instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korrakaitsjad said info Ari kadumise kohta pühapäeva pärastlõunal pärast seda, kui tema tuttavad pöördusid hotelli administraatori poole ja ütlesid, et mees pole hotelli naasnud. Politseinikud tegid kohe kindlaks, et Ari pole sattunud haiglasse ega kainestusmajja.
"Praeguseks oleme vaadanud läbi turvakaamerate salvestisi ning on võimalik et Ari ei lahkunud sadamapiirkonnast. Samamoodi ei viita miski kuriteole," ütles Kesklinna jaoskonna juht Kaido Saarniit.
Ta lisas, et tuukrid asuvad kontrollima, kas Ari võis kukkuda Admiraliteedi basseini. "Kontrollime kõiki variante ja meieni jõudnud infokilde," kinnitas Saarniit.
Mees pole laevaga Soome naasnud ning Soome politsei ei leidnud meest tema koduselt aadressilt.
Ari lahkus 24. novembril kell 22.28 üksinda Kochi Aitadest ning ta kõndis Admiraliteedi basseini lähedal ja suundus Hotell Euroopa poole, kus ta pidi ka ööbima.
Politseinikud on kontrollinud mitmeid vihjeid ja teisi majutusasutusi, kuid Arit pole veel leitud. Tema telefon on väljalülitatud alates 25. novembri esimesest tunnist.
Politsei palub inimestel, kellel on Ari kohta infot, helistada Häirekeskusele numbril 112. | Politsei otsib Tallinnas kadunud soomlast tuukritega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korrakaitsjad said info Ari kadumise kohta pühapäeva pärastlõunal pärast seda, kui tema tuttavad pöördusid hotelli administraatori poole ja ütlesid, et mees pole hotelli naasnud. Politseinikud tegid kohe kindlaks, et Ari pole sattunud haiglasse ega kainestusmajja.
"Praeguseks oleme vaadanud läbi turvakaamerate salvestisi ning on võimalik et Ari ei lahkunud sadamapiirkonnast. Samamoodi ei viita miski kuriteole," ütles Kesklinna jaoskonna juht Kaido Saarniit.
Ta lisas, et tuukrid asuvad kontrollima, kas Ari võis kukkuda Admiraliteedi basseini. "Kontrollime kõiki variante ja meieni jõudnud infokilde," kinnitas Saarniit.
Mees pole laevaga Soome naasnud ning Soome politsei ei leidnud meest tema koduselt aadressilt.
Ari lahkus 24. novembril kell 22.28 üksinda Kochi Aitadest ning ta kõndis Admiraliteedi basseini lähedal ja suundus Hotell Euroopa poole, kus ta pidi ka ööbima.
Politseinikud on kontrollinud mitmeid vihjeid ja teisi majutusasutusi, kuid Arit pole veel leitud. Tema telefon on väljalülitatud alates 25. novembri esimesest tunnist.
Politsei palub inimestel, kellel on Ari kohta infot, helistada Häirekeskusele numbril 112.
### Response:
Politsei otsib Tallinnas kadunud soomlast tuukritega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jakobsdottiri saamine valitsusjuhiks sai selgeks, kui tema erakond leppis uue valitsuse moodustamises kokku Iseseisvuspartei ja Progressiparteiga, vahendas Yle.
Opositsioonijuht on saanud president Gudni Johannessonilt ettepaneku valitsus moodustada ja läbirääkimisi alustas ta paar nädalat tagasi.
41-aastane Jakobsdottir on olnud Vasak-Rohelise Liikumise juhiks alates 2013. aastast. Aastatel 2009-203 oli ta haridus- ja kultuuriministriks.
28. oktoobril toimunud ennetähtaegsetel parlamendivalimistel sai esikoha senise peaministri Bjarni Benediktssoni Iseseisvuspartei, kes sai aga 63-kohalises parlamendis vaid 16 mandaati, viis vähem kui seni. Asjaolu, et erakorralised valimised tuli korraldada just tema isaga seotud skandaali tõttu, ei aidanud samuti kaasa tema jätkamisele valitsusjuhina.
Uue peaministri Jakobsdottiri partei võitis valimistel 11 kohta, platseerudes teiseks. Ühtekokku pääses parlamenti rekordiline hulk ehk kaheksa erakonda.
Iseseisvuspartei on kuulunud peaaegu igasse Islandi valitsusse alates 1980. aastast. Vasakpoolseid valitsusi on saareriigis pärast iseseisvumist 1944. aastal olnud seni vaid üks. | Islandi peaministriks tõuseb vasakpoolne opositsioonijuht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jakobsdottiri saamine valitsusjuhiks sai selgeks, kui tema erakond leppis uue valitsuse moodustamises kokku Iseseisvuspartei ja Progressiparteiga, vahendas Yle.
Opositsioonijuht on saanud president Gudni Johannessonilt ettepaneku valitsus moodustada ja läbirääkimisi alustas ta paar nädalat tagasi.
41-aastane Jakobsdottir on olnud Vasak-Rohelise Liikumise juhiks alates 2013. aastast. Aastatel 2009-203 oli ta haridus- ja kultuuriministriks.
28. oktoobril toimunud ennetähtaegsetel parlamendivalimistel sai esikoha senise peaministri Bjarni Benediktssoni Iseseisvuspartei, kes sai aga 63-kohalises parlamendis vaid 16 mandaati, viis vähem kui seni. Asjaolu, et erakorralised valimised tuli korraldada just tema isaga seotud skandaali tõttu, ei aidanud samuti kaasa tema jätkamisele valitsusjuhina.
Uue peaministri Jakobsdottiri partei võitis valimistel 11 kohta, platseerudes teiseks. Ühtekokku pääses parlamenti rekordiline hulk ehk kaheksa erakonda.
Iseseisvuspartei on kuulunud peaaegu igasse Islandi valitsusse alates 1980. aastast. Vasakpoolseid valitsusi on saareriigis pärast iseseisvumist 1944. aastal olnud seni vaid üks.
### Response:
Islandi peaministriks tõuseb vasakpoolne opositsioonijuht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oleme otsustanud selle paigutada Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva fondi, mida hakkab täies ulatuses ja kogu tegevust koordineerides majandama MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant. Fondist saavad vabaühendused taotleda raha kohalike kogukondade arendamiseks," ütles Vabaerakonna esimees Artut Talvik.
Talvik rääkis, et rahataotluste läbivaatamiseks on kavas moodustada MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant ja EV100 inimestest komisjon. "See tähendab, et Vabaerakond fondist projektide toetamise protsessis ei osale," rõhutas Talvik.
Talviku sõnul on vaja katuserahade jagamine lõpetada. "See on korruptiivne. Me toetame iga saadiku õigust eelarveprotsessis senisest palju enam kaasa rääkida, mitte olla vaid valitsuse almuste vahendaja. Riigikogu kaasarääkimine algab nõudest muuta riigieelarve seadus läbipaistvaks," arvas Talvik. | Vabaerakond annab katuseraha kogukondadele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme otsustanud selle paigutada Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva fondi, mida hakkab täies ulatuses ja kogu tegevust koordineerides majandama MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant. Fondist saavad vabaühendused taotleda raha kohalike kogukondade arendamiseks," ütles Vabaerakonna esimees Artut Talvik.
Talvik rääkis, et rahataotluste läbivaatamiseks on kavas moodustada MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant ja EV100 inimestest komisjon. "See tähendab, et Vabaerakond fondist projektide toetamise protsessis ei osale," rõhutas Talvik.
Talviku sõnul on vaja katuserahade jagamine lõpetada. "See on korruptiivne. Me toetame iga saadiku õigust eelarveprotsessis senisest palju enam kaasa rääkida, mitte olla vaid valitsuse almuste vahendaja. Riigikogu kaasarääkimine algab nõudest muuta riigieelarve seadus läbipaistvaks," arvas Talvik.
### Response:
Vabaerakond annab katuseraha kogukondadele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõrgliigas hetkel kuuendat kohta hoidev Tartu Ravens võõrustab EMÜ spordihoones tabeli kaheksandat, Sillamäe Smsraha meeskonda. Omavahel seni liigas veel vastamisi pole mindud, kuid esimene kohtumine toimub juba järgmises voorus 2. detsembril.
Sillamäe NPM Silmet sai samuti vastaseks liigakaaslase, kui pääsu eest veerandfinaali heideldakse tiitlikaitsja Augur Enematiga. Silmet on Betsafe saaliliigas viiendal positsioonil, Augur vahetult nende ees. Korra on meeskonnad kohtunud ka liigas, kui tasavägises mängus jäi peale Augur 6:5.
Kõrgliiga meeskondadest on konkurentsi jäänud veel Viimsi Rinopal, Tallinna Cosmos ja Narva United. Lisaks on võistlustules veel kuus esiliiga, üks teise liiga ja kolm rahvaliiga võistkonda.
Üks 1/16-finaalkohtumine on ka veel pidamata, kui JK Raudteetöölised läheb täna vastamisi Maccabi meeskonnaga. Mäng algab kell 20.15.
Saalijalgpalli karikavõistluste 1/8-finaalpaarid:
Narva United II (EL) – JK Rapla Lokomotiiv (RL)
Rummu Dünamo (EL) – Viimsi FC Rinopal (BSL)
Tallinna FC Cosmos (BSL) – FC Jõgeva Wolves (EL)
JK Raudteetöölised (RL) vs Maccabi (EL) mängu võitja (mäng peetakse 30.11) – MFC Jamburg (RL)
Tartu Ravens Futsal EMÜ SK (BSL) – S. Sillamäe Smsraha (BSL)
Narva United FC (BSL) – JK Kohila (EL)
Tallinna FC Cosmos II (EL) – SK Kadrina (II)
Sillamäe FC NPM Silmet (BSL) – Tallinna SK Augur Enemat (BSL)
Karikavõistluste mänguajad selguvad hiljemalt järgmise nädala alguses.
BSL = Betsafe saaliliiga, EL = Esiliiga, II = II liiga, RL = rahvaliiga | Saalijalgpalli karikavõistluste loos viis kokku kõrgliiga meeskonnad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõrgliigas hetkel kuuendat kohta hoidev Tartu Ravens võõrustab EMÜ spordihoones tabeli kaheksandat, Sillamäe Smsraha meeskonda. Omavahel seni liigas veel vastamisi pole mindud, kuid esimene kohtumine toimub juba järgmises voorus 2. detsembril.
Sillamäe NPM Silmet sai samuti vastaseks liigakaaslase, kui pääsu eest veerandfinaali heideldakse tiitlikaitsja Augur Enematiga. Silmet on Betsafe saaliliigas viiendal positsioonil, Augur vahetult nende ees. Korra on meeskonnad kohtunud ka liigas, kui tasavägises mängus jäi peale Augur 6:5.
Kõrgliiga meeskondadest on konkurentsi jäänud veel Viimsi Rinopal, Tallinna Cosmos ja Narva United. Lisaks on võistlustules veel kuus esiliiga, üks teise liiga ja kolm rahvaliiga võistkonda.
Üks 1/16-finaalkohtumine on ka veel pidamata, kui JK Raudteetöölised läheb täna vastamisi Maccabi meeskonnaga. Mäng algab kell 20.15.
Saalijalgpalli karikavõistluste 1/8-finaalpaarid:
Narva United II (EL) – JK Rapla Lokomotiiv (RL)
Rummu Dünamo (EL) – Viimsi FC Rinopal (BSL)
Tallinna FC Cosmos (BSL) – FC Jõgeva Wolves (EL)
JK Raudteetöölised (RL) vs Maccabi (EL) mängu võitja (mäng peetakse 30.11) – MFC Jamburg (RL)
Tartu Ravens Futsal EMÜ SK (BSL) – S. Sillamäe Smsraha (BSL)
Narva United FC (BSL) – JK Kohila (EL)
Tallinna FC Cosmos II (EL) – SK Kadrina (II)
Sillamäe FC NPM Silmet (BSL) – Tallinna SK Augur Enemat (BSL)
Karikavõistluste mänguajad selguvad hiljemalt järgmise nädala alguses.
BSL = Betsafe saaliliiga, EL = Esiliiga, II = II liiga, RL = rahvaliiga
### Response:
Saalijalgpalli karikavõistluste loos viis kokku kõrgliiga meeskonnad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Igal muusikul on tavaliselt oma lugu, kuidas ta muusikani jõudis. Milline on Sinu oma?
Juba lasteaias märkasid vanemad, et mulle meeldib laulda. Algul olin erilasteaias, kuid seal mulle väga ei istunud ja seepärast pandi mind tavalasteaeda, kus meil oli kristlik rühm, mille juurde käisid jumalateenistused. Kirikus huvitasid mind väga elektriorel ja harmoonium ning mul oli suur unistus neid kunagi katsuda ja neil mängida. Viimasel päeval enne Tallinnasse kolimist, olin siis kuue aastane, lubati mul neid pille pärast laste äraminekut puutuda ja see tundus mulle väga eriline kingitus.
Sellest hetkest hakkas ilmselt midagi hargnema. Kuigi pean tunnistama, et ka varasematel aastatel olin vanavanaemaga koos laulnud ja meil peres on muusika olnud tegelikult alati oluline – kes on laulnud kooris või kes puhkpilli õppinud.
Pärast õpingute alustamist Vanalinna Hariduskolleegiumis, tuli mu emal mõte, et võiksin minna muusikakooli. Loogiline oli alustada klaveriõpinguid, kuid ükski õpetaja ei tahtnud mind õpetada, kuigi tol hetkel ma veel väheke nägin. Ainus õpetaja, kes nõustus mind võtma, oli plokkflöödi õpetaja Krista Madiste, ja mis seal siis ikka, asusin õppima plokkflööti.
Pärast neljandat klassi kinkis sugulane mulle Antonio Carlos Jobimi bossanoovadega kasseti, millest olin ülimalt vaimustuses. Kuulasin seda ja püüdsin plokkflöödiga flööti jäljendada. Ühel hetkel mõistsin, et tahan flööti õppida, kuid kes ikka võtab lapse juttu kohe alati nii tõsiselt. Muusikakooli lõpuklassis sain lisapillina võtta juurde flöödi ja see mulle väga meeldis, kuigi olin klassika puhul veidi pettunud. Mitte, et mul klassikalise suuna vastu midagi oleks, kuid tundsin, et flöödiga ma ei taha klassikat mängida. Samas olen tänulik, et sain alustada just plokkflöödist.
Flöödiõpetajaga läksid me teed kahjuks lahku, mille järel ma mõnda aega ei mänginud kahjuks ühtegi pilli, mõeldes koguni, kas sellel on üldse mõtet. Gümnaasiumi ajal julgustas plokkflöödi õpetaja mind muusikarajal jätkama ja nii õppisin lisaainena muusikakoolis taas flööti.
Pärast keskkooli tahtsin õppida džässi, aga Viljandi Kultuuriakadeemia džässiosakond polnud sellega päri ja seetõttu õppisin hoopis pärimusmuusikat. Muidugi võib küsida, et miks ma Otsa kooli ei tulnud, kuid tagantjärele ma ei oskagi öelda, miks keegi mulle Otsa kooli ei soovitanud. Sellest on isegi tiba kahju. Positiivne aga oli, et Viljandis õppisin elama iseseisvat elu. Kui oleksin jäänud koju, siis ma ei oleks praegu see, kes ma olen.
Milliseid pille Viljandis õppisid?
Õppisin torupilli, kuid mängisin ka plokkflööti ning flööti, natuke ka karmoškat ja pikka vilet. Kuid minu tervis ei kannatanud torupilli välja ja kui palju ma ka ei püüdnud, hakkas kõik ühel hetkel minema allamäge. Nii et 2010. aastal olin sunnitud Viljandist lahkuma.
Flöödiga samal ajal tekkis mul huvi kromaatilise suupilli vastu, mida mu isa natuke mängis ja nõnda on see pill tänini mu salaarmastuseks teiste instrumentide kõrval. 2015. aastal saavutasin Pärnu rahvusvahelisel suupillikonkursil selle pilliga küll esikoha, kuid eks areneda on veel palju.
Vahepeal tegelesin hoopis massaažiga ja ega ma praegugi seda oskust ei ole varna riputanud, kuid nii tiheda harjutusgraafiku juures, nagu mul praegu on, ma tõesti ei jaksa sellega tegeleda.
Ühel hetkel kohtusin noormehega, kellega olime aastaid tagasi lastelaagris suhelnud, ja kes oli Otsa koolis käinud. Tema hakkas mulle rääkima, et ma peaksin Otsa kooli tulema. Ütlesin, et kardan konsultatsioonidele minna ja tema sisuliselt vedas mind siia. Lõpuks käisin kolmes konsultatsioonis ning jõudsin katsetele, mille ma endale ootamatult läbisin. Tänaseks olen väga rahul, et saan lõpuks õppida seda eriala, mida tahan.
Kui varasemalt lootsin mängida bossanoovasid, siis tänaseks ma tean, et võin mängida sisuliselt kõike, mis mulle meeldib. Lõpuks olen saanud flöödile õige põhja alla ja ma enam ei kahtle, kas võin seda pilli mängida.
Flööt on kuidagi lemmikutest lemmikum, sest flöödi seisukohast on ju rütmimuusika suund ka mu meelest üpris haruldane, võrreldes klassikalise suunaga. See teeb asja eriti põnevaks.
Tänaseks olen õppinud juurde veel laulmist ja natuke saksofoni. Viimase puhul ma vaatan, mis saama hakkab ja ei luba veel midagi. Olen rahul, sest olen saanud siin teha kõike seda, mida olen soovinud.
Muusikud õpivad enamasti noodist ja võivad pala noodist mängida. Kuidas sina lugusid õpid ja harjutad?
Enamik lugusid õpin kuulmise järgi lihtsalt pähe. Tänu Youtube`ile on tänapäeval väga mugav – õpetaja Siim Aimlaga valime mulle loo, mille järgi saan hiljem õppida. Muidugi võin ise otsida, kuid siis olen vahel kahelnud, kas saaksin valitud looga ikka hakkama.
Lisaks õpin natuke noodikirja, mida kool omalt poolt toetab, kuid materjale selles vallas napib. Noodikiri on punktkirjaga sarnane – sama süsteem teiste sümbolitega. Noodikirja õpetab meie kooli vilistlane Vello Vart, kes 1960ndatel aastatel õppis meie koolis klarnetit, nii et meie koolis on varem pimedaid õppinud.
Reaalsus on aga see, et pimedal inimesel on kõige kiirem viis õppida lood kuulmise järgi pähe. Noodikirja õppimine on abiks teoreetilisel mõtlemisel. Minu unistus on, et ühel hetkel saan endale punktkirjaprinteri ja noodikirjaprogrammi. Neid on tegelikult väga palju, kuid mitte ükski ei ole täiuslik. Sellist ideaalprogrammi, mida tasuks osta, praegu paraku ei ole, või ei ole mina seda leidnud.
Loo päheõppimine võib olla päris tubli koormus kohe õppeaasta algul?
See vajab keskendumist ja on kokku päris suur koormus, sest ma pean igapäevaselt meelde jätma väga palju. Mälu peab olema tohutu. Lugude meloodiad jäävad mulle võrdlemisi hästi meelde, samas kui nende pealkirjad üldsegi mitte. Kontserdil on vahel nii olnud, et lugu tean, aga pean hoolega mõtlema, mis selle loo pealkiri oli …
Igatahes kui kevad kätte jõuab ja kool läbi saab, siis ma paar nädalat ei taha mitte midagi pähe õppida. Aju peab puhkama.
Arvatakse, et üks meel korvab teist ja kas see võib tähendada näiteks, et sul on solfedžotunnis väga lihtne?
Mul on absoluutne kuulmine ja pean tunnistama, et see teeb mind vahest laisaks. Kuna ma kuulen noodid ära, siis ma ei viitsi piisavalt süveneda ja pean sundima ennast mõtlema akordi nimetusele. Nii et absoluutne kuulmine on vahel omamoodi ka häda…
Või kui ma pilli häälestan, siis võin vahel häälestama jäädagi. Ma ei julge muidugi öelda, et mu kuulmine on ideaalne. Vahel ma väsin ära ja otsustan, et ei pane kõike tähele ja igat teret, mida ma ei tea, kas on öeldud mulle, pole mõtet näiteks tähele panna. Kogu minu elu on paljuski üles ehitatud kuulmisele. Nägemise puudumist organism muidugi mingil moel kompenseerib – kas siis lõhnatundlikkuse või näiteks sellega, et suudan hääletämbri järgi inimesi rohkem analüüsida ja endale ette kujutada.
Kui täppi selline analüüs on läinud?
Häälest saab väga palju välja lugeda. Ma arvan, et isegi rohkem kui visuaalselt, sellepärast et inimene suudab näoilmetega palju varjata, aga häälega väga varjata ei saa. Häälest saab teada, mida inimene tegelikult mõtleb. Kui aega on, siis võib sellega tegeleda ja see on huvitav. Mul on olnud diskussioone teemal, et milline keegi välja näeb ning ma olen sellega täppi pannud, aga ka mööda. Ilmselt suudan inimesi kirjeldada tänu sellele, et olen natuke näinud.
Alates 15-aastaselt kadus mu nägemine täielikult. Järele jäänud nägemisjäägi ajal õppisin nägijate kirja tähed samaaegselt punktkirjaga ära. Ma ütlen alati, et iga nägemine on parem kui mittenägemine. Seega, kui inimene on kas või valgust näinud, on ta mu meelest näinud.
Mis on Sinu elus veel peale muusika?
Kui aega on, siis kirjutan luuletusi ja kokkan. Viiendat aastat kuulun MTÜ Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühingu juhatusse, kus praegu on seoses arengutega päris palju tegevust. Saan sealt päris hea kogemuse, kuidas asju ajada ning kirju koostada. Ma arvan, et selliseid oskusi on samuti vaja, sest sa ei saa muusikuna elada ainult oma toredas maailmas. Keegi peab nende asjadega tegelema.
Olin esimene, kes käis tavakoolis, üle hulga aja esimene pime inimene, kes tuli õppima Otsa kooli. Kuna olen pidevalt eesrinnas – mitte et see mulle alati meeldiks või olen saanud seda valida –, siis olen harjunud, et elu mind taolistesse olukordadesse paneb. Samas eks nägemispuue nõuab hakkama saamisel tahes-tahtmata enam pingutamist, kuid selles pole midagi üleloomulikku.
Koolis liigud Sa oma juhtkoera Emmaga ringi kohati nii, nagu Sa näeksid.
Koolis unustan ära, et olen pime, sest oskan siin ringi käia ja suhtumine minusse on väga hea ning abivalmis. Kui tänavale lähen, siis tuleb see jälle meelde.
Emma on mul teine koer, kellega meil läheb koos kuues aasta, kuigi novembris sai ta just kaheksa aastaseks. Alguses oli meil keeruline üksteisega kohaneda ja koos õppida, aga selle tulemusena olen temalt palju õppinud – ta on muutnud mind palju enesekindlamaks ja jõulisemaks.
Kuidas ta on seda teinud?
Kui ma ei suuda kindlalt öelda, mida ma tahan, siis ta ei tee ka seda. Ta on väga võimuka natuuriga ja algul õppis üldse meestreeneri käe all. Mina olen naisterahvas, aga talle on mehed alati rohkem meeldinud ja seepärast olen pidanud näiteks madalat häält harjutama ning mitte selline ninnu-nännu olema. Minu esimene koer oli pigem hästi arg ja lõpuks arg-agressiivne, mis viis meie teed lahku. Teda ründasid lahtised koerad, mille järel hakkas ta ootamatult ise teistele koertele äkkrünnakuid tegema ning ma olin sunnitud ta ära andma.
Ühtlasi ei talunud ta muusikat ja hakkas värisema, kui pilli mängisin. Emmaga seevastu oli nii, et kui ma kooli aktusele tulin ja klassikat mängiti, siis ta ohkas raskelt ja jäi vaikselt magama. Kui mängiti džässi, siis ta norskas. Selles mõttes läks hästi, et kui ta hiljem torupilli kuulis, tahtis ta toast välja joosta, mis tähendab, pärimusmuusika poleks talle kohe üldse meeldinud. Veel olen avastanud, et talle ei meeldi üldse klarnet, aga saksofoni, flöödi ja muude pillide vastu pole tal midagi. Rokkmuusika mängimise ajal on ta bänditunnis trummide alla lausa magama pugenud. Nii et kummaline koer, kellel on oma muusikamaitse täiesti olemas.
Emma on väga tubli, arvestades, et tean koeri, kes kitarrihelide peale kohe laulu lahti löövad. Kuidas ta käitub, kui Sa temaga koos harjutad?
Üldiselt ta norskab, aga kui tal midagi öelda on, siis ta mõmiseb, mille peale pean mina mõtlema, kas see nüüd on hea võib halb. Võib öelda, et ta on minu kriitik. Kuna teati, et ta tuleb minu juurde, siis katsetati eelnevalt, kuidas ta muusikale reageerib. Sellega tal aga probleeme ei olnud.
Kui ma kodus pilli mängin, siis läheb ta tihti eemale. Klassis poeb ta laua alla ja seal ei ole tal häda midagi. Oma esinemise ajal ei saa ma aga kunagi kindel olla, et ta koos tooliga minema ei lähe. Kord pärimusmuusika arvestuse ajal pääses ta lahti ja lõi tantsu terve selle aja, kui mina esinesin. Pärast seda mõtlen ma alati õudusega, et ta jumala eest mõnel kontserdil mööda saali ringi jooksma ei hakkaks, sest niipea kui ma olen laval, teab ta, et see on tema tähetund. Õnneks on koolis inimesi, kes on alati märganud ja aidanud olukorra ära lahendada.
Näib, et koolis on ta väga hästi vastu võetud ja Sul on tõesti alati toetajaid, kes koera eest hoolitsevad. Kuidas oleks temaga õige tavaolukorras käituda?
Alati võib tulla minu käest küsima, kas koerale võib pai teha. Sõltub muidugi loomast, kuid ka tema tähelepanu võib hajuda ja ta võib hakata järsult sikutama või mind lausa trepist alla tõmmata. Ma ei jõua teda kogu aeg jälgida, eriti kui mul on asjad käes. Kõige hullem on, kui mul on pill käes ja keegi tuleb minu juurde, et oi, kui tore koer, siis on oht, et ma lennutan oma flöödi maha. Nii et alati tasub vaadata, millises olukorras ma olen ja küsida, kas võib pai teha.
Loom on loom ja ma ei garanteeri, et kui kellelgi näiteks on ilusad riided seljas, et ta siis koeralt karvu või käpaga pihta ei saa. Vahel panen talle kaela rätiku, kus on peal: „Ära sega, teen tööd!“, sest mõnikord väsib ta kas või vaimselt ära ja siis ta tähelepanu hajub. Ühesõnaga, kui ta on rakmetes on ta tegelikult alati tööl.
Enamik inimesi suhtub koertesse hästi, kuid kellele koerad ei meeldi, ei pea koerale ligi tulema. Igatahes võib meiega julgelt suhelda, lihtsalt Emma eest räägin mina – kas tal on hetkel palju tööd või võib ta preemiaks saada mõne lisapai.
Üks asi veel, koerale ei tasu pakkuda süüa. Valveta jäetud võileibadega on vargusi kahjuks juhtunud. Korra varastas ta koolis Merlelt fuajees võileiva ja ühel teisel korral, kui Merle koera hoidis, pääses koer kogemata maja peale liikuma ja siis ta minu teada sõi majandusjuhi võileiva ära. Hiljem selliseid asju õnneks juhtunud ei ole. Kuid ärme sellest praegu rohkem räägi, sest Emma nüüd ohkas selle peale, nagu üks labrador ikka. Ta saab oma söögi nagunii kätte ja pealegi on labradori retriiveril lõputu isu. Kui ta saab aga valet toitu, siis võib juhtuda, et ta oksendab jne.
Üldiselt olen aru saanud, et Emmal on koolis juba omad lemmikud, näiteks Paul, kelle juures ta peab mind vahel ootama.
Kuidas Sa linnas liikudes temaga hakkama saad?
Koolis saame koos tõesti väga hästi hakkama. Väljaspool kooli teeb muret aga see, et Vabaduse väljakul ei ole helifoori ja ma arvan, et jõuan kooli enne ära lõpetada, kui Tallinna linn jõuab selle sinna panna. Selles piirkonnas ei asu ainult Otsa kool, tegemist on linna tuiksoonega ja on hea, kui see oleks pimedatele turvaline. Koer foori ei näe, mistõttu pean ise otsustama, kus ja millal üle tee minna. Inimesed küll aitavad, kuid tülikas on alati abi küsida. Pealegi tahaksin olla iseseisev.
Kuidas koeraga liigutakse? Kas Emma käib ainult kindlaid marsruute pidi või saad temaga vabamalt liikuda?
Koer peab oskama hoida otsesuunda, pöörata vasakule-paremale, leidma sebra, oskama otsida uksi, treppe ja pinke, peatuma kõnniteerandil. Koeri on kahte tüüpi. Osadele koertele tuleb pidevalt käsklusi anda, mis tõttu koer, teeb täpselt nii, nagu sa ütled ja samas saad temaga minna kohtadesse, kuhu sa ise tead marsruuti.
Emma on rohkem marsruudi-koer, sest talle jääb teekond väga hästi meelde ja ta ise pakub välja, kuhu võiks minna. Kuid siiski pean mina teadma, kuhu me läheme ja andma käsud. Muidugi on ta nalja ka teinud ja viinud mind esmaspäeva hommikul Dublineri ukse taha ja veendunult jonni ajanud, et siia me pidimegi ju tulema. Ma olen siis kuulnud, kuidas eemalt naerdakse, ja keegi on kunagi isegi visanud nalja, et kas tahad juua jah, aga ei taha ma midagi, tahan vaid kell kaheksa hommikul kooli minna. Eks ta kooli ajal väsib pikkadest päevadest ära. Suvel on olnud jälle vastupidi, kui ta pole tahtnud mind Dublineri viia, vaid hoopis kooli.
Lugesin, et juhtkoerte abimeheks treenimine on üsna kallis. Kas neid on Eestis piisavalt või peaks neid rohkem olema?
Juhtkoeri ei ole palju – ühingus on neid 25 ja üle Eesti kolmekümne ringis. Kogu riigi kohta on see praegu minu arvates paras arv. Meil on kõrvuti tegutsemas kaks koerte kooli: SA Juht- ja Abikoerte Kool ja MTÜ Abikoerte Keskus, mis tegutsevad paljuski riigi toel.
Minul on sel aastal koera ravile kulunud umbes tuhat eurot, mida loodan ikka kaetud saada. Koer kuulub tegelikult koerte koolile. Mina nii öelda rendin teda ja minu kanda jääb näiteks toidukulu, kuid ravikulud katab kool kui omanik. Õnneks on ka Tallinna linn aidanud toidutoetusega, mis on olnud suureks abiks.
Ilma koerata ma koolis ei käiks, nii et ta on minu iseseisvuse pant. Kurbusega pean samas ütlema, et nendel samadel tervislikel põhjustel teda mind varsti enam saatmas pole. Millal see täpselt juhtub, selgub lähiajal. Loodan, et leiame talle uue pere, kuid eks samal ajal peab olema realist.
Kunagi pärast Jazzkaare kontserti avastasime festivali kodulehelt minust ja Emmast tehtud pildi, kuhu alla oli kirjutatud, et ka koerad armastavad džässi. Sealt edasi arenes mõte, et kuna Emma käib minuga pidevalt koolis kaasas, siis võibki teda vabalt džässikoeraks kutsuda. Nii et kui ta tulevikus kuhugi uude perre läheb, siis võivad pereliikmed tema üle vabalt uhkust tunda, kuna Emma on mitme haridusega koer. Juhtkoerte treenimist peetakse ju kõige kõrgematasemelisemaks koolituseks ka teenistuskoerte väljaõppes.
Tahan veel lisada, et nii Emmal kui ka koerte koolidel ja meie ühingul on oma Facebooki-leht, mida tasub jälgida. Kes tahab juhtkoerandusse vabatahtlikult appi tulla, siis alati on see võimalus olemas.
Milliseid abivahendeid tänapäeval veel on, et paremini hakkama saada?
Abivahendeid on alates värvitooniütlejast kuni arvutiprogrammideni välja. Abiks on pimedate tunnusmärk, valgekepp, samuti kleepsumasin – kleepsule saab oma häälega lindistada eseme nimetuse ja selle esemele peale kleepida. Veel on olemas rääkivad kaalud, sise- ja välistermomeetrid ning diktofonid. ina kasutan Victor Readerit, mis mul on kogu aeg kotis. Sellega saab kuulata faile ja konspekte. Tekste saab lugeda elektrooniliselt ja neid ise punktkirjas tahvlile kirjutada või trükkida trükimasinaga. Mugavam on aga trükkida arvutis, kas siis kõnesüntesaatoriga või kasutades selleks elektroonilist braille display`d ehk punktkirja monitori. Isegi telefonid juba räägivad, nii et ilma iPhone`ita ma oma elu enam ette ei kujuta. Võimalusi on väga palju ja ma olen õnnelik, et oskan ka pimedate kirja, sest näiteks ravimikarpidel on tihtipeale kirjas, millega on tegemist - see on vajalik teave.
Sa olid kohe nõus osalema heategevuslikul jõulukontserdil Tallinna Vaimse Tervise Keskuses. Kuidas suhtud heategevusse?
Ma leian, et kui midagi tahetakse saada, siis peab selleks ka ise midagi tegema ja kui mul on olnud võimalik, siis olen annetanud. Alati ei pea ju annetama raha, annetus võib olla ka vabatahtlik töö, mida ma ise teen, või abi. Kui inimene ei saa aidata, siis peab ta suutma seda ausalt välja öelda. Ka siis, kui vajatakse abi, peab julgema seda öelda.
Muusikuna ma jällegi tahan, et minu tööd väärtustataks ja on selge, et ma ei saa pidevalt heategevuse korras kontsertidel esineda. Samas olen ikka nõus tulema tasuta esinema, kui seda soovitakse, nii et uhkeks pole ma läinud. Kuid mul on kogemusi, kus mind kutsutakse omadele mängima ja siis leitakse, et pole vaja tasustada.
Oled aktiivne koolikontsertidel esineja ja on näha, et Sul on muusikaga väga tõsine side. Millised on Sinu edasised plaanid?
Kõigepealt tahaksin lõpetada flöödi eriala, kuigi mul on sellest kahju, sest alles nüüd tunnen, et hakkan flöödimängust midagi taipama. Kuid kui mul läheb mõnes muus valdkonnas hästi, siis ma ei välista, et võiksin Otsa kooli uuesti sisse astuda. Ja miks mitte proovida ülikooli.
Muusikaga tegelen kindlasti edasi, sest see on mulle hobi ja äkki tulevikus ka töö. Ma ei oska ilma selleta olla. | Vaegnägijast flöödimängija Maarja Haamer: õpin pilli kuulmise järgi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Igal muusikul on tavaliselt oma lugu, kuidas ta muusikani jõudis. Milline on Sinu oma?
Juba lasteaias märkasid vanemad, et mulle meeldib laulda. Algul olin erilasteaias, kuid seal mulle väga ei istunud ja seepärast pandi mind tavalasteaeda, kus meil oli kristlik rühm, mille juurde käisid jumalateenistused. Kirikus huvitasid mind väga elektriorel ja harmoonium ning mul oli suur unistus neid kunagi katsuda ja neil mängida. Viimasel päeval enne Tallinnasse kolimist, olin siis kuue aastane, lubati mul neid pille pärast laste äraminekut puutuda ja see tundus mulle väga eriline kingitus.
Sellest hetkest hakkas ilmselt midagi hargnema. Kuigi pean tunnistama, et ka varasematel aastatel olin vanavanaemaga koos laulnud ja meil peres on muusika olnud tegelikult alati oluline – kes on laulnud kooris või kes puhkpilli õppinud.
Pärast õpingute alustamist Vanalinna Hariduskolleegiumis, tuli mu emal mõte, et võiksin minna muusikakooli. Loogiline oli alustada klaveriõpinguid, kuid ükski õpetaja ei tahtnud mind õpetada, kuigi tol hetkel ma veel väheke nägin. Ainus õpetaja, kes nõustus mind võtma, oli plokkflöödi õpetaja Krista Madiste, ja mis seal siis ikka, asusin õppima plokkflööti.
Pärast neljandat klassi kinkis sugulane mulle Antonio Carlos Jobimi bossanoovadega kasseti, millest olin ülimalt vaimustuses. Kuulasin seda ja püüdsin plokkflöödiga flööti jäljendada. Ühel hetkel mõistsin, et tahan flööti õppida, kuid kes ikka võtab lapse juttu kohe alati nii tõsiselt. Muusikakooli lõpuklassis sain lisapillina võtta juurde flöödi ja see mulle väga meeldis, kuigi olin klassika puhul veidi pettunud. Mitte, et mul klassikalise suuna vastu midagi oleks, kuid tundsin, et flöödiga ma ei taha klassikat mängida. Samas olen tänulik, et sain alustada just plokkflöödist.
Flöödiõpetajaga läksid me teed kahjuks lahku, mille järel ma mõnda aega ei mänginud kahjuks ühtegi pilli, mõeldes koguni, kas sellel on üldse mõtet. Gümnaasiumi ajal julgustas plokkflöödi õpetaja mind muusikarajal jätkama ja nii õppisin lisaainena muusikakoolis taas flööti.
Pärast keskkooli tahtsin õppida džässi, aga Viljandi Kultuuriakadeemia džässiosakond polnud sellega päri ja seetõttu õppisin hoopis pärimusmuusikat. Muidugi võib küsida, et miks ma Otsa kooli ei tulnud, kuid tagantjärele ma ei oskagi öelda, miks keegi mulle Otsa kooli ei soovitanud. Sellest on isegi tiba kahju. Positiivne aga oli, et Viljandis õppisin elama iseseisvat elu. Kui oleksin jäänud koju, siis ma ei oleks praegu see, kes ma olen.
Milliseid pille Viljandis õppisid?
Õppisin torupilli, kuid mängisin ka plokkflööti ning flööti, natuke ka karmoškat ja pikka vilet. Kuid minu tervis ei kannatanud torupilli välja ja kui palju ma ka ei püüdnud, hakkas kõik ühel hetkel minema allamäge. Nii et 2010. aastal olin sunnitud Viljandist lahkuma.
Flöödiga samal ajal tekkis mul huvi kromaatilise suupilli vastu, mida mu isa natuke mängis ja nõnda on see pill tänini mu salaarmastuseks teiste instrumentide kõrval. 2015. aastal saavutasin Pärnu rahvusvahelisel suupillikonkursil selle pilliga küll esikoha, kuid eks areneda on veel palju.
Vahepeal tegelesin hoopis massaažiga ja ega ma praegugi seda oskust ei ole varna riputanud, kuid nii tiheda harjutusgraafiku juures, nagu mul praegu on, ma tõesti ei jaksa sellega tegeleda.
Ühel hetkel kohtusin noormehega, kellega olime aastaid tagasi lastelaagris suhelnud, ja kes oli Otsa koolis käinud. Tema hakkas mulle rääkima, et ma peaksin Otsa kooli tulema. Ütlesin, et kardan konsultatsioonidele minna ja tema sisuliselt vedas mind siia. Lõpuks käisin kolmes konsultatsioonis ning jõudsin katsetele, mille ma endale ootamatult läbisin. Tänaseks olen väga rahul, et saan lõpuks õppida seda eriala, mida tahan.
Kui varasemalt lootsin mängida bossanoovasid, siis tänaseks ma tean, et võin mängida sisuliselt kõike, mis mulle meeldib. Lõpuks olen saanud flöödile õige põhja alla ja ma enam ei kahtle, kas võin seda pilli mängida.
Flööt on kuidagi lemmikutest lemmikum, sest flöödi seisukohast on ju rütmimuusika suund ka mu meelest üpris haruldane, võrreldes klassikalise suunaga. See teeb asja eriti põnevaks.
Tänaseks olen õppinud juurde veel laulmist ja natuke saksofoni. Viimase puhul ma vaatan, mis saama hakkab ja ei luba veel midagi. Olen rahul, sest olen saanud siin teha kõike seda, mida olen soovinud.
Muusikud õpivad enamasti noodist ja võivad pala noodist mängida. Kuidas sina lugusid õpid ja harjutad?
Enamik lugusid õpin kuulmise järgi lihtsalt pähe. Tänu Youtube`ile on tänapäeval väga mugav – õpetaja Siim Aimlaga valime mulle loo, mille järgi saan hiljem õppida. Muidugi võin ise otsida, kuid siis olen vahel kahelnud, kas saaksin valitud looga ikka hakkama.
Lisaks õpin natuke noodikirja, mida kool omalt poolt toetab, kuid materjale selles vallas napib. Noodikiri on punktkirjaga sarnane – sama süsteem teiste sümbolitega. Noodikirja õpetab meie kooli vilistlane Vello Vart, kes 1960ndatel aastatel õppis meie koolis klarnetit, nii et meie koolis on varem pimedaid õppinud.
Reaalsus on aga see, et pimedal inimesel on kõige kiirem viis õppida lood kuulmise järgi pähe. Noodikirja õppimine on abiks teoreetilisel mõtlemisel. Minu unistus on, et ühel hetkel saan endale punktkirjaprinteri ja noodikirjaprogrammi. Neid on tegelikult väga palju, kuid mitte ükski ei ole täiuslik. Sellist ideaalprogrammi, mida tasuks osta, praegu paraku ei ole, või ei ole mina seda leidnud.
Loo päheõppimine võib olla päris tubli koormus kohe õppeaasta algul?
See vajab keskendumist ja on kokku päris suur koormus, sest ma pean igapäevaselt meelde jätma väga palju. Mälu peab olema tohutu. Lugude meloodiad jäävad mulle võrdlemisi hästi meelde, samas kui nende pealkirjad üldsegi mitte. Kontserdil on vahel nii olnud, et lugu tean, aga pean hoolega mõtlema, mis selle loo pealkiri oli …
Igatahes kui kevad kätte jõuab ja kool läbi saab, siis ma paar nädalat ei taha mitte midagi pähe õppida. Aju peab puhkama.
Arvatakse, et üks meel korvab teist ja kas see võib tähendada näiteks, et sul on solfedžotunnis väga lihtne?
Mul on absoluutne kuulmine ja pean tunnistama, et see teeb mind vahest laisaks. Kuna ma kuulen noodid ära, siis ma ei viitsi piisavalt süveneda ja pean sundima ennast mõtlema akordi nimetusele. Nii et absoluutne kuulmine on vahel omamoodi ka häda…
Või kui ma pilli häälestan, siis võin vahel häälestama jäädagi. Ma ei julge muidugi öelda, et mu kuulmine on ideaalne. Vahel ma väsin ära ja otsustan, et ei pane kõike tähele ja igat teret, mida ma ei tea, kas on öeldud mulle, pole mõtet näiteks tähele panna. Kogu minu elu on paljuski üles ehitatud kuulmisele. Nägemise puudumist organism muidugi mingil moel kompenseerib – kas siis lõhnatundlikkuse või näiteks sellega, et suudan hääletämbri järgi inimesi rohkem analüüsida ja endale ette kujutada.
Kui täppi selline analüüs on läinud?
Häälest saab väga palju välja lugeda. Ma arvan, et isegi rohkem kui visuaalselt, sellepärast et inimene suudab näoilmetega palju varjata, aga häälega väga varjata ei saa. Häälest saab teada, mida inimene tegelikult mõtleb. Kui aega on, siis võib sellega tegeleda ja see on huvitav. Mul on olnud diskussioone teemal, et milline keegi välja näeb ning ma olen sellega täppi pannud, aga ka mööda. Ilmselt suudan inimesi kirjeldada tänu sellele, et olen natuke näinud.
Alates 15-aastaselt kadus mu nägemine täielikult. Järele jäänud nägemisjäägi ajal õppisin nägijate kirja tähed samaaegselt punktkirjaga ära. Ma ütlen alati, et iga nägemine on parem kui mittenägemine. Seega, kui inimene on kas või valgust näinud, on ta mu meelest näinud.
Mis on Sinu elus veel peale muusika?
Kui aega on, siis kirjutan luuletusi ja kokkan. Viiendat aastat kuulun MTÜ Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühingu juhatusse, kus praegu on seoses arengutega päris palju tegevust. Saan sealt päris hea kogemuse, kuidas asju ajada ning kirju koostada. Ma arvan, et selliseid oskusi on samuti vaja, sest sa ei saa muusikuna elada ainult oma toredas maailmas. Keegi peab nende asjadega tegelema.
Olin esimene, kes käis tavakoolis, üle hulga aja esimene pime inimene, kes tuli õppima Otsa kooli. Kuna olen pidevalt eesrinnas – mitte et see mulle alati meeldiks või olen saanud seda valida –, siis olen harjunud, et elu mind taolistesse olukordadesse paneb. Samas eks nägemispuue nõuab hakkama saamisel tahes-tahtmata enam pingutamist, kuid selles pole midagi üleloomulikku.
Koolis liigud Sa oma juhtkoera Emmaga ringi kohati nii, nagu Sa näeksid.
Koolis unustan ära, et olen pime, sest oskan siin ringi käia ja suhtumine minusse on väga hea ning abivalmis. Kui tänavale lähen, siis tuleb see jälle meelde.
Emma on mul teine koer, kellega meil läheb koos kuues aasta, kuigi novembris sai ta just kaheksa aastaseks. Alguses oli meil keeruline üksteisega kohaneda ja koos õppida, aga selle tulemusena olen temalt palju õppinud – ta on muutnud mind palju enesekindlamaks ja jõulisemaks.
Kuidas ta on seda teinud?
Kui ma ei suuda kindlalt öelda, mida ma tahan, siis ta ei tee ka seda. Ta on väga võimuka natuuriga ja algul õppis üldse meestreeneri käe all. Mina olen naisterahvas, aga talle on mehed alati rohkem meeldinud ja seepärast olen pidanud näiteks madalat häält harjutama ning mitte selline ninnu-nännu olema. Minu esimene koer oli pigem hästi arg ja lõpuks arg-agressiivne, mis viis meie teed lahku. Teda ründasid lahtised koerad, mille järel hakkas ta ootamatult ise teistele koertele äkkrünnakuid tegema ning ma olin sunnitud ta ära andma.
Ühtlasi ei talunud ta muusikat ja hakkas värisema, kui pilli mängisin. Emmaga seevastu oli nii, et kui ma kooli aktusele tulin ja klassikat mängiti, siis ta ohkas raskelt ja jäi vaikselt magama. Kui mängiti džässi, siis ta norskas. Selles mõttes läks hästi, et kui ta hiljem torupilli kuulis, tahtis ta toast välja joosta, mis tähendab, pärimusmuusika poleks talle kohe üldse meeldinud. Veel olen avastanud, et talle ei meeldi üldse klarnet, aga saksofoni, flöödi ja muude pillide vastu pole tal midagi. Rokkmuusika mängimise ajal on ta bänditunnis trummide alla lausa magama pugenud. Nii et kummaline koer, kellel on oma muusikamaitse täiesti olemas.
Emma on väga tubli, arvestades, et tean koeri, kes kitarrihelide peale kohe laulu lahti löövad. Kuidas ta käitub, kui Sa temaga koos harjutad?
Üldiselt ta norskab, aga kui tal midagi öelda on, siis ta mõmiseb, mille peale pean mina mõtlema, kas see nüüd on hea võib halb. Võib öelda, et ta on minu kriitik. Kuna teati, et ta tuleb minu juurde, siis katsetati eelnevalt, kuidas ta muusikale reageerib. Sellega tal aga probleeme ei olnud.
Kui ma kodus pilli mängin, siis läheb ta tihti eemale. Klassis poeb ta laua alla ja seal ei ole tal häda midagi. Oma esinemise ajal ei saa ma aga kunagi kindel olla, et ta koos tooliga minema ei lähe. Kord pärimusmuusika arvestuse ajal pääses ta lahti ja lõi tantsu terve selle aja, kui mina esinesin. Pärast seda mõtlen ma alati õudusega, et ta jumala eest mõnel kontserdil mööda saali ringi jooksma ei hakkaks, sest niipea kui ma olen laval, teab ta, et see on tema tähetund. Õnneks on koolis inimesi, kes on alati märganud ja aidanud olukorra ära lahendada.
Näib, et koolis on ta väga hästi vastu võetud ja Sul on tõesti alati toetajaid, kes koera eest hoolitsevad. Kuidas oleks temaga õige tavaolukorras käituda?
Alati võib tulla minu käest küsima, kas koerale võib pai teha. Sõltub muidugi loomast, kuid ka tema tähelepanu võib hajuda ja ta võib hakata järsult sikutama või mind lausa trepist alla tõmmata. Ma ei jõua teda kogu aeg jälgida, eriti kui mul on asjad käes. Kõige hullem on, kui mul on pill käes ja keegi tuleb minu juurde, et oi, kui tore koer, siis on oht, et ma lennutan oma flöödi maha. Nii et alati tasub vaadata, millises olukorras ma olen ja küsida, kas võib pai teha.
Loom on loom ja ma ei garanteeri, et kui kellelgi näiteks on ilusad riided seljas, et ta siis koeralt karvu või käpaga pihta ei saa. Vahel panen talle kaela rätiku, kus on peal: „Ära sega, teen tööd!“, sest mõnikord väsib ta kas või vaimselt ära ja siis ta tähelepanu hajub. Ühesõnaga, kui ta on rakmetes on ta tegelikult alati tööl.
Enamik inimesi suhtub koertesse hästi, kuid kellele koerad ei meeldi, ei pea koerale ligi tulema. Igatahes võib meiega julgelt suhelda, lihtsalt Emma eest räägin mina – kas tal on hetkel palju tööd või võib ta preemiaks saada mõne lisapai.
Üks asi veel, koerale ei tasu pakkuda süüa. Valveta jäetud võileibadega on vargusi kahjuks juhtunud. Korra varastas ta koolis Merlelt fuajees võileiva ja ühel teisel korral, kui Merle koera hoidis, pääses koer kogemata maja peale liikuma ja siis ta minu teada sõi majandusjuhi võileiva ära. Hiljem selliseid asju õnneks juhtunud ei ole. Kuid ärme sellest praegu rohkem räägi, sest Emma nüüd ohkas selle peale, nagu üks labrador ikka. Ta saab oma söögi nagunii kätte ja pealegi on labradori retriiveril lõputu isu. Kui ta saab aga valet toitu, siis võib juhtuda, et ta oksendab jne.
Üldiselt olen aru saanud, et Emmal on koolis juba omad lemmikud, näiteks Paul, kelle juures ta peab mind vahel ootama.
Kuidas Sa linnas liikudes temaga hakkama saad?
Koolis saame koos tõesti väga hästi hakkama. Väljaspool kooli teeb muret aga see, et Vabaduse väljakul ei ole helifoori ja ma arvan, et jõuan kooli enne ära lõpetada, kui Tallinna linn jõuab selle sinna panna. Selles piirkonnas ei asu ainult Otsa kool, tegemist on linna tuiksoonega ja on hea, kui see oleks pimedatele turvaline. Koer foori ei näe, mistõttu pean ise otsustama, kus ja millal üle tee minna. Inimesed küll aitavad, kuid tülikas on alati abi küsida. Pealegi tahaksin olla iseseisev.
Kuidas koeraga liigutakse? Kas Emma käib ainult kindlaid marsruute pidi või saad temaga vabamalt liikuda?
Koer peab oskama hoida otsesuunda, pöörata vasakule-paremale, leidma sebra, oskama otsida uksi, treppe ja pinke, peatuma kõnniteerandil. Koeri on kahte tüüpi. Osadele koertele tuleb pidevalt käsklusi anda, mis tõttu koer, teeb täpselt nii, nagu sa ütled ja samas saad temaga minna kohtadesse, kuhu sa ise tead marsruuti.
Emma on rohkem marsruudi-koer, sest talle jääb teekond väga hästi meelde ja ta ise pakub välja, kuhu võiks minna. Kuid siiski pean mina teadma, kuhu me läheme ja andma käsud. Muidugi on ta nalja ka teinud ja viinud mind esmaspäeva hommikul Dublineri ukse taha ja veendunult jonni ajanud, et siia me pidimegi ju tulema. Ma olen siis kuulnud, kuidas eemalt naerdakse, ja keegi on kunagi isegi visanud nalja, et kas tahad juua jah, aga ei taha ma midagi, tahan vaid kell kaheksa hommikul kooli minna. Eks ta kooli ajal väsib pikkadest päevadest ära. Suvel on olnud jälle vastupidi, kui ta pole tahtnud mind Dublineri viia, vaid hoopis kooli.
Lugesin, et juhtkoerte abimeheks treenimine on üsna kallis. Kas neid on Eestis piisavalt või peaks neid rohkem olema?
Juhtkoeri ei ole palju – ühingus on neid 25 ja üle Eesti kolmekümne ringis. Kogu riigi kohta on see praegu minu arvates paras arv. Meil on kõrvuti tegutsemas kaks koerte kooli: SA Juht- ja Abikoerte Kool ja MTÜ Abikoerte Keskus, mis tegutsevad paljuski riigi toel.
Minul on sel aastal koera ravile kulunud umbes tuhat eurot, mida loodan ikka kaetud saada. Koer kuulub tegelikult koerte koolile. Mina nii öelda rendin teda ja minu kanda jääb näiteks toidukulu, kuid ravikulud katab kool kui omanik. Õnneks on ka Tallinna linn aidanud toidutoetusega, mis on olnud suureks abiks.
Ilma koerata ma koolis ei käiks, nii et ta on minu iseseisvuse pant. Kurbusega pean samas ütlema, et nendel samadel tervislikel põhjustel teda mind varsti enam saatmas pole. Millal see täpselt juhtub, selgub lähiajal. Loodan, et leiame talle uue pere, kuid eks samal ajal peab olema realist.
Kunagi pärast Jazzkaare kontserti avastasime festivali kodulehelt minust ja Emmast tehtud pildi, kuhu alla oli kirjutatud, et ka koerad armastavad džässi. Sealt edasi arenes mõte, et kuna Emma käib minuga pidevalt koolis kaasas, siis võibki teda vabalt džässikoeraks kutsuda. Nii et kui ta tulevikus kuhugi uude perre läheb, siis võivad pereliikmed tema üle vabalt uhkust tunda, kuna Emma on mitme haridusega koer. Juhtkoerte treenimist peetakse ju kõige kõrgematasemelisemaks koolituseks ka teenistuskoerte väljaõppes.
Tahan veel lisada, et nii Emmal kui ka koerte koolidel ja meie ühingul on oma Facebooki-leht, mida tasub jälgida. Kes tahab juhtkoerandusse vabatahtlikult appi tulla, siis alati on see võimalus olemas.
Milliseid abivahendeid tänapäeval veel on, et paremini hakkama saada?
Abivahendeid on alates värvitooniütlejast kuni arvutiprogrammideni välja. Abiks on pimedate tunnusmärk, valgekepp, samuti kleepsumasin – kleepsule saab oma häälega lindistada eseme nimetuse ja selle esemele peale kleepida. Veel on olemas rääkivad kaalud, sise- ja välistermomeetrid ning diktofonid. ina kasutan Victor Readerit, mis mul on kogu aeg kotis. Sellega saab kuulata faile ja konspekte. Tekste saab lugeda elektrooniliselt ja neid ise punktkirjas tahvlile kirjutada või trükkida trükimasinaga. Mugavam on aga trükkida arvutis, kas siis kõnesüntesaatoriga või kasutades selleks elektroonilist braille display`d ehk punktkirja monitori. Isegi telefonid juba räägivad, nii et ilma iPhone`ita ma oma elu enam ette ei kujuta. Võimalusi on väga palju ja ma olen õnnelik, et oskan ka pimedate kirja, sest näiteks ravimikarpidel on tihtipeale kirjas, millega on tegemist - see on vajalik teave.
Sa olid kohe nõus osalema heategevuslikul jõulukontserdil Tallinna Vaimse Tervise Keskuses. Kuidas suhtud heategevusse?
Ma leian, et kui midagi tahetakse saada, siis peab selleks ka ise midagi tegema ja kui mul on olnud võimalik, siis olen annetanud. Alati ei pea ju annetama raha, annetus võib olla ka vabatahtlik töö, mida ma ise teen, või abi. Kui inimene ei saa aidata, siis peab ta suutma seda ausalt välja öelda. Ka siis, kui vajatakse abi, peab julgema seda öelda.
Muusikuna ma jällegi tahan, et minu tööd väärtustataks ja on selge, et ma ei saa pidevalt heategevuse korras kontsertidel esineda. Samas olen ikka nõus tulema tasuta esinema, kui seda soovitakse, nii et uhkeks pole ma läinud. Kuid mul on kogemusi, kus mind kutsutakse omadele mängima ja siis leitakse, et pole vaja tasustada.
Oled aktiivne koolikontsertidel esineja ja on näha, et Sul on muusikaga väga tõsine side. Millised on Sinu edasised plaanid?
Kõigepealt tahaksin lõpetada flöödi eriala, kuigi mul on sellest kahju, sest alles nüüd tunnen, et hakkan flöödimängust midagi taipama. Kuid kui mul läheb mõnes muus valdkonnas hästi, siis ma ei välista, et võiksin Otsa kooli uuesti sisse astuda. Ja miks mitte proovida ülikooli.
Muusikaga tegelen kindlasti edasi, sest see on mulle hobi ja äkki tulevikus ka töö. Ma ei oska ilma selleta olla.
### Response:
Vaegnägijast flöödimängija Maarja Haamer: õpin pilli kuulmise järgi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeskonnasõitu kavas pole ja ka sprinteritele sobivad etappe on tavapärasest vähem – fookus on mägironijatel. Start antakse 4. mail Jeruusalemmas ja viimane etapp peetakse 27. mail Rooma kesklinnas ringide peal. Kokku läbivad ratturid 2546 kilomeetrit, vahendas Rattauudised.ee.
Avapäeval on kavas 9,7 km eraldistart Jeruusalemmas, kaks järgmist etappi lõpevad Tel Avivis ja Eilatis ning on mõeldud sprinteritele. Kolme esimese etapi järel tuleb Itaaliasse reisimiseks mõeldud puhkepäev. Iisrael maksab Giro alguse võõrustamise eest võidusõitu korraldavale ettevõttele RCS Sport kümme miljonit eurot.
