instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaitseväes on suitsetajad kindla osakaaluga grupp isikkoosseisust, neid on seal mõnevõrra rohkem kui rahvastikus üldiselt. Suitsunurk on kaitseväes tahes või tahtmatult laagerdunud osa. Me näeme päevast päeva samu inimesi rutiinselt marssimas kontorist õue ja siirdumas suitsunurga poole. Isegi kui üks isik sedavõrd palju suitsetada ei tahakski, siis kambavaimust minnakse kaasa. Teised ju lähevad. Suits liidab ja lahutab.
Lõõpides leitakse väga tervislikud põhjused enese sirutamiseks, sammude lisamiseks ja värske õhu hingamiseks. Suitsunurgas aetakse mõnikord olulised asjad korda, sest seal on kõik justkui võrdsed. Puuduvad need barjäärid, mis staabis takistaksid selgitamast ülemusele, miks üks või teine asi just nii peaks käima.
Tarbitavate sigarettide arv on korrelatsioonis sellega, kui oluline teema parasjagu jutuks tuleb. Jutt, et suitsetamine on tervisele kahjulik, on kõigile teada. Aga see ei keela läitmast järgmist sigaretti.
Kaitseväe eesmärk on inimest tervisevalikutel suunata, kuid otsused teeb iga inimene siiski ise. Loobumise suunas aitavad edasi alternatiivsed tubakatooted, mis esmalt on vähem kahjulikud ning - mis eriti oluline - ei kahjusta tavasigarettidega võrreldes juuresolijate tervist.
Kui keegi teeb kaitseväes nikotiinipatju, siis ta vähemalt ei tekita teistele kahju ega häiri teisi passiivse suitsetamisega. Nikotiinipadjad ei ole sotsiaalne tegevus ega soodusta "nurka" minemist, mis omakorda võib vähendada tarbimist.
Kümnendik ajateenijaid suitsetab
Ajateenijate hulgas on suitsetajate hulk hinnanguliselt kümme protsenti. Suitsetamist ei piirata ega võimaldata neil teisiti oma harjumust järgida kui kaaderkoosseisul. Kui on soov suitsetada või veipida, tuleb üles leida kindlaksmääratud suitsetamisala.
Nikotiinipatjadega on asi lihtsam. Selle tarbimist küll üldiselt taunitakse, kuid osaval ja tagasihoidlikul kasutamisel enamasti aktsepteeritakse ilma suurema tülita. Mida ei näe, seda pole olemas. Või on, aga ei pea tunnistama, et on.
Nikotiinipadjad on küll suitsuvabad, kuid rikuvad suuhügieeni, tekitavad kroonilisi haigusi limaskestal ja põhjustavad sõltuvust. Just sõltuvus on see, mille osas peaks tarbija kõige enam teadlik olema.
Kui suitsuvaba toode ikkagi simuleerib suitsetamist ja tekitab sõltuvust, siis on väga suur oht sattuda ka traditsiooniliste sõltuvustoodete juurde. Seepärast peavad vähem kahjulikud alternatiivtooted olema suunatud üksnes suitsetajale ning aitama neil ajapikku suitsetamisest loobuda, kui nad seda hoobilt teha ei suuda.
Teine lugu on siiski nende ainetega, mis klassifitseeruvad keelatud ainete alla. Kaitsevägi käitub seaduskuulekalt. Keelatud ainetega on kaitseväes nulltolerants. Kuigi arstlikus komisjonis sõelutakse välja tõelised sõltlased, kelle puhul on õigusaktiga keelatud juurde pääseda relvale ja riigisaladusele, võib probleeme olla juhutarvitajatega.
"Koostöös sõjaväepolitseiga siiski tehakse kontrollreide ning keelatud ainete tarvitajate puhul vabandused ei kehti."
Noored satuvad vahel linnaluba kasutades seltskonda, kus on saadaval kanep või muu kraam ning siis tarvitatakse seda kas uudishimust või eelneva kogemuse ajel. Koostöös sõjaväepolitseiga siiski tehakse kontrollreide ning keelatud ainete tarvitajate puhul vabandused ei kehti.
Kaitsevägi on aastaid osalenud erinevates preventsiooni- ja nõustamisprogrammides. Meil on koolitatud spetsialiste, kes oskavad korrektselt nõustada sõltuvuse puhul või tervisekäitumise osas.
Tervislike eluviiside propageerimiseks on ajateenija päevarutiinis õige ärkveloleku ja unerežiim ajaliselt reglementeeritud. Toitlustamine on mitmekülgne, kaloririkas ja kindlatel kellaaegadel. Sportlik tegevus on parimas mõttes rutiinne tegevus ning tervishoiuteenused on tagatud riigi kulul.
Ka legaalsetest pahedest tuleb aidata vabaneda
Suitsetamisest loobumiseks on vaja tahtejõudu, muud vahendid ravimite ning nõustamise osas on hästi kättesaadavad. Teadlikkuse tõstmine ja tervete eluviiside järgimine peaks olema prioriteet. Selleks on vaja inimesi innustada ja aidata neil leida motivatsiooni olla terve, tegus ja elurõõmus.
Ometi on siinkohal oluline vaba tahte olemasolu, mille rakendamiseks kaitsevägi annab võimaluse. Lõpliku otsuse tegemisel, kas suitsetada või mitte, lisandub kõnealuse viiendiku kaaderkoosseisu eeskuju suitsunurgas, ühiskondlik surve linnaloal end lõdvaks lastes või muud emotsionaalsed või sotsiaalsed faktorid, mis võivad ära nullida ka teadmispõhised argumendid.
Oma osa tervistkahjustava sõltuvuse tekkimisel on aktsepteerivatel ühiskondlikel hoiakutel, mudival sotsiaalsel eeskujul ja ahvatlevatel reklaamidel. Noor kujunev isiksus võtab oma tegevuste ja harjumuste kujundamisel eeskuju teda ümbritsevast keskkonnast. Ta proovib mõnda asja uudishimust, mõnda seltskondlikul või eluolulisel survel. Me peame nii läbi koduse lastetoa kui ühiskondlike väärtushinnangute näitama maksimaalselt positiivset eeskuju.
Tervise Arengu Instituudi andmetel suitsetab Eesti elanikkonnast umbes viiendik. Alternatiivsed tubakatooted on puhtamad ja vähemkahjulikud, kuid neistki võib tekkida sõltuvus. Seepärast on alternatiivsed tooted abiks suitsetamisest loobumisel, kuid alustada nendega ei tasu.
Kuumutavad tubakatooted, mis on näiteks Jaapanis turul olnud ligi kaheksa aastat, on uuringute põhjal näidanud, et umbes viiendik suitsetajatest lähebki esmalt alternatiivsetele toodetele üle. See on lihtsalt palju leebem väljumine, kui silmapilkne lõpetamine.
Suitsunurgale on alternatiive: kohvituba või kaardilaud, aga veel parem malelaud või spordisaal. Suitsetaja parim valik on kohene loobumine. Selleks tuleb leida endale sobiv ja õige aeg ja koht, mis oleks atraktiivne alternatiiv. | Targo Lusti: miks kaitseväelane tohib suitsetada? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaitseväes on suitsetajad kindla osakaaluga grupp isikkoosseisust, neid on seal mõnevõrra rohkem kui rahvastikus üldiselt. Suitsunurk on kaitseväes tahes või tahtmatult laagerdunud osa. Me näeme päevast päeva samu inimesi rutiinselt marssimas kontorist õue ja siirdumas suitsunurga poole. Isegi kui üks isik sedavõrd palju suitsetada ei tahakski, siis kambavaimust minnakse kaasa. Teised ju lähevad. Suits liidab ja lahutab.
Lõõpides leitakse väga tervislikud põhjused enese sirutamiseks, sammude lisamiseks ja värske õhu hingamiseks. Suitsunurgas aetakse mõnikord olulised asjad korda, sest seal on kõik justkui võrdsed. Puuduvad need barjäärid, mis staabis takistaksid selgitamast ülemusele, miks üks või teine asi just nii peaks käima.
Tarbitavate sigarettide arv on korrelatsioonis sellega, kui oluline teema parasjagu jutuks tuleb. Jutt, et suitsetamine on tervisele kahjulik, on kõigile teada. Aga see ei keela läitmast järgmist sigaretti.
Kaitseväe eesmärk on inimest tervisevalikutel suunata, kuid otsused teeb iga inimene siiski ise. Loobumise suunas aitavad edasi alternatiivsed tubakatooted, mis esmalt on vähem kahjulikud ning - mis eriti oluline - ei kahjusta tavasigarettidega võrreldes juuresolijate tervist.
Kui keegi teeb kaitseväes nikotiinipatju, siis ta vähemalt ei tekita teistele kahju ega häiri teisi passiivse suitsetamisega. Nikotiinipadjad ei ole sotsiaalne tegevus ega soodusta "nurka" minemist, mis omakorda võib vähendada tarbimist.
Kümnendik ajateenijaid suitsetab
Ajateenijate hulgas on suitsetajate hulk hinnanguliselt kümme protsenti. Suitsetamist ei piirata ega võimaldata neil teisiti oma harjumust järgida kui kaaderkoosseisul. Kui on soov suitsetada või veipida, tuleb üles leida kindlaksmääratud suitsetamisala.
Nikotiinipatjadega on asi lihtsam. Selle tarbimist küll üldiselt taunitakse, kuid osaval ja tagasihoidlikul kasutamisel enamasti aktsepteeritakse ilma suurema tülita. Mida ei näe, seda pole olemas. Või on, aga ei pea tunnistama, et on.
Nikotiinipadjad on küll suitsuvabad, kuid rikuvad suuhügieeni, tekitavad kroonilisi haigusi limaskestal ja põhjustavad sõltuvust. Just sõltuvus on see, mille osas peaks tarbija kõige enam teadlik olema.
Kui suitsuvaba toode ikkagi simuleerib suitsetamist ja tekitab sõltuvust, siis on väga suur oht sattuda ka traditsiooniliste sõltuvustoodete juurde. Seepärast peavad vähem kahjulikud alternatiivtooted olema suunatud üksnes suitsetajale ning aitama neil ajapikku suitsetamisest loobuda, kui nad seda hoobilt teha ei suuda.
Teine lugu on siiski nende ainetega, mis klassifitseeruvad keelatud ainete alla. Kaitsevägi käitub seaduskuulekalt. Keelatud ainetega on kaitseväes nulltolerants. Kuigi arstlikus komisjonis sõelutakse välja tõelised sõltlased, kelle puhul on õigusaktiga keelatud juurde pääseda relvale ja riigisaladusele, võib probleeme olla juhutarvitajatega.
"Koostöös sõjaväepolitseiga siiski tehakse kontrollreide ning keelatud ainete tarvitajate puhul vabandused ei kehti."
Noored satuvad vahel linnaluba kasutades seltskonda, kus on saadaval kanep või muu kraam ning siis tarvitatakse seda kas uudishimust või eelneva kogemuse ajel. Koostöös sõjaväepolitseiga siiski tehakse kontrollreide ning keelatud ainete tarvitajate puhul vabandused ei kehti.
Kaitsevägi on aastaid osalenud erinevates preventsiooni- ja nõustamisprogrammides. Meil on koolitatud spetsialiste, kes oskavad korrektselt nõustada sõltuvuse puhul või tervisekäitumise osas.
Tervislike eluviiside propageerimiseks on ajateenija päevarutiinis õige ärkveloleku ja unerežiim ajaliselt reglementeeritud. Toitlustamine on mitmekülgne, kaloririkas ja kindlatel kellaaegadel. Sportlik tegevus on parimas mõttes rutiinne tegevus ning tervishoiuteenused on tagatud riigi kulul.
Ka legaalsetest pahedest tuleb aidata vabaneda
Suitsetamisest loobumiseks on vaja tahtejõudu, muud vahendid ravimite ning nõustamise osas on hästi kättesaadavad. Teadlikkuse tõstmine ja tervete eluviiside järgimine peaks olema prioriteet. Selleks on vaja inimesi innustada ja aidata neil leida motivatsiooni olla terve, tegus ja elurõõmus.
Ometi on siinkohal oluline vaba tahte olemasolu, mille rakendamiseks kaitsevägi annab võimaluse. Lõpliku otsuse tegemisel, kas suitsetada või mitte, lisandub kõnealuse viiendiku kaaderkoosseisu eeskuju suitsunurgas, ühiskondlik surve linnaloal end lõdvaks lastes või muud emotsionaalsed või sotsiaalsed faktorid, mis võivad ära nullida ka teadmispõhised argumendid.
Oma osa tervistkahjustava sõltuvuse tekkimisel on aktsepteerivatel ühiskondlikel hoiakutel, mudival sotsiaalsel eeskujul ja ahvatlevatel reklaamidel. Noor kujunev isiksus võtab oma tegevuste ja harjumuste kujundamisel eeskuju teda ümbritsevast keskkonnast. Ta proovib mõnda asja uudishimust, mõnda seltskondlikul või eluolulisel survel. Me peame nii läbi koduse lastetoa kui ühiskondlike väärtushinnangute näitama maksimaalselt positiivset eeskuju.
Tervise Arengu Instituudi andmetel suitsetab Eesti elanikkonnast umbes viiendik. Alternatiivsed tubakatooted on puhtamad ja vähemkahjulikud, kuid neistki võib tekkida sõltuvus. Seepärast on alternatiivsed tooted abiks suitsetamisest loobumisel, kuid alustada nendega ei tasu.
Kuumutavad tubakatooted, mis on näiteks Jaapanis turul olnud ligi kaheksa aastat, on uuringute põhjal näidanud, et umbes viiendik suitsetajatest lähebki esmalt alternatiivsetele toodetele üle. See on lihtsalt palju leebem väljumine, kui silmapilkne lõpetamine.
Suitsunurgale on alternatiive: kohvituba või kaardilaud, aga veel parem malelaud või spordisaal. Suitsetaja parim valik on kohene loobumine. Selleks tuleb leida endale sobiv ja õige aeg ja koht, mis oleks atraktiivne alternatiiv.
### Response:
Targo Lusti: miks kaitseväelane tohib suitsetada? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängu ainus tabamus sündis 13. minutil, kui Nursulu Balzhan skooris otse karistuslöögist. Kuigi statistiliste näitajate poolest olid väljakul üsnagi võrdsed vastased – nurgalöögid Eesti kasuks 7:4, pealelöökide arv 5:8 –, siis rohkem väravad kohtumises ei sündinud ning lõpuvile tähistas eestlannade nappi kaotust, vahendab Jalgpall.ee.
Neidude U-19 koondis mängis valikturniiri teises ringis kolm kohtumist: lisaks tänasele mängule jäädi 5. aprillil Kosovole alla 1:2 ning kolm päeva hiljem mindi Šotimaa vastu küll esmalt juhtima, ent lõpuks saadi kirja kindel 1:7 kaotus.
Turniiril jäi peatreener Richard Barnwell enim rahule tugeva Šotimaaga peetud kohtumise avapoolajaga. "Kosovo vastu võib tagasivaatavalt öelda, et vähemalt punkti oleksime kindlasti pidanud teenima," sõnas ta.
"Šotimaa vastu olime esimesel poolajal väga isukad, tänase kohtumise tulemus valmistab aga kindlasti pettumust. Koondise treeningkogunemisi on sel aastal haigused kõvasti seganud, olime viimases mängus väsinud ning jäime heas vormis Kasahstanile füüsiliselt alla."
Sel aastal ootab koondist ees veel suvine Balti turniir ning sügisel alustatakse 2022/23 aasta EM-valikturniiri esimese ringiga. | Neidude U-19 koondis sai Kasahstanilt napi kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu ainus tabamus sündis 13. minutil, kui Nursulu Balzhan skooris otse karistuslöögist. Kuigi statistiliste näitajate poolest olid väljakul üsnagi võrdsed vastased – nurgalöögid Eesti kasuks 7:4, pealelöökide arv 5:8 –, siis rohkem väravad kohtumises ei sündinud ning lõpuvile tähistas eestlannade nappi kaotust, vahendab Jalgpall.ee.
Neidude U-19 koondis mängis valikturniiri teises ringis kolm kohtumist: lisaks tänasele mängule jäädi 5. aprillil Kosovole alla 1:2 ning kolm päeva hiljem mindi Šotimaa vastu küll esmalt juhtima, ent lõpuks saadi kirja kindel 1:7 kaotus.
Turniiril jäi peatreener Richard Barnwell enim rahule tugeva Šotimaaga peetud kohtumise avapoolajaga. "Kosovo vastu võib tagasivaatavalt öelda, et vähemalt punkti oleksime kindlasti pidanud teenima," sõnas ta.
"Šotimaa vastu olime esimesel poolajal väga isukad, tänase kohtumise tulemus valmistab aga kindlasti pettumust. Koondise treeningkogunemisi on sel aastal haigused kõvasti seganud, olime viimases mängus väsinud ning jäime heas vormis Kasahstanile füüsiliselt alla."
Sel aastal ootab koondist ees veel suvine Balti turniir ning sügisel alustatakse 2022/23 aasta EM-valikturniiri esimese ringiga.
### Response:
Neidude U-19 koondis sai Kasahstanilt napi kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Budapest Ritmo on Kesk- ja Ida-Euroopa suurim maailmamuusika festival ja muusikavaldkonna foorum, mis tunnustab valdkonna esindajate märkimisväärset panust regiooni maailmamuusika toetamisel.
Budapest Ritmo auhinnaga kaasneb personaliseeritud vinüülplaat võitjaga isiklikult seotud artistide muusikaga ning eluaegne pääs kõigile Budapest Ritmo festivalidele ja üritustele.
Budapest Ritmo programmijuht Balázs Weyer ütles auhinda üle andes: "Kui Tallinn Music Week 14 aastat tagasi loodi, ei osanud me arvata, et oleme tunnistajaks hetkele, millest saab pöördepunkt Eesti ja Kesk-Ida-Euroopa regiooni suhetele rahvusvahelise muusikavaldkonnaga. Helen teadis aga täpselt, mida tegi ning tema pühendumus on tänaseks muutnud meie regiooni muusikaelu jäädavalt, kasvatades Tallinn Music Weekist ühe mõjukaima ülemaailmse muusikatööstuse kohtumispaiga, mis on meid kõiki inspireerinud oma uuenduslikkuse, muusikavaliku ning konverentsi mõtte- ja kontaktivahetustega."
Helen Sildna sõnas auhinda vastu võttes: "Olen sügavalt liigutatud ja see on suur au. See on minu jaoks ka selge sõnum, et peame koostööd Kesk- ja Ida-Euroopas järgnevatel aastatel veelgi tugevdama."
2022. aastal käivitas Budapest Ritmo koostöös 14 Euroopa muusikafestivaliga Euroopa maailmamuusika esitlusfestivalide toetusplatvormi UPBEAT, eesmärgiga toetada Euroopa uute artistide jõudmist rahvusvahelistele festivalilavadele. Algatuse partnerite seas on nii Tallinn Music Week kui ka mainekas rahvusvaheline maailmamuusika sündmus WOMEX.
Auhind anti välja neljandat korda. Varasemad Budapest Ritmo auhinna võitjad on WOMEXi asutaja ja juht Ben Mandelson, ajakirja Songlines peatoimetaja Simon Broughton ja Førde Festivali asutaja Hilde Björkum. | Helen Sildna pälvis auhinna Kesk- ja Ida-Euroopa festivalilt Budapest Ritmo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Budapest Ritmo on Kesk- ja Ida-Euroopa suurim maailmamuusika festival ja muusikavaldkonna foorum, mis tunnustab valdkonna esindajate märkimisväärset panust regiooni maailmamuusika toetamisel.
Budapest Ritmo auhinnaga kaasneb personaliseeritud vinüülplaat võitjaga isiklikult seotud artistide muusikaga ning eluaegne pääs kõigile Budapest Ritmo festivalidele ja üritustele.
Budapest Ritmo programmijuht Balázs Weyer ütles auhinda üle andes: "Kui Tallinn Music Week 14 aastat tagasi loodi, ei osanud me arvata, et oleme tunnistajaks hetkele, millest saab pöördepunkt Eesti ja Kesk-Ida-Euroopa regiooni suhetele rahvusvahelise muusikavaldkonnaga. Helen teadis aga täpselt, mida tegi ning tema pühendumus on tänaseks muutnud meie regiooni muusikaelu jäädavalt, kasvatades Tallinn Music Weekist ühe mõjukaima ülemaailmse muusikatööstuse kohtumispaiga, mis on meid kõiki inspireerinud oma uuenduslikkuse, muusikavaliku ning konverentsi mõtte- ja kontaktivahetustega."
Helen Sildna sõnas auhinda vastu võttes: "Olen sügavalt liigutatud ja see on suur au. See on minu jaoks ka selge sõnum, et peame koostööd Kesk- ja Ida-Euroopas järgnevatel aastatel veelgi tugevdama."
2022. aastal käivitas Budapest Ritmo koostöös 14 Euroopa muusikafestivaliga Euroopa maailmamuusika esitlusfestivalide toetusplatvormi UPBEAT, eesmärgiga toetada Euroopa uute artistide jõudmist rahvusvahelistele festivalilavadele. Algatuse partnerite seas on nii Tallinn Music Week kui ka mainekas rahvusvaheline maailmamuusika sündmus WOMEX.
Auhind anti välja neljandat korda. Varasemad Budapest Ritmo auhinna võitjad on WOMEXi asutaja ja juht Ben Mandelson, ajakirja Songlines peatoimetaja Simon Broughton ja Førde Festivali asutaja Hilde Björkum.
### Response:
Helen Sildna pälvis auhinna Kesk- ja Ida-Euroopa festivalilt Budapest Ritmo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raamatulaat toimub kell 10-18 ning 12-14 jagavad kaubamaja aatriumis raamatusoovitusi Paavo Matsin ja Heiki Vilep. Kell 14 kuulutatakse välja kirjanduspreemia "Esimene samm" laureaat Apollo raamatupoes. Auhinda jagatakse 2007. aastast igal raamatu ja roosi päeval.
Raamatuid ja roose pakuvad kirjastused Toledo ja Kaksikhammas, Petrone Print, Koolibri jt. Kes Apollo raamatupoe müüjale roosi kingib, saab ühe tasuta pakutavatest raamatutest.
"Raamatu ja roosi päeva traditsiooni järgitakse Eestis alates 1998. aastast. 23. aprilli tähistamine raamatu ja roosi päevana sai alguse 1930. aastatel Barcelonas, kus ühele raamatukaupmehele tuli idee suurendada kirjanduse mõju rahva hulgas, süvendada inimeste lugemisharjumust ning ühtlasi tõsta raamatumüüki – nimelt võiks sel päeval iga mees kinkida naisele roosi ning naine mehele raamatu. Idee levis ja kogus populaarsust. 23. aprill on kõnekas ka kirjandusajaloo seisukohast, kuna selsamal kuupäeval sündisid Nabokov ja Laxness ning surid Cervantes ja Shakespeare. Alates 2015. aastast kuulub Tartu kirjanduslinnana UNESCO loovlinnade võrgustikku ning 1995. aastal kuulutas UNESCO Kataloonia raamatu ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks, väärtustamaks raamatu tähtsust ühiskonna ning kultuuri arengus," meenutasid ürituse eestvedajad raamatu ja roosi päeva tähendust kultuuris. | Prima Vista tähistab raamatu ja roosi päeva raamatulaadaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raamatulaat toimub kell 10-18 ning 12-14 jagavad kaubamaja aatriumis raamatusoovitusi Paavo Matsin ja Heiki Vilep. Kell 14 kuulutatakse välja kirjanduspreemia "Esimene samm" laureaat Apollo raamatupoes. Auhinda jagatakse 2007. aastast igal raamatu ja roosi päeval.
Raamatuid ja roose pakuvad kirjastused Toledo ja Kaksikhammas, Petrone Print, Koolibri jt. Kes Apollo raamatupoe müüjale roosi kingib, saab ühe tasuta pakutavatest raamatutest.
"Raamatu ja roosi päeva traditsiooni järgitakse Eestis alates 1998. aastast. 23. aprilli tähistamine raamatu ja roosi päevana sai alguse 1930. aastatel Barcelonas, kus ühele raamatukaupmehele tuli idee suurendada kirjanduse mõju rahva hulgas, süvendada inimeste lugemisharjumust ning ühtlasi tõsta raamatumüüki – nimelt võiks sel päeval iga mees kinkida naisele roosi ning naine mehele raamatu. Idee levis ja kogus populaarsust. 23. aprill on kõnekas ka kirjandusajaloo seisukohast, kuna selsamal kuupäeval sündisid Nabokov ja Laxness ning surid Cervantes ja Shakespeare. Alates 2015. aastast kuulub Tartu kirjanduslinnana UNESCO loovlinnade võrgustikku ning 1995. aastal kuulutas UNESCO Kataloonia raamatu ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks, väärtustamaks raamatu tähtsust ühiskonna ning kultuuri arengus," meenutasid ürituse eestvedajad raamatu ja roosi päeva tähendust kultuuris.
### Response:
Prima Vista tähistab raamatu ja roosi päeva raamatulaadaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühtlasi oli kahepäevane võistlus Eesti nooratleetide jaoks Vahemere äärses Skradinis toimunud mitmenädalase treeninglaagri kulminatsiooniks. Jõuproovi säravaimate tulemuste eest hoolitsesid noormeeste kaheksa- ja paarisaeruline kahepaat, kes kindlustasid kuldmedali. 2000 meetri distantsil 6.12,25 kirja saanud eri klubide liikmetest moodustatud oktetti kuulusid Ignat Goncharov, Uku Siim Timmusk, Mark Kiradi, Markus Uibo, Jaan Sander Klein, Mark-Theodor Jalakas, Karl Kristofer Orgse ja roolija Berit Alttoa. Teise-kolmandana finišeerisid kohalike tudengite paatkonnad, ajad vastavalt 7.14,54 ja 7.20,96, vahendab Soudeliit.ee.
Teise kuldse resultaadi eest hoolitsesid paarisaerulisel kahepaadil Mihhail Netšajev ja Artjom Holostõhh, kes said ajaks 7.23,75. Neile järgnesid Danubiuse klubi esindajad Ratko Bundalo ja Ivan Katić (7.35,19) ja kohalikud atleedid Lovro Čondrić ja Tin Jednobrković (7.38,44).
Roolijata kahepaadil olid Jalakas ja Oras 7.09,76-ga kolmandad. Poodiumi kõrgemad kohad hõivasid Austria paatkonnad, ajad vastavalt 7.04,69 ja 7.07,10. Juunioride paarisaerulisel kahepaadil näitasid kolmanda kohaga taset Robin Hunt ja Nikolai Kiradi, kes said kirja 7.09,88. Kuldmedali kindlustas Itaalia duo Lorenzo Cicuttin – Josef Marvucic (6.52,60). Pronksi vääriliselt esines ka tallinlanna Liisa-Marie Lääne, kes kaotas võitjale sloveenitarile Ruby Čopile enam kui 15 sekundiga.
Neidude paarisaerulisel kahepaadil kindlustasid 8.45,32-ga kolmanda koha Doris Meinbek ja Sigrid Luts. Võidu võitsid 8.37,57-ga kohalikud Petra Ramljak ja Reina Rimbaldo.
Tugeva etteaste tegi ka noormeeste üksikaeruline neljapaat koosseisus Oras, Goncharov, Kiradi ja Jalakas, kes said 7.08,03-ga kaela pronksmedali. Võitjana saabus mitme Austria klubi atleetidest moodustatud paatkond, aeg 6.45,18.
Noormeeste paarisaerunelik Aleksei Nikitin, Karl-Joosep Raudkivi, Roobert Harjus ja Daniil Svetlanov said 6.45,43-ga teise koha, jäädes napilt alla Sloveenia kvartetile (6.44,89). Kolmandaks platseerus 6.51,66-ga Austria nelik. | Noored sõudjad võtsid lõunalaagri kokku võistlustel Zagrebis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühtlasi oli kahepäevane võistlus Eesti nooratleetide jaoks Vahemere äärses Skradinis toimunud mitmenädalase treeninglaagri kulminatsiooniks. Jõuproovi säravaimate tulemuste eest hoolitsesid noormeeste kaheksa- ja paarisaeruline kahepaat, kes kindlustasid kuldmedali. 2000 meetri distantsil 6.12,25 kirja saanud eri klubide liikmetest moodustatud oktetti kuulusid Ignat Goncharov, Uku Siim Timmusk, Mark Kiradi, Markus Uibo, Jaan Sander Klein, Mark-Theodor Jalakas, Karl Kristofer Orgse ja roolija Berit Alttoa. Teise-kolmandana finišeerisid kohalike tudengite paatkonnad, ajad vastavalt 7.14,54 ja 7.20,96, vahendab Soudeliit.ee.
Teise kuldse resultaadi eest hoolitsesid paarisaerulisel kahepaadil Mihhail Netšajev ja Artjom Holostõhh, kes said ajaks 7.23,75. Neile järgnesid Danubiuse klubi esindajad Ratko Bundalo ja Ivan Katić (7.35,19) ja kohalikud atleedid Lovro Čondrić ja Tin Jednobrković (7.38,44).
Roolijata kahepaadil olid Jalakas ja Oras 7.09,76-ga kolmandad. Poodiumi kõrgemad kohad hõivasid Austria paatkonnad, ajad vastavalt 7.04,69 ja 7.07,10. Juunioride paarisaerulisel kahepaadil näitasid kolmanda kohaga taset Robin Hunt ja Nikolai Kiradi, kes said kirja 7.09,88. Kuldmedali kindlustas Itaalia duo Lorenzo Cicuttin – Josef Marvucic (6.52,60). Pronksi vääriliselt esines ka tallinlanna Liisa-Marie Lääne, kes kaotas võitjale sloveenitarile Ruby Čopile enam kui 15 sekundiga.
Neidude paarisaerulisel kahepaadil kindlustasid 8.45,32-ga kolmanda koha Doris Meinbek ja Sigrid Luts. Võidu võitsid 8.37,57-ga kohalikud Petra Ramljak ja Reina Rimbaldo.
Tugeva etteaste tegi ka noormeeste üksikaeruline neljapaat koosseisus Oras, Goncharov, Kiradi ja Jalakas, kes said 7.08,03-ga kaela pronksmedali. Võitjana saabus mitme Austria klubi atleetidest moodustatud paatkond, aeg 6.45,18.
Noormeeste paarisaerunelik Aleksei Nikitin, Karl-Joosep Raudkivi, Roobert Harjus ja Daniil Svetlanov said 6.45,43-ga teise koha, jäädes napilt alla Sloveenia kvartetile (6.44,89). Kolmandaks platseerus 6.51,66-ga Austria nelik.
### Response:
Noored sõudjad võtsid lõunalaagri kokku võistlustel Zagrebis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Peale [senise juhatuse esimehe Erik] Roose kandideerivad ERR-i juhatuse esimeheks eelmise kümnendi keskpaigani Postimehe peatoimetaja ametit pidanud Merit Kopli, Rahvusooper Estonia kauane peadirektor Aivar Mäe, spordisaadete produtsendina tuntud Marko Kaljuveer ning aegade jooksul mitmes meediaväljaandes ja välismaises telejaamas juhtivkohtadel töötanud Mart Luik. Ülejäänud nelja kandidaadi nime ei õnnestunud Postimehel eile teada saada," kirjutas Postimees teisipäeval.
ERR-i nõukogu esimees Rein Veidemann ütles lehele, et nõukogu hakkab teisipäeval kandidaatide dokumente uurima.
"Vaatame, kas jõuame otsuseni nende paberite alusel või kutsume mõne [kandidaadi] endaga kohtuma," lausus Veidemann. Ta lisas, et üheksast kandidaadist ei jää kaks kindlasti sõelale, sest nad on esitanud ainult avalduse, kuid puuduvad motivatsioonikiri ja elulookirjeldus.
ERR-i nõukogu otsustas 22. märtsil, et juhatuse esimehe valimiseks korraldatakse avalik konkurss, millel osalemiseks sai avalduse esitada kuni 10. aprillini. | ERR-i juhatuse esimehe kandidaatide seas on hulk tuntud inimesi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Peale [senise juhatuse esimehe Erik] Roose kandideerivad ERR-i juhatuse esimeheks eelmise kümnendi keskpaigani Postimehe peatoimetaja ametit pidanud Merit Kopli, Rahvusooper Estonia kauane peadirektor Aivar Mäe, spordisaadete produtsendina tuntud Marko Kaljuveer ning aegade jooksul mitmes meediaväljaandes ja välismaises telejaamas juhtivkohtadel töötanud Mart Luik. Ülejäänud nelja kandidaadi nime ei õnnestunud Postimehel eile teada saada," kirjutas Postimees teisipäeval.
ERR-i nõukogu esimees Rein Veidemann ütles lehele, et nõukogu hakkab teisipäeval kandidaatide dokumente uurima.
"Vaatame, kas jõuame otsuseni nende paberite alusel või kutsume mõne [kandidaadi] endaga kohtuma," lausus Veidemann. Ta lisas, et üheksast kandidaadist ei jää kaks kindlasti sõelale, sest nad on esitanud ainult avalduse, kuid puuduvad motivatsioonikiri ja elulookirjeldus.
ERR-i nõukogu otsustas 22. märtsil, et juhatuse esimehe valimiseks korraldatakse avalik konkurss, millel osalemiseks sai avalduse esitada kuni 10. aprillini.
### Response:
ERR-i juhatuse esimehe kandidaatide seas on hulk tuntud inimesi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaalkindlustusamet pakub praegu elamispinda enam kui 5000-le Ukraina sõja eest põgenenud inimesele. Üldjuhul elavad need inimesed erinevates ühiselamutes, hostelites või hotellides, viimasel ajal ka Tallinki laevas. Kolm korda päevas pakutakse inimestele sooja toitu.
Ajutise kaitse saanud kuid ilma sissetulekuta inimestel on õigus ka toimetulekutoetusele. Seda arvestatakse nii, et pärast eluasemekulude tasumist peab üksi elavale inimesele kätte jääma 150 eurot. Iga järgmise täisealise perekonnaliikme toimetulekupiir on 120 eurot ja lapse oma 180 eurot.
"Meie seisukoht oli tegelikult see, et nad ei tohiks seda (toetust - toim) saada. Sest neil on toitlustus tagatud ja esmavajadused vältimatu abi osas ka," ütles sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Kaie Pukk.
Pukk märkis, et 150-eurosest toetusest peaks umbes 106 eurot kulumagi toidu ostmisele. "See tegelikult on ebaõiglane nende suhtes, kes ei saa riigi poolset toitlustust ja saavad 150 eurot," lisas Pukk.
Seaduses pole niisuguse olukorraga, kus inimene saab riigilt nii öömaja kui ka toidu, arvestatud. Sestap rõhutab sotsiaalministeerium, et toimetulekutoetuse maksmine pole keelatud, omavalitsus saab riigi käest raha igal juhul tagasi. Aga iga makse peab olema põhjendatud, selgitas Pukk.
Tallinna abilinnapea Betina Beškina sõnul pealinn küll hindab iga inimese vajadust eraldi, kuid maksab inimestele minimaalse toimetulekutoetuse ikkagi välja.
"Sest inimestel on ka lisavajadusi," rääkis Beškina. "Esiteks ravimid ja kõik esmavajalikud asjad ka. On selleks aluspesu, küünekäärid või naistesidemed. Tegelikult ei ole päris hea olukord, kui inimene peab neid otsima ja paluma. Ma arvan, et me peaksime seda väärikust inimestele tagama, et neil oleks väike summa, mille eest nad ostavad seda, mis just neile hädavajalik on."
Tartu abilinnapea Mihkel Lees ütles samuti, et 150 eurot peaks kätte jääma. Temagi sõnul hinnatakse iga inimese vajadusi eraldi.
"Palju asju võib tulla küll annetusena, aga üks osa inimväärikuse hoidmisest on ka see, et inimesed saaksid teatavad eluks vajalikud tarbed ka endale poest välja valida. Ja neid vajadusi me toimetulekutoetuse määramisel hindame," sõnas Lees. "Või kasvõi seda, et kuigi inimesel on toit tagatud, siis võib-olla oleks ikka tore ka mõni õun või banaan osta lastele."
Kaie Pukk kordas, et kui inimese vajadused seda eeldavad, siis talle toetuse maksmist ei keelata. Samas rõhutas Pukk, et toimetulekutoetus on mõeldud just esmatarbekaupade ja toidu jaoks.
Oma soovituse andis sotsiaalministeerium 22. märtsi omavalitsuste infopäeval. Pukk ütles, et pärast seda on omavalitsused käitunud erinevalt.
"Nad on otsustanud osadel puhkudel maksta ja osadel puhkudel mitte maksta. Kõik oleneb sellest, mille jaoks inimesel seda vaja oli," sõnas Pukk. | Ministeerium soovitas SKA hoole all olevad sõjapõgenikud toimetulekutoetusest ilma jätta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalkindlustusamet pakub praegu elamispinda enam kui 5000-le Ukraina sõja eest põgenenud inimesele. Üldjuhul elavad need inimesed erinevates ühiselamutes, hostelites või hotellides, viimasel ajal ka Tallinki laevas. Kolm korda päevas pakutakse inimestele sooja toitu.
Ajutise kaitse saanud kuid ilma sissetulekuta inimestel on õigus ka toimetulekutoetusele. Seda arvestatakse nii, et pärast eluasemekulude tasumist peab üksi elavale inimesele kätte jääma 150 eurot. Iga järgmise täisealise perekonnaliikme toimetulekupiir on 120 eurot ja lapse oma 180 eurot.
"Meie seisukoht oli tegelikult see, et nad ei tohiks seda (toetust - toim) saada. Sest neil on toitlustus tagatud ja esmavajadused vältimatu abi osas ka," ütles sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Kaie Pukk.
Pukk märkis, et 150-eurosest toetusest peaks umbes 106 eurot kulumagi toidu ostmisele. "See tegelikult on ebaõiglane nende suhtes, kes ei saa riigi poolset toitlustust ja saavad 150 eurot," lisas Pukk.
Seaduses pole niisuguse olukorraga, kus inimene saab riigilt nii öömaja kui ka toidu, arvestatud. Sestap rõhutab sotsiaalministeerium, et toimetulekutoetuse maksmine pole keelatud, omavalitsus saab riigi käest raha igal juhul tagasi. Aga iga makse peab olema põhjendatud, selgitas Pukk.
Tallinna abilinnapea Betina Beškina sõnul pealinn küll hindab iga inimese vajadust eraldi, kuid maksab inimestele minimaalse toimetulekutoetuse ikkagi välja.
"Sest inimestel on ka lisavajadusi," rääkis Beškina. "Esiteks ravimid ja kõik esmavajalikud asjad ka. On selleks aluspesu, küünekäärid või naistesidemed. Tegelikult ei ole päris hea olukord, kui inimene peab neid otsima ja paluma. Ma arvan, et me peaksime seda väärikust inimestele tagama, et neil oleks väike summa, mille eest nad ostavad seda, mis just neile hädavajalik on."
Tartu abilinnapea Mihkel Lees ütles samuti, et 150 eurot peaks kätte jääma. Temagi sõnul hinnatakse iga inimese vajadusi eraldi.
"Palju asju võib tulla küll annetusena, aga üks osa inimväärikuse hoidmisest on ka see, et inimesed saaksid teatavad eluks vajalikud tarbed ka endale poest välja valida. Ja neid vajadusi me toimetulekutoetuse määramisel hindame," sõnas Lees. "Või kasvõi seda, et kuigi inimesel on toit tagatud, siis võib-olla oleks ikka tore ka mõni õun või banaan osta lastele."
Kaie Pukk kordas, et kui inimese vajadused seda eeldavad, siis talle toetuse maksmist ei keelata. Samas rõhutas Pukk, et toimetulekutoetus on mõeldud just esmatarbekaupade ja toidu jaoks.
Oma soovituse andis sotsiaalministeerium 22. märtsi omavalitsuste infopäeval. Pukk ütles, et pärast seda on omavalitsused käitunud erinevalt.
"Nad on otsustanud osadel puhkudel maksta ja osadel puhkudel mitte maksta. Kõik oleneb sellest, mille jaoks inimesel seda vaja oli," sõnas Pukk.
### Response:
Ministeerium soovitas SKA hoole all olevad sõjapõgenikud toimetulekutoetusest ilma jätta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui räägime Ukrainast ja USA abist, mis on Ukrainale antud, siis kas praeguse seisuga on Ukraina saanud seda, mida neil vaja on või on veel asju, mis ka USA poolt vaadatuna oleksid neile olulised?
Tõenäoliselt on õige öelda, et Ukraina vajadused on vastavalt selle sõja kulgemisele ka kerges muutumises. Ja kindlasti ei ole õige öelda seda, et Ukraina on saanud kõike, mida tal on vaja ja et tal tänasest edasi enam midagi vaja ei oleks.
Sõda on muutunud võrreldes sellega, mida peeti tõenäoliseks või võimalikuks 23. veebruaril või isegi 25., 26., 27. veebruaril. Ukraina on olnud sõjas võib-olla isegi mõnede varasemate hindajate jaoks üllatavalt edukas, kaitsesõjas siis.
Aga selleks, et Venemaa Ukrainas sõja kaotaks, on vaja Ukrainal ka vahendeid, mis võimaldavad tal teha rohkem, kui ta on seni suutnud. Ja nii, nagu eile USA riiklik julgeolekunõunik Jake Sullivan kinnitas, töötab USA masinavärk pidevalt selle nimel, et vaadata, mida nad saavad Ukrainale veel anda ja kas on vahendeid, mida USA-l endal ei pruugi olla ja mida saavad liitlased anda. Või mõnel puhul, kui USA-l isegi näiteks on mingisuguseid vahendeid, siis kuna need ei pruugi sobida Ukraina oludega väga täpselt, et siis neid asendada liitlaste käes olevatega.
Selle viimase kohta ma võin tuua näite, mis puudutab laevatõrjerakette, kus USA enda laevatõrjerakettide park on siis koondatud kas lennukitele või teistele laevadele, enda laevadele. Kuna Ukraina olukord on selline, et tulebki kaitsta justnimelt rannikut, kus enda laevadel sisuliselt opereerimisvõimalust ei ole, siis otsitaksegi teisi liitlasi, kellel on ka rannikul paiknevad laevatõrjesüsteemid. Ja nüüd hiljuti just britid teatasid, et nad selliseid rakette Ukrainale annavad.
Kas laevatõrje on midagi sellist, mida me nüüd edaspidises võitluses võime näha? Kas ukrainlaste tähelepanu koondub sellele, et kaitsta rohkem oma rannikut?
Ma ei tea. Ma tean seda, et Venemaa on kindlasti juba selle konflikti eel kogunud vahendeid, millega on võimalik kas rannikut kaugelt pommitada või ka dessante rannikule teha. Ja samuti tean seda, et info sellest, et Ukraina on saanud endale senisest võimekamad vahendid nende laevade vastu tegutsemiseks, peaks toimima Venemaa jaoks heidutavalt. Nüüd saab olema nende enda sõjalis-poliitiline otsus, mida julgetakse teha. Ma loomulikult loodan, et sõnum sellest, et Ukraina on saanud võimekamaks, jõuab pärale selliselt, et reaalselt mingisugust täiendavat meretegevust Ukraina vastu ei toimu.
Kui Ukraina peaks nüüd aina rohkem ja rohkem asuma rünnakule, siis mis on need vahendid, mida neil selleks vaja on ja kas ameeriklased on valmis neile neid vahendeid andma?
Ukraina on ise rõhutanud ühelt poolt õhukaitset, mis kahtlemata on oluline ka siis, kui ise vastase suunas edeneda. Seega õhukaitse on endiselt oluline, aga teiselt poolt on rõhutatud vajadust täiendada või parandada enda soomusüksusi ehk siis tankid, jalaväe lahingumasinad. Samuti ka näiteks ründedroonid, mis võimaldaksid pikema ulatusega vastast mõjutada, ka vastase tagalasse lööke anda, ja siis ka erinevat tüüpi suurtükiväge, mis jällegi võimaldaks vastast kaugemalt ohustada kui praegu Ukraina käes olevad vahendid seda võimaldavad.
Kas USA kõike seda saab tarnida? Peaaegu kindlasti mitte. Kõike USA enda varudest teha ei saa või USA enda tehnikaga võib-olla ei ole ka tingimata mõtet. Aga praegune suund on selline, et USA mõtleb rohkem ka sellise tehnika peale, mille kasutuselevõtt nõuab mõnevõrra rohkem väljaõpet ukrainlastele, aga mille puhul siis ka reaalne sõjaline mõju oleks suurem. Ukraina on esimese seitsme sõjanädala jooksul näidanud enda sisu, suutnud Venemaa esmased hävituslikud rünnakud tagasi lüüa ja tekitanud sellega nii-öelda hingamisruumi, mille jooksul tõesti on võimalik seda täiendavat väljaõpet anda ja tegeleda ka uue või seni kasutamata tehnika integreerimisega oma doktriini ja väljaõppesse.
Kuidas sellises sõjalises olukorras üleüldse väljaõpe käib, see tundub üsna keeruline?
Täpsed detailid huvitaksid mind ennastki, kahtlemata ma kõike ei tea, aga usutavasti on see segu välismaal õppimisest, kus erinevate partnerriikide sõjaväed õpetavad Ukraina sõjaväelasi - see on siis eelkõige instruktorite õpetamine selleks, et need saaksid minna Ukrainasse ja õpetada siis juba nende relvade kasutajaid või täiendavaid instruktoreid. Teine pool olekski siis Ukraina eeldatavasti tagalas väljaõppe andmine. Aga kahtlemata sõja ajal ei ole see selline teema, millest Ukraina või sellega vahetult tegelevad teised riigid tahaksid või peaksid väga detailselt rääkima, ma arvan, et me saamegi rääkida ainult üldistest põhimõtetest.
Kui me räägime NATO-st, siis viimasel ajal on aina rohkem räägitud sellest, et idatiiba tuleks tugevdada. Mis on need kohad, mis on need puudujäägid, mida oleks vaja praegu NATO idatiival tugevdada?
NATO idatiiva tugevdamise vajadus ei ole tekkinud mitte ainult Ukraina-suunalise agressiooni valguses, vaid tegelikult vaatame sealt juba paar sammu tagasi. Valgevene on sisuliselt võetud kasutusele kui Vene sõjaväe täiendav koondumisala ja ala, kus Vene sõjaväel on võimalik teha mis iganes tegevusi, mis Venemaa juhtkonnale on vajalik ja mis Valgevene juhtkonnale peale surutakse.
Aga loomulikult on täiemahulise Ukraina-vastase agressiooni valguses ilmselge ka idatiiva tugevdamise vajadus. Ilmselge on ka see, et lisaks sõjalisele võimekusele ja sõjalis-strateegilise olukorra muutumisele on Ukraina-vastase agressiooni toimumise järel meil võimatu eeldada, et Venemaa juhtkond ei tee mingisugust täiendavat valearvestust. Aga sellise valearvestuse hind võib olla, eriti idatiival oleva väikese riigi jaoks katastroofiline.
Seetõttu peame muutma seda heidutuspõhimõtet, mida seni oleme idatiival piisavaks pidanud. Ehk peame muutma [praegu toimuva] heidutuse ründajale teadaoleva hilisema karistamise kaudu (inglise keeles deterrence by punishment) vääravaks heidutuseks. Heidutuseks, kus juba esmane vägi, mis on võimalikul agressoril vastas, on niivõrd suur ja niivõrd võimekas, et ei ole võimalik saavutada isegi esmast sõjalist edu.
Ja me peamegi vajalikuks seda, et me täiendame siis juba olemasolevat struktuuri, mis on kombineeritult Eesti ja NATO liitlaste vahel Eestis tänaseks kokku pandud. Me näeme, et need tänased sammud on iseenesest olnud kõik õiged, me ei pea hakkama täna Eestisse paigutatud liitlaste üksusi või ka Eesti enda kaitseväge põhimõtteliselt muutma, aga me peame seda täiendama. Me peame täiendama eeskätt võimete arvelt, mida on täna napilt. Näiteks õhukaitsevahendid, pikamaa suurtükivägi, millega meie võime vastasele haiget teha, suureneb nii distantsilt kui mahult. See on siis eeskätt maaväe pool, aga näeme ka, et ka NATO väehoiakus õhu- ja mereväe osas tuleb teha täiendusi, et ka nendes domeenides ei oleks võimalik saavutada isegi esmast edu.
Kui palju meil on võimalik ise teha ja kui palju on meil vaja liitlaste abi?
Igal juhul on need lahendused kombinatsioon Eesti enda tehtavast ja liitlaste tehtavast. Me ei näe ette seda, et Eesti enda kaitseks tehtavad tegevused peaksid fundamentaalselt muutuma.
Ma toon väga äärmuslikud või loodetavasti ka selged näited, et kui Eesti seni ei ole pidanud võimalikuks ja koos liitlastega ka mittevajalikuks enda hävituslennuväge või pommituslennuvägi välja arendada, siis ka täna me ei näe, et me hakkaksime seda tegema. Samuti ei hakka Eesti endale allveelaevu või lennukikandjaid hankima ja nende jaoks kõiki inimesi välja õpetama.
Aga Eesti valitsus on tänaseks juba kahel korral viimase paari kuu jooksul tõstnud oma kaitse-eelarvet. Selle sees siis ka sõjalisele kaitsele minevaid kulutusi, mis võimaldavad juba varem vajalikuks peetud arenduste kiiremini tegemist. Valitsus on otsustanud ka meie enda väestruktuuri suurendada või täiendada, mis kõik on juba sellesama vaatega tehtud, et peame siinset kaitstust ja siinse kaitse põhimõtteid mõnevõrra täiendama.
Aga liitlastelt me ootame seda, et liitlased oleksid valmis täiendama juba olemasolevat lahingugruppi, suurendama selle mahtu, tooma juurde ka täiendavaid võimeid, mis annavad õhukaitses või näiteks pikamaa suurtükiväes märkimisväärse edu või paremuse võrreldes tänase seisuga. Ja mis puudutab õhuturvet, siis me näeme, et rahuaegne õhuturbeoperatsioon, mis on tänaseni küll oma ülesannet väga hästi täitnud, siis peaksime tegema otsuse, et liikuda üle nii-öelda klassikalisele õhukaitseoperatsioonile. See ei tähenda niivõrd seda, et inimene nüüd kuskil Jõhvis või Tallinnas või Kilingi-Nõmmel märkaks tingimata muutust, aga see tähendab seda, et pilootide ja neid saatvate inimeste ülesanded, käsuliinid, relvastus, veel mõned aspektid on teistsugused ja see saadab väga selge sõnumi, et juba esimesest hetkest ollakse ka õhudomeenis valmis Eesti territooriumi ja õhuterritooriumi täiega kaitsma.
Kuidas siinpool suhtutakse nüüd juba äärmiselt tõenäolisse Soome ja Rootsi liitumisse NATOga?
Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise teema on selles mõttes väga huvitav, et ühest küljest räägitakse sellest päris palju ja Euroopa julgeolekuhuviliste arvates on tegemist sammuga, millel on strateegiliselt potentsiaalselt kõige suurem mõju, vähemalt NATO kirdetiival. Aga teisest küljest ollakse ka väga teadlikud selle teema tundlikkusest Rootsis või Soomes endas. Ja kindlasti tajutakse seda, et ei tohiks tekkida isegi muljet, et neile riikidele avaldatakse survet ühe või teise liitlase poolt. | Suursaadik Prikk: USA abi Ukrainale muutub koos sõja arenemisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui räägime Ukrainast ja USA abist, mis on Ukrainale antud, siis kas praeguse seisuga on Ukraina saanud seda, mida neil vaja on või on veel asju, mis ka USA poolt vaadatuna oleksid neile olulised?
Tõenäoliselt on õige öelda, et Ukraina vajadused on vastavalt selle sõja kulgemisele ka kerges muutumises. Ja kindlasti ei ole õige öelda seda, et Ukraina on saanud kõike, mida tal on vaja ja et tal tänasest edasi enam midagi vaja ei oleks.
Sõda on muutunud võrreldes sellega, mida peeti tõenäoliseks või võimalikuks 23. veebruaril või isegi 25., 26., 27. veebruaril. Ukraina on olnud sõjas võib-olla isegi mõnede varasemate hindajate jaoks üllatavalt edukas, kaitsesõjas siis.
Aga selleks, et Venemaa Ukrainas sõja kaotaks, on vaja Ukrainal ka vahendeid, mis võimaldavad tal teha rohkem, kui ta on seni suutnud. Ja nii, nagu eile USA riiklik julgeolekunõunik Jake Sullivan kinnitas, töötab USA masinavärk pidevalt selle nimel, et vaadata, mida nad saavad Ukrainale veel anda ja kas on vahendeid, mida USA-l endal ei pruugi olla ja mida saavad liitlased anda. Või mõnel puhul, kui USA-l isegi näiteks on mingisuguseid vahendeid, siis kuna need ei pruugi sobida Ukraina oludega väga täpselt, et siis neid asendada liitlaste käes olevatega.
Selle viimase kohta ma võin tuua näite, mis puudutab laevatõrjerakette, kus USA enda laevatõrjerakettide park on siis koondatud kas lennukitele või teistele laevadele, enda laevadele. Kuna Ukraina olukord on selline, et tulebki kaitsta justnimelt rannikut, kus enda laevadel sisuliselt opereerimisvõimalust ei ole, siis otsitaksegi teisi liitlasi, kellel on ka rannikul paiknevad laevatõrjesüsteemid. Ja nüüd hiljuti just britid teatasid, et nad selliseid rakette Ukrainale annavad.
Kas laevatõrje on midagi sellist, mida me nüüd edaspidises võitluses võime näha? Kas ukrainlaste tähelepanu koondub sellele, et kaitsta rohkem oma rannikut?
Ma ei tea. Ma tean seda, et Venemaa on kindlasti juba selle konflikti eel kogunud vahendeid, millega on võimalik kas rannikut kaugelt pommitada või ka dessante rannikule teha. Ja samuti tean seda, et info sellest, et Ukraina on saanud endale senisest võimekamad vahendid nende laevade vastu tegutsemiseks, peaks toimima Venemaa jaoks heidutavalt. Nüüd saab olema nende enda sõjalis-poliitiline otsus, mida julgetakse teha. Ma loomulikult loodan, et sõnum sellest, et Ukraina on saanud võimekamaks, jõuab pärale selliselt, et reaalselt mingisugust täiendavat meretegevust Ukraina vastu ei toimu.
Kui Ukraina peaks nüüd aina rohkem ja rohkem asuma rünnakule, siis mis on need vahendid, mida neil selleks vaja on ja kas ameeriklased on valmis neile neid vahendeid andma?
Ukraina on ise rõhutanud ühelt poolt õhukaitset, mis kahtlemata on oluline ka siis, kui ise vastase suunas edeneda. Seega õhukaitse on endiselt oluline, aga teiselt poolt on rõhutatud vajadust täiendada või parandada enda soomusüksusi ehk siis tankid, jalaväe lahingumasinad. Samuti ka näiteks ründedroonid, mis võimaldaksid pikema ulatusega vastast mõjutada, ka vastase tagalasse lööke anda, ja siis ka erinevat tüüpi suurtükiväge, mis jällegi võimaldaks vastast kaugemalt ohustada kui praegu Ukraina käes olevad vahendid seda võimaldavad.
Kas USA kõike seda saab tarnida? Peaaegu kindlasti mitte. Kõike USA enda varudest teha ei saa või USA enda tehnikaga võib-olla ei ole ka tingimata mõtet. Aga praegune suund on selline, et USA mõtleb rohkem ka sellise tehnika peale, mille kasutuselevõtt nõuab mõnevõrra rohkem väljaõpet ukrainlastele, aga mille puhul siis ka reaalne sõjaline mõju oleks suurem. Ukraina on esimese seitsme sõjanädala jooksul näidanud enda sisu, suutnud Venemaa esmased hävituslikud rünnakud tagasi lüüa ja tekitanud sellega nii-öelda hingamisruumi, mille jooksul tõesti on võimalik seda täiendavat väljaõpet anda ja tegeleda ka uue või seni kasutamata tehnika integreerimisega oma doktriini ja väljaõppesse.
Kuidas sellises sõjalises olukorras üleüldse väljaõpe käib, see tundub üsna keeruline?
Täpsed detailid huvitaksid mind ennastki, kahtlemata ma kõike ei tea, aga usutavasti on see segu välismaal õppimisest, kus erinevate partnerriikide sõjaväed õpetavad Ukraina sõjaväelasi - see on siis eelkõige instruktorite õpetamine selleks, et need saaksid minna Ukrainasse ja õpetada siis juba nende relvade kasutajaid või täiendavaid instruktoreid. Teine pool olekski siis Ukraina eeldatavasti tagalas väljaõppe andmine. Aga kahtlemata sõja ajal ei ole see selline teema, millest Ukraina või sellega vahetult tegelevad teised riigid tahaksid või peaksid väga detailselt rääkima, ma arvan, et me saamegi rääkida ainult üldistest põhimõtetest.
Kui me räägime NATO-st, siis viimasel ajal on aina rohkem räägitud sellest, et idatiiba tuleks tugevdada. Mis on need kohad, mis on need puudujäägid, mida oleks vaja praegu NATO idatiival tugevdada?
NATO idatiiva tugevdamise vajadus ei ole tekkinud mitte ainult Ukraina-suunalise agressiooni valguses, vaid tegelikult vaatame sealt juba paar sammu tagasi. Valgevene on sisuliselt võetud kasutusele kui Vene sõjaväe täiendav koondumisala ja ala, kus Vene sõjaväel on võimalik teha mis iganes tegevusi, mis Venemaa juhtkonnale on vajalik ja mis Valgevene juhtkonnale peale surutakse.
Aga loomulikult on täiemahulise Ukraina-vastase agressiooni valguses ilmselge ka idatiiva tugevdamise vajadus. Ilmselge on ka see, et lisaks sõjalisele võimekusele ja sõjalis-strateegilise olukorra muutumisele on Ukraina-vastase agressiooni toimumise järel meil võimatu eeldada, et Venemaa juhtkond ei tee mingisugust täiendavat valearvestust. Aga sellise valearvestuse hind võib olla, eriti idatiival oleva väikese riigi jaoks katastroofiline.
Seetõttu peame muutma seda heidutuspõhimõtet, mida seni oleme idatiival piisavaks pidanud. Ehk peame muutma [praegu toimuva] heidutuse ründajale teadaoleva hilisema karistamise kaudu (inglise keeles deterrence by punishment) vääravaks heidutuseks. Heidutuseks, kus juba esmane vägi, mis on võimalikul agressoril vastas, on niivõrd suur ja niivõrd võimekas, et ei ole võimalik saavutada isegi esmast sõjalist edu.
Ja me peamegi vajalikuks seda, et me täiendame siis juba olemasolevat struktuuri, mis on kombineeritult Eesti ja NATO liitlaste vahel Eestis tänaseks kokku pandud. Me näeme, et need tänased sammud on iseenesest olnud kõik õiged, me ei pea hakkama täna Eestisse paigutatud liitlaste üksusi või ka Eesti enda kaitseväge põhimõtteliselt muutma, aga me peame seda täiendama. Me peame täiendama eeskätt võimete arvelt, mida on täna napilt. Näiteks õhukaitsevahendid, pikamaa suurtükivägi, millega meie võime vastasele haiget teha, suureneb nii distantsilt kui mahult. See on siis eeskätt maaväe pool, aga näeme ka, et ka NATO väehoiakus õhu- ja mereväe osas tuleb teha täiendusi, et ka nendes domeenides ei oleks võimalik saavutada isegi esmast edu.
Kui palju meil on võimalik ise teha ja kui palju on meil vaja liitlaste abi?
Igal juhul on need lahendused kombinatsioon Eesti enda tehtavast ja liitlaste tehtavast. Me ei näe ette seda, et Eesti enda kaitseks tehtavad tegevused peaksid fundamentaalselt muutuma.
Ma toon väga äärmuslikud või loodetavasti ka selged näited, et kui Eesti seni ei ole pidanud võimalikuks ja koos liitlastega ka mittevajalikuks enda hävituslennuväge või pommituslennuvägi välja arendada, siis ka täna me ei näe, et me hakkaksime seda tegema. Samuti ei hakka Eesti endale allveelaevu või lennukikandjaid hankima ja nende jaoks kõiki inimesi välja õpetama.
Aga Eesti valitsus on tänaseks juba kahel korral viimase paari kuu jooksul tõstnud oma kaitse-eelarvet. Selle sees siis ka sõjalisele kaitsele minevaid kulutusi, mis võimaldavad juba varem vajalikuks peetud arenduste kiiremini tegemist. Valitsus on otsustanud ka meie enda väestruktuuri suurendada või täiendada, mis kõik on juba sellesama vaatega tehtud, et peame siinset kaitstust ja siinse kaitse põhimõtteid mõnevõrra täiendama.
