instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige karmimad piirangud puudutavad Wuhani linna, mille lähipiirkonnas elab kokku umbes 11 miljonit inimest ning kust praeguste andmete kohaselt uus ja Hiina ekspertide sõnul endiselt arenev tundmatu viirus detsembri lõpus levima hakkas, vahendasid Yle, BBC ja Guardiani otseblogi.
Pühapäeval keelati suures osas linnast liiklus, sealhulgas puudutab keeld ka erasõidukeid. Võimud on rekvireerinud umbes 6000 taksot, et sellisel viisil vajaduse korral inimesi, eriti arstiabi vajavaid inimesi transportida. Rongi- ja lennuliiklus Hubei provintsi ja selle keskuse Wuhaniga oli peatatud juba varem.
Tööstuslinn Wuhan, kus paikneb ka suur hulk tipptehnoloogiafirmasid, on äärmiselt oluline transpordisõlm - seal on kolm suurt raudteejaama, sadamad ja lennuväli.
Seetõttu viibib seal linnas töö asjus ka hulgaliselt välisriikide kodanikke ning mitmed riigid, sealhulgas USA, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa on teatanud, et astuvad samme oma kodanike evakueerimiseks.
Paraku on viirus jõudnud juba levida ka mujale ning seetõttu on erinevaid meetmeid astutud ka mujal Hiinas. Kokku on muust maailmast eraldatud juba 16 linna ning transpordipiirangud puudutavad hetkel rohkem kui 50 miljonit inimest. Seda on näiteks rohkem kui New Yorgis, Londonis, Pariisis ja Moskvas elanikke kokku. Mitmel pool on inimestel kohustuslik kanda meditsiinilisi näomaske, mille kandmine Hiinas ja teistes Aasia riikides nagu Jaapan on olnud üsnagi levinud juba nagunii.
Esmaspäevase seisuga on peatatud ka kõik turismigruppide reisid Hiinast välismaale.
Lisaks sellele eeldavad Hiina tervishoiuametnikud, et kõik kes on Wuhani reisinud registreerivad end kohalikes tervisekeskustes ja püsivad 14 päeva kodus karantiinis.
Wuhani linnas ehitatakse praegu kiirkorras kaht uut haiglat, mis oleks mõeldud just uue viirusega nakatunute jaoks. Kumbki haigla mahutaks 1000 patsienti. Esialgse prognoosi kohaselt peaks esimene haigla saama valmis juba 3. veebruariks.
Linna praegused meditsiiniasutused on üle koormatud, puudus on ka ravimitest ning linna on saadetud appi ka armee meedikuid. Meediasse ja sotsiaalmeediasse on jõudnud erinevaid õõvastavaid kaadreid linna haiglatest, kuid nende salvestuste tõepärasus pole lõplikku kinnitust saanud. Samuti levib erinevaid kuulujutte ja väiteid, justkui on võimud hakanud epideemia tegelikku ulatust maha vaikima.
Kuna praeguste andmete kohaselt sai koroonaviirus alguse Wuhani turult, kus müüdi söögiks erinevaid metsloomi, keelasid võimud kõikjal riigis metsikute loomade turul, poodides, restoranides ja internetis müümise.
Business Insider tuletab meelde, et ka sajandi alguse SARS-i epideemia puhul oli algselt tegu viiruse kandumisega loomadelt inimestele - teadlased kahtlustavad, et nahkhiirtel olnud viirus jõudis inimesteni turul müüdud tsiibetite kaudu. Wuhani turule sarnastel turgudel on võimalik osta kõikvõimalikku liha, sealhulgas Hiina rahvameditsiinis populaarsete metsloomade liha, mida seal hoitakse sageli üsnagi ebasanitaarsetes oludes. | Hiinas mõjutab viiruse tõttu kehtestatud karantiin juba 50 miljonit inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige karmimad piirangud puudutavad Wuhani linna, mille lähipiirkonnas elab kokku umbes 11 miljonit inimest ning kust praeguste andmete kohaselt uus ja Hiina ekspertide sõnul endiselt arenev tundmatu viirus detsembri lõpus levima hakkas, vahendasid Yle, BBC ja Guardiani otseblogi.
Pühapäeval keelati suures osas linnast liiklus, sealhulgas puudutab keeld ka erasõidukeid. Võimud on rekvireerinud umbes 6000 taksot, et sellisel viisil vajaduse korral inimesi, eriti arstiabi vajavaid inimesi transportida. Rongi- ja lennuliiklus Hubei provintsi ja selle keskuse Wuhaniga oli peatatud juba varem.
Tööstuslinn Wuhan, kus paikneb ka suur hulk tipptehnoloogiafirmasid, on äärmiselt oluline transpordisõlm - seal on kolm suurt raudteejaama, sadamad ja lennuväli.
Seetõttu viibib seal linnas töö asjus ka hulgaliselt välisriikide kodanikke ning mitmed riigid, sealhulgas USA, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa on teatanud, et astuvad samme oma kodanike evakueerimiseks.
Paraku on viirus jõudnud juba levida ka mujale ning seetõttu on erinevaid meetmeid astutud ka mujal Hiinas. Kokku on muust maailmast eraldatud juba 16 linna ning transpordipiirangud puudutavad hetkel rohkem kui 50 miljonit inimest. Seda on näiteks rohkem kui New Yorgis, Londonis, Pariisis ja Moskvas elanikke kokku. Mitmel pool on inimestel kohustuslik kanda meditsiinilisi näomaske, mille kandmine Hiinas ja teistes Aasia riikides nagu Jaapan on olnud üsnagi levinud juba nagunii.
Esmaspäevase seisuga on peatatud ka kõik turismigruppide reisid Hiinast välismaale.
Lisaks sellele eeldavad Hiina tervishoiuametnikud, et kõik kes on Wuhani reisinud registreerivad end kohalikes tervisekeskustes ja püsivad 14 päeva kodus karantiinis.
Wuhani linnas ehitatakse praegu kiirkorras kaht uut haiglat, mis oleks mõeldud just uue viirusega nakatunute jaoks. Kumbki haigla mahutaks 1000 patsienti. Esialgse prognoosi kohaselt peaks esimene haigla saama valmis juba 3. veebruariks.
Linna praegused meditsiiniasutused on üle koormatud, puudus on ka ravimitest ning linna on saadetud appi ka armee meedikuid. Meediasse ja sotsiaalmeediasse on jõudnud erinevaid õõvastavaid kaadreid linna haiglatest, kuid nende salvestuste tõepärasus pole lõplikku kinnitust saanud. Samuti levib erinevaid kuulujutte ja väiteid, justkui on võimud hakanud epideemia tegelikku ulatust maha vaikima.
Kuna praeguste andmete kohaselt sai koroonaviirus alguse Wuhani turult, kus müüdi söögiks erinevaid metsloomi, keelasid võimud kõikjal riigis metsikute loomade turul, poodides, restoranides ja internetis müümise.
Business Insider tuletab meelde, et ka sajandi alguse SARS-i epideemia puhul oli algselt tegu viiruse kandumisega loomadelt inimestele - teadlased kahtlustavad, et nahkhiirtel olnud viirus jõudis inimesteni turul müüdud tsiibetite kaudu. Wuhani turule sarnastel turgudel on võimalik osta kõikvõimalikku liha, sealhulgas Hiina rahvameditsiinis populaarsete metsloomade liha, mida seal hoitakse sageli üsnagi ebasanitaarsetes oludes.
### Response:
Hiinas mõjutab viiruse tõttu kehtestatud karantiin juba 50 miljonit inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Roma saatis Jürgensi väljakule oma esimese vahetuse käigus 2:0 eduseisus. Sellise seisuga kohtumine lõppeski, vahendab Soccernet.ee.
Oma liigatsoonis on Roma kindel liider, edestades Napolit seitsme punktiga ning kolmandal kohal paiknevat Pescarat 15 punktiga.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Oliver Jürgens tegi Roma noorte eest liigadebüüdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Roma saatis Jürgensi väljakule oma esimese vahetuse käigus 2:0 eduseisus. Sellise seisuga kohtumine lõppeski, vahendab Soccernet.ee.
Oma liigatsoonis on Roma kindel liider, edestades Napolit seitsme punktiga ning kolmandal kohal paiknevat Pescarat 15 punktiga.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
### Response:
Oliver Jürgens tegi Roma noorte eest liigadebüüdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lihtsustatud kord laieneb seniselt 18 riigilt 53-le ja selle kohaselt kehtib elektrooniline tasuta viisa kuni 30 kalendripäeva, kuid Venemaal tohib selle alusel viibida lubatud regioonis kuni kaheksa päeva, tetas Vene saatkond esmaspäeval.
Viisa taotlemise aluseks võib olla turism aga ka ärireisid või sidemed kultuuri, spordi ja teaduse vallas.
Kaug-Idasse võib elektrooonilise viisaga sisenenda läbi Vladivostoki. Petropavlovsk-Kamtšatski, Blagoveštšenski, Habarovski, Južno-Sahhalinski, Anadõri, Tšitaa ja Ulan-Ude lennujaamade piiripunktide. Lisaks töötavad Sahhalini oblastis ning Primorje ja Kamtšatka krais merepiiripunktid ning Primorje kraisse saab ka raudtee- ja maanteepiiripunktide kaudu.
Varasemalt kehtivad Eesti kodanikele juba õigused siseneda tasuta elektroonilise viisaga Kaliningradi ja Leningradi oblastisse ning Peterburi.
Viisa saamiseks tuleb Venemaa välisministeeriumi kodulehel täita avaldus, lisada värviline foto ning nelja päeva jooksul saadetakse PDF-formaadis viisa, mille võib paberile trükituna või nutitelefonis piiril ette näidata. | Venemaa laiendas Eesti kodanike jaoks e-viisa võimalust ka Kaug-Idasse reisimiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lihtsustatud kord laieneb seniselt 18 riigilt 53-le ja selle kohaselt kehtib elektrooniline tasuta viisa kuni 30 kalendripäeva, kuid Venemaal tohib selle alusel viibida lubatud regioonis kuni kaheksa päeva, tetas Vene saatkond esmaspäeval.
Viisa taotlemise aluseks võib olla turism aga ka ärireisid või sidemed kultuuri, spordi ja teaduse vallas.
Kaug-Idasse võib elektrooonilise viisaga sisenenda läbi Vladivostoki. Petropavlovsk-Kamtšatski, Blagoveštšenski, Habarovski, Južno-Sahhalinski, Anadõri, Tšitaa ja Ulan-Ude lennujaamade piiripunktide. Lisaks töötavad Sahhalini oblastis ning Primorje ja Kamtšatka krais merepiiripunktid ning Primorje kraisse saab ka raudtee- ja maanteepiiripunktide kaudu.
Varasemalt kehtivad Eesti kodanikele juba õigused siseneda tasuta elektroonilise viisaga Kaliningradi ja Leningradi oblastisse ning Peterburi.
Viisa saamiseks tuleb Venemaa välisministeeriumi kodulehel täita avaldus, lisada värviline foto ning nelja päeva jooksul saadetakse PDF-formaadis viisa, mille võib paberile trükituna või nutitelefonis piiril ette näidata.
### Response:
Venemaa laiendas Eesti kodanike jaoks e-viisa võimalust ka Kaug-Idasse reisimiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me praegusel hetkel uurime, millised on meie võimalused," ütles Vana Baskini Teater osanik ja juht Aarne Valmis ERR-ile. "Ega ma niisama seda kirjanduslikust huvist ei tee. Aga ma ei tahaks praegu sündmustest ette rutata."
Valmis lisas, et kohtusse pöördutakse vaid sel juhul, kui ta näeb võimalust kohtus ka võita. Selle jaoks on ettevõtte esindaja KL Consult Õigusbüroo kultuuriministrilt välja nõudnud dokumendid, mille alusel Vana Baskini Teatrile 58 000 eurot toetuseks ei antud.
Täpsemalt soovivad teatri juristid tutvuda etendusastutuste tegevustoetuste 2020 maksmise komisjoni koosoleku protokollide või muude dokumentidega.
Valmise sõnul on tegevustoetus teatrile oluline ja ilma selleta võidakse tegevus lõpetada.
Vana Baskini Teatrit on sõnades toetanud ka poliitikud, kelle toetus senini veel reaalse rahalise toetuseni jõudnud ei ole.
Vana Baskini Teater OÜ teenis 2018. aastal 222 000 euro suuruse käibe juures 68 000 eurot kasumit. Samas oli teatril varasematel aastatel kuhjunud kahjumeid sellisel määral, et omakapital oli ka 2018. aasta lõpus negatiivne.
Valmise sõnul oli 2018. aasta ülihea tulemuse taga näidendi "Kas hakkame seksima?" edu.
Kokku käis 2018. aastal Vana Baskini Teatri etendusi vaatamas umbes 20 000 inimest, rääkis Valmis. Tema sõnul jäi see number umbes samaks ka möödunud aastal kuid rahaliselt jäi ettevõte umbes nulli. Täpsed arvud ei ole veel koos, kuid peaksid lähikuudel selguma. | Vana Baskini Teater kaalub rahastusest ilma jäämise tõttu kohtusse pöörduda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me praegusel hetkel uurime, millised on meie võimalused," ütles Vana Baskini Teater osanik ja juht Aarne Valmis ERR-ile. "Ega ma niisama seda kirjanduslikust huvist ei tee. Aga ma ei tahaks praegu sündmustest ette rutata."
Valmis lisas, et kohtusse pöördutakse vaid sel juhul, kui ta näeb võimalust kohtus ka võita. Selle jaoks on ettevõtte esindaja KL Consult Õigusbüroo kultuuriministrilt välja nõudnud dokumendid, mille alusel Vana Baskini Teatrile 58 000 eurot toetuseks ei antud.
Täpsemalt soovivad teatri juristid tutvuda etendusastutuste tegevustoetuste 2020 maksmise komisjoni koosoleku protokollide või muude dokumentidega.
Valmise sõnul on tegevustoetus teatrile oluline ja ilma selleta võidakse tegevus lõpetada.
Vana Baskini Teatrit on sõnades toetanud ka poliitikud, kelle toetus senini veel reaalse rahalise toetuseni jõudnud ei ole.
Vana Baskini Teater OÜ teenis 2018. aastal 222 000 euro suuruse käibe juures 68 000 eurot kasumit. Samas oli teatril varasematel aastatel kuhjunud kahjumeid sellisel määral, et omakapital oli ka 2018. aasta lõpus negatiivne.
Valmise sõnul oli 2018. aasta ülihea tulemuse taga näidendi "Kas hakkame seksima?" edu.
Kokku käis 2018. aastal Vana Baskini Teatri etendusi vaatamas umbes 20 000 inimest, rääkis Valmis. Tema sõnul jäi see number umbes samaks ka möödunud aastal kuid rahaliselt jäi ettevõte umbes nulli. Täpsed arvud ei ole veel koos, kuid peaksid lähikuudel selguma.
### Response:
Vana Baskini Teater kaalub rahastusest ilma jäämise tõttu kohtusse pöörduda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Islandil võistlesidki Raul Musta järel rahvusvahelisse tippu pürgivad Karl Kert ja Mihkel Laanes. Mõlemal õnnestus teha hea võistlus ja jõuda täiskasvanute klassis senise parima tulemuseni, lõpetades võistluse 9. koha jagamisega.
Laanes pidi turniiri alustama kvalifikatsioonivõistlusest, kus tuli põhiturniirile pääsuks alistada kolm vastast. Esimeses kahes ringis alistas Laanes järjepanu kaks kohalikku mängijat ning otsustavas kohtumises rootslase Jesper Borgstedti 21:19, 22:20. Põhivõistluse avakohtumises oli Laanese vastane noor Hispaania mängija Ernesto Baschwitz, kelle alistamiseks läks vaja kolme geimi – 21:10, 15:21, 21:11. Kaheksandikfinaalis tuli Eesti mängijal jõudu katsuda kogenud taanlase Sören Toftiga, kes maailma edetabelis olnud ka 150. kohtadel. Tugeva sulgpallitraditsiooniga Taani esindaja panigi oma kogemused ja mängukindluse maksma ning pääses veerandfinaali tulemusega 21:11, 21:11.
19-aastane Kert pääses maailma edetabeli koha alusel otse põhiturniirile ja kohtus seal eakaaslase Rasmus Skovborgiga Taanist. Kert võitis kohtumise 23:21, 21:15, kuid oli seejärel sunnitud võistluse katkestama ning andma kaheksandikfinaalis loobumisvõidu.
Eesti juunioride koondise paremik mängis samal ajal Rootsis juunioride Euroopa karikaetapil ja kuni 17-aastaste vanuseklassi Euroopa karikaetapil. Juunioride seas näitasid head mängu Catlyn Kruus ja Ramona Üprus, kes naiste paarismängus võitlesid end poolfinaali. Esimestes kohtumistes võitsid eestlannad Rootsi ja Venemaa paare. Veerandfinaalis käis jõud üle Hispaania duost Lucia Rodriguezist ja Ania Setienist 21:17, 21:19. Poolfinaalis kohtuti Venemaa paari, valitseva U-17 vanuse Euroopa meistrite, Anastassia Bojaruni ja Aljona Jakovlevaga. Just see paar lõpetas sügisel U-17 EM-il Kruusi ja Üpruse teekonna toona veerandfinaalis. Seekordne kohtumine kujunes senistest vastasseisudest tasavägiseimaks, kuid napi võidu said siiski veel vastased numbritega 21:18, 22:20.
U-17 vanuseklassis jäi noormeeste üksikmängus Mario Kirisma jagama 64 mängija konkurentsis 5. kohta. Veerandfinaali jõudnud Kirisma võitis esmalt Hispaania ja Šotimaa mängijaid ja seejärel 16 parema seas prantslase Titouan Hoareau 21:16, 21:18. Veerandfinaalis tuli allajäämine teisele prantslasele Tino Daoudalile 19:21, 16:21. | Eesti sulgpalli järelkasv näitas häid tulemusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Islandil võistlesidki Raul Musta järel rahvusvahelisse tippu pürgivad Karl Kert ja Mihkel Laanes. Mõlemal õnnestus teha hea võistlus ja jõuda täiskasvanute klassis senise parima tulemuseni, lõpetades võistluse 9. koha jagamisega.
Laanes pidi turniiri alustama kvalifikatsioonivõistlusest, kus tuli põhiturniirile pääsuks alistada kolm vastast. Esimeses kahes ringis alistas Laanes järjepanu kaks kohalikku mängijat ning otsustavas kohtumises rootslase Jesper Borgstedti 21:19, 22:20. Põhivõistluse avakohtumises oli Laanese vastane noor Hispaania mängija Ernesto Baschwitz, kelle alistamiseks läks vaja kolme geimi – 21:10, 15:21, 21:11. Kaheksandikfinaalis tuli Eesti mängijal jõudu katsuda kogenud taanlase Sören Toftiga, kes maailma edetabelis olnud ka 150. kohtadel. Tugeva sulgpallitraditsiooniga Taani esindaja panigi oma kogemused ja mängukindluse maksma ning pääses veerandfinaali tulemusega 21:11, 21:11.
19-aastane Kert pääses maailma edetabeli koha alusel otse põhiturniirile ja kohtus seal eakaaslase Rasmus Skovborgiga Taanist. Kert võitis kohtumise 23:21, 21:15, kuid oli seejärel sunnitud võistluse katkestama ning andma kaheksandikfinaalis loobumisvõidu.
Eesti juunioride koondise paremik mängis samal ajal Rootsis juunioride Euroopa karikaetapil ja kuni 17-aastaste vanuseklassi Euroopa karikaetapil. Juunioride seas näitasid head mängu Catlyn Kruus ja Ramona Üprus, kes naiste paarismängus võitlesid end poolfinaali. Esimestes kohtumistes võitsid eestlannad Rootsi ja Venemaa paare. Veerandfinaalis käis jõud üle Hispaania duost Lucia Rodriguezist ja Ania Setienist 21:17, 21:19. Poolfinaalis kohtuti Venemaa paari, valitseva U-17 vanuse Euroopa meistrite, Anastassia Bojaruni ja Aljona Jakovlevaga. Just see paar lõpetas sügisel U-17 EM-il Kruusi ja Üpruse teekonna toona veerandfinaalis. Seekordne kohtumine kujunes senistest vastasseisudest tasavägiseimaks, kuid napi võidu said siiski veel vastased numbritega 21:18, 22:20.
U-17 vanuseklassis jäi noormeeste üksikmängus Mario Kirisma jagama 64 mängija konkurentsis 5. kohta. Veerandfinaali jõudnud Kirisma võitis esmalt Hispaania ja Šotimaa mängijaid ja seejärel 16 parema seas prantslase Titouan Hoareau 21:16, 21:18. Veerandfinaalis tuli allajäämine teisele prantslasele Tino Daoudalile 19:21, 16:21.
### Response:
Eesti sulgpalli järelkasv näitas häid tulemusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üks Saksamaa kõige mõjukamaid festivalijuhte kommenteeris ettekandejärgselt: "Beethoveni aasta algas tegelikult selle teosega." Ooperit oli tulnud vaatama ka Saksamaa kuulsaim festivalijuht, ikoonilise Bayreuthi Wagneri festivali direktor Katharina Wagner.
Beethoveniga käib kaasas lugu tema nn surematust armastatust, mille üle on palju oletusi tehtud. Viimaste aastakümnete uurimused on jõudnud aga 99 protsendi kindluseni, et see surematu armastatu, Beethoveni elu tähtsaim naine oli Ungari aadlist pärinev krahvinna Josephine von Brunswick. Minonat, tema tütart abielust baltisaksa paruni Christoph von Stackelbergiga ümbritseb salapära, Minonat on peetud Beethoveni tütreks.
Jüri Reinvere räägib sellest oma 7. jaanuaril Frankfurter Allgemeine Zeitungile antud intervjuus: "Mind on Beethoveni surematu armastatu teema alati lummanud. See on nagu leitmotiiv, mis tema loomingus ikka ja jälle ilmub. Süvenesin teemasse ja lugesin sellest kõike võimalikku. Tutvusin ka Harry Goldschmidti raamatuga "Surematust armastatust", mis toob välja Josephine Brunswick-Stackelbergi olulisuse ja käsitleb ka Minona teemat. Goldschmidt tõestab lausa kriminoloogilise detailsusega, et Josephine oli Beethoveni armastuskirjade kõige tõenäolisem adressaat. [---] Algselt ei olnud Josephine sugugi oluline persoon Beethoveni-uurimustes. Kuid ta sai selleks, kui 50 aastat tagasi leiti Beethoveni 14 kirglikku armastuskirja temale. Josephine oli Beethoveni elu keskne naine, tema naiseideaal." Edasi räägib Jüri Reinvere intervjuus: "Aga siis avastasin ma, et ta oli olnud abielus mehega Eestist, minu kodumaalt, parun von Stackelbergiga." Jüri Reinvere käis ooperi loomise protsessi ajal Josephine-Minona-parun Stackelbergi jälgi otsimas ka Tartus arhiivides, vaatles nende elupaiku Tallinnas Suur-Kloostri tänaval ja Vääna mõisas.
Stseen I vaatusest. Autor/allikas: JOCHEN KLENK / THEATER REGENSBURG
Alates oma esimesest ooperist "Puhastus" on Reinvere kirjutanud oma ooperitele ise libretod, nii ka "Minonale". Geniaalsest heliloojast isa, kellega Minona kunagi ei kohtunud, on ooperis kohal pidevates kõnelustes ja vihjetes. Ooperi dramaturgias ja pikkades arendatud dialoogides on midagi lähedast Ingmar Bergmani filmide nii mõnigi kord valulistesse psühholoogilistesse sügavustesse jõudvate sisekõnelustega. Libreto tekstist jäi meelde nii mõnigi eriline mõte – Josephine ooperi algusstseenis Beethoveni kohta ütlemas: "Sest kõik, mis ma elus otsinud olen, on tema muusikas ja temas" või kui Leonore lausub vanale Minonale: "Kas sa ei tunne, kuidas muusika ületab kõik, mis väikeseks ja haigeks teeb?"
Eespool mainitud dialoogid on väga sobivad ooperi psühholoogiliselt intensiivse sisu edasi andmiseks. Printsiibilt on siin sarnasust sellega, kuidas kasutas Richard Strauss dialoogi oma hilistes ooperites. Ooperi alguse suur kahekõne toimub Josephine von Brunswicki ja tema lähisugulase vahel. Kõne all on suhe Beethoveniga, võimalik rasedus ning siseheitlused tulevikule vaadates. Ooperis on mõjusaid grupistseene: pildis, kus tegevus toimub Revalis parun Stackelbergi majas, kus paruni ja tema tütarde Minona ja Marie vahelistesse kõnelustesse sekundeerivad tegelaskujud Stackelbergi koolist, allaheitlikud usufanaatikud. Parun von Stackelberg, Pestalozzi õpetuse järgija, asutas Eestisse rahvakooliõpetajate seminari, pühapäeva- ja vaeslastekoole, kuid oli iseloomult raskemeelne ja vägivaldne (on säilinud kohtudokumendid õpilaste vägivaldse kohtlemise kohta). Ooperi üks jubedamaid stseene on see, kus beethovenlikult allaheitmatu tütar Minona murtakse ihunuhtlusega ja ta väändub Stackelbergi psühholoogilise terrori, ususunni ja füüsilise karistuse all.
Ooperi II vaatuse peaosaline on Minona vanas eas, kus avaneb sügavuti tema piinatud karakter. Minona elu teine pool oma emapoolsete sugulaste juures, hiljem seltsidaamina Viinis möödus rahulikumalt kui dramaatiline lapsepõlv Tallinnas. Sellegipoolest ei ole ta suutnud ennast leida ning küsib miks on ta siia ilma sündinud. Tema elu mõistatus, mis kajastub ka talle antud nimes Minona – kuhu on tagurpidi lugedes peidetud sõna Anonym – jääbki lahenduseta, anonüümseks. Vana Minona realistlikule dialoogile oma sugulase krahv Telekiga järgneb üks ooperi võtmestseene, solistide ansambel, kus Reinvere kasutab hetkeks tsitaati Beethoveni ooperist "Fidelio", kvartetti "Mir ist so wunderbar". Reaalne tegevus kandub edasi irreaalsusesse, kus Minona jätkab kõnelust "Fidelio" ühe peategelase, Leonorega, kes on kui valguskuju, ideaal-Josephine. Neis teises reaalsuses peetud kõnelustes otsib Minona oma elu mõtet, lunastust, mingitki võimalust rõõmule. Igapäevaelu groteskset madalust toob sisse kõrvaltegelaste paar, lavastuses lahendatud commedia dell'arte ' tegelastena, kes jahivad Beethoveni kirju, et need Ameerikas maha müüa.
Vana Minona ooperi II vaatuses. Autor/allikas: JOCHEN KLENK / THEATER REGENSBURG
Ooperi oluline võtmemotiiv ongi tsitaat "Fideliost", mis ilmub ooperis kolmel korral – I vaatuses Stackelbergi stseenis usufanaatikute koorilaulus, II vaatuses Leonore ilmumisega ning ooperi lõpul kui kogu tegevustik lastakse pöördlaval veelkord silme eest läbi ning Minona kaob olematusse.
See ooper vastandina "Puhastusele" ja "Peer Gyntile" ei keskendu tihedalt üksteisele järgnevatele dramaatilistele sündmustele, vaid puurib end pikkamööda läbi Minona psühholoogia erinevate kihtide. Tegelikuks võikski "Minonat" pidada ennekõike psühholoogiliseks ooperiks.
"Minona" on oma väljendusvahenditelt kammerlikum kui Reinvere eelmised ooperid, kuid ootamatult käib välja II vaatuses mitu võimsat kulminatsiooni. Helilooja pöörab jätkuvalt suurt tähelepanu solistipartiide vokaalsusele, pidades oluliseks nende head lauldavust. Meloodiakasutus ongi kaasaegses ooperis üks kõige keerukamaid valdkondi. Reinvere ooperites on see põhjalikult läbi töötatud ning vastavuses tegelaskujude erinevate psühholoogiliste seisunditega.
Esietenduse õhtul kuuldud arvamustes toodi esile Reinvere orkestratsioonioskust. Orkestripartii on mitmekesine ja paindlik, arvestab ideaalselt lavalise vokaaliga. Vaatused on omavahel kontrastis – orkester on I vaatuses kui õudustäratav psühhotriller, II vaatuses kammerlik ja õhuline.
Oma helikeelelt liigub Reinvere siin tonaalsuse ja atonaalsuse vahel, harmoonia baseerub vabalt konstrueeritud heliridadel, mis kuuldeliselt jätab uudselt tonaalse mulje.
Christoph von Stackelberg ja noor Minona. Autor/allikas: JOCHEN KLENK / THEATER REGENSBURG
Reinvere muusikale tüüpiliselt ei lange teose süžee ja muusika kulminatsioonid kokku. Näiteks saabub muusikaline kulminatsioon hetkel, mil vokaalpartiid vaikivad ning kulminatsiooni teeb orkester üksi, lavastuses keerleb kaleidoskoop Beethoveni, Josephine ja Minona piltidest ning "surematu armastatu" kirjadest. Süžeeline kulminatsioon saabub teose lõpus Minona viimases monoloogis, kus ta tunnistab, et tal pole kunagi õieti lastud elada.
Hendrik Mülleri lavastus järgib Saksamaal traditsioonilist nn režiiteatri põhimõtet, kus lavastaja loob algteose kõrvale oma paralleelteose. Lavastus ja lavakujundus liigub "Minonas" kusagil kaasaja ja XIX sajandi vahel. Läbiv võte on pidevalt laval viibiv kaameramees, kelle salvestusi nägi laval kohal oleval ekraanil reaalajas, nagu oleks seal paralleelselt jooksnud film. Lisatud oli detaile ja nüansse, näiteks vihjed natsivaadetega Beethoveni-pianistile Elly Neyle. Teatud dramaatilisi stseene oli võimendatud, nagu Minona karistamist parun Stackelbergi poolt või vana Minona hullumisele lähenevat hingelist kriisi, kui ta neelab purgitäied unetablette. Kuna ooperi algmaterjal on piisavalt tihe ja intensiivne, tegid need rohked lavastaja lisandid jälgimise raskemaks, oleks soovinud näha partituuri tõlgendust n-ö puhtamalt. Kuna aga tegu oli Saksa teatri tellimusega ning lavastus on suunatud eelkõige saksa publikule, siis olid need detailid neile kindlasti kõnekad.
Ooperi pearolliks kujunes vana Minona osa, mida esitas jõulise omapärase hääle ja väga heade näitlejaoskustega Rumeenia päritolu lauljatar Teodora Varga. Josephine vokaalselt keerukat rolli esitas heade võimetega Anna Pisareva ning parun Stackelbergi karakteerset osa Poola päritolu laulja Adam Kruzel. Kogu solistide koosseis lõi sellest väga keerukast uudisteosest lavaliselt selge, eredate karakteritega terviku. | Arvustus. Jüri Reinvere "Minona" edukas ettekanne Saksamaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üks Saksamaa kõige mõjukamaid festivalijuhte kommenteeris ettekandejärgselt: "Beethoveni aasta algas tegelikult selle teosega." Ooperit oli tulnud vaatama ka Saksamaa kuulsaim festivalijuht, ikoonilise Bayreuthi Wagneri festivali direktor Katharina Wagner.
Beethoveniga käib kaasas lugu tema nn surematust armastatust, mille üle on palju oletusi tehtud. Viimaste aastakümnete uurimused on jõudnud aga 99 protsendi kindluseni, et see surematu armastatu, Beethoveni elu tähtsaim naine oli Ungari aadlist pärinev krahvinna Josephine von Brunswick. Minonat, tema tütart abielust baltisaksa paruni Christoph von Stackelbergiga ümbritseb salapära, Minonat on peetud Beethoveni tütreks.
Jüri Reinvere räägib sellest oma 7. jaanuaril Frankfurter Allgemeine Zeitungile antud intervjuus: "Mind on Beethoveni surematu armastatu teema alati lummanud. See on nagu leitmotiiv, mis tema loomingus ikka ja jälle ilmub. Süvenesin teemasse ja lugesin sellest kõike võimalikku. Tutvusin ka Harry Goldschmidti raamatuga "Surematust armastatust", mis toob välja Josephine Brunswick-Stackelbergi olulisuse ja käsitleb ka Minona teemat. Goldschmidt tõestab lausa kriminoloogilise detailsusega, et Josephine oli Beethoveni armastuskirjade kõige tõenäolisem adressaat. [---] Algselt ei olnud Josephine sugugi oluline persoon Beethoveni-uurimustes. Kuid ta sai selleks, kui 50 aastat tagasi leiti Beethoveni 14 kirglikku armastuskirja temale. Josephine oli Beethoveni elu keskne naine, tema naiseideaal." Edasi räägib Jüri Reinvere intervjuus: "Aga siis avastasin ma, et ta oli olnud abielus mehega Eestist, minu kodumaalt, parun von Stackelbergiga." Jüri Reinvere käis ooperi loomise protsessi ajal Josephine-Minona-parun Stackelbergi jälgi otsimas ka Tartus arhiivides, vaatles nende elupaiku Tallinnas Suur-Kloostri tänaval ja Vääna mõisas.
Stseen I vaatusest. Autor/allikas: JOCHEN KLENK / THEATER REGENSBURG
Alates oma esimesest ooperist "Puhastus" on Reinvere kirjutanud oma ooperitele ise libretod, nii ka "Minonale". Geniaalsest heliloojast isa, kellega Minona kunagi ei kohtunud, on ooperis kohal pidevates kõnelustes ja vihjetes. Ooperi dramaturgias ja pikkades arendatud dialoogides on midagi lähedast Ingmar Bergmani filmide nii mõnigi kord valulistesse psühholoogilistesse sügavustesse jõudvate sisekõnelustega. Libreto tekstist jäi meelde nii mõnigi eriline mõte – Josephine ooperi algusstseenis Beethoveni kohta ütlemas: "Sest kõik, mis ma elus otsinud olen, on tema muusikas ja temas" või kui Leonore lausub vanale Minonale: "Kas sa ei tunne, kuidas muusika ületab kõik, mis väikeseks ja haigeks teeb?"
Eespool mainitud dialoogid on väga sobivad ooperi psühholoogiliselt intensiivse sisu edasi andmiseks. Printsiibilt on siin sarnasust sellega, kuidas kasutas Richard Strauss dialoogi oma hilistes ooperites. Ooperi alguse suur kahekõne toimub Josephine von Brunswicki ja tema lähisugulase vahel. Kõne all on suhe Beethoveniga, võimalik rasedus ning siseheitlused tulevikule vaadates. Ooperis on mõjusaid grupistseene: pildis, kus tegevus toimub Revalis parun Stackelbergi majas, kus paruni ja tema tütarde Minona ja Marie vahelistesse kõnelustesse sekundeerivad tegelaskujud Stackelbergi koolist, allaheitlikud usufanaatikud. Parun von Stackelberg, Pestalozzi õpetuse järgija, asutas Eestisse rahvakooliõpetajate seminari, pühapäeva- ja vaeslastekoole, kuid oli iseloomult raskemeelne ja vägivaldne (on säilinud kohtudokumendid õpilaste vägivaldse kohtlemise kohta). Ooperi üks jubedamaid stseene on see, kus beethovenlikult allaheitmatu tütar Minona murtakse ihunuhtlusega ja ta väändub Stackelbergi psühholoogilise terrori, ususunni ja füüsilise karistuse all.
Ooperi II vaatuse peaosaline on Minona vanas eas, kus avaneb sügavuti tema piinatud karakter. Minona elu teine pool oma emapoolsete sugulaste juures, hiljem seltsidaamina Viinis möödus rahulikumalt kui dramaatiline lapsepõlv Tallinnas. Sellegipoolest ei ole ta suutnud ennast leida ning küsib miks on ta siia ilma sündinud. Tema elu mõistatus, mis kajastub ka talle antud nimes Minona – kuhu on tagurpidi lugedes peidetud sõna Anonym – jääbki lahenduseta, anonüümseks. Vana Minona realistlikule dialoogile oma sugulase krahv Telekiga järgneb üks ooperi võtmestseene, solistide ansambel, kus Reinvere kasutab hetkeks tsitaati Beethoveni ooperist "Fidelio", kvartetti "Mir ist so wunderbar". Reaalne tegevus kandub edasi irreaalsusesse, kus Minona jätkab kõnelust "Fidelio" ühe peategelase, Leonorega, kes on kui valguskuju, ideaal-Josephine. Neis teises reaalsuses peetud kõnelustes otsib Minona oma elu mõtet, lunastust, mingitki võimalust rõõmule. Igapäevaelu groteskset madalust toob sisse kõrvaltegelaste paar, lavastuses lahendatud commedia dell'arte ' tegelastena, kes jahivad Beethoveni kirju, et need Ameerikas maha müüa.
Vana Minona ooperi II vaatuses. Autor/allikas: JOCHEN KLENK / THEATER REGENSBURG
Ooperi oluline võtmemotiiv ongi tsitaat "Fideliost", mis ilmub ooperis kolmel korral – I vaatuses Stackelbergi stseenis usufanaatikute koorilaulus, II vaatuses Leonore ilmumisega ning ooperi lõpul kui kogu tegevustik lastakse pöördlaval veelkord silme eest läbi ning Minona kaob olematusse.
See ooper vastandina "Puhastusele" ja "Peer Gyntile" ei keskendu tihedalt üksteisele järgnevatele dramaatilistele sündmustele, vaid puurib end pikkamööda läbi Minona psühholoogia erinevate kihtide. Tegelikuks võikski "Minonat" pidada ennekõike psühholoogiliseks ooperiks.
"Minona" on oma väljendusvahenditelt kammerlikum kui Reinvere eelmised ooperid, kuid ootamatult käib välja II vaatuses mitu võimsat kulminatsiooni. Helilooja pöörab jätkuvalt suurt tähelepanu solistipartiide vokaalsusele, pidades oluliseks nende head lauldavust. Meloodiakasutus ongi kaasaegses ooperis üks kõige keerukamaid valdkondi. Reinvere ooperites on see põhjalikult läbi töötatud ning vastavuses tegelaskujude erinevate psühholoogiliste seisunditega.
Esietenduse õhtul kuuldud arvamustes toodi esile Reinvere orkestratsioonioskust. Orkestripartii on mitmekesine ja paindlik, arvestab ideaalselt lavalise vokaaliga. Vaatused on omavahel kontrastis – orkester on I vaatuses kui õudustäratav psühhotriller, II vaatuses kammerlik ja õhuline.
Oma helikeelelt liigub Reinvere siin tonaalsuse ja atonaalsuse vahel, harmoonia baseerub vabalt konstrueeritud heliridadel, mis kuuldeliselt jätab uudselt tonaalse mulje.
Christoph von Stackelberg ja noor Minona. Autor/allikas: JOCHEN KLENK / THEATER REGENSBURG
Reinvere muusikale tüüpiliselt ei lange teose süžee ja muusika kulminatsioonid kokku. Näiteks saabub muusikaline kulminatsioon hetkel, mil vokaalpartiid vaikivad ning kulminatsiooni teeb orkester üksi, lavastuses keerleb kaleidoskoop Beethoveni, Josephine ja Minona piltidest ning "surematu armastatu" kirjadest. Süžeeline kulminatsioon saabub teose lõpus Minona viimases monoloogis, kus ta tunnistab, et tal pole kunagi õieti lastud elada.
Hendrik Mülleri lavastus järgib Saksamaal traditsioonilist nn režiiteatri põhimõtet, kus lavastaja loob algteose kõrvale oma paralleelteose. Lavastus ja lavakujundus liigub "Minonas" kusagil kaasaja ja XIX sajandi vahel. Läbiv võte on pidevalt laval viibiv kaameramees, kelle salvestusi nägi laval kohal oleval ekraanil reaalajas, nagu oleks seal paralleelselt jooksnud film. Lisatud oli detaile ja nüansse, näiteks vihjed natsivaadetega Beethoveni-pianistile Elly Neyle. Teatud dramaatilisi stseene oli võimendatud, nagu Minona karistamist parun Stackelbergi poolt või vana Minona hullumisele lähenevat hingelist kriisi, kui ta neelab purgitäied unetablette. Kuna ooperi algmaterjal on piisavalt tihe ja intensiivne, tegid need rohked lavastaja lisandid jälgimise raskemaks, oleks soovinud näha partituuri tõlgendust n-ö puhtamalt. Kuna aga tegu oli Saksa teatri tellimusega ning lavastus on suunatud eelkõige saksa publikule, siis olid need detailid neile kindlasti kõnekad.
Ooperi pearolliks kujunes vana Minona osa, mida esitas jõulise omapärase hääle ja väga heade näitlejaoskustega Rumeenia päritolu lauljatar Teodora Varga. Josephine vokaalselt keerukat rolli esitas heade võimetega Anna Pisareva ning parun Stackelbergi karakteerset osa Poola päritolu laulja Adam Kruzel. Kogu solistide koosseis lõi sellest väga keerukast uudisteosest lavaliselt selge, eredate karakteritega terviku.
### Response:
Arvustus. Jüri Reinvere "Minona" edukas ettekanne Saksamaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Breen - Nagle asendab autoralli MM-sarja teisel etapil duot Sebastien Loeb - Daniel Elena, kes sai Monte Carlo rallil kuuenda koha.
"Otsustasime Craig Breeni kasuks, kuna koos Thierry ja Ottiga moodustavad nad Rootsi rallil kõige konkurentsivõimelisema trio. Me valisime Craigi tema 2018. aasta Rootsi ralli tulemuse, kus ta lõpetas teisel kohal, ja eelmisel aastal näidatud potentsiaali põhjal," ütles Hyundai meeskonna pealik Andrea Adamo.
Hyundai meeskond lükkas sel nädalal Rootsis planeeritud rallieelse testi edasi, kuna sealses piirkonnas puuduvad lumised ja jäised olud. Uueks ajaks on kõigi kolme ekipaažiga 5.-7. veebruar. | Rootsi rallil stardib Tänaku ja Neuville'i kõrval Breen | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Breen - Nagle asendab autoralli MM-sarja teisel etapil duot Sebastien Loeb - Daniel Elena, kes sai Monte Carlo rallil kuuenda koha.
"Otsustasime Craig Breeni kasuks, kuna koos Thierry ja Ottiga moodustavad nad Rootsi rallil kõige konkurentsivõimelisema trio. Me valisime Craigi tema 2018. aasta Rootsi ralli tulemuse, kus ta lõpetas teisel kohal, ja eelmisel aastal näidatud potentsiaali põhjal," ütles Hyundai meeskonna pealik Andrea Adamo.
Hyundai meeskond lükkas sel nädalal Rootsis planeeritud rallieelse testi edasi, kuna sealses piirkonnas puuduvad lumised ja jäised olud. Uueks ajaks on kõigi kolme ekipaažiga 5.-7. veebruar.
### Response:
Rootsi rallil stardib Tänaku ja Neuville'i kõrval Breen |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Valitsus on Estonia huku teemat ning Tallinna halduskohtu otsust oma kabinetinõupidamisel arutanud ning jätkab nende aruteludega. Valitsus ei ole seni võtnud vastu seisukohta, kuidas kohtuvaidluse aluseks olnud taotlust lahendada," tõdes valitsuse pressiesindaja Urmas Seaver esmaspäeval ERR-ile. Ta ei öelnud, millal valitsus teemat uuesti arutama hakkab või otsuse teeb.
Tallinna halduskohus tegi oktoobri lõpus otsuse Estonial hukkunud ohvrite lähedaste kaebuses, kus paluti Eesti riigil algatada laeva huku osas uus uurimine. Kuivõrd taotlusele nõuetekohaselt ei vastatud, andis kohus valitsusele 60 päeva aega, et taotlus läbi arutada ning võtta uue uurimise algatamise suhtes seisukoht. 60-päevane tähtaeg täitus 25. jaanuaril, kuna see hakkas kehtima pärast otsuse vaidlustamiseks antud tähtaja ümber saamist 25. novembril.
"Kuna otsus jõustus, siis oli valitsusel kohustus seda täita. Seega täpsemat infot, kas ja kuidas on seda täitma asutud peaks küsima nüüd kohtuasja pooltelt," ütles Harju maakohtu pressiesindaja Anneli Vilu esmaspäeval ERR-ile. "Kuna kohus iseseisvalt järelevalvet kohtuotsuste täitmise kohta ei tee, siis on võimalik pooltel endal anda kohtule teada, kui jõustunud kohtuotsust ei ole täidetud," lisas ta.
Estonia ohvrite omaste esindaja vandeadvokaat Piret Blankin ütles esmaspäeval ERR-ile, et ei ole veel kliendiga edasisi tegevusi otsustanud ning nad annavad valitsusele veel ühe nädala. "Seaduse järgi võime taotleda kohtult valitsuse trahvimist kohtuotsuse täitmata jätmise eest. Ootame siiski veel selle nädala ära ja siis otsustame," märkis Blankin.
Estonia parvlaeval hukkunud ohvrite lähedased ja Estonia huku üle elanud reisijad esitasid 2016. aasta oktoobris peaministrile taotluse algatada uus uurimine Estonia huku põhjuste väljaselgitamiseks.
Kohtumenetluses selgus, et ainus tagasiside, mille kaebajad sellele pöördumisele said, oli kaks aastat hiljem ehk 2018. aasta novembris laekunud kiri justiitsministeeriumist. Kirjas teatati, et haldusmenetluse uuendamise otsustamine on valitsuse, mitte ministeeriumi pädevuses ning ministeerium ei pea põhjendatuks pöörduda menetluse uuendamiseks valitsuse poole.
Oktoobris tehtud kohtuotsus ei kohusta valitsust uurimist algatama, kuid Blankini sõnul on valitsuse otsus samuti kohtus vaidlustatav. "Me oleme oma klientidega seda arutanud, lähtuvalt nendest kaalutlustest, mis seal otsuses on, me tõenäoliselt vaidlustame meie jaoks negatiivse otsuse kohtus," selgitas vandeadvokaat oktoobris ERR-ile.
Estonia katastroofis hukkus 852 inimest, neist 501 olid Rootsi ja 285 Eesti kodakondsed. Ühtekokku hukkus katastroofis 17 riigi kodanikke.
Valitsuse esindaja on öelnud, et Estonia katastroofiga seotud otsused puudutavad väga isiklikult paljusid oma lähedase kaotanud inimesi ning neil otsustel võib olla oluline rahvusvaheline mõju. | Valitsus jättis Estonia ohvrite lähedastele kohtu antud tähtajaks vastamata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Valitsus on Estonia huku teemat ning Tallinna halduskohtu otsust oma kabinetinõupidamisel arutanud ning jätkab nende aruteludega. Valitsus ei ole seni võtnud vastu seisukohta, kuidas kohtuvaidluse aluseks olnud taotlust lahendada," tõdes valitsuse pressiesindaja Urmas Seaver esmaspäeval ERR-ile. Ta ei öelnud, millal valitsus teemat uuesti arutama hakkab või otsuse teeb.
Tallinna halduskohus tegi oktoobri lõpus otsuse Estonial hukkunud ohvrite lähedaste kaebuses, kus paluti Eesti riigil algatada laeva huku osas uus uurimine. Kuivõrd taotlusele nõuetekohaselt ei vastatud, andis kohus valitsusele 60 päeva aega, et taotlus läbi arutada ning võtta uue uurimise algatamise suhtes seisukoht. 60-päevane tähtaeg täitus 25. jaanuaril, kuna see hakkas kehtima pärast otsuse vaidlustamiseks antud tähtaja ümber saamist 25. novembril.
"Kuna otsus jõustus, siis oli valitsusel kohustus seda täita. Seega täpsemat infot, kas ja kuidas on seda täitma asutud peaks küsima nüüd kohtuasja pooltelt," ütles Harju maakohtu pressiesindaja Anneli Vilu esmaspäeval ERR-ile. "Kuna kohus iseseisvalt järelevalvet kohtuotsuste täitmise kohta ei tee, siis on võimalik pooltel endal anda kohtule teada, kui jõustunud kohtuotsust ei ole täidetud," lisas ta.
Estonia ohvrite omaste esindaja vandeadvokaat Piret Blankin ütles esmaspäeval ERR-ile, et ei ole veel kliendiga edasisi tegevusi otsustanud ning nad annavad valitsusele veel ühe nädala. "Seaduse järgi võime taotleda kohtult valitsuse trahvimist kohtuotsuse täitmata jätmise eest. Ootame siiski veel selle nädala ära ja siis otsustame," märkis Blankin.
Estonia parvlaeval hukkunud ohvrite lähedased ja Estonia huku üle elanud reisijad esitasid 2016. aasta oktoobris peaministrile taotluse algatada uus uurimine Estonia huku põhjuste väljaselgitamiseks.
Kohtumenetluses selgus, et ainus tagasiside, mille kaebajad sellele pöördumisele said, oli kaks aastat hiljem ehk 2018. aasta novembris laekunud kiri justiitsministeeriumist. Kirjas teatati, et haldusmenetluse uuendamise otsustamine on valitsuse, mitte ministeeriumi pädevuses ning ministeerium ei pea põhjendatuks pöörduda menetluse uuendamiseks valitsuse poole.
Oktoobris tehtud kohtuotsus ei kohusta valitsust uurimist algatama, kuid Blankini sõnul on valitsuse otsus samuti kohtus vaidlustatav. "Me oleme oma klientidega seda arutanud, lähtuvalt nendest kaalutlustest, mis seal otsuses on, me tõenäoliselt vaidlustame meie jaoks negatiivse otsuse kohtus," selgitas vandeadvokaat oktoobris ERR-ile.
Estonia katastroofis hukkus 852 inimest, neist 501 olid Rootsi ja 285 Eesti kodakondsed. Ühtekokku hukkus katastroofis 17 riigi kodanikke.
Valitsuse esindaja on öelnud, et Estonia katastroofiga seotud otsused puudutavad väga isiklikult paljusid oma lähedase kaotanud inimesi ning neil otsustel võib olla oluline rahvusvaheline mõju.
### Response:
Valitsus jättis Estonia ohvrite lähedastele kohtu antud tähtajaks vastamata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vabariigi valimiskomisjon koguneb neljapäeval, et kinnitada valimistulemused, mille kohaselt Riho Terras saab seitsmendaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikuks," ütles valimisteenistuse juht Arne Koitmäe esmaspäeval ERR-ile. "See on analoogne otsus nagu teised valimistejärgsed otsused. Ilmselt veel samal päeval edastatakse otsus Euroopa Parlamendi vastavale talitusele, mis tähendab, et Terras saab esmaspäeval, 3. veebruaril igal juhul saadikuna tööd alustada," jätkas ta.
Eesti saab seitsmenda saadikukoha vastavalt Euroopa Liidus tehtud kokkuleppele, mille kohaselt väheneb pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Parlamendi saadikute arv praeguselt 751-lt 705-le ning kohtade ümberjaotamisega saavad 14 riiki, mis on praegu alaesindatud, kohti juurde. Ühendkuningriigist oli Euroopa Parlamenti valitud 73 saadikut, millest 46 kohta jäetakse reservi, mida saab kasutada juhul, kui EL-iga liitub uusi riike. Ülejäänud 27 kohta jaotatakse aga 14 riigi vahel. Eesti kõrval saavad ühe koha juurde Horvaatia, Rumeenia, Soome, Slovakkia, Taani, Rootsi, Poola ja Austria, kaks kohta saab Iirimaa, kolm Holland ja Iirimaa ning viis lisakohta saavad Prantsusmaa ja Hispaania.
Eesti seitsmes koht läheb Isamaale, mis sai 2019. aasta 26. mail peetud Euroopa Parlamendi valimistel 34 188 häält, ehk 10,4 protsenti antud häältest. Nimekirja esinumbrile Riho Terrasele anti 21 477 häält. Valimistel said Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond mõlemad kaks mandaati, Keskerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ühe mandaadi.
Terras peaks Euroopa Parlamendis liituma Euroopa Rahvapartei (EPP) saadikurühmaga, mis on sellest juba ka teatada jõudnud. EPP fraktsioon jääb europarlamendi suurimaks poliitiliseks grupiks ka pärast Brexitit ja see isegi kasvab 182 liikmelt 187-ni, kuulutas EPP. Grupiga ühinevad Riho Terras Eestist, Deirdre Clune Iirimaalt, Gabriel Mato Adrover Hispaaniast, Salvatore de Meo Itaaliast ja Miriam Lexmann Slovakkiast.
Terras ise ei soovinud ERR-ile oma plaane Euroopa Parlamendis kommenteerida, viidates, et sellekohased formaalsused ei ole veel lõpuni viidud.
Ehkki Euroopa Parlamendi uute saadikute volitused hakkavad ametlikult kehtima 1. veebruaril, saavad nad saadikurühmades ja komisjonides tööd alustada alates esmaspäevast 3. veebruarist. Parlamendi esimene täiskogu algab 10. veebruaril ja sellel antakse ametlikult ka uutest saadikutest teada.
Kõik saadikud peavad Euroopa Parlamendile esitama ka oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja allkirjastama parlamendiliikme käitumiskoodeksi.
Erukindral Terras oli 2011-2018 Eesti kaitseväe juhataja, misjärel ta suundus 2019. aasta jaanuaris tööle Eesti kaitsetööstusettevõttesse Milrem Robotics. Märtsis teatas ta, et kandideerib erakonna Isamaa esinumbrina Euroopa Parlamenti. | Terras alustab seitsmenda Eesti saadikuna Euroopa Parlamendis uuel nädalal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vabariigi valimiskomisjon koguneb neljapäeval, et kinnitada valimistulemused, mille kohaselt Riho Terras saab seitsmendaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikuks," ütles valimisteenistuse juht Arne Koitmäe esmaspäeval ERR-ile. "See on analoogne otsus nagu teised valimistejärgsed otsused. Ilmselt veel samal päeval edastatakse otsus Euroopa Parlamendi vastavale talitusele, mis tähendab, et Terras saab esmaspäeval, 3. veebruaril igal juhul saadikuna tööd alustada," jätkas ta.
Eesti saab seitsmenda saadikukoha vastavalt Euroopa Liidus tehtud kokkuleppele, mille kohaselt väheneb pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Parlamendi saadikute arv praeguselt 751-lt 705-le ning kohtade ümberjaotamisega saavad 14 riiki, mis on praegu alaesindatud, kohti juurde. Ühendkuningriigist oli Euroopa Parlamenti valitud 73 saadikut, millest 46 kohta jäetakse reservi, mida saab kasutada juhul, kui EL-iga liitub uusi riike. Ülejäänud 27 kohta jaotatakse aga 14 riigi vahel. Eesti kõrval saavad ühe koha juurde Horvaatia, Rumeenia, Soome, Slovakkia, Taani, Rootsi, Poola ja Austria, kaks kohta saab Iirimaa, kolm Holland ja Iirimaa ning viis lisakohta saavad Prantsusmaa ja Hispaania.
Eesti seitsmes koht läheb Isamaale, mis sai 2019. aasta 26. mail peetud Euroopa Parlamendi valimistel 34 188 häält, ehk 10,4 protsenti antud häältest. Nimekirja esinumbrile Riho Terrasele anti 21 477 häält. Valimistel said Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond mõlemad kaks mandaati, Keskerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ühe mandaadi.
Terras peaks Euroopa Parlamendis liituma Euroopa Rahvapartei (EPP) saadikurühmaga, mis on sellest juba ka teatada jõudnud. EPP fraktsioon jääb europarlamendi suurimaks poliitiliseks grupiks ka pärast Brexitit ja see isegi kasvab 182 liikmelt 187-ni, kuulutas EPP. Grupiga ühinevad Riho Terras Eestist, Deirdre Clune Iirimaalt, Gabriel Mato Adrover Hispaaniast, Salvatore de Meo Itaaliast ja Miriam Lexmann Slovakkiast.
Terras ise ei soovinud ERR-ile oma plaane Euroopa Parlamendis kommenteerida, viidates, et sellekohased formaalsused ei ole veel lõpuni viidud.
Ehkki Euroopa Parlamendi uute saadikute volitused hakkavad ametlikult kehtima 1. veebruaril, saavad nad saadikurühmades ja komisjonides tööd alustada alates esmaspäevast 3. veebruarist. Parlamendi esimene täiskogu algab 10. veebruaril ja sellel antakse ametlikult ka uutest saadikutest teada.
Kõik saadikud peavad Euroopa Parlamendile esitama ka oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja allkirjastama parlamendiliikme käitumiskoodeksi.
Erukindral Terras oli 2011-2018 Eesti kaitseväe juhataja, misjärel ta suundus 2019. aasta jaanuaris tööle Eesti kaitsetööstusettevõttesse Milrem Robotics. Märtsis teatas ta, et kandideerib erakonna Isamaa esinumbrina Euroopa Parlamenti.
### Response:
Terras alustab seitsmenda Eesti saadikuna Euroopa Parlamendis uuel nädalal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui minu viimased kolm videot on olnud mõnusalt suvised, siis nüüd sündis video mõte tänu suurele lumeigatsusele. Läksime seda lund oma armsate inimestega taga otsima ja õnnestus ka leida. See kõik nägi niivõrd maaliline välja, et tekkis kohapeal soov ka video salvestada. Kuna päris professionaalset videotiimi kaasas polnud, siis näeb selles ka niiöelda kaadritagust ja koduvideolikku materjali minu tegemistest ja toredast ajast selles imekaunis kohas," rääkis Birgit, lisades, et igaüks saab ise ära arvata, kus video filmitud on.
Singel "Sinuga" on Birgiti kauaaegse kitarristi Peter Põderi sulest, kellega koos alustati popmuusikuteed juba 11-aastasena lasteansamblis "Kreeker Kids". Peter on Birgiti kitarristiks jäänud tänaseni.
Singel on pärit Birgiti viimaselt albumilt "V". | Birgit avaldas lumise muusikavideo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui minu viimased kolm videot on olnud mõnusalt suvised, siis nüüd sündis video mõte tänu suurele lumeigatsusele. Läksime seda lund oma armsate inimestega taga otsima ja õnnestus ka leida. See kõik nägi niivõrd maaliline välja, et tekkis kohapeal soov ka video salvestada. Kuna päris professionaalset videotiimi kaasas polnud, siis näeb selles ka niiöelda kaadritagust ja koduvideolikku materjali minu tegemistest ja toredast ajast selles imekaunis kohas," rääkis Birgit, lisades, et igaüks saab ise ära arvata, kus video filmitud on.
Singel "Sinuga" on Birgiti kauaaegse kitarristi Peter Põderi sulest, kellega koos alustati popmuusikuteed juba 11-aastasena lasteansamblis "Kreeker Kids". Peter on Birgiti kitarristiks jäänud tänaseni.
Singel on pärit Birgiti viimaselt albumilt "V".
### Response:
Birgit avaldas lumise muusikavideo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Võin esialgu öelda vaid, et seadlust Surkovi vabastamiseks tema kohustustest siiamaani ei ole, seepärast de facto jääb ta endiselt Venemaa presidendi abiks," ütles ta ajakirjanikele.
Küsimusele, kas Surkov jätkab tööl käimist, kostis Peskov, et ei oska seda täpselt öelda: "Ma ei teosta töökoha külastatavuse kontrolli funktsiooni."
Ta märkis, et praegu jätkab tööd Ukraina suunal nii Surkov - seadlust tema vabastamiseks ei ole - kui "vastavalt vajadusele" ka presidendiabi Juri Ušakov.
Küsimusele presidendi hinnangust Surkovi aastatepikkusele tööle "Ukrainaga suhete parandamisel" kostis Peskov: "Eelistan jätta see küsimus vastuseta, sest seadlust ei ole. Ilma seadluseta ei tahaks ma tagandamist arutada ega seda ennetada."
Laupäeval ütles päevapoliitika keskuse direktor Aleksei Tšesnakov, et Vene presidendi Vladimir Putini abi Vladislav Surkov on langetanud lõpliku otsuse presidendi teenistusest lahkuda.
"President otsustab, millal määrus ilmub. Surkov on oma otsuse teinud ja see ei muutu. Tean seda Surkovilt endalt," kirjutas Tšesnakov Telegramis.
Laupäeva hommikul ütles ta veel, et ka presidendi abi Juri Ušakov lahkus Ukraina-poliitika muutuse tõttu ametist. | Kreml: Surkov jääb esialgu de facto presidendiabiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Võin esialgu öelda vaid, et seadlust Surkovi vabastamiseks tema kohustustest siiamaani ei ole, seepärast de facto jääb ta endiselt Venemaa presidendi abiks," ütles ta ajakirjanikele.
Küsimusele, kas Surkov jätkab tööl käimist, kostis Peskov, et ei oska seda täpselt öelda: "Ma ei teosta töökoha külastatavuse kontrolli funktsiooni."
Ta märkis, et praegu jätkab tööd Ukraina suunal nii Surkov - seadlust tema vabastamiseks ei ole - kui "vastavalt vajadusele" ka presidendiabi Juri Ušakov.
Küsimusele presidendi hinnangust Surkovi aastatepikkusele tööle "Ukrainaga suhete parandamisel" kostis Peskov: "Eelistan jätta see küsimus vastuseta, sest seadlust ei ole. Ilma seadluseta ei tahaks ma tagandamist arutada ega seda ennetada."
Laupäeval ütles päevapoliitika keskuse direktor Aleksei Tšesnakov, et Vene presidendi Vladimir Putini abi Vladislav Surkov on langetanud lõpliku otsuse presidendi teenistusest lahkuda.
"President otsustab, millal määrus ilmub. Surkov on oma otsuse teinud ja see ei muutu. Tean seda Surkovilt endalt," kirjutas Tšesnakov Telegramis.
Laupäeva hommikul ütles ta veel, et ka presidendi abi Juri Ušakov lahkus Ukraina-poliitika muutuse tõttu ametist.
### Response:
Kreml: Surkov jääb esialgu de facto presidendiabiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ÜRO ametnikud kahtlustavad praegu Saudi Araabia kroonprintsi seotuses Amazoni juhi Jeff Bezose nutitelefoni häkkimisega ning ka Bezose poolt palgatud eksperdid on väitnud, et küberoperatsiooni võtmeisikuks on üks kroonprints Mohammed bin Salmanile lähedal seisev nõunik, vahendasid Wall Street Journal, CNN ja The Times.
Samal ajal teatas Manhattani prokuratuur, et on leidnud selgituse, kuidas jõudis Bezose omaaegne suhtlus oma armukese Lauren Sancheziga kõmulehe National Enquirer valdusesse.
Uurijate sõnul jagas Sanchez neid sõnumeid oma vennaga, kes omakorda müüs need 200 000 dollari eest National Enquirerile.
Föderaalvõimud hakkasid teemat uurima eelmisel aastal pärast seda, kui ajalehe Washington Posti omanik Bezos süüdistas National Enquireri omanikfirmat väljapressimises ning mainis ka Saudi Araabia võimalikku seotust. Süüdistused leidsid aset pärast seda, kui 2018. aastal tapeti Washington Posti kolumnist ja kroonprintsi kriitik Jamal Khashoggi Saudi Araabia valitsuse agentide poolt.
Khashoggi mõrva on Saudi Araabia võimud selgitanud kui omal algatusel tegutsenud ametnike operatsiooni ning mõrva eest mõistis Saudi kohus ka viis süüalust surma.
Bezos selgitas eelmisel aastal, et kui ta alustas uurimist, kuidas tema suhtlus kõmulehe kätte jõudis, ja kui Washington Post alustas oma uurimist seoses Saudi Araabiaga, sai ta kirja Enquireri toimetajalt, kes ähvardas uurimise jätkamise korral veelgi piinlikumate fotode ja tekstisõnumite avaldamisega. Ähvarduskirjas nõuti ka loobumist väidetest, et kunagisel National Enquireris ilmunud artiklil olevat poliitilised motiivid.
Enquireri omanikfirma American Media Inc on varem tunnistanud, et aitas kaasa president Donald Trumpi valimiskampaaniale ostes õigused loole, kus praeguseks presidendiks saanud Trumpi süüdistati abielurikkumises. Pärast loo õiguste omandamist vaikis Trumpi-meelne väljaanne loo maha. Samuti kuulub Sanchezi vend president Trumpi toetajate hulka.
Seda, et National Enquireri Bezose-artikli allikaks on Lauren Sanchezi vend Michael Sanchez, on omanikfirma alati kinnitanud ja sellega lükanud tagasi väiteid, et artikli allikaks võiks olla ka mõni kolmas osapool.
ÜRO eriraportöörid teatasid omakorda kommentaariks, et nende raport viitab Saudi Araabia kroonprintsi seotusele katsega mõjutada või vaigistada Washington Posti artikleid Saudi Araabia teemal.
Samas pole ÜRO raport tõestanud, et Saudi Araabia edastas Bezose nutitelefoni sisu kõmulehele National Enquirer. New York Timesi andmetel esitles American Media Inc föderaaluurijatele neid materjale, mida nad olid saanud Lauren Sanchezi vennalt.
Sanchezi vend ise on andmete müüki kõmulehele eitanud ning Lauren Sanchez ise pole teemat üldse avalikult kommenteerinud.
TAUST
Bezos teatas 2019. aasta jaanuaris, et tema ja abikaasa MacKenzie Bezos plaanivad pärast 25 aastat kestnud kooselu oma abielu lahutada. Samal päeval kirjutas National Enquirer, et neil on kavas avaldada Bezosi ja Sanchezi isiklikke sõnumeid. Leht tegi ka teatavaks, et Bezosil ja Sanchezil, kes mõlemad olid sel hetkel abielus, on suhe.
Amazoni omanik palkas seejärel tuntud turvakonsultandi Gavin de Beckeri uurima seda, kuidas need isiklikud sõnumid ja fotod on jõudnud National Enquireri kätte. De Becker kinnitas peagi, et kogu andmelekkel on ka selge poliitiline motiiv. Muuhulgas mainis De Becker ka Sanchezi venda, kes on avaldanud häälekalt toetust president Donald Trumpile. Sanchezi vend on küll väited Washington Postile antud intervjuus tagasi lükanud.
President Trump on korduvalt Bezose ja Amazoni vastu sõna võtnud. Kõige rohkem paistab USA riigipead häirivat asjaolu, et Bezosile kuulub ajaleht Washington Post. Viimast nimetab Trump "Amazoni peamiseks lobistiks". Bezost on Trump aga muuhulgas nimetanud "Jeff Bozoks" ehk sisuliselt klouniks.
Bezos tunnistab ka ise, et Washington Posti omanikuks olemine on tema elu keerulisemaks teinud.
"Paratamatult arvavad teatud võimukandjad, kellest Washington Post kirjutab, ekslikult, et mina olen nende vaenlane. President Trump on oma paljude säutsudega selgelt üks neist," nentis Amazoni juht.
AMI-l ja National Enquireril on aga olnud pikemat aega olnud lähedased suhted Trumpi toetavate ringkondadega. AMI omanik David Pecker on näiteks Trumpi sõber ning Trumpi poliitilisi vastaseid on National Enquirer ennegi sihikule võtnud. Üheks tuntumaks näiteks on see, kui 2016. aastal vabariiklaste eelvalimistele ajal ilmusid seal väited, justkui oleks Trumpi vastaskandidaadi Ted Cruzi isa olnud seotud president John F. Kennedy atentaadiga.
Eelmisel aastal tuli AMI-l kokku leppida koostöös võimudega seoses juhtumiga, mis puudutas ka Trumpi. Nimelt maksis firma enne 2016. aasta presidendivalimisi 150 000 dollarit modell Karen McDougalile saamaks eksklusiivset lugu sellest, kuidas modell räägib suhtest Trumpiga. Firma jättis seejärel artikli avaldamata ja tunnistas prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppes, et raha maksmise eesmärgiks oli takistada McDougali loo avalikkuse ette jõudmist. Kokkuleppe tulemusena jättis prokuratuur süüdistuse AMI vastu esitamata, kuid muuhulgas ka selle rahaülekandega sai vanglakaristuse Trumpi endine advokaat Michael Cohen. Cohen on omakorda öelnud, et tegutses selliste maksete vahendamisel Trumpi juhiste järgi, Trump on aga süüdistanud Cohenit valetamises ja süüdistused tagasi lükanud.
Amazoni juht lükkas omaaegses postituses tagasi kõik AMI ähvardused ning on enda sõnul valmis selleks, et leht avaldab temast piinlikke isiklikke fotosid.
"Ükskõik, millist häbi AMI suudab mulle ka tekitada, on see teisejärguline, sest siin on praegu küsimus milleski palju olulisemas. Kui minu positsioonis inimene ei suuda sellisele väljapressimisele vastu hakata, siis kes üldse suudab?" kirjutas Bezos ja lisas, et nüüdseks on juba paljud inimesed tema palgatud uurijatega ühendust võtnud ja tunnistanud, et nad olid sunnitud AMI väljapressimistele alluma.
"Loomulikult ma ei taha, et minust avaldataks piinlikke fotosid, kuid ma ei võta ka osa nende teada-tuntud praktikast, mis sisaldab väljapressimist, poliitilisi teeneid, poliitilisi rünnakuid ja korruptsiooni. Ma eelistan vastu hakata, keerata see palk teistpidi ja vaadata, kes sealt alt välja roomab," sõnas Bezos. | Uurijate sõnul lekitas Bezose sõnumid kõmulehele armukese vend | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ÜRO ametnikud kahtlustavad praegu Saudi Araabia kroonprintsi seotuses Amazoni juhi Jeff Bezose nutitelefoni häkkimisega ning ka Bezose poolt palgatud eksperdid on väitnud, et küberoperatsiooni võtmeisikuks on üks kroonprints Mohammed bin Salmanile lähedal seisev nõunik, vahendasid Wall Street Journal, CNN ja The Times.
Samal ajal teatas Manhattani prokuratuur, et on leidnud selgituse, kuidas jõudis Bezose omaaegne suhtlus oma armukese Lauren Sancheziga kõmulehe National Enquirer valdusesse.
Uurijate sõnul jagas Sanchez neid sõnumeid oma vennaga, kes omakorda müüs need 200 000 dollari eest National Enquirerile.
Föderaalvõimud hakkasid teemat uurima eelmisel aastal pärast seda, kui ajalehe Washington Posti omanik Bezos süüdistas National Enquireri omanikfirmat väljapressimises ning mainis ka Saudi Araabia võimalikku seotust. Süüdistused leidsid aset pärast seda, kui 2018. aastal tapeti Washington Posti kolumnist ja kroonprintsi kriitik Jamal Khashoggi Saudi Araabia valitsuse agentide poolt.
Khashoggi mõrva on Saudi Araabia võimud selgitanud kui omal algatusel tegutsenud ametnike operatsiooni ning mõrva eest mõistis Saudi kohus ka viis süüalust surma.
Bezos selgitas eelmisel aastal, et kui ta alustas uurimist, kuidas tema suhtlus kõmulehe kätte jõudis, ja kui Washington Post alustas oma uurimist seoses Saudi Araabiaga, sai ta kirja Enquireri toimetajalt, kes ähvardas uurimise jätkamise korral veelgi piinlikumate fotode ja tekstisõnumite avaldamisega. Ähvarduskirjas nõuti ka loobumist väidetest, et kunagisel National Enquireris ilmunud artiklil olevat poliitilised motiivid.
Enquireri omanikfirma American Media Inc on varem tunnistanud, et aitas kaasa president Donald Trumpi valimiskampaaniale ostes õigused loole, kus praeguseks presidendiks saanud Trumpi süüdistati abielurikkumises. Pärast loo õiguste omandamist vaikis Trumpi-meelne väljaanne loo maha. Samuti kuulub Sanchezi vend president Trumpi toetajate hulka.
Seda, et National Enquireri Bezose-artikli allikaks on Lauren Sanchezi vend Michael Sanchez, on omanikfirma alati kinnitanud ja sellega lükanud tagasi väiteid, et artikli allikaks võiks olla ka mõni kolmas osapool.
ÜRO eriraportöörid teatasid omakorda kommentaariks, et nende raport viitab Saudi Araabia kroonprintsi seotusele katsega mõjutada või vaigistada Washington Posti artikleid Saudi Araabia teemal.
Samas pole ÜRO raport tõestanud, et Saudi Araabia edastas Bezose nutitelefoni sisu kõmulehele National Enquirer. New York Timesi andmetel esitles American Media Inc föderaaluurijatele neid materjale, mida nad olid saanud Lauren Sanchezi vennalt.
Sanchezi vend ise on andmete müüki kõmulehele eitanud ning Lauren Sanchez ise pole teemat üldse avalikult kommenteerinud.
TAUST
Bezos teatas 2019. aasta jaanuaris, et tema ja abikaasa MacKenzie Bezos plaanivad pärast 25 aastat kestnud kooselu oma abielu lahutada. Samal päeval kirjutas National Enquirer, et neil on kavas avaldada Bezosi ja Sanchezi isiklikke sõnumeid. Leht tegi ka teatavaks, et Bezosil ja Sanchezil, kes mõlemad olid sel hetkel abielus, on suhe.
Amazoni omanik palkas seejärel tuntud turvakonsultandi Gavin de Beckeri uurima seda, kuidas need isiklikud sõnumid ja fotod on jõudnud National Enquireri kätte. De Becker kinnitas peagi, et kogu andmelekkel on ka selge poliitiline motiiv. Muuhulgas mainis De Becker ka Sanchezi venda, kes on avaldanud häälekalt toetust president Donald Trumpile. Sanchezi vend on küll väited Washington Postile antud intervjuus tagasi lükanud.
President Trump on korduvalt Bezose ja Amazoni vastu sõna võtnud. Kõige rohkem paistab USA riigipead häirivat asjaolu, et Bezosile kuulub ajaleht Washington Post. Viimast nimetab Trump "Amazoni peamiseks lobistiks". Bezost on Trump aga muuhulgas nimetanud "Jeff Bozoks" ehk sisuliselt klouniks.
Bezos tunnistab ka ise, et Washington Posti omanikuks olemine on tema elu keerulisemaks teinud.
"Paratamatult arvavad teatud võimukandjad, kellest Washington Post kirjutab, ekslikult, et mina olen nende vaenlane. President Trump on oma paljude säutsudega selgelt üks neist," nentis Amazoni juht.
AMI-l ja National Enquireril on aga olnud pikemat aega olnud lähedased suhted Trumpi toetavate ringkondadega. AMI omanik David Pecker on näiteks Trumpi sõber ning Trumpi poliitilisi vastaseid on National Enquirer ennegi sihikule võtnud. Üheks tuntumaks näiteks on see, kui 2016. aastal vabariiklaste eelvalimistele ajal ilmusid seal väited, justkui oleks Trumpi vastaskandidaadi Ted Cruzi isa olnud seotud president John F. Kennedy atentaadiga.
Eelmisel aastal tuli AMI-l kokku leppida koostöös võimudega seoses juhtumiga, mis puudutas ka Trumpi. Nimelt maksis firma enne 2016. aasta presidendivalimisi 150 000 dollarit modell Karen McDougalile saamaks eksklusiivset lugu sellest, kuidas modell räägib suhtest Trumpiga. Firma jättis seejärel artikli avaldamata ja tunnistas prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppes, et raha maksmise eesmärgiks oli takistada McDougali loo avalikkuse ette jõudmist. Kokkuleppe tulemusena jättis prokuratuur süüdistuse AMI vastu esitamata, kuid muuhulgas ka selle rahaülekandega sai vanglakaristuse Trumpi endine advokaat Michael Cohen. Cohen on omakorda öelnud, et tegutses selliste maksete vahendamisel Trumpi juhiste järgi, Trump on aga süüdistanud Cohenit valetamises ja süüdistused tagasi lükanud.
Amazoni juht lükkas omaaegses postituses tagasi kõik AMI ähvardused ning on enda sõnul valmis selleks, et leht avaldab temast piinlikke isiklikke fotosid.
"Ükskõik, millist häbi AMI suudab mulle ka tekitada, on see teisejärguline, sest siin on praegu küsimus milleski palju olulisemas. Kui minu positsioonis inimene ei suuda sellisele väljapressimisele vastu hakata, siis kes üldse suudab?" kirjutas Bezos ja lisas, et nüüdseks on juba paljud inimesed tema palgatud uurijatega ühendust võtnud ja tunnistanud, et nad olid sunnitud AMI väljapressimistele alluma.
"Loomulikult ma ei taha, et minust avaldataks piinlikke fotosid, kuid ma ei võta ka osa nende teada-tuntud praktikast, mis sisaldab väljapressimist, poliitilisi teeneid, poliitilisi rünnakuid ja korruptsiooni. Ma eelistan vastu hakata, keerata see palk teistpidi ja vaadata, kes sealt alt välja roomab," sõnas Bezos.
### Response:
Uurijate sõnul lekitas Bezose sõnumid kõmulehele armukese vend |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kyrgios tuli väljakule helikopteriõnnetuses hukkunud Kobe Bryanti mälestuseks tema särgis ning pühkis pisaraid. Korvpallilegendi auks andis austraallane Nadalile korraliku lahingu.
Kohtumine kestis kokku kolm tundi ja 42 minutit, mille jooksul servimasin Kyrgios sai kirja 25 ässa viie topeltvea kõrval. Nadal servis 12 ässa ja tegi neli topeltviga. 33-aastane hispaanlane kaotas sel turniiril seejuures alles kaheksandikfinaalis oma esimese seti.
Peale matši tõmbas Nadal pähe Lakersi kirjaga nokamütsi. Kyrgiose kohta oli tal kodupubliku meeleheaks ainult positiivseid sõnu jagada: "Ta on üks suurimaid talente meeste tennises!"
Veerandfinaalis läheb Nadal vastamisi viienda asetusega Dominic Thiemiga.
What a fight ????
Thanks for the #AO2020 memories @NickKyrgios???? #AusOpen pic.twitter.com/WgJB3g5pHM
— #AusOpen (@AustralianOpen) January 27, 2020
"He's one of the highest talents that we have on our tour."
Respect from @RafaelNadal towards opponent @NickKyrgios???? #AO2020 | #AusOpen pic.twitter.com/DxU4G16C18
— #AusOpen (@AustralianOpen) January 27, 2020 | Väsinud Kyrgios andis Nadalile võimsa lahingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kyrgios tuli väljakule helikopteriõnnetuses hukkunud Kobe Bryanti mälestuseks tema särgis ning pühkis pisaraid. Korvpallilegendi auks andis austraallane Nadalile korraliku lahingu.
Kohtumine kestis kokku kolm tundi ja 42 minutit, mille jooksul servimasin Kyrgios sai kirja 25 ässa viie topeltvea kõrval. Nadal servis 12 ässa ja tegi neli topeltviga. 33-aastane hispaanlane kaotas sel turniiril seejuures alles kaheksandikfinaalis oma esimese seti.
Peale matši tõmbas Nadal pähe Lakersi kirjaga nokamütsi. Kyrgiose kohta oli tal kodupubliku meeleheaks ainult positiivseid sõnu jagada: "Ta on üks suurimaid talente meeste tennises!"
Veerandfinaalis läheb Nadal vastamisi viienda asetusega Dominic Thiemiga.
What a fight ????
Thanks for the #AO2020 memories @NickKyrgios???? #AusOpen pic.twitter.com/WgJB3g5pHM
— #AusOpen (@AustralianOpen) January 27, 2020
"He's one of the highest talents that we have on our tour."
Respect from @RafaelNadal towards opponent @NickKyrgios???? #AO2020 | #AusOpen pic.twitter.com/DxU4G16C18
— #AusOpen (@AustralianOpen) January 27, 2020
### Response:
Väsinud Kyrgios andis Nadalile võimsa lahingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa rääkis ERR-ile, et seda, kuhu analüüs võiks jõuda või mis võiksid olla konkreetsed ettepanekud, on vara veel öelda, kuivõrd töögrupp ei ole veel sisuliselt tööle hakanud. Midagi täpsemat võiks tema sõnul oodata sügisel.
Laias laastus suurema muudatusena on kavas riiklike muuseumide puhul liikuda tegevuspõhise rahastamise suunas. See tähendab, et kui täna ei ole muuseumide saadav riigieelarveline toetus otseses seoses näiteks külastajanumbrite või korraldatud üritustega, siis tulevikus see muutuks.
See tähendaks, et muuseumide juhtkondadel tekiks otsene rahaline stiimul võimalikult suurt hulka inimesi kõnetada ja neid muuseumidesse tuua. Teisest küljest võiks mõne muuseumi rahastus jällegi langeda. Samas Reismaa sõnul ühtegi muuseumi praegu sulgeda plaanis ei ole.
Külastatavus ei peaks olema tulevikus siiski ainus mõõdupuu.
"Külastajanumbrite fetišeerimist kindlasti plaanis ei ole. See saab olla ainult üks komponent, mida arvesse võtta kõige muu kõrval, mida muuseumid teevad: näiteks publikatsioonid, haridusprogrammid – temaatiline mitmekesisus ja eri kooliastmetele muuseumitundide pakkumine, muuseumikogude digimine ja veebis kättesaadavaks tegemine ja nii edasi," rääkis Reismaa.
Teine muudatus puudutab muuseumide ühishoidlate loomist. Valitsus kiitis kaks aastat tagasi heaks muuseumide ühishoidla loomise. Praeguseks on sellega jõutud Reismaa sõnul nii kaugele, et Põhja-Eestis kaalutakse hoidla rajamist tühjale krundile Rae vallas ja Lõuna-Eestis Raadi mõisa. Seejuures Raadi mõisa ehitustehniline uuring peaks valmima selle kuu jooksul.
