instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avarii juhtus kell 12.17 Liepaja-Riia maantee 79. kilomeetril, mis asub Blīdene vallas Brocēni piirkonnas, vahendas Postimees uudisteportaali tvnet.lv.
Kohaliku politsei teatel sõitis haagisega traktor otsa vastassuunas sõitnud sõiduautole Mercedes-Benz, mille juht, 1965. aastal sündinud Eesti kodanik hukkus. 1955. aastal sündinud kaasreisija, kes on samuti Eesti kodanik, sai vigastada.
Viga said ka mõlemad traktoris viibinud inimesed. | Eesti kodanik sai Lätis juhtunud õnnetuses surma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avarii juhtus kell 12.17 Liepaja-Riia maantee 79. kilomeetril, mis asub Blīdene vallas Brocēni piirkonnas, vahendas Postimees uudisteportaali tvnet.lv.
Kohaliku politsei teatel sõitis haagisega traktor otsa vastassuunas sõitnud sõiduautole Mercedes-Benz, mille juht, 1965. aastal sündinud Eesti kodanik hukkus. 1955. aastal sündinud kaasreisija, kes on samuti Eesti kodanik, sai vigastada.
Viga said ka mõlemad traktoris viibinud inimesed.
### Response:
Eesti kodanik sai Lätis juhtunud õnnetuses surma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Boone esindas tänavu VTB Ühisliigas Kalev/Cramot 14 korda, visates keskmiselt 13,4 punkti ja võttes 11,5 lauapalli mängus. Lauapallide arvestuses on Boone liigas liidrikohal.
Mullu VTB Ühisliigas Moskva CSKA järel teise koha saanud Himki hoiab tänavu 12 võidu ja kolme kaotusega kolmandat kohta. Kalev/Cramo on eelviimasel ehk 15. positsioonil. | Josh Boone lahkub Kalev/Cramost Venemaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Boone esindas tänavu VTB Ühisliigas Kalev/Cramot 14 korda, visates keskmiselt 13,4 punkti ja võttes 11,5 lauapalli mängus. Lauapallide arvestuses on Boone liigas liidrikohal.
Mullu VTB Ühisliigas Moskva CSKA järel teise koha saanud Himki hoiab tänavu 12 võidu ja kolme kaotusega kolmandat kohta. Kalev/Cramo on eelviimasel ehk 15. positsioonil.
### Response:
Josh Boone lahkub Kalev/Cramost Venemaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vējonis kohtub kell 9 hommikul Roheliste ja Talurahva Liidu (ZZS) kandidaadi Maris Kučinskisega ning tund aega hiljem erakonna Ühtsus kandidaadi Kārlis Šadurskisega.
President kutsus mõlemad kandidaadid vestlusele, et uurida nende prioriteete ja eesmärke ning võimalusi moodustada stabiilne ja toimiv valitsus.
Keskpäeval on Vējonisel iganädalane kohtumine ametistlahkuva peaministri Laimdota Straujumaga. | Läti president kohtub kahe võimaliku peaministrikandidaadiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vējonis kohtub kell 9 hommikul Roheliste ja Talurahva Liidu (ZZS) kandidaadi Maris Kučinskisega ning tund aega hiljem erakonna Ühtsus kandidaadi Kārlis Šadurskisega.
President kutsus mõlemad kandidaadid vestlusele, et uurida nende prioriteete ja eesmärke ning võimalusi moodustada stabiilne ja toimiv valitsus.
Keskpäeval on Vējonisel iganädalane kohtumine ametistlahkuva peaministri Laimdota Straujumaga.
### Response:
Läti president kohtub kahe võimaliku peaministrikandidaadiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olgu veel lisatud, et 30. novembril alistas Nevežis LKLis võõrsil Žalgirise 88:82. Rapla võit on seda hinnatavam, et kaasa ei saanud teha Indrek Kajupank, rääkimata mehest, kes peaks täitma Domagoj Bubalo kohta.
"Märksõnu, võidu argumente on väga raske esile tuua, sest meie polt mingeid erilisi trumpe ette laduda pole - oleme endiselt komplekteerimata - puhas viis puudub ja Kajupanka täna ka polnud," sõnas Rapla peatreener Aivar Kuusmaa. "Artino sai viis viga, nii mängisime ühel hetkel viie lühikesega. Mis "meid toitis" (muigab) oli see, et vastane pani palju mööda. Olime 65-70 % maa-alas, mis teisel poolajal toimis, kuid samas tulime teisel veerandil mängu mees-mees kaitsega."
Kuusmaa lisas: "Huvitav üles-alla mäng oli. Võrreldes TTÜ mänguga olid mehed ikkagi kordades tublimad. Mängijad täitsid neid asju, mida neile olin ette seadnud ja tegid seda hästi. Oleks me kasvõi kaotanud, ikka poleks midagi ette heita. Tulla Leedust võiduga on igal juhul meeldiv tunne, eriti lisades et vanim mees täna platsil oli 24-aastane. Homme saab samas olema kuratlikult raske (Panevežyses kohtutakse Lietkabelisega - toim.)." | Kuusmaa: ka kaotuse puhul polnuks midagi ette heita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olgu veel lisatud, et 30. novembril alistas Nevežis LKLis võõrsil Žalgirise 88:82. Rapla võit on seda hinnatavam, et kaasa ei saanud teha Indrek Kajupank, rääkimata mehest, kes peaks täitma Domagoj Bubalo kohta.
"Märksõnu, võidu argumente on väga raske esile tuua, sest meie polt mingeid erilisi trumpe ette laduda pole - oleme endiselt komplekteerimata - puhas viis puudub ja Kajupanka täna ka polnud," sõnas Rapla peatreener Aivar Kuusmaa. "Artino sai viis viga, nii mängisime ühel hetkel viie lühikesega. Mis "meid toitis" (muigab) oli see, et vastane pani palju mööda. Olime 65-70 % maa-alas, mis teisel poolajal toimis, kuid samas tulime teisel veerandil mängu mees-mees kaitsega."
Kuusmaa lisas: "Huvitav üles-alla mäng oli. Võrreldes TTÜ mänguga olid mehed ikkagi kordades tublimad. Mängijad täitsid neid asju, mida neile olin ette seadnud ja tegid seda hästi. Oleks me kasvõi kaotanud, ikka poleks midagi ette heita. Tulla Leedust võiduga on igal juhul meeldiv tunne, eriti lisades et vanim mees täna platsil oli 24-aastane. Homme saab samas olema kuratlikult raske (Panevežyses kohtutakse Lietkabelisega - toim.)."
### Response:
Kuusmaa: ka kaotuse puhul polnuks midagi ette heita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sellel on väärtus olukorras, kus ma tõepoolest võiks olla ahistatud mõtete ja väljaütlemiste alusel totalitaarses, kontrolliühiskonnas. Ma ei näe, et me oleks praegu sellises ühiskonnas, kus me peaksime kartma ausalt, selgelt ennast väljendada, isegi siis, kui ma ei ühti kellegi teise seisukohaga," rääkis Viik ETV saates "Vabariigi kodanikud".
"Teiseks, ma olen üha selgemalt kogemas ja nägemas seda, et internetikommentaarium läbi selle, kui ma jõuan sinna, on kujunenud välja juba keelekasutuselt ja sõnavõttude sisult selliseks normiks, kus ma ei ootagi sellelt enam diskussiooni. Kurb on see, et see on n-ö uueks normiks muutnud teatud eneseväljenduse, mida ma ootangi kommentaariumist," lisas ta.
Viigi hinnangul leiab kommentaariumites aset ka vihakõne piiride kompamine. Ta tõi välja, et kui umbes 10 protsenti kommentaaridest moderaatorid kustutavad juba enne nende avaldamist, siis alles jäänud 90 protsenti on kujundanud normaalsuse, mida Eestil vaja pole.
"Ma arvan, et me väärime teistsugust normaalsust, kui see, mis vaatab vastu kommentaariumitest," ütles ta.
Tartu ülikooli meediauuringute vanemteaduri Andra Siibaku sõnul on uuringutest selgunud, et praegune kommentaarium toodab n-ö vaikuse spiraali.
"On väga palju neid inimesi, kes ei lähe sinna, ei lähe lugema ega panustama, kaasa diskuteerima, sest nad ei näe sellel mõtet või nad ei taha saada laimatud, solvatud ja maha tehtud. Nad pigem tõstavad käed üels ja ütlevad, et see pole minu jaoks," rääkis ta.
Saatejuht Aarne Rannamäe meenutas saates Mihhail Lotmani arvamust, et anonüümne sõnavabadus on sõnavabaduse lahutamatu osa. Postimehe peatoimetaja Merit Kopli sellega ei nõustunud.
"Sõnavabadus pole see, millega sa võid teisele teha haiget, riivata inimväärikust. Sõnavabadusel on siinkohal piirangud ja seda meie tahame järgida," märkis ta.
Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvaldi sõnul tuleb aga arvestada, et ühiskonnas on palju inimesi, kes ei julge, saa või taha oma nimega või registreeritult kommenteerida. "Aga me peame arvestama nende inimestega, me ei saa neid välja lõigata kommenteerimise süsteemist, kui neil on soov, vajadus ja tahe midagi kaasa öelda,"ütles ta. | Viik: anonüümsus on oluline väärtus, mida me ei oska hetkel kasutada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sellel on väärtus olukorras, kus ma tõepoolest võiks olla ahistatud mõtete ja väljaütlemiste alusel totalitaarses, kontrolliühiskonnas. Ma ei näe, et me oleks praegu sellises ühiskonnas, kus me peaksime kartma ausalt, selgelt ennast väljendada, isegi siis, kui ma ei ühti kellegi teise seisukohaga," rääkis Viik ETV saates "Vabariigi kodanikud".
"Teiseks, ma olen üha selgemalt kogemas ja nägemas seda, et internetikommentaarium läbi selle, kui ma jõuan sinna, on kujunenud välja juba keelekasutuselt ja sõnavõttude sisult selliseks normiks, kus ma ei ootagi sellelt enam diskussiooni. Kurb on see, et see on n-ö uueks normiks muutnud teatud eneseväljenduse, mida ma ootangi kommentaariumist," lisas ta.
Viigi hinnangul leiab kommentaariumites aset ka vihakõne piiride kompamine. Ta tõi välja, et kui umbes 10 protsenti kommentaaridest moderaatorid kustutavad juba enne nende avaldamist, siis alles jäänud 90 protsenti on kujundanud normaalsuse, mida Eestil vaja pole.
"Ma arvan, et me väärime teistsugust normaalsust, kui see, mis vaatab vastu kommentaariumitest," ütles ta.
Tartu ülikooli meediauuringute vanemteaduri Andra Siibaku sõnul on uuringutest selgunud, et praegune kommentaarium toodab n-ö vaikuse spiraali.
"On väga palju neid inimesi, kes ei lähe sinna, ei lähe lugema ega panustama, kaasa diskuteerima, sest nad ei näe sellel mõtet või nad ei taha saada laimatud, solvatud ja maha tehtud. Nad pigem tõstavad käed üels ja ütlevad, et see pole minu jaoks," rääkis ta.
Saatejuht Aarne Rannamäe meenutas saates Mihhail Lotmani arvamust, et anonüümne sõnavabadus on sõnavabaduse lahutamatu osa. Postimehe peatoimetaja Merit Kopli sellega ei nõustunud.
"Sõnavabadus pole see, millega sa võid teisele teha haiget, riivata inimväärikust. Sõnavabadusel on siinkohal piirangud ja seda meie tahame järgida," märkis ta.
Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvaldi sõnul tuleb aga arvestada, et ühiskonnas on palju inimesi, kes ei julge, saa või taha oma nimega või registreeritult kommenteerida. "Aga me peame arvestama nende inimestega, me ei saa neid välja lõigata kommenteerimise süsteemist, kui neil on soov, vajadus ja tahe midagi kaasa öelda,"ütles ta.
### Response:
Viik: anonüümsus on oluline väärtus, mida me ei oska hetkel kasutada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate resultatiivseimad mängijad olid Rauno Esop 6 ning Kristjan Järv ja Mihkel Vaher 5 väravaga. Kaotajate parimaks osutus Karl Toom 14 tabamusega, Martin Grištsuki, Rainer Kelgu ja Leander Kallase arvele kogunes 3 väravat.
Aruküla mängija Rudolf Põld: „Saime ennast kohe alguses käima, kuid vastane murdus alles teise poolaja kümnenda minuti paiku, kui väsis. Seekord sujus meil hästi nii kaitse kui rünnak ja eks me oleme reaalselt nendest ka üle.“
Audentese treener Kaido Palmar: „Meil logises kaitse ja rünnak. Tunda andis pikk paus, pealegi olime eelmises voorus mänguvabad ning osad poisid käisid viimati väljakul detsembri keskel. Kohati saime küll oma asjad liikuma, kuid siis eksisime lihtsates olukordades.“
Tabeliseis: HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 22 (13-st mängust), Põlva Serviti 22 (13), Viljandi HC 18 (13), HC Viimsi/Tööriistamarket 12 (13), Aruküla SK 11 (14), SK Tapa 4 (13), Audentes SK 3 (13) punkti. | Aruküla kindlustas käsipalliliigas viiendat kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate resultatiivseimad mängijad olid Rauno Esop 6 ning Kristjan Järv ja Mihkel Vaher 5 väravaga. Kaotajate parimaks osutus Karl Toom 14 tabamusega, Martin Grištsuki, Rainer Kelgu ja Leander Kallase arvele kogunes 3 väravat.
Aruküla mängija Rudolf Põld: „Saime ennast kohe alguses käima, kuid vastane murdus alles teise poolaja kümnenda minuti paiku, kui väsis. Seekord sujus meil hästi nii kaitse kui rünnak ja eks me oleme reaalselt nendest ka üle.“
Audentese treener Kaido Palmar: „Meil logises kaitse ja rünnak. Tunda andis pikk paus, pealegi olime eelmises voorus mänguvabad ning osad poisid käisid viimati väljakul detsembri keskel. Kohati saime küll oma asjad liikuma, kuid siis eksisime lihtsates olukordades.“
Tabeliseis: HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 22 (13-st mängust), Põlva Serviti 22 (13), Viljandi HC 18 (13), HC Viimsi/Tööriistamarket 12 (13), Aruküla SK 11 (14), SK Tapa 4 (13), Audentes SK 3 (13) punkti.
### Response:
Aruküla kindlustas käsipalliliigas viiendat kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Immigrantide arvu kasv, eriti islamiriikidest, võib tuua kaasa ka teisi pikaajalisi väljakutseid. Kui suur hulk varjupaigataotlejaid saabub kohalikku kogukonda, võib see anda soovimatuid tagajärgi," hoiatas Bjørnland The Locali teatel Säleni linnas toimunud konverentsil.
"Me ei saa pidada iseenesestmõistetavaks, et uued rahvastikurühmad kohanevad automaatselt Norra ühiskonna reeglite ja tavadega," lisas ta.
Intervjuus telekanalile TV2 märkis Bjørnland, et välismaalaste osakaalu suurenemine võib viia vägivaldsete kokkupõrgete ja paremäärmuslike gruppide kasvamiseni.
"Kui on näha pikaaegset paralleelsete kogukondade teket ja radikaliseerumist, siis meie kui julgeolekuorganisatsioon seisame väljakutsete ees," nentis ta. | Norra kaitsepolitsei juht: sisseränne islamiriikidest võib tuua kaasa kokkupõrked ja radikaliseerumise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Immigrantide arvu kasv, eriti islamiriikidest, võib tuua kaasa ka teisi pikaajalisi väljakutseid. Kui suur hulk varjupaigataotlejaid saabub kohalikku kogukonda, võib see anda soovimatuid tagajärgi," hoiatas Bjørnland The Locali teatel Säleni linnas toimunud konverentsil.
"Me ei saa pidada iseenesestmõistetavaks, et uued rahvastikurühmad kohanevad automaatselt Norra ühiskonna reeglite ja tavadega," lisas ta.
Intervjuus telekanalile TV2 märkis Bjørnland, et välismaalaste osakaalu suurenemine võib viia vägivaldsete kokkupõrgete ja paremäärmuslike gruppide kasvamiseni.
"Kui on näha pikaaegset paralleelsete kogukondade teket ja radikaliseerumist, siis meie kui julgeolekuorganisatsioon seisame väljakutsete ees," nentis ta.
### Response:
Norra kaitsepolitsei juht: sisseränne islamiriikidest võib tuua kaasa kokkupõrked ja radikaliseerumise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hetkel Saksamaa tugevuselt kolmandas liigas mängiva Dynamo vastu sai Augsburg napi 1:0 võidu - ainus värav kanti 11. minutil Nikola Djurdjici nimele, vahendas Soccernet.ee.
Mõlemad poolajad totaalselt erineva koosseisuga mänginud Augsburgi eest tegi Eesti koondise kapten Ragnar Klavan kaasa avapoolaja.
Bundesliga hooaeg jätkub Augsburgi jaoks 23. jaanuaril. | Klavan tegi treeningmängus kaasa avapoolaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hetkel Saksamaa tugevuselt kolmandas liigas mängiva Dynamo vastu sai Augsburg napi 1:0 võidu - ainus värav kanti 11. minutil Nikola Djurdjici nimele, vahendas Soccernet.ee.
Mõlemad poolajad totaalselt erineva koosseisuga mänginud Augsburgi eest tegi Eesti koondise kapten Ragnar Klavan kaasa avapoolaja.
Bundesliga hooaeg jätkub Augsburgi jaoks 23. jaanuaril.
### Response:
Klavan tegi treeningmängus kaasa avapoolaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud aasta augusti ja detsembri vahel jõudis AMS kontrollida umbes 900 äsja saabunud põgeniku haridustaset ja tööoskusi, vahendas The Local.
Uuringu tulemusi esitlesid teisipäeval toimunud pressikonverentsil AMS-i juht Johannes Kopf ja sotsiaalminister Rudolf Hundstorfer.
Seniste andmete põhjal saab väita, et suurel osal Süüriast või Iraanist pärit põgenikest on kõrgharidus või vähemalt keskharidus. Samas Afganistanist pärit inimesed on aga keskmisest vähem haritud.
Üldiselt on naistel parem haridus kui meestel, kuid see on riigiti erinev.
Kopf tunnistas, et Süüria ja Iraani põgenike kõrge haridustase oli talle meeldivaks üllatuseks. Näiteks 90 protsenti uuringus osalenud iraanlastest oli pärast keskkooli lõpetamist oma haridusteed jätkanud. Süüria kodanike puhul oli selliseid inimesi 70 protsenti.
Iraani ja Iraagi kodanikest omas kõrgharidust 40 protsenti.
Afganistani puhul oli aga olukord hoopis teistsugune - vaid kolmandik põgenikest oli omandanud kohustusliku haridustaseme ning üks kolmandik polnud sisuliselt kunagi koolis käinud.
"Aastakümneid kestnud sõda on jätnud Afganistanile selged jäljed. Ka inimeste tööoskused on riigi majandusliku arengutaseme tõttu puudulikud ning seetõttu pole siin Austrias neile tööd pakkuda," nentis Kopf.
Ta rõhutas, et varjupaigataotleja kõrge haridustase parandab inimese võimalust Austrias tööd leida. "Kuid meil ei tasu arvata, et integratsioon saab olema lihtne," lisas ta ja juhtis tähelepanu sellele, et põgenikud ei oska piisavalt saksa keelt ning neil pole töö leidmiseks vajalikke piisavaid sidemeid. Samuti on põgenikel selja taga traumaatilised kogemused ning nad vajavad psühholoogilist tuge.
Minister Hundstorfer rääkis, et eelmisel aastal otsis ametlikult tööd 17 300 varjupaigataotlejat ning käesoleval aastal tõuseb see arv tõenäoliselt 30 000 juurde. Ministri sõnul on äärmiselt oluline, et inimesed hakkaksid ka ise heaolusüsteemi panustama ega hakkaks töötama mitteametlikult ja nn ümbrikupalga eest.
2015. aastal esitati Austrias 90 000 varjupaigataotlust, 2014. aastal oli taotlusi 28 000.
Kõige rohkem taotlusi tegid Afganistani kodanikud (25 202), neile järgnesid Süüria kodanikud (25 064) ja seejärel Iraagi kodanikud (13 258 taotlust). | Austria tööturuamet: Iraani ja Süüria põgenikud on üllatavalt hea haridusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud aasta augusti ja detsembri vahel jõudis AMS kontrollida umbes 900 äsja saabunud põgeniku haridustaset ja tööoskusi, vahendas The Local.
Uuringu tulemusi esitlesid teisipäeval toimunud pressikonverentsil AMS-i juht Johannes Kopf ja sotsiaalminister Rudolf Hundstorfer.
Seniste andmete põhjal saab väita, et suurel osal Süüriast või Iraanist pärit põgenikest on kõrgharidus või vähemalt keskharidus. Samas Afganistanist pärit inimesed on aga keskmisest vähem haritud.
Üldiselt on naistel parem haridus kui meestel, kuid see on riigiti erinev.
Kopf tunnistas, et Süüria ja Iraani põgenike kõrge haridustase oli talle meeldivaks üllatuseks. Näiteks 90 protsenti uuringus osalenud iraanlastest oli pärast keskkooli lõpetamist oma haridusteed jätkanud. Süüria kodanike puhul oli selliseid inimesi 70 protsenti.
Iraani ja Iraagi kodanikest omas kõrgharidust 40 protsenti.
Afganistani puhul oli aga olukord hoopis teistsugune - vaid kolmandik põgenikest oli omandanud kohustusliku haridustaseme ning üks kolmandik polnud sisuliselt kunagi koolis käinud.
"Aastakümneid kestnud sõda on jätnud Afganistanile selged jäljed. Ka inimeste tööoskused on riigi majandusliku arengutaseme tõttu puudulikud ning seetõttu pole siin Austrias neile tööd pakkuda," nentis Kopf.
Ta rõhutas, et varjupaigataotleja kõrge haridustase parandab inimese võimalust Austrias tööd leida. "Kuid meil ei tasu arvata, et integratsioon saab olema lihtne," lisas ta ja juhtis tähelepanu sellele, et põgenikud ei oska piisavalt saksa keelt ning neil pole töö leidmiseks vajalikke piisavaid sidemeid. Samuti on põgenikel selja taga traumaatilised kogemused ning nad vajavad psühholoogilist tuge.
Minister Hundstorfer rääkis, et eelmisel aastal otsis ametlikult tööd 17 300 varjupaigataotlejat ning käesoleval aastal tõuseb see arv tõenäoliselt 30 000 juurde. Ministri sõnul on äärmiselt oluline, et inimesed hakkaksid ka ise heaolusüsteemi panustama ega hakkaks töötama mitteametlikult ja nn ümbrikupalga eest.
2015. aastal esitati Austrias 90 000 varjupaigataotlust, 2014. aastal oli taotlusi 28 000.
Kõige rohkem taotlusi tegid Afganistani kodanikud (25 202), neile järgnesid Süüria kodanikud (25 064) ja seejärel Iraagi kodanikud (13 258 taotlust).
### Response:
Austria tööturuamet: Iraani ja Süüria põgenikud on üllatavalt hea haridusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate resultatiivseimad olid Sven Kaldre 17 ja William Artino 15 punktiga. Devin Brooksi arvele kanti 8 silma, 10 lauapalli ning 7 resultatiivset söötu. Raplal on A-alagrupis kirjas kuus võitu ja kaks kaotust, leedulased on 11-st vastasest alistanud kolm.
TTÜ teenis B-alagrupis kümne kaotuse kõrvale oma esimese võidu, olles kodus lisaajal 79:75 (25:18, 12:12, 13:21, 18:17, 11:7) üle Jurmala/Fenikssist, kellel kirjas neli võitu ja seitse kaotust. Võitjate suurimaks skooritegijaks osutus Toomas Raadik 18 punktiga, Mooses Kaja hankis lisaks 11 visatud silmale 15 lauapalli. | Rapla ja TTÜ olid Balti liigas võidukad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate resultatiivseimad olid Sven Kaldre 17 ja William Artino 15 punktiga. Devin Brooksi arvele kanti 8 silma, 10 lauapalli ning 7 resultatiivset söötu. Raplal on A-alagrupis kirjas kuus võitu ja kaks kaotust, leedulased on 11-st vastasest alistanud kolm.
TTÜ teenis B-alagrupis kümne kaotuse kõrvale oma esimese võidu, olles kodus lisaajal 79:75 (25:18, 12:12, 13:21, 18:17, 11:7) üle Jurmala/Fenikssist, kellel kirjas neli võitu ja seitse kaotust. Võitjate suurimaks skooritegijaks osutus Toomas Raadik 18 punktiga, Mooses Kaja hankis lisaks 11 visatud silmale 15 lauapalli.
### Response:
Rapla ja TTÜ olid Balti liigas võidukad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistlusele on registreerunud mitmed nimekad võistkonnad ja individuaalvõimlejad. Rio OM-pääsme on nende hulgast juba lunastanud iluvõimlemise maailmameister Anna Rizatdinova (Ukraina) ja Aafrika meister Grace Legote (LAV) individuaalarvestuses ning Valgevene ja Ukraina koondised rühmade arvestuses. Nimekatest iluvõimlejatest on lisaks kohal ka MM naiskondliku arvestuse hõbemedalist Arina Charopa (Valgevene) ning pronksmedalist Viktoria Mazur (Ukraina). Lisaks, juunioride MK-hõbe Žala Pirijeva (Aserbaidžaan) osaleb tänavu Miss Valentine'il meistriklassis.
Samal nädalavahetusel toimub Miss Valentine'iga paralleelselt ka rühmvõimlemise EM. Meistritiitlit asub Tartus jahtima pea kogu Euroopa paremik: nii meistriklassis kui ka juunioride arvestuses on kohal maailmameistrid ja ka hõbemedali võitjad.
"Mul on väga hea meel, et üks populaarsemaid võimlemissündmusi maailmas toimub just Eestis ja Tartus," sõnab Miss Valentine turniiri peakorraldaja Janika Mölder, kelle käe all aastatepikkune traditsioon suureks turniiriks kasvanud on. "Naudime suurt rahvusvahelist menu, mis paneb nii imestama kui ka pead murdma, kuna kõik võimalikud Tartu hotellid ja majutusasutused on sel nädalavahetusel võimlejatest pungil.”
"Kokku on osalejaid koos treenerite, kohtunike ja abilistega üle 1500," selgitab Mölder ning lisab naerdes: "Osalevaid riike on juba nõnda palju, et ma ei tea, kuidas me kõik lipud saali üles paneme. Mulle isiklikult tuli tänavu üllatusena, et registreerunud on näiteks Kõrgõzstani, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Puerto Rico ja India võimlejad." | Võimlemisturniir meelitab Eestisse 1200 võimlejat 38 riigist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlusele on registreerunud mitmed nimekad võistkonnad ja individuaalvõimlejad. Rio OM-pääsme on nende hulgast juba lunastanud iluvõimlemise maailmameister Anna Rizatdinova (Ukraina) ja Aafrika meister Grace Legote (LAV) individuaalarvestuses ning Valgevene ja Ukraina koondised rühmade arvestuses. Nimekatest iluvõimlejatest on lisaks kohal ka MM naiskondliku arvestuse hõbemedalist Arina Charopa (Valgevene) ning pronksmedalist Viktoria Mazur (Ukraina). Lisaks, juunioride MK-hõbe Žala Pirijeva (Aserbaidžaan) osaleb tänavu Miss Valentine'il meistriklassis.
Samal nädalavahetusel toimub Miss Valentine'iga paralleelselt ka rühmvõimlemise EM. Meistritiitlit asub Tartus jahtima pea kogu Euroopa paremik: nii meistriklassis kui ka juunioride arvestuses on kohal maailmameistrid ja ka hõbemedali võitjad.
"Mul on väga hea meel, et üks populaarsemaid võimlemissündmusi maailmas toimub just Eestis ja Tartus," sõnab Miss Valentine turniiri peakorraldaja Janika Mölder, kelle käe all aastatepikkune traditsioon suureks turniiriks kasvanud on. "Naudime suurt rahvusvahelist menu, mis paneb nii imestama kui ka pead murdma, kuna kõik võimalikud Tartu hotellid ja majutusasutused on sel nädalavahetusel võimlejatest pungil.”
"Kokku on osalejaid koos treenerite, kohtunike ja abilistega üle 1500," selgitab Mölder ning lisab naerdes: "Osalevaid riike on juba nõnda palju, et ma ei tea, kuidas me kõik lipud saali üles paneme. Mulle isiklikult tuli tänavu üllatusena, et registreerunud on näiteks Kõrgõzstani, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Puerto Rico ja India võimlejad."
### Response:
Võimlemisturniir meelitab Eestisse 1200 võimlejat 38 riigist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eksperdid usuvad, et 23. detsembri intsident seoses energiaettevõttega Prykarpattyaoblenergo oli esimene kinnituse saanud juhtum, kui ulatuslik riikliku tähtsusega voolukatkestus saavutati küberrünnaku abil, vahendas Reuters.
Elektrita jäänud majapidamised asusid Lääne-Ukrainas Ivano-Frankivski oblastis.
Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) süüdistas juhtunus Venemaa võime, USA küberturvafirma iSight Partners peab otseseks süüdlaseks Vene häkkerite rühmitust Sandworm.
Sandwormi on ka varem kahtlustatud tungimises erinevatesse NATO, Euroopa Liidu ja Ukraina arvutivõrkudesse. | USA võimud aitavad ukrainlastel uurida voolukatkestuse tekitanud küberrünnakut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eksperdid usuvad, et 23. detsembri intsident seoses energiaettevõttega Prykarpattyaoblenergo oli esimene kinnituse saanud juhtum, kui ulatuslik riikliku tähtsusega voolukatkestus saavutati küberrünnaku abil, vahendas Reuters.
Elektrita jäänud majapidamised asusid Lääne-Ukrainas Ivano-Frankivski oblastis.
Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) süüdistas juhtunus Venemaa võime, USA küberturvafirma iSight Partners peab otseseks süüdlaseks Vene häkkerite rühmitust Sandworm.
Sandwormi on ka varem kahtlustatud tungimises erinevatesse NATO, Euroopa Liidu ja Ukraina arvutivõrkudesse.
### Response:
USA võimud aitavad ukrainlastel uurida voolukatkestuse tekitanud küberrünnakut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel välishooajal itaalias Altotevere klubis pallinud 22-aastane Teppan vahetas Innsbruckis välja Türki siirdunud koondisekaaslase Oliver Venno, eelmisel hooajal kuulus Austria meisterklubi ridadesse veel Martti Juhkami. Ka meistrite liigas mängiv Innsbruck on Austria liiga ülivõimas liider, 11 kohtumise jooksul on vastastele seni loovutatud vaid üks geim. Klubivalikut Teppan ei kahetse.
"Kui vaadata tagasi, siis mullu oli mul trenni-, nüüd aga mänguaasta," ütles Teppan Vikerraadiole. "Olen tähtsates mängudes väljakul olnud ning tegemist ongi hea meeskonnaga, kus alustada kõrgemal tasemel mängimist."
Samas tunnistas Teppan, et Tirol on Austria meistrivõistluste kohta liiga hea. "Juba kolmas-neljas meeskond ei suuda meile midagi pakkuda, paljud on juba enne mängu alla andnud. Austria liiga on meile treeningu eest," tõdes Teppan. "Siiski saame teistes liigades kõvasid kohtumisi ja minu jaoks on isiklikus plaanis hea ka see, et saan ennast noore mehena jõusaalis arendada."
Meistrite liigas kuulub Innsbruck ühte alagruppi tiitlikaitsja Kaasani Zeniidi, türklaste Ankara Halkbanki ja Montenegro meeskonna Budva Budvanska Rivijeraga. Neljast kohtumisest kaks võitnud ja 6 punkti kogunud Innsbruck on grupis täiseduga jätkava Zeniidi järel teisel kohal. Järgmisel nädalal seisab ees mäng 5 punkti kogunud Halkbankiga, kellelt esimeses kohtumises saadi võõrsil 2:3 kaotus. Teppan on end Meistrite liigas heast küljest näidanud, oma debüütmängus tõi ta Kaasani Zeniidi vastu 17 punkti. "Arvan, et teen kaasa ka järgmises Meistrite liiga mängus," ennustas Teppan. "Sellest tuleb meie jaoks tähtis kohtumine." | Renee Teppan: nüüd on mul käsil mänguaasta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel välishooajal itaalias Altotevere klubis pallinud 22-aastane Teppan vahetas Innsbruckis välja Türki siirdunud koondisekaaslase Oliver Venno, eelmisel hooajal kuulus Austria meisterklubi ridadesse veel Martti Juhkami. Ka meistrite liigas mängiv Innsbruck on Austria liiga ülivõimas liider, 11 kohtumise jooksul on vastastele seni loovutatud vaid üks geim. Klubivalikut Teppan ei kahetse.
"Kui vaadata tagasi, siis mullu oli mul trenni-, nüüd aga mänguaasta," ütles Teppan Vikerraadiole. "Olen tähtsates mängudes väljakul olnud ning tegemist ongi hea meeskonnaga, kus alustada kõrgemal tasemel mängimist."
Samas tunnistas Teppan, et Tirol on Austria meistrivõistluste kohta liiga hea. "Juba kolmas-neljas meeskond ei suuda meile midagi pakkuda, paljud on juba enne mängu alla andnud. Austria liiga on meile treeningu eest," tõdes Teppan. "Siiski saame teistes liigades kõvasid kohtumisi ja minu jaoks on isiklikus plaanis hea ka see, et saan ennast noore mehena jõusaalis arendada."
Meistrite liigas kuulub Innsbruck ühte alagruppi tiitlikaitsja Kaasani Zeniidi, türklaste Ankara Halkbanki ja Montenegro meeskonna Budva Budvanska Rivijeraga. Neljast kohtumisest kaks võitnud ja 6 punkti kogunud Innsbruck on grupis täiseduga jätkava Zeniidi järel teisel kohal. Järgmisel nädalal seisab ees mäng 5 punkti kogunud Halkbankiga, kellelt esimeses kohtumises saadi võõrsil 2:3 kaotus. Teppan on end Meistrite liigas heast küljest näidanud, oma debüütmängus tõi ta Kaasani Zeniidi vastu 17 punkti. "Arvan, et teen kaasa ka järgmises Meistrite liiga mängus," ennustas Teppan. "Sellest tuleb meie jaoks tähtis kohtumine."
### Response:
Renee Teppan: nüüd on mul käsil mänguaasta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal sai amet Invaru OÜ-lt nimekirja tavapärasest oluliselt suuremate arvetega seotud juhtumitest. Nimekirjas oli 83 laste abivahendite juhtumit, mille amet lahendas ja mille kohta tegi otsuse.
Eile ja täna helistati inimestele ja anti edasi vajalik teave tehtud otsuse ning lahenduse kohta.
Klienditeenindustesse ja infotelefonile saabunud pöördumiste hulk abivahendite teemal on tunduvalt vähenenud – klienditeenindustes oli 78 pöördumist, millest 34 juhul taotleti abivahendi kaarti ja infotelefon sai 25 kõnet.
Täna toimus kohtumine sotsiaalkindlustusameti ja abivahendeid pakkuvate ettevõtete vahel, et jagada aasta esimese töönädala kogemusi ja anda tagasisidet ning vastata seni üleskerkinud küsimustele. Kohtumisest võtsid osa enamik abivahendeid pakkuvatest ettevõtetest.
Lepiti kokku, et edaspidi kavandatakse teemapõhised arutelud, et lahendada erinevate sihtrühmadega seotud küsimusi, näiteks keskendutakse eraldi üüriteenusele, kuulmisabivahenditele, proteesidele jt.
Sotsiaalkindlustusamet korraldab lähiajal ettevõtetele ka aruandlust puudutavad koolitused Tallinnas ja Tartus. Samuti oodatakse jaanuari lõpuks ettepanekuid abivahendite regulatsiooni kriitilisemate küsimuste kohta, kogutakse tehingute statistikat ning alustatakse tööd ettepanekute läbivaatamiseks.
Täiendavalt toimus kokkusaamine Invaru OÜ ja ITAK OÜ esindajatega, et arutada üüriteenuse pakkumisega esile kerkinud küsimusi.
Lisaks osales sotsiaalkindlustusameti peadirektor riigikogu sotsiaalkomisjoni kutsel abivahendite teemalisel kohtumisel, kus andis ülevaate ameti tegevusest muudatuste rakendamisel.
Abivahendite teemal saab jätkuvalt pöörduda sotsiaalkindlustusametisse e-kirja teel: [email protected] või infotelefonil 16106 või minna klienditeenindusse.
Eelmisel nädalal kirjutas Eesti Päevaleht, et käesolevast aastast jõustus seadus, mis muutis põhjalikult süsteemi, kuidas puuetega inimesed saavad endale abivahendeid osta ja rentida, kuid vastav selgitustöö jäi sihtgrupile tegemata.
Seni maksis riik kinni kindla protsendi abivahendite ostu- või rendihinnast, olenemata sellest, kui palju see vahend maksis, kuid alates jaanuarist kehtib süsteem, et riik maksab kinni ratastooli piirmäära ning see on välja arvutatud iga liiki abivahendite keskmise hinna alusel.
Teavitustöö abivahendite hinnatõusust oli aga puudulik ning hinnatõusust ei teavitanud keegi inimesi, kellel olid abivahendite rentimiseks pikaajalised lepingud. | Sotsiaalkindlustusameti teatel said abivahendite suuremate arvetega seotud juhtumid lahenduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal sai amet Invaru OÜ-lt nimekirja tavapärasest oluliselt suuremate arvetega seotud juhtumitest. Nimekirjas oli 83 laste abivahendite juhtumit, mille amet lahendas ja mille kohta tegi otsuse.
Eile ja täna helistati inimestele ja anti edasi vajalik teave tehtud otsuse ning lahenduse kohta.
Klienditeenindustesse ja infotelefonile saabunud pöördumiste hulk abivahendite teemal on tunduvalt vähenenud – klienditeenindustes oli 78 pöördumist, millest 34 juhul taotleti abivahendi kaarti ja infotelefon sai 25 kõnet.
Täna toimus kohtumine sotsiaalkindlustusameti ja abivahendeid pakkuvate ettevõtete vahel, et jagada aasta esimese töönädala kogemusi ja anda tagasisidet ning vastata seni üleskerkinud küsimustele. Kohtumisest võtsid osa enamik abivahendeid pakkuvatest ettevõtetest.
Lepiti kokku, et edaspidi kavandatakse teemapõhised arutelud, et lahendada erinevate sihtrühmadega seotud küsimusi, näiteks keskendutakse eraldi üüriteenusele, kuulmisabivahenditele, proteesidele jt.
Sotsiaalkindlustusamet korraldab lähiajal ettevõtetele ka aruandlust puudutavad koolitused Tallinnas ja Tartus. Samuti oodatakse jaanuari lõpuks ettepanekuid abivahendite regulatsiooni kriitilisemate küsimuste kohta, kogutakse tehingute statistikat ning alustatakse tööd ettepanekute läbivaatamiseks.
Täiendavalt toimus kokkusaamine Invaru OÜ ja ITAK OÜ esindajatega, et arutada üüriteenuse pakkumisega esile kerkinud küsimusi.
Lisaks osales sotsiaalkindlustusameti peadirektor riigikogu sotsiaalkomisjoni kutsel abivahendite teemalisel kohtumisel, kus andis ülevaate ameti tegevusest muudatuste rakendamisel.
Abivahendite teemal saab jätkuvalt pöörduda sotsiaalkindlustusametisse e-kirja teel: [email protected] või infotelefonil 16106 või minna klienditeenindusse.
Eelmisel nädalal kirjutas Eesti Päevaleht, et käesolevast aastast jõustus seadus, mis muutis põhjalikult süsteemi, kuidas puuetega inimesed saavad endale abivahendeid osta ja rentida, kuid vastav selgitustöö jäi sihtgrupile tegemata.
Seni maksis riik kinni kindla protsendi abivahendite ostu- või rendihinnast, olenemata sellest, kui palju see vahend maksis, kuid alates jaanuarist kehtib süsteem, et riik maksab kinni ratastooli piirmäära ning see on välja arvutatud iga liiki abivahendite keskmise hinna alusel.
Teavitustöö abivahendite hinnatõusust oli aga puudulik ning hinnatõusust ei teavitanud keegi inimesi, kellel olid abivahendite rentimiseks pikaajalised lepingud.
### Response:
Sotsiaalkindlustusameti teatel said abivahendite suuremate arvetega seotud juhtumid lahenduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pole just igapäevane tunne minna võistlusele valitseva maailmameistrina," ütles Freund. "Selle eest boonust ei jagata, kuid hea kogemuse võrra saan kindlasti rikkamaks."
Saksamaa koondise juhendaja Werner Schuster lisas: "Konkurents saab olema tihe, sest nagu viimati Willingenis toimunud MK-etapp näitas, on sloveenid, norralased ja austerlased heas hoos. Meie aga lähme kindlasti medaleid püüdma." | Sakslased sõidavad lennumäe MM-ile medaleid püüdma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pole just igapäevane tunne minna võistlusele valitseva maailmameistrina," ütles Freund. "Selle eest boonust ei jagata, kuid hea kogemuse võrra saan kindlasti rikkamaks."
Saksamaa koondise juhendaja Werner Schuster lisas: "Konkurents saab olema tihe, sest nagu viimati Willingenis toimunud MK-etapp näitas, on sloveenid, norralased ja austerlased heas hoos. Meie aga lähme kindlasti medaleid püüdma."
### Response:
Sakslased sõidavad lennumäe MM-ile medaleid püüdma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise aasta 12. detsembril tehtud fotol on näha, kuidas veteranpoliitik lennukitoolil magab, vahendas The Local.
Foto tegi tuntud tantsija ja popstaar Madonna endine elukaaslane Brahim Zaibat, kes sattus lennukis täpselt Le Peni taga olevale istekohale. Pärast foto tegemist postitas Zaibat selle ka Facebooki, Instagrammi ja Twitterisse ning kutsus üles inimesi üles hääletama järgmisel päeval toimunud piirkondade valimiste teises voorus Rahvusrinde vastu.
"Hääletame homme kõik koos, et lüüa nad nokauti. Selleks, et säilitada meie vennalik Prantsusmaa," kirjutas Zaibat oma postituste juurde, mis kogusid kiirelt kümnete tuhandete inimeste poolehoiu.
Järgmisel päeval tabas Rahvusrinnet valimistel tagasilöök ning erakond ei suutnud võita üheski piirkonnas, sealhulgas nendes, kus neil oli pärast esimest vooru edumaa. Olulist rolli mängis see, et mitmel pool hääletasid paremtsentristide ja sotsiaaldemokraatide valijad taktikaliselt, et Rahvusrinnet võimust eemal hoida.
Jean-Marie Le Pen teatas oma hagis, et foto kahjustas tema mainet ning aitas kaasa tema tütre juhitud erakonna valimiskaotusele. Veteranpoliitik soovib kohtus Zaibatilt 50 000 eurot ning avalikku vabandust sotsiaalmeedias. Kui aga vabandust ei tehta, siis nõuab ta iga viivitatud päeva eest veel 10 000 eurot.
Esimene kohtuistung toimub 22. jaanuaril.
Märkimisväärne on see, et suvest saadik ei kuulu Jean-Marie Le Pen enam enda poolt asutatud erakonda, sest ta läks tütre Marine Le Peniga tülli ning visati lõpuks Rahvusrindest välja.
Kohtuvaidluse kaasa toonud postitus:
Mettez les KO demain en allant tous voter. Pour préserver notre France fraternelle!!! #jadoreça pic.twitter.com/Lxa3vfHuom
— brahim zaibat (@BZaibat) December 12, 2015 | Jean-Marie Le Pen kaebas kohtusse mehe, kes teda luba küsimata pildistas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise aasta 12. detsembril tehtud fotol on näha, kuidas veteranpoliitik lennukitoolil magab, vahendas The Local.
Foto tegi tuntud tantsija ja popstaar Madonna endine elukaaslane Brahim Zaibat, kes sattus lennukis täpselt Le Peni taga olevale istekohale. Pärast foto tegemist postitas Zaibat selle ka Facebooki, Instagrammi ja Twitterisse ning kutsus üles inimesi üles hääletama järgmisel päeval toimunud piirkondade valimiste teises voorus Rahvusrinde vastu.
"Hääletame homme kõik koos, et lüüa nad nokauti. Selleks, et säilitada meie vennalik Prantsusmaa," kirjutas Zaibat oma postituste juurde, mis kogusid kiirelt kümnete tuhandete inimeste poolehoiu.
Järgmisel päeval tabas Rahvusrinnet valimistel tagasilöök ning erakond ei suutnud võita üheski piirkonnas, sealhulgas nendes, kus neil oli pärast esimest vooru edumaa. Olulist rolli mängis see, et mitmel pool hääletasid paremtsentristide ja sotsiaaldemokraatide valijad taktikaliselt, et Rahvusrinnet võimust eemal hoida.
Jean-Marie Le Pen teatas oma hagis, et foto kahjustas tema mainet ning aitas kaasa tema tütre juhitud erakonna valimiskaotusele. Veteranpoliitik soovib kohtus Zaibatilt 50 000 eurot ning avalikku vabandust sotsiaalmeedias. Kui aga vabandust ei tehta, siis nõuab ta iga viivitatud päeva eest veel 10 000 eurot.
Esimene kohtuistung toimub 22. jaanuaril.
Märkimisväärne on see, et suvest saadik ei kuulu Jean-Marie Le Pen enam enda poolt asutatud erakonda, sest ta läks tütre Marine Le Peniga tülli ning visati lõpuks Rahvusrindest välja.
Kohtuvaidluse kaasa toonud postitus:
Mettez les KO demain en allant tous voter. Pour préserver notre France fraternelle!!! #jadoreça pic.twitter.com/Lxa3vfHuom
— brahim zaibat (@BZaibat) December 12, 2015
### Response:
Jean-Marie Le Pen kaebas kohtusse mehe, kes teda luba küsimata pildistas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liverpoolil oli keskkaitses probleeme, kuna Dejan Lovren ja Martin Skrtel on endiselt vigastatud, vahendas Soccernet.ee.
Caulker viibis viimati laenul Southamptonis, kuid pääses seal poole hooaja jooksul platsile vaid kolmes liigamängus. | Liverpool hankis esiliigast täiendust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liverpoolil oli keskkaitses probleeme, kuna Dejan Lovren ja Martin Skrtel on endiselt vigastatud, vahendas Soccernet.ee.
Caulker viibis viimati laenul Southamptonis, kuid pääses seal poole hooaja jooksul platsile vaid kolmes liigamängus.
### Response:
Liverpool hankis esiliigast täiendust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesele kohale jõudnud "Pealtnägija" kogus esimese nädalaga 165 000 vaatajat. Teiseks jäänud "Õnne 13" kogus pea sama palju vaatajaid - teleri ette jõudis seda vaatamata 163 000 inimest.
Kolmanda koha hõivas 154 000 vaatajaga "Selgeltnägijate tuleproov". Neljandat ja viiendat kohta jagasid 145 000 televaatajaga "Aktuaalne kaamera. Nädal" ja "Kuldvillak".
Ülejäänud tabel on selline:
6. "Aktuaalne kaamera" ETV (139 000)
7. "Kaks kanget Venemaal" Kanal 2 (136 000)
8. "Hommik Anuga" ETV (129 000)
9. "Reporter" Kanal 2 (125 000)
10. "Mis? Kus? Millal?" Kanal 2 (124 000)
Tabeli moodustamisel vaadeldi 5486 erinevat saadet. | "Pealtnägija" jõudis aasta esimesel nädalal vaadatuimaks saateks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesele kohale jõudnud "Pealtnägija" kogus esimese nädalaga 165 000 vaatajat. Teiseks jäänud "Õnne 13" kogus pea sama palju vaatajaid - teleri ette jõudis seda vaatamata 163 000 inimest.
Kolmanda koha hõivas 154 000 vaatajaga "Selgeltnägijate tuleproov". Neljandat ja viiendat kohta jagasid 145 000 televaatajaga "Aktuaalne kaamera. Nädal" ja "Kuldvillak".
Ülejäänud tabel on selline:
6. "Aktuaalne kaamera" ETV (139 000)
7. "Kaks kanget Venemaal" Kanal 2 (136 000)
8. "Hommik Anuga" ETV (129 000)
9. "Reporter" Kanal 2 (125 000)
10. "Mis? Kus? Millal?" Kanal 2 (124 000)
Tabeli moodustamisel vaadeldi 5486 erinevat saadet.
### Response:
"Pealtnägija" jõudis aasta esimesel nädalal vaadatuimaks saateks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellest tulenevalt tegi terviseamet möödunud aasta septembris haiglale ka vastava ettekirjutuse lõpetada voodi külge aheldatud ja vabalt liikuvate patsientide ühte ruumi paigutamine ning tagada ohjeldatud patsientide pidev järelevalve ja ohutus.
Sama aasta detsembris tehtud järelevalvemenetlus tuvastas, et haiglal puudub intensiivravi võimekus.
Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni hinnangul tuleb võõrutusdeliiriumiga patsiente, kel kaasnevad alkoholimürgistusest tingitud somaatilised ehk kehalised vaevused, ravida intensiivravi võimekusega haiglas.
Seni, kuni Wismaril vastav võimekus puudub, osutavad joobes ja samaaegselt intensiivravi vajada võivas seisus inimestele ravi haiglate erakorralise meditsiini osakonnad.
Saluri hinnangul see erakorralise meditsiini arstidele olulisel määral lisatööd ei too. "See töökoormus ei suurene sedavõrd. EMO-d on eelnevalt teavitatud sellest, see on läbirääkimiste käigus sündinud otsus."
Saluri sõnul kehtib selline korraldus esialgu aprilli alguseni. "Nii on praegu kuni 1. aprillini ja siis me lähme vaatame kas ja kui palju on Wismari suutnud ennast parandada ja nõuetele vastavusse viia. Kui neil on intensiivravi võimekus olemas, siis võib sinna patsiente jälle viia. Praegu on see puudulik."
Möödunud aasta juulis kirjutas Õhtuleht, et 23-aastane narkomaan lämmatas Wismaris padjaga oma 44-aastase palatikaaslase Allani, kes väidetavate luulude nägemise tõttu arsti korraldusel voodi külge oli aheldatud. Allan viidi kiiresti Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, kus ta mõned päevad hiljem suri. | Terviseamet keelab Wismari haiglal suvise tapmisjuhtumi tõttu intensiivravi osutamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellest tulenevalt tegi terviseamet möödunud aasta septembris haiglale ka vastava ettekirjutuse lõpetada voodi külge aheldatud ja vabalt liikuvate patsientide ühte ruumi paigutamine ning tagada ohjeldatud patsientide pidev järelevalve ja ohutus.
Sama aasta detsembris tehtud järelevalvemenetlus tuvastas, et haiglal puudub intensiivravi võimekus.
Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni hinnangul tuleb võõrutusdeliiriumiga patsiente, kel kaasnevad alkoholimürgistusest tingitud somaatilised ehk kehalised vaevused, ravida intensiivravi võimekusega haiglas.
Seni, kuni Wismaril vastav võimekus puudub, osutavad joobes ja samaaegselt intensiivravi vajada võivas seisus inimestele ravi haiglate erakorralise meditsiini osakonnad.
Saluri hinnangul see erakorralise meditsiini arstidele olulisel määral lisatööd ei too. "See töökoormus ei suurene sedavõrd. EMO-d on eelnevalt teavitatud sellest, see on läbirääkimiste käigus sündinud otsus."
Saluri sõnul kehtib selline korraldus esialgu aprilli alguseni. "Nii on praegu kuni 1. aprillini ja siis me lähme vaatame kas ja kui palju on Wismari suutnud ennast parandada ja nõuetele vastavusse viia. Kui neil on intensiivravi võimekus olemas, siis võib sinna patsiente jälle viia. Praegu on see puudulik."
Möödunud aasta juulis kirjutas Õhtuleht, et 23-aastane narkomaan lämmatas Wismaris padjaga oma 44-aastase palatikaaslase Allani, kes väidetavate luulude nägemise tõttu arsti korraldusel voodi külge oli aheldatud. Allan viidi kiiresti Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, kus ta mõned päevad hiljem suri.
### Response:
Terviseamet keelab Wismari haiglal suvise tapmisjuhtumi tõttu intensiivravi osutamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tagamehe arvele kogunes 35 silma, kuus lauapalli, neli resultatiivset söötu ja kaks vaheltlõiget, mis andis kokku 42 efektiivsuspunkti. | VTB Ühisliiga nädala mängija tiitel läks Tšehhi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tagamehe arvele kogunes 35 silma, kuus lauapalli, neli resultatiivset söötu ja kaks vaheltlõiget, mis andis kokku 42 efektiivsuspunkti.
### Response:
VTB Ühisliiga nädala mängija tiitel läks Tšehhi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Malmö politsei kinnitusel oli sarnaselt Saksamaale ja teistele Euroopa linnadele tegu välismaist päritolu meeste jõukudega, vahendas Yle.
Malmö politsei aastavahetuse valvekorda juhtinud Håkan Johansson ütles ajalehele Sydsvenskan, et kõige tüüpilisemaks juhtumiks oli see, kui 8-10 meest mõne naise ümber piirasid. Kui aga politseipatrull lähenes, lahkuti sündmuskohalt. Johanssoni sõnul katkestasid politseinikud mitmeid selliseid ahistamiskatseid.
Johansson nentis, et aastavahetuse ajal liikus Malmö kesklinnas palju noorte meeste rühmi, kokku oli noormehi mitusada.
"Loomulikult iga kõrtsiõhtu ajal esineb juhtumeid, et naisi ahistatakse näitaks baarileti taha tekkinud järjekorras, kus keegi hakkab käperdama või tülitama," rääkis Johansson, kuid rõhutas, et aastavahetuse ajal toimunud massiline ahistamine on siiski erakordne nähtus, millega Malmö politsei pole varem kokku puutunud.
Malmö ahistamisjuhtumitega seoses kedagi aastavahetuse ajal kinni ei peetud, sest ühtegi konkreetset füüsilist kokkupuudet politseinikel fikseerida ei õnnestunud. Samuti pole tehtud ka ühtegi selleteemalist kuriteoavaldust.
Politsei mitteametlikus raportis on öeldud, et naiste ümber liikunud jõukudes olnud mehed tundusid olevat välismaist päritolu. Seda asjaolu kinnitas Sydsvenskanile ka politseiametnik Johansson. | Massilist naisteahistamist esines aastavahetuse ajal ka Malmös | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Malmö politsei kinnitusel oli sarnaselt Saksamaale ja teistele Euroopa linnadele tegu välismaist päritolu meeste jõukudega, vahendas Yle.
Malmö politsei aastavahetuse valvekorda juhtinud Håkan Johansson ütles ajalehele Sydsvenskan, et kõige tüüpilisemaks juhtumiks oli see, kui 8-10 meest mõne naise ümber piirasid. Kui aga politseipatrull lähenes, lahkuti sündmuskohalt. Johanssoni sõnul katkestasid politseinikud mitmeid selliseid ahistamiskatseid.
Johansson nentis, et aastavahetuse ajal liikus Malmö kesklinnas palju noorte meeste rühmi, kokku oli noormehi mitusada.
"Loomulikult iga kõrtsiõhtu ajal esineb juhtumeid, et naisi ahistatakse näitaks baarileti taha tekkinud järjekorras, kus keegi hakkab käperdama või tülitama," rääkis Johansson, kuid rõhutas, et aastavahetuse ajal toimunud massiline ahistamine on siiski erakordne nähtus, millega Malmö politsei pole varem kokku puutunud.
Malmö ahistamisjuhtumitega seoses kedagi aastavahetuse ajal kinni ei peetud, sest ühtegi konkreetset füüsilist kokkupuudet politseinikel fikseerida ei õnnestunud. Samuti pole tehtud ka ühtegi selleteemalist kuriteoavaldust.
Politsei mitteametlikus raportis on öeldud, et naiste ümber liikunud jõukudes olnud mehed tundusid olevat välismaist päritolu. Seda asjaolu kinnitas Sydsvenskanile ka politseiametnik Johansson.
### Response:
Massilist naisteahistamist esines aastavahetuse ajal ka Malmös |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Osad naftat tootvate riikide organisatsiooni (OPEC) liikmed on kutsunud üles pidama erakorralist koosolekut, et arutada toodangu vähendamise üle, vahendas BBC.
OPEC-i president Emmanuel Ibe Kachikwu ütles, et koosolek võib leida aset märtsi alguses. Kachikwu kinnitas, et paar riiki soovivad erakorralist kohtumist, kuid ta ei täpsustanud, millised.
Palju sõltub ka Saudi Araabiast, kes on tootmise vähendamise vastu ja soovib säilitada oma turuosa.
Teisipäeval langes Brenti toornafta hind 30,43 dollarini barreli kohta. Samal ajal kukkus USA West Texas Intermediate hind 30,41 dollarini barreli kohta.
Alates käesoleva aasta algusest on naftahinnad kukkunud umbes 15 protsenti ehk viimase 12 aasta madalaima taseme juurde.
Alates 2014. aasta septembrist, mil Brenti toornafta hind oli 100 dollari juures, on see langenud 70 protsenti. | Naftahinnad püsivad muutlikud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Osad naftat tootvate riikide organisatsiooni (OPEC) liikmed on kutsunud üles pidama erakorralist koosolekut, et arutada toodangu vähendamise üle, vahendas BBC.
OPEC-i president Emmanuel Ibe Kachikwu ütles, et koosolek võib leida aset märtsi alguses. Kachikwu kinnitas, et paar riiki soovivad erakorralist kohtumist, kuid ta ei täpsustanud, millised.
Palju sõltub ka Saudi Araabiast, kes on tootmise vähendamise vastu ja soovib säilitada oma turuosa.
Teisipäeval langes Brenti toornafta hind 30,43 dollarini barreli kohta. Samal ajal kukkus USA West Texas Intermediate hind 30,41 dollarini barreli kohta.
Alates käesoleva aasta algusest on naftahinnad kukkunud umbes 15 protsenti ehk viimase 12 aasta madalaima taseme juurde.
Alates 2014. aasta septembrist, mil Brenti toornafta hind oli 100 dollari juures, on see langenud 70 protsenti.
### Response:
Naftahinnad püsivad muutlikud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | “See on uskumatu, mis nende 71 kampaaniapäeva jooksul toimus ja mida me üheskoos saavutasime,“ oli kampaania eestvedaja Kalle Paas õnnelik. “Kolm tuhat inimest on toetanud Tartusse paremate sporditingimuste loomist ja kogukondlikku tegutsemist. Me tegime koos ajalugu, kuid töö sellega ei lõppe. Esiteks tuleb tänada kõiki toetajaid ja ette valmistada ehitustegevus ning staadion ka suveks valmis ehitada. Suur-suur tänu kõigile kaasaaitajatele, me oleme jõudnud millegi ilusa lävele!”
Viimase ruutmeetri valmivast väljakust soetas täna kell 15.56 disainistuudio Neway. “Sellised projektid, mis muudavad meid ümbritseva elukeskkonna paremaks ja tervemaks ning loovad uusi võimalusi, inspireerivad nii mind, kui tervet Neway meeskonda ja selle projekti juures veel vähemalt 3108 inimest,” sõnas disainistuudio juht Jaan Naaber.
Lisaks ühisrahastuskampaaniale panustab Sepa Jalgpallikeskuse valmimisse ka Jalgpallikool Tammeka ja Eesti Jalgpalli Liit. Ehitustegevus Sepa staadionil algab kevadel ja ühisrahastuskampaaniale pannakse pidulik punkt 10. juulil, kui uus treeningkeskus avatakse suure jalgpalli EM-finaali ühisvaatamisega. | Sepa Jalgpallikeskuse ühisrahastuskampaania on tehtud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
“See on uskumatu, mis nende 71 kampaaniapäeva jooksul toimus ja mida me üheskoos saavutasime,“ oli kampaania eestvedaja Kalle Paas õnnelik. “Kolm tuhat inimest on toetanud Tartusse paremate sporditingimuste loomist ja kogukondlikku tegutsemist. Me tegime koos ajalugu, kuid töö sellega ei lõppe. Esiteks tuleb tänada kõiki toetajaid ja ette valmistada ehitustegevus ning staadion ka suveks valmis ehitada. Suur-suur tänu kõigile kaasaaitajatele, me oleme jõudnud millegi ilusa lävele!”