Aga liitlastelt me ootame seda, et liitlased oleksid valmis täiendama juba olemasolevat lahingugruppi, suurendama selle mahtu, tooma juurde ka täiendavaid võimeid, mis annavad õhukaitses või näiteks pikamaa suurtükiväes märkimisväärse edu või paremuse võrreldes tänase seisuga. Ja mis puudutab õhuturvet, siis me näeme, et rahuaegne õhuturbeoperatsioon, mis on tänaseni küll oma ülesannet väga hästi täitnud, siis peaksime tegema otsuse, et liikuda üle nii-öelda klassikalisele õhukaitseoperatsioonile. See ei tähenda niivõrd seda, et inimene nüüd kuskil Jõhvis või Tallinnas või Kilingi-Nõmmel märkaks tingimata muutust, aga see tähendab seda, et pilootide ja neid saatvate inimeste ülesanded, käsuliinid, relvastus, veel mõned aspektid on teistsugused ja see saadab väga selge sõnumi, et juba esimesest hetkest ollakse ka õhudomeenis valmis Eesti territooriumi ja õhuterritooriumi täiega kaitsma.
Kuidas siinpool suhtutakse nüüd juba äärmiselt tõenäolisse Soome ja Rootsi liitumisse NATOga?
Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise teema on selles mõttes väga huvitav, et ühest küljest räägitakse sellest päris palju ja Euroopa julgeolekuhuviliste arvates on tegemist sammuga, millel on strateegiliselt potentsiaalselt kõige suurem mõju, vähemalt NATO kirdetiival. Aga teisest küljest ollakse ka väga teadlikud selle teema tundlikkusest Rootsis või Soomes endas. Ja kindlasti tajutakse seda, et ei tohiks tekkida isegi muljet, et neile riikidele avaldatakse survet ühe või teise liitlase poolt.
### Response:
Suursaadik Prikk: USA abi Ukrainale muutub koos sõja arenemisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna korraldatud rahvusvahelises trammihankes osales kokku kolm pakkujat, teatas linnavalitsus, võitjaks kuulutati PESA. Hankelepingu kogumaksumus on umbes 50 miljoni eurot.
Hanke võitnud PESA pakub Tallinnale trammi, mille mudel on PESA Twist. Trammid on 28,6 meetrit pikad ja viie uksega. Neis on 65 istekohta ja nad mahutavad kokku 300 reisijat. Uute trammide salong on suures ulatuses madalapõhjaline, et tagada trammide turvaline ja mugav kasutamine erinevate vajadustega inimestele.
Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütles, et tegemist on ajaloolise otsusega, mis aitab muuta pealinna ühistransporti veelgi rohelisemaks ning kinnitab avalikkusele, et linn panustab aktiivselt uute trammiliinide avamisesse.
"Uute trammide saabudes oleme võimelised rohkem sõitjaid teenindama nii tänase veomahu juures ning ka siis, kui uued trammiliinid, näiteks Vanasadama liin saab valmis. Meie soov on pakkuda pealinnas parimat ühistransporditeenust ja selleks on vaja uusi tramme, mis aitavad muuta ühistransporti sõitjatele veel mugavamaks, kiiremaks ja keskkonnasõbralikumaks," ütles Novikov pressiteate vahendusel.
Tallinna Linnatranspordi AS-i (TLT) juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul on PESA Poola suurettevõte, mis toodab nii tramme kui ronge ning millel on tugev ja pikaajaline kogemus.
"Loomulikult hakkavad ka uued trammid sõitma 100-protsendiliselt roheelektril nagu juba kõik Tallinna trammid ja trollid täna sõidavad," lisas TLT juhatuse esimees.
Boroditš lisas, et uued trammid täiendavad Tallinna Linnatranspordi trammiparki, kuhu täna kuulub 64 trammi. Täiendavate trammide hankimise eesmärk on tõsta veelgi pealinna ühistranspordi teenuse kvaliteeti, suurendada sõidukiparki ning seeläbi laiendada ka trammide teenuse ulatust.
"Kuigi uusi trammiliine saaks põhimõtteliselt avada ka olemasoleva sõidukipargiga, siis uued trammid tagavad jätkusuutlikkuse ja muudavad pealinna kergrööbastranspordi võimalusi paremaks. Eelnevatel aastatel on Tallinnasse hangitud 20 uut trammi ning renoveeritud või ümber ehitatud KT4 ja KT6 tüüpi tramme," sõnas Boroditš.
Hankelepingu allkirjastamine toimub mais ning plaanide kohaselt jõuavad esimesed PESA trammid Tallinnasse eeldatavasti 2024. aasta teises pooles. Trammihange kestis ligi kolm aastat. | Tallinn ostab Poola ettevõttelt kuni 23 uut trammi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna korraldatud rahvusvahelises trammihankes osales kokku kolm pakkujat, teatas linnavalitsus, võitjaks kuulutati PESA. Hankelepingu kogumaksumus on umbes 50 miljoni eurot.
Hanke võitnud PESA pakub Tallinnale trammi, mille mudel on PESA Twist. Trammid on 28,6 meetrit pikad ja viie uksega. Neis on 65 istekohta ja nad mahutavad kokku 300 reisijat. Uute trammide salong on suures ulatuses madalapõhjaline, et tagada trammide turvaline ja mugav kasutamine erinevate vajadustega inimestele.
Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütles, et tegemist on ajaloolise otsusega, mis aitab muuta pealinna ühistransporti veelgi rohelisemaks ning kinnitab avalikkusele, et linn panustab aktiivselt uute trammiliinide avamisesse.
"Uute trammide saabudes oleme võimelised rohkem sõitjaid teenindama nii tänase veomahu juures ning ka siis, kui uued trammiliinid, näiteks Vanasadama liin saab valmis. Meie soov on pakkuda pealinnas parimat ühistransporditeenust ja selleks on vaja uusi tramme, mis aitavad muuta ühistransporti sõitjatele veel mugavamaks, kiiremaks ja keskkonnasõbralikumaks," ütles Novikov pressiteate vahendusel.
Tallinna Linnatranspordi AS-i (TLT) juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul on PESA Poola suurettevõte, mis toodab nii tramme kui ronge ning millel on tugev ja pikaajaline kogemus.
"Loomulikult hakkavad ka uued trammid sõitma 100-protsendiliselt roheelektril nagu juba kõik Tallinna trammid ja trollid täna sõidavad," lisas TLT juhatuse esimees.
Boroditš lisas, et uued trammid täiendavad Tallinna Linnatranspordi trammiparki, kuhu täna kuulub 64 trammi. Täiendavate trammide hankimise eesmärk on tõsta veelgi pealinna ühistranspordi teenuse kvaliteeti, suurendada sõidukiparki ning seeläbi laiendada ka trammide teenuse ulatust.
"Kuigi uusi trammiliine saaks põhimõtteliselt avada ka olemasoleva sõidukipargiga, siis uued trammid tagavad jätkusuutlikkuse ja muudavad pealinna kergrööbastranspordi võimalusi paremaks. Eelnevatel aastatel on Tallinnasse hangitud 20 uut trammi ning renoveeritud või ümber ehitatud KT4 ja KT6 tüüpi tramme," sõnas Boroditš.
Hankelepingu allkirjastamine toimub mais ning plaanide kohaselt jõuavad esimesed PESA trammid Tallinnasse eeldatavasti 2024. aasta teises pooles. Trammihange kestis ligi kolm aastat.
### Response:
Tallinn ostab Poola ettevõttelt kuni 23 uut trammi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soomes tutvustatakse sel nädalal valitsuse tellimusel valminud analüüsi, missugused oleksid NATOga ühinemise ja ka ühinemata jätmise mõjud Soomele. Suurem osa oma seisukoha avaldanud parlamendipoliitikutest toetab NATO-ga liitumist.
Soome vanemad poliitikud on aastakümneid elanud Nõukogude Liiduga sõlmitud sõpruse, koostöö ja vastastikkuse abistamise lepingu varjus. Nad on harjunud kohtlema Venemaad siidkinnastes ja meelsasti kasutama võimalust vait olla. Näiteks 2008. aastal, kui Venemaa ründas Gruusiat, julges selleaegne välisminister Aleksander Stubb öelda, et Venemaa kasutab relvi välispoliitika ajamiseks ja kutsus üles tähele panema, et Venemaa õigustab oma poliitikat kaasmaalaste kaitsmisega võõral pinnal. Talle langes osaks halvustamine ja iroonia. Veel 2014. aasta lõpus kiitis Soome parlament heaks Fennovoima aatomijaama rajamise koostöös Vene riikliku Rosatomiga, kuigi selleks ajaks oli Venemaa juba annekteerinud Krimmi.
Seega oleks NATO-ga liitumine Soomele ülisuur hoiaku muutus, aga praktilises elus ilmselt väga suuri muutusi tunda ei oleks: Soome on NATO rahupartner olnud juba ligi 30 aastat, kaitseväe väljaõpe ja varustus on juba aastaid olnud samasugused kui NATO-l. Näiteks ajateenijatele õpetatakse raadiokutsungi jaoks niinimetatud NATO tähestikku: mitte soomepäraselt Aarne, Berta Celsius, vaid nii nagu NATOs: Alfa, Bravo, Charlie.
Soome kaitsekulud on juba kümme aastat olnud peaaegu kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust, nii nagu NATO-ski kokku lepitud, ja pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale on räägitud kaitsekulude suurendamisest kolme-nelja protsendini.
Õhuseiret täiendada või uusi radareid ehitada poleks suure tõenäosusega vaja, sest Soome õhujõududel on juba praegu väga hea ülevaade sellest, mis Soome ja lähipiirkonna õhuruumis toimub. Sõjaohu korral saaks NATO lisaks pakkuda moodsa AWACS-i eelhoiatuse ja seiretehnikaga varustatud sõjaväelennukeid. Hävituslennukitega on Soomel samuti hästi. Militaar-asjatundjate sõnul on Soomel rahvaarvu silmas pidades kolm korda rohkem hävitajaid kui näiteks Suurbritannial.
Veel mõni kuu tagasi olid Soome eksperdid ajakirjandusele antud intervjuudes seda meelt, et Soome pinnale alaliselt NATO vägesid ega sõjatehnikat ei tuleks. Ka Norral on selline kokkulepe, peale selle jäävad Norra territooriumil peetavad NATO õppused teatud kaugusele Venemaa piirist. NATO jõudude ajutine kohalolek Soomes võiks siiski lisada heidutuse jõudu, sest ründaja teaks, et seisaks Soome minnes kohe silmitsi ka NATO jõududega.
Niisiis on Soome NATO nõuetega enam-vähem kooskõlas. Seda on öelnud ka alliansi peasekretär Jens Stoltenberg. Tema hinnangul läheks Soome vastuvõtmine tavapärasest kiiremini ja liikmesriikidelt heakskiidu saamisel ei tohiks probleeme tulla.
Nüüd siis peavad otsuse tegema soomlased ise. Valitsuse tellimusel koostatud analüüsis ei anta otseselt soovitust, kas Soome peaks NATO-le liitumisavalduse esitama või mitte.
Eduskunta hakkab seda arutama pärast ülestõusmispühi, 20. aprillil. Opositsioonis olev paremtsentristlik erakond Kokoomus on ainsana aegsasti väja öelnud, et pooldab liitumist. Nädalavahetusel otsustas valitsusse kuuluva Keskusta volikogu, et kui valitsus peab NATO-sse astumist vajalikuks, siis Keskusta toetab seda. Peaminister Sanna Marin (sotsiaaldemokraatlik erakond) on siiani hoidunud oma seisukoha ütlemisest, aga on lubanud seda teha enne sotsiaaldemokraatide kongressi, mis peaks toimuma mai alguses.
Veel nädalavahetusel püüdis endine välisminister, peaministri erakonnakaaslane sotsiaaldemokraat Erkki Tuomioja veenda soomlasi, et piisaks sõjalisest liidust Rootsiga ja mingit NATO-t ei ole vaja. Tuomioja on aga pärit Nõukogude Liidu ning Soome vahel kehtinud sõpruse, koostöö ja vastastikkuse abistamise lepingu ajast, praegu juhib Soomet uus poliitikute põlvkond, kes selle lepingu varju ilmselt ei pelga. | Soome on tehniliselt NATO-ga liitumiseks valmis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soomes tutvustatakse sel nädalal valitsuse tellimusel valminud analüüsi, missugused oleksid NATOga ühinemise ja ka ühinemata jätmise mõjud Soomele. Suurem osa oma seisukoha avaldanud parlamendipoliitikutest toetab NATO-ga liitumist.
Soome vanemad poliitikud on aastakümneid elanud Nõukogude Liiduga sõlmitud sõpruse, koostöö ja vastastikkuse abistamise lepingu varjus. Nad on harjunud kohtlema Venemaad siidkinnastes ja meelsasti kasutama võimalust vait olla. Näiteks 2008. aastal, kui Venemaa ründas Gruusiat, julges selleaegne välisminister Aleksander Stubb öelda, et Venemaa kasutab relvi välispoliitika ajamiseks ja kutsus üles tähele panema, et Venemaa õigustab oma poliitikat kaasmaalaste kaitsmisega võõral pinnal. Talle langes osaks halvustamine ja iroonia. Veel 2014. aasta lõpus kiitis Soome parlament heaks Fennovoima aatomijaama rajamise koostöös Vene riikliku Rosatomiga, kuigi selleks ajaks oli Venemaa juba annekteerinud Krimmi.
Seega oleks NATO-ga liitumine Soomele ülisuur hoiaku muutus, aga praktilises elus ilmselt väga suuri muutusi tunda ei oleks: Soome on NATO rahupartner olnud juba ligi 30 aastat, kaitseväe väljaõpe ja varustus on juba aastaid olnud samasugused kui NATO-l. Näiteks ajateenijatele õpetatakse raadiokutsungi jaoks niinimetatud NATO tähestikku: mitte soomepäraselt Aarne, Berta Celsius, vaid nii nagu NATOs: Alfa, Bravo, Charlie.
Soome kaitsekulud on juba kümme aastat olnud peaaegu kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust, nii nagu NATO-ski kokku lepitud, ja pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale on räägitud kaitsekulude suurendamisest kolme-nelja protsendini.
Õhuseiret täiendada või uusi radareid ehitada poleks suure tõenäosusega vaja, sest Soome õhujõududel on juba praegu väga hea ülevaade sellest, mis Soome ja lähipiirkonna õhuruumis toimub. Sõjaohu korral saaks NATO lisaks pakkuda moodsa AWACS-i eelhoiatuse ja seiretehnikaga varustatud sõjaväelennukeid. Hävituslennukitega on Soomel samuti hästi. Militaar-asjatundjate sõnul on Soomel rahvaarvu silmas pidades kolm korda rohkem hävitajaid kui näiteks Suurbritannial.
Veel mõni kuu tagasi olid Soome eksperdid ajakirjandusele antud intervjuudes seda meelt, et Soome pinnale alaliselt NATO vägesid ega sõjatehnikat ei tuleks. Ka Norral on selline kokkulepe, peale selle jäävad Norra territooriumil peetavad NATO õppused teatud kaugusele Venemaa piirist. NATO jõudude ajutine kohalolek Soomes võiks siiski lisada heidutuse jõudu, sest ründaja teaks, et seisaks Soome minnes kohe silmitsi ka NATO jõududega.
Niisiis on Soome NATO nõuetega enam-vähem kooskõlas. Seda on öelnud ka alliansi peasekretär Jens Stoltenberg. Tema hinnangul läheks Soome vastuvõtmine tavapärasest kiiremini ja liikmesriikidelt heakskiidu saamisel ei tohiks probleeme tulla.
Nüüd siis peavad otsuse tegema soomlased ise. Valitsuse tellimusel koostatud analüüsis ei anta otseselt soovitust, kas Soome peaks NATO-le liitumisavalduse esitama või mitte.
Eduskunta hakkab seda arutama pärast ülestõusmispühi, 20. aprillil. Opositsioonis olev paremtsentristlik erakond Kokoomus on ainsana aegsasti väja öelnud, et pooldab liitumist. Nädalavahetusel otsustas valitsusse kuuluva Keskusta volikogu, et kui valitsus peab NATO-sse astumist vajalikuks, siis Keskusta toetab seda. Peaminister Sanna Marin (sotsiaaldemokraatlik erakond) on siiani hoidunud oma seisukoha ütlemisest, aga on lubanud seda teha enne sotsiaaldemokraatide kongressi, mis peaks toimuma mai alguses.
Veel nädalavahetusel püüdis endine välisminister, peaministri erakonnakaaslane sotsiaaldemokraat Erkki Tuomioja veenda soomlasi, et piisaks sõjalisest liidust Rootsiga ja mingit NATO-t ei ole vaja. Tuomioja on aga pärit Nõukogude Liidu ning Soome vahel kehtinud sõpruse, koostöö ja vastastikkuse abistamise lepingu ajast, praegu juhib Soomet uus poliitikute põlvkond, kes selle lepingu varju ilmselt ei pelga.
### Response:
Soome on tehniliselt NATO-ga liitumiseks valmis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tunnistas, et kõiki kavandatud ehitusobjekte kindlasti sellel aasta käsile võtta ei jõua, sest ehitushinnad on niivõrd palju kasvanud. Kõlvarti sõnul saavad hinnatõusu heaks indikatsiooniks Jõe ja Pronksi tänava renoveerimishanke pakkumised, mille tähtaeg oli 11. aprill.
Ka abilinnapea Vladimir Svet ütles, et Jõe ja Pronksi tänava ümberehitamise hinnapakkumiste pealt on võimalik teha esialgne nimekiri objektidest, mida sel aastal üldse on võimalik alustada. Kõlvarti sõnul tuleb teha ilmselt ka lisaeelarve, millega muudetakse ehitatavate objektide nimekirja ja nende maksumust.
"Me ei tea, kas teedeehitus läheb kallimaks 15, 25, 100 või 150 protsenti. Kui hinnatõus on selgunud, siis saame kevade lõpuks paika nimekirja objektidest, mis üldse töösse antakse," tunnistas Svet.
Esialgne kava nägi ette, et Peterburi tee rekonstrueeritakse aastatel 2022-2024. "Kuid juba praegu on näha, et selles tempos me edasi liikuda ei suuda. Ka ei suuda me tervet objekti korraga ehitada. Variant on alustada rekonstrueerimist osaliselt kesklinnapoolsest lõigust Majaka tänavalt kuni Väike-Paala tänavani," ütles Kõlvart.
Abilinnapea Svet ütles, et Peterburi tee esimese lõigu remont kulgeb vahetult Rail Balticu reisiterminali ehitusega, millele rajatakse ka juurdepääsuteed. Tema sõnul on mõistlik need korraga valmis ehitada.
Väike-Paala tänavast Väo ristmikuni soovitakse aga aeg maha võtta. Esiteks on Peterburi tee äärsete äride ja kinnistute omanikud esitanud palju ettepanekuid tulevase uue maantee mahasõitude osas ja endiselt pole ka selgust Smuuli tee ristmiku lahenduse suhtes.
"Ei hakka varjama, et igasuguste tunnelite ja viaduktide rajamine on keeruline küsimus, sest esiteks tuleb arvestada nende sobivust linnaruumi ja teiseks nende ehitamine mõjutab objekti lõppmaksumust kõige enam. Lõplik vastus sõltub meie majanduse tulevikuväljavaadetest ja ehitushindadest," tunnistas Svet.
Lisaks on veel ebaselge Tallinna väiksese ringtee ehitus, sest see peaks alguse saama just Smuuli tee pikendusest ning suunduma tunneli kaudu lennuvälja alt läbi Tartu maanteele. See tunnel oleks umbes kilomeetri pikkune ehk kolm korda pikem Järvevana tee Ülemiste tunnelist.
"Meie algne eesmärk oli hiljemalt aastaks 2025 Peterburi tee täiesti korda teha, nii me ju tallinlastele enne valimisi lubasime. Kuivõrd meil õnnestub seda eesmärki täita, seda näitavad eelseisvad kuud," märkis abilinnapea.
Svet rõhutas, et rekonstrueerimata Peterburi tee lõigule ajutist remonti teha pole mõtet, kuna tegemist on betoonplaatidega ning nendele hooldusremonti teha on üpris keeruline. "Vahepealset poolvarianti me tegema ei hakka, ootama vajadusel lihtsalt kauem," rõhutas Svet.
Svet toonitas, et hoolimata hindade kallinemisest jätkub kindlasti raha tänavate hooldusremondiks. "Kuigi lõppev muutlike ilmadega talv oli teedele erakordselt halb, siis viimaste aastate remonditööde tõttu on pilt isegi üllatavalt hea," väitis Svet. | Tallinn ei suuda tänavu alustada Peterburi tee rekonstrueerimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tunnistas, et kõiki kavandatud ehitusobjekte kindlasti sellel aasta käsile võtta ei jõua, sest ehitushinnad on niivõrd palju kasvanud. Kõlvarti sõnul saavad hinnatõusu heaks indikatsiooniks Jõe ja Pronksi tänava renoveerimishanke pakkumised, mille tähtaeg oli 11. aprill.
Ka abilinnapea Vladimir Svet ütles, et Jõe ja Pronksi tänava ümberehitamise hinnapakkumiste pealt on võimalik teha esialgne nimekiri objektidest, mida sel aastal üldse on võimalik alustada. Kõlvarti sõnul tuleb teha ilmselt ka lisaeelarve, millega muudetakse ehitatavate objektide nimekirja ja nende maksumust.
"Me ei tea, kas teedeehitus läheb kallimaks 15, 25, 100 või 150 protsenti. Kui hinnatõus on selgunud, siis saame kevade lõpuks paika nimekirja objektidest, mis üldse töösse antakse," tunnistas Svet.
Esialgne kava nägi ette, et Peterburi tee rekonstrueeritakse aastatel 2022-2024. "Kuid juba praegu on näha, et selles tempos me edasi liikuda ei suuda. Ka ei suuda me tervet objekti korraga ehitada. Variant on alustada rekonstrueerimist osaliselt kesklinnapoolsest lõigust Majaka tänavalt kuni Väike-Paala tänavani," ütles Kõlvart.
Abilinnapea Svet ütles, et Peterburi tee esimese lõigu remont kulgeb vahetult Rail Balticu reisiterminali ehitusega, millele rajatakse ka juurdepääsuteed. Tema sõnul on mõistlik need korraga valmis ehitada.
Väike-Paala tänavast Väo ristmikuni soovitakse aga aeg maha võtta. Esiteks on Peterburi tee äärsete äride ja kinnistute omanikud esitanud palju ettepanekuid tulevase uue maantee mahasõitude osas ja endiselt pole ka selgust Smuuli tee ristmiku lahenduse suhtes.
"Ei hakka varjama, et igasuguste tunnelite ja viaduktide rajamine on keeruline küsimus, sest esiteks tuleb arvestada nende sobivust linnaruumi ja teiseks nende ehitamine mõjutab objekti lõppmaksumust kõige enam. Lõplik vastus sõltub meie majanduse tulevikuväljavaadetest ja ehitushindadest," tunnistas Svet.
Lisaks on veel ebaselge Tallinna väiksese ringtee ehitus, sest see peaks alguse saama just Smuuli tee pikendusest ning suunduma tunneli kaudu lennuvälja alt läbi Tartu maanteele. See tunnel oleks umbes kilomeetri pikkune ehk kolm korda pikem Järvevana tee Ülemiste tunnelist.
"Meie algne eesmärk oli hiljemalt aastaks 2025 Peterburi tee täiesti korda teha, nii me ju tallinlastele enne valimisi lubasime. Kuivõrd meil õnnestub seda eesmärki täita, seda näitavad eelseisvad kuud," märkis abilinnapea.
Svet rõhutas, et rekonstrueerimata Peterburi tee lõigule ajutist remonti teha pole mõtet, kuna tegemist on betoonplaatidega ning nendele hooldusremonti teha on üpris keeruline. "Vahepealset poolvarianti me tegema ei hakka, ootama vajadusel lihtsalt kauem," rõhutas Svet.
Svet toonitas, et hoolimata hindade kallinemisest jätkub kindlasti raha tänavate hooldusremondiks. "Kuigi lõppev muutlike ilmadega talv oli teedele erakordselt halb, siis viimaste aastate remonditööde tõttu on pilt isegi üllatavalt hea," väitis Svet.
### Response:
Tallinn ei suuda tänavu alustada Peterburi tee rekonstrueerimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kas pärast Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni visiiti on veel oodata riigijuhtide külaskäiku Kiievisse?
Enne peaminister Johnsoni visiiti toimus ju ka Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni visiit, mis oli meie jaoks väga tähtis Ukraina Euroopa integratsiooni mõistes. Slovakkia peaminister Hager külastas meid samal päeval ning külas käis ka Austria kantsler Nehammer.
See on see, mida meie president teeb diplomaatilisel rindel Venemaa agressoriga võitlemiseks. Lisaks peab ta kõnesid parlamentidele. Praegu on ta katnud peaaegu poole Euroopa Liidu riikidest, kuid ka teistele riikidele, täna esines ta Lõuna-Korea parlamendile.
Seega nii sel nädalal kui ka järgmistel nädalatel tuleb meile veel väliskülalisi. Ma ei paljasta julgeolekukaalutlustel, kes tulevad, kuid uskuge, et Kiiev on elus ja pealinn igale külalisele, kes tahab meile toetust avaldada.
Austria kantsler Karl Nehammer sõitis Venemaale – mida te sellest arvate ja loodate?
Meid informeeriti tema järgmisest visiidist Venemaale, kuid on väga tähtis, et ta tegi visiidi Kiievisse enne kui Venemaale. Kiievi visiidi ajal rääkisime Austria toetusest Ukraina Euroopa integratsioonile ja konkreetsest toetusest Venemaa vastastele sanktsioonidele.
Mõistame, et kantsler Nehammer on väga innukas vahendama läbirääkimisi Ukraina ja Venemaa vahel. Hindame iga liidri pingutust. Saame teada tema Moskva visiidi tulemusest ja hindame tema järgmisi tegevusi rahu toomisel meie riiki.
Kas te loodate, et ta toob rahu, sest senised püüdlused pole tulemust toonud? Siinpool vaadatakse kummastusega, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron helistab väga tihti president Vladimir Putinile. Kas teie või president Zelenski on Macronil palunud nii tihti helistada Moskvasse?
Ei, see polnud just palve meie poolt.
Kuid nagu ütlesin, hindame iga riigijuhi püüdlust saada kontakti president Putiniga, et öelda talle, kui vastuvõetamatu on tema tegevus Ukrainas; kui vastuvõetamatud on tema barbaarsed sammud, mille tema sõdurid ellu viivad Ukraina linnades; kui vastuvõetamatu on võitlemine tsiviilisikute, sealhulgas naiste ja lastega, selle asemel, et võidelda Ukraina relvajõududega.
Kui kaotad rindel, siis pead kuidagi seda avalikkusele selgitama, kuid see on tema asi. Võtke see, mis juhtus Kiievi eeslinnades, Kramatorski rongijaama pommitamine, Mariupoli varasem pommitamine – draamateater, haiglad, lasteaiad, koolid. Iga pingutust hinnatakse.
Tunnustame president Macroni tegevust. Me pole küll seda otse palunud teha, kuid ta on oma valiku teinud ja nii käitunud ning ta on jaganud president Zelenskiga kogu informatsiooni, mis ta on Putinilt saanud.
Seega on Zelenski ja Macroni kontaktide arv sama kõrge. Taas kord, meil on vaja, et need pingutused annaksid tulemuse.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni kohtumine Kiievis. Autor/allikas: Suurbritannia valitsus/Twitter
Milline on kõneluste seis Venemaaga? Praegu tundub, et see on jäänud seisma ja kõik ootavad Donbassi suure pealetungi tulemust.
Venemaa on praegu venitanud, ajaga mänginud ja ootab endiselt, et tuleb mingi suur võit rindel, mis annaks talle võimaluse tavapäraselt käituda ja ultimaatumeid esitada.
Sõja algul nad isegi ei kuulanud Ukraina delegatsiooni seisukohti ja nad rääkisid üksnes enda seisukohtadest. Nad nõudsid oma seisukohtade kuulamist. Nende taktika muutus, kui me hakkasime rindel edu saavutama.
Viimasel voorul Istanbulis andsime neile mustandi julgeolekugarantiidest, mida tahame saavutada pärast sõja võitmist. Me ei taha üksnes rahulepet Venemaaga, vaid vajame ka rahvusvahelisi partnereid, kes oleksid meie julgeoleku tagajad, et agressioon ei saaks korduda mitte üksnes Ukraina, aga ka teiste Euroopa riikide vastu. Seepärast on vaja saada laua taha ka USA, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa liider, ehk ka Türgi oma, kuid ka Euroopa Liidu oma kui tervik, sest ka see on tähtis.
Seetõttu näeme, et Venemaal on vastumeelsus tõelise tulemuse saavutamise suhtes, kuid loodame, et nad teevad seda, sest iga tund, päev või öö sõjas tähendab kahjuks surma Ukraina sõduritele ja tsiviilelanikele.
Tahame, et sõda lõpeks nii kiiresti kui võimalik. Oleme valmis diplomaatiliseks lahenduseks.
Kuidas saate olla kindel, et nüüd garantii töötab, eriti kui 1994. aasta Budapesti memorandum ei töötanud?
Me ei taha, et see, mis juhtus Budapesti memorandumiga, korduks. See oli 1994. aasta, kui meilt võeti maailma suuruselt kolmas tuumapotentsiaal, siis meile ei antud isegi mitte garantiid, vaid kinnitused. Need oli Budapesti memorandumi sõnad.
Kui proovisime käivitada ainsa mehhanismi memorandumi kaudu, mis tähendas konsultatsioone, siis me ebaõnnestusime, sest 2014. aastal, kui Venemaa agressioon Ukraina vastu algas ja konsultatsioone nõudsime, siis keegi ei nõustunud meiega. Sama juhtus 2022. aastal.
See ei tohiks olla memorandum, vaid juriidiliselt siduv dokument või lepe selle osaliste, mitte üksnes Ukraina ja Venemaa vahel. Lepe tuleks ratifitseerida iga riigi parlamendis. Selles peab olema täpne mehhanism, mis juhtub, kui Venemaa julgeb agressiooni Ukraina vastu alustada.
Millist toetust ootate Eestilt?
Praegu ootame toetust sanktsioonidele. Teie riigijuhid on väga aktiivsed, et saaks veelgi tugevamaid sanktsioone. Oleme tänulikud viienda paketi sanktsioonide eest, kuid see pole piisav. Teate ju, et nõudsime embargo mitte üksnes kivisöele, aga ka gaasile ja naftale, mis tulevad Euroopa turule.
Nõuame kõikide vene pankade lahtiühendamist Swiftist, mitte ainult mõne panga. Nõuame personaalseid sanktsioone poliitikaga seotud isikutele Venemaal, mitte ainult riigiduuma ja julgeolekunõukogu liikmetele või presidendile. Nõuame viisade mitteandmist vene kodanikele Euroopa riikidesse, mida praegu ikkagi tehakse. Rahvas, kes toetab Vene agressiooni, sest Venemaal kasvab toetus Putinile, seega neile ei tohi viisasid anda. Arvestame Eesti toetusega selles küsimuses.
Lisaks arvestame Eesti toetusega relvade küsimuses. Teame, et Eesti teeb palju, ja seda mitte üksnes riigi suurust arvestades, vaid olete julge ja piisavalt hea, et meile relvi anda. Seda nõuame igalt Euroopa Liidu riigilt. Me peame end kaitsma, me teeme seda ise ja keegi ei pea sõdureid saatma, kuid vajame varustust, lisalaskemoona, raskerelvastust, midagi õhuruumi kaitsmiseks.
Meil on vaja palju asju maa peal, et Euroopa Liidu partnerite toel saaksime võidu.
Ja kindlasti vajame Eesti toetust kiireks liikumiseks Ukraina Euroopa Liidu liikmessaamise teel. Tean, et olete meie poolel ja te toetate kiiret edasiminekut, kuid töötage teiste riikidega, kes ei ole ehk nii toetavad või toetavad vähem kiiret liitumist, kuid kutsume teie riiki olema veelgi nõudlikum teiste riikide suhtes, et Ukraina võetaks Euroopa Liitu vastu nii kiiresti kui võimalik.
Eesti toetab Ukrainat, kuid Austria ei ole Euroopa ühtsusest rääkides parim näide sanktsioonide mõttes või Saksamaa, kui räägime relvade andmisest.
Jah, seepärast minu ülemus räägib riigijuhtidega, kuid veelgi tähtsam on, et teie juhid räägivad nende juhtidega, et näidata neile, et Ukraina ei tohi jääda üksi.
Agressori saame peatada vaid koos, sest vastasel juhul ei peatu agressor Ukrainas, vaid laiendab agressiooni ka teistesse riikidesse ja see pole valik, mida Euroopa Liit tahaks saada.
Kas on juba kõne all olnud ka süsteemi loomine sõjakahjude kinnimaksmiseks? Kas teil on debatt selle üle või on see liiga varajane mõte?
Selleks on parim aeg. Seepärast me ei räägi üksnes Venemaa varade külmutamisest Euroopa riikides, vaid ka mehhanismi leidmisest, et kasutada külmutatud varasid Ukraina ülesehitamiseks reparatsioonide kaudu.
Esitasime juba mitmele rahvusvahelisele kohtule nagu näiteks Rahvusvaheline Kohus (ICJ) taotluse, et saaks kõik vastutavad inimesed kohtu ette tuua, sealhulgas reparatsioonide maksmine. Seepärast räägime partneritega mitte üksnes Euroopas, vaid ka USA ja Suurbritanniaga, mida tuleks teha.
Ukraina tuleb taastada kohe pärast võitu ja selleks tuleb ka Venemaa varasid kasutada.
Kuidas on sõjaline abi Ukrainale tulnud? Annetus, ost või laen?
Selleks on erinevad mehhanismid. Oleme tänulikud iga abi või relva eest.
Ma ei paljasta konkreetseid näiteid, kuid enamjaolt teeme seda kahepoolsel tasemel. Oleme valmis ostma, laenama või saama lend-lease kujul, mida arutame mõne riigiga praegu. Seega igasugune abi Ukrainale on tarvilik ja viib lähemale võidule.
Kuidas on kulgenud uurimine Kiievi eeslinnades, kus pandi toime massimõrv?
Meie rakkerühm, mis koosneb inimestest peaprokuratuurist ja korrakaitseagentuuridest, alustas tööd esimesest päevast, kui linnad vabastati. Oleme tänulikud meie rahvusvahelistele partneritele, kes on saatnud oma eksperte.
Nüüd jõudsid Prantsusmaa eksperdid Ukrainasse ja teisipäeval alustavad nad tööd kohapeal, et fikseerida Venemaa Föderatsiooni metsikused nendes linnades ja korjata kokku tõendusmaterjal rahvusvaheliste institutsioonide jaoks ja et saaks vastutavad inimesed kohtu ette tuua ja neid karistada. Oleme tänulik rahvusvahelisele kogukonnale abi eest selles küsimuses.
Kas ohvrite arv on teie teadaolevalt suurenenud? Praegu on 1222.
Mul pole täpsemaid andmeid, kui palju on ohvreid, kuid üldine vastus on, et kui vabastame ka teised okupeeritud linnad nagu Mariupol või linnad riigi idaosas, siis leiame kahjuks veelgi tõendeid Venemaa Föderatsiooni metsikuste kohta.
Austria kantsler Karl Nehammer Moskvas. Foto temast koos Putiniga ei ole. Autor/allikas: SCANPIX / EPA | Ukraina presidendi kantselei asejuht: agressor ei peatu Ukrainas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kas pärast Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni visiiti on veel oodata riigijuhtide külaskäiku Kiievisse?
Enne peaminister Johnsoni visiiti toimus ju ka Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni visiit, mis oli meie jaoks väga tähtis Ukraina Euroopa integratsiooni mõistes. Slovakkia peaminister Hager külastas meid samal päeval ning külas käis ka Austria kantsler Nehammer.
See on see, mida meie president teeb diplomaatilisel rindel Venemaa agressoriga võitlemiseks. Lisaks peab ta kõnesid parlamentidele. Praegu on ta katnud peaaegu poole Euroopa Liidu riikidest, kuid ka teistele riikidele, täna esines ta Lõuna-Korea parlamendile.
Seega nii sel nädalal kui ka järgmistel nädalatel tuleb meile veel väliskülalisi. Ma ei paljasta julgeolekukaalutlustel, kes tulevad, kuid uskuge, et Kiiev on elus ja pealinn igale külalisele, kes tahab meile toetust avaldada.
Austria kantsler Karl Nehammer sõitis Venemaale – mida te sellest arvate ja loodate?
Meid informeeriti tema järgmisest visiidist Venemaale, kuid on väga tähtis, et ta tegi visiidi Kiievisse enne kui Venemaale. Kiievi visiidi ajal rääkisime Austria toetusest Ukraina Euroopa integratsioonile ja konkreetsest toetusest Venemaa vastastele sanktsioonidele.
Mõistame, et kantsler Nehammer on väga innukas vahendama läbirääkimisi Ukraina ja Venemaa vahel. Hindame iga liidri pingutust. Saame teada tema Moskva visiidi tulemusest ja hindame tema järgmisi tegevusi rahu toomisel meie riiki.
Kas te loodate, et ta toob rahu, sest senised püüdlused pole tulemust toonud? Siinpool vaadatakse kummastusega, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron helistab väga tihti president Vladimir Putinile. Kas teie või president Zelenski on Macronil palunud nii tihti helistada Moskvasse?
Ei, see polnud just palve meie poolt.
Kuid nagu ütlesin, hindame iga riigijuhi püüdlust saada kontakti president Putiniga, et öelda talle, kui vastuvõetamatu on tema tegevus Ukrainas; kui vastuvõetamatud on tema barbaarsed sammud, mille tema sõdurid ellu viivad Ukraina linnades; kui vastuvõetamatu on võitlemine tsiviilisikute, sealhulgas naiste ja lastega, selle asemel, et võidelda Ukraina relvajõududega.
Kui kaotad rindel, siis pead kuidagi seda avalikkusele selgitama, kuid see on tema asi. Võtke see, mis juhtus Kiievi eeslinnades, Kramatorski rongijaama pommitamine, Mariupoli varasem pommitamine – draamateater, haiglad, lasteaiad, koolid. Iga pingutust hinnatakse.
Tunnustame president Macroni tegevust. Me pole küll seda otse palunud teha, kuid ta on oma valiku teinud ja nii käitunud ning ta on jaganud president Zelenskiga kogu informatsiooni, mis ta on Putinilt saanud.
Seega on Zelenski ja Macroni kontaktide arv sama kõrge. Taas kord, meil on vaja, et need pingutused annaksid tulemuse.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni kohtumine Kiievis. Autor/allikas: Suurbritannia valitsus/Twitter
Milline on kõneluste seis Venemaaga? Praegu tundub, et see on jäänud seisma ja kõik ootavad Donbassi suure pealetungi tulemust.
Venemaa on praegu venitanud, ajaga mänginud ja ootab endiselt, et tuleb mingi suur võit rindel, mis annaks talle võimaluse tavapäraselt käituda ja ultimaatumeid esitada.
Sõja algul nad isegi ei kuulanud Ukraina delegatsiooni seisukohti ja nad rääkisid üksnes enda seisukohtadest. Nad nõudsid oma seisukohtade kuulamist. Nende taktika muutus, kui me hakkasime rindel edu saavutama.
Viimasel voorul Istanbulis andsime neile mustandi julgeolekugarantiidest, mida tahame saavutada pärast sõja võitmist. Me ei taha üksnes rahulepet Venemaaga, vaid vajame ka rahvusvahelisi partnereid, kes oleksid meie julgeoleku tagajad, et agressioon ei saaks korduda mitte üksnes Ukraina, aga ka teiste Euroopa riikide vastu. Seepärast on vaja saada laua taha ka USA, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa liider, ehk ka Türgi oma, kuid ka Euroopa Liidu oma kui tervik, sest ka see on tähtis.
Seetõttu näeme, et Venemaal on vastumeelsus tõelise tulemuse saavutamise suhtes, kuid loodame, et nad teevad seda, sest iga tund, päev või öö sõjas tähendab kahjuks surma Ukraina sõduritele ja tsiviilelanikele.
Tahame, et sõda lõpeks nii kiiresti kui võimalik. Oleme valmis diplomaatiliseks lahenduseks.
Kuidas saate olla kindel, et nüüd garantii töötab, eriti kui 1994. aasta Budapesti memorandum ei töötanud?
Me ei taha, et see, mis juhtus Budapesti memorandumiga, korduks. See oli 1994. aasta, kui meilt võeti maailma suuruselt kolmas tuumapotentsiaal, siis meile ei antud isegi mitte garantiid, vaid kinnitused. Need oli Budapesti memorandumi sõnad.
Kui proovisime käivitada ainsa mehhanismi memorandumi kaudu, mis tähendas konsultatsioone, siis me ebaõnnestusime, sest 2014. aastal, kui Venemaa agressioon Ukraina vastu algas ja konsultatsioone nõudsime, siis keegi ei nõustunud meiega. Sama juhtus 2022. aastal.
See ei tohiks olla memorandum, vaid juriidiliselt siduv dokument või lepe selle osaliste, mitte üksnes Ukraina ja Venemaa vahel. Lepe tuleks ratifitseerida iga riigi parlamendis. Selles peab olema täpne mehhanism, mis juhtub, kui Venemaa julgeb agressiooni Ukraina vastu alustada.
Millist toetust ootate Eestilt?
Praegu ootame toetust sanktsioonidele. Teie riigijuhid on väga aktiivsed, et saaks veelgi tugevamaid sanktsioone. Oleme tänulikud viienda paketi sanktsioonide eest, kuid see pole piisav. Teate ju, et nõudsime embargo mitte üksnes kivisöele, aga ka gaasile ja naftale, mis tulevad Euroopa turule.
Nõuame kõikide vene pankade lahtiühendamist Swiftist, mitte ainult mõne panga. Nõuame personaalseid sanktsioone poliitikaga seotud isikutele Venemaal, mitte ainult riigiduuma ja julgeolekunõukogu liikmetele või presidendile. Nõuame viisade mitteandmist vene kodanikele Euroopa riikidesse, mida praegu ikkagi tehakse. Rahvas, kes toetab Vene agressiooni, sest Venemaal kasvab toetus Putinile, seega neile ei tohi viisasid anda. Arvestame Eesti toetusega selles küsimuses.
Lisaks arvestame Eesti toetusega relvade küsimuses. Teame, et Eesti teeb palju, ja seda mitte üksnes riigi suurust arvestades, vaid olete julge ja piisavalt hea, et meile relvi anda. Seda nõuame igalt Euroopa Liidu riigilt. Me peame end kaitsma, me teeme seda ise ja keegi ei pea sõdureid saatma, kuid vajame varustust, lisalaskemoona, raskerelvastust, midagi õhuruumi kaitsmiseks.
Meil on vaja palju asju maa peal, et Euroopa Liidu partnerite toel saaksime võidu.
Ja kindlasti vajame Eesti toetust kiireks liikumiseks Ukraina Euroopa Liidu liikmessaamise teel. Tean, et olete meie poolel ja te toetate kiiret edasiminekut, kuid töötage teiste riikidega, kes ei ole ehk nii toetavad või toetavad vähem kiiret liitumist, kuid kutsume teie riiki olema veelgi nõudlikum teiste riikide suhtes, et Ukraina võetaks Euroopa Liitu vastu nii kiiresti kui võimalik.
Eesti toetab Ukrainat, kuid Austria ei ole Euroopa ühtsusest rääkides parim näide sanktsioonide mõttes või Saksamaa, kui räägime relvade andmisest.
Jah, seepärast minu ülemus räägib riigijuhtidega, kuid veelgi tähtsam on, et teie juhid räägivad nende juhtidega, et näidata neile, et Ukraina ei tohi jääda üksi.
Agressori saame peatada vaid koos, sest vastasel juhul ei peatu agressor Ukrainas, vaid laiendab agressiooni ka teistesse riikidesse ja see pole valik, mida Euroopa Liit tahaks saada.
Kas on juba kõne all olnud ka süsteemi loomine sõjakahjude kinnimaksmiseks? Kas teil on debatt selle üle või on see liiga varajane mõte?
Selleks on parim aeg. Seepärast me ei räägi üksnes Venemaa varade külmutamisest Euroopa riikides, vaid ka mehhanismi leidmisest, et kasutada külmutatud varasid Ukraina ülesehitamiseks reparatsioonide kaudu.
Esitasime juba mitmele rahvusvahelisele kohtule nagu näiteks Rahvusvaheline Kohus (ICJ) taotluse, et saaks kõik vastutavad inimesed kohtu ette tuua, sealhulgas reparatsioonide maksmine. Seepärast räägime partneritega mitte üksnes Euroopas, vaid ka USA ja Suurbritanniaga, mida tuleks teha.
Ukraina tuleb taastada kohe pärast võitu ja selleks tuleb ka Venemaa varasid kasutada.
Kuidas on sõjaline abi Ukrainale tulnud? Annetus, ost või laen?
Selleks on erinevad mehhanismid. Oleme tänulikud iga abi või relva eest.
Ma ei paljasta konkreetseid näiteid, kuid enamjaolt teeme seda kahepoolsel tasemel. Oleme valmis ostma, laenama või saama lend-lease kujul, mida arutame mõne riigiga praegu. Seega igasugune abi Ukrainale on tarvilik ja viib lähemale võidule.
Kuidas on kulgenud uurimine Kiievi eeslinnades, kus pandi toime massimõrv?
Meie rakkerühm, mis koosneb inimestest peaprokuratuurist ja korrakaitseagentuuridest, alustas tööd esimesest päevast, kui linnad vabastati. Oleme tänulikud meie rahvusvahelistele partneritele, kes on saatnud oma eksperte.
Nüüd jõudsid Prantsusmaa eksperdid Ukrainasse ja teisipäeval alustavad nad tööd kohapeal, et fikseerida Venemaa Föderatsiooni metsikused nendes linnades ja korjata kokku tõendusmaterjal rahvusvaheliste institutsioonide jaoks ja et saaks vastutavad inimesed kohtu ette tuua ja neid karistada. Oleme tänulik rahvusvahelisele kogukonnale abi eest selles küsimuses.
Kas ohvrite arv on teie teadaolevalt suurenenud? Praegu on 1222.
Mul pole täpsemaid andmeid, kui palju on ohvreid, kuid üldine vastus on, et kui vabastame ka teised okupeeritud linnad nagu Mariupol või linnad riigi idaosas, siis leiame kahjuks veelgi tõendeid Venemaa Föderatsiooni metsikuste kohta.
Austria kantsler Karl Nehammer Moskvas. Foto temast koos Putiniga ei ole. Autor/allikas: SCANPIX / EPA
### Response:
Ukraina presidendi kantselei asejuht: agressor ei peatu Ukrainas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese poolaja 30:26 võitnud Audentese võistkond tegi tugeva kolmanda veerandi minnes ette 48:36.
Erkmaa KK tuli mängu tagasi ja normaalaeg lõppes 58:58 viigiseisul. Lisaajal näitasid teravamat minekut Audentese SK mängijad. Pikad mängisid korvi all julgelt, tõid omad punktid ära. Kirsi tordile pani 36 sekundit enne lõppu teise võimaluse viskega Karl-Gustav Jurtšenko. Lõppskoor 68:60 ja U-14 noormeeste karikavõistluste esikoht Audentese SK võistkonnale.
Võitjate parimana kogus uskumatud 24 punkti ja 23 lauapalli Gerrit Lehe, kes valiti ka finaalmängu resultatiivsemaks mängijaks. Fred-Jordan Relve lisas 14 silma ja Karl-Gustav Jurtšenko 7 punkti ja 17 lauapalli. Erkmaa resultatiivsemana viskas Rando Roos 23 silma.
Audentese peatreener Rauno Pehka sõnas pärast mängu: “Aasta lõpus on palju mänge ja noorte koormus on päris suur, aga meil oli ühtlasem meeskond kui vastastel. Kindlasti mängis rolli ka meie pikkade ülekaal lauas. Kui me suudame sellest kohtumisest omad järeldused teha, siis oli tegemist väga õpetliku mänguga mõlema meeskonna jaoks.”
Audentese SK vs Erkmaa KK:
Lauapallid: 69-48
Korvisöödud: 7-9
Vaheltlõiked: 10-10
Pallikaotused: 27-18
2p: 38 vs 35%
3p: 18 vs 10%
Vv: 46 vs 52%
Tütarlaste U-14 vanuseklassis krooniti võitjaks BC Kalev/Cramo, kes alistas tulise lõpuga kohtumises Audentese SK numbritega 48:43.
Otsustava viske tabanud ja finaalide parimaks mängijaks valitud Elena Illiste tõi võitjate resultatiivsemana 21 punkti ja võttis seitse lauapalli. Hanna Maria Sibul ja Anette-Laura Tõks lisasid seitse silma. Audentese parimana tõi võimsad 16 punkti ja 21 lauapalli Keandra Koorits.
BC Kalev/Cramo peatreeneri Maia Dorbek sõnas mängujärgselt basket.ee-le: “Meil oli tahtmine täna suurem. Põhiturniiril jäima Audentesele alla ja täna oli selle arvelt lisamotivatsiooni. Läksime vahepeal juba kümne punktiga ette, kuid siis tekkis mõõn ja kaotasime kontrolli. Õnneks suutsime kaitse arvelt mängu ära võtta.”
Audentese SK vs BC Kalev/Cramo:
Laupallid: 35-38
Korvisöödud: 8-12
Vaheltlõiked: 13-14
Pallikaotused: 25-25
2p: 22 vs 38%
3p: 14 vs 0%
Vv: 46 vs 46% | Lehe 24 punkti ja 23 lauapalli viisid Audentese karikavõitjaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese poolaja 30:26 võitnud Audentese võistkond tegi tugeva kolmanda veerandi minnes ette 48:36.
Erkmaa KK tuli mängu tagasi ja normaalaeg lõppes 58:58 viigiseisul. Lisaajal näitasid teravamat minekut Audentese SK mängijad. Pikad mängisid korvi all julgelt, tõid omad punktid ära. Kirsi tordile pani 36 sekundit enne lõppu teise võimaluse viskega Karl-Gustav Jurtšenko. Lõppskoor 68:60 ja U-14 noormeeste karikavõistluste esikoht Audentese SK võistkonnale.
Võitjate parimana kogus uskumatud 24 punkti ja 23 lauapalli Gerrit Lehe, kes valiti ka finaalmängu resultatiivsemaks mängijaks. Fred-Jordan Relve lisas 14 silma ja Karl-Gustav Jurtšenko 7 punkti ja 17 lauapalli. Erkmaa resultatiivsemana viskas Rando Roos 23 silma.
Audentese peatreener Rauno Pehka sõnas pärast mängu: “Aasta lõpus on palju mänge ja noorte koormus on päris suur, aga meil oli ühtlasem meeskond kui vastastel. Kindlasti mängis rolli ka meie pikkade ülekaal lauas. Kui me suudame sellest kohtumisest omad järeldused teha, siis oli tegemist väga õpetliku mänguga mõlema meeskonna jaoks.”
Audentese SK vs Erkmaa KK:
Lauapallid: 69-48
Korvisöödud: 7-9
Vaheltlõiked: 10-10
Pallikaotused: 27-18
2p: 38 vs 35%
3p: 18 vs 10%
Vv: 46 vs 52%
Tütarlaste U-14 vanuseklassis krooniti võitjaks BC Kalev/Cramo, kes alistas tulise lõpuga kohtumises Audentese SK numbritega 48:43.
Otsustava viske tabanud ja finaalide parimaks mängijaks valitud Elena Illiste tõi võitjate resultatiivsemana 21 punkti ja võttis seitse lauapalli. Hanna Maria Sibul ja Anette-Laura Tõks lisasid seitse silma. Audentese parimana tõi võimsad 16 punkti ja 21 lauapalli Keandra Koorits.
BC Kalev/Cramo peatreeneri Maia Dorbek sõnas mängujärgselt basket.ee-le: “Meil oli tahtmine täna suurem. Põhiturniiril jäima Audentesele alla ja täna oli selle arvelt lisamotivatsiooni. Läksime vahepeal juba kümne punktiga ette, kuid siis tekkis mõõn ja kaotasime kontrolli. Õnneks suutsime kaitse arvelt mängu ära võtta.”
Audentese SK vs BC Kalev/Cramo:
Laupallid: 35-38
Korvisöödud: 8-12
Vaheltlõiked: 13-14
Pallikaotused: 25-25
2p: 22 vs 38%
3p: 14 vs 0%
Vv: 46 vs 46%
### Response:
Lehe 24 punkti ja 23 lauapalli viisid Audentese karikavõitjaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel pidasid eestlased kaks kohtumist ning olid mõlemas võidukad. Kõigepealt saadi avaringis 2:0 (21:8; 21:14) jagu Venemaa duost Pavel Karpuhhinist - Maksim Adoninist. Teises ringis oldi samuti 2:0 (21:14; 21:18) üle teisest Venemaa paarist Pavel Šustrovist - Aleksei Gusevist ja jõuti kolmandasse ringi, vahendas Volley.ee.
Seal kohtuti laupäeval ukrainlaste Konstantin Medjaniki - Eduard Reznikiga ja vastu tuli võtta 1:2 (19:21; 23:21; 9:15) kaotus ja langeti lohutusringi. Lohutusringis oli vastas Venemaa duo Ruslan Bõkanov - Maksim Hudjakov, kelles sai Eesti esipaar pärast tasavägist mängu jagu 2:1 (15:21; 22:20; 16:14). Nii pääseti poolfinaali, kus pühapäeval kell 10.40 kohtutakse venelaste Konstantin Semjonovi - Ilja Lešukoviga. | Nõlvak ja Tiisaar jõudsid EEVZA finaaletapil poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel pidasid eestlased kaks kohtumist ning olid mõlemas võidukad. Kõigepealt saadi avaringis 2:0 (21:8; 21:14) jagu Venemaa duost Pavel Karpuhhinist - Maksim Adoninist. Teises ringis oldi samuti 2:0 (21:14; 21:18) üle teisest Venemaa paarist Pavel Šustrovist - Aleksei Gusevist ja jõuti kolmandasse ringi, vahendas Volley.ee.
Seal kohtuti laupäeval ukrainlaste Konstantin Medjaniki - Eduard Reznikiga ja vastu tuli võtta 1:2 (19:21; 23:21; 9:15) kaotus ja langeti lohutusringi. Lohutusringis oli vastas Venemaa duo Ruslan Bõkanov - Maksim Hudjakov, kelles sai Eesti esipaar pärast tasavägist mängu jagu 2:1 (15:21; 22:20; 16:14). Nii pääseti poolfinaali, kus pühapäeval kell 10.40 kohtutakse venelaste Konstantin Semjonovi - Ilja Lešukoviga.
### Response:
Nõlvak ja Tiisaar jõudsid EEVZA finaaletapil poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tulemusele vaatamata lõpetas Eesti turniiri neljanda ja Holland kuuendana. Ühtlasi langes Hollandi U-20 noortekoondis järgmiseks aastaks II divisjoni B-gruppi.
Eesti koondis võitis avakolmandiku 3:0 ning juhtis teise perioodi keskel 4:2, ent lubas vastasel mängu tagasi tulla ning kaotas lõpuks 5:6.
Eesti koondise väravad viskasid Harri Koll (1+1), Jegor Nevzorov, Artemi Aleksandrov (2+1) ja Vladimir Nestertšuk.Hollandi poolel tegi kübaratriki Jorn van Soest (3+2), Ties van Soest andis kolm väravasöötu.
Mängu jooksul tegi Eesti koondis vastaste väravel 48 pealeviset Hollandi 24 vastu.
Päeva esimeses mängus alistas Lõuna-Korea Rumeenia 5:2. Hilisõhtul kohtuvad turniiri esikohta otsustavas mängus Suurbritannia ja Jaapan. | Eesti U-20 koondis lõpetas MM-turniiri kaotusega autsaiderile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tulemusele vaatamata lõpetas Eesti turniiri neljanda ja Holland kuuendana. Ühtlasi langes Hollandi U-20 noortekoondis järgmiseks aastaks II divisjoni B-gruppi.
Eesti koondis võitis avakolmandiku 3:0 ning juhtis teise perioodi keskel 4:2, ent lubas vastasel mängu tagasi tulla ning kaotas lõpuks 5:6.
Eesti koondise väravad viskasid Harri Koll (1+1), Jegor Nevzorov, Artemi Aleksandrov (2+1) ja Vladimir Nestertšuk.Hollandi poolel tegi kübaratriki Jorn van Soest (3+2), Ties van Soest andis kolm väravasöötu.
Mängu jooksul tegi Eesti koondis vastaste väravel 48 pealeviset Hollandi 24 vastu.
Päeva esimeses mängus alistas Lõuna-Korea Rumeenia 5:2. Hilisõhtul kohtuvad turniiri esikohta otsustavas mängus Suurbritannia ja Jaapan.
### Response:
Eesti U-20 koondis lõpetas MM-turniiri kaotusega autsaiderile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | City väravad lõid Ilkay Gundögan 14., Kevin De Bruyne 70. ning Raheem Sterling 80. ja 90. minutil. Londoni klubi ainsa tabamuse eest hoolitses väljakukohtuniku poolt antud üleaja kolmandal minutil Christian Eriksen. Cityl avanes hea võimalus ka viienda värava löömiseks, kuid Gabriel Jesus ei suutnud 75. minutil realiseerida penaltit.
Tiitlikaitsja Londoni Chelsea sai Marcos Alonso 45.+3. minuti väravast kodus 1:0 jagu Southamptonist. Londoni Arsenal oli samuti omal väljakul Mesut Özili 23. minuti tabamusest 1:0 üle Newcastle Unitedist.
Teised tulemused: Stoke City - West Ham United 0:3, Brighton & Hove Albion - Burnley 0:0, Watford - Huddersfield Town 1:4, Leicester City - Crystal Palace 0:3.
Turniiritabeli tipp: Manchester City 52 (18-st mängust), Manchester United 38 (17), Chelsea 38 (18), Arsenal 33 (18), Burnley 32 (18), Liverpool 31 (17) punkti. | Manchester City võttis ka Tottenham Hotspuri üle seljavõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
City väravad lõid Ilkay Gundögan 14., Kevin De Bruyne 70. ning Raheem Sterling 80. ja 90. minutil. Londoni klubi ainsa tabamuse eest hoolitses väljakukohtuniku poolt antud üleaja kolmandal minutil Christian Eriksen. Cityl avanes hea võimalus ka viienda värava löömiseks, kuid Gabriel Jesus ei suutnud 75. minutil realiseerida penaltit.
Tiitlikaitsja Londoni Chelsea sai Marcos Alonso 45.+3. minuti väravast kodus 1:0 jagu Southamptonist. Londoni Arsenal oli samuti omal väljakul Mesut Özili 23. minuti tabamusest 1:0 üle Newcastle Unitedist.
Teised tulemused: Stoke City - West Ham United 0:3, Brighton & Hove Albion - Burnley 0:0, Watford - Huddersfield Town 1:4, Leicester City - Crystal Palace 0:3.
Turniiritabeli tipp: Manchester City 52 (18-st mängust), Manchester United 38 (17), Chelsea 38 (18), Arsenal 33 (18), Burnley 32 (18), Liverpool 31 (17) punkti.
### Response:
Manchester City võttis ka Tottenham Hotspuri üle seljavõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alagrupis neli võitu ja kaks kaotust saanud Gedzo alistas 128 parema hulgas austerlase Mathias Gottwaldi 15:5, seejärel ukrainlase Artem Matevosovi 15:12, 32 seas Poola vehkleja Damian Michalaki 15:11 ja kaheksandikfinaalis itaallase Alessio Preziosi 15:12.
Ruslan Eskov (Tartu Kalev) sai 28. koha. Teel 32 parema hulka alistas ta esmalt prantslase Thomas Rousseli 15:11 ja järgmises ringis sama tulemusega Venemaa esindaja Vladimir Chichevi. Teel kaheksandikfinaali tuli Eskovil 10:15 kaotus vastu võtta rumeenlaselt Marton Szepilt.
Kolmanda Eesti vehklejana võistlustules olnud Ilian Bobrov (SBSK Draakon) sai 92. koha. | Andzej Gedzo pääses juunioride MK-etapil esikümnesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alagrupis neli võitu ja kaks kaotust saanud Gedzo alistas 128 parema hulgas austerlase Mathias Gottwaldi 15:5, seejärel ukrainlase Artem Matevosovi 15:12, 32 seas Poola vehkleja Damian Michalaki 15:11 ja kaheksandikfinaalis itaallase Alessio Preziosi 15:12.
Ruslan Eskov (Tartu Kalev) sai 28. koha. Teel 32 parema hulka alistas ta esmalt prantslase Thomas Rousseli 15:11 ja järgmises ringis sama tulemusega Venemaa esindaja Vladimir Chichevi. Teel kaheksandikfinaali tuli Eskovil 10:15 kaotus vastu võtta rumeenlaselt Marton Szepilt.
Kolmanda Eesti vehklejana võistlustules olnud Ilian Bobrov (SBSK Draakon) sai 92. koha.
