instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuressaarele tõid ligi 150 pealtvaataja ees võidu Sten Reinkorti 11. ja 17. minuti väravad, neist teine penaltist. Paide värava lõi 13. minutil Kaimar Saag. Päeva esimeses mängus alistas TJK Legion Nikita Ivanovi 41. ja 84. ning Pavel Dõmovi 89. minuti väravatest 3:0 Pärnu Vapruse.
Päeva viimases mängus võitis Nõmme Kalju 3:0 Narva Transi. Sealjuures lahutas esimest ja teist väravat 80 minutit: 2. minutil viis Nõmme juhtima Vladimir Avilov, 83. minutil suurendas edu Maksim Gussev ja matši kolmandal lisaminutil tõi Kaljule kolmeväravalise võidu Kaspar Pauri penalti.
Kalju on 20 punktiga kolmas, Paide on üheksast mängust võitnud viis ja kaotanud neli ning on 15 punktiga neljandal kohal. Kuressaarel on kümme, Vaprusel kolm ja hooaja avavõidu teeninud Legionil kaks punkti. | Kuressaare kiired väravad üllatasid Paidet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuressaarele tõid ligi 150 pealtvaataja ees võidu Sten Reinkorti 11. ja 17. minuti väravad, neist teine penaltist. Paide värava lõi 13. minutil Kaimar Saag. Päeva esimeses mängus alistas TJK Legion Nikita Ivanovi 41. ja 84. ning Pavel Dõmovi 89. minuti väravatest 3:0 Pärnu Vapruse.
Päeva viimases mängus võitis Nõmme Kalju 3:0 Narva Transi. Sealjuures lahutas esimest ja teist väravat 80 minutit: 2. minutil viis Nõmme juhtima Vladimir Avilov, 83. minutil suurendas edu Maksim Gussev ja matši kolmandal lisaminutil tõi Kaljule kolmeväravalise võidu Kaspar Pauri penalti.
Kalju on 20 punktiga kolmas, Paide on üheksast mängust võitnud viis ja kaotanud neli ning on 15 punktiga neljandal kohal. Kuressaarel on kümme, Vaprusel kolm ja hooaja avavõidu teeninud Legionil kaks punkti.
### Response:
Kuressaare kiired väravad üllatasid Paidet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finaalseeria esimeses kohtumises 3:0 (25:23, 25:16, 25:19) võidu põhiturniiri parima BMF/Rakvere Võrkpalliklubi üle noppinud Viljandi oli edukas ka teises vastasseisus, saavutades võõrsil 3:0 (25:21, 25:21, 25:23) võidu, kirjutab volley.ee.
Põhiturniiril mängiti omavahel 1:1, kui koduväljakul 3:0 võidu saavutanud Rakvere pidi võõrsil Viljandi 3:2 paremust tunnistama. Viljandi esindus oli play-off 'is suurepärases vormis, kui võideti kõik kuus mängu. Seejuures loovutati vaid üks geim, poolfinaalseeria avakohtumises Võru Võrkpalliklubile.
Kahe võiduni toimuvat pronksiseeriat juhib põhiturniiri kuues meeskond AB Premium/Rae vald, kes mängis 3.-4. koha seeria esimeses vaatuses kodusaalis 3:1 (25:18, 25:23, 22:25, 25:20) tulemusega üle põhiturniiri neljandana lõpetanud Võru Võrkpalliklubi. | Play-off'is vaid ühe geimi loovutanud Viljandi võitis võrkpalli esiliiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finaalseeria esimeses kohtumises 3:0 (25:23, 25:16, 25:19) võidu põhiturniiri parima BMF/Rakvere Võrkpalliklubi üle noppinud Viljandi oli edukas ka teises vastasseisus, saavutades võõrsil 3:0 (25:21, 25:21, 25:23) võidu, kirjutab volley.ee.
Põhiturniiril mängiti omavahel 1:1, kui koduväljakul 3:0 võidu saavutanud Rakvere pidi võõrsil Viljandi 3:2 paremust tunnistama. Viljandi esindus oli play-off 'is suurepärases vormis, kui võideti kõik kuus mängu. Seejuures loovutati vaid üks geim, poolfinaalseeria avakohtumises Võru Võrkpalliklubile.
Kahe võiduni toimuvat pronksiseeriat juhib põhiturniiri kuues meeskond AB Premium/Rae vald, kes mängis 3.-4. koha seeria esimeses vaatuses kodusaalis 3:1 (25:18, 25:23, 22:25, 25:20) tulemusega üle põhiturniiri neljandana lõpetanud Võru Võrkpalliklubi.
### Response:
Play-off'is vaid ühe geimi loovutanud Viljandi võitis võrkpalli esiliiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Verstappeni järel teiselt kohalt alustanud Leclerc näitas stardis väga head minekut ja kerkis liidriks, kus püsis kuni eelviimase ringini, mil halvenenud rehvide sooritusvõime tõttu suutis hollandlane Ferrari mehest lõpuks mööduda ning edestas teda finišis 2,9 sekundiga.
Pühapäevast põhisõitu esikohalt alustav Verstappen teenis võidu eest kaheksa punkti, Leclerc seitse ja lisaks neile said punktilisa veel Sergio Perez (Red Bull), Carlos Sainz (Ferrari), Lando Norris (McLaren), Daniel Ricciardo (McLaren), Valtteri Bottas (Alfa Romeo) ja Kevin Magnussen (Haas). Mercedese sõitjad George Russell ja Lewis Hamilton said vastavalt 11. ja 14. koha.
"Start oli väga halb, ma ei tea, mis seal juhtus," ütles Verstappen. "Pärast seda pidime rahulikuks jääma. Charlesi rehvid kulusid ja me suutsime vahe tagasi sõita. Täna töötas kõik meie kasuks." | Eelviimasel ringil Leclercist möödunud Verstappen võitis Imola sprindisõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Verstappeni järel teiselt kohalt alustanud Leclerc näitas stardis väga head minekut ja kerkis liidriks, kus püsis kuni eelviimase ringini, mil halvenenud rehvide sooritusvõime tõttu suutis hollandlane Ferrari mehest lõpuks mööduda ning edestas teda finišis 2,9 sekundiga.
Pühapäevast põhisõitu esikohalt alustav Verstappen teenis võidu eest kaheksa punkti, Leclerc seitse ja lisaks neile said punktilisa veel Sergio Perez (Red Bull), Carlos Sainz (Ferrari), Lando Norris (McLaren), Daniel Ricciardo (McLaren), Valtteri Bottas (Alfa Romeo) ja Kevin Magnussen (Haas). Mercedese sõitjad George Russell ja Lewis Hamilton said vastavalt 11. ja 14. koha.
"Start oli väga halb, ma ei tea, mis seal juhtus," ütles Verstappen. "Pärast seda pidime rahulikuks jääma. Charlesi rehvid kulusid ja me suutsime vahe tagasi sõita. Täna töötas kõik meie kasuks."
### Response:
Eelviimasel ringil Leclercist möödunud Verstappen võitis Imola sprindisõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jäätma lõpetas võistluse klassifikatsiooniringid 692 silmaga seitsmendal kohal ning eelringinde tulemuse tõttu ei pidanud võistlema 1/32-finaalis. Esimeses duellis tuli eestlanna vastu kvalifikatsioonivõistluse 26. kohaga lõpetanud prantslanna Lola Grandejean, kelle Jäätma alistas tulemusega 143:142.
Kaheksandikfinaalis lasi eestlanna vastu tugev Hiina Taipei sportlane Lu-Yun Wang, keda Jäätma võitis 145:143. Veerandfinaalis ehk kolmandas duellis võistles ta edukalt türklanna Yesim Bostani vastu ja võitis teda tulemusega 143:140.
Poolfinaalis tuli Jäätmal aga seekord vastu võtta napp, 143:144 kaotus Colombia sportlaselt Alejandra Usquianolt. Kaotus viis eestlanna pronksimatši, kus ta ei andnud Hiina Taipei esindajale Yi-Hsuan Chenile võimalust ja võitis tulemusega 149:146.
Ükski Eesti vibulaskja pole varem MK-sarja individuaalvõistlusel medalit võitnud.
Jäätma naaseb Antalyast lausa kahe pronksmedaliga, kui kolm päeva varem astus koos Meeri-Marita Paasi ja Maris Tetsmanniga pjedestaalile plokkvibu naiskonna koosseisus.
"Ma olen väga õnnelik, terve see nädal sujus ja laskmine oli väga hea," kommenteeris Jäätma võistlust. "Ma ei osanud oodata kahte medalit. arvestades, et see oli hooaja esimene välivõistlus. Emotsioonid on laes!" | Jäätma võitis plokkvibu MK-etapil ajaloolise pronksmedali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jäätma lõpetas võistluse klassifikatsiooniringid 692 silmaga seitsmendal kohal ning eelringinde tulemuse tõttu ei pidanud võistlema 1/32-finaalis. Esimeses duellis tuli eestlanna vastu kvalifikatsioonivõistluse 26. kohaga lõpetanud prantslanna Lola Grandejean, kelle Jäätma alistas tulemusega 143:142.
Kaheksandikfinaalis lasi eestlanna vastu tugev Hiina Taipei sportlane Lu-Yun Wang, keda Jäätma võitis 145:143. Veerandfinaalis ehk kolmandas duellis võistles ta edukalt türklanna Yesim Bostani vastu ja võitis teda tulemusega 143:140.
Poolfinaalis tuli Jäätmal aga seekord vastu võtta napp, 143:144 kaotus Colombia sportlaselt Alejandra Usquianolt. Kaotus viis eestlanna pronksimatši, kus ta ei andnud Hiina Taipei esindajale Yi-Hsuan Chenile võimalust ja võitis tulemusega 149:146.
Ükski Eesti vibulaskja pole varem MK-sarja individuaalvõistlusel medalit võitnud.
Jäätma naaseb Antalyast lausa kahe pronksmedaliga, kui kolm päeva varem astus koos Meeri-Marita Paasi ja Maris Tetsmanniga pjedestaalile plokkvibu naiskonna koosseisus.
"Ma olen väga õnnelik, terve see nädal sujus ja laskmine oli väga hea," kommenteeris Jäätma võistlust. "Ma ei osanud oodata kahte medalit. arvestades, et see oli hooaja esimene välivõistlus. Emotsioonid on laes!"
### Response:
Jäätma võitis plokkvibu MK-etapil ajaloolise pronksmedali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodumeeskond läks mängu juhtima juba teisel minutil, kui David de Gea tõrjus osavalt Bukayo Saka löögi, aga pall põrkas Nuno Tavarese jalale, kes lõi seejärel Arsenali särgis oma karjääri esimese värava.
Avapoolaja keskel sahistas ManU võrku ka Eddie Nketiah, aga videkordusest oli näha, et Arsenali ründaja oli suluseisus. Küll nägi VAR samas olukorras karistusalas Bukayo Sakale tehtud viga ning Inglismaa koondislane realiseeris 32. minutil ise järgnenud penalti. Vaid kaks minutit hiljem vähendas Cristiano Ronaldo külaliste kaotusseisu minimaalseks, aga Granit Xhaka kauglöök 70. minutil tõi Arsenalile lõpuks 3:1 võidu.
Teise järjestikuse võidu saanud Londoni klubi tõusis 33 mängust kogutud 60 punktiga taas neljandale ehk viimasele Meistrite liigasse viivale kohale, ühe mängu vähem pidanud linnarivaal Tottenham jääb neist kolme punkti kaugusele. Manchester United on viimasest neljast mängust kaotanud kolm ja on 34 mängu järel 54 punktiga kuues. | Arsenali võit muutis ManU lootuse Meistrite liiga kohast õhkõrnaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodumeeskond läks mängu juhtima juba teisel minutil, kui David de Gea tõrjus osavalt Bukayo Saka löögi, aga pall põrkas Nuno Tavarese jalale, kes lõi seejärel Arsenali särgis oma karjääri esimese värava.
Avapoolaja keskel sahistas ManU võrku ka Eddie Nketiah, aga videkordusest oli näha, et Arsenali ründaja oli suluseisus. Küll nägi VAR samas olukorras karistusalas Bukayo Sakale tehtud viga ning Inglismaa koondislane realiseeris 32. minutil ise järgnenud penalti. Vaid kaks minutit hiljem vähendas Cristiano Ronaldo külaliste kaotusseisu minimaalseks, aga Granit Xhaka kauglöök 70. minutil tõi Arsenalile lõpuks 3:1 võidu.
Teise järjestikuse võidu saanud Londoni klubi tõusis 33 mängust kogutud 60 punktiga taas neljandale ehk viimasele Meistrite liigasse viivale kohale, ühe mängu vähem pidanud linnarivaal Tottenham jääb neist kolme punkti kaugusele. Manchester United on viimasest neljast mängust kaotanud kolm ja on 34 mängu järel 54 punktiga kuues.
### Response:
Arsenali võit muutis ManU lootuse Meistrite liiga kohast õhkõrnaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontserdil astuvad üles Kosmikud koos Sõjaväeorkestriga, Propeller, Horror Dance Squad ja Vahipataljoni ajateenijate bänd. Saatejuht Andres Kuusk, toimetaja Kerli Dello, režissöör Marek Miil, produtsent Tiina-Mari Koljak. | ETV2 eetris saab laupäeval näha Veteranirocki kontserti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontserdil astuvad üles Kosmikud koos Sõjaväeorkestriga, Propeller, Horror Dance Squad ja Vahipataljoni ajateenijate bänd. Saatejuht Andres Kuusk, toimetaja Kerli Dello, režissöör Marek Miil, produtsent Tiina-Mari Koljak.
### Response:
ETV2 eetris saab laupäeval näha Veteranirocki kontserti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks meeskonda olid tänavu juba lausa kuuel korral kohtunud, kahel puhul nii Balti liigas kui ka Eesti meistri- ja karikavõistlustel. Kehralased juhtisid võitudega 4-2, viimati oldi vastasest üle liigamängus märtsi lõpul, kui võõrsil Raasiku 31:25 alistati.
Kodumeeskond läks neljal puhul juhtima, aga raasikulased viigistasid iga kord. 12. minutil viis Vladislav Naumenko külalised esmakordselt ette, 5:4 ning mõnda aega jätkati vastupidises rütmis. Danil Gumjanovi kiirrünnaku järel juhtis 16. minutil jälle Kehra 8:7.
Avapoolaja lõpul hiilgasid tõrjetega nii Karel Hermas kui ka Mikola Naum, viimane püüdis ka Naumenko karistusviske. Kui Rasmus Varik oli Raasiku 21. minutil 10:9 juhtima viinud, visati veel vaid kaks väravat, mõlemad kehralaste esituses ning poolajavileks juhtisid võõrustajad 11:10.
Teine pooltund ei alanud Raasikule hästi, sest David Mamporia rebis vahe esimest korda ses kohtumises kahele väravale ja joonemängija Markus Kask sai vigastada. Külaliste kuiv periood venis lõpuks 13-minutiliseks.
Kui väravalukk lahti muugiti, siis saadi kõva hoog üles: Kehrat hoiti kümme minutit väravata, tabati viis korda järjest ning Marko Slastinovski karistusviske järel juhiti 39. minutil 15:12. Vahe püsis kahe-kolme värava peal seitse minutit, enne kui Sigmar Seermann 17:16 tegi.
Ukrainlased Juri Sohhorovitš ja Naumenko taastasid edu ja viimase kümne minuti alates juhtis Raasiku 19:16. Kehra võitlusvaim oli aga väga kõrgel tasemel ning kuus minutit ja viis tabamust hiljem oli Indrek Normaku värava järel 21:19 ees juba kodumeeskond.
Raasikul oli viigivõimalusigi, ent teisel poolajal postide vahele tulnud Siim Normak tegi hiilgavaid tõrjeid ning Kehra sai 22:20 võidu. Seermann viskas kuus, Normak viis ning Mamporia ja Gumjanov neli väravat. Raasikul tabasid Slastinovski ja Naumenko kuus ning Martin Nerut kolm korda.
Kehra kogus lõppeva nädalaga rohkem punkte kui terve eelneva hooajaga kokku ja tõusis seitsme silma peale. Sama numbriga hoiab neljandat kohta hetkel SK Tapa, Raasiku/Mistral on punkt vähem ja langeti tabelis viimaseks. Esikolmikus paiknevad Viljandi HC 26, Põlva Serviti 25 ja HC Tallinn 15 punktiga. | Kehra sai magusa võidu ja kerkis liigatabeli viimaselt astmelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks meeskonda olid tänavu juba lausa kuuel korral kohtunud, kahel puhul nii Balti liigas kui ka Eesti meistri- ja karikavõistlustel. Kehralased juhtisid võitudega 4-2, viimati oldi vastasest üle liigamängus märtsi lõpul, kui võõrsil Raasiku 31:25 alistati.
Kodumeeskond läks neljal puhul juhtima, aga raasikulased viigistasid iga kord. 12. minutil viis Vladislav Naumenko külalised esmakordselt ette, 5:4 ning mõnda aega jätkati vastupidises rütmis. Danil Gumjanovi kiirrünnaku järel juhtis 16. minutil jälle Kehra 8:7.
Avapoolaja lõpul hiilgasid tõrjetega nii Karel Hermas kui ka Mikola Naum, viimane püüdis ka Naumenko karistusviske. Kui Rasmus Varik oli Raasiku 21. minutil 10:9 juhtima viinud, visati veel vaid kaks väravat, mõlemad kehralaste esituses ning poolajavileks juhtisid võõrustajad 11:10.
Teine pooltund ei alanud Raasikule hästi, sest David Mamporia rebis vahe esimest korda ses kohtumises kahele väravale ja joonemängija Markus Kask sai vigastada. Külaliste kuiv periood venis lõpuks 13-minutiliseks.
Kui väravalukk lahti muugiti, siis saadi kõva hoog üles: Kehrat hoiti kümme minutit väravata, tabati viis korda järjest ning Marko Slastinovski karistusviske järel juhiti 39. minutil 15:12. Vahe püsis kahe-kolme värava peal seitse minutit, enne kui Sigmar Seermann 17:16 tegi.
Ukrainlased Juri Sohhorovitš ja Naumenko taastasid edu ja viimase kümne minuti alates juhtis Raasiku 19:16. Kehra võitlusvaim oli aga väga kõrgel tasemel ning kuus minutit ja viis tabamust hiljem oli Indrek Normaku värava järel 21:19 ees juba kodumeeskond.
Raasikul oli viigivõimalusigi, ent teisel poolajal postide vahele tulnud Siim Normak tegi hiilgavaid tõrjeid ning Kehra sai 22:20 võidu. Seermann viskas kuus, Normak viis ning Mamporia ja Gumjanov neli väravat. Raasikul tabasid Slastinovski ja Naumenko kuus ning Martin Nerut kolm korda.
Kehra kogus lõppeva nädalaga rohkem punkte kui terve eelneva hooajaga kokku ja tõusis seitsme silma peale. Sama numbriga hoiab neljandat kohta hetkel SK Tapa, Raasiku/Mistral on punkt vähem ja langeti tabelis viimaseks. Esikolmikus paiknevad Viljandi HC 26, Põlva Serviti 25 ja HC Tallinn 15 punktiga.
### Response:
Kehra sai magusa võidu ja kerkis liigatabeli viimaselt astmelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jamie xx "Let's Do It Again"
Kuigi saundipalett, mida Jamie xx oma produktsioonides kasutab, on samaks jäänud, siis on ta oma muusikalist suunda samas paljuski muutnud. On selgelt tunda, et pärast ülitugevat soolodebüüt "In Colour" on ta pisut tupikusse jõudnud ning eks sealt oligi raske edasi liikuda, "Let's Do It Again" on aga liikumine sirgjoonelisema tantsumuusika suunas. Tunnen siin veidi Studio Barnhusi mõjusid, selline naksakas ja pisut totter house, tärkavasse kevadesse sobib see aga suurepäraselt.
Finn "Things Things Things!"
Tantsumuusikaga ka jätkame, viimaste aastate üks silmapaistvamaid briti bassimuusika produtsente on olnud Finn, keda ei huvita mitte ainult funktsionaalsus, vaid ka hallalad, kus tantsurütmid kasvavad millekski enamaks. Tema värske kauamängiv "Everything Is Alright" on parimas mõttes tõhus, saab tantsida, aga jagub ka piisavalt värve ja seikluslikkus, et korduvalt albumit tervikuna kuulata.
Swedish House Mafia "Don't Go Mad (feat. Seinabo Sey)"
Kas peame otsima Swedish House Mafia uuest materjalist sügavust? Ilmselt mitte, ja ega seda seal liialt polegi. Küll aga ei muuda see nende värsket albumit "Paradise Again" kuidagi kehvemaks, pigem vastupidi: kui enne mõneaastast pausi tegid nad igavat raadio-EDM'i, siis värske materjal on vähemalt hoogne suvine tantsuküte, mis on küll kommertsliku potentsiaaliga, kuid pole samas kuidagi üheplaaniline, vaid seal on ka nüansse ja dünaamikat.
KiROT "Kaks, Meid"
Harva kohtab plaate, mille puhul ma ei oska seda kuidagi selgitada, miks see mulle korda läheb. KiROTi värske album "Kes otsib, see leiab" on just selline: kui ma vaatan seda kaine pilguga pisut eemalt, siis ei peaks selline pehme ja vanakooli hõnguga kodumaine hiphop mulle istuma, aga see töötab! Loos "Kaks, Meid" kuulen ma korraga nii Nublut kui ka Sammalhabet, siin on boom bap uue aja räpiga ühte sulanud ning see on kuidagi nii loomulik, et midagi muud ei kujutagi enam ette.
Lexsoul Dancemachine "Pigeon Pit"
Kui viimasel ajal on Lexsoulis olnud rohkem funk 'i ja kohati isegi disco-varjundit, siis värske singliga "Pigeon Pit" teenivad nad oma nime täielikult välja, see on mõnusalt nostalgiline, aga siiski kaasaegselt kõlav soul. Romantiline ja võrgutav, aga samas mitte liiga magus tiks, mis liigitub minu peas kategooriasse "pühapäeva muusika".
Inger "Golden Heart"
Hea, et ma Ingerile võimaluse andsin: tema muusika on seni tundunud kuidagi lihtsake ja ühenäoline, värske EP "Higher Self" on suurepäraselt produtseerinud kaasaegne autoripop, mis sobib imeliselt kokku praeguste päikseliste ilmadega. Muidugi, ka näiteks lühialbumi parim lugu "Golden Heart" on imelihtne, seal justkui polegi midagi, aga need vähesed elemendid töötavad veatult. Rõõm näha, kuidas ta on loominguliselt arenenud ja kasvanud, see uus suund on väga paljulubav.
Raul Ojamaa "Lose You (feat. Katie Sky)"
Värske Raul Ojamaa lühialbum "Inner Space" on justkui loodud sumedatele suvefestivalidele, kus päikeseloojangu taustal joovastunud publik saab selle saatel ennastunustavalt õõtsuda. Võib tunduda, et ma üritan Ojamaa värsket materjali kuidagi naeruvääristada, aga hoopis vastupidi: sellist atmosfäärset elektroonikat tehakse Eestis kahetsusväärselt vähe ning ta täidab tänuväärselt seda nišši. Plaadi tipphetk on koos Briti laulja Katie Sky'ga lugu "Lose You", mis ei karda mängida registritega, liikudes äärmuslikust ekstaatikast pehme elektroonilise hõljumiseni.
The Weeknd "Out of Time (Kaytranada Remix)"
Need hetked, kui Kaytranada leiab üles just selle loo, mis sobib tema identiteediga sajaprotsendiliselt, ja valab sinna peale oma lummavat elektroonikaglasuuri, võtavad sõnatuks. Ka värske The Weekndi loo "Out of Time" töötlus on midagi sellist, mida Kaytranadalt ootaksime, aga ta teeb seda lihtsalt nii kuradima hästi: sekundiga nakkav meloodia on lihtne ja tõhus, The Weekndi vokaalilt on lihvitud maha tüütu pateetika ja see kõlab kuidagi sulnilt, mida pole Weekndi puhul juba aastaid täheldanud. Remix, mis ka remix on.
PinkPantheress "Where you are (feat. WILLOW)"
Miskipärast tekitab PinkPantheressi looming turvatunnet. Seal saab kokku soe nostalgia pehmete tantsurütmidega ja see on produtseeritud niiviisi, nagu ta laulaks ainult sulle, sinu diivanil istudes, vaikselt ja õdusalt. See kõik tundub nii lihtne, otsekui naiivne, aga teisalt ma mõtlen: miks keegi teine niiviisi muusikat ei tee? PinkPantheressi teekond alles algab ja suuremad võidud on alles ees. Seniks aga kuulame värsket singlit "Where you are", mis on lihtsalt i-i-i-imeline.
Maris Pihlap "Take It Away"
Värsket Maris Pihlapi singlit "Take It Away" kuulates ei saa ma lahti mõttest, et temas on peidus superstaar, keda me veel näha pole saanud. Pealtnäha on ta looming introvertne ja sissepoole pööratud, aga see energia, mis seal paisu taga ootab, vääriks vabalt festivalide pealavasid. Ta on Eesti folkmuusika tulevik: anname talle hoogu üha juurde ja juurde, sest mina näiteks ei näe ühtki põhjust, miks ta ei võiks rahvusvaheliselt läbi lüüa.
Mart Avi "Feline"
Trummid lükkavad loo käima ja mul on tunne, et okei, see kõik areneb post-pungi suunas. Tõsi, see ongi mingi kummaline ja ootamatu mutatsioon post-pungist, aga mitte selline, mida ma ootasin: kitarr ja vokaal viitavad pigem haprale ballaadile, seega selle loo kese on dissonantsis. See aga ei lammuta pala kuidagi laiali, vaid tekivad ühendused, mille peale ise ei oskaks mõeldagi. Suurepärane sissejuhatus Mart Avi tuleval nädalal ilmuvale plaadile, ootan väga!
Claire's Bithday "Venus"
Ja nüüd klassikat. Selles, et nüüdseks on Spotify'sse jõudnud Claire's Birthday debüütplaat "Venus", on ilmselt ka minul oma osa: tänu saatele "Kultuuristuudio. Looming" taipas Eplik, et polegi neid plaate kunagi voogedastusse laadinud ja rest is history. Üks märgilisemaid Eesti popalbumeid, mis ühelt poolt mõjub jäädvustusena tollest ajastust, kuid teisalt näitab ka hästi, millest sai Vaiko Epliku karjäär alguse. Lugu "Venus" on kahtlemata kõige paremate kodumaiste lugude esikümnes, enam palju paremaks minna ei saagi.
Kuula kõiki lugusid: | Nädala parimad lood | Mart Avi, Maris Pihlap, PinkPantheress, Inger jt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jamie xx "Let's Do It Again"
Kuigi saundipalett, mida Jamie xx oma produktsioonides kasutab, on samaks jäänud, siis on ta oma muusikalist suunda samas paljuski muutnud. On selgelt tunda, et pärast ülitugevat soolodebüüt "In Colour" on ta pisut tupikusse jõudnud ning eks sealt oligi raske edasi liikuda, "Let's Do It Again" on aga liikumine sirgjoonelisema tantsumuusika suunas. Tunnen siin veidi Studio Barnhusi mõjusid, selline naksakas ja pisut totter house, tärkavasse kevadesse sobib see aga suurepäraselt.
Finn "Things Things Things!"
Tantsumuusikaga ka jätkame, viimaste aastate üks silmapaistvamaid briti bassimuusika produtsente on olnud Finn, keda ei huvita mitte ainult funktsionaalsus, vaid ka hallalad, kus tantsurütmid kasvavad millekski enamaks. Tema värske kauamängiv "Everything Is Alright" on parimas mõttes tõhus, saab tantsida, aga jagub ka piisavalt värve ja seikluslikkus, et korduvalt albumit tervikuna kuulata.
Swedish House Mafia "Don't Go Mad (feat. Seinabo Sey)"
Kas peame otsima Swedish House Mafia uuest materjalist sügavust? Ilmselt mitte, ja ega seda seal liialt polegi. Küll aga ei muuda see nende värsket albumit "Paradise Again" kuidagi kehvemaks, pigem vastupidi: kui enne mõneaastast pausi tegid nad igavat raadio-EDM'i, siis värske materjal on vähemalt hoogne suvine tantsuküte, mis on küll kommertsliku potentsiaaliga, kuid pole samas kuidagi üheplaaniline, vaid seal on ka nüansse ja dünaamikat.
KiROT "Kaks, Meid"
Harva kohtab plaate, mille puhul ma ei oska seda kuidagi selgitada, miks see mulle korda läheb. KiROTi värske album "Kes otsib, see leiab" on just selline: kui ma vaatan seda kaine pilguga pisut eemalt, siis ei peaks selline pehme ja vanakooli hõnguga kodumaine hiphop mulle istuma, aga see töötab! Loos "Kaks, Meid" kuulen ma korraga nii Nublut kui ka Sammalhabet, siin on boom bap uue aja räpiga ühte sulanud ning see on kuidagi nii loomulik, et midagi muud ei kujutagi enam ette.
Lexsoul Dancemachine "Pigeon Pit"
Kui viimasel ajal on Lexsoulis olnud rohkem funk 'i ja kohati isegi disco-varjundit, siis värske singliga "Pigeon Pit" teenivad nad oma nime täielikult välja, see on mõnusalt nostalgiline, aga siiski kaasaegselt kõlav soul. Romantiline ja võrgutav, aga samas mitte liiga magus tiks, mis liigitub minu peas kategooriasse "pühapäeva muusika".
Inger "Golden Heart"
Hea, et ma Ingerile võimaluse andsin: tema muusika on seni tundunud kuidagi lihtsake ja ühenäoline, värske EP "Higher Self" on suurepäraselt produtseerinud kaasaegne autoripop, mis sobib imeliselt kokku praeguste päikseliste ilmadega. Muidugi, ka näiteks lühialbumi parim lugu "Golden Heart" on imelihtne, seal justkui polegi midagi, aga need vähesed elemendid töötavad veatult. Rõõm näha, kuidas ta on loominguliselt arenenud ja kasvanud, see uus suund on väga paljulubav.
Raul Ojamaa "Lose You (feat. Katie Sky)"
Värske Raul Ojamaa lühialbum "Inner Space" on justkui loodud sumedatele suvefestivalidele, kus päikeseloojangu taustal joovastunud publik saab selle saatel ennastunustavalt õõtsuda. Võib tunduda, et ma üritan Ojamaa värsket materjali kuidagi naeruvääristada, aga hoopis vastupidi: sellist atmosfäärset elektroonikat tehakse Eestis kahetsusväärselt vähe ning ta täidab tänuväärselt seda nišši. Plaadi tipphetk on koos Briti laulja Katie Sky'ga lugu "Lose You", mis ei karda mängida registritega, liikudes äärmuslikust ekstaatikast pehme elektroonilise hõljumiseni.
The Weeknd "Out of Time (Kaytranada Remix)"
Need hetked, kui Kaytranada leiab üles just selle loo, mis sobib tema identiteediga sajaprotsendiliselt, ja valab sinna peale oma lummavat elektroonikaglasuuri, võtavad sõnatuks. Ka värske The Weekndi loo "Out of Time" töötlus on midagi sellist, mida Kaytranadalt ootaksime, aga ta teeb seda lihtsalt nii kuradima hästi: sekundiga nakkav meloodia on lihtne ja tõhus, The Weekndi vokaalilt on lihvitud maha tüütu pateetika ja see kõlab kuidagi sulnilt, mida pole Weekndi puhul juba aastaid täheldanud. Remix, mis ka remix on.
PinkPantheress "Where you are (feat. WILLOW)"
Miskipärast tekitab PinkPantheressi looming turvatunnet. Seal saab kokku soe nostalgia pehmete tantsurütmidega ja see on produtseeritud niiviisi, nagu ta laulaks ainult sulle, sinu diivanil istudes, vaikselt ja õdusalt. See kõik tundub nii lihtne, otsekui naiivne, aga teisalt ma mõtlen: miks keegi teine niiviisi muusikat ei tee? PinkPantheressi teekond alles algab ja suuremad võidud on alles ees. Seniks aga kuulame värsket singlit "Where you are", mis on lihtsalt i-i-i-imeline.
Maris Pihlap "Take It Away"
Värsket Maris Pihlapi singlit "Take It Away" kuulates ei saa ma lahti mõttest, et temas on peidus superstaar, keda me veel näha pole saanud. Pealtnäha on ta looming introvertne ja sissepoole pööratud, aga see energia, mis seal paisu taga ootab, vääriks vabalt festivalide pealavasid. Ta on Eesti folkmuusika tulevik: anname talle hoogu üha juurde ja juurde, sest mina näiteks ei näe ühtki põhjust, miks ta ei võiks rahvusvaheliselt läbi lüüa.
Mart Avi "Feline"
Trummid lükkavad loo käima ja mul on tunne, et okei, see kõik areneb post-pungi suunas. Tõsi, see ongi mingi kummaline ja ootamatu mutatsioon post-pungist, aga mitte selline, mida ma ootasin: kitarr ja vokaal viitavad pigem haprale ballaadile, seega selle loo kese on dissonantsis. See aga ei lammuta pala kuidagi laiali, vaid tekivad ühendused, mille peale ise ei oskaks mõeldagi. Suurepärane sissejuhatus Mart Avi tuleval nädalal ilmuvale plaadile, ootan väga!
Claire's Bithday "Venus"
Ja nüüd klassikat. Selles, et nüüdseks on Spotify'sse jõudnud Claire's Birthday debüütplaat "Venus", on ilmselt ka minul oma osa: tänu saatele "Kultuuristuudio. Looming" taipas Eplik, et polegi neid plaate kunagi voogedastusse laadinud ja rest is history. Üks märgilisemaid Eesti popalbumeid, mis ühelt poolt mõjub jäädvustusena tollest ajastust, kuid teisalt näitab ka hästi, millest sai Vaiko Epliku karjäär alguse. Lugu "Venus" on kahtlemata kõige paremate kodumaiste lugude esikümnes, enam palju paremaks minna ei saagi.
Kuula kõiki lugusid:
### Response:
Nädala parimad lood | Mart Avi, Maris Pihlap, PinkPantheress, Inger jt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti resultatiivseimaks kerkis 15 punktiga Ranel Rahuoja, Kreekale tõi 17 punkti Alexandros Nanopoulos. Blokist sai Eesti meeskond kolm ja Kreeka üheksa punkti, servil oli parem Eesti koondis (7-5), vahendab Volley.
Eesti kuulub kolmesesse alagruppi, pühapäeval kell 18.00 kohtutakse teises mängus Lätiga. Kokku on viis alagruppi, iga alagrupi võitja pääseb otse finaalturniirile. Lisaks pääseb finaalturniirile ka kõigi alagruppide peale parim teise koha saaja.
Eesti mängude ajakava:
22. aprill kell 19.00 Eesti – Kreeka 1:3 (22:25, 19:25, 25:20, 20:25)
24. aprill kell 18.00 Läti – Eesti | U-18 noormehed kaotasid EM-valikturniiril Kreeka eakaaslastele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti resultatiivseimaks kerkis 15 punktiga Ranel Rahuoja, Kreekale tõi 17 punkti Alexandros Nanopoulos. Blokist sai Eesti meeskond kolm ja Kreeka üheksa punkti, servil oli parem Eesti koondis (7-5), vahendab Volley.
Eesti kuulub kolmesesse alagruppi, pühapäeval kell 18.00 kohtutakse teises mängus Lätiga. Kokku on viis alagruppi, iga alagrupi võitja pääseb otse finaalturniirile. Lisaks pääseb finaalturniirile ka kõigi alagruppide peale parim teise koha saaja.
Eesti mängude ajakava:
22. aprill kell 19.00 Eesti – Kreeka 1:3 (22:25, 19:25, 25:20, 20:25)
24. aprill kell 18.00 Läti – Eesti
### Response:
U-18 noormehed kaotasid EM-valikturniiril Kreeka eakaaslastele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Anname teada, et Silas Melsoni vigastusest taastumise protsess on osutunud oodatust pikemaks ning ta jätkab oma taastusravi Ameerikas. Täname siiralt Silast tema panuse eest ning soovime kiiret paranemist!" kirjutas Kalev/Cramo ühismeedias.
25-aastane ja 193 sentimeetrit pikk Melson liitus Kalev/Cramoga eelmise aasta juulis. Enne Kaleviga liitumist mängis ta Euroopas Kreeka, Iisraeli, Soome ja Belgia klubide eest.
Tänavusel hooajal viskas Melson Eesti-Läti liigas keskmiselt 24,1 minutiga 13,5 punkti, võttis 3,5 lauapalli ja andis 3,3 korvisöötu. | Kalev/Cramost lahkus ameeriklasest tagamängija | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Anname teada, et Silas Melsoni vigastusest taastumise protsess on osutunud oodatust pikemaks ning ta jätkab oma taastusravi Ameerikas. Täname siiralt Silast tema panuse eest ning soovime kiiret paranemist!" kirjutas Kalev/Cramo ühismeedias.
25-aastane ja 193 sentimeetrit pikk Melson liitus Kalev/Cramoga eelmise aasta juulis. Enne Kaleviga liitumist mängis ta Euroopas Kreeka, Iisraeli, Soome ja Belgia klubide eest.
Tänavusel hooajal viskas Melson Eesti-Läti liigas keskmiselt 24,1 minutiga 13,5 punkti, võttis 3,5 lauapalli ja andis 3,3 korvisöötu.
### Response:
Kalev/Cramost lahkus ameeriklasest tagamängija |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tund ja 34 minutit kestnud kohtumises oli Bellucci Lajalist üle tulemusega 6:4, 6:4. Matši jooksul tegi Lajal kümme topeltviga itaallase nelja vastu. Esimeselt servilt võitis Bellucci 90 ja teiselt servilt 46 protsenti punktidest. Lajali näitajad olid vastavalt 61 ja 37 protsenti. Ühtlasi lõi Bellucci matši jooksul kaks ässa eestlase ühe vastu. Murdepallidest realiseeris Lajal kahest ühe, Bellucci 14-st neli.
Finaalis läheb Bellucci vastamisi hiinlase Bu Yunchaoketega (ATP 711.), kes sai nelja parema seas 6:2, 7:5 jagu kaasmaalasest Zhe List (ATP 577.).
Turniiri jooksul alistas Lajal 17-aastase poolaka Martyn Pawelski (juunioride edetabeli 45.) 7:5, 4:6, 6:3, maailma 505. reketi Vladõslav Orlovi 1:6, 6:2, 6:4 ning itaallase Giovanni Oradini (ATP 547.) 7:6, 6:4. | Eduka turniiri teinud Lajal langes poolfinaalis konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tund ja 34 minutit kestnud kohtumises oli Bellucci Lajalist üle tulemusega 6:4, 6:4. Matši jooksul tegi Lajal kümme topeltviga itaallase nelja vastu. Esimeselt servilt võitis Bellucci 90 ja teiselt servilt 46 protsenti punktidest. Lajali näitajad olid vastavalt 61 ja 37 protsenti. Ühtlasi lõi Bellucci matši jooksul kaks ässa eestlase ühe vastu. Murdepallidest realiseeris Lajal kahest ühe, Bellucci 14-st neli.
Finaalis läheb Bellucci vastamisi hiinlase Bu Yunchaoketega (ATP 711.), kes sai nelja parema seas 6:2, 7:5 jagu kaasmaalasest Zhe List (ATP 577.).
Turniiri jooksul alistas Lajal 17-aastase poolaka Martyn Pawelski (juunioride edetabeli 45.) 7:5, 4:6, 6:3, maailma 505. reketi Vladõslav Orlovi 1:6, 6:2, 6:4 ning itaallase Giovanni Oradini (ATP 547.) 7:6, 6:4.
### Response:
Eduka turniiri teinud Lajal langes poolfinaalis konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | läbimärjaks ma
aja vihmades olen
saanud ja nõnda
sõnu kui sügislehti
langeb mu jalgade ette
Ono no Komachi
kevade mere taga
raagus hüvastijätt
koju üht laululindu
lehvitab kirju rätt
See kes jäi otsima öösse
usku ja unevust
otsima salamisi
tühjuse ilusat ust
tõuseb kord kuukiiri mööda
üleval ootabki kuu
all ikka kaunis ja kole
rõõmus ja õnnetu | Peeter Ilusa luuletus. Marju Kuudile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
läbimärjaks ma
aja vihmades olen
saanud ja nõnda
sõnu kui sügislehti
langeb mu jalgade ette
Ono no Komachi
kevade mere taga
raagus hüvastijätt
koju üht laululindu
lehvitab kirju rätt
See kes jäi otsima öösse
usku ja unevust
otsima salamisi
tühjuse ilusat ust
tõuseb kord kuukiiri mööda
üleval ootabki kuu
all ikka kaunis ja kole
rõõmus ja õnnetu
### Response:
Peeter Ilusa luuletus. Marju Kuudile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljanda järjestikuse kohtumise võitnud Oilersi eest tegi kübaratriki ja andis ühe resultatiivse söödu Evander Kane, tema tiimikaaslane Connor McDavid jagas kolm resultatiivset söötu ning tõusis liiga resultatiivsustabelis taas liidriks.
Kailer Yamamoto ja Kris Russell skoorisid kumbki ühe värava ja andsid ühe väravasöödu. Avalanche'i poolel viskas kaks väravat Valeri Nitšuškin, ühe tabamuse sai kirja Nathan McKinnon.
Võiduga kindlustas Oilers viienda läänekonverentsi meeskonnana play-off koha. Viimasele kolmele kohale konkureerivad veel Los Angeles Kings, Nashville Predators, Dallas Stars, Vegas Golden Knights ja Vancouver Canucks. Idakonverentsis on kõik kaheksa edasipääsejat juba selgunud.
Läänekonverentsis teisel kohal olev Minnesota Wild sai 6:3 jagu Seattle Krakenist. Kirill Kaprizovist sai esimene mängija Wildi ajaloos, kes on hooaja jooksul kogunud 100 resultatiivsuspunkti. Venelane viskas Krakeni võrku ühe värava ja andis kolm väravasöötu. Kokku on ta 77 mänguga visanud 45 väravat ja jaganud 56 resultatiivset söötu.
Kevin Fiala andis viis väravasöötu ning pikendas oma punktiseeria üheksale mängule, Joel Eriksson Ek viskas Wildi kasuks kaks väravat ja andis ühe söödu. Kaotajate poolel said ühe värava kirja Daniel Sprong, Yanni Gourde ja Matty Beniers.
Tulemused:
Columbus Blue Jackets - Ottawa Senators 1:2
Minnesota Wild - Seattle Kraken 6:3
Edmonton Oilers - Colorado Avalanche 6:3
Arizona Coyotes - Washington Capitals 0:2 | NHL: Kane'i kübaratrikk viis Oilersiplay-off'i | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljanda järjestikuse kohtumise võitnud Oilersi eest tegi kübaratriki ja andis ühe resultatiivse söödu Evander Kane, tema tiimikaaslane Connor McDavid jagas kolm resultatiivset söötu ning tõusis liiga resultatiivsustabelis taas liidriks.
Kailer Yamamoto ja Kris Russell skoorisid kumbki ühe värava ja andsid ühe väravasöödu. Avalanche'i poolel viskas kaks väravat Valeri Nitšuškin, ühe tabamuse sai kirja Nathan McKinnon.
Võiduga kindlustas Oilers viienda läänekonverentsi meeskonnana play-off koha. Viimasele kolmele kohale konkureerivad veel Los Angeles Kings, Nashville Predators, Dallas Stars, Vegas Golden Knights ja Vancouver Canucks. Idakonverentsis on kõik kaheksa edasipääsejat juba selgunud.
Läänekonverentsis teisel kohal olev Minnesota Wild sai 6:3 jagu Seattle Krakenist. Kirill Kaprizovist sai esimene mängija Wildi ajaloos, kes on hooaja jooksul kogunud 100 resultatiivsuspunkti. Venelane viskas Krakeni võrku ühe värava ja andis kolm väravasöötu. Kokku on ta 77 mänguga visanud 45 väravat ja jaganud 56 resultatiivset söötu.
Kevin Fiala andis viis väravasöötu ning pikendas oma punktiseeria üheksale mängule, Joel Eriksson Ek viskas Wildi kasuks kaks väravat ja andis ühe söödu. Kaotajate poolel said ühe värava kirja Daniel Sprong, Yanni Gourde ja Matty Beniers.
Tulemused:
Columbus Blue Jackets - Ottawa Senators 1:2
Minnesota Wild - Seattle Kraken 6:3
Edmonton Oilers - Colorado Avalanche 6:3
Arizona Coyotes - Washington Capitals 0:2
### Response:
NHL: Kane'i kübaratrikk viis Oilersiplay-off'i |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval esines Eesti riigi peaprokurör Andres Parmas ETV saates "Esimene stuudio". Saatejuhi Mirko Ojakivi küsimuse peale, kas Venemaa kuriteod on genotsiid, vastas peaprokurör, et Ukrainas ei ole toimunud genotsiidi. Parmas põhjendas:
"Genotsiidikuriteo määratlus rahvusvahelises õiguses täna on selline, et on tarvis n-ö eesmärki hävitada kas riikkondlik ehk kodakondsusel põhinev, etniline, rassiline või usuline inimgrupp kui selline täielikult füüsilises mõttes. Sinna alla ei käi näiteks niisugune poliitiline grupp nagu bandeeralased, natsid, nagu on defineerinud Venemaa täna enda eesmärke, et hävitada sellised grupid. Sinna alla ei käi nn kultuuriline genotsiid, mis seisneks eelkõige mingi grupi assimileerimises, identideedi hävitamises, aga mitte inimeste füüsilises hävitamises".
Kui üritada väidet jaatavalt sõnastada, siis väitis peaprokurör sisuliselt, et Venemaa puhul ei ole ilmnenud eesmärki hävitada riikkondlikult ehk kodakondsusel põhinevalt etniline, rassiline või usuline inimgrupp kui selline füüsilises mõttes.
Väga loodan, et peaprokurör ei pea Venemaa tegude genotsiidiks määratlemise eelduseks seda, et näeb Vladimir Putini poolt allkirjastatud käskkirja, milles on kasutatud genotsiidi ennetamise konventsiooni korrektseid sätteid moonutamata sõnastuses.
Samal ajal, kui riigikogu võttis vastu avalduse selle kohta, et nad peavad Venemaa tegusid genotsiidiks, tulid teated Mariupoli läheduses olevast massihauast, kuhu olevat maetud umbes 9000 kohalikku elanikku. Enne seda olid tulnud teated lisaks Butšale ka teiste massihukkamiste kohta Kiievi ümbruses.
Vene ametlikest meediakanalitest on kuude vältel, ka enne Putini "erioperatsiooni" algust, tulnud sõnumeid selle kohta, kuidas terve Ukraina omariiklus ja Ukraina rahvus on väljamõeldis, natsistlik konstruktsioon, eksitus.
Kas tõesti on vaja näpuga järge ajada Putini režiimi pressiteadetes ja korrata seal meelega väga kitsalt sõnastatud "bandeeralaste ja natside" määratlust, arvates, et Kremli pressiteated on kõige parem allikas Venemaa tegudele hinnangu andmiseks?
Ma ei tee katsetki endast pädevama inimesega hakata vaidlema rahvusvaheliste konventsioonide sõnastusnüansside teemadel, aga minu arvates pole küsimus hetkel üldse selles, kui täiuslikult Kremli pressiteated kattuvad genotsiidivastase konventsiooni lausestustega.
Nagu professor Lauri Mälksoo neljapäevases "Aktuaalses kaameras" ütles, on ÜRO rahvusvaheline kohus Haagis kõige õigem kogu, mis saab öelda, et Venemaa on Ukrainas toime pannud genotsiidi. See kohus pole vastavat seisukohta võtnud.
Sellega seoses on mul üks küsimus: kuidas saab peaprokurör olukorras, kus pole algatatud ühtki pädevat uurimist ega toimunud ühtki kohtumenetlust, kindlas kõneviisis väita, et Venemaa ei ole Ukrainas toime pannud genotsiidi?
"Peaprokuröri riigikogu poliitilisi avaldusi ümber lükkavad väited on praegusel hetkel samavõrd kohatud kui ebavajalikud."
Eesti üks olulisemaid tippametnikke kommenteeris saates ka riigikogu avaldust, et nende hinnangul paneb Venemaa Ukrainas toime genotsiidi. Riigikogu pole kohus, vaid poliitiline organ, seega tulebki seda võtta poliitilise hinnanguna Venemaa tehtavale. Riigi peaprokuröri riigikogu poliitilisi avaldusi ümber lükkavad väited on praegusel hetkel samavõrd kohatud kui ebavajalikud.
Peaprokurör pole riigikogu liige ega poliitik, tal ei sobi teha oma ametikohal poliitilisi avaldusi. ETV saates esindas ta aga riigiprokuratuuri, see ei olnud persoonilugu mõnes elustiiliajakirjas või nädalavahetuse päevalehes.
Mina ei oska riigi peaprokuröri kohatule väitele praeguses olukorras muud loogilist seletust leida, kui et avaliku esinemise käigus tuleb teinekord ette esinemiskrampe.
Kui Parmasel on avalikkusest rohkem infot ja ta oskab täpsustada, kes on teostanud vastavad uurimistoimingud ja milline pädev kogu on nende põhjal järeldanud, et Ukrainas pole toime pandud genotsiidi, siis näen tal hetkel kohustust seda infot avalikkusega jagada.
Kui aga peaprokurör oli oma väljenduses ebatäpne või hoogne, siis arvestades praeguste hetkede ajaloolist kaalu ja tehtud avalduse kasutusväärtust ka Venemaa tulevaste genotsiidiuurimist vältivate infooperatsioonide jaoks eeldan, et ta oma avaldust avalikult korrigeerib. | Meelis Oidsalu: genotsiid, peaprokurör ja poliitika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval esines Eesti riigi peaprokurör Andres Parmas ETV saates "Esimene stuudio". Saatejuhi Mirko Ojakivi küsimuse peale, kas Venemaa kuriteod on genotsiid, vastas peaprokurör, et Ukrainas ei ole toimunud genotsiidi. Parmas põhjendas:
"Genotsiidikuriteo määratlus rahvusvahelises õiguses täna on selline, et on tarvis n-ö eesmärki hävitada kas riikkondlik ehk kodakondsusel põhinev, etniline, rassiline või usuline inimgrupp kui selline täielikult füüsilises mõttes. Sinna alla ei käi näiteks niisugune poliitiline grupp nagu bandeeralased, natsid, nagu on defineerinud Venemaa täna enda eesmärke, et hävitada sellised grupid. Sinna alla ei käi nn kultuuriline genotsiid, mis seisneks eelkõige mingi grupi assimileerimises, identideedi hävitamises, aga mitte inimeste füüsilises hävitamises".
Kui üritada väidet jaatavalt sõnastada, siis väitis peaprokurör sisuliselt, et Venemaa puhul ei ole ilmnenud eesmärki hävitada riikkondlikult ehk kodakondsusel põhinevalt etniline, rassiline või usuline inimgrupp kui selline füüsilises mõttes.
Väga loodan, et peaprokurör ei pea Venemaa tegude genotsiidiks määratlemise eelduseks seda, et näeb Vladimir Putini poolt allkirjastatud käskkirja, milles on kasutatud genotsiidi ennetamise konventsiooni korrektseid sätteid moonutamata sõnastuses.
Samal ajal, kui riigikogu võttis vastu avalduse selle kohta, et nad peavad Venemaa tegusid genotsiidiks, tulid teated Mariupoli läheduses olevast massihauast, kuhu olevat maetud umbes 9000 kohalikku elanikku. Enne seda olid tulnud teated lisaks Butšale ka teiste massihukkamiste kohta Kiievi ümbruses.
Vene ametlikest meediakanalitest on kuude vältel, ka enne Putini "erioperatsiooni" algust, tulnud sõnumeid selle kohta, kuidas terve Ukraina omariiklus ja Ukraina rahvus on väljamõeldis, natsistlik konstruktsioon, eksitus.
Kas tõesti on vaja näpuga järge ajada Putini režiimi pressiteadetes ja korrata seal meelega väga kitsalt sõnastatud "bandeeralaste ja natside" määratlust, arvates, et Kremli pressiteated on kõige parem allikas Venemaa tegudele hinnangu andmiseks?
Ma ei tee katsetki endast pädevama inimesega hakata vaidlema rahvusvaheliste konventsioonide sõnastusnüansside teemadel, aga minu arvates pole küsimus hetkel üldse selles, kui täiuslikult Kremli pressiteated kattuvad genotsiidivastase konventsiooni lausestustega.
Nagu professor Lauri Mälksoo neljapäevases "Aktuaalses kaameras" ütles, on ÜRO rahvusvaheline kohus Haagis kõige õigem kogu, mis saab öelda, et Venemaa on Ukrainas toime pannud genotsiidi. See kohus pole vastavat seisukohta võtnud.
Sellega seoses on mul üks küsimus: kuidas saab peaprokurör olukorras, kus pole algatatud ühtki pädevat uurimist ega toimunud ühtki kohtumenetlust, kindlas kõneviisis väita, et Venemaa ei ole Ukrainas toime pannud genotsiidi?
"Peaprokuröri riigikogu poliitilisi avaldusi ümber lükkavad väited on praegusel hetkel samavõrd kohatud kui ebavajalikud."
Eesti üks olulisemaid tippametnikke kommenteeris saates ka riigikogu avaldust, et nende hinnangul paneb Venemaa Ukrainas toime genotsiidi. Riigikogu pole kohus, vaid poliitiline organ, seega tulebki seda võtta poliitilise hinnanguna Venemaa tehtavale. Riigi peaprokuröri riigikogu poliitilisi avaldusi ümber lükkavad väited on praegusel hetkel samavõrd kohatud kui ebavajalikud.
Peaprokurör pole riigikogu liige ega poliitik, tal ei sobi teha oma ametikohal poliitilisi avaldusi. ETV saates esindas ta aga riigiprokuratuuri, see ei olnud persoonilugu mõnes elustiiliajakirjas või nädalavahetuse päevalehes.
Mina ei oska riigi peaprokuröri kohatule väitele praeguses olukorras muud loogilist seletust leida, kui et avaliku esinemise käigus tuleb teinekord ette esinemiskrampe.
Kui Parmasel on avalikkusest rohkem infot ja ta oskab täpsustada, kes on teostanud vastavad uurimistoimingud ja milline pädev kogu on nende põhjal järeldanud, et Ukrainas pole toime pandud genotsiidi, siis näen tal hetkel kohustust seda infot avalikkusega jagada.
Kui aga peaprokurör oli oma väljenduses ebatäpne või hoogne, siis arvestades praeguste hetkede ajaloolist kaalu ja tehtud avalduse kasutusväärtust ka Venemaa tulevaste genotsiidiuurimist vältivate infooperatsioonide jaoks eeldan, et ta oma avaldust avalikult korrigeerib.
### Response:
Meelis Oidsalu: genotsiid, peaprokurör ja poliitika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud aasta lõpus kaitses Elen Lotman doktoritöö teemal "Kogemuslik heuristika mängufilmi operaatoritöös" 1. Kuna filmiteaduse doktoritöid Eestis ülemäära tihti ei kaitsta – veelgi enam, kõnealune töö on teostatud loovuurimusena –, siis on põhjust vastse doktoriga teema avada.
Elen, olete olnud viimasel ajal eriti tegus. Värskelt kaitstud doktoritöös keskendusite osaliselt täispika mängufilmi "Hüvasti, NSVL" 2 uurimisele, kuigi olete ise selle operaator. Kuidas on teadlasena omaenda kätetööd uurida? Kas rollikonflikti ei teki? Kuidas säilitada sellisel juhul objektiivsus uuritava osas?
Paras väljakutse on uurida oma tööd ja samal ajal silmas pidada, et eesmärk ei ole näidata, kuidas midagi peaks tegema, vaid vastupidi, näidata, kuivõrd erinevalt midagi tehakse. Eks see ole loovuuringute puhul keskne küsimus. Hiljuti tegi väga põneva ettekande BFMi doktoriseminaride raames Maarten Coegnaerts, kes rääkis FilmEU nelja filmikooli ühisprojekti, kuhu kuulub ka BFM, loovuuringute analüüsist. Siin on huvitav, et praktikud töötavad valdavalt intuitiivselt, vaiketeadmiste alusel. Need on sõnastamata, kogemusena omandatud teadmised. Seega, kui teostada loovuurimust, ei pruugi esimene etapp, mis tavaliselt seisneb kirjandusega tutvumises eesmärgiga kaardistada antud teema status quo, toimida, sest on väga tõenäoline, et loovuurija uurib teemat, mille kohta on üldse väga vähe kirjutatud – ja seegi vähene teoreetikute poolt. Näiteks Tanel Toom, kes on meil BFMis doktorant, uurib vaatepunkti (point of view), mille kohta on olemas vaid teoreetilist kirjandust. Seega on loovuurimuse puhul vaja status quo kaardistamise etapp ümber mõtestada. Võib-olla peaks loovuurimuse puhul kirjanduse ülevaate asemel olema hoopis loovuurija praktika kirjeldus ja analüüs, nii et sellest saaks hakata kasvatama teooriat?
Aga lisaks iseenda uurimise oma naba vaatamisest kõrgemale tõstmisele on muidugi hädavajalik luua ka interdistsiplinaarseid sildu. On vaja tuua kokku loomingu, teaduse, mängu, suurandmete jms teadmised, selleks et need ei kapselduks erialaterminoloogia enklaavidesse. Kui kõik pimedas toas elevanti kompavad, siis jääbki mulje, et filmitegemine on saba ja filmiteooria on lont ja kognitiivne psühholoogia on kõhualune. Toon näite: kui vaadata filminäitleja tööd Judith Westoni käsituses – hiljuti korraldasin BFMis tema koolituse ning tema meetod on filmispetsiifilise näitlemise õpetamisel kõrgelt hinnatud – ja kõrvutada tema meetodit isiksusepsühholoogia või kognitiivse käitumisteraapiaga, siis näeme, et need kattuvad peaaegu täielikult. Erialati kasutatakse lihtsalt erinevaid sõnu ja suheldakse oma eriala ringkonnaga. Need tuleb kokku viia. Miks? Kui mõelda loojatest kui mingi oskuse välja arendanud inimestest, siis operaator on ju professionaalne vaataja, helirežissöör professionaalne kuulaja ja näitleja on professionaalne käituja (eriti ilmekas on siinjuures ingliskeelne sõna "act"). Miks ei peaks siis professionaalne käituja olema kõige parem käitumise kogemusliku loomise ja analüüsimise spetsialist? Ta ei pruugi osata teooriatega selgitada, mida ta teeb, aga sellele vaatamata on ta oskused absoluutne tipp käitumise esilekutsumises. Psühholoogia vallas oleks omakorda võimalik saada selle kogemuse vahendusel väga palju andmeid, mida oma meetoditega tõlgendada. Ja psühholoogiast saaks liikuda meetodid tagasi praktikutele rakendamiseks.
Seetõttu olen veendunud, et interdistsiplinaarsus annab võimaluse panna tuli põlema ja lõpuks koos kõigi teistega seda elevanti näha. Kuna olen kasvanud looduskaitsjate perekonnas, siis muidugi arvan, et pärast tema uurimist tuleks see elevant pikast pimeda toa vangistusest vabaks lasta.
Kuidas mõista dissertatsiooni keskset mõistet "kogemuslik heuristika"? Millise tühimiku teadusväljal teie uurimistöö täidab?
Eemalt vaadates võib tunduda, et praktika on kõigi puhul enam-vähem sama, aga tegelikult kujutab iga loominguline tegevus keerukat heuristikat, mis kujuneb igal loojal välja kogemuste, ebaõnnestumiste, arusaamiste jne tulemusena. Mida rohkem seda uurida, seda rohkem saab teada loova mõtlemise kohta – ja loova mõtlemise uuringud on praegu, tehisintellekti loomise ajastul, ülimalt olulised. Selle tühimiku täitmiseks loon praegu koos oma juhendaja Pia Tikkaga uurimisrühma, et kokku viia praktiseerivad filmitegijad ja neuroteadlased, filmiteoreetikud, õppejõud jt, et saaksime vastastikku tubades tule süüdata.
Teie dissertatsiooni maht on võimas: loovosaks on täispikk mängufilm ning uurimistöö osaks üle 150 lehekülje pikk saatesõna ja kolm teadusartiklit. Oleks saanud ju läbi ka vähemaga. Miks otsustasite operaatorina minna koostööettepanekuga neuroteadlaste juurde?
Kohati oli mul tunne, et doktoritöö pealkiri pidanuks olema lihtsalt ja ausalt "Asjad, mis mind huvitavad", kuna teemad, mis mind paeluvad, kipuvad jooksma ühest tüvest igasse suunda laiali. Sellest ehk ka komisjoni kommentaar, et tegemist on kolme doktoritöö mahuga dissertatsiooniga.
Ehk on asi ka selles, et minu valdkonnas ei ole doktoritöö karjääri elementaarne osa, doktorikraadiga operaatoreid maailmas eriti võtta pole, isegi mulle doktorikraadiga filmipraktikust oponendi leidmine osutus keeruliseks. Kuna operaatorid uurimusi tavaliselt ei tee, ei olnud ka mitte mingit välist survet alustada doktoriõpinguid. Tegin seda tõesti ainult iseenda pärast, sest mitte mingit praktilist väärtust doktorikraadil operaatori puhul pole. Tenuurimaailm on ülikoolide maailm ja seda ei ole vabakutselise filmitegija jaoks olemas. Koolis õpetamine ja uurimistegevus on asjad, mida tuleb niikuinii teha oma erialase karjääri kõrvalt, püüdes pidevalt hoida koos kahte täiesti erinevat töömaailma. Seetõttu saan öelda, et asiseid kaalutlusi selle töö taga ei olnud. Kõik, mis ma tegin, tegin patoloogilisest uudishimust maailma toimimise vastu. Just see mind pidevalt piitsutab ja doktorantuur oli hea ettekääne oma huvidele alistuda.
"Hüvasti, NSVL" sobib nii aja kui ka teema poolest kokku mängufilmidega "Rain" 3 ja "Vee peal" 4. Need on justkui omamoodi triloogia, kus üks jätkab ajaliselt sealt, kus teine lõpeb. Kuigi on kõlanud üleskutseid lõpetada nõukogudejärgsusele rõhumine pärast kolme kümnendit iseseisvust, vaadatakse kõigis kolmes filmis ajas tagasi. Mis on teie arvates põhjustanud meie filmikunstis sellise minevikuihaluse?
Peeter Simm, Lauri Randla ja Janno Jürgens on eri põlvkonnast režissöörid, seega mingis põlvkonnavaimus ma neid kahtlustada ei oskaks. Võib-olla on lihtsalt piisavalt palju aega mööda läinud ja suhe selle ajastuga muutunud mängulisemaks. Näiteks mu tudengid riietuvad praegu samamoodi nagu mina teismelisena, aga kohe, kui ma neid nailonjopesid, laiu alt narmastega teksasid, tanksaapaid ja choker'eid näen, lööb mul ninna 90ndate alguses palvelates jagatud Rootsi humanitaarabiriiete lõhn. Ilmselgelt ei ole minul veel tollest ajast piisavalt aega möödas, kui need riided on minu episoodilise mälu assotsiatsioonide võrgustikuga nii tihedalt seotud. Ma ei saa sellega mängida, sest see on mulle liiga tuttav, aga kahekümnendates eluaastates inimestele on see kõik juba mänguruum, vabadus. Võib-olla on siis praegu aktiivselt tegutsevatele režissööridele 1970. ja 1980. aastad juba piisavalt kaugel, et neil ei tule klomp kurku või oksemaitse suhu, kui nad selle aja peale mõtlevad.
Teie filmile "Konteiner" kirjutatud käsikiri on saanud suure tunnustuse osaliseks: stsenaarium osutus Ameerika filmiakadeemia rahvusvahelisel stsenaariumikonkursil 8191 esitatud kandidaadi hulgast veerandfinalistiks. Palun rääkige lähemalt sellest filmiprojektist.
