instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eksperimendiga mõõdeti laste enesedistsipliini ning kohese ja edasilükatud rahuloleku erinevust. Samuti uuriti nende „kannatlikkuse strateegiaid“. Veel aastaid hiljemgi jälgiti uuritud laste edu ja arengut ja loodi seoseid nende kunagise enesedistsipliini tasemega.
Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi magistrant Leene Korp tegi praktilise ajakirjanduse algkursusel video, milles viis läbi sarnase eksperimendi. Selles osales neli last: Irma, Vassel, Johan ja Kiur. Iga lapse jaoks kestis eksperiment seitse minutit. Vahukommi ei pakutud. | Lõbus video: vahukommi eksperiment ilma vahukommita ja Eesti lastega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eksperimendiga mõõdeti laste enesedistsipliini ning kohese ja edasilükatud rahuloleku erinevust. Samuti uuriti nende „kannatlikkuse strateegiaid“. Veel aastaid hiljemgi jälgiti uuritud laste edu ja arengut ja loodi seoseid nende kunagise enesedistsipliini tasemega.
Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi magistrant Leene Korp tegi praktilise ajakirjanduse algkursusel video, milles viis läbi sarnase eksperimendi. Selles osales neli last: Irma, Vassel, Johan ja Kiur. Iga lapse jaoks kestis eksperiment seitse minutit. Vahukommi ei pakutud.
### Response:
Lõbus video: vahukommi eksperiment ilma vahukommita ja Eesti lastega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi 24-aastasel tagamehel on Milano EA7 Armani meeskonnaga kehtiv leping 2018. aastani, soovis Gentile Itaalia meeskonnast lahkuda ning ennast mujal proovile panna.
Milano klubiga jõuti kokkuleppele, et mees laenatakse esialgu tänavuse hooaja lõpuni välja ning siis vaadatakse edasi. Gentile valis oma sihtkohaks Panathinaikose ning oli nõus omast taskust maksma ka 50 000 eurot, et üleminek kindlasti teoks saaks.
Gentile tegi tänavusel hooajal Milano klubi eest Euroliigas kaasa üheksa mängu, kus kogus keskmiselt 22,3 minutiga 10,8 punkti, 3 lauapalli ja 2,4 korvisöötu. | Itaalia korvpallikoondise staar läheb Milanost laenule Ateena Panathinaikosesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi 24-aastasel tagamehel on Milano EA7 Armani meeskonnaga kehtiv leping 2018. aastani, soovis Gentile Itaalia meeskonnast lahkuda ning ennast mujal proovile panna.
Milano klubiga jõuti kokkuleppele, et mees laenatakse esialgu tänavuse hooaja lõpuni välja ning siis vaadatakse edasi. Gentile valis oma sihtkohaks Panathinaikose ning oli nõus omast taskust maksma ka 50 000 eurot, et üleminek kindlasti teoks saaks.
Gentile tegi tänavusel hooajal Milano klubi eest Euroliigas kaasa üheksa mängu, kus kogus keskmiselt 22,3 minutiga 10,8 punkti, 3 lauapalli ja 2,4 korvisöötu.
### Response:
Itaalia korvpallikoondise staar läheb Milanost laenule Ateena Panathinaikosesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mehhikos sai ilutulestikuplahvatuses surma 29 ja viga 70 inimest
Mehhiko linnas Tultepecis kärgatas teisipäeval plahvatus ilutulestikuturul, surma sai 29 ja vigastada 70 inimest, teatasid võimud.
Televisioon edastas kaadreid turuplatsi kohale kerkinud tohutust mustjashallist suitsupilvest, vahendas BNS.
"Me leidsime sündmuspaigalt 26 surnukeha. Veel kolm inimest on surnud haiglas, ohvrite arv on seega 29," ütles Mexico osariigi kuberner Eruviel Avila.
Föderaalpolitsei ütles Twitteris, et 70 inimest on saanud kannatada ja toimetati haiglatesse.
Tuletõrjemeeskondadel kulus plahvatusele järgnenud tulekahju kontrolli alla saamiseks kolm tundi.
Kaheksa naiste tugikeskust sulgevad uuest aastast abivajajatele uksed
Kaheksa naiste tugikeskust sulgevad uuest aastast abivajajatele oma uksed, kuna pärast esimese hanke luhtumist neis piirkondades välja kuulutatud uues hankes naiste tugikeskuse teenuse osutajate leidmiseks jättis sotsiaalkindlustusamet maakondadele kehtestatud piirsummad suurendamata.
Eesti Naiste Varjupaikade Liidu (ENVL) kinnitusel otsustasid Järvamaa, Jõgevamaa, Läänemaa ja Hiiumaa, Raplamaa, Valgamaa, Viljandimaa, Lääne-Virumaa ning Võrumaa naiste tugikeskused kolmapäeval mitte esitada pakkumist sotsiaalkindlustusameti välja kuulutatud teises hankes naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks. Nendes maakondades lõpetavad vägivalla ohvritest naisi ja lapsi toetavad tugikeskused oma tegevuse.
Paugutajad ei tea, et nad seadust rikuvad
Sotsiaalkeskkonnas Facebook loodi novembri lõpus leht nimega Pauku ei tee, mille eesmärk on teavitada inimesi, et juhuslik paugutamine häirib inimesi ja tekitab loomades ning lindudes stressi. Algatus on osa laiemast plaanist ärgitada valitsust karmistama ilutulestike müügi ja kasutamisega seotud piiranguid, mida seaduse muutmise eelnõu praegu ette ei näe, sest need ei pruugi tuua oodatud kasu, sest paugutajad sageli ei teagi, et nad seadust rikuvad.
Korduvalt liiklusnõudeid rikkunud juhid saavad politseilt taas temaatilise pühadekaardi
Tänavu saavad politseilt hoiatava pühadekaardi ligi 800 inimest, kes on aasta jooksul liiklusnõuete vastu eksinud viis või enam korda, tänavune suurim saririkkuja jäi politseile vahele 22 korda.
Kaardi saajad on inimesed, kes on alates möödunud aasta novembrist 12 kuu jooksul toime pannud viis või enam liiklusalast rikkumist, lisaks liiklusseaduse rikkumisele kuulub siia ka eksimine autoveoseaduse, liikluskindlustusseaduse, teeseaduse või ühistranspordiseaduse nõuete vastu või mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, mis on kaasa toonud kriminaalkaristuse, ütles politsei pressiesindaja Maria Gonjak ERR.ee-le.
Täna algab talv
Tänasega algab talv ja Otepää saab 20. korda talvepealinnaks. Seda tiitlit kannab linn täie õigusega, sest kui mujal Eestis on maa must, siis Otepääl on suusarajad valmis – esialgu siiski kunstlumega, ütles Otepää suusatamise maailmakarikaetapi peakorraldaja Jaak Mae Terevisioonis.
Otepää kuuse alla kogunevad 20 jõuluvana oma eriskummaliste sõiduvahenditega. Krapsakamad taadid saavad proovida kelkude väledust. Otepää vallavanem Kalev Laul ütles pressiteate vahendusel, et Otepää jaoks on lõppev aasta olnud tähelepanuväärne – tänavu möödus Otepää esmamainimisest Novgorodi kroonikates 900 aastat ja Otepää sai 80 aastat tagasi linnaõigused.
Ilmateenistus lubab kohati vähest vihmasadu, õhutemperatuur on 1–5 kraadi | 5 uudist, mida täna hommikul teada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mehhikos sai ilutulestikuplahvatuses surma 29 ja viga 70 inimest
Mehhiko linnas Tultepecis kärgatas teisipäeval plahvatus ilutulestikuturul, surma sai 29 ja vigastada 70 inimest, teatasid võimud.
Televisioon edastas kaadreid turuplatsi kohale kerkinud tohutust mustjashallist suitsupilvest, vahendas BNS.
"Me leidsime sündmuspaigalt 26 surnukeha. Veel kolm inimest on surnud haiglas, ohvrite arv on seega 29," ütles Mexico osariigi kuberner Eruviel Avila.
Föderaalpolitsei ütles Twitteris, et 70 inimest on saanud kannatada ja toimetati haiglatesse.
Tuletõrjemeeskondadel kulus plahvatusele järgnenud tulekahju kontrolli alla saamiseks kolm tundi.
Kaheksa naiste tugikeskust sulgevad uuest aastast abivajajatele uksed
Kaheksa naiste tugikeskust sulgevad uuest aastast abivajajatele oma uksed, kuna pärast esimese hanke luhtumist neis piirkondades välja kuulutatud uues hankes naiste tugikeskuse teenuse osutajate leidmiseks jättis sotsiaalkindlustusamet maakondadele kehtestatud piirsummad suurendamata.
Eesti Naiste Varjupaikade Liidu (ENVL) kinnitusel otsustasid Järvamaa, Jõgevamaa, Läänemaa ja Hiiumaa, Raplamaa, Valgamaa, Viljandimaa, Lääne-Virumaa ning Võrumaa naiste tugikeskused kolmapäeval mitte esitada pakkumist sotsiaalkindlustusameti välja kuulutatud teises hankes naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks. Nendes maakondades lõpetavad vägivalla ohvritest naisi ja lapsi toetavad tugikeskused oma tegevuse.
Paugutajad ei tea, et nad seadust rikuvad
Sotsiaalkeskkonnas Facebook loodi novembri lõpus leht nimega Pauku ei tee, mille eesmärk on teavitada inimesi, et juhuslik paugutamine häirib inimesi ja tekitab loomades ning lindudes stressi. Algatus on osa laiemast plaanist ärgitada valitsust karmistama ilutulestike müügi ja kasutamisega seotud piiranguid, mida seaduse muutmise eelnõu praegu ette ei näe, sest need ei pruugi tuua oodatud kasu, sest paugutajad sageli ei teagi, et nad seadust rikuvad.
Korduvalt liiklusnõudeid rikkunud juhid saavad politseilt taas temaatilise pühadekaardi
Tänavu saavad politseilt hoiatava pühadekaardi ligi 800 inimest, kes on aasta jooksul liiklusnõuete vastu eksinud viis või enam korda, tänavune suurim saririkkuja jäi politseile vahele 22 korda.
Kaardi saajad on inimesed, kes on alates möödunud aasta novembrist 12 kuu jooksul toime pannud viis või enam liiklusalast rikkumist, lisaks liiklusseaduse rikkumisele kuulub siia ka eksimine autoveoseaduse, liikluskindlustusseaduse, teeseaduse või ühistranspordiseaduse nõuete vastu või mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, mis on kaasa toonud kriminaalkaristuse, ütles politsei pressiesindaja Maria Gonjak ERR.ee-le.
Täna algab talv
Tänasega algab talv ja Otepää saab 20. korda talvepealinnaks. Seda tiitlit kannab linn täie õigusega, sest kui mujal Eestis on maa must, siis Otepääl on suusarajad valmis – esialgu siiski kunstlumega, ütles Otepää suusatamise maailmakarikaetapi peakorraldaja Jaak Mae Terevisioonis.
Otepää kuuse alla kogunevad 20 jõuluvana oma eriskummaliste sõiduvahenditega. Krapsakamad taadid saavad proovida kelkude väledust. Otepää vallavanem Kalev Laul ütles pressiteate vahendusel, et Otepää jaoks on lõppev aasta olnud tähelepanuväärne – tänavu möödus Otepää esmamainimisest Novgorodi kroonikates 900 aastat ja Otepää sai 80 aastat tagasi linnaõigused.
Ilmateenistus lubab kohati vähest vihmasadu, õhutemperatuur on 1–5 kraadi
### Response:
5 uudist, mida täna hommikul teada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suvel Southamptonist üle tulnud ja tänavusel hooajal juba kaheksa liigaväravat kirja saanud Mane avaldas küll kahetsust, et peab klubi sellisel tähtsal ajal hülgama, kuid 24-aastane ründestaar oli kindel, et Liverpool saab ka ilma temata väga edukalt hakkama.
"Jaanuaris koondise juurde lahkumine pole minu jaoks üldse kerge. Tahaksin oma klubikaaslastega edasi koos mängida, kuid kõik saavad aru, et tegemist on oma riigi esindamisega, mis on minu unistuseks," vahendas Reuters Mane sõnu.
"Liverpool saab ilma minut hakkama, võib-olla isegi paremini," süstis ründaja kaaslastele meedia vahendusel eneseusku.
Aafrika rahvuste karikaturniir algab Gabonis 14. jaanuaril ning finaalkohtumine on planeeritud 5. veebruariks.
Mane saab enne koondise juurde lahkumist kaasa teha veel kolmes liigamängus - Stoke City, Manchester City ja Sunderlandi vastu. Vahele peab ta jätma kohtumised Manchester Unitedi, Swansea City ja tõenäoliselt ka Londoni Chelsea vastu.
Mane kaotust aitavad lappida värskelt vigastusest vabanenud ründaja Daniel Sturridge ning trauma tõttu peetud mängupausist on naasmas ka poolkaitsja Philippe Coutinho ja kaitsja Joel Matip.
Liverpool on hetkel Inglismaa liigatabelis teisel kohal, liidrist Chelseast jäädakse maha kuue punktiga. | Koondise juurde lahkuv Liverpooli ründestaar: klubi saab ka ilma minuta hakkama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suvel Southamptonist üle tulnud ja tänavusel hooajal juba kaheksa liigaväravat kirja saanud Mane avaldas küll kahetsust, et peab klubi sellisel tähtsal ajal hülgama, kuid 24-aastane ründestaar oli kindel, et Liverpool saab ka ilma temata väga edukalt hakkama.
"Jaanuaris koondise juurde lahkumine pole minu jaoks üldse kerge. Tahaksin oma klubikaaslastega edasi koos mängida, kuid kõik saavad aru, et tegemist on oma riigi esindamisega, mis on minu unistuseks," vahendas Reuters Mane sõnu.
"Liverpool saab ilma minut hakkama, võib-olla isegi paremini," süstis ründaja kaaslastele meedia vahendusel eneseusku.
Aafrika rahvuste karikaturniir algab Gabonis 14. jaanuaril ning finaalkohtumine on planeeritud 5. veebruariks.
Mane saab enne koondise juurde lahkumist kaasa teha veel kolmes liigamängus - Stoke City, Manchester City ja Sunderlandi vastu. Vahele peab ta jätma kohtumised Manchester Unitedi, Swansea City ja tõenäoliselt ka Londoni Chelsea vastu.
Mane kaotust aitavad lappida värskelt vigastusest vabanenud ründaja Daniel Sturridge ning trauma tõttu peetud mängupausist on naasmas ka poolkaitsja Philippe Coutinho ja kaitsja Joel Matip.
Liverpool on hetkel Inglismaa liigatabelis teisel kohal, liidrist Chelseast jäädakse maha kuue punktiga.
### Response:
Koondise juurde lahkuv Liverpooli ründestaar: klubi saab ka ilma minuta hakkama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mart Kangur (s 1971) on kirjanik, tõlkija ja filosoof. 2005. aastal ilmus Kanguril koos Ivar Ravi ja Jaak Rannaga proosaraamat „Jaak Rand ja teisi jutte” („Elund ja Partnerid”), mis sai Betti Alveri debüüdiauhinna. Kangur on avaldanud kaks luulekogu, „Kuldne põli” (2009, „Koma”) ja „Kõrgusekartus” (2015, „Kirimiri”), mõlemad pälvisid Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna. Luuletuse eest „tahaks eesti / liivini lahti võtta” sai Kangur 2016. aastal Juhan Liivi luuleauhinna. Mart Kanguri kõige silmapaistvam tõlge on Jacques Derrida „Surma and” (2011, TLÜ kirjastus), aga ta on tõlkinud ka Hemingway ja Carl Sagani teoseid, samuti avaldanud ja toimetanud filosoofilisi tekste. Peatselt on ilmumas uus luulekogu „Liivini lahti”.
CAROLINA PIHELGAS: Oled hulk aastaid õppinud Eesti Humanitaarinstituudis, mis 1990-ndatel ja veel nullindatelgi oli vaba vaimsuse ja filosoofia taimelava, kus polnud puudust eluaegsetest üliõpilastest. Milline oli „vana EHI” ja selle vaimsus ning kuidas on EHI-s õppimine sind mõjutanud?
MART KANGUR: EHI oli üks paras eksperiment, kõigi oma heade ja halbade külgedega. Vaba oli ta tõesti, nii lektoritele, kes said rääkida sellest, mis neid parajasti kõige rohkem huvitas, kui ka üliõpilastele, kes võisid (eriti algusaegadel) käia millistes loengutes tahes, teha eksameid, millal õige tundus, ja õppida nii kaua kui kulus. See kõik aga eeldas tugevat isiklikku distsipliini, mida noortel inimestel just ülemäära ei leidu. Kuna puudus kursuste süsteem, suheldi justkui terve kooliga korraga, põlvkondade üleselt, mis muidugi andis ja õpetas palju. Suur mõju oli karismaatilistel õppejõududel, kelle eeskuju innustas, aga võis ka halvata, sest vahetus isiklikus kontaktis seati latt kohe väga kõrgele. Mõnele sobis selline voolav ja väheste formaalsete piirangutega keskkond paremini, mõnele halvemini. Ise tulin sellest napilt läbi, kooli amorfsus sünkroniseerus liialt mu enese sisemise tumeainega. Aga küllap oleksin ka näiteks Tartus aastateks kuhugi agulihämarusse kadunud. EHI oli midagi saatuslikku, ja oma saatust peab armastama.
C. P.: Millised need karismaatilised õppejõud olid, ja mis on peamine, mis sa ise neilt kaasa said?
M. K.: Head lektorid muidugi lihtsalt vaimustasid, kiskusid kaasa, panid lugema, asja edasi uurima. Kohe oma esimesel aastal sattusin Hasso Krulli poststrukturalistlike meetodite loengutesse, kus käsitleti Barthes’i, Kristevat, Derridad, Deleuze’i ja Guattarid, Bataille’d jt — see kursus määras mu edasisi huvisid ikka väga palju, first cut is the deepest. Võtsin järgnevatel aastatel osa vist küll kõigist Krulli loengukursustest ja seminaridest, käisin tal ka külas, lastele õunad ja apelsinid kaasas, et kuuldut edasi arutada. Teine kirjandusteooria õppetooli suurkuju oli Mihhail Lotman, väga erudeeritud inimene ja särav retoorik, kelle loengutes oli alati rahvast murdu. Keeleteaduse alused sain kätte Lembit Vabalt, uut testamenti õpetas põhjalikult tundma Kalle Lindi. Tõsisema huvi filosoofia vastu äratas Tõnu Viik oma suurepäraste loengutega Heideggerist ja Hegelist. Ja muidugi Rein Raud, EHI üks rajajaid ja esimene rektor, kelle entsüklopeedilised teadmised ja keelteoskus seadsid standardi justkui kogu koolile. Valitses mitteformaalne, süvitsiminev, asjast enesest rääkimise vaim, selle saingi EHI-st kaasa.
C. P.: „Jaak Rand ja teisi jutte” oli väga tähelepanuväärne debüüt. Kas tahaksid natuke selle raamatu salapärast tausta avada: kuidas tekstid sündisid, kas need ongi mitme peale kirjutatud?
M. K.: Raamat koosneb hulgast lühikestest tekstidest, neist igaühel on vaid üks autor. Nii et selles mõttes päris koos kirjutamist ei olnud. Aga suur osa tekste sündis meie — minu, Jaak Ranna ja Eik Hermanni ehk Ivar Ravi suhtlusest, kirjavahetusest, vastastikustest impulssidest. Mingit kavatsust raamatut välja anda alguses ei olnud, lihtsalt eksperimenteerisime, tegime nalja, kirjutasime oma lõbuks. Lõpuks aga kogunes tekste nii palju, et mõtlesime proovida. Debüüdipreemia oli suur üllatus. Siis otsustasime ka, et raamatule mingit promo ei tee, intervjuusid ei anna, et jätta selle mõjulepääsemine ainult ta sisemise kvaliteedi hooleks. Tagantjärele mõeldes oli see viga, tänapäeval on kõiksugu müra nii palju, et reklaamida tuleb ka tugevamaid tekste, muidu need oma lugejaid üles ei leia.
C. P.: Sinu luulet võiks nimetada keeleluuleks: keel ei ole siin pelgalt instrument või vahend, vaid loob ise uusi tähendusi. Sinu luule tundub tekkivat, tärkavat, kõdunevat ja tantsivat keelest ja keelega. Kuidas sa ise kirjeldaksid oma suhet keelega?
M. K.: Minu jaoks luule ongi keele teatav olek. Luule on ju alati keeleline, pole olemas mittekeelelist luulet, või kui, siis ainult ülekantud tähenduses, luuleliselt öeldes. Kui luule on keele teatav olek, siis on ta samas ka keele teatav eriline suhe maailmaga. Eriline olek tingib või kätkeb erilist suhet. Kitsas mõttes keelest lähtudes võiks seda kirjeldada näiteks nõnda: võtame ühe sõna ja asetame ta lihtsalt eraldi — eraldi nii teistest sõnadest kui ka mõnest konkreetsest kasutusest, tavapärasest kontekstist. Mis juhtub sellise eraldi asetatud, eraldi võetud või vaadeldud sõnaga? Tema olek muutub, ta ei ole enam millegi (lüüme) väljendaja, kommunikatsioonivahend, vaid saab justkui (tuunjaks) asjaks — ja koos sellega muutub ka tema suhe maailma, tema tähendus ja osutus. Võiks öelda, et tähendus ja osutus ei ole enam piiratud ja kindlal moel artikuleeritud, vaid löövad sõna ümber justkui lehviku või pilvena laiali, ümbritsevad teda nimbusena. Sellisest sõnast luuletuse saamiseks tuleb nüüd sealt nimbusest mõned tähendusvõimalused välja noppida ja omavahel kindlasse suhtesse seada — niiviisi, et nimbus säiliks, püsiks.
Kui sõna ongi meedium, siis enam mitte vahendi, vaid keskkonna tähenduses. Sõna on siin element, ta on midagi elementaalset — ja samamoodi maailm, millest ta räägib. Just selles mõttes ongi keel minu element — elementaalsena, justkui sulas või kihavas, virtuaalses olekus. Sulistan seal nagu kala vees. Mõnes teises olekus aga võib keel mulle mõjuda ahistavalt ja rusuvalt, seepärast püüan ta kiiresti üles sulatada — mis ei ole igas olukorras sugugi adekvaatne või produktiivne lähenemine.
C. P.: Aga kas pole nii, et kui üks sõna teiste hulgast välja võtta ja seda korrata, muutub see loitsuks või mantraks? Kuidas sa suhestud keele maagilise funktsiooniga?
M. K.: Olen küll kordust poeetilise võtte või strateegiana kasutanud, aga see ei ole minu jaoks midagi keskset. Kui rääkisin sõna võtmisest või vaatlemisest ta tavapärasest kontekstist eraldi, siis ei mõelnud ma, et seda peaks tegema kordamise kaudu — teatavas mõttes on see eraldivõtt just midagi ainukordset, teeb sõna ainuliseks, nagu kivi asetamine näitusesaali postamendile. Kordust võib, aga ei pruugi siin kasutada. Jah, suur kordaja ma oma arust ei ole. Mis puutub maagiasse, siis on see mulle üsna võõras. Loitsimine, retsiteerimine, igasugune rituaalsus jääb minust kaugele. Ka ei taha ma maailma oma sõna abil mõjutada, vallata vägesid, kutsuda esile sündmusi — maailma ja ühiskonna probleemidega ma aeg-ajalt oma luuletustes ju tegelen, aga pigem poliitilises kui maagilises võtmes. Kui rääkida jaanundusklikult, siis liigun keele substantsiaalsuse — ma ütleksin pigem elementaarsuse või elementaalsuse — poole hoopis selle müstilisest otsast. Aga siin tuleks teha oluline täpsustus, et keele müstilisus ei tähenda mulle unio mystica ’t, vaid pigem teatavat separatio mystica ’t, fundamentaalse lahus- või eemaloleku kogemust, millest räägib näiteks Maurice Blanchot.
Muidugi, maagiasse tuleb ses mõttes tõsiselt suhtuda, et ei tohi liiga tõsiselt võtta, mida enda kohta ütled, see ei tohi sind määratlema jääda. Võin end näiteks siingi nõrgalt või valesti tõlgendada. Üks asi on luuletada, teine asi on sellest mõelda. Luuletaja ning mõtleja on peaaegu kaks eri inimest. Ja luuletajaid ja mõtlejaid võib sinus omakorda olla mitu.
C. P.: Hasso Krull on ühes arvustuses märkinud, et sinu luule on „silmanähtavalt teadlik sellest, et keelt võib ja saab umbusaldada, et teatavates tingimustes seda peabki tegema, et mõnikord võib umbusk keele suhtes ollagi just see, kuhu me keelt usaldades välja jõuame”. [1] Kas oled sellise määratlusega nõus?
M. K.: Ma saan vist aru, mida Hasso Krull silmas peab, aga ise ma keelest või luuletamisest sellistes terminites ei mõtle, seda nõnda ei koge. Ma ei tunne, et usaldaksin või umbusaldaksin keelt, keele usaldusväärsuse küsimust mu jaoks ei ole. Mis mõttes usaldusväärne, kommunikatsioonivahendina, tõe edasiandjana? Need asjad ei huvita mind väga. Lähtun sellest, mis pilgule (ja tundele, tunnetusele) avaneb, keel liigub ja funktsioneerib, tähendused ja ambivalentsid vilguvad ja välguvad, alati avaneb luuletuse — või siis sõnamängu, nalja, aforismi, filosoofilise arutluse — võimalus, komponeerimisega võib pihta hakata, ei mingit kahtlust.
C. P.: Samas on sul tekste, kus usaldamatuse küsimus tundub otseselt keskmes olevat. Näiteks lugu „Matk”, mis on üles ehitatud dialoogina matkamise matkimisest. Mulle tundub, et sa lähed paljast sõnamängust siiski kaugemale, sest siin tekib juba tähenduste nõiaring. Meenub ka lugu „Jaak Rand”, kus Jaak Rand on pahane, sest ta ei tunne ennast ära jutus, mille pealkirjaks ongi tema nimi. Need tekstid on justkui Escheri pildid, kus trepid ühendavad eri tasapindu, ühtaegu võimalikke ja võimatuid.
M. K.: Sõnamängust lähen ma muidugi kaugemale, sõnamäng üksi ei ole ju veel luuletus ega üldse kirjandustekst selle sõna tugevas mõttes. Mingist kokkukõlast või ambivalentsist võib kujuneda luuletus (või ka lugu nagu jutu „Matk” puhul), aga võib kujuneda ka näiteks keeleline nali. Ühes mõttes moodustavad kõiksugu keelenaljad ja luule pideva rea, lähevad sujuvalt üksteiseks üle, aga teises mõttes on tegu olemuslikult erinevate asjadega. Arthur Koestler on veenvalt näidanud, et kui nalja puhul kaks tähendustasandit või -raamistikku põrkuvad, teineteisest hetkeliselt läbi liiguvad (hahaa-elamus, pinge vabanemine naerus), siis kunstiteose puhul jäävad need tasandid või raamistikud paralleelsetena koos eksisteerima (aah-elamus). (Need mõlemad erinevad teaduse ahaa-elamusest, kus raamistikud ühte sulavad.) Niisiis on kunstiteos muidugi midagi enamat sõnamängust, vaimukusest — temas on mingi püsi, erinevalt naljast on siin midagi, mida saab pikalt kontempleerida. Luuletus võib küll alguse saada sõnade, väljendite või tsitaatide vahelistest horisontaalsetest lühiühendustest, luuletaja peas pidevalt huugavast assotsiatsioonimasinast, aga ta peab kindlasti kaasa haarama midagi sügavusmõõtmest, peab traalina üles tooma mingi tundelis-mõttelise kompleksi, mis puändis ei haju, vaid jääb püsima.
Mis puutub tähenduste nõiaringi ja Escheri piltidesse, siis on selline refleksioon mulle tõesti väga südamelähedane ja oluline. Mingis mõttes ongi ideaalne tekst mu jaoks puhas refleksioon, keerdumine iseenesesse. Siin väljendub filosoofiline tung moodustada selline tervik, mis toetuks ainult iseendale, mis sisaldaks omaenda aluseid — mis justkui põhjustaks iseennast või kordaks igal oma tasandil omaenda vormi. See teostub kahel põhilisel moel: üks on topeldamine, pealevoltimine või peegeldamine, mingi motiivi, teema või käigu teatav kordamine; teine, poeetilisem võte on aga ambivalentsus, kahekülgsus, kus tuumne või telgne element projitseerib korraga mitu tähendust või efekti.
C. P.: Kuidas sa tajud keele materiaalset külge? Kas keelel võiks olla ka mingisugune seos kehaga?
M. K.: Keelel on väga mitmetasandilised seosed kehaga, ja eriti oluline on see just luule puhul. Esiteks lähtubki luule sellest, et sõna ei funktsioneeri enam läbipaistva märgina, vaid muutub justkui asjaks, tema kehalisus tuleb esile — olgu siis kõla või visuaalse kujuna. Sõnade, väljendite vahele tekivad lateraalsed seosed, mis lõhuvad harjumuspäraseid tähendus- ja kasutusahelaid. Nähtavale tulevad uued seosed, uued tähendused. Mulle meeldibki rajada kujundit sellisele kõlalisele, materiaalsele seosele, mis on (algselt) täiesti tähenduseväline. Metafoor ja võrdlus, mis loovad kujundi tähenduse pinnal, ei ole nii sümpaatsed. Muidugi ei tohi jääda kinni lihtsalt kõlasse, vaid tuleb seda kasutada hüppelauana. Riimid, rütmid, alliteratsioon, värsimõõt võivad protsessi üle võtta, nendega peab sama ettevaatlik olema nagu metafooridega, tuleb hoolikalt doseerida. Peab vaatama, et su jõud neist üle käiks.
See oli siis kehalisus sõna keha mõttes, asja kehalisus, materiaalsus. Aga oluline on ka see, mida luule teeb kirjutaja ning lugeja/kuulaja kehaga, elava kehaga. Ma ütleksin, et luule, nii nagu üldse kunstiteos või veelgi laiemalt igasugune looming, integreerib või lõimib keha, nüansseerib seda ja peenemaid eristusi tehes viib paremini iseendaga kontakti. Head luuletust saab kirjutada vaid „kogu kehaga”, ja samuti lugeda. Luuletus tuleb kehast läbi lasta, muidu on ta üsna kasutu. Niiviisi kehast läbi liikudes toob ta argiaskeldustes robustseteks kihtideks, astmeteks ja järkudeks eristunud keha (ja neile vastava teadvuse) jälle kokku, võimaldab tal iseenesega ja iseenesest paremini läbi käia.
Kolmas asi on veel see, kuidas luuletus otseselt, temaatiliselt kehast räägib või selle protsesse kehastab. Selles mõttes ei ole ma vist väga kehaline luuletaja. Aga selline kehalisus ei ole ehk luule puhul ka kõige olulisem.
C. P.: Sinu tõlkes on ilmunud Jacques Derrida üks olulisemaid teoseid „Surma and”, tegu on väga nõudliku tekstiga. Kas selle raamatu puhul tundsid, et tõlkimine võiks mingil määral sarnaneda luuletamisega?
M. K.: Mingil määral muidugi, niivõrd kui tuleb leida vasteid kokkukõladel põhinevatele sõnamängudele ja teistele kujundlikele figuuridele, mida Derrida tekstis leidub. Ometi on „Surma annis” neid veel vähe võrreldes tema mõne teise kirjutisega, näiteks „Disseminatsiooniga”. Mulle sobib Derrida kirjanduslik, õhuline stiil hästi, samuti arvan end tunnetavat tema mõtte üldist liikumisjoonist, seetõttu oli selle väikese raamatu tõlkimine puhas lust.
C. P.: Mille üle oli kõige rohkem peamurdmist? Ja milliste leidudega sa ise kõige enam rahule jäid? Kas tõlkesse tekkis midagi sellist, mille üle Derrida oleks rõõmustanud?
M. K.: Eks peamurdmist oli omajagu, sest Derrida kasutab palju polüseemilisi ahelaid ja homonüümiat, mida on raske ühest keelest teise üle kanda. Näiteks fraas tout autre est tout autre tuli tõlkida „iga teine on igati teine”, või plus de secret, plus de secret — „(kui pole) enam saladust, (siis on) enam saladust”. Paljud kokkukõlad läksid siiski kaduma, aga nende kompenseerimiseks ja teksti üldise stiili säilitamiseks õnnestus (delikaatselt) luua teisi — näiteks oleks Derrida mu arvates rõõmustanud selle üle, et eesti keeles kõlavad kokku „käes olema” ja „kättesaamatu”: Jumal hoiab mind oma käes, jäädes ise kättesaamatuks — seda polüseemilist seost originaalis ei ole.
C. P.: Kas filosoofiaga tegelemine on sinu enda luulet ka mõjutanud?
M. K.: Ma arvan, et väga palju. Kui Heidegger räägib sellest, kuidas luule annab mõttele ainet, teeb avanguid, mille mõte üles võtab, siis minul on tihti vastupidi: just filosoofia annab impulsi või loob ruumi, kuhu saab ilmuda luuletus. Filosoofia teeb sügavaid liigendusi, nihutab perspektiive, tuulutab ja õhutab mõtet — kui luuletus on midagi tihedat, läbipõimunut, siis filosoofia on õhu element. Vähemasti minul on sellist hingamisruumi hädasti vaja, aga mäletan, et ka näiteks Mehis Heinsaar on kusagil öelnud, et loeb hea meelega kirjutamise vahele filosoofiat. Filosoofia mõju ei pea kirjanduses kuidagi otse näha olema, see võib olla väga kaudne, aga sellegipoolest oluline. Sest luule ei tegele ju ainult tunnete (või) väljendamisega, vaid on tunnetusvahend ja mõtlemismasin. Panen — ilmselt oma heideggerliku tausta tõttu — luulele suuri ülesandeid ja lootusi, ta peab suutma inimlike fakulteetide kokkukuuluvust nõnda asjastada või kehastada, et see meid vabastaks ja ergastaks, ta peab olema isegi teatav tarkade kivi, mis võimaldab läbi viia olulisi transformatsioone... Muidugi mitte otseselt maagilises või alkeemilises mõttes, vaid lõimides ja nüansseerides, väesoleval tasandil.
Muide, „Surma annis” tsiteerib Derrida Baudelaire’i, kes ütleb nõnda: „Pole kaugel aeg, mil mõistetakse, et igasugune kirjandus, mis keeldub sammumast vennalikult teaduse ja filosoofia vahel, on mõrvarlik ja enesetapjalik kirjandus.” Vaimu tuleb filosoofia ja teaduse hõredas õhus kõvasti treenida, muidu imeb luules vallanduv keele lopsakas ainelisus ta endasse. Või siis vajub ta uimasesse, verevaesesse lobisemisse. Ei, luule peab olema värske, terav, tihe, siinkohal olen ma nõus Kivisildnikuga: oluline on kujund ja kompositsioon! Luuletus on tunnetusvahend, mis peab haarama nii tunnet kui mõtet nende kõrgeimal astmel.
C. P.: Oled tänavune Liivi luuleauhinna laureaat. Juhan Liiv on eesti kirjanduses väga sümboolne autor, temas on justkui igaühele midagi. Mida Juhan Liiv sulle sümboliseerib?
M. K.: Minu jaoks eesti luule algabki Juhan Liiviga. Liiv võtab luule justnagu täiesti lahti ja ehitab uuesti üles, lihtsast kõneaktist, kõnelemisest peale. Ta on algus, mis jääbki algama, igavesti värske, verilihas keel, kust võib lõputult ammutada. Ja Liivi tekstid funktsioneerivad omalaadse pühakirjana, alusena, millele rajada kultuuris nii olulisi intertekstuaalseid viiteid. Liivis on mingi toores vägi nagu Jaan Oksaski, nende keel on magmaatiline, kehast läbi lastud, kannatav ja ekstaatiline. Seejuures ei ole Liiv ometi mulle isiklikult kõige olulisem autor olnud, ta on, kuidas öeldagi, lihtsalt objektiivselt oluline, eesti kirjanduse ja rahva jaoks. Minu esimene suur armastus luules oli hoopis Arbujate-aegne Uku Masing. Seejärel tulid Kaplinski, Üdi/Viiding, Krull, Soomets jt.
C. P.: Ütlesid eespool, et sõnad on luule keha. Kas ütleksid selle kohta veel paar sõna?
M. K.: Mõtlesin endale kunagi poeetilis-filosoofilise moto: „sõnad on mulle õhk”. Sõnad on kõige olulisemad asjad üldse, aga samas ei tähenda nad mitte midagi. Nad ongi olulised seetõttu, et ei tähenda, ja vastupidi. Nad on kõigest lahti, triivivad, lendlevad, nad ei vastuta, selline on nende eripärane vastutus. Ainult sellise õhk-olemise kaudu saab poeetiline sõna suhestuda eetika, tõe, hüve ja muu sarnasega — ainult nõnda, et ta on korraga, üheväärselt nii eimiski kui ka elu enese tingimus. Tal saab kõik olla ainult nõnda, et tal midagi ei ole. Separatio mystica.
[1] H. Krull, Keeleusaldus. Mart Kanguri keha nimi ja peeglike seina peal. „Vikerkaar” 2009, nr 12, lk 107—113.
Artikkel Loomingu detsembrinumbrist. | Mart Kangur / Carolina Pihelgas: keerdumine iseenesesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mart Kangur (s 1971) on kirjanik, tõlkija ja filosoof. 2005. aastal ilmus Kanguril koos Ivar Ravi ja Jaak Rannaga proosaraamat „Jaak Rand ja teisi jutte” („Elund ja Partnerid”), mis sai Betti Alveri debüüdiauhinna. Kangur on avaldanud kaks luulekogu, „Kuldne põli” (2009, „Koma”) ja „Kõrgusekartus” (2015, „Kirimiri”), mõlemad pälvisid Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna. Luuletuse eest „tahaks eesti / liivini lahti võtta” sai Kangur 2016. aastal Juhan Liivi luuleauhinna. Mart Kanguri kõige silmapaistvam tõlge on Jacques Derrida „Surma and” (2011, TLÜ kirjastus), aga ta on tõlkinud ka Hemingway ja Carl Sagani teoseid, samuti avaldanud ja toimetanud filosoofilisi tekste. Peatselt on ilmumas uus luulekogu „Liivini lahti”.
CAROLINA PIHELGAS: Oled hulk aastaid õppinud Eesti Humanitaarinstituudis, mis 1990-ndatel ja veel nullindatelgi oli vaba vaimsuse ja filosoofia taimelava, kus polnud puudust eluaegsetest üliõpilastest. Milline oli „vana EHI” ja selle vaimsus ning kuidas on EHI-s õppimine sind mõjutanud?
MART KANGUR: EHI oli üks paras eksperiment, kõigi oma heade ja halbade külgedega. Vaba oli ta tõesti, nii lektoritele, kes said rääkida sellest, mis neid parajasti kõige rohkem huvitas, kui ka üliõpilastele, kes võisid (eriti algusaegadel) käia millistes loengutes tahes, teha eksameid, millal õige tundus, ja õppida nii kaua kui kulus. See kõik aga eeldas tugevat isiklikku distsipliini, mida noortel inimestel just ülemäära ei leidu. Kuna puudus kursuste süsteem, suheldi justkui terve kooliga korraga, põlvkondade üleselt, mis muidugi andis ja õpetas palju. Suur mõju oli karismaatilistel õppejõududel, kelle eeskuju innustas, aga võis ka halvata, sest vahetus isiklikus kontaktis seati latt kohe väga kõrgele. Mõnele sobis selline voolav ja väheste formaalsete piirangutega keskkond paremini, mõnele halvemini. Ise tulin sellest napilt läbi, kooli amorfsus sünkroniseerus liialt mu enese sisemise tumeainega. Aga küllap oleksin ka näiteks Tartus aastateks kuhugi agulihämarusse kadunud. EHI oli midagi saatuslikku, ja oma saatust peab armastama.
C. P.: Millised need karismaatilised õppejõud olid, ja mis on peamine, mis sa ise neilt kaasa said?
M. K.: Head lektorid muidugi lihtsalt vaimustasid, kiskusid kaasa, panid lugema, asja edasi uurima. Kohe oma esimesel aastal sattusin Hasso Krulli poststrukturalistlike meetodite loengutesse, kus käsitleti Barthes’i, Kristevat, Derridad, Deleuze’i ja Guattarid, Bataille’d jt — see kursus määras mu edasisi huvisid ikka väga palju, first cut is the deepest. Võtsin järgnevatel aastatel osa vist küll kõigist Krulli loengukursustest ja seminaridest, käisin tal ka külas, lastele õunad ja apelsinid kaasas, et kuuldut edasi arutada. Teine kirjandusteooria õppetooli suurkuju oli Mihhail Lotman, väga erudeeritud inimene ja särav retoorik, kelle loengutes oli alati rahvast murdu. Keeleteaduse alused sain kätte Lembit Vabalt, uut testamenti õpetas põhjalikult tundma Kalle Lindi. Tõsisema huvi filosoofia vastu äratas Tõnu Viik oma suurepäraste loengutega Heideggerist ja Hegelist. Ja muidugi Rein Raud, EHI üks rajajaid ja esimene rektor, kelle entsüklopeedilised teadmised ja keelteoskus seadsid standardi justkui kogu koolile. Valitses mitteformaalne, süvitsiminev, asjast enesest rääkimise vaim, selle saingi EHI-st kaasa.
C. P.: „Jaak Rand ja teisi jutte” oli väga tähelepanuväärne debüüt. Kas tahaksid natuke selle raamatu salapärast tausta avada: kuidas tekstid sündisid, kas need ongi mitme peale kirjutatud?
M. K.: Raamat koosneb hulgast lühikestest tekstidest, neist igaühel on vaid üks autor. Nii et selles mõttes päris koos kirjutamist ei olnud. Aga suur osa tekste sündis meie — minu, Jaak Ranna ja Eik Hermanni ehk Ivar Ravi suhtlusest, kirjavahetusest, vastastikustest impulssidest. Mingit kavatsust raamatut välja anda alguses ei olnud, lihtsalt eksperimenteerisime, tegime nalja, kirjutasime oma lõbuks. Lõpuks aga kogunes tekste nii palju, et mõtlesime proovida. Debüüdipreemia oli suur üllatus. Siis otsustasime ka, et raamatule mingit promo ei tee, intervjuusid ei anna, et jätta selle mõjulepääsemine ainult ta sisemise kvaliteedi hooleks. Tagantjärele mõeldes oli see viga, tänapäeval on kõiksugu müra nii palju, et reklaamida tuleb ka tugevamaid tekste, muidu need oma lugejaid üles ei leia.
C. P.: Sinu luulet võiks nimetada keeleluuleks: keel ei ole siin pelgalt instrument või vahend, vaid loob ise uusi tähendusi. Sinu luule tundub tekkivat, tärkavat, kõdunevat ja tantsivat keelest ja keelega. Kuidas sa ise kirjeldaksid oma suhet keelega?
M. K.: Minu jaoks luule ongi keele teatav olek. Luule on ju alati keeleline, pole olemas mittekeelelist luulet, või kui, siis ainult ülekantud tähenduses, luuleliselt öeldes. Kui luule on keele teatav olek, siis on ta samas ka keele teatav eriline suhe maailmaga. Eriline olek tingib või kätkeb erilist suhet. Kitsas mõttes keelest lähtudes võiks seda kirjeldada näiteks nõnda: võtame ühe sõna ja asetame ta lihtsalt eraldi — eraldi nii teistest sõnadest kui ka mõnest konkreetsest kasutusest, tavapärasest kontekstist. Mis juhtub sellise eraldi asetatud, eraldi võetud või vaadeldud sõnaga? Tema olek muutub, ta ei ole enam millegi (lüüme) väljendaja, kommunikatsioonivahend, vaid saab justkui (tuunjaks) asjaks — ja koos sellega muutub ka tema suhe maailma, tema tähendus ja osutus. Võiks öelda, et tähendus ja osutus ei ole enam piiratud ja kindlal moel artikuleeritud, vaid löövad sõna ümber justkui lehviku või pilvena laiali, ümbritsevad teda nimbusena. Sellisest sõnast luuletuse saamiseks tuleb nüüd sealt nimbusest mõned tähendusvõimalused välja noppida ja omavahel kindlasse suhtesse seada — niiviisi, et nimbus säiliks, püsiks.
Kui sõna ongi meedium, siis enam mitte vahendi, vaid keskkonna tähenduses. Sõna on siin element, ta on midagi elementaalset — ja samamoodi maailm, millest ta räägib. Just selles mõttes ongi keel minu element — elementaalsena, justkui sulas või kihavas, virtuaalses olekus. Sulistan seal nagu kala vees. Mõnes teises olekus aga võib keel mulle mõjuda ahistavalt ja rusuvalt, seepärast püüan ta kiiresti üles sulatada — mis ei ole igas olukorras sugugi adekvaatne või produktiivne lähenemine.
C. P.: Aga kas pole nii, et kui üks sõna teiste hulgast välja võtta ja seda korrata, muutub see loitsuks või mantraks? Kuidas sa suhestud keele maagilise funktsiooniga?
M. K.: Olen küll kordust poeetilise võtte või strateegiana kasutanud, aga see ei ole minu jaoks midagi keskset. Kui rääkisin sõna võtmisest või vaatlemisest ta tavapärasest kontekstist eraldi, siis ei mõelnud ma, et seda peaks tegema kordamise kaudu — teatavas mõttes on see eraldivõtt just midagi ainukordset, teeb sõna ainuliseks, nagu kivi asetamine näitusesaali postamendile. Kordust võib, aga ei pruugi siin kasutada. Jah, suur kordaja ma oma arust ei ole. Mis puutub maagiasse, siis on see mulle üsna võõras. Loitsimine, retsiteerimine, igasugune rituaalsus jääb minust kaugele. Ka ei taha ma maailma oma sõna abil mõjutada, vallata vägesid, kutsuda esile sündmusi — maailma ja ühiskonna probleemidega ma aeg-ajalt oma luuletustes ju tegelen, aga pigem poliitilises kui maagilises võtmes. Kui rääkida jaanundusklikult, siis liigun keele substantsiaalsuse — ma ütleksin pigem elementaarsuse või elementaalsuse — poole hoopis selle müstilisest otsast. Aga siin tuleks teha oluline täpsustus, et keele müstilisus ei tähenda mulle unio mystica ’t, vaid pigem teatavat separatio mystica ’t, fundamentaalse lahus- või eemaloleku kogemust, millest räägib näiteks Maurice Blanchot.
Muidugi, maagiasse tuleb ses mõttes tõsiselt suhtuda, et ei tohi liiga tõsiselt võtta, mida enda kohta ütled, see ei tohi sind määratlema jääda. Võin end näiteks siingi nõrgalt või valesti tõlgendada. Üks asi on luuletada, teine asi on sellest mõelda. Luuletaja ning mõtleja on peaaegu kaks eri inimest. Ja luuletajaid ja mõtlejaid võib sinus omakorda olla mitu.
C. P.: Hasso Krull on ühes arvustuses märkinud, et sinu luule on „silmanähtavalt teadlik sellest, et keelt võib ja saab umbusaldada, et teatavates tingimustes seda peabki tegema, et mõnikord võib umbusk keele suhtes ollagi just see, kuhu me keelt usaldades välja jõuame”. [1] Kas oled sellise määratlusega nõus?
M. K.: Ma saan vist aru, mida Hasso Krull silmas peab, aga ise ma keelest või luuletamisest sellistes terminites ei mõtle, seda nõnda ei koge. Ma ei tunne, et usaldaksin või umbusaldaksin keelt, keele usaldusväärsuse küsimust mu jaoks ei ole. Mis mõttes usaldusväärne, kommunikatsioonivahendina, tõe edasiandjana? Need asjad ei huvita mind väga. Lähtun sellest, mis pilgule (ja tundele, tunnetusele) avaneb, keel liigub ja funktsioneerib, tähendused ja ambivalentsid vilguvad ja välguvad, alati avaneb luuletuse — või siis sõnamängu, nalja, aforismi, filosoofilise arutluse — võimalus, komponeerimisega võib pihta hakata, ei mingit kahtlust.
C. P.: Samas on sul tekste, kus usaldamatuse küsimus tundub otseselt keskmes olevat. Näiteks lugu „Matk”, mis on üles ehitatud dialoogina matkamise matkimisest. Mulle tundub, et sa lähed paljast sõnamängust siiski kaugemale, sest siin tekib juba tähenduste nõiaring. Meenub ka lugu „Jaak Rand”, kus Jaak Rand on pahane, sest ta ei tunne ennast ära jutus, mille pealkirjaks ongi tema nimi. Need tekstid on justkui Escheri pildid, kus trepid ühendavad eri tasapindu, ühtaegu võimalikke ja võimatuid.
M. K.: Sõnamängust lähen ma muidugi kaugemale, sõnamäng üksi ei ole ju veel luuletus ega üldse kirjandustekst selle sõna tugevas mõttes. Mingist kokkukõlast või ambivalentsist võib kujuneda luuletus (või ka lugu nagu jutu „Matk” puhul), aga võib kujuneda ka näiteks keeleline nali. Ühes mõttes moodustavad kõiksugu keelenaljad ja luule pideva rea, lähevad sujuvalt üksteiseks üle, aga teises mõttes on tegu olemuslikult erinevate asjadega. Arthur Koestler on veenvalt näidanud, et kui nalja puhul kaks tähendustasandit või -raamistikku põrkuvad, teineteisest hetkeliselt läbi liiguvad (hahaa-elamus, pinge vabanemine naerus), siis kunstiteose puhul jäävad need tasandid või raamistikud paralleelsetena koos eksisteerima (aah-elamus). (Need mõlemad erinevad teaduse ahaa-elamusest, kus raamistikud ühte sulavad.) Niisiis on kunstiteos muidugi midagi enamat sõnamängust, vaimukusest — temas on mingi püsi, erinevalt naljast on siin midagi, mida saab pikalt kontempleerida. Luuletus võib küll alguse saada sõnade, väljendite või tsitaatide vahelistest horisontaalsetest lühiühendustest, luuletaja peas pidevalt huugavast assotsiatsioonimasinast, aga ta peab kindlasti kaasa haarama midagi sügavusmõõtmest, peab traalina üles tooma mingi tundelis-mõttelise kompleksi, mis puändis ei haju, vaid jääb püsima.
Mis puutub tähenduste nõiaringi ja Escheri piltidesse, siis on selline refleksioon mulle tõesti väga südamelähedane ja oluline. Mingis mõttes ongi ideaalne tekst mu jaoks puhas refleksioon, keerdumine iseenesesse. Siin väljendub filosoofiline tung moodustada selline tervik, mis toetuks ainult iseendale, mis sisaldaks omaenda aluseid — mis justkui põhjustaks iseennast või kordaks igal oma tasandil omaenda vormi. See teostub kahel põhilisel moel: üks on topeldamine, pealevoltimine või peegeldamine, mingi motiivi, teema või käigu teatav kordamine; teine, poeetilisem võte on aga ambivalentsus, kahekülgsus, kus tuumne või telgne element projitseerib korraga mitu tähendust või efekti.
C. P.: Kuidas sa tajud keele materiaalset külge? Kas keelel võiks olla ka mingisugune seos kehaga?
M. K.: Keelel on väga mitmetasandilised seosed kehaga, ja eriti oluline on see just luule puhul. Esiteks lähtubki luule sellest, et sõna ei funktsioneeri enam läbipaistva märgina, vaid muutub justkui asjaks, tema kehalisus tuleb esile — olgu siis kõla või visuaalse kujuna. Sõnade, väljendite vahele tekivad lateraalsed seosed, mis lõhuvad harjumuspäraseid tähendus- ja kasutusahelaid. Nähtavale tulevad uued seosed, uued tähendused. Mulle meeldibki rajada kujundit sellisele kõlalisele, materiaalsele seosele, mis on (algselt) täiesti tähenduseväline. Metafoor ja võrdlus, mis loovad kujundi tähenduse pinnal, ei ole nii sümpaatsed. Muidugi ei tohi jääda kinni lihtsalt kõlasse, vaid tuleb seda kasutada hüppelauana. Riimid, rütmid, alliteratsioon, värsimõõt võivad protsessi üle võtta, nendega peab sama ettevaatlik olema nagu metafooridega, tuleb hoolikalt doseerida. Peab vaatama, et su jõud neist üle käiks.
See oli siis kehalisus sõna keha mõttes, asja kehalisus, materiaalsus. Aga oluline on ka see, mida luule teeb kirjutaja ning lugeja/kuulaja kehaga, elava kehaga. Ma ütleksin, et luule, nii nagu üldse kunstiteos või veelgi laiemalt igasugune looming, integreerib või lõimib keha, nüansseerib seda ja peenemaid eristusi tehes viib paremini iseendaga kontakti. Head luuletust saab kirjutada vaid „kogu kehaga”, ja samuti lugeda. Luuletus tuleb kehast läbi lasta, muidu on ta üsna kasutu. Niiviisi kehast läbi liikudes toob ta argiaskeldustes robustseteks kihtideks, astmeteks ja järkudeks eristunud keha (ja neile vastava teadvuse) jälle kokku, võimaldab tal iseenesega ja iseenesest paremini läbi käia.
Kolmas asi on veel see, kuidas luuletus otseselt, temaatiliselt kehast räägib või selle protsesse kehastab. Selles mõttes ei ole ma vist väga kehaline luuletaja. Aga selline kehalisus ei ole ehk luule puhul ka kõige olulisem.
C. P.: Sinu tõlkes on ilmunud Jacques Derrida üks olulisemaid teoseid „Surma and”, tegu on väga nõudliku tekstiga. Kas selle raamatu puhul tundsid, et tõlkimine võiks mingil määral sarnaneda luuletamisega?
M. K.: Mingil määral muidugi, niivõrd kui tuleb leida vasteid kokkukõladel põhinevatele sõnamängudele ja teistele kujundlikele figuuridele, mida Derrida tekstis leidub. Ometi on „Surma annis” neid veel vähe võrreldes tema mõne teise kirjutisega, näiteks „Disseminatsiooniga”. Mulle sobib Derrida kirjanduslik, õhuline stiil hästi, samuti arvan end tunnetavat tema mõtte üldist liikumisjoonist, seetõttu oli selle väikese raamatu tõlkimine puhas lust.
C. P.: Mille üle oli kõige rohkem peamurdmist? Ja milliste leidudega sa ise kõige enam rahule jäid? Kas tõlkesse tekkis midagi sellist, mille üle Derrida oleks rõõmustanud?
M. K.: Eks peamurdmist oli omajagu, sest Derrida kasutab palju polüseemilisi ahelaid ja homonüümiat, mida on raske ühest keelest teise üle kanda. Näiteks fraas tout autre est tout autre tuli tõlkida „iga teine on igati teine”, või plus de secret, plus de secret — „(kui pole) enam saladust, (siis on) enam saladust”. Paljud kokkukõlad läksid siiski kaduma, aga nende kompenseerimiseks ja teksti üldise stiili säilitamiseks õnnestus (delikaatselt) luua teisi — näiteks oleks Derrida mu arvates rõõmustanud selle üle, et eesti keeles kõlavad kokku „käes olema” ja „kättesaamatu”: Jumal hoiab mind oma käes, jäädes ise kättesaamatuks — seda polüseemilist seost originaalis ei ole.
C. P.: Kas filosoofiaga tegelemine on sinu enda luulet ka mõjutanud?
M. K.: Ma arvan, et väga palju. Kui Heidegger räägib sellest, kuidas luule annab mõttele ainet, teeb avanguid, mille mõte üles võtab, siis minul on tihti vastupidi: just filosoofia annab impulsi või loob ruumi, kuhu saab ilmuda luuletus. Filosoofia teeb sügavaid liigendusi, nihutab perspektiive, tuulutab ja õhutab mõtet — kui luuletus on midagi tihedat, läbipõimunut, siis filosoofia on õhu element. Vähemasti minul on sellist hingamisruumi hädasti vaja, aga mäletan, et ka näiteks Mehis Heinsaar on kusagil öelnud, et loeb hea meelega kirjutamise vahele filosoofiat. Filosoofia mõju ei pea kirjanduses kuidagi otse näha olema, see võib olla väga kaudne, aga sellegipoolest oluline. Sest luule ei tegele ju ainult tunnete (või) väljendamisega, vaid on tunnetusvahend ja mõtlemismasin. Panen — ilmselt oma heideggerliku tausta tõttu — luulele suuri ülesandeid ja lootusi, ta peab suutma inimlike fakulteetide kokkukuuluvust nõnda asjastada või kehastada, et see meid vabastaks ja ergastaks, ta peab olema isegi teatav tarkade kivi, mis võimaldab läbi viia olulisi transformatsioone... Muidugi mitte otseselt maagilises või alkeemilises mõttes, vaid lõimides ja nüansseerides, väesoleval tasandil.
Muide, „Surma annis” tsiteerib Derrida Baudelaire’i, kes ütleb nõnda: „Pole kaugel aeg, mil mõistetakse, et igasugune kirjandus, mis keeldub sammumast vennalikult teaduse ja filosoofia vahel, on mõrvarlik ja enesetapjalik kirjandus.” Vaimu tuleb filosoofia ja teaduse hõredas õhus kõvasti treenida, muidu imeb luules vallanduv keele lopsakas ainelisus ta endasse. Või siis vajub ta uimasesse, verevaesesse lobisemisse. Ei, luule peab olema värske, terav, tihe, siinkohal olen ma nõus Kivisildnikuga: oluline on kujund ja kompositsioon! Luuletus on tunnetusvahend, mis peab haarama nii tunnet kui mõtet nende kõrgeimal astmel.
C. P.: Oled tänavune Liivi luuleauhinna laureaat. Juhan Liiv on eesti kirjanduses väga sümboolne autor, temas on justkui igaühele midagi. Mida Juhan Liiv sulle sümboliseerib?
M. K.: Minu jaoks eesti luule algabki Juhan Liiviga. Liiv võtab luule justnagu täiesti lahti ja ehitab uuesti üles, lihtsast kõneaktist, kõnelemisest peale. Ta on algus, mis jääbki algama, igavesti värske, verilihas keel, kust võib lõputult ammutada. Ja Liivi tekstid funktsioneerivad omalaadse pühakirjana, alusena, millele rajada kultuuris nii olulisi intertekstuaalseid viiteid. Liivis on mingi toores vägi nagu Jaan Oksaski, nende keel on magmaatiline, kehast läbi lastud, kannatav ja ekstaatiline. Seejuures ei ole Liiv ometi mulle isiklikult kõige olulisem autor olnud, ta on, kuidas öeldagi, lihtsalt objektiivselt oluline, eesti kirjanduse ja rahva jaoks. Minu esimene suur armastus luules oli hoopis Arbujate-aegne Uku Masing. Seejärel tulid Kaplinski, Üdi/Viiding, Krull, Soomets jt.
C. P.: Ütlesid eespool, et sõnad on luule keha. Kas ütleksid selle kohta veel paar sõna?
M. K.: Mõtlesin endale kunagi poeetilis-filosoofilise moto: „sõnad on mulle õhk”. Sõnad on kõige olulisemad asjad üldse, aga samas ei tähenda nad mitte midagi. Nad ongi olulised seetõttu, et ei tähenda, ja vastupidi. Nad on kõigest lahti, triivivad, lendlevad, nad ei vastuta, selline on nende eripärane vastutus. Ainult sellise õhk-olemise kaudu saab poeetiline sõna suhestuda eetika, tõe, hüve ja muu sarnasega — ainult nõnda, et ta on korraga, üheväärselt nii eimiski kui ka elu enese tingimus. Tal saab kõik olla ainult nõnda, et tal midagi ei ole. Separatio mystica.
[1] H. Krull, Keeleusaldus. Mart Kanguri keha nimi ja peeglike seina peal. „Vikerkaar” 2009, nr 12, lk 107—113.
Artikkel Loomingu detsembrinumbrist.
### Response:
Mart Kangur / Carolina Pihelgas: keerdumine iseenesesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hardi Volmer selgitas Õhtulehele, et kadunud on kaks vana, otsast lõpuni ise kokku pandud kitarri: lakiga kaetud musta värvi basskitarr ja hall soolokitarr, millel on Maya kitarrikael.
Volmeri kinnitusel olid pillid väga vinged, ent millalgi anti need kellelegi teisele mängida ja pillid läksid ringlusse, enam polegi bändimehed jälile saanud, kuhu nende pillid rännanud on.
"Ära neid pole ilmselt põletatud ega visatud, aga kelle käes nad kuskil ilma peal laiali on, ei tea," nentis Volmer. "Nad, tühjad, ei maksa midagi, nad on hinna mõttes odavad, aga nad on meile museaalidena kallid ja seda enam, et nad oleks tore sinna Eesti Muusika Kuulsuste Koja näitusele panna." | Singer Vinger otsib taga oma vanu kitarre, et need tagasi osta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hardi Volmer selgitas Õhtulehele, et kadunud on kaks vana, otsast lõpuni ise kokku pandud kitarri: lakiga kaetud musta värvi basskitarr ja hall soolokitarr, millel on Maya kitarrikael.
Volmeri kinnitusel olid pillid väga vinged, ent millalgi anti need kellelegi teisele mängida ja pillid läksid ringlusse, enam polegi bändimehed jälile saanud, kuhu nende pillid rännanud on.
"Ära neid pole ilmselt põletatud ega visatud, aga kelle käes nad kuskil ilma peal laiali on, ei tea," nentis Volmer. "Nad, tühjad, ei maksa midagi, nad on hinna mõttes odavad, aga nad on meile museaalidena kallid ja seda enam, et nad oleks tore sinna Eesti Muusika Kuulsuste Koja näitusele panna."
### Response:
Singer Vinger otsib taga oma vanu kitarre, et need tagasi osta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jagr on 1868 resultatiivsuspunkti kogunud 1629 põhiturniiri mänguga, Messier suutis seda 1756 kohtumisega. Tabeli tipus, teistele täielikult kättesaamatus kauguses, on aga legendaarne Wayne Gretzky, kes suutis NHL-is 1487 kohtumisega koguda koguni 2857 resultatiivsuspunkti.
Jagr jagas söödud Aleksander Barkovi, Keith Yandle ja Nick Bjugstadi väravatele. 2:0 ette läinud Panthers mängis normaalajal oma võidu küll maha, kuid karistusvisete seerias olid täpsed Barkov ja Vincent Trocheck ning võit saadi siiski kirja.
Tulemused:
Boston - NY Islanders 2:4
Columbus - Los Angeles kv 3:2
New Jersey - Nashville 1:5
Pittsburgh - NY Rangers 7:2
Florida - Buffalo kv 4:3
Montreal - Anaheim 5:1
Tampa Bay - Detroit 4:1
Minnesota - Colorado 2:0
Chicago - Ottawa 3:4
Dallas - St. Louis la 2:3
Vancouver - Winnipeg 4:1
San Jose - Calgary 4:1 | Jaromir Jagr tõusis kõigi aegade NHL-i edetabelis teist kohta jagama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jagr on 1868 resultatiivsuspunkti kogunud 1629 põhiturniiri mänguga, Messier suutis seda 1756 kohtumisega. Tabeli tipus, teistele täielikult kättesaamatus kauguses, on aga legendaarne Wayne Gretzky, kes suutis NHL-is 1487 kohtumisega koguda koguni 2857 resultatiivsuspunkti.
Jagr jagas söödud Aleksander Barkovi, Keith Yandle ja Nick Bjugstadi väravatele. 2:0 ette läinud Panthers mängis normaalajal oma võidu küll maha, kuid karistusvisete seerias olid täpsed Barkov ja Vincent Trocheck ning võit saadi siiski kirja.
