instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eile TTÜ/Tradehouse'ile viiegeimilises vastasseisus kaotanud ja seetõttu 12-mängulise võiduseeria lõpetanud turniiritabeli liider Kaunas naasis täna taaskord võitude teele, võites võõrsil 3:0 (21, 21, 12) tulemusega Tallinna Ülikooli. Detsembrikuu parim mängija Raili Kont-Kontson tõi võõrustajatele 13 ja Silja Ostrov 9 punkti. Kui pallingu vastuvõtul oli TLÜ Leedu võistkonnast täpsem (49%-46%), siis rünnakul jäädi vastasele selgelt alla (33%-45%). Blokis kogus TLÜ Kaunasest kaks (5-7) ja pallingul neli (4-8) punkti vähem, kirjutab volley.ee.
Nädalavahetusel maksimaalsest kuuest punktist viis kogunud TTÜ/Tradehouse mängis täna kodupubliku abiga 3:1 (24, 15, -22, 24) tulemusega üle Alytus Prekyba-Parama, kellest oldi paremad ka põhiturniiri avaringis. Triin Veideman ja Erle Püvi tõid võitjatele 20, Mari Loorman 15 ja Reelika Raap 14 punkti. Nii Püvi kui Loorman jäid pluss-miinus arvestuses üheteistkümnega plussi.
Tiitlikaitsja Kohila Võrkpalliklubi/E-Service jäi koduväljakul SK Babitele avageimis selgelt alla, kuid ülejäänud kolmes geimis oldi lätlannadest siiski üle ja saavutati 3:1 (-10, 23, 10, 20) võit. Kertu Laak ja Anastasiia Gorina panustasid võitu 14 punkti, Tatjana Karpušina lisas omadele 13 ja Eliisa Peit 11 punkti. Blokis oli suur ülekaal Babitel, kes jäi peale punktidega 15-5. Pallingul olid omakorda selgelt edukamad kohilannad, kes serveerisid vastase seitsme ässa vastu koguni neliteist ässpallingut. Rünnakul näitasid mõlemad võistkonnad võrdset 42-protsendilist efektiivsust.
Võõrsil mänginud Famila/Võru Võrkpalliklubi ei suutnud VK miLATssile tõsist vastupanu osutada, kui geimides koguti vastavalt 12, 17, ja 11 punkti. Võrulannade suurimaks skooritegijaks tõusis Heleene Hollas, kelle arvele märgiti 5 punkti. Kagu-Eesti võistkond jäi tõsiselt hätta rünnakute realiseerimisega, sest vaid 15% rünnakutest lõppesid punktivõiduga. Võõrustajate sama näitaja oli 38%.
Kolmandat kohta kindlustanud Tartu Ülikool/Eeden loovutas võõrsil peetud kohtumises Achemale ühe geimi, saavutades lõpuks 3:1 (16, 23, -10, 19) võidu. 14 punktiga olid võitjate resultatiivseimad Kertti Külm ja Ingris Suvi, Renate Pikk ja Kadi Mägi assisteerisid 10 punktiga.
17 vooruga 42 punkti saavutanud Kohila Võrkpalliklubi/E-Service jätkab teisel kohal, kaotades esikohal paiknevale Kaunase naiskonnale kahe punktiga. Tartu Ülikool/Eeden on kolmandana saavutanud 37 ja TTÜ/Tradehouse neljandana 29 punkti. Tallinna Ülikool hoiab 11 punktiga 11. ja Famila/Võru Võrkpalliklubi 10 punktiga 12. kohta. | Esinelikusse kuuluvad Eesti võrkpallinaiskonnad olid võidukad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eile TTÜ/Tradehouse'ile viiegeimilises vastasseisus kaotanud ja seetõttu 12-mängulise võiduseeria lõpetanud turniiritabeli liider Kaunas naasis täna taaskord võitude teele, võites võõrsil 3:0 (21, 21, 12) tulemusega Tallinna Ülikooli. Detsembrikuu parim mängija Raili Kont-Kontson tõi võõrustajatele 13 ja Silja Ostrov 9 punkti. Kui pallingu vastuvõtul oli TLÜ Leedu võistkonnast täpsem (49%-46%), siis rünnakul jäädi vastasele selgelt alla (33%-45%). Blokis kogus TLÜ Kaunasest kaks (5-7) ja pallingul neli (4-8) punkti vähem, kirjutab volley.ee.
Nädalavahetusel maksimaalsest kuuest punktist viis kogunud TTÜ/Tradehouse mängis täna kodupubliku abiga 3:1 (24, 15, -22, 24) tulemusega üle Alytus Prekyba-Parama, kellest oldi paremad ka põhiturniiri avaringis. Triin Veideman ja Erle Püvi tõid võitjatele 20, Mari Loorman 15 ja Reelika Raap 14 punkti. Nii Püvi kui Loorman jäid pluss-miinus arvestuses üheteistkümnega plussi.
Tiitlikaitsja Kohila Võrkpalliklubi/E-Service jäi koduväljakul SK Babitele avageimis selgelt alla, kuid ülejäänud kolmes geimis oldi lätlannadest siiski üle ja saavutati 3:1 (-10, 23, 10, 20) võit. Kertu Laak ja Anastasiia Gorina panustasid võitu 14 punkti, Tatjana Karpušina lisas omadele 13 ja Eliisa Peit 11 punkti. Blokis oli suur ülekaal Babitel, kes jäi peale punktidega 15-5. Pallingul olid omakorda selgelt edukamad kohilannad, kes serveerisid vastase seitsme ässa vastu koguni neliteist ässpallingut. Rünnakul näitasid mõlemad võistkonnad võrdset 42-protsendilist efektiivsust.
Võõrsil mänginud Famila/Võru Võrkpalliklubi ei suutnud VK miLATssile tõsist vastupanu osutada, kui geimides koguti vastavalt 12, 17, ja 11 punkti. Võrulannade suurimaks skooritegijaks tõusis Heleene Hollas, kelle arvele märgiti 5 punkti. Kagu-Eesti võistkond jäi tõsiselt hätta rünnakute realiseerimisega, sest vaid 15% rünnakutest lõppesid punktivõiduga. Võõrustajate sama näitaja oli 38%.
Kolmandat kohta kindlustanud Tartu Ülikool/Eeden loovutas võõrsil peetud kohtumises Achemale ühe geimi, saavutades lõpuks 3:1 (16, 23, -10, 19) võidu. 14 punktiga olid võitjate resultatiivseimad Kertti Külm ja Ingris Suvi, Renate Pikk ja Kadi Mägi assisteerisid 10 punktiga.
17 vooruga 42 punkti saavutanud Kohila Võrkpalliklubi/E-Service jätkab teisel kohal, kaotades esikohal paiknevale Kaunase naiskonnale kahe punktiga. Tartu Ülikool/Eeden on kolmandana saavutanud 37 ja TTÜ/Tradehouse neljandana 29 punkti. Tallinna Ülikool hoiab 11 punktiga 11. ja Famila/Võru Võrkpalliklubi 10 punktiga 12. kohta.
### Response:
Esinelikusse kuuluvad Eesti võrkpallinaiskonnad olid võidukad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlane pääses väljakule vahetusest ning jäi 19 minutiga punktita (kahesed 0/1). Eestlase kontole kogunes 2 lauapalli, 3 isiklikku viga ja üks pallikaotus.
Varese eest tõi Dominique Johnson 26 punkti, Eric Maynor viskas 21 silma ning O.D. Anosike kogus 10 silma ja koguni 21 lauapalli. Kaotajate edukaim oli Edgar Sosa 22 punkti, 6 söödu ja 5 lauapalliga.
Varese on liigatabelis 5 võidu ja 12 meeskonnaga tabelis 16 meeskonna hulgas 14. kohal, JuveCaserta (8-9) langes 10. kohale. | Varese lõpetas Itaalia liigas pika kaotusteseeria, Kangur jäi nullile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlane pääses väljakule vahetusest ning jäi 19 minutiga punktita (kahesed 0/1). Eestlase kontole kogunes 2 lauapalli, 3 isiklikku viga ja üks pallikaotus.
Varese eest tõi Dominique Johnson 26 punkti, Eric Maynor viskas 21 silma ning O.D. Anosike kogus 10 silma ja koguni 21 lauapalli. Kaotajate edukaim oli Edgar Sosa 22 punkti, 6 söödu ja 5 lauapalliga.
Varese on liigatabelis 5 võidu ja 12 meeskonnaga tabelis 16 meeskonna hulgas 14. kohal, JuveCaserta (8-9) langes 10. kohale.
### Response:
Varese lõpetas Itaalia liigas pika kaotusteseeria, Kangur jäi nullile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "President Trumpi poolt kampaania ajal väljendatud seisukoht peaks olema ettevaatlikum," ütles AL-i asepeasekretär Palestiina küsimustes Said Abu Ali ajakirjanikele Kairos.
Eemaldudes Washingtoni kauaaegsest seisukohast lubas Trump tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana ja kolida USA saatkond Tel Avivist sinna. See lubadus tekitas tõsist muret Euroopa Liidus ja pälvis Palestiina ametnike hukkamõistu.
Jeruusalemma staatus on üks kõige keerulisematest teemadest Iisraeli-Palestiina konfliktis.
Iisrael okupeeris Jordani jõe läänekalda ja Jeruusalemma idaosa 1967. aastal ja annekteeris hiljem Ida-Jeruusalemma. Rahvusvaheline kogukond ei ole seda sammu kunagi tunnustanud.
"Me ootame uuelt USA administratsioonilt selle seisukoha uuesti kaalumist, et ta saaks paremini tegutseda rahuprotsessi objektiivse sponsorina," ütles Abu Ali.
Varem pühapäeval kutsus Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu Trumpi oma kampaanialubadust täitma.
"USA saatkond peab tulema siia Jeruusalemma," sõnas Netanyahu valitsuskoosolekul.
"Jeruusalemm on Iisraeli pealinn ning oleks hea, kui USA saatkond poleks ainus, mis siia kolib... ma arvan, et aja möödudes kolitakse enamik saatkondi Jeruusalemma," ütles ta.
Abu Ali sõnul aga tähendaks USA saatkonna kolimine Jeruusalemma "agressiooni palestiina rahva õiguste vastu oma igavesele pealinnale Ida-Jeruusalemmas".
Samuti oleks see samm vastuolus ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonidega ja "taganemine Ameerika ajaloolisest seisukohast" selle linna staatuse suhtes. | Araabia Liiga loodab Trumpi taganemist Jeruusalemma-lubadusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"President Trumpi poolt kampaania ajal väljendatud seisukoht peaks olema ettevaatlikum," ütles AL-i asepeasekretär Palestiina küsimustes Said Abu Ali ajakirjanikele Kairos.
Eemaldudes Washingtoni kauaaegsest seisukohast lubas Trump tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana ja kolida USA saatkond Tel Avivist sinna. See lubadus tekitas tõsist muret Euroopa Liidus ja pälvis Palestiina ametnike hukkamõistu.
Jeruusalemma staatus on üks kõige keerulisematest teemadest Iisraeli-Palestiina konfliktis.
Iisrael okupeeris Jordani jõe läänekalda ja Jeruusalemma idaosa 1967. aastal ja annekteeris hiljem Ida-Jeruusalemma. Rahvusvaheline kogukond ei ole seda sammu kunagi tunnustanud.
"Me ootame uuelt USA administratsioonilt selle seisukoha uuesti kaalumist, et ta saaks paremini tegutseda rahuprotsessi objektiivse sponsorina," ütles Abu Ali.
Varem pühapäeval kutsus Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu Trumpi oma kampaanialubadust täitma.
"USA saatkond peab tulema siia Jeruusalemma," sõnas Netanyahu valitsuskoosolekul.
"Jeruusalemm on Iisraeli pealinn ning oleks hea, kui USA saatkond poleks ainus, mis siia kolib... ma arvan, et aja möödudes kolitakse enamik saatkondi Jeruusalemma," ütles ta.
Abu Ali sõnul aga tähendaks USA saatkonna kolimine Jeruusalemma "agressiooni palestiina rahva õiguste vastu oma igavesele pealinnale Ida-Jeruusalemmas".
Samuti oleks see samm vastuolus ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonidega ja "taganemine Ameerika ajaloolisest seisukohast" selle linna staatuse suhtes.
### Response:
Araabia Liiga loodab Trumpi taganemist Jeruusalemma-lubadusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Küllap nad teavad, et mänguprotokolle loeb huviga ka Eesti koondise peatreener Gheorghe Cretu. Arvestades seda, kui palju mänge suvel ees seisab, paisub rahvuskoondise kandidaatide ring ennustatavasti suurel määral. Kes ei tahaks näha, kuidas sulandub koondisse küllaltki tugevas Soome liigas lammutav Andrus Raadik, mõni noorema põlvkonna sidemängija, ülipikk tempomees või nurgast ründaja. Tõotab tulla põnev võrkpallisuvi, kirjutab volley.ee.
Nädalavahetusel Prantsusmaal peetud mängudest huvitavad meid need, kus meie mehed osalised. Poitiers - Pariis kohtumises olid vastamisi Ardo Kreek ja Andri Aganits. Aganitsa klubi võitis kodus 3:1 (26, -24, 23, 18), eestlaselt kümme punkti, neist rünnakul kaheksa (80%) ja blokis kaks. Kreek tõi neljateistkümnest rünnakust kümme punkti rünnakul (71%). Üks punkt tuli ka blokis. Toulouse´i meeskond ei suutnud võõrsil pidurdada Nice´i meeskonda, Nice võitis 3:1 (-24, 24, 24,16). Timo Tammemaale läks kirja seitse punkti, sh kaks blokis ja viis rünnakul (56%). Läti koondise diagonaal Hermans Egleskalns aitas Nice´i meeskonda 32 punktiga. Eestlased paiknevad esikaheksas järgmiselt: 4. Pariis 28 punkti, 5. Poitiers 21, 8. Toulouse 20. Liider on 34 punktiga Chaumont.
B-divisjonis pidid võõrsil peetud vastasseisus 2:3 (22, -25, -21, 23, -11) kaotusega Plessis-Robinsoni vastu leppima Rennes Volley ja Kert Toobal. Kogu mängu kaasa teinud Eesti koondislane tõi neli punkti. | Tempomehed Prantsusmaal: Kreegilt 11, Aganitsalt 10,Tammemaalt seitse punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Küllap nad teavad, et mänguprotokolle loeb huviga ka Eesti koondise peatreener Gheorghe Cretu. Arvestades seda, kui palju mänge suvel ees seisab, paisub rahvuskoondise kandidaatide ring ennustatavasti suurel määral. Kes ei tahaks näha, kuidas sulandub koondisse küllaltki tugevas Soome liigas lammutav Andrus Raadik, mõni noorema põlvkonna sidemängija, ülipikk tempomees või nurgast ründaja. Tõotab tulla põnev võrkpallisuvi, kirjutab volley.ee.
Nädalavahetusel Prantsusmaal peetud mängudest huvitavad meid need, kus meie mehed osalised. Poitiers - Pariis kohtumises olid vastamisi Ardo Kreek ja Andri Aganits. Aganitsa klubi võitis kodus 3:1 (26, -24, 23, 18), eestlaselt kümme punkti, neist rünnakul kaheksa (80%) ja blokis kaks. Kreek tõi neljateistkümnest rünnakust kümme punkti rünnakul (71%). Üks punkt tuli ka blokis. Toulouse´i meeskond ei suutnud võõrsil pidurdada Nice´i meeskonda, Nice võitis 3:1 (-24, 24, 24,16). Timo Tammemaale läks kirja seitse punkti, sh kaks blokis ja viis rünnakul (56%). Läti koondise diagonaal Hermans Egleskalns aitas Nice´i meeskonda 32 punktiga. Eestlased paiknevad esikaheksas järgmiselt: 4. Pariis 28 punkti, 5. Poitiers 21, 8. Toulouse 20. Liider on 34 punktiga Chaumont.
B-divisjonis pidid võõrsil peetud vastasseisus 2:3 (22, -25, -21, 23, -11) kaotusega Plessis-Robinsoni vastu leppima Rennes Volley ja Kert Toobal. Kogu mängu kaasa teinud Eesti koondislane tõi neli punkti.
### Response:
Tempomehed Prantsusmaal: Kreegilt 11, Aganitsalt 10,Tammemaalt seitse punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hüppevooru järel neljandal kohal olnud Frenzel näitas 15 km murdmaarajal päeva neljandat aega ning võitis etapi 30,5 sekundilise paremusega hüppemäel parimana lõpetanud kaasmaalase Rydzeki ees. Kolmanda koha võttis 1.18,6 kaotanud austerlane Bernhard Gruber.
Stardis oli vaid 28 kahevõistlejat ning ühtegi eestlast nende hulgas ei olnud. | Seefeldi MK-etapil said kaksikvõidu Saksamaa kahevõistlejad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hüppevooru järel neljandal kohal olnud Frenzel näitas 15 km murdmaarajal päeva neljandat aega ning võitis etapi 30,5 sekundilise paremusega hüppemäel parimana lõpetanud kaasmaalase Rydzeki ees. Kolmanda koha võttis 1.18,6 kaotanud austerlane Bernhard Gruber.
Stardis oli vaid 28 kahevõistlejat ning ühtegi eestlast nende hulgas ei olnud.
### Response:
Seefeldi MK-etapil said kaksikvõidu Saksamaa kahevõistlejad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Võita või võitu kaitsta on üks ja seesama – väga raske," ütles Sildaru vahetult kullavõidu järel Delfi Spordi vahendusel. "Oli väga emotsionaalne võit, aga ei näidanud seda tantsuga välja. Tess Ledeux’ saadud 90 punkti pani pisut muretsema, aga kinnitasin endale, et tuleb oma parimal moel ära teha."
"Vaatasin mäel olevast telerist ja kui oli selge, et võitsin, langes pinge. Tegelikult ei läinud kumbki laskumine nii, nagu tahtsin. Eksisin reilidel ja esimese laskumise viimasel hüppel," lisas õnnelik võitja. | Taas X-Mängudel võidutsenud Kelly Sildaru: oli väga emotsionaalne võit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Võita või võitu kaitsta on üks ja seesama – väga raske," ütles Sildaru vahetult kullavõidu järel Delfi Spordi vahendusel. "Oli väga emotsionaalne võit, aga ei näidanud seda tantsuga välja. Tess Ledeux’ saadud 90 punkti pani pisut muretsema, aga kinnitasin endale, et tuleb oma parimal moel ära teha."