Aasta esimesele suurtuurile lisab kindlasti pinget teadmine, et kohal on kolme viimase aasta Tour de France’i võitja Chris Froome, kes üritab püüda Giro-Touri duublit. Kõlasid spekulatsioonid, nagu oleksid Giro korraldajad Froome’i koduklubile maksnud stardiraha 2 miljonit eurot. Giro direktor Mauro Vegni lükkas selle väite aga ümber.
Valitsev Giro võitja Tom Dumoulin oli Milanos toimunud Giro esitlusel kohal, kuid keeldus avaldamast, kas teda ka stardis näha saab. Lõpliku otsuse lubas ta välja öelda 4. jaanuaril toimuval Team Sunwebi esitlusel. Favoriitidest on osalemist kinnitanud Fabio Aru (UAE Team Emirates), ilmselt tulevad kõrgete kohtade nimel heitlema veel Mikel Landa (Movistar) ja Louis Meintjes (Dimension Data). | Giro 2018 – kaheksa mäefinišit ja 44 km temposõitu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeskonnasõitu kavas pole ja ka sprinteritele sobivad etappe on tavapärasest vähem – fookus on mägironijatel. Start antakse 4. mail Jeruusalemmas ja viimane etapp peetakse 27. mail Rooma kesklinnas ringide peal. Kokku läbivad ratturid 2546 kilomeetrit, vahendas Rattauudised.ee.
Avapäeval on kavas 9,7 km eraldistart Jeruusalemmas, kaks järgmist etappi lõpevad Tel Avivis ja Eilatis ning on mõeldud sprinteritele. Kolme esimese etapi järel tuleb Itaaliasse reisimiseks mõeldud puhkepäev. Iisrael maksab Giro alguse võõrustamise eest võidusõitu korraldavale ettevõttele RCS Sport kümme miljonit eurot.
Aasta esimesele suurtuurile lisab kindlasti pinget teadmine, et kohal on kolme viimase aasta Tour de France’i võitja Chris Froome, kes üritab püüda Giro-Touri duublit. Kõlasid spekulatsioonid, nagu oleksid Giro korraldajad Froome’i koduklubile maksnud stardiraha 2 miljonit eurot. Giro direktor Mauro Vegni lükkas selle väite aga ümber.
Valitsev Giro võitja Tom Dumoulin oli Milanos toimunud Giro esitlusel kohal, kuid keeldus avaldamast, kas teda ka stardis näha saab. Lõpliku otsuse lubas ta välja öelda 4. jaanuaril toimuval Team Sunwebi esitlusel. Favoriitidest on osalemist kinnitanud Fabio Aru (UAE Team Emirates), ilmselt tulevad kõrgete kohtade nimel heitlema veel Mikel Landa (Movistar) ja Louis Meintjes (Dimension Data).
### Response:
Giro 2018 – kaheksa mäefinišit ja 44 km temposõitu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Lõppenud nädal kulges peavoolumeedias Eesti mõjukate TOP100 edetabelisse kuuluvate isikute tutvustamise, hindamise ja arvustamise tähe all. Vaevalt keegi sinna edetabelisse ennast ise teadlikult upitanud on, mistõttu pole keegi selles ise süüdi või kaasosaline. Mulle endale tekitas see nimekiri küsimusi seetõttu, et tegelikult tuleks koostada äsjamöödunud kohalike omavalitsuste valimisi ja ülejärgmisel aastal eesseisvaid parlamendivalimisi silmas pidades ning kõigi erakondade ja rahvaesindajatele lahendamist vajavate probleemide väljapakkumise huvides hoopis vastupidise sisuga edetabel – Eesti mõjutute TOP100. Seda selleks, et meil ei kaoks fookus probleemidelt ja ühiskonna valupunktidelt, mis eriliselt vajavad mõjukate sekkumist ühiskonna mõjutute huvides ja nende kaitseks. Tegin kiiruga TOP50 edetabeli, kus kõik äramärkimist leidnud mõjutud on suvalises järjekorras, mis tähendab, et kõige mõjutum mõjutu ei ole nimekirjas esimene ja kõige mõjukam mõjutu kõige viimane. Kõik minu koostatud TOP50 loendisse kuulujad on ühiskonnas üsna võrdselt mõjutud. See loetelu pole ka lõplik, kuid on üsna päevakajaline:
1. Laenuvõlglastest kodukaotajad;
2. Sundüürnikud;
3. Oma kodus vägistamist ja muud lähisuhtevägivalda pidevalt kogevad naised;
4. Ebainimlikult pikkades ravi- ja operatsioonijärjekordades ootavad patsiendid;
5. Nädalate kaupa Soome ja Eesti vahet pendeldavad perearstid, ehitajad, bussi- ja taksojuhid;
6. Suurpered;
7. Mehed, kes pole lahutuse järel näinud aastaid oma lapsi;
8. Oma Soome tööle läinud vanemate asemel Eestisse väiksemaid õdesid ja vendi kasvatama jäetud varateismelised;
9. Suurtootjatele allavanduvad väiketalunikud;
10. Alkohoolikud ja nende pered;
11. Narkomaanid ja nende lähedased;
12. Kodutud ja nende kamraadid;
13. Mängusõltlased ja nende lähikondlased;
14. Oma laste toitmiseks ihuvõlusid müüma sunnitud naised;
15. Inimkaubanduse võrku langenud ja kupeldamise ohvriks langenud noored neiud;
16. Ostlemissõltlased;
17. Virtuaalmaailma tehissügavikku uppunud ja pärismaailmas pärissuhted kaotanud vabana sündinute põlvkond;
18. Haiged, kelle ravikulusid haigekassa ei kata;
19. Oma kodus sunnitud koduarestis viibivad vanurid, kelle pensioniraha kulutavad oma huvides lapsed ja lapselapsed;
20. Omapäi ja vanemliku hoolitsuseta jäetud tänavatel ja kaubanduskeskustes sihitult hulkuvad lapsed ja noorukid;
21. Lõpuks nimetutesse haudadesse maetud saavad omasteta isikud;
22. Tühjadesse kolkaküladesse unustatud üksikud vanurid, kellel on ID-kaart, kuid lähikonnas puudub pangaautomaat, apteek, postkontor ja kauplus;
23. Töötud kõrgema haridusega spetsialistid;
24. Kiiresti kasvavaid ning tervislikke kõhutäisi vajavaid alg- ja põhikoolilapsi kasvatav töötu üksikvanem;
25. Ravimitest ja kõrvalisest abist sõltuvad üksikud pensionärid;
26. Raske puudega ja pidevat tuge vajavat last kasvatavad vanemad või üksikvanem;
27. Tülpinud ja kalgistunud südametega norme järgivad ametnikud ja bürokraadid;
28. Füüsilise puude tõttu üksildusse suletud, kuid töövõimelised inimesed;
29. Umbkeelsed eakad;
30. “Puuk-üürnikute” ohvriks langenud heausksed omanikud;
31. Oma vanemate lahutuse järel ennast süüdistavad ja suhete klaarimisel vastastikuse väljapressimise vahendiks muudetud lapsed;
32. Pikaajalisest vangistusest vabadusse pääsenud lähedaste ja suhtevõrgustikuta inimesed;
33. Koduse vägivallatseja eest põgenenud lastega naine;
34. Pedofiilide ohvrid ja perepea tegudest mitteteadlikuna temaga koos elanud abikaasa ja lapsed;
35. Pankrotistunud ettevõtjad;
36. Kõrgelt kukkunud poliitikud;
37. Tuhandeid lauljaid ja tantsijaid suure peo jaoks treenivad ning Eesti näo ja identiteedi eest oma hinge ära kinkivad vabatahtlikud koori- ja tantsujuhid;
38. Noorelt erru siirdunud ning tervise ja pereelu spordile ohverdanud tippsportlased;
39. Puudulikust riigikeeleoskusest tingitult tööturul madala konkurentsivõimega venekeelsed Eesti noored;
40. alarahastuse tõttu kammitsetud teadlased;
41. Oma lapse haiguse või õnnetuse läbi kaotanud vanemad;
42. Eesti keskmist palka püüdvad, kuid koormusest nõrkevad suurkoolide õpetajad;
43. Suurvaldade külaelu hääbumise kiuste Läti kaupmeestega konkureerivad maapoodnikud;
44. Ennast nähtamatuna tundvad ja oma ihu lõikuvad ja torkivad, kuid armastust, mõistmist ja tähelepanu igatsevad teismelised;
45. Alakoormusega leppinud ja õpetajate riiklikust miinimumpalgast unistavad maakoolide õpetajad;
46. Oma elatise ja eneseteostuse kartulimardikale, lehemädanikule, seagripile, pestitsiididele või kehvale ilmale kaotanud talupidajad;
47. Elamisväärse palga nimel ülipikki vahetusi tegevad õed ja muu meditsiinipersonal;
48. Suitsidaalsete kinnisideedeni jõudnud valusaid tööalaseid läbikukkumisi ning suhete purunemisi kogenud abikaasad ja isad;
49. Ennast välise surve või kiirustamise tõttu lapse kaotamise otsuses süüdistavad naised;
50. Viimsete mohikaanlastena tühjenevaid külasid trotsivad, ise varsti muinsusteks muutuvad, miinimumpalka teenivad, iga hinna eest kirikuuksi viimase külaelaniku tarvis lahti hoidvad ning neid uksi Soome sõpruskoguduse annetuste eest restaureerivad ustavad maavaimulikud.
See oli minu kiiresti visandatud Eesti mõjutute TOP50 edetabel mõtlemiseks ja ühiseks lahendamiseks Eesti saja-aastasele iseseisvale luteri kirikule ja Eesti saja-aastasele iseseisvale riigile." | EELK peapiiskop koostas Eesti Mõjutute TOP50 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Lõppenud nädal kulges peavoolumeedias Eesti mõjukate TOP100 edetabelisse kuuluvate isikute tutvustamise, hindamise ja arvustamise tähe all. Vaevalt keegi sinna edetabelisse ennast ise teadlikult upitanud on, mistõttu pole keegi selles ise süüdi või kaasosaline. Mulle endale tekitas see nimekiri küsimusi seetõttu, et tegelikult tuleks koostada äsjamöödunud kohalike omavalitsuste valimisi ja ülejärgmisel aastal eesseisvaid parlamendivalimisi silmas pidades ning kõigi erakondade ja rahvaesindajatele lahendamist vajavate probleemide väljapakkumise huvides hoopis vastupidise sisuga edetabel – Eesti mõjutute TOP100. Seda selleks, et meil ei kaoks fookus probleemidelt ja ühiskonna valupunktidelt, mis eriliselt vajavad mõjukate sekkumist ühiskonna mõjutute huvides ja nende kaitseks. Tegin kiiruga TOP50 edetabeli, kus kõik äramärkimist leidnud mõjutud on suvalises järjekorras, mis tähendab, et kõige mõjutum mõjutu ei ole nimekirjas esimene ja kõige mõjukam mõjutu kõige viimane. Kõik minu koostatud TOP50 loendisse kuulujad on ühiskonnas üsna võrdselt mõjutud. See loetelu pole ka lõplik, kuid on üsna päevakajaline:
1. Laenuvõlglastest kodukaotajad;
2. Sundüürnikud;
3. Oma kodus vägistamist ja muud lähisuhtevägivalda pidevalt kogevad naised;
4. Ebainimlikult pikkades ravi- ja operatsioonijärjekordades ootavad patsiendid;
5. Nädalate kaupa Soome ja Eesti vahet pendeldavad perearstid, ehitajad, bussi- ja taksojuhid;
6. Suurpered;
7. Mehed, kes pole lahutuse järel näinud aastaid oma lapsi;
8. Oma Soome tööle läinud vanemate asemel Eestisse väiksemaid õdesid ja vendi kasvatama jäetud varateismelised;
9. Suurtootjatele allavanduvad väiketalunikud;
10. Alkohoolikud ja nende pered;
11. Narkomaanid ja nende lähedased;
12. Kodutud ja nende kamraadid;
13. Mängusõltlased ja nende lähikondlased;
14. Oma laste toitmiseks ihuvõlusid müüma sunnitud naised;
15. Inimkaubanduse võrku langenud ja kupeldamise ohvriks langenud noored neiud;
16. Ostlemissõltlased;
17. Virtuaalmaailma tehissügavikku uppunud ja pärismaailmas pärissuhted kaotanud vabana sündinute põlvkond;
18. Haiged, kelle ravikulusid haigekassa ei kata;
19. Oma kodus sunnitud koduarestis viibivad vanurid, kelle pensioniraha kulutavad oma huvides lapsed ja lapselapsed;
20. Omapäi ja vanemliku hoolitsuseta jäetud tänavatel ja kaubanduskeskustes sihitult hulkuvad lapsed ja noorukid;
21. Lõpuks nimetutesse haudadesse maetud saavad omasteta isikud;
22. Tühjadesse kolkaküladesse unustatud üksikud vanurid, kellel on ID-kaart, kuid lähikonnas puudub pangaautomaat, apteek, postkontor ja kauplus;
23. Töötud kõrgema haridusega spetsialistid;
24. Kiiresti kasvavaid ning tervislikke kõhutäisi vajavaid alg- ja põhikoolilapsi kasvatav töötu üksikvanem;
25. Ravimitest ja kõrvalisest abist sõltuvad üksikud pensionärid;
26. Raske puudega ja pidevat tuge vajavat last kasvatavad vanemad või üksikvanem;
27. Tülpinud ja kalgistunud südametega norme järgivad ametnikud ja bürokraadid;
28. Füüsilise puude tõttu üksildusse suletud, kuid töövõimelised inimesed;
29. Umbkeelsed eakad;
30. “Puuk-üürnikute” ohvriks langenud heausksed omanikud;
31. Oma vanemate lahutuse järel ennast süüdistavad ja suhete klaarimisel vastastikuse väljapressimise vahendiks muudetud lapsed;
32. Pikaajalisest vangistusest vabadusse pääsenud lähedaste ja suhtevõrgustikuta inimesed;
33. Koduse vägivallatseja eest põgenenud lastega naine;
34. Pedofiilide ohvrid ja perepea tegudest mitteteadlikuna temaga koos elanud abikaasa ja lapsed;
35. Pankrotistunud ettevõtjad;
36. Kõrgelt kukkunud poliitikud;
37. Tuhandeid lauljaid ja tantsijaid suure peo jaoks treenivad ning Eesti näo ja identiteedi eest oma hinge ära kinkivad vabatahtlikud koori- ja tantsujuhid;
38. Noorelt erru siirdunud ning tervise ja pereelu spordile ohverdanud tippsportlased;
39. Puudulikust riigikeeleoskusest tingitult tööturul madala konkurentsivõimega venekeelsed Eesti noored;
40. alarahastuse tõttu kammitsetud teadlased;
41. Oma lapse haiguse või õnnetuse läbi kaotanud vanemad;
42. Eesti keskmist palka püüdvad, kuid koormusest nõrkevad suurkoolide õpetajad;
43. Suurvaldade külaelu hääbumise kiuste Läti kaupmeestega konkureerivad maapoodnikud;
44. Ennast nähtamatuna tundvad ja oma ihu lõikuvad ja torkivad, kuid armastust, mõistmist ja tähelepanu igatsevad teismelised;
45. Alakoormusega leppinud ja õpetajate riiklikust miinimumpalgast unistavad maakoolide õpetajad;
46. Oma elatise ja eneseteostuse kartulimardikale, lehemädanikule, seagripile, pestitsiididele või kehvale ilmale kaotanud talupidajad;
47. Elamisväärse palga nimel ülipikki vahetusi tegevad õed ja muu meditsiinipersonal;
48. Suitsidaalsete kinnisideedeni jõudnud valusaid tööalaseid läbikukkumisi ning suhete purunemisi kogenud abikaasad ja isad;
49. Ennast välise surve või kiirustamise tõttu lapse kaotamise otsuses süüdistavad naised;
50. Viimsete mohikaanlastena tühjenevaid külasid trotsivad, ise varsti muinsusteks muutuvad, miinimumpalka teenivad, iga hinna eest kirikuuksi viimase külaelaniku tarvis lahti hoidvad ning neid uksi Soome sõpruskoguduse annetuste eest restaureerivad ustavad maavaimulikud.
See oli minu kiiresti visandatud Eesti mõjutute TOP50 edetabel mõtlemiseks ja ühiseks lahendamiseks Eesti saja-aastasele iseseisvale luteri kirikule ja Eesti saja-aastasele iseseisvale riigile."
### Response:
EELK peapiiskop koostas Eesti Mõjutute TOP50 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksa armee leitnandil Franco Albrechtil (28) õnnestus omaenda kodumaal varjupaika taotleda, väites, et ta on Damaskusest pärit kaupmees. Talle anti koht varjupaigas ning toetus 409 eurot kuus, ehkki ta araabia keelt ei oska, vahendas The Local.
Uurijate sõnul kavandas Albrecht rünnakut ja tahtis süü põgenikele veeretada.
Saksamaa kõrgeim kohus leidis aga, et uurimistulemustest ei ilmne veenvalt, et mees oleks ka tegelikult tõsiselt riigivastast tegu ette valmistanud.
Albrechti süüdistatakse jätkuvalt ilma põhjuseta põgenikustaatuse omandamises ja selles osas uurimine jätkub, kuid mees võib selle vältel vabana ringi käia.
See, et Albrechtil õnnestus asüüli saada, näitlikustab segadust, mis Saksamaal 2015. aastal seoses rohkem kui miljoni põgeniku saabumise tõttu tekkis. | Saksa kohus vabastas põgenikku teeselnud väidetava rünnakusepitseja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksa armee leitnandil Franco Albrechtil (28) õnnestus omaenda kodumaal varjupaika taotleda, väites, et ta on Damaskusest pärit kaupmees. Talle anti koht varjupaigas ning toetus 409 eurot kuus, ehkki ta araabia keelt ei oska, vahendas The Local.
Uurijate sõnul kavandas Albrecht rünnakut ja tahtis süü põgenikele veeretada.
Saksamaa kõrgeim kohus leidis aga, et uurimistulemustest ei ilmne veenvalt, et mees oleks ka tegelikult tõsiselt riigivastast tegu ette valmistanud.
Albrechti süüdistatakse jätkuvalt ilma põhjuseta põgenikustaatuse omandamises ja selles osas uurimine jätkub, kuid mees võib selle vältel vabana ringi käia.
See, et Albrechtil õnnestus asüüli saada, näitlikustab segadust, mis Saksamaal 2015. aastal seoses rohkem kui miljoni põgeniku saabumise tõttu tekkis.
### Response:
Saksa kohus vabastas põgenikku teeselnud väidetava rünnakusepitseja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "The X-Files: Deep State" on müstiline uurimismäng, mis langeb kokku seriaali 11. hooajaga 2018. aastal, kui "Salatoimikud" tähistavad 25. aastapäeva, vahendas Europe News.
Tegemist on ametliku "Salatoimikute" mänguga, mille loojateks on Creative Mobile ja FoxNext, filmiettevõtte 20th Century Fox videomängude ja virtuaalse reaalsuse osakond. Just 20th Century Fox tõi ikoonilise USA ulme- ja põnevussarja 1993. aastal ekraanile. Seriaali uute osade võtted algasid 2015. aasta suvel ning 11. hooaeg jõuab eetrisse juba järgmisel aastal.
"The X-Files: Deep State" jõuab avalikkuseni Apple App Store'is, Google Plays ja Facebookis.
"The X-Files: Deep State" mängijad asuvad FBI eriagendi kohale, uurides põnevaid krimijuhtumeid. Mängu vältel tuleb otsida varjatud vihjeid, koguda tõendeid, lahendada mõistatudi ja küsitleda tunnistajaid, et juhtumeid lahendada. "The X-Files: Deep State" Autor: Pressimaterjalid
Creative Mobile on Eesti mängutootja, mis tegutseb Tallinnas. Ettevõte loodi 2010. aastal ja on kujunenud üheks juhtuivaks mängutootjaks. | Eesti ettevõte loob koostöös 20th Century Foxiga "Salatoimikute" videomängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"The X-Files: Deep State" on müstiline uurimismäng, mis langeb kokku seriaali 11. hooajaga 2018. aastal, kui "Salatoimikud" tähistavad 25. aastapäeva, vahendas Europe News.
Tegemist on ametliku "Salatoimikute" mänguga, mille loojateks on Creative Mobile ja FoxNext, filmiettevõtte 20th Century Fox videomängude ja virtuaalse reaalsuse osakond. Just 20th Century Fox tõi ikoonilise USA ulme- ja põnevussarja 1993. aastal ekraanile. Seriaali uute osade võtted algasid 2015. aasta suvel ning 11. hooaeg jõuab eetrisse juba järgmisel aastal.
"The X-Files: Deep State" jõuab avalikkuseni Apple App Store'is, Google Plays ja Facebookis.
"The X-Files: Deep State" mängijad asuvad FBI eriagendi kohale, uurides põnevaid krimijuhtumeid. Mängu vältel tuleb otsida varjatud vihjeid, koguda tõendeid, lahendada mõistatudi ja küsitleda tunnistajaid, et juhtumeid lahendada. "The X-Files: Deep State" Autor: Pressimaterjalid
Creative Mobile on Eesti mängutootja, mis tegutseb Tallinnas. Ettevõte loodi 2010. aastal ja on kujunenud üheks juhtuivaks mängutootjaks.
### Response:
Eesti ettevõte loob koostöös 20th Century Foxiga "Salatoimikute" videomängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegelikult ei ole „Väikeste Asjade Jumal“ uus raamat. Arundhati Roy esikromaan ilmus esmakordselt 1997. aastal ja tõlgiti kohe ka eesti keelde. Tänavune trükk on eestindusestki juba kolmas ning anti välja ettevalmistusena Roy uue romaani „Ülima õnnelikkuse kogudus“ tõlke ilmumisele. Aga häid raamatuid võib ikka uuesti trükkida ja lugeda, miks siis mitte neist ka kirjutada võtta.
„Väikeste Asjade Jumala“ kohta on öeldud, et see tunnistati menukiks juba enne müügile jõudmist (lk 345). Teose ilmumisele eelnes ja järgnes ulatuslik meediakajastus, mis küündis tänu romaani vilkale eesti keelde ümberpanekule ka meie maile. Kaasa aitas seegi, et autor ise väisas raamatuesitlust Tallinnas. Vahetult pärast seda pärjati teos Suurbritannia mainekaima kirjanduspreemia Bookeriga. Tänaseks on täide läinud kirjastuse Kupar ennustus ja romaanist saanud moodne klassika, mis pakub ühtviisi huvi akadeemikuile ja tavalistele raamatusõpradele. Mis on ikkagi „Väikeste Asjade Jumala“ edu valem? Miks võeti teos omal ajal nõnda suurte kiiduavalduste saatel vastu ja miks püsib see jätkuval nii populaarne?
„Väikeste Asjade Jumal“ on autobiograafiliste sugemetega romaan ühe India perekonna allakäigust, mis kulmineerub traagiliste juhtumuste jadaga 1969. aasta jõulupühade eel, mil Kerala, „Jumala enese maa“ (lk 134), kinodes jookseb „Helisev muusika“ ja tänavatel avaldavad meelt marksistid. Teose keskmes on õde-venda Rahel ja Estha, kelle sugulased saatuslike sündmuste järel teineteisest lahutavad ning kes rohkem kui kakskümmend aastat hiljem uuesti oma lapsepõlvekodus kohtuvad. Järgneb teekond „kummitavate mälestuste“ (lk 199) radadel, mille käigus sulavad ühte minevik ja olevik ning saavad ajapikku selgeks kaksikute Inglise nõbu Sophie’ surma asjaolud.
Roy debüütromaani on kirjeldatud korraga kui „võimsat perekonnasaagat, keelatud armastuse lugu ja teravat poliitilist draamat“, 1 mis on pannud arvustajaid võrdlema seda William Faulkneri, Charles Dickensi ja Gabriel García Márquezi teostega, 2 Eestis jällegi näiteks Viivi Luige samuti autobiograafilise romaaniga „Seitsmes rahukevad“ (lk 347). Just teose temaatiline rikkus on üks „Väikeste Asjade Jumala“ menukuse põhjuseid.
Ühest küljest on tegu sotsiaalkriitilise romaaniga, mis puudutab India ühiskonna valupunkte, eelkõige kastisüsteemiga kaasnevaid probleeme, aga ka usulisi ja poliitilisi konflikte ning misogüüniat. Teoses kujutatav tugevalt reglementeeritud elukorraldus piirab inimese otsustamisvabadust ega jäta talle eksimisruumi. Lapsedki ei asu väljaspool süsteemi, kuigi nad selle olemust veel ei mõista: „Kaksikud olid liiga noored teadmaks, et nemad olid ainult ajaloo kannupoisid. Saadetud esitama arvet ja koguma lõivu nendelt, kes on rikkunud seadusi.“ (lk 313) Ning nagu Rahel ja Estha õpivad, Indias teisi võimalusi ei anta.
Ühtlasi kuulub „Väikeste Asjade Jumal“ postkolonialistliku kirjanduse hulka. Autor valgustab muu hulgas erinevaid suhtumisi endise koloniaalvõimu esindajatesse ning kirjeldab koloniaalkogemuse mõju indialaste enesemääratlemisele ja -hinnangule.
Teisalt on see jälle üldinimlik lugu õnnest ja õnnetusest, armastusest ja vihkamisest, elust ja surmast, saatuslikest valikutest ja nende tagajärgedest. Siit tasub tõenäoliselt otsida ka raamatu rahvusvahelise edu saladust. Romaani universaalsus johtub teose personaalsusest. Tõlkija Anne Lange on seda kirjeldanud nii: „Arundhati Roy puhul sain ma aru, et valulävi on harjumuspärasest madalam, ja sellepärast on tema raamat ehtsam. „Väikeste Asjade Jumal“ on ehtne, sest ta on isiklik ning ajas ja ruumis väga täpne.“ 3
Eestis (ja mujalgi Läänes) keskendus romaani retseptsioon just viimasele, samal ajal tõsteti esile teose taustsüsteemi võõramaisust, milles kirjandusteadlane ja tõlkija Ene-Reet Soovik näeb kolonialistliku maailmakäsituse jälgi. 4 Tunnustavast toonist hoolimata vaesestavad taolised hinnangud teost, jättes tähelepanuta loo ühiskondliku aspekti. Roy ise on avaldanud nördimust eriti nende kriitikute suhtes, kes on kirjeldanud tema romaani kui „eksootilist“, sest see „vihjab kasutajale kui kellelegi, kes elab universumi keskmes, sellal kui inimene, kelle maa on eksootiline, elab universumi äärel“. 5
„Väikeste Asjade Jumal“ paistab silma ka väljenduslaadi poolest. Romaanis leiduvad rohked kirjeldused on äärmiselt detailirikkad, autori terav pilk märkab pisimaidki üksikasju. Katkend Sophie Moli matustest: „Kirikus oli palav ja kallade valgete õite krõbedakstõmbunud servad keerasid rulli. Kirstu pandud õie sees suri mesilane. Ammu käsi värises ja lauluraamat koos sellega. Tema nahk oli külm.“ (lk 15) Roy armastab võrdlusi, mis on omanäolised, vahel lausa kummalised, ent leidlikud ja tabavad. Näiteks: „Aeglaselt käiv laetiivik keerutas paksu, hirmu täis õhku lõpmatuks spiraaliks, mis vajus aeglaselt põrandale nagu lõputu kartulikoor.“ (lk 140) Või: „Vaikus alanes ja kerkis ja tiirutas ja kaaretas nagu number kaheksa.“ (lk 210)
Stilistiliselt on märkimisväärseim lapstegelaste silme läbi esitatud osa teosest. Roy kujutab Raheli ja Estha emotsioone ja mõttemustreid tõetruult ning sisendusjõuliselt. Ta ei vaatle üksnes ümbrust lapse positsioonilt, vaid tajub ja kasutab ka keelt nagu laps ehk hoopis mängulisemalt kui täiskasvanu. Kaksikud nimelt alles avastavad keele potentsiaali ning sõnades peituvat jõudu. Autori lemmikvõtteteks on kordused, mängud hääldusega ning isikute, asjade ja nähtuste nimetamine ja suurtähestamine. Kirjanik John Updike on toonud „Väikeste Asjade Jumala“ näiteks „tõeliselt ambitsioonikast romaanist“, mis on suutnud leiutada päris oma keele. 6 Tulemuseks on teos, mis on ühtaegu nüansirohke ja üldistusjõuline ning mida Roy on iseloomustanud sõnapaariga „kõrgendatud realism“. 7
„Väikeste Asjade Jumal“ on ääretult külluslik romaan, mis pole kahekümne aastaga grammigi kaalus kaotanud. Pigem on esimese ajaproovi edukas läbimine selle väärtust kasvatanud. Kui Roy uus raamat, mis on muide alles tema teine ilukirjanduslik teos, on pooltki nii hea kui selle eelkäija, siis võib ka „Ülima õnnelikkuse kogudusest“ palju oodata.
1 https://www.penguinrandomhouse.com/books/158400/the-god-of-small-things-by-arundhati-roy/
2 Michiko Kakutani „Melodrama as Structure for Subtlety“. – The New York Times 3. VI 1997; http://www.nytimes.com/1997/06/03/books/melodrama-as-structure-for-subtlety.html.
3 Anne Allpere „Booker’s Prize 1997: Väikeste Asjade Jumal“. – Sirp 17. X 1997.
4 Ene-Reet Soovik „Small Jewels: Paul Scott’s and Arundhati Roy’s India“. – „New Britain: The Heritage of the Past and the Challenge of the Future. Proceedings of the 2nd International Tartu Conference on British Studies held at the University of Tartu, August 24–25 1998“ (Tartu Ülikool, 1999), lk 157–167.
5 Elisabeth Bumiller „A Novelist Beginning with a Bang“. – The New York Times 29. VII 1997; http://www.nytimes.com/1997/07/29/books/a-novelist-beginning-with-a-bang.html.
6 John Updike „Two Anglo-Indian Novels.“ – J. Updike „More Matter: Essays and Criticism“ (Random House, 2009), lk 425–432.
7 E. Bumiller „A Novelist Beginning with a Bang“. | Arvustus. Jumala enese maa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegelikult ei ole „Väikeste Asjade Jumal“ uus raamat. Arundhati Roy esikromaan ilmus esmakordselt 1997. aastal ja tõlgiti kohe ka eesti keelde. Tänavune trükk on eestindusestki juba kolmas ning anti välja ettevalmistusena Roy uue romaani „Ülima õnnelikkuse kogudus“ tõlke ilmumisele. Aga häid raamatuid võib ikka uuesti trükkida ja lugeda, miks siis mitte neist ka kirjutada võtta.
„Väikeste Asjade Jumala“ kohta on öeldud, et see tunnistati menukiks juba enne müügile jõudmist (lk 345). Teose ilmumisele eelnes ja järgnes ulatuslik meediakajastus, mis küündis tänu romaani vilkale eesti keelde ümberpanekule ka meie maile. Kaasa aitas seegi, et autor ise väisas raamatuesitlust Tallinnas. Vahetult pärast seda pärjati teos Suurbritannia mainekaima kirjanduspreemia Bookeriga. Tänaseks on täide läinud kirjastuse Kupar ennustus ja romaanist saanud moodne klassika, mis pakub ühtviisi huvi akadeemikuile ja tavalistele raamatusõpradele. Mis on ikkagi „Väikeste Asjade Jumala“ edu valem? Miks võeti teos omal ajal nõnda suurte kiiduavalduste saatel vastu ja miks püsib see jätkuval nii populaarne?
„Väikeste Asjade Jumal“ on autobiograafiliste sugemetega romaan ühe India perekonna allakäigust, mis kulmineerub traagiliste juhtumuste jadaga 1969. aasta jõulupühade eel, mil Kerala, „Jumala enese maa“ (lk 134), kinodes jookseb „Helisev muusika“ ja tänavatel avaldavad meelt marksistid. Teose keskmes on õde-venda Rahel ja Estha, kelle sugulased saatuslike sündmuste järel teineteisest lahutavad ning kes rohkem kui kakskümmend aastat hiljem uuesti oma lapsepõlvekodus kohtuvad. Järgneb teekond „kummitavate mälestuste“ (lk 199) radadel, mille käigus sulavad ühte minevik ja olevik ning saavad ajapikku selgeks kaksikute Inglise nõbu Sophie’ surma asjaolud.
Roy debüütromaani on kirjeldatud korraga kui „võimsat perekonnasaagat, keelatud armastuse lugu ja teravat poliitilist draamat“, 1 mis on pannud arvustajaid võrdlema seda William Faulkneri, Charles Dickensi ja Gabriel García Márquezi teostega, 2 Eestis jällegi näiteks Viivi Luige samuti autobiograafilise romaaniga „Seitsmes rahukevad“ (lk 347). Just teose temaatiline rikkus on üks „Väikeste Asjade Jumala“ menukuse põhjuseid.
Ühest küljest on tegu sotsiaalkriitilise romaaniga, mis puudutab India ühiskonna valupunkte, eelkõige kastisüsteemiga kaasnevaid probleeme, aga ka usulisi ja poliitilisi konflikte ning misogüüniat. Teoses kujutatav tugevalt reglementeeritud elukorraldus piirab inimese otsustamisvabadust ega jäta talle eksimisruumi. Lapsedki ei asu väljaspool süsteemi, kuigi nad selle olemust veel ei mõista: „Kaksikud olid liiga noored teadmaks, et nemad olid ainult ajaloo kannupoisid. Saadetud esitama arvet ja koguma lõivu nendelt, kes on rikkunud seadusi.“ (lk 313) Ning nagu Rahel ja Estha õpivad, Indias teisi võimalusi ei anta.
Ühtlasi kuulub „Väikeste Asjade Jumal“ postkolonialistliku kirjanduse hulka. Autor valgustab muu hulgas erinevaid suhtumisi endise koloniaalvõimu esindajatesse ning kirjeldab koloniaalkogemuse mõju indialaste enesemääratlemisele ja -hinnangule.
Teisalt on see jälle üldinimlik lugu õnnest ja õnnetusest, armastusest ja vihkamisest, elust ja surmast, saatuslikest valikutest ja nende tagajärgedest. Siit tasub tõenäoliselt otsida ka raamatu rahvusvahelise edu saladust. Romaani universaalsus johtub teose personaalsusest. Tõlkija Anne Lange on seda kirjeldanud nii: „Arundhati Roy puhul sain ma aru, et valulävi on harjumuspärasest madalam, ja sellepärast on tema raamat ehtsam. „Väikeste Asjade Jumal“ on ehtne, sest ta on isiklik ning ajas ja ruumis väga täpne.“ 3
Eestis (ja mujalgi Läänes) keskendus romaani retseptsioon just viimasele, samal ajal tõsteti esile teose taustsüsteemi võõramaisust, milles kirjandusteadlane ja tõlkija Ene-Reet Soovik näeb kolonialistliku maailmakäsituse jälgi. 4 Tunnustavast toonist hoolimata vaesestavad taolised hinnangud teost, jättes tähelepanuta loo ühiskondliku aspekti. Roy ise on avaldanud nördimust eriti nende kriitikute suhtes, kes on kirjeldanud tema romaani kui „eksootilist“, sest see „vihjab kasutajale kui kellelegi, kes elab universumi keskmes, sellal kui inimene, kelle maa on eksootiline, elab universumi äärel“. 5
„Väikeste Asjade Jumal“ paistab silma ka väljenduslaadi poolest. Romaanis leiduvad rohked kirjeldused on äärmiselt detailirikkad, autori terav pilk märkab pisimaidki üksikasju. Katkend Sophie Moli matustest: „Kirikus oli palav ja kallade valgete õite krõbedakstõmbunud servad keerasid rulli. Kirstu pandud õie sees suri mesilane. Ammu käsi värises ja lauluraamat koos sellega. Tema nahk oli külm.“ (lk 15) Roy armastab võrdlusi, mis on omanäolised, vahel lausa kummalised, ent leidlikud ja tabavad. Näiteks: „Aeglaselt käiv laetiivik keerutas paksu, hirmu täis õhku lõpmatuks spiraaliks, mis vajus aeglaselt põrandale nagu lõputu kartulikoor.“ (lk 140) Või: „Vaikus alanes ja kerkis ja tiirutas ja kaaretas nagu number kaheksa.“ (lk 210)
Stilistiliselt on märkimisväärseim lapstegelaste silme läbi esitatud osa teosest. Roy kujutab Raheli ja Estha emotsioone ja mõttemustreid tõetruult ning sisendusjõuliselt. Ta ei vaatle üksnes ümbrust lapse positsioonilt, vaid tajub ja kasutab ka keelt nagu laps ehk hoopis mängulisemalt kui täiskasvanu. Kaksikud nimelt alles avastavad keele potentsiaali ning sõnades peituvat jõudu. Autori lemmikvõtteteks on kordused, mängud hääldusega ning isikute, asjade ja nähtuste nimetamine ja suurtähestamine. Kirjanik John Updike on toonud „Väikeste Asjade Jumala“ näiteks „tõeliselt ambitsioonikast romaanist“, mis on suutnud leiutada päris oma keele. 6 Tulemuseks on teos, mis on ühtaegu nüansirohke ja üldistusjõuline ning mida Roy on iseloomustanud sõnapaariga „kõrgendatud realism“. 7
„Väikeste Asjade Jumal“ on ääretult külluslik romaan, mis pole kahekümne aastaga grammigi kaalus kaotanud. Pigem on esimese ajaproovi edukas läbimine selle väärtust kasvatanud. Kui Roy uus raamat, mis on muide alles tema teine ilukirjanduslik teos, on pooltki nii hea kui selle eelkäija, siis võib ka „Ülima õnnelikkuse kogudusest“ palju oodata.
1 https://www.penguinrandomhouse.com/books/158400/the-god-of-small-things-by-arundhati-roy/
2 Michiko Kakutani „Melodrama as Structure for Subtlety“. – The New York Times 3. VI 1997; http://www.nytimes.com/1997/06/03/books/melodrama-as-structure-for-subtlety.html.
3 Anne Allpere „Booker’s Prize 1997: Väikeste Asjade Jumal“. – Sirp 17. X 1997.
4 Ene-Reet Soovik „Small Jewels: Paul Scott’s and Arundhati Roy’s India“. – „New Britain: The Heritage of the Past and the Challenge of the Future. Proceedings of the 2nd International Tartu Conference on British Studies held at the University of Tartu, August 24–25 1998“ (Tartu Ülikool, 1999), lk 157–167.
5 Elisabeth Bumiller „A Novelist Beginning with a Bang“. – The New York Times 29. VII 1997; http://www.nytimes.com/1997/07/29/books/a-novelist-beginning-with-a-bang.html.
6 John Updike „Two Anglo-Indian Novels.“ – J. Updike „More Matter: Essays and Criticism“ (Random House, 2009), lk 425–432.
7 E. Bumiller „A Novelist Beginning with a Bang“.
### Response:
Arvustus. Jumala enese maa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mattias Käit mängis Inglismaa tugevuselt kolmandaks karikasarjaks peetava võistluse alagrupiturniiri viimases matšis keskväljal kaasa täismängu. Poolaeg võideti võõrsil 2:0, viimane värav löödi 85. minutil. Käit oli kahel korral lähedal ka ise tabamusele, kui avapoolajal lendas ta pealöök küljevõrku ning teisel poolajal proovis ta väljastpoolt karistusala palli üle väravavahi tõsta, vahendas Soccernet.ee.
EFL karikas osalevad 48 klubi League One'ist ja League Two'st ning 16 Premier League'i ja Championshipi klubide U-21 võistkonda. Eilsega lõppes alagrupiturniir ning Fulhami U-21 jäi oma grupis League One'i klubide Portsmouthi ja Charlton Athleticu järel kolmandaks - juba eilse mängu eel oli lootus edasipääsuks kustunud. | Käit alistas klubiga oma karikateekonna lõpetuseks League Two meeskonna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mattias Käit mängis Inglismaa tugevuselt kolmandaks karikasarjaks peetava võistluse alagrupiturniiri viimases matšis keskväljal kaasa täismängu. Poolaeg võideti võõrsil 2:0, viimane värav löödi 85. minutil. Käit oli kahel korral lähedal ka ise tabamusele, kui avapoolajal lendas ta pealöök küljevõrku ning teisel poolajal proovis ta väljastpoolt karistusala palli üle väravavahi tõsta, vahendas Soccernet.ee.
EFL karikas osalevad 48 klubi League One'ist ja League Two'st ning 16 Premier League'i ja Championshipi klubide U-21 võistkonda. Eilsega lõppes alagrupiturniir ning Fulhami U-21 jäi oma grupis League One'i klubide Portsmouthi ja Charlton Athleticu järel kolmandaks - juba eilse mängu eel oli lootus edasipääsuks kustunud.
### Response:
Käit alistas klubiga oma karikateekonna lõpetuseks League Two meeskonna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettepaneku paremäärmuslik Põhjamaade Vastupanuliikumine (PVL ehk Pohjoismainen Vastarintaliike) keelustada tegi Soome politsei juba 2016. aastal, vahendas Yle.
Soome võimud olid seisukohal, et avalikult rassistlik ka natsionaalsotsialistliku riigikorra kehtestamist toetava PVL-i tegevus sisaldab vägivalda ning ebaseaduslikke riigivõimu vastaseid eesmärke.
Muuhulgas pälvis Soome ühiskonnas palju vastukaja juhtum, mille käigus lõi PVLI-i aktivist Helsingi kesklinnas kaaskodanikku nii rängalt, et ohver suri hiljem haiglas.
Kohus asus seisukohale, et PVL-i liikme jalahoop tekitas ohvrile kehavigastusi, kuid otsest seost löögi ja ohvri hilisema surma vahel pole võimalik tõendada. Seetõttu karistati PVL-i aktivisti kaheaastase vabadusekaotusega. Prokuratuur on selle otsuse karmima karistuse nimel edasi kaevanud.
Politsei hinnangul on just PVL-i liikmetega seotud sagedased vägivallajuhtumid keelustamise üks peamisi põhjendusi.
Politsei leidis ka seda, et sõna- ja kogunemisvabaduse printsiipe ei saa PVL-il enam laiendada, sest organisatsioon teadlikult väärkasutab neid.
Ühendus Põhjala Pärand (Pohjoisen Perinne) aga keelati põhjusel, et see kogus PVL-i jaoks annetusi ning levitas aktiivselt meedias ja sotsiaalmeedias PVL-i seisukohti.
PVL: seadusi pole rikutud
PVL ja Põhjala Pärand kohtuotsusega ei nõustunud, viitasid kohtusaalis põhiseadusele ning eitasid seaduste ja hea tava rikkumist ning vägivalla kasutamist.
Organisatsioonide hinnangul saab nendega seotud probleemide eest karistada kõige rohkem hoiatusega.
PVL teatas ka seda, et esimese astme kohtu otsus ei mõjuta kuidagi nende plaani korraldada Soome iseseisvuspäeval natsionaalsotsialistlik marss.
Neonatside organisatsioone keelustati Soomes viimati 1970. aastatel. | Soome kohus keelustas kaks paremäärmuslikku organisatsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettepaneku paremäärmuslik Põhjamaade Vastupanuliikumine (PVL ehk Pohjoismainen Vastarintaliike) keelustada tegi Soome politsei juba 2016. aastal, vahendas Yle.
Soome võimud olid seisukohal, et avalikult rassistlik ka natsionaalsotsialistliku riigikorra kehtestamist toetava PVL-i tegevus sisaldab vägivalda ning ebaseaduslikke riigivõimu vastaseid eesmärke.
Muuhulgas pälvis Soome ühiskonnas palju vastukaja juhtum, mille käigus lõi PVLI-i aktivist Helsingi kesklinnas kaaskodanikku nii rängalt, et ohver suri hiljem haiglas.
Kohus asus seisukohale, et PVL-i liikme jalahoop tekitas ohvrile kehavigastusi, kuid otsest seost löögi ja ohvri hilisema surma vahel pole võimalik tõendada. Seetõttu karistati PVL-i aktivisti kaheaastase vabadusekaotusega. Prokuratuur on selle otsuse karmima karistuse nimel edasi kaevanud.
Politsei hinnangul on just PVL-i liikmetega seotud sagedased vägivallajuhtumid keelustamise üks peamisi põhjendusi.
Politsei leidis ka seda, et sõna- ja kogunemisvabaduse printsiipe ei saa PVL-il enam laiendada, sest organisatsioon teadlikult väärkasutab neid.
Ühendus Põhjala Pärand (Pohjoisen Perinne) aga keelati põhjusel, et see kogus PVL-i jaoks annetusi ning levitas aktiivselt meedias ja sotsiaalmeedias PVL-i seisukohti.
PVL: seadusi pole rikutud
PVL ja Põhjala Pärand kohtuotsusega ei nõustunud, viitasid kohtusaalis põhiseadusele ning eitasid seaduste ja hea tava rikkumist ning vägivalla kasutamist.
Organisatsioonide hinnangul saab nendega seotud probleemide eest karistada kõige rohkem hoiatusega.
PVL teatas ka seda, et esimese astme kohtu otsus ei mõjuta kuidagi nende plaani korraldada Soome iseseisvuspäeval natsionaalsotsialistlik marss.
Neonatside organisatsioone keelustati Soomes viimati 1970. aastatel.
### Response:
Soome kohus keelustas kaks paremäärmuslikku organisatsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna haridusvaldkonda koordineeriv abilinnapea Vadim Belobrovtsev ütles ERR-ile, et Tallinn lähtub oma koolivõrgu arendamisel Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kavast, milles kaks peamist suunda kava perioodil on gümnaasiumihariduse kontsentreerimine ja põhikooli õpilaskohtade kasvava nõudluse rahuldamine.
"Samas pean oluliseks märkida, et prognoos näitab põhikoolilõpetajate arvu kasvu, mis tähendab, et lähiaastatel suureneb ka vajadus gümnaasiumikohtade järgi," sõnas Belobrovtsev.
Tallinna linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt peaksid riigigümnaasiumid alustama õppetööd perioodil 1. september kuni 1. september 2023. Haridus-ja teadusministeeriumi ja linna vahel sõlmitava lepingu alusel võib nendes olla kuni 2000 õppekohta.
Seoses riigigümnaasiumidega Belobrovtsevi sõnul Tallinna koolide sulgemisi plaanis ei ole.
"Linnal on kavas korraldada Tallinna Pääsküla Gümnaasium ümber põhikooliks 1. septembriks 2020, seega kõik praegu selles gümnaasiumis õppivad lapsed saavad oma õpingud seal ka rahulikult lõpetada. Samas ei ole see ümberkorraldus seotud riigigümnaasiumite rajamisega. Muid ümberkorraldusi või sulgemisi praeguse seisuga arutatud ei ole," lausus ta.
Haridusministeerium: tõenäoliselt rajatakse kolm erineva kallakuga gümnaasiumi
Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Tarmu Kurm ütles ERR-ile, et kokkuleppe eelnõu kohaselt rajatakse Tallinnasse tõenäoliselt kolm riigigümnaasiumi: üks Mustamäele TTÜ lähedusse, üks Pärnu maanteele loodava muusika- ja balletikooliga samas hoonestus ja üks kesklinna piirkonda. Gümnaasiumid valmivad aastatel 2020-2022. "Üks keskendub kaunitele kunstidele, teine on reaalkallakuga ja kolmas humanitaar- ja sotsiaalainete kallakuga," rääkis Kurm.
Lisaks alustab Kurmi sõnul 2018. aastal riigigümnaasium Viimsis, 2020. aastal Tabasalus, eelkokkulepped olemas ka Saue ja Rae vallaga.
"Nüüdisaegsete gümnaasiumide loomine võimaldab omavalitsusel keskenduda rohkem põhihariduse andmisele ning tagada paremini põhikoolikohti ka seal, kus täna napib. Riigigümnaasiumide eelistena võib välja tuua, et seal tegutseb ainult gümnaasiumiaste, mis loob võimaluse luua just gümnaasiumiõpilasele sobiv õppekorraldus ja koolikeskkond, koolid järgivad kvaliteedikokkulepet, neil on oma õppesuunad, gümnaasiumile sobiv koolihoone ja õppevahendid, kooli pidamise kulud on mõistlikud (efektiivne pinnakasutus, energiasäästlikud hooned), kõrg- ja kutsekoolidega hea koostöö, ühine sotsiaaltoetuste pakett, põhitegevusele keskendumine, oma arendusvõrgustik jne," ütles Kurm veel kommentaariks.
Reps: Tallinn peab tegema koolivõrgus muudatusi
Haridusminister Mailis Reps ütles ERR-i raadiouudistele, et iga-aastaselt on 7000-8000 gümnaasiumi kohta ja suurt langust Reps Tallinna gümnaasiumivõrgus ei ole toimunud, küll aga peaks Tallinna linn oma koolivõrku muutma.
"Riigigümnaasiumite loomine nõuab Tallinna linnalt oma võrgus muudatusi. Ühelt poolt see tähendab põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu lahutamist ja teiselt poolt tõsiseid arutelusid, et kui väike on see gümnaasium, mida Tallinna linn lubab edasi olla gümnaasiumina," rääkis Reps.
"Me oleme võtnud ka mitmed aastad tagasi suuna, et selliseid väga väikeseid ja mitte palju valikuid pakkuvaid gümnaasiumeid me pigem ei taha näga, vaid tahame näha akadeemilise kallakuga ja mitme erineva õppesuunaga suuremaid keskuseid," kommenteeris minister. | Riigigümnaasiumide rajamine Tallinnasse saab rohelise tule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna haridusvaldkonda koordineeriv abilinnapea Vadim Belobrovtsev ütles ERR-ile, et Tallinn lähtub oma koolivõrgu arendamisel Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kavast, milles kaks peamist suunda kava perioodil on gümnaasiumihariduse kontsentreerimine ja põhikooli õpilaskohtade kasvava nõudluse rahuldamine.
"Samas pean oluliseks märkida, et prognoos näitab põhikoolilõpetajate arvu kasvu, mis tähendab, et lähiaastatel suureneb ka vajadus gümnaasiumikohtade järgi," sõnas Belobrovtsev.
Tallinna linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt peaksid riigigümnaasiumid alustama õppetööd perioodil 1. september kuni 1. september 2023. Haridus-ja teadusministeeriumi ja linna vahel sõlmitava lepingu alusel võib nendes olla kuni 2000 õppekohta.
Seoses riigigümnaasiumidega Belobrovtsevi sõnul Tallinna koolide sulgemisi plaanis ei ole.
"Linnal on kavas korraldada Tallinna Pääsküla Gümnaasium ümber põhikooliks 1. septembriks 2020, seega kõik praegu selles gümnaasiumis õppivad lapsed saavad oma õpingud seal ka rahulikult lõpetada. Samas ei ole see ümberkorraldus seotud riigigümnaasiumite rajamisega. Muid ümberkorraldusi või sulgemisi praeguse seisuga arutatud ei ole," lausus ta.
Haridusministeerium: tõenäoliselt rajatakse kolm erineva kallakuga gümnaasiumi
Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Tarmu Kurm ütles ERR-ile, et kokkuleppe eelnõu kohaselt rajatakse Tallinnasse tõenäoliselt kolm riigigümnaasiumi: üks Mustamäele TTÜ lähedusse, üks Pärnu maanteele loodava muusika- ja balletikooliga samas hoonestus ja üks kesklinna piirkonda. Gümnaasiumid valmivad aastatel 2020-2022. "Üks keskendub kaunitele kunstidele, teine on reaalkallakuga ja kolmas humanitaar- ja sotsiaalainete kallakuga," rääkis Kurm.
Lisaks alustab Kurmi sõnul 2018. aastal riigigümnaasium Viimsis, 2020. aastal Tabasalus, eelkokkulepped olemas ka Saue ja Rae vallaga.
"Nüüdisaegsete gümnaasiumide loomine võimaldab omavalitsusel keskenduda rohkem põhihariduse andmisele ning tagada paremini põhikoolikohti ka seal, kus täna napib. Riigigümnaasiumide eelistena võib välja tuua, et seal tegutseb ainult gümnaasiumiaste, mis loob võimaluse luua just gümnaasiumiõpilasele sobiv õppekorraldus ja koolikeskkond, koolid järgivad kvaliteedikokkulepet, neil on oma õppesuunad, gümnaasiumile sobiv koolihoone ja õppevahendid, kooli pidamise kulud on mõistlikud (efektiivne pinnakasutus, energiasäästlikud hooned), kõrg- ja kutsekoolidega hea koostöö, ühine sotsiaaltoetuste pakett, põhitegevusele keskendumine, oma arendusvõrgustik jne," ütles Kurm veel kommentaariks.
Reps: Tallinn peab tegema koolivõrgus muudatusi
Haridusminister Mailis Reps ütles ERR-i raadiouudistele, et iga-aastaselt on 7000-8000 gümnaasiumi kohta ja suurt langust Reps Tallinna gümnaasiumivõrgus ei ole toimunud, küll aga peaks Tallinna linn oma koolivõrku muutma.
"Riigigümnaasiumite loomine nõuab Tallinna linnalt oma võrgus muudatusi. Ühelt poolt see tähendab põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu lahutamist ja teiselt poolt tõsiseid arutelusid, et kui väike on see gümnaasium, mida Tallinna linn lubab edasi olla gümnaasiumina," rääkis Reps.
"Me oleme võtnud ka mitmed aastad tagasi suuna, et selliseid väga väikeseid ja mitte palju valikuid pakkuvaid gümnaasiumeid me pigem ei taha näga, vaid tahame näha akadeemilise kallakuga ja mitme erineva õppesuunaga suuremaid keskuseid," kommenteeris minister.
### Response:
Riigigümnaasiumide rajamine Tallinnasse saab rohelise tule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Asja sisuliseks kommenteerimiseks vajame aega nõupidamiseks advokaatidega, kuid eitame kategooriliselt eile meile esitatud kahtlustust ja prokuratuuri poolt ajakirjanduse kaudu esitatud süüdistust nii rahapesu kui omastamise suhtes," teatas Tuvi ERR-ile.
Tema sõnul on kõik etteheidetud tehingud ja olulisemad juhtimisotsused läbi aastakümnete tehtud nii HKScani enda juhtorganite kui ka selle omaniku juhtorganite teadmisel ja heakskiidul.
"Oluline on asjaolu, et meile esitatud kahtlustus kattub olulises osas sisuliselt sõna-sõnalt hagiga, mille HKScan on esitanud meie vastu juba käesoleva aasta veebruaris ning mille läbivaatamine on alles kohtus pooleli," märkis ta.
"Märkimist väärib ka see, et tsiviilkohtus on HKScan oma hagi nõuet selle aja jooksul üle kahe korra vähendanud. Oleme pidanud läbirääkimisi lahenduse leidmiseks ja olnud viimase aasta jooksul lähedal kohtuvälise kokkuleppe sõlmimisele. Tõsi, läbirääkimisi on saatnud ka HKScani esindava advokaadi ähvardused. HKScani esindava advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Ants Mailend hoiatas meid läbirääkimiste käigus paar kuud tagasi, et kontserni nõudmisele mitteallumise osas ootab meid kriminaalmenetlus," selgitas Tuvi.
Tuvi hinnangul on antud kriminaauurimise puhul tegemist advokaadibüroo poolt korraldatud manipulatsiooniga õiguskaitseorgani suhtes, mis tegelikkuses ei teeni kontserni, aga veel vähem Eesti avalikkuse huve.
"Tegemist on pretsedendiga, mis võib tabada paljusid ettevõtluses tegutsevaid inimesi, kui kabinetivaikuses suudetakse rakendada politseid oma ärihuvide teenimise ette. Teatavasti keeldub prokuratuur tavapäraselt selliseid varalisi vaidlusi menetlemast, viidates vaidluse lahendamise vajadusele tsiviilkohtus. Sellel korral pidas prokuratuur mingil põhjusel vajalikuks teha erandi ja menetleda tsiviilhagiga samasisulist kuriteokaebust. Selline pretsedenditu samm sunnib vägisi otsima eelkõige võimalikke isikulisi seoseid kuriteokaebuse esitanud advokaadibüroo ja prokuratuuri vahel," kinnitas Tuvi.
"Väidan, et tegemist on ebakompetentsete, kuid üliambitsioonikate HKScani juhtide karistusoperatsiooniga meie suhtes, mille teeb kahetsusväärseks manipuleerimine Eesti õiguskaitseorganitega," nentis ta. | Tuvi ja Soorm: eitame kategooriliselt kuritegusid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Asja sisuliseks kommenteerimiseks vajame aega nõupidamiseks advokaatidega, kuid eitame kategooriliselt eile meile esitatud kahtlustust ja prokuratuuri poolt ajakirjanduse kaudu esitatud süüdistust nii rahapesu kui omastamise suhtes," teatas Tuvi ERR-ile.
Tema sõnul on kõik etteheidetud tehingud ja olulisemad juhtimisotsused läbi aastakümnete tehtud nii HKScani enda juhtorganite kui ka selle omaniku juhtorganite teadmisel ja heakskiidul.
"Oluline on asjaolu, et meile esitatud kahtlustus kattub olulises osas sisuliselt sõna-sõnalt hagiga, mille HKScan on esitanud meie vastu juba käesoleva aasta veebruaris ning mille läbivaatamine on alles kohtus pooleli," märkis ta.
"Märkimist väärib ka see, et tsiviilkohtus on HKScan oma hagi nõuet selle aja jooksul üle kahe korra vähendanud. Oleme pidanud läbirääkimisi lahenduse leidmiseks ja olnud viimase aasta jooksul lähedal kohtuvälise kokkuleppe sõlmimisele. Tõsi, läbirääkimisi on saatnud ka HKScani esindava advokaadi ähvardused. HKScani esindava advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Ants Mailend hoiatas meid läbirääkimiste käigus paar kuud tagasi, et kontserni nõudmisele mitteallumise osas ootab meid kriminaalmenetlus," selgitas Tuvi.
Tuvi hinnangul on antud kriminaauurimise puhul tegemist advokaadibüroo poolt korraldatud manipulatsiooniga õiguskaitseorgani suhtes, mis tegelikkuses ei teeni kontserni, aga veel vähem Eesti avalikkuse huve.