Tulemused:
Boston - NY Islanders 2:4
Columbus - Los Angeles kv 3:2
New Jersey - Nashville 1:5
Pittsburgh - NY Rangers 7:2
Florida - Buffalo kv 4:3
Montreal - Anaheim 5:1
Tampa Bay - Detroit 4:1
Minnesota - Colorado 2:0
Chicago - Ottawa 3:4
Dallas - St. Louis la 2:3
Vancouver - Winnipeg 4:1
San Jose - Calgary 4:1
### Response:
Jaromir Jagr tõusis kõigi aegade NHL-i edetabelis teist kohta jagama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praeguseks on algatus Pauku ei tee kaasanud pea 1500 inimest. Ettevõtmise taga on tartlane Kadi Kreis, kes hakkas sügisel loomaomanikuna teemat uurima ja avastas, et peale tema on veel palju inimesi, keda enneaegne ning asjatu paugutamine häirib. "Aga on ka neid, kes peavad seda pseudoprobleemiks," lisas Kreis.
"Minu tuttavad, kes elavad välismaal – näiteks Soomes, Taanis, Saksamaal – ja kes toetavad kampaaniat, väidavad, et isikliku ilutulestiku tegemine ja jõuluaegne paugutamine ei ole nendes riikides popp ega kultuuriliselt aktsepteeritav," ütles Kreis. See teadmine ajendaski Kreisi teavitustööle, millega kutsuda ka eestlasi üles pürotehnika vastutustundlikumale kasutamisele.
Kreis võttis ühendust ka Tartu linnavalitsusega, kes nõustus, et ilutulestike korraldamisel esineb praktikas mitmeid probleeme, aga põhjalikumal uurimisel selgus, et omavalitsuse tasandil ei saa tegelikult ses osas midagi ette võtta. Omavalitsusel puuduvad lõhkematerjali- või korraseadusest tulenevad õigused mingisuguseid piiranguid kehtestada. Niisiis on võim vastavaid muudatusi teha ainult riigi käes.
"Uuringi väikeste sammudega võimalusi, kas seal [seaduse muutmise eelnõus – toim] oleks veel võimalik midagi muuta. Minu eesmärk oleks, et ilutulestike müük toimuks 27. detsembrist 31. detsembrini," rääkis Kreis.
Piirangute karmistamine ei pruugi tuua oodatud kasu
Praegu on lõhkematerjaliseadus valitsusel muutmisel. Samas tasub märkida, et seni plaanitud muudatused on tehnilised ja puudutavad ainult kahte paragrahvi. Eesmärk on viia siseriiklik õigus kooskõlla Euroopa liidu direktiiviga, mis teeb toimetamise mugavamaks küll ettevõtjatele, aga millel on ainult kaudne sotsiaalne mõju, sest täiendavaid piiranguid see pürotehnika müügile ja kasutamisele kaasa ei too.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik Ago Pelisaar rääkis ERR-ile, et üldiselt on pürotehniliste toodete väärkasutusega seonduvad probleemid seni jäänud taluvuse piiresse ja ei ole seega tinginud ettevalmistamisel olevas eelnõus piirangute olulist muutmist.
"Samas ei tähenda hetkel eelnõus olevad piirangud veel seda, et eelnõu taolisel kujul ka kehtima hakkaks. Pürotehniliste toodete müügi- ja kasutuspiirangute puhul on kaalumise kohti endiselt küllaldaselt ja neid võimalikke piiranguid hetkel ka kaalutakse," lisas Pelisaar.
Euroopas on kehtestanud pürotehnika müügile ja kasutamisele selged ajalised piirangud riigid, nagu Suurbritannia, Norra, Soome, Saksamaa, Holland ja Island, kus ilutulestikke saab osta ning kasutada ainult pühadeperioodi kindlaksmääratud päevadel. Näiteks Soomes saab ilutulestikke (va säraküünlad jms) osta ajavahemikul 27.–31. detsember ja kasutada ainult vana-aasta õhtul alates kella 18-st kuni kella kaheni öösel.
Pelisaar ei leia, et lisapiirangud tooksid automaatselt mainitud probleemidele lahendused. "Piirangute karmistamine ei too tingimata kaasa väärkasutamise vähenemist, vaid võib soodustada näiteks ebaseadusliku pürotehniliste toodete müüki. Ka eeskujuna mainitud riigid on hädas ebaseadusliku pürotehniliste toodete müügiga."
Eestis varem kehtinud karmimad müügipiirangud [aastatel 2006–2010 kehtis Eestis pürotehnika müügikeeld 1. novembrist 26. detsembrini – toim] ei toonud Pelisaare sõnul kaasa olukorra märgatavat paranemist. Ta märkis, et nendel aastatel täheldasid nad hoopis näiteks pürotehnikaga seotud õnnetuste arvu kasvu.
"Rangemate piirangute ja õnnetuste sagenemise vahelise seose üle võib küll vaid spekuleerida, põhjalikke uuringuid pole tehtud. Aga lisaks kõigele varem mainitule võivad piirangud motiveerida ka ise pürotehnilisi "tooteid" valmistama," selgitas Pelisaar. Ohtlik nähtus ei ole tema hinnangul täielikult kadunud ka praegu.
"Seega on kaalutlusel ka see, kas leppida avaliku korra häirimisega või aktsepteerida tõsisemate vigastustega õnnetuste arvu kasvu," nentis Pelisaar.
Seaduse karmistamise kõrval on vaja tõsta teadlikkust
Omaette küsimus on ka see, et kas täiendavate piirangute kehtestamine tooks korrakaitsesse positiivseid muutusi. Isegi kui korrarikkujatele on ette nähtud karistused, siis praktikas on rikkujate korrale kutsumine või karistamine keeruline – pürotehnilisi tooteid kasutatakse suvalistes kohtades ja reeglina lühikese ajaperioodi jooksul.
"Selleks ajaks, kui politsei kohale jõuab, on paugutajad lahkunud või paugutamine lõppenud, mistõttu on raske kindlaks teha, kes kasutas pürotehnilist toodet, ja hinnata tema tegevuse kestvust, korduvust ning häirivust," seisab Tartu linnavalitsuse selgituses.
Aga kui paugutajad kätte saadakse, siis on need reeglina alaealised, nagu märkis ERR-ile politsei pressiesindaja Maria Gonjak. "See alaealine või noor ei anna endale sageli arugi, et kui ta paugutab ja häirib teisi inimesi, siis on see avaliku korra või seaduse rikkumine," selgitas Gonjak. Ta lisas, et teinekord saavad lapsed kergemat pürotehnikat piltlikult öeldes ka jõulusoki seest, oma vanematelt.
Seetõttu nendib nii Tartu linnavalitsus oma vastuses kui ka Kreis ise, et riik peaks probleemide vältimiseks ja vähendamiseks palju enam panustama just ennetus- ning teavitustöösse. Kreis pakub välja, et järgmiseks aastaks võiks plaanida koostööd päästeteenistusega, kes aitaks pürotehnika väärkasutamise teemat ühiskonnas laiemalt teadvustada.
Päästeameti pressiesindaja Mari Rebane ütles, et kuigi nad eraldi paugutamisest ei räägi ega sellekohast kampaaniat ei plaani, rõhutavad nad kindlasti ka tänavu üle tuleohutuse põhimõtted. Et küünlaid ei jäetaks järelevalveta, praadi ahju ei unustataks, elektriküünalde kogusega juhtmeid üle ei koormataks ning ilutulestikuga vastutustundlikult ümber käidaks.
"Seega räägime ilutulestikust küll, aga pisut teise nurga alt. Aga kindlasti toetame igasugust sõnumit, mis kutsub inimesi üles turvalisele ja teisi mitte segavale käitumisele, muu hulgas ka ilutulestikuga pidusündmusi tähistades," lisas Rebane.
Pürotehnika juhuslik ja vastutustundetu kasutamine ei ole seotud ainult paugutaja enda terviseriskidega, vaid häirib ka ümberkaudseid. Eriti neid, kelle peale esimesena ei mõtlegi – pahaaimamatult puudeladvikutes sabistavaid linde ja peremehega jalutuskäiku nautivaid koeri. See on sõnum, millega Facebooki-kampaania Pauku ei tee loodab inimesteni jõuda.
Ligi kolm nädalat pärast algatuse sündi on Kreis igatahes lootusrikas. "Tagasisidest innustatuna usun, et kultuur on muutumas," märkis ta. | Paugutajad ei taju, et nad seadust rikuvad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praeguseks on algatus Pauku ei tee kaasanud pea 1500 inimest. Ettevõtmise taga on tartlane Kadi Kreis, kes hakkas sügisel loomaomanikuna teemat uurima ja avastas, et peale tema on veel palju inimesi, keda enneaegne ning asjatu paugutamine häirib. "Aga on ka neid, kes peavad seda pseudoprobleemiks," lisas Kreis.
"Minu tuttavad, kes elavad välismaal – näiteks Soomes, Taanis, Saksamaal – ja kes toetavad kampaaniat, väidavad, et isikliku ilutulestiku tegemine ja jõuluaegne paugutamine ei ole nendes riikides popp ega kultuuriliselt aktsepteeritav," ütles Kreis. See teadmine ajendaski Kreisi teavitustööle, millega kutsuda ka eestlasi üles pürotehnika vastutustundlikumale kasutamisele.
Kreis võttis ühendust ka Tartu linnavalitsusega, kes nõustus, et ilutulestike korraldamisel esineb praktikas mitmeid probleeme, aga põhjalikumal uurimisel selgus, et omavalitsuse tasandil ei saa tegelikult ses osas midagi ette võtta. Omavalitsusel puuduvad lõhkematerjali- või korraseadusest tulenevad õigused mingisuguseid piiranguid kehtestada. Niisiis on võim vastavaid muudatusi teha ainult riigi käes.
"Uuringi väikeste sammudega võimalusi, kas seal [seaduse muutmise eelnõus – toim] oleks veel võimalik midagi muuta. Minu eesmärk oleks, et ilutulestike müük toimuks 27. detsembrist 31. detsembrini," rääkis Kreis.
Piirangute karmistamine ei pruugi tuua oodatud kasu
Praegu on lõhkematerjaliseadus valitsusel muutmisel. Samas tasub märkida, et seni plaanitud muudatused on tehnilised ja puudutavad ainult kahte paragrahvi. Eesmärk on viia siseriiklik õigus kooskõlla Euroopa liidu direktiiviga, mis teeb toimetamise mugavamaks küll ettevõtjatele, aga millel on ainult kaudne sotsiaalne mõju, sest täiendavaid piiranguid see pürotehnika müügile ja kasutamisele kaasa ei too.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik Ago Pelisaar rääkis ERR-ile, et üldiselt on pürotehniliste toodete väärkasutusega seonduvad probleemid seni jäänud taluvuse piiresse ja ei ole seega tinginud ettevalmistamisel olevas eelnõus piirangute olulist muutmist.
"Samas ei tähenda hetkel eelnõus olevad piirangud veel seda, et eelnõu taolisel kujul ka kehtima hakkaks. Pürotehniliste toodete müügi- ja kasutuspiirangute puhul on kaalumise kohti endiselt küllaldaselt ja neid võimalikke piiranguid hetkel ka kaalutakse," lisas Pelisaar.
Euroopas on kehtestanud pürotehnika müügile ja kasutamisele selged ajalised piirangud riigid, nagu Suurbritannia, Norra, Soome, Saksamaa, Holland ja Island, kus ilutulestikke saab osta ning kasutada ainult pühadeperioodi kindlaksmääratud päevadel. Näiteks Soomes saab ilutulestikke (va säraküünlad jms) osta ajavahemikul 27.–31. detsember ja kasutada ainult vana-aasta õhtul alates kella 18-st kuni kella kaheni öösel.
Pelisaar ei leia, et lisapiirangud tooksid automaatselt mainitud probleemidele lahendused. "Piirangute karmistamine ei too tingimata kaasa väärkasutamise vähenemist, vaid võib soodustada näiteks ebaseadusliku pürotehniliste toodete müüki. Ka eeskujuna mainitud riigid on hädas ebaseadusliku pürotehniliste toodete müügiga."
Eestis varem kehtinud karmimad müügipiirangud [aastatel 2006–2010 kehtis Eestis pürotehnika müügikeeld 1. novembrist 26. detsembrini – toim] ei toonud Pelisaare sõnul kaasa olukorra märgatavat paranemist. Ta märkis, et nendel aastatel täheldasid nad hoopis näiteks pürotehnikaga seotud õnnetuste arvu kasvu.
"Rangemate piirangute ja õnnetuste sagenemise vahelise seose üle võib küll vaid spekuleerida, põhjalikke uuringuid pole tehtud. Aga lisaks kõigele varem mainitule võivad piirangud motiveerida ka ise pürotehnilisi "tooteid" valmistama," selgitas Pelisaar. Ohtlik nähtus ei ole tema hinnangul täielikult kadunud ka praegu.
"Seega on kaalutlusel ka see, kas leppida avaliku korra häirimisega või aktsepteerida tõsisemate vigastustega õnnetuste arvu kasvu," nentis Pelisaar.
Seaduse karmistamise kõrval on vaja tõsta teadlikkust
Omaette küsimus on ka see, et kas täiendavate piirangute kehtestamine tooks korrakaitsesse positiivseid muutusi. Isegi kui korrarikkujatele on ette nähtud karistused, siis praktikas on rikkujate korrale kutsumine või karistamine keeruline – pürotehnilisi tooteid kasutatakse suvalistes kohtades ja reeglina lühikese ajaperioodi jooksul.
"Selleks ajaks, kui politsei kohale jõuab, on paugutajad lahkunud või paugutamine lõppenud, mistõttu on raske kindlaks teha, kes kasutas pürotehnilist toodet, ja hinnata tema tegevuse kestvust, korduvust ning häirivust," seisab Tartu linnavalitsuse selgituses.
Aga kui paugutajad kätte saadakse, siis on need reeglina alaealised, nagu märkis ERR-ile politsei pressiesindaja Maria Gonjak. "See alaealine või noor ei anna endale sageli arugi, et kui ta paugutab ja häirib teisi inimesi, siis on see avaliku korra või seaduse rikkumine," selgitas Gonjak. Ta lisas, et teinekord saavad lapsed kergemat pürotehnikat piltlikult öeldes ka jõulusoki seest, oma vanematelt.
Seetõttu nendib nii Tartu linnavalitsus oma vastuses kui ka Kreis ise, et riik peaks probleemide vältimiseks ja vähendamiseks palju enam panustama just ennetus- ning teavitustöösse. Kreis pakub välja, et järgmiseks aastaks võiks plaanida koostööd päästeteenistusega, kes aitaks pürotehnika väärkasutamise teemat ühiskonnas laiemalt teadvustada.
Päästeameti pressiesindaja Mari Rebane ütles, et kuigi nad eraldi paugutamisest ei räägi ega sellekohast kampaaniat ei plaani, rõhutavad nad kindlasti ka tänavu üle tuleohutuse põhimõtted. Et küünlaid ei jäetaks järelevalveta, praadi ahju ei unustataks, elektriküünalde kogusega juhtmeid üle ei koormataks ning ilutulestikuga vastutustundlikult ümber käidaks.
"Seega räägime ilutulestikust küll, aga pisut teise nurga alt. Aga kindlasti toetame igasugust sõnumit, mis kutsub inimesi üles turvalisele ja teisi mitte segavale käitumisele, muu hulgas ka ilutulestikuga pidusündmusi tähistades," lisas Rebane.
Pürotehnika juhuslik ja vastutustundetu kasutamine ei ole seotud ainult paugutaja enda terviseriskidega, vaid häirib ka ümberkaudseid. Eriti neid, kelle peale esimesena ei mõtlegi – pahaaimamatult puudeladvikutes sabistavaid linde ja peremehega jalutuskäiku nautivaid koeri. See on sõnum, millega Facebooki-kampaania Pauku ei tee loodab inimesteni jõuda.
Ligi kolm nädalat pärast algatuse sündi on Kreis igatahes lootusrikas. "Tagasisidest innustatuna usun, et kultuur on muutumas," märkis ta.
### Response:
Paugutajad ei taju, et nad seadust rikuvad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rauajuga avastati satelliitidelt mõõdetud magnetväljade järgi. See asub 3000 kilomeetri sügavuses Kanada, Alaska, Tšuktšimaa ja Siberi all, läbimõõduga 420 kilomeetrit ja tema kiirus on aastast 2000 alates kolmekordistunud.
Praegu liigub sularaud seal kiirusel 40–45 kilomeetrit aastas lääne poole. See on kolm korda suurem kiirus, kui maakera välistuuma vedelikuvoogudel muidu tavaks tundub olevat.
Miks rauajuga kiirustama on hakanud, ei ole teadlastel aimu. Avastuse teinud teadlased eesotsas Phil Livermore'iga Inglismaalt Leedsi ülikoolist arvavad, et tegu on tegelikult täiesti loomuliku nähtusega, mille laadseid on toimunud juba vähemalt miljard aastat ja mis võib aidata meil paremini mõista, kuidas tekib maakera magnetväli, mis kaitseb meid päikesetuule eest.
On teada, et meie planeedi vedel tuum loksub ringi, aga senine mõõtetehnika ei ole võimaldanud seda rauajuga varem avastada. Nüüd sai avastus teoks tänu Euroopa Kosmoseagentuuri satelliidikolmikule nimega Swarm, mis on orbiidil alates aastast 2013.
Kogutud andmeid arvutimudeleisse paigutades on teadlased välja rehkendanud, kuidas joa kiirus on juba mõnda aega enne mõõtmisi muutunud. Uuringutest kirjutavad nad ajakirjas Nature Geoscience. | Maa-alune sularauajõgi kogub kiirust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rauajuga avastati satelliitidelt mõõdetud magnetväljade järgi. See asub 3000 kilomeetri sügavuses Kanada, Alaska, Tšuktšimaa ja Siberi all, läbimõõduga 420 kilomeetrit ja tema kiirus on aastast 2000 alates kolmekordistunud.
Praegu liigub sularaud seal kiirusel 40–45 kilomeetrit aastas lääne poole. See on kolm korda suurem kiirus, kui maakera välistuuma vedelikuvoogudel muidu tavaks tundub olevat.
Miks rauajuga kiirustama on hakanud, ei ole teadlastel aimu. Avastuse teinud teadlased eesotsas Phil Livermore'iga Inglismaalt Leedsi ülikoolist arvavad, et tegu on tegelikult täiesti loomuliku nähtusega, mille laadseid on toimunud juba vähemalt miljard aastat ja mis võib aidata meil paremini mõista, kuidas tekib maakera magnetväli, mis kaitseb meid päikesetuule eest.
On teada, et meie planeedi vedel tuum loksub ringi, aga senine mõõtetehnika ei ole võimaldanud seda rauajuga varem avastada. Nüüd sai avastus teoks tänu Euroopa Kosmoseagentuuri satelliidikolmikule nimega Swarm, mis on orbiidil alates aastast 2013.
Kogutud andmeid arvutimudeleisse paigutades on teadlased välja rehkendanud, kuidas joa kiirus on juba mõnda aega enne mõõtmisi muutunud. Uuringutest kirjutavad nad ajakirjas Nature Geoscience.
### Response:
Maa-alune sularauajõgi kogub kiirust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajakirjas on kolm rubriiki: "Uuringud ja materjalid", "Kriitika" ja "Bibliograafia".
Slavica Revalensia kolmandas numbris ootavad lugejat 12 seniavaldamata teksti. Nende hulgas on näiteks Fjodor Dvinjatini uurimus Aleksander Puškini "От меня вечор Леила…" (1835–1836) luuleteksti struktuurist, Julia Krasnosselskaja artikkel rendi ideest Lev Tolstoi ühiskondlikes algatustes 1857. aastal, Marina Salmani uuring vene 19. sajandi kirjanduse asjatundja Julian Oksmani (1895–1970) elu varasemast perioodist ning Jevgenia Khazdani artikkel sellest, kuidas Vene Kunstiajaloo Instituudi töötajad nende töökoha hiljutise "optimeerimise" katsele reageerisid.
Slavica Revalensia peatoimetaja on Grigori Utgof, artiklid on venekeelsed, artiklite resümeed on eesti ja inglise keeles. | Ilmus Slavica Revalensia 2016. aasta number | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajakirjas on kolm rubriiki: "Uuringud ja materjalid", "Kriitika" ja "Bibliograafia".
Slavica Revalensia kolmandas numbris ootavad lugejat 12 seniavaldamata teksti. Nende hulgas on näiteks Fjodor Dvinjatini uurimus Aleksander Puškini "От меня вечор Леила…" (1835–1836) luuleteksti struktuurist, Julia Krasnosselskaja artikkel rendi ideest Lev Tolstoi ühiskondlikes algatustes 1857. aastal, Marina Salmani uuring vene 19. sajandi kirjanduse asjatundja Julian Oksmani (1895–1970) elu varasemast perioodist ning Jevgenia Khazdani artikkel sellest, kuidas Vene Kunstiajaloo Instituudi töötajad nende töökoha hiljutise "optimeerimise" katsele reageerisid.
Slavica Revalensia peatoimetaja on Grigori Utgof, artiklid on venekeelsed, artiklite resümeed on eesti ja inglise keeles.
### Response:
Ilmus Slavica Revalensia 2016. aasta number |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 41 minutit platsil viibinud Cousins tabas kahepunktiviskeid 12/20, kolmeseid 5/8 ning vabaviskeid 16/17. Ty Lawson viskas võitjate poolel 16 silma ja jagas 8 korvisöötu. Portlandi parimatena kogusid C.J. McCollum 36 punkti, Mason Plumlee 27 punkti, 13 lauapalli ja 5 söötu ning Damian Lillard 24 silma ja 15 söötu.
Boston Celticsi (16-12) tagamängija Isaiah Thomas viskas 44 punkti ja jagas 6 korvisöötu, aidates oma koduklubil võõrsil 112:109 alistada Memphis Grizzliesi (18-12). Kaotajate parim oli 24 silma, 7 lauapalli ja 6 söötu kogunud Marc Gasol.
Kahe läänekonverentsi tipptiimi heitluses sai San Antonio Spurs (23-5) võõrsil 102:100 jagu Houston Rocketsist (21-8) ning lõpetas nende 10-mängulise võitudeseeria. Kawhi Leonard kogus võitjate parimana 21 punkti, 5 lauapalli ja 5 vaheltlõiget, James Harden oli kaotajate edukaim 31 silma, 10 lauapalli ja 7 sööduga.
Valitsev NBA meister Cleveland Cavaliers (20-6) sai võõrsil võidu Milwaukee Bucksi (13-13) üle. LeBron James kogus võitjate poolel 34 punkti, 12 lauapalli ja 7 söötu ning Giannis Antetokoumpo oli kaotajate edukaim 25 silma ja 13 lauapalliga.
Tunamullune meister ja eelmisel hooajal finaalis kaotajaks pooleks jäänud Golden State Warriors (25-4) oli võidukas koduplatsil, kui sai kindlalt 104:74 jagu Utah Jazzist (18-11). Stephen Curry viskas 25 punkti, Kevin Durant lisas 22 silma ja Draymons Green sai kirja 15 punkti, 11 lauapalli ja 5 vaheltlõiget.
Tulemused:
Charlotte - Lakers 117:113
Philadelphia - New Orleans 93:108
Miami - Orlando la 130:136
New York - Indiana 118:111
Toronto - Brooklyn 116:104
Houston - San Antonio 100:102
Memphis - Boston la 109:112
Milwaukee - Cleveland la 108:114
Golden State - Utah 104:74
Clippers - Denver 119:102
Sacramento - Portland 126:121 | DeMarcus Cousins viskas võidumängus 55 punkti, Spurs sai napi võidu Rocketsi üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
41 minutit platsil viibinud Cousins tabas kahepunktiviskeid 12/20, kolmeseid 5/8 ning vabaviskeid 16/17. Ty Lawson viskas võitjate poolel 16 silma ja jagas 8 korvisöötu. Portlandi parimatena kogusid C.J. McCollum 36 punkti, Mason Plumlee 27 punkti, 13 lauapalli ja 5 söötu ning Damian Lillard 24 silma ja 15 söötu.
Boston Celticsi (16-12) tagamängija Isaiah Thomas viskas 44 punkti ja jagas 6 korvisöötu, aidates oma koduklubil võõrsil 112:109 alistada Memphis Grizzliesi (18-12). Kaotajate parim oli 24 silma, 7 lauapalli ja 6 söötu kogunud Marc Gasol.
Kahe läänekonverentsi tipptiimi heitluses sai San Antonio Spurs (23-5) võõrsil 102:100 jagu Houston Rocketsist (21-8) ning lõpetas nende 10-mängulise võitudeseeria. Kawhi Leonard kogus võitjate parimana 21 punkti, 5 lauapalli ja 5 vaheltlõiget, James Harden oli kaotajate edukaim 31 silma, 10 lauapalli ja 7 sööduga.
Valitsev NBA meister Cleveland Cavaliers (20-6) sai võõrsil võidu Milwaukee Bucksi (13-13) üle. LeBron James kogus võitjate poolel 34 punkti, 12 lauapalli ja 7 söötu ning Giannis Antetokoumpo oli kaotajate edukaim 25 silma ja 13 lauapalliga.
Tunamullune meister ja eelmisel hooajal finaalis kaotajaks pooleks jäänud Golden State Warriors (25-4) oli võidukas koduplatsil, kui sai kindlalt 104:74 jagu Utah Jazzist (18-11). Stephen Curry viskas 25 punkti, Kevin Durant lisas 22 silma ja Draymons Green sai kirja 15 punkti, 11 lauapalli ja 5 vaheltlõiget.
Tulemused:
Charlotte - Lakers 117:113
Philadelphia - New Orleans 93:108
Miami - Orlando la 130:136
New York - Indiana 118:111
Toronto - Brooklyn 116:104
Houston - San Antonio 100:102
Memphis - Boston la 109:112
Milwaukee - Cleveland la 108:114
Golden State - Utah 104:74
Clippers - Denver 119:102
Sacramento - Portland 126:121
### Response:
DeMarcus Cousins viskas võidumängus 55 punkti, Spurs sai napi võidu Rocketsi üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus kohaldas esialgset õiguskaitset kiireloomulisena esialgu 30 päevaks ning peatas valitsuse 9. detsembri korralduse kehtivuse ja seadis Tootsi tuulepargi kinnisasjale keelumärke AS Raisneri kasuks.
Menetlus jätkub halduskohtus.
Seoses valitsuse otsusega anda otsustuskorras ja ilma enampakkumiseta Tootsi Suursoo maa Eesti Energiale on kodumaiseid tuuletehnoloogia ettevõtteid koondav Tuuletehnoloogia Liit esitanud kaebuse Euroopa Komisjonile. | Kohus peatas valitsuse plaani anda tuulepargi kinnistu Eesti Energiale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus kohaldas esialgset õiguskaitset kiireloomulisena esialgu 30 päevaks ning peatas valitsuse 9. detsembri korralduse kehtivuse ja seadis Tootsi tuulepargi kinnisasjale keelumärke AS Raisneri kasuks.
Menetlus jätkub halduskohtus.
Seoses valitsuse otsusega anda otsustuskorras ja ilma enampakkumiseta Tootsi Suursoo maa Eesti Energiale on kodumaiseid tuuletehnoloogia ettevõtteid koondav Tuuletehnoloogia Liit esitanud kaebuse Euroopa Komisjonile.
### Response:
Kohus peatas valitsuse plaani anda tuulepargi kinnistu Eesti Energiale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontserdi kava on dirigent kokku pannud koostöös Vanemuise solistide ja koormeistriga.
Esitusele tulevad klassikalised palad Gioachino Rossinilt, Carl Maria von Weberilt, Antonin Dvořákilt, Léo Delibes’lt, kuuleb gospelmuusikat George Gershwini ooperist "Porgy ja Bess" ning klassikalisi jõululugusid nagu Adami "Jõuluöö", John Lennoni "Happy Xmas" ning Franz Xaver Gruberi "Püha öö".
Üles astuvad Vanemuise ooperisolistid Karmen Puis, Pirjo Jonas ja Germán Gholami. Klarnetil soleerib Margus Vahemets, metsasarvel Kreete Perandi, orelil Elke Unt ning sopransaksofonil Toomas Peterson. Kaasa teevad Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor.
Kontserdi piletihinna määrab iga külastaja ise, tehes annetuse Vanemuise fondi. | Vanemuise sümfooniaorkester annab advendikontserdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontserdi kava on dirigent kokku pannud koostöös Vanemuise solistide ja koormeistriga.
Esitusele tulevad klassikalised palad Gioachino Rossinilt, Carl Maria von Weberilt, Antonin Dvořákilt, Léo Delibes’lt, kuuleb gospelmuusikat George Gershwini ooperist "Porgy ja Bess" ning klassikalisi jõululugusid nagu Adami "Jõuluöö", John Lennoni "Happy Xmas" ning Franz Xaver Gruberi "Püha öö".
Üles astuvad Vanemuise ooperisolistid Karmen Puis, Pirjo Jonas ja Germán Gholami. Klarnetil soleerib Margus Vahemets, metsasarvel Kreete Perandi, orelil Elke Unt ning sopransaksofonil Toomas Peterson. Kaasa teevad Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor.
Kontserdi piletihinna määrab iga külastaja ise, tehes annetuse Vanemuise fondi.
### Response:
Vanemuise sümfooniaorkester annab advendikontserdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeval toimub kandidaatide vestlusvoor Euroopa Komisjoni kommunikatsiooni peadirektoraadi peadirektori Timo Pesoneniga ja seejärel peaks uus juht välja valitama, kirjutab Eesti Päevaleht.
Leht märgib, et Euroopa Komisjoni esinduse juht valitakse pärast vestlusvooru välja juhul, kui kandidaadiga ei soovi veel kohtuda Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri, kes formaalselt nimetab kandidaadi ametisse, kabinetiülem Martin Selmayr.
Ajalehe andmetel kandideerisid lisaks Kasemetsale ja Toomile sellesse ametisse Euroopa Liidu IT-agentuuri üldkoordinatsiooni osakonnajuhataja Mailis Pugonen, riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Marianne Mikko ja riigikogu kantselei direktor Maria Alajõe.
Euroopa Komisjoni teabevahetuse peadirektoraat kuulutas komisjoni Eesti esinduse juhi ametikoha täitmiseks välja sisekonkursi märtsi lõpus tähtajaga 5. aprill, kuid suvel tähtaega pikendati, sest sobivat kandidaati ei leitud.
Senise esinduse juhi Hannes Rummu 2011. aastal alanud ametiaeg sai läbi tänavu 31. augustil. Uue juhi valimiseni täidab ametikohta kohusetäitjana Paavo Palk. | Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhiks saab Keit Kasemets või Taavi Toom | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval toimub kandidaatide vestlusvoor Euroopa Komisjoni kommunikatsiooni peadirektoraadi peadirektori Timo Pesoneniga ja seejärel peaks uus juht välja valitama, kirjutab Eesti Päevaleht.
Leht märgib, et Euroopa Komisjoni esinduse juht valitakse pärast vestlusvooru välja juhul, kui kandidaadiga ei soovi veel kohtuda Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri, kes formaalselt nimetab kandidaadi ametisse, kabinetiülem Martin Selmayr.
Ajalehe andmetel kandideerisid lisaks Kasemetsale ja Toomile sellesse ametisse Euroopa Liidu IT-agentuuri üldkoordinatsiooni osakonnajuhataja Mailis Pugonen, riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Marianne Mikko ja riigikogu kantselei direktor Maria Alajõe.
Euroopa Komisjoni teabevahetuse peadirektoraat kuulutas komisjoni Eesti esinduse juhi ametikoha täitmiseks välja sisekonkursi märtsi lõpus tähtajaga 5. aprill, kuid suvel tähtaega pikendati, sest sobivat kandidaati ei leitud.
Senise esinduse juhi Hannes Rummu 2011. aastal alanud ametiaeg sai läbi tänavu 31. augustil. Uue juhi valimiseni täidab ametikohta kohusetäitjana Paavo Palk.
### Response:
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhiks saab Keit Kasemets või Taavi Toom |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algviisikus alustanud eestlane sai mänguaega 26 minutit ning piirdus 4 punkti (kahesed 2/2, kolmesed 0/2), 2 lauapalli, 3 korvisöödu ja ühe vaheltlõikega.
Södertälje parimana kogus Toni Bizaca 22 punkti, Nicholas Spires lisas 15 silma ja 8 lauapalli. Võitjate poolel tõi Cameron Clark 23 punkti ja 9 lauapalli.
Södertälje on K-grupis kaotanud mõlemad senised mängud ning Chalon on vastupidiselt mõlemad oma kohtumised võitnud. | Kurbas ja Södertälje said Prantsusmaa klubilt kindla kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algviisikus alustanud eestlane sai mänguaega 26 minutit ning piirdus 4 punkti (kahesed 2/2, kolmesed 0/2), 2 lauapalli, 3 korvisöödu ja ühe vaheltlõikega.
Södertälje parimana kogus Toni Bizaca 22 punkti, Nicholas Spires lisas 15 silma ja 8 lauapalli. Võitjate poolel tõi Cameron Clark 23 punkti ja 9 lauapalli.
Södertälje on K-grupis kaotanud mõlemad senised mängud ning Chalon on vastupidiselt mõlemad oma kohtumised võitnud.
### Response:
Kurbas ja Södertälje said Prantsusmaa klubilt kindla kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haiglaravil on veel 40 inimest, hiljuti lasti kodusele ravile viis patsienti, vahendas Interfax.
Mürgitusnähtudega 35-50-aastaseid mehi ja naisi hakkas raviasutustesse saabuma laupäeval ja pühapäeval, kes olid pruukinud Bojarõšniku-nimelist vannivahtu.
Ühe aianduskooperatiivi alalt leiti põrandaalune ettevõte, kus vannivahtu Bojarõšnik valmistati.
Kriminaaluurimise käigus on praeguseks kinni peetud 11 inimest. | Irkutskis on metanooliohvrite arv tõusnud 60 inimeseni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haiglaravil on veel 40 inimest, hiljuti lasti kodusele ravile viis patsienti, vahendas Interfax.
Mürgitusnähtudega 35-50-aastaseid mehi ja naisi hakkas raviasutustesse saabuma laupäeval ja pühapäeval, kes olid pruukinud Bojarõšniku-nimelist vannivahtu.
Ühe aianduskooperatiivi alalt leiti põrandaalune ettevõte, kus vannivahtu Bojarõšnik valmistati.
Kriminaaluurimise käigus on praeguseks kinni peetud 11 inimest.
### Response:
Irkutskis on metanooliohvrite arv tõusnud 60 inimeseni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaljurand rääkis usutluses Sakalale, et Eestis on üldse ükskaks erakonda, kellega ta koostöö välistaks, Reformierakond nende hulka ei kuulu.
"Küll aga võin kindlalt öelda, et ei kandideeri kohalikel valimistel ega astu lähiajal ühtegi erakonda. Mis saab kahe-kolme aasta pärast, on vara öelda," ütles ta.
Kaljurand on alates oktoobri lõpust osalise tööajaga välisministeeriumis nõunik küberjulgeoleku teemadel ning jätkab Eesti esindamist ÜRO töögrupis. | Marina Kaljurand lähiajal parteisse astuda ei kavatse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaljurand rääkis usutluses Sakalale, et Eestis on üldse ükskaks erakonda, kellega ta koostöö välistaks, Reformierakond nende hulka ei kuulu.
"Küll aga võin kindlalt öelda, et ei kandideeri kohalikel valimistel ega astu lähiajal ühtegi erakonda. Mis saab kahe-kolme aasta pärast, on vara öelda," ütles ta.
Kaljurand on alates oktoobri lõpust osalise tööajaga välisministeeriumis nõunik küberjulgeoleku teemadel ning jätkab Eesti esindamist ÜRO töögrupis.
### Response:
Marina Kaljurand lähiajal parteisse astuda ei kavatse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastavat liikumist arutas sotsiaalministeeriumi juhtkond Pakostaga kuu aega tagasi, kuid ühtegi otsust veel langetatud ei ole, kirjutab Eesti Ekspress.
Pakosta sõnul ei ole tegemist parteipoliitilise otsusega (justiitsminister Urmas Reinsalu on tema endine parteikaaslane IRL-is, sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski aga sots), vaid üleminek oli kavas juba enne valitsuse vahetamist.
Eraldumise ideed mõlgutas ka Pakosta eelkäija Mari-Liis Sepper ning tookord oli mõte ühendada võrdõigusvoliniku büroo õiguskantsleri omaga.
"Tegemist peaks olema rahvusvahelistele nõuetele vastava iseseisva asutusega. Praegu me nendele nõuetele veel ei vasta. Kerge see kordategemise töö muidugi pole, nagu mis tahes muu asja uuele kvaliteedile viimine," märkis Pakosta.
Pakosta sõnul on vastavad volinikud justiitsministeeriumi toetada näiteks Soomes ja Lätis ning nii sooline võrdõiguslikkus kui võrdne kohtlemine on õiguse peadirektoraadi all ka Euroopa Liidu tasemel.
Samas on Pakosta büroo füüsiline eraldumine juba toimunud, 2013. aastal kolis voliniku büroo sotsiaalministeeriumi peamajast Gonsiori tänaval eraldi pinnale Endla tänaval ja sel nädalal üürilepingu lõppemise tõttu uutesse ruumidesse Roosikrantsi tänaval. | Pakosta soovib oma büroo justiitsministeeriumi alluvusse viia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastavat liikumist arutas sotsiaalministeeriumi juhtkond Pakostaga kuu aega tagasi, kuid ühtegi otsust veel langetatud ei ole, kirjutab Eesti Ekspress.
Pakosta sõnul ei ole tegemist parteipoliitilise otsusega (justiitsminister Urmas Reinsalu on tema endine parteikaaslane IRL-is, sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski aga sots), vaid üleminek oli kavas juba enne valitsuse vahetamist.
Eraldumise ideed mõlgutas ka Pakosta eelkäija Mari-Liis Sepper ning tookord oli mõte ühendada võrdõigusvoliniku büroo õiguskantsleri omaga.
"Tegemist peaks olema rahvusvahelistele nõuetele vastava iseseisva asutusega. Praegu me nendele nõuetele veel ei vasta. Kerge see kordategemise töö muidugi pole, nagu mis tahes muu asja uuele kvaliteedile viimine," märkis Pakosta.
Pakosta sõnul on vastavad volinikud justiitsministeeriumi toetada näiteks Soomes ja Lätis ning nii sooline võrdõiguslikkus kui võrdne kohtlemine on õiguse peadirektoraadi all ka Euroopa Liidu tasemel.
Samas on Pakosta büroo füüsiline eraldumine juba toimunud, 2013. aastal kolis voliniku büroo sotsiaalministeeriumi peamajast Gonsiori tänaval eraldi pinnale Endla tänaval ja sel nädalal üürilepingu lõppemise tõttu uutesse ruumidesse Roosikrantsi tänaval.
### Response:
Pakosta soovib oma büroo justiitsministeeriumi alluvusse viia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaardi saajateks on inimesed, kes on alates möödunud aasta novembrist 12 kuu jooksul toime pannud viis või enam liiklusalast rikkumist, lisaks liiklusseaduse rikkumisele kuulub siia ka eksimine autoveoseaduse, liikluskindlustusseaduse, teeseaduse või ühistranspordiseaduse nõuete vastu või mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, mis on kaasa toonud kriminaalkaristuse, ütles politsei pressiesindaja Maria Gonjak ERR.ee-le.
Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo sõnul tuletab politsei kaardiga rikkujatele meelde, et liiklusnõuetest kinnipidamine on vajalik kõigi liiklejate turvalisuse huvides.
"Hooletus ja tähelepanematus teedel või oma sõiduki seisukorra osas ning liiklusnõuete eiramine võivad kaasa tuua tõsiste tagajärgedega õnnetused. Liiklusnõuded on mõeldud täitmiseks just selleks, et kõik õhtul turvaliselt koju tagasi jõuaks," märkis Loigo.
Kõige enam liiklusrikkumisi pani sel aastal toime 31-aastane Indrek, kel kogunes aasta peale 22 rikkumist. 17 rikkumist pani toime 21-aastane Henry ja 16 rikkumist 18-aastane Steven.
Kokku on kaardisaajaid ligi 800, kellest suuremal osal on aasta jooksul 5-9 rikkumist, 10-15 rikkumist on toime pannud 36 inimest. Kokku on kaardi saajad toime pannud 5320 rikkumist. Tänavuste kaardisaajate hulgast 106 said politseilt pühadekaardi ka möödunud aastal.
Rikkumiste hulgas esineb kõige rohkem lubatud sõidukiiruse ületamist, mis moodustab ligi viiendiku kõigist rikkumistest. Sellele järgneb juhtimisõiguseta sõitmine ja tehnonõuetele mittevastava sõiduki juhtimine.
Hoiatavaid pühadekaarte on politsei korduvatele liiklusrikkujatele saatnud alates 2011. aastast. | Korduvalt liiklusnõudeid rikkunud juhid saavad politseilt taas temaatilise pühadekaardi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaardi saajateks on inimesed, kes on alates möödunud aasta novembrist 12 kuu jooksul toime pannud viis või enam liiklusalast rikkumist, lisaks liiklusseaduse rikkumisele kuulub siia ka eksimine autoveoseaduse, liikluskindlustusseaduse, teeseaduse või ühistranspordiseaduse nõuete vastu või mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, mis on kaasa toonud kriminaalkaristuse, ütles politsei pressiesindaja Maria Gonjak ERR.ee-le.
Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo sõnul tuletab politsei kaardiga rikkujatele meelde, et liiklusnõuetest kinnipidamine on vajalik kõigi liiklejate turvalisuse huvides.
"Hooletus ja tähelepanematus teedel või oma sõiduki seisukorra osas ning liiklusnõuete eiramine võivad kaasa tuua tõsiste tagajärgedega õnnetused. Liiklusnõuded on mõeldud täitmiseks just selleks, et kõik õhtul turvaliselt koju tagasi jõuaks," märkis Loigo.
Kõige enam liiklusrikkumisi pani sel aastal toime 31-aastane Indrek, kel kogunes aasta peale 22 rikkumist. 17 rikkumist pani toime 21-aastane Henry ja 16 rikkumist 18-aastane Steven.
Kokku on kaardisaajaid ligi 800, kellest suuremal osal on aasta jooksul 5-9 rikkumist, 10-15 rikkumist on toime pannud 36 inimest. Kokku on kaardi saajad toime pannud 5320 rikkumist. Tänavuste kaardisaajate hulgast 106 said politseilt pühadekaardi ka möödunud aastal.
Rikkumiste hulgas esineb kõige rohkem lubatud sõidukiiruse ületamist, mis moodustab ligi viiendiku kõigist rikkumistest. Sellele järgneb juhtimisõiguseta sõitmine ja tehnonõuetele mittevastava sõiduki juhtimine.
Hoiatavaid pühadekaarte on politsei korduvatele liiklusrikkujatele saatnud alates 2011. aastast.
### Response:
Korduvalt liiklusnõudeid rikkunud juhid saavad politseilt taas temaatilise pühadekaardi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaitseministeeriumi haldusalasse kuuluva teabeameti juhi Mikk Marrani sõnul on ümbernimetamine vajalik, sest praegune nimetus ei anna selgelt edasi asutuse põhisisu ega tegevusala, seda nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, kirjutab Eesti Päevaleht.
"Uus nimi aitab ametil paremini selgitada ameti eesmärke ja tegutseda veelgi eesmärgistatumalt. Kui asutuse nimi peegeldab selgelt selle sisu, on asutusel lihtsam leida oma koosseisu nutikaid töötajaid ning tekitada neis huvi sisuka ja riigikaitse seisukohalt olulise töö vastu," selgitas Marran.
Marrani sõnul on teabeameti ingliskeelne nimetus Estonian Information Board ning praegune nimi on tekitanud kummalisi olukordi nii Eestis kui ka välismaal.
Teabeametit ei saa aga nimetada ümber luureametiks, kuna see nimi võiks segadust tekitada, sest kaitseväe koosseisus juba on sarnase nimetusega üksus ehk luurekeskus. | Teabeameti uueks nimeks saab tõenäoliselt välisluureamet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaitseministeeriumi haldusalasse kuuluva teabeameti juhi Mikk Marrani sõnul on ümbernimetamine vajalik, sest praegune nimetus ei anna selgelt edasi asutuse põhisisu ega tegevusala, seda nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, kirjutab Eesti Päevaleht.
"Uus nimi aitab ametil paremini selgitada ameti eesmärke ja tegutseda veelgi eesmärgistatumalt. Kui asutuse nimi peegeldab selgelt selle sisu, on asutusel lihtsam leida oma koosseisu nutikaid töötajaid ning tekitada neis huvi sisuka ja riigikaitse seisukohalt olulise töö vastu," selgitas Marran.
Marrani sõnul on teabeameti ingliskeelne nimetus Estonian Information Board ning praegune nimi on tekitanud kummalisi olukordi nii Eestis kui ka välismaal.
Teabeametit ei saa aga nimetada ümber luureametiks, kuna see nimi võiks segadust tekitada, sest kaitseväe koosseisus juba on sarnase nimetusega üksus ehk luurekeskus.
### Response:
Teabeameti uueks nimeks saab tõenäoliselt välisluureamet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 13.15 juhtus liiklusõnnetus Võrus Paju tänava maja hoovis, kus 30-aastane mees tagurdas Mazda 6-ga otsa 81-aastasele naisele. Mazda juht toimetas jalakäija Võru haiglasse kontrolli.
Kell 17.54 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Männiku teel, kus 31-aastane mees sõitis Toyota Land Cruiseriga tankla peasissepääsu ees parempööret tehes otsa 83-aastasele mehele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse kontrolli.
Kell 19 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Mustamäel, kus 22-aastane naine tegi Audi A4-ga Liimi tänavalt Mustamäe teele parempööret ja sõitis otsa reguleeritud ülekäigurajal teed ületanud 46-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Liikluses sai viga kolm jalakäijat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 13.15 juhtus liiklusõnnetus Võrus Paju tänava maja hoovis, kus 30-aastane mees tagurdas Mazda 6-ga otsa 81-aastasele naisele. Mazda juht toimetas jalakäija Võru haiglasse kontrolli.
Kell 17.54 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Männiku teel, kus 31-aastane mees sõitis Toyota Land Cruiseriga tankla peasissepääsu ees parempööret tehes otsa 83-aastasele mehele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse kontrolli.
Kell 19 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Mustamäel, kus 22-aastane naine tegi Audi A4-ga Liimi tänavalt Mustamäe teele parempööret ja sõitis otsa reguleeritud ülekäigurajal teed ületanud 46-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
### Response:
Liikluses sai viga kolm jalakäijat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval põles Astangu tänaval soojak, kust teisipäeval leiti inimese söestunud surnukeha.
Hukkunu isikuandmed on selgitamisel. | Põlenud soojakust leiti hukkunu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval põles Astangu tänaval soojak, kust teisipäeval leiti inimese söestunud surnukeha.
Hukkunu isikuandmed on selgitamisel.
### Response:
Põlenud soojakust leiti hukkunu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neli juhtumit on olnud kolmest klubist, kuid Inglismaa kõrgliiga ei avalikusta nende inimeste nimesid, vahendab Soccernet.ee.
"Premier League võib täna kinnitada, et esmaspäeval, 25. mail ja teisipäeval, 26. mail testiti COVID-19 suhtes 1008 mängijat ja klubi personali. Kolmest erinevast klubist leiti neli nakatunut," seisis avalduses.
"Varasemalt, 19.-22. mail testiti COVID-19 suhtes 996 mängijat ja klubi töötajat, nendest kahe tulemused olid positiivsed. 748 mängijat ja klubi töötajaid testiti COVID-19 suhtes 17.-18. mail, kui nakatunuid leiti kuus. Neljanda testimisvooru jaoks suurendatakse iga klubi testide arvu 50-lt 60-le," kirjutati avalduses. | Inglise kõrgliiga kolmanda testimisvooru käigus leiti veel neli nakatunut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neli juhtumit on olnud kolmest klubist, kuid Inglismaa kõrgliiga ei avalikusta nende inimeste nimesid, vahendab Soccernet.ee.
"Premier League võib täna kinnitada, et esmaspäeval, 25. mail ja teisipäeval, 26. mail testiti COVID-19 suhtes 1008 mängijat ja klubi personali. Kolmest erinevast klubist leiti neli nakatunut," seisis avalduses.
"Varasemalt, 19.-22. mail testiti COVID-19 suhtes 996 mängijat ja klubi töötajat, nendest kahe tulemused olid positiivsed. 748 mängijat ja klubi töötajaid testiti COVID-19 suhtes 17.-18. mail, kui nakatunuid leiti kuus. Neljanda testimisvooru jaoks suurendatakse iga klubi testide arvu 50-lt 60-le," kirjutati avalduses.
### Response:
Inglise kõrgliiga kolmanda testimisvooru käigus leiti veel neli nakatunut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leipzig jäi kaotusseisu juba üheksandal mänguminutil, mil skoori avas Marko Grujic. Ehkki Lukas Klostermann suutis võõrustajate poolelt seisu veerand tundi hiljem viigistada, muutus Leipzig seis teisel poolajal märksa keerulisemaks, kui Marcel Halstenberg sai teise kollase kaardi, jättes võõrustajad vähemusse.
Ehkki Patrik Schick viis veel Leipzigi 2:1 juhtima, ei jäänud see mängu viimaseks väravaks, sest lõpuminutitel viigistas Krzysztof Piatek penaltist seisu, päästes külalistele viigipunkti.
Düsseldorfis sai jätku Schalke 04 mõõn, kui juba kümnendat mängu järjest ei suudetud võidulisa teenida. Kuigi Weston McKennie viis Schalke 53. minutil 1:0 juhtima, tõid Rouwen Henningsi ja Kenan Karamani tabamused Düsseldorfi Fortunale 2:1 võidu.
Liigatabeli liidrina jätkab 28 mängust 64 punkti kogunud Müncheni Bayern. Järgnevad Dortmundi Borussia (57), Leipzig (55) ja Mönchengladbachi Borussia (53).
Teised tulemused:
Augsburg – Paderborn 0:0
Hoffenheim – Köln 3:1
Berliini Union – Mainz 1:1 | Leipzig luhtas võimaluse teiseks tõusta, Schalke mõõn sai taas jätku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leipzig jäi kaotusseisu juba üheksandal mänguminutil, mil skoori avas Marko Grujic. Ehkki Lukas Klostermann suutis võõrustajate poolelt seisu veerand tundi hiljem viigistada, muutus Leipzig seis teisel poolajal märksa keerulisemaks, kui Marcel Halstenberg sai teise kollase kaardi, jättes võõrustajad vähemusse.
Ehkki Patrik Schick viis veel Leipzigi 2:1 juhtima, ei jäänud see mängu viimaseks väravaks, sest lõpuminutitel viigistas Krzysztof Piatek penaltist seisu, päästes külalistele viigipunkti.
Düsseldorfis sai jätku Schalke 04 mõõn, kui juba kümnendat mängu järjest ei suudetud võidulisa teenida. Kuigi Weston McKennie viis Schalke 53. minutil 1:0 juhtima, tõid Rouwen Henningsi ja Kenan Karamani tabamused Düsseldorfi Fortunale 2:1 võidu.
Liigatabeli liidrina jätkab 28 mängust 64 punkti kogunud Müncheni Bayern. Järgnevad Dortmundi Borussia (57), Leipzig (55) ja Mönchengladbachi Borussia (53).
Teised tulemused:
Augsburg – Paderborn 0:0
Hoffenheim – Köln 3:1
Berliini Union – Mainz 1:1
### Response:
Leipzig luhtas võimaluse teiseks tõusta, Schalke mõõn sai taas jätku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valimised pidid kavakohaselt aset leidma 10. mail, kuid viimasel hetkel lükkas Poola selle edasi, tuues põhjenduseks koroonaviiruse pandeemia tõttu vallandunud poliitilise kriisi.
Võimulolevad konservatiivid ja liberaalne opositsioon ei suutnud kokkuleppele jõuda valimiste korraldamises, mida varjutasid teemad alates tervishoiust kuni põhiseaduslike ja demokraatlike murekohtadeni.
"28. juuni on viimane võimalik kuupäev" presidendivalimiste jaoks, mis oleksid kooskõlas põhiseadusega, ütles Kaczynski ajakirjanikele.
Parempoolse Õiguse ja Õigluse partei (PiS) juht, kel ei ole praeguses valitsuses ministrirolli, on paljude hinnangul poliitik, kes tõmbab kõiki niite alates sellest, kui konservatiivid 2015. aastal võimule tulid.
Opositsioonierakonnad ei jõua Kaczynskiga kokkuleppele valimiste korraldamise küsimuses ning usuvad, et esimene võimalik põhiseadusega kooskõlas valimisaken peaks avanema hoopis 6. augustil, kui praeguse riigipea Andrzej Duda viieaastane ametiaeg saab ümber.
PiS-i lähedane liitlane Duda oli maisse planeeritud valimiste eel favoriit, ent on praeguseks populaarsust kaotanud, näitavad arvamusküsitlused. Duda võib nende kohaselt kaotada teises voorus liberaalsele kandidaadile ning praegusele Varssavi linnapeale Rafal Trzaskowskile.
Valimiskomisjoni otsuse kohaselt lasub presidendivalimiste välja kuulutamise otsus parlamendi spiikril Elzbieta Witekil, kes on PiS-i liige. Witek ei ole veel oma otsust langetanud.
Valimiskriis on valanud õli tulle juba aastaid kestnud murele nii kodu- kui välismaal, muuhulgas ka Euroopa Liidu südames Brüsselis, Poola demokraatia ja õigusriigi jätkumise pärast. | Poola võimuerakonna juht tahab presidendivalimisi juunis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valimised pidid kavakohaselt aset leidma 10. mail, kuid viimasel hetkel lükkas Poola selle edasi, tuues põhjenduseks koroonaviiruse pandeemia tõttu vallandunud poliitilise kriisi.
Võimulolevad konservatiivid ja liberaalne opositsioon ei suutnud kokkuleppele jõuda valimiste korraldamises, mida varjutasid teemad alates tervishoiust kuni põhiseaduslike ja demokraatlike murekohtadeni.
"28. juuni on viimane võimalik kuupäev" presidendivalimiste jaoks, mis oleksid kooskõlas põhiseadusega, ütles Kaczynski ajakirjanikele.
Parempoolse Õiguse ja Õigluse partei (PiS) juht, kel ei ole praeguses valitsuses ministrirolli, on paljude hinnangul poliitik, kes tõmbab kõiki niite alates sellest, kui konservatiivid 2015. aastal võimule tulid.
Opositsioonierakonnad ei jõua Kaczynskiga kokkuleppele valimiste korraldamise küsimuses ning usuvad, et esimene võimalik põhiseadusega kooskõlas valimisaken peaks avanema hoopis 6. augustil, kui praeguse riigipea Andrzej Duda viieaastane ametiaeg saab ümber.
PiS-i lähedane liitlane Duda oli maisse planeeritud valimiste eel favoriit, ent on praeguseks populaarsust kaotanud, näitavad arvamusküsitlused. Duda võib nende kohaselt kaotada teises voorus liberaalsele kandidaadile ning praegusele Varssavi linnapeale Rafal Trzaskowskile.
Valimiskomisjoni otsuse kohaselt lasub presidendivalimiste välja kuulutamise otsus parlamendi spiikril Elzbieta Witekil, kes on PiS-i liige. Witek ei ole veel oma otsust langetanud.
Valimiskriis on valanud õli tulle juba aastaid kestnud murele nii kodu- kui välismaal, muuhulgas ka Euroopa Liidu südames Brüsselis, Poola demokraatia ja õigusriigi jätkumise pärast.
### Response:
Poola võimuerakonna juht tahab presidendivalimisi juunis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plaanist anti teada reisikorraldajatele ja lennufirmadele saadetud kirjas, kus kirjeldati üksikasjalikult Küprose võetavaid meetmeid, et tagada oma turismisektori ohutus.
Kiri avalikustati kolmapäeval ning sellele kirjutasid alla riigi välis- transpordi- ja turismiminister.
Vahemeres asuv saareke turundab end keset globaalset pandeemiat turvalise reisisihtkohana.
Küprose Vabariik on teada andnud 939 uude koroonaviirusesse nakatunust ning vaid 17 koroonasurmast.
Valitsus ütles, et on valmis hoolitsema Küprosel viibimise ajal positiivse koroonaviiruse proovi andnud turistide ning ka nende perede ja lähikontaktide eest.
Valitsus lubas katta kõik majutuse- söögi ja tervishoiukulud juhul, kui turist viiruse saab.
"Turist peab ise kandma vaid oma lennujaama jõudmise ja kojulennu kulud," ütles ta
Positiivse koroonaproovi andnud turistide jaoks on valmis eraldi 100 voodikohaga haigla ning vaid "lühikese etteteatamise peale" on võimalik haiglakohti juurde saada.
Lisaks broneeritakse kriitiliselt haigete patsientide jaoks 112 voodikohta intensiivraviosakondades koos 200 hingamisaparaadiga.
Spetsiaalsetes "karantiinihotellides" on 500 tuba pereliikmete ja patsiendiga lähedases kontaktis olnud isikute jaoks.
Teised saare hotellid võivad jääda avatuks ka pärast seda, kui mõni külastajatest positiivse koroonaproovi annab, kuid nende tubades "tehakse sügavpuhastus".
Võimud prognoosisid aastaks 2020 turistide arvu 70 protsendist langust.
2019 aastal teenis Küpros turismi pealt 2,68 miljardit eurot, mis moodustab umbes 15 protsenti riigi SKT-st. See on protsendi võrra vähem kui aastal 2018, mil riiki külastas rekordilised 3,97 miljonit turisti.
Küpros plaanib 9. juunil avada oma lennuväljad 13 madala viiruseohuga riikidest saabujatele.
Nende hulgas on Iisrael, Kreeka, Austria ja Malta, kuid riigi kaks peamist turistide allikat, Suurbritannia ja Venemaa, pole lubatud riikide nimekirjas
Need, kes saabuvad ajavahemikus 9.-19. juuni, peavad välja käima tervisetõendi, mis tõendab, et neil viirust pole.
See nõue lõpetatakse 20. juuni, mil lubatud riikide nimekirja lisatakse veel kuus riiki, sealhulgas Šveits ja Poola.
Küpros ajakohastab lubatud riikide nimekirja iganädalaselt, tuginedes teaduspõhisele infole.
Kontrollitakse kehatemperatuuri ning tehakse ka pistelisi viiruseteste.
Olles testinud kümmet protsenti rahvastikust, ütleb Küpros, et on üks madalaima nakatumiste arvuga riike Euroopas.
"Vähesed riigid maailmas, eriti Vahemere piirkonnas, võivad taolise statistikaga hoobelda," öeldakse kirjas. | Küpros maksab koroonaviirusesse nakatunud turisti raviarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plaanist anti teada reisikorraldajatele ja lennufirmadele saadetud kirjas, kus kirjeldati üksikasjalikult Küprose võetavaid meetmeid, et tagada oma turismisektori ohutus.
Kiri avalikustati kolmapäeval ning sellele kirjutasid alla riigi välis- transpordi- ja turismiminister.
Vahemeres asuv saareke turundab end keset globaalset pandeemiat turvalise reisisihtkohana.
Küprose Vabariik on teada andnud 939 uude koroonaviirusesse nakatunust ning vaid 17 koroonasurmast.
Valitsus ütles, et on valmis hoolitsema Küprosel viibimise ajal positiivse koroonaviiruse proovi andnud turistide ning ka nende perede ja lähikontaktide eest.
Valitsus lubas katta kõik majutuse- söögi ja tervishoiukulud juhul, kui turist viiruse saab.
"Turist peab ise kandma vaid oma lennujaama jõudmise ja kojulennu kulud," ütles ta
Positiivse koroonaproovi andnud turistide jaoks on valmis eraldi 100 voodikohaga haigla ning vaid "lühikese etteteatamise peale" on võimalik haiglakohti juurde saada.
Lisaks broneeritakse kriitiliselt haigete patsientide jaoks 112 voodikohta intensiivraviosakondades koos 200 hingamisaparaadiga.
Spetsiaalsetes "karantiinihotellides" on 500 tuba pereliikmete ja patsiendiga lähedases kontaktis olnud isikute jaoks.
Teised saare hotellid võivad jääda avatuks ka pärast seda, kui mõni külastajatest positiivse koroonaproovi annab, kuid nende tubades "tehakse sügavpuhastus".
Võimud prognoosisid aastaks 2020 turistide arvu 70 protsendist langust.
2019 aastal teenis Küpros turismi pealt 2,68 miljardit eurot, mis moodustab umbes 15 protsenti riigi SKT-st. See on protsendi võrra vähem kui aastal 2018, mil riiki külastas rekordilised 3,97 miljonit turisti.
Küpros plaanib 9. juunil avada oma lennuväljad 13 madala viiruseohuga riikidest saabujatele.
Nende hulgas on Iisrael, Kreeka, Austria ja Malta, kuid riigi kaks peamist turistide allikat, Suurbritannia ja Venemaa, pole lubatud riikide nimekirjas
Need, kes saabuvad ajavahemikus 9.-19. juuni, peavad välja käima tervisetõendi, mis tõendab, et neil viirust pole.
See nõue lõpetatakse 20. juuni, mil lubatud riikide nimekirja lisatakse veel kuus riiki, sealhulgas Šveits ja Poola.
Küpros ajakohastab lubatud riikide nimekirja iganädalaselt, tuginedes teaduspõhisele infole.
Kontrollitakse kehatemperatuuri ning tehakse ka pistelisi viiruseteste.
Olles testinud kümmet protsenti rahvastikust, ütleb Küpros, et on üks madalaima nakatumiste arvuga riike Euroopas.
"Vähesed riigid maailmas, eriti Vahemere piirkonnas, võivad taolise statistikaga hoobelda," öeldakse kirjas.
### Response:
Küpros maksab koroonaviirusesse nakatunud turisti raviarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Twitter kritiseeris kahte säutsu, milles president väitis, et posti teel hääletamine viib novembrikuistel presidendivalimistel pettuseni.
There is NO WAY (ZERO!) that Mail-In Ballots will be anything less than substantially fraudulent. Mail boxes will be robbed, ballots will be forged & even illegally printed out & fraudulently signed. The Governor of California is sending Ballots to millions of people, anyone.....
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) May 26, 2020
Trumpi säutsude all jagas USA sotsiaalmeediafirma linki "Kontrolli fakte posti teel hääletamise kohta".
Trump vastas sellele, kirjutades: "Vabariiklased tunnevad, et sotsiaalmeediaplatvormid vaigistavad konservatiivseid hääli täielikult. Me hakkame neid karmilt reguleerima või sulgema, enne kui me saame lubada sel juhtuda."
Seejärel kordas Trump oma süüdistusi: "Me ei saa lubada meie riigis juurduda ulatuslikul posti teel hääletamisel. See oleks kaootiline petmine, häälte võltsimine ja varastamine. Kes petab kõige rohkem, võidab. Samuti, sotsiaalmeedia. Muutke oma käitumist, kohe!"
Riigipea süüdistas sotsiaalmeediat ka viimastesse presidendivalimistesse sekkumises: "me nägime, mis nad üritasid teha ja ebaõnnestunult 2016. aastal".
Republicans feel that Social Media Platforms totally silence conservatives voices. We will strongly regulate, or close them down, before we can ever allow this to happen. We saw what they attempted to do, and failed, in 2016. We can't let a more sophisticated version of that....
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) May 27, 2020
....happen again. Just like we can't let large scale Mail-In Ballots take root in our Country. It would be a free for all on cheating, forgery and the theft of Ballots. Whoever cheated the most would win. Likewise, Social Media. Clean up your act, NOW!!!!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) May 27, 2020
Twitter teatas, et Trumpi säutsud väitsid ekslikult, et posti teel hääletamine viib pettusteni valimistel.
"Faktikontrollijad ütlevad, et asitõendid, mis tõestavad posti teel hääletamise ja valimispettuse seost, puuduvad."