Viimase ruutmeetri valmivast väljakust soetas täna kell 15.56 disainistuudio Neway. “Sellised projektid, mis muudavad meid ümbritseva elukeskkonna paremaks ja tervemaks ning loovad uusi võimalusi, inspireerivad nii mind, kui tervet Neway meeskonda ja selle projekti juures veel vähemalt 3108 inimest,” sõnas disainistuudio juht Jaan Naaber.
Lisaks ühisrahastuskampaaniale panustab Sepa Jalgpallikeskuse valmimisse ka Jalgpallikool Tammeka ja Eesti Jalgpalli Liit. Ehitustegevus Sepa staadionil algab kevadel ja ühisrahastuskampaaniale pannakse pidulik punkt 10. juulil, kui uus treeningkeskus avatakse suure jalgpalli EM-finaali ühisvaatamisega.
### Response:
Sepa Jalgpallikeskuse ühisrahastuskampaania on tehtud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Chris pole mitte ainult suurepärane sportlane, vaid ka rattaspordi ere esindaja," ütles Sky meeskonna juht Dave Brailsford 30-aastase briti kohta. "Ta januneb edu järele ja meie proovime teda selle saavutamisel aidata."
Sky sõlmis ka lepingud Astanast tulnud hispaanlase Mikel Landa ning varem Etixx-Quick-Stepi esindanud poolakast grupisõidu maailmameistri Michal Kwiatkowskiga. | Prantsusmaa velotuuri võitja pikendas Skyga lepingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Chris pole mitte ainult suurepärane sportlane, vaid ka rattaspordi ere esindaja," ütles Sky meeskonna juht Dave Brailsford 30-aastase briti kohta. "Ta januneb edu järele ja meie proovime teda selle saavutamisel aidata."
Sky sõlmis ka lepingud Astanast tulnud hispaanlase Mikel Landa ning varem Etixx-Quick-Stepi esindanud poolakast grupisõidu maailmameistri Michal Kwiatkowskiga.
### Response:
Prantsusmaa velotuuri võitja pikendas Skyga lepingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läinud sügisel võttis Euroopa Parlament (EP) vastu resolutsiooni europarlamendi valmiskorralduse muutmise kohta, kus toodi ühe ettepanekuna välja üle-Euroopaline valimisea langetamise 16 eluaastani, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Statistikat vaadates on parlamendi ettepanek mõistev. Kui veel 1994. aastal osales EP valimistel ligi 57 protsenti hääleõiguslikest elanikest, siis iga järgmise korraga on valimisaktiivsus vähenenud. 2014. aastal toimunud valimistel jäi üle-euroopaline valimisaktiivsus alla 43 protsendi.
Reedel avaldati resolutsiooni kohta ka Eesti arvamus, milles toetatakse põhimõtet, et noori tuleks poliitikaga rohkem liita, kuid samas leitakse, et valimiseaga seotud küsimused peaksid jääma iga liikmesriigi enda otsustada.
Ka justiitsminister Urmas Reinsalu jääb üle-euroopalise reguleerimise osas skeptiliseks. "Neid küsimusi, mida on võimalik reguleerida riikidel endil, ei peaks üle-euroopaliselt kohustuslikus korras reguleerima," sõnas Reinsalu.
Ministri hinnangul tuleks europarlamendi resolutsiooni võtta liikmesriikidele tehtud poliitilise üleskutsena, mille raames saaks arutada, kuidas europarlamendi valimistel osalust suurendada ja debatti tugevamaks muuta.
"Pigem liigume talupoja tarkusega edasi ehk üheksa korda mõõda ja üks kord lõika," tõdes Reinsalu.
Et 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel saavad 16 aastased juba valida usub Reinsalu, et kõige pealt tulebki ära oodata, kuidas need valimised lähevad.
"Niisugustes põhimõttelistes riigiõiguslikkes küsimustes tuleb ära oodata ühe otsuse rakenduspraktika ja seetõttu on mõttekas vaadata, kuidas laiendatud osalused kohalikud valimised lähevad," arvas Reinsalu.
Laanet: EP valimised on eestlaste jaoks kaugemad
Samal arvamusel on ka riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet, kes usub, et kui KOV valimiste puhul valijaskonna laiendamine tõi kaasa tulise debati, siis EP valimistega seonduv arutelu möödub rahulikumalt.
"Kuna europarlamendi valimised on nii palju kaugemad protsessid, kuna Eesti inimeste sõna maksab palju vähem kui kohalikel valimistel, siis kindlasti ei ole need nii tuliseid," märkis riigikogu saadik.
See aga tähendab, et debatt EP valijaskonna laiendamise üle peaks olema veelgi põhjalikum ja argumenteeritum. "Eelkõige peaksid meil olema andmed ees, kuidas meil mööduvad järgmised kohalikud valimised," sõnas Laanet.
2014. aasta EP valimistel algas vanusepiir 16 eluaastast ainult Austrias. Samas näitab statistika, et kuni 24 aastaste noorte osalusprotsent oli sealsetel valimistel sama madal kui mujal Euroopas. | Reinsalu: valimisea langetamisel tuleb rakendada talupojatarkust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läinud sügisel võttis Euroopa Parlament (EP) vastu resolutsiooni europarlamendi valmiskorralduse muutmise kohta, kus toodi ühe ettepanekuna välja üle-Euroopaline valimisea langetamise 16 eluaastani, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Statistikat vaadates on parlamendi ettepanek mõistev. Kui veel 1994. aastal osales EP valimistel ligi 57 protsenti hääleõiguslikest elanikest, siis iga järgmise korraga on valimisaktiivsus vähenenud. 2014. aastal toimunud valimistel jäi üle-euroopaline valimisaktiivsus alla 43 protsendi.
Reedel avaldati resolutsiooni kohta ka Eesti arvamus, milles toetatakse põhimõtet, et noori tuleks poliitikaga rohkem liita, kuid samas leitakse, et valimiseaga seotud küsimused peaksid jääma iga liikmesriigi enda otsustada.
Ka justiitsminister Urmas Reinsalu jääb üle-euroopalise reguleerimise osas skeptiliseks. "Neid küsimusi, mida on võimalik reguleerida riikidel endil, ei peaks üle-euroopaliselt kohustuslikus korras reguleerima," sõnas Reinsalu.
Ministri hinnangul tuleks europarlamendi resolutsiooni võtta liikmesriikidele tehtud poliitilise üleskutsena, mille raames saaks arutada, kuidas europarlamendi valimistel osalust suurendada ja debatti tugevamaks muuta.
"Pigem liigume talupoja tarkusega edasi ehk üheksa korda mõõda ja üks kord lõika," tõdes Reinsalu.
Et 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel saavad 16 aastased juba valida usub Reinsalu, et kõige pealt tulebki ära oodata, kuidas need valimised lähevad.
"Niisugustes põhimõttelistes riigiõiguslikkes küsimustes tuleb ära oodata ühe otsuse rakenduspraktika ja seetõttu on mõttekas vaadata, kuidas laiendatud osalused kohalikud valimised lähevad," arvas Reinsalu.
Laanet: EP valimised on eestlaste jaoks kaugemad
Samal arvamusel on ka riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet, kes usub, et kui KOV valimiste puhul valijaskonna laiendamine tõi kaasa tulise debati, siis EP valimistega seonduv arutelu möödub rahulikumalt.
"Kuna europarlamendi valimised on nii palju kaugemad protsessid, kuna Eesti inimeste sõna maksab palju vähem kui kohalikel valimistel, siis kindlasti ei ole need nii tuliseid," märkis riigikogu saadik.
See aga tähendab, et debatt EP valijaskonna laiendamise üle peaks olema veelgi põhjalikum ja argumenteeritum. "Eelkõige peaksid meil olema andmed ees, kuidas meil mööduvad järgmised kohalikud valimised," sõnas Laanet.
2014. aasta EP valimistel algas vanusepiir 16 eluaastast ainult Austrias. Samas näitab statistika, et kuni 24 aastaste noorte osalusprotsent oli sealsetel valimistel sama madal kui mujal Euroopas.
### Response:
Reinsalu: valimisea langetamisel tuleb rakendada talupojatarkust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi eetrikomisjon teavitas Leedu partnereid, et nad otsustasid pöörduda politsei poole, kinnitas BNS-ile RTCL-i esimees Edmundas Vaitekūnas.
"Nad teavitasid meid, et pöördusid meie teabe alusel politseisse ja uurivad seda teavet, mille me tuvastasime ja neile saatsime," ütles ta.
Vaitekūnase sõnutsi on see esimene juhtum, kui RTCL-i esitatud teavet uurivad korrakaitseorganid.
Rootsi meediakorraldaja nentis, et pöördus politseisse pärast RTCL-i teavitust vaenukülvamisest Venemaa telekanalis RTR Planeta, mis on registreeritud Rootsis. | Rootsi politsei hakkab uurima vaenuõhutamist Vene telekanalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi eetrikomisjon teavitas Leedu partnereid, et nad otsustasid pöörduda politsei poole, kinnitas BNS-ile RTCL-i esimees Edmundas Vaitekūnas.
"Nad teavitasid meid, et pöördusid meie teabe alusel politseisse ja uurivad seda teavet, mille me tuvastasime ja neile saatsime," ütles ta.
Vaitekūnase sõnutsi on see esimene juhtum, kui RTCL-i esitatud teavet uurivad korrakaitseorganid.
Rootsi meediakorraldaja nentis, et pöördus politseisse pärast RTCL-i teavitust vaenukülvamisest Venemaa telekanalis RTR Planeta, mis on registreeritud Rootsis.
### Response:
Rootsi politsei hakkab uurima vaenuõhutamist Vene telekanalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vihmarehvide testil osalevad Ferrari, Red Bull ja Mercedese asemel McLaren.
Mercedes keskendub 22.-25. veebruarini ja 1.-4. märtsini Barcelonas toimuvatele testisõitudele. Vormel-1 sarja uus hooaeg algab 20. märtsil Austraalias Melbourne'is. | Mercedes jääb jaanuaris toimuvatelt testidelt eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vihmarehvide testil osalevad Ferrari, Red Bull ja Mercedese asemel McLaren.
Mercedes keskendub 22.-25. veebruarini ja 1.-4. märtsini Barcelonas toimuvatele testisõitudele. Vormel-1 sarja uus hooaeg algab 20. märtsil Austraalias Melbourne'is.
### Response:
Mercedes jääb jaanuaris toimuvatelt testidelt eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täna esimest korda Tartu Maratoni raja läbi sõitnud pearajameister Assar Kütt tõdes, et lund põhivõistluse korraldamiseks veel napib, kuid ühistreeningu läbiviimiseks on võimalik teha sõidetavaks 4,5 km pikkune lõik finišipaigast Elvast kuni nn vana kohvipunktini.
Ehk kõik osalejad saavad sõita kokku 9 km pikkuse edasi-tagasi lõigu. Soovi korral võib teha ka mitu ringi ja nii oma kilometraaži pühapäeval veelgi pikendada. Kas edasi-tagasi lõik saab sõidetavaks ka klassikalises tehnikas, selgub hiljemalt reedel. Teisipäevase seisuga on Tartu Maratoni rajal klassikajälje tegemiseks lund veel liiga vähe.
44. Tartu Maratoni tasuta ühistreening algab Elvas, Tartumaa Tervisespordikeskuses kell 11.00 ja finiš on avatud kuni 14.00. Finišipaigas pakutakse osalejatele sooja teed.
11.30 algab seal samas lastele mõeldud ülemaailmne FIS World Snow Day ehk lumepäev, kus erinevas vanuses lastel on võimalik sõita erineva pikkusega distantsidel. Täpsemad distantside pikkused selguvad reedel. Lisaks saavad lapsed kogenud treeneri käe all õppida kasulikke suusanippe. World Snow Day kestab kuni 13.00-ni.
44. Tartu Maratoni toimub 21. veebruaril. Kavas on 63 km ja 31 km pikkune distants. | Tartu Maraton alustab ühistreeningu ja lumepäevaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täna esimest korda Tartu Maratoni raja läbi sõitnud pearajameister Assar Kütt tõdes, et lund põhivõistluse korraldamiseks veel napib, kuid ühistreeningu läbiviimiseks on võimalik teha sõidetavaks 4,5 km pikkune lõik finišipaigast Elvast kuni nn vana kohvipunktini.
Ehk kõik osalejad saavad sõita kokku 9 km pikkuse edasi-tagasi lõigu. Soovi korral võib teha ka mitu ringi ja nii oma kilometraaži pühapäeval veelgi pikendada. Kas edasi-tagasi lõik saab sõidetavaks ka klassikalises tehnikas, selgub hiljemalt reedel. Teisipäevase seisuga on Tartu Maratoni rajal klassikajälje tegemiseks lund veel liiga vähe.
44. Tartu Maratoni tasuta ühistreening algab Elvas, Tartumaa Tervisespordikeskuses kell 11.00 ja finiš on avatud kuni 14.00. Finišipaigas pakutakse osalejatele sooja teed.
11.30 algab seal samas lastele mõeldud ülemaailmne FIS World Snow Day ehk lumepäev, kus erinevas vanuses lastel on võimalik sõita erineva pikkusega distantsidel. Täpsemad distantside pikkused selguvad reedel. Lisaks saavad lapsed kogenud treeneri käe all õppida kasulikke suusanippe. World Snow Day kestab kuni 13.00-ni.
44. Tartu Maratoni toimub 21. veebruaril. Kavas on 63 km ja 31 km pikkune distants.
### Response:
Tartu Maraton alustab ühistreeningu ja lumepäevaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimastel päevadel on suurt furoori tekitanud Teie nimevahetus. Millest see mõte tekkis?
Suur Papa vahetas nime, sest Arop on laiendus minu senisele karjäärile. Ma kasutan oma perenime, sest ma olen oma päritolu üle uhke. Mina olen mina, mina jään endaks, mina olen eestlane!
Kui võtame räpparit kui üht kuvandit, siis kas Arop kui tegelaskuju saab olema erinev Suurest Papast?
Arop ei ole tegelaskuju, vaid reaalne persoon. Ta on professionaalsem ja isiklikum oma kuvandilt, aga karm ausus ja konkreetne maailmavaade on säilinud - tegelikult on Suur Papa ja Arop ikkagi sama isiksus.
Uus aasta on alanud ning kui jätta kõrvale nimevahetus, siis mis on olulisemad teetähised, mille endale uueks aastaks seate? On selleks uus album, Eesti piiridest väljamurdmine, mingi konkreetne esinemine?
2016 on sõna otseses mõttes ahvi aasta. Kavatsen ahvi kombel tööd teha igal tandril, et valmistuda uueks aastaks ja sellest järgmiseks. Uus album tuleb ingliskeelne, mida miksib DJ Critical ja lindistab samuti tema. Produtsentidena kasutan uusi noori, et anda neile võimalus end tõestada ja luua muusikat, mis on kõige tähtsam.
Sõbraga alustasime ka uut projekti Ató Motorsport, mis on ringrajamootorrataste tiim. Sõitu alustame tuleval hooajal ja kavatsen ka ise osa võtta, ehk saan paar startigi tehtud. Eestist välja saada ei ole minu jaoks eesmärk omaette, sest erinevalt levinud üldsusest enda elu eest põgeneda välisriikidesse avastamaks, et põgeneti iseenda potenstiaali eest, kavatsen mina oma tähelepanu ja teenitud au Eestisse tagasi tuua. See on mulle oluline, et minu inimesed oleksid mu üle uhked.
Ja viimaks küsimus, mis ilmselt paljusid vaevab - kas edaspidi kuuleb veel ka sinu eestikeelset loomingut?
Eestikeelset muusikat kirjutan loomulikult edasi, aga pärast minu 2016. aastal ilmuvat albumit. Ma ei lase räpparitel ega muusikutel loorberitele persetama jääda, sest ainult konkurents viib elus edasi. Kui nad oma mugavustsoonis ainult aastalõpu auhindu "jahivad", olen mina siin, et ärritada muusikuid ja panna artiste rohkem tööd tegema. Teen seda seni, kuni näen, et mõni veel noorem võtab minu koha Eestis üle. Seda meest või naist mina silmapiiril veel aga ei näe. Ma olen noor ja tugev hip-hopi kuningas, sest ässad on näota! | Mis toimub? Arop: Suur Papa vahetas nime, sest Arop on laiendus minu senisele karjäärile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimastel päevadel on suurt furoori tekitanud Teie nimevahetus. Millest see mõte tekkis?
Suur Papa vahetas nime, sest Arop on laiendus minu senisele karjäärile. Ma kasutan oma perenime, sest ma olen oma päritolu üle uhke. Mina olen mina, mina jään endaks, mina olen eestlane!
Kui võtame räpparit kui üht kuvandit, siis kas Arop kui tegelaskuju saab olema erinev Suurest Papast?
Arop ei ole tegelaskuju, vaid reaalne persoon. Ta on professionaalsem ja isiklikum oma kuvandilt, aga karm ausus ja konkreetne maailmavaade on säilinud - tegelikult on Suur Papa ja Arop ikkagi sama isiksus.
Uus aasta on alanud ning kui jätta kõrvale nimevahetus, siis mis on olulisemad teetähised, mille endale uueks aastaks seate? On selleks uus album, Eesti piiridest väljamurdmine, mingi konkreetne esinemine?
2016 on sõna otseses mõttes ahvi aasta. Kavatsen ahvi kombel tööd teha igal tandril, et valmistuda uueks aastaks ja sellest järgmiseks. Uus album tuleb ingliskeelne, mida miksib DJ Critical ja lindistab samuti tema. Produtsentidena kasutan uusi noori, et anda neile võimalus end tõestada ja luua muusikat, mis on kõige tähtsam.
Sõbraga alustasime ka uut projekti Ató Motorsport, mis on ringrajamootorrataste tiim. Sõitu alustame tuleval hooajal ja kavatsen ka ise osa võtta, ehk saan paar startigi tehtud. Eestist välja saada ei ole minu jaoks eesmärk omaette, sest erinevalt levinud üldsusest enda elu eest põgeneda välisriikidesse avastamaks, et põgeneti iseenda potenstiaali eest, kavatsen mina oma tähelepanu ja teenitud au Eestisse tagasi tuua. See on mulle oluline, et minu inimesed oleksid mu üle uhked.
Ja viimaks küsimus, mis ilmselt paljusid vaevab - kas edaspidi kuuleb veel ka sinu eestikeelset loomingut?
Eestikeelset muusikat kirjutan loomulikult edasi, aga pärast minu 2016. aastal ilmuvat albumit. Ma ei lase räpparitel ega muusikutel loorberitele persetama jääda, sest ainult konkurents viib elus edasi. Kui nad oma mugavustsoonis ainult aastalõpu auhindu "jahivad", olen mina siin, et ärritada muusikuid ja panna artiste rohkem tööd tegema. Teen seda seni, kuni näen, et mõni veel noorem võtab minu koha Eestis üle. Seda meest või naist mina silmapiiril veel aga ei näe. Ma olen noor ja tugev hip-hopi kuningas, sest ässad on näota!
### Response:
Mis toimub? Arop: Suur Papa vahetas nime, sest Arop on laiendus minu senisele karjäärile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Riigipidamise reformisoovituste elluviimist hinnates on keeruline valida, kas hinnata retoorikat, kavatsusi, elluviimist või tulemusi," nendib riigipidamise programmi juht Külli Taro. "Soovisime keskenduda tegelikele muudatustele, ent neid on veel vähe. Samas on õnnestunud retoorikat muuta, viimastel Riigikogu valimistel oli riigireform üheks peateemaks."
Riigipidamise kava raames töötas sihtasutus koos teadlaste, ametnike, poliitikute, ettevõtjate ja vabakonna esindajatega välja Eesti riigi töökorralduse ettepanekud viies valdkonnas: arutlev demokraatia, kohalik omavalitsus, riigihaldus, valitsus ja riigikogu.
Uuringutulemuste järgi tõi programm kõige enam põhimõttelisi muudatusi arutleva demokraatia valdkonnas, mis keskendus kodanike paremale sisulisele kaasamisele seadusloome protsessidesse.
Esimene neist oli möödunud aasta veebruaris jõustunud maksukorralduse seaduse täiendus, mille järgi maksuseaduse ja selle muudatuse vastuvõtmise ning jõustumise vahele peab jääma vähemalt kuus kuud. See peaks võimaldama maksupoliitikate-alast sisukamat arutelu ja andma ühiskonnale aega nendega kohanemiseks.
Teine, praktilisem muudatus oli eelnõude infosüsteemi uuendus, mis võimaldab kodanikel eelnõusid avalikult kommenteerida.
Peale selle toodi uuringus arutleva demokraatia puhul välja ka 2016. aasta alguses valmiv rahvaalgatusveeb, millega lubatakse riigikogule ühiste pöördumiste esitamine ja nende hilisem menetlemine mugavamaks muuta.
Teistes valdkondades selgeid muudatusi programm ei toonud.
Programm keskendus kodanike sisulise kaasamise kõrval ka haldusreformi rakendamise ettepanekutele, IT-ministri ametikoha loomise vajalikkusele ja riigipalgaliste töö tõhustamisele.
Samuti nägi programm ette riigi- ja valitsussektoris bürokraatia vähendamist ning riigikogu töökorralduse muutmist. | Riigipidamise kava: juttu rohkem kui tulemusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Riigipidamise reformisoovituste elluviimist hinnates on keeruline valida, kas hinnata retoorikat, kavatsusi, elluviimist või tulemusi," nendib riigipidamise programmi juht Külli Taro. "Soovisime keskenduda tegelikele muudatustele, ent neid on veel vähe. Samas on õnnestunud retoorikat muuta, viimastel Riigikogu valimistel oli riigireform üheks peateemaks."
Riigipidamise kava raames töötas sihtasutus koos teadlaste, ametnike, poliitikute, ettevõtjate ja vabakonna esindajatega välja Eesti riigi töökorralduse ettepanekud viies valdkonnas: arutlev demokraatia, kohalik omavalitsus, riigihaldus, valitsus ja riigikogu.
Uuringutulemuste järgi tõi programm kõige enam põhimõttelisi muudatusi arutleva demokraatia valdkonnas, mis keskendus kodanike paremale sisulisele kaasamisele seadusloome protsessidesse.
Esimene neist oli möödunud aasta veebruaris jõustunud maksukorralduse seaduse täiendus, mille järgi maksuseaduse ja selle muudatuse vastuvõtmise ning jõustumise vahele peab jääma vähemalt kuus kuud. See peaks võimaldama maksupoliitikate-alast sisukamat arutelu ja andma ühiskonnale aega nendega kohanemiseks.
Teine, praktilisem muudatus oli eelnõude infosüsteemi uuendus, mis võimaldab kodanikel eelnõusid avalikult kommenteerida.
Peale selle toodi uuringus arutleva demokraatia puhul välja ka 2016. aasta alguses valmiv rahvaalgatusveeb, millega lubatakse riigikogule ühiste pöördumiste esitamine ja nende hilisem menetlemine mugavamaks muuta.
Teistes valdkondades selgeid muudatusi programm ei toonud.
Programm keskendus kodanike sisulise kaasamise kõrval ka haldusreformi rakendamise ettepanekutele, IT-ministri ametikoha loomise vajalikkusele ja riigipalgaliste töö tõhustamisele.
Samuti nägi programm ette riigi- ja valitsussektoris bürokraatia vähendamist ning riigikogu töökorralduse muutmist.
### Response:
Riigipidamise kava: juttu rohkem kui tulemusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Riigikogu kiitis mullu heaks valimisea alampiiri langetamise kohalikel valimistel 16. eluaastale ning enne järgmisi võimalikke samme tuleks esmalt ära oodata, mida see muudatus endaga kaasa toob ja milline saab olema noorte valimisaktiivsus,“ põhjendas komisjoni esimees Kalle Laanet.
Ta märkis ka seda, et noored saavad täna kuuluda parteide noorteorganisatsioonidesse ning nende suuremaks kaasamiseks poliitikasse ei peaks ilmtingimata alandama erakonna liikmeks kuulumise vanusepiiri.
Põhiseaduskomisjoni liige ja eelnõu koostaja Peeter Ernits põhjendas vanusepiiri muutmist valimisea alandamisega. „Kui kohaliku omavalitsuse valimistel anti hääletamisõigus vähemalt 16-aastastele isikutele, siis tuleks samasugune võimalus ette näha ka samas vanuses noortele erakonda kuuluvuse suhtes,“ ütles ta.
Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu seletuskirjas märgitakse, et valimisea alandamine kohalikel valimistel võib kaasa tuua noorte suureneva huvi poliitika vastu ning poliitikahuvilistelt noortelt ei tohiks võtta võimalust astuda enda põhimõtetega sarnasesse erakonda.
Seaduseelnõu tuleb riigikogus esimesele lugemisele 19. jaanuaril. Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel menetlusest välja hääletada. | Parteiliikme vanusepiiri langetamise idee ei leidnud toetust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Riigikogu kiitis mullu heaks valimisea alampiiri langetamise kohalikel valimistel 16. eluaastale ning enne järgmisi võimalikke samme tuleks esmalt ära oodata, mida see muudatus endaga kaasa toob ja milline saab olema noorte valimisaktiivsus,“ põhjendas komisjoni esimees Kalle Laanet.
Ta märkis ka seda, et noored saavad täna kuuluda parteide noorteorganisatsioonidesse ning nende suuremaks kaasamiseks poliitikasse ei peaks ilmtingimata alandama erakonna liikmeks kuulumise vanusepiiri.
Põhiseaduskomisjoni liige ja eelnõu koostaja Peeter Ernits põhjendas vanusepiiri muutmist valimisea alandamisega. „Kui kohaliku omavalitsuse valimistel anti hääletamisõigus vähemalt 16-aastastele isikutele, siis tuleks samasugune võimalus ette näha ka samas vanuses noortele erakonda kuuluvuse suhtes,“ ütles ta.
Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu seletuskirjas märgitakse, et valimisea alandamine kohalikel valimistel võib kaasa tuua noorte suureneva huvi poliitika vastu ning poliitikahuvilistelt noortelt ei tohiks võtta võimalust astuda enda põhimõtetega sarnasesse erakonda.
Seaduseelnõu tuleb riigikogus esimesele lugemisele 19. jaanuaril. Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel menetlusest välja hääletada.
### Response:
Parteiliikme vanusepiiri langetamise idee ei leidnud toetust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Di Maggio oli Sitsiilia kuritegelikus organisatsioonis Cosa Nostra kõrgel kohal juba ajal, kui seda juhtis kurikuulus Salvatore "Toto" Riina, ning tema näol on tegu ainsa Riina lähikonna liikmega, kes on endiselt vabaduses, vahendas The Local (lisatud video).
1980. aastatel oli ta koos sadade teiste mafioosodega kohtu all, kuid tema vastu esitatud süüdistus kümnete palgamõrvade tellimises ei leidnud kohtus tõendamist.
Di Maggio on ka ise olnud rünnakute sihtmärgiks, kuid kahest atentaadikatsest õnnestus tal eluga pääseda.
Juubelipidustused said alguse luksuslikus Cinisi banketisaalis, seejärel korraldati aga uhke ilutulestik hoolimata asjaolust, et sel hetkel oli ilutulestik linnavalitsuse poolt piirkonna õhusaaste vähendamiseks ära keelatud.
Samuti võttis eakas maffiaboss kogu päeva vastu erinevaid õnnitlejaid, nende seas ka tavalisi linnakodanikke.
Palermo linnapeale Giangiacomo Palazzolo selline suurejoonelisus ei meeldinud. "Täna võib Di Maggio ju ohutu olla, kuid see lugu häirib mind ja ma võtan kasutusele vastavad meetmed. Tema on mafiooso, aga see linn ei ole," rõhutas ta.
Sotsiaalmeedias aga juhiti tähelepanu sellele, et Palermo on ka paljude maffia ohvrite sünnilinnaks - näiteks ilutulestikku oli näha ka Falcone–Borsellino lennujaamast. Maffiavastaseid kohtuprotsesse läbi viinud kohtunikud Giovanni Falcone ja Paolo Borsellino tapeti maffia poolt 1992. aastal. | Sitsiilia maffiaboss tähistas suurejooneliselt oma 100. sünnipäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Di Maggio oli Sitsiilia kuritegelikus organisatsioonis Cosa Nostra kõrgel kohal juba ajal, kui seda juhtis kurikuulus Salvatore "Toto" Riina, ning tema näol on tegu ainsa Riina lähikonna liikmega, kes on endiselt vabaduses, vahendas The Local (lisatud video).
1980. aastatel oli ta koos sadade teiste mafioosodega kohtu all, kuid tema vastu esitatud süüdistus kümnete palgamõrvade tellimises ei leidnud kohtus tõendamist.
Di Maggio on ka ise olnud rünnakute sihtmärgiks, kuid kahest atentaadikatsest õnnestus tal eluga pääseda.
Juubelipidustused said alguse luksuslikus Cinisi banketisaalis, seejärel korraldati aga uhke ilutulestik hoolimata asjaolust, et sel hetkel oli ilutulestik linnavalitsuse poolt piirkonna õhusaaste vähendamiseks ära keelatud.
Samuti võttis eakas maffiaboss kogu päeva vastu erinevaid õnnitlejaid, nende seas ka tavalisi linnakodanikke.
Palermo linnapeale Giangiacomo Palazzolo selline suurejoonelisus ei meeldinud. "Täna võib Di Maggio ju ohutu olla, kuid see lugu häirib mind ja ma võtan kasutusele vastavad meetmed. Tema on mafiooso, aga see linn ei ole," rõhutas ta.
Sotsiaalmeedias aga juhiti tähelepanu sellele, et Palermo on ka paljude maffia ohvrite sünnilinnaks - näiteks ilutulestikku oli näha ka Falcone–Borsellino lennujaamast. Maffiavastaseid kohtuprotsesse läbi viinud kohtunikud Giovanni Falcone ja Paolo Borsellino tapeti maffia poolt 1992. aastal.
### Response:
Sitsiilia maffiaboss tähistas suurejooneliselt oma 100. sünnipäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Harju maakohus mõistis islamiterrorismi toetamises süüdi 25-aastase Ramil Khalilovi, keda karistati 7 aasta pikkuse vangistusega ja 30-aastase Roman Manko, keda karistati 5 aasta pikkuse vangistusega.
Süüdistuse kohaselt toetasid mehed varem Eestis elanud Ivan Sazanakovi tegevust Süüria territooriumil tegutsevas relvastatud terroristlikus ühenduses, kuhu ta siirdus kaitsepolitsei andmetel võitlema 2013. aastal.
Kohus rõhutas karistuse määramisel üld- ja eripreventsiooni eesmärke ehk taheti teha selgeks, et Eestis kuriteod avastatakse ja need ei jää karistuseta.
Kriminoloogia professor Jaan Ginter rõhutas, et karistus peabki arvetsama esmalt süü ulatust ja arvesse võtma seda kergendavaid ja raskendavad asjaolusid.
"Üldpreventsiooni puhul on meil eesmärk, et me saaksime mõjutada elanikkonda tervikuna, et neil ei oleks selliseid mõtteid, et mõistlik oleks kuretegusid toime panna," rääkis Ginter.
Kohus rõhutas, et kuigi süüdi mõistetud isikute teod ei olnud suured, oli nende süü suur. Ginteri sõnul tähendab see seda, et karistus ei tohi olla suurem kui süü ja kuna terrorismi kuritegude puhul on süü erakordselt suur, siis on karmid ka karistused.
"Küsimus, kas see süü oli nii suur, et seitse aastat vangistust mõista, ei ole nii kergelt ja selgelt välja öeldav. Kui me vaatame, mis toimub välisriikides, siis ISIS-e kontaktidega isikuid on välismaal päris palju, kes on Süüriast ise tagasi tulnud. Ja neid kõiki sugugi mitte vastutusele võetud ei ole ja ega me Sazanakovi tegude kohta ka kogu teavet veel ei oma. Kas see rahastamine oli tõepoolest nii suur süü, et seitse aastat vangis istuda. Siin me peaksime hakkama võrdlema sellega, mis välisriikides tehtud on. Aga signaal on antud. See võib põhjendatud olla, aga ma kohe ei ole valmis ütlema, et see põhjendatud on," lõpetas Ginter. | Ginter: Manko ja Khaliloviga saadeti ühiskonnale signaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Harju maakohus mõistis islamiterrorismi toetamises süüdi 25-aastase Ramil Khalilovi, keda karistati 7 aasta pikkuse vangistusega ja 30-aastase Roman Manko, keda karistati 5 aasta pikkuse vangistusega.
Süüdistuse kohaselt toetasid mehed varem Eestis elanud Ivan Sazanakovi tegevust Süüria territooriumil tegutsevas relvastatud terroristlikus ühenduses, kuhu ta siirdus kaitsepolitsei andmetel võitlema 2013. aastal.
Kohus rõhutas karistuse määramisel üld- ja eripreventsiooni eesmärke ehk taheti teha selgeks, et Eestis kuriteod avastatakse ja need ei jää karistuseta.
Kriminoloogia professor Jaan Ginter rõhutas, et karistus peabki arvetsama esmalt süü ulatust ja arvesse võtma seda kergendavaid ja raskendavad asjaolusid.
"Üldpreventsiooni puhul on meil eesmärk, et me saaksime mõjutada elanikkonda tervikuna, et neil ei oleks selliseid mõtteid, et mõistlik oleks kuretegusid toime panna," rääkis Ginter.
Kohus rõhutas, et kuigi süüdi mõistetud isikute teod ei olnud suured, oli nende süü suur. Ginteri sõnul tähendab see seda, et karistus ei tohi olla suurem kui süü ja kuna terrorismi kuritegude puhul on süü erakordselt suur, siis on karmid ka karistused.
"Küsimus, kas see süü oli nii suur, et seitse aastat vangistust mõista, ei ole nii kergelt ja selgelt välja öeldav. Kui me vaatame, mis toimub välisriikides, siis ISIS-e kontaktidega isikuid on välismaal päris palju, kes on Süüriast ise tagasi tulnud. Ja neid kõiki sugugi mitte vastutusele võetud ei ole ja ega me Sazanakovi tegude kohta ka kogu teavet veel ei oma. Kas see rahastamine oli tõepoolest nii suur süü, et seitse aastat vangis istuda. Siin me peaksime hakkama võrdlema sellega, mis välisriikides tehtud on. Aga signaal on antud. See võib põhjendatud olla, aga ma kohe ei ole valmis ütlema, et see põhjendatud on," lõpetas Ginter.
### Response:
Ginter: Manko ja Khaliloviga saadeti ühiskonnale signaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Newcastle Unitedi seis ei ole kiita, Premier League'i tabelis asutakse 18. positsioonil ja nii on vaja meeskonda tugevdada, et sügisel esiliigat ei mängitaks. Eile toodi endale Saivet ja juba pool ööpäeva hiljem on Swanseaga kokku lepitud 16 miljoni euro suuruses diilis Shelvey ostmiseks, kirjutab soccernet.ee.
2013. aastal Liverpoolist Swanseasse siirdunud poolkaitsja on ennast Walesi klubi särgis mänginud stabiilseks Inglismaa koondise mängijaks ja korra on Shelvey rahvuskoondisega käinud ka Eestis, kuigi siin tänaseks 23-aastane Charltoni kasvandik mängu ei saanud. | Newcastle United hankis Inglismaa koondise poolkaitsja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Newcastle Unitedi seis ei ole kiita, Premier League'i tabelis asutakse 18. positsioonil ja nii on vaja meeskonda tugevdada, et sügisel esiliigat ei mängitaks. Eile toodi endale Saivet ja juba pool ööpäeva hiljem on Swanseaga kokku lepitud 16 miljoni euro suuruses diilis Shelvey ostmiseks, kirjutab soccernet.ee.
2013. aastal Liverpoolist Swanseasse siirdunud poolkaitsja on ennast Walesi klubi särgis mänginud stabiilseks Inglismaa koondise mängijaks ja korra on Shelvey rahvuskoondisega käinud ka Eestis, kuigi siin tänaseks 23-aastane Charltoni kasvandik mängu ei saanud.
### Response:
Newcastle United hankis Inglismaa koondise poolkaitsja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Pole aus, et Valverde-sugune rattur ei ole osalenud Girol. Mitmekülgse ratturina saab Valverdega arvestada igal võidusõidul. Ta kinnitas seda eelmisel aastal, kui jõudis Tour de France'il poodiumile. Ausalt, see on moraalne võlg, et nii pikalt profispordis olnud mees pole ise kogenud üht suuremat velotuuri,“ rääkis Unzue.
2009. aastal Vuelta võitnud ja kahel viimasel hooajal maailma edetabeli esikohal lõpetanud Valverde keskendub tänavu suurtuuride kõrval rohkem ühepäevasõitudele, kirjutab spordipartner.ee. | Alejandro Valverde võib tänavu osaleda kõigil kolmel suurtuuril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Pole aus, et Valverde-sugune rattur ei ole osalenud Girol. Mitmekülgse ratturina saab Valverdega arvestada igal võidusõidul. Ta kinnitas seda eelmisel aastal, kui jõudis Tour de France'il poodiumile. Ausalt, see on moraalne võlg, et nii pikalt profispordis olnud mees pole ise kogenud üht suuremat velotuuri,“ rääkis Unzue.
2009. aastal Vuelta võitnud ja kahel viimasel hooajal maailma edetabeli esikohal lõpetanud Valverde keskendub tänavu suurtuuride kõrval rohkem ühepäevasõitudele, kirjutab spordipartner.ee.
### Response:
Alejandro Valverde võib tänavu osaleda kõigil kolmel suurtuuril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Moodsa armastusdraama peaosaline on noor naine Tony, kes satub pärast rasket suusaõnnetust rehabilitatsioonikeskusesse, kus ta meditsiinipersonalist sõltudes ja valuvaigistite mõju all oma vigastatud jalga ravides võtab aega, et meenutada viimast aastakümmet oma elust, mille pööras pea peale pöörane suhe Georgioga. Tony püüab mõista, mis oli selle suure armastuse taga, et ta suutis aastaid vastu pidada hävitavalt kirglikus suhtes. Füüsilist tervist taastades on Tony valmis ka psüühiliselt puhastuma.
Filmi peaosalist Tonyt kehastav Emmanuelle Bercot võitis mullu Cannes'i filmifestivalil parima naisnäitleja auhinna, mida ta jagas samuti 15. jaanuaril ekraanile tuleva draama "Carol" ühe peaosalise Rooney Maraga.
Režissöör Maïwenn tegi oma esimesed filmirollid juba 5-aastase lapsnäitlejana. Kuigi ta astub siiani filmides näitlejana üles, on ta viimase 10 aasta jooksul olnud ühe lühi- ja 5 mängufilmi lavastajaks. Maïwenni eelmine film "Poliss" linastus Eesti ekraanidel 2011. aastal. Selles filmis tegi näitlejana ja stsenaristina kaasa ka "Minu kuninga" peaosaline Emmanuelle Bercot, kes on samuti lisaks näitlejatööle ka aktiivne filmirežissöör. Bercot' eelmine film "Bettie läheb ära" oli kahe aasta eest ka Eesti kinodes. Tema viimane film "Pea püsti", mis oli mulluse Cannes'i filmifestivali avafilmiks, jõuab Eesti kinodesse märtsi lõpus. Mõlemas filmis on peaosaliseks prantsuse kino superstaar Catherine Deneuve.
"Minu kuninga" teises peaosas on Vincent Cassel, keda võib hetkel näha kinodes linastuvas muinasjutufilmis "Lugude lugu". Kaasa teevad väga andekad noored näitlejad Isild Le Besco ja Louis Garrel, kes on mõlemad ka paljulubavad režissöörid.
"Minu kuningas" esilinastub kinos Artis 14. jaanuaril kell 18:45 Eesti Naise filmiõhtu raames.
Filmi info Artise kodulehel. | Kinos Artis esilinastuv prantsuse draama "Minu kuningas" pakub kirge ja armastust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Moodsa armastusdraama peaosaline on noor naine Tony, kes satub pärast rasket suusaõnnetust rehabilitatsioonikeskusesse, kus ta meditsiinipersonalist sõltudes ja valuvaigistite mõju all oma vigastatud jalga ravides võtab aega, et meenutada viimast aastakümmet oma elust, mille pööras pea peale pöörane suhe Georgioga. Tony püüab mõista, mis oli selle suure armastuse taga, et ta suutis aastaid vastu pidada hävitavalt kirglikus suhtes. Füüsilist tervist taastades on Tony valmis ka psüühiliselt puhastuma.
Filmi peaosalist Tonyt kehastav Emmanuelle Bercot võitis mullu Cannes'i filmifestivalil parima naisnäitleja auhinna, mida ta jagas samuti 15. jaanuaril ekraanile tuleva draama "Carol" ühe peaosalise Rooney Maraga.
Režissöör Maïwenn tegi oma esimesed filmirollid juba 5-aastase lapsnäitlejana. Kuigi ta astub siiani filmides näitlejana üles, on ta viimase 10 aasta jooksul olnud ühe lühi- ja 5 mängufilmi lavastajaks. Maïwenni eelmine film "Poliss" linastus Eesti ekraanidel 2011. aastal. Selles filmis tegi näitlejana ja stsenaristina kaasa ka "Minu kuninga" peaosaline Emmanuelle Bercot, kes on samuti lisaks näitlejatööle ka aktiivne filmirežissöör. Bercot' eelmine film "Bettie läheb ära" oli kahe aasta eest ka Eesti kinodes. Tema viimane film "Pea püsti", mis oli mulluse Cannes'i filmifestivali avafilmiks, jõuab Eesti kinodesse märtsi lõpus. Mõlemas filmis on peaosaliseks prantsuse kino superstaar Catherine Deneuve.
"Minu kuninga" teises peaosas on Vincent Cassel, keda võib hetkel näha kinodes linastuvas muinasjutufilmis "Lugude lugu". Kaasa teevad väga andekad noored näitlejad Isild Le Besco ja Louis Garrel, kes on mõlemad ka paljulubavad režissöörid.
"Minu kuningas" esilinastub kinos Artis 14. jaanuaril kell 18:45 Eesti Naise filmiõhtu raames.
Filmi info Artise kodulehel.
### Response:
Kinos Artis esilinastuv prantsuse draama "Minu kuningas" pakub kirge ja armastust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Anti Marguste sündis 5. augustil 1931. aastal. Ta on lõpetanud 1953. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna ja 1960 Tallinna Konservatooriumi kompositsioonierialal Mart Saare ja Anatoli Garšneki juures. Aastatel 1962–2001 õpetas ta G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis muusikateoreetilisi aineid ning rahvaloomingut.
Tema arvukate teoste hulka kuulub nii suur- kui ka väikevorme, ta on kirjutanud sümfoonilist muusikat (sh kuus sümfooniat), instrumentaalkontserte ja –kammermuusikat, soololaule, hulgaliselt koorimuusikat. Suures osas põhineb Marguste helilooming regilaulul.
1983. aastal pälvis ta Eesti NSV muusika-aastapreemia ja 2012. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. 2013. aastal omistati talle Valgetähe III klassi teenetemärk. 2015. aastal tunnustati teda eesti Muusikanõukogu Heliloomingupreemiaga. | Suri Anti Marguste | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Anti Marguste sündis 5. augustil 1931. aastal. Ta on lõpetanud 1953. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna ja 1960 Tallinna Konservatooriumi kompositsioonierialal Mart Saare ja Anatoli Garšneki juures. Aastatel 1962–2001 õpetas ta G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis muusikateoreetilisi aineid ning rahvaloomingut.
Tema arvukate teoste hulka kuulub nii suur- kui ka väikevorme, ta on kirjutanud sümfoonilist muusikat (sh kuus sümfooniat), instrumentaalkontserte ja –kammermuusikat, soololaule, hulgaliselt koorimuusikat. Suures osas põhineb Marguste helilooming regilaulul.
1983. aastal pälvis ta Eesti NSV muusika-aastapreemia ja 2012. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. 2013. aastal omistati talle Valgetähe III klassi teenetemärk. 2015. aastal tunnustati teda eesti Muusikanõukogu Heliloomingupreemiaga.
### Response:
Suri Anti Marguste |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Me oleme ikkagi puhvertsoon Venemaa ja muu Euroopa vahel,“ rääkis Raud Eesti rollist hetke maailmapoliitilisel kaardil.
„Mitmed Vene analüütikud, kellega me rääkisime, ütlesid, et kui tegelikult võiks mingisugune sõjaline konflikt alata Venemaa ja USA vahel, siis see ei alga kuskil Türgis või Süürias, vaid just siin meie territooriumil.“
„Kui NATO korraldab oma õppusi ja Venemaa korraldab oma õppusi, siis piisab vaid ühest veast ja teine pool vastab kohe samaga ja võibki kriis puhkeda. Me oleme tegelikult siin rindejoonel. Seda näitas ka Eston Kohveri juhtum,“ lisas Raud.
Raua sõnul on küll Eesti väike piiririik, kuid Venemaal teatakse, et sellest piirist algab ka Euroopa ja NATO.
„Venemaa suunalt vaadatuna on Balti riigid häirivad väikesed pistrikud, kes püüavad siin oma tiibu laksutada USA ja teiste riikide abil. Seda kahtlemata pannakse tähele, et siin toimuvad õppused ja siia saabuvad NATO väed,“ rääkis ta. | Neeme Raud: piisab vaid ühest veast ja võibki kriis puhkeda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Me oleme ikkagi puhvertsoon Venemaa ja muu Euroopa vahel,“ rääkis Raud Eesti rollist hetke maailmapoliitilisel kaardil.
„Mitmed Vene analüütikud, kellega me rääkisime, ütlesid, et kui tegelikult võiks mingisugune sõjaline konflikt alata Venemaa ja USA vahel, siis see ei alga kuskil Türgis või Süürias, vaid just siin meie territooriumil.“
„Kui NATO korraldab oma õppusi ja Venemaa korraldab oma õppusi, siis piisab vaid ühest veast ja teine pool vastab kohe samaga ja võibki kriis puhkeda. Me oleme tegelikult siin rindejoonel. Seda näitas ka Eston Kohveri juhtum,“ lisas Raud.
Raua sõnul on küll Eesti väike piiririik, kuid Venemaal teatakse, et sellest piirist algab ka Euroopa ja NATO.
„Venemaa suunalt vaadatuna on Balti riigid häirivad väikesed pistrikud, kes püüavad siin oma tiibu laksutada USA ja teiste riikide abil. Seda kahtlemata pannakse tähele, et siin toimuvad õppused ja siia saabuvad NATO väed,“ rääkis ta.
### Response:
Neeme Raud: piisab vaid ühest veast ja võibki kriis puhkeda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | AHHAA keskuse juhatuse esimehe Andres Juure sõnul tekkis vajadus uue pinna järele juba paar aastat tagasi. Remondi tulemusena valmib vajalik lisapind uute eksponaatidega. "Ühe poole remondist tingis AHHAA õppeprogrammide tellimuste arvu suurenemine. Hetkel käib meil suur hulk kooligruppe, kelle kõigi teenindamiseks jääb meil ruumi puudu," ütles Juur.
Teine pool on AHHAA püsiekspositsioon, mis ootab pingsalt uuenduskuuri. "Selle aasta suurprojektiks saab olema püsiekspositsiooni täiendamine. Elusaali juurdeehitus on üks osa sellest," lisas juhatuse esimees.
Teaduskeskuse AHHAA elusaalis on vee ja elus loodusega seotud eksponaadid. Juurdeehituse eesmärk on luua võimalused uutele eksponaatidele, mille jaoks puudusid varem sobivad tingimused. Näiteks ehitatakse juurde mitu uut eksponaati läbi mitme tasapinna, oma koha saavad lindude, hallituse ning tolmulestade maailm.
Suur osa seni elusaalis olnud eksponaatidest kolitakse ajutiselt teistesse saalidesse ja nad jäävad külastajatele nähtavaks.
Kokku on Teaduskeskuses AHHAA 2300 ruutmeetrit näitusepinda. Inimesi ootab näitustesaalides rohkem kui 150 käed-külge näituseksponaati. Püsiekspositsiooni täiendab igal aastal kaks korda vahetuv ajutine näitus, millest pragune "Ahhaa, ülisalajane!" on avatud veel kuni 17. aprillini 2016. | Teaduskeskus AHHAA laieneb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
AHHAA keskuse juhatuse esimehe Andres Juure sõnul tekkis vajadus uue pinna järele juba paar aastat tagasi. Remondi tulemusena valmib vajalik lisapind uute eksponaatidega. "Ühe poole remondist tingis AHHAA õppeprogrammide tellimuste arvu suurenemine. Hetkel käib meil suur hulk kooligruppe, kelle kõigi teenindamiseks jääb meil ruumi puudu," ütles Juur.
Teine pool on AHHAA püsiekspositsioon, mis ootab pingsalt uuenduskuuri. "Selle aasta suurprojektiks saab olema püsiekspositsiooni täiendamine. Elusaali juurdeehitus on üks osa sellest," lisas juhatuse esimees.
Teaduskeskuse AHHAA elusaalis on vee ja elus loodusega seotud eksponaadid. Juurdeehituse eesmärk on luua võimalused uutele eksponaatidele, mille jaoks puudusid varem sobivad tingimused. Näiteks ehitatakse juurde mitu uut eksponaati läbi mitme tasapinna, oma koha saavad lindude, hallituse ning tolmulestade maailm.
Suur osa seni elusaalis olnud eksponaatidest kolitakse ajutiselt teistesse saalidesse ja nad jäävad külastajatele nähtavaks.
Kokku on Teaduskeskuses AHHAA 2300 ruutmeetrit näitusepinda. Inimesi ootab näitustesaalides rohkem kui 150 käed-külge näituseksponaati. Püsiekspositsiooni täiendab igal aastal kaks korda vahetuv ajutine näitus, millest pragune "Ahhaa, ülisalajane!" on avatud veel kuni 17. aprillini 2016.
### Response:
Teaduskeskus AHHAA laieneb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval lasid Prantsuse politseinikud maha mehe, kes ründas noaga ähvardades ja võlts-pommivesti kandes üht Pariisi põhjaosas asuvat politseijaoskonda. Rünnak leidis aset Charlie Hebdo terrorirünnaku aastapäeval ning väidetavalt oli mees karjunud islamistlikke hüüdlauseid, vahendas The Local.
Prantsuse võimud teatasid reedel, et ründaja surnukeha tuvastati tema lähedaste poolt ning et tegu on Tuneesiast pärit Tarek Belgacemiga. Pariisi prokurör François Molins lausus, et mehe juurest leiti mobiiltelefon Saksa päritolu SIM-kaardiga. Prantsuse meedia kohaselt oli seal ka araabiakeelseid tekstisõnumeid, mis olid saadetud Saksamaalt.
Nädalavahetusel teatasid omakorda Saksamaa võimud, et Belgacem oli varem elanud Recklinghauseni linnas asunud varjupaigataotlejate keskuses.
Täna kirjutas ajaleht Bild, et Belgacem peeti 2014. aasta veebruaris kinni, kuna arvati, et ta ründas ühes Kölni ööklubis naisterahvast. Väidetavalt oli mees vägivalla abil katsunud naise intiimseid kehaosi.
Kuna aastavahetusel toimus Kölni kesklinnas immigrantide jõukude poolt korraldatud seksuaalkuritegude laine, kahtlustatakse nüüd, et ka Belgacem võis sellega seotud olla. Praegu on teada, et vähemalt üks tema sõpru peeti aastavahetuse sündmuste käigus politsei poolt kinni.
Der Spiegeli andmetel oli Belgacem juba varem Saksa politsei tähelepanu äratanud ka seetõttu, et oli poseerinud põgenikekeskuses terrorirühmituse ISIS lipuga.
Mida rohkem võimuesindajad ja ajakirjandus mehe tausta kohta uurivad, seda rohkem üllatavaid seoseid avalikus tuleb. Nüüdseks on teada, et Belgacem on põgenikuna esinenud mitmetes Euroopa riikides (lisaks Saksamaale ja Prantsusmaale ka Itaalias, Rootsis ja isegi Luksemburgis). Mõnikord on ta olnud süürlane, siis marokolane ning isegi grusiin.
Seega on juhtumiga seoses kerkinud taas kord esile küsimus, kui lihtne on migrantidel oma tegelikku isikut varjata ja erinevate EL liikmesriikide vahel rännata. | Pariisis maha lastud terroristi seostatakse Kölnis toimunud seksuaalrünnakuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval lasid Prantsuse politseinikud maha mehe, kes ründas noaga ähvardades ja võlts-pommivesti kandes üht Pariisi põhjaosas asuvat politseijaoskonda. Rünnak leidis aset Charlie Hebdo terrorirünnaku aastapäeval ning väidetavalt oli mees karjunud islamistlikke hüüdlauseid, vahendas The Local.
Prantsuse võimud teatasid reedel, et ründaja surnukeha tuvastati tema lähedaste poolt ning et tegu on Tuneesiast pärit Tarek Belgacemiga. Pariisi prokurör François Molins lausus, et mehe juurest leiti mobiiltelefon Saksa päritolu SIM-kaardiga. Prantsuse meedia kohaselt oli seal ka araabiakeelseid tekstisõnumeid, mis olid saadetud Saksamaalt.
Nädalavahetusel teatasid omakorda Saksamaa võimud, et Belgacem oli varem elanud Recklinghauseni linnas asunud varjupaigataotlejate keskuses.
Täna kirjutas ajaleht Bild, et Belgacem peeti 2014. aasta veebruaris kinni, kuna arvati, et ta ründas ühes Kölni ööklubis naisterahvast. Väidetavalt oli mees vägivalla abil katsunud naise intiimseid kehaosi.
Kuna aastavahetusel toimus Kölni kesklinnas immigrantide jõukude poolt korraldatud seksuaalkuritegude laine, kahtlustatakse nüüd, et ka Belgacem võis sellega seotud olla. Praegu on teada, et vähemalt üks tema sõpru peeti aastavahetuse sündmuste käigus politsei poolt kinni.
Der Spiegeli andmetel oli Belgacem juba varem Saksa politsei tähelepanu äratanud ka seetõttu, et oli poseerinud põgenikekeskuses terrorirühmituse ISIS lipuga.
Mida rohkem võimuesindajad ja ajakirjandus mehe tausta kohta uurivad, seda rohkem üllatavaid seoseid avalikus tuleb. Nüüdseks on teada, et Belgacem on põgenikuna esinenud mitmetes Euroopa riikides (lisaks Saksamaale ja Prantsusmaale ka Itaalias, Rootsis ja isegi Luksemburgis). Mõnikord on ta olnud süürlane, siis marokolane ning isegi grusiin.
Seega on juhtumiga seoses kerkinud taas kord esile küsimus, kui lihtne on migrantidel oma tegelikku isikut varjata ja erinevate EL liikmesriikide vahel rännata.
### Response:
Pariisis maha lastud terroristi seostatakse Kölnis toimunud seksuaalrünnakuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VIDEO | Koduse korvpalliliiga nädala ilusaima hetke pakkus Pärnu keskmängija | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
VIDEO | Koduse korvpalliliiga nädala ilusaima hetke pakkus Pärnu keskmängija | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Võibolla on asi mõnevõrra maha rahunenud. Me nägime eile Iraani poolt sellist viisakat sammu, nad lasid ametist lahti Teherani kuberneri asejulgeoleku ametnike, keda peetakse vastutavaks selle eest, et Saudi Araabia saatkonda Teheranis rünnati. 50 inimest on ka praeguseks vahistatud. Iraan näitab, et nad võtavad seda küsimust tõsiselt," kommenteeris Kalm sündmuste viimaseid arenguid Vikerraadio saates "Uudis +".
Samas lisas tema sõnul õli tulle veidi see, et Iraani välisminister kirjutas pühapäeval New York Timesi arvamusküljes, et Saudi Araabia on see, kes tüli norib.
Tüli on tema sõnul suur, aga see on mõnda aega juba suur olnud. Relvakonflikti Saudi Araabia ja Iraani vahel Kalm eriti tõenäoliseks ei pea.
Võimalikku Süüria rahuprotsessi see tüli kindlasti raskendab, arvas Kalm. "Kui osapooled saavad omavahel raskemini läbi, siis on neil ka raskem maha istuda," lausus ta.
Saatejuht Lauri Varik küsis Kalmult kummal on ülekaal mõjukuses või huvide paremas positsioneerimises.
"Kindlasti on Saudi Araabia jõukam riik, millel on rohkem vahendeid, mida kasutada," vastas Kalm.
Samuti on Saudi Araabia piirkonnas rohkem toetust saanud. Saudi Araabiat on toetanud Araabia liiga ja Türgi, kes küll üritab mõlemaga hästi läbi saada.
Seda arvesse võttes on Kalmu sõnul Saudi Araabial piirkonnas justkui rohkem mõjukust.
Samas märkis Kalm, et Saudi Araabia suhetes Ameerika Ühendriikidega on näga mõrasid. USA üritab olla neutraalne. "Saudi Araabia seda Ameerikale heidabki ette, et miks nad nii neutraalsed on."
Lisaks on Saudi Araabia tema sõnul mures, et Iraan muutub tänu sankstioonide kaotamisele USA poolt piirkonnas tugevamaks.
"Venemaa samal ajal püüab mõlemaga hästi läbi saada ja on antud küsimuses väga neutraalse positsiooni võtnud, öeldes, et vaimuliku hukkamine oli siseriiklik asi, aga ka et Saudi Araabia reageeris üle," rääkis ta. | Kaitseuuringute keskuse teadur: Saudi Araabia ja Iraani tüli hakkab vaibuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Võibolla on asi mõnevõrra maha rahunenud. Me nägime eile Iraani poolt sellist viisakat sammu, nad lasid ametist lahti Teherani kuberneri asejulgeoleku ametnike, keda peetakse vastutavaks selle eest, et Saudi Araabia saatkonda Teheranis rünnati. 50 inimest on ka praeguseks vahistatud. Iraan näitab, et nad võtavad seda küsimust tõsiselt," kommenteeris Kalm sündmuste viimaseid arenguid Vikerraadio saates "Uudis +".
Samas lisas tema sõnul õli tulle veidi see, et Iraani välisminister kirjutas pühapäeval New York Timesi arvamusküljes, et Saudi Araabia on see, kes tüli norib.
Tüli on tema sõnul suur, aga see on mõnda aega juba suur olnud. Relvakonflikti Saudi Araabia ja Iraani vahel Kalm eriti tõenäoliseks ei pea.
Võimalikku Süüria rahuprotsessi see tüli kindlasti raskendab, arvas Kalm. "Kui osapooled saavad omavahel raskemini läbi, siis on neil ka raskem maha istuda," lausus ta.
Saatejuht Lauri Varik küsis Kalmult kummal on ülekaal mõjukuses või huvide paremas positsioneerimises.
"Kindlasti on Saudi Araabia jõukam riik, millel on rohkem vahendeid, mida kasutada," vastas Kalm.
Samuti on Saudi Araabia piirkonnas rohkem toetust saanud. Saudi Araabiat on toetanud Araabia liiga ja Türgi, kes küll üritab mõlemaga hästi läbi saada.
Seda arvesse võttes on Kalmu sõnul Saudi Araabial piirkonnas justkui rohkem mõjukust.
Samas märkis Kalm, et Saudi Araabia suhetes Ameerika Ühendriikidega on näga mõrasid. USA üritab olla neutraalne. "Saudi Araabia seda Ameerikale heidabki ette, et miks nad nii neutraalsed on."
Lisaks on Saudi Araabia tema sõnul mures, et Iraan muutub tänu sankstioonide kaotamisele USA poolt piirkonnas tugevamaks.
"Venemaa samal ajal püüab mõlemaga hästi läbi saada ja on antud küsimuses väga neutraalse positsiooni võtnud, öeldes, et vaimuliku hukkamine oli siseriiklik asi, aga ka et Saudi Araabia reageeris üle," rääkis ta.