"Tegemist on pretsedendiga, mis võib tabada paljusid ettevõtluses tegutsevaid inimesi, kui kabinetivaikuses suudetakse rakendada politseid oma ärihuvide teenimise ette. Teatavasti keeldub prokuratuur tavapäraselt selliseid varalisi vaidlusi menetlemast, viidates vaidluse lahendamise vajadusele tsiviilkohtus. Sellel korral pidas prokuratuur mingil põhjusel vajalikuks teha erandi ja menetleda tsiviilhagiga samasisulist kuriteokaebust. Selline pretsedenditu samm sunnib vägisi otsima eelkõige võimalikke isikulisi seoseid kuriteokaebuse esitanud advokaadibüroo ja prokuratuuri vahel," kinnitas Tuvi.
"Väidan, et tegemist on ebakompetentsete, kuid üliambitsioonikate HKScani juhtide karistusoperatsiooniga meie suhtes, mille teeb kahetsusväärseks manipuleerimine Eesti õiguskaitseorganitega," nentis ta.
### Response:
Tuvi ja Soorm: eitame kategooriliselt kuritegusid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | India raudtee valvemeeskond tõi Chennai keskraudteejaamas kolmapäeva hommikul ühe vaguni katuselt alla purjus mehe, kes püüdis seal elektrikaablist kinni haarata, kirjutas ajaleht The Times of India.
Valvurid sidusid mehe käed kinni, panid ta pakikärusse ja sõidutasid jaama peasissekäigu juurde. Juhtunut pealt näinud fotoajakirjanik J. Jackson püüdis koos oma kolleegiga turisti aidata. "Mees ütles oma nimeks Reenee Kochhaar," edastas India ajaleht fotograafi sõnu. "Ta soovis minna tagasi Eestisse. Paistis, et ta oli jalutanud paljajalu ning ta nägu oli katki. Mees oli vaevu teadvusel, kui valvemeeskond ta kärusse pani, kuid lõpuks ta ajas end püsti," rääkis fotograaf lehele.
Ähmase pilguga ning oma varasemast tegevusest kulunud riietega mees küsis seejärel enda ümber olevatelt politseinikelt suitsu.
"Ta oli purjus ning ei olnud suuteline rääkima," ütles raudtee valvemeeskonna esindaja lehele. "Me andsime ta üle politseile," lisas valvetöötaja.
Indi raudteepolitsei ohvitseri teatel said nad mehe rahakotist leitud paberite järgi teada, et ta peatub YMCA hostelis. "Me palume hosteli töötajatel tema eest hoolitseda. Menetlust ei alustata, kuna ta ei sooritanud kuritegu," ütles politse esindaja.
Fotogaafi sõnul kinnitas hosteli esindaja, et mees kuulus samas ööbivate eestlaste gruppi.
Eesti välisministeeriumi poole pole ülalkirjeldatud juhtumi asjus pöördutud.
Chennais viibivad parajasti ka Eesti saatkonna konsul ja ministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler, kes tegelevad teisipäeval vanglast vabastatud laevakaitsjate Eestisse pääsemise küsimusega. | Chennais sattus Eesti laevakaitsja India võimudega pahuksisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
India raudtee valvemeeskond tõi Chennai keskraudteejaamas kolmapäeva hommikul ühe vaguni katuselt alla purjus mehe, kes püüdis seal elektrikaablist kinni haarata, kirjutas ajaleht The Times of India.
Valvurid sidusid mehe käed kinni, panid ta pakikärusse ja sõidutasid jaama peasissekäigu juurde. Juhtunut pealt näinud fotoajakirjanik J. Jackson püüdis koos oma kolleegiga turisti aidata. "Mees ütles oma nimeks Reenee Kochhaar," edastas India ajaleht fotograafi sõnu. "Ta soovis minna tagasi Eestisse. Paistis, et ta oli jalutanud paljajalu ning ta nägu oli katki. Mees oli vaevu teadvusel, kui valvemeeskond ta kärusse pani, kuid lõpuks ta ajas end püsti," rääkis fotograaf lehele.
Ähmase pilguga ning oma varasemast tegevusest kulunud riietega mees küsis seejärel enda ümber olevatelt politseinikelt suitsu.
"Ta oli purjus ning ei olnud suuteline rääkima," ütles raudtee valvemeeskonna esindaja lehele. "Me andsime ta üle politseile," lisas valvetöötaja.
Indi raudteepolitsei ohvitseri teatel said nad mehe rahakotist leitud paberite järgi teada, et ta peatub YMCA hostelis. "Me palume hosteli töötajatel tema eest hoolitseda. Menetlust ei alustata, kuna ta ei sooritanud kuritegu," ütles politse esindaja.
Fotogaafi sõnul kinnitas hosteli esindaja, et mees kuulus samas ööbivate eestlaste gruppi.
Eesti välisministeeriumi poole pole ülalkirjeldatud juhtumi asjus pöördutud.
Chennais viibivad parajasti ka Eesti saatkonna konsul ja ministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler, kes tegelevad teisipäeval vanglast vabastatud laevakaitsjate Eestisse pääsemise küsimusega.
### Response:
Chennais sattus Eesti laevakaitsja India võimudega pahuksisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti naiskond koosseisus Doris Kudre, Daisy Kudre ja Epp Paalberg sai algselt neljanda koha Venemaa, Soome ja Tšehhi järel. Tiitlikaitsja Rootsi ei startinud.
Tagantjärele pronksi võitnud Eesti naiskonna liige Doris Kudre sõnas, et kui esialgu oli möödunud hooaja plaanides medali juunioride MM-ilt, siis lõpuks läks paremini. "Eks me kõik tegime endale vastavad sõidud ja teiste ebaõnn oli meie õnnestumine. Ja eks see doping jätab ikka negatiivse maigu juurde, aga medal on medal ja nüüd see medal on meie oma," kommenteeris Kudre võidetud pronksi.
Suusaorienteeruja Polina Frolova andis positiivse dopinguproovi veebruaris Soomes Imatral toimunud EM-il. Lisaks nelja-aastasele võistluskeelule tühistati ka kõik Frolova möödunud hooaja tulemused, sealhulgas individuaalsed ja naiskondlikud kuldmedalid Krasnojarskis toimunud MM-ilt. Frolova dopinguproovist leiti meldooniumi kasutamise jälgi. | Venelanna dopingukaristuse järel pronksile tõusnud eestlannad said medalid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti naiskond koosseisus Doris Kudre, Daisy Kudre ja Epp Paalberg sai algselt neljanda koha Venemaa, Soome ja Tšehhi järel. Tiitlikaitsja Rootsi ei startinud.
Tagantjärele pronksi võitnud Eesti naiskonna liige Doris Kudre sõnas, et kui esialgu oli möödunud hooaja plaanides medali juunioride MM-ilt, siis lõpuks läks paremini. "Eks me kõik tegime endale vastavad sõidud ja teiste ebaõnn oli meie õnnestumine. Ja eks see doping jätab ikka negatiivse maigu juurde, aga medal on medal ja nüüd see medal on meie oma," kommenteeris Kudre võidetud pronksi.
Suusaorienteeruja Polina Frolova andis positiivse dopinguproovi veebruaris Soomes Imatral toimunud EM-il. Lisaks nelja-aastasele võistluskeelule tühistati ka kõik Frolova möödunud hooaja tulemused, sealhulgas individuaalsed ja naiskondlikud kuldmedalid Krasnojarskis toimunud MM-ilt. Frolova dopinguproovist leiti meldooniumi kasutamise jälgi.
### Response:
Venelanna dopingukaristuse järel pronksile tõusnud eestlannad said medalid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaitsja Alar Neiland taotles Kovan Mohammadi (20) karistuse kergendamist, kuid ringkonnakohus jättis noormehele mõistetud 10-aastase vangistuse muutmata.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Mohammadi raske tervisekahjustuse tekitamises, millega kaasnes oht elule ja tervisehäire, mis kestis vähemalt neli kuud.
Kohtus esitas prokurör talle süüdistuse ka valu ja tervisekahjustusi põhjustanud kehalises väärkohtlemises, mille ta pani toime lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt.
Mohammad tunnistas end kergemas kuriteos süüdi, raskemas mitte.
Süüdistuse järgi soovis Mohammad 7. märtsil Tallinnas Majaka tänaval asuvas korteris, armukadedusest ajendatuna, anda oma abikaasale “õppetunni”, tekitades talle karistuseks suurt füüsilist valu ja rasked põletushaavad.
Mohammad ostis poest puhastusbensiini, sidus seejärel kodus, nende tütre juuresolekul, oma abikaasa neljast kohast nelja rätikuga kinni, valas ta puhastusbensiiniga üle ja süütas välgumihkliga põlema.
Kriminaaluurimine käivitati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb raske tervisekahjustuse tekitamist.
Mohammad viibib vahi all alates 10. märtsist.
Süürlaste perekond saabus Eestisse kvoodipagulastena mullu juunis Kreekast. | Ringkonnakohus ei muutnud oma naise põlema pannud pagulase karistust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaitsja Alar Neiland taotles Kovan Mohammadi (20) karistuse kergendamist, kuid ringkonnakohus jättis noormehele mõistetud 10-aastase vangistuse muutmata.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Mohammadi raske tervisekahjustuse tekitamises, millega kaasnes oht elule ja tervisehäire, mis kestis vähemalt neli kuud.
Kohtus esitas prokurör talle süüdistuse ka valu ja tervisekahjustusi põhjustanud kehalises väärkohtlemises, mille ta pani toime lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt.
Mohammad tunnistas end kergemas kuriteos süüdi, raskemas mitte.
Süüdistuse järgi soovis Mohammad 7. märtsil Tallinnas Majaka tänaval asuvas korteris, armukadedusest ajendatuna, anda oma abikaasale “õppetunni”, tekitades talle karistuseks suurt füüsilist valu ja rasked põletushaavad.
Mohammad ostis poest puhastusbensiini, sidus seejärel kodus, nende tütre juuresolekul, oma abikaasa neljast kohast nelja rätikuga kinni, valas ta puhastusbensiiniga üle ja süütas välgumihkliga põlema.
Kriminaaluurimine käivitati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb raske tervisekahjustuse tekitamist.
Mohammad viibib vahi all alates 10. märtsist.
Süürlaste perekond saabus Eestisse kvoodipagulastena mullu juunis Kreekast.
### Response:
Ringkonnakohus ei muutnud oma naise põlema pannud pagulase karistust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järgmise aasta 2. juunil täitub Haapsalu piiskopilinnuse õu Itaalia muusika festivaliga, mis toob kuurortlinna hinnatud artistid. Esinemise lõpetanud Adriano Celentano soovil esitab tema armastatud hittlaule mehe sõber Adolfo Sebastiani, italo-disco toob lossi müüride vahele Fransesco Napoli ja õhtu peaesinejaks on esmakordselt Eestis üles astuv Itaalia muusik, näitleja ja kirjanik Pupo.
Õhtu peaesineja Pupo (Enzo Ghinazzi) on Itaalia muusik ja telekuulsus, kes tegi oma lauljadebüüdi 1975. aastal. Laulja saavutas maailmakuulsuse lauluga "Gelato al Ciaccoloto" ja samanimelise albumiga, mis tõi kuulajateni ka hittloo "Ciao". 1980. aastal osales Pupo Sanremo muusikafestivalil ja võitis selle looga "Su Di Noi". Võidulugu tuli albumilt "Più di Prima", millelt on pärit ka kuulus armastuskiri Firenze linnale, laul pealkirjaga "Firenze Santa Maria Novella". 1986. aastal ilmus album "Pupo", mis saavutas Nõukogude Liidus, sealjuures ka Eestis tohutu edu. Pupo on karjääri jooksul võitnud kokku 11 kuldplaati. Lugude kirjutajana on Pupo loonud laule nii Ricchi E Poverile kui ka Umberto Tozzile ja Giancarlo Bigazzile. Pupo saabub Haapsallu 12-liikmelise live bändiga, garanteerides Itaalia muusika austajatele unustamatu kontserdielamuse.
Adriano Celentano laule esitab Haapsalu festivalil Celentano isklik sõber Adolfo Sebastiani koos bändiga. Koosluse loomiseks ja laulude esitamiseks andis idee Adriano Celentano pärast karjääri lõpetamist 15 aastat tagasi.
Itaalia popmuusikaga täidab Haapsalu Piiskopilinnuse italo-disco meister Fransesco Napoli. Tema karjäär algas 1980ndatel Saksamaal, kus ta sai kiiresti populaarseks tänu poplauludele, mida ta tõlgendas itaalia keelde. Fransesco Napoli album "Lady Fantasy" müüs 12 miljonit eksemplari 44 riigis. Kõige kuulsamad Napoli laulud on "Balla Balla", "Marina", "Borneo", "Klaveripiano" ja "Ciao Italia".
Itaalia muusika festival toimub Haapsalu piiskopilinnuse õuel järgmise aasta 2. juunil. Samal ajal peetakse linnas Itaalia veinipidu, mis toob Haapsalu peatänavatele Itaalia maitseid ja veine.
Sel aastal oli Haapsalu veinipäevade peaesinejaks Al Bano, kelle esinemine lõi kümne aasta järel Haapsalu piiskoplinnuse rahvarekordi. | Haapsalus toimub suvel Itaalia muusika festival, peaesinejaks Pupo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järgmise aasta 2. juunil täitub Haapsalu piiskopilinnuse õu Itaalia muusika festivaliga, mis toob kuurortlinna hinnatud artistid. Esinemise lõpetanud Adriano Celentano soovil esitab tema armastatud hittlaule mehe sõber Adolfo Sebastiani, italo-disco toob lossi müüride vahele Fransesco Napoli ja õhtu peaesinejaks on esmakordselt Eestis üles astuv Itaalia muusik, näitleja ja kirjanik Pupo.
Õhtu peaesineja Pupo (Enzo Ghinazzi) on Itaalia muusik ja telekuulsus, kes tegi oma lauljadebüüdi 1975. aastal. Laulja saavutas maailmakuulsuse lauluga "Gelato al Ciaccoloto" ja samanimelise albumiga, mis tõi kuulajateni ka hittloo "Ciao". 1980. aastal osales Pupo Sanremo muusikafestivalil ja võitis selle looga "Su Di Noi". Võidulugu tuli albumilt "Più di Prima", millelt on pärit ka kuulus armastuskiri Firenze linnale, laul pealkirjaga "Firenze Santa Maria Novella". 1986. aastal ilmus album "Pupo", mis saavutas Nõukogude Liidus, sealjuures ka Eestis tohutu edu. Pupo on karjääri jooksul võitnud kokku 11 kuldplaati. Lugude kirjutajana on Pupo loonud laule nii Ricchi E Poverile kui ka Umberto Tozzile ja Giancarlo Bigazzile. Pupo saabub Haapsallu 12-liikmelise live bändiga, garanteerides Itaalia muusika austajatele unustamatu kontserdielamuse.
Adriano Celentano laule esitab Haapsalu festivalil Celentano isklik sõber Adolfo Sebastiani koos bändiga. Koosluse loomiseks ja laulude esitamiseks andis idee Adriano Celentano pärast karjääri lõpetamist 15 aastat tagasi.
Itaalia popmuusikaga täidab Haapsalu Piiskopilinnuse italo-disco meister Fransesco Napoli. Tema karjäär algas 1980ndatel Saksamaal, kus ta sai kiiresti populaarseks tänu poplauludele, mida ta tõlgendas itaalia keelde. Fransesco Napoli album "Lady Fantasy" müüs 12 miljonit eksemplari 44 riigis. Kõige kuulsamad Napoli laulud on "Balla Balla", "Marina", "Borneo", "Klaveripiano" ja "Ciao Italia".
Itaalia muusika festival toimub Haapsalu piiskopilinnuse õuel järgmise aasta 2. juunil. Samal ajal peetakse linnas Itaalia veinipidu, mis toob Haapsalu peatänavatele Itaalia maitseid ja veine.
Sel aastal oli Haapsalu veinipäevade peaesinejaks Al Bano, kelle esinemine lõi kümne aasta järel Haapsalu piiskoplinnuse rahvarekordi.
### Response:
Haapsalus toimub suvel Itaalia muusika festival, peaesinejaks Pupo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 65-aastane Putin pole hetkel oma kandideerimist järgmise aasta 18. märtsil toimuvatel presidendivalimistel veel kinnitanud, kuigi suurem osa analüütikutest on selles täiesti veendunud, vahendasid Reuters ja Meduza.
Medvedev andis mõista, et tema ise presidendiks ei kandideeri.
"Meie partei ja mina isiklikult toetame teda igal võimalikul viisil, sest me usume, et ta on edukas president, kes meie maad juhib," selgitas peaminister teleintervjuus.
"Suhted USA-ga on madalseisus, kuid Trump on sõbralik"
Medvedev rääkis intervjuus ka seda, et praegu on USA ja Venemaa suhted tema mälu järgi kõige halvimas seisus, kuid president Donald Trump on talle jätnud mulje sõbralikust riigijuhist, kes tahab saavutada Venemaaga positiivseid töiseid kontakte.
Halbades suhetes süüdistas peaminister USA poliitikuid, kes mängivat kohu aeg "Vene kaardile", et Trumpi mõjutada ja seeläbi mingeid enda eesmärke saavutada.
Viimaste kongressi poolt vastu võetud sanktsioonide kohta sõnas Medvedev, et nende eesmärgiks on piirata Venemaa gaasitarneid Euroopasse.
Meduza kirjutab ka sellest, kuivõrd lavastatud Medvedevi intervjuud on.
Medvedevi intervjuu täismahus: | Medvedev: kui Putin kandideerib, siis mina ja partei toetame teda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
65-aastane Putin pole hetkel oma kandideerimist järgmise aasta 18. märtsil toimuvatel presidendivalimistel veel kinnitanud, kuigi suurem osa analüütikutest on selles täiesti veendunud, vahendasid Reuters ja Meduza.
Medvedev andis mõista, et tema ise presidendiks ei kandideeri.
"Meie partei ja mina isiklikult toetame teda igal võimalikul viisil, sest me usume, et ta on edukas president, kes meie maad juhib," selgitas peaminister teleintervjuus.
"Suhted USA-ga on madalseisus, kuid Trump on sõbralik"
Medvedev rääkis intervjuus ka seda, et praegu on USA ja Venemaa suhted tema mälu järgi kõige halvimas seisus, kuid president Donald Trump on talle jätnud mulje sõbralikust riigijuhist, kes tahab saavutada Venemaaga positiivseid töiseid kontakte.
Halbades suhetes süüdistas peaminister USA poliitikuid, kes mängivat kohu aeg "Vene kaardile", et Trumpi mõjutada ja seeläbi mingeid enda eesmärke saavutada.
Viimaste kongressi poolt vastu võetud sanktsioonide kohta sõnas Medvedev, et nende eesmärgiks on piirata Venemaa gaasitarneid Euroopasse.
Meduza kirjutab ka sellest, kuivõrd lavastatud Medvedevi intervjuud on.
Medvedevi intervjuu täismahus:
### Response:
Medvedev: kui Putin kandideerib, siis mina ja partei toetame teda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu ülikooli taasavamise puhul 1802. aastal kutsus tolleaegne ülikooli rektor G.F. Parrot Saksamaalt Tartusse nimeka joonistaja ja graafiku Karl August Senffi, kes rajas 1803. aastal ülikooli juures joonistuskooli, milles oli võimalik kunstiga tegeleda valitud üliõpilastel. 1809. aastal avatud ülikooli kunstikabinet andis kunstiga tegelemise võimaluse juba kõigi teaduskondade üliõpilastele.
1893. aastal ülikooli joonistuskoo suleti, ühes sellega arvatavasti ka kunstikabinet. Viimane taasavati 1957. aastal ja on andnud 60 aastat järjest tudengitele võimaluse tegeleda kunstialase enesetäiendamisega.
Taasavatud kunstikabineti juhatajaks oli aastail 1957-1962 maalikunstnik Juhan Pütsepp, aastatel 1962-1975 tuntud eesti graafik Kaljo Põllu. 60. aastate lõpul ja 70. aastate algul ülikooli kunstikabinetis tegutsenud kunstirühmitusest „Visarid“ on jäänud Eesti kunstiajalukku peale Kaljo Põllu ka Rein Tammik, Peeter Urbla, Jaak Olep ja Enn Tegova. 1975. aastal asus kunstikabineti juhatajana ülikooli kunstielu eestvedajaks skulptor ja joonistaja Andrus Kasemaa, kelle juhendamise all on tulnud eesti kunsti mitmed tuntud kunstnikud ja kultuuriinimesed.
1970. teisel poolel ja 1980. alguses ilmus Eesti kunstipilti ja näitusesaalidesse Tartu hüperrealistide, fotorealistide ehk nn. slaidimaalijate rühmitus, eeskätt maalijad Miljard Kilk, Ilmar Kruusamäe, Viljar Valdi ja Vahur Sova.
1980. alguse ja keskpaiga suundumusteks kunstikabinetis said kontseptuaalne kunst, performance’id, sürrealism ja ekspressiivne abstraktsionism. Tuntumad kunstikabineti liikmed, kes on jõudnud juba eesti kunsti – Raivo Kelomees, Tiia Johansson, Priit Pangsepp, Uko Künnap, Sirje Protsin, Mati Karmin, Mart Raukas, kunstiajaloolased Heie Treier ja Harry Liivrand.
Ülikooli kunstikabinetist 1980. teisel poolel ja 90. algusaastatel välja kasvanud kunstnikrühmitus Kursi Koolkond saab 2018. aasta kevadel 30-aastaseks. Priit Pangsepale ja Ilmar Kruusamäele lisandusid Albert Gulk ja Peeter Allik. Kunstikabinetis omandasid teadmised ja oskused ka kunstnik Sven Saag ning teatrikunstnik-ajakirjanik Aigi Viira.
1993. aasta lõpul suundus kunstikabineti juhataja Andrus Kasemaa paariks aastaks Austraaliasse, tema töö jätkajaks sai kauaaegne kunstikabinetlane Ilmar Kruusamäe. 1990ndatel oli ülikooli kunstikabinet ka paljudele maalitudengitele lemmikuks kokkukäimis—ja suhtlemiskohaks.
Ülikooli kunstiabinet oligi aastaid kunstihuvilistele töökas kunstnike ühisateljee ja suhtlussõbralik kunstiklubi. Viimastel aastatel on kunstialane suhtlemine kandunud internetikesksetesse suhtlusvõrgustikesse. Ülikooli kunstikabinet on aga meeldivalt „vanamoodne“ koht, kus on võimalik vähemalt kaks korda nädalas arendada joonistusstuudios oma aktikrokiioskust, kompositsioonitaju ja kuulata vestlusi eesti kunstiajaloo teemadel. Aastas on kunstikabinetihuviliste arv kõikunud 50 ja 80 vahel. Eks viimased 60 aastat järjestikust loometööaastat kirjeldavad ja väärtustavad ülikooli kunstikabineti vajalikkust tudengite ja teiste kunstihuviliste seas. | Ilmar Kruusamäe: Kunstikabinet on meeldivalt vanamoodne koht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu ülikooli taasavamise puhul 1802. aastal kutsus tolleaegne ülikooli rektor G.F. Parrot Saksamaalt Tartusse nimeka joonistaja ja graafiku Karl August Senffi, kes rajas 1803. aastal ülikooli juures joonistuskooli, milles oli võimalik kunstiga tegeleda valitud üliõpilastel. 1809. aastal avatud ülikooli kunstikabinet andis kunstiga tegelemise võimaluse juba kõigi teaduskondade üliõpilastele.
1893. aastal ülikooli joonistuskoo suleti, ühes sellega arvatavasti ka kunstikabinet. Viimane taasavati 1957. aastal ja on andnud 60 aastat järjest tudengitele võimaluse tegeleda kunstialase enesetäiendamisega.
Taasavatud kunstikabineti juhatajaks oli aastail 1957-1962 maalikunstnik Juhan Pütsepp, aastatel 1962-1975 tuntud eesti graafik Kaljo Põllu. 60. aastate lõpul ja 70. aastate algul ülikooli kunstikabinetis tegutsenud kunstirühmitusest „Visarid“ on jäänud Eesti kunstiajalukku peale Kaljo Põllu ka Rein Tammik, Peeter Urbla, Jaak Olep ja Enn Tegova. 1975. aastal asus kunstikabineti juhatajana ülikooli kunstielu eestvedajaks skulptor ja joonistaja Andrus Kasemaa, kelle juhendamise all on tulnud eesti kunsti mitmed tuntud kunstnikud ja kultuuriinimesed.
1970. teisel poolel ja 1980. alguses ilmus Eesti kunstipilti ja näitusesaalidesse Tartu hüperrealistide, fotorealistide ehk nn. slaidimaalijate rühmitus, eeskätt maalijad Miljard Kilk, Ilmar Kruusamäe, Viljar Valdi ja Vahur Sova.
1980. alguse ja keskpaiga suundumusteks kunstikabinetis said kontseptuaalne kunst, performance’id, sürrealism ja ekspressiivne abstraktsionism. Tuntumad kunstikabineti liikmed, kes on jõudnud juba eesti kunsti – Raivo Kelomees, Tiia Johansson, Priit Pangsepp, Uko Künnap, Sirje Protsin, Mati Karmin, Mart Raukas, kunstiajaloolased Heie Treier ja Harry Liivrand.
Ülikooli kunstikabinetist 1980. teisel poolel ja 90. algusaastatel välja kasvanud kunstnikrühmitus Kursi Koolkond saab 2018. aasta kevadel 30-aastaseks. Priit Pangsepale ja Ilmar Kruusamäele lisandusid Albert Gulk ja Peeter Allik. Kunstikabinetis omandasid teadmised ja oskused ka kunstnik Sven Saag ning teatrikunstnik-ajakirjanik Aigi Viira.
1993. aasta lõpul suundus kunstikabineti juhataja Andrus Kasemaa paariks aastaks Austraaliasse, tema töö jätkajaks sai kauaaegne kunstikabinetlane Ilmar Kruusamäe. 1990ndatel oli ülikooli kunstikabinet ka paljudele maalitudengitele lemmikuks kokkukäimis—ja suhtlemiskohaks.
Ülikooli kunstiabinet oligi aastaid kunstihuvilistele töökas kunstnike ühisateljee ja suhtlussõbralik kunstiklubi. Viimastel aastatel on kunstialane suhtlemine kandunud internetikesksetesse suhtlusvõrgustikesse. Ülikooli kunstikabinet on aga meeldivalt „vanamoodne“ koht, kus on võimalik vähemalt kaks korda nädalas arendada joonistusstuudios oma aktikrokiioskust, kompositsioonitaju ja kuulata vestlusi eesti kunstiajaloo teemadel. Aastas on kunstikabinetihuviliste arv kõikunud 50 ja 80 vahel. Eks viimased 60 aastat järjestikust loometööaastat kirjeldavad ja väärtustavad ülikooli kunstikabineti vajalikkust tudengite ja teiste kunstihuviliste seas.
### Response:
Ilmar Kruusamäe: Kunstikabinet on meeldivalt vanamoodne koht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ottawa Senators pidi vastu võtma seitsmenda järjestikuse kaotuse, jäädes vastase väljakul 1:2 alla Montreal Canadiensile.
Läänekonverentsi liider St. Louis Blues kaotas kodus 2:3 Anaheim Ducksile ning Colorado Avalanche sai samuti omal väljakul lisaajal 3:2 jagu Winnipeg Jetsist. | NHL-i liidri hoog on raugenud, kaotas ka Blues | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ottawa Senators pidi vastu võtma seitsmenda järjestikuse kaotuse, jäädes vastase väljakul 1:2 alla Montreal Canadiensile.
Läänekonverentsi liider St. Louis Blues kaotas kodus 2:3 Anaheim Ducksile ning Colorado Avalanche sai samuti omal väljakul lisaajal 3:2 jagu Winnipeg Jetsist.
### Response:
NHL-i liidri hoog on raugenud, kaotas ka Blues |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raamatu koostamise algataja on Marianne Mikko, kes loodab raamatu avaldada kevadel, kirjutas BNS septembris. Sellise uudise avaldas Mikko ka oma kodulehel.
Kui ERR Marianne Mikkole helistas ja soovis kommentaari katuseraha teemal, ütles Mikko, et see pole tema teema. "Ei ole üldse minu teema ja häda on ka selles, et ma ei ole ka Eestis ja arvuti lähedal," ütles ta.
Küsimusele, kas sotside katuseraha saaja ja Mikko koostatava raamatu puhul on tegemist sama väljaandega, vastas ta järgmiselt: "See on hea küsimus. Kas me teeme praegu intervjuud. Ma olen hetkel eemal arvutist ja ka Eestist. Ma ei ole olemas ja ma võtaksin natukene aja maha," lausus Mikko.
Lõpetuseks soovis Mikko, et talle saadetaks küsimused e-kirjaga, mida ERR ka tegi.
Sotside fraktsioonijuht Kalvi Kõva kinnitas ERR-ile, et tegemist on sama väljaandega. "Minu teada küll," ütles ta.
Kalvi Kõva rõhutas, et kuna raha läheb naisliidule ja Marianne Mikko liidu juhtfiguuride hulka ei kuulu, siis mingit huvide konflikti tema ei näe.
Mikko: ma ei näe siin konflikti algetki
Hiljem saadetud kirjalikus kommentaaris tunnistas Mikko, et tõepoolest käis ta kevadel välja idee sellise raamatu koostamisest. "Omalt poolt aitasin siis käima lükata ka ideekorje," täpsustas ta.
"Mul on väga hea meel, et Eesti Naisliit on võtnud sellest ideest kinni ja loomulikult toetan seda kahe käega. Ma pean seda projekti oluliseks austusavalduseks tublidele Eesti naistele. Samas on selge, et entsüklopeediliste teoste kirjastamine ei ole väikeses Eestis kasumlik ettevõtmine ning seetõttu vajavad nad ellu viimiseks ka toetust," selgitas riigikogulane.
Mikko rääkis, et on ka täna seitsmeliikmelise sisutoimkonna liige koos Krista Aru, Küllo Arjakase ja teiste ekspertidega. Mikko sõnul on nii tema kui ka teiste sisutoimkonna liikmete tegevus vabatahtlik ning mingit tasu selle panuse eest ei maksta.
"Naisliit on apoliitiline ja mittetulunduslik organisatsioon ning seda on ka konkreetne ettevõtmine, mistõttu ei oska ma siin tõtt-öelda konflikti algetki näha," vastas Mikko küsimusele võimaliku huvide konflikti kohta. | Sotsid annavad 10 000 eurot katuseraha Marianne Mikkoga seotud raamatule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raamatu koostamise algataja on Marianne Mikko, kes loodab raamatu avaldada kevadel, kirjutas BNS septembris. Sellise uudise avaldas Mikko ka oma kodulehel.
Kui ERR Marianne Mikkole helistas ja soovis kommentaari katuseraha teemal, ütles Mikko, et see pole tema teema. "Ei ole üldse minu teema ja häda on ka selles, et ma ei ole ka Eestis ja arvuti lähedal," ütles ta.
Küsimusele, kas sotside katuseraha saaja ja Mikko koostatava raamatu puhul on tegemist sama väljaandega, vastas ta järgmiselt: "See on hea küsimus. Kas me teeme praegu intervjuud. Ma olen hetkel eemal arvutist ja ka Eestist. Ma ei ole olemas ja ma võtaksin natukene aja maha," lausus Mikko.
Lõpetuseks soovis Mikko, et talle saadetaks küsimused e-kirjaga, mida ERR ka tegi.
Sotside fraktsioonijuht Kalvi Kõva kinnitas ERR-ile, et tegemist on sama väljaandega. "Minu teada küll," ütles ta.
Kalvi Kõva rõhutas, et kuna raha läheb naisliidule ja Marianne Mikko liidu juhtfiguuride hulka ei kuulu, siis mingit huvide konflikti tema ei näe.
Mikko: ma ei näe siin konflikti algetki
Hiljem saadetud kirjalikus kommentaaris tunnistas Mikko, et tõepoolest käis ta kevadel välja idee sellise raamatu koostamisest. "Omalt poolt aitasin siis käima lükata ka ideekorje," täpsustas ta.
"Mul on väga hea meel, et Eesti Naisliit on võtnud sellest ideest kinni ja loomulikult toetan seda kahe käega. Ma pean seda projekti oluliseks austusavalduseks tublidele Eesti naistele. Samas on selge, et entsüklopeediliste teoste kirjastamine ei ole väikeses Eestis kasumlik ettevõtmine ning seetõttu vajavad nad ellu viimiseks ka toetust," selgitas riigikogulane.
Mikko rääkis, et on ka täna seitsmeliikmelise sisutoimkonna liige koos Krista Aru, Küllo Arjakase ja teiste ekspertidega. Mikko sõnul on nii tema kui ka teiste sisutoimkonna liikmete tegevus vabatahtlik ning mingit tasu selle panuse eest ei maksta.
"Naisliit on apoliitiline ja mittetulunduslik organisatsioon ning seda on ka konkreetne ettevõtmine, mistõttu ei oska ma siin tõtt-öelda konflikti algetki näha," vastas Mikko küsimusele võimaliku huvide konflikti kohta.
### Response:
Sotsid annavad 10 000 eurot katuseraha Marianne Mikkoga seotud raamatule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kommenteerides Venemaa suunalt oktoobris saabunud radioaktiivset reostust sisaldanud pilve juhtumit, kordas ASN-i juht Pierre-Franck Chevet senatis toimunud kuulamisel ameti varasemat teadet, et ruteenium-106 isotoobi pääsemine atmosfääri ei kujutanud Prantsusmaa inimestele ohtu, vahendas Reuters.
Samas rõhutas ta, et Venemaalt saabunud importtoidu kontroll on juhtunu tõttu põhjalikumaks muudetud.
"Viimane informatsioon, mis mul on, räägib sellest, et seentest, mis pidid tulema Venemaalt, on leitud radioaktiivse tseesiumi jälgi," märkis Chevet.
Vene võimud kinnitasid eelmisel radiatsioonitaseme kasvu Uurali mägede kohal.
Prantsuse tuumaohutusamet registreeris novembri algul radioaktiivsuse kasvu Volga jõe ja Uuralite vahelises piirkonnas seoses arvatava tuumakütuse või radioaktiivse aine tootmisega seotud õnnetusega.
Prantsuse ameti teatel ei kujuta ruteenium-106 isotoobi pääsemine atmosfääri Euroopa riikidele keskkonnaohtu.
Vene meteoroloogiaamet teatas teisipäeval, et registreeris septembri lõpus Uuralite lõunaosas ruteenium-106 atmosfääri pääsemise ja nimetas saastet äärmiselt kõrgeks.
Kõige kõrgem tase mõõdeti Tšeljabinski lähistel, kus mõõtmistulemus ületas normaalse taseme 986-kordselt.
Rahvusvahelise tuumaenergiaagentuuri hinnangul on ilmselt mõnes Venemaa tuumamaterjale haldavas asutuses juhtunud leke, mis ühelegi teiselegi riigile ohtu ei kujuta.
Venemaa tuumaenergiaagentuur Rosatom kinnitas, et riigi tuumajaamades ei ole viimasel ajal juhtunud ühtegi õnnetust. Oktoobris teatas Rosatom, et radiatsioon ei ole seotud nende rajatistega. | Prantsuse amet leidis Venemaalt imporditud seentest radioaktiivset ainet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kommenteerides Venemaa suunalt oktoobris saabunud radioaktiivset reostust sisaldanud pilve juhtumit, kordas ASN-i juht Pierre-Franck Chevet senatis toimunud kuulamisel ameti varasemat teadet, et ruteenium-106 isotoobi pääsemine atmosfääri ei kujutanud Prantsusmaa inimestele ohtu, vahendas Reuters.
Samas rõhutas ta, et Venemaalt saabunud importtoidu kontroll on juhtunu tõttu põhjalikumaks muudetud.
"Viimane informatsioon, mis mul on, räägib sellest, et seentest, mis pidid tulema Venemaalt, on leitud radioaktiivse tseesiumi jälgi," märkis Chevet.
Vene võimud kinnitasid eelmisel radiatsioonitaseme kasvu Uurali mägede kohal.
Prantsuse tuumaohutusamet registreeris novembri algul radioaktiivsuse kasvu Volga jõe ja Uuralite vahelises piirkonnas seoses arvatava tuumakütuse või radioaktiivse aine tootmisega seotud õnnetusega.
Prantsuse ameti teatel ei kujuta ruteenium-106 isotoobi pääsemine atmosfääri Euroopa riikidele keskkonnaohtu.
Vene meteoroloogiaamet teatas teisipäeval, et registreeris septembri lõpus Uuralite lõunaosas ruteenium-106 atmosfääri pääsemise ja nimetas saastet äärmiselt kõrgeks.
Kõige kõrgem tase mõõdeti Tšeljabinski lähistel, kus mõõtmistulemus ületas normaalse taseme 986-kordselt.
Rahvusvahelise tuumaenergiaagentuuri hinnangul on ilmselt mõnes Venemaa tuumamaterjale haldavas asutuses juhtunud leke, mis ühelegi teiselegi riigile ohtu ei kujuta.
Venemaa tuumaenergiaagentuur Rosatom kinnitas, et riigi tuumajaamades ei ole viimasel ajal juhtunud ühtegi õnnetust. Oktoobris teatas Rosatom, et radiatsioon ei ole seotud nende rajatistega.
### Response:
Prantsuse amet leidis Venemaalt imporditud seentest radioaktiivset ainet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endine Rafael Benitezi abiline Liverpoolis ja Valencias on ajalukku läinud peatreenerina, kelle juhendatav klubi on kaotanud Hispaania kõrgliigas rekordiliselt 13 kohtumist järjest.
Mullu Valenciat juhendanud Ayestaran pani nukrale seeriale punkti eelmisel nädalal 1:1 viigiga Real Sociedadi vastu. Mees võib plusspoolele kanda ka selle, et tüüris Las Palmase tänavu kohalikel karikavõistlustel 16 parema hulka.
Ayestarani töö võtavad ajutiselt üle Las Palmase senised abitreenerid Paquito Ortiz ja Rafa Cristobal. | Hispaania kõrgliiga kõigi aegade halvim peatreener sai taas ametist vabaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endine Rafael Benitezi abiline Liverpoolis ja Valencias on ajalukku läinud peatreenerina, kelle juhendatav klubi on kaotanud Hispaania kõrgliigas rekordiliselt 13 kohtumist järjest.
Mullu Valenciat juhendanud Ayestaran pani nukrale seeriale punkti eelmisel nädalal 1:1 viigiga Real Sociedadi vastu. Mees võib plusspoolele kanda ka selle, et tüüris Las Palmase tänavu kohalikel karikavõistlustel 16 parema hulka.
Ayestarani töö võtavad ajutiselt üle Las Palmase senised abitreenerid Paquito Ortiz ja Rafa Cristobal.
### Response:
Hispaania kõrgliiga kõigi aegade halvim peatreener sai taas ametist vabaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praljak jõi kohe pärast ÜRO sõjaroimakohtu apellatsiooniistungi kohtuotsuse teatavakstegemist kohtusaalis mürki ja suri hiljem haiglas.
Prokurör Marilyn Fikenscher ütles neljapäeval, et pudelis olnud ainele tehti esialgne analüüs ja selle põhjal saab ta öelda vaid seda, et tegemist oli keemilise ainega, mis võib surma põhjustada.
Praljak oli mõistetud 2013. aastal tapmises, tagakiusamises ja küüditamises süüdistatuna 20 aastaks vangi. Kolmapäevasel apellatsiooniistungil jäeti otsus jõusse.
Praljak oli üks Bosnia horvaatide poliitika- ja sõjaväejuhtidest, kes asusid naaberriigi Horvaatia toel 1992.-95. aasta sõja ajal Bosnia vägede vastu ning üritasid moodustada relva toel Bosnias rahvuslikult ühtset horvaadi piirkonda. | Hollandi prokurör kinnitas, horvaadi väejuht jõi kohtus mürki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praljak jõi kohe pärast ÜRO sõjaroimakohtu apellatsiooniistungi kohtuotsuse teatavakstegemist kohtusaalis mürki ja suri hiljem haiglas.
Prokurör Marilyn Fikenscher ütles neljapäeval, et pudelis olnud ainele tehti esialgne analüüs ja selle põhjal saab ta öelda vaid seda, et tegemist oli keemilise ainega, mis võib surma põhjustada.
Praljak oli mõistetud 2013. aastal tapmises, tagakiusamises ja küüditamises süüdistatuna 20 aastaks vangi. Kolmapäevasel apellatsiooniistungil jäeti otsus jõusse.
Praljak oli üks Bosnia horvaatide poliitika- ja sõjaväejuhtidest, kes asusid naaberriigi Horvaatia toel 1992.-95. aasta sõja ajal Bosnia vägede vastu ning üritasid moodustada relva toel Bosnias rahvuslikult ühtset horvaadi piirkonda.
### Response:
Hollandi prokurör kinnitas, horvaadi väejuht jõi kohtus mürki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seadusemuudatus annab valitsusele õiguse keelduda just välispoliitikat või julgeolekut silmas pidades, varem oli seaduslikult võimalus keelduda vaid keskkonnaalastele aspektidele viidates, vahendas Reuters.
Taani valitsus tunnistas juba käesoleva aasta aprillis, et näeb gaasitrassis Nord Stream 2 julgeolekuohtu ja tahab muuta seadust nii, et sellistest projektidest saaks keelduda ka välis- ja julgeolekupoliitilistel põhjendustel.
Eksperdid leidsid tookord, taanlaste samm võib tuua muutusi kogu projekti arengus.
Nord Stream 2 gaasitrass, mis peaks valmima 2019. aasta lõpuks, kulgeks Läänemeres Nord Stream 1 kõrval. Toru algaks Venemaalt ja lõppeks Saksamaal.
Eesti majandusvööndit toru ei läbiks, küll aga Soome, Rootsi ja Taani oma.
Samas üritab Euroopa Komisjon praegu üha rohkem saavutada kontrolli projekti üle, mis on Brüsseli hinnangul vastuolus EL-i energiapoliitikaga ehk ei aita kaasa EL-i energiasõltumatusele ja tarnijate mitmekesistamisele.
Euroopa Komisjon esitas novembri alguses muudatusettepaneku gaasidirektiivi asjus, et muuhulgas kavandatav Nord Stream 2 gaasitoru EL-i seadustega kooskõlla viia.
Vormiliselt ei olegi tegu ainult Nord Streami teemaga, vaid reeglite kehtestamisega kõikidele kolmandatest riikidest pärit gaasitorudele.
Komisjon ei püüa hetkel sammuga Nord Stream 2 projekti takistada, kuid oma negatiivset hoiakut ei varjata. Brüsseli hinnangul pole niivõrd võimsa teise gaasitoru ehitamiseks Läänemere alt Venemaalt Saksamaale vajadust, sest gaasitarneid on tõhustatud juba Poola ja Leedu vahel ning Soome ja Eesti vahele rajatava Balticconnectori abil. Samuti on olemas plaanid, kuidas juhtida maagaas Norras Taani kaudu Poola ja kuidas hoida töökorras ka gaasitorusid, mis kulgevad Venemaalt läbi Ukraina Euroopasse. | Taani muutis seadust, et Nord Streami projektist paremini keelduda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seadusemuudatus annab valitsusele õiguse keelduda just välispoliitikat või julgeolekut silmas pidades, varem oli seaduslikult võimalus keelduda vaid keskkonnaalastele aspektidele viidates, vahendas Reuters.
Taani valitsus tunnistas juba käesoleva aasta aprillis, et näeb gaasitrassis Nord Stream 2 julgeolekuohtu ja tahab muuta seadust nii, et sellistest projektidest saaks keelduda ka välis- ja julgeolekupoliitilistel põhjendustel.
Eksperdid leidsid tookord, taanlaste samm võib tuua muutusi kogu projekti arengus.
Nord Stream 2 gaasitrass, mis peaks valmima 2019. aasta lõpuks, kulgeks Läänemeres Nord Stream 1 kõrval. Toru algaks Venemaalt ja lõppeks Saksamaal.
Eesti majandusvööndit toru ei läbiks, küll aga Soome, Rootsi ja Taani oma.
Samas üritab Euroopa Komisjon praegu üha rohkem saavutada kontrolli projekti üle, mis on Brüsseli hinnangul vastuolus EL-i energiapoliitikaga ehk ei aita kaasa EL-i energiasõltumatusele ja tarnijate mitmekesistamisele.
Euroopa Komisjon esitas novembri alguses muudatusettepaneku gaasidirektiivi asjus, et muuhulgas kavandatav Nord Stream 2 gaasitoru EL-i seadustega kooskõlla viia.
Vormiliselt ei olegi tegu ainult Nord Streami teemaga, vaid reeglite kehtestamisega kõikidele kolmandatest riikidest pärit gaasitorudele.
Komisjon ei püüa hetkel sammuga Nord Stream 2 projekti takistada, kuid oma negatiivset hoiakut ei varjata. Brüsseli hinnangul pole niivõrd võimsa teise gaasitoru ehitamiseks Läänemere alt Venemaalt Saksamaale vajadust, sest gaasitarneid on tõhustatud juba Poola ja Leedu vahel ning Soome ja Eesti vahele rajatava Balticconnectori abil. Samuti on olemas plaanid, kuidas juhtida maagaas Norras Taani kaudu Poola ja kuidas hoida töökorras ka gaasitorusid, mis kulgevad Venemaalt läbi Ukraina Euroopasse.
### Response:
Taani muutis seadust, et Nord Streami projektist paremini keelduda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlanna viibis Belgias toimunud kohtumises väljakul 13.40 ning viskas selle ajaga 8 (2 pv 1/2, 3 pv 2/3) punkti, tegi 1 pallikaotuse ja 2 isiklikku viga.
Avavõidu teeninud Castors Braine on A-alagrupis kuue vooru järel viimasel ehk kaheksandal kohal. Kahest vastasest jagu saanud poolatarid hoiavad kuuendat positsiooni. | Andersoni koduklubi avas Euroliigas võiduarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlanna viibis Belgias toimunud kohtumises väljakul 13.40 ning viskas selle ajaga 8 (2 pv 1/2, 3 pv 2/3) punkti, tegi 1 pallikaotuse ja 2 isiklikku viga.
Avavõidu teeninud Castors Braine on A-alagrupis kuue vooru järel viimasel ehk kaheksandal kohal. Kahest vastasest jagu saanud poolatarid hoiavad kuuendat positsiooni.
### Response:
Andersoni koduklubi avas Euroliigas võiduarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Samuti vihjab töö, et võib-olla ei saa me pidada ennast lahenduseks suure tähega. Oleme ainult üks võimalikest viisidest, kuidas elu ehitada. Kõik oleks võinud minna teistmoodi, seda ka Maal," sõnas uurimuse juhtivautor Floyd Romesberg, Californias asuva Scrippsi teadusinstituudi keemiaprofessor ERR Novaatorile antud intervjuus.
Kuula ka Priit Enneti teadusuudist.
Juhised kõigi tänapäeval maailmas elavate olendite valmistamiseks on pandud kirja vaid nelja tähega: A, T, C ja G-ga. Need tähistavad nelja lämmastikalust adeniini, guaniini, tümiini ja tsütosiini. Kolmetähelised kombinatsioonid moodustavad sõnu ehk koodoneid. Nende põhjal omakorda valmistatakse erinevaid aminohappeid, millest koosnevad valgud – elu peamised ehituskivid.
"Me ei tea veel, miks piirdus elu ainult nelja tähega. Igatahes on sellel teatavad piirangud. Kujuta ette, kui saaksid hea juturaamatu kirjutamiseks kasutada ainult 64 sõna erinevaid kombinatsioone," tõi Romesberg näite. Seejuures tähistavad erinevad sõnad tegelikult sageli ühte ja sama aminohapet.
Aastal 2014 suutis lisada professor kolibakterite pärilikkusaine hulka aga kaks üdini ebaloomulikku tähte – X ja Y. Nende kallal veel nokitsedes hakkasid bakterid neid põlvkond põlvkonna järel edasi andma. Sellega laienes teadlaste käsutuses olev sõnavara 216 sõnani. Teoreetiliselt tähendab see rohkem kui 100 uut aminohapet.
"Näitame nüüd, et meil on võimalik DNA-st ka ebaloomulik info kätte saada. Selle tulemus pole hetkel veel midagi väga uhket. Bakterid helenduvad selle tulemusel nagu ikka. Tulevikus võiks aga sama lahendusega valmistada muu hulgas uudseid valgupõhiseid ravimeid," märkis professor. Kuigi need on juba praegu tekitanud ravimitööstuses revolutsiooni, on valkude võimalikud toimed piiratud nende keemiliste ja füüsikaliste omadustega.
Näiteks üritab tema ettevõte lisada ebaloomulikke tähti valku IL-2 kodeerivasse geeni, mis reguleerib valgete vereliblede arvu. Täienduste tulemusel võiksid sama toimega valgupõhised ravimid kergemini rakkudes imenduda. Samuti saab vähendada nende mürgisust ja kiirendada ravimite lagunemist.
Romesberg nentis, et hetkel suudavad nad panna baktereid kasutama vaid paari erinevat ebaloomulikku koodonit. Ühe järgmise sammuna loodab ta seetõttu leida uusi tRNA molekule. Piltlikult autobusse, mis sõidutavad aminohappeid tehasesse – ribosoomi, kust ehitatakse neist valk.
"Kaugemale tulevikku vaadates oleks aga huvitav vastata küsimusele, miks kasutab meile tuntud elu ainult 20 aminohapet. Võib-olla oleks 23 või 25 aminohappega organismil tegelikult mõnel juhul konkurentsieelis? Mida nad ebaloomulike aminohapetega ise tegema hakkaksid?" mõtiskles professor.
Kasulikemate rakendustega saab anda aga mikroobidele võimekuse viia läbi erinevaid keemilisi reaktsioone. Näiteks panna need lagundama pikki süsivesinikekette. Kuigi seda tehakse juba praegu, on see suhteliselt energiamahukas.
Inimestel pole mõtet poolsünteetilisi eluvorme karta. Omal käel suudaks need looduses ilma neile uusi X- ja Y-tähti ette andmata saada hakkama 2–3 põlvkonda. Seejärel muunduksid need uuesti täiesti tavalisteks organismideks.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature. | Tulnukliku DNA-ga eluvorm sillutab teed uue põlvkonna ravimitele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Samuti vihjab töö, et võib-olla ei saa me pidada ennast lahenduseks suure tähega. Oleme ainult üks võimalikest viisidest, kuidas elu ehitada. Kõik oleks võinud minna teistmoodi, seda ka Maal," sõnas uurimuse juhtivautor Floyd Romesberg, Californias asuva Scrippsi teadusinstituudi keemiaprofessor ERR Novaatorile antud intervjuus.
Kuula ka Priit Enneti teadusuudist.
Juhised kõigi tänapäeval maailmas elavate olendite valmistamiseks on pandud kirja vaid nelja tähega: A, T, C ja G-ga. Need tähistavad nelja lämmastikalust adeniini, guaniini, tümiini ja tsütosiini. Kolmetähelised kombinatsioonid moodustavad sõnu ehk koodoneid. Nende põhjal omakorda valmistatakse erinevaid aminohappeid, millest koosnevad valgud – elu peamised ehituskivid.
"Me ei tea veel, miks piirdus elu ainult nelja tähega. Igatahes on sellel teatavad piirangud. Kujuta ette, kui saaksid hea juturaamatu kirjutamiseks kasutada ainult 64 sõna erinevaid kombinatsioone," tõi Romesberg näite. Seejuures tähistavad erinevad sõnad tegelikult sageli ühte ja sama aminohapet.
Aastal 2014 suutis lisada professor kolibakterite pärilikkusaine hulka aga kaks üdini ebaloomulikku tähte – X ja Y. Nende kallal veel nokitsedes hakkasid bakterid neid põlvkond põlvkonna järel edasi andma. Sellega laienes teadlaste käsutuses olev sõnavara 216 sõnani. Teoreetiliselt tähendab see rohkem kui 100 uut aminohapet.
"Näitame nüüd, et meil on võimalik DNA-st ka ebaloomulik info kätte saada. Selle tulemus pole hetkel veel midagi väga uhket. Bakterid helenduvad selle tulemusel nagu ikka. Tulevikus võiks aga sama lahendusega valmistada muu hulgas uudseid valgupõhiseid ravimeid," märkis professor. Kuigi need on juba praegu tekitanud ravimitööstuses revolutsiooni, on valkude võimalikud toimed piiratud nende keemiliste ja füüsikaliste omadustega.
Näiteks üritab tema ettevõte lisada ebaloomulikke tähti valku IL-2 kodeerivasse geeni, mis reguleerib valgete vereliblede arvu. Täienduste tulemusel võiksid sama toimega valgupõhised ravimid kergemini rakkudes imenduda. Samuti saab vähendada nende mürgisust ja kiirendada ravimite lagunemist.
Romesberg nentis, et hetkel suudavad nad panna baktereid kasutama vaid paari erinevat ebaloomulikku koodonit. Ühe järgmise sammuna loodab ta seetõttu leida uusi tRNA molekule. Piltlikult autobusse, mis sõidutavad aminohappeid tehasesse – ribosoomi, kust ehitatakse neist valk.
"Kaugemale tulevikku vaadates oleks aga huvitav vastata küsimusele, miks kasutab meile tuntud elu ainult 20 aminohapet. Võib-olla oleks 23 või 25 aminohappega organismil tegelikult mõnel juhul konkurentsieelis? Mida nad ebaloomulike aminohapetega ise tegema hakkaksid?" mõtiskles professor.
Kasulikemate rakendustega saab anda aga mikroobidele võimekuse viia läbi erinevaid keemilisi reaktsioone. Näiteks panna need lagundama pikki süsivesinikekette. Kuigi seda tehakse juba praegu, on see suhteliselt energiamahukas.
Inimestel pole mõtet poolsünteetilisi eluvorme karta. Omal käel suudaks need looduses ilma neile uusi X- ja Y-tähti ette andmata saada hakkama 2–3 põlvkonda. Seejärel muunduksid need uuesti täiesti tavalisteks organismideks.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
### Response:
Tulnukliku DNA-ga eluvorm sillutab teed uue põlvkonna ravimitele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistlema pääseb kuni 16 tiimi vastavalt maailma edetabeli asetusele. Eestist kui korraldajariigist võib võistlema saada kuni neli võistkonda. Eesti match race purjetajatest võib lugeda üheks regati soosikuks Mati Sepa meeskonda, kes asub maailma edetabelis 6. positsioonil. Olgu lisatud, et vastavas edetabelis on enam kui 1500 võistkonna üle maailma.
Võisteldakse kuuel võrdsel paadil, milleks on Haven Kakumäe jahisadama BlueSail24 paadid.
Võistluste toimumiskoht on Haven Kakumäe uues merenduskeskuses asuv Eesti esimesene purjetamisstaadion. Võistlussõidud peetakse pealtvaatajatele hästi lähedal ning parema vaatemängu ja ülevaate nimel on huviliste jaoks paigaldatud tribüünid. Nii kohapeal kui meedia vahendusel regatti jälgivatele pealtvaatajatele aitavad toimuvat lahti rääkida ja selgitada kommentaatorid. Võistlusest tehakse ka rahvusvaheline telepilt ja online ülekanne, lisaks saavad huvilised regatti jälgida sadama suurelt ekraanilt. | Match purjetamise EM toimub esmakordselt Eestis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlema pääseb kuni 16 tiimi vastavalt maailma edetabeli asetusele. Eestist kui korraldajariigist võib võistlema saada kuni neli võistkonda. Eesti match race purjetajatest võib lugeda üheks regati soosikuks Mati Sepa meeskonda, kes asub maailma edetabelis 6. positsioonil. Olgu lisatud, et vastavas edetabelis on enam kui 1500 võistkonna üle maailma.
Võisteldakse kuuel võrdsel paadil, milleks on Haven Kakumäe jahisadama BlueSail24 paadid.
Võistluste toimumiskoht on Haven Kakumäe uues merenduskeskuses asuv Eesti esimesene purjetamisstaadion. Võistlussõidud peetakse pealtvaatajatele hästi lähedal ning parema vaatemängu ja ülevaate nimel on huviliste jaoks paigaldatud tribüünid. Nii kohapeal kui meedia vahendusel regatti jälgivatele pealtvaatajatele aitavad toimuvat lahti rääkida ja selgitada kommentaatorid. Võistlusest tehakse ka rahvusvaheline telepilt ja online ülekanne, lisaks saavad huvilised regatti jälgida sadama suurelt ekraanilt.
### Response:
Match purjetamise EM toimub esmakordselt Eestis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arvuliselt enim jagab IRL katuseraha organisatsioonidele, kes tegelevad rahvusliku kasvatuse või rahvusliku sümboolika ja traditsioonidega.
Kõige suurema summa, 46 000 eurot annab IRL katuserahadest EELK Jõgeva koguduse kiriku ehituseks.
20 000 eurot saab IRL-ilt näiteks Inimõiguste Instituut, kus töötavad mitmed IRL-iga seotud inimesed.
5000 eurot annab IRL OÜ-le Rokilaager hard rock laagri ja rock muusika populariseerimiseks.
Raha saavad IRL-ilt ka mitmed organisatsioonid noorte- ja spordiürituste korraldamiseks. Näiteks annab IRL 3000 eurot Jõgevamaa noortele balli korraldamiseks ja 8000 eurot Oisu noortele rularampi soetamiseks. | IRL annab katuseraha kiriku ehitusest hard rocki populariseerimiseni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arvuliselt enim jagab IRL katuseraha organisatsioonidele, kes tegelevad rahvusliku kasvatuse või rahvusliku sümboolika ja traditsioonidega.
Kõige suurema summa, 46 000 eurot annab IRL katuserahadest EELK Jõgeva koguduse kiriku ehituseks.
20 000 eurot saab IRL-ilt näiteks Inimõiguste Instituut, kus töötavad mitmed IRL-iga seotud inimesed.
5000 eurot annab IRL OÜ-le Rokilaager hard rock laagri ja rock muusika populariseerimiseks.