### Response:
Andzej Gedzo pääses juunioride MK-etapil esikümnesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitseva Hispaania meistri ja Euroopa Meistrite liiga tšempioni Reali ainsa tabamuse eest hoolitses tänavuse Copa Libertadoresi võitja, brasiillaste Gremio vastu 53. minutil karistuslöögist Cristiano Ronaldo.
Enne mängu:
Finaalis lähevad vastamisi Hispaania klubi Madridi Real ja Brasiilia tiim Gremio. ETV2 ja ERR-i spordiportaali otseülekanne algab kell 18.50.
Poolfinaalis alistas Gremio lisaajal 1:0 Pachuca, Real sai 2:1 jagu Al-Jazirast.
Real on seni kahel korral tulnud klubide maailmameistriks – mullu ja ka 2014. aastal. Brasiilia klubidest on varem võidutsenud Corinthians, Sao Paulo ja Internacional. Edukaim klubi on olnud Barcelona, kes on tiitli võitnud kolmel korral, seega on Realil nüüd võimalik nende kõrvale tõusta. | Ronaldo tabamus tagas Realile jalgpalliklubide MM-tiitli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitseva Hispaania meistri ja Euroopa Meistrite liiga tšempioni Reali ainsa tabamuse eest hoolitses tänavuse Copa Libertadoresi võitja, brasiillaste Gremio vastu 53. minutil karistuslöögist Cristiano Ronaldo.
Enne mängu:
Finaalis lähevad vastamisi Hispaania klubi Madridi Real ja Brasiilia tiim Gremio. ETV2 ja ERR-i spordiportaali otseülekanne algab kell 18.50.
Poolfinaalis alistas Gremio lisaajal 1:0 Pachuca, Real sai 2:1 jagu Al-Jazirast.
Real on seni kahel korral tulnud klubide maailmameistriks – mullu ja ka 2014. aastal. Brasiilia klubidest on varem võidutsenud Corinthians, Sao Paulo ja Internacional. Edukaim klubi on olnud Barcelona, kes on tiitli võitnud kolmel korral, seega on Realil nüüd võimalik nende kõrvale tõusta.
### Response:
Ronaldo tabamus tagas Realile jalgpalliklubide MM-tiitli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Anadolu Efes juhtis eile Euroliigas kolm minutit enne mängu lõppu Vitoria Baskonia vastu kaheksa punktiga, kuid kaotas 81:82. Türklased on võitnud 12-st mängust kolm, millega hoiavad turniiritabelis eelviimast ehk 15. kohta.
Meeskonna seis pole kõige parem ka Türgi liigas, kus seitsme võidu ja kolme kaotusega hoitakse kuuendat positsiooni. | Valus kaotus maksis Anadolu Efesi peatreenerile töökoha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Anadolu Efes juhtis eile Euroliigas kolm minutit enne mängu lõppu Vitoria Baskonia vastu kaheksa punktiga, kuid kaotas 81:82. Türklased on võitnud 12-st mängust kolm, millega hoiavad turniiritabelis eelviimast ehk 15. kohta.
Meeskonna seis pole kõige parem ka Türgi liigas, kus seitsme võidu ja kolme kaotusega hoitakse kuuendat positsiooni.
### Response:
Valus kaotus maksis Anadolu Efesi peatreenerile töökoha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate parim oli Roberts Freimanis 19 punkti ja 12 lauapalliga. Kaksikduubli sepistas ka Rain Raadik 14 silma ning 12 lauaga. Kaotajatele tõi Nolan Cressler resultatiivseimana 21 punkti.
Mängupäeva teises kohtumises alistas Pärnu Sadam võõrsil Tallinna Kalev/TLÜ 80:76 (22:12, 16:18, 20:27, 22:19). Suvepealinna klubi suurimaks skooritegijaks osutus Siim-Markus Post 17 ning pealinlastel Djordje Dželetovic 20 punktiga.
Turniiritabel: BC Kalev/Cramo 9/0, BC Valga-Valka/Maks&Moorits 8/3, Tartu Ülikool 5/4, AVIS UTILITAS Rapla 6/5, Pärnu Sadam 5/6, Tallinna Kalev/TLÜ 5/6, TTÜ KK 1/8, G4S Noorteliiga 0/7. | Valga lõi tippude duellis Raplat, Sadam alistas Kalev/TLÜ | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate parim oli Roberts Freimanis 19 punkti ja 12 lauapalliga. Kaksikduubli sepistas ka Rain Raadik 14 silma ning 12 lauaga. Kaotajatele tõi Nolan Cressler resultatiivseimana 21 punkti.
Mängupäeva teises kohtumises alistas Pärnu Sadam võõrsil Tallinna Kalev/TLÜ 80:76 (22:12, 16:18, 20:27, 22:19). Suvepealinna klubi suurimaks skooritegijaks osutus Siim-Markus Post 17 ning pealinlastel Djordje Dželetovic 20 punktiga.
Turniiritabel: BC Kalev/Cramo 9/0, BC Valga-Valka/Maks&Moorits 8/3, Tartu Ülikool 5/4, AVIS UTILITAS Rapla 6/5, Pärnu Sadam 5/6, Tallinna Kalev/TLÜ 5/6, TTÜ KK 1/8, G4S Noorteliiga 0/7.
### Response:
Valga lõi tippude duellis Raplat, Sadam alistas Kalev/TLÜ |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõltumatu kõrgeim valimiskomisjon ütles, et valimised korraldatakse 6. mail, mitte 25. märtsil nagu varem teada anti. Selline otsus langetati kohtumisel parteide esindajatega, kes palusid edasilükkamist, et paremini valimisteks valmistuda.
Kohalikes valimistes on nähtud viimast etappi Tuneesia üleminekul demokraatiale pärast 2011. aasta ülestõusu, mis vallandas Araabia kevade revolutsioonid.
Ülestõusu järel saadeti kohalikud omavalitsused laiali ja asendati ajutiste "eridelegatsioonidega".
Kohalikel valimistel on ligi viiel miljonil tuneeslasel õigus valida 350 omavalitsuse juhid.
Tuneesias on viimase kuue aasta jooksul aset leidnud suhteliselt demokraatlik üleminek, mille käigus on vastu võetud uus põhiseadus ning korraldati 2014. aastal üld- ja presidendivalimised. | Tuneesia lükkab kohalikud valimised märtsist maisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõltumatu kõrgeim valimiskomisjon ütles, et valimised korraldatakse 6. mail, mitte 25. märtsil nagu varem teada anti. Selline otsus langetati kohtumisel parteide esindajatega, kes palusid edasilükkamist, et paremini valimisteks valmistuda.
Kohalikes valimistes on nähtud viimast etappi Tuneesia üleminekul demokraatiale pärast 2011. aasta ülestõusu, mis vallandas Araabia kevade revolutsioonid.
Ülestõusu järel saadeti kohalikud omavalitsused laiali ja asendati ajutiste "eridelegatsioonidega".
Kohalikel valimistel on ligi viiel miljonil tuneeslasel õigus valida 350 omavalitsuse juhid.
Tuneesias on viimase kuue aasta jooksul aset leidnud suhteliselt demokraatlik üleminek, mille käigus on vastu võetud uus põhiseadus ning korraldati 2014. aastal üld- ja presidendivalimised.
### Response:
Tuneesia lükkab kohalikud valimised märtsist maisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tiitlikaitsja ja tabelijuhi värava lõi 79. minutil Thomas Müller. Uustulnukal avanes kohtumise üleaja neljandal minutil hea viigivõimalus, kuid Chadrac Adolo luhtas penalti.
Hooaja avavõidu teenis Köln, olles kodus Christian Clemensi 67. minuti tabamusest 1:0 üle VfL Wolfsburgist.
Frankfurdi Eintracht juhtis veel 82. minutil omal väljakul 2:0 Schalke vastu, kuid pidi rahulduma 2:2 viigiga.
Augsburgile päästsid samuti kodus kaks üleaja väravat 3:3 viigi Freiburgi vastu. Seejuures kanti kõik kolm tabamust Alfred Finnbogasoni nimele.
Bremeni Werder asus Mainzi vastu 2:0 juhtima, kuid lõpuks suutsid külalised välja mängida 2:2 viigi.
Turniiritabeli tipp: Bayern 41 (17-st mängust), Schalke 30 (17), RB Leipzig 28 (16), Mönchengladbachi Borussia 28 (17), Leverkuseni Bayer 27 (16), Hoffenheim 26 (16) punkti. | Bayern lõpetas aasta dramaatilise võiduga, Kölnile esimene täistabamus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tiitlikaitsja ja tabelijuhi värava lõi 79. minutil Thomas Müller. Uustulnukal avanes kohtumise üleaja neljandal minutil hea viigivõimalus, kuid Chadrac Adolo luhtas penalti.
Hooaja avavõidu teenis Köln, olles kodus Christian Clemensi 67. minuti tabamusest 1:0 üle VfL Wolfsburgist.
Frankfurdi Eintracht juhtis veel 82. minutil omal väljakul 2:0 Schalke vastu, kuid pidi rahulduma 2:2 viigiga.
Augsburgile päästsid samuti kodus kaks üleaja väravat 3:3 viigi Freiburgi vastu. Seejuures kanti kõik kolm tabamust Alfred Finnbogasoni nimele.
Bremeni Werder asus Mainzi vastu 2:0 juhtima, kuid lõpuks suutsid külalised välja mängida 2:2 viigi.
Turniiritabeli tipp: Bayern 41 (17-st mängust), Schalke 30 (17), RB Leipzig 28 (16), Mönchengladbachi Borussia 28 (17), Leverkuseni Bayer 27 (16), Hoffenheim 26 (16) punkti.
### Response:
Bayern lõpetas aasta dramaatilise võiduga, Kölnile esimene täistabamus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aljand läbis poolfinaalis distantsi ajaga 54,37 sekundit. Viimasena viis finaali tulemus 52,80.
Hommikuses eelujumises sai Aljand kirja aja 53,92 sekundit. | Martti Aljand jäi poolfinaalis viimaseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aljand läbis poolfinaalis distantsi ajaga 54,37 sekundit. Viimasena viis finaali tulemus 52,80.
Hommikuses eelujumises sai Aljand kirja aja 53,92 sekundit.
### Response:
Martti Aljand jäi poolfinaalis viimaseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Yuki Ito, Kaori Iwabuchi, Yuka Seto ja Sara Takanashi kogusid Saksamaal Hinterzartenis toimunud jõuproovil 956 punkti.
Teiseks tuli Venemaa (Anastassia Barannikova, Aleksandra Kustova, Sofia Tihhonova, Irina Avvakumova) 863,7 ning kolmandaks Prantsusmaa (Lea Lemare, Julia Clair, Romane Dieu, Lucile Morat) 846,4 silmaga. | Ajaloolise suusahüppevõistluse võitis kindlalt Jaapan | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Yuki Ito, Kaori Iwabuchi, Yuka Seto ja Sara Takanashi kogusid Saksamaal Hinterzartenis toimunud jõuproovil 956 punkti.
Teiseks tuli Venemaa (Anastassia Barannikova, Aleksandra Kustova, Sofia Tihhonova, Irina Avvakumova) 863,7 ning kolmandaks Prantsusmaa (Lea Lemare, Julia Clair, Romane Dieu, Lucile Morat) 846,4 silmaga.
### Response:
Ajaloolise suusahüppevõistluse võitis kindlalt Jaapan |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Norralastele kindlustas kaksikvõidu Kjetil Jansrud 1.57,59-ga. Kolmas oli austerlane Max Franz 1.57,85-ga.
MK-sarja üldarvestuses on norralaste käes kolmikvõim. Juhib Svindal 374 punktiga, talle järgnevad Jansrud 329 ning Henrik Kristoffersen 285 silmaga. Kiirlaskumise arvestuses on esikohal tänavu kolmest etapist kaks võitnud Svindal.
Val d'Isere'is toimunud naiste ülisuurslaalomi esikolmiku moodustasid Lindsey Vonn USA-st 1.04,86, Sofia Goggia Itaaliast 1.05,17 ja Ragnhild Mowinckel Norrast 1.05,25-ga.
MK-sarja kokkuvõttes mahuvad esikolmikusse ameeriklanna Michaela Shiffrin 521, sakslanna Viktoria Rebensburg 412 ning ülisuurslaalomi liider Tina Weirather Liechtensteinist 294 punktiga. | Svindal võitis teise kiirlaskumise järjest, naistest esikoht Vonnile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Norralastele kindlustas kaksikvõidu Kjetil Jansrud 1.57,59-ga. Kolmas oli austerlane Max Franz 1.57,85-ga.
MK-sarja üldarvestuses on norralaste käes kolmikvõim. Juhib Svindal 374 punktiga, talle järgnevad Jansrud 329 ning Henrik Kristoffersen 285 silmaga. Kiirlaskumise arvestuses on esikohal tänavu kolmest etapist kaks võitnud Svindal.
Val d'Isere'is toimunud naiste ülisuurslaalomi esikolmiku moodustasid Lindsey Vonn USA-st 1.04,86, Sofia Goggia Itaaliast 1.05,17 ja Ragnhild Mowinckel Norrast 1.05,25-ga.
MK-sarja kokkuvõttes mahuvad esikolmikusse ameeriklanna Michaela Shiffrin 521, sakslanna Viktoria Rebensburg 412 ning ülisuurslaalomi liider Tina Weirather Liechtensteinist 294 punktiga.
### Response:
Svindal võitis teise kiirlaskumise järjest, naistest esikoht Vonnile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mehhiklaste poolelt tegid skoori Jonathan Urretavizcaya 37., Franco Jara 60., Roberto De La Rosa 79. ja Angelo Sagal 84. minutil penaltist. Araabia ÜE klubi auvärava lõi 57. minutil Khalfan Mubarak Al Rezzy.
Finaal hispaanlaste Madridi Reali ja brasiillaste Gremio vahel algab täna Eesti aja järgi kell 19.00. Mängust teeb otseülekande ETV2, mida on võimalik vaadata ka ERR-i spordiportaali vahendusel. | Klubijalgpalli maailmameistrivõistluste pronks rändas Mehhikosse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mehhiklaste poolelt tegid skoori Jonathan Urretavizcaya 37., Franco Jara 60., Roberto De La Rosa 79. ja Angelo Sagal 84. minutil penaltist. Araabia ÜE klubi auvärava lõi 57. minutil Khalfan Mubarak Al Rezzy.
Finaal hispaanlaste Madridi Reali ja brasiillaste Gremio vahel algab täna Eesti aja järgi kell 19.00. Mängust teeb otseülekande ETV2, mida on võimalik vaadata ka ERR-i spordiportaali vahendusel.
### Response:
Klubijalgpalli maailmameistrivõistluste pronks rändas Mehhikosse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kevin Lasagna viis külalised 14. minutil juhtima, kuid minut hiljem Mauro Icardi viigistas. Udinese pääses taas ette 61. minutil, kui Rodrigo de Paul realiseeris penalti. Lõppseisu 3:1 vormistas 77. minutil Antonin Barak.
Vaatamata kaotusele juhib Inter turniiritabelit 40 (17-st mängust) punktiga. Järgnevad SSC Napoli 39 (16), Torino Juventus 38 (16), AS Roma 35 (15), Rooma Lazio 32 (15) ja Genova Sampdoria 27 (15) silmaga. Kolmanda järjestikuse võidu võtnud Udinese on 21 (16) punktiga 11. kohal. | Ainsana Serie A-s kaotuseta püsinud Inter sai üllatuslikult lüüa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kevin Lasagna viis külalised 14. minutil juhtima, kuid minut hiljem Mauro Icardi viigistas. Udinese pääses taas ette 61. minutil, kui Rodrigo de Paul realiseeris penalti. Lõppseisu 3:1 vormistas 77. minutil Antonin Barak.
Vaatamata kaotusele juhib Inter turniiritabelit 40 (17-st mängust) punktiga. Järgnevad SSC Napoli 39 (16), Torino Juventus 38 (16), AS Roma 35 (15), Rooma Lazio 32 (15) ja Genova Sampdoria 27 (15) silmaga. Kolmanda järjestikuse võidu võtnud Udinese on 21 (16) punktiga 11. kohal.
### Response:
Ainsana Serie A-s kaotuseta püsinud Inter sai üllatuslikult lüüa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tabeli esikümne moodustavad paremusjärjekorras USA (koht jäi samaks), Saksamaa (0), Inglismaa (0), Austraalia (+2), Kanada (0), Prantsusmaa (-2), Holland (0), Brasiilia (+1), Jaapan (-1) ja Rootsi (+1), vahendas Soccernet.ee.
Eesti lähiriikidest asub Venemaa 25. (0), Soome 28. (0), Läti 82. (+5) ja Leedu 86. (+3) kohal. | Naiste koondis tõusis FIFA edetabelis viis kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tabeli esikümne moodustavad paremusjärjekorras USA (koht jäi samaks), Saksamaa (0), Inglismaa (0), Austraalia (+2), Kanada (0), Prantsusmaa (-2), Holland (0), Brasiilia (+1), Jaapan (-1) ja Rootsi (+1), vahendas Soccernet.ee.
Eesti lähiriikidest asub Venemaa 25. (0), Soome 28. (0), Läti 82. (+5) ja Leedu 86. (+3) kohal.
### Response:
Naiste koondis tõusis FIFA edetabelis viis kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate resultatiivseimad mängijad olid Mardy Collins 26 ja ekskalevlane Frank Elegar 21 punktiga. Kaksikduubli teinud Elegar noppis ka 15 lauapalli ning võlus vastastelt välja 10 isiklikku viga. Kaotajatele tõid Sergei Karasjov ja Marko Simonovic parimatena 15 silma. Endise Kalev/Cramo leegionäri Demonte Harperi kontosse kogunes 11 punkti.
Lokomotiiv-Kuban hoiab üheksa vooru järel täiseduga jätkava tiitlikaitsja Moskva CSKA järel kaheksa võiduga teist kohta. Seitsmest vastasest jagu saanud Zeniit on neljas. | Ekskalevlase hiilgav mäng viis Lokomotiiv-Kubani VTB Ühisliigas võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate resultatiivseimad mängijad olid Mardy Collins 26 ja ekskalevlane Frank Elegar 21 punktiga. Kaksikduubli teinud Elegar noppis ka 15 lauapalli ning võlus vastastelt välja 10 isiklikku viga. Kaotajatele tõid Sergei Karasjov ja Marko Simonovic parimatena 15 silma. Endise Kalev/Cramo leegionäri Demonte Harperi kontosse kogunes 11 punkti.
Lokomotiiv-Kuban hoiab üheksa vooru järel täiseduga jätkava tiitlikaitsja Moskva CSKA järel kaheksa võiduga teist kohta. Seitsmest vastasest jagu saanud Zeniit on neljas.
### Response:
Ekskalevlase hiilgav mäng viis Lokomotiiv-Kubani VTB Ühisliigas võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma karjääri esimese etapivõidu teeninud norralasele järgnesid prantslane Maurice Manificat 10,6 ja britt Andrew Musgrave 11,5 sekundi suuruse kaotusega. Eestlasi stardis polnud.
MK-sarja üldliidrina jätkab täna kümnenda koha teeninud norralane Johannes Hösflot Kläbo 652 punktiga. Kläbo oli enne tänast teinud kaasa kuuel etapil, mille kõik ka võitnud. Teist kohta hoiab täna mitte võistlenud venelane Aleksandr Bolšunov 402 silmaga ning kolmas on Manificat 388 punktiga. Krüger paikneb tabeli seitsmendal real. | Kläbo seeria sai läbi, esikoht uuele tulijale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma karjääri esimese etapivõidu teeninud norralasele järgnesid prantslane Maurice Manificat 10,6 ja britt Andrew Musgrave 11,5 sekundi suuruse kaotusega. Eestlasi stardis polnud.
MK-sarja üldliidrina jätkab täna kümnenda koha teeninud norralane Johannes Hösflot Kläbo 652 punktiga. Kläbo oli enne tänast teinud kaasa kuuel etapil, mille kõik ka võitnud. Teist kohta hoiab täna mitte võistlenud venelane Aleksandr Bolšunov 402 silmaga ning kolmas on Manificat 388 punktiga. Krüger paikneb tabeli seitsmendal real.
### Response:
Kläbo seeria sai läbi, esikoht uuele tulijale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "eFP saabumine oli tänavu määravalt oluline, kuid järgmisel aastal toimuval (NATO) tippkohtumisel peame tegema tööd toetusstrateegia, abivägede vallas," lausus Luik Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses.
"Tuleb meeles pidada, et Varssavi tippkohtumise järeldused ütlevad, et eFP on "päästik". Sellel on poliitiline ja heidutuslik tähendus, kuid see ka töötab päästikuna," lisas ta.
"Seega on küsimus - kui see päästik vallandub, mis siis juhtub? See on järgmise NATO tippkohtumise peaeesmärk."
Luik tõi esile, et eFP on esimene osa suuremast tervikust.
"Peame töötama mõningate sõjaliste väljakutsete kallal, millega peame tulevikus silmitsi seisma. Need väga sõltuvad mitte ainult liitlasriikide tahtest tuua siia teatud üksusi, vaid liitlasriikide tahtest tuua toetuseks, abijõududena välja suuremad üksused. See on väga tähtis ning olen kindel, et sellest tuleb suur debatt," ütles minister.
"USA roll, eriti abijõudude vallas, on miski, mis on minu hinnangul keskse tähtsusega," lausus ta.
Luik rõhutas, et kuigi hiljuti käivitatud Euroopa Liidu alaline süvendatud koostöö ehk PESCO on oluline, siis NATO-t see ei asenda.
"Peame olema realistlikud - EL pole NATO. Kaitsevaldkond ei saa kunagi olema EL-i peamine tegevusala. EL on politiiline, majanduslik organisatsioon... Välispoliitika, ja eriti kaitsepoliitika, jääb EL-is alati niinimetatud väikevenna rolli. Minu seisukohast vaadatuna pole sellest midagi," ütles ta.
"Minu arvates loodi PESCO viisil, millega ei kaasne mingit EL-i ja NATO (tegevuste) kattumise riski. Isegi kui on inimesed, kes seda kattuvust tahavad või otsivad, siis mina seda ei näe, nii poliitilistel kui ka praktilistel põhjustel," lisas Luik.
"Sest kõik need riigid, kes siin eFP raames on, teavad, et kui läheb asjaks, siis PESCO neid päästma ei tule. On teised ühendused, mis tulevad."
NATO järgmine tippkohtumine toimub Brüsselis 11.-12. juuli 2018. | Luik: NATO järgmine tippkohtumine peaks keskenduma abivägedele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"eFP saabumine oli tänavu määravalt oluline, kuid järgmisel aastal toimuval (NATO) tippkohtumisel peame tegema tööd toetusstrateegia, abivägede vallas," lausus Luik Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses.
"Tuleb meeles pidada, et Varssavi tippkohtumise järeldused ütlevad, et eFP on "päästik". Sellel on poliitiline ja heidutuslik tähendus, kuid see ka töötab päästikuna," lisas ta.
"Seega on küsimus - kui see päästik vallandub, mis siis juhtub? See on järgmise NATO tippkohtumise peaeesmärk."
Luik tõi esile, et eFP on esimene osa suuremast tervikust.
"Peame töötama mõningate sõjaliste väljakutsete kallal, millega peame tulevikus silmitsi seisma. Need väga sõltuvad mitte ainult liitlasriikide tahtest tuua siia teatud üksusi, vaid liitlasriikide tahtest tuua toetuseks, abijõududena välja suuremad üksused. See on väga tähtis ning olen kindel, et sellest tuleb suur debatt," ütles minister.
"USA roll, eriti abijõudude vallas, on miski, mis on minu hinnangul keskse tähtsusega," lausus ta.
Luik rõhutas, et kuigi hiljuti käivitatud Euroopa Liidu alaline süvendatud koostöö ehk PESCO on oluline, siis NATO-t see ei asenda.
"Peame olema realistlikud - EL pole NATO. Kaitsevaldkond ei saa kunagi olema EL-i peamine tegevusala. EL on politiiline, majanduslik organisatsioon... Välispoliitika, ja eriti kaitsepoliitika, jääb EL-is alati niinimetatud väikevenna rolli. Minu seisukohast vaadatuna pole sellest midagi," ütles ta.
"Minu arvates loodi PESCO viisil, millega ei kaasne mingit EL-i ja NATO (tegevuste) kattumise riski. Isegi kui on inimesed, kes seda kattuvust tahavad või otsivad, siis mina seda ei näe, nii poliitilistel kui ka praktilistel põhjustel," lisas Luik.
"Sest kõik need riigid, kes siin eFP raames on, teavad, et kui läheb asjaks, siis PESCO neid päästma ei tule. On teised ühendused, mis tulevad."
NATO järgmine tippkohtumine toimub Brüsselis 11.-12. juuli 2018.
### Response:
Luik: NATO järgmine tippkohtumine peaks keskenduma abivägedele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Londoni klubi väravad lõi Christian Benteke 19., Wilfried Zaha 40. ja Bakary Sako 90.+4. minutil. Tunamullune meister Leicester lõpetas mängu kümnekesi, sest 61. minutil eemaldati Wilfred Ndidi.
Eelmised neli kohtumist võitnud Leicester hoiab 26 punktiga kaheksandat kohta. Viimasest seitsmest matšist kolm võitnud ning neli viigistanud Crystal Palace on 17 silmaga 14. positsioonil. | Heasse hoogu sattunud Crystal Palace lõpetas Leicesteri võiduseeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Londoni klubi väravad lõi Christian Benteke 19., Wilfried Zaha 40. ja Bakary Sako 90.+4. minutil. Tunamullune meister Leicester lõpetas mängu kümnekesi, sest 61. minutil eemaldati Wilfred Ndidi.
Eelmised neli kohtumist võitnud Leicester hoiab 26 punktiga kaheksandat kohta. Viimasest seitsmest matšist kolm võitnud ning neli viigistanud Crystal Palace on 17 silmaga 14. positsioonil.
### Response:
Heasse hoogu sattunud Crystal Palace lõpetas Leicesteri võiduseeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljanda järjestikuse etapivõidu võtnud norralasele järgnesid prantslane Martin Fourcade 1.01,4 (2) ja venelane Anton Šipulin 1.10,5 (1) sekundi suuruse kaotusega.
Eilses sprindis 14. koha saanud Kalev Ermits taandus 33. positsioonile. Böle kaotas eestlane 3.31,5 (2).
Enne võistlust:
Meeste 12,5 km jälitussõidu otseülekanne algab ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis kell 15.35. Ainsa eestlasena pääses jälitussõidus sprindis kõik märgid tabanud ja 14. koha saanud Kalev Ermits, kes stardib täna liidrist 1.11 hiljem. Esimesena stardib norralane Johannes Thingnes Bö.
Ülekannet kommenteerivad Karl Mihkel Eller ja Margus Ader. | Bö võttis kindla võidu, Ermits andis ära 19 kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljanda järjestikuse etapivõidu võtnud norralasele järgnesid prantslane Martin Fourcade 1.01,4 (2) ja venelane Anton Šipulin 1.10,5 (1) sekundi suuruse kaotusega.
Eilses sprindis 14. koha saanud Kalev Ermits taandus 33. positsioonile. Böle kaotas eestlane 3.31,5 (2).
Enne võistlust:
Meeste 12,5 km jälitussõidu otseülekanne algab ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis kell 15.35. Ainsa eestlasena pääses jälitussõidus sprindis kõik märgid tabanud ja 14. koha saanud Kalev Ermits, kes stardib täna liidrist 1.11 hiljem. Esimesena stardib norralane Johannes Thingnes Bö.
Ülekannet kommenteerivad Karl Mihkel Eller ja Margus Ader.
### Response:
Bö võttis kindla võidu, Ermits andis ära 19 kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peadirigent Kristi Karro juhtimisel esitamisele tuleb valik traditsioonilist ja rahvuslikku koorimuusikat, millele lisandub näidispala ka koori liikmete endi värskest loomingust. Lisaks avaldab Raudam austust tänavu jaanuaris siit ilmast lahkunud helilooja Veljo Tormisele, esitades tema muusikale põhinevad "Viis eesti rahvatantsu segakoorile".
Segakoor Raudami ajalugu algas 95 aastat tagasi rongisõidul, mil grupp raudteeametnikke oli teel Tapal peetud kolleegi matustelt tagasi Tallinna. Kurva meeleolu peletamiseks hakkasid ametivennad rongis laulma. Sündis idee laulukoori asutamisest, ning asi vormistati koori põhikirja koostamise näol juba mõni päev hiljem ehk 18. detsembril 1922. Koori nimi tuletati sõnast "raud(tee)am(etnik)"
Suurimates Raudami koosseisudes 1930. ja 1940. aastatel on Estonia kontserdisaali lavale jõudnud korraga üle 150 inimese. Aastate vältel on Raudam esinenud kõikidel korraldatud üldlaulupidudel, reisinud ringi Eestis ning omal ajal Nõukogude Liidus, hiljem ka näiteks Soomes.
Raudami juubelikontsert toimub Glehni lossis (Vana-Mustamäe 48) 17. detsmebril kell 18.00. | Segakoor Raudam tähistab 95. sünnipäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peadirigent Kristi Karro juhtimisel esitamisele tuleb valik traditsioonilist ja rahvuslikku koorimuusikat, millele lisandub näidispala ka koori liikmete endi värskest loomingust. Lisaks avaldab Raudam austust tänavu jaanuaris siit ilmast lahkunud helilooja Veljo Tormisele, esitades tema muusikale põhinevad "Viis eesti rahvatantsu segakoorile".
Segakoor Raudami ajalugu algas 95 aastat tagasi rongisõidul, mil grupp raudteeametnikke oli teel Tapal peetud kolleegi matustelt tagasi Tallinna. Kurva meeleolu peletamiseks hakkasid ametivennad rongis laulma. Sündis idee laulukoori asutamisest, ning asi vormistati koori põhikirja koostamise näol juba mõni päev hiljem ehk 18. detsembril 1922. Koori nimi tuletati sõnast "raud(tee)am(etnik)"
Suurimates Raudami koosseisudes 1930. ja 1940. aastatel on Estonia kontserdisaali lavale jõudnud korraga üle 150 inimese. Aastate vältel on Raudam esinenud kõikidel korraldatud üldlaulupidudel, reisinud ringi Eestis ning omal ajal Nõukogude Liidus, hiljem ka näiteks Soomes.
Raudami juubelikontsert toimub Glehni lossis (Vana-Mustamäe 48) 17. detsmebril kell 18.00.
### Response:
Segakoor Raudam tähistab 95. sünnipäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahe lasketiiru peale ühe möödalasu teinud Oja lõpetas 35. kohaga, kaotades võitjale 1.47,1. Grete Gaim pidi käima kolmel trahviringil ja sai 52. koha, kaotust võitjale kogunes 2.32,4.
Võidu võttis mõlemad lasketiirud puhaste paberitega läbinud sakslanna Karolin Horchler, kes edestas 6,6 sekundiga ühel trahviringil käinud prantslanna Julia Simoni. Kolmanda koha sai samuti kõik märgid tabanud venelanna Juliana Kaiševa, kaotades 14,3 sekundiga.
Jälitussõitu Obertilliachis kavas ei ole, pühapäeval peetakse segateatesõidud. | Regina Oja jõudis IBU karikaetapil punktikohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahe lasketiiru peale ühe möödalasu teinud Oja lõpetas 35. kohaga, kaotades võitjale 1.47,1. Grete Gaim pidi käima kolmel trahviringil ja sai 52. koha, kaotust võitjale kogunes 2.32,4.
Võidu võttis mõlemad lasketiirud puhaste paberitega läbinud sakslanna Karolin Horchler, kes edestas 6,6 sekundiga ühel trahviringil käinud prantslanna Julia Simoni. Kolmanda koha sai samuti kõik märgid tabanud venelanna Juliana Kaiševa, kaotades 14,3 sekundiga.
Jälitussõitu Obertilliachis kavas ei ole, pühapäeval peetakse segateatesõidud.
### Response:
Regina Oja jõudis IBU karikaetapil punktikohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hüppevooru järel 24. kohal olnud Ilves langes 10 km murdmaadistantsil ?? positsiooni ja lõpetas 31. kohaga. Kaotust võitjale kogunes 1.47,9, viimasest punktikohast jäi teda lahutama 10,2 sekundit.
Sakslased teenisid kaksikvõidu – etapivõidu võttis kolmandana alustanud Eric Frenzel, edestades 0,7 sekundiga enda koondisekaaslast Fabian Riesslet, kes startis kuuendana.
Kümnendalt kohalt sõitis end kolmandaks norralane Jan Schmid, kes kaotas võitjale 8,1 sekundiga. Hüppevooru järel liidrikohal olnud jaapanlane Taihei Kato lõpetas 23. kohaga (+1.14,1).
Hüppevoor:
Ilves hüppas 88,5 meetrit ja teenis selle eest 111,2 punkti. Murdmaarajale stardib ta liidrist 59 sekundit hiljem.
Liidrina alustab suusasõitu jaapanlane Taihei Kato, kes hüppas 97 meetrit ja teenis 125,9 punkti. Temast kaheksa sekundit hiljem stardib tšehh Tomaš Portyk (96,5 meetrit, 124 punkti) ning 12 sekundit hiljem sakslane Eric Frenzel (96 meetrit, 123 punkti).
10 km murdmaasõit algab Eesti aja järgi kell 15. | Ilves jäi Ramsaus esimesena punktita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hüppevooru järel 24. kohal olnud Ilves langes 10 km murdmaadistantsil ?? positsiooni ja lõpetas 31. kohaga. Kaotust võitjale kogunes 1.47,9, viimasest punktikohast jäi teda lahutama 10,2 sekundit.
Sakslased teenisid kaksikvõidu – etapivõidu võttis kolmandana alustanud Eric Frenzel, edestades 0,7 sekundiga enda koondisekaaslast Fabian Riesslet, kes startis kuuendana.
Kümnendalt kohalt sõitis end kolmandaks norralane Jan Schmid, kes kaotas võitjale 8,1 sekundiga. Hüppevooru järel liidrikohal olnud jaapanlane Taihei Kato lõpetas 23. kohaga (+1.14,1).
Hüppevoor:
Ilves hüppas 88,5 meetrit ja teenis selle eest 111,2 punkti. Murdmaarajale stardib ta liidrist 59 sekundit hiljem.
Liidrina alustab suusasõitu jaapanlane Taihei Kato, kes hüppas 97 meetrit ja teenis 125,9 punkti. Temast kaheksa sekundit hiljem stardib tšehh Tomaš Portyk (96,5 meetrit, 124 punkti) ning 12 sekundit hiljem sakslane Eric Frenzel (96 meetrit, 123 punkti).
10 km murdmaasõit algab Eesti aja järgi kell 15.
### Response:
Ilves jäi Ramsaus esimesena punktita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pino sündis 1935. aastal Mikitamäe vallas Põlvamaal taluperes üheksanda lapsena. Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse erialal 1958. aastal. Ajakirjaniku tööd alustas ta Elva ajalehes Uus Tee kirjandusliku kaastöölisena. Ajakirjanikuna töötas ta aastakümneid ENSV hinnatuimas ajalehes Edasi, olles väga tunnustatud põllumajandusajakirjanik.
Pino oli Eesti Kirjanike Liidu liige. Tema sulest on ilmunud romaanid "Ja andke meile andeks meie võlad" (1994), "Vaikne on" (2000) ning "Suvekurbus" (2003), samuti hulk lühiproosat ning mälestused. | Suri ajakirjanik ja kirjanik Nasta Pino | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pino sündis 1935. aastal Mikitamäe vallas Põlvamaal taluperes üheksanda lapsena. Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse erialal 1958. aastal. Ajakirjaniku tööd alustas ta Elva ajalehes Uus Tee kirjandusliku kaastöölisena. Ajakirjanikuna töötas ta aastakümneid ENSV hinnatuimas ajalehes Edasi, olles väga tunnustatud põllumajandusajakirjanik.
Pino oli Eesti Kirjanike Liidu liige. Tema sulest on ilmunud romaanid "Ja andke meile andeks meie võlad" (1994), "Vaikne on" (2000) ning "Suvekurbus" (2003), samuti hulk lühiproosat ning mälestused.
### Response:
Suri ajakirjanik ja kirjanik Nasta Pino |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõidu võitis prantslane Alexis Jeannerod sakslase Thomas Wicki ja venelase Gleb Retivõhhi ees, edestades neid vastavalt 4,7 ja 11,3 sekundiga.
12. koha saanud Ränkel kaotas võitjale 1.03,2. Algo Kärp lõpetas 34. kohaga, kaotades 2.04,9.
Kaarel Kasper Kõrge oli 59. (+3.12,3) ja Kristjan Koll 92. (+4.23,3), Kein Einaste jättis sõidu pooleli. Kokku jõudis finišisse 125 meest. | Ränkel teenis Alpi karikasarja etapil 12. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõidu võitis prantslane Alexis Jeannerod sakslase Thomas Wicki ja venelase Gleb Retivõhhi ees, edestades neid vastavalt 4,7 ja 11,3 sekundiga.
12. koha saanud Ränkel kaotas võitjale 1.03,2. Algo Kärp lõpetas 34. kohaga, kaotades 2.04,9.
Kaarel Kasper Kõrge oli 59. (+3.12,3) ja Kristjan Koll 92. (+4.23,3), Kein Einaste jättis sõidu pooleli. Kokku jõudis finišisse 125 meest.
### Response:
Ränkel teenis Alpi karikasarja etapil 12. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tähesõdade" saagasse kuuluva filmiga käib alati kaasas tohutu pagas, täis nii massiivse fännibaasi ootusi ja teooriaid kui ka Disney vajadust oma investeering tulu tootma panna. See moodustab igale uuele filmile kindla raamistiku, mille sees George Lucase loodud reeglitega toimivat maailma edasi arendada. Rian Johnsoni ("Brick", "Looper") lavastatud "Star Wars: Viimased jedid" võtab küll saaga sümpaatselt ja magusalt nostalgitseva eelmise osaga ("Jõud tärkab") võrreldes suurema sammu edasi, ent kaldub liialt mängima vaataja ootustega ja süžeeliste keerdkäikudega.
Jätkates sealt, kuhu "Jõud tärkab" jõudis, jutustab ulmefilm haralise loo mässuliste katsetest pääseda Snoke'i (Andy Serkis) juhitud Esimese Ordu küüsist. Näeme, kuidas tärkava jõu ja ähmase minevikuga maadlev Rey (Daisy Ridley) püüab endas pettunud erakut Luke Skywalkerit (Mark Hamill) mobiliseerida.
Samaaegselt Leia (Carrie Fisher) juhitud mässulised, sh Poe (Oscar Isaac), Finn (John Boyega) ja uue tegelasena mehaanik Rose (Kelly Marie Tran), püüavad leida viise ellujäämiseks Esimese Ordu eest põgenemisel. Film jälgib ka Snoke'i jüngri Kylo Reni (Adam Driver) identiteedi ja jõu otsinguid keset lakkamatut sõda, mis moodustab sündmustele ajalise joone. Rey ja Kylo Reni eneseotsingud seotakse leidlikult kokku nii visuaalselt kui ka läbiva teemana. Selleks on minevikust lahti murdmine ning jõu leidmine iseendast, koos oma valgete ja pimedate pooltega. Motiiviga on seotud ka Luke, kes tunneb vastutust tärkavate pimedate jõudude eest, mis omakorda kõigutavad balanssi valguse ja pimeduse vahel.
"Star Wars: Viimased jedid" proovib mitmel tegevusliinil korraga lugu koos hoida ning tegelasi edasi arendada, asetades end raskesse olukorda. Film peab seejuures hoidma tasakaalu maailma ja karakterite edasi arendamise, saaga juurte austamise, intrigeeriva süžee loomise ning kokkuvõttes uue ja vana vahel. Kuigi Reys, Kylo Renis, Lukes ja isegi Poes võib täheldada selget arengut, tundub tegelasi olevat liiga palju, et igaühega eraldi midagi konkreetset saavutada. Paljud jäävad süžee rohkearvuliste keerdkäikude atribuutideks või nende varju.
Rian Johnson nimelt kuhjab pöördeid ja kõrghetki sedavõrd intensiivselt, et see lööb ka loo fookuse kõikuma ning jagab kliimaksi laiali mitmele stseenile.
Fookuse killustatust võimendab lisaks läbiv rõhumine plaanide ebaõnnestumisele. Tervikuna lahustab see julgete ja silmapaistvate stseenide emotsionaalset kaasahaaravust, mida torgib ka draama vahele liiga tihedalt pikitud huumor. Naljad on küll kontekstipõhised, ent need mõjuvad kohati sama funktsionaalsetena kui huumor Marveli valemipõhistes filmides.
Lisaks püütakse eepilisust muuta seeditavamaks nunnude pisitegelaste abil, mis iseloomustab hästi koos huumori ja tegelaskonna mitmekülgsusega filmi suunatust võimalikult laiale vaatajaskonnale.
Ometigi on tegemist meelahutusliku teosega tänu detailirohkele ja fantaasiarikkale maailmale, laitmatule visuaalile ja John Williamsi surematule heliribale. Tervikuna mõjub "Star Wars: Viimased jedid" kui saaga dogmasid murdva vahefilmina, mis vabastab jõu veresugulusest, ülistab ebaõnnestumise õpetuslikkust ning rõhutab edasiarendatava saaga suunatust tulevikule. | Arvustus. "Star Wars: Viimased jedid" kui saaga dogmasid murdev vahefilm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tähesõdade" saagasse kuuluva filmiga käib alati kaasas tohutu pagas, täis nii massiivse fännibaasi ootusi ja teooriaid kui ka Disney vajadust oma investeering tulu tootma panna. See moodustab igale uuele filmile kindla raamistiku, mille sees George Lucase loodud reeglitega toimivat maailma edasi arendada. Rian Johnsoni ("Brick", "Looper") lavastatud "Star Wars: Viimased jedid" võtab küll saaga sümpaatselt ja magusalt nostalgitseva eelmise osaga ("Jõud tärkab") võrreldes suurema sammu edasi, ent kaldub liialt mängima vaataja ootustega ja süžeeliste keerdkäikudega.
Jätkates sealt, kuhu "Jõud tärkab" jõudis, jutustab ulmefilm haralise loo mässuliste katsetest pääseda Snoke'i (Andy Serkis) juhitud Esimese Ordu küüsist. Näeme, kuidas tärkava jõu ja ähmase minevikuga maadlev Rey (Daisy Ridley) püüab endas pettunud erakut Luke Skywalkerit (Mark Hamill) mobiliseerida.
Samaaegselt Leia (Carrie Fisher) juhitud mässulised, sh Poe (Oscar Isaac), Finn (John Boyega) ja uue tegelasena mehaanik Rose (Kelly Marie Tran), püüavad leida viise ellujäämiseks Esimese Ordu eest põgenemisel. Film jälgib ka Snoke'i jüngri Kylo Reni (Adam Driver) identiteedi ja jõu otsinguid keset lakkamatut sõda, mis moodustab sündmustele ajalise joone. Rey ja Kylo Reni eneseotsingud seotakse leidlikult kokku nii visuaalselt kui ka läbiva teemana. Selleks on minevikust lahti murdmine ning jõu leidmine iseendast, koos oma valgete ja pimedate pooltega. Motiiviga on seotud ka Luke, kes tunneb vastutust tärkavate pimedate jõudude eest, mis omakorda kõigutavad balanssi valguse ja pimeduse vahel.
"Star Wars: Viimased jedid" proovib mitmel tegevusliinil korraga lugu koos hoida ning tegelasi edasi arendada, asetades end raskesse olukorda. Film peab seejuures hoidma tasakaalu maailma ja karakterite edasi arendamise, saaga juurte austamise, intrigeeriva süžee loomise ning kokkuvõttes uue ja vana vahel. Kuigi Reys, Kylo Renis, Lukes ja isegi Poes võib täheldada selget arengut, tundub tegelasi olevat liiga palju, et igaühega eraldi midagi konkreetset saavutada. Paljud jäävad süžee rohkearvuliste keerdkäikude atribuutideks või nende varju.
Rian Johnson nimelt kuhjab pöördeid ja kõrghetki sedavõrd intensiivselt, et see lööb ka loo fookuse kõikuma ning jagab kliimaksi laiali mitmele stseenile.
Fookuse killustatust võimendab lisaks läbiv rõhumine plaanide ebaõnnestumisele. Tervikuna lahustab see julgete ja silmapaistvate stseenide emotsionaalset kaasahaaravust, mida torgib ka draama vahele liiga tihedalt pikitud huumor. Naljad on küll kontekstipõhised, ent need mõjuvad kohati sama funktsionaalsetena kui huumor Marveli valemipõhistes filmides.
Lisaks püütakse eepilisust muuta seeditavamaks nunnude pisitegelaste abil, mis iseloomustab hästi koos huumori ja tegelaskonna mitmekülgsusega filmi suunatust võimalikult laiale vaatajaskonnale.
Ometigi on tegemist meelahutusliku teosega tänu detailirohkele ja fantaasiarikkale maailmale, laitmatule visuaalile ja John Williamsi surematule heliribale. Tervikuna mõjub "Star Wars: Viimased jedid" kui saaga dogmasid murdva vahefilmina, mis vabastab jõu veresugulusest, ülistab ebaõnnestumise õpetuslikkust ning rõhutab edasiarendatava saaga suunatust tulevikule.
### Response:
Arvustus. "Star Wars: Viimased jedid" kui saaga dogmasid murdev vahefilm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oleme südamest rõõmsad ja tänulikud, et meile nii palju originaalseid jõulusalme saadeti," ütles ERR-is ettevõtmist vedanud Ester Urbala
Tema sõnul võib öelda, et Eestimaa inimesed armastavad luuletada, kuna salme tuli igast vanuserühmast üle kogu Eesti. "Eriti hea meel oli näha, et luuletusi saadeti lausa klasside kaupa. Siin tuleb tõenäoliselt teha kummardus õpetajatele, kes noori innustasid."
Ta sõnas, et luuletused peegeldavad hästi meie kaasmaalaste mõtteid ja seda, mis ühiskonnas parasjagu aktuaalne on.
Kõik jõulusalmid jäävad veebilehele err.ee/luuletus
"Soovitan võtta aeg, et neid lugeda, ja kui midagi meeldib, siis ka jõuluõhtul jõuluvanale ette kanda," ütles Urbala.
Valiku salmidest esitab Eesti Televisiooni pühadekavas näitleja Mait Malmsten. Luuletusi loetakse jõuluajal ette ka rahvusringhäälingu teistes programmides.
ERR võtab peaauhinna saajaga, kellele kingitakse tahvelarvuti, ühendust.
ERR-i saatejuhid saadavad oma lemmikautoritele teele jõulutervitused. | ERR-i jõululuuletuste konkursile laekus üle 1500 salmi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme südamest rõõmsad ja tänulikud, et meile nii palju originaalseid jõulusalme saadeti," ütles ERR-is ettevõtmist vedanud Ester Urbala
Tema sõnul võib öelda, et Eestimaa inimesed armastavad luuletada, kuna salme tuli igast vanuserühmast üle kogu Eesti. "Eriti hea meel oli näha, et luuletusi saadeti lausa klasside kaupa. Siin tuleb tõenäoliselt teha kummardus õpetajatele, kes noori innustasid."
Ta sõnas, et luuletused peegeldavad hästi meie kaasmaalaste mõtteid ja seda, mis ühiskonnas parasjagu aktuaalne on.
Kõik jõulusalmid jäävad veebilehele err.ee/luuletus
"Soovitan võtta aeg, et neid lugeda, ja kui midagi meeldib, siis ka jõuluõhtul jõuluvanale ette kanda," ütles Urbala.
Valiku salmidest esitab Eesti Televisiooni pühadekavas näitleja Mait Malmsten. Luuletusi loetakse jõuluajal ette ka rahvusringhäälingu teistes programmides.
ERR võtab peaauhinna saajaga, kellele kingitakse tahvelarvuti, ühendust.
ERR-i saatejuhid saadavad oma lemmikautoritele teele jõulutervitused.
### Response:
ERR-i jõululuuletuste konkursile laekus üle 1500 salmi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võiduarve jäi turniiril küll avamata, ent Eesti koondise jaoks oli tegu hea ettevalmistusega jaanuaris peetavateks EM-valikmängudeks, vahendab volley.ee.
Nagu ka kahes eelmises mängus, kerkis ka viimases matšis Eesti koondise resultatiivseimaks Märt Tammearu, kes tõi 17 punkti (+5), Rasmus Meius lisas 16 punkti (+8). Venemaa poolel tõi Ivan Koroajev 18 punkti (+14), Nikita Marozov lisas 10 silma (+4). Eesti vastuvõtuprotsent oli 45, rünnakuprotsent 36%, Venemaal oli vastu panna 47-ptotsendiline vastuvõtt ja 38-protsendiline rünnak. Blokiga kogus Eesti 12, Venemaa 10 punkti. Servil lõid Eesti poisid neli ässa ja tegid 19 viga, Venemaa mängijad tegid seitse serviviga ja lõid ka seitse pallinguässa.
Turniiri teisel päeval kaotati 1:3 (19:25; 25:23; 28:30; 17:25) Valgevenele, avapäeval tuli pärast väga tulist ja tasavägist lahingut tunnistada tugeva Poola paremust. Mäng oli väga tasavägine, avageimi võitsid poolakad 25:21, ent järgmises geimis oli 26:24 parem Eesti. Kaks järgmist geimi kuulusid aga omakorda 26:24 ja 26:24 Poolale ja kogu mäng seega neile tulemusega 3:1.
Eesti võistkonna koosseis Minskis: Märt Tammeraru,JanSolovjov, Karl Erik Villems, Allar Keskülla, Rasmus Meius, Robin Alba, Richard Voogel, Andero Karuks, Mathias Külvi, Marx Aru, German Tepner. Peatreener on Toomas Jasmin, abitreenerid Raigo Tatrik ja Raul Reiter. | Eesti U- 17 koondis lõpetas tugevatasemelise turniiri Valgevenes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võiduarve jäi turniiril küll avamata, ent Eesti koondise jaoks oli tegu hea ettevalmistusega jaanuaris peetavateks EM-valikmängudeks, vahendab volley.ee.
Nagu ka kahes eelmises mängus, kerkis ka viimases matšis Eesti koondise resultatiivseimaks Märt Tammearu, kes tõi 17 punkti (+5), Rasmus Meius lisas 16 punkti (+8). Venemaa poolel tõi Ivan Koroajev 18 punkti (+14), Nikita Marozov lisas 10 silma (+4). Eesti vastuvõtuprotsent oli 45, rünnakuprotsent 36%, Venemaal oli vastu panna 47-ptotsendiline vastuvõtt ja 38-protsendiline rünnak. Blokiga kogus Eesti 12, Venemaa 10 punkti. Servil lõid Eesti poisid neli ässa ja tegid 19 viga, Venemaa mängijad tegid seitse serviviga ja lõid ka seitse pallinguässa.
Turniiri teisel päeval kaotati 1:3 (19:25; 25:23; 28:30; 17:25) Valgevenele, avapäeval tuli pärast väga tulist ja tasavägist lahingut tunnistada tugeva Poola paremust. Mäng oli väga tasavägine, avageimi võitsid poolakad 25:21, ent järgmises geimis oli 26:24 parem Eesti. Kaks järgmist geimi kuulusid aga omakorda 26:24 ja 26:24 Poolale ja kogu mäng seega neile tulemusega 3:1.
Eesti võistkonna koosseis Minskis: Märt Tammeraru,JanSolovjov, Karl Erik Villems, Allar Keskülla, Rasmus Meius, Robin Alba, Richard Voogel, Andero Karuks, Mathias Külvi, Marx Aru, German Tepner. Peatreener on Toomas Jasmin, abitreenerid Raigo Tatrik ja Raul Reiter.
### Response:
Eesti U- 17 koondis lõpetas tugevatasemelise turniiri Valgevenes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bänd andis Riias 14. detsembri õhtul kontserdi ning avastastas järgmisel hommikul, et nende tuuribuss koos kogu tehnikaga on varastatud. Muusikud on juhtunust väga löödud ning paluvad Baltimaade ja Venemaa muusikutel, promootoritel ja klubiomanikel hoida silm peal, kui midagi kahtlast kusagil toimub, või kui neile püütakse müüa varastatud tehnikat.
Kultuuriklubi Tempel programmijuhi Andres Tölpi sõnul jääb Pärnu kontsert hetkeseisuga ära, kuid politsei tegeleb praegu aktiivselt varastatud auto otsingutega ning kui tehnika leitakse üles, siis kontsert toimub.
Cats Park on trip-hop kooslus Peterburist, kelle muusika rändab psühhedeelia ja klassikalise rocki radadel. Nende helikeelt rikastavad ka indie ja elektroonilise muusika elemendid.
Bänd on seitsme tegevusaasta jooksul saavutanud tuntus oma kodulinnas, kuid nad on esinenud ka mujal Euroopas. Varasemalt on Cats Park Eestit külastanud 2013. aasta Tartu Indiefestil. | Pärnus esinema pidanud bänd Cats Park varastati paljaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bänd andis Riias 14. detsembri õhtul kontserdi ning avastastas järgmisel hommikul, et nende tuuribuss koos kogu tehnikaga on varastatud. Muusikud on juhtunust väga löödud ning paluvad Baltimaade ja Venemaa muusikutel, promootoritel ja klubiomanikel hoida silm peal, kui midagi kahtlast kusagil toimub, või kui neile püütakse müüa varastatud tehnikat.
Kultuuriklubi Tempel programmijuhi Andres Tölpi sõnul jääb Pärnu kontsert hetkeseisuga ära, kuid politsei tegeleb praegu aktiivselt varastatud auto otsingutega ning kui tehnika leitakse üles, siis kontsert toimub.
Cats Park on trip-hop kooslus Peterburist, kelle muusika rändab psühhedeelia ja klassikalise rocki radadel. Nende helikeelt rikastavad ka indie ja elektroonilise muusika elemendid.
Bänd on seitsme tegevusaasta jooksul saavutanud tuntus oma kodulinnas, kuid nad on esinenud ka mujal Euroopas. Varasemalt on Cats Park Eestit külastanud 2013. aasta Tartu Indiefestil.
### Response:
Pärnus esinema pidanud bänd Cats Park varastati paljaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jyväskyläs aasta uustulnukaks valitud 22-aastasel Ojamaal sai hooaja järel leping läbi ning uut ei sõlmitud. Tema karjäär jätkub Soome kõrgliigas VPS-is, kellega sõlmis kahe aasta pikkuse lepingu, vahendab Soccernet.ee.
"Hindrek on energiline paremkaitsja, kes hoiab kaitses asjad korras, aga toetab aktiivselt ka rünnakuid. Tal on motivatsioon ja soov edasi õppida. Novembris käis ta koondise juures ning tema tulevik paistab selles valguses hea," ütles VPS-i peatreener Petri Vuorinen klubi kodulehel avaldatud teates.
Lõppenud hooajal mängisid VPS-is ka Marko Meerits ja Markus Jürgenson. Väravavahil on leping juba ka järgmiseks aastaks, Jürgensonil on kontraht lõppenud ning seda veel pikendatud ei ole. | Hindrek Ojamaa siirdus eestlastele tuttavasse Soome klubisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jyväskyläs aasta uustulnukaks valitud 22-aastasel Ojamaal sai hooaja järel leping läbi ning uut ei sõlmitud. Tema karjäär jätkub Soome kõrgliigas VPS-is, kellega sõlmis kahe aasta pikkuse lepingu, vahendab Soccernet.ee.
"Hindrek on energiline paremkaitsja, kes hoiab kaitses asjad korras, aga toetab aktiivselt ka rünnakuid. Tal on motivatsioon ja soov edasi õppida. Novembris käis ta koondise juures ning tema tulevik paistab selles valguses hea," ütles VPS-i peatreener Petri Vuorinen klubi kodulehel avaldatud teates.
Lõppenud hooajal mängisid VPS-is ka Marko Meerits ja Markus Jürgenson. Väravavahil on leping juba ka järgmiseks aastaks, Jürgensonil on kontraht lõppenud ning seda veel pikendatud ei ole.
### Response:
Hindrek Ojamaa siirdus eestlastele tuttavasse Soome klubisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Distantsi teisel poolel jäi Kalla igas vaheajapunktis paari sekundiga norralannadele alla, aga kuna tal oli tagantpoolt startija eelis, edestas ta finišis Ragnhild Hagat 5,8 ja Heidi Wengi 13,8 sekundiga.
Esimesena jäi pjedestaalilt välja Astrid Jacobsen, kes kaotas Kallala 17,9 sekundiga, viienda koha saanud Marit Björgen kaotas 22,6 ja kuuendana lõpetanud Ingvild Flugstad Östberg 29,3 sekundiga.
Võiduga kindlustas Kalla MK-sarja üldarvestuses liidripositsiooni – rootslannal on 570 punkti, teine on Weng 446 ja kolmas Haga 435 punktiga. | Kalla rikkus taas norralannade rõõmupeo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Distantsi teisel poolel jäi Kalla igas vaheajapunktis paari sekundiga norralannadele alla, aga kuna tal oli tagantpoolt startija eelis, edestas ta finišis Ragnhild Hagat 5,8 ja Heidi Wengi 13,8 sekundiga.
Esimesena jäi pjedestaalilt välja Astrid Jacobsen, kes kaotas Kallala 17,9 sekundiga, viienda koha saanud Marit Björgen kaotas 22,6 ja kuuendana lõpetanud Ingvild Flugstad Östberg 29,3 sekundiga.
Võiduga kindlustas Kalla MK-sarja üldarvestuses liidripositsiooni – rootslannal on 570 punkti, teine on Weng 446 ja kolmas Haga 435 punktiga.
### Response:
Kalla rikkus taas norralannade rõõmupeo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1. Valgustav kalbus ja süngus
Pärast Rainer Sarneti "Novembrit" on krati tegemine mu soovide nimekirjas kõrgel kohal. Need eesti mütoloogiasse juurdunud, naljaka välimusega kõhedust tekitavad varandusetoojad on ühed imelikumad kinolinal nähtud olendid. Siin on sarnasust Jan Švankmajeri nukufilmidega, aga esmavaatamisel kajas mu peas lause Aleksei Germani filmist "Raske on olla jumal"*: "See pole Maa. See on teine planeet." Hetkeks meenus Germani mustvalge, armetu, inetu, eemaletõukav ja korrumpeerunud õhustik, aga ainult murdosaks sekundist. "November" on lihtsalt ja ainult Rainer Sarneti film, millel on oma ainukordne esteetika.
XIX sajandi Eesti külm maaelu on brutaalne ja vaene, rahvas üritab kuidagi kevade tulekuni välja vedada. Lagedas ja külmunud pinnases ei ole enam mingit toitu alles, nii et toitutakse pajukoorest, nahkhiirtest ja lumelörtsist ning ollakse valmis kõigeks, mis igapäevaelu veidikenegi kergendab. Inimesed elutsevad koos lahkunute hingedega, kes on erinevalt neist puhtad ja hästi toidetud. Maailmas, kus paganlus kohtub mugandatud kristlusega, tulevad surnud hingedepäeval elavatele külla, ilmutades end mõnikord saunas üksteist vihtlevate üleelusuuruste kanadena. See on ka maailm, kus lehmad langevad krattide rünnaku ja õhuröövi ohvriks, kurat hiilib metsas, armulaualeivast vormitakse tatiga kuulid ("Egas metsloom ju Jeesuse vastu saa") ja altari küljest kraabitakse kulda, uskudes, et see varga taskus varanduseks muutub. Halastus on selles hüljatud paigas alahinnatud. Vargus ja petmine on igapäevased ning paljud on valmis oma hinge kuradile müüma vahetuskaubana krati, selle kasuliku, aga krutskilise abilise eest. Neile metallist, puust, loomakontidest ja/või niisama vedelevatest majapidamisesemetest kokku pandud olenditele ei meeldi laiselda. Kui neile tööd ei anta, pöörduvad nad peremehe vastu ja murravad tal kaela. Ja kurat saab, mis tahab, kui talle just vere asemel metsmarjamahla ei pakuta.
Nii fantaasiaküllases ja detailirohkes loos sukeldub Sarnet edukalt inimloomuse universaalsesse masinavärki. Ta loob talvesümboolikat ja -pilti kasutades seose hingelise jaheduse ja külma ilma vahel. Sünkjate värvide asemel kujutab Sarnet kummalist külarahvast humoorikal ja üldse mitte sirgjoonelisel moel. "Novembri" keskmes on armukolmnurk. Liisa (Rea Lest), õbluke ja silmatorkav kaltsudes kaunitar, kes on jäänud elama koos oma laisa isaga, püüab noore külapoisi Hansu (Jörgen Liik) tähelepanu, aga too ei pane Liisat tähelegi, sest tema süda kuulub saksa paruni (Dieter Laser) tütrele. Ja kuna sündmused toimuvad müstilises maailmas, moondub Liisa täiskuu ajal hundiks, et parunessi (Jette Loona Hermanis) jahtima hakata.
