instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäevane kohtumine oli võrdne umbes üheksa minutit, kuid siis tekkis Tapal tõsiseid probleeme realiseerimisega ning Anastasija Bušina väravate toel tegid võõrustajad tugeva vahespurdi. 16. minutil näitas tablool seis juba 11:5 Mella kasuks. Reval-Spordi naised skoorisid jõudsalt, kui esimese poolaja lõpuks oli väravaid visanud juba üheksa mängijat ja garderoobi minnes juhiti 20:11.
Teine poolaeg algas kordamööda skoorides ning külalised vahet suuremaks ei lasknud. Karina Kuul hoidis Tapat mängus ning viskas 43. minutil juba oma kaheksanda värava ja tegi seisuks 20:28. Reval-Sport hoidis lõpuni kindlat edu ja vastased enam ohtlikuks ei saanud. Lõppskooriks viskas Marta Vinogradova 39:29.
"Kõik tüdrukud on särasilmselt uut hooaega oodanud ning see kajastus ka tänases kohtumises. Alguses saime hea emotsiooniga minema ning suutsime esimesel poolajal seda minekut hoida. Teisel poolajal eduseisus olles lasime jala natuke lõdvaks, kuid siiski oli ka täna palju positiivset. Peame nõrku kohti parandama ja järgmises matšis juba paremini esinema. Väga hea oli taas platsil näha Tapa võistkonda," kommenteeris Bušina hooaja avalööki.
Reval-Spordi kasuks viskas Bušina 12 väravat ning Tapa eest tabas Karina Kuul 9 korral. Karikavõistlused jätkuvad juba neljapäeva õhtul, kui Tabasalus lähevad vastamisi kohalik Audentes ja Reval-Sport/Kopli.
Naiste karikavõistluste esimesed mängud:
21.09 17.45 Reval-Sport/Mella - SK Tapa/Tapa valla SK 39:29 (20:11)
22.09 19.30 HC Tabasalu/Audentes - Reval-Sport/Kopli (Tabasalu Gümnaasiumi spordisaal)
27.09 19.15 Aruküla/Mistra - Reval-Sport/Mella (Aruküla kooli spordisaal)
02.10 15.30 SK Tapa/Tapa valla SK - HC Tabasalu/Audentes (Tapa Spordihoone) | Naiste käsipallihooaeg algas valitseva meistri võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäevane kohtumine oli võrdne umbes üheksa minutit, kuid siis tekkis Tapal tõsiseid probleeme realiseerimisega ning Anastasija Bušina väravate toel tegid võõrustajad tugeva vahespurdi. 16. minutil näitas tablool seis juba 11:5 Mella kasuks. Reval-Spordi naised skoorisid jõudsalt, kui esimese poolaja lõpuks oli väravaid visanud juba üheksa mängijat ja garderoobi minnes juhiti 20:11.
Teine poolaeg algas kordamööda skoorides ning külalised vahet suuremaks ei lasknud. Karina Kuul hoidis Tapat mängus ning viskas 43. minutil juba oma kaheksanda värava ja tegi seisuks 20:28. Reval-Sport hoidis lõpuni kindlat edu ja vastased enam ohtlikuks ei saanud. Lõppskooriks viskas Marta Vinogradova 39:29.
"Kõik tüdrukud on särasilmselt uut hooaega oodanud ning see kajastus ka tänases kohtumises. Alguses saime hea emotsiooniga minema ning suutsime esimesel poolajal seda minekut hoida. Teisel poolajal eduseisus olles lasime jala natuke lõdvaks, kuid siiski oli ka täna palju positiivset. Peame nõrku kohti parandama ja järgmises matšis juba paremini esinema. Väga hea oli taas platsil näha Tapa võistkonda," kommenteeris Bušina hooaja avalööki.
Reval-Spordi kasuks viskas Bušina 12 väravat ning Tapa eest tabas Karina Kuul 9 korral. Karikavõistlused jätkuvad juba neljapäeva õhtul, kui Tabasalus lähevad vastamisi kohalik Audentes ja Reval-Sport/Kopli.
Naiste karikavõistluste esimesed mängud:
21.09 17.45 Reval-Sport/Mella - SK Tapa/Tapa valla SK 39:29 (20:11)
22.09 19.30 HC Tabasalu/Audentes - Reval-Sport/Kopli (Tabasalu Gümnaasiumi spordisaal)
27.09 19.15 Aruküla/Mistra - Reval-Sport/Mella (Aruküla kooli spordisaal)
02.10 15.30 SK Tapa/Tapa valla SK - HC Tabasalu/Audentes (Tapa Spordihoone)
### Response:
Naiste käsipallihooaeg algas valitseva meistri võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avamismaraton lõpeb 8. oktoobri õhtul Tallinna botaanikaaia välialal etenduskunstnik Liisa Saaremäeli installatsiooni "Private Party" esitlusega, millele järgneb biennaali näituse avamine botaanikaaia palmimajas. Biennaal, mis jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni, toob külastajateni kokku kümme uut kunstiteost ja sada kunstikriitilist teksti.
Biennaalil astuvad üles kunstnikud Sveta Grigorjeva, Aksel Haagensen, Alevtina Kakhidze, Sandra Kosorotova, Paul Kuimet, Marit Mihklepp, Liisa Saaremäel, Shubhangi Singh, Urmo Vaikla, Mikk Meelak, Ulla Alla, Merilin Kaup, Mari Möldre ja Margus Tammik ning kirjutajad Leslie Moody Castro, Evie Evans, Piret Karro, Maria Helen Känd, Inga Lāce, Peeter Laurits, Tamara Luuk, Mattias Malk, Margit Mutso, Triinu Kööba ja Elisa-Johanna Liiv.
Biennaali kuraator on Ann Mirjam Vaikla.
Kaheksanda Artishoki biennaali avamismaratoni programm:
29.09 kell 18
Alevtuba Kakhidze "Botanical Victims"
Tallinna Teletorni 2. korruse kinosaal
30.09 kell 18
Paul Kuimet "What It Is To Be What You Are Not"
Tallinna botaanikaaia palmimaja aatrium
01.10 kell 18
Sveta Grigorjeva "Olin ammu ennem juba lill, kui teda tundma sain"
Tallinna botaanikaaia palmimaja lähistroopika kasvuhoone
02.10 kell 18
Urmo Vaikla ja Mikk Meelak "Signaal"
Tallinna botaanikaaia väliala, jalgrada sõnajalgade orus
03.10 kell 18
Aksel Haagensen "Kuhu kukaburrad kaovad?"
Tallinna botaanikaaia palmimaja aatrium ja lähistroopika kasvuhoone ning väliala arboreetum
04.10, 18.00
SANDRA KOSOROTOVA "Kas ma tohin siin kasvada"
Tallinna Botaanikaaia Palmimaja (aatriumi 2. korrus)
05.10 kell 18
Marit Mihklepp "Kõdu"
Tallinna botaanikaaed, K. Pätsi Kloostrimetsa talu tall
06.10 kell 17.30
Ulla Alla, Merilin Kaup, Mari Möldre, Margus Tammik "Mida me teeme varjudes?"
Kuus asukohta Tallinna botaanikaaia välialal
07.10 kell 18
Shubhangi Singh "Granaadi sünd"
Tallinna botaanikaaia palmimaja lähistroopika kasvuhoone
08.10 kell 18
Liisa Saaremäel "Private Party"
Tallinna botaanikaaia väliala, palmimaja vastas
08.10 kell 19
Kaheksanda Artishoki biennaali avamine
Tallinna botaanikaaia palmimaja | Artishoki biennaali avab kümnepäevane avamismaraton | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avamismaraton lõpeb 8. oktoobri õhtul Tallinna botaanikaaia välialal etenduskunstnik Liisa Saaremäeli installatsiooni "Private Party" esitlusega, millele järgneb biennaali näituse avamine botaanikaaia palmimajas. Biennaal, mis jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni, toob külastajateni kokku kümme uut kunstiteost ja sada kunstikriitilist teksti.
Biennaalil astuvad üles kunstnikud Sveta Grigorjeva, Aksel Haagensen, Alevtina Kakhidze, Sandra Kosorotova, Paul Kuimet, Marit Mihklepp, Liisa Saaremäel, Shubhangi Singh, Urmo Vaikla, Mikk Meelak, Ulla Alla, Merilin Kaup, Mari Möldre ja Margus Tammik ning kirjutajad Leslie Moody Castro, Evie Evans, Piret Karro, Maria Helen Känd, Inga Lāce, Peeter Laurits, Tamara Luuk, Mattias Malk, Margit Mutso, Triinu Kööba ja Elisa-Johanna Liiv.
Biennaali kuraator on Ann Mirjam Vaikla.
Kaheksanda Artishoki biennaali avamismaratoni programm:
29.09 kell 18
Alevtuba Kakhidze "Botanical Victims"
Tallinna Teletorni 2. korruse kinosaal
30.09 kell 18
Paul Kuimet "What It Is To Be What You Are Not"
Tallinna botaanikaaia palmimaja aatrium
01.10 kell 18
Sveta Grigorjeva "Olin ammu ennem juba lill, kui teda tundma sain"
Tallinna botaanikaaia palmimaja lähistroopika kasvuhoone
02.10 kell 18
Urmo Vaikla ja Mikk Meelak "Signaal"
Tallinna botaanikaaia väliala, jalgrada sõnajalgade orus
03.10 kell 18
Aksel Haagensen "Kuhu kukaburrad kaovad?"
Tallinna botaanikaaia palmimaja aatrium ja lähistroopika kasvuhoone ning väliala arboreetum
04.10, 18.00
SANDRA KOSOROTOVA "Kas ma tohin siin kasvada"
Tallinna Botaanikaaia Palmimaja (aatriumi 2. korrus)
05.10 kell 18
Marit Mihklepp "Kõdu"
Tallinna botaanikaaed, K. Pätsi Kloostrimetsa talu tall
06.10 kell 17.30
Ulla Alla, Merilin Kaup, Mari Möldre, Margus Tammik "Mida me teeme varjudes?"
Kuus asukohta Tallinna botaanikaaia välialal
07.10 kell 18
Shubhangi Singh "Granaadi sünd"
Tallinna botaanikaaia palmimaja lähistroopika kasvuhoone
08.10 kell 18
Liisa Saaremäel "Private Party"
Tallinna botaanikaaia väliala, palmimaja vastas
08.10 kell 19
Kaheksanda Artishoki biennaali avamine
Tallinna botaanikaaia palmimaja
### Response:
Artishoki biennaali avab kümnepäevane avamismaraton |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõned majandusteadlased hoiatavad, et Euroopat võib oodata ees deindustrialiseerimise ajastu, kuna Euroopa majandust räsivad tarnehäired ja energiahindade suur kõikumine. USA võimud toetavad aga üha rohkem tootmistegevuse arendamist, vahendas The Wall Street Journal.
Washingtoni investeeringud taristusse, kõrgtehnoloogiasse ja rohelise energia projektidele suurendavad riigis ärilist aktiivsust.
Energiahindade tõusu tõttu kandsid paljud Euroopa suurfirmad kõrgemad kulud üle tarbijatele. Mõned majandusteadlased hoiatavad, et Kanada, USA ja Katari gaasitootjad ei suuda keskpikas perspektiivis asendada Venemaa gaasitarneid.
"Ma arvan, et peame kaks talve vastu. Kui Euroopasse odavamat gaasi ei tule, hakkavad ettevõtted seda mujalt otsima. Suurendame oma investeeringuid USA-sse. Oleme Ameerika majanduse suhtes väga positiivselt meelestatud," ütles Austria tööstusfirma RHI Magnesita juht Stefan Borgas.
Taani juveelifirma Pandora ja Saksa autotootja Volkswagen teatasid aasta alguses, et laiendavad oma tootmistegevust USA-s.
Paljud Euroopa suurfirmad on oma strateegia muutmisel endiselt ettevaatlikud, kuna uued projektid nõuavad miljardite dollarite suuruseid investeeringuid.
"Eks ole näha, kas tegemist on struktuurimuutusega või see on ajutine," kommenteeris energiakriisi Saksamaa keemiahiiglase BASF pressiesindaja. BASF on siiski juba vähendanud tootmist oma Belgia ja Saksamaa tehastes. | WSJ: Euroopa tööstusfirmad viivad oma tootmist USA-sse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõned majandusteadlased hoiatavad, et Euroopat võib oodata ees deindustrialiseerimise ajastu, kuna Euroopa majandust räsivad tarnehäired ja energiahindade suur kõikumine. USA võimud toetavad aga üha rohkem tootmistegevuse arendamist, vahendas The Wall Street Journal.
Washingtoni investeeringud taristusse, kõrgtehnoloogiasse ja rohelise energia projektidele suurendavad riigis ärilist aktiivsust.
Energiahindade tõusu tõttu kandsid paljud Euroopa suurfirmad kõrgemad kulud üle tarbijatele. Mõned majandusteadlased hoiatavad, et Kanada, USA ja Katari gaasitootjad ei suuda keskpikas perspektiivis asendada Venemaa gaasitarneid.
"Ma arvan, et peame kaks talve vastu. Kui Euroopasse odavamat gaasi ei tule, hakkavad ettevõtted seda mujalt otsima. Suurendame oma investeeringuid USA-sse. Oleme Ameerika majanduse suhtes väga positiivselt meelestatud," ütles Austria tööstusfirma RHI Magnesita juht Stefan Borgas.
Taani juveelifirma Pandora ja Saksa autotootja Volkswagen teatasid aasta alguses, et laiendavad oma tootmistegevust USA-s.
Paljud Euroopa suurfirmad on oma strateegia muutmisel endiselt ettevaatlikud, kuna uued projektid nõuavad miljardite dollarite suuruseid investeeringuid.
"Eks ole näha, kas tegemist on struktuurimuutusega või see on ajutine," kommenteeris energiakriisi Saksamaa keemiahiiglase BASF pressiesindaja. BASF on siiski juba vähendanud tootmist oma Belgia ja Saksamaa tehastes.
### Response:
WSJ: Euroopa tööstusfirmad viivad oma tootmist USA-sse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mulle näib, et võrreldes teiste tööstustega üritab kosmeetikatööstus sulle rohkem kogemust müüa," ütleb Alicante Ülikooli inglise keele doktor Isabel Espinosa Zaragoza. Kuigi ta on uurinud värvinimede kasutust ka näiteks ehitusvärvide tööstuses, pidas ta hiljuti Tallinna Ülikoolis toimunud konverentsil ettekande just jumestuse teemal.
"Mulle näib, et võrreldes teiste tööstustega üritab kosmeetikatööstus sulle rohkem kogemust müüa."
Täpsemalt keskendus ta huulepulkade värvitooni nimele. "Kogusin 2017. aastal kokku 2374 värvinimetust 155 kollektsioonist, mis kuuluvad 12 erineva brändi alla," selgitab Espinosa Zaragoza. Ettekandes tutvustatud uuringus analüüsis ta keeleteadlasena seda, kuivõrd läbipaistvad on huulepulgatoonidele antud nimed. Laias laastus leidis ta, et ähmase väljendusega värvinimesid moodustasid valimist veidi üle poole.
Mis värvi on vaprus?
Isabel Espinosa Zaragoza sõnul sai tema uurimistöö alguse magistriõppekaval, kus tema eriala oligi inglise keel eri kasutuskontekstides. Oma lõputöös otsustas ta uurida inglise keelt turunduses. "Ise jumestuse tarbijana märkasin, kuidas meigitoodete värvinimed olid väga leidlikud, omapärased ja nii-öelda kastist väljas," meenutab ta.
Doktoritöös laiendas ta teemat veelgi ja käsitleski ühe küsimusena huulepulkade värvinimede läbipaistvust. "Kui alustasin, märkasin, et mõned nimed kutsusid vaimusilmas midagi esile," ütleb ta. Osa nimesid tõi silme ette mingi värvi, näiteks Chocolate ('šokolaad') pruuni või Peach ('virsik') virsikuvärvi. "Samas märkasin, et paljud nimed olid hägusad. Teisisõnu, nime lugedes sa ei teaks, mis värvi toode on," seletab Espinosa Zaragosa.
"Kui alustasin, märkasin, et mõned nimed kutsusid vaimusilmas midagi esile."
Nii vaataski ta oma valimi läbi ja märkas, et veidi üle poole ehk 52,6 protsenti nimedest olid semantilises mõttes ähmased. Näiteks võisid need viidata kindla värvita abstraktsetele mõistetele, nagu Fearless ('kartmatu') või Brave ('vapper'). Samuti võis nimi viidata millelegi, mis on mitut erinevat värvi, näiteks Birthday Sprinkles ('sünnipäeva-nonparellid'). Võis ka juhtuda, et nimi kutsus esile vale värviseose: näiteks polnud huulepulk nimega Nori roheline.
Näiteid ähmastest värvinimedest. Ülal vasakul on toon Fearless ('kartmatu') ja ülal paremal Brave ('vapper'). All keskel on mitmele erinevale värvile viitava nimega toon Birthday Sprinkles ('sünnipäeva-nonparellid'). Autor/allikas: Isabel Espinosa Zaragoza
Espinosa Zaragoza liigitas ähmaseid huulevärvinimesid ka teemakategooriate kaupa. Kõige enam ehk 28,7 protsenti ähmaseid nimesid viitas mingile omadusele või iseloomujoonele. Eelmainitud toonide Brave ja Fearless kõrval võis huulevärv kanda ka nimesid, nagu Confident ('enesekindel') või Elegant ('elegantne'). "Mõte selliste nimede taga on kanda see omadus üle värvi kandjale," sõnab uurija ja lisab, et üldjuhul pannakse värvinimeks positiivseid omadusi.
Suhteliselt võrdselt leidus koha- ja isikunimedele viitavaid värvitoone, vastavalt 14,6 ja 14,4 protsenti. Kohanimedest kasutati inglise kirjapildiga nii tänava-, linna- kui ka riiginimesid, näiteks Morocco, Tuscany, Milan või Hollywood. "Kohanimed võivad vaatajas esile kutsuda kujutluspildi mingist värvist, aga mis värvist, on väga subjektiivne," arutleb Espinosa Zaragoza.
"Siin on tagamõte, et sa otaksid toote, sest sellel on sinu, mõne su sugulase või sulle kalli inimese nimi."
Isikunimede puhul võis huulepumat aga kanda nimesid, nagu Natalie, Pandora, Pirate ('piraat') või Duchess ('hertsoginna'). "Siin on tagamõte, et sa ostaksid toote, sest sellel on sinu, mõne su sugulase või sulle kalli inimese nimi. Või siis kannab seda nime mõni tuntud filmi- või raamatutegelane," põhjendab uurija.
Suurtest kategooriatest neljandasse liigitas ta seksi ja romantikaga seotud nimed, mida oli kõigi ähmasnimede seas 11,9 protsenti. Kui algul eeldas ta terve rea punaste toonide leidmist, sest punane seostub armastusega, siis tegelikkuses peitsid end nimede Passionate ('kirglik') või Lovable ('armastusväärne') taga ka roosad ja pruunid toonid. "Seal oli tagamõte ära kasutada ideed, et sa muutud toote abil teiste silmis ihaldusväärsemaks. Või siis tunned, et oled justkui tootesse armunud," meenutab ta.
Nelja suurema teemakategooria kõrval võisid ähmased värvinimed viidata veel näiteks popkultuurile, toidule ja jookidele, müstikale, vägivallale, riietusele, loodusele, pidustustele, arvudele ning kirjutamisele.
Lihtne punane ei lähe mitte
Nagu Isabel Espinosa Zaragoza uuring näitas, tavalisi värvisõnu huulepulgatoonidele eriti nimeks ei panda. Isegi omadussõnaga paari pandud tavalisi värvisõnu leidis ta valimis väga vähe. "See ongi täiesti normaalne, sest brändid tahavad asjadele vihjata ja tavalised värvisõnad on selleks liiga tavalised," märgib ta.
"Brändid tahavad asjadele vihjata ja tavalised värvisõnad on selleks liiga tavalised."
Teisisõnu ei paistaks nimed, nagu Dark Red ('tumepunane') või isegi Fearless Red ('kartmatu punane') jumestusturul välja, sest uurija sõnul on turg sarnast tooni toodetest küllastunud. Samas jäävad hästi meelde sõnamängu või huumorit kasutavad nimed nagu Berry Naughty ('marjaselt üleannetu', selmet öelda Very Naughty ehk 'väga üleannetu') või Sex on the Peach ('seks virsikul', selmet öelda Sex on the Beach ehk 'seks rannal').
Tõsi, Espinosa Zaragoza valimis moodustasid läbipaistvad värvinimed siiski peaaegu poole. "Need olid suuresti metonüümilised värvinimetused, kus tooninimele kanti üle mingi entiteedi värv," täpsustab ta. Metonüümilised nimed olidki näiteks eelmainitud Chocolate ja Peach, aga ka Ruby ('rubiin'), Coral ('korall') või Rose ('roos).
Osa nimesid tõi silme ette mingi värvi, näiteks Chocolate ('šokolaad') pruuni või Peach ('virsik') virsikuvärvi. Autor/allikas: Isabel Espinosa Zaragoza
Kuigi valimi suurust muutes võivad läbipaistvate ja ähmaste värvinimede osakaalud Espinosa Zaragoza sõnul veidi varieeruda, on trend neid kasutada selgelt olemas. "Sulle müüakse kogemust," ütleb ta. Nii võibki huulepulga Brave kandja end julgena tunda ja Hollywoodi kandja end filmistaariks kujutleda. "Kui sul on filmitegelase nimega huulepulk, siis selle lühikese aja jooksul, mis sa seda kannad, saad tegelase omadused justkui endale," osutab uurija.
"Kui sul on filmitegelase-nimeline huulepulk, siis selle lühikese aja jooksul, mis sa seda kannad, saad tegelase omadused justkui endale."
Kuigi ta möönab, et tootjad püüavad inimesi vaimukate nimedega ostma meelitada, on selline taktika tihedas konkurentsis tema sõnul normaalne." Kui teiste toodetel on sama lõpptulemus ja sama värvipalett, siis mis sind eriliseks teeb? Vahel ongi see ainult värvinimi," tõdeb ta. Meeldejääv nimi võib aga ühismeedias ringlema hakata ja seeläbi populaarsust võita. "Ehk ma arvan, et värvinimed on asi, mida tasub valida hoolikalt," soovitab Espinosa Zaragoza.
Isabel Espinosa Zaragoza pidas ettekande "Obscure lipstick colour names: ambiguity as an attention-grabbing technique" ("Ähmased huulepulgavärvide nimed: ebaselgus kui tähelepanu-püüdmise tehnika") 9. septembril Tallinna Ülikoolis konverentsil Progress in Colour Studies 2022. | Ähmased huulepulganimed müüvad ajutisi kujutluspilte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mulle näib, et võrreldes teiste tööstustega üritab kosmeetikatööstus sulle rohkem kogemust müüa," ütleb Alicante Ülikooli inglise keele doktor Isabel Espinosa Zaragoza. Kuigi ta on uurinud värvinimede kasutust ka näiteks ehitusvärvide tööstuses, pidas ta hiljuti Tallinna Ülikoolis toimunud konverentsil ettekande just jumestuse teemal.
"Mulle näib, et võrreldes teiste tööstustega üritab kosmeetikatööstus sulle rohkem kogemust müüa."
Täpsemalt keskendus ta huulepulkade värvitooni nimele. "Kogusin 2017. aastal kokku 2374 värvinimetust 155 kollektsioonist, mis kuuluvad 12 erineva brändi alla," selgitab Espinosa Zaragoza. Ettekandes tutvustatud uuringus analüüsis ta keeleteadlasena seda, kuivõrd läbipaistvad on huulepulgatoonidele antud nimed. Laias laastus leidis ta, et ähmase väljendusega värvinimesid moodustasid valimist veidi üle poole.
Mis värvi on vaprus?
Isabel Espinosa Zaragoza sõnul sai tema uurimistöö alguse magistriõppekaval, kus tema eriala oligi inglise keel eri kasutuskontekstides. Oma lõputöös otsustas ta uurida inglise keelt turunduses. "Ise jumestuse tarbijana märkasin, kuidas meigitoodete värvinimed olid väga leidlikud, omapärased ja nii-öelda kastist väljas," meenutab ta.
Doktoritöös laiendas ta teemat veelgi ja käsitleski ühe küsimusena huulepulkade värvinimede läbipaistvust. "Kui alustasin, märkasin, et mõned nimed kutsusid vaimusilmas midagi esile," ütleb ta. Osa nimesid tõi silme ette mingi värvi, näiteks Chocolate ('šokolaad') pruuni või Peach ('virsik') virsikuvärvi. "Samas märkasin, et paljud nimed olid hägusad. Teisisõnu, nime lugedes sa ei teaks, mis värvi toode on," seletab Espinosa Zaragosa.
"Kui alustasin, märkasin, et mõned nimed kutsusid vaimusilmas midagi esile."
Nii vaataski ta oma valimi läbi ja märkas, et veidi üle poole ehk 52,6 protsenti nimedest olid semantilises mõttes ähmased. Näiteks võisid need viidata kindla värvita abstraktsetele mõistetele, nagu Fearless ('kartmatu') või Brave ('vapper'). Samuti võis nimi viidata millelegi, mis on mitut erinevat värvi, näiteks Birthday Sprinkles ('sünnipäeva-nonparellid'). Võis ka juhtuda, et nimi kutsus esile vale värviseose: näiteks polnud huulepulk nimega Nori roheline.
Näiteid ähmastest värvinimedest. Ülal vasakul on toon Fearless ('kartmatu') ja ülal paremal Brave ('vapper'). All keskel on mitmele erinevale värvile viitava nimega toon Birthday Sprinkles ('sünnipäeva-nonparellid'). Autor/allikas: Isabel Espinosa Zaragoza
Espinosa Zaragoza liigitas ähmaseid huulevärvinimesid ka teemakategooriate kaupa. Kõige enam ehk 28,7 protsenti ähmaseid nimesid viitas mingile omadusele või iseloomujoonele. Eelmainitud toonide Brave ja Fearless kõrval võis huulevärv kanda ka nimesid, nagu Confident ('enesekindel') või Elegant ('elegantne'). "Mõte selliste nimede taga on kanda see omadus üle värvi kandjale," sõnab uurija ja lisab, et üldjuhul pannakse värvinimeks positiivseid omadusi.
Suhteliselt võrdselt leidus koha- ja isikunimedele viitavaid värvitoone, vastavalt 14,6 ja 14,4 protsenti. Kohanimedest kasutati inglise kirjapildiga nii tänava-, linna- kui ka riiginimesid, näiteks Morocco, Tuscany, Milan või Hollywood. "Kohanimed võivad vaatajas esile kutsuda kujutluspildi mingist värvist, aga mis värvist, on väga subjektiivne," arutleb Espinosa Zaragoza.
"Siin on tagamõte, et sa otaksid toote, sest sellel on sinu, mõne su sugulase või sulle kalli inimese nimi."
Isikunimede puhul võis huulepumat aga kanda nimesid, nagu Natalie, Pandora, Pirate ('piraat') või Duchess ('hertsoginna'). "Siin on tagamõte, et sa ostaksid toote, sest sellel on sinu, mõne su sugulase või sulle kalli inimese nimi. Või siis kannab seda nime mõni tuntud filmi- või raamatutegelane," põhjendab uurija.
Suurtest kategooriatest neljandasse liigitas ta seksi ja romantikaga seotud nimed, mida oli kõigi ähmasnimede seas 11,9 protsenti. Kui algul eeldas ta terve rea punaste toonide leidmist, sest punane seostub armastusega, siis tegelikkuses peitsid end nimede Passionate ('kirglik') või Lovable ('armastusväärne') taga ka roosad ja pruunid toonid. "Seal oli tagamõte ära kasutada ideed, et sa muutud toote abil teiste silmis ihaldusväärsemaks. Või siis tunned, et oled justkui tootesse armunud," meenutab ta.
Nelja suurema teemakategooria kõrval võisid ähmased värvinimed viidata veel näiteks popkultuurile, toidule ja jookidele, müstikale, vägivallale, riietusele, loodusele, pidustustele, arvudele ning kirjutamisele.
Lihtne punane ei lähe mitte
Nagu Isabel Espinosa Zaragoza uuring näitas, tavalisi värvisõnu huulepulgatoonidele eriti nimeks ei panda. Isegi omadussõnaga paari pandud tavalisi värvisõnu leidis ta valimis väga vähe. "See ongi täiesti normaalne, sest brändid tahavad asjadele vihjata ja tavalised värvisõnad on selleks liiga tavalised," märgib ta.
"Brändid tahavad asjadele vihjata ja tavalised värvisõnad on selleks liiga tavalised."
Teisisõnu ei paistaks nimed, nagu Dark Red ('tumepunane') või isegi Fearless Red ('kartmatu punane') jumestusturul välja, sest uurija sõnul on turg sarnast tooni toodetest küllastunud. Samas jäävad hästi meelde sõnamängu või huumorit kasutavad nimed nagu Berry Naughty ('marjaselt üleannetu', selmet öelda Very Naughty ehk 'väga üleannetu') või Sex on the Peach ('seks virsikul', selmet öelda Sex on the Beach ehk 'seks rannal').
Tõsi, Espinosa Zaragoza valimis moodustasid läbipaistvad värvinimed siiski peaaegu poole. "Need olid suuresti metonüümilised värvinimetused, kus tooninimele kanti üle mingi entiteedi värv," täpsustab ta. Metonüümilised nimed olidki näiteks eelmainitud Chocolate ja Peach, aga ka Ruby ('rubiin'), Coral ('korall') või Rose ('roos).
Osa nimesid tõi silme ette mingi värvi, näiteks Chocolate ('šokolaad') pruuni või Peach ('virsik') virsikuvärvi. Autor/allikas: Isabel Espinosa Zaragoza
Kuigi valimi suurust muutes võivad läbipaistvate ja ähmaste värvinimede osakaalud Espinosa Zaragoza sõnul veidi varieeruda, on trend neid kasutada selgelt olemas. "Sulle müüakse kogemust," ütleb ta. Nii võibki huulepulga Brave kandja end julgena tunda ja Hollywoodi kandja end filmistaariks kujutleda. "Kui sul on filmitegelase nimega huulepulk, siis selle lühikese aja jooksul, mis sa seda kannad, saad tegelase omadused justkui endale," osutab uurija.
"Kui sul on filmitegelase-nimeline huulepulk, siis selle lühikese aja jooksul, mis sa seda kannad, saad tegelase omadused justkui endale."
Kuigi ta möönab, et tootjad püüavad inimesi vaimukate nimedega ostma meelitada, on selline taktika tihedas konkurentsis tema sõnul normaalne." Kui teiste toodetel on sama lõpptulemus ja sama värvipalett, siis mis sind eriliseks teeb? Vahel ongi see ainult värvinimi," tõdeb ta. Meeldejääv nimi võib aga ühismeedias ringlema hakata ja seeläbi populaarsust võita. "Ehk ma arvan, et värvinimed on asi, mida tasub valida hoolikalt," soovitab Espinosa Zaragoza.
Isabel Espinosa Zaragoza pidas ettekande "Obscure lipstick colour names: ambiguity as an attention-grabbing technique" ("Ähmased huulepulgavärvide nimed: ebaselgus kui tähelepanu-püüdmise tehnika") 9. septembril Tallinna Ülikoolis konverentsil Progress in Colour Studies 2022.
### Response:
Ähmased huulepulganimed müüvad ajutisi kujutluspilte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugesin hiljaaegu ERR-i portaalist artiklit"Üldise hinnatõusu tuules sööstab ülespoole ka laste huvihariduse kuutasu" ning imestasin kahe asja üle. Esiteks, kui vähe vastukaja see teema saanud on. Teiseks, miks heidetakse huvikoolidele ette hinnatõusu, kui praeguse elukalliduse taustal ei saa ju nemadki enam oma teenuseid samade hindadega pakkuda.
Kes tegelikult maksab laste huvitegevuse eest?
Huvitegevuste pakkujatel pole palju lahendusi olukorras, kus juhendajate (noorsootöötajate ja huvihariduse ning -tegevuse korraldajate) palgad ei ole tõusnud, vaatamata oluliselt kõrgenenud energiahindadele, hüppelisele inflatsioonile ning avalikule palgasurvele.
Noorsootöö on avalik teenus, mis kaetakse maksumaksja rahast. Isegi kui vanem peab osaliselt mõne ürituse või ettevõtmise eest tasuma, tuleb keskmiselt rohkem kui pool teenuse tegelikust kulust ikkagi maksumaksja rahakotist. Mitmed tegevused on õnneks veel tasuta. Kui omavalitsuste ega riigi eelarvest noorsootööle ja huvitegevustele lisa ei tule, tulebki tasusid tõsta ning lapsevanem on sunnitud vahe kinni maksma.
Ilmselt on meie kultuuriruumis raske ette kujutada olukorda, kus lastel ja noortel pole võimalust lisaks koolile arendada end muusika- või kunstikoolis, näiteringis või sporditrennis, käia noortekeskuses või võtta osa skaudiühingu tegevustest – teisisõnu osaleda noorsootöös ehk mitteformaalses hariduses.
Selleks, et püsiksid laste võimalused oma huvisid igakülgselt arendada, tuleb tekkinud kriisiolukorras tegeleda lahendustega. Ei ole ju mõeldav, et hiiglaslik inflatsioon muudab ühel hetkel üldhariduse tasuliseks, nii tuleb jätkuvalt tagada ka kõigile lastele võrdne ligipääs huviharidusele ja -tegevustele.
Just seda rolli täidavad kohalikes omavalitsustes tegutsevad noortekeskused, kes peale huvikoolide korraldavad lisaks muule noorsootööle ka lastele huvitegevusi, millest osavõtt on reeglina kas tasuta või sümboolse tasu eest. Kui pikalt nad praeguses olukorras seda tagada saavad, on juba iseasi. Huvitav, kas oleksime hinnatõusu ettekäändel nõus varsti maksma riigi- ja munitsipaalüldhariduskoolides osalustasu õppimise eest?
Räägime palgast
Noorsootöö ja huviharidus veavad välja tublide töötajate entusiasmil, sest oluline õppe- ja kasvatustöö on tasustatud nadilt. Samal ajal on kutsele ja haridusele esitatavad nõuded ning vanemate ja laste ootused vaat et kõrgemadki kui sarnaste valdkondade teistel spetsialistidel.
Statistikaameti andmetel on n-ö eesliini noorsootöötaja mediaanpalk selle aasta teises kvartalis 1272 eurot (50 protsenti noorsootöötajatest teenivad sellest vähem). Tasu on aga täisaja arvestusega, paljud noorsootöötajad töötavad paraku kõigest osakoormusega.
"Vahe õpetajatega järjest kasvab ja seda olukorras, kus isegi tavaõpetajad pole enam piisavalt tasustatud."
Huvikoolide õpetajate olukord pole oluliselt parem. Võrreldes üldhariduskoolide õpetajatega, kelle kohustused on sarnased, on noorsootöötajate palk keskmiselt 40 protsenti ehk 515 eurot väiksem. Vahe õpetajatega järjest kasvab ja seda olukorras, kus isegi tavaõpetajad pole enam piisavalt tasustatud.
Arvud on veelgi nukramad. Ka kõige kõrgemalt tasustatud juhendajad saavad tasu valdkonna keskmiselt palgast vähem, paljude noortekeskuste ja huvihariduse ning -tegevuse juhendajate mediaanpalk on jäänud senini (EANK uuringu ja STAT andmetel) 752–989 euro piiresse.
Millised on lahendused?
Kas on ka lahendusi? Muidugi on. Et kohe mitte näpuga teistele näidata, alustame meist endist. Peame hakkama ühiskonnana noorsootöötajaid rohkem tunnustama ja nõudma oma lastele head huvitegevust ja -haridust, mida pakuvad motiveeritud ja väärilise palgaga juhendajad.
Lisaks nõuame lähenevate riigikogu valimiste kontekstis poliitikutelt, et meie inimeste areng ja sellesse investeerimine oleks prioriteet (ka täpsed raketilöögid nõuavad veel väljaõppinud inimest). Riigikogu peaks suurendama omavalitsuste tulubaasi tulumaksust suurema protsendiga, et nad saaksid oma kohustusi noorsootöös, aga ka teistes valdkondades paremini täita.
Kui noorsootöö põhikulud on paremini rahastatud, oleksid osalustasud väiksemad ning surve eritoetusteks madalam. Samuti võiks nii praegune kui ka tulevane haridusminister suunata juba olemasolevat (aga parem veel, küsides sellele riigieelarvest lisa) huvitegevuse riiklikku toetust konkreetseks noorsootöötajate palgaprogrammiks, mis aitab koheselt omavalitsustel tuhandete noortevaldkonna töötajate palgalõhest kiiremini üle saada.
Lahendusi on veelgi ja nende positiivne mõju meie laste ja noorte võimalustele, aga ka vanemate rahakotile on investeeringukulust mitmekordselt mõjusam. | Edgar Schlümmer: lastel peab säilima ligipääs huvitegevustele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugesin hiljaaegu ERR-i portaalist artiklit"Üldise hinnatõusu tuules sööstab ülespoole ka laste huvihariduse kuutasu" ning imestasin kahe asja üle. Esiteks, kui vähe vastukaja see teema saanud on. Teiseks, miks heidetakse huvikoolidele ette hinnatõusu, kui praeguse elukalliduse taustal ei saa ju nemadki enam oma teenuseid samade hindadega pakkuda.
Kes tegelikult maksab laste huvitegevuse eest?
Huvitegevuste pakkujatel pole palju lahendusi olukorras, kus juhendajate (noorsootöötajate ja huvihariduse ning -tegevuse korraldajate) palgad ei ole tõusnud, vaatamata oluliselt kõrgenenud energiahindadele, hüppelisele inflatsioonile ning avalikule palgasurvele.
Noorsootöö on avalik teenus, mis kaetakse maksumaksja rahast. Isegi kui vanem peab osaliselt mõne ürituse või ettevõtmise eest tasuma, tuleb keskmiselt rohkem kui pool teenuse tegelikust kulust ikkagi maksumaksja rahakotist. Mitmed tegevused on õnneks veel tasuta. Kui omavalitsuste ega riigi eelarvest noorsootööle ja huvitegevustele lisa ei tule, tulebki tasusid tõsta ning lapsevanem on sunnitud vahe kinni maksma.
Ilmselt on meie kultuuriruumis raske ette kujutada olukorda, kus lastel ja noortel pole võimalust lisaks koolile arendada end muusika- või kunstikoolis, näiteringis või sporditrennis, käia noortekeskuses või võtta osa skaudiühingu tegevustest – teisisõnu osaleda noorsootöös ehk mitteformaalses hariduses.
Selleks, et püsiksid laste võimalused oma huvisid igakülgselt arendada, tuleb tekkinud kriisiolukorras tegeleda lahendustega. Ei ole ju mõeldav, et hiiglaslik inflatsioon muudab ühel hetkel üldhariduse tasuliseks, nii tuleb jätkuvalt tagada ka kõigile lastele võrdne ligipääs huviharidusele ja -tegevustele.
Just seda rolli täidavad kohalikes omavalitsustes tegutsevad noortekeskused, kes peale huvikoolide korraldavad lisaks muule noorsootööle ka lastele huvitegevusi, millest osavõtt on reeglina kas tasuta või sümboolse tasu eest. Kui pikalt nad praeguses olukorras seda tagada saavad, on juba iseasi. Huvitav, kas oleksime hinnatõusu ettekäändel nõus varsti maksma riigi- ja munitsipaalüldhariduskoolides osalustasu õppimise eest?
Räägime palgast
Noorsootöö ja huviharidus veavad välja tublide töötajate entusiasmil, sest oluline õppe- ja kasvatustöö on tasustatud nadilt. Samal ajal on kutsele ja haridusele esitatavad nõuded ning vanemate ja laste ootused vaat et kõrgemadki kui sarnaste valdkondade teistel spetsialistidel.
Statistikaameti andmetel on n-ö eesliini noorsootöötaja mediaanpalk selle aasta teises kvartalis 1272 eurot (50 protsenti noorsootöötajatest teenivad sellest vähem). Tasu on aga täisaja arvestusega, paljud noorsootöötajad töötavad paraku kõigest osakoormusega.
"Vahe õpetajatega järjest kasvab ja seda olukorras, kus isegi tavaõpetajad pole enam piisavalt tasustatud."
Huvikoolide õpetajate olukord pole oluliselt parem. Võrreldes üldhariduskoolide õpetajatega, kelle kohustused on sarnased, on noorsootöötajate palk keskmiselt 40 protsenti ehk 515 eurot väiksem. Vahe õpetajatega järjest kasvab ja seda olukorras, kus isegi tavaõpetajad pole enam piisavalt tasustatud.
Arvud on veelgi nukramad. Ka kõige kõrgemalt tasustatud juhendajad saavad tasu valdkonna keskmiselt palgast vähem, paljude noortekeskuste ja huvihariduse ning -tegevuse juhendajate mediaanpalk on jäänud senini (EANK uuringu ja STAT andmetel) 752–989 euro piiresse.
Millised on lahendused?
Kas on ka lahendusi? Muidugi on. Et kohe mitte näpuga teistele näidata, alustame meist endist. Peame hakkama ühiskonnana noorsootöötajaid rohkem tunnustama ja nõudma oma lastele head huvitegevust ja -haridust, mida pakuvad motiveeritud ja väärilise palgaga juhendajad.
Lisaks nõuame lähenevate riigikogu valimiste kontekstis poliitikutelt, et meie inimeste areng ja sellesse investeerimine oleks prioriteet (ka täpsed raketilöögid nõuavad veel väljaõppinud inimest). Riigikogu peaks suurendama omavalitsuste tulubaasi tulumaksust suurema protsendiga, et nad saaksid oma kohustusi noorsootöös, aga ka teistes valdkondades paremini täita.
Kui noorsootöö põhikulud on paremini rahastatud, oleksid osalustasud väiksemad ning surve eritoetusteks madalam. Samuti võiks nii praegune kui ka tulevane haridusminister suunata juba olemasolevat (aga parem veel, küsides sellele riigieelarvest lisa) huvitegevuse riiklikku toetust konkreetseks noorsootöötajate palgaprogrammiks, mis aitab koheselt omavalitsustel tuhandete noortevaldkonna töötajate palgalõhest kiiremini üle saada.
Lahendusi on veelgi ja nende positiivne mõju meie laste ja noorte võimalustele, aga ka vanemate rahakotile on investeeringukulust mitmekordselt mõjusam.
### Response:
Edgar Schlümmer: lastel peab säilima ligipääs huvitegevustele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti neljapaat saavutas poolfinaalis Itaalia ja Suurbritannia järel ajaga 5.56,00 kolmanda koha. Esimese vaheajapunkti läbis Eesti viiendana, teise vaheajapunkti neljandana ning viimase kolmandana. Meie nelik suutis viimased 500 meetrit kolmandat kohta hoida ja seega pääsesid nad laupäeval peetavasse A-finaali. Finaal algab Eesti aja järgi kell 16.26.
Võidu võtnud Itaalia (5.53,52) edestas teiseks tulnud Suurbritanniat kõigest 0,41 sekundiga. Eesti järel lõpetas neljandana Ukraina, viiendana Norra ja kuuendana Šveits. Teisest poolfinaalist pääsesid edasi Poola, Rumeenia ja Holland.
A-finaal on kavas laupäeval, Eesti aja järgi kell 16.26. Eesti kvartett stardib kuuendal rajal.
Pärastlõunal kell 16.40 stardivad Ander Koppel ja Elar Loot paarisaerulise kahepaadi C-finaalis. | Eesti neljapaat jõudis sõudmise MM-il A-finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti neljapaat saavutas poolfinaalis Itaalia ja Suurbritannia järel ajaga 5.56,00 kolmanda koha. Esimese vaheajapunkti läbis Eesti viiendana, teise vaheajapunkti neljandana ning viimase kolmandana. Meie nelik suutis viimased 500 meetrit kolmandat kohta hoida ja seega pääsesid nad laupäeval peetavasse A-finaali. Finaal algab Eesti aja järgi kell 16.26.
Võidu võtnud Itaalia (5.53,52) edestas teiseks tulnud Suurbritanniat kõigest 0,41 sekundiga. Eesti järel lõpetas neljandana Ukraina, viiendana Norra ja kuuendana Šveits. Teisest poolfinaalist pääsesid edasi Poola, Rumeenia ja Holland.
A-finaal on kavas laupäeval, Eesti aja järgi kell 16.26. Eesti kvartett stardib kuuendal rajal.
Pärastlõunal kell 16.40 stardivad Ander Koppel ja Elar Loot paarisaerulise kahepaadi C-finaalis.
### Response:
Eesti neljapaat jõudis sõudmise MM-il A-finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Praegune valitsus on kokku leppinud väga ambitsioonikas plaanis, mille elluviimisega on väga kiire. Hetkel on kõik jõupingutused keskendunud ühistele prioriteetsetele teemadele, nagu näiteks, kuidas aidata inimestel toime tulla hindade kallinemisega, tagada energiajulgeolek, tugevdada siseturvalisust ja riigikaitset," loetles justiitsminister Lea Danilson-Järg (Isamaa) teemasid, mille tõttu pole olnud tal mahti erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu valitsusse saata.
"Iga valitsus lähtub tööplaani koostamisel eelkõige enda poliitilistest prioriteetidest, mistõttu võivadki varasemalt koostatud eelnõud kõrvale jääda. Hetkel tuleb tegeleda kiireloomulisemate teemadega," lisas Danilson-Järg põhjenduseks.
Mais erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega laiendatakse Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) uurimisvolitusi, kooskõlastusringile saatnud toonane justiitsminister Maris Lauri (Reformierakond), on üllatunud, et ministeeriumi uus juhtkond seadust piisavalt oluliseks ei pea.
"Oli teada, et kooskõlastusejärgne periood satub suvepuhkuste ajale ja võib seetõttu olla pikem. Ma eeldan siiski, et see eelnõu tuleb valitsusse kiiresti. Seal on olulised teemad, nagu korruptsioon, ja mul on üllatav kuulda, et see pole uue ministri jaoks piisavalt oluline küsimus," sõnas Lauri.
Tema sõnul on tegemist hästi läbiarutatud teemaga, ja kui see eelnõu jõuaks kiiresti riigikogusse, siis võiks seaduse vastu võtta veel sel aastal. "See on hädavajalik eelnõu," rõhutas Lauri.
ERJK: pöördume peaministri poole
ERJK aseesimehe Kaarel Tarandi sõnul on kahetsusväärne, et kui eelnõu edasi ei liigu, sest see tähendab, et ei saa saavutada poliitiliselt sõnastatud eesmärke ja rahvusvaheliselt võetud kohustusi võidelda korruptsiooniga.
Ta nentis ka, et selles eelnõus pole suuri sisulisi poliitilisi või maailmavaatelise konfliktiga punkte, vaid pigem punktid, mis võimaldavad komisjonile paremat menetlusprotsessi. "Kuid seal on mõned elemendid, mis aitavad kaasa erakondade õiguskuulekuse kasvule, mis võiks olla ka erakondade endi huvides," sõnas Tarand.
Komisjonil on kavas tõstatada eelnõu toppamise teema peaminister Kaja Kallase juures. "Peame teadeoleva info baasil esitama peaministrile küsimuse ja palve see eelnõu oma tähelepanu alla võtta, sest eelmise valitsuse ajal oli ta sellest huvitatud," lausus Tarand.
Ka tema hinnangul on praegu piisavalt aega, et seadus veel selle riigikogu koosseisu volituste ajal ära menetleda ja jõustada. "Sest kui seda ei juhtu, siis on komisjoni võimalused kontrollida erakondade rahastamise seaduslikkust algava valimiskampaania jooksul sama väikesed kui eelmisel korral. See tähendab, et suure tõenäosusega mingid asjad jäävad menetlemata," ütles Tarand.
"See [justiitsministri] põhjendus, et praegu pole õige aeg või et praegu on teisi ja tähtsamaid asju teha, ei ole väga veenev. Eriti selle erakonnaseaduse muutmise eelnõu puhul, mis on valmis. See ei vaja rohkemat kui viit minutit tähelepanu justiitsministrilt, et saata see riigikantselei poole ehk valitsuse istungile teele. See ei ole suur töökoormus," märkis Tarand.
Seadusemuudatusega loodaks ERJK-le õiguslik alus küsimaks dokumente, teavet ja selgitusi ka kolmandatelt isikutelt ning võimaldatakse isikuid kutsuda ERJK ametiruumidesse. Sealjuures antakse kohale ilmumiseks mõistlik tähtaeg ning viidatakse sunniraha ja sundtoomise rakendamise võimalusele kutse peale ilmumata jätmise korral.
Samuti muudetakse keelatud annetuse vastuvõtmisele kohaldatavaid tagajärgi, sealhulgas viiakse sisse objektiivne tähtaeg (30 kalendripäeva), mille jooksul tuleb keelatud annetus kanda tagasi annetuse teinud isikule. Tähtaja möödumisel tuleb keelatud annetus kanda igal juhul riigieelarvesse. | Erakondade rahastamise järelevalvet karmistav eelnõu jäi toppama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Praegune valitsus on kokku leppinud väga ambitsioonikas plaanis, mille elluviimisega on väga kiire. Hetkel on kõik jõupingutused keskendunud ühistele prioriteetsetele teemadele, nagu näiteks, kuidas aidata inimestel toime tulla hindade kallinemisega, tagada energiajulgeolek, tugevdada siseturvalisust ja riigikaitset," loetles justiitsminister Lea Danilson-Järg (Isamaa) teemasid, mille tõttu pole olnud tal mahti erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu valitsusse saata.
"Iga valitsus lähtub tööplaani koostamisel eelkõige enda poliitilistest prioriteetidest, mistõttu võivadki varasemalt koostatud eelnõud kõrvale jääda. Hetkel tuleb tegeleda kiireloomulisemate teemadega," lisas Danilson-Järg põhjenduseks.
Mais erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega laiendatakse Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) uurimisvolitusi, kooskõlastusringile saatnud toonane justiitsminister Maris Lauri (Reformierakond), on üllatunud, et ministeeriumi uus juhtkond seadust piisavalt oluliseks ei pea.
"Oli teada, et kooskõlastusejärgne periood satub suvepuhkuste ajale ja võib seetõttu olla pikem. Ma eeldan siiski, et see eelnõu tuleb valitsusse kiiresti. Seal on olulised teemad, nagu korruptsioon, ja mul on üllatav kuulda, et see pole uue ministri jaoks piisavalt oluline küsimus," sõnas Lauri.
Tema sõnul on tegemist hästi läbiarutatud teemaga, ja kui see eelnõu jõuaks kiiresti riigikogusse, siis võiks seaduse vastu võtta veel sel aastal. "See on hädavajalik eelnõu," rõhutas Lauri.
ERJK: pöördume peaministri poole
ERJK aseesimehe Kaarel Tarandi sõnul on kahetsusväärne, et kui eelnõu edasi ei liigu, sest see tähendab, et ei saa saavutada poliitiliselt sõnastatud eesmärke ja rahvusvaheliselt võetud kohustusi võidelda korruptsiooniga.
Ta nentis ka, et selles eelnõus pole suuri sisulisi poliitilisi või maailmavaatelise konfliktiga punkte, vaid pigem punktid, mis võimaldavad komisjonile paremat menetlusprotsessi. "Kuid seal on mõned elemendid, mis aitavad kaasa erakondade õiguskuulekuse kasvule, mis võiks olla ka erakondade endi huvides," sõnas Tarand.
Komisjonil on kavas tõstatada eelnõu toppamise teema peaminister Kaja Kallase juures. "Peame teadeoleva info baasil esitama peaministrile küsimuse ja palve see eelnõu oma tähelepanu alla võtta, sest eelmise valitsuse ajal oli ta sellest huvitatud," lausus Tarand.
Ka tema hinnangul on praegu piisavalt aega, et seadus veel selle riigikogu koosseisu volituste ajal ära menetleda ja jõustada. "Sest kui seda ei juhtu, siis on komisjoni võimalused kontrollida erakondade rahastamise seaduslikkust algava valimiskampaania jooksul sama väikesed kui eelmisel korral. See tähendab, et suure tõenäosusega mingid asjad jäävad menetlemata," ütles Tarand.
"See [justiitsministri] põhjendus, et praegu pole õige aeg või et praegu on teisi ja tähtsamaid asju teha, ei ole väga veenev. Eriti selle erakonnaseaduse muutmise eelnõu puhul, mis on valmis. See ei vaja rohkemat kui viit minutit tähelepanu justiitsministrilt, et saata see riigikantselei poole ehk valitsuse istungile teele. See ei ole suur töökoormus," märkis Tarand.
Seadusemuudatusega loodaks ERJK-le õiguslik alus küsimaks dokumente, teavet ja selgitusi ka kolmandatelt isikutelt ning võimaldatakse isikuid kutsuda ERJK ametiruumidesse. Sealjuures antakse kohale ilmumiseks mõistlik tähtaeg ning viidatakse sunniraha ja sundtoomise rakendamise võimalusele kutse peale ilmumata jätmise korral.
Samuti muudetakse keelatud annetuse vastuvõtmisele kohaldatavaid tagajärgi, sealhulgas viiakse sisse objektiivne tähtaeg (30 kalendripäeva), mille jooksul tuleb keelatud annetus kanda tagasi annetuse teinud isikule. Tähtaja möödumisel tuleb keelatud annetus kanda igal juhul riigieelarvesse.
### Response:
Erakondade rahastamise järelevalvet karmistav eelnõu jäi toppama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Lugu sündis täiesti juhuslikult, kui Andrei Zevakin ühel stuudiosessioonil kitarri kätte haaras ja meloodiat vaikselt mängima hakkas. Mul olid ammu peas kummitanud laulu esimesed sõnad ja laulsin selle kitarri peal kaasa. Pluuto liitus oma ideedega ja nii sündiski kergelt mõru sõnumiga lugu," meenutas Heleza ehk Helena Põldmaa.
"Sa oleks võinud öelda nii" räägib suhtesituatsioonist, kus jäetakse õigel ajal üksteisele asju ütlemata, mis kulmineerub eri ootusteks ja pettumusteks.
Loo produtseeris Andrei Zevakin. Lisaks kitarridele salvestati shaker' i ja arvutimängu "Sims 4" heliefekte.
Pluuto sõnul toob sügis palju tööd ja uusi elamusi. "Loodan lõpusirgele saada oma teise stuudioalbumiga, mille nimel olen viimased kaks aastat tööd teinud," ütles muusik. | Pluuto ja Heleza avaldasid ühise loo "Sa oleks võinud öelda nii" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Lugu sündis täiesti juhuslikult, kui Andrei Zevakin ühel stuudiosessioonil kitarri kätte haaras ja meloodiat vaikselt mängima hakkas. Mul olid ammu peas kummitanud laulu esimesed sõnad ja laulsin selle kitarri peal kaasa. Pluuto liitus oma ideedega ja nii sündiski kergelt mõru sõnumiga lugu," meenutas Heleza ehk Helena Põldmaa.
"Sa oleks võinud öelda nii" räägib suhtesituatsioonist, kus jäetakse õigel ajal üksteisele asju ütlemata, mis kulmineerub eri ootusteks ja pettumusteks.
Loo produtseeris Andrei Zevakin. Lisaks kitarridele salvestati shaker' i ja arvutimängu "Sims 4" heliefekte.
Pluuto sõnul toob sügis palju tööd ja uusi elamusi. "Loodan lõpusirgele saada oma teise stuudioalbumiga, mille nimel olen viimased kaks aastat tööd teinud," ütles muusik.
### Response:
Pluuto ja Heleza avaldasid ühise loo "Sa oleks võinud öelda nii" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui küsida, kas pilved on üksildased, siis esmapilgul tundub, et see on hullumeelne küsimus. Mõtteeksperimendi korras meeldib mulle aga mõtelda, mida tähendaks, kui mitte-inimlikul maailmal oleks tunded ja meeleolud," rääkis Pettman, kes osaleb ühe peaesinejana Tartu Ülikoolis toimuval igapäevaelu emotsionaalseid lähedusi uurival konverentsil.
Ta lisas, et katsed inimkesksest vaatekohast kaugemale liikuda on iseäranis väärtuslikud kliimaajastul, olgu nad luhtumisele määratud või mitte. Uut laadi tundlikkuse saavutamine ei puuduta tema sõnul ainult mõtlemist, vaid hõlmab meie tähelepanu ja kuulamisvõimet laiemalt.
"Tavaliselt mõtleme kurbusest individuaalse psühholoogilise seisundina. Mis oleks aga, kui me tõstame selle planeetide mõõtkavasse. Näiteks võime küsida, mida ikkagi tähendab öelda, et emake Maa kannatab."
"Kas me kunagi saame teada, mis tunne on olla nahkhiir, arvatavasti mitte. Aga proovides sellele eri viisil läheneda, olgu teaduse või kunsti vahenditega, võib see meid inimestena ikkagi mingitel huvitavatel viisidel muuta. See ei tähenda tingimata, et me ka üksteiseni jõuame, aga see tekitab emotsionaalseid ja intellektuaalseid nihestusi," arutles Pettman.
Professori sõnul varitseb seejuures oht, et hakkame välismaailma ja teisi olendid liiga kergekäeliselt inimlikustama ja omistame neile omadusi ja seisundeid, mida neil ei ole. "Kui me sellest aga täielikult loobume, siis tekitame lõhe inimese ja loodusliku maailma suhtes, unustades, et me oleme ise ka looduse osa," rääkis Pettman.
Ta lisas, et õpetab New Yorgis tudengitele kursust "Kurvad planeedid", mis samuti mängib ideega, et meeleolud ja tunded ulatuvad inimlikust sfäärist kaugemale. "Tavaliselt mõtleme kurbusest individuaalse psühholoogilise seisundina. Mis oleks aga, kui me tõstame selle planeetide mõõtkavasse. Näiteks võime küsida, mida ikkagi tähendab öelda, et emake Maa kannatab," arutles Pettman.
Empaatilise suhte loomine mitte-inimliku maailmaga eeldab ühtlasi täiesti teistsugust ajakogemust. "Me oleme kaotamas avaramat ajatunnetust, suuresti tänu tehnoloogiale ja meediale, mis meie elu killustavad. Seega on oluline küsida, kuidas kultiveerida oluliselt aeglasemalt kulgevate ajaliste kestuste tunnetust. Näiteks, kuidas muuta tajutavaks põlisrahvastelt pärit idee, et jätame meist mahajääva maailma vähemalt seitsmele järgnevale põlvkonnale," mõtiskles Pettman.
"Me oleme kaotamas avaramat ajatunnetust, suuresti tänu tehnoloogiale ja meediale, mis meie elu killustavad. Seega on oluline küsida, kuidas kultiveerida oluliselt aeglasemalt kulgevate ajaliste kestuste tunnetust."
Uut laadi tundlikkuse arendamisel mängivad Pettmani sõnul olulist rolli humanitaarteadused: "Nad on nagu tähelepanu treenimise jõusaal, rääkimata sellest, et võime tundide kaupa lugeda või kirjutada ja midagi põhjalikult läbi mõelda on väga kasulikud oskused."
Pettmani lähenemine haakub posthumanistliku mõttevooluga, mis käsitleb inimest ühe liigina teiste seas ja on kriitiline inimkesksete vaatekohtade suhtes: "See on lähenemine, mis vaidlustab Immanuel Kanti seisukoha, et maailm iseeneses jääb alati kättesaamatuks ja et kogeme maailma alati inimliku kogemuse valguses. Isegi kui need katsed on mõnes mõttes naiivsed, on ikkagi oluline püüda ületada inimlik nartsissism ja rahuolu iseendaga."
Keskkonnakriisi tuules koguvad aina enam kasutust mõisted nagu ökolein ja ökoärevus. "Oleme eksistentsiaalses hetkes. Ehk on see hetk, mil lõpuks tunnistame inimese kui liigi ja meie planeedi haprust. Kapitalism, kasvusurve, tarbimine ja jäätmed on suur probleem. See on hetk, kus lootus pole päriselt kadunud, aga samas peame tunnistama, et on aeg leinata," ütles Pettman.
Kas inimkond suudab selles olukorras kollektiivselt tegutseda, selles osas jääb professor reserveerituks. "Ma olen skeptiline, sest inimesed on sellised, nagu nad alati on olnud. On olemas ökomodernistid, kes räägivad globaalsest valitsusest ja pakuvad ideid näiteks sellest, kuidas pool planeeti võiks olla metsiku looduse päralt ja teine pool üks suur linn. Ma ei ole selliste visioonide suhtes väga entusiastlik, sest need suruvad maailma liialt ühetaoliseks ja kasvatavad bürokraatia probleeme," märkis Pettman. | Kultuuriteoreetik: emotsionaalset lähedust saab kogeda kosmilisel tasandil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui küsida, kas pilved on üksildased, siis esmapilgul tundub, et see on hullumeelne küsimus. Mõtteeksperimendi korras meeldib mulle aga mõtelda, mida tähendaks, kui mitte-inimlikul maailmal oleks tunded ja meeleolud," rääkis Pettman, kes osaleb ühe peaesinejana Tartu Ülikoolis toimuval igapäevaelu emotsionaalseid lähedusi uurival konverentsil.
Ta lisas, et katsed inimkesksest vaatekohast kaugemale liikuda on iseäranis väärtuslikud kliimaajastul, olgu nad luhtumisele määratud või mitte. Uut laadi tundlikkuse saavutamine ei puuduta tema sõnul ainult mõtlemist, vaid hõlmab meie tähelepanu ja kuulamisvõimet laiemalt.
"Tavaliselt mõtleme kurbusest individuaalse psühholoogilise seisundina. Mis oleks aga, kui me tõstame selle planeetide mõõtkavasse. Näiteks võime küsida, mida ikkagi tähendab öelda, et emake Maa kannatab."
"Kas me kunagi saame teada, mis tunne on olla nahkhiir, arvatavasti mitte. Aga proovides sellele eri viisil läheneda, olgu teaduse või kunsti vahenditega, võib see meid inimestena ikkagi mingitel huvitavatel viisidel muuta. See ei tähenda tingimata, et me ka üksteiseni jõuame, aga see tekitab emotsionaalseid ja intellektuaalseid nihestusi," arutles Pettman.
Professori sõnul varitseb seejuures oht, et hakkame välismaailma ja teisi olendid liiga kergekäeliselt inimlikustama ja omistame neile omadusi ja seisundeid, mida neil ei ole. "Kui me sellest aga täielikult loobume, siis tekitame lõhe inimese ja loodusliku maailma suhtes, unustades, et me oleme ise ka looduse osa," rääkis Pettman.
Ta lisas, et õpetab New Yorgis tudengitele kursust "Kurvad planeedid", mis samuti mängib ideega, et meeleolud ja tunded ulatuvad inimlikust sfäärist kaugemale. "Tavaliselt mõtleme kurbusest individuaalse psühholoogilise seisundina. Mis oleks aga, kui me tõstame selle planeetide mõõtkavasse. Näiteks võime küsida, mida ikkagi tähendab öelda, et emake Maa kannatab," arutles Pettman.
Empaatilise suhte loomine mitte-inimliku maailmaga eeldab ühtlasi täiesti teistsugust ajakogemust. "Me oleme kaotamas avaramat ajatunnetust, suuresti tänu tehnoloogiale ja meediale, mis meie elu killustavad. Seega on oluline küsida, kuidas kultiveerida oluliselt aeglasemalt kulgevate ajaliste kestuste tunnetust. Näiteks, kuidas muuta tajutavaks põlisrahvastelt pärit idee, et jätame meist mahajääva maailma vähemalt seitsmele järgnevale põlvkonnale," mõtiskles Pettman.
"Me oleme kaotamas avaramat ajatunnetust, suuresti tänu tehnoloogiale ja meediale, mis meie elu killustavad. Seega on oluline küsida, kuidas kultiveerida oluliselt aeglasemalt kulgevate ajaliste kestuste tunnetust."
Uut laadi tundlikkuse arendamisel mängivad Pettmani sõnul olulist rolli humanitaarteadused: "Nad on nagu tähelepanu treenimise jõusaal, rääkimata sellest, et võime tundide kaupa lugeda või kirjutada ja midagi põhjalikult läbi mõelda on väga kasulikud oskused."