### Response:
Kaitseuuringute keskuse teadur: Saudi Araabia ja Iraani tüli hakkab vaibuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Istanbulis toimunud terrorirünnakute järel nenditi Türgi meedias, et kõige suurema löögi saab riigi turism, mis on üks Türgi majandusaluseid. Hille Hanso ütles ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus, et Ankaras, Istanbulis, Surucis toimunud pommirünnakute ajal on turistide arvu langemine paratamatu.
"Türgit on aina enam hakatud pidama ebaturvaliseks reisikohaks ja ma kartsin varem juba sisimas, et järgmine rünnaku sihtmärk on Istanbul, kuna tegemist on Türgi turismisüdamega, millel lasub märgiline tähtsus," selgitas Hanso.
Ta märkis, et pärast tänaseid rünnakuid on temaga ühendust võtnud mitmed Eesti turismifirmad, kes jätavad tõenäoliselt mitu kevadesse planeeritud Istanbuli reisi ära.
"Nagu nii on Türgi turisminumbrid viimastel aastatel languses olnud ja tänased Istanbuli sündmused mõjutavad Lääne-Euroopast ning Ühendriikidest tulevate turistide arvu, kes otsivad turvalist sihtkohta," märkis Hanso.
Istanbuli sündmustes võib näha ISIS-e käekirja
Pärast täna hommikul kell 10.20 aset leidnud plahvatuse järel hakati kohalikus meedias kohe spekuleerima, kes võiks rünnaku taga olla.
"Arvati, et plahvatuse viis läbi enesetaputerrorist ning mõnede uudistekanalite andmetel oli tegemist naisega, kes tegelikult soovis minna suuremasse rahvahulka, kuid nähes politseinike ründaja ehmatas ning võttis sihikule väiksema inimeste grupi," sõnas Hanso.
Esimese terrorirühmitusena, keda terrorirünnakus kahtlustati, oli Türgi Kurdi Töölispartei, kes peab riigi ida- ja kaguosas Türgi võimudega avalikku sõda.
"PKK versiooni kahjuks räägib see, et kurdid pole senimaani rünnanud tavakodanikke ja välisriikide turiste. Nende sõda on suunatud selgelt Türgi valitsuse vastu, kes neid terrorivõrgustikuks peab," rääkis Hanso.
Kõige rohkem võib Istanbulis terrorirünnaku taga näha ISIS-st, kelle käekirja hulka kuulub enesetapurünnakute korraldamine. "Üpris suure tõenäosusega on rünnaku taga mõni sunniitlik äärmusrühmitus," möönis Hanso.
Terrorijuured viivad Süüriasse
Türgi president Tyyip Erdogan on viimase paari aasta jooksul karmistanud terrorivastaseid seadusi, mis annavad võimuesindajatele ja korrakaitsjatele üsna suured volitused inimeste kinni pidamiseks ning läbi otsimiseks.
Hille Hanso sõnul on raske öelda, kuidas Türgi tänastele sündmustele reageerib, kuid tõenäoliselt annab see valitsusele võimaluse karmistada järelevalve- ja julgeolekumeetmeid veelgi.
"Erdogan on viidanud, et tõenäoliselt viivad Istanbuli rünnaku juured Süüriasse ja ilmselt ütles ta seda viitega ISIS-le ja PKK-le. Samuti tõdest ta, et regioonis tegutsevate äärmusrühmituste esimene sihtmärk on Türgi," vahendas Hanso.
Samas ei ole tõenäoline, et paluks üha sagenevate rünnakute valguses abi lääneriikidelt ja NATO-partneritelt. "Türgi hoiab väga tugevalt oma siseasju enda kontrolli all ja nad kindlasti ei soovi, et keegi neisse sekkuks. Kuigi võitlus käib tõesti mitmel rindel mitme organisatsiooniga, siis ma arvan, et Türgil pole vaja siiski abi paluda," rõhutas Hanso.
Täit tõde ei pruugita avaldada
Julgeoleku stsenaariumeid on Türgis raske prognoosida, sest keskvalitsus ei soovi rünnakute kohta saadud teavet avalikkusega jagada ning enda vastusammudest teavitada.
"Ma ei ole 100 protsenti kindel, kas me saame teada tänase Istanbuli rünnaku täielikku tausta, sest näiteks praegu pandi Türgi ajakirjanikele keeld antud teemal spekuleerida," rääkis Hanso.
Tavaliselt hoiab Türgi valitsus terrorirünnakute kohast teavet enda siseluure käes ja jagab ainult valitud ringkondadele. "Me võime järeldada, kes on Türgi sündmuste taga, kui vaatame järgmiste nädalatel, kuidas Türgi terrorivastases võitluses oma samme seab," sõnas Hanso.
Seega on raske öelda, kas tänane Istanbuli rünnak viib Türgi relvajõudude suurema sekkumiseni Süürias. "Isiklikult ma arvan, et pigem mitte," märkis Hanso.
Olukorrast Istanbulis rääkis Hille Hanso ka "Aktuaalsele kaamerale": | Hille Hanso: Istanbuli pommirünnak meenutab ISIS-e käekirja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Istanbulis toimunud terrorirünnakute järel nenditi Türgi meedias, et kõige suurema löögi saab riigi turism, mis on üks Türgi majandusaluseid. Hille Hanso ütles ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus, et Ankaras, Istanbulis, Surucis toimunud pommirünnakute ajal on turistide arvu langemine paratamatu.
"Türgit on aina enam hakatud pidama ebaturvaliseks reisikohaks ja ma kartsin varem juba sisimas, et järgmine rünnaku sihtmärk on Istanbul, kuna tegemist on Türgi turismisüdamega, millel lasub märgiline tähtsus," selgitas Hanso.
Ta märkis, et pärast tänaseid rünnakuid on temaga ühendust võtnud mitmed Eesti turismifirmad, kes jätavad tõenäoliselt mitu kevadesse planeeritud Istanbuli reisi ära.
"Nagu nii on Türgi turisminumbrid viimastel aastatel languses olnud ja tänased Istanbuli sündmused mõjutavad Lääne-Euroopast ning Ühendriikidest tulevate turistide arvu, kes otsivad turvalist sihtkohta," märkis Hanso.
Istanbuli sündmustes võib näha ISIS-e käekirja
Pärast täna hommikul kell 10.20 aset leidnud plahvatuse järel hakati kohalikus meedias kohe spekuleerima, kes võiks rünnaku taga olla.
"Arvati, et plahvatuse viis läbi enesetaputerrorist ning mõnede uudistekanalite andmetel oli tegemist naisega, kes tegelikult soovis minna suuremasse rahvahulka, kuid nähes politseinike ründaja ehmatas ning võttis sihikule väiksema inimeste grupi," sõnas Hanso.
Esimese terrorirühmitusena, keda terrorirünnakus kahtlustati, oli Türgi Kurdi Töölispartei, kes peab riigi ida- ja kaguosas Türgi võimudega avalikku sõda.
"PKK versiooni kahjuks räägib see, et kurdid pole senimaani rünnanud tavakodanikke ja välisriikide turiste. Nende sõda on suunatud selgelt Türgi valitsuse vastu, kes neid terrorivõrgustikuks peab," rääkis Hanso.
Kõige rohkem võib Istanbulis terrorirünnaku taga näha ISIS-st, kelle käekirja hulka kuulub enesetapurünnakute korraldamine. "Üpris suure tõenäosusega on rünnaku taga mõni sunniitlik äärmusrühmitus," möönis Hanso.
Terrorijuured viivad Süüriasse
Türgi president Tyyip Erdogan on viimase paari aasta jooksul karmistanud terrorivastaseid seadusi, mis annavad võimuesindajatele ja korrakaitsjatele üsna suured volitused inimeste kinni pidamiseks ning läbi otsimiseks.
Hille Hanso sõnul on raske öelda, kuidas Türgi tänastele sündmustele reageerib, kuid tõenäoliselt annab see valitsusele võimaluse karmistada järelevalve- ja julgeolekumeetmeid veelgi.
"Erdogan on viidanud, et tõenäoliselt viivad Istanbuli rünnaku juured Süüriasse ja ilmselt ütles ta seda viitega ISIS-le ja PKK-le. Samuti tõdest ta, et regioonis tegutsevate äärmusrühmituste esimene sihtmärk on Türgi," vahendas Hanso.
Samas ei ole tõenäoline, et paluks üha sagenevate rünnakute valguses abi lääneriikidelt ja NATO-partneritelt. "Türgi hoiab väga tugevalt oma siseasju enda kontrolli all ja nad kindlasti ei soovi, et keegi neisse sekkuks. Kuigi võitlus käib tõesti mitmel rindel mitme organisatsiooniga, siis ma arvan, et Türgil pole vaja siiski abi paluda," rõhutas Hanso.
Täit tõde ei pruugita avaldada
Julgeoleku stsenaariumeid on Türgis raske prognoosida, sest keskvalitsus ei soovi rünnakute kohta saadud teavet avalikkusega jagada ning enda vastusammudest teavitada.
"Ma ei ole 100 protsenti kindel, kas me saame teada tänase Istanbuli rünnaku täielikku tausta, sest näiteks praegu pandi Türgi ajakirjanikele keeld antud teemal spekuleerida," rääkis Hanso.
Tavaliselt hoiab Türgi valitsus terrorirünnakute kohast teavet enda siseluure käes ja jagab ainult valitud ringkondadele. "Me võime järeldada, kes on Türgi sündmuste taga, kui vaatame järgmiste nädalatel, kuidas Türgi terrorivastases võitluses oma samme seab," sõnas Hanso.
Seega on raske öelda, kas tänane Istanbuli rünnak viib Türgi relvajõudude suurema sekkumiseni Süürias. "Isiklikult ma arvan, et pigem mitte," märkis Hanso.
Olukorrast Istanbulis rääkis Hille Hanso ka "Aktuaalsele kaamerale":
### Response:
Hille Hanso: Istanbuli pommirünnak meenutab ISIS-e käekirja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esialgsetel andmetel olevat eile kella 14 paiku Tartus Kuperjanovi tänaval bussipeatuse lähedal seni tuvastamata noormees terava esemega lõhkunud ühe 10-aastase koolipoisi jope.
Pärast seda vahejuhtumit olevat noormees vabandanud ja kahe sõbraga minema jooksnud. Seda väidetavasti põhjusel, et eemal nähti liikumas patrullsõidukit. Politseid juhtunust eilse jooksul ei teavitatud.
Praegu olemasolevale infole tuginedes võis jope lõhkunud noormees olla umbes 20-aastane või veidi noorem, seljas kandis ta pruuni jopet ning temaga kaasas olnud sõpradel olid väidetavalt valged joped.
Politseist öeldi ERR-i uudisteportaalile, et seni teadaolevalt pole mingit alust arvata, et tegu oli tumedanahalise isikuga, nagu mõnes kanalis see info praeguseks moondunud on.
Politsei kontrollib laekunud infot põhjalikult selgitamaks juhtunu täpseid üksikasju, kas ja millist ohtu see noormees lapsele või teistele lastele võiks enda käitumisega kujutada ning millisel ajendil kirjeldatud vahejuhtum üldse aset võis leida.
Selleks kutsutaks poiss koos emaga politseisse vestlusele, et juhtunu täpsed asjaolud välja selgitada
Politsei palub kõigil, kel on infot võimaliku süüteo kohta, sellest kohe teada anda.
" Sotsiaalmeediasse hoiatusteate postitamisest on vähem abi, kui seda ei jagata operatiivselt politseiga, et reaalse ohtu korral seda päriselt efektiivselt ennetada või kõrvaldada saaks," rõhutas politsei oma teates. | Politsei uurib, mis asjaoludel Tartus koolilast bussipeatuses rünnati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esialgsetel andmetel olevat eile kella 14 paiku Tartus Kuperjanovi tänaval bussipeatuse lähedal seni tuvastamata noormees terava esemega lõhkunud ühe 10-aastase koolipoisi jope.
Pärast seda vahejuhtumit olevat noormees vabandanud ja kahe sõbraga minema jooksnud. Seda väidetavasti põhjusel, et eemal nähti liikumas patrullsõidukit. Politseid juhtunust eilse jooksul ei teavitatud.
Praegu olemasolevale infole tuginedes võis jope lõhkunud noormees olla umbes 20-aastane või veidi noorem, seljas kandis ta pruuni jopet ning temaga kaasas olnud sõpradel olid väidetavalt valged joped.
Politseist öeldi ERR-i uudisteportaalile, et seni teadaolevalt pole mingit alust arvata, et tegu oli tumedanahalise isikuga, nagu mõnes kanalis see info praeguseks moondunud on.
Politsei kontrollib laekunud infot põhjalikult selgitamaks juhtunu täpseid üksikasju, kas ja millist ohtu see noormees lapsele või teistele lastele võiks enda käitumisega kujutada ning millisel ajendil kirjeldatud vahejuhtum üldse aset võis leida.
Selleks kutsutaks poiss koos emaga politseisse vestlusele, et juhtunu täpsed asjaolud välja selgitada
Politsei palub kõigil, kel on infot võimaliku süüteo kohta, sellest kohe teada anda.
" Sotsiaalmeediasse hoiatusteate postitamisest on vähem abi, kui seda ei jagata operatiivselt politseiga, et reaalse ohtu korral seda päriselt efektiivselt ennetada või kõrvaldada saaks," rõhutas politsei oma teates.
### Response:
Politsei uurib, mis asjaoludel Tartus koolilast bussipeatuses rünnati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vigala mõisnik Boris von Uxkull (1793–1870) sattus elama rahutul ja murrangulisel ajal. Napoleoni sõdades lõi venelaste poolel kaasa palju baltisakslasi, nooruke Berend-Johann "Boris" Uxkull nende hulgas. Von Uxkullide suguvõsa esindaja tegi ohvitserina kaasa kogu 1812–1814 väldanud sõja haripunktid, ka Borodino lahingu. Nägi Moskva mahajätmist, prantslaste taganemist ning põrutas koos Vene armeega Pariisi välja. Nägi ja pani kõik päevaraamatuisse kirja. Mingeid avalikustamisambitsioone polnud, eks päevaraamat oli mõeldud pigem mitmes keeles kirja pandud kahekõnena endaga. Võib-olla näitas ka mõnele sõbrale või mõtles korraks järeltulijaile, kes seda enam teab. Tema järeltulijad muide kõhklesidki omajagu, kas esiisa põnevaid, kuid samas vägagi isiklikke mälestusi üldse avalikkuse ette tuua.
Täiesti arusaadav, sest lisaks autentsetele suure ja julma sõja otseallikast ja kohapealt pärinevatele olustikukirjeldustele on enamik lehekülgi pühendatud Borisi kirevale armuelule, mis oli paisunud selliste mõõtmeteni, et Jaroslav Hašek oleks teda kindlasti kutsunud mundris tõupulliks. Sellel baltisaksa Casanoval oli kummaline anne leida lahke anniga noorikuid ja emandaid ka kõige verisemate lahingute kõrvalt, nii et lugeja kipub varem või hiljem kübeke kahtlema, kas tegu pole mitte noore mundris mehe adrenaliinist piitsutatud seksuaalfantaasiatega?
1809. aastal 16aastasena Vene ratsakaardiväkke astunud Boris osales 17 lahingus, sai 11 autasu ja ülendati lõpuks rittmeistriks. Päevaraamatud on kahes osas, esimene nendest pühendatud verisele sõjale ja läheb lahti 17. märtsil 1812 Sankt Peterburgist, teine algab 1918. aastal Heidelbergist.
Esimene osa "Sõjas" on igas mõttes põnevam ja köitvam. Aadlisoost ohvitseri sõjaretk XIX sajandi algul oli selle põhjal kombinatsioon kroonu kulul tehtud turismireisist, sellega lahutamatult seotud ohtratest armurõõmudest, uhketest ballidest ja paraadidest, jõukate sugulaste külastamisest ning mõistagi kohalike kultuuriväärtustega tutvumisest. Õige jah, see sõda ka veel sinna juurde.
Boris Uxkull jäi koos vene vägedega 8. mail Dresdeni lähistel Napoleoni vägede rünnaku alla, kaotas positsioonide kõrgustikud, lasi parema tiiva ümber haarata ning selle tulemusena jäi 32 tuhat meest lahinguväljale. Ellujäänud jooksid ühe jutiga kümme versta ja pärast pisikest puhkust jätkasid põgenemist. Juba 28. mail on aga vitaalse loomuga noorhärra saanud eelnenust üle ning šarmantses linnas Briegis Oderi kallastel on ta hoobilt võlutud sealsest kaunist ümbruskonnast ja veel ilusamatest naistest, kes on blondid ja hästi vormikad.
Boris teeb muusikat, osaleb glamuursetel suareedel ning vallutab hakatuseks lühikese tormijooksuga ühe Alexanderi-nimelise juudi kasulapse Cristeli. Paar nädalat hiljem lisanduvad kaunile Cristelile veel proua Beier ja preili Amalie. Orelimäng ja teatrikülastus. Paraad kuninga ja keisri ees. Loeb palju raamatuid. Tülitseb Saloviga võla pärast, müüb hobuse ja maksab siiski ära. 17. juulil on kolm päeva teenistuses ning põleb soovist end vaenlasega mõõta. Et sellega läheb veel aega, siis püüab end jagada nii hästi kui suudab kolme kohaliku erinevas vanuses ja erinevast seisusest naise vahel. Ja nii edasi.
Raamatu teises ning, nagu öeldud, esimesele nii mahult kui põnevuselt alla jäävas osas "Armastuses" algab kõik samuti kenasti ja üllalt, elu mõtet ja oma kohta otsiv Boris siirdub filosoofiaõpingutele Heidelbergi. Aga üsna pea leiab ta dr Hinrichsi diskussioonikollokviumisse minnes ja ust avades selle tagant tütarlapse „täis heasoovlikkust ja graatsiat, kes mulle tervituseks vastates nii kummaliselt silma vaatab, et ma kuni hingesügavuseni võpatan“ (lk 184) ning siis läheb lahti. Ikka ja jälle leiab ta võimaluse mõni roosinäoke oma huulte vastu suruda.
Tollased baltisakslased olid üldjuhul kosmopoliidid, Boris Uxkull muide identifitseeris end venelasena. Kuigi 77aastaselt Vigalas surnud Boris Uxkull olnud järeltulijate kinnitusel mõisa talupoegade vastu sõbralik, tõlkinud kooli jaoks koraale ja laule eesti keelde ning asutas Vigalas Eesti esimesed vanade- ja hooldekodud, siis Eesti elu ja olustiku kohta raamatust eriti peale paari juhusliku märkuse (näitkeks kohalike talunaiste kombelõtvuse kohta) ei leia. Eelarvamustest ei tasu end siiski mõjutada lasta, kuigi marurahvuslastel ja marufeministidel jätkuks juttu kindlasti kauemaks. Igal juhul on see ääretult huvitav ja üsna tavatu lugemismaterjal, pärit XIX sajandi Euroopa ülemklassi keskmisse kihti kuulunud otseallikast. | Arvustus. Kaunis kürassiiriohvitser ja kümned roosinäokesed keset ajaloo keeriseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vigala mõisnik Boris von Uxkull (1793–1870) sattus elama rahutul ja murrangulisel ajal. Napoleoni sõdades lõi venelaste poolel kaasa palju baltisakslasi, nooruke Berend-Johann "Boris" Uxkull nende hulgas. Von Uxkullide suguvõsa esindaja tegi ohvitserina kaasa kogu 1812–1814 väldanud sõja haripunktid, ka Borodino lahingu. Nägi Moskva mahajätmist, prantslaste taganemist ning põrutas koos Vene armeega Pariisi välja. Nägi ja pani kõik päevaraamatuisse kirja. Mingeid avalikustamisambitsioone polnud, eks päevaraamat oli mõeldud pigem mitmes keeles kirja pandud kahekõnena endaga. Võib-olla näitas ka mõnele sõbrale või mõtles korraks järeltulijaile, kes seda enam teab. Tema järeltulijad muide kõhklesidki omajagu, kas esiisa põnevaid, kuid samas vägagi isiklikke mälestusi üldse avalikkuse ette tuua.
Täiesti arusaadav, sest lisaks autentsetele suure ja julma sõja otseallikast ja kohapealt pärinevatele olustikukirjeldustele on enamik lehekülgi pühendatud Borisi kirevale armuelule, mis oli paisunud selliste mõõtmeteni, et Jaroslav Hašek oleks teda kindlasti kutsunud mundris tõupulliks. Sellel baltisaksa Casanoval oli kummaline anne leida lahke anniga noorikuid ja emandaid ka kõige verisemate lahingute kõrvalt, nii et lugeja kipub varem või hiljem kübeke kahtlema, kas tegu pole mitte noore mundris mehe adrenaliinist piitsutatud seksuaalfantaasiatega?
1809. aastal 16aastasena Vene ratsakaardiväkke astunud Boris osales 17 lahingus, sai 11 autasu ja ülendati lõpuks rittmeistriks. Päevaraamatud on kahes osas, esimene nendest pühendatud verisele sõjale ja läheb lahti 17. märtsil 1812 Sankt Peterburgist, teine algab 1918. aastal Heidelbergist.
Esimene osa "Sõjas" on igas mõttes põnevam ja köitvam. Aadlisoost ohvitseri sõjaretk XIX sajandi algul oli selle põhjal kombinatsioon kroonu kulul tehtud turismireisist, sellega lahutamatult seotud ohtratest armurõõmudest, uhketest ballidest ja paraadidest, jõukate sugulaste külastamisest ning mõistagi kohalike kultuuriväärtustega tutvumisest. Õige jah, see sõda ka veel sinna juurde.
Boris Uxkull jäi koos vene vägedega 8. mail Dresdeni lähistel Napoleoni vägede rünnaku alla, kaotas positsioonide kõrgustikud, lasi parema tiiva ümber haarata ning selle tulemusena jäi 32 tuhat meest lahinguväljale. Ellujäänud jooksid ühe jutiga kümme versta ja pärast pisikest puhkust jätkasid põgenemist. Juba 28. mail on aga vitaalse loomuga noorhärra saanud eelnenust üle ning šarmantses linnas Briegis Oderi kallastel on ta hoobilt võlutud sealsest kaunist ümbruskonnast ja veel ilusamatest naistest, kes on blondid ja hästi vormikad.
Boris teeb muusikat, osaleb glamuursetel suareedel ning vallutab hakatuseks lühikese tormijooksuga ühe Alexanderi-nimelise juudi kasulapse Cristeli. Paar nädalat hiljem lisanduvad kaunile Cristelile veel proua Beier ja preili Amalie. Orelimäng ja teatrikülastus. Paraad kuninga ja keisri ees. Loeb palju raamatuid. Tülitseb Saloviga võla pärast, müüb hobuse ja maksab siiski ära. 17. juulil on kolm päeva teenistuses ning põleb soovist end vaenlasega mõõta. Et sellega läheb veel aega, siis püüab end jagada nii hästi kui suudab kolme kohaliku erinevas vanuses ja erinevast seisusest naise vahel. Ja nii edasi.
Raamatu teises ning, nagu öeldud, esimesele nii mahult kui põnevuselt alla jäävas osas "Armastuses" algab kõik samuti kenasti ja üllalt, elu mõtet ja oma kohta otsiv Boris siirdub filosoofiaõpingutele Heidelbergi. Aga üsna pea leiab ta dr Hinrichsi diskussioonikollokviumisse minnes ja ust avades selle tagant tütarlapse „täis heasoovlikkust ja graatsiat, kes mulle tervituseks vastates nii kummaliselt silma vaatab, et ma kuni hingesügavuseni võpatan“ (lk 184) ning siis läheb lahti. Ikka ja jälle leiab ta võimaluse mõni roosinäoke oma huulte vastu suruda.
Tollased baltisakslased olid üldjuhul kosmopoliidid, Boris Uxkull muide identifitseeris end venelasena. Kuigi 77aastaselt Vigalas surnud Boris Uxkull olnud järeltulijate kinnitusel mõisa talupoegade vastu sõbralik, tõlkinud kooli jaoks koraale ja laule eesti keelde ning asutas Vigalas Eesti esimesed vanade- ja hooldekodud, siis Eesti elu ja olustiku kohta raamatust eriti peale paari juhusliku märkuse (näitkeks kohalike talunaiste kombelõtvuse kohta) ei leia. Eelarvamustest ei tasu end siiski mõjutada lasta, kuigi marurahvuslastel ja marufeministidel jätkuks juttu kindlasti kauemaks. Igal juhul on see ääretult huvitav ja üsna tavatu lugemismaterjal, pärit XIX sajandi Euroopa ülemklassi keskmisse kihti kuulunud otseallikast.
### Response:
Arvustus. Kaunis kürassiiriohvitser ja kümned roosinäokesed keset ajaloo keeriseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Calipari esindajad on vihjanud, et hetkel Kentucky ülikoolis 8-9 miljoni USA dollari suurust aastapalka teeniva 56-aastase korvpallitreeneri nõudmiseks on NBA klubidelt saada vähemalt 10-aastane leping väärtusega 120 miljonit dollarit, vahendab Yahoo Sports.
2014. aastal lükkas Calipari tagasi Cleveland Cavaliersi 10-aastase pakkumise väärtusega 80 miljonit dollarit ning eelmisel kevadel Sacramento Kingsiga läbirääkimistes olles teatas, et tema aastapalgaks peaks olema vähemalt 11 miljonit.
Calipari eesmärk oleks NBA-s teenida aastapalka 12 miljonit dollarit, mida maksab New York Knicks oma peamänedžerile, legendaarsele Phil Jacksonile.
Võrdluseks võib tuua, et NBA hetke kõige paremini makstud peatreenerid on Gregg Popovich (San Antonio Spurs) ja Doc Rivers (Los Angeles Clippers), kes teenivad aastas vastavalt 11 ja 10 miljonit dollarit. Mullu Golden State Warriorsi meistriks tüürinud Steve Kerr saab näiteks "vaid" 5 miljonit aastas. Enamus NBA praeguseid peatreenereid saab aastapalka vahemikus 2-5 miljonit dollarit.
Calipari nimi on seoses NBA-ga taas üles kerkinud pärast seda, kui Brooklyn Netsi venelasest omanik Mihhail Prohhorov otsustas minema lüüa peatreeneri Lionel Hollinsi ja peamänedžeri Billy Kingi.
Just Netsist pärineb Caliparil ka senine ainus kogemus NBA peatreenerina. Seda klubi juhtis ta aastatel 1996-99 ning parimaks tulemuseks jäi teisel hooajal play-offide avaringi jõudmine.
Kentucky ülikoolimeeskonda juhendab ta aastast 2009 ning teda peetakse üheks parimaks tippmängijate ettevalmistajaks NBA jaoks.
Calipari käe alt on Kentucky ülikoolist viimase viie aasta jooksul tulnud arvukalt tippmängijaid nagu näiteks John Wall, DeMarcus Cousins, Eric Bledsoe, Brandon Knight, Anthony Davis, Michael Kidd-Gilchrist, Nerlens Noel ja Karl-Anthony Towns. | Teenekas ülikoolitreener tahab NBA klubidelt üüratut palka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Calipari esindajad on vihjanud, et hetkel Kentucky ülikoolis 8-9 miljoni USA dollari suurust aastapalka teeniva 56-aastase korvpallitreeneri nõudmiseks on NBA klubidelt saada vähemalt 10-aastane leping väärtusega 120 miljonit dollarit, vahendab Yahoo Sports.
2014. aastal lükkas Calipari tagasi Cleveland Cavaliersi 10-aastase pakkumise väärtusega 80 miljonit dollarit ning eelmisel kevadel Sacramento Kingsiga läbirääkimistes olles teatas, et tema aastapalgaks peaks olema vähemalt 11 miljonit.
Calipari eesmärk oleks NBA-s teenida aastapalka 12 miljonit dollarit, mida maksab New York Knicks oma peamänedžerile, legendaarsele Phil Jacksonile.
Võrdluseks võib tuua, et NBA hetke kõige paremini makstud peatreenerid on Gregg Popovich (San Antonio Spurs) ja Doc Rivers (Los Angeles Clippers), kes teenivad aastas vastavalt 11 ja 10 miljonit dollarit. Mullu Golden State Warriorsi meistriks tüürinud Steve Kerr saab näiteks "vaid" 5 miljonit aastas. Enamus NBA praeguseid peatreenereid saab aastapalka vahemikus 2-5 miljonit dollarit.
Calipari nimi on seoses NBA-ga taas üles kerkinud pärast seda, kui Brooklyn Netsi venelasest omanik Mihhail Prohhorov otsustas minema lüüa peatreeneri Lionel Hollinsi ja peamänedžeri Billy Kingi.
Just Netsist pärineb Caliparil ka senine ainus kogemus NBA peatreenerina. Seda klubi juhtis ta aastatel 1996-99 ning parimaks tulemuseks jäi teisel hooajal play-offide avaringi jõudmine.
Kentucky ülikoolimeeskonda juhendab ta aastast 2009 ning teda peetakse üheks parimaks tippmängijate ettevalmistajaks NBA jaoks.
Calipari käe alt on Kentucky ülikoolist viimase viie aasta jooksul tulnud arvukalt tippmängijaid nagu näiteks John Wall, DeMarcus Cousins, Eric Bledsoe, Brandon Knight, Anthony Davis, Michael Kidd-Gilchrist, Nerlens Noel ja Karl-Anthony Towns.
### Response:
Teenekas ülikoolitreener tahab NBA klubidelt üüratut palka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kristjan Järvi kontserdid Münchenis 2100-kohalises Rahvusteatris toimuvad 11. ja 12. jaanuaril, mõlemal päeval sama kavaga. Järvi esinemised on suurepäraselt reklaamitud, samaviisi suurepärane ja huvitav on tema koostatud kava.
Baieri Riigiooperi orkestri (Bayerische Staatsorchester) õhtu avavad kaks Leonard Bernsteini ameerikalikku teost, avamäng operetile "Candide" ning katkendid muusikalist "On the Town". Kes veel oskaks Bernsteini elurõõmu ja rütme erksamalt avada, kui mitte noor Järvi, keda on poodiumil võrreldud ka Bernsteini kui dirigendi endaga. Samas kavapooles kõlab prantslaste 20. sajandi klassiku Darius Milhaud' kolmeosaline folkloorisugemetega süit "Scaramouche", mille ta kirjutas 1937. aastal Pariisi rahvusvahelise näituse tellimusena esialgu klaveriduole.
Müncheni kava teist poolt alustab solistina kuulus ameerika saksofonivirtuoos Branford Marsalis, temaga kantakse ette hollandi nüüdisaegse helilooja Jacob ter Veldhuisi 2001. aastast pärit populaarne "Tallahatchie Concerto". Õhtu lõpetab armas süit Pjotr Tšaikovski ooperist "Lumivalgeke" op. 12, mille kui helilooja noorpõlveteose tõi omal ajal laiema avalikkuse ette Neeme Järvi. Sellest on Kristjan üksikuid osi kavasse pannud ka Läänemeremaade noorteorkestrile ning nüüd kogu süidi ka juba plaadistanud.
Baieri Riigiooperi orkestri kohta väärib värskelt meenutada, et seda kollektiivi hinnati juba teistkordselt ajakirja Opernwelt kriitikute poolt aasta parimaks saksakeelses teatriruumis. Riigiooperi Generalmusikdirektoriks on aga Siberimaaal Omskis sündinud, muuseas Kristjan Järviga ühevanune Kirill Petrenko, kes 18-aastasena asus koos perega Saksamaale. Ta on töötanud palju muusikateatris, ka Viini Volksoperis ning kunstiliselt juhtinud Berliini Koomilise Ooperi orkestrit, samas esinenud kogu maailmas kontserdidirigendina, ametis Münchenis aga 2013. aastast. Ta teab ja tunneb dirigente Järvisid juba noorukieast peale.
Laupäeval, 16. jaanuaril on Kristjan Järvi juhatamas oma Leipzigi Raadio MDR Sümfooniaorkestri ees Gewandhausis. Seegi kava on eriline oma haarde poolest. Ettekandel on nüüdismuusika klassiku, itaalia meistri Luciano Berio "Quattro versioni originali della Ritirata Notturna di Madrid di Luigi Boccherini", Puerto Ricost pärit helilooja, praegu USAs kompositsiooniõppejõuna tegutseva Roberto Sierra populaarseks saanud Kontsert saksofonidele ja orkestrile (2003), kus solistiks on taas ameeriklane James Carter. Teos kõlab Euroopa esiettekandes, selle osadeks on "Concierto barocco, Carnaval", "Fandango", "Missa Latina". Seejärel mängitakse Darius Milhaud' "Provanssaali süiti" op. 152d ning Maurice Raveli "Bolérot", mis on ka kavale pealkirja andnud. Oma Leipzigi orkestriga kohtub Kristjan taas veebruari esimesel nädalal.
Veel kolmanda Saksa orkestri ees seisab Kristjan Järvi jaanuaris. 20. jaanuaril mängib tema käe all Berliini raadiosaalis Deutsches Symphonie-Orchester Berlin. Taas tuleb siingi põnev kava, pealkirjaga "Changing Orbits". Leipzigist toob Kristjan ka siia Detroitist pärit mustanahalise James Carteri koos Roberto Sierra saksofonikontserdiga, enne seda kõlab aga ameeriklase Aaron Jay Kernise "Musica celestis" (1990). Aaron Kernis on 1998. aasta Pulitzeri muusikapreemia ning 2002. aasta Louisville'i Grawemeyeri kompositsioonipreemia laureaat. Kosmilise, taevaorbiidil libiseva kava jätkuteoseks on õhtu teises pooles Kristjani New Yorgi ansamblikaaslase, kitarristi ja helilooja Gene Pritskeri oopus "40 Changing Orbits". Ka Berliini kava viimane teos on ameerika muusikast. Autoriks New Yorkist pärit ja praegu Juilliardi koolis õpetav helilooja ja muusikateoreetik, European American Musical Alliance'i president Philip Lasser, kõlab tema klaverikontsert "Circle and the Child". Selle solistiks on nii Kristjan Järvi kui Philip Lasseriga palju koostööd teinud suurepärane ameerika pianist Simone Dinnerstein. 20. jaanuari kontsert leiab aset nüüdismuusikafestivali "Ultraschall Berlin" programmis.
Vaadates Kristjan Järvi jaanuarikuiseidki kavasid, märkame tema valitud muusika haaret ja suundumusi folkloorist džässi, pop- ja rockmuusika poole, rütmiliselt pulbitsevaid helikanvaasid, erksust ja elurõõmu itaalia, hispaania, prantsuse, brasiilia, ameerika, ladina-ameerika, hollandi, vene jmt rahvaste muusika pinnalt. Kevadsuve poole võivad Kristjani kavad veel "tulisemaks" minna, ja kui ta peatselt taas ka Hiinas dirigeerimas ära käib!
Kristjan Järvi uuenenud, "sini-must-valge kaelasidemega" kodulehelt võib leida mitutpidi huvitavat teavet. Eriti ilmekalt tutvustab koduleht Kristjani heliplaadistusi ja sellealaseid projekte. Nimetagem paari neist. Sarjas "The Kristjan Järvi Sound Project" (prantsuse firma Naïve) on ilmunud neljas CD "Passacaglia" Arvo Pärdi loomingust, viiuldaja Anne Akiko Meyers solistiks, mängib MDRi sümfooniaorkester. Järgmine CD sellest sarjast tuleb pühendus Steve Reichile tema loomingust meistri tänavuse 80. sünnipäeva puhul. Tuleb ka tsükkel Tšaikovski teatrimuusikast (firma Sony Classical) ning selle esimene osa on plaadina olemas – muusika ooperist "Lumivalgeke". Järgmisena ilmub "Luikede järv", tulemas veel "Uinuv kaunitar" ja "Pähklipureja". | Dirigent Kristjan Järvi alustab oma uut kontserdiaastat Baierimaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kristjan Järvi kontserdid Münchenis 2100-kohalises Rahvusteatris toimuvad 11. ja 12. jaanuaril, mõlemal päeval sama kavaga. Järvi esinemised on suurepäraselt reklaamitud, samaviisi suurepärane ja huvitav on tema koostatud kava.
Baieri Riigiooperi orkestri (Bayerische Staatsorchester) õhtu avavad kaks Leonard Bernsteini ameerikalikku teost, avamäng operetile "Candide" ning katkendid muusikalist "On the Town". Kes veel oskaks Bernsteini elurõõmu ja rütme erksamalt avada, kui mitte noor Järvi, keda on poodiumil võrreldud ka Bernsteini kui dirigendi endaga. Samas kavapooles kõlab prantslaste 20. sajandi klassiku Darius Milhaud' kolmeosaline folkloorisugemetega süit "Scaramouche", mille ta kirjutas 1937. aastal Pariisi rahvusvahelise näituse tellimusena esialgu klaveriduole.
Müncheni kava teist poolt alustab solistina kuulus ameerika saksofonivirtuoos Branford Marsalis, temaga kantakse ette hollandi nüüdisaegse helilooja Jacob ter Veldhuisi 2001. aastast pärit populaarne "Tallahatchie Concerto". Õhtu lõpetab armas süit Pjotr Tšaikovski ooperist "Lumivalgeke" op. 12, mille kui helilooja noorpõlveteose tõi omal ajal laiema avalikkuse ette Neeme Järvi. Sellest on Kristjan üksikuid osi kavasse pannud ka Läänemeremaade noorteorkestrile ning nüüd kogu süidi ka juba plaadistanud.
Baieri Riigiooperi orkestri kohta väärib värskelt meenutada, et seda kollektiivi hinnati juba teistkordselt ajakirja Opernwelt kriitikute poolt aasta parimaks saksakeelses teatriruumis. Riigiooperi Generalmusikdirektoriks on aga Siberimaaal Omskis sündinud, muuseas Kristjan Järviga ühevanune Kirill Petrenko, kes 18-aastasena asus koos perega Saksamaale. Ta on töötanud palju muusikateatris, ka Viini Volksoperis ning kunstiliselt juhtinud Berliini Koomilise Ooperi orkestrit, samas esinenud kogu maailmas kontserdidirigendina, ametis Münchenis aga 2013. aastast. Ta teab ja tunneb dirigente Järvisid juba noorukieast peale.
Laupäeval, 16. jaanuaril on Kristjan Järvi juhatamas oma Leipzigi Raadio MDR Sümfooniaorkestri ees Gewandhausis. Seegi kava on eriline oma haarde poolest. Ettekandel on nüüdismuusika klassiku, itaalia meistri Luciano Berio "Quattro versioni originali della Ritirata Notturna di Madrid di Luigi Boccherini", Puerto Ricost pärit helilooja, praegu USAs kompositsiooniõppejõuna tegutseva Roberto Sierra populaarseks saanud Kontsert saksofonidele ja orkestrile (2003), kus solistiks on taas ameeriklane James Carter. Teos kõlab Euroopa esiettekandes, selle osadeks on "Concierto barocco, Carnaval", "Fandango", "Missa Latina". Seejärel mängitakse Darius Milhaud' "Provanssaali süiti" op. 152d ning Maurice Raveli "Bolérot", mis on ka kavale pealkirja andnud. Oma Leipzigi orkestriga kohtub Kristjan taas veebruari esimesel nädalal.
Veel kolmanda Saksa orkestri ees seisab Kristjan Järvi jaanuaris. 20. jaanuaril mängib tema käe all Berliini raadiosaalis Deutsches Symphonie-Orchester Berlin. Taas tuleb siingi põnev kava, pealkirjaga "Changing Orbits". Leipzigist toob Kristjan ka siia Detroitist pärit mustanahalise James Carteri koos Roberto Sierra saksofonikontserdiga, enne seda kõlab aga ameeriklase Aaron Jay Kernise "Musica celestis" (1990). Aaron Kernis on 1998. aasta Pulitzeri muusikapreemia ning 2002. aasta Louisville'i Grawemeyeri kompositsioonipreemia laureaat. Kosmilise, taevaorbiidil libiseva kava jätkuteoseks on õhtu teises pooles Kristjani New Yorgi ansamblikaaslase, kitarristi ja helilooja Gene Pritskeri oopus "40 Changing Orbits". Ka Berliini kava viimane teos on ameerika muusikast. Autoriks New Yorkist pärit ja praegu Juilliardi koolis õpetav helilooja ja muusikateoreetik, European American Musical Alliance'i president Philip Lasser, kõlab tema klaverikontsert "Circle and the Child". Selle solistiks on nii Kristjan Järvi kui Philip Lasseriga palju koostööd teinud suurepärane ameerika pianist Simone Dinnerstein. 20. jaanuari kontsert leiab aset nüüdismuusikafestivali "Ultraschall Berlin" programmis.
Vaadates Kristjan Järvi jaanuarikuiseidki kavasid, märkame tema valitud muusika haaret ja suundumusi folkloorist džässi, pop- ja rockmuusika poole, rütmiliselt pulbitsevaid helikanvaasid, erksust ja elurõõmu itaalia, hispaania, prantsuse, brasiilia, ameerika, ladina-ameerika, hollandi, vene jmt rahvaste muusika pinnalt. Kevadsuve poole võivad Kristjani kavad veel "tulisemaks" minna, ja kui ta peatselt taas ka Hiinas dirigeerimas ära käib!
Kristjan Järvi uuenenud, "sini-must-valge kaelasidemega" kodulehelt võib leida mitutpidi huvitavat teavet. Eriti ilmekalt tutvustab koduleht Kristjani heliplaadistusi ja sellealaseid projekte. Nimetagem paari neist. Sarjas "The Kristjan Järvi Sound Project" (prantsuse firma Naïve) on ilmunud neljas CD "Passacaglia" Arvo Pärdi loomingust, viiuldaja Anne Akiko Meyers solistiks, mängib MDRi sümfooniaorkester. Järgmine CD sellest sarjast tuleb pühendus Steve Reichile tema loomingust meistri tänavuse 80. sünnipäeva puhul. Tuleb ka tsükkel Tšaikovski teatrimuusikast (firma Sony Classical) ning selle esimene osa on plaadina olemas – muusika ooperist "Lumivalgeke". Järgmisena ilmub "Luikede järv", tulemas veel "Uinuv kaunitar" ja "Pähklipureja".
### Response:
Dirigent Kristjan Järvi alustab oma uut kontserdiaastat Baierimaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hooaega alustab 7. veebruaril ansambel Heliotroop, kus musitseerivad eesti silmapaistvad jazzmuusikud Kadri Voorand, Meelis Vind, Kirke Karja, Marek Talts, Mingo Rajandi ja Eno Kollom. Esitusele tulevad Mingo Rajandi ja Kirke Karja kompositsioonid Eesti luuletajate tekstidele.
Marju Kuudi 70. sünnipäeval 12. veebruaril esitab Laura Remmel koos Heikko ja Joel Remmeli, Reigo Ahvena ja Raivo Tafenauga pärleid diiva repertuaarist. Kuigi Marju Kuut elab praegu Rootsis, on ta tähelepanuväärse panuse andnud Eesti jazzilukku ja laulnud igihaljaks paljud Eesti heliloojate laulud.
28. veebruaril esineb Norra uue jazzi säravamaid vokaliste Eldbjorg Raknes põhjamaise intiimse kavaga. Kuulajat vaimustavad tema hääle rikkalikud orkestraalsed värvid ja isikupärane helikeel.
6. märtsil on Kumu auditooriumis võimalik nautida prantslaste muusika- ja filmiprojekti " Mister Méliès & Geo Smile". Video-akustiline kontsert on inspireeritud prantsuse varajase filmikunsti ühe tipprežissööri Georges Méliès’ loomingust.
10. märtsil esitleb helilooja-pianist Rein Rannap esmakordselt Eestis traditsioonilises rokivõtmes kirjutatud kolmeosalist kontserti "Concerto in Rock" hammondorelile, rokkansamblile ja sümfooniaorkestrile. Kontserdi teises osas kõlavad esmakordselt avalikus ettekandes Ruja keelatud laulud Jüri Üdi tekstidele, mis on kirjutatud rohkem kui 40 aastat tagasi – solist Kristjan Kannukene, rokkansambel, Otsakooli bigbänd ja Collegium Musicale.
Talvekava jõuab märtsisulani 20. märtsil Taavi Kerikmäe improvisatsioonilise soolokontserdiga "Duod", kus pianisti partneriteks on erinevad klahvpillid ja elektroonika.
Talvejazzi kontserdihooaeg toimub 7. veebruar - 20. märts 2016.
27. Rahvusvaheline festival JAZZKAAR toimub 22. aprill - 1. mai 2016.
Vaata ka Jazzkaare kodulehte! | Avalikustati Talvejazz 2016 programm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooaega alustab 7. veebruaril ansambel Heliotroop, kus musitseerivad eesti silmapaistvad jazzmuusikud Kadri Voorand, Meelis Vind, Kirke Karja, Marek Talts, Mingo Rajandi ja Eno Kollom. Esitusele tulevad Mingo Rajandi ja Kirke Karja kompositsioonid Eesti luuletajate tekstidele.
Marju Kuudi 70. sünnipäeval 12. veebruaril esitab Laura Remmel koos Heikko ja Joel Remmeli, Reigo Ahvena ja Raivo Tafenauga pärleid diiva repertuaarist. Kuigi Marju Kuut elab praegu Rootsis, on ta tähelepanuväärse panuse andnud Eesti jazzilukku ja laulnud igihaljaks paljud Eesti heliloojate laulud.
28. veebruaril esineb Norra uue jazzi säravamaid vokaliste Eldbjorg Raknes põhjamaise intiimse kavaga. Kuulajat vaimustavad tema hääle rikkalikud orkestraalsed värvid ja isikupärane helikeel.
6. märtsil on Kumu auditooriumis võimalik nautida prantslaste muusika- ja filmiprojekti " Mister Méliès & Geo Smile". Video-akustiline kontsert on inspireeritud prantsuse varajase filmikunsti ühe tipprežissööri Georges Méliès’ loomingust.
10. märtsil esitleb helilooja-pianist Rein Rannap esmakordselt Eestis traditsioonilises rokivõtmes kirjutatud kolmeosalist kontserti "Concerto in Rock" hammondorelile, rokkansamblile ja sümfooniaorkestrile. Kontserdi teises osas kõlavad esmakordselt avalikus ettekandes Ruja keelatud laulud Jüri Üdi tekstidele, mis on kirjutatud rohkem kui 40 aastat tagasi – solist Kristjan Kannukene, rokkansambel, Otsakooli bigbänd ja Collegium Musicale.
Talvekava jõuab märtsisulani 20. märtsil Taavi Kerikmäe improvisatsioonilise soolokontserdiga "Duod", kus pianisti partneriteks on erinevad klahvpillid ja elektroonika.
Talvejazzi kontserdihooaeg toimub 7. veebruar - 20. märts 2016.
27. Rahvusvaheline festival JAZZKAAR toimub 22. aprill - 1. mai 2016.
Vaata ka Jazzkaare kodulehte!
### Response:
Avalikustati Talvejazz 2016 programm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma mõistan hukka terroriintsidendi Istanbulis, mis on tõenäoliselt Süüriast pärit enesetaputerroristi rünnak. Kahjuks on meil 10 hukkunut, nende seas nii välismaalasi kui ka Türgi kodanikke. Samuti on 15 vigastatut," vahendas Reuters Erdogani sõnu.
President lisas, et Türgi on kõikide piirkonna terrorirühmituste esimene sihtmärk, ja rõhutas, et Türgi sõdib nende kõigiga võrdselt.
Erdogan tegi avalduse Ankaras toimunud suursaadikute vastuvõtul.
Samal ajal kutsus peaminister Ahmet Davutoglu Ankaras kokku erakorralise julgeolekukabineti kohtumise.
Istanbuli vanalinnas, turistide seas populaarses Sultanahmeti linnaosas toimus täna võimas plahvatus, mille tagajärjel hukkus vähemalt 10 ja sai vigastada 15 inimest. Esialgsete andmete kohaselt on vigastatute seas Saksamaa turiste, üks Norra ning üks Peruu turist.
Juhtunu täpsed asjaolud on alles selgitamisel ning sündmuskohal tegutsevad võimuesindajad. Reutersi teatel on kohalik politsei võtnud kasutusele abinõud juhuks, kui peaks toimuma ka teine plahvatus. | Erdogan: Türgi on kõikide piirkonna terrorirühmituste esimene sihtmärk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma mõistan hukka terroriintsidendi Istanbulis, mis on tõenäoliselt Süüriast pärit enesetaputerroristi rünnak. Kahjuks on meil 10 hukkunut, nende seas nii välismaalasi kui ka Türgi kodanikke. Samuti on 15 vigastatut," vahendas Reuters Erdogani sõnu.
President lisas, et Türgi on kõikide piirkonna terrorirühmituste esimene sihtmärk, ja rõhutas, et Türgi sõdib nende kõigiga võrdselt.
Erdogan tegi avalduse Ankaras toimunud suursaadikute vastuvõtul.
Samal ajal kutsus peaminister Ahmet Davutoglu Ankaras kokku erakorralise julgeolekukabineti kohtumise.
Istanbuli vanalinnas, turistide seas populaarses Sultanahmeti linnaosas toimus täna võimas plahvatus, mille tagajärjel hukkus vähemalt 10 ja sai vigastada 15 inimest. Esialgsete andmete kohaselt on vigastatute seas Saksamaa turiste, üks Norra ning üks Peruu turist.
Juhtunu täpsed asjaolud on alles selgitamisel ning sündmuskohal tegutsevad võimuesindajad. Reutersi teatel on kohalik politsei võtnud kasutusele abinõud juhuks, kui peaks toimuma ka teine plahvatus.
### Response:
Erdogan: Türgi on kõikide piirkonna terrorirühmituste esimene sihtmärk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sellel hooajal ma otseselt selleks võistluseks ei valmistunud. Sellise otsuse võtsin koos treeneritega vastu sellepärast, et käesoleva hooaja võistlusgraafik on tihe ja treeninguteks jääb aega väga vähe," kirjutas Alusalu oma ametlikul Facebooki lehel.
"Võistluste vahepeal tuleb mahtu teha, et ka hooaja lõpupoole heas vormis olla ja edukaid starte teha. Otsust mõjutas ka see, et Euroopa meistrivõistlused toimuvad mitmevõistluses, aga mina pean oma põhialaks ikkagi 3000 m. Loomulikult ei tähenda see, et ma ei püüdnud endast parimat anda."
"Minu stardid tegi raskemaks ka halb õnn, sest pidin kahel distantsil startima esimesena ja üksinda. See on tõeliselt raske, sest uisutajate tekitatud tuul ei käi hallis veel ringi ning kellegi uisuklõbin ei erguta pingutama," sõnas Alusalu.
"Võistlused olid hästi korraldatud ja Minski jäähall on väga ilus. Miinusena tooksin välja pehme jää. Seda näitasid ka kõikide uisutajate ajad ja kommenteeris euroopa meistri treener, sest pehmel rajal on raskem uisutada ning rekordeid purustada."
"Olen jälle kogemuste võrra rikkam. Eile olin pettunud ja poetasin ka pisara, aga täna on mul uus siht silme ees. Tean, mida tegema pean ja ma ei muretse, et olen halvas vormis. Pigem vastupidi - tehtud töö peab ennast hiljem ära tasuma," kinnitas uisuneiu.
"Kokkuvõttes olen tõeliselt uhke, et Eesti oli Euroopa Meistrivõistlustel esindatud. Seda kirjeldamatut tunnet võimendab teadmine, et võistlustele pääsemiseks tuleb ennast tõestada ja täita normatiivid. Mul on hea meel kuuluda Euroopa kiiremate naiste hulka ja esindada pisikest Eestit." | Saskia Alusalu: olin pärast EM-i pettunud ja poetasin ka pisara | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sellel hooajal ma otseselt selleks võistluseks ei valmistunud. Sellise otsuse võtsin koos treeneritega vastu sellepärast, et käesoleva hooaja võistlusgraafik on tihe ja treeninguteks jääb aega väga vähe," kirjutas Alusalu oma ametlikul Facebooki lehel.
"Võistluste vahepeal tuleb mahtu teha, et ka hooaja lõpupoole heas vormis olla ja edukaid starte teha. Otsust mõjutas ka see, et Euroopa meistrivõistlused toimuvad mitmevõistluses, aga mina pean oma põhialaks ikkagi 3000 m. Loomulikult ei tähenda see, et ma ei püüdnud endast parimat anda."
"Minu stardid tegi raskemaks ka halb õnn, sest pidin kahel distantsil startima esimesena ja üksinda. See on tõeliselt raske, sest uisutajate tekitatud tuul ei käi hallis veel ringi ning kellegi uisuklõbin ei erguta pingutama," sõnas Alusalu.
"Võistlused olid hästi korraldatud ja Minski jäähall on väga ilus. Miinusena tooksin välja pehme jää. Seda näitasid ka kõikide uisutajate ajad ja kommenteeris euroopa meistri treener, sest pehmel rajal on raskem uisutada ning rekordeid purustada."
"Olen jälle kogemuste võrra rikkam. Eile olin pettunud ja poetasin ka pisara, aga täna on mul uus siht silme ees. Tean, mida tegema pean ja ma ei muretse, et olen halvas vormis. Pigem vastupidi - tehtud töö peab ennast hiljem ära tasuma," kinnitas uisuneiu.
"Kokkuvõttes olen tõeliselt uhke, et Eesti oli Euroopa Meistrivõistlustel esindatud. Seda kirjeldamatut tunnet võimendab teadmine, et võistlustele pääsemiseks tuleb ennast tõestada ja täita normatiivid. Mul on hea meel kuuluda Euroopa kiiremate naiste hulka ja esindada pisikest Eestit."
### Response:
Saskia Alusalu: olin pärast EM-i pettunud ja poetasin ka pisara |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mulle meeldivad suured linnad, kohad, kus on hästi palju võimalusi. Nii New Yorgis kui ka Moskvas, mis on mõneti sarnased, on pidevalt selline tunne, et sõltub vaid sinust enesest – kõik on võimalik. Eestis ei ole seda võimaluste paljusust nii väga," rääkis Raud ETV2 saates "Plekktrumm", mis teda metropolide juures paelub.
Aeg välismaal on Neeme Raua jaoks olnud põnev. "Ma kolisin New Yorki, kui ma olin 25. Olla 25. eluaastast kuni 44-aastaseni New Yorgis, siis see linn kahtlemata kujundab su maailmavaadet ja kujundab selle kosmopoliitseks. New York on just mõnus kõige oma erisusega, mida tuleb aktsepteerida," rääkis Raud.
Raud meenutas ka oma kohtumisi maailma suurriikide liidritega. "Putini puhul on just huvitav see, et ta tuleb saali, me teame, et ta on väikest kasvu, aga ta mõjub tunduvalt suuremana. Osa operaatoreid ütles, et see on optilise illusiooni loomine, et välisminister Sergei Lavrov, kes on pikka kasvu mees, pannakse alati eemale seisma. Aga peab ütlema, et ta on karismaatiline, ükskõik, kas ta meeldib või mitte või kas tema näost on näha, kui palju sinna on Botoxit süstitud – natukene on juba näha. Ta on karismaatiline isik ja ta paneb ennast kuulama. Kui tuleb Vene president, siis seda ümbritseb selline aura ja pompöössus," lausus Raud.
Raud on Venemaa riigipead korduvalt lähedalt näinud, kuid tal ei ole õnnestunud talle küsimusi esitada, kuna välisriikide ajakirjanikele presidendi pressikonverentsidel üldjuhul sõna ei antagi. Ka USAs ei ole lihtne presidendi jutule saada lihtne, kuid Raual on õnnestunud intervjueerida George Bush vanemat. "Kõigepealt oli ta šokeeritud, et kus siis kogu meeskond on ja ma ütlesin, et meil toimubki kõik ühe mehega. Siis kui intervjuu läbi sai, aitas ta veel hea vanaisana mul mikrofoni juhet kokku panna. See oli väga meeldiv," meenutas ta kohtumist presidendiga.
Raud ei välista, et ta võib ühel hetkel jälle välismaale minna, kuid hetkel on tal hea meel Eestis tagasi olla. "Praegu ma tunnen ennast siin tohutult hästi, tohutult hästi "Aktuaalses Kaameras". Saan teha tööd, mis on väga nauditav," kinnitas ta.
Lisaks korrespondenditöö kogemuste jagamisele mõtiskles Raud saates veel maailma kahe suurriigi poliitiliste jõujoonte ja nende erinevuste ning sarnasuste üle. Räägiti ka sellest, milline on Eesti roll selle kõige vahel. | Neeme Raud: mulle meeldivad kohad, kus on kõik võimalik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mulle meeldivad suured linnad, kohad, kus on hästi palju võimalusi. Nii New Yorgis kui ka Moskvas, mis on mõneti sarnased, on pidevalt selline tunne, et sõltub vaid sinust enesest – kõik on võimalik. Eestis ei ole seda võimaluste paljusust nii väga," rääkis Raud ETV2 saates "Plekktrumm", mis teda metropolide juures paelub.
Aeg välismaal on Neeme Raua jaoks olnud põnev. "Ma kolisin New Yorki, kui ma olin 25. Olla 25. eluaastast kuni 44-aastaseni New Yorgis, siis see linn kahtlemata kujundab su maailmavaadet ja kujundab selle kosmopoliitseks. New York on just mõnus kõige oma erisusega, mida tuleb aktsepteerida," rääkis Raud.
Raud meenutas ka oma kohtumisi maailma suurriikide liidritega. "Putini puhul on just huvitav see, et ta tuleb saali, me teame, et ta on väikest kasvu, aga ta mõjub tunduvalt suuremana. Osa operaatoreid ütles, et see on optilise illusiooni loomine, et välisminister Sergei Lavrov, kes on pikka kasvu mees, pannakse alati eemale seisma. Aga peab ütlema, et ta on karismaatiline, ükskõik, kas ta meeldib või mitte või kas tema näost on näha, kui palju sinna on Botoxit süstitud – natukene on juba näha. Ta on karismaatiline isik ja ta paneb ennast kuulama. Kui tuleb Vene president, siis seda ümbritseb selline aura ja pompöössus," lausus Raud.
Raud on Venemaa riigipead korduvalt lähedalt näinud, kuid tal ei ole õnnestunud talle küsimusi esitada, kuna välisriikide ajakirjanikele presidendi pressikonverentsidel üldjuhul sõna ei antagi. Ka USAs ei ole lihtne presidendi jutule saada lihtne, kuid Raual on õnnestunud intervjueerida George Bush vanemat. "Kõigepealt oli ta šokeeritud, et kus siis kogu meeskond on ja ma ütlesin, et meil toimubki kõik ühe mehega. Siis kui intervjuu läbi sai, aitas ta veel hea vanaisana mul mikrofoni juhet kokku panna. See oli väga meeldiv," meenutas ta kohtumist presidendiga.
Raud ei välista, et ta võib ühel hetkel jälle välismaale minna, kuid hetkel on tal hea meel Eestis tagasi olla. "Praegu ma tunnen ennast siin tohutult hästi, tohutult hästi "Aktuaalses Kaameras". Saan teha tööd, mis on väga nauditav," kinnitas ta.
Lisaks korrespondenditöö kogemuste jagamisele mõtiskles Raud saates veel maailma kahe suurriigi poliitiliste jõujoonte ja nende erinevuste ning sarnasuste üle. Räägiti ka sellest, milline on Eesti roll selle kõige vahel.
### Response:
Neeme Raud: mulle meeldivad kohad, kus on kõik võimalik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pealtnäha abstraktse ja minimalistliku väljenduse taga vaatleb näitus autorite kriitilist suhet pildikeelde, kõneviisidesse ja nende kultuurilistesse tähendustesse. Väljendusvahendi võimaluste uurimisel on jõutud jälje vähendamiseni, et tähenduse ja teate tiheduse suhet tõhustada.
"Kuna enamik osalejaid on seotud kunsti ja joonistamisega kunstihariduse poolelt, käsitleb suur osa näitusest joonistamise protsesside suhet tulemusega: tegija suhet pildiga, keha ja mõtte liikumise protsessi suhet selle jäljega; kujutise vaatamist, nägemist, tõlgendamist ja mõtestamist", selgitab näituse üks kuraatoritest Margot Kask.