"November" on väga kaunilt üles võetud. Mart Tanieli monokroomlääts koos eredate reflektoritega rõhutab lumemaastike tekstuuri, vee peegeldust ja peategelaste nägusid, toob meelde nii vanad päikesest luitunud vanad fotod kui ka lisab müstilist vürtsi filmi pildikeelele. Ja kui pimedaks läheb, roomab välja ka meeleheide. "November" on visuaalne nauding ja kasutab edukalt ära Eestis juurdunud musta huumori ja mütoloogia, lisades hea rollivaliku ja Poola elekroakustilise muusiku Jacaszeki heliriba.
2. Ebaühtlane, ent haarav triloogia
Kõik head asjad tulevad kolmekaupa, ütleb vanarahvas. See ei kehti küll Sulev Keeduse filmi "Mehetapja/Süütu/Vari" kohta. Kui see laialivalguv triptühhon viimase peatükini jõuab, laguneb koost esimese kahe osaga saavutatud maagia. Ja sellest on kohutavalt kahju, sest seni oli filmil lootust saada erakordseks. See kõik ei tähenda, et seda filmi soovitada ei võiks, sest sel on vaatajale palju pakkuda.
Nagu Sarnetki, serveerib Keedus meile paraja portsu XIX sajandi muda, müstikat ja folkloori avaepisoodis "Mehetapja". Noort naist sunnitakse abielluma vanema leskmehega vahetuskaubana kahe lehma ja peotäie kuldrahade eest. Erik Põllumaa üles filmitud pildist on värvid peaaegu täielikult eemaldatud, tooni annab ebasõbraliku talvemaastiku sinakas hallus, mida iseloomustab külmunud pinnas ja kõhedust tekitavad alasti puud. Ja kaks peategelast, üksteisest lahku mõistetud armastajapaar, on seesama, mis kandis "Novembritki" – talutüdruk Maarat mängib Rea Lest ja tema õnnetut kavaleri Saskat Jörgen Liik.
"Mehetapja" pildis on enamasti küllalt sügavust, selleks et luua tähendusrikkaid seoseid ja õõvastavad momente – kui kohalik nõid Tato (Katariina Unt) püüab tütart mõistusele kutsuda, kaasatakse vaataja äkitselt paganlikku rituaali koos kanatapu ja pritsiva verega. Abielutõotused surutakse jõuga läbi ja järgneb kurb, purjus bakhanaal tulistavate, kisavate ja viisipidamatute vanade meestega.
"Süütus" kehastab Lest ingerlasest emigranti Elinat. Põllumaa fotograafiline hallus on siin segatud savikarva reaalsusega. Maailm on endiselt räpane, aga teisel moel. Ingeri tüdrukule Elinale läheneb mõjuvõimas limukas Aleksander Kross (Juhan Ulfsak) ettepanekuga veidi heintes püherdada, või muidu saadetakse ta koos teiste ingerlastega maalt välja. Vaimustava valiku ees seistes nõustub ta astuma variabiellu Heino Mossiga (Risto Vaidla). Aga isegi siis, kui nad mõlemad ühise magamistoa eraldi nurkadesse hoiavad, ei ole elu turvaline, sest tegevus toimub keerukal 1949. aastal, kui nuhkivaid salasilmi on kõikjal.
Tundub, et kolmandaks episoodiks said Keedusel ideed otsa. "Vari" kaldub sageli teelt kõrvale, koosnedes suuresti kahe esimese järelkajadest, tuues tagasi tegelasi, süžeekatkeid ja visuaalseid kujundeid. Uue operaatori Ivar Taime pilt on eredam ja ekraanil on näha ka rohetavat rohtu ja värvikaid kostüüme, aga lugu ise on süngem. "Vari" toimub meie kaasajal ja Lest mängib Luna Leed – kaotusvalus, aga tugevat tegelaskuju, kes ei küüni siiski lähedale kahes eelmises episoodis kujutatud naistele. Ta on nagu marionett, keda teised tegelased kipuvad rambivalgusest välja lükkama. Selles viimases arusaamatus osas toimub märkimisväärselt palju veidraid sündmusi: noormees kujutab ette, et ta on pime ja Fidel Castro poeg (Jörgen Liik), näitleja kannab ette Lucky kuulsa monoloogi Samuel Becketti näidendist "Godot’d oodates" ja põrunud preester (Tambet Tuisk) kuulub taksidermistidest munkade imelikku vennaskonda. Täielik segadus. Üks kolme episoodi siduv lüli on leedu helilooja Martynas Bialobžeskise muusika, mille kratsivad, kriiksuvad ja ulguvad helid täidavad väljamõeldud maailmu, andes neile vajaliku õhustiku.
Hoolimata õnnetust kolmandast osast, on "Mehetapja/Süütu /Vari" haarava energiaga, esteetiliselt kaunis film, mida toetavad mõned head rollid ja stsenograafia.
3. Kasside kaotatud elud
Vananev pätipaar püüab alustada uut elu Andres Puustusmaa "Rohelistes kassides", Eesti võistlusprogrammi kõige imelikumas filmis. Kahele sõbrale, Markusele (Tõnu Kark), endisele kergekaalu poksitšempionile pikaajalise staažiga füüsilises vägivallas ja elukutselisele petturile Eduardile hüüdnimega Haug (Sergei Makovetski), antakse amnestia pärast 20aastast vangisistumist. Film algab tugevalt: hästi välja arendatud dialoog ja veelgi parem säde kahe peategelase vahel annavad lootust, et tulemas on suurepärane komöödia või esmaklassiline krimifilm. Aga oh õnnetust! Kumbki ootus ei saa teoks.
Pärast esimest pooltundi läheb midagi väga valesti. Teadmata põhjusel nihkub fookus eemale kahe sõbra hoolikalt üles ehitatud omavaheliselt dünaamikalt. Režissöör hakkab arendama looliine, millel ei ole vajalikku sügavust, filmi põhijutustuselt rebitakse tähelepanu ja ilmneb soov mahutada filmi korraga liiga palju häid asju.
Meestel on tulevikuplaanid olemas ja sõprus kestab edasi ka väljaspool vanglamüüre. Unistus vaiksest elust, mida toetab Markuse "äriplaan", lendab peatamatu sündmusteahela käivitumisel pihuks-põrmuks ja teel vänderdav vanker paiskub kraavi. Pärast pangas käiku, et sealt pension välja võtta, lepivad Markus ja Eduard kokku, et kohtuvad taas nädala pärast, mis on, ausalt öeldes, pisut kummaline. Eduardil on endiselt ametlik elukoht, aga seda maja enam ei ole ja ta on banaalse bürokraatia tagajärjel tänavale heidetud. Kannatades dementsuse all kipub ta ikka unustama, et tema armastatud Maria suri juba aasta tagasi ning naaseb ikka ja jälle vanadekodusse teda otsima. Makovetski teeb muljetavaldavalt intensiivse osa, pääsedes tegelaskujule naha alla. Vene operaatori Pavel Jemelini retrolik tunnetus raamistab tema igatsusvalulisi ekslemisi mööda tänavaid, otsekui avaldades austust mehele, kes ta varem oli olnud.
Selles boršis on liiga palju aedvilja, eriti mis puutub Markuse ellu. Kohtumine temast kaugenenud tütrega (Hele Kõrve) ja tutvumine tütrepojaga (Sass Visnapuu). Arusaamatu suhe naisega (Ülle Kaljuste), kes töötab vanarõivapoes ja kellel ta laseb – arusaamatul naiivsushetkel sellise minevikuga mehe kohta – müüa ühe kullakangi peaaegu mitte millegi eest. Turvakodusse ilmuvad Kongo põgenikud, mille vastu protestib paremäärmuslik Richard Molberg (Indrek Taalmaa), kes on loll nagu lauajalg.
Lisame siia käigu hullumajja, röövi, kümmet koera jalutava mehe, purjus venelaste kallaletungi, laiba auto tagaistmel – kõik pillutatuna mööda filmi laiali.
Filmi sisu keedetakse tihkemaks kõige ja eimillegi massiks, mille tagajärjel jääb segaduses vaataja silmitsi liisunud liigse testosterooniga. Kui kahju, et lavastaja ei rõhunud rohkem sõprade suhtele ja pani nad tantsima seda kummalist ellujäämismängu liigsete kokkadega, kes supi ära rikkusid.
4. Nõrkadest lülidest kett
Pole vist töökohta, kus oleks ebatõenäolisem kohata püüdlusi loomingulise arengu ja kultuuri propageerimise poole, kui suurde ketti kuuluv kiirtoidukoht. Veel ebatõenäolisem, et selline firma paneks putka püsti suure parkimisplatsi tagusesse inimtühja paika. Priit Pääsukese "Keti lõpp" on üldistav kommentaar inimeksistentsi absurdsusele ning seda rõhutavad teadlikult üle vindi keeratud mõttetud olukorrad ja vahel ka vestlused. Aeg luubis avastseen kiirtoidukohas einetavatest õnnelikest perekondadest, taustaks aeglaseks keeratud ja moonutatud Georg Otsa "Mõtisklus" on üks selline näide. Raske on kuhugi liigitada "Keti lõppu", mis ei tegele peaaegu üldse alltekstiga. See ei ole draama, on vaevu-vaevu komöödia, ei ole ka psühholoogiline uurimus ega ole sotsiaalkriitikaks küllaldaselt küüniline. Võib-olla on see lihtsalt õpetus filmi ja teatri erinevustest?
13 päevaga üles võetud "Keti lõpu" keskmes on noor, endasse tõmbunud ettekandja (Maiken Schmidt), kes on just teada saanud, et järgmisest päevast tema töökoht suletakse. Ta võtab vastu oma väikesearvulist klientide loomaaeda ja talle tundub, nagu oleks uksel nähtamatu silt, mis normaalsust üle lävepaku ei luba – mingi needus.
Kiirtoidu-kosmoselaeva miniatuurses kokpitis, keset kujutlusvõimet ergutavat interjööri püüab ta töötajana teha muudatusi, ja tundub, et "kultuuriketi" mõtte taga on midagi märksa enamat kui lihtsalt kultuuri tutvustamine. Ta jäetakse meelega anonüümseks, nagu peakski olema keegi, kes jääb nähtamatuks "kiire" teenindusega kohas. Teenindaja pingutab, et teda märgataks, aga jääb suuresti salapäraseks, hoolimata paarist stseenist, kus tema isikupäral on lubatud välja paista. Mitmekordse kõrgharitlase (Hendrik Toompere jr) ilmumine sooviga saada restoranis võimalikult vähese vastutusega tööd – "tahaks teha täiesti mõttetut tööd ilma igasuguse väljavaateta" – on vastupidiseks anonüümsuse käsitluseks. Noormehele on kadumisele määratud paik kui mingi intellektuaalne mõistatus, mille peab lahendama selget mõtteahelat pidi liikudes.
Pilt tundlikust kirjakunstnikust, kes ei suuda ära tunda oma kuulajaskonda (Jörgen Liik), võib olla pisut ülepingutatud, aga samal ajal ta sobib sinna kaotsi läinud identiteetide keskele. Nii nagu ka tuntud helilooja (Tiit Lilleorg), kes paistab saavat oma uue loomingu tarbeks inspiratsiooni söökla helisuminast. "Tõeline progress ei ole mitte edasiliikumine, vaid sügavusse liikumine – tuuma poole. Teha seda, mida hing ütleb," nendib ta. Järelikult tuleb elu mõtet otsida külmkapi tagant, praepannide ja fritterite vahelt, koledas, veresooni ummistavas kiirtoidukohas. Saksa termin "köögipsühholoogia" (Küchenpsychologie) omandab siinses kontekstis täiesti uue mõõtme. Pääsukese veidrustest üleküllastatud debüütfilm on stiilne, aga jõuetu filmike, mida ilmselt saadab edu noorema vaatajaskonna hulgas. Hoolimata heast näitlejavalikust ja suurepärasest kunstnikutööst ei suuda "Keti lõpp" välja mõelda, mis ta täpselt on ja tagajärjeks on üks selline pühapäevase pärastlõuna äraraiskamise film.
5. Põlvkondadevaheline turvaline ja igav krahh
Erakordse näitlejaansambliga paberõhuke põlvkonnadraama "Minu näoga onu" on lavastajaduo Katrin & Andres Maimiku värskeim film. Nagu "Kirsitubakaski" (2014) uurivad nad emotsionaalseid inimsuhteid, seekord isa ja poja sideme kirjeldamisega, üritades seda teha komöödia võtmes. "Minu näoga onu" on lugu perekonna allegooria geneetiliste omaduste kordumisest väikese variatsiooniga; sarnasustest, mida järeltulijad tihti uskuda ei taha ja põlvkondlikest erisustest, mis tekivad nende ühiste joonte omaksvõtu käigus. Tagasihoidlik karakterdraama heidab intiimse, ent turvalise pilgu ühe keskeakriisi jõudva mehe ellu, kes peab hakkama saama tema kujunemist lapsepõlves tugevalt mõjutanud isa infantiilsusega. Avastseenis mängib poiss (Ruben Tolk) muusikakooli eksamikomisjoni ees halvasti viiulit. Tema isa, džässmuusik Raivo (Roman Baskin, siin stseenis Rain Tolk) lohutab teda, et igaühel on oma anne, see tuleb lihtsalt üles leida. Palju aastaid hiljem on see poiss muusikakriitik Hugo Terasmaa (Rain Tolk), kes on kurikuulus kontsertesinemiste külastamisest keelduja – komme, mida ta avalikel ülesastumistel pompoosselt kaitseb. See hüpe poisi unistusest saada selliseks nagu isa, otse täiskasvanute reaalsusse – mis väljendub alateadlikult dikteeritud alternatiivsetes valikutes (kui minust ei saa muusikut, siis miks mitte muusikakriitik?) – võib olla psühhoanalüüsi lihtsustatud katse, aga lihtsast tavaliselt piisab. Või ei piisa?
Hugos on kõik melodramaatiline: tema tulevase raamatu pealkiri "Popmuusikast. Kirglikult ja intiimselt", reaktsioon naise armuafäärile ja lahkuminekujärgsed telefonikõned talle, hommikukohvi valmistamine … Kui tema ukse taha ilmub Raivo, on lihtne mõista, kust muusikakriitiku neuroos pärit on. Vanamees on ära hellitatud, isekas, keeruline ja kõige hullem on tema juures vale, mille ta on kaastunde äratamiseks välja mõelnud. Hugo on nurka aetud. Algselt vaid vanamehe kohaloleku ja tähelepanuvajaduse juhitud isa-poja duo emotsionaalne tango läheb absurdseks, kui nad hakkavad võistlema sama naise, psühhoterapeut Mariani (Evelin Võigemast) tähelepanu pärast.
"Minu näoga onu" suurim viga on turvaliste jutustusvahendite valimine, nagu janthuumori elemendid ja (ebaseksikad) seksistseenid. Muidu erakordne näitleja Roman Baskin tundub vana veidriku rollis kohmakas ja paistab enamiku ekraaniajast purjus olevat, isegi kui ta seda olema ei peaks, kõikudes pungil silmadega nagu mõni tummfilmitegelane. Suures osas on film õõnes, ent siiras põlvkondadevahelise konflikti uurimise katse. Üks probleeme on see, et kumbki meeskarakter ei ole meeldiv ja filmi edenedes kasvab ka ärritus. "Minu näoga onu" on heatahtlik, aga klišeerohke ja leige film, mis ei luba arvata, mida lavastajad sellega teha olid tahtnud.
Operaator Mihkel Soe teeb parima, et sellesse kõledasse suhteuuringusse veidi elu sisse puhuda, kasutades eredaid värve ja esitledes meile imelisi loodusvaateid – rohelised aasad ja kuldne vili tõusvas ja loojuvas päikeses. Võttekohad on hästi valitud, eriti maamaja, mis asub maalilises maakohas. Sten Sheripovi muusika sulandub loosse, rõhutades meeleolusid ja olukordi puhkehetkedel eesti popklassika pärlitega.
* "Трудно быть богом", Aleksei German, 2013.
Tõlkis Tristan Priimägi | Arvustus. Eesti filmi "edekabel" 2017 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1. Valgustav kalbus ja süngus
Pärast Rainer Sarneti "Novembrit" on krati tegemine mu soovide nimekirjas kõrgel kohal. Need eesti mütoloogiasse juurdunud, naljaka välimusega kõhedust tekitavad varandusetoojad on ühed imelikumad kinolinal nähtud olendid. Siin on sarnasust Jan Švankmajeri nukufilmidega, aga esmavaatamisel kajas mu peas lause Aleksei Germani filmist "Raske on olla jumal"*: "See pole Maa. See on teine planeet." Hetkeks meenus Germani mustvalge, armetu, inetu, eemaletõukav ja korrumpeerunud õhustik, aga ainult murdosaks sekundist. "November" on lihtsalt ja ainult Rainer Sarneti film, millel on oma ainukordne esteetika.
XIX sajandi Eesti külm maaelu on brutaalne ja vaene, rahvas üritab kuidagi kevade tulekuni välja vedada. Lagedas ja külmunud pinnases ei ole enam mingit toitu alles, nii et toitutakse pajukoorest, nahkhiirtest ja lumelörtsist ning ollakse valmis kõigeks, mis igapäevaelu veidikenegi kergendab. Inimesed elutsevad koos lahkunute hingedega, kes on erinevalt neist puhtad ja hästi toidetud. Maailmas, kus paganlus kohtub mugandatud kristlusega, tulevad surnud hingedepäeval elavatele külla, ilmutades end mõnikord saunas üksteist vihtlevate üleelusuuruste kanadena. See on ka maailm, kus lehmad langevad krattide rünnaku ja õhuröövi ohvriks, kurat hiilib metsas, armulaualeivast vormitakse tatiga kuulid ("Egas metsloom ju Jeesuse vastu saa") ja altari küljest kraabitakse kulda, uskudes, et see varga taskus varanduseks muutub. Halastus on selles hüljatud paigas alahinnatud. Vargus ja petmine on igapäevased ning paljud on valmis oma hinge kuradile müüma vahetuskaubana krati, selle kasuliku, aga krutskilise abilise eest. Neile metallist, puust, loomakontidest ja/või niisama vedelevatest majapidamisesemetest kokku pandud olenditele ei meeldi laiselda. Kui neile tööd ei anta, pöörduvad nad peremehe vastu ja murravad tal kaela. Ja kurat saab, mis tahab, kui talle just vere asemel metsmarjamahla ei pakuta.
Nii fantaasiaküllases ja detailirohkes loos sukeldub Sarnet edukalt inimloomuse universaalsesse masinavärki. Ta loob talvesümboolikat ja -pilti kasutades seose hingelise jaheduse ja külma ilma vahel. Sünkjate värvide asemel kujutab Sarnet kummalist külarahvast humoorikal ja üldse mitte sirgjoonelisel moel. "Novembri" keskmes on armukolmnurk. Liisa (Rea Lest), õbluke ja silmatorkav kaltsudes kaunitar, kes on jäänud elama koos oma laisa isaga, püüab noore külapoisi Hansu (Jörgen Liik) tähelepanu, aga too ei pane Liisat tähelegi, sest tema süda kuulub saksa paruni (Dieter Laser) tütrele. Ja kuna sündmused toimuvad müstilises maailmas, moondub Liisa täiskuu ajal hundiks, et parunessi (Jette Loona Hermanis) jahtima hakata.
"November" on väga kaunilt üles võetud. Mart Tanieli monokroomlääts koos eredate reflektoritega rõhutab lumemaastike tekstuuri, vee peegeldust ja peategelaste nägusid, toob meelde nii vanad päikesest luitunud vanad fotod kui ka lisab müstilist vürtsi filmi pildikeelele. Ja kui pimedaks läheb, roomab välja ka meeleheide. "November" on visuaalne nauding ja kasutab edukalt ära Eestis juurdunud musta huumori ja mütoloogia, lisades hea rollivaliku ja Poola elekroakustilise muusiku Jacaszeki heliriba.
2. Ebaühtlane, ent haarav triloogia
Kõik head asjad tulevad kolmekaupa, ütleb vanarahvas. See ei kehti küll Sulev Keeduse filmi "Mehetapja/Süütu/Vari" kohta. Kui see laialivalguv triptühhon viimase peatükini jõuab, laguneb koost esimese kahe osaga saavutatud maagia. Ja sellest on kohutavalt kahju, sest seni oli filmil lootust saada erakordseks. See kõik ei tähenda, et seda filmi soovitada ei võiks, sest sel on vaatajale palju pakkuda.
Nagu Sarnetki, serveerib Keedus meile paraja portsu XIX sajandi muda, müstikat ja folkloori avaepisoodis "Mehetapja". Noort naist sunnitakse abielluma vanema leskmehega vahetuskaubana kahe lehma ja peotäie kuldrahade eest. Erik Põllumaa üles filmitud pildist on värvid peaaegu täielikult eemaldatud, tooni annab ebasõbraliku talvemaastiku sinakas hallus, mida iseloomustab külmunud pinnas ja kõhedust tekitavad alasti puud. Ja kaks peategelast, üksteisest lahku mõistetud armastajapaar, on seesama, mis kandis "Novembritki" – talutüdruk Maarat mängib Rea Lest ja tema õnnetut kavaleri Saskat Jörgen Liik.
"Mehetapja" pildis on enamasti küllalt sügavust, selleks et luua tähendusrikkaid seoseid ja õõvastavad momente – kui kohalik nõid Tato (Katariina Unt) püüab tütart mõistusele kutsuda, kaasatakse vaataja äkitselt paganlikku rituaali koos kanatapu ja pritsiva verega. Abielutõotused surutakse jõuga läbi ja järgneb kurb, purjus bakhanaal tulistavate, kisavate ja viisipidamatute vanade meestega.
"Süütus" kehastab Lest ingerlasest emigranti Elinat. Põllumaa fotograafiline hallus on siin segatud savikarva reaalsusega. Maailm on endiselt räpane, aga teisel moel. Ingeri tüdrukule Elinale läheneb mõjuvõimas limukas Aleksander Kross (Juhan Ulfsak) ettepanekuga veidi heintes püherdada, või muidu saadetakse ta koos teiste ingerlastega maalt välja. Vaimustava valiku ees seistes nõustub ta astuma variabiellu Heino Mossiga (Risto Vaidla). Aga isegi siis, kui nad mõlemad ühise magamistoa eraldi nurkadesse hoiavad, ei ole elu turvaline, sest tegevus toimub keerukal 1949. aastal, kui nuhkivaid salasilmi on kõikjal.
Tundub, et kolmandaks episoodiks said Keedusel ideed otsa. "Vari" kaldub sageli teelt kõrvale, koosnedes suuresti kahe esimese järelkajadest, tuues tagasi tegelasi, süžeekatkeid ja visuaalseid kujundeid. Uue operaatori Ivar Taime pilt on eredam ja ekraanil on näha ka rohetavat rohtu ja värvikaid kostüüme, aga lugu ise on süngem. "Vari" toimub meie kaasajal ja Lest mängib Luna Leed – kaotusvalus, aga tugevat tegelaskuju, kes ei küüni siiski lähedale kahes eelmises episoodis kujutatud naistele. Ta on nagu marionett, keda teised tegelased kipuvad rambivalgusest välja lükkama. Selles viimases arusaamatus osas toimub märkimisväärselt palju veidraid sündmusi: noormees kujutab ette, et ta on pime ja Fidel Castro poeg (Jörgen Liik), näitleja kannab ette Lucky kuulsa monoloogi Samuel Becketti näidendist "Godot’d oodates" ja põrunud preester (Tambet Tuisk) kuulub taksidermistidest munkade imelikku vennaskonda. Täielik segadus. Üks kolme episoodi siduv lüli on leedu helilooja Martynas Bialobžeskise muusika, mille kratsivad, kriiksuvad ja ulguvad helid täidavad väljamõeldud maailmu, andes neile vajaliku õhustiku.
Hoolimata õnnetust kolmandast osast, on "Mehetapja/Süütu /Vari" haarava energiaga, esteetiliselt kaunis film, mida toetavad mõned head rollid ja stsenograafia.
3. Kasside kaotatud elud
Vananev pätipaar püüab alustada uut elu Andres Puustusmaa "Rohelistes kassides", Eesti võistlusprogrammi kõige imelikumas filmis. Kahele sõbrale, Markusele (Tõnu Kark), endisele kergekaalu poksitšempionile pikaajalise staažiga füüsilises vägivallas ja elukutselisele petturile Eduardile hüüdnimega Haug (Sergei Makovetski), antakse amnestia pärast 20aastast vangisistumist. Film algab tugevalt: hästi välja arendatud dialoog ja veelgi parem säde kahe peategelase vahel annavad lootust, et tulemas on suurepärane komöödia või esmaklassiline krimifilm. Aga oh õnnetust! Kumbki ootus ei saa teoks.
Pärast esimest pooltundi läheb midagi väga valesti. Teadmata põhjusel nihkub fookus eemale kahe sõbra hoolikalt üles ehitatud omavaheliselt dünaamikalt. Režissöör hakkab arendama looliine, millel ei ole vajalikku sügavust, filmi põhijutustuselt rebitakse tähelepanu ja ilmneb soov mahutada filmi korraga liiga palju häid asju.
Meestel on tulevikuplaanid olemas ja sõprus kestab edasi ka väljaspool vanglamüüre. Unistus vaiksest elust, mida toetab Markuse "äriplaan", lendab peatamatu sündmusteahela käivitumisel pihuks-põrmuks ja teel vänderdav vanker paiskub kraavi. Pärast pangas käiku, et sealt pension välja võtta, lepivad Markus ja Eduard kokku, et kohtuvad taas nädala pärast, mis on, ausalt öeldes, pisut kummaline. Eduardil on endiselt ametlik elukoht, aga seda maja enam ei ole ja ta on banaalse bürokraatia tagajärjel tänavale heidetud. Kannatades dementsuse all kipub ta ikka unustama, et tema armastatud Maria suri juba aasta tagasi ning naaseb ikka ja jälle vanadekodusse teda otsima. Makovetski teeb muljetavaldavalt intensiivse osa, pääsedes tegelaskujule naha alla. Vene operaatori Pavel Jemelini retrolik tunnetus raamistab tema igatsusvalulisi ekslemisi mööda tänavaid, otsekui avaldades austust mehele, kes ta varem oli olnud.
Selles boršis on liiga palju aedvilja, eriti mis puutub Markuse ellu. Kohtumine temast kaugenenud tütrega (Hele Kõrve) ja tutvumine tütrepojaga (Sass Visnapuu). Arusaamatu suhe naisega (Ülle Kaljuste), kes töötab vanarõivapoes ja kellel ta laseb – arusaamatul naiivsushetkel sellise minevikuga mehe kohta – müüa ühe kullakangi peaaegu mitte millegi eest. Turvakodusse ilmuvad Kongo põgenikud, mille vastu protestib paremäärmuslik Richard Molberg (Indrek Taalmaa), kes on loll nagu lauajalg.
Lisame siia käigu hullumajja, röövi, kümmet koera jalutava mehe, purjus venelaste kallaletungi, laiba auto tagaistmel – kõik pillutatuna mööda filmi laiali.
Filmi sisu keedetakse tihkemaks kõige ja eimillegi massiks, mille tagajärjel jääb segaduses vaataja silmitsi liisunud liigse testosterooniga. Kui kahju, et lavastaja ei rõhunud rohkem sõprade suhtele ja pani nad tantsima seda kummalist ellujäämismängu liigsete kokkadega, kes supi ära rikkusid.
4. Nõrkadest lülidest kett
Pole vist töökohta, kus oleks ebatõenäolisem kohata püüdlusi loomingulise arengu ja kultuuri propageerimise poole, kui suurde ketti kuuluv kiirtoidukoht. Veel ebatõenäolisem, et selline firma paneks putka püsti suure parkimisplatsi tagusesse inimtühja paika. Priit Pääsukese "Keti lõpp" on üldistav kommentaar inimeksistentsi absurdsusele ning seda rõhutavad teadlikult üle vindi keeratud mõttetud olukorrad ja vahel ka vestlused. Aeg luubis avastseen kiirtoidukohas einetavatest õnnelikest perekondadest, taustaks aeglaseks keeratud ja moonutatud Georg Otsa "Mõtisklus" on üks selline näide. Raske on kuhugi liigitada "Keti lõppu", mis ei tegele peaaegu üldse alltekstiga. See ei ole draama, on vaevu-vaevu komöödia, ei ole ka psühholoogiline uurimus ega ole sotsiaalkriitikaks küllaldaselt küüniline. Võib-olla on see lihtsalt õpetus filmi ja teatri erinevustest?
13 päevaga üles võetud "Keti lõpu" keskmes on noor, endasse tõmbunud ettekandja (Maiken Schmidt), kes on just teada saanud, et järgmisest päevast tema töökoht suletakse. Ta võtab vastu oma väikesearvulist klientide loomaaeda ja talle tundub, nagu oleks uksel nähtamatu silt, mis normaalsust üle lävepaku ei luba – mingi needus.
Kiirtoidu-kosmoselaeva miniatuurses kokpitis, keset kujutlusvõimet ergutavat interjööri püüab ta töötajana teha muudatusi, ja tundub, et "kultuuriketi" mõtte taga on midagi märksa enamat kui lihtsalt kultuuri tutvustamine. Ta jäetakse meelega anonüümseks, nagu peakski olema keegi, kes jääb nähtamatuks "kiire" teenindusega kohas. Teenindaja pingutab, et teda märgataks, aga jääb suuresti salapäraseks, hoolimata paarist stseenist, kus tema isikupäral on lubatud välja paista. Mitmekordse kõrgharitlase (Hendrik Toompere jr) ilmumine sooviga saada restoranis võimalikult vähese vastutusega tööd – "tahaks teha täiesti mõttetut tööd ilma igasuguse väljavaateta" – on vastupidiseks anonüümsuse käsitluseks. Noormehele on kadumisele määratud paik kui mingi intellektuaalne mõistatus, mille peab lahendama selget mõtteahelat pidi liikudes.
Pilt tundlikust kirjakunstnikust, kes ei suuda ära tunda oma kuulajaskonda (Jörgen Liik), võib olla pisut ülepingutatud, aga samal ajal ta sobib sinna kaotsi läinud identiteetide keskele. Nii nagu ka tuntud helilooja (Tiit Lilleorg), kes paistab saavat oma uue loomingu tarbeks inspiratsiooni söökla helisuminast. "Tõeline progress ei ole mitte edasiliikumine, vaid sügavusse liikumine – tuuma poole. Teha seda, mida hing ütleb," nendib ta. Järelikult tuleb elu mõtet otsida külmkapi tagant, praepannide ja fritterite vahelt, koledas, veresooni ummistavas kiirtoidukohas. Saksa termin "köögipsühholoogia" (Küchenpsychologie) omandab siinses kontekstis täiesti uue mõõtme. Pääsukese veidrustest üleküllastatud debüütfilm on stiilne, aga jõuetu filmike, mida ilmselt saadab edu noorema vaatajaskonna hulgas. Hoolimata heast näitlejavalikust ja suurepärasest kunstnikutööst ei suuda "Keti lõpp" välja mõelda, mis ta täpselt on ja tagajärjeks on üks selline pühapäevase pärastlõuna äraraiskamise film.
5. Põlvkondadevaheline turvaline ja igav krahh
Erakordse näitlejaansambliga paberõhuke põlvkonnadraama "Minu näoga onu" on lavastajaduo Katrin & Andres Maimiku värskeim film. Nagu "Kirsitubakaski" (2014) uurivad nad emotsionaalseid inimsuhteid, seekord isa ja poja sideme kirjeldamisega, üritades seda teha komöödia võtmes. "Minu näoga onu" on lugu perekonna allegooria geneetiliste omaduste kordumisest väikese variatsiooniga; sarnasustest, mida järeltulijad tihti uskuda ei taha ja põlvkondlikest erisustest, mis tekivad nende ühiste joonte omaksvõtu käigus. Tagasihoidlik karakterdraama heidab intiimse, ent turvalise pilgu ühe keskeakriisi jõudva mehe ellu, kes peab hakkama saama tema kujunemist lapsepõlves tugevalt mõjutanud isa infantiilsusega. Avastseenis mängib poiss (Ruben Tolk) muusikakooli eksamikomisjoni ees halvasti viiulit. Tema isa, džässmuusik Raivo (Roman Baskin, siin stseenis Rain Tolk) lohutab teda, et igaühel on oma anne, see tuleb lihtsalt üles leida. Palju aastaid hiljem on see poiss muusikakriitik Hugo Terasmaa (Rain Tolk), kes on kurikuulus kontsertesinemiste külastamisest keelduja – komme, mida ta avalikel ülesastumistel pompoosselt kaitseb. See hüpe poisi unistusest saada selliseks nagu isa, otse täiskasvanute reaalsusse – mis väljendub alateadlikult dikteeritud alternatiivsetes valikutes (kui minust ei saa muusikut, siis miks mitte muusikakriitik?) – võib olla psühhoanalüüsi lihtsustatud katse, aga lihtsast tavaliselt piisab. Või ei piisa?
Hugos on kõik melodramaatiline: tema tulevase raamatu pealkiri "Popmuusikast. Kirglikult ja intiimselt", reaktsioon naise armuafäärile ja lahkuminekujärgsed telefonikõned talle, hommikukohvi valmistamine … Kui tema ukse taha ilmub Raivo, on lihtne mõista, kust muusikakriitiku neuroos pärit on. Vanamees on ära hellitatud, isekas, keeruline ja kõige hullem on tema juures vale, mille ta on kaastunde äratamiseks välja mõelnud. Hugo on nurka aetud. Algselt vaid vanamehe kohaloleku ja tähelepanuvajaduse juhitud isa-poja duo emotsionaalne tango läheb absurdseks, kui nad hakkavad võistlema sama naise, psühhoterapeut Mariani (Evelin Võigemast) tähelepanu pärast.
"Minu näoga onu" suurim viga on turvaliste jutustusvahendite valimine, nagu janthuumori elemendid ja (ebaseksikad) seksistseenid. Muidu erakordne näitleja Roman Baskin tundub vana veidriku rollis kohmakas ja paistab enamiku ekraaniajast purjus olevat, isegi kui ta seda olema ei peaks, kõikudes pungil silmadega nagu mõni tummfilmitegelane. Suures osas on film õõnes, ent siiras põlvkondadevahelise konflikti uurimise katse. Üks probleeme on see, et kumbki meeskarakter ei ole meeldiv ja filmi edenedes kasvab ka ärritus. "Minu näoga onu" on heatahtlik, aga klišeerohke ja leige film, mis ei luba arvata, mida lavastajad sellega teha olid tahtnud.
Operaator Mihkel Soe teeb parima, et sellesse kõledasse suhteuuringusse veidi elu sisse puhuda, kasutades eredaid värve ja esitledes meile imelisi loodusvaateid – rohelised aasad ja kuldne vili tõusvas ja loojuvas päikeses. Võttekohad on hästi valitud, eriti maamaja, mis asub maalilises maakohas. Sten Sheripovi muusika sulandub loosse, rõhutades meeleolusid ja olukordi puhkehetkedel eesti popklassika pärlitega.
* "Трудно быть богом", Aleksei German, 2013.
Tõlkis Tristan Priimägi
### Response:
Arvustus. Eesti filmi "edekabel" 2017 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kogumik koosneb kolmest DVD-st:
DVD I
Kahetunnine muusikadokumentaal "Eesti muld ja Eesti Ruja" toob vaatajateni 2017. aasta augustis Tallinna Lauluväljakul toimunud kontserdi ning viib rokkansambli Ruja proovisaali, lavale ja selle taha. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 26. aastapäeval astusid üheks õhtuks taas ühiselt lavale Eesti legendaarseima rokkansambli Ruja originaalkoosseisu liikmed Jaanus Nõgisto, Rein Rannap, Tiit Haagma, Andres Põldroo ja Jaan Karp. Laulukaare aluse publikut täis toonud kontserdile eelnes prooviperiood, mis suures osas filmilindile jäädvustati. Rein Rannapi ja Jaanus Nõgisto vahelisest keerulisest suhtest on loodud omamoodi müüt, esmakordselt on võimalik kahe mehe kirglikku tööprotsessi kõrvalt vaadata. Värvikate karakteritena pakkusid nad dokumentaali tegijatele palju tänuväärset materjali ja pikantseid hetki. Proovide ja kontserdipäeva melu vahele on põimitud Ruja liikmete ja kontserdil esinenud solistide intervjuud ning loomulikult meenutatakse filmis ka Ruja legendaarset solisti Urmas Alenderit.
DVD II
Laulud 20.08.2017 kontserdilt
DVD III
Lisad muusikasõbrale, plaadilt leiab filmist välja jäänud materjalid ning palju muusikalisi üllatusi.
DVD kaante vahel on mahukas 84-leheküljeline fotoraamat, millest leiab ka laulusõnad ja valiku tsitaate asjaosalistelt. | Ilmus mahukas DVD-kogumik "Eesti muld ja Eesti Ruja" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kogumik koosneb kolmest DVD-st:
DVD I
Kahetunnine muusikadokumentaal "Eesti muld ja Eesti Ruja" toob vaatajateni 2017. aasta augustis Tallinna Lauluväljakul toimunud kontserdi ning viib rokkansambli Ruja proovisaali, lavale ja selle taha. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 26. aastapäeval astusid üheks õhtuks taas ühiselt lavale Eesti legendaarseima rokkansambli Ruja originaalkoosseisu liikmed Jaanus Nõgisto, Rein Rannap, Tiit Haagma, Andres Põldroo ja Jaan Karp. Laulukaare aluse publikut täis toonud kontserdile eelnes prooviperiood, mis suures osas filmilindile jäädvustati. Rein Rannapi ja Jaanus Nõgisto vahelisest keerulisest suhtest on loodud omamoodi müüt, esmakordselt on võimalik kahe mehe kirglikku tööprotsessi kõrvalt vaadata. Värvikate karakteritena pakkusid nad dokumentaali tegijatele palju tänuväärset materjali ja pikantseid hetki. Proovide ja kontserdipäeva melu vahele on põimitud Ruja liikmete ja kontserdil esinenud solistide intervjuud ning loomulikult meenutatakse filmis ka Ruja legendaarset solisti Urmas Alenderit.
DVD II
Laulud 20.08.2017 kontserdilt
DVD III
Lisad muusikasõbrale, plaadilt leiab filmist välja jäänud materjalid ning palju muusikalisi üllatusi.
DVD kaante vahel on mahukas 84-leheküljeline fotoraamat, millest leiab ka laulusõnad ja valiku tsitaate asjaosalistelt.
### Response:
Ilmus mahukas DVD-kogumik "Eesti muld ja Eesti Ruja" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisena startinud Dahlmeier tegi nelja tiiru peale vaid ühe möödalasu, eksides seejuures viimasel lasul. Teise kohaga pidi leppima liidrina rajale läinud Slovakkiat esindav venelanna Anastassia Kuzmina, kelle võistluse rikkus esimene lasketiir, kus tal jäi üles koguni kolm märki. Kuzmina kaotas finišis Dahlmeierile 14 sekundiga.
Kolmandana lõpetas itaallanna Lisa Vittozzi, kes tegi nelja tiiru peale ühe möödalasu ja kaotas Dahlmeierile 31,8 sekundiga. Neljandana alustanud Vittozzi kordas oma karjääri parimat tulemust – ka eelmisel hooajal Kontiolahtis sai ta jälitussõidus kolmanda koha.
Eelviimasena ehk 59. naisena jälitussõitu pääsenud Talihärm startis tegelikult viimasena, kuna sprindis 60. koha saanud kanadalanna Rosanna Crawford starti ei tulnud, lisaks temale ei tulnud rajale ka ukrainlanna Julia Džõma.
Talihärm tegi nelja tiiru peale viis möödalasku ja jõudis finišisse 54. kohal, kaotades võitjale 5.00,2. | Talihärm parandas pisut kohta, etapivõidu võttis Dahlmeier | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisena startinud Dahlmeier tegi nelja tiiru peale vaid ühe möödalasu, eksides seejuures viimasel lasul. Teise kohaga pidi leppima liidrina rajale läinud Slovakkiat esindav venelanna Anastassia Kuzmina, kelle võistluse rikkus esimene lasketiir, kus tal jäi üles koguni kolm märki. Kuzmina kaotas finišis Dahlmeierile 14 sekundiga.
Kolmandana lõpetas itaallanna Lisa Vittozzi, kes tegi nelja tiiru peale ühe möödalasu ja kaotas Dahlmeierile 31,8 sekundiga. Neljandana alustanud Vittozzi kordas oma karjääri parimat tulemust – ka eelmisel hooajal Kontiolahtis sai ta jälitussõidus kolmanda koha.
Eelviimasena ehk 59. naisena jälitussõitu pääsenud Talihärm startis tegelikult viimasena, kuna sprindis 60. koha saanud kanadalanna Rosanna Crawford starti ei tulnud, lisaks temale ei tulnud rajale ka ukrainlanna Julia Džõma.
Talihärm tegi nelja tiiru peale viis möödalasku ja jõudis finišisse 54. kohal, kaotades võitjale 5.00,2.
### Response:
Talihärm parandas pisut kohta, etapivõidu võttis Dahlmeier |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Igaks juhuks peaks iga eesti inimene täna oma paroolid ära muutma. Igal pool, kõik vanad paroolid, mis kasutuses, tuleks kohe praegu välja vahetada," rääkis Roonemaa Vikeraadiole.
Ta lisas, et kogu leke oli oluliselt suurem, kui välja paistab. "Kunagi lekkisid paroolid krüptituna, kuid avalikuks tehti neist vaid osa," lisas Roonemaa, selgitades, et kui kellegi paroole pole praegu avalikustatud, siis homme võivad need juba avalikud olla.
Samas pole toimunu Roonemaa sõnul väga erakordne asi, kuna paroole lekib ja kontode sissemurdmisi toimub igal päeval.
Roonemaa lausus, et eriti rumal on kasutada ühte ja sama parooli igal pool, kuid samas pole mõistlik küberkaitsjate jutt, et tuleks meeles pidada turvalist 150 parooli. "See pole võimalik."
Roonemaa soovitas kasutada programmimänedžeri ja kaheastmelist paroolituvastust.
Tehnoloogiaajakirjanik ja portaali Geenius.ee peatoimetaja Hans Lõugas ütles, et seoses lekkinud 200 000 parooliga midagi üleöö katastroofilist juhtunud ei ole ning võimalik oht võib puudutada vaid neid, kes pole 3-5 aasta jooksul paroole vahetanud.
"Need 200 000 parooli on lekkinud 3-5 aastat tagasi. Juba siis hoiatati, et vahetage paroolid ära. Kui inimene pole viie aasta jooksul paroole vahetanud, siis võib-olla tekib šanss, et on ligipääs tema andmetele, kuid 99% juhtudest seda teha ei saa," ütles Lõugas Delfile. "Üleöö pole midagi hullu juhtunud." | Roonemaa soovitab kiiresti netiparoolid ära vahetada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Igaks juhuks peaks iga eesti inimene täna oma paroolid ära muutma. Igal pool, kõik vanad paroolid, mis kasutuses, tuleks kohe praegu välja vahetada," rääkis Roonemaa Vikeraadiole.
Ta lisas, et kogu leke oli oluliselt suurem, kui välja paistab. "Kunagi lekkisid paroolid krüptituna, kuid avalikuks tehti neist vaid osa," lisas Roonemaa, selgitades, et kui kellegi paroole pole praegu avalikustatud, siis homme võivad need juba avalikud olla.
Samas pole toimunu Roonemaa sõnul väga erakordne asi, kuna paroole lekib ja kontode sissemurdmisi toimub igal päeval.
Roonemaa lausus, et eriti rumal on kasutada ühte ja sama parooli igal pool, kuid samas pole mõistlik küberkaitsjate jutt, et tuleks meeles pidada turvalist 150 parooli. "See pole võimalik."
Roonemaa soovitas kasutada programmimänedžeri ja kaheastmelist paroolituvastust.
Tehnoloogiaajakirjanik ja portaali Geenius.ee peatoimetaja Hans Lõugas ütles, et seoses lekkinud 200 000 parooliga midagi üleöö katastroofilist juhtunud ei ole ning võimalik oht võib puudutada vaid neid, kes pole 3-5 aasta jooksul paroole vahetanud.
"Need 200 000 parooli on lekkinud 3-5 aastat tagasi. Juba siis hoiatati, et vahetage paroolid ära. Kui inimene pole viie aasta jooksul paroole vahetanud, siis võib-olla tekib šanss, et on ligipääs tema andmetele, kuid 99% juhtudest seda teha ei saa," ütles Lõugas Delfile. "Üleöö pole midagi hullu juhtunud."
### Response:
Roonemaa soovitab kiiresti netiparoolid ära vahetada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaksikvõidu võttis Venemaa – Jelena Soboljova edestas koondisekaaslast Natalja Matvejevat 12,5 sekundiga, kolmas oli ameeriklanna Ida Sargent, kaotades 18,1 sekundiga.
13. koha saanud Mannima kaotas võitjale 49,4 sekundiga. Anette Veerpalu sai 31. koha, kaotades 1.24,9.
Kokku lõpetas sõidu 74 naist. | Mannima sai Alpi karikasarja etapil 13. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaksikvõidu võttis Venemaa – Jelena Soboljova edestas koondisekaaslast Natalja Matvejevat 12,5 sekundiga, kolmas oli ameeriklanna Ida Sargent, kaotades 18,1 sekundiga.
13. koha saanud Mannima kaotas võitjale 49,4 sekundiga. Anette Veerpalu sai 31. koha, kaotades 1.24,9.
Kokku lõpetas sõidu 74 naist.
### Response:
Mannima sai Alpi karikasarja etapil 13. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kumu 4. korrusel avati just sinu kureeritud Andres Toltsi isikunäitus, mis kuulub Kumu klassikute sarja. Kas ja kuidas see väga pidulikult kõlav formaat – Eesti kunsti klassik – sinu tööd suunas või mõjutas? Kas see sundis tegema mingeid teistsuguseid valikuid kui lihtsalt isikunäitus?
Me oleme sellest Kumus rääkinud, et ühel hetkel peaks klassikute sarjale joone alla tõmbama ja mõtlema paindlikumatele formaatidele. Mitte et senistel ja tulevastel klassikute näitustel oleks midagi viga, vastupidi, need on olnud väga olulised sündmused. Lihtsalt sellisel geeniusekesksel arusaamal kunstiajaloost on omad piirid, eriti nii väikeses kultuuris. Väga keeruline on öelda, kust läheb joon "klassiku" ja "mitte-klassiku" vahel, miks üks kunstnik on klassik ja teine – võib-olla samavõrra huvitav ja produktiivne – justkui ei ole. Sellised määratlused pole tingimata kuskil kõrgemalt antud tõde, vaid erinevatel asjaoludel kujunenud hinnangud, mis kipuvad ennast taastootma, st kui keegi juba on klassik, siis ta saab järjest rohkem tähelepanu jne.
Toltsi näitust tehes formaat ilmselt mõjutas ikka, kuigi – tulenevalt eelnevast – ma ei usu, et klassik oleks mingi pühakuju. Retrospektiivsemat laadi näituse tegemisel on kõige suurem painaja see, et tekib tunne nagu peaks kõik välja panema, mida kunstnik on eales teinud – mis pole esiteks muidugi ruumiliselt võimalik, aga tegelikult ka üldse mitte vajalik, see pigem lahjendab kogu asja mõtet. Mulle meeldiks mõelda klassikust kui kellestki, kelle looming esindab mingitel hetkedel rohkemat kui lihtsalt iseennast, kelle töödes peegelduvad laiemad protsessid kultuuris või kes on neid protsesse teatud aegadel suunanud, midagi muutnud. Need ajad ei kesta kunagi lõputult. Toltsi näituse eesmärk ongi näidata kontsentreeritud vormis esmajoones seda, miks ta on klassikuks saanud. See tähendab muidugi, et palju töid on välja jäänud, aga ma usun, et tervikuna ja ruumiliselt toimib näitus sellisena paremini. Mõtestatud kokkuvõtet on alati keerulisem kirjutada kui pikalt-laialt seletada, mis kõik juhtus.
Mis on sinu plaanid nõukogude perioodi kunsti programmijuhina? Varasemalt on see korrus keskendunud enam kohalikule ja Ida-Euroopa kunstile, nüüd valmistad ette Gordon Matta-Clarki isikunäitust. Kas tulevikus on plaan enam lääne kunsti ja kohaliku sõjajärgse kunsti dialoogile keskenduda?
Mu põhiline huvi oleks muuta selle korruse näituseprogrammi ajalised ja geograafilised piirid paindlikumaks. See tähendab, et programmi keskmes on endiselt 20. sajandi II poole Eesti kunst, aga seda ei pea vaatama või mõtestama ainult omas mahlas või ühes spetsiifilises ajaloolis-poliitilises kontekstis, vaid neid mõtestamise ruume võib olla rohkem. See ei tähenda tingimata dialoogi "lääne" kunstiga – pole ju lõpuks olemas mingit homogeenset "läänt", millele vastanduks homogeenne "Ida-Euroopa" või Eesti. Pigem võiks olla eesmärk seoste ja võrdluste loomine ükskõik millisest kultuurist pärit praktikatega, mis annavad selleks võimaluse, sõltumata sellest, kas neil on otsene seos siinse kunstiajalooga või mitte.
Matta-Clark on selles osas ilmekas näide; tal pole tõesti Eestiga (teadaolevalt) mitte midagi otseselt tegemist, küll aga on tal siin mõnigi mõttekaaslane, nii ajalooliselt kui ka tänapäeval. Kultuuris pole alati nii tähtis see, kes on kedagi otseselt mõjutanud, vaid see, kuidas ja kui erinevatel viisidel on asjad omavahel seotud. See ei tähenda kindlasti, et kõik on üks ja seesama, vastupidi, kõik kunstipraktikad on spetsiifilised ja oma kontekstiga seotud, aga ükski neist kontekstidest ei kujune välja ega toimi vaakumis. Just selliste ootamatute, pinnaaluste ühendusliinide uurimine ongi huvitav.
Programmi piiride laiendamine puudutab ka ajalist dimensiooni, näiteks kureeris Kati Ilves eelmisel aastal Kumu neljandal korrusel Vladimir Tarasovi näituse "Veemuusika ja teisi pilte helist", mis oli ühemõtteliselt kaasaegse kunsti näitus – aga selle kunsti juured, taustsüsteem, teemad pärinesid nõukogude ajast ja andsid selle aja mõistmisele midagi juurde. See kõik ei tähenda muidugi, et Eesti kunstnikud – olgu klassikud või teised – selle korruse näitustelt kuhugi kaoksid, küsimus on lihtsalt tasakaalustamises.
Mis on su olulisemad Kumu-välised projektid, millega hetkel tegeled?
Kuna kõigi mu tegevuste sisuline kese on enam-vähem üks, siis on ka kõik muud projektid lõpuks kaudsemalt ikka Kumuga seotud, st ma osalen neis Kumu kuraatorina ja esindan teatavat kompetentsi, mis on muuhulgas mu siinse tegevuse baasil tekkinud; näiteks ma õpetan tudengitele sõjajärgset Eesti kunsti ajalugu muuhulgas Kumu püsikekspositsiooni põhjal. Samamoodi leiavad need muud projektid enamasti ka Kumus mingi väljundi.
Üks viimase aja kõige suurem töö on artiklite kogumik, mida me toimetasime koos Beáta Hockiga, kes töötab Leipzigi Ülikooli juures tegutsevas Ida-Euroopa Ajaloo ja Kultuuri Instituudis. Kogumiku nimi on "Globalizing East European Art Histories: Past and Present" ("Globaliseerides Ida-Euroopa kunstiajalugusid: minevik ja tänapäev"), see kasvas välja Poola kunstiajaloolase Piotr Piotrowski 2014. aastal korraldatud konverentsist Lublinis ja ilmub järgmisel aastal kirjastuse Routledge väljaandena. Raamatu mõte on vaadata Ida-Euroopa kunstiajalugusid nn globaalsest perspektiivist, analüüsida, kuidas selle regiooni kultuur on läbi ajaloo olnud paljude suhete võrgustike kaudu ühendatud maailma kultuuri vereringesse, olemata vastandpoolus "läänele" (nagu seda sageli tõlgendatakse) ega ka mingi omaette suletud ruum.
Kultuurisoovitus – mis viimasest ajast enim meelde on jäänud.
Mulle väga meeldis Ruben Östlundi selle aasta film "Ruut". Loen juba mõnda aega 600-leheküljelist kogumikku Iris Murdochi kirjadest aastatest 1934–1995 ("Living on Paper", 2015), mis on väga elamusterikas. New Yorgi New Museumi näitusest "Trigger: Gender as a Tool and Weapon" oli põgusalt juttu eelmise nädala Kumu blogis.
Intervjuu ilmus Kumu ajaveebis. | Kumu kuraator Anu Allas: keeruline on öelda, kust läheb joon klassiku ja mitte-klassiku vahel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kumu 4. korrusel avati just sinu kureeritud Andres Toltsi isikunäitus, mis kuulub Kumu klassikute sarja. Kas ja kuidas see väga pidulikult kõlav formaat – Eesti kunsti klassik – sinu tööd suunas või mõjutas? Kas see sundis tegema mingeid teistsuguseid valikuid kui lihtsalt isikunäitus?
Me oleme sellest Kumus rääkinud, et ühel hetkel peaks klassikute sarjale joone alla tõmbama ja mõtlema paindlikumatele formaatidele. Mitte et senistel ja tulevastel klassikute näitustel oleks midagi viga, vastupidi, need on olnud väga olulised sündmused. Lihtsalt sellisel geeniusekesksel arusaamal kunstiajaloost on omad piirid, eriti nii väikeses kultuuris. Väga keeruline on öelda, kust läheb joon "klassiku" ja "mitte-klassiku" vahel, miks üks kunstnik on klassik ja teine – võib-olla samavõrra huvitav ja produktiivne – justkui ei ole. Sellised määratlused pole tingimata kuskil kõrgemalt antud tõde, vaid erinevatel asjaoludel kujunenud hinnangud, mis kipuvad ennast taastootma, st kui keegi juba on klassik, siis ta saab järjest rohkem tähelepanu jne.
Toltsi näitust tehes formaat ilmselt mõjutas ikka, kuigi – tulenevalt eelnevast – ma ei usu, et klassik oleks mingi pühakuju. Retrospektiivsemat laadi näituse tegemisel on kõige suurem painaja see, et tekib tunne nagu peaks kõik välja panema, mida kunstnik on eales teinud – mis pole esiteks muidugi ruumiliselt võimalik, aga tegelikult ka üldse mitte vajalik, see pigem lahjendab kogu asja mõtet. Mulle meeldiks mõelda klassikust kui kellestki, kelle looming esindab mingitel hetkedel rohkemat kui lihtsalt iseennast, kelle töödes peegelduvad laiemad protsessid kultuuris või kes on neid protsesse teatud aegadel suunanud, midagi muutnud. Need ajad ei kesta kunagi lõputult. Toltsi näituse eesmärk ongi näidata kontsentreeritud vormis esmajoones seda, miks ta on klassikuks saanud. See tähendab muidugi, et palju töid on välja jäänud, aga ma usun, et tervikuna ja ruumiliselt toimib näitus sellisena paremini. Mõtestatud kokkuvõtet on alati keerulisem kirjutada kui pikalt-laialt seletada, mis kõik juhtus.
Mis on sinu plaanid nõukogude perioodi kunsti programmijuhina? Varasemalt on see korrus keskendunud enam kohalikule ja Ida-Euroopa kunstile, nüüd valmistad ette Gordon Matta-Clarki isikunäitust. Kas tulevikus on plaan enam lääne kunsti ja kohaliku sõjajärgse kunsti dialoogile keskenduda?
Mu põhiline huvi oleks muuta selle korruse näituseprogrammi ajalised ja geograafilised piirid paindlikumaks. See tähendab, et programmi keskmes on endiselt 20. sajandi II poole Eesti kunst, aga seda ei pea vaatama või mõtestama ainult omas mahlas või ühes spetsiifilises ajaloolis-poliitilises kontekstis, vaid neid mõtestamise ruume võib olla rohkem. See ei tähenda tingimata dialoogi "lääne" kunstiga – pole ju lõpuks olemas mingit homogeenset "läänt", millele vastanduks homogeenne "Ida-Euroopa" või Eesti. Pigem võiks olla eesmärk seoste ja võrdluste loomine ükskõik millisest kultuurist pärit praktikatega, mis annavad selleks võimaluse, sõltumata sellest, kas neil on otsene seos siinse kunstiajalooga või mitte.
Matta-Clark on selles osas ilmekas näide; tal pole tõesti Eestiga (teadaolevalt) mitte midagi otseselt tegemist, küll aga on tal siin mõnigi mõttekaaslane, nii ajalooliselt kui ka tänapäeval. Kultuuris pole alati nii tähtis see, kes on kedagi otseselt mõjutanud, vaid see, kuidas ja kui erinevatel viisidel on asjad omavahel seotud. See ei tähenda kindlasti, et kõik on üks ja seesama, vastupidi, kõik kunstipraktikad on spetsiifilised ja oma kontekstiga seotud, aga ükski neist kontekstidest ei kujune välja ega toimi vaakumis. Just selliste ootamatute, pinnaaluste ühendusliinide uurimine ongi huvitav.
Programmi piiride laiendamine puudutab ka ajalist dimensiooni, näiteks kureeris Kati Ilves eelmisel aastal Kumu neljandal korrusel Vladimir Tarasovi näituse "Veemuusika ja teisi pilte helist", mis oli ühemõtteliselt kaasaegse kunsti näitus – aga selle kunsti juured, taustsüsteem, teemad pärinesid nõukogude ajast ja andsid selle aja mõistmisele midagi juurde. See kõik ei tähenda muidugi, et Eesti kunstnikud – olgu klassikud või teised – selle korruse näitustelt kuhugi kaoksid, küsimus on lihtsalt tasakaalustamises.
Mis on su olulisemad Kumu-välised projektid, millega hetkel tegeled?
Kuna kõigi mu tegevuste sisuline kese on enam-vähem üks, siis on ka kõik muud projektid lõpuks kaudsemalt ikka Kumuga seotud, st ma osalen neis Kumu kuraatorina ja esindan teatavat kompetentsi, mis on muuhulgas mu siinse tegevuse baasil tekkinud; näiteks ma õpetan tudengitele sõjajärgset Eesti kunsti ajalugu muuhulgas Kumu püsikekspositsiooni põhjal. Samamoodi leiavad need muud projektid enamasti ka Kumus mingi väljundi.
Üks viimase aja kõige suurem töö on artiklite kogumik, mida me toimetasime koos Beáta Hockiga, kes töötab Leipzigi Ülikooli juures tegutsevas Ida-Euroopa Ajaloo ja Kultuuri Instituudis. Kogumiku nimi on "Globalizing East European Art Histories: Past and Present" ("Globaliseerides Ida-Euroopa kunstiajalugusid: minevik ja tänapäev"), see kasvas välja Poola kunstiajaloolase Piotr Piotrowski 2014. aastal korraldatud konverentsist Lublinis ja ilmub järgmisel aastal kirjastuse Routledge väljaandena. Raamatu mõte on vaadata Ida-Euroopa kunstiajalugusid nn globaalsest perspektiivist, analüüsida, kuidas selle regiooni kultuur on läbi ajaloo olnud paljude suhete võrgustike kaudu ühendatud maailma kultuuri vereringesse, olemata vastandpoolus "läänele" (nagu seda sageli tõlgendatakse) ega ka mingi omaette suletud ruum.
Kultuurisoovitus – mis viimasest ajast enim meelde on jäänud.
Mulle väga meeldis Ruben Östlundi selle aasta film "Ruut". Loen juba mõnda aega 600-leheküljelist kogumikku Iris Murdochi kirjadest aastatest 1934–1995 ("Living on Paper", 2015), mis on väga elamusterikas. New Yorgi New Museumi näitusest "Trigger: Gender as a Tool and Weapon" oli põgusalt juttu eelmise nädala Kumu blogis.
Intervjuu ilmus Kumu ajaveebis.
### Response:
Kumu kuraator Anu Allas: keeruline on öelda, kust läheb joon klassiku ja mitte-klassiku vahel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Talihärm tegi kahe lasketiiru peale kolm möödalasku ja kaotas võitjale 2.39,0. Neljal trahviringil käinud Martin Remmelg sai 70. koha, kaotades 2.48,1. Ühel lasul eksinud Tarvi Sikk sai 119 mehe seas 84. koha, kaotust võitjale kogunes 3.38,0.
Kaksikvõidu võttis Venemaa – ühel trahviringil käinud Dmitri Malõško edestas 9,2 sekundiga koondisekaaslast Eduard Latõpovit, kes läbis mõlemad lasketiirud puhaste paberitega. Kolmas oli ühe möödalasu teinud prantslane Emilien Jacquelin, kaotades 30,4 sekundit.
Jälitussõitu Obertilliachis kavas ei ole, pühapäeval võisteldakse segateatesõitudes. | Eestlased olid IBU karikaetapil tagasihoidlikud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Talihärm tegi kahe lasketiiru peale kolm möödalasku ja kaotas võitjale 2.39,0. Neljal trahviringil käinud Martin Remmelg sai 70. koha, kaotades 2.48,1. Ühel lasul eksinud Tarvi Sikk sai 119 mehe seas 84. koha, kaotust võitjale kogunes 3.38,0.
