instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 21.53 sõitis 46-aastane mees Tallinnas Pärnu maanteel Viru trammipeatuses sõiduautoga Suzuki SX4 otsa trammist väljunud ja kõnniteele liikunud 27-aastasele naisele.
Sõiduk lahkus sündmuskohalt, kuid sellele järgnenud tunnistaja abil peatati see Kivisilla ja Gonsiori tänavate ristmikul. Kiirabi toimetas jalakäija Ida-Tallinna Keskhaiglasse. | Trammist väljunud naisele otsa sõitnud juht lahkus sündmiskohalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 21.53 sõitis 46-aastane mees Tallinnas Pärnu maanteel Viru trammipeatuses sõiduautoga Suzuki SX4 otsa trammist väljunud ja kõnniteele liikunud 27-aastasele naisele.
Sõiduk lahkus sündmuskohalt, kuid sellele järgnenud tunnistaja abil peatati see Kivisilla ja Gonsiori tänavate ristmikul. Kiirabi toimetas jalakäija Ida-Tallinna Keskhaiglasse.
### Response:
Trammist väljunud naisele otsa sõitnud juht lahkus sündmiskohalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Matši avavaatuses haaras Eesti küll 5:3 edunumbrid, ent peagi suutsid sloveenlannad seisu viigistada, vahendab volley.ee. Eestlannad juhtisid veel 12:11, ent teisele tehnilisele mõtlemispausile mindi juba Sloveenia 16:15 edunumbritel. Sealt edasi jätkas vahe paraku kärisemist, küündides geimi lõpuks kuue punktini. Seejuures oli meie koondis parem nii rünnakul (48:47), kui vastuvõtul (74:61). Alla jäid eestlannad küll blokis, kus vastased teenisid kolm, ja pallingul, kus Sloveenia sai kaks punkti. Meie mõlemasse lahtrisse jäid avageimis nullid.
Järgmises kahes geimis oli meie positiivne vastuvõtt küll mõlemal juhul üle 50 protsendi, ent Sloveenia 58-le ja 73-le jäime siiski alla. Rünnakust pole aga eriti midagi rääkida, sest teise ja kolmanda geimi peale lõime punktiks vaid iga viienda tõste. Teist geimi aitas enam-vähem võrdsena hoida vaid sloveenlannde 11 omaviga. Skoori mõttes jäime aga juba keskosaks selgesse kaotusseisu, kui vastased juhtisid 19:13.
Kolmandas rebisid sloveenlannad juba esimeseks tehniliseks mõttepausiks 8:3 eduseisu ja hoidsid sama suurt vahet ka teisele tehnilisele mõttepausile siirdudes. Geimi ja mängu lõpetasid nad 9:1 spurdiga.
Eesti edukaim oli seitsme punktiga Eliisa Peit, kuus lisasid nii Nette Peit kui Liis Kullerkann. Vaid 18 protsenti tõstetest punktiks löönud Kertu Laak tõi viis punkti, protsendi võrra parema näitaja saanud Kristiine Miilen neli ja ühe nii Raili Kont-Kontson kui Kadi Kullerkann.
Laupäeval kell 22.30 läheb Eesti vastamisi Prantsusmaaga, kel seni võiduarve avamata. | Eesti võrkpallinaiskond kaotas MM-valiksarjas Sloveeniale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Matši avavaatuses haaras Eesti küll 5:3 edunumbrid, ent peagi suutsid sloveenlannad seisu viigistada, vahendab volley.ee. Eestlannad juhtisid veel 12:11, ent teisele tehnilisele mõtlemispausile mindi juba Sloveenia 16:15 edunumbritel. Sealt edasi jätkas vahe paraku kärisemist, küündides geimi lõpuks kuue punktini. Seejuures oli meie koondis parem nii rünnakul (48:47), kui vastuvõtul (74:61). Alla jäid eestlannad küll blokis, kus vastased teenisid kolm, ja pallingul, kus Sloveenia sai kaks punkti. Meie mõlemasse lahtrisse jäid avageimis nullid.
Järgmises kahes geimis oli meie positiivne vastuvõtt küll mõlemal juhul üle 50 protsendi, ent Sloveenia 58-le ja 73-le jäime siiski alla. Rünnakust pole aga eriti midagi rääkida, sest teise ja kolmanda geimi peale lõime punktiks vaid iga viienda tõste. Teist geimi aitas enam-vähem võrdsena hoida vaid sloveenlannde 11 omaviga. Skoori mõttes jäime aga juba keskosaks selgesse kaotusseisu, kui vastased juhtisid 19:13.
Kolmandas rebisid sloveenlannad juba esimeseks tehniliseks mõttepausiks 8:3 eduseisu ja hoidsid sama suurt vahet ka teisele tehnilisele mõttepausile siirdudes. Geimi ja mängu lõpetasid nad 9:1 spurdiga.
Eesti edukaim oli seitsme punktiga Eliisa Peit, kuus lisasid nii Nette Peit kui Liis Kullerkann. Vaid 18 protsenti tõstetest punktiks löönud Kertu Laak tõi viis punkti, protsendi võrra parema näitaja saanud Kristiine Miilen neli ja ühe nii Raili Kont-Kontson kui Kadi Kullerkann.
Laupäeval kell 22.30 läheb Eesti vastamisi Prantsusmaaga, kel seni võiduarve avamata.
### Response:
Eesti võrkpallinaiskond kaotas MM-valiksarjas Sloveeniale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa naarits (Mustela lutreola) on maailma kõige ohustatum väikekiskja ning Euroopa ohustatuim imetaja. Selle põhjus on liigi elupaikade ojade ja jõgede kadumine ning konkurents Põhja-Ameerikast pärit tugevama suguvenna ameerika naaritsa ehk mingiga (Neovison vison).
Mink on Euroopasse sattunud peamiselt karusloomafarmidest ning sealt pärit loomad on moodustanud looduses metsistunud populatsioonid. 1990. aastate lõpust loeti naarits Eestis väljasurnuks – viimane metsik isend tabati Mandri-Eestis 1996. aastal. Aastal 2000 asuti Tallinna loomaaia ohustatud liikide paljunduskeskusest pärit loomade Hiiumaale asustamisega looma uut euroopa naaritsa asurkonda.
Tõusude ja mõõnadega kulgenud ettevõtmist on saatnud viimaks edu: tänavu on esimene kord, kui loomaaiast Hiiumaale uut verd juurde ei viida, kuna aastate jooksul kujunenud naaritsaasurkond on saare looduse lõpuks omaks võtnud ja hästi sigima hakanud. Võib öelda, et sellega on Eesti maailmakaardil ainus piirkond, kus euroopa naaritsa arvukus on looduses hakanud suurenema.
Rahvusvahelisel liigikaitseareenil silma paistvast ettevõtmisest rääkis Sirbis lähemalt selle eestvedaja, zooloog ja Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran.
Millised asjaolud kinnitavad, et Hiiumaale asustatud euroopa naaritsatel läheb viimastel aastatel väga hästi?
Loomulikult regulaarne seire. Sellel on kaks osa. Ühel juhul püüame kevaditi eluspüügiga loomi ja saame sel moel teada, mis soost, millise tervisliku seisundi ja päritoluga nad on – kas need, kelle oleme loodusesse lasknud või siis juba seal sündinud. Siiani oli probleem, et nad ei paljunenud looduses hästi. Seejärel otsime teise osa kestel üle terve Hiiumaa asetsevatel proovialadel ka loomade jälgi. Sellest saame teada, kui laialdaselt on nad levinud.
Võib öelda, et murdepunktiks oli aasta 2013, mil ootamatult suur osa tabatud naaritsatest olid looduses sündinud. Kui tavaliselt tabasime vaid üks-kaks looduses sündinut, siis nüüd oli enam kui pool kättesaadud loomadest looduses ilmale tulnud. Järgnevatel aastatel näitas seire sama: enamik loomi on looduses sündinud.
2016. aastal ületas see juba 75% piiri. Need looduses sündinud loomad on tõelised looduslapsed, hoopis teistsugused ja metsikumad kui varem lahti lastud. See oli nagu ajas 1980. aastate teise poolde tagasiminek, kui Mandri-Eestist sai veel metsikuid euroopa naaritsaid püüda.
Kui arvestada, et sel kevadel oli saarel umbes 80 looma, siis pakun, et seal võib olla praegu 40 naaritsapesakonda. Võimalik, et isegi rohkem.
Euroopa naaritsa jälgi võib hoolikas otsija leida peaaegu kõikidel Hiiumaa ojadel ja jõgedel. Looma on igal pool, ka sellistel ojadel, mida oleme pidanud liigile ebasobivaks. Pealegi on euroopa naaritsad juba kaks aastat isegi keset Kärdla linna Nuutri jõel olnud.
Omaette näitaja on seegi, et näiteks eelmisel aastal jäi teadaolevalt kaks looma Hiiumaal auto alla. Meie jaoks on see tegelikult „meeldiv“ probleem.
Kuidas ometi „meeldiv“?
Loomulikult on see naljaga öeldud. Sellised juhtumid annavad kinnitust, et meie töö on toiminud ning liik on juba niivõrd arvukas, et loomad võivad sõiduteel hukkuda. Sama moodi on meile hea märk, kui nad kuskil inimeste juurde satuvad ja mõne kana murravad.
Tulemuseks on see, et tänavu me enam Hiiumaal uusi loomi lahti ei lase. Tahame järgmise aasta seirega näha, kuidas see nende arvukusele mõjub. Pole sugugi välistatud, et järgmisel aastal ei leia me enam ühtegi tehistingimustes sündinud looma.
Tegelikult oli juba eelmise aasta lahtilaskmine veidi küsimärgiga tegevus, aga siiski ei söandanud seda tegemata jätta. Toona tekkis natuke probleeme lahtilaskmise kohtadega – igal pool on naaritsad juba ees.
Tiit Maran avab juttu jätkates tööarvutis ühe hoiatusmärgi kavandi. Kui muidu oleme harjunud punase kolmnurga sees nägema põdra siluetti, siis sellel kujutatud hoopis euroopa naarits.
Kui sel aastal õnnestub raha saada, siis ilmuvad Hiiumaale jõgede ja ojade äärde sellised liiklusmärgid. Selliseid pole mitte kuskil maailmas. Kui turismi seisukohast vaadata, siis kõikidel, kes sellist märki näevad, tekib kohe küsimus, millega tegu. Ehk et paremini polegi võimalik euroopa naaritsaid inimese teadvusse tuua.
Ja naaritsate endiga ei teegi te enam midagi?
Sel aastal tahame kindlaks teha, kui palju erineb tehistingimustes olevate ja loodusesse lastud loomade geneetiline mitmekesisus. Nii uskumatu, kui see esialgu ka ei tundu, siis tehistingimustes peetava populatsiooni geneetilise rikkuse alalhoid on olulisem kui loodava loodusliku populatsiooni oma. Geneetiliselt kõige väärtuslikumaid isendeid loodusesse lastes hävitaksime justkui kuldmune muneva hane. Nüüd tuleb kätte see aeg, kui tuleb hakata mõtlema ka loodusliku Hiiumaa naaritsa geenirikkuse tõstmisele samale tasemele, nagu see on loomaaias.
Esimene samm on saare ja loomaaia populatsioonide geneetilise erinevuse kindlakstegemine. Seejärel paneme paika metoodika, kuidas neid saarel puuduvaid geenivariatsioone sinna siirata ning siis tegevus ise. Kui see tehtud, siis ütleksin, et oleme suure osa Hiiumaa asurkonnaga seotud töödega ühel pool. Meil on ju looduslik asurkond seal olemas. Ometi ei lõpe ohustatud liikide haldamise töö kunagi.
Varem on hinnatud, et Hiiumaa naaritsaasurkond peaks elujõuliseks saama, kui on kasvanud kuni saja isendini.
Teaduslikud mudelid ja kontseptsioonid on meie mõtlemise instrumendid – viis, kuidas me midagi hindame või millestki mõtleme. Tegelikkus ei pruugi alati mudeliga kattuda. Elujõulist asurkonda kui kontseptsiooni ja mõttemudelit on väga mugav kasutada. Aga sellest hetkest, kui minnakse loodusesse, kus tuhanded faktorid on kõik omavahel üheks tervikuks seotud, siis ei ole kõik enam must-valge ja raske on otsustada, millisest hetkest on asurkond elujõuline või mitte.
Jah, me võime võtta mingid eeldused, mille põhjal ehitada mudeleid, et nende põhjal midagi asurkonna elujõulisuse kohta öelda. Kui peaks ilmnema üks ootamatu faktor, millega me ei ole osanud arvestada, laguneb kogu kaardimajake. Seetõttu ma ei julge ega tahagi midagi kindlat öelda.
Oluline on see, kui palju naaritsaid saar mahutab. Omal ajal tegime tõesti arvestuse, et Hiiumaal võiks pärast talve olla sadakond looma. Paraku ei ole ma selleski enam kindel, sest see on tehtud teatavate eeldustega. Arvestades, et oleme viimastel aastatel naaritsaid leidnud ojadelt ja kraavidelt, mida me pole arvestanud neile sobivaks, võib sealne mahtuvus isegi suurem olla.
Ehk siis ma ei julge öelda, milline on tegelik naaritsa minimaalne elujõuline populatsioon. Ma lihtsalt ei tea. Kas Hiiumaa suudab sellist populatsiooni ülal pidada? Jällegi ma ei tea, kuid arvan, et suudab, kui just ei teki mingit ootamatud inimtegevust, mis kõik ära rikub. Näiteks, kui ootamatult, tulenevalt mingitest majanduskaalutlustest ei otsustata enamikku Hiiumaa ojasid ja jõgesid, mis pole kaitse all, kunstlikeks elututeks maaparanduskanaliteks muuta. Eks aeg näita. Täpselt sama moodi ei oska ma vastata küsimusele, mis meile Hiiumaal lõpuks edu tõi.
Võin pakkuda seletusi, aga ma pole kindel, milline on neist tõene. Oleme Hiiumaal rajanud konnadele palju kudetiike. Konnade arvukus on seal suurenenud ja sellega on paranenud ka euroopa naaritsa toidubaas. Võib-olla see on aidanud või on koos kliima soojenemisega naaritsate eluolu paranenud. Või oleme suutnud tegelda sedavõrd kaua lahtilaskmisega, et ühel hetkel saavutasime kriitilise massi looduses sigivaid loomi. Aga võib ka olla kõigi nende tegurite koosmõju. Me ei tea seda.
Populatsioonide taastamine on toimetamine teadmise ja mitteteadmise piiril, kusjuures mitteteadmist on alati rohkem. Sellest siis ka vajadus tegelda teadusuuringutega, kuigi ega need alati selget vastust anna. Näiteks nn isaste probleem. Nimelt kipuvad tehistingimustes kasvanud isased olema erinevalt loodusest pärit liigikaaslastest paaritumissituatsioonis kas väga agressiivsed või siis hoopis passiivsed. Seetõttu ei saa neist paljusid paljundamisel kasutada. See omakorda tähendab, et nende geenirikkus ei kandu edasi järgmisse põlvkonda. Oleme juba 15 aastat uurinud, mis sellist probleemi tekitab, kuid siiani tulemuseta.
Kas kogu naaritsate kasvatamise ja asustamise praktika tuli endal samm-sammult välja töötada ja läbi proovida või oli võimalik kellegi kogemusi kasutada?
Naaritsate tehistingimustes pidamise esimesed kogemused tulid põhiliselt Novosibirskist. Dr Dmitri Ternovski tegeles eelmise sajandi kaheksakümnendatel Novosibirski bioloogiakeskuses nii euroopa naaritsate paljundamise kui nende loodusesse – Kuriili saarestikus Kunaširile – laskmisega.
Tükk aega olid teated Venemaalt selle lahtilaskmise tulemuslikkusest väga vastuolulised ning tooni andsid väited selle operatsiooni ebaõnnestumisest. Ootamatult sain eelmise aasta lõpus sealt rajakaamerapildid, mis kinnitavad, et loomad on saarel olemas. Liigi seisukohast on see väga hea uudis.
See on seal siis nagu eraldi tagavarageenipank?
Jah. Huvitav on asja juures see, et euroopa naaritsa looduslikust levilast jääb kõnealune asurkond tuhandete kilomeetrite kaugusele.
Kas võime nüüd tõdeda, et euroopa naarits on siin päästetud?
Millal on üldse liik päästetud? See on filosoofiline küsimus, sest räägime ju tegelikult lokaalsetest populatsioonidest. Liik kui selline on ökoloogilises mõttes mõneti abstraktsioon. Selles võtmes, jah, meil on üks kaitstud naaritsapopulatsioon olemas.
Sisuliselt aga säilitame Hiiumaal vaid üht „museaalset“ populatsiooni. Ülejäänud Eesti ojade ja väikeste jõgede ökosüsteemidest on ta ju ikka kadunud. Aga parem see kui mitte midagi. Ometi pole see Hiiumaa värk ainuke ettevõtmine. Selle tuules või mõjutustega on maailmas teisigi ettevõtmisi käimas, et liiki alal hoida või taastada.
Hispaanias käib praegu euroopa naaritsate päästmiseks projekt, mille üks eestvedajaid on minu kunagine kaasvõitleja ja kolleeg Madis Põdra. Ta teeb seal väga head tööd. Prantsusmaal oli naaritsate osas pikka aega patiseis, kuid viimastel aastatel on sealgi asjad lõpuks liikuma hakanud. Kõige elujõulisem naaritsaasurkond on Rumeenias Doonau deltas.
Paar aastat tagasi hindasime sealset arvukust 1000–1500 loomani. See on väga suur asurkond, aga Rumeeniasse rajatavate mingifarmide ja sealt loodusesse sattuvate loomade tõttu võib see peagi kokku kukkuda. Kui mainitud euroopa naaritsa viimastes leiukohtades peaks asjad ebaõnnestuma, siis võime öelda, et Hiiumaa asurkond on alles.
Kas maailmas on veel teada selliseid edulugusid, et mõnes riigis on õnnestunud kadunud liik uuele elule äratada?
On ikka. Näiteks ameeriklased on uhked mustjalg-tuhkru (Mustela nigripes) päästmise üle. See väikekiskja elas koloniaalsete näriliste, preeriakoerte, kolooniates ja on spetsialiseerunud nendest toituma. Liigi allakäik algas siis, kui põllumajanduslikel motiividel hakati preeriakoeri hulgakaupa hävitama. Samuti aitas liigi väljasuremise äärele jõudmisele kaasa preeriakoerte hulgas levinud katk, mis nakatas ka mustjalg-tuhkruid.
Liigi päästmiseks võeti ette suuroperatsioon ning loodusest püüti tehistingimustesse 18 viimast looma. Seejärel alustati paljundamisprogrammi ühes mahukate uuringutega, mille tulemusel on mustjalg-tuhkruid praeguseks jälle looduses rohkem kui tehistingimustes.
See on üks vägevamaid edulugusid üldse. Häda on aga see, et liik sõltub otseselt preeriakoertest ning sellest, kuivõrd edukalt õnnestub katku tõrjuda. Minu meelest läheb asi veidi käest, kui ameeriklased hakkavad tõesti tuhkruid geneetiliselt modifitseerima, et muuta nad katkuresistentseks. Selliseid mõtteid liigub. See oleks nagu mingi looduseugeenika!
Euroopa naaritsatega Eestis saavutatud edu on aga kindlasti erakordne näide, arvestades, et tegu on maailma ohustatuima väikekiskjaga.
Kas Hiiumaa projekti edu tuules võiks sama ka Saaremaal teha?
Euroopa naaritsa kaitse tegevuskavas on selline tegevus sees. Kuna see oleks päris suur ettevõtmine, siis kõik on kinni ressursis ja persoonis, kes peaks seda asja kohapeal vedama, ning samuti metoodikas.
Üks variant on oodata ja vaadata, kuidas Hiiumaa naaritsatel läheb ning võimaluse korral sealt väike kogus loomi Saaremaale asustada. Selliste loomade ellujäämistõenäosus on palju suurem kui tehistingimustest pärit isenditel. Eks me pea vaagima ja mõtlema, kuidas see kõik võiks toimuda.
Kui mustjalg-tuhkrute päästmiseks rajati tehisasurkond 18 viimasest loodusest tabatud loomast, siis mitmest isendist loomaaias paljundatav naaritsaasurkond loodi?
Tegelikult panustas tuhkru tehispopulatsiooni loomisse lõpuks ainult seitse isendit, need olid siis need nn rajajaisendid. Naaritsa puhul on meil 22 rajajaisendit, osa loomi pärines Novosibirski paljundusoperatsioonist, ülejäänud püüdsime ise. Novosibirski rajajatega on meil veidi probleeme, kuna nende sigimise ajalugu kuni esimeste loodusest pärit naaritsateni pole täielikult teada. Siiski otsustasime nad kaasata oma paljundusprogrammi, et tuua sellesse rohkem algset looduslikku materjali.
See oli mõistlik otsus. Vale otsus oli omal ajal kindlasti see, et tahtsime esialgu naaritsaid saada vaid ühest alamliigist, kontsentreerides algmaterjali saamisel tähelepanu populatsiooni Kesk-Venemaa osale, kuhu kuulub ka Eesti asurkond. Tagantjärele tundub, et palju mõistlikum oleks olnud võtta loomi võimalikult paljudest areaali osadest. Sel juhul oleks tehisasurkonna geneetiline taust palju laiem.
Naaritsaga tegeledes tekib tunne, et toimetatakse ühe liigiga. Kuna ökosüsteemidest on kõik omavahel seotud, siis avastatakse ühel hetkel, et vaateväljas on ka pisikesed ojad-jõed ja sealne toidubaas. Ühtlasi seegi, kuidas inimene nendega ringi käib. Kuigi meil ja ka laiemalt räägitakse märgalade kaitsest, siis ojad ja jõed on küll täiesti tagaplaanile jäetud. Nendele ei ole tähelepanu pööratud, sest neid ei ole väga tähtsaks peetud.
Jõgedesse on pikka aega suhtutud mitte kui terviklikesse elu kandvatesse ökosüsteemidesse, vaid kui toredatesse „torudesse“, mille kaudu saab üleliigse vee, jäägid ja väetised rahulikult mere poole saata. Ometi on need maastikus väga olulised elusooned.
Eestis moodustavad paljud laiemad ojad ja väiksemad jõed maaparandussüsteemide nn eelvoolu. See tähendab, et teatud ajavahemiku tagant puhastatakse neid aina kopaga, hävitades kaldaid paljaks kraapides kogu bioloogilise mitmekesisuse. Ma ei ütle, et ei peaks kuivendama, aga on palju võimalusi, kuidas seda palju loodussõbralikumalt teha, ilma et majanduslikud huvid kannataksid.
Millega sa ei osanud naaritsate Hiiumaale asustamisega alustades esialgu üldse arvestada?
Kindlasti ei osanud ma arvata, et selle looma loodusesse viimine on niivõrd keeruline. Mäletan, et kui meil õnnestus 2000. aastal Hiiumaalt mingid välja püüda, siis tundus, et suur töö ongi tehtud ning esimeste naaritsate lahtilaskmine oli kui esimese inimese Kuule astumine – et teeme selle esimese sammu ja küll see loom nüüd läheb. Selgus, et kõik ei olnudki nii lihtne, nagu ka Kuule astumine.
Ökosüsteemid on ju pidevas muutuses, pole sellist nähtust nagu looduse tasakaal. Seega siis pole ka ökosüsteemis sellist tühikut, kuhu naaritsat kui legoklotsi sobivasse auku asetada. Euroopa naaritsatel tuli oma koht ökosüsteemis leida, populatsioon pidi enda sinna ära mahutama. See pole üksikisendi tasemel sugugi lihtne. See on võrreldav olukorraga, kui võtta Tallinnast näiteks mõni inimene, kes on harjunud elama Lasnamäel mugavas korteris.
Ta ei pruugi küll Lasnamäega rahul olla, aga eluks vajalik on tal olemas. Kujutage nüüd ette, et ta visatakse ühtäkki kusagile Jenissei äärde. Tõenäosus, et ta seal ellu jääb, on suhteliselt väike. Naaritsatega on sama lugu. Nende ellujäämisele looduses aitaks kindlasti suuresti kaasa meie välja töötatud lahtilaskmise metoodika, aga põhilise töö tegid ikka naaritsad ise ära.
Mul oli 2007. aasta sügisel au olla naaritsate vabakslaskmise juures. Tollest unustamatust sündmusest on meeles, et selle tegevuse juures ei olnud midagi juhuslikku. Ajastusel, kohal ja ka lahtilaskmise viisil – kastides loomaaiast toodud loomad pääsesid kohe loodusesse – oli kindel põhjendus.
Katsetasime siis mitut võimalust. Kui alustasime, siis rakendasime nn karmi meetodit ehk hard release’i – see tähendab, et loomad toodi loomaaiast kandepuuris ja lasti lahti. See ei toiminud. Põhiline häda oli selles, et tehiskeskkonnast lahtilastav loom on naiivne – ta ei oska looduses elada. Pärast kaht-kolme aastat tehiskeskkonnas tuleb naaritsal ümber harjuda eluga täiesti teises keskkonnas, kus tuleb enda pärast kogu aeg vaeva näha ja liikuda. See on väga raske.
Pikkade katsetuste tulemusel jõudsime praeguse meetodini. Loomi lastakse lahti nende elupaika ehitatud aedikutest. Neisse toome tiined emased loomaaia laborist. Aedikutes sündinud pojad saavad loodusliku keskkonnaga kohaneda. Kui poegadel on aeg pesast lahkuda, siis avame neile väljapääsuteed, jätkates nädala-paari jooksul toidu andmist. See on osutunud parimaks meetodiks.
Levinud arvamise järgi peaks looma geneetiline kood talle teada andma, kus ta elama peab, mis on talle sobilikum elupaik. Naaritsate puhul selgus, et nn geenikood neile seda ette ei ütle, sest lahtilaskmiskohtadest hajusid nad kõikjale laiali. See viis aga loomade suremuse kõrgele.
Meie kogemus viitab, et naaritsa elukohavalik on kogemuslik, n-ö kultuuriline protsess, mille käigus annab ema oma käitumisega poegadele arusaama, et nad peavad elama just teatud elupaigas ja mitte mujal. Tundub, et see toimub siis, kui pojad on umbes kahekuused. Ema lahkub siis poegadega pesaurust ja hakkab koos nendega nagu nomaad mööda jõge edasi-tagasi liikuma. Ilmselt selline tegevus vermibki loomades arusaama, et see on nende elukoht ja nad ei lähe kuskile kaugele. See peaks näitama, et kaugeltki kõik ei ole geenidega määratud, vaid väga oluline osa on ka õppimisel ja keskkonnal. Seni pööratakse aktiivses loodushoius sellele väga vähe tähelepanu, ka uuringulisel tasemel.
See on küsimuste küsimus: kas geenid määravad kõik või siis on nende kõrval mõjutajana ruumi ka keskkonnafaktoril?
Ütleksin, et mõlemad on valed arusaamad, kuna need on ju lihtsalt ühe suure terviku kaks aspekti. Inimesega on täpselt sama lugu. See, et kõike saab geenide abil kindlaks teha, ei vasta ju tõele. Kui labori poolt vaadata, siis eemal tegelikust keskkonnast on selline illusioon kerge tekkima. Geenikeskne maailmavaade võib isegi ohtlik olla, kuna hägustab arusaama keskkonna tähtsusest.
Üks huvitav teema, mis on veel täiesti uurimata maa, tekitab küsimuse, mis on üldse ohustatud liik või liik üldse või organism. Inimese puhul räägitakse viimasel ajal üha rohkem, kuidas meie sisemine bakterifauna defineerib meie käitumist ja mõtlemist ning et nendeta me eriti hakkama ei saa. Meil pole aimugi, milline roll on selle sisemise bakterifauna alalhoidmisel teistel loomadel.
Oletada võib, et sarnaselt linnainimesega on ka tehistingimustes peetavate loomade sisemine bakterifauna tugevalt vaesunud ning vahest seetõttu mitme vaeguse põhjustaja. Kas sel on mingit tähtsust ka loomade loodusesse laskmise puhul? Siin on väga palju küsimärke. Kuni selleni välja, et kui bakterifauna mõjutab loomade käitumist, siis kas see ei mängi kuidagi rolli ka isaste naaritsate agressiivsuse kujunemisel. Loomulikult on need kõik spekulatiivsed oletused.
Iga looduskaitselise projekti edu sõltub paljuski ka sellest, et kohalik rahvas mõistab, mida ja miks tehakse.
See on olnud minu üks põhiteese, et kohaliku kogukonnata ei oleks ettevõtmisel mõtet. Hiidlased selle ettevõtmise omaks võtnud. Euroopas, ja paraku ka Eestis, on loodushoius üha enam kanda kinnitamas eliidile panustamine, s.t et selline tegevus üha kaugeneb kohalikest elanikest ning muutub linna- ja seadusekesksemaks. Selles on omad sügavat muret tekitavad noodid.
Kui naarits mõne kana murrab, on see sulle hea näitaja, aga kanapidaja vaatab asjale teisiti.
Kindlasti, ja siin ei tohi kohalik elanik murega üksi jääda. Mängu tuleb riiklik kompenseerimise süsteem. Paraku on kompensatsiooni taotlemine keeruline ja võtab kole palju aega, mistõttu kiputakse käega lööma. See omakorda võõrandab riigisüsteemi kohalikust kogukonnast, mis on halb.
Kompenseerimine võiks toimuda palju tõhusamalt ja kiiresti. Igasuguseid kooskõlastusringe on liiga palju, usaldust inimeste vastu on meie ületsentraliseeritud süsteemides liiga vähe.
Kui tegime projekti algusaastatel avaliku arvamuse uuringu, siis naaritsate asustamisse suhtus positiivselt üle 80% hiidlastest. See on uskumatult kõrge toetusprotsent. Huvitava asjaoluna tuli uuringust välja, et kõige olulisem infoallikas on kohalikele oma inimene, kes teab asja ja keda usaldatakse. See on oluline märksõna kogu meie loodushoiusüsteemile, kus väheneb järjest kohapeal töötavate inimeste hulk ning suureneb kontoritöö maht. Me loodame IT-süsteemide abil asju paika panna, aga sellega aina võõrandame loodushoidu kohalikust elanikust. Võõrandumisega tekivad ka protestid ja muud probleemid. Kui tuleb mõni untsantsakas Tallinna loomaaiast, siis see pole kohalikele õige, ent kui nendega tegeleb oma inimene, on teine lugu ja nad saavad aru, et see on nende asi. See ei puuduta üksnes naaritsat, vaid kõiki valdkondi.
Mis muidu naaritsatega edasi saab? Kas loomaaeda jääb tehisasurkond alles?
Ikka alles, see on üleeuroopalise tähtsusega. Tehispopulatsioon kannab nn tagatise rolli, aga saame sellega ka teisi abistada. Näiteks Prantsusmaale ehitati naaritsate tarbeks keskus 60 loomale, aitame neid loomadega.
Loomaaiaringkondades räägitakse üha rohkem seda, et peame hakkama ära unustama piire in situ ja ex situ ehk loodus- ja tehiskeskkonnas tehtava loodushoiu vahel, sest need piirid muutuvad üha hägusamaks. Teatud mõttes võib ju ka Hiiumaad vaadata kui üht suurt aedikut. Või kuidas vaadata näiteks Aafrikasse rajatud suuri rahvusparke, mis on tarastatud? Asja tuleb vaadata kui ühte tervikut.
Mis puudutab veel siinset keskust, siis meil on plaanis ehitada 1998. aastal rajatud aedikute asemele uued. Esialgu vaid viieks aastaks kasutamiseks mõeldud aedikud on kokku kukkumas, aga naaritsaid on vaja normaalsetes tingimustes edasi pidada. Looduslike populatsioonide puhul jääb alati alles risk, et nendega võib midagi juhtuda. Seepärast tuleb tehisasurkonda säilitada.
Ei tohi unustada, et selle projekti kaudu saame rääkida üht lugu, millega on võimalik selgitada olulisi keskkonnaga suhestumise teemasid.
Kui vaatame veel Eestis hääbuvaid liike, siis üks selline tegelane on lendorav. Kas nendele koidab ka peagi tehisasurkonnas paljundamine?
See aeg pole ilmselt väga kaugel, see on täiesti reaalne võimalus. Loodetavasti ei jääda sellega liiga hiljaks. Praegu on loomaaia laboris tegemisel Eesti lendorava DNA-uuringud. Kui selgub, et meie oravad on võrreldes Soome populatsiooniga üsna eraldiseisvad, mis tundub Narva jõe kui barjääri tõttu igati loogiline, siis võib tekkida tõesti vajadus tuua loomi tehistingimustesse ja hakata neid paljundama. Praegu ei ole me selleks valmis.
Lendoravate tehistingimustes paljundamine ei tohiks raske olla. Riia loomaaia kogemused näitavad, et seda on lihtne teha – kaks korda aastas sigimine pole üldse mingi küsimus. Probleeme on sellega, kuidas neid loodusesse asustada. Soomlased on seda proovinud teha, aga on selgunud, et tehistingimustes sirgunud loom ei tule looduses enam selle peale, et ta peaks liuglema. Mis viitab, et see oskus pole neile geneetiliselt kaasa antud, vaid on samuti kogemuslik.
See tähendab, et põhimõtteliselt peaksime tehiskeskkonnas palju tähelepanu pöörama sellise lahtilaskmise meetodi loomisele, mille käigus saaksid lendoravad liuglemisoskuse selgeks.
Kui DNA-uuringud näitavad, et meie lendorava populatsioon ei erine geneetiliselt oluliselt Soome omast, siis oleks võimalik sealseid loomi siia ümber asustada, sest loodusest pärit loomade ümberasustamine on alati kõige parem variant.
Milliste ohustatud liikide paljundusprogrammidega on loomaaed peale naaritsate veel seotud?
Loomaaiad moodustavad võrgustiku. Meie regioonis on selleks Euroopa Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsioon (The European Association of Zoos and Aquaria, EAZA), millel on omad intensiivsed loodushoiuga seotud paljundusprogrammid. Olles selle organisatsiooni liige ja kui meil on loomi teatud paljundatavast liigist, siis osaleme automaatselt paljundamisprogrammis. Meil on selliseid liike üle 50, sh näiteks amuuri leopard (Panthera pardus orientalis) ja amuuri tiiger (Panthera tigris altaica). Otsused, keda on parajasti vaja võimalikult algse geneetilise materjali säilitamiseks paljundada, ei ole enam meie, vaid vastava EAZA koordinaatori pädevuses. | Esimest korda ei viida tänavu Hiiumaale juurde Euroopa naaritsat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa naarits (Mustela lutreola) on maailma kõige ohustatum väikekiskja ning Euroopa ohustatuim imetaja. Selle põhjus on liigi elupaikade ojade ja jõgede kadumine ning konkurents Põhja-Ameerikast pärit tugevama suguvenna ameerika naaritsa ehk mingiga (Neovison vison).
Mink on Euroopasse sattunud peamiselt karusloomafarmidest ning sealt pärit loomad on moodustanud looduses metsistunud populatsioonid. 1990. aastate lõpust loeti naarits Eestis väljasurnuks – viimane metsik isend tabati Mandri-Eestis 1996. aastal. Aastal 2000 asuti Tallinna loomaaia ohustatud liikide paljunduskeskusest pärit loomade Hiiumaale asustamisega looma uut euroopa naaritsa asurkonda.
Tõusude ja mõõnadega kulgenud ettevõtmist on saatnud viimaks edu: tänavu on esimene kord, kui loomaaiast Hiiumaale uut verd juurde ei viida, kuna aastate jooksul kujunenud naaritsaasurkond on saare looduse lõpuks omaks võtnud ja hästi sigima hakanud. Võib öelda, et sellega on Eesti maailmakaardil ainus piirkond, kus euroopa naaritsa arvukus on looduses hakanud suurenema.
Rahvusvahelisel liigikaitseareenil silma paistvast ettevõtmisest rääkis Sirbis lähemalt selle eestvedaja, zooloog ja Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran.
Millised asjaolud kinnitavad, et Hiiumaale asustatud euroopa naaritsatel läheb viimastel aastatel väga hästi?
Loomulikult regulaarne seire. Sellel on kaks osa. Ühel juhul püüame kevaditi eluspüügiga loomi ja saame sel moel teada, mis soost, millise tervisliku seisundi ja päritoluga nad on – kas need, kelle oleme loodusesse lasknud või siis juba seal sündinud. Siiani oli probleem, et nad ei paljunenud looduses hästi. Seejärel otsime teise osa kestel üle terve Hiiumaa asetsevatel proovialadel ka loomade jälgi. Sellest saame teada, kui laialdaselt on nad levinud.
Võib öelda, et murdepunktiks oli aasta 2013, mil ootamatult suur osa tabatud naaritsatest olid looduses sündinud. Kui tavaliselt tabasime vaid üks-kaks looduses sündinut, siis nüüd oli enam kui pool kättesaadud loomadest looduses ilmale tulnud. Järgnevatel aastatel näitas seire sama: enamik loomi on looduses sündinud.
2016. aastal ületas see juba 75% piiri. Need looduses sündinud loomad on tõelised looduslapsed, hoopis teistsugused ja metsikumad kui varem lahti lastud. See oli nagu ajas 1980. aastate teise poolde tagasiminek, kui Mandri-Eestist sai veel metsikuid euroopa naaritsaid püüda.
Kui arvestada, et sel kevadel oli saarel umbes 80 looma, siis pakun, et seal võib olla praegu 40 naaritsapesakonda. Võimalik, et isegi rohkem.
Euroopa naaritsa jälgi võib hoolikas otsija leida peaaegu kõikidel Hiiumaa ojadel ja jõgedel. Looma on igal pool, ka sellistel ojadel, mida oleme pidanud liigile ebasobivaks. Pealegi on euroopa naaritsad juba kaks aastat isegi keset Kärdla linna Nuutri jõel olnud.
Omaette näitaja on seegi, et näiteks eelmisel aastal jäi teadaolevalt kaks looma Hiiumaal auto alla. Meie jaoks on see tegelikult „meeldiv“ probleem.
Kuidas ometi „meeldiv“?
Loomulikult on see naljaga öeldud. Sellised juhtumid annavad kinnitust, et meie töö on toiminud ning liik on juba niivõrd arvukas, et loomad võivad sõiduteel hukkuda. Sama moodi on meile hea märk, kui nad kuskil inimeste juurde satuvad ja mõne kana murravad.
Tulemuseks on see, et tänavu me enam Hiiumaal uusi loomi lahti ei lase. Tahame järgmise aasta seirega näha, kuidas see nende arvukusele mõjub. Pole sugugi välistatud, et järgmisel aastal ei leia me enam ühtegi tehistingimustes sündinud looma.
Tegelikult oli juba eelmise aasta lahtilaskmine veidi küsimärgiga tegevus, aga siiski ei söandanud seda tegemata jätta. Toona tekkis natuke probleeme lahtilaskmise kohtadega – igal pool on naaritsad juba ees.
Tiit Maran avab juttu jätkates tööarvutis ühe hoiatusmärgi kavandi. Kui muidu oleme harjunud punase kolmnurga sees nägema põdra siluetti, siis sellel kujutatud hoopis euroopa naarits.
Kui sel aastal õnnestub raha saada, siis ilmuvad Hiiumaale jõgede ja ojade äärde sellised liiklusmärgid. Selliseid pole mitte kuskil maailmas. Kui turismi seisukohast vaadata, siis kõikidel, kes sellist märki näevad, tekib kohe küsimus, millega tegu. Ehk et paremini polegi võimalik euroopa naaritsaid inimese teadvusse tuua.
Ja naaritsate endiga ei teegi te enam midagi?
Sel aastal tahame kindlaks teha, kui palju erineb tehistingimustes olevate ja loodusesse lastud loomade geneetiline mitmekesisus. Nii uskumatu, kui see esialgu ka ei tundu, siis tehistingimustes peetava populatsiooni geneetilise rikkuse alalhoid on olulisem kui loodava loodusliku populatsiooni oma. Geneetiliselt kõige väärtuslikumaid isendeid loodusesse lastes hävitaksime justkui kuldmune muneva hane. Nüüd tuleb kätte see aeg, kui tuleb hakata mõtlema ka loodusliku Hiiumaa naaritsa geenirikkuse tõstmisele samale tasemele, nagu see on loomaaias.
Esimene samm on saare ja loomaaia populatsioonide geneetilise erinevuse kindlakstegemine. Seejärel paneme paika metoodika, kuidas neid saarel puuduvaid geenivariatsioone sinna siirata ning siis tegevus ise. Kui see tehtud, siis ütleksin, et oleme suure osa Hiiumaa asurkonnaga seotud töödega ühel pool. Meil on ju looduslik asurkond seal olemas. Ometi ei lõpe ohustatud liikide haldamise töö kunagi.
Varem on hinnatud, et Hiiumaa naaritsaasurkond peaks elujõuliseks saama, kui on kasvanud kuni saja isendini.
Teaduslikud mudelid ja kontseptsioonid on meie mõtlemise instrumendid – viis, kuidas me midagi hindame või millestki mõtleme. Tegelikkus ei pruugi alati mudeliga kattuda. Elujõulist asurkonda kui kontseptsiooni ja mõttemudelit on väga mugav kasutada. Aga sellest hetkest, kui minnakse loodusesse, kus tuhanded faktorid on kõik omavahel üheks tervikuks seotud, siis ei ole kõik enam must-valge ja raske on otsustada, millisest hetkest on asurkond elujõuline või mitte.
Jah, me võime võtta mingid eeldused, mille põhjal ehitada mudeleid, et nende põhjal midagi asurkonna elujõulisuse kohta öelda. Kui peaks ilmnema üks ootamatu faktor, millega me ei ole osanud arvestada, laguneb kogu kaardimajake. Seetõttu ma ei julge ega tahagi midagi kindlat öelda.
Oluline on see, kui palju naaritsaid saar mahutab. Omal ajal tegime tõesti arvestuse, et Hiiumaal võiks pärast talve olla sadakond looma. Paraku ei ole ma selleski enam kindel, sest see on tehtud teatavate eeldustega. Arvestades, et oleme viimastel aastatel naaritsaid leidnud ojadelt ja kraavidelt, mida me pole arvestanud neile sobivaks, võib sealne mahtuvus isegi suurem olla.
Ehk siis ma ei julge öelda, milline on tegelik naaritsa minimaalne elujõuline populatsioon. Ma lihtsalt ei tea. Kas Hiiumaa suudab sellist populatsiooni ülal pidada? Jällegi ma ei tea, kuid arvan, et suudab, kui just ei teki mingit ootamatud inimtegevust, mis kõik ära rikub. Näiteks, kui ootamatult, tulenevalt mingitest majanduskaalutlustest ei otsustata enamikku Hiiumaa ojasid ja jõgesid, mis pole kaitse all, kunstlikeks elututeks maaparanduskanaliteks muuta. Eks aeg näita. Täpselt sama moodi ei oska ma vastata küsimusele, mis meile Hiiumaal lõpuks edu tõi.
Võin pakkuda seletusi, aga ma pole kindel, milline on neist tõene. Oleme Hiiumaal rajanud konnadele palju kudetiike. Konnade arvukus on seal suurenenud ja sellega on paranenud ka euroopa naaritsa toidubaas. Võib-olla see on aidanud või on koos kliima soojenemisega naaritsate eluolu paranenud. Või oleme suutnud tegelda sedavõrd kaua lahtilaskmisega, et ühel hetkel saavutasime kriitilise massi looduses sigivaid loomi. Aga võib ka olla kõigi nende tegurite koosmõju. Me ei tea seda.
Populatsioonide taastamine on toimetamine teadmise ja mitteteadmise piiril, kusjuures mitteteadmist on alati rohkem. Sellest siis ka vajadus tegelda teadusuuringutega, kuigi ega need alati selget vastust anna. Näiteks nn isaste probleem. Nimelt kipuvad tehistingimustes kasvanud isased olema erinevalt loodusest pärit liigikaaslastest paaritumissituatsioonis kas väga agressiivsed või siis hoopis passiivsed. Seetõttu ei saa neist paljusid paljundamisel kasutada. See omakorda tähendab, et nende geenirikkus ei kandu edasi järgmisse põlvkonda. Oleme juba 15 aastat uurinud, mis sellist probleemi tekitab, kuid siiani tulemuseta.
Kas kogu naaritsate kasvatamise ja asustamise praktika tuli endal samm-sammult välja töötada ja läbi proovida või oli võimalik kellegi kogemusi kasutada?
Naaritsate tehistingimustes pidamise esimesed kogemused tulid põhiliselt Novosibirskist. Dr Dmitri Ternovski tegeles eelmise sajandi kaheksakümnendatel Novosibirski bioloogiakeskuses nii euroopa naaritsate paljundamise kui nende loodusesse – Kuriili saarestikus Kunaširile – laskmisega.
Tükk aega olid teated Venemaalt selle lahtilaskmise tulemuslikkusest väga vastuolulised ning tooni andsid väited selle operatsiooni ebaõnnestumisest. Ootamatult sain eelmise aasta lõpus sealt rajakaamerapildid, mis kinnitavad, et loomad on saarel olemas. Liigi seisukohast on see väga hea uudis.
See on seal siis nagu eraldi tagavarageenipank?
Jah. Huvitav on asja juures see, et euroopa naaritsa looduslikust levilast jääb kõnealune asurkond tuhandete kilomeetrite kaugusele.
Kas võime nüüd tõdeda, et euroopa naarits on siin päästetud?
Millal on üldse liik päästetud? See on filosoofiline küsimus, sest räägime ju tegelikult lokaalsetest populatsioonidest. Liik kui selline on ökoloogilises mõttes mõneti abstraktsioon. Selles võtmes, jah, meil on üks kaitstud naaritsapopulatsioon olemas.
Sisuliselt aga säilitame Hiiumaal vaid üht „museaalset“ populatsiooni. Ülejäänud Eesti ojade ja väikeste jõgede ökosüsteemidest on ta ju ikka kadunud. Aga parem see kui mitte midagi. Ometi pole see Hiiumaa värk ainuke ettevõtmine. Selle tuules või mõjutustega on maailmas teisigi ettevõtmisi käimas, et liiki alal hoida või taastada.
Hispaanias käib praegu euroopa naaritsate päästmiseks projekt, mille üks eestvedajaid on minu kunagine kaasvõitleja ja kolleeg Madis Põdra. Ta teeb seal väga head tööd. Prantsusmaal oli naaritsate osas pikka aega patiseis, kuid viimastel aastatel on sealgi asjad lõpuks liikuma hakanud. Kõige elujõulisem naaritsaasurkond on Rumeenias Doonau deltas.
Paar aastat tagasi hindasime sealset arvukust 1000–1500 loomani. See on väga suur asurkond, aga Rumeeniasse rajatavate mingifarmide ja sealt loodusesse sattuvate loomade tõttu võib see peagi kokku kukkuda. Kui mainitud euroopa naaritsa viimastes leiukohtades peaks asjad ebaõnnestuma, siis võime öelda, et Hiiumaa asurkond on alles.
Kas maailmas on veel teada selliseid edulugusid, et mõnes riigis on õnnestunud kadunud liik uuele elule äratada?
On ikka. Näiteks ameeriklased on uhked mustjalg-tuhkru (Mustela nigripes) päästmise üle. See väikekiskja elas koloniaalsete näriliste, preeriakoerte, kolooniates ja on spetsialiseerunud nendest toituma. Liigi allakäik algas siis, kui põllumajanduslikel motiividel hakati preeriakoeri hulgakaupa hävitama. Samuti aitas liigi väljasuremise äärele jõudmisele kaasa preeriakoerte hulgas levinud katk, mis nakatas ka mustjalg-tuhkruid.
Liigi päästmiseks võeti ette suuroperatsioon ning loodusest püüti tehistingimustesse 18 viimast looma. Seejärel alustati paljundamisprogrammi ühes mahukate uuringutega, mille tulemusel on mustjalg-tuhkruid praeguseks jälle looduses rohkem kui tehistingimustes.
See on üks vägevamaid edulugusid üldse. Häda on aga see, et liik sõltub otseselt preeriakoertest ning sellest, kuivõrd edukalt õnnestub katku tõrjuda. Minu meelest läheb asi veidi käest, kui ameeriklased hakkavad tõesti tuhkruid geneetiliselt modifitseerima, et muuta nad katkuresistentseks. Selliseid mõtteid liigub. See oleks nagu mingi looduseugeenika!
Euroopa naaritsatega Eestis saavutatud edu on aga kindlasti erakordne näide, arvestades, et tegu on maailma ohustatuima väikekiskjaga.
Kas Hiiumaa projekti edu tuules võiks sama ka Saaremaal teha?
Euroopa naaritsa kaitse tegevuskavas on selline tegevus sees. Kuna see oleks päris suur ettevõtmine, siis kõik on kinni ressursis ja persoonis, kes peaks seda asja kohapeal vedama, ning samuti metoodikas.
Üks variant on oodata ja vaadata, kuidas Hiiumaa naaritsatel läheb ning võimaluse korral sealt väike kogus loomi Saaremaale asustada. Selliste loomade ellujäämistõenäosus on palju suurem kui tehistingimustest pärit isenditel. Eks me pea vaagima ja mõtlema, kuidas see kõik võiks toimuda.
Kui mustjalg-tuhkrute päästmiseks rajati tehisasurkond 18 viimasest loodusest tabatud loomast, siis mitmest isendist loomaaias paljundatav naaritsaasurkond loodi?
Tegelikult panustas tuhkru tehispopulatsiooni loomisse lõpuks ainult seitse isendit, need olid siis need nn rajajaisendid. Naaritsa puhul on meil 22 rajajaisendit, osa loomi pärines Novosibirski paljundusoperatsioonist, ülejäänud püüdsime ise. Novosibirski rajajatega on meil veidi probleeme, kuna nende sigimise ajalugu kuni esimeste loodusest pärit naaritsateni pole täielikult teada. Siiski otsustasime nad kaasata oma paljundusprogrammi, et tuua sellesse rohkem algset looduslikku materjali.
See oli mõistlik otsus. Vale otsus oli omal ajal kindlasti see, et tahtsime esialgu naaritsaid saada vaid ühest alamliigist, kontsentreerides algmaterjali saamisel tähelepanu populatsiooni Kesk-Venemaa osale, kuhu kuulub ka Eesti asurkond. Tagantjärele tundub, et palju mõistlikum oleks olnud võtta loomi võimalikult paljudest areaali osadest. Sel juhul oleks tehisasurkonna geneetiline taust palju laiem.
Naaritsaga tegeledes tekib tunne, et toimetatakse ühe liigiga. Kuna ökosüsteemidest on kõik omavahel seotud, siis avastatakse ühel hetkel, et vaateväljas on ka pisikesed ojad-jõed ja sealne toidubaas. Ühtlasi seegi, kuidas inimene nendega ringi käib. Kuigi meil ja ka laiemalt räägitakse märgalade kaitsest, siis ojad ja jõed on küll täiesti tagaplaanile jäetud. Nendele ei ole tähelepanu pööratud, sest neid ei ole väga tähtsaks peetud.
Jõgedesse on pikka aega suhtutud mitte kui terviklikesse elu kandvatesse ökosüsteemidesse, vaid kui toredatesse „torudesse“, mille kaudu saab üleliigse vee, jäägid ja väetised rahulikult mere poole saata. Ometi on need maastikus väga olulised elusooned.
Eestis moodustavad paljud laiemad ojad ja väiksemad jõed maaparandussüsteemide nn eelvoolu. See tähendab, et teatud ajavahemiku tagant puhastatakse neid aina kopaga, hävitades kaldaid paljaks kraapides kogu bioloogilise mitmekesisuse. Ma ei ütle, et ei peaks kuivendama, aga on palju võimalusi, kuidas seda palju loodussõbralikumalt teha, ilma et majanduslikud huvid kannataksid.
Millega sa ei osanud naaritsate Hiiumaale asustamisega alustades esialgu üldse arvestada?
Kindlasti ei osanud ma arvata, et selle looma loodusesse viimine on niivõrd keeruline. Mäletan, et kui meil õnnestus 2000. aastal Hiiumaalt mingid välja püüda, siis tundus, et suur töö ongi tehtud ning esimeste naaritsate lahtilaskmine oli kui esimese inimese Kuule astumine – et teeme selle esimese sammu ja küll see loom nüüd läheb. Selgus, et kõik ei olnudki nii lihtne, nagu ka Kuule astumine.
Ökosüsteemid on ju pidevas muutuses, pole sellist nähtust nagu looduse tasakaal. Seega siis pole ka ökosüsteemis sellist tühikut, kuhu naaritsat kui legoklotsi sobivasse auku asetada. Euroopa naaritsatel tuli oma koht ökosüsteemis leida, populatsioon pidi enda sinna ära mahutama. See pole üksikisendi tasemel sugugi lihtne. See on võrreldav olukorraga, kui võtta Tallinnast näiteks mõni inimene, kes on harjunud elama Lasnamäel mugavas korteris.
Ta ei pruugi küll Lasnamäega rahul olla, aga eluks vajalik on tal olemas. Kujutage nüüd ette, et ta visatakse ühtäkki kusagile Jenissei äärde. Tõenäosus, et ta seal ellu jääb, on suhteliselt väike. Naaritsatega on sama lugu. Nende ellujäämisele looduses aitaks kindlasti suuresti kaasa meie välja töötatud lahtilaskmise metoodika, aga põhilise töö tegid ikka naaritsad ise ära.
Mul oli 2007. aasta sügisel au olla naaritsate vabakslaskmise juures. Tollest unustamatust sündmusest on meeles, et selle tegevuse juures ei olnud midagi juhuslikku. Ajastusel, kohal ja ka lahtilaskmise viisil – kastides loomaaiast toodud loomad pääsesid kohe loodusesse – oli kindel põhjendus.
Katsetasime siis mitut võimalust. Kui alustasime, siis rakendasime nn karmi meetodit ehk hard release’i – see tähendab, et loomad toodi loomaaiast kandepuuris ja lasti lahti. See ei toiminud. Põhiline häda oli selles, et tehiskeskkonnast lahtilastav loom on naiivne – ta ei oska looduses elada. Pärast kaht-kolme aastat tehiskeskkonnas tuleb naaritsal ümber harjuda eluga täiesti teises keskkonnas, kus tuleb enda pärast kogu aeg vaeva näha ja liikuda. See on väga raske.
Pikkade katsetuste tulemusel jõudsime praeguse meetodini. Loomi lastakse lahti nende elupaika ehitatud aedikutest. Neisse toome tiined emased loomaaia laborist. Aedikutes sündinud pojad saavad loodusliku keskkonnaga kohaneda. Kui poegadel on aeg pesast lahkuda, siis avame neile väljapääsuteed, jätkates nädala-paari jooksul toidu andmist. See on osutunud parimaks meetodiks.
Levinud arvamise järgi peaks looma geneetiline kood talle teada andma, kus ta elama peab, mis on talle sobilikum elupaik. Naaritsate puhul selgus, et nn geenikood neile seda ette ei ütle, sest lahtilaskmiskohtadest hajusid nad kõikjale laiali. See viis aga loomade suremuse kõrgele.
Meie kogemus viitab, et naaritsa elukohavalik on kogemuslik, n-ö kultuuriline protsess, mille käigus annab ema oma käitumisega poegadele arusaama, et nad peavad elama just teatud elupaigas ja mitte mujal. Tundub, et see toimub siis, kui pojad on umbes kahekuused. Ema lahkub siis poegadega pesaurust ja hakkab koos nendega nagu nomaad mööda jõge edasi-tagasi liikuma. Ilmselt selline tegevus vermibki loomades arusaama, et see on nende elukoht ja nad ei lähe kuskile kaugele. See peaks näitama, et kaugeltki kõik ei ole geenidega määratud, vaid väga oluline osa on ka õppimisel ja keskkonnal. Seni pööratakse aktiivses loodushoius sellele väga vähe tähelepanu, ka uuringulisel tasemel.
See on küsimuste küsimus: kas geenid määravad kõik või siis on nende kõrval mõjutajana ruumi ka keskkonnafaktoril?
Ütleksin, et mõlemad on valed arusaamad, kuna need on ju lihtsalt ühe suure terviku kaks aspekti. Inimesega on täpselt sama lugu. See, et kõike saab geenide abil kindlaks teha, ei vasta ju tõele. Kui labori poolt vaadata, siis eemal tegelikust keskkonnast on selline illusioon kerge tekkima. Geenikeskne maailmavaade võib isegi ohtlik olla, kuna hägustab arusaama keskkonna tähtsusest.
Üks huvitav teema, mis on veel täiesti uurimata maa, tekitab küsimuse, mis on üldse ohustatud liik või liik üldse või organism. Inimese puhul räägitakse viimasel ajal üha rohkem, kuidas meie sisemine bakterifauna defineerib meie käitumist ja mõtlemist ning et nendeta me eriti hakkama ei saa. Meil pole aimugi, milline roll on selle sisemise bakterifauna alalhoidmisel teistel loomadel.
Oletada võib, et sarnaselt linnainimesega on ka tehistingimustes peetavate loomade sisemine bakterifauna tugevalt vaesunud ning vahest seetõttu mitme vaeguse põhjustaja. Kas sel on mingit tähtsust ka loomade loodusesse laskmise puhul? Siin on väga palju küsimärke. Kuni selleni välja, et kui bakterifauna mõjutab loomade käitumist, siis kas see ei mängi kuidagi rolli ka isaste naaritsate agressiivsuse kujunemisel. Loomulikult on need kõik spekulatiivsed oletused.
Iga looduskaitselise projekti edu sõltub paljuski ka sellest, et kohalik rahvas mõistab, mida ja miks tehakse.
See on olnud minu üks põhiteese, et kohaliku kogukonnata ei oleks ettevõtmisel mõtet. Hiidlased selle ettevõtmise omaks võtnud. Euroopas, ja paraku ka Eestis, on loodushoius üha enam kanda kinnitamas eliidile panustamine, s.t et selline tegevus üha kaugeneb kohalikest elanikest ning muutub linna- ja seadusekesksemaks. Selles on omad sügavat muret tekitavad noodid.
Kui naarits mõne kana murrab, on see sulle hea näitaja, aga kanapidaja vaatab asjale teisiti.
Kindlasti, ja siin ei tohi kohalik elanik murega üksi jääda. Mängu tuleb riiklik kompenseerimise süsteem. Paraku on kompensatsiooni taotlemine keeruline ja võtab kole palju aega, mistõttu kiputakse käega lööma. See omakorda võõrandab riigisüsteemi kohalikust kogukonnast, mis on halb.
Kompenseerimine võiks toimuda palju tõhusamalt ja kiiresti. Igasuguseid kooskõlastusringe on liiga palju, usaldust inimeste vastu on meie ületsentraliseeritud süsteemides liiga vähe.
Kui tegime projekti algusaastatel avaliku arvamuse uuringu, siis naaritsate asustamisse suhtus positiivselt üle 80% hiidlastest. See on uskumatult kõrge toetusprotsent. Huvitava asjaoluna tuli uuringust välja, et kõige olulisem infoallikas on kohalikele oma inimene, kes teab asja ja keda usaldatakse. See on oluline märksõna kogu meie loodushoiusüsteemile, kus väheneb järjest kohapeal töötavate inimeste hulk ning suureneb kontoritöö maht. Me loodame IT-süsteemide abil asju paika panna, aga sellega aina võõrandame loodushoidu kohalikust elanikust. Võõrandumisega tekivad ka protestid ja muud probleemid. Kui tuleb mõni untsantsakas Tallinna loomaaiast, siis see pole kohalikele õige, ent kui nendega tegeleb oma inimene, on teine lugu ja nad saavad aru, et see on nende asi. See ei puuduta üksnes naaritsat, vaid kõiki valdkondi.
Mis muidu naaritsatega edasi saab? Kas loomaaeda jääb tehisasurkond alles?
Ikka alles, see on üleeuroopalise tähtsusega. Tehispopulatsioon kannab nn tagatise rolli, aga saame sellega ka teisi abistada. Näiteks Prantsusmaale ehitati naaritsate tarbeks keskus 60 loomale, aitame neid loomadega.
Loomaaiaringkondades räägitakse üha rohkem seda, et peame hakkama ära unustama piire in situ ja ex situ ehk loodus- ja tehiskeskkonnas tehtava loodushoiu vahel, sest need piirid muutuvad üha hägusamaks. Teatud mõttes võib ju ka Hiiumaad vaadata kui üht suurt aedikut. Või kuidas vaadata näiteks Aafrikasse rajatud suuri rahvusparke, mis on tarastatud? Asja tuleb vaadata kui ühte tervikut.
Mis puudutab veel siinset keskust, siis meil on plaanis ehitada 1998. aastal rajatud aedikute asemele uued. Esialgu vaid viieks aastaks kasutamiseks mõeldud aedikud on kokku kukkumas, aga naaritsaid on vaja normaalsetes tingimustes edasi pidada. Looduslike populatsioonide puhul jääb alati alles risk, et nendega võib midagi juhtuda. Seepärast tuleb tehisasurkonda säilitada.
Ei tohi unustada, et selle projekti kaudu saame rääkida üht lugu, millega on võimalik selgitada olulisi keskkonnaga suhestumise teemasid.
Kui vaatame veel Eestis hääbuvaid liike, siis üks selline tegelane on lendorav. Kas nendele koidab ka peagi tehisasurkonnas paljundamine?
See aeg pole ilmselt väga kaugel, see on täiesti reaalne võimalus. Loodetavasti ei jääda sellega liiga hiljaks. Praegu on loomaaia laboris tegemisel Eesti lendorava DNA-uuringud. Kui selgub, et meie oravad on võrreldes Soome populatsiooniga üsna eraldiseisvad, mis tundub Narva jõe kui barjääri tõttu igati loogiline, siis võib tekkida tõesti vajadus tuua loomi tehistingimustesse ja hakata neid paljundama. Praegu ei ole me selleks valmis.
Lendoravate tehistingimustes paljundamine ei tohiks raske olla. Riia loomaaia kogemused näitavad, et seda on lihtne teha – kaks korda aastas sigimine pole üldse mingi küsimus. Probleeme on sellega, kuidas neid loodusesse asustada. Soomlased on seda proovinud teha, aga on selgunud, et tehistingimustes sirgunud loom ei tule looduses enam selle peale, et ta peaks liuglema. Mis viitab, et see oskus pole neile geneetiliselt kaasa antud, vaid on samuti kogemuslik.
See tähendab, et põhimõtteliselt peaksime tehiskeskkonnas palju tähelepanu pöörama sellise lahtilaskmise meetodi loomisele, mille käigus saaksid lendoravad liuglemisoskuse selgeks.
Kui DNA-uuringud näitavad, et meie lendorava populatsioon ei erine geneetiliselt oluliselt Soome omast, siis oleks võimalik sealseid loomi siia ümber asustada, sest loodusest pärit loomade ümberasustamine on alati kõige parem variant.
Milliste ohustatud liikide paljundusprogrammidega on loomaaed peale naaritsate veel seotud?
Loomaaiad moodustavad võrgustiku. Meie regioonis on selleks Euroopa Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsioon (The European Association of Zoos and Aquaria, EAZA), millel on omad intensiivsed loodushoiuga seotud paljundusprogrammid. Olles selle organisatsiooni liige ja kui meil on loomi teatud paljundatavast liigist, siis osaleme automaatselt paljundamisprogrammis. Meil on selliseid liike üle 50, sh näiteks amuuri leopard (Panthera pardus orientalis) ja amuuri tiiger (Panthera tigris altaica). Otsused, keda on parajasti vaja võimalikult algse geneetilise materjali säilitamiseks paljundada, ei ole enam meie, vaid vastava EAZA koordinaatori pädevuses.
### Response:
Esimest korda ei viida tänavu Hiiumaale juurde Euroopa naaritsat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muu hulgas teatasid statistikapidajad reedel töötuse langemisest 4,3 protsendi tasemele, mis on parim näitaja viimase 16 aasta jooksul. Maikuus lisandus 138 000 töökohta.