See tuli kõik väga ootamatult. Ma pole end kunagi stsenaristiks pidanud ja stsenaarium sai kirjutatud lihtsalt selle tõttu, et filmi aluseks olnud lugu oli nii võimas. Kui töötasin läbi kohtumaterjale, telefonikõnede salvestusi ja ajakirjanduses ilmunud detaile, siis tuli kohati päriselu sündmusi muuta, sest need olid nii filmilikud, et ei mõjunud usutava, vaid karikatuursena. Kirjutasin selle loo soovist teha midagi, mis üle jõu käiks. Noh, nüüd on ta mul siis järgmise ülesandena ees – kuidas see kõik üles filmida. Vahel vaatab operaator Elen stsenarist Elenile otsa ja küsib: "Mis asja?! Kuidas sa ette kujutad, et seda filmima peaks?!" Õnneks on režissöör Arun Tamm nende kahe Eleni vahel ja aitab olukorra lahendada.
See ei olnud küll teil esimene kord stsenaariumi kirjutada, kuid kui keeruline oli nii piiratud tingimustes tegevustikku luua? Filmi tegevus leiab ju aset põhiliselt konteineris.
Ma olen suur piirangutesse uskuja – koroonaajal küll naljakas sõnastus –, aga nii nagu näitavad Lars Von Trieri "Viis piirangut" 5 ja kogu Taani filmikooli õppemetoodika, nn scaffolding 6, on piirangud väga viljastavad, sest sunnivad mõtlema välja asju, mille peale vastasel juhul üldse ei mõtlekski. Näiteks on stsenarist mulle kirjutanud ette, et enamasti toimub filmi tegevus kottpimedas. Pimedus on operaatori jaoks kõige suurem väljakutse. Skisofreeniline olukord, ennast ajab ka naerma.
Tegelikult aga tuli see film ikkagi suurest valust, mis pani südame lõhkema. Kui nägin 2015. aastal maailma vapustanud fotot kolmeaastase Ayan Kurdi surnukehaga, siis tundsin lausa füüsilist valu. Mul on samasugune pisike poeg, kellel olid tollal isegi samasugune punane särk ja sinised püksid. See foto on inspireerinud paljusid kunstnikke. Kunst on üks osa meie aju püüdest luua tähendusi. Ja kui kohtad midagi nii talumatult mõttetut, nagu kolmeaastase lapse surm teel parema elu poole, siis paneb see su vaese aju väga tugevalt pingutama, et leida sellele mingigi tähendus. Pidin selle stsenaariumi kirjutama, et mu pea ei plahvataks. Surm on ju ühele elus püsida püüdvale ajule väga keeruline kontseptsioon. Ja film on võimalus surmale vastu seista. Raul ja Romet Esko, meie BFMi õpilased, tegid hiljuti muusikavideo, kus on äratanud deepfake -tehnoloogiaga ellu oma sõbra, kellele nad ei saanud hüvasti öelda tema äkilise lahkumise tõttu. Mulle on "Konteiner" midagi sellesarnast, sest Ayan saab selles maailmas ellu jääda.
Juri Lotmani ja Juri Tsivjani raamatus "Dialoog ekraaniga" 7 käsitlevad autorid võimalike maailmade teooriat filmikunsti ühe mõistmisvõimalusena, öeldes: ""Võimalike maailmade" loomise abil õpib filmikunst tundma tegelikke maailmu." Ma tahtsin luua sellise koha, kuhu sisenedes ei saaks ükski vaataja öelda, et see on võõras probleem. On olemas selline nähtus nagu nematamine, inglise keeles "othering", sotsiaalne protsess, mille käigus luuakse piir oma rühma ja teise rühma vahel. See on arusaadav ja loomulik kohastumine maailmas, kus me oleme välja kujunenud. Näiteks on Levanti alade neoliitikumi asustuste ja Kaukasuse tollaste obsidiaanivahetuste uuringud näidanud, et juba siis tekkisid kasvava sotsiaalse keerukuse haldamiseks nematamisega seotud arusaamad. Vanast Kreekast on meieni jõudnud sõna "barbarid", mis tähistas kõike seda, mis ei olnud kreekakeelne ja kreeklasele arusaadav. Ehk siis – rühma kuulumine on loomulik osa sotsiaalsete loomade toimimisest ja ma ei püüagi väita, et näiteks rahvused või kultuurigrupid on anakronism. Küll aga peame leidma viisi, kuidas toime tulla maailmas, kus oleme vahetult üksteisega seotud.
Olin novembris filmifestivali "Camerimage" võistlusprogrammi žüriis ning minu kolleegid seal, näiteks "Jokkeri" 8 operaator Larry Sher ning "Lepituse" 9 režissöör Joe Wright, olid väga nördinud, et ühelgi võistlusprogrammi filmil polnud naissoost operaatorit. Seda aastal, mil filme oli külluses, näiteks Ari Wegner sai just Oscari nominatsiooni Jane Campioni filmi "Koera vägi" 10 eest. Žürii palus mul koostada ühispöördumise, mille lugesin ette lõputseremoonial. Puudutasin seal sedasama teemat. Lotman ja Tsivjan ütlevad "Dialoogis ekraaniga", et kultuur on kollektiivse teadvuse organ, inimkonna aju. See salvestab teavet ja sellel on võime luua tähendust. Selle sees on tuum, mis võib genereerida uusi tähendusi, mida veel ei ole – seda tuuma nimetatakse kunstiks.
Miks see oluline on? Oleme tunnistajaks suurimale muutusele, mida inimkond on eales näinud: oleme üksteisega ühenduses üle maailma, pidevas ja vahetus kontaktis. Inimesed teisel pool maakera on samal ajal meie taskus. Kõik nende kannatused jõuavad ka meie taskusse, peaaegu samal hetkel, kui need aset leiavad. Seega oleme sisenenud ajastusse, mil mitte keegi ei saa mitte kusagil ega mitte millegi kohta enam öelda, et see pole minu probleem. Kõik, millega inimkond igal pool silmitsi seisab, on nüüd kõigi probleem, sest kui sulgeme silmad maailma kannatuste ees, ei lakka need olemast. Need on edasi meie taskus ja kui ressursipuudus süveneb, siis üsna varsti ka meie ukse taga.
Immigratsioonikriis, mis surus 2015. aastal Euroopa põlvili, tekkis umbes 1,3 miljoni põgeniku tõttu. Praegu on 2050. aastaks ennustatava merevee tõusu alla jääva 570 linna elanikkond 800 miljonit! Kui Euroopa on 1,3 miljoni põgeniku peale käpuli (ma isegi ei maini siin neid arve, mis Eesti riigi minestuse äärele viisid), siis mida me teeme, kui maailmas läheb liikuma 800 miljonit inimest, kes otsivad endale paremat kohta, kus elada? Hakkame mossitama ja ütleme, et mingu nad Rootsi? Me ei saa silma kinni pigistada põhjuste ees, mis inimesed liikvele ajavad.
2050. aasta ei ole ju mingi "Tagasi tulevikku" 11 ulmefilmi ajastu, näiteks minu lapsed on selleks ajaks 32, 37 ja 40 aastat vanad. Sama vanad kui mina praegu. See on ju kohe! Niisiis: meie, inimkond, peame koos välja mõtlema, kuidas korda teha kogu maailm, mitte ainult oma õuepealne, sest muidu on seesama "Konteiner", see Pandora laegas, alatiseks meiega. Pandora laekas oli ju lootus, eks, viimane pahe, mis sinna sisse jäi. Mis paneb kõik inimesed liikuma? Lootus paremale elule. Lootus on üks tugevamaid tunge, mis meil üldse on. Eesti soost tippneuroteadlase Jaak Panksepa teoorias on olulisel kohal otsimisinstinkt (seeking), mis paneb meid liikuma. Seega on vaja lahendada ebavõrdsuse probleem globaalselt, et inimestel oleks kõikjal maailmas võimalik elada inimväärset elu ilma loodusressursse viimseni kurnamata. Ainult see saab pidurdada 800 miljoni inimese liikveleminekut. Ükski tara ega konservatiivne maailmavaade ei hoia kinni sellist inimookeani. On käes aeg, kui nii konservatiivse-rahvusliku maailmavaate kui ka liberaalse maailmavaate eesmärkide huvides on leida viis lahendada globaalsed probleemid. No man is an island. Keegi meist pole saar.
See ülesanne nõuab kollektiivselt ajult, meie kultuurilt, väga kõvasti tööd. Seetõttu pole kunst uute tähenduste loojana võib-olla kunagi olnud aktuaalsem kui praegu. Ja kõigist kunstidest kannab suurimat vastutust filmikunst, sest kunagi pole liikuva pildi kaudu suheldud nii palju kui praegu. Ja filmitegijad, selle keele hoidjad, on inimkonna tuleviku uute tähenduste loomise keskmes. Meie kohus on hoolitseda selle eest, et meie, kes räägime maailmaga liikuvate piltide kaudu, räägiksime kõigi inimkonna eriilmeliste häältega. Ainult nii saame teha seda, mida kunst teeb: luua uusi tähendusi, mis aitavad meie kollektiivsel ajul ellu jääda.
Olete aastaid BFMi juures tegutsenud. Kuidas filmiharidus on selle ajaga muutunud ja kuhu tuleks filmikoolil veel edasi liikuda?
Mul on olnud viimastel aastatel imelisi hetki, kui olen saanud näha oma töö vilju. Need on küpsenud mingite ammu tehtud otsuste mõjul, kuigi need olid suunatud tundmatusse tulevikku ja põhinesid vaid usul, et äkki on need õiged, ning mu kolleegide toetusel. Tudengifilmi Oscar German Golubile ja ta meeskonnale – imeline! "Mu kallid laibad" 12 on neljanda kursuse film ning see kursus oli esimene, kes sai jälle õppida nelja-aastasel õppekaval. Tegime aastaid tööd, et taastada nelja-aastane õppekava, mis Bologna süsteemi üleminekuga oli kolmeaastaseks lõhutud. Pole midagi toredamat kui näha oma töö tulemust kohe esimese lennuga.
Germani kursusevend Johannes Magnus Aule sai sisse Londoni filmikooli ehk NFTSi (National Film and Television School) mängufilmirežii erialale. Sellel erialal on seni eestlastest õppinud ainult Tanel Toom. Johannes Magnuse puhul on aga veel see eriline, et ta ei õppinud meil režiid, vaid hoopis produtsendiks. Seega suutis ta võistelda ühe maailma suurima konkursiga filmikooli sisseastumiskatsetel ja seda magistrantuuris, kusjuures isegi mitte õpitud erialal. Meie tudengid saavad praegu NFTSi teistele erialadele juba regulaarselt sisse – mõne aasta eest tundus see ime. Praegu õpivad seal meie helirežii lõpetanud Siim Skepast, montaaži lõpetanud Kaupo Muuli ja juba nimetatud Johannes Magnus Aule – kolm meie tudengit, kes õppisid meie filmikunsti erialal ühel kursusel, on praegu NFTSis!
Kui on juba piisavalt kaua ehitatud, peab natuke vahepeal võib-olla ka lammutama, näiteks lisama hullust ja pöörasust. Kui ma 2013. aastal meie õppekava ümber ehitasin, siis tegelesin varjamatu tööstusspionaažiga. Käisin paljudes edukates filmikoolides ja rääkisin õppejõududega, sh Taani filmikoolis ja NFTSis. Uurisin nende meetodeid ja mudeleid ning ka nende meetoditega kaasnevaid probleeme. Taani scaffolding 'u rakendamisel Norras tekkis mingil hetkel ajakirjanduses palju poleemikat, millest sain teada Google Translate'i abil vanades norra ajalehtedes tuhnides. Nimelt olid filmikriitikud arvamusel, et lõpetajate filmid on kõik turvalised: psühholoogiline realism on valdav ja noored ei julge enam riskida.
Selle vastu on tegelikult ka rohi olemas. Näiteks on üks väga oluline filmiülesanne, adaptatsioon, mis on teisel kursusel ja mis õpetab realiseerima ette antud materjali. Selle ülesande puhul on oht hakata just sedasama ühesugust psühholoogilist realismi tootma, kui lähtepunkt on vale. Meie õppejõud on aga ekraniseeringu ülesandele leidnud spetsiifilise nõksu: tudengid ekraniseerivad nüüd Eesti algupärast kirjandust. Tulemused on suurepärased, nii et seekord poetasin meie tudengite viimasel ekraniseeringute linastusel salaja pimedas maski sisse isegi mõne rõõmupisara. Ja kirsiks tordil on Teresa Juksaare filmi "Kuningas" 13 võit PÖFFi lühifilmide festivalil "PÖFF Shorts". See on suurepärase ekraniseeringu ideaalne näide: algupärand on olemas, see on alles, seda pole üle parda visatud, aga samal ajal ei ole filmikeel kirjanduskeele ori, vaid see on ta hoopis vabastanud ning võimaldanud tal lendu tõusta.
Teise rõõmupisara tõi "Best of BFM" sel aastal. Tänu Toomas Sääsile ja tudengitele oli seekordne gala korraldatud nagu professionaalne tippsündmus. Oma koha kategooriate hulgas oli lõpuks leidnud ka meie unikaalne formaat – tantsufilm. Tantsufilmid, mida loovad meie rahvusvahelise magistrikursuse tudengid koos BFMi koreograafidega, on üks selliseid asju, mis sai sündida ainult selles ajas ja kohas ning seetõttu, et meil on ühes instituudis koreograafia ja film ning tudengeid üle maailma operaatori ning heli- ja montaažierialalt ning et neil on tarvis teha projekte, kus oma erialaseid oskusi rakendada.
Tegelikult on toredaid asju palju, suurest FilmEU projektist ja "Film Skillsist" ei jõudnudki veel rääkida … seekord jääb rääkimata. Aga tänada tahan küll kõiki BFMi kolleege, kes kõigele vaatamata vapralt edasi töötavad. Õppejõud saab harva tänu osaliseks. Tema rõõm on näha, kuidas tuleb peale uus põlvkond ja nagu suur tsunami su tee pealt eest paiskab, sest oled teda nii hästi toetanud, et ta on sinust palju paremaks saanud. Selline on elu seadus. Tõeline erialaõpetaja saab olla ainult altruist.
1 https://www.etera.ee/zoom/171081/view?page=1&p=separate&search=V%C3%B5tmep%C3%A4devuste%20l%C3%B5imimine%20info-%20ja%20kommunikatsioonitehnoloogia%20erialade%20kutse%C3%B5ppes&tool=search
2"Hüvasti, NSVL", Lauri Randla, 2020.
3"Rain", Janno Jürgens, 2020.
4"Vee peal", Peeter Simm, 2020.
5"De fem benspænd", Jørgen Leth, Lars von Trier, 2003.
6 Selle õppeviisi puhul jaotatakse materjal osadeks ja iga osa omandamiseks pakutakse välja eraldi meetod või struktuur.
7 Juri Tsivjan, Juri Lotman, Dialoog ekraaniga. Tallinna Ülikool, 2022.
8"Joker", Todd Phillips, 2019.
9"Atonement", Joe Wright, 2007.
10"The Power of the Dog", Jane Campion, 2020.
11"Back to the Future", Robert Zemeckis, 1985.
12"Mu kallid laibad", German Golub, 2020.
13"Kuningas", Teresa Juksaar, 2021. | Elen Lotman: kõik, millega inimkond igal pool silmitsi seisab, on nüüd kõigi probleem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud aasta lõpus kaitses Elen Lotman doktoritöö teemal "Kogemuslik heuristika mängufilmi operaatoritöös" 1. Kuna filmiteaduse doktoritöid Eestis ülemäära tihti ei kaitsta – veelgi enam, kõnealune töö on teostatud loovuurimusena –, siis on põhjust vastse doktoriga teema avada.
Elen, olete olnud viimasel ajal eriti tegus. Värskelt kaitstud doktoritöös keskendusite osaliselt täispika mängufilmi "Hüvasti, NSVL" 2 uurimisele, kuigi olete ise selle operaator. Kuidas on teadlasena omaenda kätetööd uurida? Kas rollikonflikti ei teki? Kuidas säilitada sellisel juhul objektiivsus uuritava osas?
Paras väljakutse on uurida oma tööd ja samal ajal silmas pidada, et eesmärk ei ole näidata, kuidas midagi peaks tegema, vaid vastupidi, näidata, kuivõrd erinevalt midagi tehakse. Eks see ole loovuuringute puhul keskne küsimus. Hiljuti tegi väga põneva ettekande BFMi doktoriseminaride raames Maarten Coegnaerts, kes rääkis FilmEU nelja filmikooli ühisprojekti, kuhu kuulub ka BFM, loovuuringute analüüsist. Siin on huvitav, et praktikud töötavad valdavalt intuitiivselt, vaiketeadmiste alusel. Need on sõnastamata, kogemusena omandatud teadmised. Seega, kui teostada loovuurimust, ei pruugi esimene etapp, mis tavaliselt seisneb kirjandusega tutvumises eesmärgiga kaardistada antud teema status quo, toimida, sest on väga tõenäoline, et loovuurija uurib teemat, mille kohta on üldse väga vähe kirjutatud – ja seegi vähene teoreetikute poolt. Näiteks Tanel Toom, kes on meil BFMis doktorant, uurib vaatepunkti (point of view), mille kohta on olemas vaid teoreetilist kirjandust. Seega on loovuurimuse puhul vaja status quo kaardistamise etapp ümber mõtestada. Võib-olla peaks loovuurimuse puhul kirjanduse ülevaate asemel olema hoopis loovuurija praktika kirjeldus ja analüüs, nii et sellest saaks hakata kasvatama teooriat?
Aga lisaks iseenda uurimise oma naba vaatamisest kõrgemale tõstmisele on muidugi hädavajalik luua ka interdistsiplinaarseid sildu. On vaja tuua kokku loomingu, teaduse, mängu, suurandmete jms teadmised, selleks et need ei kapselduks erialaterminoloogia enklaavidesse. Kui kõik pimedas toas elevanti kompavad, siis jääbki mulje, et filmitegemine on saba ja filmiteooria on lont ja kognitiivne psühholoogia on kõhualune. Toon näite: kui vaadata filminäitleja tööd Judith Westoni käsituses – hiljuti korraldasin BFMis tema koolituse ning tema meetod on filmispetsiifilise näitlemise õpetamisel kõrgelt hinnatud – ja kõrvutada tema meetodit isiksusepsühholoogia või kognitiivse käitumisteraapiaga, siis näeme, et need kattuvad peaaegu täielikult. Erialati kasutatakse lihtsalt erinevaid sõnu ja suheldakse oma eriala ringkonnaga. Need tuleb kokku viia. Miks? Kui mõelda loojatest kui mingi oskuse välja arendanud inimestest, siis operaator on ju professionaalne vaataja, helirežissöör professionaalne kuulaja ja näitleja on professionaalne käituja (eriti ilmekas on siinjuures ingliskeelne sõna "act"). Miks ei peaks siis professionaalne käituja olema kõige parem käitumise kogemusliku loomise ja analüüsimise spetsialist? Ta ei pruugi osata teooriatega selgitada, mida ta teeb, aga sellele vaatamata on ta oskused absoluutne tipp käitumise esilekutsumises. Psühholoogia vallas oleks omakorda võimalik saada selle kogemuse vahendusel väga palju andmeid, mida oma meetoditega tõlgendada. Ja psühholoogiast saaks liikuda meetodid tagasi praktikutele rakendamiseks.
Seetõttu olen veendunud, et interdistsiplinaarsus annab võimaluse panna tuli põlema ja lõpuks koos kõigi teistega seda elevanti näha. Kuna olen kasvanud looduskaitsjate perekonnas, siis muidugi arvan, et pärast tema uurimist tuleks see elevant pikast pimeda toa vangistusest vabaks lasta.
Kuidas mõista dissertatsiooni keskset mõistet "kogemuslik heuristika"? Millise tühimiku teadusväljal teie uurimistöö täidab?
Eemalt vaadates võib tunduda, et praktika on kõigi puhul enam-vähem sama, aga tegelikult kujutab iga loominguline tegevus keerukat heuristikat, mis kujuneb igal loojal välja kogemuste, ebaõnnestumiste, arusaamiste jne tulemusena. Mida rohkem seda uurida, seda rohkem saab teada loova mõtlemise kohta – ja loova mõtlemise uuringud on praegu, tehisintellekti loomise ajastul, ülimalt olulised. Selle tühimiku täitmiseks loon praegu koos oma juhendaja Pia Tikkaga uurimisrühma, et kokku viia praktiseerivad filmitegijad ja neuroteadlased, filmiteoreetikud, õppejõud jt, et saaksime vastastikku tubades tule süüdata.
Teie dissertatsiooni maht on võimas: loovosaks on täispikk mängufilm ning uurimistöö osaks üle 150 lehekülje pikk saatesõna ja kolm teadusartiklit. Oleks saanud ju läbi ka vähemaga. Miks otsustasite operaatorina minna koostööettepanekuga neuroteadlaste juurde?
Kohati oli mul tunne, et doktoritöö pealkiri pidanuks olema lihtsalt ja ausalt "Asjad, mis mind huvitavad", kuna teemad, mis mind paeluvad, kipuvad jooksma ühest tüvest igasse suunda laiali. Sellest ehk ka komisjoni kommentaar, et tegemist on kolme doktoritöö mahuga dissertatsiooniga.
Ehk on asi ka selles, et minu valdkonnas ei ole doktoritöö karjääri elementaarne osa, doktorikraadiga operaatoreid maailmas eriti võtta pole, isegi mulle doktorikraadiga filmipraktikust oponendi leidmine osutus keeruliseks. Kuna operaatorid uurimusi tavaliselt ei tee, ei olnud ka mitte mingit välist survet alustada doktoriõpinguid. Tegin seda tõesti ainult iseenda pärast, sest mitte mingit praktilist väärtust doktorikraadil operaatori puhul pole. Tenuurimaailm on ülikoolide maailm ja seda ei ole vabakutselise filmitegija jaoks olemas. Koolis õpetamine ja uurimistegevus on asjad, mida tuleb niikuinii teha oma erialase karjääri kõrvalt, püüdes pidevalt hoida koos kahte täiesti erinevat töömaailma. Seetõttu saan öelda, et asiseid kaalutlusi selle töö taga ei olnud. Kõik, mis ma tegin, tegin patoloogilisest uudishimust maailma toimimise vastu. Just see mind pidevalt piitsutab ja doktorantuur oli hea ettekääne oma huvidele alistuda.
"Hüvasti, NSVL" sobib nii aja kui ka teema poolest kokku mängufilmidega "Rain" 3 ja "Vee peal" 4. Need on justkui omamoodi triloogia, kus üks jätkab ajaliselt sealt, kus teine lõpeb. Kuigi on kõlanud üleskutseid lõpetada nõukogudejärgsusele rõhumine pärast kolme kümnendit iseseisvust, vaadatakse kõigis kolmes filmis ajas tagasi. Mis on teie arvates põhjustanud meie filmikunstis sellise minevikuihaluse?
Peeter Simm, Lauri Randla ja Janno Jürgens on eri põlvkonnast režissöörid, seega mingis põlvkonnavaimus ma neid kahtlustada ei oskaks. Võib-olla on lihtsalt piisavalt palju aega mööda läinud ja suhe selle ajastuga muutunud mängulisemaks. Näiteks mu tudengid riietuvad praegu samamoodi nagu mina teismelisena, aga kohe, kui ma neid nailonjopesid, laiu alt narmastega teksasid, tanksaapaid ja choker'eid näen, lööb mul ninna 90ndate alguses palvelates jagatud Rootsi humanitaarabiriiete lõhn. Ilmselgelt ei ole minul veel tollest ajast piisavalt aega möödas, kui need riided on minu episoodilise mälu assotsiatsioonide võrgustikuga nii tihedalt seotud. Ma ei saa sellega mängida, sest see on mulle liiga tuttav, aga kahekümnendates eluaastates inimestele on see kõik juba mänguruum, vabadus. Võib-olla on siis praegu aktiivselt tegutsevatele režissööridele 1970. ja 1980. aastad juba piisavalt kaugel, et neil ei tule klomp kurku või oksemaitse suhu, kui nad selle aja peale mõtlevad.
Teie filmile "Konteiner" kirjutatud käsikiri on saanud suure tunnustuse osaliseks: stsenaarium osutus Ameerika filmiakadeemia rahvusvahelisel stsenaariumikonkursil 8191 esitatud kandidaadi hulgast veerandfinalistiks. Palun rääkige lähemalt sellest filmiprojektist.
See tuli kõik väga ootamatult. Ma pole end kunagi stsenaristiks pidanud ja stsenaarium sai kirjutatud lihtsalt selle tõttu, et filmi aluseks olnud lugu oli nii võimas. Kui töötasin läbi kohtumaterjale, telefonikõnede salvestusi ja ajakirjanduses ilmunud detaile, siis tuli kohati päriselu sündmusi muuta, sest need olid nii filmilikud, et ei mõjunud usutava, vaid karikatuursena. Kirjutasin selle loo soovist teha midagi, mis üle jõu käiks. Noh, nüüd on ta mul siis järgmise ülesandena ees – kuidas see kõik üles filmida. Vahel vaatab operaator Elen stsenarist Elenile otsa ja küsib: "Mis asja?! Kuidas sa ette kujutad, et seda filmima peaks?!" Õnneks on režissöör Arun Tamm nende kahe Eleni vahel ja aitab olukorra lahendada.
See ei olnud küll teil esimene kord stsenaariumi kirjutada, kuid kui keeruline oli nii piiratud tingimustes tegevustikku luua? Filmi tegevus leiab ju aset põhiliselt konteineris.
Ma olen suur piirangutesse uskuja – koroonaajal küll naljakas sõnastus –, aga nii nagu näitavad Lars Von Trieri "Viis piirangut" 5 ja kogu Taani filmikooli õppemetoodika, nn scaffolding 6, on piirangud väga viljastavad, sest sunnivad mõtlema välja asju, mille peale vastasel juhul üldse ei mõtlekski. Näiteks on stsenarist mulle kirjutanud ette, et enamasti toimub filmi tegevus kottpimedas. Pimedus on operaatori jaoks kõige suurem väljakutse. Skisofreeniline olukord, ennast ajab ka naerma.
Tegelikult aga tuli see film ikkagi suurest valust, mis pani südame lõhkema. Kui nägin 2015. aastal maailma vapustanud fotot kolmeaastase Ayan Kurdi surnukehaga, siis tundsin lausa füüsilist valu. Mul on samasugune pisike poeg, kellel olid tollal isegi samasugune punane särk ja sinised püksid. See foto on inspireerinud paljusid kunstnikke. Kunst on üks osa meie aju püüdest luua tähendusi. Ja kui kohtad midagi nii talumatult mõttetut, nagu kolmeaastase lapse surm teel parema elu poole, siis paneb see su vaese aju väga tugevalt pingutama, et leida sellele mingigi tähendus. Pidin selle stsenaariumi kirjutama, et mu pea ei plahvataks. Surm on ju ühele elus püsida püüdvale ajule väga keeruline kontseptsioon. Ja film on võimalus surmale vastu seista. Raul ja Romet Esko, meie BFMi õpilased, tegid hiljuti muusikavideo, kus on äratanud deepfake -tehnoloogiaga ellu oma sõbra, kellele nad ei saanud hüvasti öelda tema äkilise lahkumise tõttu. Mulle on "Konteiner" midagi sellesarnast, sest Ayan saab selles maailmas ellu jääda.
Juri Lotmani ja Juri Tsivjani raamatus "Dialoog ekraaniga" 7 käsitlevad autorid võimalike maailmade teooriat filmikunsti ühe mõistmisvõimalusena, öeldes: ""Võimalike maailmade" loomise abil õpib filmikunst tundma tegelikke maailmu." Ma tahtsin luua sellise koha, kuhu sisenedes ei saaks ükski vaataja öelda, et see on võõras probleem. On olemas selline nähtus nagu nematamine, inglise keeles "othering", sotsiaalne protsess, mille käigus luuakse piir oma rühma ja teise rühma vahel. See on arusaadav ja loomulik kohastumine maailmas, kus me oleme välja kujunenud. Näiteks on Levanti alade neoliitikumi asustuste ja Kaukasuse tollaste obsidiaanivahetuste uuringud näidanud, et juba siis tekkisid kasvava sotsiaalse keerukuse haldamiseks nematamisega seotud arusaamad. Vanast Kreekast on meieni jõudnud sõna "barbarid", mis tähistas kõike seda, mis ei olnud kreekakeelne ja kreeklasele arusaadav. Ehk siis – rühma kuulumine on loomulik osa sotsiaalsete loomade toimimisest ja ma ei püüagi väita, et näiteks rahvused või kultuurigrupid on anakronism. Küll aga peame leidma viisi, kuidas toime tulla maailmas, kus oleme vahetult üksteisega seotud.
Olin novembris filmifestivali "Camerimage" võistlusprogrammi žüriis ning minu kolleegid seal, näiteks "Jokkeri" 8 operaator Larry Sher ning "Lepituse" 9 režissöör Joe Wright, olid väga nördinud, et ühelgi võistlusprogrammi filmil polnud naissoost operaatorit. Seda aastal, mil filme oli külluses, näiteks Ari Wegner sai just Oscari nominatsiooni Jane Campioni filmi "Koera vägi" 10 eest. Žürii palus mul koostada ühispöördumise, mille lugesin ette lõputseremoonial. Puudutasin seal sedasama teemat. Lotman ja Tsivjan ütlevad "Dialoogis ekraaniga", et kultuur on kollektiivse teadvuse organ, inimkonna aju. See salvestab teavet ja sellel on võime luua tähendust. Selle sees on tuum, mis võib genereerida uusi tähendusi, mida veel ei ole – seda tuuma nimetatakse kunstiks.
Miks see oluline on? Oleme tunnistajaks suurimale muutusele, mida inimkond on eales näinud: oleme üksteisega ühenduses üle maailma, pidevas ja vahetus kontaktis. Inimesed teisel pool maakera on samal ajal meie taskus. Kõik nende kannatused jõuavad ka meie taskusse, peaaegu samal hetkel, kui need aset leiavad. Seega oleme sisenenud ajastusse, mil mitte keegi ei saa mitte kusagil ega mitte millegi kohta enam öelda, et see pole minu probleem. Kõik, millega inimkond igal pool silmitsi seisab, on nüüd kõigi probleem, sest kui sulgeme silmad maailma kannatuste ees, ei lakka need olemast. Need on edasi meie taskus ja kui ressursipuudus süveneb, siis üsna varsti ka meie ukse taga.
Immigratsioonikriis, mis surus 2015. aastal Euroopa põlvili, tekkis umbes 1,3 miljoni põgeniku tõttu. Praegu on 2050. aastaks ennustatava merevee tõusu alla jääva 570 linna elanikkond 800 miljonit! Kui Euroopa on 1,3 miljoni põgeniku peale käpuli (ma isegi ei maini siin neid arve, mis Eesti riigi minestuse äärele viisid), siis mida me teeme, kui maailmas läheb liikuma 800 miljonit inimest, kes otsivad endale paremat kohta, kus elada? Hakkame mossitama ja ütleme, et mingu nad Rootsi? Me ei saa silma kinni pigistada põhjuste ees, mis inimesed liikvele ajavad.
2050. aasta ei ole ju mingi "Tagasi tulevikku" 11 ulmefilmi ajastu, näiteks minu lapsed on selleks ajaks 32, 37 ja 40 aastat vanad. Sama vanad kui mina praegu. See on ju kohe! Niisiis: meie, inimkond, peame koos välja mõtlema, kuidas korda teha kogu maailm, mitte ainult oma õuepealne, sest muidu on seesama "Konteiner", see Pandora laegas, alatiseks meiega. Pandora laekas oli ju lootus, eks, viimane pahe, mis sinna sisse jäi. Mis paneb kõik inimesed liikuma? Lootus paremale elule. Lootus on üks tugevamaid tunge, mis meil üldse on. Eesti soost tippneuroteadlase Jaak Panksepa teoorias on olulisel kohal otsimisinstinkt (seeking), mis paneb meid liikuma. Seega on vaja lahendada ebavõrdsuse probleem globaalselt, et inimestel oleks kõikjal maailmas võimalik elada inimväärset elu ilma loodusressursse viimseni kurnamata. Ainult see saab pidurdada 800 miljoni inimese liikveleminekut. Ükski tara ega konservatiivne maailmavaade ei hoia kinni sellist inimookeani. On käes aeg, kui nii konservatiivse-rahvusliku maailmavaate kui ka liberaalse maailmavaate eesmärkide huvides on leida viis lahendada globaalsed probleemid. No man is an island. Keegi meist pole saar.
See ülesanne nõuab kollektiivselt ajult, meie kultuurilt, väga kõvasti tööd. Seetõttu pole kunst uute tähenduste loojana võib-olla kunagi olnud aktuaalsem kui praegu. Ja kõigist kunstidest kannab suurimat vastutust filmikunst, sest kunagi pole liikuva pildi kaudu suheldud nii palju kui praegu. Ja filmitegijad, selle keele hoidjad, on inimkonna tuleviku uute tähenduste loomise keskmes. Meie kohus on hoolitseda selle eest, et meie, kes räägime maailmaga liikuvate piltide kaudu, räägiksime kõigi inimkonna eriilmeliste häältega. Ainult nii saame teha seda, mida kunst teeb: luua uusi tähendusi, mis aitavad meie kollektiivsel ajul ellu jääda.
Olete aastaid BFMi juures tegutsenud. Kuidas filmiharidus on selle ajaga muutunud ja kuhu tuleks filmikoolil veel edasi liikuda?
Mul on olnud viimastel aastatel imelisi hetki, kui olen saanud näha oma töö vilju. Need on küpsenud mingite ammu tehtud otsuste mõjul, kuigi need olid suunatud tundmatusse tulevikku ja põhinesid vaid usul, et äkki on need õiged, ning mu kolleegide toetusel. Tudengifilmi Oscar German Golubile ja ta meeskonnale – imeline! "Mu kallid laibad" 12 on neljanda kursuse film ning see kursus oli esimene, kes sai jälle õppida nelja-aastasel õppekaval. Tegime aastaid tööd, et taastada nelja-aastane õppekava, mis Bologna süsteemi üleminekuga oli kolmeaastaseks lõhutud. Pole midagi toredamat kui näha oma töö tulemust kohe esimese lennuga.
Germani kursusevend Johannes Magnus Aule sai sisse Londoni filmikooli ehk NFTSi (National Film and Television School) mängufilmirežii erialale. Sellel erialal on seni eestlastest õppinud ainult Tanel Toom. Johannes Magnuse puhul on aga veel see eriline, et ta ei õppinud meil režiid, vaid hoopis produtsendiks. Seega suutis ta võistelda ühe maailma suurima konkursiga filmikooli sisseastumiskatsetel ja seda magistrantuuris, kusjuures isegi mitte õpitud erialal. Meie tudengid saavad praegu NFTSi teistele erialadele juba regulaarselt sisse – mõne aasta eest tundus see ime. Praegu õpivad seal meie helirežii lõpetanud Siim Skepast, montaaži lõpetanud Kaupo Muuli ja juba nimetatud Johannes Magnus Aule – kolm meie tudengit, kes õppisid meie filmikunsti erialal ühel kursusel, on praegu NFTSis!
Kui on juba piisavalt kaua ehitatud, peab natuke vahepeal võib-olla ka lammutama, näiteks lisama hullust ja pöörasust. Kui ma 2013. aastal meie õppekava ümber ehitasin, siis tegelesin varjamatu tööstusspionaažiga. Käisin paljudes edukates filmikoolides ja rääkisin õppejõududega, sh Taani filmikoolis ja NFTSis. Uurisin nende meetodeid ja mudeleid ning ka nende meetoditega kaasnevaid probleeme. Taani scaffolding 'u rakendamisel Norras tekkis mingil hetkel ajakirjanduses palju poleemikat, millest sain teada Google Translate'i abil vanades norra ajalehtedes tuhnides. Nimelt olid filmikriitikud arvamusel, et lõpetajate filmid on kõik turvalised: psühholoogiline realism on valdav ja noored ei julge enam riskida.
Selle vastu on tegelikult ka rohi olemas. Näiteks on üks väga oluline filmiülesanne, adaptatsioon, mis on teisel kursusel ja mis õpetab realiseerima ette antud materjali. Selle ülesande puhul on oht hakata just sedasama ühesugust psühholoogilist realismi tootma, kui lähtepunkt on vale. Meie õppejõud on aga ekraniseeringu ülesandele leidnud spetsiifilise nõksu: tudengid ekraniseerivad nüüd Eesti algupärast kirjandust. Tulemused on suurepärased, nii et seekord poetasin meie tudengite viimasel ekraniseeringute linastusel salaja pimedas maski sisse isegi mõne rõõmupisara. Ja kirsiks tordil on Teresa Juksaare filmi "Kuningas" 13 võit PÖFFi lühifilmide festivalil "PÖFF Shorts". See on suurepärase ekraniseeringu ideaalne näide: algupärand on olemas, see on alles, seda pole üle parda visatud, aga samal ajal ei ole filmikeel kirjanduskeele ori, vaid see on ta hoopis vabastanud ning võimaldanud tal lendu tõusta.
Teise rõõmupisara tõi "Best of BFM" sel aastal. Tänu Toomas Sääsile ja tudengitele oli seekordne gala korraldatud nagu professionaalne tippsündmus. Oma koha kategooriate hulgas oli lõpuks leidnud ka meie unikaalne formaat – tantsufilm. Tantsufilmid, mida loovad meie rahvusvahelise magistrikursuse tudengid koos BFMi koreograafidega, on üks selliseid asju, mis sai sündida ainult selles ajas ja kohas ning seetõttu, et meil on ühes instituudis koreograafia ja film ning tudengeid üle maailma operaatori ning heli- ja montaažierialalt ning et neil on tarvis teha projekte, kus oma erialaseid oskusi rakendada.
Tegelikult on toredaid asju palju, suurest FilmEU projektist ja "Film Skillsist" ei jõudnudki veel rääkida … seekord jääb rääkimata. Aga tänada tahan küll kõiki BFMi kolleege, kes kõigele vaatamata vapralt edasi töötavad. Õppejõud saab harva tänu osaliseks. Tema rõõm on näha, kuidas tuleb peale uus põlvkond ja nagu suur tsunami su tee pealt eest paiskab, sest oled teda nii hästi toetanud, et ta on sinust palju paremaks saanud. Selline on elu seadus. Tõeline erialaõpetaja saab olla ainult altruist.
1 https://www.etera.ee/zoom/171081/view?page=1&p=separate&search=V%C3%B5tmep%C3%A4devuste%20l%C3%B5imimine%20info-%20ja%20kommunikatsioonitehnoloogia%20erialade%20kutse%C3%B5ppes&tool=search
2"Hüvasti, NSVL", Lauri Randla, 2020.
3"Rain", Janno Jürgens, 2020.
4"Vee peal", Peeter Simm, 2020.
5"De fem benspænd", Jørgen Leth, Lars von Trier, 2003.
6 Selle õppeviisi puhul jaotatakse materjal osadeks ja iga osa omandamiseks pakutakse välja eraldi meetod või struktuur.
7 Juri Tsivjan, Juri Lotman, Dialoog ekraaniga. Tallinna Ülikool, 2022.
8"Joker", Todd Phillips, 2019.
9"Atonement", Joe Wright, 2007.
10"The Power of the Dog", Jane Campion, 2020.
11"Back to the Future", Robert Zemeckis, 1985.
12"Mu kallid laibad", German Golub, 2020.
13"Kuningas", Teresa Juksaar, 2021.
### Response:
Elen Lotman: kõik, millega inimkond igal pool silmitsi seisab, on nüüd kõigi probleem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõik üheksa seni peetud Meistrite liiga kohtumist võitnud Barcelona läks Wolfsburgi vastu juba kolmandal minutil juhtima, kui jala sai valgeks Aitana Bonmati. Kaheksa minutit hiljem duubeldas hispaanlannade eduseisu Caroline Hanseni tabamus.
33. minutil skooris Barcelona kolmanda värava Jennifer Hermoso ning 39. minutil hoolitses neljanda värava eest eelmisel aastal maailma parimaks naisjalgpalluriks valitud Alexia Putellas. 72. minutil lõi Wolfsburgi auvärava Jill Roord, lõpptulemuse vormistas 85. minutil Putellase teine tabamus.
Märkimisväärne on ka asjaolu, et Barcelona ja Wolfsburgi kohtumist käis vaatamas 91 648 pealtvaatajat, mis on naiste jalgpalli kõigi aegade rekord.
Teises poolfinaalis lähevad pühapäeval vastamisi Prantsusmaa tippklubid Pariisi Saint-Germain ja Olympique Lyon. Poolfinaalide korduskohtumised toimuvad 30. aprillil ning tiitlivõitja selgub 21. mail Torinos. | Barcelona purustas Wolfsburgi ja astus suure sammu finaali suunas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõik üheksa seni peetud Meistrite liiga kohtumist võitnud Barcelona läks Wolfsburgi vastu juba kolmandal minutil juhtima, kui jala sai valgeks Aitana Bonmati. Kaheksa minutit hiljem duubeldas hispaanlannade eduseisu Caroline Hanseni tabamus.
33. minutil skooris Barcelona kolmanda värava Jennifer Hermoso ning 39. minutil hoolitses neljanda värava eest eelmisel aastal maailma parimaks naisjalgpalluriks valitud Alexia Putellas. 72. minutil lõi Wolfsburgi auvärava Jill Roord, lõpptulemuse vormistas 85. minutil Putellase teine tabamus.
Märkimisväärne on ka asjaolu, et Barcelona ja Wolfsburgi kohtumist käis vaatamas 91 648 pealtvaatajat, mis on naiste jalgpalli kõigi aegade rekord.
Teises poolfinaalis lähevad pühapäeval vastamisi Prantsusmaa tippklubid Pariisi Saint-Germain ja Olympique Lyon. Poolfinaalide korduskohtumised toimuvad 30. aprillil ning tiitlivõitja selgub 21. mail Torinos.
### Response:
Barcelona purustas Wolfsburgi ja astus suure sammu finaali suunas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Birminghami lähedal peetava võistluse avaringis sai tugeva tuule kiuste Reemet kirja 74 lööki (+2), tehes seejuures neli birdiet. Ühe löögiga on avapäeva järel tema ees Grace Crawford (Šotimaa) ja Marina Joyce-Moreno (Hispaania). Reemetiga sama tulemuse teenisid avapäeval sakslanna Uma Bergner ja prantslanna Amandine Seguin.
Tiitlikaitsja Rosie Bee Kim (Inglismaa) asub avapäeva järel 18. kohal tulemusega +6. Üks suurfavoriitidest, itaallanna Paris Appendino, kes parimal hetkel hoidnud maailma amatöörgolfi edetabelis (WAGR) kogunisti 277. positsiooni ja on hetkel turniiril osalevatest mängijatest edetabelis kõige kõrgemal kohal (412.), mängis avapäeval 86 lööki ja paikneb tabelis alles 64. real.
Eelmisel kuul võitis Appendino U-18 Itaalia meistrivõistlused. Temale finaalis kaotanud Ginerva Coppa on avapäeva järel 35. positsioonil resultaadiga 81. Võistlusel osaleb 88 mängijat, 17 erinevast riigist.
Elizaveta Sofia Reemet tõusis selle nädala keskel avaldatud WAGR edetabelis 461. positsioonile tänu Eesti talviste meistrivõistluste võidule. See on kõrgeim positsioon, mida Eesti naisgolfimängija on maailma amatöörgolfi edetabelis omanud.
Meestest on Reemetist kõrgemal kohal olnud vaid Sander Aadusaar (398.). Top 500 hulka on eestlastest jõudnud veel Carl Hellat (470.), Mattias Varjun (481.) ja Kevin Christopher Jegers (494.). | Reemet on U-16 golfi MM-i avapäeva järel kõrges mängus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Birminghami lähedal peetava võistluse avaringis sai tugeva tuule kiuste Reemet kirja 74 lööki (+2), tehes seejuures neli birdiet. Ühe löögiga on avapäeva järel tema ees Grace Crawford (Šotimaa) ja Marina Joyce-Moreno (Hispaania). Reemetiga sama tulemuse teenisid avapäeval sakslanna Uma Bergner ja prantslanna Amandine Seguin.
Tiitlikaitsja Rosie Bee Kim (Inglismaa) asub avapäeva järel 18. kohal tulemusega +6. Üks suurfavoriitidest, itaallanna Paris Appendino, kes parimal hetkel hoidnud maailma amatöörgolfi edetabelis (WAGR) kogunisti 277. positsiooni ja on hetkel turniiril osalevatest mängijatest edetabelis kõige kõrgemal kohal (412.), mängis avapäeval 86 lööki ja paikneb tabelis alles 64. real.
Eelmisel kuul võitis Appendino U-18 Itaalia meistrivõistlused. Temale finaalis kaotanud Ginerva Coppa on avapäeva järel 35. positsioonil resultaadiga 81. Võistlusel osaleb 88 mängijat, 17 erinevast riigist.
Elizaveta Sofia Reemet tõusis selle nädala keskel avaldatud WAGR edetabelis 461. positsioonile tänu Eesti talviste meistrivõistluste võidule. See on kõrgeim positsioon, mida Eesti naisgolfimängija on maailma amatöörgolfi edetabelis omanud.
Meestest on Reemetist kõrgemal kohal olnud vaid Sander Aadusaar (398.). Top 500 hulka on eestlastest jõudnud veel Carl Hellat (470.), Mattias Varjun (481.) ja Kevin Christopher Jegers (494.).
### Response:
Reemet on U-16 golfi MM-i avapäeva järel kõrges mängus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Harri Lill sõnas, et esimene eesmärk on jõuda oma alagrupist edasi turniiri kuue parima sekka. "Oleme MM-iks saanud piisavalt treenida ning selle hooaja ettevalmistus on läinud nii, nagu oleme plaaninud. Meie alagrupikaaslased on tugevad, kuid hea mänguga võime võita kõiki. Selleks tuleb meil mängida enda parimat kurlingut."
Eesti kurlingupaar võistleb MM-il A-alagrupis, kus vastasteks on Taani, Soome, Itaalia, Jaapan, Korea, Norra, Uus-Meremaa, Šveits ja Rootsi.
Kergeid võite eestlastel oodata pole, sest näiteks Itaalia kurlingupaar Amos Mosaner ja Stefania Constantini on valitsevad olümpiavõitjad segapaaris kurlingus. Rootsi võistkonnas mängib neljakordne maailmameister ja valitsev olümpiavõitja meeste kurlingus. Šveitsi paaril on kahe peale ette näidata mitmeid maailmameistritiitleid.
Eesti kurlingupaari toetavad MM-il treener Derek Brown ja spordipsühholoog Snezana Stoljarova. Eestlaste esimeseks vastaseks on Šveitsi esindus ning laupäeva õhtul mängitakse Jaapani vastu. Segapaaris kuringu MM-i võitjad selguvad 30. aprillil. | Kaldvee ja Lill asuvad võistlustulle segapaaride MM-il | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Harri Lill sõnas, et esimene eesmärk on jõuda oma alagrupist edasi turniiri kuue parima sekka. "Oleme MM-iks saanud piisavalt treenida ning selle hooaja ettevalmistus on läinud nii, nagu oleme plaaninud. Meie alagrupikaaslased on tugevad, kuid hea mänguga võime võita kõiki. Selleks tuleb meil mängida enda parimat kurlingut."
Eesti kurlingupaar võistleb MM-il A-alagrupis, kus vastasteks on Taani, Soome, Itaalia, Jaapan, Korea, Norra, Uus-Meremaa, Šveits ja Rootsi.
Kergeid võite eestlastel oodata pole, sest näiteks Itaalia kurlingupaar Amos Mosaner ja Stefania Constantini on valitsevad olümpiavõitjad segapaaris kurlingus. Rootsi võistkonnas mängib neljakordne maailmameister ja valitsev olümpiavõitja meeste kurlingus. Šveitsi paaril on kahe peale ette näidata mitmeid maailmameistritiitleid.
Eesti kurlingupaari toetavad MM-il treener Derek Brown ja spordipsühholoog Snezana Stoljarova. Eestlaste esimeseks vastaseks on Šveitsi esindus ning laupäeva õhtul mängitakse Jaapani vastu. Segapaaris kuringu MM-i võitjad selguvad 30. aprillil.
### Response:
Kaldvee ja Lill asuvad võistlustulle segapaaride MM-il |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peo peaesineja on Berghain Panorama baari endine resident DJ ja plaadifirma Kwench Records asutaja ning A&R DJ Cassy. Lisaks Cassyle astuvad üles Heidy Purga ja L.Eazy.
Cassy on Inglimaal sündinud ja Austrias üles kasvanud DJ, kelle juured ulatuvad lisaks Austriale ka Barbadosele. Ta oli üks esimesi Panorama Bari resident 'e, salvestades muuseas klubi esimese CD mix 'i. Ibizast kujunes tema peosarja "Play House" sünnipaik, mis toimus iganädalaselt rahvusvaheliselt tunnustatud ööklubis Pacha. Lisaks DJ-ametile veab Cassy pladifirmat Kwench Records, kus ta on A&R'i rollis, kogudes sinna alla erinevaid house 'i, techno ja underground muusika pärleid. Ta on teinud DJ -set' e erinevatele tantsumuusika põhikanalitele nagu Mixmag, Boiler Room, Beatport jt. ning mänginud maailma suurimatel elektroonilise muusikafestivalidel nagu Amsterdam Dance Event ja Tomorrowland. | Heidy Purga ja DJ Cassy vestlevad klubis D3 enda muusikavaldkonna kogemusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peo peaesineja on Berghain Panorama baari endine resident DJ ja plaadifirma Kwench Records asutaja ning A&R DJ Cassy. Lisaks Cassyle astuvad üles Heidy Purga ja L.Eazy.
Cassy on Inglimaal sündinud ja Austrias üles kasvanud DJ, kelle juured ulatuvad lisaks Austriale ka Barbadosele. Ta oli üks esimesi Panorama Bari resident 'e, salvestades muuseas klubi esimese CD mix 'i. Ibizast kujunes tema peosarja "Play House" sünnipaik, mis toimus iganädalaselt rahvusvaheliselt tunnustatud ööklubis Pacha. Lisaks DJ-ametile veab Cassy pladifirmat Kwench Records, kus ta on A&R'i rollis, kogudes sinna alla erinevaid house 'i, techno ja underground muusika pärleid. Ta on teinud DJ -set' e erinevatele tantsumuusika põhikanalitele nagu Mixmag, Boiler Room, Beatport jt. ning mänginud maailma suurimatel elektroonilise muusikafestivalidel nagu Amsterdam Dance Event ja Tomorrowland.
### Response:
Heidy Purga ja DJ Cassy vestlevad klubis D3 enda muusikavaldkonna kogemusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tammeka oli oodatult palliga üritavamaks pooleks ja teise poolaja alguses tabas Artur Uljanov ka latti, kuid Kalevi vasturünnakud olid pidevalt ohtlikud.
Enne seda kui Ioan Jakovlev 77. minutil Ats Purje söödust võiduvärava lõi, oli Kalevil veel mitmeid võimalusi. Lõpu eel jäi Kalev uuesti surve alla, eriti pärast Daniil Petrunini teist kollast kaarti, kuid vajalikel hetkedel hiilgas ka väravavaht Stiven Raider, kirjutab Soccernet.
Nii sai Kalev kirja oma hooaja esimesed võidupunktid ning kerkis nelja silmaga liigatabelis kaheksandale kohale. Tammeka jätkab 11 punktiga kuuendal tabelireal.
Laupäeval on kavas kolm kohtumist. Omavahel lähevad vastamisi Tallinna Legion ja Pärnu Vaprus, FC Kuressaare ja Paide Linnameeskond ning Nõmme Kalju ja Narva Trans.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Tallinna Kalev avas Premium liigas võiduarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tammeka oli oodatult palliga üritavamaks pooleks ja teise poolaja alguses tabas Artur Uljanov ka latti, kuid Kalevi vasturünnakud olid pidevalt ohtlikud.
Enne seda kui Ioan Jakovlev 77. minutil Ats Purje söödust võiduvärava lõi, oli Kalevil veel mitmeid võimalusi. Lõpu eel jäi Kalev uuesti surve alla, eriti pärast Daniil Petrunini teist kollast kaarti, kuid vajalikel hetkedel hiilgas ka väravavaht Stiven Raider, kirjutab Soccernet.
Nii sai Kalev kirja oma hooaja esimesed võidupunktid ning kerkis nelja silmaga liigatabelis kaheksandale kohale. Tammeka jätkab 11 punktiga kuuendal tabelireal.
Laupäeval on kavas kolm kohtumist. Omavahel lähevad vastamisi Tallinna Legion ja Pärnu Vaprus, FC Kuressaare ja Paide Linnameeskond ning Nõmme Kalju ja Narva Trans.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Tallinna Kalev avas Premium liigas võiduarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõuna-Dakota ülikoolis õppiv 20-aastane Mülla ületas oma algkõrguse 4.17 esimesel katsel. Esimesel katsel alistas ta ka 4.32 ja 4.42. Kõrgusest 4.47 ta seekord veel jagu ei saanud, kirjutab Õhtuleht.
Varasem rekord pärines aprilli algusest, kui Mülla ületas kõrguse 4.41 ning parandas enda nimel olnud Eesti absoluutrekordit ühe sentimeetriga. Jaanuaris püstitas Mülla kõrgusega 4.33 uue Eesti siserekordi. | Marleen Mülla püstitas teivashüppes taas Eesti rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõuna-Dakota ülikoolis õppiv 20-aastane Mülla ületas oma algkõrguse 4.17 esimesel katsel. Esimesel katsel alistas ta ka 4.32 ja 4.42. Kõrgusest 4.47 ta seekord veel jagu ei saanud, kirjutab Õhtuleht.
Varasem rekord pärines aprilli algusest, kui Mülla ületas kõrguse 4.41 ning parandas enda nimel olnud Eesti absoluutrekordit ühe sentimeetriga. Jaanuaris püstitas Mülla kõrgusega 4.33 uue Eesti siserekordi.
### Response:
Marleen Mülla püstitas teivashüppes taas Eesti rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tõenäoliselt on see liivaväljakul minu karjääri suurim võit. See oli uskumatu, kuidas ma mängisin. Väljakul oli samuti uskumatu atmosfäär. See kõik oli uskumatu. Arvan, et ma võitsin peafavoriiti ja usun, et olen valmis tiitlit võitma," rääkis Alcaraz pärast mängu, vahendab ATP.
Tänu võidule tõuseb Alcaraz järgmisel nädalal maailma edetabelis esimest korda esikümnesse. Aprilli alguses Miamis oma karjääri esimese ATP kõrgeima kategooria tiitli võitnud Alcaraz on tänavu jõudnud kokku neljal korral poolfinaali ning lisaks Miamile on tema auhinnakapis ka Rio de Janeiro ATP 500 turniiri tiitel.
MIND. BLOWN.
Same Place. Same Day. Different 18yr old Spaniard
April 25th 2005 - @RafaelNadal breaks into the Top 10 after winning in Barcelona
April 25th 2022- @alcarazcarlos03 breaks into the Top 10 after Barcelona pic.twitter.com/krmkHpBf8i
— ATP Tour (@atptour) April 22, 2022
Poolfinaalis on 18-aastase hispaanlase vastaseks austraallane Alex de Minaur (ATP 25.), kes alistas veerandfinaalis neljanda paigutusega Cameron Norrie (ATP 10.) 6:3, 5:7, 6:1.
Teises poolfinaalis lähevad omavahel vastamisi Pablo Carreno Busta (ATP 19.) ja Diego Schwartzman (ATP 15.). Carreno Busta langetas 4:6, 7:6, 6:3 võiduga konkurentsist teise paigutusega Casper Ruudi (ATP 7.) ning Schwartzman sai 3:6, 6:2, 6:3 jagu Felix Auger-Aliassimest (ATP 9.). | Tsitsipase alistanud Alcaraz jõudis tänavu neljandat korda poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tõenäoliselt on see liivaväljakul minu karjääri suurim võit. See oli uskumatu, kuidas ma mängisin. Väljakul oli samuti uskumatu atmosfäär. See kõik oli uskumatu. Arvan, et ma võitsin peafavoriiti ja usun, et olen valmis tiitlit võitma," rääkis Alcaraz pärast mängu, vahendab ATP.
Tänu võidule tõuseb Alcaraz järgmisel nädalal maailma edetabelis esimest korda esikümnesse. Aprilli alguses Miamis oma karjääri esimese ATP kõrgeima kategooria tiitli võitnud Alcaraz on tänavu jõudnud kokku neljal korral poolfinaali ning lisaks Miamile on tema auhinnakapis ka Rio de Janeiro ATP 500 turniiri tiitel.
MIND. BLOWN.
Same Place. Same Day. Different 18yr old Spaniard
April 25th 2005 - @RafaelNadal breaks into the Top 10 after winning in Barcelona
April 25th 2022- @alcarazcarlos03 breaks into the Top 10 after Barcelona pic.twitter.com/krmkHpBf8i
— ATP Tour (@atptour) April 22, 2022
Poolfinaalis on 18-aastase hispaanlase vastaseks austraallane Alex de Minaur (ATP 25.), kes alistas veerandfinaalis neljanda paigutusega Cameron Norrie (ATP 10.) 6:3, 5:7, 6:1.
Teises poolfinaalis lähevad omavahel vastamisi Pablo Carreno Busta (ATP 19.) ja Diego Schwartzman (ATP 15.). Carreno Busta langetas 4:6, 7:6, 6:3 võiduga konkurentsist teise paigutusega Casper Ruudi (ATP 7.) ning Schwartzman sai 3:6, 6:2, 6:3 jagu Felix Auger-Aliassimest (ATP 9.).
### Response:
Tsitsipase alistanud Alcaraz jõudis tänavu neljandat korda poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Traumateraapiat kasutatakse inimeste abistamiseks, kes on üle elanud hirmutavaid ja potentsiaalselt traumeerivaid kogemusi. Kahtlemata on koroonaaeg teinud elu ebaturvalisemaks, on rohkem rahutust, ärevust, hirmu, lootusetust ja käegalöömist.
See on tavateadmine, et sõda kahtlemata mõjub traumeerivalt, on see siis hirm nende pärast, kes maha jäid, või teekonnal kogetud kaotused ja üleelamised. Eri moel on traumasid kogenud kõik inimesed, kes on puutunud kokku sõjakoledustega, midagi näinud, pealt kuulnud, olnud milleski osalised või lihtsalt saanud sellest mõjutatud.
Põgenikud, kes liiguvad turvalisse maailma, võivad olla ka oma teekonnal läbi elanud ebameeldivaid ja hirmutavaid kogemusi. Ainuüksi kodumaalt ja lähedastest lahkumine on raske kogemus.
Sõja kulg on pikk ja ennustamatu. Me kõik ootame, et see sõda lõppeb, aga millal ja kuidas, seda ei tea keegi.
Kui miski mõjub traumeerivalt, siis tavaolukorras tähendab see, et üleelamised jäävad minevikku ja saame ühel hetkel turvalise eluga edasi minna. Sõjaolukorras raskus kestab. Me ei saa öelda, et see traumeeriv olukord on möödas, mida saab öelda muude üleelamiste puhul, kui ühel hetkel saad kogetust paraneda.
Abitustunne ja jõuetus
Trauma pole ainult üks sündmus või sündmuste jada, vaid oluline on see, kuidas trauma mõjub psüühikale, meie igapäevaelu toimetulekule ja suhetele. Lapsed sõltuvad täiskasvanutest ja sellest, kuivõrd vanemad suudavad oma kogemustega toime tulla. Oluline on, et nad suudaks pakkuda lastele turvatunnet.
Eesti kontekstis tähendab turvaline ruum põgenikest vanemate jaoks jätkuvaid väljakutseid. Kõik on uus, nad peavad kohanema paljude asjadega uues keskkonnas. Meil on vähe teadmisi selle kohta, mis sõja eest Eestisse tulnud ukrainlaste sisemaailmas toimub. On vaid üldised teadmised, kuidas kogemused mõjuvad, ja on teadmised varasematest sõdadest.
Traumale on iseloomulik abitustunne ja õudus. Tavainimeses tekitab isegi sõjakoledustest lugemine jõuetust ja hirmu. Hirm võib levida ka meedia kaudu.
Igatsus sõprade järele
Traumeeritud perede toetamisel saab pakkuda abi ja kasulikke nõuandeid, kuidas mõjudega paremini toime tulla.
"Kujutage ette olukorda, et väikelaps, kes peab jooksma ja mängima, peab olema hiirvaikselt, sest liikumine on eluohtlik."
Näiteks võivad lapsed olla ülierutunud ja rahutud. Rääkisin emaga, kelle eelkooliealine laps oli nädal aega viibinud pommivarjendis, kus nad pidid vaiksed olema. Emale tegi muret lapse käitumine, sest laps oli Eestisse jõudes pöörane. Kujutage ette olukorda, et väikelaps, kes peab jooksma ja mängima, peab olema hiirvaikselt, sest liikumine on eluohtlik. See kõik, mis on ohuolukorras vaigistatud, pääseb vabadusse saades valla.
Traumajärgselt võivad vallanduda nii emotsioonid kui ka kehalised reaktsioonid. Lastel on näiteks õudusunenäod ja neil on raske magama jääda. Kui keha suigub unele ja ümberringi jääb liiga vaikseks, siis tundub see ohtlik ja laps ärkab võpatades üles. Keha on valveseisundis, et midagi ohtlikku ei juhtuks.
See on ka päeval nii, et kui minna lasteaeda, siis närvisüsteem otsib jätkuvalt ohtu, mis omakorda teeb keskendumise raskeks. Suurematel lastel mängib mälu vingerpusse, uued asjad ei jää meelde ja vanad asjad ei meenu. Teismelistele on sõpradega koos olemine ülioluline. Neid valdab suur igatsus maha jäänud sõprade järele ja nende kaotus mõjub veelgi enam traumeerivalt.
Laste mure vanemate pärast
Kõik häirivad kogemused võivad tahtmatult meelde tulla. Need ei pruugi olla enda kogemused, vaid juttude põhjal kuuldu, näiteks kellegi lause vallandab tugeva reaktsiooni, mistõttu elad kõike uuesti läbi.
Lastel on ka elav kujutlusvõime, nad on näinud midagi telekas ja tekib tundmus, et see juhtub tema endaga. Alati ei ole see otsene kogemus, mis mõjutab, vaid kaudne, nagu filmilõikudest nähtu, mis toob õuduse taas lähedale.
Lisaks valdab sõjapõgenikest lapsi mure täiskasvanute pärast. Töötan 27 aastat leina- ja traumateraapia valdkonnas ja palju ka nende Eestis elavate lastega, kellel on keegi lähedane ära surnud. Väga palju muretsetakse vanemate heaolu pärast. Sama tunnevad need ukrainlased, kes on emaga ja vanaemaga meile jõudnud, aga kelle isa on sõjas.
Teistpidi on lapsed üpris toimetulevad ja harjunud vältima negatiivseid asju. Seda näitab ka praktika Eestis, kus ebameeldiv tõrjutakse välja ja see teeb igapäevaelu lihtsamaks. Traumeeritud laps ei taha halba kogemust meenutada ja kui keegi seda vestluse käigus mainib, siis võib laps teraapiaruumist lahkuda. Vältimisel on muidugi ka tagajärjed, aga vältimine aitab ja kaitseb. Kui sa probleemi peale ei mõtle ja sellega ei tegele, siis poleks halba nagu olemaski.
Teistmoodi mõjutab trauma vanemaid lapsi. Noorukite seas võib toimuda nihe selles, kuidas nad mõtlevad inimestest ja maailmast. On oht pettuda inimeste headuses, kui ümberringi on nii palju kurja. Sama toimub ka nende lastega, kes on meil Eestis ja kes puutuvad sõjaga vaid kaudselt kokku, seegi jätab kindlasti oma jälje.
Sõjatrauma meedia vahendusel
"Kui mõelda sõja peale, siis mingil kujul jõuab see igaühe koju, olgu siis televisiooni, raadio, uudiste või juttude kaudu."
Valusad teemad on laste maailma tulnud ja nad on selleks täiesti ette valmistamata. Kui mõelda sõja peale, siis mingil kujul jõuab see igaühe koju, olgu siis televisiooni, raadio, uudiste või juttude kaudu. Otseliin on ka kooli kaudu läbi laste, kes ellujäämise nimel on siia tulnud lootuses, et saavad koju tagasi ja sõda lõppeb.
Täiskasvanud annavad endast parima laste toetamiseks, aga ka täiskasvanud ise on olukorras, kus nendega toimub palju. See äratab üles ka nende valusad mälestused, kes on omal ajal sõjakoledusi kogenud.