Raha saavad IRL-ilt ka mitmed organisatsioonid noorte- ja spordiürituste korraldamiseks. Näiteks annab IRL 3000 eurot Jõgevamaa noortele balli korraldamiseks ja 8000 eurot Oisu noortele rularampi soetamiseks.
### Response:
IRL annab katuseraha kiriku ehitusest hard rocki populariseerimiseni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Tervishoiu Muuseumis avatakse täna uus näitus „Elada või mitte? Suhkrus on küsimus“. Näituse eesmärk on varustada inimesed keerulises suhkrumaailmas teadmistega, mis aitavad tarbijail tarku valikuid teha.
"Näituse päevakangelane, suhkur, kütab kirgi, paneb endast rääkima, osad ennast armastama, osad vihkama. On ka neid, kes arvavad, et saavad ilma temata hakkama, aga ükskõik, kuhu sa ka ei lähe – tema on juba seal. Ta on meie kehas, meid ümbritsevas looduses, kõikjal poeriiulitel ja kodus kapis," tutvustab tervishoiu muuseum väljapaneku mõtet.
Selle näituse eesmärgiks on tutvustada põhjalikult järgnevaid teemasid:
Mis ained on suhkrud ja milline on nende koht süsivesikute mitmekesises maailmas?
Kas ja milleks ning milliseid suhkruid meie organism vajab?
Millisel kujul esineb lisatud suhkur?
Kas saab ka suhkruta ja kui palju on liiga palju?
Näituse juurde on loodud ka temaatiline loengusari "Suhkruakadeemia" ja muuseumitunnid.
Eesti Tervishoiu Muuseum asutati 1922. aastal eesmärgiga tõsta rahvatervise teadlikkuse taset ning seda suunda jätkame siiani. Püsinäitus "Avameelselt Sinu kehast" valmis aastal 2015 ning on oma sisukuse ning interaktiivsusega parimad näituseid Eestis. Muuseumi eelmine ajutine näitus "Loomulik surm" sai möödunud aastal Eesti parima ajutise näituse auhinna.
Külastajale on näitus avatud perioodil 1. 12.2017 kuni 31. 10.2018. | Suhkrunäitus õpetab tervislikumalt elama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Tervishoiu Muuseumis avatakse täna uus näitus „Elada või mitte? Suhkrus on küsimus“. Näituse eesmärk on varustada inimesed keerulises suhkrumaailmas teadmistega, mis aitavad tarbijail tarku valikuid teha.
"Näituse päevakangelane, suhkur, kütab kirgi, paneb endast rääkima, osad ennast armastama, osad vihkama. On ka neid, kes arvavad, et saavad ilma temata hakkama, aga ükskõik, kuhu sa ka ei lähe – tema on juba seal. Ta on meie kehas, meid ümbritsevas looduses, kõikjal poeriiulitel ja kodus kapis," tutvustab tervishoiu muuseum väljapaneku mõtet.
Selle näituse eesmärgiks on tutvustada põhjalikult järgnevaid teemasid:
Mis ained on suhkrud ja milline on nende koht süsivesikute mitmekesises maailmas?
Kas ja milleks ning milliseid suhkruid meie organism vajab?
Millisel kujul esineb lisatud suhkur?
Kas saab ka suhkruta ja kui palju on liiga palju?
Näituse juurde on loodud ka temaatiline loengusari "Suhkruakadeemia" ja muuseumitunnid.
Eesti Tervishoiu Muuseum asutati 1922. aastal eesmärgiga tõsta rahvatervise teadlikkuse taset ning seda suunda jätkame siiani. Püsinäitus "Avameelselt Sinu kehast" valmis aastal 2015 ning on oma sisukuse ning interaktiivsusega parimad näituseid Eestis. Muuseumi eelmine ajutine näitus "Loomulik surm" sai möödunud aastal Eesti parima ajutise näituse auhinna.
Külastajale on näitus avatud perioodil 1. 12.2017 kuni 31. 10.2018.
### Response:
Suhkrunäitus õpetab tervislikumalt elama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turismiminister Steven Ciobo kinnitusel kirjutas ta Londonisse seoses printsi kihlusega näitlejanna Meghan Markle'iga, teatas BBC.
Austraalia on valmis paari jaoks pakkuma parimaid võimalikke elamusi. Poissmeeste õhtu jaoks planeeritakse James Bondi stiilis lennumasina väljakutset, liivaluidetel rallitamist ja kalastamist. Ministri sõnul võib mängu tuua ka helikopterid või külastada hoopis ikoonilisi Austraalia kõrtse.
Mesinädalateks sobiks tema sõnul mõni armas majakene looduskaunis kohas.
"Austraalia tervitaks uhkusega prints Harry ja preili Markle'i otsust veeta väike osa oma pulmaajast meiega," teatas turismiminister oma avalduses.
Sotsiaalmeedias on ettepanek pälvinud juba palju tähelepanu. Kohalikud muretsevad, kelle eelarvest peaks selline suurejooneline külaskäik toimuma. Paljud leiavad selle olevat aga väärt idee.
Viimati külastas prints Harry Austraaliat möödunud suvel, et pöörata tähelepanu oma spordiüritusele Invictus Games, kus võistlevad lahingus haavata saanud sõdurid. | Austraalia pakub prints Harryle kohta poissmeesteõhtuks või mesinädalateks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turismiminister Steven Ciobo kinnitusel kirjutas ta Londonisse seoses printsi kihlusega näitlejanna Meghan Markle'iga, teatas BBC.
Austraalia on valmis paari jaoks pakkuma parimaid võimalikke elamusi. Poissmeeste õhtu jaoks planeeritakse James Bondi stiilis lennumasina väljakutset, liivaluidetel rallitamist ja kalastamist. Ministri sõnul võib mängu tuua ka helikopterid või külastada hoopis ikoonilisi Austraalia kõrtse.
Mesinädalateks sobiks tema sõnul mõni armas majakene looduskaunis kohas.
"Austraalia tervitaks uhkusega prints Harry ja preili Markle'i otsust veeta väike osa oma pulmaajast meiega," teatas turismiminister oma avalduses.
Sotsiaalmeedias on ettepanek pälvinud juba palju tähelepanu. Kohalikud muretsevad, kelle eelarvest peaks selline suurejooneline külaskäik toimuma. Paljud leiavad selle olevat aga väärt idee.
Viimati külastas prints Harry Austraaliat möödunud suvel, et pöörata tähelepanu oma spordiüritusele Invictus Games, kus võistlevad lahingus haavata saanud sõdurid.
### Response:
Austraalia pakub prints Harryle kohta poissmeesteõhtuks või mesinädalateks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elekter kadus riigi võrkudest ööl vastu neljapäeva ning praeguseks pole veel suudetud varustamist taastada, vahendasid Reuters ja Yle.
Riiklik energiafirma TANESCO teatas, et põhjuseks on tehniline viga jaotusvõrgus ja et kõik riikliku võrguga ühendatud piirkonnad jäid elektrita. Ettevõtte kinnitusel käib olukorra lahendamiseks intensiivne töö.
Piirkondlikke elektrikatkestusi on Tansaanias sageli sest võrk on ebakvaliteetne ning selle parandamist takistavad korruptsioon ja ametnike lohakus.
Tansaania on Aafrika idaosa suurim majandus, kuid elektrit pole riigis kunagi piisavalt. Mitmetel ettevõtetel on ebakindluse vältimiseks oma generaatorid, kuid nende kasutamine on paraku võrdlemisi kallis.
Tansaania valitsust on aga rahvusvahelisel areenil tabanud kriitika seeõttu, et UNESCO nimistusse kantud Selousi loodukaitsealal asuvasse Stieglersi mäekurusse kavandatakse uut hüdroelektrijaama. | Tansaania jäi elektrita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elekter kadus riigi võrkudest ööl vastu neljapäeva ning praeguseks pole veel suudetud varustamist taastada, vahendasid Reuters ja Yle.
Riiklik energiafirma TANESCO teatas, et põhjuseks on tehniline viga jaotusvõrgus ja et kõik riikliku võrguga ühendatud piirkonnad jäid elektrita. Ettevõtte kinnitusel käib olukorra lahendamiseks intensiivne töö.
Piirkondlikke elektrikatkestusi on Tansaanias sageli sest võrk on ebakvaliteetne ning selle parandamist takistavad korruptsioon ja ametnike lohakus.
Tansaania on Aafrika idaosa suurim majandus, kuid elektrit pole riigis kunagi piisavalt. Mitmetel ettevõtetel on ebakindluse vältimiseks oma generaatorid, kuid nende kasutamine on paraku võrdlemisi kallis.
Tansaania valitsust on aga rahvusvahelisel areenil tabanud kriitika seeõttu, et UNESCO nimistusse kantud Selousi loodukaitsealal asuvasse Stieglersi mäekurusse kavandatakse uut hüdroelektrijaama.
### Response:
Tansaania jäi elektrita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurima summa, 50 000 eurot saab Keskerakonnalt MTÜ Voore elektroonilise mõisa 3D mudeli koostamiseks.
Suuruselt järgmise, 30 000 eurot saab Spodriklubi Idablokk inventari soetamiseks ja suvelaagri korraldamiseks.
26 000 eurot saab keskerakondlastelt Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium hoone renoveerimiseks. Kõige väiksemad on neli 1000 euro suurust eraldist.
Regiooniti saabki Keskerakonnalt kõige enim toetust Tallinn - pealinnas antakse toetust kokku 30-le organisatsioonile või objektile.
Näiteks saavad Tallinnas kolm ühistut raha virgestuselementide ja virgestusvahendite soetamiseks suurusjärgus 5000-13000 eurot. Samuti tahab Keskerakond anda raha mitmetele Tallinna koolidele ja lasteaedadele inventari või olmetehnika soetamiseks.
Kui EKRE ja sotsiaaldemokraatide puhul torkasid silma mitmed eraldised EELK kogudustele, siis Keskerakond toetab ka Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kiriku tegemisi nii Narvas kui ka Tallinnas. Nii saab Tallinna Jumalaema sündimise (Kaasani) kogudus 15 000 eurot kiriku renoveerimistöödeks. | Keskerakond jagab kõige heldemalt katuseraha Tallinnale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurima summa, 50 000 eurot saab Keskerakonnalt MTÜ Voore elektroonilise mõisa 3D mudeli koostamiseks.
Suuruselt järgmise, 30 000 eurot saab Spodriklubi Idablokk inventari soetamiseks ja suvelaagri korraldamiseks.
26 000 eurot saab keskerakondlastelt Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium hoone renoveerimiseks. Kõige väiksemad on neli 1000 euro suurust eraldist.
Regiooniti saabki Keskerakonnalt kõige enim toetust Tallinn - pealinnas antakse toetust kokku 30-le organisatsioonile või objektile.
Näiteks saavad Tallinnas kolm ühistut raha virgestuselementide ja virgestusvahendite soetamiseks suurusjärgus 5000-13000 eurot. Samuti tahab Keskerakond anda raha mitmetele Tallinna koolidele ja lasteaedadele inventari või olmetehnika soetamiseks.
Kui EKRE ja sotsiaaldemokraatide puhul torkasid silma mitmed eraldised EELK kogudustele, siis Keskerakond toetab ka Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kiriku tegemisi nii Narvas kui ka Tallinnas. Nii saab Tallinna Jumalaema sündimise (Kaasani) kogudus 15 000 eurot kiriku renoveerimistöödeks.
### Response:
Keskerakond jagab kõige heldemalt katuseraha Tallinnale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õhtu algab spetsiaalselt sündmuse tarvis kokku pandud einega "Ehe elamus", mille hinnatud kokk Peeter Pihel on valmistanud kohalikust toorainest.
Eesti 100 eelõhtu muudab põnevamaks discokontserdiga üles astuv Tõnis Mägi koos Estraadiraadio orkestriga. Pärast õhtusööki algavat pidu kroonib kaasaegse disco ringkonna tipp-DJ Prantsusmaalt, Chaneli, Jean Paul Gaultier', Hermès' ja Yves Saint Laurent'i ametlik DJ ning Playboy Mansioni kogumike autor, Dimitri From Paris. Peaesineja juhatavad sisse Disco Tallinn residendid Widenski, Tom Lilienthal ja põnevad üllatusesinejad.
Vaba Lava avatakse 23. veebruaril õhtusöögiks kell 20.00. Tavapiletiga, mis sisaldab nii kontserti kui ka pidu, pääseb majja alates 23.00. | Disco Tallinn tuleb EV100 eel koos Tõnis Mäe ja maitsva toiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õhtu algab spetsiaalselt sündmuse tarvis kokku pandud einega "Ehe elamus", mille hinnatud kokk Peeter Pihel on valmistanud kohalikust toorainest.
Eesti 100 eelõhtu muudab põnevamaks discokontserdiga üles astuv Tõnis Mägi koos Estraadiraadio orkestriga. Pärast õhtusööki algavat pidu kroonib kaasaegse disco ringkonna tipp-DJ Prantsusmaalt, Chaneli, Jean Paul Gaultier', Hermès' ja Yves Saint Laurent'i ametlik DJ ning Playboy Mansioni kogumike autor, Dimitri From Paris. Peaesineja juhatavad sisse Disco Tallinn residendid Widenski, Tom Lilienthal ja põnevad üllatusesinejad.
Vaba Lava avatakse 23. veebruaril õhtusöögiks kell 20.00. Tavapiletiga, mis sisaldab nii kontserti kui ka pidu, pääseb majja alates 23.00.
### Response:
Disco Tallinn tuleb EV100 eel koos Tõnis Mäe ja maitsva toiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 79 konkurendi seas võitis Pilve teel kuuteistkümne parima sekka kolm kohtumist, alistades kreeklase Georgios Ktenase ja ungarlase Sebestyen Nagy ning seejärel asetatud mängija, itaallase Enrico Baroni 23:21, 22:20. Kaheksandikfinaalis tuli Pilve vastu turniiril esimese paigutusega Christo Popov Prantsusmaalt. Pilve tegi küll korraliku mängu, kuid Popov võttis võidu 21:13, 21:17. Popovi teekond katkes veerandfinaalis, kui ta jäi alla hilisemale Euroopa meistrile Georgi Karpovile Venemaalt.
Kõik meistritiitlid läksid seekord erinevatesse riikidesse. Naiste üksikmängu võitis Sophia Grundtvig Taanist, kes alistas venelanna Anastasia Pustinskaia 21:12, 21:11. Meeste paarismängus said võidu Christo Popov ja Kenji Lovang Prantsusmaalt. Naiste paarismängus olid edukaimad Türgi paar Bengisu Ercetin ja Zehra Erdem. Segapaarismängu võitsid inglased Rory Easton ja Hope Warner. Kõige edukam riik oli EM-il Taani, kes võitis võistkondliku meistritiitli ja lisaks naiste üksikmängu kullale oli esindatud veel kolmes finaalis.
Mitmeid tänavusi meistreid saab näha juba järgmisel sügisel juunioride Euroopa meistrivõistlustel Tallinnas. | Noorte sulgpalli EM-il sai Eesti parimana Hans Kristjan Pilve 9. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
79 konkurendi seas võitis Pilve teel kuuteistkümne parima sekka kolm kohtumist, alistades kreeklase Georgios Ktenase ja ungarlase Sebestyen Nagy ning seejärel asetatud mängija, itaallase Enrico Baroni 23:21, 22:20. Kaheksandikfinaalis tuli Pilve vastu turniiril esimese paigutusega Christo Popov Prantsusmaalt. Pilve tegi küll korraliku mängu, kuid Popov võttis võidu 21:13, 21:17. Popovi teekond katkes veerandfinaalis, kui ta jäi alla hilisemale Euroopa meistrile Georgi Karpovile Venemaalt.
Kõik meistritiitlid läksid seekord erinevatesse riikidesse. Naiste üksikmängu võitis Sophia Grundtvig Taanist, kes alistas venelanna Anastasia Pustinskaia 21:12, 21:11. Meeste paarismängus said võidu Christo Popov ja Kenji Lovang Prantsusmaalt. Naiste paarismängus olid edukaimad Türgi paar Bengisu Ercetin ja Zehra Erdem. Segapaarismängu võitsid inglased Rory Easton ja Hope Warner. Kõige edukam riik oli EM-il Taani, kes võitis võistkondliku meistritiitli ja lisaks naiste üksikmängu kullale oli esindatud veel kolmes finaalis.
Mitmeid tänavusi meistreid saab näha juba järgmisel sügisel juunioride Euroopa meistrivõistlustel Tallinnas.
### Response:
Noorte sulgpalli EM-il sai Eesti parimana Hans Kristjan Pilve 9. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõviosa ehk 500 000 sai siseministeerium, mis jaotatakse politsei- ja piirivalveameti, kaitsepolitsei ja päästeameti vahel.
Vabariigi presidendi kantselei saab reservist 17 000 eurot, kaitseministeerium 12 000 eurot, majandusministeeriumile 4 000 eurot, öeldi rahandusministeeriumist ERR-ile.
Reservist eraldati raha põhjusel, et hüvitatavaid kulusid ei olnud võimalik käesoleva aasta riigieelarves ette näha, sest visiiti puudutavad otsused tehti alles tänavu suvel ja kulusid ei olnud võimalik katta olemasolevast eelarvest.
USA asepresident külastas Eestit juuli kahel viimasel päeval. | Pence'i visiidi turvalisuse tagamine läks maksma 533 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõviosa ehk 500 000 sai siseministeerium, mis jaotatakse politsei- ja piirivalveameti, kaitsepolitsei ja päästeameti vahel.
Vabariigi presidendi kantselei saab reservist 17 000 eurot, kaitseministeerium 12 000 eurot, majandusministeeriumile 4 000 eurot, öeldi rahandusministeeriumist ERR-ile.
Reservist eraldati raha põhjusel, et hüvitatavaid kulusid ei olnud võimalik käesoleva aasta riigieelarves ette näha, sest visiiti puudutavad otsused tehti alles tänavu suvel ja kulusid ei olnud võimalik katta olemasolevast eelarvest.
USA asepresident külastas Eestit juuli kahel viimasel päeval.
### Response:
Pence'i visiidi turvalisuse tagamine läks maksma 533 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõrge ametnik märkis, et EL vajab meelemuutuseks põhjalikke tõendeid mehe kohta, keda Türgi president Recep Tayyip Erdogan süüdistab eelmise aasta suvel toimunud riigipöördekatse korraldamises, vahendasid Reuters ja Politico.
Türgi võimud on pidanud kinni umbes 50 000 inimest ja vallandanud rohkem kui 150 000 inimest selle eest, et neid kahtlustatakse seotuses Güleni võrgustikuga. Nii EL kui ka USA on Türgis aset leidnud massiliste vahistamiste pärast korduvalt muret väljendanud. Samuti on Güleni temaatika sageli tekitanud sõnasõdu Ankara ja lääneriikide vahel ning Türgi on süüdistanud nii USA-d kui ka Euroopa riike "terroristide" varjamises.
Kerchove rõhutas, et enne kui keegi vahi alla võetakse, on vaja konkreetseid ja põhjalikke andmeid isiku väidetava terroristliku tegevuse kohta.
Gülen, kes eitab igasugust seotust riigipöördekatsega, on olnud Ameerika Ühendriikides juba 1999. aastal. Varem oli tegu ka Erdogani liitlasega, kuid hiljem hakkasid meeste omavahelised suhted üha pingelisemaks muutuma.
Ankara on korduvalt nõudnud Washingtonilt Güleni väljaandmist, kuid USA pole seda teinud ja viitab jätkuvalt sellele, et juhtumit käsitletakse tavapärase juriidilise protseduuri raames ning et Türgi peab Güleni väljanõudmiseks rohkem tõendeid esitama. Euroopa riikidelt aga nõuab Türgi mitmete väidetavate "gülenistide" väljaandmist.
"Väljaandmisotsused on kõigi liikmesriikide pädevuses, üldjuhul kohtusüsteemi, sõltumatu kohtusüsteemi, otsustada ja nemad vajavad tugevaid tõendeid," lausus Kerchove.
Euroopa Liidu luureandmete analüüsikeskuses (INTCEN) märkis oma raportis juba jaanuaris, et EL-i hinnangul ei olnud Gülen riigipöördekatse korraldaja. | EL-i terroritõrjeametnik: me ei pea Güleni võrgustikku terrorirühmituseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõrge ametnik märkis, et EL vajab meelemuutuseks põhjalikke tõendeid mehe kohta, keda Türgi president Recep Tayyip Erdogan süüdistab eelmise aasta suvel toimunud riigipöördekatse korraldamises, vahendasid Reuters ja Politico.
Türgi võimud on pidanud kinni umbes 50 000 inimest ja vallandanud rohkem kui 150 000 inimest selle eest, et neid kahtlustatakse seotuses Güleni võrgustikuga. Nii EL kui ka USA on Türgis aset leidnud massiliste vahistamiste pärast korduvalt muret väljendanud. Samuti on Güleni temaatika sageli tekitanud sõnasõdu Ankara ja lääneriikide vahel ning Türgi on süüdistanud nii USA-d kui ka Euroopa riike "terroristide" varjamises.
Kerchove rõhutas, et enne kui keegi vahi alla võetakse, on vaja konkreetseid ja põhjalikke andmeid isiku väidetava terroristliku tegevuse kohta.
Gülen, kes eitab igasugust seotust riigipöördekatsega, on olnud Ameerika Ühendriikides juba 1999. aastal. Varem oli tegu ka Erdogani liitlasega, kuid hiljem hakkasid meeste omavahelised suhted üha pingelisemaks muutuma.
Ankara on korduvalt nõudnud Washingtonilt Güleni väljaandmist, kuid USA pole seda teinud ja viitab jätkuvalt sellele, et juhtumit käsitletakse tavapärase juriidilise protseduuri raames ning et Türgi peab Güleni väljanõudmiseks rohkem tõendeid esitama. Euroopa riikidelt aga nõuab Türgi mitmete väidetavate "gülenistide" väljaandmist.
"Väljaandmisotsused on kõigi liikmesriikide pädevuses, üldjuhul kohtusüsteemi, sõltumatu kohtusüsteemi, otsustada ja nemad vajavad tugevaid tõendeid," lausus Kerchove.
Euroopa Liidu luureandmete analüüsikeskuses (INTCEN) märkis oma raportis juba jaanuaris, et EL-i hinnangul ei olnud Gülen riigipöördekatse korraldaja.
### Response:
EL-i terroritõrjeametnik: me ei pea Güleni võrgustikku terrorirühmituseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saja kilovatt-tunni energia saamiseks kulus Eestis majapidamisel 4,2 eurot, jäädes siiski EL-i ja euroala keskmisele (vastavalt 5,8 ja 6,5 eurot) alla.
Eestile (+21,1%) järgnes hinnatõusu tempolt Taani (+12,7%) ja Rootsi (+10,8%). Gaas odavnes Horvaatias (-17,5%), Portugalis (-15,3%), Leedus (-11,6%) ja Lätis (-10,8%).
Elekter on eestlasele EL-i keskmisega võrreldes odav
Eurostati andmeil vähenes tänavu esimesel poolaastal Euroopa Liidus keskmine elektri hind majapidamistele 0,5 protsenti, Eesti paistab silma jätkuvalt madala hinnaga.
EL-i keskmisena maksis 100 kWh elektrienergiat tänavu esimesel poolaastal 20,4 eurot. Eesti vastav näitaja suurenes aastaga vaid 0,1 protseni 12,1 euroni, samal ajal kui näiteks Taanis ja Saksamaal maksis majapidamine saja kilovatt-tunni eest 30,5 eurot.
Elektri hind majapidamistele sõltub ka maksudest, mille osakaal Eestis on lõpphinnast 23 protsenti, kuid Euroopa Liidus keskmisena 37 protsenti.
2017. aasta esimese poolaasta ja 2016. aasta esimese poolaasta vahel tõusis majapidamistele müüdava elektrienergia hind kõige enam Küprosel (+22%). Järgnesid Kreeka (+12,8%), Belgia (+10%), Poola (+6,9%) ja Rootsi (+5,5%).
Kõige märkimisväärsem langus oli Itaalias (-11,2%), järgnesid Horvaatia (-10,2%) ja Leedu (-9,3%). | Eesti on gaasi hinnatõusu liider EL-is | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saja kilovatt-tunni energia saamiseks kulus Eestis majapidamisel 4,2 eurot, jäädes siiski EL-i ja euroala keskmisele (vastavalt 5,8 ja 6,5 eurot) alla.
Eestile (+21,1%) järgnes hinnatõusu tempolt Taani (+12,7%) ja Rootsi (+10,8%). Gaas odavnes Horvaatias (-17,5%), Portugalis (-15,3%), Leedus (-11,6%) ja Lätis (-10,8%).
Elekter on eestlasele EL-i keskmisega võrreldes odav
Eurostati andmeil vähenes tänavu esimesel poolaastal Euroopa Liidus keskmine elektri hind majapidamistele 0,5 protsenti, Eesti paistab silma jätkuvalt madala hinnaga.
EL-i keskmisena maksis 100 kWh elektrienergiat tänavu esimesel poolaastal 20,4 eurot. Eesti vastav näitaja suurenes aastaga vaid 0,1 protseni 12,1 euroni, samal ajal kui näiteks Taanis ja Saksamaal maksis majapidamine saja kilovatt-tunni eest 30,5 eurot.
Elektri hind majapidamistele sõltub ka maksudest, mille osakaal Eestis on lõpphinnast 23 protsenti, kuid Euroopa Liidus keskmisena 37 protsenti.
2017. aasta esimese poolaasta ja 2016. aasta esimese poolaasta vahel tõusis majapidamistele müüdava elektrienergia hind kõige enam Küprosel (+22%). Järgnesid Kreeka (+12,8%), Belgia (+10%), Poola (+6,9%) ja Rootsi (+5,5%).
Kõige märkimisväärsem langus oli Itaalias (-11,2%), järgnesid Horvaatia (-10,2%) ja Leedu (-9,3%).
### Response:
Eesti on gaasi hinnatõusu liider EL-is |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Haldusreformiga ette nähtud ühinemistoetused makstakse välja kolme aasta jooksul. Toetust võib kasutada erinevateks ühinemistega seotud investeeringuteks ja kuludeks, sealhulgas koondamiskuludeks,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab.
Lisaks saavad 14 omavalitsust, mille elanike arv ületas pärast ühinemist 11 000 elaniku piiri, täiendavalt 500 000 eurot preemiat. Nende seas on ka Saaremaa vald, mis saab suurima ühinemistoetuse – üle 4,7 miljoni euro, teatas rahandusministeerium.
Ühinemistoetust makstakse kokku 47 uuele omavalitsusele 64,5 miljonit eurot. 2017. aastal maksab riik välja 14,4 miljonit, 2018. aastal 28,7 ja 2019. aastal 21,4 miljonit eurot, seda koos 11 000 elaniku piiri ületavate omavalitsuste preemiatega.
Omavalitsused esitasid rahandusministeeriumile ka ühinemistoetuste kasutamise kavad. Kolme aasta jooksul makstavast ühinemistoetusest kasutatakse: koondamiskuludeks 8,6 miljonit, muudeks jooksvateks kuludeks kuus miljonit ja investeeringuteks 49,9 miljonit eurot.
Valitsuse ühendatud omavalitsustele ühinemistoetust ei anta. Neile hüvitatakse taotluse alusel ühendamisega seotud otsesed kulud. Haldusterritoriaalse reformiga seotud omavalitsuste ühinemised jõustusid pärast kohalike omavalitsuste valimistulemuste kinnitamist. | Valitsus kinnitas omavalitsuste ühinemistoetused: kokku 65 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Haldusreformiga ette nähtud ühinemistoetused makstakse välja kolme aasta jooksul. Toetust võib kasutada erinevateks ühinemistega seotud investeeringuteks ja kuludeks, sealhulgas koondamiskuludeks,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab.
Lisaks saavad 14 omavalitsust, mille elanike arv ületas pärast ühinemist 11 000 elaniku piiri, täiendavalt 500 000 eurot preemiat. Nende seas on ka Saaremaa vald, mis saab suurima ühinemistoetuse – üle 4,7 miljoni euro, teatas rahandusministeerium.
Ühinemistoetust makstakse kokku 47 uuele omavalitsusele 64,5 miljonit eurot. 2017. aastal maksab riik välja 14,4 miljonit, 2018. aastal 28,7 ja 2019. aastal 21,4 miljonit eurot, seda koos 11 000 elaniku piiri ületavate omavalitsuste preemiatega.
Omavalitsused esitasid rahandusministeeriumile ka ühinemistoetuste kasutamise kavad. Kolme aasta jooksul makstavast ühinemistoetusest kasutatakse: koondamiskuludeks 8,6 miljonit, muudeks jooksvateks kuludeks kuus miljonit ja investeeringuteks 49,9 miljonit eurot.
Valitsuse ühendatud omavalitsustele ühinemistoetust ei anta. Neile hüvitatakse taotluse alusel ühendamisega seotud otsesed kulud. Haldusterritoriaalse reformiga seotud omavalitsuste ühinemised jõustusid pärast kohalike omavalitsuste valimistulemuste kinnitamist.
### Response:
Valitsus kinnitas omavalitsuste ühinemistoetused: kokku 65 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmas pilt. Tantsumaratoni 84. päev. 1934
Suur korvpallisaal on tundmatuseni ümber ehitatud. Vimplite ja prožektoritega kaetud kõrge lae all on publikutoolid paigas, ent platsi servades on piirded, vabastades keskpõranda vaikselt kõikuvatele, isegi tuikuvatele tantsupaaridele, selgadel numbrid. Korvi all on eraldi tõstetud ja piiratud bändiala, kohtunikulaua asemel terve staap, mille üle kõrgub valitsevana suur papist silt "Tantsitud tunnid – 2036". 2036 tundi on tantsitud.
Kõlab gong ja valgetes kitlites medtöötajad kärutavad sisse kuusteist välivoodit. Tantsimise katkestanud inimvared aidatakse/pakitakse õhtujuhi ergutushüüete ja teadaannete saatel vooditesse. Varem olid osalejatel publiku silma alt eraldatud meeste ja naiste puhkealad, aga nüüd on vaja huvi üleval hoida ning puhkus – praktiliselt kõik tegevused üldse, nagu hambapesu, habemeajamine, kirjavahetus perekonnaga jne – tuuakse vaatajate ette. Kiirabinurgakesele on võimalik eriti suurte vigastuste puhul kardinad ette tõmmata, aga valdavalt hoitakse selle klaasist seinad avatuna, sest kõik paistes pahkluud, kõik vermeis tallad, kõik magava partneri vinnamisest paigast läinud seljad hoiavad rahva huvi ja empaatiat.
Vaatajate vahel liiguvad suupistemüüjad, tühjale pingile saabub perekond ning võtab lahti piknikukorvi. Päris mitmed rüüpavad põuepläskust midagi. Inimesi voorib juurde – on algamas õhtune, meelelahutuslikum ja populaarsem maratoni osa.
Signaal kostab uuesti. 10 minutit puhkust on läbi. Õhtune publik ei hooli niisama tuikumisest, nemad tahavad tantsu, mis on tantsu moodi. Hakatakse väsima ka aeglasest võistlusest välja kukkumise tempost – põnevust on vaja juurde, mõistab õhtujuht. Nii koostatakse välkülesannete ring: üks tants partneri külge teibituna. Üks tants kinniseotud silmadega. 10 nö staadioniringi jooksu. Märja rätikuga vastu kõige kurnatumate tantsijate sääri. Niisama laiskade peale karjumine ja nende mõnitamine. Või võiks ka täna korraldada mõne tantsupaari vahel pulma, kuigi eelmisel nädalal just üks oli?
Tantsumaraton on 1920ndatel vastupidavusrekordi purustamise ideest sündinud ja II maailmasõjani kestnud üsna keerukaks meelelahutusürituseks arenenud võistlusformaat. Reeglid on üldjoontes: 45 minutit "tantsu" vaheldumas 10-15 minuti puhkuseajaga. Põlvedega maa puudutamine võrdub kaotusega ja tantsija elimineeritakse. Võisteldakse paarides, partnerist ilma jäämisel on lubatud platsilt leitud uue üksikuga paar moodustada. Üksteise najal tukastamine on lubatud. Võistlejad saavad 3 korralikku toidukorda ja 4 vahepala päevas, ent peavad süües jätkama keharaskuse kandmist ühelt jalalt teisele. Suur osa võistlejatest on siin lisaks auhinnaraha lootusele just kindla toidulaua ning katuse tõttu. Ka publiku vahel loositakse välja toidukotte... Majanduskrahh on jätnud juba tuhandeid üle riigi tööta ja koduta, paljud on oma elu madalaimas seisus.
>
Üsna kiirelt taipavad õhtujuhid ja ürituse korraldajad, et kõigest tantsulise vastupidavuse demonstreerimine ei ole piisavalt haarav – olulisuseks saab sündmuse meelelahutuslik mõju. Kutsutakse külalisesinejaid ja kuulsusi, fabritseeritakse pooltõsielulisi sündmusi platsil (tülid, armulood, pulmad). Publikule püüakse luua isiklikku seotust võistlejatega – müüakse tantsupaaride meeneid, postkaarte, sponsorlusi, toimub kirjavahetus vaatajate ja tantsijate vahel. Pealtvaataja saab tellida osalejatelt ka eriülesandeid, kindlaid füüsilisi trikke või vahevõistluseid, millega üldist tantsimist ilmestatakse.
Maraton kestab sageli pikki kuid ja sellele on iseloomulik sadismi ja massohismi õhkõrn piir. Kas vaataja tuleb nendel rasketel aegadel saali, et näha kedagi kannatamas rohkem kui tema ise? Tantsumaratoniga käib kaasas jonnakus ja lootusrikkus, otsusekindlus ja rumalus, atleetlikkus, huumor, viisakus ja madalus, väsimatu vastupidavus ja rampväsimus. See on ühtaegu eneseflagellatsioon ja darwinismi kehastus. Ja kas pole mitte vastupandamatult tuttav selle tänapäevade telemängude ja tõsieluseriaalide tüüpi filosoofia?
Kirjandus:
Farrell, J. T. 1993. The Dance Marathons. – MELUS, vol. 18, nr. 1, lk. 133-143.
Martin, C. 1994. Dance Marathons: Performing American Culture of the 1920s and 1930s. University Press of Mississippi. | Madli Teller. Tantsuhullus viies pildis. 3. osa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmas pilt. Tantsumaratoni 84. päev. 1934
Suur korvpallisaal on tundmatuseni ümber ehitatud. Vimplite ja prožektoritega kaetud kõrge lae all on publikutoolid paigas, ent platsi servades on piirded, vabastades keskpõranda vaikselt kõikuvatele, isegi tuikuvatele tantsupaaridele, selgadel numbrid. Korvi all on eraldi tõstetud ja piiratud bändiala, kohtunikulaua asemel terve staap, mille üle kõrgub valitsevana suur papist silt "Tantsitud tunnid – 2036". 2036 tundi on tantsitud.
Kõlab gong ja valgetes kitlites medtöötajad kärutavad sisse kuusteist välivoodit. Tantsimise katkestanud inimvared aidatakse/pakitakse õhtujuhi ergutushüüete ja teadaannete saatel vooditesse. Varem olid osalejatel publiku silma alt eraldatud meeste ja naiste puhkealad, aga nüüd on vaja huvi üleval hoida ning puhkus – praktiliselt kõik tegevused üldse, nagu hambapesu, habemeajamine, kirjavahetus perekonnaga jne – tuuakse vaatajate ette. Kiirabinurgakesele on võimalik eriti suurte vigastuste puhul kardinad ette tõmmata, aga valdavalt hoitakse selle klaasist seinad avatuna, sest kõik paistes pahkluud, kõik vermeis tallad, kõik magava partneri vinnamisest paigast läinud seljad hoiavad rahva huvi ja empaatiat.
Vaatajate vahel liiguvad suupistemüüjad, tühjale pingile saabub perekond ning võtab lahti piknikukorvi. Päris mitmed rüüpavad põuepläskust midagi. Inimesi voorib juurde – on algamas õhtune, meelelahutuslikum ja populaarsem maratoni osa.
Signaal kostab uuesti. 10 minutit puhkust on läbi. Õhtune publik ei hooli niisama tuikumisest, nemad tahavad tantsu, mis on tantsu moodi. Hakatakse väsima ka aeglasest võistlusest välja kukkumise tempost – põnevust on vaja juurde, mõistab õhtujuht. Nii koostatakse välkülesannete ring: üks tants partneri külge teibituna. Üks tants kinniseotud silmadega. 10 nö staadioniringi jooksu. Märja rätikuga vastu kõige kurnatumate tantsijate sääri. Niisama laiskade peale karjumine ja nende mõnitamine. Või võiks ka täna korraldada mõne tantsupaari vahel pulma, kuigi eelmisel nädalal just üks oli?
Tantsumaraton on 1920ndatel vastupidavusrekordi purustamise ideest sündinud ja II maailmasõjani kestnud üsna keerukaks meelelahutusürituseks arenenud võistlusformaat. Reeglid on üldjoontes: 45 minutit "tantsu" vaheldumas 10-15 minuti puhkuseajaga. Põlvedega maa puudutamine võrdub kaotusega ja tantsija elimineeritakse. Võisteldakse paarides, partnerist ilma jäämisel on lubatud platsilt leitud uue üksikuga paar moodustada. Üksteise najal tukastamine on lubatud. Võistlejad saavad 3 korralikku toidukorda ja 4 vahepala päevas, ent peavad süües jätkama keharaskuse kandmist ühelt jalalt teisele. Suur osa võistlejatest on siin lisaks auhinnaraha lootusele just kindla toidulaua ning katuse tõttu. Ka publiku vahel loositakse välja toidukotte... Majanduskrahh on jätnud juba tuhandeid üle riigi tööta ja koduta, paljud on oma elu madalaimas seisus.
>
Üsna kiirelt taipavad õhtujuhid ja ürituse korraldajad, et kõigest tantsulise vastupidavuse demonstreerimine ei ole piisavalt haarav – olulisuseks saab sündmuse meelelahutuslik mõju. Kutsutakse külalisesinejaid ja kuulsusi, fabritseeritakse pooltõsielulisi sündmusi platsil (tülid, armulood, pulmad). Publikule püüakse luua isiklikku seotust võistlejatega – müüakse tantsupaaride meeneid, postkaarte, sponsorlusi, toimub kirjavahetus vaatajate ja tantsijate vahel. Pealtvaataja saab tellida osalejatelt ka eriülesandeid, kindlaid füüsilisi trikke või vahevõistluseid, millega üldist tantsimist ilmestatakse.
Maraton kestab sageli pikki kuid ja sellele on iseloomulik sadismi ja massohismi õhkõrn piir. Kas vaataja tuleb nendel rasketel aegadel saali, et näha kedagi kannatamas rohkem kui tema ise? Tantsumaratoniga käib kaasas jonnakus ja lootusrikkus, otsusekindlus ja rumalus, atleetlikkus, huumor, viisakus ja madalus, väsimatu vastupidavus ja rampväsimus. See on ühtaegu eneseflagellatsioon ja darwinismi kehastus. Ja kas pole mitte vastupandamatult tuttav selle tänapäevade telemängude ja tõsieluseriaalide tüüpi filosoofia?
Kirjandus:
Farrell, J. T. 1993. The Dance Marathons. – MELUS, vol. 18, nr. 1, lk. 133-143.
Martin, C. 1994. Dance Marathons: Performing American Culture of the 1920s and 1930s. University Press of Mississippi.
### Response:
Madli Teller. Tantsuhullus viies pildis. 3. osa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toetussummad jäävad vahemikku 2000 kuni 22 500 eurot. Regiooniti torkavad silma arvukamad rahaeraldised Saaremaale ja Võrumaale.
Sarnaselt oma ideoloogilisele vastasele EKRE-le annavad ka sotsid raha mitmetele EELK kogudustele.
20 000 eurot annavad sotsiaaldemokraadid MTÜ-le Baltic Center For Russian Studies, et nad saaksid viia läbi uurimisprojekti "Putini Venemaa pärast 2018. aasta presidendivalimisi: isevalitsemise taastamine või reformide katse? Valikud Eestile".
Sama suure summa ehk 20 000 eurot annavad sotsiaaldemokraadid aga ka näiteks Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse tegevustoetuseks.
Eesti LGBT Ühing saab sotsiaaldemokraatidelt teavitustööks ja eestkostetegevuseks 10 000 eurot.
10 000 eurot annavad sotsiaaldemokraadid Eesti Naisliidule entsüklopeedilise kogumiku väljaandmiseks Eesti ühiskonna arengut kõige enam mõjutanud naistest. | Sotside katuseraha: LGBT ühingu toetamisest Putini uuringuteni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toetussummad jäävad vahemikku 2000 kuni 22 500 eurot. Regiooniti torkavad silma arvukamad rahaeraldised Saaremaale ja Võrumaale.
Sarnaselt oma ideoloogilisele vastasele EKRE-le annavad ka sotsid raha mitmetele EELK kogudustele.
20 000 eurot annavad sotsiaaldemokraadid MTÜ-le Baltic Center For Russian Studies, et nad saaksid viia läbi uurimisprojekti "Putini Venemaa pärast 2018. aasta presidendivalimisi: isevalitsemise taastamine või reformide katse? Valikud Eestile".
Sama suure summa ehk 20 000 eurot annavad sotsiaaldemokraadid aga ka näiteks Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse tegevustoetuseks.
Eesti LGBT Ühing saab sotsiaaldemokraatidelt teavitustööks ja eestkostetegevuseks 10 000 eurot.
10 000 eurot annavad sotsiaaldemokraadid Eesti Naisliidule entsüklopeedilise kogumiku väljaandmiseks Eesti ühiskonna arengut kõige enam mõjutanud naistest.
### Response:
Sotside katuseraha: LGBT ühingu toetamisest Putini uuringuteni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Athletic kaotas eile kodus SD Formenterale 0:1 ning kukkus välja üldskooriga 1:2. Real Sociedad võitis samuti omal väljakul Lleida Esportiu vastu avapoolaja 2:0, kuid pidi lõpuks tunnistama vastase 3:2 paremust. Üldseisu 3:3 juures pääses Lleida edasi tänu võõrsil löödud väravatele.
Ülejäänud Hispaania tipud ei vääratanud. Madridi Atletico alistas 3:0 (kokkuvõttes 4:1) Elche, Barcelona 5:0 (3:0) Murcia Reali ning Sevilla 4:0 (7:0) Cartagena. Las Palmas kaotas La Coruna Deportivole küll kodus 2:3, kuid pääses edasi üldskooriga 6:4. | Baskimaa suurklubidel oli Hispaania karikavõistlustel must päev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Athletic kaotas eile kodus SD Formenterale 0:1 ning kukkus välja üldskooriga 1:2. Real Sociedad võitis samuti omal väljakul Lleida Esportiu vastu avapoolaja 2:0, kuid pidi lõpuks tunnistama vastase 3:2 paremust. Üldseisu 3:3 juures pääses Lleida edasi tänu võõrsil löödud väravatele.
Ülejäänud Hispaania tipud ei vääratanud. Madridi Atletico alistas 3:0 (kokkuvõttes 4:1) Elche, Barcelona 5:0 (3:0) Murcia Reali ning Sevilla 4:0 (7:0) Cartagena. Las Palmas kaotas La Coruna Deportivole küll kodus 2:3, kuid pääses edasi üldskooriga 6:4.
### Response:
Baskimaa suurklubidel oli Hispaania karikavõistlustel must päev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võib ikka tuska tekitada küll, kui koju jõudes pirukat hammustad ja magusale suutäiele lootes, hoopis kapsas saia seest vastu vaatab.
Soomes tähendab “viineri” magusat, moosi või tuhksuhkuga kaunistatud saiakest. Seega, kui Soomes kohvikusse satute ja näiteks kartulisalatit viineritega küsite, võib juhtuda hoopis, et salatiga ühelt taldrikult võite leida ka Viini saia.
Selveri saialetis aga juhtus kord selline apsakas, et sildil, kus oleks pidanud olema kiri “sõrnik kohupiimaga”, oli kirjas hoopis “sõnnik kohupiimaga”.
Kuula eelmiseid säutse siit: | Sõnasäuts. Viiner | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võib ikka tuska tekitada küll, kui koju jõudes pirukat hammustad ja magusale suutäiele lootes, hoopis kapsas saia seest vastu vaatab.
Soomes tähendab “viineri” magusat, moosi või tuhksuhkuga kaunistatud saiakest. Seega, kui Soomes kohvikusse satute ja näiteks kartulisalatit viineritega küsite, võib juhtuda hoopis, et salatiga ühelt taldrikult võite leida ka Viini saia.
Selveri saialetis aga juhtus kord selline apsakas, et sildil, kus oleks pidanud olema kiri “sõrnik kohupiimaga”, oli kirjas hoopis “sõnnik kohupiimaga”.
Kuula eelmiseid säutse siit:
### Response:
Sõnasäuts. Viiner |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Et meil see aasta hästi läheb, on juba muutunud kindlaks tõeks - me usume, et meil läheb väga hästi, ja eks lähebki. Nii et nelja protsendi suurune ja natuke suurem majanduskasv oli arvatavasti kõigile täiesti ootuspärane," ütles Vitsur ERRile.
Kui vaadata tegevusalade järgi, ei olnud Vitsuri sõnul ka mingit saladust, et ehitus kasvas ilmselt kõige jõudsamalt ja sellele järgnesid kohe info-, side- ja mäetööstus, sest mäetööstus oli möödunud aastal hindade tõttu üsna viletsas seisus, aga info ja side on meil alati hästi kasvanud. Seega oli kõik ootuspärane.
"Vitsur märkis, et suurema osa majanduskasvust andis baasiefekt."
Ainult hulgi- ja jaekaubanduse nõrgem tulemus või isegi väike tagasiminek töötasu kasvude foonil oli majandusanalüütiku hinnangul natuke üllatav.
Vitsur märkis, et suurema osa majanduskasvust andis baasiefekt.
"Möödunud aasta oli meil üsna närune ja nõrga aastaga võrreldes on suhteliselt lihtne saavutada ka head kasvunumbrit. Kuivõrd see aasta on tugev ja isegi väga tugev, siis tuleval aastal selliseid numbreid me kindlasti ei näe. Loota on siiski, et nad on üsna positiivsed, aga siiski protsendipunkti või pooleteise võrra madalamad," prognoosis ta.
Kolmapäeval avaldas statistikaamet, et keskmine palk kerkis kolmandas kvartalis 1201 euroni. Selle kohta ütles Vitsur, et palgakasva pidurdumist on prognoositud ja oodatud juba mitu aastat, sest seesugune kasv on Euroopas sellise arengutasemega riigi jaoks nagu Eesti üsna pretsedenditu.
"Veel arenenumates riikides kasvab [palk] protsendi, kui sedagi. Aga me oleme sellises imelikus ruumis - esiteks on meil palkadega väga tugevad konkurendid nii läänes kui ka põhjas ja teiseks meie tööjõuturg pingestub. Nii et see pingestumine, hea majanduskasv ja tugevad konkurendid igal pool suruvad meil palka hästi tugevalt üles, isegi nii, et ettevõtted on tihtipeale ikka üsna suures raskuses, et sellise palgatõusuga kaasa tulla," nentis Vitsur.
Nestor: ilma riigi investeeringute kasvuta oleks majanduskasv kesine
SEB panga analüütik Mihkel Nestor ütles ERRi raadiouudistele majanduskasvunumbreid kommenteerides, et on, mille üle rõõmustada ja mille üle muret tunda.
"Üheltpoolt on 4,2 protsenti ju suurepärane tulemus, kiire majanduskasv, kõik, mis me oleme tahtnud - eelmisel aastal kurtsime pikalt selle üle, kuidas Eesti majanduskasv ei edene ja vindub. Aga kui nüüd vaadata, millel see kasv põhineb, siis mõneti võib öelda, et eelmise aasta madal kasv oli isegi parem," lausus ta.
Nestor selgitas, et kui näiteks ekspordi panus majanduskasvu oli eelmise aasta kolmandas kvartalis viis protsenti, siis nüüd oli see ilma tööpäevade arvuga korrigeerimata kolmandas kvartalis koguni negatiivne. Samas on hästi tugevalt esile tõusnud ehitussektor ja just riigi ehitustegevus.
"Tõenäoliselt hakkab ka ekspordipanus majandusse taas suurenema, sinna juurde siis enam ilmselt riiklikke investeeringuid enam nii palju vaja ei ole."
"See on see küsimus, et mis seda majandust võiks pikaajaliselt edasi viia - kas riigi ehitustegevus või meie ettevõtete edu välisturgudel?" märkis ta.
Riigi investeeringutest infrastruktuuri rääkides sõnas SEB analüütik, et kui riigi investeeringute kasvu poleks olnud, oleks meil ka praegu suhteliselt kesine majanduskasv.
"Kui eesmärk oli majandust elavadada, siis tänases pildis see tundub isegi mitte kõige halvem ajastus. Aga kui edaspidi vaadata, siis ma usun, et praegune ekspordi madalseis SKP statistikas on vähemasti muutumas. Ajalugu on näidanud, et tagantjärele kiputakse neid numbreid ülespoole korrigeerima, ja kui täna vaadata, kuidas eksportivad ettevõtted ise oma olukorda hindavad, siis tegelikult ollakse olukorraga rahul," lausus ta.
Nestor lisas, et Eestil ei saa minna väga palju teistmoodi kui läheb meie peamistel ekspordipartneritel ja ka selles osas on vaade tulevikku üsna optimistlik, sest meie peamistel sihtturgudel on majanduskasv üsna kiire ja vaadatakse optimistlikult ka järgmisesse aastasse.
"Tõenäoliselt hakkab ka ekspordipanus majandusse taas suurenema, sinna juurde siis enam ilmselt riiklikke investeeringuid enam nii palju vaja ei ole, aga saan aru, et siin on väga palju tegemist ka Euroopa Liidu raha kasutamisega, mille puhul, kui raha on, tuleb see lihtsalt ära kasutada," tõdes ta.
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes tänavu kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2 protsenti. | Vitsur: tuleval aastal me selliseid majanduskasvu numbreid ei näe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Et meil see aasta hästi läheb, on juba muutunud kindlaks tõeks - me usume, et meil läheb väga hästi, ja eks lähebki. Nii et nelja protsendi suurune ja natuke suurem majanduskasv oli arvatavasti kõigile täiesti ootuspärane," ütles Vitsur ERRile.
Kui vaadata tegevusalade järgi, ei olnud Vitsuri sõnul ka mingit saladust, et ehitus kasvas ilmselt kõige jõudsamalt ja sellele järgnesid kohe info-, side- ja mäetööstus, sest mäetööstus oli möödunud aastal hindade tõttu üsna viletsas seisus, aga info ja side on meil alati hästi kasvanud. Seega oli kõik ootuspärane.
"Vitsur märkis, et suurema osa majanduskasvust andis baasiefekt."
Ainult hulgi- ja jaekaubanduse nõrgem tulemus või isegi väike tagasiminek töötasu kasvude foonil oli majandusanalüütiku hinnangul natuke üllatav.
Vitsur märkis, et suurema osa majanduskasvust andis baasiefekt.
"Möödunud aasta oli meil üsna närune ja nõrga aastaga võrreldes on suhteliselt lihtne saavutada ka head kasvunumbrit. Kuivõrd see aasta on tugev ja isegi väga tugev, siis tuleval aastal selliseid numbreid me kindlasti ei näe. Loota on siiski, et nad on üsna positiivsed, aga siiski protsendipunkti või pooleteise võrra madalamad," prognoosis ta.
Kolmapäeval avaldas statistikaamet, et keskmine palk kerkis kolmandas kvartalis 1201 euroni. Selle kohta ütles Vitsur, et palgakasva pidurdumist on prognoositud ja oodatud juba mitu aastat, sest seesugune kasv on Euroopas sellise arengutasemega riigi jaoks nagu Eesti üsna pretsedenditu.
"Veel arenenumates riikides kasvab [palk] protsendi, kui sedagi. Aga me oleme sellises imelikus ruumis - esiteks on meil palkadega väga tugevad konkurendid nii läänes kui ka põhjas ja teiseks meie tööjõuturg pingestub. Nii et see pingestumine, hea majanduskasv ja tugevad konkurendid igal pool suruvad meil palka hästi tugevalt üles, isegi nii, et ettevõtted on tihtipeale ikka üsna suures raskuses, et sellise palgatõusuga kaasa tulla," nentis Vitsur.
Nestor: ilma riigi investeeringute kasvuta oleks majanduskasv kesine
SEB panga analüütik Mihkel Nestor ütles ERRi raadiouudistele majanduskasvunumbreid kommenteerides, et on, mille üle rõõmustada ja mille üle muret tunda.
"Üheltpoolt on 4,2 protsenti ju suurepärane tulemus, kiire majanduskasv, kõik, mis me oleme tahtnud - eelmisel aastal kurtsime pikalt selle üle, kuidas Eesti majanduskasv ei edene ja vindub. Aga kui nüüd vaadata, millel see kasv põhineb, siis mõneti võib öelda, et eelmise aasta madal kasv oli isegi parem," lausus ta.
Nestor selgitas, et kui näiteks ekspordi panus majanduskasvu oli eelmise aasta kolmandas kvartalis viis protsenti, siis nüüd oli see ilma tööpäevade arvuga korrigeerimata kolmandas kvartalis koguni negatiivne. Samas on hästi tugevalt esile tõusnud ehitussektor ja just riigi ehitustegevus.
"Tõenäoliselt hakkab ka ekspordipanus majandusse taas suurenema, sinna juurde siis enam ilmselt riiklikke investeeringuid enam nii palju vaja ei ole."
"See on see küsimus, et mis seda majandust võiks pikaajaliselt edasi viia - kas riigi ehitustegevus või meie ettevõtete edu välisturgudel?" märkis ta.
Riigi investeeringutest infrastruktuuri rääkides sõnas SEB analüütik, et kui riigi investeeringute kasvu poleks olnud, oleks meil ka praegu suhteliselt kesine majanduskasv.
"Kui eesmärk oli majandust elavadada, siis tänases pildis see tundub isegi mitte kõige halvem ajastus. Aga kui edaspidi vaadata, siis ma usun, et praegune ekspordi madalseis SKP statistikas on vähemasti muutumas. Ajalugu on näidanud, et tagantjärele kiputakse neid numbreid ülespoole korrigeerima, ja kui täna vaadata, kuidas eksportivad ettevõtted ise oma olukorda hindavad, siis tegelikult ollakse olukorraga rahul," lausus ta.
Nestor lisas, et Eestil ei saa minna väga palju teistmoodi kui läheb meie peamistel ekspordipartneritel ja ka selles osas on vaade tulevikku üsna optimistlik, sest meie peamistel sihtturgudel on majanduskasv üsna kiire ja vaadatakse optimistlikult ka järgmisesse aastasse.
"Tõenäoliselt hakkab ka ekspordipanus majandusse taas suurenema, sinna juurde siis enam ilmselt riiklikke investeeringuid enam nii palju vaja ei ole, aga saan aru, et siin on väga palju tegemist ka Euroopa Liidu raha kasutamisega, mille puhul, kui raha on, tuleb see lihtsalt ära kasutada," tõdes ta.
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes tänavu kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2 protsenti.
### Response:
Vitsur: tuleval aastal me selliseid majanduskasvu numbreid ei näe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Merkeli katse panna pärast septembrikuiseid valimisi kokku koalitsioon oma Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liidust (CDU) ja selle Baieri liidumaa sõsarparteist Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) ning Vabast Demokraatlikust Parteist (FDP) ja rohelistest (Bündnis 90/Die Grünen) nurjus 19. novembril, kui FDP liider Christian Lindner kõnelustelt lahkumisest teatas.
Sotsiaaldemokraadid (SPD) kinnitas vahetult pärast septembrivalimisi, et ei lähe Merkeliga uude nn suurde koalitsiooni, vaid jääb opositsiooni. Pärast nn Jamaica koalitsiooni* moodustamise läbikukkumist on aga sotsiaaldemokraadid asunud oma seisukohta tasapisi muutma. Ilmselt on üheks oluliseks mõjutajaks ka president Steinmeier ise, kes on sotsiaaldemokraatide eksjuht ja kes on korduvalt sarnaselt Merkelile rõhutanud, et nii Saksamaa kui ka kogu Euroopa vajavad kiiremas korras stabiilset valitsust.
Sotsiaaldemokraatide esimees Schulz teataski 24. novembril, et on kõnelusteks valmis. Suure koalitsiooni loomist toetab ka Baieri konservatiivide juht Seehofer, kes ütles 26. novembril ajalehele Bild am Sonntag, et konservatiivide ja SPD liit on Saksamaa jaoks parim variant. "Igal juhul parem kui "Jamaica", uued valimised või vähemusvalitsus," nentis ta.
Paremäärmusluses süüdistatud Saksa protestipartei Alternatiiv Saksamaale (AfD), kellega ükski teine partei pole valmis valitsuse moodustamiseks koostööd tegema, näeb Merkeli raskustes uut valitsust moodustada tõestust enda mõju kasvust. AfD võimalusi potentsiaalsetel uutel valimistel hindavad erinevad uuringud erinevalt, kuid analüütikud on märkinud, et ainus partei, kes segase olukorra jätkumisest võiks võita, on just AfD.
Juhul, kui Merkel moodustab sotsiaaldemokraatidega uuesti suure koalitsiooni, jääks kolmandale kohale jõudmise korral AfD-le ka Bundestagi juhtiva opositsioonierakonna roll, mis Saksamaa parlamendi tavasid arvestades on vägagi auväärne roll ning selline areng oleks nii Saksamaa poliitika kui ka ühiskonna jaoks märgiliseks sündmuseks.
Suutlikkus valitsuskoalitsioon moodustada on otseselt seotud ka kolme erakonna juhi maine ja edasise karjääri jätkumisega. Lisaks Merkelile on raskes olukorras ka rekordiliselt halva valimistulemuse saanud SPD juht Schulz ning Seehofer. Viimasele on tema enda partei ridadest kerkinud esile mitu tõsiseltvõetavat rivaali ning järgmisel aastal toimuvad Baieri liidumaal kohalikud valimised, kus CSU eesmärgiks on senise absoluutse enamuse tagamine, kuid AfD esilekerkimise järel võib see ülesanne tavapärasest rohkem pingutusi nõuda.