Pettmani lähenemine haakub posthumanistliku mõttevooluga, mis käsitleb inimest ühe liigina teiste seas ja on kriitiline inimkesksete vaatekohtade suhtes: "See on lähenemine, mis vaidlustab Immanuel Kanti seisukoha, et maailm iseeneses jääb alati kättesaamatuks ja et kogeme maailma alati inimliku kogemuse valguses. Isegi kui need katsed on mõnes mõttes naiivsed, on ikkagi oluline püüda ületada inimlik nartsissism ja rahuolu iseendaga."
Keskkonnakriisi tuules koguvad aina enam kasutust mõisted nagu ökolein ja ökoärevus. "Oleme eksistentsiaalses hetkes. Ehk on see hetk, mil lõpuks tunnistame inimese kui liigi ja meie planeedi haprust. Kapitalism, kasvusurve, tarbimine ja jäätmed on suur probleem. See on hetk, kus lootus pole päriselt kadunud, aga samas peame tunnistama, et on aeg leinata," ütles Pettman.
Kas inimkond suudab selles olukorras kollektiivselt tegutseda, selles osas jääb professor reserveerituks. "Ma olen skeptiline, sest inimesed on sellised, nagu nad alati on olnud. On olemas ökomodernistid, kes räägivad globaalsest valitsusest ja pakuvad ideid näiteks sellest, kuidas pool planeeti võiks olla metsiku looduse päralt ja teine pool üks suur linn. Ma ei ole selliste visioonide suhtes väga entusiastlik, sest need suruvad maailma liialt ühetaoliseks ja kasvatavad bürokraatia probleeme," märkis Pettman.
### Response:
Kultuuriteoreetik: emotsionaalset lähedust saab kogeda kosmilisel tasandil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teos räägib isa ja poja painavast nõrkusest Maria Crossi nimelise naise vastu. Iseloomult ja elutunnetuselt vastandlike meeste vahelist pinget annab Mauriac edasi talle omase pessimismiga.
"Ega me ei saagi lõpuni teada, kas "Armastuse kõrb" on see kõrb, kus armastust pole, või on see armastuse enda tuline ja halastamatu maastik, kuhu eksinu ikkagi sureb janusse sellesama armastuse järele," tõdeb uustrükile kirjutatud saatesõnas Tõnu Õnnepalu.
Katkend
I
Palju aastaid oli Raymond Courrèges hellitanud lootust veel kord kohata Maria Crossi, kellele ta kõigest hingest ihkas kätte maksta. Sageli oli ta tänaval järgnenud mõnele möödakäijale, arvates, et on leidnud selle, keda otsib. Hiljem aga oli aeg ta viha sedavõrd lahutanud, et kui saatus teda selle naisega viimaks silm silma vastu pani, ei tundnudki ta algul seda raevuga segatud rõõmu, mida niisugune kohtumine oleks õieti pidanud temas äratama. Kell oli alles kümme, kui ta tol õhtul ühte Duphot' tänava baari astus; džässorkestri mulatt laulis tasakesi vaid tähelepaneliku ülemkelneri meeleheaks. Pisikeses saalis, kus keskööl tammusid paarid, sumises nüüd ainult ventilaator nagu suur kärbes. Uksehoidjale, kes imestas: "Pole harjunud härrat nii varakult nägema...", vastas Raymond vaid sõnatu viipega, mis nõudis, et ta sellele suminale lõpu teeks. Omamehelik uksehoidja püüdis teda asjata veenda, et "see on uus süsteem, mis imeb suitsu ära, ilma tuult tekitamata". Courrèges vaatas teda niisuguse näoga, et mees kähku riidehoidu taganes; aga laes jäid ventilaatori tiivad seisma nagu mahalaskunud kimalasel.
Lauda istudes lõikas Raymond lumivalgete laudlinade rivvi esimese sälgu, nägi peeglis oma halvimate hetkede grimassi ja küsis endalt: "Mis mul viga on?" Kurat, ta vihkas luhtunud õhtuid, ja tänane õhtu oli selle lojuse Eddy H. süü. Poissi oli tulnud väevõimuga sundida, teda kodunt välja tirida, et kabareesse viia. Söögi ajal oli Eddy oma tähelepanematust peavaluga vabandanud, kärsitult tooliserval nihelnud, keha rahutust täis, üleni hõivatud mingite peatsete rõõmude ootusest. Niipea kui kohv joodud, oli ta jalga lasknud, silmad kilamas, kõrvad õhetamas, sõõrmed puhevil. Kogu päeva oli Raymond'i saatnud eelseisva õhtu ja öö meeldiv kujutlus. Aga Eddyt ootasid ilmselt muud lõbud, hoopis värskendavamad kui südamepuistamine.
Oma üllatuseks leidis Courrèges, et ta pole mitte ainult pettunud ja solvunud, vaid ka kurb. Jahmunult märkas ta, kui väärtuslikuks oli talle saanud pealiskaudseimgi sõprus. See oli uus nähtus tema elus: kuni kolmekümnenda eluaastani oli ta olnud võimetu enesesalgamiseks, mida sõprus nõuab, ja et tal pealegi oli rohkesti tegemist naistega, põlastas ta kõike, mis tema meelest polnud omandatav; ta oleks võinud öelda nagu maias laps: "Ma armastan ainult seda, mida saab süüa." Tollal kasutas ta oma kamraade ainult kui tunnistajaid või usaldusaluseid: sõber oli tema jaoks eeskätt kaks kõrva. Ühtlasi armastas ta iseendale tõestada, et ta valitseb ja juhib neid; tal oli mõjutamise kirg, ja meelitatult nägi ta endas oma sõprade meisterlikku hukutajat.
Raymond Courrèges oleks võinud endale soetada kindla klientuuri, nagu see oli tema kirurgist vanaisal, jesuiidist vanaonul või arstist isal, kui ta oleks vaid osanud oma ihasid karjäärile allutada ja kui ta isu poleks teda kõrvale meelitanud kõigest, mis ei tõotanud kiiret rahuldust. Nüüd aga hakkas ta jõudma ikka, kus oma üleolekut suudavad säilitada vaid need, kes oskavad puudutada ligimeste hinge; Courrèges aga oskas oma jüngritele õpetada vaid seda, kuidas naudingust maksimumi välja pigistada. Ja nooremad hakkasid eelistama omaealisi kaaslasi ning tema austajaskond kuivas kokku. Armastuse jahimaad kihavad veel kaua saagist, aga see väike salkkond, kellega me koos elama hakkasime, kahaneb aasta-aastalt. Courrèges jälgis neid, keda sõja kuri lõikus oli säästnud, vaatas, kuidas nad uppusid abiellu või kängusid ametis, märkas nende halle karvu, punduvat kõhtu, kiilast kolpa ja vihkas neid sellepärast, et nad olid temaga ühevanused. Ta süüdistas neid oma nooruse mõrvamises ja reetmises, enne kui see ise neid hülgas.
Ta oli uhke oma positsioonile sõjajärgse noorpõlve hulgas. Ja nüüd, siin veel tühjas baaris, kus summutatult tinises vaid üksainus mandoliin (meloodia leegike suri, sündis uuesti, hubises), silmitses ta pinevalt peeglis oma nägu karmide juuste all – nägu, millele kolmkümmend viis aastat olid seni veel halastanud. Talle tundus, et vanadus, mis polnud veel puudutanud ta keha, riivas juba ta elu. Kuigi ta uhkusega kuulis naisi küsivat: "Kes on see pikk noormees?", teadis ta, et kahekümnesed poisid, kellel oli teravam pilk, ei lugenud teda enam oma üürikesse mesti kuuluvaks. Küllap oli sel Eddyl parematki teha kui saksofonilärmis koiduvalgeni iseendast rääkida; – aga võib olla, et just seda ta praegusel hetkel kuskil teises baaris nimelt tegi, puistas südant 1904. aastal sündinud poisile, kes järjest vahele ütles:
"Mina ka" ja: "Täpselt nagu mina..."
Tuli jõuk noori, kes olid kavatsenud kõrgi enesekindlusega läbi saali marssida, kuid kohmetusid nüüd siin valitsevat tühjust nähes ja kogunesid troppi baarimehe ümber. Courrèges keeldus põhimõtteliselt kannatamast kellegi teise pärast, olgu see armuke või sõber. Seepärast hakkas ta vastavalt oma meetodile võrdlema Eddy tühisust ülearu suure ängistusega, millesse poisi ükskõiksus teda oli viinud. Rahuldusega täheldas ta, et ükski juureniit ei pannud vastu, kui ta seda tundeidu endast välja kitkuda püüdis. Ta söandas koguni veel kaugemale minna, kujutles, kuidas ta Eddy homme uksest välja viskab, ja vaatas külmavereliselt silma võimalusele, et ta teda enam iial ei näe. Koguni päris kerge südamega ütles ta endale: "Ma tõmban talle kriipsu peale..." ja ohkas lohutatult. Aga ikkagi tundis ta endas püsivat veel mingit rahutust, millel polnud Eddyga midagi tegemist. Ah jaa, see kiri, mida ta smokingi taskus näppis... Pole mõtet üle lugeda: doktor Courrèges kasutas oma pojaga suheldes elliptilist stiili, mis jäi kergesti meelde:
Peatun meditsiinikongressi ajal Grand-Hôtelis. Sinu käsutuses hommikul enne kella üheksat, õhtul pärast ühtteist.
Sinu isa
Paul Courrèges.
"Mis sa veel ei taha!" pomises Raymond ja tegi enda teadmata jonnaka näo. Ta kandis isa peale vimma, sest tal polnud teda nii kerge põlata kui teisi omakseid. Kolmekümneaastaselt oli Raymond asjata nõudnud sama suurt summat, kui ta õde kaasavaraks sai. Vanemate keeldumise peale oli ta nendega kõik sidemed katkestanud. Kuid varandus kuulus proua Courrèges'ile; ja Raymond teadis väga hästi, et isa oleks heldem olnud, kui tal oleks olnud õigust kaasa rääkida, ja et raha ei lugenud talle midagi. Ta kordas: "Mis sa veel ei taha!", aga märkas tahtmatult selles kuivas sõnumis teatavat kutset. Ta ei olnud nii pime kui proua Courrèges, keda mehe külmus ja teravus ärritasid ja kellel oli kombeks öelda: "Mis mul sellest kasu on, et ta on hea inimene, kui ma seda ei näe? Mõelge ise, missugune ta veel siis oleks, kui ta oleks halb!"
Raymond'i häiris see kutse isalt, keda oli väga raske vihata. Ta muidugi jätab vastamata. Aga ikkagi... Hiljem, kui ta selle öö sündmusi meelde tuletas, meenus talle kibedus, mida ta vaiksesse tühja baari astudes oli tundnud, kuid ta unustas selle põhjuse – Eddy-nimelise kamraadi põgenemise ja isa Pariisis viibimise. Talle näis, et see mürgine meeleolu tekkis eelaimusest ja et tema tolleõhtuse hingeseisundi ja eelseisva elusündmuse vahel pidi olema mingi seos. Edaspidi jäi ta kangekaelselt selle juurde, et üksnes Eddy ja doktor Courrèges ei oleks suutnud teda sellisesse ängistusse viia ja et vaevalt oli ta kokteiliklaasiga lauda istunud, kui tundis vaistlikult, nii vaimselt kui füüsiliselt selle inimese lähenemist, kes praegu juba taksoga Duphot' tänava nurgale oli jõudnud ja käekotis sorides oma kaaslasele kurtis:
"Küll on lugu, ma olen huulepulga koju unustanud."
Ja mees vastas:
"Tualettruumis peaks neid olema."
"Mis õudust sa räägid! Selleks et nakatuda..."
"Gladys laenab sulle enda oma." | Loe katkendit François Mauriaci romaanist "Armastuse kõrb" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teos räägib isa ja poja painavast nõrkusest Maria Crossi nimelise naise vastu. Iseloomult ja elutunnetuselt vastandlike meeste vahelist pinget annab Mauriac edasi talle omase pessimismiga.
"Ega me ei saagi lõpuni teada, kas "Armastuse kõrb" on see kõrb, kus armastust pole, või on see armastuse enda tuline ja halastamatu maastik, kuhu eksinu ikkagi sureb janusse sellesama armastuse järele," tõdeb uustrükile kirjutatud saatesõnas Tõnu Õnnepalu.
Katkend
I
Palju aastaid oli Raymond Courrèges hellitanud lootust veel kord kohata Maria Crossi, kellele ta kõigest hingest ihkas kätte maksta. Sageli oli ta tänaval järgnenud mõnele möödakäijale, arvates, et on leidnud selle, keda otsib. Hiljem aga oli aeg ta viha sedavõrd lahutanud, et kui saatus teda selle naisega viimaks silm silma vastu pani, ei tundnudki ta algul seda raevuga segatud rõõmu, mida niisugune kohtumine oleks õieti pidanud temas äratama. Kell oli alles kümme, kui ta tol õhtul ühte Duphot' tänava baari astus; džässorkestri mulatt laulis tasakesi vaid tähelepaneliku ülemkelneri meeleheaks. Pisikeses saalis, kus keskööl tammusid paarid, sumises nüüd ainult ventilaator nagu suur kärbes. Uksehoidjale, kes imestas: "Pole harjunud härrat nii varakult nägema...", vastas Raymond vaid sõnatu viipega, mis nõudis, et ta sellele suminale lõpu teeks. Omamehelik uksehoidja püüdis teda asjata veenda, et "see on uus süsteem, mis imeb suitsu ära, ilma tuult tekitamata". Courrèges vaatas teda niisuguse näoga, et mees kähku riidehoidu taganes; aga laes jäid ventilaatori tiivad seisma nagu mahalaskunud kimalasel.
Lauda istudes lõikas Raymond lumivalgete laudlinade rivvi esimese sälgu, nägi peeglis oma halvimate hetkede grimassi ja küsis endalt: "Mis mul viga on?" Kurat, ta vihkas luhtunud õhtuid, ja tänane õhtu oli selle lojuse Eddy H. süü. Poissi oli tulnud väevõimuga sundida, teda kodunt välja tirida, et kabareesse viia. Söögi ajal oli Eddy oma tähelepanematust peavaluga vabandanud, kärsitult tooliserval nihelnud, keha rahutust täis, üleni hõivatud mingite peatsete rõõmude ootusest. Niipea kui kohv joodud, oli ta jalga lasknud, silmad kilamas, kõrvad õhetamas, sõõrmed puhevil. Kogu päeva oli Raymond'i saatnud eelseisva õhtu ja öö meeldiv kujutlus. Aga Eddyt ootasid ilmselt muud lõbud, hoopis värskendavamad kui südamepuistamine.
Oma üllatuseks leidis Courrèges, et ta pole mitte ainult pettunud ja solvunud, vaid ka kurb. Jahmunult märkas ta, kui väärtuslikuks oli talle saanud pealiskaudseimgi sõprus. See oli uus nähtus tema elus: kuni kolmekümnenda eluaastani oli ta olnud võimetu enesesalgamiseks, mida sõprus nõuab, ja et tal pealegi oli rohkesti tegemist naistega, põlastas ta kõike, mis tema meelest polnud omandatav; ta oleks võinud öelda nagu maias laps: "Ma armastan ainult seda, mida saab süüa." Tollal kasutas ta oma kamraade ainult kui tunnistajaid või usaldusaluseid: sõber oli tema jaoks eeskätt kaks kõrva. Ühtlasi armastas ta iseendale tõestada, et ta valitseb ja juhib neid; tal oli mõjutamise kirg, ja meelitatult nägi ta endas oma sõprade meisterlikku hukutajat.
Raymond Courrèges oleks võinud endale soetada kindla klientuuri, nagu see oli tema kirurgist vanaisal, jesuiidist vanaonul või arstist isal, kui ta oleks vaid osanud oma ihasid karjäärile allutada ja kui ta isu poleks teda kõrvale meelitanud kõigest, mis ei tõotanud kiiret rahuldust. Nüüd aga hakkas ta jõudma ikka, kus oma üleolekut suudavad säilitada vaid need, kes oskavad puudutada ligimeste hinge; Courrèges aga oskas oma jüngritele õpetada vaid seda, kuidas naudingust maksimumi välja pigistada. Ja nooremad hakkasid eelistama omaealisi kaaslasi ning tema austajaskond kuivas kokku. Armastuse jahimaad kihavad veel kaua saagist, aga see väike salkkond, kellega me koos elama hakkasime, kahaneb aasta-aastalt. Courrèges jälgis neid, keda sõja kuri lõikus oli säästnud, vaatas, kuidas nad uppusid abiellu või kängusid ametis, märkas nende halle karvu, punduvat kõhtu, kiilast kolpa ja vihkas neid sellepärast, et nad olid temaga ühevanused. Ta süüdistas neid oma nooruse mõrvamises ja reetmises, enne kui see ise neid hülgas.
Ta oli uhke oma positsioonile sõjajärgse noorpõlve hulgas. Ja nüüd, siin veel tühjas baaris, kus summutatult tinises vaid üksainus mandoliin (meloodia leegike suri, sündis uuesti, hubises), silmitses ta pinevalt peeglis oma nägu karmide juuste all – nägu, millele kolmkümmend viis aastat olid seni veel halastanud. Talle tundus, et vanadus, mis polnud veel puudutanud ta keha, riivas juba ta elu. Kuigi ta uhkusega kuulis naisi küsivat: "Kes on see pikk noormees?", teadis ta, et kahekümnesed poisid, kellel oli teravam pilk, ei lugenud teda enam oma üürikesse mesti kuuluvaks. Küllap oli sel Eddyl parematki teha kui saksofonilärmis koiduvalgeni iseendast rääkida; – aga võib olla, et just seda ta praegusel hetkel kuskil teises baaris nimelt tegi, puistas südant 1904. aastal sündinud poisile, kes järjest vahele ütles:
"Mina ka" ja: "Täpselt nagu mina..."
Tuli jõuk noori, kes olid kavatsenud kõrgi enesekindlusega läbi saali marssida, kuid kohmetusid nüüd siin valitsevat tühjust nähes ja kogunesid troppi baarimehe ümber. Courrèges keeldus põhimõtteliselt kannatamast kellegi teise pärast, olgu see armuke või sõber. Seepärast hakkas ta vastavalt oma meetodile võrdlema Eddy tühisust ülearu suure ängistusega, millesse poisi ükskõiksus teda oli viinud. Rahuldusega täheldas ta, et ükski juureniit ei pannud vastu, kui ta seda tundeidu endast välja kitkuda püüdis. Ta söandas koguni veel kaugemale minna, kujutles, kuidas ta Eddy homme uksest välja viskab, ja vaatas külmavereliselt silma võimalusele, et ta teda enam iial ei näe. Koguni päris kerge südamega ütles ta endale: "Ma tõmban talle kriipsu peale..." ja ohkas lohutatult. Aga ikkagi tundis ta endas püsivat veel mingit rahutust, millel polnud Eddyga midagi tegemist. Ah jaa, see kiri, mida ta smokingi taskus näppis... Pole mõtet üle lugeda: doktor Courrèges kasutas oma pojaga suheldes elliptilist stiili, mis jäi kergesti meelde:
Peatun meditsiinikongressi ajal Grand-Hôtelis. Sinu käsutuses hommikul enne kella üheksat, õhtul pärast ühtteist.
Sinu isa
Paul Courrèges.
"Mis sa veel ei taha!" pomises Raymond ja tegi enda teadmata jonnaka näo. Ta kandis isa peale vimma, sest tal polnud teda nii kerge põlata kui teisi omakseid. Kolmekümneaastaselt oli Raymond asjata nõudnud sama suurt summat, kui ta õde kaasavaraks sai. Vanemate keeldumise peale oli ta nendega kõik sidemed katkestanud. Kuid varandus kuulus proua Courrèges'ile; ja Raymond teadis väga hästi, et isa oleks heldem olnud, kui tal oleks olnud õigust kaasa rääkida, ja et raha ei lugenud talle midagi. Ta kordas: "Mis sa veel ei taha!", aga märkas tahtmatult selles kuivas sõnumis teatavat kutset. Ta ei olnud nii pime kui proua Courrèges, keda mehe külmus ja teravus ärritasid ja kellel oli kombeks öelda: "Mis mul sellest kasu on, et ta on hea inimene, kui ma seda ei näe? Mõelge ise, missugune ta veel siis oleks, kui ta oleks halb!"
Raymond'i häiris see kutse isalt, keda oli väga raske vihata. Ta muidugi jätab vastamata. Aga ikkagi... Hiljem, kui ta selle öö sündmusi meelde tuletas, meenus talle kibedus, mida ta vaiksesse tühja baari astudes oli tundnud, kuid ta unustas selle põhjuse – Eddy-nimelise kamraadi põgenemise ja isa Pariisis viibimise. Talle näis, et see mürgine meeleolu tekkis eelaimusest ja et tema tolleõhtuse hingeseisundi ja eelseisva elusündmuse vahel pidi olema mingi seos. Edaspidi jäi ta kangekaelselt selle juurde, et üksnes Eddy ja doktor Courrèges ei oleks suutnud teda sellisesse ängistusse viia ja et vaevalt oli ta kokteiliklaasiga lauda istunud, kui tundis vaistlikult, nii vaimselt kui füüsiliselt selle inimese lähenemist, kes praegu juba taksoga Duphot' tänava nurgale oli jõudnud ja käekotis sorides oma kaaslasele kurtis:
"Küll on lugu, ma olen huulepulga koju unustanud."
Ja mees vastas:
"Tualettruumis peaks neid olema."
"Mis õudust sa räägid! Selleks et nakatuda..."
"Gladys laenab sulle enda oma."
### Response:
Loe katkendit François Mauriaci romaanist "Armastuse kõrb" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Saatsime parlamendile taotluse Eesti osalemiseks rahvusvahelistel missioonidel," ütles kaitseminister Hanno Pevkur valitsuse pressikonverentsil.
Tema sõnul on Eesti osalus välismissioonidel sel aastal tugevalt kokku kuivanud ja selle peamiseks põhjuseks on lahkumine Malist. "Selle aasta esimeses pooles oli Eestil Malis 78 kaitseväelast, aasta lõpuks oleme sealt lahkunud," tõdes kaitseminister.
Kokku oli eelmisel aastal Eesti välismissioonidel üle saja kaitseväelase.
"Mandaati palume kuni 30 kaitseväelase välismissioonidele saatmisele. Aga reaalselt on aasta alguses väljas kuni 12 kaitseväelast," ütles Pevkur
Lisaks valitsuses neljapäeval heaks kiidetud üheksale mandaadile võib lähiajal tekkida vajaduse veel kaheks välismissiooniks, ütles Pevkur. Neist esimene oleks Ukraina sõjaväelaste väljaõppemissioon, mille juhtriigiks saab Poola ning teiseks uue missiooni saatmine Kesk-Aafrikasse või Saheli piirkonda.
Vaba mandaat saja kaitseväelase missioonile saatmiseks
Pevkuri esitatud eelnõudest esimesega teeb valitsus riigikogule ettepaneku võimaldada kasutada kuni 100 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab valitsus riigikogu otsuse piires, selgub valitsuse pressiteatest.
"Palume parlamendilt nõusolekut selleks, et kui on kiireloomulised reageerimisvajadused, siis kuni 100 kaitseväelase saatmisele," ütles Pevkur ning lisas, et selline võimalus on valitsusel "alati olnud".
"Otsus tagab Eesti võimekuse kiiresti ja paindlikult lähetada kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda vastavalt vajadusele," öeldakse valitsuse pressiteenistuse teates, märkides, et see aitab kaitsta ka Eesti julgeolekuhuve.
Valmidus laiendada osalust missioonidel
Pevkuri ettepanekul soovib valitsus riigikogult mandaati pikendada ja suurendada Eesti osalust EL-i sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini Liibüa rannikuvetes, mille eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine, EL-i väljaõppemissioonile EUTM Mozambique, USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve, mis toimub valdavalt Iraagis ja Süürias.
Otsuse eelnõu kohaselt võimaldatakse 2023. aastal panustada operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini kuni kuue kaitseväelasega, sel aastal oli Eestil operatsiooni peakorteris Roomas kaks kaitseväelast.
Mosabiigis on Eesti olnud alates 16. detsembrist 2021 üks õigusnõunik, järgmisel aastal võib Eesti panustada sinna eelnõu kohaselt kuni viie kaitseväelasega, seni on Eestil seal olnud üks staabiallohvitser.
Lisaks soovib valitsus riigikogult luba panustada 2023. aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseis. JEF-i fookuses on julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides ning see koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike.
Valitsus teeb ka ettepaneku pikendada kaitseväe kasutamise tähtaega NATO mittelahingulisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Iraagis (NATO Mission Iraq - NMI), võimaldades panustada sinna järgmisel aastal kuni viie kaitseväelasega.
Samuti soovib valitsus mandaati kuni kolme kaitseväelase kasutamiseks Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).
Pikendada soovitatakse ka Eesti kaitseväelaste osalust ÜRO konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Egiptuses, Iisraelis, Liibanonis ja Süürias UNTSO, mis on sisuliselt vaatlusmissioon. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast.
Ligi 300 sõjaväelast NATO valmidusüksustesse
Valitsus ootab riigikogult mandaati eraldada järgmisel aastal NATO valmidusüksuste koosseisu kuni 285 kaitseväelast.
NATO reageerimisjõud (NATO Response Force − NRF) on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF-il on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel, mis allub alliansi Euroopa-vgede ülemjuhatajale (SACEUR). NRF-i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu.
Lisaks sellele täidab Eesti oma liitlaskohustusi panustades ka NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative – NRI) alates 2021. aasta algusest. Algatuse eesmärk on tõsta liitlaste vägede valmidust, et oleksime vajadusel valmis oma vägedega kiiresti reageerima, sh kollektiivkaitse olukordades. Need üksused on lisaks juba NRF-is olevatele vägedele. | Valitsus soovib laiendada kaitseväe välismissioone | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Saatsime parlamendile taotluse Eesti osalemiseks rahvusvahelistel missioonidel," ütles kaitseminister Hanno Pevkur valitsuse pressikonverentsil.
Tema sõnul on Eesti osalus välismissioonidel sel aastal tugevalt kokku kuivanud ja selle peamiseks põhjuseks on lahkumine Malist. "Selle aasta esimeses pooles oli Eestil Malis 78 kaitseväelast, aasta lõpuks oleme sealt lahkunud," tõdes kaitseminister.
Kokku oli eelmisel aastal Eesti välismissioonidel üle saja kaitseväelase.
"Mandaati palume kuni 30 kaitseväelase välismissioonidele saatmisele. Aga reaalselt on aasta alguses väljas kuni 12 kaitseväelast," ütles Pevkur
Lisaks valitsuses neljapäeval heaks kiidetud üheksale mandaadile võib lähiajal tekkida vajaduse veel kaheks välismissiooniks, ütles Pevkur. Neist esimene oleks Ukraina sõjaväelaste väljaõppemissioon, mille juhtriigiks saab Poola ning teiseks uue missiooni saatmine Kesk-Aafrikasse või Saheli piirkonda.
Vaba mandaat saja kaitseväelase missioonile saatmiseks
Pevkuri esitatud eelnõudest esimesega teeb valitsus riigikogule ettepaneku võimaldada kasutada kuni 100 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab valitsus riigikogu otsuse piires, selgub valitsuse pressiteatest.
"Palume parlamendilt nõusolekut selleks, et kui on kiireloomulised reageerimisvajadused, siis kuni 100 kaitseväelase saatmisele," ütles Pevkur ning lisas, et selline võimalus on valitsusel "alati olnud".
"Otsus tagab Eesti võimekuse kiiresti ja paindlikult lähetada kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda vastavalt vajadusele," öeldakse valitsuse pressiteenistuse teates, märkides, et see aitab kaitsta ka Eesti julgeolekuhuve.
Valmidus laiendada osalust missioonidel
Pevkuri ettepanekul soovib valitsus riigikogult mandaati pikendada ja suurendada Eesti osalust EL-i sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini Liibüa rannikuvetes, mille eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine, EL-i väljaõppemissioonile EUTM Mozambique, USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve, mis toimub valdavalt Iraagis ja Süürias.
Otsuse eelnõu kohaselt võimaldatakse 2023. aastal panustada operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini kuni kuue kaitseväelasega, sel aastal oli Eestil operatsiooni peakorteris Roomas kaks kaitseväelast.
Mosabiigis on Eesti olnud alates 16. detsembrist 2021 üks õigusnõunik, järgmisel aastal võib Eesti panustada sinna eelnõu kohaselt kuni viie kaitseväelasega, seni on Eestil seal olnud üks staabiallohvitser.
Lisaks soovib valitsus riigikogult luba panustada 2023. aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseis. JEF-i fookuses on julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides ning see koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike.
Valitsus teeb ka ettepaneku pikendada kaitseväe kasutamise tähtaega NATO mittelahingulisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Iraagis (NATO Mission Iraq - NMI), võimaldades panustada sinna järgmisel aastal kuni viie kaitseväelasega.
Samuti soovib valitsus mandaati kuni kolme kaitseväelase kasutamiseks Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).
Pikendada soovitatakse ka Eesti kaitseväelaste osalust ÜRO konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Egiptuses, Iisraelis, Liibanonis ja Süürias UNTSO, mis on sisuliselt vaatlusmissioon. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast.
Ligi 300 sõjaväelast NATO valmidusüksustesse
Valitsus ootab riigikogult mandaati eraldada järgmisel aastal NATO valmidusüksuste koosseisu kuni 285 kaitseväelast.
NATO reageerimisjõud (NATO Response Force − NRF) on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF-il on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel, mis allub alliansi Euroopa-vgede ülemjuhatajale (SACEUR). NRF-i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu.
Lisaks sellele täidab Eesti oma liitlaskohustusi panustades ka NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative – NRI) alates 2021. aasta algusest. Algatuse eesmärk on tõsta liitlaste vägede valmidust, et oleksime vajadusel valmis oma vägedega kiiresti reageerima, sh kollektiivkaitse olukordades. Need üksused on lisaks juba NRF-is olevatele vägedele.
### Response:
Valitsus soovib laiendada kaitseväe välismissioone |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laev asub Eesti merepääste vastutusalas ning Yle teatel juhib päästetöid Eesti.
Politsei- ja piirivalveamet teatas, et ennelõunal süttis Soome lahel Venemaalt Türki sõitnud tankeri üks eluruumidest ning õnnetuses keegi kannatada ei saanud.
Tuli on kustutatud ning hetkel töötavad kohapeal nii Eesti kui Soome päästeüksused.
PPA merevalvekeskus sai neljapäeval veidi enne kella 11.30 teate, et Naissaarest 12 meremiili põhjapoole põleb tanker.
PPA merevalvekeskus saatis tankeri juurde reostustõrje- ja päästelaeva kindral Kurvitsa, samuti liikusid sinna Soome päästelaevad.
Laeva lähistel oli MarineTraffic portaali järgi kella ühe ajal üks Soome ja üks Eesti alus.
"Õnneks suutsid pardal olevad inimesed juba enne abi saabumist tule ise kustutada, tänu millele kellegi elu ja tervis ohtu ei sattunud. Hetkel on sündmuskohal soomlaste laevakustutus meeskond ja kaks Soome kaatrit. Nende ülesandeks on veenduda, et tankeril ei oleks rohkem tulepesasid. Kindral Kurvitsa meeskond tagab sündmuskohal turvalisust ja on soomlastele abiks," ütles politseileitnant Tago Trei.
Meripelastuksen johtokeskus Helsinki on saanut tiedon kauppa-aluksella tapahtuneesta tulipalosta Porkkalan edustalla. Suomalaisia pelastusyksiköitä on matkalla kohteelle. Tehtävä on Viron meripelastusvastuualueella ja Viro johtaa pelastustoimia.
— Merivartiosto - SLMV (@Merivartiosto) September 22, 2022
Soome piirivalve sõnul kannab laev nime Alexia.
Sarnane merepääste koostöö Soome ja Eesti vahel on tavapärane. "Kaasasime koheselt soomlasi, kuna nad on meile geograafiliselt lähedal ning neil on olemas vastav tuletõrjeüksus," lisas Trei. | Soome lahel süttis tankeri eluruum | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laev asub Eesti merepääste vastutusalas ning Yle teatel juhib päästetöid Eesti.
Politsei- ja piirivalveamet teatas, et ennelõunal süttis Soome lahel Venemaalt Türki sõitnud tankeri üks eluruumidest ning õnnetuses keegi kannatada ei saanud.
Tuli on kustutatud ning hetkel töötavad kohapeal nii Eesti kui Soome päästeüksused.
PPA merevalvekeskus sai neljapäeval veidi enne kella 11.30 teate, et Naissaarest 12 meremiili põhjapoole põleb tanker.
PPA merevalvekeskus saatis tankeri juurde reostustõrje- ja päästelaeva kindral Kurvitsa, samuti liikusid sinna Soome päästelaevad.
Laeva lähistel oli MarineTraffic portaali järgi kella ühe ajal üks Soome ja üks Eesti alus.
"Õnneks suutsid pardal olevad inimesed juba enne abi saabumist tule ise kustutada, tänu millele kellegi elu ja tervis ohtu ei sattunud. Hetkel on sündmuskohal soomlaste laevakustutus meeskond ja kaks Soome kaatrit. Nende ülesandeks on veenduda, et tankeril ei oleks rohkem tulepesasid. Kindral Kurvitsa meeskond tagab sündmuskohal turvalisust ja on soomlastele abiks," ütles politseileitnant Tago Trei.
Meripelastuksen johtokeskus Helsinki on saanut tiedon kauppa-aluksella tapahtuneesta tulipalosta Porkkalan edustalla. Suomalaisia pelastusyksiköitä on matkalla kohteelle. Tehtävä on Viron meripelastusvastuualueella ja Viro johtaa pelastustoimia.
— Merivartiosto - SLMV (@Merivartiosto) September 22, 2022
Soome piirivalve sõnul kannab laev nime Alexia.
Sarnane merepääste koostöö Soome ja Eesti vahel on tavapärane. "Kaasasime koheselt soomlasi, kuna nad on meile geograafiliselt lähedal ning neil on olemas vastav tuletõrjeüksus," lisas Trei.
### Response:
Soome lahel süttis tankeri eluruum |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | FIS-i peasekretär usub, et rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) on muutunud avatumaks mõttele lasta Venemaa ja Valgevene suusatajatel tänavu MK-sarjas osaleda. Vioni sõnul on FIS viimastel nädalatel mitmel korral ROK-i esindajatega sel teemal kohtunud.
"See otsus võtab paar nädalat või kuud aega. Kuid vaikselt kerkib mõte lasta Venemaa ja Valgevene tagasi suusamaailma. Me ei räägi Venemaal toimuvatest võistlustest, vaid venelaste osalemisest FIS-i korraldatud võistlustel ja maailmameistrivõistlustel," rääkis Vion Norra väljaandele Verdens Gang. "Kindlasti ei langeta FIS ühtegi lõpliku otsust ilma ROK-i selge soovituseta. Aga võib-olla on detsembriks lahendus leitud."
Vion rõhutas, et Venemaa ja Valgevene sportlased saaksid ainult neutraalse lipu all võistelda. Ühtlasi avaldas Vion, et FIS on tagasi lükanud kahe Venemaa suusataja avaldused esindada Venemaa koondise asemel Iisraeli koondist. Venelased lootsid seekaudu pääseda järgmisel kevadel toimuvale MM-ile.
Norra esindaja FIS-i nõukogus, Erik Röste, kuulis spekulatsioonidest meedia kaudu. "Mina pole sellest varem kuulnud. Juulis toimunud nõukogu koosolekul otsustati, et venelaste ja valgevenelaste keeld jääb jõusse. Mina toetasin seda otsust. Venemaa on küll murdmaasuusatamises suurepärane riik, kuid Norra sportlaste seas on laialdane üksmeel, et venelased ei tohi Ukraina sõja ajal võistelda."
Pärast Venemaa alustatud sõda Ukrainas kulus FIS-il üle nädala, et Venemaa ja Valgevene sportlased MK-sarjast eemaldada. Otsuses mängisid suurt rolli norrakad, kes teatasid enne Norras toimunud MK-etappi, et nemad ei lase Venemaa ega Valgevene suusatajaid starti.
Möödunud nädalal otsustas rahvusvahelise laskesuusa (IBU) kongress jätta jõusse venelastele ja valgevenelastele kehtestatud võistluskeelu.
Murdmaasuusatamise MK-sarja uus hooaeg algab novembri lõpus Soomes. | Venemaa suusatajad võivad juba detsembrist MK-sarja naasta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
FIS-i peasekretär usub, et rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) on muutunud avatumaks mõttele lasta Venemaa ja Valgevene suusatajatel tänavu MK-sarjas osaleda. Vioni sõnul on FIS viimastel nädalatel mitmel korral ROK-i esindajatega sel teemal kohtunud.
"See otsus võtab paar nädalat või kuud aega. Kuid vaikselt kerkib mõte lasta Venemaa ja Valgevene tagasi suusamaailma. Me ei räägi Venemaal toimuvatest võistlustest, vaid venelaste osalemisest FIS-i korraldatud võistlustel ja maailmameistrivõistlustel," rääkis Vion Norra väljaandele Verdens Gang. "Kindlasti ei langeta FIS ühtegi lõpliku otsust ilma ROK-i selge soovituseta. Aga võib-olla on detsembriks lahendus leitud."
Vion rõhutas, et Venemaa ja Valgevene sportlased saaksid ainult neutraalse lipu all võistelda. Ühtlasi avaldas Vion, et FIS on tagasi lükanud kahe Venemaa suusataja avaldused esindada Venemaa koondise asemel Iisraeli koondist. Venelased lootsid seekaudu pääseda järgmisel kevadel toimuvale MM-ile.
Norra esindaja FIS-i nõukogus, Erik Röste, kuulis spekulatsioonidest meedia kaudu. "Mina pole sellest varem kuulnud. Juulis toimunud nõukogu koosolekul otsustati, et venelaste ja valgevenelaste keeld jääb jõusse. Mina toetasin seda otsust. Venemaa on küll murdmaasuusatamises suurepärane riik, kuid Norra sportlaste seas on laialdane üksmeel, et venelased ei tohi Ukraina sõja ajal võistelda."
Pärast Venemaa alustatud sõda Ukrainas kulus FIS-il üle nädala, et Venemaa ja Valgevene sportlased MK-sarjast eemaldada. Otsuses mängisid suurt rolli norrakad, kes teatasid enne Norras toimunud MK-etappi, et nemad ei lase Venemaa ega Valgevene suusatajaid starti.
Möödunud nädalal otsustas rahvusvahelise laskesuusa (IBU) kongress jätta jõusse venelastele ja valgevenelastele kehtestatud võistluskeelu.
Murdmaasuusatamise MK-sarja uus hooaeg algab novembri lõpus Soomes.
### Response:
Venemaa suusatajad võivad juba detsembrist MK-sarja naasta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Õpetajate palk tõuseb järgmisel aastal 23,9 protsenti, keskmine õpetajate palk liigub 2048 euro peale. Õpetajate palga alammäär tõuseb 1412 eurolt 1749 eurole," ütles Lukas valitsuse pressikonverentsil.
"Mis puudutab õpetajate palgatõusu, siis see on eeldus kõige muu tegemiseks siin ühiskonnas. On väga oluline, et õpetajad oleks väärtustatud, nii et me saaksime olla kindlad nii majanduslikule vundamendile tulevikus kui ka lõimunud ja rahumeelsele ühiskonnale," lausus Lukas.
Lukas rääkis, et tõuseb ka koolidele mõeldud diferentseerimise ehk õppekorralduse paindlikumaks muutmise tasu, mis annab võimaluse reguleerida koormust ja väärtustada klassijuhatajaid.
Lukas rääkis ka kõrghariduse rahastamisest. "Sellel eelarveaastal täiendavalt tänase otsusega valitsus määras 10 miljonit kõrgkoolide rahastamisse juurde. Aga lisaks sellele 10 miljonile järgmise nelja aasta jooksul tõuseb ülikoolide, rakenduskõrgkoolide rahastamine 130,5 miljoni võrra, kokku 140,5 miljoni võrra praeguselt 160 miljonilt. Ülikoolide rahastamine läheb üle ühe protsendi SKT-st," sõnas Lukas.
Siseminister Lauri Läänemets (SDE) ütles, et päästjate palk tõuseb 36 protsenti. "Päästja palk on täna miinimum 1190 eurot, see tõuseb 1620 eurole. Politseis tõuseb täna 1575 eurot olev eesliini miinimumpalk 1849 eurole, mis tähendab 17 protsenti tõusu," sõnas Läänemets.
Ta lisas, et Sisekaitseakadeemia töötajate palgad tõusevad 25 protsenti ning häirekeskuse töötajate palgad tõusevad 1631 euro peale.
Läänemets rõhutas, et need palgatõusud ei tule sisemiste ressursside arvelt. | Õpetajate keskmine palk tõuseb 2048 euroni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Õpetajate palk tõuseb järgmisel aastal 23,9 protsenti, keskmine õpetajate palk liigub 2048 euro peale. Õpetajate palga alammäär tõuseb 1412 eurolt 1749 eurole," ütles Lukas valitsuse pressikonverentsil.
"Mis puudutab õpetajate palgatõusu, siis see on eeldus kõige muu tegemiseks siin ühiskonnas. On väga oluline, et õpetajad oleks väärtustatud, nii et me saaksime olla kindlad nii majanduslikule vundamendile tulevikus kui ka lõimunud ja rahumeelsele ühiskonnale," lausus Lukas.
Lukas rääkis, et tõuseb ka koolidele mõeldud diferentseerimise ehk õppekorralduse paindlikumaks muutmise tasu, mis annab võimaluse reguleerida koormust ja väärtustada klassijuhatajaid.
Lukas rääkis ka kõrghariduse rahastamisest. "Sellel eelarveaastal täiendavalt tänase otsusega valitsus määras 10 miljonit kõrgkoolide rahastamisse juurde. Aga lisaks sellele 10 miljonile järgmise nelja aasta jooksul tõuseb ülikoolide, rakenduskõrgkoolide rahastamine 130,5 miljoni võrra, kokku 140,5 miljoni võrra praeguselt 160 miljonilt. Ülikoolide rahastamine läheb üle ühe protsendi SKT-st," sõnas Lukas.
Siseminister Lauri Läänemets (SDE) ütles, et päästjate palk tõuseb 36 protsenti. "Päästja palk on täna miinimum 1190 eurot, see tõuseb 1620 eurole. Politseis tõuseb täna 1575 eurot olev eesliini miinimumpalk 1849 eurole, mis tähendab 17 protsenti tõusu," sõnas Läänemets.
Ta lisas, et Sisekaitseakadeemia töötajate palgad tõusevad 25 protsenti ning häirekeskuse töötajate palgad tõusevad 1631 euro peale.
Läänemets rõhutas, et need palgatõusud ei tule sisemiste ressursside arvelt.
### Response:
Õpetajate keskmine palk tõuseb 2048 euroni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaitsepolitsei vahistas Seredenko eelmise aasta märtsi alguses kahtlustatuna Eesti Vabariigi vastases tegevuses. Hiljem esitas riigiprokuratuur talle süüdistuse Eesti riigi vastase suhte pidamises, teatas ERR-i venekeelsete uudiste portaal rus.err.ee.
Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu rääkis tänavu aprillis, et Seredenko on näide sellest, kuidas inimene valmistab ette Kremlile vajalikke jutupunkte, millele Kreml ja Venemaa välisministeeriumi hiljem viitavad ja mis lähtub loogikast, et tuleb oma kasulike agentide kaudu luua konteksti, et vajadusel õigustada sekkumist. "Ise küsin ja ise vastan, see on sellisest sarjast," tõdes ta.
Seredenkot kahtlustatakse tema sõnul koostöös Vene eriteenistustega ja tema tegevus oli Sinisalu sõnul laiaulatuslik ja aastatepikkune.
Prokuratuuri pressiesindaja ütles ERR-ile, et prokurör taotles Seredenkole viieaastast vanglakaristust.
Kuulamised toimusid kohtus suletud uste taga, otsuse väljakuulutamine oli avalik.
Kohtu otsust on võimalik edasi kaevata.
Seredenko olevat soovinud eelmise aasta oktoobris toimunud kohalikel valimistel kandideerida üksikkandidaadina Maardu linnavolikogusse. 2017. aastal kandideeris Seredenko Maardu linnakokku Ühinenud Vasakpartei (OLPE) nimekirjas ning sai 20 häält, millega ta volikokku ei pääsenud.
Enne vahistamist töötas Seredenko Maardu gümnaasiumis majahoidjana.
Karistusest täpsemalt
Harju Maakohtu teatel tunnistati Seredenko Karistusseadustiku paragrahv 2351 lõige 1 järgi süüdi ning kohus mõistis talle maksimaalsele lähedase karistuse – viis aastat ja kuus kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loetakse mehe kinnipidamist 03. märtsist 2021.
Kohus jättis rahuldamata süüdistatava ja kaitsja taotluse tunnistada Karistusseadustiku pragrahvid 232, 2342 ja 2351 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohtu hinnangul taolist vastuolu ei esine.
Kohus tuvastas, et Seredenko sai kõnealuse kuriteo toimepanemisega vara vähemalt 5185,79 euro ulatuses ning lisaks kuus rinnamärki. Kuivõrd saadud raha on ära kulutatud, mõistis kohus süüdistatavalt konfiskeerimise asendamisena vastava summa välja. Samuti määras kohus konfiskeerida rinnamärgid.
Menetluskuludena peab Seredenko tasuma süüdimõistmisega kaasneva sundraha summas 1635 eurot.
Seredenko tegi koostööd seitsme Venemaa esindajaga
Süüdistuse järgi oli Seredenko teadlikult loonud ja pidanud ajavahemikul 15. november 2009 kuni 03. märts 2021 Eesti Vabariigi vastast suhet Venemaa Föderatsiooni valitsusasutuste huvides ja ülesandel tegutseva seitsme isikuga.
Seredenko edastas neile teavet, koostas ja avaldas nendega koostöös artikleid, osales nende poolt korraldatud üritustel ja organisatsioonide tegevuses, mis olid suunatud Venemaavälis- ja julgeolekupoliitilistel eesmärkidel Venemaa mõjutustegevuse elluviimiseks, eesmärgiga lõhestada Eesti ühiskonda, diskrediteerida Eesti Vabariiki ja selle institutsioone ja riivata Eesti põhiseaduslikku korda, iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust ning julgeolekut.
Kohus leidis, et esitatud süüdistus on põhjendatud.
Kohus: Venemaa püüdis hübriidvahenditega taastada suurriigi positsiooni
Tuginedes kohtule esitatud tõenditele, samuti Eesti julgeolekupoliitika alustele ning Venemaa julgeolekustrateegiatele ja sõjalistele doktriinidele tuvastas kohus Venemaa vaenuliku suhtumise Eesti Vabariiki ning eesmärgi taastada suurriigi positsiooni, mille saavutamiseks rakendatakse erinevate riikide (sh Eesti) suhtes hübriidseid mõjutusvahendeid, vahendas kohtu pressiesindaja.
Venemaal toimub riiklikul tasandil teiste riikide suhtes hübriidsete mõjutusvahendite rakendamine valitsusasutuste korraldamisel. Eesti suhtes on nende asutuste juhtimisel kasutatud süüdistuse esemeks oleval ajavahemikul peamiselt informatsioonilisi mõjutusvahendeid.
"Nii Ukraina kui ka Eesti ja teiste Balti riikide suhtes kasutab Venemaa narratiive, millega soovitakse neid riike kompromiteerida, diskrediteerida ning näidata neid tagurlike, natsistlike, fašistlike ja pahatahtlikena. Kui sellest piisavalt palju rääkida, et Eestis toimub diskrimineerimine, tegemist on russofoobliku riigiga, kus kiusatakse venekeelseid, siis see võib anda näiteks formaalse ajendi tulevikus nn kaasmaalaste kaitsmiseks. Kaasmaalaste kaitsmine võib omakorda viia erinevate sündmusteni, nt Venemaa vägede sissetungimine Ukraina aladele toimus just sel ettekäändel," tõdes kohus.
Kohtu hinnangul on Vene Föderatsiooni hübriidne mõjutustegevus, sh infomõjutustegevust käsitlev Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevusena. Samuti Eesti julgeoleku vastu suunatud tegevusena.
Kuigi Venemaa kasutatavad Eesti vastased vaenulikud narratiivid (kui osa infomõjutustegevusest) ei pruugi põhjustada vahetut ohtu Eesti iseseisvusele, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele või olla otseselt sellele suunatud, võib see olla Venemaa tegevusmustrite kohaselt ettevalmistav tegevus saavutamaks ettekäänet teise riigi sõjaliseks ründamiseks, territooriumi okupeerimiseks vmt.
Kohtu hinnangul on süüdistatava tegevuses süüdistuses märgitud seitsme isikuga suhtlemisel ning nende tellimusel või kooskõlastamisel erinevates kirjutistes Eesti suhtes vaenulike narratiivide levitamises tuvastatav soov luua pinnast, mis võimaldaks Venemaal saavutada eesmärki taastada suurriigi positsiooni rünnates selleks teiste riikide (sh ka Eesti Vabariigi) iseseisvust, sõltumatust ja territoriaalselt terviklikkust just vägivallata tegevustega.
Kohtus vaieldi tahtluse üle
Peamine vaidlusalune küsimus käesolevas kriminaalasjas oli tahtluse olemasolu, edastas kohtu esindaja Nimetatud koosseis eeldab vähemalt kaudset tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes ning täiendavalt tuleb tuvastada suhte loomine või pidamine eesmärgiga panna toime Karistusseadustiku paragrahvis 232 ja (alates 14.01.2019 ka) paragrahvis 2342 sätestatud süütegu - ehk siis eesmärk panna toime riigireetmine ja Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevus või selle toetamine.
Kohtu hinnangul ilmneb taolise eesmärgi olemasolu eeskätt Seredenko toetustegevustes, mida ta süüdistuses märgitud seitsmele isikule ja nende juhitud organisatsioonidele osutas.
Seredenko avaldas nende isikute tellimusel süsteemselt kirjutisi, mille läbivateks teemadeks olid väited, et Eestis toimub riiklikul tasandil massiline venekeelse elanikkonna diskrimineerimine, russofoobia tekitamine, õiguskaitsjate tagakiusamine, natsismi ja fašismi levitamine. Läbivalt esines väiteid, millega seati kahtluse alla EV iseseisvus, naeruvääristati ja laimati Eesti Vabariigi institutsioone ning juhtivaid poliitikuid. Viimaseid süüdistati näiteks nii natsismi levitamises kui ka venekeelse elanikkonna tagakiusamises. Samalaadseid narratiive levitas Seredenko ka Ukraina kohta.
Seredenko viitas sõnavabadusele
Kohtumenetluses oli kaitsja ja süüdistatava peamiseks läbivaks vastuväiteks, et Seredenko avaldas oma kirjutistes ja sõnavõttudes oma isiklikke poliitilisi vaateid ja esines inimõiguste kaitsjana, ombudsmanina, ajakirjanikuna ja teadlasena ning seega ei saa tema tegevust käsitleda kuriteona, edastas kohus. Vastasel juhul oleks tegemist sõnavabaduse rikkumisega. Kohus ei lugenud neid vastuväiteid põhjendatuks.
Esmalt juhtis kohus tähelepanu asjaolule, et väljendusvabadus ei ole absoluutne. Eesti põhiseaduses on sätestatud tingimused, millal on väljendusvabaduse piiramine õigustatud. Sealjuures on seadusandjal pädevus otsustada, et teatud juhtudel võib väljendusvabaduse piirangu rikkumine olla ka süütegu.
Kohus tuvastas, et süüdistatavale kirjutati korduvalt ette artiklite teema, sisu ja tonaalsus, mistõttu on ainetu vastuväide, et tegemist oli tema enda poliitiliste vaadete esitamisega. Isegi juhul, kui need tekstid sisult kattusid tema enda vaadetega, ei saa vaadata mööda sellest, et need kirjutati Venemaa valitsusasutuste huvides ja ülesandel tegutsenud isikute tellimusel ning süüdistatav oli teadlik, mis eesmärki need isikud oma tegevusega, st kirjutiste ja ettekannete tellimise ja avaldamisega, taotlesid.
Taolises olukorras tuleb eeskätt lähtuda hinnangust, mis eesmärgil toimus nende kirjutiste ja ettekannete koostamine ning avaldamine, mitte sellest, kas sisu vastas süüdistatava enda poliitilistele vaadetele või mitte. See ei oma antud juhul tähtsust.
Kohus tuvastas korduvalt, et süüdistatava tegevust nende kirjutiste koostamisel ja avaldamisel ei saa käsitleda tegutsemisena sõltumatu ajakirjaniku, eksperdi, teadlase, inimõiguste kaitsja või muu sõltumatust eeldava ameti või rolli nimetuse all tegutsemisena. Tegemist oli tellimustöödega või tekstidega, millel puudusid sõltumatule ekspertiisile või analüüsile vmt tegevusele iseloomulikud jooned. | Kohus mõistis Seredenko riigivastase tegevuse eest viieks ja pooleks aastaks vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaitsepolitsei vahistas Seredenko eelmise aasta märtsi alguses kahtlustatuna Eesti Vabariigi vastases tegevuses. Hiljem esitas riigiprokuratuur talle süüdistuse Eesti riigi vastase suhte pidamises, teatas ERR-i venekeelsete uudiste portaal rus.err.ee.
Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu rääkis tänavu aprillis, et Seredenko on näide sellest, kuidas inimene valmistab ette Kremlile vajalikke jutupunkte, millele Kreml ja Venemaa välisministeeriumi hiljem viitavad ja mis lähtub loogikast, et tuleb oma kasulike agentide kaudu luua konteksti, et vajadusel õigustada sekkumist. "Ise küsin ja ise vastan, see on sellisest sarjast," tõdes ta.
Seredenkot kahtlustatakse tema sõnul koostöös Vene eriteenistustega ja tema tegevus oli Sinisalu sõnul laiaulatuslik ja aastatepikkune.
Prokuratuuri pressiesindaja ütles ERR-ile, et prokurör taotles Seredenkole viieaastast vanglakaristust.
Kuulamised toimusid kohtus suletud uste taga, otsuse väljakuulutamine oli avalik.
Kohtu otsust on võimalik edasi kaevata.
Seredenko olevat soovinud eelmise aasta oktoobris toimunud kohalikel valimistel kandideerida üksikkandidaadina Maardu linnavolikogusse. 2017. aastal kandideeris Seredenko Maardu linnakokku Ühinenud Vasakpartei (OLPE) nimekirjas ning sai 20 häält, millega ta volikokku ei pääsenud.
Enne vahistamist töötas Seredenko Maardu gümnaasiumis majahoidjana.
Karistusest täpsemalt
Harju Maakohtu teatel tunnistati Seredenko Karistusseadustiku paragrahv 2351 lõige 1 järgi süüdi ning kohus mõistis talle maksimaalsele lähedase karistuse – viis aastat ja kuus kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loetakse mehe kinnipidamist 03. märtsist 2021.
Kohus jättis rahuldamata süüdistatava ja kaitsja taotluse tunnistada Karistusseadustiku pragrahvid 232, 2342 ja 2351 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohtu hinnangul taolist vastuolu ei esine.
Kohus tuvastas, et Seredenko sai kõnealuse kuriteo toimepanemisega vara vähemalt 5185,79 euro ulatuses ning lisaks kuus rinnamärki. Kuivõrd saadud raha on ära kulutatud, mõistis kohus süüdistatavalt konfiskeerimise asendamisena vastava summa välja. Samuti määras kohus konfiskeerida rinnamärgid.
Menetluskuludena peab Seredenko tasuma süüdimõistmisega kaasneva sundraha summas 1635 eurot.
Seredenko tegi koostööd seitsme Venemaa esindajaga
Süüdistuse järgi oli Seredenko teadlikult loonud ja pidanud ajavahemikul 15. november 2009 kuni 03. märts 2021 Eesti Vabariigi vastast suhet Venemaa Föderatsiooni valitsusasutuste huvides ja ülesandel tegutseva seitsme isikuga.
Seredenko edastas neile teavet, koostas ja avaldas nendega koostöös artikleid, osales nende poolt korraldatud üritustel ja organisatsioonide tegevuses, mis olid suunatud Venemaavälis- ja julgeolekupoliitilistel eesmärkidel Venemaa mõjutustegevuse elluviimiseks, eesmärgiga lõhestada Eesti ühiskonda, diskrediteerida Eesti Vabariiki ja selle institutsioone ja riivata Eesti põhiseaduslikku korda, iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust ning julgeolekut.
Kohus leidis, et esitatud süüdistus on põhjendatud.
Kohus: Venemaa püüdis hübriidvahenditega taastada suurriigi positsiooni
Tuginedes kohtule esitatud tõenditele, samuti Eesti julgeolekupoliitika alustele ning Venemaa julgeolekustrateegiatele ja sõjalistele doktriinidele tuvastas kohus Venemaa vaenuliku suhtumise Eesti Vabariiki ning eesmärgi taastada suurriigi positsiooni, mille saavutamiseks rakendatakse erinevate riikide (sh Eesti) suhtes hübriidseid mõjutusvahendeid, vahendas kohtu pressiesindaja.
Venemaal toimub riiklikul tasandil teiste riikide suhtes hübriidsete mõjutusvahendite rakendamine valitsusasutuste korraldamisel. Eesti suhtes on nende asutuste juhtimisel kasutatud süüdistuse esemeks oleval ajavahemikul peamiselt informatsioonilisi mõjutusvahendeid.
"Nii Ukraina kui ka Eesti ja teiste Balti riikide suhtes kasutab Venemaa narratiive, millega soovitakse neid riike kompromiteerida, diskrediteerida ning näidata neid tagurlike, natsistlike, fašistlike ja pahatahtlikena. Kui sellest piisavalt palju rääkida, et Eestis toimub diskrimineerimine, tegemist on russofoobliku riigiga, kus kiusatakse venekeelseid, siis see võib anda näiteks formaalse ajendi tulevikus nn kaasmaalaste kaitsmiseks. Kaasmaalaste kaitsmine võib omakorda viia erinevate sündmusteni, nt Venemaa vägede sissetungimine Ukraina aladele toimus just sel ettekäändel," tõdes kohus.
Kohtu hinnangul on Vene Föderatsiooni hübriidne mõjutustegevus, sh infomõjutustegevust käsitlev Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevusena. Samuti Eesti julgeoleku vastu suunatud tegevusena.
Kuigi Venemaa kasutatavad Eesti vastased vaenulikud narratiivid (kui osa infomõjutustegevusest) ei pruugi põhjustada vahetut ohtu Eesti iseseisvusele, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele või olla otseselt sellele suunatud, võib see olla Venemaa tegevusmustrite kohaselt ettevalmistav tegevus saavutamaks ettekäänet teise riigi sõjaliseks ründamiseks, territooriumi okupeerimiseks vmt.
Kohtu hinnangul on süüdistatava tegevuses süüdistuses märgitud seitsme isikuga suhtlemisel ning nende tellimusel või kooskõlastamisel erinevates kirjutistes Eesti suhtes vaenulike narratiivide levitamises tuvastatav soov luua pinnast, mis võimaldaks Venemaal saavutada eesmärki taastada suurriigi positsiooni rünnates selleks teiste riikide (sh ka Eesti Vabariigi) iseseisvust, sõltumatust ja territoriaalselt terviklikkust just vägivallata tegevustega.
Kohtus vaieldi tahtluse üle
Peamine vaidlusalune küsimus käesolevas kriminaalasjas oli tahtluse olemasolu, edastas kohtu esindaja Nimetatud koosseis eeldab vähemalt kaudset tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes ning täiendavalt tuleb tuvastada suhte loomine või pidamine eesmärgiga panna toime Karistusseadustiku paragrahvis 232 ja (alates 14.01.2019 ka) paragrahvis 2342 sätestatud süütegu - ehk siis eesmärk panna toime riigireetmine ja Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevus või selle toetamine.
Kohtu hinnangul ilmneb taolise eesmärgi olemasolu eeskätt Seredenko toetustegevustes, mida ta süüdistuses märgitud seitsmele isikule ja nende juhitud organisatsioonidele osutas.
Seredenko avaldas nende isikute tellimusel süsteemselt kirjutisi, mille läbivateks teemadeks olid väited, et Eestis toimub riiklikul tasandil massiline venekeelse elanikkonna diskrimineerimine, russofoobia tekitamine, õiguskaitsjate tagakiusamine, natsismi ja fašismi levitamine. Läbivalt esines väiteid, millega seati kahtluse alla EV iseseisvus, naeruvääristati ja laimati Eesti Vabariigi institutsioone ning juhtivaid poliitikuid. Viimaseid süüdistati näiteks nii natsismi levitamises kui ka venekeelse elanikkonna tagakiusamises. Samalaadseid narratiive levitas Seredenko ka Ukraina kohta.
Seredenko viitas sõnavabadusele
Kohtumenetluses oli kaitsja ja süüdistatava peamiseks läbivaks vastuväiteks, et Seredenko avaldas oma kirjutistes ja sõnavõttudes oma isiklikke poliitilisi vaateid ja esines inimõiguste kaitsjana, ombudsmanina, ajakirjanikuna ja teadlasena ning seega ei saa tema tegevust käsitleda kuriteona, edastas kohus. Vastasel juhul oleks tegemist sõnavabaduse rikkumisega. Kohus ei lugenud neid vastuväiteid põhjendatuks.
Esmalt juhtis kohus tähelepanu asjaolule, et väljendusvabadus ei ole absoluutne. Eesti põhiseaduses on sätestatud tingimused, millal on väljendusvabaduse piiramine õigustatud. Sealjuures on seadusandjal pädevus otsustada, et teatud juhtudel võib väljendusvabaduse piirangu rikkumine olla ka süütegu.
Kohus tuvastas, et süüdistatavale kirjutati korduvalt ette artiklite teema, sisu ja tonaalsus, mistõttu on ainetu vastuväide, et tegemist oli tema enda poliitiliste vaadete esitamisega. Isegi juhul, kui need tekstid sisult kattusid tema enda vaadetega, ei saa vaadata mööda sellest, et need kirjutati Venemaa valitsusasutuste huvides ja ülesandel tegutsenud isikute tellimusel ning süüdistatav oli teadlik, mis eesmärki need isikud oma tegevusega, st kirjutiste ja ettekannete tellimise ja avaldamisega, taotlesid.
Taolises olukorras tuleb eeskätt lähtuda hinnangust, mis eesmärgil toimus nende kirjutiste ja ettekannete koostamine ning avaldamine, mitte sellest, kas sisu vastas süüdistatava enda poliitilistele vaadetele või mitte. See ei oma antud juhul tähtsust.
Kohus tuvastas korduvalt, et süüdistatava tegevust nende kirjutiste koostamisel ja avaldamisel ei saa käsitleda tegutsemisena sõltumatu ajakirjaniku, eksperdi, teadlase, inimõiguste kaitsja või muu sõltumatust eeldava ameti või rolli nimetuse all tegutsemisena. Tegemist oli tellimustöödega või tekstidega, millel puudusid sõltumatule ekspertiisile või analüüsile vmt tegevusele iseloomulikud jooned.
### Response:
Kohus mõistis Seredenko riigivastase tegevuse eest viieks ja pooleks aastaks vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tabasalu naiskond kohtus loosi tahtel 1/8-finaalis igapäevaselt rahvaliigas võistleva naiskonnaga Lootose Vutid, kellest oldi üle 16:0. Avapoolajal avati väravatearve 14. minutil, kui täpne oli Lisete Tammeveski ning enne poolajapausi olid täpsed ka Anne-Grethe Pajuviidik, kes lõi kaks väravat, ning Mia-Lisette Sarapik, vahendab Jalgpall.ee.
Tõeline väravatesadu algas aga teisel poolajal: Pajuviidik lõi veel kolm väravat, kahel korral said jala valgeks Anette Salei, Natali Sigijane ja avapoolajal väravasuud kaitsnud Sandra Pärn. Kolm tabamust läksid kirja Lootose Vuttide omaväravatena.
Suurepärast minekut näitas ka Tammeka naiskond, kes kohtus karikamängus Esiliiga naiskonna FC Kuressaarega ning sai kirja 13:0 võidu. Tammeka saavutas kiirelt kaheväravalise eduseisu, kui täpsed olid kapten Rahel Repkin ja Kreete Õun ning poolajapausiks tõi viieväravalise edu tabloole Kirkeliis Lillemetsa kübaratrikk.
Teise kolmveerandtunni algul lisas Lillemets ka neljanda ning sama arvu väravaid sai kirja Marie Kiivit. Kaks tabamust lisas Renate-Ly Mehevets ning jala sai valgeks ka Hanna Haljasorg.