Teiselt poolt tulid pered siiski kuidagi toime ja üks viis rasked ajad üle elada ongi keskenduda igapäevaelule ja ellujäämisele. Elati vaeselt ja kitsastes oludes, polnud võimalik lubada endal ülemäära palju üleelamiste peale mõelda, kui olid väikesed lapsed, siis nende eest tuli hoolitseda.
Kui tuua traumeerivad kogemused rahuaega tagasi, siis lähedaste surma puhul ütlevad väikelaste vanemad samamoodi, et ei saa enda peale mõelda, hoolimata sest, et tegelikult on väga raske.
Ohtlik vaikimine ja ellujääjate põlvkond
Traumaterapeudina tean, et taoline vaikimine võib olla samamoodi ohtlik. Eestis on põlvkondi, keda tabas esmalt sõda, seejärel küüditamine ja vaikiv terrorirežiim, kui polnud võimalik rääkida üleelamistest või neid kuidagi jagada. Inimesed pidid kõik oma kogemused panema kõrvale ja tegema näo, et kõik on korras, sest oli ohtlik oma tegelikke mõtteid või emotsioone jagada.
Vastupidiselt oleme meie Eestis elanud ajal, mil oleme saanud oma kogemusi jagada. See on suur väärtus.
Meie varasemad põlvkonnad Nõukogude ajal seda teha ei saanud. Nad on välja tulnud sõjast ja jõudnud Siberist kodumaale tagasi, need koledused üle elanud, loonud pered ja oma lapsed suureks kasvatanud. See on ellujääjate põlvkond, aga mida see neile on maksma läinud füüsilise või vaimse tervise osas, seda on raske öelda.
Helgem noot on see, et sõja eest Eestisse jõudnud lapsi ja peresid saab toetada. On lihtsad meetodid, kuidas tugevdada sisemisi ressursse ning mida saab rakendada ka eelkooliealistega. Mis täpselt on need Ukraina perede tegelikud mured ja raskused, seda peab küll alles proovima hinnata.
Ukraina inimesed ei ole harjunud ka abi küsima ja me ei saa neid teha abitumaks. Saame välja selgitada need, kes abi vajavad, ja pakkuda neile lihtsaid toetavaid ressursirikkaid lähenemisi, mis sobivad eri vanuses lastele.
Nii saavad nad ka ise ennast selle läbi aidata, et kui tulevad rasked mõtted või halvad uned, mida siis teha. Kuidas kiiresti rahuneda? Mida teha, kui oled kurb ja suur igatsus tuleb peale? Kuidas hirmudega toime tulla? Traumateraapia võimaldab neile õpetada eri võtteid, et nad saaks iseennast selle kaudu tugevdada.
Suurem eesmärk teraapiaga on lastelt ära võtta takistused, mis segavad mängimist ja keskendumist. Mäng on tähtis, sest mõned lapsed kaotavad mängimisvõime. Samuti on raske keskenduda, kui mõtted on mujal, koolitööga ei ole võimalik toime tulla. Või kui und ei tule, siis on võtteid, mis aitavad und parandada.
Soovime suurendada sõjakoleduste tõttu traumeeritud laste turvatunnet, et nad saaks õppida taas mängima, leiaksid uusi sõpru ja vanemad ei peaks laste pärast muretsema. Et vähendada abitustunnet. | Maire Riis: valusad teemad on laste maailma tunginud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Traumateraapiat kasutatakse inimeste abistamiseks, kes on üle elanud hirmutavaid ja potentsiaalselt traumeerivaid kogemusi. Kahtlemata on koroonaaeg teinud elu ebaturvalisemaks, on rohkem rahutust, ärevust, hirmu, lootusetust ja käegalöömist.
See on tavateadmine, et sõda kahtlemata mõjub traumeerivalt, on see siis hirm nende pärast, kes maha jäid, või teekonnal kogetud kaotused ja üleelamised. Eri moel on traumasid kogenud kõik inimesed, kes on puutunud kokku sõjakoledustega, midagi näinud, pealt kuulnud, olnud milleski osalised või lihtsalt saanud sellest mõjutatud.
Põgenikud, kes liiguvad turvalisse maailma, võivad olla ka oma teekonnal läbi elanud ebameeldivaid ja hirmutavaid kogemusi. Ainuüksi kodumaalt ja lähedastest lahkumine on raske kogemus.
Sõja kulg on pikk ja ennustamatu. Me kõik ootame, et see sõda lõppeb, aga millal ja kuidas, seda ei tea keegi.
Kui miski mõjub traumeerivalt, siis tavaolukorras tähendab see, et üleelamised jäävad minevikku ja saame ühel hetkel turvalise eluga edasi minna. Sõjaolukorras raskus kestab. Me ei saa öelda, et see traumeeriv olukord on möödas, mida saab öelda muude üleelamiste puhul, kui ühel hetkel saad kogetust paraneda.
Abitustunne ja jõuetus
Trauma pole ainult üks sündmus või sündmuste jada, vaid oluline on see, kuidas trauma mõjub psüühikale, meie igapäevaelu toimetulekule ja suhetele. Lapsed sõltuvad täiskasvanutest ja sellest, kuivõrd vanemad suudavad oma kogemustega toime tulla. Oluline on, et nad suudaks pakkuda lastele turvatunnet.
Eesti kontekstis tähendab turvaline ruum põgenikest vanemate jaoks jätkuvaid väljakutseid. Kõik on uus, nad peavad kohanema paljude asjadega uues keskkonnas. Meil on vähe teadmisi selle kohta, mis sõja eest Eestisse tulnud ukrainlaste sisemaailmas toimub. On vaid üldised teadmised, kuidas kogemused mõjuvad, ja on teadmised varasematest sõdadest.
Traumale on iseloomulik abitustunne ja õudus. Tavainimeses tekitab isegi sõjakoledustest lugemine jõuetust ja hirmu. Hirm võib levida ka meedia kaudu.
Igatsus sõprade järele
Traumeeritud perede toetamisel saab pakkuda abi ja kasulikke nõuandeid, kuidas mõjudega paremini toime tulla.
"Kujutage ette olukorda, et väikelaps, kes peab jooksma ja mängima, peab olema hiirvaikselt, sest liikumine on eluohtlik."
Näiteks võivad lapsed olla ülierutunud ja rahutud. Rääkisin emaga, kelle eelkooliealine laps oli nädal aega viibinud pommivarjendis, kus nad pidid vaiksed olema. Emale tegi muret lapse käitumine, sest laps oli Eestisse jõudes pöörane. Kujutage ette olukorda, et väikelaps, kes peab jooksma ja mängima, peab olema hiirvaikselt, sest liikumine on eluohtlik. See kõik, mis on ohuolukorras vaigistatud, pääseb vabadusse saades valla.
Traumajärgselt võivad vallanduda nii emotsioonid kui ka kehalised reaktsioonid. Lastel on näiteks õudusunenäod ja neil on raske magama jääda. Kui keha suigub unele ja ümberringi jääb liiga vaikseks, siis tundub see ohtlik ja laps ärkab võpatades üles. Keha on valveseisundis, et midagi ohtlikku ei juhtuks.
See on ka päeval nii, et kui minna lasteaeda, siis närvisüsteem otsib jätkuvalt ohtu, mis omakorda teeb keskendumise raskeks. Suurematel lastel mängib mälu vingerpusse, uued asjad ei jää meelde ja vanad asjad ei meenu. Teismelistele on sõpradega koos olemine ülioluline. Neid valdab suur igatsus maha jäänud sõprade järele ja nende kaotus mõjub veelgi enam traumeerivalt.
Laste mure vanemate pärast
Kõik häirivad kogemused võivad tahtmatult meelde tulla. Need ei pruugi olla enda kogemused, vaid juttude põhjal kuuldu, näiteks kellegi lause vallandab tugeva reaktsiooni, mistõttu elad kõike uuesti läbi.
Lastel on ka elav kujutlusvõime, nad on näinud midagi telekas ja tekib tundmus, et see juhtub tema endaga. Alati ei ole see otsene kogemus, mis mõjutab, vaid kaudne, nagu filmilõikudest nähtu, mis toob õuduse taas lähedale.
Lisaks valdab sõjapõgenikest lapsi mure täiskasvanute pärast. Töötan 27 aastat leina- ja traumateraapia valdkonnas ja palju ka nende Eestis elavate lastega, kellel on keegi lähedane ära surnud. Väga palju muretsetakse vanemate heaolu pärast. Sama tunnevad need ukrainlased, kes on emaga ja vanaemaga meile jõudnud, aga kelle isa on sõjas.
Teistpidi on lapsed üpris toimetulevad ja harjunud vältima negatiivseid asju. Seda näitab ka praktika Eestis, kus ebameeldiv tõrjutakse välja ja see teeb igapäevaelu lihtsamaks. Traumeeritud laps ei taha halba kogemust meenutada ja kui keegi seda vestluse käigus mainib, siis võib laps teraapiaruumist lahkuda. Vältimisel on muidugi ka tagajärjed, aga vältimine aitab ja kaitseb. Kui sa probleemi peale ei mõtle ja sellega ei tegele, siis poleks halba nagu olemaski.
Teistmoodi mõjutab trauma vanemaid lapsi. Noorukite seas võib toimuda nihe selles, kuidas nad mõtlevad inimestest ja maailmast. On oht pettuda inimeste headuses, kui ümberringi on nii palju kurja. Sama toimub ka nende lastega, kes on meil Eestis ja kes puutuvad sõjaga vaid kaudselt kokku, seegi jätab kindlasti oma jälje.
Sõjatrauma meedia vahendusel
"Kui mõelda sõja peale, siis mingil kujul jõuab see igaühe koju, olgu siis televisiooni, raadio, uudiste või juttude kaudu."
Valusad teemad on laste maailma tulnud ja nad on selleks täiesti ette valmistamata. Kui mõelda sõja peale, siis mingil kujul jõuab see igaühe koju, olgu siis televisiooni, raadio, uudiste või juttude kaudu. Otseliin on ka kooli kaudu läbi laste, kes ellujäämise nimel on siia tulnud lootuses, et saavad koju tagasi ja sõda lõppeb.
Täiskasvanud annavad endast parima laste toetamiseks, aga ka täiskasvanud ise on olukorras, kus nendega toimub palju. See äratab üles ka nende valusad mälestused, kes on omal ajal sõjakoledusi kogenud.
Teiselt poolt tulid pered siiski kuidagi toime ja üks viis rasked ajad üle elada ongi keskenduda igapäevaelule ja ellujäämisele. Elati vaeselt ja kitsastes oludes, polnud võimalik lubada endal ülemäära palju üleelamiste peale mõelda, kui olid väikesed lapsed, siis nende eest tuli hoolitseda.
Kui tuua traumeerivad kogemused rahuaega tagasi, siis lähedaste surma puhul ütlevad väikelaste vanemad samamoodi, et ei saa enda peale mõelda, hoolimata sest, et tegelikult on väga raske.
Ohtlik vaikimine ja ellujääjate põlvkond
Traumaterapeudina tean, et taoline vaikimine võib olla samamoodi ohtlik. Eestis on põlvkondi, keda tabas esmalt sõda, seejärel küüditamine ja vaikiv terrorirežiim, kui polnud võimalik rääkida üleelamistest või neid kuidagi jagada. Inimesed pidid kõik oma kogemused panema kõrvale ja tegema näo, et kõik on korras, sest oli ohtlik oma tegelikke mõtteid või emotsioone jagada.
Vastupidiselt oleme meie Eestis elanud ajal, mil oleme saanud oma kogemusi jagada. See on suur väärtus.
Meie varasemad põlvkonnad Nõukogude ajal seda teha ei saanud. Nad on välja tulnud sõjast ja jõudnud Siberist kodumaale tagasi, need koledused üle elanud, loonud pered ja oma lapsed suureks kasvatanud. See on ellujääjate põlvkond, aga mida see neile on maksma läinud füüsilise või vaimse tervise osas, seda on raske öelda.
Helgem noot on see, et sõja eest Eestisse jõudnud lapsi ja peresid saab toetada. On lihtsad meetodid, kuidas tugevdada sisemisi ressursse ning mida saab rakendada ka eelkooliealistega. Mis täpselt on need Ukraina perede tegelikud mured ja raskused, seda peab küll alles proovima hinnata.
Ukraina inimesed ei ole harjunud ka abi küsima ja me ei saa neid teha abitumaks. Saame välja selgitada need, kes abi vajavad, ja pakkuda neile lihtsaid toetavaid ressursirikkaid lähenemisi, mis sobivad eri vanuses lastele.
Nii saavad nad ka ise ennast selle läbi aidata, et kui tulevad rasked mõtted või halvad uned, mida siis teha. Kuidas kiiresti rahuneda? Mida teha, kui oled kurb ja suur igatsus tuleb peale? Kuidas hirmudega toime tulla? Traumateraapia võimaldab neile õpetada eri võtteid, et nad saaks iseennast selle kaudu tugevdada.
Suurem eesmärk teraapiaga on lastelt ära võtta takistused, mis segavad mängimist ja keskendumist. Mäng on tähtis, sest mõned lapsed kaotavad mängimisvõime. Samuti on raske keskenduda, kui mõtted on mujal, koolitööga ei ole võimalik toime tulla. Või kui und ei tule, siis on võtteid, mis aitavad und parandada.
Soovime suurendada sõjakoleduste tõttu traumeeritud laste turvatunnet, et nad saaks õppida taas mängima, leiaksid uusi sõpru ja vanemad ei peaks laste pärast muretsema. Et vähendada abitustunnet.
### Response:
Maire Riis: valusad teemad on laste maailma tunginud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neuville'i karistati reedel mitu korda. Kõigepealt sõitis ta 80 alas 156-ga, mis tõi kaasa 1900-eurose trahvikviitungi, aga hiljem avastati veel korduvad rikkumised.
Kohtunike ees põhjendas Neuville oma käitumist tehnilise probleemiga. Nimelt oli tema masinal probleeme generaatoriga ja seetõttu kiirustati ajakontrolli, kuigi selleks rikuti teadlikult liiklusreegleid. Ta lisas, et kedagi ohtu ei pandud, sest sel hetkel polnud teel liiklust.
Kohtunike hinnangul oli tegu siiski FIA koodeksi tõsise rikkumisega ning liikluse puudumine või ajatrahvi vältimise üritus ei vabanda belglase tegutsemist.
Seeõttu karistati teda minutilise ajatrahviga ja lisaks peavad tema ja kaardilugeja Martijn Wydaeghe tegema aasta jooksul FIA programmi raames kaks päeva ühiskondlikult kasulikku tööd.
Neuville'i masin hakkas streikima reedel pärast hommikusi katseid, mistõttu lõpuks tuli neil koguni 800 meetrit masinat ajakontrolli lükata. See tõi kaasa neljaminutilise hilinemise ja seega 40-sekundilise ajatrahvi.
Karistuste mõjul alustab Neuville laupäeval neljandalt kohalt, kuigi nendeta oleks belglane kindlalt teine. | Kiirust ületanud Neuville'i karistati ajatrahvi ja ühiskondlikult kasuliku tööga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neuville'i karistati reedel mitu korda. Kõigepealt sõitis ta 80 alas 156-ga, mis tõi kaasa 1900-eurose trahvikviitungi, aga hiljem avastati veel korduvad rikkumised.
Kohtunike ees põhjendas Neuville oma käitumist tehnilise probleemiga. Nimelt oli tema masinal probleeme generaatoriga ja seetõttu kiirustati ajakontrolli, kuigi selleks rikuti teadlikult liiklusreegleid. Ta lisas, et kedagi ohtu ei pandud, sest sel hetkel polnud teel liiklust.
Kohtunike hinnangul oli tegu siiski FIA koodeksi tõsise rikkumisega ning liikluse puudumine või ajatrahvi vältimise üritus ei vabanda belglase tegutsemist.
Seeõttu karistati teda minutilise ajatrahviga ja lisaks peavad tema ja kaardilugeja Martijn Wydaeghe tegema aasta jooksul FIA programmi raames kaks päeva ühiskondlikult kasulikku tööd.
Neuville'i masin hakkas streikima reedel pärast hommikusi katseid, mistõttu lõpuks tuli neil koguni 800 meetrit masinat ajakontrolli lükata. See tõi kaasa neljaminutilise hilinemise ja seega 40-sekundilise ajatrahvi.
Karistuste mõjul alustab Neuville laupäeval neljandalt kohalt, kuigi nendeta oleks belglane kindlalt teine.
### Response:
Kiirust ületanud Neuville'i karistati ajatrahvi ja ühiskondlikult kasuliku tööga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Alustasime kohtumist hästi ja tegime pigem hea mängu. Paaril korral võtsime karistusi, aga lõppkokkuvõttes lahendasime ka need olukorrad edukalt. Suutsime koos lõpuni võidelda," rääkis Arrak pärast mängu.
"Koondises on meeleolu päris hea, kõik mängivad koos ja aitavad teineteist. Loodetavasti mängime homme (laupäeval - toim) samamoodi nagu täna," lisas Arrak.
Abitreener Kaupo Kaljuste sõnul oli kohtumise peamine eesmärk anda kõikidele mängijatele võrdselt mänguaega. "Kuna lõpus läks mäng üsna võrdseks ja oli tasavägine, siis mõned mängijad said ikkagi rohkem mänguaega kui teised. Peamine eesmärk oli kõiki mängijaid jääl näha ja teada saada, kuidas me neid MM-turniiril kasutada saame."
"Selles mõttes näitasime vaimset tugevust, et tulime välja 1:3 kaotusseisust, 3:4 kaotusseisust ja lõpus suutsime seisu viigistada. Tegelikult kohtunik tühistas ka kaks meie väravat. See mäng ikkagi näitas, et suudame rasketest olukordadest välja tulla."
Milline on plaan kordusmänguks? "Laupäeval saavad mõned mängijad, kes täna vähem mängisid rohkem mänguaega ja mängu alustab väravas Villem-Henrik Koitmaa. Peame koormust jagama ühtlasemalt, MM-turniir on järgmisel nädalal ja kõik peavad selleks olema värsked, see on peamine," ütles Kaljuste.
Leedu ja Eesti koondised kohtuvad teises kontrollmängus laupäeval kell 17.50 Elektrenais. | Leedu vastu kaks väravat visanud Arrak: koondises on meeleolu päris hea | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Alustasime kohtumist hästi ja tegime pigem hea mängu. Paaril korral võtsime karistusi, aga lõppkokkuvõttes lahendasime ka need olukorrad edukalt. Suutsime koos lõpuni võidelda," rääkis Arrak pärast mängu.
"Koondises on meeleolu päris hea, kõik mängivad koos ja aitavad teineteist. Loodetavasti mängime homme (laupäeval - toim) samamoodi nagu täna," lisas Arrak.
Abitreener Kaupo Kaljuste sõnul oli kohtumise peamine eesmärk anda kõikidele mängijatele võrdselt mänguaega. "Kuna lõpus läks mäng üsna võrdseks ja oli tasavägine, siis mõned mängijad said ikkagi rohkem mänguaega kui teised. Peamine eesmärk oli kõiki mängijaid jääl näha ja teada saada, kuidas me neid MM-turniiril kasutada saame."
"Selles mõttes näitasime vaimset tugevust, et tulime välja 1:3 kaotusseisust, 3:4 kaotusseisust ja lõpus suutsime seisu viigistada. Tegelikult kohtunik tühistas ka kaks meie väravat. See mäng ikkagi näitas, et suudame rasketest olukordadest välja tulla."
Milline on plaan kordusmänguks? "Laupäeval saavad mõned mängijad, kes täna vähem mängisid rohkem mänguaega ja mängu alustab väravas Villem-Henrik Koitmaa. Peame koormust jagama ühtlasemalt, MM-turniir on järgmisel nädalal ja kõik peavad selleks olema värsked, see on peamine," ütles Kaljuste.
Leedu ja Eesti koondised kohtuvad teises kontrollmängus laupäeval kell 17.50 Elektrenais.
### Response:
Leedu vastu kaks väravat visanud Arrak: koondises on meeleolu päris hea |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme.
"Vasar" on eetris reedel kell 14.05. | Mihkel Kunnus vaatleb teaduse ja ideoloogiate suhet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme.
"Vasar" on eetris reedel kell 14.05.
### Response:
Mihkel Kunnus vaatleb teaduse ja ideoloogiate suhet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajaloolises, juba 13. sajandist pärit peapiiskopi palees toimunud loosimisel tõmbas Norra rahvuskoondislane Lasse Balstad klaasanumast Eesti nimega palli ja see sattus neljandasse alagruppi. Samas olid juba ootamas mullune MM-pronks Sloveenia ning Läti ja Holland – mõlemale kaotati detsembris toimunud Riia-turniiril.
"Võinuks minna paremini, aga väga hull loos ka pole," kommenteeris Eesti koondise võtmemängija Mait Patrail. "Mulle isiklikult meeldinuks rohkem 3. alagrupp, kus ootasid ees Makedoonia, Island ja Türgi. Ent tõsiasi on, et lihtsaid vastaseid või mänge polnuks oodata ühestki valikgrupist."
Mäletatavasti pääses Eesti rahvusmeeskond sügisel algava valikturniiri teise faasi tänu eelringi alagrupivõidule. 2017. aasta jaanuaris toimunud mängudes alistati kahel korral Kosovo ja pärast kodusaalis saadud kaotust oldi otsustavas kohtumises võõrsil üle Türgist 20:18.
Finaalturniirile pääseb esmakordselt ajaloos 24 meeskonda ning see peetakse Austrias, Norras ja Rootsis 2020. aasta jaanuaris. Ka kolm korraldajamaad on EM-ide ajaloos esmakordne. Lisaks võõrustajate triole pääses otse 24 hulka tänavune Euroopa meister Hispaania.
Kaheksast alagrupist saavad otsepääsme iga neliku kaks paremat ning lisaks neli paremat kolmandal astmel lõpetanut. Kolmanda koha omanike pingerida paika pannes arvestatakse ainult mänge alagrupi kahe esimese vastu. Seega lisaks esmasele ülesandele esikolmikusse murda, tuleks edukalt vastu saada alagrupi kahele tugevamale, Eesti puhul siis koondiste paigutuse järgi loogiliselt Sloveeniale ja Hollandile.
"Ainus eesmärk saab olla edasipääs," tunnistas kolmapäeval 30-aastaseks saanud Patrail. "Muidu poleks ju mõtet mängima minnagi. Loomulikult saab väga raske olema, aga usutavasti kujunevad võtmemängudeks vastasseisud lõunanaabritega. Kui Lätit edestada ja näpistada punkt või kaks Hollandilt, peaks edasipääsulootus kõrge olema."
MM-pronks Sloveeniat hindas Patrail väga tugevaks. "Sloveenid mängisid hiljuti EM-finaalturniirilgi huvitavat ja agressiivset käsipalli, ehkki jäid kaheksandaks. Holland on toonud sisse palju noort verd, mitmed mängijad siirdunud Bundesligasse, ent usun, et kui teeme oma töö õigesti, on Holland mängitav vastane, nagu Lätigi," lisas TSV Hannover-Burgdorfi vasaksisemine.
Alagrupimängude täpne kalender selgub peagi, aga esimesed kaks kohtumist toimuvad juba 24.-28. oktoobrini käesoleval aastal, kui Eesti sõidab külla Hollandile ja võõrustab Sloveeniat. Ülejäänud neli mängu peetakse 2019. aastal – kaks aprillis ja kaks juunis. Finaalturniir korraldatakse 10.-26. jaanuarini 2020. aastal Malmös, Göteborgis, Stockholmis, Trondheimis, Grazis ja Viinis. | Eesti käsipallikoondis loositi EM-valikgruppi Läti, Hollandi ja Sloveeniaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajaloolises, juba 13. sajandist pärit peapiiskopi palees toimunud loosimisel tõmbas Norra rahvuskoondislane Lasse Balstad klaasanumast Eesti nimega palli ja see sattus neljandasse alagruppi. Samas olid juba ootamas mullune MM-pronks Sloveenia ning Läti ja Holland – mõlemale kaotati detsembris toimunud Riia-turniiril.
"Võinuks minna paremini, aga väga hull loos ka pole," kommenteeris Eesti koondise võtmemängija Mait Patrail. "Mulle isiklikult meeldinuks rohkem 3. alagrupp, kus ootasid ees Makedoonia, Island ja Türgi. Ent tõsiasi on, et lihtsaid vastaseid või mänge polnuks oodata ühestki valikgrupist."
Mäletatavasti pääses Eesti rahvusmeeskond sügisel algava valikturniiri teise faasi tänu eelringi alagrupivõidule. 2017. aasta jaanuaris toimunud mängudes alistati kahel korral Kosovo ja pärast kodusaalis saadud kaotust oldi otsustavas kohtumises võõrsil üle Türgist 20:18.
Finaalturniirile pääseb esmakordselt ajaloos 24 meeskonda ning see peetakse Austrias, Norras ja Rootsis 2020. aasta jaanuaris. Ka kolm korraldajamaad on EM-ide ajaloos esmakordne. Lisaks võõrustajate triole pääses otse 24 hulka tänavune Euroopa meister Hispaania.
Kaheksast alagrupist saavad otsepääsme iga neliku kaks paremat ning lisaks neli paremat kolmandal astmel lõpetanut. Kolmanda koha omanike pingerida paika pannes arvestatakse ainult mänge alagrupi kahe esimese vastu. Seega lisaks esmasele ülesandele esikolmikusse murda, tuleks edukalt vastu saada alagrupi kahele tugevamale, Eesti puhul siis koondiste paigutuse järgi loogiliselt Sloveeniale ja Hollandile.
"Ainus eesmärk saab olla edasipääs," tunnistas kolmapäeval 30-aastaseks saanud Patrail. "Muidu poleks ju mõtet mängima minnagi. Loomulikult saab väga raske olema, aga usutavasti kujunevad võtmemängudeks vastasseisud lõunanaabritega. Kui Lätit edestada ja näpistada punkt või kaks Hollandilt, peaks edasipääsulootus kõrge olema."
MM-pronks Sloveeniat hindas Patrail väga tugevaks. "Sloveenid mängisid hiljuti EM-finaalturniirilgi huvitavat ja agressiivset käsipalli, ehkki jäid kaheksandaks. Holland on toonud sisse palju noort verd, mitmed mängijad siirdunud Bundesligasse, ent usun, et kui teeme oma töö õigesti, on Holland mängitav vastane, nagu Lätigi," lisas TSV Hannover-Burgdorfi vasaksisemine.
Alagrupimängude täpne kalender selgub peagi, aga esimesed kaks kohtumist toimuvad juba 24.-28. oktoobrini käesoleval aastal, kui Eesti sõidab külla Hollandile ja võõrustab Sloveeniat. Ülejäänud neli mängu peetakse 2019. aastal – kaks aprillis ja kaks juunis. Finaalturniir korraldatakse 10.-26. jaanuarini 2020. aastal Malmös, Göteborgis, Stockholmis, Trondheimis, Grazis ja Viinis.
### Response:
Eesti käsipallikoondis loositi EM-valikgruppi Läti, Hollandi ja Sloveeniaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ootamatu käik on jätkuks üha süvenevale võimuvõitlusele presidendi ja tema ühtsusvalitsuse peaministri Ranil Wickremesinghe vahel.
Keskööl jõustuvas määruses märgitakse, et Sri Lanka põhiseaduse punkti 70 kohaselt seiskab president parlamendi töö.
Sirisena on viimastel nädalatel järjepidevalt vähendanud peaministri ametikohustusi. Muu hulgas võeti temalt kontroll keskpanga üle. | Sri Lanka president seiskas pea kuuks parlamendi tegevuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ootamatu käik on jätkuks üha süvenevale võimuvõitlusele presidendi ja tema ühtsusvalitsuse peaministri Ranil Wickremesinghe vahel.
Keskööl jõustuvas määruses märgitakse, et Sri Lanka põhiseaduse punkti 70 kohaselt seiskab president parlamendi töö.
Sirisena on viimastel nädalatel järjepidevalt vähendanud peaministri ametikohustusi. Muu hulgas võeti temalt kontroll keskpanga üle.
### Response:
Sri Lanka president seiskas pea kuuks parlamendi tegevuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil on tõendeid, et kasutati keemiarelva, vähemasti kloori, ja et seda kasutas Bashar al-Assadi režiim," ütles Macron usutluses telekanalile TF1.
President lisas, et vastus tuleb "meile sobival ajal, kui me otsustame, et see on kõige kasulikum ja tõhusam".
Prantsusmaa on reaktsiooni eest ka varem hoiatanud
Prantsusmaa annab Süüria presidendi Bashar Al-Assadi režiimile vastulöögi, kui ilmnevad tõendid tema seotuse kohta hiljutise gaasirünnakuga mässuliste linnale, ütles valitsuse pressiesindaja Benjamin Griveaux teisipäeval.
"Kui piir ületati, tuleb vastus," ütles Griveaux raadiojaamale Europe 1 ja lisas, et luureandmed, mida Prantsuse president Emmanuel Macron ja USA riigipea Donald Trump omavahel jagasid, "kinnitavad teoreetiliselt keemiarelvade kasutamist".
Prantsusmaa on korduvalt hoiatanud, et keemiarelvade kasutamine Süürias on piir, mille ületamise korral rünnatakse Süüria valitsusvägesid.
Macron ütles teisipäeval, et rünnaku kasuks otsustamise korral võtaks Prantsusmaa sihikule Süüria valitsuse keemiarelvataristu.
May: keemiarelvade kasutamisele tuleb reageerida
Briti peaministri Theresa May sõnul näitavad kõik märgid, et Douma keemiarünnaku taga olid Süüria relvajõud ning kordas, et keemiarelvade jätkuv kasutamine ei tohi jääda vastuseta.
May ütles kolmapäeval, et Suurbritannia teeb koostööd oma lähedaste liitlastega otsustamaks, kuidas tagada toimepanijate vastutuselevõtt ja kuidas tulevikus ära hoida keemiarelvade kasutamisest tulenevat humanitaarkatastroofi.
Suurbritannia valitsus nõustus vajadusega tegutseda seoses keemiarünnakuga Süürias, teatas peaminister Theresa May ametkond.
"Valitsus nõustus vajadusega tegutseda, et leevendada inimkannatusi ja ära hoida keemiarelvade edasise kasutamise Assadi režiimi poolt," kirjutati teadaandes.
"Ministrid nõustusid, et peaminister peab jätkama koostööd liitlaste USA ja Prantsusmaaga koordineerimaks rahvusvahelist vastust," lisati avalduses.
USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia on pidanud konsultatsioone sõjalise löögi andmise üle, kuid May ei ole Briti vägede otsest osalust kinnitanud.
Briti parlament on kuni esmaspäevani vaheajal. Kuigi seaduste kohaselt ei vaja May sõjaliste sammude jaoks parlamendi toetust, on siiski tavaline võimaldada seadusandjail sellise otsuse üle hääletada.
2013. aastal hääletas parlament maha tollase peaministri David Cameroni üleskutse vastata keemiarünnakule Süürias õhulöökidega.
Merkel: nüüd on ilmne, et Süüria ei hävitanud keemiarelvaarsenali
Saksa kantsler Angela Merkel tõdes neljapäeval, et pärast Douma keemiarünnakut on ilmne, et Süüria režiim ei hävitanud 2013. aastal oma keemiarelvaarsenali.
"Me peame nüüd tunnistama, et ilmselgelt ei viidud hävitamist lõpule," ütles Merkel.
Merkel lisas Reutersi teatel, et Saksamaal ei ole kavas võimalikest õhurünnakutest Süüria vastu osa võtta, kuid Berliin toetab oma liitlaste pingutusi näitamaks, et keemiarelva kasutamine ei ole vastuvõetav.
Macroniga vestlenud Merkel rõhutas, et keemiarünnakute küsimuses on tähtis ühtne positsioon.
"Saksamaa ei võta osa võimalikust sõjategevusest - ma tahan selgelt välja öelda, et seda otsust ei ole - aga me hoolitseme selle eest ja toetame seda, et tehtaks kõik signaali saatmiseks, et keemiarelvade kasutamine on lubamatu."
Süüria pääses 2013. aastal tänu lubadusele keemiarelvavarud loovutada napilt USA ja Prantsusmaa õhurünnakutest kättemaksuks sariinirünnaku eest.
Trump: rünnak Süüriale võib tulla varsti või üldsegi mitte varsti
USA president Donald Trump andis neljapäeval põikleva vastuse küsimusele, millal on oodata rünnakut Süüriale keemiarelva kasutamise eest.
Kui kolmapäeval hoiatas Trump, et "raketid on tulemas", siis neljapäeva varahommikuses säutsus jättis ta rünnaku aja mõistatuseks.
"Mitte kunagi pole öelnud, millal rünnak Süüria vastu toimub. Võib-olla üsna varsti või siis üldse mitte niipea! Igal juhul on USA minu administratsiooni ajal teinud ära suure töö ISIS-e piirkonnast välja juurimisel. Kus on meie "Aitäh, Ameerika"?"
Never said when an attack on Syria would take place. Could be very soon or not so soon at all! In any event, the United States, under my Administration, has done a great job of ridding the region of ISIS. Where is our “Thank you America?”
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) April 12, 2018
Mattis: keemiarelva kasutamine Süürias on andestamatu
USA kaitseminister Jim Mattise sõnul on keemiarelvade kasutamine Süürias lihtsalt andestamatu.
"Mõned asjad on lihtsalt andestamatud, ületades igasugused piirid ja olles täielikus vastuolus mitte üksnes keemiarelva konventsiooniga, vaid kogu tsivilisatsiooni huvidega," ütles Mattis neljapäeval esindajatekoja relvateenistuse komiteele.
Mattis ütles, et keeruline olukord Süürias tähendab, et "aeg-ajalt on näha vastuolulisi impulsse".
Moskva kutsub lääneriike mõtlema Süüria ründamise tagajärgede üle
Moskva kutsus neljapäeval lääneriike mõtlema tõsiselt Süüria suhtes seoses väidetava keemiarünnakuga tehtud ähvarduste tagajärgedele.
"Me kutsume... rahvusvahelist kogukonda tõsiselt mõtlema võimalike tagajärgede üle, mida toovad sellised süüdistused, ähvardused ja iseäranis sammud (Süüria vastu)," ütles Vene välisministri pressiesindaja Maria Zahharova.
"Keegi pole andnud Lääne liidritele luba võtta rahvusvahelise politsei - samaaegselt uurija, prokuröri, kohtuniku ja hukkaja - rolli," sõnas ta briifingul.
"Meie positsioon on selge ja sõnastatud. Me ei taha eskaleerumist," lisas Zahharova.
Venemaa taotles Süüria osas ÜRO Julgeolekunõukogu kokkukutsumist
Venemaa taotles reedeks ÜRO Julgeolekunõukogu kokkukutsumist seoses USA juhitud kavandatava sõjategevusega Süürias, teatasid diplomaadid.
Taotluse esitas Venemaa suursaadik ÜRO juures Vassili Nebenzia, kelle sõnul on praegu kõige tähtsam USA rünnakute ärahoidmine Süürias, mis võib viia ohtliku vastasseisuni Washingtoni ja Moskva vahel.
"Meie esmaseks prioriteediks on ära hoida sõjaoht," ütles Nebenzia ajakirjanikele pärast ÜRO Julgeolekunõukogu kinnist istungit.
Kui tal paluti täpsustada, kas ta peab silmas sõda USA ja Venemaa vahel, siis ütles saadik: "Me ei saa kahjuks välistada ühtegi võimalust."
Erdoğan ja Trump arutasid Süüria kriisi
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja USA riigipea Trump arutasid kolmapäeva õhtul telefonivestluses Süüria kriisi, teatasid mõlema riigi ametnikud.
Erdoğan ja Trump vahetasid arvamusi viimaste arengute kohta Süürias, ütles Türgi presidendikantselei allikas, kuid ei andnud täpsemat teavet.
Valge Maja kinnitas samuti kahe liidri telefonivestlust.
Nad "arutasid praegust kriisi Süürias", ütles Valge Maja, lisades, et Trump ja Erdoğan lubasid hoida sidet seoses keerulise olukorraga.
Türgi peaminister Binali Yıldırım pöördus kolmapäeval Venemaa ja USA poole üleskutsega lõpetada kaklus Süüria pärast, sest see toob kahju tsiviilelanikele.
Türgi on NATO liikmena USA liitlane. President Bashar al-Assadi toetava Venemaaga on nad Süüria sõjas vastaspooltel. Viimastel kuudel on Türgi teinud aga tihedat koostööd nii Venemaa kui teise Assadi liitlase Iraaniga, et Süürias rahu saavutada.
Erdoğan lubas neljapäeval, et arutab Vene riigipea Vladimir Putiniga arvatavat keemiarünnakut Süürias Doumas.
"Rääkisin eile õhtul härra Trumpiga. Täna räägin härra Putiniga ja me arutame, kuidas me saaksime koos peatada keemilise tapmise," tsiteeris ajaleht Hürriyet Erdoğani sõnu Ankaras.
Keemiarelvad: Rootsi esitab ÜRO-le Süüria desarmeerimise eelnõu
Rootsi levitas neljapäeval ÜRO-s resolutsioonikavandit ÜRO missiooni saatmisest Süüriasse, et kõrvaldada sellest riigist keemiarelvad lõplikult, ilmnes AFP käsutusse jõudnud tekstist.
Ettepanek esitati enne ÜRO Julgeolekunõukogu suletud uste taga toimuvat istungit, millel arutatakse Süüria-vastase sõjategevuse ohtu.
Assad: Lääne sammud ähvardavad kaost suurendada
Süüria president Bashar al-Assad hoiatas neljapäeval, et Lääne ähvardus lasta käiku sõjalised vahendid vastuseks väidetavale keemiarünnakule üksnes suurendab piirkonnas valitsevat kaost.
"Need hääled ja iga võimalik samm aitavad üksnes kaasa piirkonna suuremale destabiliseerimisele," ütles Assad.
Süüria president tegi avalduse Iraani kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei välispoliitikanõunikuga kohtudes.
OPCW eksperdid alustavad tööd Süürias laupäeval
Rahvusvahelise keemiarelva järelevalveorgani eksperdid on saabumas Süüriasse ja alustavad tööd laupäeval.
Keemiarelva Keelustamise Organisatsiooni pressiesindaja kinnitas neljapäeval, et OPCW uurimismeeskond on teel Süüriasse ja alustab tööd laupäeval, 14. aprillil 2018.
Kaks ekspertrühma saabuvad Süüriasse neljapäeval ja reedel, et uurida süüdistusi keemiarelva kasutamisest mässuliste valduses olnud Douma linnas, lausus Süüria suursaadik ÜRO-s Bashar Jaafari.
"Rühmad saabuvad Süüriasse eraldi neljapäeval ja homme, reedel," lausus Jaafari ajakirjanikele.
"Me toetame meeskonna saabumist, kuhu nad ka Doumas ei sooviks keemiliste ainete võimalikku kasutamist kontrollima minna," märkis Jaafari.
Saadiku sõnul on Süüria 1000 korda eitanud väiteid, et valitsusväed keemiarünnakuid korraldasid.
Ta oletas, et "terroristid" hankisid keemiarelva Liibüast ning, et Türgi, Saudi, USA ja Prantsusmaa luureteenistused aitasid seda sõjatsooni toimetada.
Jaish al-Islam: lahkusime Doumast keemiarünnaku tõttu
Süüria džihadistide rühmituse Jaish al-Islam kõrge esindaja ütles neljapäeval, et rühmitus lahkus Douma linnast seal laupäeval toimunud keemiarünnaku tõttu.
"Loomulikult oli keemiarünnak see, mis tõukas meid nõustuma" Doumast lahkumisega, lausus Yasser Dalwan.
Sellega tunnistas Jaish al-Islam esmakordselt avalikult, et rühmitus sõlmis Doumast lahkumiseks vastaspoolega leppe. Dawani sõnul pole kogu rühmituse juhtkond Doumast ära läinud ja lahkumisprotsess veel käib.
Süüria valitsus ja selle liitlane Venemaa teatasid leppe sõlmimisest pühapäeva varahommikul, tunde pärast väidetavat mürkgaasi heitmist Doumale.
Päästjate sõnul suri laupäeval vähemalt 40 inimest, kelle sümptomid vastasid kokkupuutele keemiarelvaga. Muu hulgas olid neil hingamisraskused, luitunud nahk ja vahused suunurgad.
Ida-Ghoutas asuv Douma oli Jaish al-Islami kontrolli all.
Mitmed lääneriigid tõotasid vastata keemiarünnakule jõuliselt. Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni sõnul on tal tõendid, et rünnaku taga on Süüria valitsus. Damaskus ja Moskva eitavad süüdistust. Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) lubas Doumasse saata uurimismeeskonna.
Analüütikute sõnul võis Süüria president Bashar al-Assad kasutada keemiarelva Douma elanike hirmutamiseks ja mässuliste väljatõrjumiseks lahinguta.
Jaish al-Islam oli varem öelnud, et ei sõlmi lepet Doumast lahkumiseks, kuid rünnaku järel lahkus Doumast põhjapoole mässuliste kontrollitud alale mitutuhat mässulist ja tsiviilisikut.
Lahkunute seas on Jaish al-Islami juht Issam Buwaydani, ütles vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus. | Macron: meil on tõendeid, et Süürias kasutati keemiarelva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil on tõendeid, et kasutati keemiarelva, vähemasti kloori, ja et seda kasutas Bashar al-Assadi režiim," ütles Macron usutluses telekanalile TF1.
President lisas, et vastus tuleb "meile sobival ajal, kui me otsustame, et see on kõige kasulikum ja tõhusam".
Prantsusmaa on reaktsiooni eest ka varem hoiatanud
Prantsusmaa annab Süüria presidendi Bashar Al-Assadi režiimile vastulöögi, kui ilmnevad tõendid tema seotuse kohta hiljutise gaasirünnakuga mässuliste linnale, ütles valitsuse pressiesindaja Benjamin Griveaux teisipäeval.
"Kui piir ületati, tuleb vastus," ütles Griveaux raadiojaamale Europe 1 ja lisas, et luureandmed, mida Prantsuse president Emmanuel Macron ja USA riigipea Donald Trump omavahel jagasid, "kinnitavad teoreetiliselt keemiarelvade kasutamist".
Prantsusmaa on korduvalt hoiatanud, et keemiarelvade kasutamine Süürias on piir, mille ületamise korral rünnatakse Süüria valitsusvägesid.
Macron ütles teisipäeval, et rünnaku kasuks otsustamise korral võtaks Prantsusmaa sihikule Süüria valitsuse keemiarelvataristu.
May: keemiarelvade kasutamisele tuleb reageerida
Briti peaministri Theresa May sõnul näitavad kõik märgid, et Douma keemiarünnaku taga olid Süüria relvajõud ning kordas, et keemiarelvade jätkuv kasutamine ei tohi jääda vastuseta.
May ütles kolmapäeval, et Suurbritannia teeb koostööd oma lähedaste liitlastega otsustamaks, kuidas tagada toimepanijate vastutuselevõtt ja kuidas tulevikus ära hoida keemiarelvade kasutamisest tulenevat humanitaarkatastroofi.
Suurbritannia valitsus nõustus vajadusega tegutseda seoses keemiarünnakuga Süürias, teatas peaminister Theresa May ametkond.
"Valitsus nõustus vajadusega tegutseda, et leevendada inimkannatusi ja ära hoida keemiarelvade edasise kasutamise Assadi režiimi poolt," kirjutati teadaandes.
"Ministrid nõustusid, et peaminister peab jätkama koostööd liitlaste USA ja Prantsusmaaga koordineerimaks rahvusvahelist vastust," lisati avalduses.
USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia on pidanud konsultatsioone sõjalise löögi andmise üle, kuid May ei ole Briti vägede otsest osalust kinnitanud.
Briti parlament on kuni esmaspäevani vaheajal. Kuigi seaduste kohaselt ei vaja May sõjaliste sammude jaoks parlamendi toetust, on siiski tavaline võimaldada seadusandjail sellise otsuse üle hääletada.
2013. aastal hääletas parlament maha tollase peaministri David Cameroni üleskutse vastata keemiarünnakule Süürias õhulöökidega.
Merkel: nüüd on ilmne, et Süüria ei hävitanud keemiarelvaarsenali
Saksa kantsler Angela Merkel tõdes neljapäeval, et pärast Douma keemiarünnakut on ilmne, et Süüria režiim ei hävitanud 2013. aastal oma keemiarelvaarsenali.
"Me peame nüüd tunnistama, et ilmselgelt ei viidud hävitamist lõpule," ütles Merkel.
Merkel lisas Reutersi teatel, et Saksamaal ei ole kavas võimalikest õhurünnakutest Süüria vastu osa võtta, kuid Berliin toetab oma liitlaste pingutusi näitamaks, et keemiarelva kasutamine ei ole vastuvõetav.
Macroniga vestlenud Merkel rõhutas, et keemiarünnakute küsimuses on tähtis ühtne positsioon.
"Saksamaa ei võta osa võimalikust sõjategevusest - ma tahan selgelt välja öelda, et seda otsust ei ole - aga me hoolitseme selle eest ja toetame seda, et tehtaks kõik signaali saatmiseks, et keemiarelvade kasutamine on lubamatu."
Süüria pääses 2013. aastal tänu lubadusele keemiarelvavarud loovutada napilt USA ja Prantsusmaa õhurünnakutest kättemaksuks sariinirünnaku eest.
Trump: rünnak Süüriale võib tulla varsti või üldsegi mitte varsti
USA president Donald Trump andis neljapäeval põikleva vastuse küsimusele, millal on oodata rünnakut Süüriale keemiarelva kasutamise eest.
Kui kolmapäeval hoiatas Trump, et "raketid on tulemas", siis neljapäeva varahommikuses säutsus jättis ta rünnaku aja mõistatuseks.
"Mitte kunagi pole öelnud, millal rünnak Süüria vastu toimub. Võib-olla üsna varsti või siis üldse mitte niipea! Igal juhul on USA minu administratsiooni ajal teinud ära suure töö ISIS-e piirkonnast välja juurimisel. Kus on meie "Aitäh, Ameerika"?"
Never said when an attack on Syria would take place. Could be very soon or not so soon at all! In any event, the United States, under my Administration, has done a great job of ridding the region of ISIS. Where is our “Thank you America?”
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) April 12, 2018
Mattis: keemiarelva kasutamine Süürias on andestamatu
USA kaitseminister Jim Mattise sõnul on keemiarelvade kasutamine Süürias lihtsalt andestamatu.
"Mõned asjad on lihtsalt andestamatud, ületades igasugused piirid ja olles täielikus vastuolus mitte üksnes keemiarelva konventsiooniga, vaid kogu tsivilisatsiooni huvidega," ütles Mattis neljapäeval esindajatekoja relvateenistuse komiteele.
Mattis ütles, et keeruline olukord Süürias tähendab, et "aeg-ajalt on näha vastuolulisi impulsse".
Moskva kutsub lääneriike mõtlema Süüria ründamise tagajärgede üle
Moskva kutsus neljapäeval lääneriike mõtlema tõsiselt Süüria suhtes seoses väidetava keemiarünnakuga tehtud ähvarduste tagajärgedele.
"Me kutsume... rahvusvahelist kogukonda tõsiselt mõtlema võimalike tagajärgede üle, mida toovad sellised süüdistused, ähvardused ja iseäranis sammud (Süüria vastu)," ütles Vene välisministri pressiesindaja Maria Zahharova.
"Keegi pole andnud Lääne liidritele luba võtta rahvusvahelise politsei - samaaegselt uurija, prokuröri, kohtuniku ja hukkaja - rolli," sõnas ta briifingul.
"Meie positsioon on selge ja sõnastatud. Me ei taha eskaleerumist," lisas Zahharova.
Venemaa taotles Süüria osas ÜRO Julgeolekunõukogu kokkukutsumist
Venemaa taotles reedeks ÜRO Julgeolekunõukogu kokkukutsumist seoses USA juhitud kavandatava sõjategevusega Süürias, teatasid diplomaadid.
Taotluse esitas Venemaa suursaadik ÜRO juures Vassili Nebenzia, kelle sõnul on praegu kõige tähtsam USA rünnakute ärahoidmine Süürias, mis võib viia ohtliku vastasseisuni Washingtoni ja Moskva vahel.
"Meie esmaseks prioriteediks on ära hoida sõjaoht," ütles Nebenzia ajakirjanikele pärast ÜRO Julgeolekunõukogu kinnist istungit.
Kui tal paluti täpsustada, kas ta peab silmas sõda USA ja Venemaa vahel, siis ütles saadik: "Me ei saa kahjuks välistada ühtegi võimalust."
Erdoğan ja Trump arutasid Süüria kriisi
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja USA riigipea Trump arutasid kolmapäeva õhtul telefonivestluses Süüria kriisi, teatasid mõlema riigi ametnikud.
Erdoğan ja Trump vahetasid arvamusi viimaste arengute kohta Süürias, ütles Türgi presidendikantselei allikas, kuid ei andnud täpsemat teavet.
Valge Maja kinnitas samuti kahe liidri telefonivestlust.
Nad "arutasid praegust kriisi Süürias", ütles Valge Maja, lisades, et Trump ja Erdoğan lubasid hoida sidet seoses keerulise olukorraga.
Türgi peaminister Binali Yıldırım pöördus kolmapäeval Venemaa ja USA poole üleskutsega lõpetada kaklus Süüria pärast, sest see toob kahju tsiviilelanikele.
Türgi on NATO liikmena USA liitlane. President Bashar al-Assadi toetava Venemaaga on nad Süüria sõjas vastaspooltel. Viimastel kuudel on Türgi teinud aga tihedat koostööd nii Venemaa kui teise Assadi liitlase Iraaniga, et Süürias rahu saavutada.
Erdoğan lubas neljapäeval, et arutab Vene riigipea Vladimir Putiniga arvatavat keemiarünnakut Süürias Doumas.
"Rääkisin eile õhtul härra Trumpiga. Täna räägin härra Putiniga ja me arutame, kuidas me saaksime koos peatada keemilise tapmise," tsiteeris ajaleht Hürriyet Erdoğani sõnu Ankaras.
Keemiarelvad: Rootsi esitab ÜRO-le Süüria desarmeerimise eelnõu
Rootsi levitas neljapäeval ÜRO-s resolutsioonikavandit ÜRO missiooni saatmisest Süüriasse, et kõrvaldada sellest riigist keemiarelvad lõplikult, ilmnes AFP käsutusse jõudnud tekstist.
Ettepanek esitati enne ÜRO Julgeolekunõukogu suletud uste taga toimuvat istungit, millel arutatakse Süüria-vastase sõjategevuse ohtu.
Assad: Lääne sammud ähvardavad kaost suurendada
Süüria president Bashar al-Assad hoiatas neljapäeval, et Lääne ähvardus lasta käiku sõjalised vahendid vastuseks väidetavale keemiarünnakule üksnes suurendab piirkonnas valitsevat kaost.
"Need hääled ja iga võimalik samm aitavad üksnes kaasa piirkonna suuremale destabiliseerimisele," ütles Assad.
Süüria president tegi avalduse Iraani kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei välispoliitikanõunikuga kohtudes.
OPCW eksperdid alustavad tööd Süürias laupäeval
Rahvusvahelise keemiarelva järelevalveorgani eksperdid on saabumas Süüriasse ja alustavad tööd laupäeval.
Keemiarelva Keelustamise Organisatsiooni pressiesindaja kinnitas neljapäeval, et OPCW uurimismeeskond on teel Süüriasse ja alustab tööd laupäeval, 14. aprillil 2018.
Kaks ekspertrühma saabuvad Süüriasse neljapäeval ja reedel, et uurida süüdistusi keemiarelva kasutamisest mässuliste valduses olnud Douma linnas, lausus Süüria suursaadik ÜRO-s Bashar Jaafari.
"Rühmad saabuvad Süüriasse eraldi neljapäeval ja homme, reedel," lausus Jaafari ajakirjanikele.
"Me toetame meeskonna saabumist, kuhu nad ka Doumas ei sooviks keemiliste ainete võimalikku kasutamist kontrollima minna," märkis Jaafari.
Saadiku sõnul on Süüria 1000 korda eitanud väiteid, et valitsusväed keemiarünnakuid korraldasid.
Ta oletas, et "terroristid" hankisid keemiarelva Liibüast ning, et Türgi, Saudi, USA ja Prantsusmaa luureteenistused aitasid seda sõjatsooni toimetada.
Jaish al-Islam: lahkusime Doumast keemiarünnaku tõttu
Süüria džihadistide rühmituse Jaish al-Islam kõrge esindaja ütles neljapäeval, et rühmitus lahkus Douma linnast seal laupäeval toimunud keemiarünnaku tõttu.
"Loomulikult oli keemiarünnak see, mis tõukas meid nõustuma" Doumast lahkumisega, lausus Yasser Dalwan.
Sellega tunnistas Jaish al-Islam esmakordselt avalikult, et rühmitus sõlmis Doumast lahkumiseks vastaspoolega leppe. Dawani sõnul pole kogu rühmituse juhtkond Doumast ära läinud ja lahkumisprotsess veel käib.
Süüria valitsus ja selle liitlane Venemaa teatasid leppe sõlmimisest pühapäeva varahommikul, tunde pärast väidetavat mürkgaasi heitmist Doumale.
Päästjate sõnul suri laupäeval vähemalt 40 inimest, kelle sümptomid vastasid kokkupuutele keemiarelvaga. Muu hulgas olid neil hingamisraskused, luitunud nahk ja vahused suunurgad.
Ida-Ghoutas asuv Douma oli Jaish al-Islami kontrolli all.
Mitmed lääneriigid tõotasid vastata keemiarünnakule jõuliselt. Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni sõnul on tal tõendid, et rünnaku taga on Süüria valitsus. Damaskus ja Moskva eitavad süüdistust. Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) lubas Doumasse saata uurimismeeskonna.
Analüütikute sõnul võis Süüria president Bashar al-Assad kasutada keemiarelva Douma elanike hirmutamiseks ja mässuliste väljatõrjumiseks lahinguta.
Jaish al-Islam oli varem öelnud, et ei sõlmi lepet Doumast lahkumiseks, kuid rünnaku järel lahkus Doumast põhjapoole mässuliste kontrollitud alale mitutuhat mässulist ja tsiviilisikut.
Lahkunute seas on Jaish al-Islami juht Issam Buwaydani, ütles vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus.
### Response:
Macron: meil on tõendeid, et Süürias kasutati keemiarelva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõigi 16 play-off 'i pääsenud meeskonna ridadesse kuulub vähemalt üks mitte-ameeriklane, Utah Jazz ning Philadelphia 76ers on leivaisaks seitsmele välismängijale. Boston Celticsi, Toronto Raptorsi ja San Antonio Spursi eest mängib kuus mitte-ameeriklast.
Oma 17. järjestikust play-off seeriat alustab Spursi prantslasest tagamängija Tony Parker, ükski teine NBA tegevmängija pole sellise seeriani jõudnud.
Ühtlasi avaldas NBA, et lõppenud põhihooajal püstitas liiga rekordid nii kogu- (22 124 559) kui keskmise külastatavuse (17 987) arvestuses. | Tänavustel NBA play-off'idel on küljes rahvusvaheline mekk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõigi 16 play-off 'i pääsenud meeskonna ridadesse kuulub vähemalt üks mitte-ameeriklane, Utah Jazz ning Philadelphia 76ers on leivaisaks seitsmele välismängijale. Boston Celticsi, Toronto Raptorsi ja San Antonio Spursi eest mängib kuus mitte-ameeriklast.
Oma 17. järjestikust play-off seeriat alustab Spursi prantslasest tagamängija Tony Parker, ükski teine NBA tegevmängija pole sellise seeriani jõudnud.
Ühtlasi avaldas NBA, et lõppenud põhihooajal püstitas liiga rekordid nii kogu- (22 124 559) kui keskmise külastatavuse (17 987) arvestuses.
### Response:
Tänavustel NBA play-off'idel on küljes rahvusvaheline mekk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Justin Gray kaugvise neli sekundit enne lõpusireeni viigistas kohtumise seisu 79:79-le, Himkil polnud minutilist mõttepausi võtta jäänud ning seetõttu pidi Himki serblasest tagamängija Stefan Markovic palli teele saatma keskjoonelt. Vise tabas ning Himki võttis kolmepunktilise võidu.
Ühisliiga tabelis viiendat kohta hoidva Himki jaoks oli tegemist 12. võiduga üheksa kaotuse kõrval, Tsmoki-Minsk on seitsme võidu ja 13 kaotusega kümnes. | VIDEO | Himki võitis Ühisliigas keskjoonelt tabatud viskest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Justin Gray kaugvise neli sekundit enne lõpusireeni viigistas kohtumise seisu 79:79-le, Himkil polnud minutilist mõttepausi võtta jäänud ning seetõttu pidi Himki serblasest tagamängija Stefan Markovic palli teele saatma keskjoonelt. Vise tabas ning Himki võttis kolmepunktilise võidu.
Ühisliiga tabelis viiendat kohta hoidva Himki jaoks oli tegemist 12. võiduga üheksa kaotuse kõrval, Tsmoki-Minsk on seitsme võidu ja 13 kaotusega kümnes.
### Response:
VIDEO | Himki võitis Ühisliigas keskjoonelt tabatud viskest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõigis kolmes geimis jõudis Pärnu 20 punktini (21, 22, 23), aga geimivõitu Tartu Ülikooli spordihoones ei saavutatud.
Stefan Kaibald tõi tartlastele 13 silma, Brook Sedore arvele jäi 11 ning Mart Naaber ja Curtis Stockton lisasid 10 punkti. Üleplatsimeheks kerkis Pärnule 16 punkti toonud Robert Juchnevic.
Seeria avamängus alistas Tartu Pärnu 3:1. Tartlastel on võimalik finaalikoht kindlustada 15. aprillil, kui vastamisi minnakse Pärnu spordihallis. Ka teises poolfinaalseerias on seis 2:0, Saaremaa ja Tallinna Selveri kolmas kohtumine peetakse laupäeval Kuressaares. | Pärnu nulliga alistanud Tartu jõudis võrkpallifinaali lävele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõigis kolmes geimis jõudis Pärnu 20 punktini (21, 22, 23), aga geimivõitu Tartu Ülikooli spordihoones ei saavutatud.
Stefan Kaibald tõi tartlastele 13 silma, Brook Sedore arvele jäi 11 ning Mart Naaber ja Curtis Stockton lisasid 10 punkti. Üleplatsimeheks kerkis Pärnule 16 punkti toonud Robert Juchnevic.
Seeria avamängus alistas Tartu Pärnu 3:1. Tartlastel on võimalik finaalikoht kindlustada 15. aprillil, kui vastamisi minnakse Pärnu spordihallis. Ka teises poolfinaalseerias on seis 2:0, Saaremaa ja Tallinna Selveri kolmas kohtumine peetakse laupäeval Kuressaares.
### Response:
Pärnu nulliga alistanud Tartu jõudis võrkpallifinaali lävele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ministeeriumi sõnul on rahastamisel prioriteedid infotehnoloogia, julgeolek, kliimamuutus ja tervishoid - nendes valdkondades on järgmisel aastal ruumi rohkem kui 5000 uuele õpilasele, väideti.
Valitsust süüdistatakse võimupartei ja haridusministri suhtes kriitiliste asutuste rahastuse kärpimises. Väiksemaid ülikoole, kes on minister Valentin Popat toetanud, on kriitikute sõnul premeeritud. Kokku kärbib valitsus üheksa riikliku ülikooli eelarvet 56-st.
Bukaresti Ülikool ja Lääne-Timişoara Ülikool on kutsunud kärpeid õigustamatuks ja ähvardavad riigi kohtusse kaevata.
Teiste seas kärbitakse ka maineka Babeş-Bolyai Ülikooli ja Alexandru Ioan Cuza Ülikooli eelarvet. | Rumeenia valitsus kaitses ülikoolide eelarvekärpeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ministeeriumi sõnul on rahastamisel prioriteedid infotehnoloogia, julgeolek, kliimamuutus ja tervishoid - nendes valdkondades on järgmisel aastal ruumi rohkem kui 5000 uuele õpilasele, väideti.
Valitsust süüdistatakse võimupartei ja haridusministri suhtes kriitiliste asutuste rahastuse kärpimises. Väiksemaid ülikoole, kes on minister Valentin Popat toetanud, on kriitikute sõnul premeeritud. Kokku kärbib valitsus üheksa riikliku ülikooli eelarvet 56-st.
Bukaresti Ülikool ja Lääne-Timişoara Ülikool on kutsunud kärpeid õigustamatuks ja ähvardavad riigi kohtusse kaevata.
Teiste seas kärbitakse ka maineka Babeş-Bolyai Ülikooli ja Alexandru Ioan Cuza Ülikooli eelarvet.
### Response:
Rumeenia valitsus kaitses ülikoolide eelarvekärpeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Dirigendi ülesanne on inspireerida muusikuid ja loomulikult seal peab olema mingisugune tahe seista saja suurepärase muusiku ees ja nendega leida selline kontakt, et nad sooviksid selles muusikas parima esile tuua," rääkis Joost "Ringvaatele".
Joost märkis, et alguses on ehk hirmutav, et sadakond inimest jälgivad tema kui dirigendi iga liigustust ja hingetõmmet.
"Aga armastus muusika vastu muudab selle milleski selliseks, mida on raske sõnadesse panna, sellepärast et lõppkokkuvõttes see on energiavahetus ja need inimesed, kes on orkestris, on pühendunud sellele ja nende soov on ka oma parim anda," sõnas ta.
"Nii et lõppkokkuvõttes on see ikkagi koostöö ja ma arvan, et selline esimene hetk, ütleme esimesed paarkümmend aastat dirigendina on selline sisseelamismoment. Mina endiselt tunnen enne iga proovi ikkagi ärevust ja seda, et kas mul on ikkagi piisavalt orkestrile midagi kõigepealt öelda, aga ka oma kätega näidata, ja et nad mõistaks mind," lisas Joost. | Risto Joost: esimesed paarkümmend aastat kulub dirigendirolli sisseelamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Dirigendi ülesanne on inspireerida muusikuid ja loomulikult seal peab olema mingisugune tahe seista saja suurepärase muusiku ees ja nendega leida selline kontakt, et nad sooviksid selles muusikas parima esile tuua," rääkis Joost "Ringvaatele".
Joost märkis, et alguses on ehk hirmutav, et sadakond inimest jälgivad tema kui dirigendi iga liigustust ja hingetõmmet.
"Aga armastus muusika vastu muudab selle milleski selliseks, mida on raske sõnadesse panna, sellepärast et lõppkokkuvõttes see on energiavahetus ja need inimesed, kes on orkestris, on pühendunud sellele ja nende soov on ka oma parim anda," sõnas ta.
"Nii et lõppkokkuvõttes on see ikkagi koostöö ja ma arvan, et selline esimene hetk, ütleme esimesed paarkümmend aastat dirigendina on selline sisseelamismoment. Mina endiselt tunnen enne iga proovi ikkagi ärevust ja seda, et kas mul on ikkagi piisavalt orkestrile midagi kõigepealt öelda, aga ka oma kätega näidata, ja et nad mõistaks mind," lisas Joost.
### Response:
Risto Joost: esimesed paarkümmend aastat kulub dirigendirolli sisseelamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "On firmasid, kes on [laiendamisest] huvitatud ning see on hea märk," sõnas Infantino Lõuna-Ameerika jalgpalliliidu CONMEBOL-i iga-aastasel konverentsil.
"Küsimus pole mitte selles, kas võistlus peaks saama senisest suuremad mõõtmed, vaid miks seda pole varem tehtud. Selleks on aeg," lisas Infantino.
Valitsev klubide maailmameister on Madridi Real, kes alistas finaalis Brasiilia klubi Gremio. Viimasest neljast turniirist on Real võitnud kolm. | Jalgpalliklubide MM võtab senisest suurema mõõtme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"On firmasid, kes on [laiendamisest] huvitatud ning see on hea märk," sõnas Infantino Lõuna-Ameerika jalgpalliliidu CONMEBOL-i iga-aastasel konverentsil.
"Küsimus pole mitte selles, kas võistlus peaks saama senisest suuremad mõõtmed, vaid miks seda pole varem tehtud. Selleks on aeg," lisas Infantino.