Kaksikvõidu võttis Venemaa – ühel trahviringil käinud Dmitri Malõško edestas 9,2 sekundiga koondisekaaslast Eduard Latõpovit, kes läbis mõlemad lasketiirud puhaste paberitega. Kolmas oli ühe möödalasu teinud prantslane Emilien Jacquelin, kaotades 30,4 sekundit.
Jälitussõitu Obertilliachis kavas ei ole, pühapäeval võisteldakse segateatesõitudes.
### Response:
Eestlased olid IBU karikaetapil tagasihoidlikud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aljand ujus ajaga 53,92, mis viis ta viimasena poolfinaali. Eelujumiste kiireim oli venelane Sergei Fesikov 51,79-ga. Armin Evert Lelle aeg samal distantsil oli 55,62 (40. koht).
Poolfinaal toimub Eesti aja järgi täna kell 18.45.
Naiste 200 m kompleksis tegi võimsa rekordiparanduse Margaret Markvardt, ujudes ajaga 2.13,55. Senine rekord 2.14,55 oli Maria Romanjuki nimel. Markvardt sai EM-il 16. koha.
Kertu Ly Alnek ujus 200 m vabalt võimsa ajaga 1.59,44, mis andis talle 21. koha. See ületas ka 14 aastat vana Eesti rekordi, mis kuulus Elina Partõkale. Alneki aeg olekski Eesti rekord olnud, kuid Kanadas elav Aleksa Gold ujus praegu Kanadas Ontarios toimuvatel juunioride võistlustel 200 m vabalt ajaga 1.59,27 ning on uus rekordiomanik.
Daniel Zaitsev ujus 50 m liblikat ajaga 23, 32 ning saavutas 24. koha. 50 m seliliujumises oli Sigrid Sepa aeg 28,68, mis andis talle 41. koha.
100 m vabaltujumises oli stardis tervelt neli Eesti meest. Kregor Zirki aeg 100 m vabaltujumises oli 47,78, tulemuseks 21. koht, Andri Aedma aeg 49,17 (56. koht), Nikita Tšernõševa aeg 49,33 (61. koht) ja Cevin Anders Siimu aeg 49,59 (65. koht).
Gerda Pak sai 100 m liblikujumises 1.02,67-ga 36. koha.
4×50 m vabalt teateujumises sai Eesti 13. koha ajaga 1.34,85. Eesti segateate võistkonnas ujusid Zaitsev, Aedma, Markvardt ja Alnek. | Aljand jõudis EM-il poolfinaali, Markvardt ujus Eesti rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aljand ujus ajaga 53,92, mis viis ta viimasena poolfinaali. Eelujumiste kiireim oli venelane Sergei Fesikov 51,79-ga. Armin Evert Lelle aeg samal distantsil oli 55,62 (40. koht).
Poolfinaal toimub Eesti aja järgi täna kell 18.45.
Naiste 200 m kompleksis tegi võimsa rekordiparanduse Margaret Markvardt, ujudes ajaga 2.13,55. Senine rekord 2.14,55 oli Maria Romanjuki nimel. Markvardt sai EM-il 16. koha.
Kertu Ly Alnek ujus 200 m vabalt võimsa ajaga 1.59,44, mis andis talle 21. koha. See ületas ka 14 aastat vana Eesti rekordi, mis kuulus Elina Partõkale. Alneki aeg olekski Eesti rekord olnud, kuid Kanadas elav Aleksa Gold ujus praegu Kanadas Ontarios toimuvatel juunioride võistlustel 200 m vabalt ajaga 1.59,27 ning on uus rekordiomanik.
Daniel Zaitsev ujus 50 m liblikat ajaga 23, 32 ning saavutas 24. koha. 50 m seliliujumises oli Sigrid Sepa aeg 28,68, mis andis talle 41. koha.
100 m vabaltujumises oli stardis tervelt neli Eesti meest. Kregor Zirki aeg 100 m vabaltujumises oli 47,78, tulemuseks 21. koht, Andri Aedma aeg 49,17 (56. koht), Nikita Tšernõševa aeg 49,33 (61. koht) ja Cevin Anders Siimu aeg 49,59 (65. koht).
Gerda Pak sai 100 m liblikujumises 1.02,67-ga 36. koha.
4×50 m vabalt teateujumises sai Eesti 13. koha ajaga 1.34,85. Eesti segateate võistkonnas ujusid Zaitsev, Aedma, Markvardt ja Alnek.
### Response:
Aljand jõudis EM-il poolfinaali, Markvardt ujus Eesti rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Masina idee autor ja helilooja Peeter Rebane selgitas, et ERMi tellimusel loodud seadme idee on tekitada külastajates elavat huvi erinevate piirkondade vaibamustrite vastu. Samalaadset tehnikat võib proovida ka isikliku kinda või kampsunikäise peal, et kuulda, mida need värvitoonid ja mustrid helide keeles kõnelevad.
“Masina tekitatud meloodiaid aluseks võttes lisasin kitarrimuusika ning arranžeeringud teistel instrumentidel, mille tulemusena sündis omapärane vaibamuusika album,” kommenteeris plaati autor Peeter Rebane.
“Vaibamustrimuusika” albumil on kokku kümme muusikapala, mille aluseks on Eesti erinevate piirkondade vaibamustrid. | ERMi vaibamustritest loodud muusika jõudis plaadile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Masina idee autor ja helilooja Peeter Rebane selgitas, et ERMi tellimusel loodud seadme idee on tekitada külastajates elavat huvi erinevate piirkondade vaibamustrite vastu. Samalaadset tehnikat võib proovida ka isikliku kinda või kampsunikäise peal, et kuulda, mida need värvitoonid ja mustrid helide keeles kõnelevad.
“Masina tekitatud meloodiaid aluseks võttes lisasin kitarrimuusika ning arranžeeringud teistel instrumentidel, mille tulemusena sündis omapärane vaibamuusika album,” kommenteeris plaati autor Peeter Rebane.
“Vaibamustrimuusika” albumil on kokku kümme muusikapala, mille aluseks on Eesti erinevate piirkondade vaibamustrid.
### Response:
ERMi vaibamustritest loodud muusika jõudis plaadile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Doris Kareva poeemi kõrvale joonistas pildi Jüri Mildeberg, tänu millele moodustus kokku mõttepildipoogen. Kirjastus Verb andis selle ühisteose välja rullraamatuna, nagu neid tehti iidsetel aegadel.
Jüri Mildebergi ja Doris Kareva "Linnukese mure" on kujundanud Piia Ruber. | Doris Kareva poeem ilmus rullraamatuna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Doris Kareva poeemi kõrvale joonistas pildi Jüri Mildeberg, tänu millele moodustus kokku mõttepildipoogen. Kirjastus Verb andis selle ühisteose välja rullraamatuna, nagu neid tehti iidsetel aegadel.
Jüri Mildebergi ja Doris Kareva "Linnukese mure" on kujundanud Piia Ruber.
### Response:
Doris Kareva poeem ilmus rullraamatuna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Maradona arvas, et Ronaldo pole ajaloo parim mängija, tõi ta siiski tema teatud omadusi esile. Lisaks Ronaldole sai väikese kriitika osaliseks ka Maradona rahvuskaaslane Lionel Messi, vahendab Soccernet.ee.
"Ronaldo ütles, et ta on parim? Öelge talle, et ta lõpetaks jama ajamise," teatas Maradona AS-ile antud usutluses. "Kes on parim? Nii vähe kui ma neid nägin, siis ma ütleks, et Alfredo Di Stefano, Johan Cruyff... ja Messi, samas võib see olla ka Cristiano."
"Mis on Messil puudu, et olla Maradona? Seda ei saa osta, see on sinu sees ja tuleb ise. Erinevalt minust ei suudaks Messi istutada 20 mängijat ritta, nendega rääkida ja neid motiveerida. Ta tahaks, et nemad midagi küsiks," selgitas praegune Araabia Ühendemiraatide klubi Al-Fujairahi peatreener.
"Mulle meeldib Ronaldo juures see, et kui meeskonnal teda vaja on, siis ta on kohal. Pärast Cruyffi pole selliseid mängijaid kuigi palju olnud," kiitis ta portugallast. | Maradona: öelge Ronaldole, et ta lõpetaks jama ajamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Maradona arvas, et Ronaldo pole ajaloo parim mängija, tõi ta siiski tema teatud omadusi esile. Lisaks Ronaldole sai väikese kriitika osaliseks ka Maradona rahvuskaaslane Lionel Messi, vahendab Soccernet.ee.
"Ronaldo ütles, et ta on parim? Öelge talle, et ta lõpetaks jama ajamise," teatas Maradona AS-ile antud usutluses. "Kes on parim? Nii vähe kui ma neid nägin, siis ma ütleks, et Alfredo Di Stefano, Johan Cruyff... ja Messi, samas võib see olla ka Cristiano."
"Mis on Messil puudu, et olla Maradona? Seda ei saa osta, see on sinu sees ja tuleb ise. Erinevalt minust ei suudaks Messi istutada 20 mängijat ritta, nendega rääkida ja neid motiveerida. Ta tahaks, et nemad midagi küsiks," selgitas praegune Araabia Ühendemiraatide klubi Al-Fujairahi peatreener.
"Mulle meeldib Ronaldo juures see, et kui meeskonnal teda vaja on, siis ta on kohal. Pärast Cruyffi pole selliseid mängijaid kuigi palju olnud," kiitis ta portugallast.
### Response:
Maradona: öelge Ronaldole, et ta lõpetaks jama ajamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses poolfinaalis olid vastamisi kahe aasta tagused finalistid Holland ja Norra ning nagu 2015. aastal, jäi ka nüüd kindlalt peale Norra – avapoolaeg võideti 17:10 ning kogu kohtumine 32:23.
Teises poolfinaalis võitis Rootsi Prantsusmaa vastu poolaja 12:11, kuid lõpuks kallutas tasavägise heitluse enda kasuks Prantsusmaa, võites 24:22.
Varasemalt kolmel korral maailmameistriks tulnud Norra alistas kahe esimese tiitli puhul finaalis just Prantsusmaa – 1999. aastal võitis Norra teise lisaaja järel 25:24, kuus aastat tagasi alistati prantslannad 32:24.
Prantsusmaa on maailmameistriks tulnud korra, seda 2003. aastal, kui finaalis alistati lisaaja järel Ungari.
Seni on läbi aegade edukaim olnud Venemaa naiskond nelja kullaga, aga Norral on nüüd võimalik nendega ühele tasemele jõuda. Medalite koguarvu poolest tõuseb aga Norra läbi aegade parimaks – enne tänavust MM-i oli nii Norral kui Ungaril üheksa MM-medalit. | Eelmise MM-i finaali korduses jäi taas peale Norra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses poolfinaalis olid vastamisi kahe aasta tagused finalistid Holland ja Norra ning nagu 2015. aastal, jäi ka nüüd kindlalt peale Norra – avapoolaeg võideti 17:10 ning kogu kohtumine 32:23.
Teises poolfinaalis võitis Rootsi Prantsusmaa vastu poolaja 12:11, kuid lõpuks kallutas tasavägise heitluse enda kasuks Prantsusmaa, võites 24:22.
Varasemalt kolmel korral maailmameistriks tulnud Norra alistas kahe esimese tiitli puhul finaalis just Prantsusmaa – 1999. aastal võitis Norra teise lisaaja järel 25:24, kuus aastat tagasi alistati prantslannad 32:24.
Prantsusmaa on maailmameistriks tulnud korra, seda 2003. aastal, kui finaalis alistati lisaaja järel Ungari.
Seni on läbi aegade edukaim olnud Venemaa naiskond nelja kullaga, aga Norral on nüüd võimalik nendega ühele tasemele jõuda. Medalite koguarvu poolest tõuseb aga Norra läbi aegade parimaks – enne tänavust MM-i oli nii Norral kui Ungaril üheksa MM-medalit.
### Response:
Eelmise MM-i finaali korduses jäi taas peale Norra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma esimese suure saali lavastuse "Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika" (2016) eest sai Hendrik Toompere jr tänavu lavastaja aastaauhinna. Seda suurem oli huvi tema teise lavastuse vastu, mille tarvis pakkus Tallinna Linnateater Taevalava. Ka seekord pole Toompere valinud lihtsat materjali. Nagu Marius Ivaškevičiuse näidend, nii pole ka poola noorema kirjanduse praeguse kuuma nime Dorota Masłowska "Kaks vaest rumeenlast" kaugeltki mitte nn well-made play. Mõlemal juhul on tegu pigem tiheda, alltekstirohke ning elu ennast ehedalt peegeldava dramaturgilise materjaliga – targale lavastajale tõlgendamiseks ning võimsa lavastuse loomiseks.
Mõlemas pulbitseb tänapäev ja selle teravad probleemid. Mõlemad ei näita tegelikkuse kaunimaid külgi, vaid inimesi keset räpasust, toorust ja viletsust. Leedu autori loo peategelasteks on Londonisse rännanud noored leedulased, poolatar toob meie ette rumeenlaste (?) öise rännaku mööda Poolamaa provintsiteid. Kiitus Toomperele selle eest, et ta ei vali kergeid tekste, vaid eelistab lugusid, mis lähevad korda nii ilmselt talle kui ka sihtgrupile, kellele ta teatrit teeb. Raskel teel on oht rajalt kõrvale astuda ja libastuda kindlasti palju suurem.
Tundub, et oma teises lavastuses pole Toompere suutnud libastumist vältida sama edukalt kui esimeses. Juhtub harva, et elamus näidendi lugemisest on suurem selle vaatamisest teatrilaval. See peaks ju tegelikult käima teatri põhiolemuse vastu, sest just laval elustavad meisterlikud näitlejad autori kirjaread ja annavad võimaluse tema tegelastele vahetult kaasa tunda. Ometi juhtus minuga seekord nii, et näidendit lugedes sain võimsama elamuse (kuna Masłowska näidend on olulise "krutskiga", siis ei tohikski seda ehk enne lavastuse vaatamist lugeda?).
Oleks rumal hakata pärast näidendi ühekordset lugemist ja ühekordset laval nägemist polemiseerima lavastaja mitmekuise tõlgendajatööga. Seetõttu julgen esitada vaid mõtiskluse selle üle, mis mind täiselamuse saavutamisel segas. Mulle tundub, et oleme lugenud Toomperega näidendit vist pisut eri žanris. Minu meelest on tegemist poola dramaturgiale nii omase traagilise absurdiga, mille lavastamisel teravas groteskivõtmes on parimad poola lavastajad saavutanud viimasel poolel sajandil hiilgavaid tulemusi. Toomperel on see aga välja tulnud mõnevõrra ratsionaalsem, olustikulisem. Absurdisituatsioonid on kaldunud sketšireaks, millest igaüks on küll hästi välja mängitud, kuid ei lase tervikul tõusta vajaliku üldistustasemeni. Samas võtmes on teostatud ka lavastuse vaimukas kujundus (Kristjan Suits), mille puhul jääb mõistatuseks, kas meile tahetakse rääkida jõulumuinasjuttu või näidata tragifarssi hirmkülmas ja inimtühjas metsavahes. Lavastuses (ja kujunduses) on hetk, mis paneb kogu saali vaieldamatult võpatama. Küll oleks tahtnud, et kogu lavastus ja kujundus oleksid tõusnud jõulisema groteskiga just selle hetke tasemeni, praegu aga madaldub see leid pigem lihtsalt ägedaks nipiks.
Näitlejatele pole midagi ette heita, sest kus siis veel (peale Eesti Draamateatri) on eranditult väga head näitlejad, kui mitte Tallinna Linnateatris. Argo Aadli on peategelase isa Joosepina (autoril on selle tegelase nimeks muide Saast ja eks lavastaja seegi valik peegelda mõningast žanrierinevust) igati kaasakiskuv ja tehniliselt meisterlik. Segab vaid juba algusest peale kumav kõrvalpilk oma tegelasele, mingi topeltmäng: jääb mulje, nagu naudiks näitleja oma järjekordset rolli (ja see näitleja pole mitte Aadli; kes on lavastust näinud, saab vihjest aru!). Kui see ongi olnud lavastaja soov, siis on tulemus igatahes sajaprotsendiline!
Hele Kõrve teeb Džiinana kõik, mis tal teha on lubatud. Tema vapustavast muundumistalendist oleme kogu sügishooaja olnud vaimustatud ka televaatajatena. Mulle aga tundus lugedes, et just Džiina on selle näidendi peategelane. Kui isa Joosepi puhul on tegemist vaid stiilipeol "Mustus, hais ja suguhaigused" saadud narkotsilaksu all kulgeva järjekordse happening’iga, siis Džiinale on see ju teekonna lõpp! Aga ka autoriteksti traagilist finaali on Toompere pidanud vajalikuks mahendada ning Džiinat lavastuse peategelaseks võimendada pole ta soovinudki (ka tema teksti on suuresti kärbitud).
Epp Eespäev baaridaamina ja Anne Reemann naisena esitavad andekad sketšid, mis läheb viimase puhul ehk liigagi pikaks. Kuna lavastusel tervikatmosfäär puudub, siis ei saa lahti tundest, et need kaunid daamid on lavale astunud Tallinna Linnateatri garderoobist ja sinna ka lahkuvad (oh kriitiku püha lapsemeelsust!).
Eriti segab see Kalju Orro mängitud autojuhi puhul: ta teeb oma rolli psühholoogiliselt väga täpselt, kuid tema lipsustatud olek värskelt pressitud ülikonnas ei vihja millegagi tegevuskohale, lörtsisele bensiinijaamale. Jah, muidugi võib näidendi proloogist ja ka autori edasisest tekstiehitusest välja lugeda suunise hüljata nn neljas sein ning transformeerida kogu lugu vestluseks teatrisaalis istuva vaatajaga. Seda Orro Toompere ja Suitsu abil teebki. Sel juhul tundub aga küsitavana muusikaline kujundus: milleks need autoril puuduvad poolakeelsed šlaagrid, mida näitlejad taustaheli ragina saatel nii püüdlikult esitavad, kui mitte atmosfääri loomiseks?
Jääb üle vaid kokku võtta, et mind selle lavastuse (teadlikult?) segane atmosfäär segas, mis ei tähenda, et moodsama teatrivaataja puhul ei või just see nipp toimidagi. Igatahes on põhjust oodata noore Toompere järgmisi samme valitud raskel rajal. | Arvustus. Noore Toompere rasked valikud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma esimese suure saali lavastuse "Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika" (2016) eest sai Hendrik Toompere jr tänavu lavastaja aastaauhinna. Seda suurem oli huvi tema teise lavastuse vastu, mille tarvis pakkus Tallinna Linnateater Taevalava. Ka seekord pole Toompere valinud lihtsat materjali. Nagu Marius Ivaškevičiuse näidend, nii pole ka poola noorema kirjanduse praeguse kuuma nime Dorota Masłowska "Kaks vaest rumeenlast" kaugeltki mitte nn well-made play. Mõlemal juhul on tegu pigem tiheda, alltekstirohke ning elu ennast ehedalt peegeldava dramaturgilise materjaliga – targale lavastajale tõlgendamiseks ning võimsa lavastuse loomiseks.
Mõlemas pulbitseb tänapäev ja selle teravad probleemid. Mõlemad ei näita tegelikkuse kaunimaid külgi, vaid inimesi keset räpasust, toorust ja viletsust. Leedu autori loo peategelasteks on Londonisse rännanud noored leedulased, poolatar toob meie ette rumeenlaste (?) öise rännaku mööda Poolamaa provintsiteid. Kiitus Toomperele selle eest, et ta ei vali kergeid tekste, vaid eelistab lugusid, mis lähevad korda nii ilmselt talle kui ka sihtgrupile, kellele ta teatrit teeb. Raskel teel on oht rajalt kõrvale astuda ja libastuda kindlasti palju suurem.
Tundub, et oma teises lavastuses pole Toompere suutnud libastumist vältida sama edukalt kui esimeses. Juhtub harva, et elamus näidendi lugemisest on suurem selle vaatamisest teatrilaval. See peaks ju tegelikult käima teatri põhiolemuse vastu, sest just laval elustavad meisterlikud näitlejad autori kirjaread ja annavad võimaluse tema tegelastele vahetult kaasa tunda. Ometi juhtus minuga seekord nii, et näidendit lugedes sain võimsama elamuse (kuna Masłowska näidend on olulise "krutskiga", siis ei tohikski seda ehk enne lavastuse vaatamist lugeda?).
Oleks rumal hakata pärast näidendi ühekordset lugemist ja ühekordset laval nägemist polemiseerima lavastaja mitmekuise tõlgendajatööga. Seetõttu julgen esitada vaid mõtiskluse selle üle, mis mind täiselamuse saavutamisel segas. Mulle tundub, et oleme lugenud Toomperega näidendit vist pisut eri žanris. Minu meelest on tegemist poola dramaturgiale nii omase traagilise absurdiga, mille lavastamisel teravas groteskivõtmes on parimad poola lavastajad saavutanud viimasel poolel sajandil hiilgavaid tulemusi. Toomperel on see aga välja tulnud mõnevõrra ratsionaalsem, olustikulisem. Absurdisituatsioonid on kaldunud sketšireaks, millest igaüks on küll hästi välja mängitud, kuid ei lase tervikul tõusta vajaliku üldistustasemeni. Samas võtmes on teostatud ka lavastuse vaimukas kujundus (Kristjan Suits), mille puhul jääb mõistatuseks, kas meile tahetakse rääkida jõulumuinasjuttu või näidata tragifarssi hirmkülmas ja inimtühjas metsavahes. Lavastuses (ja kujunduses) on hetk, mis paneb kogu saali vaieldamatult võpatama. Küll oleks tahtnud, et kogu lavastus ja kujundus oleksid tõusnud jõulisema groteskiga just selle hetke tasemeni, praegu aga madaldub see leid pigem lihtsalt ägedaks nipiks.
Näitlejatele pole midagi ette heita, sest kus siis veel (peale Eesti Draamateatri) on eranditult väga head näitlejad, kui mitte Tallinna Linnateatris. Argo Aadli on peategelase isa Joosepina (autoril on selle tegelase nimeks muide Saast ja eks lavastaja seegi valik peegelda mõningast žanrierinevust) igati kaasakiskuv ja tehniliselt meisterlik. Segab vaid juba algusest peale kumav kõrvalpilk oma tegelasele, mingi topeltmäng: jääb mulje, nagu naudiks näitleja oma järjekordset rolli (ja see näitleja pole mitte Aadli; kes on lavastust näinud, saab vihjest aru!). Kui see ongi olnud lavastaja soov, siis on tulemus igatahes sajaprotsendiline!
Hele Kõrve teeb Džiinana kõik, mis tal teha on lubatud. Tema vapustavast muundumistalendist oleme kogu sügishooaja olnud vaimustatud ka televaatajatena. Mulle aga tundus lugedes, et just Džiina on selle näidendi peategelane. Kui isa Joosepi puhul on tegemist vaid stiilipeol "Mustus, hais ja suguhaigused" saadud narkotsilaksu all kulgeva järjekordse happening’iga, siis Džiinale on see ju teekonna lõpp! Aga ka autoriteksti traagilist finaali on Toompere pidanud vajalikuks mahendada ning Džiinat lavastuse peategelaseks võimendada pole ta soovinudki (ka tema teksti on suuresti kärbitud).
Epp Eespäev baaridaamina ja Anne Reemann naisena esitavad andekad sketšid, mis läheb viimase puhul ehk liigagi pikaks. Kuna lavastusel tervikatmosfäär puudub, siis ei saa lahti tundest, et need kaunid daamid on lavale astunud Tallinna Linnateatri garderoobist ja sinna ka lahkuvad (oh kriitiku püha lapsemeelsust!).
Eriti segab see Kalju Orro mängitud autojuhi puhul: ta teeb oma rolli psühholoogiliselt väga täpselt, kuid tema lipsustatud olek värskelt pressitud ülikonnas ei vihja millegagi tegevuskohale, lörtsisele bensiinijaamale. Jah, muidugi võib näidendi proloogist ja ka autori edasisest tekstiehitusest välja lugeda suunise hüljata nn neljas sein ning transformeerida kogu lugu vestluseks teatrisaalis istuva vaatajaga. Seda Orro Toompere ja Suitsu abil teebki. Sel juhul tundub aga küsitavana muusikaline kujundus: milleks need autoril puuduvad poolakeelsed šlaagrid, mida näitlejad taustaheli ragina saatel nii püüdlikult esitavad, kui mitte atmosfääri loomiseks?
Jääb üle vaid kokku võtta, et mind selle lavastuse (teadlikult?) segane atmosfäär segas, mis ei tähenda, et moodsama teatrivaataja puhul ei või just see nipp toimidagi. Igatahes on põhjust oodata noore Toompere järgmisi samme valitud raskel rajal.
### Response:
Arvustus. Noore Toompere rasked valikud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuus aastat tagasi avas Sauna tänaval uksed uus meelelahutusasutus, mis esimese klubina Eestis võttis kasutusele Funktion-One helisüsteemi ning hakkas pakkuma kahel korrusel eriilmelist muusikat.
Sellest ajast on maha peetud 663 pidu, klubi on olnud avatud 3315 tundi ja seda on külastanud 105 välisartisti, kelle hulgas on olnud näiteks Julio Bashmore, B.Traits, Gorgon City, KiNK, Tensnake.
Nimekirja lisandub sel laupäeval Berghainis tihti üles astuv George FitzGerald. Publiku teadvusesse jõudis George FitzGerald 2012 aastal, mil tema lugu "Child" oli paljude jaoks tolle aasta kõige olulisem lugu ning teda peeti uue generatsiooni üheks lootustandvaks produtsendiks Duke Dumont ja Disclosure kõrval.
Watfordis sündinud ja nüüd Berliinis resideeruva produtsendi muusikaline kujunemine toimus Londonis Black Market Records plaadipoes leti taga töötades, kus ta sai tuttavaks deep house 'iga, millest sai üks tema tugevamaid mõjutajaid. Suurem läbimurre saabus 2015. aastal debüütalbumiga "Fading Love". | Klubi Studio toob kuuenda sünnipäeva puhul kohale George FitzGeraldi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuus aastat tagasi avas Sauna tänaval uksed uus meelelahutusasutus, mis esimese klubina Eestis võttis kasutusele Funktion-One helisüsteemi ning hakkas pakkuma kahel korrusel eriilmelist muusikat.
Sellest ajast on maha peetud 663 pidu, klubi on olnud avatud 3315 tundi ja seda on külastanud 105 välisartisti, kelle hulgas on olnud näiteks Julio Bashmore, B.Traits, Gorgon City, KiNK, Tensnake.
Nimekirja lisandub sel laupäeval Berghainis tihti üles astuv George FitzGerald. Publiku teadvusesse jõudis George FitzGerald 2012 aastal, mil tema lugu "Child" oli paljude jaoks tolle aasta kõige olulisem lugu ning teda peeti uue generatsiooni üheks lootustandvaks produtsendiks Duke Dumont ja Disclosure kõrval.
Watfordis sündinud ja nüüd Berliinis resideeruva produtsendi muusikaline kujunemine toimus Londonis Black Market Records plaadipoes leti taga töötades, kus ta sai tuttavaks deep house 'iga, millest sai üks tema tugevamaid mõjutajaid. Suurem läbimurre saabus 2015. aastal debüütalbumiga "Fading Love".
### Response:
Klubi Studio toob kuuenda sünnipäeva puhul kohale George FitzGeraldi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vahetusest sekkunud ning 17 minutit platsil viibinud Jurkatamm kogus enda nimele lõpuks vaid kaks punkti, kuid lisas sellele seitse lauapalli (kolm ründelauast) ja neli vaheltlõiget – mõlemad näitajad tähistavad tema hooaja parimaid, vahendab Delfi.
Dons sai lõpuks kirja tubli 74:61 võidu.
Jurkatamm ja San Francisco on hooaega alustanud kuue võidu ja kolme kaotusega. | Taavi Jurkatamm tegi NCAA-s hooaja parima mängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vahetusest sekkunud ning 17 minutit platsil viibinud Jurkatamm kogus enda nimele lõpuks vaid kaks punkti, kuid lisas sellele seitse lauapalli (kolm ründelauast) ja neli vaheltlõiget – mõlemad näitajad tähistavad tema hooaja parimaid, vahendab Delfi.
Dons sai lõpuks kirja tubli 74:61 võidu.
Jurkatamm ja San Francisco on hooaega alustanud kuue võidu ja kolme kaotusega.
### Response:
Taavi Jurkatamm tegi NCAA-s hooaja parima mängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mahasadanud loodususliku lume on Tehvandi tehnika kinni sõitnud ja rahvas saab seal suusatada, aga MK-etapi korraldamiseks on seda vähe. Seda enam, et hüppemägi ei ole kõlblik," ütles MK-etapi korralduskomitee esimees Ago Markvardt Postimehele.
Lõplik jah või ei etapi toimumise kohta peab Rahvusvahelisse Suusaliitu jõudma kaheksa päeva enne võistluste algust ehk 28. detsembril. Korraldajad saavad enda jaoks selgema pildi ette aga paar päeva varem – kui eelnevaks nädalavahetuseks on selge, et mingit külma tulemas ei ole, saavad jõulupühad külge väga minoorse noodi ja etapp jäetakse ära. Vähimagi lootuse juures venitatakse otsustamisega viimase hetkeni. | Kahevõistluse Otepää MK-etapi toimumine on lumeolude tõttu ohus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mahasadanud loodususliku lume on Tehvandi tehnika kinni sõitnud ja rahvas saab seal suusatada, aga MK-etapi korraldamiseks on seda vähe. Seda enam, et hüppemägi ei ole kõlblik," ütles MK-etapi korralduskomitee esimees Ago Markvardt Postimehele.
Lõplik jah või ei etapi toimumise kohta peab Rahvusvahelisse Suusaliitu jõudma kaheksa päeva enne võistluste algust ehk 28. detsembril. Korraldajad saavad enda jaoks selgema pildi ette aga paar päeva varem – kui eelnevaks nädalavahetuseks on selge, et mingit külma tulemas ei ole, saavad jõulupühad külge väga minoorse noodi ja etapp jäetakse ära. Vähimagi lootuse juures venitatakse otsustamisega viimase hetkeni.
### Response:
Kahevõistluse Otepää MK-etapi toimumine on lumeolude tõttu ohus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teater saabus Rooma juba 11. detsembril, kuna auhinnaga seotud üritused kestavad terve nädala. 13. detsembril anti sadadele inimestele külalisetendus lavastusega “NO43 Kõnts", mis on osa ka Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ja Eesti Vabariik 100. sünnipäeva tähistamisest.
Päev hiljem toimus Palazzo Venezias rahvusvaheline vestlusring, kus eksperdid Euroopast, Venemaalt ja Eestist analüüsisid Teater NO99 rolli tänasel rahvusvahelisel teatrimaastikul. Esile tõsteti näitlejate erakordset lavapresentsust, lavastuste poliitilisust ja poeetilisust ning väga suurt žanrilist mitmekesisust. Korduvalt jäi kõlama väide, et Teater NO99 ei kuulu enam postsovetlikku väärtusruumi, vaid esindab uut maailma ja kunsti nägemise viisi, mis on kõnekas ühtviisi nii Eestis kui ka maailmas.
Nädala jooksul toimuvad Roomas ka teiste laureaatide külalisetendused ning vestlusringid. Pidulik auhinnatseremoonia leiab aset 17. detsmebril Teatro Argentinas. Elutööpreemia pälvivad Jeremy Irons ja Isabelle Huppert, Euroopa Teatri Auhinna Uued Reaalsused saavad lisaks Teater NO99le ka Venemaa lavastaja Kirill Serebrennikov ning Susanne Kennedy, Jernej Lorenci, Yael Ronen ja Alessandro Sciarroni. | NO99 saab nädala lõpuks kätte Euroopa Teatri auhinna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teater saabus Rooma juba 11. detsembril, kuna auhinnaga seotud üritused kestavad terve nädala. 13. detsembril anti sadadele inimestele külalisetendus lavastusega “NO43 Kõnts", mis on osa ka Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ja Eesti Vabariik 100. sünnipäeva tähistamisest.
Päev hiljem toimus Palazzo Venezias rahvusvaheline vestlusring, kus eksperdid Euroopast, Venemaalt ja Eestist analüüsisid Teater NO99 rolli tänasel rahvusvahelisel teatrimaastikul. Esile tõsteti näitlejate erakordset lavapresentsust, lavastuste poliitilisust ja poeetilisust ning väga suurt žanrilist mitmekesisust. Korduvalt jäi kõlama väide, et Teater NO99 ei kuulu enam postsovetlikku väärtusruumi, vaid esindab uut maailma ja kunsti nägemise viisi, mis on kõnekas ühtviisi nii Eestis kui ka maailmas.
Nädala jooksul toimuvad Roomas ka teiste laureaatide külalisetendused ning vestlusringid. Pidulik auhinnatseremoonia leiab aset 17. detsmebril Teatro Argentinas. Elutööpreemia pälvivad Jeremy Irons ja Isabelle Huppert, Euroopa Teatri Auhinna Uued Reaalsused saavad lisaks Teater NO99le ka Venemaa lavastaja Kirill Serebrennikov ning Susanne Kennedy, Jernej Lorenci, Yael Ronen ja Alessandro Sciarroni.
### Response:
NO99 saab nädala lõpuks kätte Euroopa Teatri auhinna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NB! Siin arvustuses on pilte, mis võivad üllatust rikkuda.
"Sa peaksid "Star Warsi" võrdlema "Klaabuga". Seal on ka kõik tegelased inimesed ja üks on muna ja ega keegi eriti ei pane imeks, et ta muna on," ütles kolleeg mulle lõunalauas, kui me ajalehest uue "Star Warsi" filmi plakatit vaatasime.
"Viimased jedid" seisab seal. Kuna kolleeg ka suur starwarslane pole, julgesin temalt küsida, kas ta teab, mis need jedid on? Ei teadnud. Kinos sai muidugi kiiresti selgeks, et tuleb tänada enda tarkust, et ma seda küsimust tõsiusklike tähesõja fännide ees ei esitanud.
Miks ma ühtegi tähesõdade filmi pole näinud? Ma ei oskagi öelda. Tean ju küll, et seda võiks maailma filmiloos n-ö tüvitekstiks lugeda ja oleks ehk silmaringi asi filmid ära vaadata. Samas tean filmitagi, et on olemas Luke ja Leia, Darth Vader, Chewbacca ja R2D2 (tunnistan kohe üles, et igaks juhuks guugeldasin üle, kuidas seda õigesti kirjutada) ja et on segased peresuhted (" Luke, I am your father!") ja et kõik toimub "kaugel-kaugel galaktikas". Igaüks, kes vähegi popkultuuris ringi vaadanud, on kindlasti moel või teisel "Star Warsi" teemadega kokku puutunud.
Aga tähesõjad on mulle alati tehnoloogiateemalise ulmena kõlanud ja ulme ei ole mind kuigivõrd kõnetanud. Nüüd olin valmis minema ja vaatama, millest siis kogu see erutus. Toimetus hõõrus kentsaka arvustuse ootuses käsi ja hakkas jagama õpetussõnu, mida tähele panna. "Šveitsis on Dark Side'il rohkem fänne kui jedidel," jagas ingliskeelse portaali toimetaja, kes on ise Šveitsist pärit. "Kas Eesti on tumedal või heledal poolel?" küsis ta lootuses, et ma selle välja uurin.
Muidugi võiks uurida. Ainult et mul polnud õrna aimu, kuidas seda kontrollida.
Galerii: "Star Warsi" uue filmi esilinastus Coca-Cola Plazas
Fotod: Aurelia Minev
Kell 18.55 Coca-Cola Plaza eriesilinastusel. Saali on tilkunud juba umbes 300 külastajat ja minu pettumuseks on seni ainult ühel noormehel olnud kaasas lasermõõk ja vaid ühel neiul on juuksed noore printsess Leia moodi krunnidesse keeratud. Kus need marufännid siis on?! Üllatuse jätkuks oli saalis väga palju lapsi.
Nüüd siis filmi juurde. Kaks asja tuleb kohe alguses ära klaarida. Esiteks, film on vähemalt pool tundi liiga pikk. Ma leidsin kaks kohta, millest oleks võinud otsad kiiresti kokku tõmmata ja enam-vähem samasse kohta välja jõuda. Samas on filmi aeglus ehk viide tema ajaloole ja on seeläbi stiilipuhas?
Teiseks: 3D efekt on ülehinnatud väärtus ja pani pea ringi käima. Kolmandiku filmist vaatasin ilma 3D prillideta. Digitaalset järeltöötlust tuleb aga kiita! Maitsekas, mitte üle piiri, ilmselt esimesi filme austav.
Kaader filmist "Star Wars: viimane jedi" Autor: Lucasfilm/Disney
Üldises plaanis võiks kokku võtta, et see on igati tore jõulufilm. "Tore", sest ma ei saa kasutada sõna põnev või hirmus või vapustav või meeliülendav. "Tore", sest ma ei tunne, et keegi võiks mulle kaks ja pool tundi elust tagasi anda. See oli aega väärt.
Ja mis sobiks veel paremini jõuludega kokku, kui mitte elu põhitõdede meenutamine ja nende üle (rohke kosmoseprügi tekitamise läbi) arutlemine. Süžee läbivad teemad on ajatud ja lihtsad: hea versus halb; truudus kodumaale ja rahvale; sõja koledus; noored versus vanad; looduse seatud tasakaalu austamine ja mõistmine.
Millal peavad vanad noortele teed tegema, millal aga nende lolli kärsitust pidurdama? Vastus on selge: esialgu on noored liiga innukad ja peavad eksima, edaspidi on vanad pisut liiga innukad neid pidurdama.
Kaader filmist "Star Wars: viimane jedi" Autor: Lucasfilm/Disney
Ma kujutan ette, et tõelisele tähesõdade fännile, kes on ära vaadanud ka eelmised seitse filmi, on tänavune episood mõnus nostalgialaks. Minu jaoks täitis film need vähesed ootused, mis mul kinno minnes "Star warsile" olid. Nägin ära kõik tegelased, keda oskasin ette kujutada, inimestest veidrate olenditeni, toimus lasermõõkade võitlus ja (spoiler alert!) hea pool võitis. On näha, et stsenaristid on võtnud mõnusalt aega, et teha viiteid varasematele filmidele või naerda tegelaste ja tähesõdadelike olukordade üle.
Luke küsib Reylt: "Kust sa pärit oled?" "Ei kusagilt," vastab Rey. Luke pööritab silmi: "Kõik on kuskilt pärit!" "Jekka orust," vastab Rey. "Okei, jah, see on tõesti ei-kusagilt," vastab Luke.
Olendite poolelt jäi muidugi segaseks, miks koos jedidega (jah, nagu ülal mainisin, sain esimese minutiga selgeks, kes on jedid!) rändavad ja sõdivad kummalised robotid, loomalikud olendid, sest ega neist suurt kasu sõja pidamisel pole. Näiteks kuldseks võõbatud ja siledaks tahutud ja briti aktsendi ära õppinud Võlur Ozi plekk-mees on kriitilistel hetkedel täiesti võimetu midagi otsustama. See saab aga juba filmi alguses selgeks, et ega temast loota pole midagi, seega ega see tegevusele kaasa elades šokk pole ka, et ta midagi muuta ei suuda.
Kas jedide ordu esindab ehk sallivat rahvust, kes on enda tiiva alla võtnud kõik koleda türannia ja ilmselt ka genotsiidi läbi elanud rahvaste jäägid kõikvõimalikest galaktika nurkadest? Aga olgugi, et Chewie töö pimedusega võitlemises oleks võinud ära teha ükskõik mis teine tegelane, on ju karvast urisev-huilgavat olendit ekraanil oluliselt huvitavam vaadata kui jälle üht valget nägusat brünetti (meenutan: "... ja keegi ei pane imeks, et ta muna on.") Või nn underdog 'i kuskilt laeva tehnikaosakonnast, kellest lõpuks pea kõik sõltub.
Kaader filmist "Star Wars: viimane jedi" Autor: Lucasfilm/Disney
Filmi on loodud ka mitmeid süžeeliselt ebavajalikke tegelasi, aga nende olek ja suhtlemine põhitegelastega on lihtsalt nii armas/naljakas/jabur, et see kõik seob vaataja kiiresti filmi külge. Teiseks pange tähele, et kõik need tegelased on loodud just headuse poolele, mis on iseenesest kaval võte: nunnunduse emotsioonile mängides on väga raske leida argumente, miks peaks keegi üldse pimeduse võitu soovima. Loodan, et järgmistes osades luuakse veel julgemalt seda kaugete planeetide fantaasiaküllast maailma.
Mis paneb mind omakorda küsima: mis šveitslastel viga on, et nad nunnudest tegelastest hoolimata tumedaid jõude fännavad?
Võib-olla on mul Šveitsi raske mõista just selle pärast, et iga eestlane tunneb endas ära tükikese jedi. Põhimõtteliselt võiks "Star Wars: viimane jedi" olla ka EV100 filmiprogrammis, sest mis see kogu sõda muud ole kui võitlus ilge rõhuva okupatsiooniga.
Ma pole kindel, kas see oli taotluslik või mitte, aga filmis on torkeid praegugi (kuigi ilmselt oli sama teemas ka 1970. aastatel) valulikele probleemidele: näiteks relvaäri ja mõte "Ära ole kummalgi poolel, vali vabadus." Paraku selgus selle ütleja kohta hiljem nii mõndagi, mis idee väärtuses põhjani kahtlema paneb. Ja naised! Milline feministi unistus on näha, et just nais-komandörid jedide ordu sihikindlalt pääsemise poole viib.
Kaader filmist "Star Wars: viimane jedi". Naisjuht! Autor: Lucasfilm/Disney
Ja siis veel üks pisut suvaline filmi jooksul tekkinud mõtterännak (mis taaskord ilmselt tõelised starwarslased silmi pööritama paneb): kui üks rahvas – jedid – oskab kasutada reisimiseks valguskiirust, vallata ülimat jõudu, rännata ja võidelda üliarenenud tehnikaga, siis mille pärast nad meie mõistes orduaegseid riideid kannavad? Linased ürbid ja pruunid takused pool-põlvpüksid, suhteliselt nirudest saabastest rääkimata.
Jõudsin salasaare hunnitute loodusvaadete ning sapise, elus pettunud Luke'i ja ääretult sihikindla Rey vastasseisude ajal järelduseni, et äkki on see sõnum sellest, et kui meil on vallata ülim tehnoloogia (lasermõõgad!), siis saabub mingil hetkel punkt, kus me ei mõtle enam niivõrd asjadele ja välimusele. Ehk et tehnoloogia areng lükkab meid ikkagi tagasi loodusliku ja loomuliku poole?
Kaader filmist "Star Wars: viimane jedi" Autor: Lucasfilm/Disney
Liiga meta? Võib-olla tõesti. Tegelikult on film ladusalt jälgitav ja arusaadav. Vähemalt minusugusele, kes on eelteadmisi saanud filmides, sarjades ja kolleegide viidetest. Ilmselt jäid mul lahti kodeerimata mõned eriti soojad kallistused, pilgud või naeratused, mis kuskile aastate tagusesse osasse ulatuvad.
Kas Leia tegelasele Carrie Fisherile, kes enne filmi valmimist suri, oleks pidanud kuidagi jõulisemalt austust avaldama? Ma arvan, et mitte. Kogu film tundub olevat austusavaldus kogu "Star Warsi" seeriale.
Kas ma sisustan jõulupühad tähesõdade järeleaitamistunniga ja vaatan ära kõik eelmised osad? Ei. Aga kui film juhtub tulema telerist või keegi teeb ettepaneku varasemaid episoode vaadata, ei ütleks ära. Kas ma lähen 2019. aasta suvel järgmist osa vaatama? Ma arvan küll, sest on tore end veel ühte gruppi arvata, mõista veel üht kihti tähesõdade teemalistest naljadest või viidetest. See on suurepärane vabandus, vabadus ja võimalus täiskasvanutele muinasjutu vaatamiseks.
Kaader filmist "Star Wars: viimane jedi" Autor: Lucasfilm/Disney
Ahjaa, lõpuks otsustab kõige saatuse ikkagi Yoda. | Arvustus. Minu esimene "Star Wars" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NB! Siin arvustuses on pilte, mis võivad üllatust rikkuda.
"Sa peaksid "Star Warsi" võrdlema "Klaabuga". Seal on ka kõik tegelased inimesed ja üks on muna ja ega keegi eriti ei pane imeks, et ta muna on," ütles kolleeg mulle lõunalauas, kui me ajalehest uue "Star Warsi" filmi plakatit vaatasime.
"Viimased jedid" seisab seal. Kuna kolleeg ka suur starwarslane pole, julgesin temalt küsida, kas ta teab, mis need jedid on? Ei teadnud. Kinos sai muidugi kiiresti selgeks, et tuleb tänada enda tarkust, et ma seda küsimust tõsiusklike tähesõja fännide ees ei esitanud.
Miks ma ühtegi tähesõdade filmi pole näinud? Ma ei oskagi öelda. Tean ju küll, et seda võiks maailma filmiloos n-ö tüvitekstiks lugeda ja oleks ehk silmaringi asi filmid ära vaadata. Samas tean filmitagi, et on olemas Luke ja Leia, Darth Vader, Chewbacca ja R2D2 (tunnistan kohe üles, et igaks juhuks guugeldasin üle, kuidas seda õigesti kirjutada) ja et on segased peresuhted (" Luke, I am your father!") ja et kõik toimub "kaugel-kaugel galaktikas". Igaüks, kes vähegi popkultuuris ringi vaadanud, on kindlasti moel või teisel "Star Warsi" teemadega kokku puutunud.
Aga tähesõjad on mulle alati tehnoloogiateemalise ulmena kõlanud ja ulme ei ole mind kuigivõrd kõnetanud. Nüüd olin valmis minema ja vaatama, millest siis kogu see erutus. Toimetus hõõrus kentsaka arvustuse ootuses käsi ja hakkas jagama õpetussõnu, mida tähele panna. "Šveitsis on Dark Side'il rohkem fänne kui jedidel," jagas ingliskeelse portaali toimetaja, kes on ise Šveitsist pärit. "Kas Eesti on tumedal või heledal poolel?" küsis ta lootuses, et ma selle välja uurin.
Muidugi võiks uurida. Ainult et mul polnud õrna aimu, kuidas seda kontrollida.
Galerii: "Star Warsi" uue filmi esilinastus Coca-Cola Plazas
Fotod: Aurelia Minev
Kell 18.55 Coca-Cola Plaza eriesilinastusel. Saali on tilkunud juba umbes 300 külastajat ja minu pettumuseks on seni ainult ühel noormehel olnud kaasas lasermõõk ja vaid ühel neiul on juuksed noore printsess Leia moodi krunnidesse keeratud. Kus need marufännid siis on?! Üllatuse jätkuks oli saalis väga palju lapsi.
Nüüd siis filmi juurde. Kaks asja tuleb kohe alguses ära klaarida. Esiteks, film on vähemalt pool tundi liiga pikk. Ma leidsin kaks kohta, millest oleks võinud otsad kiiresti kokku tõmmata ja enam-vähem samasse kohta välja jõuda. Samas on filmi aeglus ehk viide tema ajaloole ja on seeläbi stiilipuhas?
Teiseks: 3D efekt on ülehinnatud väärtus ja pani pea ringi käima. Kolmandiku filmist vaatasin ilma 3D prillideta. Digitaalset järeltöötlust tuleb aga kiita! Maitsekas, mitte üle piiri, ilmselt esimesi filme austav.
Kaader filmist "Star Wars: viimane jedi" Autor: Lucasfilm/Disney
Üldises plaanis võiks kokku võtta, et see on igati tore jõulufilm. "Tore", sest ma ei saa kasutada sõna põnev või hirmus või vapustav või meeliülendav. "Tore", sest ma ei tunne, et keegi võiks mulle kaks ja pool tundi elust tagasi anda. See oli aega väärt.
Ja mis sobiks veel paremini jõuludega kokku, kui mitte elu põhitõdede meenutamine ja nende üle (rohke kosmoseprügi tekitamise läbi) arutlemine. Süžee läbivad teemad on ajatud ja lihtsad: hea versus halb; truudus kodumaale ja rahvale; sõja koledus; noored versus vanad; looduse seatud tasakaalu austamine ja mõistmine.
Millal peavad vanad noortele teed tegema, millal aga nende lolli kärsitust pidurdama? Vastus on selge: esialgu on noored liiga innukad ja peavad eksima, edaspidi on vanad pisut liiga innukad neid pidurdama.
Kaader filmist "Star Wars: viimane jedi" Autor: Lucasfilm/Disney
Ma kujutan ette, et tõelisele tähesõdade fännile, kes on ära vaadanud ka eelmised seitse filmi, on tänavune episood mõnus nostalgialaks. Minu jaoks täitis film need vähesed ootused, mis mul kinno minnes "Star warsile" olid. Nägin ära kõik tegelased, keda oskasin ette kujutada, inimestest veidrate olenditeni, toimus lasermõõkade võitlus ja (spoiler alert!) hea pool võitis. On näha, et stsenaristid on võtnud mõnusalt aega, et teha viiteid varasematele filmidele või naerda tegelaste ja tähesõdadelike olukordade üle.
Luke küsib Reylt: "Kust sa pärit oled?" "Ei kusagilt," vastab Rey. Luke pööritab silmi: "Kõik on kuskilt pärit!" "Jekka orust," vastab Rey. "Okei, jah, see on tõesti ei-kusagilt," vastab Luke.
Olendite poolelt jäi muidugi segaseks, miks koos jedidega (jah, nagu ülal mainisin, sain esimese minutiga selgeks, kes on jedid!) rändavad ja sõdivad kummalised robotid, loomalikud olendid, sest ega neist suurt kasu sõja pidamisel pole. Näiteks kuldseks võõbatud ja siledaks tahutud ja briti aktsendi ära õppinud Võlur Ozi plekk-mees on kriitilistel hetkedel täiesti võimetu midagi otsustama. See saab aga juba filmi alguses selgeks, et ega temast loota pole midagi, seega ega see tegevusele kaasa elades šokk pole ka, et ta midagi muuta ei suuda.
Kas jedide ordu esindab ehk sallivat rahvust, kes on enda tiiva alla võtnud kõik koleda türannia ja ilmselt ka genotsiidi läbi elanud rahvaste jäägid kõikvõimalikest galaktika nurkadest? Aga olgugi, et Chewie töö pimedusega võitlemises oleks võinud ära teha ükskõik mis teine tegelane, on ju karvast urisev-huilgavat olendit ekraanil oluliselt huvitavam vaadata kui jälle üht valget nägusat brünetti (meenutan: "... ja keegi ei pane imeks, et ta muna on.") Või nn underdog 'i kuskilt laeva tehnikaosakonnast, kellest lõpuks pea kõik sõltub.
Kaader filmist "Star Wars: viimane jedi" Autor: Lucasfilm/Disney
Filmi on loodud ka mitmeid süžeeliselt ebavajalikke tegelasi, aga nende olek ja suhtlemine põhitegelastega on lihtsalt nii armas/naljakas/jabur, et see kõik seob vaataja kiiresti filmi külge. Teiseks pange tähele, et kõik need tegelased on loodud just headuse poolele, mis on iseenesest kaval võte: nunnunduse emotsioonile mängides on väga raske leida argumente, miks peaks keegi üldse pimeduse võitu soovima. Loodan, et järgmistes osades luuakse veel julgemalt seda kaugete planeetide fantaasiaküllast maailma.
Mis paneb mind omakorda küsima: mis šveitslastel viga on, et nad nunnudest tegelastest hoolimata tumedaid jõude fännavad?
Võib-olla on mul Šveitsi raske mõista just selle pärast, et iga eestlane tunneb endas ära tükikese jedi. Põhimõtteliselt võiks "Star Wars: viimane jedi" olla ka EV100 filmiprogrammis, sest mis see kogu sõda muud ole kui võitlus ilge rõhuva okupatsiooniga.
Ma pole kindel, kas see oli taotluslik või mitte, aga filmis on torkeid praegugi (kuigi ilmselt oli sama teemas ka 1970. aastatel) valulikele probleemidele: näiteks relvaäri ja mõte "Ära ole kummalgi poolel, vali vabadus." Paraku selgus selle ütleja kohta hiljem nii mõndagi, mis idee väärtuses põhjani kahtlema paneb. Ja naised! Milline feministi unistus on näha, et just nais-komandörid jedide ordu sihikindlalt pääsemise poole viib.
Kaader filmist "Star Wars: viimane jedi". Naisjuht! Autor: Lucasfilm/Disney
Ja siis veel üks pisut suvaline filmi jooksul tekkinud mõtterännak (mis taaskord ilmselt tõelised starwarslased silmi pööritama paneb): kui üks rahvas – jedid – oskab kasutada reisimiseks valguskiirust, vallata ülimat jõudu, rännata ja võidelda üliarenenud tehnikaga, siis mille pärast nad meie mõistes orduaegseid riideid kannavad? Linased ürbid ja pruunid takused pool-põlvpüksid, suhteliselt nirudest saabastest rääkimata.
Jõudsin salasaare hunnitute loodusvaadete ning sapise, elus pettunud Luke'i ja ääretult sihikindla Rey vastasseisude ajal järelduseni, et äkki on see sõnum sellest, et kui meil on vallata ülim tehnoloogia (lasermõõgad!), siis saabub mingil hetkel punkt, kus me ei mõtle enam niivõrd asjadele ja välimusele. Ehk et tehnoloogia areng lükkab meid ikkagi tagasi loodusliku ja loomuliku poole?
Kaader filmist "Star Wars: viimane jedi" Autor: Lucasfilm/Disney
Liiga meta? Võib-olla tõesti. Tegelikult on film ladusalt jälgitav ja arusaadav. Vähemalt minusugusele, kes on eelteadmisi saanud filmides, sarjades ja kolleegide viidetest. Ilmselt jäid mul lahti kodeerimata mõned eriti soojad kallistused, pilgud või naeratused, mis kuskile aastate tagusesse osasse ulatuvad.
Kas Leia tegelasele Carrie Fisherile, kes enne filmi valmimist suri, oleks pidanud kuidagi jõulisemalt austust avaldama? Ma arvan, et mitte. Kogu film tundub olevat austusavaldus kogu "Star Warsi" seeriale.
Kas ma sisustan jõulupühad tähesõdade järeleaitamistunniga ja vaatan ära kõik eelmised osad? Ei. Aga kui film juhtub tulema telerist või keegi teeb ettepaneku varasemaid episoode vaadata, ei ütleks ära. Kas ma lähen 2019. aasta suvel järgmist osa vaatama? Ma arvan küll, sest on tore end veel ühte gruppi arvata, mõista veel üht kihti tähesõdade teemalistest naljadest või viidetest. See on suurepärane vabandus, vabadus ja võimalus täiskasvanutele muinasjutu vaatamiseks.
Kaader filmist "Star Wars: viimane jedi" Autor: Lucasfilm/Disney
Ahjaa, lõpuks otsustab kõige saatuse ikkagi Yoda.
### Response:
Arvustus. Minu esimene "Star Wars" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sergei Frantsevi käe all alustas mitmeid Kalju särgist tuttavaid mängijaid, aga ka uusi nägusid. Täna tegid Kaljuga trenni kaasa Vladimir Avilov, Aleksandr Kulinitš (mõlemad viimati Infonet) ja Kevin Rääbis (Tammeka), lisaks leegionär Alvaro Soares, vahendas Soccernet.ee.
Peagi oodatakse meeskonna juurde Aleksandr Volkovit (Sillamäe) ja 2014-2015 Sillamäel mänginud ukrainlast Kõrõlo Silitšit.
Lisaks juba selgunud lahkujatele on mullu Kaljus mänginud tuntumatest meestest nimekirjast puudu Andrei Sidorenkov, Artjom Dmitrijev ja Janar Toomet. | Nõmme Kaljus oodatakse viie riigi leegionäre | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sergei Frantsevi käe all alustas mitmeid Kalju särgist tuttavaid mängijaid, aga ka uusi nägusid. Täna tegid Kaljuga trenni kaasa Vladimir Avilov, Aleksandr Kulinitš (mõlemad viimati Infonet) ja Kevin Rääbis (Tammeka), lisaks leegionär Alvaro Soares, vahendas Soccernet.ee.
Peagi oodatakse meeskonna juurde Aleksandr Volkovit (Sillamäe) ja 2014-2015 Sillamäel mänginud ukrainlast Kõrõlo Silitšit.
Lisaks juba selgunud lahkujatele on mullu Kaljus mänginud tuntumatest meestest nimekirjast puudu Andrei Sidorenkov, Artjom Dmitrijev ja Janar Toomet.
### Response:
Nõmme Kaljus oodatakse viie riigi leegionäre |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2017. aastal käivitas EAL Ringrajakomitee koostöös naabermaade autospordijuhtidega esmakordselt Põhja-Euroopa Meistrivõistluste sarja ning juulikuus auto24ringil läbiviidud võistlus oli sarja teiseks etapiks. Varem on võistlust peetud kolm aastat nime all Suur Võidusõit, Estonian Grand Prix nime kasutuselevõtu tingis ürituse suur rahvusvaheline populaarsus.
Praeguseks on autode ringrajasõidu hooaeg Eestimaal läbi saanud ja korraldajate andmetel tõi Estonian Grand Prix 2017 kohale rekordarvu võistlejaid. Võistluse peakorraldaja Toivo Asmeri sõnul on auto24ring regioonis uuem ja parim ringrada ning kõnealune võistlus Põhjamaade populaarseim. Tänavu osales võistlusel veidi alla 150 võistleja, tuleval aastal aga oodatakse ligi 200 osalejat, mis on Toivo Asmeri sõnul uus absoluutne rekord. Aluse selleks pani koostöö käivitamine Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooniga ja koos autodega tuleb stardijoonele kaks mootorrataste eliitklassi – Superstock 600 ja Superbike. Möödunud suvel viisid korraldajad võistluse Eesti Rahvusringhäälingu toel laia maailma ning otseülekandes või internetimeedia kaudu võis võistlust näha ka Venemaal, Soomes, Rootsis ja Baltimaades.
Tänaseks on Põhja-Euroopa meistrivõistluste sarja programmi kinnitatud järgmised autode võistlusklassid: BMW Xtreme, Legends, Porsche GT Cup Challenge, V8 Thunder ja GT Open, millele lisanduvad veel regionaalsed Suure Võidusõidu võistluse klassid. Saame näha nii Volgade, Ladade kui Historic vormelite võidukihutamisi. "Kahe populaarse mootorrataste klassi lisamine tekitab vastastikku hea sünergia — mootorrattahuvilised tulevad ka autosõitu vaatama ja autohuvilised näevad mootorrattaid võistlemas," on Toivo Asmer rahul. | Suur Võidusõit 2018 ühendab auto- ja motosporti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2017. aastal käivitas EAL Ringrajakomitee koostöös naabermaade autospordijuhtidega esmakordselt Põhja-Euroopa Meistrivõistluste sarja ning juulikuus auto24ringil läbiviidud võistlus oli sarja teiseks etapiks. Varem on võistlust peetud kolm aastat nime all Suur Võidusõit, Estonian Grand Prix nime kasutuselevõtu tingis ürituse suur rahvusvaheline populaarsus.
Praeguseks on autode ringrajasõidu hooaeg Eestimaal läbi saanud ja korraldajate andmetel tõi Estonian Grand Prix 2017 kohale rekordarvu võistlejaid. Võistluse peakorraldaja Toivo Asmeri sõnul on auto24ring regioonis uuem ja parim ringrada ning kõnealune võistlus Põhjamaade populaarseim. Tänavu osales võistlusel veidi alla 150 võistleja, tuleval aastal aga oodatakse ligi 200 osalejat, mis on Toivo Asmeri sõnul uus absoluutne rekord. Aluse selleks pani koostöö käivitamine Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooniga ja koos autodega tuleb stardijoonele kaks mootorrataste eliitklassi – Superstock 600 ja Superbike. Möödunud suvel viisid korraldajad võistluse Eesti Rahvusringhäälingu toel laia maailma ning otseülekandes või internetimeedia kaudu võis võistlust näha ka Venemaal, Soomes, Rootsis ja Baltimaades.
Tänaseks on Põhja-Euroopa meistrivõistluste sarja programmi kinnitatud järgmised autode võistlusklassid: BMW Xtreme, Legends, Porsche GT Cup Challenge, V8 Thunder ja GT Open, millele lisanduvad veel regionaalsed Suure Võidusõidu võistluse klassid. Saame näha nii Volgade, Ladade kui Historic vormelite võidukihutamisi. "Kahe populaarse mootorrataste klassi lisamine tekitab vastastikku hea sünergia — mootorrattahuvilised tulevad ka autosõitu vaatama ja autohuvilised näevad mootorrattaid võistlemas," on Toivo Asmer rahul.