Mängupäeva kolmandas karikamängus kohtusid omavahel naiste Esiliiga tiitlipretendendid Viimsi JK ja Lasnamäe FC Ajax. Kodunaiskond Viimsi alustas mängu hästi, kui 14. minutil lõi kohtumise avavärava Jana Ahven. Pool tundi hiljem lisas Ahven ka teise, mis tähistas ühtlasi mängu 2:0 lõppseisu, sest rohkem väravaid kohtumises kumbki naiskond ei löönud.
Naiste karikavõistlustel on mängimata veel üks 1/8-finaal, kui pühapäeval kell 19.30 kohtuvad Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljakul JK Tallinna Kalev duubelnaiskond ning FC Levadia Naised. Möödunud hooaja Meistriliiga esinelik, Tallinna FC Flora, JK Tallinna Kalev, Saku Sporting ja Pärnu JK Vaprus alustavad vastavalt juhendile karikamänge veerandfinaalidest. | Meistriliiga naiskonnad lõid kahepeale peaaegu 30 väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tabasalu naiskond kohtus loosi tahtel 1/8-finaalis igapäevaselt rahvaliigas võistleva naiskonnaga Lootose Vutid, kellest oldi üle 16:0. Avapoolajal avati väravatearve 14. minutil, kui täpne oli Lisete Tammeveski ning enne poolajapausi olid täpsed ka Anne-Grethe Pajuviidik, kes lõi kaks väravat, ning Mia-Lisette Sarapik, vahendab Jalgpall.ee.
Tõeline väravatesadu algas aga teisel poolajal: Pajuviidik lõi veel kolm väravat, kahel korral said jala valgeks Anette Salei, Natali Sigijane ja avapoolajal väravasuud kaitsnud Sandra Pärn. Kolm tabamust läksid kirja Lootose Vuttide omaväravatena.
Suurepärast minekut näitas ka Tammeka naiskond, kes kohtus karikamängus Esiliiga naiskonna FC Kuressaarega ning sai kirja 13:0 võidu. Tammeka saavutas kiirelt kaheväravalise eduseisu, kui täpsed olid kapten Rahel Repkin ja Kreete Õun ning poolajapausiks tõi viieväravalise edu tabloole Kirkeliis Lillemetsa kübaratrikk.
Teise kolmveerandtunni algul lisas Lillemets ka neljanda ning sama arvu väravaid sai kirja Marie Kiivit. Kaks tabamust lisas Renate-Ly Mehevets ning jala sai valgeks ka Hanna Haljasorg.
Mängupäeva kolmandas karikamängus kohtusid omavahel naiste Esiliiga tiitlipretendendid Viimsi JK ja Lasnamäe FC Ajax. Kodunaiskond Viimsi alustas mängu hästi, kui 14. minutil lõi kohtumise avavärava Jana Ahven. Pool tundi hiljem lisas Ahven ka teise, mis tähistas ühtlasi mängu 2:0 lõppseisu, sest rohkem väravaid kohtumises kumbki naiskond ei löönud.
Naiste karikavõistlustel on mängimata veel üks 1/8-finaal, kui pühapäeval kell 19.30 kohtuvad Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljakul JK Tallinna Kalev duubelnaiskond ning FC Levadia Naised. Möödunud hooaja Meistriliiga esinelik, Tallinna FC Flora, JK Tallinna Kalev, Saku Sporting ja Pärnu JK Vaprus alustavad vastavalt juhendile karikamänge veerandfinaalidest.
### Response:
Meistriliiga naiskonnad lõid kahepeale peaaegu 30 väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väga tihti ei kohta näidendeid, mis panevad nii efektiivselt naerma ja nutma. Amelia Bullmore'i seni viimane näitemäng "Di ja Viv ja Rose" on just selline algmaterjal. Bullmore'i näidend kõneleb kolme naise piirideta sõprusest läbi elu keerdkäikude paljude aastate jooksul. Autori tegelased mõjuvad inimlike ja ehtsatena.
Näitlejatele pakuvad sellised elavad karakterid kindlasti põnevat mänguruumi. Di (Ülle Lichtfeldt), kellele meeldivad tüdrukud rohkem kui noormehed, on väga poisilik naine, aga tema abitus tõmbab inimesi ligi. Lichtfeldt on mõjusalt habras, Di'le on tänu näitlejanna veenvale mängule võimalik kaasa elada. Viv (Tiina Mälberg) on intelligent, kes veedab rohkem aega õppides kui sotsialiseerudes, ent Viviani ebakindlus nii-öelda väljaspool akadeemilist maailma teeb karakteri paeluvaks. Tiina Mälbergi mängustiil on esietenduse algul veidi ebalev, ta justkui otsib enda tegelast, aga varsti saab paraja hoo sisse ning Viv hakkab näitleja esituses elama. Rose (Elina Reinold), kes on kolmest tegelasest kõige särtsakam, võlub enda naiivsuses. Reinoldi karakter on niivõrd elav ja sümpaatiat äratav, et teda on lausa lust vaadata. Tema energilisus päästis nii mõnegi lavastuse igavama stseeni ära.
Malle Maltise muusikaline kujundus, mis ei koosne ainult 1980. aastate hittlugudest, on erinevate varjunditega ning illustreerib laval toimuvat. Kärt Petseri videokujundus on vaimukalt tehtud, ent kohati tundus video kasutamine publiku tähelepanu kõrvale juhtimisena, sest samal ajal teisaldati laval rekvisiite.
Rakvere teatri "Di ja Viv ja Rose" Autor/allikas: Kalev Lilleorg
Yana Khanikova neoonvärvides kunstnikutöö tekitas samuti kahetisi tundeid. Ühest küljest sobib selline värvivalik küll kaheksakümnendaid illustreerima, kuid sellise lavakujundusega tehakse kolmest elujõulisest naisest justkui Barbie'd, kes värvide keskel plikalikult tantsivad. Liikumisjuht Helen Solovjev on näitlejannad küll laval loomulikult liikuma saanud ning Roomet Villau valgustus on meeldivalt teatraalne, kuid säärane kunstiline valik – teha kolmest lahedast naisest tantsisklevad tibid – hämmastas mind.
Peeter Raudsepp võinuks lavastajana lavateost veelgi sujuvamaks teha ning tuua sisse paar huvitavamat režiilahendust, mis muidu staatilist lavastust paeluvamaks oleks muutnud. Nimelt olid lavateose paljud stseenid lahendatud liialt sarnaselt, mis muutis aga lavastuse vaatamise tüütuks. Ainus üllatus, mida Rakvere teatri uus lavastus pakub, on Rose'i surm, mida ei valmistata vaatajaskonna jaoks kuidagi ette. Näidend ongi iseenesest fragmentaarne, kuid Rose'i matuste-stseen on siiski liiga järsult lahendatud.
Ei näe tihti lavastust, mille algmaterjal on puudutav, kuid lavateos jääb ise keskpäraseks. Rakvere teatri "Di ja Viv ja Rose" on paraku just selline. | Arvustus. "Di ja Viv ja Rose": kolm Barbie't neoonvärvide sees tantsimas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väga tihti ei kohta näidendeid, mis panevad nii efektiivselt naerma ja nutma. Amelia Bullmore'i seni viimane näitemäng "Di ja Viv ja Rose" on just selline algmaterjal. Bullmore'i näidend kõneleb kolme naise piirideta sõprusest läbi elu keerdkäikude paljude aastate jooksul. Autori tegelased mõjuvad inimlike ja ehtsatena.
Näitlejatele pakuvad sellised elavad karakterid kindlasti põnevat mänguruumi. Di (Ülle Lichtfeldt), kellele meeldivad tüdrukud rohkem kui noormehed, on väga poisilik naine, aga tema abitus tõmbab inimesi ligi. Lichtfeldt on mõjusalt habras, Di'le on tänu näitlejanna veenvale mängule võimalik kaasa elada. Viv (Tiina Mälberg) on intelligent, kes veedab rohkem aega õppides kui sotsialiseerudes, ent Viviani ebakindlus nii-öelda väljaspool akadeemilist maailma teeb karakteri paeluvaks. Tiina Mälbergi mängustiil on esietenduse algul veidi ebalev, ta justkui otsib enda tegelast, aga varsti saab paraja hoo sisse ning Viv hakkab näitleja esituses elama. Rose (Elina Reinold), kes on kolmest tegelasest kõige särtsakam, võlub enda naiivsuses. Reinoldi karakter on niivõrd elav ja sümpaatiat äratav, et teda on lausa lust vaadata. Tema energilisus päästis nii mõnegi lavastuse igavama stseeni ära.
Malle Maltise muusikaline kujundus, mis ei koosne ainult 1980. aastate hittlugudest, on erinevate varjunditega ning illustreerib laval toimuvat. Kärt Petseri videokujundus on vaimukalt tehtud, ent kohati tundus video kasutamine publiku tähelepanu kõrvale juhtimisena, sest samal ajal teisaldati laval rekvisiite.
Rakvere teatri "Di ja Viv ja Rose" Autor/allikas: Kalev Lilleorg
Yana Khanikova neoonvärvides kunstnikutöö tekitas samuti kahetisi tundeid. Ühest küljest sobib selline värvivalik küll kaheksakümnendaid illustreerima, kuid sellise lavakujundusega tehakse kolmest elujõulisest naisest justkui Barbie'd, kes värvide keskel plikalikult tantsivad. Liikumisjuht Helen Solovjev on näitlejannad küll laval loomulikult liikuma saanud ning Roomet Villau valgustus on meeldivalt teatraalne, kuid säärane kunstiline valik – teha kolmest lahedast naisest tantsisklevad tibid – hämmastas mind.
Peeter Raudsepp võinuks lavastajana lavateost veelgi sujuvamaks teha ning tuua sisse paar huvitavamat režiilahendust, mis muidu staatilist lavastust paeluvamaks oleks muutnud. Nimelt olid lavateose paljud stseenid lahendatud liialt sarnaselt, mis muutis aga lavastuse vaatamise tüütuks. Ainus üllatus, mida Rakvere teatri uus lavastus pakub, on Rose'i surm, mida ei valmistata vaatajaskonna jaoks kuidagi ette. Näidend ongi iseenesest fragmentaarne, kuid Rose'i matuste-stseen on siiski liiga järsult lahendatud.
Ei näe tihti lavastust, mille algmaterjal on puudutav, kuid lavateos jääb ise keskpäraseks. Rakvere teatri "Di ja Viv ja Rose" on paraku just selline.
### Response:
Arvustus. "Di ja Viv ja Rose": kolm Barbie't neoonvärvide sees tantsimas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellel sügisel avatakse uuenduslik Tallinna Muusika- ja Balletikool MUBA, mis ühendab senised eesti muusika- ja tantsuõppe traditsioonid. Kuidas avastada oma anded ja mida on vaja nende arendamiseks?
Rahvusvahelise muusikapäeva eel on "Plekktummi" külaline hinnatud noor viiulisolist Hans Christian Aavik. Saade on eetris esmaspäeval, 26. septembril kell 21.30 ETV2-s. | "Plekktrummi" külaline on tuleval nädalal Hans Christian Aavik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellel sügisel avatakse uuenduslik Tallinna Muusika- ja Balletikool MUBA, mis ühendab senised eesti muusika- ja tantsuõppe traditsioonid. Kuidas avastada oma anded ja mida on vaja nende arendamiseks?
Rahvusvahelise muusikapäeva eel on "Plekktummi" külaline hinnatud noor viiulisolist Hans Christian Aavik. Saade on eetris esmaspäeval, 26. septembril kell 21.30 ETV2-s.
### Response:
"Plekktrummi" külaline on tuleval nädalal Hans Christian Aavik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kinnitasime ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava. Selle alusel korraldatakse Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) vahendite kasutamist kuni 2029. aasta lõpuni," ütles peaminister Kaja Kallas valitsuse pressikonverentsil.
"Eelnõu eesmärk on kinnitada Euroopa Komisjoni tähelepanekute alusel täiendatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 ja esitada see /---/ Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Nii valitsuse kui Euroopa Komisjoni heakskiidu saanud rakenduskava alusel korraldatakse Eestis Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 fondide kasutamist 2029. aasta lõpuni," teatas valitsuse pressiteenistus enne valitsuse istungit.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid kogumahus 3 369 336 786 eurot jagunevad Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi+ ja Õiglase ülemineku fondi vahel.
Struktuurivahendite ja Õiglase ülemineku fondi raha jaotus aastatel 2021-2027. Autor/allikas: Valitsuse kommunikatsioonibüroo
Suurim osa – 1,7 miljardit - kasutatakse regionaalarengu fondi kaudu, ühtekuuluvusfondist saab Eesti ligi 780 miljonit, sotsiaalfondist 534 miljonit ja Õiglase ülemineku fondist ligi 353 miljonit eurot.
Euroopa Liidu vahenditele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering + omafinantseering) kogusummas 1,857 miljardit eurot.
Raha kasutamisel saab olema kuus eesmärki: Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Sotsiaalsem Eesti, Inimestele lähedasem Eesti ja Õiglane üleminek.
Suurim osa rahast kasutatakse regionaalarengu fondi kaudu Rohelisema Eesti (ligi 781 miljonit) ja Nutikama Eesti (742 miljonit) tegevusteks. Sotsiaalsem Eesti saab ligi 681 miljonit, Ühendatum Eesti 521 miljonit ja Inimestele Lähedasem Eesti 193 miljonit eurot.
Raha jagunemine eri fondide ja eesmärkide vahel. Autor/allikas: Valitsuse kommunikatsioonibüroo
Õiglase ülemineku fondi raha suunatakse Ida-Virumaale kui kõige enam rohepöördest ja põlevkivienergeetikast väljumisest mõjutatud piirkonna toetamiseks. Sellest 273 miljonit eurot läheb regiooni ettevõtluse ümberkujundamiseks ja tööjõu ümberkoolitamiseks ning 67 miljonit üleminekust tulenevate sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja kogukondlike probleemide lahendamiseks. Sellele lisandub tehniline abi kogusummas 13 miljonit.
Lisaks saab Eesti toetust taaste- ja vastupidavusrahastust ning kiire kriisiabi fondist REACT-EU – kahe fondi peale kokku orienteeruvalt 1,1 miljardit eurot. REACT-EU vahendid hõlmavad kiire kriisiabi toetuseid, mis suunatakse koroonakriisi mõjudega toimetulekuks. | Valitsus kinnitas EL-ilt saadava 3,37 miljardi euro jaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kinnitasime ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava. Selle alusel korraldatakse Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) vahendite kasutamist kuni 2029. aasta lõpuni," ütles peaminister Kaja Kallas valitsuse pressikonverentsil.
"Eelnõu eesmärk on kinnitada Euroopa Komisjoni tähelepanekute alusel täiendatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 ja esitada see /---/ Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Nii valitsuse kui Euroopa Komisjoni heakskiidu saanud rakenduskava alusel korraldatakse Eestis Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 fondide kasutamist 2029. aasta lõpuni," teatas valitsuse pressiteenistus enne valitsuse istungit.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid kogumahus 3 369 336 786 eurot jagunevad Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi+ ja Õiglase ülemineku fondi vahel.
Struktuurivahendite ja Õiglase ülemineku fondi raha jaotus aastatel 2021-2027. Autor/allikas: Valitsuse kommunikatsioonibüroo
Suurim osa – 1,7 miljardit - kasutatakse regionaalarengu fondi kaudu, ühtekuuluvusfondist saab Eesti ligi 780 miljonit, sotsiaalfondist 534 miljonit ja Õiglase ülemineku fondist ligi 353 miljonit eurot.
Euroopa Liidu vahenditele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering + omafinantseering) kogusummas 1,857 miljardit eurot.
Raha kasutamisel saab olema kuus eesmärki: Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Sotsiaalsem Eesti, Inimestele lähedasem Eesti ja Õiglane üleminek.
Suurim osa rahast kasutatakse regionaalarengu fondi kaudu Rohelisema Eesti (ligi 781 miljonit) ja Nutikama Eesti (742 miljonit) tegevusteks. Sotsiaalsem Eesti saab ligi 681 miljonit, Ühendatum Eesti 521 miljonit ja Inimestele Lähedasem Eesti 193 miljonit eurot.
Raha jagunemine eri fondide ja eesmärkide vahel. Autor/allikas: Valitsuse kommunikatsioonibüroo
Õiglase ülemineku fondi raha suunatakse Ida-Virumaale kui kõige enam rohepöördest ja põlevkivienergeetikast väljumisest mõjutatud piirkonna toetamiseks. Sellest 273 miljonit eurot läheb regiooni ettevõtluse ümberkujundamiseks ja tööjõu ümberkoolitamiseks ning 67 miljonit üleminekust tulenevate sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja kogukondlike probleemide lahendamiseks. Sellele lisandub tehniline abi kogusummas 13 miljonit.
Lisaks saab Eesti toetust taaste- ja vastupidavusrahastust ning kiire kriisiabi fondist REACT-EU – kahe fondi peale kokku orienteeruvalt 1,1 miljardit eurot. REACT-EU vahendid hõlmavad kiire kriisiabi toetuseid, mis suunatakse koroonakriisi mõjudega toimetulekuks.
### Response:
Valitsus kinnitas EL-ilt saadava 3,37 miljardi euro jaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iisraeli väljaande Israel Hayom hinnangul on juutide Venemaalt lahkumiseks vaja suurendada ka viisade väljastamist ning leida saabuvatele juutidele Iisraelis majutus.
Venemaal tegutseva Juudi Agentuuri hinnangul elas Venemaal veebruaris enne Vene invasiooni Ukrainasse 165 000 juuti.
Pärast 24. veebruari emigreerus üle 20 000 juudi Venemaalt Iisraeli.
2022. aasta kevadel pöördus iga kuu agentuuri poole 3000 kuni 4000 inimest sooviga minna elama Iisraeli.
Vene-Ukraina täieulatusliku sõja esimese kuue kuu jooksul sai rohkem Vene juute Iisraeli kodakondsuse kui kogu 2021. aasta peale kokku, teatasid Iisraeli võimud.
The Jerusalem Posti sõnul on viimastel kuudel iga kuu Venemaalt ja Valgevenest Iisraeli saabunud ligikaudu 2000 inimest.
Vene rahvastikuteadlase Aleksei Rakša sõnul on juutide lahkumise määr sarnane Nõukogude Liidu kollapsi ajal toimunud emigratsioonilainega.
Kõnekas on ka asjaolu, et Venemaalt tahab Iisraeli minna rohkem juute kui Ukrainast.
Venemaalt on esitatud 16 600 kodumaale naasmise avaldust ja Ukrainast 11 900 avaldust.
Vene võimud otsustasid selles valguses sulgeda Juudi Agentuuri Venemaal, mis muidu aitab juutidel Iisraeli repatrieeruda.
Organisatsiooni sulgemist nõudis Vene justiitsministeerium, kes otsesõnu süüdistas agentuuri, et see kahjustab Venemaad emigratsiooni soodustamisega, vahendas BBC allikas. | Iisraeli peaminister tahab juudid Venemaalt lennukiga evakueerida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iisraeli väljaande Israel Hayom hinnangul on juutide Venemaalt lahkumiseks vaja suurendada ka viisade väljastamist ning leida saabuvatele juutidele Iisraelis majutus.
Venemaal tegutseva Juudi Agentuuri hinnangul elas Venemaal veebruaris enne Vene invasiooni Ukrainasse 165 000 juuti.
Pärast 24. veebruari emigreerus üle 20 000 juudi Venemaalt Iisraeli.
2022. aasta kevadel pöördus iga kuu agentuuri poole 3000 kuni 4000 inimest sooviga minna elama Iisraeli.
Vene-Ukraina täieulatusliku sõja esimese kuue kuu jooksul sai rohkem Vene juute Iisraeli kodakondsuse kui kogu 2021. aasta peale kokku, teatasid Iisraeli võimud.
The Jerusalem Posti sõnul on viimastel kuudel iga kuu Venemaalt ja Valgevenest Iisraeli saabunud ligikaudu 2000 inimest.
Vene rahvastikuteadlase Aleksei Rakša sõnul on juutide lahkumise määr sarnane Nõukogude Liidu kollapsi ajal toimunud emigratsioonilainega.
Kõnekas on ka asjaolu, et Venemaalt tahab Iisraeli minna rohkem juute kui Ukrainast.
Venemaalt on esitatud 16 600 kodumaale naasmise avaldust ja Ukrainast 11 900 avaldust.
Vene võimud otsustasid selles valguses sulgeda Juudi Agentuuri Venemaal, mis muidu aitab juutidel Iisraeli repatrieeruda.
Organisatsiooni sulgemist nõudis Vene justiitsministeerium, kes otsesõnu süüdistas agentuuri, et see kahjustab Venemaad emigratsiooni soodustamisega, vahendas BBC allikas.
### Response:
Iisraeli peaminister tahab juudid Venemaalt lennukiga evakueerida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brüsseli linnaosa Molenbeek on tuntud džihdistide kasvulavana, kuid see on ka koduks kuueaastasele soome-tšiili poisile Aatosele ja ta sõbrale Amine'ile. Seal keset kaost kuulavad nad ämblikke, avastavad musti auke, juurdlevad lendavate vaipade üle ja otsivad vastust elu suurtele küsimustele. Reetta Huhtase südamlik portreefilm lapsepõlvesõprusest, avastamisest ja tähenduste otsimisest äreval ajal.
2020. aastal linastub "Molenbeeki jumalad" ka Tallinnas DocPointi filmifestivalil.
"Molenbeeki jumalad" on vaadatav Jupiteris. | Kultuuriportaal soovitab: Soome dokumentaalfilm "Molenbeeki jumalad" Jupiteris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brüsseli linnaosa Molenbeek on tuntud džihdistide kasvulavana, kuid see on ka koduks kuueaastasele soome-tšiili poisile Aatosele ja ta sõbrale Amine'ile. Seal keset kaost kuulavad nad ämblikke, avastavad musti auke, juurdlevad lendavate vaipade üle ja otsivad vastust elu suurtele küsimustele. Reetta Huhtase südamlik portreefilm lapsepõlvesõprusest, avastamisest ja tähenduste otsimisest äreval ajal.
2020. aastal linastub "Molenbeeki jumalad" ka Tallinnas DocPointi filmifestivalil.
"Molenbeeki jumalad" on vaadatav Jupiteris.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: Soome dokumentaalfilm "Molenbeeki jumalad" Jupiteris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tanel Leok osaleb Rahvuste krossil 20. korda, mis on võistluse absoluutne rekord. Kolmapäeval tegi Leok esimesed treeningud. "Tundsin end rajal pärast hästi. Soovisin kuuma ilmaga hingamise paika saada ja ka seepärast oli täna (kolmapäeval - toim) oluline sõita, et kui miski valesti läheb, siis on mul tsikli seadistamiseks küllaga aega. Õnneks pole ma seni pidanud tsiklit väga seadistama, kõik asendid ja muud asjad on Euroopa tsiklitega sarnased, seega praegu olen rahul," rääkis Leok.
Kuigi nädala sees on võistluspaigas korralik kuumus, siis nädalavahetuseks on oodata jahedamat ilma. "Nädalavahetuseks nii kuuma ilma nagu täna ei prognoosita. Poriga tuleb mul tavaliselt kõik ilusti välja ja see võib-olla aitaks ka kaarte rohkem segada, aga kindlasti on poris sõitmine riskantsem, sest apsakad on väga lihtsad tulema."
Treeningul tegi Leok konkurentidele silmad ette. "Taneli kiirus oli positiivses mõttes üllatav, aga seda oli ka natukene arvata, sest rada oli tema jaoks pehme. Enne teda oli päeva kiireim aeg minut ja 40 sekundit, aga Tanel sõitis juba teisel ringil välja 1.38," ütles meeskonna mänedžer Martin Arumäe.
"Jaapanlased olid Taneli ajast üllatunud. Üks nende mehaanik tuli meie juurde ja uuris, et kas see on sama Leok, kes 2005. ja 2006. aastal Rahvuste krossil võistles. Ütlesin, et on küll. Mehaanik vastas seepeale, et tema arvates oli Tanel juba ammu pensionile läinud. Aga kokkuvõttes oli positiivne päev," lisas Arumäe.
Harri Kullas kolmapäevasel treeningul ei osalenud, sest tema tsikkel on tollis kinni. "Nii palju kui olen aru saanud, siis tal on mingisuguste paberitega probleeme, mis peaksid tõestama, et tema tsikkel on keskkonna jaoks ohutu," avaldas Arumäe, kuid lisas, et tiimil on varutsikkel juba leitud.
"Õnneks saime laenata ühte Yamahat, laadisime selle rekka peale ja Harri saab sellega homme trenni teha. Meil on võimalus ka üks varutsikkel saada, et selles mõttes on kõik lahenenud positiivselt."
"Jörgeni koha ei oska ma väga palju rääkida, aga eile ütles ta mulle, et tal on kõik korras ja tehnika valmis. Usun, et ta teeb homme paar ringi ja saab õige tunde kätte," kommenteeris Arumäe Jörgen-Matthias Talviku ettevalmistust.
Eesti rahvuskoondis debüteeris motokrossi meeskondlikel maailmameistrivõistlustel 1993. aastal Austrias. Kolmel aastal, 2004 Hollandis Lieropis, 2015 Prantsusmaal Ernées ja 2019 Hollandis Assenis, saavutas Eesti rahvusmeeskond maailma suurte krossiriikide konkurentsis ülikõrge neljanda koha. 15 korral on Eesti meeskond lõpetanud võistluse esikümnes ja neljal korral esikuuikus. | Eesti koondis valmistub Rahvuste krossiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tanel Leok osaleb Rahvuste krossil 20. korda, mis on võistluse absoluutne rekord. Kolmapäeval tegi Leok esimesed treeningud. "Tundsin end rajal pärast hästi. Soovisin kuuma ilmaga hingamise paika saada ja ka seepärast oli täna (kolmapäeval - toim) oluline sõita, et kui miski valesti läheb, siis on mul tsikli seadistamiseks küllaga aega. Õnneks pole ma seni pidanud tsiklit väga seadistama, kõik asendid ja muud asjad on Euroopa tsiklitega sarnased, seega praegu olen rahul," rääkis Leok.
Kuigi nädala sees on võistluspaigas korralik kuumus, siis nädalavahetuseks on oodata jahedamat ilma. "Nädalavahetuseks nii kuuma ilma nagu täna ei prognoosita. Poriga tuleb mul tavaliselt kõik ilusti välja ja see võib-olla aitaks ka kaarte rohkem segada, aga kindlasti on poris sõitmine riskantsem, sest apsakad on väga lihtsad tulema."
Treeningul tegi Leok konkurentidele silmad ette. "Taneli kiirus oli positiivses mõttes üllatav, aga seda oli ka natukene arvata, sest rada oli tema jaoks pehme. Enne teda oli päeva kiireim aeg minut ja 40 sekundit, aga Tanel sõitis juba teisel ringil välja 1.38," ütles meeskonna mänedžer Martin Arumäe.
"Jaapanlased olid Taneli ajast üllatunud. Üks nende mehaanik tuli meie juurde ja uuris, et kas see on sama Leok, kes 2005. ja 2006. aastal Rahvuste krossil võistles. Ütlesin, et on küll. Mehaanik vastas seepeale, et tema arvates oli Tanel juba ammu pensionile läinud. Aga kokkuvõttes oli positiivne päev," lisas Arumäe.
Harri Kullas kolmapäevasel treeningul ei osalenud, sest tema tsikkel on tollis kinni. "Nii palju kui olen aru saanud, siis tal on mingisuguste paberitega probleeme, mis peaksid tõestama, et tema tsikkel on keskkonna jaoks ohutu," avaldas Arumäe, kuid lisas, et tiimil on varutsikkel juba leitud.
"Õnneks saime laenata ühte Yamahat, laadisime selle rekka peale ja Harri saab sellega homme trenni teha. Meil on võimalus ka üks varutsikkel saada, et selles mõttes on kõik lahenenud positiivselt."
"Jörgeni koha ei oska ma väga palju rääkida, aga eile ütles ta mulle, et tal on kõik korras ja tehnika valmis. Usun, et ta teeb homme paar ringi ja saab õige tunde kätte," kommenteeris Arumäe Jörgen-Matthias Talviku ettevalmistust.
Eesti rahvuskoondis debüteeris motokrossi meeskondlikel maailmameistrivõistlustel 1993. aastal Austrias. Kolmel aastal, 2004 Hollandis Lieropis, 2015 Prantsusmaal Ernées ja 2019 Hollandis Assenis, saavutas Eesti rahvusmeeskond maailma suurte krossiriikide konkurentsis ülikõrge neljanda koha. 15 korral on Eesti meeskond lõpetanud võistluse esikümnes ja neljal korral esikuuikus.
### Response:
Eesti koondis valmistub Rahvuste krossiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ümar ehitis kujutas endast ligi 7000 aasta eest, kiviajal, ilmselt kohalike põlluharijate kogunemispaika. Tegu on siiski vaid uurijate oletusega ja ehitise tegelik otstarve pole veel selge, vahendab Live Science.
Praha lähistel, Vinori piirkonnas välja kaevatud rondeel on suhteliselt suur, sest selle läbimõõt ulatub pea 55 meetrini. Näiteks on selle läbimõõt võrreldav Pisa torni kõrgusega, vahendab Praha Raadio ingliskeelne väljaanne.
Tšehhi teaduste akadeemia arheoloogia instituudi kõneisiku Jaroslav Rídký sõnul on rondeeli ehitanud inimeste kohta veel vara midagi öelda. Samas on tema sõnul selge, et nad kuulusid Doonau kultuuri, mille õitseaeg jäi aastatesse 4900–4400 e.m.a. Kaevetööde juhi Miroslav Krausi sõnul võiks selle kasutuse kohta rohkemat vihjata rajatise täielik väljakaevamine.
Kolme sajandi moerajatis
Teadlased said Vinori rondeeli olemasolust teada 1980. aastatel. Rajatis tuli välja gaasi- ja veetrassi ehitamise käigus. Uus kaevamine paljastas selle aga esimest korda täies hiilguses.
Seni on töörühm Jaroslav Rídký sõnul leidnud rondeeli kraavitäitest potikilde, loomaluid ja kivist tööriistu. Ehitise juurest leitud orgaaniline aine süsinikumeetodil dateerimisel saaks rajatise ehitusaeg selgemaks. Ühtlasi saaks siis selgeks, kas rondeel oli seotud leiukoha lähistel asunud neoliitikumi-aegse asulaga.
Doonau kultuuri inimesed ehitasid Rídký sõnul Tšehhis Böömimaa aladel teisigi rondeele. Paiksete põlluharijate külad asusid tänapäevase Poola, Saksamaa idaosa ja Tšehhi põhjaosa ristumispunktis. Tavaliselt koosnesid need mitmest pikkmajast ehk suurest, ristkülikukujulisest ehitisest, kuhu mahtus elama 20–30 inimest.
Rídký sõnul oli oskusteave rondeelide ehitamiseks olemas teisteski muistsetes kultuurides ning ümaraid ehitisi leiab üle terve Kesk-Euroopa.
Kuni viimaste aastakümneteni oli rondeel kui muistne rajatisetüüp suhteliselt tundmatu. Rohkem tähelepanu hakati neile pöörama alles seoses droonifotograafia võidukäiguga. Nüüdseks on arheoloogidele Rídký sõnul teada, et rondeelid on kogu Euroopa peale vanim tõestusmaterjal arhitektuurist.
Ülalt vaadatuna koosnevad rondeelid ühest või mitmest laiast ümmargusest kraavist, kus on mitu omal ajal sissepääsuna toiminud avaust. Iga rondeeli sisemust palistasid tõenäoliselt puidust teibad ning nende vahele jäävad praod täideti ilmselt mudaga.
Rondeele on küll leitud tervest Kesk-Euroopast, kuid need kõik ehitati vaid kahe-kolme sajandi jooksul. Kuigi need olid hilisel kiviajal väga levinud, pole nende otstarve endiselt selge.
Muistne peopaik?
Vanim teadaolev rondeel leiti 1991. aastal Saksamaalt. Seegi langes kokku Doonau kultuuri õitseajaga. Gosecki ringiks nimetatud rajatisel oli 75 meetrit läbimõõtu, kahekordne puidust palissaad (teritatud palkidest püsttara, toim) ja kolm sissepääsu.
Gosecki ringi kaks sissepääsu langevad kokku päikesetõusu ja -loojanguga talvisel ja suvisel pööripäeval. Nõnda toimis see teadlaste ühe oletuse järgi kas omalaadse observatooriumi või kalendrina.
Jaroslav Rídký ise pooldab Vinori rondeelist rääkides üldisemat tõlgendust. Ta märgib, et tõenäoliselt oli rondeelidel mitu otstarvet, kus esikohal olid ühiskondlikud rituaalid. Tõenäoliselt ehitati rondeele suurte rahvahulkade kohtumispaikadeks. Võimalik, et seal tähistati ühiselt kogukonnale olulisi sündmusi. Näiteks võidi seal korraldada siirderiitusi, tähistada astronoomilisi nähtusi või vahetada kaupa.
Kuna ümarrajatisi ehitanud inimestel olid käepärast ainult kivist tööriistad, on rondeelide mõõtmed üsna muljetavaldavad. Harilikult ongi ühe rondeeli läbimõõt umbes 60 meetrit. Ehitajate endi kohta on teada aga väga vähe, sest seitsme aastatuhande taguse aja matuseid on leitud vaid üksikuid.
Peale kolme sajandit väldanud populaarsust kaovad rondeelid arheoloogiliste leidude seast järsult umbes 4600. aasta paiku e.m.a. Kadumise põhjus pole veel teada, kuid tõenäoliselt toovad tulevased samalaadsed väljakaevamised küsimusse uut selgust. | Praha-lähedane kindlustis osutus püramiididest vanemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ümar ehitis kujutas endast ligi 7000 aasta eest, kiviajal, ilmselt kohalike põlluharijate kogunemispaika. Tegu on siiski vaid uurijate oletusega ja ehitise tegelik otstarve pole veel selge, vahendab Live Science.
Praha lähistel, Vinori piirkonnas välja kaevatud rondeel on suhteliselt suur, sest selle läbimõõt ulatub pea 55 meetrini. Näiteks on selle läbimõõt võrreldav Pisa torni kõrgusega, vahendab Praha Raadio ingliskeelne väljaanne.
Tšehhi teaduste akadeemia arheoloogia instituudi kõneisiku Jaroslav Rídký sõnul on rondeeli ehitanud inimeste kohta veel vara midagi öelda. Samas on tema sõnul selge, et nad kuulusid Doonau kultuuri, mille õitseaeg jäi aastatesse 4900–4400 e.m.a. Kaevetööde juhi Miroslav Krausi sõnul võiks selle kasutuse kohta rohkemat vihjata rajatise täielik väljakaevamine.
Kolme sajandi moerajatis
Teadlased said Vinori rondeeli olemasolust teada 1980. aastatel. Rajatis tuli välja gaasi- ja veetrassi ehitamise käigus. Uus kaevamine paljastas selle aga esimest korda täies hiilguses.
Seni on töörühm Jaroslav Rídký sõnul leidnud rondeeli kraavitäitest potikilde, loomaluid ja kivist tööriistu. Ehitise juurest leitud orgaaniline aine süsinikumeetodil dateerimisel saaks rajatise ehitusaeg selgemaks. Ühtlasi saaks siis selgeks, kas rondeel oli seotud leiukoha lähistel asunud neoliitikumi-aegse asulaga.
Doonau kultuuri inimesed ehitasid Rídký sõnul Tšehhis Böömimaa aladel teisigi rondeele. Paiksete põlluharijate külad asusid tänapäevase Poola, Saksamaa idaosa ja Tšehhi põhjaosa ristumispunktis. Tavaliselt koosnesid need mitmest pikkmajast ehk suurest, ristkülikukujulisest ehitisest, kuhu mahtus elama 20–30 inimest.
Rídký sõnul oli oskusteave rondeelide ehitamiseks olemas teisteski muistsetes kultuurides ning ümaraid ehitisi leiab üle terve Kesk-Euroopa.
Kuni viimaste aastakümneteni oli rondeel kui muistne rajatisetüüp suhteliselt tundmatu. Rohkem tähelepanu hakati neile pöörama alles seoses droonifotograafia võidukäiguga. Nüüdseks on arheoloogidele Rídký sõnul teada, et rondeelid on kogu Euroopa peale vanim tõestusmaterjal arhitektuurist.
Ülalt vaadatuna koosnevad rondeelid ühest või mitmest laiast ümmargusest kraavist, kus on mitu omal ajal sissepääsuna toiminud avaust. Iga rondeeli sisemust palistasid tõenäoliselt puidust teibad ning nende vahele jäävad praod täideti ilmselt mudaga.
Rondeele on küll leitud tervest Kesk-Euroopast, kuid need kõik ehitati vaid kahe-kolme sajandi jooksul. Kuigi need olid hilisel kiviajal väga levinud, pole nende otstarve endiselt selge.
Muistne peopaik?
Vanim teadaolev rondeel leiti 1991. aastal Saksamaalt. Seegi langes kokku Doonau kultuuri õitseajaga. Gosecki ringiks nimetatud rajatisel oli 75 meetrit läbimõõtu, kahekordne puidust palissaad (teritatud palkidest püsttara, toim) ja kolm sissepääsu.
Gosecki ringi kaks sissepääsu langevad kokku päikesetõusu ja -loojanguga talvisel ja suvisel pööripäeval. Nõnda toimis see teadlaste ühe oletuse järgi kas omalaadse observatooriumi või kalendrina.
Jaroslav Rídký ise pooldab Vinori rondeelist rääkides üldisemat tõlgendust. Ta märgib, et tõenäoliselt oli rondeelidel mitu otstarvet, kus esikohal olid ühiskondlikud rituaalid. Tõenäoliselt ehitati rondeele suurte rahvahulkade kohtumispaikadeks. Võimalik, et seal tähistati ühiselt kogukonnale olulisi sündmusi. Näiteks võidi seal korraldada siirderiitusi, tähistada astronoomilisi nähtusi või vahetada kaupa.
Kuna ümarrajatisi ehitanud inimestel olid käepärast ainult kivist tööriistad, on rondeelide mõõtmed üsna muljetavaldavad. Harilikult ongi ühe rondeeli läbimõõt umbes 60 meetrit. Ehitajate endi kohta on teada aga väga vähe, sest seitsme aastatuhande taguse aja matuseid on leitud vaid üksikuid.
Peale kolme sajandit väldanud populaarsust kaovad rondeelid arheoloogiliste leidude seast järsult umbes 4600. aasta paiku e.m.a. Kadumise põhjus pole veel teada, kuid tõenäoliselt toovad tulevased samalaadsed väljakaevamised küsimusse uut selgust.
### Response:
Praha-lähedane kindlustis osutus püramiididest vanemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Heategevusliku Teatejooksu eestvedaja Erik Pallase sõnul on üritus kasvanud Eesti suurimaks koolinoorte spordiürituseks. "Jooksurõõm on vallutanud kogu Eesti. Tänavu on Teatejooksule registreerinud üle 12 200 õpilase, mis on ühtlasi uus osalejate rekord. Paljudes koolides on teatejooksul osalemisest saanud omaette traditsioon, mida ootavad nii õpilased kui õpetajad," rääkis Pallase.
Tänavu juba 17. korda toimuval Teatejooksul saab osaleda 28 erinevates paikades üle Eesti: nii staadionitel, parkides kui ka linnakeskustes. Mitmed sportlased, kohaliku spordiliikumise eestvedajad ja toetajad avavad toimumiskohtades Teatejooksu ning viivad läbi ka soojendusvõimlemist.
Näiteks Tallinnas Kadrioru Staadionil avab Teatejooksu kergejõustiklane Rasmus Mägi, Valgas kurtide olümpiavõitja kaugushüppes Tanel Visnap, Sillamäel kultuuriminister ja EOK Spordinädala patroon Piret Hartman, Tartus linnapea Urmas Klaas, Haapsalus linnapea Urmas Sukles, Kohtla-Järvel viib soojendusvõimlemist läbi kolmikhüppaja Viktor Morozov, Kuressaares tennisist Grete Kull ja jooksja Tarmo Mändla, ning paljud teised. Sündmusest võtavad osa ka teised EOK Spordinädala patroonid EOK sportlaskomisjoni liige Saskia Alusalu ning Eesti muusik ja tiktokker Artjom Savitski.
Teatejooksul on oluline osavõtt ja kaasamõtlemine, sest võitjaid välja ei selgitada. "Teatejooksu ja laiemalt ka Spordinädala eesmärk on pakkuda noortele võimalust tunda rõõmu liikumisest ja tervislikest eluviisidest, ning seeläbi populariseerida sportlikke eluviise. Lisaks annab Teatejooks panuse Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse toetusfondi kaudu liikumisvõime kaotanud laste heaks. See omakorda õpetab noori hoolima inimestest enda ümber ja ühiskonnas ning hindama heategemise tähtsust," lisas Pallase.
Jooks toimub 8-liikmeliste võistkondadena, kus iga jooksja peab läbima 200 kuni 400 meetri pikkuse distantsi. Iga kool saab välja panna piiramatul arvul 8-liikmelisi võistkondi.
Täiskasvanud saavad Teatejooksul osalevate laste panust ning Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse tegevust toetada, helistades heategevusnumbril 900 7777 (ühe kõne hind on 7 eurot) või tehes ülekande HNRK Toetusfond SA kontole SEB pangas EE 451010220268957228 märksõnaga Teatejooks. Rohkem infot leiab HNRK kodulehelt.
Teatejooksu korraldab MTÜ Tallinnmeeting, mis on ellu kutsutud spordiürituste korraldamiseks. Teatejooksu suurtoetaja on Kalevi Mesikäpp, toetajad Spordinädala läbiviijad Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile. Lisaks panustavad Rademar, Eesti Kergejõustikuliit, Kultuurkapital, linnadest Tallinn, Tartu ja Pärnu. | Heategevuslikule teatejooksule registreerus rekordarv osalejad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Heategevusliku Teatejooksu eestvedaja Erik Pallase sõnul on üritus kasvanud Eesti suurimaks koolinoorte spordiürituseks. "Jooksurõõm on vallutanud kogu Eesti. Tänavu on Teatejooksule registreerinud üle 12 200 õpilase, mis on ühtlasi uus osalejate rekord. Paljudes koolides on teatejooksul osalemisest saanud omaette traditsioon, mida ootavad nii õpilased kui õpetajad," rääkis Pallase.
Tänavu juba 17. korda toimuval Teatejooksul saab osaleda 28 erinevates paikades üle Eesti: nii staadionitel, parkides kui ka linnakeskustes. Mitmed sportlased, kohaliku spordiliikumise eestvedajad ja toetajad avavad toimumiskohtades Teatejooksu ning viivad läbi ka soojendusvõimlemist.
Näiteks Tallinnas Kadrioru Staadionil avab Teatejooksu kergejõustiklane Rasmus Mägi, Valgas kurtide olümpiavõitja kaugushüppes Tanel Visnap, Sillamäel kultuuriminister ja EOK Spordinädala patroon Piret Hartman, Tartus linnapea Urmas Klaas, Haapsalus linnapea Urmas Sukles, Kohtla-Järvel viib soojendusvõimlemist läbi kolmikhüppaja Viktor Morozov, Kuressaares tennisist Grete Kull ja jooksja Tarmo Mändla, ning paljud teised. Sündmusest võtavad osa ka teised EOK Spordinädala patroonid EOK sportlaskomisjoni liige Saskia Alusalu ning Eesti muusik ja tiktokker Artjom Savitski.
Teatejooksul on oluline osavõtt ja kaasamõtlemine, sest võitjaid välja ei selgitada. "Teatejooksu ja laiemalt ka Spordinädala eesmärk on pakkuda noortele võimalust tunda rõõmu liikumisest ja tervislikest eluviisidest, ning seeläbi populariseerida sportlikke eluviise. Lisaks annab Teatejooks panuse Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse toetusfondi kaudu liikumisvõime kaotanud laste heaks. See omakorda õpetab noori hoolima inimestest enda ümber ja ühiskonnas ning hindama heategemise tähtsust," lisas Pallase.
Jooks toimub 8-liikmeliste võistkondadena, kus iga jooksja peab läbima 200 kuni 400 meetri pikkuse distantsi. Iga kool saab välja panna piiramatul arvul 8-liikmelisi võistkondi.
Täiskasvanud saavad Teatejooksul osalevate laste panust ning Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse tegevust toetada, helistades heategevusnumbril 900 7777 (ühe kõne hind on 7 eurot) või tehes ülekande HNRK Toetusfond SA kontole SEB pangas EE 451010220268957228 märksõnaga Teatejooks. Rohkem infot leiab HNRK kodulehelt.
Teatejooksu korraldab MTÜ Tallinnmeeting, mis on ellu kutsutud spordiürituste korraldamiseks. Teatejooksu suurtoetaja on Kalevi Mesikäpp, toetajad Spordinädala läbiviijad Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile. Lisaks panustavad Rademar, Eesti Kergejõustikuliit, Kultuurkapital, linnadest Tallinn, Tartu ja Pärnu.
### Response:
Heategevuslikule teatejooksule registreerus rekordarv osalejad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome kaitseministri Antti Kaikkoneni sõnul jälgib Soome hoolikalt olukorda riigi idapiiril.
Soome piirivalveameti rahvusvaheliste suhete juhi Matti Pitkaniitty sõnul on liiklusvoog Venemaalt Soome selgelt kasvanud.
Kolmapäeval oli piiriületuse järjekord siiski lühem kui nädalavahetusel, kinnitas Pitkaniitty.
Pitkaniitty sõnul saabus üle piiri kolmapäeval Soome 4824 Vene kodanikku. Eelmine nädal samal päeval oli piiriületajaid 3133.
Soome piirivalveameti viimaste andmete kohaselt on piiriületuste arv neljapäeval veelgi kasvanud võrreldes eelmise nädala sama päevaga.
Rajanylitykset 21.9.2022 lukuina. Maahan saapuva liikenne on vilkasta. #rajavartiolaitos #rajaliikenne #itäraja #rajaturvallisuus https://t.co/ogYCEXFO5W pic.twitter.com/MPCxOdl9kx
— Kaakkois-Suomen raja (@kaakkoisraja) September 22, 2022
Põhja-Norras ei ole piiriületuste arvus muutust näha olnud, kinnitas kohalik Finnmarki politsei Reutersile. | Soome piirivalve: Venemaalt saabujate arv on kasvanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome kaitseministri Antti Kaikkoneni sõnul jälgib Soome hoolikalt olukorda riigi idapiiril.
Soome piirivalveameti rahvusvaheliste suhete juhi Matti Pitkaniitty sõnul on liiklusvoog Venemaalt Soome selgelt kasvanud.
Kolmapäeval oli piiriületuse järjekord siiski lühem kui nädalavahetusel, kinnitas Pitkaniitty.
Pitkaniitty sõnul saabus üle piiri kolmapäeval Soome 4824 Vene kodanikku. Eelmine nädal samal päeval oli piiriületajaid 3133.
Soome piirivalveameti viimaste andmete kohaselt on piiriületuste arv neljapäeval veelgi kasvanud võrreldes eelmise nädala sama päevaga.
Rajanylitykset 21.9.2022 lukuina. Maahan saapuva liikenne on vilkasta. #rajavartiolaitos #rajaliikenne #itäraja #rajaturvallisuus https://t.co/ogYCEXFO5W pic.twitter.com/MPCxOdl9kx
— Kaakkois-Suomen raja (@kaakkoisraja) September 22, 2022
Põhja-Norras ei ole piiriületuste arvus muutust näha olnud, kinnitas kohalik Finnmarki politsei Reutersile.
### Response:
Soome piirivalve: Venemaalt saabujate arv on kasvanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mattias Käit sai viimases liigakohtumises koduklubi FC Rapidi eest mängides kerge põlvevigastuse. MRT uuringu tulemused näitasid, et sellest taastumine võib võtta kuni neli nädalat. Märten Kuusk jääb samuti tervislikel põhjustel seekord koondisemängudest kõrvale.
Septembrikuu esimene kohtumine toimub 23. septembril kell 19.00 A. Le Coq Arenal, kui Rahvuste liiga otsustavas mängus läheb Eesti koondis vastamisi Maltaga. Pääsmed Malta mängule on saadaval Piletilevis. Kolm päeva hiljem, 26. septembril mängitakse võõrsil San Marinoga. Mõlema mängu otsepilti saab jälgida tasuta Viaplay vahendusel.
Eesti koondise koosseis septembri mängudeks:
Väravavahid
Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Arsenal FC (ENG) 14/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Bielsko-Biala Podbeskidzie (POL) 14/0
Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 91/0
Karol Mets (16.05.1993) – FC Zürich (SUI) 80/0
Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 52/0
Joonas Tamm (02.02.1992) – FCSB (ROU) 50/3
Artur Pikk (05.03.1993) – Tallinna FCI Levadia 48/1
Nikita Baranov (19.08.1992) – FC Pyunik Yerevan (ARM) 43/0
Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora 9/0
Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 3/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 142/26
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 99/14
Henri Anier (17.12.1990) – Muangthong United FC (THA) 82/18
Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Tallinna FC Flora 52/1
Rauno Sappinen (23.01.1996) – Piast Gliwice (POL) 45/8
Erik Sorga (08.07.1999) – IFK Göteborg (SWE) 21/4
Vlasi Sinjavski (27.11.1996) – FC Slovacko (CZE) 19/0
Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 17/1
Robert Kirss (03.09.1994) – Tallinna FCI Levadia 13/1
Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 8/0
Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Stal Mielec (POL) 7/0
Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA) 6/0
Rocco Robert Shein (14.07.2003) – FC Utrecht (NED) 1/0
Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Marius Unt, Helvis Trääder, Priit Lehismets
Kokk: Peeter Pihel
Fotograaf: Jana Pipar
Pressiesindaja: Eva Nõmme
Varustajad: Timo Künnapas, Merily Toom
Mänedžer: Miko Pupart | Käit ja Kuusk jäävad koondisemängudest eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mattias Käit sai viimases liigakohtumises koduklubi FC Rapidi eest mängides kerge põlvevigastuse. MRT uuringu tulemused näitasid, et sellest taastumine võib võtta kuni neli nädalat. Märten Kuusk jääb samuti tervislikel põhjustel seekord koondisemängudest kõrvale.
Septembrikuu esimene kohtumine toimub 23. septembril kell 19.00 A. Le Coq Arenal, kui Rahvuste liiga otsustavas mängus läheb Eesti koondis vastamisi Maltaga. Pääsmed Malta mängule on saadaval Piletilevis. Kolm päeva hiljem, 26. septembril mängitakse võõrsil San Marinoga. Mõlema mängu otsepilti saab jälgida tasuta Viaplay vahendusel.
Eesti koondise koosseis septembri mängudeks:
Väravavahid
Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Arsenal FC (ENG) 14/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Bielsko-Biala Podbeskidzie (POL) 14/0
Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 91/0
Karol Mets (16.05.1993) – FC Zürich (SUI) 80/0
Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 52/0
Joonas Tamm (02.02.1992) – FCSB (ROU) 50/3
Artur Pikk (05.03.1993) – Tallinna FCI Levadia 48/1
Nikita Baranov (19.08.1992) – FC Pyunik Yerevan (ARM) 43/0
Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora 9/0
Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 3/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 142/26
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 99/14
Henri Anier (17.12.1990) – Muangthong United FC (THA) 82/18
Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Tallinna FC Flora 52/1
Rauno Sappinen (23.01.1996) – Piast Gliwice (POL) 45/8
Erik Sorga (08.07.1999) – IFK Göteborg (SWE) 21/4
Vlasi Sinjavski (27.11.1996) – FC Slovacko (CZE) 19/0
Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 17/1
Robert Kirss (03.09.1994) – Tallinna FCI Levadia 13/1
Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 8/0
Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Stal Mielec (POL) 7/0
Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA) 6/0
Rocco Robert Shein (14.07.2003) – FC Utrecht (NED) 1/0
Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Marius Unt, Helvis Trääder, Priit Lehismets
Kokk: Peeter Pihel
Fotograaf: Jana Pipar
Pressiesindaja: Eva Nõmme
Varustajad: Timo Künnapas, Merily Toom
Mänedžer: Miko Pupart
### Response:
Käit ja Kuusk jäävad koondisemängudest eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suur muusikapäeva viktoriin ootab osalema kõiki muusikasõpru. 15 küsimusest koosnev mälumäng on vastusevariantidega ning loogiliselt mõeldes või sõpradega koos lahendades on võimalik õigesti vastata ka siis, kui vastust ei tea. Küsimusi on nii klassika, džässi kui ka popmuusika vallast. Lahendades tuleb kuulata helifaile, vaadata pilte ja jälgida videot. Koostöös Raadio 4-ga saab viktoriinist osa võtta ka vene keeles.
Klassikaraadio on rahvusvahelist muusikapäeva tähistanud lõbusa teadmisteprooviga juba 2014. aastast. Möödunud aastal lahendas muusikapäeva viktoriini 3000 inimest. Osalesid igas vanuses muusikasõbrad üle terve Eesti ning paljudes kohtades lahendati viktoriini terve klassiga.
Muusikapäeva viktoriin on avatud 30. septembrist 1. oktoobri südaööni Klassikaraadio ja Raadio 4 kodulehel. Parimaid lahendajaid ootavad auhinnad!
Soojendusmänguna on võimalik vastata kümnele küsimusele eelmise aasta viktoriinist.
Muusikapäeva soojendusviktoriin 2022
Klassikaraadio korraldab rahvusvahelise muusikapäeva puhul traditsioonilise e-viktoriini, mis on lihtne ja mänguline viis tähistada muusikapäeva.
Muusikapäeva viktoriin on avatud 30. septembril ja 1. oktoobril Klassikaraadio kodulehel.
Helilooja Arvo Pärt töötas 1960ndatel aastatel Eesti Raadios. Kas teate, mis ametit ta pidas?
Pildil on 1970ndate olustik. Härrasmees lapsevankriga on Neeme Järvi ja ta sõidutab üht tulevast tuntud muusikut? Kas see on ...
Millisest ajaloolisest lahingust on ühes oma hitt-loos laulnud kultusbänd ABBA?
Kas tunnete Eesti muusikaelu? Mis on MUBA?
Kes kirjutas esimese eestikeelse kitarriõpiku?
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) sünnipäevaks peetakse 18. detsembrit 1926, mil läks eetrisse Eesti Ringhäälingu esimene saade koos muusikaga. Millises koosseisus alustas tol ajaloolisel päeval kollektiiv, mille järeltulija on praegune ERSO?
Muusikas on laialt kasutusel termin a cappella. Mida sellega tähistatakse?
Millises tuntud popansamblis laulis Jazzkaare korraldaja Anne Erm noorpõlves?
Mille järgi sai nime ansambli Queen legendaarne (raadio)lugu "Radio Ga Ga"?
Millist pseudonüümi kasutab muusik Kristi Raias?
[copy]
Quiz Maker - powered by Riddle | Muusikapäeva teadmistekontroll tuleb taas: harjuta enne soojendusviktoriiniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suur muusikapäeva viktoriin ootab osalema kõiki muusikasõpru. 15 küsimusest koosnev mälumäng on vastusevariantidega ning loogiliselt mõeldes või sõpradega koos lahendades on võimalik õigesti vastata ka siis, kui vastust ei tea. Küsimusi on nii klassika, džässi kui ka popmuusika vallast. Lahendades tuleb kuulata helifaile, vaadata pilte ja jälgida videot. Koostöös Raadio 4-ga saab viktoriinist osa võtta ka vene keeles.
Klassikaraadio on rahvusvahelist muusikapäeva tähistanud lõbusa teadmisteprooviga juba 2014. aastast. Möödunud aastal lahendas muusikapäeva viktoriini 3000 inimest. Osalesid igas vanuses muusikasõbrad üle terve Eesti ning paljudes kohtades lahendati viktoriini terve klassiga.
Muusikapäeva viktoriin on avatud 30. septembrist 1. oktoobri südaööni Klassikaraadio ja Raadio 4 kodulehel. Parimaid lahendajaid ootavad auhinnad!
Soojendusmänguna on võimalik vastata kümnele küsimusele eelmise aasta viktoriinist.
Muusikapäeva soojendusviktoriin 2022
Klassikaraadio korraldab rahvusvahelise muusikapäeva puhul traditsioonilise e-viktoriini, mis on lihtne ja mänguline viis tähistada muusikapäeva.
Muusikapäeva viktoriin on avatud 30. septembril ja 1. oktoobril Klassikaraadio kodulehel.
Helilooja Arvo Pärt töötas 1960ndatel aastatel Eesti Raadios. Kas teate, mis ametit ta pidas?
Pildil on 1970ndate olustik. Härrasmees lapsevankriga on Neeme Järvi ja ta sõidutab üht tulevast tuntud muusikut? Kas see on ...
Millisest ajaloolisest lahingust on ühes oma hitt-loos laulnud kultusbänd ABBA?
Kas tunnete Eesti muusikaelu? Mis on MUBA?
Kes kirjutas esimese eestikeelse kitarriõpiku?
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) sünnipäevaks peetakse 18. detsembrit 1926, mil läks eetrisse Eesti Ringhäälingu esimene saade koos muusikaga. Millises koosseisus alustas tol ajaloolisel päeval kollektiiv, mille järeltulija on praegune ERSO?
Muusikas on laialt kasutusel termin a cappella. Mida sellega tähistatakse?
Millises tuntud popansamblis laulis Jazzkaare korraldaja Anne Erm noorpõlves?
Mille järgi sai nime ansambli Queen legendaarne (raadio)lugu "Radio Ga Ga"?
Millist pseudonüümi kasutab muusik Kristi Raias?
[copy]
Quiz Maker - powered by Riddle
### Response:
Muusikapäeva teadmistekontroll tuleb taas: harjuta enne soojendusviktoriiniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel hooajal katsetab Tartu Uus Teater esimest korda aastapiletiga, mis pakub külastajale piiramatu teatrikülastamise võimaluse. Aastapileti-idee algatas näitleja ja lavastaja Elise Metsanurk, kelle sõnul on pilet süsteemilt pisut nagu Netflix. "Aga teatris käimise võlu ja hõng siiski säilivad, ainult planeerimine läheb lihtsamaks".
Isikustatud kaelakaardina vormistatud pilet tagab aastaks kutsed kõigile uuslavastustele ning võimaluse külastada ka muid mängukavas olevaid etendusi nii mitu korda, kui külastaja soovib. Aastapilet maksab 90 eurot ja kehtib ostmise hetkest alates aasta aega.
Tartu Uues Teatris esietendub sel hooajal neli uuslavastust: sügisel Ivar Põllu "Stereo" ja Martin Korgi "Kauboid ja vampiirid", kevadel koostöölavastus Vanemuise teatriga ning samuti lavastab Tartu Uues Teatris esimest korda ka praegune Paide Teatri näitleja Kirill Havanski. | Tartu Uus Teater katsetab piiramatut teatrikülastust võimaldava aastapiletiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel hooajal katsetab Tartu Uus Teater esimest korda aastapiletiga, mis pakub külastajale piiramatu teatrikülastamise võimaluse. Aastapileti-idee algatas näitleja ja lavastaja Elise Metsanurk, kelle sõnul on pilet süsteemilt pisut nagu Netflix. "Aga teatris käimise võlu ja hõng siiski säilivad, ainult planeerimine läheb lihtsamaks".
Isikustatud kaelakaardina vormistatud pilet tagab aastaks kutsed kõigile uuslavastustele ning võimaluse külastada ka muid mängukavas olevaid etendusi nii mitu korda, kui külastaja soovib. Aastapilet maksab 90 eurot ja kehtib ostmise hetkest alates aasta aega.
Tartu Uues Teatris esietendub sel hooajal neli uuslavastust: sügisel Ivar Põllu "Stereo" ja Martin Korgi "Kauboid ja vampiirid", kevadel koostöölavastus Vanemuise teatriga ning samuti lavastab Tartu Uues Teatris esimest korda ka praegune Paide Teatri näitleja Kirill Havanski.
### Response:
Tartu Uus Teater katsetab piiramatut teatrikülastust võimaldava aastapiletiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaalkindlustusameti peadirektori Maret Maripuu sõnul on Eesti taganud peavarju kõigile siia saabunud põgenikele, kes sellist abi on vajanud.
"Jätkame abi pakkumist seni, kuni ukrainlased seda vajavad. Soovime leida täiendavaid majutuspartnereid, kellega sõlmida raamlepinguid ning olla valmis ka juhuks, kui abivajajate hulk peaks oluliselt suurenema," ütles ta.
"Oleme tänulikud majutusasutustele, kes leidsid võimaluse sõja jalust saabunuile pakkuda turvalist peavarju. Ootame seekordses hankes osalema nii uusi huvilisi kui ka seniseid majutuse lepingupartnerid," lisas Maripuu.
Nõuded majutusettevõtetele on kirjeldatud riigihangete registris avaldatud riigihanke alusdokumentides. Näiteks peab majutusettevõte pakkuma vähemalt 20 voodikohta ning asuma kohas, kus on toimiv ühistransport, millega pääseb kuni tunnise sõidu järel poodi, perearsti juurde, kasutama riigiteenuseid. Kui majutuskoht võtab vastu lemmikloomadega põgenikke, tuleb esitada kalkulatsiooni lemmikloomade majutuse kohta. Majutuskohas peab olema tööruum sotsiaalkindlustusameti töötajatele, kes nõustavad sõjapõgenikke teel iseseisvasse ellu.
Uus hange on jagatud kaheks eraldi osaks - majutusteenus koos toitlustusega, ning majutusteenus toidu valmistamise võimalusega. Majutumine toidu valmistamise võimalusega tingimustes toetab paremini iseseisvat hakkamasaamist.
Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakonna juhataja Kati Eller ütles, et pakkumised tuleb esitada e-riigihangete keskkonnas 21. oktoobriks riigihanke "Majutamise teenuse osutamine sotsiaalkindlustusametile" juures. "Paneme pakkujatele südamele, et nad varuksid aega pakkumuste koostamiseks ja esitamiseks, et vältida vigu ja nendega kaasneda võivaid negatiivseid otsuseid," sõnas Eller.
Edukate pakkujatega sõlmitakse raamlepingud kehtivusega kuni 2025. aasta 31. detsmbrini või kuni raamlepingu mahu täitumiseni. Raamlepingute kogumahuks on planeeritud 150 miljonit eurot, mille eest saab sotsiaalkindlustusamet vajadusel lepingupartneritelt majutusteenuseid osta. | Riik kuulutab Ukraina põgenike lühiajaliseks majutamiseks välja uue hanke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalkindlustusameti peadirektori Maret Maripuu sõnul on Eesti taganud peavarju kõigile siia saabunud põgenikele, kes sellist abi on vajanud.
"Jätkame abi pakkumist seni, kuni ukrainlased seda vajavad. Soovime leida täiendavaid majutuspartnereid, kellega sõlmida raamlepinguid ning olla valmis ka juhuks, kui abivajajate hulk peaks oluliselt suurenema," ütles ta.
"Oleme tänulikud majutusasutustele, kes leidsid võimaluse sõja jalust saabunuile pakkuda turvalist peavarju. Ootame seekordses hankes osalema nii uusi huvilisi kui ka seniseid majutuse lepingupartnerid," lisas Maripuu.
Nõuded majutusettevõtetele on kirjeldatud riigihangete registris avaldatud riigihanke alusdokumentides. Näiteks peab majutusettevõte pakkuma vähemalt 20 voodikohta ning asuma kohas, kus on toimiv ühistransport, millega pääseb kuni tunnise sõidu järel poodi, perearsti juurde, kasutama riigiteenuseid. Kui majutuskoht võtab vastu lemmikloomadega põgenikke, tuleb esitada kalkulatsiooni lemmikloomade majutuse kohta. Majutuskohas peab olema tööruum sotsiaalkindlustusameti töötajatele, kes nõustavad sõjapõgenikke teel iseseisvasse ellu.
Uus hange on jagatud kaheks eraldi osaks - majutusteenus koos toitlustusega, ning majutusteenus toidu valmistamise võimalusega. Majutumine toidu valmistamise võimalusega tingimustes toetab paremini iseseisvat hakkamasaamist.
Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakonna juhataja Kati Eller ütles, et pakkumised tuleb esitada e-riigihangete keskkonnas 21. oktoobriks riigihanke "Majutamise teenuse osutamine sotsiaalkindlustusametile" juures. "Paneme pakkujatele südamele, et nad varuksid aega pakkumuste koostamiseks ja esitamiseks, et vältida vigu ja nendega kaasneda võivaid negatiivseid otsuseid," sõnas Eller.