Valitsev klubide maailmameister on Madridi Real, kes alistas finaalis Brasiilia klubi Gremio. Viimasest neljast turniirist on Real võitnud kolm.
### Response:
Jalgpalliklubide MM võtab senisest suurema mõõtme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Miller-Uibo läbis distantsi ajaga 22,09, edestades hõbeda võitnud Jamaica sprinterit Shericka Jacksonit üheksa sajandikuga. Kolmandaks tuli britt Dina Asher-Smith (22,29), vaid ühe sajandikuga jäi pjedestaalilt välja jamaicalanna Elaine Thompson.
Medalitseremoonial riputas Miller-Uibole kulla kaela ei keegi muu kui jooksulegend Usain Bolt isiklikult.
"200 meetrit ei ole minu põhiala, ma teen seda kiiruse paika saamiseks ja võit näitab, et olen 400 meetri jooksu silmas pidades õigel teel," sõnas Miller-Uibo pärast võistlust. | Uibo abikaasa sai kuldmedali kaela Usain Boltilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miller-Uibo läbis distantsi ajaga 22,09, edestades hõbeda võitnud Jamaica sprinterit Shericka Jacksonit üheksa sajandikuga. Kolmandaks tuli britt Dina Asher-Smith (22,29), vaid ühe sajandikuga jäi pjedestaalilt välja jamaicalanna Elaine Thompson.
Medalitseremoonial riputas Miller-Uibole kulla kaela ei keegi muu kui jooksulegend Usain Bolt isiklikult.
"200 meetrit ei ole minu põhiala, ma teen seda kiiruse paika saamiseks ja võit näitab, et olen 400 meetri jooksu silmas pidades õigel teel," sõnas Miller-Uibo pärast võistlust.
### Response:
Uibo abikaasa sai kuldmedali kaela Usain Boltilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuulates tänast arutelu võib öelda, et EXPO-l osalemine on väga oluliseks eelduseks Eesti diplomaatilise ja majandusesinduse edukusele regioonis," ütles komisjoni esimees Marko Mihkelson riigikogu pressiteenistuse teatel.
"Sealne ettevõtluskultuur erineb meie omast ja see on paljudele uus maailm. Kui Eesti Dubai EXPO-l ei osale, võib see tekitada probleeme juba kohapeal töötavatele Eesti ettevõtjatele, aga ka Eesti diplomaatilise ja majandusesinduse tegevusele Laheriikide piirkonnas," lisas ta.
Mihkelsoni sõnul on vastuvõtjad andnud mõista, et nad toetavad Eesti osalemist EXPO-l igati.
Komisjoni istungil toodi välja, et Eesti eksport Laheriikide piirkonda on viimastel aastatel mitmekordistunud ja näitab jätkuvalt kasvutrendi. Komisjoni esimehe sõnul on seetõttu täiesti loomulik, et Eesti rajab esinduse regiooni, kus valdav enamus Euroopa Liidu liikmesriiki on juba esindatud.
Mihkelsoni sõnul peab Eesti edasi tegelema ka välislepingutega, mis võimaldavad sõlmida kahepoolseid suhteid, lennunduslepinguid ja väliskaubanduseks vajalikke topeltmaksustamise vältimise lepinguid.
Ülevaade Eesti kahepoolsete suhete arendamisest Laheriikide koostöönõukogu (GCC) riikidega andsid istungil välisministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, siseministeeriumi, kaitsepolitsei ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajad. Videokonverentsi vahendusel osales Eesti suursaadik Araabia Ühendemiraatides, Kataris ja Kuveidis Sander Soone. | Komisjon: Ühendemiraatidesse esinduse loomine eeldab EXPO-l osalemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuulates tänast arutelu võib öelda, et EXPO-l osalemine on väga oluliseks eelduseks Eesti diplomaatilise ja majandusesinduse edukusele regioonis," ütles komisjoni esimees Marko Mihkelson riigikogu pressiteenistuse teatel.
"Sealne ettevõtluskultuur erineb meie omast ja see on paljudele uus maailm. Kui Eesti Dubai EXPO-l ei osale, võib see tekitada probleeme juba kohapeal töötavatele Eesti ettevõtjatele, aga ka Eesti diplomaatilise ja majandusesinduse tegevusele Laheriikide piirkonnas," lisas ta.
Mihkelsoni sõnul on vastuvõtjad andnud mõista, et nad toetavad Eesti osalemist EXPO-l igati.
Komisjoni istungil toodi välja, et Eesti eksport Laheriikide piirkonda on viimastel aastatel mitmekordistunud ja näitab jätkuvalt kasvutrendi. Komisjoni esimehe sõnul on seetõttu täiesti loomulik, et Eesti rajab esinduse regiooni, kus valdav enamus Euroopa Liidu liikmesriiki on juba esindatud.
Mihkelsoni sõnul peab Eesti edasi tegelema ka välislepingutega, mis võimaldavad sõlmida kahepoolseid suhteid, lennunduslepinguid ja väliskaubanduseks vajalikke topeltmaksustamise vältimise lepinguid.
Ülevaade Eesti kahepoolsete suhete arendamisest Laheriikide koostöönõukogu (GCC) riikidega andsid istungil välisministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, siseministeeriumi, kaitsepolitsei ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajad. Videokonverentsi vahendusel osales Eesti suursaadik Araabia Ühendemiraatides, Kataris ja Kuveidis Sander Soone.
### Response:
Komisjon: Ühendemiraatidesse esinduse loomine eeldab EXPO-l osalemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2008. aastal profikarjääri alustanud Fury on võitnud kõik 25 seni peetud kohtumist, kuid pole pärast võitu Vladimir Klitško üle ringis käinud. Fury lükkas korduskohtumise vigastuse tõttu edasi, enne, kui Suurbritannia Antidoping avaldas, et Fury jäi vahele nandrolooni kasutamisega. Fury poksijalitsents taastati jaanuaris.
"Ma ei jõua ära oodata, et saaksin ringi naasta ja tõestada, et olen parim isegi pärast oodatud aega," vahendab BBC Fury sõnu. "Ma hakkan jõudma oma parimatesse aastatesse, olen tugevam, kiirem, enesekindlam. Vaadates konkurente, peaks võitlemine olema suhteliselt lihtne." | Tyson Fury naaseb juuni alguses poksiringi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2008. aastal profikarjääri alustanud Fury on võitnud kõik 25 seni peetud kohtumist, kuid pole pärast võitu Vladimir Klitško üle ringis käinud. Fury lükkas korduskohtumise vigastuse tõttu edasi, enne, kui Suurbritannia Antidoping avaldas, et Fury jäi vahele nandrolooni kasutamisega. Fury poksijalitsents taastati jaanuaris.
"Ma ei jõua ära oodata, et saaksin ringi naasta ja tõestada, et olen parim isegi pärast oodatud aega," vahendab BBC Fury sõnu. "Ma hakkan jõudma oma parimatesse aastatesse, olen tugevam, kiirem, enesekindlam. Vaadates konkurente, peaks võitlemine olema suhteliselt lihtne."
### Response:
Tyson Fury naaseb juuni alguses poksiringi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Isiklikult võin enda hooajaga rahule jääda," rääkis Puidet portaalile Korvpall24. "Tegin kõike, mida võistkond tol hetkel vajas."
"Tulin kohe puhkusele, et järgmise aasta osas mõtteid mõlgutada," sõnas Puidet. "Rootsis on leping lauale pandud ja treeneri jaoks olen üks kolmest mängijast, keda ta kindlasti tagasi tahab saada."
"Arutan agendi Marten Lombiotsaga asjad läbi ja vaatame, kuhu võiks edasi minna. Külmas kliimas on nüüd piisavalt aega veedetud ja seetõttu üks kindel koht, kuhu hea meelega mängima suunduksin, oleks Madeira. Hetkel olen siin puhkusel ja kliima poolest meeldib see koht väga."
Loe täispikka intervjuud portaalist Korvpall24. | Puidet: Rootsis on leping laual, aga külmas kliimas on piisavalt mängitud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Isiklikult võin enda hooajaga rahule jääda," rääkis Puidet portaalile Korvpall24. "Tegin kõike, mida võistkond tol hetkel vajas."
"Tulin kohe puhkusele, et järgmise aasta osas mõtteid mõlgutada," sõnas Puidet. "Rootsis on leping lauale pandud ja treeneri jaoks olen üks kolmest mängijast, keda ta kindlasti tagasi tahab saada."
"Arutan agendi Marten Lombiotsaga asjad läbi ja vaatame, kuhu võiks edasi minna. Külmas kliimas on nüüd piisavalt aega veedetud ja seetõttu üks kindel koht, kuhu hea meelega mängima suunduksin, oleks Madeira. Hetkel olen siin puhkusel ja kliima poolest meeldib see koht väga."
Loe täispikka intervjuud portaalist Korvpall24.
### Response:
Puidet: Rootsis on leping laual, aga külmas kliimas on piisavalt mängitud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on juba viienda korraga, kui ümber Viljandi järve jooksu korraldajad kutsuvad huvilisi ühisele treeningjooksule. Osavõtumaksu sellel jooksul ei küsita, rinnanumbreid ei väljastata ning lõpuprotokolli ei koostata. Küll aga saab igaüks staadionil oleva kella abil fikseerida oma lõpuaja. Start ja finiš on tavapäraselt Viljandi staadionilt.
Künnipäevajooks on ellukutsutud selleks, et nii jooksjad kui kepikõndijad saaksid ühiselt teha ümber järve rajal treeningu. Rahvapärimuses on see päev olnud see aeg, kui põllumees võtab välja oma kevadised töövahendid ja sätib need algavaks hooajaks korda. Jooksjatel on sel päeval paras proovida oma kevadist sportlikku vormi ning uurida ümber Viljandi järve jooksu rajaolusid.
1. mail kell 12 startivale ümber Viljandi järve jooksule on end kirja pannud ligi 3300 osalejat. Mullu püstitati Eesti vanimal rahvajooksul registreerunute rekord ning stardiprotokolli kanti pisut üle 4000 jooksja ja kepikõndija.
Registreerumisega tasub kiirustada, sest need, kes panevad end kirja 14. aprilli viimaseks minutiks, saavad stardiprotokolli koha, mis arvestab eelmise või üle-eelmise jooksu tulemusi. Alates 15. aprillist registreerujad saavad stardinumbri, mis annab koha stardirivi tagumises pooles.
Ümber Viljandi järve jooks on Eesti kõige pikemate traditsioonidega rahvaspordivõistlus, mis tänavu toimub juba 89. korda. Esimest korda joosti ümber järve 1928. aastal. Jooksu start on igal aastal 1. mail. | Ümber Viljandi järve jooks alustab künnipäevajooksuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on juba viienda korraga, kui ümber Viljandi järve jooksu korraldajad kutsuvad huvilisi ühisele treeningjooksule. Osavõtumaksu sellel jooksul ei küsita, rinnanumbreid ei väljastata ning lõpuprotokolli ei koostata. Küll aga saab igaüks staadionil oleva kella abil fikseerida oma lõpuaja. Start ja finiš on tavapäraselt Viljandi staadionilt.
Künnipäevajooks on ellukutsutud selleks, et nii jooksjad kui kepikõndijad saaksid ühiselt teha ümber järve rajal treeningu. Rahvapärimuses on see päev olnud see aeg, kui põllumees võtab välja oma kevadised töövahendid ja sätib need algavaks hooajaks korda. Jooksjatel on sel päeval paras proovida oma kevadist sportlikku vormi ning uurida ümber Viljandi järve jooksu rajaolusid.
1. mail kell 12 startivale ümber Viljandi järve jooksule on end kirja pannud ligi 3300 osalejat. Mullu püstitati Eesti vanimal rahvajooksul registreerunute rekord ning stardiprotokolli kanti pisut üle 4000 jooksja ja kepikõndija.
Registreerumisega tasub kiirustada, sest need, kes panevad end kirja 14. aprilli viimaseks minutiks, saavad stardiprotokolli koha, mis arvestab eelmise või üle-eelmise jooksu tulemusi. Alates 15. aprillist registreerujad saavad stardinumbri, mis annab koha stardirivi tagumises pooles.
Ümber Viljandi järve jooks on Eesti kõige pikemate traditsioonidega rahvaspordivõistlus, mis tänavu toimub juba 89. korda. Esimest korda joosti ümber järve 1928. aastal. Jooksu start on igal aastal 1. mail.
### Response:
Ümber Viljandi järve jooks alustab künnipäevajooksuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Protokollidest märgiti, et maailmamajanduse riskid on negatiivsed, osaliselt seetõttu, et kõrgemad imporditariifid ohustavad kaubandust. Samuti mainiti läbivalt, et tugevnev euro võib kahjustada eksporti – euro oli nõukogu istungi ajaks kasvanud mulluselt 1,18 dollarilt 1,24 dollarini. Neljapäevase seisuga oli euro väärt 1,233 dollarit.
Istungil otsustati jätta lahtiseks keskpanga varaostuprogrammi, mis peaks kestma vähemalt septembrini, lõpetamise kuupäev. Madalaid intressimäärasid ei plaanita aga jätkuvalt tõsta enne varaostuprogrammi lõppu.
Nõukogu liikmed otsustasid, et "ettevaatlikus, kannatlikus ja järjepidevus rahapoliitikas on endiselt vajalikud, et kasvatada inflatsioonisurvet".
ECB rahapoliitika üks eesmärk on hoida inflatsioon tasemel, mis on 2 protsendi lähedal, ent jääb sellest piirist allapoole. Märtsis oli euroala aastane inflatsioon 1,4 protsenti. | Tugev euro ja kaubandussõda valmistavad Euroopa Keskpangale muret | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Protokollidest märgiti, et maailmamajanduse riskid on negatiivsed, osaliselt seetõttu, et kõrgemad imporditariifid ohustavad kaubandust. Samuti mainiti läbivalt, et tugevnev euro võib kahjustada eksporti – euro oli nõukogu istungi ajaks kasvanud mulluselt 1,18 dollarilt 1,24 dollarini. Neljapäevase seisuga oli euro väärt 1,233 dollarit.
Istungil otsustati jätta lahtiseks keskpanga varaostuprogrammi, mis peaks kestma vähemalt septembrini, lõpetamise kuupäev. Madalaid intressimäärasid ei plaanita aga jätkuvalt tõsta enne varaostuprogrammi lõppu.
Nõukogu liikmed otsustasid, et "ettevaatlikus, kannatlikus ja järjepidevus rahapoliitikas on endiselt vajalikud, et kasvatada inflatsioonisurvet".
ECB rahapoliitika üks eesmärk on hoida inflatsioon tasemel, mis on 2 protsendi lähedal, ent jääb sellest piirist allapoole. Märtsis oli euroala aastane inflatsioon 1,4 protsenti.
### Response:
Tugev euro ja kaubandussõda valmistavad Euroopa Keskpangale muret |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelnõu kohaselt saavad kaitsevägi ja kaitseressursside amet lisaks sunniraha ning väärteokaristuste määramisele hakata halduskohtult taotlema mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse või väljastamise peatamist.
Kavandatavad meetmed on sarnased elatisabi võlglastele juba kehtivate meetmetega.
Komisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul on eesmärk vältida kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest kõrvalehoidmist, et riigikaitse prioriteedid saaksid täidetud. "Peame tõdema, et olemasolevad meetmed ei ole selle eesmärgi täitmiseks piisavad," selgitas Hanso.
Tema sõnul rakenduvad uued meetmed vaid halduskohtu otsusel ja ei saa kindlasti olema massilised, vaid neid kasutatakse eelkõige ajateenistusest korduvalt kõrvalehoidjate suhtes, kelle osas pole muud seaduses ettenähtud meetmed nagu ettekirjutus, rahatrahv ja sunniraha tulemust andnud.
Komisjoni liige Johannes Kert ütles, et toetas eelnõu, kuna nii mootor- ja veesõiduki juhtimine kui ka tulirelva omamine, käsitlemine ja jahil käimine on vähemalt samasugust vaimset stabiilsust nõudvad tegevused nagu ajateenistuski.
"Seetõttu ei pea ma põhjendatuks anda ajateenistusest stressitalumatuse või muude psüühiliste probleemide tõttu kõrvale hoidjatele tsiviilelus ülalnimetatud tegevusteks õigusi," ütles Kert. Ta märkis, et eelnõus rakendatavad sanktsioonid on vajalikud, sest kaitseväeteenistuskohustus tuleneb otse põhiseadusest.
Komisjonile selgitati, et eelmisel aastal määrati ajateenistusest kõrvalehoidmise eest sunniraha 1031 korral. Keskmiselt määratud sunniraha suurus oli 103 eurot. Lisaks algatati 221 väärteomenetlust, mille alusel määrati ühele kutsealusele keskmiselt 468 eurot trahvi.
Riigikaitsekomisjon otsustas saata valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (607 SE) esimesele lugemisele riigikogu täiskogu 2. mai istungile ettepanekuga eelnõu esimene lugemine lõpetada. | Komisjon toetas ajateenistusest hoidujate õiguste ja lubade kehtivuse piiramist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelnõu kohaselt saavad kaitsevägi ja kaitseressursside amet lisaks sunniraha ning väärteokaristuste määramisele hakata halduskohtult taotlema mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse või väljastamise peatamist.
Kavandatavad meetmed on sarnased elatisabi võlglastele juba kehtivate meetmetega.
Komisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul on eesmärk vältida kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest kõrvalehoidmist, et riigikaitse prioriteedid saaksid täidetud. "Peame tõdema, et olemasolevad meetmed ei ole selle eesmärgi täitmiseks piisavad," selgitas Hanso.
Tema sõnul rakenduvad uued meetmed vaid halduskohtu otsusel ja ei saa kindlasti olema massilised, vaid neid kasutatakse eelkõige ajateenistusest korduvalt kõrvalehoidjate suhtes, kelle osas pole muud seaduses ettenähtud meetmed nagu ettekirjutus, rahatrahv ja sunniraha tulemust andnud.
Komisjoni liige Johannes Kert ütles, et toetas eelnõu, kuna nii mootor- ja veesõiduki juhtimine kui ka tulirelva omamine, käsitlemine ja jahil käimine on vähemalt samasugust vaimset stabiilsust nõudvad tegevused nagu ajateenistuski.
"Seetõttu ei pea ma põhjendatuks anda ajateenistusest stressitalumatuse või muude psüühiliste probleemide tõttu kõrvale hoidjatele tsiviilelus ülalnimetatud tegevusteks õigusi," ütles Kert. Ta märkis, et eelnõus rakendatavad sanktsioonid on vajalikud, sest kaitseväeteenistuskohustus tuleneb otse põhiseadusest.
Komisjonile selgitati, et eelmisel aastal määrati ajateenistusest kõrvalehoidmise eest sunniraha 1031 korral. Keskmiselt määratud sunniraha suurus oli 103 eurot. Lisaks algatati 221 väärteomenetlust, mille alusel määrati ühele kutsealusele keskmiselt 468 eurot trahvi.
Riigikaitsekomisjon otsustas saata valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (607 SE) esimesele lugemisele riigikogu täiskogu 2. mai istungile ettepanekuga eelnõu esimene lugemine lõpetada.
### Response:
Komisjon toetas ajateenistusest hoidujate õiguste ja lubade kehtivuse piiramist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Scaramucci vallandati Valgest Majast, kuid kinnitab, et ei pea selle eest viha, vahendas Spectator. Scaramucci jäi presidendile lojaalseks ning on tema kaitseks sõna võtnud.
Nüüd kirjutab Scaramucci Valges Majas viibitud ajast raamatut. "Käsikiri on peaaegu valmis," kinnitas ta New Yorgis pärast kohtumist kirjastajatega.
"Ilmselgelt minu piiratud aeg Valges Majas ei ole suur draama. Raamat kõneleb presidendi isiksusest. Umbes nagu käsiraamat: kuidas president mõtleb, kuidas ta töötab, mida talle meeldib stiililiselt teha. Tema läbirääkimiste stiilist, kaubanduspoliitikast, kus ta poliitiliselt paikneb. Ja miks ta suudab jätkuvalt lüüa oma poliitilisi nõunikke, kes ei ole endiselt suutnud teda mõista," lisas ta.
Scaramucci selgitas, et Trumpi vastu töötamine mängib kaardid just tema enda kätte: Trumpile meeldib oma halvustajaid ärritada selleks, et nad enesevalitsuse kaotaksid. Ta tõi näite sellest, et president kirjutab Twitteri säutsudes mõnikord sõnu valesti. Scaramucci sõnul teeb Trump seda meelega, et teisi ärritada. Ning tema vastased lähevad iga kord õnge.
"Kui ta ütleb, et "minu nupp on suurem kui sinu oma ja minu nupp töötab", siis neile ei meeldi Trumpi lähenemisviis," rääkis Scaramucci.
Tema hinnangul on see Trumpi supervõime. Trump ei ole hea lugeja ning väidetavalt on tal raskusi prompterite kasutamisega. Osad inimesed spekuleerivad, et tal võib olla diagnoosimata düsleksia. Scaramucci tõi aga näite, et kui mõnel pimedal või kurdil inimesel on selle võrra tundlikum haistmis- või kompamismeel, siis Trump kompenseerib vajakajäämisi sõnas - ta domineerib uudiseid vaid mõne võõrapärase fraasiga, jõudes nii otse miljonite ameeriklasteni.
Scaramucci tunnustas Trumpi poliitikat. Ta rääkis, et kui inimesed tunnevad majanduslikku meeleheidet, siis nad tahavad muutusi ning seda pakub Trump.
"Tuleb mõista, et kasutatav tulu USA-s on kasvanud, ettevõtted tunnevad end paremini, äriringkondades on rohkem elavnemist ja optimismi, töökohti luuakse rohkem, tööpuuduse numbrid on väga madalad. Ameeriklased on klassikaliselt ja tüüpiliselt valinud oma rahatasku järgi. Seega ma arvan, et Trumpi on tagasivalimise ajal võimatu lüüa," rääkis ta.
Samuti on Scaramucci hinnangul USA töölistele kasulikud tollitariifid Hiina toodetele. Scaramucci hinnangul ei ole käimas kaubandussõda.
"Pikka aega tagasi tegi USA otsuse, et kaubad ja teenused tulevad meie riiki vabalt, kui need tulevad arenevatest riikidest, kuid me olime nõus kõrgemate tariifidega siis, kui kaubad läksid meie riigist nendesse riikidesse. Seega olid need ebavõrdsed kaubanduslepped ja meie nimetasime seda vabakaubanduseks," ütles ta. Scaramucci näeb Trumpi kaubanduse rahutoojana.
Süüria puhul ei ole Scaramucci aga nii enesekindel. Ta selgitas, et üldiselt ei tahaks Trump sõjaväge kasutada. "Ta võib olla oma läbirääkimiste stiili poolest äkiline, kuid ta tahab eelkõige diplomaatilist lahendust," ütles Scaramucci.
Scaramucci pälvis Valge Maja kommunikatsioonidirektori ametis olles palju meediatähelepanu. Näiteks teisel ametisoldud päeval sünnitas tema endine abikaasa nende poja, avalikuks tuli, et naine otsustas mõni nädal varem mehest lahutada.
Scaramucci lubas kommunikatsioonidirektorina lahti saada kõigist, kes jäävad info lekitamisega vahele, samas helistas ta ise ajakirjanikule, et kaevata oma Valge Maja kolleegide peale väga värvikate väljenditega. Scaramucci küll arvas, et rääkis seda n-ö taustaks, kuid tema jutt kirjutati kõik üles.
Scaramucci pidi ametist lahkuma pärast seda, kui erukindral ja senine sisejulgeolekuminister John Kelly Priebusi jäel Valge Maja personaliülemaks sai.
Osaliselt oli Scaramucci vallandamine, mida Valge Maja esitles toona kui mehe enda otsust, põhjustatud tema skandaalsest intervjuust väljaandele New Yorker, kus ta Priebusi ja Bannoni suunas tuld andis. Näiteks Bannoni kohta ütles ta, et tegu on mehega, kes ajab Valges Majas mingit omaagendat ehk on "tüüp, kes üritab oma riista imeda". Samuti jäi sellest intervjuu järel avalikkuses kõlama teismeliste sõnavara hulka kuuluv väljend cock-blocking.
Pärast Valgest Majast lahkumist on Scaramucci korduvalt oma kunagiste kolleegide aadressil kriitikat teinud.
Vallandamine ei mõjutanud aga tema sõprust Trumpiga. "Ma olen suur poiss. Mind on varemgi vallandatud. On inimesi, kelle mina olen vallandanud, kellega olen tahtnud säilitada häid suhteid," ütles ta.
Ta näeb kogu loos ka positiivseid pooli. "President tegi mind sama kuulsaks kui Melania ja Ivanka - ja mina ei pidanud temaga magama või olema tema tütar. Seega on kõik hästi," kommenteeris ta.
Valgesse Majja naasmise kohta ütles Scaramucci, et ei usu, et keegi teda tagasi palub. "Ma arvan, et mul oli hääl, mis oleks presidenti pikaajaliselt aidanud. Kuid c'est la vie (selline on elu - toim.)," sõnas ta. | Scaramucci memuaarid ajast Valges Majas on valmimas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Scaramucci vallandati Valgest Majast, kuid kinnitab, et ei pea selle eest viha, vahendas Spectator. Scaramucci jäi presidendile lojaalseks ning on tema kaitseks sõna võtnud.
Nüüd kirjutab Scaramucci Valges Majas viibitud ajast raamatut. "Käsikiri on peaaegu valmis," kinnitas ta New Yorgis pärast kohtumist kirjastajatega.
"Ilmselgelt minu piiratud aeg Valges Majas ei ole suur draama. Raamat kõneleb presidendi isiksusest. Umbes nagu käsiraamat: kuidas president mõtleb, kuidas ta töötab, mida talle meeldib stiililiselt teha. Tema läbirääkimiste stiilist, kaubanduspoliitikast, kus ta poliitiliselt paikneb. Ja miks ta suudab jätkuvalt lüüa oma poliitilisi nõunikke, kes ei ole endiselt suutnud teda mõista," lisas ta.
Scaramucci selgitas, et Trumpi vastu töötamine mängib kaardid just tema enda kätte: Trumpile meeldib oma halvustajaid ärritada selleks, et nad enesevalitsuse kaotaksid. Ta tõi näite sellest, et president kirjutab Twitteri säutsudes mõnikord sõnu valesti. Scaramucci sõnul teeb Trump seda meelega, et teisi ärritada. Ning tema vastased lähevad iga kord õnge.
"Kui ta ütleb, et "minu nupp on suurem kui sinu oma ja minu nupp töötab", siis neile ei meeldi Trumpi lähenemisviis," rääkis Scaramucci.
Tema hinnangul on see Trumpi supervõime. Trump ei ole hea lugeja ning väidetavalt on tal raskusi prompterite kasutamisega. Osad inimesed spekuleerivad, et tal võib olla diagnoosimata düsleksia. Scaramucci tõi aga näite, et kui mõnel pimedal või kurdil inimesel on selle võrra tundlikum haistmis- või kompamismeel, siis Trump kompenseerib vajakajäämisi sõnas - ta domineerib uudiseid vaid mõne võõrapärase fraasiga, jõudes nii otse miljonite ameeriklasteni.
Scaramucci tunnustas Trumpi poliitikat. Ta rääkis, et kui inimesed tunnevad majanduslikku meeleheidet, siis nad tahavad muutusi ning seda pakub Trump.
"Tuleb mõista, et kasutatav tulu USA-s on kasvanud, ettevõtted tunnevad end paremini, äriringkondades on rohkem elavnemist ja optimismi, töökohti luuakse rohkem, tööpuuduse numbrid on väga madalad. Ameeriklased on klassikaliselt ja tüüpiliselt valinud oma rahatasku järgi. Seega ma arvan, et Trumpi on tagasivalimise ajal võimatu lüüa," rääkis ta.
Samuti on Scaramucci hinnangul USA töölistele kasulikud tollitariifid Hiina toodetele. Scaramucci hinnangul ei ole käimas kaubandussõda.
"Pikka aega tagasi tegi USA otsuse, et kaubad ja teenused tulevad meie riiki vabalt, kui need tulevad arenevatest riikidest, kuid me olime nõus kõrgemate tariifidega siis, kui kaubad läksid meie riigist nendesse riikidesse. Seega olid need ebavõrdsed kaubanduslepped ja meie nimetasime seda vabakaubanduseks," ütles ta. Scaramucci näeb Trumpi kaubanduse rahutoojana.
Süüria puhul ei ole Scaramucci aga nii enesekindel. Ta selgitas, et üldiselt ei tahaks Trump sõjaväge kasutada. "Ta võib olla oma läbirääkimiste stiili poolest äkiline, kuid ta tahab eelkõige diplomaatilist lahendust," ütles Scaramucci.
Scaramucci pälvis Valge Maja kommunikatsioonidirektori ametis olles palju meediatähelepanu. Näiteks teisel ametisoldud päeval sünnitas tema endine abikaasa nende poja, avalikuks tuli, et naine otsustas mõni nädal varem mehest lahutada.
Scaramucci lubas kommunikatsioonidirektorina lahti saada kõigist, kes jäävad info lekitamisega vahele, samas helistas ta ise ajakirjanikule, et kaevata oma Valge Maja kolleegide peale väga värvikate väljenditega. Scaramucci küll arvas, et rääkis seda n-ö taustaks, kuid tema jutt kirjutati kõik üles.
Scaramucci pidi ametist lahkuma pärast seda, kui erukindral ja senine sisejulgeolekuminister John Kelly Priebusi jäel Valge Maja personaliülemaks sai.
Osaliselt oli Scaramucci vallandamine, mida Valge Maja esitles toona kui mehe enda otsust, põhjustatud tema skandaalsest intervjuust väljaandele New Yorker, kus ta Priebusi ja Bannoni suunas tuld andis. Näiteks Bannoni kohta ütles ta, et tegu on mehega, kes ajab Valges Majas mingit omaagendat ehk on "tüüp, kes üritab oma riista imeda". Samuti jäi sellest intervjuu järel avalikkuses kõlama teismeliste sõnavara hulka kuuluv väljend cock-blocking.
Pärast Valgest Majast lahkumist on Scaramucci korduvalt oma kunagiste kolleegide aadressil kriitikat teinud.
Vallandamine ei mõjutanud aga tema sõprust Trumpiga. "Ma olen suur poiss. Mind on varemgi vallandatud. On inimesi, kelle mina olen vallandanud, kellega olen tahtnud säilitada häid suhteid," ütles ta.
Ta näeb kogu loos ka positiivseid pooli. "President tegi mind sama kuulsaks kui Melania ja Ivanka - ja mina ei pidanud temaga magama või olema tema tütar. Seega on kõik hästi," kommenteeris ta.
Valgesse Majja naasmise kohta ütles Scaramucci, et ei usu, et keegi teda tagasi palub. "Ma arvan, et mul oli hääl, mis oleks presidenti pikaajaliselt aidanud. Kuid c'est la vie (selline on elu - toim.)," sõnas ta.
### Response:
Scaramucci memuaarid ajast Valges Majas on valmimas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dvořáki "Reekviemi" op. 89 b-moll kantakse Iisraelis ette nüüd neljal õhtul: 12. ja 14. aprillil Rishon LeZion'is, kust on pärit ka ettekande orkester, 15. aprillil Rehovotis ning 16. aprillil viimasena Iisraeli Ooperi laval Tel Avivis.
Harukordsena on dirigent Andres Mustonen toonud kaasa Eestist ka kolm solisti. Vaid sopranina astub üles Iisraelis tegutsev vene lauljatar Alla Vasilevitsky, teised solistid on meie tuntumad ja hinnatumad metsosopran Monika-Evelin Liiv, tenor Oliver Kuusik ja bass Priit Volmer. Mängib Iisraeli Sümfooniaorkester Rishon LeZion, laulavad Jeruusalemma muusika- ja tantsuakadeemia koor (dirigent Stanley Sperber) ja Emek Heferi koor (dirigent Shimon Levtov).
Antonín Dvořáki "Reekviemi" ettekandel osalesid praegused tegijad kõik esmakordselt. Pikki aastakümneid pole teost Iisraelis ette kantud.
Selle hooaja esimesel poolel, detsembris, dirigeeris Andres Mustonen Iisraelis sama orkestri ees galakontserti "Virtuoso", ettekandel Rahmaninovi Klaverikontsert nr. 3, solistiks Boris Berezovsky, Mahleri Sümfoonia nr. 10 (Adagio) ning Prokofjevi Süit nr. 2 balletist "Romeo ja Julia". 19. veebruaril juhatas ta siin MustonenFesti kontserti, kui kavas olid Heino Elleri "Koit", Josef Bardanashvili, Gideon Levinson ja Ferenc Liszt.
Järgmiste kontsertidega väljaspool Eestit esineb Andres Mustonen 20. ja 21. aprillil Armeenias, koos oma ansambliga Hortus Musicus. Ja siis järgneb töö Itaalias Salerno Verdi-nimelises teatris, kuhu ta läheb juhatama Mozarti ooperit "Võluflööt", uuslavastuse teeb Mariano Bauduin. | Andres Mustonen viib Iisraeli publiku ette Dvořáki "Reekviemi" Eesti solistidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dvořáki "Reekviemi" op. 89 b-moll kantakse Iisraelis ette nüüd neljal õhtul: 12. ja 14. aprillil Rishon LeZion'is, kust on pärit ka ettekande orkester, 15. aprillil Rehovotis ning 16. aprillil viimasena Iisraeli Ooperi laval Tel Avivis.
Harukordsena on dirigent Andres Mustonen toonud kaasa Eestist ka kolm solisti. Vaid sopranina astub üles Iisraelis tegutsev vene lauljatar Alla Vasilevitsky, teised solistid on meie tuntumad ja hinnatumad metsosopran Monika-Evelin Liiv, tenor Oliver Kuusik ja bass Priit Volmer. Mängib Iisraeli Sümfooniaorkester Rishon LeZion, laulavad Jeruusalemma muusika- ja tantsuakadeemia koor (dirigent Stanley Sperber) ja Emek Heferi koor (dirigent Shimon Levtov).
Antonín Dvořáki "Reekviemi" ettekandel osalesid praegused tegijad kõik esmakordselt. Pikki aastakümneid pole teost Iisraelis ette kantud.
Selle hooaja esimesel poolel, detsembris, dirigeeris Andres Mustonen Iisraelis sama orkestri ees galakontserti "Virtuoso", ettekandel Rahmaninovi Klaverikontsert nr. 3, solistiks Boris Berezovsky, Mahleri Sümfoonia nr. 10 (Adagio) ning Prokofjevi Süit nr. 2 balletist "Romeo ja Julia". 19. veebruaril juhatas ta siin MustonenFesti kontserti, kui kavas olid Heino Elleri "Koit", Josef Bardanashvili, Gideon Levinson ja Ferenc Liszt.
Järgmiste kontsertidega väljaspool Eestit esineb Andres Mustonen 20. ja 21. aprillil Armeenias, koos oma ansambliga Hortus Musicus. Ja siis järgneb töö Itaalias Salerno Verdi-nimelises teatris, kuhu ta läheb juhatama Mozarti ooperit "Võluflööt", uuslavastuse teeb Mariano Bauduin.
### Response:
Andres Mustonen viib Iisraeli publiku ette Dvořáki "Reekviemi" Eesti solistidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sündmused said alguse Buenos Airese provintsis Pilari linnas asuvast laost, kus hoiti kahe aasta jooksul politseioperatsioonide käigus konfiskeeritud marihuaanat. Kokku ootas hävitamist umbes 6000 kilogrammi kanepit, vahendas Yle.
Eelmisel aastal vahetus aga Pilari linnas politseiülem ning uus juht Emilio Portero asus kohe ladude tegelikku sisu kontrollima. Üsna pea tuli välja, et laos oli marihuaanat 540 kilogrammi vähem kui dokumentides kirjas.
Kohaliku meedia teatel väitsid lao eest vastutavad politseinikud, et poole tonni marihuaana kadumises on süüdi lattu tunginud rotid, kes seda sõid või siis viisid marihuaanat kaasa oma pesadesse ehitusmaterjaliks.
Ajaleht La Nacion tsiteerib aga juurdlusse kaasatud loodusteadlasi, kelle sõnul on politsei selgitused sisuliselt võimatud. Muuhulgas oleks pidanud niivõrd suure hävitustöö phul jääma lattu rottidest ka muid jälgi, sealhulgas rottide korjuseid.
Üheks alternatiivseks selgituseks on ka väide, et marihuaana on laos kuivades kokku tõmbunud, märgib omakorda ajaleht Clarin.
Asjaolude selgitamiseks on alustatud ulatuslikku juurdlust, kuid uurijad rõhutavad, et hetkel pole politseinike süüdistamiseks marihuaana varguses ja müügis veel tõendeid. Samas on praeguseks kaheksa politseinikku juba marihuaana kadumise pärast vallandatud. | "Rotid sõid ära": Argentina politsei laost kadus pool tonni marihuaanat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sündmused said alguse Buenos Airese provintsis Pilari linnas asuvast laost, kus hoiti kahe aasta jooksul politseioperatsioonide käigus konfiskeeritud marihuaanat. Kokku ootas hävitamist umbes 6000 kilogrammi kanepit, vahendas Yle.
Eelmisel aastal vahetus aga Pilari linnas politseiülem ning uus juht Emilio Portero asus kohe ladude tegelikku sisu kontrollima. Üsna pea tuli välja, et laos oli marihuaanat 540 kilogrammi vähem kui dokumentides kirjas.
Kohaliku meedia teatel väitsid lao eest vastutavad politseinikud, et poole tonni marihuaana kadumises on süüdi lattu tunginud rotid, kes seda sõid või siis viisid marihuaanat kaasa oma pesadesse ehitusmaterjaliks.
Ajaleht La Nacion tsiteerib aga juurdlusse kaasatud loodusteadlasi, kelle sõnul on politsei selgitused sisuliselt võimatud. Muuhulgas oleks pidanud niivõrd suure hävitustöö phul jääma lattu rottidest ka muid jälgi, sealhulgas rottide korjuseid.
Üheks alternatiivseks selgituseks on ka väide, et marihuaana on laos kuivades kokku tõmbunud, märgib omakorda ajaleht Clarin.
Asjaolude selgitamiseks on alustatud ulatuslikku juurdlust, kuid uurijad rõhutavad, et hetkel pole politseinike süüdistamiseks marihuaana varguses ja müügis veel tõendeid. Samas on praeguseks kaheksa politseinikku juba marihuaana kadumise pärast vallandatud.
### Response:
"Rotid sõid ära": Argentina politsei laost kadus pool tonni marihuaanat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haapsalus lühifilmide žüriisse kuuluv filmidiiva tegi hiljaaegu oma debüüdi ka lauljana, räppides koos ansambliga Nightsatan. Koos Moore'iga tuleb Eestisse võttegrupp, kes väntab temast filmi.
"HÕFF-i kohta kuulsin ma juba Ameerikas, et see on äge festival," ütles Moore, kes on ka suur Priit Pärna filmide fänn.
Peale Moore'i on HÕFF-ile oodata veel tervet hulka külalisi. Avafilmi "Märulikool" juhatavad sisse režissöör Trevor Stevens, peaosatäitja Heston Horvin ja produtsent Gia Rigoli, kes kõik saabuvad Haapsallu USA-st. Tegu on paar kuud tagasi Slamdance'i festivali võitnud märulikomöödia rahvusvahelise esilinastusega.
Briti režissöör Deborah Haywood tutvustab oma debüütfilmi "Nõelapadi". Linateos avas viimase Veneetsia festivali kõrvalprogrammi "Kriitikute nädal", kandideeris kolmele Briti sõltumatu filmi auhinnale (BIFA), võitis Sevilla Euroopa filmifestivalil eri- ning Créteil’ naisrežissööride festivalil publikuauhinna. Filmiajakiri Screen International on arvanud Haywoodi ka oma tulevikutähtede nimekirja.
Saksa kättemaksupõnevikku "Lumehelbeke" esitleb režissöör Adolfo Kolmerer. Kuuldavasti on tegemist kõige pöörasema saksa muinasjutuga pärast vendasid Grimme.
Flaami õudusfilmile pühendatud eriprogrammi saabub HÕFF-ile tutvustama sealse žanrifilmi grand old man Harry Kümel, kelle rohkem kui 40 aastat tagasi valminud stiilne vampiirilugu "Pimeduse tütred" on juba ammu omandanud kultusfilmi staatuse. Lisaks ka Jonas Govaerts, kes juhatab sisse oma "Kutsika" - viimase aja kõige tuntuma flaami õudusfilmi, mida on näidatud kümnetel festivalidel üle terve maailma.
Kodumaistest filmitegijatest on Haapsallu oodata Ilmar Raagi ("Tappev Tartu") ja Andres Maimikut ("Macbeth"). Tõelise tähtede paraadi toob kohale aga retroprogrammis linastuv lastefilm "Keskpäev", millest on lubanud rääkima tulla režissöör Raivo Trass ja näitlejad Maria Avdjuško, Mihkel Raud, Ülari Kirsipuu, Tormi Kevvai ning Sven Suurraid.
HÕFF leiab tänavu aset 27.-29. aprillini. | HÕFF-i vürtsitabdrag queenist žüriiliige koos temast filmi väntava võttegrupiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haapsalus lühifilmide žüriisse kuuluv filmidiiva tegi hiljaaegu oma debüüdi ka lauljana, räppides koos ansambliga Nightsatan. Koos Moore'iga tuleb Eestisse võttegrupp, kes väntab temast filmi.
"HÕFF-i kohta kuulsin ma juba Ameerikas, et see on äge festival," ütles Moore, kes on ka suur Priit Pärna filmide fänn.
Peale Moore'i on HÕFF-ile oodata veel tervet hulka külalisi. Avafilmi "Märulikool" juhatavad sisse režissöör Trevor Stevens, peaosatäitja Heston Horvin ja produtsent Gia Rigoli, kes kõik saabuvad Haapsallu USA-st. Tegu on paar kuud tagasi Slamdance'i festivali võitnud märulikomöödia rahvusvahelise esilinastusega.
Briti režissöör Deborah Haywood tutvustab oma debüütfilmi "Nõelapadi". Linateos avas viimase Veneetsia festivali kõrvalprogrammi "Kriitikute nädal", kandideeris kolmele Briti sõltumatu filmi auhinnale (BIFA), võitis Sevilla Euroopa filmifestivalil eri- ning Créteil’ naisrežissööride festivalil publikuauhinna. Filmiajakiri Screen International on arvanud Haywoodi ka oma tulevikutähtede nimekirja.
Saksa kättemaksupõnevikku "Lumehelbeke" esitleb režissöör Adolfo Kolmerer. Kuuldavasti on tegemist kõige pöörasema saksa muinasjutuga pärast vendasid Grimme.
Flaami õudusfilmile pühendatud eriprogrammi saabub HÕFF-ile tutvustama sealse žanrifilmi grand old man Harry Kümel, kelle rohkem kui 40 aastat tagasi valminud stiilne vampiirilugu "Pimeduse tütred" on juba ammu omandanud kultusfilmi staatuse. Lisaks ka Jonas Govaerts, kes juhatab sisse oma "Kutsika" - viimase aja kõige tuntuma flaami õudusfilmi, mida on näidatud kümnetel festivalidel üle terve maailma.
Kodumaistest filmitegijatest on Haapsallu oodata Ilmar Raagi ("Tappev Tartu") ja Andres Maimikut ("Macbeth"). Tõelise tähtede paraadi toob kohale aga retroprogrammis linastuv lastefilm "Keskpäev", millest on lubanud rääkima tulla režissöör Raivo Trass ja näitlejad Maria Avdjuško, Mihkel Raud, Ülari Kirsipuu, Tormi Kevvai ning Sven Suurraid.
HÕFF leiab tänavu aset 27.-29. aprillini.
### Response:
HÕFF-i vürtsitabdrag queenist žüriiliige koos temast filmi väntava võttegrupiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 32-aastane prantslane andis nimetatud proovi pärast Pariis-Nice'i velotuuri viiendat etappi, kirjutab portaal Marathon100. "Mul on häbi, olen löödud. Tunnen end sügaval südames petetuna, kui testi tulemused peaksid kinnitust leidma," lausus Prantsuse Pro Continental klubi mänedžer Frederic Rostaing.
2012. aasta Tour de France'il otsiti toona koos Rein Taaramäega Cofidisesse kuulunud sportlase hotellituba läbi ja Prantsuse politsei viis ta endaga kaasa. Hiljem selgus, et leitud kraami näol oli tegemist lubatud vitamiinidega. | Prantsusmaa rattur andis positiivse dopinguproovi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
32-aastane prantslane andis nimetatud proovi pärast Pariis-Nice'i velotuuri viiendat etappi, kirjutab portaal Marathon100. "Mul on häbi, olen löödud. Tunnen end sügaval südames petetuna, kui testi tulemused peaksid kinnitust leidma," lausus Prantsuse Pro Continental klubi mänedžer Frederic Rostaing.
2012. aasta Tour de France'il otsiti toona koos Rein Taaramäega Cofidisesse kuulunud sportlase hotellituba läbi ja Prantsuse politsei viis ta endaga kaasa. Hiljem selgus, et leitud kraami näol oli tegemist lubatud vitamiinidega.
### Response:
Prantsusmaa rattur andis positiivse dopinguproovi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esikolmikust langes välja Portugal, Saksamaale ja Brasiiliale järgneb nüüd Belgia. Portugali järel on maailma viiendaks koondiseks Argentina, kuues on kaks kohta tõusnud Šveits.
Eesti lähinaabritest tõusis Soome viis kohta 63., Läti langes sarnaselt Eestile kaheksa kohta ning asub nüüd 139. kohal. Juunis Eestiga kohtuv Maroko on maailma 42. vutiriik. Rahvuste liigas Eestiga ühte alagruppi kuuluvad Kreeka on 44. ning Ungari 55. | Eesti jalgpallikoondis langes maailma edetabelis kaheksa kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esikolmikust langes välja Portugal, Saksamaale ja Brasiiliale järgneb nüüd Belgia. Portugali järel on maailma viiendaks koondiseks Argentina, kuues on kaks kohta tõusnud Šveits.
Eesti lähinaabritest tõusis Soome viis kohta 63., Läti langes sarnaselt Eestile kaheksa kohta ning asub nüüd 139. kohal. Juunis Eestiga kohtuv Maroko on maailma 42. vutiriik. Rahvuste liigas Eestiga ühte alagruppi kuuluvad Kreeka on 44. ning Ungari 55.
### Response:
Eesti jalgpallikoondis langes maailma edetabelis kaheksa kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alender otsustas ajutiselt linnavolikogu tööst kõrvale jääda tänavu jaanuaris. Tema asemel pääses volikokku Ants Leemets, kirjutas ERRi venekeelne uudisteportaal.
Linna valimiskomisjoni otsuse kohaselt tuleb 16. aprillist linnavolikogust lahkuda seal alates 16. jaanuarist Alendrit asendanud sihtasutuse Virumaa Muuseumid juhatajal Ants Leemetsal.
Mullustel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideeris Alender Põhja-Tallinnas ja sai seal 1599 häält.
Leemets, kes juhtis Tallinna linnavolikogu eelmises koosseisus Reformierakonna fraktsiooni, sai valimistel Haabersti ringkonnas 323 häält.
Alender kuulus aastatel 2013-2014 Isamaa ja Res Publica Liidu ridadesse, kuid liitus 2014. aastal Reformierakonnaga. | Yoko Alender naaseb Tallinna linnavolikokku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alender otsustas ajutiselt linnavolikogu tööst kõrvale jääda tänavu jaanuaris. Tema asemel pääses volikokku Ants Leemets, kirjutas ERRi venekeelne uudisteportaal.
Linna valimiskomisjoni otsuse kohaselt tuleb 16. aprillist linnavolikogust lahkuda seal alates 16. jaanuarist Alendrit asendanud sihtasutuse Virumaa Muuseumid juhatajal Ants Leemetsal.
Mullustel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideeris Alender Põhja-Tallinnas ja sai seal 1599 häält.
Leemets, kes juhtis Tallinna linnavolikogu eelmises koosseisus Reformierakonna fraktsiooni, sai valimistel Haabersti ringkonnas 323 häält.
Alender kuulus aastatel 2013-2014 Isamaa ja Res Publica Liidu ridadesse, kuid liitus 2014. aastal Reformierakonnaga.
### Response:
Yoko Alender naaseb Tallinna linnavolikokku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Serviti kvalifitseerus Final Four'ile juba üheksandat korda järjest ning mullu jäädi esmakordselt kaheksa aasta jooksul esikolmikust välja. Eesti rekordmeistri viimane Balti liiga tiitel pärineb hooajast 2009/10. Ülejäänud kuus finaalturniiri selle seeria ajal tõid põlvalastele kolm hõbedat ja kolm pronksi.
Ukraina meistrivõistluste mullune hõbe ja 14-kordne tšempion ZTR on Serviti jaoks tuttav vastane, ehkki teeb Balti liigas kaasa alles teist hooaega. Aasta tagasi kaotati Zaporožje meeskonnale just poolfinaalis, siis 23:31. Ent tänavu kuuluti põhiturniiril samasse alagruppi ning Serviti võitis mõlemad Põlvas toimunud kohtumised napilt – detsembris 28:26 ja viimati veebruaris 24:22.
"Vastane on tugev ja olles alles hiljuti kohtunud, on selge, et tiimid tunnevad teineteist," hindas Serviti peatreener Kalmer Musting. "Alagrupimängud olid väga võrdsed ja oli vaid pisiasjades kinni, et tulemused teistpidi ei kaldunud. Meie jaoks on tähtis hästi alustada, sest mullu poolfinaalis lasime nad eest ja enam mängu tagasi ei saanudki."
Laiemas plaanis kinnitas Musting, et esmane eesmärk olekski finaali saada. "Kõik, mis sealt edasi, oleks boonus ja ilmselt üllatuski. Oleme finaalnelikus ainus Baltikumi klubi ja loomulikult tahaks ka pärast aastast pausi jälle pjedestaalile tõusta. Aga see ülesanne saab olema väga-väga raske," arvas põlvalaste juhendaja.
"Meeskond on meil kenasti terve, vaid kaitsespets Indrek Neemet kimbutab seljavalu," kinnitas ise külmetuse küüsis vaevlev Musting. "Oleme valmistunud ja treeninud hästi, eelmisel nädalavahetusel käisime kogu tiimiga sanatooriumis ning putitasime mehi seal erinevate protseduuridega."
Nagu Serviti, pole ZTR-gi viimase kahe nädala jooksul võistlusmänge pidanud. Kohalikus liigas omab ZTR küll sama linna HC Motoriga võrdselt punkte, aga Meistrite liiga klubil on koguni neli mängu varuks. Erinevalt eestlastest toimus Ukraina koondisel aga aprilli algul treeninglaager, kus osales kaheksa ZTR-i pallurit.
Ukrainlased peavad Põlvas hakkama saama ilma ühe oma liidri, Andrei Akimenkota. "See on meile suureks kaotuseks, aga vahetult enne koondiselaagrit murdis ta hüppeliigese ja on nüüd kipsis," kurvastas ZTR-i peatreener Vitali Nat tänavu Balti liigas 65 väravat visanud paremääre kaotuse üle.
"Aga meil on vahetused olemas ja ei mõtle sellele liialt," lisas täna 41-aastaseks saanud Nat. "Valmistume väga tõsiselt ja oleme teinud järeldused kahest põhiturniirikaotusest Servitile. Finaalturniir on alati eriline ja Balti liiga on meie klubi jaoks väga tähtis võistlus, nii et tuleme Põlvasse täis tahtmist ja sooviga midagi saavutada!"
Teises poolfinaalis põrkuvad samuti "vanad sõbrad" ehk omavahel viimased viis Balti liiga tiitlit jaganud Riihimäe Cocks ja Minski SKA. Aastatel 2013-15 valitses turniiri Valgevene suurklubi, kaks viimast hooaega on karikaga koju sõitnud meie põhjanaabrid. Cocks pole Balti liigas kaotusekibedust tundnud juba 38 järjestikust mängu, viimati kaotati 2015. aastal finaalis just SKA-le.
Mullu alistas Soome meister kolmekordse Euroopa Meistrite liiga võitja finaalis 36:32, aasta varem oldi SKA-st üle poolfinaalis 36:35. Kolmel eelnenud hooajal kaotas Cocks aga valgevenelastele kõik üheksa omavahelist kohtumist. Tänavu nautisid mõlemad klubid ka euroedu kui pääsesid EHF Cupi alagrupiturniirile, kus Cocks piirdus ühe võiduga ning SKA sai kahele võidule lisaks ühe viigi.
Mesikäpa hallis toimub finaalturniir teist aastat järjest, nelja parema hulgas on samad klubid ja isegi poolfinaalpaarid on samad. "Korduskohtumised" algavad Põlvas laupäeva õhtul Serviti ja ZTR-i vastasseisuga. Pühapäeval on kavas esmalt pronksimäng ja siis kell 14:15 algav finaal.
Balti liiga Final Four mängud sel nädalavahetusel:
14.04. 17:00 Poolfinaal: Põlva Serviti – Zaporožje ZTR
14.04. 19:15 Poolfinaal: Riihimäe Cocks – Minski SKA
15.04. 12:00 Pronksimäng
15.04. 14:15 Finaal | Põlva Serviti võõrustab Balti liiga finaalturniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Serviti kvalifitseerus Final Four'ile juba üheksandat korda järjest ning mullu jäädi esmakordselt kaheksa aasta jooksul esikolmikust välja. Eesti rekordmeistri viimane Balti liiga tiitel pärineb hooajast 2009/10. Ülejäänud kuus finaalturniiri selle seeria ajal tõid põlvalastele kolm hõbedat ja kolm pronksi.
Ukraina meistrivõistluste mullune hõbe ja 14-kordne tšempion ZTR on Serviti jaoks tuttav vastane, ehkki teeb Balti liigas kaasa alles teist hooaega. Aasta tagasi kaotati Zaporožje meeskonnale just poolfinaalis, siis 23:31. Ent tänavu kuuluti põhiturniiril samasse alagruppi ning Serviti võitis mõlemad Põlvas toimunud kohtumised napilt – detsembris 28:26 ja viimati veebruaris 24:22.
"Vastane on tugev ja olles alles hiljuti kohtunud, on selge, et tiimid tunnevad teineteist," hindas Serviti peatreener Kalmer Musting. "Alagrupimängud olid väga võrdsed ja oli vaid pisiasjades kinni, et tulemused teistpidi ei kaldunud. Meie jaoks on tähtis hästi alustada, sest mullu poolfinaalis lasime nad eest ja enam mängu tagasi ei saanudki."
Laiemas plaanis kinnitas Musting, et esmane eesmärk olekski finaali saada. "Kõik, mis sealt edasi, oleks boonus ja ilmselt üllatuski. Oleme finaalnelikus ainus Baltikumi klubi ja loomulikult tahaks ka pärast aastast pausi jälle pjedestaalile tõusta. Aga see ülesanne saab olema väga-väga raske," arvas põlvalaste juhendaja.
"Meeskond on meil kenasti terve, vaid kaitsespets Indrek Neemet kimbutab seljavalu," kinnitas ise külmetuse küüsis vaevlev Musting. "Oleme valmistunud ja treeninud hästi, eelmisel nädalavahetusel käisime kogu tiimiga sanatooriumis ning putitasime mehi seal erinevate protseduuridega."
Nagu Serviti, pole ZTR-gi viimase kahe nädala jooksul võistlusmänge pidanud. Kohalikus liigas omab ZTR küll sama linna HC Motoriga võrdselt punkte, aga Meistrite liiga klubil on koguni neli mängu varuks. Erinevalt eestlastest toimus Ukraina koondisel aga aprilli algul treeninglaager, kus osales kaheksa ZTR-i pallurit.
Ukrainlased peavad Põlvas hakkama saama ilma ühe oma liidri, Andrei Akimenkota. "See on meile suureks kaotuseks, aga vahetult enne koondiselaagrit murdis ta hüppeliigese ja on nüüd kipsis," kurvastas ZTR-i peatreener Vitali Nat tänavu Balti liigas 65 väravat visanud paremääre kaotuse üle.
"Aga meil on vahetused olemas ja ei mõtle sellele liialt," lisas täna 41-aastaseks saanud Nat. "Valmistume väga tõsiselt ja oleme teinud järeldused kahest põhiturniirikaotusest Servitile. Finaalturniir on alati eriline ja Balti liiga on meie klubi jaoks väga tähtis võistlus, nii et tuleme Põlvasse täis tahtmist ja sooviga midagi saavutada!"
Teises poolfinaalis põrkuvad samuti "vanad sõbrad" ehk omavahel viimased viis Balti liiga tiitlit jaganud Riihimäe Cocks ja Minski SKA. Aastatel 2013-15 valitses turniiri Valgevene suurklubi, kaks viimast hooaega on karikaga koju sõitnud meie põhjanaabrid. Cocks pole Balti liigas kaotusekibedust tundnud juba 38 järjestikust mängu, viimati kaotati 2015. aastal finaalis just SKA-le.
Mullu alistas Soome meister kolmekordse Euroopa Meistrite liiga võitja finaalis 36:32, aasta varem oldi SKA-st üle poolfinaalis 36:35. Kolmel eelnenud hooajal kaotas Cocks aga valgevenelastele kõik üheksa omavahelist kohtumist. Tänavu nautisid mõlemad klubid ka euroedu kui pääsesid EHF Cupi alagrupiturniirile, kus Cocks piirdus ühe võiduga ning SKA sai kahele võidule lisaks ühe viigi.
Mesikäpa hallis toimub finaalturniir teist aastat järjest, nelja parema hulgas on samad klubid ja isegi poolfinaalpaarid on samad. "Korduskohtumised" algavad Põlvas laupäeva õhtul Serviti ja ZTR-i vastasseisuga. Pühapäeval on kavas esmalt pronksimäng ja siis kell 14:15 algav finaal.
Balti liiga Final Four mängud sel nädalavahetusel:
14.04. 17:00 Poolfinaal: Põlva Serviti – Zaporožje ZTR
14.04. 19:15 Poolfinaal: Riihimäe Cocks – Minski SKA
15.04. 12:00 Pronksimäng
15.04. 14:15 Finaal
### Response:
Põlva Serviti võõrustab Balti liiga finaalturniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Depp ja Heard teatasid lahutusest 2016. aastal ning selle tulemusel maksis Depp Heardile seitse miljonit dollarit. Näitlejanna teatas juba toona, et kavatseb raha Los Angelese lastehaigla ja naistevastase vägivalla eest võitleva ühingu vahel ära jagada, teatas Huffington Post.
Los Angelese lastehaigla avaldas nüüd 2017. aasta toetajate nimekirja, kus oli ka Amber Heardi nimi välja toodud.
31-aastane näitleja töötab haiglas ka vabatahtlikuna. "Raha ei mänginud mulle isiklikult mitte mingit rolli ja pole seda kunagi teinud, kui välja arvata võimalus annetada see heategevusse. Seda tehes loodan ma aidata meid, kes ei saa ennast kaitsta," kommenteeris näitlejanna.
Amber on tuntud heategija. Sel kevadel käis ta Jordaanias Süüria pagulasperesid külastamas ning tunnistas, et see jättis tema hinge sügava emotsiooni. Heard rääkis, et tedis enne oma külastust vähe Süüria konfliktist, kuid on nüüd sõbrunenud Süüria perekondadega.
Muscle power
A post shared by Amber Heard (@amberheard) on Apr 9, 2018 at 8:06am PDT
Lisaks sellele on Heard võtnud avalikult sõna naiste võrdõiguslikkuse teemal, tunnistades, et Hollywoodil on veel pikk tee minna. Ühtlasi on naine avalikult ühinenud kampaaniaga #metoo.
Heard esitas lahutusavalduse 2016. aasta mais, väites, et Johnny Depp oli teda kooselu jooksul rünnanud mobiiltelefoniga ning kiskunud tema juukseid. Paar oli abielus 15 kuud.
Depp ja Heard kohtusid 2011. aasta filmi "The Rum Diary" võtetel. Depp oli 2012. aastani abielus Prantsuse näitleja ja laulja Vanessa Paradise'iga, kellega tal on kaks last. Heardile oli abielu Deppiga esimene. | Aruandest selgub, et Amber Heard annetas osa lahutuse rahast lastehaiglale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Depp ja Heard teatasid lahutusest 2016. aastal ning selle tulemusel maksis Depp Heardile seitse miljonit dollarit. Näitlejanna teatas juba toona, et kavatseb raha Los Angelese lastehaigla ja naistevastase vägivalla eest võitleva ühingu vahel ära jagada, teatas Huffington Post.
Los Angelese lastehaigla avaldas nüüd 2017. aasta toetajate nimekirja, kus oli ka Amber Heardi nimi välja toodud.
31-aastane näitleja töötab haiglas ka vabatahtlikuna. "Raha ei mänginud mulle isiklikult mitte mingit rolli ja pole seda kunagi teinud, kui välja arvata võimalus annetada see heategevusse. Seda tehes loodan ma aidata meid, kes ei saa ennast kaitsta," kommenteeris näitlejanna.
Amber on tuntud heategija. Sel kevadel käis ta Jordaanias Süüria pagulasperesid külastamas ning tunnistas, et see jättis tema hinge sügava emotsiooni. Heard rääkis, et tedis enne oma külastust vähe Süüria konfliktist, kuid on nüüd sõbrunenud Süüria perekondadega.
Muscle power
A post shared by Amber Heard (@amberheard) on Apr 9, 2018 at 8:06am PDT
Lisaks sellele on Heard võtnud avalikult sõna naiste võrdõiguslikkuse teemal, tunnistades, et Hollywoodil on veel pikk tee minna. Ühtlasi on naine avalikult ühinenud kampaaniaga #metoo.
Heard esitas lahutusavalduse 2016. aasta mais, väites, et Johnny Depp oli teda kooselu jooksul rünnanud mobiiltelefoniga ning kiskunud tema juukseid. Paar oli abielus 15 kuud.
Depp ja Heard kohtusid 2011. aasta filmi "The Rum Diary" võtetel. Depp oli 2012. aastani abielus Prantsuse näitleja ja laulja Vanessa Paradise'iga, kellega tal on kaks last. Heardile oli abielu Deppiga esimene.
### Response:
Aruandest selgub, et Amber Heard annetas osa lahutuse rahast lastehaiglale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ustjugov võitis mõnevõrra üllatuslikult 2010. aasta Vancouveri olümpial 15 km ühisstardist sõidus kuldmedali, tema järel pidi teise kohaga leppima ala praegune valitseja, prantslane Martin Fourcade. Lisaks kuulus Ustjugov Vancouveris pronksi võitnud Venemaa teatenelikusse, neli aastat hiljem kodusel olümpial Sotšis aitas ta Venemaa kullale.
Seekordse sündmuste ahela pani väidetavalt veerema Venemaa riikliku dopingusüsteemi avaldanud Moskva dopingulabori endine juht Grigori Rodtšenkov, kes edestas Rahvusvahelisele Antidopinguagentuurile (WADA) tema valduses olnud info IBU kohta ning WADA algataski uurimise, millesse nüüd on segatud veel ka Austria ja Norra politsei.
Prantsusmaa ajaleht Le Monde sai enda valdusesse WADA raporti, milles vihjatakse, et IBU-le maksti Venemaa sportlaste positiivsete dopinguproovide varjamise eest ning tegemist võib olla korruptsiooniga. Le Monde’i väitel on üks neist sportlastest, kelle kahtlastest verenäitudest välja ei tehtud, 2014. aasta kevadel karjäärile joone alla tõmmanud Ustjugov.
Ajaleht vahendab Rodtšenkovi väiteid, et Ustjugovi verenäidud olid kahtlased juba 2010. aastast, aga IBU ei võtnud selles osas midagi ette ja väidetavalt ei teavitatud näitude kõikumistest kedagi, ka mitte Ustjugovit ennast. | IBU dopinguskandaali on segatud ka kahekordne olümpiavõitja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ustjugov võitis mõnevõrra üllatuslikult 2010. aasta Vancouveri olümpial 15 km ühisstardist sõidus kuldmedali, tema järel pidi teise kohaga leppima ala praegune valitseja, prantslane Martin Fourcade. Lisaks kuulus Ustjugov Vancouveris pronksi võitnud Venemaa teatenelikusse, neli aastat hiljem kodusel olümpial Sotšis aitas ta Venemaa kullale.