Tööstusindeks Dow Jones kerkis 0,3 protsenti, jäädes pidama tasemel 21 206,29 punkti.
S&P 500 liikus 0,4 protsenti ülespoole, lõpetades päeva tasemel 2439,07 punkti.
Tehnoloogiaindeks Nasdaq tõusis 0,9 protsenti, sulgudes 6303,80 punkti tasemel. | USA tähtsamad aktsiaturud sulgusid taas rekordtasemel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muu hulgas teatasid statistikapidajad reedel töötuse langemisest 4,3 protsendi tasemele, mis on parim näitaja viimase 16 aasta jooksul. Maikuus lisandus 138 000 töökohta.
Tööstusindeks Dow Jones kerkis 0,3 protsenti, jäädes pidama tasemel 21 206,29 punkti.
S&P 500 liikus 0,4 protsenti ülespoole, lõpetades päeva tasemel 2439,07 punkti.
Tehnoloogiaindeks Nasdaq tõusis 0,9 protsenti, sulgudes 6303,80 punkti tasemel.
### Response:
USA tähtsamad aktsiaturud sulgusid taas rekordtasemel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
EUROOPA LIIT
Bloomberg: töötuse määr on Poolas juba nii madal, et on põhjust muret tunda.
New York Times kirjutab Tšehhi, Slovakkia ja Ungari näitel Venemaa mõjutustegevusest.
EUobserver: NATO vajab Euroopalt kaht protsenti SKP-st.
The Local: Itaalias on üha täenäolisem, et valimised toimuvad arvatust varem.
Macroni ja Putini esimesest kohtumisest kirjutavad Politico ja Daily Beast.
"Nädala videoks" aga võib pidada seda, kuidas Macron Putini kõrval seistes Vene propagandakanaleid hurjutas.
Sellega seoses on Politico teinud ka nimekirja "macho-hetkedest". Eelnevale võib lisada ka ilmselt Macroni avalduse pärast seda, kui Trump teatas pariisi kliimaleppest taandumisest.
Reuters analüüsib Merkeli Trumpi-vastaseks peetud sõnavõtu tagamaid. Politico samal teemal.
Euractiv: Tsipras lubas teha enneolematu sammu ehk kanda lipsu, kui Kreeka võlaleevenduse kõnelused õnnestuma peaksid.
Yle, EUobserver ja The Local: Põhjamaade valitsusjuhid kohtusid lõppeval nädalal taas ning kõige rohkem pälvis paraku tähelepanu üheskoos tehtud foto.
Quartz: kuidas Macron üritab Prantsuse poliitikat "moraalsemaks" muuta.
Politico laupäeval toimuvatest Malta valimistest.
Politico kurdab, et ebakorrektsete arvamusavalduste poolest tuntud eurovolinik Oettinger on uuel ametikohal lausa igavaks muutunud.
Spectator aga käis uudistamas Macroni kodulinnas.
Defense One: Poola valmistub pikaaegseks konfliktiks Venemaaga.
Euractiv: kas NATO-st saab atlandiülene Frontex?
SUURBRITANNIA
Guardian kirjutab sellest, kuivõrd detailseks kujuneb kogu Brexiti protsess.
Politico: kaheksa viisi, kuidas Jeremy Corbyn on võitmas.
Guardian: kuus küsimust, millele Farage ei taha vastata.
Guardian: Londoni politsei ei nõua detektiiviks kandideerijatelt enam varasemat karjääri politseis.
Bloombergilt ülevaade, kuidas tõlgendada viimase aja arvamusküsitlusi, mis näitavad tooride toetuse järjekindlat kukkumist.
Spectator: luureametnikel peab kogu aeg vedama, terroristidest džihaadivõitlejatel piisab ühest õnnestumisest.
Spectator: kas peenised põhjustavad kliimasoojenemist?
Bloomberg: Brexiti-apokalüpsist ei paista kuskilt.
USA
Atlantic: Putin võib nüüd testida Trumpi ja saavutada midagi, mida järgmine USA president ei saa enam tagasi pöörata.
Wall Street Journal: Venemaa panustab sellele, et USA ametnikest saavad Kremli tahtmatud kaasosalised.
Mother Jones: Trump juba on - täiesti avalikult - Venemaa huvide teenimisele kaasa aidanud.
Atlantic: Newt Gingrich kui trumpismi defineerija.
Politico: Valge Maja andis mõista, et Trump norib Euroopa liitlaste kallal, sest ta hoolib neist.
Politico: kuidas NATO rahastamine tegelikult käib.
Yahoo News: kuidas Trumpi meeskond väidetatavalt alguses Vene sanktsioone leevendada üritas.
McMasteri ja Cohni arvamusartikkel Wall Street Journalis: America First ei tähenda America Alone.
Washington Post: Trumpi-vastasest parempoolsusest on saamas iseseisev poliitiline jõud.
Observeris kirjutab John Schindler, kuidas NSA on asunud KremlinGate'i andmeid jahtima
Daily Beast: poliitilised müüdid, mis levivad Washingtonis 2018. aasta valimiste eel.
Washington Post: viis teemat, mida jälgida siis, kui FBI eksjuht senati ees tunnistusi annab.
Washington Post: Robert Muellerit ootav töö meenutab 19. sajandi Prantsuse matemaatiku oma.
Politico: esindajatekoja luurekomitees on taas tüli vabariiklaste ja demokraatide vahel.
McClatchy: Woolsey sõnul tahtis erukindral Flynn luurekogukonda oma isikliku kontrolli alla saada.
Bloomberg: kuidas Trumpi liitlasi kohtuta süüdi mõistetakse.
Politico: viis põhjust, miks Kremlingate ei ole veel Watergate.
Wall Street Journal: miks Pariisi kliimalepe on arvatust vähem oluline.
New York Times: Pariisi kliimaleppest loobumisega peab Trump silmas oma peamist valijaskonda.
Politico: miks Trump tegelikult Pariisi kliimaleppest taandus.
Washington Post: USA sõdur, kes oli varem käinud Donbassi võitlejate poolel sõdimas, saadeti erru.
Atlantic: kõigepealt sai temast ameeriklane, seejärel aga liitus ta ISIS-ega.
Timeline: FBI-s töötas 15 aastat Vene spioon ja isegi tema hoiatas valimistesse sekkumise eest.
Washington Post: Charles Krauthammer küsib, kas ameeriklased on valmis Eesti eest surema.
Strategic Depth: Balti heaolu ebamugav sõnum.
VENEMAA JA TEMA NAABRID
Window on Eurasia: kuidas Putini rahvuskaartlasi vaimselt ette valmistatakse.
Window on Eurasia ja Medium: kuidas Kreml üritab Ukraina ajalugu ärastada.
Huffington Post: kuidas Vene kaubanduskett geisid diskrimineerima hakkas.
Globe and Mail: Vene dissident Kara-Murza üleskutse lääneriikidele.
Politico: kuidas USA võimud Venemaa luuretegevusele vastamisega hiljaks jäid.
Window on Eurasia: paljud venemaalased majanduskriisi lõppu ei näe.
Moscow Times teeb ülevaate Vene propagandakanali RT telgitagustest.
Newsweek: on aeg mõista, et Putin on Ameerika vastu sõda pidamas.
Atlantic Council: kuidas Ukrainal õnnestus Venemaad gaasivaidluses võita.
Window on Eurasia: Valgevene opositsiooni trööstitust tulevikust.
Pühapäeval on NBC eetris Megyn Kelly intervjuu Vladimir Putiniga. Washington Posti hinnang seni nähtud osale.
MUU MAAILM
Atlantic Council: tagasi valitud Iraani presidendi uued välispoliitilised väljakutsed.
Guardian: Zimbabwe 93-aastane president alustas järgmise aasta valimiste eel suurt kõneturneed. | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (9) | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
EUROOPA LIIT
Bloomberg: töötuse määr on Poolas juba nii madal, et on põhjust muret tunda.
New York Times kirjutab Tšehhi, Slovakkia ja Ungari näitel Venemaa mõjutustegevusest.
EUobserver: NATO vajab Euroopalt kaht protsenti SKP-st.
The Local: Itaalias on üha täenäolisem, et valimised toimuvad arvatust varem.
Macroni ja Putini esimesest kohtumisest kirjutavad Politico ja Daily Beast.
"Nädala videoks" aga võib pidada seda, kuidas Macron Putini kõrval seistes Vene propagandakanaleid hurjutas.
Sellega seoses on Politico teinud ka nimekirja "macho-hetkedest". Eelnevale võib lisada ka ilmselt Macroni avalduse pärast seda, kui Trump teatas pariisi kliimaleppest taandumisest.
Reuters analüüsib Merkeli Trumpi-vastaseks peetud sõnavõtu tagamaid. Politico samal teemal.
Euractiv: Tsipras lubas teha enneolematu sammu ehk kanda lipsu, kui Kreeka võlaleevenduse kõnelused õnnestuma peaksid.
Yle, EUobserver ja The Local: Põhjamaade valitsusjuhid kohtusid lõppeval nädalal taas ning kõige rohkem pälvis paraku tähelepanu üheskoos tehtud foto.
Quartz: kuidas Macron üritab Prantsuse poliitikat "moraalsemaks" muuta.
Politico laupäeval toimuvatest Malta valimistest.
Politico kurdab, et ebakorrektsete arvamusavalduste poolest tuntud eurovolinik Oettinger on uuel ametikohal lausa igavaks muutunud.
Spectator aga käis uudistamas Macroni kodulinnas.
Defense One: Poola valmistub pikaaegseks konfliktiks Venemaaga.
Euractiv: kas NATO-st saab atlandiülene Frontex?
SUURBRITANNIA
Guardian kirjutab sellest, kuivõrd detailseks kujuneb kogu Brexiti protsess.
Politico: kaheksa viisi, kuidas Jeremy Corbyn on võitmas.
Guardian: kuus küsimust, millele Farage ei taha vastata.
Guardian: Londoni politsei ei nõua detektiiviks kandideerijatelt enam varasemat karjääri politseis.
Bloombergilt ülevaade, kuidas tõlgendada viimase aja arvamusküsitlusi, mis näitavad tooride toetuse järjekindlat kukkumist.
Spectator: luureametnikel peab kogu aeg vedama, terroristidest džihaadivõitlejatel piisab ühest õnnestumisest.
Spectator: kas peenised põhjustavad kliimasoojenemist?
Bloomberg: Brexiti-apokalüpsist ei paista kuskilt.
USA
Atlantic: Putin võib nüüd testida Trumpi ja saavutada midagi, mida järgmine USA president ei saa enam tagasi pöörata.
Wall Street Journal: Venemaa panustab sellele, et USA ametnikest saavad Kremli tahtmatud kaasosalised.
Mother Jones: Trump juba on - täiesti avalikult - Venemaa huvide teenimisele kaasa aidanud.
Atlantic: Newt Gingrich kui trumpismi defineerija.
Politico: Valge Maja andis mõista, et Trump norib Euroopa liitlaste kallal, sest ta hoolib neist.
Politico: kuidas NATO rahastamine tegelikult käib.
Yahoo News: kuidas Trumpi meeskond väidetatavalt alguses Vene sanktsioone leevendada üritas.
McMasteri ja Cohni arvamusartikkel Wall Street Journalis: America First ei tähenda America Alone.
Washington Post: Trumpi-vastasest parempoolsusest on saamas iseseisev poliitiline jõud.
Observeris kirjutab John Schindler, kuidas NSA on asunud KremlinGate'i andmeid jahtima
Daily Beast: poliitilised müüdid, mis levivad Washingtonis 2018. aasta valimiste eel.
Washington Post: viis teemat, mida jälgida siis, kui FBI eksjuht senati ees tunnistusi annab.
Washington Post: Robert Muellerit ootav töö meenutab 19. sajandi Prantsuse matemaatiku oma.
Politico: esindajatekoja luurekomitees on taas tüli vabariiklaste ja demokraatide vahel.
McClatchy: Woolsey sõnul tahtis erukindral Flynn luurekogukonda oma isikliku kontrolli alla saada.
Bloomberg: kuidas Trumpi liitlasi kohtuta süüdi mõistetakse.
Politico: viis põhjust, miks Kremlingate ei ole veel Watergate.
Wall Street Journal: miks Pariisi kliimalepe on arvatust vähem oluline.
New York Times: Pariisi kliimaleppest loobumisega peab Trump silmas oma peamist valijaskonda.
Politico: miks Trump tegelikult Pariisi kliimaleppest taandus.
Washington Post: USA sõdur, kes oli varem käinud Donbassi võitlejate poolel sõdimas, saadeti erru.
Atlantic: kõigepealt sai temast ameeriklane, seejärel aga liitus ta ISIS-ega.
Timeline: FBI-s töötas 15 aastat Vene spioon ja isegi tema hoiatas valimistesse sekkumise eest.
Washington Post: Charles Krauthammer küsib, kas ameeriklased on valmis Eesti eest surema.
Strategic Depth: Balti heaolu ebamugav sõnum.
VENEMAA JA TEMA NAABRID
Window on Eurasia: kuidas Putini rahvuskaartlasi vaimselt ette valmistatakse.
Window on Eurasia ja Medium: kuidas Kreml üritab Ukraina ajalugu ärastada.
Huffington Post: kuidas Vene kaubanduskett geisid diskrimineerima hakkas.
Globe and Mail: Vene dissident Kara-Murza üleskutse lääneriikidele.
Politico: kuidas USA võimud Venemaa luuretegevusele vastamisega hiljaks jäid.
Window on Eurasia: paljud venemaalased majanduskriisi lõppu ei näe.
Moscow Times teeb ülevaate Vene propagandakanali RT telgitagustest.
Newsweek: on aeg mõista, et Putin on Ameerika vastu sõda pidamas.
Atlantic Council: kuidas Ukrainal õnnestus Venemaad gaasivaidluses võita.
Window on Eurasia: Valgevene opositsiooni trööstitust tulevikust.
Pühapäeval on NBC eetris Megyn Kelly intervjuu Vladimir Putiniga. Washington Posti hinnang seni nähtud osale.
MUU MAAILM
Atlantic Council: tagasi valitud Iraani presidendi uued välispoliitilised väljakutsed.
Guardian: Zimbabwe 93-aastane president alustas järgmise aasta valimiste eel suurt kõneturneed.
### Response:
Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (9) |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 24-aastane Nicolo Barella sõlmis Interiga uue lepingu, mis kestab kuni 2026. aastani. Barella on Interi üks võtmemängijatest, sel hooajal on poolkaitsja mänginud kokku 15-s kohtumises ning on löönud ühe värava ja andnud kuus resultatiivset söötu.
Barella teenib uue lepinguga esialgu 4,5 miljonit eurot aastas, ent järgnevate aastatega võib itaallase teenistus tõusta kuni 6 miljoni euroni.
Interi jaoks oli oluline sõlmida Barellaga uus leping, kuna Itaalia ja Inglismaa meedia kohaselt soovis Tottenhami uus peatreener, Antonio Conte, Barella Inglismaa tippklubi ridadesse meelitada.
| BARELLA
Listen up, folks! Nicolo Barella has a message for you
"Hi everyone. I'm delighted to have extended my contract with this club. All the best and Forza Inter!" #Barella2026 #IMInter pic.twitter.com/ARnRmpSO9e
— Inter (@Inter_en) November 5, 2021 | Itaaliaga EM-i võitnud poolkaitsja sõlmis koduklubiga uue lepingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
24-aastane Nicolo Barella sõlmis Interiga uue lepingu, mis kestab kuni 2026. aastani. Barella on Interi üks võtmemängijatest, sel hooajal on poolkaitsja mänginud kokku 15-s kohtumises ning on löönud ühe värava ja andnud kuus resultatiivset söötu.
Barella teenib uue lepinguga esialgu 4,5 miljonit eurot aastas, ent järgnevate aastatega võib itaallase teenistus tõusta kuni 6 miljoni euroni.
Interi jaoks oli oluline sõlmida Barellaga uus leping, kuna Itaalia ja Inglismaa meedia kohaselt soovis Tottenhami uus peatreener, Antonio Conte, Barella Inglismaa tippklubi ridadesse meelitada.
| BARELLA
Listen up, folks! Nicolo Barella has a message for you
"Hi everyone. I'm delighted to have extended my contract with this club. All the best and Forza Inter!" #Barella2026 #IMInter pic.twitter.com/ARnRmpSO9e
— Inter (@Inter_en) November 5, 2021
### Response:
Itaaliaga EM-i võitnud poolkaitsja sõlmis koduklubiga uue lepingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel läksid Eesti-Läti korvpalliliigas vastamisi Rakvere Tarvas ja Tartu Ülikool Maks & Moorits. Mõlemad meeskonnad olid kohtumise eel kaotanud kõik Eesti-Läti liigas mängitud kohtumised ning esimese võidu teenis Rakvere, kes alistas lisaajal Tartu 91:89.
Tasavägise esimese veerandaja võitis Rakvere 18:17. Teisel veerandajal kontrollis kohtumist Tartu ning avapoolaja võitsid tartlased 34:31. Kolmandal veerandajal näitas paremat minekut Rakvere, kes võttis veerandaja 27:17 skooriga ning viimasele veerandajale läks Rakvere 58:51 eduseisus.
Neljandal veerandajal mängis taas paremini Tartu, kes võitles kaotusseisust välja ning paarkümmend sekundit enne kohtumise lõppu hoidis 80:77 eduseisu. Tartlaste kahjuks suutis Rakvere kohtumise viigistada ning mäng läks lisaajale.
Lisaaeg oli sarnaselt normaalajale äärmiselt tasavägine. 44 sekundit enne lisaaja lõppu oli tablool viigiseis, 86:86. 17 sekundit enne kohtumise lõppu läks Tartu juhtima tänu Edumunds Elksnisi kolmesele. Rakvere kangelaseks tõusis Aleksa Nikolic, kelle kahepunktivise viis Rakvere loetud sekundit enne mängu lõppu 91:89 juhtima.
Rakvere parimana viskas Aleksa Nikolic 21 punkti ja andis 10 resultatiivset söötu. Tartu kõige resultatiivsem mängija oli Emmanuel Wembi 18 punktiga.
Rakvere on seitsmest kohtumisest võitnud ühe ja kaotanud kuus, Tartu pole võiduarvet avanud ning on viie kaotusega Eesti-Läti korvpalliliiga turniiritabelis viimasel kohal. | Rakvere Tarvas avas Eesti-Läti korvpalliliigas võiduarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel läksid Eesti-Läti korvpalliliigas vastamisi Rakvere Tarvas ja Tartu Ülikool Maks & Moorits. Mõlemad meeskonnad olid kohtumise eel kaotanud kõik Eesti-Läti liigas mängitud kohtumised ning esimese võidu teenis Rakvere, kes alistas lisaajal Tartu 91:89.
Tasavägise esimese veerandaja võitis Rakvere 18:17. Teisel veerandajal kontrollis kohtumist Tartu ning avapoolaja võitsid tartlased 34:31. Kolmandal veerandajal näitas paremat minekut Rakvere, kes võttis veerandaja 27:17 skooriga ning viimasele veerandajale läks Rakvere 58:51 eduseisus.
Neljandal veerandajal mängis taas paremini Tartu, kes võitles kaotusseisust välja ning paarkümmend sekundit enne kohtumise lõppu hoidis 80:77 eduseisu. Tartlaste kahjuks suutis Rakvere kohtumise viigistada ning mäng läks lisaajale.
Lisaaeg oli sarnaselt normaalajale äärmiselt tasavägine. 44 sekundit enne lisaaja lõppu oli tablool viigiseis, 86:86. 17 sekundit enne kohtumise lõppu läks Tartu juhtima tänu Edumunds Elksnisi kolmesele. Rakvere kangelaseks tõusis Aleksa Nikolic, kelle kahepunktivise viis Rakvere loetud sekundit enne mängu lõppu 91:89 juhtima.
Rakvere parimana viskas Aleksa Nikolic 21 punkti ja andis 10 resultatiivset söötu. Tartu kõige resultatiivsem mängija oli Emmanuel Wembi 18 punktiga.
Rakvere on seitsmest kohtumisest võitnud ühe ja kaotanud kuus, Tartu pole võiduarvet avanud ning on viie kaotusega Eesti-Läti korvpalliliiga turniiritabelis viimasel kohal.
### Response:
Rakvere Tarvas avas Eesti-Läti korvpalliliigas võiduarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | DJ Assault on oluliselt kaasa aidanud ghettotech 'i jõudmisele Detroidi äärelinna tänavatelt klubidesse üle kogu maailma. Tema produtseeritud muusika on kooslus hardcore 'ist, electro-rütmidest ja kohati pornograafilise sisuga lüürikast.
Ghettotech on Detroidist alguse saanud elektroonilise muusika žanr, mille juured ulatuvad 1990. aastate algusesse. Üheks võtmeisikuks žanri kujunemisel on olnud DJ Assault ja plaadifirma Jefferson Ave. DJ Assault, kelle käe all on muhulgas valminud lood "Ass-N-Titties" ja "Hoes Get Naked" on Tallinnas esinenud ka varem, kümmekond aastat tagasi klubis Korter.
Lisaks peaesinejale astuvad üles Smoke Break'i DJ'd Alt666, Laurel, Kirja ja Modern Disease. Omalt poolt pakuvad lisatuge DJ Rii, Alexandra, CT Venom ja Pikkauch.
Vastavalt valitsuse piirangutele toimub pidu ka päevasel ajal: uksed avatakse kell 15.00 ja suletakse kell 23.00. | Klubis Hall annab päevase kontserdi DJ Assault | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
DJ Assault on oluliselt kaasa aidanud ghettotech 'i jõudmisele Detroidi äärelinna tänavatelt klubidesse üle kogu maailma. Tema produtseeritud muusika on kooslus hardcore 'ist, electro-rütmidest ja kohati pornograafilise sisuga lüürikast.
Ghettotech on Detroidist alguse saanud elektroonilise muusika žanr, mille juured ulatuvad 1990. aastate algusesse. Üheks võtmeisikuks žanri kujunemisel on olnud DJ Assault ja plaadifirma Jefferson Ave. DJ Assault, kelle käe all on muhulgas valminud lood "Ass-N-Titties" ja "Hoes Get Naked" on Tallinnas esinenud ka varem, kümmekond aastat tagasi klubis Korter.
Lisaks peaesinejale astuvad üles Smoke Break'i DJ'd Alt666, Laurel, Kirja ja Modern Disease. Omalt poolt pakuvad lisatuge DJ Rii, Alexandra, CT Venom ja Pikkauch.
Vastavalt valitsuse piirangutele toimub pidu ka päevasel ajal: uksed avatakse kell 15.00 ja suletakse kell 23.00.
### Response:
Klubis Hall annab päevase kontserdi DJ Assault |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bottasele järgnes Lewis Hamilton (Mercedes), kes kaotas soomlasele 0,076 sekundiga. Kolmanda parima aja sai Max Verstappen (Red Bull Racing), kes kaotas 0,123 sekundiga.
Esiviisikus lõpetasid veel Sergio Perez (Red Bull Racing; + 0,269) ja Pierre Gasly (AlphaTauri; + 0,644).
Teine vabatreening algab Eesti aja järgi kell 23. Mehhiko GP kvalifikatsioon sõidetakse laupäeval ja algab Eesti aja järgi kell 22 ning pühapäevane võidusõit algab kell 21.00.
FP1 CLASSIFICATION (END OF FP1)
Here's how things end after our first hour of action #MexicoGP #F1 pic.twitter.com/wzV30Uyy5i
— Formula 1 (@F1) November 5, 2021 | Mehhiko GP esimese vabatreeningu võitis Bottas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bottasele järgnes Lewis Hamilton (Mercedes), kes kaotas soomlasele 0,076 sekundiga. Kolmanda parima aja sai Max Verstappen (Red Bull Racing), kes kaotas 0,123 sekundiga.
Esiviisikus lõpetasid veel Sergio Perez (Red Bull Racing; + 0,269) ja Pierre Gasly (AlphaTauri; + 0,644).
Teine vabatreening algab Eesti aja järgi kell 23. Mehhiko GP kvalifikatsioon sõidetakse laupäeval ja algab Eesti aja järgi kell 22 ning pühapäevane võidusõit algab kell 21.00.
FP1 CLASSIFICATION (END OF FP1)
Here's how things end after our first hour of action #MexicoGP #F1 pic.twitter.com/wzV30Uyy5i
— Formula 1 (@F1) November 5, 2021
### Response:
Mehhiko GP esimese vabatreeningu võitis Bottas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna linnaosadest on õpilasi vaktsineeritud enim Nõmmel, kus vähemalt ühe vaktsiinidoosi on saanud 67,1 protsenti õpilastest vanuserühmas 12–17 aastat.
Kristiines on samas vanuserühmas saanud vähemalt ühe doosi 63,2 protsenti, Kesklinnas 62,6 protsenti ja Pirital 61,8 protsenti.
50 protsendi juures on vaktsineeritus kolmes linnaosas – Haaberstis 52,8 protsenti, Mustamäel 51 protsenti ja Põhja-Tallinnas 49,1 protsenti.
Selgelt kõige vähem on kooliõpilasi vaktsineeritud Lasnamäe linnaosas – seal on vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud vaid kolmandik õpilastest ehk 33,8 protsenti.
Tallinna keskmine näitaja on selles vanuserühmas 51,5 protsenti.
Suurematest linnadest on Tartus see näitaja 69,4 protsenti, Viljandis 58,8 protsenti, Pärnus 46,5 protsenti ja Narvas vaid 29,3 protsenti.
Eestis on Covid-19-vastane vaktsineerimine võimalik kõigil, kes on vähemalt 12-aastased.
Tallinna linnavalitsuse koroonaviiruse ennetusmeetmete koordinaator Ester Öpik ütles, et vaktsineerimise statistikat ei saa reaalsest olukorrast eraldi käsitleda. Tema sõnul ei peegelda koroonakolded Tallinna koolides seost vaktsineerimise tasemega linnaosades.
"Näiteks ei vaktsineerita alla 12-aastaseid lapsi, kuid viiruse suurim levik toimub just selles vanuserühmas. Teiseks oluliseks nüansiks on asjaolu, et koolitöötajaid vaktsineeriti peamiselt AstraZeneca vaktsiiniga. See tähendab, et nende vaktsiinide mõju on juba nõrgenenud, aga revaktsineerimist veel anda ei saa või tõhustusdoos ka tehtud, kuid ei ole veel täielikult mõjunud. Nii võib viirus ka õpetajate seas aktiivselt levida."
Ta selgitas, et näiteks on kõige rohkem koroonakolletega koole Kesklinnas. Koolikoldeid on Kesklinnas 20 ning kokku on neis kolletes nakatunud 299 õpilast ja 80 koolitöötajat. Nõmmel, kus on statistiliselt kõige suurem vaktsineeritud kooliõpilaste osakaal, ei ole olukord haigestumusega Öpiku sõnul ka sugugi parem – Nõmme koolides on kokku seitse koroonakollet, millega on hõlmatud 115 last ja 20 õpetajat.
Lasnamäel, kus mainitud vanuserühmas on laste vaktsineerimise määr on madalaim, esineb koroonakoldeid kuues koolis ja nakatunud on neis kolletes 144 last ja 16 õpetajat.
"Loomulikult on vaktsineerimine vajalik ja Tallinn tagab selleks mitmesuguseid võimalusi - vaktsineerimisest koolides kuni spetsiaalsete vaktsineerimis- ja nõustamistelkideni linnas," lisas Öpik. | Noorte vaktsineerituses on Tallinnas suured käärid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna linnaosadest on õpilasi vaktsineeritud enim Nõmmel, kus vähemalt ühe vaktsiinidoosi on saanud 67,1 protsenti õpilastest vanuserühmas 12–17 aastat.
Kristiines on samas vanuserühmas saanud vähemalt ühe doosi 63,2 protsenti, Kesklinnas 62,6 protsenti ja Pirital 61,8 protsenti.
50 protsendi juures on vaktsineeritus kolmes linnaosas – Haaberstis 52,8 protsenti, Mustamäel 51 protsenti ja Põhja-Tallinnas 49,1 protsenti.
Selgelt kõige vähem on kooliõpilasi vaktsineeritud Lasnamäe linnaosas – seal on vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud vaid kolmandik õpilastest ehk 33,8 protsenti.
Tallinna keskmine näitaja on selles vanuserühmas 51,5 protsenti.
Suurematest linnadest on Tartus see näitaja 69,4 protsenti, Viljandis 58,8 protsenti, Pärnus 46,5 protsenti ja Narvas vaid 29,3 protsenti.
Eestis on Covid-19-vastane vaktsineerimine võimalik kõigil, kes on vähemalt 12-aastased.
Tallinna linnavalitsuse koroonaviiruse ennetusmeetmete koordinaator Ester Öpik ütles, et vaktsineerimise statistikat ei saa reaalsest olukorrast eraldi käsitleda. Tema sõnul ei peegelda koroonakolded Tallinna koolides seost vaktsineerimise tasemega linnaosades.
"Näiteks ei vaktsineerita alla 12-aastaseid lapsi, kuid viiruse suurim levik toimub just selles vanuserühmas. Teiseks oluliseks nüansiks on asjaolu, et koolitöötajaid vaktsineeriti peamiselt AstraZeneca vaktsiiniga. See tähendab, et nende vaktsiinide mõju on juba nõrgenenud, aga revaktsineerimist veel anda ei saa või tõhustusdoos ka tehtud, kuid ei ole veel täielikult mõjunud. Nii võib viirus ka õpetajate seas aktiivselt levida."
Ta selgitas, et näiteks on kõige rohkem koroonakolletega koole Kesklinnas. Koolikoldeid on Kesklinnas 20 ning kokku on neis kolletes nakatunud 299 õpilast ja 80 koolitöötajat. Nõmmel, kus on statistiliselt kõige suurem vaktsineeritud kooliõpilaste osakaal, ei ole olukord haigestumusega Öpiku sõnul ka sugugi parem – Nõmme koolides on kokku seitse koroonakollet, millega on hõlmatud 115 last ja 20 õpetajat.
Lasnamäel, kus mainitud vanuserühmas on laste vaktsineerimise määr on madalaim, esineb koroonakoldeid kuues koolis ja nakatunud on neis kolletes 144 last ja 16 õpetajat.
"Loomulikult on vaktsineerimine vajalik ja Tallinn tagab selleks mitmesuguseid võimalusi - vaktsineerimisest koolides kuni spetsiaalsete vaktsineerimis- ja nõustamistelkideni linnas," lisas Öpik.
### Response:
Noorte vaktsineerituses on Tallinnas suured käärid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Firmino sai vigastada Liverpooli kolmapäevases Meistrite liiga kohtumises Madridi Atletico vastu. Firmino sekkus mängu poolajal, ent pidi 12 minutit enne teise poolaja lõppu platsilt lahkuma.
Reedel teatas Liverpool, et ründaja vigastas reielihast ning peab vähemalt kuuks ajaks palliplatsilt eemale jääma. Samuti jäävad Liverpooli laupäevasest liigakohtumisest West Hami vastu eemale ka poolkatisja Curtis Jones ning kaitsja Joe Gomez.
Firmino vigastas sel hooajal juba teist korda oma reielihast. Augustis vigastas brasiillane oma reielihast Premier League'i kohtumises Londoni Chelsea'i vastu. Ka siis pidi Firmino tegema kuuajalise võistluspausi.
Ühtlasi ei tee Firmino kaasa ka Brasiilia koondise 2022. aasta MM-vailksarja mängudes. Firmino asemel kutsuti koondisesse Madridi Reali ründaja Vinicius Junior.
Brasiilia koondis kohtub 11. novembril MM-valiksarja kohtumises Kolumbiaga ning 16. novembril mängitakse Argentina vastu. Lõuna-Ameerika valiksarjas hoiab Brasiilia alagrupis 31 punktiga esimest kohta, teisel kohal olev Argentina kaotab Brasiiliale kuue punktiga. | Liverpooli ründajat ootab ees kuuajaline vigastuspaus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Firmino sai vigastada Liverpooli kolmapäevases Meistrite liiga kohtumises Madridi Atletico vastu. Firmino sekkus mängu poolajal, ent pidi 12 minutit enne teise poolaja lõppu platsilt lahkuma.
Reedel teatas Liverpool, et ründaja vigastas reielihast ning peab vähemalt kuuks ajaks palliplatsilt eemale jääma. Samuti jäävad Liverpooli laupäevasest liigakohtumisest West Hami vastu eemale ka poolkatisja Curtis Jones ning kaitsja Joe Gomez.
Firmino vigastas sel hooajal juba teist korda oma reielihast. Augustis vigastas brasiillane oma reielihast Premier League'i kohtumises Londoni Chelsea'i vastu. Ka siis pidi Firmino tegema kuuajalise võistluspausi.
Ühtlasi ei tee Firmino kaasa ka Brasiilia koondise 2022. aasta MM-vailksarja mängudes. Firmino asemel kutsuti koondisesse Madridi Reali ründaja Vinicius Junior.
Brasiilia koondis kohtub 11. novembril MM-valiksarja kohtumises Kolumbiaga ning 16. novembril mängitakse Argentina vastu. Lõuna-Ameerika valiksarjas hoiab Brasiilia alagrupis 31 punktiga esimest kohta, teisel kohal olev Argentina kaotab Brasiiliale kuue punktiga.
### Response:
Liverpooli ründajat ootab ees kuuajaline vigastuspaus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 14. novembril algavale ATP aastalõputurniirile teenis viimase pääsme Hubert Hurkacz. Poolakas alistas Pariisi Masters-sarja tenniseturniiri veerandfinaalis austraallase James Duckworthi (ATP 55.) 6:2, 6:7 (4-7), 7:5 ning teenis võiduga koha ATP aastalõputurniiril.
The first Polish singles player to make the Nitto ATP Finals since 1976 @HubertHurkacz overcomes Duckworth 6-2 6-7(4) 7-5 to ensure he will cap off his breakthrough season in Turin! #RolexParisMasters pic.twitter.com/uye6OlsvRf
— Tennis TV (@TennisTV) November 5, 2021
Pariisi turniiri poolfinaalis kohtub Hurkacz Novak Djokovici (ATP 1.) ja Taylor Fritzi (ATP 26.) mängu võitjaga.
Ühtlasi sai Hurkaczist esimene Poola tennisist alates 1976. aastast, kes mängib ATP aastalõputurniiril. 1976. aastal esindas Poolat Wojtek Fibak. Samuti tõuseb Hurkacz tänu Pariisi turniirile maailma edetabelis koha võrra kõrgemale, üheksandale kohale.
Itaalias toimuval ATP aastalõputurniiril mängivad lisaks Hurkaczile Novak Djokovic, Daniil Medvedev (ATP 2.), Stefanos Tsitsipas (ATP 3.) Alexander Zverev (ATP 4.), Andrei Rubljov (ATP 6.), Matteo Berrettini (ATP 7.) ning Casper Ruud (ATP 8.).
Eelmisel aastal võitis aastalõputurniiri Daniil Medvedev, kes alistas finaalis Dominic Theimi (ATP 12.) 4:6, 7:6 (7-2); 6:4. | Hurkacz kindlustas viimase pääsme ATP aastalõputurniirile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
14. novembril algavale ATP aastalõputurniirile teenis viimase pääsme Hubert Hurkacz. Poolakas alistas Pariisi Masters-sarja tenniseturniiri veerandfinaalis austraallase James Duckworthi (ATP 55.) 6:2, 6:7 (4-7), 7:5 ning teenis võiduga koha ATP aastalõputurniiril.
The first Polish singles player to make the Nitto ATP Finals since 1976 @HubertHurkacz overcomes Duckworth 6-2 6-7(4) 7-5 to ensure he will cap off his breakthrough season in Turin! #RolexParisMasters pic.twitter.com/uye6OlsvRf
— Tennis TV (@TennisTV) November 5, 2021
Pariisi turniiri poolfinaalis kohtub Hurkacz Novak Djokovici (ATP 1.) ja Taylor Fritzi (ATP 26.) mängu võitjaga.
Ühtlasi sai Hurkaczist esimene Poola tennisist alates 1976. aastast, kes mängib ATP aastalõputurniiril. 1976. aastal esindas Poolat Wojtek Fibak. Samuti tõuseb Hurkacz tänu Pariisi turniirile maailma edetabelis koha võrra kõrgemale, üheksandale kohale.
Itaalias toimuval ATP aastalõputurniiril mängivad lisaks Hurkaczile Novak Djokovic, Daniil Medvedev (ATP 2.), Stefanos Tsitsipas (ATP 3.) Alexander Zverev (ATP 4.), Andrei Rubljov (ATP 6.), Matteo Berrettini (ATP 7.) ning Casper Ruud (ATP 8.).
Eelmisel aastal võitis aastalõputurniiri Daniil Medvedev, kes alistas finaalis Dominic Theimi (ATP 12.) 4:6, 7:6 (7-2); 6:4.
### Response:
Hurkacz kindlustas viimase pääsme ATP aastalõputurniirile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti ja Soome kohtumine oli algusest peale äärmiselt tasavägine. Soome läks ruttu 2:0 juhtima, ent peagi Eesti koondis viigistas. Seejärel vahetasid koondised omavahel punkte kuni Soome suutis korraks taastada kaheväravalise eduseisu, 7:5.
Eesti püsis Soomega kaasa ning vahetult enne poolaja lõppu oli tablool viigiseis, 15:15. Soome suutis siiski avapoolaja võita 17:15.
Teisel poolajal tegi esimesena skoori Soome ning esimest korda kohtumise jooksul suurenes vahe kolmele väravale. Seejärel võitles Eesti tagasi ning peagi oli kohtumise seis viigis, 19:19.
Soome küll taastas kolmeväravalise vahe, 22:19, ent Eesti püsis mängus ning vahe oli pidevalt ühe- või kaheväravaline. Kohtumise viimastel minutitel näitas Soome oma jõudu ning teenis lõpuks 35:30 võidu.
Eesti koondise parimana viskas Karl Toom kuus väravat, Karl Roosna ja Jürgen Rooba said kirja viis tabamust. Soomlaste parimana viskas Benjamin Helander 12 väravat, Max Granlund sai kirja seitse tabamust.
Eesti koondise järgmine MM-valikturniiri kohtumine on laupäeval, kui kell 19.00 minnakse vastamisi Suurbritanniaga. Pühapäeval mängib Eesti Gruusiaga, kohtumine algab kell 18.00. | Eesti võitles südikalt, kuid pidi tunnistama põhjanaabrite paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti ja Soome kohtumine oli algusest peale äärmiselt tasavägine. Soome läks ruttu 2:0 juhtima, ent peagi Eesti koondis viigistas. Seejärel vahetasid koondised omavahel punkte kuni Soome suutis korraks taastada kaheväravalise eduseisu, 7:5.
Eesti püsis Soomega kaasa ning vahetult enne poolaja lõppu oli tablool viigiseis, 15:15. Soome suutis siiski avapoolaja võita 17:15.
Teisel poolajal tegi esimesena skoori Soome ning esimest korda kohtumise jooksul suurenes vahe kolmele väravale. Seejärel võitles Eesti tagasi ning peagi oli kohtumise seis viigis, 19:19.
Soome küll taastas kolmeväravalise vahe, 22:19, ent Eesti püsis mängus ning vahe oli pidevalt ühe- või kaheväravaline. Kohtumise viimastel minutitel näitas Soome oma jõudu ning teenis lõpuks 35:30 võidu.
Eesti koondise parimana viskas Karl Toom kuus väravat, Karl Roosna ja Jürgen Rooba said kirja viis tabamust. Soomlaste parimana viskas Benjamin Helander 12 väravat, Max Granlund sai kirja seitse tabamust.
Eesti koondise järgmine MM-valikturniiri kohtumine on laupäeval, kui kell 19.00 minnakse vastamisi Suurbritanniaga. Pühapäeval mängib Eesti Gruusiaga, kohtumine algab kell 18.00.
### Response:
Eesti võitles südikalt, kuid pidi tunnistama põhjanaabrite paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uus lugu algab rahulikult ja meloodiliselt. Seejärel muutub energiliseks ja popungilikumaks.
Sellel aastal on bändil ilmunud ka lood "Pollyanna" ja "Here Comes The Shock". | Green Day jagas uut singlit "Holy Toledo" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uus lugu algab rahulikult ja meloodiliselt. Seejärel muutub energiliseks ja popungilikumaks.
Sellel aastal on bändil ilmunud ka lood "Pollyanna" ja "Here Comes The Shock".
### Response:
Green Day jagas uut singlit "Holy Toledo" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PTA loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialisti Tiina Kuke sõnul on koerte heaolu transpordil tagatud.
"Loomade veoks mõeldud puurid on ümber ehitatud koertele sobivaks ning ameti poolt üle vaadatud. Lisaks vaadati kõik koerad üle tegevusloaga loomaarsti poolt, et veenduda nende valmisolekus pikaks teekonnaks," selgitas Kukk.
Amet tunnistas veovahendi loomadele sobivaks ja koerad on asunud koduteele.
PTA selgitas, et jahiturism on Eestis lubatud, kuid peab toimuma nõuetekohaselt. Selleks, et tulevikus vältida selliseid olukordi, kus jahikoerte transportimine ei toimu nõuetekohaselt, plaanib amet tõsta teadlikkust.
"Kindlasti tuleb tõsta nii jahimeeste kui ka jahikoeri teistest riikidest transportivate isikute teadlikkust loomade heaolu- ja transpordinõuete kohta. Samuti tuleb teha rohkem koostööd liikmesriikidega, et tagada kontroll juba lähteriigis," kirjeldas Kukk ameti edasisi plaane.
Oktoobri alguses jõudsid Eestisse Hispaania jahikoerad, keda transporditi kaubikus ning loomad olid mitmekesi kitsastes puurides. PTA alustas menetlust, mis puudutas loomade mittenõuetekohast transporti ning keelas koerte liikumise ilma ameti loata. | Hiiumaal jahil olnud Hispaania koerad on tagasiteel kodumaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PTA loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialisti Tiina Kuke sõnul on koerte heaolu transpordil tagatud.
"Loomade veoks mõeldud puurid on ümber ehitatud koertele sobivaks ning ameti poolt üle vaadatud. Lisaks vaadati kõik koerad üle tegevusloaga loomaarsti poolt, et veenduda nende valmisolekus pikaks teekonnaks," selgitas Kukk.
Amet tunnistas veovahendi loomadele sobivaks ja koerad on asunud koduteele.
PTA selgitas, et jahiturism on Eestis lubatud, kuid peab toimuma nõuetekohaselt. Selleks, et tulevikus vältida selliseid olukordi, kus jahikoerte transportimine ei toimu nõuetekohaselt, plaanib amet tõsta teadlikkust.
"Kindlasti tuleb tõsta nii jahimeeste kui ka jahikoeri teistest riikidest transportivate isikute teadlikkust loomade heaolu- ja transpordinõuete kohta. Samuti tuleb teha rohkem koostööd liikmesriikidega, et tagada kontroll juba lähteriigis," kirjeldas Kukk ameti edasisi plaane.
Oktoobri alguses jõudsid Eestisse Hispaania jahikoerad, keda transporditi kaubikus ning loomad olid mitmekesi kitsastes puurides. PTA alustas menetlust, mis puudutas loomade mittenõuetekohast transporti ning keelas koerte liikumise ilma ameti loata.
### Response:
Hiiumaal jahil olnud Hispaania koerad on tagasiteel kodumaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Malõgina-Hieranta kaotasid paarismängu poolfinaalis 4:6, 1:6 Poola - Ungari paarile Maja Chwalinska ja Adrienn Nagy. Kohtumine kestis tund ja 16 minutit.
Teises poolfinaalis mängisid tšehhitarid Miriam Koldzlejova ja Jesika Maleckova ameeriklanna Jessica Failla ja jaapanlanna Chihiro Muramatsu vastu. Tund ja kümme minutit kestnud kohtumise võitsid Failla ja Muramatsu 6:3, 6:3. | Malõgina langes kodusel turniiril paarismängu poolfinaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Malõgina-Hieranta kaotasid paarismängu poolfinaalis 4:6, 1:6 Poola - Ungari paarile Maja Chwalinska ja Adrienn Nagy. Kohtumine kestis tund ja 16 minutit.
Teises poolfinaalis mängisid tšehhitarid Miriam Koldzlejova ja Jesika Maleckova ameeriklanna Jessica Failla ja jaapanlanna Chihiro Muramatsu vastu. Tund ja kümme minutit kestnud kohtumise võitsid Failla ja Muramatsu 6:3, 6:3.
### Response:
Malõgina langes kodusel turniiril paarismängu poolfinaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastas justiitsministeerium, et kohtutäitur Arvi Pink võttis võlgnikelt süstemaatiliselt ja õigusvastaselt täitemenetluse alustamise tasu rohkem kui seadus seda ette näeb, teatas kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda.
Teadaolevalt on kohtutäitur Pink võlgnikelt alusetult sisse nõutud raha tagastanud, kuid arvestades distsiplinaarsüüteo olulise raskusega, on see kaasa toonud tema suhtes usalduse kaotamise, seisab koja teates.
Seoses kohtutäituri ametist tagandamisega on Pingi menetluses olnud täiteasjade menetlemine peatunud kuni täiteasjade üleandmiseni uuele kohtutäiturile, kelleks on Tallinna kohtutäitur Risto Sepp.
Pink süüdistustega ei nõustu. Pingi sõnul on ta tasu võtnud nii nagu seadus ette näeb.
"Menetluse alustamise tasul on kaheksa erinevat liiki, millest alustamise tasu suurus sõltub. Selleks võib olla nõude suurus, teate kättetoimetamise kulu ning kohtutäituri poolt tehtavate toimingute maht. Kokkuvõtlikult peab kohtutäitur otsustama, kui palju tasu võlgnikult välja nõuab," selgitas Pink.
Pingi sõnul rahuldab teda nüüd selle aasta aprillis kehtima hakanud uus lahendus, kus menetluse alustamise tasu ei sõltu enam nõudesummast, raskusastmest ega tehtavate toimingute mahust võlgnikuga kontakti otsimiseks ja saamiseks, vaid on üks kindel summa, selge ja vastab CEPEJ (Euroopa õiguse tõhususe komisjon on kohtuorgan) juhistele. Pingi sõnul juhtis ta sellele ise korduvalt tähelepanu, kui juhtis kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda.
Pingi sõnul kontrollisid järelevalveametnikud tema büroo toimimist 2019. aastal ning ei pööranud tähelepanu väidetavale väärale tasu võtmise korra rakendamisele.
"Järelevalve eesmärk mistahes ministeeriumis või organisatsioonis peaks olema selgitav, tähelepanu juhtiv, koostööle kutsuv, mitte vahendeid valimata tagantjärele kehtetu ja selgeks vaidlemata normi põhjal pikaaegset elutööd hävitav," ütles Pink, nimetades enda ametist tagandamist julmaks ja enneolematuks.
Arvi Pinki ei ole varasemalt distsiplinaarkorras karistatud. | Justiitsminister tagandas ametist kohtutäitur Arvi Pingi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastas justiitsministeerium, et kohtutäitur Arvi Pink võttis võlgnikelt süstemaatiliselt ja õigusvastaselt täitemenetluse alustamise tasu rohkem kui seadus seda ette näeb, teatas kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda.
Teadaolevalt on kohtutäitur Pink võlgnikelt alusetult sisse nõutud raha tagastanud, kuid arvestades distsiplinaarsüüteo olulise raskusega, on see kaasa toonud tema suhtes usalduse kaotamise, seisab koja teates.
Seoses kohtutäituri ametist tagandamisega on Pingi menetluses olnud täiteasjade menetlemine peatunud kuni täiteasjade üleandmiseni uuele kohtutäiturile, kelleks on Tallinna kohtutäitur Risto Sepp.
Pink süüdistustega ei nõustu. Pingi sõnul on ta tasu võtnud nii nagu seadus ette näeb.
"Menetluse alustamise tasul on kaheksa erinevat liiki, millest alustamise tasu suurus sõltub. Selleks võib olla nõude suurus, teate kättetoimetamise kulu ning kohtutäituri poolt tehtavate toimingute maht. Kokkuvõtlikult peab kohtutäitur otsustama, kui palju tasu võlgnikult välja nõuab," selgitas Pink.
Pingi sõnul rahuldab teda nüüd selle aasta aprillis kehtima hakanud uus lahendus, kus menetluse alustamise tasu ei sõltu enam nõudesummast, raskusastmest ega tehtavate toimingute mahust võlgnikuga kontakti otsimiseks ja saamiseks, vaid on üks kindel summa, selge ja vastab CEPEJ (Euroopa õiguse tõhususe komisjon on kohtuorgan) juhistele. Pingi sõnul juhtis ta sellele ise korduvalt tähelepanu, kui juhtis kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda.
Pingi sõnul kontrollisid järelevalveametnikud tema büroo toimimist 2019. aastal ning ei pööranud tähelepanu väidetavale väärale tasu võtmise korra rakendamisele.
"Järelevalve eesmärk mistahes ministeeriumis või organisatsioonis peaks olema selgitav, tähelepanu juhtiv, koostööle kutsuv, mitte vahendeid valimata tagantjärele kehtetu ja selgeks vaidlemata normi põhjal pikaaegset elutööd hävitav," ütles Pink, nimetades enda ametist tagandamist julmaks ja enneolematuks.
Arvi Pinki ei ole varasemalt distsiplinaarkorras karistatud.
### Response:
Justiitsminister tagandas ametist kohtutäitur Arvi Pingi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kriisikomisjon tõdeb, et seoses koroona eriti ulatusliku levikuga Põlvamaal ja ka kogu riigis on suure ohu all elutähtsate teenuste nagu igapäevane arstiabi ja päästevõimekus osutamine.
"Põlvamaal juba on seoses personali nakatumisega suur puudus meditsiiniõdedest, hooldajatest, aga ka päästetöötajatest. Juba praegu elame reaalsuses, kus Põlva Hooldekodus on 37 hoolealuse jaoks vaid kolm hooldajat, kuna kõik teised on haigestunud koroonasse. Sarnane olukord valitseb Põlva haiglas," selgitas komisjon ja tõdes, et vallas on nende teenuste katkemise oht.
"Nakatunute arv on suurem kui eales varem ja tänaste kehtestatud piirangute valguses pole loota olukorra paranemist nii pea. Meil puudub maakondade vahel piir. Põlvamaad ei lahuta teistest piirkondadest ka vesi ega soo. Kellel täna veel peaaegu korras, võib homme olla hädas. Eelnevast lähtuvalt kutsub Põlva valla kriisikomisjon üles kehtestama rangemaid COVID-19 piirangud kogu vabariigis. Ainult ühiskonna täielik sulgemine aitab praegust kriitilist olukorda leevendada," teatas komisjon. | Põlva kriisikomisjon ootab valitsuselt üleriigilisi rangeid piiranguid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kriisikomisjon tõdeb, et seoses koroona eriti ulatusliku levikuga Põlvamaal ja ka kogu riigis on suure ohu all elutähtsate teenuste nagu igapäevane arstiabi ja päästevõimekus osutamine.
"Põlvamaal juba on seoses personali nakatumisega suur puudus meditsiiniõdedest, hooldajatest, aga ka päästetöötajatest. Juba praegu elame reaalsuses, kus Põlva Hooldekodus on 37 hoolealuse jaoks vaid kolm hooldajat, kuna kõik teised on haigestunud koroonasse. Sarnane olukord valitseb Põlva haiglas," selgitas komisjon ja tõdes, et vallas on nende teenuste katkemise oht.
"Nakatunute arv on suurem kui eales varem ja tänaste kehtestatud piirangute valguses pole loota olukorra paranemist nii pea. Meil puudub maakondade vahel piir. Põlvamaad ei lahuta teistest piirkondadest ka vesi ega soo. Kellel täna veel peaaegu korras, võib homme olla hädas. Eelnevast lähtuvalt kutsub Põlva valla kriisikomisjon üles kehtestama rangemaid COVID-19 piirangud kogu vabariigis. Ainult ühiskonna täielik sulgemine aitab praegust kriitilist olukorda leevendada," teatas komisjon.
### Response:
Põlva kriisikomisjon ootab valitsuselt üleriigilisi rangeid piiranguid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval naases pikast vigastuspausist Barcelona ründaja Ousmane Dembele. Dembele tegi 25 minutit kaasa Barcelona Meistrite liiga kohtumises Kiievi Dünamo vastu.
Neljapäeva õhtul teatas Barcelona, et Dembele sai taas vigastada ning veel ei ole teada, kui pikaks seekord Dembele vigastuspaus kujuneb.
Prantslane taastus viis kuud juunis saadud põlvekõõluse vigastusest. Dembele vigastas end 19. juunil jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel Prantsusmaa koondise mängus Ungari vastu.
2017. aastal maksis Barcelona 135 miljonit eurot Dortmundi Borussiale, et tuua Dembele Hispaania tippklubi ridadesse. Nelja ja poole aasta jooksul on Dembele pidevalt olnud hädas erinevate vigastustega ning kokku on prantslane pidanud vahele jätma 98 Barcelona kohtumist. | Barcelona ründaja sai taas vigastada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval naases pikast vigastuspausist Barcelona ründaja Ousmane Dembele. Dembele tegi 25 minutit kaasa Barcelona Meistrite liiga kohtumises Kiievi Dünamo vastu.
Neljapäeva õhtul teatas Barcelona, et Dembele sai taas vigastada ning veel ei ole teada, kui pikaks seekord Dembele vigastuspaus kujuneb.
Prantslane taastus viis kuud juunis saadud põlvekõõluse vigastusest. Dembele vigastas end 19. juunil jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel Prantsusmaa koondise mängus Ungari vastu.
2017. aastal maksis Barcelona 135 miljonit eurot Dortmundi Borussiale, et tuua Dembele Hispaania tippklubi ridadesse. Nelja ja poole aasta jooksul on Dembele pidevalt olnud hädas erinevate vigastustega ning kokku on prantslane pidanud vahele jätma 98 Barcelona kohtumist.
### Response:
Barcelona ründaja sai taas vigastada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste meistriliiga viimase vooru kõige põnevam kohtumine on Tallinna FC Flora ja Saku Sportingu vahel. Kohtumisest selgub, kes kroonitakse sel aastal Meistriliiga võitjaks.
Florat ja Sportingut lahutab enne otsustavat mängu tabelis vaid üks punkt. Flora on hooaja jooksul kogunud 64 punkti, Sportingul on 63 punkti. Liigas on Flora Sportingu vastu võtnud kaks võitu, kui kohtumised on lõppenud Flora 4:0 ja 4:1 paremusega.
Viimases omavahelises kohtumises õnnestus Sportingul esmakordselt Flora alistada, kui koduväljakul teeniti 1:0 võit. Korra on teineteiselt mõõtu võetud ka karikavõistluste veerandfinaalis, kui Flora sai kirja 3:1 võidu.
"Tiitli retsept - üks väljak, kuhjaga sööte, ohtralt avanemisi, piisavalt toetusnurki, kamaluga standardeid ning paras hulk abivalmidust ja enesekindlust. Segame kõik koostisosad laupäeval oskuslikult kokku eesmärgiga pidulauast osa saada," kommenteeris mängu eel Flora abitreener Magnus Rosen.
"Tulemas on selle hooaja olulisim mäng. Läheme mängima distsiplineeritult ning kindlalt nii kaitses kui ka rünnakul, mis on selle mängu puhul võtmekohaks. Tahame näidata ilusat jalgpalli ja lõpetada hooaeg positiivse emotsiooniga. Ootame kaasaelajaid staadionile," rääkis Flora keskkaitsja Siret Räämet.
"Vägev, et oleme suutnud viia niivõrd tulise ja elevust tekitava mängu hooaja kõige viimaseks. Võime terve tiimiga endi üle väga uhked olla! Nüüd ei jää enam muud üle, kui kohale minna, 110% anda ja positiivse tundega hooajale punkt panna," sõnas Saku Sportingu kapten Grete Daut.
Otsustav kohtumine Flora ja Sportingu vahel peetakse laupäeval Sportland Arenal. Kohtumine algab kell 16.00 ning mängu on võimalik otsepildis jälgida Soccerneti vahendusel.
Teises esineliku naiskondade vastasseisus võõrustab Pärnu JK Vaprus suvepealinnas JK Tallinna Kalevit. Mõlema naiskonna jaoks on lõplik koht tabelis juba selgunud, kui Kalev teenib sel aastal pronksmedalid ja Vaprus lõpetab teist aastat järjest neljanda kohaga.
Omavaheliste kohtumiste punktid liigas on seni noppinud Kalev, kui Vaprus on alistatud tulemustega 3:2, 1:0 ja 2:1. Karikavõistluste poolfinaalis sai seevastu 3:1 võidu Vaprus. Viimane mäng peetakse Pärnu kunstmurustaadionil algusega kell 14.00.
Viimase vooru kolmas kohtumine toimub Viljandi kunstmuruväljakul, kus kell 14.00 panevad palli mängu JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN ning Põlva FC Lootos. Tabeli teise poole võistkondade saatus on samuti selgunud, kui Lootos on endale kindlustanud viienda koha ning neist seitsme punkti kaugusele jääv ühendnaiskond lõpetab kuuendal positsioonil.
Omavahelistes mängudes on mõlemad võidurõõmu tundnud, kui ühendnaiskond on kirja saanud 2:0 ja 3:2 võidud ning Lootos on korra vastase alistanud tulemusega 3:1.
Meistriliiga hooaeg on juba lõppenud Tartu JK Tammeka ja Lasnamäe FC Ajaxi jaoks, kes lõpetasid liigatabelis vastavalt seitsmendal ja kaheksandal kohal. | Naiste jalgpalli meistriliigas selgub tiitlivõitja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste meistriliiga viimase vooru kõige põnevam kohtumine on Tallinna FC Flora ja Saku Sportingu vahel. Kohtumisest selgub, kes kroonitakse sel aastal Meistriliiga võitjaks.
Florat ja Sportingut lahutab enne otsustavat mängu tabelis vaid üks punkt. Flora on hooaja jooksul kogunud 64 punkti, Sportingul on 63 punkti. Liigas on Flora Sportingu vastu võtnud kaks võitu, kui kohtumised on lõppenud Flora 4:0 ja 4:1 paremusega.
Viimases omavahelises kohtumises õnnestus Sportingul esmakordselt Flora alistada, kui koduväljakul teeniti 1:0 võit. Korra on teineteiselt mõõtu võetud ka karikavõistluste veerandfinaalis, kui Flora sai kirja 3:1 võidu.
"Tiitli retsept - üks väljak, kuhjaga sööte, ohtralt avanemisi, piisavalt toetusnurki, kamaluga standardeid ning paras hulk abivalmidust ja enesekindlust. Segame kõik koostisosad laupäeval oskuslikult kokku eesmärgiga pidulauast osa saada," kommenteeris mängu eel Flora abitreener Magnus Rosen.
"Tulemas on selle hooaja olulisim mäng. Läheme mängima distsiplineeritult ning kindlalt nii kaitses kui ka rünnakul, mis on selle mängu puhul võtmekohaks. Tahame näidata ilusat jalgpalli ja lõpetada hooaeg positiivse emotsiooniga. Ootame kaasaelajaid staadionile," rääkis Flora keskkaitsja Siret Räämet.
"Vägev, et oleme suutnud viia niivõrd tulise ja elevust tekitava mängu hooaja kõige viimaseks. Võime terve tiimiga endi üle väga uhked olla! Nüüd ei jää enam muud üle, kui kohale minna, 110% anda ja positiivse tundega hooajale punkt panna," sõnas Saku Sportingu kapten Grete Daut.
Otsustav kohtumine Flora ja Sportingu vahel peetakse laupäeval Sportland Arenal. Kohtumine algab kell 16.00 ning mängu on võimalik otsepildis jälgida Soccerneti vahendusel.
Teises esineliku naiskondade vastasseisus võõrustab Pärnu JK Vaprus suvepealinnas JK Tallinna Kalevit. Mõlema naiskonna jaoks on lõplik koht tabelis juba selgunud, kui Kalev teenib sel aastal pronksmedalid ja Vaprus lõpetab teist aastat järjest neljanda kohaga.
Omavaheliste kohtumiste punktid liigas on seni noppinud Kalev, kui Vaprus on alistatud tulemustega 3:2, 1:0 ja 2:1. Karikavõistluste poolfinaalis sai seevastu 3:1 võidu Vaprus. Viimane mäng peetakse Pärnu kunstmurustaadionil algusega kell 14.00.
Viimase vooru kolmas kohtumine toimub Viljandi kunstmuruväljakul, kus kell 14.00 panevad palli mängu JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN ning Põlva FC Lootos. Tabeli teise poole võistkondade saatus on samuti selgunud, kui Lootos on endale kindlustanud viienda koha ning neist seitsme punkti kaugusele jääv ühendnaiskond lõpetab kuuendal positsioonil.
Omavahelistes mängudes on mõlemad võidurõõmu tundnud, kui ühendnaiskond on kirja saanud 2:0 ja 3:2 võidud ning Lootos on korra vastase alistanud tulemusega 3:1.
Meistriliiga hooaeg on juba lõppenud Tartu JK Tammeka ja Lasnamäe FC Ajaxi jaoks, kes lõpetasid liigatabelis vastavalt seitsmendal ja kaheksandal kohal.
### Response:
Naiste jalgpalli meistriliigas selgub tiitlivõitja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brexiti koostööleping võimaldab Suurbritannial ühineda programmiga Horizon Europe. See on seitsmeaastane EL-i teadusuuringute rahastamisskeem. Siiski ei saa Suurbritannia programmis osaleda enne, kui mõlemad pooled allkirjastavad assotsiatsioonilepingu
Suurbritannia ministrid süüdistavad komisjoni nüüd venitamises, mis on seotud laiema Brexiti poliitilise tüliga.
Euroopa ülikoolide lobirühmad saatsid nüüd kirja Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile.
"Suurbritannia kaasamise ajakava puudumine põhjustab üha suuremat muret. See võib ohustada meie tulevasi koostööplaane. Euroopa strateegiline autonoomia nõuab tihedat koostööd EL-i lähima partneriga teadusuuringute ja innovatsiooni vallas," seisab kirjas.
Euroopa Komisjon, Suurbritannia ja Prantsusmaa otsivad lahendust Brexiti-järgsete kalapüügilubade suhtes. Hiljuti tegi Pariis ettepaneku, et EL-i koostöö Suurbritanniaga muudes valdkonnas tuleks ajutiselt peatada, kuni kalapüügivaidlus saab lahendatud, vahendas Politico. | Euroopa ülikoolid tahavad, et Suurbritannia liituks EL-i teadusprogrammiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brexiti koostööleping võimaldab Suurbritannial ühineda programmiga Horizon Europe. See on seitsmeaastane EL-i teadusuuringute rahastamisskeem. Siiski ei saa Suurbritannia programmis osaleda enne, kui mõlemad pooled allkirjastavad assotsiatsioonilepingu
Suurbritannia ministrid süüdistavad komisjoni nüüd venitamises, mis on seotud laiema Brexiti poliitilise tüliga.
Euroopa ülikoolide lobirühmad saatsid nüüd kirja Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile.
"Suurbritannia kaasamise ajakava puudumine põhjustab üha suuremat muret. See võib ohustada meie tulevasi koostööplaane. Euroopa strateegiline autonoomia nõuab tihedat koostööd EL-i lähima partneriga teadusuuringute ja innovatsiooni vallas," seisab kirjas.
Euroopa Komisjon, Suurbritannia ja Prantsusmaa otsivad lahendust Brexiti-järgsete kalapüügilubade suhtes. Hiljuti tegi Pariis ettepaneku, et EL-i koostöö Suurbritanniaga muudes valdkonnas tuleks ajutiselt peatada, kuni kalapüügivaidlus saab lahendatud, vahendas Politico.
### Response:
Euroopa ülikoolid tahavad, et Suurbritannia liituks EL-i teadusprogrammiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kallas ütles sotsiaalmeedias inimeste küsimustele vastates, et ka praegu on kõigil, kellel on rasked kõrvaltoimed võimalus nõuda vaktsiini tootjalt kahjud sisse.