"Isegi kui Raadi varemetesse ei saa, siis Lõuna-Eesti oma tuleb kindlasti kuskile ERM-i [Eesti Rahva Muuseumi] lähedale. Sest sinna konserveerimislaboreid ei looda, kuna need on ERM-is olemas," rääkis Reismaa. Põhja-Eesti keskus on kavas luua preaegu Vabaõhumuuseumi juures toimiva Ennistuskoda Kanut baasilt.
Kahe keskse muuseumide ühishoidla loomine võiks tuua kokkuhoidu, aga samas ei ole see juhtumas üleöö. Reismaa sõnul võib ühishoidlate valmimiseni minna seitse aastat.
Ühishoidla rajamine ei ole ainult efektiivsuseprojekt. "Praegu hoitakse museaale vale sisekliimaga ruumides, kus ei ole tuleohutuse ja turvalisuse nõuded tagatud ning on suur ruumipuudus. Olemasolevate pindade nõuetekohaseks muutmine oleks kallim kui ühishoidla ehitamine," ütles Reismaa.
Lisaks on analüüsi käigus kavas üle vaadata, kas on võimalik muuta Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse külastamine tasuvabaks, nagu muuseumi direktor Alar Karis ette pani. See tähendaks Reismaa sõnul, et muuseumide riigieelarvelise toetuse hulgast tuleks efektiivsust suurendades leida ERM-ile kompensatsiooniks puudujääv raha, mida ERM-i hinnangul võiks olla kuni 300 000 eurot aastas.
Samas ei peaks see olema täpselt see summa, mis ERM piletimüügist saab, sest tasuta sissepääs võimaldaks muuseumil lisaraha teenida näiteks toitlustuse, kingituste müügist või muudest kaasnevatest teenustest, rääkis Reismaa. Samas, kas ERM-i pilet ka tegelikult on võimalik ära kaotada, selgub alles tulevikus.
Valitus otsustas möödunud aasta lõpul luua ministeeriumide ülene töögrupp, mis asub muuseumide tööd analüüsima. Ettepanekud, kuidas ja mida täpselt teha ja kuidas asju efektiivsemaks ja tõhusamaks muuta, võiks valitsusse jõuda järgmise aasta märtsis, ütles Ott Heinapuu rahandusministeeriumist.
"Üldisemalt on tõhustamiskavade koostamise eesmärk riigieelarve vahendite planeerimisel muuta avalike vahendite kasutamine tulemuslikumaks ja tõhusamaks ning suurendada riigi toimimise paindlikkust. Tõhustamiskavaga tehakse konkreetsed ettepanekud riigieelarve vahendite mõjusamaks, tõhusamaks ja säästlikumaks kasutamiseks."
Eestis on praegu kokku 190 muuseumi ligi 250 külastuskohaga. Riigi omandis on 11 muuseumit ja 14 riigi osalusel asutatud muuseumi sihtasutust. Nende 25 muuseumi all on veel omakorda hulk alam-muuseume. Eelarves on riiklikele muuseumidele ette nähtud iga-aastaselt umbes 40 miljonit eurot. | Riik tahab muuseumide tegevust efektiivsemaks muuta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa rääkis ERR-ile, et seda, kuhu analüüs võiks jõuda või mis võiksid olla konkreetsed ettepanekud, on vara veel öelda, kuivõrd töögrupp ei ole veel sisuliselt tööle hakanud. Midagi täpsemat võiks tema sõnul oodata sügisel.
Laias laastus suurema muudatusena on kavas riiklike muuseumide puhul liikuda tegevuspõhise rahastamise suunas. See tähendab, et kui täna ei ole muuseumide saadav riigieelarveline toetus otseses seoses näiteks külastajanumbrite või korraldatud üritustega, siis tulevikus see muutuks.
See tähendaks, et muuseumide juhtkondadel tekiks otsene rahaline stiimul võimalikult suurt hulka inimesi kõnetada ja neid muuseumidesse tuua. Teisest küljest võiks mõne muuseumi rahastus jällegi langeda. Samas Reismaa sõnul ühtegi muuseumi praegu sulgeda plaanis ei ole.
Külastatavus ei peaks olema tulevikus siiski ainus mõõdupuu.
"Külastajanumbrite fetišeerimist kindlasti plaanis ei ole. See saab olla ainult üks komponent, mida arvesse võtta kõige muu kõrval, mida muuseumid teevad: näiteks publikatsioonid, haridusprogrammid – temaatiline mitmekesisus ja eri kooliastmetele muuseumitundide pakkumine, muuseumikogude digimine ja veebis kättesaadavaks tegemine ja nii edasi," rääkis Reismaa.
Teine muudatus puudutab muuseumide ühishoidlate loomist. Valitsus kiitis kaks aastat tagasi heaks muuseumide ühishoidla loomise. Praeguseks on sellega jõutud Reismaa sõnul nii kaugele, et Põhja-Eestis kaalutakse hoidla rajamist tühjale krundile Rae vallas ja Lõuna-Eestis Raadi mõisa. Seejuures Raadi mõisa ehitustehniline uuring peaks valmima selle kuu jooksul.
"Isegi kui Raadi varemetesse ei saa, siis Lõuna-Eesti oma tuleb kindlasti kuskile ERM-i [Eesti Rahva Muuseumi] lähedale. Sest sinna konserveerimislaboreid ei looda, kuna need on ERM-is olemas," rääkis Reismaa. Põhja-Eesti keskus on kavas luua preaegu Vabaõhumuuseumi juures toimiva Ennistuskoda Kanut baasilt.
Kahe keskse muuseumide ühishoidla loomine võiks tuua kokkuhoidu, aga samas ei ole see juhtumas üleöö. Reismaa sõnul võib ühishoidlate valmimiseni minna seitse aastat.
Ühishoidla rajamine ei ole ainult efektiivsuseprojekt. "Praegu hoitakse museaale vale sisekliimaga ruumides, kus ei ole tuleohutuse ja turvalisuse nõuded tagatud ning on suur ruumipuudus. Olemasolevate pindade nõuetekohaseks muutmine oleks kallim kui ühishoidla ehitamine," ütles Reismaa.
Lisaks on analüüsi käigus kavas üle vaadata, kas on võimalik muuta Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse külastamine tasuvabaks, nagu muuseumi direktor Alar Karis ette pani. See tähendaks Reismaa sõnul, et muuseumide riigieelarvelise toetuse hulgast tuleks efektiivsust suurendades leida ERM-ile kompensatsiooniks puudujääv raha, mida ERM-i hinnangul võiks olla kuni 300 000 eurot aastas.
Samas ei peaks see olema täpselt see summa, mis ERM piletimüügist saab, sest tasuta sissepääs võimaldaks muuseumil lisaraha teenida näiteks toitlustuse, kingituste müügist või muudest kaasnevatest teenustest, rääkis Reismaa. Samas, kas ERM-i pilet ka tegelikult on võimalik ära kaotada, selgub alles tulevikus.
Valitus otsustas möödunud aasta lõpul luua ministeeriumide ülene töögrupp, mis asub muuseumide tööd analüüsima. Ettepanekud, kuidas ja mida täpselt teha ja kuidas asju efektiivsemaks ja tõhusamaks muuta, võiks valitsusse jõuda järgmise aasta märtsis, ütles Ott Heinapuu rahandusministeeriumist.
"Üldisemalt on tõhustamiskavade koostamise eesmärk riigieelarve vahendite planeerimisel muuta avalike vahendite kasutamine tulemuslikumaks ja tõhusamaks ning suurendada riigi toimimise paindlikkust. Tõhustamiskavaga tehakse konkreetsed ettepanekud riigieelarve vahendite mõjusamaks, tõhusamaks ja säästlikumaks kasutamiseks."
Eestis on praegu kokku 190 muuseumi ligi 250 külastuskohaga. Riigi omandis on 11 muuseumit ja 14 riigi osalusel asutatud muuseumi sihtasutust. Nende 25 muuseumi all on veel omakorda hulk alam-muuseume. Eelarves on riiklikele muuseumidele ette nähtud iga-aastaselt umbes 40 miljonit eurot.
### Response:
Riik tahab muuseumide tegevust efektiivsemaks muuta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Timothy ja Stephen Quay on Rotterdami festivalil ühed aukülalistest. IFFR on jälginud nende tänapäeva kinokunsti visionääride karjääri algusest peale, Hollandiga ühendab vendi Quaysid pealegi tõik, et enne veel, kui nad maailmakuulsateks animatsioonikunstnikeks said, teenisid nad Euroopas oma esimesed sissetulekud Amsterdamis nõudepesijatena.
Rotterdami kaasaegse kunsti keskuses Tentis avatud väljapanek "Dream Pools, Collecting Holes" koosneb makettidest ja filmilõikudest, mis käsitlevad tuleva täispika mängufilmi temaatikat ja motiive. Samas võib kunstikeskuse nelja saali paigutatud väljapanekut pidada teoseks omaette. Filmi ja installatsiooni alus on Poola kirjaniku Bruno Schulzi 1937. aastal avaldatud "Liivakella sanatoorium", mis ilmus mullu ka Loomingu Raamatukogus Hendrik Lindepuu tõlkes. "Liivakella sanatoorium" on jutustuste kogu, peategelane on noor mees, kes sõidab rongiga oma surevat isa vaatama. Rongi uinutav rütm viib ta unenägude ja reaalsuse vahepealsesse maailma, kus mälestused segunevad viirastustega. Vennad Quayd on selle lahendanud läbi pimeduse ja hämaruse – see ei tähenda mitte niivõrd valguse puudumist kuivõrd selle lavastamist. Näitusesaali pimedus aitab esile tuua klaaskapslitesse ja vaatekambritesse paigutatud installatsioone, seintele kuvatud animatsioonilõikude veiklev hämarus mõjub unenägudena, mis segavad sügavamat und. Aeg on "Liivakella sanatooriumis" muutunud elliptiliseks, elamused ja nägemused korduvad iseendast ümber pöörduva liivakellana. Tavamõistes arusaadav lineaarne aeg on ladestunud objektidele, moodustades tolmuseid kihte ja samas ka lagundades neid, keda ta katab. Monstrumid tekivad mälestustest ja traumadest, millega me ei oska midagi peale hakata, mida me ei suuda lahendada.
Vennad Quayd on Bruno Schulzi loominguga tegelenud varemgi, nii näiteks on nende 1986. aasta animatsioon "Krokodillide tänav" valminud just Schulzi jutustuse põhjal. "Liivakella sanatooriumi" aitas installatsioonina Euroopasse tuua aga Christopher Nolan, kes seadis omalt poolt tingimuseks, et animatsioonilõigud oleks filmitud 35 millimeetrisele filmile. | Rotterdami filmifestivalil näeb Quay-vendade installatsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Timothy ja Stephen Quay on Rotterdami festivalil ühed aukülalistest. IFFR on jälginud nende tänapäeva kinokunsti visionääride karjääri algusest peale, Hollandiga ühendab vendi Quaysid pealegi tõik, et enne veel, kui nad maailmakuulsateks animatsioonikunstnikeks said, teenisid nad Euroopas oma esimesed sissetulekud Amsterdamis nõudepesijatena.
Rotterdami kaasaegse kunsti keskuses Tentis avatud väljapanek "Dream Pools, Collecting Holes" koosneb makettidest ja filmilõikudest, mis käsitlevad tuleva täispika mängufilmi temaatikat ja motiive. Samas võib kunstikeskuse nelja saali paigutatud väljapanekut pidada teoseks omaette. Filmi ja installatsiooni alus on Poola kirjaniku Bruno Schulzi 1937. aastal avaldatud "Liivakella sanatoorium", mis ilmus mullu ka Loomingu Raamatukogus Hendrik Lindepuu tõlkes. "Liivakella sanatoorium" on jutustuste kogu, peategelane on noor mees, kes sõidab rongiga oma surevat isa vaatama. Rongi uinutav rütm viib ta unenägude ja reaalsuse vahepealsesse maailma, kus mälestused segunevad viirastustega. Vennad Quayd on selle lahendanud läbi pimeduse ja hämaruse – see ei tähenda mitte niivõrd valguse puudumist kuivõrd selle lavastamist. Näitusesaali pimedus aitab esile tuua klaaskapslitesse ja vaatekambritesse paigutatud installatsioone, seintele kuvatud animatsioonilõikude veiklev hämarus mõjub unenägudena, mis segavad sügavamat und. Aeg on "Liivakella sanatooriumis" muutunud elliptiliseks, elamused ja nägemused korduvad iseendast ümber pöörduva liivakellana. Tavamõistes arusaadav lineaarne aeg on ladestunud objektidele, moodustades tolmuseid kihte ja samas ka lagundades neid, keda ta katab. Monstrumid tekivad mälestustest ja traumadest, millega me ei oska midagi peale hakata, mida me ei suuda lahendada.
Vennad Quayd on Bruno Schulzi loominguga tegelenud varemgi, nii näiteks on nende 1986. aasta animatsioon "Krokodillide tänav" valminud just Schulzi jutustuse põhjal. "Liivakella sanatooriumi" aitas installatsioonina Euroopasse tuua aga Christopher Nolan, kes seadis omalt poolt tingimuseks, et animatsioonilõigud oleks filmitud 35 millimeetrisele filmile.
### Response:
Rotterdami filmifestivalil näeb Quay-vendade installatsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Popstaar esitas esmakordselt oma uut singlit "Anyone", mis räägib tema võitlusest uimastitega. Laul salvestati vaid neli päeva enne Lovato haiglasse sattumist üledoosi tagajärjel, vahendas Huffington Post.
"Ma salvestasin selle laulu, kui ma arvasin, et minuga on kõik korras, aga tegelikult polnud. Kui ma seda laulu kuulan, mõtlen, et kui ma saaks vaid minna tagasi sellesse aega ja iseennast aidata," ütles Lovato, et imestab siiani, kuidas keegi teine seda laulu salvestades tema probleeme ei märganud.
#DemiLovato restarts her song #Anyone after getting choked up ????❤️ #GRAMMYs pic.twitter.com/RZGEBjFhoK
— Mike Adam (@MikeAdamOnAir) January 27, 2020
Grammy gala oli sissejuhatus Lovato tihedasse esinemisprogrammi. Naine esineb loetud päevade pärast ka Super Bowlil Miamis Hard Rock staadionil, kus ta hümni laulab.
Lovato sattus haiglasse 2018. aasta juulis, pärast mida läbis ta võõrutusravi. Pärast üledoosi ei andnud Lovato üle aasta kontserte, astudes avalikkuse ette alles 2019. aasta novembris ajakirja Teen Vogue korraldatud kohtumisel, kus oma vaimsest tervisest rääkis. | Demi Lovato tegi Grammydel emotsionaalse tagasituleku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Popstaar esitas esmakordselt oma uut singlit "Anyone", mis räägib tema võitlusest uimastitega. Laul salvestati vaid neli päeva enne Lovato haiglasse sattumist üledoosi tagajärjel, vahendas Huffington Post.
"Ma salvestasin selle laulu, kui ma arvasin, et minuga on kõik korras, aga tegelikult polnud. Kui ma seda laulu kuulan, mõtlen, et kui ma saaks vaid minna tagasi sellesse aega ja iseennast aidata," ütles Lovato, et imestab siiani, kuidas keegi teine seda laulu salvestades tema probleeme ei märganud.
#DemiLovato restarts her song #Anyone after getting choked up ????❤️ #GRAMMYs pic.twitter.com/RZGEBjFhoK
— Mike Adam (@MikeAdamOnAir) January 27, 2020
Grammy gala oli sissejuhatus Lovato tihedasse esinemisprogrammi. Naine esineb loetud päevade pärast ka Super Bowlil Miamis Hard Rock staadionil, kus ta hümni laulab.
Lovato sattus haiglasse 2018. aasta juulis, pärast mida läbis ta võõrutusravi. Pärast üledoosi ei andnud Lovato üle aasta kontserte, astudes avalikkuse ette alles 2019. aasta novembris ajakirja Teen Vogue korraldatud kohtumisel, kus oma vaimsest tervisest rääkis.
### Response:
Demi Lovato tegi Grammydel emotsionaalse tagasituleku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maratoni peakorraldaja Vahur Leemetsa sõnul on olukord küll nukker, kuid lootus jääb, et lumi veel veebruari teises pooles maha tuleb. "Kuigi hetkel lumekate täielikult puudub, annab pikaajaline ilmaprognoos siiski põhjuse mõõdukaks optimismiks. Loodame, et talv ja lumi ka sel aastal Eestisse jõuavad ja maraton märtsi esimesel päeval peetud saab," sõnas pikaaegne Tamsalu-Neeruti peakorraldaja Vahur Leemets.
Estoloppeti 22. hooaja avastart jääb kahjuks sel laupäeval toimumata, kuna selle hooaja talvised ilmad on pigem kevadised ning lume asemel on looduses tärkamas juba kevadlilled. Kalendri järgi on Estoloppeti sarjas järgmiseks maratoniks plaanis 22. Alutaguse Suusamaraton, mille toimumine või mittetoimumine selgub juba järgmisel nädalal.
"Paraku kannatavad sel talvel soojade ilmade tõttu kõik, kes talispordiga seotud – sportlased, ürituste korraldajad ja ettevõtted, kes kõik korralikust talvest puudust tunnevad. Hetkel pole muud teha, kui rada okstest puhastada ja looduseimet oodata," lisas sarja peakorraldaja Raivar Vaher.
Etapid Estoloppet 2020 sarjas:
L 08.02.2020 - 22. Alutaguse Maraton
P 16.02.2020 - 47. Tartu Maraton
P 22.02.2020 - 22. Tallinna Suusamaraton
P 01.03.2020 - 22.Tamsalu-Neeruti Maraton (algselt 01.02.2020)
L 07.03.2020 - 45. Haanja Maraton
L 14.03.2020 – 33. Viru Maraton (algselt 25.01.2020) | Tamsalu-Neeruti suusamaraton lükkub olematute lumeolude tõttu märtsikuusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maratoni peakorraldaja Vahur Leemetsa sõnul on olukord küll nukker, kuid lootus jääb, et lumi veel veebruari teises pooles maha tuleb. "Kuigi hetkel lumekate täielikult puudub, annab pikaajaline ilmaprognoos siiski põhjuse mõõdukaks optimismiks. Loodame, et talv ja lumi ka sel aastal Eestisse jõuavad ja maraton märtsi esimesel päeval peetud saab," sõnas pikaaegne Tamsalu-Neeruti peakorraldaja Vahur Leemets.
Estoloppeti 22. hooaja avastart jääb kahjuks sel laupäeval toimumata, kuna selle hooaja talvised ilmad on pigem kevadised ning lume asemel on looduses tärkamas juba kevadlilled. Kalendri järgi on Estoloppeti sarjas järgmiseks maratoniks plaanis 22. Alutaguse Suusamaraton, mille toimumine või mittetoimumine selgub juba järgmisel nädalal.
"Paraku kannatavad sel talvel soojade ilmade tõttu kõik, kes talispordiga seotud – sportlased, ürituste korraldajad ja ettevõtted, kes kõik korralikust talvest puudust tunnevad. Hetkel pole muud teha, kui rada okstest puhastada ja looduseimet oodata," lisas sarja peakorraldaja Raivar Vaher.
Etapid Estoloppet 2020 sarjas:
L 08.02.2020 - 22. Alutaguse Maraton
P 16.02.2020 - 47. Tartu Maraton
P 22.02.2020 - 22. Tallinna Suusamaraton
P 01.03.2020 - 22.Tamsalu-Neeruti Maraton (algselt 01.02.2020)
L 07.03.2020 - 45. Haanja Maraton
L 14.03.2020 – 33. Viru Maraton (algselt 25.01.2020)
### Response:
Tamsalu-Neeruti suusamaraton lükkub olematute lumeolude tõttu märtsikuusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zverev on varem suure slämmi turniiridel jõudnud veerandfinaali kahel korral: Prantsusmaa lahtistel 2018. ja 2019. aastal. Sel korral jõudis ta esmakordselt nii kaugele settigi kaotamata. Sakslasel läks Rubljovi alistamiseks üks tund ja 39 minutit. Venelasele oli see tänavu esimeseks kaotuseks. Enne Austraalia lahtistele meistrivõistlustele tulemist oli ta tiitlid võitnud Doha ja Adelaide'i turniiridel ning võiduseeria kasvatanud juba 15 mängu pikkuseks.
Zverev murdis Rubljovi servi igas setis ühe korra, millest piisas veerandfinaali jõudmiseks. Sakslane servis kokku 11 ässa ja tegi kolm topeltviga, venelase vastavad näitajad olid viis ja viis.
Veerandfinaalis kohtub Zverev 2014. aastal Austraalia lahtistel võidutsenud Stan Wawrinkaga, kes saatis turniiri neljanda asetusega venelase Daniil Medvedevi kohvreid pakkima peale maratonmatši, mille võitis tulemusega 6:2, 2:6, 4:6, 7:6 (2), 6:2. | Zverev lõpetas teel esimesse veerandfinaali Rubljovi pika võiduseeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zverev on varem suure slämmi turniiridel jõudnud veerandfinaali kahel korral: Prantsusmaa lahtistel 2018. ja 2019. aastal. Sel korral jõudis ta esmakordselt nii kaugele settigi kaotamata. Sakslasel läks Rubljovi alistamiseks üks tund ja 39 minutit. Venelasele oli see tänavu esimeseks kaotuseks. Enne Austraalia lahtistele meistrivõistlustele tulemist oli ta tiitlid võitnud Doha ja Adelaide'i turniiridel ning võiduseeria kasvatanud juba 15 mängu pikkuseks.
Zverev murdis Rubljovi servi igas setis ühe korra, millest piisas veerandfinaali jõudmiseks. Sakslane servis kokku 11 ässa ja tegi kolm topeltviga, venelase vastavad näitajad olid viis ja viis.
Veerandfinaalis kohtub Zverev 2014. aastal Austraalia lahtistel võidutsenud Stan Wawrinkaga, kes saatis turniiri neljanda asetusega venelase Daniil Medvedevi kohvreid pakkima peale maratonmatši, mille võitis tulemusega 6:2, 2:6, 4:6, 7:6 (2), 6:2.
### Response:
Zverev lõpetas teel esimesse veerandfinaali Rubljovi pika võiduseeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ettevõtliku Kooli võrgustik on mulle olnud südamelähedane selle loomisest saadik ja seetõttu otsustasingi nüüd sellega liituda," ütles Uustalu esmaspäeval ERR-ile.
Tema sõnul pöördus MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused ise tema poole ning kutsus oma meeskonda.
Arendusjuhi tööülesandeks on ettevõtlikkuse propageerimine Eesti koolides. Praeguseks on võrgustikuga liitunud juba 124 kooli, mis tähendab, et tema töö saab olema liikuv ning hõlmama suhtlemist väga laia ringi inimestega, rääkis Uustalu.
Uustalu sõnul on tema suhe Kiviõli 1. keskkooliga lõpetatud, kuid mitte vallavalitsusega, mille ta on kohtusse kaevanud, kuna leiab, et temaga töölepingu ülesütlemiseks puudus alus.
Uustalu vallandamine ning sellega kaasnenud vastasseis vallavalitsusega pälvis avalikkuses laialdast tähelepanu. | Kiviõli kooli endine direktor alustas tööd Ettevõtliku Kooli arendusjuhina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ettevõtliku Kooli võrgustik on mulle olnud südamelähedane selle loomisest saadik ja seetõttu otsustasingi nüüd sellega liituda," ütles Uustalu esmaspäeval ERR-ile.
Tema sõnul pöördus MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused ise tema poole ning kutsus oma meeskonda.
Arendusjuhi tööülesandeks on ettevõtlikkuse propageerimine Eesti koolides. Praeguseks on võrgustikuga liitunud juba 124 kooli, mis tähendab, et tema töö saab olema liikuv ning hõlmama suhtlemist väga laia ringi inimestega, rääkis Uustalu.
Uustalu sõnul on tema suhe Kiviõli 1. keskkooliga lõpetatud, kuid mitte vallavalitsusega, mille ta on kohtusse kaevanud, kuna leiab, et temaga töölepingu ülesütlemiseks puudus alus.
Uustalu vallandamine ning sellega kaasnenud vastasseis vallavalitsusega pälvis avalikkuses laialdast tähelepanu.
### Response:
Kiviõli kooli endine direktor alustas tööd Ettevõtliku Kooli arendusjuhina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bolton kirjutab märtsis ilmuvas raamatus " The Room Where It Happened; A White House Memoir", et Trump ütles talle, et soovib sadadesse miljonitesse dollaritesse ulatuva Ukraina julgeolekuabi kinnipidamist, kuni Kiiev aitab teda poliitiliselt tundlikes uurimistes, mis muuhulgas puudutasid tema demokraadist rivaali Joe Bidenit, vahendasid Axios ja Reuters.
Trumpi kaitsemeeskond on korduvalt väitnud, et president ei ole sidunud Ukraina sõjalist abistamist uurimisega, mida ta soovis Bideni ja selle poja suhtes. Ka esmaspäeval lükkas Trump sellised väited taas kord tagasi.
Info lõigust Boltoni raamatus, millest esimesena teatas ajaleht The New York Times ja mida on kinnitanud käsikirja näinud tundmatuks jääda soovinud isik, on õhutanud demokraatide soovi saada Bolton kongressi uurimisele tunnistama.
Küsimus tuleb vabariiklaste kontrollitavas senatis arutusele ilmselt sel nädalal.
USA meedia: Trump käskis Ukraina saadikust vabaneda
Laupäeval USA meedias avaldatud video, mis jättis mulje, et Trump käskis vabaneda Ukrainas suursaadikuna töötanud Marie Yovanovitchist.
Video on meedia andmetel tehtud 2018. aasta aprillis ühes hotellis kampaania heaks annetanute õhtusöögil ja selle andis ajakirjanduse käsutusse Trumpi ihuadvokaadi Rudy Giuliani partneri Lev Parnasi advokaat.
Parnas ja tema äripartner Igor Fruman on olulised tegelased Trumpi väidetavas püüdes sundida Ukrainat leidma kompromiteerivaid materjale tema poliitilise vastase Joe Bideni kohta.
Yovanovichist vabanemise käsu andis Trump pärast seda, kui Parnas rääkis talle, et suursaadik takistab presidendi plaani läbi viimast ja et ta olevat eravestluses presidenti halvustanud.
"Vabanege temast!" nõuab Trump videol, pöördudes ilmselt mõne söögilauas istuva Valge Maja nõuniku poole. "Lööge ta minema juba homme. Mul suva. Lööge ta homme minema. Saage tast lahti. OK? Tehke see ära."
Video on võetud veidra nurga alt, nii et asjaosalisi ei ole näha, kuid Trumpi häält on selgelt kuulda.
Parnas ütles eelmisel nädalal, et Trump teadis täpselt, kuidas Ukrainat survestatakse tema poliitilist vastast Joe Bidenit uurima.
Demokraadid esitasid eelmise nädalal toimiku, mis näitab, kuidas Giuliani koostöös Parnasiga üritas Ukraina ametnikke kasutades Yovanovitchi lahkuma sundida. Trump lasi lõpuks Yovanovitchi vallandada. | Eksnõunik Boltoni raamat võib õõnestada Trumpi kaitse argumente | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bolton kirjutab märtsis ilmuvas raamatus " The Room Where It Happened; A White House Memoir", et Trump ütles talle, et soovib sadadesse miljonitesse dollaritesse ulatuva Ukraina julgeolekuabi kinnipidamist, kuni Kiiev aitab teda poliitiliselt tundlikes uurimistes, mis muuhulgas puudutasid tema demokraadist rivaali Joe Bidenit, vahendasid Axios ja Reuters.
Trumpi kaitsemeeskond on korduvalt väitnud, et president ei ole sidunud Ukraina sõjalist abistamist uurimisega, mida ta soovis Bideni ja selle poja suhtes. Ka esmaspäeval lükkas Trump sellised väited taas kord tagasi.
Info lõigust Boltoni raamatus, millest esimesena teatas ajaleht The New York Times ja mida on kinnitanud käsikirja näinud tundmatuks jääda soovinud isik, on õhutanud demokraatide soovi saada Bolton kongressi uurimisele tunnistama.
Küsimus tuleb vabariiklaste kontrollitavas senatis arutusele ilmselt sel nädalal.
USA meedia: Trump käskis Ukraina saadikust vabaneda
Laupäeval USA meedias avaldatud video, mis jättis mulje, et Trump käskis vabaneda Ukrainas suursaadikuna töötanud Marie Yovanovitchist.
Video on meedia andmetel tehtud 2018. aasta aprillis ühes hotellis kampaania heaks annetanute õhtusöögil ja selle andis ajakirjanduse käsutusse Trumpi ihuadvokaadi Rudy Giuliani partneri Lev Parnasi advokaat.
Parnas ja tema äripartner Igor Fruman on olulised tegelased Trumpi väidetavas püüdes sundida Ukrainat leidma kompromiteerivaid materjale tema poliitilise vastase Joe Bideni kohta.
Yovanovichist vabanemise käsu andis Trump pärast seda, kui Parnas rääkis talle, et suursaadik takistab presidendi plaani läbi viimast ja et ta olevat eravestluses presidenti halvustanud.
"Vabanege temast!" nõuab Trump videol, pöördudes ilmselt mõne söögilauas istuva Valge Maja nõuniku poole. "Lööge ta minema juba homme. Mul suva. Lööge ta homme minema. Saage tast lahti. OK? Tehke see ära."
Video on võetud veidra nurga alt, nii et asjaosalisi ei ole näha, kuid Trumpi häält on selgelt kuulda.
Parnas ütles eelmisel nädalal, et Trump teadis täpselt, kuidas Ukrainat survestatakse tema poliitilist vastast Joe Bidenit uurima.
Demokraadid esitasid eelmise nädalal toimiku, mis näitab, kuidas Giuliani koostöös Parnasiga üritas Ukraina ametnikke kasutades Yovanovitchi lahkuma sundida. Trump lasi lõpuks Yovanovitchi vallandada.
### Response:
Eksnõunik Boltoni raamat võib õõnestada Trumpi kaitse argumente |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tehnikaülikooli pressiesindaja Krõõt Nõges ütles ERR-ile, et eeldatavasti kuulutab nõukogu välja rektori valimised. Praegune rektor Jaak Aaviksoo on selles ametis olnud 2015. aastast.
Valitsus kinnitas Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu uue koosseisu mullu detsembris. Nõukogu liikmetena jätkavad Ardo Kamratov, Robert Kitt, Gunnar Okk, Mart Saarma ja Andres Öpik. Uued liikmed on Heiti Hääl, Tõnis Kanger, Piret Mürk-Dubout, Arvo Oorn, Tiina Randma-Liiv ja Maive Rute.
Nõukogu on ülikooli kõrgeim juhtorgan, kes vastutab ülikooli arengu ning oluliste majandus-, finants- ja varaga seotud otsuste tegemise eest.
Ülikooli nõukogu koosseisus on 11 liiget. Viis liiget nimetab ülikooli senat, ühe liikme Eesti Teaduste Akadeemia ning viis liiget haridus- ja teadusminister, lähtudes sellest, et enamik tema nimetatud isikutest on ettevõtjate või tootmise kutse- ja erialaliitude esindajad ja et nõukogu koosseisust enamiku moodustavad isikud, kes ei ole ülikooli töötajad.
Eelmise nõukogu volitused lõppesid tänavu 20. jaanuaril, uue nõukogu volitused algasid 21. kuupäeval. | Tehnikaülikooli uus nõukogu valmistub rektori valimisteks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tehnikaülikooli pressiesindaja Krõõt Nõges ütles ERR-ile, et eeldatavasti kuulutab nõukogu välja rektori valimised. Praegune rektor Jaak Aaviksoo on selles ametis olnud 2015. aastast.
Valitsus kinnitas Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu uue koosseisu mullu detsembris. Nõukogu liikmetena jätkavad Ardo Kamratov, Robert Kitt, Gunnar Okk, Mart Saarma ja Andres Öpik. Uued liikmed on Heiti Hääl, Tõnis Kanger, Piret Mürk-Dubout, Arvo Oorn, Tiina Randma-Liiv ja Maive Rute.
Nõukogu on ülikooli kõrgeim juhtorgan, kes vastutab ülikooli arengu ning oluliste majandus-, finants- ja varaga seotud otsuste tegemise eest.
Ülikooli nõukogu koosseisus on 11 liiget. Viis liiget nimetab ülikooli senat, ühe liikme Eesti Teaduste Akadeemia ning viis liiget haridus- ja teadusminister, lähtudes sellest, et enamik tema nimetatud isikutest on ettevõtjate või tootmise kutse- ja erialaliitude esindajad ja et nõukogu koosseisust enamiku moodustavad isikud, kes ei ole ülikooli töötajad.
Eelmise nõukogu volitused lõppesid tänavu 20. jaanuaril, uue nõukogu volitused algasid 21. kuupäeval.
### Response:
Tehnikaülikooli uus nõukogu valmistub rektori valimisteks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma suhtlen Andyga palju, sest mu abikaasa veedab nende juures lapselapsi hoides väga palju aega," rääkis Sears. "Kui Anett finaali jõuab, siis ma võiksin talt küsida nõu selle kohta, mida seal ei tohiks kindlasti teha."
Kontaveidi jõudmine veerandfinaali on seda imelisem, et mullu pidi ta haigestumise tõttu US Openi pooli jätma, operatsioonile minema ja pidama mitmekuise treeningpausi. "See oli minu jaoks väga raske aeg," ütles 24-aastane Kontaveit. "Aga ma olen õnnelik, et see on möödas. Ma alustasin treeningutega uuesti novembri keskel ja alates sellest on kõik läinud ülesmäge."
Kaheksandikfinaali kohta sõnas Sears: "Seda ei olnud lihtne vaadata. Emotsioonid käisid üles-alla. Ma olen õnnelik, et ta lõpuks ikkagi võitis."
Veerandfinaalis kohtub Kontaveit 4. asetatud rumeenlanna Simona Halepiga (WTA 3.). Sears usub, et eestlanna võib maailma kolmanda reketi alistada ja poolfinaali jõuda. "Ma kindlasti arvan, et see ei ole võimatu. Me võtame ühe matši korraga." | Kontaveidi treener tögas enda väimeest Andy Murrayt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma suhtlen Andyga palju, sest mu abikaasa veedab nende juures lapselapsi hoides väga palju aega," rääkis Sears. "Kui Anett finaali jõuab, siis ma võiksin talt küsida nõu selle kohta, mida seal ei tohiks kindlasti teha."
Kontaveidi jõudmine veerandfinaali on seda imelisem, et mullu pidi ta haigestumise tõttu US Openi pooli jätma, operatsioonile minema ja pidama mitmekuise treeningpausi. "See oli minu jaoks väga raske aeg," ütles 24-aastane Kontaveit. "Aga ma olen õnnelik, et see on möödas. Ma alustasin treeningutega uuesti novembri keskel ja alates sellest on kõik läinud ülesmäge."
Kaheksandikfinaali kohta sõnas Sears: "Seda ei olnud lihtne vaadata. Emotsioonid käisid üles-alla. Ma olen õnnelik, et ta lõpuks ikkagi võitis."
Veerandfinaalis kohtub Kontaveit 4. asetatud rumeenlanna Simona Halepiga (WTA 3.). Sears usub, et eestlanna võib maailma kolmanda reketi alistada ja poolfinaali jõuda. "Ma kindlasti arvan, et see ei ole võimatu. Me võtame ühe matši korraga."
### Response:
Kontaveidi treener tögas enda väimeest Andy Murrayt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuendust katsetatakse kogu aasta vältel Premier ja Internationali taseme WTA turniiridel, teatas ESPN.
Kõige teravamalt kerkis see teema päevakorda 2018. aasta US Openi naiste finaali järel, kui Serena Williams teenis keelatud juhendamise eest hoiatuse – tema treener Patrick Mouratoglou tegi tribüünil istudes käega žesti, mida pukikohtunik Carlos Ramos tõlgendas juhendamisena, mis on aga slämmiturniiridel keelatud. Williams küll eitas juhendamist, aga sai siiski hoiatuse.
"Sellel prooviperioodil tohivad treenerid mängija loožis istudes neid juhendada samamoodi nagu nad praegugi teevad, aga selle eest ei saa karistada," selgitati WTA-st ESPN-ile. "Olgu selleks siis julgustavad sõnad või käežestid, edaspidi on need lubatud."
WTA sõnul otsustasid nad muudatuse sisse viia, kuna praeguseid reegleid on keeruline järgida ja tegelikkuses tegelevad paljud treenerid tribüünil istudes juhendamisega. Lisaks sellele uuendusele on mängijatel WTA turniiridel korra seti jooksul treener enda juurde kutsuda, see reegel kehtib aastast 2008.
Serena Williams kaotas inetuks läinud finaalis Naomi Osakale 2:6, 4:6. Pärast mängu tunnistas Mouratoglou, et tegeles tõepoolest juhendamisega ja poleks tohtinud seda teha, ent avaldas arvamust, et see peaks olema lubatud, kuna kõik teevad seda nagunii.
Ka Simona Halepi treener Darren Cahill nõustus, et see uuendus tulnuks juba ammu vastu võtta. "Mina olen täiega selle poolt," ütles Cahill. "Ma olen küll suur traditsioonide austaja, tennis on individuaalne sport ja sa pead ise suutma olukordi lahendada, aga samas tuleb ka meie spordiala arendada."
"Meil on suure slämmi turniirid, need on eraldi kategoorias ja nendega on kõik hästi, aga ATP ja WTA karusselle tuleb arendada. Ja ma arvan, et tribüünilt juhendamise lubamine on oluline muudatus," jätkas Cahill. "Minu arvates teeb WTA õiget asja."
Ka endine maailma esireket Mats Wilander, kes tegeleb nüüd tennisekommentaatorina, tõdes, et tegemist on loogilise sammuga, kuna seda tehakse nagunii. "Nägime seda Serena ja Patrick Mouratoglouga ja see tõstatas selle teema rambivalgusesse. Minu meelest on tribüünidelt juhendamine okei, kuniks see ei muutu liiga valjuks," ütles Wilander.
Esimest korda suure slämmi turniiril veerandfinaali jõudnud Eesti esireket Anett Kontaveit tõdes pärast Poola tõusva tähe Iga Swiateki alistamist, et temal selle muudatuse osas esialgu tugevat arvamust ei ole. "Kui nad nii on otsustanud ja seda proovivad, siis eks see nii läheb. Mul tugevat vastuemotsiooni sellele reeglile ei ole. Kui nende jaoks on see vajalik muudatus, siis ma ei oska selle üle ka kurta," lausus Kontaveit Eesti ajakirjanikele.
Küsimusele, kas talle tundub, et tal endal oleks mõnikord mängude ajal treeneri abi vaja, vastas Kontaveit: "Ma ei tea, kas nii palju. Eks ikka vahel treener näeb mingeid asju, millest ise väljaku peal selles olukorras sees olles niimoodi kohe aru ei saa. Ma saan aru, mismoodi see võiks mängijale kasulik olla. Samas siis kaob ära see pool, kus sa ise pead need lahendused leidma. Aga ma usun, et see võib kasulik olla mängutasemele kui mängijale." | Skandaalne US Openi finaal toob WTA karussellile uuenduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuendust katsetatakse kogu aasta vältel Premier ja Internationali taseme WTA turniiridel, teatas ESPN.
Kõige teravamalt kerkis see teema päevakorda 2018. aasta US Openi naiste finaali järel, kui Serena Williams teenis keelatud juhendamise eest hoiatuse – tema treener Patrick Mouratoglou tegi tribüünil istudes käega žesti, mida pukikohtunik Carlos Ramos tõlgendas juhendamisena, mis on aga slämmiturniiridel keelatud. Williams küll eitas juhendamist, aga sai siiski hoiatuse.
"Sellel prooviperioodil tohivad treenerid mängija loožis istudes neid juhendada samamoodi nagu nad praegugi teevad, aga selle eest ei saa karistada," selgitati WTA-st ESPN-ile. "Olgu selleks siis julgustavad sõnad või käežestid, edaspidi on need lubatud."
WTA sõnul otsustasid nad muudatuse sisse viia, kuna praeguseid reegleid on keeruline järgida ja tegelikkuses tegelevad paljud treenerid tribüünil istudes juhendamisega. Lisaks sellele uuendusele on mängijatel WTA turniiridel korra seti jooksul treener enda juurde kutsuda, see reegel kehtib aastast 2008.
Serena Williams kaotas inetuks läinud finaalis Naomi Osakale 2:6, 4:6. Pärast mängu tunnistas Mouratoglou, et tegeles tõepoolest juhendamisega ja poleks tohtinud seda teha, ent avaldas arvamust, et see peaks olema lubatud, kuna kõik teevad seda nagunii.
Ka Simona Halepi treener Darren Cahill nõustus, et see uuendus tulnuks juba ammu vastu võtta. "Mina olen täiega selle poolt," ütles Cahill. "Ma olen küll suur traditsioonide austaja, tennis on individuaalne sport ja sa pead ise suutma olukordi lahendada, aga samas tuleb ka meie spordiala arendada."
"Meil on suure slämmi turniirid, need on eraldi kategoorias ja nendega on kõik hästi, aga ATP ja WTA karusselle tuleb arendada. Ja ma arvan, et tribüünilt juhendamise lubamine on oluline muudatus," jätkas Cahill. "Minu arvates teeb WTA õiget asja."
Ka endine maailma esireket Mats Wilander, kes tegeleb nüüd tennisekommentaatorina, tõdes, et tegemist on loogilise sammuga, kuna seda tehakse nagunii. "Nägime seda Serena ja Patrick Mouratoglouga ja see tõstatas selle teema rambivalgusesse. Minu meelest on tribüünidelt juhendamine okei, kuniks see ei muutu liiga valjuks," ütles Wilander.
Esimest korda suure slämmi turniiril veerandfinaali jõudnud Eesti esireket Anett Kontaveit tõdes pärast Poola tõusva tähe Iga Swiateki alistamist, et temal selle muudatuse osas esialgu tugevat arvamust ei ole. "Kui nad nii on otsustanud ja seda proovivad, siis eks see nii läheb. Mul tugevat vastuemotsiooni sellele reeglile ei ole. Kui nende jaoks on see vajalik muudatus, siis ma ei oska selle üle ka kurta," lausus Kontaveit Eesti ajakirjanikele.
Küsimusele, kas talle tundub, et tal endal oleks mõnikord mängude ajal treeneri abi vaja, vastas Kontaveit: "Ma ei tea, kas nii palju. Eks ikka vahel treener näeb mingeid asju, millest ise väljaku peal selles olukorras sees olles niimoodi kohe aru ei saa. Ma saan aru, mismoodi see võiks mängijale kasulik olla. Samas siis kaob ära see pool, kus sa ise pead need lahendused leidma. Aga ma usun, et see võib kasulik olla mängutasemele kui mängijale."
### Response:
Skandaalne US Openi finaal toob WTA karussellile uuenduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Streik peaks plaanide kohaselt kestma kolm nädalat ning streigiga liitub umbes 9000 ametiühingu liiget, vahendasid Yle ja Helsingin Sanomat.
Töövaidluse osapooled kohtuvad riikliku lepitaja juures juba teisipäeva hommikul.
Vastasseisu keskmes on palgatõus ja töötingimused ehk nn kiky -tunnid, mis tulenevad Juha Sipilä valitsuse ja osade ametiühingute vahel 2016. aastal sõlmitud ühiskondlikust leppest (Kilpailukykysopimus ehk nn kiky-sopimus). Kiky -leppe eesmärgiks oli tõsta Soome majanduse konkurentsivõimet. | Soome paberitööstuses algas nädalate pikkune streik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Streik peaks plaanide kohaselt kestma kolm nädalat ning streigiga liitub umbes 9000 ametiühingu liiget, vahendasid Yle ja Helsingin Sanomat.
Töövaidluse osapooled kohtuvad riikliku lepitaja juures juba teisipäeva hommikul.
Vastasseisu keskmes on palgatõus ja töötingimused ehk nn kiky -tunnid, mis tulenevad Juha Sipilä valitsuse ja osade ametiühingute vahel 2016. aastal sõlmitud ühiskondlikust leppest (Kilpailukykysopimus ehk nn kiky-sopimus). Kiky -leppe eesmärgiks oli tõsta Soome majanduse konkurentsivõimet.
### Response:
Soome paberitööstuses algas nädalate pikkune streik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniir algas kahe üllatusega, kui suurfavoriidid Prantsusmaa ja Taani tõrjuti välja juba alagrupifaasis. Poolfinalistidest purjetasid Hispaania, Horvaatia ja Norra läbi võistluste kaotusekibedust tundmata. Käsipalli ajalukku minevas poolfinaalis alistas Horvaatia kahe lisaaja ja 80. minutilise võitluse järel Norra ning Hispaania kontrollis näiliselt kindlalt kogu kohtumist Sloveenia vastu.
"Horvaatia - Norra poolfinaal oli mäng, mida iga käsipallist lugupidav inimene nägema peab. Ei oska öelda, kas meie ala saab veel põnevamaks minna. Kaks võrdset meeskonda jätsid kogu oma sisu platsile, aga spordis peab olema võitja ja kaotaja," rääkis mitmeid mänge kommenteerinud Mägi. "Teine poolfinaal oli küll tulemuse järgi tasavägine, kuid siiski ei tekkinud kordagi tunnet, et Sloveenial seal võimalus oli."
Pronksikohtumises alistas Norra kindlalt Sloveenia ning võttis oma ajaloo esimese medali Euroopa meistrivõistlustelt ja tagas sellega endale ka koha 2021. aasta maailmameistrivõistlustel. Norralaste superstaar Sander Sagosen viskas kokku 65 väravat, mis tõstis ta ajaloo suurimaks skoorijaks ühel finaalturniiril. 5.-6. koha matšis alistas Saksamaa 29:27 Portugali, kelle jaoks oli see parim koht kontinendi finaalturniiril. Mõlemad tiimid kindlustasid endale koha aprillis toimuvale olümpiamängude kvalifikatsiooniturniirile.
"Pronksikohtumises võttis Norra teenitult oma. Kvaliteedivahe on lihtsalt liiga suur. Poolfinaalide järel oli see mõlemale võistkonnale nii mentaalselt, kui füüsiliselt väga raske katsumus," ütles HC Kehra mängija. "Portugali aeg on veel ees. Nende tulevik paistab helge. Julgen ennustada neile lähima nelja aasta jooksul tiitlivõistluste medalit."
Finaal algas sündmusele kohaselt üksteist kompides ning väga passiivselt. Horvaatia võttis alguses meeletu fännide kaasaelamise toel väikse edu, kuid Hispaania kosus ja turniiri parima väravavahi Gonzalo Perez De Vargase hiilgetõrjete abiga võeti poolajaks üheväravaline edu. Teist perioodi ilmestas suur tehniliste vigade arv ning ilmselgelt paistis välja, et mehed olid pikast turniirist väsinud. Lõpuks suutsid siiski hispaanlased pikema pingi ja kogemuste abil üksikud olukorrad paremini lahendada ning mehed võtsid tulemusega 22:20 oma teise järjestikkuse Euroopa meistri tiitli.
"Finaalis (ja kogu turniiril) sai otsustavaks sõna meeskond. Hispaanial on hetkel maailma kõige ühtlasem tiim, kus igale positsioonile on mitu võrdväärset meest. Nende treener, Jordi Ribeira jagas võistluste ajal koormust võrdselt ning seetõttu oli tema võistkonna jalad pisut värskemad," lisas Mägi finaali kohta. "Ühe kulla riputaks sel turniiril Horvaatia fännide kaela, kes vaatamata toimumiskohale olid vaieldamatult parimad ja kõige lärmakamad kaasaelajad." | Mägi Hispaania triumfist käsipalli EM-il: otsustavaks sai sõna "meeskond" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniir algas kahe üllatusega, kui suurfavoriidid Prantsusmaa ja Taani tõrjuti välja juba alagrupifaasis. Poolfinalistidest purjetasid Hispaania, Horvaatia ja Norra läbi võistluste kaotusekibedust tundmata. Käsipalli ajalukku minevas poolfinaalis alistas Horvaatia kahe lisaaja ja 80. minutilise võitluse järel Norra ning Hispaania kontrollis näiliselt kindlalt kogu kohtumist Sloveenia vastu.
"Horvaatia - Norra poolfinaal oli mäng, mida iga käsipallist lugupidav inimene nägema peab. Ei oska öelda, kas meie ala saab veel põnevamaks minna. Kaks võrdset meeskonda jätsid kogu oma sisu platsile, aga spordis peab olema võitja ja kaotaja," rääkis mitmeid mänge kommenteerinud Mägi. "Teine poolfinaal oli küll tulemuse järgi tasavägine, kuid siiski ei tekkinud kordagi tunnet, et Sloveenial seal võimalus oli."
Pronksikohtumises alistas Norra kindlalt Sloveenia ning võttis oma ajaloo esimese medali Euroopa meistrivõistlustelt ja tagas sellega endale ka koha 2021. aasta maailmameistrivõistlustel. Norralaste superstaar Sander Sagosen viskas kokku 65 väravat, mis tõstis ta ajaloo suurimaks skoorijaks ühel finaalturniiril. 5.-6. koha matšis alistas Saksamaa 29:27 Portugali, kelle jaoks oli see parim koht kontinendi finaalturniiril. Mõlemad tiimid kindlustasid endale koha aprillis toimuvale olümpiamängude kvalifikatsiooniturniirile.
"Pronksikohtumises võttis Norra teenitult oma. Kvaliteedivahe on lihtsalt liiga suur. Poolfinaalide järel oli see mõlemale võistkonnale nii mentaalselt, kui füüsiliselt väga raske katsumus," ütles HC Kehra mängija. "Portugali aeg on veel ees. Nende tulevik paistab helge. Julgen ennustada neile lähima nelja aasta jooksul tiitlivõistluste medalit."
Finaal algas sündmusele kohaselt üksteist kompides ning väga passiivselt. Horvaatia võttis alguses meeletu fännide kaasaelamise toel väikse edu, kuid Hispaania kosus ja turniiri parima väravavahi Gonzalo Perez De Vargase hiilgetõrjete abiga võeti poolajaks üheväravaline edu. Teist perioodi ilmestas suur tehniliste vigade arv ning ilmselgelt paistis välja, et mehed olid pikast turniirist väsinud. Lõpuks suutsid siiski hispaanlased pikema pingi ja kogemuste abil üksikud olukorrad paremini lahendada ning mehed võtsid tulemusega 22:20 oma teise järjestikkuse Euroopa meistri tiitli.
"Finaalis (ja kogu turniiril) sai otsustavaks sõna meeskond. Hispaanial on hetkel maailma kõige ühtlasem tiim, kus igale positsioonile on mitu võrdväärset meest. Nende treener, Jordi Ribeira jagas võistluste ajal koormust võrdselt ning seetõttu oli tema võistkonna jalad pisut värskemad," lisas Mägi finaali kohta. "Ühe kulla riputaks sel turniiril Horvaatia fännide kaela, kes vaatamata toimumiskohale olid vaieldamatult parimad ja kõige lärmakamad kaasaelajad."
### Response:
Mägi Hispaania triumfist käsipalli EM-il: otsustavaks sai sõna "meeskond" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kobe oli suurepärane mentor ja sõber," avaldas 16 korda suure slämmi turniiridel võidutsenud Djokovic. "Te jääte meie südamesse alati elama. Ma ei leia piisavalt sõnu, et väljendada oma kaastunnet lähedaste jaoks sellisel raskel hetkel."
Mitmekordsed suure slämmi paarismänguturniiride võitjad Bob ja Mike Bryan mängisid Melbourne Parkis oma viimase kohtumise. Bryanti auks märkisid nad oma jalgadel olevatele kollastele teipidele numbri 24, mis tähistas korvpallilegendi särginumbrit, ning hüüdnime Mamba.
Oma kaastunnet lähedastele avaldas ka Djokovici suurim konkurent ja maailma esinumber Rafael Nadal. "Ma ärkasin üles ja kuulsin kohutavat uudist traagiliselt hukkunud maailma parimast spordimehest. Ma olen šokis," kirjutas hispaanlane, kes jahib Austraalias oma 20. suure slämmi turniiri võitu. Esmaspäeval kohtub ta kohaliku tähe Nick Kyrgiosega, kes on suur NBA fänn.
Djokovic tunnistas veel, et Bryant oli talle vaimselt toeks, kui ta oli kimpus küünarnukivigastusega. "Ta oli üks neist, kes oli minu jaoks alati olemas ja andis väärtuslikku nõu. Ta sisendas minusse eneseusku ja õpetas usaldama teekonda tagasi maailma tippu. Ma olen väga tänulik talle selle eest. Ma armastan Bryantit, kes ei armastaks? Ta on imeline ja üks paremaid korvpallureid läbi aegade."
Teiste seas liitus toetuse avaldamisega ka endine maailma esireket Maria Šarapova. "Seda on väga raske mõista. Ma ei unusta iial sinu lahkust ja aegu, millal sa olid minu jaoks olemas just kõige raskematel aegadel. Ma olen tänulik ja sa jääd alati minu südamesse." | Tennisistid jäävad Bryantit igatsema, Djokovic: ta oli suurepärane mentor | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kobe oli suurepärane mentor ja sõber," avaldas 16 korda suure slämmi turniiridel võidutsenud Djokovic. "Te jääte meie südamesse alati elama. Ma ei leia piisavalt sõnu, et väljendada oma kaastunnet lähedaste jaoks sellisel raskel hetkel."
Mitmekordsed suure slämmi paarismänguturniiride võitjad Bob ja Mike Bryan mängisid Melbourne Parkis oma viimase kohtumise. Bryanti auks märkisid nad oma jalgadel olevatele kollastele teipidele numbri 24, mis tähistas korvpallilegendi särginumbrit, ning hüüdnime Mamba.
Oma kaastunnet lähedastele avaldas ka Djokovici suurim konkurent ja maailma esinumber Rafael Nadal. "Ma ärkasin üles ja kuulsin kohutavat uudist traagiliselt hukkunud maailma parimast spordimehest. Ma olen šokis," kirjutas hispaanlane, kes jahib Austraalias oma 20. suure slämmi turniiri võitu. Esmaspäeval kohtub ta kohaliku tähe Nick Kyrgiosega, kes on suur NBA fänn.
Djokovic tunnistas veel, et Bryant oli talle vaimselt toeks, kui ta oli kimpus küünarnukivigastusega. "Ta oli üks neist, kes oli minu jaoks alati olemas ja andis väärtuslikku nõu. Ta sisendas minusse eneseusku ja õpetas usaldama teekonda tagasi maailma tippu. Ma olen väga tänulik talle selle eest. Ma armastan Bryantit, kes ei armastaks? Ta on imeline ja üks paremaid korvpallureid läbi aegade."
Teiste seas liitus toetuse avaldamisega ka endine maailma esireket Maria Šarapova. "Seda on väga raske mõista. Ma ei unusta iial sinu lahkust ja aegu, millal sa olid minu jaoks olemas just kõige raskematel aegadel. Ma olen tänulik ja sa jääd alati minu südamesse."
### Response:
Tennisistid jäävad Bryantit igatsema, Djokovic: ta oli suurepärane mentor |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sokolo sõjaväebaasi tabanud rünnaku korraldasid tõenäoliselt islamiräärmuslastest mässulised, vahendas BBC.
AFP-ga rääkinud ametniku sõnul olid ründajad saabunud kohale mootorratastel ning hukkunute näol oli tegu sandarmite ja paramilitaarse politseiüksuse võitlejatega. Samuti röövisid või varastasid ründajad baasis olnud relvastust.
Sarnaseid rünnakuid on valitsusvägede vastu korraldanud rühmitused, mis on seotud terroriorganisatsioonidega nagu ISIS või Al-Qaeda. | Mali sõjaväebaasi tabanud rünnakus hukkus paarkümmend sõdurit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sokolo sõjaväebaasi tabanud rünnaku korraldasid tõenäoliselt islamiräärmuslastest mässulised, vahendas BBC.
AFP-ga rääkinud ametniku sõnul olid ründajad saabunud kohale mootorratastel ning hukkunute näol oli tegu sandarmite ja paramilitaarse politseiüksuse võitlejatega. Samuti röövisid või varastasid ründajad baasis olnud relvastust.
Sarnaseid rünnakuid on valitsusvägede vastu korraldanud rühmitused, mis on seotud terroriorganisatsioonidega nagu ISIS või Al-Qaeda.
### Response:
Mali sõjaväebaasi tabanud rünnakus hukkus paarkümmend sõdurit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kehalise kasvatuse tunni alguse rivistusel võib olla tähelepanu koondav ja distsiplineeriv mõju, nii nagu klassiruumis peavad õpilased tunni alates püsti tõusma, ent mis on pikkuse alusel rivistamise põhjendus, jääb arusaamatuks. "Õrna ikka" jõudes ehk teismelisena võib oma lühidust häbenev nooruk või oma pikkust ebamugavaks pidav neiu pidada sellist stigmatiseerimist alandavaks, mis võib viia kehalise kasvatuse tunni vihkamiseni, ehkki eesmärk on ju hoopis vastupidine - anda rõõmu liigutamisest.
Sest nii on alati tehtud
Haridusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik Pille Liblik möönab, et just nii võib pikkuse alusel rivistamine koolinoortele mõjuda: "See võib tekitada komplekse."
Ta kinnitab, et ainekavas selline nõue puudub. Seal on küll lause, mis ütleb, et õpilastes kujundatakse korraharjumusi ja harjutatakse rivistamistehnikat, ent mille alusel, ei reguleerita. Järelikult peab asi olema maailma vanimas põhjenduses: sest nii on alati tehtud.
"Sellel peitub põhjus ilmselt traditsioonides - aastakümneid on selline rivistamine toimunud. Aga hariduses on päris palju selliseid asju, mida võetakse iseenesestmõistetavusega. Enne ei hakata selle üle mõtlema ka, kui keegi küsib, et oot-oot, miks?" tõdeb Liblik. "Me peaksime rohkem olema tänulikud nendele inimestele, kes küsivad, et aga miks me nii teeme ja kui vastus on, et seda on kogu aeg tehtud, siis tuleks järgmine inimene, kes küsib, et äkki saab teisiti."
Liblik ütleb, et ta isegi ei tea, et keegi oleks otseselt uurinud, miks on kehalise kasvatuse õpetajad justkui kokkuleppeliselt valinud välja just pikkuse alusel rivistamise.
"Manasin vaimusilmas endale ette mõned arhiivifotod ja seal on ka sellised valgetes maikades ja meie mõistes šortsides noormehed rivistatud ikka pikkuse järgi. Arvan, et see on olnud kuidagi seotud distsiplineerimisega. Aga see on kõik oletus. Ei leia sellele ühtegi mõistlikku põhjendust," tunnistab Liblik.
Loodetavasti pole mõnes loovama lähenemisega koolis tulnud keegi selle peale, et füüsiliselt mõõdetavaid parameetreid on teisigi, mida rivistamisel aluseks võtta - näiteks vööümbermõõt või jalanumber. Küllap põhjustas mõte sellest lugejas pahast turtsumist, ja põhjusega, ent miks on pikkuse alusel rivistamine vähem taunitav kui vööümbermõõdu alusel?
Võimalusi rivistamiseks - kui juhuvalimi alusel kõrvuti sattumine mingil põhjusel vähevirgutav peaks olema - on ju teisigi. Näiteks nime esitähe või sünnikuu alusel.
Traditsioon ülevalt sekkumist ei vaja
Vaatamata sellele, et ministeerium taunib pikkuse alusel rivistamist, ei pea Liblik jõupositsioonilt koolide tegevusse sekkumist põhjendatuks.
"Kui me räägime sekkumisest ülevalt alla ehk ministeeriumi poolt, siis see peaks olema kuidagimoodi reguleeritud. Et meil on praegu Eesti koolides uuenduslikud meetodid kasutusele võetud, ei ole mitte tulnud ülevalt poolt sekkumise tulemusel, vaid hea praktika levimise tulemusel - kolleegilt kolleegile. Inimesed ise on hakanud üksteiselt küsima, et miks me nii teeme," põhjendab Liblik.
Tema sõnul on paljud uuendusmeelsemad õpetajad võtnud kasutusele üha innovatiivsemaid lahendusi. Nii on kehalise kasvatuse tundidesse imbunud ka mitmed tänavaspordialad, mille tutvustamist õppekava ette ei näe, näiteks disc -golf ja slackline. Sellele on kaasa aidanud uute õpetajate või koolijuhtide koolitulek - just nii liiguvad koolidesse ka uued ideed.
"Tund on läinud ühiskonna muutustega kaasa, aga rivistamise seisukohalt on kogu aeg nii olnud," möönab Liblik. "See on teatud mugavustsoon - lihtne on teha nii, nagu me alati oleme teinud. Aga loodan, et elu paneb paika ja neil on juba natuke piinlik, et nad ei tee midagi uutmoodi."
Liblik ütleb, et kehaline kasvatus vajab kindlasti uut ainekava. See on tegelikult juba kaks aastat mustandina olemas olnud ja nii mõneski koolis ka katsetamisel olnud, ent selle rakendamine seisab teiste õppeainete ainekavade taga - kogu uus õppekava tuleb kõigis ainetes korraga kasutusele võtta.
Muide, kehalise kasvatuse uus ainekava ei maini rivistamist kordagi. Lähemalt saab uuest ainekavast lugeda siit. | Miks rivistatakse õpilased kehalises kasvatuses pikkuse järgi? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kehalise kasvatuse tunni alguse rivistusel võib olla tähelepanu koondav ja distsiplineeriv mõju, nii nagu klassiruumis peavad õpilased tunni alates püsti tõusma, ent mis on pikkuse alusel rivistamise põhjendus, jääb arusaamatuks. "Õrna ikka" jõudes ehk teismelisena võib oma lühidust häbenev nooruk või oma pikkust ebamugavaks pidav neiu pidada sellist stigmatiseerimist alandavaks, mis võib viia kehalise kasvatuse tunni vihkamiseni, ehkki eesmärk on ju hoopis vastupidine - anda rõõmu liigutamisest.
Sest nii on alati tehtud
Haridusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik Pille Liblik möönab, et just nii võib pikkuse alusel rivistamine koolinoortele mõjuda: "See võib tekitada komplekse."
Ta kinnitab, et ainekavas selline nõue puudub. Seal on küll lause, mis ütleb, et õpilastes kujundatakse korraharjumusi ja harjutatakse rivistamistehnikat, ent mille alusel, ei reguleerita. Järelikult peab asi olema maailma vanimas põhjenduses: sest nii on alati tehtud.
"Sellel peitub põhjus ilmselt traditsioonides - aastakümneid on selline rivistamine toimunud. Aga hariduses on päris palju selliseid asju, mida võetakse iseenesestmõistetavusega. Enne ei hakata selle üle mõtlema ka, kui keegi küsib, et oot-oot, miks?" tõdeb Liblik. "Me peaksime rohkem olema tänulikud nendele inimestele, kes küsivad, et aga miks me nii teeme ja kui vastus on, et seda on kogu aeg tehtud, siis tuleks järgmine inimene, kes küsib, et äkki saab teisiti."
Liblik ütleb, et ta isegi ei tea, et keegi oleks otseselt uurinud, miks on kehalise kasvatuse õpetajad justkui kokkuleppeliselt valinud välja just pikkuse alusel rivistamise.
"Manasin vaimusilmas endale ette mõned arhiivifotod ja seal on ka sellised valgetes maikades ja meie mõistes šortsides noormehed rivistatud ikka pikkuse järgi. Arvan, et see on olnud kuidagi seotud distsiplineerimisega. Aga see on kõik oletus. Ei leia sellele ühtegi mõistlikku põhjendust," tunnistab Liblik.
Loodetavasti pole mõnes loovama lähenemisega koolis tulnud keegi selle peale, et füüsiliselt mõõdetavaid parameetreid on teisigi, mida rivistamisel aluseks võtta - näiteks vööümbermõõt või jalanumber. Küllap põhjustas mõte sellest lugejas pahast turtsumist, ja põhjusega, ent miks on pikkuse alusel rivistamine vähem taunitav kui vööümbermõõdu alusel?
Võimalusi rivistamiseks - kui juhuvalimi alusel kõrvuti sattumine mingil põhjusel vähevirgutav peaks olema - on ju teisigi. Näiteks nime esitähe või sünnikuu alusel.
Traditsioon ülevalt sekkumist ei vaja
Vaatamata sellele, et ministeerium taunib pikkuse alusel rivistamist, ei pea Liblik jõupositsioonilt koolide tegevusse sekkumist põhjendatuks.
"Kui me räägime sekkumisest ülevalt alla ehk ministeeriumi poolt, siis see peaks olema kuidagimoodi reguleeritud. Et meil on praegu Eesti koolides uuenduslikud meetodid kasutusele võetud, ei ole mitte tulnud ülevalt poolt sekkumise tulemusel, vaid hea praktika levimise tulemusel - kolleegilt kolleegile. Inimesed ise on hakanud üksteiselt küsima, et miks me nii teeme," põhjendab Liblik.
Tema sõnul on paljud uuendusmeelsemad õpetajad võtnud kasutusele üha innovatiivsemaid lahendusi. Nii on kehalise kasvatuse tundidesse imbunud ka mitmed tänavaspordialad, mille tutvustamist õppekava ette ei näe, näiteks disc -golf ja slackline. Sellele on kaasa aidanud uute õpetajate või koolijuhtide koolitulek - just nii liiguvad koolidesse ka uued ideed.
"Tund on läinud ühiskonna muutustega kaasa, aga rivistamise seisukohalt on kogu aeg nii olnud," möönab Liblik. "See on teatud mugavustsoon - lihtne on teha nii, nagu me alati oleme teinud. Aga loodan, et elu paneb paika ja neil on juba natuke piinlik, et nad ei tee midagi uutmoodi."
Liblik ütleb, et kehaline kasvatus vajab kindlasti uut ainekava. See on tegelikult juba kaks aastat mustandina olemas olnud ja nii mõneski koolis ka katsetamisel olnud, ent selle rakendamine seisab teiste õppeainete ainekavade taga - kogu uus õppekava tuleb kõigis ainetes korraga kasutusele võtta.
Muide, kehalise kasvatuse uus ainekava ei maini rivistamist kordagi. Lähemalt saab uuest ainekavast lugeda siit.
### Response:
Miks rivistatakse õpilased kehalises kasvatuses pikkuse järgi? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See, kuivõrd tõsised kannatanu vigastused olid ja millise riigi kodanikuga oli tegu, pole veel teada, vahendasid AFP, Yle ja BBC.
Turvatsoonis ehk nn rohelises tsoonis asuvat USA suursaatkonda on viimasel ajal korduvalt rakettidega rünnatud. Washington on süüdistanud selles Iraani poolt toetatud Iraagi paramilitaarseid relvarühmitusi.
Iraagi parlament võttis hiljuti, vahetult pärast Iraani revolutsioonikaardi kindrali tapnud õhurünnakut, vastu resolutsiooni, millega nõutakse USA sõdurite riigist lahkumist. Samas on ebaselge, kuivõrd Iraagi praegune valitsus seda ka tegelikult soovib. USA-l on Iraagis umbes 5200 sõdurit. | USA Bagdadi saatkonna territooriumi tabasid taas raketid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See, kuivõrd tõsised kannatanu vigastused olid ja millise riigi kodanikuga oli tegu, pole veel teada, vahendasid AFP, Yle ja BBC.
Turvatsoonis ehk nn rohelises tsoonis asuvat USA suursaatkonda on viimasel ajal korduvalt rakettidega rünnatud. Washington on süüdistanud selles Iraani poolt toetatud Iraagi paramilitaarseid relvarühmitusi.
Iraagi parlament võttis hiljuti, vahetult pärast Iraani revolutsioonikaardi kindrali tapnud õhurünnakut, vastu resolutsiooni, millega nõutakse USA sõdurite riigist lahkumist. Samas on ebaselge, kuivõrd Iraagi praegune valitsus seda ka tegelikult soovib. USA-l on Iraagis umbes 5200 sõdurit.
### Response:
USA Bagdadi saatkonna territooriumi tabasid taas raketid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel peetud istungil otsustas valitsus siduda pensionireformi seaduse eelnõu vastuvõtmise riigikogus usaldusküsimusega. Samuti palus valitsus riigikogu esimehel kavandada eelnõu teine lugemine ja vastuvõtmine parlamendis 29. jaanuarile 2020. | Otse kell 13.30: valitsuse pressikonverents pärast erakorralist istungit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel peetud istungil otsustas valitsus siduda pensionireformi seaduse eelnõu vastuvõtmise riigikogus usaldusküsimusega. Samuti palus valitsus riigikogu esimehel kavandada eelnõu teine lugemine ja vastuvõtmine parlamendis 29. jaanuarile 2020.
### Response:
Otse kell 13.30: valitsuse pressikonverents pärast erakorralist istungit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Palka saab inimene oma tavapärase töö eest. Preemia maksmise eelduseks on, et töö tegemine on nõudnud olulist täiendavat pingutust. Ühe variandina tähendab see näiteks seda, et juhid on panustanud tööülesannete täitmisse oluliselt oma isiklikku aega õhtuti ja nädalavahetustel tööd tehes," ütles siseministeeriumi personalipoliitika osakonna juhataja Aivi Sirp.
Ministeeriumi kantsleri Lauri Lugna käskkirjaga said rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler Raivo Küüt, varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsler Piret Lilleväli ning pääste, hädaabi ja kriisireguleerimise asekantsler Viola Murd kõik preemiat 2400 eurot. Lisaks said kommunikatsiooniosakonna juhataja Monika Viidul 2200 eurot, siseauditi osakonna juhajata Tarmo Olgo ja personalipoliitika osakonna juhataja Aivi Sirp 2000 ning Euroopa Liidu ja välissuhete osakonna juhataja Triin Toompuu 1600 eurot preemiat
"Viidatud käskkirjade puhul oli tegu kantslerile otsealluvate siseministeeriumi juhtidega, kelleks on asekantslerid, kommunikatsiooniosakonna juhataja, personalipoliitika osakonna juhataja ning EL ja välissuhete osakonna juhataja. Kantsler määras jaanuaris preemiad otsealluvatele nende 2019. aasta töötulemuste eest. Kuna riigis kasutatakse tekkepõhist raamatupidamist, siis on see korrektne lahendus," märkis Sirp. Tema selgituse kohaselt toimub siseministeeriumi palgajuhendi järgi preemiate ja tulemustasude maksmine jooksvalt aastaringselt. Maksmise ettepaneku teeb töötaja vahetu juht peale silmapaistva töötulemuse saavutamist.
Jaanuari keskel kirjutas ERR, kuidas siseministeerium maksab oma töötajatele sageli preemiat põhjendusega " väärtuspõhise käitumise eest". Viimati said seda rahvastikuminister Riina Solmani käskkirjaga ministeeriumi autojuht ning rahvastiku- ja perepoliitika osakonna juht Lea Danislon-Järg.
Siseminister Mart Helme ütles ERR-ile, et preemiad on määratud inimestele tulemuste eest. Ministri sõnul on premeeritud need, kes on andnud oma panuse, et näiteks politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti lihtreatöötajate palk uuest aastast tõusis.
"Teil on võib-olla raske ette kujutada, kui vaevalised olid need eelarvelised läbirääkimised, arutamised, arvutamised, kokkuleppimised. Kuivõrd inimesed sellega hõivatud olid. Ma ei arva küll, et keegi on siin mittemillegi eest tasu saanud," ütles Helme.
Möödunud aasta sügisel leppisid siseminister ja valitsemisala asutuste juhid kokku, et politseinike, päästjate ning päästekorraldajate palgad tõusevad 2020. aastal vähemalt 50 eurot ning palgatõusuks on ette nähtud ligi 6,9 miljonit eurot.
Päästjate palk tõusis keskmiselt kuus protsenti ehk 60 eurot, mis tõstis päästjate uue keskmise põhipalga 1061 euroni.
Patrullpolitseinikel ja piirivalvuritel tõusis palk 65 eurot, mis tegi keskmiseks tõusuks 4,6 protsenti. See tähendab, et politseiametnike miinimumpalk suurenes 1280 eurolt 1345 euroni.
Helme ütles toona, et palk suureneb ainult eesliini töötajatel. Asutustes töötavatel juhtidel ja administratsioonil palka ei tõsteta. | Siseministeerium põhjendab juhtidele preemiamaksmist tehtud lisatööga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Palka saab inimene oma tavapärase töö eest. Preemia maksmise eelduseks on, et töö tegemine on nõudnud olulist täiendavat pingutust. Ühe variandina tähendab see näiteks seda, et juhid on panustanud tööülesannete täitmisse oluliselt oma isiklikku aega õhtuti ja nädalavahetustel tööd tehes," ütles siseministeeriumi personalipoliitika osakonna juhataja Aivi Sirp.
Ministeeriumi kantsleri Lauri Lugna käskkirjaga said rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler Raivo Küüt, varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsler Piret Lilleväli ning pääste, hädaabi ja kriisireguleerimise asekantsler Viola Murd kõik preemiat 2400 eurot. Lisaks said kommunikatsiooniosakonna juhataja Monika Viidul 2200 eurot, siseauditi osakonna juhajata Tarmo Olgo ja personalipoliitika osakonna juhataja Aivi Sirp 2000 ning Euroopa Liidu ja välissuhete osakonna juhataja Triin Toompuu 1600 eurot preemiat
"Viidatud käskkirjade puhul oli tegu kantslerile otsealluvate siseministeeriumi juhtidega, kelleks on asekantslerid, kommunikatsiooniosakonna juhataja, personalipoliitika osakonna juhataja ning EL ja välissuhete osakonna juhataja. Kantsler määras jaanuaris preemiad otsealluvatele nende 2019. aasta töötulemuste eest. Kuna riigis kasutatakse tekkepõhist raamatupidamist, siis on see korrektne lahendus," märkis Sirp. Tema selgituse kohaselt toimub siseministeeriumi palgajuhendi järgi preemiate ja tulemustasude maksmine jooksvalt aastaringselt. Maksmise ettepaneku teeb töötaja vahetu juht peale silmapaistva töötulemuse saavutamist.
Jaanuari keskel kirjutas ERR, kuidas siseministeerium maksab oma töötajatele sageli preemiat põhjendusega " väärtuspõhise käitumise eest". Viimati said seda rahvastikuminister Riina Solmani käskkirjaga ministeeriumi autojuht ning rahvastiku- ja perepoliitika osakonna juht Lea Danislon-Järg.
Siseminister Mart Helme ütles ERR-ile, et preemiad on määratud inimestele tulemuste eest. Ministri sõnul on premeeritud need, kes on andnud oma panuse, et näiteks politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti lihtreatöötajate palk uuest aastast tõusis.
"Teil on võib-olla raske ette kujutada, kui vaevalised olid need eelarvelised läbirääkimised, arutamised, arvutamised, kokkuleppimised. Kuivõrd inimesed sellega hõivatud olid. Ma ei arva küll, et keegi on siin mittemillegi eest tasu saanud," ütles Helme.
Möödunud aasta sügisel leppisid siseminister ja valitsemisala asutuste juhid kokku, et politseinike, päästjate ning päästekorraldajate palgad tõusevad 2020. aastal vähemalt 50 eurot ning palgatõusuks on ette nähtud ligi 6,9 miljonit eurot.
Päästjate palk tõusis keskmiselt kuus protsenti ehk 60 eurot, mis tõstis päästjate uue keskmise põhipalga 1061 euroni.
Patrullpolitseinikel ja piirivalvuritel tõusis palk 65 eurot, mis tegi keskmiseks tõusuks 4,6 protsenti. See tähendab, et politseiametnike miinimumpalk suurenes 1280 eurolt 1345 euroni.
Helme ütles toona, et palk suureneb ainult eesliini töötajatel. Asutustes töötavatel juhtidel ja administratsioonil palka ei tõsteta.
### Response:
Siseministeerium põhjendab juhtidele preemiamaksmist tehtud lisatööga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontaveit on varem Halepiga kahel korral mänginud ja pole seni settigi võitnud, kuid mõlemad kohtumised olid 2017. aastal, kui Kontaveit oli alles läbimurret tegemas. Kõva kattega väljakul on nad mänginud korra – nende esimene omavaheline mäng oli Miamis, kus Halep jäi peale 6:3, 6:0.
"Kontaveit - ma ei mäleta, kas me oleme koos mänginud. Ilmselt ühe korra oleme," meenutas Halep pressikonverentsil. "Ta on tugev! Aga ma olen siin, et nende väljakutsetega silmitsi seista, mis mul on. Ma ei ole lähe mängima negatiivsete mõtetega, vaid lähen oma parimat andma. See on kõik, millele ma keskendun."
Kontaveit kohtub Halepiga ööl vastu kolmapäeva. | Halep Kontaveidist: ta on tugev! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontaveit on varem Halepiga kahel korral mänginud ja pole seni settigi võitnud, kuid mõlemad kohtumised olid 2017. aastal, kui Kontaveit oli alles läbimurret tegemas. Kõva kattega väljakul on nad mänginud korra – nende esimene omavaheline mäng oli Miamis, kus Halep jäi peale 6:3, 6:0.
"Kontaveit - ma ei mäleta, kas me oleme koos mänginud. Ilmselt ühe korra oleme," meenutas Halep pressikonverentsil. "Ta on tugev! Aga ma olen siin, et nende väljakutsetega silmitsi seista, mis mul on. Ma ei ole lähe mängima negatiivsete mõtetega, vaid lähen oma parimat andma. See on kõik, millele ma keskendun."
Kontaveit kohtub Halepiga ööl vastu kolmapäeva.
### Response:
Halep Kontaveidist: ta on tugev! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu rahulepingu juubeliaastale pühendatud medali esiküljel on kujutatud Peipsi järv ning lepinguga kindlaks määratud piir Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel, lisaks Tartu rahulepingu algussõnad: "Eesti ühelt poolt ning Venemaa teiselt, juhitud kindlast tahtmisest nende vahel tekkinud sõda lõpetada, otsustasid rahuläbirääkimistesse astuda ning võimalikult pea kindla, ausa ja õiglase rahu teha…". Medali serval on sõnad "Tartu rahu 100. aastapäev". Tagaküljel on tammeokstest ümbritsetud vapikilp, millel tagajalgadel seisev lõvi ning medali vermimisaasta.
Piiratud tiraažiga meenemedal "Tartu rahu 100. aastapäev" on Eesti kollektsionääridele tasuta. Iga majapidamise kohta saab tellida ainult ühe tasuta medali.
Eesti Mündiäri on ka varasematel aastatel pööranud tähelepanu Eesti ajaloole ning on välja andnud mitu ajalooteemalist medalite ja müntide kollektsiooni, viimati andsid nad välja laulupeo 150. aastapäevale pühendatud mälestusmedalid. | Tartu rahu 100. aastapäevaks valmib meenemedal, Eesti kollektsionääridele on medal tasuta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu rahulepingu juubeliaastale pühendatud medali esiküljel on kujutatud Peipsi järv ning lepinguga kindlaks määratud piir Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel, lisaks Tartu rahulepingu algussõnad: "Eesti ühelt poolt ning Venemaa teiselt, juhitud kindlast tahtmisest nende vahel tekkinud sõda lõpetada, otsustasid rahuläbirääkimistesse astuda ning võimalikult pea kindla, ausa ja õiglase rahu teha…". Medali serval on sõnad "Tartu rahu 100. aastapäev". Tagaküljel on tammeokstest ümbritsetud vapikilp, millel tagajalgadel seisev lõvi ning medali vermimisaasta.
Piiratud tiraažiga meenemedal "Tartu rahu 100. aastapäev" on Eesti kollektsionääridele tasuta. Iga majapidamise kohta saab tellida ainult ühe tasuta medali.
Eesti Mündiäri on ka varasematel aastatel pööranud tähelepanu Eesti ajaloole ning on välja andnud mitu ajalooteemalist medalite ja müntide kollektsiooni, viimati andsid nad välja laulupeo 150. aastapäevale pühendatud mälestusmedalid.
### Response:
Tartu rahu 100. aastapäevaks valmib meenemedal, Eesti kollektsionääridele on medal tasuta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 23-aastane venelane võitis mullu neli turniiri ning oli eelnevalt Wawrinka alistanud kahel suure slämmi turniiri kohtumisel: mullu US Openi veerandfinaalis ja 2017. aasta Wimbledoni avaringis. Venelase enesekindlus lõi aga kiirelt kõikuma, kui ta kaotas šveitslasele avaseti 2:6. Kuigi järgmised kaks setti võitis Medvedev ise, siis Wawrinka ei andnud võitluseta alla ning lülitas venelase konkurentsist. Ühtlasi on ta hetkel kõrgeima asetusega mängija, kes turniirilt välja langenud on.
2016. aastal viimati suure slämmi turniiril ehk Prantsusmaa lahtistel võidutsenud Wawrinka alistas Medvedevi kolme tunni ja 25 minutiga. "See oli järjekordselt imeline matš. Väga raske on Daniili vastu mängida. Ma kaotasin talle US Openil, aga täna suutsin ma tugevamat mängu näidata just neljandas ja viiendas setis," ütles Wawrinka peale kohtumist. "Tase on väga kõrge ja mul on hea meel, et saan siin jätkata mängimist. Ootan põnevusega veerandfinaali."
Järgmises ringis kohtub Wawrinka kas seitsmenda asetusega Alexander Zverevi või 17. asetusega Andrei Rubljoviga.