Seekordse sündmuste ahela pani väidetavalt veerema Venemaa riikliku dopingusüsteemi avaldanud Moskva dopingulabori endine juht Grigori Rodtšenkov, kes edestas Rahvusvahelisele Antidopinguagentuurile (WADA) tema valduses olnud info IBU kohta ning WADA algataski uurimise, millesse nüüd on segatud veel ka Austria ja Norra politsei.
Prantsusmaa ajaleht Le Monde sai enda valdusesse WADA raporti, milles vihjatakse, et IBU-le maksti Venemaa sportlaste positiivsete dopinguproovide varjamise eest ning tegemist võib olla korruptsiooniga. Le Monde’i väitel on üks neist sportlastest, kelle kahtlastest verenäitudest välja ei tehtud, 2014. aasta kevadel karjäärile joone alla tõmmanud Ustjugov.
Ajaleht vahendab Rodtšenkovi väiteid, et Ustjugovi verenäidud olid kahtlased juba 2010. aastast, aga IBU ei võtnud selles osas midagi ette ja väidetavalt ei teavitatud näitude kõikumistest kedagi, ka mitte Ustjugovit ennast.
### Response:
IBU dopinguskandaali on segatud ka kahekordne olümpiavõitja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Energia paigaldas esimese päikeseelektrijaama möödunud aastal Järvamaal asuvale suurfarmile Estonia, mis tegeleb piima tootmisega.
Päikesest toodetud elekter katab ca 15 protsenti farmi aastasest ja suurema osa suvisest elektritarbimisest.
Estonia piimafarmi puhul on jaam reaalselt tootnud 2017. aasta detsembri lõpust ehk praktiliselt ajal, mil Eestis on väga vähe päikesekiirgust.
Siiski, juba 15. märtsil käesoleval aastal saavutas päikeseelektrijaam oma maksimaalse tootmisvõimsuse ning esimese kolme kuuga on jaam tootnud elektrienergiat prognoositust isegi rohkem.
"See annab tunnistust, et päikeseelektrijaam on projekteeritud ja ehitatud nii, nagu peab," ütles Eesti Energia energiamüügi uute teenuste tootejuht Margus Potisepp ERR-ile.
Graafik tootmisprognoosist ja tegelikest tulemustest
Estonia piimafarmi päikeseelektrijaama lahendus on Eesti Energiale pilootprojekt ja unikaalne lahendus, kuna piimafarm ei pidanud ise päikeseenergia kasutusele võtmiseks investeerima.
Enefit Green paigaldas Estonia piimafarmi katusele kokku 644 päikesepaneeli, süsteemi võimsuseks on 174 kilovatti (kW). Päikesepaneelid võtavad enda alla üle 1000 m2 suuruse pinna.
Jooksvalt tuleb Estonial tasuda vaid toodetava elektri eest. Kõik kulud kattis Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green, mis jääb elektrijaama omanikuks kogu lepinguperioodi vältel ning tagab jaama sujuva tootmise.
Päikesest toodetava elektri hind on farmis ka odavam kui võrgust tulev elekter, sest võrgutasu elektri arvele ei lisandu.
Analoogse lepingu sõlmis Eesti Energia hiljuti trükikojaga Greif ning peatselt on tulemas veel samasuguseid elektrijaamu üle Eesti. | Eesti Energia esimene päikeseelektrijaam on tootnud prognoositust rohkem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Energia paigaldas esimese päikeseelektrijaama möödunud aastal Järvamaal asuvale suurfarmile Estonia, mis tegeleb piima tootmisega.
Päikesest toodetud elekter katab ca 15 protsenti farmi aastasest ja suurema osa suvisest elektritarbimisest.
Estonia piimafarmi puhul on jaam reaalselt tootnud 2017. aasta detsembri lõpust ehk praktiliselt ajal, mil Eestis on väga vähe päikesekiirgust.
Siiski, juba 15. märtsil käesoleval aastal saavutas päikeseelektrijaam oma maksimaalse tootmisvõimsuse ning esimese kolme kuuga on jaam tootnud elektrienergiat prognoositust isegi rohkem.
"See annab tunnistust, et päikeseelektrijaam on projekteeritud ja ehitatud nii, nagu peab," ütles Eesti Energia energiamüügi uute teenuste tootejuht Margus Potisepp ERR-ile.
Graafik tootmisprognoosist ja tegelikest tulemustest
Estonia piimafarmi päikeseelektrijaama lahendus on Eesti Energiale pilootprojekt ja unikaalne lahendus, kuna piimafarm ei pidanud ise päikeseenergia kasutusele võtmiseks investeerima.
Enefit Green paigaldas Estonia piimafarmi katusele kokku 644 päikesepaneeli, süsteemi võimsuseks on 174 kilovatti (kW). Päikesepaneelid võtavad enda alla üle 1000 m2 suuruse pinna.
Jooksvalt tuleb Estonial tasuda vaid toodetava elektri eest. Kõik kulud kattis Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green, mis jääb elektrijaama omanikuks kogu lepinguperioodi vältel ning tagab jaama sujuva tootmise.
Päikesest toodetava elektri hind on farmis ka odavam kui võrgust tulev elekter, sest võrgutasu elektri arvele ei lisandu.
Analoogse lepingu sõlmis Eesti Energia hiljuti trükikojaga Greif ning peatselt on tulemas veel samasuguseid elektrijaamu üle Eesti.
### Response:
Eesti Energia esimene päikeseelektrijaam on tootnud prognoositust rohkem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sampo kaotas pronksiseeria teise mängu võõrsil2:3 (23:25, 17:25, 25:23, 25:21, 13:15) ja nii selgub pronskivõitja otsustavas kohtumises, mis toimub 14. aprillil. Avakohtumise võitis Sampo 3:1, vahendab Volley.ee.
Raadik tegi tavapäraselt kaasa kogu kohtumise ja tõi oma meeskonna resultatiivseimana 16 punkti (+1).
Belgia meistriliigas pidasid Timo Tammemaa ja Maaseiki Noliko järjekordse mängu nelja parema osalusel peetavas play-offis. Tulemusega 3:0 (25:21, 25:20, 25:23) alistati Meneni Par-Ky ja jätkatakse täiseduga. Tammemaa seekord kaasa ei teinud.
Neli meeskonda selgitavad omavaheliste mängudega välja kaks paremat, kes pääsevad finaali. Maaseik juhib gruppi, Roeselare Knack on teine, Aalsti Lindemans kolmas ja Menen neljas.
Järgmised kohtumised peetakse 14. aprillil. | Raadik ja Sampo peavad pronksi võitmiseks pidama otsustava mängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sampo kaotas pronksiseeria teise mängu võõrsil2:3 (23:25, 17:25, 25:23, 25:21, 13:15) ja nii selgub pronskivõitja otsustavas kohtumises, mis toimub 14. aprillil. Avakohtumise võitis Sampo 3:1, vahendab Volley.ee.
Raadik tegi tavapäraselt kaasa kogu kohtumise ja tõi oma meeskonna resultatiivseimana 16 punkti (+1).
Belgia meistriliigas pidasid Timo Tammemaa ja Maaseiki Noliko järjekordse mängu nelja parema osalusel peetavas play-offis. Tulemusega 3:0 (25:21, 25:20, 25:23) alistati Meneni Par-Ky ja jätkatakse täiseduga. Tammemaa seekord kaasa ei teinud.
Neli meeskonda selgitavad omavaheliste mängudega välja kaks paremat, kes pääsevad finaali. Maaseik juhib gruppi, Roeselare Knack on teine, Aalsti Lindemans kolmas ja Menen neljas.
Järgmised kohtumised peetakse 14. aprillil.
### Response:
Raadik ja Sampo peavad pronksi võitmiseks pidama otsustava mängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tulejev pani küll seoses Kemerovo kaubanduskeskuse ohvriterohkele põlengule järgnenud survega ameti maha, kuid sisuliselt ta võimu juurest ei taandunud ja valiti kummalistel asjaoludel oblastiparlamendi spiikriks hoolimata sellest, et seda sammu pidasid ebasobivaks isegi mõned võimuerakonna saadikud riigiduumas. Näiteks oli selle vastu rahvasaadik Sergei Neverov, kelle hinnangul jääb selline asi rahvale lihtsalt mõistmatuks.
Märkimisväärne on see, et selleks, et Tulejev saaks spiikriks, astus innukalt ametist tagasi senine spiiker Aleksei Sinitsõn, kes rääkis, et olevat igati normaalne, et regionaalparlamendis enamust omavat Ühtse Venemaa fraktsiooni juhiks "meeskonna liider".
Lisaks sellele, et skandaaliga tagasi astunud kubernerile lihtsalt tekitati uus kõrge võimupositsioon, on silmatorkav ka asjaolu, et Tulejev säilitab mitmed kuberneri staatusega kaasnenud hüved ning saab nn rahvakubernerina neid ka juurde.
Kõigele sellele juhib oma videos tähelepanu ka Navalnõi, samuti on video osaks opositsioonipoliitiku meeskonna videotele omased droonikaadrid korruptsioonis süüdistatud võimuesindaja uhkest kinnisvarast.
Navalnõi iseloomustas olukorda järgnevalt:
"Selline näeb välja putinistliku ametniku tagasiastumine:
* istud 28 aastat võimul;
* kukud läbi kõiges, milles võimalik. Elatustaseme poolest on sinu regioon 56. kohal ja sisuliselt on seal ökoloogiline katastroof;
* sinu regioonis leiab aset tragöödia, milles hukkub suur hulk inimesi, ja sa vastutad selle eest;
* solvad avalikult hukkunute lähedasi;
* oled sunnitud tagasi astuma, kuid sulle jääb alles KÕIK - võim, võimuesindaja kabinet, hulk idiootseid nimetusi nagu "aukodanik" ja rahvakuberner", mille eest sulle makstakse ka eelarvest raha, ja riigivilla koos üüratu metsaga."
Nagu videos on ka näha, on villa näol tegu suure metsa sees asuva terve külaga - kokku umbes 40 hoonet, sealhulgas ka isiklik mobiilimast - ning kogu kinnisvaraobjekti läbib kilomeetri pikkune sõidutee. "Tõenäoliselt on tegu parima kvaliteediga teega kogu Kemerovo oblastis. Kogu parim asfalt jõudis just sinna," nentis Navalnõi. | Navalnõi võttis uues videos luubi alla Kemerovo ekskuberneri hüved ja vara | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tulejev pani küll seoses Kemerovo kaubanduskeskuse ohvriterohkele põlengule järgnenud survega ameti maha, kuid sisuliselt ta võimu juurest ei taandunud ja valiti kummalistel asjaoludel oblastiparlamendi spiikriks hoolimata sellest, et seda sammu pidasid ebasobivaks isegi mõned võimuerakonna saadikud riigiduumas. Näiteks oli selle vastu rahvasaadik Sergei Neverov, kelle hinnangul jääb selline asi rahvale lihtsalt mõistmatuks.
Märkimisväärne on see, et selleks, et Tulejev saaks spiikriks, astus innukalt ametist tagasi senine spiiker Aleksei Sinitsõn, kes rääkis, et olevat igati normaalne, et regionaalparlamendis enamust omavat Ühtse Venemaa fraktsiooni juhiks "meeskonna liider".
Lisaks sellele, et skandaaliga tagasi astunud kubernerile lihtsalt tekitati uus kõrge võimupositsioon, on silmatorkav ka asjaolu, et Tulejev säilitab mitmed kuberneri staatusega kaasnenud hüved ning saab nn rahvakubernerina neid ka juurde.
Kõigele sellele juhib oma videos tähelepanu ka Navalnõi, samuti on video osaks opositsioonipoliitiku meeskonna videotele omased droonikaadrid korruptsioonis süüdistatud võimuesindaja uhkest kinnisvarast.
Navalnõi iseloomustas olukorda järgnevalt:
"Selline näeb välja putinistliku ametniku tagasiastumine:
* istud 28 aastat võimul;
* kukud läbi kõiges, milles võimalik. Elatustaseme poolest on sinu regioon 56. kohal ja sisuliselt on seal ökoloogiline katastroof;
* sinu regioonis leiab aset tragöödia, milles hukkub suur hulk inimesi, ja sa vastutad selle eest;
* solvad avalikult hukkunute lähedasi;
* oled sunnitud tagasi astuma, kuid sulle jääb alles KÕIK - võim, võimuesindaja kabinet, hulk idiootseid nimetusi nagu "aukodanik" ja rahvakuberner", mille eest sulle makstakse ka eelarvest raha, ja riigivilla koos üüratu metsaga."
Nagu videos on ka näha, on villa näol tegu suure metsa sees asuva terve külaga - kokku umbes 40 hoonet, sealhulgas ka isiklik mobiilimast - ning kogu kinnisvaraobjekti läbib kilomeetri pikkune sõidutee. "Tõenäoliselt on tegu parima kvaliteediga teega kogu Kemerovo oblastis. Kogu parim asfalt jõudis just sinna," nentis Navalnõi.
### Response:
Navalnõi võttis uues videos luubi alla Kemerovo ekskuberneri hüved ja vara |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27-aastane Ng on tulnud naiste seas maailmameistriks 2015., 2017. ja 2018. aastal. 11-kordne naiste maailmameister Reanne Evans mängib hetkel kvalifikatsiooni avaringi kohtumist Dominic Dale'iga (maailma 44. number) ja on kaotusseisus 3:5. | Naiste snuukri valitseja piirdus MM-il ühe matšiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27-aastane Ng on tulnud naiste seas maailmameistriks 2015., 2017. ja 2018. aastal. 11-kordne naiste maailmameister Reanne Evans mängib hetkel kvalifikatsiooni avaringi kohtumist Dominic Dale'iga (maailma 44. number) ja on kaotusseisus 3:5.
### Response:
Naiste snuukri valitseja piirdus MM-il ühe matšiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA president Donald Trump tõotas eelmisel nädalal kehtestada Hiina toodetele uued importmaksud, mille suurusjärk jääb miljarditesse dollaritesse.
Xi lubas teisipäeval, et vähendab Hiina importmakse ja avab Hiina majandust välismaailmale senisest rohkem. Seda nähti USA-le suunatud lepitava avaldusena, mille eesmärk oli vähendada Hiina-USA kaubandussõja puhkemise hirmu.
Trump tervitas avaldust ning ütles, et näeb vaidlusest väljapääsu.
Neljapäeval aga hoiatas Hiina kaubandusministeeriumi pressiesindaja Gao Feng, et Peking on valmis vastama samaga, kui USA jätkab oma marurahvuslikku majanduspoliitikat.
"Kui USA pool läheb oma teed ning nõuab ühepoolsuse ja kaubandusalase protektsionismi elluviimist, siis Hiina võitleb resoluutselt ja lõpuni välja," lausus Gao.
"Hiina haaras avanemisel initsiatiivi ning lubas kõikidel maailma riikidel sõita Hiina majandusliku arengu ekspressrongil," ütles ta.
Samas rõhutas Gao, et "sellel pole mingit pistmist Hiina ja USA kaubanduslikul hõõrumisel". "Loodame, et mõned inimesed USA-s ei hinda olukorda valesti."
Loodeti, et maailma kaks suurimat majandust on vahepeal pidanud kaubanduse alal läbirääkimisi, kuid Gao sõnul pole riigid seda teinud.
"Senini pole Hiina ja USA pidanud kaubanduspingete asjus mitte mingeid läbirääkimisi mis tahes tasemel," ütles ta.
Gao sõnul pole USA käitunud "siiralt". "Hiina ei pea läbirääkimisi ühepoolse sunni all," lisas Gao. | Peking: Xi kaubanduslubadused pole seotud USA vaidlusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA president Donald Trump tõotas eelmisel nädalal kehtestada Hiina toodetele uued importmaksud, mille suurusjärk jääb miljarditesse dollaritesse.
Xi lubas teisipäeval, et vähendab Hiina importmakse ja avab Hiina majandust välismaailmale senisest rohkem. Seda nähti USA-le suunatud lepitava avaldusena, mille eesmärk oli vähendada Hiina-USA kaubandussõja puhkemise hirmu.
Trump tervitas avaldust ning ütles, et näeb vaidlusest väljapääsu.
Neljapäeval aga hoiatas Hiina kaubandusministeeriumi pressiesindaja Gao Feng, et Peking on valmis vastama samaga, kui USA jätkab oma marurahvuslikku majanduspoliitikat.
"Kui USA pool läheb oma teed ning nõuab ühepoolsuse ja kaubandusalase protektsionismi elluviimist, siis Hiina võitleb resoluutselt ja lõpuni välja," lausus Gao.
"Hiina haaras avanemisel initsiatiivi ning lubas kõikidel maailma riikidel sõita Hiina majandusliku arengu ekspressrongil," ütles ta.
Samas rõhutas Gao, et "sellel pole mingit pistmist Hiina ja USA kaubanduslikul hõõrumisel". "Loodame, et mõned inimesed USA-s ei hinda olukorda valesti."
Loodeti, et maailma kaks suurimat majandust on vahepeal pidanud kaubanduse alal läbirääkimisi, kuid Gao sõnul pole riigid seda teinud.
"Senini pole Hiina ja USA pidanud kaubanduspingete asjus mitte mingeid läbirääkimisi mis tahes tasemel," ütles ta.
Gao sõnul pole USA käitunud "siiralt". "Hiina ei pea läbirääkimisi ühepoolse sunni all," lisas Gao.
### Response:
Peking: Xi kaubanduslubadused pole seotud USA vaidlusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ukraina võitleb kahel rindel. Vaieldamatult Donbassis ja Krimmis. Ja siin me teeme kõik, et Vene kallaletungile vastata," ütles saadik paneelarutelul "Ukraina-NATO: partnerlus rahu nimel Euroopas" neljapäeval 11. Kiievi julgeolekukonverentsil.
Ta märkis, et Ukraina võitleb ka korruptsiooniga ning enne stabiilse demokraatia omaksvõtmist tuleb sellest lahti saada.
"Võitlus korruptsiooniga, demokraatia ja seaduse ülemuslikkuse põhimõtete kinnistamine - see kõik võib tagada Ukraina tuleviku tänapäevase Euroopa riigina," rõhutas Hutchison.
Tema sõnutsi ei ilmne Venemaa kallaletung mitte üksi Donbassis, vaid ka välisriikide demokraatlikesse valimistesse sekkumises, kihutustöös jne.
Hutchison märkis, et Ukraina reformide edenemine on USA-le muljet avaldanud.
"Lubage mul rääkida nendest reformidest, mida NATO Ukrainalt ootab. See on riigi julgeoleku seadus, mis tagab tsiviilkontrolli sõjaväe üle ... NATO liikmeks saamiseks peab teil olema ette näidata püsikindel demokraatia, seaduse ülimuslikkus, ajakirjandusvabadus ja valitsus, mis suudab enda eest seista ja end kaitsta, sest NATO rajaneb jõul ja demokraatial," rõhutas diplomaat. | USA esindaja NATO juures lubas Ukrainale abi Venemaa tõrjumisel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ukraina võitleb kahel rindel. Vaieldamatult Donbassis ja Krimmis. Ja siin me teeme kõik, et Vene kallaletungile vastata," ütles saadik paneelarutelul "Ukraina-NATO: partnerlus rahu nimel Euroopas" neljapäeval 11. Kiievi julgeolekukonverentsil.
Ta märkis, et Ukraina võitleb ka korruptsiooniga ning enne stabiilse demokraatia omaksvõtmist tuleb sellest lahti saada.
"Võitlus korruptsiooniga, demokraatia ja seaduse ülemuslikkuse põhimõtete kinnistamine - see kõik võib tagada Ukraina tuleviku tänapäevase Euroopa riigina," rõhutas Hutchison.
Tema sõnutsi ei ilmne Venemaa kallaletung mitte üksi Donbassis, vaid ka välisriikide demokraatlikesse valimistesse sekkumises, kihutustöös jne.
Hutchison märkis, et Ukraina reformide edenemine on USA-le muljet avaldanud.
"Lubage mul rääkida nendest reformidest, mida NATO Ukrainalt ootab. See on riigi julgeoleku seadus, mis tagab tsiviilkontrolli sõjaväe üle ... NATO liikmeks saamiseks peab teil olema ette näidata püsikindel demokraatia, seaduse ülimuslikkus, ajakirjandusvabadus ja valitsus, mis suudab enda eest seista ja end kaitsta, sest NATO rajaneb jõul ja demokraatial," rõhutas diplomaat.
### Response:
USA esindaja NATO juures lubas Ukrainale abi Venemaa tõrjumisel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Wonderful Day" on bändi ja andekate Rootsi produtsentide Povel Olssoni ja David Larsoni koostöö tulemus.
Loo idee autoriks on Brainstormi basskitarrist Ingars Vilums. Inspiratsioon loo jaoks tuli kosmosest ning bänd otsustas oma loovust gravitatsioonireegleid testides laiendada. Katkendid uuest muusikavideost filmiti rahvusvahelises kosmosejaamas ja Roskosmose kosmonaut Sergey Ryazanskiy, kes oli filmimise ajal oma teisel kosmoseekspeditsioonil, on video peaosalise ja operaatori rollis.
Kõik sai alguse kui Sergey oli orbiidil ning bänd vahetas temaga kirju ja testvideoid, seejärel kohtuti maa peal ning ülejäänud osa muusikavideost filmiti Tallinnas ja Moskvas.
"Sellised lood ei tule sinuni iga päev. Enne uue materjali loomist teeb iga bändiliige kodutööd. Siis võrdleme oma sketše ja valime albumile võtmemängijad ehk lood, mis on kõige tugevamad. Selle loo demoversioon oli esitatud Ingars Vilumsi poolt, Renarsi vokaal andis juurde just õiged nüansid," kirjeldasid Brainstormi liikmed.
Nad lisasid, et mäletavad täpselt seda hetke, mil nägid esimest testvideot, mille Sergey kosmosest saatis. "Ta oli kosmoselaevas ligi viis tundi sõnu välja printinud. Kui kuuled oma lugu sellises kauguses ja näed kedagi kaalutus olekus seda esitamas ning samal ajal hõljuvad su kirjutatud sõnad otseses mõttes kosmoses, siis see tõstab pulsi üsna kõrgele küll. Naljakas, et Sergey sai printida ja filmida ainult esimese salmi, sest ta pidi hakkama maandumiseks valmistuma ning meie mõtlesime välja, kuidas asja jätkata," rääkisid bändiliikmed.
Ülejäänud osa filmiti teatris Tallinnas. "Tulemus tuli veel põnevam kui algul planeeritud," rõõmustas bänd. | Brainstorm avaldas loo "Wonderful Day", mida filmiti Tallinnas ja kosmoses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Wonderful Day" on bändi ja andekate Rootsi produtsentide Povel Olssoni ja David Larsoni koostöö tulemus.
Loo idee autoriks on Brainstormi basskitarrist Ingars Vilums. Inspiratsioon loo jaoks tuli kosmosest ning bänd otsustas oma loovust gravitatsioonireegleid testides laiendada. Katkendid uuest muusikavideost filmiti rahvusvahelises kosmosejaamas ja Roskosmose kosmonaut Sergey Ryazanskiy, kes oli filmimise ajal oma teisel kosmoseekspeditsioonil, on video peaosalise ja operaatori rollis.
Kõik sai alguse kui Sergey oli orbiidil ning bänd vahetas temaga kirju ja testvideoid, seejärel kohtuti maa peal ning ülejäänud osa muusikavideost filmiti Tallinnas ja Moskvas.
"Sellised lood ei tule sinuni iga päev. Enne uue materjali loomist teeb iga bändiliige kodutööd. Siis võrdleme oma sketše ja valime albumile võtmemängijad ehk lood, mis on kõige tugevamad. Selle loo demoversioon oli esitatud Ingars Vilumsi poolt, Renarsi vokaal andis juurde just õiged nüansid," kirjeldasid Brainstormi liikmed.
Nad lisasid, et mäletavad täpselt seda hetke, mil nägid esimest testvideot, mille Sergey kosmosest saatis. "Ta oli kosmoselaevas ligi viis tundi sõnu välja printinud. Kui kuuled oma lugu sellises kauguses ja näed kedagi kaalutus olekus seda esitamas ning samal ajal hõljuvad su kirjutatud sõnad otseses mõttes kosmoses, siis see tõstab pulsi üsna kõrgele küll. Naljakas, et Sergey sai printida ja filmida ainult esimese salmi, sest ta pidi hakkama maandumiseks valmistuma ning meie mõtlesime välja, kuidas asja jätkata," rääkisid bändiliikmed.
Ülejäänud osa filmiti teatris Tallinnas. "Tulemus tuli veel põnevam kui algul planeeritud," rõõmustas bänd.
### Response:
Brainstorm avaldas loo "Wonderful Day", mida filmiti Tallinnas ja kosmoses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | IBU pressiteate kohaselt otsustas alaliidu täitevkomitee samuti uurimise all oleva peasekretäri Nicole Reschi ajutiselt ametist kõrvaldada. 1992. aastast ametis olnud Besseberg taandas end ise uurimise ajaks ametist.
Reglemendi kohaselt pidanuks tema kohustused üle võtma esimene asepresident, venelane Viktor Maigurov, kes aga ei soovinud seda teha ja tema asemel tegi IBU täitevkomitee ettepaneku ajutiselt presidendiametisse asuda finantsalasele asepresidendile Klaus Leistnerile.
"IBU täitevkomitee suhtub sellesse uurimisse äärmiselt tõsiselt ja pühendub sellele, et alaliitu kõrgemate standardite järgi ja läbipaistvalt juhtida," seisis pressiteates. | IBU president taandas end uurimise ajaks ametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
IBU pressiteate kohaselt otsustas alaliidu täitevkomitee samuti uurimise all oleva peasekretäri Nicole Reschi ajutiselt ametist kõrvaldada. 1992. aastast ametis olnud Besseberg taandas end ise uurimise ajaks ametist.
Reglemendi kohaselt pidanuks tema kohustused üle võtma esimene asepresident, venelane Viktor Maigurov, kes aga ei soovinud seda teha ja tema asemel tegi IBU täitevkomitee ettepaneku ajutiselt presidendiametisse asuda finantsalasele asepresidendile Klaus Leistnerile.
"IBU täitevkomitee suhtub sellesse uurimisse äärmiselt tõsiselt ja pühendub sellele, et alaliitu kõrgemate standardite järgi ja läbipaistvalt juhtida," seisis pressiteates.
### Response:
IBU president taandas end uurimise ajaks ametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA president Donald Trump asendas Rex Tillersoni 13. märtsil USA välisministri kohal senise Luure Keskagentuuri (CIA) juhi Pompeoga.
Neljapäeval leidis senatis aset ka Pompeo ametisse kinnitamisele eelnev kuulamine, mida sai jälgida otseülekandes.
USA president peab Süüriat ja Venemaad keemiarünnaku eest vastutavaks
Donald Trump peab Süüria presidenti Bashar al-Assadi ja tema Venemaa liitlast vastutavaks keemiarünnaku eest Doumas ja kaalub vastust, kinnitas kolmapäeval Valge Maja.
"President peab Assadi ja venelasi rünnaku eest vastutavaks," ütles Valge Maja eestkõneleja Sarah Sanders ajakirjanikele.
"Kõik variandid on laual. Lõplikke otsuseid pole selles osas langetatud," lisas Sanders.
USA president Donald Trump hoiatas juba kolmapäeval Venemaad Assadi toetamast ja kuulutas, et "raketid tulevad" vastuseks Douma keemiarünnakule.
"Venemaa lubab alla tulistada kõik raketid, mida Süüria pihta tulistatakse. Ole valmis, Venemaa, sest need on tulekul, ilusad, uued ja "nutikad"! Te ei peaks olema sõbrad Gaasiga Tapva Elajaga, kes oma rahvast tapab ja seda naudib!" kirjutas Trump Twitteris.
Russia vows to shoot down any and all missiles fired at Syria. Get ready Russia, because they will be coming, nice and new and “smart!” You shouldn’t be partners with a Gas Killing Animal who kills his people and enjoys it!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) April 11, 2018
"Meie suhted Venemaaga on praegu halvimad kui eales, sealhulgas Külma sõja perioodi arvesse võttes. Selleks ei ole vajadust. Venemaa vajab meid, et oma majandust aidata, asi, mida oleks väga lihtne teha, ja me vajame, et kõik riigid koostööd teeksid. Lõpetaks võidurelvastumise?" lisas Trump
Our relationship with Russia is worse now than it has ever been, and that includes the Cold War. There is no reason for this. Russia needs us to help with their economy, something that would be very easy to do, and we need all nations to work together. Stop the arms race?
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) April 11, 2018
Neljapäeval teatas Trump omakorda Twitteris, et ta ei ole kunagi öelnud, millal rünnak Süüria vastu aset leiab. "Mitte kunagi pole öelnud, millal rünnak Süüria vastu toimub. Võib-olla üsna varsti või siis üldse mitte niipea! Igal juhul on USA minu administratsiooni ajal teinud ära suure töö ISIS-e piirkonnast välja juurimisel. Kus on meie "Aitäh, Ameerika"?"
Never said when an attack on Syria would take place. Could be very soon or not so soon at all! In any event, the United States, under my Administration, has done a great job of ridding the region of ISIS. Where is our “Thank you America?”
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) April 12, 2018
Pompeole soovis Trump senati kuualmiseks edu ja avaldas veendumust, et CIA eksjuhist saab suurepärane välisminister.
Good luck to Mike Pompeo during his Confirmation Hearing today. He will be a great Secretary of State!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) April 12, 2018 | Pompeo sõnul on USA pehme poliitika Venemaa suhtes läbi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA president Donald Trump asendas Rex Tillersoni 13. märtsil USA välisministri kohal senise Luure Keskagentuuri (CIA) juhi Pompeoga.
Neljapäeval leidis senatis aset ka Pompeo ametisse kinnitamisele eelnev kuulamine, mida sai jälgida otseülekandes.
USA president peab Süüriat ja Venemaad keemiarünnaku eest vastutavaks
Donald Trump peab Süüria presidenti Bashar al-Assadi ja tema Venemaa liitlast vastutavaks keemiarünnaku eest Doumas ja kaalub vastust, kinnitas kolmapäeval Valge Maja.
"President peab Assadi ja venelasi rünnaku eest vastutavaks," ütles Valge Maja eestkõneleja Sarah Sanders ajakirjanikele.
"Kõik variandid on laual. Lõplikke otsuseid pole selles osas langetatud," lisas Sanders.
USA president Donald Trump hoiatas juba kolmapäeval Venemaad Assadi toetamast ja kuulutas, et "raketid tulevad" vastuseks Douma keemiarünnakule.
"Venemaa lubab alla tulistada kõik raketid, mida Süüria pihta tulistatakse. Ole valmis, Venemaa, sest need on tulekul, ilusad, uued ja "nutikad"! Te ei peaks olema sõbrad Gaasiga Tapva Elajaga, kes oma rahvast tapab ja seda naudib!" kirjutas Trump Twitteris.
Russia vows to shoot down any and all missiles fired at Syria. Get ready Russia, because they will be coming, nice and new and “smart!” You shouldn’t be partners with a Gas Killing Animal who kills his people and enjoys it!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) April 11, 2018
"Meie suhted Venemaaga on praegu halvimad kui eales, sealhulgas Külma sõja perioodi arvesse võttes. Selleks ei ole vajadust. Venemaa vajab meid, et oma majandust aidata, asi, mida oleks väga lihtne teha, ja me vajame, et kõik riigid koostööd teeksid. Lõpetaks võidurelvastumise?" lisas Trump
Our relationship with Russia is worse now than it has ever been, and that includes the Cold War. There is no reason for this. Russia needs us to help with their economy, something that would be very easy to do, and we need all nations to work together. Stop the arms race?
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) April 11, 2018
Neljapäeval teatas Trump omakorda Twitteris, et ta ei ole kunagi öelnud, millal rünnak Süüria vastu aset leiab. "Mitte kunagi pole öelnud, millal rünnak Süüria vastu toimub. Võib-olla üsna varsti või siis üldse mitte niipea! Igal juhul on USA minu administratsiooni ajal teinud ära suure töö ISIS-e piirkonnast välja juurimisel. Kus on meie "Aitäh, Ameerika"?"
Never said when an attack on Syria would take place. Could be very soon or not so soon at all! In any event, the United States, under my Administration, has done a great job of ridding the region of ISIS. Where is our “Thank you America?”
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) April 12, 2018
Pompeole soovis Trump senati kuualmiseks edu ja avaldas veendumust, et CIA eksjuhist saab suurepärane välisminister.
Good luck to Mike Pompeo during his Confirmation Hearing today. He will be a great Secretary of State!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) April 12, 2018
### Response:
Pompeo sõnul on USA pehme poliitika Venemaa suhtes läbi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese seti kuue esimese geimi jooksul suutsid mõlemad oma servi hoida, aga seejärel murdis seti jooksul neli ässa löönud Kontaveit kahel korral vastase pallingu ja võitis seti 6:3. Seejuures oli Lapkol kasutada vaid kaks murdepalli Kontaveidi esimeses servigeimis.
Teises setis kaotas Kontaveit oma kolmandas ja neljandas servigeimis pallingu ja jäi kahe murdega taha 2:5. Seejärel suutis ta küll kaks geimi järjest võita, aga kümnendas geimis seisult 30:30 võttis Lapko kaks punkti järjest ja seti 6:4.
Kolmandas setis asus Kontaveit 3:1 juhtima, aga kaotas siis kolm geimi järjest. Seisul 3:4 juhtis ta vastase pallingeimi 40:0, kuid ei suutnud murdepalle vormistada ja kaotas viis punkti järjest. Järgmises setis ei õnnestunud tal ka oma pallingut hoida ja kaotus tuli numbritega 3:6.
Selle turniiriga läheb Kontaveidil kõvasti kaduma ka edetabelipunkte, sest eelmisel aastal jõudis ta samal Samsung Openil finaali. | Kontaveit kaotas Lugano turniiri avaringis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese seti kuue esimese geimi jooksul suutsid mõlemad oma servi hoida, aga seejärel murdis seti jooksul neli ässa löönud Kontaveit kahel korral vastase pallingu ja võitis seti 6:3. Seejuures oli Lapkol kasutada vaid kaks murdepalli Kontaveidi esimeses servigeimis.
Teises setis kaotas Kontaveit oma kolmandas ja neljandas servigeimis pallingu ja jäi kahe murdega taha 2:5. Seejärel suutis ta küll kaks geimi järjest võita, aga kümnendas geimis seisult 30:30 võttis Lapko kaks punkti järjest ja seti 6:4.
Kolmandas setis asus Kontaveit 3:1 juhtima, aga kaotas siis kolm geimi järjest. Seisul 3:4 juhtis ta vastase pallingeimi 40:0, kuid ei suutnud murdepalle vormistada ja kaotas viis punkti järjest. Järgmises setis ei õnnestunud tal ka oma pallingut hoida ja kaotus tuli numbritega 3:6.
Selle turniiriga läheb Kontaveidil kõvasti kaduma ka edetabelipunkte, sest eelmisel aastal jõudis ta samal Samsung Openil finaali.
### Response:
Kontaveit kaotas Lugano turniiri avaringis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Macron annab neljapäeval telekanalile TF1 tunnipikkuse intervjuu ning püüab anda vastust prantslaste muredele, õigustades samas oma majanduspoliitikat ja maksumuudatusi.
Valitsuse strateegia tugineb kiirusele ja lootusele, et protestiaktsioonid vaibuvad. Riikliku raudteekompanii SNCF konkurentsile avamise plaan vallandas aga streigid, mis halvavad rongiliiklust.
Arvamusküsitluste põhjal toetab prantslaste enamus raudteeteenuste muutmist, kuid üha enamad toetavad ka streike, millest on kujunemas Macroni ametiaja seni suurim väljakutse.
Olukorda raskendavad streigid paljudes teistes majandus- ja eluvaldkondades.
Neljapäeval antav usutlus läheb eetrisse lõuna paiku ning viiakse läbi Pariisist kahe tunni kaugusel Berd'huis' ühes põhikoolis.
Intervjuu andmise koht on tavatu. Analüütikute hinnangul üritab Macron sellega heita kõrvale kuvandi Pariisi-kesksest metropoliidist ning leida sidet maapiirkondade valijatega ja pensionäridega. Viimastele tekitavad pahameelt pensionite suurem maksustamine ning piirkiiruse vähendamine külavaheteedel.
"Emmanuel Macron tahab rääkida "tõelisele Prantsusmaale" ning eemalduda kuvandist, et ta on pariislasest noor ja glamuurne "rikaste president"," lausus poliitikaanalüütik Philippe Moreau-Chevrolet.
Macron tahab ka rõhutada, miks tema hinnangul tuleb reformida suure võlakoormaga raudteekompaniid SNCF.
Lisaks majanduspoliitilisele heitlusele kõrgub intervjuu kohal ka välispoliitika, sest Prantsusmaa mõtleb koos USA-ga sõjaliselt karistada Süüria režiimi väidetava keemiarelvarünnaku eest.
Macron teatas mullu mais, et keemiarelva kasutamine Süürias on tema jaoks "punane joon". Macron sõnul usub ta, et laupäeval Doumas toimunud ja päästjate sõnul vähemalt 40 inimest tapnud rünnaku eest vastutab Süüria president Bashar al-Assad.
"Kui Prantsusmaa ei reageeri nüüd, mil tingimused on täidetud, siis kaotame kogu usutavuse," lausus poliitikateadlane Bruno Tertrais Strateegiliste Uuringute Sihtasutusest (FRS).
Arvatakse, et Prantsuse sõjalennukid valmistuvad osalema USA juhitud operatsioonis ning et põhikooli kutsutud kohalikud esitavad selle kohta ka küsimusi.
Macron andis eelmise intervjuu Prantsuse televisioonile detsembris. Lisaks neljapäeval TF1-le antavas usutluses annab ta pühapäeval ka teise. | Streikidega silmitsi seisev Macron asub majanduspoliitikat kaitsma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Macron annab neljapäeval telekanalile TF1 tunnipikkuse intervjuu ning püüab anda vastust prantslaste muredele, õigustades samas oma majanduspoliitikat ja maksumuudatusi.
Valitsuse strateegia tugineb kiirusele ja lootusele, et protestiaktsioonid vaibuvad. Riikliku raudteekompanii SNCF konkurentsile avamise plaan vallandas aga streigid, mis halvavad rongiliiklust.
Arvamusküsitluste põhjal toetab prantslaste enamus raudteeteenuste muutmist, kuid üha enamad toetavad ka streike, millest on kujunemas Macroni ametiaja seni suurim väljakutse.
Olukorda raskendavad streigid paljudes teistes majandus- ja eluvaldkondades.
Neljapäeval antav usutlus läheb eetrisse lõuna paiku ning viiakse läbi Pariisist kahe tunni kaugusel Berd'huis' ühes põhikoolis.
Intervjuu andmise koht on tavatu. Analüütikute hinnangul üritab Macron sellega heita kõrvale kuvandi Pariisi-kesksest metropoliidist ning leida sidet maapiirkondade valijatega ja pensionäridega. Viimastele tekitavad pahameelt pensionite suurem maksustamine ning piirkiiruse vähendamine külavaheteedel.
"Emmanuel Macron tahab rääkida "tõelisele Prantsusmaale" ning eemalduda kuvandist, et ta on pariislasest noor ja glamuurne "rikaste president"," lausus poliitikaanalüütik Philippe Moreau-Chevrolet.
Macron tahab ka rõhutada, miks tema hinnangul tuleb reformida suure võlakoormaga raudteekompaniid SNCF.
Lisaks majanduspoliitilisele heitlusele kõrgub intervjuu kohal ka välispoliitika, sest Prantsusmaa mõtleb koos USA-ga sõjaliselt karistada Süüria režiimi väidetava keemiarelvarünnaku eest.
Macron teatas mullu mais, et keemiarelva kasutamine Süürias on tema jaoks "punane joon". Macron sõnul usub ta, et laupäeval Doumas toimunud ja päästjate sõnul vähemalt 40 inimest tapnud rünnaku eest vastutab Süüria president Bashar al-Assad.
"Kui Prantsusmaa ei reageeri nüüd, mil tingimused on täidetud, siis kaotame kogu usutavuse," lausus poliitikateadlane Bruno Tertrais Strateegiliste Uuringute Sihtasutusest (FRS).
Arvatakse, et Prantsuse sõjalennukid valmistuvad osalema USA juhitud operatsioonis ning et põhikooli kutsutud kohalikud esitavad selle kohta ka küsimusi.
Macron andis eelmise intervjuu Prantsuse televisioonile detsembris. Lisaks neljapäeval TF1-le antavas usutluses annab ta pühapäeval ka teise.
### Response:
Streikidega silmitsi seisev Macron asub majanduspoliitikat kaitsma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korraldaja EIT InnoEnergy on tõstnud peaauhinna mulluselt 20 000 eurolt 30 000 eurole, sest huvi ürituse vastu on väga suur. Konkursile on oodatud kõik ideed, mis aitavad kaasa säästva energia sektori arengule ja sudu vähendamisele. Samuti on kandideerima oodatud ka mobiilsuse, nutika linna ja küberturvalisusega seotud ideed.
Lisaks 30 000 euro suurusele peaauhinnale on rahalised auhinnad ka teisele ja kolmandale kohale – vastavalt 10 000 eurot ja 5000 eurot. Kõige põnevamate projektide autorid kutsutakse osalema mainekasse EIT InnoEnergy Highway® kiirendisse, mis pakub kuni 150 000 euro suurust finantseeringut.
Tehnopol Startup Inkubaatori projektijuhi ja võistluse Eesti eestvedaja Heleri Holmi sõnul on PowerUp! konkurss seni olnud meie idufirmadele väga edukas. Esimestel aastatel tõid Eesti ettevõtted Kesk- ja Ida-Euroopa finaalist koju esikohad ning ühe kolmanda koha. „Esiletõstmine nii kõrgetasemelisel rahvusvahelisel konkursil näitab, et Eesti säästva energia valdkonna idufirmad on maailmas konkurentsivõimelised ning tulevikku vaatavad.“
„Ootame põnevusega uusi ideid 2018. aasta PowerUp! võistlusele ja loodame Eesti idufirmadelt aktiivset osavõttu," kõlas Holmi üleskutse.
Eestlaste esimene edulugu PowerUp!’il kuulub noorte inseneride Nikon Vidjajevi ja Jan Terentjevi loodud idufirmale Lainergy, kes tõid 2015. aastal saja osaleja seast koju võitja tiitli ning 10 000-eurose auhinnaraha.
Lainergy võiduidee kätkes laineenergiast elektrit tootvat mobiilset ja hõljuvat elektrijaama. | Tehnopol kutsub idufirmasid rohetehnoloogia konkursile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korraldaja EIT InnoEnergy on tõstnud peaauhinna mulluselt 20 000 eurolt 30 000 eurole, sest huvi ürituse vastu on väga suur. Konkursile on oodatud kõik ideed, mis aitavad kaasa säästva energia sektori arengule ja sudu vähendamisele. Samuti on kandideerima oodatud ka mobiilsuse, nutika linna ja küberturvalisusega seotud ideed.
Lisaks 30 000 euro suurusele peaauhinnale on rahalised auhinnad ka teisele ja kolmandale kohale – vastavalt 10 000 eurot ja 5000 eurot. Kõige põnevamate projektide autorid kutsutakse osalema mainekasse EIT InnoEnergy Highway® kiirendisse, mis pakub kuni 150 000 euro suurust finantseeringut.
Tehnopol Startup Inkubaatori projektijuhi ja võistluse Eesti eestvedaja Heleri Holmi sõnul on PowerUp! konkurss seni olnud meie idufirmadele väga edukas. Esimestel aastatel tõid Eesti ettevõtted Kesk- ja Ida-Euroopa finaalist koju esikohad ning ühe kolmanda koha. „Esiletõstmine nii kõrgetasemelisel rahvusvahelisel konkursil näitab, et Eesti säästva energia valdkonna idufirmad on maailmas konkurentsivõimelised ning tulevikku vaatavad.“
„Ootame põnevusega uusi ideid 2018. aasta PowerUp! võistlusele ja loodame Eesti idufirmadelt aktiivset osavõttu," kõlas Holmi üleskutse.
Eestlaste esimene edulugu PowerUp!’il kuulub noorte inseneride Nikon Vidjajevi ja Jan Terentjevi loodud idufirmale Lainergy, kes tõid 2015. aastal saja osaleja seast koju võitja tiitli ning 10 000-eurose auhinnaraha.
Lainergy võiduidee kätkes laineenergiast elektrit tootvat mobiilset ja hõljuvat elektrijaama.
### Response:
Tehnopol kutsub idufirmasid rohetehnoloogia konkursile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Sadama kruiisihooaeg algab 26. aprillil ja kestab 20. oktoobrini. Tänavu toovad 341 korda Tallinnasse saabuvad ristluslaevad siia umbes 565 000 reisijat.
Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro sõnul on eelbroneeringute järgi reisijate arv tänavu samas suurjärgus eelmise aastaga. "Kas rekord tuleb, selgub juba hooaja lõpus," lausus ta.
Pikkuse poolest on suurim Tallinnasse saabuv laev 333,3-meetrine MSC Preziosa, mis peatub sel aastal siin esimest korda. Tegu on eelmisel aastal Tallinna külastanud MSC Fantasia sõsarlaevaga, mis võtab pardale üle 4000 reisija.
Kogu hooaja vältel külastab Tallinna esimest korda kümme kruiisilaeva, kokku peatub aga Tallinnas 74 ristluslaeva, millest üle 300-meetriseid on üheksa ja väikeseid, kuni 100-meetriseid laevu viis.
Kahel päeval - 2. ja 12.juulil peatub Tallinnas korraga kuus kruiisilaeva ning linna saabub siis umbes 11 000 turisti.
Saaremaa sadama kruiisihooaeg algab 3. juunil ja kestab kuni 16. septembrini. Sinna ootab Tallinna Sadam üheksat külastust ja kuni 3000 reisijat.
Mulluse ristlushooaja jooksul käis Tallinnas kruiisilaevu 311 korral ning nendega saabus siia 564 280 turisti. Saaremaa sadamat külastasid kruiisilaevad viiel korral 1513 kruiisituristiga pardal. | Kruiisilaevade hooaeg toob Tallinnasse tipp-päevadel korraga 11 000 turisti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Sadama kruiisihooaeg algab 26. aprillil ja kestab 20. oktoobrini. Tänavu toovad 341 korda Tallinnasse saabuvad ristluslaevad siia umbes 565 000 reisijat.
Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro sõnul on eelbroneeringute järgi reisijate arv tänavu samas suurjärgus eelmise aastaga. "Kas rekord tuleb, selgub juba hooaja lõpus," lausus ta.
Pikkuse poolest on suurim Tallinnasse saabuv laev 333,3-meetrine MSC Preziosa, mis peatub sel aastal siin esimest korda. Tegu on eelmisel aastal Tallinna külastanud MSC Fantasia sõsarlaevaga, mis võtab pardale üle 4000 reisija.
Kogu hooaja vältel külastab Tallinna esimest korda kümme kruiisilaeva, kokku peatub aga Tallinnas 74 ristluslaeva, millest üle 300-meetriseid on üheksa ja väikeseid, kuni 100-meetriseid laevu viis.
Kahel päeval - 2. ja 12.juulil peatub Tallinnas korraga kuus kruiisilaeva ning linna saabub siis umbes 11 000 turisti.
Saaremaa sadama kruiisihooaeg algab 3. juunil ja kestab kuni 16. septembrini. Sinna ootab Tallinna Sadam üheksat külastust ja kuni 3000 reisijat.
Mulluse ristlushooaja jooksul käis Tallinnas kruiisilaevu 311 korral ning nendega saabus siia 564 280 turisti. Saaremaa sadamat külastasid kruiisilaevad viiel korral 1513 kruiisituristiga pardal.
### Response:
Kruiisilaevade hooaeg toob Tallinnasse tipp-päevadel korraga 11 000 turisti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mees viidi Ansonia politseijaoskonda pärast seda, kui ta neljandal aprillil kohalikku panka röövis. Pärast kuritegu sõitis mees ligi sada kilomeetrit Taylor Swifti Rhode Islandi koju ning viskas umbes 1600 dollarit üle lauljatari aia, vahendas Independent.
Politsei info järgi oli mees Taylor Swifti armunud ja lootis sel viisil lauljatari tähelepanu võita. "Paistis, et ta tahtis teha Swiftile ettepaneku," kommenteeris politsei.
Rhode Islandi politsei ajas meest kiirteel taga, sest ta keeldus peatumast. Pärast kinnipidamist võeti Rowley vahi alla ja ta tunnistas oma teo üles.
Politsei sõnul oli Rowley teinud ettepaneku annetada varastatud raha Ansonia politseijaoskonnale.
Rowleyle määrati 100 000 dollari suurune kautsjon ja ta peeti kinni. | Mees röövis panka ja viskas raha üle Taylor Swifti aia, et tema tähelepanu võita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mees viidi Ansonia politseijaoskonda pärast seda, kui ta neljandal aprillil kohalikku panka röövis. Pärast kuritegu sõitis mees ligi sada kilomeetrit Taylor Swifti Rhode Islandi koju ning viskas umbes 1600 dollarit üle lauljatari aia, vahendas Independent.
Politsei info järgi oli mees Taylor Swifti armunud ja lootis sel viisil lauljatari tähelepanu võita. "Paistis, et ta tahtis teha Swiftile ettepaneku," kommenteeris politsei.
Rhode Islandi politsei ajas meest kiirteel taga, sest ta keeldus peatumast. Pärast kinnipidamist võeti Rowley vahi alla ja ta tunnistas oma teo üles.
Politsei sõnul oli Rowley teinud ettepaneku annetada varastatud raha Ansonia politseijaoskonnale.
Rowleyle määrati 100 000 dollari suurune kautsjon ja ta peeti kinni.
### Response:
Mees röövis panka ja viskas raha üle Taylor Swifti aia, et tema tähelepanu võita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seotud on see muidugi paari leiutise ja nende koosmõjuga. Pean silmas pilte ja filme tegevaid telefone ning internetti, täpsemalt andmevahetuskiiruse plahvatuslikku laienemist viimase kümnekonna aasta jooksul.
On keeruline öelda, mida see meiega teeb, kuigi olen seda endalt mitut puhku küsinud, pannes näiteks tähele, et 21. sajandi teisel kümnendil sündinud põlvkond on inimkonna ajaloo kõige hoolikamalt dokumenteeritud – üles pildistatud ja filmitud – generatsioon.
Omamoodi on see lahe, omamoodi ka hirmutav.
Sattusin hiljuti lugema Briti ajakirjast London Review Of Books artiklit, milles autor Tom Crewe arutleb natuke samal teemal. Ta küsib, mida teeb meiega üks hiljuti levima hakanud nähtus: vanade fotode koloreerimine? Viimasel ajal on – jälle paljus tänu internetile – fotoasjatundjad hakanud elutruult koloreerima vanu ja fotosid, mille originaalid olid muidugi must-valged.
Artikli autor toob näitena tuntud foto Ameerika kodusõjast, kus puutüvele nõjatub Põhjaosariikide kindral Ulysses Grant. Hästi koloreerituna mõjub see vaat et šokeerivalt.
"Foto seevastu kannab algusaegadest peale, vaatamata kõigile võltsimis- ja töötlemisvõimalustele endas ometi sõnumit autentsusest."
Tom Crewe sedastab, et selle foto mustvalge originaal annab meile selge signaali, et tegu on möödanikuga – et Ameerika kodusõja õudused on läbi, ei kordu enam iial, et see on üks huvitav lugu ja ei enamat.
Kuid mis juhtub pilt värviliseks tehes? See ärkab ellu. Ärkab rohkemgi ellu kui võimsalt ja eriefektidega tehtud ajaloofilm, mille puhul võime küll imetleda elulähedust, millega möödunud ajad elustuvad, kuid mille puhul samavõrra imetleme ka näitlejatööd, eriefektimeistrite nutikaid lahendusi või ootamatuid kaameraplaane.
Foto seevastu kannab algusaegadest peale, vaatamata kõigile võltsimis- ja töötlemisvõimalustele endas ometi sõnumit autentsusest. Ja nõnda, nendib Tom Crewe, ei jäta selliste koloreeritud piltide vaatamisega ajalugu meid enam päriselt rahule. Tõsi, võib-olla see polegi halb. Seesama artikkel toobki välja, et on avaldatud ka seisukohti, mille järgi fotode koloreerimine aitabki hoida huvi ajaloo vastu. Jah, miks mitte.
"Kui mingi olukord või vaade on imeilus, olen jätnud sellest teadlikult klõpsu tegemata."
Kuid tulles tagasi jutu alguse juurde – kui elame niigi pildiuputuse ajastul, mil meist ja meie lähedastest on internet täis pilte, mille üle meil mingit kontrolli pole ning neid tekib sinna üha juurde, siis milleks minna veel minevikuga mängima?
Ütlen ausalt – ma ei tea. Aga nii väga, kui ka naudin neid 19. sajandi keskpaiga fotosid, mis on ühtäkki saanud värvi ja selle kaudu elu ja kinnituse, et – jah, see oli reaalne, jah, need inimesed elasid ja kõik see tõesti toimus – siis ometi on selles, mida pildid meiega teevad, midagi hirmutavat. Veider küll, aga tundub, et pildid muudavad maailma üheplaanilisemaks ja mustvalgemaks. Justkui võluväel näivad nad võtvat värvi päris maailmalt ning justkui ütlevad meile – reaalne on ainult see, mis on üles pildistatud ja reaalne pilt on ainult see, mis asub internetis.
Kuigi mitte päris teadlikult, olen vahel selle protsessi vastu käitunud. Nimelt kui mingi olukord või vaade on imeilus, olen jätnud sellest teadlikult klõpsu tegemata. Miks? Selleks, et talletada hetke, mis on päriselt minu ja millele ei lisa väärtust Facebookis antud laigid ega absurdne mõte, nagu kujundaks tulevased põlved just selle pildi põhjal oma arusaama tänapäevast, vaid mille väärtus seisnebki tema hapruses – ta kas jääb meelde või mitte ning kui ei jää, siis polnudki nõnda määratud ja tühi temaga. Ehk siis: vähem pilte, rohkem elu! Ilusat kevadet! •
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Peeter Helme: vähem pilte, rohkem elu! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seotud on see muidugi paari leiutise ja nende koosmõjuga. Pean silmas pilte ja filme tegevaid telefone ning internetti, täpsemalt andmevahetuskiiruse plahvatuslikku laienemist viimase kümnekonna aasta jooksul.
On keeruline öelda, mida see meiega teeb, kuigi olen seda endalt mitut puhku küsinud, pannes näiteks tähele, et 21. sajandi teisel kümnendil sündinud põlvkond on inimkonna ajaloo kõige hoolikamalt dokumenteeritud – üles pildistatud ja filmitud – generatsioon.
Omamoodi on see lahe, omamoodi ka hirmutav.
Sattusin hiljuti lugema Briti ajakirjast London Review Of Books artiklit, milles autor Tom Crewe arutleb natuke samal teemal. Ta küsib, mida teeb meiega üks hiljuti levima hakanud nähtus: vanade fotode koloreerimine? Viimasel ajal on – jälle paljus tänu internetile – fotoasjatundjad hakanud elutruult koloreerima vanu ja fotosid, mille originaalid olid muidugi must-valged.
Artikli autor toob näitena tuntud foto Ameerika kodusõjast, kus puutüvele nõjatub Põhjaosariikide kindral Ulysses Grant. Hästi koloreerituna mõjub see vaat et šokeerivalt.
"Foto seevastu kannab algusaegadest peale, vaatamata kõigile võltsimis- ja töötlemisvõimalustele endas ometi sõnumit autentsusest."
Tom Crewe sedastab, et selle foto mustvalge originaal annab meile selge signaali, et tegu on möödanikuga – et Ameerika kodusõja õudused on läbi, ei kordu enam iial, et see on üks huvitav lugu ja ei enamat.
Kuid mis juhtub pilt värviliseks tehes? See ärkab ellu. Ärkab rohkemgi ellu kui võimsalt ja eriefektidega tehtud ajaloofilm, mille puhul võime küll imetleda elulähedust, millega möödunud ajad elustuvad, kuid mille puhul samavõrra imetleme ka näitlejatööd, eriefektimeistrite nutikaid lahendusi või ootamatuid kaameraplaane.
Foto seevastu kannab algusaegadest peale, vaatamata kõigile võltsimis- ja töötlemisvõimalustele endas ometi sõnumit autentsusest. Ja nõnda, nendib Tom Crewe, ei jäta selliste koloreeritud piltide vaatamisega ajalugu meid enam päriselt rahule. Tõsi, võib-olla see polegi halb. Seesama artikkel toobki välja, et on avaldatud ka seisukohti, mille järgi fotode koloreerimine aitabki hoida huvi ajaloo vastu. Jah, miks mitte.
"Kui mingi olukord või vaade on imeilus, olen jätnud sellest teadlikult klõpsu tegemata."
Kuid tulles tagasi jutu alguse juurde – kui elame niigi pildiuputuse ajastul, mil meist ja meie lähedastest on internet täis pilte, mille üle meil mingit kontrolli pole ning neid tekib sinna üha juurde, siis milleks minna veel minevikuga mängima?
Ütlen ausalt – ma ei tea. Aga nii väga, kui ka naudin neid 19. sajandi keskpaiga fotosid, mis on ühtäkki saanud värvi ja selle kaudu elu ja kinnituse, et – jah, see oli reaalne, jah, need inimesed elasid ja kõik see tõesti toimus – siis ometi on selles, mida pildid meiega teevad, midagi hirmutavat. Veider küll, aga tundub, et pildid muudavad maailma üheplaanilisemaks ja mustvalgemaks. Justkui võluväel näivad nad võtvat värvi päris maailmalt ning justkui ütlevad meile – reaalne on ainult see, mis on üles pildistatud ja reaalne pilt on ainult see, mis asub internetis.
Kuigi mitte päris teadlikult, olen vahel selle protsessi vastu käitunud. Nimelt kui mingi olukord või vaade on imeilus, olen jätnud sellest teadlikult klõpsu tegemata. Miks? Selleks, et talletada hetke, mis on päriselt minu ja millele ei lisa väärtust Facebookis antud laigid ega absurdne mõte, nagu kujundaks tulevased põlved just selle pildi põhjal oma arusaama tänapäevast, vaid mille väärtus seisnebki tema hapruses – ta kas jääb meelde või mitte ning kui ei jää, siis polnudki nõnda määratud ja tühi temaga. Ehk siis: vähem pilte, rohkem elu! Ilusat kevadet! •
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Peeter Helme: vähem pilte, rohkem elu! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese veerandaja võitis kodumeeskond seitsme punktiga ning poolajaks kahekordistati vahe. Kohtumise jooksul kaugviskeid suurepäraselt 12/20 tabanud Ethnikos läks viimasele neljandikule vastu 60:42 eduseisus ning kokkuvõttes saadi lausa 27-punktiline võit kirja, mis on neile senise hooaja suurimaks, vahendab Korvpall24.ee.
Rait-Riivo Laane teenis mänguaega 24 minutit ja viskas selle jooksul üheksa punkti (kahesed 1/5, kolmesed 2/3). Lisaks võttis ta kolm lauapalli, andis koguni kaheksa korvisöötu ning tegi kolm vaheltlõiget, kaks pallikaotust ja kaks isiklikku viga. Tiimi parim oli Paraskeva Martzos 16 punktiga, vastastele tõi 13 silma ja kümme lauapalli Giannis Prodromou.
Liigatabelis asub Ethnikos 16 meeskonna seas (14-12) kaheksandal kohal, Arkadikos jätkab 14. tabelireal. | Rait-Riivo Laane ja Ethnikos teenisid hooaja suurima võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese veerandaja võitis kodumeeskond seitsme punktiga ning poolajaks kahekordistati vahe. Kohtumise jooksul kaugviskeid suurepäraselt 12/20 tabanud Ethnikos läks viimasele neljandikule vastu 60:42 eduseisus ning kokkuvõttes saadi lausa 27-punktiline võit kirja, mis on neile senise hooaja suurimaks, vahendab Korvpall24.ee.
Rait-Riivo Laane teenis mänguaega 24 minutit ja viskas selle jooksul üheksa punkti (kahesed 1/5, kolmesed 2/3). Lisaks võttis ta kolm lauapalli, andis koguni kaheksa korvisöötu ning tegi kolm vaheltlõiget, kaks pallikaotust ja kaks isiklikku viga. Tiimi parim oli Paraskeva Martzos 16 punktiga, vastastele tõi 13 silma ja kümme lauapalli Giannis Prodromou.
Liigatabelis asub Ethnikos 16 meeskonna seas (14-12) kaheksandal kohal, Arkadikos jätkab 14. tabelireal.
### Response:
Rait-Riivo Laane ja Ethnikos teenisid hooaja suurima võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei tuvastas 26. märtsil märtsiküüditamise ohvrite mälestamiseks Vabaduse väljakule asetatud küünlaid ümber lükanud seltskonnas viibinud kaks meest ja kaks naist.
Politsei käivitas väärteomenetluse avaliku korra rikkumise paragrahvi alusel 55-aastase ja 32-aastase naise ning 33-aastase ja 27-aastase mehe suhtes.
26. märtsi esimestel tundidel pealtnägija filmitud videolõigust ilmnes, et südaööl jalutas Vabaduse väljakul neljaliikmeline seltskond ning ühel hetkel lõid seltskonnas viibinud naised jalaga pikali küünlad, mis olid sinna asetatud märtsiküüditamise ohvrite mälestamiseks ning seltskonnas viibinud mehed kõndisid küünaldest üle.
"Meedias nähtud video pinnalt alustasime väärteomenetluse ning asusime seltskonnas viibinute isikuid tuvastama. 10. aprillil kuulasime üle kaks meest ja kaks naist. Oma ütlustes selgitasid nad, et tarvitasid sel ööl ohtralt alkoholi ning sellest oli ajendatud ka nende käitumine. Nad avaldasid kahetsust tehtu pärast,“ rääkis Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit.
"Linnatänavatel toime pandud süüteod ei jää üldjuhul märkamata ning inimene peab oma vääritu teo eest vastutama,“ lisas Saarniit. | Politsei tuvastas küüditamise mälestusküünlaid jalaga löönud seltskonna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei tuvastas 26. märtsil märtsiküüditamise ohvrite mälestamiseks Vabaduse väljakule asetatud küünlaid ümber lükanud seltskonnas viibinud kaks meest ja kaks naist.
Politsei käivitas väärteomenetluse avaliku korra rikkumise paragrahvi alusel 55-aastase ja 32-aastase naise ning 33-aastase ja 27-aastase mehe suhtes.
26. märtsi esimestel tundidel pealtnägija filmitud videolõigust ilmnes, et südaööl jalutas Vabaduse väljakul neljaliikmeline seltskond ning ühel hetkel lõid seltskonnas viibinud naised jalaga pikali küünlad, mis olid sinna asetatud märtsiküüditamise ohvrite mälestamiseks ning seltskonnas viibinud mehed kõndisid küünaldest üle.
"Meedias nähtud video pinnalt alustasime väärteomenetluse ning asusime seltskonnas viibinute isikuid tuvastama. 10. aprillil kuulasime üle kaks meest ja kaks naist. Oma ütlustes selgitasid nad, et tarvitasid sel ööl ohtralt alkoholi ning sellest oli ajendatud ka nende käitumine. Nad avaldasid kahetsust tehtu pärast,“ rääkis Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit.
"Linnatänavatel toime pandud süüteod ei jää üldjuhul märkamata ning inimene peab oma vääritu teo eest vastutama,“ lisas Saarniit.
### Response:
Politsei tuvastas küüditamise mälestusküünlaid jalaga löönud seltskonna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mihkel Muti „Õhtumaa Eesti” pealkiri viitab varjamatult kahele asjale: Eesti Euroopa-dimensioonile (Euroopa kui õhtumaa) ning Oswald Spengleri „Õhtumaa allakäigule”. Mutt, keda meie arvamuslugude kirjutajatest on kõige rohkem seostatud moralismiga, (1) on juba moraaliküsimuste kaudu Spengleriga paratamatult seotud. (Spengleri teoses on nimelt moraalist omajagu juttu.)