### Response:
Suur Võidusõit 2018 ühendab auto- ja motosporti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Thunderi võidukorvi viskas kümme sekundit enne kolmanda lisaaja kõppu Andre Roberson.
Sixers oli vahepeal 17-punktilises kaotusseisus, aga Joel Embiid tõi nad mängu tagasi. Neljanda veerandaja lõpetas Sixers 11:0 spurdiga.
Lõpuks sai Embiid seljavalu kiuste kirja 34 punkti. Võitjate ridades sai Russell Westbrook kirja kolmikduubli – 27 punkti, 17 lauapalli ja 15 resultatiivset söötu. Paul George ja Carmelo Anthony lisasid kumbki 24 punkti.
Houston Rockets teenis 12. järjestikuse võidu, alistades 124:109 San Antonio Spursi. Nii James Harden kui Chris Paul tõid võitjatele 28 punkti.
Tulemused:
Houston – San Antonio 124:109
Denver – New Orleans 117:111 la.
Memphis – Atlanta 96:94
Milwaukee – Chicago 109:115
Boston – Utah 95:107
Toronto – Brooklyn 120:87
Charlotte – Miami 98:104
Indiana – Detroit 98:104
Orlando – Portland 88:95
Philadelphia – Oklahoma City 117:119 la.
Washington – LA Clippers 100:91 | Thunder sai 76ersist jagu kolmandal lisaajal, Westbrookilt kolmikduubel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Thunderi võidukorvi viskas kümme sekundit enne kolmanda lisaaja kõppu Andre Roberson.
Sixers oli vahepeal 17-punktilises kaotusseisus, aga Joel Embiid tõi nad mängu tagasi. Neljanda veerandaja lõpetas Sixers 11:0 spurdiga.
Lõpuks sai Embiid seljavalu kiuste kirja 34 punkti. Võitjate ridades sai Russell Westbrook kirja kolmikduubli – 27 punkti, 17 lauapalli ja 15 resultatiivset söötu. Paul George ja Carmelo Anthony lisasid kumbki 24 punkti.
Houston Rockets teenis 12. järjestikuse võidu, alistades 124:109 San Antonio Spursi. Nii James Harden kui Chris Paul tõid võitjatele 28 punkti.
Tulemused:
Houston – San Antonio 124:109
Denver – New Orleans 117:111 la.
Memphis – Atlanta 96:94
Milwaukee – Chicago 109:115
Boston – Utah 95:107
Toronto – Brooklyn 120:87
Charlotte – Miami 98:104
Indiana – Detroit 98:104
Orlando – Portland 88:95
Philadelphia – Oklahoma City 117:119 la.
Washington – LA Clippers 100:91
### Response:
Thunder sai 76ersist jagu kolmandal lisaajal, Westbrookilt kolmikduubel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põlva alustas hooaega kodus 22:24 kaotusega SK Tapale ning jäi seejärel võõrsil samuti kahe tabamusega 26:28 alla Reval-Sport/Mellale. Aasta lõpetati aga omal väljakul 36:22 võiduga HC Tallinna üle. „Tapa vastu andis meil tunda mängupraktika puudus, kui samal ajal oli meie konkurentidel karikasarja näol hooaja avalöök juba tehtud,“ tõdes Põlva peatreener Tamur Tensing. „Mellaga mängus tegime kümnese kaotusseisu peaaegu tasa ja kui kohtumine kestnuks paar minutit veel, siis võinuks tulemus teine olla. Tallinnast saime suurelt jagu, kuid nende hetkeseis on selline nagu ta on.“
Kuigi Põlva bilanss on miinuses, ootab Tensing oma hoolealustelt edasiminekut. „Kui eelmisel hooajal alustasime kolme aasta pikkuse projektiga, siis debüütaastal täitsime oma eesmärgi ehk saime kolmanda koha,“ lausus Tensing. „Tänavu tahaksime jõuda finaali ning tuleval hooajal hammustada ka Padise naiskonda, kes praegu on meie jaoks liiga kõva pähkel.“
Mullu nelja aasta pikkuse pausi järel meistriliigaga liitunud Põlva krooniti viimati tšempioniks 2011. aastal. Uut tulekut tippu alustati peamiselt noortega, kellega eelmisel hooajal võideti kohe pronksmedal.
Mullu vedasid Põlva vankrit 17-aastased Selma Rein ja Teele Utsal, kellele sekundeerisid kümmekond aastat vanemad Helena Anijalg ja Janeli Patrail. Tänavu on skooritegemine olnud Utsali õlul, kes visanud 28 väravat, samal ajal kui Anijalg on sepistanud poole vähem ehk 14 tabamust. „Reeglina on igal võistkonnal oma liider, kuigi treenerina tahaksin näha, et kõik viskaksid võrdselt väravaid,“ sõnas Tensing, kelle hinnangul on Põlva naiskond hästi kokku sulandunud. „Nende kõigi õpetajaks on Maie Utt, seega käekirja erinevusi pole. Meil on ühendatud noorte kiirus ja jõud ning naiste kogemused ja elutarkus.“ | Põlva loots: meil on noorte kiirus ja jõud ning naiste kogemused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põlva alustas hooaega kodus 22:24 kaotusega SK Tapale ning jäi seejärel võõrsil samuti kahe tabamusega 26:28 alla Reval-Sport/Mellale. Aasta lõpetati aga omal väljakul 36:22 võiduga HC Tallinna üle. „Tapa vastu andis meil tunda mängupraktika puudus, kui samal ajal oli meie konkurentidel karikasarja näol hooaja avalöök juba tehtud,“ tõdes Põlva peatreener Tamur Tensing. „Mellaga mängus tegime kümnese kaotusseisu peaaegu tasa ja kui kohtumine kestnuks paar minutit veel, siis võinuks tulemus teine olla. Tallinnast saime suurelt jagu, kuid nende hetkeseis on selline nagu ta on.“
Kuigi Põlva bilanss on miinuses, ootab Tensing oma hoolealustelt edasiminekut. „Kui eelmisel hooajal alustasime kolme aasta pikkuse projektiga, siis debüütaastal täitsime oma eesmärgi ehk saime kolmanda koha,“ lausus Tensing. „Tänavu tahaksime jõuda finaali ning tuleval hooajal hammustada ka Padise naiskonda, kes praegu on meie jaoks liiga kõva pähkel.“
Mullu nelja aasta pikkuse pausi järel meistriliigaga liitunud Põlva krooniti viimati tšempioniks 2011. aastal. Uut tulekut tippu alustati peamiselt noortega, kellega eelmisel hooajal võideti kohe pronksmedal.
Mullu vedasid Põlva vankrit 17-aastased Selma Rein ja Teele Utsal, kellele sekundeerisid kümmekond aastat vanemad Helena Anijalg ja Janeli Patrail. Tänavu on skooritegemine olnud Utsali õlul, kes visanud 28 väravat, samal ajal kui Anijalg on sepistanud poole vähem ehk 14 tabamust. „Reeglina on igal võistkonnal oma liider, kuigi treenerina tahaksin näha, et kõik viskaksid võrdselt väravaid,“ sõnas Tensing, kelle hinnangul on Põlva naiskond hästi kokku sulandunud. „Nende kõigi õpetajaks on Maie Utt, seega käekirja erinevusi pole. Meil on ühendatud noorte kiirus ja jõud ning naiste kogemused ja elutarkus.“
### Response:
Põlva loots: meil on noorte kiirus ja jõud ning naiste kogemused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei hinnangul on juhtunu asjaolud kahtlased ja alustatud on uurimist.
"Nende surma asjaolud on kahtlased ja vastavalt sellele ka juhtumit käsitletakse," ütles politseikonstaabel David Hopkinson.
Sherman asutas ettevõtte Apotex 1974. aastal. Aastal 2012 astus ta tegevjuhi kohalt tagasi, kuid jäi firma juhatuse esimeheks. Väljaande Forbes hinnangul on tema varanduseks 3,2 miljardit. Apotexis töötab 11 000 inimest.
Toronto linnapea John Tory ütles, et on juhtunust vapustatud. | Kanadas leiti miljardäri ja tema naise surnukeha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei hinnangul on juhtunu asjaolud kahtlased ja alustatud on uurimist.
"Nende surma asjaolud on kahtlased ja vastavalt sellele ka juhtumit käsitletakse," ütles politseikonstaabel David Hopkinson.
Sherman asutas ettevõtte Apotex 1974. aastal. Aastal 2012 astus ta tegevjuhi kohalt tagasi, kuid jäi firma juhatuse esimeheks. Väljaande Forbes hinnangul on tema varanduseks 3,2 miljardit. Apotexis töötab 11 000 inimest.
Toronto linnapea John Tory ütles, et on juhtunust vapustatud.
### Response:
Kanadas leiti miljardäri ja tema naise surnukeha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikaameti andmeil loodi möödunud aastal enamik ehk 64 protsenti Eesti majanduse lisandväärtusest Harjumaal. See teeb 13 miljardit 21-st miljardist eurost, kusjuures 11 miljardit eurot Harjumaa summast moodustab Tallinnas loodud lisandväärtus.
Teenindussektori osatähtsus suurenes aga enamikus maakondades üle kahe protsendipuntki. 2016. aastal on teeninduse osatähtsus kogu Eestis loodud lisandväärtusest 70 protsenti. Eelkõige Tallinna ja Tartu mõjul oli teenindussektoril kõige suurem osatähtsus Harjumaal (78 protsenti) ning Tartumaal (70 protsenti).
Kõige kiiremini kasvas möödunud aastal selle sektori lisandväärtuse osatähtsus Jõgeva, Põlva ja Järva maakonnas. Siiski ei ole ülejäänud Eesti selle näitaja poolest Harju- ja Tartumaale lähemale jõudnud, sest valdavalt on teeninduse areng koondunud ikkagi Tallinnasse ja Tartusse.
Tööstus- ja ehitussektori osatähtsus Eesti lisandväärtuses oli 2016. aastal 27 protsenti. Teenindussektori osatähtsuse suurenemise tõttu on tööstuse ja ehituse osa lisandväärtuses aastate jooksul vähenenud enamikus maakondades. Kiireim on langus olnud Ida-Virumaal – 2014. aastal oli tööstus- ja ehitussektori osatähtsus maakonna lisandväärtuses 58 protsenti, 2016. aastal 50 protsenti. Suuruselt järgmine langus on olnud Saaremaal, kus sektori lisandväärtuse osatähtsus on samal ajavahemikul kahanenud 40 protsendist 36 protsendini.
Viimase kahe aasta jooksul on tööstus- ja ehitussektori lisandväärtuse osatähtsus oluliselt kasvanud kolmes maakonnas – Raplamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.
Põllumajandussektori osatähtsus oli 2016. aastal kolm protsenti Eesti lisandväärtusest. Suurim oli sektori osatähtsus Jõgeva maakonnas (16 protsenti).
Teenindussektori kasv on vähendanud ka põllumajandussektori osa maakondade lisandväärtuses. Lisaks on sektoris viimastel aastatel mureks olnud seakatk ja väike viljasaak, mille tõttu on lisandväärtuse osatähtsus vähenenud kõigis maakondades. Kõige kiiremini on kahanenud Jõgevamaa, Põlvamaa ja Läänemaa näitaja.
SKP elaniku kohta oli 2016. aastal 16 035 eurot, mis on 557 eurot suurem kui aasta varem. Suurim oli näitaja Harju maakonnas – 145 protsenti Eesti keskmisest. Järgnesid Tartu ja Pärnu maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 94 protsenti ja 67 protsenti Eesti keskmisest. Väikseim ehk 41 protsenti Eesti keskmisest oli SKP elaniku kohta Põlva maakonnas. 2016. aastal jätkus Harju ja Tartu maakonna ning ülejäänud Eesti näitajate erinevuse kasv, mis peamiselt tuleneb Tallinna ja Tartu kiirest arengust. | Graafik: Eesti majandus seisab üha enam teenindusel, vähem põllumajandusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaameti andmeil loodi möödunud aastal enamik ehk 64 protsenti Eesti majanduse lisandväärtusest Harjumaal. See teeb 13 miljardit 21-st miljardist eurost, kusjuures 11 miljardit eurot Harjumaa summast moodustab Tallinnas loodud lisandväärtus.
Teenindussektori osatähtsus suurenes aga enamikus maakondades üle kahe protsendipuntki. 2016. aastal on teeninduse osatähtsus kogu Eestis loodud lisandväärtusest 70 protsenti. Eelkõige Tallinna ja Tartu mõjul oli teenindussektoril kõige suurem osatähtsus Harjumaal (78 protsenti) ning Tartumaal (70 protsenti).
Kõige kiiremini kasvas möödunud aastal selle sektori lisandväärtuse osatähtsus Jõgeva, Põlva ja Järva maakonnas. Siiski ei ole ülejäänud Eesti selle näitaja poolest Harju- ja Tartumaale lähemale jõudnud, sest valdavalt on teeninduse areng koondunud ikkagi Tallinnasse ja Tartusse.
Tööstus- ja ehitussektori osatähtsus Eesti lisandväärtuses oli 2016. aastal 27 protsenti. Teenindussektori osatähtsuse suurenemise tõttu on tööstuse ja ehituse osa lisandväärtuses aastate jooksul vähenenud enamikus maakondades. Kiireim on langus olnud Ida-Virumaal – 2014. aastal oli tööstus- ja ehitussektori osatähtsus maakonna lisandväärtuses 58 protsenti, 2016. aastal 50 protsenti. Suuruselt järgmine langus on olnud Saaremaal, kus sektori lisandväärtuse osatähtsus on samal ajavahemikul kahanenud 40 protsendist 36 protsendini.
Viimase kahe aasta jooksul on tööstus- ja ehitussektori lisandväärtuse osatähtsus oluliselt kasvanud kolmes maakonnas – Raplamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.
Põllumajandussektori osatähtsus oli 2016. aastal kolm protsenti Eesti lisandväärtusest. Suurim oli sektori osatähtsus Jõgeva maakonnas (16 protsenti).
Teenindussektori kasv on vähendanud ka põllumajandussektori osa maakondade lisandväärtuses. Lisaks on sektoris viimastel aastatel mureks olnud seakatk ja väike viljasaak, mille tõttu on lisandväärtuse osatähtsus vähenenud kõigis maakondades. Kõige kiiremini on kahanenud Jõgevamaa, Põlvamaa ja Läänemaa näitaja.
SKP elaniku kohta oli 2016. aastal 16 035 eurot, mis on 557 eurot suurem kui aasta varem. Suurim oli näitaja Harju maakonnas – 145 protsenti Eesti keskmisest. Järgnesid Tartu ja Pärnu maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 94 protsenti ja 67 protsenti Eesti keskmisest. Väikseim ehk 41 protsenti Eesti keskmisest oli SKP elaniku kohta Põlva maakonnas. 2016. aastal jätkus Harju ja Tartu maakonna ning ülejäänud Eesti näitajate erinevuse kasv, mis peamiselt tuleneb Tallinna ja Tartu kiirest arengust.
### Response:
Graafik: Eesti majandus seisab üha enam teenindusel, vähem põllumajandusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
EUROOPA
Euroopa Liit
Tablet: Euroopa vajab ausat arutelu kaasaegse antisemitismi ja selle peamise põhjuse ehk moslemite immigratsiooni üle. Trumpi ja Iisraeli ei maksa siin süüdistada.
Politico: EL-i kaitsekoostöö - kes mida teeb.
EUobserver EL-i kaitsekoostöö ühest esimesest sammust ehk ühisest meditsiini peakorterist.
Politico: eurotsoon peab ära hoidma "põhja ja lõuna" vastastikuse süüdistamise naasmise.
EUobserver: kuidas Facebook sunniti end Iirimaal kasutamisel koomale tõmbama.
Suurbritannia
Spectator ja Sky News: Briti konservatiivide tõusvaks täheks peetud Ruth Davidson kinnitas kavatsusi šotimaalt Londoni poliitmaastikule saabuda.
Guardian: mida on vaja, et mõõdukad leiboristid lõpuks Corbyni vastu mässama hakkaksid?
Politico: Theresa May sai üllatava jõulukingi - aplausi EL-ilt. Boris Johnson omakorda kinnitab, et Brexitit ei peata miski.
Foreign Policy: Hard Brexit tähendab senise Ühendkuningriigi lõppu.
BBC: USA mõttekoda on mures Brexiti majanduslike tagajärgede pärast.
Spectator: Brexit viitab, et me oleme teinud ajalooliselt õige valiku.
Foreign Affairs: miks britid otsustasid Brexiti kasuks.
Politico persoonilugu David Davisest ja tema kohtumisest saatusega.
Spectator: Sadiq Khan peaks rääkima Trumpile multikultuurse Londoni kohta tõde.
Fortune: Briti ametnik hoiatab Bitcoinide ostjaid.
Daily Telegraph: Briti valitsus andis küberluureametile korralduse Bitcoini temaatikasse süveneda.
BBC: Britain Firsti liidrid peeti belfastis vihakõne pärast kinni.
Scotsman: Vene trollid üritasid Šoti iseseisvusreferendumit aktiivselt diskrediteerida.
Politico: enne kui süüdistada meediat sõnade väänamises, tuleb arvestada, et intervjuu võib olla salvestatud. Morrissey ja Spiegeli näide.
Guardian kirjutab ansambli Wham! kuulsa jõuluhiti "Last Christmas" telgitagustest.
Arutelu ajalehes Scotsman: kas lumesajuga päeval on võimalik seaduslikult töölt vaba päev võtta?
Saksamaa
Deutsche Welle: Merkel külastas aastataguse Berliini jõuluturu sündmuskohta.
Kuus peamist küsimust Saksamaa ja põgenike teemal - The Local üritab vastata.
Politico: Brexit võib aidata Saksamaal lahendada oskustööjõu puudust.
AFP: Saksamaa tuntud erootikakett Beate Uhse esitas pankrotiavalduse.
The Local: lehmakellad on tähtsamad kui hea uni, leidis Müncheni kohus.
Prantsusmaa
AFP: Prantsusmaa ja Saksamaa kavatsevad plaani eurotsooni tuleviku asjus esitada märtsiks.
Politico: sotsialistist eurosaadik lõi Euroopa Parlamendis Macroni toetava grupi.
AFP: surve alla jäänud Marine Le Pen kinnitab, et ta ei ole kuhugi lahkumas.
Bloomberg: Macron kasutab ametnikega suhtlemiseks sama rakendust mis ISIS.
Daily Telegraph: Prantsuse linnapead tabas maitsetu kampaaniaplakati tõttu kriitikalaine.
AFP: Afganistanis märgati ISIS-e ridades Prantsusmaalt pärit võitlejaid.
Põhjamaad
Helsingin Sanomat: Venemaa võib teha Rootsile ebameeldiva jõuluüllatuse.
AFP: mida Rootsi uus pensioniiga tegelikult tähendab.
Yle: kuidas Rootsis üritatakse sisserändajaid rohkem tööle aidata.
The Local: Rootsi opositsioonijuhi sõnul räägitakse Rootsis rootsi keelt.
Ritzau/The Local: Taani sõdurid on seoses piirvalve ja terroritõrje ülesannetega motivatsiooni kaotamas.
BBC: milline oleks Gröönimaa ilma jääkatteta?
The Local: Taanis käib suur debatt maksureformi ja immigratsiooni teemal.
Yle sai valmis presidendivalimiste kompassi. Küsida saab ka NATO kohta.
Ajalehe Helsingin Sanomat uuring: suurem osa soomlasi soovis, et kangem õlu poodidesse jõuaks.
Yle: Soome siseminister soovib selget nimekirja turvalistest riikidest, kust saabunud migrandid saab kiirkorras tagasi saata.
Helsingin Sanomat kiidab eestlasi Soome juubeli entusiastliku tähistamise eest.
Yle: varjupaigataotlejatega tegeleva advokaadibüroo juhti kahtlustatakse suurpettuses.
Helsingin Sanomat: alkoholidebatis pettunud Soome sotsiaaldemokraat lahkus erakonnast.
The Local: Norra võib juba neli kuud pärast valimisi uue valitsuse saada.
Ukraina
Insider: üks pikk, vaieldav ja huvitav intervjuu Donbassi võitlejate kunagise ninamehe Strelkoviga.
Window on Eurasia: "viies Putin" on Ukrainale kõige ohtlikum.
Unian: diplomaadi sõnul on nii Poolas kui ka Ukrainas "kasulikke idioote", kes Venemaale heameelt valmistavad.
Window on Eurasia: Vene okupantide käes on Krimmis vähemalt 70 poliitvangi.
Unian: Tillerson teatas, et Vene-sanktsioonid püsivad Ukraina terviklikkuse taastamiseni. Sama rõhutas ka USA suursaadik Venemaal.
Business Ukraine: Kanada sõjaväelase sõnul Ukraina Venemaa hübriidsõja laboratooriumiks.
Teised Euroopa riigid
ostpol: 17 oligarhi, kes kujundavad Ida-Euroopat.
New Yorker kirjutab Eestist kui "digitaalsest vabariigist".
Foreign Policy: Tšehhi anekdoot - miljardär, vähemusvalitus ja paar kommunisti sisenevad parlamenti...
The Local: mida on vaja teada Itaalia 2018. aasta valimiste kohta.
The Local: Itaalia üks otsitumaid kurjategijaid tabati Hispaanias toimunud tulevahetuse järel.
AFP: mida ülejäänud Hispaania arvab Kataloonia nõudmistest.
The Local: kuidas iseseisvuslaste püüdlused on Kataloonia majandust pidurdanud.
Bloomberg: Poola kaitseminister nõuab jätkuvalt, et Putin Smolenski lennukil toimunud plahvatuste eest vastutuse võtaks.
Guardian: Poola meediaregulaator trahvis USA omanduses erakanalit väidetavate kallutatud uudiste eest.
Deutsche Welle: kui tõenäoline on Polexit?
Window on Eurasia: kuidas Venemaa Valgevenesse raskerelvastust toob ja mida see tähendab.
OCCRP: kuidas Moldova kohtuniku tütar uhkes Londoni korteris elas.
USA
Poliitika
Atlantic: Trumpi julgeolekustrateegia on sihikindlalt "mittetrumpilik".
Observer: Vene spionaaži ja mõjutustegevuse ulatust on väga lihtne üle hinnata. Ja nö järg - "Trumpi-Putini sõna USA luure vastu on hoo sisse saanud".
Washington Post, Business Insider, Politico ja Vice News kirjutavad sellest, kuidas kaks FBI ametnikku omavahel kandidaat Trumpist (ja paljudest teistest ka) halvasti rääkisid.
Intercept USA meedia ühest kõige piinlikumast päevast.
Axios: meedia jaoks on nii parim kui ka halvim aeg. Daily Beast samal teemal.
Axios: kuidas Trumpi süüdistused libauudiste teemal maailmas eeskuju annavad.
Corey Lewandowski meenutab oma uues raamatus: "Trump ütles Bannonile, et Manafortile tuleb kohe kinga anda." Times samal teemal.
Trumpi-kriitilised eksperdid juhivad tähelepanu USA presidendi hiljutisele kõnele, mis justkui näitab, et Trumpi skepsis NATO teemal pole kuhugi kadunud.
Politico: George Papadopoulose hilisõhtune kohtumine FBI-ga.
CIA endine juhtivametnik tunnistas Politicole, et USA luure märkas Vene küberoperatsiooni liiga hilja.
Politico küsib, millal Muelleri meeskond ja Kongress jõuavad Bannoni küsitlemiseni.
Axios: USA rahandusministeerium tuli viimaks välja maksuplaani analüüsiga, mis on lehekülje pikkune.
Business Insider: Trumpi meeskonda hoiatati Flynni asjus vähemalt kuus korda.
Vox: "Trumpi majandus" pole midagi erakordset.
USA avalikkuses sai palju vastukaja USA Today juhtkiri, mis pani isegi paljud Trumpi vastased kulmu kergitama.
Axios ja Fox News: Chuck Schumer pöördus võltsitud seksiskandaali dokumente avastades politsei poole. Daily Beast selle võltsingu taustast.
Alabama valimistest oleme kirjutanud põhjalikumalt juba eraldi SIIN ja SIIN. Kuid CNN, Washington Post ja Vice News meenutavad, kuidas ajakirjanik Jake Tapper ja Roy Moore'i pressiesindaja pidasid eetris dialoogi, mis võttis sõnatuks nii osalejad kui ka vaatajad.
Muud USA teemad
Politico: tehnoloogiahiiud saavad kriitikat nii poliitikutelt kui ka ametnikelt, aga kasutajatel paistab olevat ükskõik.
Bloomberg: eksperdi näpunäited Bitcoini-maailmas orienteerumiseks.
Defense One: eksperiment näitas, kuidas F-35 saab ballistiliste rakettide vastu kasutada.
Vice News: kuidas USA eriüksused peavad operatsioonides üha rohkem põhiraskust kandma.
Daily Beast ja Guardian: hoiatav näide sellest, kuidas lapsest sotsiaalmeedia kuulsus saab.
Defense One: Pentagoni alltöövõtja, kes palkas Vene IT-spetsid sõlmis prokuratuuriga kokkuleppe.
ZeroHedge: ametlik - Bitcoinist on saanud "ajaloo suurim mull".
Vice News: mis tunne on Bitcoinist täielikus sõltuvuses olla.
New York Daily News meenutab, et viis aastat tagasi leidis aset Sandy Hooki massitulistamine.
Intercept: Wall Streeti Journali võrguneutraalsuse arvamusloo autoriks oli Comcasti advokaat.
Daily Beast: kuidas tulevased massitulistajad veebis topeltelu elavad.
Fortune sellest, miks George Clooney'ga tasub sõber olla.
Vox: miks Disney ja Foxi diil peaks sind murelikuks tegema.
Vice News: miljonid maod on Guami oma kontrolli alla võtnud.
VENEMAA
Economist: miks Siber on suurepärane koht Bitcoinide kaevandamiseks.
Guardian: Moskvas esietendus Nurejevist rääkiv ballettietendus, eliit oli kohal, kuid puudu oli koduarestis viibiv lavastaja.
Atlantic: mida Putin tegelikult tahab? Kas tegu on geeniuse või hasartmänguriga, kellel lihtsalt vedas?
Meduza: Vene võimud esitasid dopinguskandaali vilepuhuja vastu lisasüüdistusi.
Federalist: miks Lääne konservatiivide Putini-imetlus nii ohtlik on.
BBC: Roskosmos teatas, et Vostotšnõi ebaõnnestunud raketistardi põhjuseks olid "ettearvamatud vead".
The Bell ja Business Insider: Vene häkker ütles Moskva kohtus, et FSB käskis tal USA demokraate häkkida.
Kommersant, Buzzfeed, The Age, Bill Browder ja John Schindler: üha rohkem on märgata teooriat, et Venemaa eliit üritab kasutada Bitcoini sanktsioonidest kõrvale hiilimiseks.
Radio Svoboda ja Deutsche Welle: Marco Rubio ütles, et Vene eliidi vastu võib USA pool tulla veel sanktsioone.
Novaja Gazeta: Moskva Gorki pargis võika faasanite veresauna korraldanud tudeng mõisteti rohkem kui kolmeks aastaks vangi.
Meduza ülevaade Navalnõi valimisprogrammist.
Sibir Realii: pilk ajalukku - poolakad Siberis.
Raadio Vaba Euroopa: mida venemaalased loevad.
Novaja Gazeta: kuidas noormehe hinded pärast Navalnõi miitingul sujuvalt halvenema hakkasid.
Bloomberg: Venemaa võib relvajõududele USA-st vähem kulutada, kuid nende armee on kaasaegseteks ülesanneteks sobivam.
Bloomberg: kahe Vene võimueliidi liikme vahel oli duell. Putin ei sekkunud.
MUU MAAILM
Lähis-Ida
Foreign Policy: Saudi kroonprints ei taha eriti Jeruusalemma teemal rääkida.
Associated Press kirjutab pikemalt Süürias tegutsevast Vene palgaarmeest ehk nn Wagneri üksusest.
New Yorker: Washington on leppimas, et Assad jääb Süürias võimule aastani 2021.
Yle reportaaž Iraagi kurdivõitlejatest, kes muretsevad, et ees ootab võitlus keskvalitsusega.
Raadio Vaba Euroopa: Türgis algas Istanbuli terrorirünnakus süüdistatud Usbekistani kodaniku kohtuprotsess.
Foreign Policy: Iisrael peaks olema ettevaatlik oma saatust Trumpiga sidudes.
Aasia
Washington Post ja Vox: Auschwitzist pääsenud juristi sõnul on Põhja-Korea vanglad samasugused - või mõnikord isegi hullemad - kui natside koonduslaagrid.
Bloomberg: Põhja-Korea mäng Bitcoinidega.
Defense One: Põhja-Koread puudutav debatt kõlab kõhedust tekitavalt tuttavalt.
Washington Post: mida saab õppida Põhja-Korea seebiooperitest.
Reuters: Hiina sai vihaseks, et USA merevägi kavatseb hakata Taiwanis külas käima.
Foreign Policy: Peking ei saa Taiwani demokraatiast aru.
Daily Telegraph: tulus amet Hiinas - rendivanem.
Wall Street Journal: Hiina kohtleb Xi Jinpingi entusiasmiga, mida pole nähtud Mao ajast saadik.
Daily Telegraph: Hiinas hukkus hulljulgete trikkidega silma paistnud rooftopper.
Bloomberg: kuidas Jaapan Indiasse miljardeid pumpab.
Guardian: India "õnnelikkuse minister" on mõrvas süüdistatuna tagaotsitav.
BBC: Indias jätkuvad võikad seksuaalkuriteod, mis inimesi tänavale meelt avaldama toovad.
Foreign Affairs: mis ootab ees Marawit ja Filipiine pärast ISIS-ega peetud lahinguid? Kas Duterte on valmis MILF-iga läbi rääkima?
Aafrika
Reuters ja Herald: Zimbabwe uus põllumajandusminister käskis ebaseaduslikel asunikel maa vabastada. Võimalik, et kunagi minema aetud valged hakkavad farme tagasi saama.
Reuters: Zimbabwe uus president Mnangagwa ütles, et eelseisvad valimised peavad olema usutavad.
BBC: Tansaania president andis armu tuntud lastevägistajatele.
Guardian: laupäeval asutakse Lõuna-Aafrika Vabariigi võimupartei tulevikku määrama.
BBC: võimud esitasid pükse kandnud naiste vastu süüdistused, millest hiljem siiski loobuti.
Ameerika
BBC: Peruu presidendil pole plaanis tagasi astuda.
Guardian: Mehhiko sõdurid jätkavad politsei ülesannete täitmist.
Austraalia/Okeaania
BBC ja Guardian Austraalia aastaid valminud raportist, mis puudutab kümnete tuhandete laste seksuaalset väärkohtlemist.
Guardian: Austraalias on massiline sõltuvus pokkerimasinatest. | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (37) | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
EUROOPA
Euroopa Liit
Tablet: Euroopa vajab ausat arutelu kaasaegse antisemitismi ja selle peamise põhjuse ehk moslemite immigratsiooni üle. Trumpi ja Iisraeli ei maksa siin süüdistada.
Politico: EL-i kaitsekoostöö - kes mida teeb.
EUobserver EL-i kaitsekoostöö ühest esimesest sammust ehk ühisest meditsiini peakorterist.
Politico: eurotsoon peab ära hoidma "põhja ja lõuna" vastastikuse süüdistamise naasmise.
EUobserver: kuidas Facebook sunniti end Iirimaal kasutamisel koomale tõmbama.
Suurbritannia
Spectator ja Sky News: Briti konservatiivide tõusvaks täheks peetud Ruth Davidson kinnitas kavatsusi šotimaalt Londoni poliitmaastikule saabuda.
Guardian: mida on vaja, et mõõdukad leiboristid lõpuks Corbyni vastu mässama hakkaksid?
Politico: Theresa May sai üllatava jõulukingi - aplausi EL-ilt. Boris Johnson omakorda kinnitab, et Brexitit ei peata miski.
Foreign Policy: Hard Brexit tähendab senise Ühendkuningriigi lõppu.
BBC: USA mõttekoda on mures Brexiti majanduslike tagajärgede pärast.
Spectator: Brexit viitab, et me oleme teinud ajalooliselt õige valiku.
Foreign Affairs: miks britid otsustasid Brexiti kasuks.
Politico persoonilugu David Davisest ja tema kohtumisest saatusega.
Spectator: Sadiq Khan peaks rääkima Trumpile multikultuurse Londoni kohta tõde.
Fortune: Briti ametnik hoiatab Bitcoinide ostjaid.
Daily Telegraph: Briti valitsus andis küberluureametile korralduse Bitcoini temaatikasse süveneda.
BBC: Britain Firsti liidrid peeti belfastis vihakõne pärast kinni.
Scotsman: Vene trollid üritasid Šoti iseseisvusreferendumit aktiivselt diskrediteerida.
Politico: enne kui süüdistada meediat sõnade väänamises, tuleb arvestada, et intervjuu võib olla salvestatud. Morrissey ja Spiegeli näide.
Guardian kirjutab ansambli Wham! kuulsa jõuluhiti "Last Christmas" telgitagustest.
Arutelu ajalehes Scotsman: kas lumesajuga päeval on võimalik seaduslikult töölt vaba päev võtta?
Saksamaa
Deutsche Welle: Merkel külastas aastataguse Berliini jõuluturu sündmuskohta.
Kuus peamist küsimust Saksamaa ja põgenike teemal - The Local üritab vastata.
Politico: Brexit võib aidata Saksamaal lahendada oskustööjõu puudust.
AFP: Saksamaa tuntud erootikakett Beate Uhse esitas pankrotiavalduse.
The Local: lehmakellad on tähtsamad kui hea uni, leidis Müncheni kohus.
Prantsusmaa
AFP: Prantsusmaa ja Saksamaa kavatsevad plaani eurotsooni tuleviku asjus esitada märtsiks.
Politico: sotsialistist eurosaadik lõi Euroopa Parlamendis Macroni toetava grupi.
AFP: surve alla jäänud Marine Le Pen kinnitab, et ta ei ole kuhugi lahkumas.
Bloomberg: Macron kasutab ametnikega suhtlemiseks sama rakendust mis ISIS.
Daily Telegraph: Prantsuse linnapead tabas maitsetu kampaaniaplakati tõttu kriitikalaine.
AFP: Afganistanis märgati ISIS-e ridades Prantsusmaalt pärit võitlejaid.
Põhjamaad
Helsingin Sanomat: Venemaa võib teha Rootsile ebameeldiva jõuluüllatuse.
AFP: mida Rootsi uus pensioniiga tegelikult tähendab.
Yle: kuidas Rootsis üritatakse sisserändajaid rohkem tööle aidata.
The Local: Rootsi opositsioonijuhi sõnul räägitakse Rootsis rootsi keelt.
Ritzau/The Local: Taani sõdurid on seoses piirvalve ja terroritõrje ülesannetega motivatsiooni kaotamas.
BBC: milline oleks Gröönimaa ilma jääkatteta?
The Local: Taanis käib suur debatt maksureformi ja immigratsiooni teemal.
Yle sai valmis presidendivalimiste kompassi. Küsida saab ka NATO kohta.
Ajalehe Helsingin Sanomat uuring: suurem osa soomlasi soovis, et kangem õlu poodidesse jõuaks.
Yle: Soome siseminister soovib selget nimekirja turvalistest riikidest, kust saabunud migrandid saab kiirkorras tagasi saata.
Helsingin Sanomat kiidab eestlasi Soome juubeli entusiastliku tähistamise eest.
Yle: varjupaigataotlejatega tegeleva advokaadibüroo juhti kahtlustatakse suurpettuses.
Helsingin Sanomat: alkoholidebatis pettunud Soome sotsiaaldemokraat lahkus erakonnast.
The Local: Norra võib juba neli kuud pärast valimisi uue valitsuse saada.
Ukraina
Insider: üks pikk, vaieldav ja huvitav intervjuu Donbassi võitlejate kunagise ninamehe Strelkoviga.
Window on Eurasia: "viies Putin" on Ukrainale kõige ohtlikum.
Unian: diplomaadi sõnul on nii Poolas kui ka Ukrainas "kasulikke idioote", kes Venemaale heameelt valmistavad.
Window on Eurasia: Vene okupantide käes on Krimmis vähemalt 70 poliitvangi.
Unian: Tillerson teatas, et Vene-sanktsioonid püsivad Ukraina terviklikkuse taastamiseni. Sama rõhutas ka USA suursaadik Venemaal.
Business Ukraine: Kanada sõjaväelase sõnul Ukraina Venemaa hübriidsõja laboratooriumiks.
Teised Euroopa riigid
ostpol: 17 oligarhi, kes kujundavad Ida-Euroopat.
New Yorker kirjutab Eestist kui "digitaalsest vabariigist".
Foreign Policy: Tšehhi anekdoot - miljardär, vähemusvalitus ja paar kommunisti sisenevad parlamenti...
The Local: mida on vaja teada Itaalia 2018. aasta valimiste kohta.
The Local: Itaalia üks otsitumaid kurjategijaid tabati Hispaanias toimunud tulevahetuse järel.
AFP: mida ülejäänud Hispaania arvab Kataloonia nõudmistest.
The Local: kuidas iseseisvuslaste püüdlused on Kataloonia majandust pidurdanud.
Bloomberg: Poola kaitseminister nõuab jätkuvalt, et Putin Smolenski lennukil toimunud plahvatuste eest vastutuse võtaks.
Guardian: Poola meediaregulaator trahvis USA omanduses erakanalit väidetavate kallutatud uudiste eest.
Deutsche Welle: kui tõenäoline on Polexit?
Window on Eurasia: kuidas Venemaa Valgevenesse raskerelvastust toob ja mida see tähendab.
OCCRP: kuidas Moldova kohtuniku tütar uhkes Londoni korteris elas.
USA
Poliitika
Atlantic: Trumpi julgeolekustrateegia on sihikindlalt "mittetrumpilik".
Observer: Vene spionaaži ja mõjutustegevuse ulatust on väga lihtne üle hinnata. Ja nö järg - "Trumpi-Putini sõna USA luure vastu on hoo sisse saanud".
Washington Post, Business Insider, Politico ja Vice News kirjutavad sellest, kuidas kaks FBI ametnikku omavahel kandidaat Trumpist (ja paljudest teistest ka) halvasti rääkisid.
Intercept USA meedia ühest kõige piinlikumast päevast.
Axios: meedia jaoks on nii parim kui ka halvim aeg. Daily Beast samal teemal.
Axios: kuidas Trumpi süüdistused libauudiste teemal maailmas eeskuju annavad.
Corey Lewandowski meenutab oma uues raamatus: "Trump ütles Bannonile, et Manafortile tuleb kohe kinga anda." Times samal teemal.
Trumpi-kriitilised eksperdid juhivad tähelepanu USA presidendi hiljutisele kõnele, mis justkui näitab, et Trumpi skepsis NATO teemal pole kuhugi kadunud.
Politico: George Papadopoulose hilisõhtune kohtumine FBI-ga.
CIA endine juhtivametnik tunnistas Politicole, et USA luure märkas Vene küberoperatsiooni liiga hilja.
Politico küsib, millal Muelleri meeskond ja Kongress jõuavad Bannoni küsitlemiseni.
Axios: USA rahandusministeerium tuli viimaks välja maksuplaani analüüsiga, mis on lehekülje pikkune.
Business Insider: Trumpi meeskonda hoiatati Flynni asjus vähemalt kuus korda.
Vox: "Trumpi majandus" pole midagi erakordset.
USA avalikkuses sai palju vastukaja USA Today juhtkiri, mis pani isegi paljud Trumpi vastased kulmu kergitama.
Axios ja Fox News: Chuck Schumer pöördus võltsitud seksiskandaali dokumente avastades politsei poole. Daily Beast selle võltsingu taustast.
Alabama valimistest oleme kirjutanud põhjalikumalt juba eraldi SIIN ja SIIN. Kuid CNN, Washington Post ja Vice News meenutavad, kuidas ajakirjanik Jake Tapper ja Roy Moore'i pressiesindaja pidasid eetris dialoogi, mis võttis sõnatuks nii osalejad kui ka vaatajad.
Muud USA teemad
Politico: tehnoloogiahiiud saavad kriitikat nii poliitikutelt kui ka ametnikelt, aga kasutajatel paistab olevat ükskõik.
Bloomberg: eksperdi näpunäited Bitcoini-maailmas orienteerumiseks.
Defense One: eksperiment näitas, kuidas F-35 saab ballistiliste rakettide vastu kasutada.
Vice News: kuidas USA eriüksused peavad operatsioonides üha rohkem põhiraskust kandma.
Daily Beast ja Guardian: hoiatav näide sellest, kuidas lapsest sotsiaalmeedia kuulsus saab.
Defense One: Pentagoni alltöövõtja, kes palkas Vene IT-spetsid sõlmis prokuratuuriga kokkuleppe.
ZeroHedge: ametlik - Bitcoinist on saanud "ajaloo suurim mull".
Vice News: mis tunne on Bitcoinist täielikus sõltuvuses olla.
New York Daily News meenutab, et viis aastat tagasi leidis aset Sandy Hooki massitulistamine.
Intercept: Wall Streeti Journali võrguneutraalsuse arvamusloo autoriks oli Comcasti advokaat.
Daily Beast: kuidas tulevased massitulistajad veebis topeltelu elavad.
Fortune sellest, miks George Clooney'ga tasub sõber olla.
Vox: miks Disney ja Foxi diil peaks sind murelikuks tegema.
Vice News: miljonid maod on Guami oma kontrolli alla võtnud.
VENEMAA
Economist: miks Siber on suurepärane koht Bitcoinide kaevandamiseks.
Guardian: Moskvas esietendus Nurejevist rääkiv ballettietendus, eliit oli kohal, kuid puudu oli koduarestis viibiv lavastaja.
Atlantic: mida Putin tegelikult tahab? Kas tegu on geeniuse või hasartmänguriga, kellel lihtsalt vedas?
Meduza: Vene võimud esitasid dopinguskandaali vilepuhuja vastu lisasüüdistusi.
Federalist: miks Lääne konservatiivide Putini-imetlus nii ohtlik on.
BBC: Roskosmos teatas, et Vostotšnõi ebaõnnestunud raketistardi põhjuseks olid "ettearvamatud vead".
The Bell ja Business Insider: Vene häkker ütles Moskva kohtus, et FSB käskis tal USA demokraate häkkida.
Kommersant, Buzzfeed, The Age, Bill Browder ja John Schindler: üha rohkem on märgata teooriat, et Venemaa eliit üritab kasutada Bitcoini sanktsioonidest kõrvale hiilimiseks.
Radio Svoboda ja Deutsche Welle: Marco Rubio ütles, et Vene eliidi vastu võib USA pool tulla veel sanktsioone.
Novaja Gazeta: Moskva Gorki pargis võika faasanite veresauna korraldanud tudeng mõisteti rohkem kui kolmeks aastaks vangi.
Meduza ülevaade Navalnõi valimisprogrammist.
Sibir Realii: pilk ajalukku - poolakad Siberis.
Raadio Vaba Euroopa: mida venemaalased loevad.
Novaja Gazeta: kuidas noormehe hinded pärast Navalnõi miitingul sujuvalt halvenema hakkasid.
Bloomberg: Venemaa võib relvajõududele USA-st vähem kulutada, kuid nende armee on kaasaegseteks ülesanneteks sobivam.
Bloomberg: kahe Vene võimueliidi liikme vahel oli duell. Putin ei sekkunud.
MUU MAAILM
Lähis-Ida
Foreign Policy: Saudi kroonprints ei taha eriti Jeruusalemma teemal rääkida.
Associated Press kirjutab pikemalt Süürias tegutsevast Vene palgaarmeest ehk nn Wagneri üksusest.
New Yorker: Washington on leppimas, et Assad jääb Süürias võimule aastani 2021.
Yle reportaaž Iraagi kurdivõitlejatest, kes muretsevad, et ees ootab võitlus keskvalitsusega.
Raadio Vaba Euroopa: Türgis algas Istanbuli terrorirünnakus süüdistatud Usbekistani kodaniku kohtuprotsess.
Foreign Policy: Iisrael peaks olema ettevaatlik oma saatust Trumpiga sidudes.
Aasia
Washington Post ja Vox: Auschwitzist pääsenud juristi sõnul on Põhja-Korea vanglad samasugused - või mõnikord isegi hullemad - kui natside koonduslaagrid.
Bloomberg: Põhja-Korea mäng Bitcoinidega.
Defense One: Põhja-Koread puudutav debatt kõlab kõhedust tekitavalt tuttavalt.
Washington Post: mida saab õppida Põhja-Korea seebiooperitest.
Reuters: Hiina sai vihaseks, et USA merevägi kavatseb hakata Taiwanis külas käima.
Foreign Policy: Peking ei saa Taiwani demokraatiast aru.
Daily Telegraph: tulus amet Hiinas - rendivanem.
Wall Street Journal: Hiina kohtleb Xi Jinpingi entusiasmiga, mida pole nähtud Mao ajast saadik.
Daily Telegraph: Hiinas hukkus hulljulgete trikkidega silma paistnud rooftopper.
Bloomberg: kuidas Jaapan Indiasse miljardeid pumpab.
Guardian: India "õnnelikkuse minister" on mõrvas süüdistatuna tagaotsitav.
BBC: Indias jätkuvad võikad seksuaalkuriteod, mis inimesi tänavale meelt avaldama toovad.
Foreign Affairs: mis ootab ees Marawit ja Filipiine pärast ISIS-ega peetud lahinguid? Kas Duterte on valmis MILF-iga läbi rääkima?
Aafrika
Reuters ja Herald: Zimbabwe uus põllumajandusminister käskis ebaseaduslikel asunikel maa vabastada. Võimalik, et kunagi minema aetud valged hakkavad farme tagasi saama.
Reuters: Zimbabwe uus president Mnangagwa ütles, et eelseisvad valimised peavad olema usutavad.
BBC: Tansaania president andis armu tuntud lastevägistajatele.
Guardian: laupäeval asutakse Lõuna-Aafrika Vabariigi võimupartei tulevikku määrama.
BBC: võimud esitasid pükse kandnud naiste vastu süüdistused, millest hiljem siiski loobuti.
Ameerika
BBC: Peruu presidendil pole plaanis tagasi astuda.
Guardian: Mehhiko sõdurid jätkavad politsei ülesannete täitmist.
Austraalia/Okeaania
BBC ja Guardian Austraalia aastaid valminud raportist, mis puudutab kümnete tuhandete laste seksuaalset väärkohtlemist.
Guardian: Austraalias on massiline sõltuvus pokkerimasinatest.
### Response:
Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (37) |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | HEST2021 peetakse Leedus Kunkiais kokku neljal nädalavahetusel terve maikuu jooksul. Esimene võistlusnädal möödus eestlastele edukalt, 25 sportlast olid auhinnalistel kohtadel 96 korda. Eriti märkimist väärib Kullo Kenderi grand prix võit.
Alustame esimese nädala olulisemast võistlusklassist, CSI2* grand prix'st, mis peeti kõrgusel 145 cm ja andis väärtuslikke Longines ranking edetabelisse punkte. Kõrgetasemelise sõidu võitis eesti sportlane Kullo Kender hobusel Striga. Auhinnalistele kohtadele jõudsid eestlastest veel Urmas Raag ja Ventisette (4. koht), Gunnar Klettenberg ja Esprit du Buisson Z (5. koht), Kullo Kender ja Artas (7. koht) ning Paul-Richard Argus ja Jay-Z Bee (12. koht).
Väga hästi läks ka teistel võistlustel osalenud eestlastel. Eestile tõi kohe võidu neljapäeva põhisõidust 140 cm Diamond Tour parkuurist Paul-Richard Argus hobusel Jay-Z Bee. Edukad tulemused tegid noorte hobuste sõidus Susan Kaleta ja Breezer LT (3. koht) ning CSIU25-A sõidus Helene Marie Rägo ja Con Quick (2. koht) ning Berit Lehtsaar ja C Qastania (3. koht). 135 cm sõidus saavutasid Urmas Raag ja Ventisette teise koha, Gunnar Klettenberg ja Espirit du Buisson Z olid kolmandad. 120 cm Silver Tour parkuuris olid eesotsas Kullo Kender ja Stellaria (3. koht).
Reedet alustasid auhinnaliste kohtadega noorte hobuste parkuuris Susan Kaleta hobusel Breezer LT (2. koht), 110 cm sõidus oli teisel kohal Laura Neemlaid hobusel Emireta. Päeva kõrgeimas, 145 cm parkuuris oli auhinnalisi kohti eestlastel kokku viis, neist parim Paul-Richard Argus ja Jay-Z-Bee (4.koht) ja Freedom (5.koht). Väga tubli tulemuse 130 cm parkuuris tegid Karol-Kenneth Lootus ja Letś Dream (2. koht) ning Berit Lehtsaar ja Solei Solei (3.koht). 120 cm sõidu parim eestlane oli Johanna Kippel ja Happygirl G (2. koht).
Laupäeval noppisid võidu 115 cm parkuurist Anni Kaljund ja Just Me Vdm, samas sõidus olid kolmandad Mari Talinurm Calvinil. 140 cm parkuuri võitis taas Paul-Richard Argus, seekord Renessinil, samas sõidu oli Tiit Kivisild Haloubet`l neljas. Lisaks neile olid esikolmikus Johanna Krippel ja Happygirl G (125 cm parkuuri 2. koht), Elizabeth Põder ja Piccolina (130 cm parkuuri 2. koht), Berit Lehtsaar ja Solei Solei (130 cm parkuuri 3. koht). CSIU25 grand prix`i sõidus saavutasid Helene Marie Rägo ja Con Quick väga tubli teise koha.
Pühapäevase 135 sõidu võitis Elizabeth Põder hobusel Piccolina, Urmas Raag Van Dammel oli teine ja Berit Lehtsaar Solei Soleil kolmas. Päeva noorte hobuste klassis saavutas teise koha Susan Kaleta hobusel Breezer LT, Susan oli Hudson Hornetil auhinnalisel teisel kohal ka 140 parkuuris. | Kullo Kender võitis Leedus takistussõidu GP | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HEST2021 peetakse Leedus Kunkiais kokku neljal nädalavahetusel terve maikuu jooksul. Esimene võistlusnädal möödus eestlastele edukalt, 25 sportlast olid auhinnalistel kohtadel 96 korda. Eriti märkimist väärib Kullo Kenderi grand prix võit.
Alustame esimese nädala olulisemast võistlusklassist, CSI2* grand prix'st, mis peeti kõrgusel 145 cm ja andis väärtuslikke Longines ranking edetabelisse punkte. Kõrgetasemelise sõidu võitis eesti sportlane Kullo Kender hobusel Striga. Auhinnalistele kohtadele jõudsid eestlastest veel Urmas Raag ja Ventisette (4. koht), Gunnar Klettenberg ja Esprit du Buisson Z (5. koht), Kullo Kender ja Artas (7. koht) ning Paul-Richard Argus ja Jay-Z Bee (12. koht).
Väga hästi läks ka teistel võistlustel osalenud eestlastel. Eestile tõi kohe võidu neljapäeva põhisõidust 140 cm Diamond Tour parkuurist Paul-Richard Argus hobusel Jay-Z Bee. Edukad tulemused tegid noorte hobuste sõidus Susan Kaleta ja Breezer LT (3. koht) ning CSIU25-A sõidus Helene Marie Rägo ja Con Quick (2. koht) ning Berit Lehtsaar ja C Qastania (3. koht). 135 cm sõidus saavutasid Urmas Raag ja Ventisette teise koha, Gunnar Klettenberg ja Espirit du Buisson Z olid kolmandad. 120 cm Silver Tour parkuuris olid eesotsas Kullo Kender ja Stellaria (3. koht).
Reedet alustasid auhinnaliste kohtadega noorte hobuste parkuuris Susan Kaleta hobusel Breezer LT (2. koht), 110 cm sõidus oli teisel kohal Laura Neemlaid hobusel Emireta. Päeva kõrgeimas, 145 cm parkuuris oli auhinnalisi kohti eestlastel kokku viis, neist parim Paul-Richard Argus ja Jay-Z-Bee (4.koht) ja Freedom (5.koht). Väga tubli tulemuse 130 cm parkuuris tegid Karol-Kenneth Lootus ja Letś Dream (2. koht) ning Berit Lehtsaar ja Solei Solei (3.koht). 120 cm sõidu parim eestlane oli Johanna Kippel ja Happygirl G (2. koht).
Laupäeval noppisid võidu 115 cm parkuurist Anni Kaljund ja Just Me Vdm, samas sõidus olid kolmandad Mari Talinurm Calvinil. 140 cm parkuuri võitis taas Paul-Richard Argus, seekord Renessinil, samas sõidu oli Tiit Kivisild Haloubet`l neljas. Lisaks neile olid esikolmikus Johanna Krippel ja Happygirl G (125 cm parkuuri 2. koht), Elizabeth Põder ja Piccolina (130 cm parkuuri 2. koht), Berit Lehtsaar ja Solei Solei (130 cm parkuuri 3. koht). CSIU25 grand prix`i sõidus saavutasid Helene Marie Rägo ja Con Quick väga tubli teise koha.
Pühapäevase 135 sõidu võitis Elizabeth Põder hobusel Piccolina, Urmas Raag Van Dammel oli teine ja Berit Lehtsaar Solei Soleil kolmas. Päeva noorte hobuste klassis saavutas teise koha Susan Kaleta hobusel Breezer LT, Susan oli Hudson Hornetil auhinnalisel teisel kohal ka 140 parkuuris.
### Response:
Kullo Kender võitis Leedus takistussõidu GP |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval alistus Rytas võõrsil Panevežyse Lietkabelisele 79:85 (17:27, 25:17, 22:20, 15:21) ning lõpetas hooaja 27 võidu ja üheksa kaotusega.
Kitsing piirdus üheksa minutiga ja punktiskoori ei avanud (kahesed 0/1, kolmesed 0/3), võttis ühe ründelauapalli, tegi ühe pallikaotuse ja kolm isiklikku viga.
Andrew Goudelock oli 20 punktiga pealinnaklubi parim. Lietkabelise eest viskas Paulius Valinskas 17 silma, Margiris Normantas ja Vytenis Lipkevicius lisasid 16 punkti.
Žalgirise (33-3) järel ja Lietkabelise (23-13) ees hooaja kolmandana lõpetanud Rytas läheb veerandfinaalis vastamisi Šiauliaiga.
Põhiturniiril võitis Rytas kõik neli omavahelist kohtumist, sealjuures kodumängud koguni 27 ja 36 punktiga. | Rytase põhiturniir lõppes kaotusega, Kitsingu visked ei tabanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval alistus Rytas võõrsil Panevežyse Lietkabelisele 79:85 (17:27, 25:17, 22:20, 15:21) ning lõpetas hooaja 27 võidu ja üheksa kaotusega.
Kitsing piirdus üheksa minutiga ja punktiskoori ei avanud (kahesed 0/1, kolmesed 0/3), võttis ühe ründelauapalli, tegi ühe pallikaotuse ja kolm isiklikku viga.
Andrew Goudelock oli 20 punktiga pealinnaklubi parim. Lietkabelise eest viskas Paulius Valinskas 17 silma, Margiris Normantas ja Vytenis Lipkevicius lisasid 16 punkti.
Žalgirise (33-3) järel ja Lietkabelise (23-13) ees hooaja kolmandana lõpetanud Rytas läheb veerandfinaalis vastamisi Šiauliaiga.
Põhiturniiril võitis Rytas kõik neli omavahelist kohtumist, sealjuures kodumängud koguni 27 ja 36 punktiga.
### Response:
Rytase põhiturniir lõppes kaotusega, Kitsingu visked ei tabanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Harjumaal Tallinna-Pärnu maanteel viis politsei läbi operatsiooni narkokuriteos kahtlustatavate meeste kinnipidamiseks.
Politseinikud andsid veokijuhile tankla parklas peatumismärguande, mida ta eiras. Kahtlustatav sõitis vastu politseiautosid ning lahkus parklast üle haljasala, riivates seejuures ka ühte sõiduautot.
Maanteel lisas veokijuht kiirust, riivas taas politseisõidukeid ning keeras ringteelt ära kõrvalteele, kuhu kaks politseiautot talle järgnesid. Neile järgnes kolmas kinnipidamisel osalenud eriüksuse auto, millele tuli ringteel vastu põgeneva veokiga sarnane veok. Politseinik tegi ühe sihitud lasu veoki esirehvi, misjärel sõiduk peatus. Kontrollimisel selgus, et tegemist ei olnud juhtumiga seotud veokiga. Sõidukis viibis üks inimene, kes viga ei saanud.
Mõne minuti möödudes pidas eriüksus kinni veokiga Harku suunas liikunud narkokuriteos kahtlustatavad mehed. Sõiduk sundpeatati tulirelvaga.
Politsei eriüksuse K-Komando juht Hannes Perki sõnul oli tegemist planeeritud kinnipidamisega, kuid ka sellega kaasnevad alati riskid.
"Me ei tea kunagi, kuidas kurjategija politseid nähes reageerib. Kas saadakse aru, et mõistlik on rahulikult seisma jääda või üritatakse viimse hetkeni eest ära põgeneda. Narkokuritegude puhul üritavad kurjategijad kindlasti ainest vabaneda, et politsei ei saaks koguda tõendeid. Selliseid kinnipidamisi planeerime alati ette ja üritame neid läbi viia võimalikult ohutult. Paraku ei ole kõiki stsenaariume võimalik ette näha," ütles Perk.
"Palusime operatsiooni käigus ekslikult sundpeatutud veokijuhi käest vabandust, tema rehv vahetati välja ning veokijuht asus koduteele. Hüvitame talle tekitatud kahju," lisas Perk.
Kinni peetud mehi kahtlustatakse suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises. Kahtlustatavad liikusid Laagrist Ikla suunas ning politseile teadaolevalt plaanisid nad Eestist lahkuda.
Narkokuriteo uurimine kestab, mistõttu ei saa politsei selle kohta lisainfot anda. Uurimist viib läbi keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo ja juhib riigiprokuratuur. | Politsei pidi narkokuriteos kahtlustatavate tabamiseks kasutama tulirelva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Harjumaal Tallinna-Pärnu maanteel viis politsei läbi operatsiooni narkokuriteos kahtlustatavate meeste kinnipidamiseks.
Politseinikud andsid veokijuhile tankla parklas peatumismärguande, mida ta eiras. Kahtlustatav sõitis vastu politseiautosid ning lahkus parklast üle haljasala, riivates seejuures ka ühte sõiduautot.
Maanteel lisas veokijuht kiirust, riivas taas politseisõidukeid ning keeras ringteelt ära kõrvalteele, kuhu kaks politseiautot talle järgnesid. Neile järgnes kolmas kinnipidamisel osalenud eriüksuse auto, millele tuli ringteel vastu põgeneva veokiga sarnane veok. Politseinik tegi ühe sihitud lasu veoki esirehvi, misjärel sõiduk peatus. Kontrollimisel selgus, et tegemist ei olnud juhtumiga seotud veokiga. Sõidukis viibis üks inimene, kes viga ei saanud.
Mõne minuti möödudes pidas eriüksus kinni veokiga Harku suunas liikunud narkokuriteos kahtlustatavad mehed. Sõiduk sundpeatati tulirelvaga.
Politsei eriüksuse K-Komando juht Hannes Perki sõnul oli tegemist planeeritud kinnipidamisega, kuid ka sellega kaasnevad alati riskid.
"Me ei tea kunagi, kuidas kurjategija politseid nähes reageerib. Kas saadakse aru, et mõistlik on rahulikult seisma jääda või üritatakse viimse hetkeni eest ära põgeneda. Narkokuritegude puhul üritavad kurjategijad kindlasti ainest vabaneda, et politsei ei saaks koguda tõendeid. Selliseid kinnipidamisi planeerime alati ette ja üritame neid läbi viia võimalikult ohutult. Paraku ei ole kõiki stsenaariume võimalik ette näha," ütles Perk.
"Palusime operatsiooni käigus ekslikult sundpeatutud veokijuhi käest vabandust, tema rehv vahetati välja ning veokijuht asus koduteele. Hüvitame talle tekitatud kahju," lisas Perk.
Kinni peetud mehi kahtlustatakse suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises. Kahtlustatavad liikusid Laagrist Ikla suunas ning politseile teadaolevalt plaanisid nad Eestist lahkuda.
Narkokuriteo uurimine kestab, mistõttu ei saa politsei selle kohta lisainfot anda. Uurimist viib läbi keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo ja juhib riigiprokuratuur.
### Response:
Politsei pidi narkokuriteos kahtlustatavate tabamiseks kasutama tulirelva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Liit loob oma kodanikele digitaalset tervisepassi, mida komisjon kutsub roheliseks sertifikaadiks. Dokumendis on kuvatud inimese vaktsineerimisstaatus, koroonatestide tulemused ja kas inimene on koroona läbi põdenud.
"See saab suveks valmis, et võimaldada turvalist reisimist," ütles komisjoni pressiesindaja Christian Wigand ja lisas, et pass peaks kasutusele võetama juuni lõpuks.