Trumpi California osariigile suunatud säutsudes väideti ekslikult, et kõigile osariigi elanikele saadetakse valimissedelid, kuid tegelikult saadetakse need vaid registreeritud hääletajatele, teatas Twitter.
Sotsiaalmeediafirma väitel rikkusid Trumpi postitused Twitteri uuendatud kasutuseeskirju.
"Avaliku arutelu hüvangu nimel on meie eesmärk muuta lihtsaks usaldusväärse teabe leidmine Twitteris ja piirata potentsiaalselt kahjuliku ja eksitava sisu levikut," teatas Twitter muudatuste väljakuulutamise ajal. | Trump ähvardas sotsiaalmeediat sulgemisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Twitter kritiseeris kahte säutsu, milles president väitis, et posti teel hääletamine viib novembrikuistel presidendivalimistel pettuseni.
There is NO WAY (ZERO!) that Mail-In Ballots will be anything less than substantially fraudulent. Mail boxes will be robbed, ballots will be forged & even illegally printed out & fraudulently signed. The Governor of California is sending Ballots to millions of people, anyone.....
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) May 26, 2020
Trumpi säutsude all jagas USA sotsiaalmeediafirma linki "Kontrolli fakte posti teel hääletamise kohta".
Trump vastas sellele, kirjutades: "Vabariiklased tunnevad, et sotsiaalmeediaplatvormid vaigistavad konservatiivseid hääli täielikult. Me hakkame neid karmilt reguleerima või sulgema, enne kui me saame lubada sel juhtuda."
Seejärel kordas Trump oma süüdistusi: "Me ei saa lubada meie riigis juurduda ulatuslikul posti teel hääletamisel. See oleks kaootiline petmine, häälte võltsimine ja varastamine. Kes petab kõige rohkem, võidab. Samuti, sotsiaalmeedia. Muutke oma käitumist, kohe!"
Riigipea süüdistas sotsiaalmeediat ka viimastesse presidendivalimistesse sekkumises: "me nägime, mis nad üritasid teha ja ebaõnnestunult 2016. aastal".
Republicans feel that Social Media Platforms totally silence conservatives voices. We will strongly regulate, or close them down, before we can ever allow this to happen. We saw what they attempted to do, and failed, in 2016. We can't let a more sophisticated version of that....
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) May 27, 2020
....happen again. Just like we can't let large scale Mail-In Ballots take root in our Country. It would be a free for all on cheating, forgery and the theft of Ballots. Whoever cheated the most would win. Likewise, Social Media. Clean up your act, NOW!!!!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) May 27, 2020
Twitter teatas, et Trumpi säutsud väitsid ekslikult, et posti teel hääletamine viib pettusteni valimistel.
"Faktikontrollijad ütlevad, et asitõendid, mis tõestavad posti teel hääletamise ja valimispettuse seost, puuduvad."
Trumpi California osariigile suunatud säutsudes väideti ekslikult, et kõigile osariigi elanikele saadetakse valimissedelid, kuid tegelikult saadetakse need vaid registreeritud hääletajatele, teatas Twitter.
Sotsiaalmeediafirma väitel rikkusid Trumpi postitused Twitteri uuendatud kasutuseeskirju.
"Avaliku arutelu hüvangu nimel on meie eesmärk muuta lihtsaks usaldusväärse teabe leidmine Twitteris ja piirata potentsiaalselt kahjuliku ja eksitava sisu levikut," teatas Twitter muudatuste väljakuulutamise ajal.
### Response:
Trump ähvardas sotsiaalmeediat sulgemisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Armeenias on praeguse seisuga kinnitust saanud 7774 koroonaviiruse nakkust ja 98 surma.
"Armeenias on koroonaviiruse pandeemia olukord väga raske," ütles kolmapäeval peaminister Nikol Pašinjan kabinetikoosolekul.
Tervishoiuministeeriumi pressiesindaja Alina Nikoghosjan tõdes: "Kui praegune olukord jätkub, siis lähipäevil on intensiivravi kättesaadav vaid patsientidele, kellel on suurim tõenäosus ellu jääda."
Armeenia tervishoiuministri Arsen Torosjani sõnul on riigi 186 intensiivravi voodikohast koroonaviiruse patsientidele vabad vaid 32 ning need täituvad peagi.
Peaminister on kutsunud jõustama karmimalt meetmeid puhangu ohjeldamiseks, sealjuures on kehtestatud kaitsemaskide kandmise kohustus avalikes paikades.
Armeenia tühistas märtsis kehtestatud eriolukorra 4. mail.
Pašinjani hinnangul on valitsus kukkunud läbi viirusetõrjemeetmete jõustamisel ning karantiini rikkumine on olnud laialdane.
"Meie viga oli see, et usaldasime liialt oma kodanike vastutustunnet," ütles ta.
Armeenia asepeaminister Tigran Avinjan ütles, et välista uue liikumiskeelu režiimi väljakuulutamist.
Analüütikud on kritiseerinud Armeenia ametnike samme kriisi ajal, väites, et otsus sulgeda riigipiirid langetati liiga hilja ning et võimud saatsid avalikkusele segadusseviivaid sõnumeid.
"Ametnikud kutsusid üles kandma näomaske, kuid ise ei kandnud neid kuni väga hiljutise ajani," ütles analüütik Tatul Hakobjan. | Armeenia teatas intensiivravi voodikohtade nappusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Armeenias on praeguse seisuga kinnitust saanud 7774 koroonaviiruse nakkust ja 98 surma.
"Armeenias on koroonaviiruse pandeemia olukord väga raske," ütles kolmapäeval peaminister Nikol Pašinjan kabinetikoosolekul.
Tervishoiuministeeriumi pressiesindaja Alina Nikoghosjan tõdes: "Kui praegune olukord jätkub, siis lähipäevil on intensiivravi kättesaadav vaid patsientidele, kellel on suurim tõenäosus ellu jääda."
Armeenia tervishoiuministri Arsen Torosjani sõnul on riigi 186 intensiivravi voodikohast koroonaviiruse patsientidele vabad vaid 32 ning need täituvad peagi.
Peaminister on kutsunud jõustama karmimalt meetmeid puhangu ohjeldamiseks, sealjuures on kehtestatud kaitsemaskide kandmise kohustus avalikes paikades.
Armeenia tühistas märtsis kehtestatud eriolukorra 4. mail.
Pašinjani hinnangul on valitsus kukkunud läbi viirusetõrjemeetmete jõustamisel ning karantiini rikkumine on olnud laialdane.
"Meie viga oli see, et usaldasime liialt oma kodanike vastutustunnet," ütles ta.
Armeenia asepeaminister Tigran Avinjan ütles, et välista uue liikumiskeelu režiimi väljakuulutamist.
Analüütikud on kritiseerinud Armeenia ametnike samme kriisi ajal, väites, et otsus sulgeda riigipiirid langetati liiga hilja ning et võimud saatsid avalikkusele segadusseviivaid sõnumeid.
"Ametnikud kutsusid üles kandma näomaske, kuid ise ei kandnud neid kuni väga hiljutise ajani," ütles analüütik Tatul Hakobjan.
### Response:
Armeenia teatas intensiivravi voodikohtade nappusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Arizona kampus on imeline, neil on vägevad fännid ja nad on üks parimaid ülikoole kolledžisarjas," kommenteeris vendadest andekamaks peetav Ažuolas ESPN-i vahendusel. "Arizonas on treener Sean Miller minusarnaseid mängijaid arendanud, näiteks Derrick Williamsit. Usun, et üliõpilasliiga sobib mulle ja hea, et saan võimaluse mängida koos oma vennaga."
18-aastast Ažuolast peetakse oma vanuseklassis üheks Euroopa tipptalendiks ning 206 cm pikkune ääremängija on viimasel kolmel suvel esindanud Leedu noortekoondiseid, olles oma rahvustiimi parim skoorija ja lauavõitleja nii U-16 kui U-18 EM-idel.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Kerr Kriisa saab meeskonnakaaslaseks Leedu korvpalli tulevikutähe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Arizona kampus on imeline, neil on vägevad fännid ja nad on üks parimaid ülikoole kolledžisarjas," kommenteeris vendadest andekamaks peetav Ažuolas ESPN-i vahendusel. "Arizonas on treener Sean Miller minusarnaseid mängijaid arendanud, näiteks Derrick Williamsit. Usun, et üliõpilasliiga sobib mulle ja hea, et saan võimaluse mängida koos oma vennaga."
18-aastast Ažuolast peetakse oma vanuseklassis üheks Euroopa tipptalendiks ning 206 cm pikkune ääremängija on viimasel kolmel suvel esindanud Leedu noortekoondiseid, olles oma rahvustiimi parim skoorija ja lauavõitleja nii U-16 kui U-18 EM-idel.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Kerr Kriisa saab meeskonnakaaslaseks Leedu korvpalli tulevikutähe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Coolbet saaliliiga jõudis enne riigis kehtestatud eriolukorda poolfinaalide esimeste kohtumisteni.
"Suhtlesime poolfinalistidega eriolukorra ajal ja kuna seis oli ebaselge, siis ootasime otsustamisega," selgitas EJL-i peasekretär Anne Rei. "Uurisime eriolukorra ajal riigi esindajatelt, millal võiks taas olla võimalik siseruumides võistelda ja kui sai selgeks, et seda lähiajal ei lubata, siis tegime poolfinalistidega videokoosoleku, kus kuulasime ära kõigi seisukoha."
Et saalis saaks võistlustega jätkata alles 1. juulist, otsustas EJL-i juhatus kuulutada meistrivõistlused lõppenuks põhiturniiri tulemuste põhjal.
"Kui me oleks jätkanud 1. juulil või hilisemal kuupäeval, siis ei oleks võistkonnad saanud enam osaleda samas koosseisus, milles nad oli Coolbet saaliliigas mänginud – mitmed mängijad olid lahkunud, tegu olnuks sisuliselt teise võistlusega. Samuti oleks Coolbet saaliliiga jätkamine suvel mõjutanud teisi võistlusi," märkis Rei.
Eesti meistriks kroonitakse põhiturniiri võitnud Viimsi FC Smsraha, kes esindab Eestit tuleva hooaja eurosarjas. Coolbet saaliliiga esikolmiku autasustamise aja ja koha teatab jalgpalliliit täiendavalt.
Coolbet saaliliiga 2019/2020 lõpptabel:
1. Viimsi FC Smsraha 34 punkti
2. Sillamäe Alexela 28
3. Narva United FC 28
4. Tartu Ravens Futsal Ares Security 27
5. FC Cosmos 27
6. JK Kohila 9
7. Tartu Maksimum 6
8. Sillamäe FC NPM Silmet 6 | Jalgpalli saaliliiga võitis Viimsi meeskond | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Coolbet saaliliiga jõudis enne riigis kehtestatud eriolukorda poolfinaalide esimeste kohtumisteni.
"Suhtlesime poolfinalistidega eriolukorra ajal ja kuna seis oli ebaselge, siis ootasime otsustamisega," selgitas EJL-i peasekretär Anne Rei. "Uurisime eriolukorra ajal riigi esindajatelt, millal võiks taas olla võimalik siseruumides võistelda ja kui sai selgeks, et seda lähiajal ei lubata, siis tegime poolfinalistidega videokoosoleku, kus kuulasime ära kõigi seisukoha."
Et saalis saaks võistlustega jätkata alles 1. juulist, otsustas EJL-i juhatus kuulutada meistrivõistlused lõppenuks põhiturniiri tulemuste põhjal.
"Kui me oleks jätkanud 1. juulil või hilisemal kuupäeval, siis ei oleks võistkonnad saanud enam osaleda samas koosseisus, milles nad oli Coolbet saaliliigas mänginud – mitmed mängijad olid lahkunud, tegu olnuks sisuliselt teise võistlusega. Samuti oleks Coolbet saaliliiga jätkamine suvel mõjutanud teisi võistlusi," märkis Rei.
Eesti meistriks kroonitakse põhiturniiri võitnud Viimsi FC Smsraha, kes esindab Eestit tuleva hooaja eurosarjas. Coolbet saaliliiga esikolmiku autasustamise aja ja koha teatab jalgpalliliit täiendavalt.
Coolbet saaliliiga 2019/2020 lõpptabel:
1. Viimsi FC Smsraha 34 punkti
2. Sillamäe Alexela 28
3. Narva United FC 28
4. Tartu Ravens Futsal Ares Security 27
5. FC Cosmos 27
6. JK Kohila 9
7. Tartu Maksimum 6
8. Sillamäe FC NPM Silmet 6
### Response:
Jalgpalli saaliliiga võitis Viimsi meeskond |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kas meil praegu oli koroonaepideemia või lihtsalt haiguspuhang?
Epideemia definitsioon on voolav ja siin ei ole numbrilisi väärtusi. Oleme ka omakeskis seda arutanud, aga pigem kaldun arvama, et Eestis oli koroonaviiruse puhang, mitte epideemia, sest ägedate hingamisteede nakkuste puhul epideemia lävend on oluliselt suurem. Küll aga tuleb arvestada sellega, et kui maailm tervikuna käsitleb haigusepuhangut pandeemiana, siis ka see on oluline faktor.
Te olete teinud mitmeid riskihinnanguid. Kas järgmisel sügisel ootab meid ees epideemia või taas pigem puhang?
See sõltub kahest asjaolust. Esiteks sellest, kuidas inimesed ja ühiskond käituvad. Esimese laine puhul näeme, et riigid ja ühiskonnad käituvad üsna jõuliselt ja radikaalselt. Kindlasti selline käitumismudel ei ole ühiskonna toimimise suhtes jätkusuutlik. Nüüd see sõltub palju sellest, millised muud probleemid on päevakorrale tulnud ja kui palju riigid on valmis panustama haiguse kontrollimisse. Ehk milline saab olema meie ümbruskonna riikide lähenemine, poliitika edaspidi COVID-19 haiguse tõrjel. Teine, mida meie ei saa kontrollida ja mida keegi ette ei tea, on, kas ja kuidas muutub haigustekitaja. Selliste haigustekitajate sisse on programmeeritud muutus, see annab haigusele levikueelise.
Kuidas peaks riik valmistuma uueks koroonalaineks?
Neid õppetunde on hästi palju, mida oleme saanud esimese puhangu kogemustest. Tervishoiusüsteemi vaadates on investeeringuid kindlasti vaja haiglate, kiirabide kui ka esmatasandi puhul. Võimestamist vajab kindlasti tervishoiusüsteem tervikuna, terviseameti võimekus. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et see kriis tõi välja süsteemseid probleeme, mis on tervishoius olnud pidevalt.
Mida te selle viimase alla silmas peate?
Üheks süsteemseks probleemiks on õdede puudus ja seda probleemi ei ole võimalik lahendada ühe või kahe kuuga. Seda saab lahendada aastate jooksul. Õdesid on vaja rohkem koolitada, tuleb soodustada tervishoius hetkel mitte töötavate arstide ja õdede tagasitulekut. See küsimus oli terav ka enne kriisi, aga kriisi ajal võimendub see eriti hästi.
Aga mida tuleks nüüd kiiresti enne sügist ära teha, et olla valmis uueks puhanguks?
Praeguse kriisi kõige suurem teravik oli isikukaitsevahendite puudus. Nägime, et globaalse kriisi korral tavapärased tarneahelad katkevad üsna kiiresti, mis tähendab seda, et kui Eestis endas kohapeal tootmisvõimekust kas ei ole või see on äärmiselt piiratud, siis ainukene lahendus kriisi korral hakkama saada on varude omamine. Hetkel on võetud eesmärgiks, et tervishoiuteenuse osutajal oleks ühe kuu varu, selleks teeb riik suure raamhanke, mille alt on võimalik tervishoiu- ja hoolekandeasutustel see ühe kuu varu luua. Eraldi küsimus on riigi tervishoiuvaru hoidmine, mis puudutab ka ravimeid, meditsiiniseadmeid. Veel komplekssem on see küsimus selles osas, kas ja milline peaks olema Eestis ravimite hulgimüüjate kohustus hoida täiendavaid ravimivarusid riigis kohapeal.
Mida konkreetselt ikkagi tuleb teha?
Tervishoiuasutustel peaks olema ühe kuu varu isikukaitsevahendeid, et olla valmis uueks haiguse intensiivsemaks levikuks tõenäoliselt sügisest alates. Konkreetne ettepanek on riigi tervishoiuvaru suurendamine, et seal oleks kahe kuu isikukaitse vahendite ja ravimite varu olemas tervishoiusüsteemi jaoks. Need on suured investeeringud ja kui need saavutada, siis see on päris suur saavutus.
Kui suurest summast on juttu?
Seda on keeruline välja tuua, aga me räägime kümnetesse miljonitesse ulatuvatest summadest.
Need on asjad, mida saab osta ja varuks panna, aga kui sügisel peaks epideemia Eestisse jõudma, siis kas riik teab, kui palju on neid meedikuid, kes saavad inimesi aidata, kes ei jää kõrvale, sest on oma vanuse tõttu juba riskirühmas?
See, et inimene oma vanuselt kuulub mõne haiguse riskirühma, ei ole vastunäidustus tervishoius töötamiseks. Tervishoius peab olema piisavalt tagatud nakkusohutus. Kui see ei ole tagatud tervishoius, siis kus see veel peaks olema? See on ka selle kriisi õppetund, et infektsioonikontrolli ja nakkusohutusnõuete täitmist on vaja meedikutele meelde tuletada. Õiguskorra järgi peab igas aktiivravi haiglas olema infektsioonikontroll, aga see on probleemkoht. See on selle plaani osa – õpetada välja rohkem infektsioonikontrolli eest vastutavaid inimesi.
Kui koroonakriis algas, siis mitmed hotellid pakkusid, et on valmis hakkama haiglateks. Kas kava kohaselt võib tulla kõne alla mõne hotelli muutmine sügisel haiglaks?
Terviseametis on välja töötatud alternatiivplaan. See on kõige äärmine variant, mis võetakse kasutusele kas suure nakkushaiguste epideemia, masskannatanute või mõne muu sellise sündmuse puhul. Seal on läbi planeeritud võimalused panna üles alternatiivhaiglad. Praegune plaan puudutab kahte alternatiivhaiglat Tallinna piirkonda. Aga enne seda kasutavad haiglad kõik oma võimalused ära, korraldades ravi haigla sees ringi. Kui kriis puudutab ühte konkreetset piirkonda, siis on võimalik kasutada kaitseväe välihaiglat.
Kevadise kriisi ajal on hästi palju katse-eksituse meetodil tehtud otsuseid. Milliseid piiranguid amet valitsusele soovitab ja mida ei peeta põhjendatuks?
Selle haiguse puhul on hästi oluline hoida selle levikut kontrolli all. Kõige efektiivsem on seda teha siis, kui meil on olukorrast ülevaade, me saame aru, kus see levib, millised on nakkuse levikumustrid ja keda see enim puudutab. Kui seda ülevaadet pole, siis tõenäoliselt magame midagi olulist maha. Selleks on kõige olulisem laboratoorne seire, testimisvõimekuse tagamine, aga täpselt samamoodi nakkushaige välja selgitamine, nõustamine, tema lähikontaktsete küsitlemine. See on ka kõige efektiivsem ja kuluefektiivsem tegevus, sest see säästab ühiskonda laiahaardelistest piirangutest.
Kui piirangutest rääkida, siis selle haiguse puhul on väga selgelt joonistunud välja riskigrupid ja -kohad, kus mõju on kõige raskem. Need on haiglad ja hooldekodud, sest seal viibijatel võib see haigus raskelt kulgeda ja mingitel puhkudel paratamatult lõppeda surmaga. Mis tähendab, et külastuspiirangud raviasutustes või hoolekandeasutustes ja range infektsioonikontroll ja nõuded on järgmine samm, mida terviseamet peab õigeks ja soovitab.
Nii et sügisel, kui tuleb uus haiguspuhang, siis koolide ja poodide massilist sulgemist te ei pea vajalikuks?
Täna on teadusringkondades väga selge arusaam, et lapsed ei ole selle nakkushaiguse puhul riskirühmas ja ei ole ka tõendeid, et lapsed oleksid nakkusleviku oluliseks faktoriks. Koolide sulgemise puhul julgeks küll öelda, et vähemalt algklasside ja põhikoolide puhul kaaluda seda vajadust väga tõsiselt. See (koolide sulgemine – toim) ei ole kõige efektiivsem meede nakkuse piiramiseks ühiskonna vaates.
Aga kaubanduskeskused, kinod, teatrid, jõusaalid?
Siin tuleb lähtuda majanduslikust mõjust, mida ei oska terviseamet lõpuni kaalutleda. Meie saame öelda, kus on suurim riskikoht raskete tagajärgede tekkimiseks.
Mis saab uue puhangu ajal plaanilisest ravist, kas annate taas korralduse see peatada?
Selle puhangu puhul peamine põhjus plaanilise ravi peatamiseks oli isikukaitsevahendite puudus, mitte olukord, kus Eestis oleks nakkus kontrollimatult levinud. Kui isikukaitsevahendite kättesaadavus on tagatud, siis see küsimus ei ole enam aktuaalne. Aga kui haigestumine levib intensiivsemalt, siis on kõikidele haiglatele ära määratud, kui palju nad peavad avama koroonaraviks voodikohti, kuidas ümber korraldada töö haiglas. Selleks on olemas põhjalik plaan, mille eesmärgiks on tagada plaanilise ravi kättesaadavus, aga kui see pole võimalik, siis hakatakse seda järk-järguliselt piirama.
Kui palju peavad haiglad sügiseks tõstma oma intensiivravi võimekust, et tsunamilaadse teise laine puhul suudetaks raskeid patsiente aidata?
Eraldi võimekuse tõstmist ei ole, plaanis on olemasolevate intensiivravivoodite ümberprofileerimine ja eraldi COVID-osakondade loomine. Siin tuleb mõista, et ravivoodi ei ole funktsionaalne, kui puudub patsiendiga tegelev personal.
Kui suur oht on uue puhangu korral meedikute ristkasutus, sest Pärnu nakkuskolle saigi just sellest alguse?
Meedikute ristkasutus (mitmel pool töötamine - toim) on märkimisväärne küsimus, head lahendust siin ei ole. Saame hädaolukorras anda korralduse personali ristkasutus peatada või piirata, aga nagu teada on, siis Eesti tervishoius on tavaks, et üks ekspert töötab mitmes haiglas korraga. Infektsioonileviku suhtes on see riskikoht, mida tuleb vältida. | Kadai: Eestis oli koroonapuhang, mitte epideemia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kas meil praegu oli koroonaepideemia või lihtsalt haiguspuhang?
Epideemia definitsioon on voolav ja siin ei ole numbrilisi väärtusi. Oleme ka omakeskis seda arutanud, aga pigem kaldun arvama, et Eestis oli koroonaviiruse puhang, mitte epideemia, sest ägedate hingamisteede nakkuste puhul epideemia lävend on oluliselt suurem. Küll aga tuleb arvestada sellega, et kui maailm tervikuna käsitleb haigusepuhangut pandeemiana, siis ka see on oluline faktor.
Te olete teinud mitmeid riskihinnanguid. Kas järgmisel sügisel ootab meid ees epideemia või taas pigem puhang?
See sõltub kahest asjaolust. Esiteks sellest, kuidas inimesed ja ühiskond käituvad. Esimese laine puhul näeme, et riigid ja ühiskonnad käituvad üsna jõuliselt ja radikaalselt. Kindlasti selline käitumismudel ei ole ühiskonna toimimise suhtes jätkusuutlik. Nüüd see sõltub palju sellest, millised muud probleemid on päevakorrale tulnud ja kui palju riigid on valmis panustama haiguse kontrollimisse. Ehk milline saab olema meie ümbruskonna riikide lähenemine, poliitika edaspidi COVID-19 haiguse tõrjel. Teine, mida meie ei saa kontrollida ja mida keegi ette ei tea, on, kas ja kuidas muutub haigustekitaja. Selliste haigustekitajate sisse on programmeeritud muutus, see annab haigusele levikueelise.
Kuidas peaks riik valmistuma uueks koroonalaineks?
Neid õppetunde on hästi palju, mida oleme saanud esimese puhangu kogemustest. Tervishoiusüsteemi vaadates on investeeringuid kindlasti vaja haiglate, kiirabide kui ka esmatasandi puhul. Võimestamist vajab kindlasti tervishoiusüsteem tervikuna, terviseameti võimekus. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et see kriis tõi välja süsteemseid probleeme, mis on tervishoius olnud pidevalt.
Mida te selle viimase alla silmas peate?
Üheks süsteemseks probleemiks on õdede puudus ja seda probleemi ei ole võimalik lahendada ühe või kahe kuuga. Seda saab lahendada aastate jooksul. Õdesid on vaja rohkem koolitada, tuleb soodustada tervishoius hetkel mitte töötavate arstide ja õdede tagasitulekut. See küsimus oli terav ka enne kriisi, aga kriisi ajal võimendub see eriti hästi.
Aga mida tuleks nüüd kiiresti enne sügist ära teha, et olla valmis uueks puhanguks?
Praeguse kriisi kõige suurem teravik oli isikukaitsevahendite puudus. Nägime, et globaalse kriisi korral tavapärased tarneahelad katkevad üsna kiiresti, mis tähendab seda, et kui Eestis endas kohapeal tootmisvõimekust kas ei ole või see on äärmiselt piiratud, siis ainukene lahendus kriisi korral hakkama saada on varude omamine. Hetkel on võetud eesmärgiks, et tervishoiuteenuse osutajal oleks ühe kuu varu, selleks teeb riik suure raamhanke, mille alt on võimalik tervishoiu- ja hoolekandeasutustel see ühe kuu varu luua. Eraldi küsimus on riigi tervishoiuvaru hoidmine, mis puudutab ka ravimeid, meditsiiniseadmeid. Veel komplekssem on see küsimus selles osas, kas ja milline peaks olema Eestis ravimite hulgimüüjate kohustus hoida täiendavaid ravimivarusid riigis kohapeal.
Mida konkreetselt ikkagi tuleb teha?
Tervishoiuasutustel peaks olema ühe kuu varu isikukaitsevahendeid, et olla valmis uueks haiguse intensiivsemaks levikuks tõenäoliselt sügisest alates. Konkreetne ettepanek on riigi tervishoiuvaru suurendamine, et seal oleks kahe kuu isikukaitse vahendite ja ravimite varu olemas tervishoiusüsteemi jaoks. Need on suured investeeringud ja kui need saavutada, siis see on päris suur saavutus.
Kui suurest summast on juttu?
Seda on keeruline välja tuua, aga me räägime kümnetesse miljonitesse ulatuvatest summadest.
Need on asjad, mida saab osta ja varuks panna, aga kui sügisel peaks epideemia Eestisse jõudma, siis kas riik teab, kui palju on neid meedikuid, kes saavad inimesi aidata, kes ei jää kõrvale, sest on oma vanuse tõttu juba riskirühmas?
See, et inimene oma vanuselt kuulub mõne haiguse riskirühma, ei ole vastunäidustus tervishoius töötamiseks. Tervishoius peab olema piisavalt tagatud nakkusohutus. Kui see ei ole tagatud tervishoius, siis kus see veel peaks olema? See on ka selle kriisi õppetund, et infektsioonikontrolli ja nakkusohutusnõuete täitmist on vaja meedikutele meelde tuletada. Õiguskorra järgi peab igas aktiivravi haiglas olema infektsioonikontroll, aga see on probleemkoht. See on selle plaani osa – õpetada välja rohkem infektsioonikontrolli eest vastutavaid inimesi.
Kui koroonakriis algas, siis mitmed hotellid pakkusid, et on valmis hakkama haiglateks. Kas kava kohaselt võib tulla kõne alla mõne hotelli muutmine sügisel haiglaks?
Terviseametis on välja töötatud alternatiivplaan. See on kõige äärmine variant, mis võetakse kasutusele kas suure nakkushaiguste epideemia, masskannatanute või mõne muu sellise sündmuse puhul. Seal on läbi planeeritud võimalused panna üles alternatiivhaiglad. Praegune plaan puudutab kahte alternatiivhaiglat Tallinna piirkonda. Aga enne seda kasutavad haiglad kõik oma võimalused ära, korraldades ravi haigla sees ringi. Kui kriis puudutab ühte konkreetset piirkonda, siis on võimalik kasutada kaitseväe välihaiglat.
Kevadise kriisi ajal on hästi palju katse-eksituse meetodil tehtud otsuseid. Milliseid piiranguid amet valitsusele soovitab ja mida ei peeta põhjendatuks?
Selle haiguse puhul on hästi oluline hoida selle levikut kontrolli all. Kõige efektiivsem on seda teha siis, kui meil on olukorrast ülevaade, me saame aru, kus see levib, millised on nakkuse levikumustrid ja keda see enim puudutab. Kui seda ülevaadet pole, siis tõenäoliselt magame midagi olulist maha. Selleks on kõige olulisem laboratoorne seire, testimisvõimekuse tagamine, aga täpselt samamoodi nakkushaige välja selgitamine, nõustamine, tema lähikontaktsete küsitlemine. See on ka kõige efektiivsem ja kuluefektiivsem tegevus, sest see säästab ühiskonda laiahaardelistest piirangutest.
Kui piirangutest rääkida, siis selle haiguse puhul on väga selgelt joonistunud välja riskigrupid ja -kohad, kus mõju on kõige raskem. Need on haiglad ja hooldekodud, sest seal viibijatel võib see haigus raskelt kulgeda ja mingitel puhkudel paratamatult lõppeda surmaga. Mis tähendab, et külastuspiirangud raviasutustes või hoolekandeasutustes ja range infektsioonikontroll ja nõuded on järgmine samm, mida terviseamet peab õigeks ja soovitab.
Nii et sügisel, kui tuleb uus haiguspuhang, siis koolide ja poodide massilist sulgemist te ei pea vajalikuks?
Täna on teadusringkondades väga selge arusaam, et lapsed ei ole selle nakkushaiguse puhul riskirühmas ja ei ole ka tõendeid, et lapsed oleksid nakkusleviku oluliseks faktoriks. Koolide sulgemise puhul julgeks küll öelda, et vähemalt algklasside ja põhikoolide puhul kaaluda seda vajadust väga tõsiselt. See (koolide sulgemine – toim) ei ole kõige efektiivsem meede nakkuse piiramiseks ühiskonna vaates.
Aga kaubanduskeskused, kinod, teatrid, jõusaalid?
Siin tuleb lähtuda majanduslikust mõjust, mida ei oska terviseamet lõpuni kaalutleda. Meie saame öelda, kus on suurim riskikoht raskete tagajärgede tekkimiseks.
Mis saab uue puhangu ajal plaanilisest ravist, kas annate taas korralduse see peatada?
Selle puhangu puhul peamine põhjus plaanilise ravi peatamiseks oli isikukaitsevahendite puudus, mitte olukord, kus Eestis oleks nakkus kontrollimatult levinud. Kui isikukaitsevahendite kättesaadavus on tagatud, siis see küsimus ei ole enam aktuaalne. Aga kui haigestumine levib intensiivsemalt, siis on kõikidele haiglatele ära määratud, kui palju nad peavad avama koroonaraviks voodikohti, kuidas ümber korraldada töö haiglas. Selleks on olemas põhjalik plaan, mille eesmärgiks on tagada plaanilise ravi kättesaadavus, aga kui see pole võimalik, siis hakatakse seda järk-järguliselt piirama.
Kui palju peavad haiglad sügiseks tõstma oma intensiivravi võimekust, et tsunamilaadse teise laine puhul suudetaks raskeid patsiente aidata?
Eraldi võimekuse tõstmist ei ole, plaanis on olemasolevate intensiivravivoodite ümberprofileerimine ja eraldi COVID-osakondade loomine. Siin tuleb mõista, et ravivoodi ei ole funktsionaalne, kui puudub patsiendiga tegelev personal.
Kui suur oht on uue puhangu korral meedikute ristkasutus, sest Pärnu nakkuskolle saigi just sellest alguse?
Meedikute ristkasutus (mitmel pool töötamine - toim) on märkimisväärne küsimus, head lahendust siin ei ole. Saame hädaolukorras anda korralduse personali ristkasutus peatada või piirata, aga nagu teada on, siis Eesti tervishoius on tavaks, et üks ekspert töötab mitmes haiglas korraga. Infektsioonileviku suhtes on see riskikoht, mida tuleb vältida.
### Response:
Kadai: Eestis oli koroonapuhang, mitte epideemia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viljandi Võrkpalliklubi eestvedaja Tauno Lipu sõnul saab võistkonnas olema huvitavaid, Eesti võrkpallimaastikul tuntuid nimesid, kes on viimastel aastatel ka meistriliiga tasandil mänginud, kirjutab Võrkpall24.ee.
"Suures osas on mängijatega käed löödud, viimased lahtised otsad saavad kokku põimitud suvel, kui meistriliigaklubid on komplekteeritud," sõnas Lipp.
"Eesmärk ei ole lihtsalt esiliigas mängida, vaid olla tipuseltskonnas. Klubi esindusmeeskonnast saab klubi nägu. Soovime teha mängijatest kuulsamad mängijad kui nad on praegusel hetkel."
Viimati tegutses Viljandis esindusmeeskond 2003/2004 hooajal.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Viljandi meeskond naaseb 17-aastase pausi järel võrkpallikaardile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viljandi Võrkpalliklubi eestvedaja Tauno Lipu sõnul saab võistkonnas olema huvitavaid, Eesti võrkpallimaastikul tuntuid nimesid, kes on viimastel aastatel ka meistriliiga tasandil mänginud, kirjutab Võrkpall24.ee.
"Suures osas on mängijatega käed löödud, viimased lahtised otsad saavad kokku põimitud suvel, kui meistriliigaklubid on komplekteeritud," sõnas Lipp.
"Eesmärk ei ole lihtsalt esiliigas mängida, vaid olla tipuseltskonnas. Klubi esindusmeeskonnast saab klubi nägu. Soovime teha mängijatest kuulsamad mängijad kui nad on praegusel hetkel."
Viimati tegutses Viljandis esindusmeeskond 2003/2004 hooajal.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.
### Response:
Viljandi meeskond naaseb 17-aastase pausi järel võrkpallikaardile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaspar Rõivassepa juures läbivaatusel käinud Ainsalu vajab vigastuse ulatuse täpsemaks väljaselgitamiseks küll veel magnetresonantsuuringut, ent Flora peatreener Jürgen Henn sõnas, et esialgne prognoos ei ähvarda kõige hullemaga. "Rõivassepp oli pigem optimistlik. Päris katki midagi ilmselt pole, kui on mingi rebend, siis osaline. Aga ootame MRT tulemused ära, siis saame täpsemalt selgust," vahendab Soccernet.ee Flora juhendaja sõnu.
Kindlasti on aga tagasi keskkaitsja Henrik Pürg, keda vaevas probleem puusapainutajalihasega. "Tema on kaks viimast päeva teistega koos trenni teinud ja peaks nädalavahetusel valikusse kuuluma," lausus Henn. Pürgi naasmine on valitsevale Eesti meistrile oluline, kuna põhikeskkaitsepaari Märten Kuusk - Enar Jääger kõrval on Floral kahes viimases liigamängus kaitsjatest pingil olnud vaid 17-aastane Eesti noortekoondislane Maksim Paskotši. | Flora poolkaitsja trauma osutus kardetust kergemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaspar Rõivassepa juures läbivaatusel käinud Ainsalu vajab vigastuse ulatuse täpsemaks väljaselgitamiseks küll veel magnetresonantsuuringut, ent Flora peatreener Jürgen Henn sõnas, et esialgne prognoos ei ähvarda kõige hullemaga. "Rõivassepp oli pigem optimistlik. Päris katki midagi ilmselt pole, kui on mingi rebend, siis osaline. Aga ootame MRT tulemused ära, siis saame täpsemalt selgust," vahendab Soccernet.ee Flora juhendaja sõnu.
Kindlasti on aga tagasi keskkaitsja Henrik Pürg, keda vaevas probleem puusapainutajalihasega. "Tema on kaks viimast päeva teistega koos trenni teinud ja peaks nädalavahetusel valikusse kuuluma," lausus Henn. Pürgi naasmine on valitsevale Eesti meistrile oluline, kuna põhikeskkaitsepaari Märten Kuusk - Enar Jääger kõrval on Floral kahes viimases liigamängus kaitsjatest pingil olnud vaid 17-aastane Eesti noortekoondislane Maksim Paskotši.
### Response:
Flora poolkaitsja trauma osutus kardetust kergemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigi kriisvarude ameti möödunud nädalal tehtud hinnangute alusel vajab sotsiaal- ja tervishoiusüsteem vähemalt miljon näomaski ööpäevas. Koroonapatsientide ravil kasutatavate näomaskide hinnanguline vajadus on 22 000–62 000 maski ööpäevas.
"Juhul, kui saavutatakse täis tootmisvõimsus, peaks ainuüksi kodumaise toodanguga olema võimalik katta sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vajadused nii maskide kui respiraatorite osas," ütles tööminister Tuula Haatainen töö- ja majandusministeeriumi pressikonverentsil.
Kaitserõivaid vajatakse ööpäevas 100 000–150 000 ja ka nende puhul on Haataineni sõnul eeldus märkimisväärselt suureks kodumaiseks toodanguks.
Kolm ettevõtet alustasid sel nädalal kirurgiliste näomaskide tootmist tervishoiusüsteemi vajadusteks. Järgmisel nädalal alustatakse ka kodumaiste respiraatorite tootmisega professionaalseks kasutamiseks.
Kaitsejakkide ja kaitsepõllede tootmisega alustati juba varem.
Ettevalmistused kodumaise tootmise alustamiseks käivitati juba märtsis-aprillis. Majandusminister Mika Lintilä sõnul oli tootmise alustamisest huvitatud kümneid ettevõtteid.
Nende seast valiti välja ettevõtted, kes suutsid tootmisega alustada võimalikult kiiresti ja võimalikult suures mahus. Nende seas ka Lifa Air, kelle eesmärgiks on juuni lõpuks toota üle miljoni kirurgilise näomaski ning pea 300 000 respiraatorit päevas.
Juhul kui soomlastel soovitatakse näiteks avalikes kohtades kanda näomaske, siis selle jaoks kodumaisest toodangust ei piisa. Näomaske peaks hankima välismaalt või kasvatama jõudsalt kodumaist tootmist.
"Siis jõuame järgmise probleemi, ehk tooraineni, mille nimel käib endiselt suur võitlus," ütles Lintilä.
"Niinimetatud kodanikumaski soovituse osas ootame valitsuse seisukohta, varsti saab valmis ja sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi oma raport.
HVK tellis kodumaistelt ettevõtetelt suurel määral kirurgilisi näomaske ja respiraatoreid. Lisaks peetakse läbirääkimisi kaitseriietuse tarne osas.
"Me ei lubanud osta kogu tootmismahtu," ütles HVK ajutine tegevjuht Janne Känkänen.
Kaitsevarustust hangitakse endiselt ka välismaiste kanalite kaudu.
Kõige kriitilisemate toodete osas peaks sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi kasutusse jääma piisav puhver.
"Võime märkida, et juba praegu on olemas kahe kuu respiraatorite varu ning suve jooksul püüame seda puhvrit suurendada." | Soome alustas isikukaitsevahendite tootmisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigi kriisvarude ameti möödunud nädalal tehtud hinnangute alusel vajab sotsiaal- ja tervishoiusüsteem vähemalt miljon näomaski ööpäevas. Koroonapatsientide ravil kasutatavate näomaskide hinnanguline vajadus on 22 000–62 000 maski ööpäevas.
"Juhul, kui saavutatakse täis tootmisvõimsus, peaks ainuüksi kodumaise toodanguga olema võimalik katta sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vajadused nii maskide kui respiraatorite osas," ütles tööminister Tuula Haatainen töö- ja majandusministeeriumi pressikonverentsil.
Kaitserõivaid vajatakse ööpäevas 100 000–150 000 ja ka nende puhul on Haataineni sõnul eeldus märkimisväärselt suureks kodumaiseks toodanguks.
Kolm ettevõtet alustasid sel nädalal kirurgiliste näomaskide tootmist tervishoiusüsteemi vajadusteks. Järgmisel nädalal alustatakse ka kodumaiste respiraatorite tootmisega professionaalseks kasutamiseks.
Kaitsejakkide ja kaitsepõllede tootmisega alustati juba varem.
Ettevalmistused kodumaise tootmise alustamiseks käivitati juba märtsis-aprillis. Majandusminister Mika Lintilä sõnul oli tootmise alustamisest huvitatud kümneid ettevõtteid.
Nende seast valiti välja ettevõtted, kes suutsid tootmisega alustada võimalikult kiiresti ja võimalikult suures mahus. Nende seas ka Lifa Air, kelle eesmärgiks on juuni lõpuks toota üle miljoni kirurgilise näomaski ning pea 300 000 respiraatorit päevas.
Juhul kui soomlastel soovitatakse näiteks avalikes kohtades kanda näomaske, siis selle jaoks kodumaisest toodangust ei piisa. Näomaske peaks hankima välismaalt või kasvatama jõudsalt kodumaist tootmist.
"Siis jõuame järgmise probleemi, ehk tooraineni, mille nimel käib endiselt suur võitlus," ütles Lintilä.
"Niinimetatud kodanikumaski soovituse osas ootame valitsuse seisukohta, varsti saab valmis ja sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi oma raport.
HVK tellis kodumaistelt ettevõtetelt suurel määral kirurgilisi näomaske ja respiraatoreid. Lisaks peetakse läbirääkimisi kaitseriietuse tarne osas.
"Me ei lubanud osta kogu tootmismahtu," ütles HVK ajutine tegevjuht Janne Känkänen.
Kaitsevarustust hangitakse endiselt ka välismaiste kanalite kaudu.
Kõige kriitilisemate toodete osas peaks sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi kasutusse jääma piisav puhver.
"Võime märkida, et juba praegu on olemas kahe kuu respiraatorite varu ning suve jooksul püüame seda puhvrit suurendada."
### Response:
Soome alustas isikukaitsevahendite tootmisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast 2011. aastal Stonehilli kolledžist lahkumist on 31-aastane ja 198 cm pikkune Roheneemesaarte kodakondne esindanud juba 12 tiimi ning on vaid prantslaste Lille'is püsinud rohkem kui ühe hooaja, vahendab Korvpall24.ee.
Almeida 13. profiklubiks saab olema Iisraeli kõrgliigasats Ironi Nahariya, kes koroonaviiruse tõttu katkenud hooajal hoidis liigas kaheksa võidu ja 13 kaotusega 12 meeskonna hulgas kümnendat kohta.
Kalev/Cramo särgis tegi Almeida kaasa 5 mängu VTB Ühisliigas (keskmiselt 23,4 minutit, 16,6 punkti, 4,6 lauapalli, 2 korvisöötu ja 1,8 vaheltlõiget) ning 5 mängu ka Eesti-Läti korvpalliliigas (keskmiselt 21,8 minutit, 12,8 punkti, 5,2 lauapalli, 3,2 söötu ja 2 vaheltlõiget).
Seejärel oli pikk arusaamatus tagamehe vigastatud jala ümber, kui mängija ise väitis, et vigastus ei luba tal mängida ja klubi päris sama meelt polnud. Lõpuks jõudsid osapooled kokkuleppele lepingu lõpetamises ja Almeida lahkus Tšehhi klubisse Nymburk.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Kalev/Cramost segadusega lahkunud tagamees leidis uue klubi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast 2011. aastal Stonehilli kolledžist lahkumist on 31-aastane ja 198 cm pikkune Roheneemesaarte kodakondne esindanud juba 12 tiimi ning on vaid prantslaste Lille'is püsinud rohkem kui ühe hooaja, vahendab Korvpall24.ee.
Almeida 13. profiklubiks saab olema Iisraeli kõrgliigasats Ironi Nahariya, kes koroonaviiruse tõttu katkenud hooajal hoidis liigas kaheksa võidu ja 13 kaotusega 12 meeskonna hulgas kümnendat kohta.
Kalev/Cramo särgis tegi Almeida kaasa 5 mängu VTB Ühisliigas (keskmiselt 23,4 minutit, 16,6 punkti, 4,6 lauapalli, 2 korvisöötu ja 1,8 vaheltlõiget) ning 5 mängu ka Eesti-Läti korvpalliliigas (keskmiselt 21,8 minutit, 12,8 punkti, 5,2 lauapalli, 3,2 söötu ja 2 vaheltlõiget).
Seejärel oli pikk arusaamatus tagamehe vigastatud jala ümber, kui mängija ise väitis, et vigastus ei luba tal mängida ja klubi päris sama meelt polnud. Lõpuks jõudsid osapooled kokkuleppele lepingu lõpetamises ja Almeida lahkus Tšehhi klubisse Nymburk.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Kalev/Cramost segadusega lahkunud tagamees leidis uue klubi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Lugu räägib konkreetselt vähkkasvaja tüüpi inimeste oma elust eemaldamisest," selgitas bändi vokalist Karl Mesipuu. "Kuigi laulusõnad võivad mõnele tunduda karmid ning liialdatud, väljendavad need siiski tundeid, millega olen viimase kahe aasta jooksul palju kokku puutunud. Mõnikord võivad inimesed elus pikas perspektiivis halba mõju avaldada ning oluline on endale seda õigel ajal tunnistada ning vastavalt reageerida enne, kui vähk levib ning suuremat kahju tekitab."
Singlile valmis ka muusikavideo. | Horror Dance Squad avaldas uue singli "Cancer" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Lugu räägib konkreetselt vähkkasvaja tüüpi inimeste oma elust eemaldamisest," selgitas bändi vokalist Karl Mesipuu. "Kuigi laulusõnad võivad mõnele tunduda karmid ning liialdatud, väljendavad need siiski tundeid, millega olen viimase kahe aasta jooksul palju kokku puutunud. Mõnikord võivad inimesed elus pikas perspektiivis halba mõju avaldada ning oluline on endale seda õigel ajal tunnistada ning vastavalt reageerida enne, kui vähk levib ning suuremat kahju tekitab."
Singlile valmis ka muusikavideo.
### Response:
Horror Dance Squad avaldas uue singli "Cancer" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uute reeglite kohaselt võib alaliit mängijaid sülitamise või nina nuuskamise eest karistada kuue kuni 12-mängulise võistluskeeluga.
Ka sätestab reglement muu hulgas, et mängijad peavad koju naasma mängu ajal kantud võistlusvormis. Soojendusel tuleb mängijatel hoida kahemeetrist vahet ja mängu ajal ei tohi vahetusmehed koos istuda.
Märtsi keskel peatatud Rumeenia kõrgliiga loodab naasta 13. juunil, kuid vajab selleks eelnevalt valitsuse eriluba. Euroopa jalgpalliliit UEFA on Rumeenia alaliidule seadnud tärminiks 1. juuni, mis ajaks tuleb esitada plaan, kuidas plaanitakse hooaeg lõpetada. | Rumeenias ähvardab jalgpallureid sülitamise korral kuni 12-mänguline keeld | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uute reeglite kohaselt võib alaliit mängijaid sülitamise või nina nuuskamise eest karistada kuue kuni 12-mängulise võistluskeeluga.
Ka sätestab reglement muu hulgas, et mängijad peavad koju naasma mängu ajal kantud võistlusvormis. Soojendusel tuleb mängijatel hoida kahemeetrist vahet ja mängu ajal ei tohi vahetusmehed koos istuda.
Märtsi keskel peatatud Rumeenia kõrgliiga loodab naasta 13. juunil, kuid vajab selleks eelnevalt valitsuse eriluba. Euroopa jalgpalliliit UEFA on Rumeenia alaliidule seadnud tärminiks 1. juuni, mis ajaks tuleb esitada plaan, kuidas plaanitakse hooaeg lõpetada.
### Response:
Rumeenias ähvardab jalgpallureid sülitamise korral kuni 12-mänguline keeld |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kultuuriministeeriumi poole pöördutakse taotlusega osaleda finaalturniiri treening- ja võistlusväljakute ettevalmistustööde ning Eesti Jalgpalli Liidu poolt finaalturniiri jaoks soetatud võistlusväljakute reklaamaluste kulude katmisel, mis olid kajastatud 5. veebruaril "Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine" taotlusvooru jaoks esitatud eelarves.
Kultuuriministeeriumilt taotleb EJL nõnda treening- ja muruväljakute hoolduse, staadionite uuendamise ning staadionite dekoreerimisega (väljakuäärsed reklaamalused) seotud kuluartiklite katmist summas 114 497,25 eurot (sh km).
Jalgpalliliit võtab enda kanda kulud, mida tehti alaliidule kuuluvatel infrastruktuuriobjektidel ja projekti jaoks palgatud inimeste tööjõukulude katmiseks.
16 koondise osavõtul Tallinnas, Rakveres, Haapsalus, Tartus, Viljandis, Otepääl ja Võrus toimuma pidanud U-17 EM-finaalturniir leidnuks algse plaani kohaselt aset 21. maist kuni 6. juunini. | Jalgpalliliit palub kultuuriministeeriumil osaliselt katta ärajäänud finaalturniiri kulud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kultuuriministeeriumi poole pöördutakse taotlusega osaleda finaalturniiri treening- ja võistlusväljakute ettevalmistustööde ning Eesti Jalgpalli Liidu poolt finaalturniiri jaoks soetatud võistlusväljakute reklaamaluste kulude katmisel, mis olid kajastatud 5. veebruaril "Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine" taotlusvooru jaoks esitatud eelarves.
Kultuuriministeeriumilt taotleb EJL nõnda treening- ja muruväljakute hoolduse, staadionite uuendamise ning staadionite dekoreerimisega (väljakuäärsed reklaamalused) seotud kuluartiklite katmist summas 114 497,25 eurot (sh km).
Jalgpalliliit võtab enda kanda kulud, mida tehti alaliidule kuuluvatel infrastruktuuriobjektidel ja projekti jaoks palgatud inimeste tööjõukulude katmiseks.
16 koondise osavõtul Tallinnas, Rakveres, Haapsalus, Tartus, Viljandis, Otepääl ja Võrus toimuma pidanud U-17 EM-finaalturniir leidnuks algse plaani kohaselt aset 21. maist kuni 6. juunini.
### Response:
Jalgpalliliit palub kultuuriministeeriumil osaliselt katta ärajäänud finaalturniiri kulud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nolan ütles ajakirjale Total Film antud intervjuus, et esialgu plaanisid nad stseenis kasutada makette ja eriefekte, ent siis leidsid nad Victorville's Californias mitmeid vanu lennukeid. "Me lõime numbrid kokku ja saime aru, et päris ja õiges suuruses lennuki ostmine on palju tõhusam," selgitas Nolan.
Ta lisas, et tegemist oli impulssostuga, kuid see töötas filmis väga hästi. Võttemeeskond nägi vaeva, et suur lennuk kaadrisse mahutada ning see kogemus oli Nolani sõnul väga põnev.
Ka näitleja Robert Pattinson meenutas lennukistseeni kui huvitavat kogemust. "Sa ei arvaks, et on olemas selline võimalus, et sa oled stseenis, kus lastakse päris 747 õhku. See on nii julge otsus, et see on isegi naeruväärne," ütles Pattinson.
"Tenet" jõuab kinodesse 17. juulil 2020. | "Teneti" võtetel lasti õhku päris lennuk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nolan ütles ajakirjale Total Film antud intervjuus, et esialgu plaanisid nad stseenis kasutada makette ja eriefekte, ent siis leidsid nad Victorville's Californias mitmeid vanu lennukeid. "Me lõime numbrid kokku ja saime aru, et päris ja õiges suuruses lennuki ostmine on palju tõhusam," selgitas Nolan.
Ta lisas, et tegemist oli impulssostuga, kuid see töötas filmis väga hästi. Võttemeeskond nägi vaeva, et suur lennuk kaadrisse mahutada ning see kogemus oli Nolani sõnul väga põnev.
Ka näitleja Robert Pattinson meenutas lennukistseeni kui huvitavat kogemust. "Sa ei arvaks, et on olemas selline võimalus, et sa oled stseenis, kus lastakse päris 747 õhku. See on nii julge otsus, et see on isegi naeruväärne," ütles Pattinson.
"Tenet" jõuab kinodesse 17. juulil 2020.
### Response:
"Teneti" võtetel lasti õhku päris lennuk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) värskest uuringust selgub, et koroonakriis on avaldanud ebaproportsionaalselt suurt mõju noortele. Iga kuues alla 29-aastane inimene on tööta jäänud.
Kriis võib ahendada veel aastateks nende töö- ja karjääriväljavaateid
"Ma ei usu, et on liialdus rääkida suletud põlvkonna ohust," ütles ILO juht Guy Ryder pressikonverentsil ja hoiatas, et koroonapandeemia mõju noorte töövõimalustele võib kesta kümme aastat ja kauemgi.
"Me taastume pandeemiast, kuid paljud noored inimesed jäävad lihtsalt ripakile. Need arvud on suured," ütles Ryder.
"Oht peitub selles, et esialgne hoop noortele kestab kümme aastat või kauem," lisas ta.
Juba enne koroonakriisi oli noorte töötuse tase 2019. aastal 13,6 protsenti, mis on kõrgem kui ühegi teise vanuserühma puhul. Maailmas oli 267 miljonit noort, kes ei töötanud ega õppinud.
ILO uuringu põhjal kaob koroonakriisi tõttu 2020. aasta teises kvartalis maailmas 2019. aasta viimase kolme kuuga võrreldes 10,7 protsenti töötundidest. See teeb kokku 305 miljonit töökohta.
ÜRO tööorganisatsioon ütleb mitme riigi värsketele andmetele tuginedes, et veebruarist alates on noorte töötus tohutult kasvanud, ja eriti hull on noorte naiste olukord.
Näiteks Kanadas kasvas üldine töötuse määr veebruarist aprillini kuue protsendi võrra, noorte meeste oma aga 14,3 ja noorte naiste töötus 20,4 protsendi võrra, ulatudes vastavalt 27,1 ja 28,4 protsendini.
Sama trend ilmneb ka USA-s ja mitmes teises riigis. | ÜRO: pandeemia tekitab suletud põlvkonna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) värskest uuringust selgub, et koroonakriis on avaldanud ebaproportsionaalselt suurt mõju noortele. Iga kuues alla 29-aastane inimene on tööta jäänud.
Kriis võib ahendada veel aastateks nende töö- ja karjääriväljavaateid
"Ma ei usu, et on liialdus rääkida suletud põlvkonna ohust," ütles ILO juht Guy Ryder pressikonverentsil ja hoiatas, et koroonapandeemia mõju noorte töövõimalustele võib kesta kümme aastat ja kauemgi.
"Me taastume pandeemiast, kuid paljud noored inimesed jäävad lihtsalt ripakile. Need arvud on suured," ütles Ryder.
"Oht peitub selles, et esialgne hoop noortele kestab kümme aastat või kauem," lisas ta.
Juba enne koroonakriisi oli noorte töötuse tase 2019. aastal 13,6 protsenti, mis on kõrgem kui ühegi teise vanuserühma puhul. Maailmas oli 267 miljonit noort, kes ei töötanud ega õppinud.
ILO uuringu põhjal kaob koroonakriisi tõttu 2020. aasta teises kvartalis maailmas 2019. aasta viimase kolme kuuga võrreldes 10,7 protsenti töötundidest. See teeb kokku 305 miljonit töökohta.
ÜRO tööorganisatsioon ütleb mitme riigi värsketele andmetele tuginedes, et veebruarist alates on noorte töötus tohutult kasvanud, ja eriti hull on noorte naiste olukord.
Näiteks Kanadas kasvas üldine töötuse määr veebruarist aprillini kuue protsendi võrra, noorte meeste oma aga 14,3 ja noorte naiste töötus 20,4 protsendi võrra, ulatudes vastavalt 27,1 ja 28,4 protsendini.
Sama trend ilmneb ka USA-s ja mitmes teises riigis.
### Response:
ÜRO: pandeemia tekitab suletud põlvkonna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Panga president Madis Müller saatis teisipäeval Ratasele kirja, kus ütleb, et praegust Kredexi käenduse ülempiiri võiks tõsta.
"Kredexi laenukäendustele seatud koguvastutuse 15-protsendine ülempiir muudab riikliku tugeva tagatisena mõeldud Kredexi käendused pankadele ebakindlaks ning seetõttu ei pruugi riigi suuremahulisena mõeldud toetuspakett tegelikult ettevõtjateni jõuda," kirjutas Müller.
Müller kirjutas, et Kredexi pakutavate käenduste tagasihoidlik kasutamine näitab praeguste käendustingimuste liiga piiravat iseloomu.
Jüri Ratas tunnistas Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et käendustingimused tuleks üle vaadata.
"Kui te küsite, kas need käenduse tingimused pidurdavad selle Kredexi käenduste väljaandmist, siis jah, ja see tuleb üle vaadata," lausus Ratas.
"Kas see [ülempiir] saab olema 20 või 25 protsenti, seda tuleks nüüd arutada," lisas ta.
Ratas tõstis esile ka asjaolu, et pangad andsid paljudele ettevõtetele maksepuhkust. | Ratas: Kredexi käenduse tingimused tuleb üle vaadata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Panga president Madis Müller saatis teisipäeval Ratasele kirja, kus ütleb, et praegust Kredexi käenduse ülempiiri võiks tõsta.
"Kredexi laenukäendustele seatud koguvastutuse 15-protsendine ülempiir muudab riikliku tugeva tagatisena mõeldud Kredexi käendused pankadele ebakindlaks ning seetõttu ei pruugi riigi suuremahulisena mõeldud toetuspakett tegelikult ettevõtjateni jõuda," kirjutas Müller.
Müller kirjutas, et Kredexi pakutavate käenduste tagasihoidlik kasutamine näitab praeguste käendustingimuste liiga piiravat iseloomu.
Jüri Ratas tunnistas Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et käendustingimused tuleks üle vaadata.
"Kui te küsite, kas need käenduse tingimused pidurdavad selle Kredexi käenduste väljaandmist, siis jah, ja see tuleb üle vaadata," lausus Ratas.
"Kas see [ülempiir] saab olema 20 või 25 protsenti, seda tuleks nüüd arutada," lisas ta.
Ratas tõstis esile ka asjaolu, et pangad andsid paljudele ettevõtetele maksepuhkust.
### Response:
Ratas: Kredexi käenduse tingimused tuleb üle vaadata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mart Helme, kas EKRE europarlamendi saadiku Jaak Madisoni eilne üleskutse teha Eestis referendum, kui valitsus otsustab minna Prantsuse-Saksa ettepanekutega võtma Euroopa ühislaenu, oli soolo või olete seda ka tõsiselt EKRE-s arutanud?
Ei, pean tunnistama, et seda ei ole arutatud ja kogu see informatsioon on muidugi värske ja eks Jaak Madison tegi oma kiire analüüsi, mis tema arvab. Ega tegelikult see Macroni-Merkeli ettepanek on ka ju mõnes mõttes soolo, sest niisugust olukorda, kus Euroopa Liit võtab laenu, ei ole [olnud]. Missugused mehhanismid seal siis on, missugused kohustused riikidel saavad olema, missugused õigused riikidel saavad olema, missugune saab olema selle rahajagamise võti, need on ju kõik praegu täiesti selgusetud asjad.
Ma arvan, et ei teata isegi komisjoni pool täpselt, mis see lõplik produkt on, mis riikidele lauale pannakse ja ammugi ei tea siis liikmesriigid täpselt ja ka Eesti vabariigi valitsus ei ole seda teemat arutanud.
Võin täpselt samamoodi öelda ka peaministri kohta, et peaministri avaldus, et see on samm õiges suunas, on soolo, sest valitsus ei ole seda arutanud.
Kas see küsimus on EKRE jaoks põhimõtteline küsimus, et see on see asi, milles te järele anda ei kavatse?
Ta on tegelikult terve Eesti rahva jaoks põhimõtteline küsimus, ta on tegelikult kogu Euroopa Liidu jaoks põhimõtteline küsimus. See tähendab seda, et järgmine samm saab olema Euroopa ühtsete maksude kehtestamine. See tähendab sisuliselt liikmesriikide finantsiseseisvuse likvideerimist suhteliselt lühikese aja jooksul. Nii et see ei ole mitte ainult selle valitsuse jaoks kriitiline küsimus, ta on terve EL-i ja kõikide liikmesriikide jaoks kriitiline küsimus.
Ma ei ruttaks sündmustest ette, aga selge on see, et meie suhtumine Euroopa föderaliseerimisse on olnud kogu aeg väga negatiivne ja see ettepanek selles valguses kahtlemata meile ei sobi.
Kas siin on olemas ka mingisugune kauplemisruum, et kui meie põllumajandustoetused tõstetakse samale tasemele, mis on läänepoolsete vanade, rikaste liikmesriikide toetused, siis võiksime põhimõtteliselt selle asjaga nõustuda?
See on jällegi niisuguste euroföderalistide poolt välja pakutud lohutusauhind. Tegelikkus on ju niisugune, kui see otsus praegu läbi läheb, siis otsustab tulevaste põllumajandustoetuste, aga ka igasuguste muude toetuste üle mitte enam liikmesriikide esinduste kollektiivorgan, kõikide ministrite nõukogude ja ülemkogude näol, vaid selle üle otsustab Euroopa Komisjon juba.
Täna võivad nad meile anda täistoetuse põllumajandustoetuste osas, aga homme võib-olla otsustatakse, et kusagil seal oli põud ja kusagil seal oli üleujutus ja kusagil seal oli maavärin ja seetõttu nüüd tuleb teha ümberjagamise võti ja kannatanutele tuleb rohkem anda ja teistelt ära võtta. See ongi see finantssuveräänsuse lõpp, mis koidab praegu Merkeli ja Macroni ettepaneku näol.
See ei ole mitte lihtsalt mingisugune üksik bürokraatlik küsimus, vaid see on väga põhimõtteline riikliku suveräänse ja riikide suveräänse majandamisõiguse küsimus ja sellest vaatevinklist on Jaak Madisonil tuline õigus. Seda ei saa otsustada ükski peaminister üksinda ja isegi kahtlane, kas parlament on pädev niisugust äärmiselt põhimõttelist ja pikaajalise mõjuga otsust langetama.
Me räägime ju ikkagi miljarditest eurodest ja võimalikest laenukoormustest liikmesriikidele – maksumaksjatele. Räägime sellest, et meie saadav jääb tõenäoliselt oluliselt lahjemaks, kui saame kümnete miljonite eest, võib-olla sadade miljonite eest aastas seniseid eurotoetusi vähem ja siis saame kümmekond miljonit või ka mõnikümmend miljonit põllumajandusele juurde. Need ei ole ju võrdväärsed asjad kaalukaussidele panna.
Siin on väga põhimõttelised küsimused. Ma ei tahaks selles mõttes kõlada ka liiga resoluutselt, tingimused on ju praegu täiesti lauale panemata. Ootame ära need tingimused, ootame ära selle pakkumise. Näeme ju Euroopa Liidu toimimise mehhanismist väga tüüpiliselt seda, et palju küsid, vähe saad. Kõigepealt pannakse midagi lauale, mis pooltel liikmesriikidel harja punaseks ajab ja siis hakatakse tasapisi timmima, kuni jõutakse mingisuguse kõigile vastuvõetava lahenduseni.
Ka antud juhul võib see nii minna. Ega siis Eesti ei ole oma kahtluste ja kõhkluste ja vastasseisuga üksinda, vähemalt pooled liikmesriigid ütlevad, et ettepanek sellisel kujul ei sobi ja hakkavad tegema siis omapoolseid kompromissettepanekuid. Kogu lugu on liiga toores, et praegu anda lõplikku hinnangut.
Neli põhjapoolset Euroopa Liidu liikmesriiki on teinud omapoolse ettepaneku, et kuna lõunapoolsed riigid on hädas ja neid ähvardab kollaps, siis neile võiks anda laenu, aga laenu maksavad tagasi lõunaeurooplased, mitte Euroopa Liit tervikuna. Kas see variant teile sobiks?