Kindla võidu teenis ka austerlane Dominic Thiem (ATO 5.), kes alistas tund aega ja 52 minutit kestnud kohtumises Gael Monfilsi (ATP 10.) tulemusega 6:2, 6:4, 6:4. Veerandfinaalis kohtub ta kas Rafael Nadali (ATP 1.) või Nick Kyrgiosega (ATP 23.). | Wawrinka leidis viisi, kuidas lahti muukida Medvedevi mäng | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23-aastane venelane võitis mullu neli turniiri ning oli eelnevalt Wawrinka alistanud kahel suure slämmi turniiri kohtumisel: mullu US Openi veerandfinaalis ja 2017. aasta Wimbledoni avaringis. Venelase enesekindlus lõi aga kiirelt kõikuma, kui ta kaotas šveitslasele avaseti 2:6. Kuigi järgmised kaks setti võitis Medvedev ise, siis Wawrinka ei andnud võitluseta alla ning lülitas venelase konkurentsist. Ühtlasi on ta hetkel kõrgeima asetusega mängija, kes turniirilt välja langenud on.
2016. aastal viimati suure slämmi turniiril ehk Prantsusmaa lahtistel võidutsenud Wawrinka alistas Medvedevi kolme tunni ja 25 minutiga. "See oli järjekordselt imeline matš. Väga raske on Daniili vastu mängida. Ma kaotasin talle US Openil, aga täna suutsin ma tugevamat mängu näidata just neljandas ja viiendas setis," ütles Wawrinka peale kohtumist. "Tase on väga kõrge ja mul on hea meel, et saan siin jätkata mängimist. Ootan põnevusega veerandfinaali."
Järgmises ringis kohtub Wawrinka kas seitsmenda asetusega Alexander Zverevi või 17. asetusega Andrei Rubljoviga.
Kindla võidu teenis ka austerlane Dominic Thiem (ATO 5.), kes alistas tund aega ja 52 minutit kestnud kohtumises Gael Monfilsi (ATP 10.) tulemusega 6:2, 6:4, 6:4. Veerandfinaalis kohtub ta kas Rafael Nadali (ATP 1.) või Nick Kyrgiosega (ATP 23.).
### Response:
Wawrinka leidis viisi, kuidas lahti muukida Medvedevi mäng |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid sõjaväelased oma positsioonid juba sisse võtnud." Nii võiks alata "Kevade" loendamatutes riikides, kus paljud haridusasutused lasteaedadest ülikoolideni on võetud sõjalisse kasutusse, koolimajad ja õpilased-õpetajad satuvad regulaarselt rünnakute ohvriks või lapsi värvatakse sõjaväeliste üksuste teenistusse.
Kohad, mis peaksid olema ohutud ja lapsesõbralikud ning kuhu tuleks minna teadmisi ja oskusi omandama, on paljudes riikides – Afganistanist Ukrainani ja Nigeeriast Jeemenini – muutunud lastele, noortele ja haridustöötajatele sootuks ohtlikeks.
Viimase viie aasta jooksul on maailmas toimunud hariduse vastu suunatud rünnakuid üle 14 000 korra vähemalt 34 riigis.
Samal perioodil on relvastatud rühmitused ja riikide endi sõjaväed kasutanud koole ja ülikoole sõjaväebaaside, kasarmute, moonaladude, tulistamispositsioonide ja kinnipidamiskeskustena vähemalt 30 riigis. Veel 15 riigis värvatakse lapsi sõjaväe või relvarühmituste juurde sõduriteks või jooksupoisteks. Pommide, tapmiste ja väärkasutuse eest ei ole kaitstud ka ülikoolid.
Rünnakud Ukrainast Nigeeriani
Näiteid rünnakutest hariduse vastu võib tuua kaugemalt ja lähemalt. Ukraina konflikti tagajärjel on kummagi osapoole lastud mürskude ja kuulide tõttu hävinud või kannatada saanud vähemalt 750 koolimaja.
Kümneid kordi on kooli- või lasteaedade hooneid kasutatud sõjalistel eesmärkidel. Ohtralt sai meedias ja maailmapoliitikas tähelepanu juhtum Nigeerias, kus äärmusrühmitus Boko Haram (nime umbkaudne tõlge on "läänelik haridus on keelatud") röövis 2014. aastal 276 tüdrukut, kellest suur osa on ikka veel vangistuses.
Meile lähemal toimunud tragöödiatest mäletame kindlasti rünnakut kooli vastu Beslanis, Põhja-Osseetias 2004. aastal, kus hukkus 334 inimest, nende hulgas 186 last.
Olgu tegemist tahtlike rünnakute või lihtsalt kahe relvajõu vahele jäämisega, koolidevastaste rünnakute ja nende sõjalise kasutuse tõttu jäävad kannatajaks just haridust omandada soovivad lapsed ja noored ning haridustöötajad.
"Pikemas vaates viivad rünnakud hariduse vastu ja koolide sõjaline kasutamine nn kadunud põlvkonna tekke ja helgemate peade äravooluni, mõjutades niimoodi tervete riikide ja piirkondade tulevikku."
Nende konfliktide tõttu jääb paljudel lastel katki koolitee, sulguvad koolid ja lahkuvad õpetajad. Eriti haavatavas olukorras on tüdrukud. Pikemas vaates viivad rünnakud hariduse vastu ja koolide sõjaline kasutamine nn kadunud põlvkonna tekke ja helgemate peade äravooluni, mõjutades niimoodi tervete riikide ja piirkondade tulevikku.
Hulk praktilisi samme
Selle kõige taustal saatis 32 Eesti haridusliitu ja vabaühendust jaanuaris valitsusele ühispöördumise, milles kutsus Eestit üles liituma üha suurema arvu riikidega, kes on alla kirjutanud ohutute koolide deklaratsioonile.
Deklaratsiooni näol on tegemist riikidevahelise poliitilise avaldusega, mis pandi kokku 2015. aastal Norra ja Argentiina valitsuste juhitud läbirääkimiste käigus.
Deklaratsiooni toetavad riigid kohustuvad astuma konkreetseid samme, millega tagada, et koolid ja ülikoolid oleksid relvakonfliktide ajal sõjalise kasutuse eest kaitstud ning et kõiki võimalikke rünnakuid haridusasutuste, õpetajate ja õpilaste vastu uuritaks ja registreeritaks.
Nende eesmärkide täitmiseks on deklaratsiooniga liitunud riigid astunud erinevaid praktilisi samme. Paljud lääneriigid, näiteks Taani, Šveits, Uus-Meremaa ja Suurbritannia, on pärast deklaratsiooniga ühinemist muutnud oma sõja- ja kaitsejõudude juhendmaterjale või baaskoolitusi, et otsesõnu keelata või piirata kooliasutuste sõjalist kasutamist.
Paljudes riikides, kus koolid on olnud sõjalises kasutuses, sh Ukrainas, Sudaanis ja Afganistanis, on antud korraldused koolid sõjalisest kasutusest vabastada. Samas jätab deklaratsioon igale liitunud riigile vabaduse ise otsustada, mis kujul liitumisega antud lubadused praktikas ellu viia.
Tänaseks on deklaratsiooni toetanud juba 101 riiki, st enam kui pooled ÜRO liikmesriigid. Nende hulgas on 24 Euroopa Liidu liikmesriiki, 23 NATO liiget, 40 Euroopa Nõukogu liikmesriiki ning 42 OSCE liiget. Ainsad Euroopa Liidu liikmesriigid, kes ei ole deklaratsiooniga veel liitunud, on Eesti, Läti, Leedu ja Ungari. Sajanda riigina toetas deklaratsiooni 2019. aasta novembris Ukraina.
Väärtuspõhine välispoliitika
Eesti on värske ÜRO Julgeolekunõukogu liikmelisuse tõttu kahtlemata teravdatud rahvusvahelise tähelepanu all. Meie kaheaastase positsiooni tõttu on Eestil harukordne võimalus näidata senisest enam üles globaalset liidripositsiooni hariduse ja väärtuspõhise välispoliitika vallas. Sõnade taga peaks aga peituma ka tegu.
Osaledes rahuvalvemissioonide ja sõjaliste operatsioonidega rahvusvahelises koostöös, on Eestil juba praegu kohustus tagada nii oma tegevuse kooskõla rahvusvahelise humanitaarõigusega kui ka meie alusväärtustega.
Riigina oleme oma rahvusvahelise humanitaarabi ja arengukoostöö üheks eesmärgiks seadnud kvaliteetse hariduse tagamise. Me toetame selle eesmärgi elluviimist nõu ja rahastusega mitmetes riikides (näiteks Ukrainas, Gruusias ja Afganistanis), mis on vaatamata relvakonfliktidele võtnud deklaratsiooniga liitudes eesmärgiks kaitsta haridust.
Oma kaheaastase julgeolekunõukogu perioodi jooksul tuleb Eesti esindajatel kindlasti silmitsi seista olukordadega, kus kõne all on rünnakud koolide vastu või haridusasutuste sõjaline kasutamine mõnes maailma kriisikoldes. Kas meie hukkamõist jääb seal sõnakõlksuks või astume ka ise samme, et oma sõnu tegudega kinnitada? Arno väärib ju ohutut kooli?
Kommentaar ilmus algselt Eesti Pagulasabi ajaveebis. | Eero Janson: koolid on õppimiseks, mitte sõdimiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid sõjaväelased oma positsioonid juba sisse võtnud." Nii võiks alata "Kevade" loendamatutes riikides, kus paljud haridusasutused lasteaedadest ülikoolideni on võetud sõjalisse kasutusse, koolimajad ja õpilased-õpetajad satuvad regulaarselt rünnakute ohvriks või lapsi värvatakse sõjaväeliste üksuste teenistusse.
Kohad, mis peaksid olema ohutud ja lapsesõbralikud ning kuhu tuleks minna teadmisi ja oskusi omandama, on paljudes riikides – Afganistanist Ukrainani ja Nigeeriast Jeemenini – muutunud lastele, noortele ja haridustöötajatele sootuks ohtlikeks.
Viimase viie aasta jooksul on maailmas toimunud hariduse vastu suunatud rünnakuid üle 14 000 korra vähemalt 34 riigis.
Samal perioodil on relvastatud rühmitused ja riikide endi sõjaväed kasutanud koole ja ülikoole sõjaväebaaside, kasarmute, moonaladude, tulistamispositsioonide ja kinnipidamiskeskustena vähemalt 30 riigis. Veel 15 riigis värvatakse lapsi sõjaväe või relvarühmituste juurde sõduriteks või jooksupoisteks. Pommide, tapmiste ja väärkasutuse eest ei ole kaitstud ka ülikoolid.
Rünnakud Ukrainast Nigeeriani
Näiteid rünnakutest hariduse vastu võib tuua kaugemalt ja lähemalt. Ukraina konflikti tagajärjel on kummagi osapoole lastud mürskude ja kuulide tõttu hävinud või kannatada saanud vähemalt 750 koolimaja.
Kümneid kordi on kooli- või lasteaedade hooneid kasutatud sõjalistel eesmärkidel. Ohtralt sai meedias ja maailmapoliitikas tähelepanu juhtum Nigeerias, kus äärmusrühmitus Boko Haram (nime umbkaudne tõlge on "läänelik haridus on keelatud") röövis 2014. aastal 276 tüdrukut, kellest suur osa on ikka veel vangistuses.
Meile lähemal toimunud tragöödiatest mäletame kindlasti rünnakut kooli vastu Beslanis, Põhja-Osseetias 2004. aastal, kus hukkus 334 inimest, nende hulgas 186 last.
Olgu tegemist tahtlike rünnakute või lihtsalt kahe relvajõu vahele jäämisega, koolidevastaste rünnakute ja nende sõjalise kasutuse tõttu jäävad kannatajaks just haridust omandada soovivad lapsed ja noored ning haridustöötajad.
"Pikemas vaates viivad rünnakud hariduse vastu ja koolide sõjaline kasutamine nn kadunud põlvkonna tekke ja helgemate peade äravooluni, mõjutades niimoodi tervete riikide ja piirkondade tulevikku."
Nende konfliktide tõttu jääb paljudel lastel katki koolitee, sulguvad koolid ja lahkuvad õpetajad. Eriti haavatavas olukorras on tüdrukud. Pikemas vaates viivad rünnakud hariduse vastu ja koolide sõjaline kasutamine nn kadunud põlvkonna tekke ja helgemate peade äravooluni, mõjutades niimoodi tervete riikide ja piirkondade tulevikku.
Hulk praktilisi samme
Selle kõige taustal saatis 32 Eesti haridusliitu ja vabaühendust jaanuaris valitsusele ühispöördumise, milles kutsus Eestit üles liituma üha suurema arvu riikidega, kes on alla kirjutanud ohutute koolide deklaratsioonile.
Deklaratsiooni näol on tegemist riikidevahelise poliitilise avaldusega, mis pandi kokku 2015. aastal Norra ja Argentiina valitsuste juhitud läbirääkimiste käigus.
Deklaratsiooni toetavad riigid kohustuvad astuma konkreetseid samme, millega tagada, et koolid ja ülikoolid oleksid relvakonfliktide ajal sõjalise kasutuse eest kaitstud ning et kõiki võimalikke rünnakuid haridusasutuste, õpetajate ja õpilaste vastu uuritaks ja registreeritaks.
Nende eesmärkide täitmiseks on deklaratsiooniga liitunud riigid astunud erinevaid praktilisi samme. Paljud lääneriigid, näiteks Taani, Šveits, Uus-Meremaa ja Suurbritannia, on pärast deklaratsiooniga ühinemist muutnud oma sõja- ja kaitsejõudude juhendmaterjale või baaskoolitusi, et otsesõnu keelata või piirata kooliasutuste sõjalist kasutamist.
Paljudes riikides, kus koolid on olnud sõjalises kasutuses, sh Ukrainas, Sudaanis ja Afganistanis, on antud korraldused koolid sõjalisest kasutusest vabastada. Samas jätab deklaratsioon igale liitunud riigile vabaduse ise otsustada, mis kujul liitumisega antud lubadused praktikas ellu viia.
Tänaseks on deklaratsiooni toetanud juba 101 riiki, st enam kui pooled ÜRO liikmesriigid. Nende hulgas on 24 Euroopa Liidu liikmesriiki, 23 NATO liiget, 40 Euroopa Nõukogu liikmesriiki ning 42 OSCE liiget. Ainsad Euroopa Liidu liikmesriigid, kes ei ole deklaratsiooniga veel liitunud, on Eesti, Läti, Leedu ja Ungari. Sajanda riigina toetas deklaratsiooni 2019. aasta novembris Ukraina.
Väärtuspõhine välispoliitika
Eesti on värske ÜRO Julgeolekunõukogu liikmelisuse tõttu kahtlemata teravdatud rahvusvahelise tähelepanu all. Meie kaheaastase positsiooni tõttu on Eestil harukordne võimalus näidata senisest enam üles globaalset liidripositsiooni hariduse ja väärtuspõhise välispoliitika vallas. Sõnade taga peaks aga peituma ka tegu.
Osaledes rahuvalvemissioonide ja sõjaliste operatsioonidega rahvusvahelises koostöös, on Eestil juba praegu kohustus tagada nii oma tegevuse kooskõla rahvusvahelise humanitaarõigusega kui ka meie alusväärtustega.
Riigina oleme oma rahvusvahelise humanitaarabi ja arengukoostöö üheks eesmärgiks seadnud kvaliteetse hariduse tagamise. Me toetame selle eesmärgi elluviimist nõu ja rahastusega mitmetes riikides (näiteks Ukrainas, Gruusias ja Afganistanis), mis on vaatamata relvakonfliktidele võtnud deklaratsiooniga liitudes eesmärgiks kaitsta haridust.
Oma kaheaastase julgeolekunõukogu perioodi jooksul tuleb Eesti esindajatel kindlasti silmitsi seista olukordadega, kus kõne all on rünnakud koolide vastu või haridusasutuste sõjaline kasutamine mõnes maailma kriisikoldes. Kas meie hukkamõist jääb seal sõnakõlksuks või astume ka ise samme, et oma sõnu tegudega kinnitada? Arno väärib ju ohutut kooli?
Kommentaar ilmus algselt Eesti Pagulasabi ajaveebis.
### Response:
Eero Janson: koolid on õppimiseks, mitte sõdimiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Van der Poel läks oma teed neli ringi enne võistluse lõppu. Teiseks tulnud Toon Aerts (Telenet Baloise Lions) kaotas talle 38 ja kolmandaks jäänud Eli Iserbyt (Pauwels Sauzen-Bingoal) 43 sekundit. Kolmekordne maailmameister Wout van Aert (Jumbo-Visma) pidi leppima kaheksanda kohaga, kirjutab Spordipartner.ee.
Van der Poel ütles, et isa disainitud kiirel rajal, kus olid kuivad olud, pidi esikoha nimel tõsiselt pingutama. "Kohal oli palju rahvast ja sõit ei olnud lihtne," lausus van der Poel. "Tundsin end grupis sõites hästi ja panin kogu raha ühele suurele pingutusele. Leidsin oma krossikiirenduse üles õigel ajal."
MK-sarja üldvõidu pälvis teist aastat järjest 577 punkti kogunud Aerts. Esikolmikusse jõudsid veel Iserbyt (531) ja tema Michael Vanthourenhout on 492 points. Viis MK-etappi võitnud, kuid esimestest etappidest eemale jäänud van der Poel oli kaheksas.
"Olen väga rahul, et mul õnnestus teist aastat järjest võita," rääkis Aerts. "Selge, et ma ei olnud hooaja alguses nii hea kui eelmisel hooajal. Kõik näis olevat kadunud, kui kukkusin ja roided murdsin. Heusden-Zolderis viga saanud roietega sõites kulutasin palju energiat, kuid valu kannatamine tasus end lõpuks ära."
Naiste klassis võidutses Lucinda Brand ajaga 45.11. Teise koha sai Annemarie Worst (+0.03) ning kolmanda valitsev maailmameister Sanne Cant (+0.04). Ainsa eestlasena MK-etapil osalenud Mõttus jõudis finišisse ajaga 50.49 ja sai kirja 63. koha.
MK-sarja kokkuvõtte võitis Worst 495 punktiga. Teise koha sai Ceylin del Carmen Alvarado 480 ja kolmanda Katerina Nash 430 silmaga. Mõttus sai 39 punktiga 69. ja Kätlin Kukk kolme punktiga 123. koha.
Järgmisel nädalavahetusel peetakse Šveitsis Dübendorfis maailmameistrivõistlused. | Cyclo-crossi MK-sarja viimase etapi võitsid Van der Poel ja Brand, Mõttus 63. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Van der Poel läks oma teed neli ringi enne võistluse lõppu. Teiseks tulnud Toon Aerts (Telenet Baloise Lions) kaotas talle 38 ja kolmandaks jäänud Eli Iserbyt (Pauwels Sauzen-Bingoal) 43 sekundit. Kolmekordne maailmameister Wout van Aert (Jumbo-Visma) pidi leppima kaheksanda kohaga, kirjutab Spordipartner.ee.
Van der Poel ütles, et isa disainitud kiirel rajal, kus olid kuivad olud, pidi esikoha nimel tõsiselt pingutama. "Kohal oli palju rahvast ja sõit ei olnud lihtne," lausus van der Poel. "Tundsin end grupis sõites hästi ja panin kogu raha ühele suurele pingutusele. Leidsin oma krossikiirenduse üles õigel ajal."
MK-sarja üldvõidu pälvis teist aastat järjest 577 punkti kogunud Aerts. Esikolmikusse jõudsid veel Iserbyt (531) ja tema Michael Vanthourenhout on 492 points. Viis MK-etappi võitnud, kuid esimestest etappidest eemale jäänud van der Poel oli kaheksas.
"Olen väga rahul, et mul õnnestus teist aastat järjest võita," rääkis Aerts. "Selge, et ma ei olnud hooaja alguses nii hea kui eelmisel hooajal. Kõik näis olevat kadunud, kui kukkusin ja roided murdsin. Heusden-Zolderis viga saanud roietega sõites kulutasin palju energiat, kuid valu kannatamine tasus end lõpuks ära."
Naiste klassis võidutses Lucinda Brand ajaga 45.11. Teise koha sai Annemarie Worst (+0.03) ning kolmanda valitsev maailmameister Sanne Cant (+0.04). Ainsa eestlasena MK-etapil osalenud Mõttus jõudis finišisse ajaga 50.49 ja sai kirja 63. koha.
MK-sarja kokkuvõtte võitis Worst 495 punktiga. Teise koha sai Ceylin del Carmen Alvarado 480 ja kolmanda Katerina Nash 430 silmaga. Mõttus sai 39 punktiga 69. ja Kätlin Kukk kolme punktiga 123. koha.
Järgmisel nädalavahetusel peetakse Šveitsis Dübendorfis maailmameistrivõistlused.
### Response:
Cyclo-crossi MK-sarja viimase etapi võitsid Van der Poel ja Brand, Mõttus 63. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Püsinäituse ruumis "Rahvas ja riik" saab lepingut vaadata ja kogu selle teksti ekraanil sirvida kuni 2. veebruarini. Seejärel naaseb ürik, mille allkirjastamine lõpetas 431 päeva kestnud vabadussõja, oma hoiupaika rahvusarhiivis.
Sündmuse puhul on ERM-i lipukogust näitusesaali toodud vabadussõja lõunarindel võidelnud vabatahtlike üksuse – Sakala partisanide – esimene lipp. Selle kõrval on Vabadusristi aumärk, mis kuulub Anna Varesele. Anna läks 18-aastasena vabatahtlikult sõtta ja on üks kahest eesti naisest, kes aumärgi pälvis.
Juubelipidustuste ajal ilmub temaatiline postmark ja vermitakse münt. 2-eurost käibemünti "Tartu rahu 100" esitleb Eesti Pank ERM-is 1. veebruaril. Peale selle toimub muuseumis mitu konverentsi: rahvusvahelise küberõiguse konverents ja Tartu rahu välispoliitika konverents.
Rahulepingu juubelinädala sündmuste täpsem kava on Tartu linna kodulehel. | Algab Tartu rahu juubelinädal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Püsinäituse ruumis "Rahvas ja riik" saab lepingut vaadata ja kogu selle teksti ekraanil sirvida kuni 2. veebruarini. Seejärel naaseb ürik, mille allkirjastamine lõpetas 431 päeva kestnud vabadussõja, oma hoiupaika rahvusarhiivis.
Sündmuse puhul on ERM-i lipukogust näitusesaali toodud vabadussõja lõunarindel võidelnud vabatahtlike üksuse – Sakala partisanide – esimene lipp. Selle kõrval on Vabadusristi aumärk, mis kuulub Anna Varesele. Anna läks 18-aastasena vabatahtlikult sõtta ja on üks kahest eesti naisest, kes aumärgi pälvis.
Juubelipidustuste ajal ilmub temaatiline postmark ja vermitakse münt. 2-eurost käibemünti "Tartu rahu 100" esitleb Eesti Pank ERM-is 1. veebruaril. Peale selle toimub muuseumis mitu konverentsi: rahvusvahelise küberõiguse konverents ja Tartu rahu välispoliitika konverents.
Rahulepingu juubelinädala sündmuste täpsem kava on Tartu linna kodulehel.
### Response:
Algab Tartu rahu juubelinädal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu oktoobris kuulutasid Lääneranna vallavalitsus ja Eesti Arhitektide Liit välja arhitektuurivõistluse, mille käigus otsiti uut terviklikku lahendust Lihula linna peatänavale, et muuta linnasüda tänapäevaseks, esinduslikuks ja ajaloolist pärandit rõhutavaks avalikuks ruumiks.
Ideekonkursile "Lihula peatänava ja seda ümbritseva linnaruumi arhitektuurivõistlus" laekus 19. detsembriks seitse tööd, mis kõik kvalifitseerusid konkursi tingimustele.
Eelmisel esmaspäeval, 20. jaanuaril sai Lihula vallamajas kokku võistluse žürii, kes hindas töid ning valis välja võitjad, kes tehakse teatavaks 14. veebruaril Lihula kultuurimajas.
Samas otsustati korraldada ka hääletus rahva lemmiku leidmiseks. Rahvahääletus toimub 27. jaanuarist kuni 11. veebruarini kohalike omavalitsuste istungite infosüsteemis VOLIS aadressis www.volis.ee ning oma lemmiku eest saavad hääle anda kõik Eesti elavad ja ID-kaarti omavad inimesed. Võistlustöödega saab tutvuda siin.
Lihula peatänava võistlustöö "Hõbelauk" Autor/allikas: Lääneranna vallavalitsus
Lihula uut peatänavat kujundatakse, kaasajastatakse ja ehitatakse EV100 ja Eesti Arhitektide Liidu algatuse "Hea avalik ruum" jätkuprogrammi raames.
"Lääneranna valda ajendas programmiga ühinema soov saada terviklik ja pikemaajaline lahendus valla keskuse – Lihula linna – peatänava Tallinna maantee arendamiseks ning tänava avaliku ruumi kasutamiseks ja inimsõbralikumaks muutmiseks," kommenteeris Lääneranna vallavalitsuse arendusjuht ning arhitektuurivõistluse žürii esimees Margus Källe.
Ta lisas, et seni on Lihula Tallinna maantee arendamine toimunud üsna juhuslikult. "Samuti loodame, et võistluse tulem annab lisaväärtust Lihula peatänava äärsele pika ajalooga hoonestusele," sõnas Källe.
Võistlusala laiub Tallinna maanteel Lihula mõisa ja kultuurimaja ning Tallinna mnt 54 asuva autoremondikoja vahel ning hõlmab koos mõjualaga ligi 12,3 hektarit. Võistlusala moodustavad Tallinna maantee ja selle äärde jäävad kinnistud; Lihula linnusemägi, laululava ja mõis võistlusala põhjaosas ning Jaama tänava ääres olev Lääneranna vallavalitsuse kinnistu koos võimalike ühendustega Lihula gümnaasiumini.
Arhitektuurivõistluse preemiafond on 25 000 eurot. Võistluse žüriisse kuuluvad: Lääneranna vallavalitsuse arendusjuht Margus Källe (žürii esimees), vallavanem Mikk Pikkmets, vallavalitsuse liige Tiina Lobja, "Hea avalik ruum" programmijuht Kalle Vellevoog, arhitekt Tiina Tuulik (Eesti Maastikuarhitektide Liit), arhitekt Jaak Huimerind (Eesti Arhitektide Liit) ning arhitekt Toivo Tammik (Eesti Arhitektide Liit).
Pärnumaal Lääneranna vallas asuv Lihula on 19. sajandist pärineva südamikuga kompaktne väikelinn. Lihula kesklinn kuulub muinsuskaitse alla.
Lihula peatänava võistlustöö "Pooppuu" Autor/allikas: Lääneranna vallavalitsus | Esmaspäevast saab hääletada Lihula peatänava rahva lemmikut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu oktoobris kuulutasid Lääneranna vallavalitsus ja Eesti Arhitektide Liit välja arhitektuurivõistluse, mille käigus otsiti uut terviklikku lahendust Lihula linna peatänavale, et muuta linnasüda tänapäevaseks, esinduslikuks ja ajaloolist pärandit rõhutavaks avalikuks ruumiks.
Ideekonkursile "Lihula peatänava ja seda ümbritseva linnaruumi arhitektuurivõistlus" laekus 19. detsembriks seitse tööd, mis kõik kvalifitseerusid konkursi tingimustele.
Eelmisel esmaspäeval, 20. jaanuaril sai Lihula vallamajas kokku võistluse žürii, kes hindas töid ning valis välja võitjad, kes tehakse teatavaks 14. veebruaril Lihula kultuurimajas.
Samas otsustati korraldada ka hääletus rahva lemmiku leidmiseks. Rahvahääletus toimub 27. jaanuarist kuni 11. veebruarini kohalike omavalitsuste istungite infosüsteemis VOLIS aadressis www.volis.ee ning oma lemmiku eest saavad hääle anda kõik Eesti elavad ja ID-kaarti omavad inimesed. Võistlustöödega saab tutvuda siin.
Lihula peatänava võistlustöö "Hõbelauk" Autor/allikas: Lääneranna vallavalitsus
Lihula uut peatänavat kujundatakse, kaasajastatakse ja ehitatakse EV100 ja Eesti Arhitektide Liidu algatuse "Hea avalik ruum" jätkuprogrammi raames.
"Lääneranna valda ajendas programmiga ühinema soov saada terviklik ja pikemaajaline lahendus valla keskuse – Lihula linna – peatänava Tallinna maantee arendamiseks ning tänava avaliku ruumi kasutamiseks ja inimsõbralikumaks muutmiseks," kommenteeris Lääneranna vallavalitsuse arendusjuht ning arhitektuurivõistluse žürii esimees Margus Källe.
Ta lisas, et seni on Lihula Tallinna maantee arendamine toimunud üsna juhuslikult. "Samuti loodame, et võistluse tulem annab lisaväärtust Lihula peatänava äärsele pika ajalooga hoonestusele," sõnas Källe.
Võistlusala laiub Tallinna maanteel Lihula mõisa ja kultuurimaja ning Tallinna mnt 54 asuva autoremondikoja vahel ning hõlmab koos mõjualaga ligi 12,3 hektarit. Võistlusala moodustavad Tallinna maantee ja selle äärde jäävad kinnistud; Lihula linnusemägi, laululava ja mõis võistlusala põhjaosas ning Jaama tänava ääres olev Lääneranna vallavalitsuse kinnistu koos võimalike ühendustega Lihula gümnaasiumini.
Arhitektuurivõistluse preemiafond on 25 000 eurot. Võistluse žüriisse kuuluvad: Lääneranna vallavalitsuse arendusjuht Margus Källe (žürii esimees), vallavanem Mikk Pikkmets, vallavalitsuse liige Tiina Lobja, "Hea avalik ruum" programmijuht Kalle Vellevoog, arhitekt Tiina Tuulik (Eesti Maastikuarhitektide Liit), arhitekt Jaak Huimerind (Eesti Arhitektide Liit) ning arhitekt Toivo Tammik (Eesti Arhitektide Liit).
Pärnumaal Lääneranna vallas asuv Lihula on 19. sajandist pärineva südamikuga kompaktne väikelinn. Lihula kesklinn kuulub muinsuskaitse alla.
Lihula peatänava võistlustöö "Pooppuu" Autor/allikas: Lääneranna vallavalitsus
### Response:
Esmaspäevast saab hääletada Lihula peatänava rahva lemmikut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tööde käigus rajatakse uued jalg- ja kergliiklusteed ning rekonstrueeritakse olemasolev sõidutee.
Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul võimaldavad praegused ilmastikutingimused teha teetöid ja nii saab alustada Tähetorni tänava rekonstrueerimisega juba jaanuaris. Tegu on selle aasta suurima teeremondiga Nõmmel. Ehitustööde ajaks suletakse Tähetorni ja Veerme tänav tavaliiklusele. Tagatud on ligipääs elanikele ning piirkonnas paiknevatele ettevõtetele. "Palume järgida ajutist liikluskorraldust ja vabandame võimalike ebamugavuste pärast," ütles Šillis.
Ehitustöödega alustatakse esimeses järjekorras Kadaka tee ja endisele raudteetammile rajatud Lääne-Tallinna kergliiklustee vahelisel lõigul. Lisaks teetöödele rekonstrueeritakse tänavate alused vee- ja kanalisatsiooni trassid ja lahendatakse sajuvee ärajuhtimine.
Tänavale rajatakse LED-tehnoloogial põhinev tänavavalgustus ning ülekäiguradade erivalgustus. Vaegnägijate liikumisvõimaluste parendamiseks paigaldatakse ülekäiguradadele braikivid.
Tähetorni tänav on suletud Paldiski maantee (täpsemalt Veerme tn) ja Kadaka puiestee vahemikus. Võimalikud ümbersõidud on ühelt poolt Kadaka tee ja Akadeemia tee kaudu ning teiselt poolt Harkust Instituudi tee kaudu.
Tähetorni tänava elanikele tagatakse juurdepääs enamasti Kadaka puiestee poolt, kuid Lauka tänava piirkonnale mingil ajavahemikul ka Paldiski maantee poolt (elanikke teavitatakse ette). Harku raba terviseradade parklad on hõivatud ehitustehnika ja materjalide paigutamiseks.
Ehitustööde lepinguline maksumus on ca 4,2 miljonit eurot, millest 192 000 euro ulatuses on ehitustööde kaasfinantseerijaks AS Tallinna Vesi. Rekonstrueeritava tänavalõigu kogupikkus on 2,8 kilomeetrit.
Lõplik tööde valmimise tähtaeg on lepingu järgselt 30. november 2020. | Tallinnas algab Tähetorni tänava remont | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tööde käigus rajatakse uued jalg- ja kergliiklusteed ning rekonstrueeritakse olemasolev sõidutee.
Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul võimaldavad praegused ilmastikutingimused teha teetöid ja nii saab alustada Tähetorni tänava rekonstrueerimisega juba jaanuaris. Tegu on selle aasta suurima teeremondiga Nõmmel. Ehitustööde ajaks suletakse Tähetorni ja Veerme tänav tavaliiklusele. Tagatud on ligipääs elanikele ning piirkonnas paiknevatele ettevõtetele. "Palume järgida ajutist liikluskorraldust ja vabandame võimalike ebamugavuste pärast," ütles Šillis.
Ehitustöödega alustatakse esimeses järjekorras Kadaka tee ja endisele raudteetammile rajatud Lääne-Tallinna kergliiklustee vahelisel lõigul. Lisaks teetöödele rekonstrueeritakse tänavate alused vee- ja kanalisatsiooni trassid ja lahendatakse sajuvee ärajuhtimine.
Tänavale rajatakse LED-tehnoloogial põhinev tänavavalgustus ning ülekäiguradade erivalgustus. Vaegnägijate liikumisvõimaluste parendamiseks paigaldatakse ülekäiguradadele braikivid.
Tähetorni tänav on suletud Paldiski maantee (täpsemalt Veerme tn) ja Kadaka puiestee vahemikus. Võimalikud ümbersõidud on ühelt poolt Kadaka tee ja Akadeemia tee kaudu ning teiselt poolt Harkust Instituudi tee kaudu.
Tähetorni tänava elanikele tagatakse juurdepääs enamasti Kadaka puiestee poolt, kuid Lauka tänava piirkonnale mingil ajavahemikul ka Paldiski maantee poolt (elanikke teavitatakse ette). Harku raba terviseradade parklad on hõivatud ehitustehnika ja materjalide paigutamiseks.
Ehitustööde lepinguline maksumus on ca 4,2 miljonit eurot, millest 192 000 euro ulatuses on ehitustööde kaasfinantseerijaks AS Tallinna Vesi. Rekonstrueeritava tänavalõigu kogupikkus on 2,8 kilomeetrit.
Lõplik tööde valmimise tähtaeg on lepingu järgselt 30. november 2020.
### Response:
Tallinnas algab Tähetorni tänava remont |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Millest teie film räägib? Kuidas selle teemani jõudsite?
"Eesti nafta" peategelane on Margit, kes jätab oma senise elu, karjääri ja korteri pealinnas ning kolib Hiiumaale nõgest kasvatama. Ta usub, et nõgeses on vägi, mida me ei oska veel päriselt kasutada ja et ta suudab just selle umbrohuks peetud taimega Eesti maailmakaardile viia. See teekond on aga raskem, kui ta esialgu arvas. Nõgese kasulikkuse tutvustamisel tuleb Margitile appi youtuber 'ist tütar Nele ning lisaks alustava ettevõtja muredele saab osa ka ema ja tütre suhetest.
Sattusin loo peategelasega paar aastat tagasi koos ühele väliseesti jaanipeole, kus ta nõgesetooteid pakkus, olles just oma ettevõttega alustanud ja kolimas Hiiumaale. Sain aru, et tal on tõesti tõsi taga ja lugu kullaaugust, mis me jalge all on, ootab jutustamist.
Miks otsustasite osaleda "Eesti lugude" sarjas?
Üha enam on eestlaste seas neid inimesi, kes tahavad tööalase karjääri just oma väljamõeldud idee peale üles ehitada. Väidetavalt on Eestis kõige rohkem start-up firmasid rahvaarvu kohta. "Eesti nafta" on üks tõeline öko start-up 'i lugu. Ka ühe naise ja ema lugu, kes oma unistuse poole püüdleb. Usun, et filmi peategelase teekond inspireerib ja kõnetab paljusid. Ka kriitika on väga hea, sest siis elab see lugu veel kaua. See on teine film, mille olen "Eesti lugude" sarjas teinud ja arvan, et on hästi oluline, et need lood oma elu veel ka peale ETV eetrit edasi elaksid.
Millised on viimastest aastatest enim meelde jäänud "Eesti lugude" lühidokumentaalid?
Mulle kipuvad meelde jääma nii need filmid, millel on tugev lugu ja teema, mis mulle lähedane on, kui ka need, milles ma kohe nn loo "ärakasutamise" potentsiaali näen. Olen mitut "Eesti lugude" filmi näiteks ise ka klassiruumis õpetades kasutanud, mis teeb nii õpetamise kui õppimise märksa mõjuvamaks. Näiteks Martti Helde "Kümme. Üheksakümmend. Poiss nagu orkester" sobis 4. klassi poiste klassijuhatajatundi aruteluks suurepäraselt ja Peeter Vihma "Juhtmevaba elu" aitas ükskord 9. klassil kirjandi kirjutamist harjutada.
Milliseks peate "Eesti lugude" positsiooni Eesti dokumentalistikas?
Vahel jääb mulje, justkui selle sarja filme ei võeta päris nii tõsiselt kui täispikki dokumentaale. Kuna neid lugusid toodetakse ka korraga rohkem ja peamine väljund on televisioon, siis võib-olla on see ka osaliselt põhjendatud, kuid ma arvan, et meie kultuuripärandis on nendel lugudel väga oluline koht ja on tähtis, et me neid lugusid saame rääkida.
Kas sellist formaati nagu "Eesti lood" on vaja? Kas teledokumentaali formaat paneb ka mingid loomingulised piirangud?
Kindlasti on vaja. See sari annab võimaluse erinevatel filmitegijatel lühiformaadis kätt proovida. Piiranguid on ju alati - antud juhul on selleks aeg, kuid kui täna on meil peale kasvamas märksa lühema kannatuse ja keskendumisvõimega vaataja, siis filmitegija väljakutseks ongi rääkida oma lugu kiiremini, aga sama mõjuvalt.
Milline on teie arvates Eesti dokumentalistika olukord praegusel hetkel?
Väga huvitav ja mitmekesine! Mulle meeldib, et dokumentaalfilm on järjest populaarsemaks saamas ja et Eesti filmitegijad ei karda võtta ette järjest põnevamaid teemasid. Kindlasti laienevad ka sihtgrupid, kellele dokumentaalfilme teha. Oleks ju tore, kui ühel päeval näiteks lapsed kinokavast lisaks mängufilmidele ka dokumentaalfilme tahaks valida.
Kes on teie eeskujud filmimaailmas?
Mulle on alati meeldinud David Lynch ja tema ütlemine, et iga tema film on nagu unenägu - nii nagu näed, nii on õige. Dokumentaalide puhul ma väga tihti salvestan need loo jutustamise elemendid, mis mind kõnetavad ja kaasa haaravad, ning võtan need ka endale inspiratsiooniks.
Ma arvan, et hetkel pean ma oma eeskujudeks kõiki neid, kellega mul on õnn filmi koos teha või kelle filmiloo valmimist kõrvalt vaadata ja arutada, sest õppimise protsess muudkui kestab.
Millega loomingulises plaanis hetkel veel tegelete?
Oleme koos Heilika Pikkoviga, kes oli ka "Eesti nafta" üks operaatoritest, juba mõnda aega arendamas täispikka dokumentaalfilmi, mis on meile mõlemale väga põnev väljakutse.
Igapäevaselt töötan aga ühes toredas koolis õpetajana ning korraldan suvel filmiteemalisi laagreid kodu- ja väliseesti lastele, nii et lugusid, mida rääkida, on minu ümber alati palju! | "Eesti lugude" ankeet | Liina Särkinen: mulle on alati meeldinud David Lynch | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Millest teie film räägib? Kuidas selle teemani jõudsite?
"Eesti nafta" peategelane on Margit, kes jätab oma senise elu, karjääri ja korteri pealinnas ning kolib Hiiumaale nõgest kasvatama. Ta usub, et nõgeses on vägi, mida me ei oska veel päriselt kasutada ja et ta suudab just selle umbrohuks peetud taimega Eesti maailmakaardile viia. See teekond on aga raskem, kui ta esialgu arvas. Nõgese kasulikkuse tutvustamisel tuleb Margitile appi youtuber 'ist tütar Nele ning lisaks alustava ettevõtja muredele saab osa ka ema ja tütre suhetest.
Sattusin loo peategelasega paar aastat tagasi koos ühele väliseesti jaanipeole, kus ta nõgesetooteid pakkus, olles just oma ettevõttega alustanud ja kolimas Hiiumaale. Sain aru, et tal on tõesti tõsi taga ja lugu kullaaugust, mis me jalge all on, ootab jutustamist.
Miks otsustasite osaleda "Eesti lugude" sarjas?
Üha enam on eestlaste seas neid inimesi, kes tahavad tööalase karjääri just oma väljamõeldud idee peale üles ehitada. Väidetavalt on Eestis kõige rohkem start-up firmasid rahvaarvu kohta. "Eesti nafta" on üks tõeline öko start-up 'i lugu. Ka ühe naise ja ema lugu, kes oma unistuse poole püüdleb. Usun, et filmi peategelase teekond inspireerib ja kõnetab paljusid. Ka kriitika on väga hea, sest siis elab see lugu veel kaua. See on teine film, mille olen "Eesti lugude" sarjas teinud ja arvan, et on hästi oluline, et need lood oma elu veel ka peale ETV eetrit edasi elaksid.
Millised on viimastest aastatest enim meelde jäänud "Eesti lugude" lühidokumentaalid?
Mulle kipuvad meelde jääma nii need filmid, millel on tugev lugu ja teema, mis mulle lähedane on, kui ka need, milles ma kohe nn loo "ärakasutamise" potentsiaali näen. Olen mitut "Eesti lugude" filmi näiteks ise ka klassiruumis õpetades kasutanud, mis teeb nii õpetamise kui õppimise märksa mõjuvamaks. Näiteks Martti Helde "Kümme. Üheksakümmend. Poiss nagu orkester" sobis 4. klassi poiste klassijuhatajatundi aruteluks suurepäraselt ja Peeter Vihma "Juhtmevaba elu" aitas ükskord 9. klassil kirjandi kirjutamist harjutada.
Milliseks peate "Eesti lugude" positsiooni Eesti dokumentalistikas?
Vahel jääb mulje, justkui selle sarja filme ei võeta päris nii tõsiselt kui täispikki dokumentaale. Kuna neid lugusid toodetakse ka korraga rohkem ja peamine väljund on televisioon, siis võib-olla on see ka osaliselt põhjendatud, kuid ma arvan, et meie kultuuripärandis on nendel lugudel väga oluline koht ja on tähtis, et me neid lugusid saame rääkida.
Kas sellist formaati nagu "Eesti lood" on vaja? Kas teledokumentaali formaat paneb ka mingid loomingulised piirangud?
Kindlasti on vaja. See sari annab võimaluse erinevatel filmitegijatel lühiformaadis kätt proovida. Piiranguid on ju alati - antud juhul on selleks aeg, kuid kui täna on meil peale kasvamas märksa lühema kannatuse ja keskendumisvõimega vaataja, siis filmitegija väljakutseks ongi rääkida oma lugu kiiremini, aga sama mõjuvalt.
Milline on teie arvates Eesti dokumentalistika olukord praegusel hetkel?
Väga huvitav ja mitmekesine! Mulle meeldib, et dokumentaalfilm on järjest populaarsemaks saamas ja et Eesti filmitegijad ei karda võtta ette järjest põnevamaid teemasid. Kindlasti laienevad ka sihtgrupid, kellele dokumentaalfilme teha. Oleks ju tore, kui ühel päeval näiteks lapsed kinokavast lisaks mängufilmidele ka dokumentaalfilme tahaks valida.
Kes on teie eeskujud filmimaailmas?
Mulle on alati meeldinud David Lynch ja tema ütlemine, et iga tema film on nagu unenägu - nii nagu näed, nii on õige. Dokumentaalide puhul ma väga tihti salvestan need loo jutustamise elemendid, mis mind kõnetavad ja kaasa haaravad, ning võtan need ka endale inspiratsiooniks.
Ma arvan, et hetkel pean ma oma eeskujudeks kõiki neid, kellega mul on õnn filmi koos teha või kelle filmiloo valmimist kõrvalt vaadata ja arutada, sest õppimise protsess muudkui kestab.
Millega loomingulises plaanis hetkel veel tegelete?
Oleme koos Heilika Pikkoviga, kes oli ka "Eesti nafta" üks operaatoritest, juba mõnda aega arendamas täispikka dokumentaalfilmi, mis on meile mõlemale väga põnev väljakutse.
Igapäevaselt töötan aga ühes toredas koolis õpetajana ning korraldan suvel filmiteemalisi laagreid kodu- ja väliseesti lastele, nii et lugusid, mida rääkida, on minu ümber alati palju!
### Response:
"Eesti lugude" ankeet | Liina Särkinen: mulle on alati meeldinud David Lynch |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma teadsin, et ta mängib väga hästi ja ma olin selleks valmis. Üks asi on see, mida sa mõtled enne mängu ja teine see, kui mäng reaalselt peale hakkab. Ta alustas tõesti väga agressiivselt ja oli üldse selline raske vastane. Kindlasti mängis ta väga-väga head tennist," kirjeldas Kontaveit Eesti ajakirjanikele oma vastast.
Otsustavat setti alustas kindlamini Kontaveit, kes läks 3:0 juhtima ja tal oli ka kaks murdepalli 4:0 eduks, kuid Swiatek suutis siis servi hoida. Seejärel võitis Kontaveit nii enda kui Swiateki servigeimi nulliga, minnes 5:1 ette ja tundus, et poolatar on murtud. Paar kehva punkti tõid aga mängu pöörde, Kontaveit läks pisut krampi ja Swiatek sai hoogu juurde ning viigistas seisu 5:5-le.
"Kuni 5:1-ni tegi Swiatek rohkem vigu. Minu teist servi hakkas ta väga agressiivselt ja väga edukalt tõrjuma. Ta mängis väga korralikult. Eks ma oleks saanud ise ka seal mõnes kohas paremini mängida, aga minu arust tema eksis seejärel vähem ja mängis tiba paremini kui enne," kirjeldas Kontaveit põhjust, miks eduseis viigiseisuks muutus. "Aga ma jäin positiivseks ja andsin endast parima. See oli väga tähtis mäng ja väga tähtis, et ma sellel kohal ära ei murdunud ning mängisin ja võitlesin edasi."
Kontaveit ei osanud ühtki konkreetset mänguelementi või lööki välja tuua, mis temal täna parem oli kui vastasel. "Mida mina hästi tegin oli see, et ma viimased paar geimi olin natuke stabiilsem ja panin teda ühte lisapalli veel mängima," lisas Kontaveit. "Vastane servis hästi ja ta pani väga palju survet minu teistele servidele. Lisaks tõrjus ta hästi ja mängis agressiivselt, eks sellepärast tuli see võit raskelt."
"Edetabelikoha poolest võis tunduda, et ma peaksin temast kindlalt üle olema, aga tegelikult ta on väga hea mängija. Teadsin et ta mängib hästi ning sellest ei tule kerge mäng ja teadsin ka seda, et tõenäoliselt ei suuda mina mängida sama veatut ja ideaalset mängu nagu Bencici vastu. Ma olin selleks valmis ja teadsin, et pean kõvasti võitlema, et võita ja ma suutsin seda teha. Mul on selle üle väga hea meel."
Kohtumine kestis koguni kaks tundi ja 42 minutit. Kontaveit tunnistas, et mängu jooksul väsimust ei tundnud, kuid peale kohtumist on keha siiski väsinud. Puhkamiseks ja taastumiseks on aega, sest veerandfinaalkohtumine Simona Halepiga toimub teisipäeval.
Kontaveit on varem Halepiga kahel korral mänginud ja pole seni settigi võitnud, kuid mõlemad kohtumised olid 2017. aastal, kui Kontaveit oli alles läbimurret tegemas. Kõva kattega väljakul on nad mänginud korra – nende esimene omavaheline mäng oli Miamis, kus Halep jäi peale 6:3, 6:0.
"Ta on väga järjepidev, mängib kaitses väga hästi, eksib väga vähe. Ta suudab vastase agressiivseid lööke tagasi enda poolt rünnakuks muuta. Kindlasti väga raske vastane," kirjeldas Kontaveit tulevast vastast. "Ta on maailma edetabelis nii kõrgel ka ja mängib edukalt slämmidel - kindlasti raske vastane. Minul suurt pinget selle mänguga peal ei ole, saan oma agressiivset mängu mängida ja olen valmis selle jaoks."
Lisaks tunnistas Kontaveit, et oma saavutatu peale veel ei mõtle, kuna turniir ei ole veel läbi. "Eks ikka on tähtis, aga turniir ei ole veel läbi. Ma saan selle tulemuse peale mõelda peale turniiri. Veel ootab mind ees järgmine mäng. Ma arvan, et peale turniiri saab vaadata nendele saavutustele tagasi ja olla rahul endaga või rõõmu tunda, et see oli suur edasiminek ja samm minu karjääris."
Kontaveit oli varem kolmel korral slämmiturniiridel kaheksandikfinaali jõudnud, kõige lähemale veerandfinaalile oli ta kaks aastat tagasi just Austraalia lahtistel, kui kaotas eduseisust hispaanlanna Carla Suarez Navarrole.
Kaia Kanepi on slämmidel kuuel korral jõudnud veerandfinaali, kuid Austraalia lahtised on ainus slämm, kus ta pole kaheksa sekka pääsenud. | Kontaveit: mängisin viimased paar geimi natuke stabiilsemalt kui vastane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma teadsin, et ta mängib väga hästi ja ma olin selleks valmis. Üks asi on see, mida sa mõtled enne mängu ja teine see, kui mäng reaalselt peale hakkab. Ta alustas tõesti väga agressiivselt ja oli üldse selline raske vastane. Kindlasti mängis ta väga-väga head tennist," kirjeldas Kontaveit Eesti ajakirjanikele oma vastast.
Otsustavat setti alustas kindlamini Kontaveit, kes läks 3:0 juhtima ja tal oli ka kaks murdepalli 4:0 eduks, kuid Swiatek suutis siis servi hoida. Seejärel võitis Kontaveit nii enda kui Swiateki servigeimi nulliga, minnes 5:1 ette ja tundus, et poolatar on murtud. Paar kehva punkti tõid aga mängu pöörde, Kontaveit läks pisut krampi ja Swiatek sai hoogu juurde ning viigistas seisu 5:5-le.
"Kuni 5:1-ni tegi Swiatek rohkem vigu. Minu teist servi hakkas ta väga agressiivselt ja väga edukalt tõrjuma. Ta mängis väga korralikult. Eks ma oleks saanud ise ka seal mõnes kohas paremini mängida, aga minu arust tema eksis seejärel vähem ja mängis tiba paremini kui enne," kirjeldas Kontaveit põhjust, miks eduseis viigiseisuks muutus. "Aga ma jäin positiivseks ja andsin endast parima. See oli väga tähtis mäng ja väga tähtis, et ma sellel kohal ära ei murdunud ning mängisin ja võitlesin edasi."
Kontaveit ei osanud ühtki konkreetset mänguelementi või lööki välja tuua, mis temal täna parem oli kui vastasel. "Mida mina hästi tegin oli see, et ma viimased paar geimi olin natuke stabiilsem ja panin teda ühte lisapalli veel mängima," lisas Kontaveit. "Vastane servis hästi ja ta pani väga palju survet minu teistele servidele. Lisaks tõrjus ta hästi ja mängis agressiivselt, eks sellepärast tuli see võit raskelt."
"Edetabelikoha poolest võis tunduda, et ma peaksin temast kindlalt üle olema, aga tegelikult ta on väga hea mängija. Teadsin et ta mängib hästi ning sellest ei tule kerge mäng ja teadsin ka seda, et tõenäoliselt ei suuda mina mängida sama veatut ja ideaalset mängu nagu Bencici vastu. Ma olin selleks valmis ja teadsin, et pean kõvasti võitlema, et võita ja ma suutsin seda teha. Mul on selle üle väga hea meel."
Kohtumine kestis koguni kaks tundi ja 42 minutit. Kontaveit tunnistas, et mängu jooksul väsimust ei tundnud, kuid peale kohtumist on keha siiski väsinud. Puhkamiseks ja taastumiseks on aega, sest veerandfinaalkohtumine Simona Halepiga toimub teisipäeval.
Kontaveit on varem Halepiga kahel korral mänginud ja pole seni settigi võitnud, kuid mõlemad kohtumised olid 2017. aastal, kui Kontaveit oli alles läbimurret tegemas. Kõva kattega väljakul on nad mänginud korra – nende esimene omavaheline mäng oli Miamis, kus Halep jäi peale 6:3, 6:0.
"Ta on väga järjepidev, mängib kaitses väga hästi, eksib väga vähe. Ta suudab vastase agressiivseid lööke tagasi enda poolt rünnakuks muuta. Kindlasti väga raske vastane," kirjeldas Kontaveit tulevast vastast. "Ta on maailma edetabelis nii kõrgel ka ja mängib edukalt slämmidel - kindlasti raske vastane. Minul suurt pinget selle mänguga peal ei ole, saan oma agressiivset mängu mängida ja olen valmis selle jaoks."
Lisaks tunnistas Kontaveit, et oma saavutatu peale veel ei mõtle, kuna turniir ei ole veel läbi. "Eks ikka on tähtis, aga turniir ei ole veel läbi. Ma saan selle tulemuse peale mõelda peale turniiri. Veel ootab mind ees järgmine mäng. Ma arvan, et peale turniiri saab vaadata nendele saavutustele tagasi ja olla rahul endaga või rõõmu tunda, et see oli suur edasiminek ja samm minu karjääris."
Kontaveit oli varem kolmel korral slämmiturniiridel kaheksandikfinaali jõudnud, kõige lähemale veerandfinaalile oli ta kaks aastat tagasi just Austraalia lahtistel, kui kaotas eduseisust hispaanlanna Carla Suarez Navarrole.
Kaia Kanepi on slämmidel kuuel korral jõudnud veerandfinaali, kuid Austraalia lahtised on ainus slämm, kus ta pole kaheksa sekka pääsenud.
### Response:
Kontaveit: mängisin viimased paar geimi natuke stabiilsemalt kui vastane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumine algas paremini Horvaatiale, kes asus 3:1 juhtima, kuid seejärel viigistasid hispaanlased seisu 5:5-le. Poolajapausile minnes juhtisid tiitlikaitsjad 12:11. Riietusruumist tulles viisid Aleix Gomezi täpsed tabamused hispaanlased 16:12 ette. Järgmisel kümnel minutil tiitlikaitsjatel skoorida ei õnnestunud ja nii võtsid juhtohjad üle Horvaatia mängijad. Hispaanlased ei tahtnud olukorraga leppida ning väga närvilises lõppfaasis suudeti siiski Horvaatia kahe väravaga alistada.
Hispaania eest viskas viis väravat Aleix Gomez Abello, kolm tabamust said kirja Jorge Maqueda Pena ja Raul Entrerrios Rodriguez ning kaks Daniel Sarmiento Melian, Julen Aguinagalde Aquizu ja Joan Canellas Reixach. Horvaatia parim oli viie väravaga Domagoj Duvnjak. Neljaga skoorisid Igor Karacic ning kolmega Marino Maric ja Luka Stepancic.
2022. aasta EM-finaalturniir peetakse Ungaris ja Slovakkias. | Käsipalli Euroopa meistriks krooniti teist korda järjest Hispaania | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumine algas paremini Horvaatiale, kes asus 3:1 juhtima, kuid seejärel viigistasid hispaanlased seisu 5:5-le. Poolajapausile minnes juhtisid tiitlikaitsjad 12:11. Riietusruumist tulles viisid Aleix Gomezi täpsed tabamused hispaanlased 16:12 ette. Järgmisel kümnel minutil tiitlikaitsjatel skoorida ei õnnestunud ja nii võtsid juhtohjad üle Horvaatia mängijad. Hispaanlased ei tahtnud olukorraga leppida ning väga närvilises lõppfaasis suudeti siiski Horvaatia kahe väravaga alistada.
Hispaania eest viskas viis väravat Aleix Gomez Abello, kolm tabamust said kirja Jorge Maqueda Pena ja Raul Entrerrios Rodriguez ning kaks Daniel Sarmiento Melian, Julen Aguinagalde Aquizu ja Joan Canellas Reixach. Horvaatia parim oli viie väravaga Domagoj Duvnjak. Neljaga skoorisid Igor Karacic ning kolmega Marino Maric ja Luka Stepancic.
2022. aasta EM-finaalturniir peetakse Ungaris ja Slovakkias.
### Response:
Käsipalli Euroopa meistriks krooniti teist korda järjest Hispaania |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paradigma muutus, see oli see mõte, kui me möödunud aasta kevadel valimiste järel uue meeskonnana rahandusministeeriumisse tööle läksime. Eesmärgiks sai seatud pöörata ennast näoga inimeste poole, ettevõtjate poole, sest nii tuleb riigieelarvesse rohkem raha, millega Eesti inimeste elu paremaks teha.
Aastaid on ettevõtjaid kujutatud justkui külakurnajatena, kellele tuleb kättemaksuks pidevalt pöidlakruvisid peale keerata ja siis kord aastas tunnustatakse nende kannatusi riiklikult kuskil ettevõtlusgalal. Järgmisel päeval keeratakse aga järgmine vint peale!
Nõnda ei olnudki üllatav, kui Eesti Tööandjate Keskliidu uuring teatas, et riigi majanduspoliitikaga on rahul 5 protsenti ettevõtjatest ja rahulolematuid on 49 protsenti. Vahe on kümnekordne!
On selleks põhjuseks siis ajakirjanike madalad palgad või mis, aga ka meedias kohtab igapäevaselt ettevõtjate vaenamist. Sageli on probleem selles, et kellelgi läheb võib-olla liiga hästi. Ometigi on kodanikuõpetuse ABC see, et riigi majandusel saab minna ainult nii hästi, kui läheb selle riigi ettevõtetel.
Seega on olnud täiesti arusaamatud kõik need kriitilised noodid, mis on lastud lendu valitsuse ja eriti rahandusministeeriumi suunal, sest seal üritatakse ettevõtjaid lõpuks mõista ja aidata.
Selleks, et mitte jääda üldsõnaliseks, tuleb tuua näiteid elust enesest.
Transpordisektori tapmine
Viis aastat tagasi ahvatles kütuse maailmaturuhindade madalseis Eesti poliitikuid ja ametnikke jõuliselt kütuseaktsiise tõstma. Mõeldi - miks ka mitte, kuna sisendhind on langenud, siis rahvas kannatab ära ka kõrgemad maksud. Hea võimalus ju eelarvesse rohkem raha tuua! Nii tõstetigi aktsiise, lootuses kolme aastaga sada miljonit eurot riigile täiendavat maksutulu kokku korjata.
Tulemus? Maailmaturu hinnad jõudsid paari aastaga kahekordistuda, unistus sajast miljonist jäigi unistuseks ning nüüd on kütuse hind Eestis väga kõrge ja võrreldav Euroopa rikaste riikidega.
Rahvusvaheliste vedude sektor Eestis on ettevõtlusharuna hääbumas. Needki vähesed autod, mis on Eesti registris, tangivad rohkem kui pool oma kütusest piiri taga, sest Lätis ja Leedus on see palju odavam. Lühinägeliku ahnuse tulemusena ei kaotanud Eesti mitte ainult makse kütuselt, kaotasime ka tööjõumaksud, töökohad ja omanikutulu. Kaotasime nn välisvedajatele ka meie siseriiklikud veod.
Kui eelmise aasta lõpus uuris konjunktuuriinstituut 300 transpordiettevõtjalt, et kuidas neil läheb ja mida nad arvavad diisliaktsiisi langetamise mõttest, siis küsisid ettevõtjad, et kus te siiani olite!? Nüüd olevat juba hilja sektorit taastada.
"Nüüd on valitsusel plaan diisli aktsiisi vähendada, kuidas ja millal, selgub lähiajal."
Kus me olime!? Vaatasime pealt, kuidas ettevõtjaid Eestist minema tõrjuti. Nüüd on valitsusel plaan diisli aktsiisi vähendada, kuidas ja millal, selgub lähiajal.
Milline on ametnike, opositsiooni ja ajakirjanike suhtumine sellesse plaani? Kindlasti on siin korruptsioonihõng ju! Mõelda, valitsus teeb äkki midagi, mis on ettevõtjatele kasulik.
Tuuleparkide lämmatamine
Kandideerisin riigikogusse Ida-Virumaal. Kohtusime mitmeid kordi sealsete ettevõtjatega ja on täiesti üheselt selge, et sealne ettevõtluskeskkond on väga habras.
Eesti Energia koondab inimesi ja igasugune ettevõtlusinitsiatiiv peaks seal regioonis olema "kätel kantud". Mistahes lahendused põlevkivisektoris on kallid ja riskantsed. See tähendab, et nii sotsiaalsest- kui ka julgeolekuaspektist on tarvis Ida-Virumaale hajutada riske ning tekitada uus majandusmootor. Jutt tuhandete kaevurite ja energeetikute ümberõpetamisest turismikorraldajateks kuulub huumori valdkonda.
Tuulepargid, mida on tänu soodsale tuulekoridorile võimalik sinna rajada, peaksid olema riiklik prioriteet, eriti arvestades meie taastuvenergia eesmärke. Ma ei ole kunagi näinud sellist kangekaelsust ja kunstlike takistuste tekitamist, mida on loonud kaitseministeerium, et kogu tuuleparkide areng seisata. Küsimus ei ole ainult Aidu tuulepargis, mida on kõige rohkem ajakirjanduses kajastatud, vaid mitmetes teistes samuti.
Kohalikud omavalitsused annavad load, kõik kooskõlastavad (kaasa arvatud kaitseministeerium) ja mingil hetkel hakatakse otsima põhjuseid, kuidas peatada ehitusluba, survestatakse kohalikku omavalitsust, et loobuda hoonestusõigusest jne.
Loen dokumente ja mõtlen, et kui mõni uuriv ajakirjanik võtaks asja kätte ja hakkaks probleemi süvenema, siis tekiks palju, palju küsimusi, et millega siin tegu on? Kas korruptsiooniga? Kas ametnike omavoliga? Lihtsalt lollusega?
Aga ettevõtjate vaenamine on parajasti moodne. Mitte ükski riigi otsus ei tohi mingil juhul kellelegi kasulik olla, sellest on vaja nui neljaks välja lugeda korruptsioonikahtlus. See, et ettevõtlus on riigi rahandusele ja majandusele eluks tarvilik komponent, unustatakse ära.
SaareWind, hoopis vastupidises ilmakaares kui Ida-Virumaa, sai hoopis julgeolekuriski kahtlustuse külge, mis on otsekui pastakast välja imetud. Asi kohtuski käinud. Aidu tuulepargi omanikfirma oleks Ida-Virumaal käivitanud tootmise, loonud vähemalt 300 töökohta, see on praeguseks paraku lootusetult kustunud unistus.
Veel mitmed tuuleparkide rajajad on käinud ministeeriumis jutul ja kuulame nagu fantastilisi seiklusjutte.
Minult küsis üks ajakirjanik, et kas see ei ole korruptsioon, kui ministeerium ettevõtjate asju ajab? Milline lühinägelikkus! Riigi asi on luua ja hoida keskkonda, mis majanduselu ja ettevõtlust toetaks ning elus hoiaks, mitte alla ei suruks ja ei lämmataks.
Miks ei taipa keegi küsida, et järsku on korruptsiooni hõngu hoopis teisel pool? Kelle huvides see jant tuuleparkide pidurdamisega käib? Kas kuskil on konkurendid, kellele neid tuuleparkide kohti tahetakse hoida? Kas kellelgi on mingid teised tuulikud, mida peaks ostma ja püstitama? Ka teistes riikides on radarid ja tuulepargid, kuidas seal radarid töötavad ja Eestis ei tööta?
Kalapüügipidur Peipsil
Või üks drastiline näide kalandusest. Peipsi koha, paljude eestimaalaste lemmik, kuid ilmselt ka paljudele rahaliselt üle jõu käivalt kallis kala. Filee maksab poes ka soodsamatel aegadel üle 20 euro kilo, aga meie söögilauale see ei jõua, sest seda püütakse kaks(!) korda aastas.
Siin on teile saladus, miks see nii on. 2019. aastal jäi "koha süü tõttu" välja püüdmata üle 35 protsendi kogu Peipsi kalakvoodist. Nimelt arvavad keskkonnaametnikud, et kõige parem püügiviis on olümpiapüük, kus püütakse võidu kogu eraldatud kvoot välja korraga. Isegi kvartalite vahel ei või kvooti jaotada. Nii püütigi eelmisel aastal septembri teises pooles kahe nädalaga kogu lubatud koha kogus Peipsist välja.
Aga edasi ei jää püüdmata mitte ainult koha. Kuna koha läheb ka kõikidesse teistesse võrkudesse, moodustades seal ca 20 protsenti saagist, siis ei saa enam püüda ka ahvenat, haugi, latikat ja teisi kalu.
Nii, 4000. tonnist jäi püüdmata 1600, mis pidi üle kanduma 2020. aastasse. Hästi, püük avati uuesti jaanuaris ja - oh imet! - terve poolaasta koha kvoot on tänaseks jälle välja püütud. Ning taas – teisi kalu ei saa ka enam püüda, sest koha läheks ka võrkudesse.
Nüüd on minu küsimus, et kelle huvides see on, kes saab kasu? Kas kokkuostjate huvides, kes saavad ühe korraga suures koguses välja püütud koha kätte 1.50 eurot kilo? Kas röövpüüdjate huvides, kes saavad rahulikult toimetada, kui siblimist järvel ei ole ja keskkonnainspektsioon puhkab jalga, sest püüki ju ei toimu? Või hoopis Venemaa, millel on kvoodid jaotatud ära püüdjate peale ja püük kestab kogu aasta?
Nii, kes saab kahju?
Eestimaalased, kes ei saa osta normaalse hinnaga kala, riigieelarve, sest ilmselgelt ei laekunud makse korralikult ei 2019. aasta neljandas kvartalis ega laeku ka järgneval viiel kuul sel aastal. Inimesed, kes on tööl ettevõtetes, kes seotud kalapüügiga, on nüüd kuni 1. juulini puhkusel?
Kuidas saab selline suhtumine ettevõtlusesse olla normaalne? Ettevõtja, kes mind selle probleemiga kurssi viis, oli riigikogu valimistel EKRE rahaline toetaja ja nüüd on jälle küsimus üleval, et kas mitte pole siin korruptsiooni maiku, kui poliitikud kalaprobleemiga tegelevad?
"Äraspidiselt hakatakse aga korruptsioonihõngu tundma hoopis sellest, kui keegi probleemi lahendada proovib."
Mulle tundub, et korruptsioonihõng on Peipsi kohal lehvinud juba aastaid ja sellega peaksid tegelema õiguskaitseorganid, sest riigil jääb suur hulk makse saamata. Äraspidiselt hakatakse aga korruptsioonihõngu tundma hoopis sellest, kui keegi probleemi lahendada proovib.
Kuueaastane litsentsipeitus
Eesti parandab igal aastal oma kohta korruptsioonitajumise tabelis, seega korruptsiooni nagu ei olekski, tegelikult tuleks püüda hinnata ka varjatud korruptsiooni.
Üks ettevõtja esitas meile dokumendid ülevaatamiseks, et kuidas üks ametkond Eesti Vabariigis ettevõtjat lollitab, justnimelt lollitab. Lühidalt – ettevõte töötas teadlaste abiga välja tehnoloogia, kuidas toota nafta- ja kütusejääkidest erinevate fraktsioonidega kütuseid. Selleks, et seda Eestis teha, peab taotlema litsentsi.
Taotlemine käis kuus(!) aastat, mille peale lõpuks ütles amet, kes vaatas kuus aastat läbi dokumente ja pidas kirjavahetust, et ametil ei olegi õigust tegelikult seda litsentsi väljastada.
Kuidas tundub? Nüüd veel üks fakt, et vahepeal oli seesama amet väljastanud kaks litsentsi teistele ettevõtetele. Mis asi see on? Riiklik maffia, nagu seda ettevõtjad omakeskis kutsuvad. Ja jälle saadeti ministeeriumisse ajakirjanik uurima, et kas see ei ole korruptiivne, kui lõpuks on jõudnud riigitüüri juurde inimesed, kes sellist jama tahavad välja juurida. Kuidas selline asi saab Eesti Vabariigis võimalik olla?
Neid näiteid on veel ja veel ning ära ei tehta mitte ainult ettevõtjatele vaid ka valitsusele. Näiteks kui valitsus otsustab, et hüdroelektrijaama ei seisata ja ei lammutata, kuid seejärel saadab ametnik hüdroelektrijaama omavale ettevõttele kirja, et palun esitada jaama lammutusplaan…
Pangakontota ettevõtted
Praegu on ettevõtjate seas muidugi kõige kuumem teema pangad. Ei lähe päevagi mööda, kui ei tule ministeeriumisse kirja arvelduskontode sulgemisest pankade poolt.
Seadusandlus on kõik need aastad soosinud pankade tegevust nii, et isegi ei pea põhjendama kontode sulgemist. Pangad pesid hoolega raha, panid kasumi tasku ja nüüd karistavad Eesti ettevõtjaid, sest –nagu on kombeks pankade poolt öelda –, riskiisu on ammendunud.
Muidugi pärsib see ettevõtlus- ja majanduskeskkonda. Ja meil ongi nüüd äriühinguid, millel pangaarve puudub. Huvitav, kuidas need ettevõtted makse maksavad?
"Poliitikud ja poliitilised nõunikud tulevad ja lähevad, kuid meie jääme," on ametnike deviis. Kui me tahame rikast riiki ja rikast rahvast, siis peab toimuma tõeline paradigma muutus nii ametnike kui ka poliitikute seas ja peas. Võtke siis parim kogemus igast koostööst, tunnistagem vigu ja tehkem asjad korda! | Kersti Kracht: ametnikest, majandusest, korruptsioonist ja neljandast võimust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paradigma muutus, see oli see mõte, kui me möödunud aasta kevadel valimiste järel uue meeskonnana rahandusministeeriumisse tööle läksime. Eesmärgiks sai seatud pöörata ennast näoga inimeste poole, ettevõtjate poole, sest nii tuleb riigieelarvesse rohkem raha, millega Eesti inimeste elu paremaks teha.
Aastaid on ettevõtjaid kujutatud justkui külakurnajatena, kellele tuleb kättemaksuks pidevalt pöidlakruvisid peale keerata ja siis kord aastas tunnustatakse nende kannatusi riiklikult kuskil ettevõtlusgalal. Järgmisel päeval keeratakse aga järgmine vint peale!
Nõnda ei olnudki üllatav, kui Eesti Tööandjate Keskliidu uuring teatas, et riigi majanduspoliitikaga on rahul 5 protsenti ettevõtjatest ja rahulolematuid on 49 protsenti. Vahe on kümnekordne!
On selleks põhjuseks siis ajakirjanike madalad palgad või mis, aga ka meedias kohtab igapäevaselt ettevõtjate vaenamist. Sageli on probleem selles, et kellelgi läheb võib-olla liiga hästi. Ometigi on kodanikuõpetuse ABC see, et riigi majandusel saab minna ainult nii hästi, kui läheb selle riigi ettevõtetel.
Seega on olnud täiesti arusaamatud kõik need kriitilised noodid, mis on lastud lendu valitsuse ja eriti rahandusministeeriumi suunal, sest seal üritatakse ettevõtjaid lõpuks mõista ja aidata.
Selleks, et mitte jääda üldsõnaliseks, tuleb tuua näiteid elust enesest.
Transpordisektori tapmine
Viis aastat tagasi ahvatles kütuse maailmaturuhindade madalseis Eesti poliitikuid ja ametnikke jõuliselt kütuseaktsiise tõstma. Mõeldi - miks ka mitte, kuna sisendhind on langenud, siis rahvas kannatab ära ka kõrgemad maksud. Hea võimalus ju eelarvesse rohkem raha tuua! Nii tõstetigi aktsiise, lootuses kolme aastaga sada miljonit eurot riigile täiendavat maksutulu kokku korjata.
Tulemus? Maailmaturu hinnad jõudsid paari aastaga kahekordistuda, unistus sajast miljonist jäigi unistuseks ning nüüd on kütuse hind Eestis väga kõrge ja võrreldav Euroopa rikaste riikidega.
Rahvusvaheliste vedude sektor Eestis on ettevõtlusharuna hääbumas. Needki vähesed autod, mis on Eesti registris, tangivad rohkem kui pool oma kütusest piiri taga, sest Lätis ja Leedus on see palju odavam. Lühinägeliku ahnuse tulemusena ei kaotanud Eesti mitte ainult makse kütuselt, kaotasime ka tööjõumaksud, töökohad ja omanikutulu. Kaotasime nn välisvedajatele ka meie siseriiklikud veod.
Kui eelmise aasta lõpus uuris konjunktuuriinstituut 300 transpordiettevõtjalt, et kuidas neil läheb ja mida nad arvavad diisliaktsiisi langetamise mõttest, siis küsisid ettevõtjad, et kus te siiani olite!? Nüüd olevat juba hilja sektorit taastada.
"Nüüd on valitsusel plaan diisli aktsiisi vähendada, kuidas ja millal, selgub lähiajal."
Kus me olime!? Vaatasime pealt, kuidas ettevõtjaid Eestist minema tõrjuti. Nüüd on valitsusel plaan diisli aktsiisi vähendada, kuidas ja millal, selgub lähiajal.
Milline on ametnike, opositsiooni ja ajakirjanike suhtumine sellesse plaani? Kindlasti on siin korruptsioonihõng ju! Mõelda, valitsus teeb äkki midagi, mis on ettevõtjatele kasulik.
Tuuleparkide lämmatamine
Kandideerisin riigikogusse Ida-Virumaal. Kohtusime mitmeid kordi sealsete ettevõtjatega ja on täiesti üheselt selge, et sealne ettevõtluskeskkond on väga habras.
Eesti Energia koondab inimesi ja igasugune ettevõtlusinitsiatiiv peaks seal regioonis olema "kätel kantud". Mistahes lahendused põlevkivisektoris on kallid ja riskantsed. See tähendab, et nii sotsiaalsest- kui ka julgeolekuaspektist on tarvis Ida-Virumaale hajutada riske ning tekitada uus majandusmootor. Jutt tuhandete kaevurite ja energeetikute ümberõpetamisest turismikorraldajateks kuulub huumori valdkonda.
Tuulepargid, mida on tänu soodsale tuulekoridorile võimalik sinna rajada, peaksid olema riiklik prioriteet, eriti arvestades meie taastuvenergia eesmärke. Ma ei ole kunagi näinud sellist kangekaelsust ja kunstlike takistuste tekitamist, mida on loonud kaitseministeerium, et kogu tuuleparkide areng seisata. Küsimus ei ole ainult Aidu tuulepargis, mida on kõige rohkem ajakirjanduses kajastatud, vaid mitmetes teistes samuti.
Kohalikud omavalitsused annavad load, kõik kooskõlastavad (kaasa arvatud kaitseministeerium) ja mingil hetkel hakatakse otsima põhjuseid, kuidas peatada ehitusluba, survestatakse kohalikku omavalitsust, et loobuda hoonestusõigusest jne.
Loen dokumente ja mõtlen, et kui mõni uuriv ajakirjanik võtaks asja kätte ja hakkaks probleemi süvenema, siis tekiks palju, palju küsimusi, et millega siin tegu on? Kas korruptsiooniga? Kas ametnike omavoliga? Lihtsalt lollusega?
Aga ettevõtjate vaenamine on parajasti moodne. Mitte ükski riigi otsus ei tohi mingil juhul kellelegi kasulik olla, sellest on vaja nui neljaks välja lugeda korruptsioonikahtlus. See, et ettevõtlus on riigi rahandusele ja majandusele eluks tarvilik komponent, unustatakse ära.
SaareWind, hoopis vastupidises ilmakaares kui Ida-Virumaa, sai hoopis julgeolekuriski kahtlustuse külge, mis on otsekui pastakast välja imetud. Asi kohtuski käinud. Aidu tuulepargi omanikfirma oleks Ida-Virumaal käivitanud tootmise, loonud vähemalt 300 töökohta, see on praeguseks paraku lootusetult kustunud unistus.
Veel mitmed tuuleparkide rajajad on käinud ministeeriumis jutul ja kuulame nagu fantastilisi seiklusjutte.
Minult küsis üks ajakirjanik, et kas see ei ole korruptsioon, kui ministeerium ettevõtjate asju ajab? Milline lühinägelikkus! Riigi asi on luua ja hoida keskkonda, mis majanduselu ja ettevõtlust toetaks ning elus hoiaks, mitte alla ei suruks ja ei lämmataks.
Miks ei taipa keegi küsida, et järsku on korruptsiooni hõngu hoopis teisel pool? Kelle huvides see jant tuuleparkide pidurdamisega käib? Kas kuskil on konkurendid, kellele neid tuuleparkide kohti tahetakse hoida? Kas kellelgi on mingid teised tuulikud, mida peaks ostma ja püstitama? Ka teistes riikides on radarid ja tuulepargid, kuidas seal radarid töötavad ja Eestis ei tööta?
Kalapüügipidur Peipsil
Või üks drastiline näide kalandusest. Peipsi koha, paljude eestimaalaste lemmik, kuid ilmselt ka paljudele rahaliselt üle jõu käivalt kallis kala. Filee maksab poes ka soodsamatel aegadel üle 20 euro kilo, aga meie söögilauale see ei jõua, sest seda püütakse kaks(!) korda aastas.
Siin on teile saladus, miks see nii on. 2019. aastal jäi "koha süü tõttu" välja püüdmata üle 35 protsendi kogu Peipsi kalakvoodist. Nimelt arvavad keskkonnaametnikud, et kõige parem püügiviis on olümpiapüük, kus püütakse võidu kogu eraldatud kvoot välja korraga. Isegi kvartalite vahel ei või kvooti jaotada. Nii püütigi eelmisel aastal septembri teises pooles kahe nädalaga kogu lubatud koha kogus Peipsist välja.
Aga edasi ei jää püüdmata mitte ainult koha. Kuna koha läheb ka kõikidesse teistesse võrkudesse, moodustades seal ca 20 protsenti saagist, siis ei saa enam püüda ka ahvenat, haugi, latikat ja teisi kalu.
Nii, 4000. tonnist jäi püüdmata 1600, mis pidi üle kanduma 2020. aastasse. Hästi, püük avati uuesti jaanuaris ja - oh imet! - terve poolaasta koha kvoot on tänaseks jälle välja püütud. Ning taas – teisi kalu ei saa ka enam püüda, sest koha läheks ka võrkudesse.
Nüüd on minu küsimus, et kelle huvides see on, kes saab kasu? Kas kokkuostjate huvides, kes saavad ühe korraga suures koguses välja püütud koha kätte 1.50 eurot kilo? Kas röövpüüdjate huvides, kes saavad rahulikult toimetada, kui siblimist järvel ei ole ja keskkonnainspektsioon puhkab jalga, sest püüki ju ei toimu? Või hoopis Venemaa, millel on kvoodid jaotatud ära püüdjate peale ja püük kestab kogu aasta?
Nii, kes saab kahju?
Eestimaalased, kes ei saa osta normaalse hinnaga kala, riigieelarve, sest ilmselgelt ei laekunud makse korralikult ei 2019. aasta neljandas kvartalis ega laeku ka järgneval viiel kuul sel aastal. Inimesed, kes on tööl ettevõtetes, kes seotud kalapüügiga, on nüüd kuni 1. juulini puhkusel?
Kuidas saab selline suhtumine ettevõtlusesse olla normaalne? Ettevõtja, kes mind selle probleemiga kurssi viis, oli riigikogu valimistel EKRE rahaline toetaja ja nüüd on jälle küsimus üleval, et kas mitte pole siin korruptsiooni maiku, kui poliitikud kalaprobleemiga tegelevad?
"Äraspidiselt hakatakse aga korruptsioonihõngu tundma hoopis sellest, kui keegi probleemi lahendada proovib."
Mulle tundub, et korruptsioonihõng on Peipsi kohal lehvinud juba aastaid ja sellega peaksid tegelema õiguskaitseorganid, sest riigil jääb suur hulk makse saamata. Äraspidiselt hakatakse aga korruptsioonihõngu tundma hoopis sellest, kui keegi probleemi lahendada proovib.
Kuueaastane litsentsipeitus
Eesti parandab igal aastal oma kohta korruptsioonitajumise tabelis, seega korruptsiooni nagu ei olekski, tegelikult tuleks püüda hinnata ka varjatud korruptsiooni.
Üks ettevõtja esitas meile dokumendid ülevaatamiseks, et kuidas üks ametkond Eesti Vabariigis ettevõtjat lollitab, justnimelt lollitab. Lühidalt – ettevõte töötas teadlaste abiga välja tehnoloogia, kuidas toota nafta- ja kütusejääkidest erinevate fraktsioonidega kütuseid. Selleks, et seda Eestis teha, peab taotlema litsentsi.
Taotlemine käis kuus(!) aastat, mille peale lõpuks ütles amet, kes vaatas kuus aastat läbi dokumente ja pidas kirjavahetust, et ametil ei olegi õigust tegelikult seda litsentsi väljastada.