Suurema osa näitusest moodustavad loomingulised projektid, kuid nendele lisaks on nähtaval mõned mustandid ja eeltööd. Näitusele on ka visandiplokkide ja käsitsi tehtud kunstnikuraamatute väljapanek.
Näitus lähtub loova joonistamise kursusest, mis toimus TLÜ kunstihariduse osakonnas magistrantidele 2015. a kevadel, kuid enamik näitusel esitatud teoseid ei ole õppetöö raames tehtud ega ühelgi hindamisel osalenud, vaid tekkinud pärast seda.
Osalevad kunstnikud: Eva Luure, Ilona Kroon, Kertu Sillaste, Marju Rajasalu, Margot Kask, Tauno Ostra.
Näitus jääb Vilde muuseumisse 31. jaanuarini. Muuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani. | Kadriorus avatakse näitus joonistamise kunstist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pealtnäha abstraktse ja minimalistliku väljenduse taga vaatleb näitus autorite kriitilist suhet pildikeelde, kõneviisidesse ja nende kultuurilistesse tähendustesse. Väljendusvahendi võimaluste uurimisel on jõutud jälje vähendamiseni, et tähenduse ja teate tiheduse suhet tõhustada.
"Kuna enamik osalejaid on seotud kunsti ja joonistamisega kunstihariduse poolelt, käsitleb suur osa näitusest joonistamise protsesside suhet tulemusega: tegija suhet pildiga, keha ja mõtte liikumise protsessi suhet selle jäljega; kujutise vaatamist, nägemist, tõlgendamist ja mõtestamist", selgitab näituse üks kuraatoritest Margot Kask.
Suurema osa näitusest moodustavad loomingulised projektid, kuid nendele lisaks on nähtaval mõned mustandid ja eeltööd. Näitusele on ka visandiplokkide ja käsitsi tehtud kunstnikuraamatute väljapanek.
Näitus lähtub loova joonistamise kursusest, mis toimus TLÜ kunstihariduse osakonnas magistrantidele 2015. a kevadel, kuid enamik näitusel esitatud teoseid ei ole õppetöö raames tehtud ega ühelgi hindamisel osalenud, vaid tekkinud pärast seda.
Osalevad kunstnikud: Eva Luure, Ilona Kroon, Kertu Sillaste, Marju Rajasalu, Margot Kask, Tauno Ostra.
Näitus jääb Vilde muuseumisse 31. jaanuarini. Muuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani.
### Response:
Kadriorus avatakse näitus joonistamise kunstist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võimud uurivad, kas meestejõukude vargused ja seksuaalrünnakud Kölnis, milles süüdistatakse välismaalasi, olid koordineeritud või seotud väiksemate intsidentidega teistes Saksamaa linnades.
Münch ütles usutluses raadiojaamale RBB Inforadio, et aastavahetuse pidustuste ajal "valitsesid eri kohtades sarnased tingimused".
"Ma ei ütle, et ei olnud organisatsiooni, kuid see ei olnud organiseeritud kuritegevus," ütles politseijuht. "Minu jaoks oleks see uus kvaliteet, me räägiksime hierarhilistest rühmitustest."
Münch tunnistas, et korrarikkujad "suhtlesid üksteisega ja tegid kokkuleppeid" ning lisas, et politsei peab paremini mõistma, "kus ja kuidas seda tehakse".
Aastavahetuse rünnakud on suurendanud Saksamaal seoses massilise sisserändega pingeid ning pannud poliitikuid kaaluma, kas karmistada seadusi kuritegusid toime panevate migrantide vastu.
Kölni politsei teatel on neile seoses aastavahetuse vägivallaga esitatud 553 avaldust, millest umbes 45 protsenti puudutab seksuaalkuritegusid. Kölni politsei on tuvastanud 23 kahtlusalust, föderaalpolitsei, kes vastutab julgeoleku eest raudteejaamades, on teinud kindlaks 32 kahtlusalust. | Politseijuht: Kölni rünnakute taga pole organiseeritud kuritegevus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võimud uurivad, kas meestejõukude vargused ja seksuaalrünnakud Kölnis, milles süüdistatakse välismaalasi, olid koordineeritud või seotud väiksemate intsidentidega teistes Saksamaa linnades.
Münch ütles usutluses raadiojaamale RBB Inforadio, et aastavahetuse pidustuste ajal "valitsesid eri kohtades sarnased tingimused".
"Ma ei ütle, et ei olnud organisatsiooni, kuid see ei olnud organiseeritud kuritegevus," ütles politseijuht. "Minu jaoks oleks see uus kvaliteet, me räägiksime hierarhilistest rühmitustest."
Münch tunnistas, et korrarikkujad "suhtlesid üksteisega ja tegid kokkuleppeid" ning lisas, et politsei peab paremini mõistma, "kus ja kuidas seda tehakse".
Aastavahetuse rünnakud on suurendanud Saksamaal seoses massilise sisserändega pingeid ning pannud poliitikuid kaaluma, kas karmistada seadusi kuritegusid toime panevate migrantide vastu.
Kölni politsei teatel on neile seoses aastavahetuse vägivallaga esitatud 553 avaldust, millest umbes 45 protsenti puudutab seksuaalkuritegusid. Kölni politsei on tuvastanud 23 kahtlusalust, föderaalpolitsei, kes vastutab julgeoleku eest raudteejaamades, on teinud kindlaks 32 kahtlusalust.
### Response:
Politseijuht: Kölni rünnakute taga pole organiseeritud kuritegevus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 12.01. (kell 19.00) Aruküla Põhikooli saal: Aruküla SK – Audentes SK
Omavahelised mängud. 1. ring: 33:33; 2. ring: 37:31.
Aruküla pidi eelmises voorus võõrsil tunnistama Tapa meeskonna 28:26 paremust, Audentes oli aga samal ajal mänguvaba.
Aruküla on Audentese vastu tänavu juba punkti kaotanud ja seetõttu ei võta meeskonna peatreener Toivo Järv noori kergelt. Pealegi jäädi aasta avakohtumises alla Tapale, kes paiknes seni turniiritabeli viimasel real. „Audentes on hooaja käigus arenenud,“ ei varjanud Järv. „Nende meeskond ei tugine pelgalt kahele viskajale Martin Grištsukile ja Karl Toomile, vaid seal on tasemel mängijaid teisigi. Kuna meil on küllaltki pikk pink, siis ei tohi me vahetustega näppu lõigata.“
Tänu Tapa võidule Aruküla üle langes Audentes turniiritabelis viimaseks. Kas nüüd taastatakse endine ehk kuues positsioon, seda on meeskonna juhendaja Martin Noodla sõnul raske öelda. „Pärast koolivaheaega on poistel seis veidi segane,“ tõdes Noodla. „Siiski lähme Arukülale kindlasti kõva lahingut andma.“
13.01. (kell 19.00) Viljandi Spordihoone: Viljandi HC – Põlva Serviti
Omavahelised mängud. 1. ring: 29:28; 2. ring: 24:37.
Viljandi sai eelmises voorus võõrsil 31:26 jagu Kehra/Horizon Pulp&Paperist ning Serviti oli kodus 39:21 üle Viimsi/Tööriistamarketist.
Viljandi on aasta alguses olnud heas hoos, sest Kehrast saadi nädala jooksul jagu ka teistkordselt, kui pühapäeval oldi Balti liiga matšis kodus paremad 32:27. „Arenguruumi siiski on, sest tegime palju lihtvigu,“ ütles Viljandi peatreener Marko Koks. „Lisaks sellele on Serviti võrreldes Kehraga ebamugavamaks vastaseks, sest nad kasutavad alati kõik oma relvad ära, samuti suudavad nad mängu jooksul kaitseformatsiooni oskuslikult muuta. Võidud Kehra üle on meil siiski vahepeal kõikuma löönud enesekindlust taas kasvatanud. Seda on märgata kasvõi taastunud viskekindluse näol.“
Serviti juhendaja Kalmer Musting ei hinda meeskonna üldist hetkeseisu kõige paremaks. „Meil on vigastatuid ja haigeid, nagu näiteks Hendrik Varul, Carl-Eric Uibo ning Andreas Rikken,“ loetles Musting. „Viljandi viskas Kehrale kahes mängus üle 30 värava, millega meie tihtilugu pingelistes kohtumistes pole hakkama saanud. Lisaks sellele mängivad nad juba aastaid aktiivset kaitset. Samuti oleme Viljandis viimasel ajal peaaegu kõik tasavägised matšid ühe tabamusega kaotanud.“
14.01. (kell 19.00) Viimsi Keskkool: HC Viimsi/Tööriistamarket – SK Tapa
Omavahelised mängud. 1. ring: 32:23; 2. ring: 33:25.
Viimsi/Tööriistamarket jäi eelmises voorus vastase väljakul 21:39 alla Servitile, Tapa alistas aga koduseinte toel Aruküla 28:26.
Tapa on viimasest viiest kohtumisest võitnud kaks ja seda teab ka Viimsi peatreener Ain Pinnonen. „Vastane kujutab endast reaalset ohtu. Selleks, et edu saavutada, peame oma suuremad kogemused ära kasutama,“ vaagis Pinnonen. „Kõik algab taas väravavahist ja kaitsest. Meie esipuurilukk Siim Patrael pole sel aastal veel mänginud, kuid kogemustega mehele peaks paus hästi mõjuma, eriti pärast isaks saamist.“
Tapa juhendaja Elmu Koppelmanni arvates saab paljuski määravaks see, mis koosseisuga Viimsi mängule tuleb. „Nende pika pingi vastu me ei saa, lisaks on neil kvaliteeti,“ tunnistas Koppelmann. „Meie peame kaitse korda saama ning oma mänguskeemi neile peale suruma. Samuti ei tohi me kiirustada.“
Tabeliseis: HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 22 (13-st mängust), Põlva Serviti 22 (13), Viljandi HC 18 (13), HC Viimsi/Tööriistamarket 12 (13), Aruküla SK 9 (13), SK Tapa 4 (13), Audentes SK 3 (12) punkti.
Väravaküttide edetabeli tipp: Ott Varik (Viljandi HC) 105, Martin Grištsuk (Audentes SK) 97, Martin Adamson (SK Tapa) 95, Karl Toom (Audentes SK) 89, Henri Sillaste (Põlva Serviti) 84, Kristo Voika (Viljandi HC) 75, Andreas Rikken (Põlva Serviti) 74, Mihkel Vaher (Aruküla SK) 69, Marko Slastinovski (HC Kehra/Horizon Pulp&Paper) 68, Siim Pinnonen (HC Viimsi/Tööriistamarket) 64 tabamust. | Heas hoos Viljandi võõrustab käsipalliliigas Põlva Servitit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
12.01. (kell 19.00) Aruküla Põhikooli saal: Aruküla SK – Audentes SK
Omavahelised mängud. 1. ring: 33:33; 2. ring: 37:31.
Aruküla pidi eelmises voorus võõrsil tunnistama Tapa meeskonna 28:26 paremust, Audentes oli aga samal ajal mänguvaba.
Aruküla on Audentese vastu tänavu juba punkti kaotanud ja seetõttu ei võta meeskonna peatreener Toivo Järv noori kergelt. Pealegi jäädi aasta avakohtumises alla Tapale, kes paiknes seni turniiritabeli viimasel real. „Audentes on hooaja käigus arenenud,“ ei varjanud Järv. „Nende meeskond ei tugine pelgalt kahele viskajale Martin Grištsukile ja Karl Toomile, vaid seal on tasemel mängijaid teisigi. Kuna meil on küllaltki pikk pink, siis ei tohi me vahetustega näppu lõigata.“
Tänu Tapa võidule Aruküla üle langes Audentes turniiritabelis viimaseks. Kas nüüd taastatakse endine ehk kuues positsioon, seda on meeskonna juhendaja Martin Noodla sõnul raske öelda. „Pärast koolivaheaega on poistel seis veidi segane,“ tõdes Noodla. „Siiski lähme Arukülale kindlasti kõva lahingut andma.“
13.01. (kell 19.00) Viljandi Spordihoone: Viljandi HC – Põlva Serviti
Omavahelised mängud. 1. ring: 29:28; 2. ring: 24:37.
Viljandi sai eelmises voorus võõrsil 31:26 jagu Kehra/Horizon Pulp&Paperist ning Serviti oli kodus 39:21 üle Viimsi/Tööriistamarketist.
Viljandi on aasta alguses olnud heas hoos, sest Kehrast saadi nädala jooksul jagu ka teistkordselt, kui pühapäeval oldi Balti liiga matšis kodus paremad 32:27. „Arenguruumi siiski on, sest tegime palju lihtvigu,“ ütles Viljandi peatreener Marko Koks. „Lisaks sellele on Serviti võrreldes Kehraga ebamugavamaks vastaseks, sest nad kasutavad alati kõik oma relvad ära, samuti suudavad nad mängu jooksul kaitseformatsiooni oskuslikult muuta. Võidud Kehra üle on meil siiski vahepeal kõikuma löönud enesekindlust taas kasvatanud. Seda on märgata kasvõi taastunud viskekindluse näol.“
Serviti juhendaja Kalmer Musting ei hinda meeskonna üldist hetkeseisu kõige paremaks. „Meil on vigastatuid ja haigeid, nagu näiteks Hendrik Varul, Carl-Eric Uibo ning Andreas Rikken,“ loetles Musting. „Viljandi viskas Kehrale kahes mängus üle 30 värava, millega meie tihtilugu pingelistes kohtumistes pole hakkama saanud. Lisaks sellele mängivad nad juba aastaid aktiivset kaitset. Samuti oleme Viljandis viimasel ajal peaaegu kõik tasavägised matšid ühe tabamusega kaotanud.“
14.01. (kell 19.00) Viimsi Keskkool: HC Viimsi/Tööriistamarket – SK Tapa
Omavahelised mängud. 1. ring: 32:23; 2. ring: 33:25.
Viimsi/Tööriistamarket jäi eelmises voorus vastase väljakul 21:39 alla Servitile, Tapa alistas aga koduseinte toel Aruküla 28:26.
Tapa on viimasest viiest kohtumisest võitnud kaks ja seda teab ka Viimsi peatreener Ain Pinnonen. „Vastane kujutab endast reaalset ohtu. Selleks, et edu saavutada, peame oma suuremad kogemused ära kasutama,“ vaagis Pinnonen. „Kõik algab taas väravavahist ja kaitsest. Meie esipuurilukk Siim Patrael pole sel aastal veel mänginud, kuid kogemustega mehele peaks paus hästi mõjuma, eriti pärast isaks saamist.“
Tapa juhendaja Elmu Koppelmanni arvates saab paljuski määravaks see, mis koosseisuga Viimsi mängule tuleb. „Nende pika pingi vastu me ei saa, lisaks on neil kvaliteeti,“ tunnistas Koppelmann. „Meie peame kaitse korda saama ning oma mänguskeemi neile peale suruma. Samuti ei tohi me kiirustada.“
Tabeliseis: HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 22 (13-st mängust), Põlva Serviti 22 (13), Viljandi HC 18 (13), HC Viimsi/Tööriistamarket 12 (13), Aruküla SK 9 (13), SK Tapa 4 (13), Audentes SK 3 (12) punkti.
Väravaküttide edetabeli tipp: Ott Varik (Viljandi HC) 105, Martin Grištsuk (Audentes SK) 97, Martin Adamson (SK Tapa) 95, Karl Toom (Audentes SK) 89, Henri Sillaste (Põlva Serviti) 84, Kristo Voika (Viljandi HC) 75, Andreas Rikken (Põlva Serviti) 74, Mihkel Vaher (Aruküla SK) 69, Marko Slastinovski (HC Kehra/Horizon Pulp&Paper) 68, Siim Pinnonen (HC Viimsi/Tööriistamarket) 64 tabamust.
### Response:
Heas hoos Viljandi võõrustab käsipalliliigas Põlva Servitit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kultuuriministri 2014. aasta käskkirjaga kehtestati uutele eetrilubadele kõrvaltingimusena nõue, et 25 kuni 60 protsenti edastatavast muusikast peab olema eesti autorite looming, vahendas ERR-i raadiouudised.
Möödunud aasta juuni andmed aga näitasid, et vähemalt kuuel eestikeelse ning kõigil venekeelse programmiga eraraadiojaamal oli raskusi nõuete täitmisega ning eesti autorite muusikapalade osakaal ulatus 0,85 protsendist 18 protsendini.
Peeter Sookruus tehnilise järelevalve ametist tõdeb, et probleem ei ole väga terav, kuid nõude järjekindel eiramine võib kaasa tuua oma tagajärjed. "Kui ei täideta esimese märgukirja, siis võib asi minna trahvideni ja kui korduvalt ei reageerita ettekirjutustele, siis võib ka tegevusloa kehtetuks tunnistada," selgitas Sookruus.
Samas toonitas Sookruus, et eesmärgiks pole kellegi karistamine vaid, et nõuded saaksid täidetud. "Ennekõike normaalne teavitustöö ja pidev selgitamine annab rohkem tulemusi," märkis TJA esindaja.
Eesti esitajate liidu tegevdirektori Urmas Amburi sõnul on olukord võrreldes möödunud suvega palju paremaks läinud. "Mitmed raadiojaamad on saanud nõude, et Eesti muusika osakaal peab programmist moodustama 25 protsenti, kuid nõuetes ei täpsustada, mida programmina käsitletakse," möönis Ambur.
Tema sõnul mängivad osad raadiojaamad kella 10 kuni 17.00-ni ainult Eesti muusikat ja täidavad nii TJA nõude ära.Ambur tõdeb siiski, et selline "mehhaaniline" nõude täitmine ei pruugi täita meetme kultuurilist eesmärki, milleks on omamaise muusika populariseerimine.
Uusi teenuseid ei saa reguleerida
Teine teema on järjest populaarsemad voogedastuskeskkonnad, kuid siin on Amburi hinnangul midagi reguleerida võimatu. "Spotify või Deezeri puhul sõlmitakse leping füüsilise isiku ja teenusepakkuja vahel ning tegelikult on nende teenuste puhul auditooriumiks vaid üks isik, kellele teenust osutatakse," selgitas Ambur.
Tema hinnangul ei saa nendes keskkondades mingit kohustusliku kvoodimehhanismi rakendada.
Peeter Sookruusi sõnul töötatakse praegu välja uut audio-visuaal teenuste direktiivi, kus varasemast rohkem on käsitletud uusi audiovisuaalteenuseid pakkuvaid platvorme. "Kogu EL ja liikmesriigid on huvitatud, et samal turul tegutseksid sama teenust pakkuvad ettevõtted ja isikud oleksid võrdselt koheldud," rääkis Sookruus.
Vastasel juhul tekiks seis, kus ühed on koormatud paljude nõuetega, mis tekitavad lisakulusid, kuid teised, kes pakuvad samaväärset teenust, saavad koguda tulu ilma panustamata.
Euroopa Komisjon tahab uute ettepanekutega välja tulla selle aasta suveks. | Eraraadiojaamadel on raskusi Eesti muusikute loomingu esitamisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kultuuriministri 2014. aasta käskkirjaga kehtestati uutele eetrilubadele kõrvaltingimusena nõue, et 25 kuni 60 protsenti edastatavast muusikast peab olema eesti autorite looming, vahendas ERR-i raadiouudised.
Möödunud aasta juuni andmed aga näitasid, et vähemalt kuuel eestikeelse ning kõigil venekeelse programmiga eraraadiojaamal oli raskusi nõuete täitmisega ning eesti autorite muusikapalade osakaal ulatus 0,85 protsendist 18 protsendini.
Peeter Sookruus tehnilise järelevalve ametist tõdeb, et probleem ei ole väga terav, kuid nõude järjekindel eiramine võib kaasa tuua oma tagajärjed. "Kui ei täideta esimese märgukirja, siis võib asi minna trahvideni ja kui korduvalt ei reageerita ettekirjutustele, siis võib ka tegevusloa kehtetuks tunnistada," selgitas Sookruus.
Samas toonitas Sookruus, et eesmärgiks pole kellegi karistamine vaid, et nõuded saaksid täidetud. "Ennekõike normaalne teavitustöö ja pidev selgitamine annab rohkem tulemusi," märkis TJA esindaja.
Eesti esitajate liidu tegevdirektori Urmas Amburi sõnul on olukord võrreldes möödunud suvega palju paremaks läinud. "Mitmed raadiojaamad on saanud nõude, et Eesti muusika osakaal peab programmist moodustama 25 protsenti, kuid nõuetes ei täpsustada, mida programmina käsitletakse," möönis Ambur.
Tema sõnul mängivad osad raadiojaamad kella 10 kuni 17.00-ni ainult Eesti muusikat ja täidavad nii TJA nõude ära.Ambur tõdeb siiski, et selline "mehhaaniline" nõude täitmine ei pruugi täita meetme kultuurilist eesmärki, milleks on omamaise muusika populariseerimine.
Uusi teenuseid ei saa reguleerida
Teine teema on järjest populaarsemad voogedastuskeskkonnad, kuid siin on Amburi hinnangul midagi reguleerida võimatu. "Spotify või Deezeri puhul sõlmitakse leping füüsilise isiku ja teenusepakkuja vahel ning tegelikult on nende teenuste puhul auditooriumiks vaid üks isik, kellele teenust osutatakse," selgitas Ambur.
Tema hinnangul ei saa nendes keskkondades mingit kohustusliku kvoodimehhanismi rakendada.
Peeter Sookruusi sõnul töötatakse praegu välja uut audio-visuaal teenuste direktiivi, kus varasemast rohkem on käsitletud uusi audiovisuaalteenuseid pakkuvaid platvorme. "Kogu EL ja liikmesriigid on huvitatud, et samal turul tegutseksid sama teenust pakkuvad ettevõtted ja isikud oleksid võrdselt koheldud," rääkis Sookruus.
Vastasel juhul tekiks seis, kus ühed on koormatud paljude nõuetega, mis tekitavad lisakulusid, kuid teised, kes pakuvad samaväärset teenust, saavad koguda tulu ilma panustamata.
Euroopa Komisjon tahab uute ettepanekutega välja tulla selle aasta suveks.
### Response:
Eraraadiojaamadel on raskusi Eesti muusikute loomingu esitamisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel aastal pälvis tiitli "Koduomaniku sõber 2015“ õiguskantsler Ülle Madise ning tiitli "Koduomaniku kiusaja 2015" Rail Balticu trassivalik.
Omanike keskliidu juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul on õiguskantsler omanike põhiseaduslike õiguste eest seisja, kes on omanikke esindavaid liitusid toetanud elektriliinide jm tehnorajatiste talumistasu ja looduskaitseliste piirangute maaomanikele hüvitamise küsimustes. Internetihääletusel sai õiguskantsler 74% häältest.
Teiseks jäi 17% häältega KredEx – elamute renoveerimise toetaja.
Varem on tiitliga pärjatud telesaadet „Kodutunne“, maksumaksjate liidu juhti Lasse Lehist, konkurentsiameti juhti Märt Otsa, Rae, Jõgeva ja Harku valdasid, õiguskantsler Indrek Tederit ning Eesti õigusjärgsete omanike liidu esindajaid.
„Koduomanike kiusaja 2015“ tiitli pälvis Rail Balticu trassivalik, mis hääletusel sai 42% häältest. Raudteetrassi koridor läbib tiheasustusega alasid, kus paljud omanikud peavad loobuma põlisomandist, samas on riik teinud „pool tööd“ uurimaks võimalust suunata trass läbi Nabala looduskaitseala.
Kiusaja tiitli saajateks on varasemalt osutunud Eesti Gaas, Tallinna Vesi, Eesti Energia, Euroopa Liidu kliimapoliitika ning puuküürnikud. | Aasta koduomaniku sõber on Ülle Madise, kiusaja Rail Balticu trassivalik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel aastal pälvis tiitli "Koduomaniku sõber 2015“ õiguskantsler Ülle Madise ning tiitli "Koduomaniku kiusaja 2015" Rail Balticu trassivalik.
Omanike keskliidu juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul on õiguskantsler omanike põhiseaduslike õiguste eest seisja, kes on omanikke esindavaid liitusid toetanud elektriliinide jm tehnorajatiste talumistasu ja looduskaitseliste piirangute maaomanikele hüvitamise küsimustes. Internetihääletusel sai õiguskantsler 74% häältest.
Teiseks jäi 17% häältega KredEx – elamute renoveerimise toetaja.
Varem on tiitliga pärjatud telesaadet „Kodutunne“, maksumaksjate liidu juhti Lasse Lehist, konkurentsiameti juhti Märt Otsa, Rae, Jõgeva ja Harku valdasid, õiguskantsler Indrek Tederit ning Eesti õigusjärgsete omanike liidu esindajaid.
„Koduomanike kiusaja 2015“ tiitli pälvis Rail Balticu trassivalik, mis hääletusel sai 42% häältest. Raudteetrassi koridor läbib tiheasustusega alasid, kus paljud omanikud peavad loobuma põlisomandist, samas on riik teinud „pool tööd“ uurimaks võimalust suunata trass läbi Nabala looduskaitseala.
Kiusaja tiitli saajateks on varasemalt osutunud Eesti Gaas, Tallinna Vesi, Eesti Energia, Euroopa Liidu kliimapoliitika ning puuküürnikud.
### Response:
Aasta koduomaniku sõber on Ülle Madise, kiusaja Rail Balticu trassivalik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eks me pidime lähtuma eelkõige sobilikust rahanumbrist. Uute lisandujate Mario Delaši ja Morris Curry palganumber ei saa kokkuvõttes olla suurem kui oli Marco Killingsworthi ja Brandis Raley-Rossi oma. Tundub, et Curry puhul peaks hinna ja kvaliteedi suhe olema paigas," rääkis Varrak Delfile.
Viimati Prantsusmaa klubis Nancy pallinud 28-aastane ja 178 cm pikkune tagamees on mänginud veel ka Poolas, Kreekas, Austrias, Saksamaal, Soomes ja Bulgaarias.
Eurocupi sarjas tegi Curry tänavu Nancy särgis kaasa 7 kohtumist ning kogus neis keskmiselt 6 punkti, 2 korvisöötu ja 1,4 lauapalli. Prantsuse liigas olid mehe keskmised näitajad nelja mänguga 9,3 silma, 3,8 korvisöötu ja 2,3 lauapalli. | Kalev/Cramo lõi käed viimati Prantsusmaal mänginud tagamängijaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eks me pidime lähtuma eelkõige sobilikust rahanumbrist. Uute lisandujate Mario Delaši ja Morris Curry palganumber ei saa kokkuvõttes olla suurem kui oli Marco Killingsworthi ja Brandis Raley-Rossi oma. Tundub, et Curry puhul peaks hinna ja kvaliteedi suhe olema paigas," rääkis Varrak Delfile.
Viimati Prantsusmaa klubis Nancy pallinud 28-aastane ja 178 cm pikkune tagamees on mänginud veel ka Poolas, Kreekas, Austrias, Saksamaal, Soomes ja Bulgaarias.
Eurocupi sarjas tegi Curry tänavu Nancy särgis kaasa 7 kohtumist ning kogus neis keskmiselt 6 punkti, 2 korvisöötu ja 1,4 lauapalli. Prantsuse liigas olid mehe keskmised näitajad nelja mänguga 9,3 silma, 3,8 korvisöötu ja 2,3 lauapalli.
### Response:
Kalev/Cramo lõi käed viimati Prantsusmaal mänginud tagamängijaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädalavahetuse üks eesmärke on soodustada erinevate erialade tudengite koostööd. Sel korral on ühiselt töötamas sisearhitektuuri, graafilise disaini, moedisaini, nahakunsti, keraamika ja tekstiilidisaini üliõpilased. Prototüüpide valmistamiseks on tudengitel kasutada Kunstiakadeemia töökojad.
Sisearhitektuuri osakonna juhataja ja sündmuse üks initsiaatoreid Hannes Praks: "Tunneme üha enam, et kiirelt muutuvas maailmas ei saa ametit, eriti veel disaineri ametit, õpetada konkreetsete projektide kaudu. Näeme kooli rolli eelkõige suhtumise kujundajana. Õige pisut saame küll õpetada oskust esitada küsimusi ja leida kiirelt lahendusi. Garage48 hackathoni formaat kattub väga suures mahus ka meile südamelähedaste suhtumistega."
Sündmus järgib Garage48 hackathoni formaati - reedel esitlevad tudengid oma ideid ning moodustatakse meeskonnad. Osalejatel algab seejärel mentorite juhendamisel võidujooks ajaga, et pühapäevaks prototüüp valmis saada.
Juhendajateks on oma ala spetsialistidest mentorid, teiste seas Baltika Grupi brändijuht Kaie Kaas-Ojavere, Microsoft start-up'ide suunajuht Kesk- ja Ida-Euroopas Elise Sass, graafiline disainer ja disainibüroo AKU üks omanikke Uku-Kristjan Küttis ning Garage48 ning tarkvarafirma Mooncascade asutajaliige Priit Salumaa.
Sündmuse finaal koos esitlustega žüriile toimub pühapäeval, 17. jaanuaril kell 16 EKA Kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11, Tallinn) ning kõik huvilised on oodatud.
Finaalesitluse sündmus Facebookis! | Kunstiakadeemia tudengid lahendavad Garage48 veebidisaini üritusel päriselulisi ülesandeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädalavahetuse üks eesmärke on soodustada erinevate erialade tudengite koostööd. Sel korral on ühiselt töötamas sisearhitektuuri, graafilise disaini, moedisaini, nahakunsti, keraamika ja tekstiilidisaini üliõpilased. Prototüüpide valmistamiseks on tudengitel kasutada Kunstiakadeemia töökojad.
Sisearhitektuuri osakonna juhataja ja sündmuse üks initsiaatoreid Hannes Praks: "Tunneme üha enam, et kiirelt muutuvas maailmas ei saa ametit, eriti veel disaineri ametit, õpetada konkreetsete projektide kaudu. Näeme kooli rolli eelkõige suhtumise kujundajana. Õige pisut saame küll õpetada oskust esitada küsimusi ja leida kiirelt lahendusi. Garage48 hackathoni formaat kattub väga suures mahus ka meile südamelähedaste suhtumistega."
Sündmus järgib Garage48 hackathoni formaati - reedel esitlevad tudengid oma ideid ning moodustatakse meeskonnad. Osalejatel algab seejärel mentorite juhendamisel võidujooks ajaga, et pühapäevaks prototüüp valmis saada.
Juhendajateks on oma ala spetsialistidest mentorid, teiste seas Baltika Grupi brändijuht Kaie Kaas-Ojavere, Microsoft start-up'ide suunajuht Kesk- ja Ida-Euroopas Elise Sass, graafiline disainer ja disainibüroo AKU üks omanikke Uku-Kristjan Küttis ning Garage48 ning tarkvarafirma Mooncascade asutajaliige Priit Salumaa.
Sündmuse finaal koos esitlustega žüriile toimub pühapäeval, 17. jaanuaril kell 16 EKA Kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11, Tallinn) ning kõik huvilised on oodatud.
Finaalesitluse sündmus Facebookis!
### Response:
Kunstiakadeemia tudengid lahendavad Garage48 veebidisaini üritusel päriselulisi ülesandeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Detsembris laekus makse 488,1 miljonit eurot ehk 1,3% vähem kui aasta varem.
Sotsiaalmaksu kogunes aastaga 1% oodatust rohkem. Detsembris laekus sotsiaalmaksu võrreldes möödunud aastaga 6,2% enam, see oli aasta üks aeglasemaid kasve.
Kuu deklareeritud palgafond kasvas novembris aasta varasemaga võrreldes 4,7%, kuid kasv aeglustus neljandat kuud järjest. Palgasaajate arv on vähenenud kolm kuud järjest, novembris oli palgasaajaid 0,4% vähem kui aasta varem.
Maksulaekumine 2015. aasta detsembris from Rahandusministeerium/Ministry of Finance of Estonia
Juriidilise isiku tulumaksu laekus 2015. aasta riigieelarves ette nähtust 32,4% rohkem. Hea laekumine finantssektori erakorralise dividendimakse tõttu võimaldas osa riigi finantstuludest ja tulumaksust suunata 2016. aastasse, mistõttu oli juriidilise isiku tulumaksu laekumine detsembris võrreldes eelmise aastaga 39,4% väiksem.
Käibemaksu laekus eelmisel aastal kokku 1,86 miljardit eurot ning seda oli 9,5% rohkem kui aasta varem. Eelmise aasta laekumist mõjutasid lisaks makromajanduslikele teguritele seadusemuudatused, mis andsid aastaga lisalaekumist kokku ligikaudu 100 miljonit eurot.
Sellest hoolimata jäi eelmise aasta laekumine riigieelarves oodatule 0,4% alla ning seda peamiselt detsembrikuu väga tagasihoidliku laekumise tõttu, mis oli kõigest 0,8% aasta varasemast suurem.
Riigile laekunud käibemaksu summat vähendas maksu- ja tolliameti tavapärasest oluliselt kiirem töö enammakstud käibemaksu tagastamisel ettevõtetele. Viimasel kolmel kuul on tagastused olnud tavapärasest suuremad, et tagastatav käibemaks kiiremini ettevõteteni jõuaks.
Käibemaksu laekumist mõjutas makromajanduslikest teguritest kõige enam jaekaubandus, mis kasvas 11 kuuga nominaalselt 6,1%. Kasv oli ootuspärane.
Aktsiisidest laekus 2015. aastal eelarves kavandatust rohkem kütuseaktsiisi 1,9% ja vähem alkoholi- ja tubakaaktsiisi, vastavalt 7,5 ja 0,8%.
Samas suurenes kõikide aktsiiside laekumine võrreldes aasta varasemaga, millele oma panuse andsid maksumuudatused – alkoholiaktsiisi tõstmine, erimärgistatud kütuste kasutamise piiramine ja maagaasiaktsiisi tõstmine.
Alkoholi deklareeritud kogused vähenesid eelmise aasta 11 kuuga 10,8%, mida on rohkem, kui rahandusministeerium 2015. aasta riigieelarvet tehes ja viimases suveprognoosis ootas. Koguste vähenemist põhjustab mitmete tegurite koosmõju.
Sadamapiirkondade alkoholipoodide müügikäibed on jäänud pigem eelmise aasta tasemele, mis hinnatõusu valguses viitab müüdud alkohoolsete jookide koguste langusele ning turistide ostude vähenemisele.
Salaturu suurenemise riskid on praeguses olukorras pigem väikesed, kuid laekumist mõjutab ka eestlaste piiriüleste ostude kasv. Tarbijate teadlikkust ja seeläbi ka alkoholi tarbimist mõjutavad muu hulgas alkoholivastased kampaaniad. Samuti on riskiks alkoholi asenduskaubad, eelkõige erinevad narkootikumid. | Makse laekus aastaga oodatust 2,3% rohkem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Detsembris laekus makse 488,1 miljonit eurot ehk 1,3% vähem kui aasta varem.
Sotsiaalmaksu kogunes aastaga 1% oodatust rohkem. Detsembris laekus sotsiaalmaksu võrreldes möödunud aastaga 6,2% enam, see oli aasta üks aeglasemaid kasve.
Kuu deklareeritud palgafond kasvas novembris aasta varasemaga võrreldes 4,7%, kuid kasv aeglustus neljandat kuud järjest. Palgasaajate arv on vähenenud kolm kuud järjest, novembris oli palgasaajaid 0,4% vähem kui aasta varem.
Maksulaekumine 2015. aasta detsembris from Rahandusministeerium/Ministry of Finance of Estonia
Juriidilise isiku tulumaksu laekus 2015. aasta riigieelarves ette nähtust 32,4% rohkem. Hea laekumine finantssektori erakorralise dividendimakse tõttu võimaldas osa riigi finantstuludest ja tulumaksust suunata 2016. aastasse, mistõttu oli juriidilise isiku tulumaksu laekumine detsembris võrreldes eelmise aastaga 39,4% väiksem.
Käibemaksu laekus eelmisel aastal kokku 1,86 miljardit eurot ning seda oli 9,5% rohkem kui aasta varem. Eelmise aasta laekumist mõjutasid lisaks makromajanduslikele teguritele seadusemuudatused, mis andsid aastaga lisalaekumist kokku ligikaudu 100 miljonit eurot.
Sellest hoolimata jäi eelmise aasta laekumine riigieelarves oodatule 0,4% alla ning seda peamiselt detsembrikuu väga tagasihoidliku laekumise tõttu, mis oli kõigest 0,8% aasta varasemast suurem.
Riigile laekunud käibemaksu summat vähendas maksu- ja tolliameti tavapärasest oluliselt kiirem töö enammakstud käibemaksu tagastamisel ettevõtetele. Viimasel kolmel kuul on tagastused olnud tavapärasest suuremad, et tagastatav käibemaks kiiremini ettevõteteni jõuaks.
Käibemaksu laekumist mõjutas makromajanduslikest teguritest kõige enam jaekaubandus, mis kasvas 11 kuuga nominaalselt 6,1%. Kasv oli ootuspärane.
Aktsiisidest laekus 2015. aastal eelarves kavandatust rohkem kütuseaktsiisi 1,9% ja vähem alkoholi- ja tubakaaktsiisi, vastavalt 7,5 ja 0,8%.
Samas suurenes kõikide aktsiiside laekumine võrreldes aasta varasemaga, millele oma panuse andsid maksumuudatused – alkoholiaktsiisi tõstmine, erimärgistatud kütuste kasutamise piiramine ja maagaasiaktsiisi tõstmine.
Alkoholi deklareeritud kogused vähenesid eelmise aasta 11 kuuga 10,8%, mida on rohkem, kui rahandusministeerium 2015. aasta riigieelarvet tehes ja viimases suveprognoosis ootas. Koguste vähenemist põhjustab mitmete tegurite koosmõju.
Sadamapiirkondade alkoholipoodide müügikäibed on jäänud pigem eelmise aasta tasemele, mis hinnatõusu valguses viitab müüdud alkohoolsete jookide koguste langusele ning turistide ostude vähenemisele.
Salaturu suurenemise riskid on praeguses olukorras pigem väikesed, kuid laekumist mõjutab ka eestlaste piiriüleste ostude kasv. Tarbijate teadlikkust ja seeläbi ka alkoholi tarbimist mõjutavad muu hulgas alkoholivastased kampaaniad. Samuti on riskiks alkoholi asenduskaubad, eelkõige erinevad narkootikumid.
### Response:
Makse laekus aastaga oodatust 2,3% rohkem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Poolast on saanud Ida-Euroopa nõrkuse demonstratsioon. Kolmapäeval arutab Euroopa Komisjon riigi rahvusradikaalse Seaduse ja Õigluse partei poolt moodustatud valitsuse katseid allutada endale riigi meedia ja kohtusüsteem. Kuigi teoreetiliselt võib protsess võtta Poolalt hääleõiguse Euroopa Liidu juhtorganites, on see ebatõenäoline," rääkis Lobjakas oma kommentaaris Vikerraadios.
Küll aga on Lobjaka sõnul see pretsedenditu tähelepanu märgiks, et demokraatia ja õigusriik Poolas on ohus nagu ei kunagi varem raudse eesriide langemisest saadik. Tema sõnul ei saaks Poolas toimuv juhtuda USA-s või Suurbritannias, kus majoritaarsed süsteemid toovad regulaarselt võimule ühe partei. "See, mis USA-s ja Suurbritannias on olemas ja mis Poolas puudub, on tasakaalumehhanismid. Määravad neist ongi iseseisev kohtusüsteem ja vaba ajakirjandus."
Lobjakas rääkis, et Eestiski leidis ära trükkimist üks Poola ajakirjanike liidu juhatuse avaldus, mis teravalt tõrjus Euroopa Liidu sekkumist. "Avaldus nimetab Poola riigimeedia senist seisu patoloogiliseks, seal olevat puudunud tõeline arvamuste paljusus. Just 30.detsembri uue valitsuse uus meediaseadus olevat esimene samm ehitamaks ruumi ausale ja pluralistlikule debatile," lausus ta.
"Seda põhjakorealikku üllitist kontekstivabalt tõlkinud Eesti väljaanded ei süüvinud teemasse ega võtnud ühendust sõltumatute Poola allikatega. Küll tegid seda piirideta ajakirjanikud, Euroopa Ringhäälingu Liit, Euroopa Ajakirjanike Liit, mis kõik mõistavad hukka seaduse, mis lubab valitsusel poliitilise suva järgi vallandada ja palgata riigi TV, riigiraadio ja riigi uudisteagentuuri juhte. Euroopa Nõukogu, mille liige on ka Eesti, ütleb, et seadus seab ohtu avaliku meedia sõltumatuse," rääkis Lobjakas.
Lobjakas vahendas, et ka USA välisministeerium teatas, et on sügavas mures Poola demokraatia pärast. "Poola demokraatia kriis pole vaid ühe riigi probleem. Poola ambitsioon mängida regionaalse liidri rolli kisub kriisi nii Euroopa Liitu kui ka NATO-t," leiab Lobjakas.
"Varssavi uus väga ründav toon Saksamaa suunal ennustab vaid halba, riik isoleerub taas, ühelpool Saksamaa, mida vähemalt põlvkonnaks jääb domineerima tänane liberaalne poliitika, teisel Venemaa, mis samuti niipea ei muutu. Eesti jaoks tähendab see kõik president Toomas Hendrik Ilvese Poola orientatsiooni pankrotti," sõnas ta.
"Eesti Poola orientatsioon ilmestab paradoksi. Me otsime mugavusliitlasi riikidest, kus ühed valimised võivad kõik pea peale pöörata, ega hinda stabiilse, võibolla igava, kuid kindlalt demokraatliku kursiga lähemaid naabreid, kellega meid peaksid siduma jäävad väärtused," lõpetas Lobjakas. | Lobjakas: Poolast on saanud Ida-Euroopa nõrkuse demonstratsioon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Poolast on saanud Ida-Euroopa nõrkuse demonstratsioon. Kolmapäeval arutab Euroopa Komisjon riigi rahvusradikaalse Seaduse ja Õigluse partei poolt moodustatud valitsuse katseid allutada endale riigi meedia ja kohtusüsteem. Kuigi teoreetiliselt võib protsess võtta Poolalt hääleõiguse Euroopa Liidu juhtorganites, on see ebatõenäoline," rääkis Lobjakas oma kommentaaris Vikerraadios.
Küll aga on Lobjaka sõnul see pretsedenditu tähelepanu märgiks, et demokraatia ja õigusriik Poolas on ohus nagu ei kunagi varem raudse eesriide langemisest saadik. Tema sõnul ei saaks Poolas toimuv juhtuda USA-s või Suurbritannias, kus majoritaarsed süsteemid toovad regulaarselt võimule ühe partei. "See, mis USA-s ja Suurbritannias on olemas ja mis Poolas puudub, on tasakaalumehhanismid. Määravad neist ongi iseseisev kohtusüsteem ja vaba ajakirjandus."
Lobjakas rääkis, et Eestiski leidis ära trükkimist üks Poola ajakirjanike liidu juhatuse avaldus, mis teravalt tõrjus Euroopa Liidu sekkumist. "Avaldus nimetab Poola riigimeedia senist seisu patoloogiliseks, seal olevat puudunud tõeline arvamuste paljusus. Just 30.detsembri uue valitsuse uus meediaseadus olevat esimene samm ehitamaks ruumi ausale ja pluralistlikule debatile," lausus ta.
"Seda põhjakorealikku üllitist kontekstivabalt tõlkinud Eesti väljaanded ei süüvinud teemasse ega võtnud ühendust sõltumatute Poola allikatega. Küll tegid seda piirideta ajakirjanikud, Euroopa Ringhäälingu Liit, Euroopa Ajakirjanike Liit, mis kõik mõistavad hukka seaduse, mis lubab valitsusel poliitilise suva järgi vallandada ja palgata riigi TV, riigiraadio ja riigi uudisteagentuuri juhte. Euroopa Nõukogu, mille liige on ka Eesti, ütleb, et seadus seab ohtu avaliku meedia sõltumatuse," rääkis Lobjakas.
Lobjakas vahendas, et ka USA välisministeerium teatas, et on sügavas mures Poola demokraatia pärast. "Poola demokraatia kriis pole vaid ühe riigi probleem. Poola ambitsioon mängida regionaalse liidri rolli kisub kriisi nii Euroopa Liitu kui ka NATO-t," leiab Lobjakas.
"Varssavi uus väga ründav toon Saksamaa suunal ennustab vaid halba, riik isoleerub taas, ühelpool Saksamaa, mida vähemalt põlvkonnaks jääb domineerima tänane liberaalne poliitika, teisel Venemaa, mis samuti niipea ei muutu. Eesti jaoks tähendab see kõik president Toomas Hendrik Ilvese Poola orientatsiooni pankrotti," sõnas ta.
"Eesti Poola orientatsioon ilmestab paradoksi. Me otsime mugavusliitlasi riikidest, kus ühed valimised võivad kõik pea peale pöörata, ega hinda stabiilse, võibolla igava, kuid kindlalt demokraatliku kursiga lähemaid naabreid, kellega meid peaksid siduma jäävad väärtused," lõpetas Lobjakas.
### Response:
Lobjakas: Poolast on saanud Ida-Euroopa nõrkuse demonstratsioon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti spordi ajaloo suurimat ühisrahastuskampaaniat on praeguseks toetanud pea 3000 inimest ja ettevõtet. Lõpuspurdile andis 10 000 euroga hoogu juurde ka Tartu linn.
“Tartu linn aitas novembrikuus kampaanial edukalt startida ja nüüd on meil hea meel väljaku südames asuvate sümboolsete ruutmeetrite ostmisega anda hoogu ka lõpuspurdile,” sõnas Tartu linnapea Urmas Klaas.“Linnavalitsus peab oluliseks toetada edukaid ettevõtmisi, mis muudavad paremaks meie elukeskkonda ja laste tervist.”
Ühisrahastuse lõpuspurdis andsid oma panuse ka Eesti suurim sporditarvete müügikett Sportland ja Nike ametlik maaletooja AS Jalajälg. “Tunnustame Jalgpallikool Tammeka ettevõtlikkust oma kogukonna, Tartu linlaste ja Eesti spordisõprade kaasamisel,“ sõnas Sportland Eesti turundusjuht Antti Adur. “Sportlandi hüüdlause on “Ole esimene!” ning esimene omalaadne ettevõtmine on ka Sepa Jalgpallikeskuse ühisrahastuskampaania.”
AS Jalajälg tegevjuht Rainer Tops lisab: „Nike on Tartu Tammeka pikaajaline suursponsor ja nende aastate jooksul on selgelt märgata, et Tartu Tammeka tegevus inspireerib inimesi nii jalgpalli harrastama ja ka sportima laiemalt. Seejuures teeb Tammeka seda kõike väga entusiastlikult ja innovatiivselt ning Sepa Jalgpallikeskus on järjekordne näide selles nimekirjas!“
Kampaania eestvedajate sõnul on puudujääva mõne protsendi täitumiseks veel vaja umbes sada panust, mis juhtub ilmselt varem kui esialgu lõpukuupäevaks planeeritud 17. jaanuar.
MTÜ Jalgpallikool Tammeka alustas 2. novembril Eestis ainulaadse ühisrahastuskampaaniaga, millega kogutakse 150 000€ Tartu staadionipõua leevendamiseks ning Sepa staadioni renoveerimiseks.
Tartu disainiettevõtte Neway loodud virtuaalses keskkonnas saab igaüks osta endale sümboolse ruutmeetri valmivast väljakust. Kampaania päädib tuleval suvel jalgpalli EM-finaali ühisvaatamisega vastvalminud Sepa Jalgpallikeskuses, kuhu on kutsutud kõik sümboolse ruutmeetri omanikud. | Sepa staadioni ühisrahastuskampaaniast on 96% täidetud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti spordi ajaloo suurimat ühisrahastuskampaaniat on praeguseks toetanud pea 3000 inimest ja ettevõtet. Lõpuspurdile andis 10 000 euroga hoogu juurde ka Tartu linn.
“Tartu linn aitas novembrikuus kampaanial edukalt startida ja nüüd on meil hea meel väljaku südames asuvate sümboolsete ruutmeetrite ostmisega anda hoogu ka lõpuspurdile,” sõnas Tartu linnapea Urmas Klaas.“Linnavalitsus peab oluliseks toetada edukaid ettevõtmisi, mis muudavad paremaks meie elukeskkonda ja laste tervist.”
Ühisrahastuse lõpuspurdis andsid oma panuse ka Eesti suurim sporditarvete müügikett Sportland ja Nike ametlik maaletooja AS Jalajälg. “Tunnustame Jalgpallikool Tammeka ettevõtlikkust oma kogukonna, Tartu linlaste ja Eesti spordisõprade kaasamisel,“ sõnas Sportland Eesti turundusjuht Antti Adur. “Sportlandi hüüdlause on “Ole esimene!” ning esimene omalaadne ettevõtmine on ka Sepa Jalgpallikeskuse ühisrahastuskampaania.”
AS Jalajälg tegevjuht Rainer Tops lisab: „Nike on Tartu Tammeka pikaajaline suursponsor ja nende aastate jooksul on selgelt märgata, et Tartu Tammeka tegevus inspireerib inimesi nii jalgpalli harrastama ja ka sportima laiemalt. Seejuures teeb Tammeka seda kõike väga entusiastlikult ja innovatiivselt ning Sepa Jalgpallikeskus on järjekordne näide selles nimekirjas!“
Kampaania eestvedajate sõnul on puudujääva mõne protsendi täitumiseks veel vaja umbes sada panust, mis juhtub ilmselt varem kui esialgu lõpukuupäevaks planeeritud 17. jaanuar.
MTÜ Jalgpallikool Tammeka alustas 2. novembril Eestis ainulaadse ühisrahastuskampaaniaga, millega kogutakse 150 000€ Tartu staadionipõua leevendamiseks ning Sepa staadioni renoveerimiseks.
Tartu disainiettevõtte Neway loodud virtuaalses keskkonnas saab igaüks osta endale sümboolse ruutmeetri valmivast väljakust. Kampaania päädib tuleval suvel jalgpalli EM-finaali ühisvaatamisega vastvalminud Sepa Jalgpallikeskuses, kuhu on kutsutud kõik sümboolse ruutmeetri omanikud.
### Response:
Sepa staadioni ühisrahastuskampaaniast on 96% täidetud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pärast tõsist kaalumist otsustasin, et klubis on aeg muutusteks, uuteks tuulteks ning värsketeks eesmärkideks," sõnas venelasest miljardär klubi pressiteate vahendusel. "Praegu sellist liigutust tehes anname endale võimaluse ülejäänud hooaja meile saadaval olevaid kandidaate piisavalt analüüsida."
"Kui me saame endale õige juhi ja peatreeneri, siis loome me sellega klubisse võitjamentaliteedi ning Netsist saab taas klubi, mille üle saab uhke olla," arvas Prohhorov.
Billy King nimetati Netsi peamänedžeriks 2010. aasta juulis ning tema hingele jäävad mitmed kahtlased otsused, mis täitsid klubi read kõrgepalgaliste mängumeestega, kes väljakul oma hinnasilti õigustada ei suutnud.
Väidetavalt said ülejäänud Netsi juhatuse liikmed vallandamistest teada alles pressi vahendusel, mis tähendab, et Prohhorov on klubi juhtimise tõenäoliselt võtnud ainuisikuliselt enda kätte. | Peatreeneri ja peamänedžeri minema lasknud venelasest miljardär plaanib Brooklyn Netsis "uut algust" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pärast tõsist kaalumist otsustasin, et klubis on aeg muutusteks, uuteks tuulteks ning värsketeks eesmärkideks," sõnas venelasest miljardär klubi pressiteate vahendusel. "Praegu sellist liigutust tehes anname endale võimaluse ülejäänud hooaja meile saadaval olevaid kandidaate piisavalt analüüsida."
"Kui me saame endale õige juhi ja peatreeneri, siis loome me sellega klubisse võitjamentaliteedi ning Netsist saab taas klubi, mille üle saab uhke olla," arvas Prohhorov.
Billy King nimetati Netsi peamänedžeriks 2010. aasta juulis ning tema hingele jäävad mitmed kahtlased otsused, mis täitsid klubi read kõrgepalgaliste mängumeestega, kes väljakul oma hinnasilti õigustada ei suutnud.
Väidetavalt said ülejäänud Netsi juhatuse liikmed vallandamistest teada alles pressi vahendusel, mis tähendab, et Prohhorov on klubi juhtimise tõenäoliselt võtnud ainuisikuliselt enda kätte.
### Response:
Peatreeneri ja peamänedžeri minema lasknud venelasest miljardär plaanib Brooklyn Netsis "uut algust" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikohus rahuldas Tallinna linna kassatsioonkaebuse ja tühistas varasema Tartu ringkonnakohtu otsuse osas, mis oli tehtud linna kahjuks. Samas jättis riigikohus rahuldamata täielikult haridus- ja teadusministeeriumi kassatsioonkaebuse.
Riigikohus kohustas haridusministeeriumi tasuma Tallinna linnale ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 17. novembrini 2014 kantud kulud 618 720 eurot. Riik peab summa hüvitama 30 päeva jooksul riigikohtu tänase otsuse jõustumisest.
Tallinna linn ei olnud rahul ringkonnakohtu mullu märtsikuise otsusega, kuna kohus rahuldas nende hagi vaid osaliselt ning jättis hagi läbivaatamata linna poolt 2014. aasta 19. novembril apellatsioonkaebuse täpsustuses märgitud viivitusintressi väljamõistmise nõudes.
Ministeerium ei olnud rahul ringkonnakohtu mullu märtsi otsusega, millega mõisteti Tallinna linna kasuks välja erakooliseaduse täitmisest tekkinud kulud summas 1 375 879,93 eurot.
Tallinna linn pöördus 2013. aasta 17. juunil riigi vastu Tartu halduskohtusse ning taotles haridus- ja teadusministeeriumi kohusamist tasuda Tallinna linnale erakooli seaduse rakendamisest kantud kulud summas 1 375 879,93 eurot.
2015. aasta 14. veebruaril jättis Tartu halduskohus linna kaebuse rahuldamata, mistõttu linn läks edasi ringkonnakohtusse ja saavutas seal osalise võidu.
Riigikohus tuvastas 2014. aasta 28. oktoobril, et erakoolide rahastamine on riiklik ülesanne ning selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksustele erakooliseadusega pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest, on põhiseadusega vastuolus. | Tallinna linn võitis erakoolide rahastamisvaidluses riiki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikohus rahuldas Tallinna linna kassatsioonkaebuse ja tühistas varasema Tartu ringkonnakohtu otsuse osas, mis oli tehtud linna kahjuks. Samas jättis riigikohus rahuldamata täielikult haridus- ja teadusministeeriumi kassatsioonkaebuse.
Riigikohus kohustas haridusministeeriumi tasuma Tallinna linnale ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 17. novembrini 2014 kantud kulud 618 720 eurot. Riik peab summa hüvitama 30 päeva jooksul riigikohtu tänase otsuse jõustumisest.
Tallinna linn ei olnud rahul ringkonnakohtu mullu märtsikuise otsusega, kuna kohus rahuldas nende hagi vaid osaliselt ning jättis hagi läbivaatamata linna poolt 2014. aasta 19. novembril apellatsioonkaebuse täpsustuses märgitud viivitusintressi väljamõistmise nõudes.
Ministeerium ei olnud rahul ringkonnakohtu mullu märtsi otsusega, millega mõisteti Tallinna linna kasuks välja erakooliseaduse täitmisest tekkinud kulud summas 1 375 879,93 eurot.
Tallinna linn pöördus 2013. aasta 17. juunil riigi vastu Tartu halduskohtusse ning taotles haridus- ja teadusministeeriumi kohusamist tasuda Tallinna linnale erakooli seaduse rakendamisest kantud kulud summas 1 375 879,93 eurot.
2015. aasta 14. veebruaril jättis Tartu halduskohus linna kaebuse rahuldamata, mistõttu linn läks edasi ringkonnakohtusse ja saavutas seal osalise võidu.
Riigikohus tuvastas 2014. aasta 28. oktoobril, et erakoolide rahastamine on riiklik ülesanne ning selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksustele erakooliseadusega pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest, on põhiseadusega vastuolus.
### Response:
Tallinna linn võitis erakoolide rahastamisvaidluses riiki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mitmekordne minister Rein Lang asub Nortalis juhtima valdkonda, mis tegeleb ettevõtte klientide nõustamisega e-riigi lahendusi puudutavates seadusandlikes ja poliitikat kujundavates küsimustes, keskendudes eelkõige välisriikidele. Rahvusvaheline tarkvara- ning ärikonsultatsioonide ettevõte Nortal tegutseb kümnes riigis ning teostab ärikriitilisi ja suure ühiskondliku mõjuga projekte Euroopas, Lähis-Idas ning Aafrikas.
Langi ametinimetuseks on seadusandlike ja poliitikat kujundavate küsimustega tegeleva nõustamisüksuse juht.
Nortali asutaja ja tegevjuht Priit Alamäe sõnul on Nortal viimase 15 aastaga ehitanud üles kolmandiku Eesti e-riigist ning läbi selle omandanud olulise kogemuste pagasi, mida ettevõte ekspordib edukalt Euroopas, Lähis-Idas ning Aafrikas.
"E-riigi teenuste arendamine ja rakendamine ei tähenda pelgalt tarkvaraarendust, sama jalga peab käima ka seadusandlus ja poliitika, muudatused teistes valdkondades, mis toetavad e-riigi arengut. Eksportides e-riigi lahendusi välisriikidesse, peab ettevõte seda tervikut hoomama ning meil on majas vajalik know-how olemas. Rein Lang on oma ühiskondliku tunnetuse, pikaajalise ja põhjaliku kogemusega nii ettevõtja kui ka poliitikuna suurepärane ekspert, kes asub seda suunda Nortalis arendama," lisas Alamäe.
„Koostöö Nortaliga täidab loodetavasti minu pikaajalise unistuse rakendada Eestis väljatöötatud e-riigi lahendusi ka teistes ühiskondades. Eesti riik koos eesti ettevõtjate ja mõtlejatega on loonud täiesti unikaalse kaasaegse äri- ja elukeskkonna, mille väärtust me sageli ise ei hooma. Kui minu kogemus selles vallas tuleb Eesti ettevõtlusele kasuks ja suurendab seekaudu meie SKP-d, olen õnnelik. Veelgi õnnelikum olen siis, kui meie omaaegsed pingutused aitavad meil tänases maailmas leida sõpru ja liitlasi," sõnas Rein Lang.
Lang valiti esmakordselt riigikokku 2003.a. Valitsuse töös osales Lang kultuuriministrina aastatel 2011 – 2013, justiitsministrina 2005 – 2011 ning enne seda täitis 2005. aastal lühikest aega välisministri ülesandeid. Aastatel 2003–2005 oli Rein Lang riigikogu aseesimees. | Rein Lang alustab tööd Nortalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mitmekordne minister Rein Lang asub Nortalis juhtima valdkonda, mis tegeleb ettevõtte klientide nõustamisega e-riigi lahendusi puudutavates seadusandlikes ja poliitikat kujundavates küsimustes, keskendudes eelkõige välisriikidele. Rahvusvaheline tarkvara- ning ärikonsultatsioonide ettevõte Nortal tegutseb kümnes riigis ning teostab ärikriitilisi ja suure ühiskondliku mõjuga projekte Euroopas, Lähis-Idas ning Aafrikas.
Langi ametinimetuseks on seadusandlike ja poliitikat kujundavate küsimustega tegeleva nõustamisüksuse juht.
Nortali asutaja ja tegevjuht Priit Alamäe sõnul on Nortal viimase 15 aastaga ehitanud üles kolmandiku Eesti e-riigist ning läbi selle omandanud olulise kogemuste pagasi, mida ettevõte ekspordib edukalt Euroopas, Lähis-Idas ning Aafrikas.
"E-riigi teenuste arendamine ja rakendamine ei tähenda pelgalt tarkvaraarendust, sama jalga peab käima ka seadusandlus ja poliitika, muudatused teistes valdkondades, mis toetavad e-riigi arengut. Eksportides e-riigi lahendusi välisriikidesse, peab ettevõte seda tervikut hoomama ning meil on majas vajalik know-how olemas. Rein Lang on oma ühiskondliku tunnetuse, pikaajalise ja põhjaliku kogemusega nii ettevõtja kui ka poliitikuna suurepärane ekspert, kes asub seda suunda Nortalis arendama," lisas Alamäe.