See on spekulatiivne variant ja Kreeka puhul me nägime, et tegelikult maksid kõik tagasi ja raha voolas Saksa pankadesse. Näen ka siin, et Saksa-Prantsuse suured pangad on need, kes tõenäoliselt on selle laenu andjad ja käendajad ja see tähendab seda, et üle Euroopa puhutakse raha siis kahte Euroopa Liidu kõige rikkamasse riiki.
Eelmise kriisi pealt võtsid kõige jämedama vorsti sakslased, näen ka praegu samasugust mustrit. Ma ei pea seda solidaarseks ja õiglaseks mustriks, kellegi häda ära kasutades rikkaid veel rikkamaks teha ja vaeseid veel vaesemaks teha. Võib ju solidaarsusest rääkida, aga kes natuke vorstitegemise mehhanisme tunneb, seda ajab see lihtsalt naerma.
Seda kartust teil ei ole, et lõunapoolsed riigid tõesti vajuvad kokku ja pärast tekib majanduskahju, kui firmad kukuvad kokku, et küll nad saavad hakkama?
Absoluutselt ei muretse, sest itaallased on väga selgelt öelnud, et kui niisugune momentum tekib, siis nad lähevad tagasi oma rahvusvaluuta peale ja päästavad sellega oma majanduse. Näen siin väga selgelt Saksamaa soovi päästa ainult mitte oma pankasid, kes on suures osas laenuandjad ka praegu raskustesse sattunud Lõuna-Euroopa riikidele, vaid päästa ka eurot ja eurotsooni tervikuna.
Neid kihistusi on oluliselt rohkem kui meile propagandistlikult välja pakutakse. Tavakodanikule, kes käib hommikust õhtuni tööl või koguni kes üldse tööl ei käi, sest on töö kaotanud, on see vorstitegemine, ega kodanik sellest vorstitegemise mehaanikast aru ei saa. See ei ole aus mäng, ütleme niimoodi.
Meieni on jõudnud kuuldused, et valitsus arutab Schengeni kodanike lubamist või mittelubamist Eestisse. Üks variant on lubada Schengeni kodanik juunikuust Eestisse, kui nad jäävad 14 päevaks karantiini või lubada neil linna peale minna, kui on olemas paber, mis tõendab, et nad on koroonanegatiivsed. Pakutakse ka varianti, et nad võivad teha testi lennujaamas. Kas see vastab tõele?
Niisugused lähtepunktid aruteluks on olemas, tõesti. Missuguste tulemusteni arutelu jõuab... Seal kõrval on ka tabel kõikide Schengeni ja kolmandate riikide nakatumiste 100 000 elaniku kohta jne. Seal kõrval on ka teised tabelid ja meil on konsultatsioonid peetud ja jätkuvalt pidamisel teadlastega, sealhulgas on väga mõtlemapanevaid tabeleid välja pakkunud professor Fischer.
Siin on väga tõsiste riskidega tegemist, ühelt poolt tahaksime näha, et meil majanduse elavnemine toimuks ja toimuks võimalikult kiiresti. Turismisektor ja majutus-toitlustus ainult siseturismi peal priskelt elada ei saa.
Teisest küljest, kui esitame küsimuse, et hea küll, kui teeks kaks kena suvekuud, kus turistid tulevad, aga september-oktoober tuleb koroona tagasi ja majandus saab veel karmima löögi. Need on need arutelu lähtekohad ja sellest tulenevalt kergekäeliselt otsuseid ei langetata.
Kõige keerulisem olukord on Suurbritannias ja Rootsis. Kas Tallinki mõte kodulehel müüa laevapileteid 15. juunist on põhjendatud?
Eks meil Air Baltic müüs ka pileteid ja kuulutas välja sihtkohti. Firmad püüavad valitsust panna teatud surve alla. Ma ei ütleks, et see on kõige korrektsem tegevus, otsuseid ju veel ei ole. Valitsuses näen väga selgelt, kuidas on teatud küsimustes teatud ministrid väga selged lobistid oma valdkonna ettevõtete või suundade osas. Seal on teised ministrid, kelle valdkonda need asjad ei puuduta ja nad on kainestav hääl. Ma ei taha täna küll öelda ühegi otsuse kohta, et see homme tuleb või seda otsust homme ei tule.
Haridusminister Mailis Reps ütles ERR-ile antud intervjuus, et ta mõistab, et KAPO poolt n-ö märgistatud välistudengid, kes tulevad probleemsetest riikidest, kus on mured islamiterrorismiga, et need inimesed ei ole tegelikult meile teretulnud. Kas siseminister on kindel, et 1. septembrist meil kolmandate riikide tudengid kõrgkoolipinki ei istu?
Eks see oleneb ju riikidest. Ka Venemaa on ju koroonakatastroofi riik, sama võime öelda Ukraina kohta. See maasikakasvatajate kisa, mida suuresti teeb nende poolt palgatud lobifirma, ei arvesta absoluutselt sellega, mis on nende riikide tervishoiusüsteemi võimekus ja tervishoiusüsteemi ja valitsuste tahe selle küsimusega tegeleda, et asi kontrolli alla saada.
Kui me Schengeni riikidest hakkame turiste ja reisijaid Eestisse laskma ja toome uuesti haiguse siia ja paneme uuesti Saaremaa või Tallinna karantiini, siis võib-olla juhtub sama kolmandatest riikidest pärit tudengitega. Venemaa on kõigele lisaks mitte ainult ortodokslik, vaid ka islamiriik. See unustatakse meil tihti ära, kõige kiiremini kasvav elanikkonna grupp Venemaal on moslemirahvaste esindajad.
Venemaal on umbes 20 protsenti rahvastikust moslemid. Arvata, et nendest kedagi siia ei tule, on täiesti väär, ikka tuleb küll. Ma olen neid numbreid näinud ja kõigele lisaks avalikkus ei tea seda, ma ei hakka ka täpseid numbreid ütlema või täpseid riike nimetama, aga on islamiriike, kes väga heldekäeliselt finantseerivad siin islamiringkondade tegevust.
See pilt ei ole jälle nii lihtne nagu seda propagandistlikult püütakse kajastada, et Helme paneb võõrtudengite ees ukse kinni. Mina ei pane mitte millegi ega kellegi ees ust kinni, mina lähtun riigi pikaajalistest huvidest. Riigi pikaajalistes huvides ei ole tugeva, hästi organiseeritud, hästi finantseeritud islamikogukonna teke, sest me näeme, et sellega kaasnevad teatud ohuriskid.
Kindlasti ei soovi Eesti inimesed, et islamiterrorism jõuaks ka Eestisse ja et neil on pidepunktid, keskused, mille kaudu seda koordineeritakse ja finantseeritakse. Seda kindlasti ükski Eesti inimene ei taha. Aga õpirändega seoses on see teema täiesti olemas. Nii palju ma ütlen, täpsustamata kõiki üksikasju.
Mis puudutab üldse kogu seda õpirännet, siis, vabandust, aga suur osa mustalt töötavatest inimestest on üliõpilased, kes teevad mingeid otsi siin, seal ja kolmandas kohas. Ja jällegi, eestlane on selline liberaalne inimene, võib öelda, et aga mis see meisse puutub, las nad elavad, las nad teevad. Aga ärge siis küsige sotsiaalsete toetuste tõstmist ja riigipoolseid kohustuste täitmisi, kui meil maksud jäävad laekumata.
Musta tööjõu tõttu jäi möödunud aastal laekumata 32 miljonit eurot, aga tegelik summa on ilmselt oluliselt suurem, sest see on see summa, mida suutis tuvastada oma hinnangute põhjal maksu- ja tolliamet. Tegelik summa on kindlasti oluliselt suurem, ma ei oska teile öelda, kui palju suurem, aga kindlasti suurem.
Nii et propagandistlikult võib iga küsimuse hästi lihtsalt esitada ja näidata näpuga kellegi peale, et see on süüdi, tema ei lase inimestel elada. Aga kui me asjale sisse vaatame, siis näeme, et tegelikult on vastupidi. Nende piirangute kehtestamisega laseme Eestil elada.
Kui koroonaolukord lubab, siis Soome ja teiste Euroopa Liidu riikide üliõpilased saavad 1. septembrist meil alustad, aga ida poole jäävad piirid kinni?
No ütleme kolmandad riigid, see ei ole ainult ida. Meil on ju arvestatav kontingent Aasia riikidest ja mustalt mandrilt. Aga mis puutub Soomesse, siis Soome on üsna kriitiline meie kiire koroonajärgse liberaliseerumise juures ja Soome on palju konservatiivsem oma inimeste välja laskmisel, kartes, et nad toovad uuesti haiguse kuskilt sisse. Nii et me ei oska öelda, mis seis meil sügisel on ka Soome tudengitega.
Kas te põhimõtteliselt ei ole valmis kaaluma maasikakasvatajatele erandit selleks suveks? Maasikakasvatajatel olid plaanid tehtud, siis tuli koroona ja nüüd nad on hädas. Võib-olla see suvi lasta veel välismaalastel meil korjata, aga siis tõsiselt vaadata ikkagi, kas peame olema odava tööjõuga oma majandust kasvatav riik?
Kui me ühe korra erandi teeme, siis tullakse ka järgmisel. Siin erandi tahtjad on ju ukse taga, kes kõik kurdavad, et nende ärimudel lendab nüüd vastu taevast. Kui Eestis on majanduses tööjõuga niisugune probleem, et me ei saa maasikaid korjata ilma ukrainlasteta, me ei saa lüpsta ilma ukrainlasteta, me ei saa keevitada ilma ukrainlasteta, me ei saa ehitada ilma ukrainlasteta, me ei saa enam haiglaid teenindada ilma Ukraina õdedeta, siis on kusagil midagi väga-väga viltu läinud. Siis on kogu meie tööjõupoliitikas ja kogu meie sotsiaalsete tagatiste poliitikas ja kogu meie maksupoliitikas midagi väga-väga valesti ja sellega tuleb tegelema hakata.
Mis puudutab neid maasikanoppijaid, siis just sel suvel on meil probleem koroonaga. Sel suvel on Ukraina nende riikide hulgas, kus koroona nakatumise tulemused on isegi ametliku statistika kohaselt meile vastuvõetamatult kõrged.
Üks koht, kust saaks kindlasti tööjõudu juurde, on need samad kooliõpilased, kes suvel puhkavad. Lapsevanemana ise vaatan, et need reeglid, mis meil praegu lubavad lastel töötada, on väga ranged. Ei tohi teha rasket füüsilist ja vaimset pingutust nõudvat tööd, on tundide piirangud ja nii edasi. Kas midagi selles valdkonnas ei saaks kiiresti teha, anda lapsevanematele õigus otsustada?
Jah, põhimõtteliselt olen nõus ja mõtted selles suunas liiguvad. See n-ö tööampsude temaatika oli möödunud nädalal valitsuskabinetis ka teemaks. See puudutas küll töötuid ja töötute tagatisi seoses sellega, et kui nad mingit tööd lähevad tegema, siis kui pikalt nad võivad teha ilma töötustaatust kaotamata. Õpilastega seoses on teema jutuks olnud, aga mingite konkreetsete lahendusteni pole jõudnud.
Ma koos maaeluministriga tahaksin küll siin rohkem gaasi peale anda, et sellega edasi liikuda. Kas me sel suvel jõuame? Ma ei tea, võib-olla jõuame. Ma ei oska öelda, ma ei julge anda mingit juriidilist ekspertiisi, mis asja on vaja teha juriidilises plaanis, et pärast ei oleks meil lõputult kohtukaasusi seoses sellega, et keegi lõi varba ära või kellelgi tekkis mingi muu probleem. Need asjad on vaja lahendada, ma kardan, et need võtavad rohkem kui kuu aega. | Helme: itaallased võivad oma majanduse päästa eurotsoonist lahkudes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mart Helme, kas EKRE europarlamendi saadiku Jaak Madisoni eilne üleskutse teha Eestis referendum, kui valitsus otsustab minna Prantsuse-Saksa ettepanekutega võtma Euroopa ühislaenu, oli soolo või olete seda ka tõsiselt EKRE-s arutanud?
Ei, pean tunnistama, et seda ei ole arutatud ja kogu see informatsioon on muidugi värske ja eks Jaak Madison tegi oma kiire analüüsi, mis tema arvab. Ega tegelikult see Macroni-Merkeli ettepanek on ka ju mõnes mõttes soolo, sest niisugust olukorda, kus Euroopa Liit võtab laenu, ei ole [olnud]. Missugused mehhanismid seal siis on, missugused kohustused riikidel saavad olema, missugused õigused riikidel saavad olema, missugune saab olema selle rahajagamise võti, need on ju kõik praegu täiesti selgusetud asjad.
Ma arvan, et ei teata isegi komisjoni pool täpselt, mis see lõplik produkt on, mis riikidele lauale pannakse ja ammugi ei tea siis liikmesriigid täpselt ja ka Eesti vabariigi valitsus ei ole seda teemat arutanud.
Võin täpselt samamoodi öelda ka peaministri kohta, et peaministri avaldus, et see on samm õiges suunas, on soolo, sest valitsus ei ole seda arutanud.
Kas see küsimus on EKRE jaoks põhimõtteline küsimus, et see on see asi, milles te järele anda ei kavatse?
Ta on tegelikult terve Eesti rahva jaoks põhimõtteline küsimus, ta on tegelikult kogu Euroopa Liidu jaoks põhimõtteline küsimus. See tähendab seda, et järgmine samm saab olema Euroopa ühtsete maksude kehtestamine. See tähendab sisuliselt liikmesriikide finantsiseseisvuse likvideerimist suhteliselt lühikese aja jooksul. Nii et see ei ole mitte ainult selle valitsuse jaoks kriitiline küsimus, ta on terve EL-i ja kõikide liikmesriikide jaoks kriitiline küsimus.
Ma ei ruttaks sündmustest ette, aga selge on see, et meie suhtumine Euroopa föderaliseerimisse on olnud kogu aeg väga negatiivne ja see ettepanek selles valguses kahtlemata meile ei sobi.
Kas siin on olemas ka mingisugune kauplemisruum, et kui meie põllumajandustoetused tõstetakse samale tasemele, mis on läänepoolsete vanade, rikaste liikmesriikide toetused, siis võiksime põhimõtteliselt selle asjaga nõustuda?
See on jällegi niisuguste euroföderalistide poolt välja pakutud lohutusauhind. Tegelikkus on ju niisugune, kui see otsus praegu läbi läheb, siis otsustab tulevaste põllumajandustoetuste, aga ka igasuguste muude toetuste üle mitte enam liikmesriikide esinduste kollektiivorgan, kõikide ministrite nõukogude ja ülemkogude näol, vaid selle üle otsustab Euroopa Komisjon juba.
Täna võivad nad meile anda täistoetuse põllumajandustoetuste osas, aga homme võib-olla otsustatakse, et kusagil seal oli põud ja kusagil seal oli üleujutus ja kusagil seal oli maavärin ja seetõttu nüüd tuleb teha ümberjagamise võti ja kannatanutele tuleb rohkem anda ja teistelt ära võtta. See ongi see finantssuveräänsuse lõpp, mis koidab praegu Merkeli ja Macroni ettepaneku näol.
See ei ole mitte lihtsalt mingisugune üksik bürokraatlik küsimus, vaid see on väga põhimõtteline riikliku suveräänse ja riikide suveräänse majandamisõiguse küsimus ja sellest vaatevinklist on Jaak Madisonil tuline õigus. Seda ei saa otsustada ükski peaminister üksinda ja isegi kahtlane, kas parlament on pädev niisugust äärmiselt põhimõttelist ja pikaajalise mõjuga otsust langetama.
Me räägime ju ikkagi miljarditest eurodest ja võimalikest laenukoormustest liikmesriikidele – maksumaksjatele. Räägime sellest, et meie saadav jääb tõenäoliselt oluliselt lahjemaks, kui saame kümnete miljonite eest, võib-olla sadade miljonite eest aastas seniseid eurotoetusi vähem ja siis saame kümmekond miljonit või ka mõnikümmend miljonit põllumajandusele juurde. Need ei ole ju võrdväärsed asjad kaalukaussidele panna.
Siin on väga põhimõttelised küsimused. Ma ei tahaks selles mõttes kõlada ka liiga resoluutselt, tingimused on ju praegu täiesti lauale panemata. Ootame ära need tingimused, ootame ära selle pakkumise. Näeme ju Euroopa Liidu toimimise mehhanismist väga tüüpiliselt seda, et palju küsid, vähe saad. Kõigepealt pannakse midagi lauale, mis pooltel liikmesriikidel harja punaseks ajab ja siis hakatakse tasapisi timmima, kuni jõutakse mingisuguse kõigile vastuvõetava lahenduseni.
Ka antud juhul võib see nii minna. Ega siis Eesti ei ole oma kahtluste ja kõhkluste ja vastasseisuga üksinda, vähemalt pooled liikmesriigid ütlevad, et ettepanek sellisel kujul ei sobi ja hakkavad tegema siis omapoolseid kompromissettepanekuid. Kogu lugu on liiga toores, et praegu anda lõplikku hinnangut.
Neli põhjapoolset Euroopa Liidu liikmesriiki on teinud omapoolse ettepaneku, et kuna lõunapoolsed riigid on hädas ja neid ähvardab kollaps, siis neile võiks anda laenu, aga laenu maksavad tagasi lõunaeurooplased, mitte Euroopa Liit tervikuna. Kas see variant teile sobiks?
See on spekulatiivne variant ja Kreeka puhul me nägime, et tegelikult maksid kõik tagasi ja raha voolas Saksa pankadesse. Näen ka siin, et Saksa-Prantsuse suured pangad on need, kes tõenäoliselt on selle laenu andjad ja käendajad ja see tähendab seda, et üle Euroopa puhutakse raha siis kahte Euroopa Liidu kõige rikkamasse riiki.
Eelmise kriisi pealt võtsid kõige jämedama vorsti sakslased, näen ka praegu samasugust mustrit. Ma ei pea seda solidaarseks ja õiglaseks mustriks, kellegi häda ära kasutades rikkaid veel rikkamaks teha ja vaeseid veel vaesemaks teha. Võib ju solidaarsusest rääkida, aga kes natuke vorstitegemise mehhanisme tunneb, seda ajab see lihtsalt naerma.
Seda kartust teil ei ole, et lõunapoolsed riigid tõesti vajuvad kokku ja pärast tekib majanduskahju, kui firmad kukuvad kokku, et küll nad saavad hakkama?
Absoluutselt ei muretse, sest itaallased on väga selgelt öelnud, et kui niisugune momentum tekib, siis nad lähevad tagasi oma rahvusvaluuta peale ja päästavad sellega oma majanduse. Näen siin väga selgelt Saksamaa soovi päästa ainult mitte oma pankasid, kes on suures osas laenuandjad ka praegu raskustesse sattunud Lõuna-Euroopa riikidele, vaid päästa ka eurot ja eurotsooni tervikuna.
Neid kihistusi on oluliselt rohkem kui meile propagandistlikult välja pakutakse. Tavakodanikule, kes käib hommikust õhtuni tööl või koguni kes üldse tööl ei käi, sest on töö kaotanud, on see vorstitegemine, ega kodanik sellest vorstitegemise mehaanikast aru ei saa. See ei ole aus mäng, ütleme niimoodi.
Meieni on jõudnud kuuldused, et valitsus arutab Schengeni kodanike lubamist või mittelubamist Eestisse. Üks variant on lubada Schengeni kodanik juunikuust Eestisse, kui nad jäävad 14 päevaks karantiini või lubada neil linna peale minna, kui on olemas paber, mis tõendab, et nad on koroonanegatiivsed. Pakutakse ka varianti, et nad võivad teha testi lennujaamas. Kas see vastab tõele?
Niisugused lähtepunktid aruteluks on olemas, tõesti. Missuguste tulemusteni arutelu jõuab... Seal kõrval on ka tabel kõikide Schengeni ja kolmandate riikide nakatumiste 100 000 elaniku kohta jne. Seal kõrval on ka teised tabelid ja meil on konsultatsioonid peetud ja jätkuvalt pidamisel teadlastega, sealhulgas on väga mõtlemapanevaid tabeleid välja pakkunud professor Fischer.
Siin on väga tõsiste riskidega tegemist, ühelt poolt tahaksime näha, et meil majanduse elavnemine toimuks ja toimuks võimalikult kiiresti. Turismisektor ja majutus-toitlustus ainult siseturismi peal priskelt elada ei saa.
Teisest küljest, kui esitame küsimuse, et hea küll, kui teeks kaks kena suvekuud, kus turistid tulevad, aga september-oktoober tuleb koroona tagasi ja majandus saab veel karmima löögi. Need on need arutelu lähtekohad ja sellest tulenevalt kergekäeliselt otsuseid ei langetata.
Kõige keerulisem olukord on Suurbritannias ja Rootsis. Kas Tallinki mõte kodulehel müüa laevapileteid 15. juunist on põhjendatud?
Eks meil Air Baltic müüs ka pileteid ja kuulutas välja sihtkohti. Firmad püüavad valitsust panna teatud surve alla. Ma ei ütleks, et see on kõige korrektsem tegevus, otsuseid ju veel ei ole. Valitsuses näen väga selgelt, kuidas on teatud küsimustes teatud ministrid väga selged lobistid oma valdkonna ettevõtete või suundade osas. Seal on teised ministrid, kelle valdkonda need asjad ei puuduta ja nad on kainestav hääl. Ma ei taha täna küll öelda ühegi otsuse kohta, et see homme tuleb või seda otsust homme ei tule.
Haridusminister Mailis Reps ütles ERR-ile antud intervjuus, et ta mõistab, et KAPO poolt n-ö märgistatud välistudengid, kes tulevad probleemsetest riikidest, kus on mured islamiterrorismiga, et need inimesed ei ole tegelikult meile teretulnud. Kas siseminister on kindel, et 1. septembrist meil kolmandate riikide tudengid kõrgkoolipinki ei istu?
Eks see oleneb ju riikidest. Ka Venemaa on ju koroonakatastroofi riik, sama võime öelda Ukraina kohta. See maasikakasvatajate kisa, mida suuresti teeb nende poolt palgatud lobifirma, ei arvesta absoluutselt sellega, mis on nende riikide tervishoiusüsteemi võimekus ja tervishoiusüsteemi ja valitsuste tahe selle küsimusega tegeleda, et asi kontrolli alla saada.
Kui me Schengeni riikidest hakkame turiste ja reisijaid Eestisse laskma ja toome uuesti haiguse siia ja paneme uuesti Saaremaa või Tallinna karantiini, siis võib-olla juhtub sama kolmandatest riikidest pärit tudengitega. Venemaa on kõigele lisaks mitte ainult ortodokslik, vaid ka islamiriik. See unustatakse meil tihti ära, kõige kiiremini kasvav elanikkonna grupp Venemaal on moslemirahvaste esindajad.
Venemaal on umbes 20 protsenti rahvastikust moslemid. Arvata, et nendest kedagi siia ei tule, on täiesti väär, ikka tuleb küll. Ma olen neid numbreid näinud ja kõigele lisaks avalikkus ei tea seda, ma ei hakka ka täpseid numbreid ütlema või täpseid riike nimetama, aga on islamiriike, kes väga heldekäeliselt finantseerivad siin islamiringkondade tegevust.
See pilt ei ole jälle nii lihtne nagu seda propagandistlikult püütakse kajastada, et Helme paneb võõrtudengite ees ukse kinni. Mina ei pane mitte millegi ega kellegi ees ust kinni, mina lähtun riigi pikaajalistest huvidest. Riigi pikaajalistes huvides ei ole tugeva, hästi organiseeritud, hästi finantseeritud islamikogukonna teke, sest me näeme, et sellega kaasnevad teatud ohuriskid.
Kindlasti ei soovi Eesti inimesed, et islamiterrorism jõuaks ka Eestisse ja et neil on pidepunktid, keskused, mille kaudu seda koordineeritakse ja finantseeritakse. Seda kindlasti ükski Eesti inimene ei taha. Aga õpirändega seoses on see teema täiesti olemas. Nii palju ma ütlen, täpsustamata kõiki üksikasju.
Mis puudutab üldse kogu seda õpirännet, siis, vabandust, aga suur osa mustalt töötavatest inimestest on üliõpilased, kes teevad mingeid otsi siin, seal ja kolmandas kohas. Ja jällegi, eestlane on selline liberaalne inimene, võib öelda, et aga mis see meisse puutub, las nad elavad, las nad teevad. Aga ärge siis küsige sotsiaalsete toetuste tõstmist ja riigipoolseid kohustuste täitmisi, kui meil maksud jäävad laekumata.
Musta tööjõu tõttu jäi möödunud aastal laekumata 32 miljonit eurot, aga tegelik summa on ilmselt oluliselt suurem, sest see on see summa, mida suutis tuvastada oma hinnangute põhjal maksu- ja tolliamet. Tegelik summa on kindlasti oluliselt suurem, ma ei oska teile öelda, kui palju suurem, aga kindlasti suurem.
Nii et propagandistlikult võib iga küsimuse hästi lihtsalt esitada ja näidata näpuga kellegi peale, et see on süüdi, tema ei lase inimestel elada. Aga kui me asjale sisse vaatame, siis näeme, et tegelikult on vastupidi. Nende piirangute kehtestamisega laseme Eestil elada.
Kui koroonaolukord lubab, siis Soome ja teiste Euroopa Liidu riikide üliõpilased saavad 1. septembrist meil alustad, aga ida poole jäävad piirid kinni?
No ütleme kolmandad riigid, see ei ole ainult ida. Meil on ju arvestatav kontingent Aasia riikidest ja mustalt mandrilt. Aga mis puutub Soomesse, siis Soome on üsna kriitiline meie kiire koroonajärgse liberaliseerumise juures ja Soome on palju konservatiivsem oma inimeste välja laskmisel, kartes, et nad toovad uuesti haiguse kuskilt sisse. Nii et me ei oska öelda, mis seis meil sügisel on ka Soome tudengitega.
Kas te põhimõtteliselt ei ole valmis kaaluma maasikakasvatajatele erandit selleks suveks? Maasikakasvatajatel olid plaanid tehtud, siis tuli koroona ja nüüd nad on hädas. Võib-olla see suvi lasta veel välismaalastel meil korjata, aga siis tõsiselt vaadata ikkagi, kas peame olema odava tööjõuga oma majandust kasvatav riik?
Kui me ühe korra erandi teeme, siis tullakse ka järgmisel. Siin erandi tahtjad on ju ukse taga, kes kõik kurdavad, et nende ärimudel lendab nüüd vastu taevast. Kui Eestis on majanduses tööjõuga niisugune probleem, et me ei saa maasikaid korjata ilma ukrainlasteta, me ei saa lüpsta ilma ukrainlasteta, me ei saa keevitada ilma ukrainlasteta, me ei saa ehitada ilma ukrainlasteta, me ei saa enam haiglaid teenindada ilma Ukraina õdedeta, siis on kusagil midagi väga-väga viltu läinud. Siis on kogu meie tööjõupoliitikas ja kogu meie sotsiaalsete tagatiste poliitikas ja kogu meie maksupoliitikas midagi väga-väga valesti ja sellega tuleb tegelema hakata.
Mis puudutab neid maasikanoppijaid, siis just sel suvel on meil probleem koroonaga. Sel suvel on Ukraina nende riikide hulgas, kus koroona nakatumise tulemused on isegi ametliku statistika kohaselt meile vastuvõetamatult kõrged.
Üks koht, kust saaks kindlasti tööjõudu juurde, on need samad kooliõpilased, kes suvel puhkavad. Lapsevanemana ise vaatan, et need reeglid, mis meil praegu lubavad lastel töötada, on väga ranged. Ei tohi teha rasket füüsilist ja vaimset pingutust nõudvat tööd, on tundide piirangud ja nii edasi. Kas midagi selles valdkonnas ei saaks kiiresti teha, anda lapsevanematele õigus otsustada?
Jah, põhimõtteliselt olen nõus ja mõtted selles suunas liiguvad. See n-ö tööampsude temaatika oli möödunud nädalal valitsuskabinetis ka teemaks. See puudutas küll töötuid ja töötute tagatisi seoses sellega, et kui nad mingit tööd lähevad tegema, siis kui pikalt nad võivad teha ilma töötustaatust kaotamata. Õpilastega seoses on teema jutuks olnud, aga mingite konkreetsete lahendusteni pole jõudnud.
Ma koos maaeluministriga tahaksin küll siin rohkem gaasi peale anda, et sellega edasi liikuda. Kas me sel suvel jõuame? Ma ei tea, võib-olla jõuame. Ma ei oska öelda, ma ei julge anda mingit juriidilist ekspertiisi, mis asja on vaja teha juriidilises plaanis, et pärast ei oleks meil lõputult kohtukaasusi seoses sellega, et keegi lõi varba ära või kellelgi tekkis mingi muu probleem. Need asjad on vaja lahendada, ma kardan, et need võtavad rohkem kui kuu aega.
### Response:
Helme: itaallased võivad oma majanduse päästa eurotsoonist lahkudes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Premier League'i läkitatud ühisavalduse kohaselt saavad mängijad taas treenida gruppides ja ehkki kontakti püütakse minimeerida, on see mänguolukorras jälle lubatud. Kõrgliiga sõnul jätkuvad arutelud hooaja jätkumise osas, võttes arvesse hetkeolukorda ning selle sobivust meistrivõistluste naasmiseks.
Inglise kõrgliiga mängijaid ja personali testitakse koroonaviiruse osas kaks korda nädalas. Seni on 1744 testist kaheksa osutunud positiivseks.
Project Restarti kolmas faas näeb ette tavapärastele treeningutele naasmist ja võistlusmängudeks valmistumist.
Inglismaa jalgpalli kõrgliiga peatati koroonaviiruse pandeemia tõttu 13. märtsil. Pidamata on veel 92 kohtumist. | Taaskäivitumisele lähenev Inglise kõrgliiga alustas kontakttreeningutega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Premier League'i läkitatud ühisavalduse kohaselt saavad mängijad taas treenida gruppides ja ehkki kontakti püütakse minimeerida, on see mänguolukorras jälle lubatud. Kõrgliiga sõnul jätkuvad arutelud hooaja jätkumise osas, võttes arvesse hetkeolukorda ning selle sobivust meistrivõistluste naasmiseks.
Inglise kõrgliiga mängijaid ja personali testitakse koroonaviiruse osas kaks korda nädalas. Seni on 1744 testist kaheksa osutunud positiivseks.
Project Restarti kolmas faas näeb ette tavapärastele treeningutele naasmist ja võistlusmängudeks valmistumist.
Inglismaa jalgpalli kõrgliiga peatati koroonaviiruse pandeemia tõttu 13. märtsil. Pidamata on veel 92 kohtumist.
### Response:
Taaskäivitumisele lähenev Inglise kõrgliiga alustas kontakttreeningutega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige rohkem osalejaid on põhja tsoonis, kus pallib kaheksa meeskonda. Teistes piirkondades mängib kuus võistkonda. Hooaeg algas möödunud nädalavahetusel ning lõpeb 30. oktoobril. Kalendri ja avavooru tulemused leiab jalgpalliliidu koduleheküljelt.
Pärast kevadringi jaotatakse meeskonnad A-, B- ja C-tasandile. A- ning C-tasandil mängib kaheksa meeskonda, B-tasandil kümme meeskonda. Kui A-tasandil mängivad iga tsooni kaks paremat, siis B-tasandil jätkavad sügisel kohtumisi iga piirkonna kolmanda ja neljanda koha meeskonnad ja kaks paremat viienda koha saavutanud võistkonda. Sügisringi ei võeta kaasa kevadringis peetud kohtumiste punkte.
Kevadringis mängitakse kodus-võõrsil printsiibil ning sügisringis peetakse meeskondade vahel üks kohtumine. Meeskondade mänguarv on minimaalselt 17 ja maksimaalselt 23.
IV liiga 2020:
Ida: Tallinna JK Jalgpallihaigla, Tallinna FC TransferWise, JK Kuusalu Kalev, Viimsi Lõvid, JK Loo II, Tallinna SC ReUnited;
Põhi: Tallinna FC Soccernet, Tallinna JK Piraaja II, Maarjamäe FC IGI, Pärnu JK Poseidon II, FC Kose II, FC Tallinna Wolves, Rumori Calcio II Tallinn, FC Aruküla;
Lõuna: Kristiine JK, Lasnamäe FC Ajax II, FC Lelle, Viljandi JK Tulevik III, SK Illi ja Jõgeva SK Noorus-96 ÜM, Tallinna FC Teleios;
Lääne: Tallinna FC Reaal, Tallinna FC Olympic Olybet, Tallinna JK Augur, Läänemaa JK Haapsalu, Tallinna FC Eston Villa II, Rummu Dünamo II. | Neljanda liiga hooaeg lõpeb kolmes tugevusgrupis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige rohkem osalejaid on põhja tsoonis, kus pallib kaheksa meeskonda. Teistes piirkondades mängib kuus võistkonda. Hooaeg algas möödunud nädalavahetusel ning lõpeb 30. oktoobril. Kalendri ja avavooru tulemused leiab jalgpalliliidu koduleheküljelt.
Pärast kevadringi jaotatakse meeskonnad A-, B- ja C-tasandile. A- ning C-tasandil mängib kaheksa meeskonda, B-tasandil kümme meeskonda. Kui A-tasandil mängivad iga tsooni kaks paremat, siis B-tasandil jätkavad sügisel kohtumisi iga piirkonna kolmanda ja neljanda koha meeskonnad ja kaks paremat viienda koha saavutanud võistkonda. Sügisringi ei võeta kaasa kevadringis peetud kohtumiste punkte.
Kevadringis mängitakse kodus-võõrsil printsiibil ning sügisringis peetakse meeskondade vahel üks kohtumine. Meeskondade mänguarv on minimaalselt 17 ja maksimaalselt 23.
IV liiga 2020:
Ida: Tallinna JK Jalgpallihaigla, Tallinna FC TransferWise, JK Kuusalu Kalev, Viimsi Lõvid, JK Loo II, Tallinna SC ReUnited;
Põhi: Tallinna FC Soccernet, Tallinna JK Piraaja II, Maarjamäe FC IGI, Pärnu JK Poseidon II, FC Kose II, FC Tallinna Wolves, Rumori Calcio II Tallinn, FC Aruküla;
Lõuna: Kristiine JK, Lasnamäe FC Ajax II, FC Lelle, Viljandi JK Tulevik III, SK Illi ja Jõgeva SK Noorus-96 ÜM, Tallinna FC Teleios;
Lääne: Tallinna FC Reaal, Tallinna FC Olympic Olybet, Tallinna JK Augur, Läänemaa JK Haapsalu, Tallinna FC Eston Villa II, Rummu Dünamo II.
### Response:
Neljanda liiga hooaeg lõpeb kolmes tugevusgrupis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljast loost koosnev erinevate kõladega eksperimenteeriv album sündis huvist mõtestada looduse ja inimese vahelist ühtsust, kuid teisalt kriipivat konflikti. Huvi ümbritsevate keskkondade ja saatvate meeleolude vastu peegeldub nii lugude pealkirjades kui ka helimaastikes.
Albumi läbiv helikõla on viiul ja vokaal, ent autor kasutab ka salvestusi loodus- ja linnakeskkonnast ning elektroonilisi elemente. "See on otsing naturaalsete, elektrooniliste ning mehaaniliste helide seas ja püüd leida nende vahel kooskõlasid. Kuna tegemist on sooloprojektiga, kus nii muusika kirjutamine kui ka produtseerimine on olnud minu teha, siis on see andnud vabaduse katsetada," avas Parts muusika loomise tausta.
Lisaks sooloprojektile tegeleb Parts ka muusikaliste kujunduste loomisega tantsu- ja teatrilavastustele, multimeedia installatsioonidele ja videotele. Tema muusika kõlab näiteks Nuku teatris publikukutsungina. Samuti lõi Parts muusika 2019. aasta detsembris Tartu Raekoja platsil toimunud advendiküünla süütamise tseremooniale. | Judith Parts avaldas lühialbumi "Udu" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljast loost koosnev erinevate kõladega eksperimenteeriv album sündis huvist mõtestada looduse ja inimese vahelist ühtsust, kuid teisalt kriipivat konflikti. Huvi ümbritsevate keskkondade ja saatvate meeleolude vastu peegeldub nii lugude pealkirjades kui ka helimaastikes.
Albumi läbiv helikõla on viiul ja vokaal, ent autor kasutab ka salvestusi loodus- ja linnakeskkonnast ning elektroonilisi elemente. "See on otsing naturaalsete, elektrooniliste ning mehaaniliste helide seas ja püüd leida nende vahel kooskõlasid. Kuna tegemist on sooloprojektiga, kus nii muusika kirjutamine kui ka produtseerimine on olnud minu teha, siis on see andnud vabaduse katsetada," avas Parts muusika loomise tausta.
Lisaks sooloprojektile tegeleb Parts ka muusikaliste kujunduste loomisega tantsu- ja teatrilavastustele, multimeedia installatsioonidele ja videotele. Tema muusika kõlab näiteks Nuku teatris publikukutsungina. Samuti lõi Parts muusika 2019. aasta detsembris Tartu Raekoja platsil toimunud advendiküünla süütamise tseremooniale.
### Response:
Judith Parts avaldas lühialbumi "Udu" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uhkeim ese uues väljapanekus on 19. sajandist pärit eestikeelse tekstiga kohtukull ehk kohtupeegel.
"Kohtukullid võeti kasutusele Peeter I ajal ja käsul ning kohtulauale asetatuna tähistasid nood tegevuse seaduslikkust. Nii oli see ka Eesti talurahvakohtutes," rääkis ERM-i konservaator Mariliis Vaks, kes kohtukulli (näituse)vormi sättis.
"Vanarahval oli küllalt soovitusi, kumma jalaga üle kohtuläve astuda, kuhu kõigepealt pilk suunata, mida enne süüa ning millist "väge" kasutada. Seda, et kohtusaalis ei jäänud tähelepanuta ka istungilaual olev kohtukull, näitab juba talle antud nimetuste rohkus – kohtukikas, kroonukotkas, uuk jne," tutvustas Vaks.
Näitusel on kohtunike ametirahad 19. sajandist, eri aegade toimikud (vanim neist tsaariaegne) ning seadusekogud, sh rariteetne Riigi Teataja aastast 1920. Väljapaneku kinnitab tervikuks tammepuust kohtuhaamer.
"Mul on hea meel, et Eesti kohtud on leidnud koha ERM-i püsinäitusel, mis räägib tavalistest Eesti inimestest ja nende tegemistest," märkis riigikohtu esimees Villu Kõve. Ehkki kohtukull kui selline ja kohtunike ametirahad, mida me näitusel näeme, on tema sõnul ka tänapäeva kohtunike jaoks kõike muud kui argised, on ju ka kohus ja kohtus käimine olnud osa Eesti inimeste argielust.
"Eriti hea meel on, et Eesti kohtud said püsinäitusele just 27. mail – samal päeval 1993. aastal toimus taastatud Riigikohtu esimene avalik istung Tartu raekoja saalis," lisas Kõve.
Põnevaid lugusid kohtukorralduse argipäevast leiab Rahvusarhiivi ühisloome veebikeskkonnast. | Kohtukull maandus ERM-i püsinäitusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uhkeim ese uues väljapanekus on 19. sajandist pärit eestikeelse tekstiga kohtukull ehk kohtupeegel.
"Kohtukullid võeti kasutusele Peeter I ajal ja käsul ning kohtulauale asetatuna tähistasid nood tegevuse seaduslikkust. Nii oli see ka Eesti talurahvakohtutes," rääkis ERM-i konservaator Mariliis Vaks, kes kohtukulli (näituse)vormi sättis.
"Vanarahval oli küllalt soovitusi, kumma jalaga üle kohtuläve astuda, kuhu kõigepealt pilk suunata, mida enne süüa ning millist "väge" kasutada. Seda, et kohtusaalis ei jäänud tähelepanuta ka istungilaual olev kohtukull, näitab juba talle antud nimetuste rohkus – kohtukikas, kroonukotkas, uuk jne," tutvustas Vaks.
Näitusel on kohtunike ametirahad 19. sajandist, eri aegade toimikud (vanim neist tsaariaegne) ning seadusekogud, sh rariteetne Riigi Teataja aastast 1920. Väljapaneku kinnitab tervikuks tammepuust kohtuhaamer.
"Mul on hea meel, et Eesti kohtud on leidnud koha ERM-i püsinäitusel, mis räägib tavalistest Eesti inimestest ja nende tegemistest," märkis riigikohtu esimees Villu Kõve. Ehkki kohtukull kui selline ja kohtunike ametirahad, mida me näitusel näeme, on tema sõnul ka tänapäeva kohtunike jaoks kõike muud kui argised, on ju ka kohus ja kohtus käimine olnud osa Eesti inimeste argielust.
"Eriti hea meel on, et Eesti kohtud said püsinäitusele just 27. mail – samal päeval 1993. aastal toimus taastatud Riigikohtu esimene avalik istung Tartu raekoja saalis," lisas Kõve.
Põnevaid lugusid kohtukorralduse argipäevast leiab Rahvusarhiivi ühisloome veebikeskkonnast.
### Response:
Kohtukull maandus ERM-i püsinäitusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elmar Saare nime kandvas konverentsikeskuses on neli loosipalli, kus peituvad FC Elva (Esiliiga), tiitlkaitsja JK Narva Transi, JK Tallinna Kalevi ja Tallinna FC Flora nimed.
Loosimise otseülekannet saab jälgida Eesti jalgpalli Facebooki leheküljel ning jalgpalliliidu ametlikust YouTube'i kanalist. Loosimist viib läbi jalgpalliliidu president Aivar Pohlak.
Tipneri karikavõistluste poolfinaalid peetakse publikuta laupäeval, 20. juunil. Mängudest näitab otsepilti Soccernet.ee.
Laupäeval, 4. juulil toimub A. Le Coq Arenal klubijalgpalli päev, mis algab kell 13.15 naiste karikafinaaliga, jätkub kell 16 Tipneri karikafinaaliga (otsepilti näitab ETV) ning lõpeb kell 19.30 U-19 Eliitliiga Meistriliiga finaaliga. | Tipneri karikaloosi vahendatakse otsepildis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elmar Saare nime kandvas konverentsikeskuses on neli loosipalli, kus peituvad FC Elva (Esiliiga), tiitlkaitsja JK Narva Transi, JK Tallinna Kalevi ja Tallinna FC Flora nimed.
Loosimise otseülekannet saab jälgida Eesti jalgpalli Facebooki leheküljel ning jalgpalliliidu ametlikust YouTube'i kanalist. Loosimist viib läbi jalgpalliliidu president Aivar Pohlak.
Tipneri karikavõistluste poolfinaalid peetakse publikuta laupäeval, 20. juunil. Mängudest näitab otsepilti Soccernet.ee.
Laupäeval, 4. juulil toimub A. Le Coq Arenal klubijalgpalli päev, mis algab kell 13.15 naiste karikafinaaliga, jätkub kell 16 Tipneri karikafinaaliga (otsepilti näitab ETV) ning lõpeb kell 19.30 U-19 Eliitliiga Meistriliiga finaaliga.
### Response:
Tipneri karikaloosi vahendatakse otsepildis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ECDC lisas teisipäeva õhtul avaldatud raportis, et samuti on vähe kasu reisijate kehatemperatuuri mõõtmisest enne või pärast reisi, ehkki keskus möönab, et reisimine aitab viiruse levikule kaasa.
Piiride sulgemine on mõjunud rängalt riikide majandusele ja sellest oli kasu ainult epideemia alguse edasilükkamisel või eraldatud regioonide kaitsmisel.
"Olemasolevad tõendid ei toeta soovitust piiride sulgemiseks, mis võib põhjustada märkimisväärseid kaasmõjusid ning ühiskondlikke ja majanduskatkestusi Euroopa Liidus," märkis keskus.
Euroopa Komisjon soovitas juba aprillis liikmesriikidel leevendada reisipiiranguid, seda esialgu madala nakatumistasemega regioonide ja riikide vahel.
EL-i terviseamet märkis aga oma raportis, et riikide epidemioloogilised andmed ei pruugi olla usaldusväärsed, kuna kõik ei testi ega registreeri nakatunuid samadel põhimõtetel, mis teeb viiruse leviku võrdlemise võimatuks.
Keskus tõdes ka, et inimeste sundimine testi andma enne reisile asumist on vähese väärtusega, kuna reisija võib saada nakkuse vahetule enne reisi või reisi ajal, sest COVID-19 inkubatsiooniperiood on kaks nädalat. Saabuvate reisijate kehatemperatuuri mõõtmine ei pruugi samuti tulemust anda, kuna nad võivad küll juba viirust kanda, kuid see ei ole neil veel palavikku tekitanud.
Reisijate täidetavad küsimustikud võiksid küll anda olulist infot, kuid nendega kaasneb andmekaitserisk, lisas ECDC ning kordas, et nende hinnangul ei ole antikehade testid usaldusväärsed. | EL-i terviseamet: piiride sulgemine ja reisijate testimine on mõttetu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ECDC lisas teisipäeva õhtul avaldatud raportis, et samuti on vähe kasu reisijate kehatemperatuuri mõõtmisest enne või pärast reisi, ehkki keskus möönab, et reisimine aitab viiruse levikule kaasa.
Piiride sulgemine on mõjunud rängalt riikide majandusele ja sellest oli kasu ainult epideemia alguse edasilükkamisel või eraldatud regioonide kaitsmisel.
"Olemasolevad tõendid ei toeta soovitust piiride sulgemiseks, mis võib põhjustada märkimisväärseid kaasmõjusid ning ühiskondlikke ja majanduskatkestusi Euroopa Liidus," märkis keskus.
Euroopa Komisjon soovitas juba aprillis liikmesriikidel leevendada reisipiiranguid, seda esialgu madala nakatumistasemega regioonide ja riikide vahel.
EL-i terviseamet märkis aga oma raportis, et riikide epidemioloogilised andmed ei pruugi olla usaldusväärsed, kuna kõik ei testi ega registreeri nakatunuid samadel põhimõtetel, mis teeb viiruse leviku võrdlemise võimatuks.
Keskus tõdes ka, et inimeste sundimine testi andma enne reisile asumist on vähese väärtusega, kuna reisija võib saada nakkuse vahetule enne reisi või reisi ajal, sest COVID-19 inkubatsiooniperiood on kaks nädalat. Saabuvate reisijate kehatemperatuuri mõõtmine ei pruugi samuti tulemust anda, kuna nad võivad küll juba viirust kanda, kuid see ei ole neil veel palavikku tekitanud.
Reisijate täidetavad küsimustikud võiksid küll anda olulist infot, kuid nendega kaasneb andmekaitserisk, lisas ECDC ning kordas, et nende hinnangul ei ole antikehade testid usaldusväärsed.
### Response:
EL-i terviseamet: piiride sulgemine ja reisijate testimine on mõttetu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Festivali programmi on ühiselt koostanud 21 filmifestivali üle maailma, nende hulgas Cannes', Berliini, Veneetsia, Sundance'i, Toronto ja muidugi ka Tribeca filmifestival. 10-päevane festival algab 29. mail ja kogub samaaegselt ka raha toetusorganisatsioonidele, mis aitavad leevendada COVID-19 pandeemia mõjusid.
Festivali programm on globaalse haardega ja teeb sissevaate eri kultuuridesse üle maailma. Programmis on esindatud enam kui 35 riiki ja see hõlmab 23 mängu- ning 8 dokumentaalfilmi, 57 lühimängu- ja 15 lühidokumentaalfilmi, 15 arhiividest pärinevat ja 4 eksklusiivset vestluspaneeli ning 5 360-kraadist virtuaalreaalsuse filmi.
Festivalil esilinastub muu hulgas "Ricky Powell: The Individualist", mis võtab fookusesse tituleeritud popkultuuri jäädvustaja ja legendaarse tänavafotograafi, samuti teeb veebiesilinastuse Mumbai filmifestivalil kuldse värava preemiaga pärjatud "Eeb Allay Ooo!", mis tutvustab publikule New Delhi professionaalseid ahvipeletajaid. Filmidest "Tigertail", "Saving Face" ning telesarjast "Twin Peaks" tuntud Joan Chen aga esitleb oma dokumentaalfilmi legendaarsest ja teedrajavast Hiina võrkpallikuulsusest Jenny Lang Pingist. Samuti on programmis Uganda märulifilm "Crazy World", mida tahtis näidata ka tänavune Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival.
Vestluspaneelides, mis hõlmavad nii varasematelt festivalidelt pärinevaid kui ka uusi arutelusid, osalevad teiste hulgas Francis Ford Coppola, Steven Soderbergh, Song Kang-ho, Bong Joon-ho, Guillermo del Toro, Jane Campion ja Claire Denis.
Lisaks täispikkadele mängufilmidele on publikul ligipääs enam kui 50 lühimängu- ja lühidokumentaalfilmile. Esilinastuste hulgas on ka režissöör Koji Fukada selleks festivaliks spetsiaalselt loodud lühifilm "Yalta Conference Online", samuti maailmaesilinastub festivalil ansambli Third Eye Blind lühidokumentaal "Motorcycle Drive By" ning saab näha Dreamworks Animationi lühianimafilme "Bilby", "Marooned" ja "Bird Karma".
360-kraadiste virtuaalreaalsuse filmide hulgas on Emmyga pärjatud dokumentaalfilm "Traveling While Black and Alteration", täispikk ulmefilm Bill Skarsgardiga peaosas, ning linateosed, kus astuvad teiste hulgas üles ka John Legend, Oprah Winfrey ja Lupita Nyong'o.
Festivalil maailmaesilinastub ka Israeli naisnäitlejatega neo-noir psühholoogiline triller "Losing Alice" ning kaheosaline dokumentaalsari "And She Could Be Next", mis kirjeldab teistsuguse nahavärviga naiste riigiametitesse kandideerimise kogemusi, ja kus astuvad muuhulgas üles Ameerika poliitikud Stacey Abrams ja Rashida Tlaib.
Lisaks Cannes', Berliini, Veneetsia, Sundance'i, Toronto ja Tribeca filmifestivalidele osalevad festivalil ka Annecy animafilmide festival, BFI Londoni filmifestival, Guadalajara filmifestival, Macao filmifestival, Rotterdami filmifestival, Jeruusalemma filmifestival, Mumbai filmifestival, Karlovy Vary filmifestival, Locarno filmifestival, Mrarakechi filmifestival, New Yorgi filmifestival, San Sebastiani filmifestival, Sarajevo filmifestival, Sydney filmifestival ja Tokyo filmifestival.
Festival toimub 29. maist 7. juunini Youtube'is ning on tasuta. Täispikka kava näeb festivali kodulehelt. | Tippfestivalide kureeritud digitaalne filmifestival avalikustas kava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Festivali programmi on ühiselt koostanud 21 filmifestivali üle maailma, nende hulgas Cannes', Berliini, Veneetsia, Sundance'i, Toronto ja muidugi ka Tribeca filmifestival. 10-päevane festival algab 29. mail ja kogub samaaegselt ka raha toetusorganisatsioonidele, mis aitavad leevendada COVID-19 pandeemia mõjusid.
Festivali programm on globaalse haardega ja teeb sissevaate eri kultuuridesse üle maailma. Programmis on esindatud enam kui 35 riiki ja see hõlmab 23 mängu- ning 8 dokumentaalfilmi, 57 lühimängu- ja 15 lühidokumentaalfilmi, 15 arhiividest pärinevat ja 4 eksklusiivset vestluspaneeli ning 5 360-kraadist virtuaalreaalsuse filmi.
Festivalil esilinastub muu hulgas "Ricky Powell: The Individualist", mis võtab fookusesse tituleeritud popkultuuri jäädvustaja ja legendaarse tänavafotograafi, samuti teeb veebiesilinastuse Mumbai filmifestivalil kuldse värava preemiaga pärjatud "Eeb Allay Ooo!", mis tutvustab publikule New Delhi professionaalseid ahvipeletajaid. Filmidest "Tigertail", "Saving Face" ning telesarjast "Twin Peaks" tuntud Joan Chen aga esitleb oma dokumentaalfilmi legendaarsest ja teedrajavast Hiina võrkpallikuulsusest Jenny Lang Pingist. Samuti on programmis Uganda märulifilm "Crazy World", mida tahtis näidata ka tänavune Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival.
Vestluspaneelides, mis hõlmavad nii varasematelt festivalidelt pärinevaid kui ka uusi arutelusid, osalevad teiste hulgas Francis Ford Coppola, Steven Soderbergh, Song Kang-ho, Bong Joon-ho, Guillermo del Toro, Jane Campion ja Claire Denis.
Lisaks täispikkadele mängufilmidele on publikul ligipääs enam kui 50 lühimängu- ja lühidokumentaalfilmile. Esilinastuste hulgas on ka režissöör Koji Fukada selleks festivaliks spetsiaalselt loodud lühifilm "Yalta Conference Online", samuti maailmaesilinastub festivalil ansambli Third Eye Blind lühidokumentaal "Motorcycle Drive By" ning saab näha Dreamworks Animationi lühianimafilme "Bilby", "Marooned" ja "Bird Karma".
360-kraadiste virtuaalreaalsuse filmide hulgas on Emmyga pärjatud dokumentaalfilm "Traveling While Black and Alteration", täispikk ulmefilm Bill Skarsgardiga peaosas, ning linateosed, kus astuvad teiste hulgas üles ka John Legend, Oprah Winfrey ja Lupita Nyong'o.
Festivalil maailmaesilinastub ka Israeli naisnäitlejatega neo-noir psühholoogiline triller "Losing Alice" ning kaheosaline dokumentaalsari "And She Could Be Next", mis kirjeldab teistsuguse nahavärviga naiste riigiametitesse kandideerimise kogemusi, ja kus astuvad muuhulgas üles Ameerika poliitikud Stacey Abrams ja Rashida Tlaib.
Lisaks Cannes', Berliini, Veneetsia, Sundance'i, Toronto ja Tribeca filmifestivalidele osalevad festivalil ka Annecy animafilmide festival, BFI Londoni filmifestival, Guadalajara filmifestival, Macao filmifestival, Rotterdami filmifestival, Jeruusalemma filmifestival, Mumbai filmifestival, Karlovy Vary filmifestival, Locarno filmifestival, Mrarakechi filmifestival, New Yorgi filmifestival, San Sebastiani filmifestival, Sarajevo filmifestival, Sydney filmifestival ja Tokyo filmifestival.
Festival toimub 29. maist 7. juunini Youtube'is ning on tasuta. Täispikka kava näeb festivali kodulehelt.
### Response:
Tippfestivalide kureeritud digitaalne filmifestival avalikustas kava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiskonnad on jagatud kolme alagruppi ning esmalt mängitakse omavahel kodus-võõrsil süsteemis. Poolfinaalidesse pääsevad alagruppide võitjad ning kõigi alagruppide peale parim teise koha omanik. Alagrupikohtumised peavad olema peetud hiljemalt 20. septembriks.
Rahvaliiga eesmärk on kaasata mängijaid, kes ei soovi või ei saa erinevatel põhjustel mängida kaasa Eesti meistrivõistlustel – olgu põhjuseks liiga suur koormus meistrivõistlustel, oskused või lihtsalt soov pingevabas õhkkonnas jalgpalli mängida.
Naiste rahvaliigas on eraldi võistlusi peetud alates 2012. aastast. Möödunud hooajal tuli võitjaks Viimsi MRJK. Varasemalt on naiste rahvaliigas võidukad olnud Põlva FC Lootos (2012), JK Vändra Vaprus (2013, 2015), Suure-Jaani United (2014), Keila JK (2016) ja Pärnu JK Vaprus (2017, 2018).
Naiste rahvaliiga 2020:
I alagrupp: Põhja-Tallinna JK Volta, FC ERR Levadia, Viimsi MRJK naised, JK Kuusalu Kalev naised, FC Nõmme United, KadRak United.
II alagrupp: JK Vändra Vaprus naised, Raplamaa Rahvanaiskond, Keila JK naiskond, FC Jõgeva Wolves/Oshee, FC Estonian Business School.
III alagrupp: Lootose Vutid, JK Tammeka Valge, Tartu JK Welco naiskond, FC Helios, Puhja Spordiklubi Barca, Valga FC Warrior. | Naiste jalgpalli rahvaliigast võtab osa rekordarv võistkondi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiskonnad on jagatud kolme alagruppi ning esmalt mängitakse omavahel kodus-võõrsil süsteemis. Poolfinaalidesse pääsevad alagruppide võitjad ning kõigi alagruppide peale parim teise koha omanik. Alagrupikohtumised peavad olema peetud hiljemalt 20. septembriks.
Rahvaliiga eesmärk on kaasata mängijaid, kes ei soovi või ei saa erinevatel põhjustel mängida kaasa Eesti meistrivõistlustel – olgu põhjuseks liiga suur koormus meistrivõistlustel, oskused või lihtsalt soov pingevabas õhkkonnas jalgpalli mängida.
Naiste rahvaliigas on eraldi võistlusi peetud alates 2012. aastast. Möödunud hooajal tuli võitjaks Viimsi MRJK. Varasemalt on naiste rahvaliigas võidukad olnud Põlva FC Lootos (2012), JK Vändra Vaprus (2013, 2015), Suure-Jaani United (2014), Keila JK (2016) ja Pärnu JK Vaprus (2017, 2018).
Naiste rahvaliiga 2020:
I alagrupp: Põhja-Tallinna JK Volta, FC ERR Levadia, Viimsi MRJK naised, JK Kuusalu Kalev naised, FC Nõmme United, KadRak United.
II alagrupp: JK Vändra Vaprus naised, Raplamaa Rahvanaiskond, Keila JK naiskond, FC Jõgeva Wolves/Oshee, FC Estonian Business School.
III alagrupp: Lootose Vutid, JK Tammeka Valge, Tartu JK Welco naiskond, FC Helios, Puhja Spordiklubi Barca, Valga FC Warrior.
### Response:
Naiste jalgpalli rahvaliigast võtab osa rekordarv võistkondi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõidud toimuvad laupäeviti ja pühapäeviti esialgu kaks korda päevas mõlemas suunas, millele lisanduvad lahetuurid.
"Nõudluse suurenedes suurendame sõitude arvu juulis," lubas aluse Gundel kipper Marko Amboja. Nädalavahetuse reisid on esialgu plaanitud augustikuu lõpuni.
Meretakso Gundel on 8-meetrine alumiiniumlaev, mis võtab peale 12 reisijat.
Pirital peatub alus Gundel Pirita jõe suudmes olümpiatribüünide ees.
Ühesuuna pilet maksab 5 eurot ja lahetuur 10 eurot. | Pirita, Lennusadama ja Vanasadama vahel hakkab sõitma meretakso | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõidud toimuvad laupäeviti ja pühapäeviti esialgu kaks korda päevas mõlemas suunas, millele lisanduvad lahetuurid.
"Nõudluse suurenedes suurendame sõitude arvu juulis," lubas aluse Gundel kipper Marko Amboja. Nädalavahetuse reisid on esialgu plaanitud augustikuu lõpuni.
Meretakso Gundel on 8-meetrine alumiiniumlaev, mis võtab peale 12 reisijat.
Pirital peatub alus Gundel Pirita jõe suudmes olümpiatribüünide ees.
Ühesuuna pilet maksab 5 eurot ja lahetuur 10 eurot.
### Response:
Pirita, Lennusadama ja Vanasadama vahel hakkab sõitma meretakso |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eestis puudus seni heliraamatute turg. Selle algatusega ja kriisiaega ära kasutades saame käivitada kiirkorras heliraamatute kommertsturu, mis avab tulevikus võimalused ka heliraamatute laenutuseks ja muudeks kasutusviisideks," kommenteeris digikultuuri teema-aasta juht Martin Aadamsoo.
"Eestis on helindatud palju raamatuid, kuid peaaegu kõik need on saadaval CD-plaatidel, mida tänapäeval enam palju ei kasutata. Heliraamatute kuulamine nutiseadmest on tulevik, mis võimaldab neid kõikjale kaasa võtta ja sobival ajal kuulata," lisas Aadamsoo.
Heliraamatud tehakse kättesaadavaks eestikeelsetel veebiplatvormidel. Huvipakkuvat sisu on valmimas kõigile vanuseklassidele ja kõikides žanrites. Koolinoorte rõõmuks loetakse suve alguseks sisse ka soovitusliku kirjanduse hulka kuuluvaid teoseid, lisaks on valikus ilukirjandust ja populaarseid aimeraamatuid.
Audioraamatutena on peagi kättesaadavad Oskar Lutsu "Kevade", Mihkel Muti "Rahvusvaheline mees", Indrek Hargla "Melchior ja Oleviste mõistatus", Kai Aareleiu "Linnade põletamine", Tõnu Õnnepalu "Mandala", "Paradiis" ja "Flandria päevik", Andrus Kivirähki "Oskar ja Asjad" ning "Tont ja Facebook", Mudlumi "Poola poisid", Mehis Heinsaare "Vanameeste näppaja", Katrin Pautsi "Öömees" jm.
Algatusega pakuti eriolukorra ajal rakendust ka Eesti näitlejatele, kui ettenägemata ajaks jäid ära kõik avalikud esinemised, etendused, kontserdid, meelelahutusüritused jm, mis on näitlejate igapäevane leib. Samas on see hea võimalus teadvustada näitlejatele audioraamatuid kui tuleviku töörakendust.
Heliraamatud lugesid sisse Jan Uuspõld, Hannes Kaljujärv, Piret Simson, Raivo E. Tamm, Taavi Eelmaa, Rea Lest, Toomas Lunge, Tiina Mälberg, Tambet Tuisk, Liina Tennossaar, Maarja Mitt-Pichen, Ingrid Margus jt.
2020. aasta on Eestis digikultuuri teema-aasta, peakorraldajad on neli organisatsiooni – Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Filmi Instituut, Muinsuskaitseamet ja Eesti Rahvusringhääling. | Eesti kirjandus jõuab kuulajate taskusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eestis puudus seni heliraamatute turg. Selle algatusega ja kriisiaega ära kasutades saame käivitada kiirkorras heliraamatute kommertsturu, mis avab tulevikus võimalused ka heliraamatute laenutuseks ja muudeks kasutusviisideks," kommenteeris digikultuuri teema-aasta juht Martin Aadamsoo.
"Eestis on helindatud palju raamatuid, kuid peaaegu kõik need on saadaval CD-plaatidel, mida tänapäeval enam palju ei kasutata. Heliraamatute kuulamine nutiseadmest on tulevik, mis võimaldab neid kõikjale kaasa võtta ja sobival ajal kuulata," lisas Aadamsoo.
Heliraamatud tehakse kättesaadavaks eestikeelsetel veebiplatvormidel. Huvipakkuvat sisu on valmimas kõigile vanuseklassidele ja kõikides žanrites. Koolinoorte rõõmuks loetakse suve alguseks sisse ka soovitusliku kirjanduse hulka kuuluvaid teoseid, lisaks on valikus ilukirjandust ja populaarseid aimeraamatuid.
Audioraamatutena on peagi kättesaadavad Oskar Lutsu "Kevade", Mihkel Muti "Rahvusvaheline mees", Indrek Hargla "Melchior ja Oleviste mõistatus", Kai Aareleiu "Linnade põletamine", Tõnu Õnnepalu "Mandala", "Paradiis" ja "Flandria päevik", Andrus Kivirähki "Oskar ja Asjad" ning "Tont ja Facebook", Mudlumi "Poola poisid", Mehis Heinsaare "Vanameeste näppaja", Katrin Pautsi "Öömees" jm.
Algatusega pakuti eriolukorra ajal rakendust ka Eesti näitlejatele, kui ettenägemata ajaks jäid ära kõik avalikud esinemised, etendused, kontserdid, meelelahutusüritused jm, mis on näitlejate igapäevane leib. Samas on see hea võimalus teadvustada näitlejatele audioraamatuid kui tuleviku töörakendust.