"Vaatasin mäel olevast telerist ja kui oli selge, et võitsin, langes pinge. Tegelikult ei läinud kumbki laskumine nii, nagu tahtsin. Eksisin reilidel ja esimese laskumise viimasel hüppel," lisas õnnelik võitja.
### Response:
Taas X-Mängudel võidutsenud Kelly Sildaru: oli väga emotsionaalne võit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate poolel viskas 6 väravat turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks hinnatud Nikola Karabatic, Kentin Mahe, Michael Guigou ja Valentin Porte lisasid kõik 5 tabamust. Norra poolel viskas viis väravat Kent Robin Tonnesen.
Ajalooliselt on Prantsusmaa kõige edukam käsipalliriik, kui nad on võitnud kuus MM-tiitlit, kaks olümpiakulda ning kolm EM-tiitlit. Alates 2008. aastast on prantslased jäänud võiduta vaid kahel suurturniiril, kui 2013. aasta MM-il kaotati veerandfinaalis ja 2016. aasta olümpiamängudel finaalis. | Prantsusmaa käsipallikoondis võitis kuuenda MM-tiitli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate poolel viskas 6 väravat turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks hinnatud Nikola Karabatic, Kentin Mahe, Michael Guigou ja Valentin Porte lisasid kõik 5 tabamust. Norra poolel viskas viis väravat Kent Robin Tonnesen.
Ajalooliselt on Prantsusmaa kõige edukam käsipalliriik, kui nad on võitnud kuus MM-tiitlit, kaks olümpiakulda ning kolm EM-tiitlit. Alates 2008. aastast on prantslased jäänud võiduta vaid kahel suurturniiril, kui 2013. aasta MM-il kaotati veerandfinaalis ja 2016. aasta olümpiamängudel finaalis.
### Response:
Prantsusmaa käsipallikoondis võitis kuuenda MM-tiitli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teel finaali tõi Andrus Raadik poolfinaalis Tiikeriti vastu üleplatsimängijana 23 (+15) punkti, lüües 42-st tõstest punktiks 19 (45%). Neli punkti tuli blokist. Neljandas ja viiendas geimis episoodiliselt väljakul käinud Martti Keel tõi ainsa punkti blokis. Geimitulemused räägivad tasavägisest vastasseisust: 26:28, 25:18: 25:19, 21:25, 15:13. Mõlema meeskonna peatreenerid rõhutasid Sampo meeskonna mõõdukat üleolekut rünnakul. Teises poolfinaalkohtumises võitis VaLePa Loimaa Hurrikaani 3:2 (-29, 20, 20, -18, 10), kirjutab volley.ee.
Finaalis kogus Raadik kõik oma 20 punkti rünnakul, näidates 48-protsendilist efektiivsust. Rohkem punkte kaotajate poolel keegi ei toonud. Kolmandas ja neljandas geimis väljakule sekkunud Keel punktiarvet ei avanud. Võitjate ridades särasid 21 punktiga Soome koondislased Urpo Sivula ja Olli Kunnari. | Andrus Raadik tõi Soome karikafinaalis 20 punkti, kuid meeskonda võidule viia ei suutnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teel finaali tõi Andrus Raadik poolfinaalis Tiikeriti vastu üleplatsimängijana 23 (+15) punkti, lüües 42-st tõstest punktiks 19 (45%). Neli punkti tuli blokist. Neljandas ja viiendas geimis episoodiliselt väljakul käinud Martti Keel tõi ainsa punkti blokis. Geimitulemused räägivad tasavägisest vastasseisust: 26:28, 25:18: 25:19, 21:25, 15:13. Mõlema meeskonna peatreenerid rõhutasid Sampo meeskonna mõõdukat üleolekut rünnakul. Teises poolfinaalkohtumises võitis VaLePa Loimaa Hurrikaani 3:2 (-29, 20, 20, -18, 10), kirjutab volley.ee.
Finaalis kogus Raadik kõik oma 20 punkti rünnakul, näidates 48-protsendilist efektiivsust. Rohkem punkte kaotajate poolel keegi ei toonud. Kolmandas ja neljandas geimis väljakule sekkunud Keel punktiarvet ei avanud. Võitjate ridades särasid 21 punktiga Soome koondislased Urpo Sivula ja Olli Kunnari.
### Response:
Andrus Raadik tõi Soome karikafinaalis 20 punkti, kuid meeskonda võidule viia ei suutnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terrorismivastase operatsiooni (ATO) kõneisik Oleksandr Motuzjanik selgitas, et Ukraina sõdurid lõid varahommikul alanud pealetungi Avdijivka tööstuspiirkonnas tagasi, vahendasid Reuters ja Unian.
"Olukord on endiselt väga pingeline. Vastane jätkab tulistamist meie positsioonide pihta nii suurtükkidest kui ka miinipildujatest, kuigi hetkel nad pealetungil ei ole. Ukraina üksused kogu rindejoone ulatuses on kõrgendatud valmisolekus," selgitas Motuzjanik Kiievis toimunud pressibriifingul.
Lisaks kolmele hukkunud sõdurile, kinnitas Kiiev ka viie sõduri haavata saamist.
Motuzjaniki hinnangul oli Kremli-meelsete terroristide eesmärgiks provokatsioon, mille abil süüdistada Kiievit relvarahu rikkumises.
Linnas, kus enne sõjategevuse algust 2014. aastal elas umbes 35 000 inimest, polnud pühapäeva lõuna ajal enam elektrit. Lisaks elanikele on elektrita ka mitmed piirkonna tööstusettevõtted, näiteks koksitehased ja metallurgiafirmad.
Nn separatistide esindajad aga väitsid, et Ukraina armee tulistas Avdijivkas umbes 900 korda suurtükkidest ja miinipildujatest. Tulistamise tagajärjel olevat hukkunud üks ja saanud viga samuti üks võitleja. ATO staabi kinnitusel olid aga Kremli-meelsete jõudude inimkaotused palju suuremad.
Alates 2014. aasta aprillist on Donbassi konflikti tagajärjel hukkunud umbes 10 000 inimest. Hoolimata Minski rahuleppest, rikutakse relvarahu sisuliselt igapäevaselt ning igapäevaselt teatab Kiiev hukkunud või viga saanud sõduritest. Venemaa esindajad aga jätkavad eitamist, et just Kreml toetab, varustab ja mehitab Kiievi vastu võitlevaid nn separatistide üksusi.
Eelpool mainitud kokkupõrge leidis aset vahetult enne Ukraina presidendi Petro Porošenko visiiti Berliini, kus ta on kavas esmaspäeval kohtuda Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga.
Olukord Ida-Ukrainas 29. jaanuari seisuga. Täismahus kaarti saab vaadata SIIT. | Lahingus Avdijivka lähistel langes neli Ukraina sõdurit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terrorismivastase operatsiooni (ATO) kõneisik Oleksandr Motuzjanik selgitas, et Ukraina sõdurid lõid varahommikul alanud pealetungi Avdijivka tööstuspiirkonnas tagasi, vahendasid Reuters ja Unian.
"Olukord on endiselt väga pingeline. Vastane jätkab tulistamist meie positsioonide pihta nii suurtükkidest kui ka miinipildujatest, kuigi hetkel nad pealetungil ei ole. Ukraina üksused kogu rindejoone ulatuses on kõrgendatud valmisolekus," selgitas Motuzjanik Kiievis toimunud pressibriifingul.
Lisaks kolmele hukkunud sõdurile, kinnitas Kiiev ka viie sõduri haavata saamist.
Motuzjaniki hinnangul oli Kremli-meelsete terroristide eesmärgiks provokatsioon, mille abil süüdistada Kiievit relvarahu rikkumises.
Linnas, kus enne sõjategevuse algust 2014. aastal elas umbes 35 000 inimest, polnud pühapäeva lõuna ajal enam elektrit. Lisaks elanikele on elektrita ka mitmed piirkonna tööstusettevõtted, näiteks koksitehased ja metallurgiafirmad.
Nn separatistide esindajad aga väitsid, et Ukraina armee tulistas Avdijivkas umbes 900 korda suurtükkidest ja miinipildujatest. Tulistamise tagajärjel olevat hukkunud üks ja saanud viga samuti üks võitleja. ATO staabi kinnitusel olid aga Kremli-meelsete jõudude inimkaotused palju suuremad.
Alates 2014. aasta aprillist on Donbassi konflikti tagajärjel hukkunud umbes 10 000 inimest. Hoolimata Minski rahuleppest, rikutakse relvarahu sisuliselt igapäevaselt ning igapäevaselt teatab Kiiev hukkunud või viga saanud sõduritest. Venemaa esindajad aga jätkavad eitamist, et just Kreml toetab, varustab ja mehitab Kiievi vastu võitlevaid nn separatistide üksusi.
Eelpool mainitud kokkupõrge leidis aset vahetult enne Ukraina presidendi Petro Porošenko visiiti Berliini, kus ta on kavas esmaspäeval kohtuda Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga.
Olukord Ida-Ukrainas 29. jaanuari seisuga. Täismahus kaarti saab vaadata SIIT.
### Response:
Lahingus Avdijivka lähistel langes neli Ukraina sõdurit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Surnukehad leidis aiamaja omanik, kui ta läks uurima, miks laupäeva õhtul pidutsenud noored pühapäeval koju polnud saabunud, vahendasid Yle ja DW.
Kõik surnud olid vanuses 18-19 eluaastat ning nende seas olid ka suvilaomaniku poeg ja tütar.
Saksamaa politsei on alustanud asjaolude selgitamiseks uurimist, kuid esialgsetel andmetel polnud tegu vägivallaga. Kõige tõenäolisemaks põhjuseks peavad võimud mingi tundmatu aine üledoosi. | Saksamaa lõunaosas leiti aiamajast kuue nooruki surnukehad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Surnukehad leidis aiamaja omanik, kui ta läks uurima, miks laupäeva õhtul pidutsenud noored pühapäeval koju polnud saabunud, vahendasid Yle ja DW.
Kõik surnud olid vanuses 18-19 eluaastat ning nende seas olid ka suvilaomaniku poeg ja tütar.
Saksamaa politsei on alustanud asjaolude selgitamiseks uurimist, kuid esialgsetel andmetel polnud tegu vägivallaga. Kõige tõenäolisemaks põhjuseks peavad võimud mingi tundmatu aine üledoosi.
### Response:
Saksamaa lõunaosas leiti aiamajast kuue nooruki surnukehad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VIDEO | Kokkuvõttev saade TV 10 olümpiastarti teisest etapist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
VIDEO | Kokkuvõttev saade TV 10 olümpiastarti teisest etapist | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Unitedi vätavad lõid 44. minutil Marouane Fellaini, 57. minutil Chris Smalling, 74. minutil Henrik Mkhitaryan ja 81. minutil Bastian Schweinsteiger.
Ülejäänud kolmes tänases mängus nähti üllatustulemusi, kui liigasüsteemi väline klubi Sutton United võitis neist kolm liigataset kõrgemal paiknevat Leeds Unitedit ning esiliigaklubid Milwall ja Fulham said jagu kõrgliigameeskondadest.
Tulemused:
Milwall - Watford 1:0 (0:0)
85. Steve Morison
Fulham - Hull City 4:1 (1:0)
17. Sone Aluko, 54. Chris Martin, 66. Ryan Sessegnon, 78. Stefan Johansen - 49. Evandro Goebel
Sutton United - Leeds United 1:0 (0:0)
51. pen. Jamie Collins
Eemaldamine: 82. Liam Cooper (Leeds)
Manchester United - Wigan Athletic 4:0 (1:0)
44. Marouane Fellaini, 57. Chris Smalling, 74. Henrik Mkhitaryan, 81. Bastian Schweinsteiger | Manchester United pääses karikasarjas kindlalt edasi, mitmed madalama liiga klubid üllatasid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Unitedi vätavad lõid 44. minutil Marouane Fellaini, 57. minutil Chris Smalling, 74. minutil Henrik Mkhitaryan ja 81. minutil Bastian Schweinsteiger.
Ülejäänud kolmes tänases mängus nähti üllatustulemusi, kui liigasüsteemi väline klubi Sutton United võitis neist kolm liigataset kõrgemal paiknevat Leeds Unitedit ning esiliigaklubid Milwall ja Fulham said jagu kõrgliigameeskondadest.
Tulemused:
Milwall - Watford 1:0 (0:0)
85. Steve Morison
Fulham - Hull City 4:1 (1:0)
17. Sone Aluko, 54. Chris Martin, 66. Ryan Sessegnon, 78. Stefan Johansen - 49. Evandro Goebel
Sutton United - Leeds United 1:0 (0:0)
51. pen. Jamie Collins
Eemaldamine: 82. Liam Cooper (Leeds)
Manchester United - Wigan Athletic 4:0 (1:0)
44. Marouane Fellaini, 57. Chris Smalling, 74. Henrik Mkhitaryan, 81. Bastian Schweinsteiger
### Response:
Manchester United pääses karikasarjas kindlalt edasi, mitmed madalama liiga klubid üllatasid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ministeerium ütles avalduses, et Türgi mereväe raketilaev koos veel kahe erivägede alusega sisenes Kreeka territoriaalvetesse Imia saarte lähistel.
Türgi lähistel asuvaid kaljusaari peab enda omaks ka Ankara ning vaidlus on takistanud merepiiri määratlemist selles piirkonnas.
Kreeka rannavalvelaevad ja üks sõjalaev järgnesid Türgi alustele, teatasid neile piiririkkumisest ning türklased lahkusid seitse minutit hiljem, ütles ministeerium.
Türgi meedia teatas varem, et Kreeka takistas Türgi sõjalaeval, mille pardal viibis ka kindralstaabi ülem Hulusi Akar, saartele lähenemast.
Uudisteagentuuri Dogan teatel kestsid "pingelised hetked" pool tundi.
Türgi relvajõud aga eitasid sõjalaeva blokeerimist ning ütlesid, et Kreeka rannavalvelaev ainult jälgis toimuvat eemalt.
Imia saared, mida Türgi nimetab Kardaki saarteks, asuvad ainult seitsme kilomeetri kaugusel Türgi rannikust. | Kreeka ja Türgi sõjalaevade vahel tekkis Egeuse merel vastasseis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ministeerium ütles avalduses, et Türgi mereväe raketilaev koos veel kahe erivägede alusega sisenes Kreeka territoriaalvetesse Imia saarte lähistel.
Türgi lähistel asuvaid kaljusaari peab enda omaks ka Ankara ning vaidlus on takistanud merepiiri määratlemist selles piirkonnas.
Kreeka rannavalvelaevad ja üks sõjalaev järgnesid Türgi alustele, teatasid neile piiririkkumisest ning türklased lahkusid seitse minutit hiljem, ütles ministeerium.
Türgi meedia teatas varem, et Kreeka takistas Türgi sõjalaeval, mille pardal viibis ka kindralstaabi ülem Hulusi Akar, saartele lähenemast.
Uudisteagentuuri Dogan teatel kestsid "pingelised hetked" pool tundi.
Türgi relvajõud aga eitasid sõjalaeva blokeerimist ning ütlesid, et Kreeka rannavalvelaev ainult jälgis toimuvat eemalt.
Imia saared, mida Türgi nimetab Kardaki saarteks, asuvad ainult seitsme kilomeetri kaugusel Türgi rannikust.
### Response:
Kreeka ja Türgi sõjalaevade vahel tekkis Egeuse merel vastasseis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erinevusena võrreldes eelmise aastaga sõideti tänavu kaks vooru ning kahest laskumisest läks arvesse parim sooritus.
Avavoorus pani kohe alguses võimsa kaardi lauale alles 15-aastane prantslanna Tess Ledeux, kes oma X-mängude debüüdil sai avalaskumisel kohtunikelt kõrged 90 punkti. Viimasena mäest alla tulnud 14-aastane Sildaru näitas aga veel kõrgemat taset, mida kohtunikud hindasid 92,33 punkti vääriliselt.
Teises voorus suutis norralanna Johanne Killi küll 85,66 punktiga kolmandaks tõusta, kuid keegi Sildarule ohtlikuks ei saanud ja seega krooniti ta teist aastat järjest pargisõidus võitjaks. Sildaru sai oma teise soorituse eest 91,33 punkti.
#XGames Ski Slopestyle
Gold – Kelly Sildaru ????????
Silver – Tess Ledeux ????????
Bronze – Johanne Killi ???????? pic.twitter.com/apEy8YsO7h
— X Games (@XGames) January 29, 2017
Kelly Sildaru
• 14 years old
• Tallin, Estonia ????????
• 3 #XGames starts
• 3 total medals
• 2 gold
• 1 silver pic.twitter.com/IXiEyKFWdh
— X Games (@XGames) January 29, 2017
Tulemused:
1. Kelly Sildaru (Eesti) 92,33 punkti
2. Tess Ledeux (Prantsusmaa) 90,00
3. Johanne Killi (Norra) 85,66
4. Giulia Tanno (Šveits) 80,00
5. Maggie Voisin (USA) 79,00
6. Johanne Killi (Norra) 77,33
7. Emma Dahlström (Rootsi) 54,33
8. Devin Logan (USA) 22,33
9. Isabel Atkin (USA) 21,33
10. Kaya Turski (Kanada) DNS
Võistluse käik:
1. vooru tulemused:
Kelly Sildaru (Eesti) 92,33 punkti
Tess Ledeux (Prantsusmaa) 90,00
Giulia Tanno (Šveits) 80,00
Johanne Killi (Norra) 77,33
Maggie Voisin (USA) 75,66
Emma Dahlström (Rootsi) 54,33
Devin Logan (USA) 22,33
Isabel Atkin (USA) 9,00
Kaya Turski (Kanada) DNS
Kelly Sildaru 1. voor:
Kelly Sildaru is causing a scene! #XGames pic.twitter.com/aqK6qBynzA
— X Games (@XGames) January 29, 2017
Tess Ledeux 1. voor:
Tess Ledeux is launchin’! #XGames pic.twitter.com/mgRycDiEMp
— X Games (@XGames) January 29, 2017
Giulia Tanno 1. voor:
Giulia Tanno is goin’ in! #XGames pic.twitter.com/eRjxMx0Oi9
— X Games (@XGames) January 29, 2017
2. vooru tulemused:
Kelly Sildaru (Eesti) 91,33 punkti
Johanne Killi (Norra) 85,66
Maggie Voisin (USA) 79,00
Tess Ledeux (Prantsusmaa) 62,66
Giulia Tanno (Šveits) 51,33
Isabel Atkin (USA) 21,33
Devin Logan (USA) 16,00
Emma Dahlström (Rootsi) 13,00
Kaya Turski (Kanada) DNS
Johanne Killi 2. voor:
Johanne Killi just shut it down! #XGames pic.twitter.com/OKVD46gF0N
— X Games (@XGames) January 29, 2017
Enne võistlust:
Sildaru tuleb oma põhialal rajale viimasena ehk kaheksandana. Kui Sildaru eelmisel aastal võitis, sai tema järel teise koha norralanna Tiril Sjastad Christiansen, kes pidi sellel aastal X-mängud põlvevigastuse ning sellest tingitud operatsiooni tõttu vahele jätma.