Pressiesindaja Johannes Bahrke lisas, et 18 EL-i riiki ja Island testivad digidokumenti kahenädalase perioodi vältel tagamaks, et sellel pole tehnilisi vigu.
Digipassi peetakse Euroopa suvise puhkuseperioodi eel hädavajalikuks, kuivõrd see lubaks turismist sõltuvatel riikidel oma uksed turistidele taasavada.
Sarnaste lahendustega on välja tulnud ka teised riigid. Nende seas Iisrael oma rohelise passiga ja Suurbritannia, kes teatanud, et lubab kodanikele rahvusvahelist reisimist vaktsineerimispassi alusel.
EL-i tervisepassi saab esialgu kasutada ainult reisimiseks Euroopas, kuid Euroopa Komisjon teeb tööd, et saada sellele tunnustus ka teistelt riikidelt nagu USA. | Euroopa Liidu koroonapass peaks valmima juunis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liit loob oma kodanikele digitaalset tervisepassi, mida komisjon kutsub roheliseks sertifikaadiks. Dokumendis on kuvatud inimese vaktsineerimisstaatus, koroonatestide tulemused ja kas inimene on koroona läbi põdenud.
"See saab suveks valmis, et võimaldada turvalist reisimist," ütles komisjoni pressiesindaja Christian Wigand ja lisas, et pass peaks kasutusele võetama juuni lõpuks.
Pressiesindaja Johannes Bahrke lisas, et 18 EL-i riiki ja Island testivad digidokumenti kahenädalase perioodi vältel tagamaks, et sellel pole tehnilisi vigu.
Digipassi peetakse Euroopa suvise puhkuseperioodi eel hädavajalikuks, kuivõrd see lubaks turismist sõltuvatel riikidel oma uksed turistidele taasavada.
Sarnaste lahendustega on välja tulnud ka teised riigid. Nende seas Iisrael oma rohelise passiga ja Suurbritannia, kes teatanud, et lubab kodanikele rahvusvahelist reisimist vaktsineerimispassi alusel.
EL-i tervisepassi saab esialgu kasutada ainult reisimiseks Euroopas, kuid Euroopa Komisjon teeb tööd, et saada sellele tunnustus ka teistelt riikidelt nagu USA.
### Response:
Euroopa Liidu koroonapass peaks valmima juunis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher on korduvalt meedias öelnud, et eelkõige lähtus politsei oma taktika ja meetmete valimisel tervisealasest ohust, lisaks enda analüüsist ja ka kaitsepolitsei ohuhinnangust. Jah, Elmar Vaher oleks võinud meedias selgemalt väljenduda, kui ta kaitsepolitsei ohuhinnangule viidates ütles, et põhiseaduslik kord võib olla ohus. Kuid rõhutan, et kaitsepolitsei ohuhinnang on riigisaladus ja selle sisu jagamine mitte asjasse puutuvatele isikutele on seaduse rikkumine. Seega ei ole võimalik selle kohta detailset kirjeldust jagada, kuigi selle väljendi selgitamine oleks olnud asjakohane," kommenteeris Jaani.
"Usaldan Elmar Vaherit ning olen veendunud, et ta on tegutsenud ausameelselt ja Eesti riigi ning inimeste heaolu silmas pidades," lisas ta.
Jaani selgitas, et PPA seisis hea aprillis riigikogu ees toimunud meeleavaldustel korra hoidmise eest. "Politsei eesmärk oli hoolitseda, et inimesed peaksid kinni COVID-19 seotud piirangutest, et viirus ei leviks ning et inimeste turvalisus ja avalik kord oleks tagatud."
Ohtu põhiseaduslikule korrale ei olnud
Siseminister kinnitas, et vahetut ohtu põhiseaduslikule korrale Toompea meeleavaldused ei kujutanud.
"Kas meil oli aga ohtusid, mis võivad areneda millekski enamaks, kui rahumeelne meeleavaldus, siis siin on vastus jah," lisas ta.
Jaani märkis, et politsei peab aprillikuiste sündmuste sarnastes olukordades arvestama laiema olukorraga, mis Eestis, Euroopas ja kogu maailmas toimub.
"Antud juhul tegeles politsei eelkõige meeleavaldajatele selgituste jagamisega, et kehtivatest COVID-piirangutest kinni peetaks. Kohe alguses oli samas selge, et rahumeelsete meeleavaldajate seas on ka provotseerivalt käituvaid inimesi. Oli neid, kes panid politsei igas olukorras proovile. Lisaks olid ähvardavad kirjad riigikogu liikmetele, aga ka üleskutsed sotsiaalmeedias stiilis, et tuleks tungida riigikogu hoonesse. Samas olid taustal ka näited Euroopast ja erinevatest maailma riikidest inimeste tüdimuse ja piirangutest väsimise kohta. Selline olukord võib inimesed ettearvamatult käituma panna ja sellest omakorda võib tuleneda põhiseaduslikku korda ähvardav oht," lisas siseminister.
Ta selgitas, et seetõttu tuli politseil olla tähelepanelik ja analüüsida võimalikke ohte, et vältida olukorda, kus rahumeelsest arvamusavaldusest võiks kasvada välja massiline korrarikkumine.
"Kokkuvõttes otsustas politsei oma tegevused lähtudes terviseameti ohuhinnangust, politsei enda kogutud infost ja kaitsepolitsei ohuhinnangust sündmustega seotud riskide kohta. Selle pinnalt valis politsei igaks päevaks olenevalt olukorrast käitumistaktika. Nii see peabki olema, see näitabki, et käib pidev analüüs ja ohtude ennetamine, sh taktikaga."
Jaani ütles, et politsei tegevus oli õnnestunud ning ta tunnustas ka meeleavaldajate käitumist.
"Kui rahumeelne meeleavaldus väljub kontrolli alt, siis on ka ohud teised. Politsei peab mõtlema, kuidas rahutusi ennetada, peab mõtlema oma taktika mitu sammu, mitu päeva ja veel enamgi ette. Seda tehti ja selles õnnestuti. Arvan, et oleme siin paljudele eeskujuks. Eeskujuks nii politsei töö kui ka meeleavaldajate käitumise osas, sest lõpuks ju ohud ennetati ja terviseameti ning politsei sõnumeid võeti kuulda, kuigi alguses oli siin tagasilööke. Meeleavaldajad astusid ka ise samme, et käituda turvalisemalt ja ma tänan neid selle eest," rääkis ta.
Jaani sõnul politsei analüüsib praegu oma tegevust meeleavalduste juures, et tuvastada kitsaskohad ja õppimisvõimalused tulevikuks. | Siseminister: usaldan PPA peadirektorit Elmar Vaherit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher on korduvalt meedias öelnud, et eelkõige lähtus politsei oma taktika ja meetmete valimisel tervisealasest ohust, lisaks enda analüüsist ja ka kaitsepolitsei ohuhinnangust. Jah, Elmar Vaher oleks võinud meedias selgemalt väljenduda, kui ta kaitsepolitsei ohuhinnangule viidates ütles, et põhiseaduslik kord võib olla ohus. Kuid rõhutan, et kaitsepolitsei ohuhinnang on riigisaladus ja selle sisu jagamine mitte asjasse puutuvatele isikutele on seaduse rikkumine. Seega ei ole võimalik selle kohta detailset kirjeldust jagada, kuigi selle väljendi selgitamine oleks olnud asjakohane," kommenteeris Jaani.
"Usaldan Elmar Vaherit ning olen veendunud, et ta on tegutsenud ausameelselt ja Eesti riigi ning inimeste heaolu silmas pidades," lisas ta.
Jaani selgitas, et PPA seisis hea aprillis riigikogu ees toimunud meeleavaldustel korra hoidmise eest. "Politsei eesmärk oli hoolitseda, et inimesed peaksid kinni COVID-19 seotud piirangutest, et viirus ei leviks ning et inimeste turvalisus ja avalik kord oleks tagatud."
Ohtu põhiseaduslikule korrale ei olnud
Siseminister kinnitas, et vahetut ohtu põhiseaduslikule korrale Toompea meeleavaldused ei kujutanud.
"Kas meil oli aga ohtusid, mis võivad areneda millekski enamaks, kui rahumeelne meeleavaldus, siis siin on vastus jah," lisas ta.
Jaani märkis, et politsei peab aprillikuiste sündmuste sarnastes olukordades arvestama laiema olukorraga, mis Eestis, Euroopas ja kogu maailmas toimub.
"Antud juhul tegeles politsei eelkõige meeleavaldajatele selgituste jagamisega, et kehtivatest COVID-piirangutest kinni peetaks. Kohe alguses oli samas selge, et rahumeelsete meeleavaldajate seas on ka provotseerivalt käituvaid inimesi. Oli neid, kes panid politsei igas olukorras proovile. Lisaks olid ähvardavad kirjad riigikogu liikmetele, aga ka üleskutsed sotsiaalmeedias stiilis, et tuleks tungida riigikogu hoonesse. Samas olid taustal ka näited Euroopast ja erinevatest maailma riikidest inimeste tüdimuse ja piirangutest väsimise kohta. Selline olukord võib inimesed ettearvamatult käituma panna ja sellest omakorda võib tuleneda põhiseaduslikku korda ähvardav oht," lisas siseminister.
Ta selgitas, et seetõttu tuli politseil olla tähelepanelik ja analüüsida võimalikke ohte, et vältida olukorda, kus rahumeelsest arvamusavaldusest võiks kasvada välja massiline korrarikkumine.
"Kokkuvõttes otsustas politsei oma tegevused lähtudes terviseameti ohuhinnangust, politsei enda kogutud infost ja kaitsepolitsei ohuhinnangust sündmustega seotud riskide kohta. Selle pinnalt valis politsei igaks päevaks olenevalt olukorrast käitumistaktika. Nii see peabki olema, see näitabki, et käib pidev analüüs ja ohtude ennetamine, sh taktikaga."
Jaani ütles, et politsei tegevus oli õnnestunud ning ta tunnustas ka meeleavaldajate käitumist.
"Kui rahumeelne meeleavaldus väljub kontrolli alt, siis on ka ohud teised. Politsei peab mõtlema, kuidas rahutusi ennetada, peab mõtlema oma taktika mitu sammu, mitu päeva ja veel enamgi ette. Seda tehti ja selles õnnestuti. Arvan, et oleme siin paljudele eeskujuks. Eeskujuks nii politsei töö kui ka meeleavaldajate käitumise osas, sest lõpuks ju ohud ennetati ja terviseameti ning politsei sõnumeid võeti kuulda, kuigi alguses oli siin tagasilööke. Meeleavaldajad astusid ka ise samme, et käituda turvalisemalt ja ma tänan neid selle eest," rääkis ta.
Jaani sõnul politsei analüüsib praegu oma tegevust meeleavalduste juures, et tuvastada kitsaskohad ja õppimisvõimalused tulevikuks.
### Response:
Siseminister: usaldan PPA peadirektorit Elmar Vaherit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle tulemusega maandus ta kõigi aegade edetabelis hoobilt kolmandale kohale, jäädes alles vaid tšehhitar Barbora Špotakovale (72.28) ja kuubalannale Olisdeilys Menendezile (71.70).
25-aastane Andrejczyk jättis pärast avakatset järgmise viske vahele, sai seejärel kirja 65.24, neljandas voorus veel suurepärase 69.68, viiendas astus üle ja kuuendas jäi tulemus alla 60 meetri.
Teise koha teenis Splitis toimunud võistlusel sakslanna Christin Hussong (66.44) ja kolmandaks tuli valgevenelanna Tatsiana Haladovitš (62.88).
Enne nädalavahetust oli Andrejczyki ja Poola rekord vaid 67.11 ning see oli püstitatud juba viis hooaega tagasi Rio de Janeiro olümpiamängude kvalifikatsioonis. Lõppvõistlusel tuli ta lõpuks neljandaks, aga täiskasvanute tiitlivõistluste medalid poolataril seni puuduvad. | Poola odaviskaja rabas suurepärase viskega esikoha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle tulemusega maandus ta kõigi aegade edetabelis hoobilt kolmandale kohale, jäädes alles vaid tšehhitar Barbora Špotakovale (72.28) ja kuubalannale Olisdeilys Menendezile (71.70).
25-aastane Andrejczyk jättis pärast avakatset järgmise viske vahele, sai seejärel kirja 65.24, neljandas voorus veel suurepärase 69.68, viiendas astus üle ja kuuendas jäi tulemus alla 60 meetri.
Teise koha teenis Splitis toimunud võistlusel sakslanna Christin Hussong (66.44) ja kolmandaks tuli valgevenelanna Tatsiana Haladovitš (62.88).
Enne nädalavahetust oli Andrejczyki ja Poola rekord vaid 67.11 ning see oli püstitatud juba viis hooaega tagasi Rio de Janeiro olümpiamängude kvalifikatsioonis. Lõppvõistlusel tuli ta lõpuks neljandaks, aga täiskasvanute tiitlivõistluste medalid poolataril seni puuduvad.
### Response:
Poola odaviskaja rabas suurepärase viskega esikoha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Bafferti hobused olid varasemalt võitnud kuus Kentucky Derbyt ja džokil John Velazquezil oli õnnestunud neli korda võitjana finišisse jõuda, ei peetud Medina Spiritit favoriidiks.
Sellegipoolest võitis 1. mai jõuproovi just tema, edestades poole hobusepikkusega Mandalouni (džoki Florent Geroux, omanik Brad Cox) ning ühe hobusepikkusega Hot Rod Charliet (Flavien Prat, Doug O'Neill) ja peafavoriit Essential Qualityt (Luis Saez, Brad Cox).
Paraku selgus hiljem, et Medina Spiriti proovist avastati lubatust rohkem põletikuvastaseks tarbeks kasutatava aine betametasooni jälgi. Kui maksimaalselt on lubatud kümme ühikut, siis testitulemuseks osutus 21.
Hetkeseisuga ei ole hobune veel diskvalifitseeritud, sest oodatakse teise proovi tulemusi. Sellegipoolest määrati esialgne keeld Baffertile, kes nimetab juhtunut ebaõigluseks. "Ratsavõistlustel on probleem, aga see pole Bob Baffert," kommenteeris ta pühapäeval.
Medina Spirit ja John Velazquez Autor/allikas: SCANPIX / AFP
Sellegipoolest tuleb tõdeda, et Medina Spirit näol on tegemist juba viienda Bafferti hobusega viimase aasta jooksul, kes positiivse dopinguproovi annab. Aprillis andsid kaks Bafferti hobust positiivse proovi ühe valuvaigisti osas, aga pärast vaidlustust anti õigus ikkagi Baffertile.
Ameerika Ühendriikide suurte ratsavõistluste kolmiku (Triple Crown) järgmine võistlus ehk Preakness Stakes peetakse juba sel laupäeval Baltimore'is. Bafferti sõnul plaanib ta koos Medina Spiritiga ka seal osaleda. Korraldajad on lubanud aga enne seisukoha võitmist olukorda lähemalt uurida.
Bafferti kõige edukamad hobused on olnud American Pharoah ja Justify, kes võitsid kõik Triple Crowni osavõistlused vastavalt 2015. ja 2018. aastal. Pea 150 aasta jooksul on seda suutnud vaid 13 hobust. | USA edukamaid hobuseomanikke sai Kentucky Derby järel osalemiskeelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Bafferti hobused olid varasemalt võitnud kuus Kentucky Derbyt ja džokil John Velazquezil oli õnnestunud neli korda võitjana finišisse jõuda, ei peetud Medina Spiritit favoriidiks.
Sellegipoolest võitis 1. mai jõuproovi just tema, edestades poole hobusepikkusega Mandalouni (džoki Florent Geroux, omanik Brad Cox) ning ühe hobusepikkusega Hot Rod Charliet (Flavien Prat, Doug O'Neill) ja peafavoriit Essential Qualityt (Luis Saez, Brad Cox).
Paraku selgus hiljem, et Medina Spiriti proovist avastati lubatust rohkem põletikuvastaseks tarbeks kasutatava aine betametasooni jälgi. Kui maksimaalselt on lubatud kümme ühikut, siis testitulemuseks osutus 21.
Hetkeseisuga ei ole hobune veel diskvalifitseeritud, sest oodatakse teise proovi tulemusi. Sellegipoolest määrati esialgne keeld Baffertile, kes nimetab juhtunut ebaõigluseks. "Ratsavõistlustel on probleem, aga see pole Bob Baffert," kommenteeris ta pühapäeval.
Medina Spirit ja John Velazquez Autor/allikas: SCANPIX / AFP
Sellegipoolest tuleb tõdeda, et Medina Spirit näol on tegemist juba viienda Bafferti hobusega viimase aasta jooksul, kes positiivse dopinguproovi annab. Aprillis andsid kaks Bafferti hobust positiivse proovi ühe valuvaigisti osas, aga pärast vaidlustust anti õigus ikkagi Baffertile.
Ameerika Ühendriikide suurte ratsavõistluste kolmiku (Triple Crown) järgmine võistlus ehk Preakness Stakes peetakse juba sel laupäeval Baltimore'is. Bafferti sõnul plaanib ta koos Medina Spiritiga ka seal osaleda. Korraldajad on lubanud aga enne seisukoha võitmist olukorda lähemalt uurida.
Bafferti kõige edukamad hobused on olnud American Pharoah ja Justify, kes võitsid kõik Triple Crowni osavõistlused vastavalt 2015. ja 2018. aastal. Pea 150 aasta jooksul on seda suutnud vaid 13 hobust.
### Response:
USA edukamaid hobuseomanikke sai Kentucky Derby järel osalemiskeelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27-aastane van der Hoorn kuulus jooksikute gruppi, aga suutis sellest ainsana lõpuni ette jääda. Tema edu peagrupi ees oli lõpuks vaid neli sekundit.
Kui van der Hoorni jaoks oli karjääri esimesel suurtuuril ühtlasi tegu ka esimese etapivõiduga, siis lisaks oli see esimene võit suurtuuril ka tema meeskonnale. Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux polnud sel aastal ka väiksematel velotuuridel seni võidurõõmu tundnud.
Peagrupi eesotsas järgnesid võitjale itaallane Davide Cimolai (Israel Start-Up Nation) ja slovakk Peter Sagan (Bora - Hansgrohe). Liidrisärki kandev Ganna ületas finišijoone 51. kohal.
Kokkuvõttes on Ganna edu teiseks tõusnud norralase Tobias Fossi (Jumbo-Visma) ees 16 sekundit. Belglane Remco Evenepoel (Deceuninck - Quick Step) ja portugallane Joao Almeida (Deceuninck - Quick Step) kaotavad talle 20 sekundiga.
Üldarvestuse favoriitidest leiame näiteks Simon Yatesi (BikeExchange) 25. (+0.41) ja Egan Bernali (Ineos Grenadiers) 28. kohalt (+0.42).
Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) lõpetas peagrupis 66. ja Tanel Kangert (BikeExchange) 72. kohal. Kokkuvõttes on Kangert 42. (+0.46) ja Taaramäe 65. (+0.57). | Taaramäe tiimikaaslane üllatas Girol etapivõiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27-aastane van der Hoorn kuulus jooksikute gruppi, aga suutis sellest ainsana lõpuni ette jääda. Tema edu peagrupi ees oli lõpuks vaid neli sekundit.
Kui van der Hoorni jaoks oli karjääri esimesel suurtuuril ühtlasi tegu ka esimese etapivõiduga, siis lisaks oli see esimene võit suurtuuril ka tema meeskonnale. Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux polnud sel aastal ka väiksematel velotuuridel seni võidurõõmu tundnud.
Peagrupi eesotsas järgnesid võitjale itaallane Davide Cimolai (Israel Start-Up Nation) ja slovakk Peter Sagan (Bora - Hansgrohe). Liidrisärki kandev Ganna ületas finišijoone 51. kohal.
Kokkuvõttes on Ganna edu teiseks tõusnud norralase Tobias Fossi (Jumbo-Visma) ees 16 sekundit. Belglane Remco Evenepoel (Deceuninck - Quick Step) ja portugallane Joao Almeida (Deceuninck - Quick Step) kaotavad talle 20 sekundiga.
Üldarvestuse favoriitidest leiame näiteks Simon Yatesi (BikeExchange) 25. (+0.41) ja Egan Bernali (Ineos Grenadiers) 28. kohalt (+0.42).
Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) lõpetas peagrupis 66. ja Tanel Kangert (BikeExchange) 72. kohal. Kokkuvõttes on Kangert 42. (+0.46) ja Taaramäe 65. (+0.57).
### Response:
Taaramäe tiimikaaslane üllatas Girol etapivõiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naistest krooniti Eesti meistriks 4 km pikkusel distantsil Kelly Nevolihhin, kes näitas viimasel ringil kõige värskemat minekut, võidutsedes ajaga 14.18. Nevolihhini järel teisena lõpetas pikalt jooksu vedanud ja tempot kruvinud Liis-Grete Arro (Individuaalsportlane), kes läbis trassi ajaga 14.26. Kolmanda koha võitis Sparta SS klubi värve esindanud Pille Hinn (14.30), vahendab Eesti Kergejõustikuliidu kodulehekülg.
Meeste arvestuses võitis 4 km distantsi Sparta SS staier Ats Sõnajalg, kes dikteeris enamuse jooksu trassist ning näitas lõpus ka teravamat finišikiirendust teisena lõpetanud Karel Hussari (SK Jookuspartner) ees. Üliõnneliku võitjana finišijoone ületanud Sõnajala ajaks märgiti 11.36, Hussar kaotas võitjale kolme sekundiga. Pronksmedal riputati kaela Olavi Allasele (Tartu SS Kalev), kes läbis distantsi 11.52-ga.
Täiskasvanutega ühes jooksus startisid ka noorsooklassi sportlased. Naiste U-23 vanuseklassi meistrikulla võitis üldarvestuses kuuendana lõpetanud Merili-Mai Kivimets (Tartu SS Kalev), võidutsedes ajaga 15.29. Kivimetsa järel lõpetas 4 km distantsi ja teenis hõbemedali Saina Mamedova ajaga 16.35 (KJK Kalev-Sillamäe), pronksise autasu võitis 16.50-ga Annika Roosleht (Treeningpartner). Meeste U-23 arvestuses näitasid põnevat duelli Andry Soo (Sparta SS) ja Kalev Hõlpus (Rapla JK). Viimasel 250 m teravamat jalga näidanud Soo võitis meistrikulla 12.14-ga, edestades Hõlpust lõpuks kuue sekundiga. Pronksine autasu riputati kaela 12.52-ga Rainer Kravetsile (UP Sport).
Noormeeste U-20 klassis ei jätnud teistele sõnaõigust Võru KJK Lõunalõvi sportlane Jürgen Joonas, kes dikteeris 3 km distantsi esimestes meetritest alates ning võitis meistrikulla 9.11-ga. Talle järgnes 9.24-ga Kert Kask (Sparta SS) ning Rakvere KJK Vike jooksja Ragnar Rooba (9.28). Naiste U-20 vanuseklassi esikolmiku täitsid Erik Horni näpunäidete järgi treenivad sportlased. 3 km jooksu võitis Anete Randma (SK Fortis) tulemusega 11.45. Teise koha saavutas 11.52-ga Birgit Veldi (Saue KJK) ning pronksmedali võitis SK Fortis sportlane Karmen Langi (12.04).
Mõlemad U-18 vanuseklassi kuldmedalid riputati kaela Ille Kuke õpilastele. U-18 vanuseklassi noormeeste 3 km murdmaajooksu esikoha teenis tulemusega 9:21 Uku Renek Kronbergs (Tartu SS Kalev), kellele järgnesid 9.30-ga Romet Kivi (SK Viraaž) ning sekundiga Kivile kaotas Kevin Jõesoo (Rapla JK), kes teenis 9.31-ga pronksmedali. Neidude U-18 vanuses näitas kõige väledamat minekut Mari Mai Ruus (Tartu SS kalev), kes läbis 2 km raja 6.45-ga. Valga SK Maret Sport jooksja Carmen Rääk lõpetas jooksu teisena (6.59) ja pronksmedali võitis täpselt seitsme minutiga lõpetanud Triin Erala (Rapla JK).
Poiste U-16 meistriks krooniti Nõmme KJK klubi sportlane Risto Kalju, kes võidutses 2 km distantsil ajaga 6.22. Kalju järel teisena lõpujoone 6.30-ga ületanud Daniel Varikov (Võru KJK Lõunalõvi) võitis hõbemedali. Pjedestaali kolmandale astmele jooksis end Rapla JK sportlane Hugo Särev (6.32). Üks kõige tasavägisema lõpplahendusega jookse oli tüdrukute U16 vanuseklassi finiš. Sellest väljus võitjana Romet Mihkelsi hoolealune Viola Hambidge (Pärnu SK Altius), kes läbis 1,5 km pikkuse distantsi ajaga 5.30. Sekundiga kaotas Hambidgele ja teenis hõbemedali SK Elite Sport välejalg Hedi Andre ja pronksmedali viis koju omakorda sekundiga Andrele kaotanud Etriin Etverk (Rakvere KJK Vike).
Kõige noorema vanuse ehk U-14 poiste arvestuses võitis meistritiitli 3.01-ga Romet Ridalaan (UP Sport). Hõbemedali teenis 3.07-ga Sebastian Nuutmann ja kolmandaks tuli sama aega näidanud Kaspar Maiste. Mõlemad poisid esindavad klubi SK Elite Sport. Kõige nooremate tüdrukute Eesti meistriks krooniti Paula Pällin (SK Elite Sport), kelle võiduajaks märgiti ühe kilomeetrisel distantsil 3.18. Hõbeda võitis Naomi Toomenurm (Pärnu Kalevi KJK) ajaga 3.19 ning pronksile tuli Ellen Ingrid Aadamsoo (SK Elite Sport) 3.22-ga. | Murdmaajooksu Eesti meistriteks krooniti Nevolihhin ja Sõnajalg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naistest krooniti Eesti meistriks 4 km pikkusel distantsil Kelly Nevolihhin, kes näitas viimasel ringil kõige värskemat minekut, võidutsedes ajaga 14.18. Nevolihhini järel teisena lõpetas pikalt jooksu vedanud ja tempot kruvinud Liis-Grete Arro (Individuaalsportlane), kes läbis trassi ajaga 14.26. Kolmanda koha võitis Sparta SS klubi värve esindanud Pille Hinn (14.30), vahendab Eesti Kergejõustikuliidu kodulehekülg.
Meeste arvestuses võitis 4 km distantsi Sparta SS staier Ats Sõnajalg, kes dikteeris enamuse jooksu trassist ning näitas lõpus ka teravamat finišikiirendust teisena lõpetanud Karel Hussari (SK Jookuspartner) ees. Üliõnneliku võitjana finišijoone ületanud Sõnajala ajaks märgiti 11.36, Hussar kaotas võitjale kolme sekundiga. Pronksmedal riputati kaela Olavi Allasele (Tartu SS Kalev), kes läbis distantsi 11.52-ga.
Täiskasvanutega ühes jooksus startisid ka noorsooklassi sportlased. Naiste U-23 vanuseklassi meistrikulla võitis üldarvestuses kuuendana lõpetanud Merili-Mai Kivimets (Tartu SS Kalev), võidutsedes ajaga 15.29. Kivimetsa järel lõpetas 4 km distantsi ja teenis hõbemedali Saina Mamedova ajaga 16.35 (KJK Kalev-Sillamäe), pronksise autasu võitis 16.50-ga Annika Roosleht (Treeningpartner). Meeste U-23 arvestuses näitasid põnevat duelli Andry Soo (Sparta SS) ja Kalev Hõlpus (Rapla JK). Viimasel 250 m teravamat jalga näidanud Soo võitis meistrikulla 12.14-ga, edestades Hõlpust lõpuks kuue sekundiga. Pronksine autasu riputati kaela 12.52-ga Rainer Kravetsile (UP Sport).
Noormeeste U-20 klassis ei jätnud teistele sõnaõigust Võru KJK Lõunalõvi sportlane Jürgen Joonas, kes dikteeris 3 km distantsi esimestes meetritest alates ning võitis meistrikulla 9.11-ga. Talle järgnes 9.24-ga Kert Kask (Sparta SS) ning Rakvere KJK Vike jooksja Ragnar Rooba (9.28). Naiste U-20 vanuseklassi esikolmiku täitsid Erik Horni näpunäidete järgi treenivad sportlased. 3 km jooksu võitis Anete Randma (SK Fortis) tulemusega 11.45. Teise koha saavutas 11.52-ga Birgit Veldi (Saue KJK) ning pronksmedali võitis SK Fortis sportlane Karmen Langi (12.04).
Mõlemad U-18 vanuseklassi kuldmedalid riputati kaela Ille Kuke õpilastele. U-18 vanuseklassi noormeeste 3 km murdmaajooksu esikoha teenis tulemusega 9:21 Uku Renek Kronbergs (Tartu SS Kalev), kellele järgnesid 9.30-ga Romet Kivi (SK Viraaž) ning sekundiga Kivile kaotas Kevin Jõesoo (Rapla JK), kes teenis 9.31-ga pronksmedali. Neidude U-18 vanuses näitas kõige väledamat minekut Mari Mai Ruus (Tartu SS kalev), kes läbis 2 km raja 6.45-ga. Valga SK Maret Sport jooksja Carmen Rääk lõpetas jooksu teisena (6.59) ja pronksmedali võitis täpselt seitsme minutiga lõpetanud Triin Erala (Rapla JK).
Poiste U-16 meistriks krooniti Nõmme KJK klubi sportlane Risto Kalju, kes võidutses 2 km distantsil ajaga 6.22. Kalju järel teisena lõpujoone 6.30-ga ületanud Daniel Varikov (Võru KJK Lõunalõvi) võitis hõbemedali. Pjedestaali kolmandale astmele jooksis end Rapla JK sportlane Hugo Särev (6.32). Üks kõige tasavägisema lõpplahendusega jookse oli tüdrukute U16 vanuseklassi finiš. Sellest väljus võitjana Romet Mihkelsi hoolealune Viola Hambidge (Pärnu SK Altius), kes läbis 1,5 km pikkuse distantsi ajaga 5.30. Sekundiga kaotas Hambidgele ja teenis hõbemedali SK Elite Sport välejalg Hedi Andre ja pronksmedali viis koju omakorda sekundiga Andrele kaotanud Etriin Etverk (Rakvere KJK Vike).
Kõige noorema vanuse ehk U-14 poiste arvestuses võitis meistritiitli 3.01-ga Romet Ridalaan (UP Sport). Hõbemedali teenis 3.07-ga Sebastian Nuutmann ja kolmandaks tuli sama aega näidanud Kaspar Maiste. Mõlemad poisid esindavad klubi SK Elite Sport. Kõige nooremate tüdrukute Eesti meistriks krooniti Paula Pällin (SK Elite Sport), kelle võiduajaks märgiti ühe kilomeetrisel distantsil 3.18. Hõbeda võitis Naomi Toomenurm (Pärnu Kalevi KJK) ajaga 3.19 ning pronksile tuli Ellen Ingrid Aadamsoo (SK Elite Sport) 3.22-ga.
### Response:
Murdmaajooksu Eesti meistriteks krooniti Nevolihhin ja Sõnajalg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pfizer/BioNTech vaktsiini Comirnaty kohta esitati 40 kõrvaltoimeteatist, Moderna vaktsiini kohta kuus ja AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria kohta 18 teatist. Jansseni vaktsiini kohta kõrvaltoimeid ei raporteeritud (eelmisel nädalal tehti sellega 314 vaktsiinisüsti).
Pfizer/BioNTech vaktsiini 40 juhu seas kirjeldas neli teatist vaktsiini ebaefektiivsust. Neist kahel juhul kirjeldati haigestumist kerge kuluga koroonasse, ent kahel juhul kirjeldati haiglaravi vajanud ja surmaga lõppenud haigestumist. Üks neist oli 83-aastane, kes suri koroonast tingitud kopsupõletikku, teine oli 87-aastane, kel oli surma põhjuseks kaasuv haigus.
Ühes teatises kirjeldati neljandal päeval pärast vaktsiini esimest annust allergilise reaktsiooni - nõgestõve - teket, mis vajas haiglaravi, ent patsient paranes.
Teatati ka ühest kopsuarteri trombemboolia juhust 78-aastasel patsiendil, mis oli ajalises seoses vaktsiiniga (kaheksandal päeval pärast vaktsiini teist annust), kuid puudulike andmete tõttu teatises ei ole võimalik seost vaktsiiniga täpsemalt hinnata.
Lisaks teatati ühest ajusilla isheemilise infarkti tekkest 53-aastasel patsiendil ajalises seoses vaktsiiniga (11. päeval pärast vaktsiini esimest annust). Patsient vajas haiglaravi ning on paranemas. Kaasuvalt esines riskifaktorina kõrgvererõhutõbi. Seos vaktsiiniga ei ole aga tõenäoline.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva, üksikutel juhtudel kauem.
Kirjeldati ka naha tundlikkushäireid ja naha valulikkust, bradükardiat ja tahhükardiat, silmavalu, ajutist uriinipidamatust ja põiepõletikku, mäluhäireid, koordinatsioonihäireid, lihasspasme. Töövõimetuslehte vajati kolmel juhul.
Kokku on Pfizer/BioNTechi vaktsiini süstitud Eestis 325 378 doosi, kõrvaltoimetest on teatatud 1105 juhul. Seega on Eestis esinenud Pfizer/BioNTechi vaktsiini kõrvaltoimeid 0,34 protsendil juhtudest.
Moderna vaktsiini puhul oli kõrvaltoime teatisi kuus. Neis kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati vererõhu tõusu ja lihaskangust. Töövõimetuslehte vajati ühel juhul.
Kokku on Moderna vaktsiini süstitud Eestis 39 880 doosi, kõrvaltoimetest on teatatud 81 juhul. Seega on Eestis esinenud Moderna vaktsiini kõrvaltoimeid 0,2 protsendil juhtudest.
AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria 18 teatisest ühel juhul kirjeldati maksafunktsiooni häiret 62-aastasel naisel ajalises seoses vaktsiiniga (viiendal päeval pärast vaktsiini teist annust), patsient vajas haiglaravi.
Ühes teatises kirjeldati 81-aastasel patsiendil surmaga lõppenud immuuntrombotsütopeenia hemorraagilise šoki teket kuus nädalat pärast vaktsiini esimest annust; vereanalüüsis olid hepariin-PF4 antikehad positiivsed. Kaheksa kuud varem oli patsiendile tehtud angiograafia, mille tõttu kasutati hepariini, pika ajaintervalli tõttu immuuntrombotsütpoeenia seos hepariiniga ei ole tõenäoline. Patsiendi kaasuvad haigused ja nende raviks kasutatavad ravimid trombotsütopeeniat teadaolevalt ei põhjusta. Seost vaktsiiniga ei saa välistada.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati veresuhkru taseme tõusu diabeedihaigel, vererõhu tõusu, nahatundlikkushäireid, köha, silmavalu ja nägemishäireid, ninaverejooksu, veenilaiendeid.
Töövõimetuslehte vajati neljal juhul.
Kokku on AstraZeneca vaktsiini süstitud Eestis 166 998 doosi, kõrvaltoimetest on teatatud 2406 juhul. Seega on Eestis esinenud AstraZeneca vaktsiini kõrvaltoimeid 1,44 protsendil juhtudest.
Kõigi vaktsiinidooside (532 605 doosi) peale on vaktsineerimise algusest saati esitatud 3592 kõrvaltoime teatist, mis teeb 0,67 protsenti kõigist vaktsiinidoosidest.
Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite või korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.
Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne. | Möödunud nädalal teatati 64 juhul koroonavaktsiini kõrvaltoimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pfizer/BioNTech vaktsiini Comirnaty kohta esitati 40 kõrvaltoimeteatist, Moderna vaktsiini kohta kuus ja AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria kohta 18 teatist. Jansseni vaktsiini kohta kõrvaltoimeid ei raporteeritud (eelmisel nädalal tehti sellega 314 vaktsiinisüsti).
Pfizer/BioNTech vaktsiini 40 juhu seas kirjeldas neli teatist vaktsiini ebaefektiivsust. Neist kahel juhul kirjeldati haigestumist kerge kuluga koroonasse, ent kahel juhul kirjeldati haiglaravi vajanud ja surmaga lõppenud haigestumist. Üks neist oli 83-aastane, kes suri koroonast tingitud kopsupõletikku, teine oli 87-aastane, kel oli surma põhjuseks kaasuv haigus.
Ühes teatises kirjeldati neljandal päeval pärast vaktsiini esimest annust allergilise reaktsiooni - nõgestõve - teket, mis vajas haiglaravi, ent patsient paranes.
Teatati ka ühest kopsuarteri trombemboolia juhust 78-aastasel patsiendil, mis oli ajalises seoses vaktsiiniga (kaheksandal päeval pärast vaktsiini teist annust), kuid puudulike andmete tõttu teatises ei ole võimalik seost vaktsiiniga täpsemalt hinnata.
Lisaks teatati ühest ajusilla isheemilise infarkti tekkest 53-aastasel patsiendil ajalises seoses vaktsiiniga (11. päeval pärast vaktsiini esimest annust). Patsient vajas haiglaravi ning on paranemas. Kaasuvalt esines riskifaktorina kõrgvererõhutõbi. Seos vaktsiiniga ei ole aga tõenäoline.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva, üksikutel juhtudel kauem.
Kirjeldati ka naha tundlikkushäireid ja naha valulikkust, bradükardiat ja tahhükardiat, silmavalu, ajutist uriinipidamatust ja põiepõletikku, mäluhäireid, koordinatsioonihäireid, lihasspasme. Töövõimetuslehte vajati kolmel juhul.
Kokku on Pfizer/BioNTechi vaktsiini süstitud Eestis 325 378 doosi, kõrvaltoimetest on teatatud 1105 juhul. Seega on Eestis esinenud Pfizer/BioNTechi vaktsiini kõrvaltoimeid 0,34 protsendil juhtudest.
Moderna vaktsiini puhul oli kõrvaltoime teatisi kuus. Neis kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati vererõhu tõusu ja lihaskangust. Töövõimetuslehte vajati ühel juhul.
Kokku on Moderna vaktsiini süstitud Eestis 39 880 doosi, kõrvaltoimetest on teatatud 81 juhul. Seega on Eestis esinenud Moderna vaktsiini kõrvaltoimeid 0,2 protsendil juhtudest.
AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria 18 teatisest ühel juhul kirjeldati maksafunktsiooni häiret 62-aastasel naisel ajalises seoses vaktsiiniga (viiendal päeval pärast vaktsiini teist annust), patsient vajas haiglaravi.
Ühes teatises kirjeldati 81-aastasel patsiendil surmaga lõppenud immuuntrombotsütopeenia hemorraagilise šoki teket kuus nädalat pärast vaktsiini esimest annust; vereanalüüsis olid hepariin-PF4 antikehad positiivsed. Kaheksa kuud varem oli patsiendile tehtud angiograafia, mille tõttu kasutati hepariini, pika ajaintervalli tõttu immuuntrombotsütpoeenia seos hepariiniga ei ole tõenäoline. Patsiendi kaasuvad haigused ja nende raviks kasutatavad ravimid trombotsütopeeniat teadaolevalt ei põhjusta. Seost vaktsiiniga ei saa välistada.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati veresuhkru taseme tõusu diabeedihaigel, vererõhu tõusu, nahatundlikkushäireid, köha, silmavalu ja nägemishäireid, ninaverejooksu, veenilaiendeid.
Töövõimetuslehte vajati neljal juhul.
Kokku on AstraZeneca vaktsiini süstitud Eestis 166 998 doosi, kõrvaltoimetest on teatatud 2406 juhul. Seega on Eestis esinenud AstraZeneca vaktsiini kõrvaltoimeid 1,44 protsendil juhtudest.
Kõigi vaktsiinidooside (532 605 doosi) peale on vaktsineerimise algusest saati esitatud 3592 kõrvaltoime teatist, mis teeb 0,67 protsenti kõigist vaktsiinidoosidest.
Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite või korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.
Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.
### Response:
Möödunud nädalal teatati 64 juhul koroonavaktsiini kõrvaltoimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sildaru valiti viie nominendi hulka, olles sellega freestyle -suusataja Kelly Sildaru ja jalgrattur Madis Mihkelsi järel läbi aegade kolmas Nurowski auhinna nominentide hulka pääsenud Eesti noorsportlane.
Henry Sildaru on 14-aastane freestyle -suusataja, kes võitis märtsis Venemaal Krasnojarskis freestyle-suusatamise juunioride maailmameistrivõistlustel rennisõidus kuldmedali ja pargisõidus pronksmedali. Henry treenib oma isa Tõnis Sildaru käe all. "Olla valitud Euroopa viie parima noorsportlase hulka on suur tunnustus. See annab motivatsiooni jätkata sihikindlat tööd edasise nimel," ütles Henry Sildaru.
Teised nominendid Piotr Nurowski auhinnale on freestyle -suusataja Kirsty Muir Suurbritanniast, mäesuusataja Zrinka Ljutic Horvaatiast, lumelaudur Evy Poppe Belgiast, laskesuusataja Lena Repinc Sloveeniast.
Võitja kuulutatakse välja 10. juunil Ateenas toimuval galaõhtul. Laureaat saab karika ja 15000-eurose stipendiumi, teisele kohale kuulub 8000-eurone ning kolmandale kohale 5000-eurone stipendium, neljas ja viies koht teenivad kumbki 3000-eurose stipendiumi.
Piotr Nurowski nimelise auhinna kandidaatideks saavad rahvuslikud olümpiakomiteed esitada alla 19-aastaseid sportlasi, kelle puhul hinnatakse sportlike tulemuste kõrval ka sportlase käitumist ja suhtumist ausa spordi ning olümpiakultuuri ja -ideaalide väärtustamisel.
Euroopa parima noorsportlase auhind loodi 2010. aastal Smolenski lennukatastroofis hukkunud toonase Poola Olümpiakomitee presidendi Piotr Nurowski mälestuseks. Auhinna eesmärk on julgustada noori sportlasi jätkama tippspordikarjääri ning innustada neid lugu pidama ausa mängu reeglitest ja olümpiaväärtustest.
Esimese Eesti noorsportlasena võitis 2017. aastal Piotr Nurowski auhinna freestyle -suusataja Kelly Sildaru. | Henry Sildaru nomineeriti Euroopa parima noorsportlase auhinnale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sildaru valiti viie nominendi hulka, olles sellega freestyle -suusataja Kelly Sildaru ja jalgrattur Madis Mihkelsi järel läbi aegade kolmas Nurowski auhinna nominentide hulka pääsenud Eesti noorsportlane.
Henry Sildaru on 14-aastane freestyle -suusataja, kes võitis märtsis Venemaal Krasnojarskis freestyle-suusatamise juunioride maailmameistrivõistlustel rennisõidus kuldmedali ja pargisõidus pronksmedali. Henry treenib oma isa Tõnis Sildaru käe all. "Olla valitud Euroopa viie parima noorsportlase hulka on suur tunnustus. See annab motivatsiooni jätkata sihikindlat tööd edasise nimel," ütles Henry Sildaru.
Teised nominendid Piotr Nurowski auhinnale on freestyle -suusataja Kirsty Muir Suurbritanniast, mäesuusataja Zrinka Ljutic Horvaatiast, lumelaudur Evy Poppe Belgiast, laskesuusataja Lena Repinc Sloveeniast.
Võitja kuulutatakse välja 10. juunil Ateenas toimuval galaõhtul. Laureaat saab karika ja 15000-eurose stipendiumi, teisele kohale kuulub 8000-eurone ning kolmandale kohale 5000-eurone stipendium, neljas ja viies koht teenivad kumbki 3000-eurose stipendiumi.
Piotr Nurowski nimelise auhinna kandidaatideks saavad rahvuslikud olümpiakomiteed esitada alla 19-aastaseid sportlasi, kelle puhul hinnatakse sportlike tulemuste kõrval ka sportlase käitumist ja suhtumist ausa spordi ning olümpiakultuuri ja -ideaalide väärtustamisel.
Euroopa parima noorsportlase auhind loodi 2010. aastal Smolenski lennukatastroofis hukkunud toonase Poola Olümpiakomitee presidendi Piotr Nurowski mälestuseks. Auhinna eesmärk on julgustada noori sportlasi jätkama tippspordikarjääri ning innustada neid lugu pidama ausa mängu reeglitest ja olümpiaväärtustest.
Esimese Eesti noorsportlasena võitis 2017. aastal Piotr Nurowski auhinna freestyle -suusataja Kelly Sildaru.
### Response:
Henry Sildaru nomineeriti Euroopa parima noorsportlase auhinnale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Viimastel aastatel pingestunud rahvusvahelises olukorras on lääneriikidel olnud Venemaaga oluliselt vähem tavapärast läbikäimist ja poliitilisi kontakte. Sel korral ei pidanud me vajalikuks ka kõrgetasemelist diplomaatilist osalust," selgitas ministeeriumi avalike suhete nõunik Kairi Saar-Isop ERR-ile.
"Kahtlemata oli teine maailmasõda suur tragöödia ning me mälestame kõiki sõjaohvreid. 8. mail märkisime koos oma sõprade ja liitlastega 76 aasta möödumist sõja lõpust Euroopas," lisas ta.
Välisministeerium ei suutnud pea kogu esmaspäevasse tööpäeva jooksu kindlaks teha, kas Eesti esindaja osales pühapäeval Moskvas peetud 9. mai pidustustel.
"Esmaspäev on keeruline päev, kuna siis toimuvad koosolekud, millel tehakse kokkuvõtteid eelmisest nädalast ja plaane järgnevaks nädalaks," ütles ministeeriumi pressiesindaja ERR-ile, põhjendades seda, miks ei suudetud sellele küsimusele vastust anda.
Rahvusringhääling soovis teada, kas ja mis tasemel Eesti esindaja osales Venemaa pealinnas toimunud võiduparaadil.
Venemaa on aastaid püüdnud kasutada Nõukogude Liidu võitu Natsi-Saksamaa üle Teises maailmasõjas oma riigi prestiiži tõstmiseks ning selleks välisriikide esindajaid Punasel väljakul peetavat paraadi vaatama kutsunud.
Samas on Venemaa agressiivne välispoliitika tekitanud olukorra, kus Moskvas on 9. mail käinud üha vähem välisriikide liidreid. Nii levis pühapäeval sotsiaalmeedias võrdlus, et kui 2005. aastal käis Moskvas võidu 60. aastapäeva tähistamas 53 riigi juhid, 2010. aastal 24 riigi liidrid, 2020. aastal kõmme liidrit, siis tänavu ainult ühe välisriigi juht - Tadžikistani president Emomali Rahmon.
A sign of #Putin 's foreign policy failure:
(May 9th victory day)
2005-2021
it is ironic that #Rahmon was the only participant in the ceremony after the #Kyrgyzstan massacre pic.twitter.com/Q8Jfxmt5Pv
— Pierce Hawthorne (@berkutopia) May 10, 2021 | Eesti esindaja ei osalenud 9. mai pidustustel Moskvas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Viimastel aastatel pingestunud rahvusvahelises olukorras on lääneriikidel olnud Venemaaga oluliselt vähem tavapärast läbikäimist ja poliitilisi kontakte. Sel korral ei pidanud me vajalikuks ka kõrgetasemelist diplomaatilist osalust," selgitas ministeeriumi avalike suhete nõunik Kairi Saar-Isop ERR-ile.
"Kahtlemata oli teine maailmasõda suur tragöödia ning me mälestame kõiki sõjaohvreid. 8. mail märkisime koos oma sõprade ja liitlastega 76 aasta möödumist sõja lõpust Euroopas," lisas ta.
Välisministeerium ei suutnud pea kogu esmaspäevasse tööpäeva jooksu kindlaks teha, kas Eesti esindaja osales pühapäeval Moskvas peetud 9. mai pidustustel.
"Esmaspäev on keeruline päev, kuna siis toimuvad koosolekud, millel tehakse kokkuvõtteid eelmisest nädalast ja plaane järgnevaks nädalaks," ütles ministeeriumi pressiesindaja ERR-ile, põhjendades seda, miks ei suudetud sellele küsimusele vastust anda.
Rahvusringhääling soovis teada, kas ja mis tasemel Eesti esindaja osales Venemaa pealinnas toimunud võiduparaadil.
Venemaa on aastaid püüdnud kasutada Nõukogude Liidu võitu Natsi-Saksamaa üle Teises maailmasõjas oma riigi prestiiži tõstmiseks ning selleks välisriikide esindajaid Punasel väljakul peetavat paraadi vaatama kutsunud.
Samas on Venemaa agressiivne välispoliitika tekitanud olukorra, kus Moskvas on 9. mail käinud üha vähem välisriikide liidreid. Nii levis pühapäeval sotsiaalmeedias võrdlus, et kui 2005. aastal käis Moskvas võidu 60. aastapäeva tähistamas 53 riigi juhid, 2010. aastal 24 riigi liidrid, 2020. aastal kõmme liidrit, siis tänavu ainult ühe välisriigi juht - Tadžikistani president Emomali Rahmon.
A sign of #Putin 's foreign policy failure:
(May 9th victory day)
2005-2021
it is ironic that #Rahmon was the only participant in the ceremony after the #Kyrgyzstan massacre pic.twitter.com/Q8Jfxmt5Pv
— Pierce Hawthorne (@berkutopia) May 10, 2021
### Response:
Eesti esindaja ei osalenud 9. mai pidustustel Moskvas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tinglikult võib "Fossiili" pidada isegi Francis Lee eelmise, 2017. aastal ilmunud filmi "Õnnistatud maa" ("God's Own Country") järjelooks. Kui toona toimus lugu tänapäeval ning keskendus kahe mehe allasurutud armuloole, siis värskes linateoses viib Lee tegelased 1840. aastatesse ning näitab kahe naise – vaese fossiiliküti Mary (Kate Winslet) ja rikkama Mary (Saoirse Ronan) – salajast armuafääri. Francis Lee ütleb sellega, et kuigi ajad on drastiliselt muutunud, siis põhiprobleemid on jäänud ka pea 200 aastat hiljem samaks.
Muidugi, "Fossiili" on väga lihtne vihata, nagu näitas ka hiljuti Saturday Night Live'is linastunud meeletult naljakas klipp "Lesbian Period Drama". Filmis on tõesti olemas kõik need klišeelised elemendid, mida ühest sedalaadi filmist oodata võiks: venivad kaadrid, kus ei toimu esmapilgul mitte midagi, lihtsalt mõni tähenduslik pilk või sügavmõtteline igavus, samuti ei pääse ka romantiseeritud ajastuportreest, mis nihestab reaalsust mesimagusa pateetikaga. Minagi pole suurim ajastudraamade fänn, kuid Francis Lee on lihtsalt nii tugev lavastaja, et lummab neile tüüpvõtetele vaatamata.
Mõtteline sild tekib mõistagi ka Celine Sciamma paljukiidetud linateosega "Põleva tütarlapse portree", mis toimub samuti 18. sajandil ning näitab kahe nauise omavahelise kiindumuse ja armastuse rõõme ja valusid. Küll aga on need vormiliselt üsna erinevad. Kui Sciamma tegi ikkagi tõupuhast arthouse 'i, kus oluline roll oli mängida ka metafüüsilisel tasandil, siis "Fossiil" on palju maisem, kohati isegi häirivalt argine.
Otsekui peegeldusena tollele ajastule, kui naistevaheline armastus oli suurim võimalik tabu, avaneb ka vaataja jaoks nende suhe vähehaaval ja salamahti. Seda kõike aga filmi kulminatsioonini, kui vaataja saab osaks täielikust armastuse tulevärgist, mis toimub ööpimeduses ja võimalikult vaikselt. Isiklikult lummab mind selline käsitlus isegi rohkem kui "Põleva tütarlapse portree", kuna antud juhul mõjub see ausama ja ehedama peegeldusena reaalsusest, kus tegevus toimub. Lisaks on ka Kate Winslet antud juhul lihtsalt nii hea, et kui miski muu ei sunni "Fossilli" vaatama, siis juba puhtsalt selle pärast tasuks võimalus anda.
Möödunud aastal PÖFF-il linastunud "Fossiil" Eesti kinolevisse ei jõudnud, aga on rõõm näha, et nüüd on seda võimalik kõigil huvilistel vaadata Telia videolaenutusest. Kes kardab aeglasemaid ja mõtlikumaid filme, võib vahele jätta, aga kannatlikum vaataja saab kindlasti elamuse võrra rikkamaks. Üks eelmise aasta olulisemaid filme Euroopast, millest on piinlikult vähe räägitud. | Kodune kultuurisoovitus | Tundlik ajastudraama "Fossiil" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tinglikult võib "Fossiili" pidada isegi Francis Lee eelmise, 2017. aastal ilmunud filmi "Õnnistatud maa" ("God's Own Country") järjelooks. Kui toona toimus lugu tänapäeval ning keskendus kahe mehe allasurutud armuloole, siis värskes linateoses viib Lee tegelased 1840. aastatesse ning näitab kahe naise – vaese fossiiliküti Mary (Kate Winslet) ja rikkama Mary (Saoirse Ronan) – salajast armuafääri. Francis Lee ütleb sellega, et kuigi ajad on drastiliselt muutunud, siis põhiprobleemid on jäänud ka pea 200 aastat hiljem samaks.
Muidugi, "Fossiili" on väga lihtne vihata, nagu näitas ka hiljuti Saturday Night Live'is linastunud meeletult naljakas klipp "Lesbian Period Drama". Filmis on tõesti olemas kõik need klišeelised elemendid, mida ühest sedalaadi filmist oodata võiks: venivad kaadrid, kus ei toimu esmapilgul mitte midagi, lihtsalt mõni tähenduslik pilk või sügavmõtteline igavus, samuti ei pääse ka romantiseeritud ajastuportreest, mis nihestab reaalsust mesimagusa pateetikaga. Minagi pole suurim ajastudraamade fänn, kuid Francis Lee on lihtsalt nii tugev lavastaja, et lummab neile tüüpvõtetele vaatamata.
Mõtteline sild tekib mõistagi ka Celine Sciamma paljukiidetud linateosega "Põleva tütarlapse portree", mis toimub samuti 18. sajandil ning näitab kahe nauise omavahelise kiindumuse ja armastuse rõõme ja valusid. Küll aga on need vormiliselt üsna erinevad. Kui Sciamma tegi ikkagi tõupuhast arthouse 'i, kus oluline roll oli mängida ka metafüüsilisel tasandil, siis "Fossiil" on palju maisem, kohati isegi häirivalt argine.
Otsekui peegeldusena tollele ajastule, kui naistevaheline armastus oli suurim võimalik tabu, avaneb ka vaataja jaoks nende suhe vähehaaval ja salamahti. Seda kõike aga filmi kulminatsioonini, kui vaataja saab osaks täielikust armastuse tulevärgist, mis toimub ööpimeduses ja võimalikult vaikselt. Isiklikult lummab mind selline käsitlus isegi rohkem kui "Põleva tütarlapse portree", kuna antud juhul mõjub see ausama ja ehedama peegeldusena reaalsusest, kus tegevus toimub. Lisaks on ka Kate Winslet antud juhul lihtsalt nii hea, et kui miski muu ei sunni "Fossilli" vaatama, siis juba puhtsalt selle pärast tasuks võimalus anda.
Möödunud aastal PÖFF-il linastunud "Fossiil" Eesti kinolevisse ei jõudnud, aga on rõõm näha, et nüüd on seda võimalik kõigil huvilistel vaadata Telia videolaenutusest. Kes kardab aeglasemaid ja mõtlikumaid filme, võib vahele jätta, aga kannatlikum vaataja saab kindlasti elamuse võrra rikkamaks. Üks eelmise aasta olulisemaid filme Euroopast, millest on piinlikult vähe räägitud.
### Response:
Kodune kultuurisoovitus | Tundlik ajastudraama "Fossiil" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samas võiks komisjoni hinnangul lubada neid vaktsiine kasutada vabatahtlikkuse alusel, kui mõni inimene seda soovib, vahendas Reuters. Komisjon rõhutas, et tähtis on hajutada kõhklusi vaktsiinide suhtes.
Komisjon selgitas oma soovitust, öeldes, et Norras tuvastatud seitse veretrombidega seotud juhtumit on seotud AstraZeneca vaktsiiniga, neli seda vaktsiini saanut suri.
Norra peatas AstraZeneca vaktsiini kasutamise 11. märtsil pärast seda, kui mõnel noorel vaktsineeritul tekkisid nii veretrombid, veritsus kui ka langes veretrombotsüütide arv.
Norra rahvatervise instituut (FHI) kutsus 15. aprillil üles täielikult loobuma AstraZeneca vaktsiini kasutamisest, kuid valitsus soovis enne selle ja Johnson & Johnsoni vaktsiini kohta nõu ka oma ekspertkomisjonilt. Norra pole Johnson & Johnsoni vaktsiini kasutanud siiani üldse, kuigi Euroopa Ravimiamet (EMA) on sellele heakskiidu andnud.
Terviseminister Bent Hoeie ütles pressikonverentsil, et valitsus kasutab nende vaktsiinide kohta otsuse tegemisel nii ekspertkomisjoni kui ka FHI soovitust. Ta ei öelnud, millal valitsus otsuse teeb.
AstraZeneca teatas, et ootab Norra valitsuse lõplikku otsust. "Me jätkame koostööd järelevalveasutuste ning kohalike võimudega, et anda neile otsuse tegemiseks kõik olemasolevad andmed," märkis ettevõte.
Johnson & Johnson pole Norra komisjoni hinnangut kommenteerinud.
EMA on öelnud, et AstraZeneca vaktsiini kasud kaaluvad üles riskid. Paljud Euroopa riigid on otsustanud kasutada AstraZeneca vaktsiini vaid kõrgemas vanuserühmas. EMA on heaks kiitnud ka Johnson & Johnsoni vaktsiini, mis kasutab sarnast tehnoloogiat nagu AstraZeneca.
Norra kasutab praegu vaid Moderna ja Pfizer/BioNTechi vaktsiini. | Norra komisjon soovitab AstraZeneca ja J&J vaktsiini mitte kasutada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samas võiks komisjoni hinnangul lubada neid vaktsiine kasutada vabatahtlikkuse alusel, kui mõni inimene seda soovib, vahendas Reuters. Komisjon rõhutas, et tähtis on hajutada kõhklusi vaktsiinide suhtes.
Komisjon selgitas oma soovitust, öeldes, et Norras tuvastatud seitse veretrombidega seotud juhtumit on seotud AstraZeneca vaktsiiniga, neli seda vaktsiini saanut suri.
Norra peatas AstraZeneca vaktsiini kasutamise 11. märtsil pärast seda, kui mõnel noorel vaktsineeritul tekkisid nii veretrombid, veritsus kui ka langes veretrombotsüütide arv.
Norra rahvatervise instituut (FHI) kutsus 15. aprillil üles täielikult loobuma AstraZeneca vaktsiini kasutamisest, kuid valitsus soovis enne selle ja Johnson & Johnsoni vaktsiini kohta nõu ka oma ekspertkomisjonilt. Norra pole Johnson & Johnsoni vaktsiini kasutanud siiani üldse, kuigi Euroopa Ravimiamet (EMA) on sellele heakskiidu andnud.
Terviseminister Bent Hoeie ütles pressikonverentsil, et valitsus kasutab nende vaktsiinide kohta otsuse tegemisel nii ekspertkomisjoni kui ka FHI soovitust. Ta ei öelnud, millal valitsus otsuse teeb.
AstraZeneca teatas, et ootab Norra valitsuse lõplikku otsust. "Me jätkame koostööd järelevalveasutuste ning kohalike võimudega, et anda neile otsuse tegemiseks kõik olemasolevad andmed," märkis ettevõte.
Johnson & Johnson pole Norra komisjoni hinnangut kommenteerinud.
EMA on öelnud, et AstraZeneca vaktsiini kasud kaaluvad üles riskid. Paljud Euroopa riigid on otsustanud kasutada AstraZeneca vaktsiini vaid kõrgemas vanuserühmas. EMA on heaks kiitnud ka Johnson & Johnsoni vaktsiini, mis kasutab sarnast tehnoloogiat nagu AstraZeneca.
Norra kasutab praegu vaid Moderna ja Pfizer/BioNTechi vaktsiini.
### Response:
Norra komisjon soovitab AstraZeneca ja J&J vaktsiini mitte kasutada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist oli selle aasta esimese rahvusvahelise maratoniga Itaalias. Võistluse võitis maratonisõidu maailmameister, colombialane Hector Paez, teine oli tema kaasmaalane Diego Alfonso Arias Cuervo ning kolmas itaallane Tony Longo.
"Sõit oli raske, aga enesetunne sellest hoolimata enam-vähem. Kuni pika tõusuni olin grupi peas, aga järskudel nukkidel läks raskeks ja ei suutnud esimestega kaasa minna, hetkel jääb veel natuke jõudu puudu," nentis Pruus. "Enne viimast osa, mis oli sile ja kiire, said kolm meest mind kätte ja kütsime koos lõpuni. 1,5 km enne lõppu suutsin mingist teravast asjast üle sõita, mille peale mõlemad rehvid purunesid. Tagumine pritsis korralikult "piima" välja ja rõhk jäi alla 0,5, piim parandas rehvi ära."