* Nime sai potentsiaalne valitsusliit Jamaica lipuvärvide järgi, mis langesid kokku nelja partei omadega: must (kristlikud CDU ja CSU), kollane (liberaalne FDP) ja roheline (rohelised). | Saksa parteijuhid arutavad Steinmeieri juures valitsuse moodustamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Merkeli katse panna pärast septembrikuiseid valimisi kokku koalitsioon oma Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liidust (CDU) ja selle Baieri liidumaa sõsarparteist Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) ning Vabast Demokraatlikust Parteist (FDP) ja rohelistest (Bündnis 90/Die Grünen) nurjus 19. novembril, kui FDP liider Christian Lindner kõnelustelt lahkumisest teatas.
Sotsiaaldemokraadid (SPD) kinnitas vahetult pärast septembrivalimisi, et ei lähe Merkeliga uude nn suurde koalitsiooni, vaid jääb opositsiooni. Pärast nn Jamaica koalitsiooni* moodustamise läbikukkumist on aga sotsiaaldemokraadid asunud oma seisukohta tasapisi muutma. Ilmselt on üheks oluliseks mõjutajaks ka president Steinmeier ise, kes on sotsiaaldemokraatide eksjuht ja kes on korduvalt sarnaselt Merkelile rõhutanud, et nii Saksamaa kui ka kogu Euroopa vajavad kiiremas korras stabiilset valitsust.
Sotsiaaldemokraatide esimees Schulz teataski 24. novembril, et on kõnelusteks valmis. Suure koalitsiooni loomist toetab ka Baieri konservatiivide juht Seehofer, kes ütles 26. novembril ajalehele Bild am Sonntag, et konservatiivide ja SPD liit on Saksamaa jaoks parim variant. "Igal juhul parem kui "Jamaica", uued valimised või vähemusvalitsus," nentis ta.
Paremäärmusluses süüdistatud Saksa protestipartei Alternatiiv Saksamaale (AfD), kellega ükski teine partei pole valmis valitsuse moodustamiseks koostööd tegema, näeb Merkeli raskustes uut valitsust moodustada tõestust enda mõju kasvust. AfD võimalusi potentsiaalsetel uutel valimistel hindavad erinevad uuringud erinevalt, kuid analüütikud on märkinud, et ainus partei, kes segase olukorra jätkumisest võiks võita, on just AfD.
Juhul, kui Merkel moodustab sotsiaaldemokraatidega uuesti suure koalitsiooni, jääks kolmandale kohale jõudmise korral AfD-le ka Bundestagi juhtiva opositsioonierakonna roll, mis Saksamaa parlamendi tavasid arvestades on vägagi auväärne roll ning selline areng oleks nii Saksamaa poliitika kui ka ühiskonna jaoks märgiliseks sündmuseks.
Suutlikkus valitsuskoalitsioon moodustada on otseselt seotud ka kolme erakonna juhi maine ja edasise karjääri jätkumisega. Lisaks Merkelile on raskes olukorras ka rekordiliselt halva valimistulemuse saanud SPD juht Schulz ning Seehofer. Viimasele on tema enda partei ridadest kerkinud esile mitu tõsiseltvõetavat rivaali ning järgmisel aastal toimuvad Baieri liidumaal kohalikud valimised, kus CSU eesmärgiks on senise absoluutse enamuse tagamine, kuid AfD esilekerkimise järel võib see ülesanne tavapärasest rohkem pingutusi nõuda.
* Nime sai potentsiaalne valitsusliit Jamaica lipuvärvide järgi, mis langesid kokku nelja partei omadega: must (kristlikud CDU ja CSU), kollane (liberaalne FDP) ja roheline (rohelised).
### Response:
Saksa parteijuhid arutavad Steinmeieri juures valitsuse moodustamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Metsas toiduvalmistamine on mõnus kulgemine, imeline viis olla ja nautida, rahulikult ning kirglikult, märgata loodust, ehedat toitu ja armsaid inimesi su ümber. Palju meeleolukam ja inspireerivam kui järjekordne kohvik või restoran," rääkis metsaigatsusele järele andnud suur matkaja Hele-Mai Alamaa.
"Oleme selle raamatu jaoks kokanud Eestimaa imekaunites paikades siin ja seal. Osmussaarel, Peipsi veerel, Soomaal jne. Seda igal aastaajal ja iga ilmaga - päikesepaistes ja sajus ja rajus. Seepärast teame, et kui metsaköögi põhinipid selged, on vaja end vaid diivanilt metsa ajada. Elu läheb kohe metsikult palju põnevamaks ja ilusamaks," lisas ta.
Rohkete piltidega "Metsaköögi" raamatus särisevad burgerid, valmivad ühe-poti-pastad puravike ja kukeseentega, tatar saab hulgaliselt värskeid kombinatsioone, praetakse umbrohtu, keerutatakse kokku risotosid, keedetakse läätsesuppi ja soojendavat šokolaadijooki, grillitakse banaane ja maasika-vahukommi tortiljasid.
Raamat annab ka ideid, milliseid hingematvalt ilusaid Eestimaa paiku ja RMK matkaradu kogeda ning praktilisi nõuandeid kõige vajaliku kohta metsaköögis. Õpetab, kus ja kuidas lõket teha, kuidas targalt pakkida ning viib hoogsale ekskursioonile matkatarvete ja võsakulinaaria avarustes. Kogumik on autorite kingitus Eesti Vabariigile sajandaks sünnipäevaks.
"Metsaköök" Autor: Hele-Mai Alamaa
"Metsaköögi" esmaesitlus leiab aset laupäeval, 2. detsembril Viru keskuse Rahva Raamatu kaupluses. | Hele-Mai Alamaa ja Merle Liivak õpetavad uues kokaraamatus metsas süüa tegema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Metsas toiduvalmistamine on mõnus kulgemine, imeline viis olla ja nautida, rahulikult ning kirglikult, märgata loodust, ehedat toitu ja armsaid inimesi su ümber. Palju meeleolukam ja inspireerivam kui järjekordne kohvik või restoran," rääkis metsaigatsusele järele andnud suur matkaja Hele-Mai Alamaa.
"Oleme selle raamatu jaoks kokanud Eestimaa imekaunites paikades siin ja seal. Osmussaarel, Peipsi veerel, Soomaal jne. Seda igal aastaajal ja iga ilmaga - päikesepaistes ja sajus ja rajus. Seepärast teame, et kui metsaköögi põhinipid selged, on vaja end vaid diivanilt metsa ajada. Elu läheb kohe metsikult palju põnevamaks ja ilusamaks," lisas ta.
Rohkete piltidega "Metsaköögi" raamatus särisevad burgerid, valmivad ühe-poti-pastad puravike ja kukeseentega, tatar saab hulgaliselt värskeid kombinatsioone, praetakse umbrohtu, keerutatakse kokku risotosid, keedetakse läätsesuppi ja soojendavat šokolaadijooki, grillitakse banaane ja maasika-vahukommi tortiljasid.
Raamat annab ka ideid, milliseid hingematvalt ilusaid Eestimaa paiku ja RMK matkaradu kogeda ning praktilisi nõuandeid kõige vajaliku kohta metsaköögis. Õpetab, kus ja kuidas lõket teha, kuidas targalt pakkida ning viib hoogsale ekskursioonile matkatarvete ja võsakulinaaria avarustes. Kogumik on autorite kingitus Eesti Vabariigile sajandaks sünnipäevaks.
"Metsaköök" Autor: Hele-Mai Alamaa
"Metsaköögi" esmaesitlus leiab aset laupäeval, 2. detsembril Viru keskuse Rahva Raamatu kaupluses.
### Response:
Hele-Mai Alamaa ja Merle Liivak õpetavad uues kokaraamatus metsas süüa tegema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mitteametliku info kohaselt toimuksid Andorras 19. ja 20. etapp ehk kaks viimast pingutust mägedes. Nende etappidega pandaks paika ka sisuline üldvõitja, 20. etapp lõppeks mäefinišiga, vahendas Spordipartner.ee.
Väidetavalt eelneb Andorra-visiidile etapp Baskimaal, kus tuleb sõita 14 km pikkuse Monte Oizi tippu. Vuelta on varasemalt korduvalt Andorrat väisanud. Tänavu suvel võõrustas 3. etapi finišit pealinn Andorra la Vella, kus võidutses Vincenzo Nibali. | Järgmise aasta Vuelta võitja võib selguda kääbusriigis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mitteametliku info kohaselt toimuksid Andorras 19. ja 20. etapp ehk kaks viimast pingutust mägedes. Nende etappidega pandaks paika ka sisuline üldvõitja, 20. etapp lõppeks mäefinišiga, vahendas Spordipartner.ee.
Väidetavalt eelneb Andorra-visiidile etapp Baskimaal, kus tuleb sõita 14 km pikkuse Monte Oizi tippu. Vuelta on varasemalt korduvalt Andorrat väisanud. Tänavu suvel võõrustas 3. etapi finišit pealinn Andorra la Vella, kus võidutses Vincenzo Nibali.
### Response:
Järgmise aasta Vuelta võitja võib selguda kääbusriigis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lutheri vanema ea mõtteavaldusi aastail 1531‒1546 kirjutasid üles temaga ühises söögilauas istunud üliõpilased. Lutheri lauakõnesid on kokku 7075, need on teadusliku kuueköitelise väljaandena avaldatud Weimaris aastatel 1912‒1921, kokku üle 4000 lehekülje.
Katkend:
Mõistus ei või põhjendada, kuidas saab seemnetilgast inimene, õiest kirss, kuidas tekivad liha ja luu. Maailm on täis igapäevaseid imesid, aga nagu ütleb Augustinus Jh 6:9 kohta: andide rohkuse tõttu on see kõik oma väärtuse maailma jaoks kaotanud. Kristus toitis kord mõne leivaga viis tuhat inimest. Ja mida teeb ta praegu? Igapäevane on inimesele ükskõik. Kaljupinnal laseb ta kasvada viinapuul, liivast võib ta teha võid ja leiba. Nii on ta teinud kord mullapõrmust inimese, ja iga päev laseb ta ühest seemnetilgast tekkida inimesel. Seal pole peaaegu mingit vahet. Ta võttis kamaka mulda kätte ja ütles: "Saa inimeseks!" Ja täna ütleb ta väikesele tilgale: "Saa inimeseks!"
Suured on tema imeteod, kuid need kahvatuvad, sest need sünnivad iga päev. Kuid kes võiks oma mõistusega neist midagi mõista? See on küll tõsi, et mõistus, mis on Pühast Vaimust valgustatud, võib mõnevõrra mõista kümmet käsku ja juutide jumalateenistust. Kuid usu õpetuslauseid, Kolmainsust ja Kristuse inimloomust mitte. Sest öelda, et Prantsusmaa kuningas ja see kivi on üks ja seesama isik, või et see väike nuga ja mina oleme sama isik, see ei sobi. Kuid nii see on, kui öeldakse, et Jumal on saanud inimeseks. Seda peame me õppima. Ka mina mõtlen selle üle, kuid ei mõista. Paulus on seda juba hea tüki maad mõistnud, kuid mitte päriselt taibanud. Kuid ta jätkab (ja ütleb Kl 2:3): "kelles peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded." Sest selles Kristuses tunnetatakse kõike, kogu loodut ja kogu Jumala loomust. Siin on koos suurim tugevus ja suurim nõtrus, surm ja elu, õigus ja patt, arm ja viha. Küll on see ülev õpetuslause, ja vähesed võtavad selle tõsiselt omaks.
Dr. M. Luther rääkis maailma uhkusest: kuna kõik inimesed tunnevad ja tunnetavad, isegi näevad, et nad on kaduvad ja peavad surema, siis otsib igaüks siin maa peal surematust, et tema peale mõeldaks igavesti. Kord otsisid seda suured kuningad, vürstid ja isandad sellega, et püstitasid suuri marmorsambaid ja väga kõrgeid püramiide, hooneid ja kandilisi piilareid, ikka kõrgemaid ja teravamaid. Nad mõtlesid, et nii saavad nad surematuks, nagu nüüd suurte kirikute, uhkete majade ja hoonetega. Sõjamehed otsivad ja ajavad kuulsusrikaste võitudega taga au ja kiitust. Õpetlased nõutavad igavest nime raamatute kirjutamisega, nagu me praegu ka näeme. Kuid Jumala igaviku igavest kadumatut au ei nähta. Oleme me alles vaesed inimesed!
Igasugune kurbus on kuradist, sest tema on surma isand. Seepärast, kui sa kord Jumalast halvasti mõtlema juhtud, nagu ei halastaks ta sinule, tahaks sind hukka saata ja tappa, või kui sa mõtled sellele, et sa pead ikkagi surema, siis järelda otsekohe: see mõte tuleb kuradilt ja mitte Jumalalt. Sest Jumal ei anna kurbi mõtteid, ta ei hirmuta, ei tapa, vaid tema on elavate Jumal. Sellepärast on ta saatnud ka oma ainusündinud Poja, mitte hirmutamiseks, vaid lohutamiseks. Seepärast on Kristus ka surnud, et ta saaks Isandaks surma üle, teeks meid elavaks, tühistaks surma. Seepärast ütleb ka Pühakiri: olge rõõmsad, täis kindlust, rõõmustage, mina olen maailma ja surma võitnud, mina olen murdnud surma astla, teinud selle nüriks. Seepärast mõtle sellistes kiusatustes, et sa ei ole enam inimese poeg, vaid Kristusesse uskudes oled sa Jumala Poeg, kelle nimesse sa oled ka ristitud. Seepärast ei või ka surm oma astlaga sind enam vigastada. Ja sedavõrd kui sa kuulud Kristusele, usud temasse ja oled temasse ristitud, ei saa surm sinu üle valitseda. Kuid selliseid vagasid mõtteid Jumalast ja Kristusest ei lase saatan meis tekkida, kui me oleme kiusatustes. Sellised mõtted surutakse maha või ei teki neid üldse. Inimese süda on nimelt nii vangis seaduse, patu ja surma käes, et ta usust õigeksmõistmise õpetuslauset: "Mina usun... Jeesusesse Kristusesse..." üldse ligi ei lase. Teiselt poolt aga tuleb kõik rõõm, kõik lohutus ja rahu Jumalast, tõepoolest, see on Jumal ise. Püha Vaim on nimelt julge. Tema on julgus ja vastupanu surmaohus ja -kiusatuses. Ta ütleb seda julgelt: "Maailm, surm, kurat, põrgu, jätke meid rahule! Sul ei ole minuga midagi ühist. Kui sa ei taha lasta mul elada, siis ma suren. Kuid see ei lähe sul korda. Lööd sa mul pea maha, siis ei tee see mulle kahju. Mul on keegi, kes selle mulle jälle otsa paneb."
Vaadates öösel taevast, ütles ta: "See peab olema küll hea meister, kes ehitas sellise võlvi ilma piilariteta." | Loe katkendit Martin Lutheri lauakõnedest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lutheri vanema ea mõtteavaldusi aastail 1531‒1546 kirjutasid üles temaga ühises söögilauas istunud üliõpilased. Lutheri lauakõnesid on kokku 7075, need on teadusliku kuueköitelise väljaandena avaldatud Weimaris aastatel 1912‒1921, kokku üle 4000 lehekülje.
Katkend:
Mõistus ei või põhjendada, kuidas saab seemnetilgast inimene, õiest kirss, kuidas tekivad liha ja luu. Maailm on täis igapäevaseid imesid, aga nagu ütleb Augustinus Jh 6:9 kohta: andide rohkuse tõttu on see kõik oma väärtuse maailma jaoks kaotanud. Kristus toitis kord mõne leivaga viis tuhat inimest. Ja mida teeb ta praegu? Igapäevane on inimesele ükskõik. Kaljupinnal laseb ta kasvada viinapuul, liivast võib ta teha võid ja leiba. Nii on ta teinud kord mullapõrmust inimese, ja iga päev laseb ta ühest seemnetilgast tekkida inimesel. Seal pole peaaegu mingit vahet. Ta võttis kamaka mulda kätte ja ütles: "Saa inimeseks!" Ja täna ütleb ta väikesele tilgale: "Saa inimeseks!"
Suured on tema imeteod, kuid need kahvatuvad, sest need sünnivad iga päev. Kuid kes võiks oma mõistusega neist midagi mõista? See on küll tõsi, et mõistus, mis on Pühast Vaimust valgustatud, võib mõnevõrra mõista kümmet käsku ja juutide jumalateenistust. Kuid usu õpetuslauseid, Kolmainsust ja Kristuse inimloomust mitte. Sest öelda, et Prantsusmaa kuningas ja see kivi on üks ja seesama isik, või et see väike nuga ja mina oleme sama isik, see ei sobi. Kuid nii see on, kui öeldakse, et Jumal on saanud inimeseks. Seda peame me õppima. Ka mina mõtlen selle üle, kuid ei mõista. Paulus on seda juba hea tüki maad mõistnud, kuid mitte päriselt taibanud. Kuid ta jätkab (ja ütleb Kl 2:3): "kelles peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded." Sest selles Kristuses tunnetatakse kõike, kogu loodut ja kogu Jumala loomust. Siin on koos suurim tugevus ja suurim nõtrus, surm ja elu, õigus ja patt, arm ja viha. Küll on see ülev õpetuslause, ja vähesed võtavad selle tõsiselt omaks.
Dr. M. Luther rääkis maailma uhkusest: kuna kõik inimesed tunnevad ja tunnetavad, isegi näevad, et nad on kaduvad ja peavad surema, siis otsib igaüks siin maa peal surematust, et tema peale mõeldaks igavesti. Kord otsisid seda suured kuningad, vürstid ja isandad sellega, et püstitasid suuri marmorsambaid ja väga kõrgeid püramiide, hooneid ja kandilisi piilareid, ikka kõrgemaid ja teravamaid. Nad mõtlesid, et nii saavad nad surematuks, nagu nüüd suurte kirikute, uhkete majade ja hoonetega. Sõjamehed otsivad ja ajavad kuulsusrikaste võitudega taga au ja kiitust. Õpetlased nõutavad igavest nime raamatute kirjutamisega, nagu me praegu ka näeme. Kuid Jumala igaviku igavest kadumatut au ei nähta. Oleme me alles vaesed inimesed!
Igasugune kurbus on kuradist, sest tema on surma isand. Seepärast, kui sa kord Jumalast halvasti mõtlema juhtud, nagu ei halastaks ta sinule, tahaks sind hukka saata ja tappa, või kui sa mõtled sellele, et sa pead ikkagi surema, siis järelda otsekohe: see mõte tuleb kuradilt ja mitte Jumalalt. Sest Jumal ei anna kurbi mõtteid, ta ei hirmuta, ei tapa, vaid tema on elavate Jumal. Sellepärast on ta saatnud ka oma ainusündinud Poja, mitte hirmutamiseks, vaid lohutamiseks. Seepärast on Kristus ka surnud, et ta saaks Isandaks surma üle, teeks meid elavaks, tühistaks surma. Seepärast ütleb ka Pühakiri: olge rõõmsad, täis kindlust, rõõmustage, mina olen maailma ja surma võitnud, mina olen murdnud surma astla, teinud selle nüriks. Seepärast mõtle sellistes kiusatustes, et sa ei ole enam inimese poeg, vaid Kristusesse uskudes oled sa Jumala Poeg, kelle nimesse sa oled ka ristitud. Seepärast ei või ka surm oma astlaga sind enam vigastada. Ja sedavõrd kui sa kuulud Kristusele, usud temasse ja oled temasse ristitud, ei saa surm sinu üle valitseda. Kuid selliseid vagasid mõtteid Jumalast ja Kristusest ei lase saatan meis tekkida, kui me oleme kiusatustes. Sellised mõtted surutakse maha või ei teki neid üldse. Inimese süda on nimelt nii vangis seaduse, patu ja surma käes, et ta usust õigeksmõistmise õpetuslauset: "Mina usun... Jeesusesse Kristusesse..." üldse ligi ei lase. Teiselt poolt aga tuleb kõik rõõm, kõik lohutus ja rahu Jumalast, tõepoolest, see on Jumal ise. Püha Vaim on nimelt julge. Tema on julgus ja vastupanu surmaohus ja -kiusatuses. Ta ütleb seda julgelt: "Maailm, surm, kurat, põrgu, jätke meid rahule! Sul ei ole minuga midagi ühist. Kui sa ei taha lasta mul elada, siis ma suren. Kuid see ei lähe sul korda. Lööd sa mul pea maha, siis ei tee see mulle kahju. Mul on keegi, kes selle mulle jälle otsa paneb."
Vaadates öösel taevast, ütles ta: "See peab olema küll hea meister, kes ehitas sellise võlvi ilma piilariteta."
### Response:
Loe katkendit Martin Lutheri lauakõnedest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna peaminister Jüri Ratas viibib visiidil Aafrikas, asendab teda Eestis praegu Ossinovski. | Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil on Ossinovski, Aab ja Iva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna peaminister Jüri Ratas viibib visiidil Aafrikas, asendab teda Eestis praegu Ossinovski.
### Response:
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil on Ossinovski, Aab ja Iva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ruja liikmed Rein Rannap ja Jaanus Nõgisto on filmi nimetanud geniaalseks ning üheks paremaks muusikadokumentaaliks läbi ajaloo. "See on mõttestatud dokkfilm kirglikest bändimeestest," iseloomustas Nõgisto ETV saates Ringvaade.
Tänavu Eesti Vabariigi taasiseseisvumise päeval taasühines Tallinna Lauluväljakul Eesti legendaarseim rokkansambel Ruja. Koos erinevate solistide ja suurte taustajõududega toodi publiku ette läbilõige ansambli loomingust. Laulukaare alune täitus Ruja austajatega, kes said tol õhtul unustamatu elamuse osaliseks.
Muusikadokumetaal „Eesti muld ja Eesti Ruja“ toob ekraanidele selle erakordse sündmuse ning viib publiku nii lava peale kui lava taha, näidates ka artistide vahetuid emotsioone enne ja pärast esinemist, mis tavaliselt publiku eest varjatuks jääb.
Toimetaja Kaidi Kleini sõnul võeti möödunud reedel esilinastunud film vaatajate poolt väga hästi vastu. “Nii palju positiivset vastukaja ei osanud me režissöör Tarvo Mölderiga tõesti oodata. Kõige olulisem tunnustus on meile aga see, et film meeldis Ruja liikmetele. Nemad on selle dokumentaali kangelased ja just nemad on teinud nauditavaks nii protsessi kui tulemuse,” sõnas Klein. “Oleme tänulikud Rein Rannapile, Jaanus Nõgistole, Tiit Haagmale, Jaan Karpile ja Andres Põldroole, et nad olid meie kaamera ees siirad ja avatud.”
Kontserdile eelnes prooviperiood, mis suures osas filmilindile jäädvustati. Rein Rannapi ja Jaanus Nõgisto vahelisest keerulisest suhtest on loodud omamoodi müüt, esmakordselt on võimalik kahe mehe kirglikku tööprotsessi ka kõrvalt vaadata. Värvikate karakteritena pakkusid nad dokumentaali tegijatele palju tänuväärset materjali ja pikantseid hetki.
Proovide ja kontserdipäeva melu vahele on pikitud Ruja liikmete ja kontserdil esinenud solistide intervjuud ning loomulikult meenutatakse filmis ka Ruja legendaarset solisti Urmas Alenderit.
Muusikadokumentaali „Eesti muld ja Eesti Ruja“ on tootnud Sterotek Film, režissöör Tarvo Mölder, toimetaja Kaidi Klein, tegevprodutsent Aleksander Ots, produtsent Eero Nõgene.
“Eesti muld ja Eesti Ruja” muusikadokumentaali saab näha Coca-Cola Plazas Tallinnas, Centrum kinos Viljandis ja Tartus kinos Ekraan laupäeval 2. detsembril, esmaspäeval, 4. detsembril ja kolmapäeval, 6. detsembril. Film kestab kaks tundi. | Ruja film jõuab kinodesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ruja liikmed Rein Rannap ja Jaanus Nõgisto on filmi nimetanud geniaalseks ning üheks paremaks muusikadokumentaaliks läbi ajaloo. "See on mõttestatud dokkfilm kirglikest bändimeestest," iseloomustas Nõgisto ETV saates Ringvaade.
Tänavu Eesti Vabariigi taasiseseisvumise päeval taasühines Tallinna Lauluväljakul Eesti legendaarseim rokkansambel Ruja. Koos erinevate solistide ja suurte taustajõududega toodi publiku ette läbilõige ansambli loomingust. Laulukaare alune täitus Ruja austajatega, kes said tol õhtul unustamatu elamuse osaliseks.
Muusikadokumetaal „Eesti muld ja Eesti Ruja“ toob ekraanidele selle erakordse sündmuse ning viib publiku nii lava peale kui lava taha, näidates ka artistide vahetuid emotsioone enne ja pärast esinemist, mis tavaliselt publiku eest varjatuks jääb.
Toimetaja Kaidi Kleini sõnul võeti möödunud reedel esilinastunud film vaatajate poolt väga hästi vastu. “Nii palju positiivset vastukaja ei osanud me režissöör Tarvo Mölderiga tõesti oodata. Kõige olulisem tunnustus on meile aga see, et film meeldis Ruja liikmetele. Nemad on selle dokumentaali kangelased ja just nemad on teinud nauditavaks nii protsessi kui tulemuse,” sõnas Klein. “Oleme tänulikud Rein Rannapile, Jaanus Nõgistole, Tiit Haagmale, Jaan Karpile ja Andres Põldroole, et nad olid meie kaamera ees siirad ja avatud.”
Kontserdile eelnes prooviperiood, mis suures osas filmilindile jäädvustati. Rein Rannapi ja Jaanus Nõgisto vahelisest keerulisest suhtest on loodud omamoodi müüt, esmakordselt on võimalik kahe mehe kirglikku tööprotsessi ka kõrvalt vaadata. Värvikate karakteritena pakkusid nad dokumentaali tegijatele palju tänuväärset materjali ja pikantseid hetki.
Proovide ja kontserdipäeva melu vahele on pikitud Ruja liikmete ja kontserdil esinenud solistide intervjuud ning loomulikult meenutatakse filmis ka Ruja legendaarset solisti Urmas Alenderit.
Muusikadokumentaali „Eesti muld ja Eesti Ruja“ on tootnud Sterotek Film, režissöör Tarvo Mölder, toimetaja Kaidi Klein, tegevprodutsent Aleksander Ots, produtsent Eero Nõgene.
“Eesti muld ja Eesti Ruja” muusikadokumentaali saab näha Coca-Cola Plazas Tallinnas, Centrum kinos Viljandis ja Tartus kinos Ekraan laupäeval 2. detsembril, esmaspäeval, 4. detsembril ja kolmapäeval, 6. detsembril. Film kestab kaks tundi.
### Response:
Ruja film jõuab kinodesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR-i raadiouudised küsisid Tõnistelt, kas arvestades kiiret majanduskasvu ei peaks tõmbama pidurit ja mitte omalt poolt raha majandusse pumpama.
Tõniste vastas, et 2018. aasta riigieelarve ootab kolmandat lugemist ja seal enam muudatusi tegema ei hakata. Küll aga tuleb see arvesse võtta 2018. aasta kevadel koostatava riigieelarve strateegia käigus. "Tuleb vaadata natuke värskema pilguga planeeritavad investeeringud ja kulutused üle."
Tõniste nõustus, et alati jääb valitsusel võimalus kaaluda ka lisaeelarve koostamist. "Kui näeme, et on põhjust lisaeelarveks, siis kindlasti mõtleme sellele."
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes tänavu kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2 protsenti.
SKP jooksevhindades oli kolmandas kvartalis 5,8 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele ehk kasv oli 0,3 protsenti, 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes aga suurenes 4,2 protsenti, teatas statistikaamet. | Tõniste kiirest majanduskasvust: kevadel vaatame investeeringud üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR-i raadiouudised küsisid Tõnistelt, kas arvestades kiiret majanduskasvu ei peaks tõmbama pidurit ja mitte omalt poolt raha majandusse pumpama.
Tõniste vastas, et 2018. aasta riigieelarve ootab kolmandat lugemist ja seal enam muudatusi tegema ei hakata. Küll aga tuleb see arvesse võtta 2018. aasta kevadel koostatava riigieelarve strateegia käigus. "Tuleb vaadata natuke värskema pilguga planeeritavad investeeringud ja kulutused üle."
Tõniste nõustus, et alati jääb valitsusel võimalus kaaluda ka lisaeelarve koostamist. "Kui näeme, et on põhjust lisaeelarveks, siis kindlasti mõtleme sellele."
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes tänavu kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2 protsenti.
SKP jooksevhindades oli kolmandas kvartalis 5,8 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele ehk kasv oli 0,3 protsenti, 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes aga suurenes 4,2 protsenti, teatas statistikaamet.
### Response:
Tõniste kiirest majanduskasvust: kevadel vaatame investeeringud üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene Tänapäeva korraldatud konkurss toimus 2008. aastal ning senistele konkurssidele esitatud umbes 300 käsikirjast on raamatuna ilmunud üle neljakümne. Konkursi varasemate võitjate hulka kuuluvad näiteks Avo Kull, Kaur Riismaa ning viimati Madli Lippur, kelle debüütromaan "June/Julien" pälvis äsja Betti Alveri preemia.
Osalemistingimused on alljärgnevad:
- Võistlustöid oodatakse 1. septembrini 2018. a.
- Romaan peab olema kirjutatud eesti keeles.
- Romaani pikkus on minimaalselt 6 autoripoognat (240 000 tähemärki koos vahedega ehk 133 masinakirjalehekülge).
- Kõik käsikirjad võistlevad ühisel alusel, s.t. teemade kaupa käsikirju ei klassifitseerita. (Küll on aga võimalikud eripreemiad.)
- Iga võistlusele toodud käsikirja (paberil, 2 eksemplaris) juures peab olema märgusõna ja kinnine ümbrik koos autori nime ja kontaktandmetega. Ümbrikule tuleb kirjutada vabalt valitud märgusõna.
Käsikirjad on soovitatav esitada ühele poole trükitult. Kui on trükitud kahele poole, peaksid käsikirjad olema köidetud ja leheküljed nummerdatud, aga soovitame vältida nn diplomitöö-tüüpi köidet. Kirjastus ei trüki ise välja elektrooniliselt esitatud käsikirju.
- Arvesse lähevad vaid õigeks tähtajaks laekunud käsikirjad.
- Käsikirju ei tagastata ega retsenseerita.
Žürii on 4–7 liikmeline, selle koostab võistluse korraldaja. Žürii tuleb kokku 2018. aasta sügisel. Võitjad kuulutatakse välja 2018. aasta lõpus või 2019 alguses.
Auhindamine toimub järgnevatel alustel:
Žürii annab välja kolm põhiauhinda ja võib osa töid ära märkida avaldamissooviga. Planeeritud auhinnafond on 9000 eurot.
Žüriil on õigus auhindu vajaduse korral ja korraldajate nõusolekul ümber jagada.
Võitnud tööde kirjastamisõigus kuulub kirjastusele Tänapäev.
Kirjatööd palutakse saata või tuua:
Kirjastus Tänapäev
Pärnu mnt. 20
Tallinn 10141 | Tänapäev kuulutas välja romaanivõistluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene Tänapäeva korraldatud konkurss toimus 2008. aastal ning senistele konkurssidele esitatud umbes 300 käsikirjast on raamatuna ilmunud üle neljakümne. Konkursi varasemate võitjate hulka kuuluvad näiteks Avo Kull, Kaur Riismaa ning viimati Madli Lippur, kelle debüütromaan "June/Julien" pälvis äsja Betti Alveri preemia.
Osalemistingimused on alljärgnevad:
- Võistlustöid oodatakse 1. septembrini 2018. a.
- Romaan peab olema kirjutatud eesti keeles.
- Romaani pikkus on minimaalselt 6 autoripoognat (240 000 tähemärki koos vahedega ehk 133 masinakirjalehekülge).
- Kõik käsikirjad võistlevad ühisel alusel, s.t. teemade kaupa käsikirju ei klassifitseerita. (Küll on aga võimalikud eripreemiad.)
- Iga võistlusele toodud käsikirja (paberil, 2 eksemplaris) juures peab olema märgusõna ja kinnine ümbrik koos autori nime ja kontaktandmetega. Ümbrikule tuleb kirjutada vabalt valitud märgusõna.
Käsikirjad on soovitatav esitada ühele poole trükitult. Kui on trükitud kahele poole, peaksid käsikirjad olema köidetud ja leheküljed nummerdatud, aga soovitame vältida nn diplomitöö-tüüpi köidet. Kirjastus ei trüki ise välja elektrooniliselt esitatud käsikirju.
- Arvesse lähevad vaid õigeks tähtajaks laekunud käsikirjad.
- Käsikirju ei tagastata ega retsenseerita.
Žürii on 4–7 liikmeline, selle koostab võistluse korraldaja. Žürii tuleb kokku 2018. aasta sügisel. Võitjad kuulutatakse välja 2018. aasta lõpus või 2019 alguses.
Auhindamine toimub järgnevatel alustel:
Žürii annab välja kolm põhiauhinda ja võib osa töid ära märkida avaldamissooviga. Planeeritud auhinnafond on 9000 eurot.
Žüriil on õigus auhindu vajaduse korral ja korraldajate nõusolekul ümber jagada.
Võitnud tööde kirjastamisõigus kuulub kirjastusele Tänapäev.
Kirjatööd palutakse saata või tuua:
Kirjastus Tänapäev
Pärnu mnt. 20
Tallinn 10141
### Response:
Tänapäev kuulutas välja romaanivõistluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brasiilias toimunud avamängu olid võõrustajad võitnud 1:0 ning olid eile Argentinas paremad 2:1. Gremio jaoks oli tegemist kolmanda karikavõiduga, eelmised kaks tulid 1983. ja 95. aastal.
Gremio peatreenerist Renato Gauchost sai esimene brasiillane, kes on võitnud Libertadoresi karika mängija ja juhendajana. | Libertadoresi karikas rändas Brasiiliasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brasiilias toimunud avamängu olid võõrustajad võitnud 1:0 ning olid eile Argentinas paremad 2:1. Gremio jaoks oli tegemist kolmanda karikavõiduga, eelmised kaks tulid 1983. ja 95. aastal.
Gremio peatreenerist Renato Gauchost sai esimene brasiillane, kes on võitnud Libertadoresi karika mängija ja juhendajana.
### Response:
Libertadoresi karikas rändas Brasiiliasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaatajale avaneb vaade neljakümnele nais- ja meespühakule ning piiblitegelasele, kelle hulgas on ka kiriku patroon püha Nikolaus ja Tallinna kaitsepühak Viktor.
Nikolause austamisest ja kingituste toomisest kasvas välja jõuluvanakomme. Sel aastal tähistatakse Nikolause sünnipäeva koos vanamuusikaansambliga Rondellus, kes on ette valmistanud spetsiaalse, kiriku nimipühakule keskendunud kava. Õhtu jooksul esitatakse pühakutele kirjutatud muusikat ja jutustatakse pühakulegende.
Õhtu kulminatsiooniks avatakse kappaltar. Pidulikkust ja jõuluootust lisab pilkupüüdev kuusk, mis moodustab kuldse retaabliga ühtse terviku. | Rondellus pühitseb Niguliste muuseumis nigulapäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaatajale avaneb vaade neljakümnele nais- ja meespühakule ning piiblitegelasele, kelle hulgas on ka kiriku patroon püha Nikolaus ja Tallinna kaitsepühak Viktor.
Nikolause austamisest ja kingituste toomisest kasvas välja jõuluvanakomme. Sel aastal tähistatakse Nikolause sünnipäeva koos vanamuusikaansambliga Rondellus, kes on ette valmistanud spetsiaalse, kiriku nimipühakule keskendunud kava. Õhtu jooksul esitatakse pühakutele kirjutatud muusikat ja jutustatakse pühakulegende.
Õhtu kulminatsiooniks avatakse kappaltar. Pidulikkust ja jõuluootust lisab pilkupüüdev kuusk, mis moodustab kuldse retaabliga ühtse terviku.
### Response:
Rondellus pühitseb Niguliste muuseumis nigulapäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate kangelaseks kerkis Stephne Curry, kes viskas lisaajal oma 28 punktist 13. Kevin Durant toetas Warriorsit 29 ja Klay Thompson 20 silmaga. Lakersi poolelt tegi oma karjääri parima etteaste Brandon Ingram 32 punktiga.
Houston Rocketsi 118:97 võidumängus Indiana Pacersi üle kogus James Harden isiklikku kontosse 29 silma, 8 lauapalli ning 10 tulemuslikku söötu.
San Antonio Spurs oli LaMarcus Aldridge'i 41 silma abil 104:95 üle Memphis Grizzliesist, kellele see oli üheksandaks järjestikuseks kaotuseks.
Orlando Magic lõpetas üheksamängulise kaotustejada 121:108 võiduga Oklahoma City Thunderi üle. Aaron Gordon viskas Magicu poolelt 40 silma.
Kyle Lowry 36 ja DeMar DeRozani 30 punkti viisid Toronto Raptorsi 126:113 võidule Charlotte Hornetsi üle.
Tulemused:
Detroit - Phoenix 131:107
Orlando - Oklahoma 121:108
Philadelphia - Washington 118:113
New York - Miami 115:86
Toronto - Charlotte 126:113
Houston - Indiana 118:97
New Orleans - Minnesota 102:120
Dallas - Brooklyn 104:109
San Antonio - Memphis 104:95
LA Lakers - Golden State 123:127 (la.) | Curry vedas Warriorsi lisaajal võidule Lakersi üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate kangelaseks kerkis Stephne Curry, kes viskas lisaajal oma 28 punktist 13. Kevin Durant toetas Warriorsit 29 ja Klay Thompson 20 silmaga. Lakersi poolelt tegi oma karjääri parima etteaste Brandon Ingram 32 punktiga.
Houston Rocketsi 118:97 võidumängus Indiana Pacersi üle kogus James Harden isiklikku kontosse 29 silma, 8 lauapalli ning 10 tulemuslikku söötu.
San Antonio Spurs oli LaMarcus Aldridge'i 41 silma abil 104:95 üle Memphis Grizzliesist, kellele see oli üheksandaks järjestikuseks kaotuseks.
Orlando Magic lõpetas üheksamängulise kaotustejada 121:108 võiduga Oklahoma City Thunderi üle. Aaron Gordon viskas Magicu poolelt 40 silma.
Kyle Lowry 36 ja DeMar DeRozani 30 punkti viisid Toronto Raptorsi 126:113 võidule Charlotte Hornetsi üle.
Tulemused:
Detroit - Phoenix 131:107
Orlando - Oklahoma 121:108
Philadelphia - Washington 118:113
New York - Miami 115:86
Toronto - Charlotte 126:113
Houston - Indiana 118:97
New Orleans - Minnesota 102:120
Dallas - Brooklyn 104:109
San Antonio - Memphis 104:95
LA Lakers - Golden State 123:127 (la.)
### Response:
Curry vedas Warriorsi lisaajal võidule Lakersi üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast väravateta lõppenud avakohtumist võitsid mullused finalistid teise matši kodus 1:0. Mängu ainsa tabamuse sepistas 60. minutil Jozy Altidore.
Teises poolfinaalpaaris on vastamisi tiitlikaitsja Seattle Sounders ja Houston Dynamos, kus avamängu võitis Sounders võõrsil 2:0. Seega võivad teist aastat järjest finaalis kohtuda Sounders ja Toronto. | Toronto jõudis MLS-is teist aastat järjest finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast väravateta lõppenud avakohtumist võitsid mullused finalistid teise matši kodus 1:0. Mängu ainsa tabamuse sepistas 60. minutil Jozy Altidore.
Teises poolfinaalpaaris on vastamisi tiitlikaitsja Seattle Sounders ja Houston Dynamos, kus avamängu võitis Sounders võõrsil 2:0. Seega võivad teist aastat järjest finaalis kohtuda Sounders ja Toronto.
### Response:
Toronto jõudis MLS-is teist aastat järjest finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Äripäeva koostatud palga edetabeli kohaselt on kõrgeim keskmine palk 18 töötajaga Microsoft Estonia OÜ-s, kus keskmine töötasu on 6296 eurot.
Järgnevad 11 töötajaga East Capital Baltic keskmise kuutasuga 6121 eurot ja 10 töötajaga SEB Varahaldus AS kuutasuga 6117 eurot.
Eesti suurifrmadest maksab kõige kõrgemat keskmist töötasu Skype Technologies OÜ, kus töötajaid on üle 300 ja nende keskmine töötasu oli 4404 eurot kuus.
Teisele kohale tuli 187 töötajaga Gunvor Services AS 4277 euroga ning kolmandale kohale 159 töötajaga Trinton OÜ, kus keskmine töötasu oli 4021 eurot.
Palgatabelis on kokku 1238 ettevõtte, kellest 148 on sellised, kus töötajaid on 100 või rohkem, TOP 500 hulgas oli suurfirmasid 51. | Äripäev reastas Eestis tegutsevad ettevõtted keskmise kuupalga alusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Äripäeva koostatud palga edetabeli kohaselt on kõrgeim keskmine palk 18 töötajaga Microsoft Estonia OÜ-s, kus keskmine töötasu on 6296 eurot.
Järgnevad 11 töötajaga East Capital Baltic keskmise kuutasuga 6121 eurot ja 10 töötajaga SEB Varahaldus AS kuutasuga 6117 eurot.
Eesti suurifrmadest maksab kõige kõrgemat keskmist töötasu Skype Technologies OÜ, kus töötajaid on üle 300 ja nende keskmine töötasu oli 4404 eurot kuus.
Teisele kohale tuli 187 töötajaga Gunvor Services AS 4277 euroga ning kolmandale kohale 159 töötajaga Trinton OÜ, kus keskmine töötasu oli 4021 eurot.
Palgatabelis on kokku 1238 ettevõtte, kellest 148 on sellised, kus töötajaid on 100 või rohkem, TOP 500 hulgas oli suurfirmasid 51.
### Response:
Äripäev reastas Eestis tegutsevad ettevõtted keskmise kuupalga alusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seitse kuud kestnud remondi tulemusena sai uuendatud kogu suure saali lavatehnika – pöördlava, stanged, valgussillad ja orkestriava koos tõstukitega. Täies mahus vahetati välja lavaseadmeid teenindav elektrisüsteem. Lisaks uuendati saali - vahetati välja toolid nii parteris kui rõdul ning rekonstrueeriti rõdupiire selliselt, et nähtavus lavale oleks rõdu igast reast ja igalt kohalt võrdselt suurepärane.
"Selle remondiga jõuab teater samuti tehnoloogilisse kaasaega. Kuigi ka inimkätega on võimalik kõik tööd ära teha, siis teeb tehnoloogia kogu tehnilise töö lihtsamaks, aga samas täpsemaks," selgitas teatri direktor Roland Leesment. "Uudne tehnoloogia avab meile uusi võimalusi teha ka tehnoloogiliselt keerulisemaid lavastusi, sest kogu tehnika juhtimine käib ühtse juhtimissüsteemi kaudu", lisas Leesment. "Publiku jaoks on oluline ka värskendatud saal koos uute toolidega. Toolid ise on pisut laiemad kui varem ning lisaks on ka reavahed veidi avaramad kui enne," mainis direktor.
Suure saali remondiks kulus 3,6 miljonit eurot ning raha selleks eraldas Kultuuriministeerium.
Saal avatakse piduliku vastuvõtuga, millele järgneb Andrus Kivirähki kirjutatud “Kaarnakivi perenaise“ esietendus. Lavastus tuuakse välja koostöös Kuressaare Linnateatriga ning see on osa teatrite ühisprojektist "Sajandi lugu", mis on kingitus Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks. | Endla teater saab uuenenud saali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seitse kuud kestnud remondi tulemusena sai uuendatud kogu suure saali lavatehnika – pöördlava, stanged, valgussillad ja orkestriava koos tõstukitega. Täies mahus vahetati välja lavaseadmeid teenindav elektrisüsteem. Lisaks uuendati saali - vahetati välja toolid nii parteris kui rõdul ning rekonstrueeriti rõdupiire selliselt, et nähtavus lavale oleks rõdu igast reast ja igalt kohalt võrdselt suurepärane.
"Selle remondiga jõuab teater samuti tehnoloogilisse kaasaega. Kuigi ka inimkätega on võimalik kõik tööd ära teha, siis teeb tehnoloogia kogu tehnilise töö lihtsamaks, aga samas täpsemaks," selgitas teatri direktor Roland Leesment. "Uudne tehnoloogia avab meile uusi võimalusi teha ka tehnoloogiliselt keerulisemaid lavastusi, sest kogu tehnika juhtimine käib ühtse juhtimissüsteemi kaudu", lisas Leesment. "Publiku jaoks on oluline ka värskendatud saal koos uute toolidega. Toolid ise on pisut laiemad kui varem ning lisaks on ka reavahed veidi avaramad kui enne," mainis direktor.
Suure saali remondiks kulus 3,6 miljonit eurot ning raha selleks eraldas Kultuuriministeerium.
Saal avatakse piduliku vastuvõtuga, millele järgneb Andrus Kivirähki kirjutatud “Kaarnakivi perenaise“ esietendus. Lavastus tuuakse välja koostöös Kuressaare Linnateatriga ning see on osa teatrite ühisprojektist "Sajandi lugu", mis on kingitus Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks.
### Response:
Endla teater saab uuenenud saali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kiki Miki" on hetkel AROPi üks tuntumaid laule, mille vaadatavus läheneb juba 800 000 tuhandele.
Lisaks AROPile, astuvad üles ka Noortebänd 2017 finalistid Inger, 3Ainsus ning Tartu hiphop kuulsused – KÜBERÜNNAK & KARMO.
Rae Kultuurikeskus asub Jüri alevis Harjumaal.
Kontserdi algus on 19.00 ning uksed avatakse 18.00
Korraldajate teatel on see on AROPI ainus kontsert sel aastal, kuhu veel kõik fännid pääsevad | Arop annab vanusepiiranguteta kontserdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kiki Miki" on hetkel AROPi üks tuntumaid laule, mille vaadatavus läheneb juba 800 000 tuhandele.
Lisaks AROPile, astuvad üles ka Noortebänd 2017 finalistid Inger, 3Ainsus ning Tartu hiphop kuulsused – KÜBERÜNNAK & KARMO.
Rae Kultuurikeskus asub Jüri alevis Harjumaal.
Kontserdi algus on 19.00 ning uksed avatakse 18.00
Korraldajate teatel on see on AROPI ainus kontsert sel aastal, kuhu veel kõik fännid pääsevad
### Response:
Arop annab vanusepiiranguteta kontserdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sirp" 1. detsembril Autor: "Sirp"
REBEKA PÕLDSAM: Maksupatriotism kui elunorm
Kaja Kallas ja Andrus Ansip Postimehes, Mikk Salu ja Tarmo Vahter Eesti Ekspressis ning kõik teised, kes valavad astmelise tulumaksu pihta välja oma pahameele poliitilise muutuse vastu, väljendavad sinimustvalge retoorikaehtest hoolimata uskumatut riigivastasust.
Poliitikutele-ajakirjanikele on suured maksuhüsteerias alkoholitootjad, kes pidavat kirjutama oma töötajate siseteabes, kuidas tänu nende suuremeelsele täiesti keskpärase kvaliteediga meelemürgi tootmisele tulevad Eestisse turistid, kes maksavad odava alkoholi pealt maksu ja toidavad kõik ilu-salongid. Oleme seda küüne- ja külmatehniku ühiskondliku rolli absurdi juba piisavalt kuulnud.
Euroopal on lootust. Joonas Kiik intervjueerib Jörn Donnerit. JÖRN DONNER:"Euroopa vähemalt püüab edasi areneda – erinevalt Venemaast, aga ka Ameerika Ühendriikidest."
Jörn Donner on mitmekülgne soomerootsi poliitika- ja kultuuritegelane, kes on kirjutanud kümneid raamatuid, vändanud kümneid filme, tegutsenud kriitiku, ärimehe, produtsendi, diplomaadi ja poliitikuna, juhtinud Soome ja Rootsi filmiinstituuti. Eluaeg isepäise mõtlemise, terava keele, sule ja kaameraga silma paistnud kosmopoliidina on Donner omamoodi Soome kultuuri enfant terrible, kes pole kunagi peljanud avalikkust provotseerida. Tema raamatuist ehk tuntuim on Finlandia auhinna pälvinud ja eesti keeldegi tõlgitud romaan „Isa ja poeg“. Filmialal teatakse teda muuhulgas ainsa soomlasena, kes on võtnud vastu Oscari – seda Ingmar Bergmani „Fanny ja Alexanderi“ produtsendina. Peagi 85. sünnipäeva tähistav vanameister teeb endiselt filme ja kirjutab. Äsja käis ta Tallinnas Pimedate Ööde filmifestivalil elutööpreemiat vastu võtmas ning esitlemas oma filme, mis linastusid siin Soome iseseisvuse 100. aastapäeva tähistava filmimaratoni käigus.
MARGUS LAIDRE: Mannerheim, aristokraat sõdurisinelis ehk Vene kindral, kes päästis Soome
Soome omariikluse sajanda aasta täitumine sel aastal langeb kokku veel teisegi olulise tähtpäevaga: 150 aastat tagasi sündis marssal Mannerheim. Tema värvikirev, ootamatute keerdkäikudega ja vastuoluline elukäik on püsinud pidevalt soomlaste tähelepanu keskmes. Ühtedele rahva päästja, teiste silmis aga rahva lihunik, äratab Mannerheim inimestes jätkuvalt tugevaid tundeid ning on Soomes muutunud mõneti lausa mütoloogiliseks isikuks. Erinevatest hinnangutest hoolimata võib liialdamata nentida, et Mannerheimita oleks kogu Soome XX sajandi ajaloo mõistmine ja mõtestamine võimatu.
Mannerheimi sünnijuubeliks on ilmunud neli monograafiat: kaks Rootsis ja kaks Soomes.
JAAK PROZES: Eesti-Soome suhete madalseisus sündinud identiteedileping
80 aastat tagasi, 1. detsembril 1937 kirjutati alla Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vaimse koostöö konventsioon, mis on Eesti Vabariigi vanim tänini kehtiv kultuurileping. Soomlased pidasid oluliseks, et esimene sellesisuline leping sõlmitaks just eestlaste kui lähima hõimurahvaga. Konventsiooni preambula esimeses reas mainitakse mõlemaid rahvaid ühendavaid sugulusseoseid ja rõhutatakse vajadust uuendada tuhandeaastaseid sidemeid. Seega oli küsimus identiteedis. Identiteet ei ole olemas kui asi iseeneses. Iseäranis peavad arvult väikesed rahvad oma identiteedile kogu aeg mõtlema. Soome-ugri identiteet – ideoloogia oli oluline kahe maailmasõja vahelisel ajal ja on oluline ka praegu 80 aastat hiljem, mil paljud rahvad, eriti väikerahvad seisavad küsimuse ees, kuidas säilitada oma rahvuslikku identiteeti ja omapära kiires üleilmastuvas maailmas.
JÜRI REINVERE: Soome on eestlastele tundmatu maa
Hoolimata vastastikusest aasimisest, milles on mõlemalt poolt tubli annus imetlust, oleks meil soomlastelt palju õppida, sealhulgas ka nende vigadest.
Üks asi, milles soomlased on ületamatud ja mis eestlastel peaaegu täiesti puudub, on kokkuhoidmine. Soome rahvusvahelise menu tagatis, kaasa arvatud kunsti, disaini ja arhitektuuri vallas, on olnud kokkuhoidmine. Soomlastel on teatav ühiskondlik instinkt, mis sunnib neid piisavalt mõjuva põhjuse korral kohe ühise asja nimel tegutsema ja vahepealsed asjad kõrvale jätma. Üks rahvusvaheline eesmärk võiks olla selleks küll mõjuv põhjus.
Kirjanik, kes ei ole oma raamatutesse armunud. Intervjuu Mika Keräneniga. MIKA KERÄNEN: "Soome ja eesti keel on mulle nagu jalgpallurile parem ja vasak jalg. Tugevam on mul parem jalg, aga skoorinud olen rohkem vasaku jalaga."
RAUNO ALLIKSAAR: Mis saab siis, kui halastus on lõppenud?
Sirpa Kähkönen ja Antti Tuuri jutustavad inimestest, keda juhib halastus ja tahtmine maailma paremaks teha, aga kes satuvad sinna, kus halastus on otsa saanud.
Antti Tuuri, Igitee. Soome keelest tõlkinud Ants Paikre. Toimetanud Kai Nurmik. Varrak, 2017. 334 lk.
Sirpa Kähkönen, Graniitmees. Soome keelest tõlkinud Piret Saluri. Värsid tõlkinud Peep Ilmet. Toimetanud Kai Nurmik. Kujundanud Heino Prunsvelt. Varrak, 2017. 288 lk.
Kuigi mõlemad vaatluse alla võetud romaanid kõnelevad ühtviisi Soome ja soomlaste loost kahe maailmasõja vahelisel ajal, näib esmapilgul võimatu neis muud märkimisväärset ühisosa leida.
Antti Tuuri „Igitee“ peategelane Jussi on 1930. aastal sattunud vastu tahtmist, muilutatuna Nõukogude Karjalasse. Muilutus oli üks paremäärmusliku Lapua liikumise rakendatud terrorivõtteid, mille käigus rööviti neid, keda kahtlustati Nõukogude-sümpaatias või muidu liigses vasakpoolsuses, toimetati nad Nõukogude Liidu piirile ning sunniti Soomest lahkuma. Jussil on kindel kavatsus esimesel võimalusel koju naasta, sest ehkki sotsialistlikud ideed on talle meele järgi, pole ta enda sõnutsi siiski kommunist ning Nõukogude riik teda ei kutsu.
ERKKI BAHOVSKI: Inimlikkuse tee "Igiteel"
Mängufilm „Igitee“ ("Ikitie", Soome-Eesti-Rootsi 2017, 104 min). Režissöör Antti-Jussi Annila, stsenaristid Antti-Jussi Annila, Aku Louhimies ja Antti Tuuri, operaator Rauno Ronkainen, heliloojad Ian Person ja Kalle Gustafsson Jerneholm.
Soome mängufilm "Igitee" on andnud järjekordselt võimaluse soome vaatajaid harida, selgitada põhjanaabritele, mis toimus Nõukogude Liidus 1930. aastal, kuid eeskätt on see siiski teos surve alla sattunud inimeste omavahelistest suhetest.
OTSO KANTOKORPI: Kuidas ja mille nimel kunstis võisteldakse?
Näitus „Ars Fennica 2017“ Kiasmas kuni 18. II 2018. Kunstnikud, auhinna kandidaadid Maija Blåfield, Pekka ja Teija Isorättyä, Perttu Saksa, Kari Vehosalo ning Camilla Vuorenmaa.
Olen olnud kakskümmend aastat põhikohaga kunstikriitik ja jälginud kunstielu iga päev. Minu harrastus on olnud Eesti kunst ning olen ka Eestis palju reisinud. Kui vahel aja maha võtan, siis märkan, kui pinnapealsed on mu teadmised, sest autasustatud ja menukaid eestlasi tean tõenäoliselt nimetada rohkem spordivaldkonnast kui kujutavast kunstist. Olümpiakulla võitnud Erki Noole saavutustest tean tegelikult palju rohkem, kui 2011. aastal Köler Prize’i võitnud Jevgeni Zolotko edusammudest. Seda tõdedes hakkab natuke häbigi.
TARJA NURMI: Üks sisevaade Soome arhitektuurile
Näitus „Vaade. Uus Soome arhitektuur“ Rotermanni soolalaos kuni 7. I 2018.
Soomet on harjutud pidama väikeseks arhitektuuri suurriigiks. Nii mõnigi kultuuriturist sõidab Soome just arhitektuuri tõmbel ning see atraktiivsus ei põhine ainuüksi mõne kuulsa arhitekti mainel. Usutakse, et selle maa arhitektuur on tavalisest kõrgemal tasemel, sest kuulub ju Soome ikka veel Põhjala mainekate heaoluriikide hulka.
MARGIT MUTSO: Eesti arhitektid ja 1990ndate Soome
Nõukogude ajal oli eesti arhitektide jaoks eeskuju number üks Soome arhitektuur. Põhjanaabritega oli ikka mingigi kontakt alles ning Soome arhitektuuriajakirjad olid ühena vähestest siinsetele arhitektidele kättesaadavad. Kui 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses nõukogude kord võnkuma lõi ja piirid paotusid, leidsid päris mitmed eesti arhitektid Soomes tööd. Enamik tuli mõne aja pärast, kui Soomes tekkis majanduslangus ehk lama, Eestisse tagasi, kuid oli ka jääjaid. Soome elatustase ja teenimisvõimalus oli laguneva liiduvabariigi ja ka noorukese taas iseseisva Eesti Vabariigi võimalustega võrreldes palju parem. See oli kindlasti üks põhjus Soome minekul, aga rahast rohkem paelus eestlasi võimalus näha ja kogeda seni kättesaamatut välismaa elu.
Soomes töötamise aega meenutan koos kahe eesti arhitekti Mai Šeini ja Kalle Vellevooga.
Rahvusülikool ja XXI sajandi innovatiivne ülikool. Margus Maidla intervjuu Tartu ülikooli rektori Volli Kalmuga. VOLLI KALM: "Koht edetabelis ei saa olla ülikooli arendamise ainus ja peamine eesmärk."
INES REINGOLD-TALI: „Eesti laulult“ Eurovisioni lauluvõistlusele
Kas järgmise aasta võistluslaulu loomise peaks usaldama hoopistükkis robothelilooja hooleks?