Kuidas tundub? Nüüd veel üks fakt, et vahepeal oli seesama amet väljastanud kaks litsentsi teistele ettevõtetele. Mis asi see on? Riiklik maffia, nagu seda ettevõtjad omakeskis kutsuvad. Ja jälle saadeti ministeeriumisse ajakirjanik uurima, et kas see ei ole korruptiivne, kui lõpuks on jõudnud riigitüüri juurde inimesed, kes sellist jama tahavad välja juurida. Kuidas selline asi saab Eesti Vabariigis võimalik olla?
Neid näiteid on veel ja veel ning ära ei tehta mitte ainult ettevõtjatele vaid ka valitsusele. Näiteks kui valitsus otsustab, et hüdroelektrijaama ei seisata ja ei lammutata, kuid seejärel saadab ametnik hüdroelektrijaama omavale ettevõttele kirja, et palun esitada jaama lammutusplaan…
Pangakontota ettevõtted
Praegu on ettevõtjate seas muidugi kõige kuumem teema pangad. Ei lähe päevagi mööda, kui ei tule ministeeriumisse kirja arvelduskontode sulgemisest pankade poolt.
Seadusandlus on kõik need aastad soosinud pankade tegevust nii, et isegi ei pea põhjendama kontode sulgemist. Pangad pesid hoolega raha, panid kasumi tasku ja nüüd karistavad Eesti ettevõtjaid, sest –nagu on kombeks pankade poolt öelda –, riskiisu on ammendunud.
Muidugi pärsib see ettevõtlus- ja majanduskeskkonda. Ja meil ongi nüüd äriühinguid, millel pangaarve puudub. Huvitav, kuidas need ettevõtted makse maksavad?
"Poliitikud ja poliitilised nõunikud tulevad ja lähevad, kuid meie jääme," on ametnike deviis. Kui me tahame rikast riiki ja rikast rahvast, siis peab toimuma tõeline paradigma muutus nii ametnike kui ka poliitikute seas ja peas. Võtke siis parim kogemus igast koostööst, tunnistagem vigu ja tehkem asjad korda!
### Response:
Kersti Kracht: ametnikest, majandusest, korruptsioonist ja neljandast võimust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Presidendiks kandideerivad senaatorid lahkusid Kapitooliumi mäelt laupäeva pärastlõunal ja kohtusid valijatega juba sama päeva õhtul. Vaatamata sellele, et nad sooviksid praegu pigem kampaaniale keskenduda, peavad nad veel sellel nädalal olema vandekohtunikud president Donald Trumpi kohtuprotsessis.
"Ma pean täitma oma põhiseaduslikku kohustust. Iowa ja teiste varajaste eelvalimistega osariikide inimesed mõistavad seda," ütles USA demokraatide presidendikandidaat Amy Klobuchar.
Teine demokraatide presidendikandidaat Bernie Sanders lisas: "Ma olen pettunud, et ei saa Iowas olla ja rääkida sealsete inimestega."
Senaatoreid aitavad hädast välja sõbrad, pere ja kolleegid, kes osalevad nende eest erinevatel kampaaniaüritustel. Eelmine asepresident Joe Biden ja endine South Bendi linnapea Pete Buttigieg on aga viimase nädala saanud veeta Iowas, mis Sandersi sõnul annab neile eelise.
"Poliitiliselt annab see kampaania viimasel nädalal minu arvates eelise. Biden ja teised saavad minna välja ja inimestega rääkida," ütles Sanders.
Nädalavahetusel avaldatud New York Timesi küsitluse järgi on aga Sanders Iowas vähemalt seitsme protsendiga teistest ees. Talle järgnevad Puttigieg, Biden ja senaator Elizabeth Warren. | Trumpi tagandamisprotsess segab presidendikandidaatide valimiskampaaniat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Presidendiks kandideerivad senaatorid lahkusid Kapitooliumi mäelt laupäeva pärastlõunal ja kohtusid valijatega juba sama päeva õhtul. Vaatamata sellele, et nad sooviksid praegu pigem kampaaniale keskenduda, peavad nad veel sellel nädalal olema vandekohtunikud president Donald Trumpi kohtuprotsessis.
"Ma pean täitma oma põhiseaduslikku kohustust. Iowa ja teiste varajaste eelvalimistega osariikide inimesed mõistavad seda," ütles USA demokraatide presidendikandidaat Amy Klobuchar.
Teine demokraatide presidendikandidaat Bernie Sanders lisas: "Ma olen pettunud, et ei saa Iowas olla ja rääkida sealsete inimestega."
Senaatoreid aitavad hädast välja sõbrad, pere ja kolleegid, kes osalevad nende eest erinevatel kampaaniaüritustel. Eelmine asepresident Joe Biden ja endine South Bendi linnapea Pete Buttigieg on aga viimase nädala saanud veeta Iowas, mis Sandersi sõnul annab neile eelise.
"Poliitiliselt annab see kampaania viimasel nädalal minu arvates eelise. Biden ja teised saavad minna välja ja inimestega rääkida," ütles Sanders.
Nädalavahetusel avaldatud New York Timesi küsitluse järgi on aga Sanders Iowas vähemalt seitsme protsendiga teistest ees. Talle järgnevad Puttigieg, Biden ja senaator Elizabeth Warren.
### Response:
Trumpi tagandamisprotsess segab presidendikandidaatide valimiskampaaniat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NBA karjääri esimese kaksikduubli kirja saanud Williams viskas 21 punkti ja võttis 11 lauapalli alles oma kolmandas mängus peale põlveoperatsiooni. Meeskonna parimana viskas Jrue Holiday 25 silma. Vastaste resultatiivseim oli üleplatsimehena Kemba Walker, saades kirja 35 punkti.
Enne hümni mängimist pidasid Pelicansi mängijad 24-sekundilise vaikusehetke, et mälestada Los Angeles Lakersi staari Kobe Bryanti, kes hukkus koos oma tütre Giannaga helikopteriõnnetuses.
Emotsionaalne pühapäev oli seejuures kõikidel meeskondadel. Näiteks Houston Rocketsi kapten Austin Rivers tunnistas peale kaotusmängu, et ei suutnud kohtumise peale mõelda. "Ma pean olema aus. Ma olen sportlane ja peaksin kaotusest hoolima.. aga see ei olnud minu peas, kui me mängu kaotasime. Korvpallimaailm kaotas kellegi väga olulise. Ja samuti tema tütre. Isana saan öelda vaid oma palveid sellele perekonnale," rääkis Rivers peale kohtumist.
"See oli raske. Ma ei tea, kuidas me mängisime. Ma püüdsin keskenduda, aga Bryant tuli mulle kohe järgmisel hetkel uuesti meelde. See valu ei lähe lähiajal minema. Sa ei pea isegi olema korvpallifänn, et seda tunda. Üks maailma paremaid mängijaid, spordimaailma legende, isa.. ma palvetan tema abikaasa Vanessa eest. Kobe, puhka rahus!"
Tulemused:
Denver – Houston 117:110
San Antonio – Toronto 106:110
Atlanta – Washington 152:133
New York – Brooklyn 110:97
Orlando – LA Clippers 97:112
Memphis – Phoenix 114:109
New Orleans – Boston 123:108
Portland – Indiana 139:129 | Kaksikduubli kirja saanud NBAdraft'i avavalik jõudis esimese võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NBA karjääri esimese kaksikduubli kirja saanud Williams viskas 21 punkti ja võttis 11 lauapalli alles oma kolmandas mängus peale põlveoperatsiooni. Meeskonna parimana viskas Jrue Holiday 25 silma. Vastaste resultatiivseim oli üleplatsimehena Kemba Walker, saades kirja 35 punkti.
Enne hümni mängimist pidasid Pelicansi mängijad 24-sekundilise vaikusehetke, et mälestada Los Angeles Lakersi staari Kobe Bryanti, kes hukkus koos oma tütre Giannaga helikopteriõnnetuses.
Emotsionaalne pühapäev oli seejuures kõikidel meeskondadel. Näiteks Houston Rocketsi kapten Austin Rivers tunnistas peale kaotusmängu, et ei suutnud kohtumise peale mõelda. "Ma pean olema aus. Ma olen sportlane ja peaksin kaotusest hoolima.. aga see ei olnud minu peas, kui me mängu kaotasime. Korvpallimaailm kaotas kellegi väga olulise. Ja samuti tema tütre. Isana saan öelda vaid oma palveid sellele perekonnale," rääkis Rivers peale kohtumist.
"See oli raske. Ma ei tea, kuidas me mängisime. Ma püüdsin keskenduda, aga Bryant tuli mulle kohe järgmisel hetkel uuesti meelde. See valu ei lähe lähiajal minema. Sa ei pea isegi olema korvpallifänn, et seda tunda. Üks maailma paremaid mängijaid, spordimaailma legende, isa.. ma palvetan tema abikaasa Vanessa eest. Kobe, puhka rahus!"
Tulemused:
Denver – Houston 117:110
San Antonio – Toronto 106:110
Atlanta – Washington 152:133
New York – Brooklyn 110:97
Orlando – LA Clippers 97:112
Memphis – Phoenix 114:109
New Orleans – Boston 123:108
Portland – Indiana 139:129
### Response:
Kaksikduubli kirja saanud NBAdraft'i avavalik jõudis esimese võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Billie Eilishi kõrval oli õhtu üheks suuremaks võitjaks ka Lizzo, kes parima soolopoploo, parima urban contemporary ja traditsioonilise RnB esituse preemiad. Kaks auhinda ehk parima tantsumuusika albumi ja loo preemiad pälvis legendaarne duo The Chemical Brothers. Kahe auhinnaga läksid koju ka Anderson. Paak (parim RnB album ja parim RnB esitus), Lil Nas X (parim popansambli/duo esitus ja parim muusikavideo) ja Gary Clark jr (parim rock esitus ja parim rock lugu). Filmi "Täht on sündinud" muusika eest võitis Lady Gaga samuti kaks auhinda (parim filmimuusika kogumikalbum ja parim filmimuusika lugu)
Parima hip-hop albumi auhinna võitis Tyler, the Creator, parima rockalbumiga tunnustati Cage the Elephanti, parima alternatiivmuusika albumi preemia laureaat oli Vampire Weekend. Parima muusikafilmi auhinna võitis Beyonce konsterfilmiga "Homecoming", parima filmimuusika preemia Hildur Guðnadóttir sarja "Tšernobõl" muusika eest.
Vaata täispikka Grammy võitjate nimekirja siit. | Selgusid Grammyde võitjad, Billie Eilish võitis kuus auhinda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Billie Eilishi kõrval oli õhtu üheks suuremaks võitjaks ka Lizzo, kes parima soolopoploo, parima urban contemporary ja traditsioonilise RnB esituse preemiad. Kaks auhinda ehk parima tantsumuusika albumi ja loo preemiad pälvis legendaarne duo The Chemical Brothers. Kahe auhinnaga läksid koju ka Anderson. Paak (parim RnB album ja parim RnB esitus), Lil Nas X (parim popansambli/duo esitus ja parim muusikavideo) ja Gary Clark jr (parim rock esitus ja parim rock lugu). Filmi "Täht on sündinud" muusika eest võitis Lady Gaga samuti kaks auhinda (parim filmimuusika kogumikalbum ja parim filmimuusika lugu)
Parima hip-hop albumi auhinna võitis Tyler, the Creator, parima rockalbumiga tunnustati Cage the Elephanti, parima alternatiivmuusika albumi preemia laureaat oli Vampire Weekend. Parima muusikafilmi auhinna võitis Beyonce konsterfilmiga "Homecoming", parima filmimuusika preemia Hildur Guðnadóttir sarja "Tšernobõl" muusika eest.
Vaata täispikka Grammy võitjate nimekirja siit.
### Response:
Selgusid Grammyde võitjad, Billie Eilish võitis kuus auhinda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaheksandikfinaalis sai Muguruza 6:3, 6:3 jagu üheksanda asetusega Kiki Bertensist ning selleks kulus vaid tund aega ja kaheksa minutit.
Eelmises ringis lülitas hispaanlanna konkurentsist viienda asetusega Elina Svitolina 6:1, 6:2, mis tähendab, et Muguruza on tõsine pretendent selleaastasele võidule.
26-aastane Muguruza murdis Bertensi servi viiel korral. Lisaks servis ta kuus ässa ja tegi neli topeltviga, hollandlanna sai neid kirja vastavalt viis ja kaks.
Veerandfinaalis kohtub Muguruza kas Angelique Kerberi (WTA 18.) või Anastasia Pavljutšenkovaga (WTA 30.) | Muguruza alistas järjekordse esikümne asetusega mängija teel veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaheksandikfinaalis sai Muguruza 6:3, 6:3 jagu üheksanda asetusega Kiki Bertensist ning selleks kulus vaid tund aega ja kaheksa minutit.
Eelmises ringis lülitas hispaanlanna konkurentsist viienda asetusega Elina Svitolina 6:1, 6:2, mis tähendab, et Muguruza on tõsine pretendent selleaastasele võidule.
26-aastane Muguruza murdis Bertensi servi viiel korral. Lisaks servis ta kuus ässa ja tegi neli topeltviga, hollandlanna sai neid kirja vastavalt viis ja kaks.
Veerandfinaalis kohtub Muguruza kas Angelique Kerberi (WTA 18.) või Anastasia Pavljutšenkovaga (WTA 30.)
### Response:
Muguruza alistas järjekordse esikümne asetusega mängija teel veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud aastal munesid Eesti kanad 145,3 miljonit muna ehk 29 protsenti vähem kui aasta varem. Munatoodang on vähenenud juba 2018. aasta esimesest kvartalist, langedes senini kõige madalamale tasemele mullu neljandas kvartalis, kui toodeti 30 033 000 muna.
Munatoodang 2018-2019 Autor/allikas: Statistikaamet
Lindude, nii munejate kui lihalindude arv vähenes aasta varasemaga võrreldes viis protsenti ja neid oli eelmise aasta lõpus kaks miljonit.
Võrreldes 2018. aastaga on piimalehmade, lammaste ja lindude arv vähenenud ning sigade arv suurenenud.
Veiseid oli Eestis aasta lõpus 254 000, sealhulgas 85 000 piimalehma. Võrreldes 2018. aasta sama ajaga oli veiseid 0,8 protsenti rohkem, piimalehmade arv vähenes aga 0,2 protsenti. Jätkus olukord, et piimalehmade arvu vähenemisele vaatamata suurenes aasta keskmine piimatoodang lehma kohta, mis oli möödunud aastal 9633 kilogrammi ehk 346 kilogrammi rohkem kui 2018. aastal.
Piima toodeti kokku 821 500 tonni ehk kolm protsenti rohkem kui aasta varem.
Sigu oli 306 300, mis on viimase viie aasta suurim arv. Lambaid ja kitsi oli 74 400, nende arv on viimasel viiel aastal vähenenud. Võrreldes 2018. aastaga oli vähenemine viis protsenti, aastaga 2015 võrreldes aga 18 protsenti.
Lihatoodang suurenes aastaga 5 protsenti. Tapaks müüdud ja majapidamistes tapetud loomadest ning lindudest saadi 77 800 tonni liha (lihakaalus). Veise-, lamba- ja kitselihatoodang vähenes 2018. aastaga võrreldes vastavalt 6 protsenti ning 13 protsenti. Sealiha aga toodeti 8 ja kodulinnuliha 5 protsenti rohkem. | Eesti kanad munesid mullu vähem kui kunagi varem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud aastal munesid Eesti kanad 145,3 miljonit muna ehk 29 protsenti vähem kui aasta varem. Munatoodang on vähenenud juba 2018. aasta esimesest kvartalist, langedes senini kõige madalamale tasemele mullu neljandas kvartalis, kui toodeti 30 033 000 muna.
Munatoodang 2018-2019 Autor/allikas: Statistikaamet
Lindude, nii munejate kui lihalindude arv vähenes aasta varasemaga võrreldes viis protsenti ja neid oli eelmise aasta lõpus kaks miljonit.
Võrreldes 2018. aastaga on piimalehmade, lammaste ja lindude arv vähenenud ning sigade arv suurenenud.
Veiseid oli Eestis aasta lõpus 254 000, sealhulgas 85 000 piimalehma. Võrreldes 2018. aasta sama ajaga oli veiseid 0,8 protsenti rohkem, piimalehmade arv vähenes aga 0,2 protsenti. Jätkus olukord, et piimalehmade arvu vähenemisele vaatamata suurenes aasta keskmine piimatoodang lehma kohta, mis oli möödunud aastal 9633 kilogrammi ehk 346 kilogrammi rohkem kui 2018. aastal.
Piima toodeti kokku 821 500 tonni ehk kolm protsenti rohkem kui aasta varem.
Sigu oli 306 300, mis on viimase viie aasta suurim arv. Lambaid ja kitsi oli 74 400, nende arv on viimasel viiel aastal vähenenud. Võrreldes 2018. aastaga oli vähenemine viis protsenti, aastaga 2015 võrreldes aga 18 protsenti.
Lihatoodang suurenes aastaga 5 protsenti. Tapaks müüdud ja majapidamistes tapetud loomadest ning lindudest saadi 77 800 tonni liha (lihakaalus). Veise-, lamba- ja kitselihatoodang vähenes 2018. aastaga võrreldes vastavalt 6 protsenti ning 13 protsenti. Sealiha aga toodeti 8 ja kodulinnuliha 5 protsenti rohkem.
### Response:
Eesti kanad munesid mullu vähem kui kunagi varem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sprindifinišiga lõppenud 163,5-kilomeetrisel etapil edestas Barbier grupifinišis itaallast Manuel Belletti (Androni Giocattoli-Sidermec) ja kohalikku sõitjat Tomas Conttet (Equipo Continental Municipalidad de Pocito). Kolmekordne endine maailmameister Peter Sagan sai kirja kuuenda koha, Israel Start-Up Nationi eest profidebüüdi teinud Vahtra teenis aga 12. koha.
Barbier alustab homset etappi liidrisärgis ja tänu preemiasekunditele on tema edu Belletti ees neli ja Contte ees kuus sekundit.
Teisel etapil sõidavad ratturid 168,7 kilomeetrit. Kokku on velotuuril seitse etappi. | Norman Vahtra alustas profidebüüti 12. kohaga, võit klubikaaslasele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sprindifinišiga lõppenud 163,5-kilomeetrisel etapil edestas Barbier grupifinišis itaallast Manuel Belletti (Androni Giocattoli-Sidermec) ja kohalikku sõitjat Tomas Conttet (Equipo Continental Municipalidad de Pocito). Kolmekordne endine maailmameister Peter Sagan sai kirja kuuenda koha, Israel Start-Up Nationi eest profidebüüdi teinud Vahtra teenis aga 12. koha.
Barbier alustab homset etappi liidrisärgis ja tänu preemiasekunditele on tema edu Belletti ees neli ja Contte ees kuus sekundit.
Teisel etapil sõidavad ratturid 168,7 kilomeetrit. Kokku on velotuuril seitse etappi.
### Response:
Norman Vahtra alustas profidebüüti 12. kohaga, võit klubikaaslasele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui politseinikud määrasid 2018. aastal alla 200 000 trahvi, siis eelmisel aastal lähenes trahvide arv veerandile miljonile, kirjutab Postimees.
Keskmine trahvisumma on viimastel aastatel vähenenud, sest viimaste aastate suurimast trahvide hulgast hoolimata jäi trahvi kogusumma väiksemaks kui näiteks 2015. ja 2016. aastal.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Heiko Mihkelson ütles, et politsei panustas möödunud aastal oluliselt rohkem liiklusjärelevalvesse ning tabas 27 protsenti rohkem rikkujaid.
Politseinikud panustasid eelmisel aastal liiklusjärelevalvesse 517 449 töötundi, aasta varem kulus selleks 450 901 töötundi, ning kõige enam keskendusid patrullid kiiruseületajatele, selleks kulus 39 protsenti liiklusjärelevalvesse panustatud ajast. | Politsei määras mullu rekordarvu trahve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui politseinikud määrasid 2018. aastal alla 200 000 trahvi, siis eelmisel aastal lähenes trahvide arv veerandile miljonile, kirjutab Postimees.
Keskmine trahvisumma on viimastel aastatel vähenenud, sest viimaste aastate suurimast trahvide hulgast hoolimata jäi trahvi kogusumma väiksemaks kui näiteks 2015. ja 2016. aastal.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Heiko Mihkelson ütles, et politsei panustas möödunud aastal oluliselt rohkem liiklusjärelevalvesse ning tabas 27 protsenti rohkem rikkujaid.
Politseinikud panustasid eelmisel aastal liiklusjärelevalvesse 517 449 töötundi, aasta varem kulus selleks 450 901 töötundi, ning kõige enam keskendusid patrullid kiiruseületajatele, selleks kulus 39 protsenti liiklusjärelevalvesse panustatud ajast.
### Response:
Politsei määras mullu rekordarvu trahve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvastikuregistri andmeil kahanes Narva elanike arv eelmise aasta jooksul ligi 2000 inimese võrra. Nii suure languse üheks põhjuseks on andmete korrastamine, registrist kustutati inimeste andmed, kelle elukoht oli märgitud omavalitsuse täpsusega. Samas pole elanike lahkumist suutnud korvata ei sündivus ega uute elanike tulek piirilinna. Eelmise aasta jooksul leidis elukoha teistes omavalitsustes ligi 2500 Narva elanikku. Narva linnapea Aleksei Jevgrafov on murelik.
"Muidugi on kahju ja see on kurb uudis, aga kindlasti me pöörame sellele tähelepanu ja pakume inimestele võimalusi selleks, et elamine Narvas oleks äge. Pargid, puhkamisvõimalused, kontserdiprogrammid, tihedalt töötame tööstusparkidega ja kogu aeg kohtume investoritega, kes on nõus tulema Narvasse ja rajama siin tehaseid. Ainult sel juhul Narva teenib ja võib suunata raha, mis kogub inimestelt, oma arengusse," rääkis linnapea.
Ida-Virumaa tööstusalade arenduse sihtasutuse juhatuse liige Teet Kuusmik kinnitas, et elanike kadu nende tegevust ei mõjuta ja uutel ettevõtetel töökätest puudust ei ole. Narva piirkonnast lahkujate arvu mõjutavad ühiskonnas valitsevad hoiakud.
"Inimesed võtavad otsuste tegemisel arvesse ka taustasüsteeme. Minu hinnangul on täna hästi oluline mitte külvata põlevkivisektoriga seonduvat hüsteeriat. Ma arvan, et põlevkivisektoriga tuleb täna nii-öelda rahu teha, kohaneda uute trendidega, mis maailmas toimuvad, ja anda tegelikult ka inimestele sõnum, et põlevkivisektor jätkub ja et tööstusparkidesse tuleb uusi ettevõtteid, mis loovad töökohti," sõnas Kuusmik.
Viimase veerandsajandi jooksul on Narva kaotanud pea kolmandiku oma elanikkonnast. See tähendab, et 80 000 inimesele ehitatud linnataristu ülalpidamisega peavad toime tulema 56 000 elanikku, kellest veerand on pensionärid. Narva alustas uue üldplaneeringu koostamist.
"Peame uurima, et kuidas üldse Narva elu muutub, kus inimesed rohkem elavad praegu ja sellest sõltub, kuhu me rohkem panustame rahaliselt. Me peame rohkem pöörama tähelepanu just sellele, et elanike arv oleks piirides 55 000 inimest. Mina linnapeana tahaks, et mitte vähem," ütles Jevgrafov.
Statistikaameti prognoosi järgi elanikkonna kahanemine aga jätkub ja alla 55 000 piiri langeb Narvas elavate inimeste arv juba kolme aasta pärast. | Narva muretseb aina kahaneva elanike arvu pärast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvastikuregistri andmeil kahanes Narva elanike arv eelmise aasta jooksul ligi 2000 inimese võrra. Nii suure languse üheks põhjuseks on andmete korrastamine, registrist kustutati inimeste andmed, kelle elukoht oli märgitud omavalitsuse täpsusega. Samas pole elanike lahkumist suutnud korvata ei sündivus ega uute elanike tulek piirilinna. Eelmise aasta jooksul leidis elukoha teistes omavalitsustes ligi 2500 Narva elanikku. Narva linnapea Aleksei Jevgrafov on murelik.
"Muidugi on kahju ja see on kurb uudis, aga kindlasti me pöörame sellele tähelepanu ja pakume inimestele võimalusi selleks, et elamine Narvas oleks äge. Pargid, puhkamisvõimalused, kontserdiprogrammid, tihedalt töötame tööstusparkidega ja kogu aeg kohtume investoritega, kes on nõus tulema Narvasse ja rajama siin tehaseid. Ainult sel juhul Narva teenib ja võib suunata raha, mis kogub inimestelt, oma arengusse," rääkis linnapea.
Ida-Virumaa tööstusalade arenduse sihtasutuse juhatuse liige Teet Kuusmik kinnitas, et elanike kadu nende tegevust ei mõjuta ja uutel ettevõtetel töökätest puudust ei ole. Narva piirkonnast lahkujate arvu mõjutavad ühiskonnas valitsevad hoiakud.
"Inimesed võtavad otsuste tegemisel arvesse ka taustasüsteeme. Minu hinnangul on täna hästi oluline mitte külvata põlevkivisektoriga seonduvat hüsteeriat. Ma arvan, et põlevkivisektoriga tuleb täna nii-öelda rahu teha, kohaneda uute trendidega, mis maailmas toimuvad, ja anda tegelikult ka inimestele sõnum, et põlevkivisektor jätkub ja et tööstusparkidesse tuleb uusi ettevõtteid, mis loovad töökohti," sõnas Kuusmik.
Viimase veerandsajandi jooksul on Narva kaotanud pea kolmandiku oma elanikkonnast. See tähendab, et 80 000 inimesele ehitatud linnataristu ülalpidamisega peavad toime tulema 56 000 elanikku, kellest veerand on pensionärid. Narva alustas uue üldplaneeringu koostamist.
"Peame uurima, et kuidas üldse Narva elu muutub, kus inimesed rohkem elavad praegu ja sellest sõltub, kuhu me rohkem panustame rahaliselt. Me peame rohkem pöörama tähelepanu just sellele, et elanike arv oleks piirides 55 000 inimest. Mina linnapeana tahaks, et mitte vähem," ütles Jevgrafov.
Statistikaameti prognoosi järgi elanikkonna kahanemine aga jätkub ja alla 55 000 piiri langeb Narvas elavate inimeste arv juba kolme aasta pärast.
### Response:
Narva muretseb aina kahaneva elanike arvu pärast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul peab riik arvestama muutunud tööelu ja kaasaegsete töötegemise viisidega, mis vajavad teistsuguseid lahendusi ka riigilt. Näiteks võib inimesel olla mitu töökohta ning kui kaob põhitöö, siis väikese koormusega lisatööd tehes tänaste reeglite järgi töötushüvitisi ei saa.
"Tahame soosida inimeste töötamist ja tagada parema sotsiaalse kaitse sõltumata nende lepingulisest suhtest ning soodustada tööturul osalemist ka pärast pensioniiga. Soovime toetada inimeste tööturul paremini hakkama saamist, lubades töötutel teha tööampse näiteks töövahendusplatvormide vahendusel ning saada selle eest tulu kaotamata juurdepääsu töötushüvitisele ja tööturuteenustele," teatas Kiik pressiteate vahendusel.
Veel tuleks Kiige sõnul toetada vanaduspensionäre, kes soovivad jätkata töötamist ka pärast pensioniea saabumist.
Ettepanekute paketis on plaan muuta töötushüvitise maksmine majandustsükli suhtes paindlikumaks, mida soovitab OECD ja Euroopa Komisjon. Nii pakuks riik suuremat kaitset majanduslanguse perioodil, kui tuleb leevendada kasvavat vaesust, ning hoida inimesed sotsiaalselt ja majanduslikult aktiivsed.
"Töötute kõrge vaesusriski maandamiseks on oluline tõsta nende hüvitistega kaetust, kuna praegu saavad töötushüvitisi umbes pooled registreeritud töötutest. Ettepanekud selles osas puudutavad kindlustusstaaži nõuete üle vaatamist ja asendusmäärade tõstmist, mis tähendab, et tulevikus oleks hüvitise summa suurem," lisas minister Kiik.
Uute ja paindlike töötamise viiside levikuga on praegune töötushüvitiste süsteem ajale jalgu jäänud, nendib sotsiaalministeerium. Ebatüüpiliste töövormide alusel töötajate vaesusrisk on kõrgem ja juurdepääs sotsiaalkaitsele madalam võrreldes nö traditsioonilise töö tegijaga.
Ettepanekute näol on tegemist seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusega, mis on esimene konsultatsioonidokument huvigruppidele. Pärast ettepanekutele tagasiside saamist ja nende analüüsimist alustab ministeerium seaduseelnõu väljatöötamist.
Kõige varem võivad muudatused töötuskindlustushüvitiste süsteemis jõustuda 2022. aastal. | Sotsiaalministeerium lubaks töötushüvitist saada ka veidi tööd tehes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul peab riik arvestama muutunud tööelu ja kaasaegsete töötegemise viisidega, mis vajavad teistsuguseid lahendusi ka riigilt. Näiteks võib inimesel olla mitu töökohta ning kui kaob põhitöö, siis väikese koormusega lisatööd tehes tänaste reeglite järgi töötushüvitisi ei saa.
"Tahame soosida inimeste töötamist ja tagada parema sotsiaalse kaitse sõltumata nende lepingulisest suhtest ning soodustada tööturul osalemist ka pärast pensioniiga. Soovime toetada inimeste tööturul paremini hakkama saamist, lubades töötutel teha tööampse näiteks töövahendusplatvormide vahendusel ning saada selle eest tulu kaotamata juurdepääsu töötushüvitisele ja tööturuteenustele," teatas Kiik pressiteate vahendusel.
Veel tuleks Kiige sõnul toetada vanaduspensionäre, kes soovivad jätkata töötamist ka pärast pensioniea saabumist.
Ettepanekute paketis on plaan muuta töötushüvitise maksmine majandustsükli suhtes paindlikumaks, mida soovitab OECD ja Euroopa Komisjon. Nii pakuks riik suuremat kaitset majanduslanguse perioodil, kui tuleb leevendada kasvavat vaesust, ning hoida inimesed sotsiaalselt ja majanduslikult aktiivsed.
"Töötute kõrge vaesusriski maandamiseks on oluline tõsta nende hüvitistega kaetust, kuna praegu saavad töötushüvitisi umbes pooled registreeritud töötutest. Ettepanekud selles osas puudutavad kindlustusstaaži nõuete üle vaatamist ja asendusmäärade tõstmist, mis tähendab, et tulevikus oleks hüvitise summa suurem," lisas minister Kiik.
Uute ja paindlike töötamise viiside levikuga on praegune töötushüvitiste süsteem ajale jalgu jäänud, nendib sotsiaalministeerium. Ebatüüpiliste töövormide alusel töötajate vaesusrisk on kõrgem ja juurdepääs sotsiaalkaitsele madalam võrreldes nö traditsioonilise töö tegijaga.
Ettepanekute näol on tegemist seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusega, mis on esimene konsultatsioonidokument huvigruppidele. Pärast ettepanekutele tagasiside saamist ja nende analüüsimist alustab ministeerium seaduseelnõu väljatöötamist.
Kõige varem võivad muudatused töötuskindlustushüvitiste süsteemis jõustuda 2022. aastal.
### Response:
Sotsiaalministeerium lubaks töötushüvitist saada ka veidi tööd tehes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu valu kirjeldamiseks pole sõnu. Kaotasin oma venna ja vennatütre," kirjutas kaheksa hooaega Bryantiga koos Los Angeles Lakersis mänginud Shaquille O'Neal sotsiaalmeedias.
"Armastasin Kobet, ta oli mulle kui väike vend," lisas Michael Jordan. "Rääkisime tihti ja hakkan nendest vestlustest puudust tundma. Ta oli võitlejahingega, üks suurimaid, kes seda mängu iial mänginud. Ühtlasi oli ta suurepärane isa, kes armastas oma perekonda sügavalt."
Michael Jordan on death of Kobe Bryant: "Words can't describe the pain I'm feeling. I loved Kobe — he was like a little brother to me." pic.twitter.com/r8JNMjfuRR
— Shams Charania (@ShamsCharania) January 26, 2020
There's no words to express the pain Im going through with this tragedy of loosing my neice Gigi & my brother @kobebryant I love u and u will be missed. My condolences goes out to the Bryant family and the families of the other passengers on board. IM SICK RIGHT NOW pic.twitter.com/pigHywq3c1
— SHAQ (@SHAQ) January 26, 2020
Beyond devastated... my big brother... I can't, I just can't believe it
— Pau Gasol (@paugasol) January 26, 2020
Nooooooooooo God please No!
— DWade (@DwyaneWade) January 26, 2020
Neymar, who only learned about Kobe Bryant's passing at half-time tonight, dedicates his 2nd goal this evening to the great. (C+) pic.twitter.com/gw2XbGzSr8
— Get French Football News (@GFFN) January 26, 2020
My friend, a legend, husband, father, son, brother, Oscar winner and greatest Laker of all-time is gone. It's hard to accept. Kobe was a leader of our game, a mentor to both male and female players. pic.twitter.com/NXsrXmCkkG
— Earvin Magic Johnson (@MagicJohnson) January 26, 2020
Most people will remember Kobe as the magnificent athlete who inspired a whole generation of basketball players. But I will always remember him as a man who was much more than an athlete. pic.twitter.com/9EZuwk8wrV
— Kareem Abdul-Jabbar (@kaj33) January 26, 2020
My heart is broken for Kobe and his family. I'll never forget the battles but what I really admired was the father he was to his girls. Rest In Peace old friend with your angel Gianna ????
— Steve Nash (@SteveNash) January 26, 2020
Doc Rivers remembers Kobe Bryant. pic.twitter.com/q6LcIA4ghT
— LA Clippers (@LAClippers) January 26, 2020
Man I don't even know where to start???????? I started playing ball because of KOBE after watching the 2010 finals. I had never watched ball before that and that finals was the turning point of my life. I WANTED TO BE LIKE KOBE. I'm so FREAKING SAD right now!!!!
RIP LEGEND
— Joel Embiid (@JoelEmbiid) January 26, 2020
Peace and power to the Bryant family, and basketball lovers around the world. R.I.P @kobebryant???? #MambaMentality pic.twitter.com/yn3Bgo0VAu
— Goran Dragić (@Goran_Dragic) January 26, 2020
Kobe was a legend on the court and just getting started in what would have been just as meaningful a second act. To lose Gianna is even more heartbreaking to us as parents. Michelle and I send love and prayers to Vanessa and the entire Bryant family on an unthinkable day.
— Barack Obama (@BarackObama) January 26, 2020
Still can't believe @kobebryant ???????????????????????????????? pic.twitter.com/swscrtnFAx
— Usain St. Leo Bolt (@usainbolt) January 26, 2020
Janet and I have no words to describe our shock and sadness on the tragic passing of Kobe Bryant today. Praying for him and his family. ????
— Wayne Gretzky (@WayneGretzky) January 26, 2020 | Spordimaailm leinab, Shaquille O'Neal: kaotasin oma venna ja vennatütre | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu valu kirjeldamiseks pole sõnu. Kaotasin oma venna ja vennatütre," kirjutas kaheksa hooaega Bryantiga koos Los Angeles Lakersis mänginud Shaquille O'Neal sotsiaalmeedias.
"Armastasin Kobet, ta oli mulle kui väike vend," lisas Michael Jordan. "Rääkisime tihti ja hakkan nendest vestlustest puudust tundma. Ta oli võitlejahingega, üks suurimaid, kes seda mängu iial mänginud. Ühtlasi oli ta suurepärane isa, kes armastas oma perekonda sügavalt."
Michael Jordan on death of Kobe Bryant: "Words can't describe the pain I'm feeling. I loved Kobe — he was like a little brother to me." pic.twitter.com/r8JNMjfuRR
— Shams Charania (@ShamsCharania) January 26, 2020
There's no words to express the pain Im going through with this tragedy of loosing my neice Gigi & my brother @kobebryant I love u and u will be missed. My condolences goes out to the Bryant family and the families of the other passengers on board. IM SICK RIGHT NOW pic.twitter.com/pigHywq3c1
— SHAQ (@SHAQ) January 26, 2020
Beyond devastated... my big brother... I can't, I just can't believe it
— Pau Gasol (@paugasol) January 26, 2020
Nooooooooooo God please No!
— DWade (@DwyaneWade) January 26, 2020
Neymar, who only learned about Kobe Bryant's passing at half-time tonight, dedicates his 2nd goal this evening to the great. (C+) pic.twitter.com/gw2XbGzSr8
— Get French Football News (@GFFN) January 26, 2020
My friend, a legend, husband, father, son, brother, Oscar winner and greatest Laker of all-time is gone. It's hard to accept. Kobe was a leader of our game, a mentor to both male and female players. pic.twitter.com/NXsrXmCkkG
— Earvin Magic Johnson (@MagicJohnson) January 26, 2020
Most people will remember Kobe as the magnificent athlete who inspired a whole generation of basketball players. But I will always remember him as a man who was much more than an athlete. pic.twitter.com/9EZuwk8wrV
— Kareem Abdul-Jabbar (@kaj33) January 26, 2020
My heart is broken for Kobe and his family. I'll never forget the battles but what I really admired was the father he was to his girls. Rest In Peace old friend with your angel Gianna ????
— Steve Nash (@SteveNash) January 26, 2020
Doc Rivers remembers Kobe Bryant. pic.twitter.com/q6LcIA4ghT
— LA Clippers (@LAClippers) January 26, 2020
Man I don't even know where to start???????? I started playing ball because of KOBE after watching the 2010 finals. I had never watched ball before that and that finals was the turning point of my life. I WANTED TO BE LIKE KOBE. I'm so FREAKING SAD right now!!!!
RIP LEGEND
— Joel Embiid (@JoelEmbiid) January 26, 2020
Peace and power to the Bryant family, and basketball lovers around the world. R.I.P @kobebryant???? #MambaMentality pic.twitter.com/yn3Bgo0VAu
— Goran Dragić (@Goran_Dragic) January 26, 2020
Kobe was a legend on the court and just getting started in what would have been just as meaningful a second act. To lose Gianna is even more heartbreaking to us as parents. Michelle and I send love and prayers to Vanessa and the entire Bryant family on an unthinkable day.
— Barack Obama (@BarackObama) January 26, 2020
Still can't believe @kobebryant ???????????????????????????????? pic.twitter.com/swscrtnFAx
— Usain St. Leo Bolt (@usainbolt) January 26, 2020
Janet and I have no words to describe our shock and sadness on the tragic passing of Kobe Bryant today. Praying for him and his family. ????
— Wayne Gretzky (@WayneGretzky) January 26, 2020
### Response:
Spordimaailm leinab, Shaquille O'Neal: kaotasin oma venna ja vennatütre |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eckerö Line teatas, et jätab neljapäeval ilmaolude tõttu ära ühtekokku kaheksa reisi Helsingi ja Tallinna vahel.
M/S Finlandia ei tee Helsingi Jätkäsaarest kell 9 ja 15.15 väljuvaid reise, samuti Tallinnast kell 12 ja 18.30 väljuvaid reise.
Eckerö Line'i Finbo Cargo reisid Helsingi Vuosaarest Tallinna Muuga sadamasse kell 11 ja 19.15 on tühistatud, samuti Muugalt Vuosaarele kell 15.15 ja 23.30.
Viking Line tühistas tormi tõttu neljapäeva päevase laeva Viking XPRS Helsingi-Tallinna reisi. Hommikul kell 7.02 Tallinnast väljunud XPRS sõidab Helsingist tagasi kell 20.30. Laev Gabriella ei välju Tallinna kell 8, 10.30 ja 16.30. | Eckerö Line ja Viking Line jätavad tormi tõttu ära mitu reisi Tallinna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eckerö Line teatas, et jätab neljapäeval ilmaolude tõttu ära ühtekokku kaheksa reisi Helsingi ja Tallinna vahel.
M/S Finlandia ei tee Helsingi Jätkäsaarest kell 9 ja 15.15 väljuvaid reise, samuti Tallinnast kell 12 ja 18.30 väljuvaid reise.
Eckerö Line'i Finbo Cargo reisid Helsingi Vuosaarest Tallinna Muuga sadamasse kell 11 ja 19.15 on tühistatud, samuti Muugalt Vuosaarele kell 15.15 ja 23.30.
Viking Line tühistas tormi tõttu neljapäeva päevase laeva Viking XPRS Helsingi-Tallinna reisi. Hommikul kell 7.02 Tallinnast väljunud XPRS sõidab Helsingist tagasi kell 20.30. Laev Gabriella ei välju Tallinna kell 8, 10.30 ja 16.30.
### Response:
Eckerö Line ja Viking Line jätavad tormi tõttu ära mitu reisi Tallinna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Külalised haaras juhtohjad esimesel poolajal, kui skooris Maksymilian Rozwandowicz. Teisel poolajal suurendas eduseisu Adrian Klimczak. Ojamaa ei kuulunud Widzewi algkoosseisu, kuid sekkus mängu 72. minutil, kui mõlemad väravad olid löödud. Widzew mängis viimased minutid kümnekesi, sest 86. minutil sai teise kollase kaardi Bartolomiej Poczobut, kirjutab Soccernet.ee.
Lodzi Widzew on kaotanud kõik kolm liigamängu, väravavate vahe on 1:9 ning meeskond paikneb null punktiga viimasel ehk 18. kohal. LKS Lodz on kolme mänguga löönud üheksa väravat, hoidnud enda seljataguse puhtana ning asub üheksa punktiga liidripositsioonil.
Widzew peab järgmise liigamängu 19. septembril, kui kohtub koduväljakul Olsztyni Stomiliga. | Henrik Ojamaa koduklubi sai Poola esiliigas järjekordse kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Külalised haaras juhtohjad esimesel poolajal, kui skooris Maksymilian Rozwandowicz. Teisel poolajal suurendas eduseisu Adrian Klimczak. Ojamaa ei kuulunud Widzewi algkoosseisu, kuid sekkus mängu 72. minutil, kui mõlemad väravad olid löödud. Widzew mängis viimased minutid kümnekesi, sest 86. minutil sai teise kollase kaardi Bartolomiej Poczobut, kirjutab Soccernet.ee.
Lodzi Widzew on kaotanud kõik kolm liigamängu, väravavate vahe on 1:9 ning meeskond paikneb null punktiga viimasel ehk 18. kohal. LKS Lodz on kolme mänguga löönud üheksa väravat, hoidnud enda seljataguse puhtana ning asub üheksa punktiga liidripositsioonil.
Widzew peab järgmise liigamängu 19. septembril, kui kohtub koduväljakul Olsztyni Stomiliga.
### Response:
Henrik Ojamaa koduklubi sai Poola esiliigas järjekordse kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahe mänguväljaga võidupilet on ostetud internetist, pilet on ostetud kümneks järjestikuseks loosimiseks.
Seekordne jackpot oli juba viies Bingo loto suurvõit sellel aastal. Viimase Bingo peavõidu sai 22. juulil Tartu mees, kes oli lotopileti ostnud Tartu bussijaama R-kioskist ja kelle võidusumma oli 596 000 eurot.
Sellesse aastasse jääb ka seni suurim Bingo peavõit – 8. aprillil loositi välja rekordilised 907 000 eurot, mille võitis noor Tallinnas elav naine. | Bingo lotoga võideti üle poole miljoni euro | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahe mänguväljaga võidupilet on ostetud internetist, pilet on ostetud kümneks järjestikuseks loosimiseks.
Seekordne jackpot oli juba viies Bingo loto suurvõit sellel aastal. Viimase Bingo peavõidu sai 22. juulil Tartu mees, kes oli lotopileti ostnud Tartu bussijaama R-kioskist ja kelle võidusumma oli 596 000 eurot.
Sellesse aastasse jääb ka seni suurim Bingo peavõit – 8. aprillil loositi välja rekordilised 907 000 eurot, mille võitis noor Tallinnas elav naine.
### Response:
Bingo lotoga võideti üle poole miljoni euro |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kupper sai veel kolmel katsel kirja üle 63-meetrise heite. Kettaheitja esimene katse ebaõnnestus, seejärel läksid kirja heited 59.77 - 63.26 - 63.03 - 63.17 - 64.16.
Kupper senine hooaja tippmark oli 61.82.
Randveres tuli teiseks Priidu Niit tulemusega 57.83. | Martin Kupper parandas oma hooaja tippmarki ligi kahe ja poole meetriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kupper sai veel kolmel katsel kirja üle 63-meetrise heite. Kettaheitja esimene katse ebaõnnestus, seejärel läksid kirja heited 59.77 - 63.26 - 63.03 - 63.17 - 64.16.
Kupper senine hooaja tippmark oli 61.82.
Randveres tuli teiseks Priidu Niit tulemusega 57.83.
### Response:
Martin Kupper parandas oma hooaja tippmarki ligi kahe ja poole meetriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "(Leppeta lahkumine) ei ole see, mida see riik tahab ja mida meie EL-i sõbrad ja partnerid meilt tahavad. Seega mul on täielik lootus ja eeldus, et seda ei juhtu," ütles Johnson parlamendisaadikutele.
Johnson ütles, et ühepoolne eelnõu Ühendkuningriigi siseturu reguleerimiseks on vajalik varumeede.
"Ma eelistan, et on paigas kaitsemehhanismid, mis garanteerivad selle riigi terviklikkust ja kaitsevad Ühendkuningriigi võimalikku lõhenemist," sõnas Johnson.
Ta lisas, et Euroopa Liidust leppeta lahkumine näeks ette mõlemapoolsete tollimaksude kehtestamist ning Ühendkuningriigi poolelt oleksid need teatud toodetele küllaltki arvestatavad.
Suurbritannia kinnitas esmaspäeval toetust nõndanimetatud siseturu eelnõule, mis annaks Ühendkuningriigile ühepoolse õiguse reguleerida kaubandust ja riigiabi Põhja-Iirimaal. | Johnson: Suurbritannia ei võta siseturuseadust tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"(Leppeta lahkumine) ei ole see, mida see riik tahab ja mida meie EL-i sõbrad ja partnerid meilt tahavad. Seega mul on täielik lootus ja eeldus, et seda ei juhtu," ütles Johnson parlamendisaadikutele.
Johnson ütles, et ühepoolne eelnõu Ühendkuningriigi siseturu reguleerimiseks on vajalik varumeede.
"Ma eelistan, et on paigas kaitsemehhanismid, mis garanteerivad selle riigi terviklikkust ja kaitsevad Ühendkuningriigi võimalikku lõhenemist," sõnas Johnson.
Ta lisas, et Euroopa Liidust leppeta lahkumine näeks ette mõlemapoolsete tollimaksude kehtestamist ning Ühendkuningriigi poolelt oleksid need teatud toodetele küllaltki arvestatavad.
Suurbritannia kinnitas esmaspäeval toetust nõndanimetatud siseturu eelnõule, mis annaks Ühendkuningriigile ühepoolse õiguse reguleerida kaubandust ja riigiabi Põhja-Iirimaal.
### Response:
Johnson: Suurbritannia ei võta siseturuseadust tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimati veebruari lõpus Acapulco turniiril mänginud ja võidutsenud 19-kordne slämmivõitja Nadal alistas maailma 18. reketi Carreno Busta tund ja 14 minutit väldanud matšis ülikindlalt 6:1, 6:1.
Teise asetusega Nadal servis matši jooksul kaks ässa ja tegi kaks topeltviga.
Rooma turniiri teises ringis läheb liivaväljakute äss Nadal vastamisi kas 13. asetatud kanadalase Milos Raonici või serblase Dušan Lajoviciga. | Seitsmekuuselt pausilt naasnud Nadal loovutas vaid kaks geimi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati veebruari lõpus Acapulco turniiril mänginud ja võidutsenud 19-kordne slämmivõitja Nadal alistas maailma 18. reketi Carreno Busta tund ja 14 minutit väldanud matšis ülikindlalt 6:1, 6:1.
Teise asetusega Nadal servis matši jooksul kaks ässa ja tegi kaks topeltviga.
Rooma turniiri teises ringis läheb liivaväljakute äss Nadal vastamisi kas 13. asetatud kanadalase Milos Raonici või serblase Dušan Lajoviciga.
### Response:
Seitsmekuuselt pausilt naasnud Nadal loovutas vaid kaks geimi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viljandi spordikeskuses algas kohtumine väravatevaeselt. Mängijad saatsid palle järjekindlalt raamidest mööda ning koondisekogemusega väravavahtidel Rasmus Otsal ja Kristian Käbil suurt tööd polnud. Siis leidsid külalised kahel korral hästi Martin Neruti ning Martin Kalveti tabamuse järel juhtis Raasiku/Mistra 4:1.
Mulkide peatreener Marko Koks kasutas kaheksandal minutil esimest mõtlemisaega ja tegi seda oskuslikult. Raasiku pallurid jäid seitsmeks minutiks "kuivale" ja 5:0 vahespurdi lõpetuseks viis Volodimir Maslak võõrustajad 6:4 juhtima. Jüri Lepa hoolealused jõudsid uuesti viigini, kui debüütvärava meistriliigas viskas 17-aastane Patrick Padjus.
Viljandi hakkas hästi tabama ja 22. minutil tuli Aleksander Pertelsoni viskest 10:7. See jäi aga kodumeeskonna viimaseks väravaks avapoolajal ning pärast kaht Sten Toomla tabamust viis Padjus kiirrünnaku järel meeskonnad puhkepausile Raasiku/Mistra 11:10 eduseisul.
Mihkel Lõpp lõpetas teise pooltunni algul Viljandi kümneminutiliseks veninud väravata perioodi ja viis minutit jätkus vägagi võrdne heitlus. Viigiseisul 13:13 keeras aga Ots mulkide värava 13 minutiks lukku ja Viljandi põgenes eest. Saksamaalt kasvatajaklubi väravapostide vahele naasnud Ots tõrjus selle aja jooksul ka Neruti karistusviske.
Mikk Varik aitas 47. minutil kiirrünnaku lõpetuseks võõrustajad juba 19:13 eduseisu ja kuigi Raasiku/Mistra tuli mängu tagasi, siis oluliselt lähemale vastasele enam ei saadud. Viljandi võitis 25:18 ja kirjutas liigatabelisse teise võidu.
Pertelson, Lõpp ja Hendrik Koks viskasid võitjate kasuks viis väravat, kusjuures snaiprite kolmiku keskmine vanus on vaid 17 eluaastat. Raasiku/Mistra poolel said käe valgeks kümme pallurit, neist Nerut ja Rauno Kopli tabasid kolm korda.
Järgmised meistriliiga mängud:
17.09. 19.00 SK Tapa/N.R. Energy – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
18.09. 19.00 Tallinn – Põlva Serviti | Noorte snaipritega Viljandi oli üle meistriliiga debütandist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viljandi spordikeskuses algas kohtumine väravatevaeselt. Mängijad saatsid palle järjekindlalt raamidest mööda ning koondisekogemusega väravavahtidel Rasmus Otsal ja Kristian Käbil suurt tööd polnud. Siis leidsid külalised kahel korral hästi Martin Neruti ning Martin Kalveti tabamuse järel juhtis Raasiku/Mistra 4:1.
Mulkide peatreener Marko Koks kasutas kaheksandal minutil esimest mõtlemisaega ja tegi seda oskuslikult. Raasiku pallurid jäid seitsmeks minutiks "kuivale" ja 5:0 vahespurdi lõpetuseks viis Volodimir Maslak võõrustajad 6:4 juhtima. Jüri Lepa hoolealused jõudsid uuesti viigini, kui debüütvärava meistriliigas viskas 17-aastane Patrick Padjus.
Viljandi hakkas hästi tabama ja 22. minutil tuli Aleksander Pertelsoni viskest 10:7. See jäi aga kodumeeskonna viimaseks väravaks avapoolajal ning pärast kaht Sten Toomla tabamust viis Padjus kiirrünnaku järel meeskonnad puhkepausile Raasiku/Mistra 11:10 eduseisul.
Mihkel Lõpp lõpetas teise pooltunni algul Viljandi kümneminutiliseks veninud väravata perioodi ja viis minutit jätkus vägagi võrdne heitlus. Viigiseisul 13:13 keeras aga Ots mulkide värava 13 minutiks lukku ja Viljandi põgenes eest. Saksamaalt kasvatajaklubi väravapostide vahele naasnud Ots tõrjus selle aja jooksul ka Neruti karistusviske.
Mikk Varik aitas 47. minutil kiirrünnaku lõpetuseks võõrustajad juba 19:13 eduseisu ja kuigi Raasiku/Mistra tuli mängu tagasi, siis oluliselt lähemale vastasele enam ei saadud. Viljandi võitis 25:18 ja kirjutas liigatabelisse teise võidu.
Pertelson, Lõpp ja Hendrik Koks viskasid võitjate kasuks viis väravat, kusjuures snaiprite kolmiku keskmine vanus on vaid 17 eluaastat. Raasiku/Mistra poolel said käe valgeks kümme pallurit, neist Nerut ja Rauno Kopli tabasid kolm korda.
Järgmised meistriliiga mängud:
17.09. 19.00 SK Tapa/N.R. Energy – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
18.09. 19.00 Tallinn – Põlva Serviti
### Response:
Noorte snaipritega Viljandi oli üle meistriliiga debütandist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | The Wall Street Journal kirjutas, et ravimitootjad on juba alustanud vaktsiiniannuste tootmist, et need oleksid valmis tarnimiseks kohe, kui testid näitavad nende ohutut toimimist ning toidu- ja ravimiamet nende kasutamise kinnitab.
Valitsus loob ka andmebaasi neist, kes vaktsiini saavad. Ametnikud selgitasid, et kui kaitse koroonaviiruse vastu nõuab kaht vaktsiiniannust, siis aitab andmebaas tagada seda, et inimene saab ka teise süsti ja õige annuse.
USA ametnike ja ravimitööstuse esindajate hinnangul võib vaktsiini levitamine alata juba tänavu sügisel, kui testimise viimane faas, mis praegu käib, näitab vaktsiini ohutust. | USA plaanib tarnida koroonavaktsiini juba ööpäev pärast kasutusloa saamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
The Wall Street Journal kirjutas, et ravimitootjad on juba alustanud vaktsiiniannuste tootmist, et need oleksid valmis tarnimiseks kohe, kui testid näitavad nende ohutut toimimist ning toidu- ja ravimiamet nende kasutamise kinnitab.
Valitsus loob ka andmebaasi neist, kes vaktsiini saavad. Ametnikud selgitasid, et kui kaitse koroonaviiruse vastu nõuab kaht vaktsiiniannust, siis aitab andmebaas tagada seda, et inimene saab ka teise süsti ja õige annuse.
USA ametnike ja ravimitööstuse esindajate hinnangul võib vaktsiini levitamine alata juba tänavu sügisel, kui testimise viimane faas, mis praegu käib, näitab vaktsiini ohutust.
### Response:
USA plaanib tarnida koroonavaktsiini juba ööpäev pärast kasutusloa saamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 7,1-kilomeetrisel eraldistardist sõidus võidutses sakslane Jannik Steimle (Deceuninck - Quick Step), kes läbis distantsi seitsme minuti ja 55 sekundiga. Talle järgnesid Nico Denz (Team Sunweb; +0.06) ja Andreas Leknessund (Uno-X Pro Cycling Team; +0.07).
Päeval peetud 106,4-kilomeetrise etapi võitnud Martin Laas (Bora-Hansgrohe) sai temposõidus 54. koha, kaotades võitjale 41 sekundiga.
Mihkel Räim lõpetas etapi 64. kohaga (+0.46). | Norman Vahtra tuli Slovakkias 30 parema sekka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
7,1-kilomeetrisel eraldistardist sõidus võidutses sakslane Jannik Steimle (Deceuninck - Quick Step), kes läbis distantsi seitsme minuti ja 55 sekundiga. Talle järgnesid Nico Denz (Team Sunweb; +0.06) ja Andreas Leknessund (Uno-X Pro Cycling Team; +0.07).
Päeval peetud 106,4-kilomeetrise etapi võitnud Martin Laas (Bora-Hansgrohe) sai temposõidus 54. koha, kaotades võitjale 41 sekundiga.
Mihkel Räim lõpetas etapi 64. kohaga (+0.46).
### Response:
Norman Vahtra tuli Slovakkias 30 parema sekka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sloveenia kõrgliigaklubi eest skoorisid esimesel poolajal Til Mavretic ja Damjan Vukliševic. Teisel kolmveerandtunnil lõi omavärava Darko Zec ning kahel korral sahistas võrku veel Dario Kolobaric ja korra Tonci Mujan. Ilirija ei realiseerinud 0:3 kaotusseisus olles penaltit, kirjutab Soccernet.ee.
Hiljuti Eesti koondise eest Rahvuste liigas võõrsil Armeenia vastu paremkaitsjana tegutsenud Käit kuulus Domžale algkooosseisu ja naasis oma harjumuspärasele positsioonile. Keskväljal mänginud Käit andis 40. minutil meeskonnakaaslasele hea söödu, kuid Matej Podlogari pealelöögi tõrjus Ilirija väravavaht, kirjutab Domžale kodulehekülg. Käit tegi täismängu.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Käit naasis harjumuspärasele positsioonile, Domžale teenis suure võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sloveenia kõrgliigaklubi eest skoorisid esimesel poolajal Til Mavretic ja Damjan Vukliševic. Teisel kolmveerandtunnil lõi omavärava Darko Zec ning kahel korral sahistas võrku veel Dario Kolobaric ja korra Tonci Mujan. Ilirija ei realiseerinud 0:3 kaotusseisus olles penaltit, kirjutab Soccernet.ee.
Hiljuti Eesti koondise eest Rahvuste liigas võõrsil Armeenia vastu paremkaitsjana tegutsenud Käit kuulus Domžale algkooosseisu ja naasis oma harjumuspärasele positsioonile. Keskväljal mänginud Käit andis 40. minutil meeskonnakaaslasele hea söödu, kuid Matej Podlogari pealelöögi tõrjus Ilirija väravavaht, kirjutab Domžale kodulehekülg. Käit tegi täismängu.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Käit naasis harjumuspärasele positsioonile, Domžale teenis suure võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õiguskantsler tegi kolmapäeval märgukirja Peipsiääre vallavalitsusele koroonaviiruse leviku tõkestamiseks võetud meetmete kohta.
Kuigi Madise tunnustas, et vallavalitsus on astunud samme koroonaviiruse tõkestamiseks, siis tõi ta välja, et valla korralduse mitmed punktid piiravad põhiõigusi ja on kehtestatud seaduslikku pädevust ületades.
Madise märkis, et põhiõiguse piiramise võimaluse üle otsustamine on riigielu küsimus ja riigikogu pädevuses.
"Kohalik omavalitsus võib kohaliku elu küsimuse otsustamise raames sulgeda valla või linna ametiasutusi, ametiasutuse hallatavaid asutusi ja teatud tingimustel ka kohaliku omavalitsuse osalusega juriidilisi isikuid või lahendada muid nende tegevust puudutavaid küsimusi (sh tööandjana töötajate suhtes). Kuid kohalik omavalitsus ei saa piirata haldusväliste isikute põhiõigusi, kui selleks puudub piirangu iseloomu arvestades piisavalt täpne seaduslik alus," kirjutas Madise märgukirjas.
"Seetõttu on eriti probleemsed korralduse p 7, millega pannakse kõikide valla haldusterritooriumil asuvate teenindusasutuste klienditeenindajatele kohustus kanda maske, ning p 9, millega pannakse kõigile kohustus järgida valla haldusterritooriumil 2+2 reeglit ehk kodust väljas liikuda kahekaupa
või perega ja hoida 2-meetrist distantsi teistest inimestest," lisas ta.
Madise sõnul piiravad need kohustused vähemalt põhiseadusega kaitstud vaba eneseteostust.
"Nende piirangute kehtestamiseks puudub kohalikul omavalitsusel seaduslik alus. /.../ Vallavalitsuse korraldus, millega piiratakse põhiõigust seadusliku aluseta, on antud ilmselgelt pädevust ületades," märkis õiguskantsler.
Madise ootab Peipsiääre vallavalitsuselt korralduse uuesti analüüsimist.
Justiitsministeerium on õiguskantsleriga samal seisukohal. "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3 alusel ei saa vallavalitsus haldusvälistele isikutele maskikandmise kohustust ja 2+2 nõuet kehtestada," selgitas ministeerium.
Tartumaal asuva Peipsiääre vallavalitsus otsustas teisipäevasel erakorralisel istungil kehtestada koroonaviiruse leviku tõkestamiseks valla territooriumil piirangud, mis on võrreldavad eriolukorra ajal kehtinutega. Muu hulgas nõuab vald kõigilt inimestelt 2+2 reegli järgimist ehk kodust väljas tuleks liikuda kahekaupa või perega ning hoida kahemeetrist distantsi teiste inimestega. | Madise: Peipsiääre vallal pole piirangute kehtestamiseks seaduslikku alust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õiguskantsler tegi kolmapäeval märgukirja Peipsiääre vallavalitsusele koroonaviiruse leviku tõkestamiseks võetud meetmete kohta.
Kuigi Madise tunnustas, et vallavalitsus on astunud samme koroonaviiruse tõkestamiseks, siis tõi ta välja, et valla korralduse mitmed punktid piiravad põhiõigusi ja on kehtestatud seaduslikku pädevust ületades.
Madise märkis, et põhiõiguse piiramise võimaluse üle otsustamine on riigielu küsimus ja riigikogu pädevuses.
"Kohalik omavalitsus võib kohaliku elu küsimuse otsustamise raames sulgeda valla või linna ametiasutusi, ametiasutuse hallatavaid asutusi ja teatud tingimustel ka kohaliku omavalitsuse osalusega juriidilisi isikuid või lahendada muid nende tegevust puudutavaid küsimusi (sh tööandjana töötajate suhtes). Kuid kohalik omavalitsus ei saa piirata haldusväliste isikute põhiõigusi, kui selleks puudub piirangu iseloomu arvestades piisavalt täpne seaduslik alus," kirjutas Madise märgukirjas.
"Seetõttu on eriti probleemsed korralduse p 7, millega pannakse kõikide valla haldusterritooriumil asuvate teenindusasutuste klienditeenindajatele kohustus kanda maske, ning p 9, millega pannakse kõigile kohustus järgida valla haldusterritooriumil 2+2 reeglit ehk kodust väljas liikuda kahekaupa
või perega ja hoida 2-meetrist distantsi teistest inimestest," lisas ta.
Madise sõnul piiravad need kohustused vähemalt põhiseadusega kaitstud vaba eneseteostust.
"Nende piirangute kehtestamiseks puudub kohalikul omavalitsusel seaduslik alus. /.../ Vallavalitsuse korraldus, millega piiratakse põhiõigust seadusliku aluseta, on antud ilmselgelt pädevust ületades," märkis õiguskantsler.
Madise ootab Peipsiääre vallavalitsuselt korralduse uuesti analüüsimist.
Justiitsministeerium on õiguskantsleriga samal seisukohal. "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3 alusel ei saa vallavalitsus haldusvälistele isikutele maskikandmise kohustust ja 2+2 nõuet kehtestada," selgitas ministeerium.
Tartumaal asuva Peipsiääre vallavalitsus otsustas teisipäevasel erakorralisel istungil kehtestada koroonaviiruse leviku tõkestamiseks valla territooriumil piirangud, mis on võrreldavad eriolukorra ajal kehtinutega. Muu hulgas nõuab vald kõigilt inimestelt 2+2 reegli järgimist ehk kodust väljas tuleks liikuda kahekaupa või perega ning hoida kahemeetrist distantsi teiste inimestega.
### Response:
Madise: Peipsiääre vallal pole piirangute kehtestamiseks seaduslikku alust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oru põhikooli staadionil 65 pealtvaataja ees peetud kohtumises läks Tulevik kohtumist juhtima 15. minutil, mil penaltist skooris Herol Riiberg, kes oli täpne ka 38. minutil. Avapoolajal skoorisid veel Nikita Komissarov (17.), Rainer Peips (28., 43.).
Teisel poolajal lõi Viljandi eest kaks väravat Pavel Martin (60., 77.), ühe värava sai kirja Alex Roosalu. | Viljandi Tulevik võttis karikasarjas kaheksaväravalise võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oru põhikooli staadionil 65 pealtvaataja ees peetud kohtumises läks Tulevik kohtumist juhtima 15. minutil, mil penaltist skooris Herol Riiberg, kes oli täpne ka 38. minutil. Avapoolajal skoorisid veel Nikita Komissarov (17.), Rainer Peips (28., 43.).
Teisel poolajal lõi Viljandi eest kaks väravat Pavel Martin (60., 77.), ühe värava sai kirja Alex Roosalu.
### Response:
Viljandi Tulevik võttis karikasarjas kaheksaväravalise võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ööl vastu pühapäeva US Openi finaalis Naomi Osakale kaotanud Azarenka (WTA 14.) seljatas maailma 70. reketi Venus Williamsi kaks tundi ja kolm minutit kestnud matšis 7:6 (9:7), 6:2.
Tasavägises avasetis läks 31-aastane Azarenka 40-aastase Williamsi vastu 3:0 juhtima, murdes ameeriklanna servi, ent kaotas siis kolm geimi järjest. Sett päädis kiire lõppmänguga kus 9:7 jäi peale Valgevene esireket.
Teises setis mängis kahekordne slämmivõitja juba kindlalt, murdes kolmel korral Williamsi servi ja loovutades vastasele vaid kaks geimi.
Järgmises ringis läheb võidukas Azarenka vastamisi kolmanda asetusega ameeriklanna Sofia Keniniga. | US Openi finalist Azarenka alustas Roomas võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööl vastu pühapäeva US Openi finaalis Naomi Osakale kaotanud Azarenka (WTA 14.) seljatas maailma 70. reketi Venus Williamsi kaks tundi ja kolm minutit kestnud matšis 7:6 (9:7), 6:2.
Tasavägises avasetis läks 31-aastane Azarenka 40-aastase Williamsi vastu 3:0 juhtima, murdes ameeriklanna servi, ent kaotas siis kolm geimi järjest. Sett päädis kiire lõppmänguga kus 9:7 jäi peale Valgevene esireket.
Teises setis mängis kahekordne slämmivõitja juba kindlalt, murdes kolmel korral Williamsi servi ja loovutades vastasele vaid kaks geimi.
Järgmises ringis läheb võidukas Azarenka vastamisi kolmanda asetusega ameeriklanna Sofia Keniniga.
### Response:
US Openi finalist Azarenka alustas Roomas võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uurimisrühma esimese aruande kohaselt on põhjendatud alust arvata, et nii president, sise-, justiits- kui ka kaitseminister andsid korraldusi dokumenteeritud kuritegude sooritamiseks või aitasid neile kaasa.
ÜRO inimõiguste nõukogu (UNHRC) faktikogumise missioon leidis aasta eest põhjust arvata, et Venezuela võimud ja julgeolekujõud on alates 2014. aastast kavandanud ja viinud läbi tõsiseid inimõigusrikkumisi, ütles missiooni esinaine Marta Valinas avalduses.
Ta ütles, et mõned need rikkumised, sealjuures kohtuvälised tapmised, piinamise süstemaatiline kasutamine, võrduvad inimsusevastaste kuritegudega.
"Need polnud kaugeltki üksikjuhtumid, need kuriteod olid koordineeritud ja viidud läbi vastavalt riigi poliitikale, komandöride ja kõrgemate valitsusametnike teadmise või otsese toetusega."
Raportis toodi nimeliselt välja, mis Venezuela ametnikke peetakse kuritegude eest vastutavaks. Sealjuures toodi ära, et president, sise- ja justiitsministeerium ja kaitseministeerium nõudsid või panustasid raportis dokumenteeritud kuritegude sooritamisse.
Venezuela võimud peavad kohe läbi viima sõltumatu, erapooletu ja läbipaistva juurdluse, nõudsid ÜRO uurijad.
Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) peaks samuti kaaluma juriidilisi samme vastutavate isikute suhtes, ütles Valinas.
Kuigi kolmeliikmelisel ÜRO missioonil polnud võimalik Venezuelas käia, viidi läbi 274 intervjuud ohvrite, tunnistajate ja teiste endiste riigiametnikega. Samuti pääseti ligi salastatud dokumentidele, ka kohtumaterjalidele. Kolmapäeval avaldatud raporti järgi on Venezuela julgeolekujõud alates 2014. aastast viinud läbi enam kui 5000 tapmist, millest paljud olid kohtuvälised.
Sealjuures uuris ÜRO missioon väidetavalt kuritegude ohjeldamiseks alustatud operatsiooni, mille käigus 2015.-2017. aastani lasti maha 413 inimest.
Raporti järgi on Venezuela valitsusametnikud korduvalt sarnaseid operatsioone kõrgelt kiitnud.
"Neid kohtuväliseid hukkamisi ei saa kanda julgeolekujõudude distsipliini puudumise arvele," ütles Valinas. Kõrged ametnikud juhtisid neid operatsioone ning nende kontrolli all olid ka süüdlased, kirjutati ÜRO raportis.
Mitmed välisriigid, eesotsas USA-ga, nõuavad Venezuela presidendi Nicolás Maduro võimult taandumist. | ÜRO raport: Maduro on tõenäoliselt süüdi inimsusevastastes kuritegudes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uurimisrühma esimese aruande kohaselt on põhjendatud alust arvata, et nii president, sise-, justiits- kui ka kaitseminister andsid korraldusi dokumenteeritud kuritegude sooritamiseks või aitasid neile kaasa.
ÜRO inimõiguste nõukogu (UNHRC) faktikogumise missioon leidis aasta eest põhjust arvata, et Venezuela võimud ja julgeolekujõud on alates 2014. aastast kavandanud ja viinud läbi tõsiseid inimõigusrikkumisi, ütles missiooni esinaine Marta Valinas avalduses.
Ta ütles, et mõned need rikkumised, sealjuures kohtuvälised tapmised, piinamise süstemaatiline kasutamine, võrduvad inimsusevastaste kuritegudega.
"Need polnud kaugeltki üksikjuhtumid, need kuriteod olid koordineeritud ja viidud läbi vastavalt riigi poliitikale, komandöride ja kõrgemate valitsusametnike teadmise või otsese toetusega."
Raportis toodi nimeliselt välja, mis Venezuela ametnikke peetakse kuritegude eest vastutavaks. Sealjuures toodi ära, et president, sise- ja justiitsministeerium ja kaitseministeerium nõudsid või panustasid raportis dokumenteeritud kuritegude sooritamisse.
Venezuela võimud peavad kohe läbi viima sõltumatu, erapooletu ja läbipaistva juurdluse, nõudsid ÜRO uurijad.
Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) peaks samuti kaaluma juriidilisi samme vastutavate isikute suhtes, ütles Valinas.
Kuigi kolmeliikmelisel ÜRO missioonil polnud võimalik Venezuelas käia, viidi läbi 274 intervjuud ohvrite, tunnistajate ja teiste endiste riigiametnikega. Samuti pääseti ligi salastatud dokumentidele, ka kohtumaterjalidele. Kolmapäeval avaldatud raporti järgi on Venezuela julgeolekujõud alates 2014. aastast viinud läbi enam kui 5000 tapmist, millest paljud olid kohtuvälised.
Sealjuures uuris ÜRO missioon väidetavalt kuritegude ohjeldamiseks alustatud operatsiooni, mille käigus 2015.-2017. aastani lasti maha 413 inimest.
Raporti järgi on Venezuela valitsusametnikud korduvalt sarnaseid operatsioone kõrgelt kiitnud.
"Neid kohtuväliseid hukkamisi ei saa kanda julgeolekujõudude distsipliini puudumise arvele," ütles Valinas. Kõrged ametnikud juhtisid neid operatsioone ning nende kontrolli all olid ka süüdlased, kirjutati ÜRO raportis.
Mitmed välisriigid, eesotsas USA-ga, nõuavad Venezuela presidendi Nicolás Maduro võimult taandumist.
### Response:
ÜRO raport: Maduro on tõenäoliselt süüdi inimsusevastastes kuritegudes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1. Euroopa on saanud COVID-19 kriisiga hakkama paremini kui paljud teised riigid, seda tänu tugevale sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile. Euroopa on seni suutnud massilist tööpuudust vältida, oma osa on selles ka TERA programmil, mis võimaldab väga soodsatel tingimustel laene palgatoetuste maksmiseks.
2. Viimane aeg on luua Euroopa terviseliit. Tugevdada tuleb Euroopa Ravimiametit ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus. Vaja on luua biomeditsiini kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse Euroopa amet (BARDA). EL kutsub koos G20 eesistujariigi Itaaliaga järgmisel aastal kokku globaalse tervisealase tippkohtumise.
3. Rohepööre vajab ambitsioonikat ja toimivat plaani. Neljapäeval teeb komisjon ettepaneku tõsta 2030. aasta heite vähendamise eesmärki vähemalt 55 protsendini (praegu 40%). Selle saavutamiseks on olulised nii maksustamine, energiatõhusus kui investeeringud.
Peame hakkama ka teisiti käituma ja tarbima. Komisjon loob usaldusväärse EL-i roheliste võlakirjade standardi (30% kogu taastekavaks laenatud rahast saab olema rohelised võlakirjad). Konkreetsetest projektidest rahastatakse taastekavast "vesinikuorgude" loomist, elektriautodele miljoni laadimispunkti rajamist ja hoonete renoveerimise rohelist lainet.
4. See kümnend peab olema Euroopa digikümnend. Digipöörde verstapostid on tööstusandmete vaba liikumine, Euroopa pilv, turvaline Euroopa digitaalne identiteet, lairibaühendused, 5G, järgmise põlvkonna superarvutid. 20 protsenti taastekavast peab minema digivaldkonda.
5. Euroopa jaoks on oluline kõigile ja kogu maailmas kättesaadav koroonavaktsiin. Euroopa on siin juhtivas rollis. Kui teeme koostööd vaktsiinide vallas, suudame päästa elusid.
6. Vaja on taaselustada rahvusvahelised organisatsioonid, mis on justkui halvatud, sest mõned suured riigid kas lahkuvad neist või kasutavad organisatsioone vaid oma huvides. Euroopa on valmis juhtima WTO ja WHO reforme.
7. Euroopa välispoliitika vajab kvalifitseeritud häälteenamust, vähemalt inimõiguste ja sanktsioonide küsimustes. Komisjon esitab parlamendile ja nõukogule arutamiseks ja heakskiitmiseks Magnitski õigusakti.
8. Euroopa Liit on Valgevene inimestega. Valgevene valimised polnud vabad ega õiglased ja valitsuse vastus on olnud häbiväärne. Valgevene inimesed väärivad õigust oma saatuse üle ise otsustada.
9. Kõnes oli ka sõnum neile, kes soovivad paremaid suhteid Venemaaga. On selge, et Navalnõi mürgitamine ei olnud üksikjuhtum. See muster ei muutu ja Venemaa ei muutu.
10. Euroopa on valmis uueks Atlandi-üleseks tegevuskavaks, mis ka ei juhtuks sügisestel valimistel. Euroopa vajab uusi suhteid ka vanade sõpradega.
11. Uute suhete läbirääkimised Ühendkuningriigiga ei ole edenenud nii nagu oodati. EL-ist lahkumise lepe on kahepoolselt kokku lepitud ja parlamentide poolt heaks kiidetud, seda ei saa ühepoolselt muuta. See murendab usaldust ja pole ka Ühendkuningriigi huvides. Nii nagu on öelnud Margaret Thatcher: "Suurbritannia ei riku lepinguid. See oleks halb Suurbritanniale, meie suhetele ülejäänud maailmaga ja igale järgmisele kaubanduslepingule".
12. Kaubanduspoliitika on Euroopa Liidu jaoks ka võimalus viia edasi oma väärtusi ja standardeid, näiteks kliimamuutuste ja töötajate kaitse valdkonnas. Peame tagame võrdsed võimalused rahvusvahelises kaubanduses. Süsinikul peab olema hind, ka rahvusvaheliselt.
13. Ränne on Euroopa-ülene väljakutse, kogu Euroopa peab selle probleemi lahendamisele kaasa aitama. Järgmisel nädalal esitatavas rändepaketis on esikohal inimesed. Elude päästmine merel ei saa olla vabatahtlik, inimelud on hindamatud. Tähtis on ka teiste riikide abi rändeprobleemidega maadlevatele riikidele.
14. Õigusriiklus aitab kaitsta inimesi võimu omavoli eest ja tagada meie õigused ja vabadused. Komisjon tagab, et EL-i vahendid on kaitstud igasuguse pettuse ja korruptsiooni eest. Euroopa väärtusi ei saa müüa.
15. Näeme USA-s toimuvast, et rassismi ja inimõiguste rindel saadud võidud on rasked ja võivad kergelt käest pudeneda. Vihakõne peaks kogu Euroopa Liidus olema kuritegu. Komisjon võitleb kõigile võrdseid võimalusi pakkuva EL-i eest. LGBT vabad tsoonid ei saa kuuluda Euroopa Liidu juurde. Iseendaks jäämine pole ideoloogia vaid identiteet.
Kommentaar põhineb Euroopa Komisjoni Eesti esinduse blogis Minu Euroopa ilmunud postitusel. | Keit Kasemets: 15 mõtet komisjoni presidendi kõnest olukorrast EL-is | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1. Euroopa on saanud COVID-19 kriisiga hakkama paremini kui paljud teised riigid, seda tänu tugevale sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile. Euroopa on seni suutnud massilist tööpuudust vältida, oma osa on selles ka TERA programmil, mis võimaldab väga soodsatel tingimustel laene palgatoetuste maksmiseks.
2. Viimane aeg on luua Euroopa terviseliit. Tugevdada tuleb Euroopa Ravimiametit ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus. Vaja on luua biomeditsiini kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse Euroopa amet (BARDA). EL kutsub koos G20 eesistujariigi Itaaliaga järgmisel aastal kokku globaalse tervisealase tippkohtumise.
3. Rohepööre vajab ambitsioonikat ja toimivat plaani. Neljapäeval teeb komisjon ettepaneku tõsta 2030. aasta heite vähendamise eesmärki vähemalt 55 protsendini (praegu 40%). Selle saavutamiseks on olulised nii maksustamine, energiatõhusus kui investeeringud.
Peame hakkama ka teisiti käituma ja tarbima. Komisjon loob usaldusväärse EL-i roheliste võlakirjade standardi (30% kogu taastekavaks laenatud rahast saab olema rohelised võlakirjad). Konkreetsetest projektidest rahastatakse taastekavast "vesinikuorgude" loomist, elektriautodele miljoni laadimispunkti rajamist ja hoonete renoveerimise rohelist lainet.
4. See kümnend peab olema Euroopa digikümnend. Digipöörde verstapostid on tööstusandmete vaba liikumine, Euroopa pilv, turvaline Euroopa digitaalne identiteet, lairibaühendused, 5G, järgmise põlvkonna superarvutid. 20 protsenti taastekavast peab minema digivaldkonda.
5. Euroopa jaoks on oluline kõigile ja kogu maailmas kättesaadav koroonavaktsiin. Euroopa on siin juhtivas rollis. Kui teeme koostööd vaktsiinide vallas, suudame päästa elusid.
6. Vaja on taaselustada rahvusvahelised organisatsioonid, mis on justkui halvatud, sest mõned suured riigid kas lahkuvad neist või kasutavad organisatsioone vaid oma huvides. Euroopa on valmis juhtima WTO ja WHO reforme.
7. Euroopa välispoliitika vajab kvalifitseeritud häälteenamust, vähemalt inimõiguste ja sanktsioonide küsimustes. Komisjon esitab parlamendile ja nõukogule arutamiseks ja heakskiitmiseks Magnitski õigusakti.
8. Euroopa Liit on Valgevene inimestega. Valgevene valimised polnud vabad ega õiglased ja valitsuse vastus on olnud häbiväärne. Valgevene inimesed väärivad õigust oma saatuse üle ise otsustada.
9. Kõnes oli ka sõnum neile, kes soovivad paremaid suhteid Venemaaga. On selge, et Navalnõi mürgitamine ei olnud üksikjuhtum. See muster ei muutu ja Venemaa ei muutu.
10. Euroopa on valmis uueks Atlandi-üleseks tegevuskavaks, mis ka ei juhtuks sügisestel valimistel. Euroopa vajab uusi suhteid ka vanade sõpradega.
11. Uute suhete läbirääkimised Ühendkuningriigiga ei ole edenenud nii nagu oodati. EL-ist lahkumise lepe on kahepoolselt kokku lepitud ja parlamentide poolt heaks kiidetud, seda ei saa ühepoolselt muuta. See murendab usaldust ja pole ka Ühendkuningriigi huvides. Nii nagu on öelnud Margaret Thatcher: "Suurbritannia ei riku lepinguid. See oleks halb Suurbritanniale, meie suhetele ülejäänud maailmaga ja igale järgmisele kaubanduslepingule".
12. Kaubanduspoliitika on Euroopa Liidu jaoks ka võimalus viia edasi oma väärtusi ja standardeid, näiteks kliimamuutuste ja töötajate kaitse valdkonnas. Peame tagame võrdsed võimalused rahvusvahelises kaubanduses. Süsinikul peab olema hind, ka rahvusvaheliselt.
13. Ränne on Euroopa-ülene väljakutse, kogu Euroopa peab selle probleemi lahendamisele kaasa aitama. Järgmisel nädalal esitatavas rändepaketis on esikohal inimesed. Elude päästmine merel ei saa olla vabatahtlik, inimelud on hindamatud. Tähtis on ka teiste riikide abi rändeprobleemidega maadlevatele riikidele.
14. Õigusriiklus aitab kaitsta inimesi võimu omavoli eest ja tagada meie õigused ja vabadused. Komisjon tagab, et EL-i vahendid on kaitstud igasuguse pettuse ja korruptsiooni eest. Euroopa väärtusi ei saa müüa.