Heliraamatud lugesid sisse Jan Uuspõld, Hannes Kaljujärv, Piret Simson, Raivo E. Tamm, Taavi Eelmaa, Rea Lest, Toomas Lunge, Tiina Mälberg, Tambet Tuisk, Liina Tennossaar, Maarja Mitt-Pichen, Ingrid Margus jt.
2020. aasta on Eestis digikultuuri teema-aasta, peakorraldajad on neli organisatsiooni – Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Filmi Instituut, Muinsuskaitseamet ja Eesti Rahvusringhääling.
### Response:
Eesti kirjandus jõuab kuulajate taskusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna lennujaam andis teada, et sõlmis lepingu lennuliiklusala teise etapi ehitustöödeks ettevõtetega KMG Inseneriehituse AS ja Verston Ehitus OÜ. Ehitustööde maksumus on 24,8 miljonit eurot, millest pool kaetakse Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi vahenditest. Ehitustööde ettevalmistused algavad juunikuus ning tööd valmivad 2021. aasta lõpuks. Lennuliiklusala laiendustööd ei sea olulisi piiranguid lennujaama toimimisele.
"Kuigi oleme pidanud koroonakriisi tõttu vähendama investeeringuid 10 miljoni euro võrra, otsustasime lennuliiklusala ehitustöödega siiski edasi liikuda, sest arendus tagab Tallinna lennujaama konkurentsivõime ajaks, mil lennuliiklus on kõikjal maailmas taastunud," teatas Tallinna lennujaama juhatuse esimees Riivo Tuvike.
Ehitusprojekti esimeses etapis rekonstrueeriti aastatel 2016-2017 olemasoleva lennuraja 20 aasta vanune kattekonstruktsioon, pikendati lennurada ning parendati ruleerimisteede ja õhusõidukite perroonialade süsteemi. Projektiga asendati lennuvälja tuledesüsteem energia- ja keskkonnasäästlike LED süsteemidega ning paigaldati kõrgema kategooria lähenemistulede- ja navigatsioonisüsteemid.
Lennuliiklusala arendusprojekti teises etapis jätkatakse perrooniala laiendamist lennuvälja lõunapoolsel alal ning jätkatakse sademevee süsteemide rajamist, et leevendada liigvee probleeme lennuvälja idapoolses osas. Jätkatakse ka lumekogumisaladelt tulevate vete kanaliseerimise süsteemi väljaehitamisega ning lennuraja läbilaskevõime suurendamiseks täiendatakse idapoolse jäätõrjeala konfiguratsiooni.
Tööde käigus ehitatakse lõpuni välja lennukite mootorite testimise ala, mille ümber paigaldatakse nõuetekohased müratõkkeseinad. Projekti kuulub ka lennuvälja juurdepääsu- ja perimeetriteede rajamine ning lõunapoolse ümbersõidu rajamine. | Tallinna lennujaam alustab lennuliiklusala laiendustöid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna lennujaam andis teada, et sõlmis lepingu lennuliiklusala teise etapi ehitustöödeks ettevõtetega KMG Inseneriehituse AS ja Verston Ehitus OÜ. Ehitustööde maksumus on 24,8 miljonit eurot, millest pool kaetakse Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi vahenditest. Ehitustööde ettevalmistused algavad juunikuus ning tööd valmivad 2021. aasta lõpuks. Lennuliiklusala laiendustööd ei sea olulisi piiranguid lennujaama toimimisele.
"Kuigi oleme pidanud koroonakriisi tõttu vähendama investeeringuid 10 miljoni euro võrra, otsustasime lennuliiklusala ehitustöödega siiski edasi liikuda, sest arendus tagab Tallinna lennujaama konkurentsivõime ajaks, mil lennuliiklus on kõikjal maailmas taastunud," teatas Tallinna lennujaama juhatuse esimees Riivo Tuvike.
Ehitusprojekti esimeses etapis rekonstrueeriti aastatel 2016-2017 olemasoleva lennuraja 20 aasta vanune kattekonstruktsioon, pikendati lennurada ning parendati ruleerimisteede ja õhusõidukite perroonialade süsteemi. Projektiga asendati lennuvälja tuledesüsteem energia- ja keskkonnasäästlike LED süsteemidega ning paigaldati kõrgema kategooria lähenemistulede- ja navigatsioonisüsteemid.
Lennuliiklusala arendusprojekti teises etapis jätkatakse perrooniala laiendamist lennuvälja lõunapoolsel alal ning jätkatakse sademevee süsteemide rajamist, et leevendada liigvee probleeme lennuvälja idapoolses osas. Jätkatakse ka lumekogumisaladelt tulevate vete kanaliseerimise süsteemi väljaehitamisega ning lennuraja läbilaskevõime suurendamiseks täiendatakse idapoolse jäätõrjeala konfiguratsiooni.
Tööde käigus ehitatakse lõpuni välja lennukite mootorite testimise ala, mille ümber paigaldatakse nõuetekohased müratõkkeseinad. Projekti kuulub ka lennuvälja juurdepääsu- ja perimeetriteede rajamine ning lõunapoolse ümbersõidu rajamine.
### Response:
Tallinna lennujaam alustab lennuliiklusala laiendustöid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Komisjoni soovitusel võiks alates 15.juunist olla Schengeni ruumis vaba liikumine. Peaminister Jüri Ratas on varem öelnud, et peab seda mõistlikuks, aga kindlasti peab arvestama iga riigi epidemioloogilist olukorda.
Urmas Reinsalu rõhutas, et ennekõike sõltub see rahvatervise olukorrast, aga praeguste plaanide järgi otsustab valitsus need asjad neljapäeval.
"Mida meie plaanime on esiteks see, et juunis võimaldada Schengeni riikidest inimeste sisenemist Eestisse, kuid säilitada karantiinipõhimõte. Karantiinipõhimõtet ei kohaldata kui inimesel on ette näidata test, et ta ei ole viiruse kandja," rääkis Reinsalu.
Reinsalu sõnul arutavad praegu Balti riigid selle üle, millised võiks olla Balti riikide epidemioloogilise olukorraga sarnased riigid ja kelle suhtes võiks üldse karantiininõude kaotada.
Mis Rootsisse puutub, siis välisministri sõnul jälgitakse tähelepanelikult, kuidas nende viiruse leviku dünaamika kulgeb.
Reinsalu rääkis, et valitsus arutab ka varianti võimaldada teha koroonaviiruse test kohe lennujaamas Eestisse saabumisel. "Testi tulemuste saamiseni peab ta olema isoleeritud. Kui ta on testi tulemused saanud ja see on negatiivne, siis sellest hetkest enam karantiini ei oleks vaja kohaldada," rääkis Reinsalu.
"Inimene, kas teeb testi ja näitab, et ta ei ole viiruse kandja või järgib kahenädalase karantiini põhimõtet," lisas välisminister. | Reinsalu: juunis võiks terved Schengeni kodanikud Eestisse siseneda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Komisjoni soovitusel võiks alates 15.juunist olla Schengeni ruumis vaba liikumine. Peaminister Jüri Ratas on varem öelnud, et peab seda mõistlikuks, aga kindlasti peab arvestama iga riigi epidemioloogilist olukorda.
Urmas Reinsalu rõhutas, et ennekõike sõltub see rahvatervise olukorrast, aga praeguste plaanide järgi otsustab valitsus need asjad neljapäeval.
"Mida meie plaanime on esiteks see, et juunis võimaldada Schengeni riikidest inimeste sisenemist Eestisse, kuid säilitada karantiinipõhimõte. Karantiinipõhimõtet ei kohaldata kui inimesel on ette näidata test, et ta ei ole viiruse kandja," rääkis Reinsalu.
Reinsalu sõnul arutavad praegu Balti riigid selle üle, millised võiks olla Balti riikide epidemioloogilise olukorraga sarnased riigid ja kelle suhtes võiks üldse karantiininõude kaotada.
Mis Rootsisse puutub, siis välisministri sõnul jälgitakse tähelepanelikult, kuidas nende viiruse leviku dünaamika kulgeb.
Reinsalu rääkis, et valitsus arutab ka varianti võimaldada teha koroonaviiruse test kohe lennujaamas Eestisse saabumisel. "Testi tulemuste saamiseni peab ta olema isoleeritud. Kui ta on testi tulemused saanud ja see on negatiivne, siis sellest hetkest enam karantiini ei oleks vaja kohaldada," rääkis Reinsalu.
"Inimene, kas teeb testi ja näitab, et ta ei ole viiruse kandja või järgib kahenädalase karantiini põhimõtet," lisas välisminister.
### Response:
Reinsalu: juunis võiks terved Schengeni kodanikud Eestisse siseneda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Noormehed, kes elavad individualistlikus ühiskonnas, näiteks Suurbriatnnias või USAs, tunnevad ennast rohkem üksikuna, kui vanem naine kollektivistlikus ühiskonnas, näiteks Hiinas või Brasiilias.
Uuringu üks autor, Exeteri ülikooli professor Manuela Barreto ütles, et vastupidiselt sellele, mida inimesed võivad eeldada, ei ole üksildus ainult vanemate inimeste probleem. Kuna üksildus tuleneb sellest, et inimeste sotsiaalsed sidemed pole niivõrd head, kui soovitakse, siis üks mõjutaja on ka nooremate ja vanemate inimeste erinevad ootused sotsiaalsetele suhetele.
Ettevaatlikult tuleks aga tõlgendada väidet, et individualistlikus ühiskonnas on üksildus kõrgem, kui kollektivistlikkus kultuuris. Suurem osa uuringus osalejatest olid pärit individualistlikust ühiskonnast, kus ka üksilduse teemat arutatakse meedias rohkem, seisis uuringus.
Arvestades koroonaviiruse pandeemiast tingitud sotsiaalset isolatsiooni, peaks professor Barreto sõnul erilist tähelepanu pöörama sellele, kuidas võivad sotsiaalsed muutused noori mõjutada. Ehkki nooremad inimesed oskavad paremini kasutada tehnoloogiat sotsiaalse suhtluse jaoks, on teada, et alati see ei asenda sotsiaalseid suhteid ega leevenda üksildust, selgitas professor.
Uuringus kasutati BBC korraldatud üksilduse eksperimendi andmeid, et uurida, kultuuri, vanuse ja soo mõju üksindusele. Uuring põhineb rohkem kui 46 000 inimese vastustel maailma 237 riigist vanuses 16–99 eluaastat.
Töö on avaldatud ajakirjas Personality and Individual Differences. | Uuring: noored mehed tunnevad rohkem üksildust kui eakad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Noormehed, kes elavad individualistlikus ühiskonnas, näiteks Suurbriatnnias või USAs, tunnevad ennast rohkem üksikuna, kui vanem naine kollektivistlikus ühiskonnas, näiteks Hiinas või Brasiilias.
Uuringu üks autor, Exeteri ülikooli professor Manuela Barreto ütles, et vastupidiselt sellele, mida inimesed võivad eeldada, ei ole üksildus ainult vanemate inimeste probleem. Kuna üksildus tuleneb sellest, et inimeste sotsiaalsed sidemed pole niivõrd head, kui soovitakse, siis üks mõjutaja on ka nooremate ja vanemate inimeste erinevad ootused sotsiaalsetele suhetele.
Ettevaatlikult tuleks aga tõlgendada väidet, et individualistlikus ühiskonnas on üksildus kõrgem, kui kollektivistlikkus kultuuris. Suurem osa uuringus osalejatest olid pärit individualistlikust ühiskonnast, kus ka üksilduse teemat arutatakse meedias rohkem, seisis uuringus.
Arvestades koroonaviiruse pandeemiast tingitud sotsiaalset isolatsiooni, peaks professor Barreto sõnul erilist tähelepanu pöörama sellele, kuidas võivad sotsiaalsed muutused noori mõjutada. Ehkki nooremad inimesed oskavad paremini kasutada tehnoloogiat sotsiaalse suhtluse jaoks, on teada, et alati see ei asenda sotsiaalseid suhteid ega leevenda üksildust, selgitas professor.
Uuringus kasutati BBC korraldatud üksilduse eksperimendi andmeid, et uurida, kultuuri, vanuse ja soo mõju üksindusele. Uuring põhineb rohkem kui 46 000 inimese vastustel maailma 237 riigist vanuses 16–99 eluaastat.
Töö on avaldatud ajakirjas Personality and Individual Differences.
### Response:
Uuring: noored mehed tunnevad rohkem üksildust kui eakad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Salumäe sõitis Krõlatskoje sisetrekil 200 meetrit lendstardist sõidus ajaks 11,373. Aasta hiljem võitis Salumäe Soulis peetud olümpiamängudel trekisprindis kuldmedali. Karjääri jooksul püstitas Salumäe kokku 15 erinevat maailmarekordit. Üheksal korral on ta valitud ka Eesti aasta sportlasekd (1983-1984, 1987-1990, 1992, 1995, 1996). Hetkel kuulub 200 meetri lendstardist sõidus maailmarekord ajaga 10,154 kanadalanna Kelsey Mitchellile.
1923. aastal sai uue maailmarekordi kirja Alfred Puusaag, kes Tallinnas tõukas parema käega üles 92,5 kilogrammi. | Erika Salumäe püstitas 33 aastat tagasi maailmarekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Salumäe sõitis Krõlatskoje sisetrekil 200 meetrit lendstardist sõidus ajaks 11,373. Aasta hiljem võitis Salumäe Soulis peetud olümpiamängudel trekisprindis kuldmedali. Karjääri jooksul püstitas Salumäe kokku 15 erinevat maailmarekordit. Üheksal korral on ta valitud ka Eesti aasta sportlasekd (1983-1984, 1987-1990, 1992, 1995, 1996). Hetkel kuulub 200 meetri lendstardist sõidus maailmarekord ajaga 10,154 kanadalanna Kelsey Mitchellile.
1923. aastal sai uue maailmarekordi kirja Alfred Puusaag, kes Tallinnas tõukas parema käega üles 92,5 kilogrammi.
### Response:
Erika Salumäe püstitas 33 aastat tagasi maailmarekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Loodame, et see lugu toob teie päevadesse positiivsust, rõõmu ja mõnusat suvetunnet," kirjutas Valtri oma Facebooki kontol. | Synne Valtri Bandil ilmus uus lugu ja muusikavideo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Loodame, et see lugu toob teie päevadesse positiivsust, rõõmu ja mõnusat suvetunnet," kirjutas Valtri oma Facebooki kontol.
### Response:
Synne Valtri Bandil ilmus uus lugu ja muusikavideo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mis iseloomustab inimest kõige paremini? Öeldakse küll, et ütle, kes on sinu sõbrad ja ma ütlen, kes oled sina. Samas jutustab inimese kohta paljut ka see, milliseid sarju, filme ja saateid ta naudib," avab uue soovituste sarja loomise tagamaid Jupiteri toimetaja Raul Lobanov. "Palume tuntud inimestel teha valik Jupiteri sisu hulgast, aga laiemalt kogu ERR-i neile teadaolevast sisust olenemata selle vanusest. Usun, et on põnev sellisel moel inimeste kohta pisut rohkem teada saada ning ka uut ja huvitavat sisu avastada või ka taasavastada," lisas Lobanov.
Liisu Lassi soovituste hulgast leiab tema lemmikuid nii lapsepõlvest, õpinguaastatest kui ka viimase aasta värskete sarjade seast. Nende hulka kuuluvad näiteks lastesaade "Pätu", Leida Laiuse mängufilm "Naerata ometi" ja Jüri Aarma teatrisaade "Siin ja praeagu".
Lassi soovitused ning sarjade ja filmide lingid leiab Jupiteri lehelt. | Jupiter soovitab: Liisu Lassi lemmikfilmid ja -sarjad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mis iseloomustab inimest kõige paremini? Öeldakse küll, et ütle, kes on sinu sõbrad ja ma ütlen, kes oled sina. Samas jutustab inimese kohta paljut ka see, milliseid sarju, filme ja saateid ta naudib," avab uue soovituste sarja loomise tagamaid Jupiteri toimetaja Raul Lobanov. "Palume tuntud inimestel teha valik Jupiteri sisu hulgast, aga laiemalt kogu ERR-i neile teadaolevast sisust olenemata selle vanusest. Usun, et on põnev sellisel moel inimeste kohta pisut rohkem teada saada ning ka uut ja huvitavat sisu avastada või ka taasavastada," lisas Lobanov.
Liisu Lassi soovituste hulgast leiab tema lemmikuid nii lapsepõlvest, õpinguaastatest kui ka viimase aasta värskete sarjade seast. Nende hulka kuuluvad näiteks lastesaade "Pätu", Leida Laiuse mängufilm "Naerata ometi" ja Jüri Aarma teatrisaade "Siin ja praeagu".
Lassi soovitused ning sarjade ja filmide lingid leiab Jupiteri lehelt.
### Response:
Jupiter soovitab: Liisu Lassi lemmikfilmid ja -sarjad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Albasini on Šveitsi velotuuril startinud 15 korda ning võitnud aastate jooksul kolm etappi. Pikale karjäärile tahtis ta punkti panna just sellel võistlusel, et tunda viimast korda rõõmu profikarussellis sõitmisest ja kodupubliku toetusest.
"Ma tahan lõpetada karjääri võisteldes number seljal," rääkis Albasini. "Kui koroonaviiruse pandeemia tuli, siis sain ma aru, et kodusel velotuuril see tänavu vist võimalik ei ole. Kogu mu viimase hooaja ettevalmistus läks tühja, kuid ma leidsin nüüd uue motivatsiooni, et end üks kord veel vormi viia ja lõpetada karjäär selle aasta lõpus."
Albasini tunnistas, et ta ei tahtnud lõpetada pikaajalist karjääri virtuaalvõistlemisega, vaid tahab nautida viimaseid profisõite teiste ratturitega külg-külje kõrval võisteldes. Lisaks tahab šveitslane tunda rõõmu võistlusjärgsetest tegevustest nagu näiteks meeskonnaga koos söömisest.
"Ma ootan põnevusega, et saaks võistlema hakata. Mulle meeldivad treeninglaagrid ja kõik, mis selles maailmas toimub. Ma tahan kõike seda nautida veel viimaseid kordi," lisas Albasini, kes lubas Šveitsi velotuuri raja juunis siiski läbi sõita. "Sellest saab vahva ettevõtmine. Kuue-seitsmetunnised päevad, kus mul on aega nautida oma kodumaa ilu. Võisteldes pole selleks tihti aega."
Ka Mitchelton-Scotti treener Matt White on õnnelik, et Albasini teeb hooaja lõpuni. "Ta on meie üks võtmemehi. Ta on olnud meeskonnas selle loomisest peale. Temast on palju abi nii rattal kui ka vabal ajal," ütles White. "Mul on hea meel pakkuda Albale võimalust lõpetada karjäär maailma tasemel võistlustel."
Albasini on karjääri jooksul võitnud korra ka Tour de France'i ja Vuelta etapi. | 39-aastane vanameister keeldus virtuaalvõistlustega karjääri lõpetamast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Albasini on Šveitsi velotuuril startinud 15 korda ning võitnud aastate jooksul kolm etappi. Pikale karjäärile tahtis ta punkti panna just sellel võistlusel, et tunda viimast korda rõõmu profikarussellis sõitmisest ja kodupubliku toetusest.
"Ma tahan lõpetada karjääri võisteldes number seljal," rääkis Albasini. "Kui koroonaviiruse pandeemia tuli, siis sain ma aru, et kodusel velotuuril see tänavu vist võimalik ei ole. Kogu mu viimase hooaja ettevalmistus läks tühja, kuid ma leidsin nüüd uue motivatsiooni, et end üks kord veel vormi viia ja lõpetada karjäär selle aasta lõpus."
Albasini tunnistas, et ta ei tahtnud lõpetada pikaajalist karjääri virtuaalvõistlemisega, vaid tahab nautida viimaseid profisõite teiste ratturitega külg-külje kõrval võisteldes. Lisaks tahab šveitslane tunda rõõmu võistlusjärgsetest tegevustest nagu näiteks meeskonnaga koos söömisest.
"Ma ootan põnevusega, et saaks võistlema hakata. Mulle meeldivad treeninglaagrid ja kõik, mis selles maailmas toimub. Ma tahan kõike seda nautida veel viimaseid kordi," lisas Albasini, kes lubas Šveitsi velotuuri raja juunis siiski läbi sõita. "Sellest saab vahva ettevõtmine. Kuue-seitsmetunnised päevad, kus mul on aega nautida oma kodumaa ilu. Võisteldes pole selleks tihti aega."
Ka Mitchelton-Scotti treener Matt White on õnnelik, et Albasini teeb hooaja lõpuni. "Ta on meie üks võtmemehi. Ta on olnud meeskonnas selle loomisest peale. Temast on palju abi nii rattal kui ka vabal ajal," ütles White. "Mul on hea meel pakkuda Albale võimalust lõpetada karjäär maailma tasemel võistlustel."
Albasini on karjääri jooksul võitnud korra ka Tour de France'i ja Vuelta etapi.
### Response:
39-aastane vanameister keeldus virtuaalvõistlustega karjääri lõpetamast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tunni viivad läbi Innove Lääne-Eesti Rajaleidja juht Tiina Kütt ja testide keskuse juht Regina Multram. Tundi modereerib Lehari Kaustel. Osalejaid tervitab haridus- ja teadusminister Mailis Reps. | Otse neljapäeval kell 11: koolitund eksamitest ja ärevusega toimetulekust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tunni viivad läbi Innove Lääne-Eesti Rajaleidja juht Tiina Kütt ja testide keskuse juht Regina Multram. Tundi modereerib Lehari Kaustel. Osalejaid tervitab haridus- ja teadusminister Mailis Reps.
### Response:
Otse neljapäeval kell 11: koolitund eksamitest ja ärevusega toimetulekust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimelt harjutavad sellest nädalast Kalevi esindusvõistkonnaga 16-aastane Romet Kaupmees ja 15-aastane Romet Mathias Kivestu. Kahele Rometile lisaks ka 16-aastane Hugo Palutaja, vahendab Soccernet.ee.
"Noored ja näljased mängumehed on läbi ja lõhki Kalevi usku ning läbi aastate esindanud klubi noortevõistkondi. Nüüd saavad tulevikutähed võimaluse klubi esindusmeeste seas," seisis Kalevi teates.
Kalevi viimases Premium liiga mängus oli nende koosseisu keskmine vanus 21 aastat ja seitse kuud.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Tallinna Kalev võttis esinduse juurde treenima veel kolm teismelist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimelt harjutavad sellest nädalast Kalevi esindusvõistkonnaga 16-aastane Romet Kaupmees ja 15-aastane Romet Mathias Kivestu. Kahele Rometile lisaks ka 16-aastane Hugo Palutaja, vahendab Soccernet.ee.
"Noored ja näljased mängumehed on läbi ja lõhki Kalevi usku ning läbi aastate esindanud klubi noortevõistkondi. Nüüd saavad tulevikutähed võimaluse klubi esindusmeeste seas," seisis Kalevi teates.
Kalevi viimases Premium liiga mängus oli nende koosseisu keskmine vanus 21 aastat ja seitse kuud.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
Tallinna Kalev võttis esinduse juurde treenima veel kolm teismelist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Florida projekt" ("Florida project", 2017, rež Sean Baker)
"Florida projekt" on Priimägi sõnul viimaste aastate üks kordaminevamaid Ameerika indie -filme. "Florida projekt" on Florida väikelinna Orlando Disneyland ja sinna juurde kuuluv ameerikalikult kole madal ostukvartal ja veel üks ring sealt väljaspool olev vaeste piirkond, kes sinna Disneylandi piletit ilmselt osta ei jõua ja neist see lugu räägibki."
Peaosas on üks kuueaastane tüdruk Moonee ja tema sõbrad. "Ta ema tegeleb erikaaluga kriminaalsete tegudega, seaduse piirimail. Aga kogu see lugu on jutustatud läbi tüdruku silmade ja tema jaoks on see täielik imedemaa. Ta ei saa aru neist piirangutest, mis tal tegelikult on," sõnas Priimägi.
Lapsed pööravad filmis enda ümber oleva tühermaa ja koleda tarbimiskeskkonna muinasjutuks. "Hästi liigutavalt ja huvitavalt tehtud ning väga huvitava koloriidiga. Tundub, et see on režissöör Sean Bakeri oma käekiri. Eelmine film "Tangerine" oli tal ka täiesti psühhedeelsetes värvides."
Hästi lahedalt on tema sõnul ära kasutatud just seinte koledat roosat värvi. "See kõik on võimsalt kole, aga seda on suudetud mingis mõttes ka hästi ilusalt kujutada. Väga kõva töö."
"Florida projekt" on ETV2 eetris kolmapäeval, 27. mail algusega kell 21.30.
"Mary, šotlaste kuninganna" ("Mary, Queen of Scots", 1971, rež Josie Rourke)
Kuigi Priimägi nõustus, et Mary Stuartist on tehtud palju filme, siis on tegemist suure müüdiga ajaloost, mida tema hinnangul tasub ikka ja jälle vaadata ja millega kõik võiksid kursis olla.
"Siin mängib aeg huvitavalt selle loo interpretatsioonis oma osa. See on 1971. aasta film ja kui võtta kõrvale see, mis tuli paar aastat tagasi – Margot Robbie ja Saoirse Ronaniga –, siis mul on tunne, et siin on Mary kindlameelne, aga üsna otu," tõdes Priimägi.
"Seal on ta selline märterlik, aga jäetakse ka mulje, et ega temal nendes afäärides väga palju kontrolli ei olnud. Tema eest tehti need sammud ära ja ta lendleb üsna naiivselt ühe arvamuse juurest teise juurde."
Kuninganna Maryt mängib filmis Vanessa Redgrave. "Loomulikult on selles loos alati vastasplaanil kuninganna Elizabeth, kellega see rivaliteet toimus. Kaks nii tugevat aristokraatlikku naist ühe saare peale ära ei mahtunud."
Elizabethi mängib filmis Glenda Jackson, kes on Priimägi sõnul suuresti tänaseks päevaks küll unustatud, kuna ta on põhiliselt teatrinäitleja. "Aga samas on ta poolmuidu kaks Oscarit ka ära võtnud, millele kummalegi ta kusjuures järele ei läinud. Lavastaja Peter Brooke kasutas teda palju ja kokkuvõttes on mängu osas teda väga hea vaadata."
"Mary, šotlaste kuninganna" on ETV2 eetris reedel, 29. mail algusega kell 21.30.
"Muhammad Ali suurim võitlus" ("Muhammad Ali's Greatest Fight", 2013, rež Stephen Frears)
"Muhammad Ali suurim võitlus" oli Priimägi jaoks täielik üllatus. "Ma isegi ei teadnud seda filmi varem. See on väga huvitav käsitlus Muhammad Ali mitte poksimatšidest, vaid kohtujuhtumist, kuna ta moslemina keeldus Vietnami sõtta minemast. Ütles, et tema religioossetel asjaoludel ei tohi tappa ja anti kohtu alla, pandi vangi, mille ta edasi kaebas."
Ta rääkis, et film on tehtud väga huvitava rakursi alt, sest ei ole sellise asja peale mindud, et mõni noor näitleja hakkab Alid mängima. "Alid tegelikult üldse ei näidata. Näidatakse ainult väga rohketes arhiivikaadrites, mis teeb selle ka väga väärtuslikuks."
Film räägib hoopis Ameerika kohtus toimuvast ja sellest, kuidas ülemkohtunikud omavahel vaidlevad ja kohtujuhtumit edasi-tagasi liigutavad. "Nende abi ja see majasisene keskkond on seal kõige olulisemad," lisas Priimägi.
"Muhammad Ali suurim võitlus" on ETV eetris laupäeval, 30. mail algusega kell 22.25. | Tristan Priimägi filmisoovitused: "Florida projekt", "Mary, Šoti kuninganna" ja "Muhammad Ali suurim võitlus" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Florida projekt" ("Florida project", 2017, rež Sean Baker)
"Florida projekt" on Priimägi sõnul viimaste aastate üks kordaminevamaid Ameerika indie -filme. "Florida projekt" on Florida väikelinna Orlando Disneyland ja sinna juurde kuuluv ameerikalikult kole madal ostukvartal ja veel üks ring sealt väljaspool olev vaeste piirkond, kes sinna Disneylandi piletit ilmselt osta ei jõua ja neist see lugu räägibki."
Peaosas on üks kuueaastane tüdruk Moonee ja tema sõbrad. "Ta ema tegeleb erikaaluga kriminaalsete tegudega, seaduse piirimail. Aga kogu see lugu on jutustatud läbi tüdruku silmade ja tema jaoks on see täielik imedemaa. Ta ei saa aru neist piirangutest, mis tal tegelikult on," sõnas Priimägi.
Lapsed pööravad filmis enda ümber oleva tühermaa ja koleda tarbimiskeskkonna muinasjutuks. "Hästi liigutavalt ja huvitavalt tehtud ning väga huvitava koloriidiga. Tundub, et see on režissöör Sean Bakeri oma käekiri. Eelmine film "Tangerine" oli tal ka täiesti psühhedeelsetes värvides."
Hästi lahedalt on tema sõnul ära kasutatud just seinte koledat roosat värvi. "See kõik on võimsalt kole, aga seda on suudetud mingis mõttes ka hästi ilusalt kujutada. Väga kõva töö."
"Florida projekt" on ETV2 eetris kolmapäeval, 27. mail algusega kell 21.30.
"Mary, šotlaste kuninganna" ("Mary, Queen of Scots", 1971, rež Josie Rourke)
Kuigi Priimägi nõustus, et Mary Stuartist on tehtud palju filme, siis on tegemist suure müüdiga ajaloost, mida tema hinnangul tasub ikka ja jälle vaadata ja millega kõik võiksid kursis olla.
"Siin mängib aeg huvitavalt selle loo interpretatsioonis oma osa. See on 1971. aasta film ja kui võtta kõrvale see, mis tuli paar aastat tagasi – Margot Robbie ja Saoirse Ronaniga –, siis mul on tunne, et siin on Mary kindlameelne, aga üsna otu," tõdes Priimägi.
"Seal on ta selline märterlik, aga jäetakse ka mulje, et ega temal nendes afäärides väga palju kontrolli ei olnud. Tema eest tehti need sammud ära ja ta lendleb üsna naiivselt ühe arvamuse juurest teise juurde."
Kuninganna Maryt mängib filmis Vanessa Redgrave. "Loomulikult on selles loos alati vastasplaanil kuninganna Elizabeth, kellega see rivaliteet toimus. Kaks nii tugevat aristokraatlikku naist ühe saare peale ära ei mahtunud."
Elizabethi mängib filmis Glenda Jackson, kes on Priimägi sõnul suuresti tänaseks päevaks küll unustatud, kuna ta on põhiliselt teatrinäitleja. "Aga samas on ta poolmuidu kaks Oscarit ka ära võtnud, millele kummalegi ta kusjuures järele ei läinud. Lavastaja Peter Brooke kasutas teda palju ja kokkuvõttes on mängu osas teda väga hea vaadata."
"Mary, šotlaste kuninganna" on ETV2 eetris reedel, 29. mail algusega kell 21.30.
"Muhammad Ali suurim võitlus" ("Muhammad Ali's Greatest Fight", 2013, rež Stephen Frears)
"Muhammad Ali suurim võitlus" oli Priimägi jaoks täielik üllatus. "Ma isegi ei teadnud seda filmi varem. See on väga huvitav käsitlus Muhammad Ali mitte poksimatšidest, vaid kohtujuhtumist, kuna ta moslemina keeldus Vietnami sõtta minemast. Ütles, et tema religioossetel asjaoludel ei tohi tappa ja anti kohtu alla, pandi vangi, mille ta edasi kaebas."
Ta rääkis, et film on tehtud väga huvitava rakursi alt, sest ei ole sellise asja peale mindud, et mõni noor näitleja hakkab Alid mängima. "Alid tegelikult üldse ei näidata. Näidatakse ainult väga rohketes arhiivikaadrites, mis teeb selle ka väga väärtuslikuks."
Film räägib hoopis Ameerika kohtus toimuvast ja sellest, kuidas ülemkohtunikud omavahel vaidlevad ja kohtujuhtumit edasi-tagasi liigutavad. "Nende abi ja see majasisene keskkond on seal kõige olulisemad," lisas Priimägi.
"Muhammad Ali suurim võitlus" on ETV eetris laupäeval, 30. mail algusega kell 22.25.
### Response:
Tristan Priimägi filmisoovitused: "Florida projekt", "Mary, Šoti kuninganna" ja "Muhammad Ali suurim võitlus" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peremehi Eestis jätkub. Neid on kohe parasjagu. Peremeheta maad ja vara peaaegu polegi. Peremees ise on kahe mõistega sõna. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia järgi oli peremees olend, kelle seljas elasid satikad. Nõukogudemaal oli peremees kulak või vastupidi. Kulak tuli hävitada.
Sõna "peremees" kustutati kommunismiehitaja moraalikoodeksist. Vabas Eestis on õnneks teisiti. ÕS 2018 käsitleb lisaks peremehele ka peremeesorganismi mõistet. Viimane võõrustab siis satikaid ja tõeline peremees kannab majanduslikku sisu.
Sulaseid Eestis ei jätku. Isegi 50 000 töötu hulka pole piisavalt sulaseid ära eksinud. Töötud otsivad tööl käimise võimalust. Sulase moodi hooajaline töö rabamine pole popp.
Soomes ja teistes rikkamates riikides sulase kombel rähklemine on hoopis teine tera. Sissetulek võib isegi suurem olla eesti peremehe omast. Välismaised peremehed on ka üldjuhul Eesti omadest etemad. Pole teised lapsepõlvetuttavad ega koolivennadki. Töölistesse suhtumine on pikaaegse ametiühingu mõju tõttu ka rohkem inimlikum.
Peremeeste ja sulaste vastasseis tõusis avalikkuse tähelepanu alla eri- ja hädaolukorra ajal.
Eestis jääb töökäsi kõikjal iga päev ikka rohkem üle. Maamajanduses ja eriti hooajatöödel valitseb kibe sulaste puudus. Üks probleemi juuri ongi selles, et ukrainlased tahavad Eestisse sulaseks tulla, aga eestlased ei taha kodumaal sulased olla. Sama seis oli Soomes ajal, kui Eestist massiliselt maasikakorjajaid värvati.
Kõik rikkad riigid värbavad hooajatöölisi vaesematest. Samal ajal tahavad oma kodus elavad inimesed ikka peremehed, mitte sulased olla. Isegi poetagused pudelikummutajad on ju oma aja peremehed.
Probleemi teine juur on selles, et hooajalisi töösuhteid tahetakse 24/7 sulase rolli suruda. Mis oleks, kui ka hooajatööl oleks töötajal analoogilised õigused alaliste töötajatega? Sellisel juhul oleks tööjõu maksumus ettevõtjale - peremehele suurema kuluga. Tööde organiseerimine muutuks keerukamaks ja kulukamaks kui sulase rollis töökäte puhul. Seda kõike ei ole maasikaplantaatorid oma äriplaanides tahtnud arvestada.
Juba nõukogude ajal käisid ukrainlaste brigaadid eesti põllumajandusettevõtetes ehitustöid tegemas. Nad organiseerisid endid tööle iseseisvalt ja olid väga efektiivsed ning motiveeritud. "Külajoodikud" jäidki poe taha jorisema.
Välismaise odava tööjõu maaletoomine oli Eestile enne koroonaviirust isegi talutav, kui seadusandja soovis teistsuguste välismaiste tööliste tulekut. Praegu on maasikaplantaatorite soovidele vastu tulemiseks kaks suurt takistust: koroonaviirus ja Eesti rahvusriigi võimekus immigratsiooniga hakkama saada.
Kas on ikka vaja proovida maasikapõllul "Saaremaa koroonareha" teha? See jutt, et hooajatöölised pärast hooaja lõppu koju lähevad, ei päde. Vaatame või eesti kogukonna tekkimist Soomes. Millal siis maatööde hooaeg algab ja lõpeb? Eks ta uue aasta vastuvõtmisega algab ja jõuludega lõpeb. Maasikahooaeg on vaid üks episood.
"Maasikakasvatajad ja töötud on nagu ühest multifilmist tuntud päkapikk ja tema maja, kes kuidagi kokku ei saa."
Mina ja minusarnased ei soovi näha seda aega, kui "kuni su küla veel elab" lauldakse ukraina keeles. Seetõttu küsime me otse. Kas pandeemia tõttu vallandatud tööjõud ei suuda hooajatöid teha? Maasikakasvatajad ja töötud on nagu ühest multifilmist tuntud päkapikk ja tema maja, kes kuidagi kokku ei saa. Telekas tutvustatud maasikakorjajate ebapopulaarsed tööpakkumised on riigiameti saamatuse esitlus.
Kuigi avalik jutt tööampsude lubamisest on tugev, pole see seaduse keelde veel tõlgitud. Mis oleks, kui loetleks seaduses ära hooajatööd ja nende tegemine ei muudaks töötu staatust ega vajaks ka töötukonsultandi poolset ülelugemist.
Teisalt käitus töötukassa maasikakorjajate probleemiga täiesti ebaprofessionaalselt, justkui püüdnuks kingapoes täiendavalt kurke müüa. Riiulid ju olemas ja müüja ka. Hooajatööde huviline ei satu püsitööpakkumiste lehele ja püsitöö otsija vaatab maasikakorjamise ahvatlusest lihtsalt mööda. Kas nõuka-aegsete meetodite (šeflus ja turuvarblased) või nende osiste kasutamine on mõistlik?
Maasikaplantaatorid tegid esimese katse turuvarblasi leida. Miks nad viimaseid Stenbockist otsisid, oli kummaline. Võimalik vastus küsimusele "miks?" on see, et probleemi lahendajad ei soovinudki lahendust vaid ainult "avalikku kisa".
Poliitilise loogika järgi mõlemat samaaegselt saada pole võimalik. Kui ikka soovitakse probleemi lahendust, siis tuleb ukrainlased ära unustada. Pole ka loogiline, et liikumispiirangute kadumise järel taastatakse immigrantidest lihttööliste sisseränne spetsialistide sildi all. Mõni euro plantaatorite kukrus ei kaalu üles ühiskonna kaudseid kulusid immigratsioonile.
Kuidas siis ikkagi päkapikk ja maja kokku viia. Kui mägi ei lähe Muhamedi juurde, siis läheb Muhamed mäe juurde. Meie komberuumis peab peremees minema töötu juurde ja tegema ahvatleva pakkumise. Võõrlihttöölistest unistamine on olemuslikult "orjakaubandus" ja praeguses Euroopas on inimkaubandus keelatud. Tõelistele spetsialistidele on Eesti rahvusriik ja majandus alati avatud, tulgu nad Euroopa Liidust või mujalt.
Kuidas töötud üles leida ja milline peaks olema ahvatleva hooajatöö kirjeldus ning sisu, kuulub siiski ühe maasikaistanduse omaniku äriplaani kohustusliku osa juurde.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Olav Anton: peremehed ja sulased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peremehi Eestis jätkub. Neid on kohe parasjagu. Peremeheta maad ja vara peaaegu polegi. Peremees ise on kahe mõistega sõna. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia järgi oli peremees olend, kelle seljas elasid satikad. Nõukogudemaal oli peremees kulak või vastupidi. Kulak tuli hävitada.
Sõna "peremees" kustutati kommunismiehitaja moraalikoodeksist. Vabas Eestis on õnneks teisiti. ÕS 2018 käsitleb lisaks peremehele ka peremeesorganismi mõistet. Viimane võõrustab siis satikaid ja tõeline peremees kannab majanduslikku sisu.
Sulaseid Eestis ei jätku. Isegi 50 000 töötu hulka pole piisavalt sulaseid ära eksinud. Töötud otsivad tööl käimise võimalust. Sulase moodi hooajaline töö rabamine pole popp.
Soomes ja teistes rikkamates riikides sulase kombel rähklemine on hoopis teine tera. Sissetulek võib isegi suurem olla eesti peremehe omast. Välismaised peremehed on ka üldjuhul Eesti omadest etemad. Pole teised lapsepõlvetuttavad ega koolivennadki. Töölistesse suhtumine on pikaaegse ametiühingu mõju tõttu ka rohkem inimlikum.
Peremeeste ja sulaste vastasseis tõusis avalikkuse tähelepanu alla eri- ja hädaolukorra ajal.
Eestis jääb töökäsi kõikjal iga päev ikka rohkem üle. Maamajanduses ja eriti hooajatöödel valitseb kibe sulaste puudus. Üks probleemi juuri ongi selles, et ukrainlased tahavad Eestisse sulaseks tulla, aga eestlased ei taha kodumaal sulased olla. Sama seis oli Soomes ajal, kui Eestist massiliselt maasikakorjajaid värvati.
Kõik rikkad riigid värbavad hooajatöölisi vaesematest. Samal ajal tahavad oma kodus elavad inimesed ikka peremehed, mitte sulased olla. Isegi poetagused pudelikummutajad on ju oma aja peremehed.
Probleemi teine juur on selles, et hooajalisi töösuhteid tahetakse 24/7 sulase rolli suruda. Mis oleks, kui ka hooajatööl oleks töötajal analoogilised õigused alaliste töötajatega? Sellisel juhul oleks tööjõu maksumus ettevõtjale - peremehele suurema kuluga. Tööde organiseerimine muutuks keerukamaks ja kulukamaks kui sulase rollis töökäte puhul. Seda kõike ei ole maasikaplantaatorid oma äriplaanides tahtnud arvestada.
Juba nõukogude ajal käisid ukrainlaste brigaadid eesti põllumajandusettevõtetes ehitustöid tegemas. Nad organiseerisid endid tööle iseseisvalt ja olid väga efektiivsed ning motiveeritud. "Külajoodikud" jäidki poe taha jorisema.
Välismaise odava tööjõu maaletoomine oli Eestile enne koroonaviirust isegi talutav, kui seadusandja soovis teistsuguste välismaiste tööliste tulekut. Praegu on maasikaplantaatorite soovidele vastu tulemiseks kaks suurt takistust: koroonaviirus ja Eesti rahvusriigi võimekus immigratsiooniga hakkama saada.
Kas on ikka vaja proovida maasikapõllul "Saaremaa koroonareha" teha? See jutt, et hooajatöölised pärast hooaja lõppu koju lähevad, ei päde. Vaatame või eesti kogukonna tekkimist Soomes. Millal siis maatööde hooaeg algab ja lõpeb? Eks ta uue aasta vastuvõtmisega algab ja jõuludega lõpeb. Maasikahooaeg on vaid üks episood.
"Maasikakasvatajad ja töötud on nagu ühest multifilmist tuntud päkapikk ja tema maja, kes kuidagi kokku ei saa."
Mina ja minusarnased ei soovi näha seda aega, kui "kuni su küla veel elab" lauldakse ukraina keeles. Seetõttu küsime me otse. Kas pandeemia tõttu vallandatud tööjõud ei suuda hooajatöid teha? Maasikakasvatajad ja töötud on nagu ühest multifilmist tuntud päkapikk ja tema maja, kes kuidagi kokku ei saa. Telekas tutvustatud maasikakorjajate ebapopulaarsed tööpakkumised on riigiameti saamatuse esitlus.
Kuigi avalik jutt tööampsude lubamisest on tugev, pole see seaduse keelde veel tõlgitud. Mis oleks, kui loetleks seaduses ära hooajatööd ja nende tegemine ei muudaks töötu staatust ega vajaks ka töötukonsultandi poolset ülelugemist.
Teisalt käitus töötukassa maasikakorjajate probleemiga täiesti ebaprofessionaalselt, justkui püüdnuks kingapoes täiendavalt kurke müüa. Riiulid ju olemas ja müüja ka. Hooajatööde huviline ei satu püsitööpakkumiste lehele ja püsitöö otsija vaatab maasikakorjamise ahvatlusest lihtsalt mööda. Kas nõuka-aegsete meetodite (šeflus ja turuvarblased) või nende osiste kasutamine on mõistlik?
Maasikaplantaatorid tegid esimese katse turuvarblasi leida. Miks nad viimaseid Stenbockist otsisid, oli kummaline. Võimalik vastus küsimusele "miks?" on see, et probleemi lahendajad ei soovinudki lahendust vaid ainult "avalikku kisa".
Poliitilise loogika järgi mõlemat samaaegselt saada pole võimalik. Kui ikka soovitakse probleemi lahendust, siis tuleb ukrainlased ära unustada. Pole ka loogiline, et liikumispiirangute kadumise järel taastatakse immigrantidest lihttööliste sisseränne spetsialistide sildi all. Mõni euro plantaatorite kukrus ei kaalu üles ühiskonna kaudseid kulusid immigratsioonile.
Kuidas siis ikkagi päkapikk ja maja kokku viia. Kui mägi ei lähe Muhamedi juurde, siis läheb Muhamed mäe juurde. Meie komberuumis peab peremees minema töötu juurde ja tegema ahvatleva pakkumise. Võõrlihttöölistest unistamine on olemuslikult "orjakaubandus" ja praeguses Euroopas on inimkaubandus keelatud. Tõelistele spetsialistidele on Eesti rahvusriik ja majandus alati avatud, tulgu nad Euroopa Liidust või mujalt.
Kuidas töötud üles leida ja milline peaks olema ahvatleva hooajatöö kirjeldus ning sisu, kuulub siiski ühe maasikaistanduse omaniku äriplaani kohustusliku osa juurde.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Olav Anton: peremehed ja sulased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Silmakirjalikku käitumist ja otsest halba eeskuju liidritelt alates USA presidendist Donald Trumpist ja lõpetades Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga leidub kõikjal: küll keelduti maski kandmast, küll rikuti liikumispiiranguid, mille valitsused ise rahva COVID-19 eest kaitsmiseks olid kehtestanud.
Mõned tabati teolt ja said karistada, teised kahetsesid oma tegu, mõned ei teinud aga kriitikast väljagi.
Uus-Meremaa tervishoiuminister David Clark eiras aprillis rangeid liikumispiiranguid ja sõitis perega kodust 19 kilomeetri kaugusele randa jalutama, ehkki valitsus palus rahval tuua ajalooline ohver ja kodus püsida.
"Ma olin idioot, ja ma mõistan, miks inimesed on minu peale vihased," tunnistas ta tagantjärele, kuid jäeti osast ametikohustustest ilma.
Mehhiko president Andrés Manuel López Obrador ütles, et tal on väga raske poolehoidjaid mitte emmata, kuid märtsis kätles ta sellest hoolimata vangimõistetud narkoparuni Joaquin "El Chapo" Guzmáni eaka emaga.
Hiljem seletas president, et ei saanud ju ebaviisakas olla.
"See on inimlikult väga raske. Ma ei ole ju robot," ütles ta sotsiaalse distantsi reeglite rikkumist põhjendades.
USA-s muutus maskikandmine poliitiliseks teemaks, sest Trump ja mõned teised vabariiklased otsustasid seda mitte kaasa teha.
Trump ei kandnud maski isegi Michigani isikukaitsvahendite vabrikut külastades.
Demokraatide eeldatav presiendikandiaat Joe Biden kandis aga esmaspäeval Delaware's mälestuspäeva tseremoonial osaledes eeskujulikult maski. See oli üldse tema esimene ilmumine avalikkuse ette märtsi keskpaigast alates.
Trump jagas hiljem Fox Newsi analüütiku säutsu, mis kritiseeris Bideni maskikandmist.
Masks? Social distancing? Stay at home? Not all leaders and officials are following the coronavirus-fighting recommendations of their own governments. https://t.co/sV07xpJhMP
— AP Europe (@AP_Europe) May 27, 2020
Iisraeli elanikke manitseti koroonaviiruse tõttu seekord paasapühade ajal suuremad pereringis kogunemised ära jätta, Netanyahu ja president Reuven Rivlin aga kostitasid oma täiskasvanud lapsi ning pälvisid sotsiaalmeedias pahameele.
Netanyahu palus vabandust ja ütles, et pidanuks reeglitest rangemalt kinni pidama.
Prantsuse president Emmanuel Macron ei ole olnud maskikandmises kuigi järjekindel. Haiglaid ja koole külastades on tal üldiselt mask ees, presidendipalees ja kõnet pidades mitte. 15. mail kandis ta ühes Pariisi haiglas esmalt arstidega vesteldes maski, hiljem ametiühinguliikmetega rääkides seda enam ei olnud.
Jaapani tähtsuselt teine prokurör Hiromu Kurokawa rikkus koduspüsimise soovitust, sest ei suutnud panna vastu kiusatusele tuttava ajakirjaniku kodus raha peale mahjongi mängida. See maksis talle ameti.
Koduspüsimine ei olnud Jaapanis ametlik käsk, vaid soovitus, kuid prokuröri hasartmänguskandaal vallandas pahameeletormi, sest paljud võtsid sotsiaalse distanteerimise soovitust tõsiselt.
Vene president Vladimir Putin kandis 24. märtsil Moskva koroonahaiglat külastades kaitseülikonda. Enne sellesse pugemist kätles ta aga viisaka inimesena haigla peaarsti doktor Deniss Protsenkoga. Sel hetkel polnud kummalgi kindaid ega maski.
Nädal hiljem pandi Protsenkole koroonadiagnoos. Mure tekkis ka Putini tervise pärast, aga Kreml kinnitas, et presidendiga on kõik korras.
Hiljem on Putini pidanud Kremli kodulehe andmetel vähemalt seitse silmast silma kohtumist, alati maskita. Ka 9. mai tseremoonial oli presidendil nägu katmata.
Kreml kaitseb presidendi tervist teisiti, ütles pressiesindaja Dmitri Peskov ja seletas, et kõigile Putiniga kohtujatele tehakse enne koroonatest. | Riigijuhtide käitumine koroonakriisis tekitab küsimusi isiklikust eeskujust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Silmakirjalikku käitumist ja otsest halba eeskuju liidritelt alates USA presidendist Donald Trumpist ja lõpetades Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga leidub kõikjal: küll keelduti maski kandmast, küll rikuti liikumispiiranguid, mille valitsused ise rahva COVID-19 eest kaitsmiseks olid kehtestanud.
Mõned tabati teolt ja said karistada, teised kahetsesid oma tegu, mõned ei teinud aga kriitikast väljagi.
Uus-Meremaa tervishoiuminister David Clark eiras aprillis rangeid liikumispiiranguid ja sõitis perega kodust 19 kilomeetri kaugusele randa jalutama, ehkki valitsus palus rahval tuua ajalooline ohver ja kodus püsida.
"Ma olin idioot, ja ma mõistan, miks inimesed on minu peale vihased," tunnistas ta tagantjärele, kuid jäeti osast ametikohustustest ilma.
Mehhiko president Andrés Manuel López Obrador ütles, et tal on väga raske poolehoidjaid mitte emmata, kuid märtsis kätles ta sellest hoolimata vangimõistetud narkoparuni Joaquin "El Chapo" Guzmáni eaka emaga.
Hiljem seletas president, et ei saanud ju ebaviisakas olla.
"See on inimlikult väga raske. Ma ei ole ju robot," ütles ta sotsiaalse distantsi reeglite rikkumist põhjendades.
USA-s muutus maskikandmine poliitiliseks teemaks, sest Trump ja mõned teised vabariiklased otsustasid seda mitte kaasa teha.
Trump ei kandnud maski isegi Michigani isikukaitsvahendite vabrikut külastades.
Demokraatide eeldatav presiendikandiaat Joe Biden kandis aga esmaspäeval Delaware's mälestuspäeva tseremoonial osaledes eeskujulikult maski. See oli üldse tema esimene ilmumine avalikkuse ette märtsi keskpaigast alates.
Trump jagas hiljem Fox Newsi analüütiku säutsu, mis kritiseeris Bideni maskikandmist.
Masks? Social distancing? Stay at home? Not all leaders and officials are following the coronavirus-fighting recommendations of their own governments. https://t.co/sV07xpJhMP
— AP Europe (@AP_Europe) May 27, 2020
Iisraeli elanikke manitseti koroonaviiruse tõttu seekord paasapühade ajal suuremad pereringis kogunemised ära jätta, Netanyahu ja president Reuven Rivlin aga kostitasid oma täiskasvanud lapsi ning pälvisid sotsiaalmeedias pahameele.
Netanyahu palus vabandust ja ütles, et pidanuks reeglitest rangemalt kinni pidama.
Prantsuse president Emmanuel Macron ei ole olnud maskikandmises kuigi järjekindel. Haiglaid ja koole külastades on tal üldiselt mask ees, presidendipalees ja kõnet pidades mitte. 15. mail kandis ta ühes Pariisi haiglas esmalt arstidega vesteldes maski, hiljem ametiühinguliikmetega rääkides seda enam ei olnud.
Jaapani tähtsuselt teine prokurör Hiromu Kurokawa rikkus koduspüsimise soovitust, sest ei suutnud panna vastu kiusatusele tuttava ajakirjaniku kodus raha peale mahjongi mängida. See maksis talle ameti.
Koduspüsimine ei olnud Jaapanis ametlik käsk, vaid soovitus, kuid prokuröri hasartmänguskandaal vallandas pahameeletormi, sest paljud võtsid sotsiaalse distanteerimise soovitust tõsiselt.
Vene president Vladimir Putin kandis 24. märtsil Moskva koroonahaiglat külastades kaitseülikonda. Enne sellesse pugemist kätles ta aga viisaka inimesena haigla peaarsti doktor Deniss Protsenkoga. Sel hetkel polnud kummalgi kindaid ega maski.
Nädal hiljem pandi Protsenkole koroonadiagnoos. Mure tekkis ka Putini tervise pärast, aga Kreml kinnitas, et presidendiga on kõik korras.
Hiljem on Putini pidanud Kremli kodulehe andmetel vähemalt seitse silmast silma kohtumist, alati maskita. Ka 9. mai tseremoonial oli presidendil nägu katmata.
Kreml kaitseb presidendi tervist teisiti, ütles pressiesindaja Dmitri Peskov ja seletas, et kõigile Putiniga kohtujatele tehakse enne koroonatest.
### Response:
Riigijuhtide käitumine koroonakriisis tekitab küsimusi isiklikust eeskujust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ramsdale'i esimene test oli negatiivne, kuid andis seejärel positiivse mitmeid päevi hiljem. 22-aastasel jalgpalluril koroonaviiruse tunnuseid ei esinenud.
"Ma kujutan ette, milline ärevus on mängijate seas," rääkis Howe. "Nad tunnevad ennast ilmselt minuga sarnaselt. Algul, kui meie klubis ei olnud tuvastatud ühtegi koroonaviirusesse nakatunut, siis tundsid kõik ennast hästi. Peale positiivse testi ilmnemist muutus ka mängijate mõtteviis."
Howe lisas, et meeskond tunnetab nüüd koroonaviirust palju suurema ohuna kui varem ja sellesse suhtutakse palju tõsisemalt. "Mängus on tundmatus. See raputas meid. Me ootame järgmist testimist, et saada targemaks," lisas Howe.
Kolmanda vooru testimiste tulemused selguvad kolmapäeval. Siiani on Inglismaa kõrgliigaga seotud isikutele tehtud üle tuhande testi, millest positiivseks on osutunud kaheksa. | Bournemouthi mänedžer: positiivne koroonatest raputas klubi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ramsdale'i esimene test oli negatiivne, kuid andis seejärel positiivse mitmeid päevi hiljem. 22-aastasel jalgpalluril koroonaviiruse tunnuseid ei esinenud.
"Ma kujutan ette, milline ärevus on mängijate seas," rääkis Howe. "Nad tunnevad ennast ilmselt minuga sarnaselt. Algul, kui meie klubis ei olnud tuvastatud ühtegi koroonaviirusesse nakatunut, siis tundsid kõik ennast hästi. Peale positiivse testi ilmnemist muutus ka mängijate mõtteviis."
Howe lisas, et meeskond tunnetab nüüd koroonaviirust palju suurema ohuna kui varem ja sellesse suhtutakse palju tõsisemalt. "Mängus on tundmatus. See raputas meid. Me ootame järgmist testimist, et saada targemaks," lisas Howe.
Kolmanda vooru testimiste tulemused selguvad kolmapäeval. Siiani on Inglismaa kõrgliigaga seotud isikutele tehtud üle tuhande testi, millest positiivseks on osutunud kaheksa.
### Response:
Bournemouthi mänedžer: positiivne koroonatest raputas klubi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bocelli sõnul jäid haigeks ka kõik ta pereliikmed, kirjutab Variety. "Meil oli palavik, järgmisel hetkel oli aga külm ja kerge köha oli ka," kirjeldas Bocelli.
Ta lisas, et teatas haigestumisest alles nüüd, sest ei tahtnud fänne muretsema panna ning soovis oma perele privaatsust tagada.
Bocelli ja ta naine annetasid ka vereplasmat, et aidata teadlastel koroonaviiruse ravimit välja töötada.
The pandemic which has shaken the world has also affected – albeit mildly – me and certain members of my family. Out of...
Posted by Andrea Bocelli on Teisipäev, 26. mai 2020 | Andrea Bocelli põdes koroonaviirust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bocelli sõnul jäid haigeks ka kõik ta pereliikmed, kirjutab Variety. "Meil oli palavik, järgmisel hetkel oli aga külm ja kerge köha oli ka," kirjeldas Bocelli.
Ta lisas, et teatas haigestumisest alles nüüd, sest ei tahtnud fänne muretsema panna ning soovis oma perele privaatsust tagada.
Bocelli ja ta naine annetasid ka vereplasmat, et aidata teadlastel koroonaviiruse ravimit välja töötada.
The pandemic which has shaken the world has also affected – albeit mildly – me and certain members of my family. Out of...
Posted by Andrea Bocelli on Teisipäev, 26. mai 2020
### Response:
Andrea Bocelli põdes koroonaviirust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võib vaid küsida, mis oli nende inimeste arus, kes hakkasid 1964. aastal tegema filmi aastatest 1938-1941. Eestis? Usutavasti olid nad kindlad ühes asjas – Eesti Vabariik ei taastu, ja see veendumus toimis sarnaselt indulgentsikirjadele, kustutas patu.
Filmiajaloolane Õie Orav on öelnud, et kui tavaliselt ebaõnnestub režissööridel nende teine töö, siis Kaljo Kiisal juhtus see kolmanda täispika mängufilmiga. Ent näitlejad andsid oma parima, lisab Orav. (Maaleht, 26. veebruar 2011)
Võiks öelda, et propaganda- ja sirgumisfilm (coming of age) "Me olime 18-aastased" oleks nagu üheepisooditöö, kõik mäletavad koolipoiste paraadi linnatänaval, sinimustvalge lipp eesotsas. Ning rõkkas uljas laul "Jää vabaks, Eesti meri". Selle filmimine toimus Kingissepa linnas Kingissepa tänaval, mis enne oli jõudnud kanda juba Hitleri ja Stalini nime.
Minagi mäletan, milline ülev tunne lõi hinge filmi vaadates. Pärast rääkis sellest kogu linn – sinimustvalge ja vaba meri! Uskumatu, võimatu!
Tallinnfilmi veteran, stuudio ajalugu uurinud ja mälestusi kirjutanud Enn Säde meenutab: "Muidugi oli koolipoiste marss ja laul juba varem salvestatud, nüüd tean, et esitajad olid Pasunapoisid Helmut Orusaare juhatusel. "Keerake vändad põhja!" Üks ülemeelikus tujus saarlane koputab helibussi aknale… Ega seda üpris õnnetut konjunktuurset filmi 1940. aasta sündmustest ju keegi ei mäletakski, kui poleks episoodi ohvitserimundris Jüri Müüri, sinimustvalge lipu ja "Jää vabaks, Eesti meri!" lauluga… Kaljo Kiisk räägib mulle 2003. aasta filmingul: "Tänavad olid puupüsti rahvast täis, oma 60 protsenti oli inimesi, keda ma polnud kutsunudki. Nad lihtsalt tulid ja mina viipasin – tulge lähemale! Ja rahvas laulis kaasa ja terve päev lehvis sinimustvalge Kuressaare tänavail." (Sirp, 15. mai 2009)
Jah, mälu on selektiivne, valdavalt peame meeles seda, mis rõõmu on pakkunud.
Viktor Oxfordi juba 1930ndail loodud laulul "Jää vabaks, Eesti meri" on mingi sarnasus "Lili Marleeniga", mida sõja ajal laulsid nii sakslased kui ameeriklased. "Jää vabaks…" polnud ENSVs keelatud, samal ajal oli see Vabadusraadio algusmeloodiaks. Seltskondades lauldi seda alati sõnul "Saa vabaks…".
Imelisi asju juhtub maailmas!
Olgu ka öeldud, et karistusi ei järgnenud. Stsenarist Ants Saar, kes oli stuudio peatoimetaja, kerkis varsti EKP Keskkomitee aparaati, temast sai kultuuriosakonna juhataja asetäitja. Relva-SSi taustaga režissöör, kes veel polnud NLKP liige, võeti varsti parteisse, tema tõusis EKP Keskkomitee liikmeks.
Noorematele selgituseks, et keskkomitee liige olla ei andnud võimu, see oli vaid privilegeeritu staatus oma hüvedega. Kogu võim oli aparaadi käes, nemad keelasid, käskisid, poosid ja lasksid.
Kuna pahandusi polnud, tuleb järeldada, et parteiorganid kiitsid tulemuse heaks hoolimata sellest, et üleliiduline kriitika (mis oli alati kodumaisest teravam) tegi filmi maatasa.
Filmi valmimisaasta 1965 äratab imepisikesi lootusi. Voluntaristlik lärmaja Nikita Hruštšov oli kukutatud, algasid Leonid Brežnevi mesinädalad. Algul püüdis Brežnev olla liberaalsem eelkäijast. Meie prokaati (russism märkimaks kõike, mis oli seotud kinode ja neis filmide näitamisega) tulid Lääne väärtfilmid, isegi kauboi- ja seiklusfilme võis näha. Kestis see ainult paar aastat, kuni tankide saatmiseni Tšehhoslovakkiasse, siis tulid asemele India pisaratekiskujad.
Aga ikkagi. Kas mesinädalate algus on kuidagi filmis jäädvustunud?
Enn Säde, filmi helimees, mäletab, et stsenaariumi kirjutati kogu aeg ümber, ent koolipoiste marss oli algusest peale sees ega kadunud kuhugi.
Tegelikult on see ju paras julgustükk. Ning GosKinogi ei nõudnud selle eemaldamist, lubas filmi koguni üleliidulisele ekraanile.
Milleks see oli mõeldud? Suhkrutükina, mis meelitab alla neelama filmi stalinistlikku ajalookontseptsiooni?
Lähme edasi.
Tänini ripub õhus küsimus, milline ikka oli rahva meeleolu Molotov-Ribbentroppi lepingu ajal 23. augustil 1939 ja baaside lepingu sõlmimisel 28. septembril 1939 ning seejärel meie riigi lõpliku okupeerimise puhul? Filmis on sellele osalt vastatud – jää vabaks, Eesti meri! Tõsi, laulavad eksiteel koolipoisid, kes varsti saavad aru, kui hea on ikka Nõukogude kord. Ja Nõukogude Liidu koosseisus on meie meri kõige vabam.
Aga edasi.
Filmis süüdistatakse vanemate inimeste vestluses meie riigi juhtkonda riigist mittehoolimises. Mõtleme episoodile, kus koolipoisid panevad relvad nurka. Seal kuuleme, et enam neid vaja ei lähe, suvised õppused jäävad ära. Ja et Kaitseliidult korjati relvad.
Filmis näeme, kuidas keelati koosolekud, likvideeriti sõnavabadus. Kõik see võimaldas ju siia Nõukogude baasid rajada ja riik vaikselt okupeerida.
Täna võime öelda, et selle konkreetse asja puhul on autoreil ju õigus. Jah, meie riigijuhid tegelesid oma naha ja mitte Eesti hoidmisega. Filmis püütakse sel moel tõrvata Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri, kellest rahvas ju edasi lugu pidas. Ent tõeterad siin leiduvad.