Küll läheb rajale eelmisel aastal pronksi võitnud norralanna Johanne Killi ning aasta enne seda triumfeerinud rootslanna Emma Dahlström. Samuti on võistlustules ameeriklanna Maggie Voisin, kes oli Sildaru suurim konkurent detsembris toimunud Dew Touri pargisõiduvõistlustel. Breckendridge'is kolmanda koha saanud kanadalanna Kaya Turski läheb rajale kuuendana. | Kelly Sildaru kordas X-mängude pargisõidus oma mullust võitu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erinevusena võrreldes eelmise aastaga sõideti tänavu kaks vooru ning kahest laskumisest läks arvesse parim sooritus.
Avavoorus pani kohe alguses võimsa kaardi lauale alles 15-aastane prantslanna Tess Ledeux, kes oma X-mängude debüüdil sai avalaskumisel kohtunikelt kõrged 90 punkti. Viimasena mäest alla tulnud 14-aastane Sildaru näitas aga veel kõrgemat taset, mida kohtunikud hindasid 92,33 punkti vääriliselt.
Teises voorus suutis norralanna Johanne Killi küll 85,66 punktiga kolmandaks tõusta, kuid keegi Sildarule ohtlikuks ei saanud ja seega krooniti ta teist aastat järjest pargisõidus võitjaks. Sildaru sai oma teise soorituse eest 91,33 punkti.
#XGames Ski Slopestyle
Gold – Kelly Sildaru ????????
Silver – Tess Ledeux ????????
Bronze – Johanne Killi ???????? pic.twitter.com/apEy8YsO7h
— X Games (@XGames) January 29, 2017
Kelly Sildaru
• 14 years old
• Tallin, Estonia ????????
• 3 #XGames starts
• 3 total medals
• 2 gold
• 1 silver pic.twitter.com/IXiEyKFWdh
— X Games (@XGames) January 29, 2017
Tulemused:
1. Kelly Sildaru (Eesti) 92,33 punkti
2. Tess Ledeux (Prantsusmaa) 90,00
3. Johanne Killi (Norra) 85,66
4. Giulia Tanno (Šveits) 80,00
5. Maggie Voisin (USA) 79,00
6. Johanne Killi (Norra) 77,33
7. Emma Dahlström (Rootsi) 54,33
8. Devin Logan (USA) 22,33
9. Isabel Atkin (USA) 21,33
10. Kaya Turski (Kanada) DNS
Võistluse käik:
1. vooru tulemused:
Kelly Sildaru (Eesti) 92,33 punkti
Tess Ledeux (Prantsusmaa) 90,00
Giulia Tanno (Šveits) 80,00
Johanne Killi (Norra) 77,33
Maggie Voisin (USA) 75,66
Emma Dahlström (Rootsi) 54,33
Devin Logan (USA) 22,33
Isabel Atkin (USA) 9,00
Kaya Turski (Kanada) DNS
Kelly Sildaru 1. voor:
Kelly Sildaru is causing a scene! #XGames pic.twitter.com/aqK6qBynzA
— X Games (@XGames) January 29, 2017
Tess Ledeux 1. voor:
Tess Ledeux is launchin’! #XGames pic.twitter.com/mgRycDiEMp
— X Games (@XGames) January 29, 2017
Giulia Tanno 1. voor:
Giulia Tanno is goin’ in! #XGames pic.twitter.com/eRjxMx0Oi9
— X Games (@XGames) January 29, 2017
2. vooru tulemused:
Kelly Sildaru (Eesti) 91,33 punkti
Johanne Killi (Norra) 85,66
Maggie Voisin (USA) 79,00
Tess Ledeux (Prantsusmaa) 62,66
Giulia Tanno (Šveits) 51,33
Isabel Atkin (USA) 21,33
Devin Logan (USA) 16,00
Emma Dahlström (Rootsi) 13,00
Kaya Turski (Kanada) DNS
Johanne Killi 2. voor:
Johanne Killi just shut it down! #XGames pic.twitter.com/OKVD46gF0N
— X Games (@XGames) January 29, 2017
Enne võistlust:
Sildaru tuleb oma põhialal rajale viimasena ehk kaheksandana. Kui Sildaru eelmisel aastal võitis, sai tema järel teise koha norralanna Tiril Sjastad Christiansen, kes pidi sellel aastal X-mängud põlvevigastuse ning sellest tingitud operatsiooni tõttu vahele jätma.
Küll läheb rajale eelmisel aastal pronksi võitnud norralanna Johanne Killi ning aasta enne seda triumfeerinud rootslanna Emma Dahlström. Samuti on võistlustules ameeriklanna Maggie Voisin, kes oli Sildaru suurim konkurent detsembris toimunud Dew Touri pargisõiduvõistlustel. Breckendridge'is kolmanda koha saanud kanadalanna Kaya Turski läheb rajale kuuendana.
### Response:
Kelly Sildaru kordas X-mängude pargisõidus oma mullust võitu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mannima läbis 57 km pikkuse klassikadistantsi ajaga 2.36.36. Võitnud tšehhitar Katerina Smutnale kaotas ta 13 minuti ja 50 sekundiga, kirjutab Delfi Sport.
Teise koha saanud rootslanna Britta Johansson Norgren kaotas võitjale vaid 0,8 sekundiga. Kolmas oli rootslanna Sara Lindborg.
Meestest võitis esikoha norralane Tord Asle Gjerdalen ajaga 2.08.36. Kolmikvõidu tagasid norrakatele Johan Kjoelstad (+2,6) ja Morten Eide Pedersen (+2,9). Eesti parim oli Raul Olle, kes lõpetas 184. kohal (+24.36). | Tatjana Mannima saavutas Marcialonga maratonil 14. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mannima läbis 57 km pikkuse klassikadistantsi ajaga 2.36.36. Võitnud tšehhitar Katerina Smutnale kaotas ta 13 minuti ja 50 sekundiga, kirjutab Delfi Sport.
Teise koha saanud rootslanna Britta Johansson Norgren kaotas võitjale vaid 0,8 sekundiga. Kolmas oli rootslanna Sara Lindborg.
Meestest võitis esikoha norralane Tord Asle Gjerdalen ajaga 2.08.36. Kolmikvõidu tagasid norrakatele Johan Kjoelstad (+2,6) ja Morten Eide Pedersen (+2,9). Eesti parim oli Raul Olle, kes lõpetas 184. kohal (+24.36).
### Response:
Tatjana Mannima saavutas Marcialonga maratonil 14. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Püstitiirus kahel korral eksinud Viilukas kaotas võidu võtnud venelannale Valeriia Vasnetcovale (0+1; 22.33,7) +2.38,3. Lamadestiirus kahel korral eksinud Susan Külm (2+0; +2.45,5) lõpetas kokkuvõttes 23. positsioonil.
Noormeeste 10 kilomeetri sprindidistantsil sõitsid ennast punktikohale Jürgen Koll ja Marten Aolaid. Püstitiirus korra eksinud Koll kaotas võidu võtnud venelasele Nikita Poršnevile (0+1; 25.54,0) +2.52,2 ja sai kirja 36. koha.
Marten Aolaid (0+2; +3.15,1) lõpetas kokkuvõttes 40. positsioonil. Eestlastest oli rajal veel Mart Vsivtsev (1+0; +3.26,3), kes jäi napilt punktikohalt välja ja teenis 42. koha. Hans Kristen Rootalu (1+3; +5.33,1) sai 62. ja Mihkel Unt (3+4; +5.34,2) 63. koha.
Järgmisel nädalal on juunioridel Nove Mestos kavas Euroopa meistrivõistlused. | Eestlannad sõitsid ennast juunioride karikasarjas kolmanda kümne algusesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Püstitiirus kahel korral eksinud Viilukas kaotas võidu võtnud venelannale Valeriia Vasnetcovale (0+1; 22.33,7) +2.38,3. Lamadestiirus kahel korral eksinud Susan Külm (2+0; +2.45,5) lõpetas kokkuvõttes 23. positsioonil.
Noormeeste 10 kilomeetri sprindidistantsil sõitsid ennast punktikohale Jürgen Koll ja Marten Aolaid. Püstitiirus korra eksinud Koll kaotas võidu võtnud venelasele Nikita Poršnevile (0+1; 25.54,0) +2.52,2 ja sai kirja 36. koha.
Marten Aolaid (0+2; +3.15,1) lõpetas kokkuvõttes 40. positsioonil. Eestlastest oli rajal veel Mart Vsivtsev (1+0; +3.26,3), kes jäi napilt punktikohalt välja ja teenis 42. koha. Hans Kristen Rootalu (1+3; +5.33,1) sai 62. ja Mihkel Unt (3+4; +5.34,2) 63. koha.
Järgmisel nädalal on juunioridel Nove Mestos kavas Euroopa meistrivõistlused.
### Response:
Eestlannad sõitsid ennast juunioride karikasarjas kolmanda kümne algusesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rain Veideman vedas Cramo rünnakut 16 punkti ja 4 korvisööduga, Vitali Ljutõtš ja Mark Tollefsen tõid mõlemad 13 silma ja Cedric Simmons kogus 11 silma, 8 lauapalli ja 3 blokki. Pärnu poolel tõusis üleplatsimeheks Domagoj Bubalo 23 punktiga.
Kalev/Cramo hoiab 19 võidu ja 3 kaotusega tabelis teist kohta, Pärnu Sadamal on 9 võitu ja 10 kaotust ning see annab 5. positsiooni. | Pärnu Sadam hakkas Kalev/Cramole tublisti vastu, kuid võitu kätte ei saanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rain Veideman vedas Cramo rünnakut 16 punkti ja 4 korvisööduga, Vitali Ljutõtš ja Mark Tollefsen tõid mõlemad 13 silma ja Cedric Simmons kogus 11 silma, 8 lauapalli ja 3 blokki. Pärnu poolel tõusis üleplatsimeheks Domagoj Bubalo 23 punktiga.
Kalev/Cramo hoiab 19 võidu ja 3 kaotusega tabelis teist kohta, Pärnu Sadamal on 9 võitu ja 10 kaotust ning see annab 5. positsiooni.
### Response:
Pärnu Sadam hakkas Kalev/Cramole tublisti vastu, kuid võitu kätte ei saanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeva õhtul kella 18 ajal kutsuti 26-aastasele Arturile arestimajja kiirabi, kuna kinnipeetav kaebas halva enesetunde üle. Arstid vaatasid mehe üle, kuid meditsiinilist abi ta ei vajanud, teatas Ida prefektuur.
Pärast meedikutega kohtumist viis arestimaja töötaja kinnipeetava tagasi kambrisse ning kambriukse avamisel tungis mees politseitöötajale kallale. Kambris viibis ka teine kinnipeetav, 28-aastane Dmitri, kes samuti ametnikku ründas. Mehed peksid ametnikku ning neist üks rebis töötajalt uksi avava töötõendi ning kaks meest lahkusid kaarti kasutades Narva politseijaoskonna territooriumilt.
Ametnik, keda kinnipeetavad ründasid, viidi haiglasse ning ta pääseb lähiajal kodusele ravile.
Ida prefektuuri operatiivjuht Sergei Andrejevi sõnul reageeris Narva politsei kinnipeetavate tabamiseks suurte jõududega. "Kutsusime kokku Narva politseijaoskonna koosseisu, edastasime patrullidele isikukirjeldused ning kaasasime otsingutesse ka koerajuhid ja piirivalve operatiivteenistuse," rääkis Andrejev.
Politseile oli teada, et isikud võivad liikuda sõiduautoga Audi. Kella 21.40 ajal märkasid patrullpolitseinikud seda autot seismas 26. juuli tänaval asuva maja juures. Sõiduki kontrollimise käigus märkasid politseinikud lähenemas kaht meest, üks neist oli tagaotsitav Dmitri, kes koheselt kinni peeti. Teine mees põgenes joostes ning politseinikud jätkasid tema otsimist.
Kella 23.10 ajal märkas Narva politseipatrull teist arestimajast lahkunud meest Fama kaubanduskeskuse juures, mees põgenes politseiautot nähes. Politseinikud järgnesid talle ning mees peeti kinni Hariduse tänaval.
Meeste suhtes on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu põgenemist, kui see on toime pandud vägivallaga.
Samuti alustas politsei sisejuurdluse, et teha kindlaks, kas põgenemist saanuks ära hoida ning kas tuleb muuta arestimaja töökorraldust või turvanõudeid.
26-aastane Artur oli arestimajas seoses mitmete vargustega ja Dmitri seoses narkootiliste ainete käitlemisega. Mõlemad mehed on praegu arestimajas. Politsei leidis üles ka arestimaja töötaja töötõendi. | Põgenemisel Narva arestimaja töötajat rünnanud meeste suhtes alustati kriminaalmenetlust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeva õhtul kella 18 ajal kutsuti 26-aastasele Arturile arestimajja kiirabi, kuna kinnipeetav kaebas halva enesetunde üle. Arstid vaatasid mehe üle, kuid meditsiinilist abi ta ei vajanud, teatas Ida prefektuur.
Pärast meedikutega kohtumist viis arestimaja töötaja kinnipeetava tagasi kambrisse ning kambriukse avamisel tungis mees politseitöötajale kallale. Kambris viibis ka teine kinnipeetav, 28-aastane Dmitri, kes samuti ametnikku ründas. Mehed peksid ametnikku ning neist üks rebis töötajalt uksi avava töötõendi ning kaks meest lahkusid kaarti kasutades Narva politseijaoskonna territooriumilt.
Ametnik, keda kinnipeetavad ründasid, viidi haiglasse ning ta pääseb lähiajal kodusele ravile.
Ida prefektuuri operatiivjuht Sergei Andrejevi sõnul reageeris Narva politsei kinnipeetavate tabamiseks suurte jõududega. "Kutsusime kokku Narva politseijaoskonna koosseisu, edastasime patrullidele isikukirjeldused ning kaasasime otsingutesse ka koerajuhid ja piirivalve operatiivteenistuse," rääkis Andrejev.
Politseile oli teada, et isikud võivad liikuda sõiduautoga Audi. Kella 21.40 ajal märkasid patrullpolitseinikud seda autot seismas 26. juuli tänaval asuva maja juures. Sõiduki kontrollimise käigus märkasid politseinikud lähenemas kaht meest, üks neist oli tagaotsitav Dmitri, kes koheselt kinni peeti. Teine mees põgenes joostes ning politseinikud jätkasid tema otsimist.
Kella 23.10 ajal märkas Narva politseipatrull teist arestimajast lahkunud meest Fama kaubanduskeskuse juures, mees põgenes politseiautot nähes. Politseinikud järgnesid talle ning mees peeti kinni Hariduse tänaval.
Meeste suhtes on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu põgenemist, kui see on toime pandud vägivallaga.
Samuti alustas politsei sisejuurdluse, et teha kindlaks, kas põgenemist saanuks ära hoida ning kas tuleb muuta arestimaja töökorraldust või turvanõudeid.
26-aastane Artur oli arestimajas seoses mitmete vargustega ja Dmitri seoses narkootiliste ainete käitlemisega. Mõlemad mehed on praegu arestimajas. Politsei leidis üles ka arestimaja töötaja töötõendi.
### Response:
Põgenemisel Narva arestimaja töötajat rünnanud meeste suhtes alustati kriminaalmenetlust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liverpooli omanikud olid Senegali traagilisele hävimisele kiired reageerima, kui 24-aastasele ründetuusale saadetakse järele eralennuk, mis peaks palluri kiiremas korras taas Briti saartele toimetama. Plaan on, et Mane istuks mängus Chelseaga vähemalt pingil, kirjutab Soccernet.ee.
Sel ajal, mil Mane Senegali värve kaitses, on Liverpooli käsi käinud ütlemata kehvasti, kui võidetud on vaid üks kohtumine ning välja on kukutud nii Inglise karikasarjast kui ka liigakarikast. Samuti on saadud valusaid kaotusi ka Premier League'is. | Raskustes Liverpool saadab oma ründestaarile Aafrikasse eralennuki järele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liverpooli omanikud olid Senegali traagilisele hävimisele kiired reageerima, kui 24-aastasele ründetuusale saadetakse järele eralennuk, mis peaks palluri kiiremas korras taas Briti saartele toimetama. Plaan on, et Mane istuks mängus Chelseaga vähemalt pingil, kirjutab Soccernet.ee.
Sel ajal, mil Mane Senegali värve kaitses, on Liverpooli käsi käinud ütlemata kehvasti, kui võidetud on vaid üks kohtumine ning välja on kukutud nii Inglise karikasarjast kui ka liigakarikast. Samuti on saadud valusaid kaotusi ka Premier League'is.
### Response:
Raskustes Liverpool saadab oma ründestaarile Aafrikasse eralennuki järele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlasest mängujuht alustas kohtumist algviisikus ning kogus 30 minutiga 2 punkti (kahesed 0/1, kolmesed 0/2, vabavisked 2/2), 5 lauapalli, 5 korvisöötu, 3 vaheltlõiget, 4 isiklikku viga ja 2 pallikaotust.