Ja kas ei või Muti kohta öelda sedasama, mida (:)kivisildnik kirjutas Spengleri raamatu kohta: „Spengleri ambitsioon on totaalne, ta võtab ühte raamatusse kokku kõik, mis kunagi on juhtunud, selleks et tuua välja üleüldised seaduspärasused ja teha selgeks ei midagi vähemat kui maailma saatus”? (2)
Minu meelest teatud mööndustega võib. Kaks kogumikku, „Õhtumaa Eesti” I ja II, ei ole lihtsalt „valitud artiklid”. Pigem võiks neis näha Mihkel Muti maailmavaatelist koondkogu, tema lugemise, mõtlemise ja mõeldu settimise kaudu avaldunud elutõde. Suured sõnad küll, aga kui inimene tähistab oma 65. eluaastat, siis on ootuspärane, et tal on üldistusteks märkimisväärne tähelepanekute pagas.
Omas žanris on Mutt suhteliselt üksi. Eelmisest aastast võiks meenutada ainult Viivi Luige artiklikogu „Pildi ilu rikkumise paratamatus” ja Tõnu Õnnepalu raamatut „Valede kataloog. Inglise aed”. Viimane on siiski pisut teist tüüpi teos, liigub osalt ilukirjanduse piirimail. Kui võtta Mutti iseloomustavad märk-sõnad: põhjalikud teadmised ajaloost, hea orienteerumine poliitikas, lai ilukirjanduslik lugemus ning terav ühiskondlik närv (ja sulg), siis naljalt kedagi tema kõrvale panna ei olegi. Kirjanike hulgast vaid mõni üksik.
Kui „Õhtumaa Eesti” I kogumikus keskendub Mutt kultuuri- ja kirjandusküsimustele, siis II osa fookuses on sotsiaalpoliitilised arutlused. Samal ajal möönab autor eessõnas: „Piir on mõistagi tinglik” (lk 5). Sotsiaalsust, poliitikat, kultuuri ja kirjandust üksteisest lõplikult lahutada ei ole võimalik.
„Õhtumaa Eesti” II osas on mõiste õhtumaa kasutamine mõlemas algul mainitud tähenduses eriti oluline. Poliitilises mõttes kasutatakse mõisteid lääs või õhtumaine peamiselt siis, kui soovitakse ennast selgelt eristada teistest (Aasia, islami, slaavi) kultuuridest. See on tähtis. Mutt rõhutab meie kuulumist isegi mitte skandinaavialikku, vaid just õhtumaisesse kultuuriruumi. Muti arutlused – ka Eesti teemal – on rõhutatult Euroopa-kesksed, eriti raamatu kolmanda alaosa pikemad ja Euroopa saatust kokku võtta püüdvad artiklid „Euroopa-mõtisklusi sõja ja „Švejki” taustal” ning „Kas kontinendi kordusetendus? Lääne-Rooma languse ning tänapäeva Euroopa võrdlevaid piirjooni”. Kuid tegelikult kirjeldavad üldisi õhtumaise kultuuri/ühiskonna (allakäigu) suundumusi üsna täpselt ka raamatu teise alajaotusse paigutatud „Näitleja kui ajastu lühikroonika”, „Guinnessi raamatu lõpp. Essee kuulsuse demokratiseerumisest”, „Kõik nad on pärit Suurinkvisiitorist. „Tark inimene” düstoopiate valgusel” ning „Joseph Knechti lootuste luhtumine. Märkmeid neoinfantiilsusest”.
Pole kahtlust, et Mutt kaardistab neis arutlustes allakäiku. Ole kui optimistlik tahes, targa inimese, teadmiste, kommete ja traditsioonide kadumine ei ole progress. Nagu ka piiride kadumine ja vahetegemise oskuse minetamine – eri tasandite ühtlustumise tagajärjeks kipub olema pigem mandumine kui areng. Vähemalt vaimses maailmas, kus kehtivad teised kriteeriumid kui tehnitsistlikus elukorralduses.
Mutt kirjutab: „[---] meenutagem veel üht vaimse loomingu põhimõttelist erinevust muust leiutamisest, avastamisest ja konstrueerimisest. [---] Teatava liialdusega võib öelda, et varasematel aegadel settinud väärtkirjandus suudaks olulisel määral rahuldada ka tänase lugeja ükskõik missuguseid nõudmisi [---].” (lk 110–111) Võiks isegi öelda, et mida võimsam on tehniline progress, seda tugevamini avaldub vaimne ja moraalne lagunemine. Selles järelduses ei ole Mutt muidugi üksi. Sama on arvanud A. H. Tammsaare ja mitmed teised. Muti kõige valusam tähelepanek on see, et kõik toimub peaaegu märkamatult, „visisedes”: „T. S. Eliot ütles, et maailm ei lõpe pauguga, vaid visiseb välja” (lk 344) ning: „Kordan, üks kindlamaid mandumise tunnuseid on see, kui selles enam ohtugi ei osata näha” (lk 308). Mutt on üsna veendunud, et visisemine on kestnud juba mõnda aega ja on kogunenud palju sellist, mille puhul me ei oskagi enam märgata, et üks või teine (vaimne) kvaliteet meie elust on kadunud.
Jätame füüsilise ja tehnilise maailma kõrvale. See on niikuinii vaimse maailma tulemus. Mutt keskendub vaimsele keskkonnale, kultuuri süvamehhanismide analüüsimisele.
Muti üks korduvaid märksõnu on teadvustamine, teadvus. Ta püüab peegeldada psüühikavälist maailma (ümbritsevat) ja iseennast kõrvaltvaataja positsioonilt. Muti publitsistikäekirjaks on ikka olnud objektiivsuse taotlus, skeptiline distants ükskõik kui armsa käsitletava teemaga.
Nii võiks öelda, et Mutt on omal moel teadvusele tulnud või teadvuseks saanud eurooplase ja eestlase alateadvus. Kui paljud meie ümber viibivad mingisuguses teadvuse tuhmumise seisundis, siis Mutt püsib rangelt ärkvel, hoiab erinevaid ärritajaid kui nuuskpiirituse lappi nina ees ja teeb muudkui kriitilisi tähelepanekuid.
Mutti huvitab vähemalt kahte tüüpi teadvustamine. Üks on seotud teadmistega, suutlikkusega hallata infot, näha laiemat pilti ja sellest lähtuvalt hinnata olukorda. Ta ei tee seda viga, mida heidab ette teistele: „Keegi ei võta ses virvarris enam aega maha, ei võrdle eri ajastuid” (lk 111). Võrdlemisoskus on üks vaimse arengu eeldusi, võrdlemiseks on aga vaja teadmisi. Kui teadmised on internetis ja mitte inimese peas, ei suudeta argitasandil enam sisukaid seoseid ega võrdlusi luua ning hinnanguid anda. See toob kaasa keskpärastumise, kõige ühtlustumise, mis omakorda sobib massiühiskonna funktsioneerimiseks. Artiklis „Kõik nad on pärit Suurinkvisiitorist”, kus Mutt arutleb utoopiate ja düstoopiate üle, kirjutab ta: „Meenutagem, et sotsiaalkriitikute ja düstoopikute meelest on niihästi materiaalse kui vaimse standardiseerimise taga kindel arvestus. Mida sarnasemad (või vähemasti tuntumad ja kontrollitavamad) on variandid, millega inimestel on võimalus oma vajadusi rahuldada, seda lihtsam on neid inimesi endid kontrollida. Massiühiskonna edenemisega suureneb alati inimestega manipuleerimise võimalus, sest kogu ühiskond on rohkem teljestatud ja selle masinavärgi hammasrattad haakuvad tõrgeteta.” (lk 152) Ja veel: „[---] liigne teadmine varem olnust pärsib tahet ja raskendab lülitumist tervikusse” (lk 154). Teiste sõnadega: teadmiste teadvustamine on inimese vaimseks eksisteerimiseks vältimatu. Ja sellega ei ole Muti hinnangul asjad praeguses ühiskonnas hästi.
Teine teadvuse tähendus on seotud eneseteadvusega, ka identiteediga. Mutt kirjutab küll laiemalt õhtumaise haardega, kuid tema positsioon on siiski n-ö konnaperspektiiv. Mutil on eestlase eneseteadvus ja ta kirjeldab maailma selle kaudu. Ning see, kuidas toimib seesama eestlase eneseteadvus kultuuris ja ühiskonnas, on tema artiklite teine „teadvustamise” huviobjekt. Näiteks artiklis „Sotsiaalteadlased jutumärkidega ja ilma” märgib ta Tallinna Ülikooli sotsiaalteadlaste kohta: „Mind huvitab praegu esmajoones kõnealuste isikute eneseteadvus ja -hinnang. [---] Oletan, et nad näevad minapildis iseennast kui Tõelise Tõe järgijaid, intellektuaalse aususe viljelejaid.” (lk 71)
Teisal juurdleb Mutt eestlaste eneseteadvuse üle 1939. aasta hääletu alistumise kontekstis ja leiab, et füüsilise vastupanu puudumisest suuremaks probleemiks oli debati puudumine riigi saatuse üle: „Aga ka võimalus rääkida ja arutleda on väärtus omaette. Meie eneseteadvus oleks praegu teine.” (lk 17) Ehk kõige kriitilisemalt kirjeldab Mutt eestlase moondunud eneseteadvust artiklis „Oskar kui meie aja kangelane. „Ma armastasin sakslast” üle lugedes”. Minu meelest teeb ta selles loos Oskari tegelaskujule (ehk eestlase eneseteadvusele) pisut liiga. Oskarit võib kahtlemata tõlgendada kui alaväärsuskompleksides tõusikut (ning jah, neid on praeguses Eestis masendavalt palju), teisalt jätab Mutt tähelepanuta olukorra, millesse Oskar on pandud. Ja see olukord on paradoksaalne: ükskõik millise valiku korral oleks Oskar käitunud valesti. Igal juhul oleks ta kinnitanud kõiki tema suhtes negatiivseid eelarvamusi. Niisiis on minu meelest Tammsaare sõnum (ja tuleb silmas pidada, et Tammsaare teosed lõpevad üldjuhul lootusrikka kujundiga) see, et vaatamata kõigile kahtlustele ja nõrkustele käitus Oskar sisima instinkti sunnil ometigi ausalt (ja säilitas sellega mingisugusegi väärikuse), ning seda tunnistab ju lõpuks ka parun.
Eestlaste eneseteadvuse kirjeldamisel kipub Mutt oma kõrvaltvaataja rollis olema tihtipeale üsna küüniline. Paljud asjad taanduvad tema seisukohalt „truuduseks kui juhuse puuduseks” (lk 54). Ometi on eestlus keskne teema, mille pärast Mutt südant valutab. Isegi kui ta on eestluse kandjatest valmis arvama halvimat. Artiklis „Kes on eesti kirjanik (ja miks see tähtis on)?” kirjutab Mutt: „Vaidlus, kuhu kuulub Ivanov, võrsub minu silmis samast allikast, kust palju muudki – ja mida võib pidada peaaegu et eestlase vaimuseisundi üldnimetajaks. Ja see on ebakindlus, alateadlik pelg, et järsku pole eestlust kui sügavamat nähtust olemas. On ainult selle üksikud tunnused, ja küllaltki palju, aga see kõik on nagu lennul või õhus. Siin kummitab juurtetuseprobleem. [---] Tahaks üksnes väita, et mõnedel rahvastel tundub olevat rohkem seesmist kindlust, rohkem juuri, mis lubab neil võtta endid ja oma kultuuritegemist kui midagi loomulikku ja endastmõistetavat, mis „ei kuulu üldse arutluse alla”, mille puhul nad ei piilu pidevalt ringi, et ei tea, kas „läks ikka õigesti?”.” (lk 301–302)
Iseenesest tabava mõttekäigu probleem on liigne üldistussoov – sellest, kui kirjeldatud kriis valdab näiteks Tallinna Ülikooli sotsiaalteadlasi või nn eliidi mingit osa, ei järeldu veel, et see oleks üldiselt levinud hoiak. Kui Mutile midagi ette heita, siis ongi selleks vahel oma kitsama elukogemuse üldistamine üldkultuuriliseks fenomeniks. Mutt on erudeeritud ja kindlasti tunneb ta paljusid inimesi, kuid mõningates küsimustes ilmneb siin-seal eluvõõras hoiak, liigteoreetiline ja vahel ka üle mõeldud seisukoht. Eks Mutti iseloomustab soov käsitleda asju nende maksimaalses keerukuses. See on paljude tema artiklite lähtekoht: veendumus, et asjad on märksa keerulisemad, kui nad pealtnäha tunduvad. Tuleb mõelda ajas tagasi, eritleda ja võrrelda ning seejärel nentida, konstateerida, võib-olla ka kõik ümber lükata hoopis teisest vaatenurgast lähtudes. Muti arutlusi nii eestluse kui ka euroopluse teemal võiks näha ka kui omalaadseid strateegiamänge, võimalike stsenaariumide läbiproovimist. See on intellektuaalselt kahtlemata põnev, kuid aeg-ajalt jääb käsitlustes puudu empaatilisusest, hingesoojusest käsitletava suhtes. Mutt kahtlemata armastab eestlust, aga ma ei ole kindel, et ta tingimata armastab eestlast.
Ometi, üks kõige olulisemaid märksõnu, mis Mutil kordub, on väärikuse küsimus. Eneseteadvus ja eneseväärikus on lahutamatult seotud ning Mutile on eneseväärikus tähtis. Ta ei taha ei ennast ega ka meie vaimset kultuuri kaotada, ta hindab seda ning muretseb selle käekäigu pärast: „kui eestlaste kollektiivsest teadvusest ja alateadvusest kaob võime ja huvi mõista siin kujunenud vaimset keskkonda”, siis võib (maailmatrendidega) kohaneja „end ära kaotada” (lk 57).
Eneseväärikuse suurim manifestatsioon on raamatu viimases loos „Kuidas vältida meeleheidet”, kus on kirjas ilmselt Muti üks optimistlikumaid mõtteid: „Lased jalad põhja – ei ulatu. Paistab, et tuleb uppuda. Noh, aga sa oled vähemasti ujunud õiges suunas. Seegi peaks aitama vältida meeleheidet.” (lk 358)
Võib-olla on selles nendingus ka teadlikuks saanud inimelu kui sellise kokkuvõte?
Kahtlemata avaldub selles aga Muti konservatiivne-moralistlik hoiak, millele käesolev arvustus paraku pikemalt keskenduda ei jõua. Olgu see lihtsalt ära mainitud. Ainuüksi toodud tsitaat klapib näiteks väga hästi, sest on moraalselt hinnanguline (teab, mis on õige suund) ja samal ajal kahtleb (neoliberaalse) indiviidi piiramatutes õigustes ja vabaduses – kas uppujal on vabadust valida?
Muidugi, konna perspektiivist ei ole uppumine nii või teisiti aktuaalne.
Artikkel pärineb Keele ja Kirjanduse aprillinumbrist.
M. K u n n u s, Vargamäe Settembrini kannatlik pedagoogika. – Sirp 20. III 2015.
Õhtumaa allakäigu veenvus ja veetlus. – Eesti Ekspress 10. III 2012. http://ekspress.delfi.ee/areen/ohtumaa-allakaigu-veenvus-ja-veetlus?id=64041953 | Arvustus. Ei midagi vähemat kui maailma saatus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mihkel Muti „Õhtumaa Eesti” pealkiri viitab varjamatult kahele asjale: Eesti Euroopa-dimensioonile (Euroopa kui õhtumaa) ning Oswald Spengleri „Õhtumaa allakäigule”. Mutt, keda meie arvamuslugude kirjutajatest on kõige rohkem seostatud moralismiga, (1) on juba moraaliküsimuste kaudu Spengleriga paratamatult seotud. (Spengleri teoses on nimelt moraalist omajagu juttu.)
Ja kas ei või Muti kohta öelda sedasama, mida (:)kivisildnik kirjutas Spengleri raamatu kohta: „Spengleri ambitsioon on totaalne, ta võtab ühte raamatusse kokku kõik, mis kunagi on juhtunud, selleks et tuua välja üleüldised seaduspärasused ja teha selgeks ei midagi vähemat kui maailma saatus”? (2)
Minu meelest teatud mööndustega võib. Kaks kogumikku, „Õhtumaa Eesti” I ja II, ei ole lihtsalt „valitud artiklid”. Pigem võiks neis näha Mihkel Muti maailmavaatelist koondkogu, tema lugemise, mõtlemise ja mõeldu settimise kaudu avaldunud elutõde. Suured sõnad küll, aga kui inimene tähistab oma 65. eluaastat, siis on ootuspärane, et tal on üldistusteks märkimisväärne tähelepanekute pagas.
Omas žanris on Mutt suhteliselt üksi. Eelmisest aastast võiks meenutada ainult Viivi Luige artiklikogu „Pildi ilu rikkumise paratamatus” ja Tõnu Õnnepalu raamatut „Valede kataloog. Inglise aed”. Viimane on siiski pisut teist tüüpi teos, liigub osalt ilukirjanduse piirimail. Kui võtta Mutti iseloomustavad märk-sõnad: põhjalikud teadmised ajaloost, hea orienteerumine poliitikas, lai ilukirjanduslik lugemus ning terav ühiskondlik närv (ja sulg), siis naljalt kedagi tema kõrvale panna ei olegi. Kirjanike hulgast vaid mõni üksik.
Kui „Õhtumaa Eesti” I kogumikus keskendub Mutt kultuuri- ja kirjandusküsimustele, siis II osa fookuses on sotsiaalpoliitilised arutlused. Samal ajal möönab autor eessõnas: „Piir on mõistagi tinglik” (lk 5). Sotsiaalsust, poliitikat, kultuuri ja kirjandust üksteisest lõplikult lahutada ei ole võimalik.
„Õhtumaa Eesti” II osas on mõiste õhtumaa kasutamine mõlemas algul mainitud tähenduses eriti oluline. Poliitilises mõttes kasutatakse mõisteid lääs või õhtumaine peamiselt siis, kui soovitakse ennast selgelt eristada teistest (Aasia, islami, slaavi) kultuuridest. See on tähtis. Mutt rõhutab meie kuulumist isegi mitte skandinaavialikku, vaid just õhtumaisesse kultuuriruumi. Muti arutlused – ka Eesti teemal – on rõhutatult Euroopa-kesksed, eriti raamatu kolmanda alaosa pikemad ja Euroopa saatust kokku võtta püüdvad artiklid „Euroopa-mõtisklusi sõja ja „Švejki” taustal” ning „Kas kontinendi kordusetendus? Lääne-Rooma languse ning tänapäeva Euroopa võrdlevaid piirjooni”. Kuid tegelikult kirjeldavad üldisi õhtumaise kultuuri/ühiskonna (allakäigu) suundumusi üsna täpselt ka raamatu teise alajaotusse paigutatud „Näitleja kui ajastu lühikroonika”, „Guinnessi raamatu lõpp. Essee kuulsuse demokratiseerumisest”, „Kõik nad on pärit Suurinkvisiitorist. „Tark inimene” düstoopiate valgusel” ning „Joseph Knechti lootuste luhtumine. Märkmeid neoinfantiilsusest”.
Pole kahtlust, et Mutt kaardistab neis arutlustes allakäiku. Ole kui optimistlik tahes, targa inimese, teadmiste, kommete ja traditsioonide kadumine ei ole progress. Nagu ka piiride kadumine ja vahetegemise oskuse minetamine – eri tasandite ühtlustumise tagajärjeks kipub olema pigem mandumine kui areng. Vähemalt vaimses maailmas, kus kehtivad teised kriteeriumid kui tehnitsistlikus elukorralduses.
Mutt kirjutab: „[---] meenutagem veel üht vaimse loomingu põhimõttelist erinevust muust leiutamisest, avastamisest ja konstrueerimisest. [---] Teatava liialdusega võib öelda, et varasematel aegadel settinud väärtkirjandus suudaks olulisel määral rahuldada ka tänase lugeja ükskõik missuguseid nõudmisi [---].” (lk 110–111) Võiks isegi öelda, et mida võimsam on tehniline progress, seda tugevamini avaldub vaimne ja moraalne lagunemine. Selles järelduses ei ole Mutt muidugi üksi. Sama on arvanud A. H. Tammsaare ja mitmed teised. Muti kõige valusam tähelepanek on see, et kõik toimub peaaegu märkamatult, „visisedes”: „T. S. Eliot ütles, et maailm ei lõpe pauguga, vaid visiseb välja” (lk 344) ning: „Kordan, üks kindlamaid mandumise tunnuseid on see, kui selles enam ohtugi ei osata näha” (lk 308). Mutt on üsna veendunud, et visisemine on kestnud juba mõnda aega ja on kogunenud palju sellist, mille puhul me ei oskagi enam märgata, et üks või teine (vaimne) kvaliteet meie elust on kadunud.
Jätame füüsilise ja tehnilise maailma kõrvale. See on niikuinii vaimse maailma tulemus. Mutt keskendub vaimsele keskkonnale, kultuuri süvamehhanismide analüüsimisele.
Muti üks korduvaid märksõnu on teadvustamine, teadvus. Ta püüab peegeldada psüühikavälist maailma (ümbritsevat) ja iseennast kõrvaltvaataja positsioonilt. Muti publitsistikäekirjaks on ikka olnud objektiivsuse taotlus, skeptiline distants ükskõik kui armsa käsitletava teemaga.
Nii võiks öelda, et Mutt on omal moel teadvusele tulnud või teadvuseks saanud eurooplase ja eestlase alateadvus. Kui paljud meie ümber viibivad mingisuguses teadvuse tuhmumise seisundis, siis Mutt püsib rangelt ärkvel, hoiab erinevaid ärritajaid kui nuuskpiirituse lappi nina ees ja teeb muudkui kriitilisi tähelepanekuid.
Mutti huvitab vähemalt kahte tüüpi teadvustamine. Üks on seotud teadmistega, suutlikkusega hallata infot, näha laiemat pilti ja sellest lähtuvalt hinnata olukorda. Ta ei tee seda viga, mida heidab ette teistele: „Keegi ei võta ses virvarris enam aega maha, ei võrdle eri ajastuid” (lk 111). Võrdlemisoskus on üks vaimse arengu eeldusi, võrdlemiseks on aga vaja teadmisi. Kui teadmised on internetis ja mitte inimese peas, ei suudeta argitasandil enam sisukaid seoseid ega võrdlusi luua ning hinnanguid anda. See toob kaasa keskpärastumise, kõige ühtlustumise, mis omakorda sobib massiühiskonna funktsioneerimiseks. Artiklis „Kõik nad on pärit Suurinkvisiitorist”, kus Mutt arutleb utoopiate ja düstoopiate üle, kirjutab ta: „Meenutagem, et sotsiaalkriitikute ja düstoopikute meelest on niihästi materiaalse kui vaimse standardiseerimise taga kindel arvestus. Mida sarnasemad (või vähemasti tuntumad ja kontrollitavamad) on variandid, millega inimestel on võimalus oma vajadusi rahuldada, seda lihtsam on neid inimesi endid kontrollida. Massiühiskonna edenemisega suureneb alati inimestega manipuleerimise võimalus, sest kogu ühiskond on rohkem teljestatud ja selle masinavärgi hammasrattad haakuvad tõrgeteta.” (lk 152) Ja veel: „[---] liigne teadmine varem olnust pärsib tahet ja raskendab lülitumist tervikusse” (lk 154). Teiste sõnadega: teadmiste teadvustamine on inimese vaimseks eksisteerimiseks vältimatu. Ja sellega ei ole Muti hinnangul asjad praeguses ühiskonnas hästi.
Teine teadvuse tähendus on seotud eneseteadvusega, ka identiteediga. Mutt kirjutab küll laiemalt õhtumaise haardega, kuid tema positsioon on siiski n-ö konnaperspektiiv. Mutil on eestlase eneseteadvus ja ta kirjeldab maailma selle kaudu. Ning see, kuidas toimib seesama eestlase eneseteadvus kultuuris ja ühiskonnas, on tema artiklite teine „teadvustamise” huviobjekt. Näiteks artiklis „Sotsiaalteadlased jutumärkidega ja ilma” märgib ta Tallinna Ülikooli sotsiaalteadlaste kohta: „Mind huvitab praegu esmajoones kõnealuste isikute eneseteadvus ja -hinnang. [---] Oletan, et nad näevad minapildis iseennast kui Tõelise Tõe järgijaid, intellektuaalse aususe viljelejaid.” (lk 71)
Teisal juurdleb Mutt eestlaste eneseteadvuse üle 1939. aasta hääletu alistumise kontekstis ja leiab, et füüsilise vastupanu puudumisest suuremaks probleemiks oli debati puudumine riigi saatuse üle: „Aga ka võimalus rääkida ja arutleda on väärtus omaette. Meie eneseteadvus oleks praegu teine.” (lk 17) Ehk kõige kriitilisemalt kirjeldab Mutt eestlase moondunud eneseteadvust artiklis „Oskar kui meie aja kangelane. „Ma armastasin sakslast” üle lugedes”. Minu meelest teeb ta selles loos Oskari tegelaskujule (ehk eestlase eneseteadvusele) pisut liiga. Oskarit võib kahtlemata tõlgendada kui alaväärsuskompleksides tõusikut (ning jah, neid on praeguses Eestis masendavalt palju), teisalt jätab Mutt tähelepanuta olukorra, millesse Oskar on pandud. Ja see olukord on paradoksaalne: ükskõik millise valiku korral oleks Oskar käitunud valesti. Igal juhul oleks ta kinnitanud kõiki tema suhtes negatiivseid eelarvamusi. Niisiis on minu meelest Tammsaare sõnum (ja tuleb silmas pidada, et Tammsaare teosed lõpevad üldjuhul lootusrikka kujundiga) see, et vaatamata kõigile kahtlustele ja nõrkustele käitus Oskar sisima instinkti sunnil ometigi ausalt (ja säilitas sellega mingisugusegi väärikuse), ning seda tunnistab ju lõpuks ka parun.
Eestlaste eneseteadvuse kirjeldamisel kipub Mutt oma kõrvaltvaataja rollis olema tihtipeale üsna küüniline. Paljud asjad taanduvad tema seisukohalt „truuduseks kui juhuse puuduseks” (lk 54). Ometi on eestlus keskne teema, mille pärast Mutt südant valutab. Isegi kui ta on eestluse kandjatest valmis arvama halvimat. Artiklis „Kes on eesti kirjanik (ja miks see tähtis on)?” kirjutab Mutt: „Vaidlus, kuhu kuulub Ivanov, võrsub minu silmis samast allikast, kust palju muudki – ja mida võib pidada peaaegu et eestlase vaimuseisundi üldnimetajaks. Ja see on ebakindlus, alateadlik pelg, et järsku pole eestlust kui sügavamat nähtust olemas. On ainult selle üksikud tunnused, ja küllaltki palju, aga see kõik on nagu lennul või õhus. Siin kummitab juurtetuseprobleem. [---] Tahaks üksnes väita, et mõnedel rahvastel tundub olevat rohkem seesmist kindlust, rohkem juuri, mis lubab neil võtta endid ja oma kultuuritegemist kui midagi loomulikku ja endastmõistetavat, mis „ei kuulu üldse arutluse alla”, mille puhul nad ei piilu pidevalt ringi, et ei tea, kas „läks ikka õigesti?”.” (lk 301–302)
Iseenesest tabava mõttekäigu probleem on liigne üldistussoov – sellest, kui kirjeldatud kriis valdab näiteks Tallinna Ülikooli sotsiaalteadlasi või nn eliidi mingit osa, ei järeldu veel, et see oleks üldiselt levinud hoiak. Kui Mutile midagi ette heita, siis ongi selleks vahel oma kitsama elukogemuse üldistamine üldkultuuriliseks fenomeniks. Mutt on erudeeritud ja kindlasti tunneb ta paljusid inimesi, kuid mõningates küsimustes ilmneb siin-seal eluvõõras hoiak, liigteoreetiline ja vahel ka üle mõeldud seisukoht. Eks Mutti iseloomustab soov käsitleda asju nende maksimaalses keerukuses. See on paljude tema artiklite lähtekoht: veendumus, et asjad on märksa keerulisemad, kui nad pealtnäha tunduvad. Tuleb mõelda ajas tagasi, eritleda ja võrrelda ning seejärel nentida, konstateerida, võib-olla ka kõik ümber lükata hoopis teisest vaatenurgast lähtudes. Muti arutlusi nii eestluse kui ka euroopluse teemal võiks näha ka kui omalaadseid strateegiamänge, võimalike stsenaariumide läbiproovimist. See on intellektuaalselt kahtlemata põnev, kuid aeg-ajalt jääb käsitlustes puudu empaatilisusest, hingesoojusest käsitletava suhtes. Mutt kahtlemata armastab eestlust, aga ma ei ole kindel, et ta tingimata armastab eestlast.
Ometi, üks kõige olulisemaid märksõnu, mis Mutil kordub, on väärikuse küsimus. Eneseteadvus ja eneseväärikus on lahutamatult seotud ning Mutile on eneseväärikus tähtis. Ta ei taha ei ennast ega ka meie vaimset kultuuri kaotada, ta hindab seda ning muretseb selle käekäigu pärast: „kui eestlaste kollektiivsest teadvusest ja alateadvusest kaob võime ja huvi mõista siin kujunenud vaimset keskkonda”, siis võib (maailmatrendidega) kohaneja „end ära kaotada” (lk 57).
Eneseväärikuse suurim manifestatsioon on raamatu viimases loos „Kuidas vältida meeleheidet”, kus on kirjas ilmselt Muti üks optimistlikumaid mõtteid: „Lased jalad põhja – ei ulatu. Paistab, et tuleb uppuda. Noh, aga sa oled vähemasti ujunud õiges suunas. Seegi peaks aitama vältida meeleheidet.” (lk 358)
Võib-olla on selles nendingus ka teadlikuks saanud inimelu kui sellise kokkuvõte?
Kahtlemata avaldub selles aga Muti konservatiivne-moralistlik hoiak, millele käesolev arvustus paraku pikemalt keskenduda ei jõua. Olgu see lihtsalt ära mainitud. Ainuüksi toodud tsitaat klapib näiteks väga hästi, sest on moraalselt hinnanguline (teab, mis on õige suund) ja samal ajal kahtleb (neoliberaalse) indiviidi piiramatutes õigustes ja vabaduses – kas uppujal on vabadust valida?
Muidugi, konna perspektiivist ei ole uppumine nii või teisiti aktuaalne.
Artikkel pärineb Keele ja Kirjanduse aprillinumbrist.
M. K u n n u s, Vargamäe Settembrini kannatlik pedagoogika. – Sirp 20. III 2015.
Õhtumaa allakäigu veenvus ja veetlus. – Eesti Ekspress 10. III 2012. http://ekspress.delfi.ee/areen/ohtumaa-allakaigu-veenvus-ja-veetlus?id=64041953
### Response:
Arvustus. Ei midagi vähemat kui maailma saatus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gaasitorud paigutatakse 374-kilomeetri pikkuselt Soome majandusvetesse 20 meetri laiusesse koridori juba olemasolevate Nord Streami torude lähedusse.
Nädala eest, 5. aprillil andis Nord Stream 2 rajamiseks loa Soome majandus- ja tööministeerium.
Saksa ettevõte Nord Stream 2 AG on saanud seega Soomelt kõik vajalikud load.
Käimas on protseduurid lubade saamiseks teistelt gaasijuhtme teele jäävatelt riikidelt - Rootsilt, Venemaalt ja Taanilt.
Ukraina ja Leedu otsustasid takistada Nord Stream 2 rajamist
Ukraina ja Leedu peaminister Volodõmõr Groisman ja Saulius Skvernelis leppisid neljapäeval kokku, et takistavad gaasijuhtme Nord Stream 2 rajamist.
"Peaministrid arutasid eraldi olukorda Vene projekti Nord Stream 2 ümber ja leppisid kokku, et selle algatuse elluviimisele on vaja vastu seista," edastas Ukraina valitsuse pressiteenistus.
Selle andmetel oli kõneks ka Donbassi olukord ja rahvualvemissiooni saatmine Ida-Ukrainasse.
Groisman märkis kohtumisel Leedu tegusust Euroopa Ukrainasse investeerimise plaani edendamisel mitmesugustel rahvusvahelistel foorumitel, juhtis tähelepanu elavale kaubandusele ja majanduskoostööle ning kaubavedude suurenemisele Musta ja Läänemere sadamate vahel, sh konteinerrongiga Viking.
"Ukraina ja Leedu märgivad kahepoolse kaubanduse suurenemist, selle maht on ületanud miljard dollarit, ja tugevdavad mõlema riigi logistilisi võimekusi," märgiti pressiteates. | Soome väljastas Nord Stream 2-le lubade täispaketi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gaasitorud paigutatakse 374-kilomeetri pikkuselt Soome majandusvetesse 20 meetri laiusesse koridori juba olemasolevate Nord Streami torude lähedusse.
Nädala eest, 5. aprillil andis Nord Stream 2 rajamiseks loa Soome majandus- ja tööministeerium.
Saksa ettevõte Nord Stream 2 AG on saanud seega Soomelt kõik vajalikud load.
Käimas on protseduurid lubade saamiseks teistelt gaasijuhtme teele jäävatelt riikidelt - Rootsilt, Venemaalt ja Taanilt.
Ukraina ja Leedu otsustasid takistada Nord Stream 2 rajamist
Ukraina ja Leedu peaminister Volodõmõr Groisman ja Saulius Skvernelis leppisid neljapäeval kokku, et takistavad gaasijuhtme Nord Stream 2 rajamist.
"Peaministrid arutasid eraldi olukorda Vene projekti Nord Stream 2 ümber ja leppisid kokku, et selle algatuse elluviimisele on vaja vastu seista," edastas Ukraina valitsuse pressiteenistus.
Selle andmetel oli kõneks ka Donbassi olukord ja rahvualvemissiooni saatmine Ida-Ukrainasse.
Groisman märkis kohtumisel Leedu tegusust Euroopa Ukrainasse investeerimise plaani edendamisel mitmesugustel rahvusvahelistel foorumitel, juhtis tähelepanu elavale kaubandusele ja majanduskoostööle ning kaubavedude suurenemisele Musta ja Läänemere sadamate vahel, sh konteinerrongiga Viking.
"Ukraina ja Leedu märgivad kahepoolse kaubanduse suurenemist, selle maht on ületanud miljard dollarit, ja tugevdavad mõlema riigi logistilisi võimekusi," märgiti pressiteates.
### Response:
Soome väljastas Nord Stream 2-le lubade täispaketi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algset Roskomnadzori taotlust Telegrami blokeerimiseks hakkab kohus arutama reedel ehk 13. aprillil, vahendas Meduza.
Telegrami esindajad neljapäevasel eelistungil ei osalenud.
Venemaa seadustes on üldjuhul ette nähtud see, et sellist esimese astme kohtu otsust on võimalik edasi kaevata ja esimese astme kohtu otsus senikaua ei jõustu. Telegram on andnud ka varem mõista, et nad on valmis esimese astme kohtu otsust edasi kaebama. Neljapäeval Roskomnadzori poolt tehtud lisataotluse rahuldamise korral aga ei hakkaks võimud Telegrami blokeerimisel apellatsioonikohtu otsust ära ootama.
Venemaa ülemkohus lükkas märtsis tagasi Telegrami apellatsioonikaebuse, millega firma vaidlustas julgeolekuteenistuse FSB taotluse saada ligipääs Telegrami kasutajate andmetele.
Roskomnadzor saatis kohe ka Telegramile hoiatuse, et kohtuotsusele allumiseks on ettevõttel aega 15 päeva. Kuna ettevõte seda ei teinud, pöördus Roskomnadzor kohtusse taotlusega Telegrami blokeerimiseks.
Eelmise aasta detsembris sai Telegram 800 000 rubla trahvi selle eest, et nad FSB soovile vastu ei tulnud. Telegram kaebas selle otsuse edasi, kuid teisipäevase ülekohtu otsusega lükati kaebus lõplikult tagasi.
Telegrami advokaadi väitel oleks igasugune keeld põhiseadusega vastuolus ja võimatu jõustada.
"Telegrami positsioon on jäänud samaks - FSB nõudmised võimaldada kasutajate eravestlustele ligipääsu on põhiseadusvastased, ei tugine seadustel ja on tehniliselt ja juriidiliselt teostamatud," ütles Pavel Tšikov, kes juhib Telegrami esindavat inimõigusühendust.
Telegrami eksiilis viibiv Vene asutaja Pavel Durov on korduvalt öelnud, et tõrjub Vene julgeolekuteenistuste kõiki katseid saada tagaukse kaudu ligipääsu vestlustele.
2013. aastal loodud rakendus võimaldab inimestel vahetada sõnumeid, fotosid ja videoid kuni 5000-liikmelistes rühmades ja sel on kokku umbes 200 miljonit kasutajat.
Telegram on populaarne poliitaktivistide seas, kuid seda on kasutanud ka islamiäärmuslased. Analüütikute hinnangul on Roskomnadzori tegevuse motiiviks eelkõige aga opositsiooni vaigistamine.
"Venemaal on palju probleeme alates vaesusest kuni sõiduteede kohutava seisukorrani, kuritegevusest kehva arstiabini," ütles opositsiooniliider Aleksei Navalnõi aprilli alguses Twitteris. "Kuid riik tegeleb Telegrami blokeerimisega meie nimel... mis viisil muudab Telegram elu Venemaal hullemaks? Keda see häirib?" küsis ta.
Роскомнадзор попросил суд немедленно заблокировать Telegram. Это может случиться уже 13 апреля https://t.co/Et5a3lyZMo
— Meduza (@meduzaproject) April 12, 2018 | Vene võimud võivad Telegrami blokeerida juba reedel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algset Roskomnadzori taotlust Telegrami blokeerimiseks hakkab kohus arutama reedel ehk 13. aprillil, vahendas Meduza.
Telegrami esindajad neljapäevasel eelistungil ei osalenud.
Venemaa seadustes on üldjuhul ette nähtud see, et sellist esimese astme kohtu otsust on võimalik edasi kaevata ja esimese astme kohtu otsus senikaua ei jõustu. Telegram on andnud ka varem mõista, et nad on valmis esimese astme kohtu otsust edasi kaebama. Neljapäeval Roskomnadzori poolt tehtud lisataotluse rahuldamise korral aga ei hakkaks võimud Telegrami blokeerimisel apellatsioonikohtu otsust ära ootama.
Venemaa ülemkohus lükkas märtsis tagasi Telegrami apellatsioonikaebuse, millega firma vaidlustas julgeolekuteenistuse FSB taotluse saada ligipääs Telegrami kasutajate andmetele.
Roskomnadzor saatis kohe ka Telegramile hoiatuse, et kohtuotsusele allumiseks on ettevõttel aega 15 päeva. Kuna ettevõte seda ei teinud, pöördus Roskomnadzor kohtusse taotlusega Telegrami blokeerimiseks.
Eelmise aasta detsembris sai Telegram 800 000 rubla trahvi selle eest, et nad FSB soovile vastu ei tulnud. Telegram kaebas selle otsuse edasi, kuid teisipäevase ülekohtu otsusega lükati kaebus lõplikult tagasi.
Telegrami advokaadi väitel oleks igasugune keeld põhiseadusega vastuolus ja võimatu jõustada.
"Telegrami positsioon on jäänud samaks - FSB nõudmised võimaldada kasutajate eravestlustele ligipääsu on põhiseadusvastased, ei tugine seadustel ja on tehniliselt ja juriidiliselt teostamatud," ütles Pavel Tšikov, kes juhib Telegrami esindavat inimõigusühendust.
Telegrami eksiilis viibiv Vene asutaja Pavel Durov on korduvalt öelnud, et tõrjub Vene julgeolekuteenistuste kõiki katseid saada tagaukse kaudu ligipääsu vestlustele.
2013. aastal loodud rakendus võimaldab inimestel vahetada sõnumeid, fotosid ja videoid kuni 5000-liikmelistes rühmades ja sel on kokku umbes 200 miljonit kasutajat.
Telegram on populaarne poliitaktivistide seas, kuid seda on kasutanud ka islamiäärmuslased. Analüütikute hinnangul on Roskomnadzori tegevuse motiiviks eelkõige aga opositsiooni vaigistamine.
"Venemaal on palju probleeme alates vaesusest kuni sõiduteede kohutava seisukorrani, kuritegevusest kehva arstiabini," ütles opositsiooniliider Aleksei Navalnõi aprilli alguses Twitteris. "Kuid riik tegeleb Telegrami blokeerimisega meie nimel... mis viisil muudab Telegram elu Venemaal hullemaks? Keda see häirib?" küsis ta.
Роскомнадзор попросил суд немедленно заблокировать Telegram. Это может случиться уже 13 апреля https://t.co/Et5a3lyZMo
— Meduza (@meduzaproject) April 12, 2018
### Response:
Vene võimud võivad Telegrami blokeerida juba reedel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alexela kontserdimaja neljal tasandil on kokku 1829 istekohta, kaasaegne valgus-, video- ja helitehnika, mis võimaldab korraldada erinevaid üritusi nagu pop-kontserdid, ooperi- ja teatrietendused, messid ja rahvusvahelised konverentsid.
Alexela kontserdimaja tegevjuht Aivar Sirelpuu leidis, et ühisosa kahe organisatsiooni vahel on olemas. "Alexela on Eestimaine ettevõte, mis on alati silma paistnud suure ühiskonnale tagasiandjana, toetades kultuuri, sporti, haridust ja heategevust," kommenteeris ta.
Alexela kontserdimaja tegevjuht Aivar Sirelpuu Autor: Martin Dremljuga
Kontserdimajas toimub aastas keskmiselt 200 üritust, mida külastab enam kui 200 000 inimest. Maja avati esmakordselt 2009. aastal.
Alexela on eestimaine ettevõte, mis tegutseb peamiselt energeetika valdkonnas. Ettevõtte tooteportfelli kuuluvad elekter, maagaas, balloonigaas, mahutigaas ning läbi 101 üle Eesti asuva tankla ka autokütused. Alexelal on 31 tanklapoodi.
Alexela on pärjatud kultuuriministeeriumi poolt välja antava kultuurisõbra tiitliga ning toetab kultuuri- ja spordiorganisatsioone nagu Eesti Kontsert ja Saaremaa ooperipäevad, Alexela korvpalli meistriliiga, Eesti ratsaliit ja Tallinn International Horse Show, suusaliit ja Põhjamaade sümfooniaorkester. | Tallinna kontserdimaja uus nimi on Alexela kontserdimaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alexela kontserdimaja neljal tasandil on kokku 1829 istekohta, kaasaegne valgus-, video- ja helitehnika, mis võimaldab korraldada erinevaid üritusi nagu pop-kontserdid, ooperi- ja teatrietendused, messid ja rahvusvahelised konverentsid.
Alexela kontserdimaja tegevjuht Aivar Sirelpuu leidis, et ühisosa kahe organisatsiooni vahel on olemas. "Alexela on Eestimaine ettevõte, mis on alati silma paistnud suure ühiskonnale tagasiandjana, toetades kultuuri, sporti, haridust ja heategevust," kommenteeris ta.
Alexela kontserdimaja tegevjuht Aivar Sirelpuu Autor: Martin Dremljuga
Kontserdimajas toimub aastas keskmiselt 200 üritust, mida külastab enam kui 200 000 inimest. Maja avati esmakordselt 2009. aastal.
Alexela on eestimaine ettevõte, mis tegutseb peamiselt energeetika valdkonnas. Ettevõtte tooteportfelli kuuluvad elekter, maagaas, balloonigaas, mahutigaas ning läbi 101 üle Eesti asuva tankla ka autokütused. Alexelal on 31 tanklapoodi.
Alexela on pärjatud kultuuriministeeriumi poolt välja antava kultuurisõbra tiitliga ning toetab kultuuri- ja spordiorganisatsioone nagu Eesti Kontsert ja Saaremaa ooperipäevad, Alexela korvpalli meistriliiga, Eesti ratsaliit ja Tallinn International Horse Show, suusaliit ja Põhjamaade sümfooniaorkester.
### Response:
Tallinna kontserdimaja uus nimi on Alexela kontserdimaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni andmetel olid esimeses kvartalis Keskerakonna kulud kokku 385 490 eurot. Sellest 145 957 eurot olid kulud tööjõule ja 160 085 erakonna majandamiskulud. Poliitilise tegevuse kulud Keskerakonnal olid 78 374 eurot, mille sees omakorda olid kulutused reklaamile 30 675 ja suhtekorraldusele 14 270 eurot.
Reformierakonna kogukulud esimesed kvartalis olid 262 775 eurot, millest suurima osa moodustasid tööjõukulud - 145 957 eurot. Reformierakonna majandamiskulud olid 60 069 eurot. Poliitilise tegevuse kulud olid Reformierakonnal 56 759 eurot, millest avalikele üritustele kulus 25 891 ning suhtekorraldusele 11 529 eurot.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna kogukulud olid 162 264 eurot, millest 57 063 eurot moodustasid tööjõukulud ja 37 421 eurot majandamiskulud. Poliitiliste tegevuste kulud olid sotsiaaldemokraatidel 67 781 eurot, millest omakorda 29 999 eurot läks avalikele üritustele, 19 276 eurot reklaamile ja 9660 eurot suhtekorraldusele.
Kogukuludelt neljandal kohal oli Vabaerakond 111 524 euroga. 35 395 eurot läks sellest tööjõule ja 14 385 eurot erakonna majandamisele. Poliitilise tegevuse kulud Vabaerakonnal olid 61 745 eurot, millest reklaamile läks 21 049 eurot ja avalikele üritustele 20 054 eurot.
Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) kulutas esimeses kvartalis kokku 107 713 eurot. Tööjõukulud olid neist 33 785 eurot ja majandamiskulud 28 472 eurot. Poliitilisteks tegevusteks kulutas IRL kokku 45 455 eurot, millest 31 192 eurot läks avalikele üritustele ning 9919 eurot reklaamile.
Parlamendiparteidest kõige väiksemad olid EKRE kulud - esimeses kvartalis kokku 76 491 eurot. Tööjõukulud olid EKRE-l vaid 6035 eurot. Majandamiskulud 19 218 eurot ning kulutused poliitilisele tegevusele 51 238 eurot. Viimasest suurima osa, 15 036 eurot moodustasid kulutused reklaamile.
Kõige kasinamalt ajasid esimeses kvartalis läbi parlamenti mitte kuuluvad Rohelised, kes tegid kokku kulusid 1501 euro eest, millest majandamiskulud olid 1201 eurot ning 300 eurot läks internetireklaamile. | Parlamendiparteide tööjõukulud kõikusid 6000 ja 150 000 euro vahel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni andmetel olid esimeses kvartalis Keskerakonna kulud kokku 385 490 eurot. Sellest 145 957 eurot olid kulud tööjõule ja 160 085 erakonna majandamiskulud. Poliitilise tegevuse kulud Keskerakonnal olid 78 374 eurot, mille sees omakorda olid kulutused reklaamile 30 675 ja suhtekorraldusele 14 270 eurot.
Reformierakonna kogukulud esimesed kvartalis olid 262 775 eurot, millest suurima osa moodustasid tööjõukulud - 145 957 eurot. Reformierakonna majandamiskulud olid 60 069 eurot. Poliitilise tegevuse kulud olid Reformierakonnal 56 759 eurot, millest avalikele üritustele kulus 25 891 ning suhtekorraldusele 11 529 eurot.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna kogukulud olid 162 264 eurot, millest 57 063 eurot moodustasid tööjõukulud ja 37 421 eurot majandamiskulud. Poliitiliste tegevuste kulud olid sotsiaaldemokraatidel 67 781 eurot, millest omakorda 29 999 eurot läks avalikele üritustele, 19 276 eurot reklaamile ja 9660 eurot suhtekorraldusele.
Kogukuludelt neljandal kohal oli Vabaerakond 111 524 euroga. 35 395 eurot läks sellest tööjõule ja 14 385 eurot erakonna majandamisele. Poliitilise tegevuse kulud Vabaerakonnal olid 61 745 eurot, millest reklaamile läks 21 049 eurot ja avalikele üritustele 20 054 eurot.
Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) kulutas esimeses kvartalis kokku 107 713 eurot. Tööjõukulud olid neist 33 785 eurot ja majandamiskulud 28 472 eurot. Poliitilisteks tegevusteks kulutas IRL kokku 45 455 eurot, millest 31 192 eurot läks avalikele üritustele ning 9919 eurot reklaamile.
Parlamendiparteidest kõige väiksemad olid EKRE kulud - esimeses kvartalis kokku 76 491 eurot. Tööjõukulud olid EKRE-l vaid 6035 eurot. Majandamiskulud 19 218 eurot ning kulutused poliitilisele tegevusele 51 238 eurot. Viimasest suurima osa, 15 036 eurot moodustasid kulutused reklaamile.
Kõige kasinamalt ajasid esimeses kvartalis läbi parlamenti mitte kuuluvad Rohelised, kes tegid kokku kulusid 1501 euro eest, millest majandamiskulud olid 1201 eurot ning 300 eurot läks internetireklaamile.
### Response:
Parlamendiparteide tööjõukulud kõikusid 6000 ja 150 000 euro vahel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uut portaali haldab Kinnisvarakeskkond OÜ, mis kuulub Ekspress Grupile (49%) ja osaühingule Sadaüksteist (51%), mille taga on rida suuri Eesti kinnisvarabüroosid, nagu Arco Vara, Pindi Kinnisvara, Uus Maa, Domus.
Kinnisvara veebikuulutuste turgu on seni valitsemas City24 ja kv.ee, mis mõlemas on Eesti Meedia omaniku Margus Linnamäe kontrolli all.
Aasta tagasi lahvatanud skandaal turul tegutsevate ühele omanikule kuuluvate kinnisvaraportaalide ja suuremate kinnisvarabüroode vahel on nüüdseks vaibumas, kuna portaalide vahel on jälle konkurents. Liiga järsk hinnatõus
möödunud aasta kevadel oli uue portaali loomise ajendiks.
Kinnisvara24 juht Paavo Heil ütles ERR-ile, et portaal tegutseb turutingimustel ja kinnisvarabüroodest osanikele võrreldes teiste büroodega eeliseid ei anta.
Uue portaali käivitamine ei tähenda, et suuremad kinnisvarabürood oleks oma kuulutused KV-st või City24-st ära viinud. "Meil lihtsalt ei ole sellist katvust, et suudaks üksinda tagada tulemuse, nagu kõik portaalid kokku," selgitas Heil.
Kui City24-s ja KV-s on kuulutuste arv üle 30 000, siis kinnisvara24-s on kuulutusi 15 000 ümber. Et kliendibaasi tõsta, ei küsi kinnisvara24 ilmselt kuni aasta lõpuni kuulutuste avaldamise eest tasu.
"Eks see internetiäri põhimõte on lihtne: kõigepealt vaja saada kasutajad. Ja kui suudame kasutajatele pakkuda piisavalt väärtust, siis saab alles raha küsida," sõnas Heil.
"Me ei ole veel otsust teinud, mis ajast hakkame kuulutuse avaldamise eest raha küsima. Ei taha ennustada, aga võib-olla aasta lõpust või uue aasta algusest," lisas ta.
Küll aga plaanib portaal suvest raha küsima hakata raha bänner-reklaami eest ja n-ö tasemeteenuse või kuulutuste esiletõstmise teenuse eest.
Ühe eelisena tõi Heil esile veel selle, et kinnisvara24 avaldab paljud uued kuulutused konkurentidest varem. "Meil on osade kinnisvarabüroodega kokkulepe, et meile antakse uued kuulutused kuni 48 tundi varem. Ehk meil on kaks päeva varem üsna palju kuulutusi, mida teistel portaalidel veel pole."
KV.ee: tasuta lõunaid pole olemas
KV.ee juht Tarvo Teslon ütles ERR-ile, et kahe suurema portaali kõrval oli ka seni väga mitmekülgne konkurents. Seda nii Facebooki, kohalike väljaannete, tasuta kuulutusteportaalide kui mitmete väikeste ja tublide kinnisvaraportaalide näol.
"Aga seni, kuni pakud tasuta teenust, ei võeta sind tavaliselt tõsiselt. Tasuta lõunaid ei ole olemas," rõhutas ta ja soovis konkurentidele edu.
Ta tõi näiteks, et Facebook ja Google pakuvad samuti tasuta teenuseid, kuid seal oleme me kõik ise tooted.
"Meid, ehk küll meie andmeid, müüakse reklaamiostjale. Ma ei tea, mis andmeid nad (kinnisvara24) kuulutajatelt saaks kellelegi maha müüa," kommenteeris Teslon.
Ta väitis, et tasu küsimine nõuab väga tugevat positsiooni ja selle saavutamine võib võtta oodatust kauem aega: tasuta kuulutamise kohti on palju, kuid tasu puudumine ei ole tavaliselt argumendiks teenuse valikul.
Teslon ütles veel, et palju kära tekitanud hinnamudeli muutus KV-s ei olnud kindlasti vale otsus.
"Küll aga oleks võinud selle teostamine paremini välja kukkuda. Firmad läksid ringkaitsesse enne, kui suutsime hakata muutusi selgitama. Hinnastamine muutus ainult väga suurtel firmadel, kelle tasud võrdsustasime teiste partneritega," selgitas Teslon ja lisas, et ajalooliselt oli jäänud hinnamudel väiksemate firmade suhtes ebaõiglaseks. | Konkurents kinnisvaraturul: uus portaal meelitab tasuta kuulutustega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uut portaali haldab Kinnisvarakeskkond OÜ, mis kuulub Ekspress Grupile (49%) ja osaühingule Sadaüksteist (51%), mille taga on rida suuri Eesti kinnisvarabüroosid, nagu Arco Vara, Pindi Kinnisvara, Uus Maa, Domus.
Kinnisvara veebikuulutuste turgu on seni valitsemas City24 ja kv.ee, mis mõlemas on Eesti Meedia omaniku Margus Linnamäe kontrolli all.
Aasta tagasi lahvatanud skandaal turul tegutsevate ühele omanikule kuuluvate kinnisvaraportaalide ja suuremate kinnisvarabüroode vahel on nüüdseks vaibumas, kuna portaalide vahel on jälle konkurents. Liiga järsk hinnatõus
möödunud aasta kevadel oli uue portaali loomise ajendiks.
Kinnisvara24 juht Paavo Heil ütles ERR-ile, et portaal tegutseb turutingimustel ja kinnisvarabüroodest osanikele võrreldes teiste büroodega eeliseid ei anta.
Uue portaali käivitamine ei tähenda, et suuremad kinnisvarabürood oleks oma kuulutused KV-st või City24-st ära viinud. "Meil lihtsalt ei ole sellist katvust, et suudaks üksinda tagada tulemuse, nagu kõik portaalid kokku," selgitas Heil.
Kui City24-s ja KV-s on kuulutuste arv üle 30 000, siis kinnisvara24-s on kuulutusi 15 000 ümber. Et kliendibaasi tõsta, ei küsi kinnisvara24 ilmselt kuni aasta lõpuni kuulutuste avaldamise eest tasu.
"Eks see internetiäri põhimõte on lihtne: kõigepealt vaja saada kasutajad. Ja kui suudame kasutajatele pakkuda piisavalt väärtust, siis saab alles raha küsida," sõnas Heil.
"Me ei ole veel otsust teinud, mis ajast hakkame kuulutuse avaldamise eest raha küsima. Ei taha ennustada, aga võib-olla aasta lõpust või uue aasta algusest," lisas ta.
Küll aga plaanib portaal suvest raha küsima hakata raha bänner-reklaami eest ja n-ö tasemeteenuse või kuulutuste esiletõstmise teenuse eest.
Ühe eelisena tõi Heil esile veel selle, et kinnisvara24 avaldab paljud uued kuulutused konkurentidest varem. "Meil on osade kinnisvarabüroodega kokkulepe, et meile antakse uued kuulutused kuni 48 tundi varem. Ehk meil on kaks päeva varem üsna palju kuulutusi, mida teistel portaalidel veel pole."
KV.ee: tasuta lõunaid pole olemas
KV.ee juht Tarvo Teslon ütles ERR-ile, et kahe suurema portaali kõrval oli ka seni väga mitmekülgne konkurents. Seda nii Facebooki, kohalike väljaannete, tasuta kuulutusteportaalide kui mitmete väikeste ja tublide kinnisvaraportaalide näol.
"Aga seni, kuni pakud tasuta teenust, ei võeta sind tavaliselt tõsiselt. Tasuta lõunaid ei ole olemas," rõhutas ta ja soovis konkurentidele edu.
Ta tõi näiteks, et Facebook ja Google pakuvad samuti tasuta teenuseid, kuid seal oleme me kõik ise tooted.
"Meid, ehk küll meie andmeid, müüakse reklaamiostjale. Ma ei tea, mis andmeid nad (kinnisvara24) kuulutajatelt saaks kellelegi maha müüa," kommenteeris Teslon.
Ta väitis, et tasu küsimine nõuab väga tugevat positsiooni ja selle saavutamine võib võtta oodatust kauem aega: tasuta kuulutamise kohti on palju, kuid tasu puudumine ei ole tavaliselt argumendiks teenuse valikul.
Teslon ütles veel, et palju kära tekitanud hinnamudeli muutus KV-s ei olnud kindlasti vale otsus.
"Küll aga oleks võinud selle teostamine paremini välja kukkuda. Firmad läksid ringkaitsesse enne, kui suutsime hakata muutusi selgitama. Hinnastamine muutus ainult väga suurtel firmadel, kelle tasud võrdsustasime teiste partneritega," selgitas Teslon ja lisas, et ajalooliselt oli jäänud hinnamudel väiksemate firmade suhtes ebaõiglaseks.
### Response:
Konkurents kinnisvaraturul: uus portaal meelitab tasuta kuulutustega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõidu võitis kodupubliku ees belglane Tim Wellens (Lotto Soudal; 4:42.48). Üheksa sekundit hiljem lõpetanud grupi eesotsas lõpetasid itaallane Sonny Colbrelli (Bahrain Merida) ja belglane Tiesj Benoot (Lotto Soudal). | Taaramäe astus Belgias sadulast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõidu võitis kodupubliku ees belglane Tim Wellens (Lotto Soudal; 4:42.48). Üheksa sekundit hiljem lõpetanud grupi eesotsas lõpetasid itaallane Sonny Colbrelli (Bahrain Merida) ja belglane Tiesj Benoot (Lotto Soudal).
### Response:
Taaramäe astus Belgias sadulast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | OÜ Südamekodud haldab praegu kahte hooldekodu, kus elab sadakond inimest ja mis annavad tööd kokku ligi 50 inimesele.
Neist üks asub Türi vallas Kärus, kus vallalt on ostetud hooldekodu opereerimistegevus investeerimiskohustusega hooldekodu laiendamiseks, ja teine Setomaa vallas Värskas, kus opereerimistegevus on ostetud eraettevõtjalt, ent kus väikeosanikuks oli ka vald.
Käru hooldekodu on plaanis laiendada saja kohani.
Ent Südamekodud käib mööda Eestimaad ringi ja uurib täiendavaid investeerimisvõimalusi. Kaugemas tulevikus loodab ettevõte omada hooldekodusid igas maakonnas.
Igal pool pole hooldekoduärimehi avasüli vastu võetud ega läbirääkimisi alustatud, ent tõsisemad läbirääkimised on Martin Kuke sõnul pooleli neljas-viies kohas. Mõned läbirääkimised käivad valdadega, mõnel juhul ka eraettevõtjatega.
Milliste hooldekodude üle läbirääkimised käivad, ei soovi Kukk enne lepingute sõlmimist täpsustada. Küll aga on teada, et üks neist on Lihula hooldekodu Lääneranna vallas Läänemaal.
Lääneranna vald kaalub erinevaid lahendusi
Lääneranna vallavolikogu esimees Arno Peksar kinnitas ERR-ile, et need läbirääkimised on täitsa pooleli: "Lõppjärgus need läbirääkimised küll ei ole. Nii palju, ku olen pabereid vaadanud, pole edenemist küll olnud, et lepingusse hakkaks minema. Rohkem on asi paigal tammunud."
Peksari sõnul on järgmisena plaanis läbirääkimistest vaheülevaate tegemine volikogule järgmisel nädalal, ent mingeid otsuseid vastu võtma seekord ei hakata.
"Kui hästi läheb, siis tuleb jaanipäevaks otsus, kui ei lähe hästi, siis..." annab Peksar aimu protsesside ajakavast. "Konkreetse pakkujaga ei ole mingit kokkuleppe eelnõu sündinud."
Vallavolikogu esimehe sõnul pole välistatud ka võimalus, et vald paneb Lihula hooldekodu opereerimise üldse avalikule enampakkumisele, et ka teised huvilised saaksid soovi korral pakkumise teha.
Südamekodudega on jutt olnud opereerimistegevusest ja varade rendist, hoone mahamüümist pole jutuks tulnud.
Sondeerimine igal pool
Südamekodude juhatuse liige Martin Kukk ei salgagi, et pinda sondeeritakse kõikjal. See aga ei tähenda, et igal pool nö sisseastumist kohe tõsisteks läbirääkimisteks saaks pidada.
Muuhulgas on ärimehed käinud ringi ka Saaremaal ja Raplamaal, ent suurema eduta.
"Nad käisid meie juures vallavalitsuses, ka Saaremaa Valsi majas, minu teada ka Muhus ja [Kuressaare] haiglas," loetles Saaremaa abivallavanem Kairit Lindmäe. "Valla poolt ütlesime pragu, et me nendega koostöösse ei lähe. Haigla ütles neile kohe ära, et nad saavad ise hästi hakkama ja ei soovi. Minu teada keegi pole nendega praegu Saare vallas läbirääkimisi jätkamas."
Kehtna vallavanem Indrek Kullam ütles, et Südamekodud on tundnud huvi ka Järvakandi hooldekodu vastu.
"Ma ei nimetaks neid isegi võib-olla läbirääkimisteks, pigem on need konsultatsioonid. Oleme teema üle arutanud, aga pole kuigi kaugel. Oleme küll avatud läbirääkimisteks, aga on ka muid variante, mida kaalume," kommenteeris Kullam. "Meil on olnud nendega kaks kohtumist, oleme püüdnud teineteisele seisukohti tutvustada, aga midagi konkreetsemaks ei ole läinud. Neil on läbirääkimised ka teistega siinkandis. Pakkumine võib sõltuda ka sellest, kuidas neil teistega läheb."
Kullami sõnul on Südamekodud valmis võtma nende Järvakandi hooldekodu kliendid ka oma Käru hooldekodusse pärast selle laiendamist saja kohani, ent vald pole sellest lahendusest kuigi vaimustuses.
Vallavanema sõnul on neil hooldekodu ka Kehtna vallas, mille juhtimine võidakse Järvamaa hooldekoduga ühendada. Samuti pole välistatud MTÜ Elupuuga koostöös ise hooldekoduteenuse pakkumine.
"Ega meil otseselt suurt vajadust täiendavate kohtade järele ole, hooldekodude kohad on liikuvad - osa inimesi läheb paratamatult eest ära, osa tuleb juurde. Vajadust on keeruline prognoosida. Kõik hädalised oleme suutnud ära majutada," kinnitab Kullam.
Kukk tunnistab, et kohalike omavalitsustega on läbirääkimiste protsessid pikemad ja keerulisemad, ent peab seda normaalseks. Kiiret neil võrgustiku väljaehitamisega pole ja tegutsevad omas tempos.
"Ma ei näe ka erilisi takistusi nende läbirääkimiste pidamisel. Me ei pea läbirääkimisi ka ainult valdadega. Eraettevõtjatega läbirääkimine on selles mõttes lihtsam, et protsesside pikkus on oluliselt lühem ja oluliselt lihtsam on saada selgeid vastuseid. Omavalitsuste otsustusprotsessid ongi pikemad ja see ongi täiesti normaalne, et ongi pikemad, kuna otsustajaid on lihtsalt mõnevõrra rohkem," selgitas Kukk. "Meie aga ettevõtlust ja poliitikat omavahel kindlasti siduda ei taha."
OÜ Südamekodud on eakatekodusid opereeriv ettevõte, mille eesmärgiks on olla parima hinna ja kvaliteedi suhtega teenusepakkuja Eesti eakatekodude turul. Ettevõtte omanikud on Martin Kukk, Rain Rosimannus ja Jako Laanemägi, kellele kuulub ettevõttest võrdselt 30 protsenti. Omanike ringi kuulub veel Rene Ilves, kellele kuulub 10 protsenti ettevõttest. | Kukk ja Rosimannus loodavad erahooldekodude ketti liita kõik maakonnad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
OÜ Südamekodud haldab praegu kahte hooldekodu, kus elab sadakond inimest ja mis annavad tööd kokku ligi 50 inimesele.