Edukate pakkujatega sõlmitakse raamlepingud kehtivusega kuni 2025. aasta 31. detsmbrini või kuni raamlepingu mahu täitumiseni. Raamlepingute kogumahuks on planeeritud 150 miljonit eurot, mille eest saab sotsiaalkindlustusamet vajadusel lepingupartneritelt majutusteenuseid osta.
### Response:
Riik kuulutab Ukraina põgenike lühiajaliseks majutamiseks välja uue hanke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2019. aastal Tokyos võidutsenud Osaka andis haigestumise tõttu loobumisvõidu Beatriz Haddad Maiale (WTA 16.), mistõttu edenes brasiillanna mänguta veerandfinaali. Kuna avaringis andis Daria Saville (WTA 55.) põlvevigastuse tõttu Osakale 1:0 seisu järel loobumisvõidu, sai jaapanlanna kodupubliku ees mängida ainult ühe geimi.
"Mul on väga kahju, et ma ei saa rohkem võistelda," ütles Osaka oma avalduses. "On suur au mängida Jaapanis minu imeliste fännide ees. See on ja jääb minu jaoks alati eriliseks turniiriks ja soovin, et oleksin täna (neljapäeval - toim) saanud väljakule astuda. Paraku minu keha ei luba mul seda teha. Tänan teid toetuse eest sel nädalal ja kohtume järgmisel aastal."
Enne turniiri rääkis Osaka ajakirjanikele, et ta tunneb end pärast vigastustest vaevatud hooaega taas tervena. "Tänavune aasta pole minu jaoks hea olnud, aga usun, et sellele vaatamata olen enda kohta palju õppinud. Olen õnnelik, et olen terve, sest Euroopas vigastasin end ja see oli esimene vigastus, mille paranemine nii kaua aega võttis."
Osaka loobumise järel mängib viiendana asetatud Maia veerandfinaalis Veronika Kudermetova (WTA 13.) ja Fernanda Contreras Gomezi (WTA 131.) matši võitjaga. Ülejäänud veerandfinaalides kohtuvad omavahel Zheng Qinwen (WTA 36.) ja Claire Liu (WTA 84.), Petra Martic (WTA 46.) ja Zhang Shuai (WTA 28.) ning kolmandana asetatud Garbine Muguruza (WTA 12.) võtab mõõtu Ljudmilla Samsonova (WTA 30.) või Wang Xinyuga (WTA 78.). | Naomi Osaka mängis kodusel WTA turniiril ainult ühe geimi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2019. aastal Tokyos võidutsenud Osaka andis haigestumise tõttu loobumisvõidu Beatriz Haddad Maiale (WTA 16.), mistõttu edenes brasiillanna mänguta veerandfinaali. Kuna avaringis andis Daria Saville (WTA 55.) põlvevigastuse tõttu Osakale 1:0 seisu järel loobumisvõidu, sai jaapanlanna kodupubliku ees mängida ainult ühe geimi.
"Mul on väga kahju, et ma ei saa rohkem võistelda," ütles Osaka oma avalduses. "On suur au mängida Jaapanis minu imeliste fännide ees. See on ja jääb minu jaoks alati eriliseks turniiriks ja soovin, et oleksin täna (neljapäeval - toim) saanud väljakule astuda. Paraku minu keha ei luba mul seda teha. Tänan teid toetuse eest sel nädalal ja kohtume järgmisel aastal."
Enne turniiri rääkis Osaka ajakirjanikele, et ta tunneb end pärast vigastustest vaevatud hooaega taas tervena. "Tänavune aasta pole minu jaoks hea olnud, aga usun, et sellele vaatamata olen enda kohta palju õppinud. Olen õnnelik, et olen terve, sest Euroopas vigastasin end ja see oli esimene vigastus, mille paranemine nii kaua aega võttis."
Osaka loobumise järel mängib viiendana asetatud Maia veerandfinaalis Veronika Kudermetova (WTA 13.) ja Fernanda Contreras Gomezi (WTA 131.) matši võitjaga. Ülejäänud veerandfinaalides kohtuvad omavahel Zheng Qinwen (WTA 36.) ja Claire Liu (WTA 84.), Petra Martic (WTA 46.) ja Zhang Shuai (WTA 28.) ning kolmandana asetatud Garbine Muguruza (WTA 12.) võtab mõõtu Ljudmilla Samsonova (WTA 30.) või Wang Xinyuga (WTA 78.).
### Response:
Naomi Osaka mängis kodusel WTA turniiril ainult ühe geimi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ukrainas toimuv sõda ja selle taustal Venemaa poolt täiendava relvana käivitatud energiasõda ei jäta meist kedagi külmaks ega puutumata. Olukord on pingeline igal tasandil ja oht ühekülgsel infol põhinevate otsustega emotsionaalset või majanduslikku kahju teha on suur. Vajame tasakaalustatud ja kõiki huvigruppe kaasavat rahumeelset arutelu.
Ehkki tööstused ja äritarbijad konkureeriksid gaasi või elektri puudujäägi olukorras omavahel, on tööstusliidritele ilmselge, et varustuskindluse probleemide korral tuleb tagada gaasi- ja elektri kättesaadavus esmajärjekorras elanikkonnale, haiglatele, koolidele, lasteaedadele ja teistele sotsiaalselt haavatavatele tarbijatele.
Usume siiralt, et varustuskindluse prioriteetide teemal ei ole Eesti ühiskonnas lahknevusi riiklikul ja tööstuse tasandil. Peame aga oluliseks eristada varustustundlikkuse ja tururegulatsiooni debatte.
Ukraina toetamiseks on vaja toimivat majandust
Eesti elanikud tunnetavad lääneriikidest oluliselt paremini asjaolu, et Ukraina inimesed võitlevad nii meie kui ka kogu Euroopa vabaduse eest. Selles võitluses on meie kohustus toetada Ukrainat kõigi võimalike vahenditega, et Ukraina sõja võidaks.
Ukraina toetamiseks peab meil olema siseriiklikult ressursse tagav toimiv ettevõtlus ja majandus.
Ukrainas toimuva sõja ja energiakriisi taustal on Estonia Celli 2022. aasta kulutused puidu ja energia sisseostule suurenenud 50 miljoni euro võrra. See raha makstakse ühe aasta lisakuluna sajaprotsendiliselt teiste Eesti era- ja riiklike äritarbijate tuluks. Maksame sel aastal peaaegu 100 miljonit eurot teiste Eesti ettevõtete tuludeks, töötajate palkadeks ja maksudeks. Ehkki 97 inimesega oleme töötajate arvult väike, siis majanduse mõjult pisut suurem.
Paraku ei saa ükski tööstus olla valmis energiahindade järjekordseks hüppeliseks tõusuks ja sellist tõusu pole enam võimalik kanda oma klientide arvetele.
Lääneriikide elatustaset soovides tuleb rakendada samu meetmeid
Energiasõjas on kannatanud nii elanikkond kui ka tööstuse jätkusuutlikkus. Suuremas osas Euroopa tööstusriikides on 2022. aasta suvel rakendatud märkimisväärseid toetusmeetmeid, sh energiaintensiivse tööstuse toimimise tagamiseks.
Unistades lääneriikide ja meie põhjanaabritega sarnasest elatustasemest peame julgema majanduse toimimise ja edu tagamiseks rakendada sarnaseid meetmeid ka Eestis. Me ei tohi olla uhked selle üle, et Eesti toetus era- ja äritarbijatele suhestatuna SKP-sse on üks väiksemaid Euroopas, samal ajal kui Eesti troonib mitmendat kuud järjest inflatsiooni esikohal.
Arvestades teiste tööstusriikide makstavaid otsetoetusi ei saa nõustuda väidetega, et Eesti tööstuse konkurentsivõimel pole häda midagi. Oleks õiglane, kui kõrvuti energiaekspertidega kaasataks debatti konkurentsivõimelisust omal nahal valusalt tundvad tööstusettevõtted.
Peaksime majandusedu silmas pidades nii kriisi- kui ka tavaolukorras säilitama kaine meele aruteludes selle üle, kas soovime, et Eesti puitu väärindame me ise elanike jõukuse suurendamiseks või oleme nõus madala väärtusega puidu eksportimisega naaberriikidesse, et nende jõukuse kasvu toetada.
Usume siiralt, et soovitades digiriigile kohaselt kõrge automatiseerituse tõttu vähese töötajaskonnaga tööstuse sulgemist on valitsus mõelnud tööstuse ajutist ja lühiajalist sulgemist varustuskindluse probleemide korral. Mitte seda, et üksikud tööstusettevõtted peaksid riiklikul tasemel hinnaregulatsiooniga tegelema.
Väetisetehaste sulgemisest
Ei ole saladus, et sarnaselt mitmete teiste energiaintensiivsete tööstusharudega ei suuda rekordkõrgusele tõusnud energiahindade olukorras tööd jätkata ka mitmed Euroopa väetisetootjad. Me ei peaks aga lühiajaliselt rõõmustama väetisetootjate sulgemise üle nendes riikides, kus riiklikult ei ole seni veel rakendatud abimeetmeid tööstuse ajutiseks toetamiseks erakordsetes oludes.
Euroopa suurte väetisetootjate sulgemine võib lühiajaliselt aidata gaasi varustuskindluse tagamisel, aga peame silmas pidama, et väetis ei ole midagi muud kui energia meie põldudele ja toidulauale. Väetisetootjaid sulgedes lükkame energiajulgeoleku hetkel veel teoreetilise riski edasi toidujulgeoleku probleemiks, kui Euroopas peaks väetisepõud tekkima. Või toiduinflatsiooni teemaks, kui samuti ülikõrgele kerkinud väetisehindade taustal peaks seni Euroopas toodetud väetise asendama teistest riikidest rekordhindadega tarnitava väetisega.
Energiaturg ja varustuskindlus
2022. aastal energiasõja olukorras rakenduv vana börsimehhanism on ilmekalt tõendanud, et võimaldab ootamatu õnnena osadel ettevõtetel teenida ülikasumeid ja paneb teiste jätkusuutlikkuse nn turul võimalike anomaaliate tõttu tõsise kahtluse alla. Energiadefitsiidi olukorras selline mehhanism ei toimi ja vajab üleeuroopalisi reforme.
"2021. aasta tuulevaikne detsember näitas ilmekalt, et pelgalt ilmastikutundlikust taastuvenergiast ei piisa hinnašokkide ärahoidmiseks."
Häbiväärselt vähe räägime ka kiirustades vaid taastuvenergiale üleminekule suunatud eesmärkide taustal vajadusest panustada salvestustehnoloogiate ja reguleeritavate elektritootmisvõimsuste rajamisse ja/või tööshoidmisse. 2021. aasta tuulevaikne detsember näitas ilmekalt, et pelgalt ilmastikutundlikust taastuvenergiast ei piisa hinnašokkide ärahoidmiseks.
Kokkuvõttes vajavad praegused anomaaliad energiaturgudel kiirete ja ajutiste meetmete rakendamist tööstusettevõtete konkurentsivõime tagamiseks sarnaselt Euroopa Liidu soovitatud ja paljudes riikides juba rakendatud otsetoetustele.
Pikas perspektiivis tuleb mõelda senise energiasüsteemi tõsisele reformimisele nii börsimehhanismi sisulise toimimise kui ka juhitavate ja ilmastikust sõltuvate energiatootmisviiside parima kombinatsiooni kontekstis. Osade ettevõtete tegevuse peatamist ei saa näha kui lahendust teistele soodsamate hindade tagamiseks praeguses väga ootamatus ja keerulises olukorras. | Siiri Lahe: ettevõtete tegevuse peatamine pole energiasõja lahendus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ukrainas toimuv sõda ja selle taustal Venemaa poolt täiendava relvana käivitatud energiasõda ei jäta meist kedagi külmaks ega puutumata. Olukord on pingeline igal tasandil ja oht ühekülgsel infol põhinevate otsustega emotsionaalset või majanduslikku kahju teha on suur. Vajame tasakaalustatud ja kõiki huvigruppe kaasavat rahumeelset arutelu.
Ehkki tööstused ja äritarbijad konkureeriksid gaasi või elektri puudujäägi olukorras omavahel, on tööstusliidritele ilmselge, et varustuskindluse probleemide korral tuleb tagada gaasi- ja elektri kättesaadavus esmajärjekorras elanikkonnale, haiglatele, koolidele, lasteaedadele ja teistele sotsiaalselt haavatavatele tarbijatele.
Usume siiralt, et varustuskindluse prioriteetide teemal ei ole Eesti ühiskonnas lahknevusi riiklikul ja tööstuse tasandil. Peame aga oluliseks eristada varustustundlikkuse ja tururegulatsiooni debatte.
Ukraina toetamiseks on vaja toimivat majandust
Eesti elanikud tunnetavad lääneriikidest oluliselt paremini asjaolu, et Ukraina inimesed võitlevad nii meie kui ka kogu Euroopa vabaduse eest. Selles võitluses on meie kohustus toetada Ukrainat kõigi võimalike vahenditega, et Ukraina sõja võidaks.
Ukraina toetamiseks peab meil olema siseriiklikult ressursse tagav toimiv ettevõtlus ja majandus.
Ukrainas toimuva sõja ja energiakriisi taustal on Estonia Celli 2022. aasta kulutused puidu ja energia sisseostule suurenenud 50 miljoni euro võrra. See raha makstakse ühe aasta lisakuluna sajaprotsendiliselt teiste Eesti era- ja riiklike äritarbijate tuluks. Maksame sel aastal peaaegu 100 miljonit eurot teiste Eesti ettevõtete tuludeks, töötajate palkadeks ja maksudeks. Ehkki 97 inimesega oleme töötajate arvult väike, siis majanduse mõjult pisut suurem.
Paraku ei saa ükski tööstus olla valmis energiahindade järjekordseks hüppeliseks tõusuks ja sellist tõusu pole enam võimalik kanda oma klientide arvetele.
Lääneriikide elatustaset soovides tuleb rakendada samu meetmeid
Energiasõjas on kannatanud nii elanikkond kui ka tööstuse jätkusuutlikkus. Suuremas osas Euroopa tööstusriikides on 2022. aasta suvel rakendatud märkimisväärseid toetusmeetmeid, sh energiaintensiivse tööstuse toimimise tagamiseks.
Unistades lääneriikide ja meie põhjanaabritega sarnasest elatustasemest peame julgema majanduse toimimise ja edu tagamiseks rakendada sarnaseid meetmeid ka Eestis. Me ei tohi olla uhked selle üle, et Eesti toetus era- ja äritarbijatele suhestatuna SKP-sse on üks väiksemaid Euroopas, samal ajal kui Eesti troonib mitmendat kuud järjest inflatsiooni esikohal.
Arvestades teiste tööstusriikide makstavaid otsetoetusi ei saa nõustuda väidetega, et Eesti tööstuse konkurentsivõimel pole häda midagi. Oleks õiglane, kui kõrvuti energiaekspertidega kaasataks debatti konkurentsivõimelisust omal nahal valusalt tundvad tööstusettevõtted.
Peaksime majandusedu silmas pidades nii kriisi- kui ka tavaolukorras säilitama kaine meele aruteludes selle üle, kas soovime, et Eesti puitu väärindame me ise elanike jõukuse suurendamiseks või oleme nõus madala väärtusega puidu eksportimisega naaberriikidesse, et nende jõukuse kasvu toetada.
Usume siiralt, et soovitades digiriigile kohaselt kõrge automatiseerituse tõttu vähese töötajaskonnaga tööstuse sulgemist on valitsus mõelnud tööstuse ajutist ja lühiajalist sulgemist varustuskindluse probleemide korral. Mitte seda, et üksikud tööstusettevõtted peaksid riiklikul tasemel hinnaregulatsiooniga tegelema.
Väetisetehaste sulgemisest
Ei ole saladus, et sarnaselt mitmete teiste energiaintensiivsete tööstusharudega ei suuda rekordkõrgusele tõusnud energiahindade olukorras tööd jätkata ka mitmed Euroopa väetisetootjad. Me ei peaks aga lühiajaliselt rõõmustama väetisetootjate sulgemise üle nendes riikides, kus riiklikult ei ole seni veel rakendatud abimeetmeid tööstuse ajutiseks toetamiseks erakordsetes oludes.
Euroopa suurte väetisetootjate sulgemine võib lühiajaliselt aidata gaasi varustuskindluse tagamisel, aga peame silmas pidama, et väetis ei ole midagi muud kui energia meie põldudele ja toidulauale. Väetisetootjaid sulgedes lükkame energiajulgeoleku hetkel veel teoreetilise riski edasi toidujulgeoleku probleemiks, kui Euroopas peaks väetisepõud tekkima. Või toiduinflatsiooni teemaks, kui samuti ülikõrgele kerkinud väetisehindade taustal peaks seni Euroopas toodetud väetise asendama teistest riikidest rekordhindadega tarnitava väetisega.
Energiaturg ja varustuskindlus
2022. aastal energiasõja olukorras rakenduv vana börsimehhanism on ilmekalt tõendanud, et võimaldab ootamatu õnnena osadel ettevõtetel teenida ülikasumeid ja paneb teiste jätkusuutlikkuse nn turul võimalike anomaaliate tõttu tõsise kahtluse alla. Energiadefitsiidi olukorras selline mehhanism ei toimi ja vajab üleeuroopalisi reforme.
"2021. aasta tuulevaikne detsember näitas ilmekalt, et pelgalt ilmastikutundlikust taastuvenergiast ei piisa hinnašokkide ärahoidmiseks."
Häbiväärselt vähe räägime ka kiirustades vaid taastuvenergiale üleminekule suunatud eesmärkide taustal vajadusest panustada salvestustehnoloogiate ja reguleeritavate elektritootmisvõimsuste rajamisse ja/või tööshoidmisse. 2021. aasta tuulevaikne detsember näitas ilmekalt, et pelgalt ilmastikutundlikust taastuvenergiast ei piisa hinnašokkide ärahoidmiseks.
Kokkuvõttes vajavad praegused anomaaliad energiaturgudel kiirete ja ajutiste meetmete rakendamist tööstusettevõtete konkurentsivõime tagamiseks sarnaselt Euroopa Liidu soovitatud ja paljudes riikides juba rakendatud otsetoetustele.
Pikas perspektiivis tuleb mõelda senise energiasüsteemi tõsisele reformimisele nii börsimehhanismi sisulise toimimise kui ka juhitavate ja ilmastikust sõltuvate energiatootmisviiside parima kombinatsiooni kontekstis. Osade ettevõtete tegevuse peatamist ei saa näha kui lahendust teistele soodsamate hindade tagamiseks praeguses väga ootamatus ja keerulises olukorras.
### Response:
Siiri Lahe: ettevõtete tegevuse peatamine pole energiasõja lahendus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Infotunnid toimuvad linnavolikogu istungitega samas rütmis – üle nädala neljapäeviti kell 14-15. Linnavolikogu liikmetel on ette registreerides võimalus esitada linnavalitsuse liikmetele küsimusi nende tegevusvaldkonda puudutavate, aga ka linnaelu muude probleemide kohta. Infotunni regulatsioon põhineb suuresti riigikogu infotunni formaadil. | Otse kell 14: Kiik Tallinna infotunnis liiklusest ja ühistranspordist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Infotunnid toimuvad linnavolikogu istungitega samas rütmis – üle nädala neljapäeviti kell 14-15. Linnavolikogu liikmetel on ette registreerides võimalus esitada linnavalitsuse liikmetele küsimusi nende tegevusvaldkonda puudutavate, aga ka linnaelu muude probleemide kohta. Infotunni regulatsioon põhineb suuresti riigikogu infotunni formaadil.
### Response:
Otse kell 14: Kiik Tallinna infotunnis liiklusest ja ühistranspordist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mitmed NBA superstaarid, sealhulgas LeBron James ja Chris Paul, kritiseerisid Sarverile määratud karistust, kuna nende hinnangul oli tegemist liiga leebe karistusega.
NBA mängijate ametiühingu juht Tamika Tremaglio nõudis Sarverile eluaegset tegutsemiskeeldu ning Sunsi aseesimees Jahm Najafi ütles, et Sarver peaks tagasi astuma. Klubi suursponsor PayPal lisas, et ei uuenda oma lepingut meeskonnaga, kui Sarver jätkab Sunsi omanikuna.
Read through the Sarver stories a few times now. I gotta be honest…Our league definitely got this wrong. I don't need to explain why. Y'all read the stories and decide for yourself. I said it before and I'm gonna say it again, there is no place in this league for that kind of
— LeBron James (@KingJames) September 14, 2022
Kolmapäeval teavitas Sarver NBA-d otsusest Suns ja Mercury maha müüa. "Eeldasin, et üheaastane tegutsemiskeeld annab mulle aega keskenduda, et oma käitumist heastada, kuid see pole võimalik. Kõik hea, mida olen teinud või võiksin veel teha, kaaluvad üles asjad, mida olen minevikus öelnud. Seetõttu alustan ma Sunsile ja Mercuryle ostjate otsimist. See on kõigi jaoks parim lahendus," ütles Sarver oma avalduses.
NBA komissar Adam Silver ütles, et ta toetab täielikult Sarveri otsust klubi maha müüa.
Kui Sarver leiab Sunsile ostja, siis suure tõenäosusega teenib ta väga suurt kasumit. Sarver ostis Sunsi 2004. aastal 401 miljoni USA dollari eest, ent eelmise hooaja alguses hindas Forbes klubi väärtuseks 1,8 miljardit dollarit. | Tegutsemiskeelu saanud Phoenix Sunsi omanik pani klubi müüki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mitmed NBA superstaarid, sealhulgas LeBron James ja Chris Paul, kritiseerisid Sarverile määratud karistust, kuna nende hinnangul oli tegemist liiga leebe karistusega.
NBA mängijate ametiühingu juht Tamika Tremaglio nõudis Sarverile eluaegset tegutsemiskeeldu ning Sunsi aseesimees Jahm Najafi ütles, et Sarver peaks tagasi astuma. Klubi suursponsor PayPal lisas, et ei uuenda oma lepingut meeskonnaga, kui Sarver jätkab Sunsi omanikuna.
Read through the Sarver stories a few times now. I gotta be honest…Our league definitely got this wrong. I don't need to explain why. Y'all read the stories and decide for yourself. I said it before and I'm gonna say it again, there is no place in this league for that kind of
— LeBron James (@KingJames) September 14, 2022
Kolmapäeval teavitas Sarver NBA-d otsusest Suns ja Mercury maha müüa. "Eeldasin, et üheaastane tegutsemiskeeld annab mulle aega keskenduda, et oma käitumist heastada, kuid see pole võimalik. Kõik hea, mida olen teinud või võiksin veel teha, kaaluvad üles asjad, mida olen minevikus öelnud. Seetõttu alustan ma Sunsile ja Mercuryle ostjate otsimist. See on kõigi jaoks parim lahendus," ütles Sarver oma avalduses.
NBA komissar Adam Silver ütles, et ta toetab täielikult Sarveri otsust klubi maha müüa.
Kui Sarver leiab Sunsile ostja, siis suure tõenäosusega teenib ta väga suurt kasumit. Sarver ostis Sunsi 2004. aastal 401 miljoni USA dollari eest, ent eelmise hooaja alguses hindas Forbes klubi väärtuseks 1,8 miljardit dollarit.
### Response:
Tegutsemiskeelu saanud Phoenix Sunsi omanik pani klubi müüki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nashville'i laulukirjutajate assotsiatsioon premeerib igal aastal parimaid laulukirjutajaid ning tänavu pälvis Swift kümnendi parima laulukirjutaja tiitli lugude eest, mille kirjutas aastatel 2010–2019.
Swift rääkis oma tänukõnes muuhulgas ka sellest, kuidas ta lugude kirjutamiseni jõudis ning mil viisil ta tavaliselt kirjutatud lugusid kategoriseerib.
Swifti sõnul on enamik tema lugusid kirjutatud stiilis, mis võtab šnitti mõnest juba olemasolevast modernsest loost ning millele ta lisab ise poeetilisi elemente juurde. Protsessi käigus proovib Swift luua detailselt kireva pildi sellest, kuidas situatsioon välja peaks nägema.
"Teie austusavaldus tähendab mulle rohkem kui ükski minu kirjutatud laulusõna oskaks väljendada," teatas ta lõpetuseks. | Taylor Swift nimetati kümnendi parimaks laulukirjutajaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nashville'i laulukirjutajate assotsiatsioon premeerib igal aastal parimaid laulukirjutajaid ning tänavu pälvis Swift kümnendi parima laulukirjutaja tiitli lugude eest, mille kirjutas aastatel 2010–2019.
Swift rääkis oma tänukõnes muuhulgas ka sellest, kuidas ta lugude kirjutamiseni jõudis ning mil viisil ta tavaliselt kirjutatud lugusid kategoriseerib.
Swifti sõnul on enamik tema lugusid kirjutatud stiilis, mis võtab šnitti mõnest juba olemasolevast modernsest loost ning millele ta lisab ise poeetilisi elemente juurde. Protsessi käigus proovib Swift luua detailselt kireva pildi sellest, kuidas situatsioon välja peaks nägema.
"Teie austusavaldus tähendab mulle rohkem kui ükski minu kirjutatud laulusõna oskaks väljendada," teatas ta lõpetuseks.
### Response:
Taylor Swift nimetati kümnendi parimaks laulukirjutajaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valimiskampaania hiiliv algus kiskus seekord kiiva. On täiesti võimalik mõista soovi piirata agressorriikide kodanike osalemist valimistel, aga tundub igas mõttes liig esitada eelnõu, millega keelatakse ka Suurbritannia, Islandi, Ameerika Ühendriikide, Norra, agressiooni käes kannatava Ukraina ja teiste kolmandate riikide kodanike hääletamine Eesti kohalike omavalitsuste valimistel.
Selle eelnõuga on kaasnenud ka elav arutelu. Miks ma viitasin valimiskampaaniale? Lihtsal põhjusel: nii president Alar Karis kui ka õiguskantsler Ülle Madise on viidanud põhiseaduse riivele. Kui soov valimisõigust piirata olnuks tõsine, oleks pidanud tulema välja põhiseaduse muutmise ettepanekuga. Nii polegi eelnõu tõsise näoga menetlemine seotud millegi muu kui lihtlabase propagandaga.
Politoloog Tõnis Saartsi arvates on hääleõiguse piiramisel pigem negatiivsed tagajärjed: "Niisiis, kui valmisõiguse tühistajad ei suuda meile ette manada realistlikku stsenaariumi, kuidas kohalikud volikogud lähevad putinlaste kätte, kui kohe midagi ette ei võeta, jäävad nende argumendid hõredaks. Minu hinnangul oleks diskussioon valmisõiguse kitsendamise osas olnud palju asjakohasem pronksiöö järel, mitte nüüd, mil vene kogukond on tänu Ukraina sõjale lõhenenud ning arvestatava putinlikku ühisrinde tekkimine on isegi kohalikul tasandil pehmelt öeldes ebatõenäoline."
Eesti Vabariigi president Alar Karis kinnitas tänavuse parlamendihooaja avanud kõnes: "Minu üldisem veendumus on, et isegi kriisiolukorras ei tohi hakata painutama õigusriiklust. Nii näiteks on keeruline toetada üleskutseid võtta mittekodanikelt kohalikel valimistel õigus valida, samuti pean vääraks suurte inimrühmade vastu kollektiivse usaldamatuse või nende märgistamise õhutamist."
Viimasena tsiteerin meie põhiseaduse loomisse olulise panuse andnud Jüri Adamsit: "Mõnel juhtumil on ehk õige inimeselt Eesti kodakondsus ära võtta, mõnel juhul Eestist välja saata või elamisluba tühistada. Niisuguste riigi reaktsioonide nimistusse võiks kuuluda ka kohaliku valimise õiguse äravõtmine. Ma ei kujuta ette, milliseid asju peaks olema sündinud, et tervetelt inimrühmadelt võetakse niisugune õigus kollektiivselt, aga toimepandud tegude, näiteks Eesti iseseisvuse või kaitsetahte nõrgestamisele suunatud tegevuste puhul võiks selle valimisõiguse individuaalne äravõtmine olla igati õiguspärane".
Kained ja analüüsivad hääled räägivad pigem kavandatava kolmandate riikide kodanike valimisõiguse piiramise vastu. Lisaks veel isiklik mõte. Algatust piirata valimisõigust on põhjendatud Venemaa kallaletungiga Ukrainale. Mulle tundub, et need, kes menetletavat eelnõu valjusti kiidavad, ei usu Ukraina võitu. Nii nagu Mart Helme üsna sõja alguses riigikogu puldist uhkelt ennustas: "Ukrainaga on lõpetatud! Millest me räägime veel! Venelastel ei ole vajagi sinna tungida, nad võtavad selle riigi üle!"
Mina usun seevastu, et Eesti kohalike valimiste saabudes on Venemaa ammu lüüa saanud ja diktaator Vladimir Putin, kui ta veel elus on, varjab end Uurali mägede sügavuses pika laua all. Võib-olla ta veel ohkab omaette, et Ukrainas sain lüüa, Moskvast pidin põgenema, kuid vähemalt Eesti põhiseaduse autoriteeti mõjutasin. Kuhtuva impeeriumi pärast Eesti põhiseadusest kõrvale hiilides näitame eelkõige vähest usku Ukraina võitu ning kesist uhkust oma põhiseaduse üle. | Toomas Jürgenstein: kui uskuda Ukraina võitu, pole vaja põhiseadust muuta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valimiskampaania hiiliv algus kiskus seekord kiiva. On täiesti võimalik mõista soovi piirata agressorriikide kodanike osalemist valimistel, aga tundub igas mõttes liig esitada eelnõu, millega keelatakse ka Suurbritannia, Islandi, Ameerika Ühendriikide, Norra, agressiooni käes kannatava Ukraina ja teiste kolmandate riikide kodanike hääletamine Eesti kohalike omavalitsuste valimistel.
Selle eelnõuga on kaasnenud ka elav arutelu. Miks ma viitasin valimiskampaaniale? Lihtsal põhjusel: nii president Alar Karis kui ka õiguskantsler Ülle Madise on viidanud põhiseaduse riivele. Kui soov valimisõigust piirata olnuks tõsine, oleks pidanud tulema välja põhiseaduse muutmise ettepanekuga. Nii polegi eelnõu tõsise näoga menetlemine seotud millegi muu kui lihtlabase propagandaga.
Politoloog Tõnis Saartsi arvates on hääleõiguse piiramisel pigem negatiivsed tagajärjed: "Niisiis, kui valmisõiguse tühistajad ei suuda meile ette manada realistlikku stsenaariumi, kuidas kohalikud volikogud lähevad putinlaste kätte, kui kohe midagi ette ei võeta, jäävad nende argumendid hõredaks. Minu hinnangul oleks diskussioon valmisõiguse kitsendamise osas olnud palju asjakohasem pronksiöö järel, mitte nüüd, mil vene kogukond on tänu Ukraina sõjale lõhenenud ning arvestatava putinlikku ühisrinde tekkimine on isegi kohalikul tasandil pehmelt öeldes ebatõenäoline."
Eesti Vabariigi president Alar Karis kinnitas tänavuse parlamendihooaja avanud kõnes: "Minu üldisem veendumus on, et isegi kriisiolukorras ei tohi hakata painutama õigusriiklust. Nii näiteks on keeruline toetada üleskutseid võtta mittekodanikelt kohalikel valimistel õigus valida, samuti pean vääraks suurte inimrühmade vastu kollektiivse usaldamatuse või nende märgistamise õhutamist."
Viimasena tsiteerin meie põhiseaduse loomisse olulise panuse andnud Jüri Adamsit: "Mõnel juhtumil on ehk õige inimeselt Eesti kodakondsus ära võtta, mõnel juhul Eestist välja saata või elamisluba tühistada. Niisuguste riigi reaktsioonide nimistusse võiks kuuluda ka kohaliku valimise õiguse äravõtmine. Ma ei kujuta ette, milliseid asju peaks olema sündinud, et tervetelt inimrühmadelt võetakse niisugune õigus kollektiivselt, aga toimepandud tegude, näiteks Eesti iseseisvuse või kaitsetahte nõrgestamisele suunatud tegevuste puhul võiks selle valimisõiguse individuaalne äravõtmine olla igati õiguspärane".
Kained ja analüüsivad hääled räägivad pigem kavandatava kolmandate riikide kodanike valimisõiguse piiramise vastu. Lisaks veel isiklik mõte. Algatust piirata valimisõigust on põhjendatud Venemaa kallaletungiga Ukrainale. Mulle tundub, et need, kes menetletavat eelnõu valjusti kiidavad, ei usu Ukraina võitu. Nii nagu Mart Helme üsna sõja alguses riigikogu puldist uhkelt ennustas: "Ukrainaga on lõpetatud! Millest me räägime veel! Venelastel ei ole vajagi sinna tungida, nad võtavad selle riigi üle!"
Mina usun seevastu, et Eesti kohalike valimiste saabudes on Venemaa ammu lüüa saanud ja diktaator Vladimir Putin, kui ta veel elus on, varjab end Uurali mägede sügavuses pika laua all. Võib-olla ta veel ohkab omaette, et Ukrainas sain lüüa, Moskvast pidin põgenema, kuid vähemalt Eesti põhiseaduse autoriteeti mõjutasin. Kuhtuva impeeriumi pärast Eesti põhiseadusest kõrvale hiilides näitame eelkõige vähest usku Ukraina võitu ning kesist uhkust oma põhiseaduse üle.
### Response:
Toomas Jürgenstein: kui uskuda Ukraina võitu, pole vaja põhiseadust muuta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väravateta avapoolaja järel läks Šotimaa kohtumise 70. minutil juhtima, kui karistusala äärest kõmmutas Ukraina võrku šotlaste kapten John McGinn. 77. minutil tuli platsile Lyndon Dykes, kellel kulus kõigest kolm minutit, et Šotimaa eduseisu duubeldada. Kolm minutit enne normaalaja lõppu skooris Dykes oma teise ja šotlaste kolmanda värava.
Šotimaa tõusis üheksa punktiga B-divisjoni esimese alagrupi liidriks, Ukraina on seitsme punktiga Šotimaa järel teisel kohal. Samasse alagruppi kuuluvad ka Iirimaa ja Armeenia, kellel on vastavalt neli ja kolm punkti.
D-divisjoni kuuluv Eesti koondis kohtub reedel Tallinnas Maltaga ning järgmise nädala esmaspäeval võõrsil San Marinoga. | Vahetusest sekkunud Dykes lõi kümne minutiga Ukrainale kaks väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väravateta avapoolaja järel läks Šotimaa kohtumise 70. minutil juhtima, kui karistusala äärest kõmmutas Ukraina võrku šotlaste kapten John McGinn. 77. minutil tuli platsile Lyndon Dykes, kellel kulus kõigest kolm minutit, et Šotimaa eduseisu duubeldada. Kolm minutit enne normaalaja lõppu skooris Dykes oma teise ja šotlaste kolmanda värava.
Šotimaa tõusis üheksa punktiga B-divisjoni esimese alagrupi liidriks, Ukraina on seitsme punktiga Šotimaa järel teisel kohal. Samasse alagruppi kuuluvad ka Iirimaa ja Armeenia, kellel on vastavalt neli ja kolm punkti.
D-divisjoni kuuluv Eesti koondis kohtub reedel Tallinnas Maltaga ning järgmise nädala esmaspäeval võõrsil San Marinoga.
### Response:
Vahetusest sekkunud Dykes lõi kümne minutiga Ukrainale kaks väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Briti produtsent Jamie xx mängis möödunud kuul esmakordselt plaate The Notting Hill Carnivalil Londonis ning nüüd avaldas ta suvistest festivalidest inspireerituna uue singli.
"Selles loos on palju häid mälestusi. Ma olen ülimalt rõõmus, et saan seda täna maailmaga jagada. Aitäh, et tantsite," kirjutas Jamie xx sotsiaalmeedias lugu avaldades.
Tänavu on Jamie xx avaldanud veel ühe singli, pealkirjaga "Let's Do It Again", mis oli tema esimene soololugu pärast kaheaastast pausi.
Kuula uut singlit "Kill Dem" siit: | Jamie xx avaldas uue singli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Briti produtsent Jamie xx mängis möödunud kuul esmakordselt plaate The Notting Hill Carnivalil Londonis ning nüüd avaldas ta suvistest festivalidest inspireerituna uue singli.
"Selles loos on palju häid mälestusi. Ma olen ülimalt rõõmus, et saan seda täna maailmaga jagada. Aitäh, et tantsite," kirjutas Jamie xx sotsiaalmeedias lugu avaldades.
Tänavu on Jamie xx avaldanud veel ühe singli, pealkirjaga "Let's Do It Again", mis oli tema esimene soololugu pärast kaheaastast pausi.
Kuula uut singlit "Kill Dem" siit:
### Response:
Jamie xx avaldas uue singli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängu alguses võttis SK Tapa edu sisse, kui Rail Ageni viis oma teise väravaga võõrustajad 5:1 ette. Vastaste peatreener Kalmer Musting oli sunnitud juba seitsmendal minutil aja maha võtma. Külaliste lootsi sõnad mõjusid ning Raiko Rudissaar lõpetas Coopi kolmeväravalise spurdi ja lõuna-eestlased olid vaid värava kaugusel. Siis aga võttis N.R Energy koduseintest jõudu ja võitles end poolajaks 19:13 ette.
Garderoobist tulles jätkasid võistkonnad kordamööda skoorimist ning veel 42. minutil oli tablool seis 25:19. Poolaja lõpetas aga Tapa 12:3 spurt. Selle perioodi sees viskasid võõrustajad kaks korda viis vastuseta väravat ja kindlustasid endale nii sisuliselt koha teises ringis. Lõppseisuks vormistas Roger Muskat 37:22. Paari teine kohtumine toimub 4. oktoobril, kui minnakse vastamisi juba Mesikäpa hallis.
SK Tapa eest viskasid Rail Ageni kümme ja Raimod Himma kuus väravat. Coopi parimad olid Joonas Vassiljev ja Randel Mathias Lepp viie tabamusega. Karikavõistlused jätkuvad neljapäeval, kui pealinnas lähevad vastamisi esiliigas palliv HC Tallinn 2 ja valitsev Eesti meister Põlva Serviti.
Karikavõistlustel osalevad kõik kuus meistriliiga võistkonda: Põlva Serviti, Viljandi HC, HC Kehra/Horizon Pulp&Paper, HC Tallinn, Mistra ja SK Tapa/ N.R Energy. Neile lisanduvad esiliigast Coop Põlva, Valga Käval, HC Viimsi, HC Tallinn 2 ja Põlva Arcwood. Loosi tahtel läksid esimeses ringis vastamisi Mistra - HC Viimsi, SK Tapa/N.R Energy ja HC Tallinn 2 - Põlva Serviti. Teised tiimid pääsesid otse järgmisesse vooru. Turniir kulmineerub 25. - 27. novembril peetaval finaalturniiril, kuhu pääseb neli tugevamat võistkonda.
Eesti karikavõistluste esimene voor:
22.09 20.00 HC Tallinn 2 - Põlva Serviti (Kuristiku Gümnaasium)
08.10 18.00 Põlva Serviti - HC Tallinn 2 (Mesikäpa Hall)
21.09 19.00 SK Tapa/N.R Energy - Coop Põlva 37:22 (19:13)
04.10 18.30 Coop Põlva - SK Tapa/N.R Energy (Mesikäpa Hall)
17.09 17.00 Mistra - HC Viimsi 35:24 (14:11)
06.10 19.00 HC Viimsi - Mistra (Viimsi kooli spordihoone) | SK Tapa alustas karikavõistlusi võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu alguses võttis SK Tapa edu sisse, kui Rail Ageni viis oma teise väravaga võõrustajad 5:1 ette. Vastaste peatreener Kalmer Musting oli sunnitud juba seitsmendal minutil aja maha võtma. Külaliste lootsi sõnad mõjusid ning Raiko Rudissaar lõpetas Coopi kolmeväravalise spurdi ja lõuna-eestlased olid vaid värava kaugusel. Siis aga võttis N.R Energy koduseintest jõudu ja võitles end poolajaks 19:13 ette.
Garderoobist tulles jätkasid võistkonnad kordamööda skoorimist ning veel 42. minutil oli tablool seis 25:19. Poolaja lõpetas aga Tapa 12:3 spurt. Selle perioodi sees viskasid võõrustajad kaks korda viis vastuseta väravat ja kindlustasid endale nii sisuliselt koha teises ringis. Lõppseisuks vormistas Roger Muskat 37:22. Paari teine kohtumine toimub 4. oktoobril, kui minnakse vastamisi juba Mesikäpa hallis.
SK Tapa eest viskasid Rail Ageni kümme ja Raimod Himma kuus väravat. Coopi parimad olid Joonas Vassiljev ja Randel Mathias Lepp viie tabamusega. Karikavõistlused jätkuvad neljapäeval, kui pealinnas lähevad vastamisi esiliigas palliv HC Tallinn 2 ja valitsev Eesti meister Põlva Serviti.
Karikavõistlustel osalevad kõik kuus meistriliiga võistkonda: Põlva Serviti, Viljandi HC, HC Kehra/Horizon Pulp&Paper, HC Tallinn, Mistra ja SK Tapa/ N.R Energy. Neile lisanduvad esiliigast Coop Põlva, Valga Käval, HC Viimsi, HC Tallinn 2 ja Põlva Arcwood. Loosi tahtel läksid esimeses ringis vastamisi Mistra - HC Viimsi, SK Tapa/N.R Energy ja HC Tallinn 2 - Põlva Serviti. Teised tiimid pääsesid otse järgmisesse vooru. Turniir kulmineerub 25. - 27. novembril peetaval finaalturniiril, kuhu pääseb neli tugevamat võistkonda.
Eesti karikavõistluste esimene voor:
22.09 20.00 HC Tallinn 2 - Põlva Serviti (Kuristiku Gümnaasium)
08.10 18.00 Põlva Serviti - HC Tallinn 2 (Mesikäpa Hall)
21.09 19.00 SK Tapa/N.R Energy - Coop Põlva 37:22 (19:13)
04.10 18.30 Coop Põlva - SK Tapa/N.R Energy (Mesikäpa Hall)
17.09 17.00 Mistra - HC Viimsi 35:24 (14:11)
06.10 19.00 HC Viimsi - Mistra (Viimsi kooli spordihoone)
### Response:
SK Tapa alustas karikavõistlusi võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mul on au seista siin, kuigi sooviksin, et minu siinse esimese sõnavõtuga seotud asjaolud oleksid teistsugused. Aasta tagasi esitles peasekretär inspireerivat aruannet "Meie ühine tegevuskava", milles ta kirjeldas oma ettekujutust üleilmsest koostööst järgmisel 25 aastal ning algatas arutelu multipolaarsuse elavdamise ja kestliku arengu eesmärkide saavutamise võimaluste kohta.
Ma toetan aruande eesmärke, kuid sellegipoolest on see Heraklese mõõtu ülesanne, sest maailm on lõhestunud; oleme tunnistajaks olukorrale, kus ÜRO põhikirja keskseid põhimõtteid rikutakse pidevalt igas maailmajaos; ÜRO ise on muutunud lahinguväljaks, kus mõni riik üritab veenda maailma, et ühiseid väärtusi, mida me kõik kohustusime järgima, pole olemas.
Me peame täitma ainult ÜRO põhikirja – meie ainulaadset ühist rahulubadust kõikidele, nii väikestele kui ka suurtele riikidele, lubadust edendada põhilisi inimõigusi, naiste ja meeste võrdseid õigusi. Rahu, õigluse ja inimõiguste ülimuslikkuse tagamine pole mitte valik, vaid meie ühine kohustus.
24. veebruaril ründas Venemaa Föderatsioon – ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige – demokraatlikku ja rahumeelset suveräänset Ukrainat. Venemaa alustas agressioonisõda, et teha lõpp oma naabri suveräänsusele, kukutada selle seadusjärgne valitsus, hävitada ukraina rahvas ning kehtestada oma kuritahtlik imperialismist, omakasust ja võimuhimust läbiimbunud kord.
Venemaa sissetung, sealhulgas Krimmi ebaseaduslik okupeerimine 2014. aastal ning sellele eelnenud maade hõivamine Gruusias ja Moldovas, on märk Venemaa lugupidamatusest rahvusvahelise õiguse ja reeglipõhise maailmakorra suhtes ning rünnak ÜRO põhikirja, iga ÜRO väärtuse ja põhimõtte vastu.
See julm ja põhjendamatu agressioon – suurim oht üleilmsele rahule ja julgeolekule alates Teise maailmasõja lõpust – paneb proovile ÜRO süsteemi aluspõhimõtted ja õõnestab kõikide rahvusvahelise kogukonna liikmete julgeolekut.
Mõni kolleeg kardab Venemaa agressiooni suhtes poolt valida. Mõni leiab, et sõda toimub Venemaa ja Ukraina vahel. Mina näen agressorit ja ohvrit. Õiguslikult ja moraalselt saame olla ainult ühel poolel. Hallis tsoonis seismine julgustab agressorit, õõnestab siinset organisatsiooni ja selle põhimõtteid ning suurendab inimkannatusi.
Viimastel aastatel oleme olnud laastavate inimkannatuste tunnistajateks Afganistanis, Myanmaris, Jeemenis, Süürias, Sahelis ja Aafrika Sarve piirkonnas, kui nimetada vaid mõnda. Venemaa agressioonisõda muudab nende konfliktide lahendamise aina keerulisemaks. See on suurendanud toidupuudust ja survet üleilmsele humanitaarabisüsteemile ning süvendanud majanduskriisi.
Ma käisin Ukrainas kaks kuud pärast sissetungi algust. Vaatepilt oli kohutav. Mul ei jätku selle jõhkruse kirjeldamiseks sõnu. Sõja nägu on igal pool sama. Selle julmus ei jäta kunagi inimesi, kes on pidanud seda üle elama. Sõjad ja konfliktid põhjustavad inimkonnale üksnes õudusi ja kannatusi.
22. augustiks oli ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo registreerinud Ukrainas üle 13 000 tsiviilohvri, sealhulgas umbes 6000 tapetut ja ligi 8000 vigastatut. Tegelikud arvud on loomulikult palju suuremad. Iga mõrv on järjekordne tõend sellest, kuidas agressor rahvusvahelist õigust rängalt rikub.
Me mõistame kõige karmimalt hukka Venemaa sõjakuriteod Ukrainas. ÜRO peasekretäri asetäitja inimõiguste valdkonnas esitas julgeolekunõukogule aruande, et usaldusväärsete teadete kohaselt on saatjata lapsi sunniviisil toimetatud Venemaa okupeeritud territooriumile või Venemaa Föderatsiooni. Me oleme näinud piinatud tsiviilisikute massihaudu. Kas me elame tõesti 21. sajandil?
Ma soovin tunnustada ukraina rahva üüratut vastupidavust. Me leiname Venemaa agressiooni ohvreid ja toetame Ukrainat, et tagada selle rahva ja riigi tulevik.
See vapper rahvas võitleb ÜRO põhikirjas sätestatud väärtuste eest, vabaduse, demokraatia ja inimõiguste ülla eesmärgi nimel. ÜRO põhikirja artikli 51 kohaselt. Ukraina abistamine oma eksisteerimisõiguse kaitsmisel on meie ühine kohustus.
Samal ajal on häiriv, et ÜRO Julgeolekunõukogu – organ, mis kannab peamist vastutust rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest – on olnud osavõtmatu ega ole suutnud oma ülesandeid täita.
Venemaa on kuritarvitanud oma vetoõigust, et takistada nõukogul langetamast otsuseid seoses Ukraina suveräänsuse ja iseseisvuse ränga rikkumisega. Julgeolekunõukogu on ÜRO südames. On häbiväärne, et pärast 24. veebruari on Ukraina kohta tehtud ainult üks avaldus (6. mail 2022). Mitut laastavat sõda on vaja, et julgeolekunõukogu kauaoodatud reformiga edasi liikuda?
Ma olen tänulik, et samal ajal kui julgeolekunõukogu on endiselt teotahtetu Venemaa agressiooni küsimuses, on ÜRO hing ja südametunnistus ehk Peaassamblee sekkunud, et võtta kriisi suhtes aktiivsem seisukoht. Ma mäletan ülekaalukat toetust ÜRO Peaassamblee 2. märtsi otsusele, millega mõisteti hukka Venemaa agressioon ning paluti Venemaal tungivalt viia kõik oma väed viivitamata ja tingimusteta välja Ukraina territooriumilt selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.
Me mõistame hukka Venemaa Föderatsiooni keeldumise selle otsuse rakendamisest, samuti Rahvusvahelise Kohtu 2022. aasta 16. märtsi õiguslikult siduva otsuse järgimisest, millega nõutakse, et Venemaa lõpetaks viivitamata Ukraina vastu jõu kasutamise.
"Küsimus on selles, kuidas me saame aktsepteerida ÜRO Julgeolekunõukogu, kus agressoril on vetoõigus?"
Eesti on alati olnud absoluutse vetoõiguse piiramise tugev pooldaja, eriti kui seda kasutatakse sõja- ja inimsusevastaste kuritegude maha vaikimiseks. Mul on hea meel, et selle aasta aprillis võttis Peaassamblee üksmeelselt vastu pöördelise tähtsusega otsuse, niinimetatud vetoalgatuse, mis annab ÜRO Peaassambleele võimaluse sekkuda, kui julgeolekunõukogu ei suuda tegutseda. Küsimus on selles, kuidas me saame aktsepteerida ÜRO Julgeolekunõukogu, kus agressoril on vetoõigus?
Konfliktid ja sõda toovad kaasa tohutu humanitaarkriisi. Venemaa agressioon on põhjustanud suure vajaduse ressursside ja abi järele. Ligi 18 miljonit ukrainlast – 40 protsenti riigi rahvastikust – vajab viivitamatut humanitaarabi. Rahvusvaheline toetus Ukrainale on olnud südantsoojendav. ÜRO-l ning selle ametitel ja fondidel on käed-jalad tööd täis, et aidata ukrainlasi, kes enne agressiooni meie abi ei vajanud.
Eesti on siiani saatnud Ukrainasse üle 20 miljoni euro väärtuses humanitaarabi. Eesti erasektori, kodanikuühiskonna ja inimeste toetus Ukrainale on olnud enneolematult suur. Me jätkame abi osutamist. Me aitame Ukraina taas üles ehitada – see peab algama juba praegu. Kutsume teisi meiega liituma.
Konfliktid on tekitanud ulatusliku pagulaskriisi. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmete kohaselt oli 2021. aastal maailmas 89,3 miljonit inimest, kes olid sunnitud konfliktide ja inimõiguste rikkumiste tõttu kodust põgenema. Põgenemine oli tingitud näiteks Bashar al-Assadi režiimi julmusest, Tigray piirkonna konfliktist ja Talibani-poolsest Kabuli hõivamisest. 2022. aastal on see arv Venemaa agressioonisõja tõttu ületanud juba 100 miljoni piiri. Euroopas on registreeritud rohkem kui seitse miljonit Ukraina sõjapõgenikku, veel seitse miljonit on riigisisesed põgenikud.
Eesti on vastu võtnud ligi 55 000 sõjapõgenikku, mis moodustab neli protsenti meie riigi rahvaarvust. Me tagame sõjapõgenikele sotsiaalteenused ja põhihariduse. Eesti on eri haridusprogrammides loonud 1000 kohta Ukraina põgenikest lastele ja avanud uue, Vabaduse Kooli. Selle õpilastest saavad ühel päeval Ukraina juhid ja uuesti ülesehitajad. Eesti tehnoloogiaettevõtted annetavad oma lahendusi Ukraina koolidele ja õpilastele, kelle haridustee on sõja tõttu katkenud.
Miks ma seda kõike räägin? Sest meie tulevik sõltub praegu klassiruumides istuvatest noortest ja nende haridusest. Ajalugu kujundab meid ning me ei saa lasta puudulike teadmiste toel määratleda oma tulevikku. Et vältida sellise julmuse kordumist ja tagada rahu säilimine tulevikus, peame alustama oma rahva harimist ajaloo vallas. Me peame vältima aktiivse ajupesu ja desinformatsiooni põhjustatud segadust. Me näeme, kuidas rumalus muudab võltsnarratiivide levitamise ja nendel põhineva kurja valede impeeriumi ehitamise agressorile lihtsaks.
Sõda ja konflikt ning piiratud mõtlemine toovad kaasa inimõiguste äärmuslikud rikkumised. On selge, et põhilised inimõigused on universaalsed, kõikidele ÜRO liikmetele samad, ja ükski valitsus ei tohi neid eirata. Erilist tähelepanu tuleb pöörata soolisele võrdõiguslikkusele ja õigusele saada haridust. Õppimisvõimalus ei tohiks 21. sajandil olla soov või unistus.
Lubage mul kasutada seda platvormi, et kiita julgeid naisi, kes on nüüd Afganistanis Talibani-vastaste protestide eesliinil, et võidelda õiguse eest valida ise oma tee ja ühiskondlik roll. Nende võitluse toetamine on meie sügav kohustus. Kutsun Afganistani de facto juhte üles ÜRO Afganistani abimissiooni naistöötajate tagakiusamist viivitamatult lõpetama. Üldiste inimõiguste austamine ei ole valikuline. Iga riik peab pakkuma kõigile võrdseid võimalusi. Inimõiguste rikkumisi ei saa põhjendada kultuuri ega religiooniga.
Samamoodi tervitame ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo aruande avaldamist inimõiguste olukorra kohta Xinjiangis. Aruandes rõhutatakse, et Xinjiangis toimuvad väga rasked inimõiguste rikkumised, mida võib pidada rahvusvahelisteks kuritegudeks, täpsemalt inimsusevastaseks kuritegudeks. See on äärmiselt muret tekitav ja nõuab rahvusvahelise kogukonna viivitamatut tähelepanu.
Kliimamuutuste tekitatava eksistentsiaalse kriisi üle on vähe põhjust vaielda. Me olime tunnistajaks ettearvamatute mussoonvihmade põhjustatud üleujutusele Pakistanis. Et väljendada solidaarsust Pakistani rahva suhtes, osutab Eesti sellest tõsiselt mõjutatud inimestele abi. Venemaa agressioon tekitab täiendavaid kannatusi ka neile, kes juba mõjutatud pandeemiast, konfliktidest, näljahädast ja kliimamuutuste mõjudest.
Ütlen väga selgelt, see agressioon on põhjustanud kõrge inflatsiooni ning ülemaailmse toidu- ja energiakriisi. ÜRO Maailma Toiduprogrammi juht on hoiatanud, et Venemaa agressioon põhjustab suurima toidukriisi alates Teisest maailmasõjast. Nii füüsikas kui ka elus kehtib põhjuse ja tagajärje seos.
"Üleilmse toidu- ja majanduskriisi põhjus on Venemaa algatatud sõda ning Venemaa saab nendele sõja lõpetamisega ka punkti panna."
Venemaa agressioon põhjustas üleilmse toidu- ja inflatsioonikriisi. Oleme näinud, kuidas Venemaa okupatsiooniväed varastavad Ukraina vilja, põletavad ladusid ja hävitavad kümnete tuhandete hektarite ulatuses viljapõlde. Turuhäireid ei ole põhjustanud sanktsioonid, üleilmse toidu- ja majanduskriisi põhjus on Venemaa algatatud sõda ning Venemaa saab nendele sõja lõpetamisega ka punkti panna.
Ometi ei kavatse Venemaa sõda lõpetada. Selle asemel otsustas Venemaa režiim eskaleerida. Leiame, et selle küüniline tuumaähvardus on täiesti vastuvõetamatu ja see on oht ülemaailmsele kogukonnale.
Kriisi leevendamiseks on Euroopa Liit algatanud Euroopa Liidu ja Ukraina solidaarsuskoridoride projekti, mis on aidanud Ukrainast eksportida üle kuue miljoni tonni valdavalt põllumajanduslikke kaupu. Eesti kiidab heaks ka 22. juulil Istanbulis allkirjastatud Musta mere viljaalgatuse, mida vahendasid ÜRO peasekretär ja Türgi president. Üleilmne kogukond peab hoolega jälgima kokkuleppe Venemaa-poolset järgimist ning selle rakendamist ja pikendamist.
Me jälgime olukorda ühes maailma suurimas, Zaporižžja tuumaelektrijaamas väga murelikult. Venemaa on elektrijaama okupeerinud ning muutnud selle lahinguväljaks. Tuumakatastroofi oht on väga reaalne. Tuumajaam tuleks viivitamata demilitariseerida ja anda taas täielikult Ukraina kontrolli alla.
Samuti on oluline anda Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ekspertidele pidev ja piiramatu juurdepääs tuumaelektrijaama rajatistele. Kahetsusväärselt takistas Venemaa eelmisel kuul ka häbematult konsensuse leidmist seoses dokumendiga, mis käsitleb tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi tulemusi.
Eesti on ÜRO-s küberjulgeoleku küsimustega häälekalt tegelnud. Me jätkame seda tööd, et suurendada küberturvalisust kui ÜRO rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tegevuskava keskset osa. Venemaa on näidanud, kuidas tavapäraste relvade kõrval tarvitatakse pahatahtlikke kübervahendeid. 23. veebruaril Ukraina satelliitside vastu toime pandud Venemaa küberrünnaku eesmärk oli valmistada ette ja hõlbustada maapealset sissetungi.
Meie kohus on tagada vastutus ja õiglus kõikidel tasanditel. Karistamatus sünnitab karistamatust ja viib uute kuritegude toimepanemiseni. On äärmiselt vajalik, et Ukraina, aga ka Süüria, Etioopia ja muude paikade vastu toime pandud õudusi ja agressioonikuritegusid uuritaks sõltumatult ja tulemuslikult. Ohvrite nimel peame tagama õigluse ning viima õuduste ja genotsiidi eest vastutavad inimesed kohtu ette.
Eesti toetab täielikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu juhitavat uurimist. Me kaalume väga tõsiselt sõltumatu agressioonikuritegude erikohtu ning agressiooni põhjustatud kahju hüvitamise mehhanismi loomist. Me toetame kõiki algatusi, mille eesmärk on tagada vastutus.
Kokkuvõttes mõjutab Ukrainas toimuv sõda meid kõiki. Meie kõigi kohustus on Venemaa imperialismi, kolonialismi ja rassismi inetud ilmingud tagasi tõrjuda. Venemaa peab mõistma, et nende valitud tee viib hukatusse ja alustatud sõda pole võimalik võita. Kui me lõpetame hoolimise, väsime, muutume ükskõikseks, saavad agressorid ja kurjategijad vaid jõudu juurde. See pole maailm, kus me elada tahame, ega maailm, mille soovime jätta tulevastele põlvedele.
ÜRO on ja jääb meie mitmepoolse reeglipõhise maailmakorra nurgakiviks. Selle asjakohasus on pandud proovile ning me ei saa endale läbikukkumist lubada. ÜRO peab sellest pöördelisest hetkest väljuma tugevama, ühtsema ja tähtsamana kui kunagi varem.
Eesti jätkab humanitaarabi osutamist maailma haavataivamatele. Meie arengukoostöö eesmärk on saavutada kestliku arengu eesmärgid, suurendada digitaalset koostööd ning luua kõigi jaoks avatud ja turvaline digiühiskond. Me jääme ÜRO vastutustundlikuks ja aktiivseks partneriks nii praeguse kriisi ajal kui ka edaspidi. | Alar Karis: meie kohus on Vene imperialismi inetud ilmingud tagasi tõrjuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mul on au seista siin, kuigi sooviksin, et minu siinse esimese sõnavõtuga seotud asjaolud oleksid teistsugused. Aasta tagasi esitles peasekretär inspireerivat aruannet "Meie ühine tegevuskava", milles ta kirjeldas oma ettekujutust üleilmsest koostööst järgmisel 25 aastal ning algatas arutelu multipolaarsuse elavdamise ja kestliku arengu eesmärkide saavutamise võimaluste kohta.
Ma toetan aruande eesmärke, kuid sellegipoolest on see Heraklese mõõtu ülesanne, sest maailm on lõhestunud; oleme tunnistajaks olukorrale, kus ÜRO põhikirja keskseid põhimõtteid rikutakse pidevalt igas maailmajaos; ÜRO ise on muutunud lahinguväljaks, kus mõni riik üritab veenda maailma, et ühiseid väärtusi, mida me kõik kohustusime järgima, pole olemas.
Me peame täitma ainult ÜRO põhikirja – meie ainulaadset ühist rahulubadust kõikidele, nii väikestele kui ka suurtele riikidele, lubadust edendada põhilisi inimõigusi, naiste ja meeste võrdseid õigusi. Rahu, õigluse ja inimõiguste ülimuslikkuse tagamine pole mitte valik, vaid meie ühine kohustus.
24. veebruaril ründas Venemaa Föderatsioon – ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige – demokraatlikku ja rahumeelset suveräänset Ukrainat. Venemaa alustas agressioonisõda, et teha lõpp oma naabri suveräänsusele, kukutada selle seadusjärgne valitsus, hävitada ukraina rahvas ning kehtestada oma kuritahtlik imperialismist, omakasust ja võimuhimust läbiimbunud kord.
Venemaa sissetung, sealhulgas Krimmi ebaseaduslik okupeerimine 2014. aastal ning sellele eelnenud maade hõivamine Gruusias ja Moldovas, on märk Venemaa lugupidamatusest rahvusvahelise õiguse ja reeglipõhise maailmakorra suhtes ning rünnak ÜRO põhikirja, iga ÜRO väärtuse ja põhimõtte vastu.
See julm ja põhjendamatu agressioon – suurim oht üleilmsele rahule ja julgeolekule alates Teise maailmasõja lõpust – paneb proovile ÜRO süsteemi aluspõhimõtted ja õõnestab kõikide rahvusvahelise kogukonna liikmete julgeolekut.
Mõni kolleeg kardab Venemaa agressiooni suhtes poolt valida. Mõni leiab, et sõda toimub Venemaa ja Ukraina vahel. Mina näen agressorit ja ohvrit. Õiguslikult ja moraalselt saame olla ainult ühel poolel. Hallis tsoonis seismine julgustab agressorit, õõnestab siinset organisatsiooni ja selle põhimõtteid ning suurendab inimkannatusi.
Viimastel aastatel oleme olnud laastavate inimkannatuste tunnistajateks Afganistanis, Myanmaris, Jeemenis, Süürias, Sahelis ja Aafrika Sarve piirkonnas, kui nimetada vaid mõnda. Venemaa agressioonisõda muudab nende konfliktide lahendamise aina keerulisemaks. See on suurendanud toidupuudust ja survet üleilmsele humanitaarabisüsteemile ning süvendanud majanduskriisi.
Ma käisin Ukrainas kaks kuud pärast sissetungi algust. Vaatepilt oli kohutav. Mul ei jätku selle jõhkruse kirjeldamiseks sõnu. Sõja nägu on igal pool sama. Selle julmus ei jäta kunagi inimesi, kes on pidanud seda üle elama. Sõjad ja konfliktid põhjustavad inimkonnale üksnes õudusi ja kannatusi.
22. augustiks oli ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo registreerinud Ukrainas üle 13 000 tsiviilohvri, sealhulgas umbes 6000 tapetut ja ligi 8000 vigastatut. Tegelikud arvud on loomulikult palju suuremad. Iga mõrv on järjekordne tõend sellest, kuidas agressor rahvusvahelist õigust rängalt rikub.
Me mõistame kõige karmimalt hukka Venemaa sõjakuriteod Ukrainas. ÜRO peasekretäri asetäitja inimõiguste valdkonnas esitas julgeolekunõukogule aruande, et usaldusväärsete teadete kohaselt on saatjata lapsi sunniviisil toimetatud Venemaa okupeeritud territooriumile või Venemaa Föderatsiooni. Me oleme näinud piinatud tsiviilisikute massihaudu. Kas me elame tõesti 21. sajandil?
Ma soovin tunnustada ukraina rahva üüratut vastupidavust. Me leiname Venemaa agressiooni ohvreid ja toetame Ukrainat, et tagada selle rahva ja riigi tulevik.
See vapper rahvas võitleb ÜRO põhikirjas sätestatud väärtuste eest, vabaduse, demokraatia ja inimõiguste ülla eesmärgi nimel. ÜRO põhikirja artikli 51 kohaselt. Ukraina abistamine oma eksisteerimisõiguse kaitsmisel on meie ühine kohustus.