Ethnikose edukaim oli 22 punktiga Nikos Kokkalis, Anastasios Antonakis lisas 20 silma. Gregor Arbeti kunagise koduklubi Kavala poolel kogus Andy Mazurczak 19 silma.
Ethnikos on liigatabelis 8 võidu ja 7 kaotusega langenud 7. kohale, Kavala on kogunud 5 võitu ja 9 kaotust ning see annab 16 tiimi hulgas 12. positsiooni.
Saksamaa tugevuselt teises liigas sai neljaks minutiks mängu meie noormängija Henri Drell, kes Baunachi 48:67 kaotusmängus Chemnitzi vastu sai nelja minutiga protokolli kirja vaid ühe pallikaotuse. Baunach on ProA nimelises liigas 5 võidu ja 14 kaotusega 16 meeskonna hulgas 14. kohal.
Kregor Hermet viskas 29 minutiga 8 punkti (kahesed 4/6, kolmesed 0/2), hankis 5 lauapalli ja tegi 4 isiklikku viga ja 2 pallikaotust, kui tema koduklubi Pardinyes-Lleida sai 71:76 kaotuse Mollet' meeskonnalt. Pardinyes-Lleida on Hispaania tugevuselt neljandas liigas oma regioonis 11 võidu ja 3 kaotusega kolmas.
Hiilgemängu tegi samal liigatasemel aga tagamees Robert Valge, kes viskas 89:96 kaotusmängus Valladolidi ülikooli vastu 38 punkti (kahesed 8/14, kolmesed 6/12, vabavisked 4/6), hankis 3 lauapalli ning tegi 3 viga ja 3 pallikaotust. Tema vastu tehti koguni 8 viga. Valge koduklubi Venta De Banos on aga hooajal võitnud vaid ühe mängu ja püsib oma regioonis kindlalt viimasel positsioonil. | Laane klubi sai Kreekas teise järjestikuse kaotuse, Valge viskas Hispaanias 38 punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlasest mängujuht alustas kohtumist algviisikus ning kogus 30 minutiga 2 punkti (kahesed 0/1, kolmesed 0/2, vabavisked 2/2), 5 lauapalli, 5 korvisöötu, 3 vaheltlõiget, 4 isiklikku viga ja 2 pallikaotust.
Ethnikose edukaim oli 22 punktiga Nikos Kokkalis, Anastasios Antonakis lisas 20 silma. Gregor Arbeti kunagise koduklubi Kavala poolel kogus Andy Mazurczak 19 silma.
Ethnikos on liigatabelis 8 võidu ja 7 kaotusega langenud 7. kohale, Kavala on kogunud 5 võitu ja 9 kaotust ning see annab 16 tiimi hulgas 12. positsiooni.
Saksamaa tugevuselt teises liigas sai neljaks minutiks mängu meie noormängija Henri Drell, kes Baunachi 48:67 kaotusmängus Chemnitzi vastu sai nelja minutiga protokolli kirja vaid ühe pallikaotuse. Baunach on ProA nimelises liigas 5 võidu ja 14 kaotusega 16 meeskonna hulgas 14. kohal.
Kregor Hermet viskas 29 minutiga 8 punkti (kahesed 4/6, kolmesed 0/2), hankis 5 lauapalli ja tegi 4 isiklikku viga ja 2 pallikaotust, kui tema koduklubi Pardinyes-Lleida sai 71:76 kaotuse Mollet' meeskonnalt. Pardinyes-Lleida on Hispaania tugevuselt neljandas liigas oma regioonis 11 võidu ja 3 kaotusega kolmas.
Hiilgemängu tegi samal liigatasemel aga tagamees Robert Valge, kes viskas 89:96 kaotusmängus Valladolidi ülikooli vastu 38 punkti (kahesed 8/14, kolmesed 6/12, vabavisked 4/6), hankis 3 lauapalli ning tegi 3 viga ja 3 pallikaotust. Tema vastu tehti koguni 8 viga. Valge koduklubi Venta De Banos on aga hooajal võitnud vaid ühe mängu ja püsib oma regioonis kindlalt viimasel positsioonil.
### Response:
Laane klubi sai Kreekas teise järjestikuse kaotuse, Valge viskas Hispaanias 38 punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trumpi korraldus on tekitanud suurt kära rahvusvaheliselt ja rahvarohkeid proteste USA-s.
"Meie riik vajab kindlaid piire ja äärmist kontrolli, KOHE. Vaadake, mis toimub kogu Euroopas ja tegelikult kogu maailmas -- tohutu segadus!" kirjutas Trump.
Our country needs strong borders and extreme vetting, NOW. Look what is happening all over Europe and, indeed, the world - a horrible mess!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) January 29, 2017
USA lennuväljadel ja teistes paikades, sealhulgas Valge Maja ees on oodata pühapäeval teist protestilainet Trumpi ajutise immigratsioonikeelu vastu, mille föderaalkohus osaliselt blokeeris, andes võimudele korralduse mitte deporteerida kinnipeetud põgenikke ja teisi reisijaid.
Trumpi samm on muret tekitanud ka USA liitlasriikides.
USA presidendi teine säuts oli suunatud tema peamise peksupoisi New York Timesi vastu, mis on karmistanud oma tooni Trumpi suhtes tema ametisseastumise järel.
"Keegi võimekas ja veendumustega peaks VÕLTSUUDISTEGA ja pankrotistuva @nytimesi ära ostma ja juhtima seda õigesti või laskma tal väärikalt hääbuda!"
Somebody with aptitude and conviction should buy the FAKE NEWS and failing @nytimes and either run it correctly or let it fold with dignity!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) January 29, 2017 | Trump kaitses Twitteris "kindlaid piire" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trumpi korraldus on tekitanud suurt kära rahvusvaheliselt ja rahvarohkeid proteste USA-s.
"Meie riik vajab kindlaid piire ja äärmist kontrolli, KOHE. Vaadake, mis toimub kogu Euroopas ja tegelikult kogu maailmas -- tohutu segadus!" kirjutas Trump.
Our country needs strong borders and extreme vetting, NOW. Look what is happening all over Europe and, indeed, the world - a horrible mess!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) January 29, 2017
USA lennuväljadel ja teistes paikades, sealhulgas Valge Maja ees on oodata pühapäeval teist protestilainet Trumpi ajutise immigratsioonikeelu vastu, mille föderaalkohus osaliselt blokeeris, andes võimudele korralduse mitte deporteerida kinnipeetud põgenikke ja teisi reisijaid.
Trumpi samm on muret tekitanud ka USA liitlasriikides.
USA presidendi teine säuts oli suunatud tema peamise peksupoisi New York Timesi vastu, mis on karmistanud oma tooni Trumpi suhtes tema ametisseastumise järel.
"Keegi võimekas ja veendumustega peaks VÕLTSUUDISTEGA ja pankrotistuva @nytimesi ära ostma ja juhtima seda õigesti või laskma tal väärikalt hääbuda!"
Somebody with aptitude and conviction should buy the FAKE NEWS and failing @nytimes and either run it correctly or let it fold with dignity!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) January 29, 2017
### Response:
Trump kaitses Twitteris "kindlaid piire" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | “Otsus lubada Märten Kuusk FC Florasse ei tulnud kergelt. Meil on meeskonnas kaks noort ja perspektiivikat keskkaitsjat, Pürg ja Kuusk ning meil oleks olnud raske tagada mõlemale noorele samal positsioonil piisavalt arenguks vajaminevat mänguaega. Kuigi KTM reegelit arvestades teeb see otsus meie elu keerulisemaks, pidime siiski lähtuma mängija arengu ja Eesti jalgpalli huvidest tervikuna," kommenteeris klubi kodulehele Nõmme Kalju peatreener Sergei Frantsev.
“Tänan Nõmme Kalju juhtkonda, treenereid, mängijaid ja kõiki teisi klubiga seotud inimesi Kaljus veedetud mitmete aastate eest. Tänan, et mõistsite noormängijate mänguaja vajadust ning võimaldasite ülemineku FC Florasse. Soovin kõikidele klubi inimestele ja Nõmme Kalju kogukonnale edu oma edasistes tegemistes," lisas Märten Kuusk.
FC Flora spordidirektori Norbert Hurda sõnul on klubil Märten Kuuse liitumise üle hea meel: “Oleme Märteni tegemisi ja arengut juba mõnda aega huviga jälginud, küll selge teadmisega, et tegu on Nõmme Kalju mängijaga, kuid samal ajal hinnates kõrgelt tema sportlikku potentsiaali. On hea tõdeda, et täna on meil tekkinud võimalus mõelda temast kui mängijast, kes on liitumas FC Floraga. Meie klubis vajab kaitseliin tugevdamist ja usun, et Märten Kuuse sportlikud ja inimlikud omadused on oluliseks täienduseks kaitseliinile ja meeskonnale tervikuna.”
Kahe Eesti tippklubi vahel on ka varasemalt mängijate osas koostööd tehtud kui Kalju ridadesse on Florast tulnud teiste seas Ken Kallaste ja Karl Mööl ning Florasse on siirdunud varasemalt nõmmekate leerist Richard Aland ja Mihkel Ainsalu. | FC Flora hankis Nõmme Kaljust noore keskkaitsja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
“Otsus lubada Märten Kuusk FC Florasse ei tulnud kergelt. Meil on meeskonnas kaks noort ja perspektiivikat keskkaitsjat, Pürg ja Kuusk ning meil oleks olnud raske tagada mõlemale noorele samal positsioonil piisavalt arenguks vajaminevat mänguaega. Kuigi KTM reegelit arvestades teeb see otsus meie elu keerulisemaks, pidime siiski lähtuma mängija arengu ja Eesti jalgpalli huvidest tervikuna," kommenteeris klubi kodulehele Nõmme Kalju peatreener Sergei Frantsev.
“Tänan Nõmme Kalju juhtkonda, treenereid, mängijaid ja kõiki teisi klubiga seotud inimesi Kaljus veedetud mitmete aastate eest. Tänan, et mõistsite noormängijate mänguaja vajadust ning võimaldasite ülemineku FC Florasse. Soovin kõikidele klubi inimestele ja Nõmme Kalju kogukonnale edu oma edasistes tegemistes," lisas Märten Kuusk.
FC Flora spordidirektori Norbert Hurda sõnul on klubil Märten Kuuse liitumise üle hea meel: “Oleme Märteni tegemisi ja arengut juba mõnda aega huviga jälginud, küll selge teadmisega, et tegu on Nõmme Kalju mängijaga, kuid samal ajal hinnates kõrgelt tema sportlikku potentsiaali. On hea tõdeda, et täna on meil tekkinud võimalus mõelda temast kui mängijast, kes on liitumas FC Floraga. Meie klubis vajab kaitseliin tugevdamist ja usun, et Märten Kuuse sportlikud ja inimlikud omadused on oluliseks täienduseks kaitseliinile ja meeskonnale tervikuna.”
Kahe Eesti tippklubi vahel on ka varasemalt mängijate osas koostööd tehtud kui Kalju ridadesse on Florast tulnud teiste seas Ken Kallaste ja Karl Mööl ning Florasse on siirdunud varasemalt nõmmekate leerist Richard Aland ja Mihkel Ainsalu.
### Response:
FC Flora hankis Nõmme Kaljust noore keskkaitsja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise hooaja lõpus sai praktiliselt selgeks, et Antonov ei pikenda Tallinna Levadiaga lepingut. Üheks põhjuseks oli see, et kui meistrivõistlused veel käisid, tundsid mängija vastu huvi välisklubid Euroopast, kirjutab Soccernet.ee.
Mõned kuud enne hooaja lõppu avaldas Taani kõrgliigaklubi Sönderjyske soovi Antonovi ostmiseks, aga Levadia juhtkond keeldus, kuna pidas pakutud üleminekusummat ebapiisavaks. Sellise tasemega klubi huvi sai jalgpallurile siiski heaks motivatsiooniks lääne suunas vaadata.
Talvisel üleminekuperioodil sai Antonov konkreetseid pakkumisi Rootsist, Soomest, Norrast, Poolast ja Austriast. Juttude tasandil tunti huvi Iisraelist ja Hollandist.
Kõige tugevamat huvi tundsid poolakate Chojniczanka ja austerlaste Horn, viimase omanikuks on AC Milani poolkaitsja Keisuke Honda.
Horn paikneb Austria esiliigas kümne meeskonna seas kaheksandal kohal. Liigahooaeg jätkub talvepausi järel 24. veebruaril. | Ilja Antonov jätkab karjääri Austria esiliigas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise hooaja lõpus sai praktiliselt selgeks, et Antonov ei pikenda Tallinna Levadiaga lepingut. Üheks põhjuseks oli see, et kui meistrivõistlused veel käisid, tundsid mängija vastu huvi välisklubid Euroopast, kirjutab Soccernet.ee.
Mõned kuud enne hooaja lõppu avaldas Taani kõrgliigaklubi Sönderjyske soovi Antonovi ostmiseks, aga Levadia juhtkond keeldus, kuna pidas pakutud üleminekusummat ebapiisavaks. Sellise tasemega klubi huvi sai jalgpallurile siiski heaks motivatsiooniks lääne suunas vaadata.
Talvisel üleminekuperioodil sai Antonov konkreetseid pakkumisi Rootsist, Soomest, Norrast, Poolast ja Austriast. Juttude tasandil tunti huvi Iisraelist ja Hollandist.
Kõige tugevamat huvi tundsid poolakate Chojniczanka ja austerlaste Horn, viimase omanikuks on AC Milani poolkaitsja Keisuke Honda.
Horn paikneb Austria esiliigas kümne meeskonna seas kaheksandal kohal. Liigahooaeg jätkub talvepausi järel 24. veebruaril.
### Response:
Ilja Antonov jätkab karjääri Austria esiliigas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võidu võttis teravama finišispurdiga Marit Björgen, kes edestas Ingvild Flugstad Östbergi 0,5 ning Heidi Wengi juba 8,1 sekundiga.
Ühtegi eestlannat 52 startinud sportlase hulgas ei olnud.
Tulemused: 1. Marit Björgen NOR 41.28,8 2. Ingvild Östberg NOR +0,5 3. Heidi Weng NOR +8,1 4. Stina Nilsson SWE +37,0 5. Charlotte Kalla SWE +1.01,2 6. Krista Pärmäkoski FIN +1.12,1 7. Maiken Caspersen Falla NOR +1.36,0 8. Laura Mononen FIN +1.36,6 9. Anne Kyllönen FIN +1.37,0 10. Jessica Diggins USA +1.37,5 | Norralannad võtsid Faluni 15 km ühisstardis kolmikvõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võidu võttis teravama finišispurdiga Marit Björgen, kes edestas Ingvild Flugstad Östbergi 0,5 ning Heidi Wengi juba 8,1 sekundiga.
Ühtegi eestlannat 52 startinud sportlase hulgas ei olnud.
Tulemused: 1. Marit Björgen NOR 41.28,8 2. Ingvild Östberg NOR +0,5 3. Heidi Weng NOR +8,1 4. Stina Nilsson SWE +37,0 5. Charlotte Kalla SWE +1.01,2 6. Krista Pärmäkoski FIN +1.12,1 7. Maiken Caspersen Falla NOR +1.36,0 8. Laura Mononen FIN +1.36,6 9. Anne Kyllönen FIN +1.37,0 10. Jessica Diggins USA +1.37,5
### Response:
Norralannad võtsid Faluni 15 km ühisstardis kolmikvõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigi toimimise alused on maa-ala, kus riik eksisteerib ja inimesed, kes moodustavad elanikkonna. Elanikkonna põhikoosseis moodustub kodanikest, kellele on riigi poolt loodud nii privileegid (ehk õigused) kui ka nendega kaasnevad kohustused.
Üks kohustus kodakondsusest tulenevate õiguste eest on näiteks jääda ustavaks põhiseaduslikule korrale.
Sellest tulenevalt on iga riik kehtestanud kodakondsuse saamiseks teatud nõuded neile, kes ei ole sünnijärgsed kodanikud. Eestis on selline nõue näiteks keele- ja kodakondsuseksami sooritamine, mis näitab inimeste võimet suhelda riigikeeles ning nende teadlikkust Eesti ajaloost, kultuurist ja põhiseadusest.
Selline poliitiline suund on olnud valitsev alates taasiseseisvumisest, kuid nüüd on tekkimas ohupilved ja puhumas uued tuuled. Väga halvad tuuled.
Vähem kui kolme kuu möödudes uue valitsuse ametisseastumisest on peaminister Jüri Ratas võtnud sõna kodakondsuspoliitika muutmiseks ehk nullkodakondsuse kehtestamiseks.
Uue valitsuse moodustamisest, st alates läinud novembrist on toimunud rohkem muudatusi riiklike aluspõhimõtete rikkumiseks kui ühegi teise valitsuse jooksul. Alustades uuest õigusabiseadusest, millega tagatakse õigusabitaotluste tõlkimine maksumaksja kulul ning lõpetades sooviga kaotada nõue õpetada muukeelsetes koolides vähemalt 60 protsendi ulatuses eesti keeles.
Vähem kui kolme kuu möödudes uue valitsuse ametisseastumisest on peaminister Jüri Ratas aga võtnud sõna kodakondsuspoliitika muutmiseks ehk nullkodakondsuse kehtestamiseks. Kui selline ettepanek kostuks Jevgeni Ossinovski suust, oleks see ehk isegi mõistetav (kuigi ka sotsiaaldemokraadid tahaksid ja toetavad seda), kuid niinimetatud ”muutunud” Keskerakonna uue juhi poolt kõlab see õõvastavalt.
Tegelikult tõestab see aga, et Keskerakond on täpselt samasugune nagu Savisaare ajastul ning sisult on tegu venemeelse parteiga, kes sõltub valimistel muukeelsetest mitte-eestlastest.
Ma tuletaksin kõigile riigikogulastele – eriti Keskerakonna fraktsiooni liikmetele – meelde, et me oleme andnud ametivande, millega oleme lubanud jääda ustavaks põhiseaduslikule korrale. Seega peame oma töös tagama Eesti kui rahvusriigi säilimise koos oma keele, kultuuri ja rahvusega. Kõik tegevused ja avaldused, mis lähevad vastuollu antud põhimõttega, on ametivande rikkumine.