Novembri algul käima lükatud kümnenda "Eesti laulu" karussell kogub tuure. Eurovisioni lauluvõistluse XXV Eesti eelvooru laekus 258 laulu, mille hulgast valis eelžürii välja viisteist ja „Eesti laulu“ toimetus viis poolfinalisti. Võistluse ambitsioonikas eesmärk on tõsta esile meeliköitev uus eesti muusika ja leida ühtaegu paeluv lugu, mis esindaks kevadel Eestit väärikalt Eurovisioni võistlustules. Laululoojaid ja esitajaid ahvatleb võimalus köita kas või üürikeseks kolmeks minutiks kogu Euroopa tähelepanu. Milline laul siis valida Eestit esindama?
Arvustamisel
Riikka Pelo romaan "Meie igapäevane elu" ja Heli Laaksoneni luulekogu "Ole ise"
Jens Anderseni "Astrid Lindgren. Päev nagu elu"
Kirill Tulini kuraatoriprojekt "Abiks keskküttekatla kütjale"
Ugala "Orpheus allilmas"
tantsuteatri Fine 5 "25 tantsu", Goltsman Balleti "Chagall – eraldikoos" ja Tatjana Romanova "Vajadustest"
kontserdid "Laineile end kingin" ja "Kumu galeriides"
Gérard Grisey "Akustilised ruumid" | Sel reedel Sirbis Soome sada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sirp" 1. detsembril Autor: "Sirp"
REBEKA PÕLDSAM: Maksupatriotism kui elunorm
Kaja Kallas ja Andrus Ansip Postimehes, Mikk Salu ja Tarmo Vahter Eesti Ekspressis ning kõik teised, kes valavad astmelise tulumaksu pihta välja oma pahameele poliitilise muutuse vastu, väljendavad sinimustvalge retoorikaehtest hoolimata uskumatut riigivastasust.
Poliitikutele-ajakirjanikele on suured maksuhüsteerias alkoholitootjad, kes pidavat kirjutama oma töötajate siseteabes, kuidas tänu nende suuremeelsele täiesti keskpärase kvaliteediga meelemürgi tootmisele tulevad Eestisse turistid, kes maksavad odava alkoholi pealt maksu ja toidavad kõik ilu-salongid. Oleme seda küüne- ja külmatehniku ühiskondliku rolli absurdi juba piisavalt kuulnud.
Euroopal on lootust. Joonas Kiik intervjueerib Jörn Donnerit. JÖRN DONNER:"Euroopa vähemalt püüab edasi areneda – erinevalt Venemaast, aga ka Ameerika Ühendriikidest."
Jörn Donner on mitmekülgne soomerootsi poliitika- ja kultuuritegelane, kes on kirjutanud kümneid raamatuid, vändanud kümneid filme, tegutsenud kriitiku, ärimehe, produtsendi, diplomaadi ja poliitikuna, juhtinud Soome ja Rootsi filmiinstituuti. Eluaeg isepäise mõtlemise, terava keele, sule ja kaameraga silma paistnud kosmopoliidina on Donner omamoodi Soome kultuuri enfant terrible, kes pole kunagi peljanud avalikkust provotseerida. Tema raamatuist ehk tuntuim on Finlandia auhinna pälvinud ja eesti keeldegi tõlgitud romaan „Isa ja poeg“. Filmialal teatakse teda muuhulgas ainsa soomlasena, kes on võtnud vastu Oscari – seda Ingmar Bergmani „Fanny ja Alexanderi“ produtsendina. Peagi 85. sünnipäeva tähistav vanameister teeb endiselt filme ja kirjutab. Äsja käis ta Tallinnas Pimedate Ööde filmifestivalil elutööpreemiat vastu võtmas ning esitlemas oma filme, mis linastusid siin Soome iseseisvuse 100. aastapäeva tähistava filmimaratoni käigus.
MARGUS LAIDRE: Mannerheim, aristokraat sõdurisinelis ehk Vene kindral, kes päästis Soome
Soome omariikluse sajanda aasta täitumine sel aastal langeb kokku veel teisegi olulise tähtpäevaga: 150 aastat tagasi sündis marssal Mannerheim. Tema värvikirev, ootamatute keerdkäikudega ja vastuoluline elukäik on püsinud pidevalt soomlaste tähelepanu keskmes. Ühtedele rahva päästja, teiste silmis aga rahva lihunik, äratab Mannerheim inimestes jätkuvalt tugevaid tundeid ning on Soomes muutunud mõneti lausa mütoloogiliseks isikuks. Erinevatest hinnangutest hoolimata võib liialdamata nentida, et Mannerheimita oleks kogu Soome XX sajandi ajaloo mõistmine ja mõtestamine võimatu.
Mannerheimi sünnijuubeliks on ilmunud neli monograafiat: kaks Rootsis ja kaks Soomes.
JAAK PROZES: Eesti-Soome suhete madalseisus sündinud identiteedileping
80 aastat tagasi, 1. detsembril 1937 kirjutati alla Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vaimse koostöö konventsioon, mis on Eesti Vabariigi vanim tänini kehtiv kultuurileping. Soomlased pidasid oluliseks, et esimene sellesisuline leping sõlmitaks just eestlaste kui lähima hõimurahvaga. Konventsiooni preambula esimeses reas mainitakse mõlemaid rahvaid ühendavaid sugulusseoseid ja rõhutatakse vajadust uuendada tuhandeaastaseid sidemeid. Seega oli küsimus identiteedis. Identiteet ei ole olemas kui asi iseeneses. Iseäranis peavad arvult väikesed rahvad oma identiteedile kogu aeg mõtlema. Soome-ugri identiteet – ideoloogia oli oluline kahe maailmasõja vahelisel ajal ja on oluline ka praegu 80 aastat hiljem, mil paljud rahvad, eriti väikerahvad seisavad küsimuse ees, kuidas säilitada oma rahvuslikku identiteeti ja omapära kiires üleilmastuvas maailmas.
JÜRI REINVERE: Soome on eestlastele tundmatu maa
Hoolimata vastastikusest aasimisest, milles on mõlemalt poolt tubli annus imetlust, oleks meil soomlastelt palju õppida, sealhulgas ka nende vigadest.
Üks asi, milles soomlased on ületamatud ja mis eestlastel peaaegu täiesti puudub, on kokkuhoidmine. Soome rahvusvahelise menu tagatis, kaasa arvatud kunsti, disaini ja arhitektuuri vallas, on olnud kokkuhoidmine. Soomlastel on teatav ühiskondlik instinkt, mis sunnib neid piisavalt mõjuva põhjuse korral kohe ühise asja nimel tegutsema ja vahepealsed asjad kõrvale jätma. Üks rahvusvaheline eesmärk võiks olla selleks küll mõjuv põhjus.
Kirjanik, kes ei ole oma raamatutesse armunud. Intervjuu Mika Keräneniga. MIKA KERÄNEN: "Soome ja eesti keel on mulle nagu jalgpallurile parem ja vasak jalg. Tugevam on mul parem jalg, aga skoorinud olen rohkem vasaku jalaga."
RAUNO ALLIKSAAR: Mis saab siis, kui halastus on lõppenud?
Sirpa Kähkönen ja Antti Tuuri jutustavad inimestest, keda juhib halastus ja tahtmine maailma paremaks teha, aga kes satuvad sinna, kus halastus on otsa saanud.
Antti Tuuri, Igitee. Soome keelest tõlkinud Ants Paikre. Toimetanud Kai Nurmik. Varrak, 2017. 334 lk.
Sirpa Kähkönen, Graniitmees. Soome keelest tõlkinud Piret Saluri. Värsid tõlkinud Peep Ilmet. Toimetanud Kai Nurmik. Kujundanud Heino Prunsvelt. Varrak, 2017. 288 lk.
Kuigi mõlemad vaatluse alla võetud romaanid kõnelevad ühtviisi Soome ja soomlaste loost kahe maailmasõja vahelisel ajal, näib esmapilgul võimatu neis muud märkimisväärset ühisosa leida.
Antti Tuuri „Igitee“ peategelane Jussi on 1930. aastal sattunud vastu tahtmist, muilutatuna Nõukogude Karjalasse. Muilutus oli üks paremäärmusliku Lapua liikumise rakendatud terrorivõtteid, mille käigus rööviti neid, keda kahtlustati Nõukogude-sümpaatias või muidu liigses vasakpoolsuses, toimetati nad Nõukogude Liidu piirile ning sunniti Soomest lahkuma. Jussil on kindel kavatsus esimesel võimalusel koju naasta, sest ehkki sotsialistlikud ideed on talle meele järgi, pole ta enda sõnutsi siiski kommunist ning Nõukogude riik teda ei kutsu.
ERKKI BAHOVSKI: Inimlikkuse tee "Igiteel"
Mängufilm „Igitee“ ("Ikitie", Soome-Eesti-Rootsi 2017, 104 min). Režissöör Antti-Jussi Annila, stsenaristid Antti-Jussi Annila, Aku Louhimies ja Antti Tuuri, operaator Rauno Ronkainen, heliloojad Ian Person ja Kalle Gustafsson Jerneholm.
Soome mängufilm "Igitee" on andnud järjekordselt võimaluse soome vaatajaid harida, selgitada põhjanaabritele, mis toimus Nõukogude Liidus 1930. aastal, kuid eeskätt on see siiski teos surve alla sattunud inimeste omavahelistest suhetest.
OTSO KANTOKORPI: Kuidas ja mille nimel kunstis võisteldakse?
Näitus „Ars Fennica 2017“ Kiasmas kuni 18. II 2018. Kunstnikud, auhinna kandidaadid Maija Blåfield, Pekka ja Teija Isorättyä, Perttu Saksa, Kari Vehosalo ning Camilla Vuorenmaa.
Olen olnud kakskümmend aastat põhikohaga kunstikriitik ja jälginud kunstielu iga päev. Minu harrastus on olnud Eesti kunst ning olen ka Eestis palju reisinud. Kui vahel aja maha võtan, siis märkan, kui pinnapealsed on mu teadmised, sest autasustatud ja menukaid eestlasi tean tõenäoliselt nimetada rohkem spordivaldkonnast kui kujutavast kunstist. Olümpiakulla võitnud Erki Noole saavutustest tean tegelikult palju rohkem, kui 2011. aastal Köler Prize’i võitnud Jevgeni Zolotko edusammudest. Seda tõdedes hakkab natuke häbigi.
TARJA NURMI: Üks sisevaade Soome arhitektuurile
Näitus „Vaade. Uus Soome arhitektuur“ Rotermanni soolalaos kuni 7. I 2018.
Soomet on harjutud pidama väikeseks arhitektuuri suurriigiks. Nii mõnigi kultuuriturist sõidab Soome just arhitektuuri tõmbel ning see atraktiivsus ei põhine ainuüksi mõne kuulsa arhitekti mainel. Usutakse, et selle maa arhitektuur on tavalisest kõrgemal tasemel, sest kuulub ju Soome ikka veel Põhjala mainekate heaoluriikide hulka.
MARGIT MUTSO: Eesti arhitektid ja 1990ndate Soome
Nõukogude ajal oli eesti arhitektide jaoks eeskuju number üks Soome arhitektuur. Põhjanaabritega oli ikka mingigi kontakt alles ning Soome arhitektuuriajakirjad olid ühena vähestest siinsetele arhitektidele kättesaadavad. Kui 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses nõukogude kord võnkuma lõi ja piirid paotusid, leidsid päris mitmed eesti arhitektid Soomes tööd. Enamik tuli mõne aja pärast, kui Soomes tekkis majanduslangus ehk lama, Eestisse tagasi, kuid oli ka jääjaid. Soome elatustase ja teenimisvõimalus oli laguneva liiduvabariigi ja ka noorukese taas iseseisva Eesti Vabariigi võimalustega võrreldes palju parem. See oli kindlasti üks põhjus Soome minekul, aga rahast rohkem paelus eestlasi võimalus näha ja kogeda seni kättesaamatut välismaa elu.
Soomes töötamise aega meenutan koos kahe eesti arhitekti Mai Šeini ja Kalle Vellevooga.
Rahvusülikool ja XXI sajandi innovatiivne ülikool. Margus Maidla intervjuu Tartu ülikooli rektori Volli Kalmuga. VOLLI KALM: "Koht edetabelis ei saa olla ülikooli arendamise ainus ja peamine eesmärk."
INES REINGOLD-TALI: „Eesti laulult“ Eurovisioni lauluvõistlusele
Kas järgmise aasta võistluslaulu loomise peaks usaldama hoopistükkis robothelilooja hooleks?
Novembri algul käima lükatud kümnenda "Eesti laulu" karussell kogub tuure. Eurovisioni lauluvõistluse XXV Eesti eelvooru laekus 258 laulu, mille hulgast valis eelžürii välja viisteist ja „Eesti laulu“ toimetus viis poolfinalisti. Võistluse ambitsioonikas eesmärk on tõsta esile meeliköitev uus eesti muusika ja leida ühtaegu paeluv lugu, mis esindaks kevadel Eestit väärikalt Eurovisioni võistlustules. Laululoojaid ja esitajaid ahvatleb võimalus köita kas või üürikeseks kolmeks minutiks kogu Euroopa tähelepanu. Milline laul siis valida Eestit esindama?
Arvustamisel
Riikka Pelo romaan "Meie igapäevane elu" ja Heli Laaksoneni luulekogu "Ole ise"
Jens Anderseni "Astrid Lindgren. Päev nagu elu"
Kirill Tulini kuraatoriprojekt "Abiks keskküttekatla kütjale"
Ugala "Orpheus allilmas"
tantsuteatri Fine 5 "25 tantsu", Goltsman Balleti "Chagall – eraldikoos" ja Tatjana Romanova "Vajadustest"
kontserdid "Laineile end kingin" ja "Kumu galeriides"
Gérard Grisey "Akustilised ruumid"
### Response:
Sel reedel Sirbis Soome sada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korona pani edule aluse kuu aega tagasi, kui Zaglebies 1:0 võit võeti. Teises mängus ei lubatud külalistel ohtlikuks saada, kui juba kaheksandal minutil juhtima asuti, 2:0 lõppskoor vormistati viimastel minutitel. Kallaste tegi kaasa kõik 90 minutit, vahendas Soccernet.ee.
Just Kielce staadionil toimus ka poolfinaalpaaride loos ja õnn oli nende poolt, sest poolfinaalis tuleb vastu Gdynia Arka, kes kõrgliigas seitsmendal kohal. Teises paaris lähevad vastamisi tabeli kaks esimest ehk Zabrze Gornik ja Varssavi Legia.
Korona mängib Arkaga kodus 28. märtsil ja võõrsil kordusmängus 18. aprillil. | Kallaste ja Korona jõudsid Poolas nelja parema sekka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korona pani edule aluse kuu aega tagasi, kui Zaglebies 1:0 võit võeti. Teises mängus ei lubatud külalistel ohtlikuks saada, kui juba kaheksandal minutil juhtima asuti, 2:0 lõppskoor vormistati viimastel minutitel. Kallaste tegi kaasa kõik 90 minutit, vahendas Soccernet.ee.
Just Kielce staadionil toimus ka poolfinaalpaaride loos ja õnn oli nende poolt, sest poolfinaalis tuleb vastu Gdynia Arka, kes kõrgliigas seitsmendal kohal. Teises paaris lähevad vastamisi tabeli kaks esimest ehk Zabrze Gornik ja Varssavi Legia.
Korona mängib Arkaga kodus 28. märtsil ja võõrsil kordusmängus 18. aprillil.
### Response:
Kallaste ja Korona jõudsid Poolas nelja parema sekka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui varasemate valimiste eel on samal ajaperioodil favoriidist kandidaadi toetus mõnevõrra vähenenud, siis Niinistö puhul on novembris toimunud vastupidine liikumine ning tema toetus on hoopis veelgi rohkem tõusnud. Uuringufirma Taloustutkimus poolt läbi viidud arvamusküsitluse kohaselt hääletaks praegu 80 protsenti valijatest Niinistö poolt ning oktoobriga võrreldes on tema toetus kasvanud protsendipunkti, vahendas Yle.
Teisel kohal on Rohelise Liidu kandidaat Pekka Haavisto, keda toetab 10 protsenti soomlastest. Veel eelmisel kuul oli tema toetus 14 protsenti. Ülejäänud kandidaatide toetus jääb ühest nelja protsendini.
Niinistö ja Haavisto olid vastamisi ka eelmiste, 2012. aastal toimunud presidendivalimiste ajal, kui võitja välja selgitamiseks läks vaja ka teist vooru. Teises voorus kogus Niinistö 63 ja Haavisto 37 protsenti häältest.
Arvamusküsitluses võeti arvesse vaid nende valijate arvamus, kellel on kandidaatide seas oma eelistus. 15 protsenti küsitletutest ei osanud või ei soovinud oma lemmikut hetkel veel nimetada. Oktoobris oli selliseid vastajaid 11 protsenti. Taloustutkimus juhib tähelepanu sellele, et 2011. aastal ehk enne eelmise presidendivalimisi oli samal perioodil kindla lemmikuta osalejaid 29 protsenti.
Kõige olulisem nüanss uuringu juures on see, et Niinistö toetus on niivõrd tugev, et teiste erakondade kandidaatide toetus jääb selgelt alla nende parteide toetusele erakondade edetabelis. Näiteks sotsiaaldemokraat Tuula Haatainenil ja keskerakondlane Matti Vanhanenil on kummalgi kaks protsenti toetust, kuid SDP ja Keskerakonna toetus on rahva seas vastavalt 19 ja 17,4 protsenti.
Sisuliselt on ainult Põlissoomlaste kandidaadil Laura Huhtasaaril on oma erakonna valijate enamuse toetus. Novembris hääletaks isegi roheliste valijatest 54 protsenti Niinistö poolt ja 40 protsenti oma erakonna kandidaadi Haavisto poolt.
Ylele teemat kommenteerinud poliitikateadlased pidasid sellist poliitilist olukorda presidendivalimiste eel ajalooliseks sündmuseks. Samuti peavad nad 11. veebruariks määratud presidendivalimiste teist vooru kõigest teoreetiliseks võimaluseks. | Uuring: Niinistö toetus on enne valimisi 80 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui varasemate valimiste eel on samal ajaperioodil favoriidist kandidaadi toetus mõnevõrra vähenenud, siis Niinistö puhul on novembris toimunud vastupidine liikumine ning tema toetus on hoopis veelgi rohkem tõusnud. Uuringufirma Taloustutkimus poolt läbi viidud arvamusküsitluse kohaselt hääletaks praegu 80 protsenti valijatest Niinistö poolt ning oktoobriga võrreldes on tema toetus kasvanud protsendipunkti, vahendas Yle.
Teisel kohal on Rohelise Liidu kandidaat Pekka Haavisto, keda toetab 10 protsenti soomlastest. Veel eelmisel kuul oli tema toetus 14 protsenti. Ülejäänud kandidaatide toetus jääb ühest nelja protsendini.
Niinistö ja Haavisto olid vastamisi ka eelmiste, 2012. aastal toimunud presidendivalimiste ajal, kui võitja välja selgitamiseks läks vaja ka teist vooru. Teises voorus kogus Niinistö 63 ja Haavisto 37 protsenti häältest.
Arvamusküsitluses võeti arvesse vaid nende valijate arvamus, kellel on kandidaatide seas oma eelistus. 15 protsenti küsitletutest ei osanud või ei soovinud oma lemmikut hetkel veel nimetada. Oktoobris oli selliseid vastajaid 11 protsenti. Taloustutkimus juhib tähelepanu sellele, et 2011. aastal ehk enne eelmise presidendivalimisi oli samal perioodil kindla lemmikuta osalejaid 29 protsenti.
Kõige olulisem nüanss uuringu juures on see, et Niinistö toetus on niivõrd tugev, et teiste erakondade kandidaatide toetus jääb selgelt alla nende parteide toetusele erakondade edetabelis. Näiteks sotsiaaldemokraat Tuula Haatainenil ja keskerakondlane Matti Vanhanenil on kummalgi kaks protsenti toetust, kuid SDP ja Keskerakonna toetus on rahva seas vastavalt 19 ja 17,4 protsenti.
Sisuliselt on ainult Põlissoomlaste kandidaadil Laura Huhtasaaril on oma erakonna valijate enamuse toetus. Novembris hääletaks isegi roheliste valijatest 54 protsenti Niinistö poolt ja 40 protsenti oma erakonna kandidaadi Haavisto poolt.
Ylele teemat kommenteerinud poliitikateadlased pidasid sellist poliitilist olukorda presidendivalimiste eel ajalooliseks sündmuseks. Samuti peavad nad 11. veebruariks määratud presidendivalimiste teist vooru kõigest teoreetiliseks võimaluseks.
### Response:
Uuring: Niinistö toetus on enne valimisi 80 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | SKP jooksevhindades oli kolmandas kvartalis 5,8 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele ehk kasv oli 0,3 protsenti, 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes aga suurenes 4,2 protsenti, teatas statistikaamet.
Nii nagu eelmises kvartaliski panustas SKP kasvu enim ehitus, kus oli kolmandat kvartalit järjest kiire kasv. Märkimisväärselt toetasid SKP suurenemist ka teised varasema tugeva kasvuga tegevusalad: info ja side, mäetööstus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, töötlev tööstus, veondus ja laondus ning haldus- ja abitegevused. Lisandväärtuse kasv oli endiselt suurim mäetööstuses.
Majanduskasvu pidurdas enim lisandväärtuse vähenemine energeetika tegevusalal. Kuigi jooksevhindades lisandväärtus energeetikas kasvas, mõjutas hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises lisandväärtust negatiivselt. Reaalväärtuses SKP kasvu pärssisid ka kaubanduse, kinnisvaraalase tegevuse, muude teenindavate tegevuste ja finantsvahenduse tegevusala.
Kuigi netotootemaksud jooksevhindades kasvasid, pidurdasid need hinnamõju arvesse võttes SKP kasvu. Käibemaksu laekumine suurenes, kuid aktsiisimakse laekus vähem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis.
Hinnamõju arvestades jäi kaupade ja teenuste eksport kolmandas kvartalis samale tasemele nagu aasta varem. Kaupade ja teenuste import suurenes 4,2 protsenti peamiselt metallide, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete sisseveo toel. Väliskaubanduse suurim negatiivne mõjutaja oli elektroonikaseadmete sisse- ja väljavedu.
Netoeksport ulatus ligi 300 miljoni euroni, mis on 5,2 protsenti SKP-st.
Hõivatute ja töötatud tundide arv kasvasid kolmandas kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes ühesuguse tempoga, kuid siiski aeglasemalt kui SKP. Seega suurenes reaalne tootlikkus hõivatu kohta 1,6 protsenti ja töötatud tunni kohta 1,9 protsenti. Kuna tööjõukulud kasvasid kiiremini kui reaalne tootlikkus hõivatu kohta, jõudis nominaalse tööjõu ühikukulu kasv 4,8-protsendini.
Sisemajanduse nõudlus kasvas kõigi komponentide tugevnemise najal seitse protsenti. Sisenõudluse kasvu eestvedajaks oli kapitali kogumahutus põhivarasse. Kuigi mittefinantsettevõtete sektoris põhivara soetus vähenes, kahanes olulisel määral ka põhivara müük, mistõttu kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas kolmandas kvartalis reaalväärtuses 13,2 protsenti.
Investeeringud suurenesid kõikides sektorites, kuid enim toetasid nende kasvu valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning mittefinantsettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse.
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 3,5 protsenti. Suurimat positiivset mõju avaldasid kulutused rõivastele ja toitlustusele, enim pidurdasid kasvu kulutused alkoholile ja tubakale. | Kolmandas kvartalis kasvas majandus aastaga 4,2 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
SKP jooksevhindades oli kolmandas kvartalis 5,8 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele ehk kasv oli 0,3 protsenti, 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes aga suurenes 4,2 protsenti, teatas statistikaamet.
Nii nagu eelmises kvartaliski panustas SKP kasvu enim ehitus, kus oli kolmandat kvartalit järjest kiire kasv. Märkimisväärselt toetasid SKP suurenemist ka teised varasema tugeva kasvuga tegevusalad: info ja side, mäetööstus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, töötlev tööstus, veondus ja laondus ning haldus- ja abitegevused. Lisandväärtuse kasv oli endiselt suurim mäetööstuses.
Majanduskasvu pidurdas enim lisandväärtuse vähenemine energeetika tegevusalal. Kuigi jooksevhindades lisandväärtus energeetikas kasvas, mõjutas hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises lisandväärtust negatiivselt. Reaalväärtuses SKP kasvu pärssisid ka kaubanduse, kinnisvaraalase tegevuse, muude teenindavate tegevuste ja finantsvahenduse tegevusala.
Kuigi netotootemaksud jooksevhindades kasvasid, pidurdasid need hinnamõju arvesse võttes SKP kasvu. Käibemaksu laekumine suurenes, kuid aktsiisimakse laekus vähem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis.
Hinnamõju arvestades jäi kaupade ja teenuste eksport kolmandas kvartalis samale tasemele nagu aasta varem. Kaupade ja teenuste import suurenes 4,2 protsenti peamiselt metallide, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete sisseveo toel. Väliskaubanduse suurim negatiivne mõjutaja oli elektroonikaseadmete sisse- ja väljavedu.
Netoeksport ulatus ligi 300 miljoni euroni, mis on 5,2 protsenti SKP-st.
Hõivatute ja töötatud tundide arv kasvasid kolmandas kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes ühesuguse tempoga, kuid siiski aeglasemalt kui SKP. Seega suurenes reaalne tootlikkus hõivatu kohta 1,6 protsenti ja töötatud tunni kohta 1,9 protsenti. Kuna tööjõukulud kasvasid kiiremini kui reaalne tootlikkus hõivatu kohta, jõudis nominaalse tööjõu ühikukulu kasv 4,8-protsendini.
Sisemajanduse nõudlus kasvas kõigi komponentide tugevnemise najal seitse protsenti. Sisenõudluse kasvu eestvedajaks oli kapitali kogumahutus põhivarasse. Kuigi mittefinantsettevõtete sektoris põhivara soetus vähenes, kahanes olulisel määral ka põhivara müük, mistõttu kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas kolmandas kvartalis reaalväärtuses 13,2 protsenti.
Investeeringud suurenesid kõikides sektorites, kuid enim toetasid nende kasvu valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning mittefinantsettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse.
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 3,5 protsenti. Suurimat positiivset mõju avaldasid kulutused rõivastele ja toitlustusele, enim pidurdasid kasvu kulutused alkoholile ja tubakale.
### Response:
Kolmandas kvartalis kasvas majandus aastaga 4,2 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Michal märkis Eesti Päevalehes oma arvamusloos, et kui on uusi ideid ja probleemilahendusi, mis inimesi kõnetavad, siis uute erakondade sünniks on hetk küps.
"Uued tulijad on head, sest hoiavad olijad vormis ja parema nimel pingutamas. Täitmata välju poliitikas jätkub. Väike on erakondade erinevus vasaktiival ning valik kitsas vene valijal. See annab uuele tulijale hea võimaluse seal kiiresti turgu haarata, ootust uute ja innovaatiliste mõtete järgi on," tõdes ta.
Michali sõnul on Eestis vasakpoolsete ideeline baas kaunis hõre, kuigi sellest hoolimata on neil käes lahedad ajad ning see ka jääb nii, kuni IRL neid võimul hoiab või tekib konkurents, mis sunnib sisuliselt arenema.
"Praegused valitsuse vasaklipslaste mugavussõnumid põhinevad lihtsustusel – inimene ise ei suuda valikuid teha, me valime tema eest. Saamata aru, et piirates inimese valikuid piirame ka tegevusvabadust, ettevõtlikkust, üldist arengut. Keelud ja töökamate maksutõusud on selle mõttepraagi osa," nentis Michal.
"Silmapaistev valikupuudus on venekeelsel valijal. Täna on ettekujutus, justkui venekeelsel inimesel oleks valida kahe vasakerakonna vahel. Ilma uuringutagi saab öelda, et kõigi maailmavaade ei ole vasakpoolne. Kindlasti on tsentris ja paremal hulk inimesi, kes ootavad sõnumit," märkis Michal.
"On paradoksaalne, et venekeelse eestlase, Eesti kodaniku jaoks on peamiselt valida Ühtse Venemaa partneri Keskerakonna ja Keskerakonna lahja versiooni ehk Ossinovski sotsiaaldemokraatia vahel. Poliitiliselt erinevad nad vähe. Üks keelab, teine keelab rohkem. Üks ütleb, et teeb vene haridusele järeleandmisi, teine ütleb, et pealekauba saab ka kodakondsuse," selgitas Michal.
Michali sõnul pole uue tulekuks mustkunsti vaja – ideed, inimesed, mõni kogemustega, kes teab, kuidas faksi toimetusse saata, ja nii see algab. "Eestis on poliitikaväljal alati uutele ruumi ja ma arvan, et see on hea tasakaal," märkis Michal. | Michal: uute parteide tulekuks on aeg alati küps | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Michal märkis Eesti Päevalehes oma arvamusloos, et kui on uusi ideid ja probleemilahendusi, mis inimesi kõnetavad, siis uute erakondade sünniks on hetk küps.
"Uued tulijad on head, sest hoiavad olijad vormis ja parema nimel pingutamas. Täitmata välju poliitikas jätkub. Väike on erakondade erinevus vasaktiival ning valik kitsas vene valijal. See annab uuele tulijale hea võimaluse seal kiiresti turgu haarata, ootust uute ja innovaatiliste mõtete järgi on," tõdes ta.
Michali sõnul on Eestis vasakpoolsete ideeline baas kaunis hõre, kuigi sellest hoolimata on neil käes lahedad ajad ning see ka jääb nii, kuni IRL neid võimul hoiab või tekib konkurents, mis sunnib sisuliselt arenema.
"Praegused valitsuse vasaklipslaste mugavussõnumid põhinevad lihtsustusel – inimene ise ei suuda valikuid teha, me valime tema eest. Saamata aru, et piirates inimese valikuid piirame ka tegevusvabadust, ettevõtlikkust, üldist arengut. Keelud ja töökamate maksutõusud on selle mõttepraagi osa," nentis Michal.
"Silmapaistev valikupuudus on venekeelsel valijal. Täna on ettekujutus, justkui venekeelsel inimesel oleks valida kahe vasakerakonna vahel. Ilma uuringutagi saab öelda, et kõigi maailmavaade ei ole vasakpoolne. Kindlasti on tsentris ja paremal hulk inimesi, kes ootavad sõnumit," märkis Michal.
"On paradoksaalne, et venekeelse eestlase, Eesti kodaniku jaoks on peamiselt valida Ühtse Venemaa partneri Keskerakonna ja Keskerakonna lahja versiooni ehk Ossinovski sotsiaaldemokraatia vahel. Poliitiliselt erinevad nad vähe. Üks keelab, teine keelab rohkem. Üks ütleb, et teeb vene haridusele järeleandmisi, teine ütleb, et pealekauba saab ka kodakondsuse," selgitas Michal.
Michali sõnul pole uue tulekuks mustkunsti vaja – ideed, inimesed, mõni kogemustega, kes teab, kuidas faksi toimetusse saata, ja nii see algab. "Eestis on poliitikaväljal alati uutele ruumi ja ma arvan, et see on hea tasakaal," märkis Michal.
### Response:
Michal: uute parteide tulekuks on aeg alati küps |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avalikkus peksis uue brändisüsteemi loojaid siltidega „oksendav kilpkonn“, „nuttev siil“ ja „mõttetu käkk“ ning seda tegelikult loojate endi valearvestuse tõttu. Uut brändi lansseerides logo meenutava kujunduselemendi nõnda prominentne esitlemine kurikuulsal kotil ja presentatsioonidel oli justkui härjale punase rätiku näitamine.
Paljud eestlased said küll ilma reklaamirahata koheselt informeeritud, kuid millise hinna eest? Kui logoks tituleeritud kujunduselement ületas meediakünnise, siis minu hinnangul sai ebaõiglaselt vähe tähelepanu asja tuum – sadade tarkade ajude töö ja kümnete asutuste kokkuleppe tulemusena loodi Eesti riigile skaleeritav brändiplatvorm ühes sõnumite ja visuaalidega.
Pensionile saadetud eelmise Eesti brändi „Welcome to Estonia“ töörühma liige, sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur ja minu õppejõud Tartu Ülikoolist Margit Keller kirjutas oma Facebooki ajajoonele uue brändi lansseerimise päeval tabavalt: „Ja täna tunnen täpselt samuti (olemata küll asjaga mitte kuidagi seotud), nagu ka tookord: et üks element suuremas tervikus on kaaperdanud kogu kontseptsiooni. Tollal varastas Welcome-märk kogu show. Lõpuni vussi kõik ei läinud, kuid päriselt lendama ka ei hakanud. Nüüd on roheline vormitu asjandus odaval riidest kotil kontekstist eemaldunud, tootnud tundidega massidena tarbijafolkloori ja ähvardab koloniseerida brändi kogu territooriumi.“
Riik loob vajaliku fooni
Kuigi eelmist brändi kasutas umbes 4 protsenti ettevõtetest ja tegijatel on soov motiveerida oluliselt suuremat hulka ettevõtjaid uut brändi kasutama, siis tegelikult toob minu hinnangul hoopis rohkem kasu, kui riik kasutab ise jõuliselt oma loodud brändi tööriistakasti ja viib Eesti väärtuspakkumise koordineeritult maailma, luues ettevõtetele võimalikult soodsa pinnase kasvada.
Minu valdkonna äris on uute klientide leidmine võimalik vaid tänu tutvustele ja soovitustele või siis jääb üle oodata, kuni huvitatud osaline meiega ise ühendust võtab. Küll aga ei tähenda see magava kassi ja hiire võrdlust. Kuna aga Eesti riik on puhta looduskeskkonna kõrval tugevalt reklaaminud ka e-riigi väärtuspakkumist - e-residentsus, e-maksuamet, e-valimised, on meie digikuvand maailmas piisavalt hea.
Lausa nii hea, et rahvusvaheliselt väga tuntud ettevõtte esindaja otsustas leida teenusepakkuja just Eestist pärast seda, kui ta guugeldas „Estonia software development companies“. Kõlab loogiliselt, kuid tegelikkuses tuleb sellise kaliibriga ettevõteteni jõudmiseks tegeleda järjepidevalt kommunikatsiooniga, toetudes ühtsetele sõnumitele.
Rahnudest 94-miljardilise käibega suurkorporatsioonini jõudmise retsept on tegelikult lihtne: viis osa koordineeritud e-riigi promo, kolm osa otsingumootorite optimeerimist (SEO) ja kaks osa õnne.
Maksame rahnud osaliselt kinni
Ühe ajalehe toimetuse hinnangul pidanuks ettevõtjad ise oma märgi eest maksma, kuid ettevõtjad maksavad Eesti brändi osaliselt ja kaudselt maksudena nagunii kinni.
Kui eelmises näites ei saa ma veel rääkida konkreetsetest numbritest, siis õnneks otsustas teinegi välismaine ettevõte, sel korral investeerimisfirma, otsida partnerit Eestist, guugeldades „Estonia Python development“. Need kolm sõna tõid meile väga huvitava projekti ja üle 70 000 euro.
Kui nüüd Eesti brändi arenduse esimene etapp läks ajakirjandusest läbi käinud numbritele tuginedes maksma 280 000 eurot, siis paari eelnevat näidet arvestades ei kulugi ettevõtjatel väga palju aega, et see maksudena riigile tagasi tuua. Kui iga Eesti ettevõte maksab tänu Eesti brändile saadud kasust maksudena keskmiselt 3 eurot, on riik selle projektiga juba plussis.
Rohkem positiivsust
Kokkuvõttena ja objektiivsuse huvides on oluline rõhutada, et Eesti IT-ettevõtete guugeldamise käivitava jõu allikat on keeruline üheselt tuvastada – vahest on mõni võtmeisik isiklikult Eestiga seotud, ja kogu au ei tohiks anda ei eelmisele ega ka uuele Eesti brändile.
Kuid selge on ka see, et ühte kohta tilkuv vesi uuristab augu kivisse. Seetõttu on oluline leppida kokku ühtsetes sõnumites ja neid pidevalt levitada: brand.estonia.ee on ju vaid tööriist, kasutavad seda siiski inimesed ja vaid siis, kui nad seda tahavad või kui kasu on tõendatud ja piisav.
Lisaks, kuna vingumist ja negatiivseid emotsioone on tänapäeval liiga palju, teen siinkohal üleskutse rääkida üha rohkem ka sellest, mis on hästi, olgu see seotud Eesti brändi, Eesti ilma või millega tahes. •
Artikli autor töötas aastatel 2015-2017 EASis ja kuulus Eesti bränditiimi.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Talis Tobreluts: brändrahnudest 94-miljardilise suurkorporatsioonini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avalikkus peksis uue brändisüsteemi loojaid siltidega „oksendav kilpkonn“, „nuttev siil“ ja „mõttetu käkk“ ning seda tegelikult loojate endi valearvestuse tõttu. Uut brändi lansseerides logo meenutava kujunduselemendi nõnda prominentne esitlemine kurikuulsal kotil ja presentatsioonidel oli justkui härjale punase rätiku näitamine.
Paljud eestlased said küll ilma reklaamirahata koheselt informeeritud, kuid millise hinna eest? Kui logoks tituleeritud kujunduselement ületas meediakünnise, siis minu hinnangul sai ebaõiglaselt vähe tähelepanu asja tuum – sadade tarkade ajude töö ja kümnete asutuste kokkuleppe tulemusena loodi Eesti riigile skaleeritav brändiplatvorm ühes sõnumite ja visuaalidega.
Pensionile saadetud eelmise Eesti brändi „Welcome to Estonia“ töörühma liige, sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur ja minu õppejõud Tartu Ülikoolist Margit Keller kirjutas oma Facebooki ajajoonele uue brändi lansseerimise päeval tabavalt: „Ja täna tunnen täpselt samuti (olemata küll asjaga mitte kuidagi seotud), nagu ka tookord: et üks element suuremas tervikus on kaaperdanud kogu kontseptsiooni. Tollal varastas Welcome-märk kogu show. Lõpuni vussi kõik ei läinud, kuid päriselt lendama ka ei hakanud. Nüüd on roheline vormitu asjandus odaval riidest kotil kontekstist eemaldunud, tootnud tundidega massidena tarbijafolkloori ja ähvardab koloniseerida brändi kogu territooriumi.“
Riik loob vajaliku fooni
Kuigi eelmist brändi kasutas umbes 4 protsenti ettevõtetest ja tegijatel on soov motiveerida oluliselt suuremat hulka ettevõtjaid uut brändi kasutama, siis tegelikult toob minu hinnangul hoopis rohkem kasu, kui riik kasutab ise jõuliselt oma loodud brändi tööriistakasti ja viib Eesti väärtuspakkumise koordineeritult maailma, luues ettevõtetele võimalikult soodsa pinnase kasvada.
Minu valdkonna äris on uute klientide leidmine võimalik vaid tänu tutvustele ja soovitustele või siis jääb üle oodata, kuni huvitatud osaline meiega ise ühendust võtab. Küll aga ei tähenda see magava kassi ja hiire võrdlust. Kuna aga Eesti riik on puhta looduskeskkonna kõrval tugevalt reklaaminud ka e-riigi väärtuspakkumist - e-residentsus, e-maksuamet, e-valimised, on meie digikuvand maailmas piisavalt hea.
Lausa nii hea, et rahvusvaheliselt väga tuntud ettevõtte esindaja otsustas leida teenusepakkuja just Eestist pärast seda, kui ta guugeldas „Estonia software development companies“. Kõlab loogiliselt, kuid tegelikkuses tuleb sellise kaliibriga ettevõteteni jõudmiseks tegeleda järjepidevalt kommunikatsiooniga, toetudes ühtsetele sõnumitele.
Rahnudest 94-miljardilise käibega suurkorporatsioonini jõudmise retsept on tegelikult lihtne: viis osa koordineeritud e-riigi promo, kolm osa otsingumootorite optimeerimist (SEO) ja kaks osa õnne.
Maksame rahnud osaliselt kinni
Ühe ajalehe toimetuse hinnangul pidanuks ettevõtjad ise oma märgi eest maksma, kuid ettevõtjad maksavad Eesti brändi osaliselt ja kaudselt maksudena nagunii kinni.
Kui eelmises näites ei saa ma veel rääkida konkreetsetest numbritest, siis õnneks otsustas teinegi välismaine ettevõte, sel korral investeerimisfirma, otsida partnerit Eestist, guugeldades „Estonia Python development“. Need kolm sõna tõid meile väga huvitava projekti ja üle 70 000 euro.
Kui nüüd Eesti brändi arenduse esimene etapp läks ajakirjandusest läbi käinud numbritele tuginedes maksma 280 000 eurot, siis paari eelnevat näidet arvestades ei kulugi ettevõtjatel väga palju aega, et see maksudena riigile tagasi tuua. Kui iga Eesti ettevõte maksab tänu Eesti brändile saadud kasust maksudena keskmiselt 3 eurot, on riik selle projektiga juba plussis.
Rohkem positiivsust
Kokkuvõttena ja objektiivsuse huvides on oluline rõhutada, et Eesti IT-ettevõtete guugeldamise käivitava jõu allikat on keeruline üheselt tuvastada – vahest on mõni võtmeisik isiklikult Eestiga seotud, ja kogu au ei tohiks anda ei eelmisele ega ka uuele Eesti brändile.
Kuid selge on ka see, et ühte kohta tilkuv vesi uuristab augu kivisse. Seetõttu on oluline leppida kokku ühtsetes sõnumites ja neid pidevalt levitada: brand.estonia.ee on ju vaid tööriist, kasutavad seda siiski inimesed ja vaid siis, kui nad seda tahavad või kui kasu on tõendatud ja piisav.
Lisaks, kuna vingumist ja negatiivseid emotsioone on tänapäeval liiga palju, teen siinkohal üleskutse rääkida üha rohkem ka sellest, mis on hästi, olgu see seotud Eesti brändi, Eesti ilma või millega tahes. •
Artikli autor töötas aastatel 2015-2017 EASis ja kuulus Eesti bränditiimi.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Talis Tobreluts: brändrahnudest 94-miljardilise suurkorporatsioonini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ei saa me läbi Lätita... Kui Hando Runnel need read kirjutas, siis oli tal meeles hoopis muu. Tegemist on nõukogudekriitilise iroonilise luuletusega, mille lõpuread keeravad hoopis Koola poolsaarele ja Uurali mäestikku. Ja ega ma pole kindel, et peale mõne retrobändi keegi antud luuletuse täisteksti peast tsiteerida teabki.
See-eest on Läti nüüd kesksel kohal nii ametlikus meedias kui ka sotsiaalvõrgustikes. Lätist tuuakse alkoholi. See on teada tõsiasi ning piiri taga ootavad (kui ma viimati sealt mööda sõitsin) kaks poodi, üks neist eriti muljetavaldav alkoholiparadiis.
Peale selle käiakse Lätis toiduainete ning ehitusmaterjalide järel. Ja just lugesin Facebookist küsimust, et kas ja kuidas saab Lätis taarat ära anda.
Ka see pole saladus, et on olemas enam või vähem esinduslikud arvutused selle kohta, kui palju Eesti Vabariigi riigikassal otseste ja kaudsete maksudena raha saamata jääb. Siia juurde veel väheneva läbimüügiga poed, kuuldused tallinlaste organiseeritud alkoostureisidest ja pidev Eesti valitsuse (ning eriti Jevgeni Ossinovski) saamatu poliitika kirumine.
Kõike seda lugedes ja kuuldes tekib tunne, et nüüd on avanenud taevaluugid ja Eesti Vabariik on sattunud mingisse ootamatusse majanduslikku keeristormi, nähtuse küüsi, mida keegi pole varem näinud ega sellest ka kuulnud. Selle nähtuse nimi on piirikaubandus või siis pikemalt piiriülene kaubandus.
Tegelikult on piirikaubandus sama vana kui on piirid, mille mõlemal pool müüakse enam-vähem samu kaupu erineva hinnaga.
Nüüdseks juba hästi mitu aastat tagasi käisin ma Pärnu nüüdseks kahjuks juba hingusele läinud folkpunkansambliga Legshakers Saksamaal festivalil. Õigemini nemad esinesid ja mina tõlkisin. Festival oli Saksa-Poola piirilinnas Frankfurt an der Oder, mida ühendas Poola kaldaga suur sild.
Silla teises otsas asub Słubice nimeline linnake. Słubice on kordades väiksem kui Frankfurt an der Oder, ent elu seal keeb. Seda just tänu hinnavahele Saksamaaga. Poola pool on täis alkoholi- ja riidekauplusi, iga kolmas maja kannab saksakeelset hambaarstikabineti silti ning tänavail on kümneid suitsuputkasid. Kuna sakslastel on traditsioon pühapäeval perega restoranis lõunatada, siis on linn täis erineva köögiga restorane, kõigil saksakeelsed menüüd nii uksel kui laua peal.
Antropoloogina oli seda kõike huvitav vaadata ja nentida, et kogu see pakkumine rääkis paljugi (ida)sakslaste tarbimisharjumustest. Polnud ma näiteks enne tähele pannud, et Saksamaa idaosa elanikud niivõrd massiliselt jooksid munalikööri või üldse läägelt magusaid napse. Aga kui kümnete liitrite kaupa ostetakse, ju siis ka ära juuakse.
Saksamaa põhjaosas on see-eest moes nn Butterfahrt (võireisid) nimelised sõidud Taani, kust kokkuhoidlikud sakslased ostavad suurtes kogustes võid. Taanlased omakorda ostavad Rootsist alkoholi, eriti õlut. On olnud võimalus viibida Taani ja Rootsi piiril asuvas kaksiklinnas, mis Rootsi poolel kannab nime Helsingborg ja Taani poolel Helsingør. Omal ajal oli täitsa jabur jälgida, kuidas taanlased kärudega õllekaste praami peale viivad, et siis tühjade pudelite laadungiga jälle Rootsi suunduda.
Piirikaubanduse alus on vahe hindades, ent mitte alati. Näiteks on Peterburist alates 2000. aastate algusest sõidetud Soome esmatarbekaupade järgi. Ostetakse kusjuures neid asju, mis olid ka Peterburis saadavad – nagu lahustuv kohv, nõudepesuvahendid, üldse igasugune kodukeemia. Ja mõnevõrra ka toiduaineid. Soomlased on ehitanud oma poolele piiri venelastele suuri kaubanduskeskuseid, et ryssä liiga sisemaale ei roniks.
Peterburglaste ostuvaimustus ei olnud tingitud mitte niivõrd hinnavahest, kui just usust, et ühe ja sama firma tooted on Soomes märksa kvaliteetsemad. Ja vähemalt lahustuva kohvi puhul olen ma selle väitega nõus.
Kui 2014. aastal Vene rubla kolksuga kukkus, vähenes ostutulv drastiliselt. Kuid mõne kuu pärast kehtestas Venemaa „vaenulike“ toiduainete sisseveo embargo ja kel vähegi raha oli, kiirustas Soome (ning väikest viisi ka Narva) ostma palmiõlivaba juustu ning nitraadivaba vorsti. Ei tea, kas see tõele vastab, ent soomlased olla piiripunkti taha püstitanud suisa loosungi „Suur tänu, Putin!“
Tegelikult on ka Eestis piiriülene kaubandus kogu aeg eksisteerinud. Ida-Eestis on kogu aeg tegeletud sellega, et tuuakse Venemaalt odavat alkoholi, kütust ja sigarette. Sellele lisandub ehitusmaterjalide ostmine Ivangorodist. Vastu viiakse Venemaale juustu ja mõningaid spetsiifilisi alkoholitooteid, nagu viski või džinn.
Teine laine on aga alati olnud seotud põhjasuunaga – soomlaste alkoturismist on igaüks kuulnud, aga peale selle käivad soomlased Eestis arsti juures, ooperis, spaades ja ostavad massiliselt tavalisi toiduaineid.
Kuna kumbki neist suundadest eriti keskmist eestlast ei puuduta, siis paljud meist ei teadvusta endale, et Eesti on juba ammu olnud hinnavahel põhineva raha- ja inimvoogude keskel. Vaadates piirikaubanduse ajalugu ja sellest fenomenist tehtud uurimusi, võib mainida, et midagi katastroofilist Eesti-Läti piirikaubanduses ei ole. Väga suur osa Euroopa riikidest elab sellega juba aastakümneid ja ükski neist pole kokku kukkunud. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Aimar Ventsel: piirikaubanduses pole midagi katastroofilist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ei saa me läbi Lätita... Kui Hando Runnel need read kirjutas, siis oli tal meeles hoopis muu. Tegemist on nõukogudekriitilise iroonilise luuletusega, mille lõpuread keeravad hoopis Koola poolsaarele ja Uurali mäestikku. Ja ega ma pole kindel, et peale mõne retrobändi keegi antud luuletuse täisteksti peast tsiteerida teabki.
See-eest on Läti nüüd kesksel kohal nii ametlikus meedias kui ka sotsiaalvõrgustikes. Lätist tuuakse alkoholi. See on teada tõsiasi ning piiri taga ootavad (kui ma viimati sealt mööda sõitsin) kaks poodi, üks neist eriti muljetavaldav alkoholiparadiis.
Peale selle käiakse Lätis toiduainete ning ehitusmaterjalide järel. Ja just lugesin Facebookist küsimust, et kas ja kuidas saab Lätis taarat ära anda.
Ka see pole saladus, et on olemas enam või vähem esinduslikud arvutused selle kohta, kui palju Eesti Vabariigi riigikassal otseste ja kaudsete maksudena raha saamata jääb. Siia juurde veel väheneva läbimüügiga poed, kuuldused tallinlaste organiseeritud alkoostureisidest ja pidev Eesti valitsuse (ning eriti Jevgeni Ossinovski) saamatu poliitika kirumine.
Kõike seda lugedes ja kuuldes tekib tunne, et nüüd on avanenud taevaluugid ja Eesti Vabariik on sattunud mingisse ootamatusse majanduslikku keeristormi, nähtuse küüsi, mida keegi pole varem näinud ega sellest ka kuulnud. Selle nähtuse nimi on piirikaubandus või siis pikemalt piiriülene kaubandus.
Tegelikult on piirikaubandus sama vana kui on piirid, mille mõlemal pool müüakse enam-vähem samu kaupu erineva hinnaga.
Nüüdseks juba hästi mitu aastat tagasi käisin ma Pärnu nüüdseks kahjuks juba hingusele läinud folkpunkansambliga Legshakers Saksamaal festivalil. Õigemini nemad esinesid ja mina tõlkisin. Festival oli Saksa-Poola piirilinnas Frankfurt an der Oder, mida ühendas Poola kaldaga suur sild.
Silla teises otsas asub Słubice nimeline linnake. Słubice on kordades väiksem kui Frankfurt an der Oder, ent elu seal keeb. Seda just tänu hinnavahele Saksamaaga. Poola pool on täis alkoholi- ja riidekauplusi, iga kolmas maja kannab saksakeelset hambaarstikabineti silti ning tänavail on kümneid suitsuputkasid. Kuna sakslastel on traditsioon pühapäeval perega restoranis lõunatada, siis on linn täis erineva köögiga restorane, kõigil saksakeelsed menüüd nii uksel kui laua peal.
Antropoloogina oli seda kõike huvitav vaadata ja nentida, et kogu see pakkumine rääkis paljugi (ida)sakslaste tarbimisharjumustest. Polnud ma näiteks enne tähele pannud, et Saksamaa idaosa elanikud niivõrd massiliselt jooksid munalikööri või üldse läägelt magusaid napse. Aga kui kümnete liitrite kaupa ostetakse, ju siis ka ära juuakse.
Saksamaa põhjaosas on see-eest moes nn Butterfahrt (võireisid) nimelised sõidud Taani, kust kokkuhoidlikud sakslased ostavad suurtes kogustes võid. Taanlased omakorda ostavad Rootsist alkoholi, eriti õlut. On olnud võimalus viibida Taani ja Rootsi piiril asuvas kaksiklinnas, mis Rootsi poolel kannab nime Helsingborg ja Taani poolel Helsingør. Omal ajal oli täitsa jabur jälgida, kuidas taanlased kärudega õllekaste praami peale viivad, et siis tühjade pudelite laadungiga jälle Rootsi suunduda.
Piirikaubanduse alus on vahe hindades, ent mitte alati. Näiteks on Peterburist alates 2000. aastate algusest sõidetud Soome esmatarbekaupade järgi. Ostetakse kusjuures neid asju, mis olid ka Peterburis saadavad – nagu lahustuv kohv, nõudepesuvahendid, üldse igasugune kodukeemia. Ja mõnevõrra ka toiduaineid. Soomlased on ehitanud oma poolele piiri venelastele suuri kaubanduskeskuseid, et ryssä liiga sisemaale ei roniks.
Peterburglaste ostuvaimustus ei olnud tingitud mitte niivõrd hinnavahest, kui just usust, et ühe ja sama firma tooted on Soomes märksa kvaliteetsemad. Ja vähemalt lahustuva kohvi puhul olen ma selle väitega nõus.
Kui 2014. aastal Vene rubla kolksuga kukkus, vähenes ostutulv drastiliselt. Kuid mõne kuu pärast kehtestas Venemaa „vaenulike“ toiduainete sisseveo embargo ja kel vähegi raha oli, kiirustas Soome (ning väikest viisi ka Narva) ostma palmiõlivaba juustu ning nitraadivaba vorsti. Ei tea, kas see tõele vastab, ent soomlased olla piiripunkti taha püstitanud suisa loosungi „Suur tänu, Putin!“
Tegelikult on ka Eestis piiriülene kaubandus kogu aeg eksisteerinud. Ida-Eestis on kogu aeg tegeletud sellega, et tuuakse Venemaalt odavat alkoholi, kütust ja sigarette. Sellele lisandub ehitusmaterjalide ostmine Ivangorodist. Vastu viiakse Venemaale juustu ja mõningaid spetsiifilisi alkoholitooteid, nagu viski või džinn.
Teine laine on aga alati olnud seotud põhjasuunaga – soomlaste alkoturismist on igaüks kuulnud, aga peale selle käivad soomlased Eestis arsti juures, ooperis, spaades ja ostavad massiliselt tavalisi toiduaineid.
Kuna kumbki neist suundadest eriti keskmist eestlast ei puuduta, siis paljud meist ei teadvusta endale, et Eesti on juba ammu olnud hinnavahel põhineva raha- ja inimvoogude keskel. Vaadates piirikaubanduse ajalugu ja sellest fenomenist tehtud uurimusi, võib mainida, et midagi katastroofilist Eesti-Läti piirikaubanduses ei ole. Väga suur osa Euroopa riikidest elab sellega juba aastakümneid ja ükski neist pole kokku kukkunud. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Aimar Ventsel: piirikaubanduses pole midagi katastroofilist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 13.47 juhtus liiklusõnnetus Keilas Haapsalu maanteel, kus 91-aastane mees sõitis Volkswagen Golfiga vastu pargitud Chrysler Neoni ja seejärel vastu Rõõmukaubamaja seina. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 8.44 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Vabaduse puiesteel, kus 45-aastane mees sõitis veokiga Scania R124 tagant otsa ees peatunud Mercedes-Benzile, mida juhtis 32-aastane naine. Saadud löögist paiskus Mercedes-Benz vastu ees peatunud bussi Scania Irizar, mida juhtis 57-aastane mees. Mercedes-Benzi juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 12.04 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Sõpruse puiesteel, kus 60-aastane naine tegi Audi Q3-ga õuealalt parempööret ja keeras ette Volkswagen Passatile, mida juhtis 18-aastane mees. Liiklusõnnetuse ära hoidmiseks keeras Volkswageni juht vasakule ja sõitis otsa teisel sõidurajal seisnud kaubikule Ford Transit, mida juhtis 55-aastane mees ja kolmandal sõidurajal liikunud Renault Lagunale, mida juhtis 68-aastane mees. Volkswageni juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 12.30 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Kärberi tänaval, kus 29-aastane mees tegi Škoda Octaviaga vasakpööret ja sõitis otsa reguleeritud ülekäigurajal teed ületanud 64- ja 66-aastasele naisele. Üks naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse ja teine Ida-Tallinna keskhaiglasse. | Liikluses sai viga viis inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 13.47 juhtus liiklusõnnetus Keilas Haapsalu maanteel, kus 91-aastane mees sõitis Volkswagen Golfiga vastu pargitud Chrysler Neoni ja seejärel vastu Rõõmukaubamaja seina. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 8.44 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Vabaduse puiesteel, kus 45-aastane mees sõitis veokiga Scania R124 tagant otsa ees peatunud Mercedes-Benzile, mida juhtis 32-aastane naine. Saadud löögist paiskus Mercedes-Benz vastu ees peatunud bussi Scania Irizar, mida juhtis 57-aastane mees. Mercedes-Benzi juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 12.04 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Sõpruse puiesteel, kus 60-aastane naine tegi Audi Q3-ga õuealalt parempööret ja keeras ette Volkswagen Passatile, mida juhtis 18-aastane mees. Liiklusõnnetuse ära hoidmiseks keeras Volkswageni juht vasakule ja sõitis otsa teisel sõidurajal seisnud kaubikule Ford Transit, mida juhtis 55-aastane mees ja kolmandal sõidurajal liikunud Renault Lagunale, mida juhtis 68-aastane mees. Volkswageni juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 12.30 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Kärberi tänaval, kus 29-aastane mees tegi Škoda Octaviaga vasakpööret ja sõitis otsa reguleeritud ülekäigurajal teed ületanud 64- ja 66-aastasele naisele. Üks naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse ja teine Ida-Tallinna keskhaiglasse.
### Response:
Liikluses sai viga viis inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuringus "Euroopa kasvav moslemielanikkond" ("Europe's Growing Muslim Population") avaldas Pew Research Center kolm hinnangut, mis baseeruvad erinevatel rändestsenaariumidel -- null saabumist, "keskmine" ja "suur" ränne.
Sellest ilmnes, et isegi juhul, kui kogu migratsioon Euroopasse viivitamatult seiskub, kasvab moslemite populatsioon 28-liikmelises Euroopa Liidus pluss Norra ja Šveits 2016. aasta 4,9 protsendilt 7,4 protsendile.
Euroopasse saabus ÜRO pagulasameti andmeil 2015. aastal üle miljoni migrandi ja põgeniku. Enamik neist olid pärit moslemienamusega riikidest ning mõned parempoolsed erakonnad on sellega seoses hoogustanud oma moslemitevastast retoorikat.