Rääkides vaktsiinikahjustuste fondist, ütles ta, et selle võimaldamist on arutatud patsiendikindlustuse raames. "Sinna alla läheksid nii ravivead ja seal all võiks olla võimalikud vaktsiinide kahjustused," lausus ta.
"Aga me oleme käitumisteadlastega ka pidanud nõu ja kuna meil praegu on jäänud just need inimesed, kes ka kardavad kõrvaltoimeid, siis praegu eraldi seda fondi luues me paljudele inimestele saadame signaali, et on justkui mingid ulatuslikud kahjud, mis on seotud vaktsiiniga ja need kellel on hirmud, kardavad veel rohkem," ütles Kallas.
"Kui te saate Covidi ja seda raskelt põete ja elu kaotate selle tagajärjel, siis ju ei ole mingeid kompensatsioonimeetmeid," soovis Kallas veel lisada.
Vaktsiinikahjustuste fondi loomist on vajalikuks pidanud Reformierakonna koalitsioonipartner Keskerakond.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) ütles, et enne järgmist aastat fondi loomiseni jõudmine ei ole tõenäoline. "Pigem me räägime siin pikemaajalisest lahendusest," lausus Kiik.
"Pikemas plaanis on sellise eraldi lahenduse leidmine mõistlik ja põhjendatud. Mul on kahju, et seda varasemalt juba tehtud ei ole. Me oleme kokku leppinud valitsuskabinetis, et ma toon konkreetsed ettepanekud koos juba varem välja töötatud patsiendikindlustuse süsteemiga," rääkis Kiik.
"Me anname seeläbi ühiskonda sõnumi, et riik igal juhul jälgib ja toetab neid inimesi, kes võivad mistahes põhjustel näiteks haiglas või mõne tervishoiuteenuse puhul teatud tüsistusi saada," ütles Kiik.
Kiik lisas, et kõnealuse eelnõu vaktsiinikahjude käsitlemise pool on veel väljatöötamise järgus ja arutelud selle tarbeks on plaanis ära teha lähinädalatel. | Kallas vaktsiinikahjustuste fondi loomisest: see saadaks vale signaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kallas ütles sotsiaalmeedias inimeste küsimustele vastates, et ka praegu on kõigil, kellel on rasked kõrvaltoimed võimalus nõuda vaktsiini tootjalt kahjud sisse.
Rääkides vaktsiinikahjustuste fondist, ütles ta, et selle võimaldamist on arutatud patsiendikindlustuse raames. "Sinna alla läheksid nii ravivead ja seal all võiks olla võimalikud vaktsiinide kahjustused," lausus ta.
"Aga me oleme käitumisteadlastega ka pidanud nõu ja kuna meil praegu on jäänud just need inimesed, kes ka kardavad kõrvaltoimeid, siis praegu eraldi seda fondi luues me paljudele inimestele saadame signaali, et on justkui mingid ulatuslikud kahjud, mis on seotud vaktsiiniga ja need kellel on hirmud, kardavad veel rohkem," ütles Kallas.
"Kui te saate Covidi ja seda raskelt põete ja elu kaotate selle tagajärjel, siis ju ei ole mingeid kompensatsioonimeetmeid," soovis Kallas veel lisada.
Vaktsiinikahjustuste fondi loomist on vajalikuks pidanud Reformierakonna koalitsioonipartner Keskerakond.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) ütles, et enne järgmist aastat fondi loomiseni jõudmine ei ole tõenäoline. "Pigem me räägime siin pikemaajalisest lahendusest," lausus Kiik.
"Pikemas plaanis on sellise eraldi lahenduse leidmine mõistlik ja põhjendatud. Mul on kahju, et seda varasemalt juba tehtud ei ole. Me oleme kokku leppinud valitsuskabinetis, et ma toon konkreetsed ettepanekud koos juba varem välja töötatud patsiendikindlustuse süsteemiga," rääkis Kiik.
"Me anname seeläbi ühiskonda sõnumi, et riik igal juhul jälgib ja toetab neid inimesi, kes võivad mistahes põhjustel näiteks haiglas või mõne tervishoiuteenuse puhul teatud tüsistusi saada," ütles Kiik.
Kiik lisas, et kõnealuse eelnõu vaktsiinikahjude käsitlemise pool on veel väljatöötamise järgus ja arutelud selle tarbeks on plaanis ära teha lähinädalatel.
### Response:
Kallas vaktsiinikahjustuste fondi loomisest: see saadaks vale signaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastatel 2017 kuni 2019 Margus Hundi koduklubiks olnud Indianapolis Colts alistas möödunud öösel peetud kohtumises New York Jetsi 45:30.
Coltsi eest tegid suurepärased esitused mängujuht Carson Wentz ja jooksja Jonathan Taylor. Wentz viskas võidumängus 272 jardi ja kolm touchdown 'i ning Taylor teenis 172 jooksujardi ja skooris kaks touchdown 'i.
Jetsi eest tegi tugeva esituse Josh Johnson, kes asendas kohtumise alguses vigastada saanud mängujuhti Mike White'i. Johnson viskas 317 jardi ja kolm touchdown 'i, kuid sellest ei piisanud, et aidata Jetsil teenida hooaja kolmas võit.
Colts alustas hooaega kolme järjestikuse kaotusega, ent viimasest kuuest kohtumisest on meeskond võitnud neli. Jets teenis kahe võidu kõrvale hooaja kuuenda kaotuse. | Hundi endine koduklubi teenis suureskoorilises kohtumises võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastatel 2017 kuni 2019 Margus Hundi koduklubiks olnud Indianapolis Colts alistas möödunud öösel peetud kohtumises New York Jetsi 45:30.
Coltsi eest tegid suurepärased esitused mängujuht Carson Wentz ja jooksja Jonathan Taylor. Wentz viskas võidumängus 272 jardi ja kolm touchdown 'i ning Taylor teenis 172 jooksujardi ja skooris kaks touchdown 'i.
Jetsi eest tegi tugeva esituse Josh Johnson, kes asendas kohtumise alguses vigastada saanud mängujuhti Mike White'i. Johnson viskas 317 jardi ja kolm touchdown 'i, kuid sellest ei piisanud, et aidata Jetsil teenida hooaja kolmas võit.
Colts alustas hooaega kolme järjestikuse kaotusega, ent viimasest kuuest kohtumisest on meeskond võitnud neli. Jets teenis kahe võidu kõrvale hooaja kuuenda kaotuse.
### Response:
Hundi endine koduklubi teenis suureskoorilises kohtumises võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus mõistis Alexandre Benallale kolme aasta pikkuse vangistuse, millest kaks aastat on tingimisi, vahendas Reuters.
Samuti määras kohus talle 500 eurot trahvi.
2018. aastal tuli avalikuks video, kus Benalla maipüha meeleavaldusel, politseikiiver peas, protestijatega vägivallatses. Benalla pidi pärast seda presidendi teenistusest lahkuma.
Benalla asus Macroni ihukaitsja kohale 2016. aasta presidendivalimiste kampaania ajal ning edutati 2017. aastal presidendipalee juhtivaks turvatöötajaks. | Macroni endine ihukaitsja sai protestijate peksmise eest vanglakaristuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus mõistis Alexandre Benallale kolme aasta pikkuse vangistuse, millest kaks aastat on tingimisi, vahendas Reuters.
Samuti määras kohus talle 500 eurot trahvi.
2018. aastal tuli avalikuks video, kus Benalla maipüha meeleavaldusel, politseikiiver peas, protestijatega vägivallatses. Benalla pidi pärast seda presidendi teenistusest lahkuma.
Benalla asus Macroni ihukaitsja kohale 2016. aasta presidendivalimiste kampaania ajal ning edutati 2017. aastal presidendipalee juhtivaks turvatöötajaks.
### Response:
Macroni endine ihukaitsja sai protestijate peksmise eest vanglakaristuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval, 6. novembril, peetakse Narvas Ida-Viru derbi, kus kohtuvad hetkel avamata punktiskooriga tabeli viimast kohta hoidev Narva PSK ning mullune hõbemedalist Kohtla-Järve HC Everest. Avavile kõlab kell 16.30 ning otsepilti näitab Postimees Sport.
Kell 17.00 lähevad Tartus vastamisi valitsev Eesti meister Välk 494 ja HC Vipers.
Pühapäeval peetakse teine Ida-Virumaa derbi, kui Paemurru Spordikool kohtub Kohtla-Järvel Viru Sputnikuga. Kohtumine algab kell 15.30 ning otsepilti näitab Postimees Sport.
Kell 16.30 lähevad Tondiraba jäähallis vastamisi HC Vipers ja Läti meeskond HC Kurbads. | Eesti jäähokiliigas on nädalavahetusel kaks Ida-Virumaa derbit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval, 6. novembril, peetakse Narvas Ida-Viru derbi, kus kohtuvad hetkel avamata punktiskooriga tabeli viimast kohta hoidev Narva PSK ning mullune hõbemedalist Kohtla-Järve HC Everest. Avavile kõlab kell 16.30 ning otsepilti näitab Postimees Sport.
Kell 17.00 lähevad Tartus vastamisi valitsev Eesti meister Välk 494 ja HC Vipers.
Pühapäeval peetakse teine Ida-Virumaa derbi, kui Paemurru Spordikool kohtub Kohtla-Järvel Viru Sputnikuga. Kohtumine algab kell 15.30 ning otsepilti näitab Postimees Sport.
Kell 16.30 lähevad Tondiraba jäähallis vastamisi HC Vipers ja Läti meeskond HC Kurbads.
### Response:
Eesti jäähokiliigas on nädalavahetusel kaks Ida-Virumaa derbit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naised soovivad õigust Nutumüüri juures jumalateenistusi pidada. Juudi õigeusu traditsioonid seda ei luba.
Nutumüüri ümbruse territooriumi kontrollib võimuorgan, kus domineerivad õigeusklikud rabid.
Naised kandsid reedel pühasid toora kirjarulle, kuid rabide palgatud turvamehed proovisid takistada neil sisenemast pühale territooriumile.
Ühel hetkel sulgus turskete turvameeste ring kahe naise ümber, kes kandsid toorat. Turvamehed proovisid takistada naistel siseneda palvealasse, vahendas The Times.
Vastasseis palvetamise õiguse suhtes Nutumüüri ääres on kestnud juba üle kolme aastakümne. Hiljuti omandas vastasseis aga laiema poliitilise tähenduse.
Viis aastat tagasi sõlmis Naftali Bennett kokkuleppe, mille kohaselt Nutumüüri peaväljakul toimuvad jumalateenistused ainult juudi õigeusu reeglite alusel. Võrdõiguslastel lubati palvetada müüri lõunapoolseimas osas.
Bennetti sõlmitud kompromissiga nõustunud ortodokssed parteid aga loobusid hiljuti kokkuleppest. Nüüd on nad vastu igasugustele järeleandmistele.
Bennet oli kokkuleppe sõlmimise ajal Benjamin Netanyahu valitsuses usuasjade minister. Nüüd on Bennett peaminister ja Netanyahu opositsioonis. Netanyahu toetab nüüd konservatiivseid usurühmitusi. | Iisraelis puhkesid kokkupõrked naiste ja konservatiivsete rühmituste vahel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naised soovivad õigust Nutumüüri juures jumalateenistusi pidada. Juudi õigeusu traditsioonid seda ei luba.
Nutumüüri ümbruse territooriumi kontrollib võimuorgan, kus domineerivad õigeusklikud rabid.
Naised kandsid reedel pühasid toora kirjarulle, kuid rabide palgatud turvamehed proovisid takistada neil sisenemast pühale territooriumile.
Ühel hetkel sulgus turskete turvameeste ring kahe naise ümber, kes kandsid toorat. Turvamehed proovisid takistada naistel siseneda palvealasse, vahendas The Times.
Vastasseis palvetamise õiguse suhtes Nutumüüri ääres on kestnud juba üle kolme aastakümne. Hiljuti omandas vastasseis aga laiema poliitilise tähenduse.
Viis aastat tagasi sõlmis Naftali Bennett kokkuleppe, mille kohaselt Nutumüüri peaväljakul toimuvad jumalateenistused ainult juudi õigeusu reeglite alusel. Võrdõiguslastel lubati palvetada müüri lõunapoolseimas osas.
Bennetti sõlmitud kompromissiga nõustunud ortodokssed parteid aga loobusid hiljuti kokkuleppest. Nüüd on nad vastu igasugustele järeleandmistele.
Bennet oli kokkuleppe sõlmimise ajal Benjamin Netanyahu valitsuses usuasjade minister. Nüüd on Bennett peaminister ja Netanyahu opositsioonis. Netanyahu toetab nüüd konservatiivseid usurühmitusi.
### Response:
Iisraelis puhkesid kokkupõrked naiste ja konservatiivsete rühmituste vahel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on räppari selle aasta esimeste sooloväljaannetega.
Laulud pärinevad tõenäoliselt artisti peagi ilmuvalt albumilt "Utopia", kuid hetkel ei ole teada albumi ilmumiskuupäev.
Travis Scott "Escape Plan"
Travis Scott "Mafia" | Travis Scott tuli välja kahe uue looga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on räppari selle aasta esimeste sooloväljaannetega.
Laulud pärinevad tõenäoliselt artisti peagi ilmuvalt albumilt "Utopia", kuid hetkel ei ole teada albumi ilmumiskuupäev.
Travis Scott "Escape Plan"
Travis Scott "Mafia"
### Response:
Travis Scott tuli välja kahe uue looga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haagis baseeruv arbitraažikohus määras 2014. aastal Jukose aktsionäridele kompensatsiooni firma lammutamise eest pärast selle endise omaniku ja tegevjuhi Mihhail Hodorkovski vahistamist aastal 2003.
Venemaa on kohtuotsuse vastu võidelnud viimased seitse aastat, kuid mullu jättis apellatsioonikohus algse otsuse jõusse.
"Ülemkohus tühistas täna apellatsioonikohtu lõppotsuse, mis toetas aktsionäridele maksmist," öeldi avalduses.
Kohtuasi saadeti tagasi Amsterdami apellatsioonikohtusse, kus tuleb langetada uus otsus.
Ülemkohtu teatel lükkas apellatsioonikohus asjakohatult tagasi Moskva väite, et aktsionärid on tõendeid võltsinud.
Samas tõrjus ülemkohus Venemaa argumenti, et riigile ei kohaldu rahvusvaheline energiaharta, millele 2014. aasta kohtuotsuses tugineti.
Moskva ja aktsionärid ei ole otsust veel kommenteerinud.
Jukos oli Venemaa suurim naftafirma ja loodi pärast Nõukogude Liidu lagunemist, kui ärimehed nagu Hodorkovski riigivara odavalt kokku ostsid.
Hodorkovski vahistati, kui president Vladimir Putin oli hoiatanud tõusvat oligarhide klassi poliitikasse sekkumise eest.
Hodorkovski vahistamise järel esitas valitsus Jukosele tohutuid maksunõudeid, mis viisid firma pankrotini ja selle varade müümisele riigifirmadele, peamiselt Rosneftile, mis oli toona võrdlemisi väike, kuid on kasvanud üheks maailma suurimaks naftafirmaks.
Üle kümne aasta vangis veetnud Hodorkovski, kes elab Londonis eksiilis, ei ole kohtuasjaga seotud. | Hollandi kohus: Venemaa ei pea Jukose aktsionäridele maksma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haagis baseeruv arbitraažikohus määras 2014. aastal Jukose aktsionäridele kompensatsiooni firma lammutamise eest pärast selle endise omaniku ja tegevjuhi Mihhail Hodorkovski vahistamist aastal 2003.
Venemaa on kohtuotsuse vastu võidelnud viimased seitse aastat, kuid mullu jättis apellatsioonikohus algse otsuse jõusse.
"Ülemkohus tühistas täna apellatsioonikohtu lõppotsuse, mis toetas aktsionäridele maksmist," öeldi avalduses.
Kohtuasi saadeti tagasi Amsterdami apellatsioonikohtusse, kus tuleb langetada uus otsus.
Ülemkohtu teatel lükkas apellatsioonikohus asjakohatult tagasi Moskva väite, et aktsionärid on tõendeid võltsinud.
Samas tõrjus ülemkohus Venemaa argumenti, et riigile ei kohaldu rahvusvaheline energiaharta, millele 2014. aasta kohtuotsuses tugineti.
Moskva ja aktsionärid ei ole otsust veel kommenteerinud.
Jukos oli Venemaa suurim naftafirma ja loodi pärast Nõukogude Liidu lagunemist, kui ärimehed nagu Hodorkovski riigivara odavalt kokku ostsid.
Hodorkovski vahistati, kui president Vladimir Putin oli hoiatanud tõusvat oligarhide klassi poliitikasse sekkumise eest.
Hodorkovski vahistamise järel esitas valitsus Jukosele tohutuid maksunõudeid, mis viisid firma pankrotini ja selle varade müümisele riigifirmadele, peamiselt Rosneftile, mis oli toona võrdlemisi väike, kuid on kasvanud üheks maailma suurimaks naftafirmaks.
Üle kümne aasta vangis veetnud Hodorkovski, kes elab Londonis eksiilis, ei ole kohtuasjaga seotud.
### Response:
Hollandi kohus: Venemaa ei pea Jukose aktsionäridele maksma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algselt kõrgushüppeks treeninud Manley jäi soojendust tehes silma treenerile, kes ei näinud temas potentsiaali väljakualaks, aga innustas proovima sprinti.
Olümpiamängudel jõudis ta finaali, kus tegi väga hea stardi ja lõpetas teisel kohal ajaga 12,2, edestades täpselt sama aja saanud austraallannat Shirley Stricklandi.
Ettepoole jäi üksnes Hollandi kergejõustikulegend Fanny Blankers-Koen, kes edestas ülejäänud medaliste kolme kümnendikuga ja teenis neilt mängudelt neli kuldmedalit.
"Ta oli nii imeline persoon ja ükskõik, kui kõvasti ma poleks ka treeninud - ta oleks mind ikkagi võitnud, sest ta oli nii võimas tüdruk," meenutas Manley hiljem 2013. aastal antud intervjuus.
Siiski sai Manley (siis juba nimega Dorothy Hall) kaks aastat hiljem väikese revanši, kui kuulus Suurbritannia Euroopa meistriks tulnud 4 x 100 meetri jooksu teatenelikusse. Samas jooksus pidid Blankers-Koen ja Holland leppima hõbedaga. Individuaalselt tuli britile EM-ilt veel pronks 200 meetris.
1950. aastal osales Hall (Manley) ka Briti impeeriumi mängudel Aucklandis, kus võitis ühe hõbe- ja ühe pronksmedali ning osales ka kõrgushüppes - avastades end ootamatult stardinimekirjas -, kus tuli neljandaks. | Suri vaid Blankers-Koeni paremust tunnistama pidanud olümpiasprinter | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algselt kõrgushüppeks treeninud Manley jäi soojendust tehes silma treenerile, kes ei näinud temas potentsiaali väljakualaks, aga innustas proovima sprinti.
Olümpiamängudel jõudis ta finaali, kus tegi väga hea stardi ja lõpetas teisel kohal ajaga 12,2, edestades täpselt sama aja saanud austraallannat Shirley Stricklandi.
Ettepoole jäi üksnes Hollandi kergejõustikulegend Fanny Blankers-Koen, kes edestas ülejäänud medaliste kolme kümnendikuga ja teenis neilt mängudelt neli kuldmedalit.
"Ta oli nii imeline persoon ja ükskõik, kui kõvasti ma poleks ka treeninud - ta oleks mind ikkagi võitnud, sest ta oli nii võimas tüdruk," meenutas Manley hiljem 2013. aastal antud intervjuus.
Siiski sai Manley (siis juba nimega Dorothy Hall) kaks aastat hiljem väikese revanši, kui kuulus Suurbritannia Euroopa meistriks tulnud 4 x 100 meetri jooksu teatenelikusse. Samas jooksus pidid Blankers-Koen ja Holland leppima hõbedaga. Individuaalselt tuli britile EM-ilt veel pronks 200 meetris.
1950. aastal osales Hall (Manley) ka Briti impeeriumi mängudel Aucklandis, kus võitis ühe hõbe- ja ühe pronksmedali ning osales ka kõrgushüppes - avastades end ootamatult stardinimekirjas -, kus tuli neljandaks.
### Response:
Suri vaid Blankers-Koeni paremust tunnistama pidanud olümpiasprinter |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Barritt vigastas Rally Estonial hüppelt maandudes kaela ja selga ning pole pärast seda võistelnud. "Ma pole kindlasti sel tasemel kaardilugemisega lõpetanud. See häirib väga, sest ma tahan minna tagasi autosse, aga pole veel selleks valmis," lausus britt väljaandele DirtFish.
"Ma ütleksin, et minu valmisolek on 95 või 96 protsenti, aga jälgin siinkohal arsti nõuandeid ja nõuanne on mitte veel tagasi autosse istuda. Samuti ei soovigi ma naasta varem, kui olles sajaprotsendiliselt valmis. Kui ma seda teeksin, siis see veidi näriks mind. Kui ma olen täiesti terve, siis ma tean, et olen tippvormis."
Varem ka Elfyn Evansi kaardilugejana töötanud Barritt sõnab, et sunnitud paus on talle hästi mõjunud. "Puhkus on teinud head ja ma tahan, et Danieli versioon 2.0 oleks naastes parem kui kunagi varem. Ausalt öeldes tunnen sellest väga puudust. Tunnen puudust igast aspektist."
"Aga eemaolek on mu akusid laadinud ja pannud mind mõistma, kui väga ma seda spordiala ja oma tööd armastan. Ma mõistan täielikult Taka-sani otsust ning olen väga tänulik tema ja võistkonna toetuse eest. On ütlematagi selge, et tema ja Aaron võivad arvestada minu toetusega," lubas Barritt.
41-aastane kaardilugeja on teinud kaasa 137 MM-etapil ja jõudnud kaheksal korral pjedestaalile. 2017. aastal tõusis ta kodusel Walesi rallil koos Evansiga ka selle kõrgeimale astmele. | Rally Estonial viga saanud kaardilugeja plaanib tagasitulekut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Barritt vigastas Rally Estonial hüppelt maandudes kaela ja selga ning pole pärast seda võistelnud. "Ma pole kindlasti sel tasemel kaardilugemisega lõpetanud. See häirib väga, sest ma tahan minna tagasi autosse, aga pole veel selleks valmis," lausus britt väljaandele DirtFish.
"Ma ütleksin, et minu valmisolek on 95 või 96 protsenti, aga jälgin siinkohal arsti nõuandeid ja nõuanne on mitte veel tagasi autosse istuda. Samuti ei soovigi ma naasta varem, kui olles sajaprotsendiliselt valmis. Kui ma seda teeksin, siis see veidi näriks mind. Kui ma olen täiesti terve, siis ma tean, et olen tippvormis."
Varem ka Elfyn Evansi kaardilugejana töötanud Barritt sõnab, et sunnitud paus on talle hästi mõjunud. "Puhkus on teinud head ja ma tahan, et Danieli versioon 2.0 oleks naastes parem kui kunagi varem. Ausalt öeldes tunnen sellest väga puudust. Tunnen puudust igast aspektist."
"Aga eemaolek on mu akusid laadinud ja pannud mind mõistma, kui väga ma seda spordiala ja oma tööd armastan. Ma mõistan täielikult Taka-sani otsust ning olen väga tänulik tema ja võistkonna toetuse eest. On ütlematagi selge, et tema ja Aaron võivad arvestada minu toetusega," lubas Barritt.
41-aastane kaardilugeja on teinud kaasa 137 MM-etapil ja jõudnud kaheksal korral pjedestaalile. 2017. aastal tõusis ta kodusel Walesi rallil koos Evansiga ka selle kõrgeimale astmele.
### Response:
Rally Estonial viga saanud kaardilugeja plaanib tagasitulekut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tähtaja pikendamise poolt olid 118 saadikut ja vastu 89 saadikut.
Prantsusmaa võttis koroonapassi kasutusele augustis. Seda on vaja kõige igapäevasemateks toiminguteks. Passi olemasolu kontrollitakse näiteks kohvikutesse sisenemisel või muuseumi külastamisel.
Koroonapassi kasutamise esialgne tähtaeg oleks lõppenud 2021. aasta 15. novembril.
Prantsusmaa senat ei toetanud koroonapassi kasutamise tähtaja nii pikka pikendamist. Prantsusmaal jääb viimane sõna aga parlamendile. Prantsusmaal toimuvad ka aprillis presidendivalimised.
Koroona vastu vaktsineerimist või hiljutist negatiivset testitulemust kinnitavad vaktsiinipassid on septembri keskpaigast alates kohustuslikud kõigile Prantsusmaa tervishoiutöötajatele.
Augustis puhkesid Prantsusmaal suured koroonapassi vastased meeleavaldused. Nüüd on need vaibunud.
Prantsusmaal on vähemalt ühe koroonavaktsiini süsti saanud 75 protsenti elanikkonnast. | Prantsusmaa pikendas koroonapassi kasutamist järgmise aasta 31. juulini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tähtaja pikendamise poolt olid 118 saadikut ja vastu 89 saadikut.
Prantsusmaa võttis koroonapassi kasutusele augustis. Seda on vaja kõige igapäevasemateks toiminguteks. Passi olemasolu kontrollitakse näiteks kohvikutesse sisenemisel või muuseumi külastamisel.
Koroonapassi kasutamise esialgne tähtaeg oleks lõppenud 2021. aasta 15. novembril.
Prantsusmaa senat ei toetanud koroonapassi kasutamise tähtaja nii pikka pikendamist. Prantsusmaal jääb viimane sõna aga parlamendile. Prantsusmaal toimuvad ka aprillis presidendivalimised.
Koroona vastu vaktsineerimist või hiljutist negatiivset testitulemust kinnitavad vaktsiinipassid on septembri keskpaigast alates kohustuslikud kõigile Prantsusmaa tervishoiutöötajatele.
Augustis puhkesid Prantsusmaal suured koroonapassi vastased meeleavaldused. Nüüd on need vaibunud.
Prantsusmaal on vähemalt ühe koroonavaktsiini süsti saanud 75 protsenti elanikkonnast.
### Response:
Prantsusmaa pikendas koroonapassi kasutamist järgmise aasta 31. juulini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Teedevaldkonna tegevuskulude kärpe täpne summa on veel kokku leppimisel aga see jääb suurusjärku 1,9 miljonit eurot," ütles transpordiameti taristu haldamise teenistuse direktor Raido Randmaa reedel ERR-ile. "Mõistame, et liiklusohutus on prioriteet number üks ja sealt kärpida on väga keeruline. Saame kinnitada, et talihoolduses me järeleandmisi ei tee ning kärbe puudutab alleede hoolduslõikusi, liikluskorraldusvahendeid, pragude remonti ja mugavusteenuseid," lisas Randmaa.
Teehoiukava kohaselt plaanib amet kasutada järgmisel aastal teehooldeks 39,8 miljonit eurot, mida kärpeplaani põhjal vähendatakse 1,9 miljoni euro võrra. See tähendab teehoolduskulude 4,8-protsendist kahanemist. Tegemist on ilma käibemaksuta summadega.
Transpordiameti pressiteenistuse teatel vähendab amet kulusid nii halduse, koolituste, ürituste ja välislähetuste, teenistuskohtade kui ka teehoolde arvelt.
Kuna 2022. aasta riigieelarvest lähtuvalt peab transpordiamet oma tegevuskulusid vähendama 6,7 protsendi ehk 3,7 miljoni euro võrra, siis see tähendab, et ameti tegevuskulud olid sel aastal 55,2 miljonit eurot. Teehoolduskulud moodustavad sellest üle kahe kolmandiku.
Transpordiameti peadirektor Kaido Padar rõhutas pressiteate vahendusel, et kuna amet ei saa tee-ehituseks, IT arendusteks või muudeks investeeringuteks mõeldud raha ümber suunata, peab kokkuhoid tulema just tegevuskuludelt.
"Juhtkonnaga oleme kõik kuluread üle vaadanud sõna otseses mõttes tuhande euro kaupa, et kärpeplaani kokku saada. Kõigile osapooltele kõige raskem otsus on loomulikult seotud töökohtade vähendamisega, kuid näeme, et ametite ühinemise tulemusena oleme suutnud oma tööprotsesse efektiivsemaks muuta ja täna on selline kärbe võimalik teenuste kvaliteedis järeleandmisi tegemata," rääkis Padar.
Sel aastal on transpordiamet vähendanud oma koosseisu juba 15 inimese võrra ning 30. novembril koondatakse veel 23 ametikohta. Reaalselt peab töölt lahkuma 18 inimest, viis ametikohta ei kuulu seoses lapsehoolduspuhkusele minevate töötajate lahkumise või töö ümberjagamise tõttu täitmisele. Lahkuvatele töötajatele pakub amet soovi korral eraldi nõustamist, et inimene leiaks endale võimalikult kiiresti sobiliku koha tööturul.
Plaanitavad kärped võimaldavad Padari sõnul tõsta transpordiametis strateegiliste teenistuskohtade töötasusid järgmisel aastal, et püsida tööjõuturul konkurentsivõimeline.
Transpordiamet on 1. jaanuaril 2021 kolme ameti - maanteeameti, veeteede ameti ja lennuameti - ühinemisel loodud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mille tegevusvaldkond on inimeste ning vee-, õhu- ja maismaasõidukite liikuvuse kavandamine ning ohutu ja keskkonda säästva taristu tagamine. Tänavu 1. novembri seisuga töötab transpordiametis 779 inimest. | Teehoolduskulud võivad järgmisel aastal ligi viie protsendi võrra väheneda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Teedevaldkonna tegevuskulude kärpe täpne summa on veel kokku leppimisel aga see jääb suurusjärku 1,9 miljonit eurot," ütles transpordiameti taristu haldamise teenistuse direktor Raido Randmaa reedel ERR-ile. "Mõistame, et liiklusohutus on prioriteet number üks ja sealt kärpida on väga keeruline. Saame kinnitada, et talihoolduses me järeleandmisi ei tee ning kärbe puudutab alleede hoolduslõikusi, liikluskorraldusvahendeid, pragude remonti ja mugavusteenuseid," lisas Randmaa.
Teehoiukava kohaselt plaanib amet kasutada järgmisel aastal teehooldeks 39,8 miljonit eurot, mida kärpeplaani põhjal vähendatakse 1,9 miljoni euro võrra. See tähendab teehoolduskulude 4,8-protsendist kahanemist. Tegemist on ilma käibemaksuta summadega.
Transpordiameti pressiteenistuse teatel vähendab amet kulusid nii halduse, koolituste, ürituste ja välislähetuste, teenistuskohtade kui ka teehoolde arvelt.
Kuna 2022. aasta riigieelarvest lähtuvalt peab transpordiamet oma tegevuskulusid vähendama 6,7 protsendi ehk 3,7 miljoni euro võrra, siis see tähendab, et ameti tegevuskulud olid sel aastal 55,2 miljonit eurot. Teehoolduskulud moodustavad sellest üle kahe kolmandiku.
Transpordiameti peadirektor Kaido Padar rõhutas pressiteate vahendusel, et kuna amet ei saa tee-ehituseks, IT arendusteks või muudeks investeeringuteks mõeldud raha ümber suunata, peab kokkuhoid tulema just tegevuskuludelt.
"Juhtkonnaga oleme kõik kuluread üle vaadanud sõna otseses mõttes tuhande euro kaupa, et kärpeplaani kokku saada. Kõigile osapooltele kõige raskem otsus on loomulikult seotud töökohtade vähendamisega, kuid näeme, et ametite ühinemise tulemusena oleme suutnud oma tööprotsesse efektiivsemaks muuta ja täna on selline kärbe võimalik teenuste kvaliteedis järeleandmisi tegemata," rääkis Padar.
Sel aastal on transpordiamet vähendanud oma koosseisu juba 15 inimese võrra ning 30. novembril koondatakse veel 23 ametikohta. Reaalselt peab töölt lahkuma 18 inimest, viis ametikohta ei kuulu seoses lapsehoolduspuhkusele minevate töötajate lahkumise või töö ümberjagamise tõttu täitmisele. Lahkuvatele töötajatele pakub amet soovi korral eraldi nõustamist, et inimene leiaks endale võimalikult kiiresti sobiliku koha tööturul.
Plaanitavad kärped võimaldavad Padari sõnul tõsta transpordiametis strateegiliste teenistuskohtade töötasusid järgmisel aastal, et püsida tööjõuturul konkurentsivõimeline.
Transpordiamet on 1. jaanuaril 2021 kolme ameti - maanteeameti, veeteede ameti ja lennuameti - ühinemisel loodud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mille tegevusvaldkond on inimeste ning vee-, õhu- ja maismaasõidukite liikuvuse kavandamine ning ohutu ja keskkonda säästva taristu tagamine. Tänavu 1. novembri seisuga töötab transpordiametis 779 inimest.
### Response:
Teehoolduskulud võivad järgmisel aastal ligi viie protsendi võrra väheneda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eve Laur "Õmblejanna" (Hea Lugu)
Tark mõte oli Eesti Kirjanike Liidul omal ajal romaanivõistlus uuesti käima tõmmata. Sinna saabub kõiksugu kraami, aga peaasi, et vupsab välja ka vägevaid lugusid. Eve Lauri "Õmblejanna" on kaheldamatult üks säherdune.
Ei maksa peljata ega loota, et siit tuleb üks mahukamat sorti naistekas, mida iganes säherdune levinud määratlus täpselt tähendama peaks. Enamus raamatuid on Eestis naistekad, sest vähesed mehed viitsivad omandada funktsionaalse lugemisoskuse. Vabandust, neil "ei ole" selle jaoks "aega". Kuni mõtlev sugu loeb ja kirjutab, ongi raamatud naistekad. Kui nii võtta.
Võtta võib ka naa ja võib ka jätta. "Õmblejanna" peategelannat võetakse ja jäetakse ja mingil hetkel hiilib naha vahele sarnastustahtmus Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdaniga", mis ju samuti romaanivõistluselt tuule tiibadesse ja tule tagumikku sai. Midagi selles võrdluses ongi, kuid Eve Laur ei ole päris nii jube ning on võib-olla korraga nii natuke rohkem päris kui natuke rohkem ilukirjanduslik. Mõlemad tulevad kasuks. Sest kunstlik ei tundu ta kunagi ning dokumentaalsuse najale ta end samuti ei toeta. Ajalugu ja ajastud on taustal, ent meisterlikult kirja pandud visioon ja fiktsioon püsivad esil. Ei armasta ma igasugu suguvõsalugusid, millest maailmakirjandus tulvil. See lugu on vormistatud nõnda, et lugeja ei saa arugi, kui juba on konksu otsas ja jääb sinna täpselt seniks, kuni autor ta lahti laseb.
Kirjanik ei pea olema kroonik, koomik ega saati veel ühegi ajastu mõistus, au koma südametunnistus. Mida rohkem kirjanik välja mõtleb, seda etem saab teos. Selleks, et välja mõelda, ongi kirjanik kirjanik. Kirjeldamiseks on teisi ameteid küllaga, kirjeldikke jagub kirjanike seltsi samuti. Mäletan selgesti, kuidas mulle "Serafima ja Bogdan" kaugelt liiga lühikene tundus, aga Vahuri käest ei saa kahjuks enam lisa paluda. Küsin siis Eve Laurilt – tohiks vast jätkujuttu loota, siin ju nii mõnedki otsad kokku tõmbamata, vette peitmata jäävad? Jutujõudu ja tulevikuloomise lusti läbi särtsaka tehistegelikkuse näikse jaguvat veel mitmeks heaks väljamõeldud raamatuks.
Katrin Pauts "Külmkingauurija" (Rahva Raamat)
Olav Osolin oli tubli vigurivänt ja tappis Katrin Pautsi oma esimeses krimiraamatus justnagu ära. Katrin Pauts targa inimesena sai aru, et paljud lugejad võivad niisugust hirmsat asja uskuma jääda, tõmbas sae käima ja andis mauhti uue krimiviku välja. Pluss Osolinile verbaalset tümpi. Nüüd ei saa keegi enam mõelda, et äkki Pauts ongi diivani taga surnult maas. No ei ta ole.
Omaette kummastav, kuidas Pauts "Külmkingauurija" tegevuse 1980. aastate keskpaika viib. Vanuse poolest ei tohiks ta sest ajast eriti miskit mäletada. Ega minagi tea, kuidas saartel lood täpselt olid, äkki sealsed poed sisaldasid rohkem ja paremat, aga mina kui söögisõber kahtlustan, kas külapoest ikka sai osta suitsuvorsti ja õlut, kui kõht tühjaks läks. Omal on küll selgelt meeles, et esimest korda nägin ja ostsin poes õlut alles siis, kui 1988. aastal Tartusse olin kolinud. Ja suitsuvorsti poes kohtamiseni tuli vist krooniaeg ära oodata. Aga äkki maal oligi kõik paremini?
Hukkamist ja tappamist jagus Pautsi nägemises nii maale kui linna, põletamist ja muud pahategu samamoodi. Ja kui mõned ajastuomased üksikasjapõhised küsikohad kõrvale jätta, jookseb see põnevlugu vägagi sujuvalt ning no mida – tegelikult on hästi tobe, kui raamatuid tutvustada stiilis "aga minu vanaema ütles, et ei olnud nii". Ulmekirjanikku ei saa keegi nõnda ette võtta, aga näe paarikümne aasta tagune lähiminevik on kõigile vabalt tulistada.
Ja vabalt soovitada. Soovitan, kuna Pauts kirjutab põnevalt nii lahedatest kui jahedatest asjadest (maal raudselt kummitab!) ja ma ei oleks üllatunud, kui kümnekonna aasta pärast on Muhu saare kuvand inimeste meeltes suuresti Katrini loodud ning neist tulevastest lugudest saame heaste aru, kuidas külmking ja muud tondid panid Juhan Smuuli fakti ette, et kas kirjutad "Poeemi Stalinile" või jaa, sundisid Ivo Linna saarele paikseks jääma ning ütlevad Pädaste kokkadele aegade lõpuni täpselt, kellele mida serveerida, või millele keda… Muhus on asju. Lugege Pautsi. Hapurokast hoidke eemale. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Eve Laur ja Katrin Pauts | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eve Laur "Õmblejanna" (Hea Lugu)
Tark mõte oli Eesti Kirjanike Liidul omal ajal romaanivõistlus uuesti käima tõmmata. Sinna saabub kõiksugu kraami, aga peaasi, et vupsab välja ka vägevaid lugusid. Eve Lauri "Õmblejanna" on kaheldamatult üks säherdune.
Ei maksa peljata ega loota, et siit tuleb üks mahukamat sorti naistekas, mida iganes säherdune levinud määratlus täpselt tähendama peaks. Enamus raamatuid on Eestis naistekad, sest vähesed mehed viitsivad omandada funktsionaalse lugemisoskuse. Vabandust, neil "ei ole" selle jaoks "aega". Kuni mõtlev sugu loeb ja kirjutab, ongi raamatud naistekad. Kui nii võtta.
Võtta võib ka naa ja võib ka jätta. "Õmblejanna" peategelannat võetakse ja jäetakse ja mingil hetkel hiilib naha vahele sarnastustahtmus Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdaniga", mis ju samuti romaanivõistluselt tuule tiibadesse ja tule tagumikku sai. Midagi selles võrdluses ongi, kuid Eve Laur ei ole päris nii jube ning on võib-olla korraga nii natuke rohkem päris kui natuke rohkem ilukirjanduslik. Mõlemad tulevad kasuks. Sest kunstlik ei tundu ta kunagi ning dokumentaalsuse najale ta end samuti ei toeta. Ajalugu ja ajastud on taustal, ent meisterlikult kirja pandud visioon ja fiktsioon püsivad esil. Ei armasta ma igasugu suguvõsalugusid, millest maailmakirjandus tulvil. See lugu on vormistatud nõnda, et lugeja ei saa arugi, kui juba on konksu otsas ja jääb sinna täpselt seniks, kuni autor ta lahti laseb.
Kirjanik ei pea olema kroonik, koomik ega saati veel ühegi ajastu mõistus, au koma südametunnistus. Mida rohkem kirjanik välja mõtleb, seda etem saab teos. Selleks, et välja mõelda, ongi kirjanik kirjanik. Kirjeldamiseks on teisi ameteid küllaga, kirjeldikke jagub kirjanike seltsi samuti. Mäletan selgesti, kuidas mulle "Serafima ja Bogdan" kaugelt liiga lühikene tundus, aga Vahuri käest ei saa kahjuks enam lisa paluda. Küsin siis Eve Laurilt – tohiks vast jätkujuttu loota, siin ju nii mõnedki otsad kokku tõmbamata, vette peitmata jäävad? Jutujõudu ja tulevikuloomise lusti läbi särtsaka tehistegelikkuse näikse jaguvat veel mitmeks heaks väljamõeldud raamatuks.
Katrin Pauts "Külmkingauurija" (Rahva Raamat)
Olav Osolin oli tubli vigurivänt ja tappis Katrin Pautsi oma esimeses krimiraamatus justnagu ära. Katrin Pauts targa inimesena sai aru, et paljud lugejad võivad niisugust hirmsat asja uskuma jääda, tõmbas sae käima ja andis mauhti uue krimiviku välja. Pluss Osolinile verbaalset tümpi. Nüüd ei saa keegi enam mõelda, et äkki Pauts ongi diivani taga surnult maas. No ei ta ole.
Omaette kummastav, kuidas Pauts "Külmkingauurija" tegevuse 1980. aastate keskpaika viib. Vanuse poolest ei tohiks ta sest ajast eriti miskit mäletada. Ega minagi tea, kuidas saartel lood täpselt olid, äkki sealsed poed sisaldasid rohkem ja paremat, aga mina kui söögisõber kahtlustan, kas külapoest ikka sai osta suitsuvorsti ja õlut, kui kõht tühjaks läks. Omal on küll selgelt meeles, et esimest korda nägin ja ostsin poes õlut alles siis, kui 1988. aastal Tartusse olin kolinud. Ja suitsuvorsti poes kohtamiseni tuli vist krooniaeg ära oodata. Aga äkki maal oligi kõik paremini?
Hukkamist ja tappamist jagus Pautsi nägemises nii maale kui linna, põletamist ja muud pahategu samamoodi. Ja kui mõned ajastuomased üksikasjapõhised küsikohad kõrvale jätta, jookseb see põnevlugu vägagi sujuvalt ning no mida – tegelikult on hästi tobe, kui raamatuid tutvustada stiilis "aga minu vanaema ütles, et ei olnud nii". Ulmekirjanikku ei saa keegi nõnda ette võtta, aga näe paarikümne aasta tagune lähiminevik on kõigile vabalt tulistada.
Ja vabalt soovitada. Soovitan, kuna Pauts kirjutab põnevalt nii lahedatest kui jahedatest asjadest (maal raudselt kummitab!) ja ma ei oleks üllatunud, kui kümnekonna aasta pärast on Muhu saare kuvand inimeste meeltes suuresti Katrini loodud ning neist tulevastest lugudest saame heaste aru, kuidas külmking ja muud tondid panid Juhan Smuuli fakti ette, et kas kirjutad "Poeemi Stalinile" või jaa, sundisid Ivo Linna saarele paikseks jääma ning ütlevad Pädaste kokkadele aegade lõpuni täpselt, kellele mida serveerida, või millele keda… Muhus on asju. Lugege Pautsi. Hapurokast hoidke eemale.
### Response:
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Eve Laur ja Katrin Pauts |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval eraldas valitsus viis miljonit eurot perearstidele, et veelgi enam motiveerida neid vaktsineerimisele kaasa aitama.
"Nakatumise tase on praegu Eestis väga kõrge ning mitmete haiglate koormus on jõudnud kriitilise piirini. Eesti inimestele vajaliku arstiabi tagamine nõuab tervishoiutöötajatelt lisatöötunde ja raviasutustelt valmisolekut töö ümberkorraldamiseks. Reservkapitali kasutuselevõtt võimaldab maksta arstidele ja õdedele kõrgendatud määras tasu nii eriarstiabis COVID-19 patsientidega tegelevates osakondades, sh intensiivravi osakondades kui ka õendusabi osakondades. Samuti võimaldab see katta raviasutuste kulusid seoses töö ümberkorraldamisega," ütles haigekassa nõukogu esimees, tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Eriarstiabis suunatakse lisavahendid töötasu hüvitamiseks COVID-patsientidega tegelevates nakkusosakondades, sealhulgas teise ja kolmanda astme intensiivravi osakondades. Õendusabis on kavas kompenseerida täiendavalt voodipäeva tasu COVID-19 positiivsete patsientide viibimisel õendusabi osakonnas.
"Meie kõigi teha on, et nakatumine ja haiglaravi vajaduse kasv pidurduks ning tervisesüsteemil ei tuleks veel ulatuslikumalt raviteenuseid ümber korraldada või sootuks piirata. Peame täitma kõiki nakkusohutuse reegleid ning andma igaüks oma panuse läbi vaktsineerimise. Iga kaitsesüst võib olla elupäästev," lisas minister Kiik.
Haigekassa reservkapitali võib kasutusele võtta vaid erandkorras tervise- ja tööministri ettepanekul ja valitsuse korraldusega. Haigekassa reservkapitali suurus on praegu 93,2 miljonit eurot, millest planeeritakse 2021. aasta oktoobrist detsembrini suunata COVID-19 haiguse ravikulude täiendava vajaduse katteks 11,79 miljonit eurot.
Haigekassa finantsvaldkonna eest vastutava juhatuse liikme Pille Banhardi sõnul võetakse reserve kasutusele alati väga läbimõeldult. "Tervishoiukulud seoses COVID-19 haigestumise kolmanda lainega on prognoositust kõrgemad ning nende kulude katmiseks on vaja lisaraha," ütles Banhard.
Haigekassal tuleb 2022. aastal reservkapitali maht seadusega ettenähtud suuruses taastada. Haigekassa reservkapitali moodustamist reguleerib haigekassa seadus. Tegemist on haigekassa eelarvevahenditest moodustatava reserviga, mis on mõeldud makromajanduslikest muutustest tekkivate eelarveriskide vähendamiseks.
Reservkapitali suurus on 5,4 protsenti haigekassa eelarve mahust ja reservi nõutava tasemeni viimine toimub üldjuhul eelnevate perioodide jaotamata tulemi arvelt. | Haigekassa eraldab reservist 11,79 miljonit haiglate COVID-19 kuludeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval eraldas valitsus viis miljonit eurot perearstidele, et veelgi enam motiveerida neid vaktsineerimisele kaasa aitama.
"Nakatumise tase on praegu Eestis väga kõrge ning mitmete haiglate koormus on jõudnud kriitilise piirini. Eesti inimestele vajaliku arstiabi tagamine nõuab tervishoiutöötajatelt lisatöötunde ja raviasutustelt valmisolekut töö ümberkorraldamiseks. Reservkapitali kasutuselevõtt võimaldab maksta arstidele ja õdedele kõrgendatud määras tasu nii eriarstiabis COVID-19 patsientidega tegelevates osakondades, sh intensiivravi osakondades kui ka õendusabi osakondades. Samuti võimaldab see katta raviasutuste kulusid seoses töö ümberkorraldamisega," ütles haigekassa nõukogu esimees, tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Eriarstiabis suunatakse lisavahendid töötasu hüvitamiseks COVID-patsientidega tegelevates nakkusosakondades, sealhulgas teise ja kolmanda astme intensiivravi osakondades. Õendusabis on kavas kompenseerida täiendavalt voodipäeva tasu COVID-19 positiivsete patsientide viibimisel õendusabi osakonnas.
"Meie kõigi teha on, et nakatumine ja haiglaravi vajaduse kasv pidurduks ning tervisesüsteemil ei tuleks veel ulatuslikumalt raviteenuseid ümber korraldada või sootuks piirata. Peame täitma kõiki nakkusohutuse reegleid ning andma igaüks oma panuse läbi vaktsineerimise. Iga kaitsesüst võib olla elupäästev," lisas minister Kiik.
Haigekassa reservkapitali võib kasutusele võtta vaid erandkorras tervise- ja tööministri ettepanekul ja valitsuse korraldusega. Haigekassa reservkapitali suurus on praegu 93,2 miljonit eurot, millest planeeritakse 2021. aasta oktoobrist detsembrini suunata COVID-19 haiguse ravikulude täiendava vajaduse katteks 11,79 miljonit eurot.
Haigekassa finantsvaldkonna eest vastutava juhatuse liikme Pille Banhardi sõnul võetakse reserve kasutusele alati väga läbimõeldult. "Tervishoiukulud seoses COVID-19 haigestumise kolmanda lainega on prognoositust kõrgemad ning nende kulude katmiseks on vaja lisaraha," ütles Banhard.
Haigekassal tuleb 2022. aastal reservkapitali maht seadusega ettenähtud suuruses taastada. Haigekassa reservkapitali moodustamist reguleerib haigekassa seadus. Tegemist on haigekassa eelarvevahenditest moodustatava reserviga, mis on mõeldud makromajanduslikest muutustest tekkivate eelarveriskide vähendamiseks.
Reservkapitali suurus on 5,4 protsenti haigekassa eelarve mahust ja reservi nõutava tasemeni viimine toimub üldjuhul eelnevate perioodide jaotamata tulemi arvelt.
### Response:
Haigekassa eraldab reservist 11,79 miljonit haiglate COVID-19 kuludeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tottenham asus juba esimeses poole tunniga 3:0 juhtima (Son Heung-Min, Lucas ja Jacob Rasmusseni omavärav), aga hollandlased lõid veel enne vaheaega kaks tagasi: Rasmussen saatis palli ka vastaste väravasse ja veel tegi skoori Matus Bero.
Teisel poolajal väravaid ei lisandunud, aga publik sai näha koguni kolme punast kaarti. Kõigepealt eemaldati 59. minutil teise kollase kaardi tõttu Cristian Romero (Tottenham) ja 81. mninutil Danilho Doekhi (Vitesse) ning 85. minutil sai otse punase Markus Schubert (Vitesse).
"See oli pöörane mäng. Tavaliselt mulle sellised mängud ei meeldi - pöörane mäng tähendab seda, et kõike võib juhtuda. Aga sama ajal usun, et me pidanuks võitma ja me võitsimegi," kommenteeris debütant Conte.
Viik kergitas Londoni klubi aga G-grupis seitsme punktiga teiseks, Vitesse jääb maha ühe silmaga. Kümne punktiga juhib alagruppi Prantsusmaa klubi Rennes ja kõik mängud on kaotanud sloveenide Mura.
Järgmisena ootab Tottenhami pühapäeval Inglismaa kõrgliigas Everton. "Kindlasti peame arenema. See ei ole lihtne, sest ettevalmistuseks on kaks päeva ja nüüd on meil vaid üks päev. Homme on võimatu teha nende mängijatega tööd, kes täna mängisid," lausus Conte.
"Peame olema kannatlikud, sest tööd tuleb teha paljude asjadega - taktikaliselt ja füüsiliselt. Ma ei karda tööd. Ma tean, et tähtsate eesmärkideni viib vaid töö." | Conte debüüdist: tavaliselt mulle sellised mängud ei meeldi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tottenham asus juba esimeses poole tunniga 3:0 juhtima (Son Heung-Min, Lucas ja Jacob Rasmusseni omavärav), aga hollandlased lõid veel enne vaheaega kaks tagasi: Rasmussen saatis palli ka vastaste väravasse ja veel tegi skoori Matus Bero.
Teisel poolajal väravaid ei lisandunud, aga publik sai näha koguni kolme punast kaarti. Kõigepealt eemaldati 59. minutil teise kollase kaardi tõttu Cristian Romero (Tottenham) ja 81. mninutil Danilho Doekhi (Vitesse) ning 85. minutil sai otse punase Markus Schubert (Vitesse).
"See oli pöörane mäng. Tavaliselt mulle sellised mängud ei meeldi - pöörane mäng tähendab seda, et kõike võib juhtuda. Aga sama ajal usun, et me pidanuks võitma ja me võitsimegi," kommenteeris debütant Conte.
Viik kergitas Londoni klubi aga G-grupis seitsme punktiga teiseks, Vitesse jääb maha ühe silmaga. Kümne punktiga juhib alagruppi Prantsusmaa klubi Rennes ja kõik mängud on kaotanud sloveenide Mura.
Järgmisena ootab Tottenhami pühapäeval Inglismaa kõrgliigas Everton. "Kindlasti peame arenema. See ei ole lihtne, sest ettevalmistuseks on kaks päeva ja nüüd on meil vaid üks päev. Homme on võimatu teha nende mängijatega tööd, kes täna mängisid," lausus Conte.
"Peame olema kannatlikud, sest tööd tuleb teha paljude asjadega - taktikaliselt ja füüsiliselt. Ma ei karda tööd. Ma tean, et tähtsate eesmärkideni viib vaid töö."
### Response:
Conte debüüdist: tavaliselt mulle sellised mängud ei meeldi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näitus on edasiarendus samanimelisest isiknäitusest ning neid siduvaks teemaks on "neljanda seina lõhkumine" kunstiteoste tehniliste struktuuride võimendamise ehk kunsti kui eksponaadi demüstifitseerimise abil. Skulpturaalsed ja maalilised kunstiteosed ning ready -made esemed jäljendavad nii looduslikke elemente kui tehislikult loodud keskkondi, seades kahtluse alla selle, kui hästi me maailma tajuda suudame. Tegelikkuses puutume kokku vaid üheselt mõistetavate kokkuleppeliste terminite ja visuaalse keelega, mis maailma omadusi ainult kirjeldavad.
Installatsiooni saatev videoteos kujutab visuaalset teadet tuleviku minale, mis on loodud käimasoleva kliimakriisi ning ülemaailmse pandeemia esimeste kuude ajal. Visuaalid esitlevad kujuteldamatut keskkonda, kus füüsiline maailm on asendunud killustunud digitaalse kujutisega, mis on täis tõrkeid ja moonutusi ning mis koosneb fantaasiatest ja mälestustest sellest, milline maailm oleks võinud olla. Narratiiv esitab argiseid mõtteid igapäevasest kohalolekust ning selle hajameelsuses varjutab süvenevat ärevust võimalikust maailmalõpust.
Kristen Rästas on Berliinis ja Tallinnas elav ja töötav kunstnik. Tema teoseid on näidatud Eestis, Saksamaal, Leedus, Islandil ja Belgias.
Rästas on üks Robin Ellis Meta pseudonüümi all tegutsevatest autorites ja post-gallery.online veebigalerii kaasasutaja.
Näitust on avatud 12. detsembrini. | Tartus näeb Kristen Rästase näitust kujuteldamatutest keskkondadest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näitus on edasiarendus samanimelisest isiknäitusest ning neid siduvaks teemaks on "neljanda seina lõhkumine" kunstiteoste tehniliste struktuuride võimendamise ehk kunsti kui eksponaadi demüstifitseerimise abil. Skulpturaalsed ja maalilised kunstiteosed ning ready -made esemed jäljendavad nii looduslikke elemente kui tehislikult loodud keskkondi, seades kahtluse alla selle, kui hästi me maailma tajuda suudame. Tegelikkuses puutume kokku vaid üheselt mõistetavate kokkuleppeliste terminite ja visuaalse keelega, mis maailma omadusi ainult kirjeldavad.
Installatsiooni saatev videoteos kujutab visuaalset teadet tuleviku minale, mis on loodud käimasoleva kliimakriisi ning ülemaailmse pandeemia esimeste kuude ajal. Visuaalid esitlevad kujuteldamatut keskkonda, kus füüsiline maailm on asendunud killustunud digitaalse kujutisega, mis on täis tõrkeid ja moonutusi ning mis koosneb fantaasiatest ja mälestustest sellest, milline maailm oleks võinud olla. Narratiiv esitab argiseid mõtteid igapäevasest kohalolekust ning selle hajameelsuses varjutab süvenevat ärevust võimalikust maailmalõpust.
Kristen Rästas on Berliinis ja Tallinnas elav ja töötav kunstnik. Tema teoseid on näidatud Eestis, Saksamaal, Leedus, Islandil ja Belgias.
Rästas on üks Robin Ellis Meta pseudonüümi all tegutsevatest autorites ja post-gallery.online veebigalerii kaasasutaja.
Näitust on avatud 12. detsembrini.
### Response:
Tartus näeb Kristen Rästase näitust kujuteldamatutest keskkondadest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti riigipea tervitas Läti kolleegi Otepääl ning koos külastati Maarja kirikut. Otepäält siirdusid presidendid Tartusse, kus nad külastasid Tartu raekoda ja kohtusid linnapea Urmas Klaasiga. Eesti ja Läti riigipea külastavad ka Tartu Ülikooli, kus neid tervitab ülikooli rektor Toomas Asser. | Otse kell 14.40: Eesti ja Läti presidendi pressikonverents | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti riigipea tervitas Läti kolleegi Otepääl ning koos külastati Maarja kirikut. Otepäält siirdusid presidendid Tartusse, kus nad külastasid Tartu raekoda ja kohtusid linnapea Urmas Klaasiga. Eesti ja Läti riigipea külastavad ka Tartu Ülikooli, kus neid tervitab ülikooli rektor Toomas Asser.
### Response:
Otse kell 14.40: Eesti ja Läti presidendi pressikonverents |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jälle üks läinud! Sedapuhku ei saanud kultuuriminister ametis olla täit aastatki. Murdumine oli kiire ja ennustatav, sest enesepettus ja lähikondlaste mesine kiitus ei suuda tegelikkuse lainetele lõputult vastu panna ning varem või hiljem peab kehv juht endale oma saamatust tunnistama ning loobuma. Kultuuriministril ametlik ülestunnistus küll eriti hästi välja ei kukkunud. Enesekriitika asemel näitas ta ametist lahkumisel näpuga koalitsioonipartneri Reformierakonna peale, aga sedavõrd oskamatul viisil, et vastuste asemel tekitas ministri viimane etteaste hoopis uusi ja põhjendatud küsimusi Keskerakonna käitumismotiivide osas. Kas ministri poliitika oli erakonna poliitika? Kui oli, siis mil moel ministrivahetus selle poliitika läbilöögivõimet koalitsioonis parandab? Kui kaugele on Keskerakond valmis oma kultuuripoliitiliste nõudmistega minema ja milliseid vorste vahetama hakatakse?
Keskerakonna esimees Jüri Ratas kinnitas endale iseloomuliku tühisõnalisusega, et kultuuriministri vahetus midagi põhimõttelist valitsuskoalitsioonis ei muuda, sest "koalitsioon on töine". Sama hästi võinuks ta öelda, et koalitsioon on maine, puine, kaine või võine. Töisuse tagajärg peaks valitsuses olema see, et mõlemad pooled midagi saavutavad, sest kui üks saab kõik ja teine mitte midagi, ei ole ju tegu kompromissiga. Anneli Otil ja Keskerakonnal oli Reformierakonnale kaks suuremat etteheidet. Esiteks, et kuigi kultuurivaldkond on otseste ja kaudsete tegutsemispiirangute tõttu majanduslikult tõugatud pea sama kehva seisu kui varakevadel, ei kavatse valitsus olukorda nüüd mingi erakorralise toetusrahaga leevendada. Ja teiseks, et poliitikasse on kistud lapsed, mida süda ei kannata pealt vaadata.
Järgmise kultuuriministri jaoks järeldub sellest valik, kas öelda, et tema ja erakonna prioriteedid on mujal, või siis asuda oma erakonna vankumatul toel kompromissitult ja tõhusalt võitlusse reformierakondlastest pea- ja rahandusministriga, et riigieelarve menetluse seisukohalt veel viimasel hetkel saada kultuurielu toetamiseks lisaraha. Kuna laste politiseerija tervisekriisis näib olevat eeskätt haridus- ja teadusminister Liina Kersna, peab järgmine kultuuriminister kolleegi teod ja sõnad talle kiiresti suhu tagasi toppima. Lihtne see olema ei saa, sest vastavalt halvaks tavaks saanud võimukorraldusele on mõlemal koalitsioonipartneril oma mängumaa, kuhu teisel asja ei ole. Nagu ei ole ka peaministril voli teise erakonna poolt ametisse lähetatud ministri pädevust hinnata ning vajaduse korral tema ametisse nimetamisest keelduda.
Ideaalse ministri tunneb ära nelja omaduse järgi. Esiteks tunneb ta läbi ja lõhki oma valitsemisala ning tema hariduslik ja tööalane taust võimaldab valdkonna arvamusliidritel ja juhtidel teda koostöövalmis autoriteediks pidada. Teiseks on ta end varem tõestanud mõne organisatsiooni juhina, sealhulgas vastutajana üle elanud mõne tõsisema kriisi ja oma organisatsiooni sellest auga või tugevamanagi välja toonud. Kolmandaks, et olla ametis tõhus, peab ministril olema väga tugev positsioon ja autoriteet oma erakonnas, mis tähendab minimaalselt kuulumist erakonna juhatusse ning erakonna sees domineeriva grupeeringu ja selle juhi lähikonda. Ning neljandaks, usaldusväärse poliitiku ja asjatundjana peavad temast lugu pidama nii koalitsioonipartner kui ka opositsioonilised jõud.
Keskerakonna juhatuses ega riigikogu fraktsioonis sellisele kirjeldusele vastavat isikut ei ole. Poliitiliste oskuste, mõtteselguse ja juhtimisvõime (aga paraku mitte kultuuriringi kuulumise) poolest ulatuvad soovitule kõige lähemale Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, aga miks kumbki neist peaks oma praeguse positsiooni kergekaalulise ja ajutise (riigikogu valimisteni on jäänud vähem kui poolteist aastat ja koalitsiooni eluiga võib olla sellestki lühem) ministriameti vastu vahetama? Eraldi küsimus nende puhul on ka see, kas valdkond suudaks nende osalise võõrpäritolu alla neelata ning kas end rahvuskultuurilise tõe hoidjaks pidav opositsioon paneks vastu kiusatusele neid pidevalt eestluse reetjaks ning vene kultuuriimperialistiks ehk Moskva käsilaseks tembeldada.
Keskerakonna juhtkond otsustas kolmapäeva õhtupoolikul saata järgmiseks kultuuriministriks parteiliselt pooltugeva ja ustava, ent asjatundmises ebausutava Tiit Teriku, mis tähendab ette kindlat läbikukkumist. Minister peab juba esimesel tööpäeval suutma ära veenda Anneli Oti tegevuse tõttu äärmiselt skeptiliseks muutunud kultuurijuhid, kes on viimastel nädalatel pidanud arutult aega raiskama tõestamaks, et ministri (valitsuse) palgalubadustel ei ole piisavat riigieelarvelist katet. Uus minister peaks oma ametisse astumise tingimuseks seadma, et tal on probleemile raudkindel ja selge vastus. Et kas siis raha on piisavalt või mitte, ja kui ei ole, siis millal ja kuidas see rahandusministri käest saadakse. Parteisõdur tingimusi seada ei saa ega tohi.
Sarnaselt eelmise korraga võinuks uut ministrit otsida erakonnavälistest ringkondadest telefonitsi õngitsedes. See oleks osutunud raskemakski kui viimati presidendikandidaadi otsimine ja katsest loobuti enne alustamist. Iga mõtlev ja valdkonnas autoriteetne inimene küsib esimesena pakkumise tingimusi. Keskerakonnal aga midagi pakkuda ei ole. Töö on tähtajaline ning inimene, kes soovib tähtajaks mõne tulemusega lõpetada, küsib kohe, kas ja kui palju "kaasavara" tegutsemiseks antakse. Mitte lubaduse, vaid riigieelarve rea kujul. Pole kaasavara, ei tule ka nõusolekut. Teine küsimus on, kas saab tegutseda vabalt ja valdkonna huvidest lähtuvalt või algab, nagu seni kombeks, parteitu inimese parteisse sundimine. Miks peaks keegi, kel rohkelt mõistust peas ja aega parteistumise kaalumiseks olnud aastaid, kui mitte aastakümneid, nüüd ühtäkki hülgama oma senised vaated või vahetama need tähtajalise töö ja talle võõra erakonna hädavajaduste kasuks? Kes auväärsetest kultuuritegelastest oleks valmis kustumatu häbitundeta ja sõjajärgse punaideoloogilise fanatismi vaimus kuulutama avalikult, et "erakonda ei paluta, ei tulda kui lasteaeda, seepärast südagi valutas ja selle pärast läks aega"?