"Olin sunnitud selle tühja rehviga sprintima ja suutsin oma pundist ühe mehe isegi selja taha jätta. Lõppkokkuvõttes 14. koht," lõpetas Pruus.
Pruusi järgmine start on Andaluusia tuuril (17.-22. mai) ning seejärel 28.-29. mail Eestis, mil toimub Tour of Estonia. | Olümpiakoondisesse kutsutud Pruus oli Itaalias 14. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist oli selle aasta esimese rahvusvahelise maratoniga Itaalias. Võistluse võitis maratonisõidu maailmameister, colombialane Hector Paez, teine oli tema kaasmaalane Diego Alfonso Arias Cuervo ning kolmas itaallane Tony Longo.
"Sõit oli raske, aga enesetunne sellest hoolimata enam-vähem. Kuni pika tõusuni olin grupi peas, aga järskudel nukkidel läks raskeks ja ei suutnud esimestega kaasa minna, hetkel jääb veel natuke jõudu puudu," nentis Pruus. "Enne viimast osa, mis oli sile ja kiire, said kolm meest mind kätte ja kütsime koos lõpuni. 1,5 km enne lõppu suutsin mingist teravast asjast üle sõita, mille peale mõlemad rehvid purunesid. Tagumine pritsis korralikult "piima" välja ja rõhk jäi alla 0,5, piim parandas rehvi ära."
"Olin sunnitud selle tühja rehviga sprintima ja suutsin oma pundist ühe mehe isegi selja taha jätta. Lõppkokkuvõttes 14. koht," lõpetas Pruus.
Pruusi järgmine start on Andaluusia tuuril (17.-22. mai) ning seejärel 28.-29. mail Eestis, mil toimub Tour of Estonia.
### Response:
Olümpiakoondisesse kutsutud Pruus oli Itaalias 14. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2000. aastal kolme lapsepõlvesõbra Casper Clauseni, Mads Braueri ja Rasmus Stolbergi moodustatud ansambli nimi tähendab taani keeles "mälestust" või "järelkaja". Bänd on varem Tallinnas esinenud kontsertidega Von Krahlis ja Kadrioru lossi Lilleaias ning jõudnud Eestisse ka oma teise projektiga Liima.
Tänaseks on Efterklang avaldanud viis albumit: "Tripper" (2004), "Parades" (2007), "Magic Chairs" (2010), "Piramida" (2012), "Leaves: The Colour of Falling" (2016) ja "Altid Sammen" (2019). Viimati esines Efterklang Tallinnas 2013. aastal, kõrvalprojekt Liima andis Tallinnas kontserdi 2018. aastal.
Kuula Efterklangi viimast singlit "Postal": | Efterklang esineb oktoobris kinos Sõprus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2000. aastal kolme lapsepõlvesõbra Casper Clauseni, Mads Braueri ja Rasmus Stolbergi moodustatud ansambli nimi tähendab taani keeles "mälestust" või "järelkaja". Bänd on varem Tallinnas esinenud kontsertidega Von Krahlis ja Kadrioru lossi Lilleaias ning jõudnud Eestisse ka oma teise projektiga Liima.
Tänaseks on Efterklang avaldanud viis albumit: "Tripper" (2004), "Parades" (2007), "Magic Chairs" (2010), "Piramida" (2012), "Leaves: The Colour of Falling" (2016) ja "Altid Sammen" (2019). Viimati esines Efterklang Tallinnas 2013. aastal, kõrvalprojekt Liima andis Tallinnas kontserdi 2018. aastal.
Kuula Efterklangi viimast singlit "Postal":
### Response:
Efterklang esineb oktoobris kinos Sõprus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal otsustas majandusminister Janis Vitenbergs vahetada erakonda. Vitenbergs läks KPV LV-st Rahvusliitu.
Koalitsioonilepingu kohaselt kuulub majandusministri koht aga KPV LV-le. Vitenbergs aga ei plaani ministri kohalt taanduda. Karinš ei nõudnud Vitenbergsi tagasiastumist.
KPV LV ja JKP nõuavad aga Vitenbergsi lahkumist.
Bordans rõhutas, et valitsusparteid sõlmisid koalitsioonilepingu ja seda tuleb austada. Ministrite kohtade jaotust saab muuta ainult peaministri otsusega ja kõik koalitsiooniparteid peavad seda toetama.
Bordans leiab, et portfellide jaotamise probleem on pakiline ja koroonaviiruse epideemia ei tohiks olla ettekäändeks, et portfellide jaotust edasi lükata.
Tervishoiuminister Ramona Petravica ütles esmaspäeval, et KPV LV võib sel nädalal majandusministriks pakkuda parteitut kandidaati. Petravica on KPV LV liige.
"Ootame peaministriga kohtumist põnevusega. Oleme oma seisukohta väljendanud. Majandusminister Janis Vitenbergs lahkus KPV LV-st ja seepärast peab ta loobuma oma ametikohast. Teeme ettepaneku nimetada uus kandidaat," ütles Petravica.
Petravica leiab, et ministri kohale on vaja eksperti, kes ei pea kuuluma ühtegi parteisse.
"Me ei hoia toolist kinni. Uuel ministril peab olema selge visioon, kuidas majandus viiruse järgselt taastada," ütles Petravica.
Läti valitsuskoalitsioon koosneb viiest erakonnast. | Bordans: Karinš peab austama koalitsioonilepingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal otsustas majandusminister Janis Vitenbergs vahetada erakonda. Vitenbergs läks KPV LV-st Rahvusliitu.
Koalitsioonilepingu kohaselt kuulub majandusministri koht aga KPV LV-le. Vitenbergs aga ei plaani ministri kohalt taanduda. Karinš ei nõudnud Vitenbergsi tagasiastumist.
KPV LV ja JKP nõuavad aga Vitenbergsi lahkumist.
Bordans rõhutas, et valitsusparteid sõlmisid koalitsioonilepingu ja seda tuleb austada. Ministrite kohtade jaotust saab muuta ainult peaministri otsusega ja kõik koalitsiooniparteid peavad seda toetama.
Bordans leiab, et portfellide jaotamise probleem on pakiline ja koroonaviiruse epideemia ei tohiks olla ettekäändeks, et portfellide jaotust edasi lükata.
Tervishoiuminister Ramona Petravica ütles esmaspäeval, et KPV LV võib sel nädalal majandusministriks pakkuda parteitut kandidaati. Petravica on KPV LV liige.
"Ootame peaministriga kohtumist põnevusega. Oleme oma seisukohta väljendanud. Majandusminister Janis Vitenbergs lahkus KPV LV-st ja seepärast peab ta loobuma oma ametikohast. Teeme ettepaneku nimetada uus kandidaat," ütles Petravica.
Petravica leiab, et ministri kohale on vaja eksperti, kes ei pea kuuluma ühtegi parteisse.
"Me ei hoia toolist kinni. Uuel ministril peab olema selge visioon, kuidas majandus viiruse järgselt taastada," ütles Petravica.
Läti valitsuskoalitsioon koosneb viiest erakonnast.
### Response:
Bordans: Karinš peab austama koalitsioonilepingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Otsuse tagamaa oli soov võtta propagandakanalitelt ära võimalus rebida kaitseväelaste liikumine antud piirkonnas kontekstist välja ja asetada neile sobivasse, meid kahjustavasse konteksti või kujutada seda pahatahtlikult mõnel muul viisil," ütles kolonelleitnant Averkin pressiteate vahendusel.
"Eesti-vastases infotegevuses kasutatakse ära iga võimalust meie näitamiseks negatiivses valguses ja tegu oli teadliku otsusega, et mitte selleks võimalust anda. Samuti ütlesin, et kui ajateenijad peaksid saabuma väljaloalt varem, 9. mail, siis tehku seda samuti tsiviilriietes. Enamik ajateenijaid tulid väeossa tagasi esmaspäeval, 10. mail."
Kaitseväe peastaabi teatel ei ole viimastel aastatel ja ei esinenud ka sel aastal 9. mail linnaku ümbruses intsidente, sest rakendatud julgeolekumeetmed olid piisavad. Peastaabi teatel hindab kaitsevägi pidevalt olukorda nii füüsilises kui ka infokeskkonnas ning kohandab oma tegevusi ja meetmeid, et vähendada asjatuid riske ning tagada pidev võitlusvõime.
ERR-i portaal esitas esmaspäeva hommikul kommentaarisoovi ka kaitseväe juhataja Martin Heremile, kuid pärastlõunal teatati peastaabist, et vastused tulevad pressiteate vahendusel. Pressiteates Heremi seisukohta ei esitatud.
Esmaspäeval andis endine välisminister Urmas Reinsalu Isamaa saadikute nimel üle arupärimise peaminister Kaja Kallasele seoses seoses ajakirjanduses avaldatud informatsiooniga, millega 9. mail nõuti teatud kaitseväeüksuse ajateenijatel vormi asemel tsiviilriiete kandmist.
"Kas see vastab tõele, et see kehtestati? Ja mida peetakse silmas Eesti kaitseväe vormi pahatahtliku kasutamise tõlgendusena? See kindlasti sellises olukorras, kus lehvisid Georgi lindid, mõjub sümbolina Eesti Vabariigi taganemisest ja seda kindlasti ei saa aktsepteerida," ütles Reinsalu arupärimist üle andes. | Kaitsevägi kinnitas vormi vältimise soovitust 9. mail Filtri teel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Otsuse tagamaa oli soov võtta propagandakanalitelt ära võimalus rebida kaitseväelaste liikumine antud piirkonnas kontekstist välja ja asetada neile sobivasse, meid kahjustavasse konteksti või kujutada seda pahatahtlikult mõnel muul viisil," ütles kolonelleitnant Averkin pressiteate vahendusel.
"Eesti-vastases infotegevuses kasutatakse ära iga võimalust meie näitamiseks negatiivses valguses ja tegu oli teadliku otsusega, et mitte selleks võimalust anda. Samuti ütlesin, et kui ajateenijad peaksid saabuma väljaloalt varem, 9. mail, siis tehku seda samuti tsiviilriietes. Enamik ajateenijaid tulid väeossa tagasi esmaspäeval, 10. mail."
Kaitseväe peastaabi teatel ei ole viimastel aastatel ja ei esinenud ka sel aastal 9. mail linnaku ümbruses intsidente, sest rakendatud julgeolekumeetmed olid piisavad. Peastaabi teatel hindab kaitsevägi pidevalt olukorda nii füüsilises kui ka infokeskkonnas ning kohandab oma tegevusi ja meetmeid, et vähendada asjatuid riske ning tagada pidev võitlusvõime.
ERR-i portaal esitas esmaspäeva hommikul kommentaarisoovi ka kaitseväe juhataja Martin Heremile, kuid pärastlõunal teatati peastaabist, et vastused tulevad pressiteate vahendusel. Pressiteates Heremi seisukohta ei esitatud.
Esmaspäeval andis endine välisminister Urmas Reinsalu Isamaa saadikute nimel üle arupärimise peaminister Kaja Kallasele seoses seoses ajakirjanduses avaldatud informatsiooniga, millega 9. mail nõuti teatud kaitseväeüksuse ajateenijatel vormi asemel tsiviilriiete kandmist.
"Kas see vastab tõele, et see kehtestati? Ja mida peetakse silmas Eesti kaitseväe vormi pahatahtliku kasutamise tõlgendusena? See kindlasti sellises olukorras, kus lehvisid Georgi lindid, mõjub sümbolina Eesti Vabariigi taganemisest ja seda kindlasti ei saa aktsepteerida," ütles Reinsalu arupärimist üle andes.
### Response:
Kaitsevägi kinnitas vormi vältimise soovitust 9. mail Filtri teel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samal ajal kui jaapanlased nõudsid staadioni ees olümpiamängude tühistamist, osalesid sajad sportlased suletud uste taga toimunud testüritusest, mille sarnaseid on viimase kuu jooksul peetud üle kümne.
2004. aastal 100 meetri jooksus olümpiavõitjaks tulnud ning 2016. aasta Rio mängudel hõbemedali teeninud Justin Gatlin sõnas, et tundis end enam kui turvaliselt ning koroonateste on tehtud iga päev. "See võistlus näitas, kuidas olümpiamängud toimuda võiksid. Mull on olnud edukas ning ainus kord, kui olen väljas käinud, staadionile sõitva bussi peale minnes," ütles Gatlin.
Olümpiamängud peaksid praeguse plaani kohaselt algama 23. juulil ning paraolümpia 24. augustil, kuid sajad tuhanded jaapanlased nõuavad koroonapandeemia tõttu Tokyo olümpia tühistamist. | Sajad sportlased võtsid osa Tokyo olümpia testüritusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samal ajal kui jaapanlased nõudsid staadioni ees olümpiamängude tühistamist, osalesid sajad sportlased suletud uste taga toimunud testüritusest, mille sarnaseid on viimase kuu jooksul peetud üle kümne.
2004. aastal 100 meetri jooksus olümpiavõitjaks tulnud ning 2016. aasta Rio mängudel hõbemedali teeninud Justin Gatlin sõnas, et tundis end enam kui turvaliselt ning koroonateste on tehtud iga päev. "See võistlus näitas, kuidas olümpiamängud toimuda võiksid. Mull on olnud edukas ning ainus kord, kui olen väljas käinud, staadionile sõitva bussi peale minnes," ütles Gatlin.
Olümpiamängud peaksid praeguse plaani kohaselt algama 23. juulil ning paraolümpia 24. augustil, kuid sajad tuhanded jaapanlased nõuavad koroonapandeemia tõttu Tokyo olümpia tühistamist.
### Response:
Sajad sportlased võtsid osa Tokyo olümpia testüritusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laskemoon ja imitatsioonivahendid leiti ajateenija isiklikust sõidukist, mida kontrolliti kohe pärast omastamiskahtluse ilmnemist, teatas kaitseväe peastaap.
Kui palju kaitseväe vara ajateenija omastada kavatses, peastaap käimasolevale menetlusele viidates ei täpsustanud.
Täpsemate asjaolude selgitamiseks on sõjaväepolitsei alustanud kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 418² alusel, mis käsitleb sõjarelva, selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona ebaseaduslikku käitlemist.
Kriminaalmenetlust juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur. | Ajateenija tabati laskemoona omastamise katselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laskemoon ja imitatsioonivahendid leiti ajateenija isiklikust sõidukist, mida kontrolliti kohe pärast omastamiskahtluse ilmnemist, teatas kaitseväe peastaap.
Kui palju kaitseväe vara ajateenija omastada kavatses, peastaap käimasolevale menetlusele viidates ei täpsustanud.
Täpsemate asjaolude selgitamiseks on sõjaväepolitsei alustanud kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 418² alusel, mis käsitleb sõjarelva, selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona ebaseaduslikku käitlemist.
Kriminaalmenetlust juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.
### Response:
Ajateenija tabati laskemoona omastamise katselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõuna-Ameerikasse on tarnitud 143,5 miljonit vaktsiinidoosi. Üle poole vaktsiiniannustest on tarninud Hiina ravimifirmad, teatas Financial Times.
Hiina ettevõtted on tarninud Ladina-Ameerikasse 75,8 miljonit vaktsiiniannust. Lääneriikide ravimifirmad Pfizer/BioNTech ja AstraZeneca on kokku tarninud 59 miljonit vaktsiinidoosi. Venemaa on tarninud ainult 8,7 miljonit Sputnik V vaktsiiniannust.
"Ladina-Ameerikas ja mõnes teises arenguriigis on Hiina vaktsiine rohkem, kui lääneriikide vaktsiine. See peegeldab ülemaailmset trendi, Hiina ravimifirmade mõjuvõim globaalses tervishoiusektoris suureneb," ütles Londoni majanduskooli terviseekspert Clare Wenham.
Hiina vähendas hiljuti vaktsiinitarneid Brasiiliasse. Eksperdid leiavad, et Hiina karistab Brasiiliat sihilikult.
Brasiilia president Jair Bolsonaro kritiseeris eelmisel nädalal Pekingit.
"Keegi ei tea, kas koroonaviirus sündis laboris, või sai see alguse looduses. Viirus on olemas. Sõjavägi teab, mis on keemiline, bakterioloogiline ja radioloogiline sõda. Kas meil pole praegu sõda? Millises riigis kasvas viimasel aastal majandus kõige rohkem?" ütles Bolsonaro.
Butanti instituut, mis vastutab Hiina vaktsiinide jagamise eest Brasiilias, teatas, et vaktsiinivarud saavad otsa juba järgmisel nädalal.
Ladina-Ameerika poliitikud pöördusid abi saamiseks USA poole. Märtsis palus Dominikaani president Luis Abinader et Joe Biden vabastaks USA AstraZeneca varud.
"USA traditsioonilised liitlased nagu Dominikaani Vabariik kiitsid AstraZeneca vaktsiini heaks. Me vajame seda praegu," teatas Abinader.
Paraguay välisminister Euclides Acevedo pöördus samuti abi-saamiseks USA poole. Paraguayl on ka diplomaatilised suhted Taiwaniga ja Hiina ei tarni neile seepärast vaktsiine.
"Mis kasu on vennaskonnast, kui nad nüüd meid ei aita," ütles Acevedo.
USA välisministeeriumi sõnul töötab Bideni administratsioon selle nimel, et tulevikus saaks AstraZeneca vaktsiine jagada Ladina-Ameerikaga.
"Praegu pole jagamiseks piisavalt AstraZeneca annuseid," teatas USA välisministeerium. | Hiina kasutab vaktsiinieksporti mõjuvõimu suurendamiseks Ladina-Ameerikas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõuna-Ameerikasse on tarnitud 143,5 miljonit vaktsiinidoosi. Üle poole vaktsiiniannustest on tarninud Hiina ravimifirmad, teatas Financial Times.
Hiina ettevõtted on tarninud Ladina-Ameerikasse 75,8 miljonit vaktsiiniannust. Lääneriikide ravimifirmad Pfizer/BioNTech ja AstraZeneca on kokku tarninud 59 miljonit vaktsiinidoosi. Venemaa on tarninud ainult 8,7 miljonit Sputnik V vaktsiiniannust.
"Ladina-Ameerikas ja mõnes teises arenguriigis on Hiina vaktsiine rohkem, kui lääneriikide vaktsiine. See peegeldab ülemaailmset trendi, Hiina ravimifirmade mõjuvõim globaalses tervishoiusektoris suureneb," ütles Londoni majanduskooli terviseekspert Clare Wenham.
Hiina vähendas hiljuti vaktsiinitarneid Brasiiliasse. Eksperdid leiavad, et Hiina karistab Brasiiliat sihilikult.
Brasiilia president Jair Bolsonaro kritiseeris eelmisel nädalal Pekingit.
"Keegi ei tea, kas koroonaviirus sündis laboris, või sai see alguse looduses. Viirus on olemas. Sõjavägi teab, mis on keemiline, bakterioloogiline ja radioloogiline sõda. Kas meil pole praegu sõda? Millises riigis kasvas viimasel aastal majandus kõige rohkem?" ütles Bolsonaro.
Butanti instituut, mis vastutab Hiina vaktsiinide jagamise eest Brasiilias, teatas, et vaktsiinivarud saavad otsa juba järgmisel nädalal.
Ladina-Ameerika poliitikud pöördusid abi saamiseks USA poole. Märtsis palus Dominikaani president Luis Abinader et Joe Biden vabastaks USA AstraZeneca varud.
"USA traditsioonilised liitlased nagu Dominikaani Vabariik kiitsid AstraZeneca vaktsiini heaks. Me vajame seda praegu," teatas Abinader.
Paraguay välisminister Euclides Acevedo pöördus samuti abi-saamiseks USA poole. Paraguayl on ka diplomaatilised suhted Taiwaniga ja Hiina ei tarni neile seepärast vaktsiine.
"Mis kasu on vennaskonnast, kui nad nüüd meid ei aita," ütles Acevedo.
USA välisministeeriumi sõnul töötab Bideni administratsioon selle nimel, et tulevikus saaks AstraZeneca vaktsiine jagada Ladina-Ameerikaga.
"Praegu pole jagamiseks piisavalt AstraZeneca annuseid," teatas USA välisministeerium.
### Response:
Hiina kasutab vaktsiinieksporti mõjuvõimu suurendamiseks Ladina-Ameerikas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klubikorvpalli Kalev/Cramos mängiv Nurger sõnas intervjuus Korvpall24-le, et tema jaoks on koondise esindamine suur au. "Kui noorena käisin Saku Suurhallis koondise mänge vaatamas, siis alati unistasin sellest momendist, et saaksin ise kunagi seal saalis rahvuskoondise särgis mängida," ütles Nurger, kes usub, et tegi EM-valiksarjas soliidsed esitused.
Järgmisel aastal toimuvalt EM-ilt läheb koondis 27-aastase keskmängija sõnul võtma kõike, mis võtta annab. "Kui mängime oma mängu, siis usun, et oleme võimelised kõigile konkurentsi pakkuma. Muidugi lihtne see olema ei saa, aga ükski hea saavutus ei tulegi lihtsalt," sõnas Nurger.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Rauno Nurger: oleme EM-il võimelised kõigile konkurentsi pakkuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klubikorvpalli Kalev/Cramos mängiv Nurger sõnas intervjuus Korvpall24-le, et tema jaoks on koondise esindamine suur au. "Kui noorena käisin Saku Suurhallis koondise mänge vaatamas, siis alati unistasin sellest momendist, et saaksin ise kunagi seal saalis rahvuskoondise särgis mängida," ütles Nurger, kes usub, et tegi EM-valiksarjas soliidsed esitused.
Järgmisel aastal toimuvalt EM-ilt läheb koondis 27-aastase keskmängija sõnul võtma kõike, mis võtta annab. "Kui mängime oma mängu, siis usun, et oleme võimelised kõigile konkurentsi pakkuma. Muidugi lihtne see olema ei saa, aga ükski hea saavutus ei tulegi lihtsalt," sõnas Nurger.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Rauno Nurger: oleme EM-il võimelised kõigile konkurentsi pakkuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EKRE süüdistab Vaherit valetamises seoses tema väitega, et suurte politseijõudude saatmine aprillis Tallinnas Toompeal ja Vabaduse väljakul koroonapiirangute vastu suunatud meeleavaldustele korda pidama lähtus kaitsepolitsei ohuhinnangust, kus nähti meeleavaldustes võimalikku ohtu põhiseaduslikule korrale.
EKRE fraktsiooni teatel võimaldas kaitsepolitsei mõnel nende riigikogu liikmel konfidentsiaalsusmärkega memoga tutvuda ning poliitikute hinnangul taolist viidet dokumendis pole.
"See tähendab, et Elmar Vaher valetas riigikogule rahva vastu suunatud jõu kasutamise põhjuste kohta. See vale ei olnud ainus. Ajakirjandusele antud intervjuudes on Elmar Vaher eitanud EKRE fraktsiooniga kohtumisel öeldud sõnu, et politseioperatsioonide korraldamise alus oli kapo ohuhinnang ja hoiatus, et meeleavaldused võivad ohustada põhiseaduslikku korda," seisab EKRE fraktsiooni teates.
"Peame vastuvõetamatuks olukorda, kus Eesti politsei kõrgeim juht räägib riigikogule ja avalikkusele vastukäivat juttu. Leiame, et Elmar Vaher ei saa jätkata juhina organisatsioonis, mille olulisimad väärtused on ausus ja usaldusväärsus."
Ühtlasi teeb EKRE kaitsepolitseile ettepaneku avalikustada antud teemasse selguse toomiseks kõnealune memo.
"Meie hinnangul puudub vajadus seda dokumenti riigisaladuse templi all hoida, sest see ei sisalda midagi, mis paljastaks kaitsepolitsei töömeetodeid ja allikaid või oleks julgeoleku seisukohalt tundliku sisuga."
PPA peadirektor Elmar Vaher ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et ta ei ole seoses Toompea meeleavalduste kohta tehtud ohuhinnanguga valetanud, kuid tunnistas, et tema sõnavõtt ajakirjanduses oleks pidanud olema selgem.
"Vilja Kiisleri saates oleksin ma pidanud täpsemalt selgitama oma mõtet. Aga ma ei ole kellelegi valetanud. Hinnangu, kuidas politsei on käitunud, saavad anda siseminister ja peaminister," rääkis Vaher Vikerraadio saates "Uudis+".
Vaher ütles, et on juhtunust vestelnud nii siseminister Kristian Jaani kui ka peaminister Kaja Kallasega. Vaheri sõnul on ta kindel, et nende kahe usaldus on tal endiselt olemas. | EKRE nõuab Vaheri vabastamist PPA peadirektori ametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EKRE süüdistab Vaherit valetamises seoses tema väitega, et suurte politseijõudude saatmine aprillis Tallinnas Toompeal ja Vabaduse väljakul koroonapiirangute vastu suunatud meeleavaldustele korda pidama lähtus kaitsepolitsei ohuhinnangust, kus nähti meeleavaldustes võimalikku ohtu põhiseaduslikule korrale.
EKRE fraktsiooni teatel võimaldas kaitsepolitsei mõnel nende riigikogu liikmel konfidentsiaalsusmärkega memoga tutvuda ning poliitikute hinnangul taolist viidet dokumendis pole.
"See tähendab, et Elmar Vaher valetas riigikogule rahva vastu suunatud jõu kasutamise põhjuste kohta. See vale ei olnud ainus. Ajakirjandusele antud intervjuudes on Elmar Vaher eitanud EKRE fraktsiooniga kohtumisel öeldud sõnu, et politseioperatsioonide korraldamise alus oli kapo ohuhinnang ja hoiatus, et meeleavaldused võivad ohustada põhiseaduslikku korda," seisab EKRE fraktsiooni teates.
"Peame vastuvõetamatuks olukorda, kus Eesti politsei kõrgeim juht räägib riigikogule ja avalikkusele vastukäivat juttu. Leiame, et Elmar Vaher ei saa jätkata juhina organisatsioonis, mille olulisimad väärtused on ausus ja usaldusväärsus."
Ühtlasi teeb EKRE kaitsepolitseile ettepaneku avalikustada antud teemasse selguse toomiseks kõnealune memo.
"Meie hinnangul puudub vajadus seda dokumenti riigisaladuse templi all hoida, sest see ei sisalda midagi, mis paljastaks kaitsepolitsei töömeetodeid ja allikaid või oleks julgeoleku seisukohalt tundliku sisuga."
PPA peadirektor Elmar Vaher ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et ta ei ole seoses Toompea meeleavalduste kohta tehtud ohuhinnanguga valetanud, kuid tunnistas, et tema sõnavõtt ajakirjanduses oleks pidanud olema selgem.
"Vilja Kiisleri saates oleksin ma pidanud täpsemalt selgitama oma mõtet. Aga ma ei ole kellelegi valetanud. Hinnangu, kuidas politsei on käitunud, saavad anda siseminister ja peaminister," rääkis Vaher Vikerraadio saates "Uudis+".
Vaher ütles, et on juhtunust vestelnud nii siseminister Kristian Jaani kui ka peaminister Kaja Kallasega. Vaheri sõnul on ta kindel, et nende kahe usaldus on tal endiselt olemas.
### Response:
EKRE nõuab Vaheri vabastamist PPA peadirektori ametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Artjom Dmitrijev jättis Kasahstani kõrgliigas realiseerimata penalti ning eestlase koduklubi Taldõkorgani Žetõsu kaotas koduplatsil 1:5 Aktobele. Dmitrijev oli väljakul kogu kohtumise. Žetõsu on kümnest mängust teeninud vaid ühe viigi ning on liigas kindlalt viimane, Aktobe asub 14 meeskonna konkurentsis üheksandal kohal.
Mattias Käit sai Sloveenia kõrgliigas kirja täismängu, kuid tema koduklubi Domžale pidi üllatuslikult tunnistama tabeli viimase meeskonna Gornica 1:2 paremust. Domž|ale jätkab neljandal kohal.
90 minutit mängis ka Vladislav Kreida, kelle leivaisa Helsingborg tegi Rootsi esiliigas väravateta viigi Bragega. Helsingborg hoiab viie vooru järel teist kohta, Brage on eelviimane.
Vlasi Sinjavski ei pääsenud Tšehhi kõrgliigas väljakule ning vaatas pingilt, kuidas tema leivaisa Karvina kaotas 0:2 Slovackole. Karvina on 18 meeskonna konkurentsis 12. kohal.
Pühapäeval oli omajagu mänge ka Eesti naisjalgpalluritel. Inna Zlidnise koduklubi Ferencvaros alistas Ungari kõrgliiga liidri MTK Hungaria 2:0. Zildnis vahetati väljakule teiseks poolajaks.
Gerli Israeli ja Samanta Uueda tööandja Stara Zagora Lokomotiv võttis Bulgaaria kõrgliigas 4:1 võidu Sevljevo Ladiese naiskonna üle. Mõlemad eestlannad tegid kaasa kogu kohtumise. Liigatabelis asub Lokomotiv kolmandal kohal.
Eesti naiste koondise väravavaht Karina Kork vaatas pingilt, kuidas tema koduklubi Vorderland kaotas Austria kõrgliigas 0:2 Grazi Sturmile. Naiskond on kümne naiskonna konkurentsis kuues. | Eesti jalgpalluritel oli välisliigades nukker päev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Artjom Dmitrijev jättis Kasahstani kõrgliigas realiseerimata penalti ning eestlase koduklubi Taldõkorgani Žetõsu kaotas koduplatsil 1:5 Aktobele. Dmitrijev oli väljakul kogu kohtumise. Žetõsu on kümnest mängust teeninud vaid ühe viigi ning on liigas kindlalt viimane, Aktobe asub 14 meeskonna konkurentsis üheksandal kohal.
Mattias Käit sai Sloveenia kõrgliigas kirja täismängu, kuid tema koduklubi Domžale pidi üllatuslikult tunnistama tabeli viimase meeskonna Gornica 1:2 paremust. Domž|ale jätkab neljandal kohal.
90 minutit mängis ka Vladislav Kreida, kelle leivaisa Helsingborg tegi Rootsi esiliigas väravateta viigi Bragega. Helsingborg hoiab viie vooru järel teist kohta, Brage on eelviimane.
Vlasi Sinjavski ei pääsenud Tšehhi kõrgliigas väljakule ning vaatas pingilt, kuidas tema leivaisa Karvina kaotas 0:2 Slovackole. Karvina on 18 meeskonna konkurentsis 12. kohal.
Pühapäeval oli omajagu mänge ka Eesti naisjalgpalluritel. Inna Zlidnise koduklubi Ferencvaros alistas Ungari kõrgliiga liidri MTK Hungaria 2:0. Zildnis vahetati väljakule teiseks poolajaks.
Gerli Israeli ja Samanta Uueda tööandja Stara Zagora Lokomotiv võttis Bulgaaria kõrgliigas 4:1 võidu Sevljevo Ladiese naiskonna üle. Mõlemad eestlannad tegid kaasa kogu kohtumise. Liigatabelis asub Lokomotiv kolmandal kohal.
Eesti naiste koondise väravavaht Karina Kork vaatas pingilt, kuidas tema koduklubi Vorderland kaotas Austria kõrgliigas 0:2 Grazi Sturmile. Naiskond on kümne naiskonna konkurentsis kuues.
### Response:
Eesti jalgpalluritel oli välisliigades nukker päev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stanislaw Lemi austajad võivad üle pika aja rõõmustada. Eesti keelde on tõlgitud valikkogu "Robotite muinasjutud". Raamat on kauni kujundusega ning lugusid saadavad vahvad illustratsioonid kaheksalt Eesti ja kaheksalt Poola kunstnikult. Raamat on ilmunud Stanislaw Lemi 100 sünniaastapäeva puhul. Teose tagakaanel on küll kirjas, et tegu on lasteraamatuga, kuid sellest ei tasu end liialt häirida lasta. Muinasjutuilma sisse elamine võtab veidi aega, aga kui see on õnnestunud ja kujutlusvõime kohaneb, siis saab päris kirka pildi.
Ulmekuningas on loonud kosmose, elektroonika ja robotite maailma, kus võimutsevad teada-tuntud inimlikud pahed. Nende esinemine muinasjututasandil pole aga klišeelik. On vaid paar üksikut lugu, kus domineerib motiiv tublist ja arukast kangelasest, kes loo lõpuks saab printsessi, pool kuningriiki ning pika ja õnneliku elu. Muinasjutuvestja tõdeb kosmost ja robotite maailma pahupidi pöörates, et asjalood on suhteliselt parandamatud ning distantseerub moraalselt korrektse kangelase võidust. Lisaks hõljub Lemi metalli-elektri-küber-kristallide-gaaside kuningriikides jahe huumor. Võidutsevast heast enamgi jääb antud kogumikust pinnale sõnum: olge valvsad, eriti oma mõistuse suhtes!
Üsna mitmes loos näidatakse emotsionaalsest pingest põhjustatud meele ähmastumist, mille tõttu peategelane oma õnnest ilma jääb. Kõige naljakam ja kurvem on loo "Automateuse sõber" skisoidsusele viitav enesehävituslik motiiv. Ajakohane teema praegustes ekstreemsetes oludes, sest eks just kriisis haaratakse sageli kiirete lahenduste järele, mis kokkuvõtteks hoopis pikendavad piina. Psüühiliste probleemide peale paneb mõtlema ka "Muinasjutt kuningas Murdasest", kus luuakse portree ambitsioonikast, kuid väga arast printsist, kes paranoia tõttu kogu oma pere maha tapab. Samas rõhutatakse kuninga "head südant". Vaene kuningas mattub luupainajalike unenägude alla ning kaob viimaks täiesti oma hirmu ajel korda saadetud tegude varju. Loo moraal: paranoiade ja hirmude eest tuleb kõrget hinda maksta. Argusest välja kasvanud agressiivsus on kahjuks üsna igapäevane nähtus.
Lugedes tekib küsimus, kuidas lapsed, kes on väidetavalt nende muinasjuttude sihtgrupp, selle materjaliga toime tulevad? Igal juhul eeldab lugudes kasutatud keel erilist valmisolekut ja soovi harjumuspärastelt kirjeldatud maailmast väljuda. Tuleb komberdada mööda väga pikki sõnu – "kõrgepingerobotid", "gravitatsioonikraav", "magnetiitkaljud". Enamik kombinatsioone on saadud tehnoloogilise ja loodusliku vormi kokku monteerimises: "metallskeletid", "elektrorüütlid" (ja tantsuliselt kõlav "elektroparmupill"), "smaragdkeha", "terassõõrmed" .Tuleb loota, et põnevate nimetuste vahel laveerides viitsib laps võtta vaevaks ka oma üldist sõnavara rikastada, sest tõenäoliselt lapse tavakeeles puudub "allusioon", "kollektorid", "mälureservuaarid" jms. Aga ehk on lapsevanem toeks...
Kujundküllusele ja verbaalsele kaskadöörlusele sekundeerib aga pühalik vaade tühjusele ja olematusele, mis on muinasjuttude taustal kumav ideaal. Tühjus pakub lunastust, kuid mõjub ka hirmutavalt. Eriti juhul, kui tegu on kuningaga, kelle rikkused tühjus neelab, nagu juhtub loos "Kuidas maailm alles jäi". Seeläbi eristuvad need nii muinasjuttudest, mille kangelaste käekäik kulmineerub armuõnne ja rikkusega. Kosmosemuinasjuttudes on seda minimaalselt, sest Lem hoiab orbiidil olematuse perspektiivi, mis annab lugudele kargema võnke. Ehk isegi teatava steriilsuse, sest n-ö lihalik ilu on võrdsustatud "kannibalistlike kahvanahkadega", kelle suus "väänleb mingi roosa uss", nagu kirjeldatakse loos "Kuningapoeg Ferrycy ja kuningatütar Krystala". Ilu – kui muinasjuttudes sage sündmuseid käivitav nähtus – on kohal kristallide, valguste ning helkidena. Küllap see maailm kannab endas kuuekümnendate kosmose- ja tehnoloogia utoopia vaimu, ilmus ju teos esmakordselt 1964. aastal.
Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et muinasjutud ja robotid on kenasti haakuv paar. On ju ka muinasjutt ise kindla struktuuriga kirjanduslik mudel, mida saab üsna edukalt mistahes ideede jaoks kasutada, hoides lugejat tuttavas raamis. See on kuningriik-printsess-koletised maailm, mille teenistuses vigurdavad triksterid, teadlased ja leiutajad, kes trumpavad üksteist üle ning ihaldavad auhindu. Lem on muinasjuttude kesta valanud mehhaanika ja meisterdajad ning inimliku kehalisuse taandanud limaseks plönniks.
Kui Angela Carteri "Verine kamber" 1 tegeles naiste kujutamise vabastamisega muinaslugudes ja müütides, andes neile uue, feministliku vaatenurga, siis Lemil õnnestub paradoksaalsel moel robotite, mehhanismide ja masinate kaudu tuua sisse uus plaan tühjuse, puuduoleku ja olematuse kujutamisele muidu üsna materialistlikus muinasjutumaailmas.
1 Carter, Angela "Verine kamber", eesti keeles ilmunud 2015. Varrak. | Arvustus. Stanislaw Lemi "Robotite muinasjutud" – mitte ainult lastele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stanislaw Lemi austajad võivad üle pika aja rõõmustada. Eesti keelde on tõlgitud valikkogu "Robotite muinasjutud". Raamat on kauni kujundusega ning lugusid saadavad vahvad illustratsioonid kaheksalt Eesti ja kaheksalt Poola kunstnikult. Raamat on ilmunud Stanislaw Lemi 100 sünniaastapäeva puhul. Teose tagakaanel on küll kirjas, et tegu on lasteraamatuga, kuid sellest ei tasu end liialt häirida lasta. Muinasjutuilma sisse elamine võtab veidi aega, aga kui see on õnnestunud ja kujutlusvõime kohaneb, siis saab päris kirka pildi.
Ulmekuningas on loonud kosmose, elektroonika ja robotite maailma, kus võimutsevad teada-tuntud inimlikud pahed. Nende esinemine muinasjututasandil pole aga klišeelik. On vaid paar üksikut lugu, kus domineerib motiiv tublist ja arukast kangelasest, kes loo lõpuks saab printsessi, pool kuningriiki ning pika ja õnneliku elu. Muinasjutuvestja tõdeb kosmost ja robotite maailma pahupidi pöörates, et asjalood on suhteliselt parandamatud ning distantseerub moraalselt korrektse kangelase võidust. Lisaks hõljub Lemi metalli-elektri-küber-kristallide-gaaside kuningriikides jahe huumor. Võidutsevast heast enamgi jääb antud kogumikust pinnale sõnum: olge valvsad, eriti oma mõistuse suhtes!
Üsna mitmes loos näidatakse emotsionaalsest pingest põhjustatud meele ähmastumist, mille tõttu peategelane oma õnnest ilma jääb. Kõige naljakam ja kurvem on loo "Automateuse sõber" skisoidsusele viitav enesehävituslik motiiv. Ajakohane teema praegustes ekstreemsetes oludes, sest eks just kriisis haaratakse sageli kiirete lahenduste järele, mis kokkuvõtteks hoopis pikendavad piina. Psüühiliste probleemide peale paneb mõtlema ka "Muinasjutt kuningas Murdasest", kus luuakse portree ambitsioonikast, kuid väga arast printsist, kes paranoia tõttu kogu oma pere maha tapab. Samas rõhutatakse kuninga "head südant". Vaene kuningas mattub luupainajalike unenägude alla ning kaob viimaks täiesti oma hirmu ajel korda saadetud tegude varju. Loo moraal: paranoiade ja hirmude eest tuleb kõrget hinda maksta. Argusest välja kasvanud agressiivsus on kahjuks üsna igapäevane nähtus.
Lugedes tekib küsimus, kuidas lapsed, kes on väidetavalt nende muinasjuttude sihtgrupp, selle materjaliga toime tulevad? Igal juhul eeldab lugudes kasutatud keel erilist valmisolekut ja soovi harjumuspärastelt kirjeldatud maailmast väljuda. Tuleb komberdada mööda väga pikki sõnu – "kõrgepingerobotid", "gravitatsioonikraav", "magnetiitkaljud". Enamik kombinatsioone on saadud tehnoloogilise ja loodusliku vormi kokku monteerimises: "metallskeletid", "elektrorüütlid" (ja tantsuliselt kõlav "elektroparmupill"), "smaragdkeha", "terassõõrmed" .Tuleb loota, et põnevate nimetuste vahel laveerides viitsib laps võtta vaevaks ka oma üldist sõnavara rikastada, sest tõenäoliselt lapse tavakeeles puudub "allusioon", "kollektorid", "mälureservuaarid" jms. Aga ehk on lapsevanem toeks...
Kujundküllusele ja verbaalsele kaskadöörlusele sekundeerib aga pühalik vaade tühjusele ja olematusele, mis on muinasjuttude taustal kumav ideaal. Tühjus pakub lunastust, kuid mõjub ka hirmutavalt. Eriti juhul, kui tegu on kuningaga, kelle rikkused tühjus neelab, nagu juhtub loos "Kuidas maailm alles jäi". Seeläbi eristuvad need nii muinasjuttudest, mille kangelaste käekäik kulmineerub armuõnne ja rikkusega. Kosmosemuinasjuttudes on seda minimaalselt, sest Lem hoiab orbiidil olematuse perspektiivi, mis annab lugudele kargema võnke. Ehk isegi teatava steriilsuse, sest n-ö lihalik ilu on võrdsustatud "kannibalistlike kahvanahkadega", kelle suus "väänleb mingi roosa uss", nagu kirjeldatakse loos "Kuningapoeg Ferrycy ja kuningatütar Krystala". Ilu – kui muinasjuttudes sage sündmuseid käivitav nähtus – on kohal kristallide, valguste ning helkidena. Küllap see maailm kannab endas kuuekümnendate kosmose- ja tehnoloogia utoopia vaimu, ilmus ju teos esmakordselt 1964. aastal.
Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et muinasjutud ja robotid on kenasti haakuv paar. On ju ka muinasjutt ise kindla struktuuriga kirjanduslik mudel, mida saab üsna edukalt mistahes ideede jaoks kasutada, hoides lugejat tuttavas raamis. See on kuningriik-printsess-koletised maailm, mille teenistuses vigurdavad triksterid, teadlased ja leiutajad, kes trumpavad üksteist üle ning ihaldavad auhindu. Lem on muinasjuttude kesta valanud mehhaanika ja meisterdajad ning inimliku kehalisuse taandanud limaseks plönniks.
Kui Angela Carteri "Verine kamber" 1 tegeles naiste kujutamise vabastamisega muinaslugudes ja müütides, andes neile uue, feministliku vaatenurga, siis Lemil õnnestub paradoksaalsel moel robotite, mehhanismide ja masinate kaudu tuua sisse uus plaan tühjuse, puuduoleku ja olematuse kujutamisele muidu üsna materialistlikus muinasjutumaailmas.
1 Carter, Angela "Verine kamber", eesti keeles ilmunud 2015. Varrak.
### Response:
Arvustus. Stanislaw Lemi "Robotite muinasjutud" – mitte ainult lastele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Roma asus kohtumist küll 38.minutil juhtima, kuid 64. minutiks oli seis juba 2:1 Interi kasuks. Roma suutis küll viigistada, ent seitse minutit enne mängu lõppu skooris oma endise koduklubi vastu Oliver Jürgens ja kirjutas Interi noortemeeskonnale tabelisse kolm punkti juurde.
18-aastase eestlase jaoks oli see värav käesoleval hooajal juba üheksas. Sama palju on Itaalia U-18 liigas väravaid löönud vaid Vincenzo Ferrara, kellega jagataksegi selles arvestuses esikohta. Liigatabelis kasvatas Inter aga edumaad, sest teisel kohal asub just Roma, kes on 14 kohtumisega kogunud 22 punkti. Ühe mängu rohkem pidanud Interil on kirjas 27 silma. Hooaja lõpuni jääb seitse vooru. | Jürgens tõusis Itaalia noorteliigas suurima väravaküti tiitlit jagama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Roma asus kohtumist küll 38.minutil juhtima, kuid 64. minutiks oli seis juba 2:1 Interi kasuks. Roma suutis küll viigistada, ent seitse minutit enne mängu lõppu skooris oma endise koduklubi vastu Oliver Jürgens ja kirjutas Interi noortemeeskonnale tabelisse kolm punkti juurde.
18-aastase eestlase jaoks oli see värav käesoleval hooajal juba üheksas. Sama palju on Itaalia U-18 liigas väravaid löönud vaid Vincenzo Ferrara, kellega jagataksegi selles arvestuses esikohta. Liigatabelis kasvatas Inter aga edumaad, sest teisel kohal asub just Roma, kes on 14 kohtumisega kogunud 22 punkti. Ühe mängu rohkem pidanud Interil on kirjas 27 silma. Hooaja lõpuni jääb seitse vooru.
### Response:
Jürgens tõusis Itaalia noorteliigas suurima väravaküti tiitlit jagama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plaanitav seadusandlus paneb tehnoloogiaettevõtted juriidiliselt vastutama oma kasutajate veebiturvalisuse eest, teatas The Times.
Internetisektorit hakkab reguleerima valitsuse meediaregulaator Ofcom.
Kui internetifirmad ei näita tarbijate suhtes üles hoolsuskohustust, saab Ofcom määrata firmadele määrata trahve. Trahvide suurus võib olla 10 protsenti ettevõtte kogukäibest, teatas The Times.
Kõige haavatavamad on interneti petuskeemide suhtes eakamad inimesed. Hinnanguliselt on viimase viie aasta jooksul pensionikelmuste tõttu raha kaotanud vähemalt 40 000 Suurbritannia inimest.
Suurimatel veebiplatvormidel on maailma kõige parem tehnoloogia, kuid nad ei kaitse tarbijaid petturite eest.
Suurbritannia töö- ja pensionikomisjoni teatel on ebamoraalne, et suured tehnoloogiafirmad nagu Google teenivad raha petturite veebireklaamidest.
Google'i otsingumootori turuosa on Suurbritannias umbes 90 protsenti. Petturid maksavad Google'ile raha petuskeemide reklaamide eest. Finantsreguleerijad maksavad samas Google'ile, et hoiatada pettuste eest. | Suurbritannia muudab seadust, et kaitsta internetikasutajaid pettuste eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plaanitav seadusandlus paneb tehnoloogiaettevõtted juriidiliselt vastutama oma kasutajate veebiturvalisuse eest, teatas The Times.
Internetisektorit hakkab reguleerima valitsuse meediaregulaator Ofcom.
Kui internetifirmad ei näita tarbijate suhtes üles hoolsuskohustust, saab Ofcom määrata firmadele määrata trahve. Trahvide suurus võib olla 10 protsenti ettevõtte kogukäibest, teatas The Times.
Kõige haavatavamad on interneti petuskeemide suhtes eakamad inimesed. Hinnanguliselt on viimase viie aasta jooksul pensionikelmuste tõttu raha kaotanud vähemalt 40 000 Suurbritannia inimest.
Suurimatel veebiplatvormidel on maailma kõige parem tehnoloogia, kuid nad ei kaitse tarbijaid petturite eest.
Suurbritannia töö- ja pensionikomisjoni teatel on ebamoraalne, et suured tehnoloogiafirmad nagu Google teenivad raha petturite veebireklaamidest.
Google'i otsingumootori turuosa on Suurbritannias umbes 90 protsenti. Petturid maksavad Google'ile raha petuskeemide reklaamide eest. Finantsreguleerijad maksavad samas Google'ile, et hoiatada pettuste eest.
### Response:
Suurbritannia muudab seadust, et kaitsta internetikasutajaid pettuste eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pariisi Saint Germain asus Rennes'i vastu küll esimese poolaja kuuendal üleminutil juhtima, kui penalti realiseeris Neymar, kuid Sehrou Guirassy viigistas teise poolaja keskel. 87. minutil libistas PSG keskkaitsja Presnel Kimpembe vastasele julmalt sisse ning sai karistuseks kohtunikult otse punase kaardi. Pealinnaklubi on viimasest neljast mängust kolm lõpetanud vähemuses.
Möödunud nädala keskel Meistrite liiga poolfinaali korduskohtumises Manchester City 2:0 paremust tunnistama pidanud PSG-l teist aastat järjest finaali murda ei õnnestunud ning koduliigaski on nüüd seis hapu. Kaks vooru enne hooaja lõppu on Pariisi meeskond Lille'ist kolme punkti kaugusel. Tiitli kindlustamiseks piisab Lille'ile neljast punktist. | Taas vähemuses lõpetanud PSG kaotas punkte ja tiitel on käest libisemas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pariisi Saint Germain asus Rennes'i vastu küll esimese poolaja kuuendal üleminutil juhtima, kui penalti realiseeris Neymar, kuid Sehrou Guirassy viigistas teise poolaja keskel. 87. minutil libistas PSG keskkaitsja Presnel Kimpembe vastasele julmalt sisse ning sai karistuseks kohtunikult otse punase kaardi. Pealinnaklubi on viimasest neljast mängust kolm lõpetanud vähemuses.
Möödunud nädala keskel Meistrite liiga poolfinaali korduskohtumises Manchester City 2:0 paremust tunnistama pidanud PSG-l teist aastat järjest finaali murda ei õnnestunud ning koduliigaski on nüüd seis hapu. Kaks vooru enne hooaja lõppu on Pariisi meeskond Lille'ist kolme punkti kaugusel. Tiitli kindlustamiseks piisab Lille'ile neljast punktist.
### Response:
Taas vähemuses lõpetanud PSG kaotas punkte ja tiitel on käest libisemas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kava kiideti heaks riigiabi ajutise raamistiku alusel ning raha makstakse välja otsetoetustena, teatas Komisjoni pressiteenistus esmaspäeval. Kava kohaselt võib toetada kuni 150 000 euroga kultuurivaldkonna firmasid, mis olid sunnitud koroonakriisi tõttu oma tegevuse peatama või pidanud katma muid kulusid, mis olid seotud pandeemiaga. Abiskeemi eesmärgiks on aidata ettevõtetel üle saada koroonakriisi tõttu tekkinud likviidsusraskustest.
Euroopa Komisjon leidis, et Eesti abiskeem vastab ajutise raamistiku reeglitele, kuna ühe ettevõtte kohta antav abi ei ületa raamistikus lubatud piirmäära ja abi tähtajaks on 31. detsember 2021.
Komisjon leidis, et abiskeem on vajalik, kohane ja proportsionaalne koroonakriisis tekkinud raskustega. | Euroopa Komisjon nõustus Eesti 8,8-miljonise abiga kultuuriürituste korraldajatele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kava kiideti heaks riigiabi ajutise raamistiku alusel ning raha makstakse välja otsetoetustena, teatas Komisjoni pressiteenistus esmaspäeval. Kava kohaselt võib toetada kuni 150 000 euroga kultuurivaldkonna firmasid, mis olid sunnitud koroonakriisi tõttu oma tegevuse peatama või pidanud katma muid kulusid, mis olid seotud pandeemiaga. Abiskeemi eesmärgiks on aidata ettevõtetel üle saada koroonakriisi tõttu tekkinud likviidsusraskustest.
Euroopa Komisjon leidis, et Eesti abiskeem vastab ajutise raamistiku reeglitele, kuna ühe ettevõtte kohta antav abi ei ületa raamistikus lubatud piirmäära ja abi tähtajaks on 31. detsember 2021.
Komisjon leidis, et abiskeem on vajalik, kohane ja proportsionaalne koroonakriisis tekkinud raskustega.
### Response:
Euroopa Komisjon nõustus Eesti 8,8-miljonise abiga kultuuriürituste korraldajatele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 17-aastane Lajal võidutses veidi rohkem kui nädal tagasi Tšehhis Ricanys peetud 1. kategooria turniiril, alistades finaalis 6:4, 6:3 horvaadi Luka Mikruti. Tänu võidule kerkis ta juunioride maailma edetabelis 15. reale, ta on Jaak Põldma ja Kenneth Raisma järel kolmas Eesti noormees, kes jõudnud juunioride maailma edetabelis 20 parema sekka.
Kuna Lajal mängib tavaliselt tagurpidi nokkmüts peas ja tal on heledad juuksed, aetakse teda segamini 22-aastase Kanada ässaga. "Millegipärast arvavad inimesed, et ma olen Denis Shapovalov," tunnistas veebruari lõpus kaks nädalat koos Shapovaloviga harjutanud Lajal ITF-i kodulehele. "Inimesed tulevad minu juurde ja küsivad, kas tohib koos pilti teha, aga ma pean siis ütlema, et ma pole Denis."
Jaanuaris võitis Lajal 1. kategooria turniiri Ukrainas. "Olen rahul. Viimased kolm aastat olen püüdnud edetabelis kohta parandada ja nüüd olen lõpuks jõudnud kõrgele kohale," rõõmustas Serena Williamsi treeneri Patrick Mouratoglou akadeemias treeniv Lajal. "Mul on hea meel, et kogu raske töö on lõpuks ära tasunud."
"Eestis pole praegu meeste seas tippmängijaid, enamik on 500.-600. koha kandis. Aga meil on lootustandvaid juunioreid, seega loodetavasti on tulevikus ka meie riigis tugev tase," lisas ta.
Kuu aega tagasi oli Lajalil Mouratoglou akadeemias võimalus trenni teha koos maailma esireketi Novak Djokoviciga, lisaks on ta saanud treenida edetabelis teiseks tõusnud venelase Daniil Medvedeviga. "Need on kõik olnud väga head kogemused, mul on olnud võimalus tippudelt õppida, kuidas nad mängivad ja ka kõike muud," rääkis Lajal, kes plaanib sel hooajal juunioride slämmiturniiridel debüüdi teha. "Olen päris palju teinud trenni Daniil Medvedeviga, ta on väga tore inimene. Ja ta on teistest hoopis erineva tehnika ja mängustiiliga, mulle meeldib see." | Noor Eesti tennisist: pean inimestele ütlema, et ma pole Denis Shapovalov | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
17-aastane Lajal võidutses veidi rohkem kui nädal tagasi Tšehhis Ricanys peetud 1. kategooria turniiril, alistades finaalis 6:4, 6:3 horvaadi Luka Mikruti. Tänu võidule kerkis ta juunioride maailma edetabelis 15. reale, ta on Jaak Põldma ja Kenneth Raisma järel kolmas Eesti noormees, kes jõudnud juunioride maailma edetabelis 20 parema sekka.
Kuna Lajal mängib tavaliselt tagurpidi nokkmüts peas ja tal on heledad juuksed, aetakse teda segamini 22-aastase Kanada ässaga. "Millegipärast arvavad inimesed, et ma olen Denis Shapovalov," tunnistas veebruari lõpus kaks nädalat koos Shapovaloviga harjutanud Lajal ITF-i kodulehele. "Inimesed tulevad minu juurde ja küsivad, kas tohib koos pilti teha, aga ma pean siis ütlema, et ma pole Denis."
Jaanuaris võitis Lajal 1. kategooria turniiri Ukrainas. "Olen rahul. Viimased kolm aastat olen püüdnud edetabelis kohta parandada ja nüüd olen lõpuks jõudnud kõrgele kohale," rõõmustas Serena Williamsi treeneri Patrick Mouratoglou akadeemias treeniv Lajal. "Mul on hea meel, et kogu raske töö on lõpuks ära tasunud."
"Eestis pole praegu meeste seas tippmängijaid, enamik on 500.-600. koha kandis. Aga meil on lootustandvaid juunioreid, seega loodetavasti on tulevikus ka meie riigis tugev tase," lisas ta.
Kuu aega tagasi oli Lajalil Mouratoglou akadeemias võimalus trenni teha koos maailma esireketi Novak Djokoviciga, lisaks on ta saanud treenida edetabelis teiseks tõusnud venelase Daniil Medvedeviga. "Need on kõik olnud väga head kogemused, mul on olnud võimalus tippudelt õppida, kuidas nad mängivad ja ka kõike muud," rääkis Lajal, kes plaanib sel hooajal juunioride slämmiturniiridel debüüdi teha. "Olen päris palju teinud trenni Daniil Medvedeviga, ta on väga tore inimene. Ja ta on teistest hoopis erineva tehnika ja mängustiiliga, mulle meeldib see."
### Response:
Noor Eesti tennisist: pean inimestele ütlema, et ma pole Denis Shapovalov |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | BENU apteekide frantsiisijuht Rainer Kaseväli selgitas ERR-ile, et apteekritel oleks valmisolek vaktsineerimisega alustada, kuid neil pole selleks vajalikku eriarstiabi teenuse osutamise tegevusluba. Selle asemel on kõikidel apteekritel apteegiteenuse osutamise tegevusluba, mille alusel aga vaktsiine välja jagada ei tohi.
Apotheka frantsiisimudeli juht Marika Pensa ütles ERR-ile, et apteekrid on läbi proviisorapteekrite liidu nii sotsiaalministeeriumile kui ka peaministribüroole märku andnud, et lisaks puukentsefaliidi ja gripi vastu vaktsineerimisele oleks apteekrid valmis abikäe ulatama ka COVID-19 vastu vaktsineerimises.
"Kahjuks on kõik ettepanekud seni tagasi lükatud, põhjendades seda süstijate nappusega. Tegelikult on meil vaktsineerijaid piisavalt, neile tuleb anda vaid tingimused ja võimalus ja leevendada nii ülekoormatud perearstikeskuste tööd," lisas Pensa.
Ta tõi välja, et apteekrid on meditsiinialase kõrgharidusega inimesed ja nende puhul piisaks nädalast, et läbi viia vastavad koolitused vaktsineerimiseks. Selle tulemusel saaks kaitsesüste tegema hakata ka apteekides.
Gripi ja puukentsefaliidi vastu süstimisel kasutavad tervishoiuteenuse ostuajad apteekide ruume ja teevad seal kaitsesüste. Apteekrid kedagi ise ei vaktsineeri.
Haigekassa kommunikatsioonijuht Evelin Trink selgitas ERR-ile, et vaktsiini tegemiseks peab meditsiinitöötajal siiski olema eriarstiabi teenuse osutamise luba.
"Nüüd avanevad ka vaktsineerimiskeskused ning seal, haiglates ja perearstikeskustes on piisav võimekus, et vajalik maht süste teha. Lisaks on abiks ka 15 partnerit erasektorist," selgitas Trink.
Ta lisas, et COVID-19 vaktsineerimise korraldamise töörühma juhi Marek Seeri plaani järgi apteekrite abi kaitsepookimisel vaja pole. Ühe plaanina on Trinki sõnul veel arutlusel, et osa perearste hakkaks kaitsesüste jagama ka väljaspool enda nimistut olevatele inimestele. Seega peaks üha rohkem inimesi kaitsesüsti saama. | Vaktsineerimiskava järgi pole apteeke vaja kaitsepookimisse kaasata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
BENU apteekide frantsiisijuht Rainer Kaseväli selgitas ERR-ile, et apteekritel oleks valmisolek vaktsineerimisega alustada, kuid neil pole selleks vajalikku eriarstiabi teenuse osutamise tegevusluba. Selle asemel on kõikidel apteekritel apteegiteenuse osutamise tegevusluba, mille alusel aga vaktsiine välja jagada ei tohi.
Apotheka frantsiisimudeli juht Marika Pensa ütles ERR-ile, et apteekrid on läbi proviisorapteekrite liidu nii sotsiaalministeeriumile kui ka peaministribüroole märku andnud, et lisaks puukentsefaliidi ja gripi vastu vaktsineerimisele oleks apteekrid valmis abikäe ulatama ka COVID-19 vastu vaktsineerimises.
"Kahjuks on kõik ettepanekud seni tagasi lükatud, põhjendades seda süstijate nappusega. Tegelikult on meil vaktsineerijaid piisavalt, neile tuleb anda vaid tingimused ja võimalus ja leevendada nii ülekoormatud perearstikeskuste tööd," lisas Pensa.
Ta tõi välja, et apteekrid on meditsiinialase kõrgharidusega inimesed ja nende puhul piisaks nädalast, et läbi viia vastavad koolitused vaktsineerimiseks. Selle tulemusel saaks kaitsesüste tegema hakata ka apteekides.
Gripi ja puukentsefaliidi vastu süstimisel kasutavad tervishoiuteenuse ostuajad apteekide ruume ja teevad seal kaitsesüste. Apteekrid kedagi ise ei vaktsineeri.
Haigekassa kommunikatsioonijuht Evelin Trink selgitas ERR-ile, et vaktsiini tegemiseks peab meditsiinitöötajal siiski olema eriarstiabi teenuse osutamise luba.
"Nüüd avanevad ka vaktsineerimiskeskused ning seal, haiglates ja perearstikeskustes on piisav võimekus, et vajalik maht süste teha. Lisaks on abiks ka 15 partnerit erasektorist," selgitas Trink.
Ta lisas, et COVID-19 vaktsineerimise korraldamise töörühma juhi Marek Seeri plaani järgi apteekrite abi kaitsepookimisel vaja pole. Ühe plaanina on Trinki sõnul veel arutlusel, et osa perearste hakkaks kaitsesüste jagama ka väljaspool enda nimistut olevatele inimestele. Seega peaks üha rohkem inimesi kaitsesüsti saama.
### Response:
Vaktsineerimiskava järgi pole apteeke vaja kaitsepookimisse kaasata |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.