Pew, mille prognoosid baseeruvad valitsuste andmeil ja teistel uuringutel, selgitab kasvu suurema sündimusega moslemite seas, kes on keskmiselt 13 aastat nooremad kui mittemoslemid.
"Keskmine" stsenaarium rajaneb eeldusel, et rändetase taandub aastate 2015/2016 põgenikelaine eelsele tasemele.
Selle stsenaariumi kohaselt kahekordistub end moslemiteks pidavate inimeste osakaal Euroopas 2050. aastaks kuni 11,2 protsendini.
Kolmas mudel lähtub sellest, et põgenikelaine jätkub 2015. ja 2016. aastal nähtud rekordtasemel. Sellisel juhul moodustavad moslemid Euroopa elanikkonnast 2050. aastaks 14 protsenti, mida on siiski vähem kui kristlasi või end mitteusklikeks pidavaid inimesi.
Uuringu autorite hinnangul võib seoses EL-i jõupingutustega juba täheldada põgenikehulga vähenemist, mistõttu kolmas variant on ebatõenäoline.
Pew' prognoosid näitavad ka, et rände mõju Euroopale on ebaühtlane.
Kui saabumine sootuks lõpeks, siis jääks Prantsusmaa, kus 2016. aastal oli uuringu andmeil 5,7 miljonit moslemit (8,8 protsenti), endiselt Euroopa suurima moslemikogukonnaga riigiks.
"Keskmise" stsenaariumi kohaselt mööduks mittepõgenikest migrantide meelismaa Suurbritannia Prantsusmaast. "Suure" rände jätkumise korral aga tõuseks selle nimekirja tippu Saksamaa, kuhu möödunud kahe aasta jooksul saabus enam kui 1,5 miljonit põgenikku.
Uuring juhtis tähelepanu ka rände rollile Euroopa rahvastiku vähenemise aeglustumisel.
Kui edasine ränne lõpeks, kahaneks rahvastik prognoosi kohaselt 2016. aasta 521 miljonilt 2050. aastaks 482 miljonile.
"Keskmise" stsenaariumi puhul oleks 2050. aastal Euroopas elanikke 517 miljonit ja "suure migratsiooni" jätkumise korral 539 miljonit. | Moslemite osakaal Euroopas kasvab kiirelt ka rände lõppemise korral | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuringus "Euroopa kasvav moslemielanikkond" ("Europe's Growing Muslim Population") avaldas Pew Research Center kolm hinnangut, mis baseeruvad erinevatel rändestsenaariumidel -- null saabumist, "keskmine" ja "suur" ränne.
Sellest ilmnes, et isegi juhul, kui kogu migratsioon Euroopasse viivitamatult seiskub, kasvab moslemite populatsioon 28-liikmelises Euroopa Liidus pluss Norra ja Šveits 2016. aasta 4,9 protsendilt 7,4 protsendile.
Euroopasse saabus ÜRO pagulasameti andmeil 2015. aastal üle miljoni migrandi ja põgeniku. Enamik neist olid pärit moslemienamusega riikidest ning mõned parempoolsed erakonnad on sellega seoses hoogustanud oma moslemitevastast retoorikat.
Pew, mille prognoosid baseeruvad valitsuste andmeil ja teistel uuringutel, selgitab kasvu suurema sündimusega moslemite seas, kes on keskmiselt 13 aastat nooremad kui mittemoslemid.
"Keskmine" stsenaarium rajaneb eeldusel, et rändetase taandub aastate 2015/2016 põgenikelaine eelsele tasemele.
Selle stsenaariumi kohaselt kahekordistub end moslemiteks pidavate inimeste osakaal Euroopas 2050. aastaks kuni 11,2 protsendini.
Kolmas mudel lähtub sellest, et põgenikelaine jätkub 2015. ja 2016. aastal nähtud rekordtasemel. Sellisel juhul moodustavad moslemid Euroopa elanikkonnast 2050. aastaks 14 protsenti, mida on siiski vähem kui kristlasi või end mitteusklikeks pidavaid inimesi.
Uuringu autorite hinnangul võib seoses EL-i jõupingutustega juba täheldada põgenikehulga vähenemist, mistõttu kolmas variant on ebatõenäoline.
Pew' prognoosid näitavad ka, et rände mõju Euroopale on ebaühtlane.
Kui saabumine sootuks lõpeks, siis jääks Prantsusmaa, kus 2016. aastal oli uuringu andmeil 5,7 miljonit moslemit (8,8 protsenti), endiselt Euroopa suurima moslemikogukonnaga riigiks.
"Keskmise" stsenaariumi kohaselt mööduks mittepõgenikest migrantide meelismaa Suurbritannia Prantsusmaast. "Suure" rände jätkumise korral aga tõuseks selle nimekirja tippu Saksamaa, kuhu möödunud kahe aasta jooksul saabus enam kui 1,5 miljonit põgenikku.
Uuring juhtis tähelepanu ka rände rollile Euroopa rahvastiku vähenemise aeglustumisel.
Kui edasine ränne lõpeks, kahaneks rahvastik prognoosi kohaselt 2016. aasta 521 miljonilt 2050. aastaks 482 miljonile.
"Keskmise" stsenaariumi puhul oleks 2050. aastal Euroopas elanikke 517 miljonit ja "suure migratsiooni" jätkumise korral 539 miljonit.
### Response:
Moslemite osakaal Euroopas kasvab kiirelt ka rände lõppemise korral |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäeval tulistas politseinik mustanahalist Jacob Blake'i. Milwaukee Bucks otsustas mustanahalise vastu suunatud politseivägivalla tõttu protestida, sest vahejuhtum leidis aset Wisconsini osariigis Kenosha linnas, mis asub NBA meeskonna kodulinna lähedal.
Milwaukee mängijad kogunesid küll riietusruumi, kuid keeldusid väljakule tulemast. Magicu mängijad nägid neid seejärel bussi peale kõndimas.
"Oleme tapmistest ja ebaõiglusest väsinud," selgitas Bucksi mängumees Goerge Hill.
Pärast Bucksi loobumist kaalusid boikotti ka teised kolmapäeval mängima pidanud meeskonnad, kuid siis otsustas NBA kõik kohtumised edasi lükata.
Ka mitmed teised sportlased on väljendanud pahameelt, keeldudes mängimast. Pesapalliliigas MLB keeldusid Brewers ja Cincinnati Reds kolmapäeval Milwaukees mängimast, edasi lükati jalgpalliliiga MLS kohtumised ning Cincinnati tenniseturniirist katkestamisest teatas poolfinaali jõudnud Naomi Osaka.
Järjekordne mustanahalise vastu suunatud politseivägivalla juhtum on toonud rahva tänavatele paljudes USA linnades, seal hulgas New Yorgis ja Minneapolises, kust tänavune protestiliikumine alguse sai. | NBA kolmapäevased mängud lükati Milwaukee boikoti tõttu edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäeval tulistas politseinik mustanahalist Jacob Blake'i. Milwaukee Bucks otsustas mustanahalise vastu suunatud politseivägivalla tõttu protestida, sest vahejuhtum leidis aset Wisconsini osariigis Kenosha linnas, mis asub NBA meeskonna kodulinna lähedal.
Milwaukee mängijad kogunesid küll riietusruumi, kuid keeldusid väljakule tulemast. Magicu mängijad nägid neid seejärel bussi peale kõndimas.
"Oleme tapmistest ja ebaõiglusest väsinud," selgitas Bucksi mängumees Goerge Hill.
Pärast Bucksi loobumist kaalusid boikotti ka teised kolmapäeval mängima pidanud meeskonnad, kuid siis otsustas NBA kõik kohtumised edasi lükata.
Ka mitmed teised sportlased on väljendanud pahameelt, keeldudes mängimast. Pesapalliliigas MLB keeldusid Brewers ja Cincinnati Reds kolmapäeval Milwaukees mängimast, edasi lükati jalgpalliliiga MLS kohtumised ning Cincinnati tenniseturniirist katkestamisest teatas poolfinaali jõudnud Naomi Osaka.
Järjekordne mustanahalise vastu suunatud politseivägivalla juhtum on toonud rahva tänavatele paljudes USA linnades, seal hulgas New Yorgis ja Minneapolises, kust tänavune protestiliikumine alguse sai.
### Response:
NBA kolmapäevased mängud lükati Milwaukee boikoti tõttu edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma senises koduklubis ka uuel hooajal jätkav Eesti koondislane Henri Drell viskas seitse punkti. Võitjate poolel tõid Marko Filipovity 18, Justin Robinson 14, Frantz Massenat 13, Carlos Delfino 12, Tyler Cain üheksa, Simone Zanotti kaheksa, Ariel Filloy viis ja Matteo Tambone samuti viis punkti, kirjutab Korvpall24.ee.
Reggio Emilia parimatena tõid Tomaš Kyzlink 16, Leonardo Candi 11 ning Mouhamet Diouf ja Janis Blums kümme silma.
Pesaro värske peatreener Jasmin Repeša oli nähtuga rahul: "Palju õnne meeskonnale ja taustajõududele suurepärase töö eest. Kõik on andnud endast parima, et saaksime olla konkurentsivõimeline meeskond. Peame jätkama väikeste sammudega."
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Henri Drell ja Pesaro alustasid kontrollmängude karusselli magusa võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma senises koduklubis ka uuel hooajal jätkav Eesti koondislane Henri Drell viskas seitse punkti. Võitjate poolel tõid Marko Filipovity 18, Justin Robinson 14, Frantz Massenat 13, Carlos Delfino 12, Tyler Cain üheksa, Simone Zanotti kaheksa, Ariel Filloy viis ja Matteo Tambone samuti viis punkti, kirjutab Korvpall24.ee.
Reggio Emilia parimatena tõid Tomaš Kyzlink 16, Leonardo Candi 11 ning Mouhamet Diouf ja Janis Blums kümme silma.
Pesaro värske peatreener Jasmin Repeša oli nähtuga rahul: "Palju õnne meeskonnale ja taustajõududele suurepärase töö eest. Kõik on andnud endast parima, et saaksime olla konkurentsivõimeline meeskond. Peame jätkama väikeste sammudega."
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Henri Drell ja Pesaro alustasid kontrollmängude karusselli magusa võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tel Avivi Maccabi eest olid resultatiivsed Avi Rikan (30. mänguminut), Nick Blackmann (73.) ja Ofir Davidzada (90.).
Lisaks Maccabile olid kolmapäeva õhtul veel võidukad Ragnar Klavani endine koduklubi AZ Alkmaar, Molde ja Karabahh.
Tulemused:
Suduva - Tel Avivi Maccabi 0:3
AZ Alkmaar - Plženi Viktoria 3:1
NK Celje - Molde 1:2
Karabahh - Šeriff 2:1 | Meistrite liigas Flora teekonna lõpetanud Leedu meister kaotas Maccabile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tel Avivi Maccabi eest olid resultatiivsed Avi Rikan (30. mänguminut), Nick Blackmann (73.) ja Ofir Davidzada (90.).
Lisaks Maccabile olid kolmapäeva õhtul veel võidukad Ragnar Klavani endine koduklubi AZ Alkmaar, Molde ja Karabahh.
Tulemused:
Suduva - Tel Avivi Maccabi 0:3
AZ Alkmaar - Plženi Viktoria 3:1
NK Celje - Molde 1:2
Karabahh - Šeriff 2:1
### Response:
Meistrite liigas Flora teekonna lõpetanud Leedu meister kaotas Maccabile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Osaka tunnistas peale mängu, et mängis kohtumise alguses ebaõnnestunult ning kaotas avaseti, sest tuli mängule vale suhtumisega, kirjutab Delfi Sport.
"Ausalt öeldes hakkasin mõtlema, kui halb mu suhtumine oli," rääkis Osaka. "Ma poleks uskunud, et suudan pärast avaseti kaotust ja murdega taga olles mängu tagasi tulla. See on samm õiges suunas. See on väga hea märk, et seda suutsin."
Osaka lisas, et kuna ta pole ammu kahel päeval järjest mänginud, siis ei oska ta ennustada, kas on suuteline poolfinaalis 14. asetatud belglanna Elise Mertensi vastu edukalt mängima. | Kontaveidi alistanud Osaka: tulin väljakule vale suhtumisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Osaka tunnistas peale mängu, et mängis kohtumise alguses ebaõnnestunult ning kaotas avaseti, sest tuli mängule vale suhtumisega, kirjutab Delfi Sport.
"Ausalt öeldes hakkasin mõtlema, kui halb mu suhtumine oli," rääkis Osaka. "Ma poleks uskunud, et suudan pärast avaseti kaotust ja murdega taga olles mängu tagasi tulla. See on samm õiges suunas. See on väga hea märk, et seda suutsin."
Osaka lisas, et kuna ta pole ammu kahel päeval järjest mänginud, siis ei oska ta ennustada, kas on suuteline poolfinaalis 14. asetatud belglanna Elise Mertensi vastu edukalt mängima.
### Response:
Kontaveidi alistanud Osaka: tulin väljakule vale suhtumisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Facebook teatas, et muudatused uue iPhone'i operatsioonisüsteemi privaatsussätetes halvavad Facebooki võimalust pakkuda iPhone'i kasutajatele suunatud reklaame teistes rakendustes, kirjutab Wall Street Journal.
Sotsiaalmeediakanal avaldas kolmapäeval telefonirakenduste arendajatele teate, milles märgib, et Apple'i muudatused mõjutavad osa nende ärist, mis ühendab Facebooki kasutajad nende tegevustega teistes rakendustes ehk võimaldab kogutud andmete toel pakkuda klientidele otseselt suunatud reklaami.
Apple avaldas oma uue operatsioonisüsteemi iOS14 beetaversiooni juunis. Apple'i uute reeglite kohaselt ei tohi Facebook ega teised veebireklaami tegevad ettevõtted koguda ilma kasutaja loata Apple'i koodi, mille järgi kasutajad reklaamimüüjatele identifitseeritakse.
Apple on varasemalt kritiseerinud Facebooki poolset andmete kogumist. Facebooki teatel on esialgse testimise kohaselt langenud mitteisikustatud reklaamide müügitulu tavalisega võrreldes 50 protsenti. | Apple'i uus operatsioonisüsteem raskendab Facebookil andmete kogumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Facebook teatas, et muudatused uue iPhone'i operatsioonisüsteemi privaatsussätetes halvavad Facebooki võimalust pakkuda iPhone'i kasutajatele suunatud reklaame teistes rakendustes, kirjutab Wall Street Journal.
Sotsiaalmeediakanal avaldas kolmapäeval telefonirakenduste arendajatele teate, milles märgib, et Apple'i muudatused mõjutavad osa nende ärist, mis ühendab Facebooki kasutajad nende tegevustega teistes rakendustes ehk võimaldab kogutud andmete toel pakkuda klientidele otseselt suunatud reklaami.
Apple avaldas oma uue operatsioonisüsteemi iOS14 beetaversiooni juunis. Apple'i uute reeglite kohaselt ei tohi Facebook ega teised veebireklaami tegevad ettevõtted koguda ilma kasutaja loata Apple'i koodi, mille järgi kasutajad reklaamimüüjatele identifitseeritakse.
Apple on varasemalt kritiseerinud Facebooki poolset andmete kogumist. Facebooki teatel on esialgse testimise kohaselt langenud mitteisikustatud reklaamide müügitulu tavalisega võrreldes 50 protsenti.
### Response:
Apple'i uus operatsioonisüsteem raskendab Facebookil andmete kogumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Operatsiooni viis Šveitsis Bernis läbi doktor Roland Biedert, kes on ka Roger Federeri arst. Del Potro on doktor Bierdertiga ühenduses olnud alates jaanuarist. Vahepeal proovis argentiinlane väljakul mängimist, kuid põlvevalu andis siiski tunda ning niiviisi otsustati kolmandat korda noa alla minna.
Del Potro on varasemalt kahel korral hädas olnud randmevigastusega, mis jättis ta mõlemal korral kauaks väljakult eemale. Esmalt vigastas Del Potro põlveketra 2018. aasta oktoobris. Seejärel tegi ta mullu veeburaris põlvele uuesti liiga ning pidi seetõttu veel kolm kuud väljakutelt eemal olema. Teist korda käis ta põlvega operatsioonil mullu juuni. | Ebaõnnesõdur Del Potro käis kolmandat korda põlveoperatsioonil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Operatsiooni viis Šveitsis Bernis läbi doktor Roland Biedert, kes on ka Roger Federeri arst. Del Potro on doktor Bierdertiga ühenduses olnud alates jaanuarist. Vahepeal proovis argentiinlane väljakul mängimist, kuid põlvevalu andis siiski tunda ning niiviisi otsustati kolmandat korda noa alla minna.
Del Potro on varasemalt kahel korral hädas olnud randmevigastusega, mis jättis ta mõlemal korral kauaks väljakult eemale. Esmalt vigastas Del Potro põlveketra 2018. aasta oktoobris. Seejärel tegi ta mullu veeburaris põlvele uuesti liiga ning pidi seetõttu veel kolm kuud väljakutelt eemal olema. Teist korda käis ta põlvega operatsioonil mullu juuni.
### Response:
Ebaõnnesõdur Del Potro käis kolmandat korda põlveoperatsioonil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontaveit alustas koroonaviiruse pandeemia tõttu erandkorras New Yorgis peetava Cincinnati turniiri veerandfinaali enesekindlalt, võites 1:2 kaotusseisust kolm geimi järjest, murdes seejuures endise maailma esireketi Naomi Osaka servi. Ehkki kahekordne slämmiturniiride võitja vähendas seejärel kahel korral kaotusseisu minimaalseks, kuulus setivõit tipptasemel tennist näidanud Eesti esireketile.
Põnevusmatši teises setis näisid olevat rollid vahetunud, kui avasetis selgelt liimist lahti olnud Osaka pani nüüd oma paremuse kindlalt maksma. Kuigi Anett Kontaveit alustas servimurde ja kahe järjestikuse geimivõiduga, oli eestlanna järgnevas kuues geimis selgelt tagaajaja rollis. Maailma kümnes reket Osaka võitis kuus järjestikust geimi, murdes kolmel korral Kontaveidi servi.
Kohtumise otsustav sett näis kulgevat sarnaselt eelnevale, kui domineerivalt alustas kolm järjestikust geimivõitu teeninud Osaka. 1:4 kaotusseisus olles leidis aga Kontaveit taas oma mängu, murdis Osaka servi ja viigistas seisu 4:4-le. Tasavägises lõpuheitluses kuulusid aga mängu kaks viimast geimi jaapanlannale – ehkki Kontaveit suutis päästa ka ühe matšpalli, jäi lõppkokkuvõttes peale maailma kümnes reket.
Kontaveit servis matši jooksul viis ässa, tehes ka kolm topeltviga. Osaka vastavad numbrid olid üheksa ja viis.
Nelja parema hulgas läheb Osaka vastamisi 14. asetatud belglanna Elise Mertensiga. Anett Kontaveit astub järgmisena areenile samas võistluspaigas peetaval US Openil, mis algab 31. augustil.
Mängu käik:
Eelvaade:
Kontaveit ei ole Cincinnati turniiril seni kaotanud settigi. Esmalt oli ta 6:3, 6:1 üle venelannast Darja Kasatkinast, teises ringis alistas ta 6:3, 6:4 šveitslanna Jil Teichmanni ning eile 6:3, 6:3 Petra Kvitova alistanud tšehhitari Marie Bouzkova.
Eestlanna on pärast koroonapausilt naasmist olnud suurepärases hoos: kaheksast matšist on ta kaotanud vaid ühe, Palermo WTA turniiri finaali prantslannale Fiona Ferrole.
Osaka jaoks on Cincinnati turniir esimene koroonajärgne, teise ringi vabapääsme teeninud endine esireket oli seal 6:7 (5), 6:4, 6:2 üle tšehhitarist Karolina Muchovast ning seljatas kolmandas ringis kindlalt 6:3, 6:1 ukrainlanna Dajana Jastremska.
Kontaveit ja Osaka on omavahel kohtunud kolm korda, seni pole eestlanna võita suutnud. 2015. aastal võitis Osaka Kontaveiti 6:4, 6:7 (5), 6:2, aasta hiljem Osakas oli Osaka parem 6:0, 6:2 ning tunamullu Dubais 6:2, 7:6 (5). Naised pidid vastamisi minema ka mullu Stuttgardi turniiri poolfinaalis, aga Osaka loobus kõhulihasevigastuse tõttu mängust.
Mängu võitja läheb poolfinaalis vastamisi ameeriklanna Jessica Pegula ja belglanna Elise Mertensi vahelise matši võitjaga. | Kõva lahingu andnud Anett Kontaveit kaotas endisele maailma esireketile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontaveit alustas koroonaviiruse pandeemia tõttu erandkorras New Yorgis peetava Cincinnati turniiri veerandfinaali enesekindlalt, võites 1:2 kaotusseisust kolm geimi järjest, murdes seejuures endise maailma esireketi Naomi Osaka servi. Ehkki kahekordne slämmiturniiride võitja vähendas seejärel kahel korral kaotusseisu minimaalseks, kuulus setivõit tipptasemel tennist näidanud Eesti esireketile.
Põnevusmatši teises setis näisid olevat rollid vahetunud, kui avasetis selgelt liimist lahti olnud Osaka pani nüüd oma paremuse kindlalt maksma. Kuigi Anett Kontaveit alustas servimurde ja kahe järjestikuse geimivõiduga, oli eestlanna järgnevas kuues geimis selgelt tagaajaja rollis. Maailma kümnes reket Osaka võitis kuus järjestikust geimi, murdes kolmel korral Kontaveidi servi.
Kohtumise otsustav sett näis kulgevat sarnaselt eelnevale, kui domineerivalt alustas kolm järjestikust geimivõitu teeninud Osaka. 1:4 kaotusseisus olles leidis aga Kontaveit taas oma mängu, murdis Osaka servi ja viigistas seisu 4:4-le. Tasavägises lõpuheitluses kuulusid aga mängu kaks viimast geimi jaapanlannale – ehkki Kontaveit suutis päästa ka ühe matšpalli, jäi lõppkokkuvõttes peale maailma kümnes reket.
Kontaveit servis matši jooksul viis ässa, tehes ka kolm topeltviga. Osaka vastavad numbrid olid üheksa ja viis.
Nelja parema hulgas läheb Osaka vastamisi 14. asetatud belglanna Elise Mertensiga. Anett Kontaveit astub järgmisena areenile samas võistluspaigas peetaval US Openil, mis algab 31. augustil.
Mängu käik:
Eelvaade:
Kontaveit ei ole Cincinnati turniiril seni kaotanud settigi. Esmalt oli ta 6:3, 6:1 üle venelannast Darja Kasatkinast, teises ringis alistas ta 6:3, 6:4 šveitslanna Jil Teichmanni ning eile 6:3, 6:3 Petra Kvitova alistanud tšehhitari Marie Bouzkova.
Eestlanna on pärast koroonapausilt naasmist olnud suurepärases hoos: kaheksast matšist on ta kaotanud vaid ühe, Palermo WTA turniiri finaali prantslannale Fiona Ferrole.
Osaka jaoks on Cincinnati turniir esimene koroonajärgne, teise ringi vabapääsme teeninud endine esireket oli seal 6:7 (5), 6:4, 6:2 üle tšehhitarist Karolina Muchovast ning seljatas kolmandas ringis kindlalt 6:3, 6:1 ukrainlanna Dajana Jastremska.
Kontaveit ja Osaka on omavahel kohtunud kolm korda, seni pole eestlanna võita suutnud. 2015. aastal võitis Osaka Kontaveiti 6:4, 6:7 (5), 6:2, aasta hiljem Osakas oli Osaka parem 6:0, 6:2 ning tunamullu Dubais 6:2, 7:6 (5). Naised pidid vastamisi minema ka mullu Stuttgardi turniiri poolfinaalis, aga Osaka loobus kõhulihasevigastuse tõttu mängust.
Mängu võitja läheb poolfinaalis vastamisi ameeriklanna Jessica Pegula ja belglanna Elise Mertensi vahelise matši võitjaga.
### Response:
Kõva lahingu andnud Anett Kontaveit kaotas endisele maailma esireketile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 23-aastane Henderson kaitses kaks aastat laenulepingu alusel Sheffield Unitedi väravat. Kuigi uue kontrahti sisu ei ole avalik, siis Suurbritannia meedia andmetel hakkab Henderson teenima ligi 135 000 eurot nädalas.
"See usk minusse, mida antud leping meeskonna poolt näitab, tähendab mulle väga palju," avaldas Henderson. "Unitedis on suurepärased väravavahid. Ma ootan põnevusega, et kõigi nende tippudega koos töötama hakata."
Lisaks Hendersonile hakkab Manchester Unitedi esindustiimi väravat kaitsma hispaanlane David de Gea. Eelmisel hooajal sai United Inglismaa kõrgliigas kolmanda koha. | Henderson allkirjastas Manchester Unitediga pika lepingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23-aastane Henderson kaitses kaks aastat laenulepingu alusel Sheffield Unitedi väravat. Kuigi uue kontrahti sisu ei ole avalik, siis Suurbritannia meedia andmetel hakkab Henderson teenima ligi 135 000 eurot nädalas.
"See usk minusse, mida antud leping meeskonna poolt näitab, tähendab mulle väga palju," avaldas Henderson. "Unitedis on suurepärased väravavahid. Ma ootan põnevusega, et kõigi nende tippudega koos töötama hakata."
Lisaks Hendersonile hakkab Manchester Unitedi esindustiimi väravat kaitsma hispaanlane David de Gea. Eelmisel hooajal sai United Inglismaa kõrgliigas kolmanda koha.
### Response:
Henderson allkirjastas Manchester Unitediga pika lepingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ivanovi paariliseks on Venemaa tennisist Jan Sabanin, kellega koos mängitud palju turniire juba aastaid. Avaringis saadi napilt jagu duost Antonio Cayetano March - Pol Martin Tiffonist resultaadiga 6:7(5), 6:3, 10:7, kirjutab Tennisnet.ee.
Veerandfinaalis tuleb vastu võõrustajatest paar Stijn Pel - Fons Van Sambeek. Stijn Pel on seejuures mängija, kes Ivanovi üksikmängus välja kukutas. | Ivanov jõudis Hollandis paarismängus veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ivanovi paariliseks on Venemaa tennisist Jan Sabanin, kellega koos mängitud palju turniire juba aastaid. Avaringis saadi napilt jagu duost Antonio Cayetano March - Pol Martin Tiffonist resultaadiga 6:7(5), 6:3, 10:7, kirjutab Tennisnet.ee.
Veerandfinaalis tuleb vastu võõrustajatest paar Stijn Pel - Fons Van Sambeek. Stijn Pel on seejuures mängija, kes Ivanovi üksikmängus välja kukutas.
### Response:
Ivanov jõudis Hollandis paarismängus veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leicester City kasvandik murdis Premier League'is pildile juba 2017. aastal, pärast mida on mehe roll aegamisi aina kasvanud. 2018. aastast kuulub ta Inglismaa koondisesse, kus on tänaseks kirja saanud 11 kohtumist, kirjutab Soccernet.ee.
Chilwell sõlmis Chelseaga viie-aastase lepingu ja läks klubile maksma väidetavalt ligikaudu 50 miljonit eurot. "Olen väga rõõmus, et liitun Chelseaga klubi jaoks sedavõrd põneval ajal," lausus äärekaitsja, et ootab Frank Lampardi käe all mängimist.
Chilwellist sai Chelsea kolmas suurem sellesuvine täiendus, kui eelnevalt on enda ridadesse toodud poolkaitsja Hakim Ziyech ja ründaja Timo Werner.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Chelsea täiendas ridu Inglismaa koondise kaitsjaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leicester City kasvandik murdis Premier League'is pildile juba 2017. aastal, pärast mida on mehe roll aegamisi aina kasvanud. 2018. aastast kuulub ta Inglismaa koondisesse, kus on tänaseks kirja saanud 11 kohtumist, kirjutab Soccernet.ee.
Chilwell sõlmis Chelseaga viie-aastase lepingu ja läks klubile maksma väidetavalt ligikaudu 50 miljonit eurot. "Olen väga rõõmus, et liitun Chelseaga klubi jaoks sedavõrd põneval ajal," lausus äärekaitsja, et ootab Frank Lampardi käe all mängimist.
Chilwellist sai Chelsea kolmas suurem sellesuvine täiendus, kui eelnevalt on enda ridadesse toodud poolkaitsja Hakim Ziyech ja ründaja Timo Werner.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
Chelsea täiendas ridu Inglismaa koondise kaitsjaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alperten oli Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985, peadirigent aastail 2002–2004, Eesti Muusikaakadeemia sümfooniaorkestri peadirigent aastail 1994–2000 ning Pärnu Linnaorkestri peadirigent aastatel 1998–2019.
Lisaks sellele tegutses Alperten alates 1993. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri dirigeerimise õppejõuna.
Ta on dirigeerinud rohkem kui 50 lavateost, nii oopereid, ballette kui ka operette ning toonud muusikajuhina lavale arvukalt teoseid eri žanreis.
Tema viimaseks tööks rahvusooperi laval jäi üks tema lemmikteoseid, Rimski-Korsakovi ooper "Tsaari mõrsja". | Suri dirigent Jüri Alperten | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alperten oli Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985, peadirigent aastail 2002–2004, Eesti Muusikaakadeemia sümfooniaorkestri peadirigent aastail 1994–2000 ning Pärnu Linnaorkestri peadirigent aastatel 1998–2019.
Lisaks sellele tegutses Alperten alates 1993. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri dirigeerimise õppejõuna.
Ta on dirigeerinud rohkem kui 50 lavateost, nii oopereid, ballette kui ka operette ning toonud muusikajuhina lavale arvukalt teoseid eri žanreis.
Tema viimaseks tööks rahvusooperi laval jäi üks tema lemmikteoseid, Rimski-Korsakovi ooper "Tsaari mõrsja".
### Response:
Suri dirigent Jüri Alperten |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sportland Arena kate vahetati uue vastu 2018. aastal ning sertifikaat anti väljakule ka eelmisel aastal. Tänavu suvel läbis väljak järjekordse testimise ning uus sertifikaat kehtib 9. augustini 2021.
Testimise käigus kontrolliti muuhulgas väljaku täitekihi ja täitekummi paksust ja ühtlast paiknemist, aluskatte elastkihti ja vee läbilaskvust. "Testimist viiakse läbi spetsiaalse varustusega, kui muuhulgas mõõdetakse seda, kui kõrgele pall maapinnaga kokkupuute järel põrkab ning millise kiirusega pall veereb. Neid teste viiakse läbi väljaku erinevates piirkondades, et oleks tagatud väljaku ühtlaselt hea kvaliteet. Meie töö on staadionit korralikult hooldada, et ka järgnevatel aastatel sama sertifikaat saada," sõnas Lilleküla jalgpallikompleksi juhataja Targo Kaldoja.
1200-kohalise tribüüniga kunstmurustaadion sobib väga heal tasemel kohtumiste võõrustamiseks. Premium liigas on tänavu kodumänge pidanud seal nii FC Flora, FCI Levadia kui ka TJK Legion. Lisaks on väljakul aastate jooksul peetud arvukalt rahvusvahelisi kohtumisi – näiteks mullu alistas U-17 koondis Prantsusmaa tulemusega 2:1 just Sportland Arenal. | Lilleküla kunstmurustaadion teenis taas FIFA kõrgeima sertifikaadi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sportland Arena kate vahetati uue vastu 2018. aastal ning sertifikaat anti väljakule ka eelmisel aastal. Tänavu suvel läbis väljak järjekordse testimise ning uus sertifikaat kehtib 9. augustini 2021.
Testimise käigus kontrolliti muuhulgas väljaku täitekihi ja täitekummi paksust ja ühtlast paiknemist, aluskatte elastkihti ja vee läbilaskvust. "Testimist viiakse läbi spetsiaalse varustusega, kui muuhulgas mõõdetakse seda, kui kõrgele pall maapinnaga kokkupuute järel põrkab ning millise kiirusega pall veereb. Neid teste viiakse läbi väljaku erinevates piirkondades, et oleks tagatud väljaku ühtlaselt hea kvaliteet. Meie töö on staadionit korralikult hooldada, et ka järgnevatel aastatel sama sertifikaat saada," sõnas Lilleküla jalgpallikompleksi juhataja Targo Kaldoja.
1200-kohalise tribüüniga kunstmurustaadion sobib väga heal tasemel kohtumiste võõrustamiseks. Premium liigas on tänavu kodumänge pidanud seal nii FC Flora, FCI Levadia kui ka TJK Legion. Lisaks on väljakul aastate jooksul peetud arvukalt rahvusvahelisi kohtumisi – näiteks mullu alistas U-17 koondis Prantsusmaa tulemusega 2:1 just Sportland Arenal.
### Response:
Lilleküla kunstmurustaadion teenis taas FIFA kõrgeima sertifikaadi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tour de France'il osalevate tiimide spordidirektorid pidasid teisipäeval ASO-ga videokoosoleku, kus arutleti kehtestatud karmi reegli üle. "Punkt jääb kehtima, kuid seda leevendatakse veidi," rääkis ühe meeskonna esindaja, kes palus jääda anonüümseks, kuna tiimidel pole lubatud antud teemal intervjuid anda.
Ka Prantsuse meedia kirjutas, et Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu (UCI) presidendi David Lappartienti sõnul muutub reegel leebemaks. ASO ei olnud seevastu kommentaariks kättesaadav. | Tour de France'il osalevad meeskonnad protestisid karmi reegli vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tour de France'il osalevate tiimide spordidirektorid pidasid teisipäeval ASO-ga videokoosoleku, kus arutleti kehtestatud karmi reegli üle. "Punkt jääb kehtima, kuid seda leevendatakse veidi," rääkis ühe meeskonna esindaja, kes palus jääda anonüümseks, kuna tiimidel pole lubatud antud teemal intervjuid anda.
Ka Prantsuse meedia kirjutas, et Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu (UCI) presidendi David Lappartienti sõnul muutub reegel leebemaks. ASO ei olnud seevastu kommentaariks kättesaadav.
### Response:
Tour de France'il osalevad meeskonnad protestisid karmi reegli vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Viipetuli sarnanes hiiglaslikule kooguga kaevule, kus kõrgele tõstetud raudkorvis põlesid tõrvased halud või süsi," rääkis Eesti Meremuuseumi juht, ajaloolane Urmas Dresen.
"Viipetule loojaks peetakse taanlast Jens Pedersen Grovetit, kes esimese sarnase tulepaagi püstitas 1627. aastal Jüütimaa põhjaossa Skagenisse. Eesti rannikul püstitati esimesed viipetuled 1646. aastal Sõrve sääre tipus olevale Vesitüki laiule ning Ruhnu saare läänerannal paiknevale Pärsi neemele. 1650. aastal kandsid Rootsi kartograafid need ka merekaartidele. Viipetuled levisid üle Skandinaavia, ent asendusid siiski sajakonna aasta jooksul puidust ja kivist tuletornidega," selgitas Dresen.
Dresen lisas, et viimati sai Eesti Meremuuseumi loodud toimivat viipetule koopiat näha kakskümmend aastat tagasi Pärnu merepäevadel.
Lisaks viipetulele süüdatakse lõkketuled Lennusadama mereäärsel alal koos Patarei Merekindlusega. Esinevad tuletantsijad, mängib DJ Ruff, einet pakuvad MARU catering ja Food Truck Keretäis. Programm on kõigile huvilistele tasuta.
Tasulisi lahesõite saab teha Lennusadama jahisadamast väljuvate laevadega Katharina, Delfin, Mojito, purjekas Etna ja Meretakso Gundel.
Meremuuseumi mõlemad muuseumimajad, Paks Margareeta ja Lennusadam koos muuseumilaevadega, on 29. augusti õhtul suletud tavapäraselt alates kella 19. | Muinastulede ööl püstitatakse Lennusadamasse viipetuli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Viipetuli sarnanes hiiglaslikule kooguga kaevule, kus kõrgele tõstetud raudkorvis põlesid tõrvased halud või süsi," rääkis Eesti Meremuuseumi juht, ajaloolane Urmas Dresen.
"Viipetule loojaks peetakse taanlast Jens Pedersen Grovetit, kes esimese sarnase tulepaagi püstitas 1627. aastal Jüütimaa põhjaossa Skagenisse. Eesti rannikul püstitati esimesed viipetuled 1646. aastal Sõrve sääre tipus olevale Vesitüki laiule ning Ruhnu saare läänerannal paiknevale Pärsi neemele. 1650. aastal kandsid Rootsi kartograafid need ka merekaartidele. Viipetuled levisid üle Skandinaavia, ent asendusid siiski sajakonna aasta jooksul puidust ja kivist tuletornidega," selgitas Dresen.
Dresen lisas, et viimati sai Eesti Meremuuseumi loodud toimivat viipetule koopiat näha kakskümmend aastat tagasi Pärnu merepäevadel.
Lisaks viipetulele süüdatakse lõkketuled Lennusadama mereäärsel alal koos Patarei Merekindlusega. Esinevad tuletantsijad, mängib DJ Ruff, einet pakuvad MARU catering ja Food Truck Keretäis. Programm on kõigile huvilistele tasuta.
Tasulisi lahesõite saab teha Lennusadama jahisadamast väljuvate laevadega Katharina, Delfin, Mojito, purjekas Etna ja Meretakso Gundel.
Meremuuseumi mõlemad muuseumimajad, Paks Margareeta ja Lennusadam koos muuseumilaevadega, on 29. augusti õhtul suletud tavapäraselt alates kella 19.
### Response:
Muinastulede ööl püstitatakse Lennusadamasse viipetuli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaldre on varasemalt mänginud meistriliigas nii G4S Noorteliiga, Tallinna Kalev/TLÜ kui BC Valga-Valka/Maks&Moorits ridades. Vigastuse järel end vahepeal I liigas taas üles töötanud mängumees on nüüd valmis uue hooga meistriliigasse naasma, kirjutab Korvpall24.ee.
Kaldret on ka varasemalt Rapla peatreener Toomas Annukiga teed viinud kokku - Avinurmes vaid kuueaastasena vanema vennaga trennides ja laagrites kaasas käima hakates õnnestus noormehel esimesed neli aastat Annuki käe all korvpalli algõpet saada. Edasine korvpalluri tee jätkus omavanuste keskel Tartus, aga tema tegemistega erinevates sarjades on Annuk hästi kursis olnud ja aeg-ajalt on Kaldre suviti ka Raplas mõned trennid teinud, seega võõrasse keskkonda tulemisega tegu ei ole.
"Tean väga hästi Tomi motiveeritust, sihikindlust ja töökust ning võimekust panustada meeskonna ründemängu võrdselt hästi mõlemal tagamängija positsioonil. Samuti on tegemist sisuka kaitsemängijaga," on uue täiendusega rahul peatreener Toomas Annuk. "Olen kindel, et Rapla on tema jaoks hea koht, kus on võimalus areneda ning edasi liikuda mängijana uuele tasemele."
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Rapla särgi tõmbab selga meeskonna pikaaegse kangelase noorem vend | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaldre on varasemalt mänginud meistriliigas nii G4S Noorteliiga, Tallinna Kalev/TLÜ kui BC Valga-Valka/Maks&Moorits ridades. Vigastuse järel end vahepeal I liigas taas üles töötanud mängumees on nüüd valmis uue hooga meistriliigasse naasma, kirjutab Korvpall24.ee.
Kaldret on ka varasemalt Rapla peatreener Toomas Annukiga teed viinud kokku - Avinurmes vaid kuueaastasena vanema vennaga trennides ja laagrites kaasas käima hakates õnnestus noormehel esimesed neli aastat Annuki käe all korvpalli algõpet saada. Edasine korvpalluri tee jätkus omavanuste keskel Tartus, aga tema tegemistega erinevates sarjades on Annuk hästi kursis olnud ja aeg-ajalt on Kaldre suviti ka Raplas mõned trennid teinud, seega võõrasse keskkonda tulemisega tegu ei ole.
"Tean väga hästi Tomi motiveeritust, sihikindlust ja töökust ning võimekust panustada meeskonna ründemängu võrdselt hästi mõlemal tagamängija positsioonil. Samuti on tegemist sisuka kaitsemängijaga," on uue täiendusega rahul peatreener Toomas Annuk. "Olen kindel, et Rapla on tema jaoks hea koht, kus on võimalus areneda ning edasi liikuda mängijana uuele tasemele."
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Rapla särgi tõmbab selga meeskonna pikaaegse kangelase noorem vend |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavune Vana Tallinn Gala on pühendatud helilooja Pjotr Tšaikovski 180. sünniaastapäevale ning kontsertidel astuvad dirigent Arvo Volmeri käe all üles külalised Mirjam Mesak (sopran, Baieri Riigiooper), Ain Anger (bass) ja Juhan Tralla (tenor) ning rahvusooperi solistid Juuli Lill (metsosopran), Tamar Nugis (bariton), Mari Poll (viiul) ja Edmunds Altmanis (klarnet). Õhtut juhib Janne Ševtšenko.
Marina Kesleri uhiuus ballett " Anna Karenina" põhineb Lev Tolstoi romaanil ning Dmitri Šostakovitši muusikal. Esietendusega tähistab teater ühtlasi koreograaf Marina Kesleri 50 aasta juubelit. Esietendusel on nimiosas Anna Roberta.
4. ja 6. septembril toimuvad nii Pärnus kui Tallinnas Georg Ots 100 kontserdid ning sündmusterohke septembrikuu lõpetab Gaetano Donizetti koomilise ooperi "Don Pasquale" esietendus 25. septembril, mille lavastab itaallane Giorgio Bongiovanni, kelle töid Eesti publik on juba saanud nautida nii Rakvere teatris kui VAT teatris.
Rahvusooperi loominguline juht Arvo Volmer ütles, et ootab 115. hooaega erilise tundega, kuna sel hooajal ilmuvad mängukavva esimesed tema osalusel plaanitud lavastused: Verdi "Trubaduur" Neeme Kuninga lavastuses, ja ühtsele teatrielamusele suunatud " Ravel : Ravel", mis peaks otsima kokkupuutepunkte tantsu-, laulu- ja visuaalteatri vahel.
"Rõõmu teeb see, et saame neli uut muusikateatri lavastust – tegijatele pakub see intensiivne repertuaari uuenemine palju põnevust ja lusti, lisaks on olemasolevast repertuaarist kavas väga lai valik Wagnerist ja Mozartist Tambergini," rääkis Volmer. "Anname kaks sümfooniakontserti ja teeme kontsertlavastuse Mozarti " Idomeneoga" – tulemas on väga vaheldusrikas hooaeg. Ka balleti poole peal on tulemas väga põnevaid projekte, seega jääb üle vaid loota, et kõik meie plaanid teoks saaksid – vaadata-kuulata on meil palju väärt etendusi ja kontserte."
Oktoobrist alates saab taas näha Jevgeni Gribi möödunud aasta lõpus esietendunud lühiballette " Picasso" ja "Tango". Novembris saab lavaküpseks George Balanchine'i ja Mai Murdmaa lühiballettide õhtu "Tšaikovski meistriteosed" ning märtsis taasesietendub publiku ammune lemmik " Coppélia".
Teater läheb uuele hooajale vastu ka uuenenud koosseisus. Ooperitrupiga liitub bariton Tamar Nugis ning rahvusballetiga liituvad esitantsija Ami Morita, balletisolistid Madeline Skelly ja William Allen Newton IV, balleti nooremsolist Cristiano Principato ning balletiartistid Fedir Zarodyshev ja Hiderota Tabe. Rahvusooperi koori ette astub uue peakontsertmeistrina Heli Jürgenson.
Kõigist uudistest kuuleb publik lähemalt 5. septembril teatrilaadal. | Estonia alustab "Anna Kareninaga" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavune Vana Tallinn Gala on pühendatud helilooja Pjotr Tšaikovski 180. sünniaastapäevale ning kontsertidel astuvad dirigent Arvo Volmeri käe all üles külalised Mirjam Mesak (sopran, Baieri Riigiooper), Ain Anger (bass) ja Juhan Tralla (tenor) ning rahvusooperi solistid Juuli Lill (metsosopran), Tamar Nugis (bariton), Mari Poll (viiul) ja Edmunds Altmanis (klarnet). Õhtut juhib Janne Ševtšenko.
Marina Kesleri uhiuus ballett " Anna Karenina" põhineb Lev Tolstoi romaanil ning Dmitri Šostakovitši muusikal. Esietendusega tähistab teater ühtlasi koreograaf Marina Kesleri 50 aasta juubelit. Esietendusel on nimiosas Anna Roberta.
4. ja 6. septembril toimuvad nii Pärnus kui Tallinnas Georg Ots 100 kontserdid ning sündmusterohke septembrikuu lõpetab Gaetano Donizetti koomilise ooperi "Don Pasquale" esietendus 25. septembril, mille lavastab itaallane Giorgio Bongiovanni, kelle töid Eesti publik on juba saanud nautida nii Rakvere teatris kui VAT teatris.
Rahvusooperi loominguline juht Arvo Volmer ütles, et ootab 115. hooaega erilise tundega, kuna sel hooajal ilmuvad mängukavva esimesed tema osalusel plaanitud lavastused: Verdi "Trubaduur" Neeme Kuninga lavastuses, ja ühtsele teatrielamusele suunatud " Ravel : Ravel", mis peaks otsima kokkupuutepunkte tantsu-, laulu- ja visuaalteatri vahel.
"Rõõmu teeb see, et saame neli uut muusikateatri lavastust – tegijatele pakub see intensiivne repertuaari uuenemine palju põnevust ja lusti, lisaks on olemasolevast repertuaarist kavas väga lai valik Wagnerist ja Mozartist Tambergini," rääkis Volmer. "Anname kaks sümfooniakontserti ja teeme kontsertlavastuse Mozarti " Idomeneoga" – tulemas on väga vaheldusrikas hooaeg. Ka balleti poole peal on tulemas väga põnevaid projekte, seega jääb üle vaid loota, et kõik meie plaanid teoks saaksid – vaadata-kuulata on meil palju väärt etendusi ja kontserte."
Oktoobrist alates saab taas näha Jevgeni Gribi möödunud aasta lõpus esietendunud lühiballette " Picasso" ja "Tango". Novembris saab lavaküpseks George Balanchine'i ja Mai Murdmaa lühiballettide õhtu "Tšaikovski meistriteosed" ning märtsis taasesietendub publiku ammune lemmik " Coppélia".
Teater läheb uuele hooajale vastu ka uuenenud koosseisus. Ooperitrupiga liitub bariton Tamar Nugis ning rahvusballetiga liituvad esitantsija Ami Morita, balletisolistid Madeline Skelly ja William Allen Newton IV, balleti nooremsolist Cristiano Principato ning balletiartistid Fedir Zarodyshev ja Hiderota Tabe. Rahvusooperi koori ette astub uue peakontsertmeistrina Heli Jürgenson.
Kõigist uudistest kuuleb publik lähemalt 5. septembril teatrilaadal.
### Response:
Estonia alustab "Anna Kareninaga" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Rallile saabuvad paljud tiimid n-ö punastest riikidest, näiteks Hispaaniast, Prantsusmaalt ja mujalt, kus on koroonaviiruse levik kõrge. Me teeme ralli korraldusmeeskonna ja partneritega koostöös kõik selleks, et ralli ei tooks Eestisse mitte ühtki uut koroonajuhtumit," rääkis Rally Estonia direktor Urmo Aava. "Üks meede selle tagamiseks on koostöös SYNLAB-iga loodud kohustuslik testimine kõikidele sõitjatele kohe, kui nad on riiki saabunud, millele järgneb eneseisolatsioon testi tulemuse selgumiseni. Alles negatiivne tulemuse järel lubatakse nad võistlusalale. Sõitjad, kes juba varem Eestisse saabunud, peavad kordustesti läbima 24 tundi enne akrediteeringu saamist."
SYNLAB avab WRC meeskondade testimiseks spetsiaalsed n-ö drive-in proovivõtupunktid Tallinna lennujaamas, Tallinna sadama D terminalis ning läbi Läti saabujatele Tartus, Teguri 37 B asuvates SYNLAB-i ruumides. Ninaneeluproovid testitakse SYNLAB-i Tallinna laboris, kus paari päeva jooksul teostatakse ca 1000 laborianalüüsi.
"Eestis esmakordne WRC ralli on meie riigi tuntusele oluline verstapost, mistõttu on äärmiselt oluline, et praegusel kogu maailma jaoks keerulisel ajal toimuks see suursündmus võimalikult ohutult," rääkis SYNLAB Eesti juhatuse esimees Rainar Aamisepp. "Rally Estonia vabatahtlikud tõttasid meile kriisi puhkedes alates märtsi keskpaigast appi, aidates kolme kuu jooksul tuua koroonaproove üle Eesti meie kesklaborisse. Loomulikult toetame neid igati nii nende kui kogu Eesti jaoks märgilise suursündmuse korraldamisel, vältimaks ralli ajal koroonaviiruse levikut."
"Meil on kujunenud hea kogemus suurte spordisündmuste meditsiinilisel turvamisel," jätkas Aamisepp. "UEFA usaldas meile kui Euroopa suurimale laboriteenuste osutajale 2020-2021 UEFA egiidi all toimuvate jalgpalliüritustele eelneva testimise. Paar päeva tagasi lõppesid Euroopa Liiga ja Meistrite Liiga selleaastased finaalturniirid, algamas on Rahvuste Liiga, naiste ja meeste koondiste valikmängude tsükkel, 2021. aasta Meistrite Liiga ja Euroopa Liiga valikmängud, samuti noorte turniirid. Samuti testib SYNLAB kõiki Ironmanile saabuvaid väliskülalisi. Ka WRC ralli õnnestumiseks ja rallisõitjate operatiivseks teenindamiseks teeme SYNLAB-i kollektiiviga ekstrapingutusi - laboris seame sisse lisaprotsessid, et kõik sõitjad ja meeskonnad võiksid turvaliselt võistlemisele pühenduda."
"Kõik testitavad saavad oma tulemuse telefoni, reaalajas saavad testide vastuseid näha ka meeskondade juhid ning ralli meditsiiniline juht. Selline kiire andmete liikumine võimaldab kohest isolatsiooni rakendada ning tiimidel oma töö ümber korraldada," rääkis Aava.
Viiruse leviku takistamiseks on Rally Estonia pealtvaatajad jagatud 16 erinevaks grupiks, kus iga on 1000 pileti ostnud inimest. Grupid omavahel ei kohtu ja igale grupile on ette nähtud ainult kindlad kiiruskatsed, millele nad ligi pääsevad. Kõikidel pealtvaatajatel soovitatakse kiiruskatseid vaatama tulla isikliku maksiga, vajadusel jagatakse makse ka pealtvaatamisalades, kus on käte desinfitseerimise võimalused.
Rally Estonia külastaja meelespea üritusel osaledes ning pealtvaatamisalades viibides:
Ära tule, kui Sa ei tunne ennast hästi
Liigu oma grupis
Püsi oma grupis
Desinfitseeri
Kanna maski
Ära sotsialiseeru
Võta kaasa isikuttõendav dokument
Lae alla koroonaäpp "Hoia" | Kõik Rally Estonia võistlejad peavad riiki sisenedes tegema koroonatesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Rallile saabuvad paljud tiimid n-ö punastest riikidest, näiteks Hispaaniast, Prantsusmaalt ja mujalt, kus on koroonaviiruse levik kõrge. Me teeme ralli korraldusmeeskonna ja partneritega koostöös kõik selleks, et ralli ei tooks Eestisse mitte ühtki uut koroonajuhtumit," rääkis Rally Estonia direktor Urmo Aava. "Üks meede selle tagamiseks on koostöös SYNLAB-iga loodud kohustuslik testimine kõikidele sõitjatele kohe, kui nad on riiki saabunud, millele järgneb eneseisolatsioon testi tulemuse selgumiseni. Alles negatiivne tulemuse järel lubatakse nad võistlusalale. Sõitjad, kes juba varem Eestisse saabunud, peavad kordustesti läbima 24 tundi enne akrediteeringu saamist."
SYNLAB avab WRC meeskondade testimiseks spetsiaalsed n-ö drive-in proovivõtupunktid Tallinna lennujaamas, Tallinna sadama D terminalis ning läbi Läti saabujatele Tartus, Teguri 37 B asuvates SYNLAB-i ruumides. Ninaneeluproovid testitakse SYNLAB-i Tallinna laboris, kus paari päeva jooksul teostatakse ca 1000 laborianalüüsi.
"Eestis esmakordne WRC ralli on meie riigi tuntusele oluline verstapost, mistõttu on äärmiselt oluline, et praegusel kogu maailma jaoks keerulisel ajal toimuks see suursündmus võimalikult ohutult," rääkis SYNLAB Eesti juhatuse esimees Rainar Aamisepp. "Rally Estonia vabatahtlikud tõttasid meile kriisi puhkedes alates märtsi keskpaigast appi, aidates kolme kuu jooksul tuua koroonaproove üle Eesti meie kesklaborisse. Loomulikult toetame neid igati nii nende kui kogu Eesti jaoks märgilise suursündmuse korraldamisel, vältimaks ralli ajal koroonaviiruse levikut."
"Meil on kujunenud hea kogemus suurte spordisündmuste meditsiinilisel turvamisel," jätkas Aamisepp. "UEFA usaldas meile kui Euroopa suurimale laboriteenuste osutajale 2020-2021 UEFA egiidi all toimuvate jalgpalliüritustele eelneva testimise. Paar päeva tagasi lõppesid Euroopa Liiga ja Meistrite Liiga selleaastased finaalturniirid, algamas on Rahvuste Liiga, naiste ja meeste koondiste valikmängude tsükkel, 2021. aasta Meistrite Liiga ja Euroopa Liiga valikmängud, samuti noorte turniirid. Samuti testib SYNLAB kõiki Ironmanile saabuvaid väliskülalisi. Ka WRC ralli õnnestumiseks ja rallisõitjate operatiivseks teenindamiseks teeme SYNLAB-i kollektiiviga ekstrapingutusi - laboris seame sisse lisaprotsessid, et kõik sõitjad ja meeskonnad võiksid turvaliselt võistlemisele pühenduda."
"Kõik testitavad saavad oma tulemuse telefoni, reaalajas saavad testide vastuseid näha ka meeskondade juhid ning ralli meditsiiniline juht. Selline kiire andmete liikumine võimaldab kohest isolatsiooni rakendada ning tiimidel oma töö ümber korraldada," rääkis Aava.
Viiruse leviku takistamiseks on Rally Estonia pealtvaatajad jagatud 16 erinevaks grupiks, kus iga on 1000 pileti ostnud inimest. Grupid omavahel ei kohtu ja igale grupile on ette nähtud ainult kindlad kiiruskatsed, millele nad ligi pääsevad. Kõikidel pealtvaatajatel soovitatakse kiiruskatseid vaatama tulla isikliku maksiga, vajadusel jagatakse makse ka pealtvaatamisalades, kus on käte desinfitseerimise võimalused.
Rally Estonia külastaja meelespea üritusel osaledes ning pealtvaatamisalades viibides:
Ära tule, kui Sa ei tunne ennast hästi
Liigu oma grupis
Püsi oma grupis
Desinfitseeri
Kanna maski
Ära sotsialiseeru
Võta kaasa isikuttõendav dokument
Lae alla koroonaäpp "Hoia"
### Response:
Kõik Rally Estonia võistlejad peavad riiki sisenedes tegema koroonatesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rohelisteks riikideks Euroopas on Eesti, Läti ja Ungari. Neis riikides pole oht nakatuda koroonaviirusesse märkimisväärselt kõrgem kui Soomes.
Oranži kategooria riikides on haigestumise risk suurem kui Soomes. Punastes riikides on risk nakatuda oluliselt suurem kui Soomes või pole nakatumise riski hindamine võimalik.
Oranžidest ja punastest riikidest saabujatele soovitatakse vabatahtlikku karantiini. Neist riikidest saabujad saavad oma tervislikku olukorda ka kontrollida.
Soome terviseameti riskikaart. Autor/allikas: THL
THL-i juht Mika Salminen rõhutas, et valgusfooriskeem ei asenda piiridel tehtavaid otsuseid, mis kehtivad reisimisel piirikontrollis. Skeem on abiks, et hinnata koroonaviiruse riske reisimisel välismaale.
THL andis oma valgusfooriskeemist teada pressikonverentsil, kus olid kohal ka siseministeeriumi ning sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi esindajad, et rääkida koroonaviiruse takistamisest piiriületuspunktides. | Soome terviseamet avaldas riikide koroonariskide hindamise värviskeemi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rohelisteks riikideks Euroopas on Eesti, Läti ja Ungari. Neis riikides pole oht nakatuda koroonaviirusesse märkimisväärselt kõrgem kui Soomes.
Oranži kategooria riikides on haigestumise risk suurem kui Soomes. Punastes riikides on risk nakatuda oluliselt suurem kui Soomes või pole nakatumise riski hindamine võimalik.
Oranžidest ja punastest riikidest saabujatele soovitatakse vabatahtlikku karantiini. Neist riikidest saabujad saavad oma tervislikku olukorda ka kontrollida.
Soome terviseameti riskikaart. Autor/allikas: THL
THL-i juht Mika Salminen rõhutas, et valgusfooriskeem ei asenda piiridel tehtavaid otsuseid, mis kehtivad reisimisel piirikontrollis. Skeem on abiks, et hinnata koroonaviiruse riske reisimisel välismaale.
THL andis oma valgusfooriskeemist teada pressikonverentsil, kus olid kohal ka siseministeeriumi ning sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi esindajad, et rääkida koroonaviiruse takistamisest piiriületuspunktides.
### Response:
Soome terviseamet avaldas riikide koroonariskide hindamise värviskeemi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stockholmi Ülikooli ja Rootsi loodusloomuuseumi ühisuuringus said teadlased lahkamise tulemusel aimu jääajal elanud kutsika surmaeelsest toidusedelist. Esmalt pidasid uurijad kutsikamuumia kõhust leitud kollase karvaga kaetud nahakäntsakat koopalõvi (Panthera spelaea) jäänusteks, vahendab Live Science.