„Koostöö Nortaliga täidab loodetavasti minu pikaajalise unistuse rakendada Eestis väljatöötatud e-riigi lahendusi ka teistes ühiskondades. Eesti riik koos eesti ettevõtjate ja mõtlejatega on loonud täiesti unikaalse kaasaegse äri- ja elukeskkonna, mille väärtust me sageli ise ei hooma. Kui minu kogemus selles vallas tuleb Eesti ettevõtlusele kasuks ja suurendab seekaudu meie SKP-d, olen õnnelik. Veelgi õnnelikum olen siis, kui meie omaaegsed pingutused aitavad meil tänases maailmas leida sõpru ja liitlasi," sõnas Rein Lang.
Lang valiti esmakordselt riigikokku 2003.a. Valitsuse töös osales Lang kultuuriministrina aastatel 2011 – 2013, justiitsministrina 2005 – 2011 ning enne seda täitis 2005. aastal lühikest aega välisministri ülesandeid. Aastatel 2003–2005 oli Rein Lang riigikogu aseesimees.
### Response:
Rein Lang alustab tööd Nortalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bändiliikmed Sandra Sillamaa, Jalmar Vabarna ja Tõnu Tubli trotsisid -16kraadist külma ning ronisid alasti lumehange.
Bändiliikmed ise nimetasid seda põnevaks kogemuseks ning kinnitasid, et hiljam tõi saun sooja naha vahele.
Värisemapaneva foto autor on Renee Altrov.
Bändi esimene reis 2016. aastal toimub Hollandisse, kus Trad.Attack astub üles festivalil Eurosonic Noordeslag 14. jaanuaril.
Seda, kuidas bänd oma albumi "AH!" kaanefotot tegi, näed siit: | Trad.Attacki liikmed hüppasid külma trotsides paljalt lumme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bändiliikmed Sandra Sillamaa, Jalmar Vabarna ja Tõnu Tubli trotsisid -16kraadist külma ning ronisid alasti lumehange.
Bändiliikmed ise nimetasid seda põnevaks kogemuseks ning kinnitasid, et hiljam tõi saun sooja naha vahele.
Värisemapaneva foto autor on Renee Altrov.
Bändi esimene reis 2016. aastal toimub Hollandisse, kus Trad.Attack astub üles festivalil Eurosonic Noordeslag 14. jaanuaril.
Seda, kuidas bänd oma albumi "AH!" kaanefotot tegi, näed siit:
### Response:
Trad.Attacki liikmed hüppasid külma trotsides paljalt lumme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Istume praegu siin Tallinna Linnateatri koosolekuruumis. Küsingi alustuseks, kuidas siia majja üldse sattusid.
Ükspäev just lehitsesin oma tööraamatut, mida polnud ka ise aastakümneid näinud ja lugesin sealt üllatusega, et 10. detsember 1984 oli see päev, kui Raivo Põldmaa vormistati tööle Noorsooteatri lavamonteerijaks. See oli siis Salme kultuurikeskuses, tollase nimega Jaan Tombi nimelises Kultuuripalees, kus Noorsooteater etendusi andis, ning puhtjuhuslikult ühe sõbra kutsel ma sinna läksin. Olin just sõjaväest tulnud, mul olid küll ka kõrgkooli plaanid, aga sisseastumiseksamiteni oli veel pool aastat aega. Sõber, kes mind kutsus, läks mõne aja pärast oma teed, aga mina jäin sinna seltskonda. Meil oli seal selline legendaarne lavameister nagu Heino Tölp, kes võttis mu oma meeskonda. Mina pärinen töölisperekonnast, mõlemad vanemad on maalt pärit, see on see põlvkond, keda mina nimetan nüüd takkajärgi vaadates "vahelejäetud põlvkonnaks", n-ö taludest välja saadetud lapsed, kelle vanemad jäid tihtipeale repressioonide alla ja lapsed tulid linna. Nii et selles mõttes mul mingit intellektuaalset või humanitaarset tausta ei ole, minu puhul on teatrisse sattumine puhtalt juhuse asi.
Esimene tugev teatrielamus, see oli veel enne teatrisse tööletulekut, Salme tänavalt on mul "Hamleti" lavastamine Alamkolka külas, see oli selles ajas väga võimas, ma ei tea, kas seda hiljem ongi tehtud, ja võimalik, et ta tänasesse päeva üldse ei sobikski. Mäletan eredalt veel näiteks "Vana maja", millel oli väga mahukas lavakujundus, sisuliselt kaks korrust oli lavale ehitatud, ehitamine võttis neli-viis tundi aega ja siis vaatasime akside vahelt ka etendust, väga huvitav oli. Samal ajal tuli ka "Kevade", kus sai veel Lisl Lindaudki laval näha. Ühesõnaga, sellised esmased mälestuspildikesed. Hiljem pakuti teisigi ametikohti ja mingi aja pärast maandusin administraatorite tuppa.
Minu biograafias on ka selline tore lugu, et mind on vahepeal Noorsooteatrist lahtigi lastud. Eestlased ikka meenutavad, kus nad putši ajal olid, nüüd saan minagi sellest rääkida. Juhtusin nimelt parasjagu olema Kanadas, Seedriorul, kus toimus üks väliseestlaste üritus, kuhu oli esinema kutsutud ansambel Ukulele, mille mänedžer ma olin. Olin end lühemaks ajaks töölt ära küsinud, kõik oli teatris kooskõlastatud, aga kuna siin algas vahepeal see mäsu, siis me ei saanudki tagasi, nii et olime seal lõpuks tervelt kaks kuud. Kui ma tagasi jõudsin, siis mul siin enam töölepingut ei olnud, sest kuna ma ei käinud tööl, siis ei olnudki tollasel direktoril Märt Kubol muud varianti, kui see tüüp lahti lasta, kes tööl ei käi. Mõne aja pärast aga Märt helistas mulle, ta oli ministriks saamas, millegipärast aga mind vaatamata kõigele ikkagi meelde jätnud, nii et kutsuti tagasi ja pakuti kolida hoopis sinna teise korruse direktorikabinetti, mis oli üsna ootamatu ettepanek. Võtsin natuke mõtlemisaega, rääkisin vahepeal ka Elmoga, et kas tema oleks nõus Viljandist ära tulema, kui selline suurepärane pakkumine tehakse.
Elmoga oled juba lapsest saadik tuttav?
Keskkooli ajast. Eesti on väike ja Elmo esimene abikaasa oli minu klassiõde, juba keskkooli aegadel kohtusime meie klassipidudel ja muudel kooliüritustel; minu meelest isegi meie aktustel, kus tuli mingeid eeskavu või väikesi lavastusi sättida, oli Elmo käsi juba mängus. Selleks ajaks, kui mina talle pakkumise tegin, oli ta aga juba lavakooli lõpetanud ja Ugalas oma esimesed suuremad tööd teinud. See oli see üks Ugala tõusuaegadest, korraga tuli sinna palju uut energiat ja kõik klappis. Aga Elmo andis nõusoleku ja nii me siin alustasime. See oli 1992. aastal. See oli kindlasti valus aeg inimestele, kes olid siin töötanud, pereheitmise aeg, aga ma arvan, et see on ka arusaadav, et Elmol tuli ikkagi oma meeskond moodustada, teatrites tuleb selliseid asju ette. Üldjoontes vist saadi ikkagi aru ja aktsepteeriti tookord neid otsuseid, keegi sai haiget, aga keegi sai hoopis uue töö ja võibolla võitis sellest. Novembris 1994 sai meist Linnateater. Tookord näitas initsiatiivi üles Tallinna linn, minu mäletamist mööda räägiti kõigepealt Vanalinnastuudioga, aga nemad ei olnud huvitatud ja järgmisena tuldi meie juurde ning saime kokkuleppele. Ajavahemikul 1994—2012, kuni siia tulid noored lavakooli XXV lennust, oli siin tegutsenud suhteliselt stabiilne loominguline ja tehniline kollektiiv. Viimase kolme aasta jooksul, mil meil on olnud kümme noort majas, on olnud kollektiivis ja töökorralduses päris palju muudatusi. Ma nimetaksin seda uue raja otsimiseks. Repertuaariteatrites tuleb ikka segaseid aegu ette, lihtsalt kui mõnel puhul on need väga valulised, siis mulle tundub, et meie suudame oma n-ö põlvkondade vahetust tasakaalukamalt korraldada. Näib, et see noorte tuumik, kes ehk jääb siia teatrisse, võtab mõned meie väärtused üle ning lisab sinna oma tarkused ja oma põlvkonna eripärad, hakkab vaikselt välja kujunema.
Mainisid, et olid bändi mänedžer, räägi sellest natuke lähemalt.
Aastad 1988—1992 olid ju Eesti elus täiesti uskumatud, nii suurte lootuste ja tohutu energia aeg, et kõik tundus võimalik. Mulle pakuti siis lisatööd ühest sellisest organisatsioonist nagu huumoriühendus Aara, mis tekkis tolleaegse Puhkeparkide Direktsiooni juurde. Oli alanud kooperatiivide aeg ja Aara oli juriidiliselt eraldiseisev ettevõte, kes tahtis müüa huumoriprogramme üle Eesti. Neil oli ka kaks ansamblit, Ukulele ja Talong, ning mina olin üks kahest nende mänedžerist. Eks me siis uhasime mööda Eestit ringi. See oli aeg, kus tegelikult konkurentsi eriti ei olnud, kultuurimaja juhatajad ise helistasid ja nurusid, et tulge meile ka. Aarne Valmis polnud veel alustanud ja Margus Turu ning Kuldse Trioga me põhimõtteliselt kahekesi Eesti peal sõitsime. Eks seal oli muidugi väiksemaid tegijaid ka, aga tol hetkel oli esinemiste hulk ikka tohutu ja kuna mul olid paralleelselt ka teatri väljasõidud, siis vaatasin oma vanast märkmikust, et ühel aastal oli üle kolmesaja väljasõidu, kus oli tõesti nii korraldatud, et õhtul ühe bussiga tulid, järgmine buss oli juba valmis, paar tundi magamist ja hommikul uus minek. Aga kõik oli võimalik. Rahvas käis, üritused olid publikut täis, kunagi ei olnud probleemi, et pileteid ei ostetud. Selline tohutu võimas aeg Eesti elus, mida vist korrata ei ole võimalik, aga võibolla ei ole vaja ka. Ja siis juhtuski nii, et Aara hakkas ka väliseestlaste juures käima, bändidest oli Ukulele vist üks esimesi, noored poisid laulsid viiehäälselt eesti laule, see läks ikka väliseestlastele tohutult peale. Kui siis veel venelased tankidega Tallinna tulid, siis meid poputati seal ikka nii, et seitsme mehe peale võtsime selle paari kuuga viiskümmend kilo juurde. Meid kanti kätel, sõna otses mõttes tassiti ühest perest teise.
Pidime hakkama koju sõitma, Moskva kaudu lendama, eelmisel õhtul oli veel suur lõpupidu, aga hommikul öeldi meile, et kuskile te ei lähe, venelased on sees, jääte siia. Minul oli just esimene poeg sündinud, nii et seda varianti, et nüüd tuleb sinna jääda, ei osanud ma üldse mõeldagi. Ei olnud ju ka telefoniühendust, mobiile, ei saanud koju helistada, et mis siin tegelikult toimub. Üks liin vist oli kuidagi läbi Helsingi juba tekitatud, aga see oli nende sündmuste tõttu nii umbes, et mäletan, kuidas istusime öösel Torontos ja kogu aeg vajutasime kordusklahvi, kuni ühel hetkel läks kõne läbi ja saime natukenegi infot, et asi pole üldse nii hull, nagu see sealne propagandamasin töötas. Kohalik uudistekanal tõesti näitas, kuidas Tallinnas tank sõidab ja mingi verine mees vedeleb maas, selline montaaž oli tehtud ja seda siis käiati kogu aeg, propaganda töötas, nii nagu praegugi, ja sealt vaadates jäi küll mulje, et asi on traagiline, aga siin kohapeal kuulsin pärast, et mõned inimesed ei teadnudki sellest. Tagasi me aga ikkagi ei saanud, sest Aerofloti lennukid mitu päeva ei lennanud. Tõsi, umbes nädala pärast lennud taastati, nii et kui me oleksime tahtnud, siis oleksime saanud sealt ilmselt tulema ka, aga selleks hetkeks oli juba seal nii palju pakkumisi tehtud ja meile tundus, et kellelgi eriti kiiret ei ole ja see, et peaks NSV Liitu tagasi tööle jõudma, tundus sel hetkel kuidagi vähe oluline, nii et kõik läks, nagu läks.
Sul endal pole lavale mineku huvi kunagi olnud?
See on mulle ikka kogu aeg selge olnud, et teatris peab igaüks tegema seda, mida ta kõige paremini oskab. Ega ma saa ju ka seda öelda, et ma oma ametit nüüd väga hästi oskaksin, sest ma olen ikkagi täiesti iseõppija. See oli tollal täielik hüpe tundmatusse. Olin just koha peale kinnitatud, kui Toompealt — Edgar Savisaar oli veel peaminister — helistati, et tuleb tulla kohale ja teha ettekanne seoses teatrimaja ehitusega, mis oli pooleli jäänud. Esimene ehitusetapp jäi just sinna 1991. aasta augusti, Poola ehitajad olid aasta lõpuni veel siin, aga siis enam tagasi ei tulnud. Kuna ka Vanalinnastuudio ehitus oli siis juba teemaks, oli ka Eino Baskin kohale kutsustud ning pidime mõlemad andma ülevaate sellest, mis seisus asjad on. Mäletan, kuidas ma kokutasin, sest ma ei teadnud ju siis veel sellest mitte midagi, püüdsin nädalaga nii palju selgeks teha kui võimalik, küsida ka enam kellegi käest ei osanud, aga 1988. aastal oli ju pidulikult nurgakivi pandud, ma olin sellel üritusel ka osalenud. See lavaauk, mida tänased noored võivad vaadata kui toredat suveteatri paika, on ju tegelikult vaid üks pooleli jäänud ehitusplats. Nii et enam-vähem olin ikka kursis, aga sellegipoolest oli väga raske järje peale saada. See võttis ikka mitu aastat aega, et üldse aru saada, mis asi see repertuaariteater selline on. Kuigi mul oli selles mõttes hea, et olin juba mõningaid ameteid pidanud ja mõnda valdkonda ikkagi tundsin. See on mulle terve tööelu kasuks olnud, nii et võin öelda, et väga põhimõttelistes ja olulistes asjades, kus on vaja otsuseid vastu võtta, ma üldiselt ei eksi. Ma võin mõne otsusega võibolla teadlikult või tahtlikult viivitada, aga ma tean teatud asju ja olulistes asjades ma lihtsalt ei saa eksida, mis päris uuel juhil võib tihtipeale juhtuda.
Kas sellel pikal majasaagal on alati olnud mingid objektiivsed põhjused? Kuidas selle kõige taustal tundub, kas omaaegne linnateatriks saamine oli üldse õige otsus?
Kui me nüüd vaatame kogu selle kahekümne ühe aasta peale tagasi, siis ma arvan, et see oli ikkagi õige otsus. Esiteks, ühel endast lugu pidaval pealinnal võiks ikka olla üks korralik teater, mille eest ta hoolitseb. Ka üks orkester, galerii ja raamatukogu, need asjad on ka täna linnal olemas, küsimus on selles, kas tal jätkub piisavalt huvi ja energiat, et toetada neid p i i s a v a l t. Minu meelest oleks siin võimalusi rohkem. Üldjoontes oli see õige otsus, lihtsalt elus pead ju lähtuma realistlikest võimalustest ja oludest, mis aga tihtipeale sõltuvad neid määravatest isikutest. Seda julgen nüüd küll öelda, et need paarkümmend aastat, mis me siin tegutsenud oleme, ei ole me jobutanud, oleme oma aja, energia ja võimalused maksimaalselt ära kasutanud ja me ei ole kusagil jätnud midagi tegemata, mida oleks pidanud tegema. Aga see majasaaga... Käisin paar aastat tagasi Sagrada Familias, vaatasin seda ettevõtmist seal, samuti seda, kui palju on veel minna, ja mõtlesin, et eks kirikuid ja teatrimaju ongi ju sajandeid ehitatud. Me oleme siin nüüd aktiivselt unistanud alates 1985. aastast, aga passiivne unistamine mingist suuremast saalist on ju kestnud juba nelikümmend või isegi rohkem aastat. Juba vanadest koosoleku protokollidest käib see teema läbi, arutatakse erinevaid kohti, muu hulgas ka seda praeguse lavaaugu ala, kuigi see oli tol ajal veel hoonestatud; juba siis keegi julges unistada, et saaks sellele platsile teatri ehitada. Kui meie põlvkond, kes me teatrit 1992. aastast juhtima hakkasime taandub ja selle järgmisele põlvkonnale üle annab, siis anname edasi ka selle unistuse ja missiooni.
Mõni aasta tagasi, kui Vello Rummo veel elas, käisin tal Pärnus külas ja intervjueerisin teda. Täna teame Noorsooteatrit justkui Panso teatrina, aga Panso kutsuti siia ikkagi hiljem juurde, kui see institutsioon oli tegelikult juba loodud, maja oli olemas, alusdokumendid valmis ja palgafond leitud. Idee autor ja põhiline niiditõmbaja oli ikkagi Vello Rummo oma väikese tiimiga. Olime juba vestluse lõpetanud, kui ta ütles, et oot-oot, ma tahan ikka veel öelda, et ärge mingil juhul jätke võitlust uue maja eest, minge vaatamata kõigele edasi, nõudke, uskuge, lootke, seda mõtet ei tohi mingil juhul maha matta. Seda lippu olen püüdnud nii siin majas kui ka majast väljas ikka hoida. Ma loodan, et ühel päeval saab see olukord ka lahenduse, seda enam, et tänaseks oleme siin IX kvartalis ju ilmselt Tallinna vanalinna viimane korrastamata hambaauk müüri sees, kõik muud kahtlased alad, ka pommitatud alad on mingisuguse funktsiooni saanud, aga see IX kvartali üks kolmandik, mis on Linnateatri käes, on Eesti kliimat arvestades kaheksa-üheksa kuud aastas hangunud olekus, seda väärtuslikku territooriumi saaks palju paremini kasutada. Praegu on ta ikkagi vanalinnale häbiks ja ta tuleb nii või teisiti korda teha. Ma arvan, et see on linnale jõukohane ülesanne, lihtsalt on vaja seda otsust ja meelsust.
Kui see 2008. aasta novembrikuine ootamatu rahvahääletus läbi oli saanud, siis linnapea teatas, et tal on laua peal kaks kausta, ühes on Linnateater, teises Kultuurikatel, kahte linn korraga teha ei suuda, rahvas hääletas praegu Kultuurikatla poolt, teeme selle valmis ja siis tuleme Linnateatri juurde tagasi. Nüüd oli äsja just Kultuurikatla avamine, seitse aastat oleme oodanud, et millal me siis nüüd Linnateatri juurde tuleme, aga võta näpust, mina lugesin hoopis lehest, et linn hakkab Linnahalli taastama. Nüüd siis küsimus, et mis lubadusest sai? Mulle tundub lihtsalt, et linnal ei ole mõtet hakata siia auku ka midagi muud ehitama, sest see on teatri vahetus naabruses, siin on ikkagi mõttekas selle teatrihoonega edasi tegeleda ja täna on meil projekt nr 2, millel on olemas kõik kooskõlastused ja ehitusluba, puudub ainult raha. Linn paigutas aastatel 2005—2008 nendesse uuringutesse, projekteerimistesse ja kooskõlastustesse 32 miljonit krooni ehk kaks miljonit eurot. Kuid see tõsteti lihtsalt kõrvale ja hakati täitsa uue projektiga peale. K a k s m i l j o n i t e u r o t! See seisab täna riiulil ja on veel realiseeritav, selliste suurte teatrihoonete projektid vananevad umbes viieteist aastaga, tänaseks on pool sellest läinud, projekti tuleks muidugi kõpitseda, aga üldjoontes on väga hea projekt olemas.
Teater on loominguline kollektiiv, siin ei saa niimoodi, et võibolla ehitame, võibolla ei ehita, meil on vaja oma loomingulist elu korraldada, me ei saa pikalt oodata. Seda ei saa kindlasti nii kaua ehitada, nagu Kultuurikatelt tehti. Kunagi käisid ehitajad seda projekti vaatamas ja ütlesid, et kaheksateist kuuga teevad valmis. Meile see sobiks. Mul ei olnud üldse plaanis sellest rääkida, aga kuna sa küsisid, siis kasutan praegu võimalust ja juhul kui mõni linnaametnik peaks juhuslikult seda lugema, siis kutsun üles, et asume uuesti läbirääkimistesse. Ma olen ka linna kirju saatnud, et võiks uuesti alustada, aga ma ei ole sealt vastuseid saanud. Ühelt poolt on see võibolla hea, sest ei ole lõplikult lootust ära kustutatud, iga küsimusega on ju see oht, et saad lõpliku „ei“, aga kui ei vastata, siis jääb võimalus, et võib-olla. Nii et eks ma siis kirjutan ikka edasi, nii kaua kui ma siin pukis olen. Loomulikult, Linnahall tuleb tõesti korda teha, ma käisin seal hiljuti ja ma olen šokeeritud sellest, kuidas keset lava lihtsalt vihmaveejuga jookseb põrandasse ja põrandas on suur auk. Aga ikkagi, meile lubati...
Meil ei olnud ju tegemist olukorraga, kus Põldmaa ja Nüganen nikerdasid mingi kalli projekti valmis, läksid linnavalitsusse ja ütlesid, et vaata kui toreda asja me tegime, andke raha. Kõik see kolm aastat oli ju koostöö linnavalitsusega, meil oli rahvusvaheline meeskond, sest Tallinna pole ju sada aastat teatreid ehitatud, siin puudub teatrite projekteerimise kogemus. Tegime tookord koos kultuuriväärtuste ameti ja Arhitektide Liiduga ideekonkursi, komisjon valis sealt ühe töö välja, sellega tegeldi mitu aastat, kutsusime juurde väga maineka Austria firma Waagner-Biro, kes on juba sada kakskümmend aastat üle maailma teatreid projekteerinud, ja kõikidel olulistel dokumentidel olid linnapea või abilinnapeade allkirjad. Ma mäletan, et kui see rahvahääletus kuulutati välja pühapäeval, siis olin käinud veel reedel abilinnapea Kaia Jäppineni juures asju arutamas ja ta ei öelnud mulle poole sõnagagi, et kohe tuleb selline hääletus. Kas ei teadnud ta ka ise ja seda korraldas mingi kitsas ringkond, kuid igal juhul meid isegi ei hoiatatud. Kui raha ei ole, võimalusi ei ole, plaanid on teised, siis üks telefonikõne siia, kutsuge Põldmaa ja Nüganen välja ja öelge seal kabinetis ära, et mehed, aitäh praegu tehtu eest, lükkame selle edasi ja teeme praegu muid asju, ja oleks klaar olnud, aga hakata sellisel kujul nii olulisi projekte lahendama. Ma saan aru, et linnapeal oli mingit tuge vaja, aga see hääletus oli ju iseenesest üsna kahtlane, reageeris vist umbes 7000 inimest ja nii väikese kogumi pealt teha nii oluline otsus on ka juba kummaline. Kuid samas, käisin just nüüd Kultuurikatlas, väga uhke ja suur black box on Tallinna valminud, võibolla isegi Linnateater saab seal kunagi midagi mängida, kindlasti on mõlemat vaja, mina neid üldse ei vastandaks, aga ikkagi, ei tohi anda katteta lubadusi.
Sa käid ka ise väga palju teatris, peaaegu alati näen sind seal.
Ütleme, et viimased viis aastat jah. Päris Eesti meister ma ei ole, aga arvan, et külastuste arvult esimese kümne hulgas küll. On perioode, kus käin kaks nädalat järjest igal õhtul kusagil teatris. Olen püüdnud ka natuke maailmas ringi sõita ja vaadata, mida mujal tehakse. Ma ei vaata ju ainult etendust, vaid ka seda, kuidas on saal sätitud, milline on töökultuur, kuidas üldse see institutsioon töötab ja üles on ehitatud, proovin uurida, millised on korralduslikud mured ja kuidas selles riigis teatrielu toimib. Vahel küsitakse ka Eesti teatri kohta arvamust, siis pean ikkagi teadma, millest ma räägin, nii et püüan ikka kõik olulisemad esietendused ära vaadata. Enda arvates käin küll palju teatris, aga igal aastal teatripäeva peol mõtlen, et mida ma küll vaadanud olen, sest kõik, mida auhinnatakse, on ikka nägemata.
Aeg-ajalt kirjeldatakse meie teatripilti mingite lihtsustatud mudelite kaudu, näiteks Linnateater vs Von Krahli Teater või Linnateater vs NO99. Kas oled ka seda täheldanud ja kuidas sellesse suhtud?
Mina kuulun nende tolerantsete teatraalide hulka, kes väga ei ärritu selliste teemade peale, sest need konstruktsioonid on ju kas teatrivälised või siis teatrisiseselt teadlikult tekitatud tähelepanu tõmbamise aktsioonid. Eestis on ju tänaseks ikkagi teatripilt päris hästi välja kujunenud, enam-vähem olulised teatritegijad on ikkagi leidnud oma niši ja Eesti on nii väike, et kõik, kes teatri valdkonnas vähegi tähelepanu väärivad, saavad selle valguse enda peale varem või hiljem, ühel või teisel moel. Ma ei näe siin kuigi suuri vastandusi sisuliselt, vormiliselt võib ju aeg-ajalt vastandada, et oleks põnevam, et tekitada võibolla publiku huvi. Linnateater ise ei ole sellega tegelnud, aga meile on aeg-ajalt püütud silte külge riputada küll, nii kümmekond aastat tagasi näiteks mingit eliitteatri silti. See ei meeldinud meile üldse, sest meie ei olnud enda arvates selleks mitte midagi teinud. Teatriinimesed on ju reeglina fanaatikud, nad üritavad endast ikkagi parima anda ja sellised vastandamised ei ole kuigi mõttekad. Aga turunduslikus mõttes võivad need vahel olla mõnele teatrile olulised.
12. jaanuaril tähistab Eesti Etendusasutuste Liit 25. aastapäeva. Sina oled EETEALiga asutamisest peale seotud olnud?
Jah, üsna algusest peale, aga algul kindlasti passiivsemalt, hiljem aktiivsemalt. 1991. aastal oli tollane Noorsooteatri juht Märt Kubo üks selle vedajatest. Kubo, Olaf Esna, Jaak Viller, Enn Kose jt tollased direktorid käisid koos juba 1980-ndate keskel, aga intensiivsemaks muutus see ikkagi 1991. aastaks, alguses Teatrijuhtide Liiduna, hiljem saime aga aru, et ta peaks olema ikkagi ennekõike institutsionaalne liit, nii saigi tast Etendusasutuste Liit. Koos käivad teatrijuhid esindavad tegelikult kõiki oma kollektiivi liikmeid. Otsustusprotsessides või hääletusel mitte osalemine tähendaks seda, et mingi hulk teatriinimesi jääb kas mingist infost või hüvedest ilma.
Kuidas on EETEALi tegevus ajaga muutunud. Alustasite n-ö teatrijuhtide "klubina", millest tänaseks on saanud institutsioone ühendav katusorganisatsioon. Mis on neid muutusi tinginud?
Praegu kuulub siia 20 teatrit ja kui me kõigi nende töötajad kokku liidame, siis on see päris suur hulk inimesi. Kui ta kunagi oli tõesti võibolla rohkem klubiline, käidi lihtsalt koos ja arutati, mida on mõtet teha ühiselt ja mida eraldi, siis praegu kohtub laudkond ikkagi vähemalt kümme korda aastas; meil on oma tegevjuht, oma eelarve; meil on iga kord väga tihe päevakava. Suur osa sellest on alati olnud teatrite ministeeriumipoolse rahastamise printsiipide arutamine, teine pool aga üldised teemad: suhted Teatriliidu ja tema alaliitudega, Rahvusringhäälinguga, koostöö teatrikoolidega, üldse koolidega, kes valmistavad inimesi ette teatris esinevatel erialadel, igasugused lepingud jne. Ka laudkond muutub pidevalt, teatrijuhid vahetuvad, mõni teater tuleb juurde, mõni läheb ära, mingid teemad on vaja teatud aja tagant jälle üle käia. Mulle tundub, et koostöös Teatriliidu, Kultuuriministeeriumi ja Eesti Teatri Agentuuriga oleme aastate jooksul oma teatrikeskkonda ikkagi korrastada suutnud, haldame ja kontrollime seda ning suudame siin teha vajalikke ettepanekuid. Suurem osa kultuuriministritest on selle laudkonna arvamusega arvestanud, meilt on nõu küsitud, aeg-ajalt isegi Toompeale või Riigikontrolli kutsutud.
Minu jaoks on Eesti teater tervik. Kui vaatame seda institutsioonide kaupa, siis võib tõesti tunduda, et ühel on raha justkui liiga palju, teisel liiga vähe ja kolmandal ei ole üldse; aga kui me vaatame tervikut ja seda raha, mida Eesti riik täna üldse teatritegevusse paigutada saab, siis minu arvates teeb riik teatri rahastamisel päris head tööd, ja see ei ole lihtsalt õnn, mis on meie õue peale kukkunud, vaid ikkagi aastatega välja võideldud, korrastatud ja hooldatud maastik, kus on ka EETEALil oma roll. See on nagu mingi ilus viljapõld, mis on neljast küljest vaenuliku metsaga piiratud, ja meil on seal valvurid väljas, nii et kui metsast mõni koll tuleb, siis me kas kupatame ta metsa tagasi või tegeleme temaga. Ja kui keset põldu kasvab ohakas, siis tegeleme selle ohakaga. Võib ju märgata, et teatrirahva musta pesu väljaspool maja ikka üldjuhul ei pesta ja eriti palju me oma jamadega ajakirjanduses letis ei ole. Ühelt poolt tähendab see seda, et ega neid jamasid teatrites väga palju ei olegi, aga kui ka midagi on, siis püüame need asjad omavahel ära klattida. Eesti teatri üldine renomee on meile väga tähtis.
Mulle meeldib ka selline kujund, et Eesti teatriinstitutsioonid on nagu laevastik, ees lähevad suured laevad, Vanemuine ja Estonia, kogu aeg vastuvoolu, lükkavad kiilu ette, nende taga kiiluvees läheb teine rida teatreid, siis kolmas, neljas ja seal kõige lõpus on näiteks Heino Seljamaa oma kohvriga, mis peab samuti vett ja seilab. Ja mis on eriti oluline, me veame reisijaid, Eesti teatripublik on ju suhteliselt lojaalne, 18—19 protsenti Eesti elanikest on see, mis teeb igal aastal ära selle miljon külastust. Kindlasti on mingi üks-kaks protsenti need, kes istuvad kogu aeg ainult ühes laevas, aga üldiselt vaatavad nad ikka siia-sinna ja me saame aru, et meil on üks ja seesama publik vedada. Keegi ei tohi kuskile sadamasse maha jääda või üle parda kukkuda. Sama lugu on meeskondadega, kedagi ei jäeta maha, kui keegi pudeneb esimesest või teisest ešelonist maha, siis ta korjatakse tagantpoolt peale. Meeskonnad grupeeruvad aeg-ajalt ümber, aeg-ajalt vahetatakse madruseid, aeg-ajalt kapteneid ja pootsmaneid ka, aga ikkagi see on seesama laevastik. Kui keegi läheb vabasurma või ujub kiiluveest kaldale ega taha seal rohkem olla, siis see on vaba valik. Kohtusin hiljuti teatriuurijatega ja nemad täiendasid seda kujundit, lisades, et teatriuurijad ja -kriitikud on siis nagu kajakad, kes laevastiku kohal tiirutavad. Neidki on ju erinevaid, on röövkajakad ja naerukajakad... Tõenäoliselt on olemas ka allveelaevastik, võibolla mõni sõidab seal koguni torpeedodegagi ringi. Ja siis on seal veel majakad: Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, omavalitsused, kes näitavad tuld ja hoiavad meid kursil, et me karidele ei läheks. Seda laevastikku me siis haldame, mehitame ja korrastame.
Kui see liit omal ajal loodi, siis ei olnud korrastatud?
Eks ta oli siis ka korrastatud, aga minu jaoks on tähtis protsess. Me ei ole lasknud asjadel lihtsalt kulgeda, vaid oleme neid kontrollinud. Kui mõtleme mõnede teiste kaunite kunstide peale, ja vaatame, mis seal on vahepeal toimunud, kui ei olnud korrastatust ja järelevalvet, siis mõni käis ikka täiesti põhjas ära ja pole siiamaani kosunud. Teatrirahvas on oma valdkonna eest ikkagi hoolitsenud. Jah, on öeldud, et see on ainus struktuur, mis on nõukogude ajast siiani samamoodi töötanud. Õigus, aga repertuaariteater iseenesest on juba selline struktuur, mille töövorm tingib teatava koosseisu, tegevuskava, vajadused, seal ei ole üldse nii tähtis, mis võim parajasti tänaval on. Kui tal on, millest toituda, ja publik olemas, siis ta läheb oma teed ning see, milline ühiskondlik formatsioon riigis parasjagu kehtib, teda nii väga ei mõjuta. Mõjutada võib see, kui keegi hakkab poliitilist kiusu ajama või pannakse mingid repertuaarivaliku piirangud peale, aga repertuaariteater sisemiselt toimib ikkagi sama moodi.
On ka arvatud, et tõeline kunst sünnib ainult projektipõhiselt?
On. Vabatruppe on päris palju tekkinud ja eks neilgi on teatud lootused riigi toetusele. Aga ka nemad on EETEALi lauda teretulnud, see ei ole kinnine klubi, selles mõttes vastuolu ei ole, erinevused on lihtsalt teatrivormis, millest tulenevad erinevad soovid, nõudmised ja vajadused. Aga ma tulen ikkagi sinna tagasi, et minu nägemuses on teatripilt tervik, ka produtsendid ja väiksemad trupid ei saaks nii hästi tegutseda, kui ei oleks seda suurt laevastikku seal ees, kes lükkab kiiluvee ette, hoiab oma palgal teatud hulka inimesi, kes saavad sealt kõrvalt kas hooaja sees või suvel teha ka projektiteatrit toetavaid üritusi, olgu siis tehniliselt või näitlejana. Kui seda kõike ei oleks, siis oleks projektiteatris ka palju keerulisem. Soov panna repertuaariteatrite rahastamine seisma ja jagada raha kuidagi teistmoodi ära, võib ju esialgu õnnestuda, aga mina väidan, et viie aasta pärast on pool sellest rahast läinud. See liigub tasapisi ära kuhugi teise sektorisse. Pigem vaatame ühiselt, püüame üksteist abistada. Kui lähed mõnd suveprojekti vaatama, siis mine vaata sinna küüni või aida taha, enamasti seisab seal mõne teatri logoga kaubik, puldis tunned ära mõne suurema teatri helimehe ja valgusemehe, laval on mõni näitleja mõnest repertuaariteatrist, nii et nad ikkagi saavad kasutada seda heas vormis olevat motiveeritud inimest. Need, kes kritiseerivad repertuaariteatrite rahastamist, ei ole reeglina ise repertuaariteatris töötanud ja nad tegelikult ei saa selle olemusest aru. Nad vaatavad seda ainult kui raha kulutamist ja eks neil on vahel õigus ka, sest lavastuste kvaliteet ei ole võibolla alati see, mis võiks n-ö suure raha eest olla. Aga ikkagi, mina kutsun üles vaatama kogu tervikut, mitte hakkama tekki enda peale sikutama. Täna on see tekk minu meelest piisavalt suur, et annab kõigile, kes tegutseda tahavad, katet ja varju. Eks servadest on kõigil natuke puudu, aga teki keskel suuri auke ei ole.
Mida võiks teistel valdkondadel olla EETEALitaolisest ühistegevusest õppida?
Seda, mis on tegemata, on raske takkajärgi ära teha, EETEAL on olnud ikkagi aastaid valvel, meil on Eestis olnud raskeid ja keerulisi aegu, on olnud kummalise käitumisega kultuuriministreid jne, aga teatrijuhid on kogu aeg valvel, et me ikkagi oma sektorit hoiaksime ja ei lõhuks. Teater on elus organism ja elusorganism käitub väga ratsionaalselt, tal on oma immuunsüsteem ja võime ennast puhastada. Üldse on immuunsüsteem üks tähtsamaid asju nii bioloogilisel olendil kui ka juriidilisel. Paljudes valdkondades ei olnud sellist ühist mõtlemist nagu teatris. Samuti hakkasime kümme aastat tagasi oma tegevuse kohta statistilisi andmeid koguma, oleme seda igal aastal edasi arendanud ja tänaseks oleme juba täitsa võrreldaval tasemel näiteks põhjanaabritega, kes korjavad juba kakskümmend viis aastat oma tegevuse arvnäitajaid. Selle põhjal on võimalik teha võrdlevat statistikat erinevate teatrite ja erinevate aastate vahel. Minu meelest on väga tähtis, et valdkond ise hoolitseb oma statistika eest, sest arvnäitajatega saab vajadusel oma tegevust põhjendada ja kaitsta. Kutsuksin ka teisi valdkondi üles oma statistilisi andmeid koguma.
Millised nähtused teatris endas või kultuuris ja ühiskonnas laiemalt on hetkel teatrile kui valdkonnale kõige ohtlikumad?
Mina tänases Eestis otseselt ohtusid ei näe, olen palju käinud erinevates maades teatristruktuure vaatamas ja arvan, et Eestis on teatrielu päris hästi korraldatud. Aga ühiskonnas laiemalt... Ma just eile lugesin seda Houellebecqki intervjuud, kus ta ütleb: „Ma ei leia, et poliitikutel võiks olla tõelist ajaloolist tähtsust, välja arvatud juhul, kui nad kutsuvad esile Napoleoni stiilis suuri katastroofe.” Ma olen temaga nõus. Tegelikult määravad ajalugu ja riikide saatust ikka mingid muud protsessid, mitte poliitikud. Samamoodi ma ei usu, et see päevapoliitiline jauramine täna kuidagi teatrile ohtlik on, ta pigem toidab seda, aga kindlasti ei sega. Nii nagu ma juba enne ütlesin, teater toimib olenemata ühiskondlikust formatsioonist nii või naa.
Kindlasti tuleks aga lõpuks välja töötada arusaadav ja läbipaistev teatrite rahastamise mudel. Mina näen siin kahte tasandit. Esmalt tuleks riigiga kokku leppida teatrivaldkonna rahastamise printsiip, ise toetan endiselt seda arvestusliku inimtööaasta (AITA) mudelit. Riik rahastaks siis teatrivaldkonda selle põhimõtte järgi. Teine tasand oleks aga see, mismoodi Kultuuriministeerium konkreetselt teatrivaldkonnas toimetavatele institutsioonidele, olgu nad repertuaariteatrid, väiketeatrid või erateatrid, raha jagab. Üks on riiklik teatrivaldkonna rahastamise printsiip ja teine on konkreetsed summad. Kui me räägime mingist moodulist, näiteks AITAst, siis mina kujutan ette, et riik otsustab ära, et ta annab teatrivaldkonnale sel aastal nii mitu AITAt, see on siis see suur pott ja siis otsustab Kultuuriministeerium, mitu AITAt sellest potist läheb konkreetsele teatrile (AITAl on loomulikult oma väärtus ja see on võrdne eelmise aasta keskmise palgaga). Seal peab siis olema kas mingi komisjon, kes aitab ministril otsustada, või otsustab minister ise, seda nimetatakse siis juba kultuuripoliitikaks, kuid seal peab ministril kindlasti olema oma sõnaõigus ja otsustusvõimalus, muidu ei oleks ju mõtet ministrit pidada, kui kogu raha on juba ette ära jagatud. Täna on need kaks tasandit minu arust koos, aga neid tuleks lahus vaadata, siis läheb pilt selgemaks ja arusaadavamaks. Praegu valmistab ministeerium ette uut etendusasutuste seadust ja me loodame, et ehk õnnestub rahastamise põhimõte sinna sisse kirjutada. Minu mäletamist mööda vaidlesid soomlased kakskümmend viis aastat, kuni jõudsid lõpuks etendusasutuse seaduseni (teatteri- ja orkesterilaki), mis on sõnastuselt väga lühike, seal on põhiliselt osundused teistele seadustele või määrustele, millega seda valdkonda reguleeritakse, aga seal on üks hästi tähtis punkt: Soomes rahastatakse teatreid AITA-põhiselt. See henkilötyövuosi on seal kirjas. Ma loodan, et ka Eestis jõutakse kunagi nii kaugele, et kui näiteks jaanuarikuus teatab uudistesaate diktor, et Eesti riik otsustas 2016. aastal anda teatritele juurde ütleme 20 AITAt, neist kaheksa tantsuteatrile, ja võtab seejärel järgmise uudise, siis kõik, kes kuulsid, said aru, millest käib jutt. Soomes see täna nii on. See on hetkel minu arvates ka Eestis parim variant, naabrite kogemusest võiks ju õppida. See oleks arusaadav, selge, ega tekitaks vaidlusi. See, et AITAsid on ikka vähem, kui vaja, jääb alati nii. AITAde hulk, mis meil tekiks, tuleks teatrite vahel ära jagada ja öelda, et nii on ja kõik. Praegu loodavad mitmed institutsioonid, et nad peavad saama riigilt oma ajalooliselt välja kujunenud teatritegemise mahule sada protsenti toetust. Ei pea. Riik peab lihtsalt selgelt ütlema, et praeguste võimaluste juures saame teatrivaldkonda toetada näiteks viiekümne protsendi ulatuses, ja sellest ütlemisest piisab. Teatrijuhid rahunevad maha ja hakkavad ise vaatama, kas otsida teine viiskümmend juurde või tõmmata tegevust koomale.
Noorsooteater/Linnateater saab veebruaris viiekümne aastaseks. Mida sa sellele teatrile sooviksid?
Viimastel aastatel on Linnateatrisse tööle tulnud palju väga noori inimesi, seda nii loomingulistele kui ka tehnilistele aladele, selle teatri viies põlvkond. Siin töötab suurepärane meeskond, kellel on täna potentsiaali rohkem, kui meie käsutuses olevad teatri tegemise tingimused võimaldavad. Teatril on olemas oma kindel publik, mis on väga suur väärtus. Idee suure saali ehitamisest on läbinud kõiki põlvkondi viie aastakümne jooksul. Ma soovin, et meie tänane omanik, Tallinna linn, märkaks oma teatrit igapäevaselt pisut rohkem, kuulaks ära mured, ja mis põhiline, leiaks lõpuks lahenduse läbi mitme põlvkonna kantud unistusele, ehitada teatrile suur saal. | Raivo Põldmaa: loodan, et ühel päeval saab Linnateatri majasaaga lahenduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Istume praegu siin Tallinna Linnateatri koosolekuruumis. Küsingi alustuseks, kuidas siia majja üldse sattusid.
Ükspäev just lehitsesin oma tööraamatut, mida polnud ka ise aastakümneid näinud ja lugesin sealt üllatusega, et 10. detsember 1984 oli see päev, kui Raivo Põldmaa vormistati tööle Noorsooteatri lavamonteerijaks. See oli siis Salme kultuurikeskuses, tollase nimega Jaan Tombi nimelises Kultuuripalees, kus Noorsooteater etendusi andis, ning puhtjuhuslikult ühe sõbra kutsel ma sinna läksin. Olin just sõjaväest tulnud, mul olid küll ka kõrgkooli plaanid, aga sisseastumiseksamiteni oli veel pool aastat aega. Sõber, kes mind kutsus, läks mõne aja pärast oma teed, aga mina jäin sinna seltskonda. Meil oli seal selline legendaarne lavameister nagu Heino Tölp, kes võttis mu oma meeskonda. Mina pärinen töölisperekonnast, mõlemad vanemad on maalt pärit, see on see põlvkond, keda mina nimetan nüüd takkajärgi vaadates "vahelejäetud põlvkonnaks", n-ö taludest välja saadetud lapsed, kelle vanemad jäid tihtipeale repressioonide alla ja lapsed tulid linna. Nii et selles mõttes mul mingit intellektuaalset või humanitaarset tausta ei ole, minu puhul on teatrisse sattumine puhtalt juhuse asi.
Esimene tugev teatrielamus, see oli veel enne teatrisse tööletulekut, Salme tänavalt on mul "Hamleti" lavastamine Alamkolka külas, see oli selles ajas väga võimas, ma ei tea, kas seda hiljem ongi tehtud, ja võimalik, et ta tänasesse päeva üldse ei sobikski. Mäletan eredalt veel näiteks "Vana maja", millel oli väga mahukas lavakujundus, sisuliselt kaks korrust oli lavale ehitatud, ehitamine võttis neli-viis tundi aega ja siis vaatasime akside vahelt ka etendust, väga huvitav oli. Samal ajal tuli ka "Kevade", kus sai veel Lisl Lindaudki laval näha. Ühesõnaga, sellised esmased mälestuspildikesed. Hiljem pakuti teisigi ametikohti ja mingi aja pärast maandusin administraatorite tuppa.
Minu biograafias on ka selline tore lugu, et mind on vahepeal Noorsooteatrist lahtigi lastud. Eestlased ikka meenutavad, kus nad putši ajal olid, nüüd saan minagi sellest rääkida. Juhtusin nimelt parasjagu olema Kanadas, Seedriorul, kus toimus üks väliseestlaste üritus, kuhu oli esinema kutsutud ansambel Ukulele, mille mänedžer ma olin. Olin end lühemaks ajaks töölt ära küsinud, kõik oli teatris kooskõlastatud, aga kuna siin algas vahepeal see mäsu, siis me ei saanudki tagasi, nii et olime seal lõpuks tervelt kaks kuud. Kui ma tagasi jõudsin, siis mul siin enam töölepingut ei olnud, sest kuna ma ei käinud tööl, siis ei olnudki tollasel direktoril Märt Kubol muud varianti, kui see tüüp lahti lasta, kes tööl ei käi. Mõne aja pärast aga Märt helistas mulle, ta oli ministriks saamas, millegipärast aga mind vaatamata kõigele ikkagi meelde jätnud, nii et kutsuti tagasi ja pakuti kolida hoopis sinna teise korruse direktorikabinetti, mis oli üsna ootamatu ettepanek. Võtsin natuke mõtlemisaega, rääkisin vahepeal ka Elmoga, et kas tema oleks nõus Viljandist ära tulema, kui selline suurepärane pakkumine tehakse.
Elmoga oled juba lapsest saadik tuttav?
Keskkooli ajast. Eesti on väike ja Elmo esimene abikaasa oli minu klassiõde, juba keskkooli aegadel kohtusime meie klassipidudel ja muudel kooliüritustel; minu meelest isegi meie aktustel, kus tuli mingeid eeskavu või väikesi lavastusi sättida, oli Elmo käsi juba mängus. Selleks ajaks, kui mina talle pakkumise tegin, oli ta aga juba lavakooli lõpetanud ja Ugalas oma esimesed suuremad tööd teinud. See oli see üks Ugala tõusuaegadest, korraga tuli sinna palju uut energiat ja kõik klappis. Aga Elmo andis nõusoleku ja nii me siin alustasime. See oli 1992. aastal. See oli kindlasti valus aeg inimestele, kes olid siin töötanud, pereheitmise aeg, aga ma arvan, et see on ka arusaadav, et Elmol tuli ikkagi oma meeskond moodustada, teatrites tuleb selliseid asju ette. Üldjoontes vist saadi ikkagi aru ja aktsepteeriti tookord neid otsuseid, keegi sai haiget, aga keegi sai hoopis uue töö ja võibolla võitis sellest. Novembris 1994 sai meist Linnateater. Tookord näitas initsiatiivi üles Tallinna linn, minu mäletamist mööda räägiti kõigepealt Vanalinnastuudioga, aga nemad ei olnud huvitatud ja järgmisena tuldi meie juurde ning saime kokkuleppele. Ajavahemikul 1994—2012, kuni siia tulid noored lavakooli XXV lennust, oli siin tegutsenud suhteliselt stabiilne loominguline ja tehniline kollektiiv. Viimase kolme aasta jooksul, mil meil on olnud kümme noort majas, on olnud kollektiivis ja töökorralduses päris palju muudatusi. Ma nimetaksin seda uue raja otsimiseks. Repertuaariteatrites tuleb ikka segaseid aegu ette, lihtsalt kui mõnel puhul on need väga valulised, siis mulle tundub, et meie suudame oma n-ö põlvkondade vahetust tasakaalukamalt korraldada. Näib, et see noorte tuumik, kes ehk jääb siia teatrisse, võtab mõned meie väärtused üle ning lisab sinna oma tarkused ja oma põlvkonna eripärad, hakkab vaikselt välja kujunema.
Mainisid, et olid bändi mänedžer, räägi sellest natuke lähemalt.
Aastad 1988—1992 olid ju Eesti elus täiesti uskumatud, nii suurte lootuste ja tohutu energia aeg, et kõik tundus võimalik. Mulle pakuti siis lisatööd ühest sellisest organisatsioonist nagu huumoriühendus Aara, mis tekkis tolleaegse Puhkeparkide Direktsiooni juurde. Oli alanud kooperatiivide aeg ja Aara oli juriidiliselt eraldiseisev ettevõte, kes tahtis müüa huumoriprogramme üle Eesti. Neil oli ka kaks ansamblit, Ukulele ja Talong, ning mina olin üks kahest nende mänedžerist. Eks me siis uhasime mööda Eestit ringi. See oli aeg, kus tegelikult konkurentsi eriti ei olnud, kultuurimaja juhatajad ise helistasid ja nurusid, et tulge meile ka. Aarne Valmis polnud veel alustanud ja Margus Turu ning Kuldse Trioga me põhimõtteliselt kahekesi Eesti peal sõitsime. Eks seal oli muidugi väiksemaid tegijaid ka, aga tol hetkel oli esinemiste hulk ikka tohutu ja kuna mul olid paralleelselt ka teatri väljasõidud, siis vaatasin oma vanast märkmikust, et ühel aastal oli üle kolmesaja väljasõidu, kus oli tõesti nii korraldatud, et õhtul ühe bussiga tulid, järgmine buss oli juba valmis, paar tundi magamist ja hommikul uus minek. Aga kõik oli võimalik. Rahvas käis, üritused olid publikut täis, kunagi ei olnud probleemi, et pileteid ei ostetud. Selline tohutu võimas aeg Eesti elus, mida vist korrata ei ole võimalik, aga võibolla ei ole vaja ka. Ja siis juhtuski nii, et Aara hakkas ka väliseestlaste juures käima, bändidest oli Ukulele vist üks esimesi, noored poisid laulsid viiehäälselt eesti laule, see läks ikka väliseestlastele tohutult peale. Kui siis veel venelased tankidega Tallinna tulid, siis meid poputati seal ikka nii, et seitsme mehe peale võtsime selle paari kuuga viiskümmend kilo juurde. Meid kanti kätel, sõna otses mõttes tassiti ühest perest teise.
Pidime hakkama koju sõitma, Moskva kaudu lendama, eelmisel õhtul oli veel suur lõpupidu, aga hommikul öeldi meile, et kuskile te ei lähe, venelased on sees, jääte siia. Minul oli just esimene poeg sündinud, nii et seda varianti, et nüüd tuleb sinna jääda, ei osanud ma üldse mõeldagi. Ei olnud ju ka telefoniühendust, mobiile, ei saanud koju helistada, et mis siin tegelikult toimub. Üks liin vist oli kuidagi läbi Helsingi juba tekitatud, aga see oli nende sündmuste tõttu nii umbes, et mäletan, kuidas istusime öösel Torontos ja kogu aeg vajutasime kordusklahvi, kuni ühel hetkel läks kõne läbi ja saime natukenegi infot, et asi pole üldse nii hull, nagu see sealne propagandamasin töötas. Kohalik uudistekanal tõesti näitas, kuidas Tallinnas tank sõidab ja mingi verine mees vedeleb maas, selline montaaž oli tehtud ja seda siis käiati kogu aeg, propaganda töötas, nii nagu praegugi, ja sealt vaadates jäi küll mulje, et asi on traagiline, aga siin kohapeal kuulsin pärast, et mõned inimesed ei teadnudki sellest. Tagasi me aga ikkagi ei saanud, sest Aerofloti lennukid mitu päeva ei lennanud. Tõsi, umbes nädala pärast lennud taastati, nii et kui me oleksime tahtnud, siis oleksime saanud sealt ilmselt tulema ka, aga selleks hetkeks oli juba seal nii palju pakkumisi tehtud ja meile tundus, et kellelgi eriti kiiret ei ole ja see, et peaks NSV Liitu tagasi tööle jõudma, tundus sel hetkel kuidagi vähe oluline, nii et kõik läks, nagu läks.
Sul endal pole lavale mineku huvi kunagi olnud?
See on mulle ikka kogu aeg selge olnud, et teatris peab igaüks tegema seda, mida ta kõige paremini oskab. Ega ma saa ju ka seda öelda, et ma oma ametit nüüd väga hästi oskaksin, sest ma olen ikkagi täiesti iseõppija. See oli tollal täielik hüpe tundmatusse. Olin just koha peale kinnitatud, kui Toompealt — Edgar Savisaar oli veel peaminister — helistati, et tuleb tulla kohale ja teha ettekanne seoses teatrimaja ehitusega, mis oli pooleli jäänud. Esimene ehitusetapp jäi just sinna 1991. aasta augusti, Poola ehitajad olid aasta lõpuni veel siin, aga siis enam tagasi ei tulnud. Kuna ka Vanalinnastuudio ehitus oli siis juba teemaks, oli ka Eino Baskin kohale kutsustud ning pidime mõlemad andma ülevaate sellest, mis seisus asjad on. Mäletan, kuidas ma kokutasin, sest ma ei teadnud ju siis veel sellest mitte midagi, püüdsin nädalaga nii palju selgeks teha kui võimalik, küsida ka enam kellegi käest ei osanud, aga 1988. aastal oli ju pidulikult nurgakivi pandud, ma olin sellel üritusel ka osalenud. See lavaauk, mida tänased noored võivad vaadata kui toredat suveteatri paika, on ju tegelikult vaid üks pooleli jäänud ehitusplats. Nii et enam-vähem olin ikka kursis, aga sellegipoolest oli väga raske järje peale saada. See võttis ikka mitu aastat aega, et üldse aru saada, mis asi see repertuaariteater selline on. Kuigi mul oli selles mõttes hea, et olin juba mõningaid ameteid pidanud ja mõnda valdkonda ikkagi tundsin. See on mulle terve tööelu kasuks olnud, nii et võin öelda, et väga põhimõttelistes ja olulistes asjades, kus on vaja otsuseid vastu võtta, ma üldiselt ei eksi. Ma võin mõne otsusega võibolla teadlikult või tahtlikult viivitada, aga ma tean teatud asju ja olulistes asjades ma lihtsalt ei saa eksida, mis päris uuel juhil võib tihtipeale juhtuda.
Kas sellel pikal majasaagal on alati olnud mingid objektiivsed põhjused? Kuidas selle kõige taustal tundub, kas omaaegne linnateatriks saamine oli üldse õige otsus?
Kui me nüüd vaatame kogu selle kahekümne ühe aasta peale tagasi, siis ma arvan, et see oli ikkagi õige otsus. Esiteks, ühel endast lugu pidaval pealinnal võiks ikka olla üks korralik teater, mille eest ta hoolitseb. Ka üks orkester, galerii ja raamatukogu, need asjad on ka täna linnal olemas, küsimus on selles, kas tal jätkub piisavalt huvi ja energiat, et toetada neid p i i s a v a l t. Minu meelest oleks siin võimalusi rohkem. Üldjoontes oli see õige otsus, lihtsalt elus pead ju lähtuma realistlikest võimalustest ja oludest, mis aga tihtipeale sõltuvad neid määravatest isikutest. Seda julgen nüüd küll öelda, et need paarkümmend aastat, mis me siin tegutsenud oleme, ei ole me jobutanud, oleme oma aja, energia ja võimalused maksimaalselt ära kasutanud ja me ei ole kusagil jätnud midagi tegemata, mida oleks pidanud tegema. Aga see majasaaga... Käisin paar aastat tagasi Sagrada Familias, vaatasin seda ettevõtmist seal, samuti seda, kui palju on veel minna, ja mõtlesin, et eks kirikuid ja teatrimaju ongi ju sajandeid ehitatud. Me oleme siin nüüd aktiivselt unistanud alates 1985. aastast, aga passiivne unistamine mingist suuremast saalist on ju kestnud juba nelikümmend või isegi rohkem aastat. Juba vanadest koosoleku protokollidest käib see teema läbi, arutatakse erinevaid kohti, muu hulgas ka seda praeguse lavaaugu ala, kuigi see oli tol ajal veel hoonestatud; juba siis keegi julges unistada, et saaks sellele platsile teatri ehitada. Kui meie põlvkond, kes me teatrit 1992. aastast juhtima hakkasime taandub ja selle järgmisele põlvkonnale üle annab, siis anname edasi ka selle unistuse ja missiooni.
Mõni aasta tagasi, kui Vello Rummo veel elas, käisin tal Pärnus külas ja intervjueerisin teda. Täna teame Noorsooteatrit justkui Panso teatrina, aga Panso kutsuti siia ikkagi hiljem juurde, kui see institutsioon oli tegelikult juba loodud, maja oli olemas, alusdokumendid valmis ja palgafond leitud. Idee autor ja põhiline niiditõmbaja oli ikkagi Vello Rummo oma väikese tiimiga. Olime juba vestluse lõpetanud, kui ta ütles, et oot-oot, ma tahan ikka veel öelda, et ärge mingil juhul jätke võitlust uue maja eest, minge vaatamata kõigele edasi, nõudke, uskuge, lootke, seda mõtet ei tohi mingil juhul maha matta. Seda lippu olen püüdnud nii siin majas kui ka majast väljas ikka hoida. Ma loodan, et ühel päeval saab see olukord ka lahenduse, seda enam, et tänaseks oleme siin IX kvartalis ju ilmselt Tallinna vanalinna viimane korrastamata hambaauk müüri sees, kõik muud kahtlased alad, ka pommitatud alad on mingisuguse funktsiooni saanud, aga see IX kvartali üks kolmandik, mis on Linnateatri käes, on Eesti kliimat arvestades kaheksa-üheksa kuud aastas hangunud olekus, seda väärtuslikku territooriumi saaks palju paremini kasutada. Praegu on ta ikkagi vanalinnale häbiks ja ta tuleb nii või teisiti korda teha. Ma arvan, et see on linnale jõukohane ülesanne, lihtsalt on vaja seda otsust ja meelsust.
Kui see 2008. aasta novembrikuine ootamatu rahvahääletus läbi oli saanud, siis linnapea teatas, et tal on laua peal kaks kausta, ühes on Linnateater, teises Kultuurikatel, kahte linn korraga teha ei suuda, rahvas hääletas praegu Kultuurikatla poolt, teeme selle valmis ja siis tuleme Linnateatri juurde tagasi. Nüüd oli äsja just Kultuurikatla avamine, seitse aastat oleme oodanud, et millal me siis nüüd Linnateatri juurde tuleme, aga võta näpust, mina lugesin hoopis lehest, et linn hakkab Linnahalli taastama. Nüüd siis küsimus, et mis lubadusest sai? Mulle tundub lihtsalt, et linnal ei ole mõtet hakata siia auku ka midagi muud ehitama, sest see on teatri vahetus naabruses, siin on ikkagi mõttekas selle teatrihoonega edasi tegeleda ja täna on meil projekt nr 2, millel on olemas kõik kooskõlastused ja ehitusluba, puudub ainult raha. Linn paigutas aastatel 2005—2008 nendesse uuringutesse, projekteerimistesse ja kooskõlastustesse 32 miljonit krooni ehk kaks miljonit eurot. Kuid see tõsteti lihtsalt kõrvale ja hakati täitsa uue projektiga peale. K a k s m i l j o n i t e u r o t! See seisab täna riiulil ja on veel realiseeritav, selliste suurte teatrihoonete projektid vananevad umbes viieteist aastaga, tänaseks on pool sellest läinud, projekti tuleks muidugi kõpitseda, aga üldjoontes on väga hea projekt olemas.