Samal ajal on häiriv, et ÜRO Julgeolekunõukogu – organ, mis kannab peamist vastutust rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest – on olnud osavõtmatu ega ole suutnud oma ülesandeid täita.
Venemaa on kuritarvitanud oma vetoõigust, et takistada nõukogul langetamast otsuseid seoses Ukraina suveräänsuse ja iseseisvuse ränga rikkumisega. Julgeolekunõukogu on ÜRO südames. On häbiväärne, et pärast 24. veebruari on Ukraina kohta tehtud ainult üks avaldus (6. mail 2022). Mitut laastavat sõda on vaja, et julgeolekunõukogu kauaoodatud reformiga edasi liikuda?
Ma olen tänulik, et samal ajal kui julgeolekunõukogu on endiselt teotahtetu Venemaa agressiooni küsimuses, on ÜRO hing ja südametunnistus ehk Peaassamblee sekkunud, et võtta kriisi suhtes aktiivsem seisukoht. Ma mäletan ülekaalukat toetust ÜRO Peaassamblee 2. märtsi otsusele, millega mõisteti hukka Venemaa agressioon ning paluti Venemaal tungivalt viia kõik oma väed viivitamata ja tingimusteta välja Ukraina territooriumilt selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.
Me mõistame hukka Venemaa Föderatsiooni keeldumise selle otsuse rakendamisest, samuti Rahvusvahelise Kohtu 2022. aasta 16. märtsi õiguslikult siduva otsuse järgimisest, millega nõutakse, et Venemaa lõpetaks viivitamata Ukraina vastu jõu kasutamise.
"Küsimus on selles, kuidas me saame aktsepteerida ÜRO Julgeolekunõukogu, kus agressoril on vetoõigus?"
Eesti on alati olnud absoluutse vetoõiguse piiramise tugev pooldaja, eriti kui seda kasutatakse sõja- ja inimsusevastaste kuritegude maha vaikimiseks. Mul on hea meel, et selle aasta aprillis võttis Peaassamblee üksmeelselt vastu pöördelise tähtsusega otsuse, niinimetatud vetoalgatuse, mis annab ÜRO Peaassambleele võimaluse sekkuda, kui julgeolekunõukogu ei suuda tegutseda. Küsimus on selles, kuidas me saame aktsepteerida ÜRO Julgeolekunõukogu, kus agressoril on vetoõigus?
Konfliktid ja sõda toovad kaasa tohutu humanitaarkriisi. Venemaa agressioon on põhjustanud suure vajaduse ressursside ja abi järele. Ligi 18 miljonit ukrainlast – 40 protsenti riigi rahvastikust – vajab viivitamatut humanitaarabi. Rahvusvaheline toetus Ukrainale on olnud südantsoojendav. ÜRO-l ning selle ametitel ja fondidel on käed-jalad tööd täis, et aidata ukrainlasi, kes enne agressiooni meie abi ei vajanud.
Eesti on siiani saatnud Ukrainasse üle 20 miljoni euro väärtuses humanitaarabi. Eesti erasektori, kodanikuühiskonna ja inimeste toetus Ukrainale on olnud enneolematult suur. Me jätkame abi osutamist. Me aitame Ukraina taas üles ehitada – see peab algama juba praegu. Kutsume teisi meiega liituma.
Konfliktid on tekitanud ulatusliku pagulaskriisi. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmete kohaselt oli 2021. aastal maailmas 89,3 miljonit inimest, kes olid sunnitud konfliktide ja inimõiguste rikkumiste tõttu kodust põgenema. Põgenemine oli tingitud näiteks Bashar al-Assadi režiimi julmusest, Tigray piirkonna konfliktist ja Talibani-poolsest Kabuli hõivamisest. 2022. aastal on see arv Venemaa agressioonisõja tõttu ületanud juba 100 miljoni piiri. Euroopas on registreeritud rohkem kui seitse miljonit Ukraina sõjapõgenikku, veel seitse miljonit on riigisisesed põgenikud.
Eesti on vastu võtnud ligi 55 000 sõjapõgenikku, mis moodustab neli protsenti meie riigi rahvaarvust. Me tagame sõjapõgenikele sotsiaalteenused ja põhihariduse. Eesti on eri haridusprogrammides loonud 1000 kohta Ukraina põgenikest lastele ja avanud uue, Vabaduse Kooli. Selle õpilastest saavad ühel päeval Ukraina juhid ja uuesti ülesehitajad. Eesti tehnoloogiaettevõtted annetavad oma lahendusi Ukraina koolidele ja õpilastele, kelle haridustee on sõja tõttu katkenud.
Miks ma seda kõike räägin? Sest meie tulevik sõltub praegu klassiruumides istuvatest noortest ja nende haridusest. Ajalugu kujundab meid ning me ei saa lasta puudulike teadmiste toel määratleda oma tulevikku. Et vältida sellise julmuse kordumist ja tagada rahu säilimine tulevikus, peame alustama oma rahva harimist ajaloo vallas. Me peame vältima aktiivse ajupesu ja desinformatsiooni põhjustatud segadust. Me näeme, kuidas rumalus muudab võltsnarratiivide levitamise ja nendel põhineva kurja valede impeeriumi ehitamise agressorile lihtsaks.
Sõda ja konflikt ning piiratud mõtlemine toovad kaasa inimõiguste äärmuslikud rikkumised. On selge, et põhilised inimõigused on universaalsed, kõikidele ÜRO liikmetele samad, ja ükski valitsus ei tohi neid eirata. Erilist tähelepanu tuleb pöörata soolisele võrdõiguslikkusele ja õigusele saada haridust. Õppimisvõimalus ei tohiks 21. sajandil olla soov või unistus.
Lubage mul kasutada seda platvormi, et kiita julgeid naisi, kes on nüüd Afganistanis Talibani-vastaste protestide eesliinil, et võidelda õiguse eest valida ise oma tee ja ühiskondlik roll. Nende võitluse toetamine on meie sügav kohustus. Kutsun Afganistani de facto juhte üles ÜRO Afganistani abimissiooni naistöötajate tagakiusamist viivitamatult lõpetama. Üldiste inimõiguste austamine ei ole valikuline. Iga riik peab pakkuma kõigile võrdseid võimalusi. Inimõiguste rikkumisi ei saa põhjendada kultuuri ega religiooniga.
Samamoodi tervitame ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo aruande avaldamist inimõiguste olukorra kohta Xinjiangis. Aruandes rõhutatakse, et Xinjiangis toimuvad väga rasked inimõiguste rikkumised, mida võib pidada rahvusvahelisteks kuritegudeks, täpsemalt inimsusevastaseks kuritegudeks. See on äärmiselt muret tekitav ja nõuab rahvusvahelise kogukonna viivitamatut tähelepanu.
Kliimamuutuste tekitatava eksistentsiaalse kriisi üle on vähe põhjust vaielda. Me olime tunnistajaks ettearvamatute mussoonvihmade põhjustatud üleujutusele Pakistanis. Et väljendada solidaarsust Pakistani rahva suhtes, osutab Eesti sellest tõsiselt mõjutatud inimestele abi. Venemaa agressioon tekitab täiendavaid kannatusi ka neile, kes juba mõjutatud pandeemiast, konfliktidest, näljahädast ja kliimamuutuste mõjudest.
Ütlen väga selgelt, see agressioon on põhjustanud kõrge inflatsiooni ning ülemaailmse toidu- ja energiakriisi. ÜRO Maailma Toiduprogrammi juht on hoiatanud, et Venemaa agressioon põhjustab suurima toidukriisi alates Teisest maailmasõjast. Nii füüsikas kui ka elus kehtib põhjuse ja tagajärje seos.
"Üleilmse toidu- ja majanduskriisi põhjus on Venemaa algatatud sõda ning Venemaa saab nendele sõja lõpetamisega ka punkti panna."
Venemaa agressioon põhjustas üleilmse toidu- ja inflatsioonikriisi. Oleme näinud, kuidas Venemaa okupatsiooniväed varastavad Ukraina vilja, põletavad ladusid ja hävitavad kümnete tuhandete hektarite ulatuses viljapõlde. Turuhäireid ei ole põhjustanud sanktsioonid, üleilmse toidu- ja majanduskriisi põhjus on Venemaa algatatud sõda ning Venemaa saab nendele sõja lõpetamisega ka punkti panna.
Ometi ei kavatse Venemaa sõda lõpetada. Selle asemel otsustas Venemaa režiim eskaleerida. Leiame, et selle küüniline tuumaähvardus on täiesti vastuvõetamatu ja see on oht ülemaailmsele kogukonnale.
Kriisi leevendamiseks on Euroopa Liit algatanud Euroopa Liidu ja Ukraina solidaarsuskoridoride projekti, mis on aidanud Ukrainast eksportida üle kuue miljoni tonni valdavalt põllumajanduslikke kaupu. Eesti kiidab heaks ka 22. juulil Istanbulis allkirjastatud Musta mere viljaalgatuse, mida vahendasid ÜRO peasekretär ja Türgi president. Üleilmne kogukond peab hoolega jälgima kokkuleppe Venemaa-poolset järgimist ning selle rakendamist ja pikendamist.
Me jälgime olukorda ühes maailma suurimas, Zaporižžja tuumaelektrijaamas väga murelikult. Venemaa on elektrijaama okupeerinud ning muutnud selle lahinguväljaks. Tuumakatastroofi oht on väga reaalne. Tuumajaam tuleks viivitamata demilitariseerida ja anda taas täielikult Ukraina kontrolli alla.
Samuti on oluline anda Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ekspertidele pidev ja piiramatu juurdepääs tuumaelektrijaama rajatistele. Kahetsusväärselt takistas Venemaa eelmisel kuul ka häbematult konsensuse leidmist seoses dokumendiga, mis käsitleb tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi tulemusi.
Eesti on ÜRO-s küberjulgeoleku küsimustega häälekalt tegelnud. Me jätkame seda tööd, et suurendada küberturvalisust kui ÜRO rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tegevuskava keskset osa. Venemaa on näidanud, kuidas tavapäraste relvade kõrval tarvitatakse pahatahtlikke kübervahendeid. 23. veebruaril Ukraina satelliitside vastu toime pandud Venemaa küberrünnaku eesmärk oli valmistada ette ja hõlbustada maapealset sissetungi.
Meie kohus on tagada vastutus ja õiglus kõikidel tasanditel. Karistamatus sünnitab karistamatust ja viib uute kuritegude toimepanemiseni. On äärmiselt vajalik, et Ukraina, aga ka Süüria, Etioopia ja muude paikade vastu toime pandud õudusi ja agressioonikuritegusid uuritaks sõltumatult ja tulemuslikult. Ohvrite nimel peame tagama õigluse ning viima õuduste ja genotsiidi eest vastutavad inimesed kohtu ette.
Eesti toetab täielikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu juhitavat uurimist. Me kaalume väga tõsiselt sõltumatu agressioonikuritegude erikohtu ning agressiooni põhjustatud kahju hüvitamise mehhanismi loomist. Me toetame kõiki algatusi, mille eesmärk on tagada vastutus.
Kokkuvõttes mõjutab Ukrainas toimuv sõda meid kõiki. Meie kõigi kohustus on Venemaa imperialismi, kolonialismi ja rassismi inetud ilmingud tagasi tõrjuda. Venemaa peab mõistma, et nende valitud tee viib hukatusse ja alustatud sõda pole võimalik võita. Kui me lõpetame hoolimise, väsime, muutume ükskõikseks, saavad agressorid ja kurjategijad vaid jõudu juurde. See pole maailm, kus me elada tahame, ega maailm, mille soovime jätta tulevastele põlvedele.
ÜRO on ja jääb meie mitmepoolse reeglipõhise maailmakorra nurgakiviks. Selle asjakohasus on pandud proovile ning me ei saa endale läbikukkumist lubada. ÜRO peab sellest pöördelisest hetkest väljuma tugevama, ühtsema ja tähtsamana kui kunagi varem.
Eesti jätkab humanitaarabi osutamist maailma haavataivamatele. Meie arengukoostöö eesmärk on saavutada kestliku arengu eesmärgid, suurendada digitaalset koostööd ning luua kõigi jaoks avatud ja turvaline digiühiskond. Me jääme ÜRO vastutustundlikuks ja aktiivseks partneriks nii praeguse kriisi ajal kui ka edaspidi.
### Response:
Alar Karis: meie kohus on Vene imperialismi inetud ilmingud tagasi tõrjuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kallas, Läänemets, Lukas, Pevkur | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kallas, Läänemets, Lukas, Pevkur | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | New Yorgi peaprokuröri Letitia Jamesi sõnul on Donald Trump oma varade väärtust aastakümneid ülehinnanud.
Jamesi sõnul on Trump Organization tegelenud mitmete kelmuste ja valeväidete esitamisega 2020. aasta ja 2021. aasta finantsraportites.
Peaprokuröri sõnul on Trumpile kuuluva vara väärtuse ülehindamine toimunud soodsamate tehingute sõlmimise eesmärgil, millega kaasnesid nii madalamad intressimäärad kui ka odavam kindlustus.
With the help of Donald Jr., Eric, Ivanka, and other defendants, Trump variously unlawfully inflated and deflated his net worth by billions to obtain and satisfy loans, get insurance benefits, and pay lower taxes.
In short, he lied to gain massive financial benefits for himself.
— NY AG James (@NewYorkStateAG) September 21, 2022
Süüdistuses on kostjatena ära mainitud ka Donald Trumpi täiskasvanud lapsed Donald Trump Jr, Eric Trump ja Ivanka Trump.
Trumpi osas käib ka juurdlus USA Georgia osariigis, kus teda süüdistatakse katses 2020. aasta presidendivalimiste tulemusi tühistada.
Samuti toimub juurdlus Trumpi Mar-a-Lago kinnistult leitud riigisaladuse alla kuuluvate dokumentide osas.
Donald Trumpi juhitud Trump Organization omab mitmeid hotelle, golfiväljakuid ja muud kinnisvara üle maailma.
James on organisatsiooni osas juurdlust juhtinud viimased kolm aastat.
Peaprokuröri sõnul on Trump Organization tugevalt üle hinnanud 23 neile kuuluva vara väärtust, millele lisandub veel 200 vääriti hinnatud omandit.
Üle hinnatud varade hulgas on ka Trumpi Mar-a-Lago kinnistu Floridas ning Trumpi katusekorter Trump Toweris New Yorgis, mille suuruse osas samuti esitati valeväiteid.
Kohtuasjaga püütakse saada kätte ligikaudu 250 miljonit dollarit mittekorrektselt saadud raha.
Donald Trump nimetas süüdistusi nõiajahiks ja Jamesi rassistlikuks peaprokuröriks, kes algatas kohtuasja poliitilistel põhjustel.
Letitia James on USA Demokraatliku partei liige ning kandideerib sügisel tagasi oma praegusele ametikohale. | Donald Trumpile esitati kelmuse tõttu New Yorgis tsiviilhagi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
New Yorgi peaprokuröri Letitia Jamesi sõnul on Donald Trump oma varade väärtust aastakümneid ülehinnanud.
Jamesi sõnul on Trump Organization tegelenud mitmete kelmuste ja valeväidete esitamisega 2020. aasta ja 2021. aasta finantsraportites.
Peaprokuröri sõnul on Trumpile kuuluva vara väärtuse ülehindamine toimunud soodsamate tehingute sõlmimise eesmärgil, millega kaasnesid nii madalamad intressimäärad kui ka odavam kindlustus.
With the help of Donald Jr., Eric, Ivanka, and other defendants, Trump variously unlawfully inflated and deflated his net worth by billions to obtain and satisfy loans, get insurance benefits, and pay lower taxes.
In short, he lied to gain massive financial benefits for himself.
— NY AG James (@NewYorkStateAG) September 21, 2022
Süüdistuses on kostjatena ära mainitud ka Donald Trumpi täiskasvanud lapsed Donald Trump Jr, Eric Trump ja Ivanka Trump.
Trumpi osas käib ka juurdlus USA Georgia osariigis, kus teda süüdistatakse katses 2020. aasta presidendivalimiste tulemusi tühistada.
Samuti toimub juurdlus Trumpi Mar-a-Lago kinnistult leitud riigisaladuse alla kuuluvate dokumentide osas.
Donald Trumpi juhitud Trump Organization omab mitmeid hotelle, golfiväljakuid ja muud kinnisvara üle maailma.
James on organisatsiooni osas juurdlust juhtinud viimased kolm aastat.
Peaprokuröri sõnul on Trump Organization tugevalt üle hinnanud 23 neile kuuluva vara väärtust, millele lisandub veel 200 vääriti hinnatud omandit.
Üle hinnatud varade hulgas on ka Trumpi Mar-a-Lago kinnistu Floridas ning Trumpi katusekorter Trump Toweris New Yorgis, mille suuruse osas samuti esitati valeväiteid.
Kohtuasjaga püütakse saada kätte ligikaudu 250 miljonit dollarit mittekorrektselt saadud raha.
Donald Trump nimetas süüdistusi nõiajahiks ja Jamesi rassistlikuks peaprokuröriks, kes algatas kohtuasja poliitilistel põhjustel.
Letitia James on USA Demokraatliku partei liige ning kandideerib sügisel tagasi oma praegusele ametikohale.
### Response:
Donald Trumpile esitati kelmuse tõttu New Yorgis tsiviilhagi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ASN teatas kolmapäeva õhtul põlengu tõttu avatud häirekeskuse sulgemisest.
Neljapäeval teostatakse kohapeal täpsem juurdlus põlengu põhjuste ja mõjude tuvastamiseks.
Framatome'i esindaja sõnul ei saanud ükski töötaja põlengus viga.
Tuumarajatis kuulub Prantsuse riigiettevõttele Électricité de France, kelle kodulehe andmetel toodetakse rajatises rikastatud uraani kasutavate tuumareaktorite jaoks tuumakütust. | Prantsuse tuumarajatises toimus põleng | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ASN teatas kolmapäeva õhtul põlengu tõttu avatud häirekeskuse sulgemisest.
Neljapäeval teostatakse kohapeal täpsem juurdlus põlengu põhjuste ja mõjude tuvastamiseks.
Framatome'i esindaja sõnul ei saanud ükski töötaja põlengus viga.
Tuumarajatis kuulub Prantsuse riigiettevõttele Électricité de France, kelle kodulehe andmetel toodetakse rajatises rikastatud uraani kasutavate tuumareaktorite jaoks tuumakütust.
### Response:
Prantsuse tuumarajatises toimus põleng |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | President Alar Karise sõnul on Ukraina sõda näidanud Venemaa täielikku lugupidamatust rahvusvahelise õiguse ja korra suhtes.
"See julm ja ebaõiglane agressioon on kõige tõsisem oht ülemaailmsele rahule ja julgeolekule pärast Teist maailmasõda. See õõnestab ÜRO alustalasid ja rahvusvahelise kogukonna julgeolekut," ütles Karis.
Presidendi hinnangul on Venemaa rünnanud ka ÜRO väärtusi ja tõekspidamisi. Samuti on nad vetoõigusega halvanud julgeolekunõukogu töö, mis praegusel kujul ei suuda oma rolli mitte kuidagi täita.
"Julgeolekunõukogu asub ÜRO südames. See on häbiväärne, et pärast 24. veebruari on Ukraina kohta suudetud teha vaid üks avaldus. Kui palju laastavaid sõdu on vaja, et liigutaks edasi äärmiselt vajaliku julgeolekunõukogu reformiga?" küsis Karis.
President rõhutas, et Venemaa agressioon on kaasa toonud inflatsiooni, toidu- ja põgenikekriisi. Lisaks rääkis Karis inimõiguste olukorrast kogu maailmas, avaldades muret Afganistani, Süüria ja Hiina pärast. | Karis ÜRO Peaassambleele: Vene agressioon õõnestab ÜRO alustalasid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
President Alar Karise sõnul on Ukraina sõda näidanud Venemaa täielikku lugupidamatust rahvusvahelise õiguse ja korra suhtes.
"See julm ja ebaõiglane agressioon on kõige tõsisem oht ülemaailmsele rahule ja julgeolekule pärast Teist maailmasõda. See õõnestab ÜRO alustalasid ja rahvusvahelise kogukonna julgeolekut," ütles Karis.
Presidendi hinnangul on Venemaa rünnanud ka ÜRO väärtusi ja tõekspidamisi. Samuti on nad vetoõigusega halvanud julgeolekunõukogu töö, mis praegusel kujul ei suuda oma rolli mitte kuidagi täita.
"Julgeolekunõukogu asub ÜRO südames. See on häbiväärne, et pärast 24. veebruari on Ukraina kohta suudetud teha vaid üks avaldus. Kui palju laastavaid sõdu on vaja, et liigutaks edasi äärmiselt vajaliku julgeolekunõukogu reformiga?" küsis Karis.
President rõhutas, et Venemaa agressioon on kaasa toonud inflatsiooni, toidu- ja põgenikekriisi. Lisaks rääkis Karis inimõiguste olukorrast kogu maailmas, avaldades muret Afganistani, Süüria ja Hiina pärast.
### Response:
Karis ÜRO Peaassambleele: Vene agressioon õõnestab ÜRO alustalasid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval algatab riigikogu majanduskomisjon tõenäoliselt eelnõu ettevõtetele mõeldud elektri universaalteenuse kehtestamiseks. Universaalteenuse valivad ettevõtjad oma fikseeritud pakettidest ilma leppetrahvita ei pääse.
Selles, et kuni 50 töötajaga või kuni 10 miljoni eurose käibega ettevõtted saavad osa elektri universaalteenusest, leppisid valitsuspoliitikud kokku läinud nädalal. Ettevõtlusminister Kristjan Järvan kiidab, et vastav eelnõu valmis rekordkiirusel.
Ka menetlemine käib jooksusammul, juba neljapäeva hommikul on see riigikogu majanduskomisjonis ning lõuna ajal valitsuses hinnangu saamiseks.
"Koalitsioonipartneritele on see eelnõu toorik juba nädala alguspoolel välja saadetud. Loodetavasti saame esimesele lugemisele jõuda juba järgmise nädala alguses. Ja loodetavasti see jõustub novembrikuu alguses," ütles Järvan.
Oma toimimispõhimõttelt on ettevõtetele mõeldud universaalteenus sarnane sellega, mida pakutakse eratarbijatele. Paar erinevust siiski on.
"Kui me kodutarbijad vabastasime leppetrahvist, siis äritarbijatel on kõrgem hoolsuskohustus ja vastutus sõlmitud lepingute eest. Ehk äritarbijat me ei vabasta sellest leppetrahvist," sõnas Järvan.
Erinev võib olla ka universaalteenuse hind. Eratarbijate jaoks mõeldud hind arvutatakse välja Eesti Energia kolme kõige efektiivsema tootmisbloki järgi.
"Kui peaks juhtuma, et ettevõtete lisandudes jääb sellest mahust puudu, siis oleme eelnõus ette näinud võimaluse, et Eesti Energia saab esitada taotluse uue hinna määramiseks. See oleks nii, et meil on kaks hinda. Kodutarbijatele jääb kehtima see kolme kõige efektiivsema bloki hind. Ja ettevõtetele arvestatakse ka need blokid sisse, mis on täiendavalt vaja universaalteenuse mahutamiseks sisse lükata," ütles Järvan.
Järvan lisas, et kui asi nii kaugele jõuab, ei tehta vahet sellel, missugune ettevõte jõudis varem universaalteenusele ja kes tuli hiljem. Kõigile ettevõtetele kehtiks ühesugune hind. Kas seda vaja läheb on Järvani sõnul keeruline prognoosida, sest pole teada, kui paljud eratarbijad ja ettevõtted universaalteenust kasutama hakkavad.
"Täna on ka see probleem, et elektrimüüjad teavad, et neil on ettevõte kliendiks, aga kas ta on mikroettevõte või keskmise suurusega ettevõte, seda infot arusaadavalt täna elektrimüüjale ei ole. See teeb ka nende mahtude prognoosimise keeruliseks," sõnas Järvan.
Järvan sõnas, et nii eratarbijate kui ettevõtete universaalteenus makstakse kinni Eesti Energia kasumist. Kui palju riigifirma rahas kaotab, ei osata veel öelda.
"Hinnangupiirid on äärmiselt laiad, sest see sõltub näiteks sellest, kui paljud tarbijad üle tulevad ja sellest, mis on need potentsiaalsed hinnad börsil. Ja sellest, missugune oleks tarbijakäitumine olnud, ehk millise hinnaga ta oleks oma hinna ära fikseerinud. Kuna need usalduspiirid on väga laiad, siis ma arvan, et selle prognoosi väljaütlemine on tulutu töö," ütles Järvan. | Ettevõtted universaalteenusele minnes leppetrahvidest ei pääse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval algatab riigikogu majanduskomisjon tõenäoliselt eelnõu ettevõtetele mõeldud elektri universaalteenuse kehtestamiseks. Universaalteenuse valivad ettevõtjad oma fikseeritud pakettidest ilma leppetrahvita ei pääse.
Selles, et kuni 50 töötajaga või kuni 10 miljoni eurose käibega ettevõtted saavad osa elektri universaalteenusest, leppisid valitsuspoliitikud kokku läinud nädalal. Ettevõtlusminister Kristjan Järvan kiidab, et vastav eelnõu valmis rekordkiirusel.
Ka menetlemine käib jooksusammul, juba neljapäeva hommikul on see riigikogu majanduskomisjonis ning lõuna ajal valitsuses hinnangu saamiseks.
"Koalitsioonipartneritele on see eelnõu toorik juba nädala alguspoolel välja saadetud. Loodetavasti saame esimesele lugemisele jõuda juba järgmise nädala alguses. Ja loodetavasti see jõustub novembrikuu alguses," ütles Järvan.
Oma toimimispõhimõttelt on ettevõtetele mõeldud universaalteenus sarnane sellega, mida pakutakse eratarbijatele. Paar erinevust siiski on.
"Kui me kodutarbijad vabastasime leppetrahvist, siis äritarbijatel on kõrgem hoolsuskohustus ja vastutus sõlmitud lepingute eest. Ehk äritarbijat me ei vabasta sellest leppetrahvist," sõnas Järvan.
Erinev võib olla ka universaalteenuse hind. Eratarbijate jaoks mõeldud hind arvutatakse välja Eesti Energia kolme kõige efektiivsema tootmisbloki järgi.
"Kui peaks juhtuma, et ettevõtete lisandudes jääb sellest mahust puudu, siis oleme eelnõus ette näinud võimaluse, et Eesti Energia saab esitada taotluse uue hinna määramiseks. See oleks nii, et meil on kaks hinda. Kodutarbijatele jääb kehtima see kolme kõige efektiivsema bloki hind. Ja ettevõtetele arvestatakse ka need blokid sisse, mis on täiendavalt vaja universaalteenuse mahutamiseks sisse lükata," ütles Järvan.
Järvan lisas, et kui asi nii kaugele jõuab, ei tehta vahet sellel, missugune ettevõte jõudis varem universaalteenusele ja kes tuli hiljem. Kõigile ettevõtetele kehtiks ühesugune hind. Kas seda vaja läheb on Järvani sõnul keeruline prognoosida, sest pole teada, kui paljud eratarbijad ja ettevõtted universaalteenust kasutama hakkavad.
"Täna on ka see probleem, et elektrimüüjad teavad, et neil on ettevõte kliendiks, aga kas ta on mikroettevõte või keskmise suurusega ettevõte, seda infot arusaadavalt täna elektrimüüjale ei ole. See teeb ka nende mahtude prognoosimise keeruliseks," sõnas Järvan.
Järvan sõnas, et nii eratarbijate kui ettevõtete universaalteenus makstakse kinni Eesti Energia kasumist. Kui palju riigifirma rahas kaotab, ei osata veel öelda.
"Hinnangupiirid on äärmiselt laiad, sest see sõltub näiteks sellest, kui paljud tarbijad üle tulevad ja sellest, mis on need potentsiaalsed hinnad börsil. Ja sellest, missugune oleks tarbijakäitumine olnud, ehk millise hinnaga ta oleks oma hinna ära fikseerinud. Kuna need usalduspiirid on väga laiad, siis ma arvan, et selle prognoosi väljaütlemine on tulutu töö," ütles Järvan.
### Response:
Ettevõtted universaalteenusele minnes leppetrahvidest ei pääse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Igaüks, keda ähvardab mobiliseerimine ja kes ei taha olla Putini sõjakuritegude osaline, on Putini režiimi vastu. Meie eurooplastena peame andma asüüli Putini režiimi vastastele ning süütutele desertööridele," ütles Saksa Vaba Demokraatliku Partei (Freie Demokratische Partei – FDP) Bundestagi fraktsiooni esimene sekretär Johannes Vogel.
Vogeli sõnul näitab Putini otsus osalise mobilisatsiooni väljakuulutamisest Venemaa sõjalist nõrkust ning põlgust enda inimeste suhtes.
Vogeli arvamusega on päri ka Saksa rohelise erakonna välispoliitika küsimuste eest vastutav Robin Wagener.
Wageneri sõnul on venekeelsetele inimestele suurim oht Venemaa president Vladimir Putin.
Roheliste poliitik toetab samuti asüüli andmist neile, kes ei soovi olla Vene relvajõududesse mobiliseeritud.
Wageneri hinnangul ei peaks keegi sellisest hullumeelsusest osa võtma.
Rohelise erakonna poliitiku sõnul on veel näha märke Venemaal sõjavastastest meeleoludest ning Venemaalt väljuvate lendude väljamüüdud lennupiletid tõestavad tema sõnul seda.
Wageneri sõnul tuleks pakkuda varjupaika ka Vene opositsioonile ning ajakirjanikele, et nad saaks jätkata oma tööd demokraatliku Venemaa ehitamiseks.
Venemaa teatas kolmapäeva hommikul osalisest mobilisatsioonist, mille käigus võidakse relvajõududesse sunni korras värvata kuni 300 000 reservisti.
Eesti ja Läti on teatanud, et ei kavatse turvakaalutlustel anda Vene mobilisatsioonist kõrvalehiilijatele viisasid.
Läti vastavast otsusest teatas kolmapäeva ennelõunal Läti välisminister Edgars Rinkevičs.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar kinnitas kolmapäeval, et Eestil ei ole alust takistada riigist lahkuda soovivaid Vene kodanikke, kes siin alalise elamisloaga elavad, kuid kui selgub, et nad on käinud Ukrainas sõdimas, siis neid enam tagasi riiki ei lubata.
Leedu president Gitanas Nauseda kutsus venelasi üles seisma vastu sunnitud osalusele Venemaa sõjas Ukraina vastu.
Partial mobilization declared by Russia is an act of desperation. It shows that Ukraine is gaining strength and drawing closer to victory.
I call on people to resist forced participation in this unjust, unlawful, and hopeless war.
Lithuania is with ! Разом до перемоги!
— Gitanas Nausėda (@GitanasNauseda) September 21, 2022 | Saksa poliitikud tahavad anda mobilisatsioonist kõrvalehiilijatele asüüli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Igaüks, keda ähvardab mobiliseerimine ja kes ei taha olla Putini sõjakuritegude osaline, on Putini režiimi vastu. Meie eurooplastena peame andma asüüli Putini režiimi vastastele ning süütutele desertööridele," ütles Saksa Vaba Demokraatliku Partei (Freie Demokratische Partei – FDP) Bundestagi fraktsiooni esimene sekretär Johannes Vogel.
Vogeli sõnul näitab Putini otsus osalise mobilisatsiooni väljakuulutamisest Venemaa sõjalist nõrkust ning põlgust enda inimeste suhtes.
Vogeli arvamusega on päri ka Saksa rohelise erakonna välispoliitika küsimuste eest vastutav Robin Wagener.
Wageneri sõnul on venekeelsetele inimestele suurim oht Venemaa president Vladimir Putin.
Roheliste poliitik toetab samuti asüüli andmist neile, kes ei soovi olla Vene relvajõududesse mobiliseeritud.
Wageneri hinnangul ei peaks keegi sellisest hullumeelsusest osa võtma.
Rohelise erakonna poliitiku sõnul on veel näha märke Venemaal sõjavastastest meeleoludest ning Venemaalt väljuvate lendude väljamüüdud lennupiletid tõestavad tema sõnul seda.
Wageneri sõnul tuleks pakkuda varjupaika ka Vene opositsioonile ning ajakirjanikele, et nad saaks jätkata oma tööd demokraatliku Venemaa ehitamiseks.
Venemaa teatas kolmapäeva hommikul osalisest mobilisatsioonist, mille käigus võidakse relvajõududesse sunni korras värvata kuni 300 000 reservisti.
Eesti ja Läti on teatanud, et ei kavatse turvakaalutlustel anda Vene mobilisatsioonist kõrvalehiilijatele viisasid.
Läti vastavast otsusest teatas kolmapäeva ennelõunal Läti välisminister Edgars Rinkevičs.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar kinnitas kolmapäeval, et Eestil ei ole alust takistada riigist lahkuda soovivaid Vene kodanikke, kes siin alalise elamisloaga elavad, kuid kui selgub, et nad on käinud Ukrainas sõdimas, siis neid enam tagasi riiki ei lubata.
Leedu president Gitanas Nauseda kutsus venelasi üles seisma vastu sunnitud osalusele Venemaa sõjas Ukraina vastu.
Partial mobilization declared by Russia is an act of desperation. It shows that Ukraine is gaining strength and drawing closer to victory.
I call on people to resist forced participation in this unjust, unlawful, and hopeless war.
Lithuania is with ! Разом до перемоги!
— Gitanas Nausėda (@GitanasNauseda) September 21, 2022
### Response:
Saksa poliitikud tahavad anda mobilisatsioonist kõrvalehiilijatele asüüli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eraisikute hoiuste kasv kestis üle kümne aasta, kuid 2021. aasta sügisel toimus pööre: alates möödunud aasta septembrist on hoiused mõnel kuul pisut kasvanud ja mõnel teisel kuul veidi kahanenud.
"See viitab sellele, et varasemaga võrreldes on säästmine vähenenud. Sellele osutas ka see, et eraisikute tarbimine jätkas märgatavalt kiiremat kasvu kui sissetulekud," ütles Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar ERR-ile.
Eraisikutel oli mai lõpu seisuga pangahoiustel ligi 11,2 miljardit eurot. Selle aasta suvekuudel hakkasid hoiused küll tasapisi, aga järjekindlamalt vähenema. Igal kuul on hoiused vähenenud ligikaudu 10–30 miljonit eurot.
"Eraisikutel kokku on hoiuseid juuli lõpu seisuga küll veel 11,16 miljardit eurot, aga tuleb arvestada, et need on väga ebaühtlaselt jaotunud ning paljudel inimestel pole võimalik pikalt säästude arvelt oma tarbimist endisel tasemel hoida," sõnas Raudsaar.
Coop Panga erakliendipanganduse juht Rasmus Heinla ütles, et eraisikute hoiuste maht kasvas nende pangas alates koroonakriisi algusest 2020. aasta kevadel kuni tänavuse kevadeni väga tugevalt. See tulenes suuresti asjaolust, et tervisekriisi ajal kehtisid mitmed tarbimist pärssinud piirangud ja sel perioodil maksti suures mahus välja ka teise pensionisamba rahasid.
Viimaste kuudel on aga nii tähtajalise kui ka nõudmiseni hoiuse ehk arveldusarvel oleva vaba raha suur juurdevool peatunud.
"Selleks on mitu põhjust. Esiteks suurendas tarbimist tervisekriisist tulnud piirangute kadumine ja teisalt suveperiood, mil inimesed tavapäraselt rohkem kulutavad. Kolmandaks kasutavad paljud praegu oma sääste, et tulla toime inflatsiooni ja oluliselt kallinenud kaupade ning teenuste hindadega," tõdes Heinla.
Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul pole suuri muutusi klientide hoiuste mahus veel olnud ning hoiuste maht on stabiilne.
Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla ütles, et nende juures on hoiuste mahu kasv aeglustunud, kuid vähemalt juulis kasvas see aastases võrdluses veel 9,5 protsenti.
"Hoiuste mahu kasvu aeglustumine hakkas küll juba alates eelmise aasta oktoobrist, kuid enne seda laekus septembris kontodele ligi miljard eurot teise pensionisamba raha, mis hoiuste kasvu erakordselt kõrgele tõstis. Samas oli veel käesoleva aasta juuli hoiuste maht tublisti üle hinnangulise pandeemiaeelse ehk aastate 2015–2019 kasvutrendi," lisas ta.
LHV Panga treasury -juht Kadri Haldre sõnul on kõigis kliendigruppides, välja arvatud finantsvahendajad, nende klientide hoiused stabiilselt kasvamas.
"Finantsvahendajate hoiuste portfell on meil kontsentreeritud ning nende maht sõltub paljuski ühe-kahe kliendi otsustest. Tavaklientide hoiuste kasv on olnud umbes 20 protsenti aastas, millest meie jaeklientide hoiused on kasvanud veidi kiiremini ning ettevõtete omad aeglasemalt. Näiteks augustis kasvasid LHV tavaklientide hoiused 102 miljoni euro võrra," lausus ta.
Inflatsioon on Eestis Euroopa kõrgeim, olles alates maikuust püsinud üle 20 protsendi juures. | Eesti inimesed on hinnatõusuga toimetulekuks hakanud oma sääste kulutama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eraisikute hoiuste kasv kestis üle kümne aasta, kuid 2021. aasta sügisel toimus pööre: alates möödunud aasta septembrist on hoiused mõnel kuul pisut kasvanud ja mõnel teisel kuul veidi kahanenud.
"See viitab sellele, et varasemaga võrreldes on säästmine vähenenud. Sellele osutas ka see, et eraisikute tarbimine jätkas märgatavalt kiiremat kasvu kui sissetulekud," ütles Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar ERR-ile.
Eraisikutel oli mai lõpu seisuga pangahoiustel ligi 11,2 miljardit eurot. Selle aasta suvekuudel hakkasid hoiused küll tasapisi, aga järjekindlamalt vähenema. Igal kuul on hoiused vähenenud ligikaudu 10–30 miljonit eurot.
"Eraisikutel kokku on hoiuseid juuli lõpu seisuga küll veel 11,16 miljardit eurot, aga tuleb arvestada, et need on väga ebaühtlaselt jaotunud ning paljudel inimestel pole võimalik pikalt säästude arvelt oma tarbimist endisel tasemel hoida," sõnas Raudsaar.
Coop Panga erakliendipanganduse juht Rasmus Heinla ütles, et eraisikute hoiuste maht kasvas nende pangas alates koroonakriisi algusest 2020. aasta kevadel kuni tänavuse kevadeni väga tugevalt. See tulenes suuresti asjaolust, et tervisekriisi ajal kehtisid mitmed tarbimist pärssinud piirangud ja sel perioodil maksti suures mahus välja ka teise pensionisamba rahasid.
Viimaste kuudel on aga nii tähtajalise kui ka nõudmiseni hoiuse ehk arveldusarvel oleva vaba raha suur juurdevool peatunud.
"Selleks on mitu põhjust. Esiteks suurendas tarbimist tervisekriisist tulnud piirangute kadumine ja teisalt suveperiood, mil inimesed tavapäraselt rohkem kulutavad. Kolmandaks kasutavad paljud praegu oma sääste, et tulla toime inflatsiooni ja oluliselt kallinenud kaupade ning teenuste hindadega," tõdes Heinla.
Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul pole suuri muutusi klientide hoiuste mahus veel olnud ning hoiuste maht on stabiilne.
Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla ütles, et nende juures on hoiuste mahu kasv aeglustunud, kuid vähemalt juulis kasvas see aastases võrdluses veel 9,5 protsenti.
"Hoiuste mahu kasvu aeglustumine hakkas küll juba alates eelmise aasta oktoobrist, kuid enne seda laekus septembris kontodele ligi miljard eurot teise pensionisamba raha, mis hoiuste kasvu erakordselt kõrgele tõstis. Samas oli veel käesoleva aasta juuli hoiuste maht tublisti üle hinnangulise pandeemiaeelse ehk aastate 2015–2019 kasvutrendi," lisas ta.
LHV Panga treasury -juht Kadri Haldre sõnul on kõigis kliendigruppides, välja arvatud finantsvahendajad, nende klientide hoiused stabiilselt kasvamas.
"Finantsvahendajate hoiuste portfell on meil kontsentreeritud ning nende maht sõltub paljuski ühe-kahe kliendi otsustest. Tavaklientide hoiuste kasv on olnud umbes 20 protsenti aastas, millest meie jaeklientide hoiused on kasvanud veidi kiiremini ning ettevõtete omad aeglasemalt. Näiteks augustis kasvasid LHV tavaklientide hoiused 102 miljoni euro võrra," lausus ta.
Inflatsioon on Eestis Euroopa kõrgeim, olles alates maikuust püsinud üle 20 protsendi juures.
### Response:
Eesti inimesed on hinnatõusuga toimetulekuks hakanud oma sääste kulutama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võiduga sai Realist esimene klubi Meistrite liiga ajaloos, kes suutnud võita tiitli kahel hooajal järjest. Mullu alistati finaalis linnarivaal Atletico. Kokku on Hispaania suurklubi suutnud Euroopa tugevaimas karikasarjas aastate jooksul võita 12 tiitlit, mis on selgelt parim näitaja.
Mängu esimene ohtlik olukord sündis seitsmendal minutil, kuid Keylor Navas (Madridi Real) tõrjus Miralem Pjanici (Juventus) tugeva löögi.
Kuraditosin minutit hiljem avas Cristiano Ronaldo teisel pool väljakut skoori, kui sai söödu Daniel Carvajalilt ja saatis selle tagumise posti kõrvale.
Juventus viigistas 27. minutil tänu Mario Mandžukici suurepärasele käärlöögile, mille vastu Navasel rohtu ei olnud.
Real keeras mängu enda kasuks teisel poolajal kolme minuti jooksul: 61. minutil oli täpne Casemiro kauglöök, mis sai rikošeti Sami Khedirast (Juventus) ja 64. minutil lõi Ronaldo oma õhtu teise värava. Hea söödu jagas Luka Modric.
Ronaldo tegi finaalis mitmel moel ajalugu. Esimese väravaga tõusis ta teise Reali legendi Alfredo Di Stefano kõrvale - need kaks pallurit on ainsad, kes skoorinud kolmes erinevas Meistrite karika või Meistrite liiga finaalis. Teine värav oli aga tema karjääri 600. klubi- ja koondisemängude peale kokku.
84. minutil jäi Juventus väljakule ka arvulisse vähemusse, kuna vahetusmees Juan Cuadrado teenis vaid 18 minutiga kaks kollast kaarti ja eemaldati.
Real pani i-le punkti viimasel minutil, kui kaheksa minutit platsil viibinud Marco Asensio suutis karistuslöögijärgses situatsioonis samuti palli Gianluigi Buffoni selja taha toimetada.
Juventus on kaotanud nüüd viis Meistrite liiga finaali järjest. Sama kurb seeria on olnud üksnes Lissaboni Benfical (1963-1990).
Gianluigi Buffon Autor: Reuters/Scanpix
Enne mängu:
Hispaania hiid oli poolfinaalis koondskooriga 4:2 üle linnarivaalist Atleticost, Juventus 4:1 üllatajast Monacost. Nii veerandfinaalis kui 1/16-finaalis ei lubanud Itaalia klubi endale lüüa ühtegi väravat, alagrupiturniiril lubas Gianluigi Buffon enda selja taha kaks tabamust.
"Me oleme terve aasta kõvasti vaeva näinud ja kõik sellel hooajal võetud võidud on meid siia toonud," sõnas Juventuse peatreener Massimiliano Allegri. "Laupäeval peame me võitma ja taipama, millistel hetkedel rünnata ning millal kaitsta. Me peame uskuma, et suudame karika koju viia ning peame olema kavalad, et Reali poolt jäetud võimalused ära kasutada."
Juventus jõudis finaali ka 2015. aastal, siis oli nende vastaseks teine Hispaania gigant Barcelona. Kuigi Alvaro Morata viigistas teise poolaja alguses pärast Ivan Rakitici kiiret avaväravat, tõid Luis Suareze ning Neymari tabamused Barcelonale Berliini olümpiastaadionil siiski 3:1 võidu.
"Kaks finaali kolme aasta jooksul on tähtis samm, kuid see pole piisav," jätkas Allegri. "Me peame võitma ja olema tugevad nii tehniliselt kui taktikaliselt. Me ei ole Cardiffis turistidena – me tulime võitma ja trofeed koju viima. 2015. aastal jõudsime finaali ja väärisime võitu, kuid ehk ei olnud me endis piisavalt kindlad, sest olime aastaid Meistrite liigas alt läinud. Me ei oodanud võitu, kuid nüüd on asjad teisiti."
Juventuse finaalivastase Reali jaoks on tegemist juba 15. Meistrite liiga finaaliga, kolmandaga nelja aasta jooksul – 2014. aastal alistas Real lisaaja järel Atletico ning eelmisel aastal olid nad Atleticost üle penaltiseeria järel.
Meeskonna kapteni Sergio Ramose arvates pole numbrid tähtsad. "Homme (täna) on meil kohtumine ajalooga; meie endiga; me peame unustama kõik, mis me varem võitnud oleme ja mõtlema sellest kui meie esimesest trofeest," sõnas Ramos pressikonverentsil.
"Nad kaitsevad väga hästi ja tänasel päeval on nad head ka rünnakul," toonitas Juventuse kohta Reali peatreener Zinedine Zidane. "Ma ei saa öelda, et neil oleks praegu parim meeskond nende ajaloos, kuid neil on suurepärased ründemängijad ja ma usun, et kohtumine saab mõlema võistkonna poolt olema väga avatud."
"Mingit lisasurvet meil ei lasu," kinnitas Zidane. "Usun, et Real teab, kuidas pingest jõudu juurde saada. Me elame alati pinge all, ma nägin seda mängijana, näen seda treenerina. Kõik räägivad, et me oleme favoriidid, kuid finaalis pole favoriite, sest ühes mängus võib palju juhtuda. Enne mängu on võimalused 50-50, kuid me anname endist kõik, et võita."
Taas hakkab finaalis otsustavat rolli kandma Reali portugallasest superstaar Cristiano Ronaldo, kes on sellel hooajal löönud Meistrite liigas kümme väravat. "Ta on hea inimene, sest ta muretseb ka teiste pärast," rääkis prantslane Ronaldost. "Aga tähtis on see, mida ta teeb professionaalselt. Ta tahab alati rohkem, isegi kui tegu on treeninguga, ta tahab alati võita. Ta on sündinud liider."
Juventuse 39-aastane väravavaht Gianluigi Buffon pole oma pika ning teeneka karjääri jooksul Euroopa klubijalgpalli tähtsaimat trofeed veel pea kohale tõstnud. Lisaks 2015. aasta finaali kaotusele jäi Buffon koos Juventusega 2003. aastal alla Milanile.
"Ma olen alati arvanud, et finaali pääsemine ei tähenda midagi, kui sa seda finaali võita ei suuda," sõnas Buffon reedel. "Ma ei vaata Meistrite liigat kui trofeed, mis end minu eest peidab, kuid jah, mu unistus on see võita. Pärast kaotust Barcelonale arvasid paljud inimesed, et mul ei teki selleks enam võimalust, kuid ma olen alati uskunud, et raske töö korral saan uue võimaluse – ja seekord peame selle ära kasutama."
Eeldatavad algkoosseisud
Juventus: Gianluigi Buffon, Andrea Barzagli, Leonardo Bonucci, Giorgio Chiellini, Alex Sandro, Sami Khedira, Miralem Pjanic, Dani Alves, Paulo Dybala, Mario Mandžukic, Gonzalo Higuain
Real: Keylor Navas, Dani Carvajal, Sergio Ramos, Raphael Varane, Marcelo, Luka Modric, Casemiro, Toni Kroos, Isco, Karim Benzema, Cristiano Ronaldo | Ajalugu teinud Madridi Real võitis Meistrite liiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võiduga sai Realist esimene klubi Meistrite liiga ajaloos, kes suutnud võita tiitli kahel hooajal järjest. Mullu alistati finaalis linnarivaal Atletico. Kokku on Hispaania suurklubi suutnud Euroopa tugevaimas karikasarjas aastate jooksul võita 12 tiitlit, mis on selgelt parim näitaja.
Mängu esimene ohtlik olukord sündis seitsmendal minutil, kuid Keylor Navas (Madridi Real) tõrjus Miralem Pjanici (Juventus) tugeva löögi.
Kuraditosin minutit hiljem avas Cristiano Ronaldo teisel pool väljakut skoori, kui sai söödu Daniel Carvajalilt ja saatis selle tagumise posti kõrvale.
Juventus viigistas 27. minutil tänu Mario Mandžukici suurepärasele käärlöögile, mille vastu Navasel rohtu ei olnud.
Real keeras mängu enda kasuks teisel poolajal kolme minuti jooksul: 61. minutil oli täpne Casemiro kauglöök, mis sai rikošeti Sami Khedirast (Juventus) ja 64. minutil lõi Ronaldo oma õhtu teise värava. Hea söödu jagas Luka Modric.
Ronaldo tegi finaalis mitmel moel ajalugu. Esimese väravaga tõusis ta teise Reali legendi Alfredo Di Stefano kõrvale - need kaks pallurit on ainsad, kes skoorinud kolmes erinevas Meistrite karika või Meistrite liiga finaalis. Teine värav oli aga tema karjääri 600. klubi- ja koondisemängude peale kokku.
84. minutil jäi Juventus väljakule ka arvulisse vähemusse, kuna vahetusmees Juan Cuadrado teenis vaid 18 minutiga kaks kollast kaarti ja eemaldati.
Real pani i-le punkti viimasel minutil, kui kaheksa minutit platsil viibinud Marco Asensio suutis karistuslöögijärgses situatsioonis samuti palli Gianluigi Buffoni selja taha toimetada.
Juventus on kaotanud nüüd viis Meistrite liiga finaali järjest. Sama kurb seeria on olnud üksnes Lissaboni Benfical (1963-1990).
Gianluigi Buffon Autor: Reuters/Scanpix
Enne mängu:
Hispaania hiid oli poolfinaalis koondskooriga 4:2 üle linnarivaalist Atleticost, Juventus 4:1 üllatajast Monacost. Nii veerandfinaalis kui 1/16-finaalis ei lubanud Itaalia klubi endale lüüa ühtegi väravat, alagrupiturniiril lubas Gianluigi Buffon enda selja taha kaks tabamust.
"Me oleme terve aasta kõvasti vaeva näinud ja kõik sellel hooajal võetud võidud on meid siia toonud," sõnas Juventuse peatreener Massimiliano Allegri. "Laupäeval peame me võitma ja taipama, millistel hetkedel rünnata ning millal kaitsta. Me peame uskuma, et suudame karika koju viia ning peame olema kavalad, et Reali poolt jäetud võimalused ära kasutada."
Juventus jõudis finaali ka 2015. aastal, siis oli nende vastaseks teine Hispaania gigant Barcelona. Kuigi Alvaro Morata viigistas teise poolaja alguses pärast Ivan Rakitici kiiret avaväravat, tõid Luis Suareze ning Neymari tabamused Barcelonale Berliini olümpiastaadionil siiski 3:1 võidu.
"Kaks finaali kolme aasta jooksul on tähtis samm, kuid see pole piisav," jätkas Allegri. "Me peame võitma ja olema tugevad nii tehniliselt kui taktikaliselt. Me ei ole Cardiffis turistidena – me tulime võitma ja trofeed koju viima. 2015. aastal jõudsime finaali ja väärisime võitu, kuid ehk ei olnud me endis piisavalt kindlad, sest olime aastaid Meistrite liigas alt läinud. Me ei oodanud võitu, kuid nüüd on asjad teisiti."
Juventuse finaalivastase Reali jaoks on tegemist juba 15. Meistrite liiga finaaliga, kolmandaga nelja aasta jooksul – 2014. aastal alistas Real lisaaja järel Atletico ning eelmisel aastal olid nad Atleticost üle penaltiseeria järel.
Meeskonna kapteni Sergio Ramose arvates pole numbrid tähtsad. "Homme (täna) on meil kohtumine ajalooga; meie endiga; me peame unustama kõik, mis me varem võitnud oleme ja mõtlema sellest kui meie esimesest trofeest," sõnas Ramos pressikonverentsil.
"Nad kaitsevad väga hästi ja tänasel päeval on nad head ka rünnakul," toonitas Juventuse kohta Reali peatreener Zinedine Zidane. "Ma ei saa öelda, et neil oleks praegu parim meeskond nende ajaloos, kuid neil on suurepärased ründemängijad ja ma usun, et kohtumine saab mõlema võistkonna poolt olema väga avatud."
"Mingit lisasurvet meil ei lasu," kinnitas Zidane. "Usun, et Real teab, kuidas pingest jõudu juurde saada. Me elame alati pinge all, ma nägin seda mängijana, näen seda treenerina. Kõik räägivad, et me oleme favoriidid, kuid finaalis pole favoriite, sest ühes mängus võib palju juhtuda. Enne mängu on võimalused 50-50, kuid me anname endist kõik, et võita."
Taas hakkab finaalis otsustavat rolli kandma Reali portugallasest superstaar Cristiano Ronaldo, kes on sellel hooajal löönud Meistrite liigas kümme väravat. "Ta on hea inimene, sest ta muretseb ka teiste pärast," rääkis prantslane Ronaldost. "Aga tähtis on see, mida ta teeb professionaalselt. Ta tahab alati rohkem, isegi kui tegu on treeninguga, ta tahab alati võita. Ta on sündinud liider."
Juventuse 39-aastane väravavaht Gianluigi Buffon pole oma pika ning teeneka karjääri jooksul Euroopa klubijalgpalli tähtsaimat trofeed veel pea kohale tõstnud. Lisaks 2015. aasta finaali kaotusele jäi Buffon koos Juventusega 2003. aastal alla Milanile.
"Ma olen alati arvanud, et finaali pääsemine ei tähenda midagi, kui sa seda finaali võita ei suuda," sõnas Buffon reedel. "Ma ei vaata Meistrite liigat kui trofeed, mis end minu eest peidab, kuid jah, mu unistus on see võita. Pärast kaotust Barcelonale arvasid paljud inimesed, et mul ei teki selleks enam võimalust, kuid ma olen alati uskunud, et raske töö korral saan uue võimaluse – ja seekord peame selle ära kasutama."
Eeldatavad algkoosseisud
Juventus: Gianluigi Buffon, Andrea Barzagli, Leonardo Bonucci, Giorgio Chiellini, Alex Sandro, Sami Khedira, Miralem Pjanic, Dani Alves, Paulo Dybala, Mario Mandžukic, Gonzalo Higuain
Real: Keylor Navas, Dani Carvajal, Sergio Ramos, Raphael Varane, Marcelo, Luka Modric, Casemiro, Toni Kroos, Isco, Karim Benzema, Cristiano Ronaldo
### Response:
Ajalugu teinud Madridi Real võitis Meistrite liiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Supercar
Kulbilohus toimunud avaetapil juba treeningsõidul auto lõhkunud ja seetõttu kogu etapi vältel ebaõnnestunud Seido Nõmmküla näitas täna Laitses kohe algusest saati head minekut. Kui eelringides said protokolli kirja teised-kolmandad kohad, ületas ta finaalis finišijoone kõige stabiilsema sõitjana esimesena. Seevastu Priit Karjus, kes täna oli kõikides eelsõitudes püüdmatu, koges finaalis tehnilist ebaõnne, mistõttu läbis kõik kuus ringi rahulikult kulgedes. Eelsõitudes alles hoogu kogunud Raini Roomets üllatas finaalis publikut ja sõitis end juba teist etappi järjest hõbedale. Vaatamata tehnika altvedamisele sõitis Andri Õun sel korral välja poodiumi kolmandale kohale, kuigi alates esimeset eelsõidust oli võistlusautol töös vaid kolm silindrit.
Supercar klassi esikolmik:
1. Seido Nõmmküla, Eesti (Mitsubishi Lancer Evo)
2. Raini Roomets, Eesti (Škoda Fabia)
3. Andri Õun, Eesti (Ford Fiesta)
Touringcar
Kuigi eelsõitudes pakkusid kõige rohkem närvikõdi möödunud hooaja esikolmiku – Kalmer Vahti, Siim Sündema ja Margo Soometsa jõukatsumised, jäi Soomets poolfinaalis raja äärde ja löögile pääses treeningsõidul auto katusele pööranud Einar Valdmaa. Valdmaa tegi finaalis lausa niivõrd kõva sõidu, et Vaht, kellele Laitse raja kiirus on alati väikeseks komistuskiviks olnud, jäi Valdmaast maha koguni neli sekundit. Möödunud etapil kõik sõidud võitnud Vaht suutis kolmandaks jäänud Sündemad aga omakorda edaestada pea sama pika edumaaga.
Touringcar klassi esikolmik:
1. Einar Valdmaa, Eesti (Ford Fiesta)
2. Kalmer Vaht, Eesti (Lada)
3. Siim Sündema, Eesti (BMW 318)
Super1600 ja Junior1600
Kindla esikoha selles klassis võttis Janno Ligur, võites kõik kolm eelsõitu, oma poolfinaali ja lõpuks ka finaali. Edasi läksid kohavõitlused juba pingelisemaks. Avaetapilt kõrvale jäänud Janno Õis oli eelsõitudes domineeriv, võttes võidu ka poolfinaalis. Finaalis eksis mees aga trajektoorivalikult, mis tõi kaasa kokkupõrke kaasvõistleja, rajapiirde ja lõpuks muldvalliga. Õisi eksimus tekitas soodsa võimaluse Siim Salurile positsiooni parandamiseks, mille ta ka edukalt ära kasutas, ületades finišijoone teisena. Kulbilohus toimunud avaetapil teisele kohale sõitnud Mihkel Varul pidi sel korral leppima kolmanda kohaga, mille tõi stabiilne ja tasakaalukas sõit. Kõige suurem üllataja selles klassis oli uue autoga rajale tulnud Gleb Bogdanov, kes kokkuvõttes küll poodiumile ei jõudnud, aga näiteks esimeses eelsõidus finišeerus kohe Liguri järel.
Super1600 klassi esikolmik:
1. Janno Ligur, Eesti (Škoda Fabia)
2. Siim Saluri, Eesti (Citroen C2)
3. Mihkel Varul, Eesti (Peugeot 206)
Junior1600 klassi järjestus:
1. Marko Andreas Muru, Eesti (Honda Civic)
2. Martin Juga, Eesti (Lada)
Crosskart Xtreme
Kõige kiiremate sõidukite klassis hakkas esikolmik välja kujunema juba eelsõitudel, kus Eero Nõgene, Raul Orav ja Sven Kokla omavahel kordamööda kohti jagasid. Sel korral tegid siin kaasa ka Soome sõitjad, aga suuremat sõnaõigust neile ei antud. Siiski, vaatamata võrdlemisi kindlale esikolmikule olid vahed läbi kogu võistlusklassi tänase etapi arvestuses kõige väiksemad.
Crosskart Xtreme klassi esikolmik:
1. Eero Nõgene, Eesti
2. Raul Orav, Eesti
3. Sven Kokla, Eesti
Laitses peetud teise etapi täpsed tulemused.
Järgmine rallikrossi Eesti meistrivõistluste etapp toimub 17. juunil Harjumaal Vasalemmas. | Rallikrossi EMV teine etapp hoidis põnevust viimaste meetriteni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Supercar
Kulbilohus toimunud avaetapil juba treeningsõidul auto lõhkunud ja seetõttu kogu etapi vältel ebaõnnestunud Seido Nõmmküla näitas täna Laitses kohe algusest saati head minekut. Kui eelringides said protokolli kirja teised-kolmandad kohad, ületas ta finaalis finišijoone kõige stabiilsema sõitjana esimesena. Seevastu Priit Karjus, kes täna oli kõikides eelsõitudes püüdmatu, koges finaalis tehnilist ebaõnne, mistõttu läbis kõik kuus ringi rahulikult kulgedes. Eelsõitudes alles hoogu kogunud Raini Roomets üllatas finaalis publikut ja sõitis end juba teist etappi järjest hõbedale. Vaatamata tehnika altvedamisele sõitis Andri Õun sel korral välja poodiumi kolmandale kohale, kuigi alates esimeset eelsõidust oli võistlusautol töös vaid kolm silindrit.
Supercar klassi esikolmik:
1. Seido Nõmmküla, Eesti (Mitsubishi Lancer Evo)
2. Raini Roomets, Eesti (Škoda Fabia)
3. Andri Õun, Eesti (Ford Fiesta)
Touringcar
Kuigi eelsõitudes pakkusid kõige rohkem närvikõdi möödunud hooaja esikolmiku – Kalmer Vahti, Siim Sündema ja Margo Soometsa jõukatsumised, jäi Soomets poolfinaalis raja äärde ja löögile pääses treeningsõidul auto katusele pööranud Einar Valdmaa. Valdmaa tegi finaalis lausa niivõrd kõva sõidu, et Vaht, kellele Laitse raja kiirus on alati väikeseks komistuskiviks olnud, jäi Valdmaast maha koguni neli sekundit. Möödunud etapil kõik sõidud võitnud Vaht suutis kolmandaks jäänud Sündemad aga omakorda edaestada pea sama pika edumaaga.
Touringcar klassi esikolmik:
1. Einar Valdmaa, Eesti (Ford Fiesta)
2. Kalmer Vaht, Eesti (Lada)
3. Siim Sündema, Eesti (BMW 318)
Super1600 ja Junior1600
Kindla esikoha selles klassis võttis Janno Ligur, võites kõik kolm eelsõitu, oma poolfinaali ja lõpuks ka finaali. Edasi läksid kohavõitlused juba pingelisemaks. Avaetapilt kõrvale jäänud Janno Õis oli eelsõitudes domineeriv, võttes võidu ka poolfinaalis. Finaalis eksis mees aga trajektoorivalikult, mis tõi kaasa kokkupõrke kaasvõistleja, rajapiirde ja lõpuks muldvalliga. Õisi eksimus tekitas soodsa võimaluse Siim Salurile positsiooni parandamiseks, mille ta ka edukalt ära kasutas, ületades finišijoone teisena. Kulbilohus toimunud avaetapil teisele kohale sõitnud Mihkel Varul pidi sel korral leppima kolmanda kohaga, mille tõi stabiilne ja tasakaalukas sõit. Kõige suurem üllataja selles klassis oli uue autoga rajale tulnud Gleb Bogdanov, kes kokkuvõttes küll poodiumile ei jõudnud, aga näiteks esimeses eelsõidus finišeerus kohe Liguri järel.
Super1600 klassi esikolmik:
1. Janno Ligur, Eesti (Škoda Fabia)
2. Siim Saluri, Eesti (Citroen C2)
3. Mihkel Varul, Eesti (Peugeot 206)
Junior1600 klassi järjestus:
1. Marko Andreas Muru, Eesti (Honda Civic)
2. Martin Juga, Eesti (Lada)
Crosskart Xtreme
Kõige kiiremate sõidukite klassis hakkas esikolmik välja kujunema juba eelsõitudel, kus Eero Nõgene, Raul Orav ja Sven Kokla omavahel kordamööda kohti jagasid. Sel korral tegid siin kaasa ka Soome sõitjad, aga suuremat sõnaõigust neile ei antud. Siiski, vaatamata võrdlemisi kindlale esikolmikule olid vahed läbi kogu võistlusklassi tänase etapi arvestuses kõige väiksemad.
Crosskart Xtreme klassi esikolmik:
1. Eero Nõgene, Eesti
2. Raul Orav, Eesti
3. Sven Kokla, Eesti
Laitses peetud teise etapi täpsed tulemused.
Järgmine rallikrossi Eesti meistrivõistluste etapp toimub 17. juunil Harjumaal Vasalemmas.
### Response:
Rallikrossi EMV teine etapp hoidis põnevust viimaste meetriteni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimaste arvamusküsitluste põhjal peaks 43-aastase Muscati Tööpartei võimule jääma, kuid senisest väiksema enamusega. Tulemusi on oodata pühapäeva keskpäevaks.
Muscat valiti 2013. aastal peaministriks tugeva toetusega, kuid tema ametiaega on varjutanud süüdistused korruptsioonis ja kummalised tehingud selliste riikidega nagu Aserbaidžaan. Peaministrit ja tema perekonda on seostatud niinimetatud Panama paberite skandaaliga.
Arvamusküsitlustest ilmneb, et ebatavaliselt suur osa - 20-30 protsenti 341 856 registreeritud valijast ei ole veel otsustanud, kelle poolt hääletada.