Nahatüki DNA-analüüs näitas aga, et kutsikas oli söönud karvast ninasarvikut (Coelodonta antiquitatis). Liik suri teadaolevalt välja ligi 14 000 aasta eest ehk umbkaudu kutsika viimase toidukorra aegu. Järelikult võis kutsikas ära süüa ühe ninasarvikuliigi viimastest esindajatest, tõdes uuringu üks autoreid Rootsi paleontoloogiakeskuse doktorant Edana Lord.
Kutsika kõhust leitud karvase ninasarviku nahatükk. Autor/allikas: Stockholmi paleogenoomika keskus
Mumifitseerunud kutsikas leiti 2011. aastal Kirde-Siberist, Tumati küla lähedalt. Analüüs näitas, et kutsikas oli surres tõenäoliselt kolme kuni üheksa kuu vanune, ent täpselt pole selge, kas loom oli hunt või koer. Lord oletab, et loom elas koera kodustamise piiriajal ja lisab, et Kopenhaageni Ülikooli teadlased püüavad kutsika liigilisse kuuluvusse selgust tuua.
Radiosüsinikumeetodi põhjal elas kutsikas umbes 14 000 aasta eest. Teadlased uurisid samal meetodil ka karvase ninasarviku nahka. Nad tahtsid kontrollida võimalust, et ninasarvik suri juba varem ning kustikas leidis igikeltsast tema hästisäilinud liha. Lordi sõnul võis kutsikas kuuluda jääkides tuhnivasse koerlasekarja, kes leidis huntide mahamurtud või lihtsalt ammu surnud ninasarviku.
Kui kutsikas oli tõepoolest kodustatud koer, võis ta elada koos inimestega, kes enda püütud ninasarviku liha oma lemmikuga jagasid, lisas Lord. Ometi suri kutsikas mingil põhjusel peagi peale söögikorda. Teadlased teavad vaid sedapalju, et kutsikat ei lömastatud..
Lordi ja kaasautorite uuringu järgi polnud karvaste ninasarvikute väljasuremises aga süüdi kiskjad, vaidi hoopis viimase jääaja lõpu üha soojenev kliima. Nahatükikese põhjal järjestatud tuumagenoom ja 14 mitokondriaalset genoomi osutasid, et ninasarvikuid elas maamunal ühtlaselt palju kuni mõne tuhande aastani enne nende väljasuremist. Geenide mitmekesisus näitas sedagi, et karvased ninasarvikud ei segunenud teiste liikidega.
Muuseas paljastas DNA-analüüs, et karvasel ninasarvikul olid tekkinud geenimutatsioonid, mis aitasid tal külma ilmaga toime tulla. Näiteks ei tundnud karvane loom Lordi sõnul külma kuigi tugevalt ning võis seega ellu jääda ka äärmuslikus külmas. Soojenevas kliimas tegid need geenid aga karvasele ninasarvikule karuteene.
Pealegi olid ninasarvikud harjunud tuhlama endale toitu kuivadel rohumaadel, mis muutusid Bølling-Allerødi jäävaheajal lumisteks ja puude-põõsastega kaetud maastikuks. Sealt ei leinud ninasarvikud Lordi sõnul enam meelepärast toidupoolist. Kutsikad söövad samal ajal meeleldi kõike ettejuhtuvat karvastest ninasarvikutest toatuhvliteni, mis seletab ka nende head kohanemisvõimet.
Artikkel ilmus ajakirjas Current Biology. | Igikeltsas säilinud kutsikas sõi üht viimastest karvastest ninasarvikutest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stockholmi Ülikooli ja Rootsi loodusloomuuseumi ühisuuringus said teadlased lahkamise tulemusel aimu jääajal elanud kutsika surmaeelsest toidusedelist. Esmalt pidasid uurijad kutsikamuumia kõhust leitud kollase karvaga kaetud nahakäntsakat koopalõvi (Panthera spelaea) jäänusteks, vahendab Live Science.
Nahatüki DNA-analüüs näitas aga, et kutsikas oli söönud karvast ninasarvikut (Coelodonta antiquitatis). Liik suri teadaolevalt välja ligi 14 000 aasta eest ehk umbkaudu kutsika viimase toidukorra aegu. Järelikult võis kutsikas ära süüa ühe ninasarvikuliigi viimastest esindajatest, tõdes uuringu üks autoreid Rootsi paleontoloogiakeskuse doktorant Edana Lord.
Kutsika kõhust leitud karvase ninasarviku nahatükk. Autor/allikas: Stockholmi paleogenoomika keskus
Mumifitseerunud kutsikas leiti 2011. aastal Kirde-Siberist, Tumati küla lähedalt. Analüüs näitas, et kutsikas oli surres tõenäoliselt kolme kuni üheksa kuu vanune, ent täpselt pole selge, kas loom oli hunt või koer. Lord oletab, et loom elas koera kodustamise piiriajal ja lisab, et Kopenhaageni Ülikooli teadlased püüavad kutsika liigilisse kuuluvusse selgust tuua.
Radiosüsinikumeetodi põhjal elas kutsikas umbes 14 000 aasta eest. Teadlased uurisid samal meetodil ka karvase ninasarviku nahka. Nad tahtsid kontrollida võimalust, et ninasarvik suri juba varem ning kustikas leidis igikeltsast tema hästisäilinud liha. Lordi sõnul võis kutsikas kuuluda jääkides tuhnivasse koerlasekarja, kes leidis huntide mahamurtud või lihtsalt ammu surnud ninasarviku.
Kui kutsikas oli tõepoolest kodustatud koer, võis ta elada koos inimestega, kes enda püütud ninasarviku liha oma lemmikuga jagasid, lisas Lord. Ometi suri kutsikas mingil põhjusel peagi peale söögikorda. Teadlased teavad vaid sedapalju, et kutsikat ei lömastatud..
Lordi ja kaasautorite uuringu järgi polnud karvaste ninasarvikute väljasuremises aga süüdi kiskjad, vaidi hoopis viimase jääaja lõpu üha soojenev kliima. Nahatükikese põhjal järjestatud tuumagenoom ja 14 mitokondriaalset genoomi osutasid, et ninasarvikuid elas maamunal ühtlaselt palju kuni mõne tuhande aastani enne nende väljasuremist. Geenide mitmekesisus näitas sedagi, et karvased ninasarvikud ei segunenud teiste liikidega.
Muuseas paljastas DNA-analüüs, et karvasel ninasarvikul olid tekkinud geenimutatsioonid, mis aitasid tal külma ilmaga toime tulla. Näiteks ei tundnud karvane loom Lordi sõnul külma kuigi tugevalt ning võis seega ellu jääda ka äärmuslikus külmas. Soojenevas kliimas tegid need geenid aga karvasele ninasarvikule karuteene.
Pealegi olid ninasarvikud harjunud tuhlama endale toitu kuivadel rohumaadel, mis muutusid Bølling-Allerødi jäävaheajal lumisteks ja puude-põõsastega kaetud maastikuks. Sealt ei leinud ninasarvikud Lordi sõnul enam meelepärast toidupoolist. Kutsikad söövad samal ajal meeleldi kõike ettejuhtuvat karvastest ninasarvikutest toatuhvliteni, mis seletab ka nende head kohanemisvõimet.
Artikkel ilmus ajakirjas Current Biology.
### Response:
Igikeltsas säilinud kutsikas sõi üht viimastest karvastest ninasarvikutest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soomes Ringside Gym'is peetud profipoksivõistlustel kohtus 2015. aasta Euroopa meistrivõistlustel 5. koha saanud Serikov hispaanlase Jose Sanchesiga, kes on ääretult tugev, Euroopa tippu pürgiv sulgkaalu profipoksija.
Neljaraundiline matš kulges äärmiselt tasavägiselt. Teises raundis tabas Serikov vastast korduvalt tugevate paremsirgetega, kuid võimas hispaanlane pidas vastu ning asus alates kolmandast raundist matši dikteerima. Viimases raundis pani Sanches kogemused maksma ning kuigi Serikov pidas südikalt vastu, tuli karjääri avamatšis võtta vastu punktikaotus.
Hispaanlane jätkab teed tiitlimatšide suunas, olles nüüd võitnud 12 profimatši. Serikov naasis Soomest aga tohutu kogemustepagasiga ning tema esitus andis märku, et mees kuulub proffide sekka.
Lisaks Serikovile osales võistlustel ka teisi eesti poksijaid. Tallinlane Artjom Ljasevits üllatas Soome tulevikulootust Antti Hietalat, võites kõikide kohtunike häältega. Stanislav Perfilov kaotas kohtunike häältega ja Eduard Belash tehnilise nokaudiga. | Profipoksi siirdunud Serikov kohtus Soomes Euroopa tippmehega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soomes Ringside Gym'is peetud profipoksivõistlustel kohtus 2015. aasta Euroopa meistrivõistlustel 5. koha saanud Serikov hispaanlase Jose Sanchesiga, kes on ääretult tugev, Euroopa tippu pürgiv sulgkaalu profipoksija.
Neljaraundiline matš kulges äärmiselt tasavägiselt. Teises raundis tabas Serikov vastast korduvalt tugevate paremsirgetega, kuid võimas hispaanlane pidas vastu ning asus alates kolmandast raundist matši dikteerima. Viimases raundis pani Sanches kogemused maksma ning kuigi Serikov pidas südikalt vastu, tuli karjääri avamatšis võtta vastu punktikaotus.
Hispaanlane jätkab teed tiitlimatšide suunas, olles nüüd võitnud 12 profimatši. Serikov naasis Soomest aga tohutu kogemustepagasiga ning tema esitus andis märku, et mees kuulub proffide sekka.
Lisaks Serikovile osales võistlustel ka teisi eesti poksijaid. Tallinlane Artjom Ljasevits üllatas Soome tulevikulootust Antti Hietalat, võites kõikide kohtunike häältega. Stanislav Perfilov kaotas kohtunike häältega ja Eduard Belash tehnilise nokaudiga.
### Response:
Profipoksi siirdunud Serikov kohtus Soomes Euroopa tippmehega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tenet" võib ju olla Christopher Nolani film, aga alates päevast, mil sai avalikuks, et võtted toimuvad teiste hulgas ka Eestis, on see mõtteliselt kuulunud ka eesti rahvale. Samas pole "Tenet" mingisugune rahvafilm. Iga kord, kui tundub, et filmi lugu on peos, libiseb see kiirelt käest ning mõistekaartide joonistamist tuleb otsast peale alustada, kuigi eks oma lõbu ja hasart on selleski.
Nolani jutustatavad lood on tegelikult ju lihtsad, keeruliseks teeb need ennekõike jutustamise tehnika. Nii tahab ka "Tenet" hoida vaatajat kõik need 150 minutit oma kihutava ja ootamatuid manöövreid tegeva visiooni sabas jooksmas. Sissejuhatusteks pole aega isegi avastseenides. Tempokas ja tihe tegevustik Ludwig Göranssoni dramaatilise muusika saatel läheb kohe käima ning selliselt tõmmeldakse filmi lõpuni välja.
Seekord on Nolan talle omasele aegruumiga mängimisele lisanud segadust juurde eksperimentaalsemate montaaživõtetega, mis muudavad loo kulgemise ka kronoloogilisemates katketes väga hüplikuks. Algusest ja lõpust lühemaks hakitud stseenid jätavad pidevalt infovaakumisse. Isegi kui tegelastevahelistest vestlusest tulevad välja põhjused eri linnade vahel liikumiseks, mõjuvad kohavahetused läbi ussiaugu liikumistena, mis jätab vaataja ajajoonel veel enam hätta.
Sissejuhatustest ülehüppamine ja lihunikutöö montaaži kallal jätavad oma jälje ka tegelaste väljajoonistustesse. Neist ei kujune filmi jooksul selgeid karaktereid, nad jäävad pelgalt tegutsejateks, kelle sisemised motivatsioonid ei tõuse kordagi pealisülesandest tähtsamaks. Nad jäävad lõpuni välja šabloonseteks kehadeks, nendega pole võimalik samastuda ja sellest tulenevalt on nad ka täiesti ebainimlikud – isegi kui nad on võimelised üksteisele füüsiliselt haiget tegema, ei ole nad päriselt haavatavad.
Robert Pattinson on isegi tunnistanud, et ta ei saanud võtete ajal "Tenetist" aru ja ilmselt on samal põhjusel kannatanud ka teiste näitlejate töö. Võib-olla pole Nolan suutnud piisavalt hästi näitlejatele edasi anda oma päid plahvatama panevat ideed, mistõttu on tulemus selline, et näitlejad mängivad küll üksikuid stseene, aga mitte terviklikku lugu. Nad teavad teksti, mida ette kanda, aga mitte seda, milleks. John David Washingtoni silmis peegeldub rohkem kui korra oma teksti ette kandes täielik tühjus.
Nolanile omane viis jätta kõrvale lineaarsed loojutustamise meetodid loob tema 2000. aasta filmile "Memento" sarnase olukorra, kus vaatajal tuleb jooksvalt ise detaile üles korjata, et pidevalt edasi-tagasi kulgeva ajaliini põhjal terviklik lugu kuidagi kokku panna. Paljud pusletükid jäävad seejuures üles korjamata, mitmed saavad teekonnal maha pillatud ning võimalik, et mõned on jäänud vaatajale ka andmata.
Lõpuks tuleb pöörduda filosoofia juurde, mida teadlane Laura (Clémence Poésy) ütleb filmi alguses Washingtoni kehastatavale Peategelasele – ära püüa seda mõista, tunneta seda. Seda soovitust järgides rullub film küll palju lobedamalt lahti, kuid katkematu märuli ja plahvatuste raja jälgimisel kaob toimuvalt igasugune mõte ning tegelikult oledki algpunktis tagasi. Selle vahega, et vahepeal oled veel enam maha jäänud.
"Tenet" on kinematograafiliselt kahtlemata jõuliselt piire laiendav meistriteos, kuid filmi lõpuks jääb lahtiseks üks küsimus – kas Nolan on aegruumi ja paralleelreaalsustega mängimise lummuses hakkama saanud millegi niivõrd geniaalsega, et seda polegi tavainimene suuteline päriselt hoomama või on režissööri ambitsioonid sel korral kasvanud nende linateosena realiseerimisel üle temagi pea? | Arvustus. "Tenet" – ära püüa seda mõista, tunneta seda? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tenet" võib ju olla Christopher Nolani film, aga alates päevast, mil sai avalikuks, et võtted toimuvad teiste hulgas ka Eestis, on see mõtteliselt kuulunud ka eesti rahvale. Samas pole "Tenet" mingisugune rahvafilm. Iga kord, kui tundub, et filmi lugu on peos, libiseb see kiirelt käest ning mõistekaartide joonistamist tuleb otsast peale alustada, kuigi eks oma lõbu ja hasart on selleski.
Nolani jutustatavad lood on tegelikult ju lihtsad, keeruliseks teeb need ennekõike jutustamise tehnika. Nii tahab ka "Tenet" hoida vaatajat kõik need 150 minutit oma kihutava ja ootamatuid manöövreid tegeva visiooni sabas jooksmas. Sissejuhatusteks pole aega isegi avastseenides. Tempokas ja tihe tegevustik Ludwig Göranssoni dramaatilise muusika saatel läheb kohe käima ning selliselt tõmmeldakse filmi lõpuni välja.
Seekord on Nolan talle omasele aegruumiga mängimisele lisanud segadust juurde eksperimentaalsemate montaaživõtetega, mis muudavad loo kulgemise ka kronoloogilisemates katketes väga hüplikuks. Algusest ja lõpust lühemaks hakitud stseenid jätavad pidevalt infovaakumisse. Isegi kui tegelastevahelistest vestlusest tulevad välja põhjused eri linnade vahel liikumiseks, mõjuvad kohavahetused läbi ussiaugu liikumistena, mis jätab vaataja ajajoonel veel enam hätta.
Sissejuhatustest ülehüppamine ja lihunikutöö montaaži kallal jätavad oma jälje ka tegelaste väljajoonistustesse. Neist ei kujune filmi jooksul selgeid karaktereid, nad jäävad pelgalt tegutsejateks, kelle sisemised motivatsioonid ei tõuse kordagi pealisülesandest tähtsamaks. Nad jäävad lõpuni välja šabloonseteks kehadeks, nendega pole võimalik samastuda ja sellest tulenevalt on nad ka täiesti ebainimlikud – isegi kui nad on võimelised üksteisele füüsiliselt haiget tegema, ei ole nad päriselt haavatavad.
Robert Pattinson on isegi tunnistanud, et ta ei saanud võtete ajal "Tenetist" aru ja ilmselt on samal põhjusel kannatanud ka teiste näitlejate töö. Võib-olla pole Nolan suutnud piisavalt hästi näitlejatele edasi anda oma päid plahvatama panevat ideed, mistõttu on tulemus selline, et näitlejad mängivad küll üksikuid stseene, aga mitte terviklikku lugu. Nad teavad teksti, mida ette kanda, aga mitte seda, milleks. John David Washingtoni silmis peegeldub rohkem kui korra oma teksti ette kandes täielik tühjus.
Nolanile omane viis jätta kõrvale lineaarsed loojutustamise meetodid loob tema 2000. aasta filmile "Memento" sarnase olukorra, kus vaatajal tuleb jooksvalt ise detaile üles korjata, et pidevalt edasi-tagasi kulgeva ajaliini põhjal terviklik lugu kuidagi kokku panna. Paljud pusletükid jäävad seejuures üles korjamata, mitmed saavad teekonnal maha pillatud ning võimalik, et mõned on jäänud vaatajale ka andmata.
Lõpuks tuleb pöörduda filosoofia juurde, mida teadlane Laura (Clémence Poésy) ütleb filmi alguses Washingtoni kehastatavale Peategelasele – ära püüa seda mõista, tunneta seda. Seda soovitust järgides rullub film küll palju lobedamalt lahti, kuid katkematu märuli ja plahvatuste raja jälgimisel kaob toimuvalt igasugune mõte ning tegelikult oledki algpunktis tagasi. Selle vahega, et vahepeal oled veel enam maha jäänud.
"Tenet" on kinematograafiliselt kahtlemata jõuliselt piire laiendav meistriteos, kuid filmi lõpuks jääb lahtiseks üks küsimus – kas Nolan on aegruumi ja paralleelreaalsustega mängimise lummuses hakkama saanud millegi niivõrd geniaalsega, et seda polegi tavainimene suuteline päriselt hoomama või on režissööri ambitsioonid sel korral kasvanud nende linateosena realiseerimisel üle temagi pea?
### Response:
Arvustus. "Tenet" – ära püüa seda mõista, tunneta seda? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sportlik pehmikmõõgavõitlus on Venemaalt ja Ukrainast alguse saanud uus kaasaegne võitlusspordiala, milles võideldakse pehmendatud mõõkadega ning kus kasutatakse spetsiaalset kaitsevarustust. Noored Eesti mõõgavõitlejad on sellel alal peetud rahvusvahelistelt võistlustelt juba ka medaleid võitnud.
Noorsootöö programmi "Noored liigutama!" toetab Tartu linn. | Nädalavahetusel toimub Tartu kesklinnas omapärane turniir | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sportlik pehmikmõõgavõitlus on Venemaalt ja Ukrainast alguse saanud uus kaasaegne võitlusspordiala, milles võideldakse pehmendatud mõõkadega ning kus kasutatakse spetsiaalset kaitsevarustust. Noored Eesti mõõgavõitlejad on sellel alal peetud rahvusvahelistelt võistlustelt juba ka medaleid võitnud.
Noorsootöö programmi "Noored liigutama!" toetab Tartu linn.
### Response:
Nädalavahetusel toimub Tartu kesklinnas omapärane turniir |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Yildirim tõi oma lõputöös kasutusele uued lähenemised muusikafilmi mõistmiseks. "Selle tulemusel olen tuvastanud uue alamžanri, postmodernistliku muusikafilmi," selgitab Yildirim. Värske doktor rõhutas, et filmisemiootika teooriad on selle tulemuseni jõudmiseks endiselt usutavad ja kasulikud.
Postmodernistlik muusikafilmi žanr on Yildirimi lõputöös uus areng, millest keegi pole varem rääkinud. Sedat Yildirim lisas, et postmodernistlike filmiteooriate sõnastamiseks on tehtud palju uurimusi, kuid nende teooriate üle mõtiskledes vaevalt muusikale arvesse võeti. "Minu töö sisaldab väärtuslikke ja originaalseid tulemusi eelkõige selles osas, mis puudutab muusikafilmide keele nihet, liikudes modernistlikult perioodilt postmodernistlikule," laiendas Yildirim.
Yildirim püüdis oma väitekirjas keskenduda kaasaegsetele muusikafilmidele ja seda erinevatest vaatenurkadest, kontsentreerudes osaliselt erinevatele eluviisidele ja kultuuridele, mis aitasid moodustada alamžanri.
Muusikafilmi žanri ja selle olemuse mõistmisel on tihe seos meie kultuuride ja sotsiaalpoliitikaga. Sedat Yildirimi sõnul on oluline mõista, miks olid muusikalid populaarsed alates 1930ndatest kuni 1970ndateni ja miks hiljem tootmine järsult vähenes. "Kõik on tihedalt seotud kogu maailmas toimuvaga ning sellega, kuidas toimunu mõjutas ühiskonda ja meelelahutusäri," märkis Yildirim.
Praegu muusikafilmi žanriga toimuv ei erine nii palju sellest, mis toimus minevikus. Žanr on arenenud ja muutunud ning postmodernlistlikud on enamik praegu nähtavatest uutest muusikalidest.
Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorandi Sedat Yildirimi väitekirjaga " Filmi muusikalise žanri dekonstrueerimine filmisemiootika ja postmodernismi kaudu" ("Deconstructing the film musical genre through film semiotics and postmodernism") saab tutvuda TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli emeriitprofessor ja Tartu Ülikooli juhtivteadur Mihhail Lotman. Oponendid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Jaan Ross ning Miami Ülikooli dotsent Juan Chattah. | Doktoritöö esitleb uusi lähenemisi muusikafilmi kui žanri mõistmiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Yildirim tõi oma lõputöös kasutusele uued lähenemised muusikafilmi mõistmiseks. "Selle tulemusel olen tuvastanud uue alamžanri, postmodernistliku muusikafilmi," selgitab Yildirim. Värske doktor rõhutas, et filmisemiootika teooriad on selle tulemuseni jõudmiseks endiselt usutavad ja kasulikud.
Postmodernistlik muusikafilmi žanr on Yildirimi lõputöös uus areng, millest keegi pole varem rääkinud. Sedat Yildirim lisas, et postmodernistlike filmiteooriate sõnastamiseks on tehtud palju uurimusi, kuid nende teooriate üle mõtiskledes vaevalt muusikale arvesse võeti. "Minu töö sisaldab väärtuslikke ja originaalseid tulemusi eelkõige selles osas, mis puudutab muusikafilmide keele nihet, liikudes modernistlikult perioodilt postmodernistlikule," laiendas Yildirim.
Yildirim püüdis oma väitekirjas keskenduda kaasaegsetele muusikafilmidele ja seda erinevatest vaatenurkadest, kontsentreerudes osaliselt erinevatele eluviisidele ja kultuuridele, mis aitasid moodustada alamžanri.
Muusikafilmi žanri ja selle olemuse mõistmisel on tihe seos meie kultuuride ja sotsiaalpoliitikaga. Sedat Yildirimi sõnul on oluline mõista, miks olid muusikalid populaarsed alates 1930ndatest kuni 1970ndateni ja miks hiljem tootmine järsult vähenes. "Kõik on tihedalt seotud kogu maailmas toimuvaga ning sellega, kuidas toimunu mõjutas ühiskonda ja meelelahutusäri," märkis Yildirim.
Praegu muusikafilmi žanriga toimuv ei erine nii palju sellest, mis toimus minevikus. Žanr on arenenud ja muutunud ning postmodernlistlikud on enamik praegu nähtavatest uutest muusikalidest.
Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorandi Sedat Yildirimi väitekirjaga " Filmi muusikalise žanri dekonstrueerimine filmisemiootika ja postmodernismi kaudu" ("Deconstructing the film musical genre through film semiotics and postmodernism") saab tutvuda TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli emeriitprofessor ja Tartu Ülikooli juhtivteadur Mihhail Lotman. Oponendid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Jaan Ross ning Miami Ülikooli dotsent Juan Chattah.
### Response:
Doktoritöö esitleb uusi lähenemisi muusikafilmi kui žanri mõistmiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | New Yorgist pärit 203 sentimeetrit pika Hayesi näol on tegemist tänavu ülikooli lõpetanud palluriga, kelle senine kodumeeskond oli tudengiliiga NCAA kolmandas divisjonis võistelnud Catholic University, kirjutab Virumaa Teataja.
"Ootame temalt ennekõike abi korvialuses võitluses, sest tsentri kohta pole Hayes väga pikk, kuid samas on ta aktiivne ja kiire lauavõitleja," iseloomustas meest Tarva peatreener Juris Umbraško.
Lisaks kahele välismaalasele on Rakvere tiim lepingu sõlminud Kaido Saksa, Renato Lindmetsa, Sten Saaremäeli ja Marcus Merimaaga. | Rakvere Tarva korvialust hakkab kindlustama noor ameeriklane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
New Yorgist pärit 203 sentimeetrit pika Hayesi näol on tegemist tänavu ülikooli lõpetanud palluriga, kelle senine kodumeeskond oli tudengiliiga NCAA kolmandas divisjonis võistelnud Catholic University, kirjutab Virumaa Teataja.
"Ootame temalt ennekõike abi korvialuses võitluses, sest tsentri kohta pole Hayes väga pikk, kuid samas on ta aktiivne ja kiire lauavõitleja," iseloomustas meest Tarva peatreener Juris Umbraško.
Lisaks kahele välismaalasele on Rakvere tiim lepingu sõlminud Kaido Saksa, Renato Lindmetsa, Sten Saaremäeli ja Marcus Merimaaga.
### Response:
Rakvere Tarva korvialust hakkab kindlustama noor ameeriklane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval videosilla vahendusel koguneva COVID-19 komisjoni põletavamaks teemaks on koroonaviiruse leviku teise laine piiramine Ida-Viru maakonnas. Komisjoni tööd hakkab juhtima Holzmann, kelle sõnul loob informatsiooni ja ressursside süsteemne koordinatsioon oluliselt parema koroonaviiruse seire.
"Iga kriisi saab operatiivselt reguleerida vaid sidusas koostöös – antud hetkel eeldab meie koostöö riigi-, kohalike asutuste ja Virumaa elanikkonna ühist pingutamist," sõnas päästekeskuse juht.
Terviseameti Ida regiooni juhataja Marje Muusikuse sõnul on Ida-Virumaa olukord kriitiline ning see, kui kiiresti viirus kontrolli alla saadakse, sõltub suuresti kohalike elanike vastutustundest ning käitumisest. "Palume inimesi jätkuvalt järgida tervisameti soovitusi ning vältida rahvarohkeid kohti," ütles Muusikus.
Ida regionaalsest COVID-19 komisjonist võtavad osa kõik Ida-Virumaa omavalitsused, Lääne-Virumaa omavalitsuste liit, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, kaitsepolitseiamet, sotsiaalkindlustusamet, haridus- ja teadusministeerium, häirekeskus, Narva haigla, Rakvere haigla, Ida-Viru keskhaigla, Karell kiirabi ning terviseamet. | Virumaal tuleb COVID-19 tõkestamiseks kokku eriolukorraaegne komisjon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval videosilla vahendusel koguneva COVID-19 komisjoni põletavamaks teemaks on koroonaviiruse leviku teise laine piiramine Ida-Viru maakonnas. Komisjoni tööd hakkab juhtima Holzmann, kelle sõnul loob informatsiooni ja ressursside süsteemne koordinatsioon oluliselt parema koroonaviiruse seire.
"Iga kriisi saab operatiivselt reguleerida vaid sidusas koostöös – antud hetkel eeldab meie koostöö riigi-, kohalike asutuste ja Virumaa elanikkonna ühist pingutamist," sõnas päästekeskuse juht.
Terviseameti Ida regiooni juhataja Marje Muusikuse sõnul on Ida-Virumaa olukord kriitiline ning see, kui kiiresti viirus kontrolli alla saadakse, sõltub suuresti kohalike elanike vastutustundest ning käitumisest. "Palume inimesi jätkuvalt järgida tervisameti soovitusi ning vältida rahvarohkeid kohti," ütles Muusikus.
Ida regionaalsest COVID-19 komisjonist võtavad osa kõik Ida-Virumaa omavalitsused, Lääne-Virumaa omavalitsuste liit, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, kaitsepolitseiamet, sotsiaalkindlustusamet, haridus- ja teadusministeerium, häirekeskus, Narva haigla, Rakvere haigla, Ida-Viru keskhaigla, Karell kiirabi ning terviseamet.
### Response:
Virumaal tuleb COVID-19 tõkestamiseks kokku eriolukorraaegne komisjon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mura kirjutas kolmapäeva varahommikul klubi kodulehel, et Euroopa jalgpalli katusorganisatsiooni UEFA protokolli raames antud koroonaproovidest osutus üks positiivseks. Juhtumist teavitati kohe UEFA-t, Sloveenia terviseametit ning riigi jalgpalliliitu, nakatunule ja temaga lähikontaktis olnud isikule kehtestati kohustuslik karantiin.
Kuigi klubi ei avalikustanud nakatunu nime, kirjutab Sloveenia meedia, et Tallinnasse ei reisinud ründava poolkaitsja rolli täitev Luka Bobicanec. 27-aastane horvaat lõi eelmisel kõrgliigahooajal Mura eest 31 mängus 12 väravat ning sahistas võrku ka äsja alanud hooaja avamängus.
Nõmme Kalju ja NŠ Mura kohtumisele saab neljapäeval kaasa elada ETV+ ja ERR-i spordiportaali vahendusel alates kella 17.25-st. | Kaljuga kohtuva Sloveenia klubi liige andis positiivse koroonaproovi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mura kirjutas kolmapäeva varahommikul klubi kodulehel, et Euroopa jalgpalli katusorganisatsiooni UEFA protokolli raames antud koroonaproovidest osutus üks positiivseks. Juhtumist teavitati kohe UEFA-t, Sloveenia terviseametit ning riigi jalgpalliliitu, nakatunule ja temaga lähikontaktis olnud isikule kehtestati kohustuslik karantiin.
Kuigi klubi ei avalikustanud nakatunu nime, kirjutab Sloveenia meedia, et Tallinnasse ei reisinud ründava poolkaitsja rolli täitev Luka Bobicanec. 27-aastane horvaat lõi eelmisel kõrgliigahooajal Mura eest 31 mängus 12 väravat ning sahistas võrku ka äsja alanud hooaja avamängus.
Nõmme Kalju ja NŠ Mura kohtumisele saab neljapäeval kaasa elada ETV+ ja ERR-i spordiportaali vahendusel alates kella 17.25-st.
### Response:
Kaljuga kohtuva Sloveenia klubi liige andis positiivse koroonaproovi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kaunis üksmeelsel arvamusel on Kurt Gödeli 1931. aastal tõestatud teoreemid ja nende tõestuskäik üks 20. sajandi suurimaid intellektuaalseid saavutusi," kommenteeris tõlkija Märt Väljataga kultuuriportaalile. "Peaaegu igaüks on nendest midagi kuulnud ja neile viidatakse sageli hoopis kaugemates valdkondades kui nende algne kontekst. Gödel näitas, et peab leiduma aritmeetikaväiteid, mida aritmeetika enda sees tõestada ega kummutada ei saa, ja et ükski aritmeetikat sisaldav süsteem ei võimalda näidata vasturääkivuste puudumist süsteemis endas."
"Seega on aritmeetika ise ja ka aritmeetikat sisaldavad süsteemid paratamatult ebatäielikud ning sisaldavad tõdesid, mida süsteemi enda abil tõestada ei anna. Sama tähtis kui Gödeli tulemused ise on ka nendeni jõudmise tee, milles matemaatika kohta käivaid väiteid "peegeldati" või "kujutati" matemaatika enda väidetena," lisas Väljataga.
Gödeli teoreemidest on arvatud järelduvat ääretult lennukaid seisukohti inimmõistuse piiride või piiramatuse, maailma tunnetatavuse, matemaatiliste objektide iseloomu, arvutite suutlikkuse ning tehisintellekti kohta. Asjatundjatele on sellised hüpped Gödeli kuiv-asjalikest arutluskäikudest udustesse spekulatiivsesse kõrgustesse alati ka pisut ebamugavust valmistanud.
"Nende mõttearenduste hindamiseks tuleks aga esmalt Gödeli arutluskäigust aru saada," märkis Väljataga. "Tema algne 1931. aastal ilmunud artikkel ""Principia mathematica" ja selletaoliste süsteemide formaalselt otsustamatutest lausetest" on mõtestatud läbilugemiseks isegi spetsialisti jaoks üsna tihe, tehniline ja üksikasjalik tekst."
Õnneks aitab Gödeli resultaatide konteksti ja loomust laiemale publikule selgitada üks rohkem kui kuuskümmend aastat tagasi ilmunud raamat. See on ameerika teadusfilosoofi Ernest Nageli (1901–1985) ning teadusloolase James Roy Newmani (1907–1966) teos "Gödeli tõestus", mis on viimaks ka eesti keelde tõlgitud. "Gödeli tõestus" kuulub populaarteaduse klassikasse ning selle silmiavavast ja innustavast mõjust on andnud tunnistust paljud filosoofid, loogikud ja matemaatikud. Raamat on ilmunud mitmes trükis ja tõlgitud tosinasse keelde.
Lisaks Nageli ja Newmani teosele (ja registrile) on raamatu kaante vahele võetud Kurt Gödeli 1951. aastal peetud loeng "Mõned põhiteoreemid matemaatika aluste kohta ja nende implikatsioonid". See viib lugeja sügavamatesse spekulatiivsetesse vetesse. Loengus kaitseb Gödel matemaatikafilosoofilist platonismi ehk seisukohta, et matemaatilistel objektidel, nagu arvud ja hulgad, on inimvaimust sõltumatu olemasolu ning neid avastatakse ja uuritakse mõneti sarnaselt füüsilise maailma avastamise ja uurimisega. Gödel seab seal ühtlasi kahtluse alla materialistliku vaate inimvaimule ja psühhologistlikud arusaamised matemaatikast.
Gödeli loengule on lisatud selle põhipunkte resümeeriv saatesõna tõlkijalt ning raamatu lõpetab professor Tanel Tammeti lühiülevaade loogika arengu kõrgperioodist 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi keskpaigani, mis peatub muuhulgas Gödeli kolleegide Alan Turingu ja Alonso Churchi töödel, mis jõudsid Gödeliga sarnaste tulemusteni teist teed pidi. Tammet võtab raamatu kokku sõnadega: "Gödeli teoreemid ütlevad, et ei saa olla fikseeritud hulka tõdesid, millest kõik teised tulenevad, ja võib-olla ütlevad nad ka seda, et me ei saa isegi oma matemaatilistes veendumustes alati päris kindlad olla."
Matemaatik Gregory Chaitin on essees "Vastuolude sajand matemaatika alustes" (eesti keeles Akadeemias nr 5, 2006) kirjutanud: "Millega siis Kurt Gödel hakkama sai? Ta sai hakkama sellega, et pööras meie senise arusaama matemaatikast pea peale. ... On olemas üks suurepärane raamat, mis selgitab, kuidas Gödel seda tegi. Selle on kirjutanud Nagel ja Newman ning selle pealkiri on "Gödeli tõestus." Ma lugesin seda poisikesena, ja praegu, 40 aastat hiljem, trükitakse seda ikka veel juurde!" Loodetavasti avardab Ernest Nageli ja James R. Newmani raamat ka eesti lugeja vaateringi ning toob uusi noori matemaatika, loogika ja filosoofia juurde. | Ilmus Gödeli teoreemide lahtiseletus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kaunis üksmeelsel arvamusel on Kurt Gödeli 1931. aastal tõestatud teoreemid ja nende tõestuskäik üks 20. sajandi suurimaid intellektuaalseid saavutusi," kommenteeris tõlkija Märt Väljataga kultuuriportaalile. "Peaaegu igaüks on nendest midagi kuulnud ja neile viidatakse sageli hoopis kaugemates valdkondades kui nende algne kontekst. Gödel näitas, et peab leiduma aritmeetikaväiteid, mida aritmeetika enda sees tõestada ega kummutada ei saa, ja et ükski aritmeetikat sisaldav süsteem ei võimalda näidata vasturääkivuste puudumist süsteemis endas."
"Seega on aritmeetika ise ja ka aritmeetikat sisaldavad süsteemid paratamatult ebatäielikud ning sisaldavad tõdesid, mida süsteemi enda abil tõestada ei anna. Sama tähtis kui Gödeli tulemused ise on ka nendeni jõudmise tee, milles matemaatika kohta käivaid väiteid "peegeldati" või "kujutati" matemaatika enda väidetena," lisas Väljataga.
Gödeli teoreemidest on arvatud järelduvat ääretult lennukaid seisukohti inimmõistuse piiride või piiramatuse, maailma tunnetatavuse, matemaatiliste objektide iseloomu, arvutite suutlikkuse ning tehisintellekti kohta. Asjatundjatele on sellised hüpped Gödeli kuiv-asjalikest arutluskäikudest udustesse spekulatiivsesse kõrgustesse alati ka pisut ebamugavust valmistanud.
"Nende mõttearenduste hindamiseks tuleks aga esmalt Gödeli arutluskäigust aru saada," märkis Väljataga. "Tema algne 1931. aastal ilmunud artikkel ""Principia mathematica" ja selletaoliste süsteemide formaalselt otsustamatutest lausetest" on mõtestatud läbilugemiseks isegi spetsialisti jaoks üsna tihe, tehniline ja üksikasjalik tekst."
Õnneks aitab Gödeli resultaatide konteksti ja loomust laiemale publikule selgitada üks rohkem kui kuuskümmend aastat tagasi ilmunud raamat. See on ameerika teadusfilosoofi Ernest Nageli (1901–1985) ning teadusloolase James Roy Newmani (1907–1966) teos "Gödeli tõestus", mis on viimaks ka eesti keelde tõlgitud. "Gödeli tõestus" kuulub populaarteaduse klassikasse ning selle silmiavavast ja innustavast mõjust on andnud tunnistust paljud filosoofid, loogikud ja matemaatikud. Raamat on ilmunud mitmes trükis ja tõlgitud tosinasse keelde.
Lisaks Nageli ja Newmani teosele (ja registrile) on raamatu kaante vahele võetud Kurt Gödeli 1951. aastal peetud loeng "Mõned põhiteoreemid matemaatika aluste kohta ja nende implikatsioonid". See viib lugeja sügavamatesse spekulatiivsetesse vetesse. Loengus kaitseb Gödel matemaatikafilosoofilist platonismi ehk seisukohta, et matemaatilistel objektidel, nagu arvud ja hulgad, on inimvaimust sõltumatu olemasolu ning neid avastatakse ja uuritakse mõneti sarnaselt füüsilise maailma avastamise ja uurimisega. Gödel seab seal ühtlasi kahtluse alla materialistliku vaate inimvaimule ja psühhologistlikud arusaamised matemaatikast.
Gödeli loengule on lisatud selle põhipunkte resümeeriv saatesõna tõlkijalt ning raamatu lõpetab professor Tanel Tammeti lühiülevaade loogika arengu kõrgperioodist 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi keskpaigani, mis peatub muuhulgas Gödeli kolleegide Alan Turingu ja Alonso Churchi töödel, mis jõudsid Gödeliga sarnaste tulemusteni teist teed pidi. Tammet võtab raamatu kokku sõnadega: "Gödeli teoreemid ütlevad, et ei saa olla fikseeritud hulka tõdesid, millest kõik teised tulenevad, ja võib-olla ütlevad nad ka seda, et me ei saa isegi oma matemaatilistes veendumustes alati päris kindlad olla."
Matemaatik Gregory Chaitin on essees "Vastuolude sajand matemaatika alustes" (eesti keeles Akadeemias nr 5, 2006) kirjutanud: "Millega siis Kurt Gödel hakkama sai? Ta sai hakkama sellega, et pööras meie senise arusaama matemaatikast pea peale. ... On olemas üks suurepärane raamat, mis selgitab, kuidas Gödel seda tegi. Selle on kirjutanud Nagel ja Newman ning selle pealkiri on "Gödeli tõestus." Ma lugesin seda poisikesena, ja praegu, 40 aastat hiljem, trükitakse seda ikka veel juurde!" Loodetavasti avardab Ernest Nageli ja James R. Newmani raamat ka eesti lugeja vaateringi ning toob uusi noori matemaatika, loogika ja filosoofia juurde.
### Response:
Ilmus Gödeli teoreemide lahtiseletus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koroonaviiruse nakatumisnumbrid on madalad, laste seas on selle viiruse levik pea olematu. Soomes arutatakse, kas alla 10-aastaseid lapsi üldse tasub testida, sest see on sisuliselt raha raiskamine.
Noored põevad seda viirust oluliselt kergemalt kui vanemad inimesed. Need korduvalt ülekorratud ja põhjendatud asjaolud on olnud teada kevadest saadik, ometi näevad peatselt algava kooliaasta ettevalmistused välja nagu 1944. aasta sügisel, mil sõjamasinad veeresid üle Eesti ja lapsed tuli panna võimaluse korral varjenditesse.
Ühe Tallinna eliitkooli direktor ütles ERR-ile, et ta ei usu professor Irja Lutsari väidet, et lapsed pole aktiivsed viiruse levitajad. Ta lihtsalt ei usu seda ja kõik. Ja seda ei usu kümned koolijuhid ega ka õpetajad, tuhandetest lapsevanematest rääkimata.
Ja kuna ei usu, siis on kohe targem tegutsema kihutada ja hakata viirusebarrikaade ehitama. Paneme gümnaasiumi ja põhikooli viimase klassi lapsed kohe septembrist osaliselt digiõppele! Muudame kooliaasta algusaega, hajutame ja peidame lapsed ja õpetajad viiruse eest! Koolidirektor lubas muretseda ka moodsa skänneri, et lapsi koolimaja uksel paremini kontrollida.
"Kevadel olid paljud lapsevanemad ka ise kodutööl ja said lapsi seega jooksvalt aidata. Nüüd on lapsevanemad taas ise tööpostil ning lapsed istuvad üksi kodus."
Kevadine kogemus oli õpilastele, õpetajatele ja haridusjuhtidele karm. Tuhanded lapsed üle Eesti jätsid õppimise pooleli ja võõrandusid nii õppimisest kui ka sõpradest. Õpetajad nägid kurja vaeva internetikanalite haldamise ja kaugkoolitundidega. Kevadel olid paljud lapsevanemad ka ise kodutööl ja said lapsi seega jooksvalt aidata. Nüüd on lapsevanemad taas ise tööpostil ning lapsed istuvad üksi kodus.
Haridusminister tunnistab, et see sügis kulub kevadel õppimata jäänud teadmiste järeleõppimisele. Ja seda on kõige parem teha koolipingis ja nii, et õpetaja seisab tahvli ees, mitte õppides läbi kuvariekraani diivanil vedeles krõpsupaki kõrval.
Muidugi leidub ka lapsevanemaid, kes hoiaksid oma lapsi igaks juhuks koolimajast eemal. Koroonaviirusest on tehtud ju kogu maailmas eliithaigus, millest ohtlikumat pole inimkond seni näinud.
Tallinna haridusamet on aga öelnud, et praegu on viirusealane olukord normaalne ja oleme nii-öelda rohelises tsoonis. Seega pole mingit põhjust kooliaasta tavalisest algusest loobuda.
Me teame, et autoga sõitmine Eesti maanteedel lõpeb aastas 50-70 inimesele surmaga ja sajad inimesed jäävad elu lõpuni sandiks. Ometi peaksime me hulluks veidrikuks politseijuhti, kes ütleb, et seoses novembris saabuva kiilasjääga hakkame juba septembrist sõitma kõikjal kiirusega 15 kilomeetrit tunnis. Sisuliselt samasuguste ettepanekutega esinevad ülereageerivad koolijuhid töötavad aga rõõmsalt oma ametis edasi.
Tegelikult on palju kinni ka kommunikatsioonis: ministeerium tuli oma soovitustega välja eelmisel nädalal, praegu kohtuvad koolijuhid kohalike hariduselu korraldajatega ja panevad üksikasju paika.
Õpilased ja nende vanemad aga ei tea vähem kui nädal enne kooli algust, kuidas täpselt õppetöö toimuma hakkab. Ehk oleks ikka haridusametnike suvepuhkused pidanud lõpetama sel aasta vähe varem, aga see on juba eraldi teema. | Indrek Kiisler: koolijuhtide ülereageerimisele tuleb vastu hakata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koroonaviiruse nakatumisnumbrid on madalad, laste seas on selle viiruse levik pea olematu. Soomes arutatakse, kas alla 10-aastaseid lapsi üldse tasub testida, sest see on sisuliselt raha raiskamine.
Noored põevad seda viirust oluliselt kergemalt kui vanemad inimesed. Need korduvalt ülekorratud ja põhjendatud asjaolud on olnud teada kevadest saadik, ometi näevad peatselt algava kooliaasta ettevalmistused välja nagu 1944. aasta sügisel, mil sõjamasinad veeresid üle Eesti ja lapsed tuli panna võimaluse korral varjenditesse.
Ühe Tallinna eliitkooli direktor ütles ERR-ile, et ta ei usu professor Irja Lutsari väidet, et lapsed pole aktiivsed viiruse levitajad. Ta lihtsalt ei usu seda ja kõik. Ja seda ei usu kümned koolijuhid ega ka õpetajad, tuhandetest lapsevanematest rääkimata.
Ja kuna ei usu, siis on kohe targem tegutsema kihutada ja hakata viirusebarrikaade ehitama. Paneme gümnaasiumi ja põhikooli viimase klassi lapsed kohe septembrist osaliselt digiõppele! Muudame kooliaasta algusaega, hajutame ja peidame lapsed ja õpetajad viiruse eest! Koolidirektor lubas muretseda ka moodsa skänneri, et lapsi koolimaja uksel paremini kontrollida.
"Kevadel olid paljud lapsevanemad ka ise kodutööl ja said lapsi seega jooksvalt aidata. Nüüd on lapsevanemad taas ise tööpostil ning lapsed istuvad üksi kodus."
Kevadine kogemus oli õpilastele, õpetajatele ja haridusjuhtidele karm. Tuhanded lapsed üle Eesti jätsid õppimise pooleli ja võõrandusid nii õppimisest kui ka sõpradest. Õpetajad nägid kurja vaeva internetikanalite haldamise ja kaugkoolitundidega. Kevadel olid paljud lapsevanemad ka ise kodutööl ja said lapsi seega jooksvalt aidata. Nüüd on lapsevanemad taas ise tööpostil ning lapsed istuvad üksi kodus.
Haridusminister tunnistab, et see sügis kulub kevadel õppimata jäänud teadmiste järeleõppimisele. Ja seda on kõige parem teha koolipingis ja nii, et õpetaja seisab tahvli ees, mitte õppides läbi kuvariekraani diivanil vedeles krõpsupaki kõrval.
Muidugi leidub ka lapsevanemaid, kes hoiaksid oma lapsi igaks juhuks koolimajast eemal. Koroonaviirusest on tehtud ju kogu maailmas eliithaigus, millest ohtlikumat pole inimkond seni näinud.
Tallinna haridusamet on aga öelnud, et praegu on viirusealane olukord normaalne ja oleme nii-öelda rohelises tsoonis. Seega pole mingit põhjust kooliaasta tavalisest algusest loobuda.
Me teame, et autoga sõitmine Eesti maanteedel lõpeb aastas 50-70 inimesele surmaga ja sajad inimesed jäävad elu lõpuni sandiks. Ometi peaksime me hulluks veidrikuks politseijuhti, kes ütleb, et seoses novembris saabuva kiilasjääga hakkame juba septembrist sõitma kõikjal kiirusega 15 kilomeetrit tunnis. Sisuliselt samasuguste ettepanekutega esinevad ülereageerivad koolijuhid töötavad aga rõõmsalt oma ametis edasi.
Tegelikult on palju kinni ka kommunikatsioonis: ministeerium tuli oma soovitustega välja eelmisel nädalal, praegu kohtuvad koolijuhid kohalike hariduselu korraldajatega ja panevad üksikasju paika.
Õpilased ja nende vanemad aga ei tea vähem kui nädal enne kooli algust, kuidas täpselt õppetöö toimuma hakkab. Ehk oleks ikka haridusametnike suvepuhkused pidanud lõpetama sel aasta vähe varem, aga see on juba eraldi teema.
### Response:
Indrek Kiisler: koolijuhtide ülereageerimisele tuleb vastu hakata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistkonnad tulid omavahelisele kohtumisele vastu erinevas olukorras. Eesti suutis teisipäevases avamängus kirja saada 5:0 võidu Läti üle ning Leedu pidi tunnistama lätlaste 3:0 paremust.
Mäng algas mõlema võistkonna jaoks üsna otsivalt ning konkreetseid lahendusi vastaste karistusalas või selle lähistel esialgu leida ei õnnestunud. Esimene ohtlikum olukord avanes võõrustajatel, kui Kamile Mikalauskyte pääses 20. minutil Eesti kaitseliini taha jooksu ning väravas seisnud Katarina Elisabeth Käpa pidi nullima üks ühele olukorra. Mõni minut hiljem saadi nurgalöögist veel kord löögile ning taas tuli sekkuda väravavahil. Esimesel 40-minutilisel poolajal näitaski ennast aktiivsemast poolest Leedu noortekoondis, kuid väravalukku lahti murda ei suutnud kumbki osapool.
Teiseks poolajaks tõi Eesti väljakule värskeid jalgu ning vahetusmängijad sepistasid kohe ka juhtvärava, kui Jane Mirjam realiseeris 42. minutil Vanessa Grutopi söödu. Leedu ennast kaotusseisu jäämisest morjendada ei lasknud ja 46. minuti lõpus tõi tabloole viigi Žemyna Lekaviciute. Eesti jõudis uuesti sihile 77. minutil, kui karistusalas kukutati Aleksandra Orlova, kes ise ka penalti realiseeris. Selle tulemusega kohtumine ka lõppes ning Eesti kindlustas täiseduga ka turniirivõidu. Teisele kohale tuli kolme punktiga Läti ning võõrustajad jäid punktideta kolmandaks. | Neidude U-15 jalgpallikoondis teenis Balti turniiril esikoha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistkonnad tulid omavahelisele kohtumisele vastu erinevas olukorras. Eesti suutis teisipäevases avamängus kirja saada 5:0 võidu Läti üle ning Leedu pidi tunnistama lätlaste 3:0 paremust.
Mäng algas mõlema võistkonna jaoks üsna otsivalt ning konkreetseid lahendusi vastaste karistusalas või selle lähistel esialgu leida ei õnnestunud. Esimene ohtlikum olukord avanes võõrustajatel, kui Kamile Mikalauskyte pääses 20. minutil Eesti kaitseliini taha jooksu ning väravas seisnud Katarina Elisabeth Käpa pidi nullima üks ühele olukorra. Mõni minut hiljem saadi nurgalöögist veel kord löögile ning taas tuli sekkuda väravavahil. Esimesel 40-minutilisel poolajal näitaski ennast aktiivsemast poolest Leedu noortekoondis, kuid väravalukku lahti murda ei suutnud kumbki osapool.
Teiseks poolajaks tõi Eesti väljakule värskeid jalgu ning vahetusmängijad sepistasid kohe ka juhtvärava, kui Jane Mirjam realiseeris 42. minutil Vanessa Grutopi söödu. Leedu ennast kaotusseisu jäämisest morjendada ei lasknud ja 46. minuti lõpus tõi tabloole viigi Žemyna Lekaviciute. Eesti jõudis uuesti sihile 77. minutil, kui karistusalas kukutati Aleksandra Orlova, kes ise ka penalti realiseeris. Selle tulemusega kohtumine ka lõppes ning Eesti kindlustas täiseduga ka turniirivõidu. Teisele kohale tuli kolme punktiga Läti ning võõrustajad jäid punktideta kolmandaks.
### Response:
Neidude U-15 jalgpallikoondis teenis Balti turniiril esikoha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kevadel sõlmis arendaja Baltic Horizon Fund projekteerimislepingu projektbürooga Innopolis Insenerid ja sellega algasid Coca-Cola Plaza ja Postimaja projekteerimistööd.
Kõigi lubade olemasolul on plaan alustada ehitustöödega järgmise aasta esimeses pooles.
Jalakäijatele on plaan rajada hoonetevahelised läbikäigud, mis suubuvad orgaaniliselt Rotermanni kvartalisse ja vanalinna. Hoonete korrused ühendatakse sildade ja pöördtreppidega. Ühendatavatesse hoonetesse rajatakse juurde uusi äri- ja büroopindu. Hooned saavad ka uue välisilme, mis sulanduksid paremini Rotermanni miljöösse.
Uue arenduse arhitektuurse lahenduse on välja töötanud HG Arhitektuur. Kahe hoone ühendamine ja arendamine läheb maksma kuni 20 miljonit eurot, tööd viiakse ellu kahes etapis. Mõlemad hooned jäävad tegutsema ka ehitustööde ajaks.
Baltic Horizon Fund on Coca Cola Plaza ja Postimaja omanikettevõttena otsinud pikalt lahendust kuidas avada Tallinna tuiksoon ja tihedama liiklusega ristmik paremini Rotermanni kvartalile.
"Töötame selle nimel, et muuta oluliselt paremaks meie Hobujaama ning Narva maantee nurga peal asetsevate hoonete suhestumist ümbritseva piirkonnaga. Samas on eesmärgiks luua multifunktsionaalne südalinna keskus, mis pakub külastajatele erinevaid ostlemise, meelelahutuse, söömise võimalusi ja uuenduslikke töötamise ning teeninduse kohti," kommenteeris Baltic Horizon Fond fondijuht Tarmo Karotam. | Tallinn asub menetlema Postimaja ja kinohoone ühendamise ehitusluba | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kevadel sõlmis arendaja Baltic Horizon Fund projekteerimislepingu projektbürooga Innopolis Insenerid ja sellega algasid Coca-Cola Plaza ja Postimaja projekteerimistööd.
Kõigi lubade olemasolul on plaan alustada ehitustöödega järgmise aasta esimeses pooles.
Jalakäijatele on plaan rajada hoonetevahelised läbikäigud, mis suubuvad orgaaniliselt Rotermanni kvartalisse ja vanalinna. Hoonete korrused ühendatakse sildade ja pöördtreppidega. Ühendatavatesse hoonetesse rajatakse juurde uusi äri- ja büroopindu. Hooned saavad ka uue välisilme, mis sulanduksid paremini Rotermanni miljöösse.
Uue arenduse arhitektuurse lahenduse on välja töötanud HG Arhitektuur. Kahe hoone ühendamine ja arendamine läheb maksma kuni 20 miljonit eurot, tööd viiakse ellu kahes etapis. Mõlemad hooned jäävad tegutsema ka ehitustööde ajaks.
Baltic Horizon Fund on Coca Cola Plaza ja Postimaja omanikettevõttena otsinud pikalt lahendust kuidas avada Tallinna tuiksoon ja tihedama liiklusega ristmik paremini Rotermanni kvartalile.
"Töötame selle nimel, et muuta oluliselt paremaks meie Hobujaama ning Narva maantee nurga peal asetsevate hoonete suhestumist ümbritseva piirkonnaga. Samas on eesmärgiks luua multifunktsionaalne südalinna keskus, mis pakub külastajatele erinevaid ostlemise, meelelahutuse, söömise võimalusi ja uuenduslikke töötamise ning teeninduse kohti," kommenteeris Baltic Horizon Fond fondijuht Tarmo Karotam.
### Response:
Tallinn asub menetlema Postimaja ja kinohoone ühendamise ehitusluba |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me tegime bändisärgipäeva, sest bändisärke on vaja pühitseda, bände on vaja toetada, see kõik on ilus, hea ja üllas," ütles ürituse eestvedaja Maarja Merivoo-Parro ja mainis, et tihti läheb suvine bändisärgipäev segamini laadaga, mis toimub enne jõule. "Alati mult küsitakse, et kas laat tuleb, aga ma pean ütlema, et ei tule, sest meil on ikkagi täiesti eraldi nähtus bändisärgipäev."
Küll aga kogub Raadio 2 kokku erinevate bändide veebipoed ja sotsiaalmeediakanalid, kust on võimalik nende särke ja meeneid osta. "Meie bändisärgipäeva päkapikk Carola Madis paneb selle listi kokku," sõnas Merivoo-Parro.
Bändisärgipäeva puhul läheb Maarja Merivoo-Parro otse-eetrisse Terminali plaadipoest, kus ta mängib bändisärgipäeva jukebox 'i raames muusikat vaid bändidelt, kelle särke ta sotsiaalmeedias #bändisärgipäev alt leiab. Lisaks sellele võõrustab ta otse-eetris ka erinevaid artiste. | Bändisärgipäev toimub tänavu viiendat korda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me tegime bändisärgipäeva, sest bändisärke on vaja pühitseda, bände on vaja toetada, see kõik on ilus, hea ja üllas," ütles ürituse eestvedaja Maarja Merivoo-Parro ja mainis, et tihti läheb suvine bändisärgipäev segamini laadaga, mis toimub enne jõule. "Alati mult küsitakse, et kas laat tuleb, aga ma pean ütlema, et ei tule, sest meil on ikkagi täiesti eraldi nähtus bändisärgipäev."
Küll aga kogub Raadio 2 kokku erinevate bändide veebipoed ja sotsiaalmeediakanalid, kust on võimalik nende särke ja meeneid osta. "Meie bändisärgipäeva päkapikk Carola Madis paneb selle listi kokku," sõnas Merivoo-Parro.
Bändisärgipäeva puhul läheb Maarja Merivoo-Parro otse-eetrisse Terminali plaadipoest, kus ta mängib bändisärgipäeva jukebox 'i raames muusikat vaid bändidelt, kelle särke ta sotsiaalmeedias #bändisärgipäev alt leiab. Lisaks sellele võõrustab ta otse-eetris ka erinevaid artiste.
### Response:
Bändisärgipäev toimub tänavu viiendat korda |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.