Neist üks asub Türi vallas Kärus, kus vallalt on ostetud hooldekodu opereerimistegevus investeerimiskohustusega hooldekodu laiendamiseks, ja teine Setomaa vallas Värskas, kus opereerimistegevus on ostetud eraettevõtjalt, ent kus väikeosanikuks oli ka vald.
Käru hooldekodu on plaanis laiendada saja kohani.
Ent Südamekodud käib mööda Eestimaad ringi ja uurib täiendavaid investeerimisvõimalusi. Kaugemas tulevikus loodab ettevõte omada hooldekodusid igas maakonnas.
Igal pool pole hooldekoduärimehi avasüli vastu võetud ega läbirääkimisi alustatud, ent tõsisemad läbirääkimised on Martin Kuke sõnul pooleli neljas-viies kohas. Mõned läbirääkimised käivad valdadega, mõnel juhul ka eraettevõtjatega.
Milliste hooldekodude üle läbirääkimised käivad, ei soovi Kukk enne lepingute sõlmimist täpsustada. Küll aga on teada, et üks neist on Lihula hooldekodu Lääneranna vallas Läänemaal.
Lääneranna vald kaalub erinevaid lahendusi
Lääneranna vallavolikogu esimees Arno Peksar kinnitas ERR-ile, et need läbirääkimised on täitsa pooleli: "Lõppjärgus need läbirääkimised küll ei ole. Nii palju, ku olen pabereid vaadanud, pole edenemist küll olnud, et lepingusse hakkaks minema. Rohkem on asi paigal tammunud."
Peksari sõnul on järgmisena plaanis läbirääkimistest vaheülevaate tegemine volikogule järgmisel nädalal, ent mingeid otsuseid vastu võtma seekord ei hakata.
"Kui hästi läheb, siis tuleb jaanipäevaks otsus, kui ei lähe hästi, siis..." annab Peksar aimu protsesside ajakavast. "Konkreetse pakkujaga ei ole mingit kokkuleppe eelnõu sündinud."
Vallavolikogu esimehe sõnul pole välistatud ka võimalus, et vald paneb Lihula hooldekodu opereerimise üldse avalikule enampakkumisele, et ka teised huvilised saaksid soovi korral pakkumise teha.
Südamekodudega on jutt olnud opereerimistegevusest ja varade rendist, hoone mahamüümist pole jutuks tulnud.
Sondeerimine igal pool
Südamekodude juhatuse liige Martin Kukk ei salgagi, et pinda sondeeritakse kõikjal. See aga ei tähenda, et igal pool nö sisseastumist kohe tõsisteks läbirääkimisteks saaks pidada.
Muuhulgas on ärimehed käinud ringi ka Saaremaal ja Raplamaal, ent suurema eduta.
"Nad käisid meie juures vallavalitsuses, ka Saaremaa Valsi majas, minu teada ka Muhus ja [Kuressaare] haiglas," loetles Saaremaa abivallavanem Kairit Lindmäe. "Valla poolt ütlesime pragu, et me nendega koostöösse ei lähe. Haigla ütles neile kohe ära, et nad saavad ise hästi hakkama ja ei soovi. Minu teada keegi pole nendega praegu Saare vallas läbirääkimisi jätkamas."
Kehtna vallavanem Indrek Kullam ütles, et Südamekodud on tundnud huvi ka Järvakandi hooldekodu vastu.
"Ma ei nimetaks neid isegi võib-olla läbirääkimisteks, pigem on need konsultatsioonid. Oleme teema üle arutanud, aga pole kuigi kaugel. Oleme küll avatud läbirääkimisteks, aga on ka muid variante, mida kaalume," kommenteeris Kullam. "Meil on olnud nendega kaks kohtumist, oleme püüdnud teineteisele seisukohti tutvustada, aga midagi konkreetsemaks ei ole läinud. Neil on läbirääkimised ka teistega siinkandis. Pakkumine võib sõltuda ka sellest, kuidas neil teistega läheb."
Kullami sõnul on Südamekodud valmis võtma nende Järvakandi hooldekodu kliendid ka oma Käru hooldekodusse pärast selle laiendamist saja kohani, ent vald pole sellest lahendusest kuigi vaimustuses.
Vallavanema sõnul on neil hooldekodu ka Kehtna vallas, mille juhtimine võidakse Järvamaa hooldekoduga ühendada. Samuti pole välistatud MTÜ Elupuuga koostöös ise hooldekoduteenuse pakkumine.
"Ega meil otseselt suurt vajadust täiendavate kohtade järele ole, hooldekodude kohad on liikuvad - osa inimesi läheb paratamatult eest ära, osa tuleb juurde. Vajadust on keeruline prognoosida. Kõik hädalised oleme suutnud ära majutada," kinnitab Kullam.
Kukk tunnistab, et kohalike omavalitsustega on läbirääkimiste protsessid pikemad ja keerulisemad, ent peab seda normaalseks. Kiiret neil võrgustiku väljaehitamisega pole ja tegutsevad omas tempos.
"Ma ei näe ka erilisi takistusi nende läbirääkimiste pidamisel. Me ei pea läbirääkimisi ka ainult valdadega. Eraettevõtjatega läbirääkimine on selles mõttes lihtsam, et protsesside pikkus on oluliselt lühem ja oluliselt lihtsam on saada selgeid vastuseid. Omavalitsuste otsustusprotsessid ongi pikemad ja see ongi täiesti normaalne, et ongi pikemad, kuna otsustajaid on lihtsalt mõnevõrra rohkem," selgitas Kukk. "Meie aga ettevõtlust ja poliitikat omavahel kindlasti siduda ei taha."
OÜ Südamekodud on eakatekodusid opereeriv ettevõte, mille eesmärgiks on olla parima hinna ja kvaliteedi suhtega teenusepakkuja Eesti eakatekodude turul. Ettevõtte omanikud on Martin Kukk, Rain Rosimannus ja Jako Laanemägi, kellele kuulub ettevõttest võrdselt 30 protsenti. Omanike ringi kuulub veel Rene Ilves, kellele kuulub 10 protsenti ettevõttest.
### Response:
Kukk ja Rosimannus loodavad erahooldekodude ketti liita kõik maakonnad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA ja tema liitlased kaaluvad sõjalist sammu Süüria valitsuse vastu seoses laupäeval Douma linnas toimunud keemiarünnakuga. Damaskust toetava Venemaa diplomaadid on omakorda andnud mõista, et Süürias paiknevate Vene sõdurite ohtu sattumise korral, on Moskva valmis vastusamme astuma. Pingete kasv on tekitanud mure, et kaks tuumariiki võivad Süürias otsesesse sõjalisse vastasseisu sattuda.
"Ajal, mil politoloogid ja sõjalised eksperdid analüüsivad võimalikke stsenaariume, on neid, kes kiirustavad juba hüsteeriat õhutama. Ja seda mitte Süürias, vaid Venemaal. Veebis kirjutatakse juba peaaegu et kolmandast maailmasõjast. Kui siiski aga leidub neid, kes paanikale alluvad ja soovivad kulutada oma säästud erakorraliste varude soetamiseks, siis rääkigem, kuidas selle raha täielikku raiskamist vältida," seisis uudislõigu sissejuhatuses.
Vesti-24 uudisteankur selgitas vaatajatele, et ellu jäämiseks tasub varuda eelkõige vett ja mitte nii palju maiustusi.
"Tuleb siiski märkida, et tõeline paanika pole mitte siin, vaid teisel pool ookeani," lisas ta ja väitis, et pärast president Donald Trumpi valimist presidendiks on pommivarjendite müük USA-s kasvanud.
Uudislõigu kohaselt tuleb neil, kes "paanikale alluvad ja otsustavad oma säästud ära kulutada", varuda toiduaineid, mis kaua säilivad ehk konserve ja riisi, kaerahelbeid ja suhkrut.
Lisaks ravimitele on soovitav varuda rohkem kui 30 liitrit joogivett. Uudisteankur lisas, et pommivarjendi palavus toob kaasa ka suurema soovi vedelikke tarbida.
"Magusasõpru ootab ees aga raske aeg: šokolaad, kommid ja kondenspiim tuleb jätta oma eelmisse ellu," nentis ta.
Mesikäpa šokolaad oli esil Vene telekanali lõigu katteplaanides, mis rääkis väidetavast sõjahüsteeriast Ukrainas ja USA-s, ning jäi selgusetuks, kas seda toodet varuvad endale pommivarjendisse peituvad ja Venemaad kartvad ukrainlased või ameeriklased. | Vene telekanal rääkis, mida sõja puhuks varuda. Näha oli ka Eesti šokolaadi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA ja tema liitlased kaaluvad sõjalist sammu Süüria valitsuse vastu seoses laupäeval Douma linnas toimunud keemiarünnakuga. Damaskust toetava Venemaa diplomaadid on omakorda andnud mõista, et Süürias paiknevate Vene sõdurite ohtu sattumise korral, on Moskva valmis vastusamme astuma. Pingete kasv on tekitanud mure, et kaks tuumariiki võivad Süürias otsesesse sõjalisse vastasseisu sattuda.
"Ajal, mil politoloogid ja sõjalised eksperdid analüüsivad võimalikke stsenaariume, on neid, kes kiirustavad juba hüsteeriat õhutama. Ja seda mitte Süürias, vaid Venemaal. Veebis kirjutatakse juba peaaegu et kolmandast maailmasõjast. Kui siiski aga leidub neid, kes paanikale alluvad ja soovivad kulutada oma säästud erakorraliste varude soetamiseks, siis rääkigem, kuidas selle raha täielikku raiskamist vältida," seisis uudislõigu sissejuhatuses.
Vesti-24 uudisteankur selgitas vaatajatele, et ellu jäämiseks tasub varuda eelkõige vett ja mitte nii palju maiustusi.
"Tuleb siiski märkida, et tõeline paanika pole mitte siin, vaid teisel pool ookeani," lisas ta ja väitis, et pärast president Donald Trumpi valimist presidendiks on pommivarjendite müük USA-s kasvanud.
Uudislõigu kohaselt tuleb neil, kes "paanikale alluvad ja otsustavad oma säästud ära kulutada", varuda toiduaineid, mis kaua säilivad ehk konserve ja riisi, kaerahelbeid ja suhkrut.
Lisaks ravimitele on soovitav varuda rohkem kui 30 liitrit joogivett. Uudisteankur lisas, et pommivarjendi palavus toob kaasa ka suurema soovi vedelikke tarbida.
"Magusasõpru ootab ees aga raske aeg: šokolaad, kommid ja kondenspiim tuleb jätta oma eelmisse ellu," nentis ta.
Mesikäpa šokolaad oli esil Vene telekanali lõigu katteplaanides, mis rääkis väidetavast sõjahüsteeriast Ukrainas ja USA-s, ning jäi selgusetuks, kas seda toodet varuvad endale pommivarjendisse peituvad ja Venemaad kartvad ukrainlased või ameeriklased.
### Response:
Vene telekanal rääkis, mida sõja puhuks varuda. Näha oli ka Eesti šokolaadi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tanel Kurbas mängis ligi 27 minutit ning tõi selle ajaga 15 punkti (vabavisked 4/7, kahesed 4/7, kolmesed 1/1). Lisaks võttis ta kaks lauapalli, tegi ühe vaheltlõike, andis ühe korvisöödu ning tegi kolm isiklikku viga ja ühe pallikaotuse, vahendab Korvpall24.ee.
Miha Vašl oli meeskonna parim 16 punktiga, võitjate eest viskas 23 silma Justin Jackson, kes kogus ka 11 laupalli. Võistkonnad lähevad taas vastamisi 14. aprillil. | Tanel Kurbase 15 punktist ei piisanud, et Levice võidule aidata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tanel Kurbas mängis ligi 27 minutit ning tõi selle ajaga 15 punkti (vabavisked 4/7, kahesed 4/7, kolmesed 1/1). Lisaks võttis ta kaks lauapalli, tegi ühe vaheltlõike, andis ühe korvisöödu ning tegi kolm isiklikku viga ja ühe pallikaotuse, vahendab Korvpall24.ee.
Miha Vašl oli meeskonna parim 16 punktiga, võitjate eest viskas 23 silma Justin Jackson, kes kogus ka 11 laupalli. Võistkonnad lähevad taas vastamisi 14. aprillil.
### Response:
Tanel Kurbase 15 punktist ei piisanud, et Levice võidule aidata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | RBK-ga vestelnud politseinikest allikad ütlesid, et Antonov peeti kinni osana juurdlusest, milles Venemaa uurib arvatavat kelmust pangas Sovetski. Kahtlustatakse, et Antonov väärkasutas panga vara.
Leedu ametnikud käivitasid 2011. aastal eeluurimise, sest nad kahtlustasid Snorase vara väärkasutamist, raamatupidamispettust, dokumentide võltsimist ja rahapesu.
Leedu esitas Antonovile ja Snorase endisele tegevjuhile Raimondas Baranauskasele kahtlustuse ametikoha kuritarvitamises, raamatupidamispettuses, dokumentide võltsimises, varade väärkasutamises ja raiskamises.
Briti kohus otsustas 2015. aastal anda Antonovi ja Baranauskase välja Leedule, kuid mehed põgenesid oma tollasest elukohast Londonist ja peidavad end nüüd Venemaal. | Venemaa pidas kinni Leedu ekspanga Snorase enamusaktsionäri Antonovi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
RBK-ga vestelnud politseinikest allikad ütlesid, et Antonov peeti kinni osana juurdlusest, milles Venemaa uurib arvatavat kelmust pangas Sovetski. Kahtlustatakse, et Antonov väärkasutas panga vara.
Leedu ametnikud käivitasid 2011. aastal eeluurimise, sest nad kahtlustasid Snorase vara väärkasutamist, raamatupidamispettust, dokumentide võltsimist ja rahapesu.
Leedu esitas Antonovile ja Snorase endisele tegevjuhile Raimondas Baranauskasele kahtlustuse ametikoha kuritarvitamises, raamatupidamispettuses, dokumentide võltsimises, varade väärkasutamises ja raiskamises.
Briti kohus otsustas 2015. aastal anda Antonovi ja Baranauskase välja Leedule, kuid mehed põgenesid oma tollasest elukohast Londonist ja peidavad end nüüd Venemaal.
### Response:
Venemaa pidas kinni Leedu ekspanga Snorase enamusaktsionäri Antonovi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fultz viskas 13 punkti, haaras kümme lauapalli ja jagas kümme resultatiivset söötu ning 76ers oli kodus parem Milwaukee Bucksist 130:95 (46:18, 34:26, 25:31, 25:20).
Fultz jõudis saavutuseni 19 aasta ja 317 päeva vanuselt. Seni polnud ükski alla 20-aastane korvpallur NBA-s kolmikduublini küündinud.
Hooaja varasemas faasis jõudis rekordini Los Angeles Lakersi tagamängija Lonzo Ball (20 aasta ja 15 päeva vanuselt). Enne seda püsis tippmark pikalt LeBron Jamesi nimel (20 aastat ja 20 päeva). | VIDEO | NBA uustulnuk sai hakkama ajaloolise kolmikduubliga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fultz viskas 13 punkti, haaras kümme lauapalli ja jagas kümme resultatiivset söötu ning 76ers oli kodus parem Milwaukee Bucksist 130:95 (46:18, 34:26, 25:31, 25:20).
Fultz jõudis saavutuseni 19 aasta ja 317 päeva vanuselt. Seni polnud ükski alla 20-aastane korvpallur NBA-s kolmikduublini küündinud.
Hooaja varasemas faasis jõudis rekordini Los Angeles Lakersi tagamängija Lonzo Ball (20 aasta ja 15 päeva vanuselt). Enne seda püsis tippmark pikalt LeBron Jamesi nimel (20 aastat ja 20 päeva).
### Response:
VIDEO | NBA uustulnuk sai hakkama ajaloolise kolmikduubliga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MARIA MÖLDER: Unistus tõelisest muusikaärist
Otsese või kaudse Tallinn Music Week ’i mõjuna on aegamisi terves muusikavaldkonnas tekkinud tohutu surve efektitseda, paremini reklaamida, taotleda EASi raha.
2006. aasta sügisel esitasin noore EMTA kultuurikorralduse magistrandina küsimuse kooli külla tulnud Ragnar Siilile, tollal üsna värskele kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhatajale, kelle põhiülesanne oli hoolitseda loomemajanduse eest: „Kas on võimalik, et ka Eesti hakkab kunagi tegelema muusikaekspordiga?“ No mida ma omale ette kujutan, loomulikult on Eesti selleks liiga väike ja vaene riik. Juba mõne aasta pärast oli „muusikaeksport“ moesõna – ja Siil kultuuriministeeriumis kultuuriekspordi kaitseingel. Millalgi 2006. aastal oligi EASi alaüksusena asutatud muusikaekspordi osakond, mille tegevusest ei teatud esimese Tallinn Music Week ’ini kuigi palju. Hiljem jätkas seda tööd EAÜ all töötav Eesti Muusika Eksport.
Osakem hoida ja hinnata seda, mis meil on. Kaur Garšneki intervjuu ROBERT JÜRJENDALIGA. Robert Jürjendal: „Kui juhuslik heli on tekitatud veenvalt, nii et juhust kontrollitakse, siis see paradoksaalsel kombel ei olegi juhuslik.“
JÜRI ENGELBRECHT: Võidujooksu asemel võimalused
Valitseva pragmatismi tuules, tiivustatuna SKT kasvust, küsitakse ikka ja jälle: mida saab teadusele antud raha eest?
Mure teaduse rahastamise pärast on jõudnud ühiskonna ette. See pole pelgalt teadlaste mure, sest teadmistest sõltub ühiskonna areng ja heaolu. Me räägime vajadusest suurendada teaduse rahastamist ja kohe kõlavad hääled, et teadlased tõestagu, mida nad annavad majandusele, ülikoolid ei oskavat oma teadmisi edestada ministeeriumidele, humanitaarteadlasi polevat vaja jne. Milles on siis asi? Alljärgnev ei pretendeeri põhjalikule analüüsile, pigem on kirjas vaidlustest ajendatud uitmõtted.
Noorte teadlaste hääl
Viimasel aastal on üha sagedamini kõlanud noorte teadlaste hääl, juhtides tähelepanu teadus- ja kõrgharidus poliitilistele valupunktidele. Eelmisel nädalal avaldas Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) pöördumise valitsuse ja riigikogu poole, milles kutsub lubadust täitma ja eraldada juba järgmise aasta riigi- ja kohalikust eelarvest teadus- ja arendustegevusele üks protsent SKTst. Sama loosungi all toimub sel laupäeval teadusmarss. Noorte teadlaste sõnumit selgitab ENTA president, Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur, füüsik Els Heinsalu.
PRIIT PIKAMÄE: Kohtuvõimu piiridest ja seadusandlikust lobisemisvajadusest
Oleks keegi paarikümne aasta eest ennustanud, et XXI sajandi Euroopas tuleb taas tribüünile tõusta kohtuvõimu sõltumatuse kaitseks, oleks teda tõenäoliselt peetud kui mitte hullumeelseks, siis vähemalt kellekski, kellel on kalduvus näha tulevikku arusaamatult mustades värvides. Ometi pakub tänane rahvusvaheline kontekst Euroopa liidu liikmesriikide kohtusüsteemidele ja õigusriiklusele tõsiseid väljakutseid.
MAARJA HINDOALLA: Kohtumised terve mõistuse varjupoolel
Benoît Jacquot’ mängufilmi „Eva“ tumedatest allhoovustest räägivad näitlejad Isabelle Huppert ja Gaspard Ulliel.
Pärast #MeToo võidukäiku tõstis Prantsusmaal pead vastureaktsioon saja naislooja juhtimisel. Nood avaldasid Le Monde’is kirja, kus nimetasid naisi jõustavat kampaaniat puritaanlikuks nõiajahiks, mis õhutab meestevihkamist ja piirab seksuaalvabadust. Võrdlemisi raske on mitte tõmmata paralleeli ühiskonnas aktuaalsete teemade ja „Berlinale“ võistlusprogrammis esilinastunud „Eva“ vahel, mille kriitikud võtsid vastu parimal juhul jahedalt, halvemal juhul prantsuse filmi paroodiana. Tuntud naistegelaste-lavastaja Benoît Jacquot on lülitunud siin ümber mehe perspektiivile, kuid jätkanud sellele vaatamata naise müsteeriumi uurimist.
AHTI SEPSIVART: Arhitekt, kes päästab maailma
Balkrishna Doshi on esimene Indiast pärit arhitekt, kes pärjati selle aasta Pritzkeri auhinnaga, kuigi ta ise ei pea ennast arhitektiks, vaid uurijaks, harmoonia kujundajaks.
Arhitektide kõrgeima autasu saanud 90aastane suurmeister on pälvinud oma tööde eest teisigi tunnustusi üle maailma. Balkrishna Doshi on arhitekti, akadeemiku ja linnaplaneerijana loonud hoonekomplekse India vaesemates piirkondades, haridusasutusi, kunstikeskusi ja raamatukogusid. Ta on India arhitektuuri suur mõjutaja ja arendaja, peamine modernismi ja India kohaliku traditsiooni ühendaja, keda ei huvita trendid ega piirid. Doshi on huvitatud protsessist ja teadmatusest, kuhu see kõik välja viib – ta ei pea lõpptulemust nii huvitavaks kui teekonda. Tema stiil ei ole edev, vaid funktsionaalne, keskkonda ja kultuuriruumi arvestav.
Evelin Tamm: Imelind, ehk küsid veel üks kord...
Marie Underi eluajal teda Rootsis ei tuntud ega tunnustatud, kuid näib, et nüüd ollakse valmis teda omade sekka võtma.
Eesti ühe kõige tuntuma luuletaja Marie Underi sünnist möödus 27. märtsil 135 aastat. Rootsi eesti pagulaskonnale on Under, kelle nimi tähendab rootsi keeles imet, ka ise otsekui ime. Under on iidol, kelle eluloos ja luules peegeldub tema kodumaalt lahkunud kaasaegsete või ka nende järeltulijate elutraagika. Tema looming kõnetab Rootsis ehk veelgi isiklikumalt ja erilise pühalikkusega, mida kodu-Eestis ehk alati ei tunnetatagi.
Kes kardab Jordan Petersoni?
Süümemõnu: „Seksikas ja elitaarne“
Arvustamisel
Eesti Rahvusballeti „Katariina I“
„Sinna ja tagasi. Nüüdiskunst Läänemere maadelt“ Kiasmas
Mudlumi „Ümberjutustaja“
Hanneleele Kaldmaa „Oliver“ ja Marko Kompuse „Rotikuningaõppus“
Tartu Uue teatri „Emmanuelle’i jälgedes“ ja teatri Piip ja Tuut „Cabaret Siberia“,
mängufilm „Fokstrott“ | Sirp paneb rõhku teadusele ja muusikale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MARIA MÖLDER: Unistus tõelisest muusikaärist
Otsese või kaudse Tallinn Music Week ’i mõjuna on aegamisi terves muusikavaldkonnas tekkinud tohutu surve efektitseda, paremini reklaamida, taotleda EASi raha.
2006. aasta sügisel esitasin noore EMTA kultuurikorralduse magistrandina küsimuse kooli külla tulnud Ragnar Siilile, tollal üsna värskele kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhatajale, kelle põhiülesanne oli hoolitseda loomemajanduse eest: „Kas on võimalik, et ka Eesti hakkab kunagi tegelema muusikaekspordiga?“ No mida ma omale ette kujutan, loomulikult on Eesti selleks liiga väike ja vaene riik. Juba mõne aasta pärast oli „muusikaeksport“ moesõna – ja Siil kultuuriministeeriumis kultuuriekspordi kaitseingel. Millalgi 2006. aastal oligi EASi alaüksusena asutatud muusikaekspordi osakond, mille tegevusest ei teatud esimese Tallinn Music Week ’ini kuigi palju. Hiljem jätkas seda tööd EAÜ all töötav Eesti Muusika Eksport.
Osakem hoida ja hinnata seda, mis meil on. Kaur Garšneki intervjuu ROBERT JÜRJENDALIGA. Robert Jürjendal: „Kui juhuslik heli on tekitatud veenvalt, nii et juhust kontrollitakse, siis see paradoksaalsel kombel ei olegi juhuslik.“
JÜRI ENGELBRECHT: Võidujooksu asemel võimalused
Valitseva pragmatismi tuules, tiivustatuna SKT kasvust, küsitakse ikka ja jälle: mida saab teadusele antud raha eest?
Mure teaduse rahastamise pärast on jõudnud ühiskonna ette. See pole pelgalt teadlaste mure, sest teadmistest sõltub ühiskonna areng ja heaolu. Me räägime vajadusest suurendada teaduse rahastamist ja kohe kõlavad hääled, et teadlased tõestagu, mida nad annavad majandusele, ülikoolid ei oskavat oma teadmisi edestada ministeeriumidele, humanitaarteadlasi polevat vaja jne. Milles on siis asi? Alljärgnev ei pretendeeri põhjalikule analüüsile, pigem on kirjas vaidlustest ajendatud uitmõtted.
Noorte teadlaste hääl
Viimasel aastal on üha sagedamini kõlanud noorte teadlaste hääl, juhtides tähelepanu teadus- ja kõrgharidus poliitilistele valupunktidele. Eelmisel nädalal avaldas Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) pöördumise valitsuse ja riigikogu poole, milles kutsub lubadust täitma ja eraldada juba järgmise aasta riigi- ja kohalikust eelarvest teadus- ja arendustegevusele üks protsent SKTst. Sama loosungi all toimub sel laupäeval teadusmarss. Noorte teadlaste sõnumit selgitab ENTA president, Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur, füüsik Els Heinsalu.
PRIIT PIKAMÄE: Kohtuvõimu piiridest ja seadusandlikust lobisemisvajadusest
Oleks keegi paarikümne aasta eest ennustanud, et XXI sajandi Euroopas tuleb taas tribüünile tõusta kohtuvõimu sõltumatuse kaitseks, oleks teda tõenäoliselt peetud kui mitte hullumeelseks, siis vähemalt kellekski, kellel on kalduvus näha tulevikku arusaamatult mustades värvides. Ometi pakub tänane rahvusvaheline kontekst Euroopa liidu liikmesriikide kohtusüsteemidele ja õigusriiklusele tõsiseid väljakutseid.
MAARJA HINDOALLA: Kohtumised terve mõistuse varjupoolel
Benoît Jacquot’ mängufilmi „Eva“ tumedatest allhoovustest räägivad näitlejad Isabelle Huppert ja Gaspard Ulliel.
Pärast #MeToo võidukäiku tõstis Prantsusmaal pead vastureaktsioon saja naislooja juhtimisel. Nood avaldasid Le Monde’is kirja, kus nimetasid naisi jõustavat kampaaniat puritaanlikuks nõiajahiks, mis õhutab meestevihkamist ja piirab seksuaalvabadust. Võrdlemisi raske on mitte tõmmata paralleeli ühiskonnas aktuaalsete teemade ja „Berlinale“ võistlusprogrammis esilinastunud „Eva“ vahel, mille kriitikud võtsid vastu parimal juhul jahedalt, halvemal juhul prantsuse filmi paroodiana. Tuntud naistegelaste-lavastaja Benoît Jacquot on lülitunud siin ümber mehe perspektiivile, kuid jätkanud sellele vaatamata naise müsteeriumi uurimist.
AHTI SEPSIVART: Arhitekt, kes päästab maailma
Balkrishna Doshi on esimene Indiast pärit arhitekt, kes pärjati selle aasta Pritzkeri auhinnaga, kuigi ta ise ei pea ennast arhitektiks, vaid uurijaks, harmoonia kujundajaks.
Arhitektide kõrgeima autasu saanud 90aastane suurmeister on pälvinud oma tööde eest teisigi tunnustusi üle maailma. Balkrishna Doshi on arhitekti, akadeemiku ja linnaplaneerijana loonud hoonekomplekse India vaesemates piirkondades, haridusasutusi, kunstikeskusi ja raamatukogusid. Ta on India arhitektuuri suur mõjutaja ja arendaja, peamine modernismi ja India kohaliku traditsiooni ühendaja, keda ei huvita trendid ega piirid. Doshi on huvitatud protsessist ja teadmatusest, kuhu see kõik välja viib – ta ei pea lõpptulemust nii huvitavaks kui teekonda. Tema stiil ei ole edev, vaid funktsionaalne, keskkonda ja kultuuriruumi arvestav.
Evelin Tamm: Imelind, ehk küsid veel üks kord...
Marie Underi eluajal teda Rootsis ei tuntud ega tunnustatud, kuid näib, et nüüd ollakse valmis teda omade sekka võtma.
Eesti ühe kõige tuntuma luuletaja Marie Underi sünnist möödus 27. märtsil 135 aastat. Rootsi eesti pagulaskonnale on Under, kelle nimi tähendab rootsi keeles imet, ka ise otsekui ime. Under on iidol, kelle eluloos ja luules peegeldub tema kodumaalt lahkunud kaasaegsete või ka nende järeltulijate elutraagika. Tema looming kõnetab Rootsis ehk veelgi isiklikumalt ja erilise pühalikkusega, mida kodu-Eestis ehk alati ei tunnetatagi.
Kes kardab Jordan Petersoni?
Süümemõnu: „Seksikas ja elitaarne“
Arvustamisel
Eesti Rahvusballeti „Katariina I“
„Sinna ja tagasi. Nüüdiskunst Läänemere maadelt“ Kiasmas
Mudlumi „Ümberjutustaja“
Hanneleele Kaldmaa „Oliver“ ja Marko Kompuse „Rotikuningaõppus“
Tartu Uue teatri „Emmanuelle’i jälgedes“ ja teatri Piip ja Tuut „Cabaret Siberia“,
mängufilm „Fokstrott“
### Response:
Sirp paneb rõhku teadusele ja muusikale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Piketeerijate sõnul on pikett möödunud rahulikult, kohal käis küll korraks politsei, kuid kõik lahenes rahumeelselt.
6. veebruaril alanud streigist osavõtjad ootavad siiani vastust omapoolsele lepitusettepanekule, mis tehti ametiühingu poolt tööandjale 28. märtsil.
Kui algselt pidi vastus tulema eelmisel nädalal, kuid siis vastust siiski ei antud. Sel esmaspäeval andis HKSCan Estonia teada, et vastus ametiühingule saabub käesoleva nädala esimeses pooles. Kolmapäeval teatati, et vastatakse nädala lõpuks.
Rakvere lihatööstuses toimub streik on läbi aegade Eesti pikemaajaliseim tööseisak. | Rakvere streikijad on täna Soomes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Piketeerijate sõnul on pikett möödunud rahulikult, kohal käis küll korraks politsei, kuid kõik lahenes rahumeelselt.
6. veebruaril alanud streigist osavõtjad ootavad siiani vastust omapoolsele lepitusettepanekule, mis tehti ametiühingu poolt tööandjale 28. märtsil.
Kui algselt pidi vastus tulema eelmisel nädalal, kuid siis vastust siiski ei antud. Sel esmaspäeval andis HKSCan Estonia teada, et vastus ametiühingule saabub käesoleva nädala esimeses pooles. Kolmapäeval teatati, et vastatakse nädala lõpuks.
Rakvere lihatööstuses toimub streik on läbi aegade Eesti pikemaajaliseim tööseisak.
### Response:
Rakvere streikijad on täna Soomes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene poolaeg kulges tasavägiselt ja kuigi Dzukija mõlemad veerandajad kaotas, mindi pausile vaid kuuepunktilises kaotusseisus. Võõrustajad kasvatasid vahe 15 punktile kolmanda veerandajaga ning viimane neljandik võideti koguni 35:19, vahendab Korvpall24.ee.
Lietkabelisele tõi 19 punkti Gintaras Leonavicius, Donatas Tarolis lisas 14 silma. Dzukija parim oli Nikolaos Stylianou 12 punktiga, võrdselt 11 silma jäi Paulius Petrileviciuse ja Gediminas Žalalise arvele.
Turniiritabelis on Lietkabelis (19-11) neljandal kohal. Dzukija (9-21) asub kaheksandal positsioonil. | Lietkabelis võttis Varraku hoolealuste üle kindla revanši | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene poolaeg kulges tasavägiselt ja kuigi Dzukija mõlemad veerandajad kaotas, mindi pausile vaid kuuepunktilises kaotusseisus. Võõrustajad kasvatasid vahe 15 punktile kolmanda veerandajaga ning viimane neljandik võideti koguni 35:19, vahendab Korvpall24.ee.
Lietkabelisele tõi 19 punkti Gintaras Leonavicius, Donatas Tarolis lisas 14 silma. Dzukija parim oli Nikolaos Stylianou 12 punktiga, võrdselt 11 silma jäi Paulius Petrileviciuse ja Gediminas Žalalise arvele.
Turniiritabelis on Lietkabelis (19-11) neljandal kohal. Dzukija (9-21) asub kaheksandal positsioonil.
### Response:
Lietkabelis võttis Varraku hoolealuste üle kindla revanši |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Penguins võõrustas Philadelphia Flyersit ja oli avamängus parem lausa skooriga 7:0 (3:0, 2:0, 2:0). Sidney Crosby kostitas vastaseid kübaratrikiga, Jake Guentzeli nimele jäi värav ja kolm tulemuslikku söötu.
Võidukas oli ka NHL-i uustulnuk Vegas Golden Knights, kes alistas kodus Los Angeles Kingsi 1:0 (1:0, 0:0, 0:0). Võiduvärava viskas juba neljandal minutil Shea Theodore, kodumeeskonna väravasuul tõrjus kõik 30 vastaste pealeviset Marc-Andre Fleury.
Kolmandas kohtumises sai Winnipeg Jets samuti kodus 3:2 (0:0, 1:0, 2:2) jagu Minnesota Wildist. | VIDEOD | Stanley karikasari algas Sidney Crosby kübaratrikiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Penguins võõrustas Philadelphia Flyersit ja oli avamängus parem lausa skooriga 7:0 (3:0, 2:0, 2:0). Sidney Crosby kostitas vastaseid kübaratrikiga, Jake Guentzeli nimele jäi värav ja kolm tulemuslikku söötu.
Võidukas oli ka NHL-i uustulnuk Vegas Golden Knights, kes alistas kodus Los Angeles Kingsi 1:0 (1:0, 0:0, 0:0). Võiduvärava viskas juba neljandal minutil Shea Theodore, kodumeeskonna väravasuul tõrjus kõik 30 vastaste pealeviset Marc-Andre Fleury.
Kolmandas kohtumises sai Winnipeg Jets samuti kodus 3:2 (0:0, 1:0, 2:2) jagu Minnesota Wildist.
### Response:
VIDEOD | Stanley karikasari algas Sidney Crosby kübaratrikiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | JAFFi filmiprogrammis on seekord 20 linateost, mis linastuvad põhiprogrammis ja temaatilistes eriprogrammides. Programmiga "Isao Takahata: In Memoriam" mälestame hiljuti 82 aasta vanuses meie seast lahkunud väljapaistvat animarežissööri Isao Takahatat. Legendaarse stuudio Ghibli ühe rajaja loomingust tulevad näitamisele "Jaanimardikate haud" ja "Lugu printsess Kaguyast".
Festivali publikumagnetiks tõotab kujuneda üks maailmas menukaimaks osutunud Jaapani anime-filmidest, Makoto Shinkai meistriteos "Sinu nimi". JAFFi põhiprogrammis on veel Hayao Miyazaki stuudios Ghibli alustanud režissööri Hiromasa Yonebayashi uus film "Mary ja nõialill", Naoko Yamada film "Vaikne hääl", Kenju Kamiyama film "Tukastav printsess" ja mitmeid rahvusvahelisi auhindu pälvinud Sunao Katabuchi draama "Siin ilmanurgas".
Anime-fännid saavad kohtuda mitmete oma lemmikutega. Koos vaprate neidudega filmist "Tüdrukud-tankistid" tähistame 23. aprillil Veteranide päeva. Samuti on tagasi ekraanil pokemonid ja kartmatu Naruto poeg Boruto. Eriprogrammis "Versus" linastuvad taas mangadel ja anime-seriaalidel põhinevad mängufilmid. Tänavuse programmi silmapaistvaimaks filmiks on "Gintama".
Juba kolmandat korda on JAFFi programmis valik filme Jaapani köögist. Berliini toidufilmide eriprogrammis sel kevadel esilinastunud mängufilmis "Ramenipood" otsib Jaapanist pärit kokk oma juuri Singapurist. Kavas on ka kaks dokumentaalfilmi: "Tsukiji imedemaa" tutvustab kuulsat Tokyo kalaturgu ja "Sipelgad krevetil" viib vaataja koos Taanis tegutseva maailmakuulsa Noma restoraniga kuuks ajaks Tokyosse.
Sel aastal tähistab JAFFi erisündmus AnimeMöll oma 5. sünnipäeva. Möll läheb lahti Solaris keskuses 21. aprillil. Samas tähistame ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja võõrustame cosplay -näitlejaid kogu Baltikumist ja Soomest, kes tulevad meile õnne soovima. Nende hulgas on ka Londonis toimunud viimase Euro-cosplay võistluse võitjad. Lisaks on plaanis esmakordselt publiku ette kutsuda Eesti animafilmide kangelased. Jätkuvad ka kõik teised AnimeMöllu põhiüritused - kirbuturg, cosplay-show vabalava, kendo võistlused, fotonurk ja eriti populaarne joonistamise meistriklass.
22. aprillil tähistame Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kinos Artis suure Eesti animatsioonipäevaga. Eesti animafilmide tegijad on kokku pannud valiku parimaid kodumaiseid animafilme. Programm on vaatajatele tasuta. Eesti animatsioonipäeval on võimalik osa võtta ka režissöör Rao Heidmetsa nukufilmide tegemise meistriklassist.
Väikestele vaatajatele näitame uuesti sel aastal 10-aastaseks saanud Ponyo filmi. Pärast Hayao Miyazaki "Ponyo mäe otsas" vaatamist on kõigil võimalus maitsta Ponyo sünnipäevatorti.
Üheks festivali erisündmuseks kujuneb kindlasti parima täispika animafilmi Oscarile kandideerinud ainulaadse teose "Armastusega, Vincent" linastumine. Maailma esimene täismahus käsitsi maalitud film äratab ellu Vincent van Goghi maalid, et rääkida kunstniku elu- ja surmalugu. 125 maalikunstnikku muutsid tavalise mängufilmina üles võetud teose kõik 65 000 kaadrit õlimaalideks, et vaatajad saaksid kogeda vaimustavat vaatepilti.
JAFFi toetavad Tallinna ja Tartu linn, Eesti Kultuurkapital, Eesti Filmi Instituut, Jaapani saatkond. Koostööpartneriteks on linastuskinod ja Solaris keskus. | JAFF vaatleb nüüd Jaapani kultuuri laiemalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
JAFFi filmiprogrammis on seekord 20 linateost, mis linastuvad põhiprogrammis ja temaatilistes eriprogrammides. Programmiga "Isao Takahata: In Memoriam" mälestame hiljuti 82 aasta vanuses meie seast lahkunud väljapaistvat animarežissööri Isao Takahatat. Legendaarse stuudio Ghibli ühe rajaja loomingust tulevad näitamisele "Jaanimardikate haud" ja "Lugu printsess Kaguyast".
Festivali publikumagnetiks tõotab kujuneda üks maailmas menukaimaks osutunud Jaapani anime-filmidest, Makoto Shinkai meistriteos "Sinu nimi". JAFFi põhiprogrammis on veel Hayao Miyazaki stuudios Ghibli alustanud režissööri Hiromasa Yonebayashi uus film "Mary ja nõialill", Naoko Yamada film "Vaikne hääl", Kenju Kamiyama film "Tukastav printsess" ja mitmeid rahvusvahelisi auhindu pälvinud Sunao Katabuchi draama "Siin ilmanurgas".
Anime-fännid saavad kohtuda mitmete oma lemmikutega. Koos vaprate neidudega filmist "Tüdrukud-tankistid" tähistame 23. aprillil Veteranide päeva. Samuti on tagasi ekraanil pokemonid ja kartmatu Naruto poeg Boruto. Eriprogrammis "Versus" linastuvad taas mangadel ja anime-seriaalidel põhinevad mängufilmid. Tänavuse programmi silmapaistvaimaks filmiks on "Gintama".
Juba kolmandat korda on JAFFi programmis valik filme Jaapani köögist. Berliini toidufilmide eriprogrammis sel kevadel esilinastunud mängufilmis "Ramenipood" otsib Jaapanist pärit kokk oma juuri Singapurist. Kavas on ka kaks dokumentaalfilmi: "Tsukiji imedemaa" tutvustab kuulsat Tokyo kalaturgu ja "Sipelgad krevetil" viib vaataja koos Taanis tegutseva maailmakuulsa Noma restoraniga kuuks ajaks Tokyosse.
Sel aastal tähistab JAFFi erisündmus AnimeMöll oma 5. sünnipäeva. Möll läheb lahti Solaris keskuses 21. aprillil. Samas tähistame ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja võõrustame cosplay -näitlejaid kogu Baltikumist ja Soomest, kes tulevad meile õnne soovima. Nende hulgas on ka Londonis toimunud viimase Euro-cosplay võistluse võitjad. Lisaks on plaanis esmakordselt publiku ette kutsuda Eesti animafilmide kangelased. Jätkuvad ka kõik teised AnimeMöllu põhiüritused - kirbuturg, cosplay-show vabalava, kendo võistlused, fotonurk ja eriti populaarne joonistamise meistriklass.
22. aprillil tähistame Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kinos Artis suure Eesti animatsioonipäevaga. Eesti animafilmide tegijad on kokku pannud valiku parimaid kodumaiseid animafilme. Programm on vaatajatele tasuta. Eesti animatsioonipäeval on võimalik osa võtta ka režissöör Rao Heidmetsa nukufilmide tegemise meistriklassist.
Väikestele vaatajatele näitame uuesti sel aastal 10-aastaseks saanud Ponyo filmi. Pärast Hayao Miyazaki "Ponyo mäe otsas" vaatamist on kõigil võimalus maitsta Ponyo sünnipäevatorti.
Üheks festivali erisündmuseks kujuneb kindlasti parima täispika animafilmi Oscarile kandideerinud ainulaadse teose "Armastusega, Vincent" linastumine. Maailma esimene täismahus käsitsi maalitud film äratab ellu Vincent van Goghi maalid, et rääkida kunstniku elu- ja surmalugu. 125 maalikunstnikku muutsid tavalise mängufilmina üles võetud teose kõik 65 000 kaadrit õlimaalideks, et vaatajad saaksid kogeda vaimustavat vaatepilti.
JAFFi toetavad Tallinna ja Tartu linn, Eesti Kultuurkapital, Eesti Filmi Instituut, Jaapani saatkond. Koostööpartneriteks on linastuskinod ja Solaris keskus.
### Response:
JAFF vaatleb nüüd Jaapani kultuuri laiemalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põgus tagasivaade 2017. aastale näitab, et sarnaselt varasemate aastatega ei ole terroriaktid Euroopas kahjuks kuhugi kadunud - sõidukiga inimeste tapmine Londonis, omatehtud lõhkeseadmega korraldatud plahvatus Manchesteris, rünnak Barcelona kesklinnas ning pussitamine Turus on vaid mõned näited sellest traagilisest jadast, märgib aastaraamat.
Kapo kinnitab, et vaatamata Süüria-Iraagi konfliktikoldes islamiäärmuslaste kandepinna murenemisele, ei vähendanud see terroriohtu Euroopas ning konfliktikoldest tagasipöörduvate välisvõitlejate probleem, iseäranis kui tegemist on Euroopa riikide kodanikega, jääb proovikiviks aastateks.
Rünnakud ei eelda eriväljaõpet
Kaitsepolitsei toob aastaraamatus välja mitu olulist elementi terroristide tegevusmustris.
Aina enam pannakse rünnakuid toime käepäraste vahenditega nagu sõidukid, külmrelvad jm, mille kasutamine ei eelda eriväljaõpet.
Rünnakud on valdavalt suunatud inimeste vastu tavalises linnaruumis – tänavatel, väljakutel, kogunemiskohtades ning seetõttu tuleb ka Eestis paratamatult kasutada nähtavaid turvameetmeid.
Viimaste rünnakute taustal tuleb rõhutada paindlust ehk ründajad ei vali ohvreid kindlate kriteeriumite, vaid kujunenud võimaluse järgi.
Seda, et terrorism kui nähtus ei ole Eesti või Eesti lähipiirkonna seisukohast enam pelgalt abstraktne, muu maailma probleem, ilmestavad ka kohtuotsused Eestis ja Lätis.
Ramil Khalilov ja Roman Manko Autor: ERR
Mullu aprillis jättis riigikohus jõusse süüdimõistva kohtuotsuse, millega Roman Mankole mõisteti Süüriasse terrorirühmituse ridadesse siirdunud Ivan Sazanakovi toetamise eest kaks aastat ning Ramil Khalilovile kolm aastat vanglakaristust. Tegemist on esimese islamiterrorismi toetamise kohtuasjaga Eestis.
Kui Eestis on esimene islamiterrorismi puudutav kuritegu läbinud kõik kohtuastmed, siis Lätis on praeguseks teises kohtuastmes süüdi mõistetud esimene teadaolev Baltimaadest pärit inimene, kes osales Süüria konfliktis ning jõudis tagasi koduriiki. Riia ringkonnakohus mõistis lätlase Martins Grinbergsi mullu sügisel 10 aastaks ja kolmeks kuuks vangi.
Martins Grinbergs Autor: tvnet.lv
"Nende otsuste taustal on selge, et aina raskem on eraldada meie riigi julgeolekut rahvusvahelisest julgeolekust. Tuhandete kilomeetrite kaugusel toimuvad sündmused avaldavad mõju meile ja me liitlastele
Euroopas. Julgeoleku läbipõimumisest annab muu hulgas aimu fakt, et Eestit on alates Süüria konflikti puhkemisest korduvalt kasutatud transiitriigina välisvõitlejate siirdumiseks konfliktipiirkonda," nendib aastaraamat.
Daeshi mõju ei kao koos temaga
Kaitsepolitsei märgib, et Iraagi-Süüria aladel toimuv islamistide lüüasaamine ei pruugi esialgu terroriohtu Euroopas vähendada.
"On üsna selge, et kõik terrorirühmituste ridadesse siirdunud välisvõitlejad ei naase. Peamisi põhjuseid on hukkumine, soovimatus astuda naasmisel kohtu ette või ideoloogilistel kaalutlustel teistesse konfliktikolletesse siirdumine," tõdeb kapo.
Iraagi-Süüria sõjakoldes on üks Eestist pärit välisvõitleja Abdurrahman Sazanakov ning lisaks temale on kaitsepolitsei tuvastanud kümmekond Eestiga seotud inimest, kes viibivad või on viibinud Iraagi-Süüria konfliktipiirkonnas ning ligikaudu pooled neist on alaealised.
Hoolimata Daeshi hallatava territooriumi järkjärgulisest vähenemisest, ei kaasne sellega äärmusideoloogia leviku ega väärtuskonflikti lõppu.
"Kuna julgeolekuasutuse tähelepanu pälvib radikaliseerunud isik pahatihti üsna hilises staadiumis, kordame üleskutset märgata lähikondsete, õppekaaslaste või kolleegide käitumises muutusi ning murede korral otsida nii palju kui võimalik üheskoos lahendust. Inimese radikaliseerumine on üldjuhul sotsiaalne probleem, kus õigeaegse toetamisega saab teda aidata ning vältida hilisemaid traagilisi tagajärgi nii talle kui ka ühiskonnale laiemalt," märgib aastaraamat.
Abdurrahman Sazanakov (Facebook) | Kaitsepolitsei: terrorism ei ole Eesti jaoks enam abstraktne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põgus tagasivaade 2017. aastale näitab, et sarnaselt varasemate aastatega ei ole terroriaktid Euroopas kahjuks kuhugi kadunud - sõidukiga inimeste tapmine Londonis, omatehtud lõhkeseadmega korraldatud plahvatus Manchesteris, rünnak Barcelona kesklinnas ning pussitamine Turus on vaid mõned näited sellest traagilisest jadast, märgib aastaraamat.
Kapo kinnitab, et vaatamata Süüria-Iraagi konfliktikoldes islamiäärmuslaste kandepinna murenemisele, ei vähendanud see terroriohtu Euroopas ning konfliktikoldest tagasipöörduvate välisvõitlejate probleem, iseäranis kui tegemist on Euroopa riikide kodanikega, jääb proovikiviks aastateks.
Rünnakud ei eelda eriväljaõpet
Kaitsepolitsei toob aastaraamatus välja mitu olulist elementi terroristide tegevusmustris.
Aina enam pannakse rünnakuid toime käepäraste vahenditega nagu sõidukid, külmrelvad jm, mille kasutamine ei eelda eriväljaõpet.
Rünnakud on valdavalt suunatud inimeste vastu tavalises linnaruumis – tänavatel, väljakutel, kogunemiskohtades ning seetõttu tuleb ka Eestis paratamatult kasutada nähtavaid turvameetmeid.
Viimaste rünnakute taustal tuleb rõhutada paindlust ehk ründajad ei vali ohvreid kindlate kriteeriumite, vaid kujunenud võimaluse järgi.
Seda, et terrorism kui nähtus ei ole Eesti või Eesti lähipiirkonna seisukohast enam pelgalt abstraktne, muu maailma probleem, ilmestavad ka kohtuotsused Eestis ja Lätis.
Ramil Khalilov ja Roman Manko Autor: ERR
Mullu aprillis jättis riigikohus jõusse süüdimõistva kohtuotsuse, millega Roman Mankole mõisteti Süüriasse terrorirühmituse ridadesse siirdunud Ivan Sazanakovi toetamise eest kaks aastat ning Ramil Khalilovile kolm aastat vanglakaristust. Tegemist on esimese islamiterrorismi toetamise kohtuasjaga Eestis.
Kui Eestis on esimene islamiterrorismi puudutav kuritegu läbinud kõik kohtuastmed, siis Lätis on praeguseks teises kohtuastmes süüdi mõistetud esimene teadaolev Baltimaadest pärit inimene, kes osales Süüria konfliktis ning jõudis tagasi koduriiki. Riia ringkonnakohus mõistis lätlase Martins Grinbergsi mullu sügisel 10 aastaks ja kolmeks kuuks vangi.
Martins Grinbergs Autor: tvnet.lv
"Nende otsuste taustal on selge, et aina raskem on eraldada meie riigi julgeolekut rahvusvahelisest julgeolekust. Tuhandete kilomeetrite kaugusel toimuvad sündmused avaldavad mõju meile ja me liitlastele
Euroopas. Julgeoleku läbipõimumisest annab muu hulgas aimu fakt, et Eestit on alates Süüria konflikti puhkemisest korduvalt kasutatud transiitriigina välisvõitlejate siirdumiseks konfliktipiirkonda," nendib aastaraamat.
Daeshi mõju ei kao koos temaga
Kaitsepolitsei märgib, et Iraagi-Süüria aladel toimuv islamistide lüüasaamine ei pruugi esialgu terroriohtu Euroopas vähendada.
"On üsna selge, et kõik terrorirühmituste ridadesse siirdunud välisvõitlejad ei naase. Peamisi põhjuseid on hukkumine, soovimatus astuda naasmisel kohtu ette või ideoloogilistel kaalutlustel teistesse konfliktikolletesse siirdumine," tõdeb kapo.
Iraagi-Süüria sõjakoldes on üks Eestist pärit välisvõitleja Abdurrahman Sazanakov ning lisaks temale on kaitsepolitsei tuvastanud kümmekond Eestiga seotud inimest, kes viibivad või on viibinud Iraagi-Süüria konfliktipiirkonnas ning ligikaudu pooled neist on alaealised.
Hoolimata Daeshi hallatava territooriumi järkjärgulisest vähenemisest, ei kaasne sellega äärmusideoloogia leviku ega väärtuskonflikti lõppu.
"Kuna julgeolekuasutuse tähelepanu pälvib radikaliseerunud isik pahatihti üsna hilises staadiumis, kordame üleskutset märgata lähikondsete, õppekaaslaste või kolleegide käitumises muutusi ning murede korral otsida nii palju kui võimalik üheskoos lahendust. Inimese radikaliseerumine on üldjuhul sotsiaalne probleem, kus õigeaegse toetamisega saab teda aidata ning vältida hilisemaid traagilisi tagajärgi nii talle kui ka ühiskonnale laiemalt," märgib aastaraamat.
Abdurrahman Sazanakov (Facebook)
### Response:
Kaitsepolitsei: terrorism ei ole Eesti jaoks enam abstraktne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loobumisotsuseks andis Aivarile tõuke tänavune võitlus karmide tervisehädadega. "Kahepoolne kopsupõletik aitas karjäärile joone alla tõmmata. Vanus on ka kõrge, sügisel saan 36-aastaseks. Mul pole enam midagi anda," lausus suusataja Õhtulehele.
Individuaalselt osutusid Rehemaa parimateks tulemusteks MM-idel 2013. aastal Val di Fiemmes seitsmes koht 15 km vabatehnikasõidus ja 2009. aastal Liberecis kümnes koht 50 km ühisstardiga vabatehnikasõidus.
Tour de Ski osavõistlustel jõudis ta kolmel korral esikümnesse, parimaks jäi neljas koht 2008. aastal Oberhofis 3,75 km vabatehnika proloogil. Lisaks tuli ta järgneva aasta veebruaris MK-etapil Valdidentros 15 km klassikatehnikasõidus kaheksandaks. | Aivar Rehemaa lõpetas tippspordiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loobumisotsuseks andis Aivarile tõuke tänavune võitlus karmide tervisehädadega. "Kahepoolne kopsupõletik aitas karjäärile joone alla tõmmata. Vanus on ka kõrge, sügisel saan 36-aastaseks. Mul pole enam midagi anda," lausus suusataja Õhtulehele.
Individuaalselt osutusid Rehemaa parimateks tulemusteks MM-idel 2013. aastal Val di Fiemmes seitsmes koht 15 km vabatehnikasõidus ja 2009. aastal Liberecis kümnes koht 50 km ühisstardiga vabatehnikasõidus.
Tour de Ski osavõistlustel jõudis ta kolmel korral esikümnesse, parimaks jäi neljas koht 2008. aastal Oberhofis 3,75 km vabatehnika proloogil. Lisaks tuli ta järgneva aasta veebruaris MK-etapil Valdidentros 15 km klassikatehnikasõidus kaheksandaks.
### Response:
Aivar Rehemaa lõpetas tippspordiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Austraalia väikelinnas elab üksikema Amelia koos hüperaktiivse poja Samueliga. Poisil ei ole toeks võtta ei isa ega sõpru, on üksnes väsinud ema, kes kõigega peab hakkama saama. Lapse ärev ja rahutu loomus kohtleb aga reaalsust omamoodi. Selline suhe toob kaasa õõvastava ülekande, poisi probleemid kanduvad emale ja matab mõlemad süngusse.
Lasteraamatust pärit koll Babaduuk kolib kaante vahelt välja ja hakkab tegutsema ema ja poja argireaalsuses. Film linastus Sundance'i festivali programmis ja pälvis seal tunnustust.
Õudusfilm "Babaduuk" on ETV2 ekraanil 12. aprillil kell 23.30. | Kultuuriportaal soovitab: "Babaduuk" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Austraalia väikelinnas elab üksikema Amelia koos hüperaktiivse poja Samueliga. Poisil ei ole toeks võtta ei isa ega sõpru, on üksnes väsinud ema, kes kõigega peab hakkama saama. Lapse ärev ja rahutu loomus kohtleb aga reaalsust omamoodi. Selline suhe toob kaasa õõvastava ülekande, poisi probleemid kanduvad emale ja matab mõlemad süngusse.
Lasteraamatust pärit koll Babaduuk kolib kaante vahelt välja ja hakkab tegutsema ema ja poja argireaalsuses. Film linastus Sundance'i festivali programmis ja pälvis seal tunnustust.
Õudusfilm "Babaduuk" on ETV2 ekraanil 12. aprillil kell 23.30.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: "Babaduuk" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti ainus rändav muusikafestivalide sari võngub tänavu esmakordselt Pärnumaale Vango Imedemaale. Festivali korraldajad teatasid ühtlasi, et keelepainutustel on nüüd lõpp ning Acoussionist sai Võnge.
Festivali eelmine nimetus Acoussion tulenes sõnadest "acoustic" ja "session" ning festivali kontseptsiooni aluseks ja eeskujuks ongi enamjaolt akustilised sessioonid.
Looduslikes asupaikades olevatel lavadel astuvad üles tuntud ja vähem tuntud erinäolised artistid nii kodust kui ka võõrsilt. Festival toimub 7. juulil ning lisainfot artistide kohta jagatakse lähimate kuude jooksul.
Võnke puhul on tegemist ainulaadse pop-up muusikafestivaliga, mis tähendab seda, et iga festival toimub uues asukohas ja esinejad astuvad üles erinevates ebatraditsioonilistes paikades.
Võnge 2018 on pühendatud Eesti Vabariigi sajandale sünnipäevale. | Festival Acoussion vahetas nime Võnkeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti ainus rändav muusikafestivalide sari võngub tänavu esmakordselt Pärnumaale Vango Imedemaale. Festivali korraldajad teatasid ühtlasi, et keelepainutustel on nüüd lõpp ning Acoussionist sai Võnge.
Festivali eelmine nimetus Acoussion tulenes sõnadest "acoustic" ja "session" ning festivali kontseptsiooni aluseks ja eeskujuks ongi enamjaolt akustilised sessioonid.
Looduslikes asupaikades olevatel lavadel astuvad üles tuntud ja vähem tuntud erinäolised artistid nii kodust kui ka võõrsilt. Festival toimub 7. juulil ning lisainfot artistide kohta jagatakse lähimate kuude jooksul.
Võnke puhul on tegemist ainulaadse pop-up muusikafestivaliga, mis tähendab seda, et iga festival toimub uues asukohas ja esinejad astuvad üles erinevates ebatraditsioonilistes paikades.
Võnge 2018 on pühendatud Eesti Vabariigi sajandale sünnipäevale.
### Response:
Festival Acoussion vahetas nime Võnkeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil osaleb viis ministrit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil osaleb viis ministrit | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Et finaalturniirile jõuda, pidanuks Trentino kordusmängu võitma 3:0 või 3:1 (avamängu võitis Civitanova 3:1) ning seejärel ka kuldse geimi, vastastele piisas kahest geimivõidust, vahendab Volley.ee.
Eilse mängu kaks esimest geimi kuulusid aga Civitanovale, mis ühtlasi kindlustas neile edasipääsu. Kogu kohtumise võitis Civitanova 3:2 (25:19, 25:21, 20:25, 25:27, 17:15). Teppan alustas algkoosseisus, ent vahetati pärast teist geimi pingile. Tema arvele jäi 4 punkti.
Final Fouri pileti on kindlustanud korraldajana Kaasan. Koha nelja seas tagasid ka Poola klubi Kedzierzyn-Kozle Zaksa, kes alistas kahel korral VfB Friedrichshafeni Saksamaalt ning Itaalia klubi Perugia, kes oli üle Novosibirski Lokomotiivist.
Finaalturniir toimub Kaasanis 12.-13. mail. | Teppan ja Trentino Meistrite liiga finaalturniirile ei pääsenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Et finaalturniirile jõuda, pidanuks Trentino kordusmängu võitma 3:0 või 3:1 (avamängu võitis Civitanova 3:1) ning seejärel ka kuldse geimi, vastastele piisas kahest geimivõidust, vahendab Volley.ee.
Eilse mängu kaks esimest geimi kuulusid aga Civitanovale, mis ühtlasi kindlustas neile edasipääsu. Kogu kohtumise võitis Civitanova 3:2 (25:19, 25:21, 20:25, 25:27, 17:15). Teppan alustas algkoosseisus, ent vahetati pärast teist geimi pingile. Tema arvele jäi 4 punkti.
Final Fouri pileti on kindlustanud korraldajana Kaasan. Koha nelja seas tagasid ka Poola klubi Kedzierzyn-Kozle Zaksa, kes alistas kahel korral VfB Friedrichshafeni Saksamaalt ning Itaalia klubi Perugia, kes oli üle Novosibirski Lokomotiivist.
Finaalturniir toimub Kaasanis 12.-13. mail.
### Response:
Teppan ja Trentino Meistrite liiga finaalturniirile ei pääsenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 7 mõtet Barry Johnsonilt
1) Avaliku ja erasektori tugev side ei aita saada teadus- ja arendustegevuseks mitte ainult rohkem raha riigilt, vaid ka eraorganisatsioonidelt.
2) Alusteaduste ekspertide ja nende rakendusi mõistvate inimeste kokku viimine on tähtis hoolimata piirkonna eripäradest ning teadusraha allikast.
3) Ettevõtted ei tee ülikoolidega koostööd enam puusalt tulistades, vaid otsivad püsivamaid partnereid.
4) Tudengitele erialateamiste andmine on tähtis, kuid üha olulisemaks muutub laiemate oskuste, sh koostöövõime õpetamine.
5) Tarkade ettevõtete loomiseks on vaja nii alusteadust, kohta, kus joondatakse see turuvajadustega kui ka teadlastele-tudengitele ettevõtluse aluste õpetamist.
6) Riiklikel investeeringutel erasektorisse on suurim mõju, kui nendega toetatakse alustavaid tarku iduettevõtteid.
7) Tööstuse ja ühiskonna vajaduste rahuldamiseks tuleks kasuks, kui doktorandid teeksid õpingutes pausi ja töötaksid kuni aasta erialaga seotud ettevõttes. See avardab nende mõttelaadi ja kasvatab suhtlusvõrgustikku.
USA-s teadus- ja arendustegevusele tehtavad investeeringud on 2,7 protsendiga SKT-st muljetavaldavad, kui võtta kõrvale, et Eestis ei suuda riik jõuda isegi lubatud ühe protsendi eesmärgini. Millal tunnistama hakati, et teadusesse sihilikult investeerimine tasub tõesti ära?
Riiklik teadusfond (NSF) loodi 1950. aastal eesmärgiga kiirendada teaduse progressi. Sellel olid omad põhjused – rahvatervise edendamine, majandusliku õitsengu parandamine, riigi kaitsevõime tõstmine. Neid valdkondi oli palju. Peaeesmärk oli toetada alusteadusi, et neist saaks lõpuks ühel päeval majanduslikku kasu lõigata.
Tööstuse ja ülikoolide lõimimisele keskenduv ühiste uurimisasustuste programm (IUCRC) on umbes 40 aastat vana. Üle riigi paiknevad 75 keskust katavad kõik uurimisvaldkonnad – NSF eesmärk on toetada kõiki teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika erialasid. Sellega on liitunud umbes 900 eraorganisatsiooni. Nad rahastavad ka keskustes tehtavaid alus- ja rakendusuuringuid.
See on küll veidi poliitiliseks kiskuv küsimus, aga kas need prioriteedid jäävad püsima ka tulevikus? Ühelt poolt sai Teadusmarss eelmisel aastal teatud põhjustel alguse just Ameerika Ühendriikidest. Samas sai äsja heakskiidu eelarve, mida on nimetatud kõige heldemaks teadusele raha jagavaks eelarveks USA ajaloos.
Teadusfondi 2018. aasta eelarve kiideti heaks paari nädala eest. Meie üldeelarve on võrreldes eelmise aastaga sama ja olnud seda mitu aastat. Sellel aastal on aga oluliselt suurem eelarverida „teadus ja sellega seotud tegevused“. Sellest rahastame alus- ja rakendusuuringuid. See kasvas ka eelmisel aastal.
Lisaraha võimaldab meil investeerida rohkem strateegilisse uurimisvaldkondadesse – suurtesse ideedesse. Neid on kümme. Kuus on seotud otseselt teadusega, neli on orienteeritud protsessidega seotud ideedele, näiteks konvergentsile. Viimase eesmärk on soodustada probleemide kollektiivset lahendamist mitmete erialade inimeste poolt.
NSF avaldas hiljuti uue strateegilise plaani. Selles on rõhk just suurtel ideedel ja partnerlussuhete tähtsusel. Avaliku ja erasektori tugev side ei aita saada mitte ainult rohkem raha riigilt, vaid ka eraorganisatsioonidelt.