See annab opositsioonilise Rahvuspartei esimehele Simon Busuttilile lootuse, et viimasel hetkel otsustajad valivad tema erakonna. Tema kampaania on esitanud valimisi kui valikut muutuste ning Malta rahvusvahelise maine ja jõukuse skandaalides hävitamise vahel.
Muscat otsustas ennetähtaegsed valimised välja kuulutada 1. mail, kui tema abikaasat süüdistati ühe Panama offshore- firma omamises.
"Maltal on tööpuudus Euroopa üks väiksemaid ja mina tahan riiki hoida järgmised viis aastat õigel teel," ütles Muscati toetav valija Charlene Zammit. | Maltal peetakse ennetähtaegseid valimisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimaste arvamusküsitluste põhjal peaks 43-aastase Muscati Tööpartei võimule jääma, kuid senisest väiksema enamusega. Tulemusi on oodata pühapäeva keskpäevaks.
Muscat valiti 2013. aastal peaministriks tugeva toetusega, kuid tema ametiaega on varjutanud süüdistused korruptsioonis ja kummalised tehingud selliste riikidega nagu Aserbaidžaan. Peaministrit ja tema perekonda on seostatud niinimetatud Panama paberite skandaaliga.
Arvamusküsitlustest ilmneb, et ebatavaliselt suur osa - 20-30 protsenti 341 856 registreeritud valijast ei ole veel otsustanud, kelle poolt hääletada.
See annab opositsioonilise Rahvuspartei esimehele Simon Busuttilile lootuse, et viimasel hetkel otsustajad valivad tema erakonna. Tema kampaania on esitanud valimisi kui valikut muutuste ning Malta rahvusvahelise maine ja jõukuse skandaalides hävitamise vahel.
Muscat otsustas ennetähtaegsed valimised välja kuulutada 1. mail, kui tema abikaasat süüdistati ühe Panama offshore- firma omamises.
"Maltal on tööpuudus Euroopa üks väiksemaid ja mina tahan riiki hoida järgmised viis aastat õigel teel," ütles Muscati toetav valija Charlene Zammit.
### Response:
Maltal peetakse ennetähtaegseid valimisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pealtnägijate sõnul lõhati surnuaial vähemalt kolm pommi. Rünnaku korraldamist keegi üles tunnistanud pole, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Maeti tuntud poliitiku poega, kes sai reedel surma meeleavaldusel, kus nõuti rangemate turvameetmete kehtestamist Afganistanis.
Politsei üritas meeleavaldust tulirelvi kasutades laiali ajada ja nii hukkus neli inimest. | Kabulis hukkus rünnakus hulk matuselisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pealtnägijate sõnul lõhati surnuaial vähemalt kolm pommi. Rünnaku korraldamist keegi üles tunnistanud pole, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Maeti tuntud poliitiku poega, kes sai reedel surma meeleavaldusel, kus nõuti rangemate turvameetmete kehtestamist Afganistanis.
Politsei üritas meeleavaldust tulirelvi kasutades laiali ajada ja nii hukkus neli inimest.
### Response:
Kabulis hukkus rünnakus hulk matuselisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kivikas suutis 15 km pikkuse maastikul kulgenud ja rohkem kui 1,5 km pikkust Harimäe tõusu sisaldava trassi ära joosta ajaga 51.32. Orienteeruja edestas järgmist lõpetajad Rauno Laumetsa (SK ProRunner) kahe ja poole minutiga. Laumetsa lõpuaeg 54.04. Kolmanda koha sai tema klubikaaslane Olari Orm 59.02-ga.
Kenny Kivikase sõnul plaanis ta alguses rahulikumalt joosta. "3 km peal vaatasin, et täitsa soliidse tempoga sai alustatud ning otsustasin enam-vähem sama tempoga jätkata. Teised jäid iga kilomeetriga järjest rohkem maha," ütles Kivikas ajakirja Jooksja Jooksuportaalile. Ehk istub raske maastikurada orienteerujale paremini ja annab sellepärast ka eelise nende ees, kelle põhialaks jooksmine?
"Ma ei ütleks, et see nüüd nii raske rada oleks ja orienteerujatel mingisugune eelis oleks. Keskmine kilomeetri aeg oli 3.26. Iga sportlike eesmärkidega jooksja peaks Kekkoneni raja läbima ilma probleemideta alla 52 minuti," leidis Kivikas. Ta kutsus ka kõiki teisi sportlasi olenemata tasemest järgmistel aastatel Kekkoneni jooksul osalema. Korraldus ja rada on tema hinnangul super head.
Kenny Kivikas lubas, et tema ennast 100% ainult jooksule pühendama ei hakka erinevalt teisest orienteerujast Raido Mitist, kes orienteerumise jooksmise vastu välja vahetas. "Meil on eesmärgid erinevad. Minu eesmärk on võita orienteerumises maailmameistri tiitel. Rahvajooksudel selliseid tiitleid ei jagata," märkis Kivikas.
Naistest võitis Kekkoneni jooksu Meril Beilmann ajaga 1:09.55. Teise koht kuulus N45 vanuseklassi parimale Kitty Kubole ajaga 1:11.18-ga ja kolmas koht N35 vanuseklassi võitjale Egle Villikule (SK ProRunner) 1:14.00-ga. Võistkondlikus arvestuses kuulus nii meeskondadest kui naiskondadest esikoht spordiklubile ProRunner. | Kekkoneni jooksul valitses suure eduga orienteeruja Kenny Kivikas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kivikas suutis 15 km pikkuse maastikul kulgenud ja rohkem kui 1,5 km pikkust Harimäe tõusu sisaldava trassi ära joosta ajaga 51.32. Orienteeruja edestas järgmist lõpetajad Rauno Laumetsa (SK ProRunner) kahe ja poole minutiga. Laumetsa lõpuaeg 54.04. Kolmanda koha sai tema klubikaaslane Olari Orm 59.02-ga.
Kenny Kivikase sõnul plaanis ta alguses rahulikumalt joosta. "3 km peal vaatasin, et täitsa soliidse tempoga sai alustatud ning otsustasin enam-vähem sama tempoga jätkata. Teised jäid iga kilomeetriga järjest rohkem maha," ütles Kivikas ajakirja Jooksja Jooksuportaalile. Ehk istub raske maastikurada orienteerujale paremini ja annab sellepärast ka eelise nende ees, kelle põhialaks jooksmine?
"Ma ei ütleks, et see nüüd nii raske rada oleks ja orienteerujatel mingisugune eelis oleks. Keskmine kilomeetri aeg oli 3.26. Iga sportlike eesmärkidega jooksja peaks Kekkoneni raja läbima ilma probleemideta alla 52 minuti," leidis Kivikas. Ta kutsus ka kõiki teisi sportlasi olenemata tasemest järgmistel aastatel Kekkoneni jooksul osalema. Korraldus ja rada on tema hinnangul super head.
Kenny Kivikas lubas, et tema ennast 100% ainult jooksule pühendama ei hakka erinevalt teisest orienteerujast Raido Mitist, kes orienteerumise jooksmise vastu välja vahetas. "Meil on eesmärgid erinevad. Minu eesmärk on võita orienteerumises maailmameistri tiitel. Rahvajooksudel selliseid tiitleid ei jagata," märkis Kivikas.
Naistest võitis Kekkoneni jooksu Meril Beilmann ajaga 1:09.55. Teise koht kuulus N45 vanuseklassi parimale Kitty Kubole ajaga 1:11.18-ga ja kolmas koht N35 vanuseklassi võitjale Egle Villikule (SK ProRunner) 1:14.00-ga. Võistkondlikus arvestuses kuulus nii meeskondadest kui naiskondadest esikoht spordiklubile ProRunner.
### Response:
Kekkoneni jooksul valitses suure eduga orienteeruja Kenny Kivikas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jelgava asus matši Jurmala Spartaksi vastu võõrsil 57. minutil standardolukorrast juhtima. Võõrustajad viigistasid seisu 80. minutil. Algkoosseisus mängu alustanud Kauber vahetati puhkama 74. minutil, vahendab Soccernet.ee.
Bogdan Vaštšuki leivaisa Riia FC mängis võõral väljakul väravateta viiki Riia Metta/Lu-ga. Vaštšuk jälgis kogu kohtumist varumeeste pingilt.
Jelgava on 11 mänguga kogunud 19 punkti ning hoiab kaheksa meeskonna konkurentsis kolmandat positsiooni. Riia on 17 silmaga viies. | Kauberi koduklubi mängis liidriga viiki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jelgava asus matši Jurmala Spartaksi vastu võõrsil 57. minutil standardolukorrast juhtima. Võõrustajad viigistasid seisu 80. minutil. Algkoosseisus mängu alustanud Kauber vahetati puhkama 74. minutil, vahendab Soccernet.ee.
Bogdan Vaštšuki leivaisa Riia FC mängis võõral väljakul väravateta viiki Riia Metta/Lu-ga. Vaštšuk jälgis kogu kohtumist varumeeste pingilt.
Jelgava on 11 mänguga kogunud 19 punkti ning hoiab kaheksa meeskonna konkurentsis kolmandat positsiooni. Riia on 17 silmaga viies.
### Response:
Kauberi koduklubi mängis liidriga viiki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühtlasi oli tegemist meistrivõistluste viiest etapist koosneva finaaletapiga vanuseklassidele N/M14 ja N/M16. Viljandi Tänavasõidu raames võisteldi lisaks NJ/MJ, MU, N/ME, Sport/Seeniorid ja N/M10, N/M12 võistlusklassides.
Võistlus toimus Holstre-Polli Tervisekeskuseses (Viljandi maakond) rullsuusaradadel. Ilmastikuolud võistlusel olid rasked, tugev tuul kujundas võistluste taktika tõusudega ja kurvilisel rajal keerukaks.
Eesti meistrivõistluste esikolmikud vanuseklassides N/M14 ja N/M16 tulid:
M14: 1. Madis Mihkels (TÜAS), 2. Gregor Kokk, 3. Frank Aron Ragilo
N14: 1. Aidi Kerde Tuisk (CFC), 2. Laura Lizete Sander, 3. Elina Tasane
M16: 1. Anton Litvintsev (CFC), 2. Joonas Kurits, 3. Erki Laanemäe
N16: 1. Elisabeth Ebras (Kalevi Jalgrattakool), 2. Kristel Sandra Soonik, 3. Carol Kuuskman | Selgusid Eesti noortemeistrid kriteeriumisõidus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühtlasi oli tegemist meistrivõistluste viiest etapist koosneva finaaletapiga vanuseklassidele N/M14 ja N/M16. Viljandi Tänavasõidu raames võisteldi lisaks NJ/MJ, MU, N/ME, Sport/Seeniorid ja N/M10, N/M12 võistlusklassides.
Võistlus toimus Holstre-Polli Tervisekeskuseses (Viljandi maakond) rullsuusaradadel. Ilmastikuolud võistlusel olid rasked, tugev tuul kujundas võistluste taktika tõusudega ja kurvilisel rajal keerukaks.
Eesti meistrivõistluste esikolmikud vanuseklassides N/M14 ja N/M16 tulid:
M14: 1. Madis Mihkels (TÜAS), 2. Gregor Kokk, 3. Frank Aron Ragilo
N14: 1. Aidi Kerde Tuisk (CFC), 2. Laura Lizete Sander, 3. Elina Tasane
M16: 1. Anton Litvintsev (CFC), 2. Joonas Kurits, 3. Erki Laanemäe
N16: 1. Elisabeth Ebras (Kalevi Jalgrattakool), 2. Kristel Sandra Soonik, 3. Carol Kuuskman
### Response:
Selgusid Eesti noortemeistrid kriteeriumisõidus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailmakarikavõistluste kogemustega Pabijanskas haaras stardikiirendusega liidrikoha, valitses ratast oskuslikult ja hoidis edu kindlalt finišini. "Viimasel paaril hooajal palju arenenud Gabrielius sõitis Läti ja Venemaa ratturitest selgelt paremini," ütles Eesti BMX-i rattureid juhendav lätlane Klavs Lisovskis.
Ainsa eestlasena eliitklassis osalenud Siim Lepik vandus väliskonkurentidele napilt alla. Treener Lisovskis jäi hoolealuse võistluslikkusega rahule. "Stardikiirendus oli Siimul hea ja mulle meeldis, kuidas ta rajal positsiooni pärast võitles. Grupis sõitmist tuleb tal veel õppida. Teiste riikide ratturid harjutavad palju grupis, meie noormees aga Tartus üksi, sest pole võrdväärseid partnereid," lausus Lisovskis ja lisas, et nende koostöö ajal on Lepik märgatavalt arenenud.
Homme peetakse elamusspordikeskuses Spot of Tallinn rahvusvaheline võistlus King of Tallinn. Samal ajal toimub ka Balti karikavõistluste esimene etapp. "Babijanskas on ka heitluses tiitlile "Tallinna kuningas" esikohasoosik. Homme stardivad ka minu tugevad kaasmaalased Helvijs Babris ja Kristaps Vekša," rääkis Lisovskis.
Auhindu jagas Eesti kõigi aegade teenekaim jalgrattasporditreener Rein Kirsipuu, kelle õhutusel alustati BMX rattakrossi arendamist Tartus ja seejärel ka Tallinnas. Homne võistlus algab kell 14.00, eliitklassi finaalsõit on orienteeruvalt 16.00 kuni 16.15.
Peetri mängude võitjad:
Meeste eliitklass Gabrielius Pabijanskas (Leedu); noormehed 17-a ja vanemad Aivaras Liekis (Leedu), 15-16-a Gustas Usevicius (Leedu), poisid 13-14-a Maksim Kromotškin (Venemaa), 11-12-a Jegor Karatšun (Venemaa), 10-a Tomass Zutis (Läti), 9-a Rudolfs Siklis (Läti), 8-a Markuss Solims (Läti), 7-a Patriks Krauklis (Läti), 6-a Bruno Vanags (Läti); cruiseritel 17-a ja vanemad Hehnirhs Kiršblums (Läti), 17-29-a Kristaps Bžežinskis (Läti), 30-a ja vanemad Kaarel Maaten; naiste eliitklass Ly Puri, 14-a ja vanemad Viktoria Vaskova (Venemaa), 11-13-a Miina Ojasild (Tartu SK Velo), 8-10-a Adelina Karkina (Läti), 7-a Olga Maneva (Venemaa).
Eesti meistrid: 6-a Jakob Maaten (Tartu SK Velo), 7-a Markus Vlassov (Tartu SK Velo), 8-a Ruudi Lumiste (Tartu SK Velo), 9-a Sten Tristan Raid (Tartu SK Velo), 10-a Oskar Lehto (Tartu Ülikooli ASK), 11-12-a Rico Suigosaar (Spot of Tallinn), 13-14-a Graig Milan Merilo (Spot of Tallinn); 15-16-a Karl Lausing (Spot of Tallinn), 7-a Mirle Neora Adusoo (Tartu SK Velo), 9-10-a Ete Vapper (Spot of Tallinn), 11-12-a Mirjam Raun (Rein Taaramäe rattaklubi), 13-14-a Anni Annama (Rein Taaramäe Rattaklubi), 15-16-a Sara Lotta Muzakko (Spot of Tallinn). | Peetri mängud võitis Leedu BMX krossirattur | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailmakarikavõistluste kogemustega Pabijanskas haaras stardikiirendusega liidrikoha, valitses ratast oskuslikult ja hoidis edu kindlalt finišini. "Viimasel paaril hooajal palju arenenud Gabrielius sõitis Läti ja Venemaa ratturitest selgelt paremini," ütles Eesti BMX-i rattureid juhendav lätlane Klavs Lisovskis.
Ainsa eestlasena eliitklassis osalenud Siim Lepik vandus väliskonkurentidele napilt alla. Treener Lisovskis jäi hoolealuse võistluslikkusega rahule. "Stardikiirendus oli Siimul hea ja mulle meeldis, kuidas ta rajal positsiooni pärast võitles. Grupis sõitmist tuleb tal veel õppida. Teiste riikide ratturid harjutavad palju grupis, meie noormees aga Tartus üksi, sest pole võrdväärseid partnereid," lausus Lisovskis ja lisas, et nende koostöö ajal on Lepik märgatavalt arenenud.
Homme peetakse elamusspordikeskuses Spot of Tallinn rahvusvaheline võistlus King of Tallinn. Samal ajal toimub ka Balti karikavõistluste esimene etapp. "Babijanskas on ka heitluses tiitlile "Tallinna kuningas" esikohasoosik. Homme stardivad ka minu tugevad kaasmaalased Helvijs Babris ja Kristaps Vekša," rääkis Lisovskis.
Auhindu jagas Eesti kõigi aegade teenekaim jalgrattasporditreener Rein Kirsipuu, kelle õhutusel alustati BMX rattakrossi arendamist Tartus ja seejärel ka Tallinnas. Homne võistlus algab kell 14.00, eliitklassi finaalsõit on orienteeruvalt 16.00 kuni 16.15.
Peetri mängude võitjad:
Meeste eliitklass Gabrielius Pabijanskas (Leedu); noormehed 17-a ja vanemad Aivaras Liekis (Leedu), 15-16-a Gustas Usevicius (Leedu), poisid 13-14-a Maksim Kromotškin (Venemaa), 11-12-a Jegor Karatšun (Venemaa), 10-a Tomass Zutis (Läti), 9-a Rudolfs Siklis (Läti), 8-a Markuss Solims (Läti), 7-a Patriks Krauklis (Läti), 6-a Bruno Vanags (Läti); cruiseritel 17-a ja vanemad Hehnirhs Kiršblums (Läti), 17-29-a Kristaps Bžežinskis (Läti), 30-a ja vanemad Kaarel Maaten; naiste eliitklass Ly Puri, 14-a ja vanemad Viktoria Vaskova (Venemaa), 11-13-a Miina Ojasild (Tartu SK Velo), 8-10-a Adelina Karkina (Läti), 7-a Olga Maneva (Venemaa).
Eesti meistrid: 6-a Jakob Maaten (Tartu SK Velo), 7-a Markus Vlassov (Tartu SK Velo), 8-a Ruudi Lumiste (Tartu SK Velo), 9-a Sten Tristan Raid (Tartu SK Velo), 10-a Oskar Lehto (Tartu Ülikooli ASK), 11-12-a Rico Suigosaar (Spot of Tallinn), 13-14-a Graig Milan Merilo (Spot of Tallinn); 15-16-a Karl Lausing (Spot of Tallinn), 7-a Mirle Neora Adusoo (Tartu SK Velo), 9-10-a Ete Vapper (Spot of Tallinn), 11-12-a Mirjam Raun (Rein Taaramäe rattaklubi), 13-14-a Anni Annama (Rein Taaramäe Rattaklubi), 15-16-a Sara Lotta Muzakko (Spot of Tallinn).
### Response:
Peetri mängud võitis Leedu BMX krossirattur |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meeskonna parimad punktitoojad olid Renee Teppan 17 (rünnakud 15/34, kaks punkti servist), Andrus Raadik 13 (11/20, kaks punkti blokist) ja Ardo Kreek 10 punktiga (5/7, neli punkti blokist, üks servist).
Eile alustas Eesti turniiri 3:2 võiduga Taiwani üle, pühapäeval mängitakse võõrustaja Montenegroga, kes oli Tuneesiast 3:2 parem.
Enne mängu:
Eile Maailmaliiga debüüdi teinud rahvusmeeskond sai üle pika aja proovida mängimist Aasia võrkpallikooli esindajate vastu, mis kulmineerus raske 3:2 (23:25, 26:24, 25:17, 20:25, 15:12) võiduga Taiwani üle. Täna läheb Eesti vastamisi Aafrika ühe edukama võistkonna Tuneesiaga. "Tuneesia on mänginud nii maailmameistrivõistlustel kui olümpiamängudel. Vaieldamatult on tegemist ühe Aafrika parima koondisega," rääkis Eesti koondise peatreener Gheorghe Creţu.
Tuneesia on jõudnud kuuel korral olümpiamängudele, seni parimaks on jäänud 1984. aasta Los Angelese üheksas koht. Kaheksa korda on mängitud maailmameistrivõistlustel, kusjuures 2002. aastast saati on suurturniiri alati väisatud. Edukaim on 2006. aastal Jaapanis saadud 15. koht. Tegemist on kaheksakordsete Aafrika meistritega, ent kahel viimasel korral on finaalis kaotatud Egiptusele. Maailmaliigas algas eile neljas aastakäik ja seni pole suudetud kolmandas tugevusgrupis alagrupifaasist läbi murda. Eile pidas Tuneesia sarnaselt meile viiegeimilise lahingu, kui 2:3 (25:18, 15:25, 19:25, 27:25, 9:15) jäädi alla Montenegrole.
Maailmaliiga ühendab planeedi 36 paremat võrkpallikoondist, kes on jagatud kolme tugevusgruppi. "Märksõnad saavad olema kannatlikkus, oma asjade tegemine ja enda võimetesse uskumine. Vastased saavad olema hästi erinevad, nende käekiri samamoodi. Ega mingit võluvitsa ei ole, peame ise hästi mängima, siis on meil kõigi vastu head šansid olemas," lausus täna 38. sünnipäeva tähistav koondise kapten Kert Toobal.
Täna on võistlustules ka Eesti rahvusnaiskond, kes läheb Portugalis Viana do Castelos toimuva MM-valiksarja teise ringi turniiri neljandas voorus vastamisi Prantsusmaaga. Kohtumine algab Eesti aja järgi kell 22.30. Turniiri avasid eestlannad 3:1 võiduga Soome üle, pärast seda on tulnud tunnistada Saksamaa ja Sloveenia 3:0 paremust. | Eesti võrkpallikoondis pidi Maailmaliigas Tuneesia paremust tunnistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meeskonna parimad punktitoojad olid Renee Teppan 17 (rünnakud 15/34, kaks punkti servist), Andrus Raadik 13 (11/20, kaks punkti blokist) ja Ardo Kreek 10 punktiga (5/7, neli punkti blokist, üks servist).
Eile alustas Eesti turniiri 3:2 võiduga Taiwani üle, pühapäeval mängitakse võõrustaja Montenegroga, kes oli Tuneesiast 3:2 parem.
Enne mängu:
Eile Maailmaliiga debüüdi teinud rahvusmeeskond sai üle pika aja proovida mängimist Aasia võrkpallikooli esindajate vastu, mis kulmineerus raske 3:2 (23:25, 26:24, 25:17, 20:25, 15:12) võiduga Taiwani üle. Täna läheb Eesti vastamisi Aafrika ühe edukama võistkonna Tuneesiaga. "Tuneesia on mänginud nii maailmameistrivõistlustel kui olümpiamängudel. Vaieldamatult on tegemist ühe Aafrika parima koondisega," rääkis Eesti koondise peatreener Gheorghe Creţu.
Tuneesia on jõudnud kuuel korral olümpiamängudele, seni parimaks on jäänud 1984. aasta Los Angelese üheksas koht. Kaheksa korda on mängitud maailmameistrivõistlustel, kusjuures 2002. aastast saati on suurturniiri alati väisatud. Edukaim on 2006. aastal Jaapanis saadud 15. koht. Tegemist on kaheksakordsete Aafrika meistritega, ent kahel viimasel korral on finaalis kaotatud Egiptusele. Maailmaliigas algas eile neljas aastakäik ja seni pole suudetud kolmandas tugevusgrupis alagrupifaasist läbi murda. Eile pidas Tuneesia sarnaselt meile viiegeimilise lahingu, kui 2:3 (25:18, 15:25, 19:25, 27:25, 9:15) jäädi alla Montenegrole.
Maailmaliiga ühendab planeedi 36 paremat võrkpallikoondist, kes on jagatud kolme tugevusgruppi. "Märksõnad saavad olema kannatlikkus, oma asjade tegemine ja enda võimetesse uskumine. Vastased saavad olema hästi erinevad, nende käekiri samamoodi. Ega mingit võluvitsa ei ole, peame ise hästi mängima, siis on meil kõigi vastu head šansid olemas," lausus täna 38. sünnipäeva tähistav koondise kapten Kert Toobal.
Täna on võistlustules ka Eesti rahvusnaiskond, kes läheb Portugalis Viana do Castelos toimuva MM-valiksarja teise ringi turniiri neljandas voorus vastamisi Prantsusmaaga. Kohtumine algab Eesti aja järgi kell 22.30. Turniiri avasid eestlannad 3:1 võiduga Soome üle, pärast seda on tulnud tunnistada Saksamaa ja Sloveenia 3:0 paremust.
### Response:
Eesti võrkpallikoondis pidi Maailmaliigas Tuneesia paremust tunnistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Long Play tugineb oma väites portaalile saadetud tuhandetele ekraanipiltidele, mis grupis toimuvatest vestlustest tehti, vahendasid uudisteagentuur STT ja rahvusringhääling Yle. Long Play sõnul avaldati laupäeval vaid artikli lühem variant, pikem avaldatakse pühapäeval.
Grupis on muu hulgas kommenteeritud ka vahejuhtumit, kui Helsingi raudteejaamas üritas end üles puua üks varjupaigataotleja. Kommentaaride seas olid laused "isegi seda nad ei oska" ja "tundus olevat kasutu katse".
Mustanahalist soome räpparit James Nikanderit nimetati grupis roosaks kõrbehiireks ja tehti ettepanek, et riigis viibivad välismaalased peaksid käisel kandma eraldi märki.
Grupi moderaatoriteks on politseinikud üle riigi. Nende seas oli ka veebipolitseinikuna tuntud komissar Marko Forss, kes lahkus moderaatorite seast aprillis.
Forssi sõnul on vähemalt üks vestlustest saadetud hindamiseks prokuratuuri, kuid lisas, et ka politseinikel on õigus sõnavabadusele, eriti vabal ajal. Politseiameti sõnul on selle teenistujate sõnavabadus piiratud. Seadus kohustab politseinikke käituma ka vabal ajal viisil, mis ei ohusta usaldust politsei vastu, teatas amet.
Politsei juhtkond kinnitas, et oli grupist teadlik ning oli selle pinnalt varem ärgitanud politseiüksuste juhte sekkuma, kui satuvad sotsiaalmeedias peale politseinike võimalikele kohatutele sõnavõttudele.
Siseminister Paula Risikko mõistis politseinike käitumise grupis hukka ning lubas, et selgitatakse välja kõik asjaolud. "Ütlen, et rassismile ja sellistele kirjutistele peab kehtima täielik nulltolerants," vahendas Yle Risikko sõnu.
Ministri sõnul asjaolude väljaselgitamine käib ning politsei juhi Seppo Kolehmaineni sõnul uurib prokuratuur, kas on alust käivitada eeluurimine. | Portaal: Facebookis käib Soome politseinike grupis rassistlik arutelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Long Play tugineb oma väites portaalile saadetud tuhandetele ekraanipiltidele, mis grupis toimuvatest vestlustest tehti, vahendasid uudisteagentuur STT ja rahvusringhääling Yle. Long Play sõnul avaldati laupäeval vaid artikli lühem variant, pikem avaldatakse pühapäeval.
Grupis on muu hulgas kommenteeritud ka vahejuhtumit, kui Helsingi raudteejaamas üritas end üles puua üks varjupaigataotleja. Kommentaaride seas olid laused "isegi seda nad ei oska" ja "tundus olevat kasutu katse".
Mustanahalist soome räpparit James Nikanderit nimetati grupis roosaks kõrbehiireks ja tehti ettepanek, et riigis viibivad välismaalased peaksid käisel kandma eraldi märki.
Grupi moderaatoriteks on politseinikud üle riigi. Nende seas oli ka veebipolitseinikuna tuntud komissar Marko Forss, kes lahkus moderaatorite seast aprillis.
Forssi sõnul on vähemalt üks vestlustest saadetud hindamiseks prokuratuuri, kuid lisas, et ka politseinikel on õigus sõnavabadusele, eriti vabal ajal. Politseiameti sõnul on selle teenistujate sõnavabadus piiratud. Seadus kohustab politseinikke käituma ka vabal ajal viisil, mis ei ohusta usaldust politsei vastu, teatas amet.
Politsei juhtkond kinnitas, et oli grupist teadlik ning oli selle pinnalt varem ärgitanud politseiüksuste juhte sekkuma, kui satuvad sotsiaalmeedias peale politseinike võimalikele kohatutele sõnavõttudele.
Siseminister Paula Risikko mõistis politseinike käitumise grupis hukka ning lubas, et selgitatakse välja kõik asjaolud. "Ütlen, et rassismile ja sellistele kirjutistele peab kehtima täielik nulltolerants," vahendas Yle Risikko sõnu.
Ministri sõnul asjaolude väljaselgitamine käib ning politsei juhi Seppo Kolehmaineni sõnul uurib prokuratuur, kas on alust käivitada eeluurimine.
### Response:
Portaal: Facebookis käib Soome politseinike grupis rassistlik arutelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etapi võitis hollandlane Mathieu van der Poel (Beobank - Corendon), kes edestas lõpuheitluses itaallast Andre Vendramet (Androni Giocattoli) ja kerkis enne viimast etappi ka üldliidriks.
Jakin kaotas talle täna ühe minuti ja viie sekundiga ning sai 53. koha. Laas oli 111. (+9.37). Kokkuvõttes on Jakin 38. (+1.32) ja Laas 107. (+16.40). Mägede arvestuses on Laas aga 11 punktiga kuues. | Martin Laas teenis velotuuril Prantsusmaal mägedepunkte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etapi võitis hollandlane Mathieu van der Poel (Beobank - Corendon), kes edestas lõpuheitluses itaallast Andre Vendramet (Androni Giocattoli) ja kerkis enne viimast etappi ka üldliidriks.
Jakin kaotas talle täna ühe minuti ja viie sekundiga ning sai 53. koha. Laas oli 111. (+9.37). Kokkuvõttes on Jakin 38. (+1.32) ja Laas 107. (+16.40). Mägede arvestuses on Laas aga 11 punktiga kuues.
### Response:
Martin Laas teenis velotuuril Prantsusmaal mägedepunkte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste 20,28 km ja 28 KP-ga rajal saavutas võidu Luca Dallavalla Itaaliast ajaga 1:02.34, järgnes prantslane Babtiste Fuchs 1:03.06 ja tšehh Krystof Bogar 1:03.13. Mulluse maailma karika võistluste sarja teine mees Lauri Malsroos sõitis avaetapil välja kümnenda koha ajaga 1:07.20. Eestlaste teine mees Margus Hallik saavutas 23. koha ajaga 1:13.15.
Naiste 14,72 km ja 20 KP-ga rajal võitis Martina Tichovska Tšehhist ajaga 52.29. Järgnesid Emily Benham Suurbritanniast 53.15 ja Gaelle Barlet Prantsusmaalt 53.17. Eesti naisi osalemas ei olnud.
Homme on kavas sprindivõistlus. Startide algus kell 11.00, võistluste käiku saab jälgida siit. | Lauri Malsroos jõudis rattaorienteerumise MK-etapil kümne hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste 20,28 km ja 28 KP-ga rajal saavutas võidu Luca Dallavalla Itaaliast ajaga 1:02.34, järgnes prantslane Babtiste Fuchs 1:03.06 ja tšehh Krystof Bogar 1:03.13. Mulluse maailma karika võistluste sarja teine mees Lauri Malsroos sõitis avaetapil välja kümnenda koha ajaga 1:07.20. Eestlaste teine mees Margus Hallik saavutas 23. koha ajaga 1:13.15.
Naiste 14,72 km ja 20 KP-ga rajal võitis Martina Tichovska Tšehhist ajaga 52.29. Järgnesid Emily Benham Suurbritanniast 53.15 ja Gaelle Barlet Prantsusmaalt 53.17. Eesti naisi osalemas ei olnud.
Homme on kavas sprindivõistlus. Startide algus kell 11.00, võistluste käiku saab jälgida siit.
### Response:
Lauri Malsroos jõudis rattaorienteerumise MK-etapil kümne hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistluste parim tulemus sündis meeste 100 m rinnuliujumises kui esikohta jäid jagama Allikvee ja Aljand. Samal ajal finišeerinud meeste lõppajaks fikseeriti 59,76, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Nende kannul tegi hea ujumise ka Joonas Niine, kes jäi enda nimele kuuluvast noorte rekordist vaid 13 sajandiku kaugusele ajaga 1.02,61. Aljand triumfeeris veel 50 m rinnuliujumises (27,84) ning ka 100 m kompleksujumises (56,03). Kolme esikohaga oli Aljand võistlustel ka enim kuldmedaleid noppinud sportlane.
Meeste 50 m ja 100 m vabaltujumises ei jätnud konkurentidele sõnaõigust Pjotr Degtjarjov. Lühemal võistlusmaal oli tema ajaks 22,84 ning pikemal distantsil 49,37. Suurepärase ujumise tegi Degtjarjov 50 m rinnuliujumises alistades teistehulgas Allikvee ja Filipp Provorkovi. Kroolisprinteri hõbemedali toonud aeg oli uut isiklikku tippmarki tähistav 27,95. Kahe kuldmedalini jõudis ka seliliujuja Endri Vinter. Ta võidutses 50 m seliliujumises ajaga 25,54 ning 100 m distantsil oli ta parim tulemusega 55,65.
Õed Sigrid ja Kätlin Sepp jagasid maid 50 m- ja 100 m seliliujumises. Mõlemal alal väljus võitjana duellist noorem õde Sigrid. 50 m seliliujumises sai ta kuldmedali kaela tulemusega 28,95 ning pikemal võistlusdistantsil ajaga 1.01,18. Hästi käis käsi ka teistel TOP Ujumisklubi neidudel Margaret Markvardtil ja Karleen Kersal kes kumbki võitsid kaks esikohta. Kersa 50 m rinnuliujumise aeg 31,88 oli ka võistluste parim sooritus naisujujate hulgas ning tõi 21-aastasele ujujale ka rahalise eripreemia.
XVI Keila Cup võitjad:
50 m vabalt - Pjotr Degtjarjov - 22,84
50 m vabalt - Ilona Maide - 27,53
50 m rinnuli - Martti Aljand - 27,84
50 m rinnuli - Karleen Kersa - 31,88
50 m selili - Endri Vinter - 25,54
50 m selili - Sigrid Sepp - 28,95
50 m liblikat - Laurika Lint - 30,10
800 m vabalt - Anette Hallik - 9.27,31
800 m vabalt - Frank Johan Ojarand - 8.32,88
100 m vabalt - Pjotr Degtjarjov - 49,37
100 m vabalt - Margaret Markvardt - 57,71
100 m selili - Sigrid Sepp - 1.01,18
100 m selili - Endri Vinter - 55,65
100 m rinnuli - Martti Aljand/Martin Allikvee - 59,76
100 m rinnuli - Karleen Kersa - 1.10,97
100 m liblikat - Helen Meier - 1.08,37
100 m liblikat - Maksim Muravjov - 56,15
100 m kompleksi - Margaret Markvardt - 1.04,12
100 m kompleksi - Martti Aljand - 56,03 | Keila Cupil näitasid kõige paremat minekut Allikvee ja Aljand | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistluste parim tulemus sündis meeste 100 m rinnuliujumises kui esikohta jäid jagama Allikvee ja Aljand. Samal ajal finišeerinud meeste lõppajaks fikseeriti 59,76, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Nende kannul tegi hea ujumise ka Joonas Niine, kes jäi enda nimele kuuluvast noorte rekordist vaid 13 sajandiku kaugusele ajaga 1.02,61. Aljand triumfeeris veel 50 m rinnuliujumises (27,84) ning ka 100 m kompleksujumises (56,03). Kolme esikohaga oli Aljand võistlustel ka enim kuldmedaleid noppinud sportlane.
Meeste 50 m ja 100 m vabaltujumises ei jätnud konkurentidele sõnaõigust Pjotr Degtjarjov. Lühemal võistlusmaal oli tema ajaks 22,84 ning pikemal distantsil 49,37. Suurepärase ujumise tegi Degtjarjov 50 m rinnuliujumises alistades teistehulgas Allikvee ja Filipp Provorkovi. Kroolisprinteri hõbemedali toonud aeg oli uut isiklikku tippmarki tähistav 27,95. Kahe kuldmedalini jõudis ka seliliujuja Endri Vinter. Ta võidutses 50 m seliliujumises ajaga 25,54 ning 100 m distantsil oli ta parim tulemusega 55,65.
Õed Sigrid ja Kätlin Sepp jagasid maid 50 m- ja 100 m seliliujumises. Mõlemal alal väljus võitjana duellist noorem õde Sigrid. 50 m seliliujumises sai ta kuldmedali kaela tulemusega 28,95 ning pikemal võistlusdistantsil ajaga 1.01,18. Hästi käis käsi ka teistel TOP Ujumisklubi neidudel Margaret Markvardtil ja Karleen Kersal kes kumbki võitsid kaks esikohta. Kersa 50 m rinnuliujumise aeg 31,88 oli ka võistluste parim sooritus naisujujate hulgas ning tõi 21-aastasele ujujale ka rahalise eripreemia.
XVI Keila Cup võitjad:
50 m vabalt - Pjotr Degtjarjov - 22,84
50 m vabalt - Ilona Maide - 27,53
50 m rinnuli - Martti Aljand - 27,84
50 m rinnuli - Karleen Kersa - 31,88
50 m selili - Endri Vinter - 25,54
50 m selili - Sigrid Sepp - 28,95
50 m liblikat - Laurika Lint - 30,10
800 m vabalt - Anette Hallik - 9.27,31
800 m vabalt - Frank Johan Ojarand - 8.32,88
100 m vabalt - Pjotr Degtjarjov - 49,37
100 m vabalt - Margaret Markvardt - 57,71
100 m selili - Sigrid Sepp - 1.01,18
100 m selili - Endri Vinter - 55,65
100 m rinnuli - Martti Aljand/Martin Allikvee - 59,76
100 m rinnuli - Karleen Kersa - 1.10,97
100 m liblikat - Helen Meier - 1.08,37
100 m liblikat - Maksim Muravjov - 56,15
100 m kompleksi - Margaret Markvardt - 1.04,12
100 m kompleksi - Martti Aljand - 56,03
### Response:
Keila Cupil näitasid kõige paremat minekut Allikvee ja Aljand |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valler läbis 5 km pikkuse jooksu ajaga 15.31,1. Ainult 2,3 sekundiga jäi temast maha teisena lõpetanud Sander Vaher (Kaitsejõudude Spordiklubi) ja 16,6 sekundiga Valleri klubikaaslane Bert Tippi. Neljanda kohaga pidi seekord leppima viimasel ajal mitmel jooksul end heast küljest näidanud spordiklubi ProRunner esindaja Rauno Reinart, kes kaotas võitjale 24,5 sekundiga.
Rimi Juunijooksu stardipaugu andis olümpiavõitja Gerd Kanter koos poeg Kristjaniga. Alates 500 meetrist kuni teise kilomeetrini dikteeris tempot Rauno Reinart, siis läks ette Sander Vaher, kes vedas gruppi peaaegu lõpuni. Valleri ja Vaheri vahe püsis pea kogu jooksu vältel 15-20 meetrit. Alles viimasel kilomeetril tõmbas Valler selle vahe kinni ja lõpus möödus Vaherist.
Raimond Valleri sõnul läks ta Rimi heategevusjooksule eesmärgiga teha üks korralik tempotrenn. "Kuidagi kukkus nii välja, et avanes võimalus võidu peale minna. Ei olnud ülemäära tugev pärast pingutus. Täpset selline nagu planeerisingi – 3.10 tempo kilomeetri kohta," rääkis Valler ajakirja Jooksja Jooksuportaalile. Ta arvas, et Rauno Reinart võiks kiiremini joosta, aga Reinart vajus 1,5 km enne lõppu ära. Sander Vaherist möödus Valler viimasel 300 meetril.
"Rada oli väga käänuline, seega pidin tihti hoo täitsa maha võtma, aga mul on väga hea meel – võit tuli boonusena. Ma ütlen ausalt, et ma ei tundnud seda noormeest, kes teiseks jäi, seega ma eeldasin, et ta pingutab üle ja kukub ära, aga ta tegi väga korraliku jooksu," kiitis Valler konkurenti Sander Vaherit.
Raimond Valler ei ole veel kindel, millal saab oma põhidistantsil, 800 m jooksus selle välishooaja avastardi teha. "Võibolla järgmisel nädalavahetusel Balti meistrivõistlustel. Mul on achilleuse põletik ja naelikuid ei taha väga jalga tõmmata, enne kui jala korda saan," ütles Valler.
Valleri järel täna teiseks tulnud Sander Vaheri sõnul on ta tänase jooksuga vaatamata Vallerile allajäämisele rahul. "Tahtsin kiiret trenni ja see jooks sobis selleks väga hästi. Tundub, et Valleri vastu poleks ka mingisuguse teise taktikaga saanud," tõdes Vaher. "Lõpus sain tunda, et 800 m jooksja kiirus on siiski midagi muud. Ainuke võimalus oleks olnud varem spurtima hakata, aga oleks on oleks…," lisas Vaher.
Naistest võitis heategevusliku Rimi Juunijooksu ajaga 18.06,6 klubi Treeningpartner esindaja Kaisa Kukk. "Tegin lõigutrenni eest, koha nimel väga pingutada ei tulnud. Kiirust mul on, aga pikki otsi ei ole jooksnud," lausus Kukk nädala pärast eesseisvat Narva poolmaratoni silmas pidades.
Ühe minutiga kaotas talle teisena lõpetanud Katrina Stepanova (Sparta). Kolmanda koha sai saarlanna Liliana Torn ajaga 19.33,4.
Heategevusliku Rimi Juunijooksu igast osavõtutasust annetatakse heategevuseks 30% Eesti Lasterikast Perede Liidu laste spordifondi. | Esimese Rimi Juunijooksu võitsid keskmaamees Raimond Valler ja Kaisa Kukk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valler läbis 5 km pikkuse jooksu ajaga 15.31,1. Ainult 2,3 sekundiga jäi temast maha teisena lõpetanud Sander Vaher (Kaitsejõudude Spordiklubi) ja 16,6 sekundiga Valleri klubikaaslane Bert Tippi. Neljanda kohaga pidi seekord leppima viimasel ajal mitmel jooksul end heast küljest näidanud spordiklubi ProRunner esindaja Rauno Reinart, kes kaotas võitjale 24,5 sekundiga.
Rimi Juunijooksu stardipaugu andis olümpiavõitja Gerd Kanter koos poeg Kristjaniga. Alates 500 meetrist kuni teise kilomeetrini dikteeris tempot Rauno Reinart, siis läks ette Sander Vaher, kes vedas gruppi peaaegu lõpuni. Valleri ja Vaheri vahe püsis pea kogu jooksu vältel 15-20 meetrit. Alles viimasel kilomeetril tõmbas Valler selle vahe kinni ja lõpus möödus Vaherist.
Raimond Valleri sõnul läks ta Rimi heategevusjooksule eesmärgiga teha üks korralik tempotrenn. "Kuidagi kukkus nii välja, et avanes võimalus võidu peale minna. Ei olnud ülemäära tugev pärast pingutus. Täpset selline nagu planeerisingi – 3.10 tempo kilomeetri kohta," rääkis Valler ajakirja Jooksja Jooksuportaalile. Ta arvas, et Rauno Reinart võiks kiiremini joosta, aga Reinart vajus 1,5 km enne lõppu ära. Sander Vaherist möödus Valler viimasel 300 meetril.
"Rada oli väga käänuline, seega pidin tihti hoo täitsa maha võtma, aga mul on väga hea meel – võit tuli boonusena. Ma ütlen ausalt, et ma ei tundnud seda noormeest, kes teiseks jäi, seega ma eeldasin, et ta pingutab üle ja kukub ära, aga ta tegi väga korraliku jooksu," kiitis Valler konkurenti Sander Vaherit.
Raimond Valler ei ole veel kindel, millal saab oma põhidistantsil, 800 m jooksus selle välishooaja avastardi teha. "Võibolla järgmisel nädalavahetusel Balti meistrivõistlustel. Mul on achilleuse põletik ja naelikuid ei taha väga jalga tõmmata, enne kui jala korda saan," ütles Valler.
Valleri järel täna teiseks tulnud Sander Vaheri sõnul on ta tänase jooksuga vaatamata Vallerile allajäämisele rahul. "Tahtsin kiiret trenni ja see jooks sobis selleks väga hästi. Tundub, et Valleri vastu poleks ka mingisuguse teise taktikaga saanud," tõdes Vaher. "Lõpus sain tunda, et 800 m jooksja kiirus on siiski midagi muud. Ainuke võimalus oleks olnud varem spurtima hakata, aga oleks on oleks…," lisas Vaher.
Naistest võitis heategevusliku Rimi Juunijooksu ajaga 18.06,6 klubi Treeningpartner esindaja Kaisa Kukk. "Tegin lõigutrenni eest, koha nimel väga pingutada ei tulnud. Kiirust mul on, aga pikki otsi ei ole jooksnud," lausus Kukk nädala pärast eesseisvat Narva poolmaratoni silmas pidades.
Ühe minutiga kaotas talle teisena lõpetanud Katrina Stepanova (Sparta). Kolmanda koha sai saarlanna Liliana Torn ajaga 19.33,4.
Heategevusliku Rimi Juunijooksu igast osavõtutasust annetatakse heategevuseks 30% Eesti Lasterikast Perede Liidu laste spordifondi.
### Response:
Esimese Rimi Juunijooksu võitsid keskmaamees Raimond Valler ja Kaisa Kukk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses setis jäi šotlane üsna kiiresti servimurdega taha, kuid suutis kümnendas geimis viigistada ja tüürida kiiresse lõppmängu, kus jäi kolmanda sett-palli abil peale 10:8. Seejuures oli ka Del Potrol kaks šanssi sett endale saada.
Teist setti alustas Murray kohe Del Potro servi murdmisega, kaotas selle ise kümnendas geimis, kuid võitis järgmises kohe tagasi ja nii ka teise seti 7:5. Kolmandas setis oli tema ülekaal ilmne, esireket vormistas võidu 31 minutiga.
Neljandas ringis läheb Murray vastamisi kas ameeriklase John Isneri või venelase Karen Hatšanoviga.
Edasi neljandasse ringi jõudis ka turniiri tunamullune võitja Stanislas Wawrinka, kes sai jagu itaallasest Fabio Fogninist 7:6 (7:2), 6:0, 6:2. Šveitslane pole veel settigi loovutanud, kuigi kolm neist on jõudnud kiiresse lõppmängu.
Järgmisena läheb ta vastamisi igal juhul prantslasega ehk matši Gael Monfils - Richard Gasquet võitjaga. | Murray lükkas kolme tunniga Del Potro konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses setis jäi šotlane üsna kiiresti servimurdega taha, kuid suutis kümnendas geimis viigistada ja tüürida kiiresse lõppmängu, kus jäi kolmanda sett-palli abil peale 10:8. Seejuures oli ka Del Potrol kaks šanssi sett endale saada.
Teist setti alustas Murray kohe Del Potro servi murdmisega, kaotas selle ise kümnendas geimis, kuid võitis järgmises kohe tagasi ja nii ka teise seti 7:5. Kolmandas setis oli tema ülekaal ilmne, esireket vormistas võidu 31 minutiga.
Neljandas ringis läheb Murray vastamisi kas ameeriklase John Isneri või venelase Karen Hatšanoviga.
Edasi neljandasse ringi jõudis ka turniiri tunamullune võitja Stanislas Wawrinka, kes sai jagu itaallasest Fabio Fogninist 7:6 (7:2), 6:0, 6:2. Šveitslane pole veel settigi loovutanud, kuigi kolm neist on jõudnud kiiresse lõppmängu.
Järgmisena läheb ta vastamisi igal juhul prantslasega ehk matši Gael Monfils - Richard Gasquet võitjaga.
### Response:
Murray lükkas kolme tunniga Del Potro konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Waterford lõi eile toimunud kohtumises mõlemal poolajal kolm väravat. Athlone'i auvärav sündis 90. minutil. Tegemist oli Waterfordi hooaja suurima võiduga, vahendab Soccernet.ee.
Vigastust raviv Puri meeskonna koosseisu ei kuulunud.
Liigatabelis hoiab Puri koduklubi 15. vooru järel esimest kohta. Lähimat jälitajat edestatakse kahe punktiga. Iirimaa esiliigas mängib kaheksa meeskonda. | Sander Puri klubi teenis hooaja suurima võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Waterford lõi eile toimunud kohtumises mõlemal poolajal kolm väravat. Athlone'i auvärav sündis 90. minutil. Tegemist oli Waterfordi hooaja suurima võiduga, vahendab Soccernet.ee.
Vigastust raviv Puri meeskonna koosseisu ei kuulunud.
Liigatabelis hoiab Puri koduklubi 15. vooru järel esimest kohta. Lähimat jälitajat edestatakse kahe punktiga. Iirimaa esiliigas mängib kaheksa meeskonda.
### Response:
Sander Puri klubi teenis hooaja suurima võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Klandorf on andnud munitsipaalpolitsei ametnikule ebaseadusliku korralduse teha eritalitlusele valeväljakutse. Tegemist on tahtliku rikkumisega, mis vastab karistusseadustiku paragrahvile 278, mis näeb ette rahatrahvi kuni 1200 eurot või aresti," teatas Metlev.
Ta märkis, et häirekeskuse teavitamise tõttu pidid eriteenistused tipptunnil suure liikluskoormusega peatäneva sulgema ja veekahuritega pürgikotte õhkima.
Klandorf põhjendas oma teguviisi reedel sellega, et linna esindajad ei teadnud, mida maha poetatud kotid sisaldavad. Samuti kinnitas ta, et linnavalitsus tegutseb prügimajanduse probleemide lahendamise nimel.
Päästeamet teatas reedel Twitteris, et demineerijad, päästjad, politsei ja kiirabi said kell 16.06 teate, et Tallinna linnavalitsuse ette toodi kaks musta prügikotti. Demineerijad purustasid kotid ning tegid kindlaks, et kottides oli prügi.
Politsei algatas prügikotid linnavalitsuse ette toonud 43-aastase mehe suhtes väärteomenetluse avaliku korra rikkumise paragrahvi alusel. | Metlev süüdistab politseile tehtud avalduses Klandorfi valeväljakutses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Klandorf on andnud munitsipaalpolitsei ametnikule ebaseadusliku korralduse teha eritalitlusele valeväljakutse. Tegemist on tahtliku rikkumisega, mis vastab karistusseadustiku paragrahvile 278, mis näeb ette rahatrahvi kuni 1200 eurot või aresti," teatas Metlev.
Ta märkis, et häirekeskuse teavitamise tõttu pidid eriteenistused tipptunnil suure liikluskoormusega peatäneva sulgema ja veekahuritega pürgikotte õhkima.
Klandorf põhjendas oma teguviisi reedel sellega, et linna esindajad ei teadnud, mida maha poetatud kotid sisaldavad. Samuti kinnitas ta, et linnavalitsus tegutseb prügimajanduse probleemide lahendamise nimel.
Päästeamet teatas reedel Twitteris, et demineerijad, päästjad, politsei ja kiirabi said kell 16.06 teate, et Tallinna linnavalitsuse ette toodi kaks musta prügikotti. Demineerijad purustasid kotid ning tegid kindlaks, et kottides oli prügi.
Politsei algatas prügikotid linnavalitsuse ette toonud 43-aastase mehe suhtes väärteomenetluse avaliku korra rikkumise paragrahvi alusel.
### Response:
Metlev süüdistab politseile tehtud avalduses Klandorfi valeväljakutses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Septembris 42-aastaseks saav Tetjuhhin alustas profivõrkpalluri karjääri 1992. aastal Belgorodi Belogorjes. Nüüdseks veerand sajandit kestnud edulugu pole lõppenud, ka hooajal 2017-2018 võib teda näha Superliiga paremikku kuuluva Belogorje särgis, vahendab Volley.ee.
Klubi presidendi ja peatreeneri Gennadi Šipulini sõnul lükkas Tetjuhhin treeneritööle siirdumise järjekordselt edasi ja soovib jätkata mängijana. "Ma ei hakanud teda takistama," tunnistas Šipulin. Tetjuhhin on viimastel aastatel mänginud jõudusäästvalt, mänge ja võistluspaiku valides. Tähtsamates mängudes on ta aga alati platsil. Ilmselt ei ole vigastused teda liiga sagedasti tülitanud.
Sergei Tetjuhhin sündis 23. septembril 1975 Ferganas (Usbekistan). Nurgaründaja on 197 cm pikk ja kaalub alla 90 kilo. Välisklubis on ta end proovile pannud vaid 1999-2001 Itaalias – Parma Maxiconos. Ta on aidanud Venemaa meeskonnal võita iga värvi olümpiamedaleid, neist üks on kuldne (2012). | Venemaa olümpiavõitja karjäär jätkub ka 42-aastaselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Septembris 42-aastaseks saav Tetjuhhin alustas profivõrkpalluri karjääri 1992. aastal Belgorodi Belogorjes. Nüüdseks veerand sajandit kestnud edulugu pole lõppenud, ka hooajal 2017-2018 võib teda näha Superliiga paremikku kuuluva Belogorje särgis, vahendab Volley.ee.
Klubi presidendi ja peatreeneri Gennadi Šipulini sõnul lükkas Tetjuhhin treeneritööle siirdumise järjekordselt edasi ja soovib jätkata mängijana. "Ma ei hakanud teda takistama," tunnistas Šipulin. Tetjuhhin on viimastel aastatel mänginud jõudusäästvalt, mänge ja võistluspaiku valides. Tähtsamates mängudes on ta aga alati platsil. Ilmselt ei ole vigastused teda liiga sagedasti tülitanud.
Sergei Tetjuhhin sündis 23. septembril 1975 Ferganas (Usbekistan). Nurgaründaja on 197 cm pikk ja kaalub alla 90 kilo. Välisklubis on ta end proovile pannud vaid 1999-2001 Itaalias – Parma Maxiconos. Ta on aidanud Venemaa meeskonnal võita iga värvi olümpiamedaleid, neist üks on kuldne (2012).
### Response:
Venemaa olümpiavõitja karjäär jätkub ka 42-aastaselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavune võistlus toob Tamme staadionile mitmed Eesti paremad kergejõustiklased ja alavõite jahtivaid välisvõistlejaid.
Õhtu peaala, meeste odavise, annab lootust kahe Eesti odamehe Magnus Kirti ja Tanel Laanmäe duellile. Mõlemad tegid ka eelmisel aastal just Sule võistlustel korralikud odakaared ning on ka sel korral üritamas pikki viskeid. Heast vormist kõneleb asjaolu, et korraldajailt kaubeldi välja boonused Eesti rekordi purustamine eest. Kehtiv Eesti rekord on maailmameister Andrus Värniku nimel ning selle ületamiseks tuleks oda lennutada kaugemale kui 87.83 meetrit. Kas see juhtub juba homme Tartus, näitab võistluste kulg. Esikolmikukohti on jahtimas ka Valgevene 80 meetri viskaja Pavel Mjaleška ja Usbekistani esindaja Bobur Šokirjonov.
Meeste kettaheites on Eesti ässade Gerd Kanteri ja Martin Kupperi puudumisel peafavoriidiks rootslane Simon Petterson. Eesti poolt astuvad talle vastu Märt Israel ja Kert Piirimäe. Meeste kuulitõukes on Kristo Galetal tugev vastane Valgevenest, 20 meetri mees Aleksandr Nitšõpar. Naistest on Kätlin Piirimäe vääriliseks vastaseks valgevenelanna Viktoria Kolb.
Tartlaste rõõmuks tuleb kaugushüppes välja Tartu Spordiselts Kalevi ridades treeniv 18-aastane talent Hans-Christian Hausenberg. Talle pakub konkurentsi Dainis Rincs Lätist, kelle rekord on 7.76. Naiste kaugushüppes on kohal tugevad lätlannad Lauma Griva ja Aiga Grabuste. Kolmikhüppes püüavad hooaja marki kohendada Merilyn Uudmäe ja Igor Sjunin.
Meeste saja ja kahesaja meetri jooksudes on Eesti välejalgade kõrval stardis Vladislav Tšepurnõi Ukrainast ja Ilja Siratsjuk Valgevenest. Naistest asuvad esikoha eest võitlema Jana Katšur Ukrainast ning eestlannad Õilme Võro ja Maarja Kalev. Neljasaja meetri jooksus näevad tartlased Toni Nõu ja Valgevene meistri Aleksander Krasovski duelli.
Võistlusõhtu algab homme, kell 15.30. Sissepääs staadionile on pealtvaatajatele tasuta. | Kirt ja Laanmäe võtavad pühapäeval sihikule Värniku Eesti rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavune võistlus toob Tamme staadionile mitmed Eesti paremad kergejõustiklased ja alavõite jahtivaid välisvõistlejaid.
Õhtu peaala, meeste odavise, annab lootust kahe Eesti odamehe Magnus Kirti ja Tanel Laanmäe duellile. Mõlemad tegid ka eelmisel aastal just Sule võistlustel korralikud odakaared ning on ka sel korral üritamas pikki viskeid. Heast vormist kõneleb asjaolu, et korraldajailt kaubeldi välja boonused Eesti rekordi purustamine eest. Kehtiv Eesti rekord on maailmameister Andrus Värniku nimel ning selle ületamiseks tuleks oda lennutada kaugemale kui 87.83 meetrit. Kas see juhtub juba homme Tartus, näitab võistluste kulg. Esikolmikukohti on jahtimas ka Valgevene 80 meetri viskaja Pavel Mjaleška ja Usbekistani esindaja Bobur Šokirjonov.
Meeste kettaheites on Eesti ässade Gerd Kanteri ja Martin Kupperi puudumisel peafavoriidiks rootslane Simon Petterson. Eesti poolt astuvad talle vastu Märt Israel ja Kert Piirimäe. Meeste kuulitõukes on Kristo Galetal tugev vastane Valgevenest, 20 meetri mees Aleksandr Nitšõpar. Naistest on Kätlin Piirimäe vääriliseks vastaseks valgevenelanna Viktoria Kolb.
Tartlaste rõõmuks tuleb kaugushüppes välja Tartu Spordiselts Kalevi ridades treeniv 18-aastane talent Hans-Christian Hausenberg. Talle pakub konkurentsi Dainis Rincs Lätist, kelle rekord on 7.76. Naiste kaugushüppes on kohal tugevad lätlannad Lauma Griva ja Aiga Grabuste. Kolmikhüppes püüavad hooaja marki kohendada Merilyn Uudmäe ja Igor Sjunin.
Meeste saja ja kahesaja meetri jooksudes on Eesti välejalgade kõrval stardis Vladislav Tšepurnõi Ukrainast ja Ilja Siratsjuk Valgevenest. Naistest asuvad esikoha eest võitlema Jana Katšur Ukrainast ning eestlannad Õilme Võro ja Maarja Kalev. Neljasaja meetri jooksus näevad tartlased Toni Nõu ja Valgevene meistri Aleksander Krasovski duelli.
Võistlusõhtu algab homme, kell 15.30. Sissepääs staadionile on pealtvaatajatele tasuta.
### Response:
Kirt ja Laanmäe võtavad pühapäeval sihikule Värniku Eesti rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varem kõrge ametnikuna justiitsministeeriumis töötanud Erdem võeti koos naise Gülümser Erdemiga vahi alla Ankaras, teatas uudisteagentuur Anadolu.
Teda süüdistatakse Güleni liikumisse kuulumises, lisas agentuur Ankara peaprokuratuurile viidates.
Türgi võimud süüdistavad USAs elavat Güleni eelmise aasta 15. juulil president Recep Tayyip Erdogani kukutamiseks tehtud riigipöördekatse korraldamises.
Erdem on üks kõrgemaid ametnikke, keda gülenistliku liikumisega seotuses süüdistatakse, ehkki selle süüdistuse alusel on kinni peetud üle 50 000 inimese. | Türgi peaministri nõunik vahistati gülenistlike sidemete tõttu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varem kõrge ametnikuna justiitsministeeriumis töötanud Erdem võeti koos naise Gülümser Erdemiga vahi alla Ankaras, teatas uudisteagentuur Anadolu.
Teda süüdistatakse Güleni liikumisse kuulumises, lisas agentuur Ankara peaprokuratuurile viidates.
Türgi võimud süüdistavad USAs elavat Güleni eelmise aasta 15. juulil president Recep Tayyip Erdogani kukutamiseks tehtud riigipöördekatse korraldamises.
Erdem on üks kõrgemaid ametnikke, keda gülenistliku liikumisega seotuses süüdistatakse, ehkki selle süüdistuse alusel on kinni peetud üle 50 000 inimese.
### Response:
Türgi peaministri nõunik vahistati gülenistlike sidemete tõttu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellega uuendas 26-aastane kettaheitja oma isiklikku tippmarki 99 sentimeetriga ja tõusis maailma hooaja edetabelis jamaikalase Fedrick Dacresi (68.88) järel teiseks.
Kui enne tänavust hooaega oli Gudžiuse isiklik rekord 2014. aastal heidetud 66.11, siis sel kevadel on see juba mitmel korral paranenud: kõigepealt 19. aprillil Kaunases (67.38) ja seejärel 13. mail Birštonases (67.62).
Gerd Kanter hoiab tulemusega 65.87 maailma hooaja edetabeli seitsmendat kohta. Martin Kupper on saanud kirja vaid 62.86, mis ei anna enamat 35. positsioonist. | Leedu kettaheitja tõusis isikliku rekordi toel maailma edetabeli teiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellega uuendas 26-aastane kettaheitja oma isiklikku tippmarki 99 sentimeetriga ja tõusis maailma hooaja edetabelis jamaikalase Fedrick Dacresi (68.88) järel teiseks.
Kui enne tänavust hooaega oli Gudžiuse isiklik rekord 2014. aastal heidetud 66.11, siis sel kevadel on see juba mitmel korral paranenud: kõigepealt 19. aprillil Kaunases (67.38) ja seejärel 13. mail Birštonases (67.62).
Gerd Kanter hoiab tulemusega 65.87 maailma hooaja edetabeli seitsmendat kohta. Martin Kupper on saanud kirja vaid 62.86, mis ei anna enamat 35. positsioonist.
### Response:
Leedu kettaheitja tõusis isikliku rekordi toel maailma edetabeli teiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täna peetud kolmanda ringi kohtumises sai Halep jagu venelannast Darja Kasatkinast 6:0, 7:5. Kui avaseti kaotas venelanna 28 minutiga, siis teises setis hakkas ta kõvemini vastu, minnes korra ka murdega ette 5:3, kuid kaotas seejärel neli geimi järjest.
Neljandas ringis läheb Halep kokku hispaanlanna Carla Suarez Navarroga, kes oli kolmandas ringis parem samuti venelannast Jelena Vesninast 6:4, 6:4.
Kahes esimeses ringis alistas kolmandana asetatud rumeenlanna vastavalt slovakitar Jana Cepelova 6:2, 6:3 ja sakslanna Tatjana Maria 6:4, 6:3.
25-aastane Halepi senine ainus Suure Slämmi turniiri finaal pärineb just Pariisist, kus ta 2014. aastal pidi tunnistama venelanna Maria Šarapovast. | Simona Halep on settigi loovutamata jõudnud 16 hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täna peetud kolmanda ringi kohtumises sai Halep jagu venelannast Darja Kasatkinast 6:0, 7:5. Kui avaseti kaotas venelanna 28 minutiga, siis teises setis hakkas ta kõvemini vastu, minnes korra ka murdega ette 5:3, kuid kaotas seejärel neli geimi järjest.
Neljandas ringis läheb Halep kokku hispaanlanna Carla Suarez Navarroga, kes oli kolmandas ringis parem samuti venelannast Jelena Vesninast 6:4, 6:4.
Kahes esimeses ringis alistas kolmandana asetatud rumeenlanna vastavalt slovakitar Jana Cepelova 6:2, 6:3 ja sakslanna Tatjana Maria 6:4, 6:3.
25-aastane Halepi senine ainus Suure Slämmi turniiri finaal pärineb just Pariisist, kus ta 2014. aastal pidi tunnistama venelanna Maria Šarapovast.
### Response:
Simona Halep on settigi loovutamata jõudnud 16 hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ehkki Suurbtannia ei nõustu USA presidendi Donald Trumpi otsusega Pariisi kliimaleppest taganeda, jätkab riik koostööd Washingtoniga, et kliimamuudatusi tõkestada, ütles Johnson Politico teatel.
"Vaatame, mida Donald Trump teeb, enne kui kiirustame tema suunas näppu viibutama ja teda selles, teises või kolmandas asjas süüdistama," rääkis Briti välisminister reedeõhtuses BBC saates "Newsnight".