Teater on loominguline kollektiiv, siin ei saa niimoodi, et võibolla ehitame, võibolla ei ehita, meil on vaja oma loomingulist elu korraldada, me ei saa pikalt oodata. Seda ei saa kindlasti nii kaua ehitada, nagu Kultuurikatelt tehti. Kunagi käisid ehitajad seda projekti vaatamas ja ütlesid, et kaheksateist kuuga teevad valmis. Meile see sobiks. Mul ei olnud üldse plaanis sellest rääkida, aga kuna sa küsisid, siis kasutan praegu võimalust ja juhul kui mõni linnaametnik peaks juhuslikult seda lugema, siis kutsun üles, et asume uuesti läbirääkimistesse. Ma olen ka linna kirju saatnud, et võiks uuesti alustada, aga ma ei ole sealt vastuseid saanud. Ühelt poolt on see võibolla hea, sest ei ole lõplikult lootust ära kustutatud, iga küsimusega on ju see oht, et saad lõpliku „ei“, aga kui ei vastata, siis jääb võimalus, et võib-olla. Nii et eks ma siis kirjutan ikka edasi, nii kaua kui ma siin pukis olen. Loomulikult, Linnahall tuleb tõesti korda teha, ma käisin seal hiljuti ja ma olen šokeeritud sellest, kuidas keset lava lihtsalt vihmaveejuga jookseb põrandasse ja põrandas on suur auk. Aga ikkagi, meile lubati...
Meil ei olnud ju tegemist olukorraga, kus Põldmaa ja Nüganen nikerdasid mingi kalli projekti valmis, läksid linnavalitsusse ja ütlesid, et vaata kui toreda asja me tegime, andke raha. Kõik see kolm aastat oli ju koostöö linnavalitsusega, meil oli rahvusvaheline meeskond, sest Tallinna pole ju sada aastat teatreid ehitatud, siin puudub teatrite projekteerimise kogemus. Tegime tookord koos kultuuriväärtuste ameti ja Arhitektide Liiduga ideekonkursi, komisjon valis sealt ühe töö välja, sellega tegeldi mitu aastat, kutsusime juurde väga maineka Austria firma Waagner-Biro, kes on juba sada kakskümmend aastat üle maailma teatreid projekteerinud, ja kõikidel olulistel dokumentidel olid linnapea või abilinnapeade allkirjad. Ma mäletan, et kui see rahvahääletus kuulutati välja pühapäeval, siis olin käinud veel reedel abilinnapea Kaia Jäppineni juures asju arutamas ja ta ei öelnud mulle poole sõnagagi, et kohe tuleb selline hääletus. Kas ei teadnud ta ka ise ja seda korraldas mingi kitsas ringkond, kuid igal juhul meid isegi ei hoiatatud. Kui raha ei ole, võimalusi ei ole, plaanid on teised, siis üks telefonikõne siia, kutsuge Põldmaa ja Nüganen välja ja öelge seal kabinetis ära, et mehed, aitäh praegu tehtu eest, lükkame selle edasi ja teeme praegu muid asju, ja oleks klaar olnud, aga hakata sellisel kujul nii olulisi projekte lahendama. Ma saan aru, et linnapeal oli mingit tuge vaja, aga see hääletus oli ju iseenesest üsna kahtlane, reageeris vist umbes 7000 inimest ja nii väikese kogumi pealt teha nii oluline otsus on ka juba kummaline. Kuid samas, käisin just nüüd Kultuurikatlas, väga uhke ja suur black box on Tallinna valminud, võibolla isegi Linnateater saab seal kunagi midagi mängida, kindlasti on mõlemat vaja, mina neid üldse ei vastandaks, aga ikkagi, ei tohi anda katteta lubadusi.
Sa käid ka ise väga palju teatris, peaaegu alati näen sind seal.
Ütleme, et viimased viis aastat jah. Päris Eesti meister ma ei ole, aga arvan, et külastuste arvult esimese kümne hulgas küll. On perioode, kus käin kaks nädalat järjest igal õhtul kusagil teatris. Olen püüdnud ka natuke maailmas ringi sõita ja vaadata, mida mujal tehakse. Ma ei vaata ju ainult etendust, vaid ka seda, kuidas on saal sätitud, milline on töökultuur, kuidas üldse see institutsioon töötab ja üles on ehitatud, proovin uurida, millised on korralduslikud mured ja kuidas selles riigis teatrielu toimib. Vahel küsitakse ka Eesti teatri kohta arvamust, siis pean ikkagi teadma, millest ma räägin, nii et püüan ikka kõik olulisemad esietendused ära vaadata. Enda arvates käin küll palju teatris, aga igal aastal teatripäeva peol mõtlen, et mida ma küll vaadanud olen, sest kõik, mida auhinnatakse, on ikka nägemata.
Aeg-ajalt kirjeldatakse meie teatripilti mingite lihtsustatud mudelite kaudu, näiteks Linnateater vs Von Krahli Teater või Linnateater vs NO99. Kas oled ka seda täheldanud ja kuidas sellesse suhtud?
Mina kuulun nende tolerantsete teatraalide hulka, kes väga ei ärritu selliste teemade peale, sest need konstruktsioonid on ju kas teatrivälised või siis teatrisiseselt teadlikult tekitatud tähelepanu tõmbamise aktsioonid. Eestis on ju tänaseks ikkagi teatripilt päris hästi välja kujunenud, enam-vähem olulised teatritegijad on ikkagi leidnud oma niši ja Eesti on nii väike, et kõik, kes teatri valdkonnas vähegi tähelepanu väärivad, saavad selle valguse enda peale varem või hiljem, ühel või teisel moel. Ma ei näe siin kuigi suuri vastandusi sisuliselt, vormiliselt võib ju aeg-ajalt vastandada, et oleks põnevam, et tekitada võibolla publiku huvi. Linnateater ise ei ole sellega tegelnud, aga meile on aeg-ajalt püütud silte külge riputada küll, nii kümmekond aastat tagasi näiteks mingit eliitteatri silti. See ei meeldinud meile üldse, sest meie ei olnud enda arvates selleks mitte midagi teinud. Teatriinimesed on ju reeglina fanaatikud, nad üritavad endast ikkagi parima anda ja sellised vastandamised ei ole kuigi mõttekad. Aga turunduslikus mõttes võivad need vahel olla mõnele teatrile olulised.
12. jaanuaril tähistab Eesti Etendusasutuste Liit 25. aastapäeva. Sina oled EETEALiga asutamisest peale seotud olnud?
Jah, üsna algusest peale, aga algul kindlasti passiivsemalt, hiljem aktiivsemalt. 1991. aastal oli tollane Noorsooteatri juht Märt Kubo üks selle vedajatest. Kubo, Olaf Esna, Jaak Viller, Enn Kose jt tollased direktorid käisid koos juba 1980-ndate keskel, aga intensiivsemaks muutus see ikkagi 1991. aastaks, alguses Teatrijuhtide Liiduna, hiljem saime aga aru, et ta peaks olema ikkagi ennekõike institutsionaalne liit, nii saigi tast Etendusasutuste Liit. Koos käivad teatrijuhid esindavad tegelikult kõiki oma kollektiivi liikmeid. Otsustusprotsessides või hääletusel mitte osalemine tähendaks seda, et mingi hulk teatriinimesi jääb kas mingist infost või hüvedest ilma.
Kuidas on EETEALi tegevus ajaga muutunud. Alustasite n-ö teatrijuhtide "klubina", millest tänaseks on saanud institutsioone ühendav katusorganisatsioon. Mis on neid muutusi tinginud?
Praegu kuulub siia 20 teatrit ja kui me kõigi nende töötajad kokku liidame, siis on see päris suur hulk inimesi. Kui ta kunagi oli tõesti võibolla rohkem klubiline, käidi lihtsalt koos ja arutati, mida on mõtet teha ühiselt ja mida eraldi, siis praegu kohtub laudkond ikkagi vähemalt kümme korda aastas; meil on oma tegevjuht, oma eelarve; meil on iga kord väga tihe päevakava. Suur osa sellest on alati olnud teatrite ministeeriumipoolse rahastamise printsiipide arutamine, teine pool aga üldised teemad: suhted Teatriliidu ja tema alaliitudega, Rahvusringhäälinguga, koostöö teatrikoolidega, üldse koolidega, kes valmistavad inimesi ette teatris esinevatel erialadel, igasugused lepingud jne. Ka laudkond muutub pidevalt, teatrijuhid vahetuvad, mõni teater tuleb juurde, mõni läheb ära, mingid teemad on vaja teatud aja tagant jälle üle käia. Mulle tundub, et koostöös Teatriliidu, Kultuuriministeeriumi ja Eesti Teatri Agentuuriga oleme aastate jooksul oma teatrikeskkonda ikkagi korrastada suutnud, haldame ja kontrollime seda ning suudame siin teha vajalikke ettepanekuid. Suurem osa kultuuriministritest on selle laudkonna arvamusega arvestanud, meilt on nõu küsitud, aeg-ajalt isegi Toompeale või Riigikontrolli kutsutud.
Minu jaoks on Eesti teater tervik. Kui vaatame seda institutsioonide kaupa, siis võib tõesti tunduda, et ühel on raha justkui liiga palju, teisel liiga vähe ja kolmandal ei ole üldse; aga kui me vaatame tervikut ja seda raha, mida Eesti riik täna üldse teatritegevusse paigutada saab, siis minu arvates teeb riik teatri rahastamisel päris head tööd, ja see ei ole lihtsalt õnn, mis on meie õue peale kukkunud, vaid ikkagi aastatega välja võideldud, korrastatud ja hooldatud maastik, kus on ka EETEALil oma roll. See on nagu mingi ilus viljapõld, mis on neljast küljest vaenuliku metsaga piiratud, ja meil on seal valvurid väljas, nii et kui metsast mõni koll tuleb, siis me kas kupatame ta metsa tagasi või tegeleme temaga. Ja kui keset põldu kasvab ohakas, siis tegeleme selle ohakaga. Võib ju märgata, et teatrirahva musta pesu väljaspool maja ikka üldjuhul ei pesta ja eriti palju me oma jamadega ajakirjanduses letis ei ole. Ühelt poolt tähendab see seda, et ega neid jamasid teatrites väga palju ei olegi, aga kui ka midagi on, siis püüame need asjad omavahel ära klattida. Eesti teatri üldine renomee on meile väga tähtis.
Mulle meeldib ka selline kujund, et Eesti teatriinstitutsioonid on nagu laevastik, ees lähevad suured laevad, Vanemuine ja Estonia, kogu aeg vastuvoolu, lükkavad kiilu ette, nende taga kiiluvees läheb teine rida teatreid, siis kolmas, neljas ja seal kõige lõpus on näiteks Heino Seljamaa oma kohvriga, mis peab samuti vett ja seilab. Ja mis on eriti oluline, me veame reisijaid, Eesti teatripublik on ju suhteliselt lojaalne, 18—19 protsenti Eesti elanikest on see, mis teeb igal aastal ära selle miljon külastust. Kindlasti on mingi üks-kaks protsenti need, kes istuvad kogu aeg ainult ühes laevas, aga üldiselt vaatavad nad ikka siia-sinna ja me saame aru, et meil on üks ja seesama publik vedada. Keegi ei tohi kuskile sadamasse maha jääda või üle parda kukkuda. Sama lugu on meeskondadega, kedagi ei jäeta maha, kui keegi pudeneb esimesest või teisest ešelonist maha, siis ta korjatakse tagantpoolt peale. Meeskonnad grupeeruvad aeg-ajalt ümber, aeg-ajalt vahetatakse madruseid, aeg-ajalt kapteneid ja pootsmaneid ka, aga ikkagi see on seesama laevastik. Kui keegi läheb vabasurma või ujub kiiluveest kaldale ega taha seal rohkem olla, siis see on vaba valik. Kohtusin hiljuti teatriuurijatega ja nemad täiendasid seda kujundit, lisades, et teatriuurijad ja -kriitikud on siis nagu kajakad, kes laevastiku kohal tiirutavad. Neidki on ju erinevaid, on röövkajakad ja naerukajakad... Tõenäoliselt on olemas ka allveelaevastik, võibolla mõni sõidab seal koguni torpeedodegagi ringi. Ja siis on seal veel majakad: Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, omavalitsused, kes näitavad tuld ja hoiavad meid kursil, et me karidele ei läheks. Seda laevastikku me siis haldame, mehitame ja korrastame.
Kui see liit omal ajal loodi, siis ei olnud korrastatud?
Eks ta oli siis ka korrastatud, aga minu jaoks on tähtis protsess. Me ei ole lasknud asjadel lihtsalt kulgeda, vaid oleme neid kontrollinud. Kui mõtleme mõnede teiste kaunite kunstide peale, ja vaatame, mis seal on vahepeal toimunud, kui ei olnud korrastatust ja järelevalvet, siis mõni käis ikka täiesti põhjas ära ja pole siiamaani kosunud. Teatrirahvas on oma valdkonna eest ikkagi hoolitsenud. Jah, on öeldud, et see on ainus struktuur, mis on nõukogude ajast siiani samamoodi töötanud. Õigus, aga repertuaariteater iseenesest on juba selline struktuur, mille töövorm tingib teatava koosseisu, tegevuskava, vajadused, seal ei ole üldse nii tähtis, mis võim parajasti tänaval on. Kui tal on, millest toituda, ja publik olemas, siis ta läheb oma teed ning see, milline ühiskondlik formatsioon riigis parasjagu kehtib, teda nii väga ei mõjuta. Mõjutada võib see, kui keegi hakkab poliitilist kiusu ajama või pannakse mingid repertuaarivaliku piirangud peale, aga repertuaariteater sisemiselt toimib ikkagi sama moodi.
On ka arvatud, et tõeline kunst sünnib ainult projektipõhiselt?
On. Vabatruppe on päris palju tekkinud ja eks neilgi on teatud lootused riigi toetusele. Aga ka nemad on EETEALi lauda teretulnud, see ei ole kinnine klubi, selles mõttes vastuolu ei ole, erinevused on lihtsalt teatrivormis, millest tulenevad erinevad soovid, nõudmised ja vajadused. Aga ma tulen ikkagi sinna tagasi, et minu nägemuses on teatripilt tervik, ka produtsendid ja väiksemad trupid ei saaks nii hästi tegutseda, kui ei oleks seda suurt laevastikku seal ees, kes lükkab kiiluvee ette, hoiab oma palgal teatud hulka inimesi, kes saavad sealt kõrvalt kas hooaja sees või suvel teha ka projektiteatrit toetavaid üritusi, olgu siis tehniliselt või näitlejana. Kui seda kõike ei oleks, siis oleks projektiteatris ka palju keerulisem. Soov panna repertuaariteatrite rahastamine seisma ja jagada raha kuidagi teistmoodi ära, võib ju esialgu õnnestuda, aga mina väidan, et viie aasta pärast on pool sellest rahast läinud. See liigub tasapisi ära kuhugi teise sektorisse. Pigem vaatame ühiselt, püüame üksteist abistada. Kui lähed mõnd suveprojekti vaatama, siis mine vaata sinna küüni või aida taha, enamasti seisab seal mõne teatri logoga kaubik, puldis tunned ära mõne suurema teatri helimehe ja valgusemehe, laval on mõni näitleja mõnest repertuaariteatrist, nii et nad ikkagi saavad kasutada seda heas vormis olevat motiveeritud inimest. Need, kes kritiseerivad repertuaariteatrite rahastamist, ei ole reeglina ise repertuaariteatris töötanud ja nad tegelikult ei saa selle olemusest aru. Nad vaatavad seda ainult kui raha kulutamist ja eks neil on vahel õigus ka, sest lavastuste kvaliteet ei ole võibolla alati see, mis võiks n-ö suure raha eest olla. Aga ikkagi, mina kutsun üles vaatama kogu tervikut, mitte hakkama tekki enda peale sikutama. Täna on see tekk minu meelest piisavalt suur, et annab kõigile, kes tegutseda tahavad, katet ja varju. Eks servadest on kõigil natuke puudu, aga teki keskel suuri auke ei ole.
Mida võiks teistel valdkondadel olla EETEALitaolisest ühistegevusest õppida?
Seda, mis on tegemata, on raske takkajärgi ära teha, EETEAL on olnud ikkagi aastaid valvel, meil on Eestis olnud raskeid ja keerulisi aegu, on olnud kummalise käitumisega kultuuriministreid jne, aga teatrijuhid on kogu aeg valvel, et me ikkagi oma sektorit hoiaksime ja ei lõhuks. Teater on elus organism ja elusorganism käitub väga ratsionaalselt, tal on oma immuunsüsteem ja võime ennast puhastada. Üldse on immuunsüsteem üks tähtsamaid asju nii bioloogilisel olendil kui ka juriidilisel. Paljudes valdkondades ei olnud sellist ühist mõtlemist nagu teatris. Samuti hakkasime kümme aastat tagasi oma tegevuse kohta statistilisi andmeid koguma, oleme seda igal aastal edasi arendanud ja tänaseks oleme juba täitsa võrreldaval tasemel näiteks põhjanaabritega, kes korjavad juba kakskümmend viis aastat oma tegevuse arvnäitajaid. Selle põhjal on võimalik teha võrdlevat statistikat erinevate teatrite ja erinevate aastate vahel. Minu meelest on väga tähtis, et valdkond ise hoolitseb oma statistika eest, sest arvnäitajatega saab vajadusel oma tegevust põhjendada ja kaitsta. Kutsuksin ka teisi valdkondi üles oma statistilisi andmeid koguma.
Millised nähtused teatris endas või kultuuris ja ühiskonnas laiemalt on hetkel teatrile kui valdkonnale kõige ohtlikumad?
Mina tänases Eestis otseselt ohtusid ei näe, olen palju käinud erinevates maades teatristruktuure vaatamas ja arvan, et Eestis on teatrielu päris hästi korraldatud. Aga ühiskonnas laiemalt... Ma just eile lugesin seda Houellebecqki intervjuud, kus ta ütleb: „Ma ei leia, et poliitikutel võiks olla tõelist ajaloolist tähtsust, välja arvatud juhul, kui nad kutsuvad esile Napoleoni stiilis suuri katastroofe.” Ma olen temaga nõus. Tegelikult määravad ajalugu ja riikide saatust ikka mingid muud protsessid, mitte poliitikud. Samamoodi ma ei usu, et see päevapoliitiline jauramine täna kuidagi teatrile ohtlik on, ta pigem toidab seda, aga kindlasti ei sega. Nii nagu ma juba enne ütlesin, teater toimib olenemata ühiskondlikust formatsioonist nii või naa.
Kindlasti tuleks aga lõpuks välja töötada arusaadav ja läbipaistev teatrite rahastamise mudel. Mina näen siin kahte tasandit. Esmalt tuleks riigiga kokku leppida teatrivaldkonna rahastamise printsiip, ise toetan endiselt seda arvestusliku inimtööaasta (AITA) mudelit. Riik rahastaks siis teatrivaldkonda selle põhimõtte järgi. Teine tasand oleks aga see, mismoodi Kultuuriministeerium konkreetselt teatrivaldkonnas toimetavatele institutsioonidele, olgu nad repertuaariteatrid, väiketeatrid või erateatrid, raha jagab. Üks on riiklik teatrivaldkonna rahastamise printsiip ja teine on konkreetsed summad. Kui me räägime mingist moodulist, näiteks AITAst, siis mina kujutan ette, et riik otsustab ära, et ta annab teatrivaldkonnale sel aastal nii mitu AITAt, see on siis see suur pott ja siis otsustab Kultuuriministeerium, mitu AITAt sellest potist läheb konkreetsele teatrile (AITAl on loomulikult oma väärtus ja see on võrdne eelmise aasta keskmise palgaga). Seal peab siis olema kas mingi komisjon, kes aitab ministril otsustada, või otsustab minister ise, seda nimetatakse siis juba kultuuripoliitikaks, kuid seal peab ministril kindlasti olema oma sõnaõigus ja otsustusvõimalus, muidu ei oleks ju mõtet ministrit pidada, kui kogu raha on juba ette ära jagatud. Täna on need kaks tasandit minu arust koos, aga neid tuleks lahus vaadata, siis läheb pilt selgemaks ja arusaadavamaks. Praegu valmistab ministeerium ette uut etendusasutuste seadust ja me loodame, et ehk õnnestub rahastamise põhimõte sinna sisse kirjutada. Minu mäletamist mööda vaidlesid soomlased kakskümmend viis aastat, kuni jõudsid lõpuks etendusasutuse seaduseni (teatteri- ja orkesterilaki), mis on sõnastuselt väga lühike, seal on põhiliselt osundused teistele seadustele või määrustele, millega seda valdkonda reguleeritakse, aga seal on üks hästi tähtis punkt: Soomes rahastatakse teatreid AITA-põhiselt. See henkilötyövuosi on seal kirjas. Ma loodan, et ka Eestis jõutakse kunagi nii kaugele, et kui näiteks jaanuarikuus teatab uudistesaate diktor, et Eesti riik otsustas 2016. aastal anda teatritele juurde ütleme 20 AITAt, neist kaheksa tantsuteatrile, ja võtab seejärel järgmise uudise, siis kõik, kes kuulsid, said aru, millest käib jutt. Soomes see täna nii on. See on hetkel minu arvates ka Eestis parim variant, naabrite kogemusest võiks ju õppida. See oleks arusaadav, selge, ega tekitaks vaidlusi. See, et AITAsid on ikka vähem, kui vaja, jääb alati nii. AITAde hulk, mis meil tekiks, tuleks teatrite vahel ära jagada ja öelda, et nii on ja kõik. Praegu loodavad mitmed institutsioonid, et nad peavad saama riigilt oma ajalooliselt välja kujunenud teatritegemise mahule sada protsenti toetust. Ei pea. Riik peab lihtsalt selgelt ütlema, et praeguste võimaluste juures saame teatrivaldkonda toetada näiteks viiekümne protsendi ulatuses, ja sellest ütlemisest piisab. Teatrijuhid rahunevad maha ja hakkavad ise vaatama, kas otsida teine viiskümmend juurde või tõmmata tegevust koomale.
Noorsooteater/Linnateater saab veebruaris viiekümne aastaseks. Mida sa sellele teatrile sooviksid?
Viimastel aastatel on Linnateatrisse tööle tulnud palju väga noori inimesi, seda nii loomingulistele kui ka tehnilistele aladele, selle teatri viies põlvkond. Siin töötab suurepärane meeskond, kellel on täna potentsiaali rohkem, kui meie käsutuses olevad teatri tegemise tingimused võimaldavad. Teatril on olemas oma kindel publik, mis on väga suur väärtus. Idee suure saali ehitamisest on läbinud kõiki põlvkondi viie aastakümne jooksul. Ma soovin, et meie tänane omanik, Tallinna linn, märkaks oma teatrit igapäevaselt pisut rohkem, kuulaks ära mured, ja mis põhiline, leiaks lõpuks lahenduse läbi mitme põlvkonna kantud unistusele, ehitada teatrile suur saal.
### Response:
Raivo Põldmaa: loodan, et ühel päeval saab Linnateatri majasaaga lahenduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laulupidu ei ole ainult ühel päeval toimuv kontsert. See on teekond, mille jooksul peolised, nii tulevased esinejad kui publik, ennast peoks valmis seavad. Enne pidu toimub soojenduseks mitmeid ettevõtmisi, mis aitavad mõelda peo teema – metsa ja väeliste puude peale ning hoiavad meeles omakandi keele ja kultuuri tähtsust.
Kui enne kolmandat Uma Pido (2013) liikus läbi kogu Vana-Võromaa võrokeste lipp, siis nüüd teeb omapärase teekonna läbi laul, et jõuda 28. mai õhtuks peole Intsikurmu ja süüdata seal peotuli. Laul liigub peole muidugi tavapäraselt läbi peoks valmistuvate kooride. Lisaks aga hoitakse meeles seda, et enne koorilaulukultuuri algust laulis meie rahvas regilaule ning ka praegu eksisteerivad koori- ja rahvalaulukultuur kõrvuti. Nii on plaanis aprillis-mais enne pidu korraldada igas Vana-Võromaa kihelkonnas ja Setomaal rahvalauluõhtuid, kus omakandi rahvalaule lauldakse.
Mööda Vana-Võromaad hakkab ringi käima ka peoteemaline fotonäitus. Uma Pido kunstniku Anne Prangeli ning fotokunstnik Peeter Lauritsa koostöös sündisid möödunud suvel pildid, mis räägivad inimeste omavahelistest suhetest ning nende sidemetest loodusega. Kirjamees Aapo Ilvese abiga said pildid endale allkirjad ja hiljemalt veebruaris lähevad kaks komplekti näitust erinevatesse paikadesse teele. Eesmärgiks on jõuda vähemalt korral igasse kihelkonda. Näitus jääb ringlema ka pärast pidu.
"Umale Pidole on kirja pannud 2700 lauljat 132 koorist ning neid tuleb veel juurde. Ikka on neid, kes on vajanud otsustamiseks enam aega ning korraldajad on püüdnud neile vastu tulla ning ootavad viimaseid registreerujaid, mis lauljate arvu mõnesaja võrra veel paisutavad," ütles peo projektijuht Triinu Ojar lauljate taaskordse rohkuse üle rõõmu tundes.
Huvi on pakkunud ka nurmõnaisi laulmakutsumine Võru ja Põlva naiskooride juurde – nii liitub Uma Pido naiskooriväega mõnikümmend naist. Talvel loodetakse lisa ka meeshäältele, kui peole koos meeskooridega laulma kutsutakse mõtsamiihi. Konnakooride üleskutse on leidnud sarnaselt varasemate pidudega elavat tähelepanu, praegu on kirjas 11 ansamblisuurust koori, mis soovivad peol sõna sekka öelda ühendkooriplokis.
Neljas Uma Pido toimub 28. mail. See on kogu Vana-Võromaa ja tema kaheksa kihelkonna rahva omakeelne laulupidu, kus lauldes tuntakse rõõmu oma rikkaliku kultuuripärandi ja ummamuudu ilmakaemise üle. Peo lavastaja on Põlvast pärit vabakutseline näitleja ja lavastaja Kristo Toots ning pidu räägib metsast ja väelistest puudest. | Neljas Uma Pido toob Intsikurmu ligi 3000 lauljat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laulupidu ei ole ainult ühel päeval toimuv kontsert. See on teekond, mille jooksul peolised, nii tulevased esinejad kui publik, ennast peoks valmis seavad. Enne pidu toimub soojenduseks mitmeid ettevõtmisi, mis aitavad mõelda peo teema – metsa ja väeliste puude peale ning hoiavad meeles omakandi keele ja kultuuri tähtsust.
Kui enne kolmandat Uma Pido (2013) liikus läbi kogu Vana-Võromaa võrokeste lipp, siis nüüd teeb omapärase teekonna läbi laul, et jõuda 28. mai õhtuks peole Intsikurmu ja süüdata seal peotuli. Laul liigub peole muidugi tavapäraselt läbi peoks valmistuvate kooride. Lisaks aga hoitakse meeles seda, et enne koorilaulukultuuri algust laulis meie rahvas regilaule ning ka praegu eksisteerivad koori- ja rahvalaulukultuur kõrvuti. Nii on plaanis aprillis-mais enne pidu korraldada igas Vana-Võromaa kihelkonnas ja Setomaal rahvalauluõhtuid, kus omakandi rahvalaule lauldakse.
Mööda Vana-Võromaad hakkab ringi käima ka peoteemaline fotonäitus. Uma Pido kunstniku Anne Prangeli ning fotokunstnik Peeter Lauritsa koostöös sündisid möödunud suvel pildid, mis räägivad inimeste omavahelistest suhetest ning nende sidemetest loodusega. Kirjamees Aapo Ilvese abiga said pildid endale allkirjad ja hiljemalt veebruaris lähevad kaks komplekti näitust erinevatesse paikadesse teele. Eesmärgiks on jõuda vähemalt korral igasse kihelkonda. Näitus jääb ringlema ka pärast pidu.
"Umale Pidole on kirja pannud 2700 lauljat 132 koorist ning neid tuleb veel juurde. Ikka on neid, kes on vajanud otsustamiseks enam aega ning korraldajad on püüdnud neile vastu tulla ning ootavad viimaseid registreerujaid, mis lauljate arvu mõnesaja võrra veel paisutavad," ütles peo projektijuht Triinu Ojar lauljate taaskordse rohkuse üle rõõmu tundes.
Huvi on pakkunud ka nurmõnaisi laulmakutsumine Võru ja Põlva naiskooride juurde – nii liitub Uma Pido naiskooriväega mõnikümmend naist. Talvel loodetakse lisa ka meeshäältele, kui peole koos meeskooridega laulma kutsutakse mõtsamiihi. Konnakooride üleskutse on leidnud sarnaselt varasemate pidudega elavat tähelepanu, praegu on kirjas 11 ansamblisuurust koori, mis soovivad peol sõna sekka öelda ühendkooriplokis.
Neljas Uma Pido toimub 28. mail. See on kogu Vana-Võromaa ja tema kaheksa kihelkonna rahva omakeelne laulupidu, kus lauldes tuntakse rõõmu oma rikkaliku kultuuripärandi ja ummamuudu ilmakaemise üle. Peo lavastaja on Põlvast pärit vabakutseline näitleja ja lavastaja Kristo Toots ning pidu räägib metsast ja väelistest puudest.
### Response:
Neljas Uma Pido toob Intsikurmu ligi 3000 lauljat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VIDEO | Saja Liiga uue aasta ilusaima punkti pakkus Tallinna Selver | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
VIDEO | Saja Liiga uue aasta ilusaima punkti pakkus Tallinna Selver | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus mõistis varem kriminaalkorras karistamata 28-aastasele Rainile tingimisi ühe kuu pikkuse vangistuse üheaastase katseajaga.
Süüdistuse kohaselt hoidis mees enda elukohas arvuti andmekandjal kokku kaheksa pildi- ja videomaterjali, millel oli kujutatud alaealisi pornograafilises ja erootilises situatsioonis. | Lapspornot kogunud mees sai tingimisi vangistuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus mõistis varem kriminaalkorras karistamata 28-aastasele Rainile tingimisi ühe kuu pikkuse vangistuse üheaastase katseajaga.
Süüdistuse kohaselt hoidis mees enda elukohas arvuti andmekandjal kokku kaheksa pildi- ja videomaterjali, millel oli kujutatud alaealisi pornograafilises ja erootilises situatsioonis.
### Response:
Lapspornot kogunud mees sai tingimisi vangistuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige rohkem toetust pälvis idee naiste ja pensionäride seas. Inimesed, kes peavad oma vaateid pigem vasakpoolsemaks, toetavad kodanikupalga mõtet parempoolsete vaadetega kodanikest rohkem, kuid uuringu järgi ei ole erinevused nende vahel väga suured.
Kodanikupalga järgi saaksid kõik elanikud vaatamata nende panusele ja vajadustele riigilt elamiseks „baasraha“. See tähendaks aga kõigi teiste kindlustus- ja abisüsteemide – lastetoetused, haigushüvitised, arstiabi, töötutoetused, riigi pensionid jm – ärakaotamist.
Tartu ülikooli rahvastikuteadlase Mare Ainsaare arvates on idee nõrgaks kohaks selle praktikas elluviimine ja kaudsem mõju inimeste käitumisele.
Järgmine kodanikupalka suhtumise uurimus viiakse Euroopa Sotsiaaluuringu raames Eestis läbi 2016 aasta sügisel. | Enamik eestlastest nn kodanikupalka ei poolda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige rohkem toetust pälvis idee naiste ja pensionäride seas. Inimesed, kes peavad oma vaateid pigem vasakpoolsemaks, toetavad kodanikupalga mõtet parempoolsete vaadetega kodanikest rohkem, kuid uuringu järgi ei ole erinevused nende vahel väga suured.
Kodanikupalga järgi saaksid kõik elanikud vaatamata nende panusele ja vajadustele riigilt elamiseks „baasraha“. See tähendaks aga kõigi teiste kindlustus- ja abisüsteemide – lastetoetused, haigushüvitised, arstiabi, töötutoetused, riigi pensionid jm – ärakaotamist.
Tartu ülikooli rahvastikuteadlase Mare Ainsaare arvates on idee nõrgaks kohaks selle praktikas elluviimine ja kaudsem mõju inimeste käitumisele.
Järgmine kodanikupalka suhtumise uurimus viiakse Euroopa Sotsiaaluuringu raames Eestis läbi 2016 aasta sügisel.
### Response:
Enamik eestlastest nn kodanikupalka ei poolda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene näitus avatakse 2. veebruaril Maarja ja Taavi kodus Raadi-Kruusamäe linnaosas, kus galeriiks muutub maja esimene korrus. Erinevates tubades eksponeeritakse Anna Hõbemäe ja Kairo Kliimandi teoseid. Toidublogija Maarja avab nädalaks oma kodus paralleelselt näitusega ka kodukohviku.
Varnjas vanas paadikuuris ülemöödunud suvel galerii avanud Kaili Kask ja Raul Oreškin leidsid, et peavad galeristidena andma oma panuse kunstielu rikastamisse ka Tartus, olles kunstnike ja nende muredega kokku puutudes teadlikud Tartus valitsevast näitusepindade nappusest.
Projekti eesmärgiks on viia kunstiteosed anonüümsetest galeriiruumidest oma loomulikku keskkonda, tavaliste inimeste kodudesse. Näitusesarja jaoks valiti välja erinevad kodud, olgu selleks siis korter Annelinnas või maja Tammelinnas, trendikas katusekorter vanalinnas või hipiatmosfääriline kodu Supilinnas. Igas korteris avatakse vähemalt üheks päevaks (aga kokkuleppel korteri omanikega ka pikemaks ajaks) näitus. Näitused avatakse paarinädalaste intervallidega ajavahemikus veebruar-aprill 2016.
Kuna näitused toimuvad ajutistes korter-galeriides lühikest aega, avatakse paralleelselt füüsilistele galeriidele ka virtuaalsed galeriid, kus blogivormis tutvustatakse kunstnikku ning tema lugu, korteriomanikku, tema suhet kunsti ja konkreetsesse kunstiteosesse ning püütakse selle abil kutsuda laiemat avalikkust avama oma kodusid kunstile või külastama tihedamini galeriisid.
Kui kellelgi tärkab huvi oma kodu näituseks avada, on ta oodatud ühendust võtma [email protected] | Voronja galerii avab Tartus korternäituste sarja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene näitus avatakse 2. veebruaril Maarja ja Taavi kodus Raadi-Kruusamäe linnaosas, kus galeriiks muutub maja esimene korrus. Erinevates tubades eksponeeritakse Anna Hõbemäe ja Kairo Kliimandi teoseid. Toidublogija Maarja avab nädalaks oma kodus paralleelselt näitusega ka kodukohviku.
Varnjas vanas paadikuuris ülemöödunud suvel galerii avanud Kaili Kask ja Raul Oreškin leidsid, et peavad galeristidena andma oma panuse kunstielu rikastamisse ka Tartus, olles kunstnike ja nende muredega kokku puutudes teadlikud Tartus valitsevast näitusepindade nappusest.
Projekti eesmärgiks on viia kunstiteosed anonüümsetest galeriiruumidest oma loomulikku keskkonda, tavaliste inimeste kodudesse. Näitusesarja jaoks valiti välja erinevad kodud, olgu selleks siis korter Annelinnas või maja Tammelinnas, trendikas katusekorter vanalinnas või hipiatmosfääriline kodu Supilinnas. Igas korteris avatakse vähemalt üheks päevaks (aga kokkuleppel korteri omanikega ka pikemaks ajaks) näitus. Näitused avatakse paarinädalaste intervallidega ajavahemikus veebruar-aprill 2016.
Kuna näitused toimuvad ajutistes korter-galeriides lühikest aega, avatakse paralleelselt füüsilistele galeriidele ka virtuaalsed galeriid, kus blogivormis tutvustatakse kunstnikku ning tema lugu, korteriomanikku, tema suhet kunsti ja konkreetsesse kunstiteosesse ning püütakse selle abil kutsuda laiemat avalikkust avama oma kodusid kunstile või külastama tihedamini galeriisid.
Kui kellelgi tärkab huvi oma kodu näituseks avada, on ta oodatud ühendust võtma [email protected]
### Response:
Voronja galerii avab Tartus korternäituste sarja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Kalev/Cramo hoiab tihedas liigatabelis 4 võidu ja 10 kaotusega alles eelviimast ehk 15. kohta, siis on põhjust rõõmustada selle üle, et keskmiselt 11,5 lauapalliga hoiab selles arvestuses esikohta Cramo tsenter Josh Boone. Järgnevad Ivan Maras (Tsmoki-Minsk) 8,6 ning Nik Caner-Medley (Astana) 8,4 lauapalliga.
Punktitoojate edetabelis on esiviisik selline: Keith Langford (Kaasani Unics) 20,8, Nik Caner-Medley (Astana) 20,1, Kenneth Hayes (Astana) 18,5, Aleksei Šved (Moskva Himki) 17,1 ning Nando De Colo (Moskva CSKA) 16,3.
Parim Kalev/Cramo pallur on ka siin Boone, kes on keskmiselt 13,4 punktiga 23. kohal, parima eestlasena on Gregor Arbet 10,2 silmaga alles 48. kohal.
Parim resultatiivsete söötude jagaja on ülivõimsalt D.J. Cooper (Krasnõi Oktjabr) keskmsielt 10,9 sööduga. Järgnevad Jerry Johnson (Astana) 7,2 ning Tyrese Rice (Himki) 6,6 sööduga. Kalev/Cramo mängujuht Sten-Timmu Sokk on selles pingereas 4,7 korvisööduga 11. kohal.
Parim vaheltlõigete tegija on seni olnud Pierria Henry (Tbilisi Vita) 2,9 vaheltlõikega keskmiselt mängus, esimese Cramo mehena on Sokk 0,71 vaheltlõikega alles 73. kohal.
Edukaim visete blokeerija on valgevenelane Artjom Parahhovski (Kaasani Unics) keskmiselt 1,3 kulbiga. Josh Boone on siin edetabelis keskmiselt ühe kulbiga neljandal real.
Huvitaval kombel on Tsmoki-Minski keskmängija Garrett Stutz ja Boone ka mehed, kellele pannakse kõige rohkem kulpe, vastavalt 1,0 ja 0,93.
Samas, Stutz on liiga parima visketabavusega mees, tabades keskmiselt 57,6 % pealevisetest, Boone on 52,5 % neljandal kohal. Boone on sooritanud mängus keskmiselt 11,2 pealeviset (liigas 2. koht Langfordi järel) ning tabanud neist 5,9 (4. koht).
Kolmepunktivisete tabavuse tabelis leiame üllatavalt kõrgelt kohalt Erik Keeduse, kes on 42-st kaugviskest tabanud täpselt pooled ehk 50 % ja on selle näitajaga 6. kohal. Sten-Timmu Sokk on 45,8 protsendiga 8. real. Juhib Loimaa Bisonsi soomlane Ilari Seppälä 53,1 protsendiga.
Kõige rohkem on kaugviskeid peale uhanud aga kalevlaste Gregor Arbet, kes on seni kaare tagant sooritanud 81 pealeviset, mis teeb keskmiselt 6,2 viset mängus. Tabatuid viskeid on Arbetil 30 ehk keskmiselt 2,3 igas mängus. Sellega on ta vastavas tabelis 5. kohal. Tabavusprotsent on Arbetil seega olnud 37% ning sellega hoiab eestlane 35. kohta.
Sten-Timmu Sokk on koguni kolmandal kohal ka isiklike vigade edetabelis. Eestlast, kes teeb mängus keskmiselt 3,43 viga, edestavad vaid Anton Ponomarjov (Astana) 3,5 ning Vadim Panin (Unics) 3,44 veaga.
Kõige rohkem minuteid on seni pidanud väljakul veetma Tsmoki-Minksi mängumehed Anthony Hilliard ja Ivan Maras, vastavalt 35:47 ja 34:20. Boone on siin tabelis 30,8 minutiga 11. kohal.
Efektiivsustabeli esimene on Nik Caner-Medley (Astana) 21,6-ga, järgnevad D.J. Cooper (Krasnõi Oktjabr) 19,8, Keith Langford (Unics) 19,3 ning Josh Boone 19,1-ga. Esimene eestlane siin pingereas on Sten-Timmu Sokk, kes 9,43-ga on alles 72. kohal. | Kalev/Cramo keskmängija Josh Boone on VTB liiga statistikaedetabelit tipus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Kalev/Cramo hoiab tihedas liigatabelis 4 võidu ja 10 kaotusega alles eelviimast ehk 15. kohta, siis on põhjust rõõmustada selle üle, et keskmiselt 11,5 lauapalliga hoiab selles arvestuses esikohta Cramo tsenter Josh Boone. Järgnevad Ivan Maras (Tsmoki-Minsk) 8,6 ning Nik Caner-Medley (Astana) 8,4 lauapalliga.
Punktitoojate edetabelis on esiviisik selline: Keith Langford (Kaasani Unics) 20,8, Nik Caner-Medley (Astana) 20,1, Kenneth Hayes (Astana) 18,5, Aleksei Šved (Moskva Himki) 17,1 ning Nando De Colo (Moskva CSKA) 16,3.
Parim Kalev/Cramo pallur on ka siin Boone, kes on keskmiselt 13,4 punktiga 23. kohal, parima eestlasena on Gregor Arbet 10,2 silmaga alles 48. kohal.
Parim resultatiivsete söötude jagaja on ülivõimsalt D.J. Cooper (Krasnõi Oktjabr) keskmsielt 10,9 sööduga. Järgnevad Jerry Johnson (Astana) 7,2 ning Tyrese Rice (Himki) 6,6 sööduga. Kalev/Cramo mängujuht Sten-Timmu Sokk on selles pingereas 4,7 korvisööduga 11. kohal.
Parim vaheltlõigete tegija on seni olnud Pierria Henry (Tbilisi Vita) 2,9 vaheltlõikega keskmiselt mängus, esimese Cramo mehena on Sokk 0,71 vaheltlõikega alles 73. kohal.
Edukaim visete blokeerija on valgevenelane Artjom Parahhovski (Kaasani Unics) keskmiselt 1,3 kulbiga. Josh Boone on siin edetabelis keskmiselt ühe kulbiga neljandal real.
Huvitaval kombel on Tsmoki-Minski keskmängija Garrett Stutz ja Boone ka mehed, kellele pannakse kõige rohkem kulpe, vastavalt 1,0 ja 0,93.
Samas, Stutz on liiga parima visketabavusega mees, tabades keskmiselt 57,6 % pealevisetest, Boone on 52,5 % neljandal kohal. Boone on sooritanud mängus keskmiselt 11,2 pealeviset (liigas 2. koht Langfordi järel) ning tabanud neist 5,9 (4. koht).
Kolmepunktivisete tabavuse tabelis leiame üllatavalt kõrgelt kohalt Erik Keeduse, kes on 42-st kaugviskest tabanud täpselt pooled ehk 50 % ja on selle näitajaga 6. kohal. Sten-Timmu Sokk on 45,8 protsendiga 8. real. Juhib Loimaa Bisonsi soomlane Ilari Seppälä 53,1 protsendiga.
Kõige rohkem on kaugviskeid peale uhanud aga kalevlaste Gregor Arbet, kes on seni kaare tagant sooritanud 81 pealeviset, mis teeb keskmiselt 6,2 viset mängus. Tabatuid viskeid on Arbetil 30 ehk keskmiselt 2,3 igas mängus. Sellega on ta vastavas tabelis 5. kohal. Tabavusprotsent on Arbetil seega olnud 37% ning sellega hoiab eestlane 35. kohta.
Sten-Timmu Sokk on koguni kolmandal kohal ka isiklike vigade edetabelis. Eestlast, kes teeb mängus keskmiselt 3,43 viga, edestavad vaid Anton Ponomarjov (Astana) 3,5 ning Vadim Panin (Unics) 3,44 veaga.
Kõige rohkem minuteid on seni pidanud väljakul veetma Tsmoki-Minksi mängumehed Anthony Hilliard ja Ivan Maras, vastavalt 35:47 ja 34:20. Boone on siin tabelis 30,8 minutiga 11. kohal.
Efektiivsustabeli esimene on Nik Caner-Medley (Astana) 21,6-ga, järgnevad D.J. Cooper (Krasnõi Oktjabr) 19,8, Keith Langford (Unics) 19,3 ning Josh Boone 19,1-ga. Esimene eestlane siin pingereas on Sten-Timmu Sokk, kes 9,43-ga on alles 72. kohal.
### Response:
Kalev/Cramo keskmängija Josh Boone on VTB liiga statistikaedetabelit tipus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | N, 14.01. kl 15.00 trükise "Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015" esitlus
Viimase 25 aasta Eesti fotokunsti ülevaade toob välja kaamerakunsti kui kaasaegse meediumi ja kõnekamate teemade pidepunktid 50 kunstniku teoste näitel. Fotost kui mälutöö vahendist kirjutab Annika Toots, Eve Kiileri intervjuu loob emotsionaalset ja faktilist tausta nii kunstnike kui teoste konteksti kohta viimase 30 aasta jooksul. Fotokunstist ja kaasaegsetest autoripositsioonidest räägivad Marge Monko ja Hanno Soans. 13 teose kohta on erinevad kultuuriuurijad ja fotograafid kirjutanud detailsema ülevaate. Trükis saadab näitust "Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991–201" Tartu Kunstimuuseumis 20.11.2015–28.02.2016.
Tekstid: Rael Artel, Liilia Buschmann, Indrek Grigor, Eve Kiiler, Katrin Kivimaa, Andrus Laansalu, Marge Monko, Sten Ojavee, Erik Prozes, Vahur Puik, Anneli Porri, Rebeka Põldsam, Hanno Soans, Jaak Tomberg, Annika Toots, Marie Vellevoog
Koostaja ja toimetaja: Anneli Porri
Graafiline disain: Jaan Evart
Keeletoimetaja: Hedi Rosma
Pilditöötlus: Marje Eelma & Tuumik
Väljaandja: Tartu Kunstimuuseum
Trükist esitleb näituse kuraator ning trükise koostaja ja toimetaja Anneli Porri.
Üritus on tasuta ning üritusega saab liituda siin!
R, 15.01. kl 11.00 on avatud Laura Põllu isikunäitus "Sada ulma keset merd"
Alates reedest, 15. jaanuarist on Tartmusis avatud Laura Põllu isikunäitus "Sada ulma keset merd", milles kunstnik ühendab oma varasemate väljapanekute elemendid ühtseks kogemusmaastikuks. Näitus jääb avatuks kuni 20. märtsini.
Eesti Kunstiakadeemia keraamika eriala ja Tartu Ülikooli maaliosakonna taustaga Laura Põld on nii Eestis kui ka väljaspool hakanud silma oma leid-esteetikast küllastunud maali- ja ruumiinstallatsioonidega. Maale, videoid ja loodusobjekte koondavad poeetilised keskkonnad nagu "Katse lavastada maastikku", "Loss" ja "The Night Your Mate Danced Like a Tree" tõid talle mullu tunnustuse Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia näol.
Seekordsel väljapanekul on valminud kunstnikul koostöös kuraator Peeter Talvistuga maailm, mis sisaldab juba tuttavaid ja uusi elemente ning moodustab tervikliku monumentaalse keskkonna.
Liitu üritusega Facebookis! | Tartmusil näeb ülevaadet Eesti kaasaegsest fotokunstist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
N, 14.01. kl 15.00 trükise "Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015" esitlus
Viimase 25 aasta Eesti fotokunsti ülevaade toob välja kaamerakunsti kui kaasaegse meediumi ja kõnekamate teemade pidepunktid 50 kunstniku teoste näitel. Fotost kui mälutöö vahendist kirjutab Annika Toots, Eve Kiileri intervjuu loob emotsionaalset ja faktilist tausta nii kunstnike kui teoste konteksti kohta viimase 30 aasta jooksul. Fotokunstist ja kaasaegsetest autoripositsioonidest räägivad Marge Monko ja Hanno Soans. 13 teose kohta on erinevad kultuuriuurijad ja fotograafid kirjutanud detailsema ülevaate. Trükis saadab näitust "Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991–201" Tartu Kunstimuuseumis 20.11.2015–28.02.2016.
Tekstid: Rael Artel, Liilia Buschmann, Indrek Grigor, Eve Kiiler, Katrin Kivimaa, Andrus Laansalu, Marge Monko, Sten Ojavee, Erik Prozes, Vahur Puik, Anneli Porri, Rebeka Põldsam, Hanno Soans, Jaak Tomberg, Annika Toots, Marie Vellevoog
Koostaja ja toimetaja: Anneli Porri
Graafiline disain: Jaan Evart
Keeletoimetaja: Hedi Rosma
Pilditöötlus: Marje Eelma & Tuumik
Väljaandja: Tartu Kunstimuuseum
Trükist esitleb näituse kuraator ning trükise koostaja ja toimetaja Anneli Porri.
Üritus on tasuta ning üritusega saab liituda siin!
R, 15.01. kl 11.00 on avatud Laura Põllu isikunäitus "Sada ulma keset merd"
Alates reedest, 15. jaanuarist on Tartmusis avatud Laura Põllu isikunäitus "Sada ulma keset merd", milles kunstnik ühendab oma varasemate väljapanekute elemendid ühtseks kogemusmaastikuks. Näitus jääb avatuks kuni 20. märtsini.
Eesti Kunstiakadeemia keraamika eriala ja Tartu Ülikooli maaliosakonna taustaga Laura Põld on nii Eestis kui ka väljaspool hakanud silma oma leid-esteetikast küllastunud maali- ja ruumiinstallatsioonidega. Maale, videoid ja loodusobjekte koondavad poeetilised keskkonnad nagu "Katse lavastada maastikku", "Loss" ja "The Night Your Mate Danced Like a Tree" tõid talle mullu tunnustuse Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia näol.
Seekordsel väljapanekul on valminud kunstnikul koostöös kuraator Peeter Talvistuga maailm, mis sisaldab juba tuttavaid ja uusi elemente ning moodustab tervikliku monumentaalse keskkonna.
Liitu üritusega Facebookis!
### Response:
Tartmusil näeb ülevaadet Eesti kaasaegsest fotokunstist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EKRE-le järgnes Keskerakond, kes sai 145 annetust, mille koguväärtuses 17 266 eurot. Viimaste valimiste käigus riigikokku pääsenud Vabaerakond kogus annetustena 61 toetaja käest 4214 eurot.
EKRE esimehe Mart Helme sõnul laekus neile nii suures summas annetusi esmakordselt. Enamik annetusi tuli inimestelt, kes toetavad meie massiimmigratsioonivastast petitsiooni, millele me jätkuvalt allkirju kogume," ütles Helme.
Suurem osa annetusi jäi vahemikku 10 kuni 50 eurot, suurim laekunud summa oli 5000 eurot. Viimase annetas ettevõtja Aivar Kokk. | Opositsioonierakondadest sai enim annetusi EKRE | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EKRE-le järgnes Keskerakond, kes sai 145 annetust, mille koguväärtuses 17 266 eurot. Viimaste valimiste käigus riigikokku pääsenud Vabaerakond kogus annetustena 61 toetaja käest 4214 eurot.
EKRE esimehe Mart Helme sõnul laekus neile nii suures summas annetusi esmakordselt. Enamik annetusi tuli inimestelt, kes toetavad meie massiimmigratsioonivastast petitsiooni, millele me jätkuvalt allkirju kogume," ütles Helme.
Suurem osa annetusi jäi vahemikku 10 kuni 50 eurot, suurim laekunud summa oli 5000 eurot. Viimase annetas ettevõtja Aivar Kokk.
### Response:
Opositsioonierakondadest sai enim annetusi EKRE |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Himki sai võõrsil kindlalt 108:74 jagu Astana meeskonnast. Venemaa klubile tõi võidu võimas tagaliin, kui Aleksei Šved viskas 29 punkti ning ameeriklane Tyrese Rice sai kirja 27 silma, 12 korvisöötu ja 5 lauapalli. Astana parim oli 17 punkti toonud Kenneth Hayes.
Lokomotiv Kuban pidi kõvasti vaeva nägema Riias sealse VEF-i vastu. Malcolm Delaney viskas võitjate parimana 20 punkti ja tema vastu tehti koguni 12 viga. Anthony Randolph kogus 16 ning Sergei Bõkov 15 silma. Kaotajate edukaim oli 23 punkti toonud Francisco Cruz.
Soomlaste Bisons sai koduplatsil kindla 89:73 võidu liiga punase laterna Tbilisi Vita üle. Võitjate poolel kogus Martin Zeno parimana 26 punkti, 8 lauapalli ja 6 korvisöötu. Kaotajate kasuks tõi Omar Thomas 22 silma ja 13 lauapalli.
Liigatabelis on liidrikohal Moskva CSKA (15-1), järgnevad Kaasani Unics (12-2) ja Himki (12-3). Lokomotiv Kuban (9-5) on 5. kohal ning Loimaa Bisons (6-10) 10. positsioonil. | Himki, Lokomotiv Kuban ja Bisons said Ühisliigas võidulisa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Himki sai võõrsil kindlalt 108:74 jagu Astana meeskonnast. Venemaa klubile tõi võidu võimas tagaliin, kui Aleksei Šved viskas 29 punkti ning ameeriklane Tyrese Rice sai kirja 27 silma, 12 korvisöötu ja 5 lauapalli. Astana parim oli 17 punkti toonud Kenneth Hayes.
Lokomotiv Kuban pidi kõvasti vaeva nägema Riias sealse VEF-i vastu. Malcolm Delaney viskas võitjate parimana 20 punkti ja tema vastu tehti koguni 12 viga. Anthony Randolph kogus 16 ning Sergei Bõkov 15 silma. Kaotajate edukaim oli 23 punkti toonud Francisco Cruz.
Soomlaste Bisons sai koduplatsil kindla 89:73 võidu liiga punase laterna Tbilisi Vita üle. Võitjate poolel kogus Martin Zeno parimana 26 punkti, 8 lauapalli ja 6 korvisöötu. Kaotajate kasuks tõi Omar Thomas 22 silma ja 13 lauapalli.
Liigatabelis on liidrikohal Moskva CSKA (15-1), järgnevad Kaasani Unics (12-2) ja Himki (12-3). Lokomotiv Kuban (9-5) on 5. kohal ning Loimaa Bisons (6-10) 10. positsioonil.
### Response:
Himki, Lokomotiv Kuban ja Bisons said Ühisliigas võidulisa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väikeriigist pärit korrespondendi töö ei ole maailmalinnades lihtne. "New York võib olla väga sõbralik ja tore linn, aga kui sa seal kaotajaks jääd, siis see võib ka väga julm linn olla," rääkis Raud, "Moskva on ka karm linn. Nii nagu New Yorgis ei ole ei ole ka Moskvas kellelgi sinu jaoks aega ja sa pead ikka võitlema oma intervjuude eest."
"Kuigi Moskvas on see kergem, sest USAs ei tea ikka suur osa inimestest, mis on Eesti. Kui minna New Yorgis intervjuud hankima, on konkureerivaid väljaandeid nii palju – Hispaania, Saksamaa, Inglismaa ja siis korraga Eesti, intervjueeritaval on ka 24 tundi ööpäevas ja sa pead mõistma kui ta ei saa sulle intervjuud anda. Teine asi on see, et tuli pidevalt selgitada, mis riik see on. Moskvas seda probleemi ei olnud, huvitaval kombel, enne paljusid intervjuusid, ütleksin 95 protsendil juhtudest, öeldi enne kui kaamera käima panime, Eesti kohta midagi head ja positiivset. Eestit teatakse ja Eestit mäletatakse."
Raud meenutas ka oma kohtumisi maailma suurriikide liidritega. "Putini puhul on just huvitav see, et ta tuleb saali, me teame, et ta on väikest kasvu, aga ta mõjub tunduvalt suuremana. Osa operaatoreid ütles, et see on optilise illusiooni loomine, et välisminister Sergei Lavrov, kes on pikka kasvu mees, pannakse alati eemale seisma. Aga peab ütlema, et ta on karismaatiline, ükskõik, kas ta meeldib või mitte või kas tema näost on näha, kui palju on sinna Botoxit süstitud – natukene on juba näha. Ta on karismaatiline isik ja ta paneb ennast kuulama. Kui tuleb Vene president, siis seda ümbritseb selline aura ja pompöösus." Raud on Venemaa riigipead korduvalt lähedalt näinud, kuid tal ei ole õnnestunud talle küsimusi esitada, kuna välisriikide ajakirjanikele presidendi pressikonverentsidel üldjuhul sõna ei antagi.
Rääkides peavoolumeedia uudiste loodava pildi objektiivsusest, tõi Neeme Raud esile, et me peame arvestama, et käimas on infosõda. "Me küll püüame rohkem uskuda seda, mis tuleb Lääne poolt, kuid selge on see, et ka Ameerika Ühendriigid ja sealsed suured meediakompaniid näitavad mõnes mõttes asju läbi oma prisma ning teiselt poolt muidugi meie idanaaber, kes ei varjagi, et peab infosõda. Nii, et tänases maailmas uudiseid lugedes, neutraalses riigis nagu Eesti, tuleb teha valik, et mis siis täna tegelikult toimus ja keda saame usaldada."
Korrespondendina töötades oli Raua eesmärgiks püüda kajastada antud riiki just sellisena, nagu see talle endale paistis. Näiteks Venemaa puhul tõi ta esile, et "opositsiooni roll on seal võrreldes 90ndate aastatega kõvasti vähenenud, Kreml on täiesti teadlikult püüdnud sellel jäsemeid küljest lõigata ja neid neutraliseerida. Luua pilti, et opositsioon hingitseb ja Venemaal on mingi pööre lähiajal võimalik, seda ei ole mõtet praegu teha."
Ajakirjanikutöös on Neeme Raud alati eelistanud kõige enam just uudise žanri, mille puhul on tähtis oskus eraldada tegelik sisu muust mürast. Uudise puhul võlub teda see, et seda saab inimestele edasi anda: "See on nagu sama tunne, kui naised saavad kuskil nurga peal kokku ja klatšivad midagi. See sama tunne, et ma saan seda öelda ja selgitada, see kaasneb hea uudisega. Uudis on ka väike loo jutustamine ja lihtne reegel on see, et ajakirjanik on nii hea nagu tema viimane lugu."
Raud ei välista, et ta võib ühel hetkel jälle välismaale minna, kuid hetkel on tal hea meel Eestis tagasi olla: "Praegu ma tunnen ennast siin tohutult hästi, tohutult hästi Aktuaalses Kaameras. Saan teha tööd, mis on väga nauditav." | Neeme Raud: New York võib olla julm. Moskva on ka karm linn | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väikeriigist pärit korrespondendi töö ei ole maailmalinnades lihtne. "New York võib olla väga sõbralik ja tore linn, aga kui sa seal kaotajaks jääd, siis see võib ka väga julm linn olla," rääkis Raud, "Moskva on ka karm linn. Nii nagu New Yorgis ei ole ei ole ka Moskvas kellelgi sinu jaoks aega ja sa pead ikka võitlema oma intervjuude eest."
"Kuigi Moskvas on see kergem, sest USAs ei tea ikka suur osa inimestest, mis on Eesti. Kui minna New Yorgis intervjuud hankima, on konkureerivaid väljaandeid nii palju – Hispaania, Saksamaa, Inglismaa ja siis korraga Eesti, intervjueeritaval on ka 24 tundi ööpäevas ja sa pead mõistma kui ta ei saa sulle intervjuud anda. Teine asi on see, et tuli pidevalt selgitada, mis riik see on. Moskvas seda probleemi ei olnud, huvitaval kombel, enne paljusid intervjuusid, ütleksin 95 protsendil juhtudest, öeldi enne kui kaamera käima panime, Eesti kohta midagi head ja positiivset. Eestit teatakse ja Eestit mäletatakse."