Olgu ära märgitud üks tähtsusetu ajalooaps. Virve Teenus (Mare Hellaste/Garšnek) ütleb saksa sõpra kaitstes, et see ei läinud koos teiste sakslastega Saksamaale. Kui ma õigesti aru olen saanud, kujutab too episood baaside lepingu sõlmimise aega. Reaalne umsiedlung (baltisakslaste ümberasumine) paigutub siiski oktoobri lõppu, nõnda et Virve seda toonaste meeleolude kirjeldamisel öelda ei saanud.
Üks nõukogude aja fenomene seisis selles, et kunst muutus esteetiliselt võrdlemisi täiuslikuks. Kuna sisu oli paljuski ette kirjutatud, siis pingutati vormi nimel. Filmis näeme noorte, Virve ja Elmar Uudami (Evald Hermaküla) armastust. Nende mäng on vaimustav ja sädelev, eriti mõjusad on episoodid Kuressaare lossis. Operaator Jüri Garšnek on need peaaegu täiuslikult üles võtnud.
See kaunis armastuslugu on sisse pandud kindlasti eesmärgiga teha film vähegi talutavamaks. Aga ka siia on topitud poliitikat. Kuidas siis muidu? Elmar on kehvikuperest, temast saab kommunist ja Nõukogude võimu toetaja, Virve on intelligentsiperest, tema isa on gümnaasiumi direktor Teenus (Hugo Laur), tema kaldub rahvusluse poole.
Teised tegelased aga kehastavad täielikult ainult poliitrolle parteiajalooõpikuist. Asi on ju selles, et elus on iga vasakpoolne esmalt inimene ja alles seejärel mingi maailmavaate esindaja. Samuti on rahvuslasega ning ka inimesega, kes pole mingile kindlale seisukohale jõudnud. Filmis on nad poliitkriipsujukud ilma inimlike omadusteta.
Mul on kuskilt meeles kellegi ettepanek, et mõni noor režissöör võiks teema uuesti üles võtta.
Ehk mõned inimesed mäletavad Alfred Hitchcocki "Psühho" uusversiooni (remake, ka replication, teinekord öeldakse popmuusika eeskujul ka kaver)? Mustvalge originaali on Gus Van Sant ümber lavastanud värvifilmina. Uute näitlejatega teisend tundub esialgu koopiana, kaader kaadri haaval alusfilmi jäljendina, kuid ometi on seal täpsustusi dialoogides ning tegevuseski, mis muudab Hitchcocki "Psühho" sisu.
Vaat, midagi taolist võiks tõesti sündida ka "18-aastastega"! Eriti meeldiv oleks siis neid kaht filmi vaadata teineteise järel ning võrrelda.
Ja oleks veel üks võimalus. Teha mängukas "Me olime 18-aastased" tegemisest. Midagi sarnast, nagu oli ""Hamleti" lavastamine Alam-Kolka külas" Noorsooteatris, autor Ivo Beršan, lavastaja Kalju Komissarov. | Retroretsensioon. Saa vabaks, Eesti meri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võib vaid küsida, mis oli nende inimeste arus, kes hakkasid 1964. aastal tegema filmi aastatest 1938-1941. Eestis? Usutavasti olid nad kindlad ühes asjas – Eesti Vabariik ei taastu, ja see veendumus toimis sarnaselt indulgentsikirjadele, kustutas patu.
Filmiajaloolane Õie Orav on öelnud, et kui tavaliselt ebaõnnestub režissööridel nende teine töö, siis Kaljo Kiisal juhtus see kolmanda täispika mängufilmiga. Ent näitlejad andsid oma parima, lisab Orav. (Maaleht, 26. veebruar 2011)
Võiks öelda, et propaganda- ja sirgumisfilm (coming of age) "Me olime 18-aastased" oleks nagu üheepisooditöö, kõik mäletavad koolipoiste paraadi linnatänaval, sinimustvalge lipp eesotsas. Ning rõkkas uljas laul "Jää vabaks, Eesti meri". Selle filmimine toimus Kingissepa linnas Kingissepa tänaval, mis enne oli jõudnud kanda juba Hitleri ja Stalini nime.
Minagi mäletan, milline ülev tunne lõi hinge filmi vaadates. Pärast rääkis sellest kogu linn – sinimustvalge ja vaba meri! Uskumatu, võimatu!
Tallinnfilmi veteran, stuudio ajalugu uurinud ja mälestusi kirjutanud Enn Säde meenutab: "Muidugi oli koolipoiste marss ja laul juba varem salvestatud, nüüd tean, et esitajad olid Pasunapoisid Helmut Orusaare juhatusel. "Keerake vändad põhja!" Üks ülemeelikus tujus saarlane koputab helibussi aknale… Ega seda üpris õnnetut konjunktuurset filmi 1940. aasta sündmustest ju keegi ei mäletakski, kui poleks episoodi ohvitserimundris Jüri Müüri, sinimustvalge lipu ja "Jää vabaks, Eesti meri!" lauluga… Kaljo Kiisk räägib mulle 2003. aasta filmingul: "Tänavad olid puupüsti rahvast täis, oma 60 protsenti oli inimesi, keda ma polnud kutsunudki. Nad lihtsalt tulid ja mina viipasin – tulge lähemale! Ja rahvas laulis kaasa ja terve päev lehvis sinimustvalge Kuressaare tänavail." (Sirp, 15. mai 2009)
Jah, mälu on selektiivne, valdavalt peame meeles seda, mis rõõmu on pakkunud.
Viktor Oxfordi juba 1930ndail loodud laulul "Jää vabaks, Eesti meri" on mingi sarnasus "Lili Marleeniga", mida sõja ajal laulsid nii sakslased kui ameeriklased. "Jää vabaks…" polnud ENSVs keelatud, samal ajal oli see Vabadusraadio algusmeloodiaks. Seltskondades lauldi seda alati sõnul "Saa vabaks…".
Imelisi asju juhtub maailmas!
Olgu ka öeldud, et karistusi ei järgnenud. Stsenarist Ants Saar, kes oli stuudio peatoimetaja, kerkis varsti EKP Keskkomitee aparaati, temast sai kultuuriosakonna juhataja asetäitja. Relva-SSi taustaga režissöör, kes veel polnud NLKP liige, võeti varsti parteisse, tema tõusis EKP Keskkomitee liikmeks.
Noorematele selgituseks, et keskkomitee liige olla ei andnud võimu, see oli vaid privilegeeritu staatus oma hüvedega. Kogu võim oli aparaadi käes, nemad keelasid, käskisid, poosid ja lasksid.
Kuna pahandusi polnud, tuleb järeldada, et parteiorganid kiitsid tulemuse heaks hoolimata sellest, et üleliiduline kriitika (mis oli alati kodumaisest teravam) tegi filmi maatasa.
Filmi valmimisaasta 1965 äratab imepisikesi lootusi. Voluntaristlik lärmaja Nikita Hruštšov oli kukutatud, algasid Leonid Brežnevi mesinädalad. Algul püüdis Brežnev olla liberaalsem eelkäijast. Meie prokaati (russism märkimaks kõike, mis oli seotud kinode ja neis filmide näitamisega) tulid Lääne väärtfilmid, isegi kauboi- ja seiklusfilme võis näha. Kestis see ainult paar aastat, kuni tankide saatmiseni Tšehhoslovakkiasse, siis tulid asemele India pisaratekiskujad.
Aga ikkagi. Kas mesinädalate algus on kuidagi filmis jäädvustunud?
Enn Säde, filmi helimees, mäletab, et stsenaariumi kirjutati kogu aeg ümber, ent koolipoiste marss oli algusest peale sees ega kadunud kuhugi.
Tegelikult on see ju paras julgustükk. Ning GosKinogi ei nõudnud selle eemaldamist, lubas filmi koguni üleliidulisele ekraanile.
Milleks see oli mõeldud? Suhkrutükina, mis meelitab alla neelama filmi stalinistlikku ajalookontseptsiooni?
Lähme edasi.
Tänini ripub õhus küsimus, milline ikka oli rahva meeleolu Molotov-Ribbentroppi lepingu ajal 23. augustil 1939 ja baaside lepingu sõlmimisel 28. septembril 1939 ning seejärel meie riigi lõpliku okupeerimise puhul? Filmis on sellele osalt vastatud – jää vabaks, Eesti meri! Tõsi, laulavad eksiteel koolipoisid, kes varsti saavad aru, kui hea on ikka Nõukogude kord. Ja Nõukogude Liidu koosseisus on meie meri kõige vabam.
Aga edasi.
Filmis süüdistatakse vanemate inimeste vestluses meie riigi juhtkonda riigist mittehoolimises. Mõtleme episoodile, kus koolipoisid panevad relvad nurka. Seal kuuleme, et enam neid vaja ei lähe, suvised õppused jäävad ära. Ja et Kaitseliidult korjati relvad.
Filmis näeme, kuidas keelati koosolekud, likvideeriti sõnavabadus. Kõik see võimaldas ju siia Nõukogude baasid rajada ja riik vaikselt okupeerida.
Täna võime öelda, et selle konkreetse asja puhul on autoreil ju õigus. Jah, meie riigijuhid tegelesid oma naha ja mitte Eesti hoidmisega. Filmis püütakse sel moel tõrvata Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri, kellest rahvas ju edasi lugu pidas. Ent tõeterad siin leiduvad.
Olgu ära märgitud üks tähtsusetu ajalooaps. Virve Teenus (Mare Hellaste/Garšnek) ütleb saksa sõpra kaitstes, et see ei läinud koos teiste sakslastega Saksamaale. Kui ma õigesti aru olen saanud, kujutab too episood baaside lepingu sõlmimise aega. Reaalne umsiedlung (baltisakslaste ümberasumine) paigutub siiski oktoobri lõppu, nõnda et Virve seda toonaste meeleolude kirjeldamisel öelda ei saanud.
Üks nõukogude aja fenomene seisis selles, et kunst muutus esteetiliselt võrdlemisi täiuslikuks. Kuna sisu oli paljuski ette kirjutatud, siis pingutati vormi nimel. Filmis näeme noorte, Virve ja Elmar Uudami (Evald Hermaküla) armastust. Nende mäng on vaimustav ja sädelev, eriti mõjusad on episoodid Kuressaare lossis. Operaator Jüri Garšnek on need peaaegu täiuslikult üles võtnud.
See kaunis armastuslugu on sisse pandud kindlasti eesmärgiga teha film vähegi talutavamaks. Aga ka siia on topitud poliitikat. Kuidas siis muidu? Elmar on kehvikuperest, temast saab kommunist ja Nõukogude võimu toetaja, Virve on intelligentsiperest, tema isa on gümnaasiumi direktor Teenus (Hugo Laur), tema kaldub rahvusluse poole.
Teised tegelased aga kehastavad täielikult ainult poliitrolle parteiajalooõpikuist. Asi on ju selles, et elus on iga vasakpoolne esmalt inimene ja alles seejärel mingi maailmavaate esindaja. Samuti on rahvuslasega ning ka inimesega, kes pole mingile kindlale seisukohale jõudnud. Filmis on nad poliitkriipsujukud ilma inimlike omadusteta.
Mul on kuskilt meeles kellegi ettepanek, et mõni noor režissöör võiks teema uuesti üles võtta.
Ehk mõned inimesed mäletavad Alfred Hitchcocki "Psühho" uusversiooni (remake, ka replication, teinekord öeldakse popmuusika eeskujul ka kaver)? Mustvalge originaali on Gus Van Sant ümber lavastanud värvifilmina. Uute näitlejatega teisend tundub esialgu koopiana, kaader kaadri haaval alusfilmi jäljendina, kuid ometi on seal täpsustusi dialoogides ning tegevuseski, mis muudab Hitchcocki "Psühho" sisu.
Vaat, midagi taolist võiks tõesti sündida ka "18-aastastega"! Eriti meeldiv oleks siis neid kaht filmi vaadata teineteise järel ning võrrelda.
Ja oleks veel üks võimalus. Teha mängukas "Me olime 18-aastased" tegemisest. Midagi sarnast, nagu oli ""Hamleti" lavastamine Alam-Kolka külas" Noorsooteatris, autor Ivo Beršan, lavastaja Kalju Komissarov.
### Response:
Retroretsensioon. Saa vabaks, Eesti meri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saneerimiskava vastu olev suurim võlausaldaja ei pea aga kohtlikku menetlust seaduslikuks.
Saneerimisseaduse kohaselt loetakse saneerimiskava vastuvõetuks, kui selle poolt hääletavad vähemalt pooled võlausaldajatest, kellel on vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest (nõuete mahust). Kui võlausaldajad on jaotatud rühmadesse, tuleb seda nõuet täita kõigis rühmades.
Võlausaldajatel paluti hääletada saneerimiskava üle 26. mail kella 18-ks. Märkimisväärne enamus võlausaldajaid hääletas kava poolt. Saneerimiskava poolt hääletanud võlausaldajate nõuded polnud aga kava vastuvõtmiseks piisavad.
Kuna enam kui pooled võlausaldajatest igas võlausaldajate rühmas hääletasid poolt, saab AS Tallinna Moekombinaat saneerimismenetlusega edasi liikuda ja paluda kohtul saneerimiskava kinnitada ilma kava eelneva heakskiitmiseta võlausaldajate poolt. Taotlus tuleb kohtule esitada hiljemalt 2. juunil.
Kohus teeb otsuse seoses AS-i Tallinna Moekombinaat saneerimiskava kinnitamise taotlusega 14 päeva jooksul alates avalduse saamisest.
Kui kohus otsustab AS-i Tallinna Moekombinaat taotluse rahuldada, nimetab kohus saneerimiskava hindamiseks vähemalt kaks eksperti. Kohus võib saneerimiskava kinnitada, kui vähemalt üks ekspertidest leiab, et ettevõtte saneerimine on tõenäoliselt edukas.
Kohus määrab ka saneerimiskava kinnitamise otsustamiseks tähtaja, mis ei või olla pikem kui 60 päeva alates kohtu määrusest AS-i Tallinna Moekombinaat taotluse rahuldamiseks.
Kui kohus jätab AS-i Tallinna Moekombinaat avalduse menetlusse võtmata, siis saneerimismenetlus lõpeb, kuid seda määrust on võimalik edasi kaevata.
AS-i Tallinna Moekombinaat saneerimine aitaks säilitada ettevõtte toimimise ja umbes 1 000 inimese töökoha. See võimaldaks ka AS-il Tallinna Moekombinaat rahuldada võlausaldajate nõudeid palju suuremas ulatuses kui see oleks võimalik AS-i Tallinna Moekombinaat pankroti korral, teatas ettevõte börsile.
Võlausaldaja esindaja: ekspertmenetlus pole seaduslik
T1 suurimat võlausaldajat Lintgeni esindav vandeadvokaat Toomas Vaher ütles, et neile pole saneerimisnõustaja hääletustulemusi veel saatnud.
"Saneerimisnõustaja ei ole kreeditoridele veel saatnud hääletuse tulemusi. Lintgen ja mitmed teised võlausaldajad hääletasid saneerimisplaani vastu ning võlausaldajad lükkasid selle tagasi. Lintgeni arvates kohtleb plaan kreeditore väga ebaõiglaselt ja üritab samas maksimaalselt säilitada tänaste aktsionäride osalust keskuses. See lahendus pole ka keskuse rentnike ja teiste koostööpartnerite huvides. Lintgen soovib olukorra kiiret ja õiglast lahendamist," kommenteeris Vaher.
Selleks õiglaseks lahenduseks nimetas ta pankrotti, mis jätaks ka kaubanduskeskuse avatuks.
Vaher leiab, et kohtulik ekspertmenetlus pole seaduslik, sest tingimused selleks pole täidetud.
"Seaduslikku alust nn ekspertmenetluse läbiviimiseks ja võlausaldajate poolt tagasilükatud kava kinnitamiseks Lintgen ei näe, kuna seadusest tulenevad eeltingimused ei ole AS Tallinna Moekombinaadi (TMK) puhul täidetud. Tuleb lisada, et T1 töökohtade säilitamiseks ja suurendamiseks on TMK pankrot parim lahendus. TMK palgal on vaid kuus töötajat ning keskuse rentnike ja koostööpartnerite tegevust pankrot ei katkesta, kuna kaubanduskeskus on kavas lahti hoida. Küll aga tooks keskuse müük kaasa uued investeeringud ja töökohtade lisandumise," kommenteeris Vaher. | T1 võlausaldajate nõuded polnud saneerimiskava vastuvõtmiseks piisavad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saneerimiskava vastu olev suurim võlausaldaja ei pea aga kohtlikku menetlust seaduslikuks.
Saneerimisseaduse kohaselt loetakse saneerimiskava vastuvõetuks, kui selle poolt hääletavad vähemalt pooled võlausaldajatest, kellel on vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest (nõuete mahust). Kui võlausaldajad on jaotatud rühmadesse, tuleb seda nõuet täita kõigis rühmades.
Võlausaldajatel paluti hääletada saneerimiskava üle 26. mail kella 18-ks. Märkimisväärne enamus võlausaldajaid hääletas kava poolt. Saneerimiskava poolt hääletanud võlausaldajate nõuded polnud aga kava vastuvõtmiseks piisavad.
Kuna enam kui pooled võlausaldajatest igas võlausaldajate rühmas hääletasid poolt, saab AS Tallinna Moekombinaat saneerimismenetlusega edasi liikuda ja paluda kohtul saneerimiskava kinnitada ilma kava eelneva heakskiitmiseta võlausaldajate poolt. Taotlus tuleb kohtule esitada hiljemalt 2. juunil.
Kohus teeb otsuse seoses AS-i Tallinna Moekombinaat saneerimiskava kinnitamise taotlusega 14 päeva jooksul alates avalduse saamisest.
Kui kohus otsustab AS-i Tallinna Moekombinaat taotluse rahuldada, nimetab kohus saneerimiskava hindamiseks vähemalt kaks eksperti. Kohus võib saneerimiskava kinnitada, kui vähemalt üks ekspertidest leiab, et ettevõtte saneerimine on tõenäoliselt edukas.
Kohus määrab ka saneerimiskava kinnitamise otsustamiseks tähtaja, mis ei või olla pikem kui 60 päeva alates kohtu määrusest AS-i Tallinna Moekombinaat taotluse rahuldamiseks.
Kui kohus jätab AS-i Tallinna Moekombinaat avalduse menetlusse võtmata, siis saneerimismenetlus lõpeb, kuid seda määrust on võimalik edasi kaevata.
AS-i Tallinna Moekombinaat saneerimine aitaks säilitada ettevõtte toimimise ja umbes 1 000 inimese töökoha. See võimaldaks ka AS-il Tallinna Moekombinaat rahuldada võlausaldajate nõudeid palju suuremas ulatuses kui see oleks võimalik AS-i Tallinna Moekombinaat pankroti korral, teatas ettevõte börsile.
Võlausaldaja esindaja: ekspertmenetlus pole seaduslik
T1 suurimat võlausaldajat Lintgeni esindav vandeadvokaat Toomas Vaher ütles, et neile pole saneerimisnõustaja hääletustulemusi veel saatnud.
"Saneerimisnõustaja ei ole kreeditoridele veel saatnud hääletuse tulemusi. Lintgen ja mitmed teised võlausaldajad hääletasid saneerimisplaani vastu ning võlausaldajad lükkasid selle tagasi. Lintgeni arvates kohtleb plaan kreeditore väga ebaõiglaselt ja üritab samas maksimaalselt säilitada tänaste aktsionäride osalust keskuses. See lahendus pole ka keskuse rentnike ja teiste koostööpartnerite huvides. Lintgen soovib olukorra kiiret ja õiglast lahendamist," kommenteeris Vaher.
Selleks õiglaseks lahenduseks nimetas ta pankrotti, mis jätaks ka kaubanduskeskuse avatuks.
Vaher leiab, et kohtulik ekspertmenetlus pole seaduslik, sest tingimused selleks pole täidetud.
"Seaduslikku alust nn ekspertmenetluse läbiviimiseks ja võlausaldajate poolt tagasilükatud kava kinnitamiseks Lintgen ei näe, kuna seadusest tulenevad eeltingimused ei ole AS Tallinna Moekombinaadi (TMK) puhul täidetud. Tuleb lisada, et T1 töökohtade säilitamiseks ja suurendamiseks on TMK pankrot parim lahendus. TMK palgal on vaid kuus töötajat ning keskuse rentnike ja koostööpartnerite tegevust pankrot ei katkesta, kuna kaubanduskeskus on kavas lahti hoida. Küll aga tooks keskuse müük kaasa uued investeeringud ja töökohtade lisandumise," kommenteeris Vaher.
### Response:
T1 võlausaldajate nõuded polnud saneerimiskava vastuvõtmiseks piisavad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalia jalgpalli kõrgliiga pandi pausile 9. märtsil ning neljapäeval selgub, kas valitsus lubab klubidel hooaja lõpetada või mitte. Kohtumised toimuksid kindlasti pealtvaatajateta. Paljud teleõiguste omanikud ei ole tasunud hooaja viimast makset, mille kogusuurus jääb 220 miljoni euro juurde.
"Serie A täitevkomitee juhib tähelepanu, et lepingu tingimustest tuleb kinni pidada," seisis kõrgliiga avalduses.
Sky telekanali tegevjuht Maximo Ibarra soovib Itaalia kõrgliigaga sel teemal läbirääkimisi pidada, kuid pole vastaspoolelt vastust saanud. | Itaalia kõrgliiga palub telekanalitel ära teha selle hooaja lõppmakse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalia jalgpalli kõrgliiga pandi pausile 9. märtsil ning neljapäeval selgub, kas valitsus lubab klubidel hooaja lõpetada või mitte. Kohtumised toimuksid kindlasti pealtvaatajateta. Paljud teleõiguste omanikud ei ole tasunud hooaja viimast makset, mille kogusuurus jääb 220 miljoni euro juurde.
"Serie A täitevkomitee juhib tähelepanu, et lepingu tingimustest tuleb kinni pidada," seisis kõrgliiga avalduses.
Sky telekanali tegevjuht Maximo Ibarra soovib Itaalia kõrgliigaga sel teemal läbirääkimisi pidada, kuid pole vastaspoolelt vastust saanud.
### Response:
Itaalia kõrgliiga palub telekanalitel ära teha selle hooaja lõppmakse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mogherinit toetas ülekaalukas enamus kolledži haldusnõukogust, ütles väljaandele Politico üks kohtumise tulemustega tuttav inimene. Kolledž kinnitas hiljem Politicole, et Itaalia kunagist parlamendiliiget ja lühiajalist välisministrit, kes aastatel 2014 - 2019 oli Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ("Euroopa Liidu välisminister") toetasid kõik nõukogu liikmed peale ühe, kes jäi erapooletuks.
Kolledži nõukogu, millesse kuulub mitmeid suursaadikuid ning mida juhib Belgia kunagine peaminister ja Euroopa Ülemkogu üleelmine eesistuja Herman van Rompuy, kinnitas Mogherini kandidtauuri hoolimata kooli vilistlaste, õppejõudude ja EL-i ametnike kriitikast, kes näevad nimetamises onupojapoliitikat. Nende hinnangul ei ole Mogherini rektori kohale pädev, ei vasta nõutavatele kriteeriumidele ning sisenes konkursile mitu kuud pärast kandidaatide esitamise tähtaja lõppemist. Eelmisel aastal oli oma kandidatuuri rektiri kohale esitanud umbes 30 inimest.
Teisipäeval tehtud otsus järgnes mõni nädal pärast seda, kui kolledži akadeemiline nõukogu oli Mogherini esitanud haldusnõukogule ainsa rekotrikandidaadina. Mogherinist saab Euroopa Kolledži esimene naissoost rektor.
Kolledž tegutseb Brügge linnas ning selle on filiaal ka Poolas. Kolledži õppemaks on 25 000 eurot, mille eest kaetakse nii üliõpilaste õppekulud, majutus kui ka toitulustus.
Mogherini huvi selle töökoha vastu sai avalikuks 22. aprillil, kui Euroopa Komisjon avaldas tema kandidatuuri heakskiitmise.
Kriitikute hinnangul ei olnud rektori valimisprotsess läbipaistev ning Mogherini, kellel on poliitikateaduste kraad Rooma La Sapienza ülikoolist, ei vasta kolledži esitatud rektori kvalifikatsiooninõuetele. Tal puudub doktorikraad.
Mogherini valimise vastu kirjutatud protestikirjale oli andnud oma allkirja 150 inimest, kellest enamus nimetas ennas Euroopa Kolledži vilistlaseks.
Mogherini alustab oma tööd rektorina 1. septembril.
Euroopa Kolledž on 1949. aastal tänase Euroopa Liidu algatanud poliitikute initsiatiivil loodud eraõiguslik kõrgkool, kus saab jätkata haridusteed Euroopa õpingute magistriprogrammis. Koolis nähakse ühte kohta, kus õpivad Euroopa Liidu tulevased võimalikud liidrid.
Mogherini (sündinud 1973) on Itaalia vasaktsentristliku Demokraatliku partei liige, ta sisenes poliitikasse 1988. aastal Itaalia kommunistliku noortsooföderatsiooni liikmeks astudes. | Mogherini valimine Euroopa Kolledži rektoriks pälvis vilistlaste kriitika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mogherinit toetas ülekaalukas enamus kolledži haldusnõukogust, ütles väljaandele Politico üks kohtumise tulemustega tuttav inimene. Kolledž kinnitas hiljem Politicole, et Itaalia kunagist parlamendiliiget ja lühiajalist välisministrit, kes aastatel 2014 - 2019 oli Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ("Euroopa Liidu välisminister") toetasid kõik nõukogu liikmed peale ühe, kes jäi erapooletuks.
Kolledži nõukogu, millesse kuulub mitmeid suursaadikuid ning mida juhib Belgia kunagine peaminister ja Euroopa Ülemkogu üleelmine eesistuja Herman van Rompuy, kinnitas Mogherini kandidtauuri hoolimata kooli vilistlaste, õppejõudude ja EL-i ametnike kriitikast, kes näevad nimetamises onupojapoliitikat. Nende hinnangul ei ole Mogherini rektori kohale pädev, ei vasta nõutavatele kriteeriumidele ning sisenes konkursile mitu kuud pärast kandidaatide esitamise tähtaja lõppemist. Eelmisel aastal oli oma kandidatuuri rektiri kohale esitanud umbes 30 inimest.
Teisipäeval tehtud otsus järgnes mõni nädal pärast seda, kui kolledži akadeemiline nõukogu oli Mogherini esitanud haldusnõukogule ainsa rekotrikandidaadina. Mogherinist saab Euroopa Kolledži esimene naissoost rektor.
Kolledž tegutseb Brügge linnas ning selle on filiaal ka Poolas. Kolledži õppemaks on 25 000 eurot, mille eest kaetakse nii üliõpilaste õppekulud, majutus kui ka toitulustus.
Mogherini huvi selle töökoha vastu sai avalikuks 22. aprillil, kui Euroopa Komisjon avaldas tema kandidatuuri heakskiitmise.
Kriitikute hinnangul ei olnud rektori valimisprotsess läbipaistev ning Mogherini, kellel on poliitikateaduste kraad Rooma La Sapienza ülikoolist, ei vasta kolledži esitatud rektori kvalifikatsiooninõuetele. Tal puudub doktorikraad.
Mogherini valimise vastu kirjutatud protestikirjale oli andnud oma allkirja 150 inimest, kellest enamus nimetas ennas Euroopa Kolledži vilistlaseks.
Mogherini alustab oma tööd rektorina 1. septembril.
Euroopa Kolledž on 1949. aastal tänase Euroopa Liidu algatanud poliitikute initsiatiivil loodud eraõiguslik kõrgkool, kus saab jätkata haridusteed Euroopa õpingute magistriprogrammis. Koolis nähakse ühte kohta, kus õpivad Euroopa Liidu tulevased võimalikud liidrid.
Mogherini (sündinud 1973) on Itaalia vasaktsentristliku Demokraatliku partei liige, ta sisenes poliitikasse 1988. aastal Itaalia kommunistliku noortsooföderatsiooni liikmeks astudes.
### Response:
Mogherini valimine Euroopa Kolledži rektoriks pälvis vilistlaste kriitika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22-aastane Tiafoe sündis immigrantide perre, kes on pärit Sierra Leone'ist, riigist Lääne-Aafrikas. Tiafoe isa töötas Marylandi tennisekeskuses koristajana ja ema tegi topeltvahetusi meditsiiniõena töötades, et perel kõik vajalik olemas oleks. Tennise maailmas läbimurde teinud Frances on nüüd vanematele toeks. Mehe enda sõnul tahab ta olle teistele eeskujuks.
"Ma tahan olla tuntud tennisistina, kes hoolib oma fännidest, tennisistina, kes tahab üles ehitada uskumatu pärandi," rääkis Tiafoe. "Minu eesmärk on aidata tumedanahalisi lapsi, suunata neid tennist mängima ja olla neile seejuures eeskujuks."
Tiafoe tunnistas, et lubas kümne aasta eest oma vanemate elu ühel päeval muuta. Lapsena loobus ta paljust, et pühendada oma elu tennisele. "See peab olema prioriteet. Edu nimel on vajalik teha ohverdusi. Ma olin paljude endavanustega võrreldes teistsugune." | Tiafoe soovib tennise juurde tõmmata rohkem tumedanahalisi lapsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22-aastane Tiafoe sündis immigrantide perre, kes on pärit Sierra Leone'ist, riigist Lääne-Aafrikas. Tiafoe isa töötas Marylandi tennisekeskuses koristajana ja ema tegi topeltvahetusi meditsiiniõena töötades, et perel kõik vajalik olemas oleks. Tennise maailmas läbimurde teinud Frances on nüüd vanematele toeks. Mehe enda sõnul tahab ta olle teistele eeskujuks.
"Ma tahan olla tuntud tennisistina, kes hoolib oma fännidest, tennisistina, kes tahab üles ehitada uskumatu pärandi," rääkis Tiafoe. "Minu eesmärk on aidata tumedanahalisi lapsi, suunata neid tennist mängima ja olla neile seejuures eeskujuks."
Tiafoe tunnistas, et lubas kümne aasta eest oma vanemate elu ühel päeval muuta. Lapsena loobus ta paljust, et pühendada oma elu tennisele. "See peab olema prioriteet. Edu nimel on vajalik teha ohverdusi. Ma olin paljude endavanustega võrreldes teistsugune."
### Response:
Tiafoe soovib tennise juurde tõmmata rohkem tumedanahalisi lapsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuueaastane rõõmsameelne Moonee elab koos emaga Floridas, Walt Disney Worldi viiva kiirtee ääres odavas motellis, kus majutusüksuse peremees Bobby kehastab klientidele nii seadust kui ka isalikku tuge. Ümbruskonna elanikud jagavad laias laastus sama saatust — nad on "pildilt välja jäänud", enamasti abirahadest elatuvad vaesed ameeriklased, kelle väljavaated tulevikule pole just hiilgavad. Ent see ei häiri Moonee ja tema sõprade lapsepõlve — rüblikud hullavad ümbruskonnas vabalt ringi ning avastavad paiku, mida iroonilist nime "Võluloss" kandev motell pakub.
See on film, mis astub lapsepõlve sisse, väljend "vaadates läbi lapse silmade" tähendab siin süütu pilgu omaksvõtmist ja maailma avastava lapse fantaasiarikka rõõmu tunnistamist. Avaneb turvaline maailm, mis paigutub ebakindlasse keskkonda ja see teeb filmi väga inimlikuks. Väikesed lapsnäitlejad lustivad oma rollides hooga. Bobbyt kehastav karmi sarmiga, pigem paheliste kujudena tuntuks saanud Willem Dafoe teeb siin oma senise karjääri helgeima ja liigutavaima osatäitmise, millega kandideeris nii parima kõrvalosa Oscarile ja ka Kuldgloobusele. Film esilinastus Cannes´i filmifestivali kõrvalprogrammis Quinzaine des Réalisateurs.
"Florida projekt" on ETV2 eetris kolmapäeval, 27. mail kell 21.30. | Kultuuriportaal soovitab: Sean Bakeri "Florida projekt" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuueaastane rõõmsameelne Moonee elab koos emaga Floridas, Walt Disney Worldi viiva kiirtee ääres odavas motellis, kus majutusüksuse peremees Bobby kehastab klientidele nii seadust kui ka isalikku tuge. Ümbruskonna elanikud jagavad laias laastus sama saatust — nad on "pildilt välja jäänud", enamasti abirahadest elatuvad vaesed ameeriklased, kelle väljavaated tulevikule pole just hiilgavad. Ent see ei häiri Moonee ja tema sõprade lapsepõlve — rüblikud hullavad ümbruskonnas vabalt ringi ning avastavad paiku, mida iroonilist nime "Võluloss" kandev motell pakub.
See on film, mis astub lapsepõlve sisse, väljend "vaadates läbi lapse silmade" tähendab siin süütu pilgu omaksvõtmist ja maailma avastava lapse fantaasiarikka rõõmu tunnistamist. Avaneb turvaline maailm, mis paigutub ebakindlasse keskkonda ja see teeb filmi väga inimlikuks. Väikesed lapsnäitlejad lustivad oma rollides hooga. Bobbyt kehastav karmi sarmiga, pigem paheliste kujudena tuntuks saanud Willem Dafoe teeb siin oma senise karjääri helgeima ja liigutavaima osatäitmise, millega kandideeris nii parima kõrvalosa Oscarile ja ka Kuldgloobusele. Film esilinastus Cannes´i filmifestivali kõrvalprogrammis Quinzaine des Réalisateurs.
"Florida projekt" on ETV2 eetris kolmapäeval, 27. mail kell 21.30.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: Sean Bakeri "Florida projekt" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enim välismaalt tulnud Eestis õppivaid üliõpilasi on Soomest, kust möödunud õppeaastal õppis Eestis üle 1250 tudengi. Arvates, et Soome ja Eesti vahel suudetakse sügiseks reisimine tagada, ei ole sealt tulnud õpilastega suurt probleemi ja tavaline õppetöö võiks jätkuda. Sama ka teiste Euroopa Liidu riikidega.
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annuse sõnul võib mõningaid probleeme aga sügisel tekitada asjaolu, et kümnest riigist, mida on Eestis õppivate välistudengite seas kõige rohkem märgitud elukohamaaks, on üheksa, mis on praegusel hetkel kõrge sisserändamise riskiga kolmandad riigid.
Soome järel teisel kohal on Venemaa, kust möödunud õppeaastal õppis Eestis 432 õppurit. Samuti on Eestis õppivatest välistudengitest palju tudengeid riikidest nagu Nigeeria (347), India (241), Bangladesh (223) ning Pakistan (149).
Kui nendest riikidest ei võimaldata reisimist Eestisse, jääb see saamata tuluks nii koolide kui ka riigi jaoks.
Statistikaameti uuringu järgi maksid töötavad välisüliõpilased 2018/2019 õppeaastal Eestile tulu- ja sotsiaalmaksu kaheksa miljonit eurot. Saamata jäänud kogutulu suureneb, võttes arvesse, et 67 protsenti välistudengitest õpivad tasulistel õppekohtadel, mille õppemaksud jäävad vahemikku 1700-5500 eurot semestris.
Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles ETV hommikusaates "Terevisioon", et koolis kolmandate riikide tudengite mitte Eestisse lubamine tooks koolile suuri rahalisi kaotusi.
"Kui räägime esmakursuslastest ja kolmandate riikide tudengitest, siis see tähendab ühe semestri puhul tõenäoliselt umbes poolemiljonilist auku, kui räägime pikemast ajast ja kõigist välistudengitest, siis see tähendab ikkagi mitmeid miljoneid," ütles Valk hommikusaates.
Samuti teeb välistudengite piiramine õppetöö keerulisemaks ka eestlastest tudengitele.
"Mis juhtub on see, et päris mitmel õppekaval moodustavad välistudengid poole ja teise poole moodustavad Eesti tudengid, mis tähendab seda, et tegelikult ka nendel Eesti tudengitel on raske õppida ja see hakkab takistama ülikooli tervet õppetööd," ütles Valk.
Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ütles hommikusaates, et koolis õpib kolmandatest riikidest tuhatkond õpilast, kes maksavad õppemaksusid kokku umbes kaks ja pool miljonit eurot.
"Inglisekeelsetelt kavadelt saadav iga-aastane tulu on ülikoolile ca 2,5 miljonit. Eelmisel aastal oli ülikooli kogueelarve üle 110 miljoni euro. Hetkel toimetame usus, et üliõpilased ikka saavad hiljemalt oktoobri lõpuks Eestisse. Kui nüüd selgub, et välisüliõpilased ei jõua sellel aastal üldse Eestisse, võib ülikool juuni alguses teha inglise keelsete kavade osas uued otsused. Mõne kava puhul pole välistatud ka nn. vaheaasta," lisas Voll.
Samuti võib Volli sõnul probleem esineda veel kooli tulemusnäitajate juures, kui õpilased võetakse kooli vastu, aga ühel hetkel eksmatrikuleeritakse, sest nad ei ole füüsiliselt kohal käinud.
"Kui me nüüd õppetööga alustame, siis peab õpilane olema immatrikuleeritud ülikooli, aga see on suur risk immatrikuleerida üliõpilane, kui teda füüsiliselt kohal ei ole. Ja kui ta kohale ei jõuagi ja mingi aja ära kaob, siis peab kool tema eksmatrikuleerima, mis viib ülikooli tulemusnäitajad alla, mida ükski ülikool ei soovi," ütles Voll.
Estonian Business Schooli kantsler Mart Habakuke sõnul saab piiride mitteavamisel sisseastujate vastuvõtu otsust lükata aasta võrra edasi.
"Eelkõige tekib probleeme 2. ja 3. kursuse välisüliõpilastel, kui neil pole võimalik Eestisse naasta ja tavakorras õpinguid jätkata," ütles Habakuk.
Habakuk lisas, et vajadusel on koolil võimekus järgmisest õppeaastast osaliselt või täielikult virtuaalõppega ka jätkata.
"Meie kogemus näitab aga, et sajaprotsendiline e-õpe pole parim lahendus, vaid parima tulemuse annab kontakttundide ja distantsõppe ühendamine. EBS hakkab aina enam pakkuma ka n-ö hübriidõpet, kus kontakttunnid ja virtuaalõpe on omavahel rohkem läbi põimunud," lõpetas Habakuk. | Kolmandate riikide tudengite piiramine läheks koolidele miljoneid maksma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enim välismaalt tulnud Eestis õppivaid üliõpilasi on Soomest, kust möödunud õppeaastal õppis Eestis üle 1250 tudengi. Arvates, et Soome ja Eesti vahel suudetakse sügiseks reisimine tagada, ei ole sealt tulnud õpilastega suurt probleemi ja tavaline õppetöö võiks jätkuda. Sama ka teiste Euroopa Liidu riikidega.
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annuse sõnul võib mõningaid probleeme aga sügisel tekitada asjaolu, et kümnest riigist, mida on Eestis õppivate välistudengite seas kõige rohkem märgitud elukohamaaks, on üheksa, mis on praegusel hetkel kõrge sisserändamise riskiga kolmandad riigid.
Soome järel teisel kohal on Venemaa, kust möödunud õppeaastal õppis Eestis 432 õppurit. Samuti on Eestis õppivatest välistudengitest palju tudengeid riikidest nagu Nigeeria (347), India (241), Bangladesh (223) ning Pakistan (149).
Kui nendest riikidest ei võimaldata reisimist Eestisse, jääb see saamata tuluks nii koolide kui ka riigi jaoks.
Statistikaameti uuringu järgi maksid töötavad välisüliõpilased 2018/2019 õppeaastal Eestile tulu- ja sotsiaalmaksu kaheksa miljonit eurot. Saamata jäänud kogutulu suureneb, võttes arvesse, et 67 protsenti välistudengitest õpivad tasulistel õppekohtadel, mille õppemaksud jäävad vahemikku 1700-5500 eurot semestris.
Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles ETV hommikusaates "Terevisioon", et koolis kolmandate riikide tudengite mitte Eestisse lubamine tooks koolile suuri rahalisi kaotusi.
"Kui räägime esmakursuslastest ja kolmandate riikide tudengitest, siis see tähendab ühe semestri puhul tõenäoliselt umbes poolemiljonilist auku, kui räägime pikemast ajast ja kõigist välistudengitest, siis see tähendab ikkagi mitmeid miljoneid," ütles Valk hommikusaates.
Samuti teeb välistudengite piiramine õppetöö keerulisemaks ka eestlastest tudengitele.
"Mis juhtub on see, et päris mitmel õppekaval moodustavad välistudengid poole ja teise poole moodustavad Eesti tudengid, mis tähendab seda, et tegelikult ka nendel Eesti tudengitel on raske õppida ja see hakkab takistama ülikooli tervet õppetööd," ütles Valk.
Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ütles hommikusaates, et koolis õpib kolmandatest riikidest tuhatkond õpilast, kes maksavad õppemaksusid kokku umbes kaks ja pool miljonit eurot.
"Inglisekeelsetelt kavadelt saadav iga-aastane tulu on ülikoolile ca 2,5 miljonit. Eelmisel aastal oli ülikooli kogueelarve üle 110 miljoni euro. Hetkel toimetame usus, et üliõpilased ikka saavad hiljemalt oktoobri lõpuks Eestisse. Kui nüüd selgub, et välisüliõpilased ei jõua sellel aastal üldse Eestisse, võib ülikool juuni alguses teha inglise keelsete kavade osas uued otsused. Mõne kava puhul pole välistatud ka nn. vaheaasta," lisas Voll.
Samuti võib Volli sõnul probleem esineda veel kooli tulemusnäitajate juures, kui õpilased võetakse kooli vastu, aga ühel hetkel eksmatrikuleeritakse, sest nad ei ole füüsiliselt kohal käinud.
"Kui me nüüd õppetööga alustame, siis peab õpilane olema immatrikuleeritud ülikooli, aga see on suur risk immatrikuleerida üliõpilane, kui teda füüsiliselt kohal ei ole. Ja kui ta kohale ei jõuagi ja mingi aja ära kaob, siis peab kool tema eksmatrikuleerima, mis viib ülikooli tulemusnäitajad alla, mida ükski ülikool ei soovi," ütles Voll.
Estonian Business Schooli kantsler Mart Habakuke sõnul saab piiride mitteavamisel sisseastujate vastuvõtu otsust lükata aasta võrra edasi.
"Eelkõige tekib probleeme 2. ja 3. kursuse välisüliõpilastel, kui neil pole võimalik Eestisse naasta ja tavakorras õpinguid jätkata," ütles Habakuk.
Habakuk lisas, et vajadusel on koolil võimekus järgmisest õppeaastast osaliselt või täielikult virtuaalõppega ka jätkata.
"Meie kogemus näitab aga, et sajaprotsendiline e-õpe pole parim lahendus, vaid parima tulemuse annab kontakttundide ja distantsõppe ühendamine. EBS hakkab aina enam pakkuma ka n-ö hübriidõpet, kus kontakttunnid ja virtuaalõpe on omavahel rohkem läbi põimunud," lõpetas Habakuk.
### Response:
Kolmandate riikide tudengite piiramine läheks koolidele miljoneid maksma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Johannes Käbin (1905-1999) Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimeseks sekretäriks sai, olin kolmeaastane. Kõik nõmmekad teadsid, et ta elab suures majas Kaare tänava ja Vabaduse puiestee nurgal. Minu lapsepõlveaastatel ja noorusajal räägiti temast kui Eesti NSV tähtsaimast juhist palju ja need jutud olid sõna otseses mõttes igasugused – nii head kui halvad, nii ametlikud kui ka kuulujutud. Ka fotodel, mida toona ajakirjanduses avaldati, figureeris ta tihti, sööbides niimoodi tolle aja inimeste mällu. Parteijuhi mõjukal ametikohal oli ta 1978. aastani, tagandatuna seejärel kuni 1983. aastani Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks, kellest enam eelnevaga võrreldes suurt midagi ei olenenud.
Varraku väljaandena ilmunud Johannes Käbini mälestusi ja päevikukatkeid ootasin huviga, et ehk ka nende kaudu paremini lahti mõtestada oma elu esimesel poolel toimunud ajaloolisi sündmusi.
Käbini mälestused on kirjutatud ühe nõukogudeaegse üleliidulise kirjastuse palvel, sestap erinevad need oma vaoshoituses praegusaja raamatutest suuresti. Tunda on, et palju jääb ütlemata. Soojusega meenutab ta oma lapsepõlve ja noorusaastaid, komsomoli- ja parteitegevuse algusaastaid. Kohati on mälestustes tunda ajastu karmust. Parteijuhina pidas Käbin oma ideaaliks Sergei Kirovit. Neile, kes ehk veel mäletavad ajakirjas Looming 1977. a (nr 11) avaldatud Johannes Käbini vestlust kirjanik Vladimir Beekmaniga, mida omal ajal palju loeti, on neis meenutustes tuttavat.
Väga põhjalikult käsitleb Käbin põllumajandusega seostuvat nii Venemaal kui ka Eestis. Keda kollektiviseerimise ja kolhooside-sovhooside teema huvitab, neile võivad need leheküljed sobida. Mulle tuli näiteks meelde lapsepõlves loetud mahukas olukirjeldusraamat "Tugevate tee" Egon Ranneti sulest, milles ta kirjutas Udeva sovhoosi lüpsjatest ja karjatalitajatest. Käbin meenutab oma mälestustes mitmel korral selle olukirjelduse tegelasi, kellest mitu ka sotsialistliku töö kangelase nimetuse pälvis. Mul on meeles, et toona räägiti, et Ranneti teos olevat Käbinile väga meelepärane. Parteijuhi mälestustes on aga juttu ka nendest loometegelastest, keda toona ideoloogiliselt ustavateks ei peetud ja kellesse nii leebelt ei suhtutud.
Ammustest aegadest tuttavaid nimesid on mälestusteraamatus palju. Seetõttu tuli mulle nii mõndagi ka meelde. Aga praeguse lugeja jaoks on kahtlemata põnevamad päevikukatked aastatest 1979-1994, milles Käbin avaldab paljude Karl Vaino aegsete parteiliste vangerduste tagapõhja, annab hinnanguid neile, kes meie elus praeguseni on nii või teisiti tuntud. Päevikus ilmneb ka Käbini pettumus, kui oma ala hästi tundvad juhid asendati nendega, kes sellest alast midagi ei teadnud (kuigi nad muus valdkonnas võisid head spetsialistid ja juhid olla). Mulle näiteks meenus ajaleht Rahva Hääle toimetaja vahetamine, mida Käbin oma raamatus samuti mainib.
Kibedalt elas Käbin üle ebasoosingusse sattumist. See avaldub ta raamatu lõpulehekülgedelt, kus ta jagab inimesed seltsimehelikkuse poolest kolme kategooriasse ja väljendab pahameelt, et mõne jaoks on suhetes inimestega peamine subordinatsioon. Seda, et ta ebasoosingus oli, võin ka ise kinnitada, sest aastatel 1984-1985 koostasin kirjastusele Eesti Raamat kakskeelset meeneraamatut "Jõudu tööle! Слава труду!", milles tutvustati 15 sotsialistliku töö kangelast mitme ajakirjaniku sule läbi. Tahtsime seda köidet, milles oli juttu kangrutest, müürsepast, kalurist, karjatalitajast jt tublidest inimesest, alustada intervjuuga Johannes Käbiniga, kes oli samuti sotsialistliku töö kangelane.
Valmistusin selleks usutluseks, kui ootamatult nii mulle kui ka kirjastusele tuli partei keskkomiteest korraldus jätta Käbinist kirjutamine ära. (Selle meeneraamatu ilmumisega seostunud kohati kentsakatest seikadest olen rääkinud ka palju aastaid tagasi Reet Valingu tehtud raadiosaates.)
Minu eakaaslaste jaoks on Käbini mälestused ja päevikukatked suuresti niisugune lugemisvara, mis äratab ühel või teisel moel taas üles meie endi kogetu. Noorematele põlvkondadele võib mõnigi raamatus talletatud seik kummastavana näida, aga kui neil vähegi ajaloohuvi on, võib see tagasivaade ammustesse aegadesse neilegi õpetlik olla. Käbini kirjapanekutele lisaks on raamatus seda toimetanud ajaloolase Olev Liiviku joonealused täpsustused, akadeemik Tõnu Tannbergi sissejuhatus ja autori poja Eduard Käbini väike kommentaar.
Artikkel pärineb Linda Järve blogist Kruusatee. | Arvustus. Kummastav ja õpetlik Käbin | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Johannes Käbin (1905-1999) Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimeseks sekretäriks sai, olin kolmeaastane. Kõik nõmmekad teadsid, et ta elab suures majas Kaare tänava ja Vabaduse puiestee nurgal. Minu lapsepõlveaastatel ja noorusajal räägiti temast kui Eesti NSV tähtsaimast juhist palju ja need jutud olid sõna otseses mõttes igasugused – nii head kui halvad, nii ametlikud kui ka kuulujutud. Ka fotodel, mida toona ajakirjanduses avaldati, figureeris ta tihti, sööbides niimoodi tolle aja inimeste mällu. Parteijuhi mõjukal ametikohal oli ta 1978. aastani, tagandatuna seejärel kuni 1983. aastani Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks, kellest enam eelnevaga võrreldes suurt midagi ei olenenud.
Varraku väljaandena ilmunud Johannes Käbini mälestusi ja päevikukatkeid ootasin huviga, et ehk ka nende kaudu paremini lahti mõtestada oma elu esimesel poolel toimunud ajaloolisi sündmusi.
Käbini mälestused on kirjutatud ühe nõukogudeaegse üleliidulise kirjastuse palvel, sestap erinevad need oma vaoshoituses praegusaja raamatutest suuresti. Tunda on, et palju jääb ütlemata. Soojusega meenutab ta oma lapsepõlve ja noorusaastaid, komsomoli- ja parteitegevuse algusaastaid. Kohati on mälestustes tunda ajastu karmust. Parteijuhina pidas Käbin oma ideaaliks Sergei Kirovit. Neile, kes ehk veel mäletavad ajakirjas Looming 1977. a (nr 11) avaldatud Johannes Käbini vestlust kirjanik Vladimir Beekmaniga, mida omal ajal palju loeti, on neis meenutustes tuttavat.
Väga põhjalikult käsitleb Käbin põllumajandusega seostuvat nii Venemaal kui ka Eestis. Keda kollektiviseerimise ja kolhooside-sovhooside teema huvitab, neile võivad need leheküljed sobida. Mulle tuli näiteks meelde lapsepõlves loetud mahukas olukirjeldusraamat "Tugevate tee" Egon Ranneti sulest, milles ta kirjutas Udeva sovhoosi lüpsjatest ja karjatalitajatest. Käbin meenutab oma mälestustes mitmel korral selle olukirjelduse tegelasi, kellest mitu ka sotsialistliku töö kangelase nimetuse pälvis. Mul on meeles, et toona räägiti, et Ranneti teos olevat Käbinile väga meelepärane. Parteijuhi mälestustes on aga juttu ka nendest loometegelastest, keda toona ideoloogiliselt ustavateks ei peetud ja kellesse nii leebelt ei suhtutud.
Ammustest aegadest tuttavaid nimesid on mälestusteraamatus palju. Seetõttu tuli mulle nii mõndagi ka meelde. Aga praeguse lugeja jaoks on kahtlemata põnevamad päevikukatked aastatest 1979-1994, milles Käbin avaldab paljude Karl Vaino aegsete parteiliste vangerduste tagapõhja, annab hinnanguid neile, kes meie elus praeguseni on nii või teisiti tuntud. Päevikus ilmneb ka Käbini pettumus, kui oma ala hästi tundvad juhid asendati nendega, kes sellest alast midagi ei teadnud (kuigi nad muus valdkonnas võisid head spetsialistid ja juhid olla). Mulle näiteks meenus ajaleht Rahva Hääle toimetaja vahetamine, mida Käbin oma raamatus samuti mainib.
Kibedalt elas Käbin üle ebasoosingusse sattumist. See avaldub ta raamatu lõpulehekülgedelt, kus ta jagab inimesed seltsimehelikkuse poolest kolme kategooriasse ja väljendab pahameelt, et mõne jaoks on suhetes inimestega peamine subordinatsioon. Seda, et ta ebasoosingus oli, võin ka ise kinnitada, sest aastatel 1984-1985 koostasin kirjastusele Eesti Raamat kakskeelset meeneraamatut "Jõudu tööle! Слава труду!", milles tutvustati 15 sotsialistliku töö kangelast mitme ajakirjaniku sule läbi. Tahtsime seda köidet, milles oli juttu kangrutest, müürsepast, kalurist, karjatalitajast jt tublidest inimesest, alustada intervjuuga Johannes Käbiniga, kes oli samuti sotsialistliku töö kangelane.
Valmistusin selleks usutluseks, kui ootamatult nii mulle kui ka kirjastusele tuli partei keskkomiteest korraldus jätta Käbinist kirjutamine ära. (Selle meeneraamatu ilmumisega seostunud kohati kentsakatest seikadest olen rääkinud ka palju aastaid tagasi Reet Valingu tehtud raadiosaates.)
Minu eakaaslaste jaoks on Käbini mälestused ja päevikukatked suuresti niisugune lugemisvara, mis äratab ühel või teisel moel taas üles meie endi kogetu. Noorematele põlvkondadele võib mõnigi raamatus talletatud seik kummastavana näida, aga kui neil vähegi ajaloohuvi on, võib see tagasivaade ammustesse aegadesse neilegi õpetlik olla. Käbini kirjapanekutele lisaks on raamatus seda toimetanud ajaloolase Olev Liiviku joonealused täpsustused, akadeemik Tõnu Tannbergi sissejuhatus ja autori poja Eduard Käbini väike kommentaar.
Artikkel pärineb Linda Järve blogist Kruusatee.
### Response:
Arvustus. Kummastav ja õpetlik Käbin |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 19. mail avaldas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kolmeliikmeline komitee vastuvõetamatuks tunnistamise otsuse kohtuasjas Grigory Scherbakov vs Eesti, mis puudutas kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamist ja tema väljasaatmist Eestist.
Kaebaja oli sündinud küll Eestis, aga ta on Vene Föderatsiooni kodanik. Ta elas Eestis elamisloa alusel. Kaebaja transportis 2009. aastal korduvalt narkootilisi aineid Eesti ja Venemaa vahel. 2012. aastal tunnistati ta süüdi narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning talle mõisteti karistuseks enam kui kümme aastat vangistust, mille kandmine pidi lõppema 14. oktoobril 2020. Lisaks narkokuriteole oli kaebaja 2007. aastal mõistetud süüdi joobes juhtimise eest ning teda oli 11 korral karistatud väärteokorras.
PPA tühistas elamisloa ja kehtestas sissesõidukeelu
25. aprillil 2017 tühistas politsei- ja piirivalveamet (PPA) kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa, tegi lahkumisettekirjutuse ja kehtestas Eestisse sissesõidukeelu viieks aastaks. PPA leidis, et kuigi isik on sündinud Eestis ja tal on Eestis perekond (elukaaslane, kaks täiskasvanud last, ema, õde-vend), ei ole ta teinud pingutusi Eesti ühiskonda lõimumisel.
Kaebaja on küll omandanud A1 eesti keele taseme, aga seda alles vanglas. Samas on ta vanglas jätkanud suhtlust kuritegeliku taustaga inimestega.
Vene Föderatsiooniga seob isikut kodakondsus, tema emakeel on vene keel ja ta on varem asutanud Venemaal metallitöötlemise ettevõtte. Seega võib PPA hinnangul eeldada, et tal ei teki raskusi Venemaale elama asumisel, töökoha leidmisel ja riiki lõimumisel.
Samal ajal säilib isikul võimalus suhelda lähedastega ka edaspidi telefonitsi ja e-kirja teel. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine ja lahkumisettekirjutuse tegemine oli PPA hinnangul tarvilik, et vältida isiku poolt Eestis uute kuritegude toimepanemist.
Scherbakov viis asja kohtusse
Kaebaja viis asja kohtusse ning 2018. aasta mais rahuldas esimese astme kohus ehk Tartu Halduskohus kaebaja kaebuse ja tühistas PPA otsuse. Sama aasta novembris rahuldas teise astme kohus ehk Tartu ringkonnakohus omakorda PPA apellatsioonkaebuse ning tegi uue otsuse, millega jättis kaebaja kaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohus leidis, et PPA oli õigesti hinnanud, et kaebaja oli ohuks avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Samuti oli ringkonnakohtu hinnangul PPA õigesti analüüsinud kõiki kaebajat puudutavaid asjaolusid.
26. veebruaril 2019 otsustas riigikohus kaebaja kassatsioonkaebust menetlusse mitte võtta. Lisaks taotles kaebaja 12. märtsil 2019 siseministeeriumilt sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist, kuid ka see taotlus jäeti rahuldamata.
Seejärel pöördus kaebaja Euroopa Inimõiguste Kohtusse, sest leidis, et tema pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine ning tema suhtes lahkumisettekirjutuse tegemine koos sissesõidukeeluga viieks aastaks rikub inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni.
Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangud
EIK jõudis kohtuasja asjaolusid hinnates järeldusele, et kaebaja väljasaatmisotsust ei pea hindama perekonnaelu aspektist, kuigi kaebaja täiskasvanud lapsed, õed-vennad ja ema elavad kõik Eestis.
Kuigi kaebaja väitis, et tema ema heaolu sõltub temast, siis leidis EIK, et ei ole tõendatud, et kaebaja ema ei saa ilma pojata hakkama. Kaebaja on pikaajaliselt vangis olnud, samas elavad Eestis teised lähisugulased, kes saavad tema ema aidata. Kaebaja oli lisaks väitnud, et tal on endal õigus saada ülalpidamist oma lastelt, ent seda väidet peeti paljasõnaliseks.
Mis puudutab elukaaslast, siis ei olnud kaebaja seda väidet esitanud riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses, seega tuli see tähelepanuta jätta. Lisaks, kaebaja lapsed ja elukaaslane olid teda vanglas küll külastanud, ent alates 2016. aasta jaanuarist olid nad suhelnud ainult telefonitsi ja kirja teel.
Edasi hindas EIK kaebust kaebaja eraellu sekkumise aspektist. EIK nõustus, et kaebaja suhtes tehtud väljasaatmisotsus oli kooskõlas seadusega. EIK ei nõustunud ka kaebaja väitega, et PPA ei olnud tuvastanud, et kaebaja kujutas endast "tegelikku ja piisavalt tõsist ohtu" avalikule korrale ja riigi julgeolekule.
EIK nõustus, et väljasaatmisotsuse tegemisel arvesse võetud kaebaja poolt toime pandud narkokuritegu oli kahtlemata väga tõsine, mida kinnitab ka mõistetud karistuse pikkus – kümme aastat vangistust. Kaebaja oli selle 2009. aastal toime pandud kuriteo sooritanud lisaks veel eelmise karistuse kehtivusajal.
Edasi hindas EIK kaebaja sidemeid Eestiga ja Venemaa Föderatsiooniga. EIK leidis, et avaliku korra tagamiseks on liikmesriikidel õigus välja saata ka neid süüdimõistetud välismaalasi, kes on selles riigis sündinud või sinna elama asunud väga noorelt. EIK nõustus, et kuigi kaebaja sidemed Venemaaga, kuhu ta taheti välja saata, olid nõrgemad kui Eestiga, siis on tal Vene kodakondsus, tema emakeel on vene keel ning ta on varem asutanud Venemaal ettevõtte. EIK leidis, et arvestades kaebaja vanust ja eriala, ei tekiks tal Venemaale elama asudes ületamatuid takistusi.
Seonduvalt kaebajale kehtestatud sissesõidukeeluga märkis kohus, et kuivõrd kaebaja ei olnud selles osas ammendanud riigisisesed õiguskaitsevahendeid, ei saa ta hinnata, kas sissesõidukeelu pikkus oli proportsionaalne.
Kokkuvõtvalt asus Euroopa Inimõiguste Kohus seisukohale, et väljasaatmisotsuse tegemisega kaebaja eraellu sekkumine oli proportsionaalne ning konventsiooni artikli 8 alusel esitatud kaebus tuleb tunnistada vastuvõetamatuks kui selgelt põhjendamatu.
EIK ingliskeelset kohtuotsust saab lugeda siit. | Euroopa Inimõiguste Kohus tegi Eesti kasuks olulise otsuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
19. mail avaldas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kolmeliikmeline komitee vastuvõetamatuks tunnistamise otsuse kohtuasjas Grigory Scherbakov vs Eesti, mis puudutas kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamist ja tema väljasaatmist Eestist.
Kaebaja oli sündinud küll Eestis, aga ta on Vene Föderatsiooni kodanik. Ta elas Eestis elamisloa alusel. Kaebaja transportis 2009. aastal korduvalt narkootilisi aineid Eesti ja Venemaa vahel. 2012. aastal tunnistati ta süüdi narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning talle mõisteti karistuseks enam kui kümme aastat vangistust, mille kandmine pidi lõppema 14. oktoobril 2020. Lisaks narkokuriteole oli kaebaja 2007. aastal mõistetud süüdi joobes juhtimise eest ning teda oli 11 korral karistatud väärteokorras.
PPA tühistas elamisloa ja kehtestas sissesõidukeelu
25. aprillil 2017 tühistas politsei- ja piirivalveamet (PPA) kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa, tegi lahkumisettekirjutuse ja kehtestas Eestisse sissesõidukeelu viieks aastaks. PPA leidis, et kuigi isik on sündinud Eestis ja tal on Eestis perekond (elukaaslane, kaks täiskasvanud last, ema, õde-vend), ei ole ta teinud pingutusi Eesti ühiskonda lõimumisel.
Kaebaja on küll omandanud A1 eesti keele taseme, aga seda alles vanglas. Samas on ta vanglas jätkanud suhtlust kuritegeliku taustaga inimestega.
Vene Föderatsiooniga seob isikut kodakondsus, tema emakeel on vene keel ja ta on varem asutanud Venemaal metallitöötlemise ettevõtte. Seega võib PPA hinnangul eeldada, et tal ei teki raskusi Venemaale elama asumisel, töökoha leidmisel ja riiki lõimumisel.
Samal ajal säilib isikul võimalus suhelda lähedastega ka edaspidi telefonitsi ja e-kirja teel. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine ja lahkumisettekirjutuse tegemine oli PPA hinnangul tarvilik, et vältida isiku poolt Eestis uute kuritegude toimepanemist.
Scherbakov viis asja kohtusse
Kaebaja viis asja kohtusse ning 2018. aasta mais rahuldas esimese astme kohus ehk Tartu Halduskohus kaebaja kaebuse ja tühistas PPA otsuse. Sama aasta novembris rahuldas teise astme kohus ehk Tartu ringkonnakohus omakorda PPA apellatsioonkaebuse ning tegi uue otsuse, millega jättis kaebaja kaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohus leidis, et PPA oli õigesti hinnanud, et kaebaja oli ohuks avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Samuti oli ringkonnakohtu hinnangul PPA õigesti analüüsinud kõiki kaebajat puudutavaid asjaolusid.
26. veebruaril 2019 otsustas riigikohus kaebaja kassatsioonkaebust menetlusse mitte võtta. Lisaks taotles kaebaja 12. märtsil 2019 siseministeeriumilt sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist, kuid ka see taotlus jäeti rahuldamata.
Seejärel pöördus kaebaja Euroopa Inimõiguste Kohtusse, sest leidis, et tema pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine ning tema suhtes lahkumisettekirjutuse tegemine koos sissesõidukeeluga viieks aastaks rikub inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni.
Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangud
EIK jõudis kohtuasja asjaolusid hinnates järeldusele, et kaebaja väljasaatmisotsust ei pea hindama perekonnaelu aspektist, kuigi kaebaja täiskasvanud lapsed, õed-vennad ja ema elavad kõik Eestis.