Kui Johnsonilt küsiti, miks peaminister May ei allkirjastanud koos Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaaliaga ühispöördumist, milles Trumpi otsus hukka mõisteti, vastas ta: "Nii nagu kuulsite peaministrit ennast ütlevat, ei pea ta teiste allakirjutanute sabas jõlkuma, et pöördumist signeerida".
Välisminister lisas, et erinevalt teistest riigipeadest rääkis May USA presidendiga isiklikult ja edastas brittide arusaama väga selgelt.
Briti vaade on Johnsoni sõnul jätkuvalt, et olnuks parem, kui Trump ei oleks otsustanud leppest loobuda. | Johnson kliimaleppest: May ei pea Trumpi suunas näppu viibutama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ehkki Suurbtannia ei nõustu USA presidendi Donald Trumpi otsusega Pariisi kliimaleppest taganeda, jätkab riik koostööd Washingtoniga, et kliimamuudatusi tõkestada, ütles Johnson Politico teatel.
"Vaatame, mida Donald Trump teeb, enne kui kiirustame tema suunas näppu viibutama ja teda selles, teises või kolmandas asjas süüdistama," rääkis Briti välisminister reedeõhtuses BBC saates "Newsnight".
Kui Johnsonilt küsiti, miks peaminister May ei allkirjastanud koos Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaaliaga ühispöördumist, milles Trumpi otsus hukka mõisteti, vastas ta: "Nii nagu kuulsite peaministrit ennast ütlevat, ei pea ta teiste allakirjutanute sabas jõlkuma, et pöördumist signeerida".
Välisminister lisas, et erinevalt teistest riigipeadest rääkis May USA presidendiga isiklikult ja edastas brittide arusaama väga selgelt.
Briti vaade on Johnsoni sõnul jätkuvalt, et olnuks parem, kui Trump ei oleks otsustanud leppest loobuda.
### Response:
Johnson kliimaleppest: May ei pea Trumpi suunas näppu viibutama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti mängu" salvestused toimuvad neljapäeval, 8. juunil ja reedel, 9. juunil. Salvestuspäevad on jagatud kaheks, mõlemas osas valmib kaks saadet sama publikuga.
"Eesti mäng" on lustlik mälumängusari, mis on lihtne ja arusaadav kõigile. Turniiri põhimõttel üles ehitatud saates osaleb kolm mängijat, kellest parim pääseb edasi. Iga nädala parimad kohtuvad finaalis. Jagatakse ka auhindu, kuid põhirõhk on põnevatel küsimustel, mis ei eelda entsüklopeedilisi teadmisi, vaid pigem erksat meelt. Tuju aitab õigel lainel hoida saatejuht Gaute Kivistik.
Publikuks oodatakse kõiki alates kümnendast eluaastast. Publikuks saab registreeruda SIIN. | Suvine "Eesti mäng" ootab publikut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti mängu" salvestused toimuvad neljapäeval, 8. juunil ja reedel, 9. juunil. Salvestuspäevad on jagatud kaheks, mõlemas osas valmib kaks saadet sama publikuga.
"Eesti mäng" on lustlik mälumängusari, mis on lihtne ja arusaadav kõigile. Turniiri põhimõttel üles ehitatud saates osaleb kolm mängijat, kellest parim pääseb edasi. Iga nädala parimad kohtuvad finaalis. Jagatakse ka auhindu, kuid põhirõhk on põnevatel küsimustel, mis ei eelda entsüklopeedilisi teadmisi, vaid pigem erksat meelt. Tuju aitab õigel lainel hoida saatejuht Gaute Kivistik.
Publikuks oodatakse kõiki alates kümnendast eluaastast. Publikuks saab registreeruda SIIN.
### Response:
Suvine "Eesti mäng" ootab publikut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Happy 125th birthday to us! ????
Our story, narrated in 125 seconds – listen in… #LFC125 pic.twitter.com/yJx6iMO1Tx
— Liverpool FC (@LFC) June 2, 2017
Videot jagas ka Liverpooli kaitselegend Jamie Carragher. "See on väga hea.. ühtlasi soovin klubile palju õnne – meil pole üldse halvasti läinud!" kirjutas Carragher Twitteris.
This is very good......oh & Happy 125th Birthday @LFC????not done too bad have we! https://t.co/tLISdovU7H
— Jamie Carragher (@Carra23) June 3, 2017
Loomulikult ei jätnud sellele vastamata Gary Neville, Carragheri kunagine rivaal Manchester Unitedis. "Esimesed 100 olid okei, aga siis liitusid sina klubiga!" kirjutas Neville.
The first 100 were ok!! Then you joined! https://t.co/ibTjmlWwFo
— Gary Neville (@GNev2) June 3, 2017 | VIDEO | Liverpooli jalgpalliklubi tähistab täna 125. sünnipäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Happy 125th birthday to us! ????
Our story, narrated in 125 seconds – listen in… #LFC125 pic.twitter.com/yJx6iMO1Tx
— Liverpool FC (@LFC) June 2, 2017
Videot jagas ka Liverpooli kaitselegend Jamie Carragher. "See on väga hea.. ühtlasi soovin klubile palju õnne – meil pole üldse halvasti läinud!" kirjutas Carragher Twitteris.
This is very good......oh & Happy 125th Birthday @LFC????not done too bad have we! https://t.co/tLISdovU7H
— Jamie Carragher (@Carra23) June 3, 2017
Loomulikult ei jätnud sellele vastamata Gary Neville, Carragheri kunagine rivaal Manchester Unitedis. "Esimesed 100 olid okei, aga siis liitusid sina klubiga!" kirjutas Neville.
The first 100 were ok!! Then you joined! https://t.co/ibTjmlWwFo
— Gary Neville (@GNev2) June 3, 2017
### Response:
VIDEO | Liverpooli jalgpalliklubi tähistab täna 125. sünnipäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VAT-teatri "Eine murul", lavastaja Tanel Saar, kunstnik Pille Kose, helilooja Madis Muul, koreograaf Marge Ehrenbusch, valguskunstnik Sander Põllu. Mängivad Liisa Pulk, Meelis Põdersoo, Kaia Skoblov, Margo Teder ja Tanel Saar. Esietendus 4. V rahvusraamatukogu tornisaalis.
Teha multifilmi alusel elavate näitlejatega lavastus on iseenesest põrutav fakt ka praeguses interdistsiplinaarses kultuuripildis. VAT-teatri "filmi sisse minek" on aga üllatav ka kunstielamusena: elusam kui filmikunst, atraktiivsem kui teater. Lavastusse on jagunud sirgjoonelisi tundeväljendusi ja sordiinialuste suhtenüansside keerukust – "Eine murul" on kunst südamele, mitte mõistusele.
Kui küsisin Priit Pärnalt pärast esietendust, mis teda "Eine murul" lavaversiooni puhul kõige rohkem üllatas, vastas ta: see, et lavastus on filmiga nii sarnane. On tõesti! Kui nüüd võrrelda, et film on 24 minutit pikk, lavastus aga tund ja 20, siis pole kahtlust: tegu on õige harukordset liiki teatrimaagiaga.
Ei saa ju öelda, et lavastuses oleks midagi nii väga rohkem kui filmis. Pigem vastupidi: animeeritud tegelastega on võimalik sekunditega anda edasi seda, millele laval kulub minuteid. Joonisfilmis pole erilisi raskusi massistseenide loomisega, värvidega mängimisega, detaili paisutamise ja moonutamisega, tegelase ootamatu suurendamise-vähendamise ja hoopis ärakaotamisega, lendava, ühe või kolme silmaga inimese loomisega jm. Lavastuses ei saa selliseid nippe tarvitada. Ometi ei kannata "Eine murul" staatilisuse all. Vastupidi, tegu on erakordselt kiirete üleminekute ja nappide misanstseenidega lavastusega, mis meenutab lavakooli esimesel kursusel praktiseeritavate etüüdide kiirluubis esitust, ainult et siin on kõik etüüdid kindla lõpptulemuse teenistuses.
Lavastuse üks pealiin on omaaegse miljöö võimendatud edasiandmine. Kinolinale jõudis "Eine murul" küll aastal 1987, kuid arvestades tolleaegset bürokraatiat ja Pärna enda meenutust, et ta kirjutas stsenaariumi juba 1983, paigutub tegevus kindlalt stagnatsiooniaega. Anna, Eduardi ja Georgi raske ja realistlik teekond kunstilise kirgastumiseni läbib bürokraatia, letialuse kaubanduse, ülbete teenindajate ("Mul ei ole sinu raha vaja") ja isegi ühistranspordi ülekoormatuse karid. Ka töö juures koos kliendiga joomine tuleb tuttav ette.
Nii pole "Eine murul" mitte ainult austusavaldus meie multifilmimeistrile, vaid ka ajaloomälu satiiriline värskendus. Ainult üksikema Berta (Kaia Skoblov) õnnetu saatus ja kannatused mõjuvad vahetult ka tänapäeval ning seetõttu jääb see roll ka kõige eredamalt meelde. Berta mäng lapsnuku ja punase õhupalliga mõjub filmilikult efektsena, aga ka teatraalselt traagilisena, olles lavastuse emotsionaalseim osa.
Üks paratamatu suur erinevus filmist on lavastuse siirus ja vahetus. Eriti esimestena fookusesse sattuvate tegelaste Anna ja Georgi etteastetes suhestub vaataja nende tragikoomiliste kangelastega esimesest hetkest. Berta ja Eduardi karakteri kujunemine vältab kauem ja nõuab rohkem kõrvalrolle, kuid on seda huvitavam.
Kõigil neljal on oma lugu, oma siseelu, omad hirmud ja rõõmud, ehkki need avalduvad ainult mängu, mitte sõnade abil. Kõik neli peavad murule pääsemiseks ennast tõsiselt ületama, leidma määratutest raskustest hoolimata mingi kindla aksessuaari, mis kaasa võtta. Pärn väitis, et kujutas "Eine murul" naistegelasi nii, et neile saaks kaasa tunda, mehi aga pigem naeruväärsetena. Selleski on lavastus originaalitruu.
Anna (Liisa Pulk) on küünarnukivõitlustes alati alla jäänud kaotaja tüüp, kelle mannetus mõjub eredalt. Huvitav on Georgi (Meelis Põdersoo) rollilahendus: jumaldatud ülimees, kelle kukkumine sisuliselt Annaga samale tasemele saabub järsku ja põhjalikult. Eduard (Margo Teder) on kõige komplitseeritum kuju, multifilmikangelase kohta isegi liiga mõistatuslik (vahest ainult "Siili udus" nimitegelane kannatab võrdluse välja). Bertast oli juba juttu, ent ka Skoblovi enamasti ülbitsejatest kõrvalrollid (müüja, sekretär jt) on lahendatud silmatorkavalt andekalt. Selles osas pole küll kellelegi põhjust midagi ette heita. Viies ja enam-vähem uus tegelane on lavastuses veel: kunstnik (Tanel Saar) ehk Édouard Manet isiklikult, kes kõiki nelja kõrvalt jälgib, modelleerib ja raamistab. See, et ta lõpuks haarab ohjad päriselt enda kätte, on üsna etteaimatav.
Teksti, õigemini inimhääli sisaldab lavastus vähe ja enamasti ei vii need tegevust edasi. Või kui viivadki, siis ainult kukesammu kaupa. Pigem vastupidi: tühjade fraasidena ja olmemürana hääled pigem vastanduvad tegevusele ("Milline mees! Väga ilus! Võrratu mees!"). Bufonaadlikult kiire kostüümide ja rollide vahetus sünnib animafilmiliku efektsusega.
Lavastuses on palju joonisfilmi kontekstis normaalseid, teatris aga ootamatuid leide ja efekte. Kas või tuule tekitamine Anna mantli all ja laudlina kiskumine Berta lapse poolt. Või Eduardi ootamatu liikumisviis, et bürokraadi ja tema allkirjani üldse jõuda. On ka põnevaid uuendusi: bürokraat lõikab paberiga kõri läbi, nägupidi vastu aknaklaasi litsutud bussireisijad, uks kui kunstniku lõuend. Ka raam kunstniku käes, mis leiab aeg-ajalt muid rakendusi, on napp, kuid tabav rekvisiit. Väga mõjuv on lõpplahendus, kui lavastaja paneb maksma teatri eelise multifilmi ees: kolmemõõtmelise ruumi ja mururohelise avaruse selle sügavuses.
Animafilmi kui kinematograafia liigiga lavastus eriti ei sarnane, see-eest leidub kohati film noir’i elemente: vihm, suits, reljeefsed siluetid, kaabuservade ja ülestõstetud mantlikraede varju peidetud näod. Kasutatakse isegi aegluubis liikumist, mida teatris on teadupärast raskem saavutada kui filmis. Kokkuvõttes: lavastus rikastab Priit Pärna kui animafilmilavastaja kuvandit ning võimendab filmi voorusi, tõlkides need nüüd ka teatrikeelde – nii adekvaatselt ja fantaasiarikkalt kui võimalik.
Rohkem või vähem filmidel põhinevaid lavastusi lisandub meil viimasel ajal nagu seeni pärast vihma. Kõige uhkemad ja maitsvamad on võrsunud siiski VAT-teatri salus. Tõsi, multifilmi (ka nukufilmi) dramatiseerimine mõjub mitmel põhjusel efektsemalt ja täiuslikumalt kui elusate näitlejatega linateose lavakeelde ümberpanemine – vähemalt praegusel juhul on see nii. Esimese tegelastel hinge sees pole, miimika on algeline, ka on nad oma lavakonkurentidest palju pisemad ja algatusvõimetumad.
"Hea, paha ja inetu", "Faust" ning "Eine murul" on erisugustest põhimõtetest lähtuvad lavastused. Esimene esindab absurdi ja groteskini viidud minimalismi vesternilikus karmuses ja kurjuses, teine tummfilmiesteetika osalt tõetruud, osalt parodeerivat elustamist elavas ettekandes. Kolmas pakub kunstitõe ja elutõe dramaatilise vastanduse, taustaks ahistav nõukogude tegelikkus, kus kultuur oligi ainus mittealkohoolne legaalne kirgastumisvahend. Seejuures moodustavad need lavastused ka kindla esteetilise rea. Kõik kolm on silmapaistvalt pingelise kujundi- ja kehakeelega, rohkem tantsu- või akrobaatika- kui sõnalavastused. Ka trupp pole palju muutunud: kolm meesosalist on kaasa teinud kõigis kolmes lavastuses, Liisa Pulk kahes.
Väga oluline komponent kõigis neis on muusika. Aga kui "Heas, pahas ja inetus" sai toetuda originaalmuusikale ning "Faustis" tummfilmiajastu loojangule omasele helikeelele, siis "Eines murul" on tegu sõltumatu, lavastuse rohkeid dramaatilisi pöördeid erksalt võimendava sugestiivse originaalmuusikaga. Taas on VAT-teatri meeskonnaga edukalt liitunud Madis Muul, seekord nii helilooja kui ka interpreedina. Muusikalise kujundusega tekib teatris tavaliselt kaks ohtu: see kas ei kõneta kedagi või hakkab oma elu elama ja etendust mõjutama. "Eines murul" on harmoonia täiuslik.
Kui lähtuda lavastuse atmosfäärist, siis ei tekita "Eine murul" kõige selgemat assotsiatsiooni mitte VAT-teatri filmilavastuste, vaid "Aadama ja Eevaga". Lisaks õunakujund, mis mõlemat dominandina läbib. Midagi müstilist selles pole: lavastaja ja muusikaline kujundaja on ju samad. Ka koreograafiaga on seekord vähemalt sama palju vaeva nähtud. "Aadam ja Eeva" oli siiski puhas tantsulavastus, "Eines murul" on see terviku loomise üks tähtis komponent. Mõlema lavastuse koreograaf on Marge Ehrenbusch ja tema fantaasiad – nagu ka Muuli omad – väärivad eraldi aplausi.
Priit Pärn arvas esietendusjärgselt, et võrrelda lavastust samanimelise filmiga on sama mõttetu nagu võrrelda korvpalluri ja suusataja sooritust. Et teatrit kui kollektiivset kunsti (väljakul seekord pealegi samuti viis mängijat) sobib võrrelda rohkem korvpalliga, siis on VAT-teatri "Eine murul" Eesti meistritiitli tõsine pretendent. Kõik sõltub muidugi sellest, kes play-off is vastu tuleb.
Loe artiklit Sirbist. | Veiko Märka: Kolgata teed piknikule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
VAT-teatri "Eine murul", lavastaja Tanel Saar, kunstnik Pille Kose, helilooja Madis Muul, koreograaf Marge Ehrenbusch, valguskunstnik Sander Põllu. Mängivad Liisa Pulk, Meelis Põdersoo, Kaia Skoblov, Margo Teder ja Tanel Saar. Esietendus 4. V rahvusraamatukogu tornisaalis.
Teha multifilmi alusel elavate näitlejatega lavastus on iseenesest põrutav fakt ka praeguses interdistsiplinaarses kultuuripildis. VAT-teatri "filmi sisse minek" on aga üllatav ka kunstielamusena: elusam kui filmikunst, atraktiivsem kui teater. Lavastusse on jagunud sirgjoonelisi tundeväljendusi ja sordiinialuste suhtenüansside keerukust – "Eine murul" on kunst südamele, mitte mõistusele.
Kui küsisin Priit Pärnalt pärast esietendust, mis teda "Eine murul" lavaversiooni puhul kõige rohkem üllatas, vastas ta: see, et lavastus on filmiga nii sarnane. On tõesti! Kui nüüd võrrelda, et film on 24 minutit pikk, lavastus aga tund ja 20, siis pole kahtlust: tegu on õige harukordset liiki teatrimaagiaga.
Ei saa ju öelda, et lavastuses oleks midagi nii väga rohkem kui filmis. Pigem vastupidi: animeeritud tegelastega on võimalik sekunditega anda edasi seda, millele laval kulub minuteid. Joonisfilmis pole erilisi raskusi massistseenide loomisega, värvidega mängimisega, detaili paisutamise ja moonutamisega, tegelase ootamatu suurendamise-vähendamise ja hoopis ärakaotamisega, lendava, ühe või kolme silmaga inimese loomisega jm. Lavastuses ei saa selliseid nippe tarvitada. Ometi ei kannata "Eine murul" staatilisuse all. Vastupidi, tegu on erakordselt kiirete üleminekute ja nappide misanstseenidega lavastusega, mis meenutab lavakooli esimesel kursusel praktiseeritavate etüüdide kiirluubis esitust, ainult et siin on kõik etüüdid kindla lõpptulemuse teenistuses.
Lavastuse üks pealiin on omaaegse miljöö võimendatud edasiandmine. Kinolinale jõudis "Eine murul" küll aastal 1987, kuid arvestades tolleaegset bürokraatiat ja Pärna enda meenutust, et ta kirjutas stsenaariumi juba 1983, paigutub tegevus kindlalt stagnatsiooniaega. Anna, Eduardi ja Georgi raske ja realistlik teekond kunstilise kirgastumiseni läbib bürokraatia, letialuse kaubanduse, ülbete teenindajate ("Mul ei ole sinu raha vaja") ja isegi ühistranspordi ülekoormatuse karid. Ka töö juures koos kliendiga joomine tuleb tuttav ette.
Nii pole "Eine murul" mitte ainult austusavaldus meie multifilmimeistrile, vaid ka ajaloomälu satiiriline värskendus. Ainult üksikema Berta (Kaia Skoblov) õnnetu saatus ja kannatused mõjuvad vahetult ka tänapäeval ning seetõttu jääb see roll ka kõige eredamalt meelde. Berta mäng lapsnuku ja punase õhupalliga mõjub filmilikult efektsena, aga ka teatraalselt traagilisena, olles lavastuse emotsionaalseim osa.
Üks paratamatu suur erinevus filmist on lavastuse siirus ja vahetus. Eriti esimestena fookusesse sattuvate tegelaste Anna ja Georgi etteastetes suhestub vaataja nende tragikoomiliste kangelastega esimesest hetkest. Berta ja Eduardi karakteri kujunemine vältab kauem ja nõuab rohkem kõrvalrolle, kuid on seda huvitavam.
Kõigil neljal on oma lugu, oma siseelu, omad hirmud ja rõõmud, ehkki need avalduvad ainult mängu, mitte sõnade abil. Kõik neli peavad murule pääsemiseks ennast tõsiselt ületama, leidma määratutest raskustest hoolimata mingi kindla aksessuaari, mis kaasa võtta. Pärn väitis, et kujutas "Eine murul" naistegelasi nii, et neile saaks kaasa tunda, mehi aga pigem naeruväärsetena. Selleski on lavastus originaalitruu.
Anna (Liisa Pulk) on küünarnukivõitlustes alati alla jäänud kaotaja tüüp, kelle mannetus mõjub eredalt. Huvitav on Georgi (Meelis Põdersoo) rollilahendus: jumaldatud ülimees, kelle kukkumine sisuliselt Annaga samale tasemele saabub järsku ja põhjalikult. Eduard (Margo Teder) on kõige komplitseeritum kuju, multifilmikangelase kohta isegi liiga mõistatuslik (vahest ainult "Siili udus" nimitegelane kannatab võrdluse välja). Bertast oli juba juttu, ent ka Skoblovi enamasti ülbitsejatest kõrvalrollid (müüja, sekretär jt) on lahendatud silmatorkavalt andekalt. Selles osas pole küll kellelegi põhjust midagi ette heita. Viies ja enam-vähem uus tegelane on lavastuses veel: kunstnik (Tanel Saar) ehk Édouard Manet isiklikult, kes kõiki nelja kõrvalt jälgib, modelleerib ja raamistab. See, et ta lõpuks haarab ohjad päriselt enda kätte, on üsna etteaimatav.
Teksti, õigemini inimhääli sisaldab lavastus vähe ja enamasti ei vii need tegevust edasi. Või kui viivadki, siis ainult kukesammu kaupa. Pigem vastupidi: tühjade fraasidena ja olmemürana hääled pigem vastanduvad tegevusele ("Milline mees! Väga ilus! Võrratu mees!"). Bufonaadlikult kiire kostüümide ja rollide vahetus sünnib animafilmiliku efektsusega.
Lavastuses on palju joonisfilmi kontekstis normaalseid, teatris aga ootamatuid leide ja efekte. Kas või tuule tekitamine Anna mantli all ja laudlina kiskumine Berta lapse poolt. Või Eduardi ootamatu liikumisviis, et bürokraadi ja tema allkirjani üldse jõuda. On ka põnevaid uuendusi: bürokraat lõikab paberiga kõri läbi, nägupidi vastu aknaklaasi litsutud bussireisijad, uks kui kunstniku lõuend. Ka raam kunstniku käes, mis leiab aeg-ajalt muid rakendusi, on napp, kuid tabav rekvisiit. Väga mõjuv on lõpplahendus, kui lavastaja paneb maksma teatri eelise multifilmi ees: kolmemõõtmelise ruumi ja mururohelise avaruse selle sügavuses.
Animafilmi kui kinematograafia liigiga lavastus eriti ei sarnane, see-eest leidub kohati film noir’i elemente: vihm, suits, reljeefsed siluetid, kaabuservade ja ülestõstetud mantlikraede varju peidetud näod. Kasutatakse isegi aegluubis liikumist, mida teatris on teadupärast raskem saavutada kui filmis. Kokkuvõttes: lavastus rikastab Priit Pärna kui animafilmilavastaja kuvandit ning võimendab filmi voorusi, tõlkides need nüüd ka teatrikeelde – nii adekvaatselt ja fantaasiarikkalt kui võimalik.
Rohkem või vähem filmidel põhinevaid lavastusi lisandub meil viimasel ajal nagu seeni pärast vihma. Kõige uhkemad ja maitsvamad on võrsunud siiski VAT-teatri salus. Tõsi, multifilmi (ka nukufilmi) dramatiseerimine mõjub mitmel põhjusel efektsemalt ja täiuslikumalt kui elusate näitlejatega linateose lavakeelde ümberpanemine – vähemalt praegusel juhul on see nii. Esimese tegelastel hinge sees pole, miimika on algeline, ka on nad oma lavakonkurentidest palju pisemad ja algatusvõimetumad.
"Hea, paha ja inetu", "Faust" ning "Eine murul" on erisugustest põhimõtetest lähtuvad lavastused. Esimene esindab absurdi ja groteskini viidud minimalismi vesternilikus karmuses ja kurjuses, teine tummfilmiesteetika osalt tõetruud, osalt parodeerivat elustamist elavas ettekandes. Kolmas pakub kunstitõe ja elutõe dramaatilise vastanduse, taustaks ahistav nõukogude tegelikkus, kus kultuur oligi ainus mittealkohoolne legaalne kirgastumisvahend. Seejuures moodustavad need lavastused ka kindla esteetilise rea. Kõik kolm on silmapaistvalt pingelise kujundi- ja kehakeelega, rohkem tantsu- või akrobaatika- kui sõnalavastused. Ka trupp pole palju muutunud: kolm meesosalist on kaasa teinud kõigis kolmes lavastuses, Liisa Pulk kahes.
Väga oluline komponent kõigis neis on muusika. Aga kui "Heas, pahas ja inetus" sai toetuda originaalmuusikale ning "Faustis" tummfilmiajastu loojangule omasele helikeelele, siis "Eines murul" on tegu sõltumatu, lavastuse rohkeid dramaatilisi pöördeid erksalt võimendava sugestiivse originaalmuusikaga. Taas on VAT-teatri meeskonnaga edukalt liitunud Madis Muul, seekord nii helilooja kui ka interpreedina. Muusikalise kujundusega tekib teatris tavaliselt kaks ohtu: see kas ei kõneta kedagi või hakkab oma elu elama ja etendust mõjutama. "Eines murul" on harmoonia täiuslik.
Kui lähtuda lavastuse atmosfäärist, siis ei tekita "Eine murul" kõige selgemat assotsiatsiooni mitte VAT-teatri filmilavastuste, vaid "Aadama ja Eevaga". Lisaks õunakujund, mis mõlemat dominandina läbib. Midagi müstilist selles pole: lavastaja ja muusikaline kujundaja on ju samad. Ka koreograafiaga on seekord vähemalt sama palju vaeva nähtud. "Aadam ja Eeva" oli siiski puhas tantsulavastus, "Eines murul" on see terviku loomise üks tähtis komponent. Mõlema lavastuse koreograaf on Marge Ehrenbusch ja tema fantaasiad – nagu ka Muuli omad – väärivad eraldi aplausi.
Priit Pärn arvas esietendusjärgselt, et võrrelda lavastust samanimelise filmiga on sama mõttetu nagu võrrelda korvpalluri ja suusataja sooritust. Et teatrit kui kollektiivset kunsti (väljakul seekord pealegi samuti viis mängijat) sobib võrrelda rohkem korvpalliga, siis on VAT-teatri "Eine murul" Eesti meistritiitli tõsine pretendent. Kõik sõltub muidugi sellest, kes play-off is vastu tuleb.
Loe artiklit Sirbist.
### Response:
Veiko Märka: Kolgata teed piknikule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pool aastat vigastusega võidelnud Federer võitis jaanuaris toimunud Austraalia lahtised, kuid jättis seejärel savihooaja vahele, et keskenduda Wimbledoni tenniseturniiriks.
Kaheksandat Wimbledoni trofeed jahtiv Federer tuleb Suure Slämmi turniiriks valmistudes murule ka Stuttgartis ning turniiri korraldaja Edwin Weindorferi sõnul ootab tolleks hetkeks kümme nädalat väljakutelt eemal viibinud šveitslast esimene kohtumine 14. juunil. | Wimbledoniks valmistuv Federer naaseb väljakutele Stuttgartis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pool aastat vigastusega võidelnud Federer võitis jaanuaris toimunud Austraalia lahtised, kuid jättis seejärel savihooaja vahele, et keskenduda Wimbledoni tenniseturniiriks.
Kaheksandat Wimbledoni trofeed jahtiv Federer tuleb Suure Slämmi turniiriks valmistudes murule ka Stuttgartis ning turniiri korraldaja Edwin Weindorferi sõnul ootab tolleks hetkeks kümme nädalat väljakutelt eemal viibinud šveitslast esimene kohtumine 14. juunil.
### Response:
Wimbledoniks valmistuv Federer naaseb väljakutele Stuttgartis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võimsa panuse andis Jaycee Carroll, kes tabas teisel veerandajal seitsmest kaugviskest kuus ning lõpetas veerandaja 21 punktiga. Kokku jäi Carrolli arvele 29 punkti (kaugvisked 8/11), Sergio Llull lisas võitjatele 13 silma, Luka Doncic toetas meeskonda 11 punkti, kuue korvisöödu ning viie lauapalliga.
Teises poolfinaalseerias viigistas Baskonia neljapäeval Valencia vastu seisu üks-ühele, olles koduväljakul neist üle 90:70. | VIDEO | Reali tagamängija korraldas Unicaja vastu võimsa viskekontserdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võimsa panuse andis Jaycee Carroll, kes tabas teisel veerandajal seitsmest kaugviskest kuus ning lõpetas veerandaja 21 punktiga. Kokku jäi Carrolli arvele 29 punkti (kaugvisked 8/11), Sergio Llull lisas võitjatele 13 silma, Luka Doncic toetas meeskonda 11 punkti, kuue korvisöödu ning viie lauapalliga.
Teises poolfinaalseerias viigistas Baskonia neljapäeval Valencia vastu seisu üks-ühele, olles koduväljakul neist üle 90:70.
### Response:
VIDEO | Reali tagamängija korraldas Unicaja vastu võimsa viskekontserdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See projekt on fenomenina huvitav, sest see vaatab elu läbi ühise ajalookogemuse ning annab värvika ülevaate sellest, kuidas niivõrd erinevad kultuurid olid pandud ühte rahvaste sõpruse patta," rääkis ETV2 peatoimetaja Marje Jurtšenko.
Teemaõhtu esimeses filmis"Ujumine" kirjeldab autor Salomé Jaši elu Vene-Gruusia sõja põgenike trööstitus uusasumis, kus ainsaks värvilaiguks on täispuhutavas basseinis sulistav laps.
Veerand tundi hiljem algava George Agadjaneani filmi "Saša ja tema müürid" kangelane on nooruk, kelle ainus soov on pääseda Norrasse oma naise ja lapse juurde.
Eesti režissööri Liina Paakspuu filmis"Killer" mõtiskleb oma elu üle Rauno, kes elab üksinda ühiskonna melust kaugel lillas majas kauni looduse rüpes ja töötab tapamajas.
Vene režissööri Svetlana Strelnikova "Monstratsioon" kõneleb noorte uuest protestivormist, kus vahendiks on valitud süüdimatu absurd. Leedu film "Asjatundja" portreteerib helikujunduse tudengit, kes on sünnist saadik pime, kuid ei soovi elada abitut suletud elu.
Tadžikistani režissöör Skandar Usmonov jutustab loo ühest väikelinnas elavast 22-aastasest noormehest, kes korraldab pulmapidusid ja naudib oma tööd õhtujuhina. Kuid nüüd on temalgi jõudnud kätte aeg luua pere.
Alakbar Alijevi filmi"Mais" peategelane Melik on noormees, kel vanust 20 aasta ringis. Ta müüb rannal peesitavatele uusrikastele maisitõlvikuid. Meliki isa heietab Nõukogude Liidust, kus kõigile jätkus tööd ja inimestel oli rohkem raha. Melik aga peab varsti sõjaväkke minema. Ta loodab, et pärast seda avaneb temalgi võimalus päris oma pere luua ja ta leiab kunagi ka parema töö.
Andrei Afrin näitab filmis"Kunst on sõda", milline on baleriini elu Usbekistanis ja uurib, kas sellel on üldse mingit tähendust ühiskonnas, kus raha on rahvusliku kultuuri sisuliselt välja tõrjunud. Seda teemaderingi uurib filmi autor koos noore baleriiniga, keda juhendab tema ema, endine priimabaleriin.
Türkmenistani režissöör Edwin Tromellen on üles otsinud Farid Tuhbatullini ja tema poja Ruslani, kes on türkmeenid, kuid elavad eksiilis Viinis. Austrias loovad nad internetti postitamiseks lühijoonisfilme, milles pilkavad oma kodumaa riigijuhtide naeruväärset suurushullustust ja diktatuuriihalust.
Valgevene režissöör Andrei Kutsila vaatleb filmis"Võitlus" sporti kui propagandistlikku tööriista, mida võim Nõukogude Liidus varmalt ära kasutas. Valgevene jätkab seda traditsiooni ja pumpab raha spordirajatistesse. Filmi peategelane Valeri on edukas judoka. See on spordiala, mis õpetab iseennast füüsiliselt ja moraalselt ületama.
Jerlan Nurmuhhambetovi"Tütrele" toob ekraanile laiuvad Kasahhi preeriad, suvised karjamaad. Nii saab alguse visuaalne poeem, mille režissöör Nurmuhhambetov on pühendanud oma tütrele.
Ukrainlase Roman Bondartšuki film jutustab vanast professorist Semjon Rõbkinist, kes on pika karjääri jooksul harinud tervet plejaadi andekaid muusikuid. Aga varem või hiljem lahkuvad kõik noored orkestrist, et minna mängima mõnda kuulsasse bändi.
Kesk-Aasias asuva endise Nõukogude vabariigi Kõrgõzstani pealinna Biškeki keskväljakul võib kohata sõjaväelist valvet, sagivaid kaupmehi, sisseoste tegevaid peresid. Aeg-ajalt toimub samas mõni revolutsioon. 2010. aastal hukkus siin meeleavalduste käigus hulk inimesi. Sellest jutustab Kõrgõzstani noore režissööri töö "Väljak".
Lätlase Dzintars Dreibergsi filmi "Mikroob" peategelane õpib koolis. Ta on alles 15-aastane. Poiss on nähtavalt intelligentne, kuid jääb silma pigem halva käitumisega. Ta on rulakutt, kes harjutab väsimatult ja vigastusi trotsides samu trikke, kuid näeb vaeva, et adekvaatse eluga toime tulla.
“Armeenias elab kolm miljonit inimest, ometi mahub siia neli miljonit kuningat” - sellise loosungiga meelitavad kliente ligi kaks venda, kes maalivad kaaskodanikke kuningatena, krooni ja karusnahkadega. Möödakäijad peavad nende vitriini ees kinni, tunnevad ehk endki mõnel portreel ära ja viivad kuningliku maali koju. See on unistus Armeeniast, kus elavad üksnes kuningad, kes annavad välja seadusi, mida nad täidavad; kes teenivad iseennast ja kellel pole teenreid. Selline on Arman Jeritsjani filmilugu"Kuningad müügiks".
ETV2 teemaõhtule paneb punkti Jaak Kilmi ja Kiur Aarma mänguline dokumentaalfilm"Disko ja tuumasõda", mis räägib loo lapsepõlvest Nõukogude Eestis, külmast sõjast ning kuumadest ihadest.
Teemaõhtu "Aken vabadusse" on ETV2 eetris 4. juunil algusega kell 19.30. | ETV2 teemaõhtu portreteerib elu pärast NSV Liidu lagunemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See projekt on fenomenina huvitav, sest see vaatab elu läbi ühise ajalookogemuse ning annab värvika ülevaate sellest, kuidas niivõrd erinevad kultuurid olid pandud ühte rahvaste sõpruse patta," rääkis ETV2 peatoimetaja Marje Jurtšenko.
Teemaõhtu esimeses filmis"Ujumine" kirjeldab autor Salomé Jaši elu Vene-Gruusia sõja põgenike trööstitus uusasumis, kus ainsaks värvilaiguks on täispuhutavas basseinis sulistav laps.
Veerand tundi hiljem algava George Agadjaneani filmi "Saša ja tema müürid" kangelane on nooruk, kelle ainus soov on pääseda Norrasse oma naise ja lapse juurde.
Eesti režissööri Liina Paakspuu filmis"Killer" mõtiskleb oma elu üle Rauno, kes elab üksinda ühiskonna melust kaugel lillas majas kauni looduse rüpes ja töötab tapamajas.
Vene režissööri Svetlana Strelnikova "Monstratsioon" kõneleb noorte uuest protestivormist, kus vahendiks on valitud süüdimatu absurd. Leedu film "Asjatundja" portreteerib helikujunduse tudengit, kes on sünnist saadik pime, kuid ei soovi elada abitut suletud elu.
Tadžikistani režissöör Skandar Usmonov jutustab loo ühest väikelinnas elavast 22-aastasest noormehest, kes korraldab pulmapidusid ja naudib oma tööd õhtujuhina. Kuid nüüd on temalgi jõudnud kätte aeg luua pere.
Alakbar Alijevi filmi"Mais" peategelane Melik on noormees, kel vanust 20 aasta ringis. Ta müüb rannal peesitavatele uusrikastele maisitõlvikuid. Meliki isa heietab Nõukogude Liidust, kus kõigile jätkus tööd ja inimestel oli rohkem raha. Melik aga peab varsti sõjaväkke minema. Ta loodab, et pärast seda avaneb temalgi võimalus päris oma pere luua ja ta leiab kunagi ka parema töö.
Andrei Afrin näitab filmis"Kunst on sõda", milline on baleriini elu Usbekistanis ja uurib, kas sellel on üldse mingit tähendust ühiskonnas, kus raha on rahvusliku kultuuri sisuliselt välja tõrjunud. Seda teemaderingi uurib filmi autor koos noore baleriiniga, keda juhendab tema ema, endine priimabaleriin.
Türkmenistani režissöör Edwin Tromellen on üles otsinud Farid Tuhbatullini ja tema poja Ruslani, kes on türkmeenid, kuid elavad eksiilis Viinis. Austrias loovad nad internetti postitamiseks lühijoonisfilme, milles pilkavad oma kodumaa riigijuhtide naeruväärset suurushullustust ja diktatuuriihalust.
Valgevene režissöör Andrei Kutsila vaatleb filmis"Võitlus" sporti kui propagandistlikku tööriista, mida võim Nõukogude Liidus varmalt ära kasutas. Valgevene jätkab seda traditsiooni ja pumpab raha spordirajatistesse. Filmi peategelane Valeri on edukas judoka. See on spordiala, mis õpetab iseennast füüsiliselt ja moraalselt ületama.
Jerlan Nurmuhhambetovi"Tütrele" toob ekraanile laiuvad Kasahhi preeriad, suvised karjamaad. Nii saab alguse visuaalne poeem, mille režissöör Nurmuhhambetov on pühendanud oma tütrele.
Ukrainlase Roman Bondartšuki film jutustab vanast professorist Semjon Rõbkinist, kes on pika karjääri jooksul harinud tervet plejaadi andekaid muusikuid. Aga varem või hiljem lahkuvad kõik noored orkestrist, et minna mängima mõnda kuulsasse bändi.
Kesk-Aasias asuva endise Nõukogude vabariigi Kõrgõzstani pealinna Biškeki keskväljakul võib kohata sõjaväelist valvet, sagivaid kaupmehi, sisseoste tegevaid peresid. Aeg-ajalt toimub samas mõni revolutsioon. 2010. aastal hukkus siin meeleavalduste käigus hulk inimesi. Sellest jutustab Kõrgõzstani noore režissööri töö "Väljak".
Lätlase Dzintars Dreibergsi filmi "Mikroob" peategelane õpib koolis. Ta on alles 15-aastane. Poiss on nähtavalt intelligentne, kuid jääb silma pigem halva käitumisega. Ta on rulakutt, kes harjutab väsimatult ja vigastusi trotsides samu trikke, kuid näeb vaeva, et adekvaatse eluga toime tulla.
“Armeenias elab kolm miljonit inimest, ometi mahub siia neli miljonit kuningat” - sellise loosungiga meelitavad kliente ligi kaks venda, kes maalivad kaaskodanikke kuningatena, krooni ja karusnahkadega. Möödakäijad peavad nende vitriini ees kinni, tunnevad ehk endki mõnel portreel ära ja viivad kuningliku maali koju. See on unistus Armeeniast, kus elavad üksnes kuningad, kes annavad välja seadusi, mida nad täidavad; kes teenivad iseennast ja kellel pole teenreid. Selline on Arman Jeritsjani filmilugu"Kuningad müügiks".
ETV2 teemaõhtule paneb punkti Jaak Kilmi ja Kiur Aarma mänguline dokumentaalfilm"Disko ja tuumasõda", mis räägib loo lapsepõlvest Nõukogude Eestis, külmast sõjast ning kuumadest ihadest.
Teemaõhtu "Aken vabadusse" on ETV2 eetris 4. juunil algusega kell 19.30.
### Response:
ETV2 teemaõhtu portreteerib elu pärast NSV Liidu lagunemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma pole päris esimeses nooruses, aga juhatuse arvates kaaluvad teadmistepagas ja elukogemus selle üles," kinnitas Must oma kandideerimist ERR-ile.
Aadu Must ütles, et kavatseb valituks osutudes ka Tartu linnapea kohale asuda. "Liider peab hõivama kõige tugevama ametikoha, mis on võimalik saada. Kui keegi ütleb, et ta on nõus olema liider, siis ta peab nende reeglite järgi toimima," ütles Must.
"Mind on kaks korda sõimatud kohalike valimiste eel peibutuspardiks ja kaks korda on mulle liiga tehtud. Ma olen kaks korda valituks osutudes ka Tartu volikogu liikmeks asunud," lausus Must.
Aadu Must on pikima staažiga Tartu volikogu esimees, kes on sellesse ametisse valitud mitmel korral. „Olen Tartu linna juhtimisega olnud seotud aastast 2001, juhin Keskerakonna Tartu piirkonda ning Tartu koalitsioonierakonna liikmena panustanud linnajuhtimisse ka praegu Riigikogu liikmena,“ rääkis Must oma tihedast seotusest Tartuga. Samuti annab ajalooprofessor Must kord nädalas Tartu Ülikoolis üliõpilastele loenguid. Keskerakond on väikese vaheajaga juhtinud Tartut koalitsioonipartneritega ligemale 15 aastat.
Must sõnas, et Tartut eesootavatest suurematest muutustest on kindlasti Suur-Tartu loomine, mis tähendab lähivaldade ühendamist Tartu linnaga. "Keskerakond on ka varasemalt alati rõhutanud, et linnapiirid ei tohi takistada Tartu linna harmoonilist arengut. Nüüd, haldusreformi valguses, tuleb nende eesmärkide ja väljakutsetega tugevalt tegeleda, et Tartu oleks tugev Lõuna-Eesti keskus ja tunnustatud ülikoolilinn Euroopas," sõnas Must. | Keskerakond esitas Aadu Musta Tartu linnapeakandidaadiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma pole päris esimeses nooruses, aga juhatuse arvates kaaluvad teadmistepagas ja elukogemus selle üles," kinnitas Must oma kandideerimist ERR-ile.
Aadu Must ütles, et kavatseb valituks osutudes ka Tartu linnapea kohale asuda. "Liider peab hõivama kõige tugevama ametikoha, mis on võimalik saada. Kui keegi ütleb, et ta on nõus olema liider, siis ta peab nende reeglite järgi toimima," ütles Must.
"Mind on kaks korda sõimatud kohalike valimiste eel peibutuspardiks ja kaks korda on mulle liiga tehtud. Ma olen kaks korda valituks osutudes ka Tartu volikogu liikmeks asunud," lausus Must.
Aadu Must on pikima staažiga Tartu volikogu esimees, kes on sellesse ametisse valitud mitmel korral. „Olen Tartu linna juhtimisega olnud seotud aastast 2001, juhin Keskerakonna Tartu piirkonda ning Tartu koalitsioonierakonna liikmena panustanud linnajuhtimisse ka praegu Riigikogu liikmena,“ rääkis Must oma tihedast seotusest Tartuga. Samuti annab ajalooprofessor Must kord nädalas Tartu Ülikoolis üliõpilastele loenguid. Keskerakond on väikese vaheajaga juhtinud Tartut koalitsioonipartneritega ligemale 15 aastat.
Must sõnas, et Tartut eesootavatest suurematest muutustest on kindlasti Suur-Tartu loomine, mis tähendab lähivaldade ühendamist Tartu linnaga. "Keskerakond on ka varasemalt alati rõhutanud, et linnapiirid ei tohi takistada Tartu linna harmoonilist arengut. Nüüd, haldusreformi valguses, tuleb nende eesmärkide ja väljakutsetega tugevalt tegeleda, et Tartu oleks tugev Lõuna-Eesti keskus ja tunnustatud ülikoolilinn Euroopas," sõnas Must.
### Response:
Keskerakond esitas Aadu Musta Tartu linnapeakandidaadiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endise maailma teise reketi alistanud Cornet kohtub kaheksandikfinaalis eelnevalt Johanna Konta konkurentsist tõuganud Su-Wei Hsiehi ja Caroline Garcia vahelise kohtumise võitjaga.
"Mul ei ole sõnu," ütles Cornet võidu järel kodupublikule. "On suurepärane peaväljakul nii hästi mängida. Enam paremat stsenaariumit on raske ette kujutada. Savi pole mu lemmikpinnas, kuid ma tunnen peaväljakul end väga hästi. Ma ei lubanud tal mängu käiku dikteerida."
Teises praeguseks lõppenud kohtumises alistas hispaanlanna Carla Suarez-Navarro 6:4, 6:4 14. asetusega venelanna Jelena Vesnina. Meeste üksikmängus oli seitsmenda asetusega horvaat Marin Cilic 6:1, 6:3, 6:3 üle hispaanlasest Feliciano Lopezest. | Üheksanda asetusega Radwanska langes kolmandas ringis kiirelt konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endise maailma teise reketi alistanud Cornet kohtub kaheksandikfinaalis eelnevalt Johanna Konta konkurentsist tõuganud Su-Wei Hsiehi ja Caroline Garcia vahelise kohtumise võitjaga.
"Mul ei ole sõnu," ütles Cornet võidu järel kodupublikule. "On suurepärane peaväljakul nii hästi mängida. Enam paremat stsenaariumit on raske ette kujutada. Savi pole mu lemmikpinnas, kuid ma tunnen peaväljakul end väga hästi. Ma ei lubanud tal mängu käiku dikteerida."
Teises praeguseks lõppenud kohtumises alistas hispaanlanna Carla Suarez-Navarro 6:4, 6:4 14. asetusega venelanna Jelena Vesnina. Meeste üksikmängus oli seitsmenda asetusega horvaat Marin Cilic 6:1, 6:3, 6:3 üle hispaanlasest Feliciano Lopezest.
### Response:
Üheksanda asetusega Radwanska langes kolmandas ringis kiirelt konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui esimene inimene on albumini jõudnud, saab see olema kõigile tasuta kuulatav ja allalaetav. Esimese mõistatuse leiab SIIT. Vihjeks nii palju, et telefoniga on seda mõistatust raskem lahendada kui arvutiga, ent mitte võimatu.
Oma kolmandal albumil "Monohõim" kajastab Meisterjaan oma sisemise hõimkonna rituaale, rännakuid ja pidusid. Album on instrumentaalne. "Lood salvestasin oma kodustuudiotes, Tallinnas ja Vilsandil, ajavahemikus 2016 jaanuar kuni 2017 aprill. Heli tekitamiseks kasutasin läbivalt parmupilli ja analoogsüntesaatoreid, aga ka šamaanitrummi, enda lindistatud sample id, kitarri ja muud," kirjeldas muusik.
Albumi miksimise ja masterdamisega aitas Taavi Tulev, kujunduse tegi Simona Tätte. | Meisterjaani uus album ootab mõistatajaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui esimene inimene on albumini jõudnud, saab see olema kõigile tasuta kuulatav ja allalaetav. Esimese mõistatuse leiab SIIT. Vihjeks nii palju, et telefoniga on seda mõistatust raskem lahendada kui arvutiga, ent mitte võimatu.
Oma kolmandal albumil "Monohõim" kajastab Meisterjaan oma sisemise hõimkonna rituaale, rännakuid ja pidusid. Album on instrumentaalne. "Lood salvestasin oma kodustuudiotes, Tallinnas ja Vilsandil, ajavahemikus 2016 jaanuar kuni 2017 aprill. Heli tekitamiseks kasutasin läbivalt parmupilli ja analoogsüntesaatoreid, aga ka šamaanitrummi, enda lindistatud sample id, kitarri ja muud," kirjeldas muusik.
Albumi miksimise ja masterdamisega aitas Taavi Tulev, kujunduse tegi Simona Tätte.
### Response:
Meisterjaani uus album ootab mõistatajaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jack O’Neill suri Californias Santa Cruzis 94-aastasena vanadusse. "Perekonnast ümbritsetuna oli Jack nii hingestatud ja julgustav nagu alati. Ta hindas hästi elatud elu, oma lootusi, sõpru ja ookeanit, mida ta armastas. Kõike seda oma ookeaniäärses kodus, kus ta elas üle 50 aasta, kui lained armastatud Pleasure Pointi rannal tema tekile loksusid," seisis O’Neilli Facebooki lehel.
Aastal 1952 aastal tutvutas Jack O’Neill maailmale esimest neopreenkangast surfikostüümi ehk kalipsot. O'Neill on tunnistanud, et sel ajal ei uskunud sõbrad tema leiutisse. "Kõik minu sõbrad ütlesid, et ma pean selle kõigepealt oma viiele sõbrale maha müüma ja alles siis pääsen ärimaailma," on O'Neill öelnud, vahendas The Guardian.
Mees avas San Franciscos ühe esimese surfipoe maailmas, kuid kolis perega 1959. aastal Santa Cruzi linna, kus ta avas oma teise poe. 1970. aastal tabas meest surfamisel õnnetus ja ta kaotas silma, sellest hoolimata jätkas mees edukat äri surfimaailmas ning 1980. aastaks oli O'Neill maailma juhtiv kalipsode tootja.
Jack O’Neill suri vaid nädal pärast seda, kui California surfimaastik kaotas teise legendi, John Seversoni, kes lahkus 83-aastasena. Severson oli nimekas surfar, kes asutas ajakirja Surfer. | Suri O’Neilli kaubamärgi asutaja ja surfar Jack O’Neill | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jack O’Neill suri Californias Santa Cruzis 94-aastasena vanadusse. "Perekonnast ümbritsetuna oli Jack nii hingestatud ja julgustav nagu alati. Ta hindas hästi elatud elu, oma lootusi, sõpru ja ookeanit, mida ta armastas. Kõike seda oma ookeaniäärses kodus, kus ta elas üle 50 aasta, kui lained armastatud Pleasure Pointi rannal tema tekile loksusid," seisis O’Neilli Facebooki lehel.
Aastal 1952 aastal tutvutas Jack O’Neill maailmale esimest neopreenkangast surfikostüümi ehk kalipsot. O'Neill on tunnistanud, et sel ajal ei uskunud sõbrad tema leiutisse. "Kõik minu sõbrad ütlesid, et ma pean selle kõigepealt oma viiele sõbrale maha müüma ja alles siis pääsen ärimaailma," on O'Neill öelnud, vahendas The Guardian.
Mees avas San Franciscos ühe esimese surfipoe maailmas, kuid kolis perega 1959. aastal Santa Cruzi linna, kus ta avas oma teise poe. 1970. aastal tabas meest surfamisel õnnetus ja ta kaotas silma, sellest hoolimata jätkas mees edukat äri surfimaailmas ning 1980. aastaks oli O'Neill maailma juhtiv kalipsode tootja.
Jack O’Neill suri vaid nädal pärast seda, kui California surfimaastik kaotas teise legendi, John Seversoni, kes lahkus 83-aastasena. Severson oli nimekas surfar, kes asutas ajakirja Surfer.
### Response:
Suri O’Neilli kaubamärgi asutaja ja surfar Jack O’Neill |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eestis on super hea majanduskonjunktuur, asjad lähevad jürinal üles juba pikka aega. Nüüd on see lihtsalt statistilistesse näitajatesse tulnud, esialgu küll suhteliselt arglikult," ütles Mõis esimese kvartali 4,4 protsendilise majanduskasvu kohta Postimehele.
"Praegu on aga buum, see on täitsa selge. Vaadake, mis linnas toimub. Kraana on kraanas kinni," rääkis ettevõtja. | Jüri Mõis: Eestis on selge majandusbuum | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eestis on super hea majanduskonjunktuur, asjad lähevad jürinal üles juba pikka aega. Nüüd on see lihtsalt statistilistesse näitajatesse tulnud, esialgu küll suhteliselt arglikult," ütles Mõis esimese kvartali 4,4 protsendilise majanduskasvu kohta Postimehele.
"Praegu on aga buum, see on täitsa selge. Vaadake, mis linnas toimub. Kraana on kraanas kinni," rääkis ettevõtja.
### Response:
Jüri Mõis: Eestis on selge majandusbuum |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 31-aastane keskkaitsja, kes tegi oma koondisedebüüdi juba 17-aastaselt, mängis Belgia eest viimati 2015. aasta oktoobris. Möödunud suvel toimunud Euroopa meistrivõistlused jäid Kompanyl vahele kubemevigastuse tõttu, samuti on belglast kimbutanud erinevad jalavigastused.
"Kõige raskematel hetkedel oli (unistus MM-ist – toim.) mu suurimaks motivaatoriks," vahendab Reuters Kompany sõnu. "Kui ma MM-ile ei pääse, ei puhke ma nutma, kuid minu jaoks oli tähtis turniiriks valmistuda ning ennast vormis hoida."
"Ma pole veel kindel, kuid ilmselt jääb järgmine hooaeg minu koondisekarjääri viimaseks, seega loodan järgmisel aastal kogeda suurepärast MM-i. Ma mõistan, et inimesed on mures olnud ja kahelnud, kas ma suudan tagasi tulla, kuid ausalt öeldes ei häirinud see mind kunagi," jätkas Kompany.
"Ma tean oma taset. Kui ma saan parimate mängijatega koos treenida, tean, et saan nendega ka koos mängida. Ma olen alati enesekindel olnud." Kompany sõnul vajas Manchester City peatreener Pep Guardiola veidi veenmist, enne, kui hispaanlane ta väljakule lubas. "Aprillikuine mäng Chelsea vastu oli otsustav, see oli mu esimene mäng pärast väga pikka pausi," meenutas Kompany. "Ma ei olnud üldse mänginud – isegi mitte sõpruskohtumistes, aga ta nägi, et ta võib minu peale kindel olla ning pärast seda on kõik ladusamalt läinud."
Belgia ja Eesti vaheline MM-valikmäng toimub järgmisel reedel, ETV otseülekanne algab kell 21.30. | Kompany Eesti - Belgia mängu eel: unistus MM-ist aitas mul toime tulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
31-aastane keskkaitsja, kes tegi oma koondisedebüüdi juba 17-aastaselt, mängis Belgia eest viimati 2015. aasta oktoobris. Möödunud suvel toimunud Euroopa meistrivõistlused jäid Kompanyl vahele kubemevigastuse tõttu, samuti on belglast kimbutanud erinevad jalavigastused.
"Kõige raskematel hetkedel oli (unistus MM-ist – toim.) mu suurimaks motivaatoriks," vahendab Reuters Kompany sõnu. "Kui ma MM-ile ei pääse, ei puhke ma nutma, kuid minu jaoks oli tähtis turniiriks valmistuda ning ennast vormis hoida."
"Ma pole veel kindel, kuid ilmselt jääb järgmine hooaeg minu koondisekarjääri viimaseks, seega loodan järgmisel aastal kogeda suurepärast MM-i. Ma mõistan, et inimesed on mures olnud ja kahelnud, kas ma suudan tagasi tulla, kuid ausalt öeldes ei häirinud see mind kunagi," jätkas Kompany.
"Ma tean oma taset. Kui ma saan parimate mängijatega koos treenida, tean, et saan nendega ka koos mängida. Ma olen alati enesekindel olnud." Kompany sõnul vajas Manchester City peatreener Pep Guardiola veidi veenmist, enne, kui hispaanlane ta väljakule lubas. "Aprillikuine mäng Chelsea vastu oli otsustav, see oli mu esimene mäng pärast väga pikka pausi," meenutas Kompany. "Ma ei olnud üldse mänginud – isegi mitte sõpruskohtumistes, aga ta nägi, et ta võib minu peale kindel olla ning pärast seda on kõik ladusamalt läinud."
Belgia ja Eesti vaheline MM-valikmäng toimub järgmisel reedel, ETV otseülekanne algab kell 21.30.
### Response:
Kompany Eesti - Belgia mängu eel: unistus MM-ist aitas mul toime tulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jelgava asus matši Jurmala Spartaksi vastu võõrsil 57. minutil standardolukorrast juhtima, kirjutab Soccernet.ee. Võõrustajad viigistasid seisu 80. minutil. Algkoosseisus mängu alustanud Kauber vahetati puhkama 74. minutil.
Bogdan Vaštšuki leivaisa Riia FC mängis võõral väljakul väravateta viiki Riia Metta/Lu-ga. Vaštšuk jälgis kogu kohtumist varumeeste pingilt.
Jelgava on 11 mänguga kogunud 19 punkti ning hoiab kaheksa meeskonna konkurentsis kolmandat positsiooni. Riia on 17 silmaga viies. | Kauberi koduklubi mängis Lätis liidriga viiki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jelgava asus matši Jurmala Spartaksi vastu võõrsil 57. minutil standardolukorrast juhtima, kirjutab Soccernet.ee. Võõrustajad viigistasid seisu 80. minutil. Algkoosseisus mängu alustanud Kauber vahetati puhkama 74. minutil.
Bogdan Vaštšuki leivaisa Riia FC mängis võõral väljakul väravateta viiki Riia Metta/Lu-ga. Vaštšuk jälgis kogu kohtumist varumeeste pingilt.
Jelgava on 11 mänguga kogunud 19 punkti ning hoiab kaheksa meeskonna konkurentsis kolmandat positsiooni. Riia on 17 silmaga viies.
### Response:
Kauberi koduklubi mängis Lätis liidriga viiki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Analüütikute sõnul üritab Brown ära kasutada kliimavõitluses tekkinud juhtimisvaakumit.
Niipea kui Trump neljapäeval Pariisi kliimaleppest lahkumisest teatas, moodustasid California, New Yorgi ja Washingtoni osariigi demokraatidest kubernerid Browni eestvõttel kliimamuutuse vastase liidu.
"Donald Trump valis täiesti vale kursi. Ta eksib faktides ja teadusandmetes," ütles Brown nädalaks Hiina sõites.
"California astub sellele ekslikule ja hullumeesele tegevussuunale vastu," lisas 79-aastane poliitik, kes on võidelnud juba pikka aega keskkonna kaitseks. "California on võitluseks valmis."
Asjatundjate hinnangul on California osariik - suuruselt kuues majandus maailmas - oma agressiivse kliimapoliitika tõttu soodsal positsioonil võtmaks liidrirolli rahvusvahelisel areenil.
USA osariikidest üks suurema õhusaastega, on ta viimase kümne aasta jooksul süsihappegaasiheidet oluliselt vähendanud. 2020. aastaks lubab California viia kasvuhoonegaaside emissiooni 1990. aasta tasemele ja 2030. aastaks 40 protsenti alla selle.
Californias kehtivad autodele üleameerikalistest saastenormidest märksa rangemad piirangud.
Osariik on juhtiv jõud päikeseenergia ja elektriautode propageerimises ning seal on kõige rohkem nullemissiooniga autosid riigis. | Kuberner: California on valmis juhtima võitlust kliimamuutuse vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Analüütikute sõnul üritab Brown ära kasutada kliimavõitluses tekkinud juhtimisvaakumit.
Niipea kui Trump neljapäeval Pariisi kliimaleppest lahkumisest teatas, moodustasid California, New Yorgi ja Washingtoni osariigi demokraatidest kubernerid Browni eestvõttel kliimamuutuse vastase liidu.
"Donald Trump valis täiesti vale kursi. Ta eksib faktides ja teadusandmetes," ütles Brown nädalaks Hiina sõites.
"California astub sellele ekslikule ja hullumeesele tegevussuunale vastu," lisas 79-aastane poliitik, kes on võidelnud juba pikka aega keskkonna kaitseks. "California on võitluseks valmis."
Asjatundjate hinnangul on California osariik - suuruselt kuues majandus maailmas - oma agressiivse kliimapoliitika tõttu soodsal positsioonil võtmaks liidrirolli rahvusvahelisel areenil.
USA osariikidest üks suurema õhusaastega, on ta viimase kümne aasta jooksul süsihappegaasiheidet oluliselt vähendanud. 2020. aastaks lubab California viia kasvuhoonegaaside emissiooni 1990. aasta tasemele ja 2030. aastaks 40 protsenti alla selle.
Californias kehtivad autodele üleameerikalistest saastenormidest märksa rangemad piirangud.
Osariik on juhtiv jõud päikeseenergia ja elektriautode propageerimises ning seal on kõige rohkem nullemissiooniga autosid riigis.
### Response:
Kuberner: California on valmis juhtima võitlust kliimamuutuse vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ski Division GP2 klassis hoidis Männi pikalt parimat aega enda nimel, kuid lõpu eel sõitis üks konkurentidest selle üle. Kahe parema vahe oli napp 0,37 sekundit. Ski Division GP1 klassis, kus on jettidele tingimused vabamad, osales Männi GP2 klassi jetiga, kuna GP1 klassi masin on veel valmimas. Kui kurvides oli tempo konkurentidega sama, siis sirgetel liikusid võimsamate jettidega konkurendid eest.
Männi suutis teha head sõidud, esmalt oli ta seitsmes, mis tagas pääsu kümne parema hulka, kes tegid veel ühe ajasõidu ja sealt väljus ta kümnenda ajaga.
Laupäeval ja pühapäeval sõidetakse juba võistlussõidud, nii sõite kui ajavõttu saab otseülekandes jälgida MM-sarja ametlikult kodulehelt: http://www.aquabike.net/live. | Marten Männi alustas jetisõidu MM-i ajasõidu teise kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ski Division GP2 klassis hoidis Männi pikalt parimat aega enda nimel, kuid lõpu eel sõitis üks konkurentidest selle üle. Kahe parema vahe oli napp 0,37 sekundit. Ski Division GP1 klassis, kus on jettidele tingimused vabamad, osales Männi GP2 klassi jetiga, kuna GP1 klassi masin on veel valmimas. Kui kurvides oli tempo konkurentidega sama, siis sirgetel liikusid võimsamate jettidega konkurendid eest.
Männi suutis teha head sõidud, esmalt oli ta seitsmes, mis tagas pääsu kümne parema hulka, kes tegid veel ühe ajasõidu ja sealt väljus ta kümnenda ajaga.
Laupäeval ja pühapäeval sõidetakse juba võistlussõidud, nii sõite kui ajavõttu saab otseülekandes jälgida MM-sarja ametlikult kodulehelt: http://www.aquabike.net/live.
### Response:
Marten Männi alustas jetisõidu MM-i ajasõidu teise kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna vanalinna päevad kutsuvad laupäeval 3. juunil kell 20.00 kuulama David Oistrahhi festivaliga koostöös toiuvat kontserti, mis on segakoor Latvija kingitus Eestile reformatsiooni 500. ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul. Kontsert toimub Mederi saalis.
Tšellist Allar Kaasik ning Läti riiklik koor Latvija Valdis Tomsonsi juhatusel esitavad eesti esiettekandena Galina Grigorjeva "Palve" ning Aleksandr Gretšaninovi suurteose "Kannatusnädal".
Galina Grigorjeva on Ukraina päritolu Eestis elav ja tegutsev helilooja, kes vägagi suurt tunnustust leidnud.
Kontserdiga tähistatakse saja aasta möödumist päevast, mil Eestimaa sai esimese eesti soost piiskopi, hiljem märtrina surmatud ja pühakuks kanoniseeritud Platoni. Piiskop oli rahvuselt eestlane, kelle elu ja tegevuse suurem osa möödus Venemaal. Ta õppis Riias ja oli samas ka piiskopi kohustetäitja. Nii on piiskopmärter ühendavaks lüliks meie rahvaste ja kirikute vahel. Ka muusika on rahvaid ühendav keel, kus ei ole erinevaid rahvusi ega usutunnistusi.
Kontsert pidi algselt toimuma Tallinna Issanda Muutmise kirikus. | Segakoor Latvija kontserdi toimumispaik muutus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna vanalinna päevad kutsuvad laupäeval 3. juunil kell 20.00 kuulama David Oistrahhi festivaliga koostöös toiuvat kontserti, mis on segakoor Latvija kingitus Eestile reformatsiooni 500. ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul. Kontsert toimub Mederi saalis.
Tšellist Allar Kaasik ning Läti riiklik koor Latvija Valdis Tomsonsi juhatusel esitavad eesti esiettekandena Galina Grigorjeva "Palve" ning Aleksandr Gretšaninovi suurteose "Kannatusnädal".