Kiirkorras punktivõiduna hõikaski Keskerakond kolmapäeva õhtul uue ministrina Tiit Teriku välja. Sellest kiirnõustujast on inimlikult kahju, sest ta kuulutab end automaatselt ebausaldusväärseks isikuks, kellel aujanu ja edevus on hetkeks meeled halvanud ning kes on valmis pea ees tundmatusse tormama. Juba nimetatule lisaks peab tõsine ministrikandidaat olema enne nõustumist hoolega läbi töötanud koalitsioonilepingu, valitsuse tööplaani, riigieelarve eelnõu, värskeima majandusprognoosi, seniste kriisipakettide sisu ja mõõdetud mõju, valdkondike esindusorganisatsioonide seni vastuseta pöördumised, palved ja ettepanekud, aga ka ministeeriumis ootel olevad pooleli tööd, alustades alles äsja päevakorral olnud vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitsest ja lõpetades rahapuuduses häviva kultuuripärandi päästmisega.
Milline on ministri väljavahetamise juures peaministri roll? Väiksevõitu, aga seda teab Jüri Ratas mõistagi Kaja Kallasest paremini, sest EKRE saatis tema kabinetti iga vahetusega uusi ja hullemaid. Siiski olnuks Kallasel võimalus oma "töist" koalitsioonipartnerit avalikkuse kaudu mõjutada, haarata vähemasti suhtekorralduslik initsiatiiv. Kuid uue ministri oodatud omaduste avaliku defineerimise asemel otsustas peaminister hoopis laskuda sõgedasse vaidlusse ametist lahkunud Anneli Otiga selle üle, kumb valitsuses toimunu kohta valetab ja kumb mitte. Mis tähtsust sel enam, kui kriisiabi loomevaldkonnale ei ole ega tule. Hoopis kõvem sõna olnuks, kui peaminister peale ootuste uue ministri omaduste osas oleks kuulutanud näiteks seda, et ei kavatse valitsuses taluda ühtki inimest, kes norib tüli rahandusministriga või heidab väljakutse Reformierakonna raha- ja maksupoliitilistele kinnisideedele. Või veel parem, peaminister võinuks teenida kerge punktivõidu, kui vastuseks Anneli Oti süüdistustele teatanuks, et kultuuri hädavajadused ei vormunud valitsuse otsuseks ministri tegemata töö tõttu. Et aeg ei anna oodata uue ministri kohanemiseni, siis otsustas ta koos rahandusministriga suunata kultuurivaldkonda rahalise toetuse paketi üle ministri pea, kuid ministeeriumi arvutusi arvesse võttes. Oleks ilus olnud.
Kuni aga kassaluugi kohal ripub silt "Raha ei ole ega tule", ei ole erilist vahet, kes kultuuriministri kabineti ajutiselt asustab. | Kaarel Tarand: Tiit Terikust on inimlikult kahju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jälle üks läinud! Sedapuhku ei saanud kultuuriminister ametis olla täit aastatki. Murdumine oli kiire ja ennustatav, sest enesepettus ja lähikondlaste mesine kiitus ei suuda tegelikkuse lainetele lõputult vastu panna ning varem või hiljem peab kehv juht endale oma saamatust tunnistama ning loobuma. Kultuuriministril ametlik ülestunnistus küll eriti hästi välja ei kukkunud. Enesekriitika asemel näitas ta ametist lahkumisel näpuga koalitsioonipartneri Reformierakonna peale, aga sedavõrd oskamatul viisil, et vastuste asemel tekitas ministri viimane etteaste hoopis uusi ja põhjendatud küsimusi Keskerakonna käitumismotiivide osas. Kas ministri poliitika oli erakonna poliitika? Kui oli, siis mil moel ministrivahetus selle poliitika läbilöögivõimet koalitsioonis parandab? Kui kaugele on Keskerakond valmis oma kultuuripoliitiliste nõudmistega minema ja milliseid vorste vahetama hakatakse?
Keskerakonna esimees Jüri Ratas kinnitas endale iseloomuliku tühisõnalisusega, et kultuuriministri vahetus midagi põhimõttelist valitsuskoalitsioonis ei muuda, sest "koalitsioon on töine". Sama hästi võinuks ta öelda, et koalitsioon on maine, puine, kaine või võine. Töisuse tagajärg peaks valitsuses olema see, et mõlemad pooled midagi saavutavad, sest kui üks saab kõik ja teine mitte midagi, ei ole ju tegu kompromissiga. Anneli Otil ja Keskerakonnal oli Reformierakonnale kaks suuremat etteheidet. Esiteks, et kuigi kultuurivaldkond on otseste ja kaudsete tegutsemispiirangute tõttu majanduslikult tõugatud pea sama kehva seisu kui varakevadel, ei kavatse valitsus olukorda nüüd mingi erakorralise toetusrahaga leevendada. Ja teiseks, et poliitikasse on kistud lapsed, mida süda ei kannata pealt vaadata.
Järgmise kultuuriministri jaoks järeldub sellest valik, kas öelda, et tema ja erakonna prioriteedid on mujal, või siis asuda oma erakonna vankumatul toel kompromissitult ja tõhusalt võitlusse reformierakondlastest pea- ja rahandusministriga, et riigieelarve menetluse seisukohalt veel viimasel hetkel saada kultuurielu toetamiseks lisaraha. Kuna laste politiseerija tervisekriisis näib olevat eeskätt haridus- ja teadusminister Liina Kersna, peab järgmine kultuuriminister kolleegi teod ja sõnad talle kiiresti suhu tagasi toppima. Lihtne see olema ei saa, sest vastavalt halvaks tavaks saanud võimukorraldusele on mõlemal koalitsioonipartneril oma mängumaa, kuhu teisel asja ei ole. Nagu ei ole ka peaministril voli teise erakonna poolt ametisse lähetatud ministri pädevust hinnata ning vajaduse korral tema ametisse nimetamisest keelduda.
Ideaalse ministri tunneb ära nelja omaduse järgi. Esiteks tunneb ta läbi ja lõhki oma valitsemisala ning tema hariduslik ja tööalane taust võimaldab valdkonna arvamusliidritel ja juhtidel teda koostöövalmis autoriteediks pidada. Teiseks on ta end varem tõestanud mõne organisatsiooni juhina, sealhulgas vastutajana üle elanud mõne tõsisema kriisi ja oma organisatsiooni sellest auga või tugevamanagi välja toonud. Kolmandaks, et olla ametis tõhus, peab ministril olema väga tugev positsioon ja autoriteet oma erakonnas, mis tähendab minimaalselt kuulumist erakonna juhatusse ning erakonna sees domineeriva grupeeringu ja selle juhi lähikonda. Ning neljandaks, usaldusväärse poliitiku ja asjatundjana peavad temast lugu pidama nii koalitsioonipartner kui ka opositsioonilised jõud.
Keskerakonna juhatuses ega riigikogu fraktsioonis sellisele kirjeldusele vastavat isikut ei ole. Poliitiliste oskuste, mõtteselguse ja juhtimisvõime (aga paraku mitte kultuuriringi kuulumise) poolest ulatuvad soovitule kõige lähemale Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, aga miks kumbki neist peaks oma praeguse positsiooni kergekaalulise ja ajutise (riigikogu valimisteni on jäänud vähem kui poolteist aastat ja koalitsiooni eluiga võib olla sellestki lühem) ministriameti vastu vahetama? Eraldi küsimus nende puhul on ka see, kas valdkond suudaks nende osalise võõrpäritolu alla neelata ning kas end rahvuskultuurilise tõe hoidjaks pidav opositsioon paneks vastu kiusatusele neid pidevalt eestluse reetjaks ning vene kultuuriimperialistiks ehk Moskva käsilaseks tembeldada.
Keskerakonna juhtkond otsustas kolmapäeva õhtupoolikul saata järgmiseks kultuuriministriks parteiliselt pooltugeva ja ustava, ent asjatundmises ebausutava Tiit Teriku, mis tähendab ette kindlat läbikukkumist. Minister peab juba esimesel tööpäeval suutma ära veenda Anneli Oti tegevuse tõttu äärmiselt skeptiliseks muutunud kultuurijuhid, kes on viimastel nädalatel pidanud arutult aega raiskama tõestamaks, et ministri (valitsuse) palgalubadustel ei ole piisavat riigieelarvelist katet. Uus minister peaks oma ametisse astumise tingimuseks seadma, et tal on probleemile raudkindel ja selge vastus. Et kas siis raha on piisavalt või mitte, ja kui ei ole, siis millal ja kuidas see rahandusministri käest saadakse. Parteisõdur tingimusi seada ei saa ega tohi.
Sarnaselt eelmise korraga võinuks uut ministrit otsida erakonnavälistest ringkondadest telefonitsi õngitsedes. See oleks osutunud raskemakski kui viimati presidendikandidaadi otsimine ja katsest loobuti enne alustamist. Iga mõtlev ja valdkonnas autoriteetne inimene küsib esimesena pakkumise tingimusi. Keskerakonnal aga midagi pakkuda ei ole. Töö on tähtajaline ning inimene, kes soovib tähtajaks mõne tulemusega lõpetada, küsib kohe, kas ja kui palju "kaasavara" tegutsemiseks antakse. Mitte lubaduse, vaid riigieelarve rea kujul. Pole kaasavara, ei tule ka nõusolekut. Teine küsimus on, kas saab tegutseda vabalt ja valdkonna huvidest lähtuvalt või algab, nagu seni kombeks, parteitu inimese parteisse sundimine. Miks peaks keegi, kel rohkelt mõistust peas ja aega parteistumise kaalumiseks olnud aastaid, kui mitte aastakümneid, nüüd ühtäkki hülgama oma senised vaated või vahetama need tähtajalise töö ja talle võõra erakonna hädavajaduste kasuks? Kes auväärsetest kultuuritegelastest oleks valmis kustumatu häbitundeta ja sõjajärgse punaideoloogilise fanatismi vaimus kuulutama avalikult, et "erakonda ei paluta, ei tulda kui lasteaeda, seepärast südagi valutas ja selle pärast läks aega"?
Kiirkorras punktivõiduna hõikaski Keskerakond kolmapäeva õhtul uue ministrina Tiit Teriku välja. Sellest kiirnõustujast on inimlikult kahju, sest ta kuulutab end automaatselt ebausaldusväärseks isikuks, kellel aujanu ja edevus on hetkeks meeled halvanud ning kes on valmis pea ees tundmatusse tormama. Juba nimetatule lisaks peab tõsine ministrikandidaat olema enne nõustumist hoolega läbi töötanud koalitsioonilepingu, valitsuse tööplaani, riigieelarve eelnõu, värskeima majandusprognoosi, seniste kriisipakettide sisu ja mõõdetud mõju, valdkondike esindusorganisatsioonide seni vastuseta pöördumised, palved ja ettepanekud, aga ka ministeeriumis ootel olevad pooleli tööd, alustades alles äsja päevakorral olnud vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitsest ja lõpetades rahapuuduses häviva kultuuripärandi päästmisega.
Milline on ministri väljavahetamise juures peaministri roll? Väiksevõitu, aga seda teab Jüri Ratas mõistagi Kaja Kallasest paremini, sest EKRE saatis tema kabinetti iga vahetusega uusi ja hullemaid. Siiski olnuks Kallasel võimalus oma "töist" koalitsioonipartnerit avalikkuse kaudu mõjutada, haarata vähemasti suhtekorralduslik initsiatiiv. Kuid uue ministri oodatud omaduste avaliku defineerimise asemel otsustas peaminister hoopis laskuda sõgedasse vaidlusse ametist lahkunud Anneli Otiga selle üle, kumb valitsuses toimunu kohta valetab ja kumb mitte. Mis tähtsust sel enam, kui kriisiabi loomevaldkonnale ei ole ega tule. Hoopis kõvem sõna olnuks, kui peaminister peale ootuste uue ministri omaduste osas oleks kuulutanud näiteks seda, et ei kavatse valitsuses taluda ühtki inimest, kes norib tüli rahandusministriga või heidab väljakutse Reformierakonna raha- ja maksupoliitilistele kinnisideedele. Või veel parem, peaminister võinuks teenida kerge punktivõidu, kui vastuseks Anneli Oti süüdistustele teatanuks, et kultuuri hädavajadused ei vormunud valitsuse otsuseks ministri tegemata töö tõttu. Et aeg ei anna oodata uue ministri kohanemiseni, siis otsustas ta koos rahandusministriga suunata kultuurivaldkonda rahalise toetuse paketi üle ministri pea, kuid ministeeriumi arvutusi arvesse võttes. Oleks ilus olnud.
Kuni aga kassaluugi kohal ripub silt "Raha ei ole ega tule", ei ole erilist vahet, kes kultuuriministri kabineti ajutiselt asustab.
### Response:
Kaarel Tarand: Tiit Terikust on inimlikult kahju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Noore Eesti Vabariigi emakeelsele ülikoolile aitasid hoogu anda mitmed Soome teadlased, nende seas 1919. aasta sügisel Tartu ülikooli Eesti ja Põhjamaade ajaloo professoriks valitud Arno Rafael Cederberg (1885–1948).
Cederbergi südameasjaks sai Eesti arhiivinduse korraldamine. Nii teatas ta juba Tartusse saabumisel, kuidas arhiivindust tuleb hakata üles ehitama: "Eestlaste tingimata kohus on hoolt kanda, et saadaks riigiarhiiv ja sellele sobiv, ajakohane asupaik ja seda peab sedamaid tehtama! Ilma riigiarhiivita ei või ükski haritud rahvas toime saada."
A. R. Cederberg juhtis 1920. aastal kokku tulnud arhiivikomisjoni ja esmakordselt kogunenud arhiivinõukogu, kelle koordineerimisel pandi alus riigiarhiivile Tallinnas ja riigi keskarhiivile Tartus, millest sai uurimiskeskus teadlastele ja tudengitele.
"Kahtluseta saab väita, et ilma Arno Rafael Cederbergita ei oleks sündinud Eesti professionaalset arhiivindust. Tema roll Eesti arhivaaride ja ajaloolaste edumeelse põlvkonna väljakoolitamisel noore vabariigi algusaastail on hindamatu tähendusega. Sajandi eest loodi süsteem, mis on praegugi aluseks meie kirjaliku pärandi kogumisele, säilitamisele ja kasutusse toomisele," mõtestas riigiarhivaar Priit Pirsko professor Cederbergi rolli.
Arno Rafael Cederbergi tütretütar, Lundi Ülikooli museoloogiaprofessor Solfrid Söderlind on Rahvusarhiivile annetanud rea dokumente ja esemeid oma vanaisa pärandist.
Rahvusarhiivi peahoones Tartus avataval väljapanekul saab näha A. R. Cederbergi doktorikübarat, Helsingi ülikooli magistri- ja doktoridiplomit siidil, Uppsala ülikooli audoktoridiplomit pärgamendil ning fotosid ja dokumente Tartu Ülikoolis töötamise päevilt, sealhulgas Tartu Ülikooli üliõpilaste palvekirja 1927. aastast Cederbergi jätkamise kohta õppejõuna. Solfrid Söderlindi vahendusel jõudis Rahvusarhiivi ka professor Cederbergile 1932. aastal omistatud Kotkaristi III klassi teenetemärk.
Väljapanek jääb arhiivi püsiekspositsiooni. | Rahvusarhiiv pühendas näituse Eesti arhiivinduse rajajale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Noore Eesti Vabariigi emakeelsele ülikoolile aitasid hoogu anda mitmed Soome teadlased, nende seas 1919. aasta sügisel Tartu ülikooli Eesti ja Põhjamaade ajaloo professoriks valitud Arno Rafael Cederberg (1885–1948).
Cederbergi südameasjaks sai Eesti arhiivinduse korraldamine. Nii teatas ta juba Tartusse saabumisel, kuidas arhiivindust tuleb hakata üles ehitama: "Eestlaste tingimata kohus on hoolt kanda, et saadaks riigiarhiiv ja sellele sobiv, ajakohane asupaik ja seda peab sedamaid tehtama! Ilma riigiarhiivita ei või ükski haritud rahvas toime saada."
A. R. Cederberg juhtis 1920. aastal kokku tulnud arhiivikomisjoni ja esmakordselt kogunenud arhiivinõukogu, kelle koordineerimisel pandi alus riigiarhiivile Tallinnas ja riigi keskarhiivile Tartus, millest sai uurimiskeskus teadlastele ja tudengitele.
"Kahtluseta saab väita, et ilma Arno Rafael Cederbergita ei oleks sündinud Eesti professionaalset arhiivindust. Tema roll Eesti arhivaaride ja ajaloolaste edumeelse põlvkonna väljakoolitamisel noore vabariigi algusaastail on hindamatu tähendusega. Sajandi eest loodi süsteem, mis on praegugi aluseks meie kirjaliku pärandi kogumisele, säilitamisele ja kasutusse toomisele," mõtestas riigiarhivaar Priit Pirsko professor Cederbergi rolli.
Arno Rafael Cederbergi tütretütar, Lundi Ülikooli museoloogiaprofessor Solfrid Söderlind on Rahvusarhiivile annetanud rea dokumente ja esemeid oma vanaisa pärandist.
Rahvusarhiivi peahoones Tartus avataval väljapanekul saab näha A. R. Cederbergi doktorikübarat, Helsingi ülikooli magistri- ja doktoridiplomit siidil, Uppsala ülikooli audoktoridiplomit pärgamendil ning fotosid ja dokumente Tartu Ülikoolis töötamise päevilt, sealhulgas Tartu Ülikooli üliõpilaste palvekirja 1927. aastast Cederbergi jätkamise kohta õppejõuna. Solfrid Söderlindi vahendusel jõudis Rahvusarhiivi ka professor Cederbergile 1932. aastal omistatud Kotkaristi III klassi teenetemärk.
Väljapanek jääb arhiivi püsiekspositsiooni.
### Response:
Rahvusarhiiv pühendas näituse Eesti arhiivinduse rajajale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me blokeerisime Joe Manchini auto ja ta üritas meile autoga otsa sõita," teatasid TikToki vahendusel aktivistid.
Protestijad proovisid Manchinit veenda toetama president Joe Bideni mitme triljoni dollari suurust kulutuste programmi. Viga keegi sündmuse käigus ei saanud.
Videolõigus on näha protestijate hulka, kes seisavad parklas luksusauto juures. Nad hoiavad käes plakatit ja üks inimene toetub kapotile. Teised karjusid autojuhi peale. Videos on kuulda pidevalt autosignaali, kuid pole selge, kas heli tuli Manchini autost, vahendas Fox News.
"See on Joe Manchini auto, mis sõidab vaikselt rahumeelsete protestijate otsa," teatab videos üks protestija.
Sündmust kommenteeris ka tuntud vasakpoolne aktivist Thomas Kennedy.
"Vaadake, kuidas Joe Manchin sõidab oma autoga otsa protestijatele. Protestijad samas nõuavad, et Manchin lõpetaks korporatiivsete huvide nimel Bideni administratsiooni kliimaprogrammi blokeerimise. Milline kohutav, isekas ja ahne mees," teatas Kennedy.
Vasakpoolsed aktivistid kritiseerisid sotsiaalmeedias samuti, et Manchin sõidab uhke autoga, vahendas Fox News. | Kliimaaktivistid: senaator Manchin tahtis meid autoga alla ajada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me blokeerisime Joe Manchini auto ja ta üritas meile autoga otsa sõita," teatasid TikToki vahendusel aktivistid.
Protestijad proovisid Manchinit veenda toetama president Joe Bideni mitme triljoni dollari suurust kulutuste programmi. Viga keegi sündmuse käigus ei saanud.
Videolõigus on näha protestijate hulka, kes seisavad parklas luksusauto juures. Nad hoiavad käes plakatit ja üks inimene toetub kapotile. Teised karjusid autojuhi peale. Videos on kuulda pidevalt autosignaali, kuid pole selge, kas heli tuli Manchini autost, vahendas Fox News.
"See on Joe Manchini auto, mis sõidab vaikselt rahumeelsete protestijate otsa," teatab videos üks protestija.
Sündmust kommenteeris ka tuntud vasakpoolne aktivist Thomas Kennedy.
"Vaadake, kuidas Joe Manchin sõidab oma autoga otsa protestijatele. Protestijad samas nõuavad, et Manchin lõpetaks korporatiivsete huvide nimel Bideni administratsiooni kliimaprogrammi blokeerimise. Milline kohutav, isekas ja ahne mees," teatas Kennedy.
Vasakpoolsed aktivistid kritiseerisid sotsiaalmeedias samuti, et Manchin sõidab uhke autoga, vahendas Fox News.
### Response:
Kliimaaktivistid: senaator Manchin tahtis meid autoga alla ajada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Luis Enrique pälvis omajagu tähelepanu, kui ei nimetanud suvisel Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril mänginud Hispaania koosseisu ainsatki Reali jalgpallurit. Madridi klubi pallurid ei kuulunud valikusse ka järgnenud koondiseakende jooksul.
Reali suure rivaali Barcelona rivistusest kuulub koosseisu viis jalgpallurit: kaitsjad Eric Garcia ja Jordi Alba, poolkaitsjad Sergio Busquets ja Gavi ning ründaja Ansu Fati.
Hispaania koondis, kes hetkel asub valikgrupis Rootsi järel teisel kohal, kohtub 11. novembril võõrsil Kreekaga ja kolm päeva hiljem kodus Rootsiga. Finaalturniiri koha kindlustamiseks oleks tarvis Rootsit edestada. | Madridi Real on pärast pausi taas Hispaania koondises esindatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Luis Enrique pälvis omajagu tähelepanu, kui ei nimetanud suvisel Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril mänginud Hispaania koosseisu ainsatki Reali jalgpallurit. Madridi klubi pallurid ei kuulunud valikusse ka järgnenud koondiseakende jooksul.
Reali suure rivaali Barcelona rivistusest kuulub koosseisu viis jalgpallurit: kaitsjad Eric Garcia ja Jordi Alba, poolkaitsjad Sergio Busquets ja Gavi ning ründaja Ansu Fati.
Hispaania koondis, kes hetkel asub valikgrupis Rootsi järel teisel kohal, kohtub 11. novembril võõrsil Kreekaga ja kolm päeva hiljem kodus Rootsiga. Finaalturniiri koha kindlustamiseks oleks tarvis Rootsit edestada.
### Response:
Madridi Real on pärast pausi taas Hispaania koondises esindatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samuti avaldasid artistid uuele loole muusikavideo. Video on filmitud nii Mariah Carey kodus kui ka salvestusstuudios. Videos võib märgata laulja kaksikutest tütart Monroe'd ja poega Moroccan'i .
Tegijate sõnul on uus laul "Fall in Love at Christmas" suurepärane saabuvateks pühadeks ning tõotab olla isegi uus pühadeklassika.
Mariah Carey on kõigi aegade enimmüüdud naisartist, kellel on praeguseks müüdud enam kui 200 miljonit albumit. Uues loos teeb lisaks Careyle kaasa noor laulja Khalid, kelle sulest on ilmunud laulud nagu "Location", "Know Your Worth" ja "New Normal". Oma panuse annab ka Kirk Franklin, kes on suurepärane gospeli laulukirjutaja ning pärjatud 16 Grammy auhinnaga. | Mariah Carey, Khalid ja Kirk Franklin andsid välja uue jõulusingli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samuti avaldasid artistid uuele loole muusikavideo. Video on filmitud nii Mariah Carey kodus kui ka salvestusstuudios. Videos võib märgata laulja kaksikutest tütart Monroe'd ja poega Moroccan'i .
Tegijate sõnul on uus laul "Fall in Love at Christmas" suurepärane saabuvateks pühadeks ning tõotab olla isegi uus pühadeklassika.
Mariah Carey on kõigi aegade enimmüüdud naisartist, kellel on praeguseks müüdud enam kui 200 miljonit albumit. Uues loos teeb lisaks Careyle kaasa noor laulja Khalid, kelle sulest on ilmunud laulud nagu "Location", "Know Your Worth" ja "New Normal". Oma panuse annab ka Kirk Franklin, kes on suurepärane gospeli laulukirjutaja ning pärjatud 16 Grammy auhinnaga.
### Response:
Mariah Carey, Khalid ja Kirk Franklin andsid välja uue jõulusingli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui ravimit Paxlovidi anti kolme päeva jooksul pärast nakatumist, vähenes uurimisaluste risk haiglasse sattumiseks ligi üheksa korda. Ravi viie päeva jooksul alustades oli vahe enam kui 6,5-kordne.
Samuti ei surnud ravimit saanutest kuu aja jooksul koroona tõttu mitte keegi, võrdlusrühmas aga iga neljas haiglaravi vajanud patsient.
Pfizeri järeldused põhinevad ligi 2000 inimesega tehtud uuringul. Ravimit anti selle käigus pooltele, kellest vajas haiglaravi kokku üheksa inimest. Kontrollrühmas oli neid aga 68.
SARS-i epideemia jäänuk
Paxlovid põhineb 2002. aasta lõpus puhkenud SARS-i epideemia järel loodud eksperimentaalsel ravimil. Möödunud aasta juuliks õnnestus ettevõtte teadlastel muuta algset toimeainet viisil, et see pärssis katseklaasis ka uut koroonaviirust. Ühtlasi ei pidanud seda manustama enam verre, vaid inimesed said võtta seda ka tableti kujul suu kaudu.
Viirusvastane ravim häirib koroonaviiruse jaoks elutähtsa ensüümi proteaasi tööd, misläbi ei saa viirus enam end paljundada. Ettevõtte soovitatud tõhusa raviskeemi järgi tuleb võtta seda viie päeva vältel kaks korda päevas. Ühtlasi tuleb võtta sama ajal HIV-i ravis kasutatavat ritonaviiri, mis aitab uuel ravimil kauem vereringes püsida.
Ettevõte loodab toota aasta lõpuks ravimit 180 000 ja järgmise aasta esimeses pooles 21 miljoni ravikuuri tarbeks. Samas pole veel selge, palju üks ravikuur maksma hakkab. Samal ajal on tõotanud Pfizer teha vaesematele riikidele allahindlust.
Järgmised sammud
Käimasolevates uuringutes uurib ettevõte, kui palju on Paxlovidist kasu tavaliste, mh vaktsineeritud nakatunute ravis. Samuti uurib see, kas ravimit saaks kasutada ennetavas ravis näiteks juhul, kui koroonaga on nakatunud mõni samas leibkonnas elav inimene.
Piiratud valikud
Paxlovid on teine spetsiaalselt koroonaviiruse vastu loodud viirusvastane ravim, mis on kliinilistes uuringutes haiglasse sattumise ja surmariski ravimifirmade sõnul selgelt vähendanud.
Oktoobri alguses teatas ravimifirma Merck, et nende viirusvastane ravim vähendas haiglasse sattumise võimalust kaks korda. Surmarisk vähenes molnuripaviiri mõjul veelgi rohkem. Ühe ravikuuri hind ulatub aga 600 euroni. Sel neljapäeval andis Suurbritannia ravimile esimese maailma riigina kasutusloa.
Arstide arsenalis on ka viirusvastane ravim remdesiviir, kuid see vähendab vaid haiglas veedetud päeva arvu, mitte haigete suremust. Monoklonaalsete antikehade mõju on selgemalt näha aga vaid vahetult pärast esimeste sümptomite ilmnemist. | Ravimifirma Pfizer teatas enda sõnul ülitõhusa koroonaravimi loomisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui ravimit Paxlovidi anti kolme päeva jooksul pärast nakatumist, vähenes uurimisaluste risk haiglasse sattumiseks ligi üheksa korda. Ravi viie päeva jooksul alustades oli vahe enam kui 6,5-kordne.
Samuti ei surnud ravimit saanutest kuu aja jooksul koroona tõttu mitte keegi, võrdlusrühmas aga iga neljas haiglaravi vajanud patsient.
Pfizeri järeldused põhinevad ligi 2000 inimesega tehtud uuringul. Ravimit anti selle käigus pooltele, kellest vajas haiglaravi kokku üheksa inimest. Kontrollrühmas oli neid aga 68.
SARS-i epideemia jäänuk
Paxlovid põhineb 2002. aasta lõpus puhkenud SARS-i epideemia järel loodud eksperimentaalsel ravimil. Möödunud aasta juuliks õnnestus ettevõtte teadlastel muuta algset toimeainet viisil, et see pärssis katseklaasis ka uut koroonaviirust. Ühtlasi ei pidanud seda manustama enam verre, vaid inimesed said võtta seda ka tableti kujul suu kaudu.
Viirusvastane ravim häirib koroonaviiruse jaoks elutähtsa ensüümi proteaasi tööd, misläbi ei saa viirus enam end paljundada. Ettevõtte soovitatud tõhusa raviskeemi järgi tuleb võtta seda viie päeva vältel kaks korda päevas. Ühtlasi tuleb võtta sama ajal HIV-i ravis kasutatavat ritonaviiri, mis aitab uuel ravimil kauem vereringes püsida.
Ettevõte loodab toota aasta lõpuks ravimit 180 000 ja järgmise aasta esimeses pooles 21 miljoni ravikuuri tarbeks. Samas pole veel selge, palju üks ravikuur maksma hakkab. Samal ajal on tõotanud Pfizer teha vaesematele riikidele allahindlust.
Järgmised sammud
Käimasolevates uuringutes uurib ettevõte, kui palju on Paxlovidist kasu tavaliste, mh vaktsineeritud nakatunute ravis. Samuti uurib see, kas ravimit saaks kasutada ennetavas ravis näiteks juhul, kui koroonaga on nakatunud mõni samas leibkonnas elav inimene.
Piiratud valikud
Paxlovid on teine spetsiaalselt koroonaviiruse vastu loodud viirusvastane ravim, mis on kliinilistes uuringutes haiglasse sattumise ja surmariski ravimifirmade sõnul selgelt vähendanud.
Oktoobri alguses teatas ravimifirma Merck, et nende viirusvastane ravim vähendas haiglasse sattumise võimalust kaks korda. Surmarisk vähenes molnuripaviiri mõjul veelgi rohkem. Ühe ravikuuri hind ulatub aga 600 euroni. Sel neljapäeval andis Suurbritannia ravimile esimese maailma riigina kasutusloa.
Arstide arsenalis on ka viirusvastane ravim remdesiviir, kuid see vähendab vaid haiglas veedetud päeva arvu, mitte haigete suremust. Monoklonaalsete antikehade mõju on selgemalt näha aga vaid vahetult pärast esimeste sümptomite ilmnemist.
### Response:
Ravimifirma Pfizer teatas enda sõnul ülitõhusa koroonaravimi loomisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 26-aastane Hanyu pidanuks järgmisel nädalavahetusel startima koduses Tokyos peetaval GP-etapil, aga jääb nüüd trauma tõttu kõrvale.
"Ma olen väga pettunud, et sain hüppel viga," teatas jaapanlane. "Ma annan endast parima, et rehabilitatsiooni ja valu kontrollimise abil puududa võimalikult lühikest aega."
2014. aasta Sotšis olümpiavõitjaks kroonitud Hanyu kaitses 2018. aastal PyeongChangis tiitlit, mida ei olnud meesüksiksõidus pärast Teist maailmasõda keegi suutnud.
Seejuures vigastas Hanyu oma hüppeliigest ka PyeongChangi olümpia eel ja pidi kaks kuud jäält eemal viibima. See ei takistanud tal aga õigeaegselt vormi tõusmast ja taas kuldmedalit võitmast.
Pekingi olümpiamängud algavad 4. veebruaril. | Jaapani iluuisutäht vigastas olümpia eel hüppeliigest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
26-aastane Hanyu pidanuks järgmisel nädalavahetusel startima koduses Tokyos peetaval GP-etapil, aga jääb nüüd trauma tõttu kõrvale.
"Ma olen väga pettunud, et sain hüppel viga," teatas jaapanlane. "Ma annan endast parima, et rehabilitatsiooni ja valu kontrollimise abil puududa võimalikult lühikest aega."
2014. aasta Sotšis olümpiavõitjaks kroonitud Hanyu kaitses 2018. aastal PyeongChangis tiitlit, mida ei olnud meesüksiksõidus pärast Teist maailmasõda keegi suutnud.
Seejuures vigastas Hanyu oma hüppeliigest ka PyeongChangi olümpia eel ja pidi kaks kuud jäält eemal viibima. See ei takistanud tal aga õigeaegselt vormi tõusmast ja taas kuldmedalit võitmast.
Pekingi olümpiamängud algavad 4. veebruaril.
### Response:
Jaapani iluuisutäht vigastas olümpia eel hüppeliigest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Marika Ratniku eesmärk oli oma doktoritöös välja selgitada, mis mõjutab õpilaste heaolu koolis. Samuti kirjeldas ta, kuidas saaks kunstid õpilaste koolirõõmu toetada.
Esimese kooliõpilaste heaolu toetamisele suunatud ja kunste rakendanud teraapilise sekkumise korraldas Ratnik 2003. aastal gümnaasiumiealiste tütarlastega Tallinna Ülikooli terviseuuringute laboris. Tegu oli muusika- ja joonistamisteraapiaga. Osalenud tüdrukud kirjeldasid seda hiljem kui eneseavastamist toetavat, pingeid leevendavat, huvitavat ja kasulikku kogemust.
Vibroakustiline teraapia pakkus osalejatele meeldiva füüsilise ja kehalise kogemuse, mis seostus madalsageduslike helide tekitatud kehaliste aistingutega. Katses kasutatud muusika toetas osalejate keskendumist mõtetele ja mõjus rahustavalt. Joonistamist pidasid katses osalejad aga lõõgastavaks ja eneseavamist toetavaks. Kunstidepõhised komponendid, nagu muusika ja joonistamine toetasid tütarlaste heaolu seeläbi, et parandasid nende üldist toimetulekut.
Alates 2014. aastast on koolidesse hakatud tööle võtma eraldi loovterapeute. Kõige rohkem kunstiterapeute töötas koolides 2017/2018 õppeaastal. Ratniku uurimuses osales neist viis, kellega koolid olid sõlminud ka vastava töölepingu. Lisaks kaasati uurimusse samade koolide juhtivtöötajad.
Õpilaste toimetuleku toetamiseks rakendasid terapeudid individuaalseid ennetavaid ja ravivaid sekkumisi ja kutsusid õpilasi osalema psühhohariduslikes rühmades. Samuti proovisid terapeudid õpilastega programme, mis aitaks viimastel paraneda, taastuda, virgestuda ja meeleolu parandada. Lisaks hindasid terapeudid, kas ja kuidas tehtu mõjus ning nõustasid ja koolitasid õpetajaid, tugispetsialiste ja lapsevanemaid.
Terapeutide ja juhtivtöötajate intervjuudes tuli esile kuus kategooriat, mis iseloomustasid kunstiterapeudi töö eripära koolis võrreldes teiste koolis töötavate tugispetsialistidega. Esiteks leiti, et kunstiterapeut teeb tegevuslikku ja loomingupõhist tööd, teiseks iseloomustasid seda erinevad töötamise vormid, kolmandaks aga terapeutilised tunnid. Samuti leiti, et kooli kunstiterapeudi töö mõjub maandavalt ja rahustavalt, terapeudil tekib õpilastega terapeutiline suhe ja ta toetab õpilasi kohanemisel.
Randvere kooli näitele tuginevalt kirjeldas Ratnik oma doktoritöös muusika abil rakendatavaid õpetamistegevusi, mis jagunesid viide kategooriasse. Esiteks aitab muusikaterapeut õpilastel paremini oma tegevusi juhtida. Teiseks arendab ta õpilaste kognitiivseid oskusi, nagu kuulamine, tähelepanu koondamine ja teabe meeldejätmine. Kolmandaks lihtsustab muusikaterapeut õppimist tegevustega, mis tekitavad õpilastes huvi või ühendavad eri teemasid. Neljandaks võib muusika olla õpilastele töötasu eest. Veel aitab terapeut õpilasi omavahel suhtlema panna.
Õpetajad tõid välja ka selle, et kunstide või muusika rakendamiseks pole vaja kunstialast väljaõpet, vaid õpetaja peab ise muusika tegemist nautima. Muusika heaolu toetav potentsiaal aga oligi õpetajate arvates seotud muusika värskendava, virgutava ja emotsionaalsete ja suhteressursside toetamisega õpetamisprotsessis.
Teraapiline lähenemine koolis uudse tugiteenusena kogub järjest populaarsust. Seetõttu oli Ratniku sõnul oluline kirjeldada koolides töötavate kunstiterapeutide töövaldkondi ning välja tuua ka koolide juhtivtöötajate arusaam, kuidas aitab kunstiteraapia koolil oma hariduslikke eesmärke saavutada. Kunste õpetada on üks võimalus toetada õpilaste heaolu just õpetamistegevuse keskselt.
Töö laiem tähtsus on aga seotud kooli-loovteraapia võimaluste tutvustamisega haridus- ja teadusministeeriumile ning haridusasutuste direktoritele. Loovterapeudid rakendavad koolis teraapilist lähenemist õpilaste toimetuleku toetamisel ning saavad jõustada ja nõustada õpetajaid, kuidas kunste enda heaks tööle panna.
Marika Ratnik kaitses Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudis doktoritööd"Kunstide rakendamine õpilaste heaolu toetamisel koolis" 1. novembril. | Doktoritöö: kunstidega saab koolis toetada õpilaste rahulolu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Marika Ratniku eesmärk oli oma doktoritöös välja selgitada, mis mõjutab õpilaste heaolu koolis. Samuti kirjeldas ta, kuidas saaks kunstid õpilaste koolirõõmu toetada.
Esimese kooliõpilaste heaolu toetamisele suunatud ja kunste rakendanud teraapilise sekkumise korraldas Ratnik 2003. aastal gümnaasiumiealiste tütarlastega Tallinna Ülikooli terviseuuringute laboris. Tegu oli muusika- ja joonistamisteraapiaga. Osalenud tüdrukud kirjeldasid seda hiljem kui eneseavastamist toetavat, pingeid leevendavat, huvitavat ja kasulikku kogemust.
Vibroakustiline teraapia pakkus osalejatele meeldiva füüsilise ja kehalise kogemuse, mis seostus madalsageduslike helide tekitatud kehaliste aistingutega. Katses kasutatud muusika toetas osalejate keskendumist mõtetele ja mõjus rahustavalt. Joonistamist pidasid katses osalejad aga lõõgastavaks ja eneseavamist toetavaks. Kunstidepõhised komponendid, nagu muusika ja joonistamine toetasid tütarlaste heaolu seeläbi, et parandasid nende üldist toimetulekut.
Alates 2014. aastast on koolidesse hakatud tööle võtma eraldi loovterapeute. Kõige rohkem kunstiterapeute töötas koolides 2017/2018 õppeaastal. Ratniku uurimuses osales neist viis, kellega koolid olid sõlminud ka vastava töölepingu. Lisaks kaasati uurimusse samade koolide juhtivtöötajad.
Õpilaste toimetuleku toetamiseks rakendasid terapeudid individuaalseid ennetavaid ja ravivaid sekkumisi ja kutsusid õpilasi osalema psühhohariduslikes rühmades. Samuti proovisid terapeudid õpilastega programme, mis aitaks viimastel paraneda, taastuda, virgestuda ja meeleolu parandada. Lisaks hindasid terapeudid, kas ja kuidas tehtu mõjus ning nõustasid ja koolitasid õpetajaid, tugispetsialiste ja lapsevanemaid.
Terapeutide ja juhtivtöötajate intervjuudes tuli esile kuus kategooriat, mis iseloomustasid kunstiterapeudi töö eripära koolis võrreldes teiste koolis töötavate tugispetsialistidega. Esiteks leiti, et kunstiterapeut teeb tegevuslikku ja loomingupõhist tööd, teiseks iseloomustasid seda erinevad töötamise vormid, kolmandaks aga terapeutilised tunnid. Samuti leiti, et kooli kunstiterapeudi töö mõjub maandavalt ja rahustavalt, terapeudil tekib õpilastega terapeutiline suhe ja ta toetab õpilasi kohanemisel.
Randvere kooli näitele tuginevalt kirjeldas Ratnik oma doktoritöös muusika abil rakendatavaid õpetamistegevusi, mis jagunesid viide kategooriasse. Esiteks aitab muusikaterapeut õpilastel paremini oma tegevusi juhtida. Teiseks arendab ta õpilaste kognitiivseid oskusi, nagu kuulamine, tähelepanu koondamine ja teabe meeldejätmine. Kolmandaks lihtsustab muusikaterapeut õppimist tegevustega, mis tekitavad õpilastes huvi või ühendavad eri teemasid. Neljandaks võib muusika olla õpilastele töötasu eest. Veel aitab terapeut õpilasi omavahel suhtlema panna.
Õpetajad tõid välja ka selle, et kunstide või muusika rakendamiseks pole vaja kunstialast väljaõpet, vaid õpetaja peab ise muusika tegemist nautima. Muusika heaolu toetav potentsiaal aga oligi õpetajate arvates seotud muusika värskendava, virgutava ja emotsionaalsete ja suhteressursside toetamisega õpetamisprotsessis.
Teraapiline lähenemine koolis uudse tugiteenusena kogub järjest populaarsust. Seetõttu oli Ratniku sõnul oluline kirjeldada koolides töötavate kunstiterapeutide töövaldkondi ning välja tuua ka koolide juhtivtöötajate arusaam, kuidas aitab kunstiteraapia koolil oma hariduslikke eesmärke saavutada. Kunste õpetada on üks võimalus toetada õpilaste heaolu just õpetamistegevuse keskselt.
Töö laiem tähtsus on aga seotud kooli-loovteraapia võimaluste tutvustamisega haridus- ja teadusministeeriumile ning haridusasutuste direktoritele. Loovterapeudid rakendavad koolis teraapilist lähenemist õpilaste toimetuleku toetamisel ning saavad jõustada ja nõustada õpetajaid, kuidas kunste enda heaks tööle panna.
Marika Ratnik kaitses Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudis doktoritööd"Kunstide rakendamine õpilaste heaolu toetamisel koolis" 1. novembril.
### Response:
Doktoritöö: kunstidega saab koolis toetada õpilaste rahulolu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ümber sõrme sündis ühest toredast stuudiosessioonist koos Karl Killinguga. Ei pannud endale mingit eesmärki, et milline see peaks olema/kõlama, vaid läksime vooluga kaasa. Kohe oli mul Karliga klapp olemas ja esialgne demo juba meeldis meile meeletult, saime kohe aru, et midagi head võib sellest sündida. Loo viimistlemine võttis aega päris pikalt, terve suve, aga lõpptulemusega oleme väga rahul," jutustas Jüri.
"Lugu räägib otsusest teineteisest üle saada, aga tihtilugu ei ole see ka kahepoolsel kokkuleppel eriti lihtne," lisas ta.
Sensuaalsele ja kirglikule loole lõi muusikavideo režissöör Sander Allikmäe. "Olen aastaid soovinud Jüriga koostööd teha ning lõpuks avanes see võimalus! Olen tulemusega rahul ning Jüri kohta jagub mul ainult kiidusõnu. Täielik proff nii muusiku kui inimesena. Tahtsime videoga edasi anda müstilist tuleviku linna, kuhu Jüri on ära eksinud. Video valmimisse andsid suure panuse Eesti ja Euroopa virtuaalreaalsuse tipp-tegijad ning kuigi vaatajale paistab, justkui jalutaks Jüri päris linnatänaval, on 95% videost filmitud tegelikult virtuaalstuudios."
Loo autoriteks on lisaks Jürile endale Jana Hallas, produtsendid Karl Killing ja Kim W ning muusik Frederik Küüts. | Ilmus Jüri Pootsmanni uus singel "Ümber sõrme" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ümber sõrme sündis ühest toredast stuudiosessioonist koos Karl Killinguga. Ei pannud endale mingit eesmärki, et milline see peaks olema/kõlama, vaid läksime vooluga kaasa. Kohe oli mul Karliga klapp olemas ja esialgne demo juba meeldis meile meeletult, saime kohe aru, et midagi head võib sellest sündida. Loo viimistlemine võttis aega päris pikalt, terve suve, aga lõpptulemusega oleme väga rahul," jutustas Jüri.
"Lugu räägib otsusest teineteisest üle saada, aga tihtilugu ei ole see ka kahepoolsel kokkuleppel eriti lihtne," lisas ta.
Sensuaalsele ja kirglikule loole lõi muusikavideo režissöör Sander Allikmäe. "Olen aastaid soovinud Jüriga koostööd teha ning lõpuks avanes see võimalus! Olen tulemusega rahul ning Jüri kohta jagub mul ainult kiidusõnu. Täielik proff nii muusiku kui inimesena. Tahtsime videoga edasi anda müstilist tuleviku linna, kuhu Jüri on ära eksinud. Video valmimisse andsid suure panuse Eesti ja Euroopa virtuaalreaalsuse tipp-tegijad ning kuigi vaatajale paistab, justkui jalutaks Jüri päris linnatänaval, on 95% videost filmitud tegelikult virtuaalstuudios."
Loo autoriteks on lisaks Jürile endale Jana Hallas, produtsendid Karl Killing ja Kim W ning muusik Frederik Küüts.
### Response:
Ilmus Jüri Pootsmanni uus singel "Ümber sõrme" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2019. aasta tehtud kaardistamise kohaselt oli pea kõigis Euroopa Liidu pealinnades tööle pandud öised ühistranspordiliinid, ainsateks mustadeks lammasteks olid Küprose pealinn Nicosia ning Tallinn.
Öiste ühistranspordiliinide peamine eesmärk on kõigile elanikele turvalise ning hõlpsa liiklemise tagamine ka öötundidel, mil tulenevalt väsimusest või muudest välistest faktoritest, on inimese iseseisev liiklemine ohtlik ning ainsaks alternatiiviks tasuline taksoteenus, mis igale elanikule taskukohane olla ei pruugi.
Euroopa Komisjoni poolt avaldatud raporti kohaselt juhtuvad just 15-24-aastaste sõidukijuhtide surmaga lõppevad õnnetused suure tõenäosusega öösel, kui väsinud olekuga autorooli istumine suurendab liiklusõnnetusse sattumist ligi kolm korda. Tallinlastel on hetkel ainsaks taskukohaseks alternatiiviks elektritõukeratta rentimine, mille opereerimisega seotud riskid, sarnaselt autode juhtimisele, kasvavad öisel ajal.
Ööliinide käima lükkamine ei pea olema kulukas projekt, kui planeerida bussiliinid võimalikult efektiivseks ning inimeste vajadusi arvestavaks. Sarnase praktika juurde on jõutud paljudes Euroopa pealinnades, kus öiseks kasutamiseks on loodud spetsiaalsed liinid, mis lahkuvad peatusest iga 30-60 minuti tagant.
Võrreldes suurlinnadega nagu London on Tallinn oluliselt väiksem ning pikkade liinide projekteerimine lubab katta pea kõigi elanike vajadused. Luues pealinna vaid neli uut liini, mis opereeriksid viiel tunnil, mil tavaline ühistransport ei tööta ning mille toimimise kellaaegasid ja nädalapäevi saaks peale pilootprogrammi katseaega vastavalt nõudlusele kohandada, saaksime luua kõiki linnaosasid hõlmava ööpäevaringse transpordiühenduse.
Neli uut liini, mis tagaksid optimaalse katvuse kõigile liiklejatele, sõidaksid Landi peatusest Reinu peatusesse; Kelluka teelt Mäepealse peatusesse; Pääskülast Teletornini ning Koplist Vana-Pääskülani.
Projekteerides liinid nii, et kõikide teed kattuvad kesklinnas Estonia teatri juures, saaksid liiklejad ka öötundidel liikuda Piritalt Nõmmele või Haaberstist Koplisse tasuta ning ohutult, ilma sellega enda või kaasliiklejate elu ohustamata.
Ööliinide optimaalne paigutus. Autor/allikas: Els Aleksandra Vaks, Indrek Paljak
Ööliinid pole abiks mitte ainult nädalavahetusel liikuvatele pidutsejatele vaid ka öistes vahetustes töötajatele, kellel hetkel alternatiiv hõlpsaks koju liikumiseks erinevalt päeval töötavatele inimestele puudub.
Esimene murekoht ööliinide töölepanekul võib olla turvalisus. Selleks, et luua ühistranspordis turvaline õhkkond nii öövahetuselt tulevatele väsinud töötajatele kui ka pidulistele, peab tegema koostööd korrakaitseüksusega ning jätkama seega heade tavade levikut ka öisel liiklemisel.
Rõhudes sellele, et igal kodanikul on oma roll mängida ka öise turvalisuse tagamisel ning ühistransport on siiski ühiskondlikult kasutatav teenus nagu iga teinegi, saame luua teenuse, mis lisaks tõhususele on ka turvaline ning kasulik kõigile.
Noored ei pea enam öösel aega parajaks tegema oodates ohtlikus linnakeskkonnas esimese bussi väljumisaega või rentides elektritõukeratast olekus, kus selle opereerimine paneb ohtu nii nemad ise kui ka kaasliiklejad.
Selleks, et saaksime edaspidi olla euroopalik pealinn, peame tagama kõikidele linnaelanikele võrdsed võimalused liigelda ning kasutama ära oma linna väiksust selleks, et teha seda võimalikult efektiivselt ning tõhusalt.
Pannes tööle ööliinid saame mingil määral vähendada aina tõusvat mürataset öises vanalinnas, minimaliseerida öiste liiklusõnnetuste juhtumise tõenäosust ning tagada Tallinna infrastruktuuri esinduse Euroopa juhtivate pealinnade seas. | Els Aleksandra Vaks: ööliinid viiksid Tallinna taristu Euroopa tasemele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2019. aasta tehtud kaardistamise kohaselt oli pea kõigis Euroopa Liidu pealinnades tööle pandud öised ühistranspordiliinid, ainsateks mustadeks lammasteks olid Küprose pealinn Nicosia ning Tallinn.
Öiste ühistranspordiliinide peamine eesmärk on kõigile elanikele turvalise ning hõlpsa liiklemise tagamine ka öötundidel, mil tulenevalt väsimusest või muudest välistest faktoritest, on inimese iseseisev liiklemine ohtlik ning ainsaks alternatiiviks tasuline taksoteenus, mis igale elanikule taskukohane olla ei pruugi.
Euroopa Komisjoni poolt avaldatud raporti kohaselt juhtuvad just 15-24-aastaste sõidukijuhtide surmaga lõppevad õnnetused suure tõenäosusega öösel, kui väsinud olekuga autorooli istumine suurendab liiklusõnnetusse sattumist ligi kolm korda. Tallinlastel on hetkel ainsaks taskukohaseks alternatiiviks elektritõukeratta rentimine, mille opereerimisega seotud riskid, sarnaselt autode juhtimisele, kasvavad öisel ajal.
Ööliinide käima lükkamine ei pea olema kulukas projekt, kui planeerida bussiliinid võimalikult efektiivseks ning inimeste vajadusi arvestavaks. Sarnase praktika juurde on jõutud paljudes Euroopa pealinnades, kus öiseks kasutamiseks on loodud spetsiaalsed liinid, mis lahkuvad peatusest iga 30-60 minuti tagant.
Võrreldes suurlinnadega nagu London on Tallinn oluliselt väiksem ning pikkade liinide projekteerimine lubab katta pea kõigi elanike vajadused. Luues pealinna vaid neli uut liini, mis opereeriksid viiel tunnil, mil tavaline ühistransport ei tööta ning mille toimimise kellaaegasid ja nädalapäevi saaks peale pilootprogrammi katseaega vastavalt nõudlusele kohandada, saaksime luua kõiki linnaosasid hõlmava ööpäevaringse transpordiühenduse.
Neli uut liini, mis tagaksid optimaalse katvuse kõigile liiklejatele, sõidaksid Landi peatusest Reinu peatusesse; Kelluka teelt Mäepealse peatusesse; Pääskülast Teletornini ning Koplist Vana-Pääskülani.
Projekteerides liinid nii, et kõikide teed kattuvad kesklinnas Estonia teatri juures, saaksid liiklejad ka öötundidel liikuda Piritalt Nõmmele või Haaberstist Koplisse tasuta ning ohutult, ilma sellega enda või kaasliiklejate elu ohustamata.
Ööliinide optimaalne paigutus. Autor/allikas: Els Aleksandra Vaks, Indrek Paljak
Ööliinid pole abiks mitte ainult nädalavahetusel liikuvatele pidutsejatele vaid ka öistes vahetustes töötajatele, kellel hetkel alternatiiv hõlpsaks koju liikumiseks erinevalt päeval töötavatele inimestele puudub.
Esimene murekoht ööliinide töölepanekul võib olla turvalisus. Selleks, et luua ühistranspordis turvaline õhkkond nii öövahetuselt tulevatele väsinud töötajatele kui ka pidulistele, peab tegema koostööd korrakaitseüksusega ning jätkama seega heade tavade levikut ka öisel liiklemisel.
Rõhudes sellele, et igal kodanikul on oma roll mängida ka öise turvalisuse tagamisel ning ühistransport on siiski ühiskondlikult kasutatav teenus nagu iga teinegi, saame luua teenuse, mis lisaks tõhususele on ka turvaline ning kasulik kõigile.
Noored ei pea enam öösel aega parajaks tegema oodates ohtlikus linnakeskkonnas esimese bussi väljumisaega või rentides elektritõukeratast olekus, kus selle opereerimine paneb ohtu nii nemad ise kui ka kaasliiklejad.
Selleks, et saaksime edaspidi olla euroopalik pealinn, peame tagama kõikidele linnaelanikele võrdsed võimalused liigelda ning kasutama ära oma linna väiksust selleks, et teha seda võimalikult efektiivselt ning tõhusalt.
Pannes tööle ööliinid saame mingil määral vähendada aina tõusvat mürataset öises vanalinnas, minimaliseerida öiste liiklusõnnetuste juhtumise tõenäosust ning tagada Tallinna infrastruktuuri esinduse Euroopa juhtivate pealinnade seas.
### Response:
Els Aleksandra Vaks: ööliinid viiksid Tallinna taristu Euroopa tasemele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui see säästab maksumaksja dollareid ja jätab selja taha eelmise administratsiooni katastroofilise nulltolerantsi poliitika, siis president on täiesti rahul, et justiitsministeerium lahendab olukorra peredega, kes praegu peavad USA valitsusega kohtuvaidlust," ütles neljapäeval Karine Jean-Pierre.
Ajaleht The Wall Street Journal teatas eelmisel nädalal asjaga kursis olevatele inimestele viidates, et justiitsministeeriumi ametnikud peavad läbirääkimisi, et maksta kohtuasja raames igale inimesele umbes 450 000 dollarit. Kohtuasi on seotud hagiga, mille esitasid inimesed, kes väitsid, et said 2018. aastal ebaseaduslikult piiri ületades trauma, kui võimud eraldasid üksteisest pereliikmed.
Biden ei paistnud kolmapäeval kokkuleppe läbirääkimistest olevat teadlik ja pidas soovitud hiigelsuuri väljamakseid naeruväärseks, vahendas New York Post.
Telekanali Fox News ajakirjanik Peter Doocy küsis Bidenilt Wall Street Journali aruande kohta. Samuti tundis Doocy huvi, kas need väljamaksed võivad veelgi suurendada ebaseaduslikku sisserännet.
"Kui te, sõbrad, seda prügi välja saadate, siis jah. Kuid see väide pole tõsi," kommenteeris Biden aruannet.
"See on siis prügiaruanne?" küsis Doocy.
"Jah, 450 000 dollarit inimese kohta. Seda ei juhtu," vastas Biden.
Bideni kommentaari kritiseeris kolmapäeval teravalt USA kodanikuvabaduste liit (ACLU). "Kui president jääb oma öeldu juurde, siis ta loobub oma kampaania ühest põhilubadusest," ütles liidu esindaja Anthony D. Romero.
Bideni otsekohest ütlust kommenteeris neljapäeval Valge Maja.
"President reageeris hüvitise suurusele, mida ajakirjanikud mainisid. Justiitsministeerium tegi kaebajatele selgeks, et kohtuvaidluse raames nii suurt summat ei maksta," väitis Valge Maja pressiesindaja.
Vabariiklased ei toeta hüvitise maksmist.
"Te ei saa rikkuda seadusi ja siis saada veel loteriivõitu. Heidutuse sõnum on enam-vähem kadunud. See vihastab ameeriklasi, seda nägite ka viimastel valimistel," ütles kongressi vabariiklasest saadik Michael McCaul. | Valge Maja: Biden toetab lõunapiiril eraldatud peredele hüvitise maksmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui see säästab maksumaksja dollareid ja jätab selja taha eelmise administratsiooni katastroofilise nulltolerantsi poliitika, siis president on täiesti rahul, et justiitsministeerium lahendab olukorra peredega, kes praegu peavad USA valitsusega kohtuvaidlust," ütles neljapäeval Karine Jean-Pierre.
Ajaleht The Wall Street Journal teatas eelmisel nädalal asjaga kursis olevatele inimestele viidates, et justiitsministeeriumi ametnikud peavad läbirääkimisi, et maksta kohtuasja raames igale inimesele umbes 450 000 dollarit. Kohtuasi on seotud hagiga, mille esitasid inimesed, kes väitsid, et said 2018. aastal ebaseaduslikult piiri ületades trauma, kui võimud eraldasid üksteisest pereliikmed.
Biden ei paistnud kolmapäeval kokkuleppe läbirääkimistest olevat teadlik ja pidas soovitud hiigelsuuri väljamakseid naeruväärseks, vahendas New York Post.
Telekanali Fox News ajakirjanik Peter Doocy küsis Bidenilt Wall Street Journali aruande kohta. Samuti tundis Doocy huvi, kas need väljamaksed võivad veelgi suurendada ebaseaduslikku sisserännet.
"Kui te, sõbrad, seda prügi välja saadate, siis jah. Kuid see väide pole tõsi," kommenteeris Biden aruannet.
"See on siis prügiaruanne?" küsis Doocy.
"Jah, 450 000 dollarit inimese kohta. Seda ei juhtu," vastas Biden.
Bideni kommentaari kritiseeris kolmapäeval teravalt USA kodanikuvabaduste liit (ACLU). "Kui president jääb oma öeldu juurde, siis ta loobub oma kampaania ühest põhilubadusest," ütles liidu esindaja Anthony D. Romero.
Bideni otsekohest ütlust kommenteeris neljapäeval Valge Maja.
"President reageeris hüvitise suurusele, mida ajakirjanikud mainisid. Justiitsministeerium tegi kaebajatele selgeks, et kohtuvaidluse raames nii suurt summat ei maksta," väitis Valge Maja pressiesindaja.
Vabariiklased ei toeta hüvitise maksmist.
"Te ei saa rikkuda seadusi ja siis saada veel loteriivõitu. Heidutuse sõnum on enam-vähem kadunud. See vihastab ameeriklasi, seda nägite ka viimastel valimistel," ütles kongressi vabariiklasest saadik Michael McCaul.
### Response:
Valge Maja: Biden toetab lõunapiiril eraldatud peredele hüvitise maksmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Värske singel "Holding On To Your Silence" räägib suhtest, mis on jõudnud murdepunkti ja kumbki pool ei taha seda lõplikult veel tunnistada. Põhjuseks on hirm lahtilaskmise ees ja kartus jääda halba valgusesse," selgitas Jozels, kodanikunimega Joosep Järvesaar. "Sedasi veetakse loo muusikavideos endaga kaasas tülikat ja paganlikku suhtekoormat, kuigi tegelikkuses oleks oleks mõlemale kergem minna oma eluga individuaalselt edasi."
Muusikavideo režissöör on Janar Aronja ning peategelasi kehastavad Anne Banchina, Kristina Sikk ja Jozels. Võtted toimusid maagilistes Ida-Virumaa paikades.
Jozelsi uus singel "Holding On To Your Silence" ilmus maineka plaadifirma ja Youtube'i kanali Mrsuicidesheep alt ning on alates tänasest saadaval kõikidel muusikaplatvormidel. | Jozels tuli välja uue singliga "Holding On To Your Silence" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Värske singel "Holding On To Your Silence" räägib suhtest, mis on jõudnud murdepunkti ja kumbki pool ei taha seda lõplikult veel tunnistada. Põhjuseks on hirm lahtilaskmise ees ja kartus jääda halba valgusesse," selgitas Jozels, kodanikunimega Joosep Järvesaar. "Sedasi veetakse loo muusikavideos endaga kaasas tülikat ja paganlikku suhtekoormat, kuigi tegelikkuses oleks oleks mõlemale kergem minna oma eluga individuaalselt edasi."
Muusikavideo režissöör on Janar Aronja ning peategelasi kehastavad Anne Banchina, Kristina Sikk ja Jozels. Võtted toimusid maagilistes Ida-Virumaa paikades.
Jozelsi uus singel "Holding On To Your Silence" ilmus maineka plaadifirma ja Youtube'i kanali Mrsuicidesheep alt ning on alates tänasest saadaval kõikidel muusikaplatvormidel.
### Response:
Jozels tuli välja uue singliga "Holding On To Your Silence" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Xavi teatas meile mõne päeva eest oma soovist praegu Barcelonasse minna, sest tema koduklubi elab läbi raskeid aegu. Me mõistsime seda ja otsustasime tal mitte tee peal ees seista," teatas Al Saddi klubi ühismeedias.
Tänavust hooaega kehvalt alustanud Barcelona jalgpalliklubi loobus hiljuti peatreener Ronald Koemani teenetest ja hollandlase järglaseks soovitakse mängijana klubi eest suuri tegusid teinud 41-aastast Xavi Hernandezi.
Xavi esindas Barcelonalt pea kogu oma karjääri (1998-2015), pidades esindusmeeskonna eest enam kui 500 kohtumist ning võites kaheksa korda Hispaania meistritiitli, kolm korda Hispaania karika ja neli korda Meistrite liiga.
2015. aastal hakkas Xavi pallima Al Saddis ja asus pärast mängijakarjääri lõppu 2019. aastal samas kohas peatreeneriks.
Barcelona on Hispaania kõrgliigas 11 mängust kogutud 16 punktiga alles üheksandal kohal, Meistrite liigas alustati kahe 0:3 kaotusega Müncheni Bayernile ja Lissaboni Benficale, aga seejärel on teenitud kaks 1:0 võitu Kiievi Dinamo üle. | Katari klubi näitas rohelist tuld: Xavi saab asuda Barcelona peatreeneriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Xavi teatas meile mõne päeva eest oma soovist praegu Barcelonasse minna, sest tema koduklubi elab läbi raskeid aegu. Me mõistsime seda ja otsustasime tal mitte tee peal ees seista," teatas Al Saddi klubi ühismeedias.
Tänavust hooaega kehvalt alustanud Barcelona jalgpalliklubi loobus hiljuti peatreener Ronald Koemani teenetest ja hollandlase järglaseks soovitakse mängijana klubi eest suuri tegusid teinud 41-aastast Xavi Hernandezi.
Xavi esindas Barcelonalt pea kogu oma karjääri (1998-2015), pidades esindusmeeskonna eest enam kui 500 kohtumist ning võites kaheksa korda Hispaania meistritiitli, kolm korda Hispaania karika ja neli korda Meistrite liiga.
2015. aastal hakkas Xavi pallima Al Saddis ja asus pärast mängijakarjääri lõppu 2019. aastal samas kohas peatreeneriks.
Barcelona on Hispaania kõrgliigas 11 mängust kogutud 16 punktiga alles üheksandal kohal, Meistrite liigas alustati kahe 0:3 kaotusega Müncheni Bayernile ja Lissaboni Benficale, aga seejärel on teenitud kaks 1:0 võitu Kiievi Dinamo üle.