Kuigi kaebaja väitis, et tema ema heaolu sõltub temast, siis leidis EIK, et ei ole tõendatud, et kaebaja ema ei saa ilma pojata hakkama. Kaebaja on pikaajaliselt vangis olnud, samas elavad Eestis teised lähisugulased, kes saavad tema ema aidata. Kaebaja oli lisaks väitnud, et tal on endal õigus saada ülalpidamist oma lastelt, ent seda väidet peeti paljasõnaliseks.
Mis puudutab elukaaslast, siis ei olnud kaebaja seda väidet esitanud riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses, seega tuli see tähelepanuta jätta. Lisaks, kaebaja lapsed ja elukaaslane olid teda vanglas küll külastanud, ent alates 2016. aasta jaanuarist olid nad suhelnud ainult telefonitsi ja kirja teel.
Edasi hindas EIK kaebust kaebaja eraellu sekkumise aspektist. EIK nõustus, et kaebaja suhtes tehtud väljasaatmisotsus oli kooskõlas seadusega. EIK ei nõustunud ka kaebaja väitega, et PPA ei olnud tuvastanud, et kaebaja kujutas endast "tegelikku ja piisavalt tõsist ohtu" avalikule korrale ja riigi julgeolekule.
EIK nõustus, et väljasaatmisotsuse tegemisel arvesse võetud kaebaja poolt toime pandud narkokuritegu oli kahtlemata väga tõsine, mida kinnitab ka mõistetud karistuse pikkus – kümme aastat vangistust. Kaebaja oli selle 2009. aastal toime pandud kuriteo sooritanud lisaks veel eelmise karistuse kehtivusajal.
Edasi hindas EIK kaebaja sidemeid Eestiga ja Venemaa Föderatsiooniga. EIK leidis, et avaliku korra tagamiseks on liikmesriikidel õigus välja saata ka neid süüdimõistetud välismaalasi, kes on selles riigis sündinud või sinna elama asunud väga noorelt. EIK nõustus, et kuigi kaebaja sidemed Venemaaga, kuhu ta taheti välja saata, olid nõrgemad kui Eestiga, siis on tal Vene kodakondsus, tema emakeel on vene keel ning ta on varem asutanud Venemaal ettevõtte. EIK leidis, et arvestades kaebaja vanust ja eriala, ei tekiks tal Venemaale elama asudes ületamatuid takistusi.
Seonduvalt kaebajale kehtestatud sissesõidukeeluga märkis kohus, et kuivõrd kaebaja ei olnud selles osas ammendanud riigisisesed õiguskaitsevahendeid, ei saa ta hinnata, kas sissesõidukeelu pikkus oli proportsionaalne.
Kokkuvõtvalt asus Euroopa Inimõiguste Kohus seisukohale, et väljasaatmisotsuse tegemisega kaebaja eraellu sekkumine oli proportsionaalne ning konventsiooni artikli 8 alusel esitatud kaebus tuleb tunnistada vastuvõetamatuks kui selgelt põhjendamatu.
EIK ingliskeelset kohtuotsust saab lugeda siit.
### Response:
Euroopa Inimõiguste Kohus tegi Eesti kasuks olulise otsuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud õppeaastal õppis Eestis 5528 välispäritolu üliõpilast, mis moodustas 12,2 protsenti kõikidest üliõpilastest.
Välistudengite arv on haridus- ja teadusministeeriumi konsultandi Aire Koigi sõnul kasvanud iga-aastaselt ja trend on ka tuleviku osas kasvav. Viimase nelja aastaga on kasvanud välistudengite määr kõikidest õpilastest nelja protsendi võrra.
Enim välistudengeid oli magistriõppes (2445), seejärel bakalaureuseõppes (1777) ja doktorantuuris (591).
Populaarseimad erialad välistudengite seas on ärinduse, halduse ja õiguse õppevaldkonnas, sotsiaalteadustes ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogias.
Suurim osakaal välisüliõpilasi Eestis on Estonian Business Schoolis (EBS), kus kõikidest õpilastest üle 36 protsendi on välismaalt pärit. Kõrge osatähtsusega on märgitud ka Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar ning Ettevõtluskõrgkool Mainor.
EBS-i kantsler Mart Habakuk ütles ERR-ile välistudengites on 81 protsenti soomalsed, sest EBS tegutseb ka Soomes ja üliõpilased saavad õppida nii Tallinna kui Helsingis.
Suurim arv välisüliõpilasi Eestis õpib Tallinna Tehnikaülikoolis, kus õpib 1612 välistudengit, kes moodustavad koolis õppijatest 16 protsenti. TalTechile järgnevad Tartu Ülikool 1526 üliõpilasega ja Tallinna Ülikool 900 välistudengiga.
Kolmandatest riikidest tulnud õppureid oli Eestis möödunud õppeaastal üle 3400, mis oli 62 protsenti kõikidest välistudengitest.
Enim välismaalt tulnud Eestis õppivaid üliõpilasi on Soomest, kust möödunud õppeaastal õppis Eestis üle 1250 tudengi. Soome järel teisel kohal on Venemaa, kust möödunud õppeaastal õppis Eestis 432 õppurit.
Samuti on Eestis õppivatest välistudengitest palju tudengeid riikidest nagu Nigeeria (347), India (241), Bangladesh (223) ning Pakistan (149). | Statistika: möödunud õppeaastal õppis Eestis üle 5500 välistudengi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud õppeaastal õppis Eestis 5528 välispäritolu üliõpilast, mis moodustas 12,2 protsenti kõikidest üliõpilastest.
Välistudengite arv on haridus- ja teadusministeeriumi konsultandi Aire Koigi sõnul kasvanud iga-aastaselt ja trend on ka tuleviku osas kasvav. Viimase nelja aastaga on kasvanud välistudengite määr kõikidest õpilastest nelja protsendi võrra.
Enim välistudengeid oli magistriõppes (2445), seejärel bakalaureuseõppes (1777) ja doktorantuuris (591).
Populaarseimad erialad välistudengite seas on ärinduse, halduse ja õiguse õppevaldkonnas, sotsiaalteadustes ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogias.
Suurim osakaal välisüliõpilasi Eestis on Estonian Business Schoolis (EBS), kus kõikidest õpilastest üle 36 protsendi on välismaalt pärit. Kõrge osatähtsusega on märgitud ka Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar ning Ettevõtluskõrgkool Mainor.
EBS-i kantsler Mart Habakuk ütles ERR-ile välistudengites on 81 protsenti soomalsed, sest EBS tegutseb ka Soomes ja üliõpilased saavad õppida nii Tallinna kui Helsingis.
Suurim arv välisüliõpilasi Eestis õpib Tallinna Tehnikaülikoolis, kus õpib 1612 välistudengit, kes moodustavad koolis õppijatest 16 protsenti. TalTechile järgnevad Tartu Ülikool 1526 üliõpilasega ja Tallinna Ülikool 900 välistudengiga.
Kolmandatest riikidest tulnud õppureid oli Eestis möödunud õppeaastal üle 3400, mis oli 62 protsenti kõikidest välistudengitest.
Enim välismaalt tulnud Eestis õppivaid üliõpilasi on Soomest, kust möödunud õppeaastal õppis Eestis üle 1250 tudengi. Soome järel teisel kohal on Venemaa, kust möödunud õppeaastal õppis Eestis 432 õppurit.
Samuti on Eestis õppivatest välistudengitest palju tudengeid riikidest nagu Nigeeria (347), India (241), Bangladesh (223) ning Pakistan (149).
### Response:
Statistika: möödunud õppeaastal õppis Eestis üle 5500 välistudengi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas Maailma Seemnepangal tänavu läinud on?
2020 on meile oluline aasta, kuna pärast kaks aastat kestnud renoveerimistöid oleme alates veebruarist taas avatud. Lõime maja läikima ja tähistasime suurelt – enam kui 30 geenipanka üle kogu maailma saatis meile uusi seemnepakke ja meie kogu täienes sadade tuhandete eksemplaridega. Mõned kilomeetrid eemal asuvas Longyearbyenis toimus ka konverents, kus arutlesime ex situ säilitamise üle. Loodame aasta lõpus taas kohtuda, et võtta fookusesse bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus. On aeg, et ka selles valdkonnas algaks uus ajastu.
Maailma Seemnepank sümboliseerib rahvusvahelist teaduskoostööd ja peegeldab ka kliimamuutuste ajastu inimese lootuseid ning hirme. Meedias nimetatakse seda sageli viimsepäeva varasalveks. Kas teile ei tundu, et säärane võimas kujund annab inimestele alusetu turvatunde ja juhib tähelepanu kõrvale peamisest ehk elurikkuse küsimusest?
Jah, see on absoluutselt tõsi. Nägemus Svalbardil asuvast seemnepangast kui viimsepäeva varakambrist on täiesti vale. Oleme väga tänulikud nendele meediaväljaannetele, kes aitavad kaasa selle kuvandi muutmisele.
See, mida me hoiame, pole mingi abstraktse saja aasta pärast tuleva viimsepäeva tagavara, mis meid võluväel päästab. Meie töö on vajalik nende paljude iga päev üle kogu maailma toimuvate viimsete päevade trotsimiseks.
Elurikkus väheneb pidevalt nii põldudel kui ka kehvasti juhitud geenipankades, kus pole ruumi ega raha korraliku jahutussüsteemi jaoks.
Mida inimesed toidutaimede elurikkuse kohta teadma peaksid?
Lühidalt kokku võttes võib öelda, et elurikkus on hävimas. Põllumajandus on muutunud tööstuslikuks ning toetutakse mõnele üksikule liigile ja sordile. See on väga riskantne, kuna elame kliimamuutuste ajastul. Nii looduslik keskkond kui ka kahjurid ja haigused on muutumas. Kuna me ei tea, mida tulevik toob, peaksime olema valmis ka asjaoludeks, mida me ei suuda ette ennustada.
Parima võimaluse ellu jääda annab meile see, kui suudame säilitada võimalikult palju mitmekesisust. Elurikkus aitab luua uusi sorte, mis suudaksid hoolimata kõrgematest temperatuuridest, põudadest, kahjuritest, haigustest ja maastikupõlengutest siiski vastu pidada.
Maailma Seemnepank rajati just Svalbardile, kuna igikelts on hea turvavõrk juhuks, kui mingil põhjusel peaks toimuma elektrikatkestus. Svalbard on ka seismiliselt üsna rahulik ning saarestiku rahvusvahelist elu haldav Norra on tõestanud end usaldusväärse Autor/allikas: Crop Trust
Teine suur teemaring puudutab tervislikku toitumist. Ligi kaks miljardit inimest kannatavad alatoitumuse all. Osa neist on varjatud nälja ohvrid. Olgugi, et kaloraaž oleks justkui piisav, toituvad nad väga ühekülgselt ja nende organism ei saa piisavalt vitamiine ega mineraale.
Tahaksime, et kogu inimkonnal oleks võimalik toituda mitmekülgselt ja tervislikult. Selle eesmärgi saavutamisel mängib olulist rolli ka põldurite käekäik. Kui neil oleks võimalik eemalduda praegusest mudelist, kus kõik läheb järjest ühetaolisemaks ning selle asemel teenida raha mitmet sorti viljade tootmisest, tuleks see kõigile kasuks.
Räägime ka seemnepanga praktilisest korraldusest. Saan aru, et hetkel on teil ligi miljon erinevat sorti ning neist igaüht esindab viissada seemet. Ruumi on teil aga lausa nelja ja poole miljoni sordi jaoks, seega ruumipuuduse üle te kurta ei saa. Töötate samal põhimõttel nagu pangad, kes võtavad inimeste raha küll enda kätte, ent omanikuks jääb siiski deposiitor. Seega ehkki teil on maailma kõige suurem seemnekogu, ei kuulu ükski hõbedane pakike otseselt teile, vaid teistele seemnepankadele, kes on teid nendega usaldanud. Kuidas elu igikeltsa sees huugavates hiiglaslikes külmkappides õigupoolest käib? Kui palju inimesi igapäevaselt sellega hõivatud on?
Tegelikult kohapeal ei olegi mitte kedagi. Hoidlad on täiesti suletud. Teadustööd seal ei toimu ja seemnepangal endal mingit püsikollektiivi pole. Hoonet haldab Norra valitsus ja kord nädalas kontrollitakse tehnosüsteeme. Longyearbyenis istuvad inimesed aga ööpäevaringselt arvutiekraanide ees ja jälgivad seemnepangas toimuvat turvakaamerate vahendusel. Seega pole hetkegi, mil keegi ruumidel silma peal ei hoiaks.
Turistid seemnepangas niisama ringi jalutada ei saa ja üleüldse püütakse hoidlates käia vaid äärmisel vajadusel. Autor/allikas: Crop Trust
Kuidas materjal teieni jõuab ja mil moel teete kindlaks, kas paki sisu vastab kirjadele?
Harilikult toob kastidesse asetatud seemnepakid kohale DHL või mõni teine transpordifirma, kelle teeninduspiirkond nii kaugele põhja ulatub. Mõnikord reisib kastidega kaasa ka seemnete omanikuks oleva seemnepanga esindaja. Teinekord usaldatakse kogu asjaajamine Svalbardil toimetavate Norra ametnike kätte.
Turvanõuete hulka kuulub harilikult röntgeni abil kastide sisu uurimine, aga peale selle suurt midagi ei tehta. Kaste ei tohi mingil juhul avada ja nad jäävad selle seemnepanga omandiks, kes nad Svalbardile on saatnud.
Mis süsteemi järgi te neid hoidla riiulitele paigutate?
Püüame ühe omaniku saadetud materjali koos hoida ja tänu märgistusele saab kohe aru, mis seemned mingi konkreetse kasti sees on. See on oluline juhul, kui mõni geenipank palub oma seemned tagasi saata. Siiamaani on seda ette tulnud vaid ühe korra.
Süüria kodusõja käigus kannatas Aleppos asunud seemnepank palju kahju ning hiljem Liibanoni ja Maroko harudes tegevust jätkates palusid nad Svalbardil asunud materjalid tagasi saata, et oma kollektsioon taastada. Kui nad olid seemned mulda pannud ja neid seeläbi paljundanud, rändas värskendatud geneetiline materjal uute seemnekottide näol jälle Arktikasse tagasi.
Maailma Seemnepanga ülim eesmärk ongi hoida turvakoopiaid juhuks, kui mõni geenipank kuskil maailmas satub suure tormi või tulekahju ohvriks või kogeb mingit muud laadi häiringut. Siis saab kogu duplitseeritud materjali Svalbardilt originaalasukohta tagasi saata ja kadusid minimeerida.
Ega see polegi meil nii vana koht – asusime tööle 2008. Kui jääme vanemaks ja meil on juba rohkem kui 20 aastat turjal, siis peab hakkama meile saadetud duplikaate värskendama ja selleks tuleb need koju tagasi saata. Nende omanikuks olev kohalik geenipank paneb seemned mulda, laseb neil kasvada, korjab uued seemned kokku ja saadab värskendatud kollektsiooni tagasi Svalbardile.
Seda materjali edasi-tagasi liigutamist hakkab lähitulevikus olema palju rohkem kui seni. Mõnda liiki tuleks värskendada iga 20 aasta järel, teisi aga 30 või 50 aasta järel.
Iga sorti esindab 500 seemet, mis pakendatakse enne panka saatmist õhukindlatesse kottidesse. Autor/allikas: Crop Trust
Kes selle kõige eest maksab?
Globaalsesse põhja kuuluvad maad maksavad üsna madalat standardtasu. Globaalse lõuna hulka liigitatavates riikides asuvate geenipankade jaoks on aga kõik alates duplikatsioonist lõpetades transpordi ja registreerimisega täiesti tasuta. Kulud katab rahvusvaheliste organisatsioonide loodud mittetulunduslik elurikkuse eest seisev organisatsioon Global Crop Diversity Trust, mille palgal ka ma ise olen. Toetame kohalikke seemnepankasid ja teadustööd, mis on seotud taimede geneetilise materjali säilitamisega.
Lõpetuseks ka üks isiklikum küsimus. Teie asutuse kodulehel on kõigi töötajate tutvustuses välja toodud ka nende lemmikviljad. Miks on teie oma tomat?
Sest ma armastan tomateid! Nad näevad toredad välja, nad on mõnusalt värsked ja punased... Neil on tuhandeid erinevaid maitseid ja sadu erinevaid sorte. Tomat maitseb imeliselt ja on absoluutselt tervislik ning viib keele alla. Ma armastan tomateid pizzal, salatis, pastakastmes, igal pool!
Eesti hoiab Maailma Seemnepangas 26 taimeliiki
Maaeluministeeriumi sõnul läks esimene Eesti saadetis Teravmägede poole teele 2018. aasta veebruaris. Kokku 133 fooliumpakikesse mahutati 26 taimeliigi esindajad.
Kollektsiooni kuulus nii Eestis aretatud odrasorte, Pepsiäärse sibula seemneid kui ka Naissaare ja Ruhnu ristikute ning teiste loodusest kogutud liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede seemneid.
Järgmine Eesti seemnete saadetis hakkab Svalbardi poole reisima 2021. aastal. Seemnete hoiustamine on meile tasuta, katta tuleb vaid saatekulud. | Maailma Seemnepanga direktor: hakkame seemneid massiliselt tagasi saatma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas Maailma Seemnepangal tänavu läinud on?
2020 on meile oluline aasta, kuna pärast kaks aastat kestnud renoveerimistöid oleme alates veebruarist taas avatud. Lõime maja läikima ja tähistasime suurelt – enam kui 30 geenipanka üle kogu maailma saatis meile uusi seemnepakke ja meie kogu täienes sadade tuhandete eksemplaridega. Mõned kilomeetrid eemal asuvas Longyearbyenis toimus ka konverents, kus arutlesime ex situ säilitamise üle. Loodame aasta lõpus taas kohtuda, et võtta fookusesse bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus. On aeg, et ka selles valdkonnas algaks uus ajastu.
Maailma Seemnepank sümboliseerib rahvusvahelist teaduskoostööd ja peegeldab ka kliimamuutuste ajastu inimese lootuseid ning hirme. Meedias nimetatakse seda sageli viimsepäeva varasalveks. Kas teile ei tundu, et säärane võimas kujund annab inimestele alusetu turvatunde ja juhib tähelepanu kõrvale peamisest ehk elurikkuse küsimusest?
Jah, see on absoluutselt tõsi. Nägemus Svalbardil asuvast seemnepangast kui viimsepäeva varakambrist on täiesti vale. Oleme väga tänulikud nendele meediaväljaannetele, kes aitavad kaasa selle kuvandi muutmisele.
See, mida me hoiame, pole mingi abstraktse saja aasta pärast tuleva viimsepäeva tagavara, mis meid võluväel päästab. Meie töö on vajalik nende paljude iga päev üle kogu maailma toimuvate viimsete päevade trotsimiseks.
Elurikkus väheneb pidevalt nii põldudel kui ka kehvasti juhitud geenipankades, kus pole ruumi ega raha korraliku jahutussüsteemi jaoks.
Mida inimesed toidutaimede elurikkuse kohta teadma peaksid?
Lühidalt kokku võttes võib öelda, et elurikkus on hävimas. Põllumajandus on muutunud tööstuslikuks ning toetutakse mõnele üksikule liigile ja sordile. See on väga riskantne, kuna elame kliimamuutuste ajastul. Nii looduslik keskkond kui ka kahjurid ja haigused on muutumas. Kuna me ei tea, mida tulevik toob, peaksime olema valmis ka asjaoludeks, mida me ei suuda ette ennustada.
Parima võimaluse ellu jääda annab meile see, kui suudame säilitada võimalikult palju mitmekesisust. Elurikkus aitab luua uusi sorte, mis suudaksid hoolimata kõrgematest temperatuuridest, põudadest, kahjuritest, haigustest ja maastikupõlengutest siiski vastu pidada.
Maailma Seemnepank rajati just Svalbardile, kuna igikelts on hea turvavõrk juhuks, kui mingil põhjusel peaks toimuma elektrikatkestus. Svalbard on ka seismiliselt üsna rahulik ning saarestiku rahvusvahelist elu haldav Norra on tõestanud end usaldusväärse Autor/allikas: Crop Trust
Teine suur teemaring puudutab tervislikku toitumist. Ligi kaks miljardit inimest kannatavad alatoitumuse all. Osa neist on varjatud nälja ohvrid. Olgugi, et kaloraaž oleks justkui piisav, toituvad nad väga ühekülgselt ja nende organism ei saa piisavalt vitamiine ega mineraale.
Tahaksime, et kogu inimkonnal oleks võimalik toituda mitmekülgselt ja tervislikult. Selle eesmärgi saavutamisel mängib olulist rolli ka põldurite käekäik. Kui neil oleks võimalik eemalduda praegusest mudelist, kus kõik läheb järjest ühetaolisemaks ning selle asemel teenida raha mitmet sorti viljade tootmisest, tuleks see kõigile kasuks.
Räägime ka seemnepanga praktilisest korraldusest. Saan aru, et hetkel on teil ligi miljon erinevat sorti ning neist igaüht esindab viissada seemet. Ruumi on teil aga lausa nelja ja poole miljoni sordi jaoks, seega ruumipuuduse üle te kurta ei saa. Töötate samal põhimõttel nagu pangad, kes võtavad inimeste raha küll enda kätte, ent omanikuks jääb siiski deposiitor. Seega ehkki teil on maailma kõige suurem seemnekogu, ei kuulu ükski hõbedane pakike otseselt teile, vaid teistele seemnepankadele, kes on teid nendega usaldanud. Kuidas elu igikeltsa sees huugavates hiiglaslikes külmkappides õigupoolest käib? Kui palju inimesi igapäevaselt sellega hõivatud on?
Tegelikult kohapeal ei olegi mitte kedagi. Hoidlad on täiesti suletud. Teadustööd seal ei toimu ja seemnepangal endal mingit püsikollektiivi pole. Hoonet haldab Norra valitsus ja kord nädalas kontrollitakse tehnosüsteeme. Longyearbyenis istuvad inimesed aga ööpäevaringselt arvutiekraanide ees ja jälgivad seemnepangas toimuvat turvakaamerate vahendusel. Seega pole hetkegi, mil keegi ruumidel silma peal ei hoiaks.
Turistid seemnepangas niisama ringi jalutada ei saa ja üleüldse püütakse hoidlates käia vaid äärmisel vajadusel. Autor/allikas: Crop Trust
Kuidas materjal teieni jõuab ja mil moel teete kindlaks, kas paki sisu vastab kirjadele?
Harilikult toob kastidesse asetatud seemnepakid kohale DHL või mõni teine transpordifirma, kelle teeninduspiirkond nii kaugele põhja ulatub. Mõnikord reisib kastidega kaasa ka seemnete omanikuks oleva seemnepanga esindaja. Teinekord usaldatakse kogu asjaajamine Svalbardil toimetavate Norra ametnike kätte.
Turvanõuete hulka kuulub harilikult röntgeni abil kastide sisu uurimine, aga peale selle suurt midagi ei tehta. Kaste ei tohi mingil juhul avada ja nad jäävad selle seemnepanga omandiks, kes nad Svalbardile on saatnud.
Mis süsteemi järgi te neid hoidla riiulitele paigutate?
Püüame ühe omaniku saadetud materjali koos hoida ja tänu märgistusele saab kohe aru, mis seemned mingi konkreetse kasti sees on. See on oluline juhul, kui mõni geenipank palub oma seemned tagasi saata. Siiamaani on seda ette tulnud vaid ühe korra.
Süüria kodusõja käigus kannatas Aleppos asunud seemnepank palju kahju ning hiljem Liibanoni ja Maroko harudes tegevust jätkates palusid nad Svalbardil asunud materjalid tagasi saata, et oma kollektsioon taastada. Kui nad olid seemned mulda pannud ja neid seeläbi paljundanud, rändas värskendatud geneetiline materjal uute seemnekottide näol jälle Arktikasse tagasi.
Maailma Seemnepanga ülim eesmärk ongi hoida turvakoopiaid juhuks, kui mõni geenipank kuskil maailmas satub suure tormi või tulekahju ohvriks või kogeb mingit muud laadi häiringut. Siis saab kogu duplitseeritud materjali Svalbardilt originaalasukohta tagasi saata ja kadusid minimeerida.
Ega see polegi meil nii vana koht – asusime tööle 2008. Kui jääme vanemaks ja meil on juba rohkem kui 20 aastat turjal, siis peab hakkama meile saadetud duplikaate värskendama ja selleks tuleb need koju tagasi saata. Nende omanikuks olev kohalik geenipank paneb seemned mulda, laseb neil kasvada, korjab uued seemned kokku ja saadab värskendatud kollektsiooni tagasi Svalbardile.
Seda materjali edasi-tagasi liigutamist hakkab lähitulevikus olema palju rohkem kui seni. Mõnda liiki tuleks värskendada iga 20 aasta järel, teisi aga 30 või 50 aasta järel.
Iga sorti esindab 500 seemet, mis pakendatakse enne panka saatmist õhukindlatesse kottidesse. Autor/allikas: Crop Trust
Kes selle kõige eest maksab?
Globaalsesse põhja kuuluvad maad maksavad üsna madalat standardtasu. Globaalse lõuna hulka liigitatavates riikides asuvate geenipankade jaoks on aga kõik alates duplikatsioonist lõpetades transpordi ja registreerimisega täiesti tasuta. Kulud katab rahvusvaheliste organisatsioonide loodud mittetulunduslik elurikkuse eest seisev organisatsioon Global Crop Diversity Trust, mille palgal ka ma ise olen. Toetame kohalikke seemnepankasid ja teadustööd, mis on seotud taimede geneetilise materjali säilitamisega.
Lõpetuseks ka üks isiklikum küsimus. Teie asutuse kodulehel on kõigi töötajate tutvustuses välja toodud ka nende lemmikviljad. Miks on teie oma tomat?
Sest ma armastan tomateid! Nad näevad toredad välja, nad on mõnusalt värsked ja punased... Neil on tuhandeid erinevaid maitseid ja sadu erinevaid sorte. Tomat maitseb imeliselt ja on absoluutselt tervislik ning viib keele alla. Ma armastan tomateid pizzal, salatis, pastakastmes, igal pool!
Eesti hoiab Maailma Seemnepangas 26 taimeliiki
Maaeluministeeriumi sõnul läks esimene Eesti saadetis Teravmägede poole teele 2018. aasta veebruaris. Kokku 133 fooliumpakikesse mahutati 26 taimeliigi esindajad.
Kollektsiooni kuulus nii Eestis aretatud odrasorte, Pepsiäärse sibula seemneid kui ka Naissaare ja Ruhnu ristikute ning teiste loodusest kogutud liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede seemneid.
Järgmine Eesti seemnete saadetis hakkab Svalbardi poole reisima 2021. aastal. Seemnete hoiustamine on meile tasuta, katta tuleb vaid saatekulud.
### Response:
Maailma Seemnepanga direktor: hakkame seemneid massiliselt tagasi saatma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See oli mulle üllatuseks, kui kaugele võib viirus aerosooliga kanduda," ütles uuringut korraldanud töörühma liige, Helsingi ülikooli abiprofessor Tarja Sironen Soome ringhäälingule Yle.
Rääkides, köhides ja aevastades väljuvad hingamisteedest piisad, mis võivad kanda patogeene nagu näiteks koroonaviirus. Muuhulgas võivad kuiva köha korral selliselt väljuvad piisad, mis on väiksemad kui 50 mikromeetrit (0,05 millimeetrit), mitte maha langeda, vaid õhus kuivada ning jääda seal õhuvooludega liikuma. Nii võivad viiruseosakesed kanduda näiteks poes või muus töökohas laiali, kui seal on köhiv koroonaviirust kandev inimene.
Seni ei ole selge, kui suurt kogust viiruseosakesi on vaja terve inimese nakatamiseks. Küll aga selgus uuringust, et viirus kandub õhus kiiresti laiali ning seega ka lahjeneb ruttu. Siiski arvatakse, et nakatumine võtab mõnda aega ning ruumis viibimise aja vähendamisega väheneb sama võrra ka nakatumise võimalus.
"Kui lühendad poole võrra ruumis viibimise aega, vähendad poole võrra ka võimaliku viirusega saastatud aerosooli sissehingamist," ütles uuringut koordineerinud Aalto ülikooli abiprofessor Ville Vuorinen.
Ehkki nakatumine ühekordselt mõnes ruumis viibimisel on suhteliselt väike, on siiski põhjendatud see, kui hoiduda tihedalt inimesi täis tuubitud ruumides või rahvahulkades viibimisest. Mida pikem viibimine ja mida tihedam rahvahulk ühes kohas, seda suurem on nakatumise oht.
Uuringu viisid läbi Aalto ülikooli, Helsingi ülikooli, Soome Meteoroloogiainstituudi teadlased. Tegemist on esimese eelretsenseeritud teadusartikli avaldamisega sel teemal. | Uuring: köhimisel võib koroonaviirus kanduda kuni nelja meetri kaugusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See oli mulle üllatuseks, kui kaugele võib viirus aerosooliga kanduda," ütles uuringut korraldanud töörühma liige, Helsingi ülikooli abiprofessor Tarja Sironen Soome ringhäälingule Yle.
Rääkides, köhides ja aevastades väljuvad hingamisteedest piisad, mis võivad kanda patogeene nagu näiteks koroonaviirus. Muuhulgas võivad kuiva köha korral selliselt väljuvad piisad, mis on väiksemad kui 50 mikromeetrit (0,05 millimeetrit), mitte maha langeda, vaid õhus kuivada ning jääda seal õhuvooludega liikuma. Nii võivad viiruseosakesed kanduda näiteks poes või muus töökohas laiali, kui seal on köhiv koroonaviirust kandev inimene.
Seni ei ole selge, kui suurt kogust viiruseosakesi on vaja terve inimese nakatamiseks. Küll aga selgus uuringust, et viirus kandub õhus kiiresti laiali ning seega ka lahjeneb ruttu. Siiski arvatakse, et nakatumine võtab mõnda aega ning ruumis viibimise aja vähendamisega väheneb sama võrra ka nakatumise võimalus.
"Kui lühendad poole võrra ruumis viibimise aega, vähendad poole võrra ka võimaliku viirusega saastatud aerosooli sissehingamist," ütles uuringut koordineerinud Aalto ülikooli abiprofessor Ville Vuorinen.
Ehkki nakatumine ühekordselt mõnes ruumis viibimisel on suhteliselt väike, on siiski põhjendatud see, kui hoiduda tihedalt inimesi täis tuubitud ruumides või rahvahulkades viibimisest. Mida pikem viibimine ja mida tihedam rahvahulk ühes kohas, seda suurem on nakatumise oht.
Uuringu viisid läbi Aalto ülikooli, Helsingi ülikooli, Soome Meteoroloogiainstituudi teadlased. Tegemist on esimese eelretsenseeritud teadusartikli avaldamisega sel teemal.
### Response:
Uuring: köhimisel võib koroonaviirus kanduda kuni nelja meetri kaugusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inglismaa jalgpalli kõrgliiga on küll veel pausil, kuid plaanib juunis pooleli jäänud hooaja lõpuni mängida, pealtvaatajateta. Liverpool vajab seejuures üheksa kohtumisega vaid kuute punkti, et 30-aastase vaheaja järel taas Inglismaa meistriks tulla.
"Ilma fännideta oleks võitmine teistsugune. See oleks ikka väga kummaline," tunnistas Liverpooli kapten Henderson. "Me ei ole veel võitnud ja meil on vaja palju tööd teha. Me tahame hooaja lõpetada tugevalt ja mängida nii nagu me oleme seda terve aasta teinud."
Inglismaa kõrgliiga meeskonnad on juba alustanud väikestes gruppides treenimist ning kolmapäeval võetakse vastu otsus, kas alustada ühiste kontaksete treeningutega. | Liverpooli kapten: fännideta võidu tähistamine oleks kummaline | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglismaa jalgpalli kõrgliiga on küll veel pausil, kuid plaanib juunis pooleli jäänud hooaja lõpuni mängida, pealtvaatajateta. Liverpool vajab seejuures üheksa kohtumisega vaid kuute punkti, et 30-aastase vaheaja järel taas Inglismaa meistriks tulla.
"Ilma fännideta oleks võitmine teistsugune. See oleks ikka väga kummaline," tunnistas Liverpooli kapten Henderson. "Me ei ole veel võitnud ja meil on vaja palju tööd teha. Me tahame hooaja lõpetada tugevalt ja mängida nii nagu me oleme seda terve aasta teinud."
Inglismaa kõrgliiga meeskonnad on juba alustanud väikestes gruppides treenimist ning kolmapäeval võetakse vastu otsus, kas alustada ühiste kontaksete treeningutega.
### Response:
Liverpooli kapten: fännideta võidu tähistamine oleks kummaline |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kehtiva olukorra valguses otsustasime külastajate tervise ja heaolu nimel Sume festivali järgmisesse aastasse lükata. Sedasi saame külastajatele pakkuda terviklikku programmi ja festivalielamust, mida me hetkel kehtivate piirangute tõttu sel suvel paraku täita ei suudaks," ütles festivali pressiesindaja Liisa Lahtmets.
Sume festivali uus toimumisaeg on 3. juuli 2021, mil esinevad kõik seni välja kuulutatud artistid. Nendeks on Noep, Ewert and The Two Dragons, nublu, Liis Lemsalu, Gram-Of-Fun ja Rita Ray. Koguperefestivali teist lava kureerib plaadifirma ja peosari Tiks. Tiks Music Gardeni laval esinevad plaadifirma artistid Anett, EiK, jonas.f.k, Joshua Stephenz, Sander Mölder, Yasmyn ning Frankie Animal akustilise kavaga. Plaadimasinate taga astuvad üles Liisi Voolaid, Peeter Ehala ja teised Tiksu residendid.
Kõik selleks aastaks seotatud festivalipiletid kehtivad automaatselt festivali uuel kuupäeval. Festivalipiletit saab ka tagasi müüa, kuid korraldajad paluvad võimalusel seda mitte teha. | Sume muusikafestival lükkub järgmisesse aastasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kehtiva olukorra valguses otsustasime külastajate tervise ja heaolu nimel Sume festivali järgmisesse aastasse lükata. Sedasi saame külastajatele pakkuda terviklikku programmi ja festivalielamust, mida me hetkel kehtivate piirangute tõttu sel suvel paraku täita ei suudaks," ütles festivali pressiesindaja Liisa Lahtmets.
Sume festivali uus toimumisaeg on 3. juuli 2021, mil esinevad kõik seni välja kuulutatud artistid. Nendeks on Noep, Ewert and The Two Dragons, nublu, Liis Lemsalu, Gram-Of-Fun ja Rita Ray. Koguperefestivali teist lava kureerib plaadifirma ja peosari Tiks. Tiks Music Gardeni laval esinevad plaadifirma artistid Anett, EiK, jonas.f.k, Joshua Stephenz, Sander Mölder, Yasmyn ning Frankie Animal akustilise kavaga. Plaadimasinate taga astuvad üles Liisi Voolaid, Peeter Ehala ja teised Tiksu residendid.
Kõik selleks aastaks seotatud festivalipiletid kehtivad automaatselt festivali uuel kuupäeval. Festivalipiletit saab ka tagasi müüa, kuid korraldajad paluvad võimalusel seda mitte teha.
### Response:
Sume muusikafestival lükkub järgmisesse aastasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linnapea Mihhail Kõlvart ütles mai alguses, et avalikes randades jääb kehtima 2+2 reegel, kuid esialgu jääb segaseks selle tagamine. "Täna puudub meil ettekujutus, kuidas seda randades saab tagada. Meil on kuu aega, et jälgida olukorda ja ette valmistada tehniliselt normi jälgimist," märkis Kõlvart.
Hanimägi ütles kolmapäeval, et Haabersti linnaosa avalikes randades tehakse reegli järgmise tagamiseks teavitustööd.
"Linnaosavalitsus alustab suuremat teavitustööd ja kavatseme panna randa hoiatussildid, et tuleb 2+2 reeglit järgida. Eks ka G4S ja munitsipaalpolitsei teevad inimestele vahetevahel märkusi. Võib-olla ka ise, kui rannas parajasti olen, ütlen mõnele inimesele," lausus Hanimägi.
Haabersti linnaosas on kaks avalikku randa - Kakumäe rand ja Harku järve rand.
Hanimägi sõnul jääb peamine lootus siiski inimeste enda mõistlikkusele ja vastutustundele.
"Eelkõige tuleb valitsuse, linna ja linnaosa reeglitesse suhtuda arusaamaga, et need pole kehtestatud lõbu pärast või et meile meeldib silte kleepida, vaid et ise oleksite terved ja teised teie kõrval ja et saaksime sellest olukorrast võitu," ütles Hanimägi.
Tallinnas asub kokku viis avalikku randa: Harku, Kakumäe, Pelguranna/Stroomi, Pikakari ja Pirita rand. | Haabersti randades pannakse 2+2 reegli tagamiseks üles hoiatussildid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linnapea Mihhail Kõlvart ütles mai alguses, et avalikes randades jääb kehtima 2+2 reegel, kuid esialgu jääb segaseks selle tagamine. "Täna puudub meil ettekujutus, kuidas seda randades saab tagada. Meil on kuu aega, et jälgida olukorda ja ette valmistada tehniliselt normi jälgimist," märkis Kõlvart.
Hanimägi ütles kolmapäeval, et Haabersti linnaosa avalikes randades tehakse reegli järgmise tagamiseks teavitustööd.
"Linnaosavalitsus alustab suuremat teavitustööd ja kavatseme panna randa hoiatussildid, et tuleb 2+2 reeglit järgida. Eks ka G4S ja munitsipaalpolitsei teevad inimestele vahetevahel märkusi. Võib-olla ka ise, kui rannas parajasti olen, ütlen mõnele inimesele," lausus Hanimägi.
Haabersti linnaosas on kaks avalikku randa - Kakumäe rand ja Harku järve rand.
Hanimägi sõnul jääb peamine lootus siiski inimeste enda mõistlikkusele ja vastutustundele.
"Eelkõige tuleb valitsuse, linna ja linnaosa reeglitesse suhtuda arusaamaga, et need pole kehtestatud lõbu pärast või et meile meeldib silte kleepida, vaid et ise oleksite terved ja teised teie kõrval ja et saaksime sellest olukorrast võitu," ütles Hanimägi.
Tallinnas asub kokku viis avalikku randa: Harku, Kakumäe, Pelguranna/Stroomi, Pikakari ja Pirita rand.
### Response:
Haabersti randades pannakse 2+2 reegli tagamiseks üles hoiatussildid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olga Tokarczuk
"Jacobi raamatud"
Poola keeles 2014 ("Księgi Jakubowe")
eesti keeles pole veel ilmunud
912 lk
Poola ajaloo vähemkäidud müstilistel radadel
Olga Tokarczukist (sündinud 1962) on pärast Nobeli kirjanduspreemiat saanud üks Poola kultuurielu tuntumaid sümboleid, kes paljuski kehastab ka riigi lõhestatust. Tokarczuk lõpetas Varssavi Ülikooli psühholoogina ning töötanud ka psühholoogilise nõustajana. Kirjandusse saabus ta 1980ndate lõpus luuletajana ning tuntuks sai 1990ndate keskel romaanidega "E.E." ning "Algus ja teised ajad" (e.k. 2012). Tokarczuk hakkas aktiivselt sõna võtma ka poliitilistel teemadel ning ta on selgelt vastu domineerivale Õiguse ja Õigluse partei suunale ning kohalikule marurahvuslusele, kes nimetavad teda "kristlusevastaseks", "ökoterroristiks" ning lihtsalt "poolavastaseks". Ilmselt ei vasta ta ka väga hästi vagura naisekuju etaloniks riigis, kus peetud ägedaid vaidlusi abortide üle.
Kuigi poola keeleruumi suuruseks hinnatakse kuni 50 miljonit lugejat, on ka sellise suurusega rahva puhul tõlgete ilmumine suurtes keeltes võrdlemisi aeganõudev protsess. Tokarczuk pälvis 2008 Poola tähtsaima kirjanduspreemia Nike raamatuga "Bieguni" ("Rändajad"), mis koosneb umbes viiesaja aasta jooksul toimuvast 116 väga erineva pikkusega fragmentaarsest loost. Ajalugu ja fiktsiooni segavates tekstijuppides räägitakse mh teaduslikest avastustest, Chopini südame Poola toomisest, kaartidest, kokandusest ja lendamisest. 2018 pälvis raamatu ingliskeelne tõlge rahvusvahelise Man Bookeri auhinna ning rahvusvaheliselt on tegu Tokarczuki kõige tuntuma teosega. "Bieguni" eristub ka teemaderingi poolest, sest suur osa tema loomingust toimub pigem väiksemates asulates (eriti Lääne-Poola kirju ajaloolise taustaga aladel) ning jälgitakse palju argielu.
Kui rahvusvaheliselt on Tokarczuki tuntuim teos "Bieguni", siis tema peateoseks peetakse tihti pigem 2014 ilmunud raamatut "Jacobi raamatud". Mingil määral võib selle põhjuseks olla ka raamatu pea 1000-leheküljeline maht, kuid ilmumisega kaasnenud poleemika on seotud siiski raamatu ajaloolise ainesega. Raamatu peategelane on päriselt elanud ajalooline isik, 18. saj juudi usujuht Jacob Frank, kes pani aluse frankismile, judaismil ja kristlusel põhinevale segausundile. Frank elas suurema osa elust Poolas, kuid peale ootuspäraste vastuolude kohalike judaistidega saadeti ta ka kirikukohtu alla ning pandi vangi. On öeldud, et "Jacobi raamat" lammutas poola ajalookirjanduse sienkiewiczlikku romantismi.
Kuna Tokarczuk juhtis tähelepanu, et Poola on traditsioonilise ohvri rolli asemel olnud ka ise tagakiusaja, pälvis ta uuesti kohalike võitlevate rahvuslaste viha, nii et kirjastaja pidi talle vahepeal üritustel turvamehegi palkama.. Kõmu tuli siiski kasuks raamatumüügile, sest "Jacobi raamatuid" on Poolas müüdud mitusada tuhat eksemplari. Raamatu tohutu maht on selle tõlkimist pidurdanud, kuid pärast Nobeli preemiat märkis isegi selle Saksa kirjastaja, et suure auhinna saamine aitas tal ilmselt pääseda pankrotist. Küllap iseloomustab see ka natuke asjaolu, et Tokarczuk ei ole kõige laiema publiku autor ning "Jacobi raamatu" asemel tasuks alustuseks valida "Rändajad" (eestikeelne tõlge töös) või "Algus ja teised ajad" (olemas eesti keeles). 2013. aasta kevadel külastas Olga Tokarczuk Eestit Prima Vista festivalil.
Muriel Barbery
"Siili elegants"
Prantsuse keeles 2006 ("L'Élégance du hérisson")
eesti keeles 2012, tõlkinud Indrek Koff
296 lk
Spliinist haaratud tüdruk kohtub kultuurse koristajaga
Pea igal aastal lendab filminduses või kirjanduses orbiidile mõni uus teos, mille teema on kellegi imeline muundumine või varjatud anded. Pisut kaugemateks näideteks võib tuua "Minu veetleva leedi" või hoopis "Kauni naise", aga antud juhul on ehk kohasemad võrdlused näiteks "Hea Will Hunting" või "Forresteri leidmine". Kui siia lisada veel sortsuke vaimset toetust Jostein Gaarderi raamatust "Sofie maailm" (1991), võibki tulemuseks olla 2006. aasta prantsuse kirjanduse menuraamat "Siili elegants".
Muriel Barbery (sündinud 1969) õppis ülikoolis filosoofiat ning töötas hiljem mitmel pool sama aine õppejõuna. Tema debüütromaan "Gurmaan" (2000) rääkis virtuoossest toidukriitikust ning pälvis aasta parima toiduteemalise raamatu auhinna ning tõlgiti mitmetesse keeltesse. 2006. aasta "Siili elegants" on neli romaani avaldanud Barbery konkurentsitult tuntuim teos, mis oli üks aasta müüdumaid raamatuid Prantsusmaal ja mitmel pool mujal.
"Siili elegantsi" tegevus käib Pariisi ühes peenemas kvartalis Luxembourgi aedade lähedal kortermajas, kus elavad õitsval järjel hea positsiooniga inimesed. Raamatu kaks keskset tegelast on majas elava pere 12aastane tütar (isa on endine minister) ning kohalik 54aastane koristaja. Kumbki ei sobitu sellesse hetke ja rolli, milles nad parajasti on. Tüdruk Paloma on varaküps, peab kaht erinevat päevikut, ohkab maailma kaduvuse ja silmakirjalikkuse üle ning on otsustanud ennast järgmisel sünnipäeval ära tappa. Koristaja Reneé on väliselt stereotüüpne hall hiireke ja lihtsa töö peal päeva õhtusse veeretaja – aga kui uks sulgub, kuulab ta klassikalist muusikat ja loeb kõrgkirjandust.
Peagi Paloma muidugi avastab, et Reneé pole hall hiireke, vaid tema sõnul "siil" – väliselt teravate okastega kaetud, aga kooriku all hingelt elegantne isiksus. Kui ühe surnud elaniku korterisse kolib uus majanaaber, jaapani härra Kakuro, tekib ootuspärane küsimus, kas Reneé on valmis oma senist elu muutma ja oma tõelisi huvialasid ka teistele näidata. Raamatu lõpuosast ning finaalist (mis ei pruugi olla siiski kõige ootuspärasem) olulisem on eelnev, Barbery lause on selge ja kergelt irooniliselt intelligentne, loomulikult on siin palju viiteid kirjandusele, muusikale ja igasugustele tsitaatidele.
Raamatu põhjal valmis 2009. aastal film "Siil". Muriel Barbery on hiljem avaldanud veel muinasjutulise sümbolismi ja mütoloogia piirimail kõikuvad mõnevõrra leigemalt vastu võetud romaanid "Haldjate elu" (2015, e.k. 2016) ning "Võõras maa" (2019). | 21. sajandi 50 olulist romaani. Olga Tokarczuk ja Muriel Barbery | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olga Tokarczuk
"Jacobi raamatud"
Poola keeles 2014 ("Księgi Jakubowe")
eesti keeles pole veel ilmunud
912 lk
Poola ajaloo vähemkäidud müstilistel radadel
Olga Tokarczukist (sündinud 1962) on pärast Nobeli kirjanduspreemiat saanud üks Poola kultuurielu tuntumaid sümboleid, kes paljuski kehastab ka riigi lõhestatust. Tokarczuk lõpetas Varssavi Ülikooli psühholoogina ning töötanud ka psühholoogilise nõustajana. Kirjandusse saabus ta 1980ndate lõpus luuletajana ning tuntuks sai 1990ndate keskel romaanidega "E.E." ning "Algus ja teised ajad" (e.k. 2012). Tokarczuk hakkas aktiivselt sõna võtma ka poliitilistel teemadel ning ta on selgelt vastu domineerivale Õiguse ja Õigluse partei suunale ning kohalikule marurahvuslusele, kes nimetavad teda "kristlusevastaseks", "ökoterroristiks" ning lihtsalt "poolavastaseks". Ilmselt ei vasta ta ka väga hästi vagura naisekuju etaloniks riigis, kus peetud ägedaid vaidlusi abortide üle.
Kuigi poola keeleruumi suuruseks hinnatakse kuni 50 miljonit lugejat, on ka sellise suurusega rahva puhul tõlgete ilmumine suurtes keeltes võrdlemisi aeganõudev protsess. Tokarczuk pälvis 2008 Poola tähtsaima kirjanduspreemia Nike raamatuga "Bieguni" ("Rändajad"), mis koosneb umbes viiesaja aasta jooksul toimuvast 116 väga erineva pikkusega fragmentaarsest loost. Ajalugu ja fiktsiooni segavates tekstijuppides räägitakse mh teaduslikest avastustest, Chopini südame Poola toomisest, kaartidest, kokandusest ja lendamisest. 2018 pälvis raamatu ingliskeelne tõlge rahvusvahelise Man Bookeri auhinna ning rahvusvaheliselt on tegu Tokarczuki kõige tuntuma teosega. "Bieguni" eristub ka teemaderingi poolest, sest suur osa tema loomingust toimub pigem väiksemates asulates (eriti Lääne-Poola kirju ajaloolise taustaga aladel) ning jälgitakse palju argielu.
Kui rahvusvaheliselt on Tokarczuki tuntuim teos "Bieguni", siis tema peateoseks peetakse tihti pigem 2014 ilmunud raamatut "Jacobi raamatud". Mingil määral võib selle põhjuseks olla ka raamatu pea 1000-leheküljeline maht, kuid ilmumisega kaasnenud poleemika on seotud siiski raamatu ajaloolise ainesega. Raamatu peategelane on päriselt elanud ajalooline isik, 18. saj juudi usujuht Jacob Frank, kes pani aluse frankismile, judaismil ja kristlusel põhinevale segausundile. Frank elas suurema osa elust Poolas, kuid peale ootuspäraste vastuolude kohalike judaistidega saadeti ta ka kirikukohtu alla ning pandi vangi. On öeldud, et "Jacobi raamat" lammutas poola ajalookirjanduse sienkiewiczlikku romantismi.
Kuna Tokarczuk juhtis tähelepanu, et Poola on traditsioonilise ohvri rolli asemel olnud ka ise tagakiusaja, pälvis ta uuesti kohalike võitlevate rahvuslaste viha, nii et kirjastaja pidi talle vahepeal üritustel turvamehegi palkama.. Kõmu tuli siiski kasuks raamatumüügile, sest "Jacobi raamatuid" on Poolas müüdud mitusada tuhat eksemplari. Raamatu tohutu maht on selle tõlkimist pidurdanud, kuid pärast Nobeli preemiat märkis isegi selle Saksa kirjastaja, et suure auhinna saamine aitas tal ilmselt pääseda pankrotist. Küllap iseloomustab see ka natuke asjaolu, et Tokarczuk ei ole kõige laiema publiku autor ning "Jacobi raamatu" asemel tasuks alustuseks valida "Rändajad" (eestikeelne tõlge töös) või "Algus ja teised ajad" (olemas eesti keeles). 2013. aasta kevadel külastas Olga Tokarczuk Eestit Prima Vista festivalil.
Muriel Barbery
"Siili elegants"
Prantsuse keeles 2006 ("L'Élégance du hérisson")
eesti keeles 2012, tõlkinud Indrek Koff
296 lk
Spliinist haaratud tüdruk kohtub kultuurse koristajaga
Pea igal aastal lendab filminduses või kirjanduses orbiidile mõni uus teos, mille teema on kellegi imeline muundumine või varjatud anded. Pisut kaugemateks näideteks võib tuua "Minu veetleva leedi" või hoopis "Kauni naise", aga antud juhul on ehk kohasemad võrdlused näiteks "Hea Will Hunting" või "Forresteri leidmine". Kui siia lisada veel sortsuke vaimset toetust Jostein Gaarderi raamatust "Sofie maailm" (1991), võibki tulemuseks olla 2006. aasta prantsuse kirjanduse menuraamat "Siili elegants".
Muriel Barbery (sündinud 1969) õppis ülikoolis filosoofiat ning töötas hiljem mitmel pool sama aine õppejõuna. Tema debüütromaan "Gurmaan" (2000) rääkis virtuoossest toidukriitikust ning pälvis aasta parima toiduteemalise raamatu auhinna ning tõlgiti mitmetesse keeltesse. 2006. aasta "Siili elegants" on neli romaani avaldanud Barbery konkurentsitult tuntuim teos, mis oli üks aasta müüdumaid raamatuid Prantsusmaal ja mitmel pool mujal.
"Siili elegantsi" tegevus käib Pariisi ühes peenemas kvartalis Luxembourgi aedade lähedal kortermajas, kus elavad õitsval järjel hea positsiooniga inimesed. Raamatu kaks keskset tegelast on majas elava pere 12aastane tütar (isa on endine minister) ning kohalik 54aastane koristaja. Kumbki ei sobitu sellesse hetke ja rolli, milles nad parajasti on. Tüdruk Paloma on varaküps, peab kaht erinevat päevikut, ohkab maailma kaduvuse ja silmakirjalikkuse üle ning on otsustanud ennast järgmisel sünnipäeval ära tappa. Koristaja Reneé on väliselt stereotüüpne hall hiireke ja lihtsa töö peal päeva õhtusse veeretaja – aga kui uks sulgub, kuulab ta klassikalist muusikat ja loeb kõrgkirjandust.
Peagi Paloma muidugi avastab, et Reneé pole hall hiireke, vaid tema sõnul "siil" – väliselt teravate okastega kaetud, aga kooriku all hingelt elegantne isiksus. Kui ühe surnud elaniku korterisse kolib uus majanaaber, jaapani härra Kakuro, tekib ootuspärane küsimus, kas Reneé on valmis oma senist elu muutma ja oma tõelisi huvialasid ka teistele näidata. Raamatu lõpuosast ning finaalist (mis ei pruugi olla siiski kõige ootuspärasem) olulisem on eelnev, Barbery lause on selge ja kergelt irooniliselt intelligentne, loomulikult on siin palju viiteid kirjandusele, muusikale ja igasugustele tsitaatidele.
Raamatu põhjal valmis 2009. aastal film "Siil". Muriel Barbery on hiljem avaldanud veel muinasjutulise sümbolismi ja mütoloogia piirimail kõikuvad mõnevõrra leigemalt vastu võetud romaanid "Haldjate elu" (2015, e.k. 2016) ning "Võõras maa" (2019).
### Response:
21. sajandi 50 olulist romaani. Olga Tokarczuk ja Muriel Barbery |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvastikuregistri andmetel said positiivse koroonatesti tulemuse kolme maakonna elanikud. Neljal juhul oli tegemist Harjumaa elanikuga, neist kahe elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Tallinn. Saaremaal ja Jõgevamaal tuvastati kummaski üks uus SARS-CoV-2 viirusekandja.
27. mai hommiku seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 29 inimest, juhitaval hingamisel pole ühtegi patsienti. Ööpäeva jooksul läks haiglast koju viis inimest, uusi haigusjuhtumeid ei avatud. Tänaseks on haiglast koju saadetud 327 inimest ning lõpetatud 339 haigusjuhtumit.
Ööpäeva jooksul suri Põhja-Eesti regionaalhaiglas koroonaviirusesse haigestunud 66-aastane mees, kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 66 inimese elu.
Praeguseks on tervenenud 1561 inimest. Neist 1017 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 544 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil.
Eestis on kokku tehtud enam kui 79 000 esmast testi, nendest 1840 ehk 2,3 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. | Ööpäevaga suri üks koroonaviirusega inimene, juhitaval hingamisel pole kedagi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvastikuregistri andmetel said positiivse koroonatesti tulemuse kolme maakonna elanikud. Neljal juhul oli tegemist Harjumaa elanikuga, neist kahe elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Tallinn. Saaremaal ja Jõgevamaal tuvastati kummaski üks uus SARS-CoV-2 viirusekandja.
27. mai hommiku seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 29 inimest, juhitaval hingamisel pole ühtegi patsienti. Ööpäeva jooksul läks haiglast koju viis inimest, uusi haigusjuhtumeid ei avatud. Tänaseks on haiglast koju saadetud 327 inimest ning lõpetatud 339 haigusjuhtumit.
Ööpäeva jooksul suri Põhja-Eesti regionaalhaiglas koroonaviirusesse haigestunud 66-aastane mees, kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 66 inimese elu.
Praeguseks on tervenenud 1561 inimest. Neist 1017 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 544 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil.
Eestis on kokku tehtud enam kui 79 000 esmast testi, nendest 1840 ehk 2,3 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.
### Response:
Ööpäevaga suri üks koroonaviirusega inimene, juhitaval hingamisel pole kedagi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmenädalasele tunriirile on lubatud kaasa elama tulla kuni 500 pealtvaatajal. Seejuures järgitakse kõiki meditsiinilisi ja ohutuse eeskirju, et tagada koroonaviiruse kontrolli all hoidmine.
Võistlusest võtavad osa üheksa võistkonda, kuhu kuuluvad ka suure slämmi turniiridel võidutsenud Sofia Kenin ja Sloane Stephens. Ühes päevas planeerivad korraldajad läbi viia kolm matši. Kõikidest kohtumistest tehake ka otseülekanded. Auhinnafond on viie miljoni dollari suurune. Mullu võitsid WTT turniiri Springfield Lasers võistkond. | USA-s korraldatavale tenniseturniirile lubatakse pealtvaatajad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmenädalasele tunriirile on lubatud kaasa elama tulla kuni 500 pealtvaatajal. Seejuures järgitakse kõiki meditsiinilisi ja ohutuse eeskirju, et tagada koroonaviiruse kontrolli all hoidmine.
Võistlusest võtavad osa üheksa võistkonda, kuhu kuuluvad ka suure slämmi turniiridel võidutsenud Sofia Kenin ja Sloane Stephens. Ühes päevas planeerivad korraldajad läbi viia kolm matši. Kõikidest kohtumistest tehake ka otseülekanded. Auhinnafond on viie miljoni dollari suurune. Mullu võitsid WTT turniiri Springfield Lasers võistkond.
### Response:
USA-s korraldatavale tenniseturniirile lubatakse pealtvaatajad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pole kahtlustki, et alanud on täiesti uus ajajärk. Pea iga päev saab kuulda ja lugeda mitmetest muudatustest, mida isolatsioon, ärilised võimalused ja vähene tarbimine inimestele ja ettevõtjatele kaasa toovad.
Eneselegi tundub hetkel uhkete rõivaste allahindluste infokirjade saamine täiesti kohatu. Milleks mulle uued riided või siis uhked kodumasinad? Ilmselt on paljusid, kes minuga nõustuvad, et väärtushinnangud on oluliselt paigast nihkunud.
Hea meel on tõdeda, et see nihe on jätkusuutlikkust silmas pidades pigem positiivses suunas liikumas. Ehk ongi meil kõigil tarvis üle elada üks keeruline ajajärk, mil ületarbimine jääb muude eluks tegelikult vajaminevate tegevuste kõrval varju.
Uuesti alustades
Kuidas siis ikkagi uuesti alustada? Enamus meist ei ole pidanud täiskasvanuna uuesti kõndima või rääkima õppima. Selline vajadus tekib pigem neil, kes on mõne raske haiguse üle elanud ning seda olukorda ei soovita ju kellelegi.
Küll aga ilmselt aimame, et selline elule uue pilguga vaatamine paneb kogu seni tehtu ümber hindama. Võin ainult ette kujutada, et sellises olukorras mõtled väga hoolega läbi, mida sa tegelikult vajad ning kui vähesega hakkama saaks.
Ilmselt elasime me kõik karantiiniajal ka veidi selle põhimõtte järgi: tellisime e-poest kaubad selliselt, et iga söögikord oleks läbimõeldud ning ei pidanud paljuks ka jääkidest nii mõnegi toidukorra kokku klopsida. Meie mõtlemine muutus ringikujulisemaks. Seeläbi ka säästvamaks.
Jaeketi esindajana võin kinnitada, et tarbijad tegid väga kiirelt endale muutunud eluolu selgeks. Poes käimise rütm muutus jätkusuutlikumaks – oste tehti harvem ja mõistlikumalt. Ära jäid kõik kasutud impulssostud. Siinkohal peab muidugi tõdema ka seda, et muutunud ostukäitumist mõjutas lisaks uus võimaluste tase.
Tarbijad muutsid oma suhtumist väga kiirelt – näiteks hakati kodudes otsima variante, kuidas toit viimase võimaluseni ära realiseerida. Täpselt samamoodi võiksid ka ettevõtjad oma harjumuspärase töömudeli üle vaadata.
Ringmajanduse põhimõtted
Nii tootja oma tööprotsessides kui ka edasimüüja oma nõudmistes saavad kindlasti muuta oma tegevust selliselt, et see vastaks ringmajanduse põhimõtetele. Toidu edasimüüjana mõtleme pidevalt, kuidas toidukadu veelgi enam vähendada. Nii vaatame taas üle oma tellimissüsteemi selle pilguga, kuidas seda muuta veel efektiivsemaks.
Samuti on aeg tõsiselt üle vaadata seni küll sujuvalt toimiv koostöö Toidupangaga. Peab tunnistama, et annetavad praegu vaid pooled Rimi kauplustest. Siinkohal peitub põhjus nii Toidupangas, kel on veel vähe rammu, kui ka meis endis. See on aeg, mil meie suurettevõttena peame otsima lahendusi, et toidu annetamine saaks võimalikuks usaldusväärse partneri kaudu veel rohkematest kauplustest.
"Taaskasutuse põhimõte peaks jõudma kõikidesse ettevõtte nurkadesse, tähtsate ja vähemtähtsate otsustajateni. Süsteemsus ja põhimõtte jagamine toob edu."
Vahel piisab vähesest – olgu selleks siis kogemus või mõni kontakt, et toidu raiskamise vähendamisel abiks olla. Kui see vähenegi aitab mahakantud toidu taas ringiga tuua toidulauale, kus sellest kõige enam puudust tuntakse, siis on seegi võit. Taaskasutuse põhimõte peaks jõudma kõikidesse ettevõtte nurkadesse, tähtsate ja vähemtähtsate otsustajateni. Süsteemsus ja põhimõtte jagamine toob edu.
Hiljuti alustasime Rimi e-poega ning otsustasime juba eos liigsest pakendamisest hoiduda. Eeltöö selle nimel käis kõikide ettevõtte tasanditeni välja. Oleme jõudnud vaid põgusa kuuajalise toimimise tulemusena selleni, et otsime lahendust, kuidas hakata kaubaga väljasaadetud pakendit taaskasutuse eesmärgil tagasi koguma. Ei saa märkimata jätta, et erinevate pakkematerjalide taaskasutusse suunamine toob ettevõttele ka raha sisse. Seega, kestlikult mõeldes teeme ka äri.
Kiirelt muutuvas olukorras pole mõnikord väga kogenud tegijatelgi lootust ellu jääda. Neil, kel kiire reageerimise tulemusena oli õnne ennast siiski vee peal hoida, hakkab nüüd pihta aeg, mil tuleb oma tegemistele tõsiselt otsa vaadata. Tuleb alustada uuesti, miks mitte siis ka paremini.
Viimase all mõtlen seda, et nii nagu inimene peab terviseriski puhul uuesti käima õppides paljustki ebaolulisest loobuma, tuleks ka ettevõtjal mõelda selle kõrval, kuidas oma äri taas üles ehitada, mil moel ta saaks seda teha jätkusuutlikumalt. Seda nii tööandjana, aga ka oma põhitegevustes.
Ringikujuline mõtlemine ja tegutsemine ei ole korraga enam pelgalt trendikas või hipikogukonna isevärki arvamusavaldus. Sellest on saamas vajadus, aga näha võiks selles ka võimalust. | Katrin Bats: uus mõtlemine võiks olla ringikujuline | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pole kahtlustki, et alanud on täiesti uus ajajärk. Pea iga päev saab kuulda ja lugeda mitmetest muudatustest, mida isolatsioon, ärilised võimalused ja vähene tarbimine inimestele ja ettevõtjatele kaasa toovad.
Eneselegi tundub hetkel uhkete rõivaste allahindluste infokirjade saamine täiesti kohatu. Milleks mulle uued riided või siis uhked kodumasinad? Ilmselt on paljusid, kes minuga nõustuvad, et väärtushinnangud on oluliselt paigast nihkunud.
Hea meel on tõdeda, et see nihe on jätkusuutlikkust silmas pidades pigem positiivses suunas liikumas. Ehk ongi meil kõigil tarvis üle elada üks keeruline ajajärk, mil ületarbimine jääb muude eluks tegelikult vajaminevate tegevuste kõrval varju.
Uuesti alustades
Kuidas siis ikkagi uuesti alustada? Enamus meist ei ole pidanud täiskasvanuna uuesti kõndima või rääkima õppima. Selline vajadus tekib pigem neil, kes on mõne raske haiguse üle elanud ning seda olukorda ei soovita ju kellelegi.