Võib vaid spekuleerida, millisele poolele lähevad isikud, kes pole aastakümnete jooksul soovinud ega tahtnud Eesti kodakondsust ning saavad selle vaid ühe erakonna huvidest lähtuvate otsuste tulemusel.
Kui teostatavat poliitikat hakkab juhtima võimuahnus ja sõltuvus teatud huvigruppidest, ei tohi sellisel erakonnal ega selle parlamendiliikmetel olla kohta riigitüüri juures.
Eesti Vabariigis elab eestlasi vaid veidi üle 900 000 inimese. Alla miljoni! Mitte-eestlaste osakaal on 25 protsenti. 2016. algul elas Eestis alaliselt ligi 80 000 kodakondsuseta isikut ja enamusele neist sooviks uus peaminister kandikul kinkida kodakondsuse, sest sellest sõltub otseselt Keskerakonna valijaskond. Kuid sedagi vaid helesinises unistuses, sest mitu märki näitab uue, Venemaa huvidest lähtuva erakonna loomise võimalust.
Võib vaid spekuleerida, millisele poolele lähevad isikud, kes pole aastakümnete jooksul soovinud ega tahtnud Eesti kodakondsust ning saavad selle vaid ühe erakonna huvidest lähtuvate otsuste tulemusel.
See on ohtlik Eesti iseseisvusele, seda ei tohi aktsepteerida ning seda tuleb takistada kõikide võimalike vahenditega.
Hea valitsusjuht, tuleta meelde oma kohustust ja ametivannet: meie eesmärk on eestluse ehk rahvusriigi kaitsmine ning arendamine, mitte poliitiline künism.
Autor on riigikogu liige ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Jaak Madison: senine kodakondsuspoliitika on riikliku iseseisvuse alustala | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigi toimimise alused on maa-ala, kus riik eksisteerib ja inimesed, kes moodustavad elanikkonna. Elanikkonna põhikoosseis moodustub kodanikest, kellele on riigi poolt loodud nii privileegid (ehk õigused) kui ka nendega kaasnevad kohustused.
Üks kohustus kodakondsusest tulenevate õiguste eest on näiteks jääda ustavaks põhiseaduslikule korrale.
Sellest tulenevalt on iga riik kehtestanud kodakondsuse saamiseks teatud nõuded neile, kes ei ole sünnijärgsed kodanikud. Eestis on selline nõue näiteks keele- ja kodakondsuseksami sooritamine, mis näitab inimeste võimet suhelda riigikeeles ning nende teadlikkust Eesti ajaloost, kultuurist ja põhiseadusest.
Selline poliitiline suund on olnud valitsev alates taasiseseisvumisest, kuid nüüd on tekkimas ohupilved ja puhumas uued tuuled. Väga halvad tuuled.
Vähem kui kolme kuu möödudes uue valitsuse ametisseastumisest on peaminister Jüri Ratas võtnud sõna kodakondsuspoliitika muutmiseks ehk nullkodakondsuse kehtestamiseks.
Uue valitsuse moodustamisest, st alates läinud novembrist on toimunud rohkem muudatusi riiklike aluspõhimõtete rikkumiseks kui ühegi teise valitsuse jooksul. Alustades uuest õigusabiseadusest, millega tagatakse õigusabitaotluste tõlkimine maksumaksja kulul ning lõpetades sooviga kaotada nõue õpetada muukeelsetes koolides vähemalt 60 protsendi ulatuses eesti keeles.
Vähem kui kolme kuu möödudes uue valitsuse ametisseastumisest on peaminister Jüri Ratas aga võtnud sõna kodakondsuspoliitika muutmiseks ehk nullkodakondsuse kehtestamiseks. Kui selline ettepanek kostuks Jevgeni Ossinovski suust, oleks see ehk isegi mõistetav (kuigi ka sotsiaaldemokraadid tahaksid ja toetavad seda), kuid niinimetatud ”muutunud” Keskerakonna uue juhi poolt kõlab see õõvastavalt.
Tegelikult tõestab see aga, et Keskerakond on täpselt samasugune nagu Savisaare ajastul ning sisult on tegu venemeelse parteiga, kes sõltub valimistel muukeelsetest mitte-eestlastest.
Ma tuletaksin kõigile riigikogulastele – eriti Keskerakonna fraktsiooni liikmetele – meelde, et me oleme andnud ametivande, millega oleme lubanud jääda ustavaks põhiseaduslikule korrale. Seega peame oma töös tagama Eesti kui rahvusriigi säilimise koos oma keele, kultuuri ja rahvusega. Kõik tegevused ja avaldused, mis lähevad vastuollu antud põhimõttega, on ametivande rikkumine.
Võib vaid spekuleerida, millisele poolele lähevad isikud, kes pole aastakümnete jooksul soovinud ega tahtnud Eesti kodakondsust ning saavad selle vaid ühe erakonna huvidest lähtuvate otsuste tulemusel.
Kui teostatavat poliitikat hakkab juhtima võimuahnus ja sõltuvus teatud huvigruppidest, ei tohi sellisel erakonnal ega selle parlamendiliikmetel olla kohta riigitüüri juures.
Eesti Vabariigis elab eestlasi vaid veidi üle 900 000 inimese. Alla miljoni! Mitte-eestlaste osakaal on 25 protsenti. 2016. algul elas Eestis alaliselt ligi 80 000 kodakondsuseta isikut ja enamusele neist sooviks uus peaminister kandikul kinkida kodakondsuse, sest sellest sõltub otseselt Keskerakonna valijaskond. Kuid sedagi vaid helesinises unistuses, sest mitu märki näitab uue, Venemaa huvidest lähtuva erakonna loomise võimalust.
Võib vaid spekuleerida, millisele poolele lähevad isikud, kes pole aastakümnete jooksul soovinud ega tahtnud Eesti kodakondsust ning saavad selle vaid ühe erakonna huvidest lähtuvate otsuste tulemusel.
See on ohtlik Eesti iseseisvusele, seda ei tohi aktsepteerida ning seda tuleb takistada kõikide võimalike vahenditega.
Hea valitsusjuht, tuleta meelde oma kohustust ja ametivannet: meie eesmärk on eestluse ehk rahvusriigi kaitsmine ning arendamine, mitte poliitiline künism.
Autor on riigikogu liige ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Jaak Madison: senine kodakondsuspoliitika on riikliku iseseisvuse alustala |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljas sõdur sai viga helikopteri avariimaandumisel. Lennumasin ei saanud lendu jätkata ja hävitati.
USA keskväejuhatuse avalduses on öeldud, et surma sai 14 terroriorganisatsiooni Jeemeni haru, Araabia poolsaare Al-Qaeda (AQAP) võitlejat, nende seas kolm AQAP-i juhtliiget.
Ründekopterid Apache andsid esmalt piirkonnale õhulöögi ja toimetasid seejärel sinna eriüksuslased. Tegemist oli kolmanda sarnase maismaalahinguga Jeemenis.
Kohalik Jeemeni ametiisik teatas varem 41 Al-Qaeda džihadisti surmast, lisades, et hukkusid ka 16 tsiviilisikut -- kaheksa naist ja kaheksa last.
"Meid kurvastab väga ühe oma eliitvägede sõduri surm." ütles USA keskväejuhatuse ülem kindral Joseph Votel.
Sõjaväeametnike sõnul ei teatata ohvri nime enne, kui on teavitatud tema sugulasi.
Sõjaväevõimud märkisid varem, et operatsiooni käigus saadi teavet, mis võimaldavad heita pilku tulevaste terrorirünnakute kavandamisse.
Ametiisikute sõnul on sarnased operatsioonid varem andnud luureteavet Al-Qaeda logistika, värbamise ja rahastamise kohta.
Al-Qaeda ja äärmusrühmitus ISIS on ära kasutanud võimuvaakumit, mis on tingitud kaks aastat kestnud konfliktist Jeemeni valitsuse ja huthi šiiamässuliste vahel, eriti riigi lõuna- ja kaguosas.
Jeemeni konfliktis on hukkunud üle 7400 inimese sestsaadik, kui sellesse 2015. aasta märtsis sekkus president Abedrabbo Hadi toetuseks Saudi Araabia juhitav koalitsioon.
Kuid ÜRO humanitaarabikoordinaator Jamie McGoldrick on öelnud, et surnud võib olla 10 000 tsiviilisikut.
Jeemeni läänerannikul hukkus kokkupõrgetes rohkem kui sada inimest
Jeemeni valitsusvägede ja huthi šiiamässuliste vahelistes kokkupõrgetes riigi läänerannikul on viimase 24 tunni jooksul hukkunud enam kui sada inimest, teatasid ametnikud pühapäeval.
Vähemalt 90 huthi surnukeha toimetati Hodeida haiglasse, mis on mässuliste kontrolli all. Üheksateistkümne hukkunud valitsusvägede sõduri surnukehad toimetati Adenisse.
Jeemeni valitsusväed jätkavad šiiamässuliste ägeda vastupanu kiuste edasitungi Punase mere äärses Mokha linnas, ütles sõjaväeametnik laupäeval.
President Abedrabbo Mansour Hadile lojaalsed väed hõivasid reedel Saudi Araabia juhitava koalitsiooni toetusel linnas politsei peakorteri ja mitu ümbritsevat tänavat, ütles ametnik.
Mokhas on kestnud ohvriterohke sõjategevus alates valitsusvägede pealetungi algusest umbes kolm nädalat tagasi. Lojalistide pealetungi eesmärk on tõrjuda mässulised ja nende liitlased välja Jeemeni Punase mere ranniku lõunaosast.
Mokha oli 19. sajandil aset leidnud Adeni ja Hodeida esiletõusuni Jeemeni tähtsaim sadam ning oluline kohviekspordikeskus. | Jeemeni operatsioonis hukkus vähemalt 14 džihadisti ja üks USA sõdur | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljas sõdur sai viga helikopteri avariimaandumisel. Lennumasin ei saanud lendu jätkata ja hävitati.
USA keskväejuhatuse avalduses on öeldud, et surma sai 14 terroriorganisatsiooni Jeemeni haru, Araabia poolsaare Al-Qaeda (AQAP) võitlejat, nende seas kolm AQAP-i juhtliiget.
Ründekopterid Apache andsid esmalt piirkonnale õhulöögi ja toimetasid seejärel sinna eriüksuslased. Tegemist oli kolmanda sarnase maismaalahinguga Jeemenis.
Kohalik Jeemeni ametiisik teatas varem 41 Al-Qaeda džihadisti surmast, lisades, et hukkusid ka 16 tsiviilisikut -- kaheksa naist ja kaheksa last.
"Meid kurvastab väga ühe oma eliitvägede sõduri surm." ütles USA keskväejuhatuse ülem kindral Joseph Votel.
Sõjaväeametnike sõnul ei teatata ohvri nime enne, kui on teavitatud tema sugulasi.
Sõjaväevõimud märkisid varem, et operatsiooni käigus saadi teavet, mis võimaldavad heita pilku tulevaste terrorirünnakute kavandamisse.
Ametiisikute sõnul on sarnased operatsioonid varem andnud luureteavet Al-Qaeda logistika, värbamise ja rahastamise kohta.
Al-Qaeda ja äärmusrühmitus ISIS on ära kasutanud võimuvaakumit, mis on tingitud kaks aastat kestnud konfliktist Jeemeni valitsuse ja huthi šiiamässuliste vahel, eriti riigi lõuna- ja kaguosas.
Jeemeni konfliktis on hukkunud üle 7400 inimese sestsaadik, kui sellesse 2015. aasta märtsis sekkus president Abedrabbo Hadi toetuseks Saudi Araabia juhitav koalitsioon.
Kuid ÜRO humanitaarabikoordinaator Jamie McGoldrick on öelnud, et surnud võib olla 10 000 tsiviilisikut.
Jeemeni läänerannikul hukkus kokkupõrgetes rohkem kui sada inimest
Jeemeni valitsusvägede ja huthi šiiamässuliste vahelistes kokkupõrgetes riigi läänerannikul on viimase 24 tunni jooksul hukkunud enam kui sada inimest, teatasid ametnikud pühapäeval.
Vähemalt 90 huthi surnukeha toimetati Hodeida haiglasse, mis on mässuliste kontrolli all. Üheksateistkümne hukkunud valitsusvägede sõduri surnukehad toimetati Adenisse.
Jeemeni valitsusväed jätkavad šiiamässuliste ägeda vastupanu kiuste edasitungi Punase mere äärses Mokha linnas, ütles sõjaväeametnik laupäeval.
President Abedrabbo Mansour Hadile lojaalsed väed hõivasid reedel Saudi Araabia juhitava koalitsiooni toetusel linnas politsei peakorteri ja mitu ümbritsevat tänavat, ütles ametnik.
Mokhas on kestnud ohvriterohke sõjategevus alates valitsusvägede pealetungi algusest umbes kolm nädalat tagasi. Lojalistide pealetungi eesmärk on tõrjuda mässulised ja nende liitlased välja Jeemeni Punase mere ranniku lõunaosast.
Mokha oli 19. sajandil aset leidnud Adeni ja Hodeida esiletõusuni Jeemeni tähtsaim sadam ning oluline kohviekspordikeskus.
### Response:
Jeemeni operatsioonis hukkus vähemalt 14 džihadisti ja üks USA sõdur |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniiril kolmandana paigutatud eestlanna sai pühapäeval peetud finaalis 1,5 tunniga 6:4, 7:6(5) jagu seitsmendana paigutatud serblannast Ivana Jorovicist (WTA 148.). | Anett Kontaveit võitis 60 000 dollari turniiri Prantsusmaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiril kolmandana paigutatud eestlanna sai pühapäeval peetud finaalis 1,5 tunniga 6:4, 7:6(5) jagu seitsmendana paigutatud serblannast Ivana Jorovicist (WTA 148.).
### Response:
Anett Kontaveit võitis 60 000 dollari turniiri Prantsusmaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ringsüsteemis toimunud võistlusel sai Epp Mäe võidud norralanna Iselin Maria Moen Solheimi (10:0), valgevenelanna Natalia Lanko (10:0) ja ungarlanna Zsanett Nemethi (7:0) üle, ainus kaotus tuli Eesti neiul vastu võtta prantslannalt Cynthia Vescan'ilt (1:4).
Sellega tagas Epp Mäe turniiril siiski esikoha, sest prantslanna Vescan kaotas viimases kohtumises norralanna Solheimile.
Veebruaris on Epp Mäe võistlemas Rootsis Klippani turniiril ja 12. märtsil Rakveres Eesti meistrivõistlustel.
Tänavused olulisemad võistlused maadluses on maikuus Serbias toimuvad Euroopa meistrivõistlused ja maailmameistrivõistlused, mis peetakse augustis Prantsusmaal. | Epp Mäe võitis maadlusturniiri Pariisis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ringsüsteemis toimunud võistlusel sai Epp Mäe võidud norralanna Iselin Maria Moen Solheimi (10:0), valgevenelanna Natalia Lanko (10:0) ja ungarlanna Zsanett Nemethi (7:0) üle, ainus kaotus tuli Eesti neiul vastu võtta prantslannalt Cynthia Vescan'ilt (1:4).
Sellega tagas Epp Mäe turniiril siiski esikoha, sest prantslanna Vescan kaotas viimases kohtumises norralanna Solheimile.
Veebruaris on Epp Mäe võistlemas Rootsis Klippani turniiril ja 12. märtsil Rakveres Eesti meistrivõistlustel.
Tänavused olulisemad võistlused maadluses on maikuus Serbias toimuvad Euroopa meistrivõistlused ja maailmameistrivõistlused, mis peetakse augustis Prantsusmaal.
### Response:
Epp Mäe võitis maadlusturniiri Pariisis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti tuli avapoolajal välja 0:3 kaotusseisust, vaheajaks oli seis 3:3. Teisel poolajal lõi aga Saksamaa kaks väravat ja sinisärgid suutsid vastata vaid ühega, kirjutab Soccernet.ee.
Täna kohtuvad valikgrupi viimases mängus Armeenia ja Läti. Enne seda on punktiseis järgmine: Armeenia 6, Läti ja Saksamaa 4, Eesti 0.
Saksamaa - Eesti 5:4 (3:3)
2. Stefan Winkel, 3. Adam Fiedler, 8. Eduard Nickel, 26. Timo Heinze, 31. Durim Elezi - 13., 16. Vladislav Tšurilkin, 19. Martin Taska, 33. Maksim Aleksejev | Saalijalgpallikoondis tuli välja 0:3 seisust, kuid kaotas lõpuks siiski | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti tuli avapoolajal välja 0:3 kaotusseisust, vaheajaks oli seis 3:3. Teisel poolajal lõi aga Saksamaa kaks väravat ja sinisärgid suutsid vastata vaid ühega, kirjutab Soccernet.ee.
Täna kohtuvad valikgrupi viimases mängus Armeenia ja Läti. Enne seda on punktiseis järgmine: Armeenia 6, Läti ja Saksamaa 4, Eesti 0.
Saksamaa - Eesti 5:4 (3:3)
2. Stefan Winkel, 3. Adam Fiedler, 8. Eduard Nickel, 26. Timo Heinze, 31. Durim Elezi - 13., 16. Vladislav Tšurilkin, 19. Martin Taska, 33. Maksim Aleksejev
### Response:
Saalijalgpallikoondis tuli välja 0:3 seisust, kuid kaotas lõpuks siiski |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie majandussuhete täismahus arendamiseks on tarvis luua vastav kliima ning õigusraamistik, see omakorda nõuab sanktsioonide tühistamist," ütles Novikov meediale.
Putini ja Trumpi sõnul võib majandussidemete taastamine anda lisatõuke kahepoolsete suhete samm-sammulise ja jätkusuutlikule arengule, sõnas Kreml varem avalduses. Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov rõhutas omakorda, et Venemaale kehtestatud sanktsioonide küsimust Trump ja Putin ei arutatud.
Laupäeval toimunud telefonikõne oli ametlikult esimene vestlus Trumpi ja Putini vahel pärast Trumpi saamist USA presidendiks.
Kossatšov: Vene-USA võivad luua uue koostööformaadi
Telefonivestlus Trumpi ja Putini vahel annab lootust, et kaks riiki jõuavad uue koostööformaadini, sõnas Vene parlamendi ülemkoja föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov pühapäeval.