Raud meenutas ka oma kohtumisi maailma suurriikide liidritega. "Putini puhul on just huvitav see, et ta tuleb saali, me teame, et ta on väikest kasvu, aga ta mõjub tunduvalt suuremana. Osa operaatoreid ütles, et see on optilise illusiooni loomine, et välisminister Sergei Lavrov, kes on pikka kasvu mees, pannakse alati eemale seisma. Aga peab ütlema, et ta on karismaatiline, ükskõik, kas ta meeldib või mitte või kas tema näost on näha, kui palju on sinna Botoxit süstitud – natukene on juba näha. Ta on karismaatiline isik ja ta paneb ennast kuulama. Kui tuleb Vene president, siis seda ümbritseb selline aura ja pompöösus." Raud on Venemaa riigipead korduvalt lähedalt näinud, kuid tal ei ole õnnestunud talle küsimusi esitada, kuna välisriikide ajakirjanikele presidendi pressikonverentsidel üldjuhul sõna ei antagi.
Rääkides peavoolumeedia uudiste loodava pildi objektiivsusest, tõi Neeme Raud esile, et me peame arvestama, et käimas on infosõda. "Me küll püüame rohkem uskuda seda, mis tuleb Lääne poolt, kuid selge on see, et ka Ameerika Ühendriigid ja sealsed suured meediakompaniid näitavad mõnes mõttes asju läbi oma prisma ning teiselt poolt muidugi meie idanaaber, kes ei varjagi, et peab infosõda. Nii, et tänases maailmas uudiseid lugedes, neutraalses riigis nagu Eesti, tuleb teha valik, et mis siis täna tegelikult toimus ja keda saame usaldada."
Korrespondendina töötades oli Raua eesmärgiks püüda kajastada antud riiki just sellisena, nagu see talle endale paistis. Näiteks Venemaa puhul tõi ta esile, et "opositsiooni roll on seal võrreldes 90ndate aastatega kõvasti vähenenud, Kreml on täiesti teadlikult püüdnud sellel jäsemeid küljest lõigata ja neid neutraliseerida. Luua pilti, et opositsioon hingitseb ja Venemaal on mingi pööre lähiajal võimalik, seda ei ole mõtet praegu teha."
Ajakirjanikutöös on Neeme Raud alati eelistanud kõige enam just uudise žanri, mille puhul on tähtis oskus eraldada tegelik sisu muust mürast. Uudise puhul võlub teda see, et seda saab inimestele edasi anda: "See on nagu sama tunne, kui naised saavad kuskil nurga peal kokku ja klatšivad midagi. See sama tunne, et ma saan seda öelda ja selgitada, see kaasneb hea uudisega. Uudis on ka väike loo jutustamine ja lihtne reegel on see, et ajakirjanik on nii hea nagu tema viimane lugu."
Raud ei välista, et ta võib ühel hetkel jälle välismaale minna, kuid hetkel on tal hea meel Eestis tagasi olla: "Praegu ma tunnen ennast siin tohutult hästi, tohutult hästi Aktuaalses Kaameras. Saan teha tööd, mis on väga nauditav."
### Response:
Neeme Raud: New York võib olla julm. Moskva on ka karm linn |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ingerainen tõdes, et meediasse jõudnud info selle kohta, et perearsti või -õe visiidid vastsündinute koju lahendaks paljud probleemid, on pisut ennatlik, vahendab meditsiiniportaal Med24.ee
Täna töötatakse laste tervisekontrolli juhendi uuendamisega, mille käigus tuleb perearstide hinnangul läbi vaadata kõik lastega seotud tervisekontrolli tegevused ning otsustada, kas midagi tuleks ära jätta või teistmoodi teha.
"Kui perearstide seltsi, lastearstide seltsi, pereõdede ja ämmaemandate ühingute arutelude käigus osapooled ühiselt leiavad, et jah, see koduvisiit on vaja kohustuslikuna fikseerida, siis seda tuleb aktsepteerida. Aga praegu on see protsess alles nii algjärgus, et mina küll ei oska öelda, miks tulla välja sellise suure rahvateavituskampaaniaga, et see on nüüd kindlasti meede, mis võiks Eestimaal laste elusid päästa," märkis Ingerainen.
Lisaks sellele ei näinud Ingerainen seadusmuudatuse väljatöötamiskavas põhjapanevaid uuringuid, mille kohaselt saaks muudatuse abil kätte saada need lapsed, kes meditsiini- ja sotsiaalabisüsteemi jaoks "kaduma" lähevad.
Märkamatuks jäävad piiripealsed juhtumid
Nimelt nagu ka ministeeriumi dokumendis tõdetakse, siis on probleem selles, et tänu vanemate suutmatusele või hoolimatusele ei saa perearstid vastsündinu ilmale tulekust lihtsalt teada. Seetõttu ei saa perearst läbi viia ka esmast tervisekontrolli.
Koduvisiitide kohustuslikuks muutmine ei muudaks Ingeraineni hinnangul praegu aga otseselt midagi. "See on üks grupp, kellel me siis käime kodus ja kuhu see ressurss on siis maetud. Aga riskiperesid me ei saa ikka kätte – juba nende eluviisi tõttu on neid väga raske tabada," märkis ta.
Ingeraineni sõnul lähevad kaduma piiripealsed juhtumid, mida on raske märgata, kuna kui last on selgelt väär koheldud, siis tervishoiusüsteem tegeleb sellega.
Praegu on Ingeraineni sõnul ette nähtud, et esimene kontakt vastsündinuga peab toimuma esimese elunädala sees, kuid see ei pea tingimata olema koduvisiit. Enamasti tullakse titega ise perearstikeskusesse, väga paljud kutsutakse tagasi ka sünnitusmajja. Küll aga läheb perearst vastsündinu koju neil juhtudel, kus tal on mingeid kahtlusi või on perega varem probleeme esinenud, kinnitas arst.
Plaanid tuleb süsteemselt läbi arutada
Ingerainen tõdes, et riik võiks läheneda kogu probleemistikule süsteemselt ehk täna tuleks analüüsida meetmeid, mida lisada laste tervisekontrolli juhendisse ning vaadata, mis on seal üleliigne. Samuti peaks detailselt lahti võtma koduvisiidi ja meditsiinilised vajadused.
"Me oleme tuhat korda küsinud, kas me saaksime mingi kanali, et saata infot lastekaitsetöötajatele ja meile on kõik need korrad öeldud, et see ei ole võimalik. Tegelikult peaks ka selle läbi arutama, kuidas see info jõuaks täiesti kiretuna lastekaitsetöötajani. Praegune variant – telefonikõne – ei ole õige. See peab ikka olema kirjalik korrektne teade," märkis Ingerainen.
Perearstide liidu juhi jaoks pole päris selge mudel, kus sotsiaal- ja tervishoiuteenused ühendatakse. "Perearstid on ellu kutsutud, et ravida, diagnoosida, ennetada, aga siin me peaksime ennetama sotsiaalset suutmatust. See kõik tuleb enne korralikult läbi arutada," toonitas Ingerainen. | Ingerainen: kohustuslik visiit vastsündinu juurde ei enneta laste kaotsiminekut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ingerainen tõdes, et meediasse jõudnud info selle kohta, et perearsti või -õe visiidid vastsündinute koju lahendaks paljud probleemid, on pisut ennatlik, vahendab meditsiiniportaal Med24.ee
Täna töötatakse laste tervisekontrolli juhendi uuendamisega, mille käigus tuleb perearstide hinnangul läbi vaadata kõik lastega seotud tervisekontrolli tegevused ning otsustada, kas midagi tuleks ära jätta või teistmoodi teha.
"Kui perearstide seltsi, lastearstide seltsi, pereõdede ja ämmaemandate ühingute arutelude käigus osapooled ühiselt leiavad, et jah, see koduvisiit on vaja kohustuslikuna fikseerida, siis seda tuleb aktsepteerida. Aga praegu on see protsess alles nii algjärgus, et mina küll ei oska öelda, miks tulla välja sellise suure rahvateavituskampaaniaga, et see on nüüd kindlasti meede, mis võiks Eestimaal laste elusid päästa," märkis Ingerainen.
Lisaks sellele ei näinud Ingerainen seadusmuudatuse väljatöötamiskavas põhjapanevaid uuringuid, mille kohaselt saaks muudatuse abil kätte saada need lapsed, kes meditsiini- ja sotsiaalabisüsteemi jaoks "kaduma" lähevad.
Märkamatuks jäävad piiripealsed juhtumid
Nimelt nagu ka ministeeriumi dokumendis tõdetakse, siis on probleem selles, et tänu vanemate suutmatusele või hoolimatusele ei saa perearstid vastsündinu ilmale tulekust lihtsalt teada. Seetõttu ei saa perearst läbi viia ka esmast tervisekontrolli.
Koduvisiitide kohustuslikuks muutmine ei muudaks Ingeraineni hinnangul praegu aga otseselt midagi. "See on üks grupp, kellel me siis käime kodus ja kuhu see ressurss on siis maetud. Aga riskiperesid me ei saa ikka kätte – juba nende eluviisi tõttu on neid väga raske tabada," märkis ta.
Ingeraineni sõnul lähevad kaduma piiripealsed juhtumid, mida on raske märgata, kuna kui last on selgelt väär koheldud, siis tervishoiusüsteem tegeleb sellega.
Praegu on Ingeraineni sõnul ette nähtud, et esimene kontakt vastsündinuga peab toimuma esimese elunädala sees, kuid see ei pea tingimata olema koduvisiit. Enamasti tullakse titega ise perearstikeskusesse, väga paljud kutsutakse tagasi ka sünnitusmajja. Küll aga läheb perearst vastsündinu koju neil juhtudel, kus tal on mingeid kahtlusi või on perega varem probleeme esinenud, kinnitas arst.
Plaanid tuleb süsteemselt läbi arutada
Ingerainen tõdes, et riik võiks läheneda kogu probleemistikule süsteemselt ehk täna tuleks analüüsida meetmeid, mida lisada laste tervisekontrolli juhendisse ning vaadata, mis on seal üleliigne. Samuti peaks detailselt lahti võtma koduvisiidi ja meditsiinilised vajadused.
"Me oleme tuhat korda küsinud, kas me saaksime mingi kanali, et saata infot lastekaitsetöötajatele ja meile on kõik need korrad öeldud, et see ei ole võimalik. Tegelikult peaks ka selle läbi arutama, kuidas see info jõuaks täiesti kiretuna lastekaitsetöötajani. Praegune variant – telefonikõne – ei ole õige. See peab ikka olema kirjalik korrektne teade," märkis Ingerainen.
Perearstide liidu juhi jaoks pole päris selge mudel, kus sotsiaal- ja tervishoiuteenused ühendatakse. "Perearstid on ellu kutsutud, et ravida, diagnoosida, ennetada, aga siin me peaksime ennetama sotsiaalset suutmatust. See kõik tuleb enne korralikult läbi arutada," toonitas Ingerainen.
### Response:
Ingerainen: kohustuslik visiit vastsündinu juurde ei enneta laste kaotsiminekut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige suurem vajakajäämine oli uuringu autorite hinnangul suulise teksti (näiteks loengu sisu) mõistmine funktsionaalse keeleoskuse osas. (Loe uuringust pikemalt ERR Novaatorist: "Eesti üliõpilased oskavad koostada e-kirju, kuid jäävad hätta suulise teksti mõistmisel".)
Erialati toodi välja, et kõige paremaid tulemusi said keeleoskuse testis õigusteaduste üliõpilased, üle keskmise humanitaarteaduste ja keskpäraseid tulemusi kasvatusteaduste tudengid. Keeleoskuse uuringu tulemusi kommenteerib Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi algõpetuse dotsent Krista Uibu:
Et uuringu tulemustele sisukat tõlgendust pakkuda, peab esmalt silmas pidama uuringu korrektset läbiviimist. Üliõpilaste keeleoskuse uuringu valim ei ole olnud esinduslik. Näiteks oli vastajate hulgas ainult üks üliõpilane kolme ülikooli majandusvaldkonnast või 17 üliõpilast kahe ülikooli kasvatusteaduste valdkonnast.
Teiseks näitab funktsionaalse keeleoskuse mõõtmisele keskenduva osa küsimuste sisemine usaldusväärsus, et sellesse plokki koondatud ülesanded ei mõõda ühte ja sama elementi. Järelikult ei saa üliõpilaste funktsionaalse keeleoskuse madala tulemuse kohta tehtud järeldusi lugeda teaduslikult usaldusväärseks.
Samuti ei ole päris õige rääkida noorema põlvkonna halvenenud keeleoskusest seni, kuni pole mõõdetud erinevate põlvkondade oskusi sama (usaldusväärse ja paikapidava) mõõtevahendiga.
Võin hinnata olukorda näiteks Eesti Haridusteaduste Ajakirja vastutava toimetaja seisukohalt. Ma ei ole täheldanud erinevusi eri põlvkondadesse kuuluvate autorite keelekasutuses, pigem on tegu individuaalsetes erinevustes. Küll aga annab tunda inglise keele mõju, mis avaldub peamiselt sõnavaras, kantseliidi kasutamises, sõnakordustes jms.
Mis puudutab uute tehnoloogiate ja sotsiaalmeedia võimalikku mõju erinevas vanuses inimeste eesti keele oskusele, siis selle kinnituseks oleks vajalik pikilõikeline mitmeid sünnikohorte hõlmav uuring, mida senimaani ei ole tehtud.
Tartu ülikooli haridusteaduste instituudis töötame järjepidevalt sellel kallal, et kõrgharitud lasteaia, alg- ja põhikooliõpetajate eesti keele oskus oleks hea. Selle saavutamiseks oleme reforminud kõiki õppekavasid ning kasvatanud mõõdukalt eesti keele, tekstiõpetuse ja kirjanduse õppeainete mahtu.
Samuti oleme lisanud õppekavadesse uusi ainekursusi, mis hõlmavad infootsingut, funktsionaalset lugemist ning kasvatanud nende õppetegevuste hulka, mis nõuavad eri tüüpi tekstide mõistmist, analüüsimist ning loomist. Ülikooli sisseastumisel läbivad kandidaadid erialakatse, mis muuhulgas mõõdab nende eesti keele ja funktsionaalse keeleoskuse taset, loogilist mõtlemist ja probleemülesannete lahendamise oskust (see kehtib alates 2015. aastast enamikul esmaõppe õppekavadel).
Viimaks võib esile tuua asjaolu, et suurenenud sisseastumiskonkursi tingimustes oleme saanud õppima võtta parema eesti keele oskuse ja ettevalmistusega üliõpilaskandidaate (keskmiselt kolm soovijat ühele kohale), kelle eesti keele keskmine sooritus oli näiteks klassiõpetaja õppekaval ligi 70 protsenti.
Kirjeldatud muudatused avaldavad eeldatavasti positiivset mõju tulevaste kasvatusteaduste valdkonna üliõpilaste eesti keele oskusele tervikuna.
Tartu ülikooli dotsent Krista Uibu. (Foto: Tartu ülikool) | TÜ haridusteadlane üliõpilaste eesti keele oskuses probleemi ei näe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige suurem vajakajäämine oli uuringu autorite hinnangul suulise teksti (näiteks loengu sisu) mõistmine funktsionaalse keeleoskuse osas. (Loe uuringust pikemalt ERR Novaatorist: "Eesti üliõpilased oskavad koostada e-kirju, kuid jäävad hätta suulise teksti mõistmisel".)
Erialati toodi välja, et kõige paremaid tulemusi said keeleoskuse testis õigusteaduste üliõpilased, üle keskmise humanitaarteaduste ja keskpäraseid tulemusi kasvatusteaduste tudengid. Keeleoskuse uuringu tulemusi kommenteerib Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi algõpetuse dotsent Krista Uibu:
Et uuringu tulemustele sisukat tõlgendust pakkuda, peab esmalt silmas pidama uuringu korrektset läbiviimist. Üliõpilaste keeleoskuse uuringu valim ei ole olnud esinduslik. Näiteks oli vastajate hulgas ainult üks üliõpilane kolme ülikooli majandusvaldkonnast või 17 üliõpilast kahe ülikooli kasvatusteaduste valdkonnast.
Teiseks näitab funktsionaalse keeleoskuse mõõtmisele keskenduva osa küsimuste sisemine usaldusväärsus, et sellesse plokki koondatud ülesanded ei mõõda ühte ja sama elementi. Järelikult ei saa üliõpilaste funktsionaalse keeleoskuse madala tulemuse kohta tehtud järeldusi lugeda teaduslikult usaldusväärseks.
Samuti ei ole päris õige rääkida noorema põlvkonna halvenenud keeleoskusest seni, kuni pole mõõdetud erinevate põlvkondade oskusi sama (usaldusväärse ja paikapidava) mõõtevahendiga.
Võin hinnata olukorda näiteks Eesti Haridusteaduste Ajakirja vastutava toimetaja seisukohalt. Ma ei ole täheldanud erinevusi eri põlvkondadesse kuuluvate autorite keelekasutuses, pigem on tegu individuaalsetes erinevustes. Küll aga annab tunda inglise keele mõju, mis avaldub peamiselt sõnavaras, kantseliidi kasutamises, sõnakordustes jms.
Mis puudutab uute tehnoloogiate ja sotsiaalmeedia võimalikku mõju erinevas vanuses inimeste eesti keele oskusele, siis selle kinnituseks oleks vajalik pikilõikeline mitmeid sünnikohorte hõlmav uuring, mida senimaani ei ole tehtud.
Tartu ülikooli haridusteaduste instituudis töötame järjepidevalt sellel kallal, et kõrgharitud lasteaia, alg- ja põhikooliõpetajate eesti keele oskus oleks hea. Selle saavutamiseks oleme reforminud kõiki õppekavasid ning kasvatanud mõõdukalt eesti keele, tekstiõpetuse ja kirjanduse õppeainete mahtu.
Samuti oleme lisanud õppekavadesse uusi ainekursusi, mis hõlmavad infootsingut, funktsionaalset lugemist ning kasvatanud nende õppetegevuste hulka, mis nõuavad eri tüüpi tekstide mõistmist, analüüsimist ning loomist. Ülikooli sisseastumisel läbivad kandidaadid erialakatse, mis muuhulgas mõõdab nende eesti keele ja funktsionaalse keeleoskuse taset, loogilist mõtlemist ja probleemülesannete lahendamise oskust (see kehtib alates 2015. aastast enamikul esmaõppe õppekavadel).
Viimaks võib esile tuua asjaolu, et suurenenud sisseastumiskonkursi tingimustes oleme saanud õppima võtta parema eesti keele oskuse ja ettevalmistusega üliõpilaskandidaate (keskmiselt kolm soovijat ühele kohale), kelle eesti keele keskmine sooritus oli näiteks klassiõpetaja õppekaval ligi 70 protsenti.
Kirjeldatud muudatused avaldavad eeldatavasti positiivset mõju tulevaste kasvatusteaduste valdkonna üliõpilaste eesti keele oskusele tervikuna.
Tartu ülikooli dotsent Krista Uibu. (Foto: Tartu ülikool)
### Response:
TÜ haridusteadlane üliõpilaste eesti keele oskuses probleemi ei näe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui ma mõtlen vabast Eestist, on rõhk vabadusel. Sel riigil ei ole mõtet, kui ta on kinnine, reeglite-seaduste võrgus vaevlev vanamoodsa rahvusluse kants. Kuigi (kordan end): ma olen ses mõttes marurahvuslane, et kogu eesti asja mõte on minu jaoks eestikeelses olemises, me kirjutatud ja kõneldud kultuuris. Eesti kirjandus, me laulud-lood, on kogu mu Eesti. Ja kaame näolapp ei ole sugugi selle eeldus või garantii.
Aga: minu jaoks kaaluvad naiste ja homode – ja ka nt laste, aga ka meeste – kõigi nõrgemate-väiksemate õigused, üldised inimõigused ja vabadus tuhat korda üle igasuguse usu- ja kultuurivabaduse. Jah, palun, võite uskuda millist jumalat (või põhimõtet-printsiipi-ilmakorda) tahes, aga kui te selle nimel kedagi sandistate (nt naisi ümber lõigates) või teisi – nii-öelda uskmatuid või ateiste või väärusklikke või hereetikuid või paganaid või teisitimõtlejaid – vähem inimeseks peate, siis pole midagi teha, te annate teist alandades ära hoopiski osa iseenda inimeseksolemisest.
Jah, ma räägin Kölni sündmustest. Ja Helsingi politsei pressiteatest, ja teistest ärevatest märkidest. Mina tuntud tolerastina vist pean. Köln on muidugi märgiline, see ei ole linn, kus tavaliselt toimuks midagi, millest kuuleme, seekord aga valgus mingi veider lögane tumeollus äkki üle ääre.
Paranoilisena võiksin tõesti oletada, et see on kuidagi tellimustöö: näiteks Putini režiimi toetajate ja Euroopa marurahvuslaste projekt (see näiksegi üldiselt üks kamp olevat, et Lääne-Euroopa – aga ehk ka meie kandi – marurahvuslasi rahastatakse Venemaalt on ülimalt tõenäoline ja osalt isegi avalik) või ISIS-e meeste teadlik vaimne pomm. Ei usu, et politseiuurimine seda tuvastada suudaks, aga kuskil põhjahoovuses olid sel sündmusel (ja teistel sarnastel) oma tõukepunktid.
Üks asi on see, et me näeme siin teatavas mõttes islami allakäiku – kui islami noormehed võivad avalikult juua, rakette põmmutada ja naisi seksuaalselt rünnata, siis on seegi, kristlusega võrreldes kunagi palju liberaalsem, aga tänaseks samavõrra konservatiivsem usund, alla käimas. Mis ongi õige, sest ega institutsionaalne kirik ei suudagi meile jumalikku seletada või vahendada.
Kirik ja usund süsteemina, ideoloogiana, on ikkagi võimumehhanismid, parimal juhul ka sotsiaalsed struktuurid, aga igal juhul on teretulnud kõik märgid, et mõõga-tule-vere usku religioossed ehitised lagunevad.
Mida lihtne islamist mõtleks, teades, et Islamiriigi eesotsas olevad tüübid on pidanud seksorjasid, tarvitanud mõnuaineid jne (mida mõtleme tegelikult meie, teades, et kirikuõpetajate sääs või nt perekesksete ühenduste eesotsas peidavad end pedofiilid – kas pettume-loobume)? Minu Allah ei annaks säärastele armu, karistaks neid pikalt ja karvaselt. Sest minu Allah (noh, lihtsalt jumal) – erinevalt vist ususõdijate omast – on õiglane, karm ja kuri ja ei anna pasapeadele lootust, et läbi teiste alandamise või õhkimise oleks võimalik pälvida mingitki lunastust.
Muidugi. Milline on lääne naise kuvand üksiku, sotsiaalselt pea heidikustaatuses, ajupestud-radikaliseeritud noormehe silmis, kelle vahetum kogemus pärineb interneti pornolehekülgedelt (mäletatavasti oli Osama bin Ladeni ja ta kaaskonna peiduurkaski märkimisväärne pornokogu)? Need on ju uskmatud (või väärusklikud), seega nagu alamad olendid niikuinii. Magavad kõigega, mis ette juhtub, miks siis mitte minuga? Mõned mägedepojad vaatavad nii ehk lambaid nagu osa äkki veidrale vabadusemaale jõudnud meestest-poistest vaatab Euroopa naisi.
Muidugi ei ole see millegagi õigustatav. Eks peab meilgi tegelema meeste-poistega, ei Soomes ega ammugi Eestis pole seksuaalsete rünnakute probleem praegu uustulnukate pärusmaa. Kui statistikaameti järgi registreeriti Eestis 2014. aastal 147 vägistamist (uuemat infot praegu ei leidnud), siis meenus, et vägistamistest annab politseile teada üldse vast 5-10% ohvritest. Sageli on vägistajaks tuttav või lähedane ja/või mängus alkohol/narkootikumid, laste puhul on asi veel hullem (neid juhtumeid on veel raskem avastada). Lisaks ei julge mehed-poisid sageli sellise jutuga üldse politseisse (või kellegi juurde) minna. Nii et meie ees on jäämäe veepäälne osa.
Muidugi ei ole ma nii loll, et süüdistada pornot, kuigi olen ise tundnud, et see sööb ära vaba erootilise mõtlemise ja loomuliku seksuaalsuse. Porno on eluterve asi, kuni teda saab napilt, noor inimene (või ka vanem) saab piiluda, saab veidi osa, miskit teada, aga kui see muutub normiks, on pidevalt kohal, siis ... noh, lootust on neil noortel, kes ühiskonna liigse pornografiseerituse tõttu sellest kõigest eemale tõmbuvad. Aga nood teised, kes kasvavad tolles kehalises, mehhaniseeritud ärakasutamise maailmas, kus seks astub inimese elutegevusest massiivsesse meelelahutusärisse ... Ja kujutage, kui konservatiivsesse, suletud usumaailma, jõuab kohale säärane hulk pornot – on see realistlik pilt me ühiskonnast? Äkki ongi?
Ühesõnaga: konflikt pidi nii ehk naa tulema, kultuuride kokkupõrge, vastastikune allaneelamiskatse on paratamatu, kuigi alati võib loota paremat – ses mõttes olekski alatu saata Eestist välja mõni pagulaspere, kus laps juba eestikeeltki tönkab, ilmselge, et sääraseid me ju siia tahamegi, need on tuleviku eestlased, osalised selles kultuuris.
Ilma juurteta, oma kultuuriruumis sekulariseeruvad, meie silmis ikkagi usuradikaalsed läbisõitjad, kes siinses osaliseks ei saa, on hoopis teine teema.
Aeg on näidanud, et Eestis on võimalik seadustega opereerida, lihtsamaid asju ära teha, isegi kui inimesena seaduseusku ei olda (et ega viinamüügikeeld joomist kaota jne), mingid asjad saaks praegu küll kiiresti paika panna, kui me tahame vastanduda võimalikele tulevikustsenaariumidele või neiks vähemasti ennetuvalt valmistuda (end kuidagi kaitsepookida). Ja seda ei saa homsesse edasi lükata. Oodata mingeid juhtumeid-päästikuid, mis paneks meid asju muutma.
Ei ole meeldiv ei eurošariaat, totalitaarsed režiimid (mis võivad ka Putini-Venemaa moodi demokraatiat mängida, kujutan ette, et nii Ungari kui Poola võimudele kui ka mõnele meie poliitilisele jõule oleks see vägagi sobiv – millest tuleb kas või toosama Reformierakonna asendamatusejutt? demokraatia küll, aga meie tingimustel...), sõdade ja kaose ajastu Euroopas ... Islamiriigile või radikaliseerunud-eraldunud Venemaale on teretulnud või kasulik pea ükskõik milline neist variantidest.
Siiski, me elame praegu oma päriselu, loome tulevikku oma tingimustel. Seetõttu tuleb vaba Eesti seadusandlus – ja vabadus – hoolega üle vaadata seda silmas pidades. Sõnavabadus peab olema tagatud (kahju sellest Kenderi-juhtumist praegu, prokuratuur on ohtlikul teel, muidugi mees ise manipuleeris servapäälse teemaga ning tema leer kummitas-kiusas ka prokuröri ja ta peret, ilmselge, et prokuratuur ei anna seda andeks, ei saa anda, aga tõesti, näidisjuhtum?!), samamoodi võimalikult paljude ühiskonnagruppide õigused, selles mõttes peaks väga kiirustama kooseluseaduse rakendusaktidega – ma näen selle seaduse pidurdamises konkreetset ohtu Eesti vabadusele ja tulevikule.
Ohtlik on ka see, et meil vägistamiste ja pedofiilia, lasteahistamise või laste seksuaalse ärakasutamise eest nii leebeid karistusi määratakse, et sageli saab ohvrist ohver veel ka uurimisasutuses, kus teda ei usuta või umbusaldatakse. Laste puhul on ju veel see asi, et neil on raske, nad niigi tunnevad, et lähedased on neid reetnud, ei suuda päriselt oma olukorda mõista ... ses mõttes oleks igati inimlik, kui tõstetaks ka nii-öelda legaalse suguküpsuse iga paljude teiste riikide eeskuju 18 või vähemalt 16 eluaasta pääle. Ilmselge, et ei tohiks siis näiteks mõne lapsevanema isikliku viha või suva pärast karistada 21-aastast, kes käib läbi 18-aastasega, küll aga saab ette võtta 40-aastase, kes liialt 14-aastastest huvitub. Ning lisaks tuleb lapsi valgustada ses osas, et nad ei arvaks, et 14 on see iga, kui nüüd peab selle asjaga tegelema hakkama, sest seadus lubab – muide, sääraseid on! Et see on ikka teistpidi seadus, mitte silmnäoga, vaid pigem kaitsva seljaga laste poole suunatud.
Olgu, kuidas peaks see kõik aitama võõra kultuuri kodutute ja kiimaste kodanike vastu? Minu usk on see, et kui meil on endal kõik korras, kui me oleme ise tugevad, siis ei suuda mõni tuhatki siiasaabujat, eriti kui nad tulevad perekonniti, kuidagi me olemist mõjutada või eluruumi sassi lüüa. (Mitmerelvapidamine võiks ka ikka lubatud olla, pigem see, kui mitmenaisepidamine.)
Teisalt: vabadus on tähtis, inimeste õigused – naiste, homode, laste, kõigi nõrgemate ja väiksemate õigused – peavad seisma kõrgemal usust, keelest, nahavärvist, kõigest muust, mis väline või veendumuslik. Teise nägemine objektina oma madalamate tungide rahuldamiseks – kui tunne pole kirglikult vastastikune – on talt vabaduse võtmine, tema vabaduse pääl tallamine.
Islam ja kristlus on ülilähedalt seotud, tõsiusklik ei tule jooma ja käperdama ja vägistama, ta ei saa indulgentsiga end pattudest vabaks osta, tema jumal ei lubaks seda, ta näeb ka sisimat räppa.
Kaabakaid leidub kõigi rahvaste ja usukoguduste sääs kahjuks. Umbes sama palju igal pool ja neid on ikka päris suur protsent. Ingleid või geeniusi (nood enamasti omavahel ei kattu) on igal pool vähe.
Siin, Eestis, kunstnikuna, tulevikumaailma kujutlejana, tahan ma valida säärase maailma, kus saab luua, kus inimkond – kes on suuresti pääsenud tootva töö orjusest, s.t vabastatud tegema suuri, olulisi, vaimseid asju – ei mandu lihtsalt meelelahutusjuhtmete otsas rippuvaks lodevaks rümbaks, vaid heitleb-otsib edasi.
Ma saan aru, et see on utoopia. Aga ei ole utoopia rajada selle maailma eeldusi: tagada, et Eesti naised ja lapsed – ja mehed! – ei peaks kartma seksuaalvägivalda, et naistel oleks ühiskonnas tugev, samamoodi juhtiv positsioon ja võrdsed võimalused kõiges, milles me võrdsed oleme (see tähendab ikka otse seadusandlust, mis sellega tegeleb, soolise võrdõiguslikkuse voliniku reaalset tööd, olgu ta päälegi poliitilistel kaalutlustel valitud); et homod saaksid seaduslikult koos elada ja abielluda ja lapsi kasvatada – sest ilmselgelt on parem, et lastel on vanemad!
Kui meil on mitu tuhat ilma vanemliku hooleta last ja ehk hääl juhul mõnisada homo- ja lesbipaari (enamasti normaalsel järjel, korraliku töö ja haridusega), kes tahaksid anda neile kodu, siis jumala eest, miks ei!
Ma ei kujuta ette, mis propagandamasina ja teavitussüsteemi ja koolitusvõrgu me püsti peame panema, kui siia jõuabki kunagi hulgaliselt noori üksikuid islamimehi, kes on seksuaalsesse nälga suremas. Aga igatahes on võimalik selle institutsiooni või võrgustiku loomisega ühiskonda ja majandust ergutada, uusi töökohti luua ja hullemaid kultuurikonflikte (antropoloogias olen sattunud lugema lõike, kus näiteks kunagisi vägistamisi kirjeldatakse "kultuurikontaktina", aga see ei vähenda kuidagi selle kuritöö füüsilist või psühholoogilist jõhkrust ja hävitavat mõju ohvri eneseteadvusele ja tervisele) ennetada.
See ei ole ületamatu kuristik, aga kui meie reliikvia on vabadus, siis olgu see vabadus kõigile, et ennekõike oleks nõrgemad kaitstud (suurem-tugevam laiutab oma eluruumis nagunii). Ja ükski jumal, ükski printsiip ei tohi seista sellest inimlikust kõrgemal. Eesmärk on inimene, ja see ei pühitse abinõusid, mis alandavad või hävitavad.
Ps! Üks asi on meil aktiivselt reageerida Poola või Ungari sündmustele (või uriseda Venemaa kallal), kus vaba ajakirjandust on ohus, teine aga see, et samamoodi tuleb hukka mõista Saksamaa: kui ikkagi vaikitakse poliitkorrektsuse või hirmude tõttu maha oluline info, hoopis see mängib kaardid vastasjõudude kätte, varjamine-valetamine, mitte aga lahtiste lehtedega mäng – praegu reetis kohalik politsei ja meedia oma Kölni inimesi, kes kannatasid. See on sama ohtlik suundumus kui totalitaarsete režiimide tõus Euroopas või isegi tõukav faktor, ühesõnaga, kui Saksamaa peaks radikaliseeruma võib lähtepunkt olla just Kölnis, ja isegi mitte selles, mis toimus (seegi võis olla organiseeritud), vaid selles, kuidas reageeriti-tegutseti. Või kiidavad meie riigipääd sellise jama hääks? | Jürgen Rooste. Tolerasti piiblitund: meie reliikvia on vabadus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui ma mõtlen vabast Eestist, on rõhk vabadusel. Sel riigil ei ole mõtet, kui ta on kinnine, reeglite-seaduste võrgus vaevlev vanamoodsa rahvusluse kants. Kuigi (kordan end): ma olen ses mõttes marurahvuslane, et kogu eesti asja mõte on minu jaoks eestikeelses olemises, me kirjutatud ja kõneldud kultuuris. Eesti kirjandus, me laulud-lood, on kogu mu Eesti. Ja kaame näolapp ei ole sugugi selle eeldus või garantii.
Aga: minu jaoks kaaluvad naiste ja homode – ja ka nt laste, aga ka meeste – kõigi nõrgemate-väiksemate õigused, üldised inimõigused ja vabadus tuhat korda üle igasuguse usu- ja kultuurivabaduse. Jah, palun, võite uskuda millist jumalat (või põhimõtet-printsiipi-ilmakorda) tahes, aga kui te selle nimel kedagi sandistate (nt naisi ümber lõigates) või teisi – nii-öelda uskmatuid või ateiste või väärusklikke või hereetikuid või paganaid või teisitimõtlejaid – vähem inimeseks peate, siis pole midagi teha, te annate teist alandades ära hoopiski osa iseenda inimeseksolemisest.
Jah, ma räägin Kölni sündmustest. Ja Helsingi politsei pressiteatest, ja teistest ärevatest märkidest. Mina tuntud tolerastina vist pean. Köln on muidugi märgiline, see ei ole linn, kus tavaliselt toimuks midagi, millest kuuleme, seekord aga valgus mingi veider lögane tumeollus äkki üle ääre.
Paranoilisena võiksin tõesti oletada, et see on kuidagi tellimustöö: näiteks Putini režiimi toetajate ja Euroopa marurahvuslaste projekt (see näiksegi üldiselt üks kamp olevat, et Lääne-Euroopa – aga ehk ka meie kandi – marurahvuslasi rahastatakse Venemaalt on ülimalt tõenäoline ja osalt isegi avalik) või ISIS-e meeste teadlik vaimne pomm. Ei usu, et politseiuurimine seda tuvastada suudaks, aga kuskil põhjahoovuses olid sel sündmusel (ja teistel sarnastel) oma tõukepunktid.
Üks asi on see, et me näeme siin teatavas mõttes islami allakäiku – kui islami noormehed võivad avalikult juua, rakette põmmutada ja naisi seksuaalselt rünnata, siis on seegi, kristlusega võrreldes kunagi palju liberaalsem, aga tänaseks samavõrra konservatiivsem usund, alla käimas. Mis ongi õige, sest ega institutsionaalne kirik ei suudagi meile jumalikku seletada või vahendada.
Kirik ja usund süsteemina, ideoloogiana, on ikkagi võimumehhanismid, parimal juhul ka sotsiaalsed struktuurid, aga igal juhul on teretulnud kõik märgid, et mõõga-tule-vere usku religioossed ehitised lagunevad.
Mida lihtne islamist mõtleks, teades, et Islamiriigi eesotsas olevad tüübid on pidanud seksorjasid, tarvitanud mõnuaineid jne (mida mõtleme tegelikult meie, teades, et kirikuõpetajate sääs või nt perekesksete ühenduste eesotsas peidavad end pedofiilid – kas pettume-loobume)? Minu Allah ei annaks säärastele armu, karistaks neid pikalt ja karvaselt. Sest minu Allah (noh, lihtsalt jumal) – erinevalt vist ususõdijate omast – on õiglane, karm ja kuri ja ei anna pasapeadele lootust, et läbi teiste alandamise või õhkimise oleks võimalik pälvida mingitki lunastust.
Muidugi. Milline on lääne naise kuvand üksiku, sotsiaalselt pea heidikustaatuses, ajupestud-radikaliseeritud noormehe silmis, kelle vahetum kogemus pärineb interneti pornolehekülgedelt (mäletatavasti oli Osama bin Ladeni ja ta kaaskonna peiduurkaski märkimisväärne pornokogu)? Need on ju uskmatud (või väärusklikud), seega nagu alamad olendid niikuinii. Magavad kõigega, mis ette juhtub, miks siis mitte minuga? Mõned mägedepojad vaatavad nii ehk lambaid nagu osa äkki veidrale vabadusemaale jõudnud meestest-poistest vaatab Euroopa naisi.
Muidugi ei ole see millegagi õigustatav. Eks peab meilgi tegelema meeste-poistega, ei Soomes ega ammugi Eestis pole seksuaalsete rünnakute probleem praegu uustulnukate pärusmaa. Kui statistikaameti järgi registreeriti Eestis 2014. aastal 147 vägistamist (uuemat infot praegu ei leidnud), siis meenus, et vägistamistest annab politseile teada üldse vast 5-10% ohvritest. Sageli on vägistajaks tuttav või lähedane ja/või mängus alkohol/narkootikumid, laste puhul on asi veel hullem (neid juhtumeid on veel raskem avastada). Lisaks ei julge mehed-poisid sageli sellise jutuga üldse politseisse (või kellegi juurde) minna. Nii et meie ees on jäämäe veepäälne osa.
Muidugi ei ole ma nii loll, et süüdistada pornot, kuigi olen ise tundnud, et see sööb ära vaba erootilise mõtlemise ja loomuliku seksuaalsuse. Porno on eluterve asi, kuni teda saab napilt, noor inimene (või ka vanem) saab piiluda, saab veidi osa, miskit teada, aga kui see muutub normiks, on pidevalt kohal, siis ... noh, lootust on neil noortel, kes ühiskonna liigse pornografiseerituse tõttu sellest kõigest eemale tõmbuvad. Aga nood teised, kes kasvavad tolles kehalises, mehhaniseeritud ärakasutamise maailmas, kus seks astub inimese elutegevusest massiivsesse meelelahutusärisse ... Ja kujutage, kui konservatiivsesse, suletud usumaailma, jõuab kohale säärane hulk pornot – on see realistlik pilt me ühiskonnast? Äkki ongi?
Ühesõnaga: konflikt pidi nii ehk naa tulema, kultuuride kokkupõrge, vastastikune allaneelamiskatse on paratamatu, kuigi alati võib loota paremat – ses mõttes olekski alatu saata Eestist välja mõni pagulaspere, kus laps juba eestikeeltki tönkab, ilmselge, et sääraseid me ju siia tahamegi, need on tuleviku eestlased, osalised selles kultuuris.
Ilma juurteta, oma kultuuriruumis sekulariseeruvad, meie silmis ikkagi usuradikaalsed läbisõitjad, kes siinses osaliseks ei saa, on hoopis teine teema.
Aeg on näidanud, et Eestis on võimalik seadustega opereerida, lihtsamaid asju ära teha, isegi kui inimesena seaduseusku ei olda (et ega viinamüügikeeld joomist kaota jne), mingid asjad saaks praegu küll kiiresti paika panna, kui me tahame vastanduda võimalikele tulevikustsenaariumidele või neiks vähemasti ennetuvalt valmistuda (end kuidagi kaitsepookida). Ja seda ei saa homsesse edasi lükata. Oodata mingeid juhtumeid-päästikuid, mis paneks meid asju muutma.
Ei ole meeldiv ei eurošariaat, totalitaarsed režiimid (mis võivad ka Putini-Venemaa moodi demokraatiat mängida, kujutan ette, et nii Ungari kui Poola võimudele kui ka mõnele meie poliitilisele jõule oleks see vägagi sobiv – millest tuleb kas või toosama Reformierakonna asendamatusejutt? demokraatia küll, aga meie tingimustel...), sõdade ja kaose ajastu Euroopas ... Islamiriigile või radikaliseerunud-eraldunud Venemaale on teretulnud või kasulik pea ükskõik milline neist variantidest.
Siiski, me elame praegu oma päriselu, loome tulevikku oma tingimustel. Seetõttu tuleb vaba Eesti seadusandlus – ja vabadus – hoolega üle vaadata seda silmas pidades. Sõnavabadus peab olema tagatud (kahju sellest Kenderi-juhtumist praegu, prokuratuur on ohtlikul teel, muidugi mees ise manipuleeris servapäälse teemaga ning tema leer kummitas-kiusas ka prokuröri ja ta peret, ilmselge, et prokuratuur ei anna seda andeks, ei saa anda, aga tõesti, näidisjuhtum?!), samamoodi võimalikult paljude ühiskonnagruppide õigused, selles mõttes peaks väga kiirustama kooseluseaduse rakendusaktidega – ma näen selle seaduse pidurdamises konkreetset ohtu Eesti vabadusele ja tulevikule.
Ohtlik on ka see, et meil vägistamiste ja pedofiilia, lasteahistamise või laste seksuaalse ärakasutamise eest nii leebeid karistusi määratakse, et sageli saab ohvrist ohver veel ka uurimisasutuses, kus teda ei usuta või umbusaldatakse. Laste puhul on ju veel see asi, et neil on raske, nad niigi tunnevad, et lähedased on neid reetnud, ei suuda päriselt oma olukorda mõista ... ses mõttes oleks igati inimlik, kui tõstetaks ka nii-öelda legaalse suguküpsuse iga paljude teiste riikide eeskuju 18 või vähemalt 16 eluaasta pääle. Ilmselge, et ei tohiks siis näiteks mõne lapsevanema isikliku viha või suva pärast karistada 21-aastast, kes käib läbi 18-aastasega, küll aga saab ette võtta 40-aastase, kes liialt 14-aastastest huvitub. Ning lisaks tuleb lapsi valgustada ses osas, et nad ei arvaks, et 14 on see iga, kui nüüd peab selle asjaga tegelema hakkama, sest seadus lubab – muide, sääraseid on! Et see on ikka teistpidi seadus, mitte silmnäoga, vaid pigem kaitsva seljaga laste poole suunatud.
Olgu, kuidas peaks see kõik aitama võõra kultuuri kodutute ja kiimaste kodanike vastu? Minu usk on see, et kui meil on endal kõik korras, kui me oleme ise tugevad, siis ei suuda mõni tuhatki siiasaabujat, eriti kui nad tulevad perekonniti, kuidagi me olemist mõjutada või eluruumi sassi lüüa. (Mitmerelvapidamine võiks ka ikka lubatud olla, pigem see, kui mitmenaisepidamine.)
Teisalt: vabadus on tähtis, inimeste õigused – naiste, homode, laste, kõigi nõrgemate ja väiksemate õigused – peavad seisma kõrgemal usust, keelest, nahavärvist, kõigest muust, mis väline või veendumuslik. Teise nägemine objektina oma madalamate tungide rahuldamiseks – kui tunne pole kirglikult vastastikune – on talt vabaduse võtmine, tema vabaduse pääl tallamine.
Islam ja kristlus on ülilähedalt seotud, tõsiusklik ei tule jooma ja käperdama ja vägistama, ta ei saa indulgentsiga end pattudest vabaks osta, tema jumal ei lubaks seda, ta näeb ka sisimat räppa.
Kaabakaid leidub kõigi rahvaste ja usukoguduste sääs kahjuks. Umbes sama palju igal pool ja neid on ikka päris suur protsent. Ingleid või geeniusi (nood enamasti omavahel ei kattu) on igal pool vähe.
Siin, Eestis, kunstnikuna, tulevikumaailma kujutlejana, tahan ma valida säärase maailma, kus saab luua, kus inimkond – kes on suuresti pääsenud tootva töö orjusest, s.t vabastatud tegema suuri, olulisi, vaimseid asju – ei mandu lihtsalt meelelahutusjuhtmete otsas rippuvaks lodevaks rümbaks, vaid heitleb-otsib edasi.
Ma saan aru, et see on utoopia. Aga ei ole utoopia rajada selle maailma eeldusi: tagada, et Eesti naised ja lapsed – ja mehed! – ei peaks kartma seksuaalvägivalda, et naistel oleks ühiskonnas tugev, samamoodi juhtiv positsioon ja võrdsed võimalused kõiges, milles me võrdsed oleme (see tähendab ikka otse seadusandlust, mis sellega tegeleb, soolise võrdõiguslikkuse voliniku reaalset tööd, olgu ta päälegi poliitilistel kaalutlustel valitud); et homod saaksid seaduslikult koos elada ja abielluda ja lapsi kasvatada – sest ilmselgelt on parem, et lastel on vanemad!
Kui meil on mitu tuhat ilma vanemliku hooleta last ja ehk hääl juhul mõnisada homo- ja lesbipaari (enamasti normaalsel järjel, korraliku töö ja haridusega), kes tahaksid anda neile kodu, siis jumala eest, miks ei!
Ma ei kujuta ette, mis propagandamasina ja teavitussüsteemi ja koolitusvõrgu me püsti peame panema, kui siia jõuabki kunagi hulgaliselt noori üksikuid islamimehi, kes on seksuaalsesse nälga suremas. Aga igatahes on võimalik selle institutsiooni või võrgustiku loomisega ühiskonda ja majandust ergutada, uusi töökohti luua ja hullemaid kultuurikonflikte (antropoloogias olen sattunud lugema lõike, kus näiteks kunagisi vägistamisi kirjeldatakse "kultuurikontaktina", aga see ei vähenda kuidagi selle kuritöö füüsilist või psühholoogilist jõhkrust ja hävitavat mõju ohvri eneseteadvusele ja tervisele) ennetada.
See ei ole ületamatu kuristik, aga kui meie reliikvia on vabadus, siis olgu see vabadus kõigile, et ennekõike oleks nõrgemad kaitstud (suurem-tugevam laiutab oma eluruumis nagunii). Ja ükski jumal, ükski printsiip ei tohi seista sellest inimlikust kõrgemal. Eesmärk on inimene, ja see ei pühitse abinõusid, mis alandavad või hävitavad.
Ps! Üks asi on meil aktiivselt reageerida Poola või Ungari sündmustele (või uriseda Venemaa kallal), kus vaba ajakirjandust on ohus, teine aga see, et samamoodi tuleb hukka mõista Saksamaa: kui ikkagi vaikitakse poliitkorrektsuse või hirmude tõttu maha oluline info, hoopis see mängib kaardid vastasjõudude kätte, varjamine-valetamine, mitte aga lahtiste lehtedega mäng – praegu reetis kohalik politsei ja meedia oma Kölni inimesi, kes kannatasid. See on sama ohtlik suundumus kui totalitaarsete režiimide tõus Euroopas või isegi tõukav faktor, ühesõnaga, kui Saksamaa peaks radikaliseeruma võib lähtepunkt olla just Kölnis, ja isegi mitte selles, mis toimus (seegi võis olla organiseeritud), vaid selles, kuidas reageeriti-tegutseti. Või kiidavad meie riigipääd sellise jama hääks?
### Response:
Jürgen Rooste. Tolerasti piiblitund: meie reliikvia on vabadus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud sügisel võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni europarlamendi valimiste korra muutmise kohta, vahendavad ERRi raadiouudised. Ühe ettepanekuna toodi välja ka mõte langetada valimisiga üle Euroopa 16. eluaastani. Statistikat vaadates on ettepanek mõistetav: kui veel 1994. aastal osales europarlamendi valimistel ligi 57 protsenti hääleõiguslikest elanikest, siis iga korraga on valimisaktiivsus üha vähenenud.
Vanusepiiri langetamisega loodetakse valimisaktiivsust tõsta. Reedel avaldati resolutsiooni kohta ka Eesti arvamus, milles küll toetatakse põhimõtet, et noori tuleb poliitikasse kaasata, samas leitakse, et valimisea langetamisega seotud küsimused peaksid jääma liikmesriikide enda otsustada. Justiitsministri Urmas Reinsalu jääb üle-euroopalise valimisea reguleerimise osas pigem skeptiliseks.
„Seda initsiatiivi tuleks minu hinnangul võtta kui poliitilist üleskutset liikmesriikidele analüüsida, kas ja kuidas Euroopa Parlamendi valimistel osalemist suurendada, ühiskonnas debatti tugevamaks muuta. Selle alusel liigume pigem talupojatarkusega, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika.“
Kuna 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel saavad 16-aastased juba valida, usub Reinsalu, et kõige pealt tuleb ära oodata, kuidas need valimised lähevad. Samal arvamusel on ka riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet.
Ühtlasi usub Laanet, et kui kohalike omavalitsuste valimiste puhul tõi valimisea langetamine kaasa tulise debati, siis europarlamendi valimiste puhul on arutelu rahulikum.
Põhjuseks toob ta asjaolu, et europarlamendi valimised on nii palju kaugema protsessiga. „Vaidlused on kindlasti vähem tulised, aga mina arvan, et seda põhjalikumad peaksid need olema, seda rohkem argumenteeritud.“ Lisaks toob Laanet välja, et selleks ajaks on meil juba ees ka kogemus kohalike omavalitsuste valimistelt. | Euroopa Parlamendi soovi valimisiga langetada võtab Eesti talupojatarkusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud sügisel võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni europarlamendi valimiste korra muutmise kohta, vahendavad ERRi raadiouudised. Ühe ettepanekuna toodi välja ka mõte langetada valimisiga üle Euroopa 16. eluaastani. Statistikat vaadates on ettepanek mõistetav: kui veel 1994. aastal osales europarlamendi valimistel ligi 57 protsenti hääleõiguslikest elanikest, siis iga korraga on valimisaktiivsus üha vähenenud.
Vanusepiiri langetamisega loodetakse valimisaktiivsust tõsta. Reedel avaldati resolutsiooni kohta ka Eesti arvamus, milles küll toetatakse põhimõtet, et noori tuleb poliitikasse kaasata, samas leitakse, et valimisea langetamisega seotud küsimused peaksid jääma liikmesriikide enda otsustada. Justiitsministri Urmas Reinsalu jääb üle-euroopalise valimisea reguleerimise osas pigem skeptiliseks.
„Seda initsiatiivi tuleks minu hinnangul võtta kui poliitilist üleskutset liikmesriikidele analüüsida, kas ja kuidas Euroopa Parlamendi valimistel osalemist suurendada, ühiskonnas debatti tugevamaks muuta. Selle alusel liigume pigem talupojatarkusega, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika.“
Kuna 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel saavad 16-aastased juba valida, usub Reinsalu, et kõige pealt tuleb ära oodata, kuidas need valimised lähevad. Samal arvamusel on ka riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet.
Ühtlasi usub Laanet, et kui kohalike omavalitsuste valimiste puhul tõi valimisea langetamine kaasa tulise debati, siis europarlamendi valimiste puhul on arutelu rahulikum.
Põhjuseks toob ta asjaolu, et europarlamendi valimised on nii palju kaugema protsessiga. „Vaidlused on kindlasti vähem tulised, aga mina arvan, et seda põhjalikumad peaksid need olema, seda rohkem argumenteeritud.“ Lisaks toob Laanet välja, et selleks ajaks on meil juba ees ka kogemus kohalike omavalitsuste valimistelt.
### Response:
Euroopa Parlamendi soovi valimisiga langetada võtab Eesti talupojatarkusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma edetabelis 164. kohta hoidev Zopp kohtub kvalifikatsiooni avaringis Indiat esindava Somdev Devvarmaniga (ATP 173.).
Veebruaris 31-aastaseks saav Devvarman on seni osalenud neljal Austraalia lahtiste turniiril ning parimal juhul on jõudnud teise ringi. Teise ringi on ta vähemalt korra karjääri jooksul jõudnud ka kõigil teistel suure slämmi turniiridel.
Selle paari võitja kohtub järgmises ringis kas austerlase Bastian Trinkeri (ATP 247.) või prantslase Kenny De Schepperiga (ATP 150.). | Zopp kohtub Austraalia lahtiste kvalifikatsiooni avaringis India tennisistiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma edetabelis 164. kohta hoidev Zopp kohtub kvalifikatsiooni avaringis Indiat esindava Somdev Devvarmaniga (ATP 173.).
Veebruaris 31-aastaseks saav Devvarman on seni osalenud neljal Austraalia lahtiste turniiril ning parimal juhul on jõudnud teise ringi. Teise ringi on ta vähemalt korra karjääri jooksul jõudnud ka kõigil teistel suure slämmi turniiridel.
Selle paari võitja kohtub järgmises ringis kas austerlase Bastian Trinkeri (ATP 247.) või prantslase Kenny De Schepperiga (ATP 150.).
### Response:
Zopp kohtub Austraalia lahtiste kvalifikatsiooni avaringis India tennisistiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mul on osati hea meel, et Kenderist tehakse märter… Mul on, millest kirjutada. "Poliitilises" mõttes. Ja teistelgi. Vaadake, kui paljud sellest juba aasta otsa kirjutavad. Olgu, temaatika ehk kordub, kuid iga ilmsiks tuleva asjaoluga saab müütos täiendust. Yeah, asi võtab eepilised mõõtmed. Jah, arvatavasti Kenderi vastased ei suutnud seda ette näha. Siin paljastub süsteemiesindajate tüüpiline, isegi stereotüüpiline nõrkus nende lühinägelikkuses. Võimu omajad arvavad alati, et nad suudavad seda toorelt peale suruda, seda kehtestada. Sedasi käituvad pahad action- filmides, kes relvade ja musklite abil üritavad John McClane’i ära suruda. Tõsi küll, John saab kõvasti kannatada, maika läheb katki ja klaasikillud tallas. Maika saab uue osta, killud toovad õnne. Saab vatti, aga saab üle. Karastub.
Kender pole John McClane. Isegi mitte antikangelane. Ta ei allu kategoriseerimisele, misTÕTTU üritatakse talle suruda külge kategooriaid. Narkomaan, pedofiil, kurjategija. Mis iganes. Tegu on ühiskonna karistusmehhanismidega, mis üritavad näidata, et õigusriigil on riigina alati õigus. Avalik häbistamine, character assassination, riigikiusamine – you name it. Indeed, mida rohkem ma seda kõnet kirjutan, tunnen ma end Kauri advokaadina kohtus kaitsekõnet pidamas. Mul on väga hea meel, et ma pole Kauri asemel, sest mina oleksin ilmselt kuidagi murdunud. Või plahvatanud. /.../
Olgu, meil on see poliitiline värk. Kaur ja paljud vasakpoolsed hoiatavad, et riik on juba paremäärmuses. EKRE/ISIS soovivad, et oleks väga paremal, et praegu pole piisavalt. Kenderiga toimuv on vaid üks osa mustrist. Seetõttu on tema juhtumist hea kirjutada, sest mida enam ta möllu teeb, seda enam paljastavad lained tulevasi või ka lihtsalt peidus olevaid skeeme. Minu arust pole Kaur millegipoolne, ta on ümar. Ümarat objekti on keeruline rünnata, tulistada. Müüre on hea rünnata, monoliitseid objekte. Lolle ideoloogiaid. Eesti juhtiv masinavärk koosneb teistest eestlastest. Sinna me selle ka jätame. Näeme vast tõesti poolastumist, kus kõigest väest püüavad end kehtestada vanad, arhailised kontrollmehhanismid.
Eestis tuli vahepeal ment Twitterisse. Võimuesindajana, mitte eraisikuna oma tööst vabal ajal. Sümboolne sündmus? Ida-Euroopas toimuva taustal mitte. Mulle tundub, et Eesti Vabariigi politseiamet on endale palganud järsku üles ärgates uue suhtekorraldaja, lasknud sellel seminari teha ja jaganud mitmekümne tuhande euro eest näpunäiteid pehme võimu rakendamiseks. "Minge Twitterisse, kus on noored. Minge kui sõber. Ärge saatke kohe koera peale, saate sõbrakutse." Nad tahavad saata SMS’e, et hirmutada. Terroriseerida. See on neist nii kena. /.../
Politseiamet on rakendanud sama suhtebüroo nõu meedias. Otseselt politsei poolt tellitud hambutud anti-kanepi teemalised artiklid on tuttavad meile kõigile. Tegu on laiema kampaaniaga, millest Kender on vaid üks, kuid ometi tähtis lüli. Kender on kirjanik, kes ei tööta kaasa. Töötab vastu. Jah, teda rünnatakse kirjaniku nurga alt. Need varjud on natsa punased ja pehme punane on roosa. Mitmed kirjanikud teevad aga kindlasti jõustruktuuridega koostööd. Nad kardavad valgust. Kuid me näeme nende roosasid varjusid. Kes teeb koostööd raha eest, kes hirmust kaotada see vähenegi. Kes võimu nimel. Kes oma tõelisest loomusest ja vabast tahtest uskudes, et nad seisavad õige asja eest.
Maksu- ja tolliamet ning politseiamet kasutab sisuturundust. Ehk kasutati seda pidevalt, aga nüüd on see ilmsem. Untitled-1, koosealuseadus, illegaalsed ained ja ilukirjanduse piiramine: need on eelkõige moraalipolitsei pärusmaa. Moraalipolitseil oli sajandeid tagasi palju otsesem nimi: inkvisitsioon. Valvata üle su hinge, oli selle ametiks. Jah, usu seisukohast on inimene lammas, kes lihtsalt ei tea paremini. Tema üle on vaja valvata, olla karjane. Selles pole midagi müstilist, konspiraatorlikku. Võimulolijad ei taha anda täit vabadust, ta ütleb, et ta kaitseb meid meie endi huvides. Nagu karmi käega isake. Karm, aga õiglane. Well … Me keegi ei taha, et meile lüüakse koju minnes kaikaga pähe. Et meie korterisse tungib varas. Selleks on meil olemas korrakaitsjad. Täiskasvanutena on meil õigus elada omaenda äranägemise järgi, kuni me kellelegi kaikaga pähe ei löö või teise korterisse ei roni. Kõik see on selge. Ment, ära sori meie hinges. Sa oled varavalvur. Tervise järgi valvavad meie endi lähedased ja ehk ka arstid. /.../, sinu koht pole Twitteris, vaid tänaval. Mine kadunud lapsi otsima. Nagu koer. Aja jälgi. Go fetch.
Kõik eelpool kirjeldatud tegutsemismustrid on omased pimeda keskaja kristlusele, kui ka ISIS’ele ja muudele edukatele kui ka mitte-nii-edukatele totalitaarsetele süsteemidele. Meie oleme pikemalt tuttavad vaid ühega: selleks oli NSVL. Jätame vandenõuteooriad ja liigume konkreetse juhtumi juurde: Eesti prokuratuur lähtub Kenderi kiusamises nõukogude seadustest. Jah, prokuratuur kasutab repressiivsüsteemi moraalset hinnangut ja ütleb, et lapsporno on okei. Sest see on "pealiskaudne", kui täiskasvanu ihaldab 12-aastast keppida. Terve raamatu vältel. "Lolita" ilustab lapsekeppimist. Aga Nabokov on surnud ja ta pole pinnuks Eesti repressiivsüsteemile. Kaur Kender on siuke pind. Ja Kaur kujutas raamatus midagi koledat. Ohvrit ei ole. Repressiivsüsteem ütleb, et inimesed võivad pedofiiliaks niimoodi ideid ja julgust saada… Kuigi "Lolitat" on eiratud aastakümneid. Pealegi, kas pedofiilia pole mitte kategoriseeritud kui vaimne häire, kompulsiivse käitumisena? Ma ei tea, et keegi oleks kohtus sarisüütamistes süüdistanud "Viimse reliikvia" kloostripõletamise stseeni. "Ma enne isegi ei mõtelnud midagi põlema panna, kuid ma nägin filmi ja lihtsalt pidin maju süütama. Kui see oli filmis, siis ei saa see ju halb olla?" Free to go, boy. Not. Keegi ei usuks kaitset vaimuhaigusest põhjustatud kuriteo juures, mis põhineb "olin normaalne aga siis ma lugesin seda" väitel. Sellist kaitset peetakse vaimuhaiguse lisatunnuseks, luuluks. Just sellisele luulule on riik üles ehitanud oma süüdistuse. Backwards insane, straight outta retard city.