### Response:
Katari klubi näitas rohelist tuld: Xavi saab asuda Barcelona peatreeneriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kellakeeramise teemal muutusi pole, ehk lähitulevikus jätkame kellakeeramist," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Laura Laaster ERR-ile.
Tema selgituste kohaselt ei saa üks riik eraldi langetada otsust kellakeeramise lõpetamiseks, sest Euroopa siseturu toimimiseks on vaja langetada EL-i ülene otsus, selle peab omakorda tõstatama Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik.
"Viimaste EL-i eesistumiste ajal pole selle eelnõuga märkimisväärselt edasi liigutud, kuna praegu on Covidi tõttu lihtsalt ajakriitilisemaid küsimusi, mis vajavad lahendamist," tõdes Laaster. "Teemaga edasiminek on tulevaste eesistujariikide pädevuses," lisas ta.
Kuna teema ei ole viimasel ajal Euroopas päevakorras olnud, pole seda ka Eestis viimastel aastatel rohkem arutatud, rõhutas Laaster.
Euroopa Liit kehtestas ühise suveajale ülemineku esimest korda 1980. aastal. Praegu kehtiv regulatsioon nõuab liikmesriikidelt suveajale üleminekut märtsi viimasel pühapäeval kella keeramisega ühe tunni võtta ettepoole ning tagasi vööndiajale minekul oktoobri viimasel pühapäeval.
Euroopa Parlament esitas 2018. aasta veebruaris, kodanike initsiatiivi raames saadud toetuse alusel Euroopa Komisjonile ettepaneku kaaluda ajavööndite ja suveaega puudutava direktiivi muutmist. Komisjon uuris sellele järgnevalt EL-i kodanike arvamust, mille raames küsitleti 4,6 miljonit inimest, kellest 84 protsenti eelistas kellakeeramise lõpetamist.
Seejärel algatas komisjon muudatuse, mille peavad parlament ja liikmesriikide valitsusi esindav nõukogu heaks kiitma. Euroopa Parlament toetaski kellakeeramise lõpetamist 2019. aasta märtsis toimunud hääletusel, otsustades, et viimast korda peaks kellakeeramine toimuma 2021. aastal.
Kellakeeramise lõpetamine takerdus aga toona Euroopa-ülestesse läbirääkimistesse, kuna kõik riigid peavad otsustama, kas soovitakse jääda talve- või suveaega. Eesti on eelistanud jääda suveaega, seda on soovinud ka Läti ja Leedu. Keeruliseks teeb otsustamise see, et meiega samas ajavööndis olev Soome on avaldanud soovi jääda talveajale. | Riikide erimeelsuste tõttu pole kellakeeramise lõppu näha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kellakeeramise teemal muutusi pole, ehk lähitulevikus jätkame kellakeeramist," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Laura Laaster ERR-ile.
Tema selgituste kohaselt ei saa üks riik eraldi langetada otsust kellakeeramise lõpetamiseks, sest Euroopa siseturu toimimiseks on vaja langetada EL-i ülene otsus, selle peab omakorda tõstatama Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik.
"Viimaste EL-i eesistumiste ajal pole selle eelnõuga märkimisväärselt edasi liigutud, kuna praegu on Covidi tõttu lihtsalt ajakriitilisemaid küsimusi, mis vajavad lahendamist," tõdes Laaster. "Teemaga edasiminek on tulevaste eesistujariikide pädevuses," lisas ta.
Kuna teema ei ole viimasel ajal Euroopas päevakorras olnud, pole seda ka Eestis viimastel aastatel rohkem arutatud, rõhutas Laaster.
Euroopa Liit kehtestas ühise suveajale ülemineku esimest korda 1980. aastal. Praegu kehtiv regulatsioon nõuab liikmesriikidelt suveajale üleminekut märtsi viimasel pühapäeval kella keeramisega ühe tunni võtta ettepoole ning tagasi vööndiajale minekul oktoobri viimasel pühapäeval.
Euroopa Parlament esitas 2018. aasta veebruaris, kodanike initsiatiivi raames saadud toetuse alusel Euroopa Komisjonile ettepaneku kaaluda ajavööndite ja suveaega puudutava direktiivi muutmist. Komisjon uuris sellele järgnevalt EL-i kodanike arvamust, mille raames küsitleti 4,6 miljonit inimest, kellest 84 protsenti eelistas kellakeeramise lõpetamist.
Seejärel algatas komisjon muudatuse, mille peavad parlament ja liikmesriikide valitsusi esindav nõukogu heaks kiitma. Euroopa Parlament toetaski kellakeeramise lõpetamist 2019. aasta märtsis toimunud hääletusel, otsustades, et viimast korda peaks kellakeeramine toimuma 2021. aastal.
Kellakeeramise lõpetamine takerdus aga toona Euroopa-ülestesse läbirääkimistesse, kuna kõik riigid peavad otsustama, kas soovitakse jääda talve- või suveaega. Eesti on eelistanud jääda suveaega, seda on soovinud ka Läti ja Leedu. Keeruliseks teeb otsustamise see, et meiega samas ajavööndis olev Soome on avaldanud soovi jääda talveajale.
### Response:
Riikide erimeelsuste tõttu pole kellakeeramise lõppu näha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuna Sparta spordiklubi majandustegevus on peatatud kaheks nädalaks, siis seal ei tohiks mingit tegevust sees olla," ütles Vernik ERR-ile.
Varem on terviseamet teinud spordiklubile ettekirjutuse, milles kohustati asutust viivitamatult täitma koroonaviiruse ohu tõrjumise nõudeid. Samuti on spordiklubile määratud sunniraha 2000 eurot, mille spordiklubi oli nõus tasuma, kuid plaanis sunniraha nõude vaidlustada.
Sparta spordiklubi avaldas oma koduleheküljel lakoonilise teate: "Sparta Spordiseltsi majandustegevus spordisaalis on ajutiselt peatatud. Spordisaale saavad külastada vaid Sparta spordiseltsi liikmed."
Sparta spordiseltsi liikmeks saab astuda tasudes 49-eurose igakuise liikmemaksu ehk sisuliselt ei pruugi terviseameti ettekirjutusel erilist mõju klubile olla.
Merilin Verniku sõnul ei ole selline tegevus õiguspärane. Ta lisas, et terviseamet arutab Spartaga seonduvat ning otsustab reedel edasised sammud.
"Me järelevalve käigus jälgime, kas terviseameti otsusest peetakse kinni või mitte," sõnas Vernik.
Terviseameti teadmisel käib reedese seisuga tegevus Sparta spordiklubis edasi.
"Olukorras kus riigis on nii tõsine olukord, on see nii vastutustundetu tegevus. See on inimeste tervisest mitte hoolimine, kui üks spordiklubi tegutseb niimoodi. Järelevalve käigus me oleme näinud, et kui ettevõtted tahavad, siis nad saavad piiranguid täita," lausus Vernik.
ERR küsis kommentaari ka Sparta spordiklubist, lisame selle esimesel võimalusel. | Terviseamet: Sparta tegevuse jätkamine spordiseltsina ei ole õiguspärane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuna Sparta spordiklubi majandustegevus on peatatud kaheks nädalaks, siis seal ei tohiks mingit tegevust sees olla," ütles Vernik ERR-ile.
Varem on terviseamet teinud spordiklubile ettekirjutuse, milles kohustati asutust viivitamatult täitma koroonaviiruse ohu tõrjumise nõudeid. Samuti on spordiklubile määratud sunniraha 2000 eurot, mille spordiklubi oli nõus tasuma, kuid plaanis sunniraha nõude vaidlustada.
Sparta spordiklubi avaldas oma koduleheküljel lakoonilise teate: "Sparta Spordiseltsi majandustegevus spordisaalis on ajutiselt peatatud. Spordisaale saavad külastada vaid Sparta spordiseltsi liikmed."
Sparta spordiseltsi liikmeks saab astuda tasudes 49-eurose igakuise liikmemaksu ehk sisuliselt ei pruugi terviseameti ettekirjutusel erilist mõju klubile olla.
Merilin Verniku sõnul ei ole selline tegevus õiguspärane. Ta lisas, et terviseamet arutab Spartaga seonduvat ning otsustab reedel edasised sammud.
"Me järelevalve käigus jälgime, kas terviseameti otsusest peetakse kinni või mitte," sõnas Vernik.
Terviseameti teadmisel käib reedese seisuga tegevus Sparta spordiklubis edasi.
"Olukorras kus riigis on nii tõsine olukord, on see nii vastutustundetu tegevus. See on inimeste tervisest mitte hoolimine, kui üks spordiklubi tegutseb niimoodi. Järelevalve käigus me oleme näinud, et kui ettevõtted tahavad, siis nad saavad piiranguid täita," lausus Vernik.
ERR küsis kommentaari ka Sparta spordiklubist, lisame selle esimesel võimalusel.
### Response:
Terviseamet: Sparta tegevuse jätkamine spordiseltsina ei ole õiguspärane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Positiivseks osutus enne 2014. aasta Sotši taliolümpiamänge antud proov. Nitšuskin osales ka mängudel, kus Venemaa piirdus veerandfinaaliga, vahendab Championat.com.
Rahvusvaheline antidoping (WADA) on teatanud juhtunust ka Venemaa antidopingut (RUSADA) ja tõenäoliselt mõjutab juhtunu mängija karjääri rahvuskoondises. Proov näitas lubatust kõrgemat testosteroonitaset.
Hetkel esindab Nitšuškin NHL-i klubi Colorado Avalanche ja ookeanitaguses hokiliigas mängimist ei tohiks kunagine positiivne dopinguproov aga segada.
Nitškuskin on pidanud NHL-is Dallas Starsi ja Colorado Avalanche'i ridades üle 300 kohtumise ja lisaks mänginud enam kui sada korda ka KHL-is. Venemaa koondisega tuli ta 2017. aasta MM-il pronksile. | Vene hokimängija vana dopinguproov osutus positiivseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Positiivseks osutus enne 2014. aasta Sotši taliolümpiamänge antud proov. Nitšuskin osales ka mängudel, kus Venemaa piirdus veerandfinaaliga, vahendab Championat.com.
Rahvusvaheline antidoping (WADA) on teatanud juhtunust ka Venemaa antidopingut (RUSADA) ja tõenäoliselt mõjutab juhtunu mängija karjääri rahvuskoondises. Proov näitas lubatust kõrgemat testosteroonitaset.
Hetkel esindab Nitšuškin NHL-i klubi Colorado Avalanche ja ookeanitaguses hokiliigas mängimist ei tohiks kunagine positiivne dopinguproov aga segada.
Nitškuskin on pidanud NHL-is Dallas Starsi ja Colorado Avalanche'i ridades üle 300 kohtumise ja lisaks mänginud enam kui sada korda ka KHL-is. Venemaa koondisega tuli ta 2017. aasta MM-il pronksile.
### Response:
Vene hokimängija vana dopinguproov osutus positiivseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pariis teatas neljapäeval, et konsulteerib liitlastega, kuidas reageerida Iraani koostöö puudumisele IAEA-ga. Tegemist on ÜRO Viinis asuva tuumajärelevalveorganiga, vahendas Rferl.
"Jälgime koos partneritega väga tähelepanelikult, et Iraan austaks tuumaleppe kohustusi," ütles neljapäeval Prantsusmaa välisministeeriumi pressiesindaja Anne-Claire Legendre.
"Iraan peab viivitamatult jätkama dialoogi ja koostööd agentuuriga. Peame saavutama edu lahendamata küsimustes," ütles Legendre.
Maailma suuriikide ja Teherani vahelised tuumakõnelused 2015. aasta tuumaleppe taaselustamiseks jätkuvad 29. novembril Viinis, pärast viiekuulist pausi.
Kõnelusi juhib Euroopa Liidu esindaja Enrique Mora. Kõnelustel osalevad veel Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa ja Iraani esindajad.
"USA erisaadik Iraanis Robert Malley juhib Ameerika delegatsiooni Viinis. Washington loodab, et Iraan naaseb kõnelustele ja on valmis läbirääkimisteks," teatas USA välisministeerium.
USA lahkus Donald Trumpi juhtimisel 2018. aastal Iraani tuumakokkuleppest. USA kehtestas Iraanile karmid sanktsioonid. Iraan asus uuesti uraani rikastama ja välja arendama oma tuumavõimekust.
Joe Biden tahab tuumalepinguga uuesti ühineda. Siiski nõuab Bideni administratsioon, et Iraan naaseks 2015. aasta tuumaleppe kohustuste juurde. Iraan siiski jätkab lepingu rikkumist.
IAEA avaldas septembris Iraani kohta iseäranis kriitilise raporti, kus süüdistati Teherani tahtmatuses koostööd teha. | Pariis nõuab, et Teheran täidaks tuumaleppe kohustusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pariis teatas neljapäeval, et konsulteerib liitlastega, kuidas reageerida Iraani koostöö puudumisele IAEA-ga. Tegemist on ÜRO Viinis asuva tuumajärelevalveorganiga, vahendas Rferl.
"Jälgime koos partneritega väga tähelepanelikult, et Iraan austaks tuumaleppe kohustusi," ütles neljapäeval Prantsusmaa välisministeeriumi pressiesindaja Anne-Claire Legendre.
"Iraan peab viivitamatult jätkama dialoogi ja koostööd agentuuriga. Peame saavutama edu lahendamata küsimustes," ütles Legendre.
Maailma suuriikide ja Teherani vahelised tuumakõnelused 2015. aasta tuumaleppe taaselustamiseks jätkuvad 29. novembril Viinis, pärast viiekuulist pausi.
Kõnelusi juhib Euroopa Liidu esindaja Enrique Mora. Kõnelustel osalevad veel Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa ja Iraani esindajad.
"USA erisaadik Iraanis Robert Malley juhib Ameerika delegatsiooni Viinis. Washington loodab, et Iraan naaseb kõnelustele ja on valmis läbirääkimisteks," teatas USA välisministeerium.
USA lahkus Donald Trumpi juhtimisel 2018. aastal Iraani tuumakokkuleppest. USA kehtestas Iraanile karmid sanktsioonid. Iraan asus uuesti uraani rikastama ja välja arendama oma tuumavõimekust.
Joe Biden tahab tuumalepinguga uuesti ühineda. Siiski nõuab Bideni administratsioon, et Iraan naaseks 2015. aasta tuumaleppe kohustuste juurde. Iraan siiski jätkab lepingu rikkumist.
IAEA avaldas septembris Iraani kohta iseäranis kriitilise raporti, kus süüdistati Teherani tahtmatuses koostööd teha.
### Response:
Pariis nõuab, et Teheran täidaks tuumaleppe kohustusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu on kümne kuuga antud klientidele üle 19 872 uut sõiduautot, mida on samas 25,9 protsenti rohkem kui möödunud aasta sama perioodi jooksul, teatas Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liit (AMTEL).
Kõige edukamaks automargiks kerkis oktoobris KIA, milliseid müüdi 213. Järgnesid Toyota ja Škoda, vastavalt 185 ja 101 müüdud sõiduautoga.
KIA haaras kaks kõrgeimat kohta ka mudelite edetabelis, kus populaarseimaks kerkis KIA Sportage 87 müüdud autoga ja teisele kohale KIA Cee'd 80 autoga. Esikolmikusse mahtus ka Toyota RAV4 78 müüdud autoga.
Kerge langus tabas ka tarbesõidukite turgu. Oktoobris müüdi 344 uut tarbesõidukit, mis jääb eelmise aasta oktoobri tulemusele alla 3,9 protsendiga. Kümne kuu kokkuvõttes on aga tarbesõidukite turg siiski 30,6 protsendiga plusspoolel.
Tarbesõidukeid müüs kõige edukamalt Peugeot 54 sõidukiga, järgnes Citroen 53 sõidukiga. Veokite segmendis olid edukaimad Volvo 26 veoki ja Scania 22 veokiga. | Uute autode müük kahanes tarneraskuste tõttu 13 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu on kümne kuuga antud klientidele üle 19 872 uut sõiduautot, mida on samas 25,9 protsenti rohkem kui möödunud aasta sama perioodi jooksul, teatas Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liit (AMTEL).
Kõige edukamaks automargiks kerkis oktoobris KIA, milliseid müüdi 213. Järgnesid Toyota ja Škoda, vastavalt 185 ja 101 müüdud sõiduautoga.
KIA haaras kaks kõrgeimat kohta ka mudelite edetabelis, kus populaarseimaks kerkis KIA Sportage 87 müüdud autoga ja teisele kohale KIA Cee'd 80 autoga. Esikolmikusse mahtus ka Toyota RAV4 78 müüdud autoga.
Kerge langus tabas ka tarbesõidukite turgu. Oktoobris müüdi 344 uut tarbesõidukit, mis jääb eelmise aasta oktoobri tulemusele alla 3,9 protsendiga. Kümne kuu kokkuvõttes on aga tarbesõidukite turg siiski 30,6 protsendiga plusspoolel.
Tarbesõidukeid müüs kõige edukamalt Peugeot 54 sõidukiga, järgnes Citroen 53 sõidukiga. Veokite segmendis olid edukaimad Volvo 26 veoki ja Scania 22 veokiga.
### Response:
Uute autode müük kahanes tarneraskuste tõttu 13 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimelt oli tegu esimese korraga, kui Fääri saarte kohtunik vilistas eurosarja alagrupikohtumist. Flora – Famagusta mängu peakohtunik oli Kari A Hövdanum, abikohtunikud Andrew Christiansen ja Dan Petur Pauli Höjgaard ning neljas kohtunik Alex de Albuquerque Troleis, vahendab Soccernet.ee.
Pärast eilset Flora – Famagusta kohtumist on Euroopa 55 jalgpalliriigi seas veel viis, kelle kohtunikud pole mitte kunagi ühegi eurosarja alagrupifaasis kohtumist teenindanud. Valged laigud on Armeenia, Gibraltar, San Marino, Kosovo ja Andorra.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | FC Flora eurosarjamängul tehti Fääri saarte jalgpalliajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimelt oli tegu esimese korraga, kui Fääri saarte kohtunik vilistas eurosarja alagrupikohtumist. Flora – Famagusta mängu peakohtunik oli Kari A Hövdanum, abikohtunikud Andrew Christiansen ja Dan Petur Pauli Höjgaard ning neljas kohtunik Alex de Albuquerque Troleis, vahendab Soccernet.ee.
Pärast eilset Flora – Famagusta kohtumist on Euroopa 55 jalgpalliriigi seas veel viis, kelle kohtunikud pole mitte kunagi ühegi eurosarja alagrupifaasis kohtumist teenindanud. Valged laigud on Armeenia, Gibraltar, San Marino, Kosovo ja Andorra.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
### Response:
FC Flora eurosarjamängul tehti Fääri saarte jalgpalliajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | AirBalticu lendude arv kahekordistus oktoobris eelmise aasta sama kuuga võrreldes, tõustes 3140 lennuni.
"Kui harilikult tähendavad sügiskuud lennunduses reisijate arvu langust, siis tänavu on olnud vastupidi. Esimest korda kogu tegevusaja jooksul oli AirBalticul oktoobris rohkem reisijaid kui septembris," ütles lennufirma juhatuse esimees Martin Gauss.
AirBalticu aasta esimese kuue kuu müügitulu oli 49,963 miljonit, mis on möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 41,6 protsenti vähem, kuid kahjum vähenes kolm korda 61,515 miljoni euroni.
Läti riigile kuulub 96,14 protsenti AirBalticu aktsiatest, ülejäänud 3,86 protsenti kuulub Taani ärimehe Lars Thueseni firmale Aircraft Leasing 1. | AirBalticu reisijate arv enam kui kolmekordistus oktoobris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
AirBalticu lendude arv kahekordistus oktoobris eelmise aasta sama kuuga võrreldes, tõustes 3140 lennuni.
"Kui harilikult tähendavad sügiskuud lennunduses reisijate arvu langust, siis tänavu on olnud vastupidi. Esimest korda kogu tegevusaja jooksul oli AirBalticul oktoobris rohkem reisijaid kui septembris," ütles lennufirma juhatuse esimees Martin Gauss.
AirBalticu aasta esimese kuue kuu müügitulu oli 49,963 miljonit, mis on möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 41,6 protsenti vähem, kuid kahjum vähenes kolm korda 61,515 miljoni euroni.
Läti riigile kuulub 96,14 protsenti AirBalticu aktsiatest, ülejäänud 3,86 protsenti kuulub Taani ärimehe Lars Thueseni firmale Aircraft Leasing 1.
### Response:
AirBalticu reisijate arv enam kui kolmekordistus oktoobris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsusvägede ja mässuliste konflikt on kestnud aasta aega. Teisipäeval kuulutas valitsus välja eriolukorra.
Kui Etioopia pealinn langeb mässuliste kätte, on olemas reaalne oht tapatalguteks, mille suurust pole mandril nähtud pärast 1994. aasta Rwanda genotsiidi, vahendas The Times.
Etioopia seisab humanitaarkriisi katastroofi lävel. Sajad tuhanded pagulased võivad põgeneda naaberriikidesse. Olukord naaberriikides on samuti ebastabiilne. Kõige stabiilsem piirkonna riik on Keenia, kus samuti tegutsevad relvastatud mässulised, bandiidid ja usufanaatikud.
Hiljuti vallutasid Tigray võitlejad mitu strateegilist linna. Tigray võitlejatega liitusid ka Oromo Vabastusrinde (OLA) võitlejad.
Strateegilised linnad on lähedal maanteele, mis ühendab Etioopia pealinna Addis Abebat Djibouti sadamalinnaga. Tegemist on olulise Ida-Aafrika transpordisõlmega. Djibouti asub Aafrika Sarvel. Piirkonna juures asuvad maailma suurimad mereteed. Piirkonnas tegutsevad ka Somaalia piraadid.
Peaminister Abiy Ahmed saatis valitsusväed Tigray ülestõusu maha suruma eelmise aasta novembris. Pooled süüdistavad üksteist sõjakuritegudes. ÜRO hinnangul on mõlemad süüdi tõsistes inimõiguste rikkumistes.
"Etioopia juhid peavad valmis olema kompromissideks. Nad peavad üles ehitama kaasava poliitilise süsteemi, kuid hetkel tundub see süsteem veel väga kaugel," ütles mittetulundusühingu International Crisis Group analüütik William Davison.
USA mõjuvõim on Ida-Aafrikas tunduvalt vähenenud, teatas The Times.
USA eriesindaja Jeffrey Feltman saabus neljapäeval Etioopiasse, et vahendada rahuläbirääkimisi. Peaminister Abiy keeldus Feltmaniga kohtumast. | Times: Etioopia mässulised ohustavad riigi pealinna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsusvägede ja mässuliste konflikt on kestnud aasta aega. Teisipäeval kuulutas valitsus välja eriolukorra.
Kui Etioopia pealinn langeb mässuliste kätte, on olemas reaalne oht tapatalguteks, mille suurust pole mandril nähtud pärast 1994. aasta Rwanda genotsiidi, vahendas The Times.
Etioopia seisab humanitaarkriisi katastroofi lävel. Sajad tuhanded pagulased võivad põgeneda naaberriikidesse. Olukord naaberriikides on samuti ebastabiilne. Kõige stabiilsem piirkonna riik on Keenia, kus samuti tegutsevad relvastatud mässulised, bandiidid ja usufanaatikud.
Hiljuti vallutasid Tigray võitlejad mitu strateegilist linna. Tigray võitlejatega liitusid ka Oromo Vabastusrinde (OLA) võitlejad.
Strateegilised linnad on lähedal maanteele, mis ühendab Etioopia pealinna Addis Abebat Djibouti sadamalinnaga. Tegemist on olulise Ida-Aafrika transpordisõlmega. Djibouti asub Aafrika Sarvel. Piirkonna juures asuvad maailma suurimad mereteed. Piirkonnas tegutsevad ka Somaalia piraadid.
Peaminister Abiy Ahmed saatis valitsusväed Tigray ülestõusu maha suruma eelmise aasta novembris. Pooled süüdistavad üksteist sõjakuritegudes. ÜRO hinnangul on mõlemad süüdi tõsistes inimõiguste rikkumistes.
"Etioopia juhid peavad valmis olema kompromissideks. Nad peavad üles ehitama kaasava poliitilise süsteemi, kuid hetkel tundub see süsteem veel väga kaugel," ütles mittetulundusühingu International Crisis Group analüütik William Davison.
USA mõjuvõim on Ida-Aafrikas tunduvalt vähenenud, teatas The Times.
USA eriesindaja Jeffrey Feltman saabus neljapäeval Etioopiasse, et vahendada rahuläbirääkimisi. Peaminister Abiy keeldus Feltmaniga kohtumast.
### Response:
Times: Etioopia mässulised ohustavad riigi pealinna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Deja vu" räägib tunnetepuntrast ja tahtest põgeneda probleemide eest, mattes tunded, kartused ja murekohad pidutsemise alla.
Video produtseeriti koostöös Jüri Beloviga. "Kuna tuli välja, et filmimise perioodil viibib Jüri seoses Racer Worldwidega Pariisis, pakkus ta välja, et filmime hoopis seal. Esmapilgul tundus idee väga ambitsioonikas, kuid järgmine hetk teatas manager, et piletid on ostetud ja ongi minek. See oli superotsus ja ideaalne võimalus, mida me ära kasutasime," selgitas Pluuto. "Pariisi elav öömelu lasi meil filmida ja pidutseda samal ajal ehk saime nautida ilusat linna ja ühele poole saada hea videoga."
Loo idee on Pluuto sõnul viia kuulaja koos temaga murevabale rännakule, kus elatakse päev korraga. | Räppar Pluuto avaldas videosingli "Deja vu" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Deja vu" räägib tunnetepuntrast ja tahtest põgeneda probleemide eest, mattes tunded, kartused ja murekohad pidutsemise alla.
Video produtseeriti koostöös Jüri Beloviga. "Kuna tuli välja, et filmimise perioodil viibib Jüri seoses Racer Worldwidega Pariisis, pakkus ta välja, et filmime hoopis seal. Esmapilgul tundus idee väga ambitsioonikas, kuid järgmine hetk teatas manager, et piletid on ostetud ja ongi minek. See oli superotsus ja ideaalne võimalus, mida me ära kasutasime," selgitas Pluuto. "Pariisi elav öömelu lasi meil filmida ja pidutseda samal ajal ehk saime nautida ilusat linna ja ühele poole saada hea videoga."
Loo idee on Pluuto sõnul viia kuulaja koos temaga murevabale rännakule, kus elatakse päev korraga.
### Response:
Räppar Pluuto avaldas videosingli "Deja vu" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | D-grupi otsustavas kohtumises jäi Tšehhi alla Šveitsile 1:2, kuigi Marketa Vondroušova oli esimeses üksikmängus alistanud Viktorija Golubici 6:4, 6:2.
Teises üksikmängus sai aga olümpiavõitja Belinda Bencic jagu Barbora Krejcikovast 7:6 (7:2), 6:4 ning paarismängus olid Bencic ja Jil Teichmann üle Lucie Hradeckast ja Katerina Siniakovast 6:3, 6:3.
Šveits kohtub poolfinaalis Austraaliaga ning teise finalisti selgitavad Venemaa ja Ameerika Ühendriigid.
Eelmisel aastal võitjat ei selgitatud, 2019. aastal oli parim naiskond Prantsusmaa, kes alistas finaalis Austraalia 3:2. Tänavusel turniiril piirdusid prantslannad alagrupiga, kus kaotasid nii Kanadale (1:2) kui ka Venemaale (1:2). | Võõrustaja Tšehhi jäeti poolfinaali ukse taha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
D-grupi otsustavas kohtumises jäi Tšehhi alla Šveitsile 1:2, kuigi Marketa Vondroušova oli esimeses üksikmängus alistanud Viktorija Golubici 6:4, 6:2.
Teises üksikmängus sai aga olümpiavõitja Belinda Bencic jagu Barbora Krejcikovast 7:6 (7:2), 6:4 ning paarismängus olid Bencic ja Jil Teichmann üle Lucie Hradeckast ja Katerina Siniakovast 6:3, 6:3.
Šveits kohtub poolfinaalis Austraaliaga ning teise finalisti selgitavad Venemaa ja Ameerika Ühendriigid.
Eelmisel aastal võitjat ei selgitatud, 2019. aastal oli parim naiskond Prantsusmaa, kes alistas finaalis Austraalia 3:2. Tänavusel turniiril piirdusid prantslannad alagrupiga, kus kaotasid nii Kanadale (1:2) kui ka Venemaale (1:2).
### Response:
Võõrustaja Tšehhi jäeti poolfinaali ukse taha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haiglaravil olevast 600 koroonaviirusega nakatunud patsiendist 439 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 307 ehk 69,9 protsenti on vaktsineerimata ja 132 ehk 30,1 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 70 uut haigusjuhtu. Suri seitse koroonaviirusega nakatunud inimest: 67-aastane mees, 77-aastane naine, kaks 82-aastast naist, 86-aastane naine, kaks 88-aastast naist.
Kokku on Eestis surnud 1581 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 7821 testitulemust, millest 1435 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 894 vaktsineerimata ja 541 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on nüüd 1808,1.
Ööpäeva jooksul manustati 10 589 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 2086.
Reedehommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 71 613 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 57,6 protsenti. Vähemalt ühe doosi on saanud 60,5 protsenti. | Koroonaviirusega on haiglaravil 600 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haiglaravil olevast 600 koroonaviirusega nakatunud patsiendist 439 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 307 ehk 69,9 protsenti on vaktsineerimata ja 132 ehk 30,1 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 70 uut haigusjuhtu. Suri seitse koroonaviirusega nakatunud inimest: 67-aastane mees, 77-aastane naine, kaks 82-aastast naist, 86-aastane naine, kaks 88-aastast naist.
Kokku on Eestis surnud 1581 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 7821 testitulemust, millest 1435 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 894 vaktsineerimata ja 541 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on nüüd 1808,1.
Ööpäeva jooksul manustati 10 589 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 2086.
Reedehommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 71 613 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 57,6 protsenti. Vähemalt ühe doosi on saanud 60,5 protsenti.
### Response:
Koroonaviirusega on haiglaravil 600 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dantšenko oli Suurbritannia endise luuraja Christopher Steele'i peamine allikas. Steele uuris Trumpi kampaania seotust Venemaaga.
Dantšenko arreteeriti neljapäeval ja vabastati hiljem kautsjoni vastu.
Ta sai viis süüdistust, mis kõik on seotud FBI ametnikele valeütluste andmisega.
Dantšenko andis ütlusi 2017. aastal eriprokurör Robert Muelleri juhtumis, kus uuriti viimase seotust Trumpi valimisega.
Dantšenkole esitatud süüdistustes seisab, et Steele ei saanud andmeid Venemaalt. Need koguti hoopis kuulujuttudest, mis levisid USA poliitilistes ringkondades, vahendas The Wall Street Journal.
Esitatud süüdistus on osa eriprokurör John Durhami uurimisest. Durhami uurimine algas 2019. aastal. Selle eesmärk on läbi vaadata õiguskaitseametnike otsused, kus uuriti Trumpi ja tema kampaania meeskonna sidemeid Venemaaga.
Steele'i palkas Washingtonis asuv uurimisfirma Fusion GPS. Kõigepealt töötas Fusion GPS Trumpi-vastaste vabariiklaste heaks. Pärast seda, kui Trumpist sai vabariiklaste presidendikandidaat, hakkas firma tegema koostööd demokraatliku parteiga.
Dantšenko oli Steele'i peamine algallikas, kes koostas aruandeid, mis kirjeldasid Trumpi väidetavaid sidemeid Venemaaga, teatas The Wall Street Journal.
Steele'i toimik sai kiiresti suurt meedia tähelepanu. See kulmineerus FBI direktori James Comey vallandamise ja eriprokuröri Robert Muelleri ametisse nimetamisega. Muelleri uuring ei leidnud konkreetseid tõendeid, et Trumpil olid sidemed Venemaaga.
Trumpi sõnul oli tegemist poliitiliselt motiveeritud uurimisega.
Pärast aastaid kestnud uurimist sai FBI-le selgeks, et Steele'i informatsioon pole usaldusväärne.
"FBI püüdis Steele'i andmeid uurida, kontrollida ja analüüsida, lõpuks ei suudetud neid väiteid kinnitada," ütles Durham.
Durhami sõnul pärineb enamik Dantšenko teabest Chuck Dolanilt. Dolan on lähedalt seotud demokraatliku partei ja Clintoni meeskonnaga, teatas The Wall Street Journal.
Dolanilt pärineb ka informatsioon, mis puudutab Trumpi väidetavat seksuaalset tegevust Moskva luksushotellis. Trumpi sõnul on tegemist libainformatsiooniga.
Demokraadid leiavad nüüd, et Durhami uuring on poliitiliselt motiveeritud. Joe Bideni administratsioon pole siiski uuringut lõpetanud. | USA võimud esitasid süüdistuse Trumpi "Vene toimiku" allikale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dantšenko oli Suurbritannia endise luuraja Christopher Steele'i peamine allikas. Steele uuris Trumpi kampaania seotust Venemaaga.
Dantšenko arreteeriti neljapäeval ja vabastati hiljem kautsjoni vastu.
Ta sai viis süüdistust, mis kõik on seotud FBI ametnikele valeütluste andmisega.
Dantšenko andis ütlusi 2017. aastal eriprokurör Robert Muelleri juhtumis, kus uuriti viimase seotust Trumpi valimisega.
Dantšenkole esitatud süüdistustes seisab, et Steele ei saanud andmeid Venemaalt. Need koguti hoopis kuulujuttudest, mis levisid USA poliitilistes ringkondades, vahendas The Wall Street Journal.
Esitatud süüdistus on osa eriprokurör John Durhami uurimisest. Durhami uurimine algas 2019. aastal. Selle eesmärk on läbi vaadata õiguskaitseametnike otsused, kus uuriti Trumpi ja tema kampaania meeskonna sidemeid Venemaaga.
Steele'i palkas Washingtonis asuv uurimisfirma Fusion GPS. Kõigepealt töötas Fusion GPS Trumpi-vastaste vabariiklaste heaks. Pärast seda, kui Trumpist sai vabariiklaste presidendikandidaat, hakkas firma tegema koostööd demokraatliku parteiga.
Dantšenko oli Steele'i peamine algallikas, kes koostas aruandeid, mis kirjeldasid Trumpi väidetavaid sidemeid Venemaaga, teatas The Wall Street Journal.
Steele'i toimik sai kiiresti suurt meedia tähelepanu. See kulmineerus FBI direktori James Comey vallandamise ja eriprokuröri Robert Muelleri ametisse nimetamisega. Muelleri uuring ei leidnud konkreetseid tõendeid, et Trumpil olid sidemed Venemaaga.
Trumpi sõnul oli tegemist poliitiliselt motiveeritud uurimisega.
Pärast aastaid kestnud uurimist sai FBI-le selgeks, et Steele'i informatsioon pole usaldusväärne.
"FBI püüdis Steele'i andmeid uurida, kontrollida ja analüüsida, lõpuks ei suudetud neid väiteid kinnitada," ütles Durham.
Durhami sõnul pärineb enamik Dantšenko teabest Chuck Dolanilt. Dolan on lähedalt seotud demokraatliku partei ja Clintoni meeskonnaga, teatas The Wall Street Journal.
Dolanilt pärineb ka informatsioon, mis puudutab Trumpi väidetavat seksuaalset tegevust Moskva luksushotellis. Trumpi sõnul on tegemist libainformatsiooniga.
Demokraadid leiavad nüüd, et Durhami uuring on poliitiliselt motiveeritud. Joe Bideni administratsioon pole siiski uuringut lõpetanud.
### Response:
USA võimud esitasid süüdistuse Trumpi "Vene toimiku" allikale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uurimisrühm jälgis esmalt, kui hästi suudavad 40 eri tõugudesse kuuluvat koera meelde jätta erinevate mänguasjade nimetusi. Seejärel huvitas uurijaid, kui hästi suutsid neljajalgsed neid nimetusi meenutada, et omanikule käsu peale üht või teist mänguasja tuua. Ehkki enamik koeri ei saanud mänguasjanimetusi selgeks, läks seitsmel borderkollil tähelepanuväärselt hästi, vahendab Business Insider.
Uurijad märkasid, et seitsmest kollist koosneval nii-öelda andekate õppijate rühmal oli hea mälu kõrval veel üks ühine joon. Nad kõik kallutasid käsklust kuuldes oma pead küljele palju sagedamini, kui ülejäänud katses osalenud koerad. Andmetest nähtus, et andekad õppijad hoidsid oma pead 43 protsenti ajast küljele kallutatuna. Ülejäänud 33 koera tegid sama vaid kaks protsenti ajast.
Uuringu kaasautori ja Eötvös Lorándi Ülikooli loomataju uurija Shany Drori sõnul paistis kollidel olevat seos omaniku nimetatud mänguasja äratoomise ja selle nimetust kuuldes pea kallutamise vahel. Seepärast oletab uurimisrühm Drori sõnul, et peakallutamine on seotud tähenduslike stiimulite töötlemisega.
Pilt ja heli
Uuring koosnes ühtekokku kolmest katsest. Neist esimeses palusid uurijad 40 koeraomanikul oma lemmikut kolme kuu vältel korra kuus proovile panna. Iga omanik õpetas oma koerale kahe mänguasja nimetuse ja palus seejärel loomal ühe neist mänguasjadest kõrvaltoast ära tuua. Kolme kuu jooksul käis jutt kogu aeg kahest samast mänguasjast.
Ainult seitse kollit, kes suutsid mänguasjade nimetused ära õppida, pääsesid edasi järgmisesse katsesse. Paraku suri üks kolli enne teise katse algust. T eises katses jätkasid kuue allesjäänud kolli omanikud veel kolm kuud oma lemmikute proovilepanekut. Nüüd tuli neljajalgsetel selgeks õppida juba kuni 13 mänguasja nimetused.
Üks kollidest nimega Whisky tõi omanikule käsu peale õige mänguasja 54 korral 59-st. Veel kaks kollit kuuest tõid ära õige mänguasja üle 90 protsendi juhtudest. Ülejäänud kolm andekat õppijat tõid omanikule õige lelu 57–75 protsendil juhtudest.
Kolmandas katses näitasid kuus andekat kollit, et suudavad ühe nädalaga ära õppida 12 uut lelunimetust. Kahe kuu pärast olid need nimetused kollidel meeles.
Shany Drori sõnul oli ennegi teada, et koerad õpivad hõlpsasti ära tegutsemisega seotud sõnu nagu "istu" või "lama". Väga vähesed neljajalgsed suudavad aga ära õppida esemete nimetusi.
Ainult andekatest õppijatest koerad kallutasid käsklust kuuldes pidevalt oma päid. Nii järeldasid uurijad, et pealiigutus on seotud kollide püüdlusega tabada mänguasja kohta käiva sõna tähendust. Viltune pea võib anda tunnistust, et kollid klapitavad oma peas kuuldud nimetust ja mänguasja visuaalset mälupilti.
Parema- ja vasakupealised koerad
Nii nagu leidub parema- ja vasakukäelisi inimesi, eelistasid ka kollid kallutada oma pead ühele kindlale küljele. Eelistatud peapool jäi samaks kõigi kolme katse vältel. Eelistust ei mõjutanud seegi, kus omanik koera ees paiknes.
Uurijate jaoks võib järjekindel kallutuskülje eelistamine samuti viidata koerte tervnenud tähelepanule: mis ülesanne nüüd ees ootab?
Ehkki uuringus käsitleti põhjalikult ainult andekaid borderkollisid, ei ole hea mälu uurijate sõnul siiski tõule ainuomane. Varem on Shany Drori uurimisrühm pannud proovile ka Saksa lambakoerte, Pekingi paleekoerte ja Austraalia lambakoerte oskused. Tänavu leidsid nad muu hulgas, et ka üks Yorkshire'i terjer mäletas õpitud nimesid sama hästi kui borderkolli Whisky. | Koerte peakallutamine võib viidata keskendumisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uurimisrühm jälgis esmalt, kui hästi suudavad 40 eri tõugudesse kuuluvat koera meelde jätta erinevate mänguasjade nimetusi. Seejärel huvitas uurijaid, kui hästi suutsid neljajalgsed neid nimetusi meenutada, et omanikule käsu peale üht või teist mänguasja tuua. Ehkki enamik koeri ei saanud mänguasjanimetusi selgeks, läks seitsmel borderkollil tähelepanuväärselt hästi, vahendab Business Insider.
Uurijad märkasid, et seitsmest kollist koosneval nii-öelda andekate õppijate rühmal oli hea mälu kõrval veel üks ühine joon. Nad kõik kallutasid käsklust kuuldes oma pead küljele palju sagedamini, kui ülejäänud katses osalenud koerad. Andmetest nähtus, et andekad õppijad hoidsid oma pead 43 protsenti ajast küljele kallutatuna. Ülejäänud 33 koera tegid sama vaid kaks protsenti ajast.
Uuringu kaasautori ja Eötvös Lorándi Ülikooli loomataju uurija Shany Drori sõnul paistis kollidel olevat seos omaniku nimetatud mänguasja äratoomise ja selle nimetust kuuldes pea kallutamise vahel. Seepärast oletab uurimisrühm Drori sõnul, et peakallutamine on seotud tähenduslike stiimulite töötlemisega.
Pilt ja heli
Uuring koosnes ühtekokku kolmest katsest. Neist esimeses palusid uurijad 40 koeraomanikul oma lemmikut kolme kuu vältel korra kuus proovile panna. Iga omanik õpetas oma koerale kahe mänguasja nimetuse ja palus seejärel loomal ühe neist mänguasjadest kõrvaltoast ära tuua. Kolme kuu jooksul käis jutt kogu aeg kahest samast mänguasjast.
Ainult seitse kollit, kes suutsid mänguasjade nimetused ära õppida, pääsesid edasi järgmisesse katsesse. Paraku suri üks kolli enne teise katse algust. T eises katses jätkasid kuue allesjäänud kolli omanikud veel kolm kuud oma lemmikute proovilepanekut. Nüüd tuli neljajalgsetel selgeks õppida juba kuni 13 mänguasja nimetused.
Üks kollidest nimega Whisky tõi omanikule käsu peale õige mänguasja 54 korral 59-st. Veel kaks kollit kuuest tõid ära õige mänguasja üle 90 protsendi juhtudest. Ülejäänud kolm andekat õppijat tõid omanikule õige lelu 57–75 protsendil juhtudest.
Kolmandas katses näitasid kuus andekat kollit, et suudavad ühe nädalaga ära õppida 12 uut lelunimetust. Kahe kuu pärast olid need nimetused kollidel meeles.
Shany Drori sõnul oli ennegi teada, et koerad õpivad hõlpsasti ära tegutsemisega seotud sõnu nagu "istu" või "lama". Väga vähesed neljajalgsed suudavad aga ära õppida esemete nimetusi.
Ainult andekatest õppijatest koerad kallutasid käsklust kuuldes pidevalt oma päid. Nii järeldasid uurijad, et pealiigutus on seotud kollide püüdlusega tabada mänguasja kohta käiva sõna tähendust. Viltune pea võib anda tunnistust, et kollid klapitavad oma peas kuuldud nimetust ja mänguasja visuaalset mälupilti.
Parema- ja vasakupealised koerad
Nii nagu leidub parema- ja vasakukäelisi inimesi, eelistasid ka kollid kallutada oma pead ühele kindlale küljele. Eelistatud peapool jäi samaks kõigi kolme katse vältel. Eelistust ei mõjutanud seegi, kus omanik koera ees paiknes.
Uurijate jaoks võib järjekindel kallutuskülje eelistamine samuti viidata koerte tervnenud tähelepanule: mis ülesanne nüüd ees ootab?
Ehkki uuringus käsitleti põhjalikult ainult andekaid borderkollisid, ei ole hea mälu uurijate sõnul siiski tõule ainuomane. Varem on Shany Drori uurimisrühm pannud proovile ka Saksa lambakoerte, Pekingi paleekoerte ja Austraalia lambakoerte oskused. Tänavu leidsid nad muu hulgas, et ka üks Yorkshire'i terjer mäletas õpitud nimesid sama hästi kui borderkolli Whisky.
### Response:
Koerte peakallutamine võib viidata keskendumisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zaitsev läbis kaks basseinipikkust ajaga 22,52 ehk jäi enda tunamullusele Eesti rekordile 13 sajandikuga alla. Teda edestasid vaid ungarlane Szebasztian Szabo (22,22) ja itaallane Matteo Rivolta (22,47).
Teise eestlasena sel alal kaasa löönud Cevin Anders Siim ujus välja aja 23,59, mis andis 36 võistleja seas 29. koha.
Meeste 50 meetri liblikujumise poolfinaalidega alustatakse reede õhtul Eesti aja järgi kell 19.17.
Maria Romanjuk oli naiste 200 meetri kompleksi eelujumises ajaga 2.14,32 kokkuvõttes 22. Tulemuse said kirja 29 ujujat. Viimasena jõuti poolfinaali ajaga 2.12,36. Romanjuki nimel Eesti rekord on 2.12,19. | Zaitsev näitas EM-i eelujumises kolmandat aega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zaitsev läbis kaks basseinipikkust ajaga 22,52 ehk jäi enda tunamullusele Eesti rekordile 13 sajandikuga alla. Teda edestasid vaid ungarlane Szebasztian Szabo (22,22) ja itaallane Matteo Rivolta (22,47).
Teise eestlasena sel alal kaasa löönud Cevin Anders Siim ujus välja aja 23,59, mis andis 36 võistleja seas 29. koha.
Meeste 50 meetri liblikujumise poolfinaalidega alustatakse reede õhtul Eesti aja järgi kell 19.17.
Maria Romanjuk oli naiste 200 meetri kompleksi eelujumises ajaga 2.14,32 kokkuvõttes 22. Tulemuse said kirja 29 ujujat. Viimasena jõuti poolfinaali ajaga 2.12,36. Romanjuki nimel Eesti rekord on 2.12,19.
### Response:
Zaitsev näitas EM-i eelujumises kolmandat aega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaotamata kasumi jääk pärast dividendide maksmist on ligi 1,4 miljardit eurot, teatas Swedbank.
Dividendide väljamaksmise kuupäev oli 1. november.
Oktoobri lõpus teatas Swedbank, et panga kolmanda kvartali puhaskasum kahanes võrreldes teise kvartaliga 15 protsenti 43,9 miljonile eurole. Panga üheksa kuu kasum kahanes aastavõrdluses 300 000 euro võrra 133,1 miljonile eurole ja oli peamiselt tingitud suurematest kuludest.
Swedbank Eesti 2020. aasta kasum oli 178,7 miljonit eurot ehk 9,8 protsenti vähem kui aasta varem. Langus oli panga teatel tingitud peamiselt kulude ja krediidikahjude katteks eraldatud summade kasvust.
2020. aasta detsembris maksis pank 210,5 miljonit eurot dividende. | Swedbank võttis Eestist 177,2 miljonit eurot dividende | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaotamata kasumi jääk pärast dividendide maksmist on ligi 1,4 miljardit eurot, teatas Swedbank.
Dividendide väljamaksmise kuupäev oli 1. november.
Oktoobri lõpus teatas Swedbank, et panga kolmanda kvartali puhaskasum kahanes võrreldes teise kvartaliga 15 protsenti 43,9 miljonile eurole. Panga üheksa kuu kasum kahanes aastavõrdluses 300 000 euro võrra 133,1 miljonile eurole ja oli peamiselt tingitud suurematest kuludest.
Swedbank Eesti 2020. aasta kasum oli 178,7 miljonit eurot ehk 9,8 protsenti vähem kui aasta varem. Langus oli panga teatel tingitud peamiselt kulude ja krediidikahjude katteks eraldatud summade kasvust.
2020. aasta detsembris maksis pank 210,5 miljonit eurot dividende.
### Response:
Swedbank võttis Eestist 177,2 miljonit eurot dividende |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval kohtusid haiglate liit ja eratervishoiuasutuste liit. Muu hulgas arutati, kuidas koroonapatsientidega ülekoormatud haiglatele leida erasektorilt abi. Haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule tõdes, et eratervishoid panustab juba, korraldades testimist ja vaktsineerimist.
"Siit ei saa oodata mingit väga suurt läbimurret, et erasektor jätab oma tööd pooleli ja inimesed tulevad haiglasse tööle. Esiteks pole suur osa nendest selleks kvalifitseerunud, teiseks on neil ka rutiinsed tegevused ja kohustused, mida nad peavad tegema. Pluss veel tänased Covidi-kohustused," rääkis Sule.
Siiski lepiti kokku, et eratervishoiuasutuste liit saadab välja üleskutse, et leida juurde vabatahtlikke. Liidu juhatuse esimees Tõnis Allik loodab nii leida kümneid lisaabikäsi.
"Me ei saa juba puhtalt õigusruumi pärast sundida kedagi teise tööandja juures töötama. Selleks peaks tekkima eriolukord. Ma loodan, et seda ei teki. Kui valitsuse poolt korraldatakse asju selliselt, siis on teine olukord, siis tekib ka vastav õigusruum," ütles Allik.
Kuigi täpset arvu ei oska Allik välja tuua, saaks nii vajadusel kaasata paarsada inimest. See aga tähendaks testimise ja vaktsineerimise võimekuse langust. Lisaks jääks ära erasektori pakutav plaaniline ravi.
"Meie teenus, valdavalt, on plaanilise ravi ambulatoorne osa. Praegu olukorras, kus haiglad on seda jõuliselt vähendanud ja teevad seda veelgi, siis selleks, et vähegi selles valdkonnas võimekust hoida, näevad eratervishoiuasutused pigem võimalust seda ravi pakkuda rohkem. Nii säiliks neile, kes seda ravi vajavad, mingigi võimalus ravi saada," selgitas Allik.
Allik hindab siiski, et nii ränk olukord tõenäoline ei ole. Kui ühes haiglas jääb personalist puudu, peaks esmalt kaaluma, kas abi saab leida haiglavõrgu sees.
"Mina kujutan küll ette, et võib-olla peab alustama teatud ümberkorraldustest haiglate sees või haiglate vahel. Piirkondadest, kus olukord on leebem, minna appi sinna, kus on lisakäsi vaja. Just sellest lähtuvalt, et haiglates on kõige paremini kvalifitseerunud personal." | Erasektorist haiglatele personali appi ei leia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval kohtusid haiglate liit ja eratervishoiuasutuste liit. Muu hulgas arutati, kuidas koroonapatsientidega ülekoormatud haiglatele leida erasektorilt abi. Haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule tõdes, et eratervishoid panustab juba, korraldades testimist ja vaktsineerimist.
"Siit ei saa oodata mingit väga suurt läbimurret, et erasektor jätab oma tööd pooleli ja inimesed tulevad haiglasse tööle. Esiteks pole suur osa nendest selleks kvalifitseerunud, teiseks on neil ka rutiinsed tegevused ja kohustused, mida nad peavad tegema. Pluss veel tänased Covidi-kohustused," rääkis Sule.
Siiski lepiti kokku, et eratervishoiuasutuste liit saadab välja üleskutse, et leida juurde vabatahtlikke. Liidu juhatuse esimees Tõnis Allik loodab nii leida kümneid lisaabikäsi.
"Me ei saa juba puhtalt õigusruumi pärast sundida kedagi teise tööandja juures töötama. Selleks peaks tekkima eriolukord. Ma loodan, et seda ei teki. Kui valitsuse poolt korraldatakse asju selliselt, siis on teine olukord, siis tekib ka vastav õigusruum," ütles Allik.
Kuigi täpset arvu ei oska Allik välja tuua, saaks nii vajadusel kaasata paarsada inimest. See aga tähendaks testimise ja vaktsineerimise võimekuse langust. Lisaks jääks ära erasektori pakutav plaaniline ravi.
"Meie teenus, valdavalt, on plaanilise ravi ambulatoorne osa. Praegu olukorras, kus haiglad on seda jõuliselt vähendanud ja teevad seda veelgi, siis selleks, et vähegi selles valdkonnas võimekust hoida, näevad eratervishoiuasutused pigem võimalust seda ravi pakkuda rohkem. Nii säiliks neile, kes seda ravi vajavad, mingigi võimalus ravi saada," selgitas Allik.
Allik hindab siiski, et nii ränk olukord tõenäoline ei ole. Kui ühes haiglas jääb personalist puudu, peaks esmalt kaaluma, kas abi saab leida haiglavõrgu sees.
"Mina kujutan küll ette, et võib-olla peab alustama teatud ümberkorraldustest haiglate sees või haiglate vahel. Piirkondadest, kus olukord on leebem, minna appi sinna, kus on lisakäsi vaja. Just sellest lähtuvalt, et haiglates on kõige paremini kvalifitseerunud personal."
### Response:
Erasektorist haiglatele personali appi ei leia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kas teate, millest koosnevad enamasti inimeste kodused pildialbumid? Tuttav fotograaf ütles kunagi märksõnaks "peod ja reisid" ning nii palju, kui ma olen hiljem tema väidet kontrollinud, peab see paika. Sest peod ja reisid, need on elu vürts. Vaheldus ja hingetõmbehetk.
Mida tunnevad inimesed alates 2020. aasta algusest? Loomulikult seda, et neilt on ära võetud elu väiksemad ja suuremad rõõmud. Need, mille nimel (lisaks eneseteostusele ja igapäevasele äraelamisele) paljud töötavad ja parema teenistuse poole püüdlevad. Lennates (kui seda üldse teha saab) peab tundma keskkonna pärast lennuhäbi ja pidutsedes süütunnet enda ja teiste tervisega riskimise pärast.
Lapsest peale palju lugenuna kummitavad mind read ja pildid raamatutest ja filmidest, kus inimesed pidutsesid ka sõja ajal, riskides kõvasti eluohtlikumate tagajärgedega kui praegune ebameeldiv, aga enamikul juhtudel (vaktsineeritutele kergelt) üleelatav koroonaviirus.
Miks nad seda tegid? Aga sellepärast, et üks inimlikke baasvajadusi - lisaks toidule, kehakattele ja peavarjule - on olla teiste inimestega koos. Ja see kasu, mille see vaimsele tervisele annab, kaalub ohu ja riskid üles.
2020. kevadel istusin ma vastutustundlikult kodus nagu kõik teisedki, aga ma pean tunnistama, et need paar salapidu-lauamänguõhtut, mille me korraldasime väikese seltskonnaga, kellega olime niikuinii kokku puutunud, mängisid ilmselt olulist rolli minu tolle kevade siiski suhteliselt heas vaimses tervises. Sest need andsid lootust.
Vajadus teiste inimestega koos olla on nii suur ja universaalne, et see muudab kolmandas laines (kus on juba selge, et me peame ilmselt selle viirusega koos elamisega kohanema) vaid trotsi tekitavaks kellaajalised piirangud ja üleskutsed igasugustest koosviibimistest loobuda. Vähendada, jah, see on mõistlik.
Mind üllatab, et see tundub valitsust üllatavat, aga paljud inimesed kaaluvad võimalike kasusid ja riske ning ignoreerivad neid piiranguid ja kogunevad kellegi juures. Komandanditunniga riikides jäädakse lihtsalt ööseks (mis pigem kasvatab riske ja muudab põhjuseta kannatajateks kultuurikorraldajad ja meelelahutusettevõtjad, kellele tuleb jälle kompensatsiooni maksta).
Nii sürreaalne kui see ka ei tundu, aga selline "riigivastane" tegevus võib paraku olla lõppkokkuvõttes isegi hea, sest väljendub hilisemas statistikas tulemata jäänud depressiooni ja suitsiididena. Või noh, ei väljendu, kui neid ei toimu. Seetõttu ehk ei olegi märgatud kultuuri ja ööelu kasutegurit.
"Kui mulle oleks hilisteismelisena jäetud mitmeks aastaks vaid kool ja mitte ühtegi pidu, siis kahtlane, kas ma oleksin ka seda elamisväärseks eluks pidanud."
Küll aga on märgatud noorte depressiooni ja suitsiidide hulga kohutavat kasvu. Kool on oluline ja võib tähendada muidugi inspireerivaid õpetajaid ja häid kaaslasi, aga paraku ka kohustusi ja koolikiusu. Kui mulle oleks hilisteismelisena jäetud mitmeks aastaks vaid kool ja mitte ühtegi pidu, siis kahtlane, kas ma oleksin ka seda elamisväärseks eluks pidanud. Selles vanuses on sõbrad ja koosviibimised eriti tähtsad.
Mida ma selle kõigega öelda tahan: oleme mõistlikud, mõeldes haiglates toimuvale, aga otsime vähem süüdlasi kultuuri- ja ööelu näol.
Laupäeva õhtul Tallinna kolmes kokteilibaaris ja kahes ööklubis osalusvaatlust tehes nägin ma, et suurem osa neist järgis väga korralikult üle riigi kehtestatud reegleid. Uksel kontrolliti nii QR-koodi kui ka ID-kaarti; suuremas osas neist oli ka üsna mõõdukalt rahvast ja suurtes ruumides hajutatus hea, ventilatsioonist rääkimata. Ka niigi raskustes kinodes ei kasva nakatumisoht punkt kell 23.
Uus kultuuriminister loodetavasti arvestab kõike seda oma valdkonna eest seistes. | Triin Tammert: pidu on püha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kas teate, millest koosnevad enamasti inimeste kodused pildialbumid? Tuttav fotograaf ütles kunagi märksõnaks "peod ja reisid" ning nii palju, kui ma olen hiljem tema väidet kontrollinud, peab see paika. Sest peod ja reisid, need on elu vürts. Vaheldus ja hingetõmbehetk.
Mida tunnevad inimesed alates 2020. aasta algusest? Loomulikult seda, et neilt on ära võetud elu väiksemad ja suuremad rõõmud. Need, mille nimel (lisaks eneseteostusele ja igapäevasele äraelamisele) paljud töötavad ja parema teenistuse poole püüdlevad. Lennates (kui seda üldse teha saab) peab tundma keskkonna pärast lennuhäbi ja pidutsedes süütunnet enda ja teiste tervisega riskimise pärast.
Lapsest peale palju lugenuna kummitavad mind read ja pildid raamatutest ja filmidest, kus inimesed pidutsesid ka sõja ajal, riskides kõvasti eluohtlikumate tagajärgedega kui praegune ebameeldiv, aga enamikul juhtudel (vaktsineeritutele kergelt) üleelatav koroonaviirus.
Miks nad seda tegid? Aga sellepärast, et üks inimlikke baasvajadusi - lisaks toidule, kehakattele ja peavarjule - on olla teiste inimestega koos. Ja see kasu, mille see vaimsele tervisele annab, kaalub ohu ja riskid üles.
2020. kevadel istusin ma vastutustundlikult kodus nagu kõik teisedki, aga ma pean tunnistama, et need paar salapidu-lauamänguõhtut, mille me korraldasime väikese seltskonnaga, kellega olime niikuinii kokku puutunud, mängisid ilmselt olulist rolli minu tolle kevade siiski suhteliselt heas vaimses tervises. Sest need andsid lootust.
Vajadus teiste inimestega koos olla on nii suur ja universaalne, et see muudab kolmandas laines (kus on juba selge, et me peame ilmselt selle viirusega koos elamisega kohanema) vaid trotsi tekitavaks kellaajalised piirangud ja üleskutsed igasugustest koosviibimistest loobuda. Vähendada, jah, see on mõistlik.
Mind üllatab, et see tundub valitsust üllatavat, aga paljud inimesed kaaluvad võimalike kasusid ja riske ning ignoreerivad neid piiranguid ja kogunevad kellegi juures. Komandanditunniga riikides jäädakse lihtsalt ööseks (mis pigem kasvatab riske ja muudab põhjuseta kannatajateks kultuurikorraldajad ja meelelahutusettevõtjad, kellele tuleb jälle kompensatsiooni maksta).
Nii sürreaalne kui see ka ei tundu, aga selline "riigivastane" tegevus võib paraku olla lõppkokkuvõttes isegi hea, sest väljendub hilisemas statistikas tulemata jäänud depressiooni ja suitsiididena. Või noh, ei väljendu, kui neid ei toimu. Seetõttu ehk ei olegi märgatud kultuuri ja ööelu kasutegurit.
"Kui mulle oleks hilisteismelisena jäetud mitmeks aastaks vaid kool ja mitte ühtegi pidu, siis kahtlane, kas ma oleksin ka seda elamisväärseks eluks pidanud."
Küll aga on märgatud noorte depressiooni ja suitsiidide hulga kohutavat kasvu. Kool on oluline ja võib tähendada muidugi inspireerivaid õpetajaid ja häid kaaslasi, aga paraku ka kohustusi ja koolikiusu. Kui mulle oleks hilisteismelisena jäetud mitmeks aastaks vaid kool ja mitte ühtegi pidu, siis kahtlane, kas ma oleksin ka seda elamisväärseks eluks pidanud. Selles vanuses on sõbrad ja koosviibimised eriti tähtsad.
Mida ma selle kõigega öelda tahan: oleme mõistlikud, mõeldes haiglates toimuvale, aga otsime vähem süüdlasi kultuuri- ja ööelu näol.
Laupäeva õhtul Tallinna kolmes kokteilibaaris ja kahes ööklubis osalusvaatlust tehes nägin ma, et suurem osa neist järgis väga korralikult üle riigi kehtestatud reegleid. Uksel kontrolliti nii QR-koodi kui ka ID-kaarti; suuremas osas neist oli ka üsna mõõdukalt rahvast ja suurtes ruumides hajutatus hea, ventilatsioonist rääkimata. Ka niigi raskustes kinodes ei kasva nakatumisoht punkt kell 23.
Uus kultuuriminister loodetavasti arvestab kõike seda oma valdkonna eest seistes.
### Response:
Triin Tammert: pidu on püha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lyon sai Spartast jagu tulemusega 3:0 (61., 63. Islam Slimani, 90+2. Karl Toko Ekambi) ja juhib gruppi kaks vooru enne lõppu täisedu 12 punktiga. Spartak ja Glasgow Rangersil on mõlemal neli ja Kopenhaageni Bröndbyl kaks punkti.
Neljapäeval ei tundnud võidurõõmu kumbki alagrupiturniiril osalev Inglismaa klubi. Leicester City piirdus C-grupis kodus Moskva Spartaki vastu 1:1 viigiga (58. Daniel Amartey - 51. Victor Moses).
C-gruppi juhib Itaalia klubi Napoli, kes oli võõrsil üle Varssavi Legiast 4:1 (51. pen Piotr Zielinski, 75. pen Dries Mertens, 79. Hirving Lozano, 90. Adam Ounas - 10. Mahir Emreli). Napolil on seitse, Legial kuus, Leicesteril viis ja Spartakil neli punkti.
West Ham United piirdus H-grupis võõrsil Genki vastu 2:2 viigiga. Said Benrahma väravad viisid külalised 0:1 kaotusseisust 2:1 juhtima, aga Tomas Souceki 88. minuti omavärav tähendas, et kolme punkti siiski ei teenitud.
West Ham on siiski kümne punktiga liidrikohal, järgnevad Zagrebi Dinamo kuue, Genk nelja ja Viini Rapid kahe punktiga.
Alagruppide võitjad pääsevad Euroopa liigas otse 16 hulka. Teisena lõpetavad meeskonnad peavad pidama ühe eelneva play-off ringi. Kolmandaks tulijad jätkavad Euroopa Konverentsiliigas. | Euroopa liigas selgus esimene kaheksandikfinalist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lyon sai Spartast jagu tulemusega 3:0 (61., 63. Islam Slimani, 90+2. Karl Toko Ekambi) ja juhib gruppi kaks vooru enne lõppu täisedu 12 punktiga. Spartak ja Glasgow Rangersil on mõlemal neli ja Kopenhaageni Bröndbyl kaks punkti.
Neljapäeval ei tundnud võidurõõmu kumbki alagrupiturniiril osalev Inglismaa klubi. Leicester City piirdus C-grupis kodus Moskva Spartaki vastu 1:1 viigiga (58. Daniel Amartey - 51. Victor Moses).