15. Näeme USA-s toimuvast, et rassismi ja inimõiguste rindel saadud võidud on rasked ja võivad kergelt käest pudeneda. Vihakõne peaks kogu Euroopa Liidus olema kuritegu. Komisjon võitleb kõigile võrdseid võimalusi pakkuva EL-i eest. LGBT vabad tsoonid ei saa kuuluda Euroopa Liidu juurde. Iseendaks jäämine pole ideoloogia vaid identiteet.
Kommentaar põhineb Euroopa Komisjoni Eesti esinduse blogis Minu Euroopa ilmunud postitusel.
### Response:
Keit Kasemets: 15 mõtet komisjoni presidendi kõnest olukorrast EL-is |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suure lõputõusuga etapil edestas karjääri esimese Touri etapivõidu teeninud Lopez teiseks tulnud velotuuri üldliidrit Primož Roglicit (Team Jumbo-Visma) 15 sekundiga. Kolmanda koha sai Roglici kaasmaalane Tadej Pogacar (UAE-Team Emirates; +0.30).
Pühapäeval lõppeva Prantsusmaa velotuuri üldarvestuses kasvatas Roglic edu teist kohta hoidva Pogacari ees 57-sekundiliseks. Täna etapivõidu teeninud Lopez tõusis kolmandaks, kaotades liidrile minuti ja 26 sekundiga. Neljandaks kerkis austraallane Richie Porte (Trek-Segafredo; +3.05).
Velotuur jätkub neljapäeval sõidetava 175-kilomeetrise mägise etapiga Meribel'ist La Roche-sur-Foroni. | Touri 17. etapil võidutses Lopez, Roglic kasvatas edumaad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suure lõputõusuga etapil edestas karjääri esimese Touri etapivõidu teeninud Lopez teiseks tulnud velotuuri üldliidrit Primož Roglicit (Team Jumbo-Visma) 15 sekundiga. Kolmanda koha sai Roglici kaasmaalane Tadej Pogacar (UAE-Team Emirates; +0.30).
Pühapäeval lõppeva Prantsusmaa velotuuri üldarvestuses kasvatas Roglic edu teist kohta hoidva Pogacari ees 57-sekundiliseks. Täna etapivõidu teeninud Lopez tõusis kolmandaks, kaotades liidrile minuti ja 26 sekundiga. Neljandaks kerkis austraallane Richie Porte (Trek-Segafredo; +3.05).
Velotuur jätkub neljapäeval sõidetava 175-kilomeetrise mägise etapiga Meribel'ist La Roche-sur-Foroni.
### Response:
Touri 17. etapil võidutses Lopez, Roglic kasvatas edumaad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Regional Jet nõudis hankes võitjaks kuulutatud NyxAir OÜ kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamist.
Ühtlasi mõistis vaidlustuskomisjon Regional Jet'ilt NyxAir'i kasuks välja viimase õigusabikulud summas 4224 eurot.
Vaidlustuskomisjon ei nõustunud Regional Jet'i väitega, et NyxAir'i pakkumus ei vasta nõuetele.
"Vaidlustuse kohaselt seisneb rikkumine selles, et NyxAir'il puudub rahvusvaheline piletimüügikeskkond. Vaidlustuskomisjon tuvastas, et riigihanke alusdokumentide kohaselt ei peagi pakkujal juba praegu sellist müügikeskkonda olema. Tegemist on tingimusega, mille toime aktiveerub alles hankelepingu täitmisel. Pakkuja peab nõutavale müügikeskkonnale pääsema ligi ajaks, mil ta asub saare ja mandri vahel lendama," selgitas asja läbi vaadanud vaidlustuskomisjoni liige Mart Parind.
Samuti lükkas vaidlustuskomisjon tagasi Regional Jet'i väite, et NyxAir'i pakutud ühe lennu hind 5215 eurot, mis osutus teistest madalamaks, pidanuks maanteeametis tekitama alapakkumuse kahtluse.
"Erinevus NyxAir'i pakutud hinna ja teiste pakkujate pakutud hindade, aga ka hankija eeldatud hinna vahel ei ole sedavõrd suur, et see pidanuks hoolsa hankija kindlasti panema võiduhinda eraldi kontrollima," sõnas Parind.
Vaidlustuskomisjon küll nõustus Regional Jet'iga, et NyxAir'i kvalifitseerimise otsus on puudulikult põhjendatud, ent jättis siiski otsuse jõusse.
Parindi selgituste järgi jäetakse riigihanke vaidlustusmenetluses iseenesest õigusvastane otsus kehtetuks tunnistamata, kui õigusrikkumise kõrvaldamise korral tuleks hankijal ikkagi vastu võtta uus samasisuline otsus.
"Praegu leidis vaidlustusmenetluses kinnitust, et NyxAir'i kvalifitseerimine oli sisulises mõttes õige. Otsuse õigusvastus seisneb selle puudulikus põhjendamises. Siiski, isegi kui hankija põhjendaks oma otsust nõuetekohaselt, ei muutuks sellest otsuse sisu," kommenteeris Parind.
Vaidlustuskomisjoni otsuse peale on võimalik esitada kaebus Tallinna halduskohtule. Kaebuse esitamise viimane päev on 28. september. | Komisjon ei rahuldanud Regional Jeti vaidlustust Saaremaa lennuhankes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Regional Jet nõudis hankes võitjaks kuulutatud NyxAir OÜ kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamist.
Ühtlasi mõistis vaidlustuskomisjon Regional Jet'ilt NyxAir'i kasuks välja viimase õigusabikulud summas 4224 eurot.
Vaidlustuskomisjon ei nõustunud Regional Jet'i väitega, et NyxAir'i pakkumus ei vasta nõuetele.
"Vaidlustuse kohaselt seisneb rikkumine selles, et NyxAir'il puudub rahvusvaheline piletimüügikeskkond. Vaidlustuskomisjon tuvastas, et riigihanke alusdokumentide kohaselt ei peagi pakkujal juba praegu sellist müügikeskkonda olema. Tegemist on tingimusega, mille toime aktiveerub alles hankelepingu täitmisel. Pakkuja peab nõutavale müügikeskkonnale pääsema ligi ajaks, mil ta asub saare ja mandri vahel lendama," selgitas asja läbi vaadanud vaidlustuskomisjoni liige Mart Parind.
Samuti lükkas vaidlustuskomisjon tagasi Regional Jet'i väite, et NyxAir'i pakutud ühe lennu hind 5215 eurot, mis osutus teistest madalamaks, pidanuks maanteeametis tekitama alapakkumuse kahtluse.
"Erinevus NyxAir'i pakutud hinna ja teiste pakkujate pakutud hindade, aga ka hankija eeldatud hinna vahel ei ole sedavõrd suur, et see pidanuks hoolsa hankija kindlasti panema võiduhinda eraldi kontrollima," sõnas Parind.
Vaidlustuskomisjon küll nõustus Regional Jet'iga, et NyxAir'i kvalifitseerimise otsus on puudulikult põhjendatud, ent jättis siiski otsuse jõusse.
Parindi selgituste järgi jäetakse riigihanke vaidlustusmenetluses iseenesest õigusvastane otsus kehtetuks tunnistamata, kui õigusrikkumise kõrvaldamise korral tuleks hankijal ikkagi vastu võtta uus samasisuline otsus.
"Praegu leidis vaidlustusmenetluses kinnitust, et NyxAir'i kvalifitseerimine oli sisulises mõttes õige. Otsuse õigusvastus seisneb selle puudulikus põhjendamises. Siiski, isegi kui hankija põhjendaks oma otsust nõuetekohaselt, ei muutuks sellest otsuse sisu," kommenteeris Parind.
Vaidlustuskomisjoni otsuse peale on võimalik esitada kaebus Tallinna halduskohtule. Kaebuse esitamise viimane päev on 28. september.
### Response:
Komisjon ei rahuldanud Regional Jeti vaidlustust Saaremaa lennuhankes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vabapääsmega osalev Sinner (ATP 81.), alistas turniiri teisest ringist alustanud maailma kuuenda reketi kaks tundi ja 15 minutit kestnud matšis numbritega 6:1, 6:7 (9:11), 6:2.
Matši avasetis murdis noor Itaalia tennisist kolmel korral Tsitspase servi, loovutades kreeklasele vaid ühe geimi. Teises setis haaras Sinner küll 5:2 edu, kuid kaotas siis neli järjestikust geimi ja jäi lõpuks pingsas kiires lõppmängus alla 9:11. Otsustavas kolmandas setis oli Sinner taas tasemel, minnes 4:0 juhtima ning võites kindlalt 6:2.
Sinner, kes oli avaringis farsiks kujunenud matšis parem prantslasest Benoit Paire'ist, läheb järgmisena vastamisi kas 15. asetatud bulgaarlase Grigor Dimitroviga või jaapanlase Yoshihito Nishiokaga.
Teises ringis langes Roomas kolmapäeval konkurentsist veel kuuenda asetusega belglane David Goffin (ATP 11.), kes kaotas Marin Cilicile (ATP 40.) tunni ja 11 minutiga 2:6, 2:6. | Noor itaallane lülitas kolmanda asetusega Tsitsipase konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vabapääsmega osalev Sinner (ATP 81.), alistas turniiri teisest ringist alustanud maailma kuuenda reketi kaks tundi ja 15 minutit kestnud matšis numbritega 6:1, 6:7 (9:11), 6:2.
Matši avasetis murdis noor Itaalia tennisist kolmel korral Tsitspase servi, loovutades kreeklasele vaid ühe geimi. Teises setis haaras Sinner küll 5:2 edu, kuid kaotas siis neli järjestikust geimi ja jäi lõpuks pingsas kiires lõppmängus alla 9:11. Otsustavas kolmandas setis oli Sinner taas tasemel, minnes 4:0 juhtima ning võites kindlalt 6:2.
Sinner, kes oli avaringis farsiks kujunenud matšis parem prantslasest Benoit Paire'ist, läheb järgmisena vastamisi kas 15. asetatud bulgaarlase Grigor Dimitroviga või jaapanlase Yoshihito Nishiokaga.
Teises ringis langes Roomas kolmapäeval konkurentsist veel kuuenda asetusega belglane David Goffin (ATP 11.), kes kaotas Marin Cilicile (ATP 40.) tunni ja 11 minutiga 2:6, 2:6.
### Response:
Noor itaallane lülitas kolmanda asetusega Tsitsipase konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuulsuste tegevus on seotud kodanikuaktivistide algatatud kampaaniaga #StopHateforProfit, mille eesmärk on panna sotsiaalmeediaplatvormide omanikke mõistma, et nende prioriteet peaks olema inimesed mitte kasum. Ühtlasi tahetakse neid panna vastutama sotsiaalmeedias leviva viha ja valeinfo eest, kirjutab BBC.
Nüüd kutsusidki kampaania algatajad inimesi üles kolmapäeval, 16. septembril oma Facebooki ja Instagrami kontodele mitte postitama ning paljud on üleskutsele ka reageerinud.
"Ma ei saa vaikselt istuda ja vaadata, kuidas need platvormid lubavad vihal, propagandal ja valeinfol endiselt levida. Sotsiaalmeedias jagatud väärinfol on tõsised tagajärjed meie valimistele ning see õõnestab meie demokraatiat," ütles tõsielustaar Kim Kardashian-West.
Algatusega on liitunud ka laulja Katy Perry, kelle sõnul pigistavad sotsiaalmeediakanalid viha õhutava valeinfi ees silma kinni.
Näitleja Ashton Kutcher lisas, et sotsiaalmeedia eesmärk ei tohiks olla viha ja vaenu õhutamine.
Lisaks on protestiga liitunud ka näiteks näitlejad Leonardo DiCaprio, Sacha Baron Cohen ja Jennifer Lawrence.
View this post on Instagram
I'm standing with the country's leading civil rights organizations - including @ColorofChange, @ADL_National, and the @NAACP - who today have called on all users of Instagram and Facebook to protest the amplification of hate, racism, and the undermining of democracy on those platforms. I do use Instagram and Facebook, but I want it to be a force for good - not hate, violence, and disinformation. This should be an opportunity for Facebook to work with these organizations and the community at large to make it a better, safer platform for all. Please join me in not posting for 24 hours this Wednesday Sep 16. #StopHateforProfit #Instafreeze
A post shared by Leonardo DiCaprio (@leonardodicaprio) on Sep 14, 2020 at 3:26pm PDT | Mitmed välismaa staarid külmutasid 24 tunniks oma sotsiaalmeediakontod | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuulsuste tegevus on seotud kodanikuaktivistide algatatud kampaaniaga #StopHateforProfit, mille eesmärk on panna sotsiaalmeediaplatvormide omanikke mõistma, et nende prioriteet peaks olema inimesed mitte kasum. Ühtlasi tahetakse neid panna vastutama sotsiaalmeedias leviva viha ja valeinfo eest, kirjutab BBC.
Nüüd kutsusidki kampaania algatajad inimesi üles kolmapäeval, 16. septembril oma Facebooki ja Instagrami kontodele mitte postitama ning paljud on üleskutsele ka reageerinud.
"Ma ei saa vaikselt istuda ja vaadata, kuidas need platvormid lubavad vihal, propagandal ja valeinfol endiselt levida. Sotsiaalmeedias jagatud väärinfol on tõsised tagajärjed meie valimistele ning see õõnestab meie demokraatiat," ütles tõsielustaar Kim Kardashian-West.
Algatusega on liitunud ka laulja Katy Perry, kelle sõnul pigistavad sotsiaalmeediakanalid viha õhutava valeinfi ees silma kinni.
Näitleja Ashton Kutcher lisas, et sotsiaalmeedia eesmärk ei tohiks olla viha ja vaenu õhutamine.
Lisaks on protestiga liitunud ka näiteks näitlejad Leonardo DiCaprio, Sacha Baron Cohen ja Jennifer Lawrence.
View this post on Instagram
I'm standing with the country's leading civil rights organizations - including @ColorofChange, @ADL_National, and the @NAACP - who today have called on all users of Instagram and Facebook to protest the amplification of hate, racism, and the undermining of democracy on those platforms. I do use Instagram and Facebook, but I want it to be a force for good - not hate, violence, and disinformation. This should be an opportunity for Facebook to work with these organizations and the community at large to make it a better, safer platform for all. Please join me in not posting for 24 hours this Wednesday Sep 16. #StopHateforProfit #Instafreeze
A post shared by Leonardo DiCaprio (@leonardodicaprio) on Sep 14, 2020 at 3:26pm PDT
### Response:
Mitmed välismaa staarid külmutasid 24 tunniks oma sotsiaalmeediakontod |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oooooo ooooooo ooooooo
Oooooo ooooooo ooooooo
Ooo, ooo ooo
Ooo ooo ooo
– Deep Purple, "Child in Time"
Sõbrad Siiriuselt, Orionilt ja Plejaadidelt, indigolapsed, kristalllapsed ja vikerkaarelapsed – nad on vastuvõtukomisjonide ees, tahvlite ees, õpetajate taktikepi all, järeltööde uste taga, lünklikke tunnistusi silmitsemas, ohkamas, rõõmustamas (ei tea isegi, mille üle). Ah, ei tasu muretseda tunnistuste pärast... Seesama koolitunnistus on kui keskaegsete piinamisriistade näituse brošüür, mille pakkujast põikled Viru tänaval enamasti mööda. Nojah, aga tore, et midagi jäi kätte. Näib, et võiks rõõmustada ja ohata ühe korraga. Miks mitte mängida sellist mängu? Ja milleks üldse duaalne maailm ja see õpetatud "hästi" ja "halvasti"?
Koolitunnistus kinnitab kibedalt, et elu läheb edasi, et ollakse ka järgmisel aastal minemas... kooli, ülikooli, tööintervjuudele, vastuvõtukomisjonide ette, tahvlite ette, õpetajate taktikepi alla, esseetähtaegade virnadesse, järeltööde uste taha, psühholoogi kabinetti, psühhiaatriahaiglasse, veel paremaid ja halvemaid tunnistusi vastu võtma. Tunnistus käes, niisiis võib ka järgmisel aastal guugeldada enesetapukatse kohta, küsida digibürokraatiasse uppunud õpetajalt konsultatsiooniaega, kirjutada lõputuid seletuskirju, täita aruandeid, küsitlusi, ankeete ja likvideerida võlgu...
Kõigele vaatamata on tähelaste isesorti loomeenergia, nende tingimusteta armastus ilmatult kirgas. Nad on heausklikud viimse hetkeni ja seetõttu võimelised taluma vastuvõtukomisjonide tingimusi, tahvli ees seismist, õpetajate meelepaha, järeltööde ebaõnnestumisi, tunnistusi, hinnetelehti, kentsakat kodukorda ja käitumisbrošüüre, nad uurivad neid kõlblusetuid tegelasi Viru tänaval, kannatavad koduvägivalla, vaimse terrori ja koolikiusamise all, kogevad allasurutust, süüd, hirmu ja häbi, vaesusteadvusest, töökusmentaliteeti (kui töötad kolme koha peal, on vähemalt leib laual). Ikka on õpetatud, et ebainimlik on vaid osa inimlikust kogemusest, üleskasvamise vaevadest. Elu ongi vaevaline, tee sina oma ülesanded ära, siis ei jää vähemalt lolliks.
Ent kuniks see kirgas valgus püsib laste südameis, on neil sellest lolliks tembeldamisest tegelikult ükskõik. Ja kui see ere energia kord valla pääseb, pääseb see valla pingutuseta: kõrgemal tasandil pole forsseeritud liikumist, vastupanu osutamist. Igasugune vastupanu on stress ja lõpuks laotub kõrgem energia vaevata üle kesise vana maailma. Õnneks leidub juba teadlikke lapsevanemaid ja õpetajaid, kelle juures on tähelaste puhas energia hoitud. Lõpp on nii või naa võidukas ja tegelikkuses on vana maailm oodatud kaasa reisima ja ennast ülendama.
Tähelapsed on kannatlikud vaatlejad, jah, nad teevad ikka veel neid kontrolltöid, mängivad seda totakat mängu, mille põhireegel on oma tunde eiramine, sest tunne peab alati vastama töövihiku järgmisele ülesandele. Mängu teine reegel on endale valetamine. Kolmandaks kannatamine ja nii see jätkub.
Paljud tähelapsed on aga puhta viielised. Nad oskavad manifesteerida, "näha" eelmise õhtu materjale, visata ruletis parimaid täringuid ja tunnetada õpsi meeleolu. Elu on kerge, kool on mõnikord lihtsaim mäng, mille suured inimesed on välja mõelnud! "Kuidas ma siis ei saa viit?" küsib tähelaps, kes "mäletab", kui kerge ja täiuslik oli elu tähemaailmas... Hea hinne on vahva edukogemus, kuid selle taga peitub lihtsalt soov kogeda mitmel tasandil tingimusteta armastust. Tõstad ju viiega emme-issi, oma kassi ja õpetaja tuju. Oma kooliajast mäletan, et tegin suure osa töödest hästi sellepärast, et õpetajal oleks lihtsalt kergem elada. Et ta ei takerduks minu töösse, vaid leiaks aega ka enda jaoks.
See oli üks viis suunata energiat õigesse kohta, et tervik võidaks. Muidugi oli tööde kuhi halastamatu, loomingulisust pärssiv. Ja tunnid võinuks alata hoopis Witold Gombrowiczi sõnadega: "See, mida me mõtleme ja tunneme täna, on meie lastelaste jaoks vältimatult rumalus. Parem siis, et juba täna tunnistaksime, et selleks on paras ports rumalust, mille aeg endaga kaasa toob." [1] Aga olgu, viied tulid, kuid mida ütleks life coach või kõrgem mina? Mida öelda või pakkuda neile, kes on manduvas keskkonnas sunnitud võtma elu ladnalt või kes on oma täheenergia sättinud kustumise režiimile, sest maine elu ongi selline... vaikne kustumine, vaatamata sellele, et ümberringi toimetatakse ikka tähtsa näoga.
Kustutaks tule või pingutaks hoopis üle normi? Või röökida "Ooooo, aaaahh!" nagu Deep Purple'i solist. Maise elu täiusse uskumiseks sihivad täheõpilased sageli kannatuste kiuste maksimaalset tulemust. Kiusu pärast võiks nõutud programmist teha rohkemgi. Saada vähemalt sada punkti ja laiutada käsi, kuna rohkem lihtsalt ei saanud panna. Süüa kogu külmkapp tühjaks ja tõmmata siis juhe välja. Lihtsalt selleks, et näidata, kuivõrd palju suurem ja peenekoelisem on elutegelikkus.
Tundub, et tänapäeva noored tahavad vaid rohkemaga tegelda või siis tähelepanu hoolikalt spetsiifilistele huvidele suunata. Kui aga tema ja tema teevad kindla veendumusega selgeks, et nii need asjad ei jäi, ilmuvad nurga tagant arvutimängude kosilased, sõltuvust tekitavate ainete hulgimüüjad ja tühjad vestlused. Nojah, kõik see leevendab tõepoolest südant ja suunab hardasse alistumisse. Ei saa mainimata jätta, et levinud on ka meditatsioon, vaikuse ringid, tervislik toitumine, jätkusuutliku keskkonna loomine ja ka huvi kõrgemate dimensioonide vastu on väga in.
Hea tunne ja loomisenergia
Aga siis tuleb selle ja selle aine järgmine peatükk, saabub septembri teine ja kolmas nädal... ja mina olen ka sel aastal hilinenud õppekaartide esitamisega (olen lihtsalt uidanud muul sagedusel). Suvi on kosutanud, ah, see mõnus järvesuplus ja uued meditatsiooni tasemed. Siis hüppad järvest välja ja märkad, et rätik on koju jäänud. Sõber pakub prillilappi istumise alla. Istud seal ja tilgud, ootad ja keskendud viimasele päiksele, mis pilve vahel helkleb.
Siis tuleb järgmine ja järgmine peatükk, tuleb lihtsalt seepärast, et see on järgmine peatükk... Tulevad tööd, mis on taustamüraks, eriti ajal, mil universum toetab hoopis enesearengut, üksteise tõstmist ja seda soosivad õppetükkide asemel ju hea tunne ja harmooniline keskkond. Olgu, elame selle peatüki üle, teeme viiele ja puha (#uudishimu). Aga siis tulevad uued ja uued, lõpuks on neid koolitükke nii palju, et tekib harjumus neid ise ette kujutada. Olen ma hirmu ja harjumustega ära tinistatud? Või ikkagi täie mõistuse juures, sest hõiskan, et täheplaanid jäävad kindlalt tulevikku! Igatahes, on veel viisteist ainet läbida ja vaid neli on huvitavad ning #seepoleokei. Aga kui ei õpi, oled loll, kes ei saa elus hakkama ega mõista inimeseks olemise paratamatust.
Muuseas, eks neid peatükke eemaldatakse vaikselt ka ametnike tasandil, tähelapsed on ka bürokraatlikus aparaadis fikseeritud, kuigi vähe paslikuma nime all. Muuseas, tähelaste maailmas puudub tänase ühiskonna hierarhia, mistõttu ei peaks me neid reforme, viisaastaku plaane ja ministeeriumi otsuseid kannatlikult ootama. Lause "Kui otsus või reform vastu võetakse, olen viimaks õnnelik" sätib õnnelikkuse välistele tingimustele ja kes jõuab siis seda välist paika loksumist oodata. Eneseareng võib jätkuda mistahes hetkel, venivad "kõrgemad" otsused on madalad otsused. Areng on alati seesmine ja lõpuks vaatleme ka välist maailma läbi sisemaailma, vaatleme seda ilusana.
Isiklik areng on võimalik olemasolevates koolides, oma tavavõluelus. Ei pea üle mõtlema, piisab, kui mõnusat tunnet ja loomejõudu tekib iga päev grammike rohkem. Piisab, kui õpetajad võtavad olemise indikaatoriks lahke tuju. Vaimne ja spirituaalne teekond – kui ta tuleb, siis ta tuleb ja selle pärast ei pea rabelema.
Aeg on sealmaal, et tähelapsed on vaikselt hakanud üksteist ära tundma, seisma käed risti või vaikuse ringides, kuniks ümbritsev elu maha rahuneb ja oma akorde puhtamalt mängima hakkab. Siin ilmas on ka juba kõrgemas energias lapsevanemaid ja õpetajaid, teisigi "huvitavaid külalisi" ja ägedaid koolijuhte, kes tegutsevad muhedama oleviku nimel vaat et elustiilikunstnikena. Ja olgu selle esoteerikaga, kuidas on, peaasi, et süda oleks valikuvõimaluste puntras õige koha peal.
Võlukool või võluelu keskkond?
Mis sai eelmise suve sahinaist, demokraatlikest võlukoolidest? Kas ei oleks need tähepõlvkonnale ideaalseks keskkonnaks, kohaks, kus nad ei peaks oma olemasolu veidrusi seletama ja põhjendama? Kindlasti on igasugune maagiale viitamine ajastu märgiks (oli ka hääd demokraatliku kooli arenguloos), kuid võlumist ei peaks eraldi rõhutama, seda enam, kui seda pole – võlukoole ei tekkinud. Maailm, olgu ta arengutase milline tahes, "tekib" seevastu nii või naa, sest kordumist ei eksisteeri ja loomisenergia on alati paisumises. Olemasolev reaalsus on iseenesest manifestatsioon ja maagia.
Kui paneme käed lauale ja sulgeme silmad, oleme automaatselt veidi kõrgemas energias. Nii tekib heaolu ja peatselt ka imetabane kujutlus, mille võib lihtsasti füüsilisse maailma "tuua". Kui läheme heasse tundesse, tassib jumal võlumaailma juba ukse taha ära. See on pingutuseta võluelu. Võlumata jäävad aga võlukoolid, mis on pelgalt mõistuse plaanid või ego projektid.
Tähelapsed on muuseas suurepärased manifesteerijad, aga selleks tuleb lasta neil olla iseenda loomulikus energias, loomissageduses (teeta ajulainetes, kui soovite). Nad on igatahes stardipakkudel oma kohad sisse võtnud ja ootavad... ei, mitte stardipauku või kellegi kõrgema isiku käsku, võlukepikesi või -maju, vaid hea tunde keskkonda. Sellest piisab. Loomisenergia paisub seejärel omasoodu ja ühendub jumala anekdootidega.
Veidi vajavad tähelapsed siiski teejuhatust, suunanäitajaid, tehnotaibukaid loojaid-õpetajaid, auranägijaid, kõrgema teadvustasemega meistreid, kes võiksid üht-teist teada ka kvantteooriast või füüsilise maailma illusioonist. Nad vajavad turvalist ja stressivaba keskkonda, ärganuid, kellele oleks lihtne peegeldada tähestaatust, puhast manifestirammu ja tingimusteta armastust. Kõrgemas teadvusseisundis õpetaja või lapsevanem oskab lapse aurast näha, et too kiirgab rahulolus haruldast sära, mis märkamatult tervendab kogu ruumi.
Olukorrad, millega laps ei resoneeru, mis on tema energiast madalamad, aga mille väljendamiseks puudub tal keel või sõnaõigus, tabavad teda otse südamesse. Tema potentsiaal sulgub iga päev väikeste hoopidega. Niisiis, et seda kõike oleks vähem, tuleb eemaldada üleliigne, igasugune lünkade broneerimine homseks, ülehomseks ja järgmiseks nädalaks, müra, igasugune rabelemine nende teadmiste nimel, millega ei resoneeruta või mis kuuluvad pigem Maa langusaegadesse.
Tähelapsed ei vaja ka pikki loenguid duaalsest maailmast, probleemide lahendajaid, sest peegeldusseadust arvestades toob probleemiga tegelemine sedasama probleemiga tegelemist juurde. Kunagi Tartus filosoofiat õppides algasid filosoofia ajalugu käsitlevad tunnid alati probleemsituatsiooni kirjeldamisega. Olen küll teadmiste eest tänulik, kuid täna mõtlen, et milleks? Milleks peab elu käivitav jõud olema probleemolukord? Igasugune puuduoluga tegelemine toob lõpuks puuduolu juurde. Mitmekesine teadmistepagas on küll tore, kuid sellega ülemäära tegelemine ei tohiks röövida loomepuhanguhetki ja taipamise tunde.
Kõrge väärtus on õpetajatel, kes asuvad loomissagedusel, õpetajatel, kellega võib vajadusel ka lihtsalt vaikida, õpetajail, kes aktseptivad spontaanset lollitamist või lollitavad mõnikord ise. Viimane on osa puhtast loomeenergiast, märguanne, et äkki "tõstaks end". Kõlab veidralt, aga ideaalis võiks õpetaja töötada beeta ja teeta ajulainete vahel. Nii on ta aktiivne osaleja, kõneleja ja kuulaja, mängude käivitaja ja samas on ka avatud spontaansele loovusele, kõrgema teadmise kanaldamisele, olukorra mittefüüsilise osa (god particle) tunnetamisele ja ruumi terviktajule. Sinna sekka jätaks ruumi kosutavale naljale – tänane teadmine on tänane tõde. Ja muidugi, hääs loomisetuhinas ei ütleks ära ka klassikalisest koolitarkusest. See on lisaväärtus, et loodu oleks värvilisem ja mitmekesisem, suhestuks füüsilise eluga.
Niisiis võib võluelu vabalt manifesteerida olemasolevates koolides. Loovus ja kunst on soodsad suunanäitajad, kuid võluelu teostumiseks on vaja loojanatuure kõigis vähegi tulevikku edendavates valdkondades. Kui energial võimaldatakse seestpoolt kasvada, sünnivad uued võlukoolid ja muud tulevikuperspektiiviga ehitised selle sisemise jõu loomuliku peegeldusena, lausa sõrmenipsuga.
Individuaalsest kollektiivsesse
Viimaks mõni sõna eraldumisest ja individuaalsusest. Hariduselu labürindis uitades meenub Sören Kierkegaard'i kirjanduslik filosoofiapärand, tema 19. sajandi algupoolel üsna metsikult kõlanud read vabaduse ja kire teemal. Erinevalt eelkäijaist oli Kierkegaard'i jaoks esikohal üksikindiviidi, subjekti vabadus. Kierkegaard'i sõnul polnud indiviid automaatselt ühiskonna osa, ekslik oli omaks võtta uskumus, et suhe elu, ühiskonna ja jumalaga on ette määratud. Läbides aga pentsikuid "hüppeid", iroonilist ja eksistentsiaalse suunitlusega elurada, võis subjekt selle suhte ühiskonna ja jumalaga ise luua. See aga oli tema valitud teekond kõrgemaga ühendumiseks, mitte ettemääratu pime omaksvõtt.
Noore ja norme eitava Kierkegaard'i 1835. aastal kirjutatud päevikumärkmeid oleks tore saata "hariduselu postkasti" (tegelikult olid need suunatud spekulatiivfilosoofiale, iseäranis Hegelile):
"Mis kasu oleks niinimetatud objektiivse tõe avastamisest, kõikide filosoofiliste süsteemide läbitöötamisest ning vajadusel olla võimeline leidma vastuolud igas süsteemis; – mida head teeks mulle see, kui arendaksin teooria mingist seisundist, millest oleksin võimeline tegema ülevaate ja siduma kõik detailid üheks tervikuks, luues nii maailma, milles ma ei ole elanud, vaid milles olen leidnud ühiskeele teiste inimeste vaadetega [---] mida head teeks mulle see, kui tõde oleks olemas enne mind, külmana ja alasti, hoolimata sellest, kas märkan teda või mitte." [2]
Niisiis, enda väärtust jõuliselt esikohale tõstes võiks tõesti mõelda, milleks see suplus kuivade raamatute ja tunnikontrollide kuhjas, milleks mattuda üha järgmiste alla, lihtsalt selleks, et võrrelda, eristada, mõõta ja kavandada – jõuda tõeni, mis tegelikult juba kirjas. See on tõe history või his story. Aga mu enda tõde ja kirg? Noor, kes astub eksistentsiaalsele teekonnale, võiks tõesti ennast ja oma kirge väärtustades lugeda Kierkegaard'i, keskenduda olulisele ning kõik ebavajaliku, igavad õpikud ja miks mitte ka massivselt igavad saksa filsoofiateosed unustuse hõlma visata. Olla vaba ja kirglik indiviid, otsida jumalat.
Pidades Kierkegaard'i filosoofiks, kes on kenasti ajaproovile vastu pidanud ja kes on aktuaalne veel kakssada aastat hiljem, võiks tähelaste maandumise perioodil tema vabadustungi aga pisut kõrvale lükata. Individuaalsus ja oma tahte läbisurumine on moderniseerumise protsessi juba pikemat aega iseloomustanud, kuid nüüdseks on selle lävepakust minu arvates üle astutud. Lisaks näib individuaalsuse vajadus olevat pigem vajadus põgeneda kohast, kus puudub harmoonia ja ühtsus. Ja tähelapsed on veel eriti sensitiivsed selle puuduse tajumisel.
Aktiivne kõplamine kaasava hariduse ja individuaalse lähenemise juurutamise kallal on mõistagi võimaldanud hingetõmbehetki klassikalisest ja veel suures osas totalitaarsete ilmingutega koolielust, kuid samas leian, et tähelapsed on olemuslikult, hinge ja teadvuse tasandil mitte individuaalsed, vaid kollektiivsed. Nad ei vaja ilmtingimata ninapidi koosolemist, kuid nende sagedus töötab kollektiivi heaolu ja harmoonia huvides. Kooli astumise tõsiasi on otsus, mis võimaldab luua ja lihvida suhteid.
Tähelapsed on suhete lihvimiseks sobivaimad kaaslased ja vankumatud peeglid: sina jooksed, mina olen olemises. Sina tegeled kolmandiku tööajast hinnetega, mina... mitte. Kui mina jään oma olemisse, oma kõrgemasse energiasse, ei jää ka sinul muud üle, kui mind peegeldada. Sest näed ju ise et rabelemine ja ka minu eraldamine teistest ei vii kuhugi. Kvantpõimumine jätkub ka siis, kui mu koolist välja viskad. Ja miskit õpivad ka tähelapsed ise: Solarise planeeti uurides skaneerib planeet samuti uurija alateadvust (siin ei ole muideks võrdlust Solarise ja totalitarismi vahel). Tähelapsed on tundlikud informatsioonile ja tagasisidele, nad hangivad koode ja otsivad eluhetki nende koodide dešifreerimiseks.
Elu pakub lõputult peegelsituatsioone, mille eesmärk on taibata, et kõrgemal tasandil oleme mina ja sina samast materjalist. Duaalset ja lõputute vastasseisude maailma vaatlevad tähelapsed kõige olemasoleva ühtsuse tasandilt. Tšakrate keeles võiks öelda, et see ühtsus algab südametšakraga kontakti astudes, nii ületatakse tahtejõulise päikesepõimiku tegutsemiskihk.
Kokkuvõtteks
Rumalust kaotades ei pea rumalusega tegelema, seda on tõestanud Eesti suusakoondis, kui teeb aasta lõpus oma analüüse. Tähelaps ei saa seletada oma tähepäritolu, kui seda ei nähta. Jälgigem tähelaste graatsilist olemist, märgakem, kui keegi teine neid ei märka. Nähkem silmanurgast, kui nad kustuvad või otsivad platvormi säramiseks. Miks mitte viia oma sagedus tasemele, milles on võimalik näha ja tunnetada meie oodatud külaliste auravalgust. Kes juba näeb ja tunnetab, võib usaldada, et elu pakub võimalusi heaolu keskkondade loomiseks, aga mõnusad taipamised tahavad pisut ka tegutsemist. Heade ja tarkade suunajate toetusel avanevad tähelapsed täielikult. Nad ärkavad iseendas ja äratavad ühes sellega ka maise elu tegeliku potentsiaali.
[1] Gombrowicz, W. Ferdydurke, lk 93.
[2] Kierkegaard, S. 2003. The Soul of Kierkegaard. Selections From His Journal. Dru, Aleksander (toim.) Mineola, New York: Dover Publications. | Taavi Remmel. Kuidas seletada õpetajale oma tähepäritolu? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oooooo ooooooo ooooooo
Oooooo ooooooo ooooooo
Ooo, ooo ooo
Ooo ooo ooo
– Deep Purple, "Child in Time"
Sõbrad Siiriuselt, Orionilt ja Plejaadidelt, indigolapsed, kristalllapsed ja vikerkaarelapsed – nad on vastuvõtukomisjonide ees, tahvlite ees, õpetajate taktikepi all, järeltööde uste taga, lünklikke tunnistusi silmitsemas, ohkamas, rõõmustamas (ei tea isegi, mille üle). Ah, ei tasu muretseda tunnistuste pärast... Seesama koolitunnistus on kui keskaegsete piinamisriistade näituse brošüür, mille pakkujast põikled Viru tänaval enamasti mööda. Nojah, aga tore, et midagi jäi kätte. Näib, et võiks rõõmustada ja ohata ühe korraga. Miks mitte mängida sellist mängu? Ja milleks üldse duaalne maailm ja see õpetatud "hästi" ja "halvasti"?
Koolitunnistus kinnitab kibedalt, et elu läheb edasi, et ollakse ka järgmisel aastal minemas... kooli, ülikooli, tööintervjuudele, vastuvõtukomisjonide ette, tahvlite ette, õpetajate taktikepi alla, esseetähtaegade virnadesse, järeltööde uste taha, psühholoogi kabinetti, psühhiaatriahaiglasse, veel paremaid ja halvemaid tunnistusi vastu võtma. Tunnistus käes, niisiis võib ka järgmisel aastal guugeldada enesetapukatse kohta, küsida digibürokraatiasse uppunud õpetajalt konsultatsiooniaega, kirjutada lõputuid seletuskirju, täita aruandeid, küsitlusi, ankeete ja likvideerida võlgu...
Kõigele vaatamata on tähelaste isesorti loomeenergia, nende tingimusteta armastus ilmatult kirgas. Nad on heausklikud viimse hetkeni ja seetõttu võimelised taluma vastuvõtukomisjonide tingimusi, tahvli ees seismist, õpetajate meelepaha, järeltööde ebaõnnestumisi, tunnistusi, hinnetelehti, kentsakat kodukorda ja käitumisbrošüüre, nad uurivad neid kõlblusetuid tegelasi Viru tänaval, kannatavad koduvägivalla, vaimse terrori ja koolikiusamise all, kogevad allasurutust, süüd, hirmu ja häbi, vaesusteadvusest, töökusmentaliteeti (kui töötad kolme koha peal, on vähemalt leib laual). Ikka on õpetatud, et ebainimlik on vaid osa inimlikust kogemusest, üleskasvamise vaevadest. Elu ongi vaevaline, tee sina oma ülesanded ära, siis ei jää vähemalt lolliks.
Ent kuniks see kirgas valgus püsib laste südameis, on neil sellest lolliks tembeldamisest tegelikult ükskõik. Ja kui see ere energia kord valla pääseb, pääseb see valla pingutuseta: kõrgemal tasandil pole forsseeritud liikumist, vastupanu osutamist. Igasugune vastupanu on stress ja lõpuks laotub kõrgem energia vaevata üle kesise vana maailma. Õnneks leidub juba teadlikke lapsevanemaid ja õpetajaid, kelle juures on tähelaste puhas energia hoitud. Lõpp on nii või naa võidukas ja tegelikkuses on vana maailm oodatud kaasa reisima ja ennast ülendama.
Tähelapsed on kannatlikud vaatlejad, jah, nad teevad ikka veel neid kontrolltöid, mängivad seda totakat mängu, mille põhireegel on oma tunde eiramine, sest tunne peab alati vastama töövihiku järgmisele ülesandele. Mängu teine reegel on endale valetamine. Kolmandaks kannatamine ja nii see jätkub.
Paljud tähelapsed on aga puhta viielised. Nad oskavad manifesteerida, "näha" eelmise õhtu materjale, visata ruletis parimaid täringuid ja tunnetada õpsi meeleolu. Elu on kerge, kool on mõnikord lihtsaim mäng, mille suured inimesed on välja mõelnud! "Kuidas ma siis ei saa viit?" küsib tähelaps, kes "mäletab", kui kerge ja täiuslik oli elu tähemaailmas... Hea hinne on vahva edukogemus, kuid selle taga peitub lihtsalt soov kogeda mitmel tasandil tingimusteta armastust. Tõstad ju viiega emme-issi, oma kassi ja õpetaja tuju. Oma kooliajast mäletan, et tegin suure osa töödest hästi sellepärast, et õpetajal oleks lihtsalt kergem elada. Et ta ei takerduks minu töösse, vaid leiaks aega ka enda jaoks.
See oli üks viis suunata energiat õigesse kohta, et tervik võidaks. Muidugi oli tööde kuhi halastamatu, loomingulisust pärssiv. Ja tunnid võinuks alata hoopis Witold Gombrowiczi sõnadega: "See, mida me mõtleme ja tunneme täna, on meie lastelaste jaoks vältimatult rumalus. Parem siis, et juba täna tunnistaksime, et selleks on paras ports rumalust, mille aeg endaga kaasa toob." [1] Aga olgu, viied tulid, kuid mida ütleks life coach või kõrgem mina? Mida öelda või pakkuda neile, kes on manduvas keskkonnas sunnitud võtma elu ladnalt või kes on oma täheenergia sättinud kustumise režiimile, sest maine elu ongi selline... vaikne kustumine, vaatamata sellele, et ümberringi toimetatakse ikka tähtsa näoga.
Kustutaks tule või pingutaks hoopis üle normi? Või röökida "Ooooo, aaaahh!" nagu Deep Purple'i solist. Maise elu täiusse uskumiseks sihivad täheõpilased sageli kannatuste kiuste maksimaalset tulemust. Kiusu pärast võiks nõutud programmist teha rohkemgi. Saada vähemalt sada punkti ja laiutada käsi, kuna rohkem lihtsalt ei saanud panna. Süüa kogu külmkapp tühjaks ja tõmmata siis juhe välja. Lihtsalt selleks, et näidata, kuivõrd palju suurem ja peenekoelisem on elutegelikkus.
Tundub, et tänapäeva noored tahavad vaid rohkemaga tegelda või siis tähelepanu hoolikalt spetsiifilistele huvidele suunata. Kui aga tema ja tema teevad kindla veendumusega selgeks, et nii need asjad ei jäi, ilmuvad nurga tagant arvutimängude kosilased, sõltuvust tekitavate ainete hulgimüüjad ja tühjad vestlused. Nojah, kõik see leevendab tõepoolest südant ja suunab hardasse alistumisse. Ei saa mainimata jätta, et levinud on ka meditatsioon, vaikuse ringid, tervislik toitumine, jätkusuutliku keskkonna loomine ja ka huvi kõrgemate dimensioonide vastu on väga in.
Hea tunne ja loomisenergia
Aga siis tuleb selle ja selle aine järgmine peatükk, saabub septembri teine ja kolmas nädal... ja mina olen ka sel aastal hilinenud õppekaartide esitamisega (olen lihtsalt uidanud muul sagedusel). Suvi on kosutanud, ah, see mõnus järvesuplus ja uued meditatsiooni tasemed. Siis hüppad järvest välja ja märkad, et rätik on koju jäänud. Sõber pakub prillilappi istumise alla. Istud seal ja tilgud, ootad ja keskendud viimasele päiksele, mis pilve vahel helkleb.
Siis tuleb järgmine ja järgmine peatükk, tuleb lihtsalt seepärast, et see on järgmine peatükk... Tulevad tööd, mis on taustamüraks, eriti ajal, mil universum toetab hoopis enesearengut, üksteise tõstmist ja seda soosivad õppetükkide asemel ju hea tunne ja harmooniline keskkond. Olgu, elame selle peatüki üle, teeme viiele ja puha (#uudishimu). Aga siis tulevad uued ja uued, lõpuks on neid koolitükke nii palju, et tekib harjumus neid ise ette kujutada. Olen ma hirmu ja harjumustega ära tinistatud? Või ikkagi täie mõistuse juures, sest hõiskan, et täheplaanid jäävad kindlalt tulevikku! Igatahes, on veel viisteist ainet läbida ja vaid neli on huvitavad ning #seepoleokei. Aga kui ei õpi, oled loll, kes ei saa elus hakkama ega mõista inimeseks olemise paratamatust.
Muuseas, eks neid peatükke eemaldatakse vaikselt ka ametnike tasandil, tähelapsed on ka bürokraatlikus aparaadis fikseeritud, kuigi vähe paslikuma nime all. Muuseas, tähelaste maailmas puudub tänase ühiskonna hierarhia, mistõttu ei peaks me neid reforme, viisaastaku plaane ja ministeeriumi otsuseid kannatlikult ootama. Lause "Kui otsus või reform vastu võetakse, olen viimaks õnnelik" sätib õnnelikkuse välistele tingimustele ja kes jõuab siis seda välist paika loksumist oodata. Eneseareng võib jätkuda mistahes hetkel, venivad "kõrgemad" otsused on madalad otsused. Areng on alati seesmine ja lõpuks vaatleme ka välist maailma läbi sisemaailma, vaatleme seda ilusana.
Isiklik areng on võimalik olemasolevates koolides, oma tavavõluelus. Ei pea üle mõtlema, piisab, kui mõnusat tunnet ja loomejõudu tekib iga päev grammike rohkem. Piisab, kui õpetajad võtavad olemise indikaatoriks lahke tuju. Vaimne ja spirituaalne teekond – kui ta tuleb, siis ta tuleb ja selle pärast ei pea rabelema.
Aeg on sealmaal, et tähelapsed on vaikselt hakanud üksteist ära tundma, seisma käed risti või vaikuse ringides, kuniks ümbritsev elu maha rahuneb ja oma akorde puhtamalt mängima hakkab. Siin ilmas on ka juba kõrgemas energias lapsevanemaid ja õpetajaid, teisigi "huvitavaid külalisi" ja ägedaid koolijuhte, kes tegutsevad muhedama oleviku nimel vaat et elustiilikunstnikena. Ja olgu selle esoteerikaga, kuidas on, peaasi, et süda oleks valikuvõimaluste puntras õige koha peal.
Võlukool või võluelu keskkond?
Mis sai eelmise suve sahinaist, demokraatlikest võlukoolidest? Kas ei oleks need tähepõlvkonnale ideaalseks keskkonnaks, kohaks, kus nad ei peaks oma olemasolu veidrusi seletama ja põhjendama? Kindlasti on igasugune maagiale viitamine ajastu märgiks (oli ka hääd demokraatliku kooli arenguloos), kuid võlumist ei peaks eraldi rõhutama, seda enam, kui seda pole – võlukoole ei tekkinud. Maailm, olgu ta arengutase milline tahes, "tekib" seevastu nii või naa, sest kordumist ei eksisteeri ja loomisenergia on alati paisumises. Olemasolev reaalsus on iseenesest manifestatsioon ja maagia.
Kui paneme käed lauale ja sulgeme silmad, oleme automaatselt veidi kõrgemas energias. Nii tekib heaolu ja peatselt ka imetabane kujutlus, mille võib lihtsasti füüsilisse maailma "tuua". Kui läheme heasse tundesse, tassib jumal võlumaailma juba ukse taha ära. See on pingutuseta võluelu. Võlumata jäävad aga võlukoolid, mis on pelgalt mõistuse plaanid või ego projektid.
Tähelapsed on muuseas suurepärased manifesteerijad, aga selleks tuleb lasta neil olla iseenda loomulikus energias, loomissageduses (teeta ajulainetes, kui soovite). Nad on igatahes stardipakkudel oma kohad sisse võtnud ja ootavad... ei, mitte stardipauku või kellegi kõrgema isiku käsku, võlukepikesi või -maju, vaid hea tunde keskkonda. Sellest piisab. Loomisenergia paisub seejärel omasoodu ja ühendub jumala anekdootidega.
Veidi vajavad tähelapsed siiski teejuhatust, suunanäitajaid, tehnotaibukaid loojaid-õpetajaid, auranägijaid, kõrgema teadvustasemega meistreid, kes võiksid üht-teist teada ka kvantteooriast või füüsilise maailma illusioonist. Nad vajavad turvalist ja stressivaba keskkonda, ärganuid, kellele oleks lihtne peegeldada tähestaatust, puhast manifestirammu ja tingimusteta armastust. Kõrgemas teadvusseisundis õpetaja või lapsevanem oskab lapse aurast näha, et too kiirgab rahulolus haruldast sära, mis märkamatult tervendab kogu ruumi.
Olukorrad, millega laps ei resoneeru, mis on tema energiast madalamad, aga mille väljendamiseks puudub tal keel või sõnaõigus, tabavad teda otse südamesse. Tema potentsiaal sulgub iga päev väikeste hoopidega. Niisiis, et seda kõike oleks vähem, tuleb eemaldada üleliigne, igasugune lünkade broneerimine homseks, ülehomseks ja järgmiseks nädalaks, müra, igasugune rabelemine nende teadmiste nimel, millega ei resoneeruta või mis kuuluvad pigem Maa langusaegadesse.
Tähelapsed ei vaja ka pikki loenguid duaalsest maailmast, probleemide lahendajaid, sest peegeldusseadust arvestades toob probleemiga tegelemine sedasama probleemiga tegelemist juurde. Kunagi Tartus filosoofiat õppides algasid filosoofia ajalugu käsitlevad tunnid alati probleemsituatsiooni kirjeldamisega. Olen küll teadmiste eest tänulik, kuid täna mõtlen, et milleks? Milleks peab elu käivitav jõud olema probleemolukord? Igasugune puuduoluga tegelemine toob lõpuks puuduolu juurde. Mitmekesine teadmistepagas on küll tore, kuid sellega ülemäära tegelemine ei tohiks röövida loomepuhanguhetki ja taipamise tunde.
Kõrge väärtus on õpetajatel, kes asuvad loomissagedusel, õpetajatel, kellega võib vajadusel ka lihtsalt vaikida, õpetajail, kes aktseptivad spontaanset lollitamist või lollitavad mõnikord ise. Viimane on osa puhtast loomeenergiast, märguanne, et äkki "tõstaks end". Kõlab veidralt, aga ideaalis võiks õpetaja töötada beeta ja teeta ajulainete vahel. Nii on ta aktiivne osaleja, kõneleja ja kuulaja, mängude käivitaja ja samas on ka avatud spontaansele loovusele, kõrgema teadmise kanaldamisele, olukorra mittefüüsilise osa (god particle) tunnetamisele ja ruumi terviktajule. Sinna sekka jätaks ruumi kosutavale naljale – tänane teadmine on tänane tõde. Ja muidugi, hääs loomisetuhinas ei ütleks ära ka klassikalisest koolitarkusest. See on lisaväärtus, et loodu oleks värvilisem ja mitmekesisem, suhestuks füüsilise eluga.
Niisiis võib võluelu vabalt manifesteerida olemasolevates koolides. Loovus ja kunst on soodsad suunanäitajad, kuid võluelu teostumiseks on vaja loojanatuure kõigis vähegi tulevikku edendavates valdkondades. Kui energial võimaldatakse seestpoolt kasvada, sünnivad uued võlukoolid ja muud tulevikuperspektiiviga ehitised selle sisemise jõu loomuliku peegeldusena, lausa sõrmenipsuga.
Individuaalsest kollektiivsesse
Viimaks mõni sõna eraldumisest ja individuaalsusest. Hariduselu labürindis uitades meenub Sören Kierkegaard'i kirjanduslik filosoofiapärand, tema 19. sajandi algupoolel üsna metsikult kõlanud read vabaduse ja kire teemal. Erinevalt eelkäijaist oli Kierkegaard'i jaoks esikohal üksikindiviidi, subjekti vabadus. Kierkegaard'i sõnul polnud indiviid automaatselt ühiskonna osa, ekslik oli omaks võtta uskumus, et suhe elu, ühiskonna ja jumalaga on ette määratud. Läbides aga pentsikuid "hüppeid", iroonilist ja eksistentsiaalse suunitlusega elurada, võis subjekt selle suhte ühiskonna ja jumalaga ise luua. See aga oli tema valitud teekond kõrgemaga ühendumiseks, mitte ettemääratu pime omaksvõtt.
Noore ja norme eitava Kierkegaard'i 1835. aastal kirjutatud päevikumärkmeid oleks tore saata "hariduselu postkasti" (tegelikult olid need suunatud spekulatiivfilosoofiale, iseäranis Hegelile):
"Mis kasu oleks niinimetatud objektiivse tõe avastamisest, kõikide filosoofiliste süsteemide läbitöötamisest ning vajadusel olla võimeline leidma vastuolud igas süsteemis; – mida head teeks mulle see, kui arendaksin teooria mingist seisundist, millest oleksin võimeline tegema ülevaate ja siduma kõik detailid üheks tervikuks, luues nii maailma, milles ma ei ole elanud, vaid milles olen leidnud ühiskeele teiste inimeste vaadetega [---] mida head teeks mulle see, kui tõde oleks olemas enne mind, külmana ja alasti, hoolimata sellest, kas märkan teda või mitte." [2]
Niisiis, enda väärtust jõuliselt esikohale tõstes võiks tõesti mõelda, milleks see suplus kuivade raamatute ja tunnikontrollide kuhjas, milleks mattuda üha järgmiste alla, lihtsalt selleks, et võrrelda, eristada, mõõta ja kavandada – jõuda tõeni, mis tegelikult juba kirjas. See on tõe history või his story. Aga mu enda tõde ja kirg? Noor, kes astub eksistentsiaalsele teekonnale, võiks tõesti ennast ja oma kirge väärtustades lugeda Kierkegaard'i, keskenduda olulisele ning kõik ebavajaliku, igavad õpikud ja miks mitte ka massivselt igavad saksa filsoofiateosed unustuse hõlma visata. Olla vaba ja kirglik indiviid, otsida jumalat.
Pidades Kierkegaard'i filosoofiks, kes on kenasti ajaproovile vastu pidanud ja kes on aktuaalne veel kakssada aastat hiljem, võiks tähelaste maandumise perioodil tema vabadustungi aga pisut kõrvale lükata. Individuaalsus ja oma tahte läbisurumine on moderniseerumise protsessi juba pikemat aega iseloomustanud, kuid nüüdseks on selle lävepakust minu arvates üle astutud. Lisaks näib individuaalsuse vajadus olevat pigem vajadus põgeneda kohast, kus puudub harmoonia ja ühtsus. Ja tähelapsed on veel eriti sensitiivsed selle puuduse tajumisel.
Aktiivne kõplamine kaasava hariduse ja individuaalse lähenemise juurutamise kallal on mõistagi võimaldanud hingetõmbehetki klassikalisest ja veel suures osas totalitaarsete ilmingutega koolielust, kuid samas leian, et tähelapsed on olemuslikult, hinge ja teadvuse tasandil mitte individuaalsed, vaid kollektiivsed. Nad ei vaja ilmtingimata ninapidi koosolemist, kuid nende sagedus töötab kollektiivi heaolu ja harmoonia huvides. Kooli astumise tõsiasi on otsus, mis võimaldab luua ja lihvida suhteid.
Tähelapsed on suhete lihvimiseks sobivaimad kaaslased ja vankumatud peeglid: sina jooksed, mina olen olemises. Sina tegeled kolmandiku tööajast hinnetega, mina... mitte. Kui mina jään oma olemisse, oma kõrgemasse energiasse, ei jää ka sinul muud üle, kui mind peegeldada. Sest näed ju ise et rabelemine ja ka minu eraldamine teistest ei vii kuhugi. Kvantpõimumine jätkub ka siis, kui mu koolist välja viskad. Ja miskit õpivad ka tähelapsed ise: Solarise planeeti uurides skaneerib planeet samuti uurija alateadvust (siin ei ole muideks võrdlust Solarise ja totalitarismi vahel). Tähelapsed on tundlikud informatsioonile ja tagasisidele, nad hangivad koode ja otsivad eluhetki nende koodide dešifreerimiseks.
Elu pakub lõputult peegelsituatsioone, mille eesmärk on taibata, et kõrgemal tasandil oleme mina ja sina samast materjalist. Duaalset ja lõputute vastasseisude maailma vaatlevad tähelapsed kõige olemasoleva ühtsuse tasandilt. Tšakrate keeles võiks öelda, et see ühtsus algab südametšakraga kontakti astudes, nii ületatakse tahtejõulise päikesepõimiku tegutsemiskihk.
Kokkuvõtteks
Rumalust kaotades ei pea rumalusega tegelema, seda on tõestanud Eesti suusakoondis, kui teeb aasta lõpus oma analüüse. Tähelaps ei saa seletada oma tähepäritolu, kui seda ei nähta. Jälgigem tähelaste graatsilist olemist, märgakem, kui keegi teine neid ei märka. Nähkem silmanurgast, kui nad kustuvad või otsivad platvormi säramiseks. Miks mitte viia oma sagedus tasemele, milles on võimalik näha ja tunnetada meie oodatud külaliste auravalgust. Kes juba näeb ja tunnetab, võib usaldada, et elu pakub võimalusi heaolu keskkondade loomiseks, aga mõnusad taipamised tahavad pisut ka tegutsemist. Heade ja tarkade suunajate toetusel avanevad tähelapsed täielikult. Nad ärkavad iseendas ja äratavad ühes sellega ka maise elu tegeliku potentsiaali.
[1] Gombrowicz, W. Ferdydurke, lk 93.
[2] Kierkegaard, S. 2003. The Soul of Kierkegaard. Selections From His Journal. Dru, Aleksander (toim.) Mineola, New York: Dover Publications.
### Response:
Taavi Remmel. Kuidas seletada õpetajale oma tähepäritolu? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie esimene tuumajaama valmistakse käivitamiseks. Kutsun teid kõiki, arvan, et 7. novembriks, mis on meie jaoks märgiline päev," rääkis Lukašenko kolmapäeval peetud kohtumisel võimumeelsete poliitikutega, mida vahendas Valgevene sõltumatu väljaanne TUT.by. "Saame koha peal olla ja endale teadvustada, et saame esimest korda elektrit oma riigist," lisas ta.
Algselt plaaniti Astravetsi tuumaelektrijaama esimene plokk käivitada juba 2016. aastal, kuid hiljem lükati tähtaeg 2018. aastale. Pärast reaktori korpusega toimunud intsidenti lükati selle käivitamine 2019. aastasse ning hiljem 2020. aastasse ja teise energiaploki käivitamine 2021. aastasse.
Tuumakütus toodi jaama 6. mail ning 7. augustil alustati esimese energiaploki täitmist tuumakütusega.
Vene projekti alusel ehitatud Astravetsi tuumaelektrijaama kahe reaktori koguvõimsus on 2400 MW ning seda haldab Vene aatomienergiaettevõtte Rosatom allharu. Jaama ehitamiseks sai Valgevene kümne miljardi dollari ulatuses Venemaalt krediiti.
Grodno oblastis asuv Astravetsi tuumajaam on põhjustanud rohkelt pingeid Leedus, kuna see ehitati 20 kilomeetri kaugusele Leedu piirist, umbes 50 kilomeetri kaugusele Vilniusest ning kujutab riigi jaoks ohtu. | Lukašenko otsustas tuumajaama käivitada Oktoobrirevolutsiooni aastapäeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie esimene tuumajaama valmistakse käivitamiseks. Kutsun teid kõiki, arvan, et 7. novembriks, mis on meie jaoks märgiline päev," rääkis Lukašenko kolmapäeval peetud kohtumisel võimumeelsete poliitikutega, mida vahendas Valgevene sõltumatu väljaanne TUT.by. "Saame koha peal olla ja endale teadvustada, et saame esimest korda elektrit oma riigist," lisas ta.
Algselt plaaniti Astravetsi tuumaelektrijaama esimene plokk käivitada juba 2016. aastal, kuid hiljem lükati tähtaeg 2018. aastale. Pärast reaktori korpusega toimunud intsidenti lükati selle käivitamine 2019. aastasse ning hiljem 2020. aastasse ja teise energiaploki käivitamine 2021. aastasse.
Tuumakütus toodi jaama 6. mail ning 7. augustil alustati esimese energiaploki täitmist tuumakütusega.
Vene projekti alusel ehitatud Astravetsi tuumaelektrijaama kahe reaktori koguvõimsus on 2400 MW ning seda haldab Vene aatomienergiaettevõtte Rosatom allharu. Jaama ehitamiseks sai Valgevene kümne miljardi dollari ulatuses Venemaalt krediiti.
Grodno oblastis asuv Astravetsi tuumajaam on põhjustanud rohkelt pingeid Leedus, kuna see ehitati 20 kilomeetri kaugusele Leedu piirist, umbes 50 kilomeetri kaugusele Vilniusest ning kujutab riigi jaoks ohtu.
### Response:
Lukašenko otsustas tuumajaama käivitada Oktoobrirevolutsiooni aastapäeval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enamik söömiseks kasvatatud broilerkanadest kuulub niinimetatud tavalistesse, kiiresti kasvavatesse tõugudesse. Nüüd heidab ettevõtte FAI, Bristoli Ülikooli ja Norra loodusteaduste ülikooli teadlaste värske ühisuuring valgust kiiresti ja aeglaselt kasvavate kanatõugude erinevustele. Uuringus võrreldi eeskätt ärieesmärkidel kasvatatud kanade heaolu erinevaid näitajaid.
Autorid järeldavad uuringus, et ehkki kiiresti kasvavatele kanadele suurema liikumisruumi andmisel on oma head küljed, tasuks farmeritel eelistada hoopis aeglasemalt kasvavaid tõuge. Aeglasemalt kasvavad kanad on palju parema tervisega ja nende igapäevased kogemused on meeldivamad.
FAI juhtivteaduri Annie Rayneri sõnul eelistavad kanad saada meeldivaid kogemusi, näiteks mängida ja ümbrust uudistada. Need omakorda tekitavad kanades naudingut ja rõõmu, mis parandab seega linnu elukvaliteeti. Rayner lisab, et uuringu järgi ilmutavad aeglaselt kasvavad kanad taolisi kasulikke käitumismustreid sagedamini ning on ka üldiselt tervemad.
Rayneri hinnangul muudaks üleminek tavaliste kanade kasvatuselt aeglaselt sirguvate tõugude kasvatusele Euroopas igal nädalal toodetava 142 miljoni broilerkana elu tunduvalt paremaks.
Mitmed mittetulundusühingud ja mitu suurt toidutootjat on allkirjastanud Euroopa kanaleppena (ECC) tuntud ühiste kavatsuste protokolli. Äsjane uuring üritaski uurida selle kaht olulist lubadust: üleminekut aeglasemalt kasvavatele kanatõugudele ja kanade liikumisruumi suurendamist.
Täpsemalt hinnati uuringus mitmeid heaolu näitajaid nelja tüüpi kanafarmides. Farmid erinesid omavahel nii aedikutes elavate kanade arvu kui ka peetavate kanade tõu poolest. Kõige aeglasemalt kasvavasse tõugu kuuluvate kanade puhul arvestati 30 kilogrammi lindude kohta ruutmeetri jagu jalaruumi. Teise aeglaselt kasvavasse tõugu kuuluvaid kanu hoiti aedikutes, milles pidi ühe ruutmeetri kohta hakkama saama vastavalt 30 ja 34 kilogrammi jagu linde. Võrdluseks vaatlesid uurijad ka tavalisi kanu, keda hoiti tihedusega 34 kilogrammi jagu linde ruutmeetri kohta.
Selgus, et kanade suuremal hajutamisel oli kõige aeglasemalt kasvavate kanade heaolu pisut parem, kui teisel aeglaselt kasvaval tõul. Heaolu väljendus väiksemas suremuses, paremas kõnnakus ning vähemates nii-öelda praakkanades.
Kahe erineva tihedusega paigutatud aeglaselt kasvava kanatõu heaolu ei erinenud palju. Samas märkasid uurijad suuri erinevusi tavaliste tihedalt paigutatud kanade ning kõigi ülejäänud kolme farmi kanade vahel. Tavalised kanad oli põdurama tervisega ja neid suri rohkem. Samuti esines tavaliselt kanadel rohkem kannapõletikku ja pododermatiiti (jalahaigus – toim.) ning nende seas oli rohkem kanu, kes toidulauale ei sobinud. Lisaks ilmutasid tavalised kanad märke suuremast stressist: nad ronisid põhupallide otsa ja uudistasid ümbrust harvem ning mängisid vähem.
Norra loodusteaduste ülikooli bioteaduste osakonna teadurite Ruth Newberry ja Judit Vasi sõnul viitab uuring, et loomade heaolu uurimisel peaks senisest rohkem arvesse võtma loomade meeldivaid kogemusi. Näiteks ei mainitud mängulist käitumist veel hiljaaegu kanade uuringutes kordagi. Uurijate sõnul tasub kanafarmides ringi kõndides aga kasvõi korraks selja taha vaadata, et näha kanu enda kannul ringi hullamas. Eriti ilmutasid sellist mängulusti just aeglaselt kasvavad kanakarjad.
Uuring ilmus ajakirjas Scientific Reports. | Aeglasemalt kasvavad kanad on oma eluga rohkem rahul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enamik söömiseks kasvatatud broilerkanadest kuulub niinimetatud tavalistesse, kiiresti kasvavatesse tõugudesse. Nüüd heidab ettevõtte FAI, Bristoli Ülikooli ja Norra loodusteaduste ülikooli teadlaste värske ühisuuring valgust kiiresti ja aeglaselt kasvavate kanatõugude erinevustele. Uuringus võrreldi eeskätt ärieesmärkidel kasvatatud kanade heaolu erinevaid näitajaid.
Autorid järeldavad uuringus, et ehkki kiiresti kasvavatele kanadele suurema liikumisruumi andmisel on oma head küljed, tasuks farmeritel eelistada hoopis aeglasemalt kasvavaid tõuge. Aeglasemalt kasvavad kanad on palju parema tervisega ja nende igapäevased kogemused on meeldivamad.
FAI juhtivteaduri Annie Rayneri sõnul eelistavad kanad saada meeldivaid kogemusi, näiteks mängida ja ümbrust uudistada. Need omakorda tekitavad kanades naudingut ja rõõmu, mis parandab seega linnu elukvaliteeti. Rayner lisab, et uuringu järgi ilmutavad aeglaselt kasvavad kanad taolisi kasulikke käitumismustreid sagedamini ning on ka üldiselt tervemad.
Rayneri hinnangul muudaks üleminek tavaliste kanade kasvatuselt aeglaselt sirguvate tõugude kasvatusele Euroopas igal nädalal toodetava 142 miljoni broilerkana elu tunduvalt paremaks.
Mitmed mittetulundusühingud ja mitu suurt toidutootjat on allkirjastanud Euroopa kanaleppena (ECC) tuntud ühiste kavatsuste protokolli. Äsjane uuring üritaski uurida selle kaht olulist lubadust: üleminekut aeglasemalt kasvavatele kanatõugudele ja kanade liikumisruumi suurendamist.
Täpsemalt hinnati uuringus mitmeid heaolu näitajaid nelja tüüpi kanafarmides. Farmid erinesid omavahel nii aedikutes elavate kanade arvu kui ka peetavate kanade tõu poolest. Kõige aeglasemalt kasvavasse tõugu kuuluvate kanade puhul arvestati 30 kilogrammi lindude kohta ruutmeetri jagu jalaruumi. Teise aeglaselt kasvavasse tõugu kuuluvaid kanu hoiti aedikutes, milles pidi ühe ruutmeetri kohta hakkama saama vastavalt 30 ja 34 kilogrammi jagu linde. Võrdluseks vaatlesid uurijad ka tavalisi kanu, keda hoiti tihedusega 34 kilogrammi jagu linde ruutmeetri kohta.
Selgus, et kanade suuremal hajutamisel oli kõige aeglasemalt kasvavate kanade heaolu pisut parem, kui teisel aeglaselt kasvaval tõul. Heaolu väljendus väiksemas suremuses, paremas kõnnakus ning vähemates nii-öelda praakkanades.
Kahe erineva tihedusega paigutatud aeglaselt kasvava kanatõu heaolu ei erinenud palju. Samas märkasid uurijad suuri erinevusi tavaliste tihedalt paigutatud kanade ning kõigi ülejäänud kolme farmi kanade vahel. Tavalised kanad oli põdurama tervisega ja neid suri rohkem. Samuti esines tavaliselt kanadel rohkem kannapõletikku ja pododermatiiti (jalahaigus – toim.) ning nende seas oli rohkem kanu, kes toidulauale ei sobinud. Lisaks ilmutasid tavalised kanad märke suuremast stressist: nad ronisid põhupallide otsa ja uudistasid ümbrust harvem ning mängisid vähem.
Norra loodusteaduste ülikooli bioteaduste osakonna teadurite Ruth Newberry ja Judit Vasi sõnul viitab uuring, et loomade heaolu uurimisel peaks senisest rohkem arvesse võtma loomade meeldivaid kogemusi. Näiteks ei mainitud mängulist käitumist veel hiljaaegu kanade uuringutes kordagi. Uurijate sõnul tasub kanafarmides ringi kõndides aga kasvõi korraks selja taha vaadata, et näha kanu enda kannul ringi hullamas. Eriti ilmutasid sellist mängulusti just aeglaselt kasvavad kanakarjad.
Uuring ilmus ajakirjas Scientific Reports.
### Response:
Aeglasemalt kasvavad kanad on oma eluga rohkem rahul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PERH-i ülemarst-juhatuse liige professor Peep Talving põhjendas otsust asjaoluga, et Eesti on sisenemas koroonaviiruse teise lainesse ning viiruse leviku olukord on läinud viimasel ajal hullemaks.
Talving tõi esile, et möödunud nädalal oli Eesti oma enam kui 25 nakatunuga 100 000 kohta kahe nädala jooksul ülejäänud Euroopa jaoks juba "punases" ja uue laine kõrgharjal.
Seetõttu on haigla otsustanud, et nii statsionaarsele kui ka ambulatoorsele ravile saabuvad patsiendid peavad kandma kaitsemaski. Sama kohustus on ka kõigil haigla töötajatel ja koostööpartneritel.
Talvingu sõnul vähendab maski kandmine haiguse kandlust ühelt inimeselt teisele, kuid kui see siiski peaks juhtuma, on viiruse doos, mis teise inimese hingamisteedesse satub, oluliselt väiksem.
"Seega haigestuvad inimesed, kes on maski kandnud, väiksemas raskuses kui need, kes on ilma maskita," ütles Talving.
Lisaks on keelatud haigete külastamine. Kui inimene on kriitiliselt haige või suremas, teeb haigla lähedastele erandeid. Küll aga tuleb patsiendiga hoida distantsi ja kanda maski.
"Aga see võiks olla üks esindaja, mitte grupp esindajaid," rõhutas Talving.
Pakke võib haigetele jätkuvalt saata. | PERH kehtestas patsientide külastuskeelu ja maskikohustuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PERH-i ülemarst-juhatuse liige professor Peep Talving põhjendas otsust asjaoluga, et Eesti on sisenemas koroonaviiruse teise lainesse ning viiruse leviku olukord on läinud viimasel ajal hullemaks.
Talving tõi esile, et möödunud nädalal oli Eesti oma enam kui 25 nakatunuga 100 000 kohta kahe nädala jooksul ülejäänud Euroopa jaoks juba "punases" ja uue laine kõrgharjal.
Seetõttu on haigla otsustanud, et nii statsionaarsele kui ka ambulatoorsele ravile saabuvad patsiendid peavad kandma kaitsemaski. Sama kohustus on ka kõigil haigla töötajatel ja koostööpartneritel.
Talvingu sõnul vähendab maski kandmine haiguse kandlust ühelt inimeselt teisele, kuid kui see siiski peaks juhtuma, on viiruse doos, mis teise inimese hingamisteedesse satub, oluliselt väiksem.
"Seega haigestuvad inimesed, kes on maski kandnud, väiksemas raskuses kui need, kes on ilma maskita," ütles Talving.
Lisaks on keelatud haigete külastamine. Kui inimene on kriitiliselt haige või suremas, teeb haigla lähedastele erandeid. Küll aga tuleb patsiendiga hoida distantsi ja kanda maski.
"Aga see võiks olla üks esindaja, mitte grupp esindajaid," rõhutas Talving.
Pakke võib haigetele jätkuvalt saata.
### Response:
PERH kehtestas patsientide külastuskeelu ja maskikohustuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 32-aastane Maciel jäi itaallastele silma talvel peetud euromängudes, kus Milano kohtus veerandfinaalis brasiillase koduklubi Saaremaa Võrkpalliklubiga. Varasemalt oli diagonaalründaja teeninud leiba Brasiilias, Egiptuses, Prantsusmaal, Eestis (Tallinna Tehnikaülikool), Tšehhis, Araabia Ühendemiraatides, Indoneesias ja Itaalia madalamas liigas, ent nii suure klubi huviorbiiti sattus ta esmakordselt, kirjutab Võrkpall24.ee.
"Kahjuks ei antud mulle pandeemia tõttu tööviisat ja ma ei saa uuel hooajal Itaalias mängida. Suur tänu, Milano klubi, et üritasite mind paberite ajamisel aidata ja uskusite minusse! Nüüd on aeg rasket tööd jätkata ja uuteks väljakutseteks end valmis seada," kirjutas Maciel eile sotsiaalmeedias.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Daniel Maciel jäi koroonakriisi tõttu unistuste lepingust ilma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
32-aastane Maciel jäi itaallastele silma talvel peetud euromängudes, kus Milano kohtus veerandfinaalis brasiillase koduklubi Saaremaa Võrkpalliklubiga. Varasemalt oli diagonaalründaja teeninud leiba Brasiilias, Egiptuses, Prantsusmaal, Eestis (Tallinna Tehnikaülikool), Tšehhis, Araabia Ühendemiraatides, Indoneesias ja Itaalia madalamas liigas, ent nii suure klubi huviorbiiti sattus ta esmakordselt, kirjutab Võrkpall24.ee.
"Kahjuks ei antud mulle pandeemia tõttu tööviisat ja ma ei saa uuel hooajal Itaalias mängida. Suur tänu, Milano klubi, et üritasite mind paberite ajamisel aidata ja uskusite minusse! Nüüd on aeg rasket tööd jätkata ja uuteks väljakutseteks end valmis seada," kirjutas Maciel eile sotsiaalmeedias.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.
### Response:
Daniel Maciel jäi koroonakriisi tõttu unistuste lepingust ilma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näituse keskmes on Shezad Dawoodi uue, "Leviaatani" sarja kuuluva virtuaalreaalsusfilmi maailma esilinastus. "Leviaatan" on esmakordselt 2017. aastal esitletud mitmeaastane, osaliselt juba valminud ja osaliselt valmimisjärgus projekt, mis keskendub inimtegevuse ja kliimamuutuste seostele. See hõlmab 10-osalist filmitsüklit, virtuaalreaalsustriloogiat, skulptuure, maale, mahukat publikuprogrammi ja tsükli taustaks olevat uurimistöö-arhiivi. Ulatusliku multimeedia projekti Tallinna jõudmise lähtepunktiks oli paari aasta tagune sobivate võttekohtade otsing Dawoodi uue filmi jaoks.
Rahvusvaheliselt tuntud kunstniku inspiratsiooniks sai Paljassaare poolsaar, mis käivitas näituseks vormunud aastapikkuse tiheda koostöö Eesti teadlaste ja kunstnikega. "Leviaatani" sarja Paljassaare-peatükk keskendub poolsaare ökoloogilisele, poliitilisele ja ajaloolisele kontekstile.
Näitusel esilinastuv virtuaalreaalsuse kogemus "Terraarium" (2020) viib vaataja 300 aasta kaugusele tulevikku, mil kliimamuutuste tulemusena on 90% planeedi pinnast kaetud veega ning Suurbritannia rannik avaneb meretsi otse Eesti läänerannikule. Virtuaalreaalsusliidese abil tuleviku-Läänemere ökosüsteemi läbides kohtub vaataja organismidega, mis on ellu jäänud või geneetiliste mutatsioonide abil kohanenud uute keskkonnatingimustega. Spetsiaalselt Kai näituse jaoks valminud VR-filmi saab korraga kogeda üks inimene, teistel on samal ajal võimalik jälgida virtuaalseiklust suurelt ekraanilt.
Näitusel on väljas ka Dawoodi uus, pimedas helendav pronksist korallskulptuur, mis asub dialoogi bioloogilise mitmekesisuse spetsialisti Dr Kai Künnis-Berese makrovisuaalidega Läänemere mikroplanktonist ning kunstnik Triin Loosaare Põhja-Tallinna randadest korjatud objektidega.
Näituse heliks on 1956.–1958. aastal prantsuse helilooja Olivier Messiaeni loodud ja lindudele pühendatud "Lindude kataloog". Mängijalt ülimat virtuoossust ja linnulaulu tundmist nõudev teos kõlab näitusel eesti pianisti Peep Lassmanni esituses. 13-osalisest tsüklist saab Kais kuulda kolme klaveripala, mis on pühendatud vastavalt nõmmelõokesele, välja-väikelõokesele ja must-kivitäksile. Teoste helipilt loob seose linnuvaatlusparadiisina tuntud Paljassaare poolsaarega.
Dawood lõi koos disainer Kärt Ojavee ning tema tudengite Katarina Kruusi ja Ann Müürsepaga 1915. aastast pärineva ajaloolise foto põhjal näitusele kaks suuremahulist tekstiiliteost, mis kujutavad Paljassaarel asuvat suurtükikahurväe hoonet. Tekstiilide värvimisel on rakendatud uudset autoritehnikat ning kasutatud erinevaid vetikaid nagu põisadru ja agarik. Veel esitleb Ojavee näitusel ulatuslikku seeriat eksperimentaalsetest materjalidest valmistatud tööriistu ja objekte, mida võiksid kasutada kujuteldavad tulevikukogukonnad.
Kai kinos käivitub näituse perioodiks Kliimakino, kus linastuvad Shezad Dawoodi "Leviaatani" sarja kuuluvad filmid "Ben" (2017), "Yasmine" (2017), "Arturo" (2017), "Jamila" (2018) ja "Ismael" (2018). Näitusega kaasneb temaatiliste jalutuskäikude, tuuride, linnuvaatluste ja erilinastustega publikuprogramm, millega saab peatselt tutvuda Kai kodulehel.
Näitusel osalevad: Shezad Dawood ja Kärt Ojavee, Joonas Plaan, Peep Lassmann, ecoLogicStudio, Robert Treufeldt, Kai Künnis-Beres, Sten Lassmann, Lennart Lennuk, Graham Fitkin, Triin Loosaar, Annika Kaldoja, Katarina Kruus, Ann Müürsepp. Kuraatorid on Inês Geraldes Cardoso, Karin Laansoo ja Triin Metsla
Näitus on avatud 19. septembrist kuni 8. novembrini. | Kai kunstikeskuses näeb 300 aastat tulevikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näituse keskmes on Shezad Dawoodi uue, "Leviaatani" sarja kuuluva virtuaalreaalsusfilmi maailma esilinastus. "Leviaatan" on esmakordselt 2017. aastal esitletud mitmeaastane, osaliselt juba valminud ja osaliselt valmimisjärgus projekt, mis keskendub inimtegevuse ja kliimamuutuste seostele. See hõlmab 10-osalist filmitsüklit, virtuaalreaalsustriloogiat, skulptuure, maale, mahukat publikuprogrammi ja tsükli taustaks olevat uurimistöö-arhiivi. Ulatusliku multimeedia projekti Tallinna jõudmise lähtepunktiks oli paari aasta tagune sobivate võttekohtade otsing Dawoodi uue filmi jaoks.
Rahvusvaheliselt tuntud kunstniku inspiratsiooniks sai Paljassaare poolsaar, mis käivitas näituseks vormunud aastapikkuse tiheda koostöö Eesti teadlaste ja kunstnikega. "Leviaatani" sarja Paljassaare-peatükk keskendub poolsaare ökoloogilisele, poliitilisele ja ajaloolisele kontekstile.
Näitusel esilinastuv virtuaalreaalsuse kogemus "Terraarium" (2020) viib vaataja 300 aasta kaugusele tulevikku, mil kliimamuutuste tulemusena on 90% planeedi pinnast kaetud veega ning Suurbritannia rannik avaneb meretsi otse Eesti läänerannikule. Virtuaalreaalsusliidese abil tuleviku-Läänemere ökosüsteemi läbides kohtub vaataja organismidega, mis on ellu jäänud või geneetiliste mutatsioonide abil kohanenud uute keskkonnatingimustega. Spetsiaalselt Kai näituse jaoks valminud VR-filmi saab korraga kogeda üks inimene, teistel on samal ajal võimalik jälgida virtuaalseiklust suurelt ekraanilt.
Näitusel on väljas ka Dawoodi uus, pimedas helendav pronksist korallskulptuur, mis asub dialoogi bioloogilise mitmekesisuse spetsialisti Dr Kai Künnis-Berese makrovisuaalidega Läänemere mikroplanktonist ning kunstnik Triin Loosaare Põhja-Tallinna randadest korjatud objektidega.
Näituse heliks on 1956.–1958. aastal prantsuse helilooja Olivier Messiaeni loodud ja lindudele pühendatud "Lindude kataloog". Mängijalt ülimat virtuoossust ja linnulaulu tundmist nõudev teos kõlab näitusel eesti pianisti Peep Lassmanni esituses. 13-osalisest tsüklist saab Kais kuulda kolme klaveripala, mis on pühendatud vastavalt nõmmelõokesele, välja-väikelõokesele ja must-kivitäksile. Teoste helipilt loob seose linnuvaatlusparadiisina tuntud Paljassaare poolsaarega.