Kauril on raske, aga Kaur on sõiduvees. Dude thrives on chaos, riik andis talle sitta ja ta teeb sellest endale väetise. Riik, kas te ei näe, et teie kontrollmehhanism ei pea vastu? Te tahate võimu erasfääri üle, tahate elada kodanike põites ja luurata nende sotsiaalmeedias. Sedasi käitub võim, kes kardab rahvast ja tahab teada, mida ta oma vabadusega plaanib. Sest kui meil on isiklik vabadus, siis ehk me ei vajagi neid? Või kui vajame, siis oleksid nad meiega võrdsed? Pehme võim, see keerab kinni kruvisid. Kes tohib elada kuidas, kanda mida, käia kus, süüa mida, öelda mida… kirjutada mida. Need peavad olema reglementeeritud, et oleks süsteemne ülevaade kõigist. Ainult sedasi oskavad NSVLi järglased võimu hoida. Natsionaalsotsialistlide *****imejad. ISIS. Me näeme, et ekstremismil on oma võlu. Meie õnneks soovib ISIS, EKRE ja Reform neid kõiki oma konkreetses värvingus. Putin ka. Pole mingit ühte vandenõud, muidu oleksid asjad loogilised. On sadu vandenõusid, mis üksteisega võitlevad. Kedagi pole kangi juures. Alfaisased pauguvad omavahel ja beetaisased rasestavad samal ajal nende pruute.
Ida-Euroopa on hetkel väga sitt koht targale inimesele elamiseks. Eestist lahkutakse. Siin pole tulevikku, Poolal pole oma valitsusega tulevikku. Ungaril pole. Hirmutaktika, oma kodanike aheldamine kodumaa külge. /.../ "Hea veel, et lubame sul lahkuda." Ja kes jääb, saab ähvardavaid sõnumeid politseilt, moraalivangistusi prokurörilt ja muud inimhinge alandavat. Kui sa elad selles Ida-Euroopas, pead sa olema selle külge aheldatud. Vanglariigis, müüridega riigis. Repressiivsüsteem ei salli neid, kes lahkuvad, kuid kardab veel enam neid, kes jäävad. Nad teavad, et nad ei meeldi kellelegi. Nad ei ole meeldivad inimesed./.../ Süsteemi mutrid on alati õlised. Varsti vast ka verised.
/.../
Artikkel täismahus: nihilist.fm | Mikk Pärnits. Nende armastus on vangla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mul on osati hea meel, et Kenderist tehakse märter… Mul on, millest kirjutada. "Poliitilises" mõttes. Ja teistelgi. Vaadake, kui paljud sellest juba aasta otsa kirjutavad. Olgu, temaatika ehk kordub, kuid iga ilmsiks tuleva asjaoluga saab müütos täiendust. Yeah, asi võtab eepilised mõõtmed. Jah, arvatavasti Kenderi vastased ei suutnud seda ette näha. Siin paljastub süsteemiesindajate tüüpiline, isegi stereotüüpiline nõrkus nende lühinägelikkuses. Võimu omajad arvavad alati, et nad suudavad seda toorelt peale suruda, seda kehtestada. Sedasi käituvad pahad action- filmides, kes relvade ja musklite abil üritavad John McClane’i ära suruda. Tõsi küll, John saab kõvasti kannatada, maika läheb katki ja klaasikillud tallas. Maika saab uue osta, killud toovad õnne. Saab vatti, aga saab üle. Karastub.
Kender pole John McClane. Isegi mitte antikangelane. Ta ei allu kategoriseerimisele, misTÕTTU üritatakse talle suruda külge kategooriaid. Narkomaan, pedofiil, kurjategija. Mis iganes. Tegu on ühiskonna karistusmehhanismidega, mis üritavad näidata, et õigusriigil on riigina alati õigus. Avalik häbistamine, character assassination, riigikiusamine – you name it. Indeed, mida rohkem ma seda kõnet kirjutan, tunnen ma end Kauri advokaadina kohtus kaitsekõnet pidamas. Mul on väga hea meel, et ma pole Kauri asemel, sest mina oleksin ilmselt kuidagi murdunud. Või plahvatanud. /.../
Olgu, meil on see poliitiline värk. Kaur ja paljud vasakpoolsed hoiatavad, et riik on juba paremäärmuses. EKRE/ISIS soovivad, et oleks väga paremal, et praegu pole piisavalt. Kenderiga toimuv on vaid üks osa mustrist. Seetõttu on tema juhtumist hea kirjutada, sest mida enam ta möllu teeb, seda enam paljastavad lained tulevasi või ka lihtsalt peidus olevaid skeeme. Minu arust pole Kaur millegipoolne, ta on ümar. Ümarat objekti on keeruline rünnata, tulistada. Müüre on hea rünnata, monoliitseid objekte. Lolle ideoloogiaid. Eesti juhtiv masinavärk koosneb teistest eestlastest. Sinna me selle ka jätame. Näeme vast tõesti poolastumist, kus kõigest väest püüavad end kehtestada vanad, arhailised kontrollmehhanismid.
Eestis tuli vahepeal ment Twitterisse. Võimuesindajana, mitte eraisikuna oma tööst vabal ajal. Sümboolne sündmus? Ida-Euroopas toimuva taustal mitte. Mulle tundub, et Eesti Vabariigi politseiamet on endale palganud järsku üles ärgates uue suhtekorraldaja, lasknud sellel seminari teha ja jaganud mitmekümne tuhande euro eest näpunäiteid pehme võimu rakendamiseks. "Minge Twitterisse, kus on noored. Minge kui sõber. Ärge saatke kohe koera peale, saate sõbrakutse." Nad tahavad saata SMS’e, et hirmutada. Terroriseerida. See on neist nii kena. /.../
Politseiamet on rakendanud sama suhtebüroo nõu meedias. Otseselt politsei poolt tellitud hambutud anti-kanepi teemalised artiklid on tuttavad meile kõigile. Tegu on laiema kampaaniaga, millest Kender on vaid üks, kuid ometi tähtis lüli. Kender on kirjanik, kes ei tööta kaasa. Töötab vastu. Jah, teda rünnatakse kirjaniku nurga alt. Need varjud on natsa punased ja pehme punane on roosa. Mitmed kirjanikud teevad aga kindlasti jõustruktuuridega koostööd. Nad kardavad valgust. Kuid me näeme nende roosasid varjusid. Kes teeb koostööd raha eest, kes hirmust kaotada see vähenegi. Kes võimu nimel. Kes oma tõelisest loomusest ja vabast tahtest uskudes, et nad seisavad õige asja eest.
Maksu- ja tolliamet ning politseiamet kasutab sisuturundust. Ehk kasutati seda pidevalt, aga nüüd on see ilmsem. Untitled-1, koosealuseadus, illegaalsed ained ja ilukirjanduse piiramine: need on eelkõige moraalipolitsei pärusmaa. Moraalipolitseil oli sajandeid tagasi palju otsesem nimi: inkvisitsioon. Valvata üle su hinge, oli selle ametiks. Jah, usu seisukohast on inimene lammas, kes lihtsalt ei tea paremini. Tema üle on vaja valvata, olla karjane. Selles pole midagi müstilist, konspiraatorlikku. Võimulolijad ei taha anda täit vabadust, ta ütleb, et ta kaitseb meid meie endi huvides. Nagu karmi käega isake. Karm, aga õiglane. Well … Me keegi ei taha, et meile lüüakse koju minnes kaikaga pähe. Et meie korterisse tungib varas. Selleks on meil olemas korrakaitsjad. Täiskasvanutena on meil õigus elada omaenda äranägemise järgi, kuni me kellelegi kaikaga pähe ei löö või teise korterisse ei roni. Kõik see on selge. Ment, ära sori meie hinges. Sa oled varavalvur. Tervise järgi valvavad meie endi lähedased ja ehk ka arstid. /.../, sinu koht pole Twitteris, vaid tänaval. Mine kadunud lapsi otsima. Nagu koer. Aja jälgi. Go fetch.
Kõik eelpool kirjeldatud tegutsemismustrid on omased pimeda keskaja kristlusele, kui ka ISIS’ele ja muudele edukatele kui ka mitte-nii-edukatele totalitaarsetele süsteemidele. Meie oleme pikemalt tuttavad vaid ühega: selleks oli NSVL. Jätame vandenõuteooriad ja liigume konkreetse juhtumi juurde: Eesti prokuratuur lähtub Kenderi kiusamises nõukogude seadustest. Jah, prokuratuur kasutab repressiivsüsteemi moraalset hinnangut ja ütleb, et lapsporno on okei. Sest see on "pealiskaudne", kui täiskasvanu ihaldab 12-aastast keppida. Terve raamatu vältel. "Lolita" ilustab lapsekeppimist. Aga Nabokov on surnud ja ta pole pinnuks Eesti repressiivsüsteemile. Kaur Kender on siuke pind. Ja Kaur kujutas raamatus midagi koledat. Ohvrit ei ole. Repressiivsüsteem ütleb, et inimesed võivad pedofiiliaks niimoodi ideid ja julgust saada… Kuigi "Lolitat" on eiratud aastakümneid. Pealegi, kas pedofiilia pole mitte kategoriseeritud kui vaimne häire, kompulsiivse käitumisena? Ma ei tea, et keegi oleks kohtus sarisüütamistes süüdistanud "Viimse reliikvia" kloostripõletamise stseeni. "Ma enne isegi ei mõtelnud midagi põlema panna, kuid ma nägin filmi ja lihtsalt pidin maju süütama. Kui see oli filmis, siis ei saa see ju halb olla?" Free to go, boy. Not. Keegi ei usuks kaitset vaimuhaigusest põhjustatud kuriteo juures, mis põhineb "olin normaalne aga siis ma lugesin seda" väitel. Sellist kaitset peetakse vaimuhaiguse lisatunnuseks, luuluks. Just sellisele luulule on riik üles ehitanud oma süüdistuse. Backwards insane, straight outta retard city.
Kauril on raske, aga Kaur on sõiduvees. Dude thrives on chaos, riik andis talle sitta ja ta teeb sellest endale väetise. Riik, kas te ei näe, et teie kontrollmehhanism ei pea vastu? Te tahate võimu erasfääri üle, tahate elada kodanike põites ja luurata nende sotsiaalmeedias. Sedasi käitub võim, kes kardab rahvast ja tahab teada, mida ta oma vabadusega plaanib. Sest kui meil on isiklik vabadus, siis ehk me ei vajagi neid? Või kui vajame, siis oleksid nad meiega võrdsed? Pehme võim, see keerab kinni kruvisid. Kes tohib elada kuidas, kanda mida, käia kus, süüa mida, öelda mida… kirjutada mida. Need peavad olema reglementeeritud, et oleks süsteemne ülevaade kõigist. Ainult sedasi oskavad NSVLi järglased võimu hoida. Natsionaalsotsialistlide *****imejad. ISIS. Me näeme, et ekstremismil on oma võlu. Meie õnneks soovib ISIS, EKRE ja Reform neid kõiki oma konkreetses värvingus. Putin ka. Pole mingit ühte vandenõud, muidu oleksid asjad loogilised. On sadu vandenõusid, mis üksteisega võitlevad. Kedagi pole kangi juures. Alfaisased pauguvad omavahel ja beetaisased rasestavad samal ajal nende pruute.
Ida-Euroopa on hetkel väga sitt koht targale inimesele elamiseks. Eestist lahkutakse. Siin pole tulevikku, Poolal pole oma valitsusega tulevikku. Ungaril pole. Hirmutaktika, oma kodanike aheldamine kodumaa külge. /.../ "Hea veel, et lubame sul lahkuda." Ja kes jääb, saab ähvardavaid sõnumeid politseilt, moraalivangistusi prokurörilt ja muud inimhinge alandavat. Kui sa elad selles Ida-Euroopas, pead sa olema selle külge aheldatud. Vanglariigis, müüridega riigis. Repressiivsüsteem ei salli neid, kes lahkuvad, kuid kardab veel enam neid, kes jäävad. Nad teavad, et nad ei meeldi kellelegi. Nad ei ole meeldivad inimesed./.../ Süsteemi mutrid on alati õlised. Varsti vast ka verised.
/.../
Artikkel täismahus: nihilist.fm
### Response:
Mikk Pärnits. Nende armastus on vangla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iltalehti kirjutab, et noorukitel tekkis tüli veidi enne kella 13 lõunapausi ajal, kui noorem lõi koolis kaasas olnud noaga vanemat, kes sai raskelt viga ja suri haiglas.
Pussitamist nägid pealt ka teised õpilased.
Pussitaja on kinni peetud. | Rootsis tappis 14-aastane nooruk koolis eakaaslase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iltalehti kirjutab, et noorukitel tekkis tüli veidi enne kella 13 lõunapausi ajal, kui noorem lõi koolis kaasas olnud noaga vanemat, kes sai raskelt viga ja suri haiglas.
Pussitamist nägid pealt ka teised õpilased.
Pussitaja on kinni peetud.
### Response:
Rootsis tappis 14-aastane nooruk koolis eakaaslase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cosmopolitani esimene eestikeelne number ilmus 2004. aasta novembris ning on Turu-uuringute ASi andmetel loetuim ajakiri kuni 39-aastaste naiste seas (85 000 juhu- ning 30 000 püsilugejat). Kõikide ajakirja tellijatega võetakse ühendust.
Lisaks Cosmopolitanile annab Ühinenud Ajakirjad AS välja ka ajakirju Kodu & Aed, TM Kodu & Ehitus, Diivan ning Minu Aed ja Jõulud. Lisaks kirjastab ettevõte Kodutohtrit (aastast 1989) ning Tehnikamaailma (aastast 1998). | Ajakiri Cosmopolitan lõpetab Eestis ilmumise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cosmopolitani esimene eestikeelne number ilmus 2004. aasta novembris ning on Turu-uuringute ASi andmetel loetuim ajakiri kuni 39-aastaste naiste seas (85 000 juhu- ning 30 000 püsilugejat). Kõikide ajakirja tellijatega võetakse ühendust.
Lisaks Cosmopolitanile annab Ühinenud Ajakirjad AS välja ka ajakirju Kodu & Aed, TM Kodu & Ehitus, Diivan ning Minu Aed ja Jõulud. Lisaks kirjastab ettevõte Kodutohtrit (aastast 1989) ning Tehnikamaailma (aastast 1998).
### Response:
Ajakiri Cosmopolitan lõpetab Eestis ilmumise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiskonna peatreeneri Howard Frieri sõnul olnuks õnnestumise korral võimalik jõuda nelja parema sekka, ent seekord seda ei juhtunud. Frieri arvates said kõik mängijad, kui ka kogu naiskond tervikuna juurde palju head mängupraktikat ning võitlustahet, et järgmisel korral paremini esineda.
"Me saime aru, et see oli raske liiga meie jaoks. Aga ikkagi on mul väike pettumus. Kindlasti oleks saanud paremini, aga lihtsalt me ei leidnud oma mängu. Olen rahul, sest saime hea kogemuse, mida saame tulevikus kasutada," kommenteeris Frier Vikerraadiole. "Me lihtsalt ei ole harjunud sellel tasemel mängima, et iga mäng on raske."
"Me võitsime küll ainult ühe mängu, kuid meil oli kaks-kolm mängu, mille me napilt kaotasime. See tähendab, et me kuulume sinna liigasse ja saame hakkama."
Tallinna 1182 hooaeg jätkub nüüd Eesti-Läti ühisliigas ja koduses meistriliigas. Tallinna klubi alustab ühisliiga kuue parema naiskonna vahegrupiturniiriga sel nädalavahetusel, kui kodus minnakse vastamisi Soome liiga parima Lappeenranta Catziga, mis liitus varasema kokkuleppe alusel ühisliigaga just otsustavaks faasiks.
1182 peatreeneri Frieri sõnul on nende eesmärgiks kindlasti Eesti-Läti ühisliiga medal, veel parem, kui autasu oleks kuldne: "Muidugi Riia TTT on kõige tugevam, aga kõike võib juhtuda. Me keskendume üks mäng korraga."
Frier on Tallinn 1182 naiskonna peatreener teist hooaega järjest ning sisimas näeb ta ennast selles ametis ka jätkavat. Samas tasub silmas pidada, et Frieri jaoks on tegemist esimese korraga, kui ta saab olla naiskonna peatreener ning ta isegi möönab, et ka tema saab iga mänguga kogemusi juurde. Positsioonile kohaselt tundub ta nõus olevat arusaamaga, et võidab naiskond, kaotab treener.
"Mulle meeldib väga naistega (tööd teha). Ma tunnen ennast mugavalt nendega ja ma saan nendega koos areneda," sõnas juhendaja. | Howard Frier Ida-Euroopa liigast: me polnud harjunud tasemega, kus iga mäng on raske | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiskonna peatreeneri Howard Frieri sõnul olnuks õnnestumise korral võimalik jõuda nelja parema sekka, ent seekord seda ei juhtunud. Frieri arvates said kõik mängijad, kui ka kogu naiskond tervikuna juurde palju head mängupraktikat ning võitlustahet, et järgmisel korral paremini esineda.
"Me saime aru, et see oli raske liiga meie jaoks. Aga ikkagi on mul väike pettumus. Kindlasti oleks saanud paremini, aga lihtsalt me ei leidnud oma mängu. Olen rahul, sest saime hea kogemuse, mida saame tulevikus kasutada," kommenteeris Frier Vikerraadiole. "Me lihtsalt ei ole harjunud sellel tasemel mängima, et iga mäng on raske."
"Me võitsime küll ainult ühe mängu, kuid meil oli kaks-kolm mängu, mille me napilt kaotasime. See tähendab, et me kuulume sinna liigasse ja saame hakkama."
Tallinna 1182 hooaeg jätkub nüüd Eesti-Läti ühisliigas ja koduses meistriliigas. Tallinna klubi alustab ühisliiga kuue parema naiskonna vahegrupiturniiriga sel nädalavahetusel, kui kodus minnakse vastamisi Soome liiga parima Lappeenranta Catziga, mis liitus varasema kokkuleppe alusel ühisliigaga just otsustavaks faasiks.
1182 peatreeneri Frieri sõnul on nende eesmärgiks kindlasti Eesti-Läti ühisliiga medal, veel parem, kui autasu oleks kuldne: "Muidugi Riia TTT on kõige tugevam, aga kõike võib juhtuda. Me keskendume üks mäng korraga."
Frier on Tallinn 1182 naiskonna peatreener teist hooaega järjest ning sisimas näeb ta ennast selles ametis ka jätkavat. Samas tasub silmas pidada, et Frieri jaoks on tegemist esimese korraga, kui ta saab olla naiskonna peatreener ning ta isegi möönab, et ka tema saab iga mänguga kogemusi juurde. Positsioonile kohaselt tundub ta nõus olevat arusaamaga, et võidab naiskond, kaotab treener.
"Mulle meeldib väga naistega (tööd teha). Ma tunnen ennast mugavalt nendega ja ma saan nendega koos areneda," sõnas juhendaja.
### Response:
Howard Frier Ida-Euroopa liigast: me polnud harjunud tasemega, kus iga mäng on raske |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iman postitas vaid mõned tunnid enne Bowie surmateadet Instagrami lause: "Meie võitlus on tõeline, kuid seda on ka Jumal", vahendas Huffington Post.
Rise #imandaily
A photo posted by IMAN (@the_real_iman) on Jan 10, 2016 at 6:02am PST
Päev varem kirjutas ta oma Instagrami kontol: "Mõnikord ei oska sa hetke hinnata seni, kuni sellest saab mälestus".
Rise #imandaily
A photo posted by IMAN (@the_real_iman) on Jan 9, 2016 at 5:16am PST
Bowie ja supermodell Iman olid abielus 24 aastat.
David Bowie lahkus meie hulgast pärast rasket haigust pühapäeval 69-aastasena. Oma sünnipäeva tähistas ikooniline muusik reedel, 8. jaanuaril.
Bowie sündis 1947. aastal Londonis. Ta andis karjääri jooksul välja üle kahekümne albumi ning viimane, järjekorras 26. album "Blackstar" ilmus 8. jaanuaril. | Bowie abikaasa vihjas mehe raskele haigusele sotsiaalmeedias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iman postitas vaid mõned tunnid enne Bowie surmateadet Instagrami lause: "Meie võitlus on tõeline, kuid seda on ka Jumal", vahendas Huffington Post.
Rise #imandaily
A photo posted by IMAN (@the_real_iman) on Jan 10, 2016 at 6:02am PST
Päev varem kirjutas ta oma Instagrami kontol: "Mõnikord ei oska sa hetke hinnata seni, kuni sellest saab mälestus".
Rise #imandaily
A photo posted by IMAN (@the_real_iman) on Jan 9, 2016 at 5:16am PST
Bowie ja supermodell Iman olid abielus 24 aastat.
David Bowie lahkus meie hulgast pärast rasket haigust pühapäeval 69-aastasena. Oma sünnipäeva tähistas ikooniline muusik reedel, 8. jaanuaril.
Bowie sündis 1947. aastal Londonis. Ta andis karjääri jooksul välja üle kahekümne albumi ning viimane, järjekorras 26. album "Blackstar" ilmus 8. jaanuaril.
### Response:
Bowie abikaasa vihjas mehe raskele haigusele sotsiaalmeedias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seekordses raportis pannakse rõhku IAAFis aset leidnud korruptsioonijuhtumitele ja praeguseks on isegi mainitud, et teine raport võib olla esimesest veelgi šokeerivam. The Guardiani teatel mainitakse teises raportis ka Türgit ja nende dopinguga põrunud jooksjat Asli Cakir Alptekinit, kirjutab Postimees.
Raporti esimene osa tõi avalikkuse ette venelaste ulatusliku dopingutarvitamise ja selle tulemusena on Venemaa Kergejõustikuliit praeguse seisuga rahvusvahelisest kergejõustikuelust kõrvaldatud ja neid ähvardab ka Rio de Janeiro olümpiamängudest eemale jäämine. | WADA avaldab neljapäeval teise skandaalse dopinguraporti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seekordses raportis pannakse rõhku IAAFis aset leidnud korruptsioonijuhtumitele ja praeguseks on isegi mainitud, et teine raport võib olla esimesest veelgi šokeerivam. The Guardiani teatel mainitakse teises raportis ka Türgit ja nende dopinguga põrunud jooksjat Asli Cakir Alptekinit, kirjutab Postimees.
Raporti esimene osa tõi avalikkuse ette venelaste ulatusliku dopingutarvitamise ja selle tulemusena on Venemaa Kergejõustikuliit praeguse seisuga rahvusvahelisest kergejõustikuelust kõrvaldatud ja neid ähvardab ka Rio de Janeiro olümpiamängudest eemale jäämine.
### Response:
WADA avaldab neljapäeval teise skandaalse dopinguraporti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 19. veebruaril ilmub AC kümnes album "Painting With", mille esimene singel "FloriDada" näitab oma vilkuval ja plinkival värvilisel moel, et tüübid on jätkuvalt särtsu täis. Tasub oodata. Leibeliks Domino. | Päeva video: Animal Collective - "FloriDada" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
19. veebruaril ilmub AC kümnes album "Painting With", mille esimene singel "FloriDada" näitab oma vilkuval ja plinkival värvilisel moel, et tüübid on jätkuvalt särtsu täis. Tasub oodata. Leibeliks Domino.
### Response:
Päeva video: Animal Collective - "FloriDada" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellega jõudis Warriors kahe hooaja peale arvestatuna 35 järjestikuse põhiturniiri mängu võiduni koduväljakul, millega tõusti 1966-67 aastate Philadelphia 76ersi meeskonnaga kõigi aegade edetabelis 4. kohta. Rekordit hoiab enda käes aastatel 1996-97 44 kodumängu järjest võitnud Chicago Bulls.
Warriorsi resultatiivseimateks kerkisid tavapärased mehed - Stephen Curry viskas 31 punkti ja jagas 6 korvisöötu, Draymond Green sai kirja 22 silma, 12 lauapalli ja 6 söötu ning Klay Thompson viskas 17 punkti ja hankis 7 lauapalli. Miami poolel kogus Dwyane Wade 20 punkti, 11 korvisöötu ja 7 lauapalli ning Chris Bosh lisas 15 silma ja 12 lauapalli.
Teises esmaspäeval peetud kahes kohtumises alistas San Antonio Spurs (33-6) võõrsil Brooklyn Netsi (10-28) ning Washington Wizards (17-19) oli samuti võõrsil 114:100 üle Chicago Bullsist (22-14). | VIDEO | Taas võitnud Golden State Warriors ronib järjekordses NBA edetabelis tipu poole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellega jõudis Warriors kahe hooaja peale arvestatuna 35 järjestikuse põhiturniiri mängu võiduni koduväljakul, millega tõusti 1966-67 aastate Philadelphia 76ersi meeskonnaga kõigi aegade edetabelis 4. kohta. Rekordit hoiab enda käes aastatel 1996-97 44 kodumängu järjest võitnud Chicago Bulls.
Warriorsi resultatiivseimateks kerkisid tavapärased mehed - Stephen Curry viskas 31 punkti ja jagas 6 korvisöötu, Draymond Green sai kirja 22 silma, 12 lauapalli ja 6 söötu ning Klay Thompson viskas 17 punkti ja hankis 7 lauapalli. Miami poolel kogus Dwyane Wade 20 punkti, 11 korvisöötu ja 7 lauapalli ning Chris Bosh lisas 15 silma ja 12 lauapalli.
Teises esmaspäeval peetud kahes kohtumises alistas San Antonio Spurs (33-6) võõrsil Brooklyn Netsi (10-28) ning Washington Wizards (17-19) oli samuti võõrsil 114:100 üle Chicago Bullsist (22-14).
### Response:
VIDEO | Taas võitnud Golden State Warriors ronib järjekordses NBA edetabelis tipu poole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus kaalub sel nädalal alates 2006. aasta juunist vanglakaristust kandava Keijo Martini (27) enne tähtaega vabastamist.
Justiitsministeeriumi andmetel lõppeb tema karistusaeg tänavu 18. juulil.
Keijo Martinile mõistetud 10-aastane vanglakaristus jõustus 2009. aasta jaanuaris, kui riigikohus ei võtnud tema süüasja arutusele.
Kohus mõistis Keijo Martinile sama karistuse, mida nõudis talle Lääne ringkonnaprokurör Sirje Hunt ehk maksimaalse karistuse, mida karistusseadustik võimaldab alaealisena toimepandud mõrva eest mõista.
Süüdistuse järgi pussitas toona 17-aastane Keijo Martin 2006. aasta 21. mai õhtul Halinga vallas Pärnu-Jaagupis surnuks oma koolivenna, 16-aastase Sveni.
Nooruki surnukeha leiti mõni päev hiljem Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 102. kilomeetri lähedalt metsast, teest paarikümne meetri kauguselt.
Sama aasta juuni alguses pidas politsei kuriteos kahtlustatavana kinni neli noorukit, sealhulgas ka Keijo Martini.
Hiljem vabastati kolm noorukit kahtluse alt, kuid Keijo Martin saadeti mõrvasüüdistusega kohtu ette ja mõisteti vangi. | Koolivenna surnuks pussitanu võib vanglast vabaneda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus kaalub sel nädalal alates 2006. aasta juunist vanglakaristust kandava Keijo Martini (27) enne tähtaega vabastamist.
Justiitsministeeriumi andmetel lõppeb tema karistusaeg tänavu 18. juulil.
Keijo Martinile mõistetud 10-aastane vanglakaristus jõustus 2009. aasta jaanuaris, kui riigikohus ei võtnud tema süüasja arutusele.
Kohus mõistis Keijo Martinile sama karistuse, mida nõudis talle Lääne ringkonnaprokurör Sirje Hunt ehk maksimaalse karistuse, mida karistusseadustik võimaldab alaealisena toimepandud mõrva eest mõista.
Süüdistuse järgi pussitas toona 17-aastane Keijo Martin 2006. aasta 21. mai õhtul Halinga vallas Pärnu-Jaagupis surnuks oma koolivenna, 16-aastase Sveni.
Nooruki surnukeha leiti mõni päev hiljem Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 102. kilomeetri lähedalt metsast, teest paarikümne meetri kauguselt.
Sama aasta juuni alguses pidas politsei kuriteos kahtlustatavana kinni neli noorukit, sealhulgas ka Keijo Martini.
Hiljem vabastati kolm noorukit kahtluse alt, kuid Keijo Martin saadeti mõrvasüüdistusega kohtu ette ja mõisteti vangi.
### Response:
Koolivenna surnuks pussitanu võib vanglast vabaneda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise aasta lõpupäevil 2015. aasta tulemuse eest võistkondliku „Kristjani“ ja Eesti parima võistkonna au pälvinud tiim on saanud viimase kuu jooksul tugevalt kodus treenida, kuid nüüdseks ollakse juba sooja päikese all Portugali uhiuues treeningkeskuses Pocinhos (koondislased lendasid lõunalaagrisse laupäeval, 9. jaanuaril – toim.), kirjutab Sõudeliidu kodulehekülg.
"Kuna olümpia-aasta on erilise tähtsusega, siis otsustasime muuta tavapärast maailmameistrivõistluste ettevalmistuskeemi ning naasime mudeli juurde, mida kasutasime edukaks osutunud Londoni mängude hooajal. Siis sõudsime sageli Sevillas. Kui tavaliselt oleme viimastel aastatel jaanuaris suuskadel, kas Jõulumäel või Santa Catherinas, Itaalias, siis konkurentidega sammu pidamiseks peame nüüdki rohkem vett saama. Vormi ajastamisel on oluline tähele panna, et olümpiamängud toimuvad MM-ist ligi kuu aega varem, mistõttu tuleb ka vormikõverat selle võrra varasemaks rihtida," selgitas Matti Killing.
"Kui tähelepanelikult jälgida, siis on meie vorminäitajad hakanud tõusma juulis, mil oleme Luzerni maailmakarikasarja etapil jõudnud poodiumile ja hoidnud seda tõusu maailmameistrivõistlusteni. Ning aegadel, kui Euroopa meistrivõistlused jäid septembrisse, jõudsime tehtud töö pealt ka seal medalivõitudeni."
Täispikka intervjuud treener Killinguga saab lugeda Sõudeliidu kodulehelt. | Neljapaat jätkab treener Killingu juhendamisel ettevalmistust Rio olümpiaks Portugalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise aasta lõpupäevil 2015. aasta tulemuse eest võistkondliku „Kristjani“ ja Eesti parima võistkonna au pälvinud tiim on saanud viimase kuu jooksul tugevalt kodus treenida, kuid nüüdseks ollakse juba sooja päikese all Portugali uhiuues treeningkeskuses Pocinhos (koondislased lendasid lõunalaagrisse laupäeval, 9. jaanuaril – toim.), kirjutab Sõudeliidu kodulehekülg.
"Kuna olümpia-aasta on erilise tähtsusega, siis otsustasime muuta tavapärast maailmameistrivõistluste ettevalmistuskeemi ning naasime mudeli juurde, mida kasutasime edukaks osutunud Londoni mängude hooajal. Siis sõudsime sageli Sevillas. Kui tavaliselt oleme viimastel aastatel jaanuaris suuskadel, kas Jõulumäel või Santa Catherinas, Itaalias, siis konkurentidega sammu pidamiseks peame nüüdki rohkem vett saama. Vormi ajastamisel on oluline tähele panna, et olümpiamängud toimuvad MM-ist ligi kuu aega varem, mistõttu tuleb ka vormikõverat selle võrra varasemaks rihtida," selgitas Matti Killing.
"Kui tähelepanelikult jälgida, siis on meie vorminäitajad hakanud tõusma juulis, mil oleme Luzerni maailmakarikasarja etapil jõudnud poodiumile ja hoidnud seda tõusu maailmameistrivõistlusteni. Ning aegadel, kui Euroopa meistrivõistlused jäid septembrisse, jõudsime tehtud töö pealt ka seal medalivõitudeni."
Täispikka intervjuud treener Killinguga saab lugeda Sõudeliidu kodulehelt.
### Response:
Neljapaat jätkab treener Killingu juhendamisel ettevalmistust Rio olümpiaks Portugalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmuse sõnul teeb lünklik info seda rohkem kahju, mida keerulisemad ajad on turul. Kuna põllumajandussektoris on jätkuvalt pingelised ajad, paneb puudulik hinnainfo tootjad ebasoodsasse seisu.
„Kui näeme, et esmatootja hinnad on hästi palju langenud, siis jaehinnad samas mahus langenud ei ole. Tegelikult teevad tootjad terves ahelas iga päev lepinguid toodete müümiseks, põllumehed toidutööstusele, toidustööstused jaekauplustele. Seetõttu on ülevaade turu jaehindadest väga oluline,“ selgitas Sõrmus ERRi raadiouudistele.
Seni on kaupade seire pakkunud üldistatud neutraalset vaadet, kuidas erinevate toidugruppide hinnad on muutunud.
Toidukaupade jaehindade kohta ei leia TNS Emori kodulehelt värsket infot alates eelmise aasta septembrist. Maaeluministeeriumi kinnitusel tekkis paus seoses lepingu lõppemisega. Taavi Kand maaeluministeeriumist selgitas, et leping lihtsalt lõppes ning kuna lepingul oli mitu alltööd, mida selle lepingu raames tehti, oli ministeerium sunnitud osast töödest ajutiselt loobuma. Andmete puhul, mille kogumine oli tingimata vajalik, jätkati kogumist.
Varasemas mahus andmete edastamine peaks Taavi Kandi kinnitusel jätkuma märtsis. | Toidutootjad pole rahul lünkade tekkimisega toiduhindade seires | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmuse sõnul teeb lünklik info seda rohkem kahju, mida keerulisemad ajad on turul. Kuna põllumajandussektoris on jätkuvalt pingelised ajad, paneb puudulik hinnainfo tootjad ebasoodsasse seisu.
„Kui näeme, et esmatootja hinnad on hästi palju langenud, siis jaehinnad samas mahus langenud ei ole. Tegelikult teevad tootjad terves ahelas iga päev lepinguid toodete müümiseks, põllumehed toidutööstusele, toidustööstused jaekauplustele. Seetõttu on ülevaade turu jaehindadest väga oluline,“ selgitas Sõrmus ERRi raadiouudistele.
Seni on kaupade seire pakkunud üldistatud neutraalset vaadet, kuidas erinevate toidugruppide hinnad on muutunud.
Toidukaupade jaehindade kohta ei leia TNS Emori kodulehelt värsket infot alates eelmise aasta septembrist. Maaeluministeeriumi kinnitusel tekkis paus seoses lepingu lõppemisega. Taavi Kand maaeluministeeriumist selgitas, et leping lihtsalt lõppes ning kuna lepingul oli mitu alltööd, mida selle lepingu raames tehti, oli ministeerium sunnitud osast töödest ajutiselt loobuma. Andmete puhul, mille kogumine oli tingimata vajalik, jätkati kogumist.
Varasemas mahus andmete edastamine peaks Taavi Kandi kinnitusel jätkuma märtsis.
### Response:
Toidutootjad pole rahul lünkade tekkimisega toiduhindade seires |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plaadiesitlustega tehakse ots lahti neljapäeval, 14. jaanuaril Tallinnas, Von Krahlis algusega kell 20. "Huvilised saavad ahjusooja muusikaketta ka koha peal soetada ning kaugemate osariikide helivõluritega kallistada, selfitada ja või niisama lava ees kaasa hõljuda," lubab bänd.
Lavale astuvad koos Siljaga Myrakas klahvpillidel, Kristo Joosep trummide taga, Jan Viileberg kitarridel, Toomas Pihlau basskitarril ja Silja Vipre kitarril.
Pärnus on kontsert Estonia SPA restoranis Noot 21 jaanuaril, Kuressaares Lounge Muusas 6. veebruaril jne. Teiste kontserdite info leiate siit. | Silja tuleb värske plaadiga saarelt mandrile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plaadiesitlustega tehakse ots lahti neljapäeval, 14. jaanuaril Tallinnas, Von Krahlis algusega kell 20. "Huvilised saavad ahjusooja muusikaketta ka koha peal soetada ning kaugemate osariikide helivõluritega kallistada, selfitada ja või niisama lava ees kaasa hõljuda," lubab bänd.
Lavale astuvad koos Siljaga Myrakas klahvpillidel, Kristo Joosep trummide taga, Jan Viileberg kitarridel, Toomas Pihlau basskitarril ja Silja Vipre kitarril.
Pärnus on kontsert Estonia SPA restoranis Noot 21 jaanuaril, Kuressaares Lounge Muusas 6. veebruaril jne. Teiste kontserdite info leiate siit.
### Response:
Silja tuleb värske plaadiga saarelt mandrile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pean väga oluliseks, et jõuaksime suvel NATO Varssavi tippkohtumisel otsusteni, mis põlistavad liitlaste kohaloleku Eestis ja lähiriikides ning saadavad veelgi selgema sõnumi, et NATO riikidega ei ole mõtet tüli norida, sest meil kehtib põhimõte «Üks kõigi, kõik ühe eest»," märkis Rõivas Postimehe arvamusloos.
Tema sõnul on oluline, et USA vägede kõrval oleks Eestis kohal ka meie Euroopa liitlaste üksused, ning selle võimaldamiseks investeerib Eesti sel aastal nii NATO staabihoonesse, liitlaste kasarmutesse kui ka harjutus- ja väljaõppevõimalustesse.
"Paralleelselt tugevdame Eesti iseseisvat kaitsevõimet, nii et meil on reaalsed ja tõhusad sõjalised võimed, realistlikud plaanid ja nutikad lahendused," kinnitas Rõivas.
Rõivas tõi näiteks, et sel aastal saabuvad esimesed CV90 jalaväelahingumasinad ning kasutusele võetakse tankitõrje raketikompleksid Javelin, lisaks toob tänavune aasta ka seninägematud investeeringud Eesti idapiirile ehk panustatakse ühtaegu nii nüüdisaegse piiririba väljaehitamisse, piirivalvurite töötingimustesse kui ka salakauba avastamist hõlbustavasse tollitehnikasse.
Peaministri aasta tagasi sõnastatud Uue Põhjamaa visiooni kohaselt saab Eestist hästi kaitstud, jõukas, uuendustele avatud ning kasvava rahvaga maa ning selleks on tänavuseks kavandatud mitu olulist reformi ja otsust. | Taavi Rõivas: julgeoleku tagamine on olulisim prioriteet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pean väga oluliseks, et jõuaksime suvel NATO Varssavi tippkohtumisel otsusteni, mis põlistavad liitlaste kohaloleku Eestis ja lähiriikides ning saadavad veelgi selgema sõnumi, et NATO riikidega ei ole mõtet tüli norida, sest meil kehtib põhimõte «Üks kõigi, kõik ühe eest»," märkis Rõivas Postimehe arvamusloos.
Tema sõnul on oluline, et USA vägede kõrval oleks Eestis kohal ka meie Euroopa liitlaste üksused, ning selle võimaldamiseks investeerib Eesti sel aastal nii NATO staabihoonesse, liitlaste kasarmutesse kui ka harjutus- ja väljaõppevõimalustesse.
"Paralleelselt tugevdame Eesti iseseisvat kaitsevõimet, nii et meil on reaalsed ja tõhusad sõjalised võimed, realistlikud plaanid ja nutikad lahendused," kinnitas Rõivas.
Rõivas tõi näiteks, et sel aastal saabuvad esimesed CV90 jalaväelahingumasinad ning kasutusele võetakse tankitõrje raketikompleksid Javelin, lisaks toob tänavune aasta ka seninägematud investeeringud Eesti idapiirile ehk panustatakse ühtaegu nii nüüdisaegse piiririba väljaehitamisse, piirivalvurite töötingimustesse kui ka salakauba avastamist hõlbustavasse tollitehnikasse.
Peaministri aasta tagasi sõnastatud Uue Põhjamaa visiooni kohaselt saab Eestist hästi kaitstud, jõukas, uuendustele avatud ning kasvava rahvaga maa ning selleks on tänavuseks kavandatud mitu olulist reformi ja otsust.
### Response:
Taavi Rõivas: julgeoleku tagamine on olulisim prioriteet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal treeningutega taasalustanud Emmen teatas, et enamik vigastatud mängijatest on terveks saanud, aga puurivaht Meerits ja poolkaitsja Johan Kulhan veel treeningplatsile ei naasnud, kirjutab soccernet.ee.
Poole hooaja järel hoiab Emmen Hollandi esiliigas seitsmendat kohta. Suvel klubi teiseks numbriks langenud Meerits sügishooajal ühtki mängu kirja ei saanud ning taastub hetkel põlvemeniski operatsioonist. | Meerits ei alustanud Emmeniga ettevalmistust hooaja teiseks pooleks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal treeningutega taasalustanud Emmen teatas, et enamik vigastatud mängijatest on terveks saanud, aga puurivaht Meerits ja poolkaitsja Johan Kulhan veel treeningplatsile ei naasnud, kirjutab soccernet.ee.
Poole hooaja järel hoiab Emmen Hollandi esiliigas seitsmendat kohta. Suvel klubi teiseks numbriks langenud Meerits sügishooajal ühtki mängu kirja ei saanud ning taastub hetkel põlvemeniski operatsioonist.
### Response:
Meerits ei alustanud Emmeniga ettevalmistust hooaja teiseks pooleks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liive sõnul on tegemist start-up'i ehk idufirmaga, mis hakkab IT-teenuseid pakkuma klientidele väljaspool Eestit, kirjutab Äripäev.
"Ettevõte tegutseb väga IT-mahukas valdkonnas, seal, kus IT- ja energiateema kokku saavad," märkis Liive.
Liive sõnul peale asutajate ettevõttel Eestiga väga sidet pole ehk teenuseid ei ole plaanis Eestis pakkuma hakata, kuna tema hinnangul Eestis ei olegi sellist turgu. | Sandor Liive asutas IT-idufirma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liive sõnul on tegemist start-up'i ehk idufirmaga, mis hakkab IT-teenuseid pakkuma klientidele väljaspool Eestit, kirjutab Äripäev.
"Ettevõte tegutseb väga IT-mahukas valdkonnas, seal, kus IT- ja energiateema kokku saavad," märkis Liive.
Liive sõnul peale asutajate ettevõttel Eestiga väga sidet pole ehk teenuseid ei ole plaanis Eestis pakkuma hakata, kuna tema hinnangul Eestis ei olegi sellist turgu.
### Response:
Sandor Liive asutas IT-idufirma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud nädalal riputati veebi video, milles terrorivõrgustiku Al-Qaeda haru Somaalias Al-Shabaab kasutab USA vabariiklaste presidendikandidaadiks pürgiva Donald Trumpi avaldust.
Viimane nõudis "totaalse ja täieliku" keelu kehtestamist moslemitest sisserändajate lubamisele Ühendriikidesse detsembris pärast seda, kui islamiäärmuslastest noorpaar tappis Californias 14 inimest.
USA välisministeeriumi esindaja John Kirby hoidus Trumpi nime otse välja ütlemast, kuid kasutas ministeeriumi seisukoha ilmestamiseks näitena Somaalia äärmuslaste tehtud videot.
"Asjaolu, et ühe kandidaadi avaldust kasutati äärmusrühmituse värbamisvideos, ilmestab selgelt minu väidet," lausus Kirby.
"Ma ei kavatse rääkida konkreetsete kandidaatide konkreetsetest avaldustest /---/, kuid välisminister (John Kerry) on selgelt öelnud, et Ühendriikides pole, ega tohikski olla, mingit usupõhist testi, mis puudutab immigrantide või põgenike riiki toomise küsimust," lausus Kirby.
"Vastupidiseid väiteid võivad äärmuslased ise näha vahenditena, millega saab põhjendada oma narratiivi õigsust ja seda, miks inimesed peaksid liituma nende rühmitusega."
"Ilmselgelt on (USA) vaba riik – inimesed võivad öelda, mida iganes nad soovivad –, kuid nad peaksid mõtlema, kuidas nende avaldusi võidakse tõlgendada," lisas Kirby.
USA presidendikandidaatide eelvalimiste esimene tõsisem mõõdupuu tuleb 1. veebruaril, kui vabariiklaste ja demokraatide kandidaadid võistlevad Iowas. | USA välisministeerium: moslemivastane retoorika aitab kaasa äärmuslaste propagandale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud nädalal riputati veebi video, milles terrorivõrgustiku Al-Qaeda haru Somaalias Al-Shabaab kasutab USA vabariiklaste presidendikandidaadiks pürgiva Donald Trumpi avaldust.
Viimane nõudis "totaalse ja täieliku" keelu kehtestamist moslemitest sisserändajate lubamisele Ühendriikidesse detsembris pärast seda, kui islamiäärmuslastest noorpaar tappis Californias 14 inimest.
USA välisministeeriumi esindaja John Kirby hoidus Trumpi nime otse välja ütlemast, kuid kasutas ministeeriumi seisukoha ilmestamiseks näitena Somaalia äärmuslaste tehtud videot.
"Asjaolu, et ühe kandidaadi avaldust kasutati äärmusrühmituse värbamisvideos, ilmestab selgelt minu väidet," lausus Kirby.
"Ma ei kavatse rääkida konkreetsete kandidaatide konkreetsetest avaldustest /---/, kuid välisminister (John Kerry) on selgelt öelnud, et Ühendriikides pole, ega tohikski olla, mingit usupõhist testi, mis puudutab immigrantide või põgenike riiki toomise küsimust," lausus Kirby.
"Vastupidiseid väiteid võivad äärmuslased ise näha vahenditena, millega saab põhjendada oma narratiivi õigsust ja seda, miks inimesed peaksid liituma nende rühmitusega."
"Ilmselgelt on (USA) vaba riik – inimesed võivad öelda, mida iganes nad soovivad –, kuid nad peaksid mõtlema, kuidas nende avaldusi võidakse tõlgendada," lisas Kirby.
USA presidendikandidaatide eelvalimiste esimene tõsisem mõõdupuu tuleb 1. veebruaril, kui vabariiklaste ja demokraatide kandidaadid võistlevad Iowas.
### Response:
USA välisministeerium: moslemivastane retoorika aitab kaasa äärmuslaste propagandale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eilehommikune uudis David Bowie surmast oli täiesti kohatu, sobimatu, rumal, uskumatu. Bowie on kogu aeg olnud, lihtsalt muutunud või taustal, peidus oma elu elanud. Ja nüüd suri ta kaks päeva pärast enda – ja minu – sünnipäeva…
Jah, 8. jaanuaril oli mul sünnipäev ning külalisi kutsudes sai üritus naljapärast nimetatud David Bowie sünnipäeva ja uue plaadi tähistamiseks. Mõtlesin, et sama sünnikuupäevaga eputada pole suur patt, aga kui külalised seda plaati kuulavad, mida nad siis mu ettevõtmisest mõtlevad. Mängima seda peo ajal ei pane, pole üldse selline laheda piduse olemise album, mõne külalise võib-olla hirmutab hoopis ära ja üldse.
Täiesti mittebowielik närvitsemine, eksole.
Me võime rääkida geeniusest ja ikoonist ja staarist – kelle sarnased me isegi kunagi olla ei saa. Aga unustame geeniuse ja need muud ülivõrded ja mõtleme inimesest. Triviaalne tõde, aga tõde ometi – kõigilt saab õppida.
Ma ei analüüsi Bowie muusikat, ei oskagi. Ma ei kvalifitseeru ka tulihingeliseks fänniks. Ei mäleta isegi, miks ma päriselt avastasin Bowie alles „Earthlingi“ ilmudes ja siis leidsin „Outside’i“. Aga ma mäletan, et ma sain nende kahe plaadiga aru, et see on see õige vanemaks saamise viis – selline, kus sünniaasta on lihtsalt number passis.
Ei saa olla vanemaks saamise ettekirjutust „kahekümneselt käitu nii, neljakümneselt naa, ja kuuekümneselt ole pigem vagusi“. Vaimukus, vaimuvärskus ja eksperimenteerimisjulgus – miks peaks need olema varutud vaid noortele või ainult vanadele? Või ainult n-ö kunstiinimestele?
Ja julgus oma elule otsa vaadata… ei, me ei pea kõik olema valmis raskelt haigena ja surmaks valmistudes tipptasemel muusikaalbumit tegema – aga iseendale, oma elule ja selle mõttekusele otsa vaadata võiksime aeg-ajalt ometi, vanusest ja ametist sõltumata.
Julgus teadlikult muutuda ja katsetada. Mitte ainult muusikas, vaid endaga. Miks ei või mees soovi korral kanda kleiti – kui see meeldib ja on tema arvates ilus? (Muide, saja aasta eest kandsid naised ainult kleiti ja seelikut, ei mingeid pikki pükse avalikus kohas). Ja miks ei või ühel hetkel elada isiklikku elu rajus roki- ja vabas hipivaimus ning hiljem olla korralik klassikaline pereinimene?
Miks üldse peaks keegi teine meie jaoks defineerima, milline on õige või korralik viis elada – kui päriselt keegi ei saa haiget, kedagi ei solvata, inimene ise on õnnelik ja ajab oma asja?
Keegi ei saa meile ka ette kirjutada, kas me peame olema alati ühemõttelised või vajama eraldi kommentaaride köidet – kui see on meie viis ja valik olla.
David Bowie oli sõna-ja elamisvabaduse musternäidis ja lakmuspaber. Minna kappi alles surres, mitte varem – nagu Bowie oma viimases, „Lazaruse“ nimelises videos.
Tihti jäävad muusikas meelde ja helisema mingid pealtnäha juhuslikud fraasid, pealtnäha juhuslikest lugudest. Et kangelane olla saab võib-olla vaid üheks päevaks. Õrnkurb alistunud fraas „... and I would be your slave “ samanimelisest laulust… ja pole kellelgi õigus öelda, et nii ei ole mõistlik öelda ega armastada.
„ The Stars (are out tonight) “ video alguses Bowie ja Tilda Swintoni dialoog supermarketis, teemaks „ we have a nice life “ (täiesti imeline väike stseen) – ja mis sellest elust järele jääb või kas sellises elus ennegi kõik tore oli?
Mina sain David Bowie surmauudisest uuesti meeldetuletuse, et aega pole raisata. Mitte selles osas, mis inimestesse puutub. Isegi kui veebilehed ja sotsiaalvõrgustikuprofiilid ei kao, pole inimesed igavesed.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Kätlin Konstabel: minna kappi alles surres | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eilehommikune uudis David Bowie surmast oli täiesti kohatu, sobimatu, rumal, uskumatu. Bowie on kogu aeg olnud, lihtsalt muutunud või taustal, peidus oma elu elanud. Ja nüüd suri ta kaks päeva pärast enda – ja minu – sünnipäeva…
Jah, 8. jaanuaril oli mul sünnipäev ning külalisi kutsudes sai üritus naljapärast nimetatud David Bowie sünnipäeva ja uue plaadi tähistamiseks. Mõtlesin, et sama sünnikuupäevaga eputada pole suur patt, aga kui külalised seda plaati kuulavad, mida nad siis mu ettevõtmisest mõtlevad. Mängima seda peo ajal ei pane, pole üldse selline laheda piduse olemise album, mõne külalise võib-olla hirmutab hoopis ära ja üldse.
Täiesti mittebowielik närvitsemine, eksole.
Me võime rääkida geeniusest ja ikoonist ja staarist – kelle sarnased me isegi kunagi olla ei saa. Aga unustame geeniuse ja need muud ülivõrded ja mõtleme inimesest. Triviaalne tõde, aga tõde ometi – kõigilt saab õppida.
Ma ei analüüsi Bowie muusikat, ei oskagi. Ma ei kvalifitseeru ka tulihingeliseks fänniks. Ei mäleta isegi, miks ma päriselt avastasin Bowie alles „Earthlingi“ ilmudes ja siis leidsin „Outside’i“. Aga ma mäletan, et ma sain nende kahe plaadiga aru, et see on see õige vanemaks saamise viis – selline, kus sünniaasta on lihtsalt number passis.
Ei saa olla vanemaks saamise ettekirjutust „kahekümneselt käitu nii, neljakümneselt naa, ja kuuekümneselt ole pigem vagusi“. Vaimukus, vaimuvärskus ja eksperimenteerimisjulgus – miks peaks need olema varutud vaid noortele või ainult vanadele? Või ainult n-ö kunstiinimestele?
Ja julgus oma elule otsa vaadata… ei, me ei pea kõik olema valmis raskelt haigena ja surmaks valmistudes tipptasemel muusikaalbumit tegema – aga iseendale, oma elule ja selle mõttekusele otsa vaadata võiksime aeg-ajalt ometi, vanusest ja ametist sõltumata.
Julgus teadlikult muutuda ja katsetada. Mitte ainult muusikas, vaid endaga. Miks ei või mees soovi korral kanda kleiti – kui see meeldib ja on tema arvates ilus? (Muide, saja aasta eest kandsid naised ainult kleiti ja seelikut, ei mingeid pikki pükse avalikus kohas). Ja miks ei või ühel hetkel elada isiklikku elu rajus roki- ja vabas hipivaimus ning hiljem olla korralik klassikaline pereinimene?
Miks üldse peaks keegi teine meie jaoks defineerima, milline on õige või korralik viis elada – kui päriselt keegi ei saa haiget, kedagi ei solvata, inimene ise on õnnelik ja ajab oma asja?
Keegi ei saa meile ka ette kirjutada, kas me peame olema alati ühemõttelised või vajama eraldi kommentaaride köidet – kui see on meie viis ja valik olla.
David Bowie oli sõna-ja elamisvabaduse musternäidis ja lakmuspaber. Minna kappi alles surres, mitte varem – nagu Bowie oma viimases, „Lazaruse“ nimelises videos.
Tihti jäävad muusikas meelde ja helisema mingid pealtnäha juhuslikud fraasid, pealtnäha juhuslikest lugudest. Et kangelane olla saab võib-olla vaid üheks päevaks. Õrnkurb alistunud fraas „... and I would be your slave “ samanimelisest laulust… ja pole kellelgi õigus öelda, et nii ei ole mõistlik öelda ega armastada.
„ The Stars (are out tonight) “ video alguses Bowie ja Tilda Swintoni dialoog supermarketis, teemaks „ we have a nice life “ (täiesti imeline väike stseen) – ja mis sellest elust järele jääb või kas sellises elus ennegi kõik tore oli?
Mina sain David Bowie surmauudisest uuesti meeldetuletuse, et aega pole raisata. Mitte selles osas, mis inimestesse puutub. Isegi kui veebilehed ja sotsiaalvõrgustikuprofiilid ei kao, pole inimesed igavesed.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Kätlin Konstabel: minna kappi alles surres |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seger (30) sai ränkade tagajärgedega avarii põhjustamise eest 2008. aasta detsembris seitsme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse, mida ta asus kandma 2009. aasta novembris.
Justiitsministeeriumi andmetel lõppeb Segeri karistusaeg 2016. aasta 23. novembril.
2014. aastal Segeri enne tähtaega vabastamist arutanud, kuid ta vanglasse jätnud kohus leidis, et tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, kuna tema toimepandud kuriteo asjaolud on äärmiselt rasked.
Kohtu arvates oli oluline, et Seger oli juba enne traagiliselt lõppenud õnnetust korduvalt liiklusnõuete eiramise eest karistatud väärteokorras ning jätkas liikluses lubatud sõidukiiruse ületamist ka pärast rasket liiklusõnnetust.
Süüdistus
Süüdistuse järgi kihutas 2,34 promillises alkoholijoobes Seger 2006. aasta 13. augusti õhtul Hondaga Pärnu poolt Rakvere suunas ning põrkas Vändra lähedal kokku kõrvalteelt peateele sõitnud Chrysler Visioniga.
Chrysleris olnud 17-aastane Tauri, 22-aastane Siim ja 24-aastane Raino hukkusid. Vigastada sai ka Segeri autos olnud kaassõitja.
Seger jäi purjuspäi autoroolis politseile vahele ka 2005. aasta 11. detsembril kell 23.30 Tartus Väike-Tähe tänaval ning ka korduvalt varem. | Kolm noormeest surnuks sõitnud roolijoodik võib vanglast enne tähtaega vabaneda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seger (30) sai ränkade tagajärgedega avarii põhjustamise eest 2008. aasta detsembris seitsme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse, mida ta asus kandma 2009. aasta novembris.
Justiitsministeeriumi andmetel lõppeb Segeri karistusaeg 2016. aasta 23. novembril.
2014. aastal Segeri enne tähtaega vabastamist arutanud, kuid ta vanglasse jätnud kohus leidis, et tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, kuna tema toimepandud kuriteo asjaolud on äärmiselt rasked.
Kohtu arvates oli oluline, et Seger oli juba enne traagiliselt lõppenud õnnetust korduvalt liiklusnõuete eiramise eest karistatud väärteokorras ning jätkas liikluses lubatud sõidukiiruse ületamist ka pärast rasket liiklusõnnetust.
Süüdistus
Süüdistuse järgi kihutas 2,34 promillises alkoholijoobes Seger 2006. aasta 13. augusti õhtul Hondaga Pärnu poolt Rakvere suunas ning põrkas Vändra lähedal kokku kõrvalteelt peateele sõitnud Chrysler Visioniga.
Chrysleris olnud 17-aastane Tauri, 22-aastane Siim ja 24-aastane Raino hukkusid. Vigastada sai ka Segeri autos olnud kaassõitja.
Seger jäi purjuspäi autoroolis politseile vahele ka 2005. aasta 11. detsembril kell 23.30 Tartus Väike-Tähe tänaval ning ka korduvalt varem.
### Response:
Kolm noormeest surnuks sõitnud roolijoodik võib vanglast enne tähtaega vabaneda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wellinger tegi suurel mäel 147,5 ja 135 m pikkused hüpped ning kogus kohtunikelt 242,3 punkti. Ülejäänud kohad pjedestaalil võtsid austerlased, kui Stefan Kraft (148,5 ja 135,5 m) jäi maha vaid 0,3 ning Manuel Fettner (144,5 ja 136 m) 1,3 punktiga.
Tulemused: 1. Andreas Wellinger GER 242,3 2. Stefan Kraft AUT 242,0 3. Manuel Fettner AUT 241,0 4. Daniel Andre Tande NOR 240,4 5. Kamil Stoch POL 232,9 6. Michael Hayböck AUT 225,9 7. Gregor Schlierenzauer AUT 222,5 8. Jurij Tepes SLO 221,1 9. Peter Prevc SLO 218,5 10. Piotr Zyla POL 216,2 | Wellinger võidutses Willingeris austerlaste nina ees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wellinger tegi suurel mäel 147,5 ja 135 m pikkused hüpped ning kogus kohtunikelt 242,3 punkti. Ülejäänud kohad pjedestaalil võtsid austerlased, kui Stefan Kraft (148,5 ja 135,5 m) jäi maha vaid 0,3 ning Manuel Fettner (144,5 ja 136 m) 1,3 punktiga.
Tulemused: 1. Andreas Wellinger GER 242,3 2. Stefan Kraft AUT 242,0 3. Manuel Fettner AUT 241,0 4. Daniel Andre Tande NOR 240,4 5. Kamil Stoch POL 232,9 6. Michael Hayböck AUT 225,9 7. Gregor Schlierenzauer AUT 222,5 8. Jurij Tepes SLO 221,1 9. Peter Prevc SLO 218,5 10. Piotr Zyla POL 216,2
### Response:
Wellinger võidutses Willingeris austerlaste nina ees |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.