C-gruppi juhib Itaalia klubi Napoli, kes oli võõrsil üle Varssavi Legiast 4:1 (51. pen Piotr Zielinski, 75. pen Dries Mertens, 79. Hirving Lozano, 90. Adam Ounas - 10. Mahir Emreli). Napolil on seitse, Legial kuus, Leicesteril viis ja Spartakil neli punkti.
West Ham United piirdus H-grupis võõrsil Genki vastu 2:2 viigiga. Said Benrahma väravad viisid külalised 0:1 kaotusseisust 2:1 juhtima, aga Tomas Souceki 88. minuti omavärav tähendas, et kolme punkti siiski ei teenitud.
West Ham on siiski kümne punktiga liidrikohal, järgnevad Zagrebi Dinamo kuue, Genk nelja ja Viini Rapid kahe punktiga.
Alagruppide võitjad pääsevad Euroopa liigas otse 16 hulka. Teisena lõpetavad meeskonnad peavad pidama ühe eelneva play-off ringi. Kolmandaks tulijad jätkavad Euroopa Konverentsiliigas.
### Response:
Euroopa liigas selgus esimene kaheksandikfinalist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Neid asulaid, kust viirust ei leia, enam ei olegi. Kaardilt on roheline värv praktiliselt kadunud. Enam ei oskagi Eesti regioonide vahel erinevusi tuua," tõdes Tanel Tenson, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor. Viirust leiab vähemalt mõõdukal hulgal kõigis 20 suuremas linnas.
Ühekordse proovivõtuga proovidest polnud koroonaviirust vaid Lihula ja Adavere proovides. "Need on veel rohelised, aga see ei pruugi veel tähendada, et seal viirust ei ole. Üldiselt küll, nii rohelisevaest kaarti polegi näinud," lisas Tenson. Viirusevaba näit võib tähendada, et parasjagu ei läbinud proovivõtukohta lihtsalt inimese reovett.
"See, et leiame võrdlemisi suurtes kogustes viirust juba ka mistahes väiksema asula punktproovidest, näitab, et viiruse levik on üsna kontrollimatu," rääkis Tenson. Sealjuures näitavad suurt koroonaviirusesisaldust ka kaua paremas seisus püsinud Lääne-Eesti ja suuremate saarte proovide analüüsitulemused.
Seekordselt kaardilt puudub Pärnu linnast kogutud proovi tulemus, sest sealses reovees oli liiga palju segavaid lisaaineid, mis ei võimaldanud analüüsi teha.
Reoveeuuringu tulemused novembri esimesel nädalal. Autor/allikas: Tartu Ülikool
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetud punktproovid näitavad olukorda proovivõtu hetkel.
Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks. | Reoveeuuring: koroonaviirus on vallutanud terve Eesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Neid asulaid, kust viirust ei leia, enam ei olegi. Kaardilt on roheline värv praktiliselt kadunud. Enam ei oskagi Eesti regioonide vahel erinevusi tuua," tõdes Tanel Tenson, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor. Viirust leiab vähemalt mõõdukal hulgal kõigis 20 suuremas linnas.
Ühekordse proovivõtuga proovidest polnud koroonaviirust vaid Lihula ja Adavere proovides. "Need on veel rohelised, aga see ei pruugi veel tähendada, et seal viirust ei ole. Üldiselt küll, nii rohelisevaest kaarti polegi näinud," lisas Tenson. Viirusevaba näit võib tähendada, et parasjagu ei läbinud proovivõtukohta lihtsalt inimese reovett.
"See, et leiame võrdlemisi suurtes kogustes viirust juba ka mistahes väiksema asula punktproovidest, näitab, et viiruse levik on üsna kontrollimatu," rääkis Tenson. Sealjuures näitavad suurt koroonaviirusesisaldust ka kaua paremas seisus püsinud Lääne-Eesti ja suuremate saarte proovide analüüsitulemused.
Seekordselt kaardilt puudub Pärnu linnast kogutud proovi tulemus, sest sealses reovees oli liiga palju segavaid lisaaineid, mis ei võimaldanud analüüsi teha.
Reoveeuuringu tulemused novembri esimesel nädalal. Autor/allikas: Tartu Ülikool
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetud punktproovid näitavad olukorda proovivõtu hetkel.
Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.
### Response:
Reoveeuuring: koroonaviirus on vallutanud terve Eesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kümne looga album koosneb vaheldumisi nii seniavaldamata paladest kui ka spetsiaalselt albumi jaoks kirjutatud lauludest. Näiteks albumil kõlav "Just A Notion" oli algselt kirjutatud ABBA 1979. aastal ilmunud albumile "Voulez-Vous", kuid nägi ilmavalgust alles mõni nädal tagasi.
"Peamiseks inspiratsiooniks tagasi stuudiosse minekul oli meie osalus kõige kummalisema ja suurejoonelisema kontserdi loomisel, millest unistada võib. Järgmisel kevadel saame publiku ees istuda ja vaadata, kuidas meie digitaalsed minad lugusid esitavad ning kõige selle jaoks on veel püstitatud eritellimusel ehitatud areen. Imelik ja imeline!" rääkisid bändiliikmed.
Albumi ilmumise kohta ütles Benny Andersson, et kui nad pärast 39 aastat stuudiosse sattusid, tundus, nagu polekski aeg vahepeal möödunud.
"Need esimesed sessioonid 2018. aastal olid nii lõbusad ning kui Benny helistas ja küsis, kas ma võiksin veel laulda, olin kohe nõus," lisas Anni-Frid Lyngstad. "Ja millised laulud! Minu lugupidamine ja armastus kuulub neile erakordselt andekatele, tõeliselt geniaalsetele laulukirjutajatele. Selline rõõm oli jälle rühmaga koostööd teha. Olen väga rahul sellega, mida oleme teinud, ja loodan väga, et meie fännid tunnevad sama."
Agnetha Fältskogi sõnul oli ka temal väga hea meel taas stuudios kokku saada, ehkki alguses polnud tal aimugi, mida täpsemalt oodata.
"Nüüd on meil kümme laulu – terve album nimega "Voyage" –, sest see on olnud reis kaardistamata territooriumile," täiendas Björn Ulvaeus. "Frida ja Agnetha kombinatsioonis on midagi, mis loob selle ainulaadse kõla. Kohe kui nad laulma hakkasid – see oli ABBA." | ABBA avaldas pärast 40-aastast pausi stuudioalbumi "Voyage" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kümne looga album koosneb vaheldumisi nii seniavaldamata paladest kui ka spetsiaalselt albumi jaoks kirjutatud lauludest. Näiteks albumil kõlav "Just A Notion" oli algselt kirjutatud ABBA 1979. aastal ilmunud albumile "Voulez-Vous", kuid nägi ilmavalgust alles mõni nädal tagasi.
"Peamiseks inspiratsiooniks tagasi stuudiosse minekul oli meie osalus kõige kummalisema ja suurejoonelisema kontserdi loomisel, millest unistada võib. Järgmisel kevadel saame publiku ees istuda ja vaadata, kuidas meie digitaalsed minad lugusid esitavad ning kõige selle jaoks on veel püstitatud eritellimusel ehitatud areen. Imelik ja imeline!" rääkisid bändiliikmed.
Albumi ilmumise kohta ütles Benny Andersson, et kui nad pärast 39 aastat stuudiosse sattusid, tundus, nagu polekski aeg vahepeal möödunud.
"Need esimesed sessioonid 2018. aastal olid nii lõbusad ning kui Benny helistas ja küsis, kas ma võiksin veel laulda, olin kohe nõus," lisas Anni-Frid Lyngstad. "Ja millised laulud! Minu lugupidamine ja armastus kuulub neile erakordselt andekatele, tõeliselt geniaalsetele laulukirjutajatele. Selline rõõm oli jälle rühmaga koostööd teha. Olen väga rahul sellega, mida oleme teinud, ja loodan väga, et meie fännid tunnevad sama."
Agnetha Fältskogi sõnul oli ka temal väga hea meel taas stuudios kokku saada, ehkki alguses polnud tal aimugi, mida täpsemalt oodata.
"Nüüd on meil kümme laulu – terve album nimega "Voyage" –, sest see on olnud reis kaardistamata territooriumile," täiendas Björn Ulvaeus. "Frida ja Agnetha kombinatsioonis on midagi, mis loob selle ainulaadse kõla. Kohe kui nad laulma hakkasid – see oli ABBA."
### Response:
ABBA avaldas pärast 40-aastast pausi stuudioalbumi "Voyage" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimastel aegadel on mitmete kummaliste ühiskondlike ideede taustal (usulisest vaktsineerimisvastasusest kuni üleskutseni asuda piirama mittevaktsineeritutele arstiabi andmist) lisandunud aga veel üks ühiskondlik nähe või suhtumine, mida võiks üldjoontes nimetada terminiga "vaktsineeritusüleolek" või "vaktsineeritusülbus".
Kui pandeemia algusaegadel oli täiesti loomulik, et etteaimamatus ja potentsiaalselt erakordselt traagiliseks osutuda võiva tulevase epideemia raames oli valdav osa rahvast ühtehoidev kui ka üpriski karme piiranguid toetav, siis nüüdseks, mil valdavat osa väga tumedaid keskaegset katku või rõugeid meenutavaid tulevikuperspektiive siiski enam silmapiiril pole, on muutunud ka olukord üleüldistes suhtumistes ja hoiakutes.
On vist selge, et mingit enneloodetud karjaimmuunsust ei saavutata 1 ja nagu ka äsjased maailmameedia pealkirjad kujukalt näitasid, juba planeeritakse neljandaid vaktsiinidoose. Hetkel küll neile, kes tervise tõttu enim ohus. 2
Asjaolu, et nakatuvad ja viirust kannavad üpriski tõhusalt edasi ka vaktsineeritud inimesed, 3 on muutnud tõenäoliselt ka suure osa rangeid piiranguid ning erinevaid "koroonapasse" oma praegusel kujul (sh nakatunud vaktsineeritutele kõiki õigusi võimaldavalt) sügavalt kaheldavateks instrumentideks.
Viirus on paratamatus veel pikka aega ning selle vastu ei aita mitte mõlemapoolne ideoloogitsemine ja fanaatilis-usulistel tunnetel põhinev soov süüdlane nõia kombel ära põletada või demoniseerida, vaid eelkõige läbimõeldud tasakaalukas tegutsemine.
Loomulikult peabki valitsus otsustavalt ja üheselt mõistetavalt tegutsedes, kuid samal ajal viisakalt ja sõbralikult kehtestama eri reegleid, vajadusel piiranguid ning ka soodustama kõikide võimalike vahenditega vaktsineerimise üha efektiivsemat kättesaadavust kodanike seas üle kogu Eesti ja kõikide rahvuste seas.
Normaalset ning rahulikku ja erasektorit kaasavat tegutsemist kirjeldas kõige elegantsemalt patsiendile ehk rahvale realistlikult olukorda ja võimalusi selgitades viimati Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser 4, kes kutsus eelkõige riiki üles mõistlikkusele. 5
Selle kõige taustal on viimasel ajal täiesti nähtavaks kujunenud ilming, et suur osa "esimesse Eestisse" kuuluvaid ametiisikuid ja establishmend i liikmeid või enda meelest "teistest paremaid ja õigemaid" on asunud aktiivselt alavääristama, mõnitama ning ka sanktsioonidega ähvardama neid, keda nad enda meelest peavad enda "all olevateks". Rumalaks vastutustundetuks massiks, kelle peal võib enda isikliku moraalse, eetilise ja staatusliku ülimuslikkuse tundeid välja elada.
Mõni aeg tagasi tundusid ka võimalikud üleskutsed esitada pealekaebusi või salakaebusi oma kaaskodanike peale mingi reegli rikkumise eest pigem musta huumorina (viitega paarile eelnenud riigikorraldusele). Nüüd kuuleme aga ka selliseid mõttekäike juba üha enam täiesti peavoolust ja tõsiseltvõetavana esitatult.
Pauluste Saulusteks pöördumised
Täiesti hämmastav on aga tagasivaates pandeemia algusaegadesse analüüsida seda, mida arvasid siis praegused peamised rahva hurjutajad, süüdistajad ning karmide meetmete ja sundimise pooldajad ise.
Tihti näisid praegused kõige vihasemad utsitajad olevat just need jõud, kes püüdsid viirusepuhangut üldse ohutuks või vahel lausa kahtlaseks ülepaisutatud paanikahooks kuulutada.
Viirusepuhangu alguses kevadel 2020 kirjutasin samuti olukorra tõsidusest ja vajadusest kuulata arstide nõuandeid ning mitte kõikvõimalikku esoteerikat või ka piiranguid vastustavaid tollaseid jõude. 6
Nüüdseks on aga neist paljudest "leebe lähenemise" pooldajatest saanud kõige karmimad sanktsioonide toetajad. Kusjuures vahel näib, et kui üritada praeguses olukorras üles kutsuda inimesi nende ülimas ranguses, karmuses ja konformismis veidi siiski ka järele mõtlema ja mitte liiale minema oma ihas kõiki trahvida, sanktsioneerida ja hukka mõista, võidakse sind ennast nende samade kunagiste sisuliselt "viiruseeitajate" poolt tembeldada ühiskonnale kahtlaseks elemendiks (või ka Kremli mõju all olevaks kahtlaseks elemendiks).
Terve avalik ruum on täis sageli suhtumisi vahetanud õilishingesid, rahva saatuse eest muretsejaid, kes ei toetu oma hinnangutes (sarnaselt hetke imeravimitesse uskujatega) mitte mingile uusimale teadusele, kinnitatud statistikale või ka ratsionaalsele igapäevaloogikale, vaid eelkõige moraalse üleoleku kollektiivsele tundele.
Tõenäoliselt leidis selline Pauluste Saulusteks pöördumise usuime aga aset mitte niivõrd jumaliku sekkumise ja äkilise valgustatuse saabumise tõttu, vaid eelkõige seeläbi, et tajuti ära alateadlik-kollektiivselt see vaatenurk, mis võiks olla hetkel võimul oleva konsensusega konformeerumise plaanis kõige kasulikum.
Enne, mitteprogressiivse valitsuse ametisoleku ajal, oli pigem "õilsa ja moraalselt ülima inimese" staatuse omandamiseks tarvilik kõikjal avalikult valitsust ükskõik millise koha pealt maha teha (sh selle valitsuse karme viirusepiiranguid).
Kui ametisse astus uus valitsus, mis lõpuks oli ikkagi sunnitud (küll läbi pika venitamise) rakendama vana valitsusega sisuliselt identseid, kuid kindlasti õigustatud piiranguid, siis muutus olukord kardinaalselt.
"Kõikvõimalikest piirangutest, koroonapassidest ja maskidest sai hoopiski tubli progressiivi ja õilishingse inimese parteipilet."
Liiguti ühiskondliku suhtumise paradigmas edasi mitte lähtuvalt isiklikust südametunnistusest, inimlikust headusest või ka praktilisest kasust, vaid ettekujuteldava establishmend iga konformeerumise soovist. Kõikvõimalikest piirangutest, koroonapassidest ja maskidest sai hoopiski tubli progressiivi ja õilishingse inimese parteipilet, mida varmalt kiputakse "parteisse" mittekuuluvaid inimesi maha tehes ka kõikjal lehvitama.
Parimaks näiteks sellisest hoiakute muutusest ongi ehk just kriisieelsed sõnad perearst Karmen Jollerilt, kellest on nüüdseks kujunenud kogu rahva püsiutsitaja ja justkui moraalsuse ning eetilisele käitumisele kutsumise etalon.
Oma artiklis 22. veebruaril 2020 pealkirjaga "Viirusest ohtlikum" 7 kirjutas ta viitega ajakirjanduses ja avalikkuses levivale pandeemiakartusele, et "Koroonaviirus on mitu korda nakkavam, kui ma arvata oskasin – see on nakatanud ajalehed, raadio, televisiooni... ja eriti raskelt on nakatunud sotsiaalmeedia".
Jolleri jutust jääb mulje, et ta peab ajakirjanduse poolt ülesköetud võimalikku viirusepaanikat tõeliseks ohuks eestlaste vaimsele tervisele ja psüühikale. Usaldada tulevat ikka päristeadlasi ning Joller ise vaatab hämminguga pealt, kuidas: "sotsiaalmeedias vaidleb täielik võhik, vabandust – guugeldades eksperdiks saanud inimene – päristeadlasega".
Eriti saavad tavaliste ja mõistmatute inimeste kõrval hurjutada just ka ajakirjanikud. Kuigi nende töö ollagi toota uudiseid ja püüda inimeste tähelepanu, tuleks aga siiski delikaatsete teemade kajastamisel "lähtuda eelkõige eetilistest põhimõtetest: faktitäpsus, liigse emotsionaalsuse vältimine, meelevaldsetest järeldustest hoidumine. Kasutada tuleb ainult usaldusväärseid allikaid!"
Ta järeldas, et koroonaviiruse "kajastamisel on nii mõnigi ajakirjanik olnud paraku ebaprofessionaalne". Joller toobki oma jutu põhjenduseks asjaolu, et kui ühel päeval on meie ees mingi tõeline katastroof, siis peame suutma ühiskonnana edasi toimida, peaksime "olema üksteise suhtes arvestavad ja vastutustundlikud, üksteist aitama ja olema valmis ka ise hakkama saama".
Joller esitas paanikakülvajate kohta hoopiski retoorilise küsimuse "Kas me sellist eestlast tahtsimegi?" ning tõdes, et:
"keerutatakse üles paanikat olukorras, kus eksperdid seda vajalikuks ei pea. Seatakse kahtluse alla kümneid aastaid oma ala uurinud eksperdi teadmised ega peeta millekski meie oma professorite, dotsentide ja muude teadlaste esitatud fakte. Selle asemel tsiteeritakse rumalaid uudiseid ja kehva kvaliteediga teadustöid ja arvatakse end professorist targemaks."
Nüüdseks teame kõik, et Joller on oma arusaamu täielikult vahetanud ning temast on saanud taaskord teadusele tuginedes üks kõige karmimaid rahva hurjutajaid, rangete piirangute ja sanktsioonide toetajaid ning isegi mittevaktsineeritute ametist lahkumise üleskutsuja.
Eriti nähtav on sarnane paradigmamuutus poliitikute seas. Katsugem nüüd endile järgnevate ridade lugemise ajal meenutada, kes oli see poliitik, kes vahetult pärast esimeste piirangute kehtestamist märtsis aastal 2020 avaldas lehes artikli pealkirjaga "Selles kriisis tahaks ma elada".
Muuhulgas arutledes, et inimestel on ikka omadus haigustesse surra ning käesolev koroonaviirus kulgeb 90 protsendil juhtudel kergelt tootes nii ka vajalikku immuunsust ning süüdistades hoopiski tollast valitsust liiga karmides meetmetes:
"Valitsused kipuvad kriisis tegema asju ekspertide soovitatavaga võrreldes ülemäära, otse öeldes rumalusi, sealhulgas demonstratiivseid, ja kalduma meelevaldsetele piirangutele. Seda teevad nad mitte pelgalt kehva hariduse ja enesenäitamise, vaid ka valija tahtmise pärast. /-/ Riskigrupid peavad olema keskendumise koht, aga kogu rahvas ei saa olla, universaalsena on jõukohased üldised reeglid. Me ei jooksnud kinni, kui gripijuhte oli 124 000. See pole küll gripp, aga ühiskonna toimepidevuse nimel on vaja panna ka see viiruse tüvi konteksti, et neid on varem olnud, et neid tuleb veel, neisse igal aastal ka surrakse, aga elu ise on ka tähtis. Sihtimise täpsuse rõhutamiseks: surijate keskmine vanus selle nakkuse korral on olnud 81,2." 8
Augustis 2021 kirjutas sama poliitik, et meil leviv skepsis valitsuse vaktsineerimispoliitika suunal olla Kremli juurtega instrument Eesti riigi ja lääne demokraatiate murendamiseks ning sellel liinil kaasamängijad olla vaenlaste kasulikud idioodid. Olla tarvilik kehtestada karmid reeglid ning liigitada kodanikkond ühe välise tunnuse alusel oma õigustelt kaheks eraldiseisvaks vastanduvaks grupiks:
"Praegu kuuleb kõva ässitamist, et reeglitele ei allutaks ning vaktsineerimisvastaste soovid oleksid vaktsineeritute omadest paremini kaitstud. Minu sõnum on olnud – ja nüüd on see ka ametlik poliitika –, et süst peab tegema vabaks ja on vaja märki, mis seda kinnitaks. Eesti oli siin aeglasem kui pidanuks, aga see on parem kui mitte midagi ja QR-kood levigu elu normaalsuse taastamise nimel. Seda vabaduse präänikut tuleks jõulisemalt kasutada ja unustada jutud diskrimineerimisest ning survestamisest. Diskrimineerida saab võrdsete seas, aga vaktsiinist keeldujad ei ole oma mõju poolest teistele nendega võrdsed. Survet on paraku tarvis." 9
See poliitik, kes eelnevad vastandlikud arutelukäigud ja laused vähem kui kahe aasta sees välja käis, on Jürgen Ligi. Paljude meelest meie liberaalse maailmavaate lipulaev.
Vaenlane peaks olema eelkõige viirus ise
Me ei näe tihti mitte soovi inimest ja ühiskonda tema hädas aidata või ka päästa. Soovi, et meie elu läheks paremaks kõikidele, vaid oma ideoloogia ja võimupositsioonide kindlustamist parasjagu konteksti sobivate retooriliste ja demoniseerivate kuvanditega.
Asja tuum ei seisne sageli mitte selles, kuidas efektiivsemalt ja rohkem vaktsineerida või ka ühiskonnas mingeid piiranguid kas kehtestada või mitte kehtestada, vaid selles, kuidas parasjagu esilekerkinud oludes demonstreerida enda moraalset ja poliitilist üleolekut "teisest" ehk vaenlasest.
Sealjuures pole oluline, mida see vaenlane teeb või arvab. Ta on ükskõik millise tegutsemise puhul – olgu siis karmide meetmete toetajana või hoopiski nende vastustajana – ennast moraalselt ülimaks pidava poolt ette ära määratud olema vaenlane.
Viirus on siinjuures ainult instrumendiks võitlusel "vaenlasega". Kui poleks parasjagu viirust, toimuks samasugune üleoleku näitamine ja vaenlase kuvandi loomine mingeid muid radu pidi.
Appi võetaks näiteks vastavalt oludele põud, külmad ilmad, pagulased, kooseluseadus või ükskõik milline parasjagu sobiv füüsiline või ka abstraktne nähtus või elu tõsiasi.
Sellises mõttemaailmas seisnebki äkki ka põhituum, miks on meie vaktsineerimistempo aeglane, miks meie riiklikud kavad olukorda parandada (lisaks riigiametite suutmatusele ja juhtide ebakompetentsusele) on sageli ebaõnnestunud ning miks rahuliku, etteplaneeritud ja ka erasektorit kaasava ratsionaalse tegutsemise asemel võideldakse meil viiruse vastu pigem oma enda rahvast vaenlase kuvandi loomise kaudu, seda vaenlast demoniseerides ja kõiges süüdlaseks tuues.
Rahva ja tema heaolu ees on primaarseks saanud enda moraalselt ülimuslikuna näitamine eesmärgiga kindlustada oma poliitiline või ametkondlik positsioon ka tulevikus. Sest muidu tuleb vaenlane ja kuri nõid, kes hävitab kõik, mis meile kallis on!
Äkki on aga nii, et juba kriisi alguses loodud kujutelmpilt tollal väga üksmeelse ja mõistva rahva seas üldse mitteeksisteerinud rahvavaenlasest ning samal ajal teisalt õilishingsest ja hoolivast kõrgemalseisvast progressiivist just ongi loonud ka meil viimastel aegadel üleskerkinud vastuolud ühiskonnas.
Tõenäoliselt need vastuolud ka kaoks, kui olgu poliitiliselt või vahel ka teaduslikult poolelt lõpetataks ära üleolev hurjutamine, ideologiseeritud enda ülistamine ning süüdlase otsimine. Vaenlane ei peaks olema mitte viirusekandjast inimene (ükskõik kui kummalised ei oleks ka tema ideed), vaid ikka eelkõige viirus ise.
1 https://www.nature.com/articles/d41586-021-00728-2
2 https://www.nytimes.com/2021/10/27/health/cdc-vaccine-fourth-dose-immunocompromised.html
3 https://www.nature.com/articles/d41586-021-02689-y
4 https://arvamus.postimees.ee/7321562/toomas-asser-aeg-saada-koroonahaardest-vabaks
5 https://www.err.ee/1608316046/asser-kutsub-koroonakriisi-haldamisel-moistlikkusele
6 https://www.err.ee/1072662/peeter-espak-avagem-viirusele-oma-kodud-ja-sudamed
7 https://leht.postimees.ee/6905634/viirusest-ohtlikum
8 https://tervis.postimees.ee/6927701/jurgen-ligi-selles-kriisis-tahaks-ma-elada
9 https://arvamus.postimees.ee/7313898/jurgen-ligi-meie-vastutus-ja-teovoime-proovikivi | Peeter Espak: viirus kui vahend moraalse ülimuslikkuse demonstreerimiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimastel aegadel on mitmete kummaliste ühiskondlike ideede taustal (usulisest vaktsineerimisvastasusest kuni üleskutseni asuda piirama mittevaktsineeritutele arstiabi andmist) lisandunud aga veel üks ühiskondlik nähe või suhtumine, mida võiks üldjoontes nimetada terminiga "vaktsineeritusüleolek" või "vaktsineeritusülbus".
Kui pandeemia algusaegadel oli täiesti loomulik, et etteaimamatus ja potentsiaalselt erakordselt traagiliseks osutuda võiva tulevase epideemia raames oli valdav osa rahvast ühtehoidev kui ka üpriski karme piiranguid toetav, siis nüüdseks, mil valdavat osa väga tumedaid keskaegset katku või rõugeid meenutavaid tulevikuperspektiive siiski enam silmapiiril pole, on muutunud ka olukord üleüldistes suhtumistes ja hoiakutes.
On vist selge, et mingit enneloodetud karjaimmuunsust ei saavutata 1 ja nagu ka äsjased maailmameedia pealkirjad kujukalt näitasid, juba planeeritakse neljandaid vaktsiinidoose. Hetkel küll neile, kes tervise tõttu enim ohus. 2
Asjaolu, et nakatuvad ja viirust kannavad üpriski tõhusalt edasi ka vaktsineeritud inimesed, 3 on muutnud tõenäoliselt ka suure osa rangeid piiranguid ning erinevaid "koroonapasse" oma praegusel kujul (sh nakatunud vaktsineeritutele kõiki õigusi võimaldavalt) sügavalt kaheldavateks instrumentideks.
Viirus on paratamatus veel pikka aega ning selle vastu ei aita mitte mõlemapoolne ideoloogitsemine ja fanaatilis-usulistel tunnetel põhinev soov süüdlane nõia kombel ära põletada või demoniseerida, vaid eelkõige läbimõeldud tasakaalukas tegutsemine.
Loomulikult peabki valitsus otsustavalt ja üheselt mõistetavalt tegutsedes, kuid samal ajal viisakalt ja sõbralikult kehtestama eri reegleid, vajadusel piiranguid ning ka soodustama kõikide võimalike vahenditega vaktsineerimise üha efektiivsemat kättesaadavust kodanike seas üle kogu Eesti ja kõikide rahvuste seas.
Normaalset ning rahulikku ja erasektorit kaasavat tegutsemist kirjeldas kõige elegantsemalt patsiendile ehk rahvale realistlikult olukorda ja võimalusi selgitades viimati Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser 4, kes kutsus eelkõige riiki üles mõistlikkusele. 5
Selle kõige taustal on viimasel ajal täiesti nähtavaks kujunenud ilming, et suur osa "esimesse Eestisse" kuuluvaid ametiisikuid ja establishmend i liikmeid või enda meelest "teistest paremaid ja õigemaid" on asunud aktiivselt alavääristama, mõnitama ning ka sanktsioonidega ähvardama neid, keda nad enda meelest peavad enda "all olevateks". Rumalaks vastutustundetuks massiks, kelle peal võib enda isikliku moraalse, eetilise ja staatusliku ülimuslikkuse tundeid välja elada.
Mõni aeg tagasi tundusid ka võimalikud üleskutsed esitada pealekaebusi või salakaebusi oma kaaskodanike peale mingi reegli rikkumise eest pigem musta huumorina (viitega paarile eelnenud riigikorraldusele). Nüüd kuuleme aga ka selliseid mõttekäike juba üha enam täiesti peavoolust ja tõsiseltvõetavana esitatult.
Pauluste Saulusteks pöördumised
Täiesti hämmastav on aga tagasivaates pandeemia algusaegadesse analüüsida seda, mida arvasid siis praegused peamised rahva hurjutajad, süüdistajad ning karmide meetmete ja sundimise pooldajad ise.
Tihti näisid praegused kõige vihasemad utsitajad olevat just need jõud, kes püüdsid viirusepuhangut üldse ohutuks või vahel lausa kahtlaseks ülepaisutatud paanikahooks kuulutada.
Viirusepuhangu alguses kevadel 2020 kirjutasin samuti olukorra tõsidusest ja vajadusest kuulata arstide nõuandeid ning mitte kõikvõimalikku esoteerikat või ka piiranguid vastustavaid tollaseid jõude. 6
Nüüdseks on aga neist paljudest "leebe lähenemise" pooldajatest saanud kõige karmimad sanktsioonide toetajad. Kusjuures vahel näib, et kui üritada praeguses olukorras üles kutsuda inimesi nende ülimas ranguses, karmuses ja konformismis veidi siiski ka järele mõtlema ja mitte liiale minema oma ihas kõiki trahvida, sanktsioneerida ja hukka mõista, võidakse sind ennast nende samade kunagiste sisuliselt "viiruseeitajate" poolt tembeldada ühiskonnale kahtlaseks elemendiks (või ka Kremli mõju all olevaks kahtlaseks elemendiks).
Terve avalik ruum on täis sageli suhtumisi vahetanud õilishingesid, rahva saatuse eest muretsejaid, kes ei toetu oma hinnangutes (sarnaselt hetke imeravimitesse uskujatega) mitte mingile uusimale teadusele, kinnitatud statistikale või ka ratsionaalsele igapäevaloogikale, vaid eelkõige moraalse üleoleku kollektiivsele tundele.
Tõenäoliselt leidis selline Pauluste Saulusteks pöördumise usuime aga aset mitte niivõrd jumaliku sekkumise ja äkilise valgustatuse saabumise tõttu, vaid eelkõige seeläbi, et tajuti ära alateadlik-kollektiivselt see vaatenurk, mis võiks olla hetkel võimul oleva konsensusega konformeerumise plaanis kõige kasulikum.
Enne, mitteprogressiivse valitsuse ametisoleku ajal, oli pigem "õilsa ja moraalselt ülima inimese" staatuse omandamiseks tarvilik kõikjal avalikult valitsust ükskõik millise koha pealt maha teha (sh selle valitsuse karme viirusepiiranguid).
Kui ametisse astus uus valitsus, mis lõpuks oli ikkagi sunnitud (küll läbi pika venitamise) rakendama vana valitsusega sisuliselt identseid, kuid kindlasti õigustatud piiranguid, siis muutus olukord kardinaalselt.
"Kõikvõimalikest piirangutest, koroonapassidest ja maskidest sai hoopiski tubli progressiivi ja õilishingse inimese parteipilet."
Liiguti ühiskondliku suhtumise paradigmas edasi mitte lähtuvalt isiklikust südametunnistusest, inimlikust headusest või ka praktilisest kasust, vaid ettekujuteldava establishmend iga konformeerumise soovist. Kõikvõimalikest piirangutest, koroonapassidest ja maskidest sai hoopiski tubli progressiivi ja õilishingse inimese parteipilet, mida varmalt kiputakse "parteisse" mittekuuluvaid inimesi maha tehes ka kõikjal lehvitama.
Parimaks näiteks sellisest hoiakute muutusest ongi ehk just kriisieelsed sõnad perearst Karmen Jollerilt, kellest on nüüdseks kujunenud kogu rahva püsiutsitaja ja justkui moraalsuse ning eetilisele käitumisele kutsumise etalon.
Oma artiklis 22. veebruaril 2020 pealkirjaga "Viirusest ohtlikum" 7 kirjutas ta viitega ajakirjanduses ja avalikkuses levivale pandeemiakartusele, et "Koroonaviirus on mitu korda nakkavam, kui ma arvata oskasin – see on nakatanud ajalehed, raadio, televisiooni... ja eriti raskelt on nakatunud sotsiaalmeedia".
Jolleri jutust jääb mulje, et ta peab ajakirjanduse poolt ülesköetud võimalikku viirusepaanikat tõeliseks ohuks eestlaste vaimsele tervisele ja psüühikale. Usaldada tulevat ikka päristeadlasi ning Joller ise vaatab hämminguga pealt, kuidas: "sotsiaalmeedias vaidleb täielik võhik, vabandust – guugeldades eksperdiks saanud inimene – päristeadlasega".
Eriti saavad tavaliste ja mõistmatute inimeste kõrval hurjutada just ka ajakirjanikud. Kuigi nende töö ollagi toota uudiseid ja püüda inimeste tähelepanu, tuleks aga siiski delikaatsete teemade kajastamisel "lähtuda eelkõige eetilistest põhimõtetest: faktitäpsus, liigse emotsionaalsuse vältimine, meelevaldsetest järeldustest hoidumine. Kasutada tuleb ainult usaldusväärseid allikaid!"
Ta järeldas, et koroonaviiruse "kajastamisel on nii mõnigi ajakirjanik olnud paraku ebaprofessionaalne". Joller toobki oma jutu põhjenduseks asjaolu, et kui ühel päeval on meie ees mingi tõeline katastroof, siis peame suutma ühiskonnana edasi toimida, peaksime "olema üksteise suhtes arvestavad ja vastutustundlikud, üksteist aitama ja olema valmis ka ise hakkama saama".
Joller esitas paanikakülvajate kohta hoopiski retoorilise küsimuse "Kas me sellist eestlast tahtsimegi?" ning tõdes, et:
"keerutatakse üles paanikat olukorras, kus eksperdid seda vajalikuks ei pea. Seatakse kahtluse alla kümneid aastaid oma ala uurinud eksperdi teadmised ega peeta millekski meie oma professorite, dotsentide ja muude teadlaste esitatud fakte. Selle asemel tsiteeritakse rumalaid uudiseid ja kehva kvaliteediga teadustöid ja arvatakse end professorist targemaks."
Nüüdseks teame kõik, et Joller on oma arusaamu täielikult vahetanud ning temast on saanud taaskord teadusele tuginedes üks kõige karmimaid rahva hurjutajaid, rangete piirangute ja sanktsioonide toetajaid ning isegi mittevaktsineeritute ametist lahkumise üleskutsuja.
Eriti nähtav on sarnane paradigmamuutus poliitikute seas. Katsugem nüüd endile järgnevate ridade lugemise ajal meenutada, kes oli see poliitik, kes vahetult pärast esimeste piirangute kehtestamist märtsis aastal 2020 avaldas lehes artikli pealkirjaga "Selles kriisis tahaks ma elada".
Muuhulgas arutledes, et inimestel on ikka omadus haigustesse surra ning käesolev koroonaviirus kulgeb 90 protsendil juhtudel kergelt tootes nii ka vajalikku immuunsust ning süüdistades hoopiski tollast valitsust liiga karmides meetmetes:
"Valitsused kipuvad kriisis tegema asju ekspertide soovitatavaga võrreldes ülemäära, otse öeldes rumalusi, sealhulgas demonstratiivseid, ja kalduma meelevaldsetele piirangutele. Seda teevad nad mitte pelgalt kehva hariduse ja enesenäitamise, vaid ka valija tahtmise pärast. /-/ Riskigrupid peavad olema keskendumise koht, aga kogu rahvas ei saa olla, universaalsena on jõukohased üldised reeglid. Me ei jooksnud kinni, kui gripijuhte oli 124 000. See pole küll gripp, aga ühiskonna toimepidevuse nimel on vaja panna ka see viiruse tüvi konteksti, et neid on varem olnud, et neid tuleb veel, neisse igal aastal ka surrakse, aga elu ise on ka tähtis. Sihtimise täpsuse rõhutamiseks: surijate keskmine vanus selle nakkuse korral on olnud 81,2." 8
Augustis 2021 kirjutas sama poliitik, et meil leviv skepsis valitsuse vaktsineerimispoliitika suunal olla Kremli juurtega instrument Eesti riigi ja lääne demokraatiate murendamiseks ning sellel liinil kaasamängijad olla vaenlaste kasulikud idioodid. Olla tarvilik kehtestada karmid reeglid ning liigitada kodanikkond ühe välise tunnuse alusel oma õigustelt kaheks eraldiseisvaks vastanduvaks grupiks:
"Praegu kuuleb kõva ässitamist, et reeglitele ei allutaks ning vaktsineerimisvastaste soovid oleksid vaktsineeritute omadest paremini kaitstud. Minu sõnum on olnud – ja nüüd on see ka ametlik poliitika –, et süst peab tegema vabaks ja on vaja märki, mis seda kinnitaks. Eesti oli siin aeglasem kui pidanuks, aga see on parem kui mitte midagi ja QR-kood levigu elu normaalsuse taastamise nimel. Seda vabaduse präänikut tuleks jõulisemalt kasutada ja unustada jutud diskrimineerimisest ning survestamisest. Diskrimineerida saab võrdsete seas, aga vaktsiinist keeldujad ei ole oma mõju poolest teistele nendega võrdsed. Survet on paraku tarvis." 9
See poliitik, kes eelnevad vastandlikud arutelukäigud ja laused vähem kui kahe aasta sees välja käis, on Jürgen Ligi. Paljude meelest meie liberaalse maailmavaate lipulaev.
Vaenlane peaks olema eelkõige viirus ise
Me ei näe tihti mitte soovi inimest ja ühiskonda tema hädas aidata või ka päästa. Soovi, et meie elu läheks paremaks kõikidele, vaid oma ideoloogia ja võimupositsioonide kindlustamist parasjagu konteksti sobivate retooriliste ja demoniseerivate kuvanditega.
Asja tuum ei seisne sageli mitte selles, kuidas efektiivsemalt ja rohkem vaktsineerida või ka ühiskonnas mingeid piiranguid kas kehtestada või mitte kehtestada, vaid selles, kuidas parasjagu esilekerkinud oludes demonstreerida enda moraalset ja poliitilist üleolekut "teisest" ehk vaenlasest.
Sealjuures pole oluline, mida see vaenlane teeb või arvab. Ta on ükskõik millise tegutsemise puhul – olgu siis karmide meetmete toetajana või hoopiski nende vastustajana – ennast moraalselt ülimaks pidava poolt ette ära määratud olema vaenlane.
Viirus on siinjuures ainult instrumendiks võitlusel "vaenlasega". Kui poleks parasjagu viirust, toimuks samasugune üleoleku näitamine ja vaenlase kuvandi loomine mingeid muid radu pidi.
Appi võetaks näiteks vastavalt oludele põud, külmad ilmad, pagulased, kooseluseadus või ükskõik milline parasjagu sobiv füüsiline või ka abstraktne nähtus või elu tõsiasi.
Sellises mõttemaailmas seisnebki äkki ka põhituum, miks on meie vaktsineerimistempo aeglane, miks meie riiklikud kavad olukorda parandada (lisaks riigiametite suutmatusele ja juhtide ebakompetentsusele) on sageli ebaõnnestunud ning miks rahuliku, etteplaneeritud ja ka erasektorit kaasava ratsionaalse tegutsemise asemel võideldakse meil viiruse vastu pigem oma enda rahvast vaenlase kuvandi loomise kaudu, seda vaenlast demoniseerides ja kõiges süüdlaseks tuues.
Rahva ja tema heaolu ees on primaarseks saanud enda moraalselt ülimuslikuna näitamine eesmärgiga kindlustada oma poliitiline või ametkondlik positsioon ka tulevikus. Sest muidu tuleb vaenlane ja kuri nõid, kes hävitab kõik, mis meile kallis on!
Äkki on aga nii, et juba kriisi alguses loodud kujutelmpilt tollal väga üksmeelse ja mõistva rahva seas üldse mitteeksisteerinud rahvavaenlasest ning samal ajal teisalt õilishingsest ja hoolivast kõrgemalseisvast progressiivist just ongi loonud ka meil viimastel aegadel üleskerkinud vastuolud ühiskonnas.
Tõenäoliselt need vastuolud ka kaoks, kui olgu poliitiliselt või vahel ka teaduslikult poolelt lõpetataks ära üleolev hurjutamine, ideologiseeritud enda ülistamine ning süüdlase otsimine. Vaenlane ei peaks olema mitte viirusekandjast inimene (ükskõik kui kummalised ei oleks ka tema ideed), vaid ikka eelkõige viirus ise.
1 https://www.nature.com/articles/d41586-021-00728-2
2 https://www.nytimes.com/2021/10/27/health/cdc-vaccine-fourth-dose-immunocompromised.html
3 https://www.nature.com/articles/d41586-021-02689-y
4 https://arvamus.postimees.ee/7321562/toomas-asser-aeg-saada-koroonahaardest-vabaks
5 https://www.err.ee/1608316046/asser-kutsub-koroonakriisi-haldamisel-moistlikkusele
6 https://www.err.ee/1072662/peeter-espak-avagem-viirusele-oma-kodud-ja-sudamed
7 https://leht.postimees.ee/6905634/viirusest-ohtlikum
8 https://tervis.postimees.ee/6927701/jurgen-ligi-selles-kriisis-tahaks-ma-elada
9 https://arvamus.postimees.ee/7313898/jurgen-ligi-meie-vastutus-ja-teovoime-proovikivi
### Response:
Peeter Espak: viirus kui vahend moraalse ülimuslikkuse demonstreerimiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22-aastasel tennisistil on olnud suurepärane läbimurdehooaeg - ta on tänavu võitnud viis ATP turniiri ja jagab vastavas arvestuses liidrikohta sakslase Alexander Zvereviga.
"See on olnud uskumatu aasta, millel on täiuslik lõpp", kommenteeris Ruud pärast võitu. "Viimased nädalad ja kuud on olnud stressirohked, kuna heitlus on tihe. Samal ajal on see olnud tennisefännile väga lõbus ja põnev jälgida."
Lisaks Ruudile on koht 14.-21. novembril toimuval turniiril kindel Novak Djokovicil, Daniil Medvedevil, Stefanos Tsitsipasel, Zverevil, Andrei Rubljovil ja Matteo Berrettinil.
Viimase koha võit võtta poolakas Hubert Hurkacz, kui ta alistab Pariisi Mastersi veerandfinaalis austraallase James Duckworthi. Ülejäänud veerandfinaalides mängivad Ruud - Zverev, Djokovic - Taylor Fritz ja Medvedev - Hugo Gaston. | Meeste aastalõputurniirile pääseb esmakordselt Norra tennisist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22-aastasel tennisistil on olnud suurepärane läbimurdehooaeg - ta on tänavu võitnud viis ATP turniiri ja jagab vastavas arvestuses liidrikohta sakslase Alexander Zvereviga.
"See on olnud uskumatu aasta, millel on täiuslik lõpp", kommenteeris Ruud pärast võitu. "Viimased nädalad ja kuud on olnud stressirohked, kuna heitlus on tihe. Samal ajal on see olnud tennisefännile väga lõbus ja põnev jälgida."
Lisaks Ruudile on koht 14.-21. novembril toimuval turniiril kindel Novak Djokovicil, Daniil Medvedevil, Stefanos Tsitsipasel, Zverevil, Andrei Rubljovil ja Matteo Berrettinil.
Viimase koha võit võtta poolakas Hubert Hurkacz, kui ta alistab Pariisi Mastersi veerandfinaalis austraallase James Duckworthi. Ülejäänud veerandfinaalides mängivad Ruud - Zverev, Djokovic - Taylor Fritz ja Medvedev - Hugo Gaston.
### Response:
Meeste aastalõputurniirile pääseb esmakordselt Norra tennisist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Küll aga saaksid Narva koolides jätkata kontaktõppega 1.-4. klassid ja 9.-12. klassid.
Vältimaks nakkuse levikut koolide vahel ühise huvitegevuse kaudu, on terviseameti hinnangul oluline, et 5.-8. klasside õpilased ei osaleks ka huvitegevuses, välja arvatud välitingimustes või individuaalselt toimuvas huvitegevuses.
Samuti soovitab amet ära jätta koolide vahelised ühisüritused ning koolisiseselt vältida ürituste korraldamisel eri klasside või õpperühmade vahelisi kokkupuuteid.
Terviseameti epidemioloogilise hinnangu kohaselt on Ida-Virumaal nakatumiskordaja R=1,18, millest järeldades on haigestumuse intensiivsus väga kõrge ja viiruse levik ulatuslik ning haigestumise epideemiline kasv jätkub. COVID-19 vaktsineerituse tase on aga Narvas endiselt väga madal.
Terviseameti andmetel Narvas kahe nädala jooksul on iga neljas tuvastatud COVID-19 juhtum nakatunud laps vanuses 11-15. Seetõttu on ameti hinnangul uute nakkuskollete tekkimise vältimiseks Narva koolides kohaldada distantsõpet just vanusegrupile 11-15. | Narva koolides jätkub järgmisel nädalal osaline distantsõpe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Küll aga saaksid Narva koolides jätkata kontaktõppega 1.-4. klassid ja 9.-12. klassid.
Vältimaks nakkuse levikut koolide vahel ühise huvitegevuse kaudu, on terviseameti hinnangul oluline, et 5.-8. klasside õpilased ei osaleks ka huvitegevuses, välja arvatud välitingimustes või individuaalselt toimuvas huvitegevuses.
Samuti soovitab amet ära jätta koolide vahelised ühisüritused ning koolisiseselt vältida ürituste korraldamisel eri klasside või õpperühmade vahelisi kokkupuuteid.
Terviseameti epidemioloogilise hinnangu kohaselt on Ida-Virumaal nakatumiskordaja R=1,18, millest järeldades on haigestumuse intensiivsus väga kõrge ja viiruse levik ulatuslik ning haigestumise epideemiline kasv jätkub. COVID-19 vaktsineerituse tase on aga Narvas endiselt väga madal.
Terviseameti andmetel Narvas kahe nädala jooksul on iga neljas tuvastatud COVID-19 juhtum nakatunud laps vanuses 11-15. Seetõttu on ameti hinnangul uute nakkuskollete tekkimise vältimiseks Narva koolides kohaldada distantsõpet just vanusegrupile 11-15.
### Response:
Narva koolides jätkub järgmisel nädalal osaline distantsõpe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mees kannab praegu 22 aasta pikkust karistust palgamõrva tellimise ja loomade väärkohtlemise eest, kirjutab BBC.
Exoticu vähidiagnoosi kinnitas Twitteris ka tema advokaat John M Phillips. Advokaat rääkis BBC-le, et õigussüsteem töötab Ameerikas väga aeglaselt ning ta soovib protsessi praegu kiirendada, et kohtunik kaastunde alusel vabastaks Exoticu ja tagaks sellega mehele head ravitingimused väljaspool vanglat.
"Me ei saa oodata neli kuud ravi alustamisega," sõnas Philips.
Netflix on juba välja kuulutanud ka "Tiger Kingi" teise hooaja. Amazon plaanis vahepeal seriaali, kus Joe Exoticu osa oleks kehastanud Nicolas Cage, kuid produtsentide arvates polnud lugu enam päevakohane. | Tiigrikuningas Joe Exotic soovib vähidiagnoosi tõttu vanglast vabaneda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mees kannab praegu 22 aasta pikkust karistust palgamõrva tellimise ja loomade väärkohtlemise eest, kirjutab BBC.
Exoticu vähidiagnoosi kinnitas Twitteris ka tema advokaat John M Phillips. Advokaat rääkis BBC-le, et õigussüsteem töötab Ameerikas väga aeglaselt ning ta soovib protsessi praegu kiirendada, et kohtunik kaastunde alusel vabastaks Exoticu ja tagaks sellega mehele head ravitingimused väljaspool vanglat.
"Me ei saa oodata neli kuud ravi alustamisega," sõnas Philips.
Netflix on juba välja kuulutanud ka "Tiger Kingi" teise hooaja. Amazon plaanis vahepeal seriaali, kus Joe Exoticu osa oleks kehastanud Nicolas Cage, kuid produtsentide arvates polnud lugu enam päevakohane.
### Response:
Tiigrikuningas Joe Exotic soovib vähidiagnoosi tõttu vanglast vabaneda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 18. novembril esietendub Kanuti Gildi saalis lavastus "It's Time to Fight Reality Once More. Tundekasvatus robotitele", mis on esimene tehisintellekti loomingulist võimekust sügavuti uuriv eksperimentaalne teatriprojekt Eestis ja üks vähestest omasugustest ka maailmas.
Vaid viis korda mängitava näidendi on kirjutanud tehisintellekt A. I. Chekhov, hüüdnimega John ning lavale jõuab ta iga kord uutmoodi. Lavastuse loomisel on inimsekkumine viidud miinimumini, teatrit teevad robotid ise – alustades näidendi kirjutamisest kuni etenduse lavastamise, kujundamise, visualiseerimise, helindamise ning lõpuks ka lavalaudadele astumise ja improviseerimiseni välja. Ka näidendi pealkiri "It's Time to Fight Reality Once More" on tsitaat tehisintellekt A. I. Chekhovilt.
Robotiteater püüab jõuda lähemale arusaamisele tehisintellekti loomingulisest potentsiaalist. Laval saab näha uut žanrit, ootamatuid tehnilisi lahendusi, vaimukaid dialooge, aga eelkõige oma tundeid poeetiliselt väljendavaid roboteid.
Robotiteatri ellukutsuja, teatrikunstnik ja TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi teadur Liina Keevallik leiab, et just praegu on kõige parem aeg sellise projekti jaoks: "On väheteada fakt, et sõna robot saab sellel aastal 100-aastaseks ning mis veel huvitavam - seda sõna kasutas esimesena Tšehhi kirjanik Karel Čapek just nimelt teatris. See tähendab, et robotid on sündinud teatrilavale, mitte põrandaid pesema." Keevallik on oma varasemas tööelus teatrikunstnikuna töötanud nii eesti teatrites kui mujal Euroopas, aga selline projekt on ka tema jaoks midagi täiesti uut. "Ma ootan põnevusega, milline see lõpptulemus olema saab. Üks on kindel – John on seni väga hästi hakkama saanud ja äärmiselt põnev on vaadata, kuidas ta rambipalavikuga toime tuleb," lisas ta.
Lavastuse "It's Time to Fight Reality Once More. Tundekasvatus robotitele" esietendus toimub 18. novembril Kanuti Gildi saalis ning seda mängitakse veel ainult 19. ja 20. novembril.
Projekt toob kokku kunstnikud, teadlased, ettevõtjad ja Tallinna Ülikooli tudengid. | Robotiteater toob lavale esimese tehisintellekti loodud lavastuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
18. novembril esietendub Kanuti Gildi saalis lavastus "It's Time to Fight Reality Once More. Tundekasvatus robotitele", mis on esimene tehisintellekti loomingulist võimekust sügavuti uuriv eksperimentaalne teatriprojekt Eestis ja üks vähestest omasugustest ka maailmas.
Vaid viis korda mängitava näidendi on kirjutanud tehisintellekt A. I. Chekhov, hüüdnimega John ning lavale jõuab ta iga kord uutmoodi. Lavastuse loomisel on inimsekkumine viidud miinimumini, teatrit teevad robotid ise – alustades näidendi kirjutamisest kuni etenduse lavastamise, kujundamise, visualiseerimise, helindamise ning lõpuks ka lavalaudadele astumise ja improviseerimiseni välja. Ka näidendi pealkiri "It's Time to Fight Reality Once More" on tsitaat tehisintellekt A. I. Chekhovilt.
Robotiteater püüab jõuda lähemale arusaamisele tehisintellekti loomingulisest potentsiaalist. Laval saab näha uut žanrit, ootamatuid tehnilisi lahendusi, vaimukaid dialooge, aga eelkõige oma tundeid poeetiliselt väljendavaid roboteid.
Robotiteatri ellukutsuja, teatrikunstnik ja TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi teadur Liina Keevallik leiab, et just praegu on kõige parem aeg sellise projekti jaoks: "On väheteada fakt, et sõna robot saab sellel aastal 100-aastaseks ning mis veel huvitavam - seda sõna kasutas esimesena Tšehhi kirjanik Karel Čapek just nimelt teatris. See tähendab, et robotid on sündinud teatrilavale, mitte põrandaid pesema." Keevallik on oma varasemas tööelus teatrikunstnikuna töötanud nii eesti teatrites kui mujal Euroopas, aga selline projekt on ka tema jaoks midagi täiesti uut. "Ma ootan põnevusega, milline see lõpptulemus olema saab. Üks on kindel – John on seni väga hästi hakkama saanud ja äärmiselt põnev on vaadata, kuidas ta rambipalavikuga toime tuleb," lisas ta.
Lavastuse "It's Time to Fight Reality Once More. Tundekasvatus robotitele" esietendus toimub 18. novembril Kanuti Gildi saalis ning seda mängitakse veel ainult 19. ja 20. novembril.
Projekt toob kokku kunstnikud, teadlased, ettevõtjad ja Tallinna Ülikooli tudengid.
### Response:
Robotiteater toob lavale esimese tehisintellekti loodud lavastuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga oli viimati seitse protsenti või suurem 2008. aasta detsembris, mil see oli samuti 7,0 protsenti.
Mulluse oktoobriga võrreldes olid kaubad 6,0 ja teenused 8,9 protsenti kallimad.
Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid tarbijahinnaindeksit eelmise aasta oktoobriga võrreldes kõige rohkem transpordiga seotud hinnamuutused, mis andsid kogutõusust veidi üle kolmandiku.
"Bensiin oli 25,5 ja diislikütus 40,4 protsenti kallim, sõiduvahendid kallinesid 12,4 protsenti, millest omakorda 60 protsenti andis kasutatud autode hinnatõus," lausus Trasanov.
Eluasemega seotud hinnamuutuste mõju kogutõusule jäi napilt alla kolmandiku. Kodudesse jõudnud elekter oli 41,4, torugaas 52,4 ja üür 11,7 protsenti kallim.
Toidukaupadest olid möödunud aasta oktoobriga võrreldes enim kallinenud kartul (61,9 protsenti), väherasvane piim (13,5 protsenti) ja värske kala (13,1 protsenti).
Septembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim kodudesse jõudnud elektri 19-protsendine hinnalangus, millest kaks kolmandikku tõi kaasa valitsuse otsus kompenseerida jaotusvõrguettevõtete kaudu kõigile tarbijatele 50 protsenti võrguteenuse tasust.
Suurem mõju indeksi muutusele oli veel mootorikütuse hinnatõusul, kus diislikütus kallines kuuga kaheksa ja bensiin 6,1 protsenti.
Tarbijahinnaindeksi muutus. Autor/allikas: STATISTIKAAMET | Tarbijahinnad tõusid aastaga seitse protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga oli viimati seitse protsenti või suurem 2008. aasta detsembris, mil see oli samuti 7,0 protsenti.
Mulluse oktoobriga võrreldes olid kaubad 6,0 ja teenused 8,9 protsenti kallimad.
Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid tarbijahinnaindeksit eelmise aasta oktoobriga võrreldes kõige rohkem transpordiga seotud hinnamuutused, mis andsid kogutõusust veidi üle kolmandiku.
"Bensiin oli 25,5 ja diislikütus 40,4 protsenti kallim, sõiduvahendid kallinesid 12,4 protsenti, millest omakorda 60 protsenti andis kasutatud autode hinnatõus," lausus Trasanov.
Eluasemega seotud hinnamuutuste mõju kogutõusule jäi napilt alla kolmandiku. Kodudesse jõudnud elekter oli 41,4, torugaas 52,4 ja üür 11,7 protsenti kallim.
Toidukaupadest olid möödunud aasta oktoobriga võrreldes enim kallinenud kartul (61,9 protsenti), väherasvane piim (13,5 protsenti) ja värske kala (13,1 protsenti).
Septembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim kodudesse jõudnud elektri 19-protsendine hinnalangus, millest kaks kolmandikku tõi kaasa valitsuse otsus kompenseerida jaotusvõrguettevõtete kaudu kõigile tarbijatele 50 protsenti võrguteenuse tasust.
Suurem mõju indeksi muutusele oli veel mootorikütuse hinnatõusul, kus diislikütus kallines kuuga kaheksa ja bensiin 6,1 protsenti.
Tarbijahinnaindeksi muutus. Autor/allikas: STATISTIKAAMET
### Response:
Tarbijahinnad tõusid aastaga seitse protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil on koole, kus olukord on halb ja enamasti on ka need koolid distantsõppele läinud. Aga me oleme ka näinud, et koolivaheaeg mõjus hästi. Osas koolides oldi pärast seda ka nädal aega distantsõppel, ka see aitas nakatumise ahelaid katkestada. Kui nüüd koolid hakkavad regulaarselt testima, siis ei teki koolikoldeid, sest viirusekandjad jäävad varakult koju. Ma loodan, et nii me ei jõua olukorrani, kus peame kõiki koole ühetaoliselt kohtlema," rääkis Kersna.
Minister lisas, et põhjendamatu on saata distantsõppele koole, kus vaktsineeritud on üle 70 protsendi õpilastest. Selliseid koole on Eestis praegu 44.
"Miks me peaks neid distantsile saatma? Piirangud peavad olema põhjendatud ja peavad aitama vähendada haiglakoormust. Ja aitab päriselt see, mida kõrgem on riskirühmade vaktsineeritus," sõnas Kersna.
Ta ütles, et osas Eesti piirkondades on viiruse olukord olnud halb ja seetõttu on pidanud seal konkreetsed koolid distantsõppele saatma.
"Mitte ainult viirusega pole seal olukord olnud halb, vaid ka vaktsineeritusega. Näiteks Ida-Viru koolides oli palju koldeid, sest seal oli haigust palju ja samas vaktsineerituid vähe. Delta tüvi saab paraku iga vaktsineerimata inimese kätte. Meil oli üks kool, kus oli lausa 91 nakatunut," sõnas minister.
Kersna lisas, et hoiab pöialt, et võimalikult paljud õpilased saaksid olla kontaktõppel.
"Koolis testimine annab turvatunde. Nii lapsevanematele kui eriti õpetajatele. Me avastame nii viiruse kandjaid, kes ise ei tea, et neis on sees aktiivne viirus. Testid on olnud ka kvaliteetsed, sest kõik kiirtestidega avastatud nakatumised on saanud kinnitust ka hilisema PCR-testiga."
Kui palju on koolides testimisega kokku nakatunuid ja koldeid avastatud, selle kohta peaks saama ministeerium täpsema ülevaate reede õhtuks.
"Kui vaadata testimise esimest päeva, siis me helistasime läbi 56 koolijuhti ja juba nende põhjal saime 54 positiivset kiirtesti tulemust. Eestis on 521 üldhariduskooli. Kui igas koolis avastati üks, hoidsime palju halba ära," sõnas Kersna. | Kersna: kõikide koolide distantsõppele saatmise võimalust laual ei ole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil on koole, kus olukord on halb ja enamasti on ka need koolid distantsõppele läinud. Aga me oleme ka näinud, et koolivaheaeg mõjus hästi. Osas koolides oldi pärast seda ka nädal aega distantsõppel, ka see aitas nakatumise ahelaid katkestada. Kui nüüd koolid hakkavad regulaarselt testima, siis ei teki koolikoldeid, sest viirusekandjad jäävad varakult koju. Ma loodan, et nii me ei jõua olukorrani, kus peame kõiki koole ühetaoliselt kohtlema," rääkis Kersna.
Minister lisas, et põhjendamatu on saata distantsõppele koole, kus vaktsineeritud on üle 70 protsendi õpilastest. Selliseid koole on Eestis praegu 44.
"Miks me peaks neid distantsile saatma? Piirangud peavad olema põhjendatud ja peavad aitama vähendada haiglakoormust. Ja aitab päriselt see, mida kõrgem on riskirühmade vaktsineeritus," sõnas Kersna.
Ta ütles, et osas Eesti piirkondades on viiruse olukord olnud halb ja seetõttu on pidanud seal konkreetsed koolid distantsõppele saatma.
"Mitte ainult viirusega pole seal olukord olnud halb, vaid ka vaktsineeritusega. Näiteks Ida-Viru koolides oli palju koldeid, sest seal oli haigust palju ja samas vaktsineerituid vähe. Delta tüvi saab paraku iga vaktsineerimata inimese kätte. Meil oli üks kool, kus oli lausa 91 nakatunut," sõnas minister.
Kersna lisas, et hoiab pöialt, et võimalikult paljud õpilased saaksid olla kontaktõppel.
"Koolis testimine annab turvatunde. Nii lapsevanematele kui eriti õpetajatele. Me avastame nii viiruse kandjaid, kes ise ei tea, et neis on sees aktiivne viirus. Testid on olnud ka kvaliteetsed, sest kõik kiirtestidega avastatud nakatumised on saanud kinnitust ka hilisema PCR-testiga."
Kui palju on koolides testimisega kokku nakatunuid ja koldeid avastatud, selle kohta peaks saama ministeerium täpsema ülevaate reede õhtuks.
"Kui vaadata testimise esimest päeva, siis me helistasime läbi 56 koolijuhti ja juba nende põhjal saime 54 positiivset kiirtesti tulemust. Eestis on 521 üldhariduskooli. Kui igas koolis avastati üks, hoidsime palju halba ära," sõnas Kersna.
### Response:
Kersna: kõikide koolide distantsõppele saatmise võimalust laual ei ole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 38-aastane endine advokaat Zhang Zhan sõitis 2020. aasta veebruaris Wuhani, et kajastada kaost pandeemia keskmes. Ta seadis oma nutitelefoni videoklippides kahtluse alla võimude reageeringu.
Zhang võeti kinni 2020. aasta mais ning mõisteti detsembris neljaks aastaks vangi "probleemide provotseerimise eest".
Zhang on kaalus kõvasti alla võtnud ja "ei pruugi enam kaua elada", kirjutas tema vend Zhang Ju eelmisel nädalal Twitteri kontol ja asjaga kursis olevad inimesed kinnitasid seda.
Zhang peab näljastreiki ja teda toidetakse sunniviisiliselt.
Zhang Ju postitus vallandas uued üleskutsed tema õe vabastamiseks ning inimõigusorganisatsioon Amnesty International kutsus neljapäeval Hiina valitsust Zhang Zhan kohe vabastama, et "ta saaks lõpetada näljastreigi ja saada kohast ravi, mida ta hädasti vajab".
"Ta ainult täitis oma kohust ajakirjanikuna ja teda poleks tohtinud kunagi kinni võtta, veel vähem saada nelja-aastast vangistust," ütles ühenduse Piirideta Ajakirjanikud (RSF) Ida-Aasia büroo juhataja Cedric Alviani.
Lisaks Zhangile võeti Wuhani olukorra kajastamise eest kinni veel kolm ajakirjanikku – Chen Qiushi, Fang Bin ja Li Zehua. | Hiina algset koroonapuhangut kajastanud ajakirjanik on vanglas suremas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
38-aastane endine advokaat Zhang Zhan sõitis 2020. aasta veebruaris Wuhani, et kajastada kaost pandeemia keskmes. Ta seadis oma nutitelefoni videoklippides kahtluse alla võimude reageeringu.
Zhang võeti kinni 2020. aasta mais ning mõisteti detsembris neljaks aastaks vangi "probleemide provotseerimise eest".
Zhang on kaalus kõvasti alla võtnud ja "ei pruugi enam kaua elada", kirjutas tema vend Zhang Ju eelmisel nädalal Twitteri kontol ja asjaga kursis olevad inimesed kinnitasid seda.
Zhang peab näljastreiki ja teda toidetakse sunniviisiliselt.
Zhang Ju postitus vallandas uued üleskutsed tema õe vabastamiseks ning inimõigusorganisatsioon Amnesty International kutsus neljapäeval Hiina valitsust Zhang Zhan kohe vabastama, et "ta saaks lõpetada näljastreigi ja saada kohast ravi, mida ta hädasti vajab".