Galina Grigorjeva on Ukraina päritolu Eestis elav ja tegutsev helilooja, kes vägagi suurt tunnustust leidnud.
Kontserdiga tähistatakse saja aasta möödumist päevast, mil Eestimaa sai esimese eesti soost piiskopi, hiljem märtrina surmatud ja pühakuks kanoniseeritud Platoni. Piiskop oli rahvuselt eestlane, kelle elu ja tegevuse suurem osa möödus Venemaal. Ta õppis Riias ja oli samas ka piiskopi kohustetäitja. Nii on piiskopmärter ühendavaks lüliks meie rahvaste ja kirikute vahel. Ka muusika on rahvaid ühendav keel, kus ei ole erinevaid rahvusi ega usutunnistusi.
Kontsert pidi algselt toimuma Tallinna Issanda Muutmise kirikus.
### Response:
Segakoor Latvija kontserdi toimumispaik muutus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 144,8 punkti kogunud Movistarile järgnevad Sunweb (98,9) ja Team Sky (84,7). Mihkel Räime koduklubi Israel Cycling Academy punktiarvet ei avanud ja pingereas asuvad nad viimasel, 16. kohal, kirjutab Rattauudised.ee. Räim eile Israel Cycling Academy koosseisu ei kuulunud – iga meeskond valib konkreetseks päevaks viis starti minevat ratturit.
Laupäeval on kavas Limburgi tänavatel peetav 99,2 km Hammer Sprint ja suure tõenäosusega paneb end seal proovile ka Räim. 12,4 km ringi läbitakse kaheksa korda. Omapärase formaadiga tuuri lõpetab meeskondlik jälitussõit. | Mihkel Räim Hammer Seriesi avapäeval starti ei tulnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
144,8 punkti kogunud Movistarile järgnevad Sunweb (98,9) ja Team Sky (84,7). Mihkel Räime koduklubi Israel Cycling Academy punktiarvet ei avanud ja pingereas asuvad nad viimasel, 16. kohal, kirjutab Rattauudised.ee. Räim eile Israel Cycling Academy koosseisu ei kuulunud – iga meeskond valib konkreetseks päevaks viis starti minevat ratturit.
Laupäeval on kavas Limburgi tänavatel peetav 99,2 km Hammer Sprint ja suure tõenäosusega paneb end seal proovile ka Räim. 12,4 km ringi läbitakse kaheksa korda. Omapärase formaadiga tuuri lõpetab meeskondlik jälitussõit.
### Response:
Mihkel Räim Hammer Seriesi avapäeval starti ei tulnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korraldajad on võtnud vastu otsuse jätta sel suvel üritus vahele ning keskenduda festivali formaadiuuendustele. Juba tehtud ettevalmistuste ja kokkulepetega plaanitakse jätkata järgmisel aastal, mil on korraldamisel 20. juubeliaastale vääriline Surfilaager.
Korraldajad vabandavad koostööpartnerite ja Surfilaagri sõprade ees ning loodavad, et järgmisel aastal on võimalus tähistada juba suurejoonelisemalt ning mitmekülgsema programmiga.
Kõigile Piletilevist ja Piletimasinast ostetud piletite omanikele kantakse mõlema teenusepakkuja poolt raha täies ulatuses tagasi hiljemalt 11. juuniks.
Surfilaager on 1998. aastal alguse saanud Eesti purjelaualiidu algatatud elustiilifestival, mille eesmärk on populariseerida surfisporti ja toetada Eesti andekaid võistlussurfareid. Üritusel saab õppida purjelaua-, lohe- ning aerulauasõitu, võtta osa võistlustest ning nautida looduskeskset elustiili heas seltskonnas ulatusliku meelelahutusprogrammiga.
Sel aastal oli festival plaanitud 13.-16. juulile. | Surfilaager uuendab formaati, sel aastal festivali ei toimu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korraldajad on võtnud vastu otsuse jätta sel suvel üritus vahele ning keskenduda festivali formaadiuuendustele. Juba tehtud ettevalmistuste ja kokkulepetega plaanitakse jätkata järgmisel aastal, mil on korraldamisel 20. juubeliaastale vääriline Surfilaager.
Korraldajad vabandavad koostööpartnerite ja Surfilaagri sõprade ees ning loodavad, et järgmisel aastal on võimalus tähistada juba suurejoonelisemalt ning mitmekülgsema programmiga.
Kõigile Piletilevist ja Piletimasinast ostetud piletite omanikele kantakse mõlema teenusepakkuja poolt raha täies ulatuses tagasi hiljemalt 11. juuniks.
Surfilaager on 1998. aastal alguse saanud Eesti purjelaualiidu algatatud elustiilifestival, mille eesmärk on populariseerida surfisporti ja toetada Eesti andekaid võistlussurfareid. Üritusel saab õppida purjelaua-, lohe- ning aerulauasõitu, võtta osa võistlustest ning nautida looduskeskset elustiili heas seltskonnas ulatusliku meelelahutusprogrammiga.
Sel aastal oli festival plaanitud 13.-16. juulile.
### Response:
Surfilaager uuendab formaati, sel aastal festivali ei toimu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MKM-i andmetel teenindati 2016. aasta mais 180 319 reisijat ja 77 332 sõidukit, sh Rohuküla-Heltermaa liinil 46 894 reisijat ja 19 210 sõidukit ning Virtsu-Kuivastu liinil 133 425 reisijat ja 58 122 sõidukit.
Selle aasta viie kuu kokkuvõttes on kahe liini reisijate ja sõidukite arv olnud kaheksa protsenti suurem kui eelmise aasta viie kuuga.
Kõige rohkem reisijaid maikuus ehk 676 (sh 380 Roheliste Rattaretkel osalenud jalgratturit) oli parvlaeva Tiiu pardal pühapäeval, 21. mail kell 17.30 Heltermaalt väljunud reisil. Kõige rohkem sõidukeid ehk 147 oli parvlaeva Pireti pardal pühapäeval, 21. mail kell 12.55 Kuivastust väljunud reisil. | Laevareisijate arv mandri ja saarte vahel kasvas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MKM-i andmetel teenindati 2016. aasta mais 180 319 reisijat ja 77 332 sõidukit, sh Rohuküla-Heltermaa liinil 46 894 reisijat ja 19 210 sõidukit ning Virtsu-Kuivastu liinil 133 425 reisijat ja 58 122 sõidukit.
Selle aasta viie kuu kokkuvõttes on kahe liini reisijate ja sõidukite arv olnud kaheksa protsenti suurem kui eelmise aasta viie kuuga.
Kõige rohkem reisijaid maikuus ehk 676 (sh 380 Roheliste Rattaretkel osalenud jalgratturit) oli parvlaeva Tiiu pardal pühapäeval, 21. mail kell 17.30 Heltermaalt väljunud reisil. Kõige rohkem sõidukeid ehk 147 oli parvlaeva Pireti pardal pühapäeval, 21. mail kell 12.55 Kuivastust väljunud reisil.
### Response:
Laevareisijate arv mandri ja saarte vahel kasvas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Giroud viis prantslased 6. minutil juhtima ning suurendas seitse minutit hiljem võõrustajate eduseisu kaheväravaliseks. Kübaratriki vormistas tipuründaja 69. minutil. Viimati lõi Prantsusmaa koondise särgis kübaratriki David Trezeguet, kes sai sellega hakkama 2000. aastal.
Prantslaste kaks viimast väravat lõid Moussa Sissoko ning Antoine Griezmann. Prantsusmaa hoiab MM-valiksarja A-alagrupis esikohta, edestades Rootsit kolme punktiga. Koondised kohtuvad reedel Stockholmis.
Teistes sõprusmatšides alistas Mehhiko neljapäeva õhtul Iirimaa 3:1 ning Põhja-Iirimaa Uus-Meremaa 1:0. Omaan ja Süüria mängisid 1:1 viiki. | Giroud’ kübaratrikk aitas Prantsusmaa suure võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Giroud viis prantslased 6. minutil juhtima ning suurendas seitse minutit hiljem võõrustajate eduseisu kaheväravaliseks. Kübaratriki vormistas tipuründaja 69. minutil. Viimati lõi Prantsusmaa koondise särgis kübaratriki David Trezeguet, kes sai sellega hakkama 2000. aastal.
Prantslaste kaks viimast väravat lõid Moussa Sissoko ning Antoine Griezmann. Prantsusmaa hoiab MM-valiksarja A-alagrupis esikohta, edestades Rootsit kolme punktiga. Koondised kohtuvad reedel Stockholmis.
Teistes sõprusmatšides alistas Mehhiko neljapäeva õhtul Iirimaa 3:1 ning Põhja-Iirimaa Uus-Meremaa 1:0. Omaan ja Süüria mängisid 1:1 viiki.
### Response:
Giroud’ kübaratrikk aitas Prantsusmaa suure võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Opositsioonis oldud aeg on tekitanud õigustatud, aga ebarealistliku ootuse, et kõike annab üleöö muuta. Aga tegelikult paned endale sellega väga suure pinge peale," ütles Kiik Postimehele antud intervjuus.
"Poliitika on nagu maraton, aastaga kõike ei saavuta. Teine asi on pooleliolevad õigusvaidlused, mis võtavad palju aega ja energiat põhitegevuselt ära. Need tuleb kindlasti lahendada," lausus Kiik.
Tanel Kiik töötas enne peaministri büroo juhtima hakkamist viimased paar aastat Jüri Ratase nõunikuna riigikogus. | Peaministri büroo juht: Keskerakonna suurim viga on kärsitus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Opositsioonis oldud aeg on tekitanud õigustatud, aga ebarealistliku ootuse, et kõike annab üleöö muuta. Aga tegelikult paned endale sellega väga suure pinge peale," ütles Kiik Postimehele antud intervjuus.
"Poliitika on nagu maraton, aastaga kõike ei saavuta. Teine asi on pooleliolevad õigusvaidlused, mis võtavad palju aega ja energiat põhitegevuselt ära. Need tuleb kindlasti lahendada," lausus Kiik.
Tanel Kiik töötas enne peaministri büroo juhtima hakkamist viimased paar aastat Jüri Ratase nõunikuna riigikogus.
### Response:
Peaministri büroo juht: Keskerakonna suurim viga on kärsitus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Classical:Next" 17. – 20. V Rotterdamis.
Oleme kulgenud üldiste muutuste tuules ja nüüdseks on loomulikustunud muusika(kultuuri) kirjeldamine kaubanduslike ja tehnoloogiliste mõistete abil. Digitaalse hulgimüügi tingimustes kipub mis tahes kunstiobjektist saama kontekstita, tühi entiteet. See mõjutab ka muusika tajumist, hindamist, kirjeldamist ja esitamist. Kuigi kõik muutub, ei juhtu miski nii ruttu purustavalt, et kultuurimälust kaoks jälg eelnenud olukorrast, mil asi oli teistmoodi.
Muusikafoorumi "Classical:Next" programmi kuulus esitluskontserte, ärikontakte ergutav EXPO, ekspertide kõnetunnid algajatele ja konverents, kus kajastusid valdkonna päevateemad. Siinne mõttemõlgutus sisaldab vaid killukesi nendest teemadest: muusikaäri trendid, ideoloogiad ja tormiliselt arenev tehnoloogiline kultuur, mis kõik on ka eesti muusika vältimatu kontekst.
Muusikakriitiku surm
Edumeelse ja turundusliku "Classical:Next’i" üks konverentsiteema oli professionaalse muusikaajakirjanduse seis. Kui hiljutises Sirbi artiklis jäi sel puhul kõlama leebe optimism, siis Rotterdamis tuvastati muusikaajakirjanduse surm kui sündinud fakt. Kõneles rahvusvahelise haardega, USA, Suurbritannia, Euroopa ja Austraalia väljaannetele kirjutav muusikakriitik Shirley Apthorp. Ta loetles teada tõsiasju, mis on muusikaajakirjanduse välja suretanud: ajakirjandus ise on hinge vaakumas, väljaanded on orienteerunud reklaamiandjatele ja klikkidele, asjatundliku kriitika sünniks peab tundma valdkonda kui tervikut – see nõuab süvenemist, aga selle eest ei maksta. Tehnoloogia ei aita: klassikalise muusika veebilehed ei teeni tulu. Juttu ilmestas väide, et Frankfurter Allgemeine Zeitung maksab arvustuse eest 75 eurot, ja sümboolne lookene mainekast Briti muusikakriitikust, kes suri, sest tal polnud tervisekindlustust.
Apthorp tsiteeris New Yorkeri kriitikut Alex Rossi: "Paraku on nii, et kui populaarsus on võrdsustatud väärtusega, siis on esituskunstide mäng läbi. Sellisel juhul ei ole edaspidi mingit õigustust klassikalisele muusikale, džässile, tantsule või mis tahes muule esituskunstile, mis ei vaimusta masse."
Ma ei tea, mida vastati lõpuküsimusele "kuidas võiks professionaalne muusikakriitika olla kasulik teie organisatsioonile?", sest ees ootas uus jututuba, aga arvan, muusikaajakirjandusel on šansse tänu ühele paradoksile. Nimelt, kuigi ühismeedia ajastul on hüljatud kriitika institutsioon kui autoritaarne ja antidemokraatlik, siis muusikaäri vajab eduks jätkuvalt püsiväärtustele toetuvat autoriteeti: muusikaauhindu, soliidseid väljaandeid ja hindajaid. See vajadus aitab ilmselt kriitika agooniat tänuväärselt pikendada ja tekitab edaspidigi hübriidvorme, kus erapoolikus ehk reklaam esineb objektiivsuse ehk kriitika rüüs – või peaks ütlema, et vale esineb tõe rüüs? Aga mis on tõde "tõejärgsel ajastul"?
Turg, tehnoloogia, võrgustikud
Enesestmõistetavalt moodustavad foorumi "Classical:Next" telje turundus, eksport, võrgustikud, tehnoloogia areng ja ihaldatud tulemina muusika hulgimüük, kus on kesksel kohal mitmesuguste digitaalsete platvormide-keskkondade (salvestised, noodid, informatsioon) buum. Ühena paljudest esitles oma (klassikalise muusika jaoks loodud ja helikvaliteeti reklaamivat) platvormi firma Primephonic turundusjuht Sharri Morris (Ühendkuningriik/Holland). Jutuks tuli ka üldine seis muusikasalvestiste turul, kus pärast ligi 15 aastat kestnud langust on esimesi aastaid tõus ja digitaalne müük ületab füüsiliste helikandjate oma. Suurima kasvunäitajaga (eriti USAs, Suurbritannias ja Skandinaavias) on voogedastus (streaming), mis moodustab kogumüügist juba poole. Ikka püsib väärikal positsioonil ka muusika allalaadimine, ehkki on voogedastuse ees taandumas. Kuhugi ei ole kadunud ka füüsilised helikandjad, mis hõlmavad maailmaturust (2016. aasta seisuga) 34 protsenti ning edestavad digitaalset sektorit Jaapanis, Saksamaal ja Prantsusmaal. Ei olnud suur üllatus kõneleja lõpetav tõdemus, et ostuklikid ei tule niisama: iga teose, interpreedi ja helilooja puhul on tähtis tema lugu, mis eristab ta massist. Eristumine, pigem isegi mõjulepääs üldse on peaküsimus väikeste muusikakultuuride, aga ka kogu klassikalise muusika puhul, kui võtta arvesse, et näiteks helisalvestiste turust moodustab klassikaline muusika teiste žanride kõrval vaid umbes 1,3 protsenti.
Arenev tehnoloogia lisab kiirust ja võimsust massitarbimisele, aga seda iseloomustab (õiguslikke probleeme tekitav) kontrollimatus ning standardiseeriv ja dehumaniseeriv toime. Nii otsitaksegi alternatiivi, mille näide on Andrew Balio (Future Symphony Institute, USA) ettekande teema "Aeglase muusika liikumine". Looduslähedasest toitumiskultuurist inspireeritult (kaasettekandja oli restoraniomanik Spike Gjerde, USA) kõneles ta aeglasest, intiimsest, maitsmisele keskenduvast, kogukonnakesksest ja lääne kunstmuusika traditsiooni väärtustavast muusikatarbimisest. Küsimusele, kuidas see ideoloogia teoks võiks saada, vastas kõneleja, et tegemist on vaid mõtteviisi levitamisega – sooviga tuua inimesed musitseerimise alglihtsuse, rohujuuretasandi juurde. Eestile mõeldes meenuvad kodu- ja naised-köögis-kontserdid, akustilised pillid, folkloorsuse ja uusnaiivsuse jätkuvad puhangud: oma loomulikul stiilitasandil ja keskkonnas on see alglihtsus ju alati olemas olnud. Professionaalse kunstmuusika rahvalikustamine on ka märgatav, kuigi mõjub mõnigi kord nagu müüginipp à la eksklusiivne või ökotoode versus tavaline.
Rahastajaid ei huvita aga rohujuuremuusika, vaid eksport. Muusikaekspordi teemat arendas Music Estonia tegevjuht Virgo Sillamaa, kes juhtis diskussiooni muusikainfokeskuste ja ekspordiorganisatsioonide rollist muusika rahvusvahelistumises ja ekspordis. Küsiti, millised on muusikaekspordi väljakutsed-takistused, institutsioonide põhifunktsioonid ning muusikatööstuse/ühiskonna head ja halvad suundumused, millega tuleks eksporditegevuses arvestada. Mõttetöö tulemusena moodustati tuttavad loetelud takistustest (ksenofoobia, rahapuudus) ja võidule viivatest abinõudest (võrgustumine, koostöö, transnatsionaalsus), aga suurt pilti ei tekkinud. Innustav ja huvitav oleks edaspidi kuulata majandusanalüüsil põhinevaid edulugusid, kus toodaks esile see "katuste" loodud väärtus, mida ei samastata katuse alla koondatud organisatsioonide tegevuse summaga, vaid mis sellele lisandub, ja seataks võimendatud (euro)rahastamine kõrvuti mõõdetavate finantstulemustega.
Klassikaline muusika "tõejärgses" maailmas
Sellist paralleelpealkirja kandis ettekanne "Trumpist Brexitini", mille juhtkõnelejad olid Cathy Graham (Briti Nõukogu) ja Mark Pemberton (Briti orkestrite ühing). Ekraanil demonstreeriti rõhutatult ebaesinduslikku fotot kottis pükste ja grimassiga Nigel Farage’ist ning kõneldi dramaatiliselt sellest, kuidas Inglismaast on Brexitiga seoses saamas kõle-külm ja üksildane saar, näidates üles asjakohast lojaalsust. Ettekande tõsisema osa moodustas muusikaelu rahastamise ja inimressursiga seotud hirmude loetelu, mille kohta väga konkreetset informatsiooni ei olnud, sest eraldumisprotsess on ju alles algamas. Ka märkis üks oponentidest tagasihoidlikult, et digitaalsel ja ühisvõrgustike ajastul on dramaatiline üksildus pigem võimatu.
Tõsi on, et internetiajastu demokraatia on kahe teraga mõõk. Siin on mängu ilu ning avaneb piiramatuid võimalusi õigete arvamuste levitamiseks ja rahateenimiseks. Mängujuhtide üllatuseks on aga tõemonopol kaotsi läinud ja tehtud kole avastus, et demokraatia ei olegi ühehäälne ning et ainsa ja õige tõe asemel levib palju alternatiivseid ehk valesid. Ometi ei saa ka infokanaleid sulgeda ja liiga tugevat meelsuskontrolli kehtestada, sest siis kahanevad rahateenimise võimalused ja demokraatiaideaal saab otsa. Nii ei jäägi üle muud kui abitu sõnasõda stiilis "ise oled", samal ajal kui enesetapuplahvatused eurooplaste jäsemeid otsast rebivad. Aga kui pehmed väärtused ja humanistlikud ideed ongi jõuetud ja enesehävituslikud, siis suur raha mitte. Muusikaäri gigandid arvatavasti oma ei jäta ja seoses voogedastusega raha kaotav pool saab juriidilises võitluses oma huvid kaitstud.
Loe artiklit Sirbist. | Evi Arujärv: Muusika(kultuurist) tehnoloogia võtmes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Classical:Next" 17. – 20. V Rotterdamis.
Oleme kulgenud üldiste muutuste tuules ja nüüdseks on loomulikustunud muusika(kultuuri) kirjeldamine kaubanduslike ja tehnoloogiliste mõistete abil. Digitaalse hulgimüügi tingimustes kipub mis tahes kunstiobjektist saama kontekstita, tühi entiteet. See mõjutab ka muusika tajumist, hindamist, kirjeldamist ja esitamist. Kuigi kõik muutub, ei juhtu miski nii ruttu purustavalt, et kultuurimälust kaoks jälg eelnenud olukorrast, mil asi oli teistmoodi.
Muusikafoorumi "Classical:Next" programmi kuulus esitluskontserte, ärikontakte ergutav EXPO, ekspertide kõnetunnid algajatele ja konverents, kus kajastusid valdkonna päevateemad. Siinne mõttemõlgutus sisaldab vaid killukesi nendest teemadest: muusikaäri trendid, ideoloogiad ja tormiliselt arenev tehnoloogiline kultuur, mis kõik on ka eesti muusika vältimatu kontekst.
Muusikakriitiku surm
Edumeelse ja turundusliku "Classical:Next’i" üks konverentsiteema oli professionaalse muusikaajakirjanduse seis. Kui hiljutises Sirbi artiklis jäi sel puhul kõlama leebe optimism, siis Rotterdamis tuvastati muusikaajakirjanduse surm kui sündinud fakt. Kõneles rahvusvahelise haardega, USA, Suurbritannia, Euroopa ja Austraalia väljaannetele kirjutav muusikakriitik Shirley Apthorp. Ta loetles teada tõsiasju, mis on muusikaajakirjanduse välja suretanud: ajakirjandus ise on hinge vaakumas, väljaanded on orienteerunud reklaamiandjatele ja klikkidele, asjatundliku kriitika sünniks peab tundma valdkonda kui tervikut – see nõuab süvenemist, aga selle eest ei maksta. Tehnoloogia ei aita: klassikalise muusika veebilehed ei teeni tulu. Juttu ilmestas väide, et Frankfurter Allgemeine Zeitung maksab arvustuse eest 75 eurot, ja sümboolne lookene mainekast Briti muusikakriitikust, kes suri, sest tal polnud tervisekindlustust.
Apthorp tsiteeris New Yorkeri kriitikut Alex Rossi: "Paraku on nii, et kui populaarsus on võrdsustatud väärtusega, siis on esituskunstide mäng läbi. Sellisel juhul ei ole edaspidi mingit õigustust klassikalisele muusikale, džässile, tantsule või mis tahes muule esituskunstile, mis ei vaimusta masse."
Ma ei tea, mida vastati lõpuküsimusele "kuidas võiks professionaalne muusikakriitika olla kasulik teie organisatsioonile?", sest ees ootas uus jututuba, aga arvan, muusikaajakirjandusel on šansse tänu ühele paradoksile. Nimelt, kuigi ühismeedia ajastul on hüljatud kriitika institutsioon kui autoritaarne ja antidemokraatlik, siis muusikaäri vajab eduks jätkuvalt püsiväärtustele toetuvat autoriteeti: muusikaauhindu, soliidseid väljaandeid ja hindajaid. See vajadus aitab ilmselt kriitika agooniat tänuväärselt pikendada ja tekitab edaspidigi hübriidvorme, kus erapoolikus ehk reklaam esineb objektiivsuse ehk kriitika rüüs – või peaks ütlema, et vale esineb tõe rüüs? Aga mis on tõde "tõejärgsel ajastul"?
Turg, tehnoloogia, võrgustikud
Enesestmõistetavalt moodustavad foorumi "Classical:Next" telje turundus, eksport, võrgustikud, tehnoloogia areng ja ihaldatud tulemina muusika hulgimüük, kus on kesksel kohal mitmesuguste digitaalsete platvormide-keskkondade (salvestised, noodid, informatsioon) buum. Ühena paljudest esitles oma (klassikalise muusika jaoks loodud ja helikvaliteeti reklaamivat) platvormi firma Primephonic turundusjuht Sharri Morris (Ühendkuningriik/Holland). Jutuks tuli ka üldine seis muusikasalvestiste turul, kus pärast ligi 15 aastat kestnud langust on esimesi aastaid tõus ja digitaalne müük ületab füüsiliste helikandjate oma. Suurima kasvunäitajaga (eriti USAs, Suurbritannias ja Skandinaavias) on voogedastus (streaming), mis moodustab kogumüügist juba poole. Ikka püsib väärikal positsioonil ka muusika allalaadimine, ehkki on voogedastuse ees taandumas. Kuhugi ei ole kadunud ka füüsilised helikandjad, mis hõlmavad maailmaturust (2016. aasta seisuga) 34 protsenti ning edestavad digitaalset sektorit Jaapanis, Saksamaal ja Prantsusmaal. Ei olnud suur üllatus kõneleja lõpetav tõdemus, et ostuklikid ei tule niisama: iga teose, interpreedi ja helilooja puhul on tähtis tema lugu, mis eristab ta massist. Eristumine, pigem isegi mõjulepääs üldse on peaküsimus väikeste muusikakultuuride, aga ka kogu klassikalise muusika puhul, kui võtta arvesse, et näiteks helisalvestiste turust moodustab klassikaline muusika teiste žanride kõrval vaid umbes 1,3 protsenti.
Arenev tehnoloogia lisab kiirust ja võimsust massitarbimisele, aga seda iseloomustab (õiguslikke probleeme tekitav) kontrollimatus ning standardiseeriv ja dehumaniseeriv toime. Nii otsitaksegi alternatiivi, mille näide on Andrew Balio (Future Symphony Institute, USA) ettekande teema "Aeglase muusika liikumine". Looduslähedasest toitumiskultuurist inspireeritult (kaasettekandja oli restoraniomanik Spike Gjerde, USA) kõneles ta aeglasest, intiimsest, maitsmisele keskenduvast, kogukonnakesksest ja lääne kunstmuusika traditsiooni väärtustavast muusikatarbimisest. Küsimusele, kuidas see ideoloogia teoks võiks saada, vastas kõneleja, et tegemist on vaid mõtteviisi levitamisega – sooviga tuua inimesed musitseerimise alglihtsuse, rohujuuretasandi juurde. Eestile mõeldes meenuvad kodu- ja naised-köögis-kontserdid, akustilised pillid, folkloorsuse ja uusnaiivsuse jätkuvad puhangud: oma loomulikul stiilitasandil ja keskkonnas on see alglihtsus ju alati olemas olnud. Professionaalse kunstmuusika rahvalikustamine on ka märgatav, kuigi mõjub mõnigi kord nagu müüginipp à la eksklusiivne või ökotoode versus tavaline.
Rahastajaid ei huvita aga rohujuuremuusika, vaid eksport. Muusikaekspordi teemat arendas Music Estonia tegevjuht Virgo Sillamaa, kes juhtis diskussiooni muusikainfokeskuste ja ekspordiorganisatsioonide rollist muusika rahvusvahelistumises ja ekspordis. Küsiti, millised on muusikaekspordi väljakutsed-takistused, institutsioonide põhifunktsioonid ning muusikatööstuse/ühiskonna head ja halvad suundumused, millega tuleks eksporditegevuses arvestada. Mõttetöö tulemusena moodustati tuttavad loetelud takistustest (ksenofoobia, rahapuudus) ja võidule viivatest abinõudest (võrgustumine, koostöö, transnatsionaalsus), aga suurt pilti ei tekkinud. Innustav ja huvitav oleks edaspidi kuulata majandusanalüüsil põhinevaid edulugusid, kus toodaks esile see "katuste" loodud väärtus, mida ei samastata katuse alla koondatud organisatsioonide tegevuse summaga, vaid mis sellele lisandub, ja seataks võimendatud (euro)rahastamine kõrvuti mõõdetavate finantstulemustega.
Klassikaline muusika "tõejärgses" maailmas
Sellist paralleelpealkirja kandis ettekanne "Trumpist Brexitini", mille juhtkõnelejad olid Cathy Graham (Briti Nõukogu) ja Mark Pemberton (Briti orkestrite ühing). Ekraanil demonstreeriti rõhutatult ebaesinduslikku fotot kottis pükste ja grimassiga Nigel Farage’ist ning kõneldi dramaatiliselt sellest, kuidas Inglismaast on Brexitiga seoses saamas kõle-külm ja üksildane saar, näidates üles asjakohast lojaalsust. Ettekande tõsisema osa moodustas muusikaelu rahastamise ja inimressursiga seotud hirmude loetelu, mille kohta väga konkreetset informatsiooni ei olnud, sest eraldumisprotsess on ju alles algamas. Ka märkis üks oponentidest tagasihoidlikult, et digitaalsel ja ühisvõrgustike ajastul on dramaatiline üksildus pigem võimatu.
Tõsi on, et internetiajastu demokraatia on kahe teraga mõõk. Siin on mängu ilu ning avaneb piiramatuid võimalusi õigete arvamuste levitamiseks ja rahateenimiseks. Mängujuhtide üllatuseks on aga tõemonopol kaotsi läinud ja tehtud kole avastus, et demokraatia ei olegi ühehäälne ning et ainsa ja õige tõe asemel levib palju alternatiivseid ehk valesid. Ometi ei saa ka infokanaleid sulgeda ja liiga tugevat meelsuskontrolli kehtestada, sest siis kahanevad rahateenimise võimalused ja demokraatiaideaal saab otsa. Nii ei jäägi üle muud kui abitu sõnasõda stiilis "ise oled", samal ajal kui enesetapuplahvatused eurooplaste jäsemeid otsast rebivad. Aga kui pehmed väärtused ja humanistlikud ideed ongi jõuetud ja enesehävituslikud, siis suur raha mitte. Muusikaäri gigandid arvatavasti oma ei jäta ja seoses voogedastusega raha kaotav pool saab juriidilises võitluses oma huvid kaitstud.
Loe artiklit Sirbist.
### Response:
Evi Arujärv: Muusika(kultuurist) tehnoloogia võtmes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vähem kui kaks nädalat tagasi astus Manchester Arena staadionil üles teismeliste seas ülimenukas USA lauljatar Ariana Grande. Vahetult pärast Grande lavalt lahkumist toimus staadioni fuajees pommiplahvatus, mille tagajärjel hukkus 22 inimest ja vigastada sai üle saja. Grande on Manchesteris tagasi ning külastas pommitamises kannatanuid, vahendas The Guardian.
I got to meet my queen today❤❤love you @ArianaGrande????????xxxxxx pic.twitter.com/xTymQaRoN2
— jaden farrell mann (@dustyblu10) June 2, 2017
Popstaari kohati eile Royal Manchesteri lastehaiglas, kus ta oma väikeste fännide ja nende vanematega kohtus. Külaskäik oli nii emotsionaalne, et tõi pisara nii mõnegi isa silmadesse.
"See tähendab meile rohkem kui kõik need ülejäänud asjad, mida inimesed on meie jaoks sel nädalal teinud. Kui sinu tütar küsib pärast oma teist operatsiooni: "Kas Arianaga on kõik korras?". Ma olen nii õnnelik ning pole Jadenit kunagi nii rõõmsana näinud. Ma isegi nutsin veidi omaette," kirjutas sotsiaalmeediasse Peter Mann, isa, kelle tütar sai 22. mai kontserdi järel pommiplahvatuses kannatada.
Lauljatar külastas haiglas kümneid patsiente ning emotsionaalsed kohtumised jäädvustati ka fotodele.
Sel pühapäeval annab Grande Manchesteris taas kontserdi, et mälestada kõiki terrorirünnaku ohvreid kavaga One Love Manchester.
22. mail toimunud suitsiiditerrorist Salman Abedi poolt korraldatud rünnaku eest võttis vastutuse äärmusrühmitus ISIS. Rünnakus sai vigastada üle saja inimese, hukka 22 inimest, nende hulgas seitse alla 18-aastast last. | Ariana Grande külastas haiglas Manchesteri terrorirünnakus kannatanuid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vähem kui kaks nädalat tagasi astus Manchester Arena staadionil üles teismeliste seas ülimenukas USA lauljatar Ariana Grande. Vahetult pärast Grande lavalt lahkumist toimus staadioni fuajees pommiplahvatus, mille tagajärjel hukkus 22 inimest ja vigastada sai üle saja. Grande on Manchesteris tagasi ning külastas pommitamises kannatanuid, vahendas The Guardian.
I got to meet my queen today❤❤love you @ArianaGrande????????xxxxxx pic.twitter.com/xTymQaRoN2
— jaden farrell mann (@dustyblu10) June 2, 2017
Popstaari kohati eile Royal Manchesteri lastehaiglas, kus ta oma väikeste fännide ja nende vanematega kohtus. Külaskäik oli nii emotsionaalne, et tõi pisara nii mõnegi isa silmadesse.
"See tähendab meile rohkem kui kõik need ülejäänud asjad, mida inimesed on meie jaoks sel nädalal teinud. Kui sinu tütar küsib pärast oma teist operatsiooni: "Kas Arianaga on kõik korras?". Ma olen nii õnnelik ning pole Jadenit kunagi nii rõõmsana näinud. Ma isegi nutsin veidi omaette," kirjutas sotsiaalmeediasse Peter Mann, isa, kelle tütar sai 22. mai kontserdi järel pommiplahvatuses kannatada.
Lauljatar külastas haiglas kümneid patsiente ning emotsionaalsed kohtumised jäädvustati ka fotodele.
Sel pühapäeval annab Grande Manchesteris taas kontserdi, et mälestada kõiki terrorirünnaku ohvreid kavaga One Love Manchester.
22. mail toimunud suitsiiditerrorist Salman Abedi poolt korraldatud rünnaku eest võttis vastutuse äärmusrühmitus ISIS. Rünnakus sai vigastada üle saja inimese, hukka 22 inimest, nende hulgas seitse alla 18-aastast last.
### Response:
Ariana Grande külastas haiglas Manchesteri terrorirünnakus kannatanuid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Giro d'Italiast loobuma pidanud Aru koht pole Tour de France'il sugugi kindel, sest tema ettevalmistus on tagasilöögi tõttu olnud tagasihoidlik, kirjutab Spordipartner. Andekas itaallane võistles viimati märtsi alguses Tirreno-Adriaticol, mille ta bronhiidi tõttu pooleli pidi jätma.
Astana on öelnud, et Touril on nende esinumber Jakob Fuglsang. Kui Aru peaks Critérium du Dauphinél aga jõudu näitama, pole välistatud, et Astana mängib kaardid ümber. | Pikalt põlve ravinud Fabio Aru asub Dauphinel võistlustulle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Giro d'Italiast loobuma pidanud Aru koht pole Tour de France'il sugugi kindel, sest tema ettevalmistus on tagasilöögi tõttu olnud tagasihoidlik, kirjutab Spordipartner. Andekas itaallane võistles viimati märtsi alguses Tirreno-Adriaticol, mille ta bronhiidi tõttu pooleli pidi jätma.
Astana on öelnud, et Touril on nende esinumber Jakob Fuglsang. Kui Aru peaks Critérium du Dauphinél aga jõudu näitama, pole välistatud, et Astana mängib kaardid ümber.
### Response:
Pikalt põlve ravinud Fabio Aru asub Dauphinel võistlustulle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Väga raske mäng," sõnas sidemängijana alustanud Andres Toobal volley.ee -le. "Vastased olid hästi väikesed, kiired ja tegid igasuguseid kombinatsioone. Eks ta natukene harjumatu oli ja võttis alguses, ma ei ütle, et meilt tuju ära, aga natukene loiuks jäime küll ja ei suutnud oma mängu käivitada."
Rünnakuprotsendilt jäi Eesti peale 52:47 ja vastuvõtul 68:55. Kriitilised kohad olid aga 13 rünnakul tehtud omaviga ja koguni 26 pallingueksimust. "See, et ise niisama palju punkte ära andsime, oligi põhjus, miks täna viis geimi mängisime," nentis kohtumise järel ka rahvusmeeskonna treener Rainer Vassiljev.
Tehnilised hädad jätkasid saalis eilegi rahvusmeeskonna kimbutamist. Kui üleeile pidi Eesti koondis poolest treeningust loobuma, sest saalis kadus äikesetormi ajal valgustus ära, siis eile lakkasid poole mängu ajal osa lampe töötamast. "Juba täisvalgusega on selles saalis pime mängida, aga kui midagi veel ära läheb, siis on olukord ikka päris hull. Loomulikult ei ole see vabandus kahele kaotatud geimile, need läksid ikkagi meie enda servi ja rünnakuvigade nahka," lausus matši järel Rait Rikberg.
"Neil on hea vastuvõtt ja kui nad servi väga hästi kätte saavad, ei anta ühtegi palli kõgelt üles, vaid mäng on ülikiire. See tähendab, et meie blokimeestel on raske õiget kohta valida ja pole midagi öelda, oma stiili mängivad nad päris hästi," lausus Rikberg.
Eesti koondise jaoks jätkub Maailmaliiga laupäeval kell 18.00 algava matšiga Tuneesia vastu. | Võrkpallikoondis raputas viiegeimilise mängu järel endale tuhka pähe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Väga raske mäng," sõnas sidemängijana alustanud Andres Toobal volley.ee -le. "Vastased olid hästi väikesed, kiired ja tegid igasuguseid kombinatsioone. Eks ta natukene harjumatu oli ja võttis alguses, ma ei ütle, et meilt tuju ära, aga natukene loiuks jäime küll ja ei suutnud oma mängu käivitada."
Rünnakuprotsendilt jäi Eesti peale 52:47 ja vastuvõtul 68:55. Kriitilised kohad olid aga 13 rünnakul tehtud omaviga ja koguni 26 pallingueksimust. "See, et ise niisama palju punkte ära andsime, oligi põhjus, miks täna viis geimi mängisime," nentis kohtumise järel ka rahvusmeeskonna treener Rainer Vassiljev.
Tehnilised hädad jätkasid saalis eilegi rahvusmeeskonna kimbutamist. Kui üleeile pidi Eesti koondis poolest treeningust loobuma, sest saalis kadus äikesetormi ajal valgustus ära, siis eile lakkasid poole mängu ajal osa lampe töötamast. "Juba täisvalgusega on selles saalis pime mängida, aga kui midagi veel ära läheb, siis on olukord ikka päris hull. Loomulikult ei ole see vabandus kahele kaotatud geimile, need läksid ikkagi meie enda servi ja rünnakuvigade nahka," lausus matši järel Rait Rikberg.
"Neil on hea vastuvõtt ja kui nad servi väga hästi kätte saavad, ei anta ühtegi palli kõgelt üles, vaid mäng on ülikiire. See tähendab, et meie blokimeestel on raske õiget kohta valida ja pole midagi öelda, oma stiili mängivad nad päris hästi," lausus Rikberg.
Eesti koondise jaoks jätkub Maailmaliiga laupäeval kell 18.00 algava matšiga Tuneesia vastu.
### Response:
Võrkpallikoondis raputas viiegeimilise mängu järel endale tuhka pähe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Niinistö sõnul tooks selline olukord kaasa vastasseisu NATO ja Venemaa vahel ning seetõttu sellist olukorda ei tule.
"Sõja korral Balti riikides või Eestis, oleks seal NATO osalus. Kui Venemaa ja NATO on vastamisi, siis ma ei usu, et kehtiksid sellised härrasmeeste kokkulepped, et sõdime ainult Balti riikides või Eestis. See tähendaks väga laiaulatuslikku sõjategevust. Ma ei usu piiratud jõu näitamisse suurriikide vastasseisu puhul," rääkis Niinistö.
"Õigem küsimus oleks, kas Soome aitab NATO-l Eestit aidata," formuleeris Niinistö ümber küsimuse, kas Soome aitaks sõja korral Eestit.
Niinistö rõhutas, et kogu see jutt on teoreetiline ja et ta ei usu, et asi kunagi nii kaugele jõuab.
Viimastel nädalatel on Soomes arutletud selle üle, kas riik tuleks Eestile sõjalise konflikti korral appi. | Niinistö: Venemaa ei ründa Eestit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Niinistö sõnul tooks selline olukord kaasa vastasseisu NATO ja Venemaa vahel ning seetõttu sellist olukorda ei tule.
"Sõja korral Balti riikides või Eestis, oleks seal NATO osalus. Kui Venemaa ja NATO on vastamisi, siis ma ei usu, et kehtiksid sellised härrasmeeste kokkulepped, et sõdime ainult Balti riikides või Eestis. See tähendaks väga laiaulatuslikku sõjategevust. Ma ei usu piiratud jõu näitamisse suurriikide vastasseisu puhul," rääkis Niinistö.
"Õigem küsimus oleks, kas Soome aitab NATO-l Eestit aidata," formuleeris Niinistö ümber küsimuse, kas Soome aitaks sõja korral Eestit.
Niinistö rõhutas, et kogu see jutt on teoreetiline ja et ta ei usu, et asi kunagi nii kaugele jõuab.
Viimastel nädalatel on Soomes arutletud selle üle, kas riik tuleks Eestile sõjalise konflikti korral appi.
### Response:
Niinistö: Venemaa ei ründa Eestit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kadrioru pargis toimuval Heategevuslikul Juunijooksul löövad kaasa jooksusõbrad ja liikumisharrastajad, kellele meeldib liikuda ning kellele läheb korda Eesti laste tervis. Osavõtutasudega toetatakse Eesti Lasterikast Perede Liidu laste spordifondi, et ka suurte perede lapsed saaksid olla aktiivsed ning ükski sportlik ettevõtmine ei jääks rahapuuduse tõttu tegemata.
Rimi Juunijooksul on kavas jooksmine, käimine ja kepikõnd kõigile jõukohasel viie kilomeetri pikkusel rajal. Registreerimine 5 km jooksule ning lastejooksudele on avatud laupäeva hommikul kella kümnest alates võistluskeskuses. Stardi- ja finišipaik ning võistluskeskus asuvad Kadrioru staadionil, rada kulgeb Kadrioru pargi teedel, möödudes nii Luigetiigist kui Kadrioru lossist.
Kõik tänase Juunijooksu viie kilomeetri raja läbijad ja lastejooksudest osavõtjad saavad autasuks unikaalse Juunijooksu medali.
Tänane Juunijooksu päev algab kell 11 Kadrioru staadionil lõbusate lastejooksudega, millest osavõtt on kõigile tasuta. Sportlikku päeva jooksul annavad kontserdi poistebänd Beyond Beyond ning Laura Prits & Ziggy Wild.
Heategevuslik Juunijooks on RIMI Eesti Food AS, Eesti Lasterikaste Perede Liidu ja Spordiürituste Korraldamise Klubi poolne algatus, et koos liikumisharrastajatega inspireerida “nutipõlvkonna” noori rohkem liikuma ja tervislikku ning sportlikku elustiili harrastama. | Gerd Kanter annab koos pojaga stardi heategevuslikule jooksule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kadrioru pargis toimuval Heategevuslikul Juunijooksul löövad kaasa jooksusõbrad ja liikumisharrastajad, kellele meeldib liikuda ning kellele läheb korda Eesti laste tervis. Osavõtutasudega toetatakse Eesti Lasterikast Perede Liidu laste spordifondi, et ka suurte perede lapsed saaksid olla aktiivsed ning ükski sportlik ettevõtmine ei jääks rahapuuduse tõttu tegemata.
Rimi Juunijooksul on kavas jooksmine, käimine ja kepikõnd kõigile jõukohasel viie kilomeetri pikkusel rajal. Registreerimine 5 km jooksule ning lastejooksudele on avatud laupäeva hommikul kella kümnest alates võistluskeskuses. Stardi- ja finišipaik ning võistluskeskus asuvad Kadrioru staadionil, rada kulgeb Kadrioru pargi teedel, möödudes nii Luigetiigist kui Kadrioru lossist.
Kõik tänase Juunijooksu viie kilomeetri raja läbijad ja lastejooksudest osavõtjad saavad autasuks unikaalse Juunijooksu medali.
Tänane Juunijooksu päev algab kell 11 Kadrioru staadionil lõbusate lastejooksudega, millest osavõtt on kõigile tasuta. Sportlikku päeva jooksul annavad kontserdi poistebänd Beyond Beyond ning Laura Prits & Ziggy Wild.
Heategevuslik Juunijooks on RIMI Eesti Food AS, Eesti Lasterikaste Perede Liidu ja Spordiürituste Korraldamise Klubi poolne algatus, et koos liikumisharrastajatega inspireerida “nutipõlvkonna” noori rohkem liikuma ja tervislikku ning sportlikku elustiili harrastama.
### Response:
Gerd Kanter annab koos pojaga stardi heategevuslikule jooksule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Me elame tehnoloogia võidukäigu ajastul. Õitseval ja vohaval nutiimpeeriumi perioodil. Iseenesest on ju kõik tore ja kena. Meie elu muutub lihtsamaks, mugavamaks ja kiiremaks. Võid end soovi korral isegi jäädavalt koju istutada ning korraldada enda elu sedasi, et ei peagi tugitoolist enam iialgi tõusma.
Aga pole head ilma halvata. Ja vastupidi. Üks nutihaiguse sümptom, mis mulle viimasel ajal väga teravalt silma torkab ja kõrvu jääb, on inimeste puudulik lugemisoskus. Siinkohal ei mõtle ma lugemust, vaid seda kõige primitiivsemat oskusvara – tähtede ja sõnade tundmist ning mõistmist.
See ei ole mingi uudis, et tänapäeva noorte keskendumisvõime aasta-aastalt üha väheneb. Kuid see, kuhu me tänaseks juba jõudnud oleme, ei kannata mingisugust kriitikat. Tekib küsimus, mis saab edasi? Kas siis, kui X- ja Z-generatsioon välja surevad, kaob igasugune sisumahukas kirjandus ja kirjaoskus jäädavalt?
Olgu. Vast päris nii hull see nüüd ka ei ole. Või siiski?
Kuna ma niisama tühje sõnu loopida ei armasta, toon ma oma jutu katteks mõned näited.
„7. klassi õpilane jõudis veerida esimesest lausest pool, kui korraga haaras paberi temast kaks aastat vanem kaasõpilane ja üritas seejärel uhkustades oma lugemisoskust demonstreerida. Kuid ka tema jäi hätta.“
Kogu selle jutu algimpulss on minu mure õpetaja ja juhendajana. Kahes koolis näiteringi juhendades näen ma, et lapsed ei suuda enam tähti õigesti ja soravalt kokku lugeda. Kaldutakse sõnu aimama ning pärast kolmandat lauset muutub „sõnaloterii“ juba piinlikult absurdseks. Ja ma ei räägi esimese klassi õpilastest, kellele see kõik veel andestatav on. Ka algkoolilaste koha pealt võib silma veel kinni pigistada, kuid põhikooli lõpuklassides muutub säärane oskamatus juba piinlikuks.
Kokkuvõttes on mul hetkel probleem: ma ei saa enam lastele isegi lühikest näitemängu paberil ette anda, sest nende keskendumisvõime ja veerimisoskus ulatub täpselt pealkirja lõpuni.
Veel enam. Hiljuti sattusin ühte Tallinna eliitkooli külalistundi andma. Enne tunni algust jagasin lastele paberil informatsiooni ühe toreda ettevõtmise kohta, millega ma sel suvel seotud olen. 7. klassi õpilane jõudis veerida esimesest lausest pool, kui korraga haaras paberi temast kaks aastat vanem kaasõpilane ja üritas seejärel uhkustades oma lugemisoskust demonstreerida. Kuid ka tema jäi hätta.
Kuid ega ka vanem põlvkond sellest kõigest puutumata ei ole jäänud. Samasuguse probleemi kütkes vaevlevad paljud kõrgkoolid. Pean tunnistama, et ka minu kaasüliõpilaste seas Viljandi teatrikoolis võis seda moodsat haigust kohata. Minu õpetaja Kalju Komissarov pidas eelmisel aastal ühele väljaandele antud usutluses uute teatritudengite lugemust minimaalseks. Rääkimata sellest, et uuel kursusel on ainult kaks või kolm inimest, kes suudavad etteantud paberilt võõrast teksti vabalt lugeda.
Kuidas selle vastu võidelda?
„Määrava tähtsusega on soosiv keskkond ja isiklik eeskuju – et kodus on raamatuid ja neid ka loetakse.“
Üks variant on tekitada noortes huvi raamatute vastu. Kasvatada nendest n-ö raamatulapsi. Nagu seda teeb ja propageerib Eesti Lastekirjanduse Keskus või siis ERRi portaal Lastejaam oma „Raamatuklubi“ sarjaga.
Samas võib see osutuda lolliks ootuseks, mida reaalsuses täita ei õnnestu. Nii mõneski koolis on kohustuslik kirjandus asendumas soovitusliku lugemisvaraga. See on aga viinud selleni, et kui ma ühes koolis põhikooli keskastme õpilastelt küsisin, kui paljud neist „Nukitsameest“ lugenud on, sain ma vastuseks, et kas see on see kananuggitsa mees või?
Maailma on vallutanud lühivormid. Erinevad sotsiaalmeedia platvormid on lühivormidele üles ehitatud ning kolesõna häštääg levib kõikjal, viies meid üha rohkem ja rohkem kuristiku suunas. Selle žanri Eesti esinaine – tuntud säutsupääsuke, twitterist ja kalamburist Keiti Vilms – jagab mõtet „Lugemus loeb“, olgugi, et ta ise on üks „patustest“. Kuid erinevalt teistest on Keiti pöördvõrdeline nähtus. Tema ülesastumised ning külalistunnid erinevates koolides võivad ehk mõne noore tee ka sisumahukama kirjanduseni juhatada. Eeskujusid on vaja.
Kust aga tulevad kõige suuremad eeskujud?
Kodust. Kõige enam mõjutab lapse kirjanduslikku arengut pere ja kodu. Määrava tähtsusega on soosiv keskkond ja isiklik eeskuju – et kodus on raamatuid ja neid ka loetakse. See ongi vaktsiin antud haiguse leviku peatamiseks.
Hoides kodus lugemist ja lugemust au sees, näevad lapsed juba varakult, et lugemine on äge. Seega – ära anna oma lapsele nutiseadet, anna raamat! Laps loeb, loe sina ka!
P.S. Palju õnne, oled jõudnud ühe keskmisest pikema kirjutise lõppu. Sa oled kas väga püüdlik, distsiplineeritud ja valdad hästi kohaloleku kunsti või oled üks vähestest, kelleni see nutihaigusega kaasnev sümptom pole veel jõudnud. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Kristo Veinberg: lugemisest, lugemusest ja lugematusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Me elame tehnoloogia võidukäigu ajastul. Õitseval ja vohaval nutiimpeeriumi perioodil. Iseenesest on ju kõik tore ja kena. Meie elu muutub lihtsamaks, mugavamaks ja kiiremaks. Võid end soovi korral isegi jäädavalt koju istutada ning korraldada enda elu sedasi, et ei peagi tugitoolist enam iialgi tõusma.
Aga pole head ilma halvata. Ja vastupidi. Üks nutihaiguse sümptom, mis mulle viimasel ajal väga teravalt silma torkab ja kõrvu jääb, on inimeste puudulik lugemisoskus. Siinkohal ei mõtle ma lugemust, vaid seda kõige primitiivsemat oskusvara – tähtede ja sõnade tundmist ning mõistmist.
See ei ole mingi uudis, et tänapäeva noorte keskendumisvõime aasta-aastalt üha väheneb. Kuid see, kuhu me tänaseks juba jõudnud oleme, ei kannata mingisugust kriitikat. Tekib küsimus, mis saab edasi? Kas siis, kui X- ja Z-generatsioon välja surevad, kaob igasugune sisumahukas kirjandus ja kirjaoskus jäädavalt?
Olgu. Vast päris nii hull see nüüd ka ei ole. Või siiski?
Kuna ma niisama tühje sõnu loopida ei armasta, toon ma oma jutu katteks mõned näited.
„7. klassi õpilane jõudis veerida esimesest lausest pool, kui korraga haaras paberi temast kaks aastat vanem kaasõpilane ja üritas seejärel uhkustades oma lugemisoskust demonstreerida. Kuid ka tema jäi hätta.“
Kogu selle jutu algimpulss on minu mure õpetaja ja juhendajana. Kahes koolis näiteringi juhendades näen ma, et lapsed ei suuda enam tähti õigesti ja soravalt kokku lugeda. Kaldutakse sõnu aimama ning pärast kolmandat lauset muutub „sõnaloterii“ juba piinlikult absurdseks. Ja ma ei räägi esimese klassi õpilastest, kellele see kõik veel andestatav on. Ka algkoolilaste koha pealt võib silma veel kinni pigistada, kuid põhikooli lõpuklassides muutub säärane oskamatus juba piinlikuks.
Kokkuvõttes on mul hetkel probleem: ma ei saa enam lastele isegi lühikest näitemängu paberil ette anda, sest nende keskendumisvõime ja veerimisoskus ulatub täpselt pealkirja lõpuni.
Veel enam. Hiljuti sattusin ühte Tallinna eliitkooli külalistundi andma. Enne tunni algust jagasin lastele paberil informatsiooni ühe toreda ettevõtmise kohta, millega ma sel suvel seotud olen. 7. klassi õpilane jõudis veerida esimesest lausest pool, kui korraga haaras paberi temast kaks aastat vanem kaasõpilane ja üritas seejärel uhkustades oma lugemisoskust demonstreerida. Kuid ka tema jäi hätta.
Kuid ega ka vanem põlvkond sellest kõigest puutumata ei ole jäänud. Samasuguse probleemi kütkes vaevlevad paljud kõrgkoolid. Pean tunnistama, et ka minu kaasüliõpilaste seas Viljandi teatrikoolis võis seda moodsat haigust kohata. Minu õpetaja Kalju Komissarov pidas eelmisel aastal ühele väljaandele antud usutluses uute teatritudengite lugemust minimaalseks. Rääkimata sellest, et uuel kursusel on ainult kaks või kolm inimest, kes suudavad etteantud paberilt võõrast teksti vabalt lugeda.
Kuidas selle vastu võidelda?
„Määrava tähtsusega on soosiv keskkond ja isiklik eeskuju – et kodus on raamatuid ja neid ka loetakse.“
Üks variant on tekitada noortes huvi raamatute vastu. Kasvatada nendest n-ö raamatulapsi. Nagu seda teeb ja propageerib Eesti Lastekirjanduse Keskus või siis ERRi portaal Lastejaam oma „Raamatuklubi“ sarjaga.
Samas võib see osutuda lolliks ootuseks, mida reaalsuses täita ei õnnestu. Nii mõneski koolis on kohustuslik kirjandus asendumas soovitusliku lugemisvaraga. See on aga viinud selleni, et kui ma ühes koolis põhikooli keskastme õpilastelt küsisin, kui paljud neist „Nukitsameest“ lugenud on, sain ma vastuseks, et kas see on see kananuggitsa mees või?
Maailma on vallutanud lühivormid. Erinevad sotsiaalmeedia platvormid on lühivormidele üles ehitatud ning kolesõna häštääg levib kõikjal, viies meid üha rohkem ja rohkem kuristiku suunas. Selle žanri Eesti esinaine – tuntud säutsupääsuke, twitterist ja kalamburist Keiti Vilms – jagab mõtet „Lugemus loeb“, olgugi, et ta ise on üks „patustest“. Kuid erinevalt teistest on Keiti pöördvõrdeline nähtus. Tema ülesastumised ning külalistunnid erinevates koolides võivad ehk mõne noore tee ka sisumahukama kirjanduseni juhatada. Eeskujusid on vaja.
Kust aga tulevad kõige suuremad eeskujud?
Kodust. Kõige enam mõjutab lapse kirjanduslikku arengut pere ja kodu. Määrava tähtsusega on soosiv keskkond ja isiklik eeskuju – et kodus on raamatuid ja neid ka loetakse. See ongi vaktsiin antud haiguse leviku peatamiseks.
Hoides kodus lugemist ja lugemust au sees, näevad lapsed juba varakult, et lugemine on äge. Seega – ära anna oma lapsele nutiseadet, anna raamat! Laps loeb, loe sina ka!
P.S. Palju õnne, oled jõudnud ühe keskmisest pikema kirjutise lõppu. Sa oled kas väga püüdlik, distsiplineeritud ja valdad hästi kohaloleku kunsti või oled üks vähestest, kelleni see nutihaigusega kaasnev sümptom pole veel jõudnud. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Kristo Veinberg: lugemisest, lugemusest ja lugematusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nagu kõlab kuulus ütlus: "Kui SprayPrinter ei tule BBC juurde, tuleb BBC SprayPrinteri juurde." Nick Kwek BBC saatest "Click" külastas meie loominguliselt sassis kontorit Tartus," teatas ettevõte sotsiaalmeedias.
Kwek sai ülesande tõestada, et ka kunstiandeta inimene võib ilusaid pilte seinale joonistada. "Kui sa sellele pihta saad, on väga lihtne seda kasutada. Sa pead minema vasakult paremale või paremalt vasakule väga rahulikult ja sirge joonega," kirjeldas Kwek eestlaste leiutist. Uudisloo lõpuks oli Kwek suutnud seinale joonistada BBC tehnikasaate logo.
SprayPrinter on juhtmevaba printer, mis trükib pildid või kujundused nutitelefonist mistahes seinale. Möödunud aasta mais võitsid seadeldise autorid äriideede konkursi "Ajujaht". Nüüd on SprayPrinteri loojad jõudnud juba BBC ekraanile. "Mu tütar tahtis oma seinale ükssarvikut, aga ma ei osanud seda joonistada. See innustas mind looma seda tehnoloogiat," rääkis SprayPrinteri idee autor Mihkel Joala saates "Click".
"Click" on BBC tehnikasaade, mille esimene osa tuli välja 2000. aastal. Saade on eetris nii televisioonis kui ka raadios ning eestlaste leiutisest valminud uudislugu jõudis mitmetesse internetikeskkondadesse. | BBC ajakirjanik külastas Tartus "Ajujahi" võitjat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nagu kõlab kuulus ütlus: "Kui SprayPrinter ei tule BBC juurde, tuleb BBC SprayPrinteri juurde." Nick Kwek BBC saatest "Click" külastas meie loominguliselt sassis kontorit Tartus," teatas ettevõte sotsiaalmeedias.
Kwek sai ülesande tõestada, et ka kunstiandeta inimene võib ilusaid pilte seinale joonistada. "Kui sa sellele pihta saad, on väga lihtne seda kasutada. Sa pead minema vasakult paremale või paremalt vasakule väga rahulikult ja sirge joonega," kirjeldas Kwek eestlaste leiutist. Uudisloo lõpuks oli Kwek suutnud seinale joonistada BBC tehnikasaate logo.
SprayPrinter on juhtmevaba printer, mis trükib pildid või kujundused nutitelefonist mistahes seinale. Möödunud aasta mais võitsid seadeldise autorid äriideede konkursi "Ajujaht". Nüüd on SprayPrinteri loojad jõudnud juba BBC ekraanile. "Mu tütar tahtis oma seinale ükssarvikut, aga ma ei osanud seda joonistada. See innustas mind looma seda tehnoloogiat," rääkis SprayPrinteri idee autor Mihkel Joala saates "Click".
"Click" on BBC tehnikasaade, mille esimene osa tuli välja 2000. aastal. Saade on eetris nii televisioonis kui ka raadios ning eestlaste leiutisest valminud uudislugu jõudis mitmetesse internetikeskkondadesse.
### Response:
BBC ajakirjanik külastas Tartus "Ajujahi" võitjat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäeval stardivad kolme erineva raskusastmega kolmeliikmelised võistkonnad Laagri Kooli staadionilt, et taaskord seigelda selleks korraks korraldajate poolt loodud rajal. "Laagri raja teevad unikaalseks seiklejate pääs suletud aladele, kus igapäevaselt liikuda ei saa," lausub peakorraldaja Sten Eric Uibo.
"Lisaks pakub maastik veel palju eripärast ja tõsiselt ajaloolist avastamist." Rajal toimuvat saab jälgima tulla ka pealtvaatajad. Pärast stardipaukude kõlamist jagavad korraldajad avatud raja kaarte, kus on peal kõik läbitavad punktid ning põnevad lisaülesanded, millest üks taaskord Rakett69 meeskonna abil teoks saanud.
Ace Xdream on Eesti suurim seiklussari, mille käigus otsivad kolmeliikmelised võistkonnad maastikult kontrollpunkte, läbides rada jalgsi, ratastel ja kanuuga. Lisaks ootavad lahendamist erinevad lisaülesanded. Vaata lisa: www.rakett69.ee, www.xdream.ee. | 700 seiklejat vallutavad pühapäeval Tallinna lähiümbruse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäeval stardivad kolme erineva raskusastmega kolmeliikmelised võistkonnad Laagri Kooli staadionilt, et taaskord seigelda selleks korraks korraldajate poolt loodud rajal. "Laagri raja teevad unikaalseks seiklejate pääs suletud aladele, kus igapäevaselt liikuda ei saa," lausub peakorraldaja Sten Eric Uibo.
"Lisaks pakub maastik veel palju eripärast ja tõsiselt ajaloolist avastamist." Rajal toimuvat saab jälgima tulla ka pealtvaatajad. Pärast stardipaukude kõlamist jagavad korraldajad avatud raja kaarte, kus on peal kõik läbitavad punktid ning põnevad lisaülesanded, millest üks taaskord Rakett69 meeskonna abil teoks saanud.
Ace Xdream on Eesti suurim seiklussari, mille käigus otsivad kolmeliikmelised võistkonnad maastikult kontrollpunkte, läbides rada jalgsi, ratastel ja kanuuga. Lisaks ootavad lahendamist erinevad lisaülesanded. Vaata lisa: www.rakett69.ee, www.xdream.ee.
### Response:
700 seiklejat vallutavad pühapäeval Tallinna lähiümbruse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kliimaleppest taandumiseks kulub Trumpil neli aastat ja kindlasti tuleb see aeg keeruline. Muu hulgas haaravad nüüd juhtrolli hiinlased. "Raha jääb nüüd üldises potis vähemaks," tõdes Pomerants, pidades silmas, et USA lubas rahastada väikesi riike, kes nüüd Trumpi otsusest kõige rohkem kannatavad, kirjutas Eesti Päevaleht.
"USA presidendi Barack Obama lubadus oli kolm miljardit dollarit kliimarahastamisse," tuletas Pomerants meelde. "Aga mis Trumpi puudutab, siis soojaks läheb nendel ikka samamoodi. Nii see asi ei ole, et kokkuleppes ei osale ja temperatuur ka ei tõuse. Saab näha, kuidas ja millist trotsi näitavad üles osariigid. Näiteks New York ja California, kus kliima on väga soojenenud," ütles Pomerants.
Euroopas pole küsimus selles, kas oleme Pariisi leppega seotud või mitte, vaid eesistumise kontekstis on arutlusel konkreetsed seaduseelnõud,” märkis Pomerants. Ta nimetas näiteks kasvuhoonegaasidega kauplemise moderniseerimist ja kohustuste jagamise regulatsiooni väljaspool kauplemissüsteemi – transpordis, põllumajanduses, elamumajanduses, jäätmemajanduses. | Pomerants: pärast USA taandumist kliimaleppest võtab juhtrolli Hiina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kliimaleppest taandumiseks kulub Trumpil neli aastat ja kindlasti tuleb see aeg keeruline. Muu hulgas haaravad nüüd juhtrolli hiinlased. "Raha jääb nüüd üldises potis vähemaks," tõdes Pomerants, pidades silmas, et USA lubas rahastada väikesi riike, kes nüüd Trumpi otsusest kõige rohkem kannatavad, kirjutas Eesti Päevaleht.
"USA presidendi Barack Obama lubadus oli kolm miljardit dollarit kliimarahastamisse," tuletas Pomerants meelde. "Aga mis Trumpi puudutab, siis soojaks läheb nendel ikka samamoodi. Nii see asi ei ole, et kokkuleppes ei osale ja temperatuur ka ei tõuse. Saab näha, kuidas ja millist trotsi näitavad üles osariigid. Näiteks New York ja California, kus kliima on väga soojenenud," ütles Pomerants.
Euroopas pole küsimus selles, kas oleme Pariisi leppega seotud või mitte, vaid eesistumise kontekstis on arutlusel konkreetsed seaduseelnõud,” märkis Pomerants. Ta nimetas näiteks kasvuhoonegaasidega kauplemise moderniseerimist ja kohustuste jagamise regulatsiooni väljaspool kauplemissüsteemi – transpordis, põllumajanduses, elamumajanduses, jäätmemajanduses.
### Response:
Pomerants: pärast USA taandumist kliimaleppest võtab juhtrolli Hiina |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.