Kui palju valitsuse ja riigi poolt eelarvega saadetavad signaalid erasektori käitumist selles osas mõjutavad? Mäletatavasti panustab USA-s erasektor teadus- ja arendustegevusse tegelikult riigist rohkem.
2017. aastal investeeris erasektor USA-s teadus- ja arendustegevusse 300 miljardit dollarit. Seda on riigisektori investeeringutest märgatavalt rohkem. Riigi investeeringud on tähtsad aga mitmel põhjusel. Kui vaadata erasektori investeeringuid, siis moodustavad neist umbes poole arenduskulud. Samal ajal keskendub riigisektor, sh NSF alusteadustele, mis viivad tulevikus võimalusteni äri teha.
Investeerime ideedesse enne, kui need muutuvad piisavalt küpseks, et erasektor nende vastu huvi tunneks. Tahame võtta investeeringutega alusteadustesse riske. Me ei tea, kuhu mõned neist ideedest viivad. Kui me neisse aga ei investeeriks, laseksime tulevikus käest märkimisväärsed võimalused, milleni tehnoloogia küpsedes viia võiks ja millest võiks olla huvitatud ka ettevõtted.
Eesti juurde tulles – mõned arvamusliidrid on märkinud, et erasektori poolt polegi mõtet mingeid suuremaid investeeringuid oodata, kuni Eestis pole rasketööstust või piisavalt keskmisega suurusega tööstusettevõtteid. Põlevkivi kõrvale pole praegu meil aga midagi suurt panna. Kui palju selline loogika pädeb?
Alusteaduste ekspertide ja nende rakendusi mõistvate inimeste kokku viimine on kriitiline hoolimata piirkonna eripäradest. Tavaliselt tulevad uuringute rakendusi mõistvad inimesed just tööstusest. On väga tähtis, et neil oleks võimalus teineteise laualt süüa.
Alusteadust annab natuke muuta. Ideesid saab näha veidi teistmoodi, kui mõistame paremini rakendusi, mida alusteadused võimalikuks muudavad. Samuti tuleb paremini mõista, kuidas kasutada alusteadusi, et erinevate rakendustega saaks teha teoks mõtted ja vajadused, mida poleks tööstus ja ettevõtted kaalunud ilma neid alusteadusega siduva lülita.
Autor: Ameerika Ühendriikide suursaatkond
Hoolimata rahastuse täpsest allikast on kriitiline, et need valdkonnad kokku tuuakse. See on põhjus, miks eksisteerib tööstuse ja ülikoolide ühiste uurimisasustuste programm. Rakendusi mõistvad inimesed saavad rääkida otse alusuuringute ja inseneeriaga tegelevate inimestega.
Programmi juures on lisaks oluline, et lisame sinna väliskeskuste alaprogrammiga teaduslikku tipp-pädevust üle terve maailma. Tahame programmi raames ühendada pädevusi hoolimata sellest, kust see pärineb, meeskondadega, kes viivad edasi teadust ja inseneeriat.
Kui võtta aluseks USA, kuidas on ülikoolidega tihedalt läbi käivate ettevõtete käitumine ja tegevussalad viimaste kümnendite jooksul muutunud?
Esiteks keskenduvad ettevõtted rohkem partnerülikoolidele. Kui 20 aasta eest võis ettevõte X läbi käia 30 ülikooliga, siis nüüd on neil lühike partnerülikoolide nimekiri, kellele nad end pühenduvad. See on üks trend, mida sa hakkad rohkem nägema ja oled viimaste kümnendite jooksul näinud.
Teise asjana juhivad tööstuse käitumist juhivad meie maailma megatrendid. Nad keskenduvad näiteks linnadele, tarkadele ja ühendatud kogukondadele, mis on selle tulemus. informatsioonitehnoloogiale, mis on saanud oluliseks väga paljudel aladel. See kõik mõjutab seda, millest ettevõtted huvituvad.
Samuti on tähtis, et ettevõtetele on muutunud ülioluliseks talent. Nad tahavad ülikoolidega ühenduses olla. Ülikoolid on allikaks üliõpilastele, kes lõpetavad kooli ja muutuvad tööjõuks. Neil on seetõttu soov ülikoolidega koostööd teha, et mõjutada seda, kuidas tudengeid õpetatakse.
Tehnoloogia, teaduse ja inseneriteaduse süviti mõistmine on muidugi tähtis. Ent laiemate oskuste olemasolu, mis aitab neil tööstuses edasi jõuda, on samuti kriitiline. See, kuidas nad koostööd teevad – meeskonnas ja üleilmselt.
Ma töötan põhiliselt teadusajakirjanikuna ja kajastan õige tihti maailma tippajakirjades ilmuvaid teadustöid. Nende näiteks MIT-st või Caltechist pärit esimeste autoritega pikemalt rääkides kuulen ikka ja jälle, kuidas nad on ühtlasi ka mõne enda tulemusi praktikas kasutava iduettevõtte kaasasutajad. Mis on see maagiline valem, millega noorteadlasi ettevõtjaks muuta?
See on hea küsimus. Ma näen seda kolme ämbrina. Edukas olemiseks on sul vaja kõiki kolme.
Esimene on „ leiutis “ – see on uue teadmise hankimine. Need on alus- ja rakendusuuringud, mida saab muuta kaubanduslikuks väärtuseks. Teine on „ innovatsioon “. Minu jaoks on see leiutiste ämbrist pärit teadmiste joondamine turu vajadustega. Probleemidega, mille lahendamist tahavad ja vajavad tarbijad ning teised. Ettevõtlikkus ehk kolmas ämber on organisatsiooni ehitamine, et viia see innovatsioon turule.
Sul on vaja, et tudengid ja õpetajaskond tegeleksid kõige kolmega. Näiteks on meil NSF-is programm ICORE. See keskendub alusuuringute turu vajaduste ja aktuaalsete teemade kokku viimisega. Meil on treeningprogramm, mis aitab üliõpilastel ja õpetajaskonnal mõista, mida selleks teha tuleb, ning kuidas luua organisatsioon selle turule viimiseks.
NSF toetab alusuuringuid, mis täidavad leiutise ämbrit. Meil on teadlaste-tööstuse ühised uurimiskeskused, mis aitavad siduda need leiutised tööstusega. Lõpuks on meil ka ICORE ja sellele sarnased programmid, mis harivad ja treenivad üliõpilasperet iduettevõtete loomises. Meil on ka programmid, nagu väikeste ettevõtete initsiatiiv, nende ettevõtete rahastamiseks. See on samuti oluline.
Me rahastame iduettevõtteid, kui erasektor seda ei teeks, sest eksisteerivad veel tehnilised riskid ja lahendamata tehnilised probleemid. See on koht, kuhu peab panustama avalik sektor. Iduettevõtte toetaval ökosüsteemil on kõik need komponendid.
Samas näen ikka ja jälle kriitilisi arvamusartikleid, kus viidatakse, et erasektorit võib võrrelda jänesega, kes kasutab küll avaliku sektori rahastatud teadustööd, kuid samal ajal ei saa tunnustata seejuures uurimisasutusi, kes neil riikliku tuge andis.
See on taaskord tähtis küsimus. Me ei investeeri väikestesse ettevõtetesse mitu korda. Me ei anna neile raha, et nad teeksid järjepidevalt uurimistööd. Investeerime neisse ettevõtetesse kõige alguses, kui seda ei teeks keegi teine.
Toon paar näidet. NSF rahastas näiteks Qualcommi, kui see alustas. See oli aeg, kui sellesse tehnoloogiasse investeerimine oli riskantne. Keegi teine poleks seda teinud, aga kaitseministeerium ja NSF tegi. Rahastasime küberturbefirmat Symantec, kui see alustas.
Kui need ettevõtted luuakse, on sul 2–3 kaasasutajat. Neil pole ressursse, kuid neil on idee ja neil on vaja maandada tehnilisi riske, et äratada erasektori huvi. Just see on see koht, kus riiklikel investeeringutel on kõige suurem mõju.
Eesti ühe probleemina nähakse ka seda, et suurem osa doktorikraadi kätte saanud noori ei näe oma tulevikku ettevõtlussektoris. Klassikalise mudeli kohaselt leiavad nad tööd samade ülikoolide juures, mille nad lõpetasid ja jätkavad seal teadusega tegelemist. Seega ei saagi tekkida mõlemal poolel vahetut ettekujutust, mida teine vajab. Kuidas on õnnestunud muuta USA-s avalikku ja erasektorid lahutavat barjääri läbilaskvamaks?
Olen ise insener ja kasutan seda näitena. Doktorikraadi saanutest läheb eraettevõtetesse tööle 75 protsenti. Akadeemilises keskkonnas jätkab vaid 14 protsenti.
Ma pean doktorantide õpetamise juures kriitiliseks, et neil tekiks tööstusega side. Nad peavad sellega kokku puutuma. Seega usun väga tugevalt internatuuri. Doktorandid ja magistriastme tudengid lahkuvad mõneks ajaks ülikoolist, et süüvida ettevõtluskeskkonda täielikult. Seejärel tulevad nad ülikooli tagasi ja jätkavad oma teadustööga. Sellega tekivad neil oskused, mida tööstus vajab. Samuti tekivad sidemed.
Meil on tegelikult isegi programm nimega INTERN. Rahastame selle raames magistrite tööstuspraktikat kuni poole aasta pikkuselt. Anname ülikoolidele raha, et nad toetaksid üliõpilaste siirdumist mitteakadeemilisse keskkonda, et neil tekiks sellega vastav kogemus.
See on väga tähtis. Sa võtad õpilase nende haridustee alguses, viid ta ülikoolist välja, annad neile kogemuse tööstuses, laiendad nende oskuseid ja tood nad kooli tagasi. See muudab, kuidas nad teadustööle lähenevad. Nad kohanduvad rohkem tööstuse vajadustele, mis hõlbustab tulevikus nende siirdumist tööstusesse.
Tänan intervjuuks aega leidmast!
Intervjuud on tihendatud ja toimetatud.
USA saatkond korraldab koostöös Eesti Teaduste Akadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooliga 11.-12. aprillil Tallinnas seminari, kus peamiseks arutlusteemaks on teadus-ja arendustegevuse rahastamine läbi avaliku- ja erasektori koostöö. | Ekspert: doktorant peaks tegema õpingutes pausi ja töötama aasta ettevõttes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
7 mõtet Barry Johnsonilt
1) Avaliku ja erasektori tugev side ei aita saada teadus- ja arendustegevuseks mitte ainult rohkem raha riigilt, vaid ka eraorganisatsioonidelt.
2) Alusteaduste ekspertide ja nende rakendusi mõistvate inimeste kokku viimine on tähtis hoolimata piirkonna eripäradest ning teadusraha allikast.
3) Ettevõtted ei tee ülikoolidega koostööd enam puusalt tulistades, vaid otsivad püsivamaid partnereid.
4) Tudengitele erialateamiste andmine on tähtis, kuid üha olulisemaks muutub laiemate oskuste, sh koostöövõime õpetamine.
5) Tarkade ettevõtete loomiseks on vaja nii alusteadust, kohta, kus joondatakse see turuvajadustega kui ka teadlastele-tudengitele ettevõtluse aluste õpetamist.
6) Riiklikel investeeringutel erasektorisse on suurim mõju, kui nendega toetatakse alustavaid tarku iduettevõtteid.
7) Tööstuse ja ühiskonna vajaduste rahuldamiseks tuleks kasuks, kui doktorandid teeksid õpingutes pausi ja töötaksid kuni aasta erialaga seotud ettevõttes. See avardab nende mõttelaadi ja kasvatab suhtlusvõrgustikku.
USA-s teadus- ja arendustegevusele tehtavad investeeringud on 2,7 protsendiga SKT-st muljetavaldavad, kui võtta kõrvale, et Eestis ei suuda riik jõuda isegi lubatud ühe protsendi eesmärgini. Millal tunnistama hakati, et teadusesse sihilikult investeerimine tasub tõesti ära?
Riiklik teadusfond (NSF) loodi 1950. aastal eesmärgiga kiirendada teaduse progressi. Sellel olid omad põhjused – rahvatervise edendamine, majandusliku õitsengu parandamine, riigi kaitsevõime tõstmine. Neid valdkondi oli palju. Peaeesmärk oli toetada alusteadusi, et neist saaks lõpuks ühel päeval majanduslikku kasu lõigata.
Tööstuse ja ülikoolide lõimimisele keskenduv ühiste uurimisasustuste programm (IUCRC) on umbes 40 aastat vana. Üle riigi paiknevad 75 keskust katavad kõik uurimisvaldkonnad – NSF eesmärk on toetada kõiki teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika erialasid. Sellega on liitunud umbes 900 eraorganisatsiooni. Nad rahastavad ka keskustes tehtavaid alus- ja rakendusuuringuid.
See on küll veidi poliitiliseks kiskuv küsimus, aga kas need prioriteedid jäävad püsima ka tulevikus? Ühelt poolt sai Teadusmarss eelmisel aastal teatud põhjustel alguse just Ameerika Ühendriikidest. Samas sai äsja heakskiidu eelarve, mida on nimetatud kõige heldemaks teadusele raha jagavaks eelarveks USA ajaloos.
Teadusfondi 2018. aasta eelarve kiideti heaks paari nädala eest. Meie üldeelarve on võrreldes eelmise aastaga sama ja olnud seda mitu aastat. Sellel aastal on aga oluliselt suurem eelarverida „teadus ja sellega seotud tegevused“. Sellest rahastame alus- ja rakendusuuringuid. See kasvas ka eelmisel aastal.
Lisaraha võimaldab meil investeerida rohkem strateegilisse uurimisvaldkondadesse – suurtesse ideedesse. Neid on kümme. Kuus on seotud otseselt teadusega, neli on orienteeritud protsessidega seotud ideedele, näiteks konvergentsile. Viimase eesmärk on soodustada probleemide kollektiivset lahendamist mitmete erialade inimeste poolt.
NSF avaldas hiljuti uue strateegilise plaani. Selles on rõhk just suurtel ideedel ja partnerlussuhete tähtsusel. Avaliku ja erasektori tugev side ei aita saada mitte ainult rohkem raha riigilt, vaid ka eraorganisatsioonidelt.
Kui palju valitsuse ja riigi poolt eelarvega saadetavad signaalid erasektori käitumist selles osas mõjutavad? Mäletatavasti panustab USA-s erasektor teadus- ja arendustegevusse tegelikult riigist rohkem.
2017. aastal investeeris erasektor USA-s teadus- ja arendustegevusse 300 miljardit dollarit. Seda on riigisektori investeeringutest märgatavalt rohkem. Riigi investeeringud on tähtsad aga mitmel põhjusel. Kui vaadata erasektori investeeringuid, siis moodustavad neist umbes poole arenduskulud. Samal ajal keskendub riigisektor, sh NSF alusteadustele, mis viivad tulevikus võimalusteni äri teha.
Investeerime ideedesse enne, kui need muutuvad piisavalt küpseks, et erasektor nende vastu huvi tunneks. Tahame võtta investeeringutega alusteadustesse riske. Me ei tea, kuhu mõned neist ideedest viivad. Kui me neisse aga ei investeeriks, laseksime tulevikus käest märkimisväärsed võimalused, milleni tehnoloogia küpsedes viia võiks ja millest võiks olla huvitatud ka ettevõtted.
Eesti juurde tulles – mõned arvamusliidrid on märkinud, et erasektori poolt polegi mõtet mingeid suuremaid investeeringuid oodata, kuni Eestis pole rasketööstust või piisavalt keskmisega suurusega tööstusettevõtteid. Põlevkivi kõrvale pole praegu meil aga midagi suurt panna. Kui palju selline loogika pädeb?
Alusteaduste ekspertide ja nende rakendusi mõistvate inimeste kokku viimine on kriitiline hoolimata piirkonna eripäradest. Tavaliselt tulevad uuringute rakendusi mõistvad inimesed just tööstusest. On väga tähtis, et neil oleks võimalus teineteise laualt süüa.
Alusteadust annab natuke muuta. Ideesid saab näha veidi teistmoodi, kui mõistame paremini rakendusi, mida alusteadused võimalikuks muudavad. Samuti tuleb paremini mõista, kuidas kasutada alusteadusi, et erinevate rakendustega saaks teha teoks mõtted ja vajadused, mida poleks tööstus ja ettevõtted kaalunud ilma neid alusteadusega siduva lülita.
Autor: Ameerika Ühendriikide suursaatkond
Hoolimata rahastuse täpsest allikast on kriitiline, et need valdkonnad kokku tuuakse. See on põhjus, miks eksisteerib tööstuse ja ülikoolide ühiste uurimisasustuste programm. Rakendusi mõistvad inimesed saavad rääkida otse alusuuringute ja inseneeriaga tegelevate inimestega.
Programmi juures on lisaks oluline, et lisame sinna väliskeskuste alaprogrammiga teaduslikku tipp-pädevust üle terve maailma. Tahame programmi raames ühendada pädevusi hoolimata sellest, kust see pärineb, meeskondadega, kes viivad edasi teadust ja inseneeriat.
Kui võtta aluseks USA, kuidas on ülikoolidega tihedalt läbi käivate ettevõtete käitumine ja tegevussalad viimaste kümnendite jooksul muutunud?
Esiteks keskenduvad ettevõtted rohkem partnerülikoolidele. Kui 20 aasta eest võis ettevõte X läbi käia 30 ülikooliga, siis nüüd on neil lühike partnerülikoolide nimekiri, kellele nad end pühenduvad. See on üks trend, mida sa hakkad rohkem nägema ja oled viimaste kümnendite jooksul näinud.
Teise asjana juhivad tööstuse käitumist juhivad meie maailma megatrendid. Nad keskenduvad näiteks linnadele, tarkadele ja ühendatud kogukondadele, mis on selle tulemus. informatsioonitehnoloogiale, mis on saanud oluliseks väga paljudel aladel. See kõik mõjutab seda, millest ettevõtted huvituvad.
Samuti on tähtis, et ettevõtetele on muutunud ülioluliseks talent. Nad tahavad ülikoolidega ühenduses olla. Ülikoolid on allikaks üliõpilastele, kes lõpetavad kooli ja muutuvad tööjõuks. Neil on seetõttu soov ülikoolidega koostööd teha, et mõjutada seda, kuidas tudengeid õpetatakse.
Tehnoloogia, teaduse ja inseneriteaduse süviti mõistmine on muidugi tähtis. Ent laiemate oskuste olemasolu, mis aitab neil tööstuses edasi jõuda, on samuti kriitiline. See, kuidas nad koostööd teevad – meeskonnas ja üleilmselt.
Ma töötan põhiliselt teadusajakirjanikuna ja kajastan õige tihti maailma tippajakirjades ilmuvaid teadustöid. Nende näiteks MIT-st või Caltechist pärit esimeste autoritega pikemalt rääkides kuulen ikka ja jälle, kuidas nad on ühtlasi ka mõne enda tulemusi praktikas kasutava iduettevõtte kaasasutajad. Mis on see maagiline valem, millega noorteadlasi ettevõtjaks muuta?
See on hea küsimus. Ma näen seda kolme ämbrina. Edukas olemiseks on sul vaja kõiki kolme.
Esimene on „ leiutis “ – see on uue teadmise hankimine. Need on alus- ja rakendusuuringud, mida saab muuta kaubanduslikuks väärtuseks. Teine on „ innovatsioon “. Minu jaoks on see leiutiste ämbrist pärit teadmiste joondamine turu vajadustega. Probleemidega, mille lahendamist tahavad ja vajavad tarbijad ning teised. Ettevõtlikkus ehk kolmas ämber on organisatsiooni ehitamine, et viia see innovatsioon turule.
Sul on vaja, et tudengid ja õpetajaskond tegeleksid kõige kolmega. Näiteks on meil NSF-is programm ICORE. See keskendub alusuuringute turu vajaduste ja aktuaalsete teemade kokku viimisega. Meil on treeningprogramm, mis aitab üliõpilastel ja õpetajaskonnal mõista, mida selleks teha tuleb, ning kuidas luua organisatsioon selle turule viimiseks.
NSF toetab alusuuringuid, mis täidavad leiutise ämbrit. Meil on teadlaste-tööstuse ühised uurimiskeskused, mis aitavad siduda need leiutised tööstusega. Lõpuks on meil ka ICORE ja sellele sarnased programmid, mis harivad ja treenivad üliõpilasperet iduettevõtete loomises. Meil on ka programmid, nagu väikeste ettevõtete initsiatiiv, nende ettevõtete rahastamiseks. See on samuti oluline.
Me rahastame iduettevõtteid, kui erasektor seda ei teeks, sest eksisteerivad veel tehnilised riskid ja lahendamata tehnilised probleemid. See on koht, kuhu peab panustama avalik sektor. Iduettevõtte toetaval ökosüsteemil on kõik need komponendid.
Samas näen ikka ja jälle kriitilisi arvamusartikleid, kus viidatakse, et erasektorit võib võrrelda jänesega, kes kasutab küll avaliku sektori rahastatud teadustööd, kuid samal ajal ei saa tunnustata seejuures uurimisasutusi, kes neil riikliku tuge andis.
See on taaskord tähtis küsimus. Me ei investeeri väikestesse ettevõtetesse mitu korda. Me ei anna neile raha, et nad teeksid järjepidevalt uurimistööd. Investeerime neisse ettevõtetesse kõige alguses, kui seda ei teeks keegi teine.
Toon paar näidet. NSF rahastas näiteks Qualcommi, kui see alustas. See oli aeg, kui sellesse tehnoloogiasse investeerimine oli riskantne. Keegi teine poleks seda teinud, aga kaitseministeerium ja NSF tegi. Rahastasime küberturbefirmat Symantec, kui see alustas.
Kui need ettevõtted luuakse, on sul 2–3 kaasasutajat. Neil pole ressursse, kuid neil on idee ja neil on vaja maandada tehnilisi riske, et äratada erasektori huvi. Just see on see koht, kus riiklikel investeeringutel on kõige suurem mõju.
Eesti ühe probleemina nähakse ka seda, et suurem osa doktorikraadi kätte saanud noori ei näe oma tulevikku ettevõtlussektoris. Klassikalise mudeli kohaselt leiavad nad tööd samade ülikoolide juures, mille nad lõpetasid ja jätkavad seal teadusega tegelemist. Seega ei saagi tekkida mõlemal poolel vahetut ettekujutust, mida teine vajab. Kuidas on õnnestunud muuta USA-s avalikku ja erasektorid lahutavat barjääri läbilaskvamaks?
Olen ise insener ja kasutan seda näitena. Doktorikraadi saanutest läheb eraettevõtetesse tööle 75 protsenti. Akadeemilises keskkonnas jätkab vaid 14 protsenti.
Ma pean doktorantide õpetamise juures kriitiliseks, et neil tekiks tööstusega side. Nad peavad sellega kokku puutuma. Seega usun väga tugevalt internatuuri. Doktorandid ja magistriastme tudengid lahkuvad mõneks ajaks ülikoolist, et süüvida ettevõtluskeskkonda täielikult. Seejärel tulevad nad ülikooli tagasi ja jätkavad oma teadustööga. Sellega tekivad neil oskused, mida tööstus vajab. Samuti tekivad sidemed.
Meil on tegelikult isegi programm nimega INTERN. Rahastame selle raames magistrite tööstuspraktikat kuni poole aasta pikkuselt. Anname ülikoolidele raha, et nad toetaksid üliõpilaste siirdumist mitteakadeemilisse keskkonda, et neil tekiks sellega vastav kogemus.
See on väga tähtis. Sa võtad õpilase nende haridustee alguses, viid ta ülikoolist välja, annad neile kogemuse tööstuses, laiendad nende oskuseid ja tood nad kooli tagasi. See muudab, kuidas nad teadustööle lähenevad. Nad kohanduvad rohkem tööstuse vajadustele, mis hõlbustab tulevikus nende siirdumist tööstusesse.
Tänan intervjuuks aega leidmast!
Intervjuud on tihendatud ja toimetatud.
USA saatkond korraldab koostöös Eesti Teaduste Akadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooliga 11.-12. aprillil Tallinnas seminari, kus peamiseks arutlusteemaks on teadus-ja arendustegevuse rahastamine läbi avaliku- ja erasektori koostöö.
### Response:
Ekspert: doktorant peaks tegema õpingutes pausi ja töötama aasta ettevõttes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimelt jõudis mängujuht teist hooaega järjest keskmiste näitajate poolest kolmikduublini. Midagi sellist pole varem NBA-s nähtud. Ta viskas tänavusel hooajal keskmiselt 25,6 punkti, võttis 10,0 lauapalli ja jagas 10,1 resultatiivset söötu mängu.
Keskmise kolmikduublini jõudmiseks pidi 29-aastane mängumees viimastes kohtumistes pingutama lauapallide osas. Nii haaras ta neid esmaspäeval Miami vastu 18 ja jõudis vajaliku 16. lauapallini eile Memphise vastu kolmandal veerandajal.
Oklahoma City Thunder võitis mängu 137:123 (38:28, 39:29, 28:39, 32:27). Westbrook piirdus kuue punktiga, aga kogus lõpuks 20 lauda ja jagas 19 resultatiivset söötu. Võitjate parim oli 40 silmaga Paul George.
Tulemused: Oklahoma City - Memphis 137:123, LA Clippers - LA Lakers 100:115, Portland - Utah 102:93, Boston - Brooklyn 110:97, Cleveland - New York 98:110, Miami - Toronto 116:109, Orlando - Washington 101:92, Philadelphia - Milwaukee 130:95, Chicago - Detroit 87:119, Minnesota - Denver 112:106, New Orleans - San Antonio 122:98, Sacramento - Houston 96:83.
Play-off'ide paarid:
Idakonverents:
Toronto - Washington
Cleveland - Indiana
Philadephia - Miami
Boston - Milwaukee
Läänekonverents:
Houston - Minnesota
Oklahoma City - Utah
Portland - New Orleans
Golden State - San Antonio | Westbrook lõpetas NBA põhihooaja ajalooliselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimelt jõudis mängujuht teist hooaega järjest keskmiste näitajate poolest kolmikduublini. Midagi sellist pole varem NBA-s nähtud. Ta viskas tänavusel hooajal keskmiselt 25,6 punkti, võttis 10,0 lauapalli ja jagas 10,1 resultatiivset söötu mängu.
Keskmise kolmikduublini jõudmiseks pidi 29-aastane mängumees viimastes kohtumistes pingutama lauapallide osas. Nii haaras ta neid esmaspäeval Miami vastu 18 ja jõudis vajaliku 16. lauapallini eile Memphise vastu kolmandal veerandajal.
Oklahoma City Thunder võitis mängu 137:123 (38:28, 39:29, 28:39, 32:27). Westbrook piirdus kuue punktiga, aga kogus lõpuks 20 lauda ja jagas 19 resultatiivset söötu. Võitjate parim oli 40 silmaga Paul George.
Tulemused: Oklahoma City - Memphis 137:123, LA Clippers - LA Lakers 100:115, Portland - Utah 102:93, Boston - Brooklyn 110:97, Cleveland - New York 98:110, Miami - Toronto 116:109, Orlando - Washington 101:92, Philadelphia - Milwaukee 130:95, Chicago - Detroit 87:119, Minnesota - Denver 112:106, New Orleans - San Antonio 122:98, Sacramento - Houston 96:83.
Play-off'ide paarid:
Idakonverents:
Toronto - Washington
Cleveland - Indiana
Philadephia - Miami
Boston - Milwaukee
Läänekonverents:
Houston - Minnesota
Oklahoma City - Utah
Portland - New Orleans
Golden State - San Antonio
### Response:
Westbrook lõpetas NBA põhihooaja ajalooliselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gribovski seljatas kohtus talle esitatud narkootikumide tarvitamise süüdistuses politsei, kirjutab Põhjarannik.
Kuna riigikohus ei võtnud arutusele politsei kaebust, siis jõustus teisipäeval Viru maakohtu otsus, milles leiti, et politsei karistas alusetult Gribovskit narkootikumide tarvitamise eest mullu suvel kaevurite päeva pidustustel.
Gribovski tõestas, et kaht erinevat narkoainet ei tarbinud ta omal soovil, vaid teadvusekaotuse tekitanud aine sokutati talle joogi sisse.
Kuigi Gribovskil õnnestus süüst vabaneda, siis sellest hoolimata ei kavatse Eesti Energia endist ametiühingujuhti tööle tagasi võtta, märkis leht. | Kaevurite ametiühingu eksjuht vabanes kohtu abil narkotarvitamise süüst | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gribovski seljatas kohtus talle esitatud narkootikumide tarvitamise süüdistuses politsei, kirjutab Põhjarannik.
Kuna riigikohus ei võtnud arutusele politsei kaebust, siis jõustus teisipäeval Viru maakohtu otsus, milles leiti, et politsei karistas alusetult Gribovskit narkootikumide tarvitamise eest mullu suvel kaevurite päeva pidustustel.
Gribovski tõestas, et kaht erinevat narkoainet ei tarbinud ta omal soovil, vaid teadvusekaotuse tekitanud aine sokutati talle joogi sisse.
Kuigi Gribovskil õnnestus süüst vabaneda, siis sellest hoolimata ei kavatse Eesti Energia endist ametiühingujuhti tööle tagasi võtta, märkis leht.
### Response:
Kaevurite ametiühingu eksjuht vabanes kohtu abil narkotarvitamise süüst |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juventus kaotas Meistrite liiga veerandfinaali avamängu kodus Madridi Realile 0:3, aga oli sama skooriga võõrsil juhtimas, kui kohtunik Michael Oliver otsustas üleminutitel määrata Reali kasuks paljude arust kahtlase väärtusega penalti.
"Kuna VAR-i [videokohtunike süsteem] ei olnud, siis me kaotasime. Pole palju rohkem lisada. See on UEFA probleem. Ma olen alati öelnud, et VAR on objektiivsete ja tähtsate otsuste tegemisel tähtis abivahend. Aga VAR-i ei ole ja peame sellega hakkama saama."
Pärast oli Allegril kõnelus ka Madridi Reali kaitsja Sergio Ramosega. "Ramos ütles, et penalti oli " claro" [selge] ja ma vastasin talle, et "mitte nii " claro", pigem hall". Samuti ütlesin talle, et esimeses kohtumises oli 92. minutil [andmata] penalti seoses Cuadrado situatsiooniga."
Pärast penalti määramist sai Juventuse väravavaht Gianluigi Buffon punase kaardi. "Niigi palju oli segadust ja siis juhtus see. Gigi reageeris, aga see oli arusaadav."
"Ma ei tea, kas see oli Gigi viimane mäng Meistrite liigas, aga kolm sekundit oli veel mängida ja me olime lähedal ajaloolisele tulemusele, mis sõrmede vahelt libises," jätkas Allegri.
"See oli inimlik reaktsioon ja minu arust tulnuks sellest aru saada. Oli palju segadust ja kohtunik võttis punase kaardi. Ma ei räägi kunagi üksikutest episoodidest."
"Penalti... kohtunik nägi ja andis penalti," lisas Juventuse juhendaja. "Rohkem pole midagi öelda. Meie poolelt on palju kahetseda, meeskond mängis täna ja 60 minutit ka Torinos hästi." | Juventuse peatreener: kaotasime, sest videokohtunikke ei ole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juventus kaotas Meistrite liiga veerandfinaali avamängu kodus Madridi Realile 0:3, aga oli sama skooriga võõrsil juhtimas, kui kohtunik Michael Oliver otsustas üleminutitel määrata Reali kasuks paljude arust kahtlase väärtusega penalti.
"Kuna VAR-i [videokohtunike süsteem] ei olnud, siis me kaotasime. Pole palju rohkem lisada. See on UEFA probleem. Ma olen alati öelnud, et VAR on objektiivsete ja tähtsate otsuste tegemisel tähtis abivahend. Aga VAR-i ei ole ja peame sellega hakkama saama."
Pärast oli Allegril kõnelus ka Madridi Reali kaitsja Sergio Ramosega. "Ramos ütles, et penalti oli " claro" [selge] ja ma vastasin talle, et "mitte nii " claro", pigem hall". Samuti ütlesin talle, et esimeses kohtumises oli 92. minutil [andmata] penalti seoses Cuadrado situatsiooniga."
Pärast penalti määramist sai Juventuse väravavaht Gianluigi Buffon punase kaardi. "Niigi palju oli segadust ja siis juhtus see. Gigi reageeris, aga see oli arusaadav."
"Ma ei tea, kas see oli Gigi viimane mäng Meistrite liigas, aga kolm sekundit oli veel mängida ja me olime lähedal ajaloolisele tulemusele, mis sõrmede vahelt libises," jätkas Allegri.
"See oli inimlik reaktsioon ja minu arust tulnuks sellest aru saada. Oli palju segadust ja kohtunik võttis punase kaardi. Ma ei räägi kunagi üksikutest episoodidest."
"Penalti... kohtunik nägi ja andis penalti," lisas Juventuse juhendaja. "Rohkem pole midagi öelda. Meie poolelt on palju kahetseda, meeskond mängis täna ja 60 minutit ka Torinos hästi."
### Response:
Juventuse peatreener: kaotasime, sest videokohtunikke ei ole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lauljatar rääkis väljaandele People, et tal diagnoositi haigus esmakordselt 2001. aastal pärast vaimset murdumist, mille tagajärjel ta haiglasse viidi, vahendas BBC.
Carey, kes on karjääri jooksul müünud 200 miljonit albumit, tunnistas, et alustas oma haiguse ravi alles hiljuti. Naise sõnul järgnes ravi paarile kõige raskemale aastale tema elus. "Kuni viimase ajani elasin ma eituses ja isolatsioonis ning tundsin pidevat hirmu, et keegi paljastab mind," avaldas naine.
Carey tunnistas, et häire kõrvalmõjuna painas teda tõsine unehäire, mille jooksul kirjutas ta stuudios oma albumit. "Ma olin pidevalt häiritud ja hirmu all, et vean kedagi alt," rääkis Carey oma võitlusest haigusega. Ta lisas, et depressioonihetkedel puudus tal igasugune energia. "Ma tundsin end nii üksikult ja kurvalt, isegi süüdi, et ma ei tee oma karjääri nimel piisavalt tööd," tõdes naine.
Carey lisas, et koorem oli talle liiga raske kanda. "Ma otsisin abi ja sain seda. Ma ümbritsesin end positiivsete inimestega ja teen seda, mida armastan - kirjutan laule ja muusikat," rääkis lauljatar.
Naise sõnul käib ta teraapias ja võtab bipolaarse häire vastu ravimeid. Bipolaarset häiret iseloomustavad meeleolu, energiataseme, mõtlemiskiiruse ja ka käitumise olulised muutused. Tegemist on psüühikahäirega, mille puhul vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja energiaga perioodid ning meeleolu, aktiivsuse ja energia alanemine.
"Ma võtan ravimeid ning need tunduvad olevat päris head. Need ei muuda mind väsinuks või loiuks. Korralik tasakaal on see, mis on kõige olulisem," tõdes Carey. | Mariah Carey avaldas, et kannatab bipolaarse häire all | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lauljatar rääkis väljaandele People, et tal diagnoositi haigus esmakordselt 2001. aastal pärast vaimset murdumist, mille tagajärjel ta haiglasse viidi, vahendas BBC.
Carey, kes on karjääri jooksul müünud 200 miljonit albumit, tunnistas, et alustas oma haiguse ravi alles hiljuti. Naise sõnul järgnes ravi paarile kõige raskemale aastale tema elus. "Kuni viimase ajani elasin ma eituses ja isolatsioonis ning tundsin pidevat hirmu, et keegi paljastab mind," avaldas naine.
Carey tunnistas, et häire kõrvalmõjuna painas teda tõsine unehäire, mille jooksul kirjutas ta stuudios oma albumit. "Ma olin pidevalt häiritud ja hirmu all, et vean kedagi alt," rääkis Carey oma võitlusest haigusega. Ta lisas, et depressioonihetkedel puudus tal igasugune energia. "Ma tundsin end nii üksikult ja kurvalt, isegi süüdi, et ma ei tee oma karjääri nimel piisavalt tööd," tõdes naine.
Carey lisas, et koorem oli talle liiga raske kanda. "Ma otsisin abi ja sain seda. Ma ümbritsesin end positiivsete inimestega ja teen seda, mida armastan - kirjutan laule ja muusikat," rääkis lauljatar.
Naise sõnul käib ta teraapias ja võtab bipolaarse häire vastu ravimeid. Bipolaarset häiret iseloomustavad meeleolu, energiataseme, mõtlemiskiiruse ja ka käitumise olulised muutused. Tegemist on psüühikahäirega, mille puhul vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja energiaga perioodid ning meeleolu, aktiivsuse ja energia alanemine.
"Ma võtan ravimeid ning need tunduvad olevat päris head. Need ei muuda mind väsinuks või loiuks. Korralik tasakaal on see, mis on kõige olulisem," tõdes Carey.
### Response:
Mariah Carey avaldas, et kannatab bipolaarse häire all |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veerandfinaali avamängu kodus 0:3 kaotanud Juventus võitles end võõrsil Madridi Reali vastu 3:0 eduseisu, kuid kohtunik Michael Oliver määras üleminutitel penalti Reali kasuks ja protesteerima asunud Buffon eemaldati. Teda asendanud Wojciech Szczesny ei suutnud Cristiano Ronaldo lööki tõrjuda.
"See oli kümnendik penaltist... inimene ei saa pärast sellist tagasitulekut nii kahtlases olukorras unistusi purustada. Ilmselgelt ei ole siis rinnus mitte süda, vaid prügikast," oli Buffon pärast matši intervjuus Mediaset Premiumile väga kuri.
"Kõige tipuks, kui sul pole piisavalt iseloomu, et sellisele murule ja sellisele staadionile marssida, siis sa võid istuda koos naise ja lastega tribüünil, juua Sprite'i ja süüa krõpse. Sa ei saa lihtsalt meeskonna unistusi hävitada."
"Ma oleks võinud kohtunikule sel hetkel ükskõik mida öelda, aga ta pidi mõistma katastroofi, mille korraldas," jätkas Itaalia koondise legend. "Kui sa ei tule pingega toime ja sul pole vaprust, et otsuseid teha, siis on sinu koht tribüünil krõpse söömas."
Ka vastaste peatreener Zinedine Zidane ei leidnud, et Buffon väärinuks punast kaarti. "Igal juhul ei peaks see varjutama midagi, mida Buffon on jalgpalli heaks teinud. Ta on tohutult suur mängija," tunnustas prantslane. | Tulivihane Buffon kohtunikust: tema rinnus ei ole mitte süda, vaid prügikast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veerandfinaali avamängu kodus 0:3 kaotanud Juventus võitles end võõrsil Madridi Reali vastu 3:0 eduseisu, kuid kohtunik Michael Oliver määras üleminutitel penalti Reali kasuks ja protesteerima asunud Buffon eemaldati. Teda asendanud Wojciech Szczesny ei suutnud Cristiano Ronaldo lööki tõrjuda.
"See oli kümnendik penaltist... inimene ei saa pärast sellist tagasitulekut nii kahtlases olukorras unistusi purustada. Ilmselgelt ei ole siis rinnus mitte süda, vaid prügikast," oli Buffon pärast matši intervjuus Mediaset Premiumile väga kuri.
"Kõige tipuks, kui sul pole piisavalt iseloomu, et sellisele murule ja sellisele staadionile marssida, siis sa võid istuda koos naise ja lastega tribüünil, juua Sprite'i ja süüa krõpse. Sa ei saa lihtsalt meeskonna unistusi hävitada."
"Ma oleks võinud kohtunikule sel hetkel ükskõik mida öelda, aga ta pidi mõistma katastroofi, mille korraldas," jätkas Itaalia koondise legend. "Kui sa ei tule pingega toime ja sul pole vaprust, et otsuseid teha, siis on sinu koht tribüünil krõpse söömas."
Ka vastaste peatreener Zinedine Zidane ei leidnud, et Buffon väärinuks punast kaarti. "Igal juhul ei peaks see varjutama midagi, mida Buffon on jalgpalli heaks teinud. Ta on tohutult suur mängija," tunnustas prantslane.
### Response:
Tulivihane Buffon kohtunikust: tema rinnus ei ole mitte süda, vaid prügikast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Depressiooni teemat on viimasel ajal täiesti põhjendatult palju käsitletud. Tänu kolleegidele, kes teema on avalikkuses algatanud, meediale, kes seda vahendanud ja patsientidele, kes ehedalt oma kogemusi kirjeldanud.
Hea vaimne tervis on ressurss, mille kontekstis toimub kogu muu toimetamine. Varane probleemide märkamine, teadvustamine ja ravile pöördumine aitab sekkuda nii, et haigus ei pruugigi välja kujuneda või raskemaks süveneda. Kõik enam levinud vaimse tervise probleemid on tänapäeval ravitavad.
Peaasi.ee kampaania „Must lumi“ võimaldab inimestel hinnata depressiooni erinevate sümptomite esinemist (depressioonitest on siin). See on näidanud depressiooni levikut üldpopulatsioonis 58 protsendil inimestest. Enim väljendusid kurvameelsus ja kurnatus.
Selline tulemus võib aga jätta eksliku mulje, et depressioon on enamikul meie hulgast. Kindlasti pole see päriselt nii.
Saade „ Roaldi nädal “ tutvustas depressiooni esinemist konkreetsete patsientide näitel. Tõsi, ravivõimalusi kirjeldati ühekülgselt.
Ükski test ei ole ega saa olla depressiooni diagnoosimise ainumeetod, vaid ikka ainult abivahend põhjalikuma uuringu (tavapäraselt kliinilise intervjuu) planeerimisel. Lõplikke järeldusi selle põhjal teha oleks meelevaldne. Mittespetsiifilised seisundite testid võivad tihti anda valepositiivseid või valenegatiivseid tulemusi. Nii võib saada diagnoosi inimene, kellel täpsemal hindamisel meeleoluhäiret ei ole või jääda diagnoosimata tegelikult haige inimene. Hetkeseisund mõjutab hinnangute andmist oma kaebustele ja häirituse määrale.
Paha tuju pole depressioon
Antidepressandid on depressiooni puhul väga oluline ravivalik. Küll mitte ainuke.
Depressioon on psüühika- ja käitumishäire, mis toob endaga kaasa olulise elurõõmu, energia, tahteaktiivsuse ja motivatsiooni püsiva alanemise selliselt, et see takistab suurel määral igapäevast funktsioneerimist nii tööl, koolis kui ka vaba aja tegemistes. Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsiooni RHK-10 järgi (mis meil Eestis on psüühikahäirete diagnoosimise alus) peavad sümptomid esinema ja oluline häiritus kestma vähemalt paar nädalat. Depressiooni esinemise juures on väga vajalik hinnata mitte üksikuid sümptomeid, vaid nende koosesinemist, kestvust, määra ja mõju igapäevasele toimetulekule.
Lühiajalist meeleolu, motivatsiooni ja energia alanemist, väsimuse suurenemist, liigselt enesekohast negatiivset mõtisklemist ei saa automaatselt pidada depressiooniks. Küll aga võivad need sümptomid pikalt kestes, oluliselt väljendudes ja ühiselt olla depressiooni sümptomid, mis elu väga segavad.
Miks siis ikkagi ajame segamini igapäevase paha tuju ja depressiooni ning räägime sageli tavakõnepruugis, et meil on „deprekas“ või saame skriiningtestides ehmatavalt kõrgeid punktiskoore. Põhjuseid on erinevaid.
Kõiki eelpool loetletud sümptomeid kerges vormis ja mööduvalt kogeb aeg-ajalt meist igaüks. See on osa normaalsest psüühika toimimisest. Emotsioonid, motivatsioon ja energiatase kõiguvad meil kõigil. Eesmärk ei ole end pidevalt hästi ja õnnelikuna tunda, kõike kogu aeg teha tahta või väga energiline olla. Need on kõrged standardid oma seisundile, mida kahjuks ka kliinilises praktikas sageli kohtame. See toob kaasa ebarealistlikud ootused oma enesetundele, negatiivsete emotsioonide irratsionaalse tõlgendamise ning ebakohased toimetulekustrateegiad.
Enamik igapäevasest meeleolu alanemisest, madalast motivatsioonist ja energiakaost möödub iseenesest ilma, et midagi spetsiifilist peaks üldse ette võtma. Pisut puhates saame jätkata oma igapäevaste tegevustega vaatamata nendele sümptomitele.
Kliiniline depressioon kui nõiaring
Meeleoluhäired, sh ka depressioon, on oma olemuselt nn dimensionaalsed seisundid. Igapäevane paha tuju, alanenud motivatsioon või suurem väsimus ei ole kvalitatiivselt mitte midagi teistsugust või erinevat nendest sümptomitest, mida kogeme kliinilise depressiooni kontekstis. Erinevus on kvantitatiivne, st sümptomeid on depressiooni korral enam ja nad kestavad pikemat aega ning seetõttu häirivad meid rohkem.
Depressiooni korral on meeleolu püsivalt väga halb, motivatsioon ja energia oluliselt alanenud, väsimus suurem ka kerge ja väikese pingutuse puhul. Kõik see toob kaasa käitumusliku vältimise, kusjuures esmalt jäetakse ära just meeldivaid tegevusi (ka sügavas depressioonis patsient võib ikka ära teha oma kohustuslikud tegevused). Nii langeb positiivne emotsionaalsus, mis kinnitab üleüldistavat negatiivset mõtisklemist (olen vilets, väärtusetu, ma pole piisavalt hea, millelgi pole mõtet, kõik on halvasti jms). Enesetunne läheb sellest aina halvemaks.
Kliiniline depressioon tekib ja säilib sellise nõiaringina, kus negatiivne mõtisklemine, alanenud meeleolu, madal motivatsioon ja käitumuslik vältimine üksteist vastastikku negatiivselt kinnitavad. Depressioon ei teki kunagi üleöö, vaid ikka tasapisi. Depressioon on vaatamata oma sarnastele põhisümptomitele siiski väga oma omaniku nägu. Mõni depressiivne patsient on vaikne, eemalehoidev ja kurb, teine hoopis trotslik, tõrges ja kergesti ärrituv.
Levib eksiarvamus ravimite kasutamise kohta. Inimesed arvavad sageli, et kui neid ravitakse antidepressantidega, siis on neil depressioon. Tegelikult võib arst määrata antidepressantravi ka enamike ärevushäirete korral. See on muidugi kriitika spetsialistide endi kohta, kes piisavalt ei hari patsienti tema häire suhtes.
Oluline on igapäevast meeleolukõikumist mitte pidada depressiooniks ja depressiooni tavapäraseks meeleolukõikumiseks. Kliinilise psühholoogia kontekstis pole küll kunagi liiga vara kliinilise psühholoogi või psühhiaatri poole pöörduda, et seisundit hinnata ja sekkumisi kavandada. Küll aga jätab igapäevase meeleolu, motivatsiooni alanemise või uneaja ajutisest vähenemisest tingitud väsimuse depressioonina tõlgendamine vale mulje psüühikahäirete esinemisest meie inimestel. Lõpuks võib tunduda, et kõigil meie ümber ja meil endalgi on depressioon. See suurendab muretsemist. Ülemäärane muretsemine (sageli üldistunud ärevushäirena) on aga kõige sagedasem probleem, millega kliinilise psühholoogi poole pöördutakse.
Paljude häirete kaaslane
Depressioon on kindlasti enim diagnoositud psüühika- ja käitumishäire. Küll aga mitte alati esmase, vaid nn kaasuva häirena. Enam levinud esmased psüühika- ja käitumishäired on erinevad ärevushäired (neid on palju ja erinevaid: üldistunud ärevushäire, sotsiaalfoobia, paanikahäire jt). Need moodustavad ligi 35 protsenti kõigist diagnoositavatest esmastest psüühika- ning käitumishäiretest. Ärevushäiretega patsiente kohtame seetõttu ka kõige sagedamini oma ravitöös.
Depressioon on ka sage söömishäirete, sõltuvushäirete jt haiguste kaaslane. Samuti esineb depressiooni sümptomeid väljaspool meeleoluhäireid paljude erinevate häirete kontekstis (depressiooni sümptomitega ärevushäire, kohanemishäire, käitumishäire depressiooniga, orgaaniline depressioon, psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud residuaalne afektiivne häire, skisofreenia järeldepressioon, depressiivnse skisoafektiivne häire).
Isegi kaasuva häirena ei tohi me depressiooni esinemist ravis tähelepanuta jätta. Raske depressioon võib endaga kaasa tuua palju lootusetust ja ka suitsiidmõtteid. Mõõduka ja raske kaasuva depressiooni korral alustatakse psühhoterapeutilist ravi ikka depressioonist, mitte esmasest häirest, milleks võib olla mõni ärevushäiretest. Kerge depressioon kaasuva häirena taandub sageli ka vaid esmase häire ravimisel.
Tihti on just depressiooni lisandumine see, mis toob ärevushäirega patsiendi ravile. Kerget muretsemist ja ärevust võidakse veel normaliseerida, kuid pikalt kestvat suurenenud energiakadu, masendust, madalat motivatsiooni ja meeleolu mitte.
Kliinilist depressiooni esineb erinevas raskusastmes. Me hindame seda kerge, mõõduka ja sügavana. Varieerub sümptomite väljendumise määr ja see, kui palju need inimese funktsioneerimist häirivad. Ilma ravita võib depressioon muutuda krooniliseks.
Teraapia pole piisavalt kättesaadav
Kliiniline depressioon on ravitav haigus. Ravimeetodid on lisaks antidepressantidele teadusuuringutega tõendatult ka kognitiiv-käitumisteraapia. Kerge ja mõõduka raskusastme depressiooni korral soovitavad ravijuhendid kasutada esimese ravivalikuna just psühhoteraapiat. Sügava depressiooni puhul on efektiivne kombineeritud ravi, st ravimid koos psühhoteraapiaga. Oluline on mainida, et oodatud positiivsed muutused ajus tekivad nii ravimite kui ka psühhoteraapia korral.
Kognitiiv-käitumisteraapia ei ole kahjuks nii kättesaadav, kui võiks vajaduspõhiselt olla. Eesti haigekassa tasub patsientide psühhoteraapiateenuse eest oma lepingupartneritele ning perearst saab suunata patsiendi kliinilise psühholoogi, psühhoterapeudi vastuvõtule ja ravile läbi teraapiafondi.
Kognitiiv-käitumisteraapia seisneb depressiooni korral negatiivse mõtisklemise sisu ja protsessi korrigeerimises, käitumuslikus aktiviseerimises, negatiivsete emotsioonidega toimetulekuks sobivate strateegiate leidmises ning tähelepanutreeningus. Tähelepanu treenitakse nii, et enda halvale enesetundele keskendumise asemel oleks see suunatud endalt ära ehk käimasolevale tegevusele. Psühhoteraapias õpetatakse patsiendile teraapiasekkumisi kui uusi oskusi, mida patsient saab ise seansside vahepeal kasutada ja nii ka tulevasi tagasilangusi ära hoida. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Katri-Evelin Kalaus | Depressioonist nii, nagu ta on | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Depressiooni teemat on viimasel ajal täiesti põhjendatult palju käsitletud. Tänu kolleegidele, kes teema on avalikkuses algatanud, meediale, kes seda vahendanud ja patsientidele, kes ehedalt oma kogemusi kirjeldanud.
Hea vaimne tervis on ressurss, mille kontekstis toimub kogu muu toimetamine. Varane probleemide märkamine, teadvustamine ja ravile pöördumine aitab sekkuda nii, et haigus ei pruugigi välja kujuneda või raskemaks süveneda. Kõik enam levinud vaimse tervise probleemid on tänapäeval ravitavad.
Peaasi.ee kampaania „Must lumi“ võimaldab inimestel hinnata depressiooni erinevate sümptomite esinemist (depressioonitest on siin). See on näidanud depressiooni levikut üldpopulatsioonis 58 protsendil inimestest. Enim väljendusid kurvameelsus ja kurnatus.
Selline tulemus võib aga jätta eksliku mulje, et depressioon on enamikul meie hulgast. Kindlasti pole see päriselt nii.
Saade „ Roaldi nädal “ tutvustas depressiooni esinemist konkreetsete patsientide näitel. Tõsi, ravivõimalusi kirjeldati ühekülgselt.
Ükski test ei ole ega saa olla depressiooni diagnoosimise ainumeetod, vaid ikka ainult abivahend põhjalikuma uuringu (tavapäraselt kliinilise intervjuu) planeerimisel. Lõplikke järeldusi selle põhjal teha oleks meelevaldne. Mittespetsiifilised seisundite testid võivad tihti anda valepositiivseid või valenegatiivseid tulemusi. Nii võib saada diagnoosi inimene, kellel täpsemal hindamisel meeleoluhäiret ei ole või jääda diagnoosimata tegelikult haige inimene. Hetkeseisund mõjutab hinnangute andmist oma kaebustele ja häirituse määrale.
Paha tuju pole depressioon
Antidepressandid on depressiooni puhul väga oluline ravivalik. Küll mitte ainuke.
Depressioon on psüühika- ja käitumishäire, mis toob endaga kaasa olulise elurõõmu, energia, tahteaktiivsuse ja motivatsiooni püsiva alanemise selliselt, et see takistab suurel määral igapäevast funktsioneerimist nii tööl, koolis kui ka vaba aja tegemistes. Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsiooni RHK-10 järgi (mis meil Eestis on psüühikahäirete diagnoosimise alus) peavad sümptomid esinema ja oluline häiritus kestma vähemalt paar nädalat. Depressiooni esinemise juures on väga vajalik hinnata mitte üksikuid sümptomeid, vaid nende koosesinemist, kestvust, määra ja mõju igapäevasele toimetulekule.
Lühiajalist meeleolu, motivatsiooni ja energia alanemist, väsimuse suurenemist, liigselt enesekohast negatiivset mõtisklemist ei saa automaatselt pidada depressiooniks. Küll aga võivad need sümptomid pikalt kestes, oluliselt väljendudes ja ühiselt olla depressiooni sümptomid, mis elu väga segavad.
Miks siis ikkagi ajame segamini igapäevase paha tuju ja depressiooni ning räägime sageli tavakõnepruugis, et meil on „deprekas“ või saame skriiningtestides ehmatavalt kõrgeid punktiskoore. Põhjuseid on erinevaid.
Kõiki eelpool loetletud sümptomeid kerges vormis ja mööduvalt kogeb aeg-ajalt meist igaüks. See on osa normaalsest psüühika toimimisest. Emotsioonid, motivatsioon ja energiatase kõiguvad meil kõigil. Eesmärk ei ole end pidevalt hästi ja õnnelikuna tunda, kõike kogu aeg teha tahta või väga energiline olla. Need on kõrged standardid oma seisundile, mida kahjuks ka kliinilises praktikas sageli kohtame. See toob kaasa ebarealistlikud ootused oma enesetundele, negatiivsete emotsioonide irratsionaalse tõlgendamise ning ebakohased toimetulekustrateegiad.
Enamik igapäevasest meeleolu alanemisest, madalast motivatsioonist ja energiakaost möödub iseenesest ilma, et midagi spetsiifilist peaks üldse ette võtma. Pisut puhates saame jätkata oma igapäevaste tegevustega vaatamata nendele sümptomitele.
Kliiniline depressioon kui nõiaring
Meeleoluhäired, sh ka depressioon, on oma olemuselt nn dimensionaalsed seisundid. Igapäevane paha tuju, alanenud motivatsioon või suurem väsimus ei ole kvalitatiivselt mitte midagi teistsugust või erinevat nendest sümptomitest, mida kogeme kliinilise depressiooni kontekstis. Erinevus on kvantitatiivne, st sümptomeid on depressiooni korral enam ja nad kestavad pikemat aega ning seetõttu häirivad meid rohkem.
Depressiooni korral on meeleolu püsivalt väga halb, motivatsioon ja energia oluliselt alanenud, väsimus suurem ka kerge ja väikese pingutuse puhul. Kõik see toob kaasa käitumusliku vältimise, kusjuures esmalt jäetakse ära just meeldivaid tegevusi (ka sügavas depressioonis patsient võib ikka ära teha oma kohustuslikud tegevused). Nii langeb positiivne emotsionaalsus, mis kinnitab üleüldistavat negatiivset mõtisklemist (olen vilets, väärtusetu, ma pole piisavalt hea, millelgi pole mõtet, kõik on halvasti jms). Enesetunne läheb sellest aina halvemaks.
Kliiniline depressioon tekib ja säilib sellise nõiaringina, kus negatiivne mõtisklemine, alanenud meeleolu, madal motivatsioon ja käitumuslik vältimine üksteist vastastikku negatiivselt kinnitavad. Depressioon ei teki kunagi üleöö, vaid ikka tasapisi. Depressioon on vaatamata oma sarnastele põhisümptomitele siiski väga oma omaniku nägu. Mõni depressiivne patsient on vaikne, eemalehoidev ja kurb, teine hoopis trotslik, tõrges ja kergesti ärrituv.
Levib eksiarvamus ravimite kasutamise kohta. Inimesed arvavad sageli, et kui neid ravitakse antidepressantidega, siis on neil depressioon. Tegelikult võib arst määrata antidepressantravi ka enamike ärevushäirete korral. See on muidugi kriitika spetsialistide endi kohta, kes piisavalt ei hari patsienti tema häire suhtes.
Oluline on igapäevast meeleolukõikumist mitte pidada depressiooniks ja depressiooni tavapäraseks meeleolukõikumiseks. Kliinilise psühholoogia kontekstis pole küll kunagi liiga vara kliinilise psühholoogi või psühhiaatri poole pöörduda, et seisundit hinnata ja sekkumisi kavandada. Küll aga jätab igapäevase meeleolu, motivatsiooni alanemise või uneaja ajutisest vähenemisest tingitud väsimuse depressioonina tõlgendamine vale mulje psüühikahäirete esinemisest meie inimestel. Lõpuks võib tunduda, et kõigil meie ümber ja meil endalgi on depressioon. See suurendab muretsemist. Ülemäärane muretsemine (sageli üldistunud ärevushäirena) on aga kõige sagedasem probleem, millega kliinilise psühholoogi poole pöördutakse.
Paljude häirete kaaslane
Depressioon on kindlasti enim diagnoositud psüühika- ja käitumishäire. Küll aga mitte alati esmase, vaid nn kaasuva häirena. Enam levinud esmased psüühika- ja käitumishäired on erinevad ärevushäired (neid on palju ja erinevaid: üldistunud ärevushäire, sotsiaalfoobia, paanikahäire jt). Need moodustavad ligi 35 protsenti kõigist diagnoositavatest esmastest psüühika- ning käitumishäiretest. Ärevushäiretega patsiente kohtame seetõttu ka kõige sagedamini oma ravitöös.
Depressioon on ka sage söömishäirete, sõltuvushäirete jt haiguste kaaslane. Samuti esineb depressiooni sümptomeid väljaspool meeleoluhäireid paljude erinevate häirete kontekstis (depressiooni sümptomitega ärevushäire, kohanemishäire, käitumishäire depressiooniga, orgaaniline depressioon, psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud residuaalne afektiivne häire, skisofreenia järeldepressioon, depressiivnse skisoafektiivne häire).
Isegi kaasuva häirena ei tohi me depressiooni esinemist ravis tähelepanuta jätta. Raske depressioon võib endaga kaasa tuua palju lootusetust ja ka suitsiidmõtteid. Mõõduka ja raske kaasuva depressiooni korral alustatakse psühhoterapeutilist ravi ikka depressioonist, mitte esmasest häirest, milleks võib olla mõni ärevushäiretest. Kerge depressioon kaasuva häirena taandub sageli ka vaid esmase häire ravimisel.
Tihti on just depressiooni lisandumine see, mis toob ärevushäirega patsiendi ravile. Kerget muretsemist ja ärevust võidakse veel normaliseerida, kuid pikalt kestvat suurenenud energiakadu, masendust, madalat motivatsiooni ja meeleolu mitte.
Kliinilist depressiooni esineb erinevas raskusastmes. Me hindame seda kerge, mõõduka ja sügavana. Varieerub sümptomite väljendumise määr ja see, kui palju need inimese funktsioneerimist häirivad. Ilma ravita võib depressioon muutuda krooniliseks.
Teraapia pole piisavalt kättesaadav
Kliiniline depressioon on ravitav haigus. Ravimeetodid on lisaks antidepressantidele teadusuuringutega tõendatult ka kognitiiv-käitumisteraapia. Kerge ja mõõduka raskusastme depressiooni korral soovitavad ravijuhendid kasutada esimese ravivalikuna just psühhoteraapiat. Sügava depressiooni puhul on efektiivne kombineeritud ravi, st ravimid koos psühhoteraapiaga. Oluline on mainida, et oodatud positiivsed muutused ajus tekivad nii ravimite kui ka psühhoteraapia korral.
Kognitiiv-käitumisteraapia ei ole kahjuks nii kättesaadav, kui võiks vajaduspõhiselt olla. Eesti haigekassa tasub patsientide psühhoteraapiateenuse eest oma lepingupartneritele ning perearst saab suunata patsiendi kliinilise psühholoogi, psühhoterapeudi vastuvõtule ja ravile läbi teraapiafondi.
Kognitiiv-käitumisteraapia seisneb depressiooni korral negatiivse mõtisklemise sisu ja protsessi korrigeerimises, käitumuslikus aktiviseerimises, negatiivsete emotsioonidega toimetulekuks sobivate strateegiate leidmises ning tähelepanutreeningus. Tähelepanu treenitakse nii, et enda halvale enesetundele keskendumise asemel oleks see suunatud endalt ära ehk käimasolevale tegevusele. Psühhoteraapias õpetatakse patsiendile teraapiasekkumisi kui uusi oskusi, mida patsient saab ise seansside vahepeal kasutada ja nii ka tulevasi tagasilangusi ära hoida. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Katri-Evelin Kalaus | Depressioonist nii, nagu ta on |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel korral Herkeli kaitsekõnest enam ei piisanud, kuid samas ei kiirustanud ta ka Vinki ametist vabastama, kirjutab Eesti Päevaleht.
TLT juhatus otsustas, et usalduse kaotuse tõttu tuleb Vink vallandada, kuid talle antakse võimalus ise lahkumisavaldus esitada ning Herkel pidi 30. märtsiks selgitama, kas ta seda teeb.
2. aprilli hommikul ununstati kontrollida, kas Vink on töölt läinud, kuid 3. aprilli hommikul olid keskkriminaalpolitseinikud juba TLT-s ja Vink ning veel kolm juhtivtöötajat - Herkel ise, bussiremonditöökodade juht Hannes Erbsen ja TLT juhatusse kuuluv vandeadvokaat alar Urm peeti kinni.
Vinki kahtlustatakse altkäemaksu võtmises ning ülejäänud kolme riigihangete nõuete rikkumises ja eelise andmises.
Kuna Herkel polnud selleks ajaks täitnud juhatuse otsust Vinki töölt vabastada, lasi TLT Vingi etteteatamistähtaega järgimata alates 4. aprillist ametist lahti ning on praeguseks töösuhte lõpetanud ka Herkeli ja Erbseniga. | Leht: TLT juht Herkel kaitses korruptsioonis kahtlustatavat Vinki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel korral Herkeli kaitsekõnest enam ei piisanud, kuid samas ei kiirustanud ta ka Vinki ametist vabastama, kirjutab Eesti Päevaleht.
TLT juhatus otsustas, et usalduse kaotuse tõttu tuleb Vink vallandada, kuid talle antakse võimalus ise lahkumisavaldus esitada ning Herkel pidi 30. märtsiks selgitama, kas ta seda teeb.
2. aprilli hommikul ununstati kontrollida, kas Vink on töölt läinud, kuid 3. aprilli hommikul olid keskkriminaalpolitseinikud juba TLT-s ja Vink ning veel kolm juhtivtöötajat - Herkel ise, bussiremonditöökodade juht Hannes Erbsen ja TLT juhatusse kuuluv vandeadvokaat alar Urm peeti kinni.
Vinki kahtlustatakse altkäemaksu võtmises ning ülejäänud kolme riigihangete nõuete rikkumises ja eelise andmises.
Kuna Herkel polnud selleks ajaks täitnud juhatuse otsust Vinki töölt vabastada, lasi TLT Vingi etteteatamistähtaega järgimata alates 4. aprillist ametist lahti ning on praeguseks töösuhte lõpetanud ka Herkeli ja Erbseniga.
### Response:
Leht: TLT juht Herkel kaitses korruptsioonis kahtlustatavat Vinki |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.