"Ta ainult täitis oma kohust ajakirjanikuna ja teda poleks tohtinud kunagi kinni võtta, veel vähem saada nelja-aastast vangistust," ütles ühenduse Piirideta Ajakirjanikud (RSF) Ida-Aasia büroo juhataja Cedric Alviani.
Lisaks Zhangile võeti Wuhani olukorra kajastamise eest kinni veel kolm ajakirjanikku – Chen Qiushi, Fang Bin ja Li Zehua.
### Response:
Hiina algset koroonapuhangut kajastanud ajakirjanik on vanglas suremas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel Norstati tehtud küsitlusest selgus, et 56 protsenti valijatest ei kiida heaks seda, kuidas Kaja Kallas oma tööga peaministrina hakkama saab. 28 protsenti kiitis Kallase töö peaministrina heaks ning 17 protsenti vastanutest ei osanud oma arvamust öelda.
Ligi kuu aega tagasi tehtud küsitluses ei kiitnud peaministri tööd heaks 50 protsenti ning 32 protsenti kiitis heaks.
Norstati uuringus küsiti inimeste hinnanguid ka valitsuse tööle tervikuna. 50 protsenti küsitletutest vastas, et valitsus saab tööga hakkama halvasti, 39 protsenti, et hästi. 11 protsenti ei osanud oma arvamust öelda.
Kuu aja eest hindas valitsuse tööd halvaks 51 protsenti ja heaks 43 protsenti.
Peaministri ja valitsuse tööga on rahul Reformierakonna toetajad, kellest 75 protsenti kiidab heaks Kaja Kallase tegevuse peaministrina ning 83 protsenti arvab, et valitsus teeb oma tööd hästi.
Kõikide teiste suuremate erakondade toetajate seas on rohkem neid vastajaid, kes ei ole rahul peaministri ega valitsuse tööga. Näiteks Reformierakonna koalitsioonipartneri Keskerakonna toetajatest ütleb 37 protsenti, et valitsus teeb oma tööd hästi ning vaid 16 protsenti Keskerakonna toetajatest kiidab heaks Kaja Kallase tööd peaministrina.
Uuringufirma Norstat tegi küsitluse 27. oktoobrist 2. novembrini ning sellele vastas kokku 1002 Eesti kodanikku vanuses 18+. | Peaministri tööga rahulolematute osakaal kasvas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel Norstati tehtud küsitlusest selgus, et 56 protsenti valijatest ei kiida heaks seda, kuidas Kaja Kallas oma tööga peaministrina hakkama saab. 28 protsenti kiitis Kallase töö peaministrina heaks ning 17 protsenti vastanutest ei osanud oma arvamust öelda.
Ligi kuu aega tagasi tehtud küsitluses ei kiitnud peaministri tööd heaks 50 protsenti ning 32 protsenti kiitis heaks.
Norstati uuringus küsiti inimeste hinnanguid ka valitsuse tööle tervikuna. 50 protsenti küsitletutest vastas, et valitsus saab tööga hakkama halvasti, 39 protsenti, et hästi. 11 protsenti ei osanud oma arvamust öelda.
Kuu aja eest hindas valitsuse tööd halvaks 51 protsenti ja heaks 43 protsenti.
Peaministri ja valitsuse tööga on rahul Reformierakonna toetajad, kellest 75 protsenti kiidab heaks Kaja Kallase tegevuse peaministrina ning 83 protsenti arvab, et valitsus teeb oma tööd hästi.
Kõikide teiste suuremate erakondade toetajate seas on rohkem neid vastajaid, kes ei ole rahul peaministri ega valitsuse tööga. Näiteks Reformierakonna koalitsioonipartneri Keskerakonna toetajatest ütleb 37 protsenti, et valitsus teeb oma tööd hästi ning vaid 16 protsenti Keskerakonna toetajatest kiidab heaks Kaja Kallase tööd peaministrina.
Uuringufirma Norstat tegi küsitluse 27. oktoobrist 2. novembrini ning sellele vastas kokku 1002 Eesti kodanikku vanuses 18+.
### Response:
Peaministri tööga rahulolematute osakaal kasvas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tervise- ja tööminister Tanel Kiik on öelnud Euroopa ühtsele lähenemisele viidates, mille järgi kehtib üle-euroopaline tõend kuus kuud, et tõendi pikendamise arutelude juurde võiks millalgi hiljem tagasi tulla.
Kuna Euroopa tõend kehtib lühemalt, pole Kiige hinnangul ka mõtet Eesti tõendit sellest pikemaks ajaks väljastada.
Teadusnõukoja juht Irja Lutsar märkis, et teadusnõukoda on omalt poolt soovituse tõendi pikendamiseks andnud, kuid teemat peavad arutama ka teised eksperdid.
Sotsiaalministeeriumi teatel ekspertide ja teadlaste arutelud sel teemal veel jätkuvad ning tõendi pikendamine oli jutuks ka nädala algul toimunud kohtumisel.
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liikme Marje Oona sõnul tuleb arvestada, et ka teistes riikides on vaktsineeritutele ja läbipõdenutele Eestist erinevad nõuded.
"Suvel oli teemaks see, et kui tõesti inimesel on antikehade tase kõrge, kuidas me temale siis vaktsineerimist soovitame. Sellisel puhul me soovitasime esmaseks vaktsineerimiseks ainult ühte vaktsiinidoosi," rääkis Oona.
"Paljudes riikides on ju nii, et läbipõdenud ikkagi peavad ennast vaktsineerima või soovitatakse kahte vaktsiinidoosi, mis on vajalik sertifikaatide jaoks. Aga meil riigisiseselt piisab ühest vaktsiinidoosist. Samuti on tõhustusdooside osas, me praegu ei soovita rutiinselt tõhustusdoosi neile, kes on põdenud ja ühe vaktsiinidoosi juba saanud," rääkis ta.
Isamaa esimees toetab
Tõendi pikendamise mõtet on poliitikutest toetanud näiteks Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, kes märgib, et meditsiiniringkondade sõnul võib ka läbipõdemine anda viiruse vastu tugeva immuunsuse.
"Jääb arusaamatuks, miks läbipõdemise järel antakse poole lühem ametlik immuunsusperiood kui vaktsineerimise puhul. Need peaksid vähemalt siis olema sama pikad," rääkis Seeder.
Isamaa esimehe hinnangul ei takista Euroopa kuuekuine piirang siseriiklikult tõendi pikendamist, kuna riikides kehtivad nii või naa erinevad piirangud, millega peab end reisides kurssi viima. Ühtlasi on erinevad reeglid ka kolmandatesse riikidesse reisimisel.
Seeder märkis, et lühem periood võib inimesi küll tõendi saamiseks vaktsineerima meelitada, aga selle efekt oleks vaid statistiline. "Sellisel juhul me kulutame ressurssi ja tegeleme nende inimesega, kes ümbritsevale ühiskonnale on vähem nakkusohtlikud ja keda võib-olla ei ole vaja vaktsineerida, selle asemel, et kulutada energiat nendele inimestele, kes on riskirühmas, üldse vaktsineerimata või pole läbi põdenud. Me tegeleme siis ju valede asjadega," rääkis Seeder.
Reformierakonna minister kõhkleb
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE) sõnul on praegu pakilisemaid teemasid millega tegeleda, kuid valitsus kuulab otsuste tegemisel teadlaste soovitusi.
Riisalo märkis, et praegu ei ole erakond ega valitsuskabinet läbipõdemise tõendi pikendamist arutanud. "Põhimõtteline lähenemine on see, et me usaldame ekspertteadmisi. Otsuseid, mis on tegelikult inimestele head, saavad teha ainult eksperdid," ütles ta.
"Ma kardan seda, et antud hetkel on üsna palju akuutsemaid teemasid, mis vajavad arutelu. See ei ole praegu tänases päevas, kui me võitleme, et meil ei oleks haiglad üle koormatud, kõige tähtsam ülesanne," rääkis Riisalo. "Tähtsam on ikkagi see, mida teha, et inimesed oleksid vaktsineeritud," lisas ta.
Riisalo hinnangul ei peaks ka praeguses olukorras otsima viimaseid õlekõrsi, et mitte vaktsineerida ja läbipõdemise tõendit pikendada. "See ei ole kindlasti kõige olulisem teema hetkel," ütles ta. | Eksperdid kaaluvad, kas soovitada läbipõdemistõendi pikendamist aastani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik on öelnud Euroopa ühtsele lähenemisele viidates, mille järgi kehtib üle-euroopaline tõend kuus kuud, et tõendi pikendamise arutelude juurde võiks millalgi hiljem tagasi tulla.
Kuna Euroopa tõend kehtib lühemalt, pole Kiige hinnangul ka mõtet Eesti tõendit sellest pikemaks ajaks väljastada.
Teadusnõukoja juht Irja Lutsar märkis, et teadusnõukoda on omalt poolt soovituse tõendi pikendamiseks andnud, kuid teemat peavad arutama ka teised eksperdid.
Sotsiaalministeeriumi teatel ekspertide ja teadlaste arutelud sel teemal veel jätkuvad ning tõendi pikendamine oli jutuks ka nädala algul toimunud kohtumisel.
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liikme Marje Oona sõnul tuleb arvestada, et ka teistes riikides on vaktsineeritutele ja läbipõdenutele Eestist erinevad nõuded.
"Suvel oli teemaks see, et kui tõesti inimesel on antikehade tase kõrge, kuidas me temale siis vaktsineerimist soovitame. Sellisel puhul me soovitasime esmaseks vaktsineerimiseks ainult ühte vaktsiinidoosi," rääkis Oona.
"Paljudes riikides on ju nii, et läbipõdenud ikkagi peavad ennast vaktsineerima või soovitatakse kahte vaktsiinidoosi, mis on vajalik sertifikaatide jaoks. Aga meil riigisiseselt piisab ühest vaktsiinidoosist. Samuti on tõhustusdooside osas, me praegu ei soovita rutiinselt tõhustusdoosi neile, kes on põdenud ja ühe vaktsiinidoosi juba saanud," rääkis ta.
Isamaa esimees toetab
Tõendi pikendamise mõtet on poliitikutest toetanud näiteks Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, kes märgib, et meditsiiniringkondade sõnul võib ka läbipõdemine anda viiruse vastu tugeva immuunsuse.
"Jääb arusaamatuks, miks läbipõdemise järel antakse poole lühem ametlik immuunsusperiood kui vaktsineerimise puhul. Need peaksid vähemalt siis olema sama pikad," rääkis Seeder.
Isamaa esimehe hinnangul ei takista Euroopa kuuekuine piirang siseriiklikult tõendi pikendamist, kuna riikides kehtivad nii või naa erinevad piirangud, millega peab end reisides kurssi viima. Ühtlasi on erinevad reeglid ka kolmandatesse riikidesse reisimisel.
Seeder märkis, et lühem periood võib inimesi küll tõendi saamiseks vaktsineerima meelitada, aga selle efekt oleks vaid statistiline. "Sellisel juhul me kulutame ressurssi ja tegeleme nende inimesega, kes ümbritsevale ühiskonnale on vähem nakkusohtlikud ja keda võib-olla ei ole vaja vaktsineerida, selle asemel, et kulutada energiat nendele inimestele, kes on riskirühmas, üldse vaktsineerimata või pole läbi põdenud. Me tegeleme siis ju valede asjadega," rääkis Seeder.
Reformierakonna minister kõhkleb
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE) sõnul on praegu pakilisemaid teemasid millega tegeleda, kuid valitsus kuulab otsuste tegemisel teadlaste soovitusi.
Riisalo märkis, et praegu ei ole erakond ega valitsuskabinet läbipõdemise tõendi pikendamist arutanud. "Põhimõtteline lähenemine on see, et me usaldame ekspertteadmisi. Otsuseid, mis on tegelikult inimestele head, saavad teha ainult eksperdid," ütles ta.
"Ma kardan seda, et antud hetkel on üsna palju akuutsemaid teemasid, mis vajavad arutelu. See ei ole praegu tänases päevas, kui me võitleme, et meil ei oleks haiglad üle koormatud, kõige tähtsam ülesanne," rääkis Riisalo. "Tähtsam on ikkagi see, mida teha, et inimesed oleksid vaktsineeritud," lisas ta.
Riisalo hinnangul ei peaks ka praeguses olukorras otsima viimaseid õlekõrsi, et mitte vaktsineerida ja läbipõdemise tõendit pikendada. "See ei ole kindlasti kõige olulisem teema hetkel," ütles ta.
### Response:
Eksperdid kaaluvad, kas soovitada läbipõdemistõendi pikendamist aastani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Praeguse seisuga on riigikohtus lahendamata kuus valmistega seotud kaebust. Riigikohus peab valimiskaebused läbi vaatama hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul, aga olenevalt kaebuste sisust tehakse seda sageli ka kiiremini. Seda arvestades peaks need kaebused saama kindlasti lahenduse järgmise nädala jooksul," ütles riigikohtu pressiesindaja Arno Põder neljapäeval ERR-ile.
Ühele praegu menetluses oleva kaebuse esitajale anti puuduste kõrvaldamise tähtajaks 5. november. Kui ta oma parandused esitab, hakatakse seitsmepäevast tähtaega uuesti lugema tema vastuse laekumisest, ehk see riigikohtu otsus peab tulema hiljemalt reedel, 12. novembril.
Valimisteenistuse pressiesindaja Kristi Sobak ütles ERR-ile, et Vabariigi Valimiskomisjonile valimiskaebuste esitamise tähtaeg on möödas ja kõik tähtajal esitatud kaebused on läbi vaadatud, kuid sellest hoolimata võivad pärast tähtaega laekunud kaebuste esitajad nendega edasi riigikohtusse pöörduda ja põhjendatud juhul võib kohus need ka menetlusse võtta.
Riigikohtus praegu menetluses olevast kuuest kaebusest üks on selline, mis hoiab kinni kogu riigi valimistulemuste väljakuulutamist ja selle menetlustähtaeg on 10. november. Kaebaja Heilo Aadla viitas sellele, et pärast elektroonilise hääletuse lõppu 16. oktoobril laekus kahe ja poole tunni jooksul veel 2298 lisahäält. Ta taotleb kogu elektroonilise hääletamise tühistamist, kui neid lisahääli pole võimalik tuvastada ja tühistada.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kohaselt registreerib valla või linna valimiskomisjon valitud volikogu liikmed oma otsusega pärast valimispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui nimetatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks ja volikogu liikme volitused algavad otsuse avalikustamisele järgneval päeval. Valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamise päeva.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimusid 17. oktoobril. | Uued volikogud saavad tööd alustada alles novembri teises pooles | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Praeguse seisuga on riigikohtus lahendamata kuus valmistega seotud kaebust. Riigikohus peab valimiskaebused läbi vaatama hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul, aga olenevalt kaebuste sisust tehakse seda sageli ka kiiremini. Seda arvestades peaks need kaebused saama kindlasti lahenduse järgmise nädala jooksul," ütles riigikohtu pressiesindaja Arno Põder neljapäeval ERR-ile.
Ühele praegu menetluses oleva kaebuse esitajale anti puuduste kõrvaldamise tähtajaks 5. november. Kui ta oma parandused esitab, hakatakse seitsmepäevast tähtaega uuesti lugema tema vastuse laekumisest, ehk see riigikohtu otsus peab tulema hiljemalt reedel, 12. novembril.
Valimisteenistuse pressiesindaja Kristi Sobak ütles ERR-ile, et Vabariigi Valimiskomisjonile valimiskaebuste esitamise tähtaeg on möödas ja kõik tähtajal esitatud kaebused on läbi vaadatud, kuid sellest hoolimata võivad pärast tähtaega laekunud kaebuste esitajad nendega edasi riigikohtusse pöörduda ja põhjendatud juhul võib kohus need ka menetlusse võtta.
Riigikohtus praegu menetluses olevast kuuest kaebusest üks on selline, mis hoiab kinni kogu riigi valimistulemuste väljakuulutamist ja selle menetlustähtaeg on 10. november. Kaebaja Heilo Aadla viitas sellele, et pärast elektroonilise hääletuse lõppu 16. oktoobril laekus kahe ja poole tunni jooksul veel 2298 lisahäält. Ta taotleb kogu elektroonilise hääletamise tühistamist, kui neid lisahääli pole võimalik tuvastada ja tühistada.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kohaselt registreerib valla või linna valimiskomisjon valitud volikogu liikmed oma otsusega pärast valimispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui nimetatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks ja volikogu liikme volitused algavad otsuse avalikustamisele järgneval päeval. Valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamise päeva.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimusid 17. oktoobril.
### Response:
Uued volikogud saavad tööd alustada alles novembri teises pooles |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vaatan, et Putin kirjutas alla. Ja mina kirjutan samuti alla," ütles Lukašenko liitriigi ülemnõukogu veebikoosolekul.
Määrusega kiideti heaks kõik septembris vastu võetud 28 liiduprogrammi. Samuti liitriigi lepingu sätete rakendamise põhisuunad aastateks 2021–2023.
Lukašenko oli juba varem teatanud, et 4. novembril kavatsetakse kinnitada liitriigi väljatöötatud kavad.
Putin nimetas integratsioonimääruse allkirjastamist suureks sammuks edasi.
Naabrite mure Venemaa ja Valgevene lähenemise üle on süvenenud arvestades edu, mida asjaosalised septembris majanduste lõimimise küsimuses saavutasid. Kaasa arvatud ühise energia- ja rahaturu moodustamise osas.
Määrus näeb lisaks ette ühtset lähenemist pensioni- ja sotsiaalkindlustusküsimustele, terrorismivastase võitluse koostööd, kaudsete maksude kehtestamise üldpõhimõtteid ning vastastikust juurdepääsu riigihangetele ja -tellimustele. Ühiseks muutub makromajanduspoliitika, riigid integreerivad maksesüsteeme ja ühtlustavad rahapoliitikat ning moodustavad ühised nafta- ja gaasiturud.
Lisaks võtsid juhid vastu liiduriigi sõjalise doktriini ja kahe riigi rändepoliitika kontseptsiooni.
Liiduriigi riigisekretäri Dmitri Mezentsevi hinnangul tõstab uus sõjaline doktriin kaitsepoliitika sidususe taset ja kohandab riikide kaitseministeeriumi ülesandeid.
Mezentsev märkis kaitsealastest lepetest rääkides, et nende vastuvõtmise tingis muu hulgas sõjalis-poliitilise olukorra muutumine regioonis, uute ohtude ja väljakutsete esilekerkimine Venemaa ja Valgevene jaoks ning "enneolematu surve meie riikidele".
"Uus sõjaline doktriin tõstab kaitsepoliitika sidususe taset, kohandab õigeaegselt kaitseministeeriumide ülesandeid ja võtab arvesse piirkonna sõjalis-poliitilise olukorra muutusi," ütles Mezentsev.
Rääkides liiduriigi rändepoliitika kontseptsioonist märkis Mezentsev, et dokumendiga määratakse kindlaks siseministeeriumide, julgeolekuasutuste, piiriteenistuste ja välisasjade ametite tegevuse suund rändevaldkonnas arvestades rändevoogude kasvust tingitud uue reaalsusega.
Venemaa ja Valgevene allkirjastasid liiduriigi loomise lepingu 8. detsembril 1999. aastal. Suurem osa integratsiooniprogrammidest on arvestatud 2025. aastani, osa 2027. aastani. | Venemaa ja Valgevene presidendid kirjutasid alla liitriigi kavadele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vaatan, et Putin kirjutas alla. Ja mina kirjutan samuti alla," ütles Lukašenko liitriigi ülemnõukogu veebikoosolekul.
Määrusega kiideti heaks kõik septembris vastu võetud 28 liiduprogrammi. Samuti liitriigi lepingu sätete rakendamise põhisuunad aastateks 2021–2023.
Lukašenko oli juba varem teatanud, et 4. novembril kavatsetakse kinnitada liitriigi väljatöötatud kavad.
Putin nimetas integratsioonimääruse allkirjastamist suureks sammuks edasi.
Naabrite mure Venemaa ja Valgevene lähenemise üle on süvenenud arvestades edu, mida asjaosalised septembris majanduste lõimimise küsimuses saavutasid. Kaasa arvatud ühise energia- ja rahaturu moodustamise osas.
Määrus näeb lisaks ette ühtset lähenemist pensioni- ja sotsiaalkindlustusküsimustele, terrorismivastase võitluse koostööd, kaudsete maksude kehtestamise üldpõhimõtteid ning vastastikust juurdepääsu riigihangetele ja -tellimustele. Ühiseks muutub makromajanduspoliitika, riigid integreerivad maksesüsteeme ja ühtlustavad rahapoliitikat ning moodustavad ühised nafta- ja gaasiturud.
Lisaks võtsid juhid vastu liiduriigi sõjalise doktriini ja kahe riigi rändepoliitika kontseptsiooni.
Liiduriigi riigisekretäri Dmitri Mezentsevi hinnangul tõstab uus sõjaline doktriin kaitsepoliitika sidususe taset ja kohandab riikide kaitseministeeriumi ülesandeid.
Mezentsev märkis kaitsealastest lepetest rääkides, et nende vastuvõtmise tingis muu hulgas sõjalis-poliitilise olukorra muutumine regioonis, uute ohtude ja väljakutsete esilekerkimine Venemaa ja Valgevene jaoks ning "enneolematu surve meie riikidele".
"Uus sõjaline doktriin tõstab kaitsepoliitika sidususe taset, kohandab õigeaegselt kaitseministeeriumide ülesandeid ja võtab arvesse piirkonna sõjalis-poliitilise olukorra muutusi," ütles Mezentsev.
Rääkides liiduriigi rändepoliitika kontseptsioonist märkis Mezentsev, et dokumendiga määratakse kindlaks siseministeeriumide, julgeolekuasutuste, piiriteenistuste ja välisasjade ametite tegevuse suund rändevaldkonnas arvestades rändevoogude kasvust tingitud uue reaalsusega.
Venemaa ja Valgevene allkirjastasid liiduriigi loomise lepingu 8. detsembril 1999. aastal. Suurem osa integratsiooniprogrammidest on arvestatud 2025. aastani, osa 2027. aastani.
### Response:
Venemaa ja Valgevene presidendid kirjutasid alla liitriigi kavadele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | President langetas otsuse pärast valitsuse 2022. aasta eelarve tagasilükkamist.
Peaminister Antonio Costa on juba lubanud teha kampaaniat "tugevdatud, stabiilse ja püsiva enamuse nimel". Costa loodab valimistel saavutada tugevama enamuse.
Costa kaotas peamiselt väiksemate vasakparteide toetuse, kes hääletasid koos opositsiooniga eelarve vastu. Parempoolset opositsiooni kimbutavad samal ajal sisemised lõhed.
Korralised valimised oleksid riigis toimunud 2023. aastal.
Parempoolne opositsioonijuht Rui Rio avaldas juba varem arvamust, et valimised peaksid toimuma nii kiirelt kui võimalik ehk jaanuaris.
Poliitikateadlane Paula Espirito Santo seevastu ütles uudisteagentuurile AFP, et ennetähtaegsed parlamendivalimised kahjustavad enamikku praeguse parlamendi võtmetegijaid.
Santo sõnul riskivad äärmusvasakpoolsed end valitsusest distantseerides poliitilise harakiriga, aga parempoolsed parteid pole valimisteks valmis ja neil puudub ühendav liider.
Peaministri ja presidendi jaoks tähendas ummikseis ühtlasi suutmatust planeerida Euroopa taastefondi kasutamist koroonaviiruse pandeemiast taastumiseks. | Portugali president kuulutas välja ennetähtaegsed valimised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
President langetas otsuse pärast valitsuse 2022. aasta eelarve tagasilükkamist.
Peaminister Antonio Costa on juba lubanud teha kampaaniat "tugevdatud, stabiilse ja püsiva enamuse nimel". Costa loodab valimistel saavutada tugevama enamuse.
Costa kaotas peamiselt väiksemate vasakparteide toetuse, kes hääletasid koos opositsiooniga eelarve vastu. Parempoolset opositsiooni kimbutavad samal ajal sisemised lõhed.
Korralised valimised oleksid riigis toimunud 2023. aastal.
Parempoolne opositsioonijuht Rui Rio avaldas juba varem arvamust, et valimised peaksid toimuma nii kiirelt kui võimalik ehk jaanuaris.
Poliitikateadlane Paula Espirito Santo seevastu ütles uudisteagentuurile AFP, et ennetähtaegsed parlamendivalimised kahjustavad enamikku praeguse parlamendi võtmetegijaid.
Santo sõnul riskivad äärmusvasakpoolsed end valitsusest distantseerides poliitilise harakiriga, aga parempoolsed parteid pole valimisteks valmis ja neil puudub ühendav liider.
Peaministri ja presidendi jaoks tähendas ummikseis ühtlasi suutmatust planeerida Euroopa taastefondi kasutamist koroonaviiruse pandeemiast taastumiseks.
### Response:
Portugali president kuulutas välja ennetähtaegsed valimised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | OPEC-i teatel jäädi kindlaks juulikuisele otsusele suurendada detsembris tootmist 400 000 barreli võrra päevas.
WTI toornafta barrelihind kerkis läinud nädalal 85 dollarini, mis on kõrgeim tase alates 2014. aastast.
USA president Joe Biden palus hiljutisel G20 tippkohtumisel, et OPEC paiskaks turule rohkem naftat. Toodangu suurendamist on palunud ka teised suurtarbijad nagu India ja Jaapan.
Samas on kerkinud ka küsimus, kas OPEC+ riigid üldse suudaks toodangut järsult suurendada.
"Investorite konsensus on, et OPEC+ tõrjub üleskutset toodangu suurendamise tempot tõsta, sest paljud selle liikmed tegutsevad juba oma tootmisvõimsuse piiril," ütles Ricardo Evangelista ActivTrades'ist.
Kui varem on olnud tavaline, et OPEC-i riigid ületavad oma tootmiskvoote, on viimasel ajal enamus riike neist kinni pidanud või neile isegi alla jäänud. See võib osutada, et kartellil ei pruugi olla võimekust toodangu kiireks suurendamiseks lühiajalises plaanis.
Valge Maja pressiesindaja Karin Jean-Pierre teatas neljapäeval, et OPEC+ riigid saavad teha rohkem jõupingutusi maailma energiahindade stabiliseerimiseks ning USA jätkab sel teemal kontakte.
"Võtsime ühendust prominentsete OPEC+ osalejatega juba mitu kuud tagasi, kutsusime neid üles tegema järeleandmisi tootmise suurendamise osas ja nad nõustusid sellega. Siin saab aga teha palju rohkem," ütles Jean-Pierre.
"Suurtel naftariikidel on aeg stabiliseerida energiahinnad ja tagada, et kõrged energiahinnad ei kahjustaks ülemaailmset majanduse taastumist," lisas Jean-Pierre.
New Yorgi ja Londoni naftahinnad liikusid neljapäeval erisuunaliselt
Toornafta hind New Yorgi börsil langes 1,9 protsenti tasemele 79,33 USA dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi lepingute hind kerkis 1,3 protsenti ja sulgus tasemel 80,89 dollarit barreli eest. | Naftakartell OPEC+ otsustas suurendada toodangut mõõdukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
OPEC-i teatel jäädi kindlaks juulikuisele otsusele suurendada detsembris tootmist 400 000 barreli võrra päevas.
WTI toornafta barrelihind kerkis läinud nädalal 85 dollarini, mis on kõrgeim tase alates 2014. aastast.
USA president Joe Biden palus hiljutisel G20 tippkohtumisel, et OPEC paiskaks turule rohkem naftat. Toodangu suurendamist on palunud ka teised suurtarbijad nagu India ja Jaapan.
Samas on kerkinud ka küsimus, kas OPEC+ riigid üldse suudaks toodangut järsult suurendada.
"Investorite konsensus on, et OPEC+ tõrjub üleskutset toodangu suurendamise tempot tõsta, sest paljud selle liikmed tegutsevad juba oma tootmisvõimsuse piiril," ütles Ricardo Evangelista ActivTrades'ist.
Kui varem on olnud tavaline, et OPEC-i riigid ületavad oma tootmiskvoote, on viimasel ajal enamus riike neist kinni pidanud või neile isegi alla jäänud. See võib osutada, et kartellil ei pruugi olla võimekust toodangu kiireks suurendamiseks lühiajalises plaanis.
Valge Maja pressiesindaja Karin Jean-Pierre teatas neljapäeval, et OPEC+ riigid saavad teha rohkem jõupingutusi maailma energiahindade stabiliseerimiseks ning USA jätkab sel teemal kontakte.
"Võtsime ühendust prominentsete OPEC+ osalejatega juba mitu kuud tagasi, kutsusime neid üles tegema järeleandmisi tootmise suurendamise osas ja nad nõustusid sellega. Siin saab aga teha palju rohkem," ütles Jean-Pierre.
"Suurtel naftariikidel on aeg stabiliseerida energiahinnad ja tagada, et kõrged energiahinnad ei kahjustaks ülemaailmset majanduse taastumist," lisas Jean-Pierre.
New Yorgi ja Londoni naftahinnad liikusid neljapäeval erisuunaliselt
Toornafta hind New Yorgi börsil langes 1,9 protsenti tasemele 79,33 USA dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi lepingute hind kerkis 1,3 protsenti ja sulgus tasemel 80,89 dollarit barreli eest.
### Response:
Naftakartell OPEC+ otsustas suurendada toodangut mõõdukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Majandusteadlane ja endine eliittasemel ujuja oli partei kongressil ainuke kandidaat. Ta vahetab parteijuhina välja peaminister Stefan Löfveni, kes teatas augustis, et astub tagasi.
"Mul on loomulikult au ja hea meel ning ma tunnen selle ülesande ees alandlikkust, kuid ennekõike olen ma äärmiselt elevil, et saan meie suurt ja uhket parteid juhtida," ütles Andersson, kui ta erakonna juhiks valiti.
Seitse aastat peaministriametis olnud Löfveni tagasiastumise järel peaks Anderssonist saama uus valitsusjuht, seejuures seisavad järgmised üldvalimised ees juba tuleva aasta septembris.
Löfven ei ole täpsustanud, millal ta peaministriametist lahkub.
Kui see aga juhtub, peab Andersson läbima usaldushääletuse parlamendis, kus sotsiaaldemokraadid sõltuvad oma koalitsioonipartneri Rohelise Partei, aga ka vasak- ja keskparteide toetusest.
Löfveni peaministriks saamine võttis eelmiste üldvalimiste järel mitu kuud läbirääkimisi.
Suvel tema valitsust umbusaldati, kuid paar nädalat hiljem valiti ta taas peaministriks, sest ükski teine kandidaat ei saanud vajalikku toetust kokku. | Rootsi sotsiaaldemokraadid valisid uueks juhiks Magdalena Anderssoni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Majandusteadlane ja endine eliittasemel ujuja oli partei kongressil ainuke kandidaat. Ta vahetab parteijuhina välja peaminister Stefan Löfveni, kes teatas augustis, et astub tagasi.
"Mul on loomulikult au ja hea meel ning ma tunnen selle ülesande ees alandlikkust, kuid ennekõike olen ma äärmiselt elevil, et saan meie suurt ja uhket parteid juhtida," ütles Andersson, kui ta erakonna juhiks valiti.
Seitse aastat peaministriametis olnud Löfveni tagasiastumise järel peaks Anderssonist saama uus valitsusjuht, seejuures seisavad järgmised üldvalimised ees juba tuleva aasta septembris.
Löfven ei ole täpsustanud, millal ta peaministriametist lahkub.
Kui see aga juhtub, peab Andersson läbima usaldushääletuse parlamendis, kus sotsiaaldemokraadid sõltuvad oma koalitsioonipartneri Rohelise Partei, aga ka vasak- ja keskparteide toetusest.
Löfveni peaministriks saamine võttis eelmiste üldvalimiste järel mitu kuud läbirääkimisi.
Suvel tema valitsust umbusaldati, kuid paar nädalat hiljem valiti ta taas peaministriks, sest ükski teine kandidaat ei saanud vajalikku toetust kokku.
### Response:
Rootsi sotsiaaldemokraadid valisid uueks juhiks Magdalena Anderssoni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Et Flora mängis B-alagrupi neljapäevases avamängus Küprose tiimi Famagusta Anorthosisega 2:2 viiki, algas õhtune mäng teadmisega, et Partizani võidu korral tagab Serbia klubi grupist koos Gentiga edasipääsu.
Partizan läkski võõrsil toimunud kohtumist Slobodan Uroševici 66. minuti väravast juhtima, aga Tarik Tissoudali tabamus 80. minutil tõi tabloole viiginumbrid.
Kuigi Gent tagas viigiga vähemalt teise koha ja edasipääsu, jättis grupi liidrite viik Florale veel teoreetilise võimaluse 1/16-finaali jõuda. Selleks tuleb aga võita nii Genti kui Partizani ning loota, et Anorthosis suudab viimases voorus Serbia klubi üllatada.
Eelmises voorus Itaalia suurklubi AS Roma koguni 6:1 alistanud Mattias Käidi koduklubi Bodö/Glimt sai neljapäeval Jose Mourinho juhendatava tiimi vastu kordusmängus kätte 2:2 viigi ja jätkab C-alagrupi liidrina.
Tottenham läks Vitesse vastu Son Heung-Mini ja Lucas Moura tabamustest ning Jacob Rasmusseni omaväravast 28. minutiks 3:0 juhtima, Rasmussen saatis seejärel koheselt palli ka õigesse väravasse ning Matus Bero tõi 39. minutiks tabloole seisu 3:2. Rohkem väravaid ei löödud, kuigi teisel poolajal nähti kolme punast kaarti. Tottenham on G-alagrupis teisena kogunud seitse punkti, Vitesse jääb neist maha ühe silmaga ja grupi liidril Rennes'il on kümme punkti. | Genti hiline viigivärav jättis Florale õhkõrna edasipääsulootuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Et Flora mängis B-alagrupi neljapäevases avamängus Küprose tiimi Famagusta Anorthosisega 2:2 viiki, algas õhtune mäng teadmisega, et Partizani võidu korral tagab Serbia klubi grupist koos Gentiga edasipääsu.
Partizan läkski võõrsil toimunud kohtumist Slobodan Uroševici 66. minuti väravast juhtima, aga Tarik Tissoudali tabamus 80. minutil tõi tabloole viiginumbrid.
Kuigi Gent tagas viigiga vähemalt teise koha ja edasipääsu, jättis grupi liidrite viik Florale veel teoreetilise võimaluse 1/16-finaali jõuda. Selleks tuleb aga võita nii Genti kui Partizani ning loota, et Anorthosis suudab viimases voorus Serbia klubi üllatada.
Eelmises voorus Itaalia suurklubi AS Roma koguni 6:1 alistanud Mattias Käidi koduklubi Bodö/Glimt sai neljapäeval Jose Mourinho juhendatava tiimi vastu kordusmängus kätte 2:2 viigi ja jätkab C-alagrupi liidrina.
Tottenham läks Vitesse vastu Son Heung-Mini ja Lucas Moura tabamustest ning Jacob Rasmusseni omaväravast 28. minutiks 3:0 juhtima, Rasmussen saatis seejärel koheselt palli ka õigesse väravasse ning Matus Bero tõi 39. minutiks tabloole seisu 3:2. Rohkem väravaid ei löödud, kuigi teisel poolajal nähti kolme punast kaarti. Tottenham on G-alagrupis teisena kogunud seitse punkti, Vitesse jääb neist maha ühe silmaga ja grupi liidril Rennes'il on kümme punkti.
### Response:
Genti hiline viigivärav jättis Florale õhkõrna edasipääsulootuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Milano alustas kodusaalis otsustavat veerandaega 12-punktises eduseisus, lubas Barcelonal viie minutiga teha 14:0 spurdi, aga suutis Shavon Shieldsi ja Luigi Datome oluliste kaugvisete toel siiski võidu kindlustada.
Datome viskas võitjate resultatiivseimana 17 punkti, viiest kaugviskest neli tabanud Devon Hall panustas võitu 16 punktiga. Brandon Davies viskas Barcelona kasuks 12 punkti.
Moskva CSKA sai juba kolmanda järjestikuse kaotuse, kui jäi kodusaalis 82:91 alla Istanbuli Fenerbahcele. Nando De Colo viskas oma endise koduklubi vastu 18 punkti, CSKA eest tegi võimsa partii 26 punkti visanud ja üheksa lauapalli noppinud Will Clyburn.
Belgradi Crvena zvezda pani oma nukrale seeriale punkti, kui oli koguni 81:48 üle Ateena Panathinaikosest ning Lyon alistas õhtu viimases mängus Kaasani Unicsi 85:82.
Milanol on tabeliliidrina seitse võitu ja üks kaotus, Barcelonal ning Lyonil on kuus võitu ja kaks kaotust. | Milano alistas liidrite vastasseisus Barcelona, CSKA kaotas jälle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Milano alustas kodusaalis otsustavat veerandaega 12-punktises eduseisus, lubas Barcelonal viie minutiga teha 14:0 spurdi, aga suutis Shavon Shieldsi ja Luigi Datome oluliste kaugvisete toel siiski võidu kindlustada.
Datome viskas võitjate resultatiivseimana 17 punkti, viiest kaugviskest neli tabanud Devon Hall panustas võitu 16 punktiga. Brandon Davies viskas Barcelona kasuks 12 punkti.
Moskva CSKA sai juba kolmanda järjestikuse kaotuse, kui jäi kodusaalis 82:91 alla Istanbuli Fenerbahcele. Nando De Colo viskas oma endise koduklubi vastu 18 punkti, CSKA eest tegi võimsa partii 26 punkti visanud ja üheksa lauapalli noppinud Will Clyburn.
Belgradi Crvena zvezda pani oma nukrale seeriale punkti, kui oli koguni 81:48 üle Ateena Panathinaikosest ning Lyon alistas õhtu viimases mängus Kaasani Unicsi 85:82.
Milanol on tabeliliidrina seitse võitu ja üks kaotus, Barcelonal ning Lyonil on kuus võitu ja kaks kaotust.
### Response:
Milano alistas liidrite vastasseisus Barcelona, CSKA kaotas jälle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Barnesi ja Cleveland Cavaliersi mängija Evan Mobley vahel käis tihe rebimine: mulluse draft 'i neljas valik Barnes teenis 48 esikohahäält Mobley 43 vastu, Raptorsi pallur sai kokku 378 punkti ja edestas Mobleyt 15 silmaga. Kolmandaks jäänud Detroit Pistonsi uustulnuk Cade Cunningham sai üheksa esikohahäält ja 153 punkti.
Florida State'is ühe aasta ülikoolikorvpalli mänginud 20-aastane Barnes kogus oma debüüthooajal 74 mängus keskmiselt 15,3 punkti ja 7,5 lauapalli. Viskeid tabas ta 49,2-protsendiliselt. Temast sai Damon Stoudamire'i (1995/96) ja Vince Carteri (1998/99) järel kolmas parima uustulnuka auhinna võitnud Raptorsi mängija.
"Oleme Scottie üle äärmiselt uhked ja väga tänulikud, et tema rasket tööd on selle auga hinnatud," sõnas meediale Raptorsi president Masai Ujiri. "Mida väljakul näete, on täpselt see, kes Scottie on: innukas, rõõmsameelne, atleetlik, osav, võitja. Ootame väga, mida toob tulevik." | Raptorsi äär nimetati napi eduga NBA parimaks uustulnukaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Barnesi ja Cleveland Cavaliersi mängija Evan Mobley vahel käis tihe rebimine: mulluse draft 'i neljas valik Barnes teenis 48 esikohahäält Mobley 43 vastu, Raptorsi pallur sai kokku 378 punkti ja edestas Mobleyt 15 silmaga. Kolmandaks jäänud Detroit Pistonsi uustulnuk Cade Cunningham sai üheksa esikohahäält ja 153 punkti.
Florida State'is ühe aasta ülikoolikorvpalli mänginud 20-aastane Barnes kogus oma debüüthooajal 74 mängus keskmiselt 15,3 punkti ja 7,5 lauapalli. Viskeid tabas ta 49,2-protsendiliselt. Temast sai Damon Stoudamire'i (1995/96) ja Vince Carteri (1998/99) järel kolmas parima uustulnuka auhinna võitnud Raptorsi mängija.
"Oleme Scottie üle äärmiselt uhked ja väga tänulikud, et tema rasket tööd on selle auga hinnatud," sõnas meediale Raptorsi president Masai Ujiri. "Mida väljakul näete, on täpselt see, kes Scottie on: innukas, rõõmsameelne, atleetlik, osav, võitja. Ootame väga, mida toob tulevik."
### Response:
Raptorsi äär nimetati napi eduga NBA parimaks uustulnukaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänak võttis keerulistes tingimustes sõidetud laupäevasel võistluspäeval ühe katsevõidu, aga sellest piisas, et vahet liidri Kalle Rovanperäga tugevalt vähendada. Pühapäevase võistluspäeva eel on Toyota sõitja edu eestlase ees 19,9 sekundit.
"Laupäeval ei olnud kergem kui reedel, mõned katsed olid äärmiselt keerulised," sõnas Tänak Hyundai pressiteate vahendusel.
"Hommikul eeldasime, et Plataki katsel sajab vihma, seega võtsime läbimisele kaasa märjad rehvid ja see risk tõi meile edu. Pärastlõunal andsime endast parima, aga meil polnud enesekindlust ega tunnetust, et viimsel piiril sõita. Rovanperä tegi tugeva avalduse ja peame vaatama, mis on pühapäeval võimalik," jätkas Tänak.
"Mingis mõttes on hea, et ta surub, sest see tähendab, et avaldame talle survet. Loodetavasti leiame pühapäevaks midagi juurde. Ma ei ole teise kohaga rahul, aga liigne risk ei pruugi kasu tuua," lõpetas eestlane.
Avapäeval head tempot näidanud, kuid ajakaristuse tõttu neljandaks langenud Tänaku tiimikaaslane Thierry Neuville kaotab Rovanperäle neljandana 1.18. Vahe kolmandal kohal oleva Craig Breeniga on samas vaid 4,9 sekundit.
"Ma ei ole tavaliselt sõitja, kellele meeldib suuri riske võtta, eelistan asjade kontrolli all hodmist. Samas tunnen, et vajaduse korral oleme võimelised rohkem suruma. Proovisin seda pärastlõunal ja võitsimegi aega tagasi, seega anname homme lahingu," ütles Neuville. | Tänak: meil polnud enesekindlust, et viimasel piiril sõita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänak võttis keerulistes tingimustes sõidetud laupäevasel võistluspäeval ühe katsevõidu, aga sellest piisas, et vahet liidri Kalle Rovanperäga tugevalt vähendada. Pühapäevase võistluspäeva eel on Toyota sõitja edu eestlase ees 19,9 sekundit.
"Laupäeval ei olnud kergem kui reedel, mõned katsed olid äärmiselt keerulised," sõnas Tänak Hyundai pressiteate vahendusel.
"Hommikul eeldasime, et Plataki katsel sajab vihma, seega võtsime läbimisele kaasa märjad rehvid ja see risk tõi meile edu. Pärastlõunal andsime endast parima, aga meil polnud enesekindlust ega tunnetust, et viimsel piiril sõita. Rovanperä tegi tugeva avalduse ja peame vaatama, mis on pühapäeval võimalik," jätkas Tänak.
"Mingis mõttes on hea, et ta surub, sest see tähendab, et avaldame talle survet. Loodetavasti leiame pühapäevaks midagi juurde. Ma ei ole teise kohaga rahul, aga liigne risk ei pruugi kasu tuua," lõpetas eestlane.
Avapäeval head tempot näidanud, kuid ajakaristuse tõttu neljandaks langenud Tänaku tiimikaaslane Thierry Neuville kaotab Rovanperäle neljandana 1.18. Vahe kolmandal kohal oleva Craig Breeniga on samas vaid 4,9 sekundit.
"Ma ei ole tavaliselt sõitja, kellele meeldib suuri riske võtta, eelistan asjade kontrolli all hodmist. Samas tunnen, et vajaduse korral oleme võimelised rohkem suruma. Proovisin seda pärastlõunal ja võitsimegi aega tagasi, seega anname homme lahingu," ütles Neuville.
### Response:
Tänak: meil polnud enesekindlust, et viimasel piiril sõita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Djokovici kolmas mäng Belgradi turniiril järgis sama stsenaariumit, mida esimesed kaks: esireket kaotas avasetis koheselt servi ja ei suutnud seejärel vastu murda, kuid pani kahes järgmises setis oma paremuse maksma ja võitis seekord kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:1, 6:2.
Turniiri avamängus pidi Djokovic maailma edetabelis 50. kohal oleva kaasmaalase Laslo Djerega madistama ligi kolm ja pool tundi, enne kui sai raske 2:6, 7:6 (6), 7:6 (4) võidu. Veerandfinaalis alistas ta Miomir Kecmanovici (ATP 38.) 4:6, 6:3, 6:3.
"Kõik kolm mängu on minu jaoks olnud äärmiselt tähtsad," rääkis Djokovic pärast laupäevast võitu. "Taas ei alustanud ma hästi ja kaotasin avaseti. Niipea kui teine sett algas, hakkasin palli tunnetama ja lõin tagantkätt, mis esimeses setis ei töötanud. Hatšanov mängib hästi, seega oli see tähtis võit. Muidugi on praegu iga võit minu jaoks tähtis," sõnas serblane.
Pühapäevases finaalis kohtub ta maailma edetabeli kaheksanda mängija Andrei Rubljoviga, kes oli poolfinaalis 6:2, 6:2 üle itaallasest Fabio Fogninist. | Djokovic jõudis kodupubliku ees hooaja esimesse finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Djokovici kolmas mäng Belgradi turniiril järgis sama stsenaariumit, mida esimesed kaks: esireket kaotas avasetis koheselt servi ja ei suutnud seejärel vastu murda, kuid pani kahes järgmises setis oma paremuse maksma ja võitis seekord kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:1, 6:2.
Turniiri avamängus pidi Djokovic maailma edetabelis 50. kohal oleva kaasmaalase Laslo Djerega madistama ligi kolm ja pool tundi, enne kui sai raske 2:6, 7:6 (6), 7:6 (4) võidu. Veerandfinaalis alistas ta Miomir Kecmanovici (ATP 38.) 4:6, 6:3, 6:3.
"Kõik kolm mängu on minu jaoks olnud äärmiselt tähtsad," rääkis Djokovic pärast laupäevast võitu. "Taas ei alustanud ma hästi ja kaotasin avaseti. Niipea kui teine sett algas, hakkasin palli tunnetama ja lõin tagantkätt, mis esimeses setis ei töötanud. Hatšanov mängib hästi, seega oli see tähtis võit. Muidugi on praegu iga võit minu jaoks tähtis," sõnas serblane.
Pühapäevases finaalis kohtub ta maailma edetabeli kaheksanda mängija Andrei Rubljoviga, kes oli poolfinaalis 6:2, 6:2 üle itaallasest Fabio Fogninist.
### Response:
Djokovic jõudis kodupubliku ees hooaja esimesse finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 23. aprillil kell 21.40:
- Laupäevaks planeeritud inimeste evakueerimist Mariupolist ei toimunud;
- Venelased ründasid raketitulega Odessat;
- Briti luure teatel tähendab Azovstali blokeerimine, et Putin tahab koondada vastupanu ühte kohta ja vabastada vägesid mujal sõdimiseks;
- Mariupoli võimude sõnul pole Azovstali tehase pommitamine lõppenud;
- ÜRO andmeil on Ukrainast põgenenud üle viie miljoni inimese, neist üle poole Poolasse;
- Manhuši massihauas võib olla kuni 9000 Mariupoli elanikku;
- ÜRO juht kohtub Putini ja Zelenskiga;
- Vene kindral: Lõuna-Ukraina vallutamine annaks ligipääsu Transnistriale;
- Briti luure teatel pole Vene väed viimasel ööpäeval edu saavutanud;
- Poolast Ukrainasse liikus reedel rohkem inimesi kui Ukrainast Poolasse.
Kaks Vene kindralit tapeti Hersoni lähedal
Ukraina kaitseministeeriumi luuredirektoraat teatas laupäeval, et Hersoni lähedal hukkus kaks Vene kindralit. Kolmas kindral on kriitilises seisundis.
Ukraina sõjavägi tabas reedel Venemaa 49. armee komandopunkti okupeeritud alade pealinna Hersoni lähedal, öeldakse avalduses.
Tsiviilelanikud ümberpiiratud Mariupolis laupäeval Autor/allikas: SCANPIX/Victor/Xinhua
Mariupoli evakueerimist ei toimunud
Laupäeval Mariupolist kavandatud tsiviilelanike evakueerimist ei toimunud, teatas Mariupoli linnapea abi.
Ametnik süüdistas Venemaad evakueerimistegevuse ebaõnnestumises. Ta ütles, et kuigi 200 Mariupoli elanikku oli kogunenud evakueerimiseks, käskisid Vene sõjaväelased neil laiali minna ja hoiatasid võimaliku pommitamise eest.
Ukraina asepeaministri Irina Vereštšuki sõnul pidi evakueerimine algama kohaliku aja järgi keskpäeval. Ta täpsustas, et evakueerimine toimub, "kui kõik läheb hästi", ja hoiatas, et Vene väed "võivad püüda korraldada oma koridori Venemaale evakueerimiseks". Teadaolevalt on sadu Mariupoli elanikke alates sissetungi algusest sunniviisiliselt Venemaale välja saadetud.
Püüdlused tsiviilelanike evakueerimiseks ümberpiiratud linnadest, sealhulgas Mariupolist, on korduvalt luhtunud.
Odessat tabas venelaste raketilöök
Ukraina sadamalinnas Odessas sai laupäeval raketirünnakus surma vähemalt kaheksa ja vigastada kaheksateist inimest, ütles presidendi personaliülem Andri Yermak.
Varasemalt teatas Ukraina õhuvägede juhatus, et kaks raketti tabasid Odessas sõjaväeobjekti ja kahte elumaja. Õhutõrje hävitas kaks raketti, mis olid samuti sihtmärgistatud linna tabama, teatas Ukraina õhuvägede juhatus.
Ukraina välisminister Dmytro Kuleba ütles, et ainuke põhjus, miks Venemaa Odessat ründas oli terror. "Venemaa tuleb nimetada terrorismi riiklikuks sponsoriks ja kohelda teda vastavalt. Mitte teha temaga äri, luua kontakte ega kultuuriprojekte. Vajame müüri tsivilisatsiooni ja rahumeelseid linnu rakettidega löövate barbarite vahel," kirjutas Kuleba sotsiaalmeedias.
Volodõmõr Zelenski ütles laupäevasel pressikonverentsil Odessas toimunud raketirünnaku kohta karmid sõnad. "Kolmekuune laps suri," ütles Zelenski. "Nad tapsid kolmekuuse lapse. Sõda algas, kui see laps oli ühekuune. Kas te kujutate isegi ette, mis toimub? Nad on lihtsalt pätid. Lihtsalt pätid. Mul pole selles kontekstis muid sõnu kasutada."
Tema sõnul tabas Odessat seitse raketti.
Ukraina parlamendi liige Inna Sovsun on avaldanud sotsiaalmeedias foto Odessas toimunud rünnakust:
Russian missile just hit Odesa. Apparently, they try to go for this crazy plan of making a corridor to Transnistria. "To protect russian-speakers".
Imagine the feelings of the russian-speakers in Odesa, who lost their homes in this missile hit. pic.twitter.com/01V0lEmXps
— Inna Sovsun (@InnaSovsun) April 23, 2022
Briti luure: venelased jätkavad lääne-, kesk- ja idarindel
Briti luure avaldas laupäeva keskpäeval kaardi Vene vägede ja rünnakute asukohtadega.
The illegal and unprovoked invasion of Ukraine is continuing.
The map below is the latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 23 April 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/Qhzr6pXxO9
#StandWithUkraine pic.twitter.com/lXEFvaal2o
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) April 23, 2022
Popasna pideva tule all
Luhanskis Popasna linnas on pommitamises hukkunud kaks inimest, ütles Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai, kelle sõnul pommitavad Vene väed tsiviilelanike kodusid.
"Popasna on kõige rohkem kannatanud," sõnas Haidai. "Lisaks tänavavõitlustele pommitavad Vene väed pidevalt kõrghooneid ja eramaju," ütles ta.
"Eile pidasid kohalikud vastu viiele suurtükirünnakule. Kahjuks ei jäänud kõik ellu. Õhtul hullus 66-aastane Popasna elanik, tema naine sai vigastada. Rünnakute tõttu hukkus veel üks inimene," sõnas ta.
Haidai sõnul on lähedal asuvast Sjevjerodonetski linnast evakueeritud ligikaudu 30 inimest, nende seas 15 voodihaiget.
Õhurünnakud Azovstalile jätkuvad
Vene väed jätkasid Mariupolis õhurünnakuid Azovstali terasetehasele, kus peavad rünnakutele vastu viimased linnas viibivad Ukraina väed, ütles Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovõtš.
Arestovõtš ütles Ukraina televisioonis, et Vene väed plaanivad tehasele tormijooksu, vahendas The Guardian.
"Vaenlane proovib lämmatada viimast vastupanu Mariupolis Azovstali piirkonnas," ütles ta.
Neljapäeval andis Venemaa president Vladimir Putin teles avaldatud kohtumisel sõjaväele korralduse tühistada plaanid tungida Azovstali tehasesse ja see täielikult blokeerida.
Purustused Harkivi elamurajoonis laupäeval Autor/allikas: SCANPIX/Reuters/Oleksandr Lapshyn
Rünnakud Harkivis jätkuvad
Vene väed on jätkanud rünnakut Harkivis. "Vene okupandid jätkavad tsiviilinfrastruktuuri pihta tule andmist Harkivis ja ümbritsevas piirkonnas," ütles Harkivi oblasti sõjaväeülem Oleh Sõnehubov. "Päeva jooksul tegid okupandid 56 rünnakut, milles sai haavata 19 ja hukkus kaks inimest."
Harkivi tsiviilelanikud on päevi kannatanud tugeva pommitamise all. Vene väed hoiavad oma positsiooni Izjumi piirkonnas.
Harkivis hakkab õhtul kella seitsmest kuni hommikul kella viieni kehtima liikumiskeeld.
Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai sõnul on Vene väed laupäeval järjepidevalt pommitanud kõiki Luhanskis Ukraina kontrolli all olevaid linnu, vahendas Reuters.
Haidai sõnul on Ukraina väed mõnest piirkonnast lahkunud, et ümber grupeeruda, kuid see ei ole suur tagasilöök.
Mariupolist proovitakse taas tsiviilelanikke evakueerida
Laupäevaks plaanitakse sissepiiratud Mariupolist järjekordset evakuatsiooni, ütles Mariupoli linnapea nõunik Petro Andriuštšenko.
"Täna kell 11 hommikul algab Port City kaubanduskeskuse juurest Mariupoli elanike evakuatsioon Zaporižžjasse," kirjutas linnapea nõunik Telegramis.
Andriuštšenko sõnul saavad evakuatsiooniga liituda ka sõiduautod, kuid bussidele pääsevad vaid naised, lapsed ja vanurid.
Ametnike teatel ootab linnast evakueerimist veel ligikaudu 100 000 tsiviilelanikku. Mitmed varasemad evakuatsioonikatsed on läbi kukkunud.
Ukraina asepeaminister Irõna Vereštšuk hoiatas Mariupolist evakueeruvaid inimesi, et Venemaa võib organiseerida samal ajal inimeste transporti Venemaale.
"Ma pöördun meie kodanike poole, kes valmistuvad täna evakueeruma. Me oleme saanud informatsiooni, et okupeerijad võivad organiseerida meiega paralleelselt oma evakuatsioonikoridori Venemaale. Palun olge ettevaatlikud ja valvsad. Ärge alluge pettustele ja provokatisoonidele," kirjutas Vereštšuk Telegramis.
Ta rõhutas, et Ukraina evakuatsioonikoridor viib inimesi Zaporižžja suunal.
Päästja kustutamas Vene raketirünnakust põhjustatud tulekahju metallilaos Harkivis. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters/Oleksandr Lapshyn
Poolast Ukrainasse liikus rohkem inimesi kui Ukrainast Poolasse
Poola piirivalve teatel on sõja algusest põgenenud Poolasse üle 2,9 miljoni ukrainlase, vahendas BBC.
Viimastel nädalatel on Poola sisenejate hulk langenud ja kasvuteel on Ukrainasse tagasi suundujate arv.
Reedel sisenes Poolast Ukrainasse rohkem inimesi kui Ukrainast Poolasse, vastavalt 23 800 ja 17 700 inimest.
Kokku on sõja algusest ületanud Poolast Ukrainasse sisenemiseks piiri 825 800 inimest. Ukrainast Poolasse põgenes tipphetkel ehk 6. märtsil päevaga 142 300 inimest.
Enne sõja algust ületas piiri Ukrainast Poolasse päevas keskmiselt 16 800 inimest.
Paljud põgenikud on juba Poolast lahkunud või sealt edasi liikunud, Varssavi ülikooli migratsiooniuurija professor Maciej Duszczyki hinnangul on riiki jäänud ligikaudu 1,3 kuni 1,4 Ukraina põgenikku. Üle 900 000 ukrainlase on taotlenud Poola isikukoodi.
Ukraina relvajõud: Venemaa proovib luua maismaaühendust Krimmiga
Ukraina relvajõudude peastaabi teatel jätkab Venemaa püüdlusi Donetski ja Luhanski oblastite täielikuks vallutamiseks ja okupeeritud Krimmiga maismaaühenduse loomiseks.
Vene vägede tegevus on praegu keskendunud Slobožanski ja Donetski suundadele, kus Venemaa grupeerib vägesid ümber. Volõõnia ja Polesje suundadel tugevdavad Valgevene väed piiri Ukrainaga.
Peastaap hoiatas, et Venemaa võib korraldada Ukraina-Venemaa piiril provotseerivaid rünnakuid, milles süüdistab Ukrainat.
Venemaa keskendub okupeeritud alade hoidmisele ja taktilise positsiooni parandamisele ning ründab Ukraina vägesid, et liikuda edasi Mõkolajivi suunal.
Butšas sõjakuritegusid toime pannud väed on liikunud Izjumi piirkonda ja on kandnud kaotusi.
Luhanski oblastis on Venemaa keskendunud peamiselt Sjevjerodonetski suunale, rünnates intensiivselt Ukraina vägesid lootuses liikuda Slovjanski linna rünnakule.
Mariupolis jätkavad Vene väed Azovstali terasetehase blokaadi ja korraldavad õhurünnakuid. Okupeeritud linna saabus ka Vene inseneride rühm Mariupoli sadama demineerimiseks.
Viimase ööpäevaga on Ukraina väed peastaabi teatel Donetsli ja Luhanski oblastis tagasi löönud kaheksa Vene vägede rünnakut, hävitanud üheksa vaenalse tanki, 18 soomukit, kolm suurtükisüsteemi ja 13 sõidukit.
Mariupolis jätkuvad rasked lahingud
Suurbritannia kaitseministeeriumi teatel jätkuvad Mariupolis rasked lahingud, kuigi Venemaa on väitnud, et on linna vallutanud.
Viimase 24 tunni jooksul pole Vene väed rünnakus edusamme teinud, kuna Ukraina vastulöögid nurjavad Vene vägede katsed.
Jätkuv Ukraina vägede vastupanu Mariupolis aeglustab Venemaa püüdlusi saavutada kontrolli Donbassi piirkonna üle.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 23 April 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/dYZnTBfSNG
#StandWithUkraine pic.twitter.com/9HFqZQlmbe
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) April 23, 2022
Zelenski: meie olime esimesed, kes tuleb järgmisena?
Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas, et sissetung Ukrainasse on alles algus ja Moskva plaanib peale Ukraina rünnata veel riike, vahendas Reuters. Zelenski kommentaar järgnes Vene kindrali jutule, et riik soovib võtta Lõuna-Ukraina, et tagada ligipääs Transnistriale.
"Kõik riigid, mis nagu meie usuvad elu võitu üle surma, peavad võitlema koos meiega. Nad peavad meid aitama, sest me oleme järjekorras esimesed. Ja kes tuleb järgmisena?" küsis Zelenski reede hilisõhtul videopöördumises.
"Väidetavalt rikutakse Moldovas vene keele rääkijate õigusi. Ausalt öeldes, territoorium, kus Venemaa peaks vene keele kõnelejate õiguste eest hoolitsema on Venemaa ise - kus ei ole sõnavabadust, valikuvabadust, kus ei ole õigust eriervamuseks. Kus õitseb vaesus ja inimelu on väärtusetu," ütles Zelenski.
Vene kindral: Lõuna-Ukraina annaks Venemaale ligipääsu Transnistriale
Venemaa kesksõjaväeringkonna ülema kohusetäitja kindralmajor Rustam Minnekajev ütles reedel, et Venemaa plaanib sissetungi teises etapis võtta täieliku kontrolli Donbassi ja Lõuna-Ukraina üle ja rajada maismaasilla Krimmi ja Donbassi vahele, vahendas Reuters.
Venemaa uudisteagentuuride teatel ütles Minnekajev, et kontroll Lõuna-Ukrainas annaks Venemaale ligipääsu Transnistriale, kust Kiiev kardab uusi rünnakuid.
Minnekajev märkis, et ka Transnistrias "surutakse alla venekeelset kogukonda".
Moldova välisminister teatas, et kutsus välja Vene suursaadiku, et väljendada nende väljaütlemiste osas sügavat muret.
WHO: sõjas on toimunud 162 rünnakut tervishoiule
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on alates Vene agressiooni algusest Ukrainas tuvastanud vähemalt 162 rünnakut tervishoiule.
"Rünnakud tervishoiuteenustele rikuvad rahvusvahelist õigust ja ohustavad elusid. Tervishoiutöötajad, haiglad ja kiirabiautod ei peaks KUNAGI olema sihtmärgid," teatas WHO.
Alates 24. veebruarist toimunud rünnakutes on saanud vigastada 52 ja hukkunud 73 inimest. Rünnakute alla on jäänud haiglad, transport, meditsiinipersonal, patsiendid, varustus ja meditsiinilaod.
ÜRO juht kohtub Moskvas Putiniga
ÜRO peasekretär Antonio Guterres kohtub järgmise nädala teisipäeval Moskvas Venemaa liidri Vladimir Putiniga.
ÜRO pressiesindaja Eri Kaneko ütles, et Guterres loodab Putiniga rääkida sellest, mida saaks teha Ukrainas rahu toomiseks. Lisaks on Guterresil kavas töökohtumine ja lõuna Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.
Guterres kohtub neljapäeval ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, samuti välisminister Dmõtro Kulebaga, et arutada humanitaarabi Ukrainale.
Manhuši massihauas võib olla kuni 9000 Mariupoli elanikku
Maxari avaldatud värsked satelliidifotod näitavad Vene vägede okupeeritud Manhuši alevi juures massihauda, mis tõendab Ukraina ametnike hinnangul venelaste sõjakuritegusid.
Manhuš asub Mariupolist 20 kilomeetri kaugusel läänes. Linnavolikogu hinnangul võib Manhuši olla maetud 3000–9000 Mariupoli elanikku, vahendas Kyiv Independent. Volikogu teatel täitsid venelased haudu igal aprillikuu päeval ning neil on infot, et inimesi maeti kihiti. Need väited ei ole kinnitust leidnud.
Washington Post kirjutab, et fotodelt on näha mitu rida haudu neljas sektsioonis, igaühe pikkuseks umbes 85 meetrit. Maxari hinnangul on uued hauad tekkinud millalgi 23. ja 26. märtsi vahel ning olemasoleva kalmistu juures on nüüd üle 200 matmispaiga.
Ukraina ametnike hinnangul on Mariupolis sissetungi algusest alates surma saanud 20 000 tsiviilelanikku. Uus matmispiirkond paistab nende sõnul olevat märkimisväärselt suurem kui see, mis avastati Kiievi eeslinnast Butšast.