Dawood lõi koos disainer Kärt Ojavee ning tema tudengite Katarina Kruusi ja Ann Müürsepaga 1915. aastast pärineva ajaloolise foto põhjal näitusele kaks suuremahulist tekstiiliteost, mis kujutavad Paljassaarel asuvat suurtükikahurväe hoonet. Tekstiilide värvimisel on rakendatud uudset autoritehnikat ning kasutatud erinevaid vetikaid nagu põisadru ja agarik. Veel esitleb Ojavee näitusel ulatuslikku seeriat eksperimentaalsetest materjalidest valmistatud tööriistu ja objekte, mida võiksid kasutada kujuteldavad tulevikukogukonnad.
Kai kinos käivitub näituse perioodiks Kliimakino, kus linastuvad Shezad Dawoodi "Leviaatani" sarja kuuluvad filmid "Ben" (2017), "Yasmine" (2017), "Arturo" (2017), "Jamila" (2018) ja "Ismael" (2018). Näitusega kaasneb temaatiliste jalutuskäikude, tuuride, linnuvaatluste ja erilinastustega publikuprogramm, millega saab peatselt tutvuda Kai kodulehel.
Näitusel osalevad: Shezad Dawood ja Kärt Ojavee, Joonas Plaan, Peep Lassmann, ecoLogicStudio, Robert Treufeldt, Kai Künnis-Beres, Sten Lassmann, Lennart Lennuk, Graham Fitkin, Triin Loosaar, Annika Kaldoja, Katarina Kruus, Ann Müürsepp. Kuraatorid on Inês Geraldes Cardoso, Karin Laansoo ja Triin Metsla
Näitus on avatud 19. septembrist kuni 8. novembrini.
### Response:
Kai kunstikeskuses näeb 300 aastat tulevikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 20-aastane Glinka pidi avaringis tunnistama endast kolm aastat vanema sakslase Benedikt Henningi (ATP -) 7:5, 6:4 paremust. Henning langes küll algselt kvalifikatsiooni otsustavas ringis konkurentsist välja, kuid pääses siiski õnneliku kaotajana põhitabelisse.
Henningile on see karjääri esimene võit ITF-i turniiride põhitabelis.
Glinka servis viis ässa ja tegi sama palju topeltvigu, Henning sai kirja kolm ässa ja ühe topeltvea. Glinkal õnnestus neljast murdepallist ära kasutada kaks, Henning realiseeris seitsmest murdevõimalusest neli. Mängitud punktidest võitis Henning 71 ja Glinka 55.
Glinka osaleb koos Karl Kiur Saarega ka paarismängus, kus nad alistasid avaringis 6:3, 6:2 venelased Boriss Pokotilovi ja Aleksandr Ševtšenko ja jõudsid veerandfinaali. | Glinka langes Tuneesias avaringis konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
20-aastane Glinka pidi avaringis tunnistama endast kolm aastat vanema sakslase Benedikt Henningi (ATP -) 7:5, 6:4 paremust. Henning langes küll algselt kvalifikatsiooni otsustavas ringis konkurentsist välja, kuid pääses siiski õnneliku kaotajana põhitabelisse.
Henningile on see karjääri esimene võit ITF-i turniiride põhitabelis.
Glinka servis viis ässa ja tegi sama palju topeltvigu, Henning sai kirja kolm ässa ja ühe topeltvea. Glinkal õnnestus neljast murdepallist ära kasutada kaks, Henning realiseeris seitsmest murdevõimalusest neli. Mängitud punktidest võitis Henning 71 ja Glinka 55.
Glinka osaleb koos Karl Kiur Saarega ka paarismängus, kus nad alistasid avaringis 6:3, 6:2 venelased Boriss Pokotilovi ja Aleksandr Ševtšenko ja jõudsid veerandfinaali.
### Response:
Glinka langes Tuneesias avaringis konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma arvan, et rahapesu teemal Eestis peab igal hetkel ja ajal nii täna kui homme valitsema nulltolerants. Selle teemaga mitte tegelemisel võivad olla väga tõsised ohud majanusele, aga ka julgeolekule," rääkis Ratas. "Eesti kaudu võimaliku musta raha pesemist võidakse kasutada meie huvide ründamiseks ja selle kaudu saadud vahendeid võidakse kasutada kuritegevuses, näiteks terrorismi rahastamiseks," lisas Ratas.
Ta meenutas, et eelmise koalitsiooni ajal, kui olid laua taga ka sotsid, oli arutelu valitsuses, et Eesti peaks esindama oma huvisid USA-s ja kas on mõeldav vastava kokkuleppe sõlmimiseks. "Uus koalitsioon on otsustanud 26. märtsil lepingu projekt heaks kiita, samas toona ei olnud veel teada, kellega leping sõlmitakse. See ülesanne jäi rahandusministeeriumile ja eesmärk oli võimalike trahvisummade saamiseks Eesti riigieelarvesse," ütles Ratas.
Mis puudutab hinda, milleks on kolm miljonit eurot, siis see on Ratase sõnul õigusabi turul tavapärane pakkumine.
Ratas kinnitas, et leping USA bürooga lõpetatakse koheselt siis, kui seda enam ei täideta, ükskõik kumma osapoole poolt. "Võimalikku huvide konflikti saame hinnata kahte aspekti arvestades: esiteks advokaadibüroo enda kinnitus, et neil pole huvide konflikti. Teine aspekt on see, mida ütleb rahandusminister, kes on öelnud, et pole huvide konflikti," ütles Ratas, lisades, et kindlasti on Eestile vaja partnerit, kes esindaks Eesti huve USA-s, kus on kohtusüsteem väga keeruline.
Ratas meenutas, et aastatel 2008-2015, kui võimul oli Reformierakond, pole valitsuses arutatud ühtegi korda rahapesu teemat. Mis puudutab aga USA senati luureraportit, siis Ratase sõnul kinnitab see, et Freeh´l on mitmesuguseid kohtumisi olnud. Samas ei leia sellest raportist kinnitust väitele, et Freeh oleks praeguses asjas huvide konflikti.
"Freeh on hinnanud, et tema senine tegevus advokaadina ei too kaasa huvide konflikti," kordas Ratas üle. Mis puudutab välisluureameti ja välisministeeriumi sama teema raames koostatud hinnanguid, siis Ratase sõnul on need hinnangud sisult vastukäivad. "Välisministeerium soovitas valida kahe esimese büroo vahel, kes on aga öelnud, et nad ei tee kaasuses omapoolset pakkumust tuginedes huvide konfliktile," lisas Ratas.
Peaministri sõnul pole praegu võimalik kõrvalt hinnata huvide konflikti kuidagi teistmoodi, kui lähtuda advokaadibüroo oma hinnangust. "See Freeh teema, mis on rahapesukaasuses üles tulnud, siis Jürgen Ligi on fookuse väga oskuslikult lükanud teisejärgulisele teemale. Oluline on see, kuidas Eesti täidab oma hoolsuskohustust rahapesu vastases võitluses," lisas Ratas. | Ratas: Freeh huvide konflikti pole tõestatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma arvan, et rahapesu teemal Eestis peab igal hetkel ja ajal nii täna kui homme valitsema nulltolerants. Selle teemaga mitte tegelemisel võivad olla väga tõsised ohud majanusele, aga ka julgeolekule," rääkis Ratas. "Eesti kaudu võimaliku musta raha pesemist võidakse kasutada meie huvide ründamiseks ja selle kaudu saadud vahendeid võidakse kasutada kuritegevuses, näiteks terrorismi rahastamiseks," lisas Ratas.
Ta meenutas, et eelmise koalitsiooni ajal, kui olid laua taga ka sotsid, oli arutelu valitsuses, et Eesti peaks esindama oma huvisid USA-s ja kas on mõeldav vastava kokkuleppe sõlmimiseks. "Uus koalitsioon on otsustanud 26. märtsil lepingu projekt heaks kiita, samas toona ei olnud veel teada, kellega leping sõlmitakse. See ülesanne jäi rahandusministeeriumile ja eesmärk oli võimalike trahvisummade saamiseks Eesti riigieelarvesse," ütles Ratas.
Mis puudutab hinda, milleks on kolm miljonit eurot, siis see on Ratase sõnul õigusabi turul tavapärane pakkumine.
Ratas kinnitas, et leping USA bürooga lõpetatakse koheselt siis, kui seda enam ei täideta, ükskõik kumma osapoole poolt. "Võimalikku huvide konflikti saame hinnata kahte aspekti arvestades: esiteks advokaadibüroo enda kinnitus, et neil pole huvide konflikti. Teine aspekt on see, mida ütleb rahandusminister, kes on öelnud, et pole huvide konflikti," ütles Ratas, lisades, et kindlasti on Eestile vaja partnerit, kes esindaks Eesti huve USA-s, kus on kohtusüsteem väga keeruline.
Ratas meenutas, et aastatel 2008-2015, kui võimul oli Reformierakond, pole valitsuses arutatud ühtegi korda rahapesu teemat. Mis puudutab aga USA senati luureraportit, siis Ratase sõnul kinnitab see, et Freeh´l on mitmesuguseid kohtumisi olnud. Samas ei leia sellest raportist kinnitust väitele, et Freeh oleks praeguses asjas huvide konflikti.
"Freeh on hinnanud, et tema senine tegevus advokaadina ei too kaasa huvide konflikti," kordas Ratas üle. Mis puudutab välisluureameti ja välisministeeriumi sama teema raames koostatud hinnanguid, siis Ratase sõnul on need hinnangud sisult vastukäivad. "Välisministeerium soovitas valida kahe esimese büroo vahel, kes on aga öelnud, et nad ei tee kaasuses omapoolset pakkumust tuginedes huvide konfliktile," lisas Ratas.
Peaministri sõnul pole praegu võimalik kõrvalt hinnata huvide konflikti kuidagi teistmoodi, kui lähtuda advokaadibüroo oma hinnangust. "See Freeh teema, mis on rahapesukaasuses üles tulnud, siis Jürgen Ligi on fookuse väga oskuslikult lükanud teisejärgulisele teemale. Oluline on see, kuidas Eesti täidab oma hoolsuskohustust rahapesu vastases võitluses," lisas Ratas.
### Response:
Ratas: Freeh huvide konflikti pole tõestatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Visiidi käigus kohtub Macron Leedu presidendi Gitanas Nauseda ning Läti riigipea Egils Levitsi ja Läti peaministri Krisjanis Karinšiga, teatas Prantsuse presidendi pressiteenistus.
Macroni visiit tuleb ajal, kui regioonis on tõusnud pinged seoses Valgevenes vallandunud protestidega ning Valgevene väidetega, et Leedu rikkus rahvusvahelist õigust, kui tunnustas 10. septembril Valgevene juhina opositsiooniliidrit Svjatlana Tsihhanovskajat. Samuti pingestavad lääneriikide ja Venemaa suhteid Vene opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi mürgitamine.
Saksamaa ja Prantsusmaa kutsusid sel nädalal Venemaad selgitama, mis juhtus Kremli Navalnõiga, kellel Berliini haiglas tuvastati mürgitus Vene keemiarelvaga Novitšok. Sama aine olemasolu Navalnõi organismis kinnitasid Saksamaa järel ka Rootsi ja Prantsuse sõltumatud laborid.
"President Macroni visiit Eestisse toimus 2017. aastal. Toona ta teisi Balti riike ei külastanud ning teeb seda nüüd," märkis välisministeeriumi pressiesindaja ERR-i küsimusel peale, miks Prantsusmaa riigipea Eestisse ei tule. | Macron külastab Leedut ja Lätit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Visiidi käigus kohtub Macron Leedu presidendi Gitanas Nauseda ning Läti riigipea Egils Levitsi ja Läti peaministri Krisjanis Karinšiga, teatas Prantsuse presidendi pressiteenistus.
Macroni visiit tuleb ajal, kui regioonis on tõusnud pinged seoses Valgevenes vallandunud protestidega ning Valgevene väidetega, et Leedu rikkus rahvusvahelist õigust, kui tunnustas 10. septembril Valgevene juhina opositsiooniliidrit Svjatlana Tsihhanovskajat. Samuti pingestavad lääneriikide ja Venemaa suhteid Vene opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi mürgitamine.
Saksamaa ja Prantsusmaa kutsusid sel nädalal Venemaad selgitama, mis juhtus Kremli Navalnõiga, kellel Berliini haiglas tuvastati mürgitus Vene keemiarelvaga Novitšok. Sama aine olemasolu Navalnõi organismis kinnitasid Saksamaa järel ka Rootsi ja Prantsuse sõltumatud laborid.
"President Macroni visiit Eestisse toimus 2017. aastal. Toona ta teisi Balti riike ei külastanud ning teeb seda nüüd," märkis välisministeeriumi pressiesindaja ERR-i küsimusel peale, miks Prantsusmaa riigipea Eestisse ei tule.
### Response:
Macron külastab Leedut ja Lätit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaringis vaba olnud Djokovic alistas teises ringis veidi alla pooleteise tunni kestnud matšis 6:3, 6:2 itaallase Salvatore Caruso (ATP 87.).
See on Djokovici karjääri 51. võit Rooma liivaväljakuil, vaid neljal turniiril on ta rohkem võite saanud – nii Austraalia kui USA lahtistel on serblane võitnud 75, Wimbledonis 72 ja Prantsusmaa lahtistel 68 turniiri.
Djokovici jaoks lõppes tänavune US Open ootamatult juba neljandas ringis, kus ta oli kohtumises hispaanlase Pablo Carreno Busta vastu avasetis 5:6 kaotusseisus, kui lõi geimi lõppedes palli hooletult pallipoisi suunas, aga tabas hoopis joonekohtunikku kõri piirkonda.
Djokovic otsustati pärast pukikohtunik Aurelie Tourte'i, turniiri peakohtuniku Soeren Friemeli ja inspektor Andreas Egli nõupidamist slämmiturniirilt eemaldada. Serblane ei ilmunud matši järel pressikonverentsile ning palus vabandust sotsiaalmeedia vahendusel.
"Loomulikult oli šokk US Open niimoodi lõpetada," rääkis Djokovic Rooma turniiri eel pressikonverentsil. "Loomulikult oleks see minu karjääris võinud juhtuda palju varem, see oleks võinud juhtuda paljude mängijatega."
"Oli ebaõnn, et pall tabas joonekohtunikku. Palju spekuleeriti, kas see [Djokovici diskvalifitseerimine] oli õigustatud. Leppisin sellega ja olen edasi liikunud. Ma ei saa lubada ega garanteerida, et ma ei tee oma elu jooksul veel midagi sellist. Mõistagi annan endast parima, aga elus on kõik võimalik," rääkis serblane.
Roomas on võistlustules ka maailma teine reket Rafael Nadal, kes jättis koroonaviiruse kartuses tänavused USA lahtised vahele. | Väljakule naasnud Djokovic alustas liivahooaega kindla võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaringis vaba olnud Djokovic alistas teises ringis veidi alla pooleteise tunni kestnud matšis 6:3, 6:2 itaallase Salvatore Caruso (ATP 87.).
See on Djokovici karjääri 51. võit Rooma liivaväljakuil, vaid neljal turniiril on ta rohkem võite saanud – nii Austraalia kui USA lahtistel on serblane võitnud 75, Wimbledonis 72 ja Prantsusmaa lahtistel 68 turniiri.
Djokovici jaoks lõppes tänavune US Open ootamatult juba neljandas ringis, kus ta oli kohtumises hispaanlase Pablo Carreno Busta vastu avasetis 5:6 kaotusseisus, kui lõi geimi lõppedes palli hooletult pallipoisi suunas, aga tabas hoopis joonekohtunikku kõri piirkonda.
Djokovic otsustati pärast pukikohtunik Aurelie Tourte'i, turniiri peakohtuniku Soeren Friemeli ja inspektor Andreas Egli nõupidamist slämmiturniirilt eemaldada. Serblane ei ilmunud matši järel pressikonverentsile ning palus vabandust sotsiaalmeedia vahendusel.
"Loomulikult oli šokk US Open niimoodi lõpetada," rääkis Djokovic Rooma turniiri eel pressikonverentsil. "Loomulikult oleks see minu karjääris võinud juhtuda palju varem, see oleks võinud juhtuda paljude mängijatega."
"Oli ebaõnn, et pall tabas joonekohtunikku. Palju spekuleeriti, kas see [Djokovici diskvalifitseerimine] oli õigustatud. Leppisin sellega ja olen edasi liikunud. Ma ei saa lubada ega garanteerida, et ma ei tee oma elu jooksul veel midagi sellist. Mõistagi annan endast parima, aga elus on kõik võimalik," rääkis serblane.
Roomas on võistlustules ka maailma teine reket Rafael Nadal, kes jättis koroonaviiruse kartuses tänavused USA lahtised vahele.
### Response:
Väljakule naasnud Djokovic alustas liivahooaega kindla võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laas võitis 106,4 km pikkuse etapi lõpuspurdiga. "Lõpuks see juhtus!" rõõmustas Laas sotsiaalmeedias. "Esimene võit Bora-Hansgrohe särgis!"
Sama ajaga lõpetas veel neli meest: teise koha sai uusmeremaalane Shane Archbold (Deceuninck-QuickStep), kolmas oli belglane Sean De Bie (Bingoal-Wallonie Bruxelles), neljas austraallane Jay McCarthy (Bora-Hansgrohe) ja viies prantslane Rudy Barbier (Israel Start-Up Nation).
"Lõpp oli väga stressirohke. Viimased 15 kilomeetrit olid stressirohked, aga olin koos meeskonnaga esiotsas," kirjeldas Laas kohapeal antud kommentaarides sõidu otsustavaid hetki. "Viimane kilomeeter oli täis äraminekukatseid, aga olime heal positsioonil ja suutsime kõikidele reageerida. Teadsime, et viimasesse kurvi peab jõudma esiviisikusse, et head tulemust saada. Viimased 200 meetrit ootasime, poisid hoidsid mind heal kohal ja pidin lihtsalt õigel hetkel spurtima."
Peagrupp kaotas kahe sekundiga. Peagrupi viimastena finišeerisid ka Israel Start-Up Nationi eestlased Norman Vahtra ja Mihkel Räim, kes said kirja vastavalt 87. ja 88. koha.
Laas on praegu ka üldliider, edestades Archboldi kahe, De Bie'd nelja ja McCarthyt kuue sekundiga.
Avapäeval on aga lisaks grupisõidule veel kavas ka 7,1 km pikkune eraldistardist sõit.
Velotuur lõpeb laupäeval. | Martin Laas teenis Saksamaa tippklubi särgis esimese võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laas võitis 106,4 km pikkuse etapi lõpuspurdiga. "Lõpuks see juhtus!" rõõmustas Laas sotsiaalmeedias. "Esimene võit Bora-Hansgrohe särgis!"
Sama ajaga lõpetas veel neli meest: teise koha sai uusmeremaalane Shane Archbold (Deceuninck-QuickStep), kolmas oli belglane Sean De Bie (Bingoal-Wallonie Bruxelles), neljas austraallane Jay McCarthy (Bora-Hansgrohe) ja viies prantslane Rudy Barbier (Israel Start-Up Nation).
"Lõpp oli väga stressirohke. Viimased 15 kilomeetrit olid stressirohked, aga olin koos meeskonnaga esiotsas," kirjeldas Laas kohapeal antud kommentaarides sõidu otsustavaid hetki. "Viimane kilomeeter oli täis äraminekukatseid, aga olime heal positsioonil ja suutsime kõikidele reageerida. Teadsime, et viimasesse kurvi peab jõudma esiviisikusse, et head tulemust saada. Viimased 200 meetrit ootasime, poisid hoidsid mind heal kohal ja pidin lihtsalt õigel hetkel spurtima."
Peagrupp kaotas kahe sekundiga. Peagrupi viimastena finišeerisid ka Israel Start-Up Nationi eestlased Norman Vahtra ja Mihkel Räim, kes said kirja vastavalt 87. ja 88. koha.
Laas on praegu ka üldliider, edestades Archboldi kahe, De Bie'd nelja ja McCarthyt kuue sekundiga.
Avapäeval on aga lisaks grupisõidule veel kavas ka 7,1 km pikkune eraldistardist sõit.
Velotuur lõpeb laupäeval.
### Response:
Martin Laas teenis Saksamaa tippklubi särgis esimese võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Augustis veetsid eestlased telerite ees 2 tundi ja 57 minut ning mitte-eestlased 3 tundi ja 16 minutit päevas. ETV osakaal televaatamisele pühendatud ajast augustis on viimase kümne aasta kõrgeim, telemõõdiku kasutuselevõtu jooksul on ETV osakaal augustis olnud kõrgem vaid olümpiasuvedel 2004. aastal (Ateena OM) ja 2008. aastal (Pekingi OM).
Kõige vaadatum saade augustis oli "Aktuaalne kaamera", mida reaalajas vaatas iga päev keskmiselt 158 000 inimest ja koos järelvaatamisega 171 000 inimest. Sarisaadetest võitsid augustis, ja suvel tervikuna, vaatajaid juurde nii "Eesti mäng" kui ka "Ringvaade suvel" – telemängu vaatas augustis otse või järele keskmiselt 154 000 inimest, suvist magasini 152 000 inimest. Mõlemad saated kasvatasid vaatajaid möödunud augustiga võrreldes märgatavalt, "Ringvaade suvel" ületas aasta varasemat tulemust lausa 32%.
Augusti enimvaadatud saadete hulka jõudsid ka mitmed sündmussaated nagu Tallinna Olümpiaregati 40. aastapäeva puhul toimunud ülekanded, heategevuslik Pardiralli, presidendi vastuvõtt roosiajas jt. Erakanalite programmist jõudis 20 enimvaadatud saate hulka augustis ainsana Kanal 2 "Kuldvillak" (86 000 vaatajat). TV3 menukaim saade augustis oli "Suur lotokolmapäev – Rooside sõda" (55 000 vaatajat). ETV2 augusti populaarseimaiks saateks kujunes Andrus Kivirähki sünnipäevaintervjuu (59 000 vaatajat).
August oli silmapaistev ka ERR-i venekeelsele telekanalile ETV+. Teleprogrammi nädalane vaatajaskond kasvas 2019. aasta augustiga võrreldes ligi 20%. Telekanali vaadatuim saade oli augustis venekeelne "Aktuaalne kaamera", sellele järgnes krimisari "Jälg". | August oli ETV jaoks rekordiline telekuu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Augustis veetsid eestlased telerite ees 2 tundi ja 57 minut ning mitte-eestlased 3 tundi ja 16 minutit päevas. ETV osakaal televaatamisele pühendatud ajast augustis on viimase kümne aasta kõrgeim, telemõõdiku kasutuselevõtu jooksul on ETV osakaal augustis olnud kõrgem vaid olümpiasuvedel 2004. aastal (Ateena OM) ja 2008. aastal (Pekingi OM).
Kõige vaadatum saade augustis oli "Aktuaalne kaamera", mida reaalajas vaatas iga päev keskmiselt 158 000 inimest ja koos järelvaatamisega 171 000 inimest. Sarisaadetest võitsid augustis, ja suvel tervikuna, vaatajaid juurde nii "Eesti mäng" kui ka "Ringvaade suvel" – telemängu vaatas augustis otse või järele keskmiselt 154 000 inimest, suvist magasini 152 000 inimest. Mõlemad saated kasvatasid vaatajaid möödunud augustiga võrreldes märgatavalt, "Ringvaade suvel" ületas aasta varasemat tulemust lausa 32%.
Augusti enimvaadatud saadete hulka jõudsid ka mitmed sündmussaated nagu Tallinna Olümpiaregati 40. aastapäeva puhul toimunud ülekanded, heategevuslik Pardiralli, presidendi vastuvõtt roosiajas jt. Erakanalite programmist jõudis 20 enimvaadatud saate hulka augustis ainsana Kanal 2 "Kuldvillak" (86 000 vaatajat). TV3 menukaim saade augustis oli "Suur lotokolmapäev – Rooside sõda" (55 000 vaatajat). ETV2 augusti populaarseimaiks saateks kujunes Andrus Kivirähki sünnipäevaintervjuu (59 000 vaatajat).
August oli silmapaistev ka ERR-i venekeelsele telekanalile ETV+. Teleprogrammi nädalane vaatajaskond kasvas 2019. aasta augustiga võrreldes ligi 20%. Telekanali vaadatuim saade oli augustis venekeelne "Aktuaalne kaamera", sellele järgnes krimisari "Jälg".
### Response:
August oli ETV jaoks rekordiline telekuu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lehe andmeil pakkus Saksa rahandusminister Olaf Scholz algul suuliselt ja hiljem ka kirjalikult tehtud ettepanekus oma USA kolleegile Steven Mnuchinile võimalust, et Saksamaa rahastab kahe spetsiaalselt veeldatud maagaasi vastuvõtmiseks sobiva sadamaterminali ehitamist. Die Zeiti andmeil soovivad USA gaasiettevõtted kasutada Saksamaa Brunsbütteli ja Wilhelmshaveni sadamaid oma gaasi Euroopasse toomiseks.
Saksa valitsuse pakkumises, mis saabus Washingtoni 7. augustil, lubatakse terminalide ehitusele "massiivset avaliku toetuse tõusu", eraldades selleks üks miljard eurot.
Vastutasuks miljardisele investeeringule ootab Saksamaa valitsus USA-lt kaugeleulatuvaid järeleandmisi, märgib leht. "Selle eest lubavad Ühendriigid Nord Stream 2 takistusteta valmisehitamist ja opereerimist," öedakse Berliini pakkumises. "Olemasolevaid õiguslikke võimalusi sanktsioonide kehtestamiseks ei kasutata," lisati samas.
USA ähvardas tänavu juulis karistada ettevõtteid, mis osalevad Nord Stream 2 ehitamises. USA sanktsioonid hakkasid muuhulgas ähvardama ka Sassnitzi sadamat ja selle juhti.
Ehkki paljud Nord Streami gaasitoru rajamise kriitikud näevad selles ohtu Euroopa energeetilisele sõltumatusele ning sellele, et Venemaa saab tugeva hoova Saksamaa ja kogu Euroopa poliitika mõjutamiseks, märgib Die Zeit, et üks USA vastuseisu põhjus projektile on ka soov müüa Euroopas oma veeldatud maagaasi, see aga nõuab sobilike gaasiterminalide olemasolu.
Euroopa Liidu riikide liidrid arutavad Nord Streami küsimust ka oma kokkusaamisel Brüsselis, kus 24. ja 25. septembril toimub Euroopa Ülemkogu, märgib Die Zeit. Pärast Vene opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi mürgitamist on järsult kasvanud erinevate poliitiliste jõudude ülekutsed nii Saksamaal kui mujal Euroopas peatada Nord Stream 2 ehitus. Venemaalt läbi Läänemere otse Saksamaale kulgevast torujuhtmest on ehitada veel pisut üle saja kilomeetri. | Meedia: Saksa valitsus pakkus USA-le Nord Streami päästmise eest miljardit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lehe andmeil pakkus Saksa rahandusminister Olaf Scholz algul suuliselt ja hiljem ka kirjalikult tehtud ettepanekus oma USA kolleegile Steven Mnuchinile võimalust, et Saksamaa rahastab kahe spetsiaalselt veeldatud maagaasi vastuvõtmiseks sobiva sadamaterminali ehitamist. Die Zeiti andmeil soovivad USA gaasiettevõtted kasutada Saksamaa Brunsbütteli ja Wilhelmshaveni sadamaid oma gaasi Euroopasse toomiseks.
Saksa valitsuse pakkumises, mis saabus Washingtoni 7. augustil, lubatakse terminalide ehitusele "massiivset avaliku toetuse tõusu", eraldades selleks üks miljard eurot.
Vastutasuks miljardisele investeeringule ootab Saksamaa valitsus USA-lt kaugeleulatuvaid järeleandmisi, märgib leht. "Selle eest lubavad Ühendriigid Nord Stream 2 takistusteta valmisehitamist ja opereerimist," öedakse Berliini pakkumises. "Olemasolevaid õiguslikke võimalusi sanktsioonide kehtestamiseks ei kasutata," lisati samas.
USA ähvardas tänavu juulis karistada ettevõtteid, mis osalevad Nord Stream 2 ehitamises. USA sanktsioonid hakkasid muuhulgas ähvardama ka Sassnitzi sadamat ja selle juhti.
Ehkki paljud Nord Streami gaasitoru rajamise kriitikud näevad selles ohtu Euroopa energeetilisele sõltumatusele ning sellele, et Venemaa saab tugeva hoova Saksamaa ja kogu Euroopa poliitika mõjutamiseks, märgib Die Zeit, et üks USA vastuseisu põhjus projektile on ka soov müüa Euroopas oma veeldatud maagaasi, see aga nõuab sobilike gaasiterminalide olemasolu.
Euroopa Liidu riikide liidrid arutavad Nord Streami küsimust ka oma kokkusaamisel Brüsselis, kus 24. ja 25. septembril toimub Euroopa Ülemkogu, märgib Die Zeit. Pärast Vene opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi mürgitamist on järsult kasvanud erinevate poliitiliste jõudude ülekutsed nii Saksamaal kui mujal Euroopas peatada Nord Stream 2 ehitus. Venemaalt läbi Läänemere otse Saksamaale kulgevast torujuhtmest on ehitada veel pisut üle saja kilomeetri.
### Response:
Meedia: Saksa valitsus pakkus USA-le Nord Streami päästmise eest miljardit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Selle konkursi võit on tunnustus ja kinnitus, et minu siht ja mõttelaad on tänases maailmas õiged ning käsitlus oluline, see võit kinnitab, et EKA moedisaini haridus on maailma tippkoolide tasemel," ütles Kiidron.
Kiidroni loodud käsitööd väärtustav kollektsioon "Give Me My Fairytale" valiti välja 532 portfoolio seast, mis saadeti konkursile enam kui 80 ülikoolist kogu maailmast. Kiidron-Roomets võitis NextGen Awards žürii peapreemia ning koostöövõimaluse Arts Thread veebiplatvormiga.
EKA moedisaini professori ja osakonna juhataja Piret Pupparti sõnul pole enne EKA tudengid nii suurt rahvusvahelist moevõistluse peapreemiat võitnud.
"On saadud kategooriate võite, aga antud kaliibriga võit on esmakordne," sõnas Puppart.
Premiere Vision-Paris on tekstiili- ja moemess, mida peetakse rahvusvahelise disainivõrgustiku südameks. Lisaks värskele Pariisis korjatud preemiale võitis Annika Kiidron-Roomets hiljuti ka Estonian Fashion Festivali, ERKI Moeshow 2020 ning sõidab sügisel Kiievisse osalema International Young Designers konkursil. | EKA moedisainer võitis Pariisis tekstiili- ja moemessil peapreemia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Selle konkursi võit on tunnustus ja kinnitus, et minu siht ja mõttelaad on tänases maailmas õiged ning käsitlus oluline, see võit kinnitab, et EKA moedisaini haridus on maailma tippkoolide tasemel," ütles Kiidron.
Kiidroni loodud käsitööd väärtustav kollektsioon "Give Me My Fairytale" valiti välja 532 portfoolio seast, mis saadeti konkursile enam kui 80 ülikoolist kogu maailmast. Kiidron-Roomets võitis NextGen Awards žürii peapreemia ning koostöövõimaluse Arts Thread veebiplatvormiga.
EKA moedisaini professori ja osakonna juhataja Piret Pupparti sõnul pole enne EKA tudengid nii suurt rahvusvahelist moevõistluse peapreemiat võitnud.
"On saadud kategooriate võite, aga antud kaliibriga võit on esmakordne," sõnas Puppart.
Premiere Vision-Paris on tekstiili- ja moemess, mida peetakse rahvusvahelise disainivõrgustiku südameks. Lisaks värskele Pariisis korjatud preemiale võitis Annika Kiidron-Roomets hiljuti ka Estonian Fashion Festivali, ERKI Moeshow 2020 ning sõidab sügisel Kiievisse osalema International Young Designers konkursil.
### Response:
EKA moedisainer võitis Pariisis tekstiili- ja moemessil peapreemia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniiril 6. asetatud šveitslanna oli avaringis vaba, teises ringis aga pidi ta tunnistama montenegrolanna Danka Kovinici (WTA 86.) 6:3, 6:1 paremust. Läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile pääsenud Kovinic võttis ka avaringis kindla võidu, kui alistas sakslanna Julia Görgese (WTA 41.) 6:1, 6:0.
Görgesele ja Bencicile oli see esimene WTA turniir pärast koroonaviirusest sunnitud võistluspausi.
Kovinic läheb kolmandas ringis vastamisi 11. paigutusega belglanna Elise Mertensiga (WTA 20.), kes alistas 6:2, 6:4 poolatari Magda Linette'i (WTA 35.).
Roomas peetakse paralleelselt ka meeste ATP Masters-sarja turniir, kus samuti langes 6. asetusega mängija teises ringis konkurentsist välja – belglane David Goffin (ATP 11.) jäi kindlalt 2:6, 2:6 alla endisele maailma kolmandale reketile, nüüd tabelis 40. reale langenud horvaadile Marin Cilicile.
4. paigutusega itaallane Matteo Berrettini (ATP 8.) oli 7:5, 6:1 parem läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud argentiinlasest Federico Coriast (ATP 104.). | Võistlustulle naasnud Bencic sai Roomas kindla kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiril 6. asetatud šveitslanna oli avaringis vaba, teises ringis aga pidi ta tunnistama montenegrolanna Danka Kovinici (WTA 86.) 6:3, 6:1 paremust. Läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile pääsenud Kovinic võttis ka avaringis kindla võidu, kui alistas sakslanna Julia Görgese (WTA 41.) 6:1, 6:0.
Görgesele ja Bencicile oli see esimene WTA turniir pärast koroonaviirusest sunnitud võistluspausi.
Kovinic läheb kolmandas ringis vastamisi 11. paigutusega belglanna Elise Mertensiga (WTA 20.), kes alistas 6:2, 6:4 poolatari Magda Linette'i (WTA 35.).
Roomas peetakse paralleelselt ka meeste ATP Masters-sarja turniir, kus samuti langes 6. asetusega mängija teises ringis konkurentsist välja – belglane David Goffin (ATP 11.) jäi kindlalt 2:6, 2:6 alla endisele maailma kolmandale reketile, nüüd tabelis 40. reale langenud horvaadile Marin Cilicile.
4. paigutusega itaallane Matteo Berrettini (ATP 8.) oli 7:5, 6:1 parem läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud argentiinlasest Federico Coriast (ATP 104.).
### Response:
Võistlustulle naasnud Bencic sai Roomas kindla kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lätlased alustasid mängu kindlamalt, minnes 3:0, 6:3 ja 10:5 juhtima, kuid Eesti duo püsis neil kannul ja viigistas lõpuks 15:15. Geimilõpp kuulus aga taas lätlastele, kes jäid peale 21:17. Teine geim kulges rohkem punkt-punkti heitlusena ja alguses oli pigem Eesti punkti või paariga peal, aga 7:7 seisust haarasid juhtojad lätlased, kes juhtisid vahepeal ka nelja punktiga. Eesti duo päästis küll ühe matšpalli, aga lätlased võitsid lõpuks 21:18.
"Suurema turniiri närv oli alguses natuke sees," tunnistas Tiisaar. "Liigutused olid natuke teistsugused kui vabalt mängides, uute oludega kohanemine võttis rohkem aega kui oleks soovinud."
A-alagrupi teises matšis alistasid valitsevad Euroopa meistrid, norralased Anders Mol ja Christian Sörum 2:0 (13, 24) austerlased Alexander Huberi ja Christoph Dressleri.
Seega lähevad Nõlvak ja Tiisaar neljapäeval vastamisi Austria paariga. "Oleme nendega väga palju mänginud. Seis on 2:1 meie kasuks," ütles Tiisaar. "Aga iga kord on olnud selline nugade peale mäng. Eelmisel suvel mängisime nendega Kanadas, teise geimi võitsime 37:35. Nad on sellised susijad, väga hästi võitlevad."
EM-ile eelnenud nädalavahetusel teenisid Nõlvak – Tiisaar Vilniuses karjääri esimese MK-etapi võidu. EM-il plaanitakse mängida pingevabalt ja võtta rohkem riske. "Alagrupp on põnev ja korralik. Vilniuses oli favoriidikoorem meie õlul, EM-il seda pole. Seal saame teises olukorras mängudele vastu minna, pingevabalt riskeerides ja üritades anda endast kõik, et alagrupist edasi saada. Seejärel saab mäng-mängu haaval edasi minna," rääkis Mart Tiisaar enne EM-i.
Venemaa koondise treeneri Rivo Vesiku hoolealused, valitsevad maailmameistrid Oleg Stojanovski ja Vjatšeslav Krasilnikov alustasid kindla võiduga. Turniiril teisena asetatud venelased alistasid B-alagrupi avamängus 2:0 (15, 15) Läti duo Arnis Relins – Ardis Daniels Bedritis (31. asetus). Teises B-grupi matšis olid vastamisi 15. asetusega Poola paar Piotr Kantor – Bartosz Losiak ning 18. paigutusega prantslased Quincy Aye – Arnaud Gauthier-Rat. 31 minutit kestnud mängu võitsid poolakad 2:0 (18, 16). | Nõlvak ja Tiisaar kaotasid EM-il avamängus 2015. aasta meistritele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lätlased alustasid mängu kindlamalt, minnes 3:0, 6:3 ja 10:5 juhtima, kuid Eesti duo püsis neil kannul ja viigistas lõpuks 15:15. Geimilõpp kuulus aga taas lätlastele, kes jäid peale 21:17. Teine geim kulges rohkem punkt-punkti heitlusena ja alguses oli pigem Eesti punkti või paariga peal, aga 7:7 seisust haarasid juhtojad lätlased, kes juhtisid vahepeal ka nelja punktiga. Eesti duo päästis küll ühe matšpalli, aga lätlased võitsid lõpuks 21:18.
"Suurema turniiri närv oli alguses natuke sees," tunnistas Tiisaar. "Liigutused olid natuke teistsugused kui vabalt mängides, uute oludega kohanemine võttis rohkem aega kui oleks soovinud."
A-alagrupi teises matšis alistasid valitsevad Euroopa meistrid, norralased Anders Mol ja Christian Sörum 2:0 (13, 24) austerlased Alexander Huberi ja Christoph Dressleri.
Seega lähevad Nõlvak ja Tiisaar neljapäeval vastamisi Austria paariga. "Oleme nendega väga palju mänginud. Seis on 2:1 meie kasuks," ütles Tiisaar. "Aga iga kord on olnud selline nugade peale mäng. Eelmisel suvel mängisime nendega Kanadas, teise geimi võitsime 37:35. Nad on sellised susijad, väga hästi võitlevad."
EM-ile eelnenud nädalavahetusel teenisid Nõlvak – Tiisaar Vilniuses karjääri esimese MK-etapi võidu. EM-il plaanitakse mängida pingevabalt ja võtta rohkem riske. "Alagrupp on põnev ja korralik. Vilniuses oli favoriidikoorem meie õlul, EM-il seda pole. Seal saame teises olukorras mängudele vastu minna, pingevabalt riskeerides ja üritades anda endast kõik, et alagrupist edasi saada. Seejärel saab mäng-mängu haaval edasi minna," rääkis Mart Tiisaar enne EM-i.
Venemaa koondise treeneri Rivo Vesiku hoolealused, valitsevad maailmameistrid Oleg Stojanovski ja Vjatšeslav Krasilnikov alustasid kindla võiduga. Turniiril teisena asetatud venelased alistasid B-alagrupi avamängus 2:0 (15, 15) Läti duo Arnis Relins – Ardis Daniels Bedritis (31. asetus). Teises B-grupi matšis olid vastamisi 15. asetusega Poola paar Piotr Kantor – Bartosz Losiak ning 18. paigutusega prantslased Quincy Aye – Arnaud Gauthier-Rat. 31 minutit kestnud mängu võitsid poolakad 2:0 (18, 16).
### Response:
Nõlvak ja Tiisaar kaotasid EM-il avamängus 2015. aasta meistritele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vähe jääb silma arutelusid, kuidas pöörata "erilised" olukorrad meie tuleviku parandamiseks läbi haridussüsteemi, tugevdades alus-, põhi- ja üldkeskharidust.
Erinevad huvigrupid soovivad panustada teede ja kultuuriasutuste ehitamisse, tagasihoidlikumad piirduvad aga lihtsalt toetuste küsimisele. Kerkib üles küsimus, kes nendel teedel sõitma hakkab, kui ei ole inimesi, kes huvituksid muuseumitest ja kultuurist, rääkimata haridusest, sest olulisemaks peetakse arutelusid alkoholimüügi tingimuste üle.
Miks me esmajärgus ei investeeri tulevikku, oma lastesse? See on kõige kindlam viis kindlustamaks meie endi heaolu ja tulevik. Praegu on seis absurdne. Riik ehk meie oma rahvas on võtnud suurel määral laenu, aga me ei tea, mida sellega peale hakata. Samal ajal puuduvad maakohtades ja väikelinnades kõige elementaarsemad asjad – lasteaiakohad!
Toon näite Lõuna-Eestis asuva Karksi-Nuia lasteaia baasil. Lasteaias on kohti ettenähtud 114 lapsele, kuid sinna on kokku surutud 136 last. Aastaid seistakse kooliaasta alguses probleemi ees, kuhu paigutada ülejäänud lasteaiakohta ootavad lapsed. Selle kooliaasta alguses sai 20 lasteaialast paigutatud kooli ja lasteaias on ikka 114 lapse asemel 136 last. Sellest aga ei saa eeldada, et nüüd lasteaiakohtade probleem on leidnud lahenduse.
Ruumipuuduse tõttu ei õnnestu kõikide lasteaiakohta soovijate avaldusi rahuldada. Ainuüksi Karksi-Nuia lasteaias on puudu kolme rühma jagu ruume ning kohalikku August Kitzbergi nimelisse gümnaasiumisse tuli sügiseks 20 last rohkem, kui eelmisel aastal (hetkel õpib AKG-s 290 last). Õnneks kool ruumipuudusega veel silmitsi ei pea seisma, aga remondivajadusest võime pikemalt rääkida.
Mida suurem on inimeste kontsentratsioon, seda haavatavamad kõiksugustele hädadele oleme. Alates viirustest kuni rahvastiku rasvumiseni, sest lihtsalt ei ole ruumi olla. Kuidas on tavalistel noortel peredel võimalik maaelu edendada ja lapsi kasvatada, kui ei ole võimalust tööle asuda, sest pole kohta, kuhu lapsi jätta?
Praegu saaks mitu muret ühe hoobiga lahendatud – sisekujundajatest ehitajateni saaksid haridusasutuste laienduste ja remontidega tööd, lapsevanemad saaksid kindlustunde pere ülalpidamiseks, kui laps vaja lasteaeda/kooli viia. Perede kindlustunne suureneb, laste arv kasvab.
Laste nimel pingutavad lapsevanemad rohkem, tänu millele majanduse tegevus hoogustub, tööhõive suureneb jne. Kuidas jõuda selle sõnumiga suurde diskussiooni? Mida peab tegema, et eelkirjeldatud probleem saaks lahenduse?
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Meelis Rull: kuhu on jäänud tulevik? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vähe jääb silma arutelusid, kuidas pöörata "erilised" olukorrad meie tuleviku parandamiseks läbi haridussüsteemi, tugevdades alus-, põhi- ja üldkeskharidust.
Erinevad huvigrupid soovivad panustada teede ja kultuuriasutuste ehitamisse, tagasihoidlikumad piirduvad aga lihtsalt toetuste küsimisele. Kerkib üles küsimus, kes nendel teedel sõitma hakkab, kui ei ole inimesi, kes huvituksid muuseumitest ja kultuurist, rääkimata haridusest, sest olulisemaks peetakse arutelusid alkoholimüügi tingimuste üle.
Miks me esmajärgus ei investeeri tulevikku, oma lastesse? See on kõige kindlam viis kindlustamaks meie endi heaolu ja tulevik. Praegu on seis absurdne. Riik ehk meie oma rahvas on võtnud suurel määral laenu, aga me ei tea, mida sellega peale hakata. Samal ajal puuduvad maakohtades ja väikelinnades kõige elementaarsemad asjad – lasteaiakohad!
Toon näite Lõuna-Eestis asuva Karksi-Nuia lasteaia baasil. Lasteaias on kohti ettenähtud 114 lapsele, kuid sinna on kokku surutud 136 last. Aastaid seistakse kooliaasta alguses probleemi ees, kuhu paigutada ülejäänud lasteaiakohta ootavad lapsed. Selle kooliaasta alguses sai 20 lasteaialast paigutatud kooli ja lasteaias on ikka 114 lapse asemel 136 last. Sellest aga ei saa eeldada, et nüüd lasteaiakohtade probleem on leidnud lahenduse.
Ruumipuuduse tõttu ei õnnestu kõikide lasteaiakohta soovijate avaldusi rahuldada. Ainuüksi Karksi-Nuia lasteaias on puudu kolme rühma jagu ruume ning kohalikku August Kitzbergi nimelisse gümnaasiumisse tuli sügiseks 20 last rohkem, kui eelmisel aastal (hetkel õpib AKG-s 290 last). Õnneks kool ruumipuudusega veel silmitsi ei pea seisma, aga remondivajadusest võime pikemalt rääkida.
Mida suurem on inimeste kontsentratsioon, seda haavatavamad kõiksugustele hädadele oleme. Alates viirustest kuni rahvastiku rasvumiseni, sest lihtsalt ei ole ruumi olla. Kuidas on tavalistel noortel peredel võimalik maaelu edendada ja lapsi kasvatada, kui ei ole võimalust tööle asuda, sest pole kohta, kuhu lapsi jätta?
Praegu saaks mitu muret ühe hoobiga lahendatud – sisekujundajatest ehitajateni saaksid haridusasutuste laienduste ja remontidega tööd, lapsevanemad saaksid kindlustunde pere ülalpidamiseks, kui laps vaja lasteaeda/kooli viia. Perede kindlustunne suureneb, laste arv kasvab.
Laste nimel pingutavad lapsevanemad rohkem, tänu millele majanduse tegevus hoogustub, tööhõive suureneb jne. Kuidas jõuda selle sõnumiga suurde diskussiooni? Mida peab tegema, et eelkirjeldatud probleem saaks lahenduse?
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Meelis Rull: kuhu on jäänud tulevik? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iga inimene, kes on lugenud korralikku nõukogude ulmet, teab, et kõige parem pidu toimub Veenusel, seal elavad tulnukad või vähemalt võib sealt elu leida. Oleks võinud arvata, et selle jälgede otsimiseks on kasutatud praeguseks juba absoluutselt kõiki võimalikke meetodeid. Miks kuuleme fosfiinist alles nüüd?
Fosfiin lisati võimalike elule viitavate sõrmejälgede nimistusse alles hiljuti. Seda on nähtud Jupiteri ja Saturni atmosfääris, kus on rohkelt vesinikku ja mille tuumas valitseb äärmiselt kõrge rõhk ja temperatuur. Seal tekkiv fosfiin tõuseb gaasihiidude atmosfääri ülemistesse kihtidesse.
Kiviplaneetide atmosfääris on aga rohkelt hapnikku või hapnikku sisaldavaid ühendeid. Erinevalt gaasiplaneetidest, kus on seotud süsinikuga praktiliselt iga element, näiteks metaani või ammoniaagi kujul, peaks olema reageerinud iga element hapnikuga. Veenuse puhul oleks võinud arvata täpselt sama – enamik fosforist oleks pidanud olema fosfaatide kujul. Keegi poleks osanud seetõttu arvatagi, et sealt on mõtet fosfiini otsida.
Võiksin rääkida nüüd koolipoistele räägitava muinasjutu teaduslikust meetodist – keegi püstitab hüpoteesi, teine teadlane leiab võimaluse selle proovile panemiseks ja lõpuks asub keegi seda ilusasti katseliselt kontrollima. Lõpuks lükatakse hüpotees ümber või toetab see teooriat. Oleksime pidanud lugema esmalt Clara Sousa-Silva tööd fosfiinist kui võimalikust elujäljest ja arvanud, et see on põnev oletus, mida tasub lähemalt uurida. See oleks aga puhas vale. Teadus toimub palju segasematel viisidel.
"Räägime praegu kõigile ilusat juttu, mis on traditsioonilise teadusliku meetodiga kooskõlas, kuid tegelikkus oli hoopis midagi muud."
Minu kolleeg Jane Greaves uuris hoopis seda, mida annaks teha Päikesesüsteemis loodetavasti 2030. orbiidile saadetava kosmoseteleskoobiga SPICA, millel oleks erakordselt hea spektrograafiline võimekus. Ta mõtles fosfiinile, kuid kuna tegu on krüogeeniliselt jahutatava teleskoobiga, ei saa seda isegi Päikese lähedale suunata.
Paraku on Veenus suurema osa ajast just seal. Jane'ile ei andnud idee rahu ja tal õnnestus saada vaatlusaega JCMT-ga. Fosfiini neeldumisspektrit saab vaadelda maapealsete teleskoopidega millimeeterlainete spektriosas.
Taaskord, me ei oodanud, et me seda Veenusel näeme – planeedi atmosfäär on oksüdeeriv. Isegi kui seal gaasi leiduks, oleks pidanud olema selle hulk väga-väga väike. Parimal juhul oleks saanud panna paika mingisuguse ülempiiri.
Jane tegi vaatlused ja nägi seal aga veidrat signaali. Arvasime, et viga on andmetes. Veenuse ereduse tõttu tuleb eemaldada sealt kõiksuguste peegelduste, murdumiste jms mõju, mis võttis meil 18 kuud. Tegime fosfiinile viitava neeldumisspektrist vabanemiseks kõik endast oleneva, aga see ei õnnestunud. Me ei teadnud, mida see tähendab.
Ühel päeval pidas mu kolleeg William Bains Imperial College Londonis seminari eksoplaneetide atmosfääridest. Uurisin pärast seda ettevaatlikult, kas ka fosfiin võib olla elule viitav elumarker. "Miks sa seda selle vastu huvi tunned?" küsis ta vastu. – "Me leidsime seda Veenuselt!". Temal lõi tuluke põlema ja juba järgmisel päeval viis ta meid kokku MIT fosfiinile keskendunud töörühmaga. Asjad hakkasid alles siis liikuma. Räägime praegu kõigile ilusat juttu, mis on traditsioonilise teadusliku meetodiga kooskõlas, kuid tegelikkus oli hoopis midagi muud.
Sel nädalal mitmel pool näha olnud pealkirjade põhjal rääkisite ka palju muud, isegi kui te sellest ise teadlik polnud. Kas te leidsite siis lõpuks Veenuselt elu või mitte?
Leidsime Veenuselt potentsiaalselt elule viitavaid märke, mis võivad olla ka märk ebaharilikust keemiast. Kas šanssid on 50-50 või midagi enamat? Minu vastuses mängivad rolli ilmselt minu puudulikud keemiaalased teadmised, kuid paneksin kihla vedades veidi suurema panuse elu asemel huvitavale keemiale. Kuid isegi kui tegu on vaid ebahariliku keemiaga, oleme saanud ikkagi teada midagi uut. Kui tegu on eluga, muudab see meie arusaamist meie kohas universumis ja universumit ennast palju huvitavamaks kohaks.
"Minu vastuses mängivad rolli ilmselt minu puudulikud keemiaalased teadmised, kuid paneksin kihla vedades veidi suurema panuse elu asemel huvitavale keemiale."
Lühidalt, elu leidmine oleks tore, kuid vastutustundlik oleks väita seda vaid juhul, kui oleme seda otseselt näinud. Praegu tõlgendame fosfiini potentsiaalselt elule viitava märgina, kuid me ei saa öelda kohe kindlasti midagi kindlat.
Eksoplaneetide uurimisega tegelevad teadlased keskenduvad potentsiaalselt elule viitavaid märke otsides tavaliselt võrdlemisi lihtsatele ühenditele nagu vaba hapnik või metaan. Mis muudab fosfiini heaks elu sõrmejäljeks?
Sellel on mitu eelist. Maal tekib hapnik fotosünteesi teel, satub atmosfääri ülakihtidesse, kus UV-kiirgus selle pooleks lööb, ja hapniku aatomid kombineeruvad hapniku molekulidega osooniks. See annab vabast hapnikust isegi tugevama signaali. Kui hapnikku kuskil pidevalt juurde ei tekiks, reageeriks see pikapeale eeskätt süsinikuga ja moodustuks süsihappegaas. Lõpptulemus oleks midagi Veenuse ja Marsi atmosfääri vahepealset. Ilma eluta ei toimuks enam midagi ega üritaks seda tasakaalust välja viia.
Hapnik on seetõttu hea märk elust. Peale selle pole kuigi palju protsesse või nähtusi, mis saaks tekitada gaasi sedavõrd suurtes kogustes. Sel on aga oma puudujääk. Sõltuvalt kellelt küsida, on eksisteerinud elu Maal 3,5–4 miljardit aastat. Märkimisväärses koguses hapnikku on olnud õhus aga vaid viimased 500 miljonit aastat. Maal oleksime saanud märgata sel viisil elu seega ainult seitsmendiku ajast, mil on see teelikult olemas olnud. Täpselt samamoodi ei pruugiks me leida seetõttu elu eksoplaneetidelt.
Metaan on seevastu anaeraoobse elu kõrvalprodukt, umbes samal moel, nagu on seda hapnik taimede puhul. Sel viisil tekib näiteks soogaas. Põhimõtteliselt võiks olla see samamoodi hea elumärk. Kuid ka sellel on oma probleem, metaani ei teki vaid elu tõttu. Seda õhkub näiteks vulkaanidest. Nõnda oleme kuulnud palju lugusid, kuidas selle tase Marsi atmosfääris aeg-ajalt tõuseb, aga siis seda jälle teiste instrumentidega ei nähta jne.
See toob meid fosfiini juurde. Fosfiini juures on tore, et seda ei teki kivistel planeetidel märkimisväärses koguses mitte millegi muu kui elu tõttu, kui tegu on oksüdeeriva atmosfääriga. Maal vallandub see eeskätt inimeste tööstusprotsesside juures näiteks ränikiipide valmistamisel. Samamoodi tekib seda anaeroobsete mikroobide kõrvalproduktina. Enamasti leitakse seda suuremate loomade, nagu mäkrade, soolestikust, ja veidi ebameeldivalt õhkub seda ka pingviinide guanost.
Paraku ei neeldu selles valgust kuigi palju ehk selle jäetav jälg pole kuigi tugev. Gaasi eksoplaneetide atmosfäärist leidmiseks peaks tekkima seda üüratutes kogustes. Veenuse läheduse tõttu polnud muidugi probleem, et fosfiini leidus vaid 20 osakest miljoni kohta. Sealt jõuab meieni rohkem valgusosakesi, kui suudame leida neile rakendusvõimalusi.
Keemiaentusiastid ja kahjuritega maadelnud tavainimesed võivad tunnistada, et fosfiin pole isegi väikestes kogustes kuigi meeldiv, et mitte öelda mürgine. Kui palju me selles võtmes fosfiinikeemia kohta teame ja kas saame välistada võimaluse, et seda tekib mõne eksootilise geokeemilise protsessi tõttu?
Meie töörühma keemikud käisid sõna otseses mõttes läbi tuhandeid keemilisi reaktsioone, alates väga kõrgel rõhul ja temperatuuril selle pinnal toimuda võivatest protsessidest, lõpetades ultraviolettvalgusest küllastunud Veenuse pilvelaamade ülaosas toimuvaga. Nad uurisid isegi võimalust, et fosfiin moodustub äikese, vulkaanide või meteoriitide tõttu.
"Mitte kuidagi ei saanud tekkida meie praeguste teadmiste põhjal gaasi sellises koguses, et see suudaks selgitada meie nähtud signaali."
Mitte kuidagi ei saanud tekkida meie praeguste teadmiste põhjal gaasi sellises koguses, et see suudaks selgitada meie nähtud signaali. Seda isegi kõige rohkem tekitada saanud protsessi arvele oleks saanud kanda vaid 1/10 000 Veenuse atmosfääris leiduvast fosfiinist. William Banes pani analüüsist kokku tohutu, enam kui saja lehekülje pikkuse artikli.
See jätab meile kaks võimalust. Mingil põhjusel toodavad fosfiini sealsed eluvormid või mõni uus keemiline protsess, mis tekitab Veenuse eripärade tõttu gaasi palju suuremas koguses kui Maal.
Kasutasite fosfiini sõrmejälge võtmiseks neeldumisspektri vaid ühte osa, millest jääb laiemalt kokku lepitud kuldstandardi alusel vajaka. Kui palju leidub molekule, mis võisid tekitada fosfiinile sarnaneva sõrmejälje ehk spektrijoone?
Pöörasime sellele väga palju tähelepanu. Esialgne JMST-teleskoobiga saadud spektril oli meil vaid fosfiinile viitav joon. Täiendavalt ALMA-raadioteleskoobiga vaatlusaega saades häälestasime seda mitmel kavalal viisil, et otsida jälgi fosfiinile sarnanevatest ühenditest. Fosfiini lähedal paikneb näiteks vesiniksulfiidi joon. Ühendi ergastamiseks läheb tarvis aga väga palju energiat. Meil õnnestus selle teise neeldumisjoone või õigemini selle puudumise põhjal kinnitada, et vähemalt normaalsete termodünaamiliste protsesside tõttu ei tohiks me vesiniksulfiidi näha.
Kuldstandard näeks ette fosfiini olemasolu kinnitamist selle teise spektrijoone põhjal. Proovisime teha seda Hawaiil asuva infrapunateleskoobi ja lendavaks observatooriumiks muudetud Boeing-747 lennukiga. Saime selleks ilusasti vaatlusaega, kuid koroonaviiruse tõttu on need mõlemad ajutiselt kinni pandud. Me tõesti proovime.
Ja viimaks, miks me potentsiaalselt Veenusel mürgist gaasi väljutavatest olenditest üldse hoolima peaksime? Ma ei näe, et keegi tuhniks rõõmsalt ninapidi mägra soolestikus või pingviini guanos.
Võimalike eluvormide võrdlemine Maal leiduva eluga on väga tähtis küsimus. Kas see kasutab enda pärilikkusinfo kodeerimiseks RNA-d või DNA-d või mõnda muud pärilikkusainet? See on väga põhimõtteline küsimus. Kui nad kasutavad tõesti samu keemilisi protsesse nagu elu Maal, samu ainevahetusrajasid ja geneetilist koodi, võib see tähendada, et elu tekkis ühe korra ja levis sealt mujale.
"Kui elu saab tekkida kaks korda samas planeedisüsteemis, võib juhtuda see ka igal pool mujal, kus on vähegi elusõbralikud tingimused."
See oleks kindlasti tähtis, kuid veel põnevam oleks, kui see ei kasutaks üldse DNA-d või teistsuguseid metaboolseid rajasid. Teaksime siis, et juba Päikesesüsteemis tekkis elu sõltumatult vähemalt kaks korda. Kui seda saab juhtuda kaks korda samas planeedisüsteemis, võib juhtuda see ka igal pool mujal, kus on vähegi elusõbralikud tingimused. See muudaks universumi tõesti väga põnevaks ja palju huvitavamaks paigaks, kui me alles möödunud nädalal arvasime. | Astronoom Veenuse elumärkidest: vean ise veel muu peale kihla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iga inimene, kes on lugenud korralikku nõukogude ulmet, teab, et kõige parem pidu toimub Veenusel, seal elavad tulnukad või vähemalt võib sealt elu leida. Oleks võinud arvata, et selle jälgede otsimiseks on kasutatud praeguseks juba absoluutselt kõiki võimalikke meetodeid. Miks kuuleme fosfiinist alles nüüd?
Fosfiin lisati võimalike elule viitavate sõrmejälgede nimistusse alles hiljuti. Seda on nähtud Jupiteri ja Saturni atmosfääris, kus on rohkelt vesinikku ja mille tuumas valitseb äärmiselt kõrge rõhk ja temperatuur. Seal tekkiv fosfiin tõuseb gaasihiidude atmosfääri ülemistesse kihtidesse.
Kiviplaneetide atmosfääris on aga rohkelt hapnikku või hapnikku sisaldavaid ühendeid. Erinevalt gaasiplaneetidest, kus on seotud süsinikuga praktiliselt iga element, näiteks metaani või ammoniaagi kujul, peaks olema reageerinud iga element hapnikuga. Veenuse puhul oleks võinud arvata täpselt sama – enamik fosforist oleks pidanud olema fosfaatide kujul. Keegi poleks osanud seetõttu arvatagi, et sealt on mõtet fosfiini otsida.
Võiksin rääkida nüüd koolipoistele räägitava muinasjutu teaduslikust meetodist – keegi püstitab hüpoteesi, teine teadlane leiab võimaluse selle proovile panemiseks ja lõpuks asub keegi seda ilusasti katseliselt kontrollima. Lõpuks lükatakse hüpotees ümber või toetab see teooriat. Oleksime pidanud lugema esmalt Clara Sousa-Silva tööd fosfiinist kui võimalikust elujäljest ja arvanud, et see on põnev oletus, mida tasub lähemalt uurida. See oleks aga puhas vale. Teadus toimub palju segasematel viisidel.
"Räägime praegu kõigile ilusat juttu, mis on traditsioonilise teadusliku meetodiga kooskõlas, kuid tegelikkus oli hoopis midagi muud."
Minu kolleeg Jane Greaves uuris hoopis seda, mida annaks teha Päikesesüsteemis loodetavasti 2030. orbiidile saadetava kosmoseteleskoobiga SPICA, millel oleks erakordselt hea spektrograafiline võimekus. Ta mõtles fosfiinile, kuid kuna tegu on krüogeeniliselt jahutatava teleskoobiga, ei saa seda isegi Päikese lähedale suunata.
Paraku on Veenus suurema osa ajast just seal. Jane'ile ei andnud idee rahu ja tal õnnestus saada vaatlusaega JCMT-ga. Fosfiini neeldumisspektrit saab vaadelda maapealsete teleskoopidega millimeeterlainete spektriosas.
Taaskord, me ei oodanud, et me seda Veenusel näeme – planeedi atmosfäär on oksüdeeriv. Isegi kui seal gaasi leiduks, oleks pidanud olema selle hulk väga-väga väike. Parimal juhul oleks saanud panna paika mingisuguse ülempiiri.
Jane tegi vaatlused ja nägi seal aga veidrat signaali. Arvasime, et viga on andmetes. Veenuse ereduse tõttu tuleb eemaldada sealt kõiksuguste peegelduste, murdumiste jms mõju, mis võttis meil 18 kuud. Tegime fosfiinile viitava neeldumisspektrist vabanemiseks kõik endast oleneva, aga see ei õnnestunud. Me ei teadnud, mida see tähendab.
Ühel päeval pidas mu kolleeg William Bains Imperial College Londonis seminari eksoplaneetide atmosfääridest. Uurisin pärast seda ettevaatlikult, kas ka fosfiin võib olla elule viitav elumarker. "Miks sa seda selle vastu huvi tunned?" küsis ta vastu. – "Me leidsime seda Veenuselt!". Temal lõi tuluke põlema ja juba järgmisel päeval viis ta meid kokku MIT fosfiinile keskendunud töörühmaga. Asjad hakkasid alles siis liikuma. Räägime praegu kõigile ilusat juttu, mis on traditsioonilise teadusliku meetodiga kooskõlas, kuid tegelikkus oli hoopis midagi muud.
Sel nädalal mitmel pool näha olnud pealkirjade põhjal rääkisite ka palju muud, isegi kui te sellest ise teadlik polnud. Kas te leidsite siis lõpuks Veenuselt elu või mitte?
Leidsime Veenuselt potentsiaalselt elule viitavaid märke, mis võivad olla ka märk ebaharilikust keemiast. Kas šanssid on 50-50 või midagi enamat? Minu vastuses mängivad rolli ilmselt minu puudulikud keemiaalased teadmised, kuid paneksin kihla vedades veidi suurema panuse elu asemel huvitavale keemiale. Kuid isegi kui tegu on vaid ebahariliku keemiaga, oleme saanud ikkagi teada midagi uut. Kui tegu on eluga, muudab see meie arusaamist meie kohas universumis ja universumit ennast palju huvitavamaks kohaks.
"Minu vastuses mängivad rolli ilmselt minu puudulikud keemiaalased teadmised, kuid paneksin kihla vedades veidi suurema panuse elu asemel huvitavale keemiale."
Lühidalt, elu leidmine oleks tore, kuid vastutustundlik oleks väita seda vaid juhul, kui oleme seda otseselt näinud. Praegu tõlgendame fosfiini potentsiaalselt elule viitava märgina, kuid me ei saa öelda kohe kindlasti midagi kindlat.
Eksoplaneetide uurimisega tegelevad teadlased keskenduvad potentsiaalselt elule viitavaid märke otsides tavaliselt võrdlemisi lihtsatele ühenditele nagu vaba hapnik või metaan. Mis muudab fosfiini heaks elu sõrmejäljeks?
Sellel on mitu eelist. Maal tekib hapnik fotosünteesi teel, satub atmosfääri ülakihtidesse, kus UV-kiirgus selle pooleks lööb, ja hapniku aatomid kombineeruvad hapniku molekulidega osooniks. See annab vabast hapnikust isegi tugevama signaali. Kui hapnikku kuskil pidevalt juurde ei tekiks, reageeriks see pikapeale eeskätt süsinikuga ja moodustuks süsihappegaas. Lõpptulemus oleks midagi Veenuse ja Marsi atmosfääri vahepealset. Ilma eluta ei toimuks enam midagi ega üritaks seda tasakaalust välja viia.
Hapnik on seetõttu hea märk elust. Peale selle pole kuigi palju protsesse või nähtusi, mis saaks tekitada gaasi sedavõrd suurtes kogustes. Sel on aga oma puudujääk. Sõltuvalt kellelt küsida, on eksisteerinud elu Maal 3,5–4 miljardit aastat. Märkimisväärses koguses hapnikku on olnud õhus aga vaid viimased 500 miljonit aastat. Maal oleksime saanud märgata sel viisil elu seega ainult seitsmendiku ajast, mil on see teelikult olemas olnud. Täpselt samamoodi ei pruugiks me leida seetõttu elu eksoplaneetidelt.
Metaan on seevastu anaeraoobse elu kõrvalprodukt, umbes samal moel, nagu on seda hapnik taimede puhul. Sel viisil tekib näiteks soogaas. Põhimõtteliselt võiks olla see samamoodi hea elumärk. Kuid ka sellel on oma probleem, metaani ei teki vaid elu tõttu. Seda õhkub näiteks vulkaanidest. Nõnda oleme kuulnud palju lugusid, kuidas selle tase Marsi atmosfääris aeg-ajalt tõuseb, aga siis seda jälle teiste instrumentidega ei nähta jne.
See toob meid fosfiini juurde. Fosfiini juures on tore, et seda ei teki kivistel planeetidel märkimisväärses koguses mitte millegi muu kui elu tõttu, kui tegu on oksüdeeriva atmosfääriga. Maal vallandub see eeskätt inimeste tööstusprotsesside juures näiteks ränikiipide valmistamisel. Samamoodi tekib seda anaeroobsete mikroobide kõrvalproduktina. Enamasti leitakse seda suuremate loomade, nagu mäkrade, soolestikust, ja veidi ebameeldivalt õhkub seda ka pingviinide guanost.
Paraku ei neeldu selles valgust kuigi palju ehk selle jäetav jälg pole kuigi tugev. Gaasi eksoplaneetide atmosfäärist leidmiseks peaks tekkima seda üüratutes kogustes. Veenuse läheduse tõttu polnud muidugi probleem, et fosfiini leidus vaid 20 osakest miljoni kohta. Sealt jõuab meieni rohkem valgusosakesi, kui suudame leida neile rakendusvõimalusi.
Keemiaentusiastid ja kahjuritega maadelnud tavainimesed võivad tunnistada, et fosfiin pole isegi väikestes kogustes kuigi meeldiv, et mitte öelda mürgine. Kui palju me selles võtmes fosfiinikeemia kohta teame ja kas saame välistada võimaluse, et seda tekib mõne eksootilise geokeemilise protsessi tõttu?
Meie töörühma keemikud käisid sõna otseses mõttes läbi tuhandeid keemilisi reaktsioone, alates väga kõrgel rõhul ja temperatuuril selle pinnal toimuda võivatest protsessidest, lõpetades ultraviolettvalgusest küllastunud Veenuse pilvelaamade ülaosas toimuvaga. Nad uurisid isegi võimalust, et fosfiin moodustub äikese, vulkaanide või meteoriitide tõttu.
"Mitte kuidagi ei saanud tekkida meie praeguste teadmiste põhjal gaasi sellises koguses, et see suudaks selgitada meie nähtud signaali."
Mitte kuidagi ei saanud tekkida meie praeguste teadmiste põhjal gaasi sellises koguses, et see suudaks selgitada meie nähtud signaali. Seda isegi kõige rohkem tekitada saanud protsessi arvele oleks saanud kanda vaid 1/10 000 Veenuse atmosfääris leiduvast fosfiinist. William Banes pani analüüsist kokku tohutu, enam kui saja lehekülje pikkuse artikli.
See jätab meile kaks võimalust. Mingil põhjusel toodavad fosfiini sealsed eluvormid või mõni uus keemiline protsess, mis tekitab Veenuse eripärade tõttu gaasi palju suuremas koguses kui Maal.
Kasutasite fosfiini sõrmejälge võtmiseks neeldumisspektri vaid ühte osa, millest jääb laiemalt kokku lepitud kuldstandardi alusel vajaka. Kui palju leidub molekule, mis võisid tekitada fosfiinile sarnaneva sõrmejälje ehk spektrijoone?
Pöörasime sellele väga palju tähelepanu. Esialgne JMST-teleskoobiga saadud spektril oli meil vaid fosfiinile viitav joon. Täiendavalt ALMA-raadioteleskoobiga vaatlusaega saades häälestasime seda mitmel kavalal viisil, et otsida jälgi fosfiinile sarnanevatest ühenditest. Fosfiini lähedal paikneb näiteks vesiniksulfiidi joon. Ühendi ergastamiseks läheb tarvis aga väga palju energiat. Meil õnnestus selle teise neeldumisjoone või õigemini selle puudumise põhjal kinnitada, et vähemalt normaalsete termodünaamiliste protsesside tõttu ei tohiks me vesiniksulfiidi näha.
Kuldstandard näeks ette fosfiini olemasolu kinnitamist selle teise spektrijoone põhjal. Proovisime teha seda Hawaiil asuva infrapunateleskoobi ja lendavaks observatooriumiks muudetud Boeing-747 lennukiga. Saime selleks ilusasti vaatlusaega, kuid koroonaviiruse tõttu on need mõlemad ajutiselt kinni pandud. Me tõesti proovime.
Ja viimaks, miks me potentsiaalselt Veenusel mürgist gaasi väljutavatest olenditest üldse hoolima peaksime? Ma ei näe, et keegi tuhniks rõõmsalt ninapidi mägra soolestikus või pingviini guanos.
Võimalike eluvormide võrdlemine Maal leiduva eluga on väga tähtis küsimus. Kas see kasutab enda pärilikkusinfo kodeerimiseks RNA-d või DNA-d või mõnda muud pärilikkusainet? See on väga põhimõtteline küsimus. Kui nad kasutavad tõesti samu keemilisi protsesse nagu elu Maal, samu ainevahetusrajasid ja geneetilist koodi, võib see tähendada, et elu tekkis ühe korra ja levis sealt mujale.
"Kui elu saab tekkida kaks korda samas planeedisüsteemis, võib juhtuda see ka igal pool mujal, kus on vähegi elusõbralikud tingimused."
See oleks kindlasti tähtis, kuid veel põnevam oleks, kui see ei kasutaks üldse DNA-d või teistsuguseid metaboolseid rajasid. Teaksime siis, et juba Päikesesüsteemis tekkis elu sõltumatult vähemalt kaks korda. Kui seda saab juhtuda kaks korda samas planeedisüsteemis, võib juhtuda see ka igal pool mujal, kus on vähegi elusõbralikud tingimused. See muudaks universumi tõesti väga põnevaks ja palju huvitavamaks paigaks, kui me alles möödunud nädalal arvasime.
### Response:
Astronoom Veenuse elumärkidest: vean ise veel muu peale kihla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Islanders asus kohtumist avakolmandikul Ryan Pulocki väravast juhtima, kuid teisel perioodil viigistas Lightning Victor Hedmani väravast seisu ning seejärel ei loetud üht nende väravat. Viimasel kolmandikul väravaid ei visatud ja normaalaeg lõppes 1:1 viigis. Esimene lisaaeg lõppes samuti väravateta ja mäng läks teisele lisaajale, kus Jordan Eberle tõi Islandersile magusa võidu.
Lightning juhib nelja võiduni peetavat seeriat nüüd 3:2. Idakonverentsi finaalseeria võitjat iitab Stanley karikavõistluste finaalis Dallas Stars. | Teisel lisaajal võidu võtnud Islanders säilitas edasipääsulootuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Islanders asus kohtumist avakolmandikul Ryan Pulocki väravast juhtima, kuid teisel perioodil viigistas Lightning Victor Hedmani väravast seisu ning seejärel ei loetud üht nende väravat. Viimasel kolmandikul väravaid ei visatud ja normaalaeg lõppes 1:1 viigis. Esimene lisaaeg lõppes samuti väravateta ja mäng läks teisele lisaajale, kus Jordan Eberle tõi Islandersile magusa võidu.
Lightning juhib nelja võiduni peetavat seeriat nüüd 3:2. Idakonverentsi finaalseeria võitjat iitab Stanley karikavõistluste finaalis Dallas Stars.
### Response:
Teisel lisaajal võidu võtnud Islanders säilitas edasipääsulootuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See oli üllatav, ma ei ole varasemalt Komisjoni presidendi suust sellist seisukohta kuulnud," ütles Raik kolmapäeval, pärast von der Leyeni aastakõne jälgimist peetud arutelul.
"Nendele, kes kaitsevad tihedamate sidemete edendamist Venemaaga, ütlen ma, et Aleksei Navalnõi mürgitamine keerulise keemilise ainega ei ole ühekordne sündmus. Me oleme näinud sama mustrit Gruusias ja Ukrainas, Süürias ja Salisburys ning valimistesse sekkumist üle maailma. See muster ei muutu ning ükski torujuhe seda ei muuda," teatas Euroopa Komisjoni president oma kõnes viidates Venemaalt Saksamaale kulgeva gaasitoru Nord Stream 2 ehitamisele, mille saatus ja mõju on viimasel ajal taas suurema avalikkuse tähelepanu all.
Raik selgitas, et seni on valitsenud Euroopas seisukoht, et majandussuhete edendamine Venemaaga peaks aitama ka teistes valdkondades edasi liikuda, kuid nüüd tõdes von der Leyen, et nii see ei ole. Sama rõhutas ta ka hiljem oma Twitteri postituses.
#SOTEU indicates a sea change in EU approach to Russia, now @EU_Commission basically saying (contrary to long-time policy) that closer economic ties incl. #NordStream2 do not help to improve pol.relations or curb Russia's aggressive behaviour ????
— Kristi Raik (@KristiRaik) September 16, 2020
Euroopa Komisjoni sõnumi tugevust rõhutas ka ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski, kes tõdes, et mõnikord ei ole Komisjoni president oma aastakõnes Venemaad isegi maininud.
Raik märkis, et ilmselgelt mõjutab sakslase von der Leyeni vaateid Saksamaal vallandunud diskussioon Nord Stream 2 ehitamise suhtes, millele on eriti hoogu andnud USA ähvardus kehtestada torujuhet ehitatavatele ettevõtetele sanktsioonid.
Paljud idapoolsed Euroopa Liidu riigid näevad torujuhtmes ohtu, et selle kaudu oma gaasi Euroopasse tarnima hakkav Venemaa saab tugeva hoova Saksamaa ja kogu Euroopa poliitika mõjutamiseks . | Analüütik: von der Leyeni avaldus Venemaa kohta oli üllatavalt jõuline | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See oli üllatav, ma ei ole varasemalt Komisjoni presidendi suust sellist seisukohta kuulnud," ütles Raik kolmapäeval, pärast von der Leyeni aastakõne jälgimist peetud arutelul.
"Nendele, kes kaitsevad tihedamate sidemete edendamist Venemaaga, ütlen ma, et Aleksei Navalnõi mürgitamine keerulise keemilise ainega ei ole ühekordne sündmus. Me oleme näinud sama mustrit Gruusias ja Ukrainas, Süürias ja Salisburys ning valimistesse sekkumist üle maailma. See muster ei muutu ning ükski torujuhe seda ei muuda," teatas Euroopa Komisjoni president oma kõnes viidates Venemaalt Saksamaale kulgeva gaasitoru Nord Stream 2 ehitamisele, mille saatus ja mõju on viimasel ajal taas suurema avalikkuse tähelepanu all.
Raik selgitas, et seni on valitsenud Euroopas seisukoht, et majandussuhete edendamine Venemaaga peaks aitama ka teistes valdkondades edasi liikuda, kuid nüüd tõdes von der Leyen, et nii see ei ole. Sama rõhutas ta ka hiljem oma Twitteri postituses.
#SOTEU indicates a sea change in EU approach to Russia, now @EU_Commission basically saying (contrary to long-time policy) that closer economic ties incl. #NordStream2 do not help to improve pol.relations or curb Russia's aggressive behaviour ????
— Kristi Raik (@KristiRaik) September 16, 2020
Euroopa Komisjoni sõnumi tugevust rõhutas ka ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski, kes tõdes, et mõnikord ei ole Komisjoni president oma aastakõnes Venemaad isegi maininud.
Raik märkis, et ilmselgelt mõjutab sakslase von der Leyeni vaateid Saksamaal vallandunud diskussioon Nord Stream 2 ehitamise suhtes, millele on eriti hoogu andnud USA ähvardus kehtestada torujuhet ehitatavatele ettevõtetele sanktsioonid.
Paljud idapoolsed Euroopa Liidu riigid näevad torujuhtmes ohtu, et selle kaudu oma gaasi Euroopasse tarnima hakkav Venemaa saab tugeva hoova Saksamaa ja kogu Euroopa poliitika mõjutamiseks .
### Response:
Analüütik: von der Leyeni avaldus Venemaa kohta oli üllatavalt jõuline |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haigusjuhtumid on Tallinnas avastatud kahes linnale kuuluvas ja kahes erakoolis. Lasnamäel asuvas Läänemere gümnaasiumis haigestus 5. klassi õpilane ja õpetaja ning distantsõppele suunati 22 lähikontaktset.
Kesklinna vene gümnaasiumis käis haigestunud 6. klassi laps bussiekskursioonil, kus osalesid kolme klassi lapsed ja õpetajad ning seetõttu on selles koolis distantsõppele ja isolatsiooni suunatud lausa 90 inimest.
Erakoolidest on haigusjuhtumid Tallinna Euroopa koolis ja Rocca al Mare koolis. Viimases aga haigestunud õpetaja koolis ei viibinud ning seetõttu kedagi distantsõppele pole suunatud. Euroopa koolis juhtus aga nii, et nakkus hakkas levima lapsevanemate koosolekul ning tänaseks on haigestunud seitse lapsevanemat ja üks laps, ütles Öpik.
Lasteaedades on haigusjuhtumid Lepistiku, Männi ja Sinilille lasteaias. Lepistikus on isolatsioonis 18 last ja kaks õpetajat, Männi lasteaias kokku 25 inimest. Sinilille lasteaias levis nakkus samuti lapsevanemate koosolekul ja ükski laps pole seni nakatunud.
Kokku on Tallinnas haridusasutustes leviva koroonaviiruse tõttu isolatsiooni suunatud 215 inimest, ütles Öpik. "Kuigi Tallinna rahvaarvu kontekstis pole see suur arv, on see siiski märkimisväärne arv," ütles Öpik.
Linnapea Mihhail Kõlvart märkis, et osalist distantsõpet on tema teada käeoleva nädala seisuga rakendanud 90 protsenti Tallinna koolidest. "Mõnes koolis on võimalik hajutada õpilasi ka ilma distantsõppeta – kas on kaks koolihoonet või on nii vähe õpilasi. Praegu lähtume sellest, et distantsõppel ei tohiks üksi klass olla üle nädala järjest," ütles Kõlvart.
Tallinn andis koolidele soovituse rakendada distantsõpet 8. klassist alates, aga 11 koolis on seda tehtud ka nooremates klassides, märkis Kõlvart.
Põhja regioonis üle 200 inimese jälgimise all
Kui Eesti nakatumisnäitaja kerkis kolmapäeval üle 25, siis Harjumaal on see peaaegu 30. Kuivõrd enamik maakonna haigusjuhtumitest on Tallinnas, siis Tallinna nakatumisnäitaja on üle 30 100 000 elaniku kohta, ütles Öpik.
Põhja regioonis on teada üle 1000 lähikontaktse ning 200 inimest on jälgimise all. Aktiivseid koldeid on kuus. Suurim kolle on seotud erasünnipäevaga kohvikus, kust on tänaseks haigestunud üle 20 inimese. Sünnipäevapidu toimus augusti lõpus. "See kolle on sügava tähelepanu all," märkis Öpik.
Kuivõrd Tallinna nakatumisnäitaja kasvab endiselt, jätab pealinn ära nii Valgusfestivali kui nädalavahetuseks kavandatud autovaba päeva üritused. Kõlvarti sõnul oodati Valgusfestivalile üle 20 000 inimese ja sellise rahvahulga puhul ei suudetaks ohutust tagada.
"Praegune olukord ei anna võimalust seda üritust korraldada, sest me ei saa garanteerida elanike hajutamist. Me ei saa ka jagada isikukaitsevahendeid igale osalejale nii suure ürituse puhul. Ei ole ka mõeldav, et korraldame kõigile osalejatele tervisekontrolli," lausus Kõlvart. | Tallinna koolidest ja lasteaedadest on isolatsioonis üle 200 inimese | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haigusjuhtumid on Tallinnas avastatud kahes linnale kuuluvas ja kahes erakoolis. Lasnamäel asuvas Läänemere gümnaasiumis haigestus 5. klassi õpilane ja õpetaja ning distantsõppele suunati 22 lähikontaktset.