Küll aga ilmselt aimame, et selline elule uue pilguga vaatamine paneb kogu seni tehtu ümber hindama. Võin ainult ette kujutada, et sellises olukorras mõtled väga hoolega läbi, mida sa tegelikult vajad ning kui vähesega hakkama saaks.
Ilmselt elasime me kõik karantiiniajal ka veidi selle põhimõtte järgi: tellisime e-poest kaubad selliselt, et iga söögikord oleks läbimõeldud ning ei pidanud paljuks ka jääkidest nii mõnegi toidukorra kokku klopsida. Meie mõtlemine muutus ringikujulisemaks. Seeläbi ka säästvamaks.
Jaeketi esindajana võin kinnitada, et tarbijad tegid väga kiirelt endale muutunud eluolu selgeks. Poes käimise rütm muutus jätkusuutlikumaks – oste tehti harvem ja mõistlikumalt. Ära jäid kõik kasutud impulssostud. Siinkohal peab muidugi tõdema ka seda, et muutunud ostukäitumist mõjutas lisaks uus võimaluste tase.
Tarbijad muutsid oma suhtumist väga kiirelt – näiteks hakati kodudes otsima variante, kuidas toit viimase võimaluseni ära realiseerida. Täpselt samamoodi võiksid ka ettevõtjad oma harjumuspärase töömudeli üle vaadata.
Ringmajanduse põhimõtted
Nii tootja oma tööprotsessides kui ka edasimüüja oma nõudmistes saavad kindlasti muuta oma tegevust selliselt, et see vastaks ringmajanduse põhimõtetele. Toidu edasimüüjana mõtleme pidevalt, kuidas toidukadu veelgi enam vähendada. Nii vaatame taas üle oma tellimissüsteemi selle pilguga, kuidas seda muuta veel efektiivsemaks.
Samuti on aeg tõsiselt üle vaadata seni küll sujuvalt toimiv koostöö Toidupangaga. Peab tunnistama, et annetavad praegu vaid pooled Rimi kauplustest. Siinkohal peitub põhjus nii Toidupangas, kel on veel vähe rammu, kui ka meis endis. See on aeg, mil meie suurettevõttena peame otsima lahendusi, et toidu annetamine saaks võimalikuks usaldusväärse partneri kaudu veel rohkematest kauplustest.
"Taaskasutuse põhimõte peaks jõudma kõikidesse ettevõtte nurkadesse, tähtsate ja vähemtähtsate otsustajateni. Süsteemsus ja põhimõtte jagamine toob edu."
Vahel piisab vähesest – olgu selleks siis kogemus või mõni kontakt, et toidu raiskamise vähendamisel abiks olla. Kui see vähenegi aitab mahakantud toidu taas ringiga tuua toidulauale, kus sellest kõige enam puudust tuntakse, siis on seegi võit. Taaskasutuse põhimõte peaks jõudma kõikidesse ettevõtte nurkadesse, tähtsate ja vähemtähtsate otsustajateni. Süsteemsus ja põhimõtte jagamine toob edu.
Hiljuti alustasime Rimi e-poega ning otsustasime juba eos liigsest pakendamisest hoiduda. Eeltöö selle nimel käis kõikide ettevõtte tasanditeni välja. Oleme jõudnud vaid põgusa kuuajalise toimimise tulemusena selleni, et otsime lahendust, kuidas hakata kaubaga väljasaadetud pakendit taaskasutuse eesmärgil tagasi koguma. Ei saa märkimata jätta, et erinevate pakkematerjalide taaskasutusse suunamine toob ettevõttele ka raha sisse. Seega, kestlikult mõeldes teeme ka äri.
Kiirelt muutuvas olukorras pole mõnikord väga kogenud tegijatelgi lootust ellu jääda. Neil, kel kiire reageerimise tulemusena oli õnne ennast siiski vee peal hoida, hakkab nüüd pihta aeg, mil tuleb oma tegemistele tõsiselt otsa vaadata. Tuleb alustada uuesti, miks mitte siis ka paremini.
Viimase all mõtlen seda, et nii nagu inimene peab terviseriski puhul uuesti käima õppides paljustki ebaolulisest loobuma, tuleks ka ettevõtjal mõelda selle kõrval, kuidas oma äri taas üles ehitada, mil moel ta saaks seda teha jätkusuutlikumalt. Seda nii tööandjana, aga ka oma põhitegevustes.
Ringikujuline mõtlemine ja tegutsemine ei ole korraga enam pelgalt trendikas või hipikogukonna isevärki arvamusavaldus. Sellest on saamas vajadus, aga näha võiks selles ka võimalust.
### Response:
Katrin Bats: uus mõtlemine võiks olla ringikujuline |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kokkuleppe kohaselt läksid "Tallinna uudised" PBK-s neli korda nädalas eetrisse koroonakriisi ajal. Telekanal võimaldas oma eetrit kuni 28. maini kaasa arvatud. Sel nädalal läheb eetrisse viimane saade," ütles Tallinna linnavalitsuse venekeelse pressiteenistuse juht Kristina Rossman ERR-i venekeelsetele uudistele.
Tema sõnul hindab Tallinn koostööd PBK-ga positiivseks.
"Tuleb märkida, et koostöö oli efektiivne, seda kinnitab ka selle saate kõrge vaadatavus. Kantar Emori teleauditooriumi uuringu avalike andmete kohaselt oli "Tallinna uudised" aprillis venekeelsete vaatajate seas populaarsuselt teine saade, kohe pärast linnaprogrammi "Meie pealinn" ("Naša stolitsa"), mis samuti on eetris PBK kanalil," lisas Rossman.
Sellele vaatamata ei ole linnavalitsusel hetkel plaane selle saatega jätkamiseks.
Kokkuleppe "Tallinna uudiste" ("Novosti Tallinna") saate tegemiseks sõlmis linnavalitsus PBK-ga märtsi lõpus. Saade oli eetris esmaspäevast neljapäevani. PBK andis oma eetri linnale tasuta, saated valmistas ette Tallinna linnavalitsusele kuuluv sihtasutus Tallinna Televisioon. Sihtasutuse algatusel kaasati "Tallinna uudiste" valmistamisse ettevõtte Subbmedia OÜ, mis on aastaid tootnud PBK-le saadet "Eesti uudised". See saade võeti eetrist maha 20. märtsil.
"Tallinna uudiste" tootmise eest tasuti Tallinna Televisiooni eelarvest. | Neljapäeval on PBK-s viimane Tallinna uudiste saade | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kokkuleppe kohaselt läksid "Tallinna uudised" PBK-s neli korda nädalas eetrisse koroonakriisi ajal. Telekanal võimaldas oma eetrit kuni 28. maini kaasa arvatud. Sel nädalal läheb eetrisse viimane saade," ütles Tallinna linnavalitsuse venekeelse pressiteenistuse juht Kristina Rossman ERR-i venekeelsetele uudistele.
Tema sõnul hindab Tallinn koostööd PBK-ga positiivseks.
"Tuleb märkida, et koostöö oli efektiivne, seda kinnitab ka selle saate kõrge vaadatavus. Kantar Emori teleauditooriumi uuringu avalike andmete kohaselt oli "Tallinna uudised" aprillis venekeelsete vaatajate seas populaarsuselt teine saade, kohe pärast linnaprogrammi "Meie pealinn" ("Naša stolitsa"), mis samuti on eetris PBK kanalil," lisas Rossman.
Sellele vaatamata ei ole linnavalitsusel hetkel plaane selle saatega jätkamiseks.
Kokkuleppe "Tallinna uudiste" ("Novosti Tallinna") saate tegemiseks sõlmis linnavalitsus PBK-ga märtsi lõpus. Saade oli eetris esmaspäevast neljapäevani. PBK andis oma eetri linnale tasuta, saated valmistas ette Tallinna linnavalitsusele kuuluv sihtasutus Tallinna Televisioon. Sihtasutuse algatusel kaasati "Tallinna uudiste" valmistamisse ettevõtte Subbmedia OÜ, mis on aastaid tootnud PBK-le saadet "Eesti uudised". See saade võeti eetrist maha 20. märtsil.
"Tallinna uudiste" tootmise eest tasuti Tallinna Televisiooni eelarvest.
### Response:
Neljapäeval on PBK-s viimane Tallinna uudiste saade |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 8. augustil toimuva pidav Milano - San Remo tahetakse nihutada 22. augustile ning II Lombardia võidakse tuua oktoobrist augusti algusesse. Jätkuva küsimärgi all on ka septembris Šveitsis sõidetav MM.
Mitmed profitiimid toetavad otsust nihutada Milano - San Remo veidi hilisemaks, sest vaid nädal peale seda peaks algama Tour de France ning tiimidel on mugav sõita San Remost Nice'i, kus antakse suurtuurile start. Sarnane mugav reisimise olukord tekiks ka II Lombardia nihutamisel, kuna võistlus toimuks sel juhul vaid nädal peale Strade Bianchet.
Euroopa meistrivõistlused plaanitakse pidada Prantsusmaal Plouay's, linnas, mis võõrustas suurvõistlust samuti 2016. aastal. | Milano - San Remo soovitakse edasi lükata, EM võib toimuda Prantsusmaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
8. augustil toimuva pidav Milano - San Remo tahetakse nihutada 22. augustile ning II Lombardia võidakse tuua oktoobrist augusti algusesse. Jätkuva küsimärgi all on ka septembris Šveitsis sõidetav MM.
Mitmed profitiimid toetavad otsust nihutada Milano - San Remo veidi hilisemaks, sest vaid nädal peale seda peaks algama Tour de France ning tiimidel on mugav sõita San Remost Nice'i, kus antakse suurtuurile start. Sarnane mugav reisimise olukord tekiks ka II Lombardia nihutamisel, kuna võistlus toimuks sel juhul vaid nädal peale Strade Bianchet.
Euroopa meistrivõistlused plaanitakse pidada Prantsusmaal Plouay's, linnas, mis võõrustas suurvõistlust samuti 2016. aastal.
### Response:
Milano - San Remo soovitakse edasi lükata, EM võib toimuda Prantsusmaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaadata ja kuulata saab siit.
Tamberg hindas fagotti kui suurepärast sooloinstrumenti ja helilooja meenutuseks tulevad esitusele tema 1977. aastal loodud teos "Kapriis" ja 2010. aastal Martin Kuuskmannile loodud ning helilooja viimseks teoseks jäänud sügavama ja kogenenuma helikeelega "Kutse tantsule".
Mõlemad palad kannab ette noor fagotimängija Jakob Peäske, kes on nii Pärnu Linnaorkestri kui ka ERSO koosseisuline liige.
Tambergi roll Eesti muusikaloos ei piirdu aga heliloominguga, tema juhendamisel lõpetasid Tallinna Konservatooriumi/ Eesti Muusikaakadeemia kümned noored heliloojad, nende seas Raimo Kangro, Toivo Tulev, Alo Mattiisen, Mari Vihmand jt. Kui lisada omakorda nende õpilased, mitmekordistub nimekiri.
Sellepärast kõlab kontserdil ka Tambergi esimese õpilase Ramo Kangro "Kolm eesti rahvaviisi flöödile", esitab Pärnu interpreet, Pärnu Linnaorkestri muusik Leonora Palu.
Raimo Kangro õpilane Tõnu Kõrvits on hetke üks armastatumaid Eesti heliloojaid ja tema loomingust on valitud eesti vaimulike rahvaviiside seadeid keelpillikvartetile, esitajaks Pärnu Linnaorkestri kvartett Anu Mänd, Kristiina Birk, Küllike Küünarpuu ja Heli Sommer.
Kontserdile on oodata järge nädal hiljem ja ka siis on põhjust tähistada - Olav Ehala 70 Samuti saab kuulda Pärnu linnaga lähedalt seotud helilooja Villem Reimanni muusikat. | Otse kell 13: Pärnu Linnaorkester tähistab Eino Tambergi sünniaastapäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaadata ja kuulata saab siit.
Tamberg hindas fagotti kui suurepärast sooloinstrumenti ja helilooja meenutuseks tulevad esitusele tema 1977. aastal loodud teos "Kapriis" ja 2010. aastal Martin Kuuskmannile loodud ning helilooja viimseks teoseks jäänud sügavama ja kogenenuma helikeelega "Kutse tantsule".
Mõlemad palad kannab ette noor fagotimängija Jakob Peäske, kes on nii Pärnu Linnaorkestri kui ka ERSO koosseisuline liige.
Tambergi roll Eesti muusikaloos ei piirdu aga heliloominguga, tema juhendamisel lõpetasid Tallinna Konservatooriumi/ Eesti Muusikaakadeemia kümned noored heliloojad, nende seas Raimo Kangro, Toivo Tulev, Alo Mattiisen, Mari Vihmand jt. Kui lisada omakorda nende õpilased, mitmekordistub nimekiri.
Sellepärast kõlab kontserdil ka Tambergi esimese õpilase Ramo Kangro "Kolm eesti rahvaviisi flöödile", esitab Pärnu interpreet, Pärnu Linnaorkestri muusik Leonora Palu.
Raimo Kangro õpilane Tõnu Kõrvits on hetke üks armastatumaid Eesti heliloojaid ja tema loomingust on valitud eesti vaimulike rahvaviiside seadeid keelpillikvartetile, esitajaks Pärnu Linnaorkestri kvartett Anu Mänd, Kristiina Birk, Küllike Küünarpuu ja Heli Sommer.
Kontserdile on oodata järge nädal hiljem ja ka siis on põhjust tähistada - Olav Ehala 70 Samuti saab kuulda Pärnu linnaga lähedalt seotud helilooja Villem Reimanni muusikat.
### Response:
Otse kell 13: Pärnu Linnaorkester tähistab Eino Tambergi sünniaastapäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lahti on 2. korruse lugemissaalid (välja arvatud kunstiteaduste saal), näha saab Jaan Krossi raamatute eestikeelsete esmatrükkide näitust ja Leedu kirjandusklassiku Donelaitise poeemile "Aastaajad" pühendatud rahvusvahelist köitenäitust. Mõlemaid väljapanekuid on pikendatud 28. augustini. Raamatukogu saab külastada tööpäeviti kell 11–17.
Kasutada saab lugemisaali trükiseid, kuid hoidla ja teiste saalide raamatud peab ette tellima. Vähendatud on arvutite ning toolide arvu. Arvuti kasutamine toimub eelregistreerimisega aadressil [email protected].
Arvuti kasutusaeg on 45 minutit ning algab täistunnil, arvuti kasutamisel peab kandma kindaid ja maski. Peale igat kasutajat arvuti desinfitseeritakse.
Raamatute kontaktivabaks laenutuseks tuleb need ette tellida e-kataloogist ESTER ning tellimispunktiks valida laenutuskapp, õpikeskus või kojulaenutus või e-posti kaudu [email protected]; lugemissaali riiulitel olevaid raamatuid on võimalik laenutada kasutades lugemissaalis olevaid iseteenindusautomaate. Avatud on ka õpiraamatukogu Narva maanteel.
Raamatuid saab tagastada 24/7 tagastusautomaati ning teadusraamatukogus ja õpikeskuses olevatesse iseteenindusautomaatidesse. Teenindajad ei võta raamatuid käest-kätte vastu. Kõik tagastatud raamatud desinfitseeritakse enne kogusse tagasi panemist. Uudiskirjanduse näitusele füüsiliselt raamatuid välja ei panda, kuid nimestikuga saab tutvuda raamatukogu kodulehel või e-kataloogis ESTER. Uudiskirjanduse raamatutele järjekorda panemise soovi korral saata meile sellekohane kiri [email protected].
Baltika kogu ning Väliseesti Kirjanduse Keskuse kohalkasutuse teavikuid saab lugemiseks tellida raamatukogu 2. korruse saali, laenutatavaid raamatuid laenutatakse tavapäraselt. Baltika kogu trükiste kasutamise soovist tuleb teada anda e-posti aadressil [email protected] ja väliseesti raamatu kasutamiseks [email protected].
Teadusraamatukogus ja õpikeskuses on lugejatele kasutamiseks desinfitseerimisvahendid, kindad ja maskid. Teeninduslettide ette paigutati kaitseklaasid ning lugemissaalide uksed on pidevalt avatud katsutavate pindade vähendamiseks. Ajalehtede ja ajakirjade lugemisel tuleb kasutada kindaid ja maski. Raamatukoguhoidjad ei võta lugejate käest ID-kaarti ega lugejakaarti ära, kaardi pikendamiseks või muude protseduuride tegemiseks küsitakse lugeja isikukoodi. | Akadeemiline raamatukogu jätkab piiratud mahus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lahti on 2. korruse lugemissaalid (välja arvatud kunstiteaduste saal), näha saab Jaan Krossi raamatute eestikeelsete esmatrükkide näitust ja Leedu kirjandusklassiku Donelaitise poeemile "Aastaajad" pühendatud rahvusvahelist köitenäitust. Mõlemaid väljapanekuid on pikendatud 28. augustini. Raamatukogu saab külastada tööpäeviti kell 11–17.
Kasutada saab lugemisaali trükiseid, kuid hoidla ja teiste saalide raamatud peab ette tellima. Vähendatud on arvutite ning toolide arvu. Arvuti kasutamine toimub eelregistreerimisega aadressil [email protected].
Arvuti kasutusaeg on 45 minutit ning algab täistunnil, arvuti kasutamisel peab kandma kindaid ja maski. Peale igat kasutajat arvuti desinfitseeritakse.
Raamatute kontaktivabaks laenutuseks tuleb need ette tellida e-kataloogist ESTER ning tellimispunktiks valida laenutuskapp, õpikeskus või kojulaenutus või e-posti kaudu [email protected]; lugemissaali riiulitel olevaid raamatuid on võimalik laenutada kasutades lugemissaalis olevaid iseteenindusautomaate. Avatud on ka õpiraamatukogu Narva maanteel.
Raamatuid saab tagastada 24/7 tagastusautomaati ning teadusraamatukogus ja õpikeskuses olevatesse iseteenindusautomaatidesse. Teenindajad ei võta raamatuid käest-kätte vastu. Kõik tagastatud raamatud desinfitseeritakse enne kogusse tagasi panemist. Uudiskirjanduse näitusele füüsiliselt raamatuid välja ei panda, kuid nimestikuga saab tutvuda raamatukogu kodulehel või e-kataloogis ESTER. Uudiskirjanduse raamatutele järjekorda panemise soovi korral saata meile sellekohane kiri [email protected].
Baltika kogu ning Väliseesti Kirjanduse Keskuse kohalkasutuse teavikuid saab lugemiseks tellida raamatukogu 2. korruse saali, laenutatavaid raamatuid laenutatakse tavapäraselt. Baltika kogu trükiste kasutamise soovist tuleb teada anda e-posti aadressil [email protected] ja väliseesti raamatu kasutamiseks [email protected].
Teadusraamatukogus ja õpikeskuses on lugejatele kasutamiseks desinfitseerimisvahendid, kindad ja maskid. Teeninduslettide ette paigutati kaitseklaasid ning lugemissaalide uksed on pidevalt avatud katsutavate pindade vähendamiseks. Ajalehtede ja ajakirjade lugemisel tuleb kasutada kindaid ja maski. Raamatukoguhoidjad ei võta lugejate käest ID-kaarti ega lugejakaarti ära, kaardi pikendamiseks või muude protseduuride tegemiseks küsitakse lugeja isikukoodi.
### Response:
Akadeemiline raamatukogu jätkab piiratud mahus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Henrik Ojamaa endine koduklubi Legia on Poola karikavõistlused võitnud rekordilised 19 korda, vastavas arvestuses on järgmine Zabrze Gornik kuue tiitliga. Miedz on karika võitnud vaid korra, 1992. aastal, vahendab Soccernet.ee.
Teisipäeval jäädi kodus 50. minutiks 0:2 kaotusseisu, aga lõpp läks põnevaks. 80. minutil jäi Legia platsile kümnekesi ja kaheksa minutit hiljem lõi Miedz ühe tagasi. Enamaks aga võimu ei jätkunud ja nii langeti kaheksa parema seas konkurentsist. Pikk platsil ei käinud ja veetis kohtumise varumängijate pingil.
Poola esiliiga jätkub Pika koduklubi jaoks 2. juunil, kui kodus minnakse vastamisi tabelis kolmandal kohal asuva Mieleci Staliga.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Pika koduklubi langes Poola parima karikaspetsialisti vastu veerandfinaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Henrik Ojamaa endine koduklubi Legia on Poola karikavõistlused võitnud rekordilised 19 korda, vastavas arvestuses on järgmine Zabrze Gornik kuue tiitliga. Miedz on karika võitnud vaid korra, 1992. aastal, vahendab Soccernet.ee.
Teisipäeval jäädi kodus 50. minutiks 0:2 kaotusseisu, aga lõpp läks põnevaks. 80. minutil jäi Legia platsile kümnekesi ja kaheksa minutit hiljem lõi Miedz ühe tagasi. Enamaks aga võimu ei jätkunud ja nii langeti kaheksa parema seas konkurentsist. Pikk platsil ei käinud ja veetis kohtumise varumängijate pingil.
Poola esiliiga jätkub Pika koduklubi jaoks 2. juunil, kui kodus minnakse vastamisi tabelis kolmandal kohal asuva Mieleci Staliga.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
Pika koduklubi langes Poola parima karikaspetsialisti vastu veerandfinaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegusel ajal sobib hästi meelde tuletada rahvajuttu kolmest pimedast, kes elevanti kompisid. "Elevant on nagu nöör," väitis see, kellele jäi pihku saba. "Elevant on nagu toru," ütles teine, kes katsus lonti. Kolmas, kes katsus elevandi kihva, väitis, et hiiglaslik loom on nagu luu.
Omamoodi õigus oli neist igaühel, sest ehkki tervikpilt on üks, tunnetasid kõik kolm tegelikkust erinevalt.
Ka kaheksa nädalat eriolukorda, sellest kaasa võetud arusaamad ning uued tekkinud harjumused on eripalgelised – olenevalt sellest, kas karantiin möödus isolatsioonis üksinduses või hommikust õhtuni pere-, kooli- ja tööeluga žongleerides; kas selle läbivateks emotsioonideks olid pinge, ebakindlus ja hirm või sadas stabiilsete sotsiaalsete garantiide juures ootamatult sülle ports vaba aega, et nõrkemiseni kultuuris kümmelda.
Arvatavasti erinevad omavahel ka noorte, keskealiste ja eakate karantiinikogemused. Ent kes neid kogemusi mõtestaks ning näitaks kätte teeotsad, mida peaksid muutunud ühiskonnas edaspidi järgima poliitikakujundajad, ettevõtted ja teenusepakkujad? Kes ja kuidas annaks meile teadmisi, et kohanemine oleks võimalikult sujuv kõigile ühiskonnagruppidele?
Kvantitatiivsed ning kvalitatiivsed uuringud
Uuringufirma Norstat Eesti juhatuse liige Kaspar Küünarpuu viitas Postimehes 18. mail ilmunud artiklis"Hea arvamusuuring on kui lakmuspaber" professionaalsetele uuringutele, mis on otsuste langetamisel tõenduspõhiseks abiks. Ehkki üldjoontes jääb üle vaid temaga nõustuda, kerkis artiklist esile ka mitmeid lahkamist vajavaid teemasid.
Kuigi Küünarpuu kirjeldab oma artiklis ainult üht tüüpi uuringuid, jagunevad need kõige laiemalt võttes kaheks – on kvantitatiivsed ning kvalitatiivsed.
Kvantitatiivsed uuringud annavad meile enamasti teadmise sellest, kas ja kui suures ulatuses mingid probleemid esinevad, aidates kaardistada valusamad konnasilmad. Küünarpuu kirjutab, et "uuringufirma ülim eesmärk on professionaalsete meetodite abil välja selgitada objektiivne reaalsus." On see ülepea võimalik, kui uurime inimest?
Rakendusliku Antropoloogia Keskuses tegeleme igapäevaselt kvalitatiivsete inimkesksete uuringutega, mis aitavad mõtestada inimeste tajutud reaalsust – seda, millised on ootused, hirmud, väärtused, soovid ja kuidas need kujundavad argielu harjumusi, eelistusi. Sageli pole need ratsionaalsed ega ka loogilised, kuigi joonistuvad välja meie tarbimiskäitumises, teenuste kasutamisel ja suures plaanis iga nelja aasta tagant ka valimiskasti juures.
"Etnograafiline mõtlemine aitab tõlgendada, kuidas kultuurilised maailmad on organiseeritud ja kuidas mõtteraamistikud ja -mustrid tekivad, muutuvad ja omavahel suhestuvad."
Kvalitatiivsed meetodid nagu süvaintervjuud, aga ka antropoloogide poolt praktiseeritav osalusvaatlus, aitavad meil pääseda "inimestele lähedale" nende argikeskkonnas ja tuginevad etnograafilisele mõtlemisele. Etnograafiline mõtlemine aitab tõlgendada, kuidas kultuurilised maailmad on organiseeritud ja kuidas mõtteraamistikud ja -mustrid tekivad, muutuvad ja omavahel suhestuvad.
Oleme antropoloogidena käinud lastega kaasas nende kooliteel, et mõista avalikele teenustele ligipääsetavusega seotud probleeme; vestelnud Eestist lahkuvate välisspetsialistidega nende suurematest muredest Eesti ja siinse kultuuriga kohanemisel; aidanud seada haridusasutustel läbimõeldumaid sihte ettevõtlike noorte kasvatamisel ning teinud kasutajaintervjuusid ja vaatlusi erinevate toodete ja teenuste pakkujatele, et meile pakutav oleks veelgi mugavam, läbimõeldum ja erinevate gruppide vajadusi arvestav.
Tõsi, kvalitatiivsed uuringud ei ole odavate killast, kuid tulemustes on rohkem sisendit inimkogemuse kohta, mis hiljem teisendub kas otseseks või kaudseks kasuks. Lisaks infole, mida ning miks inimesed vajavad, mõtlevad ja väärtustavad, saab sel viisil aimu ka nende kasutatavast sõnavarast. See omakorda aitab edaspidi enda sõnumeid paremini inimesteni viia.
Inimese "vaikesätted"
Kogemustepagas on kinnitanud, et see mida inimesed arvavad, et nad teevad; see, mida nad ütlevad, et nad teevad ja see, mida nad päriselt teevad, on sageli erinevad. Ilmekas näide ühest tarbimisuuringust: inimene ütleb, et ta ei tarbi piimatooteid. Külmkappi uurides hakkavad silma kohukesed ja jäätis. "Aga need on ju lihtsalt… kohukesed ja jäätis!"
Vastukäiva info taga pole enamasti soov kuidagi parem paista, vaid tavaliselt pole inimene ise endale lihtsalt oma "vaikesätteid" teadvustanud. Just seepärast jäävad kvantitatiivsed uuringud küsimustele "miks?" ja "kuidas?" sügavamalt vastamisel jänni, kuna ükskõik kui põhjalikult koostatud küsitlus pakub siiski vaid etteantud variante.
Uuringu tellijad lähtuvad sageli eeldusest, et mida suurem valim, seda esinduslikumad tulemused. Sellele viitab ka Kaspar Küünarpuu, öeldes, et "suurem valim parandab täpsust ja vähendab veaprotsenti".
See kehtib siiski vaid kvantitatiivsete uuringute puhul. Et eelkirjeldatud näites toodud vastuolud välja tuleksid, ei ole vaja sugugi pääseda mitmesaja või -tuhande inimese külmkappi, vaid piisab kümnest-paarikümnest. Kvalitatiivseid uuringuid iseloomustab kvantitatiivsetega võrreldes oluliselt väiksem valim, kuid teistsugune süvenemisaste.
Hästi läbiviidud kvantitatiivsetest uuringutest võib olla palju kasu üldise meelsuse "kraadimisel" ja sihtide seadmisel. Numbrid aitavad meil maailma korrastada ja vajadusel häirekella lüüa. Kuid ainult sellega pole tihti meil midagi pihta hakata – eriti nii komplekssete teemade puhul, nagu koroonakriisist on välja joonistunud.
Kahjuks või õnneks on inimesed palju keerulisemad, kui numbrid meile näitavad. Just selsamal põhjusel on viimaste kuude jooksul kõlanud üleskutsed kaasata uutmoodi protsesside kujundamisse meditsiini-, majandusteadlaste ning kõrgemate matemaatikute kõrval ka sotsiaal- ning humanitaarteadlasi: antropolooge, psühholooge, sotsiolooge, riigiteadlasi, haridusteadlasi, disainereid.
Tehisintellekt võib lähemate aastakümnete jooksul üle võtta küll hulga töökohti, kuid inimese empaatiliseks mõistmiseks läheb vaja teist inimhinge. | Helleka Koppel ja Mari Roonemaa: vajalik on näha numbrite taha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegusel ajal sobib hästi meelde tuletada rahvajuttu kolmest pimedast, kes elevanti kompisid. "Elevant on nagu nöör," väitis see, kellele jäi pihku saba. "Elevant on nagu toru," ütles teine, kes katsus lonti. Kolmas, kes katsus elevandi kihva, väitis, et hiiglaslik loom on nagu luu.
Omamoodi õigus oli neist igaühel, sest ehkki tervikpilt on üks, tunnetasid kõik kolm tegelikkust erinevalt.
Ka kaheksa nädalat eriolukorda, sellest kaasa võetud arusaamad ning uued tekkinud harjumused on eripalgelised – olenevalt sellest, kas karantiin möödus isolatsioonis üksinduses või hommikust õhtuni pere-, kooli- ja tööeluga žongleerides; kas selle läbivateks emotsioonideks olid pinge, ebakindlus ja hirm või sadas stabiilsete sotsiaalsete garantiide juures ootamatult sülle ports vaba aega, et nõrkemiseni kultuuris kümmelda.
Arvatavasti erinevad omavahel ka noorte, keskealiste ja eakate karantiinikogemused. Ent kes neid kogemusi mõtestaks ning näitaks kätte teeotsad, mida peaksid muutunud ühiskonnas edaspidi järgima poliitikakujundajad, ettevõtted ja teenusepakkujad? Kes ja kuidas annaks meile teadmisi, et kohanemine oleks võimalikult sujuv kõigile ühiskonnagruppidele?
Kvantitatiivsed ning kvalitatiivsed uuringud
Uuringufirma Norstat Eesti juhatuse liige Kaspar Küünarpuu viitas Postimehes 18. mail ilmunud artiklis"Hea arvamusuuring on kui lakmuspaber" professionaalsetele uuringutele, mis on otsuste langetamisel tõenduspõhiseks abiks. Ehkki üldjoontes jääb üle vaid temaga nõustuda, kerkis artiklist esile ka mitmeid lahkamist vajavaid teemasid.
Kuigi Küünarpuu kirjeldab oma artiklis ainult üht tüüpi uuringuid, jagunevad need kõige laiemalt võttes kaheks – on kvantitatiivsed ning kvalitatiivsed.
Kvantitatiivsed uuringud annavad meile enamasti teadmise sellest, kas ja kui suures ulatuses mingid probleemid esinevad, aidates kaardistada valusamad konnasilmad. Küünarpuu kirjutab, et "uuringufirma ülim eesmärk on professionaalsete meetodite abil välja selgitada objektiivne reaalsus." On see ülepea võimalik, kui uurime inimest?
Rakendusliku Antropoloogia Keskuses tegeleme igapäevaselt kvalitatiivsete inimkesksete uuringutega, mis aitavad mõtestada inimeste tajutud reaalsust – seda, millised on ootused, hirmud, väärtused, soovid ja kuidas need kujundavad argielu harjumusi, eelistusi. Sageli pole need ratsionaalsed ega ka loogilised, kuigi joonistuvad välja meie tarbimiskäitumises, teenuste kasutamisel ja suures plaanis iga nelja aasta tagant ka valimiskasti juures.
"Etnograafiline mõtlemine aitab tõlgendada, kuidas kultuurilised maailmad on organiseeritud ja kuidas mõtteraamistikud ja -mustrid tekivad, muutuvad ja omavahel suhestuvad."
Kvalitatiivsed meetodid nagu süvaintervjuud, aga ka antropoloogide poolt praktiseeritav osalusvaatlus, aitavad meil pääseda "inimestele lähedale" nende argikeskkonnas ja tuginevad etnograafilisele mõtlemisele. Etnograafiline mõtlemine aitab tõlgendada, kuidas kultuurilised maailmad on organiseeritud ja kuidas mõtteraamistikud ja -mustrid tekivad, muutuvad ja omavahel suhestuvad.
Oleme antropoloogidena käinud lastega kaasas nende kooliteel, et mõista avalikele teenustele ligipääsetavusega seotud probleeme; vestelnud Eestist lahkuvate välisspetsialistidega nende suurematest muredest Eesti ja siinse kultuuriga kohanemisel; aidanud seada haridusasutustel läbimõeldumaid sihte ettevõtlike noorte kasvatamisel ning teinud kasutajaintervjuusid ja vaatlusi erinevate toodete ja teenuste pakkujatele, et meile pakutav oleks veelgi mugavam, läbimõeldum ja erinevate gruppide vajadusi arvestav.
Tõsi, kvalitatiivsed uuringud ei ole odavate killast, kuid tulemustes on rohkem sisendit inimkogemuse kohta, mis hiljem teisendub kas otseseks või kaudseks kasuks. Lisaks infole, mida ning miks inimesed vajavad, mõtlevad ja väärtustavad, saab sel viisil aimu ka nende kasutatavast sõnavarast. See omakorda aitab edaspidi enda sõnumeid paremini inimesteni viia.
Inimese "vaikesätted"
Kogemustepagas on kinnitanud, et see mida inimesed arvavad, et nad teevad; see, mida nad ütlevad, et nad teevad ja see, mida nad päriselt teevad, on sageli erinevad. Ilmekas näide ühest tarbimisuuringust: inimene ütleb, et ta ei tarbi piimatooteid. Külmkappi uurides hakkavad silma kohukesed ja jäätis. "Aga need on ju lihtsalt… kohukesed ja jäätis!"
Vastukäiva info taga pole enamasti soov kuidagi parem paista, vaid tavaliselt pole inimene ise endale lihtsalt oma "vaikesätteid" teadvustanud. Just seepärast jäävad kvantitatiivsed uuringud küsimustele "miks?" ja "kuidas?" sügavamalt vastamisel jänni, kuna ükskõik kui põhjalikult koostatud küsitlus pakub siiski vaid etteantud variante.
Uuringu tellijad lähtuvad sageli eeldusest, et mida suurem valim, seda esinduslikumad tulemused. Sellele viitab ka Kaspar Küünarpuu, öeldes, et "suurem valim parandab täpsust ja vähendab veaprotsenti".
See kehtib siiski vaid kvantitatiivsete uuringute puhul. Et eelkirjeldatud näites toodud vastuolud välja tuleksid, ei ole vaja sugugi pääseda mitmesaja või -tuhande inimese külmkappi, vaid piisab kümnest-paarikümnest. Kvalitatiivseid uuringuid iseloomustab kvantitatiivsetega võrreldes oluliselt väiksem valim, kuid teistsugune süvenemisaste.
Hästi läbiviidud kvantitatiivsetest uuringutest võib olla palju kasu üldise meelsuse "kraadimisel" ja sihtide seadmisel. Numbrid aitavad meil maailma korrastada ja vajadusel häirekella lüüa. Kuid ainult sellega pole tihti meil midagi pihta hakata – eriti nii komplekssete teemade puhul, nagu koroonakriisist on välja joonistunud.
Kahjuks või õnneks on inimesed palju keerulisemad, kui numbrid meile näitavad. Just selsamal põhjusel on viimaste kuude jooksul kõlanud üleskutsed kaasata uutmoodi protsesside kujundamisse meditsiini-, majandusteadlaste ning kõrgemate matemaatikute kõrval ka sotsiaal- ning humanitaarteadlasi: antropolooge, psühholooge, sotsiolooge, riigiteadlasi, haridusteadlasi, disainereid.
Tehisintellekt võib lähemate aastakümnete jooksul üle võtta küll hulga töökohti, kuid inimese empaatiliseks mõistmiseks läheb vaja teist inimhinge.
### Response:
Helleka Koppel ja Mari Roonemaa: vajalik on näha numbrite taha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "The Ickabogi" nimeline raamat on tema esimene lastele kirjutatud lugu, mis pole seotud Harry Potteriga. Rowling kirjutas selle enam kui kümme aastat tagasi oma enda lastele ja on sellelt nüüd tolmu pealt pühkinud, kirjutab BBC.
Raamat on Rowlingu sõnul mõeldud lastele, kelle kodulinnad on koroonapandeemia tõttu sulgunud, ja ka neile, kes on sellel veidral ja rahutuks tegeval ajal kooli naasnud.
"The Ickabogi" peatükid ilmuvad kuni 10. juulini raamatu veebilehel.
Kaks esimest peatükki, mis ilmusid teisipäeval, tutvustasid lugejatele tegelasi, nagu Kuningas Fred Kartmatu, Cornucopia valitseja ja 5aastane Bert Beamish. Lugejad tutvusid ka müüdiga hirmutavast koletisest nimega Ickabog, kes sööb lapsi ja lambaid.
Rowling märkis, et plaanis raamatu algselt avaldada pärast "Harry Potteri" sarja seitsmenda ja viimase raamatu ilmumist 2007. aastal, kuid otsustas raamatute avaldamisega pausi pidada ja pani käsikirja pööningule tallele.
""The Ickabog" ilmub novembris inglise keeles ka füüsilise raamatuna. Kõik autoritasud on lubanud Rowling annetada nende inimeste aitamiseks, keda koroonapandeemia on eriti raskelt mõjutanud. | Rowling tutvustas oma esimest Harry Potteriga mitteseotud lasteraamatut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"The Ickabogi" nimeline raamat on tema esimene lastele kirjutatud lugu, mis pole seotud Harry Potteriga. Rowling kirjutas selle enam kui kümme aastat tagasi oma enda lastele ja on sellelt nüüd tolmu pealt pühkinud, kirjutab BBC.
Raamat on Rowlingu sõnul mõeldud lastele, kelle kodulinnad on koroonapandeemia tõttu sulgunud, ja ka neile, kes on sellel veidral ja rahutuks tegeval ajal kooli naasnud.
"The Ickabogi" peatükid ilmuvad kuni 10. juulini raamatu veebilehel.
Kaks esimest peatükki, mis ilmusid teisipäeval, tutvustasid lugejatele tegelasi, nagu Kuningas Fred Kartmatu, Cornucopia valitseja ja 5aastane Bert Beamish. Lugejad tutvusid ka müüdiga hirmutavast koletisest nimega Ickabog, kes sööb lapsi ja lambaid.
Rowling märkis, et plaanis raamatu algselt avaldada pärast "Harry Potteri" sarja seitsmenda ja viimase raamatu ilmumist 2007. aastal, kuid otsustas raamatute avaldamisega pausi pidada ja pani käsikirja pööningule tallele.
""The Ickabog" ilmub novembris inglise keeles ka füüsilise raamatuna. Kõik autoritasud on lubanud Rowling annetada nende inimeste aitamiseks, keda koroonapandeemia on eriti raskelt mõjutanud.
### Response:
Rowling tutvustas oma esimest Harry Potteriga mitteseotud lasteraamatut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi MM-etappi ja sellel osalevaid maailma parimaid enduro sõitjaid sellel suvel Saaremaal ei näe, siis Enduro GP Estonia nimeline võistlus siiski toimub. Rahvusliku taseme võistlus korraldatakse nii, et see oleks vastavuses Eestis sellel hetkel kehtivate koroonaviiruse piirangutega ja Eesti Mootorattaspordi Föderatsiooni (EMF) poolt kinnitatud motovõistluste korraldustingimustega Eestis COVID-19 ajal.
Enduro GP Estonia korraldajad on olnud pidevas ühenduses nii Rahvusvahelise Mootorrattaspordi Föderatsiooni (FIM) endurokomisjoni kui enduro MM-sarja promootoriga. Kõne all olid mitmed erinevad võimalused, kuidas tänavust MM-sarja läbi viia. Möödunud teisipäeval FIM'i ja promootori osalusel toimunud videokoosolekul võeti vastu otsus, et Saaremaal tänavu MM-etappi ei toimu.
"Peale Saaremaa etappi pidi olema kavas Rootsi etapp, mis jäeti ära. Promootor suhtles tiimidega ja keerulises majandusolukorras tuli meeskondadelt tagasiside, et ainult Eestisse sõitmine üheks etapiks oleks neile liiga kallis. Seetõttu pidi promootor meile teatama, et sellel aastal siin MM-etappi ei toimu. Otsus on arusaadav ja oleme juba mõtetega aastas 2021, kui planeerime samuti juulikuus Saaremaal enduro MM-etappi sõita. Rootslased on avaldanud soovi samuti uuel aastal etappi korraldada ja see oleks samuti nädal peale Saaremaa etappi," rääkis Enduro GP Estonia peakorraldaja Veiko Biene.
Kuna aga osa tööd on juba tehtud ja võistluste korraldamiseks on antud roheline tuli, siis võistlus Saaremaal siiski 17.-19. juuli toimub ja seda võib nüüd võtta ka testvõistlusena enne 2021. aasta MM-etappi.
"Redmoto klubi, mis võistluse korraldamise taga on, on palju tööd juba ära teinud. Korraldustiim on paigas ja rajad samuti. Kuna kevadel pole võistlusi olnud, siis huvi on olemas ja otsustasime, et teeme rahvusliku taseme võistluse ja usun, et vastavalt kehtivatele reeglitele näeme siin võistlemas lisaks eestlastele ka endurosõitjaid Lätist ja Soomest," lisas Biene. | Enduro GP-etapp Saaremaal toimub, aga ilma MM-i staatuseta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi MM-etappi ja sellel osalevaid maailma parimaid enduro sõitjaid sellel suvel Saaremaal ei näe, siis Enduro GP Estonia nimeline võistlus siiski toimub. Rahvusliku taseme võistlus korraldatakse nii, et see oleks vastavuses Eestis sellel hetkel kehtivate koroonaviiruse piirangutega ja Eesti Mootorattaspordi Föderatsiooni (EMF) poolt kinnitatud motovõistluste korraldustingimustega Eestis COVID-19 ajal.
Enduro GP Estonia korraldajad on olnud pidevas ühenduses nii Rahvusvahelise Mootorrattaspordi Föderatsiooni (FIM) endurokomisjoni kui enduro MM-sarja promootoriga. Kõne all olid mitmed erinevad võimalused, kuidas tänavust MM-sarja läbi viia. Möödunud teisipäeval FIM'i ja promootori osalusel toimunud videokoosolekul võeti vastu otsus, et Saaremaal tänavu MM-etappi ei toimu.
"Peale Saaremaa etappi pidi olema kavas Rootsi etapp, mis jäeti ära. Promootor suhtles tiimidega ja keerulises majandusolukorras tuli meeskondadelt tagasiside, et ainult Eestisse sõitmine üheks etapiks oleks neile liiga kallis. Seetõttu pidi promootor meile teatama, et sellel aastal siin MM-etappi ei toimu. Otsus on arusaadav ja oleme juba mõtetega aastas 2021, kui planeerime samuti juulikuus Saaremaal enduro MM-etappi sõita. Rootslased on avaldanud soovi samuti uuel aastal etappi korraldada ja see oleks samuti nädal peale Saaremaa etappi," rääkis Enduro GP Estonia peakorraldaja Veiko Biene.
Kuna aga osa tööd on juba tehtud ja võistluste korraldamiseks on antud roheline tuli, siis võistlus Saaremaal siiski 17.-19. juuli toimub ja seda võib nüüd võtta ka testvõistlusena enne 2021. aasta MM-etappi.
"Redmoto klubi, mis võistluse korraldamise taga on, on palju tööd juba ära teinud. Korraldustiim on paigas ja rajad samuti. Kuna kevadel pole võistlusi olnud, siis huvi on olemas ja otsustasime, et teeme rahvusliku taseme võistluse ja usun, et vastavalt kehtivatele reeglitele näeme siin võistlemas lisaks eestlastele ka endurosõitjaid Lätist ja Soomest," lisas Biene.
### Response:
Enduro GP-etapp Saaremaal toimub, aga ilma MM-i staatuseta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nõukogu nõustus juhatuse ettepanekuga dividendi vähendamiseks, teatas Eften börsile.
Eften Real Estate Fund III kutsus kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 18. juunil. Üldkoosolekul kinnitatakse möödunud aasta majandusaasta aruanne, mille kohaselt on fondi 2019. majandusaasta konsolideeritud puhaskasum 7,7 miljonit eurot.
Jaotamata kasum mullu 31. detsembri seisuga on kokku 18,4 miljonit eurot, millest 386 900 eurot eraldatakse reservkapitali ja 2,7 miljonit eurot – ehk 65 eurosenti aktsia kohta – jaotatakse aktsionäride vahel.
Muudesse reservidesse eraldisi ei tehta ning kasumit ei kasutata muuks otstarbeks. Jaotamata kasumi jääk pärast eraldiste tegemist on 15,2 miljonit eurot.
Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 7. juulil fondi väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev ehk ex-päev 6. juuli. Dividend makstakse aktsionäridele 10. juulil ülekandega aktsionäri pangaarvele.
Nõukogu tegi üldkoosolekule ettepaneku pikendada nõukogu liikmete Arti Arakase, Sander Rebase, Siive Penu ja Olav Miili volitusi järgmiseks viieks aastaks ehk 18. juunini 2025.
Märtsi lõpus teatas Eften, et seoses Balti riikides välja kuulutatud eriolukorraga peatab fond ühinemise Eften Kinnisvarafond AS-iga, tehingu tulemusena oleks tekkinud ligi 350 miljoni eurose varade mahuga ärikinnisvarafond. | Efteni kolmas fond kavatseb dividendimakseid vähendada 2,7 miljonile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nõukogu nõustus juhatuse ettepanekuga dividendi vähendamiseks, teatas Eften börsile.
Eften Real Estate Fund III kutsus kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 18. juunil. Üldkoosolekul kinnitatakse möödunud aasta majandusaasta aruanne, mille kohaselt on fondi 2019. majandusaasta konsolideeritud puhaskasum 7,7 miljonit eurot.
Jaotamata kasum mullu 31. detsembri seisuga on kokku 18,4 miljonit eurot, millest 386 900 eurot eraldatakse reservkapitali ja 2,7 miljonit eurot – ehk 65 eurosenti aktsia kohta – jaotatakse aktsionäride vahel.
Muudesse reservidesse eraldisi ei tehta ning kasumit ei kasutata muuks otstarbeks. Jaotamata kasumi jääk pärast eraldiste tegemist on 15,2 miljonit eurot.
Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 7. juulil fondi väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev ehk ex-päev 6. juuli. Dividend makstakse aktsionäridele 10. juulil ülekandega aktsionäri pangaarvele.
Nõukogu tegi üldkoosolekule ettepaneku pikendada nõukogu liikmete Arti Arakase, Sander Rebase, Siive Penu ja Olav Miili volitusi järgmiseks viieks aastaks ehk 18. juunini 2025.
Märtsi lõpus teatas Eften, et seoses Balti riikides välja kuulutatud eriolukorraga peatab fond ühinemise Eften Kinnisvarafond AS-iga, tehingu tulemusena oleks tekkinud ligi 350 miljoni eurose varade mahuga ärikinnisvarafond.
### Response:
Efteni kolmas fond kavatseb dividendimakseid vähendada 2,7 miljonile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2020. aastal täitub 20 aastat Kadrioru kunstimuuseumi asutamisest ja lilleaia taastamisest. Nii on ka "Suure maalilaupäeva" seekordseks teemaks valitud lilled – lilled kunstis ja looduses. Kell 12 algav programm hõlmab lühiloenguid nii eesti kui ka vene keeles:
Hollandi lillebukettide maalide traditsioonist ja selle juurtest kõneleb kunstiteadlane Greta Koppel;
Kadrioru jaapani aeda tutvustab Kadrioru Pargi direktor Ain Järve;
Peeter I aegsest pargikunstist jutustab kultuuriloolane Maria Smorževskihh-Smirnova;
lillede hingeelu avab botaanik Urmas Laansoo; oma lillemaale tutvustab kunstnik Kamille Saabre;
koduses köögikapis leiduvate värvidega kunsti tegema õpetab Kadrioru kunstimuuseumi haridustöö kuraator Laura Berta Vahtra.
Muuseum kutsub üles huvilisi maalima ning joonistama lilli koduaias, aknalaual, pargis või mujal. Oma kunstivahenditega ja 2+2 reeglit järgides saab tulla maalima-joonistama ka Kadriorgu. Osalema oodatakse nii professionaale kui ka harrastusmaalijaid, nii lapsi kui ka täiskasvanuid.
Loenguid oma ala spetsialistidelt saab jälgida muuseumi Facebooki-lehel või kodulehel. Lisaks on maalilaupäeval valminud teostega võimalik osaleda kunstikonkursil.
Valminud teoseid saab pildistada ja jagada virtuaalgaleriis ürituse Facebooki lehel või saata e-postiga aadressil [email protected]. Enim hääli saanud töödele jagatakse auhindu. Pilte ootab muuseum kuni 23. juunini ning võitjad kuulutab välja 1. juulil. Oma tegemisi kutsub muuseum kajastama ka sotsiaalmeedias, kasutades teemaviidet #suurmaalilaupäev.
Kadrioru kunstimuuseumi korraldatav "Suur maalilaupäev" on iga-aastane kunstipidu, mis toimub mai viimasel laupäeval. | Kadrioru kunstimuuseumi maalilaupäev keskendub tänavu lilledele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2020. aastal täitub 20 aastat Kadrioru kunstimuuseumi asutamisest ja lilleaia taastamisest. Nii on ka "Suure maalilaupäeva" seekordseks teemaks valitud lilled – lilled kunstis ja looduses. Kell 12 algav programm hõlmab lühiloenguid nii eesti kui ka vene keeles:
Hollandi lillebukettide maalide traditsioonist ja selle juurtest kõneleb kunstiteadlane Greta Koppel;
Kadrioru jaapani aeda tutvustab Kadrioru Pargi direktor Ain Järve;
Peeter I aegsest pargikunstist jutustab kultuuriloolane Maria Smorževskihh-Smirnova;
lillede hingeelu avab botaanik Urmas Laansoo; oma lillemaale tutvustab kunstnik Kamille Saabre;
koduses köögikapis leiduvate värvidega kunsti tegema õpetab Kadrioru kunstimuuseumi haridustöö kuraator Laura Berta Vahtra.
Muuseum kutsub üles huvilisi maalima ning joonistama lilli koduaias, aknalaual, pargis või mujal. Oma kunstivahenditega ja 2+2 reeglit järgides saab tulla maalima-joonistama ka Kadriorgu. Osalema oodatakse nii professionaale kui ka harrastusmaalijaid, nii lapsi kui ka täiskasvanuid.
Loenguid oma ala spetsialistidelt saab jälgida muuseumi Facebooki-lehel või kodulehel. Lisaks on maalilaupäeval valminud teostega võimalik osaleda kunstikonkursil.
Valminud teoseid saab pildistada ja jagada virtuaalgaleriis ürituse Facebooki lehel või saata e-postiga aadressil [email protected]. Enim hääli saanud töödele jagatakse auhindu. Pilte ootab muuseum kuni 23. juunini ning võitjad kuulutab välja 1. juulil. Oma tegemisi kutsub muuseum kajastama ka sotsiaalmeedias, kasutades teemaviidet #suurmaalilaupäev.
Kadrioru kunstimuuseumi korraldatav "Suur maalilaupäev" on iga-aastane kunstipidu, mis toimub mai viimasel laupäeval.
### Response:
Kadrioru kunstimuuseumi maalilaupäev keskendub tänavu lilledele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väikesed veepiisad põrkuvad omavahel soojades pilvedes, ühinevad ja kasvavad, kuni sajavad vihmana alla. Kui atmosfääris on rohkem elektrilaengut, ühinevad piisad kergemini.
Giles Harrison Readingi Ülikoolist ja ta kolleegid väidavad ajakirjas Physical Review Letters, et tuumapommikatsetustest pärit strontsium-90 lagunemisest tekkinud elektrilaeng just sedalaadi toimet avaldaski.
20. sajandi keskpaiku, kui Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit tegid Nevadas, Vaikse ookeani saartel ja Kasahstanis tuumakatsetusi, täheldati atmosfäärielektri tugevat tõusu.
Harrison ja ta kolleegid kõrvutasid nüüd neid vanu elektrilaenguandmeid samast ajast pärit vaatlusandmetega pilvkatte tiheduse ja sademete hulga kohta. Ilmaandmed olid pärit kahest Ühendkuningriigi ilmajaamast, üks Londonis ja teine Shetlandi saartel, aastaist 1962 kuni 1964.
Selgus, et kõrgema elektrilaengu päevadel sadas keskmiselt 24 protsenti rohkem vihma kui muudel päevadel.
Teadmisest võib põhimõtteliselt ka praktilist kasu olla, sest kui leida ohutum võimalus atmosfäärielektri mõjutamiseks kui tuumaplahvatused, siis võiks selle abil vajaduse korral vihma teha.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35. | Tuumapommikatsetused tõid vihma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väikesed veepiisad põrkuvad omavahel soojades pilvedes, ühinevad ja kasvavad, kuni sajavad vihmana alla. Kui atmosfääris on rohkem elektrilaengut, ühinevad piisad kergemini.
Giles Harrison Readingi Ülikoolist ja ta kolleegid väidavad ajakirjas Physical Review Letters, et tuumapommikatsetustest pärit strontsium-90 lagunemisest tekkinud elektrilaeng just sedalaadi toimet avaldaski.
20. sajandi keskpaiku, kui Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit tegid Nevadas, Vaikse ookeani saartel ja Kasahstanis tuumakatsetusi, täheldati atmosfäärielektri tugevat tõusu.
Harrison ja ta kolleegid kõrvutasid nüüd neid vanu elektrilaenguandmeid samast ajast pärit vaatlusandmetega pilvkatte tiheduse ja sademete hulga kohta. Ilmaandmed olid pärit kahest Ühendkuningriigi ilmajaamast, üks Londonis ja teine Shetlandi saartel, aastaist 1962 kuni 1964.
Selgus, et kõrgema elektrilaengu päevadel sadas keskmiselt 24 protsenti rohkem vihma kui muudel päevadel.
Teadmisest võib põhimõtteliselt ka praktilist kasu olla, sest kui leida ohutum võimalus atmosfäärielektri mõjutamiseks kui tuumaplahvatused, siis võiks selle abil vajaduse korral vihma teha.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.
### Response:
Tuumapommikatsetused tõid vihma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jäähokiliiga NHL on suurimaks Põhja-Ameerika spordiliigaks, kes teatas kindlast plaanist hooajaga jätkata. Bettmani sõnul naasevad meeskonnad peale meditsiinilist kontrolli play-off -turniiri pidama kahe linna keskustesse: ühes peetakse idakonverentsi ja teises läänekoverentsi kohtumised. Võistlemispaigad valitakse Chicago, Columbuse, Ohio, Dallase, Edmontoni, Alberta, Las Vegase, Los Angelese, Minneapolis/St. Pauli, Pittsburghi, Vancouveri ja Toronto vahel.
"Me keskendume mängijate, treenerite, taustajõudude ja muu personali ohtususele. Me ei avalikusta kuupäevi ega hakka mängima enne, kui see on asjakohane ja mõistlik," kinnitas Bettman.
Stanley karika võitja tahetakse välja selgitada varasügiseks. NHL-i põhihooaeg on seejuures kuulutatud lõppenuks. | NHL kinnitas plaani selgitada meister välja 24 meeskonnaplay-off'idega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jäähokiliiga NHL on suurimaks Põhja-Ameerika spordiliigaks, kes teatas kindlast plaanist hooajaga jätkata. Bettmani sõnul naasevad meeskonnad peale meditsiinilist kontrolli play-off -turniiri pidama kahe linna keskustesse: ühes peetakse idakonverentsi ja teises läänekoverentsi kohtumised. Võistlemispaigad valitakse Chicago, Columbuse, Ohio, Dallase, Edmontoni, Alberta, Las Vegase, Los Angelese, Minneapolis/St. Pauli, Pittsburghi, Vancouveri ja Toronto vahel.
"Me keskendume mängijate, treenerite, taustajõudude ja muu personali ohtususele. Me ei avalikusta kuupäevi ega hakka mängima enne, kui see on asjakohane ja mõistlik," kinnitas Bettman.
Stanley karika võitja tahetakse välja selgitada varasügiseks. NHL-i põhihooaeg on seejuures kuulutatud lõppenuks.
### Response:
NHL kinnitas plaani selgitada meister välja 24 meeskonnaplay-off'idega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otse kell 10: Tallinna pressikonverentsil Kõlvart, Kendra ja Hanimägi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 10: Tallinna pressikonverentsil Kõlvart, Kendra ja Hanimägi | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karikavõistlustega pakutakse 45+ vanuseklassi endistele mängijatele ja harrastajatele sportimisvõimalust koos võistlusmomendiga. Sel aastal on turniiril lubatud osaleda mängijatel, kes on sündinud 1975. aastal või varem. Lisaks tohib võistkonda registreerida kaks mängijat, kes on sündinud aastatel 1976–1980.
Etapid peetakse ühepäevaste turniiridena ning paremusjärjestus pannakse paika etappidel teenitud punktide põhjal. Järgmiste turniiride toimumisaeg on selgumisel. Karikavõistluste väliselt on plaanis korraldada üks etapp ka Aastalõputurniiri raames. | Seenioride jalgpalli karikavõistluste avaetapp toimub juuni lõpus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karikavõistlustega pakutakse 45+ vanuseklassi endistele mängijatele ja harrastajatele sportimisvõimalust koos võistlusmomendiga. Sel aastal on turniiril lubatud osaleda mängijatel, kes on sündinud 1975. aastal või varem. Lisaks tohib võistkonda registreerida kaks mängijat, kes on sündinud aastatel 1976–1980.
Etapid peetakse ühepäevaste turniiridena ning paremusjärjestus pannakse paika etappidel teenitud punktide põhjal. Järgmiste turniiride toimumisaeg on selgumisel. Karikavõistluste väliselt on plaanis korraldada üks etapp ka Aastalõputurniiri raames.
### Response:
Seenioride jalgpalli karikavõistluste avaetapp toimub juuni lõpus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29,8, Keskerakonda 26,2 ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 16,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Reformierakonna toetus nädalaga praktiliselt ei muutunud, kuid see püsib selle aasta madalaimal tasemel.
Keskerakonna toetus liigub kergelt tõusvas trendis, kolme nädalaga on peaministripartei toetus kasvanud 1,9 protsendi võrra. EKRE toetus, mis eelmistel nädalatel oli tõusnud aasta kõrgemaile tasemele, langes nüüd nädalaga 1,7 protsenti.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond 8,3 protsendiga, Eesti 200 täpselt sama suure toetusega ning Isamaa 5,2 protsendiga.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 47,9 ja opositsioonierakondi 38,1 protsenti vastajatest.
Selle nädala reitingute puhul peitub politoloog Martin Mölderi hinnangul kõige olulisem areng erakondade toetusnumbrite taga - olles juba aprilli keskpaigast olnud järjepidevas languses, on eelistuseta valijate osakaal praeguseks vähenenud rekordmadalale tasemele.
"Taolisi valijaid on praegu vaid üks neljandik - ehk siis teistpidi vaadatuna umbes 75 protsenti valijaskonnast ütleb praegu, et kui järgmisel pühapäeval toimuksid valimised, siis nad läheksid valima. Viimati oli see number võrreldaval tasemel valimistele järgnenud poliitiliselt pingsas olukorras. Poliitilise õhkkonna jahtudes oli see näiteja aga käesoleva aasta esimestel kuudel tõusnud 35 protsendini," ütles Mölder.
Tema sõnul on eriolukorral siin selgelt oma roll mängida. "On näha, et nii eriolukorra kehtestades kui selle lõppedes selginesid paljude valijate poliitilised eelistused ning nende osakaal, kellel eelistus puudus, langes märgatavalt nii eriolukorra alguses kui ka nüüd selle lõpus. Eriti tugev on see langus olnud naiste ning viimasel kahel nädalal ka mitte-eestlastest valijate hulgas. Kuid üldiselt on viimastel nädalatel eelistuste selginemist näha kõikides peamistes sotsiaaldemograafilistes gruppides," ütles Mölder
"Kuna nädalast-nädalasse ei küsitleta samu inimesi, ei ole võimalik otseselt mõõta, millise erakonna rüppe need valijad liikusid. Kuid me näeme, kuidas erakondade toetajaskonnad on samal ajal muutunud. Eelistusega valijate osakaalu langemisega paralleelselt on olnud näha nende nädalate lõikes nii EKRE kui ka Keskerakonna toetajate absoluutarvude kasvu. Isamaa ja kahe opositsioonierakonna puhul erilist muutust märgata pole. Seega võiks oletada, et eriolukorra vältel selginesid paljude valijate eelistused ning nad otsusasid hakata toetama kas Keskerakonda või EKRE-t," lisas Mölder
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9 protsenti.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on 2016. aasta jaanuaris asutatud mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse. | Norstati uuring: Reformierakonna toetus püsib aasta madalaimal tasemel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29,8, Keskerakonda 26,2 ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 16,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Reformierakonna toetus nädalaga praktiliselt ei muutunud, kuid see püsib selle aasta madalaimal tasemel.
Keskerakonna toetus liigub kergelt tõusvas trendis, kolme nädalaga on peaministripartei toetus kasvanud 1,9 protsendi võrra. EKRE toetus, mis eelmistel nädalatel oli tõusnud aasta kõrgemaile tasemele, langes nüüd nädalaga 1,7 protsenti.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond 8,3 protsendiga, Eesti 200 täpselt sama suure toetusega ning Isamaa 5,2 protsendiga.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 47,9 ja opositsioonierakondi 38,1 protsenti vastajatest.
Selle nädala reitingute puhul peitub politoloog Martin Mölderi hinnangul kõige olulisem areng erakondade toetusnumbrite taga - olles juba aprilli keskpaigast olnud järjepidevas languses, on eelistuseta valijate osakaal praeguseks vähenenud rekordmadalale tasemele.
"Taolisi valijaid on praegu vaid üks neljandik - ehk siis teistpidi vaadatuna umbes 75 protsenti valijaskonnast ütleb praegu, et kui järgmisel pühapäeval toimuksid valimised, siis nad läheksid valima. Viimati oli see number võrreldaval tasemel valimistele järgnenud poliitiliselt pingsas olukorras. Poliitilise õhkkonna jahtudes oli see näiteja aga käesoleva aasta esimestel kuudel tõusnud 35 protsendini," ütles Mölder.
Tema sõnul on eriolukorral siin selgelt oma roll mängida. "On näha, et nii eriolukorra kehtestades kui selle lõppedes selginesid paljude valijate poliitilised eelistused ning nende osakaal, kellel eelistus puudus, langes märgatavalt nii eriolukorra alguses kui ka nüüd selle lõpus. Eriti tugev on see langus olnud naiste ning viimasel kahel nädalal ka mitte-eestlastest valijate hulgas. Kuid üldiselt on viimastel nädalatel eelistuste selginemist näha kõikides peamistes sotsiaaldemograafilistes gruppides," ütles Mölder
"Kuna nädalast-nädalasse ei küsitleta samu inimesi, ei ole võimalik otseselt mõõta, millise erakonna rüppe need valijad liikusid. Kuid me näeme, kuidas erakondade toetajaskonnad on samal ajal muutunud. Eelistusega valijate osakaalu langemisega paralleelselt on olnud näha nende nädalate lõikes nii EKRE kui ka Keskerakonna toetajate absoluutarvude kasvu. Isamaa ja kahe opositsioonierakonna puhul erilist muutust märgata pole. Seega võiks oletada, et eriolukorra vältel selginesid paljude valijate eelistused ning nad otsusasid hakata toetama kas Keskerakonda või EKRE-t," lisas Mölder
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9 protsenti.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on 2016. aasta jaanuaris asutatud mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.
### Response:
Norstati uuring: Reformierakonna toetus püsib aasta madalaimal tasemel |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.