"Ma tahaksin uskuda, et selle väikese teemaderingi taga, mida nad arutasid, on kahepoolne ja mitte kõigest meie soov jõuda uue koostööformaadini, huvi partnerluse mitte rivaalitsemise vastu," kirjutas Kossatšov Facebookis. | Duuma: majandussuhete taastamine USAga vajab sanktsioonide tühistamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie majandussuhete täismahus arendamiseks on tarvis luua vastav kliima ning õigusraamistik, see omakorda nõuab sanktsioonide tühistamist," ütles Novikov meediale.
Putini ja Trumpi sõnul võib majandussidemete taastamine anda lisatõuke kahepoolsete suhete samm-sammulise ja jätkusuutlikule arengule, sõnas Kreml varem avalduses. Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov rõhutas omakorda, et Venemaale kehtestatud sanktsioonide küsimust Trump ja Putin ei arutatud.
Laupäeval toimunud telefonikõne oli ametlikult esimene vestlus Trumpi ja Putini vahel pärast Trumpi saamist USA presidendiks.
Kossatšov: Vene-USA võivad luua uue koostööformaadi
Telefonivestlus Trumpi ja Putini vahel annab lootust, et kaks riiki jõuavad uue koostööformaadini, sõnas Vene parlamendi ülemkoja föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov pühapäeval.
"Ma tahaksin uskuda, et selle väikese teemaderingi taga, mida nad arutasid, on kahepoolne ja mitte kõigest meie soov jõuda uue koostööformaadini, huvi partnerluse mitte rivaalitsemise vastu," kirjutas Kossatšov Facebookis.
### Response:
Duuma: majandussuhete taastamine USAga vajab sanktsioonide tühistamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alex Alegria viis Betisi 75. minutil ette, uruguaylane Luis Suarez viigistas mänguseisu kohtumise viimasel minutil. Sealjuures jättis peakohtunik lugemata Barcelona kindla värava, olles arvamusel, et pall ei ületanud väravajoont.
Laupäeval pidi ühe punktiga koju naasma ka Madridi Atletico, kes ei suutnud enamat 0:0 viigist Alavesi vastu.
La Liga tabelis on Barcelona liidrist Madridi Realist ühe punkti kaugusel, kuid pealinna meeskonnal on kaks mängu vähem pidamata. | Barcelona ei suutnud tabeli keskmiku vastu viigist enamat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alex Alegria viis Betisi 75. minutil ette, uruguaylane Luis Suarez viigistas mänguseisu kohtumise viimasel minutil. Sealjuures jättis peakohtunik lugemata Barcelona kindla värava, olles arvamusel, et pall ei ületanud väravajoont.
Laupäeval pidi ühe punktiga koju naasma ka Madridi Atletico, kes ei suutnud enamat 0:0 viigist Alavesi vastu.
La Liga tabelis on Barcelona liidrist Madridi Realist ühe punkti kaugusel, kuid pealinna meeskonnal on kaks mängu vähem pidamata.
### Response:
Barcelona ei suutnud tabeli keskmiku vastu viigist enamat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ja avanäituste kohta kirjutatut sirvides jäävad silma käsitused ERMist kui eestlaste või laiemalt Eesti inimeste lugude jutustajast ning seda raamistavad arutelud rahvusmuuseumi võimalikkusest, võimalustest ja väljakutsetest tänapäeva maailmas. Soome-ugri keelesuguluse ideega kokku köidetud rahvastel on selles mudelis oma kindel roll. Nende iseolemine on nüüdseks juba rohkem kui saja aasta vältel toiminud eestlastele omamoodi peeglina, kuhu vaatamine on kinnitanud usku omaenda eksistentsi ja toitnud rahvuslikku müüdiloomet.
ERMi soome-ugri püsinäitusel "Uurali kaja" ei saa keelesuguluse teesist üle ega ümber ja ometi ei dikteeri see ekspositsiooni ülesehituse loogikat. 1 Näituse kuraatorid on teinud ja koostöös arhitektide, disainerite ja kunstnikega vaatajateni toonud rea põhimõttelisi valikuid, mille kaudu avaneb soome-ugri temaatika ning Teise representeerimise problemaatika mitmetahulisus. Siinkohal käsitlen mõningaid neist valikutest ning selle kaudu arhitektide, kujundajate ja kuraatorite sisulise koostöö olulisust ja võimalikkust muuseumipraktikas.
Ideoloogiline eeskoda. "Uurali kaja“ kujundus näib jaotavat püsinäituse kaheks osaks. Esimeses osas, mida võiks nimetada ideoloogiliseks eeskojaks, selgitatakse teadlaste ja teiste väljaspool seisjate soome-ugri kultuuri puudutavaid üldistavaid teooriaid ja tõlgendusi. Teises pooles, inimeste maailma esituses, on lähtutud kultuurisisesest ehk eemilisest vaatepunktist, süüvitud soome-ugri rahvaste elukorraldusse nii, nagu see avaneb nende rahvaste liikmete tegude, ainelise ja vaimse kultuuri kaudu. Jaotus on kooskõlas antropoloogilises teoorias olulise kultuurile väljast- ja seestpoolt lähenemise eristamisega.
Näituse esimeste saalide minimalistlik esteetika erineb silmatorkavalt soome-ugri püsinäituse ülejäänud ruumidest, kus vaataja uputatakse meelelistesse stseenidesse uurali rahvaste elust. Ideoloogilises eeskojas näib eesmärgiks olevat aga kriitilise distantsi loomine. Külastaja leiab end esimesena heledast linnulauluga täidetud saalist, mille ühel seinal kõrgub keelte sugulussuhteid kujutav uurali keelepuu ning teisel neid keeli kõnelevate (mõnel juhul ka kõnelenud) rahvaste kaart.
Samast laskub kõrge trepp järgmisesse, tumedates toonides ruumi. Selle üksikud väljavalgustatud vitriinid, seinatekstid ja ekraanid võtavad kokku soome-ugri mõtteloo, alates esimestest põhjarahvaste kirjeldustest (V sajand) ja keelesarnasuste märkamisest (XVIII sajand) etnofuturismini (1980ndate lõpp). Eraldi ekraanidel saab tutvuda geneetikute leidudega, mis ei toeta teooriat soomeugrilaste Uurali algkodust, ning videomaterjalidega ERMi töötajate viimaste aastate ekspeditsioonidelt.
Ideoloogilises eeskojas laotatakse külastaja ette erinevad, isegi vastandlikud vaated soome-ugri keelesugulusele ning nende kütked ühiskondlik-poliitiliste oludega. Napp kujundus ja sõnalise informatsiooni ülekaal näivad edastavat sõnumit, et keelepuu mudel, selle ülekanded teistesse eluvaldkondadesse, aga niisamuti ka etnogeneesi kaardid esindavad analüütilist vaatepunkti kultuurile. Soomeugrilasteks kutsutud inimesed ja rahvad on olemas ja elavad oma elu sellest hoolimata, kuidas keeleteadlased ja geneetikud neid kategoriseerivad või soomeugrilaste rahvusriikides hõimuideesse suhtutakse.
Siit koorub välja seegi, et soomeugrilaste keele- ja meelesuguluse teesist on tänapäeval saanud tööriist individuaalses ja kollektiivses identiteediloomes, teadlik ellujäämisstrateegia ning loomemeetod. Soomeugrilased ei ole pelgalt teadlaste uurimisobjekt, vaid ka ise teadlased ja teoreetikud, pärimuskultuurist inspireeritud ning seda mõtestavad ja kasutavad kunstnikud ja praktikud. Sestap on näitusel kõrvuti eksponeeritud XVIII–XIX sajandi vahetusest pärinev pihtkasukas Ungarist ning praeguse komi kunstniku Juri Lissovski etnofuturistlik pesulaud ja pesukurikas.
Vaatepunktide paljususele viitab ka soome-ugri püsinäituse pealkiri "Uurali kaja". Kaja on peegelduv heli, mis eristub allikast ja jõuab selle juurde tagasi. Kui allikas on ühtaegu nii müütiline kui ka teaduslik, nagu näituse saatetekstis tabavalt märgitakse soomeugrilaste Uurali algkodu kohta, kutsub see eri diskursustega mängima.
Inimeste maailm. Ideoloogilisest eeskojast, soome-ugri mõtteloo ja geneetika vahelt, viib sinine valgusjõgi inimeste maailma, permi, volga, läänemeresoome ja põhjarahvaste juurde. Ruume ühendavad labürintjad koridorid kulgevad otsekui maastikureljeefi pidi üles ja alla, võimaldades vaadata näitust mitmelt tasapinnalt. Kontseptuaalselt seovad väljapaneku osi põhimised antropoloogilised kategooriad: eelkõige sugupool, (siirde)riitused, vahetustegevus, sugulus- ja hõimusuhted ning kultuurikontaktid. Esemete ümber loodud keskkond on ühtaegu totaalne ja kultuuritundlikult sopiline. Peeter Lauritsa fotopanoraamid ja Taavi Tulevi heliinstallatsioon seovad kokku näitusesaali mahutatud rahvad ning mähivad külastaja endasse, kandes ta metsast külatänavale, mere äärde ja Arktika valgetele väljadele.
Komi tare või karjala sauna rekonstruktsioonis on järgitud etnograafilist muuseumitraditsiooni. Nende kombineerimine praeguste tehniliste võimalustega on andnud tulemuseks multisensoorse ruumi, kus helid ja pildid äratavad soovi nuusutada, haista ja maitsta. Komi tares, kus ahjus hõõguvad söed ja kostab tuttavaid köögis talitamise hääli, tahtsin instinktiivselt käed soojale ahjule asetada. Peaaegu kõigisse ehitistesse saab sisse astuda, sest seal ei toimeta elutud mannekeenid. Permi rahvaste juurest viib sild volga rahvaste saali ning silla ühes otsas seisab udmurdi pruut, teises mari peig, et tähistada ajaloolisi sidemeid nende rahvaste vahel. Kujundusega on rõhutatud, et kultuurid ei ole hermeetilised saarekesed, ning toodud välja argikultuuris nii olulised detailid: rohkem abielusidemeid on aegade jooksul sõlmitud just udmurdi naiste ja mari meeste, mitte aga udmurdi meeste ja mari naiste vahel.
Põhimõttelise valikuna näib seegi, et vanemad esemed on eksponeeritud kõrvuti uuematega ning uus on äratuntavalt uus, tööstuslikult toodetud või tehismaterjalidest valmistatud. Võime kohaneda ja uut vanaga lõimida kõneleb praegusest ajast ja elujõust. Elu jätkumise teema sisaldub vaikimisi ka meeste ja naiste rollile ja suhetele keskendumises ning abielu institutsiooni põhjalikus käsitlemises. Handi metsalaagris ripuvad päevahäll ja ööhäll, mis tõid meelde inuiti ja indiaani filmitegijad, kes vastanduvad valgete loodud kujutelmale viimasest mohikaanlasest muu hulgas selle kaudu, et kujutavad oma teostes lapsi ja laste läbikäimist vanavanematega. 2
"Uurali kaja“ kõneleb aga ka põlisrahvaste eksistentsi haprusest. Soomeugrilaste kujutamist neile ajalooliselt omastes elupaikades saab pidada romantiseerivaks ja kritiseerida, sest see jätab tähelepanuta ning võib-olla isegi välistab soome-ugri iseolemise jätkumise linnakeskkonnas. Selles võib aga näha osutust sellesama elukeskkonna mattumisele laienevate sadamate, nafta- ja gaasimaardlate alla. Näitusel kasvab ohu ja ohustatuse tunne volga rahvaste juurest läänemeresoomlasteni jõudes ning kulmineerub hämaras põhjarahvaste saalis, kus uluvad hundid ja teispoolsus on käegakatsutav. Näib, et jällegi mitte juhuslikult on viimaseks läänemeresoome rahvaks enne põhjarahvaid nüüdseks peaaegu kadunud liivlased.
ERMi soome-ugri püsinäitusele valitud rahvaid ühendab oma riigi puudumine. Eestlasi väljapanekult ei leia ning ungarlastele ja soomlastele on viidatud möödaminnes. Omariikluseta rahvastele pühendumisega võtab "Uurali kaja" endale tahes-tahtmata eestkõneleja rolli. See muudab suhte hõimlastega hierarhiliseks, aga kasvatab ka näitusetegijate vastutust representeerivate soome-ugri rahvaste ees. Soome-ugri püsinäituse õnnestumise üheks indikaatoriks võibki pidada seda, kas näitusel kujutatud rahvaste esindajad tunnevad end väljapanekus ära. Oleks huvitav teada, kas tunnevad.
Animeeritud Teine. ERMi Eesti püsinäitus ja "Uurali kaja" erinevadki üksteisest põhimõtteliselt selle poolest, et kui esimesel kujutavad Eesti elanikud iseendid ning tõlgendavad oma maa ja rahva minevikku, siis soome-ugri näitusel eksponeeritakse teisi maid ja rahvaid. Teise representeerimisega käib kaasas rida erisusi. Näiteks leiab Eesti püsinäituselt lavastuslikke filme (režissöör Marko Raat), kus näitlejad annavad ajalooallikatele inimese keha ja hääle (nt kehastuvad XVII sajandil toimunud nõiaprotsessi osalisteks). 3 Lavastuslike filmide formaadi kasutamisel soome-ugri näituse kontekstis tõstatuks teravalt autentsuse ja stereotüüpide küsimus: kes keda esitab või mängib ja kuidas, milliste atribuutide toel?
Just Teise representeerimise eetiliste dilemmade taustal on huvitav "Uurali kaja" tegijate otsus kasutada dokumentaalfilmide kõrval animafilme, mis põhinevad soome-ugri rahvaste rahvajuttudel. Filme on kokku üheksa, igaüks isesuguse käekirjaga ja eri autori tehtud (Heiki Ernits, Kristjan Holm, Martinus Klemet, Mait Laas, Mattias Mälk, Ülo Pikkov, Olga Pärn, Priit Pärn, Priit Tender, Valter Uusberg). Ühtsuse loovad ülesehitus, hillitsetud värvigamma ja eksponeerimisviis. Filmid on projitseeritud läbikumavatele klaasseintele, mistõttu need peegelduvad ka seintele ja põrandale ning saavad nii kujunduse osaks. Liikuvat pilti täiendab jutustaja hääl selle rahva keeles, kelle rahvajutuga on tegemist, ning võimalusel ka vastav rahvamuusika. Alles filmi lõpus esitatakse süžee kokkuvõtlikult eesti, inglise ja vene keeles. Vaataja on seega pildi ja heli meelevallas, mis ärgitab tähelepanelikult kuulama ja tuttava kõlaga sõnu otsima.
Animafilm, nagu küll igasugune kunstiteos, on samaaegselt subjektiivne ja üldistav. See ei tähenda, nagu ei peaks Teisest animafilmi tehes püüdlema kultuuritundlikkuse poole, kuid mänguruumi on kindlasti rohkem. Erinevalt fotost või videost ei saa animatsioon kiretule dokumenteerimisele isegi mitte pretendeerida, vaid selle suhe reaalsusega on alati silmatorkavalt nihkes. Animatsiooni nõtkus on vanade rahvajuttude sageli isevärki loogikale vääriline vastane ja nii saab välja sõeluda ajatu iva. Ekspositsiooni struktureerivast sugupoole temaatikast lähtuvalt keskenduvad ka filmimiseks valitud rahvajutud meestele ja naistele. Õige kaaslase valimine, üksindus, kooselu, leppimise võimalikkus ja võimatus, kohustused ja valikud on teemad, mis võiksid kõnetada vaatajat ka siin ja praegu. Esindades konkreetse rahva keelt ja pärimust, kõlavad filmid ka üksteisega kokku ning astuvad teiste eksponaatidega sisulisse ja kujunduslikku dialoogi. Eriti efektne visuaalne tulemus on saavutatud valguse ja varju mängudest täidetud põhjarahvaste ruumis.
Kaamoslikust põhjarahvaste saalist välja astudes leiab külastaja end üllataval kombel uuesti algusest, heledast, linnulaulu ja keelepuuga täidetud eeskojast. Ring võib otsast alata ning soome-ugri mõtteloo mõtestamine jätkuda. Nüüdsest osaleb selles protsessis ka ERMi püsinäitus "Uurali kaja“, mis analüüsib, aga ka kasutab ja loob kujutelmi soomeugrilastest ning pakub välja oma versioonid edasiseks tõlgendamiseks. Eelkõige näituse audiovisuaalsetes lahendustes avalduv mängulisus on ankurdatud antropoloogilise teooriaga ning sisu ja vorm moodustavad sugestiivse terviku, mida võiks Eesti muuseumimaastikul rohkemgi näha olla.
Elo-Hanna Seljamaa on Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna teadur.
1 Folklorist Kristi Salve on nt välja toonud, et "Uurali kaja“ ei alga eestlastele keeleliselt ja kultuuriliselt lähedaste läänemeresoome rahvaste, vaid hoopis permi rahvaste ja täpsemalt komide juurest. Keelepuu varjus. – Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb 20. X 2016. http://blog.erm.ee/?p=8691
2 Joanna Hearne, Telling and Retelling in the ‘Ink of Light’: Documentary Cinema, Oral Narratives, and Indigenous Identities. – Screen 2006, nr 47 (3), lk 307–326.
3 Vt nt Marko Raadi intervjuu "Inimestest, ilma draamata“ Tristan Priimäele, Sirp 30. IX 2016.
Artikkel ilmus Sirbis. | Arvustus. Peegelduv heli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ja avanäituste kohta kirjutatut sirvides jäävad silma käsitused ERMist kui eestlaste või laiemalt Eesti inimeste lugude jutustajast ning seda raamistavad arutelud rahvusmuuseumi võimalikkusest, võimalustest ja väljakutsetest tänapäeva maailmas. Soome-ugri keelesuguluse ideega kokku köidetud rahvastel on selles mudelis oma kindel roll. Nende iseolemine on nüüdseks juba rohkem kui saja aasta vältel toiminud eestlastele omamoodi peeglina, kuhu vaatamine on kinnitanud usku omaenda eksistentsi ja toitnud rahvuslikku müüdiloomet.