Kesklinna vene gümnaasiumis käis haigestunud 6. klassi laps bussiekskursioonil, kus osalesid kolme klassi lapsed ja õpetajad ning seetõttu on selles koolis distantsõppele ja isolatsiooni suunatud lausa 90 inimest.
Erakoolidest on haigusjuhtumid Tallinna Euroopa koolis ja Rocca al Mare koolis. Viimases aga haigestunud õpetaja koolis ei viibinud ning seetõttu kedagi distantsõppele pole suunatud. Euroopa koolis juhtus aga nii, et nakkus hakkas levima lapsevanemate koosolekul ning tänaseks on haigestunud seitse lapsevanemat ja üks laps, ütles Öpik.
Lasteaedades on haigusjuhtumid Lepistiku, Männi ja Sinilille lasteaias. Lepistikus on isolatsioonis 18 last ja kaks õpetajat, Männi lasteaias kokku 25 inimest. Sinilille lasteaias levis nakkus samuti lapsevanemate koosolekul ja ükski laps pole seni nakatunud.
Kokku on Tallinnas haridusasutustes leviva koroonaviiruse tõttu isolatsiooni suunatud 215 inimest, ütles Öpik. "Kuigi Tallinna rahvaarvu kontekstis pole see suur arv, on see siiski märkimisväärne arv," ütles Öpik.
Linnapea Mihhail Kõlvart märkis, et osalist distantsõpet on tema teada käeoleva nädala seisuga rakendanud 90 protsenti Tallinna koolidest. "Mõnes koolis on võimalik hajutada õpilasi ka ilma distantsõppeta – kas on kaks koolihoonet või on nii vähe õpilasi. Praegu lähtume sellest, et distantsõppel ei tohiks üksi klass olla üle nädala järjest," ütles Kõlvart.
Tallinn andis koolidele soovituse rakendada distantsõpet 8. klassist alates, aga 11 koolis on seda tehtud ka nooremates klassides, märkis Kõlvart.
Põhja regioonis üle 200 inimese jälgimise all
Kui Eesti nakatumisnäitaja kerkis kolmapäeval üle 25, siis Harjumaal on see peaaegu 30. Kuivõrd enamik maakonna haigusjuhtumitest on Tallinnas, siis Tallinna nakatumisnäitaja on üle 30 100 000 elaniku kohta, ütles Öpik.
Põhja regioonis on teada üle 1000 lähikontaktse ning 200 inimest on jälgimise all. Aktiivseid koldeid on kuus. Suurim kolle on seotud erasünnipäevaga kohvikus, kust on tänaseks haigestunud üle 20 inimese. Sünnipäevapidu toimus augusti lõpus. "See kolle on sügava tähelepanu all," märkis Öpik.
Kuivõrd Tallinna nakatumisnäitaja kasvab endiselt, jätab pealinn ära nii Valgusfestivali kui nädalavahetuseks kavandatud autovaba päeva üritused. Kõlvarti sõnul oodati Valgusfestivalile üle 20 000 inimese ja sellise rahvahulga puhul ei suudetaks ohutust tagada.
"Praegune olukord ei anna võimalust seda üritust korraldada, sest me ei saa garanteerida elanike hajutamist. Me ei saa ka jagada isikukaitsevahendeid igale osalejale nii suure ürituse puhul. Ei ole ka mõeldav, et korraldame kõigile osalejatele tervisekontrolli," lausus Kõlvart.
### Response:
Tallinna koolidest ja lasteaedadest on isolatsioonis üle 200 inimese |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates Jakob Hurda kõnedest kuni sakslaste ümberasumiseni välja leiti ikka ja jälle põhjust sel teemal kriitiliselt sõna võtta. Eriti ilmekad on seejuures rahvakirjanik A. H. Tammsaare sõnad: "Või on kogu Baltimaal kuskil mõni sakslane või venelane, kes oleks armastuse pärast reetnud oma isamaa, oma emakeele või rahvuse? Ei, ei, mu armsad, seda suudame ainult meie, Baltimaa päriselanikud." [1] Tammsaare kirjeldatud teguviisi tähistamiseks kasutati aja jooksul üha rohkem juba varauusaegsete algetega "kadakasaksluse" [2] mõistet, mille populaarsus jättis mulje, justkui oleks ka nähtus, mida selle mõistega tähistati, üha laiemalt levinud. Samas ei olnud ühiskonnas ühtset arusaama sellest, kes on "kadakasakslased", kes täielikult saksastunud ja kes eestlased. [3]
Ehkki kohati on tegu ka tänapäeval populaarse mõistega, ei ole eriti tähelepanu pööratud sellele, millised olid selle mõiste tähendused ja kasutuskontekstid minevikus ning kas see sõna on olnud nii ühemõtteliselt selge sisuga, nagu esmapilgul näib. Siinkirjutajad on just "kadakasaksluse" mõiste kasutuskontekstidele tuginedes varem käsitlenud rahvuse reetmise küsimust Eesti sõdadevahelise iseseisvusperioodi ajakirjanduses. [4] Vastava artikli kirjutamise käigus selgus, et "kadakasaksluse" mõistet kasutati väga sageli, erinevates seostes ja kõikvõimalikel puhkudel, mistõttu see omandas ebamäärase ja laialivalguva tähenduse. Siinses artiklis kaardistatakse üldistavalt ja ühelegi spetsiifilisemale teemale keskendumata "kadakasaksluse" mõiste kasutuskontekste ja arusaamu selle sõnaga tähistatud nähtuse olemusest sõdadevahelise Eesti avalikus arvamuses, tuginedes suuresti varasema artikli jaoks tehtud uurimistööle. Ühtlasi püütakse selgitada, miks see mõiste toona niivõrd populaarseks kujunes.
Artikkel põhineb peamiselt sõdadevahelisel ajal ajakirjanduses avaldatud tekstidel, mis on tuvastatud digiteeritud ajalehtede andmebaasist. Seejuures ei ole välja valitud ühtegi konkreetset väljaannet ja tekstide valim on moodustunud täielikult märksõnaotsingu abil. Ajakirjandust on järgnevalt käsitletud kui avaliku arvamuse peeglit, kuivõrd esiteks oli "kadakasaksluse" teema esil järjepidevalt kõikvõimalikes väljaannetes ja mõjutas seega märkimisväärselt lugejate ühiskonnataju. Teiseks olid ajakirjanduse sihtmärgiks valitud "kadakasakslased" selline inimrühm, kellega võrdlemisi homogeense rahvastikuga Eestis [5] suurem osa inimesi isiklikult kokku ei puutunud ning seega olid nende arvamused ja hoiakud tugevalt mõjutatud sellest, millist infot saadi just ajakirjandusest. Ning lõpuks kirjutasid ajalehtedele mitte ainult kutselised ajakirjanikud, vaid ka kirjasaatjad, mistõttu olid esindatud ka hääled väljastpoolt ajakirjandusringkondi.
Saksastumine Eesti ühiskonnas enne ja pärast iseseisvumist
Aastasadade jooksul oli eestlaste sotsiaalne tõus Eesti- ja Liivimaal mõeldav vaid sakslaste sekka assimileerumise kaudu. Seisusepiiri murdnud inimeste keelevahetus ja põlvkondade jooksul täielikult saksakeelse elanikkonna hulka sulandumine oli loomulikuks ja iseenesestmõistetavaks peetud nähtus. Pärisorjuse kaotamine muutis sellised arengud oluliselt levinumaks, sest esimest korda terendas talupoegadele reaalne väljavaade oma seisusest väljarabelemiseks. Edasipüüdlikumad hakkasid pöörama suurt tähelepanu oma lastele korraliku hariduse andmisele, mis oli tollal mõistagi saksakeelne. Talupoja päritolu koolitatud noored aga hakkasid mõisates üle võtma ameteid, mis seni olid olnud sakslaste pärusmaa (mõisavalitseja, viinapõletaja, metsaülem-metsavaht, jääger jne.). [6] Rahvusliku liikumise suurkuju, aga samas ka ise saksakeelsest perest pärit Heinrich Rosenthali mälestuste järgi oli saksa keele igapäevane kasutus 19. sajandi keskpaigas märgiks haritusest, samas kui eesti keelt kõnelnud harimata talupojad. [7]
Senine praktika hakkas aeglaselt muutuma alates 19. sajandi teisest poolest seoses eestlaste ärkamisaja ja rahvusliku eneseteadvuse tõusuga. Ehkki ümberrahvastumine toimus ka seejärel järjepidevalt, muutus see nüüdsest üha enam valikute küsimuseks. Samal ajal kui jätkuvat ümberrahvastumist soodustas linnastumine ja üha enamate eesti päritolu isikute ligipääs kõrgharidusele, hakkas senine saksastumistrend mõnevõrra taanduma ja tegema ruumi "juurte juurde" tagasipöördumisele. Järjest rohkem hakkas esmalt haritlaste seas levima nähtus, mida Ea Jansen on kirjeldanud kaksikidentiteedina. Eesti päritolu haritlased suhtlesid kodus ja omavahel saksa keeles ning eesti keelt tarvitati vaid harvadel juhtudel. Jansen toob iseloomuliku näitena välja Eesti Üliõpilaste Seltsi, mille liikmed hoolimata organisatsiooni ilmselgelt rahvuslikest algetest ja eesmärkidest suhtlesid omavahel veel 19. sajandi lõpukümnenditel saksa keeles. [8] Teine ilmekas näide on eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" autor ja rahvusliku liikumise suurkuju Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes oli küll eestlasena sündinud, kuid pidi hilisema saksakeelses keskkonnas kasvamise tõttu alles täisealisena eesti keele uuesti omandama. [9] Ning juba mainitud Heinrich Rosenthalgi käis läbi sarnase arengutee.
Sajandivahetuse paiku alanud saksastumise mõningane taandumine oli seotud sellega, et seda hakati haritlaskonnas üha enam taunima. Ärkamisajal välja kujunenud negatiivne suhtumine igasugusesse ümberrahvastumisse jäi püsima ka iseseisvusaastatel. Tunnistades küll ühelt poolt põhiseaduse tasandil igaühe õigust oma rahvust ise määrata, püüdis noor Eesti Vabariik samal ajal teiselt poolt arvatavalt jätkuvat ümberrahvastumist takistada eelkõige kooliseaduste kaudu, mille tuumaks oli idee emakeelse, s. t. rahvuskeelse hariduse kohustuslikkusest. [10] Ka rahvuskuuluvus kui selline oli vaikimisi kohustuslik, olles muu hulgas kantud isikutunnistusse.
Üksikisikute jaoks oli rahvuse formaalne määratlemine uus nähtus ja see tekitas hulgaliselt segadust nii isikutunnistuste omanike kui ka dokumente välja kirjutanud ametnike seas. Kooliseadused omakorda tingisid kohati pragmaatilise kaalutluse formaalse rahvuskuuluvuse valikuks. Nii pole ime, et 1920. aastate jooksul tekkis rohkem kui 1500 inimesel soov või vajadus oma isikutunnistuse rahvusmärget muuta. Nende hulgas oli enim neid, kes soovisid ametlikult saada sakslasteks, mis avalikkuse silmis justkui kinnitas saksastumise jätkuvat elujõulisust. Nõnda tegi kodanike huvi oma rahvust muuta ka Eesti valitsuse juba varakult valvsaks. Viidates vajadusele ära hoida põhiseadusliku õiguse kuritarvitusi, kehtestas siseminister Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) 1921. aasta kevadel määruse, millega sätestati, et rahvuse määramine võib sündida ühekordselt ning rahvuse deklaratsioon, mis oli tehtud pärast põhiseaduse jõustumist, pidi olema lõplik. [11] Nii avanes võimalus rahvuse muutmiseks, juhul kui siseministeerium luges taotlust põhjendatuks, neil isikutunnistustel, mis olid väljastatud enne põhiseaduse jõustumist 21. detsembril 1920. Ent praktikas muudeti rahvusmärget üsna sageli ka nendes isikutunnistustes, mis olid väljastatud pärast seda tähtaega.
Taotluste hulk rahvuse muutmiseks kasvas märgatavalt pärast Saksa Kultuuromavalitsuse loomist 1925. aastal. Siseministeeriumi andmetel rahuldati aastail 1925–1928 üle 1300 taotluse rahvuse muutmiseks isikutunnistusel, kusjuures ainuüksi 1925. aastal esitati 1076 taotlust, millest 1024 rahuldati. [12] Siiski kasvatas rahvusmärget muuta soovinute hulk märkimisväärselt ka eitavate vastuste hulka. Paljud, kellele oli vastatud keeldumisega, ei leppinud siseministeeriumi otsusega ja kaebasid viimase kohtusse. [13] Ehkki peaaegu kõik kohtuasjad lõppesid kaebajate võiduga, kujunes omas ajas rohkelt viidatud pretsedendiks 1927. aasta lõpus Ernst Lindemanni kaasuses vastu võetud otsus, millega tunnistati igasugused piirangud rahvuse vahetamisele põhiseadusevastaseks. [14]
Kohtuasjade mõjul hakati arvatavasti peamiselt siseminister Jaan Hünersoni isiklikul initsiatiivil [15] 1928. aasta sügisel Riigikogu üldkomisjonis menetlema rahvuse muutmise seaduse eelnõu, mis pidanuks takistama eestlastel rahvusliku kuuluvuse muutmist, aga oleks säilitanud võimaluse vähemusrahvustel muutuda seaduse silmis eestlasteks. [16] Komisjoni koosolekutel toimunud tuliste vaidluste käigus toodi ühelt poolt välja, et rahvus on objektiivne nähtus, mille määravad keel ja rassitunnused, ent teiselt poolt leiti, et eelnõu järgi nõutaks tõendeid rahvuse kohta vaid vähemusrahvuste hulka kuuluda soovijatelt, samas kui eestlasteks oldaks valmis tunnistama kõik soovi avaldanud ka juhul, kui nad eesti keeltki ei oska. Statistikale tuginedes esitati arutelude käigus ka retooriline küsimus, kas ligikaudu 800 rahvust vahetanud eestlase pärast on tõepoolest vaja piiravat seadust. [17] Lõpuks arvati eelnõu menetlusest välja ja alates 1930. aastast võeti segaduste vältimiseks kasutusele uued, ilma rahvusmärketa isikutunnistused.
Rahvusmärkest loobumine isikutunnistustelt ei likvideerinud siiski rahvuse määramisega kaasnenud probleeme lõplikult. Konstantin Pätsi riigipööre tõi kaasa uued ja seninägematud piirangud rahvuse määratlemise küsimuses. Novembris 1934 hakkas Eestis kehtima riigivanema dekreedina antud seadus, mis sätestas uued rahvuse määramise alused. Selle järgi loeti reeglina eestlasteks kõik, kes ise või kelle esivanemad olid olnud vallakogukondade hingekirjas. Need, kes olid omandanud Eesti kodakondsuse oma eesti päritolule viidates, loeti samuti automaatselt eestlasteks, olenemata sellest, kuidas nad ennast pärast kodakondsuse saamist olid määratlenud. Segaperede lapsed loeti eestlasteks, kui isa oli eestlane, vastupidisel juhul pidi laste rahvuse määramine toimuma kokkuleppe alusel. Kodanikud, kes olid ennast juba eestlasena määratlenud, ei saanud enam oma rahvust muuta. Vastupidiseid juhtumeid dekreet ei reguleerinud, mistõttu jäi endiselt võimalikuks vähemusrahvusest loobumine ja eestlaseks saamine. Samas sätestati seegi, et kõik Eesti kodanikud, kes dekreedi kehtima hakkamise ajal on mõne vähemusrahvuse kultuuromavalitsuse rahvusnimekirjas, kuuluvad automaatselt sellesse vähemusrahvusse. [18] Nii jäi veel enne dekreedi kehtima hakkamist teoreetiline võimalus kultuuromavalitsuse liikmeks astudes rahvust vahetada, mida kohati ka ära kasutada püüti. Kultuuromavalitsuse nimekirjade täiendused vajasid aga siseministeeriumi heakskiitu, mida ei pruukinud kahtluste korral tulla. [19]
Eesti poliitikud soovisid eestluse kaitsmisega veelgi kaugemale minna. Nimelt esitas välisminister Karl Selter 1939. aasta mais siseminister Richard Veermale eelnõu rahvuse kuuluvuse aluste määramise seaduse muutmiseks, mille järgi tuli piirata segaabielust sündinud laste rahvuse määramist juhul, kui ema on eesti rahvusest. Sel puhul tõi Selter positiivseks eeskujuks Läti, kus ühe vanema läti rahvusesse kuulumisel pidi läti rahvusest olema ka nende laps. [20] Teadmata põhjustel Eestis siiski seaduse muutmise teed ei mindud, mistõttu tuli segaperedel, kus ema oli eesti rahvusest, ikkagi lapse rahvuse osas tulevikuski kokkuleppele jõuda. Pool aastat hiljem langes vajadus sellise muudatuse järele nagunii peaaegu täielikult ära.
Ent samal ajal, kui poliitikud lähtusid oma tegevuses justkui jätkuva saksastumise peatamise eesmärgist, näitavad arvud, et tegelikult oli sakslaste osakaal Eesti rahvastikus pidevas languses, mis ei viita kuidagi sellele, nagu oleks nad eestlaste seast "värsket verd" juurde saanud. Esimese maailmasõja ajal ja järel toimunud väljaränne vähendas saksa rahvusgrupi suurust järsult ja drastiliselt, ent langus jätkus ka edaspidi. Kui 1922. aasta rahvaloenduse järgi elas Eestis 18 319 saksa rahvusest isikut, kes moodustasid kogurahvastikust 1,7%, siis 1934. aasta rahvaloenduse järgi oli neid 16 346 (1,5%). Vahetult sakslaste ümberasumise eelseks ajaks oli sakslaste arvukus veelgi vähenenud, siis olevat olnud neid ligikaudu 14 000. Üheks rahvusgrupi vähenemise põhjuseks on nimetatud segaabielude võrdlemisi suurt hulka, mis soodustanud hoopis sakslaste assimileerumist eestlaste sekka. [21]
"Kadakasakslaste" kujutamine ajakirjanduses
"Kadakasaksluse" mõiste oli ajakirjanduses pidevalt ja erinevates seostes esil üldjuhul negatiivse konnotatsiooniga. Selle mõiste ümber koondusid mitmesugused avalikkuses levinud halvustavad hoiakud "ümberrahvastunute" või nende inimeste suhtes, kelle puhul polnud üheselt selge, millisest rahvusest nad olid. Eesti iseseisvumise ajaks oli "kadakasakslase" mõiste tähendus kunagisega võrreldes mõneti laienenud ja enam ei tähistatud sellega ainult nn. poolsakslasi, kes täielikult assimileerumata olid osaliselt omaks võtnud sakslaste eluviisi.
Aeg-ajalt tehti ajakirjanduses katseid "kadakasakslase" mõistet defineerida, ehkki üldjuhul sõna tähendusele omaette tähelepanu ei pööratud. Üks reljeefsemaid ja ehk ka tabavamaid definitsioone, mis andis muidu iseenesestmõistetavale mõistekasutusele mingigi sõnastuse, ilmus 1924. aastal ajalehes Postimees: "Kadakat ehk kadakasaksa võiksime defineerida kui sakslase aseainet – ersatz -sakslast, s. o. kui niisugust eestlast, kes rumaluse või ainelise kasu pärast oma rahvuse maha salgab, sellega ennast oma loomulikust rahvuslikust tagapõhjast lahti ütleb ja igaviisi katsub Saksa rahvuse mantlit enesele selga tõmmata. Et aga inimesel raske on looduse poolt kaasa antud põhijoontest täiesti lahti lüüa, siis jääb kadak kahe rahvuse vahele rippuma ja peaks olema õieti ühte viisi vastik mõlemale poolele rahvusliselt mõtlevale kodanikkudele – nii eestlastele kui sakslastele." [22] Pealtnäha universaalsusele pretendeerinud definitsioon oli aga ad hoc printsiibil käiku lastud, et kirjeldada skandaalset Tartu koolidirektorit Alfred Grassi, kes, olles küll eesti päritolu, oli teadaolevalt juba vähemalt teist põlve saksastunud. [23]
Vastuoluliseks kujuneski teemakäsitlus seoses küsimusega, kas "kadakasakslased" on ainult need, kes üritavad sakslastena näida, või ka mitmendat põlve sakslaste sekka assimileerunud inimesed. Kuigi tüüpilisena peeti silmas neid, kes polnud justkui ei üks ega teine, siis asjaolu, et rahvuse määramisel peeti sageli primaarseks päritolu, lasi aeg-ajalt esineda ka arvamusel, et eestlastest esivanematega isikuid tuleks samuti pidada "kadakateks", kui nad ise ennast eestlasteks ei tunnista. [24] Eriti ilmekalt tuli see hoiak välja ümberasumise ajal 1939. aastal, kui teiste seas lahkus Eestist näiteks Johann Voldemar Jannseni lapselaps Rudolf Jannsen. [25]
Üldiselt oli "kadakasakslase" koondportree laialivalguv ja iseloomustavad tunnused tihti omavahel vastuolus. Ilmunud tekstides käsitletud teemadest ja väljendatud hoiakutest ei moodustu terviklikku kontseptsiooni, mille peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et tekstide autorid ja nende motiivid kirjutamisel olid erinevad. Ühisosaks võib sellegipoolest pidada arusaama, et kadakasakslane on eestlane või eesti päritolu isik, kes ühel või teisel moel sakslasena püüab käituda. Erinevused tekstides seisnesid peamiselt selles, mida sakslaslikuks käitumiseks peeti. Levinumad tunnused, mida peeti kadaklusele omaseks, olid ajakirjanduse põhjal üldjoontes järgmised: saksa keele kasutus (eriti eestlastel omavahel), saksa seltskonna eelistamine, laste panemine saksa kooli ja lasteaeda, rahvuslikult oluliseks peetud nähtuste ignoreerimine (nt. jätta riigipühadel lipp välja panemata), kõige eesti kultuurile omase vältimine, välismaise toodangu eelistamine, enda formaalse rahvusmääratluse (korduv) muutmine, eesti keele (demonstratiivselt) vigaselt või norme eiravalt kasutamine, valimistel baltisaksa erakonna poolt hääletamine jne.
Iseloomulik oli, et "kadakasakslasi" peeti oma rahvuse äraandjateks ja reetjateks. Nagu varasemas artiklis näidatud, ei pruukinud see alati selgesõnaliselt tekstidest ilmneda, ent kaudselt on see järjepidevalt esil ning leidub ka tekste, milles ongi ühemõtteliselt samastatud "kadakasakslased" "äraandjate" ja "reeturitega". [26] Väga tüüpiline on kirjeldatavate isikute oma rahvuse ja esivanemate mahasalgajateks nimetamine. Reetmise küsimusega omakorda haakub "kadakasakslaste" kujutamine võimaliku julgeolekuohuna. Iseseisvuse alguskümnendil "kadakatest" kui riiklikku julgeolekut ohustavast elemendist üldjuhul otsesõnu ei räägitud. Mõnel puhul paistab siiski, et mingil määral ohtlikeks peeti inimesi, kelle maailmavaade ja kuuluvus ei olnud piisavalt selge. [27] Teisal mindi kaugemale ja arvati, et "kadakasakslastele" on iseloomulik riigivastane meelsus, mille väljanäitamisel olevat nad ka väga aktiivsed. [28]
Reetmise ja julgeolekuküsimuste kõrval oli hoopis tavapärasem "kadakasakslaste" kujutamine tõusiklike, orjameelsete ja naeruväärsetena. [29] Kohati võtsid kirjeldused lausa karikatuursed mõõtmed ja korduvalt figureerisid "kadakasakslased" ka karikatuuridel. [30] Ajalehtedes leidub detailseid ja kohati groteskseid kirjeldusi "kadakasakslaste" välimuse, eluviisi ja käitumise kohta. Näiteks leidis üks kirjutaja, et ühe tüüpilise "kadaka" tunnusjooneks olla hundikoera omamine: "kalliste okupatsiooniaegade meeletuletus ja liigutav mälestus kadunud Preisi leitnantidest; veel jõukamal on neid loomakesi kaks, nimeks "Lore" ja "Dore". Need siis ühes vanapreilide mustade "spitsi"-koertega panevad ööseti sarnaseid öiseid melanhoolseid ja sõnulseletamatuid lõugamisi toime, et ära mõtlegi unerahu peale." [31]
Defineerimiskatsete ebaühtlus ja kirjelduste laialivalguvus näitavad, et ühtset ja üheselt mõistetavat arusaama, kes on ja kes pole "kadakasakslased", ühiskonnas ei leidunud. Selle mõiste alla võidi mahutada nii mitmendat põlve sakslaste sekka assimileerunud eestlased, kelle puhul arvati teadvat nende eesti päritolu; kõik, kes tihedalt sakslastega läbi käisid; aga needki, kes lihtsalt elasid oma elu teisiti, kui see kirjutaja vaadete järgi õige oli.
"Kadakasaksluse" mõiste kasutuskontekstid
Omaette küsimus on, kus või millistes valdkondades nähti "kadaklust" enim esinevat. Mõiste kasutuskontekstid annavad aimu, milliste ühiskondlike probleemide või kirjutajate (osaliselt) varjatud eesmärkidega "kadakasakslusest" rääkimine seostus. Kuigi laias laastus nähti "kadakasakslust" esinevat kõikvõimalikes eluvaldkondades ja üle terve Eesti, pole mõtet siinkohal tervet diapasooni esitada, vaid peatuda laiemat kõlapinda leidnud nähtustel, millega "kadakasakslust" seostati.
Üks levinumaid teemasid, mis ajakirjandusest korduvalt ja järjepidevalt läbi käis, oli eesti laste õppimine vähemusrahvuste koolides, eelkõige saksakeelsetes. Poleemika lähtekohaks oli seaduses fikseeritud põhimõte, et kõik lapsed peavad võimaluse korral käima emakeelses koolis. Samas nägi seadus ette ka erandeid ja lapsevanemad ei olnud alati huvitatud "emakeelsest" koolist, seda enam, et emakeelne tähendas rahvuskeelset, aga rahvus oli seaduse silmis see, mis kirjas isikutunnistusel, mitte see, kelleks inimene ise ennast pidas. Nõnda oli n.-ö. mitte-emakeelses koolis õppimine suhteliselt levinud nähtus ja ajakirjandusel oli, mille üle polemiseerida. [32] Mõistagi ei läinud ajakirjanikele eriti korda see, millistes koolides õpivad vähemusrahvuste esindajad, põhiteema oli järjepidevalt see, kus õpivad need lapsed, keda arvati olevat eestlased.
Ajakirjanduses käsitleti päris palju ka küsimust, miks lapsevanemad eelistavad saksakeelseid koole. Üks välja toodud põhjusi, mis oli muuseas ka reaalsusega suhteliselt hästi kooskõlas, oli saksakeelsete koolide arvatavalt parem haridustase. Ilmselt oli see arusaam nii üldtunnustatud, et isegi saksakeelseid koole eelistanud inimeste kritiseerimisel ei püütudki ajakirjanduses koolide tasemeerinevust tihti ümber lükata, vaid rõhutati pigem vajadust riigikeelsete koolide arendamiseks, mida aga muukeelsete koolide eelistamine takistavat. [33] Saksakeelsete koolide eelistamine olevat riigi raha raiskamine. Nimelt pidi riik ülal pidama vähemusrahvuste koole, aga saksakeelsetes oli väidetavalt suurem osa õpilasi hoopis eesti päritolu. Seetõttu jäänud ka vähem raha eestikeelse hariduse arendamiseks. Mõnel juhul võib tekstidest välja lugeda lootuse, et kui saksa koolides eesti päritolu õpilasi ei käiks, oleks need võimalik sakslaste vähesuse tõttu välja suretada ja üle jääv raha suunata riigikeelsete koolide arendamisse. [34]
Kindlasti ei saanud ajakirjanduse silmis kooli valik olla vanemate endi otsus, ning kohati püüti sellele hoiakule ka ratsionaalseid põhjendusi leida. Peamine motiiv oli mõistagi see, et saksakeelsetes koolides toimuvat eesti laste teadlik ümberrahvastamine. [35] Et sakslaste arv oli Eestis vähenemas, andis sellele veendumusele kohati kaalu juurdegi – sakslaste organisatsioonid eesotsas kultuuromavalitsusega püüdvat sel moel tagada oma rahvuse püsimajäämise. [36] Pidades silmas, et suur hulk isikutunnistustel rahvusmärke muutmise juhtumeid oli otseselt seotud kultuuromavalitsusega ja kultuuromavalitsus aitas inimesi sageli nii taotluse esitamisel kui vajaduse korral ka kohtusse pöördumisel, ei olnud eespool kirjeldatud kahtlused kindlasti ülemäära paranoilised. Samas pälvisid rahvusmärgete muutmise ja kultuuromavalitsuse seosed ajakirjanduses miskipärast vaid tagasihoidlikku tähelepanu. [37]
Kooli küsimus haakus tihedalt segaperede problemaatikaga. Ka neid oli võimalik "kadakasaksluses" süüdistada. Nimelt levis järjepidevalt veendumus, et segapered valivad lastele kooli vähemusrahvusest vanema rahvuse järgi ja üldse kasvatavad nad lapsi vähemusrahvuse vaimus. [38] Kui ajakirjanduses toodi välja vähemusrahvuste koolides õppivate väidetavate eestlaste nimed, siis olid seesuguste nimekirjade peamiseks sihtmärgiks just nimelt segapered. [39] Kohati jääb mulje, et segaperesid ja nende valikuid peeti isegi ohtlikumaks nende "puhaste" eestlaste omadest, kes eelistasid saksakeelseid koole vaid parema hariduse pärast, samal ajal kui eelkõige just segaperede kaudu toimunud jätkuv eestlaste ümberrahvastamine.
Saksakeelsete koolide kõrval oli ajakirjanduse silmis üks enam levinud "kadakluse" kantse kirik. Selle taustaks olid läbi terve iseseisvusperioodi väldanud Eesti luterliku kiriku sisesed vastuolud eestlaste ja sakslaste vahel. Viimased teenisid pastoritena endiselt mitmeid eesti kogudusi, mis tekitas rohkelt konflikte. Eesti kirikuringkondades leiti ühelt poolt, et saksa mõju eesti kirikuelule on jätkuvalt liiga suur. Teiselt poolt toetasid aga mitmed vanema põlvkonna eestlastest pastorid saksa vaimulike ametis jätkamist, mis andiski aluse "kadakluses" süüdistamiseks. [40] Üldiselt jääb tekstide põhjal mulje, et "kadakasakslased" aitavat saksa vaimulikel endiselt kirikuringkondades juhtpositsioonil olla, samal ajal toetavat aga saksakeelsete koguduste olemasolu ja saksakeelsete jumalateenistuste pidamine omakorda "kadakluse" levikut. [41] Kirikuringkondades levinud pingeid ilmestab näiteks Ambla kirikuõpetaja Johannes Theodor Willbergiga seotud mõneti segane juhtum. 1931. aasta sügisel oli ta väidetavalt osalenud ühiskonnas suurt pahameelt põhjustanud saksakeelse Lutheri Eraakadeemia [42] avamisel, mille järel püüti teda ametist tagandada, ehkki õigupoolest oli ta selleks ajaks juba emeriteerunud ja jätkas pastori asetäitjana. Seejuures tuli keegi pseudonüümi "Rändur vilistab" kasutanud isik välja ka vastulausetega Willbergi suunas tehtud kriitikale. Peatumata siinkohal sellel, mil määral kohalik kogudus Willbergi toetas või vaenas, on märkimisväärne, et nii tema vastased kui ka toetajad esitasid vastastikku süüdistusi "kadakluses". [43]
Kirikuringkondades toimuvaga sarnaseid juhtumeid tuli ette ka seltsitegevuse kontekstis. Eriti jäi ette tuletõrjeühingute siseelu. [44] Näiteks kirjutas ajaleht Vaba Maa 1935. aasta veebruaris, kuidas Lihula "lömitab võõraste" ees sellega, et kohaliku tuletõrjeühingu esimeheks valiti Eduard Fabricius, kes olnud agar okupatsiooniaegne tegelane. [45] Mõni aasta hiljem ilmus Ühistegelistes Uudistes arvatavasti kohalike ühistegelaste kirjutatud juubeliõnnitlus 70-aastaseks saanud Fabriciusele. Selles toodi välja, et tuletõrjeühingu arendamist võiks pidada Fabriciuse elutööks ning üldse võtnud ta igasugusest seltskonnatööst agaralt osa ja olnud ka mitmes seltsis juhtival kohal. [46] Selliste juhtumite taustal pole kõikvõimalike ajakirjanduses kirjeldatud vastuolude puhul alati üheselt selge, mil määral olid need tõepoolest kohtadel n.-ö. rohujuuretasandil tekkinud ja mil määral kunstlikult ülepaisutatud mull, mille tekkes oli kohalike roll võrdlemisi väike.
Üldiselt peetigi "kadakasakslust" sageli omasemaks väikelinnadele ja maapiirkondadele. [47] Eriti iseloomulikud on kuurortlinnades suvitanud inimeste tähelepanekud, mida ajakirjandusega jagati. [48] Ent suvituslinnade kõrval heideti "kadaklust" ette ka paljudele teistele asulatele üle Eesti, korduvalt näiteks Lihulale, Paidele ja Rakverele. [49] Neist lugudest vaatavad sageli vastu sissesõitnute hindavad pilgud ja oluliselt harvem kohalike endi hoiakud oma kodukoha kohta. Selliseid arvustavaid kirjutisi ilmuski eriti intensiivselt suveperioodil, kui linnainimesed suvituslinnadesse ja maale sõitsid. Kõigist tuvastatud "kadaklusest" kõnelenud lugudest moodustavad sellised maapiirkondi "kadaklikena" kirjeldavad lood väga arvuka osa, mistõttu nende kõrval torkavad üliharvade eranditena silma lood, milles just linnu vastandatakse maale kui "kadakluse" pesasid. [50]
"Kadakluse" teema tuli mitut puhku esile ka keelekasutust puudutavates kirjutistes. Osaliselt haakus see väikelinnade "kadaklikkusega", kuna just seal olevat keeruline riigikeeles suhelda ja tänavatel kuulvat ainult võõrkeeli. [51] Lisaks oli "kadaklus" keele küsimustega veel mitmel moel seotud. Kirjutiste hulgas leidus esmalt selliseid, milles otsesõnu kurdeti, et avalikes kohtades kuuleb rohkem saksa kui eesti keelt, kusjuures saksa keelt rääkivat ka teadaolevalt eestlased omavahel, mis olla eriti ilmne "kadakluse" tunnus. [52] Nii on üks autor kirjeldanud oma elamust kunstinäituselt: "Kolm neist daamest olid päris tõupuhtad eestlased ja seltskonnaski keskmiselt tuntud, neljas aga, seda ma ei tunnud. Vaatamisejärjega daamidele lähemale jõudes, kuulen, räägivad omavahel – saksa keelt. Arvan, küllap see üks siis on sakslane ja tema pärast nii. Veidi hiljem see grupp läks pooleks. Aga mõlemad pooled rääkisid ikka endiselt edasi saksa keeles, ka see pool, kuhu jäid kaks päris tõupuhast eestlast." [53] Ka ei saavat riigiasutustes, rääkimata eraäridest, eesti keelega hakkama. [54] Nende kõrval, kes üldse eesti keelt kõnelemast keeldusid, leidus muidugi ka niisuguseid "kadakaid", kes teadlikult eesti keelt vigaselt rääkisid. [55] Seejuures tasub välja tuua asjaolu, et ka saksa keelt kõnelnud "kadakad" vigaselt. [56] Korduvalt rakendati "kadakluse" mõiste ka keelepurismi teenistusse. [57]
Lisaks eespool käsitletud kirikuringkondades ja kohalikus seltsitegevuses sakslastega koostöö tegemisele võis "kadakluse" süüdistustele aluse anda ka poliitiline toetus sakslastele. Nimelt sildistasid ajalehed ja sageli eriti selgelt erakondade häälekandjad kõiki Saksa-Balti Erakonna poolt hääletanud eestlasi "kadakateks" ja eelkõige kerkis teema esile mõistagi valimiste ajal. Nimelt võis juhtuda, et mõnes piirkonnas sai Saksa-Balti Erakond rohkem hääli, kui oli sealsete hääleõiguslike sakslaste hulk. Seega pidid üleliigsed hääled pärinema "kadakasakslastelt". [58] Kohalikes omavalitsustes võis aga "kadakluse" süüdistusteks alust anda igasugune koostöö- või kompromissivalmidus omavalitsusasutuste sakslastest liikmetega. [59]
Eriti sagedaseks muutus "kadaklusest" rääkimine poliitilises kontekstis 1930. aastate alguses seoses natsionaalsotsialistide võimule pääsemisega Saksamaal ja vabadussõjalaste liikumise populaarsusega Eestis. Leidub mitmeid kirjeldusi selle kohta, kuidas "kadakasakslased" olevat suuremad hitlerlased kui päris sakslased. [60] Väga mugav oli seejuures süüdistada "kadakluses" vabadussõjalasi. Mitmed neist olid nimelt segaabieludes, samuti eelistasid nad tihti oma lapsi saksakeelsetesse koolidesse saata. Nii olid vabadussõjalased oma peredes väidetavalt valitseva "kadakliku" vaimu tõttu ajakirjandusele ja poliitilistele vastastele sagedaseks sihtmärgiks. [61] Ent samal ajal rääkisid ka vabadussõjalased ise oma häälekandjas aeg-ajalt "kadaklusest", mis ühiskonnas levivat. [62]
Täiesti uued mõõtmed võttis "kadakluse" teema avalikkuses pärast Konstantin Pätsi riigipööret 1934. aastal. Võrreldes 1920. aastatega hakati üha rohkem rõhutama vajadust "kadaklusega" aktiivselt võidelda, seni oli säärane võitluslik toon pigem erandlik. Seoses massiivse nimede eestistamise kampaaniaga 1930. aastate teisel poolel hakati üha enam "kadakluses" süüdistama ka neid, kes oma saksapärast nime eesti nime vastu ei vahetanud. Autoritaarsel ajajärgul hakkasid toimuma ka nn. seltskondlikud kohtud "kadaklike" inimeste üle ja nime muutmata jätmine oli üks levinud põhjusi kellegi "kohtu alla" andmiseks. [63] Kuna ajakirjandus oli nüüd riigi kontrolli all, sai säärane leheveergudel käiv aktiivne võitlus "kadaklusega" toimuda ainult propagandatalituse eestvõttel ja heakskiidul, seda enam, et teema tõsteti esile ka mitmetes propagandakõnedes. [64]
Väga hoogsalt levisid "kadakluse" süüdistused ajalehtedes baltisakslaste ümberasumise ajal 1939. aasta sügisel. [65] Asus ju koos sakslastega ümber ka hulk neid inimesi, keda seni oli peetud eestlasteks. Ehkki siseministeeriumis püüti eestlaste lahkumist takistada, see alati ei õnnestunud. Kui ümberasumise aluseks olnud rahvustõendite väljastamise korrektsust oli võimalik mingil määral kontrollida, siis kindlasti ei saanud keelata eestlastest pereliikmete äraminekut. Näiteks tekitas ajakirjanduses suurt pahameelt Haljala pastori Martin Nurme ümberasumine koos sakslasest abikaasaga. Nimelt olla ta ajalehtede andmetel esimene Eesti kodakondsusest lahkuja. [66] Ilmselt mõjus teade Nurme lahkumisest ja veel sellistel asjaoludel nii ootamatult, et ei taibatud isegi üles kaevata tema kahtlasevõitu tegevust 1918. aastal Saksa okupatsiooni päevil, mida mitmetele isikutele varasematel aastatel mitut puhku meelde oli tuletatud. [67] Nurme lahkumisest enamgi hämmingut ja pahameelt tekitas aga Paide kirikuõpetaja ja linnapea Gerhard Pärli, rahvuslasena tuntud isiku ja Isamaaliidu piirkonnaesimehe ümberasumine koos sakslasest abikaasaga. [68]
Omaette teema lahkunud "kadakate" kõrval oli Eestisse jäänud "kadakate" küsimus. Selles seoses tõusis taas enim esile kirikuküsimus: ajakirjanduses hakati häälekalt nõudma saksakeelsete koguduste likvideerimist ja saksakeelsete jumalateenistuste pidamise lõpetamist, sest need olla nüüd jäänud peamiselt "kadaklike" eestlaste jaoks. [69] Sellise nõudmisega avaldus saadeti koguni siseministrile. Saksa koguduste likvideerimisega olevat avalduse esitajate arvates võimalik "kadakaid" taas eestlusse võita. [70] Samas kõlas ka arvamusi, et kohale jäävate "kadakatega" tuleb endiselt võidelda. [71] Nagu väljendus ajakirjanik Eduard Vallaste, olla tegemist pahaloomulise kasvajaga rahva organismis, millest tuleks radikaalsete meetmetega vabaneda. [72]
On omamoodi märgiline, et "kadakluse" teema tõusis paradoksaalselt teravalt esile seoses ümberasumisega. Just nüüd hakati "kadakasakslastest" väga selgelt rääkima kui ohust riigile ja rahvale, otsekui püüdes sellega varjata tegelikke väljastpoolt lähtuvaid ohte. Mil määral see ajakirjanduses ülepaisutatud hüsteeria avalikkust laiemalt mõjutas, on aga omaette küsimus.
Kokkuvõte
"Kadakasaksluse" mõiste kasutust näis läbi kogu sõdadevahelise perioodi saatvat vaikimisi eeldus, et kõik saavad aru, millest jutt. Ometi näitavad laialivalguvad kasutuskontekstid ning definitsioonide ebamäärasus ja vastandlikkus, et tegemist polnud kaugeltki üheselt mõistetava terminiga. Kõigile tuttavliku, aga samas selge tähenduseta mõistena oli seda võimalik täita kirjutajale parajasti sobiva ja vajamineva sisuga. Seega ei saa "kadakasaksluse" mõiste kaardistamisega kindlasti teada ei seda, kui ulatuslik oli selle nimetusega tähistatud nähtus, ega sedagi, mida see täpselt toonases ühiskonnas endast kujutas.
Kirjeldused, mida ajakirjanduses esitati, ulatusid kummalisest ja naeruväärsest, aga samal ajal ohutust nähtusest kuni riikliku julgeolekuohuni. Tekstide sisust ja tonaalsusest on võimalik järeldada, et sageli tuginesid tekstide autorid isiklikele või kelleltki kuuldud üksikkogemustele ja eelarvamustele, mida sellegipoolest esitati üldistatud kujul. Nii võis ka ajalehtede lugejatel kergesti tekkida mulje, et "kadakasakslus" – ükskõik mida selle mõiste all parajasti silmas ka peeti – on väga levinud nähtus. Samas esines ajakirjanduses piisavalt pluralismi, mis laskis kõlada ka neil häältel, mis ei olnud nõus mõne konkreetse isiku või rühma "kadaklikuks" tembeldamisega. Üldised stambid, nii vastandlikud ja laialivalguvad kui need ka olid, püsisid aga visalt ja isegi tugevnesid aja jooksul.
Mõistekasutuse varieeruvus peegeldab oma vastuolulisusest hoolimata siiski edukalt mitmeid ühiskonnas parajasti aktuaalseid olnud probleeme, eksistentsiaalseid hirme, poliitilisi võitlusi, aga ühtlasi ka kirjutajate isiklikku maailmavaadet ja eelarvamusi. Jätkuvalt tajutud saksastumishirm oli seejuures enim levinud arusaam, mis järjepidevalt "kadaklusest" kõikvõimalikel eri puhkudel ja eri vormides rääkima sundis. Läbi kumab hoiak, et saksastumise samas tempos jätkumine paneb ohtu nii eesti rahva kui ka riigi eksistentsi. Ehkki mingit massiivset saksastumist ei toimunud enam ammu, oli levinud ebaratsionaalset vaadet ühiskonnas toimuva suhtes väga lihtne rakendada näiteks kirjutajate isiklike motiivide või erakondade poliitiliste eesmärkide teenistusse.
* Triin Tark (1988), MA, Tartu Ülikool, doktorant; Olev Liivik (1975), PhD, vanemteadur, Eesti Mälu Instituut
[1] A. H. Tammsaare. Ma armastasin sakslast. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, lk. 34.
[2] Etümoloogia kohta vt. lähemalt nt. P. Johansen, H. v. z. Mühlen. Deutsch und undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval. Köln, Viin: Bölau, 1973, lk. 413–416; H. Rätsep. Pahupidi kadakasaksad: Rahvaetümoloogiaid eesti keelest. – Oma Keel 2012, nr. 2, lk. 11–12.
[3] Vrd. nt. K. A. Hindrey. Kadakaprobleem? – Rahvaleht, 12.02.1940, lk. 2.
[4] Siinne artikkel ongi suuresti ümber töötatud ja täiendatud versioon varem avaldatud artiklist: T. Tark, O. Liivik. Nationalismus und die "Wacholderdeutschen": Das Thema des Verrats an der Nation in der estnischen Presse der Zwischenkriegszeit. – Nordost-Archiv 2017, vol. 26, lk. 126–151.
[5] Eestlased moodustasid rahvastikust vastavalt 1922. ja 1934. aasta rahvaloenduse andmetele peaaegu 90%. Vt. lähemalt: 1922 a. üldrahvalugemise andmed. Vihk 1. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. Tallinn: Riigi Statistika Keskbüroo, 1924, lk. 31; Rahvastiku koostis ja korteriolud: 1. III 1934 rahvaloenduse andmed. Vihk II. Tallinn: Riigi Statistika Keskbüroo, 1935, lk. 47.
[6] E. Jansen. Sotsiaalne mobiilsus ja rahvuslik identiteet. – Acta Historica Tallinnensia 2003, vol. 7, lk. 21.
[7] H. Rosenthal. Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel: mälestusi aastatest 1869–1900. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2010, lk. 24.
[8] E. Jansen. Sotsiaalne mobiilsus ja rahvuslik identiteet, lk. 19–20.
[9] K. Taal. Eesti keele küsimus Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kirjavahetuses. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2016, Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk. 30–46.
[10] Eesti Vabariigi põhiseadus, 15.06.1920. – Riigi Teataja 1920, nr. 113/114, lk. 898; Eesti Ajutise Valitsuse ajutised määrused koolide kohta, 02.12.1918. – Riigi Teataja 1918, nr. 5, lk. 3–4; Avalikkude algkoolide seadus, 07.05.1920. – Riigi Teataja 1920, nr. 75/76, lk. 593.
[11] Siseministri määrus isikutunnistuste paranduste kohta, 30.03.1921. – Riigi Teataja 1921, nr. 22, lk. 137.
[12] Riigikogu üldkomisjoni rahvuse muutmise seaduse alamkomisjoni protokoll nr. 5. – RA, ERA.80.3.824, l. 13.
[13] Riigikohtu fondis (RA, ERA.1356) leidub 38 toimikut rahvuse muutmisega seotud kaebuste kohta, neist kaks toimikut puudutavad üht isikut, seega kokku pöördus kohtusse 37 inimest.
[14] Riigikohtu otsus, 20.12.1927. – RA, ERA.1356.2.602, l. 15–16.
[15] Väidetavalt olla just Hünersoni aegadel siseministeeriumis alguse saanud rahvusmärgete muutmise üle otsuste tegemisega venitamine. Vrd. Stackelberg Schillingile, 07.01.1929. – RA, EAA.3245.1.369.
[16] Rahvuse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjaga. – RA, ERA.80.3.824, l. 6–7.
[17] Rahvuse muutmise seaduse eelnõu menetlemine Riigikogu üldkomisjonis, 08.11.1928–19.12.1929. – RA, ERA.80.3.824, l. 8–13.
[18] Rahvusse kuuluvuse aluste määramise seadus, 29.10.1934. – Riigi Teataja 1934, nr. 93, lk. 1618.
[19] Vrd. Siseministeerium ja kadakad. – Postimees, 13.11.1934, lk. 1.
[20] Karl Selter Richard Veermaale, 23.05.1939. – RA, ERA.14.17.39. Selter pidas silmas eelkõige Läti rahvaloenduste korraldust. Seesugust rahvuse määramise aluste seadust nagu Eestis Lätis ei olnud ja segaperesid puudutas eelkõige rahvahariduse seadus, mille järgi ühe lätlasest abikaasaga perede lapsed pidid käima lätikeelsetes koolides. Seda seadust mainis oma kirjas muu hulgas ka Selter. Vrd. I. Feldmanis. Die innenpolitische Entwicklung Lettlands und die deutschbaltische Minderheit 1918–1940. – B. Meissner, D. A. Loeber, D. Henning (Hrsg.). Die Deutsche Volksgruppe in Lettland während der Zwischenkriegszeit und aktuelle Fragen des deutsch-lettischen Verhältnisses. Hamburg: Bibliotheca Baltica, 2000, lk. 65.
[21] 1922. a. üldrahvalugemise andmed, lk. 31; Rahvastiku koostis ja korteriolud, lk. 47; K. Laurits. Saksa kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925–1940. Monograafia ja allikad, Tallinn: Rahvusarhiiv, 2008, lk. 27; J. Kivimäe. Raske lahkumine: Baltisakslaste ümberasumine eestlaste rahvuslikus vaatevinklis. – Looming 1989, nr. 9, lk. 1243.
[22] J. Lang. Meie kadaklusest. – Postimees, 11.09.1924, lk. 2.
[23] Alfred Grass oli võtnud oma saksakeelsesse erakooli õppima väidetavalt seadusevastaselt ka eestlastest lapsi. Selle skandaali kohta vt. lähemalt: T. Tark, O. Liivik. Nationalismus und die "Wacholderdeutschen", lk. 144–145.
[24] Nt. Teadja. Kiri Raplast. – Vaba Maa, 13.01.1923, lk. 5; Neist, kes oma vanemaid ei austa. – Sakala, 27.08.1925, lk. 2.
[25] Nt. Lahkujate keskel Eesti tegelaste järeltulijaid. – Maa Hääl, 30.10.1939, lk. 6; Vaatleja. Piinlik mõtelda. – Uus Eesti, 09.11.1939, lk. 4.
[26] Vt. lähemalt: T. Tark, O. Liivik. Nationalismus und die "Wacholderdeutschen", lk. 136.
[27] Nt. "Lääne front" väärib suuremat tähelepanu. – Postimees, 20.08.1925, lk. 2.
[28] Nt. Lector Novus. Ajalehti lugedes. – Postimees, 24.08.1924, lk. 4; Skandaalsed lood Jõhvi ühisgümnaasiumis. – Virulane, 13.03.1928, lk. 1.
[29] Nt. Nad ihkavad võõraid sulgi. – Esmaspäev, 02.12.1929, lk. 3; Kustas. Soov uuele aastale. – Vaba Maa, 02.01.1930, lk. 2; A. Sinisalu. Pealinna kiri. – Herold, 28.08.1932, lk. 6.
[30] Nt. Saksa pastorid ja kadakad. – Vaba Maa, 12.06.1921, lk. 1; Kevadel. – Vaba Maa, 29.03.1925, lk. 5; Selgus. – Esmaspäev, 18.11.1939, lk. 7.
[31] Nikodemus. Suvitusest Pärnus. 2. – Päevaleht, 26.07.1923, lk. 4.
[32] Nt. Tallinna kadakad kärisevad. – Vaba Maa, 25.09.1919, lk. 3; Haapsalu teated. – Kaja, 09.12.1920, lk. 6; Kadakate kontroll. – Vaba Maa, 01.07.1926, lk. 9.
[33] Nt. J. Lang. Meie Kadaklusest. – Postimees, 11.09.1924, lk. 2; Kas kiriku läbi kadaklust külvamas? – Virulane, 24.01.1925, lk. 1.
[34] Nt. A. J. Vähemusrahvuste koolid ei tohi eesõigustatud seisukorras olla. – Postimees, 05.09.1926, lk. 2; Võru kadakluse kants – saksa algkool. – Võru Teataja, 20.04.1933, lk. 3.
[35] Nt. Saksa koolid – puht ümberrahvustamise asutused. – Päevaleht, 04.05.1934, lk. 3.
[36] Nt. Võltsitakse rahvuslikku kuuluvust. Saksa koolid elatavad endid eestlaste arvel. – Postimees, 21.04.1933, lk. 4; Rahvuse salgajate häbipost. – Vaba Sõna, 06.01.1934, lk. 7; "Kadakad" kasutavad juhust. – Postimees, 11.11.1934, lk. 1.
[37] Nt. ,Kadakad' ja ,pajuvenelased'. – Esmaspäev, 06.02.1928, lk. 1.
[38] Ajalehti lugedes. – Postimees, 24.08.1924, lk. 4; H. Kepp. Üks tõsine mõttevahetus. – Võitlus, 16.07.1932, lk. 5.
[39] Nt. Eestisoost muulased. – Tallinna Post, 10.12.1933, lk. 1; Eestlased võõras koolis. – Maa Hääl, 06.01.1934, lk. 4; Rahvuse salgajate häbipost. – Vaba Sõna, 06.01.1934, lk. 7; Kui kardetav on kadaklus. – Uudisleht, 12.03.1935, lk. 4.
[40] Vrd. M. Ketola. The Nationality Question in the Estonian Evangelical Lutheran Church, 1918–1939, Helsinki: Suomen kirkkohistoriallinen seura, 2000; T. Karjahärm, V. Sirk. Vaim ja Võim. Eesti haritlaskond 1917–1940. Tallinn: Argo, 2001, lk. 110.
[41] Nt. Kas kiriku läbi kadaklust külvamas? – Virulane, 24.01.1925, lk. 1; Vastseliinas puudub õpetaja. – Võru Teataja, 29.10.1927, lk. 2; Kui kaugele? Balti sakslus alustanud pealetungi. – Nool, 26.09.1931, lk. 2.
[42] Lutheri Eraakadeemia kohta vt. M. Ketola. The Nationality Question in the Estonian Evangelical Lutheran Church, lk. 215–272.
[43] Nt. Saksameelne pastor Amblas. – Maaleht, 03.11.1931, lk. 7; Rändur vilistab. Järjekordne sõjakäik Ambla pastori vastu. – Järva Teataja, 27.10.1931, lk. 4; Rändur vilistab. Ambla pastori kaitseks. – Järva Teataja, 10.12.1931, lk. 4.
[44] Nt. Väikelinnad – kadakluse kants. – Uudisleht, 07.12.1929, lk. 4; Tuletõrjujad teelahkmel. – Herold, 19.06.1932, lk. 6.
[45] Siseriigist. – Vaba Maa, 5.02.1935, lk. 6. Okupatsiooniaegsete tegelaste all peeti silmas neid inimesi, kes olid 1918. aastal teinud koostööd Saksa okupatsioonivõimudega.
[46] E. Fabricius 70-aastane. – Ühistegelised Uudised, 25.11.1938, lk. 6.
[47] Hea ülevaade nt. Väikelinnad – kadakluse kants. – Uudisleht, 07.12.1929, lk. 4.
[48] Nt. N. Haapsalu kiri. – Postimees, 25.07.1924, lk. 2; P. Pähkel. Suvitaja-maamehe kiri Kuresaarest. – Kaja, 24.07.1926, lk. 6; A-r. Vaatlusi ja mõtteid. – Kaja, 29.07.1935, lk. 2.
[49] Nt. Mõnda Paidest ja kadaklusest. – Järvamaa, 23.01.1925, lk. 2; Lihulast ei kao kadaklus. – Vaba Maa, 08.02.1937, lk. 7; "Isa eestlane, ema venelane, poeg sakslane". – Maa Hääl, 09.10.1933, lk. 8.
[50] Vrd. nt. Rahvuslikke aluseid otsimas. – Vaba Maa, 29.11.1934, lk. 7; Nipet-näpet päälinnast. – Sakala Pühapäev, 29.05.1937, lk. 1.
[51] Nt. Vox populi. Saarlastel võersil. – Ühistegelised Uudised, 09.11.1923, lk. 2; Roheline Haapsalu – Postimees, 11.08.1925, lk. 4; A-r. Vaatlusi ja mõtteid. – Kaja, 29.07.1935, lk. 2.
[52] Nt. Kadakluse vaim kaitseliidust välja. – Uudisleht, 26.01.1934, lk. 2; Väike-Maarjast. – Virumaa Teataja, 02.08.1935, lk. 1; Nipet-näpet päälinnast. – Sakala Pühapäev, 29.05.1937, lk. 1.
[53] Sen-Sen. Pipraveski. – Uudisleht, 03.06.1937, lk. 2.
[54] Missugune peab olema äriteenija?. – Vaba Sõna, 15.11.1934, lk. 5; O. L. Tarvilik puhastustöö peatolliametis. – Päevaleht, 10.06.1925, lk. 3; Kadakluse väljarookimine juurtega. – Virulane, 01.04.1933, lk. 1; Kadaklus süveneb! – Postimees, 14.08.1934, lk. 5.
[55] Nt. Pärnus räägitakse… – Uudisleht, 28.07.1933, lk. 6; Maadlus kadaklusega Rakveres. – Uudisleht, 20.02.1937, lk. 5.
[56] Nt. Haapsalu teated. – Kaja, 09.12.1920, lk. 3; Nikodemus. Suvitusest Pärnus. – Päevaleht, 26.07.1923, lk. 4; O. L. Tarvilik puhastustöö peatolliametis. – Päevaleht, 10.06.1925, lk. 3.
[57] Nt. J. Aavik. Keelelisi märkusi. – Postimees, 20.07.1930, lk. 5; Üks tähtis teatritehnika külg. – Vaba Sõna, 03.06.1934, lk. 6; Kas eesti keeles puudub tulevikuvorm? – Uus Eesti, 12.10.1935, lk. 9.
[58] Nt. Kodumaalt. – Sotsialdemokraat, 12.04.1919, lk. 3; Viljandi valimised. – Tallinna Teataja, 31.05.1919, lk. 3; Valimiste tagajärgist. – Postimees, 01.12.1920, lk. 1; Mõnda Paidest ja kadaklusest. – Järvamaa, 23.01.1925, lk. 2.
[59] Nt. Rahvaerakonna ja sakslaste blokk Rakveres. – Vaba Maa, 26.04.1923, lk. 6.
[60] Nt. "Drang nach Osten". – Sakala, 01.04.1933, lk. 1; Sarja Siimu sirgeldusi. – Jutuleht, 16.09.1933, lk. 6; Kadakaid sigineb! – Tallinna Post, 12.11.1933, lk. 4.
[61] Nt. "Vabadussõjalaste" lapsed saksa koolides. – Postimees, 08.01.1934, lk. 2; Boris Neljandi lapsed sakslasteks. – Sakala, 14.06.1934, lk. 5.
[62] Nt. H. Kepp. Üks tõsine mõttevahetus. – Võitlus, 16.07.1932, lk. 4–5; B. Linde. Eesti turismi käperdamine. – Võitlus, 29.06.1933, lk. 4; Eestlasel olgu julgust ka eestlase moodi kõnelda. – Võitlus, 23.11.1933, lk. 4.
[63] Nt. Võimas rahvuspäev Järvamaal. – Kaja, 11.03.1935, lk. 3; Alutaguse noorte tööpõllult. – Virumaa Teataja, 11.11.1935, lk. 6; Seltskondlik kohus avaldas laitust. – Postimees, 04.05.1936, lk. 1; Võõrapäraste nimede kandjad seltskondliku laituse alla. – Virumaa Teataja, 04.06.1937, lk. 5.
[64] Nt. Rahvamurd Viljandi raamatu-aasta aktusel. – Uus Eesti, 11.11.1935, lk. 10; Propagandajuhi kõnereis Saaremaal. – Uus Eesti, 16.12.1935, lk. 10; Eile oli 250 kodukultuuripidustust. – Postimees, 13.09.1937, lk. 3.
[65] Vt. lähemalt: J. Kivimäe. Raske lahkumine. Baltisakslaste ümberasumine eestlaste rahvuslikus vaatevinklis. – Looming 1989, nr. 9, lk. 1242–1250.
[66] Nt. Eestist lahkus eile 460 sakslast. – Uus Eesti, 19.10.1939, lk. 2; Nii nad läksid. – Päevaleht, 19.10.1939, lk. 5; Lahkujate laevad ei saa täis. – Virumaa Teataja, 20.10.1939, lk. 5.
[67] Vrd. nt. Eestimeelsest tegelasest Saksamaale siirdumiseni. – Uudisleht, 22.10.1039, lk. 7. Martin Nurme varasema tegevuse kohta vt. lähemalt: M. Kuldkepp. Eestlased ja "eestlase vaenlased". Survemeetmed baltisakslaste ja nende poolehoidjate vastu Eesti Vabadussõja ajal. – Rahvusarhiivi toimetised, 2019, nr 3 (34), lk. 386–388.
[68] Jänkimees. Peatud mehed. – Uus Eesti, 20.10.1939, lk. 6; J. V[ellerind]. Sakslaste lahkumine. – ERK 1939, nr. 5, lk. 235.
[69] Nt. Kroonik. Südamlik hoolitsus saksa keele eest. – Päevaleht, 05.12.1939, lk. 4; P.V. Kadaklus on häbiks. – Uus Eesti, 04.01.1940, lk. 4; Võrulasi pahandavad saksakeelsed jutlused. – Uus Eesti, 13.01.1940, lk. 7.
[70] Sooviavaldus saksa koguduste likvideerimise kohta, 19.12.1939. – RA, ERA.14.2.726, l. 4.
[71] Spektator. Kadaklus tõstab pead. – Uus Eesti, 02.01.1940, lk. 4.
[72] E. Vallaste. Mure rahvuslikkuse pärast. – Rahvaleht, 05.01.1940, lk. 2. | Kadakasaksluse mõiste sõdadevahelise Eesti avalikus arvamuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates Jakob Hurda kõnedest kuni sakslaste ümberasumiseni välja leiti ikka ja jälle põhjust sel teemal kriitiliselt sõna võtta. Eriti ilmekad on seejuures rahvakirjanik A. H. Tammsaare sõnad: "Või on kogu Baltimaal kuskil mõni sakslane või venelane, kes oleks armastuse pärast reetnud oma isamaa, oma emakeele või rahvuse? Ei, ei, mu armsad, seda suudame ainult meie, Baltimaa päriselanikud." [1] Tammsaare kirjeldatud teguviisi tähistamiseks kasutati aja jooksul üha rohkem juba varauusaegsete algetega "kadakasaksluse" [2] mõistet, mille populaarsus jättis mulje, justkui oleks ka nähtus, mida selle mõistega tähistati, üha laiemalt levinud. Samas ei olnud ühiskonnas ühtset arusaama sellest, kes on "kadakasakslased", kes täielikult saksastunud ja kes eestlased. [3]
Ehkki kohati on tegu ka tänapäeval populaarse mõistega, ei ole eriti tähelepanu pööratud sellele, millised olid selle mõiste tähendused ja kasutuskontekstid minevikus ning kas see sõna on olnud nii ühemõtteliselt selge sisuga, nagu esmapilgul näib. Siinkirjutajad on just "kadakasaksluse" mõiste kasutuskontekstidele tuginedes varem käsitlenud rahvuse reetmise küsimust Eesti sõdadevahelise iseseisvusperioodi ajakirjanduses. [4] Vastava artikli kirjutamise käigus selgus, et "kadakasaksluse" mõistet kasutati väga sageli, erinevates seostes ja kõikvõimalikel puhkudel, mistõttu see omandas ebamäärase ja laialivalguva tähenduse. Siinses artiklis kaardistatakse üldistavalt ja ühelegi spetsiifilisemale teemale keskendumata "kadakasaksluse" mõiste kasutuskontekste ja arusaamu selle sõnaga tähistatud nähtuse olemusest sõdadevahelise Eesti avalikus arvamuses, tuginedes suuresti varasema artikli jaoks tehtud uurimistööle. Ühtlasi püütakse selgitada, miks see mõiste toona niivõrd populaarseks kujunes.
Artikkel põhineb peamiselt sõdadevahelisel ajal ajakirjanduses avaldatud tekstidel, mis on tuvastatud digiteeritud ajalehtede andmebaasist. Seejuures ei ole välja valitud ühtegi konkreetset väljaannet ja tekstide valim on moodustunud täielikult märksõnaotsingu abil. Ajakirjandust on järgnevalt käsitletud kui avaliku arvamuse peeglit, kuivõrd esiteks oli "kadakasaksluse" teema esil järjepidevalt kõikvõimalikes väljaannetes ja mõjutas seega märkimisväärselt lugejate ühiskonnataju. Teiseks olid ajakirjanduse sihtmärgiks valitud "kadakasakslased" selline inimrühm, kellega võrdlemisi homogeense rahvastikuga Eestis [5] suurem osa inimesi isiklikult kokku ei puutunud ning seega olid nende arvamused ja hoiakud tugevalt mõjutatud sellest, millist infot saadi just ajakirjandusest. Ning lõpuks kirjutasid ajalehtedele mitte ainult kutselised ajakirjanikud, vaid ka kirjasaatjad, mistõttu olid esindatud ka hääled väljastpoolt ajakirjandusringkondi.
Saksastumine Eesti ühiskonnas enne ja pärast iseseisvumist
Aastasadade jooksul oli eestlaste sotsiaalne tõus Eesti- ja Liivimaal mõeldav vaid sakslaste sekka assimileerumise kaudu. Seisusepiiri murdnud inimeste keelevahetus ja põlvkondade jooksul täielikult saksakeelse elanikkonna hulka sulandumine oli loomulikuks ja iseenesestmõistetavaks peetud nähtus. Pärisorjuse kaotamine muutis sellised arengud oluliselt levinumaks, sest esimest korda terendas talupoegadele reaalne väljavaade oma seisusest väljarabelemiseks. Edasipüüdlikumad hakkasid pöörama suurt tähelepanu oma lastele korraliku hariduse andmisele, mis oli tollal mõistagi saksakeelne. Talupoja päritolu koolitatud noored aga hakkasid mõisates üle võtma ameteid, mis seni olid olnud sakslaste pärusmaa (mõisavalitseja, viinapõletaja, metsaülem-metsavaht, jääger jne.). [6] Rahvusliku liikumise suurkuju, aga samas ka ise saksakeelsest perest pärit Heinrich Rosenthali mälestuste järgi oli saksa keele igapäevane kasutus 19. sajandi keskpaigas märgiks haritusest, samas kui eesti keelt kõnelnud harimata talupojad. [7]
Senine praktika hakkas aeglaselt muutuma alates 19. sajandi teisest poolest seoses eestlaste ärkamisaja ja rahvusliku eneseteadvuse tõusuga. Ehkki ümberrahvastumine toimus ka seejärel järjepidevalt, muutus see nüüdsest üha enam valikute küsimuseks. Samal ajal kui jätkuvat ümberrahvastumist soodustas linnastumine ja üha enamate eesti päritolu isikute ligipääs kõrgharidusele, hakkas senine saksastumistrend mõnevõrra taanduma ja tegema ruumi "juurte juurde" tagasipöördumisele. Järjest rohkem hakkas esmalt haritlaste seas levima nähtus, mida Ea Jansen on kirjeldanud kaksikidentiteedina. Eesti päritolu haritlased suhtlesid kodus ja omavahel saksa keeles ning eesti keelt tarvitati vaid harvadel juhtudel. Jansen toob iseloomuliku näitena välja Eesti Üliõpilaste Seltsi, mille liikmed hoolimata organisatsiooni ilmselgelt rahvuslikest algetest ja eesmärkidest suhtlesid omavahel veel 19. sajandi lõpukümnenditel saksa keeles. [8] Teine ilmekas näide on eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" autor ja rahvusliku liikumise suurkuju Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes oli küll eestlasena sündinud, kuid pidi hilisema saksakeelses keskkonnas kasvamise tõttu alles täisealisena eesti keele uuesti omandama. [9] Ning juba mainitud Heinrich Rosenthalgi käis läbi sarnase arengutee.
Sajandivahetuse paiku alanud saksastumise mõningane taandumine oli seotud sellega, et seda hakati haritlaskonnas üha enam taunima. Ärkamisajal välja kujunenud negatiivne suhtumine igasugusesse ümberrahvastumisse jäi püsima ka iseseisvusaastatel. Tunnistades küll ühelt poolt põhiseaduse tasandil igaühe õigust oma rahvust ise määrata, püüdis noor Eesti Vabariik samal ajal teiselt poolt arvatavalt jätkuvat ümberrahvastumist takistada eelkõige kooliseaduste kaudu, mille tuumaks oli idee emakeelse, s. t. rahvuskeelse hariduse kohustuslikkusest. [10] Ka rahvuskuuluvus kui selline oli vaikimisi kohustuslik, olles muu hulgas kantud isikutunnistusse.
Üksikisikute jaoks oli rahvuse formaalne määratlemine uus nähtus ja see tekitas hulgaliselt segadust nii isikutunnistuste omanike kui ka dokumente välja kirjutanud ametnike seas. Kooliseadused omakorda tingisid kohati pragmaatilise kaalutluse formaalse rahvuskuuluvuse valikuks. Nii pole ime, et 1920. aastate jooksul tekkis rohkem kui 1500 inimesel soov või vajadus oma isikutunnistuse rahvusmärget muuta. Nende hulgas oli enim neid, kes soovisid ametlikult saada sakslasteks, mis avalikkuse silmis justkui kinnitas saksastumise jätkuvat elujõulisust. Nõnda tegi kodanike huvi oma rahvust muuta ka Eesti valitsuse juba varakult valvsaks. Viidates vajadusele ära hoida põhiseadusliku õiguse kuritarvitusi, kehtestas siseminister Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) 1921. aasta kevadel määruse, millega sätestati, et rahvuse määramine võib sündida ühekordselt ning rahvuse deklaratsioon, mis oli tehtud pärast põhiseaduse jõustumist, pidi olema lõplik. [11] Nii avanes võimalus rahvuse muutmiseks, juhul kui siseministeerium luges taotlust põhjendatuks, neil isikutunnistustel, mis olid väljastatud enne põhiseaduse jõustumist 21. detsembril 1920. Ent praktikas muudeti rahvusmärget üsna sageli ka nendes isikutunnistustes, mis olid väljastatud pärast seda tähtaega.
Taotluste hulk rahvuse muutmiseks kasvas märgatavalt pärast Saksa Kultuuromavalitsuse loomist 1925. aastal. Siseministeeriumi andmetel rahuldati aastail 1925–1928 üle 1300 taotluse rahvuse muutmiseks isikutunnistusel, kusjuures ainuüksi 1925. aastal esitati 1076 taotlust, millest 1024 rahuldati. [12] Siiski kasvatas rahvusmärget muuta soovinute hulk märkimisväärselt ka eitavate vastuste hulka. Paljud, kellele oli vastatud keeldumisega, ei leppinud siseministeeriumi otsusega ja kaebasid viimase kohtusse. [13] Ehkki peaaegu kõik kohtuasjad lõppesid kaebajate võiduga, kujunes omas ajas rohkelt viidatud pretsedendiks 1927. aasta lõpus Ernst Lindemanni kaasuses vastu võetud otsus, millega tunnistati igasugused piirangud rahvuse vahetamisele põhiseadusevastaseks. [14]
Kohtuasjade mõjul hakati arvatavasti peamiselt siseminister Jaan Hünersoni isiklikul initsiatiivil [15] 1928. aasta sügisel Riigikogu üldkomisjonis menetlema rahvuse muutmise seaduse eelnõu, mis pidanuks takistama eestlastel rahvusliku kuuluvuse muutmist, aga oleks säilitanud võimaluse vähemusrahvustel muutuda seaduse silmis eestlasteks. [16] Komisjoni koosolekutel toimunud tuliste vaidluste käigus toodi ühelt poolt välja, et rahvus on objektiivne nähtus, mille määravad keel ja rassitunnused, ent teiselt poolt leiti, et eelnõu järgi nõutaks tõendeid rahvuse kohta vaid vähemusrahvuste hulka kuuluda soovijatelt, samas kui eestlasteks oldaks valmis tunnistama kõik soovi avaldanud ka juhul, kui nad eesti keeltki ei oska. Statistikale tuginedes esitati arutelude käigus ka retooriline küsimus, kas ligikaudu 800 rahvust vahetanud eestlase pärast on tõepoolest vaja piiravat seadust. [17] Lõpuks arvati eelnõu menetlusest välja ja alates 1930. aastast võeti segaduste vältimiseks kasutusele uued, ilma rahvusmärketa isikutunnistused.
Rahvusmärkest loobumine isikutunnistustelt ei likvideerinud siiski rahvuse määramisega kaasnenud probleeme lõplikult. Konstantin Pätsi riigipööre tõi kaasa uued ja seninägematud piirangud rahvuse määratlemise küsimuses. Novembris 1934 hakkas Eestis kehtima riigivanema dekreedina antud seadus, mis sätestas uued rahvuse määramise alused. Selle järgi loeti reeglina eestlasteks kõik, kes ise või kelle esivanemad olid olnud vallakogukondade hingekirjas. Need, kes olid omandanud Eesti kodakondsuse oma eesti päritolule viidates, loeti samuti automaatselt eestlasteks, olenemata sellest, kuidas nad ennast pärast kodakondsuse saamist olid määratlenud. Segaperede lapsed loeti eestlasteks, kui isa oli eestlane, vastupidisel juhul pidi laste rahvuse määramine toimuma kokkuleppe alusel. Kodanikud, kes olid ennast juba eestlasena määratlenud, ei saanud enam oma rahvust muuta. Vastupidiseid juhtumeid dekreet ei reguleerinud, mistõttu jäi endiselt võimalikuks vähemusrahvusest loobumine ja eestlaseks saamine. Samas sätestati seegi, et kõik Eesti kodanikud, kes dekreedi kehtima hakkamise ajal on mõne vähemusrahvuse kultuuromavalitsuse rahvusnimekirjas, kuuluvad automaatselt sellesse vähemusrahvusse. [18] Nii jäi veel enne dekreedi kehtima hakkamist teoreetiline võimalus kultuuromavalitsuse liikmeks astudes rahvust vahetada, mida kohati ka ära kasutada püüti. Kultuuromavalitsuse nimekirjade täiendused vajasid aga siseministeeriumi heakskiitu, mida ei pruukinud kahtluste korral tulla. [19]
Eesti poliitikud soovisid eestluse kaitsmisega veelgi kaugemale minna. Nimelt esitas välisminister Karl Selter 1939. aasta mais siseminister Richard Veermale eelnõu rahvuse kuuluvuse aluste määramise seaduse muutmiseks, mille järgi tuli piirata segaabielust sündinud laste rahvuse määramist juhul, kui ema on eesti rahvusest. Sel puhul tõi Selter positiivseks eeskujuks Läti, kus ühe vanema läti rahvusesse kuulumisel pidi läti rahvusest olema ka nende laps. [20] Teadmata põhjustel Eestis siiski seaduse muutmise teed ei mindud, mistõttu tuli segaperedel, kus ema oli eesti rahvusest, ikkagi lapse rahvuse osas tulevikuski kokkuleppele jõuda. Pool aastat hiljem langes vajadus sellise muudatuse järele nagunii peaaegu täielikult ära.
Ent samal ajal, kui poliitikud lähtusid oma tegevuses justkui jätkuva saksastumise peatamise eesmärgist, näitavad arvud, et tegelikult oli sakslaste osakaal Eesti rahvastikus pidevas languses, mis ei viita kuidagi sellele, nagu oleks nad eestlaste seast "värsket verd" juurde saanud. Esimese maailmasõja ajal ja järel toimunud väljaränne vähendas saksa rahvusgrupi suurust järsult ja drastiliselt, ent langus jätkus ka edaspidi. Kui 1922. aasta rahvaloenduse järgi elas Eestis 18 319 saksa rahvusest isikut, kes moodustasid kogurahvastikust 1,7%, siis 1934. aasta rahvaloenduse järgi oli neid 16 346 (1,5%). Vahetult sakslaste ümberasumise eelseks ajaks oli sakslaste arvukus veelgi vähenenud, siis olevat olnud neid ligikaudu 14 000. Üheks rahvusgrupi vähenemise põhjuseks on nimetatud segaabielude võrdlemisi suurt hulka, mis soodustanud hoopis sakslaste assimileerumist eestlaste sekka. [21]
"Kadakasakslaste" kujutamine ajakirjanduses
"Kadakasaksluse" mõiste oli ajakirjanduses pidevalt ja erinevates seostes esil üldjuhul negatiivse konnotatsiooniga. Selle mõiste ümber koondusid mitmesugused avalikkuses levinud halvustavad hoiakud "ümberrahvastunute" või nende inimeste suhtes, kelle puhul polnud üheselt selge, millisest rahvusest nad olid. Eesti iseseisvumise ajaks oli "kadakasakslase" mõiste tähendus kunagisega võrreldes mõneti laienenud ja enam ei tähistatud sellega ainult nn. poolsakslasi, kes täielikult assimileerumata olid osaliselt omaks võtnud sakslaste eluviisi.
Aeg-ajalt tehti ajakirjanduses katseid "kadakasakslase" mõistet defineerida, ehkki üldjuhul sõna tähendusele omaette tähelepanu ei pööratud. Üks reljeefsemaid ja ehk ka tabavamaid definitsioone, mis andis muidu iseenesestmõistetavale mõistekasutusele mingigi sõnastuse, ilmus 1924. aastal ajalehes Postimees: "Kadakat ehk kadakasaksa võiksime defineerida kui sakslase aseainet – ersatz -sakslast, s. o. kui niisugust eestlast, kes rumaluse või ainelise kasu pärast oma rahvuse maha salgab, sellega ennast oma loomulikust rahvuslikust tagapõhjast lahti ütleb ja igaviisi katsub Saksa rahvuse mantlit enesele selga tõmmata. Et aga inimesel raske on looduse poolt kaasa antud põhijoontest täiesti lahti lüüa, siis jääb kadak kahe rahvuse vahele rippuma ja peaks olema õieti ühte viisi vastik mõlemale poolele rahvusliselt mõtlevale kodanikkudele – nii eestlastele kui sakslastele." [22] Pealtnäha universaalsusele pretendeerinud definitsioon oli aga ad hoc printsiibil käiku lastud, et kirjeldada skandaalset Tartu koolidirektorit Alfred Grassi, kes, olles küll eesti päritolu, oli teadaolevalt juba vähemalt teist põlve saksastunud. [23]
Vastuoluliseks kujuneski teemakäsitlus seoses küsimusega, kas "kadakasakslased" on ainult need, kes üritavad sakslastena näida, või ka mitmendat põlve sakslaste sekka assimileerunud inimesed. Kuigi tüüpilisena peeti silmas neid, kes polnud justkui ei üks ega teine, siis asjaolu, et rahvuse määramisel peeti sageli primaarseks päritolu, lasi aeg-ajalt esineda ka arvamusel, et eestlastest esivanematega isikuid tuleks samuti pidada "kadakateks", kui nad ise ennast eestlasteks ei tunnista. [24] Eriti ilmekalt tuli see hoiak välja ümberasumise ajal 1939. aastal, kui teiste seas lahkus Eestist näiteks Johann Voldemar Jannseni lapselaps Rudolf Jannsen. [25]
Üldiselt oli "kadakasakslase" koondportree laialivalguv ja iseloomustavad tunnused tihti omavahel vastuolus. Ilmunud tekstides käsitletud teemadest ja väljendatud hoiakutest ei moodustu terviklikku kontseptsiooni, mille peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et tekstide autorid ja nende motiivid kirjutamisel olid erinevad. Ühisosaks võib sellegipoolest pidada arusaama, et kadakasakslane on eestlane või eesti päritolu isik, kes ühel või teisel moel sakslasena püüab käituda. Erinevused tekstides seisnesid peamiselt selles, mida sakslaslikuks käitumiseks peeti. Levinumad tunnused, mida peeti kadaklusele omaseks, olid ajakirjanduse põhjal üldjoontes järgmised: saksa keele kasutus (eriti eestlastel omavahel), saksa seltskonna eelistamine, laste panemine saksa kooli ja lasteaeda, rahvuslikult oluliseks peetud nähtuste ignoreerimine (nt. jätta riigipühadel lipp välja panemata), kõige eesti kultuurile omase vältimine, välismaise toodangu eelistamine, enda formaalse rahvusmääratluse (korduv) muutmine, eesti keele (demonstratiivselt) vigaselt või norme eiravalt kasutamine, valimistel baltisaksa erakonna poolt hääletamine jne.