Briti luure: Putin tahab viia Azovstali juurest sõjaväelasi mujale sõdima
Briti luure hindab, et Venemaa presidendi Vladimir Putini otsus lõpetada Azovstali terasetehase ründamine ning jätkata selle blokaadi, tähendab ilmselt vajadust koondada vastupanu ühte kohta ning vabastada Vene väed mujal Ida-Ukrainas sõdimiseks.
"Venemaa täielik rünnak tehasele tähendaks ilmselt märkimisväärselt kahjusid Vene vägedele, mis vähendaks veelgi nende üleüldist lahinguvõimekust," seisab Briti kaitseministeeriumi teates.
Ida-Donbassis jätkuvad intensiivne pommitamine ja sõdimine. Venemaa plaan on seal piirkonnas edeneda teiste seas Krasnõi Lõmani, Barvinkove, Lõmani ja Popasna suunal, märgivad britid.
Hoolimata Venemaa uuest fookusest on nad endiselt hädas juba kantud kaotuste pärast. Vägede taastamiseks on saadetud kasutuskõlbmatu sõjatehnika parandamiseks tagasi Venemaale, teatas Briti kaitseministeerium. | Sõja 59. päev: Zelenski sõnul ei piirdu Venemaa vaid Ukraina ründamisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 23. aprillil kell 21.40:
- Laupäevaks planeeritud inimeste evakueerimist Mariupolist ei toimunud;
- Venelased ründasid raketitulega Odessat;
- Briti luure teatel tähendab Azovstali blokeerimine, et Putin tahab koondada vastupanu ühte kohta ja vabastada vägesid mujal sõdimiseks;
- Mariupoli võimude sõnul pole Azovstali tehase pommitamine lõppenud;
- ÜRO andmeil on Ukrainast põgenenud üle viie miljoni inimese, neist üle poole Poolasse;
- Manhuši massihauas võib olla kuni 9000 Mariupoli elanikku;
- ÜRO juht kohtub Putini ja Zelenskiga;
- Vene kindral: Lõuna-Ukraina vallutamine annaks ligipääsu Transnistriale;
- Briti luure teatel pole Vene väed viimasel ööpäeval edu saavutanud;
- Poolast Ukrainasse liikus reedel rohkem inimesi kui Ukrainast Poolasse.
Kaks Vene kindralit tapeti Hersoni lähedal
Ukraina kaitseministeeriumi luuredirektoraat teatas laupäeval, et Hersoni lähedal hukkus kaks Vene kindralit. Kolmas kindral on kriitilises seisundis.
Ukraina sõjavägi tabas reedel Venemaa 49. armee komandopunkti okupeeritud alade pealinna Hersoni lähedal, öeldakse avalduses.
Tsiviilelanikud ümberpiiratud Mariupolis laupäeval Autor/allikas: SCANPIX/Victor/Xinhua
Mariupoli evakueerimist ei toimunud
Laupäeval Mariupolist kavandatud tsiviilelanike evakueerimist ei toimunud, teatas Mariupoli linnapea abi.
Ametnik süüdistas Venemaad evakueerimistegevuse ebaõnnestumises. Ta ütles, et kuigi 200 Mariupoli elanikku oli kogunenud evakueerimiseks, käskisid Vene sõjaväelased neil laiali minna ja hoiatasid võimaliku pommitamise eest.
Ukraina asepeaministri Irina Vereštšuki sõnul pidi evakueerimine algama kohaliku aja järgi keskpäeval. Ta täpsustas, et evakueerimine toimub, "kui kõik läheb hästi", ja hoiatas, et Vene väed "võivad püüda korraldada oma koridori Venemaale evakueerimiseks". Teadaolevalt on sadu Mariupoli elanikke alates sissetungi algusest sunniviisiliselt Venemaale välja saadetud.
Püüdlused tsiviilelanike evakueerimiseks ümberpiiratud linnadest, sealhulgas Mariupolist, on korduvalt luhtunud.
Odessat tabas venelaste raketilöök
Ukraina sadamalinnas Odessas sai laupäeval raketirünnakus surma vähemalt kaheksa ja vigastada kaheksateist inimest, ütles presidendi personaliülem Andri Yermak.
Varasemalt teatas Ukraina õhuvägede juhatus, et kaks raketti tabasid Odessas sõjaväeobjekti ja kahte elumaja. Õhutõrje hävitas kaks raketti, mis olid samuti sihtmärgistatud linna tabama, teatas Ukraina õhuvägede juhatus.
Ukraina välisminister Dmytro Kuleba ütles, et ainuke põhjus, miks Venemaa Odessat ründas oli terror. "Venemaa tuleb nimetada terrorismi riiklikuks sponsoriks ja kohelda teda vastavalt. Mitte teha temaga äri, luua kontakte ega kultuuriprojekte. Vajame müüri tsivilisatsiooni ja rahumeelseid linnu rakettidega löövate barbarite vahel," kirjutas Kuleba sotsiaalmeedias.
Volodõmõr Zelenski ütles laupäevasel pressikonverentsil Odessas toimunud raketirünnaku kohta karmid sõnad. "Kolmekuune laps suri," ütles Zelenski. "Nad tapsid kolmekuuse lapse. Sõda algas, kui see laps oli ühekuune. Kas te kujutate isegi ette, mis toimub? Nad on lihtsalt pätid. Lihtsalt pätid. Mul pole selles kontekstis muid sõnu kasutada."
Tema sõnul tabas Odessat seitse raketti.
Ukraina parlamendi liige Inna Sovsun on avaldanud sotsiaalmeedias foto Odessas toimunud rünnakust:
Russian missile just hit Odesa. Apparently, they try to go for this crazy plan of making a corridor to Transnistria. "To protect russian-speakers".
Imagine the feelings of the russian-speakers in Odesa, who lost their homes in this missile hit. pic.twitter.com/01V0lEmXps
— Inna Sovsun (@InnaSovsun) April 23, 2022
Briti luure: venelased jätkavad lääne-, kesk- ja idarindel
Briti luure avaldas laupäeva keskpäeval kaardi Vene vägede ja rünnakute asukohtadega.
The illegal and unprovoked invasion of Ukraine is continuing.
The map below is the latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 23 April 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/Qhzr6pXxO9
#StandWithUkraine pic.twitter.com/lXEFvaal2o
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) April 23, 2022
Popasna pideva tule all
Luhanskis Popasna linnas on pommitamises hukkunud kaks inimest, ütles Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai, kelle sõnul pommitavad Vene väed tsiviilelanike kodusid.
"Popasna on kõige rohkem kannatanud," sõnas Haidai. "Lisaks tänavavõitlustele pommitavad Vene väed pidevalt kõrghooneid ja eramaju," ütles ta.
"Eile pidasid kohalikud vastu viiele suurtükirünnakule. Kahjuks ei jäänud kõik ellu. Õhtul hullus 66-aastane Popasna elanik, tema naine sai vigastada. Rünnakute tõttu hukkus veel üks inimene," sõnas ta.
Haidai sõnul on lähedal asuvast Sjevjerodonetski linnast evakueeritud ligikaudu 30 inimest, nende seas 15 voodihaiget.
Õhurünnakud Azovstalile jätkuvad
Vene väed jätkasid Mariupolis õhurünnakuid Azovstali terasetehasele, kus peavad rünnakutele vastu viimased linnas viibivad Ukraina väed, ütles Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovõtš.
Arestovõtš ütles Ukraina televisioonis, et Vene väed plaanivad tehasele tormijooksu, vahendas The Guardian.
"Vaenlane proovib lämmatada viimast vastupanu Mariupolis Azovstali piirkonnas," ütles ta.
Neljapäeval andis Venemaa president Vladimir Putin teles avaldatud kohtumisel sõjaväele korralduse tühistada plaanid tungida Azovstali tehasesse ja see täielikult blokeerida.
Purustused Harkivi elamurajoonis laupäeval Autor/allikas: SCANPIX/Reuters/Oleksandr Lapshyn
Rünnakud Harkivis jätkuvad
Vene väed on jätkanud rünnakut Harkivis. "Vene okupandid jätkavad tsiviilinfrastruktuuri pihta tule andmist Harkivis ja ümbritsevas piirkonnas," ütles Harkivi oblasti sõjaväeülem Oleh Sõnehubov. "Päeva jooksul tegid okupandid 56 rünnakut, milles sai haavata 19 ja hukkus kaks inimest."
Harkivi tsiviilelanikud on päevi kannatanud tugeva pommitamise all. Vene väed hoiavad oma positsiooni Izjumi piirkonnas.
Harkivis hakkab õhtul kella seitsmest kuni hommikul kella viieni kehtima liikumiskeeld.
Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai sõnul on Vene väed laupäeval järjepidevalt pommitanud kõiki Luhanskis Ukraina kontrolli all olevaid linnu, vahendas Reuters.
Haidai sõnul on Ukraina väed mõnest piirkonnast lahkunud, et ümber grupeeruda, kuid see ei ole suur tagasilöök.
Mariupolist proovitakse taas tsiviilelanikke evakueerida
Laupäevaks plaanitakse sissepiiratud Mariupolist järjekordset evakuatsiooni, ütles Mariupoli linnapea nõunik Petro Andriuštšenko.
"Täna kell 11 hommikul algab Port City kaubanduskeskuse juurest Mariupoli elanike evakuatsioon Zaporižžjasse," kirjutas linnapea nõunik Telegramis.
Andriuštšenko sõnul saavad evakuatsiooniga liituda ka sõiduautod, kuid bussidele pääsevad vaid naised, lapsed ja vanurid.
Ametnike teatel ootab linnast evakueerimist veel ligikaudu 100 000 tsiviilelanikku. Mitmed varasemad evakuatsioonikatsed on läbi kukkunud.
Ukraina asepeaminister Irõna Vereštšuk hoiatas Mariupolist evakueeruvaid inimesi, et Venemaa võib organiseerida samal ajal inimeste transporti Venemaale.
"Ma pöördun meie kodanike poole, kes valmistuvad täna evakueeruma. Me oleme saanud informatsiooni, et okupeerijad võivad organiseerida meiega paralleelselt oma evakuatsioonikoridori Venemaale. Palun olge ettevaatlikud ja valvsad. Ärge alluge pettustele ja provokatisoonidele," kirjutas Vereštšuk Telegramis.
Ta rõhutas, et Ukraina evakuatsioonikoridor viib inimesi Zaporižžja suunal.
Päästja kustutamas Vene raketirünnakust põhjustatud tulekahju metallilaos Harkivis. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters/Oleksandr Lapshyn
Poolast Ukrainasse liikus rohkem inimesi kui Ukrainast Poolasse
Poola piirivalve teatel on sõja algusest põgenenud Poolasse üle 2,9 miljoni ukrainlase, vahendas BBC.
Viimastel nädalatel on Poola sisenejate hulk langenud ja kasvuteel on Ukrainasse tagasi suundujate arv.
Reedel sisenes Poolast Ukrainasse rohkem inimesi kui Ukrainast Poolasse, vastavalt 23 800 ja 17 700 inimest.
Kokku on sõja algusest ületanud Poolast Ukrainasse sisenemiseks piiri 825 800 inimest. Ukrainast Poolasse põgenes tipphetkel ehk 6. märtsil päevaga 142 300 inimest.
Enne sõja algust ületas piiri Ukrainast Poolasse päevas keskmiselt 16 800 inimest.
Paljud põgenikud on juba Poolast lahkunud või sealt edasi liikunud, Varssavi ülikooli migratsiooniuurija professor Maciej Duszczyki hinnangul on riiki jäänud ligikaudu 1,3 kuni 1,4 Ukraina põgenikku. Üle 900 000 ukrainlase on taotlenud Poola isikukoodi.
Ukraina relvajõud: Venemaa proovib luua maismaaühendust Krimmiga
Ukraina relvajõudude peastaabi teatel jätkab Venemaa püüdlusi Donetski ja Luhanski oblastite täielikuks vallutamiseks ja okupeeritud Krimmiga maismaaühenduse loomiseks.
Vene vägede tegevus on praegu keskendunud Slobožanski ja Donetski suundadele, kus Venemaa grupeerib vägesid ümber. Volõõnia ja Polesje suundadel tugevdavad Valgevene väed piiri Ukrainaga.
Peastaap hoiatas, et Venemaa võib korraldada Ukraina-Venemaa piiril provotseerivaid rünnakuid, milles süüdistab Ukrainat.
Venemaa keskendub okupeeritud alade hoidmisele ja taktilise positsiooni parandamisele ning ründab Ukraina vägesid, et liikuda edasi Mõkolajivi suunal.
Butšas sõjakuritegusid toime pannud väed on liikunud Izjumi piirkonda ja on kandnud kaotusi.
Luhanski oblastis on Venemaa keskendunud peamiselt Sjevjerodonetski suunale, rünnates intensiivselt Ukraina vägesid lootuses liikuda Slovjanski linna rünnakule.
Mariupolis jätkavad Vene väed Azovstali terasetehase blokaadi ja korraldavad õhurünnakuid. Okupeeritud linna saabus ka Vene inseneride rühm Mariupoli sadama demineerimiseks.
Viimase ööpäevaga on Ukraina väed peastaabi teatel Donetsli ja Luhanski oblastis tagasi löönud kaheksa Vene vägede rünnakut, hävitanud üheksa vaenalse tanki, 18 soomukit, kolm suurtükisüsteemi ja 13 sõidukit.
Mariupolis jätkuvad rasked lahingud
Suurbritannia kaitseministeeriumi teatel jätkuvad Mariupolis rasked lahingud, kuigi Venemaa on väitnud, et on linna vallutanud.
Viimase 24 tunni jooksul pole Vene väed rünnakus edusamme teinud, kuna Ukraina vastulöögid nurjavad Vene vägede katsed.
Jätkuv Ukraina vägede vastupanu Mariupolis aeglustab Venemaa püüdlusi saavutada kontrolli Donbassi piirkonna üle.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 23 April 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/dYZnTBfSNG
#StandWithUkraine pic.twitter.com/9HFqZQlmbe
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) April 23, 2022
Zelenski: meie olime esimesed, kes tuleb järgmisena?
Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas, et sissetung Ukrainasse on alles algus ja Moskva plaanib peale Ukraina rünnata veel riike, vahendas Reuters. Zelenski kommentaar järgnes Vene kindrali jutule, et riik soovib võtta Lõuna-Ukraina, et tagada ligipääs Transnistriale.
"Kõik riigid, mis nagu meie usuvad elu võitu üle surma, peavad võitlema koos meiega. Nad peavad meid aitama, sest me oleme järjekorras esimesed. Ja kes tuleb järgmisena?" küsis Zelenski reede hilisõhtul videopöördumises.
"Väidetavalt rikutakse Moldovas vene keele rääkijate õigusi. Ausalt öeldes, territoorium, kus Venemaa peaks vene keele kõnelejate õiguste eest hoolitsema on Venemaa ise - kus ei ole sõnavabadust, valikuvabadust, kus ei ole õigust eriervamuseks. Kus õitseb vaesus ja inimelu on väärtusetu," ütles Zelenski.
Vene kindral: Lõuna-Ukraina annaks Venemaale ligipääsu Transnistriale
Venemaa kesksõjaväeringkonna ülema kohusetäitja kindralmajor Rustam Minnekajev ütles reedel, et Venemaa plaanib sissetungi teises etapis võtta täieliku kontrolli Donbassi ja Lõuna-Ukraina üle ja rajada maismaasilla Krimmi ja Donbassi vahele, vahendas Reuters.
Venemaa uudisteagentuuride teatel ütles Minnekajev, et kontroll Lõuna-Ukrainas annaks Venemaale ligipääsu Transnistriale, kust Kiiev kardab uusi rünnakuid.
Minnekajev märkis, et ka Transnistrias "surutakse alla venekeelset kogukonda".
Moldova välisminister teatas, et kutsus välja Vene suursaadiku, et väljendada nende väljaütlemiste osas sügavat muret.
WHO: sõjas on toimunud 162 rünnakut tervishoiule
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on alates Vene agressiooni algusest Ukrainas tuvastanud vähemalt 162 rünnakut tervishoiule.
"Rünnakud tervishoiuteenustele rikuvad rahvusvahelist õigust ja ohustavad elusid. Tervishoiutöötajad, haiglad ja kiirabiautod ei peaks KUNAGI olema sihtmärgid," teatas WHO.
Alates 24. veebruarist toimunud rünnakutes on saanud vigastada 52 ja hukkunud 73 inimest. Rünnakute alla on jäänud haiglad, transport, meditsiinipersonal, patsiendid, varustus ja meditsiinilaod.
ÜRO juht kohtub Moskvas Putiniga
ÜRO peasekretär Antonio Guterres kohtub järgmise nädala teisipäeval Moskvas Venemaa liidri Vladimir Putiniga.
ÜRO pressiesindaja Eri Kaneko ütles, et Guterres loodab Putiniga rääkida sellest, mida saaks teha Ukrainas rahu toomiseks. Lisaks on Guterresil kavas töökohtumine ja lõuna Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.
Guterres kohtub neljapäeval ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, samuti välisminister Dmõtro Kulebaga, et arutada humanitaarabi Ukrainale.
Manhuši massihauas võib olla kuni 9000 Mariupoli elanikku
Maxari avaldatud värsked satelliidifotod näitavad Vene vägede okupeeritud Manhuši alevi juures massihauda, mis tõendab Ukraina ametnike hinnangul venelaste sõjakuritegusid.
Manhuš asub Mariupolist 20 kilomeetri kaugusel läänes. Linnavolikogu hinnangul võib Manhuši olla maetud 3000–9000 Mariupoli elanikku, vahendas Kyiv Independent. Volikogu teatel täitsid venelased haudu igal aprillikuu päeval ning neil on infot, et inimesi maeti kihiti. Need väited ei ole kinnitust leidnud.
Washington Post kirjutab, et fotodelt on näha mitu rida haudu neljas sektsioonis, igaühe pikkuseks umbes 85 meetrit. Maxari hinnangul on uued hauad tekkinud millalgi 23. ja 26. märtsi vahel ning olemasoleva kalmistu juures on nüüd üle 200 matmispaiga.
Ukraina ametnike hinnangul on Mariupolis sissetungi algusest alates surma saanud 20 000 tsiviilelanikku. Uus matmispiirkond paistab nende sõnul olevat märkimisväärselt suurem kui see, mis avastati Kiievi eeslinnast Butšast.
Briti luure: Putin tahab viia Azovstali juurest sõjaväelasi mujale sõdima
Briti luure hindab, et Venemaa presidendi Vladimir Putini otsus lõpetada Azovstali terasetehase ründamine ning jätkata selle blokaadi, tähendab ilmselt vajadust koondada vastupanu ühte kohta ning vabastada Vene väed mujal Ida-Ukrainas sõdimiseks.
"Venemaa täielik rünnak tehasele tähendaks ilmselt märkimisväärselt kahjusid Vene vägedele, mis vähendaks veelgi nende üleüldist lahinguvõimekust," seisab Briti kaitseministeeriumi teates.
Ida-Donbassis jätkuvad intensiivne pommitamine ja sõdimine. Venemaa plaan on seal piirkonnas edeneda teiste seas Krasnõi Lõmani, Barvinkove, Lõmani ja Popasna suunal, märgivad britid.
Hoolimata Venemaa uuest fookusest on nad endiselt hädas juba kantud kaotuste pärast. Vägede taastamiseks on saadetud kasutuskõlbmatu sõjatehnika parandamiseks tagasi Venemaale, teatas Briti kaitseministeerium.
### Response:
Sõja 59. päev: Zelenski sõnul ei piirdu Venemaa vaid Ukraina ründamisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondise mõlemad väravad viskas Kevin Parras. Reede õhtul Kaunases peetud esimese mängu võitis Eesti koondis karistusvisetega 5:4.
"Olime natuke väsinud, algus ei olnud nii hea, aga pärast vastase väravat võtsime ennast kokku. Teine kolmandik oli enam-vähem hea, mäng läks natuke paremaks, aga kolmandas tulid rumalad vead ja see maksis meile mängu," rääkis koondise peatreener Jussi Tupamäki pärast kohtumist.
Eesti koondis osaleb 26. aprillist kuni 1. maini Poolas, Tychys toimuval MM-iI I divisjoni B-grupi turniiril, kus kohtutakse Poola, Jaapani, Serbia ja Ukraina esindustega. Turniiri võitja tõuseb järgmiseks aastaks I divisjoni A-gruppi ning viimane langeb II divisjoni A-gruppi.
Eesti koondise juhendaja Jussi Tupamäki kaasas mängudeks Leeduga alljärgnevad mängijad:
VÄRAVAVAHID
Villem-Henrik KOITMAA (03.10.1990) - Tallinna HC Panter
Henrik VIRRO (30.04.2003) - HIFK Helsingi U18 (FIN)
Georg VLADIMIROV (23.02.2005) - Söderhamn/Ljusne HC U20 (SWE)
KAITSJAD
Artjom ANUFRIJEV (19.02.2001) - Haukat Järvenpää (FIN)
Silver KERNA (13.08.1994) - Tallinna HC Panter
Patrick KOOKMAA (27.11.2003) - HK Riga (LAT)
Daniil KULINTSEV (21.07.2002) - JYP Jyväskylä U20 (FIN)
Lauri LAHESALU (29.03.1979) - klubita
Hendrik-Paul LAOSMA (20.04.2000) - Haukat Järvenpää (FIN)
Saveli NOVIKOV (22.05.1999) - Tallinna HC Panter
Aleksandr OSSIPOV (07.08.1987) - Borås HC (SWE)
Eduard SLESSAREVSKI (16.03.1999) - Haukat Järvenpää (FIN)
RÜNDAJAD
Marcus APPELBERG (09.01.2001) - Huddinge IK (SWE)
Robert ARRAK (01.04.1999) - KH Toruń (POL)
Fabian HAST (25.04.1999) - EHC Neuwied 2016 (GER)
Klaus Kaspar JÕGI (18.05.2003) - KooKoo Kouvola U20 (FIN)
Kristofer JÕGI (06.03.2000) - Haukat Järvenpää (FIN)
Kristjan KOMBE (28.03.2000) - Jokerit Helsingi (FIN)
Nikita KOZÕREV (08.07.1998) - Buffalo State College (USA)
Andre LINDE (26.01.1999) - Haukat Järvenpää (FIN)
Kevin PARRAS (04.12.1994) - Tallinna HC Panter
Nikita PUZAKOV (14.03.2001) - Haukat Järvenpää (FIN)
Robert ROOBA (02.09.1993) - Severstal Tšerepovets (RUS)
Andrei ROZINKO (05.07.2000) - Kohtla-Järve HC Everest
Aleksei SIBIRTSEV (05.12.1987) - Borås HC (SWE)
Vadim VASJONKIN (03.04.1996) - KH Toruń (POL) | Eesti hokikoondis pidi teises kontrollmängus Leedu paremust tunnistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondise mõlemad väravad viskas Kevin Parras. Reede õhtul Kaunases peetud esimese mängu võitis Eesti koondis karistusvisetega 5:4.
"Olime natuke väsinud, algus ei olnud nii hea, aga pärast vastase väravat võtsime ennast kokku. Teine kolmandik oli enam-vähem hea, mäng läks natuke paremaks, aga kolmandas tulid rumalad vead ja see maksis meile mängu," rääkis koondise peatreener Jussi Tupamäki pärast kohtumist.
Eesti koondis osaleb 26. aprillist kuni 1. maini Poolas, Tychys toimuval MM-iI I divisjoni B-grupi turniiril, kus kohtutakse Poola, Jaapani, Serbia ja Ukraina esindustega. Turniiri võitja tõuseb järgmiseks aastaks I divisjoni A-gruppi ning viimane langeb II divisjoni A-gruppi.
Eesti koondise juhendaja Jussi Tupamäki kaasas mängudeks Leeduga alljärgnevad mängijad:
VÄRAVAVAHID
Villem-Henrik KOITMAA (03.10.1990) - Tallinna HC Panter
Henrik VIRRO (30.04.2003) - HIFK Helsingi U18 (FIN)
Georg VLADIMIROV (23.02.2005) - Söderhamn/Ljusne HC U20 (SWE)
KAITSJAD
Artjom ANUFRIJEV (19.02.2001) - Haukat Järvenpää (FIN)
Silver KERNA (13.08.1994) - Tallinna HC Panter
Patrick KOOKMAA (27.11.2003) - HK Riga (LAT)
Daniil KULINTSEV (21.07.2002) - JYP Jyväskylä U20 (FIN)
Lauri LAHESALU (29.03.1979) - klubita
Hendrik-Paul LAOSMA (20.04.2000) - Haukat Järvenpää (FIN)
Saveli NOVIKOV (22.05.1999) - Tallinna HC Panter
Aleksandr OSSIPOV (07.08.1987) - Borås HC (SWE)
Eduard SLESSAREVSKI (16.03.1999) - Haukat Järvenpää (FIN)
RÜNDAJAD
Marcus APPELBERG (09.01.2001) - Huddinge IK (SWE)
Robert ARRAK (01.04.1999) - KH Toruń (POL)
Fabian HAST (25.04.1999) - EHC Neuwied 2016 (GER)
Klaus Kaspar JÕGI (18.05.2003) - KooKoo Kouvola U20 (FIN)
Kristofer JÕGI (06.03.2000) - Haukat Järvenpää (FIN)
Kristjan KOMBE (28.03.2000) - Jokerit Helsingi (FIN)
Nikita KOZÕREV (08.07.1998) - Buffalo State College (USA)
Andre LINDE (26.01.1999) - Haukat Järvenpää (FIN)
Kevin PARRAS (04.12.1994) - Tallinna HC Panter
Nikita PUZAKOV (14.03.2001) - Haukat Järvenpää (FIN)
Robert ROOBA (02.09.1993) - Severstal Tšerepovets (RUS)
Andrei ROZINKO (05.07.2000) - Kohtla-Järve HC Everest
Aleksei SIBIRTSEV (05.12.1987) - Borås HC (SWE)
Vadim VASJONKIN (03.04.1996) - KH Toruń (POL)
### Response:
Eesti hokikoondis pidi teises kontrollmängus Leedu paremust tunnistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Virves ja kaardilugeja Aleks Lesk lõpetasid avapäeva soomlase Sami Pajari ees 0,7-sekundilise eduga liidrikohal ning duell jätkus terve laupäeva.
Kümnenda katse järel tõusis Pajari esimeseks, aga Virves oli pidevalt vaid sekundi-paari kaugusel ning pärast kahte järjestikust katsevõitu lahutas eestlast liidrikohast vaid pool sekundit.
Paraku kulus tal viimasel katsel purunenud rehvi tõttu 47 sekundit rohkem sõiduaega kui soomlasel ning enne viimast päeva juhib Pajari juba 49,1 sekundiga. Kolmas on teine soomlane Lauri Joona (+1.12,4).
Mullu osales Virves viiel MM-etapil Junior WRC arvestuses ja tuli neist kolmel pjedestaalile ehk sai kolmanda koha. Eelmisel etapil Rootsis tuli eestlane WRC3 Junior arvestuses kuuendaks. | Purunenud rehv kukutas Virvese esikohakonkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Virves ja kaardilugeja Aleks Lesk lõpetasid avapäeva soomlase Sami Pajari ees 0,7-sekundilise eduga liidrikohal ning duell jätkus terve laupäeva.
Kümnenda katse järel tõusis Pajari esimeseks, aga Virves oli pidevalt vaid sekundi-paari kaugusel ning pärast kahte järjestikust katsevõitu lahutas eestlast liidrikohast vaid pool sekundit.
Paraku kulus tal viimasel katsel purunenud rehvi tõttu 47 sekundit rohkem sõiduaega kui soomlasel ning enne viimast päeva juhib Pajari juba 49,1 sekundiga. Kolmas on teine soomlane Lauri Joona (+1.12,4).
Mullu osales Virves viiel MM-etapil Junior WRC arvestuses ja tuli neist kolmel pjedestaalile ehk sai kolmanda koha. Eelmisel etapil Rootsis tuli eestlane WRC3 Junior arvestuses kuuendaks.
### Response:
Purunenud rehv kukutas Virvese esikohakonkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bayern alustas laupäevast kodumängu teadmisega, et võit tagaks neile meistritiitli ja kohtumist alustatigi veenvalt, kui Serge Gnabry ja Robert Lewandowski väravatest mindi 34. minutiks 2:0 juhtima.
Emre Can vähendas seitse minutit pärast teise poolaja algust penaltist Dortmundi kaotusseisu ja andis külalistele veel väikese võimaluse, aga Jamal Musiala tabamus 83. minutil tagas võõrustajatele ikkagi tiitli garanteerinud kolm punkti.
Klubi 31. Bundesliga tiitli võitnud Bayern on kolm vooru enne hooaja lõppu nüüd Dortmundist 12 punktiga ees. 34-aastasest Bayerni peatreenerist Julian Nagelsmannist sai ühtlasi noorim Bundesliga meistriks kroonitud juhendaja.
Tihe heitlus käib kolmandale kohale: laupäeval 4:1 Greuther Fürthi võitnud Leverkusenil on koos 55 punkti, Berliini Unionile 1:2 alla jäänud Leipzigil on 54 ja Freiburgil 52 silma. Neli järjestikust mängu võitnud Union tõusis 50 punkti peale ja kuuendaks. | Lähima jälitaja alistamine tõi Bayernile juba kümnenda järjestikuse tiitli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bayern alustas laupäevast kodumängu teadmisega, et võit tagaks neile meistritiitli ja kohtumist alustatigi veenvalt, kui Serge Gnabry ja Robert Lewandowski väravatest mindi 34. minutiks 2:0 juhtima.
Emre Can vähendas seitse minutit pärast teise poolaja algust penaltist Dortmundi kaotusseisu ja andis külalistele veel väikese võimaluse, aga Jamal Musiala tabamus 83. minutil tagas võõrustajatele ikkagi tiitli garanteerinud kolm punkti.
Klubi 31. Bundesliga tiitli võitnud Bayern on kolm vooru enne hooaja lõppu nüüd Dortmundist 12 punktiga ees. 34-aastasest Bayerni peatreenerist Julian Nagelsmannist sai ühtlasi noorim Bundesliga meistriks kroonitud juhendaja.
Tihe heitlus käib kolmandale kohale: laupäeval 4:1 Greuther Fürthi võitnud Leverkusenil on koos 55 punkti, Berliini Unionile 1:2 alla jäänud Leipzigil on 54 ja Freiburgil 52 silma. Neli järjestikust mängu võitnud Union tõusis 50 punkti peale ja kuuendaks.
### Response:
Lähima jälitaja alistamine tõi Bayernile juba kümnenda järjestikuse tiitli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samuti kohtub ta USA kaitseministri Lloyd Austiniga.
"Nad ei tohiks siia tühjade kätega tulla. Ootame konkreetseid asju ja konkreetseid relvi," ütles Zelenski laupäeval ajakirjanikele. "Sama olen rääkinud teiste riikide juhtidele. Pöördume kõigi liidrite poole sõnumiga, et siin on tõeline sõda. Tulge meie juurde, me võtame teid vastu hea meelega, kuid palun tooge meile abi, millest rääkisime, mida teil on ja mida teil on võimalik tuua," ütles president.
Pressikonverentsil rääkis Zelenski ka, et kui Venemaa peaks tapma Mariupoli kaitsjad või jätkama iseseisvusreferendumiga osaliselt okupeeritud lõunapiirkondades Hersonis ja Zaporižžijas, peatab Ukraina rahuläbirääkimised Moskvaga.
"Kui meie inimesed tapetakse Mariupolis, kui venelased kuulutavad välja pseudoreferendumi uutes pseudovabariikides, siis Ukraina ei osale üheski läbirääkimisprotsessis," ütles Zelenski The Guardiani vahendusel.
Ta jätkas, öeldes, et referendumi korraldamine "ei ole selle olukorra diplomaatiliseks lahendamiseks kasulik".
"See segab diplomaatilisel viisil sõja lõppu," ütles ta. "See on kindlasti vale samm Venemaalt. See annab tunnistust sellest, et kõik enne seda, kõik diplomaatiliste rühmituste kohtumised, kõik see oli ainult ilukirjandus ja poliitiline teater, muide, väga halbade näitlejatega."
"Meie partnerid, nii eurooplased kui ka ookeanitagused partnerid, USA ja Kanada – kõik näevad, et Venemaa on kogu selle aja rääkinud, et Ukraina ise ei taha istuda läbirääkimiste laua taha, et lõpetada sõda," ütles Zelenski.
"Kõik nägid, et sellel on omamoodi kuhjamise efekt. Kui meil nüüd see (läbirääkimiste alustamine - toim.) õnnestub, on meie usaldus oma partnerite vastu kõrgeimal tasemel. Kuid Venemaaga puudub usaldus," ütles Zelenski.
Ta jätkas: "Venemaa ja usaldus ei ole sünonüümid. Need on antonüümid. Nad lihtsalt räägivad midagi ja nende sõnad ei kattu tegudega."
Küsimusele, kas ta soovib endiselt kohtumist Vladimir Putiniga ja kas ta arvab, et kohtumine oleks kasulik, vastas Zelenski: "Olen algusest peale nõudnud läbirääkimiste pidamist Vene Föderatsiooni juhiga, sest arvan, et [kõik kohtumised vahendajatega] ei anna soovitud efekti."
"Selle sõja saab peatada see, kes selle alustas," sõnas Zelenski.
Zelenski ütles ka, et Vene rahvas peab vastutama oma rolli eest sõjas.
"Iga inimene, kes tahab teada tõde, võib selle leida. Igaüks, kes tahab aru saada, mis ümberringi toimub, ei tohiks end peita," sõnas Zelenski. "Vene inimesed peaksid nõustuma, et nad on süüdi – nende võimud on süüdi -, kuid nad valisid need võimud," ütles ta. "Nad ei saa öelda: "Mul pole sellega midagi pistmist." Nad peaksid saama öelda, et nad tunnevad end Venemaa kodanikena ja tunnevad ennast vastutavana."
Zelenski võrdles Venemaal elamist arvutimängus elamisega.
"Vene Föderatsioonis elamine on nagu virtuaalses reaalsuses elamine," sõnas ta. "See on nagu arvutimängus. Tulge sellest välja. Võtke need 3D-prillid eest ära. Tulge tagasi reaalsusesse, tsiviliseeritud maailma. See maailm on ilus." | Zelenski kohtub pühapäeval USA riigisekretäri Antony Blinkeniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samuti kohtub ta USA kaitseministri Lloyd Austiniga.
"Nad ei tohiks siia tühjade kätega tulla. Ootame konkreetseid asju ja konkreetseid relvi," ütles Zelenski laupäeval ajakirjanikele. "Sama olen rääkinud teiste riikide juhtidele. Pöördume kõigi liidrite poole sõnumiga, et siin on tõeline sõda. Tulge meie juurde, me võtame teid vastu hea meelega, kuid palun tooge meile abi, millest rääkisime, mida teil on ja mida teil on võimalik tuua," ütles president.
Pressikonverentsil rääkis Zelenski ka, et kui Venemaa peaks tapma Mariupoli kaitsjad või jätkama iseseisvusreferendumiga osaliselt okupeeritud lõunapiirkondades Hersonis ja Zaporižžijas, peatab Ukraina rahuläbirääkimised Moskvaga.
"Kui meie inimesed tapetakse Mariupolis, kui venelased kuulutavad välja pseudoreferendumi uutes pseudovabariikides, siis Ukraina ei osale üheski läbirääkimisprotsessis," ütles Zelenski The Guardiani vahendusel.
Ta jätkas, öeldes, et referendumi korraldamine "ei ole selle olukorra diplomaatiliseks lahendamiseks kasulik".
"See segab diplomaatilisel viisil sõja lõppu," ütles ta. "See on kindlasti vale samm Venemaalt. See annab tunnistust sellest, et kõik enne seda, kõik diplomaatiliste rühmituste kohtumised, kõik see oli ainult ilukirjandus ja poliitiline teater, muide, väga halbade näitlejatega."
"Meie partnerid, nii eurooplased kui ka ookeanitagused partnerid, USA ja Kanada – kõik näevad, et Venemaa on kogu selle aja rääkinud, et Ukraina ise ei taha istuda läbirääkimiste laua taha, et lõpetada sõda," ütles Zelenski.
"Kõik nägid, et sellel on omamoodi kuhjamise efekt. Kui meil nüüd see (läbirääkimiste alustamine - toim.) õnnestub, on meie usaldus oma partnerite vastu kõrgeimal tasemel. Kuid Venemaaga puudub usaldus," ütles Zelenski.
Ta jätkas: "Venemaa ja usaldus ei ole sünonüümid. Need on antonüümid. Nad lihtsalt räägivad midagi ja nende sõnad ei kattu tegudega."
Küsimusele, kas ta soovib endiselt kohtumist Vladimir Putiniga ja kas ta arvab, et kohtumine oleks kasulik, vastas Zelenski: "Olen algusest peale nõudnud läbirääkimiste pidamist Vene Föderatsiooni juhiga, sest arvan, et [kõik kohtumised vahendajatega] ei anna soovitud efekti."
"Selle sõja saab peatada see, kes selle alustas," sõnas Zelenski.
Zelenski ütles ka, et Vene rahvas peab vastutama oma rolli eest sõjas.
"Iga inimene, kes tahab teada tõde, võib selle leida. Igaüks, kes tahab aru saada, mis ümberringi toimub, ei tohiks end peita," sõnas Zelenski. "Vene inimesed peaksid nõustuma, et nad on süüdi – nende võimud on süüdi -, kuid nad valisid need võimud," ütles ta. "Nad ei saa öelda: "Mul pole sellega midagi pistmist." Nad peaksid saama öelda, et nad tunnevad end Venemaa kodanikena ja tunnevad ennast vastutavana."
Zelenski võrdles Venemaal elamist arvutimängus elamisega.
"Vene Föderatsioonis elamine on nagu virtuaalses reaalsuses elamine," sõnas ta. "See on nagu arvutimängus. Tulge sellest välja. Võtke need 3D-prillid eest ära. Tulge tagasi reaalsusesse, tsiviliseeritud maailma. See maailm on ilus."
### Response:
Zelenski kohtub pühapäeval USA riigisekretäri Antony Blinkeniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuel nädalal maailma teiseks reketiks tõusev Badosa murdis avaseti kuuendas geimis valgevenelanna servi ja läks 5:2 ette, aga veerandfinaalis Anett Kontaveidi alistanud Sabalenka võitis seejärel kolm geimi järjest ning viis seti kiiresse lõppmängu, kus tuli välja 0:3 ja 1:4 kaotusseisust.
Teise seti alguses murdsid mõlemad koheselt, kolmandas geimis päästis Sabalenka kaks murdepalli ja siis järgnes võrdne mäng: nelja geimi jooksul loovutati vastasele oma servil vaid üks punkt. Otsustavaks saanud kümnendas geimis murdis Sabalenka aga nulliga ning tagas tund ja 42 minutit kestnud mängu järel pääsu finaali.
Viimati jõudis Sabalenka WTA turniiril finaali eelmise aasta mais, kui alistas Madridis Ashleigh Barty kolmes setis. Sealjuures võttis ta siis austraallannalt mulluse Stuttgardi finaali kaotuse eest revanši. Tänavu kohtub Sabalenka finaalis esireketi Iga Swiatekiga, kes alistas kolmesetilise mängu järel venelanna Ljudmilla Samsonova (WTA 31.) 6:7 (4), 6:4, 7:5. | Badosa alistanud Sabalenka pääses ligi aastase vahe järel finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuel nädalal maailma teiseks reketiks tõusev Badosa murdis avaseti kuuendas geimis valgevenelanna servi ja läks 5:2 ette, aga veerandfinaalis Anett Kontaveidi alistanud Sabalenka võitis seejärel kolm geimi järjest ning viis seti kiiresse lõppmängu, kus tuli välja 0:3 ja 1:4 kaotusseisust.
Teise seti alguses murdsid mõlemad koheselt, kolmandas geimis päästis Sabalenka kaks murdepalli ja siis järgnes võrdne mäng: nelja geimi jooksul loovutati vastasele oma servil vaid üks punkt. Otsustavaks saanud kümnendas geimis murdis Sabalenka aga nulliga ning tagas tund ja 42 minutit kestnud mängu järel pääsu finaali.
Viimati jõudis Sabalenka WTA turniiril finaali eelmise aasta mais, kui alistas Madridis Ashleigh Barty kolmes setis. Sealjuures võttis ta siis austraallannalt mulluse Stuttgardi finaali kaotuse eest revanši. Tänavu kohtub Sabalenka finaalis esireketi Iga Swiatekiga, kes alistas kolmesetilise mängu järel venelanna Ljudmilla Samsonova (WTA 31.) 6:7 (4), 6:4, 7:5.
### Response:
Badosa alistanud Sabalenka pääses ligi aastase vahe järel finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne laupäevast finaali oli Swiatek võitnud järjest koguni 28 setti: võimas seeria algas märtsi keskel Indian Wellsi turniiri kaheksandikfinaalis, kus pärast Angelique Kerberile kaotatud avasetti lubas poolatar järgmises 28 setis vastastele kokku 60 geimi ehk keskmiselt 2,14 geimi seti kohta.
Laupäeval sai seeria läbi poolfinaali avasetis, kui Samsonova suutis 0:3 kaotusseisust seitsmendas geimis murda ja Swiatek kaotas oma pallingu ka kiire lõppmängu esimesel servil. Suures plaanis see Swiateki aga ei morjendanud, sest järgmised kaks setti kuulusid talle ning tõid esireketile järjekordse koha finaalis.
Juba 22. järjestikuse võidu teeninud Swiatek läheb Stuttgardi turniiri finaalis vastamisi maailma neljanda reketi Arina Sabalenkaga, kes oli oma poolfinaalis 7:6 (5), 6:4 üle WTA tabeli teiseks naiseks tõusvast Paula Badosast.
29 / 8 / 6 - Iga #Swiatek is now the player with the most wins (29), wins in three sets (eight) and comeback wins (six) in the WTA Tour this season. Greedy. @WTA_insider @WTA pic.twitter.com/XYw3Obrgp3
— OptaAce (@OptaAce) April 23, 2022 | Esireket kaotas üle väga pika aja seti, aga pääses Stuttgardis finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne laupäevast finaali oli Swiatek võitnud järjest koguni 28 setti: võimas seeria algas märtsi keskel Indian Wellsi turniiri kaheksandikfinaalis, kus pärast Angelique Kerberile kaotatud avasetti lubas poolatar järgmises 28 setis vastastele kokku 60 geimi ehk keskmiselt 2,14 geimi seti kohta.
Laupäeval sai seeria läbi poolfinaali avasetis, kui Samsonova suutis 0:3 kaotusseisust seitsmendas geimis murda ja Swiatek kaotas oma pallingu ka kiire lõppmängu esimesel servil. Suures plaanis see Swiateki aga ei morjendanud, sest järgmised kaks setti kuulusid talle ning tõid esireketile järjekordse koha finaalis.
Juba 22. järjestikuse võidu teeninud Swiatek läheb Stuttgardi turniiri finaalis vastamisi maailma neljanda reketi Arina Sabalenkaga, kes oli oma poolfinaalis 7:6 (5), 6:4 üle WTA tabeli teiseks naiseks tõusvast Paula Badosast.
29 / 8 / 6 - Iga #Swiatek is now the player with the most wins (29), wins in three sets (eight) and comeback wins (six) in the WTA Tour this season. Greedy. @WTA_insider @WTA pic.twitter.com/XYw3Obrgp3
— OptaAce (@OptaAce) April 23, 2022
### Response:
Esireket kaotas üle väga pika aja seti, aga pääses Stuttgardis finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etteaimatavalt alustasid Viljandi ja Dragunas kohtumist agressiivse kaitsega ning üritasid mängu kiireks ajada. Finaalturniiri võõrustajad – aga ka debüdandid – ei lubanud külalisi kordagi juhtima, ehkki alustati väga tasavägiselt ja Dragunas jõudis avapoolajal kolmel korral viigini.
Kui Mikk Varik oli 15. minutil mulgid 8:6 juhtima viinud, jäi Viljandi kahe eemaldamise tõttu peaaegu minutiks platsile neljakesi. Vähemus kannatati hästi ära, kuid 22. minutil oli Ignas Saviciuse värava järel tablool 10:10 viik. Seejärel keeras Rasmus Ots aga oma värava kaheksaks minutiks lukku.
Aktiivse kaitsega sunniti Dragunase pallureid eksima söötudega, saadi kiirrünnakuid ning ühest sellisest viis Ott Varik põhiturniiri võitnud Viljandi juba 14:10 juhtima. Poolajavileks oldi Balti liiga tiitlikaitsja vastu 15:11 ees.
Viljandi hoog jätkus teise pooltunni algulgi, Kristo Voika kasvatas suurepärase läbimurde tulemusena vahe viieväravaliseks. Ott Varik tegi veel 19:14, kuid siis jooksis mulkide rünnakumootor kinni. Vastastel oli heas viskehoos Danilo Glušak ja vasakukäeline ukrainlane vähendas vahe kahele.
Uuesti sai Viljandi nelja väravaga eest ja Voika tabamuse järel juhiti 48. minutil 23:19. Dragunas ei andnud alla ja tõstis veelgi tempot. 53. minutil vähendas Savicius vahe minimaalseks, 26:25, ent uuesti kerkis võtmerolli Ots, tehes postide vahel häid tõrjeid.
Rünnakul võtsid vastutuse noored pallurid, hästi tabasid nii Mihkel Lõpp kui ka Hendrik Koks ning minut enne lõpuvilet tuli Voika viskest 30:25. Viljandi võidunumbrid olid lõpuks 30:26, Koks viskas seitse, Kristjan Koovit viis ja Voika neli väravat. Mängu parimana jäi Glušaki arvele kaheksa tabamust.
"Meil oli täna pikem pink, mis kindlasti määras palju. Aga ka võimas publik oli nii-öelda kaheksandaks mängijaks. Väga rahule jään kaitsega, lubada 26 väravat visata sellises kiiretempolises mängus, on hea tulemus. Ja ka rünnak toimis avaminutitest alates ja suure osa kohtumisest," tegi Viljandi peatreener Marko Koks lühianalüüsi.
Balti liiga võit jääb tänavu Eestisse
Teises poolfinaalis oli Põlva Serviti dramaatilise ja tasavägise heitluse järel üle Vilniuse VHC Šviesast tulemusega 27:26 (12:13).
Valitsevad Eesti ja Leedu meistrid on aastate jooksul korduvalt põnevaid ning tasavägiseid etendusi pakkunud. Võrdselt alustati Viljandiski. Šviesa sai kolmel korral juhtima, aga seitsmendal minutil pääses Henri Sillaste karistusviskest 4:3 ette Serviti.
Põlvalaste kaitse ja kogenud väravavaht Eston Varusk olid nii võimsas hoos, et järgmise tosina minuti jooksul lisandus leedukate kontole vaid üks tabamus. Ülljo Pihus viis 18. minutil Serviti juhtima 8:4. Veel kaks minutit hiljem tuli Tõnis Kase viske järel 10:6.
Siis sigines Eesti meistri ründemängu ohtralt tehnilist praaki ja loogiliste lahendusteni ei jõutud. Šviesa hakkas rünnakul kasutama seitsmendat väljakumängijat ja ehkki korra sai Sillaste tänu sellele saata palli tühja väravasse, jõudis Leedu meister 27. minutil viigini.
Avapoolaja viimastel minutitel sai Šviesa uuesti ettegi ning puhkepausile mindi Šarunas Ugianskise värava järel seisul 13:12. Riietusruumist tulles tekkis joonemängijate viskevõistlus, sest mitu korda tabasid Ugianskis ja Hendrik Varul. Šviesa jätkas seitse v kuus taktikaga ning kord oli üks, siis teine meeskond ühega peal.
Varul viis 42. minutil Serviti 20:18 juhtima, aga leedukad vastasid nelja väravaga ja jälle oli Ugianskis see, kes Šviesale 46. minutil 22:20 edu andis. Viimane veerandtund möödus ülimalt pingeliselt ja ka närviliselt. Kuni 51. minutini olid eestlased tagaajaja osas, siis tuli Sillaste ja Andris Celminši väravate järel Servitile 25:24 eduseis.
Veel suutis Šviesa viigistada, kuid Tõnis Kase täpne karistusvise aitas põlvalased juhtima ning kaks minutit enne lõppu tõrjus Varusk Laurynas Palevičiuse karistusviske. Sillaste suurendas edu, aga Šviesa suutis vahe minimaalseks vähendada ning neil oli võimalusi ka viik jalule seada.
Dramaatilise poolfinaali võitis siiski Serviti tulemusega 27:26. Sillaste viskas võitjate kasuks üheksa väravat, Celminš, Varul ja Carl-Eric Uibo lisasid kolm. Vastaste täpseim oli Ugianskis kaheksa tabamusega. Viimane ja Varusk pärjati Balti liiga poolt mängu parima auhinnaga.
"Vastane mängis targalt ja kasutas 7-6 taktikat. Ootasime seda, aga mitte nii pika aja vältel. Natuke liiga üles-alla on see meie mäng, kohati muutusime hambutuks. Õnneks oli just rünnakul ka positiivset, näiteks Uibo, Anatoli Tšezlovi ja teisel poolajal ka Celminši etteasted. Võinuks kindlamalt võita, aga oleme finaalis ja see on peamine," kommenteeris Serviti peatreener Kalmer Musting.
Balti liiga finaalmängud pühapäeval Viljandis:
13:00 Pronksimäng: Klaipeda HC Dragunas – Vilniuse VHC Šviesa
15:30 Finaal: Viljandi HC – Põlva Serviti | Käsipalli Balti liiga võit jääb Eestisse, Viljandi kohtub finaalis Põlvaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etteaimatavalt alustasid Viljandi ja Dragunas kohtumist agressiivse kaitsega ning üritasid mängu kiireks ajada. Finaalturniiri võõrustajad – aga ka debüdandid – ei lubanud külalisi kordagi juhtima, ehkki alustati väga tasavägiselt ja Dragunas jõudis avapoolajal kolmel korral viigini.
Kui Mikk Varik oli 15. minutil mulgid 8:6 juhtima viinud, jäi Viljandi kahe eemaldamise tõttu peaaegu minutiks platsile neljakesi. Vähemus kannatati hästi ära, kuid 22. minutil oli Ignas Saviciuse värava järel tablool 10:10 viik. Seejärel keeras Rasmus Ots aga oma värava kaheksaks minutiks lukku.
Aktiivse kaitsega sunniti Dragunase pallureid eksima söötudega, saadi kiirrünnakuid ning ühest sellisest viis Ott Varik põhiturniiri võitnud Viljandi juba 14:10 juhtima. Poolajavileks oldi Balti liiga tiitlikaitsja vastu 15:11 ees.
Viljandi hoog jätkus teise pooltunni algulgi, Kristo Voika kasvatas suurepärase läbimurde tulemusena vahe viieväravaliseks. Ott Varik tegi veel 19:14, kuid siis jooksis mulkide rünnakumootor kinni. Vastastel oli heas viskehoos Danilo Glušak ja vasakukäeline ukrainlane vähendas vahe kahele.
Uuesti sai Viljandi nelja väravaga eest ja Voika tabamuse järel juhiti 48. minutil 23:19. Dragunas ei andnud alla ja tõstis veelgi tempot. 53. minutil vähendas Savicius vahe minimaalseks, 26:25, ent uuesti kerkis võtmerolli Ots, tehes postide vahel häid tõrjeid.
Rünnakul võtsid vastutuse noored pallurid, hästi tabasid nii Mihkel Lõpp kui ka Hendrik Koks ning minut enne lõpuvilet tuli Voika viskest 30:25. Viljandi võidunumbrid olid lõpuks 30:26, Koks viskas seitse, Kristjan Koovit viis ja Voika neli väravat. Mängu parimana jäi Glušaki arvele kaheksa tabamust.
"Meil oli täna pikem pink, mis kindlasti määras palju. Aga ka võimas publik oli nii-öelda kaheksandaks mängijaks. Väga rahule jään kaitsega, lubada 26 väravat visata sellises kiiretempolises mängus, on hea tulemus. Ja ka rünnak toimis avaminutitest alates ja suure osa kohtumisest," tegi Viljandi peatreener Marko Koks lühianalüüsi.
Balti liiga võit jääb tänavu Eestisse
Teises poolfinaalis oli Põlva Serviti dramaatilise ja tasavägise heitluse järel üle Vilniuse VHC Šviesast tulemusega 27:26 (12:13).
Valitsevad Eesti ja Leedu meistrid on aastate jooksul korduvalt põnevaid ning tasavägiseid etendusi pakkunud. Võrdselt alustati Viljandiski. Šviesa sai kolmel korral juhtima, aga seitsmendal minutil pääses Henri Sillaste karistusviskest 4:3 ette Serviti.
Põlvalaste kaitse ja kogenud väravavaht Eston Varusk olid nii võimsas hoos, et järgmise tosina minuti jooksul lisandus leedukate kontole vaid üks tabamus. Ülljo Pihus viis 18. minutil Serviti juhtima 8:4. Veel kaks minutit hiljem tuli Tõnis Kase viske järel 10:6.
Siis sigines Eesti meistri ründemängu ohtralt tehnilist praaki ja loogiliste lahendusteni ei jõutud. Šviesa hakkas rünnakul kasutama seitsmendat väljakumängijat ja ehkki korra sai Sillaste tänu sellele saata palli tühja väravasse, jõudis Leedu meister 27. minutil viigini.
Avapoolaja viimastel minutitel sai Šviesa uuesti ettegi ning puhkepausile mindi Šarunas Ugianskise värava järel seisul 13:12. Riietusruumist tulles tekkis joonemängijate viskevõistlus, sest mitu korda tabasid Ugianskis ja Hendrik Varul. Šviesa jätkas seitse v kuus taktikaga ning kord oli üks, siis teine meeskond ühega peal.
Varul viis 42. minutil Serviti 20:18 juhtima, aga leedukad vastasid nelja väravaga ja jälle oli Ugianskis see, kes Šviesale 46. minutil 22:20 edu andis. Viimane veerandtund möödus ülimalt pingeliselt ja ka närviliselt. Kuni 51. minutini olid eestlased tagaajaja osas, siis tuli Sillaste ja Andris Celminši väravate järel Servitile 25:24 eduseis.
Veel suutis Šviesa viigistada, kuid Tõnis Kase täpne karistusvise aitas põlvalased juhtima ning kaks minutit enne lõppu tõrjus Varusk Laurynas Palevičiuse karistusviske. Sillaste suurendas edu, aga Šviesa suutis vahe minimaalseks vähendada ning neil oli võimalusi ka viik jalule seada.
Dramaatilise poolfinaali võitis siiski Serviti tulemusega 27:26. Sillaste viskas võitjate kasuks üheksa väravat, Celminš, Varul ja Carl-Eric Uibo lisasid kolm. Vastaste täpseim oli Ugianskis kaheksa tabamusega. Viimane ja Varusk pärjati Balti liiga poolt mängu parima auhinnaga.
"Vastane mängis targalt ja kasutas 7-6 taktikat. Ootasime seda, aga mitte nii pika aja vältel. Natuke liiga üles-alla on see meie mäng, kohati muutusime hambutuks. Õnneks oli just rünnakul ka positiivset, näiteks Uibo, Anatoli Tšezlovi ja teisel poolajal ka Celminši etteasted. Võinuks kindlamalt võita, aga oleme finaalis ja see on peamine," kommenteeris Serviti peatreener Kalmer Musting.
Balti liiga finaalmängud pühapäeval Viljandis:
13:00 Pronksimäng: Klaipeda HC Dragunas – Vilniuse VHC Šviesa
15:30 Finaal: Viljandi HC – Põlva Serviti
### Response:
Käsipalli Balti liiga võit jääb Eestisse, Viljandi kohtub finaalis Põlvaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõigil enne laupäeva toimunud neljal võistlussõidul punktikohale jõudnud Vips sattus Imola sprindi stardisagina järel kaasvõistlejaga väiksesse kontakti, mille tagajärjel aktiveerus tema masina kiirusepiiraja. Vips langes sõitjaterivi lõppu ning kuigi suutis võistluse käigus mõned positsioonid tagasi võita, piirdus ta lõpuks 15. kohaga ja punkte ei teeninud. Küll sõitis eestlane laupäeval välja kiireima ringi.
Sprindi võitis Vipsi tiimikaaslane Marcus Armstrong, kes edestas Prema sõitjaid Jehan Daruvalat ja Dennis Haugerit vastavalt 1,4 ja 2,2 sekundiga. Vips alustab pühapäeval Eesti aja järgi kell 11.20 algavat põhisõitu esikohalt.
Imola sprindi järel on sarja üldliidril Felipe Drugovichil 49 punkti, nii Armstrongil kui Vipsil on koos 30 silma ja tabelis on nad viiendal-kuuendal kohal. | Avaringil kogetud ebaõnn jättis Vipsi esmakordselt punktideta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõigil enne laupäeva toimunud neljal võistlussõidul punktikohale jõudnud Vips sattus Imola sprindi stardisagina järel kaasvõistlejaga väiksesse kontakti, mille tagajärjel aktiveerus tema masina kiirusepiiraja. Vips langes sõitjaterivi lõppu ning kuigi suutis võistluse käigus mõned positsioonid tagasi võita, piirdus ta lõpuks 15. kohaga ja punkte ei teeninud. Küll sõitis eestlane laupäeval välja kiireima ringi.
Sprindi võitis Vipsi tiimikaaslane Marcus Armstrong, kes edestas Prema sõitjaid Jehan Daruvalat ja Dennis Haugerit vastavalt 1,4 ja 2,2 sekundiga. Vips alustab pühapäeval Eesti aja järgi kell 11.20 algavat põhisõitu esikohalt.
Imola sprindi järel on sarja üldliidril Felipe Drugovichil 49 punkti, nii Armstrongil kui Vipsil on koos 30 silma ja tabelis on nad viiendal-kuuendal kohal.
### Response:
Avaringil kogetud ebaõnn jättis Vipsi esmakordselt punktideta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii nagu reedel peetud poolfinaalis Lüdinghauseniga, panustas tartlanna ka finaalis maksimaalselt, lahkudes platsilt alati võitjana.
Finaali alustuseks kaotas Wipperfeldi meespaar Mark Lamsfuss ja Marvin Seidel hollandlasele Ruben Jillele ja taanlasele Frederik Sögaardile 11:13, 10:12, 7:11. Seejärel tulid väljakule Kuuba ja tema inglannast paarismängupartner Jenny Moore. Saarimaalaste naispaar Isabel Lohau ja Franziska Volkmann neile korralikku vastupanu korraldada ei suutnud ning Kuuba ja Moore viigistasid 11:6, 11:5, 11:4 võiduga seisu.
Seejärel viisid šotlastest kaksikvennad Matthew ja Christopher Grimley Wipperfeldi 2:1 ette, alistades teises meespaarismängus Johannes Pistoriuse ja Michael Fuchsi 11:5, 9:11, 11:7, 11:6.
Esimene meeste üksikmäng tõi aga tabloole taas viiginumbrid, sest taanlane Mads Christophersen oli Wipperfeldi rootslasest Felix Burestedtist parem 11:8, 11:5, 11:4. Seejärel viis Kuuba põhiturniiri võitja teist korda ette, alistades Indoneesias sündinud, kuid nüüd Saksamaad esindava Priskila Siahaya 11:6, 11:5, 13:11.
Üldvõidu vormistasid segapaarismängus Lamsfuss ja Moore, kes võitsid Jille'i ja Isabel Lohaud 11:8, 11:3, 12:10. Teine meeste üksikmäng oli seega vaid formaalsus, sest bulgaarlase Daniel Nikolovi 11:6, 11:5, 9:11, 11:6 võit soomlase Iikka Heino üle enam midagi ei otsustanud.
Kuuba pidas hooaja jooksul oma klubi eest 15 üksikmängu ning kaotas neist vaid kaks. 13 paarismängust tuli kaotust tunnistada vaid ühes. Eestlanna võiduprotsent kahe mänguliigi peale kokku oli seega 89,3.
Reedel võitis 1. BC Wipperfeld poolfinaalis SC Union 08 Lüdinghausenit 4:1, Kuuba käis väljakul vaid paarismängus koos Moore'iga. Yvonne Li ja Linda Efleri vastu mängiti kõik viis lühikest geimi ning võideti 6:11, 11:5, 15:14, 6:11, 11:6. Üksikmängu Li vastu Kuuba enam mängima ei pidanudki, sest üldvõiduks vajalik neljas matšivõit oli naiste üksikmängu ajaks juba saavutatud.
Tiitlikaitsja 1. BC Saarbrücken-Bischmisheim sai oma poolfinaalis 2:3 kaotusseisust lõpuks 4:3 võidu hooaja suurima üllataja SV Fun-Ball Dortelweili üle. Võitja otsustanud meeste üksikmängus alistas Daniel Nikolov hispaanlase Luis Enrique Penalveri 12:10, 14:12, 13:11. | Kristin Kuuba krooniti Saksamaa sulgpallimeistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii nagu reedel peetud poolfinaalis Lüdinghauseniga, panustas tartlanna ka finaalis maksimaalselt, lahkudes platsilt alati võitjana.
Finaali alustuseks kaotas Wipperfeldi meespaar Mark Lamsfuss ja Marvin Seidel hollandlasele Ruben Jillele ja taanlasele Frederik Sögaardile 11:13, 10:12, 7:11. Seejärel tulid väljakule Kuuba ja tema inglannast paarismängupartner Jenny Moore. Saarimaalaste naispaar Isabel Lohau ja Franziska Volkmann neile korralikku vastupanu korraldada ei suutnud ning Kuuba ja Moore viigistasid 11:6, 11:5, 11:4 võiduga seisu.
Seejärel viisid šotlastest kaksikvennad Matthew ja Christopher Grimley Wipperfeldi 2:1 ette, alistades teises meespaarismängus Johannes Pistoriuse ja Michael Fuchsi 11:5, 9:11, 11:7, 11:6.
Esimene meeste üksikmäng tõi aga tabloole taas viiginumbrid, sest taanlane Mads Christophersen oli Wipperfeldi rootslasest Felix Burestedtist parem 11:8, 11:5, 11:4. Seejärel viis Kuuba põhiturniiri võitja teist korda ette, alistades Indoneesias sündinud, kuid nüüd Saksamaad esindava Priskila Siahaya 11:6, 11:5, 13:11.
Üldvõidu vormistasid segapaarismängus Lamsfuss ja Moore, kes võitsid Jille'i ja Isabel Lohaud 11:8, 11:3, 12:10. Teine meeste üksikmäng oli seega vaid formaalsus, sest bulgaarlase Daniel Nikolovi 11:6, 11:5, 9:11, 11:6 võit soomlase Iikka Heino üle enam midagi ei otsustanud.
Kuuba pidas hooaja jooksul oma klubi eest 15 üksikmängu ning kaotas neist vaid kaks. 13 paarismängust tuli kaotust tunnistada vaid ühes. Eestlanna võiduprotsent kahe mänguliigi peale kokku oli seega 89,3.
Reedel võitis 1. BC Wipperfeld poolfinaalis SC Union 08 Lüdinghausenit 4:1, Kuuba käis väljakul vaid paarismängus koos Moore'iga. Yvonne Li ja Linda Efleri vastu mängiti kõik viis lühikest geimi ning võideti 6:11, 11:5, 15:14, 6:11, 11:6. Üksikmängu Li vastu Kuuba enam mängima ei pidanudki, sest üldvõiduks vajalik neljas matšivõit oli naiste üksikmängu ajaks juba saavutatud.
Tiitlikaitsja 1. BC Saarbrücken-Bischmisheim sai oma poolfinaalis 2:3 kaotusseisust lõpuks 4:3 võidu hooaja suurima üllataja SV Fun-Ball Dortelweili üle. Võitja otsustanud meeste üksikmängus alistas Daniel Nikolov hispaanlase Luis Enrique Penalveri 12:10, 14:12, 13:11.
### Response:
Kristin Kuuba krooniti Saksamaa sulgpallimeistriks |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.