ERMi soome-ugri püsinäitusel "Uurali kaja" ei saa keelesuguluse teesist üle ega ümber ja ometi ei dikteeri see ekspositsiooni ülesehituse loogikat. 1 Näituse kuraatorid on teinud ja koostöös arhitektide, disainerite ja kunstnikega vaatajateni toonud rea põhimõttelisi valikuid, mille kaudu avaneb soome-ugri temaatika ning Teise representeerimise problemaatika mitmetahulisus. Siinkohal käsitlen mõningaid neist valikutest ning selle kaudu arhitektide, kujundajate ja kuraatorite sisulise koostöö olulisust ja võimalikkust muuseumipraktikas.
Ideoloogiline eeskoda. "Uurali kaja“ kujundus näib jaotavat püsinäituse kaheks osaks. Esimeses osas, mida võiks nimetada ideoloogiliseks eeskojaks, selgitatakse teadlaste ja teiste väljaspool seisjate soome-ugri kultuuri puudutavaid üldistavaid teooriaid ja tõlgendusi. Teises pooles, inimeste maailma esituses, on lähtutud kultuurisisesest ehk eemilisest vaatepunktist, süüvitud soome-ugri rahvaste elukorraldusse nii, nagu see avaneb nende rahvaste liikmete tegude, ainelise ja vaimse kultuuri kaudu. Jaotus on kooskõlas antropoloogilises teoorias olulise kultuurile väljast- ja seestpoolt lähenemise eristamisega.
Näituse esimeste saalide minimalistlik esteetika erineb silmatorkavalt soome-ugri püsinäituse ülejäänud ruumidest, kus vaataja uputatakse meelelistesse stseenidesse uurali rahvaste elust. Ideoloogilises eeskojas näib eesmärgiks olevat aga kriitilise distantsi loomine. Külastaja leiab end esimesena heledast linnulauluga täidetud saalist, mille ühel seinal kõrgub keelte sugulussuhteid kujutav uurali keelepuu ning teisel neid keeli kõnelevate (mõnel juhul ka kõnelenud) rahvaste kaart.
Samast laskub kõrge trepp järgmisesse, tumedates toonides ruumi. Selle üksikud väljavalgustatud vitriinid, seinatekstid ja ekraanid võtavad kokku soome-ugri mõtteloo, alates esimestest põhjarahvaste kirjeldustest (V sajand) ja keelesarnasuste märkamisest (XVIII sajand) etnofuturismini (1980ndate lõpp). Eraldi ekraanidel saab tutvuda geneetikute leidudega, mis ei toeta teooriat soomeugrilaste Uurali algkodust, ning videomaterjalidega ERMi töötajate viimaste aastate ekspeditsioonidelt.
Ideoloogilises eeskojas laotatakse külastaja ette erinevad, isegi vastandlikud vaated soome-ugri keelesugulusele ning nende kütked ühiskondlik-poliitiliste oludega. Napp kujundus ja sõnalise informatsiooni ülekaal näivad edastavat sõnumit, et keelepuu mudel, selle ülekanded teistesse eluvaldkondadesse, aga niisamuti ka etnogeneesi kaardid esindavad analüütilist vaatepunkti kultuurile. Soomeugrilasteks kutsutud inimesed ja rahvad on olemas ja elavad oma elu sellest hoolimata, kuidas keeleteadlased ja geneetikud neid kategoriseerivad või soomeugrilaste rahvusriikides hõimuideesse suhtutakse.
Siit koorub välja seegi, et soomeugrilaste keele- ja meelesuguluse teesist on tänapäeval saanud tööriist individuaalses ja kollektiivses identiteediloomes, teadlik ellujäämisstrateegia ning loomemeetod. Soomeugrilased ei ole pelgalt teadlaste uurimisobjekt, vaid ka ise teadlased ja teoreetikud, pärimuskultuurist inspireeritud ning seda mõtestavad ja kasutavad kunstnikud ja praktikud. Sestap on näitusel kõrvuti eksponeeritud XVIII–XIX sajandi vahetusest pärinev pihtkasukas Ungarist ning praeguse komi kunstniku Juri Lissovski etnofuturistlik pesulaud ja pesukurikas.
Vaatepunktide paljususele viitab ka soome-ugri püsinäituse pealkiri "Uurali kaja". Kaja on peegelduv heli, mis eristub allikast ja jõuab selle juurde tagasi. Kui allikas on ühtaegu nii müütiline kui ka teaduslik, nagu näituse saatetekstis tabavalt märgitakse soomeugrilaste Uurali algkodu kohta, kutsub see eri diskursustega mängima.
Inimeste maailm. Ideoloogilisest eeskojast, soome-ugri mõtteloo ja geneetika vahelt, viib sinine valgusjõgi inimeste maailma, permi, volga, läänemeresoome ja põhjarahvaste juurde. Ruume ühendavad labürintjad koridorid kulgevad otsekui maastikureljeefi pidi üles ja alla, võimaldades vaadata näitust mitmelt tasapinnalt. Kontseptuaalselt seovad väljapaneku osi põhimised antropoloogilised kategooriad: eelkõige sugupool, (siirde)riitused, vahetustegevus, sugulus- ja hõimusuhted ning kultuurikontaktid. Esemete ümber loodud keskkond on ühtaegu totaalne ja kultuuritundlikult sopiline. Peeter Lauritsa fotopanoraamid ja Taavi Tulevi heliinstallatsioon seovad kokku näitusesaali mahutatud rahvad ning mähivad külastaja endasse, kandes ta metsast külatänavale, mere äärde ja Arktika valgetele väljadele.
Komi tare või karjala sauna rekonstruktsioonis on järgitud etnograafilist muuseumitraditsiooni. Nende kombineerimine praeguste tehniliste võimalustega on andnud tulemuseks multisensoorse ruumi, kus helid ja pildid äratavad soovi nuusutada, haista ja maitsta. Komi tares, kus ahjus hõõguvad söed ja kostab tuttavaid köögis talitamise hääli, tahtsin instinktiivselt käed soojale ahjule asetada. Peaaegu kõigisse ehitistesse saab sisse astuda, sest seal ei toimeta elutud mannekeenid. Permi rahvaste juurest viib sild volga rahvaste saali ning silla ühes otsas seisab udmurdi pruut, teises mari peig, et tähistada ajaloolisi sidemeid nende rahvaste vahel. Kujundusega on rõhutatud, et kultuurid ei ole hermeetilised saarekesed, ning toodud välja argikultuuris nii olulised detailid: rohkem abielusidemeid on aegade jooksul sõlmitud just udmurdi naiste ja mari meeste, mitte aga udmurdi meeste ja mari naiste vahel.
Põhimõttelise valikuna näib seegi, et vanemad esemed on eksponeeritud kõrvuti uuematega ning uus on äratuntavalt uus, tööstuslikult toodetud või tehismaterjalidest valmistatud. Võime kohaneda ja uut vanaga lõimida kõneleb praegusest ajast ja elujõust. Elu jätkumise teema sisaldub vaikimisi ka meeste ja naiste rollile ja suhetele keskendumises ning abielu institutsiooni põhjalikus käsitlemises. Handi metsalaagris ripuvad päevahäll ja ööhäll, mis tõid meelde inuiti ja indiaani filmitegijad, kes vastanduvad valgete loodud kujutelmale viimasest mohikaanlasest muu hulgas selle kaudu, et kujutavad oma teostes lapsi ja laste läbikäimist vanavanematega. 2
"Uurali kaja“ kõneleb aga ka põlisrahvaste eksistentsi haprusest. Soomeugrilaste kujutamist neile ajalooliselt omastes elupaikades saab pidada romantiseerivaks ja kritiseerida, sest see jätab tähelepanuta ning võib-olla isegi välistab soome-ugri iseolemise jätkumise linnakeskkonnas. Selles võib aga näha osutust sellesama elukeskkonna mattumisele laienevate sadamate, nafta- ja gaasimaardlate alla. Näitusel kasvab ohu ja ohustatuse tunne volga rahvaste juurest läänemeresoomlasteni jõudes ning kulmineerub hämaras põhjarahvaste saalis, kus uluvad hundid ja teispoolsus on käegakatsutav. Näib, et jällegi mitte juhuslikult on viimaseks läänemeresoome rahvaks enne põhjarahvaid nüüdseks peaaegu kadunud liivlased.
ERMi soome-ugri püsinäitusele valitud rahvaid ühendab oma riigi puudumine. Eestlasi väljapanekult ei leia ning ungarlastele ja soomlastele on viidatud möödaminnes. Omariikluseta rahvastele pühendumisega võtab "Uurali kaja" endale tahes-tahtmata eestkõneleja rolli. See muudab suhte hõimlastega hierarhiliseks, aga kasvatab ka näitusetegijate vastutust representeerivate soome-ugri rahvaste ees. Soome-ugri püsinäituse õnnestumise üheks indikaatoriks võibki pidada seda, kas näitusel kujutatud rahvaste esindajad tunnevad end väljapanekus ära. Oleks huvitav teada, kas tunnevad.
Animeeritud Teine. ERMi Eesti püsinäitus ja "Uurali kaja" erinevadki üksteisest põhimõtteliselt selle poolest, et kui esimesel kujutavad Eesti elanikud iseendid ning tõlgendavad oma maa ja rahva minevikku, siis soome-ugri näitusel eksponeeritakse teisi maid ja rahvaid. Teise representeerimisega käib kaasas rida erisusi. Näiteks leiab Eesti püsinäituselt lavastuslikke filme (režissöör Marko Raat), kus näitlejad annavad ajalooallikatele inimese keha ja hääle (nt kehastuvad XVII sajandil toimunud nõiaprotsessi osalisteks). 3 Lavastuslike filmide formaadi kasutamisel soome-ugri näituse kontekstis tõstatuks teravalt autentsuse ja stereotüüpide küsimus: kes keda esitab või mängib ja kuidas, milliste atribuutide toel?
Just Teise representeerimise eetiliste dilemmade taustal on huvitav "Uurali kaja" tegijate otsus kasutada dokumentaalfilmide kõrval animafilme, mis põhinevad soome-ugri rahvaste rahvajuttudel. Filme on kokku üheksa, igaüks isesuguse käekirjaga ja eri autori tehtud (Heiki Ernits, Kristjan Holm, Martinus Klemet, Mait Laas, Mattias Mälk, Ülo Pikkov, Olga Pärn, Priit Pärn, Priit Tender, Valter Uusberg). Ühtsuse loovad ülesehitus, hillitsetud värvigamma ja eksponeerimisviis. Filmid on projitseeritud läbikumavatele klaasseintele, mistõttu need peegelduvad ka seintele ja põrandale ning saavad nii kujunduse osaks. Liikuvat pilti täiendab jutustaja hääl selle rahva keeles, kelle rahvajutuga on tegemist, ning võimalusel ka vastav rahvamuusika. Alles filmi lõpus esitatakse süžee kokkuvõtlikult eesti, inglise ja vene keeles. Vaataja on seega pildi ja heli meelevallas, mis ärgitab tähelepanelikult kuulama ja tuttava kõlaga sõnu otsima.
Animafilm, nagu küll igasugune kunstiteos, on samaaegselt subjektiivne ja üldistav. See ei tähenda, nagu ei peaks Teisest animafilmi tehes püüdlema kultuuritundlikkuse poole, kuid mänguruumi on kindlasti rohkem. Erinevalt fotost või videost ei saa animatsioon kiretule dokumenteerimisele isegi mitte pretendeerida, vaid selle suhe reaalsusega on alati silmatorkavalt nihkes. Animatsiooni nõtkus on vanade rahvajuttude sageli isevärki loogikale vääriline vastane ja nii saab välja sõeluda ajatu iva. Ekspositsiooni struktureerivast sugupoole temaatikast lähtuvalt keskenduvad ka filmimiseks valitud rahvajutud meestele ja naistele. Õige kaaslase valimine, üksindus, kooselu, leppimise võimalikkus ja võimatus, kohustused ja valikud on teemad, mis võiksid kõnetada vaatajat ka siin ja praegu. Esindades konkreetse rahva keelt ja pärimust, kõlavad filmid ka üksteisega kokku ning astuvad teiste eksponaatidega sisulisse ja kujunduslikku dialoogi. Eriti efektne visuaalne tulemus on saavutatud valguse ja varju mängudest täidetud põhjarahvaste ruumis.
Kaamoslikust põhjarahvaste saalist välja astudes leiab külastaja end üllataval kombel uuesti algusest, heledast, linnulaulu ja keelepuuga täidetud eeskojast. Ring võib otsast alata ning soome-ugri mõtteloo mõtestamine jätkuda. Nüüdsest osaleb selles protsessis ka ERMi püsinäitus "Uurali kaja“, mis analüüsib, aga ka kasutab ja loob kujutelmi soomeugrilastest ning pakub välja oma versioonid edasiseks tõlgendamiseks. Eelkõige näituse audiovisuaalsetes lahendustes avalduv mängulisus on ankurdatud antropoloogilise teooriaga ning sisu ja vorm moodustavad sugestiivse terviku, mida võiks Eesti muuseumimaastikul rohkemgi näha olla.
Elo-Hanna Seljamaa on Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna teadur.
1 Folklorist Kristi Salve on nt välja toonud, et "Uurali kaja“ ei alga eestlastele keeleliselt ja kultuuriliselt lähedaste läänemeresoome rahvaste, vaid hoopis permi rahvaste ja täpsemalt komide juurest. Keelepuu varjus. – Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb 20. X 2016. http://blog.erm.ee/?p=8691
2 Joanna Hearne, Telling and Retelling in the ‘Ink of Light’: Documentary Cinema, Oral Narratives, and Indigenous Identities. – Screen 2006, nr 47 (3), lk 307–326.
3 Vt nt Marko Raadi intervjuu "Inimestest, ilma draamata“ Tristan Priimäele, Sirp 30. IX 2016.
Artikkel ilmus Sirbis.
### Response:
Arvustus. Peegelduv heli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Šveitslasele oli see juba viiendaks Austraalia lahtiste triumfiks, ühtkokku on Federer suure slämmi turniiridel võidutsenud nüüd 18 korda.
"Ma soovin Rafat õnnitleda suurepärase tagasituleku eest," sõnas Federer oma võidukõnes. "Ma arvan, et kumbki meist ei oodanud nelja-viie kuu eest, et mängiksime Austraalia lahtiste finaalis, kuid siin me seisame. Ma olen sinu üle õnnelik, ma oleksin sinule kaotamisega leppinud."
"Tennis on raske spordiala, milles ei ole viike," jätkas Federer. "Kui viike saaks mängida, oleks ma täna olnud õnnelik täna ühega leppida ning seda Rafaga jagada. Ma soovin Rafa tiimi tänada. Jätka mängimist, Rafa. Tennis vajab sind."
"Ma olen siia tulnud juba peaaegu 20 aastat ning seda alati nautinud. Aitäh veelkord kõigile ja ma loodan teid kõiki järgmisel aastal uuesti näha. Kui seda ei juhtu, oli see siiski suurepärane turniir ja ma ei saaks tänase võiduga rohkem rahul olla," sõnas šveitslane.
Rafael Nadal võitis Austraalia lahtised 2009. aastal, alistades finaalis just igipõlise rivaali Federeri. Tänane kaotus on talle Melbourne'i finaalides juba kolmas, finaalis pidi hispaanlane vastase paremust tunnistama ka 2012. ja 2014. aastal.
"Roger vääris seda. On suurepärane, kuidas ta on pärast nii pikka eemalolekut suutnud mängida," tõdes Nadal. "Seda on väga raske teha ja ma olen tema üle õnnelik. Isiklikult on minu jaoks olnud suurepärane kuu. Melbourne jääb alatiseks minu südamesse."
"Ma olen teinud rasket tööd, et nii kaugele jõuda," jätkas 30-aastane hispaanlane. "Ma võitlen palju, kuid võib-olla vääris Roger tänast võitu veidi enam. Ma jätkan üritamist ning tunnen, et olen taas jõudnud väga kõrgele tasemele. Ma jätkan võitlemist terve hooaja vältel ja loodan siia tagasi tulla, et see trofee veelkord ära võita." | Federer Nadalile: tennis vajab sind | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Šveitslasele oli see juba viiendaks Austraalia lahtiste triumfiks, ühtkokku on Federer suure slämmi turniiridel võidutsenud nüüd 18 korda.
"Ma soovin Rafat õnnitleda suurepärase tagasituleku eest," sõnas Federer oma võidukõnes. "Ma arvan, et kumbki meist ei oodanud nelja-viie kuu eest, et mängiksime Austraalia lahtiste finaalis, kuid siin me seisame. Ma olen sinu üle õnnelik, ma oleksin sinule kaotamisega leppinud."
"Tennis on raske spordiala, milles ei ole viike," jätkas Federer. "Kui viike saaks mängida, oleks ma täna olnud õnnelik täna ühega leppida ning seda Rafaga jagada. Ma soovin Rafa tiimi tänada. Jätka mängimist, Rafa. Tennis vajab sind."
"Ma olen siia tulnud juba peaaegu 20 aastat ning seda alati nautinud. Aitäh veelkord kõigile ja ma loodan teid kõiki järgmisel aastal uuesti näha. Kui seda ei juhtu, oli see siiski suurepärane turniir ja ma ei saaks tänase võiduga rohkem rahul olla," sõnas šveitslane.
Rafael Nadal võitis Austraalia lahtised 2009. aastal, alistades finaalis just igipõlise rivaali Federeri. Tänane kaotus on talle Melbourne'i finaalides juba kolmas, finaalis pidi hispaanlane vastase paremust tunnistama ka 2012. ja 2014. aastal.
"Roger vääris seda. On suurepärane, kuidas ta on pärast nii pikka eemalolekut suutnud mängida," tõdes Nadal. "Seda on väga raske teha ja ma olen tema üle õnnelik. Isiklikult on minu jaoks olnud suurepärane kuu. Melbourne jääb alatiseks minu südamesse."
"Ma olen teinud rasket tööd, et nii kaugele jõuda," jätkas 30-aastane hispaanlane. "Ma võitlen palju, kuid võib-olla vääris Roger tänast võitu veidi enam. Ma jätkan üritamist ning tunnen, et olen taas jõudnud väga kõrgele tasemele. Ma jätkan võitlemist terve hooaja vältel ja loodan siia tagasi tulla, et see trofee veelkord ära võita."