Iseloomulik oli, et "kadakasakslasi" peeti oma rahvuse äraandjateks ja reetjateks. Nagu varasemas artiklis näidatud, ei pruukinud see alati selgesõnaliselt tekstidest ilmneda, ent kaudselt on see järjepidevalt esil ning leidub ka tekste, milles ongi ühemõtteliselt samastatud "kadakasakslased" "äraandjate" ja "reeturitega". [26] Väga tüüpiline on kirjeldatavate isikute oma rahvuse ja esivanemate mahasalgajateks nimetamine. Reetmise küsimusega omakorda haakub "kadakasakslaste" kujutamine võimaliku julgeolekuohuna. Iseseisvuse alguskümnendil "kadakatest" kui riiklikku julgeolekut ohustavast elemendist üldjuhul otsesõnu ei räägitud. Mõnel puhul paistab siiski, et mingil määral ohtlikeks peeti inimesi, kelle maailmavaade ja kuuluvus ei olnud piisavalt selge. [27] Teisal mindi kaugemale ja arvati, et "kadakasakslastele" on iseloomulik riigivastane meelsus, mille väljanäitamisel olevat nad ka väga aktiivsed. [28]
Reetmise ja julgeolekuküsimuste kõrval oli hoopis tavapärasem "kadakasakslaste" kujutamine tõusiklike, orjameelsete ja naeruväärsetena. [29] Kohati võtsid kirjeldused lausa karikatuursed mõõtmed ja korduvalt figureerisid "kadakasakslased" ka karikatuuridel. [30] Ajalehtedes leidub detailseid ja kohati groteskseid kirjeldusi "kadakasakslaste" välimuse, eluviisi ja käitumise kohta. Näiteks leidis üks kirjutaja, et ühe tüüpilise "kadaka" tunnusjooneks olla hundikoera omamine: "kalliste okupatsiooniaegade meeletuletus ja liigutav mälestus kadunud Preisi leitnantidest; veel jõukamal on neid loomakesi kaks, nimeks "Lore" ja "Dore". Need siis ühes vanapreilide mustade "spitsi"-koertega panevad ööseti sarnaseid öiseid melanhoolseid ja sõnulseletamatuid lõugamisi toime, et ära mõtlegi unerahu peale." [31]
Defineerimiskatsete ebaühtlus ja kirjelduste laialivalguvus näitavad, et ühtset ja üheselt mõistetavat arusaama, kes on ja kes pole "kadakasakslased", ühiskonnas ei leidunud. Selle mõiste alla võidi mahutada nii mitmendat põlve sakslaste sekka assimileerunud eestlased, kelle puhul arvati teadvat nende eesti päritolu; kõik, kes tihedalt sakslastega läbi käisid; aga needki, kes lihtsalt elasid oma elu teisiti, kui see kirjutaja vaadete järgi õige oli.
"Kadakasaksluse" mõiste kasutuskontekstid
Omaette küsimus on, kus või millistes valdkondades nähti "kadaklust" enim esinevat. Mõiste kasutuskontekstid annavad aimu, milliste ühiskondlike probleemide või kirjutajate (osaliselt) varjatud eesmärkidega "kadakasakslusest" rääkimine seostus. Kuigi laias laastus nähti "kadakasakslust" esinevat kõikvõimalikes eluvaldkondades ja üle terve Eesti, pole mõtet siinkohal tervet diapasooni esitada, vaid peatuda laiemat kõlapinda leidnud nähtustel, millega "kadakasakslust" seostati.
Üks levinumaid teemasid, mis ajakirjandusest korduvalt ja järjepidevalt läbi käis, oli eesti laste õppimine vähemusrahvuste koolides, eelkõige saksakeelsetes. Poleemika lähtekohaks oli seaduses fikseeritud põhimõte, et kõik lapsed peavad võimaluse korral käima emakeelses koolis. Samas nägi seadus ette ka erandeid ja lapsevanemad ei olnud alati huvitatud "emakeelsest" koolist, seda enam, et emakeelne tähendas rahvuskeelset, aga rahvus oli seaduse silmis see, mis kirjas isikutunnistusel, mitte see, kelleks inimene ise ennast pidas. Nõnda oli n.-ö. mitte-emakeelses koolis õppimine suhteliselt levinud nähtus ja ajakirjandusel oli, mille üle polemiseerida. [32] Mõistagi ei läinud ajakirjanikele eriti korda see, millistes koolides õpivad vähemusrahvuste esindajad, põhiteema oli järjepidevalt see, kus õpivad need lapsed, keda arvati olevat eestlased.
Ajakirjanduses käsitleti päris palju ka küsimust, miks lapsevanemad eelistavad saksakeelseid koole. Üks välja toodud põhjusi, mis oli muuseas ka reaalsusega suhteliselt hästi kooskõlas, oli saksakeelsete koolide arvatavalt parem haridustase. Ilmselt oli see arusaam nii üldtunnustatud, et isegi saksakeelseid koole eelistanud inimeste kritiseerimisel ei püütudki ajakirjanduses koolide tasemeerinevust tihti ümber lükata, vaid rõhutati pigem vajadust riigikeelsete koolide arendamiseks, mida aga muukeelsete koolide eelistamine takistavat. [33] Saksakeelsete koolide eelistamine olevat riigi raha raiskamine. Nimelt pidi riik ülal pidama vähemusrahvuste koole, aga saksakeelsetes oli väidetavalt suurem osa õpilasi hoopis eesti päritolu. Seetõttu jäänud ka vähem raha eestikeelse hariduse arendamiseks. Mõnel juhul võib tekstidest välja lugeda lootuse, et kui saksa koolides eesti päritolu õpilasi ei käiks, oleks need võimalik sakslaste vähesuse tõttu välja suretada ja üle jääv raha suunata riigikeelsete koolide arendamisse. [34]
Kindlasti ei saanud ajakirjanduse silmis kooli valik olla vanemate endi otsus, ning kohati püüti sellele hoiakule ka ratsionaalseid põhjendusi leida. Peamine motiiv oli mõistagi see, et saksakeelsetes koolides toimuvat eesti laste teadlik ümberrahvastamine. [35] Et sakslaste arv oli Eestis vähenemas, andis sellele veendumusele kohati kaalu juurdegi – sakslaste organisatsioonid eesotsas kultuuromavalitsusega püüdvat sel moel tagada oma rahvuse püsimajäämise. [36] Pidades silmas, et suur hulk isikutunnistustel rahvusmärke muutmise juhtumeid oli otseselt seotud kultuuromavalitsusega ja kultuuromavalitsus aitas inimesi sageli nii taotluse esitamisel kui vajaduse korral ka kohtusse pöördumisel, ei olnud eespool kirjeldatud kahtlused kindlasti ülemäära paranoilised. Samas pälvisid rahvusmärgete muutmise ja kultuuromavalitsuse seosed ajakirjanduses miskipärast vaid tagasihoidlikku tähelepanu. [37]
Kooli küsimus haakus tihedalt segaperede problemaatikaga. Ka neid oli võimalik "kadakasaksluses" süüdistada. Nimelt levis järjepidevalt veendumus, et segapered valivad lastele kooli vähemusrahvusest vanema rahvuse järgi ja üldse kasvatavad nad lapsi vähemusrahvuse vaimus. [38] Kui ajakirjanduses toodi välja vähemusrahvuste koolides õppivate väidetavate eestlaste nimed, siis olid seesuguste nimekirjade peamiseks sihtmärgiks just nimelt segapered. [39] Kohati jääb mulje, et segaperesid ja nende valikuid peeti isegi ohtlikumaks nende "puhaste" eestlaste omadest, kes eelistasid saksakeelseid koole vaid parema hariduse pärast, samal ajal kui eelkõige just segaperede kaudu toimunud jätkuv eestlaste ümberrahvastamine.
Saksakeelsete koolide kõrval oli ajakirjanduse silmis üks enam levinud "kadakluse" kantse kirik. Selle taustaks olid läbi terve iseseisvusperioodi väldanud Eesti luterliku kiriku sisesed vastuolud eestlaste ja sakslaste vahel. Viimased teenisid pastoritena endiselt mitmeid eesti kogudusi, mis tekitas rohkelt konflikte. Eesti kirikuringkondades leiti ühelt poolt, et saksa mõju eesti kirikuelule on jätkuvalt liiga suur. Teiselt poolt toetasid aga mitmed vanema põlvkonna eestlastest pastorid saksa vaimulike ametis jätkamist, mis andiski aluse "kadakluses" süüdistamiseks. [40] Üldiselt jääb tekstide põhjal mulje, et "kadakasakslased" aitavat saksa vaimulikel endiselt kirikuringkondades juhtpositsioonil olla, samal ajal toetavat aga saksakeelsete koguduste olemasolu ja saksakeelsete jumalateenistuste pidamine omakorda "kadakluse" levikut. [41] Kirikuringkondades levinud pingeid ilmestab näiteks Ambla kirikuõpetaja Johannes Theodor Willbergiga seotud mõneti segane juhtum. 1931. aasta sügisel oli ta väidetavalt osalenud ühiskonnas suurt pahameelt põhjustanud saksakeelse Lutheri Eraakadeemia [42] avamisel, mille järel püüti teda ametist tagandada, ehkki õigupoolest oli ta selleks ajaks juba emeriteerunud ja jätkas pastori asetäitjana. Seejuures tuli keegi pseudonüümi "Rändur vilistab" kasutanud isik välja ka vastulausetega Willbergi suunas tehtud kriitikale. Peatumata siinkohal sellel, mil määral kohalik kogudus Willbergi toetas või vaenas, on märkimisväärne, et nii tema vastased kui ka toetajad esitasid vastastikku süüdistusi "kadakluses". [43]
Kirikuringkondades toimuvaga sarnaseid juhtumeid tuli ette ka seltsitegevuse kontekstis. Eriti jäi ette tuletõrjeühingute siseelu. [44] Näiteks kirjutas ajaleht Vaba Maa 1935. aasta veebruaris, kuidas Lihula "lömitab võõraste" ees sellega, et kohaliku tuletõrjeühingu esimeheks valiti Eduard Fabricius, kes olnud agar okupatsiooniaegne tegelane. [45] Mõni aasta hiljem ilmus Ühistegelistes Uudistes arvatavasti kohalike ühistegelaste kirjutatud juubeliõnnitlus 70-aastaseks saanud Fabriciusele. Selles toodi välja, et tuletõrjeühingu arendamist võiks pidada Fabriciuse elutööks ning üldse võtnud ta igasugusest seltskonnatööst agaralt osa ja olnud ka mitmes seltsis juhtival kohal. [46] Selliste juhtumite taustal pole kõikvõimalike ajakirjanduses kirjeldatud vastuolude puhul alati üheselt selge, mil määral olid need tõepoolest kohtadel n.-ö. rohujuuretasandil tekkinud ja mil määral kunstlikult ülepaisutatud mull, mille tekkes oli kohalike roll võrdlemisi väike.
Üldiselt peetigi "kadakasakslust" sageli omasemaks väikelinnadele ja maapiirkondadele. [47] Eriti iseloomulikud on kuurortlinnades suvitanud inimeste tähelepanekud, mida ajakirjandusega jagati. [48] Ent suvituslinnade kõrval heideti "kadaklust" ette ka paljudele teistele asulatele üle Eesti, korduvalt näiteks Lihulale, Paidele ja Rakverele. [49] Neist lugudest vaatavad sageli vastu sissesõitnute hindavad pilgud ja oluliselt harvem kohalike endi hoiakud oma kodukoha kohta. Selliseid arvustavaid kirjutisi ilmuski eriti intensiivselt suveperioodil, kui linnainimesed suvituslinnadesse ja maale sõitsid. Kõigist tuvastatud "kadaklusest" kõnelenud lugudest moodustavad sellised maapiirkondi "kadaklikena" kirjeldavad lood väga arvuka osa, mistõttu nende kõrval torkavad üliharvade eranditena silma lood, milles just linnu vastandatakse maale kui "kadakluse" pesasid. [50]
"Kadakluse" teema tuli mitut puhku esile ka keelekasutust puudutavates kirjutistes. Osaliselt haakus see väikelinnade "kadaklikkusega", kuna just seal olevat keeruline riigikeeles suhelda ja tänavatel kuulvat ainult võõrkeeli. [51] Lisaks oli "kadaklus" keele küsimustega veel mitmel moel seotud. Kirjutiste hulgas leidus esmalt selliseid, milles otsesõnu kurdeti, et avalikes kohtades kuuleb rohkem saksa kui eesti keelt, kusjuures saksa keelt rääkivat ka teadaolevalt eestlased omavahel, mis olla eriti ilmne "kadakluse" tunnus. [52] Nii on üks autor kirjeldanud oma elamust kunstinäituselt: "Kolm neist daamest olid päris tõupuhtad eestlased ja seltskonnaski keskmiselt tuntud, neljas aga, seda ma ei tunnud. Vaatamisejärjega daamidele lähemale jõudes, kuulen, räägivad omavahel – saksa keelt. Arvan, küllap see üks siis on sakslane ja tema pärast nii. Veidi hiljem see grupp läks pooleks. Aga mõlemad pooled rääkisid ikka endiselt edasi saksa keeles, ka see pool, kuhu jäid kaks päris tõupuhast eestlast." [53] Ka ei saavat riigiasutustes, rääkimata eraäridest, eesti keelega hakkama. [54] Nende kõrval, kes üldse eesti keelt kõnelemast keeldusid, leidus muidugi ka niisuguseid "kadakaid", kes teadlikult eesti keelt vigaselt rääkisid. [55] Seejuures tasub välja tuua asjaolu, et ka saksa keelt kõnelnud "kadakad" vigaselt. [56] Korduvalt rakendati "kadakluse" mõiste ka keelepurismi teenistusse. [57]
Lisaks eespool käsitletud kirikuringkondades ja kohalikus seltsitegevuses sakslastega koostöö tegemisele võis "kadakluse" süüdistustele aluse anda ka poliitiline toetus sakslastele. Nimelt sildistasid ajalehed ja sageli eriti selgelt erakondade häälekandjad kõiki Saksa-Balti Erakonna poolt hääletanud eestlasi "kadakateks" ja eelkõige kerkis teema esile mõistagi valimiste ajal. Nimelt võis juhtuda, et mõnes piirkonnas sai Saksa-Balti Erakond rohkem hääli, kui oli sealsete hääleõiguslike sakslaste hulk. Seega pidid üleliigsed hääled pärinema "kadakasakslastelt". [58] Kohalikes omavalitsustes võis aga "kadakluse" süüdistusteks alust anda igasugune koostöö- või kompromissivalmidus omavalitsusasutuste sakslastest liikmetega. [59]
Eriti sagedaseks muutus "kadaklusest" rääkimine poliitilises kontekstis 1930. aastate alguses seoses natsionaalsotsialistide võimule pääsemisega Saksamaal ja vabadussõjalaste liikumise populaarsusega Eestis. Leidub mitmeid kirjeldusi selle kohta, kuidas "kadakasakslased" olevat suuremad hitlerlased kui päris sakslased. [60] Väga mugav oli seejuures süüdistada "kadakluses" vabadussõjalasi. Mitmed neist olid nimelt segaabieludes, samuti eelistasid nad tihti oma lapsi saksakeelsetesse koolidesse saata. Nii olid vabadussõjalased oma peredes väidetavalt valitseva "kadakliku" vaimu tõttu ajakirjandusele ja poliitilistele vastastele sagedaseks sihtmärgiks. [61] Ent samal ajal rääkisid ka vabadussõjalased ise oma häälekandjas aeg-ajalt "kadaklusest", mis ühiskonnas levivat. [62]
Täiesti uued mõõtmed võttis "kadakluse" teema avalikkuses pärast Konstantin Pätsi riigipööret 1934. aastal. Võrreldes 1920. aastatega hakati üha rohkem rõhutama vajadust "kadaklusega" aktiivselt võidelda, seni oli säärane võitluslik toon pigem erandlik. Seoses massiivse nimede eestistamise kampaaniaga 1930. aastate teisel poolel hakati üha enam "kadakluses" süüdistama ka neid, kes oma saksapärast nime eesti nime vastu ei vahetanud. Autoritaarsel ajajärgul hakkasid toimuma ka nn. seltskondlikud kohtud "kadaklike" inimeste üle ja nime muutmata jätmine oli üks levinud põhjusi kellegi "kohtu alla" andmiseks. [63] Kuna ajakirjandus oli nüüd riigi kontrolli all, sai säärane leheveergudel käiv aktiivne võitlus "kadaklusega" toimuda ainult propagandatalituse eestvõttel ja heakskiidul, seda enam, et teema tõsteti esile ka mitmetes propagandakõnedes. [64]
Väga hoogsalt levisid "kadakluse" süüdistused ajalehtedes baltisakslaste ümberasumise ajal 1939. aasta sügisel. [65] Asus ju koos sakslastega ümber ka hulk neid inimesi, keda seni oli peetud eestlasteks. Ehkki siseministeeriumis püüti eestlaste lahkumist takistada, see alati ei õnnestunud. Kui ümberasumise aluseks olnud rahvustõendite väljastamise korrektsust oli võimalik mingil määral kontrollida, siis kindlasti ei saanud keelata eestlastest pereliikmete äraminekut. Näiteks tekitas ajakirjanduses suurt pahameelt Haljala pastori Martin Nurme ümberasumine koos sakslasest abikaasaga. Nimelt olla ta ajalehtede andmetel esimene Eesti kodakondsusest lahkuja. [66] Ilmselt mõjus teade Nurme lahkumisest ja veel sellistel asjaoludel nii ootamatult, et ei taibatud isegi üles kaevata tema kahtlasevõitu tegevust 1918. aastal Saksa okupatsiooni päevil, mida mitmetele isikutele varasematel aastatel mitut puhku meelde oli tuletatud. [67] Nurme lahkumisest enamgi hämmingut ja pahameelt tekitas aga Paide kirikuõpetaja ja linnapea Gerhard Pärli, rahvuslasena tuntud isiku ja Isamaaliidu piirkonnaesimehe ümberasumine koos sakslasest abikaasaga. [68]
Omaette teema lahkunud "kadakate" kõrval oli Eestisse jäänud "kadakate" küsimus. Selles seoses tõusis taas enim esile kirikuküsimus: ajakirjanduses hakati häälekalt nõudma saksakeelsete koguduste likvideerimist ja saksakeelsete jumalateenistuste pidamise lõpetamist, sest need olla nüüd jäänud peamiselt "kadaklike" eestlaste jaoks. [69] Sellise nõudmisega avaldus saadeti koguni siseministrile. Saksa koguduste likvideerimisega olevat avalduse esitajate arvates võimalik "kadakaid" taas eestlusse võita. [70] Samas kõlas ka arvamusi, et kohale jäävate "kadakatega" tuleb endiselt võidelda. [71] Nagu väljendus ajakirjanik Eduard Vallaste, olla tegemist pahaloomulise kasvajaga rahva organismis, millest tuleks radikaalsete meetmetega vabaneda. [72]
On omamoodi märgiline, et "kadakluse" teema tõusis paradoksaalselt teravalt esile seoses ümberasumisega. Just nüüd hakati "kadakasakslastest" väga selgelt rääkima kui ohust riigile ja rahvale, otsekui püüdes sellega varjata tegelikke väljastpoolt lähtuvaid ohte. Mil määral see ajakirjanduses ülepaisutatud hüsteeria avalikkust laiemalt mõjutas, on aga omaette küsimus.
Kokkuvõte
"Kadakasaksluse" mõiste kasutust näis läbi kogu sõdadevahelise perioodi saatvat vaikimisi eeldus, et kõik saavad aru, millest jutt. Ometi näitavad laialivalguvad kasutuskontekstid ning definitsioonide ebamäärasus ja vastandlikkus, et tegemist polnud kaugeltki üheselt mõistetava terminiga. Kõigile tuttavliku, aga samas selge tähenduseta mõistena oli seda võimalik täita kirjutajale parajasti sobiva ja vajamineva sisuga. Seega ei saa "kadakasaksluse" mõiste kaardistamisega kindlasti teada ei seda, kui ulatuslik oli selle nimetusega tähistatud nähtus, ega sedagi, mida see täpselt toonases ühiskonnas endast kujutas.
Kirjeldused, mida ajakirjanduses esitati, ulatusid kummalisest ja naeruväärsest, aga samal ajal ohutust nähtusest kuni riikliku julgeolekuohuni. Tekstide sisust ja tonaalsusest on võimalik järeldada, et sageli tuginesid tekstide autorid isiklikele või kelleltki kuuldud üksikkogemustele ja eelarvamustele, mida sellegipoolest esitati üldistatud kujul. Nii võis ka ajalehtede lugejatel kergesti tekkida mulje, et "kadakasakslus" – ükskõik mida selle mõiste all parajasti silmas ka peeti – on väga levinud nähtus. Samas esines ajakirjanduses piisavalt pluralismi, mis laskis kõlada ka neil häältel, mis ei olnud nõus mõne konkreetse isiku või rühma "kadaklikuks" tembeldamisega. Üldised stambid, nii vastandlikud ja laialivalguvad kui need ka olid, püsisid aga visalt ja isegi tugevnesid aja jooksul.
Mõistekasutuse varieeruvus peegeldab oma vastuolulisusest hoolimata siiski edukalt mitmeid ühiskonnas parajasti aktuaalseid olnud probleeme, eksistentsiaalseid hirme, poliitilisi võitlusi, aga ühtlasi ka kirjutajate isiklikku maailmavaadet ja eelarvamusi. Jätkuvalt tajutud saksastumishirm oli seejuures enim levinud arusaam, mis järjepidevalt "kadaklusest" kõikvõimalikel eri puhkudel ja eri vormides rääkima sundis. Läbi kumab hoiak, et saksastumise samas tempos jätkumine paneb ohtu nii eesti rahva kui ka riigi eksistentsi. Ehkki mingit massiivset saksastumist ei toimunud enam ammu, oli levinud ebaratsionaalset vaadet ühiskonnas toimuva suhtes väga lihtne rakendada näiteks kirjutajate isiklike motiivide või erakondade poliitiliste eesmärkide teenistusse.
* Triin Tark (1988), MA, Tartu Ülikool, doktorant; Olev Liivik (1975), PhD, vanemteadur, Eesti Mälu Instituut
[1] A. H. Tammsaare. Ma armastasin sakslast. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, lk. 34.
[2] Etümoloogia kohta vt. lähemalt nt. P. Johansen, H. v. z. Mühlen. Deutsch und undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval. Köln, Viin: Bölau, 1973, lk. 413–416; H. Rätsep. Pahupidi kadakasaksad: Rahvaetümoloogiaid eesti keelest. – Oma Keel 2012, nr. 2, lk. 11–12.
[3] Vrd. nt. K. A. Hindrey. Kadakaprobleem? – Rahvaleht, 12.02.1940, lk. 2.
[4] Siinne artikkel ongi suuresti ümber töötatud ja täiendatud versioon varem avaldatud artiklist: T. Tark, O. Liivik. Nationalismus und die "Wacholderdeutschen": Das Thema des Verrats an der Nation in der estnischen Presse der Zwischenkriegszeit. – Nordost-Archiv 2017, vol. 26, lk. 126–151.
[5] Eestlased moodustasid rahvastikust vastavalt 1922. ja 1934. aasta rahvaloenduse andmetele peaaegu 90%. Vt. lähemalt: 1922 a. üldrahvalugemise andmed. Vihk 1. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. Tallinn: Riigi Statistika Keskbüroo, 1924, lk. 31; Rahvastiku koostis ja korteriolud: 1. III 1934 rahvaloenduse andmed. Vihk II. Tallinn: Riigi Statistika Keskbüroo, 1935, lk. 47.
[6] E. Jansen. Sotsiaalne mobiilsus ja rahvuslik identiteet. – Acta Historica Tallinnensia 2003, vol. 7, lk. 21.
[7] H. Rosenthal. Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel: mälestusi aastatest 1869–1900. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2010, lk. 24.
[8] E. Jansen. Sotsiaalne mobiilsus ja rahvuslik identiteet, lk. 19–20.
[9] K. Taal. Eesti keele küsimus Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kirjavahetuses. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2016, Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk. 30–46.
[10] Eesti Vabariigi põhiseadus, 15.06.1920. – Riigi Teataja 1920, nr. 113/114, lk. 898; Eesti Ajutise Valitsuse ajutised määrused koolide kohta, 02.12.1918. – Riigi Teataja 1918, nr. 5, lk. 3–4; Avalikkude algkoolide seadus, 07.05.1920. – Riigi Teataja 1920, nr. 75/76, lk. 593.
[11] Siseministri määrus isikutunnistuste paranduste kohta, 30.03.1921. – Riigi Teataja 1921, nr. 22, lk. 137.
[12] Riigikogu üldkomisjoni rahvuse muutmise seaduse alamkomisjoni protokoll nr. 5. – RA, ERA.80.3.824, l. 13.
[13] Riigikohtu fondis (RA, ERA.1356) leidub 38 toimikut rahvuse muutmisega seotud kaebuste kohta, neist kaks toimikut puudutavad üht isikut, seega kokku pöördus kohtusse 37 inimest.
[14] Riigikohtu otsus, 20.12.1927. – RA, ERA.1356.2.602, l. 15–16.
[15] Väidetavalt olla just Hünersoni aegadel siseministeeriumis alguse saanud rahvusmärgete muutmise üle otsuste tegemisega venitamine. Vrd. Stackelberg Schillingile, 07.01.1929. – RA, EAA.3245.1.369.
[16] Rahvuse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjaga. – RA, ERA.80.3.824, l. 6–7.
[17] Rahvuse muutmise seaduse eelnõu menetlemine Riigikogu üldkomisjonis, 08.11.1928–19.12.1929. – RA, ERA.80.3.824, l. 8–13.
[18] Rahvusse kuuluvuse aluste määramise seadus, 29.10.1934. – Riigi Teataja 1934, nr. 93, lk. 1618.
[19] Vrd. Siseministeerium ja kadakad. – Postimees, 13.11.1934, lk. 1.
[20] Karl Selter Richard Veermaale, 23.05.1939. – RA, ERA.14.17.39. Selter pidas silmas eelkõige Läti rahvaloenduste korraldust. Seesugust rahvuse määramise aluste seadust nagu Eestis Lätis ei olnud ja segaperesid puudutas eelkõige rahvahariduse seadus, mille järgi ühe lätlasest abikaasaga perede lapsed pidid käima lätikeelsetes koolides. Seda seadust mainis oma kirjas muu hulgas ka Selter. Vrd. I. Feldmanis. Die innenpolitische Entwicklung Lettlands und die deutschbaltische Minderheit 1918–1940. – B. Meissner, D. A. Loeber, D. Henning (Hrsg.). Die Deutsche Volksgruppe in Lettland während der Zwischenkriegszeit und aktuelle Fragen des deutsch-lettischen Verhältnisses. Hamburg: Bibliotheca Baltica, 2000, lk. 65.
[21] 1922. a. üldrahvalugemise andmed, lk. 31; Rahvastiku koostis ja korteriolud, lk. 47; K. Laurits. Saksa kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925–1940. Monograafia ja allikad, Tallinn: Rahvusarhiiv, 2008, lk. 27; J. Kivimäe. Raske lahkumine: Baltisakslaste ümberasumine eestlaste rahvuslikus vaatevinklis. – Looming 1989, nr. 9, lk. 1243.
[22] J. Lang. Meie kadaklusest. – Postimees, 11.09.1924, lk. 2.
[23] Alfred Grass oli võtnud oma saksakeelsesse erakooli õppima väidetavalt seadusevastaselt ka eestlastest lapsi. Selle skandaali kohta vt. lähemalt: T. Tark, O. Liivik. Nationalismus und die "Wacholderdeutschen", lk. 144–145.
[24] Nt. Teadja. Kiri Raplast. – Vaba Maa, 13.01.1923, lk. 5; Neist, kes oma vanemaid ei austa. – Sakala, 27.08.1925, lk. 2.
[25] Nt. Lahkujate keskel Eesti tegelaste järeltulijaid. – Maa Hääl, 30.10.1939, lk. 6; Vaatleja. Piinlik mõtelda. – Uus Eesti, 09.11.1939, lk. 4.
[26] Vt. lähemalt: T. Tark, O. Liivik. Nationalismus und die "Wacholderdeutschen", lk. 136.
[27] Nt. "Lääne front" väärib suuremat tähelepanu. – Postimees, 20.08.1925, lk. 2.
[28] Nt. Lector Novus. Ajalehti lugedes. – Postimees, 24.08.1924, lk. 4; Skandaalsed lood Jõhvi ühisgümnaasiumis. – Virulane, 13.03.1928, lk. 1.
[29] Nt. Nad ihkavad võõraid sulgi. – Esmaspäev, 02.12.1929, lk. 3; Kustas. Soov uuele aastale. – Vaba Maa, 02.01.1930, lk. 2; A. Sinisalu. Pealinna kiri. – Herold, 28.08.1932, lk. 6.
[30] Nt. Saksa pastorid ja kadakad. – Vaba Maa, 12.06.1921, lk. 1; Kevadel. – Vaba Maa, 29.03.1925, lk. 5; Selgus. – Esmaspäev, 18.11.1939, lk. 7.
[31] Nikodemus. Suvitusest Pärnus. 2. – Päevaleht, 26.07.1923, lk. 4.
[32] Nt. Tallinna kadakad kärisevad. – Vaba Maa, 25.09.1919, lk. 3; Haapsalu teated. – Kaja, 09.12.1920, lk. 6; Kadakate kontroll. – Vaba Maa, 01.07.1926, lk. 9.
[33] Nt. J. Lang. Meie Kadaklusest. – Postimees, 11.09.1924, lk. 2; Kas kiriku läbi kadaklust külvamas? – Virulane, 24.01.1925, lk. 1.
[34] Nt. A. J. Vähemusrahvuste koolid ei tohi eesõigustatud seisukorras olla. – Postimees, 05.09.1926, lk. 2; Võru kadakluse kants – saksa algkool. – Võru Teataja, 20.04.1933, lk. 3.
[35] Nt. Saksa koolid – puht ümberrahvustamise asutused. – Päevaleht, 04.05.1934, lk. 3.
[36] Nt. Võltsitakse rahvuslikku kuuluvust. Saksa koolid elatavad endid eestlaste arvel. – Postimees, 21.04.1933, lk. 4; Rahvuse salgajate häbipost. – Vaba Sõna, 06.01.1934, lk. 7; "Kadakad" kasutavad juhust. – Postimees, 11.11.1934, lk. 1.
[37] Nt. ,Kadakad' ja ,pajuvenelased'. – Esmaspäev, 06.02.1928, lk. 1.
[38] Ajalehti lugedes. – Postimees, 24.08.1924, lk. 4; H. Kepp. Üks tõsine mõttevahetus. – Võitlus, 16.07.1932, lk. 5.
[39] Nt. Eestisoost muulased. – Tallinna Post, 10.12.1933, lk. 1; Eestlased võõras koolis. – Maa Hääl, 06.01.1934, lk. 4; Rahvuse salgajate häbipost. – Vaba Sõna, 06.01.1934, lk. 7; Kui kardetav on kadaklus. – Uudisleht, 12.03.1935, lk. 4.
[40] Vrd. M. Ketola. The Nationality Question in the Estonian Evangelical Lutheran Church, 1918–1939, Helsinki: Suomen kirkkohistoriallinen seura, 2000; T. Karjahärm, V. Sirk. Vaim ja Võim. Eesti haritlaskond 1917–1940. Tallinn: Argo, 2001, lk. 110.
[41] Nt. Kas kiriku läbi kadaklust külvamas? – Virulane, 24.01.1925, lk. 1; Vastseliinas puudub õpetaja. – Võru Teataja, 29.10.1927, lk. 2; Kui kaugele? Balti sakslus alustanud pealetungi. – Nool, 26.09.1931, lk. 2.
[42] Lutheri Eraakadeemia kohta vt. M. Ketola. The Nationality Question in the Estonian Evangelical Lutheran Church, lk. 215–272.
[43] Nt. Saksameelne pastor Amblas. – Maaleht, 03.11.1931, lk. 7; Rändur vilistab. Järjekordne sõjakäik Ambla pastori vastu. – Järva Teataja, 27.10.1931, lk. 4; Rändur vilistab. Ambla pastori kaitseks. – Järva Teataja, 10.12.1931, lk. 4.
[44] Nt. Väikelinnad – kadakluse kants. – Uudisleht, 07.12.1929, lk. 4; Tuletõrjujad teelahkmel. – Herold, 19.06.1932, lk. 6.
[45] Siseriigist. – Vaba Maa, 5.02.1935, lk. 6. Okupatsiooniaegsete tegelaste all peeti silmas neid inimesi, kes olid 1918. aastal teinud koostööd Saksa okupatsioonivõimudega.
[46] E. Fabricius 70-aastane. – Ühistegelised Uudised, 25.11.1938, lk. 6.
[47] Hea ülevaade nt. Väikelinnad – kadakluse kants. – Uudisleht, 07.12.1929, lk. 4.
[48] Nt. N. Haapsalu kiri. – Postimees, 25.07.1924, lk. 2; P. Pähkel. Suvitaja-maamehe kiri Kuresaarest. – Kaja, 24.07.1926, lk. 6; A-r. Vaatlusi ja mõtteid. – Kaja, 29.07.1935, lk. 2.
[49] Nt. Mõnda Paidest ja kadaklusest. – Järvamaa, 23.01.1925, lk. 2; Lihulast ei kao kadaklus. – Vaba Maa, 08.02.1937, lk. 7; "Isa eestlane, ema venelane, poeg sakslane". – Maa Hääl, 09.10.1933, lk. 8.
[50] Vrd. nt. Rahvuslikke aluseid otsimas. – Vaba Maa, 29.11.1934, lk. 7; Nipet-näpet päälinnast. – Sakala Pühapäev, 29.05.1937, lk. 1.
[51] Nt. Vox populi. Saarlastel võersil. – Ühistegelised Uudised, 09.11.1923, lk. 2; Roheline Haapsalu – Postimees, 11.08.1925, lk. 4; A-r. Vaatlusi ja mõtteid. – Kaja, 29.07.1935, lk. 2.
[52] Nt. Kadakluse vaim kaitseliidust välja. – Uudisleht, 26.01.1934, lk. 2; Väike-Maarjast. – Virumaa Teataja, 02.08.1935, lk. 1; Nipet-näpet päälinnast. – Sakala Pühapäev, 29.05.1937, lk. 1.
[53] Sen-Sen. Pipraveski. – Uudisleht, 03.06.1937, lk. 2.
[54] Missugune peab olema äriteenija?. – Vaba Sõna, 15.11.1934, lk. 5; O. L. Tarvilik puhastustöö peatolliametis. – Päevaleht, 10.06.1925, lk. 3; Kadakluse väljarookimine juurtega. – Virulane, 01.04.1933, lk. 1; Kadaklus süveneb! – Postimees, 14.08.1934, lk. 5.
[55] Nt. Pärnus räägitakse… – Uudisleht, 28.07.1933, lk. 6; Maadlus kadaklusega Rakveres. – Uudisleht, 20.02.1937, lk. 5.
[56] Nt. Haapsalu teated. – Kaja, 09.12.1920, lk. 3; Nikodemus. Suvitusest Pärnus. – Päevaleht, 26.07.1923, lk. 4; O. L. Tarvilik puhastustöö peatolliametis. – Päevaleht, 10.06.1925, lk. 3.
[57] Nt. J. Aavik. Keelelisi märkusi. – Postimees, 20.07.1930, lk. 5; Üks tähtis teatritehnika külg. – Vaba Sõna, 03.06.1934, lk. 6; Kas eesti keeles puudub tulevikuvorm? – Uus Eesti, 12.10.1935, lk. 9.
[58] Nt. Kodumaalt. – Sotsialdemokraat, 12.04.1919, lk. 3; Viljandi valimised. – Tallinna Teataja, 31.05.1919, lk. 3; Valimiste tagajärgist. – Postimees, 01.12.1920, lk. 1; Mõnda Paidest ja kadaklusest. – Järvamaa, 23.01.1925, lk. 2.
[59] Nt. Rahvaerakonna ja sakslaste blokk Rakveres. – Vaba Maa, 26.04.1923, lk. 6.
[60] Nt. "Drang nach Osten". – Sakala, 01.04.1933, lk. 1; Sarja Siimu sirgeldusi. – Jutuleht, 16.09.1933, lk. 6; Kadakaid sigineb! – Tallinna Post, 12.11.1933, lk. 4.
[61] Nt. "Vabadussõjalaste" lapsed saksa koolides. – Postimees, 08.01.1934, lk. 2; Boris Neljandi lapsed sakslasteks. – Sakala, 14.06.1934, lk. 5.
[62] Nt. H. Kepp. Üks tõsine mõttevahetus. – Võitlus, 16.07.1932, lk. 4–5; B. Linde. Eesti turismi käperdamine. – Võitlus, 29.06.1933, lk. 4; Eestlasel olgu julgust ka eestlase moodi kõnelda. – Võitlus, 23.11.1933, lk. 4.
[63] Nt. Võimas rahvuspäev Järvamaal. – Kaja, 11.03.1935, lk. 3; Alutaguse noorte tööpõllult. – Virumaa Teataja, 11.11.1935, lk. 6; Seltskondlik kohus avaldas laitust. – Postimees, 04.05.1936, lk. 1; Võõrapäraste nimede kandjad seltskondliku laituse alla. – Virumaa Teataja, 04.06.1937, lk. 5.
[64] Nt. Rahvamurd Viljandi raamatu-aasta aktusel. – Uus Eesti, 11.11.1935, lk. 10; Propagandajuhi kõnereis Saaremaal. – Uus Eesti, 16.12.1935, lk. 10; Eile oli 250 kodukultuuripidustust. – Postimees, 13.09.1937, lk. 3.
[65] Vt. lähemalt: J. Kivimäe. Raske lahkumine. Baltisakslaste ümberasumine eestlaste rahvuslikus vaatevinklis. – Looming 1989, nr. 9, lk. 1242–1250.
[66] Nt. Eestist lahkus eile 460 sakslast. – Uus Eesti, 19.10.1939, lk. 2; Nii nad läksid. – Päevaleht, 19.10.1939, lk. 5; Lahkujate laevad ei saa täis. – Virumaa Teataja, 20.10.1939, lk. 5.
[67] Vrd. nt. Eestimeelsest tegelasest Saksamaale siirdumiseni. – Uudisleht, 22.10.1039, lk. 7. Martin Nurme varasema tegevuse kohta vt. lähemalt: M. Kuldkepp. Eestlased ja "eestlase vaenlased". Survemeetmed baltisakslaste ja nende poolehoidjate vastu Eesti Vabadussõja ajal. – Rahvusarhiivi toimetised, 2019, nr 3 (34), lk. 386–388.
[68] Jänkimees. Peatud mehed. – Uus Eesti, 20.10.1939, lk. 6; J. V[ellerind]. Sakslaste lahkumine. – ERK 1939, nr. 5, lk. 235.
[69] Nt. Kroonik. Südamlik hoolitsus saksa keele eest. – Päevaleht, 05.12.1939, lk. 4; P.V. Kadaklus on häbiks. – Uus Eesti, 04.01.1940, lk. 4; Võrulasi pahandavad saksakeelsed jutlused. – Uus Eesti, 13.01.1940, lk. 7.
[70] Sooviavaldus saksa koguduste likvideerimise kohta, 19.12.1939. – RA, ERA.14.2.726, l. 4.
[71] Spektator. Kadaklus tõstab pead. – Uus Eesti, 02.01.1940, lk. 4.
[72] E. Vallaste. Mure rahvuslikkuse pärast. – Rahvaleht, 05.01.1940, lk. 2.
### Response:
Kadakasaksluse mõiste sõdadevahelise Eesti avalikus arvamuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel poolajal skooris Mikkel Agger ning teisel kolmveerandtunnil sahistasid võrku Andreas Kaltoft ja Ali Messaoud. Kui avavoorus kuulus Järvelaid oma koduklubi algkoosseisu ja mängis kõik 90 minutit, siis seekord sekkus eestlane 73. minutil vahetusest, kui kõik väravad olid löödud, vahendab Soccernet.ee.
Hooaega kuueväravalise kaotusega alustanud Vendsyssel on kahe mänguga kogunud kolm punkti ning asub liigatabelis kuuendal kohal, kuid paljud konkurendid pole teist mängu pidanud. Eelmisel hooajal kõrgseltskonnas mänginud Hobro paikneb ühe punktiga kaheksandal positsioonil. | Hooaega suure kaotusega alustanud Järvelaidi koduklubi avas võiduarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel poolajal skooris Mikkel Agger ning teisel kolmveerandtunnil sahistasid võrku Andreas Kaltoft ja Ali Messaoud. Kui avavoorus kuulus Järvelaid oma koduklubi algkoosseisu ja mängis kõik 90 minutit, siis seekord sekkus eestlane 73. minutil vahetusest, kui kõik väravad olid löödud, vahendab Soccernet.ee.
Hooaega kuueväravalise kaotusega alustanud Vendsyssel on kahe mänguga kogunud kolm punkti ning asub liigatabelis kuuendal kohal, kuid paljud konkurendid pole teist mängu pidanud. Eelmisel hooajal kõrgseltskonnas mänginud Hobro paikneb ühe punktiga kaheksandal positsioonil.
### Response:
Hooaega suure kaotusega alustanud Järvelaidi koduklubi avas võiduarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Külaskäigu eesmärk on kahepoolse kaitsekoostöö arutamine Valgevene ja Venemaa vahel," teatas Vene kaitseministeerium.
Vene president Vladimir Putin ütles esmaspäeval pärast kohtumist teda külastanud Valgevene liidri Aleksandr Lukašenkoga, et kaks riiki hakkavad pidama igakuiseid sõjaväeõppusi mõlema riigi territooriumil. Lukašenko lisas, et käskis Valgevene kaitseministril Viktor Hreninil valmistada ette aastatepikkune kahe riigi ühisõppuste programm. Ta olevat palunud Putinil anda samasugune korraldus ka Šoigule.
Esmaspäeval algasid ka Valgevenes kahe riigi ühisõppused "Slavjanskoje bratstvo" (Slaavi vendlus), millel harjutatakse terrorismivastast tegevust. Vene kaitseministeeriumi teatel olevat õppuste korraldamises kokku lepitud juba eelise aasta oktoobris.
Lisaks toimuvad oktoobri keskel Valgevenes SRÜ riikide kollektiivse julgeolekuorganisatsiooni (ODKB) õppused millel osalevad Venenaa, Armeenia, Kasahstani, Kõrgõzstani ja Tadžikistani üksused. Sellel arutatakse rahuvalveoperatsioonide läbiviimist.
Valgevenes paiknevad küll 1995. aasta kokkuleppe alusel kaks Vene relvajõudude objekti, kuid seni on Lukašenko suutnud tagasi tõrjuda Venemaa soovi sinna enda sõjaväebaase rajada.
Vaatleja arvavad, et pärast presidendivalimisi suure kodumaise surve alla sattunud Lukašenko võib oma võimu hoidmiseks olla nüüd sunnitud lubama senisest suuremat Vene relvajõudude osalust oma riigis.
Valgevenes jätkub 9. augusti presidendivalimiste võltsimise järel vallandunud vastasseis opositsiooni ja senise riigipea Lukašenko vahel, mis on viinud laiaulatuslike meeleavalduste ning miilitsavägivallani. | Vene kaitseminister saabus Valgevenesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Külaskäigu eesmärk on kahepoolse kaitsekoostöö arutamine Valgevene ja Venemaa vahel," teatas Vene kaitseministeerium.
Vene president Vladimir Putin ütles esmaspäeval pärast kohtumist teda külastanud Valgevene liidri Aleksandr Lukašenkoga, et kaks riiki hakkavad pidama igakuiseid sõjaväeõppusi mõlema riigi territooriumil. Lukašenko lisas, et käskis Valgevene kaitseministril Viktor Hreninil valmistada ette aastatepikkune kahe riigi ühisõppuste programm. Ta olevat palunud Putinil anda samasugune korraldus ka Šoigule.
Esmaspäeval algasid ka Valgevenes kahe riigi ühisõppused "Slavjanskoje bratstvo" (Slaavi vendlus), millel harjutatakse terrorismivastast tegevust. Vene kaitseministeeriumi teatel olevat õppuste korraldamises kokku lepitud juba eelise aasta oktoobris.
Lisaks toimuvad oktoobri keskel Valgevenes SRÜ riikide kollektiivse julgeolekuorganisatsiooni (ODKB) õppused millel osalevad Venenaa, Armeenia, Kasahstani, Kõrgõzstani ja Tadžikistani üksused. Sellel arutatakse rahuvalveoperatsioonide läbiviimist.
Valgevenes paiknevad küll 1995. aasta kokkuleppe alusel kaks Vene relvajõudude objekti, kuid seni on Lukašenko suutnud tagasi tõrjuda Venemaa soovi sinna enda sõjaväebaase rajada.
Vaatleja arvavad, et pärast presidendivalimisi suure kodumaise surve alla sattunud Lukašenko võib oma võimu hoidmiseks olla nüüd sunnitud lubama senisest suuremat Vene relvajõudude osalust oma riigis.
Valgevenes jätkub 9. augusti presidendivalimiste võltsimise järel vallandunud vastasseis opositsiooni ja senise riigipea Lukašenko vahel, mis on viinud laiaulatuslike meeleavalduste ning miilitsavägivallani.
### Response:
Vene kaitseminister saabus Valgevenesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mina nägin EMTA etenduskunsti magistrikursuse 99-tunnist lavastust "Kuhu minek" veebis. Ma vaatasin seda aeg-ajalt, mitte üle paari tunni järjest, mitte kuigi süsteemselt, mitte tohutult sageli ja saadud kogemus vastab sellele – ütlen selle kõik kohe alguses ära, siis on selge. Ja tõenäosus on selle poolt, et keegi teine ei näinud täpselt neid samu kohti, mis mina, nii et pealtnäha võib nüüd mingi sisuka dialoogi tekkimine tunduda kui võimatu missioon. Aga võib-olla ei ole, võib-olla on minu kogemus siiski mööndusi tegemata võrreldav nende omaga, kes teisiti vaatasid. Ja selle väikese "võib-olla" pärast tekkis tunne, et sellest kogemusest võiks kirjutada, ehk saame nii sellele hüpoteesile kinnitust.
Niisiis, seda Peader Kirki ja Simona Gonella lavastatud tükki oli 1.–5. septembrini võimalik vaadata nii EMTA black box 'is (päevapileti või passiga) kui elektron.live leheküljel ja seda täpselt siis, kui tahtsid. Etendajad, kelleks olid suuremas osas rahvusvahelise magistrikursuse CPPM tudengid, sekka mõned külalised, olid laval vahetustega, nii et vahepeal said nad ikka süüa ja magada. Laval aga toimus kogu aeg midagi ja selle millegagi ei olnud allahindlusi tehtud, nähtu mõjus alati lavastatu ja mõtestatuna. Oli nii dramatiseeritud kui improvisatsioonilist sõnalist osa, üldjuhul inglise keeles, oli koreograafiat ja publikumänge ja palju muud, eks 99 tunni sisse mahub nii mõndagi. Lavastust tutvustavas tekstis kutsutakse vaatajat endaga uurima, jälgima, kaevuma, süvenema. "Siin on tööd, mida teha. 99 tundi." [1]
Pealkirjaks oleva küsimuse ja seda ümbritsevaga tegeldakse sügavuti ja peatumata. Ei fikseeritud ühtki hetke, mida kindlasti vaatama pidanuks, publikul polnud ajakava, mida järgida – mu kogemus oli mu enda kätes. Mõni vaataja veetis tunde kohapeal, mõni vaheldas seda videoülekande jälgimisega ja mõni, nagu ma juba iseend näiteks tõin, füüsiliselt kohal ei käinudki.
Esiteks vääribki tähelepanu veebivorm. Kohapealse kogemuse võimaluse tõttu poleks päris voogedastusteatrist rääkimine siin justkui omal kohal, samas jälle, miks mitte – tundub, et pärast kevadist äkkstarti defineerib see end praegu iga ilmnemisega ümber ja selle arengu juures on huvitav olla. Elektron.live'is oli võimalik jätta oma veebikaamera tööle, olles seega teistele nähtav, lisaks sai vestlusaknas nii omavahel kui ka etenduspaigaga suhelda ning eelmiste, nägemata jäänud stseenide ajal kirjutatut lugeda ja konteksti nuputada (anon1815: " Cows are the silent jury in the trial of mankind"?).
Mikk-Mait Kivi videoülekanne oli kvaliteetne, kiire ja üldjuhul mitmeks jaotatud ekraaniga visuaalselt nauditav – oh neid igas suunas ja suuruses liikuvaid värvilisi särke! –, vahel omaette tähendusrikaski, misjuhul oli ekraan ka lavale näha. Usun, et see kvaliteet ja Emer Värgi kunstnikutöö olidki esmane põhjus, miks ma ei tundnud end pea kordagi tühise piilujana, eriti arvestades näiteks seda, et kohapealne publik sai aeg-ajalt etenduses kaasa lüüa.
Peale selle, kuidas mõjus voogedastus lavastusele, väärib ehk tähelepanu ka teistpidine mõju. Kui Henrik Kalmeti eriolukorraaegsest heategevuskomöödiast kirjutades sai Meelis Oidsalu veel rääkida paarist, kes omale ise "päris" teatriskäigu korraldasid, kogu oma pidulikus rituaalsuses [2], siis 99 tundi teatrit ei tule sellisele võimalusele enam vastu. Pea igal moel kell seitse tõusvatele sametkardinatele vastanduvast etendusest tundub totter seda ikkagi otsida, ja seega sobitub "Kuhu minek" ka eˉlektroni missiooniga: "Me mõistsime, et kui me tahame viia etenduskunsti veebi, siis me peame leiutama uut tüüpi etenduskunsti," on öelnud näiteks eˉlektroni produtsent Kaie Olmre [3]. Lavastuse kestus, mis ei olnud kindlasti algselt kuidagi veebivormiga seotud, aitas sellele leiutamisele kaasa, õpetades teistmoodi vaatama, sest vanamoodi polnud enam mõtet.
Rituaalsus pakub aga kindlustunnet – mul on saalis koht, mis on ainult mulle mõeldud, varsti tuleb vaheaeg ja ma tean, et puhvetist saab kartulisalatit, õhtul lähen ma koju ja selleks ajaks on etendus mulle kõik ära öelnud, mis tal öelda oli. Oma vastupidisest suundumusest hoolimata tegi "Kuhu minek" kogu turvalisusevajaduse tasa ja seda peamiselt kahel moel. Esiteks võisin kindel olla, et iga kord, kui ma tahtsin, oli etendus seal ja ma võisin seda vaadata (seda aga pakkus mulle juba 99-tunnine formaat iseenesest, sisust hoolimata). Teiseks, mis palju tähelepanuväärsem – iga kord, kui ma ei tahtnud, võisin ma seda mitte vaadata, ilma tervikut kaotamata.
See tähendab, et harjumuspäraste rituaalide puudumine polnud vast kõige tähtsam külg selle "teistmoodi" juures, mida "Kuhu minek" nõudis ja õpetas. Olulisem on see omamoodi vahetu taju, mis tekkis igasuguse narratiivi tekkimise võimatusest. Seda taju oskavad etenduskunstide austajad küll juba ammu hästi kasutada, sest moodustab see ju olulise osa ka paljudest tavapikkuses tükkidest. Siin aga pidi juhuslikult valitud stseenidega leppima ka see konservatiivsem või ettevaatlikum vaataja, kes usub, et teatrist peab olema võimalik "aru saada", nii et pärast külmaks jätnud lavastust peaks süüdistama vaid iseennast, kes ma ei mõistnud vajalikke viiteid või sattusin silmi pilgutama just siis, kui toimus saatuslik pööre. Ta pidi leppima arusaamaga, et see ongi see, sest nii see on ju mõeldud.
Näiteks võis vaataja leida end keset stseeni, kus etendajad loetlevad erinevaid "sest"-iga algavaid põhjuseid: " because it's gonna end soon", "because I miss him", "because I want more", aga just siis, kui sellest poolikusest küllalt saab, pikitakse sisse "because you're late and now we have to start over", "because some of you still don't know the beginning of this sentence". Vaatajast hoolitakse ja oma valitud vormist ollakse sajaprotsendiliselt teadlikud. Õnnelikud võivad olla need, kes teavad, kuidas või kas üldse see lause algas, aga on kindel, et see polnud tegelikult elutähtis.
Võis sattuda ka hetkele, kus lavalolijad edasi-tagasi kõndisid, publikuga kiirkohtingumängu mängisid, hommikust sõid või rivitantsu tantsisid. Ühel hetkel räägib keegi hingestatult vanadusest, järgmisel hetkel rahast, kolmandal koduigatsusest. Kui vaadata üks kord, kaks korda ja siis käega lüüa, võisid eri stseenid tõesti üksteisest kauged tunduda, kuidagi vaid avara pealkirja alla mahtuda. Aga ühest hetkest, mis saabus küllalt ruttu, hakkasid teemad, motiivid, kujundid, värvid, fraasid kokku põimuma. Need asjad, mida ma olin otsustanud näha, ja need mõtted, millega olin otsustanud tegeleda, olid kogu aeg laval, moodustades keerulise läbikomponeeritud niidistiku. Ja kuna keegi ei saanud teada, milline on minu niit, pidi neid olema palju – kõik ekraanil või laval nähtav oli neist läbi kasvanud.
Arvata on, et kui minu jaoks töötasid uuesti üleskerkivad teemad pea alati üllatavatena, siis pikalt järjest või sagedamini vaatajad said teistsuguse kogemuse osaliseks, võib-olla mandalalikult meditatiivse. Ma ei tea, kui palju oli tegelikult otseselt korratud stseene, aga kõik kordused, mida mina nägin, olid korratavaga rohkem või vähem nihkes. Loomatopistest jänesemaskideni, maskidest mängu käigus teiste seas esitatud väiteni " humans are just animals", sellest ekraani all nurgas mustvalgelt toimetava looma eneseni. Või tõrvikutega marssijatest Ühendriikide vabadussambani ja sealt omakorda kõige lõppu, kus toostiks ka veinitopsi samuti hoiti, vabadussamba moodi.
Kusjuures, kuna erinevat teavet oli nii paljude tundide jooksul palju, siis mitmel juhul taipasin alles midagi teist korda kohates, et olen seda juba näinud, seega toimis see võrgustumine kogu aeg ka ajas mitmesuunaliselt. Näiteks vaatasin reede hommikul, kuidas pärast hommikusööki rituaalselt tasse lõhuti ja kilde tasasel häälel kokku loeti, aga meenus see mulle alles siis, kui päev oli juba möödas ja Giacomo Veronesi sidus oma kirglikus kõnes tassikillud nii demokraatia, majanduse, keskkonna kui abieluga itaalia moodi. Millise tassi me parandame, kui valima peame? " We don't have time. We don't have 99 hours."
Nihet ilmestas ka paar korda nähtud "suulise tõlke" stseen, kus tõlge polnud alati tõlge, küll aga alati suhtes kontekstiga, juba kõlanud või peagi kõlavate lausetega. Kunstis kaks korda täpselt sama asja öelda ei saagi, kordus pole kunagi täielik, ütleb Juri Lotman [4]. Ja et tõlge teise keelde pole seda ammugi [5], siis miks mitte tekkiva ruumiga mängida: "What is the best time of the day here?" – "Mis on parim aeg elus?". Või "What happens to things that stop working?" – "Nüüd." – "Will the future ever begin?" – "It is, if you have enough money." Selle vahealaga mängis lavastus ka suuremal tasandil. Juba korra või kaks nähtud asjad hakkasid sassi minema, üheks sulama, kordamise asemel vastama ja vastamise asemel ümber pöörama, kuni ma olin võimeline nägema seda nihkumist ennast oma alguspunktist eraldiseisvana, võib-olla tähtsamana.
Kui mõeldagi nii, et vaadata ei tulnud niivõrd peatusi kui liikumist ennast, on lihtsam kujutleda, kuidas võis vaatamiskogemus hoolimata juhuslikult valitud stseenidest siiski terviklikuks saada. Ja ka pealkirja "Kuhu minek" liikuvusse sobitub see hästi. Sest minek ju on, kogu aeg, ja aeg tiksub. Kui lavastuse aeg täis tiksus, ei tehtud suurt pauku, pigem tundusid väsinud etendajad isegi nukralt nõutud. Aga soojust jagus sellesse lõppu küll, nii lava kui publiku poolt – selleks ajaks oli black box 'i kogunenud suurem hulk rahvast kui kunagi varem ja publiku kohalolu oli ka läbi ekraani tugevalt tunda. Sellega vähenes küll mu seni kogetud eksklusiivsus (minu teater, sest minu taskus), aga maratonetendajatele väärilist aplausi ei olekski veebivaataja suutnud pakkuda. Toostiks tõsteti veiniklaas ka kaamera poole, sellest mulle piisas küll.
[1] https://saal.ee/et/performance/6577
[2] https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/teater-teatri-vastu/
[3] https://medium.com/the-story-of-digital-culture-in-estonia/how-estonians-reinvented-the-performing-arts-440d662e19d3
[4] Vt Lotman, Juri; tlk Lias, Pärt 2006. Kunstilise teksti struktuur. Tallinn: Tänapäev.
[5] Vt Jakobson, Roman; tlk Sütiste, Elin 2010 (1959). Tõlkimise keelelistest aspektidest. Acta Semiotica Estica 7: 299–306. | Arvustus. Ka juhuslikest pusletükkidest võib tulla pilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mina nägin EMTA etenduskunsti magistrikursuse 99-tunnist lavastust "Kuhu minek" veebis. Ma vaatasin seda aeg-ajalt, mitte üle paari tunni järjest, mitte kuigi süsteemselt, mitte tohutult sageli ja saadud kogemus vastab sellele – ütlen selle kõik kohe alguses ära, siis on selge. Ja tõenäosus on selle poolt, et keegi teine ei näinud täpselt neid samu kohti, mis mina, nii et pealtnäha võib nüüd mingi sisuka dialoogi tekkimine tunduda kui võimatu missioon. Aga võib-olla ei ole, võib-olla on minu kogemus siiski mööndusi tegemata võrreldav nende omaga, kes teisiti vaatasid. Ja selle väikese "võib-olla" pärast tekkis tunne, et sellest kogemusest võiks kirjutada, ehk saame nii sellele hüpoteesile kinnitust.
Niisiis, seda Peader Kirki ja Simona Gonella lavastatud tükki oli 1.–5. septembrini võimalik vaadata nii EMTA black box 'is (päevapileti või passiga) kui elektron.live leheküljel ja seda täpselt siis, kui tahtsid. Etendajad, kelleks olid suuremas osas rahvusvahelise magistrikursuse CPPM tudengid, sekka mõned külalised, olid laval vahetustega, nii et vahepeal said nad ikka süüa ja magada. Laval aga toimus kogu aeg midagi ja selle millegagi ei olnud allahindlusi tehtud, nähtu mõjus alati lavastatu ja mõtestatuna. Oli nii dramatiseeritud kui improvisatsioonilist sõnalist osa, üldjuhul inglise keeles, oli koreograafiat ja publikumänge ja palju muud, eks 99 tunni sisse mahub nii mõndagi. Lavastust tutvustavas tekstis kutsutakse vaatajat endaga uurima, jälgima, kaevuma, süvenema. "Siin on tööd, mida teha. 99 tundi." [1]
Pealkirjaks oleva küsimuse ja seda ümbritsevaga tegeldakse sügavuti ja peatumata. Ei fikseeritud ühtki hetke, mida kindlasti vaatama pidanuks, publikul polnud ajakava, mida järgida – mu kogemus oli mu enda kätes. Mõni vaataja veetis tunde kohapeal, mõni vaheldas seda videoülekande jälgimisega ja mõni, nagu ma juba iseend näiteks tõin, füüsiliselt kohal ei käinudki.
Esiteks vääribki tähelepanu veebivorm. Kohapealse kogemuse võimaluse tõttu poleks päris voogedastusteatrist rääkimine siin justkui omal kohal, samas jälle, miks mitte – tundub, et pärast kevadist äkkstarti defineerib see end praegu iga ilmnemisega ümber ja selle arengu juures on huvitav olla. Elektron.live'is oli võimalik jätta oma veebikaamera tööle, olles seega teistele nähtav, lisaks sai vestlusaknas nii omavahel kui ka etenduspaigaga suhelda ning eelmiste, nägemata jäänud stseenide ajal kirjutatut lugeda ja konteksti nuputada (anon1815: " Cows are the silent jury in the trial of mankind"?).
Mikk-Mait Kivi videoülekanne oli kvaliteetne, kiire ja üldjuhul mitmeks jaotatud ekraaniga visuaalselt nauditav – oh neid igas suunas ja suuruses liikuvaid värvilisi särke! –, vahel omaette tähendusrikaski, misjuhul oli ekraan ka lavale näha. Usun, et see kvaliteet ja Emer Värgi kunstnikutöö olidki esmane põhjus, miks ma ei tundnud end pea kordagi tühise piilujana, eriti arvestades näiteks seda, et kohapealne publik sai aeg-ajalt etenduses kaasa lüüa.
Peale selle, kuidas mõjus voogedastus lavastusele, väärib ehk tähelepanu ka teistpidine mõju. Kui Henrik Kalmeti eriolukorraaegsest heategevuskomöödiast kirjutades sai Meelis Oidsalu veel rääkida paarist, kes omale ise "päris" teatriskäigu korraldasid, kogu oma pidulikus rituaalsuses [2], siis 99 tundi teatrit ei tule sellisele võimalusele enam vastu. Pea igal moel kell seitse tõusvatele sametkardinatele vastanduvast etendusest tundub totter seda ikkagi otsida, ja seega sobitub "Kuhu minek" ka eˉlektroni missiooniga: "Me mõistsime, et kui me tahame viia etenduskunsti veebi, siis me peame leiutama uut tüüpi etenduskunsti," on öelnud näiteks eˉlektroni produtsent Kaie Olmre [3]. Lavastuse kestus, mis ei olnud kindlasti algselt kuidagi veebivormiga seotud, aitas sellele leiutamisele kaasa, õpetades teistmoodi vaatama, sest vanamoodi polnud enam mõtet.
Rituaalsus pakub aga kindlustunnet – mul on saalis koht, mis on ainult mulle mõeldud, varsti tuleb vaheaeg ja ma tean, et puhvetist saab kartulisalatit, õhtul lähen ma koju ja selleks ajaks on etendus mulle kõik ära öelnud, mis tal öelda oli. Oma vastupidisest suundumusest hoolimata tegi "Kuhu minek" kogu turvalisusevajaduse tasa ja seda peamiselt kahel moel. Esiteks võisin kindel olla, et iga kord, kui ma tahtsin, oli etendus seal ja ma võisin seda vaadata (seda aga pakkus mulle juba 99-tunnine formaat iseenesest, sisust hoolimata). Teiseks, mis palju tähelepanuväärsem – iga kord, kui ma ei tahtnud, võisin ma seda mitte vaadata, ilma tervikut kaotamata.
See tähendab, et harjumuspäraste rituaalide puudumine polnud vast kõige tähtsam külg selle "teistmoodi" juures, mida "Kuhu minek" nõudis ja õpetas. Olulisem on see omamoodi vahetu taju, mis tekkis igasuguse narratiivi tekkimise võimatusest. Seda taju oskavad etenduskunstide austajad küll juba ammu hästi kasutada, sest moodustab see ju olulise osa ka paljudest tavapikkuses tükkidest. Siin aga pidi juhuslikult valitud stseenidega leppima ka see konservatiivsem või ettevaatlikum vaataja, kes usub, et teatrist peab olema võimalik "aru saada", nii et pärast külmaks jätnud lavastust peaks süüdistama vaid iseennast, kes ma ei mõistnud vajalikke viiteid või sattusin silmi pilgutama just siis, kui toimus saatuslik pööre. Ta pidi leppima arusaamaga, et see ongi see, sest nii see on ju mõeldud.
Näiteks võis vaataja leida end keset stseeni, kus etendajad loetlevad erinevaid "sest"-iga algavaid põhjuseid: " because it's gonna end soon", "because I miss him", "because I want more", aga just siis, kui sellest poolikusest küllalt saab, pikitakse sisse "because you're late and now we have to start over", "because some of you still don't know the beginning of this sentence". Vaatajast hoolitakse ja oma valitud vormist ollakse sajaprotsendiliselt teadlikud. Õnnelikud võivad olla need, kes teavad, kuidas või kas üldse see lause algas, aga on kindel, et see polnud tegelikult elutähtis.
Võis sattuda ka hetkele, kus lavalolijad edasi-tagasi kõndisid, publikuga kiirkohtingumängu mängisid, hommikust sõid või rivitantsu tantsisid. Ühel hetkel räägib keegi hingestatult vanadusest, järgmisel hetkel rahast, kolmandal koduigatsusest. Kui vaadata üks kord, kaks korda ja siis käega lüüa, võisid eri stseenid tõesti üksteisest kauged tunduda, kuidagi vaid avara pealkirja alla mahtuda. Aga ühest hetkest, mis saabus küllalt ruttu, hakkasid teemad, motiivid, kujundid, värvid, fraasid kokku põimuma. Need asjad, mida ma olin otsustanud näha, ja need mõtted, millega olin otsustanud tegeleda, olid kogu aeg laval, moodustades keerulise läbikomponeeritud niidistiku. Ja kuna keegi ei saanud teada, milline on minu niit, pidi neid olema palju – kõik ekraanil või laval nähtav oli neist läbi kasvanud.
Arvata on, et kui minu jaoks töötasid uuesti üleskerkivad teemad pea alati üllatavatena, siis pikalt järjest või sagedamini vaatajad said teistsuguse kogemuse osaliseks, võib-olla mandalalikult meditatiivse. Ma ei tea, kui palju oli tegelikult otseselt korratud stseene, aga kõik kordused, mida mina nägin, olid korratavaga rohkem või vähem nihkes. Loomatopistest jänesemaskideni, maskidest mängu käigus teiste seas esitatud väiteni " humans are just animals", sellest ekraani all nurgas mustvalgelt toimetava looma eneseni. Või tõrvikutega marssijatest Ühendriikide vabadussambani ja sealt omakorda kõige lõppu, kus toostiks ka veinitopsi samuti hoiti, vabadussamba moodi.
Kusjuures, kuna erinevat teavet oli nii paljude tundide jooksul palju, siis mitmel juhul taipasin alles midagi teist korda kohates, et olen seda juba näinud, seega toimis see võrgustumine kogu aeg ka ajas mitmesuunaliselt. Näiteks vaatasin reede hommikul, kuidas pärast hommikusööki rituaalselt tasse lõhuti ja kilde tasasel häälel kokku loeti, aga meenus see mulle alles siis, kui päev oli juba möödas ja Giacomo Veronesi sidus oma kirglikus kõnes tassikillud nii demokraatia, majanduse, keskkonna kui abieluga itaalia moodi. Millise tassi me parandame, kui valima peame? " We don't have time. We don't have 99 hours."
Nihet ilmestas ka paar korda nähtud "suulise tõlke" stseen, kus tõlge polnud alati tõlge, küll aga alati suhtes kontekstiga, juba kõlanud või peagi kõlavate lausetega. Kunstis kaks korda täpselt sama asja öelda ei saagi, kordus pole kunagi täielik, ütleb Juri Lotman [4]. Ja et tõlge teise keelde pole seda ammugi [5], siis miks mitte tekkiva ruumiga mängida: "What is the best time of the day here?" – "Mis on parim aeg elus?". Või "What happens to things that stop working?" – "Nüüd." – "Will the future ever begin?" – "It is, if you have enough money." Selle vahealaga mängis lavastus ka suuremal tasandil. Juba korra või kaks nähtud asjad hakkasid sassi minema, üheks sulama, kordamise asemel vastama ja vastamise asemel ümber pöörama, kuni ma olin võimeline nägema seda nihkumist ennast oma alguspunktist eraldiseisvana, võib-olla tähtsamana.
Kui mõeldagi nii, et vaadata ei tulnud niivõrd peatusi kui liikumist ennast, on lihtsam kujutleda, kuidas võis vaatamiskogemus hoolimata juhuslikult valitud stseenidest siiski terviklikuks saada. Ja ka pealkirja "Kuhu minek" liikuvusse sobitub see hästi. Sest minek ju on, kogu aeg, ja aeg tiksub. Kui lavastuse aeg täis tiksus, ei tehtud suurt pauku, pigem tundusid väsinud etendajad isegi nukralt nõutud. Aga soojust jagus sellesse lõppu küll, nii lava kui publiku poolt – selleks ajaks oli black box 'i kogunenud suurem hulk rahvast kui kunagi varem ja publiku kohalolu oli ka läbi ekraani tugevalt tunda. Sellega vähenes küll mu seni kogetud eksklusiivsus (minu teater, sest minu taskus), aga maratonetendajatele väärilist aplausi ei olekski veebivaataja suutnud pakkuda. Toostiks tõsteti veiniklaas ka kaamera poole, sellest mulle piisas küll.
[1] https://saal.ee/et/performance/6577
[2] https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/teater-teatri-vastu/
[3] https://medium.com/the-story-of-digital-culture-in-estonia/how-estonians-reinvented-the-performing-arts-440d662e19d3
[4] Vt Lotman, Juri; tlk Lias, Pärt 2006. Kunstilise teksti struktuur. Tallinn: Tänapäev.
[5] Vt Jakobson, Roman; tlk Sütiste, Elin 2010 (1959). Tõlkimise keelelistest aspektidest. Acta Semiotica Estica 7: 299–306.
### Response:
Arvustus. Ka juhuslikest pusletükkidest võib tulla pilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku nõunik Irina Dontšenko ütles teisipäevasel pressikonverentsil, et Eesti nakkusnäitaja, mis on täna üle 25, erineb suuresti oma sisult sellest, mis oli kevadel. Ta selgitas, et kevadel oli rohkem patsiente haiglas ja tõsiseid haigusjuhtumeid.
Dontšenko sõnul haigestuvad praegu enim inimesed vanuses 20-39 eluaastat, kuid haiglaravi vajavad vanemad kui 50-aastased inimesed, kellel on tõsised kaasuvad haigused.
"Etteulatuvalt on leviku ohjamine meie kätes, eeskätt sellepärast, et nii kaua, kui meil pole tõhusat ravimit või vaktsiini, siis ei saa meie karjaimmuunsust veel tekitada. Kõik need meetmed, mis me oleme endale selgeks teinud /---/, kõik need soovitused on asjakohased ja loodan, et nendega suudame haiguse levikut ohjata ja kontrolli all hoida," sõnas Dontšenko.
Viimastel nädalatel on 167 haigusjuhust 29 sisse toodud välisriikidest, ütles Dontšenko ja lisas, et need moodustavad uutest juhtudest 17,4 protsenti. Kõige rohkem haigusjuhte on tema sõnul Eestisse toodud Saksamaalt, kuid ka näiteks Venemaalt, Ukrainast, Itaaliast ja Ungarist.
"Mujal maailmas on COVID-haigestumine kasvutrendis, Euroopa Liidu keskmine nakkusnäitaja viimase 14 päeva kohta oli 9. septembri seisuga 66 ja võib prognoosida, et selle nädala number saab olema kõrgem," sõnas terviseameti nõunik.
Eestis on koroonaviirusesse surnud 64 inimest, mis Dontšenko sõnul moodustab 2,4 protsenti kõikidest koroonajuhtumitest.
Valitsus räägib kolmapäeval vaktsiinide tellimisest
Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et valitsuses tuleb kolmapäeval arutlusele mitu viirust puudutavat teemat. Esmalt räägitakse Kiige sõnul viiruse hetkeolukorrast ning kuulatakse ära ka teadusnõukoja soovitused.
Kiik lisas, et valitsus räägib pikemalt ka vaktsiinide tellimisest ja vaktsiinipoliitikast, mille käigus otsustatakse, mitmelt tootjalt tulevikus vaktsiine tellida. Muu hulgas tuleb Kiige sõnul juttu ka olukorrast turimsisektoris.
"Tänased numbrid on võib-olla selline viimane meeldetuletus, et viirussümptomite korral tuleb püsida kodus, tuleb pööruda perearsti poole," ütles Kiik 36 lisandunud juhtumi kohta.
Kiik tõi välja, et lennujaamas ja Tallinna sadamas tehtud rohkem kui 7000 testi on võimaldanud tuvastada 33 viiruspositiivset inimest.
"Üks murekoht, mis ei ole valitsuse tasandil võimalik otsustada, mis on meil kõigil võimalik otsustada, on kõik erapeod, mis on olnud nakkusallikaks," ütles minister ja lisas, et kindlasti tuleks nende korraldamist tõsiselt kaaluda ja tagada, inimesed saaksid ruumides viibida hajutatult.
Lisaks kutsus sotsiaalminister inimesi alla laadima Eesti koroonaäppi Hoia, mida on teinud juba kümme protsenti nutitelefone kasutavast rahvastikust. Kiige sõnul võiks see osakaal olla aga vähemalt 30 protsenti. | Terviseamet: Euroopa kumulatiivne nakkusnäit lähinädalatel kasvab | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku nõunik Irina Dontšenko ütles teisipäevasel pressikonverentsil, et Eesti nakkusnäitaja, mis on täna üle 25, erineb suuresti oma sisult sellest, mis oli kevadel. Ta selgitas, et kevadel oli rohkem patsiente haiglas ja tõsiseid haigusjuhtumeid.
Dontšenko sõnul haigestuvad praegu enim inimesed vanuses 20-39 eluaastat, kuid haiglaravi vajavad vanemad kui 50-aastased inimesed, kellel on tõsised kaasuvad haigused.
"Etteulatuvalt on leviku ohjamine meie kätes, eeskätt sellepärast, et nii kaua, kui meil pole tõhusat ravimit või vaktsiini, siis ei saa meie karjaimmuunsust veel tekitada. Kõik need meetmed, mis me oleme endale selgeks teinud /---/, kõik need soovitused on asjakohased ja loodan, et nendega suudame haiguse levikut ohjata ja kontrolli all hoida," sõnas Dontšenko.
Viimastel nädalatel on 167 haigusjuhust 29 sisse toodud välisriikidest, ütles Dontšenko ja lisas, et need moodustavad uutest juhtudest 17,4 protsenti. Kõige rohkem haigusjuhte on tema sõnul Eestisse toodud Saksamaalt, kuid ka näiteks Venemaalt, Ukrainast, Itaaliast ja Ungarist.
"Mujal maailmas on COVID-haigestumine kasvutrendis, Euroopa Liidu keskmine nakkusnäitaja viimase 14 päeva kohta oli 9. septembri seisuga 66 ja võib prognoosida, et selle nädala number saab olema kõrgem," sõnas terviseameti nõunik.
Eestis on koroonaviirusesse surnud 64 inimest, mis Dontšenko sõnul moodustab 2,4 protsenti kõikidest koroonajuhtumitest.
Valitsus räägib kolmapäeval vaktsiinide tellimisest
Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et valitsuses tuleb kolmapäeval arutlusele mitu viirust puudutavat teemat. Esmalt räägitakse Kiige sõnul viiruse hetkeolukorrast ning kuulatakse ära ka teadusnõukoja soovitused.
Kiik lisas, et valitsus räägib pikemalt ka vaktsiinide tellimisest ja vaktsiinipoliitikast, mille käigus otsustatakse, mitmelt tootjalt tulevikus vaktsiine tellida. Muu hulgas tuleb Kiige sõnul juttu ka olukorrast turimsisektoris.
"Tänased numbrid on võib-olla selline viimane meeldetuletus, et viirussümptomite korral tuleb püsida kodus, tuleb pööruda perearsti poole," ütles Kiik 36 lisandunud juhtumi kohta.
Kiik tõi välja, et lennujaamas ja Tallinna sadamas tehtud rohkem kui 7000 testi on võimaldanud tuvastada 33 viiruspositiivset inimest.
"Üks murekoht, mis ei ole valitsuse tasandil võimalik otsustada, mis on meil kõigil võimalik otsustada, on kõik erapeod, mis on olnud nakkusallikaks," ütles minister ja lisas, et kindlasti tuleks nende korraldamist tõsiselt kaaluda ja tagada, inimesed saaksid ruumides viibida hajutatult.
Lisaks kutsus sotsiaalminister inimesi alla laadima Eesti koroonaäppi Hoia, mida on teinud juba kümme protsenti nutitelefone kasutavast rahvastikust. Kiige sõnul võiks see osakaal olla aga vähemalt 30 protsenti.
### Response:
Terviseamet: Euroopa kumulatiivne nakkusnäit lähinädalatel kasvab |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Nils Sempelson ütles, et mõlemal kinni peetud mehel on nii Rumeenia kui ka Moldova kodakondsus. Sempelsoni sõnul aitas politseinikud võimalike teo toimepanijateni viia operatiivne infovahetus ja tõhus töö info kogumisel.
Politseipatrull pidas mehed kinni, kui nad olid Eestist lahkumas. Politseiuurijatel õnnestus koguda piisavalt tõendeid, mis aitasid kiirelt kindlaks teha sõiduki, millega mehed liikusid.
"Uurijad on praeguseks tuvastanud ka meeste seose ühe teise sarnase juhtumiga, mis leidis aset septembri alguses Raplas. Sealgi üritati automaadist raha kätte saada, kuid tegu jäi pooleli," lisas Sempelson.
Menetlustoimingud käivad ning asjaolusid selgitatakse alustatud kriminaalmenetluses edasi.
Ööl vastu 15. septembrit sai häirekeskus teate Sindis Jaama tänaval Konsumi juures toimunud plahvatusest. Sündmusele reageerinud politseinikud tuvastasid, et purustati kaupluse juures asuv sularahaautomaat eesmärgiga kätte saada sularaha. | Politsei pidas kinni Sindis sularahaautomaati varastada üritanud mehed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Nils Sempelson ütles, et mõlemal kinni peetud mehel on nii Rumeenia kui ka Moldova kodakondsus. Sempelsoni sõnul aitas politseinikud võimalike teo toimepanijateni viia operatiivne infovahetus ja tõhus töö info kogumisel.
Politseipatrull pidas mehed kinni, kui nad olid Eestist lahkumas. Politseiuurijatel õnnestus koguda piisavalt tõendeid, mis aitasid kiirelt kindlaks teha sõiduki, millega mehed liikusid.
"Uurijad on praeguseks tuvastanud ka meeste seose ühe teise sarnase juhtumiga, mis leidis aset septembri alguses Raplas. Sealgi üritati automaadist raha kätte saada, kuid tegu jäi pooleli," lisas Sempelson.
Menetlustoimingud käivad ning asjaolusid selgitatakse alustatud kriminaalmenetluses edasi.
Ööl vastu 15. septembrit sai häirekeskus teate Sindis Jaama tänaval Konsumi juures toimunud plahvatusest. Sündmusele reageerinud politseinikud tuvastasid, et purustati kaupluse juures asuv sularahaautomaat eesmärgiga kätte saada sularaha.
### Response:
Politsei pidas kinni Sindis sularahaautomaati varastada üritanud mehed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hästi säilinud karukorjus tuli välja Kirde-Venemaal Ljahhovi saarte igikeltsast. Karu hambad ja nina olid terved, mille põhjal oletavad uurijad, et tegu oli 22 000–39 500 aastat tagasi elanud pruunkaruga, vahendab BBC News.
NEFU teadlased on uurinud karvaseid mammuteid ning eelajaloolisi loomaliike varemgi. Kogemustele vaatamata nimetavad nad leidu ainukordseks.
Ülikool paleontoloogi Lena Grigorjeva sõnul oli karu esimene ja ainus omasugune, kes oli säilinud ühes tükis koos oma pehmete kudedega. Karul olid kõik siseorganid omal kohal. Varem on leitud vaid üksikuid karuluid ja koljusid.
Grigorjeva sõnul on koopakaru pruunkaru kauge eellane, keda leidus omal ajal kõikjal tänapäeva Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Liik suri välja ligikaudu 15 000 aasta eest. Mammutimuuseumi laboratooriumi teaduri Maksim Tšerpassovi sõnul tuleb karu täpne vanus veel radiosüsinikumeetodil kindlaks määrata.
Karukorjuse leidsid põhjapõdrakasvatajad Suur-Ljahhovi saarelt, mis on suurim Kirde-Venemaal asuva Ljahhovi saarestiku saar.
Venemaalt leiti hiljaaegu teinegi karu: Jakuutias, Sahha Vabariigis tuli välja karupoja korjus. Teadlased hakkavad ka karjupoja DNAd uurima. Viimastel aastatel on Siberi sulavast igikeltsast leitud palju iidseid loomajäänuseid, nende seas mammuteid, karvaseid ninasarvikuid, hobusevarss ning mitu koera- ja koopalõvikutsikat. | Venemaalt leiti suurepäraselt säilinud jääaegne karu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hästi säilinud karukorjus tuli välja Kirde-Venemaal Ljahhovi saarte igikeltsast. Karu hambad ja nina olid terved, mille põhjal oletavad uurijad, et tegu oli 22 000–39 500 aastat tagasi elanud pruunkaruga, vahendab BBC News.
NEFU teadlased on uurinud karvaseid mammuteid ning eelajaloolisi loomaliike varemgi. Kogemustele vaatamata nimetavad nad leidu ainukordseks.
Ülikool paleontoloogi Lena Grigorjeva sõnul oli karu esimene ja ainus omasugune, kes oli säilinud ühes tükis koos oma pehmete kudedega. Karul olid kõik siseorganid omal kohal. Varem on leitud vaid üksikuid karuluid ja koljusid.
Grigorjeva sõnul on koopakaru pruunkaru kauge eellane, keda leidus omal ajal kõikjal tänapäeva Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Liik suri välja ligikaudu 15 000 aasta eest. Mammutimuuseumi laboratooriumi teaduri Maksim Tšerpassovi sõnul tuleb karu täpne vanus veel radiosüsinikumeetodil kindlaks määrata.
Karukorjuse leidsid põhjapõdrakasvatajad Suur-Ljahhovi saarelt, mis on suurim Kirde-Venemaal asuva Ljahhovi saarestiku saar.
Venemaalt leiti hiljaaegu teinegi karu: Jakuutias, Sahha Vabariigis tuli välja karupoja korjus. Teadlased hakkavad ka karjupoja DNAd uurima. Viimastel aastatel on Siberi sulavast igikeltsast leitud palju iidseid loomajäänuseid, nende seas mammuteid, karvaseid ninasarvikuid, hobusevarss ning mitu koera- ja koopalõvikutsikat.
### Response:
Venemaalt leiti suurepäraselt säilinud jääaegne karu |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.