### Response:
Federer Nadalile: tennis vajab sind |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Laupäeval, 14. jaanuaril umbes keskpäeval hirmutasid nii täiskasvanuid kui lapsi, kes olid sel hetkel Narva linna Pärnaallee territooriumil jalutamas, automaatrelvade laskmishelid," kirjutas Raud.
Tema sõnul paigitasid kaitsevärvi riietes mehed kuulipildujad Narva bastioni seinale ning tulistasid otse seina all mõnekümne meetri kaugusel jalutanud inimeste peade kohal.
"Mõned lapsevanemad katsid paanikas oma lapsi endi kehaga, paljud tundsid suurt hirmu, ehmusid ka Pärnaallee juures sillal jalutanud inimesed," märkis ta.
Raua sõnul said inimesed seejärel tasapisi aru, et ilmselt toimub õppus, kuna Rootsi Lõvi poolt toimus distsiplineeritud sõdurigruppide liikumine kohta, kust kostsid lasud, arvatavasti paukpadrunitega.
"Üks elanikest helistas telefonil 112, vastuseks sai aga soovituse helistada Narva politseiprefektuuri, kuna operaator polnud kursis, mis toimub. Hiljem selgus sotsiaalvõrgustiku ägedatest diskussioonidest, et oli toimunud sõjalissportlik mäng Utria dessant 2017," märkis Raud.
Linnavolinik päris siseministrilt aru, kas Narva võimuorganid olid teadlikud sellest sõjalissportlikus võistlusest ning selle stsenaariumist Narva linna territooriumil, muuhulgas tulirelva kasutamisest.
"Kas te olete arvamusel, et linna elanikud peaksid olema eelnevalt teadlikud nimetatud toimingutest ning tulirelvade kasutamisega seotud õppuse territoorium peaks olema üheselt mõistetavalt piiratud, et hoida põhjendatult ära elanikkonna paanikat seoses hiljutiste terrorirünnakutega Pariisis, Türgis ja teistes riikides, kus terroristid tulistasid rahulikku elanikkonda automaatrelvadest?" küsis linnavolinik.
Ühtlasi küsis Raud siseministri hinnangut tulirelvade kasutamisele tavainimeste vahetus läheduses. "Kui kuidagi saab seletada sõdurite lähenedes bastioni seintele kuulipildujast laskmist kui simulatsiooni sõjategevusele, siis mis vajadus oli kuulipildujast ja püstolist õhku laskmisel ühe sõjaväelase poolt, mis olid toime pandud juba pärast mängu aktiivset faasi?" küsis linnavolinik. | Narva linnavolinik: Utria dessandi üritused hirmutasid narvakaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Laupäeval, 14. jaanuaril umbes keskpäeval hirmutasid nii täiskasvanuid kui lapsi, kes olid sel hetkel Narva linna Pärnaallee territooriumil jalutamas, automaatrelvade laskmishelid," kirjutas Raud.
Tema sõnul paigitasid kaitsevärvi riietes mehed kuulipildujad Narva bastioni seinale ning tulistasid otse seina all mõnekümne meetri kaugusel jalutanud inimeste peade kohal.
"Mõned lapsevanemad katsid paanikas oma lapsi endi kehaga, paljud tundsid suurt hirmu, ehmusid ka Pärnaallee juures sillal jalutanud inimesed," märkis ta.
Raua sõnul said inimesed seejärel tasapisi aru, et ilmselt toimub õppus, kuna Rootsi Lõvi poolt toimus distsiplineeritud sõdurigruppide liikumine kohta, kust kostsid lasud, arvatavasti paukpadrunitega.
"Üks elanikest helistas telefonil 112, vastuseks sai aga soovituse helistada Narva politseiprefektuuri, kuna operaator polnud kursis, mis toimub. Hiljem selgus sotsiaalvõrgustiku ägedatest diskussioonidest, et oli toimunud sõjalissportlik mäng Utria dessant 2017," märkis Raud.
Linnavolinik päris siseministrilt aru, kas Narva võimuorganid olid teadlikud sellest sõjalissportlikus võistlusest ning selle stsenaariumist Narva linna territooriumil, muuhulgas tulirelva kasutamisest.
"Kas te olete arvamusel, et linna elanikud peaksid olema eelnevalt teadlikud nimetatud toimingutest ning tulirelvade kasutamisega seotud õppuse territoorium peaks olema üheselt mõistetavalt piiratud, et hoida põhjendatult ära elanikkonna paanikat seoses hiljutiste terrorirünnakutega Pariisis, Türgis ja teistes riikides, kus terroristid tulistasid rahulikku elanikkonda automaatrelvadest?" küsis linnavolinik.
Ühtlasi küsis Raud siseministri hinnangut tulirelvade kasutamisele tavainimeste vahetus läheduses. "Kui kuidagi saab seletada sõdurite lähenedes bastioni seintele kuulipildujast laskmist kui simulatsiooni sõjategevusele, siis mis vajadus oli kuulipildujast ja püstolist õhku laskmisel ühe sõjaväelase poolt, mis olid toime pandud juba pärast mängu aktiivset faasi?" küsis linnavolinik.
### Response:
Narva linnavolinik: Utria dessandi üritused hirmutasid narvakaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finaalipääsuks võitis Prantsusmaa kindlalt Sloveenia 31:25. Nagu Eesti käsipallikoondislane Mait Patrail käsipalliliidu blogiski ennustas, kujunes teine poolfinaal tõeliseks maiuspalaks. Norra sai Horvaatiast jagu lisaajal 28:25. Normaalaja viimasel sekundil, seisul 22:22, oli horvaatidel kasutada karistusvise, ent mängu parimaks valitud Torbjørn Bergerud tõrjus selle! Lisaajal jäid norralased kahe väravaga taha, ent lõpetasid 6:1 spurdiga.
Kui Norra naiste käsipallikoondise trofeeseinal ripub 26 suurvõistluste medalit, nende seas 12 kuldset, siis meeste koondise vastav "sein" on täiesti tühi – 4. koht mulluselt EM-ilt on parim saavutus! Prantsusmaa seevastu on viimaselt kümnelt suurvõistluselt naasnud viiel korral kuldsete medalitega.
Käsipalliliit palus Eesti tipptreeneritel ennustada, mis finaalis toimuma hakkab. Eesti koondise peatreener Rein Suvi: "Norral võivad ju emotsioonid kõrgel olla pärast üllatavat poolfinaali edu, aga arvan, et Prantsusmaa võtab kindla võidu, vahest isegi 6-7 väravaga. Prantslastel on finaalide rutiini ja kogemust nii palju, et kindlasti ei hakka neil kodupubliku ees jalg värisema."
Meie rahvusmeeskonna abitreener Martin Noodla: "Prantsusmaa võidab kindlalt, usun, et 4-5 väravaga. Nende kogemused, jõud, pikk pink ja kindlasti ka kodupublik aitavad nad kullani. Lisaks on prantslased osavalt kõigi mängijate vahel jõudu jaganud ja on seetõttu värskemad. Norra võit oleks väike ime, ma võrdleks seda Taani vutikoondise triumfiga 1992. aasta EM-il."
Põlva Serviti peatreener Kalmer Musting: "Arvasin enne turniiri ja arvan nüüdki, et prantslased võidavad ja teevad seda finaalis kindlalt. Võimas koosseis, kus ka pingilt ohtralt käike juurde võtta. Kogenud mehed nagu Karabatic, Sorhaindo, Narcisse, Guigou, Abalo, Omeyer – nemad juba kodupubliku ees pinge all ei murdu. Pall on muidugi ümmargune ja loodan, et ei tule ühepoolne mäng. Norra on teinud väga hea turniiri ja saab tegelikult küllalt pingevabalt peale minna."
Viljandi HC loots Marko Koks: "Usun, et Prantsusmaa läheb kohe täie hooga peale ja tahab mängu kiirelt ära otsustada. Kui kõik välja ei tule ning Norra liidritel Sander Sagosenil, Bjarte Myrholil ja väravavaht Torbjørn Bergerudil kõik õnnestub, siis võib pingeliseks minna. Aga arvatavasti ei lähe ja prantslased võtavad kindla võidu."
HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi peatreener Indrek Lillsoo: "Üllatusterohke MM, äkki tuleb üks pauk veel? Väga loodan, et Norra ei rahuldu finaalipääsuga ja hakkab vastu. Aga arvan siiski, et tasavägise mängu võidab Prantsusmaa. Mind on viimase puhul positiivselt üllatanud, et treenerid jagavad julgelt mänguaega ka noortele ja nii on neil finaaliks kasutada lai materjal, kes harjunud kodupubliku ees mängimise pingega." | Eesti käsipallitreenerid on üksmeelsed: Prantsusmaa võidab! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finaalipääsuks võitis Prantsusmaa kindlalt Sloveenia 31:25. Nagu Eesti käsipallikoondislane Mait Patrail käsipalliliidu blogiski ennustas, kujunes teine poolfinaal tõeliseks maiuspalaks. Norra sai Horvaatiast jagu lisaajal 28:25. Normaalaja viimasel sekundil, seisul 22:22, oli horvaatidel kasutada karistusvise, ent mängu parimaks valitud Torbjørn Bergerud tõrjus selle! Lisaajal jäid norralased kahe väravaga taha, ent lõpetasid 6:1 spurdiga.
Kui Norra naiste käsipallikoondise trofeeseinal ripub 26 suurvõistluste medalit, nende seas 12 kuldset, siis meeste koondise vastav "sein" on täiesti tühi – 4. koht mulluselt EM-ilt on parim saavutus! Prantsusmaa seevastu on viimaselt kümnelt suurvõistluselt naasnud viiel korral kuldsete medalitega.
Käsipalliliit palus Eesti tipptreeneritel ennustada, mis finaalis toimuma hakkab. Eesti koondise peatreener Rein Suvi: "Norral võivad ju emotsioonid kõrgel olla pärast üllatavat poolfinaali edu, aga arvan, et Prantsusmaa võtab kindla võidu, vahest isegi 6-7 väravaga. Prantslastel on finaalide rutiini ja kogemust nii palju, et kindlasti ei hakka neil kodupubliku ees jalg värisema."
Meie rahvusmeeskonna abitreener Martin Noodla: "Prantsusmaa võidab kindlalt, usun, et 4-5 väravaga. Nende kogemused, jõud, pikk pink ja kindlasti ka kodupublik aitavad nad kullani. Lisaks on prantslased osavalt kõigi mängijate vahel jõudu jaganud ja on seetõttu värskemad. Norra võit oleks väike ime, ma võrdleks seda Taani vutikoondise triumfiga 1992. aasta EM-il."
Põlva Serviti peatreener Kalmer Musting: "Arvasin enne turniiri ja arvan nüüdki, et prantslased võidavad ja teevad seda finaalis kindlalt. Võimas koosseis, kus ka pingilt ohtralt käike juurde võtta. Kogenud mehed nagu Karabatic, Sorhaindo, Narcisse, Guigou, Abalo, Omeyer – nemad juba kodupubliku ees pinge all ei murdu. Pall on muidugi ümmargune ja loodan, et ei tule ühepoolne mäng. Norra on teinud väga hea turniiri ja saab tegelikult küllalt pingevabalt peale minna."
Viljandi HC loots Marko Koks: "Usun, et Prantsusmaa läheb kohe täie hooga peale ja tahab mängu kiirelt ära otsustada. Kui kõik välja ei tule ning Norra liidritel Sander Sagosenil, Bjarte Myrholil ja väravavaht Torbjørn Bergerudil kõik õnnestub, siis võib pingeliseks minna. Aga arvatavasti ei lähe ja prantslased võtavad kindla võidu."
HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi peatreener Indrek Lillsoo: "Üllatusterohke MM, äkki tuleb üks pauk veel? Väga loodan, et Norra ei rahuldu finaalipääsuga ja hakkab vastu. Aga arvan siiski, et tasavägise mängu võidab Prantsusmaa. Mind on viimase puhul positiivselt üllatanud, et treenerid jagavad julgelt mänguaega ka noortele ja nii on neil finaaliks kasutada lai materjal, kes harjunud kodupubliku ees mängimise pingega."
### Response:
Eesti käsipallitreenerid on üksmeelsed: Prantsusmaa võidab! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimases kolmes mängus võiduta jäänud Villarreal läks koduväljakul tabeli viimase Granada vastu juhtima avapoolaja lõpus, kui täpne oli legendaarne poolkaitsja Bruno Soriano, kirjutab Soccernet.ee. Lõppskoori 2:0 vormistas teisel poolajal Alvaro Gonzalez.
Villarreali otsene konkurent Meistrite liiga kohale Atletico Madrid ei suutnud paar tundi hiljem peetud kohtumises üle olla Deportivo Alavesist. Väravateta lõppenud mäng oli Meistrite liiga finalisti jaoks teine järjestikune viik.
Õhtu viimastes mängudes alistas Eibar 3:1 La Coruna Deportivo ja Vigo Celta 2:0 Leganesi. | Villarreal sai kohustusliku võidu, Atletico kaotas taas punkte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimases kolmes mängus võiduta jäänud Villarreal läks koduväljakul tabeli viimase Granada vastu juhtima avapoolaja lõpus, kui täpne oli legendaarne poolkaitsja Bruno Soriano, kirjutab Soccernet.ee. Lõppskoori 2:0 vormistas teisel poolajal Alvaro Gonzalez.
Villarreali otsene konkurent Meistrite liiga kohale Atletico Madrid ei suutnud paar tundi hiljem peetud kohtumises üle olla Deportivo Alavesist. Väravateta lõppenud mäng oli Meistrite liiga finalisti jaoks teine järjestikune viik.
Õhtu viimastes mängudes alistas Eibar 3:1 La Coruna Deportivo ja Vigo Celta 2:0 Leganesi.
### Response:
Villarreal sai kohustusliku võidu, Atletico kaotas taas punkte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | HITSA sisseastumise infosüsteemi (SAIS) projektijuht Kati Liik toob politsei- ja piirivalveametile (PPA) saadetud kirjas esile, et välismaalased astuvad Eesti ülikoolidesse välismaalaste vastuvõtu infosüsteemi kaudu (VVIS) ning SAIS-i ja VVIS-i vahel toimib x-tee teenus, mille abil saadetakse vastuvõetud välismaalaste info SAIS-i, sealt edasi aga erinevatesse õppeinfosüsteemidesse.
"Kui välismaalane on oma õppimatuleku VVIS-is kinnitanud, edastab ülikool nimekirjad e-kirjaga välisministeeriumisse palvega edastada info Eesti saatkondadele ja esindustele üle maailma. Pärast seda aga puudub ülikoolidel ülevaade, kui paljud vastuvõetutest alustavad viisa ja elamisloa taotlemist. Ülikoolid hoiavad küll oma kandidaatidega kontakti selle info saamise eesmärgil, kuid see on väga ajakulukas ning lihtsam oleks infot jälgida infosüsteemis," märkis Liik.
Tema sõnul puudub ülikoolidel ülevaade isikutest, kellele on viisa väljastatud, kuid kes õppetööle ei ilmu. "Elamisloa saanute kohta saab ülikool teate, kuid viisa saanute ja taotlenute osas ülikool infot ei saa. Samas on ülikoolil kohustus teavitada kas välisministeeriumit või politsei- ja piirivalveametit, kui isik on saanud riiki sisenemiseks loa, aga isik ülikooli ei jõua või katkestab õpingud. Tehakse seda e-kirjade teel. PPA teavitab ülikooli elamisloa saamisest samuti e-maili teel. Isikud, kes saavad viisa, aga õppetööle ei asu, ülikoolil teada ei ole," kirjeldab Liik probleemi olemust.
Tema sõnul on olukorra lahendamiseks ülikoolide jaoks on olulised mõlemad aspektid - esiteks saada teada isikutest, kes on viisa taotluse sisse andnud ja kes on viisa kätte saanud, ning teiseks saada teada isikutest, kes on elamisloa taotluse sisse andnud.
Nii pärib Liik PPA-lt, millisest registrist oleks võimalik sellist infot kätte saada, et koolid saaksid viisa ja elamisloa infot liidese abil oma süsteemis, näiteks SAIS-s jälgida ja ka kooli poolt infot saata vastuvõetud välismaalaste kohta. | Ülikoolid tahavad välistudengite viisateema kohta rohkem andmeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HITSA sisseastumise infosüsteemi (SAIS) projektijuht Kati Liik toob politsei- ja piirivalveametile (PPA) saadetud kirjas esile, et välismaalased astuvad Eesti ülikoolidesse välismaalaste vastuvõtu infosüsteemi kaudu (VVIS) ning SAIS-i ja VVIS-i vahel toimib x-tee teenus, mille abil saadetakse vastuvõetud välismaalaste info SAIS-i, sealt edasi aga erinevatesse õppeinfosüsteemidesse.
"Kui välismaalane on oma õppimatuleku VVIS-is kinnitanud, edastab ülikool nimekirjad e-kirjaga välisministeeriumisse palvega edastada info Eesti saatkondadele ja esindustele üle maailma. Pärast seda aga puudub ülikoolidel ülevaade, kui paljud vastuvõetutest alustavad viisa ja elamisloa taotlemist. Ülikoolid hoiavad küll oma kandidaatidega kontakti selle info saamise eesmärgil, kuid see on väga ajakulukas ning lihtsam oleks infot jälgida infosüsteemis," märkis Liik.
Tema sõnul puudub ülikoolidel ülevaade isikutest, kellele on viisa väljastatud, kuid kes õppetööle ei ilmu. "Elamisloa saanute kohta saab ülikool teate, kuid viisa saanute ja taotlenute osas ülikool infot ei saa. Samas on ülikoolil kohustus teavitada kas välisministeeriumit või politsei- ja piirivalveametit, kui isik on saanud riiki sisenemiseks loa, aga isik ülikooli ei jõua või katkestab õpingud. Tehakse seda e-kirjade teel. PPA teavitab ülikooli elamisloa saamisest samuti e-maili teel. Isikud, kes saavad viisa, aga õppetööle ei asu, ülikoolil teada ei ole," kirjeldab Liik probleemi olemust.
Tema sõnul on olukorra lahendamiseks ülikoolide jaoks on olulised mõlemad aspektid - esiteks saada teada isikutest, kes on viisa taotluse sisse andnud ja kes on viisa kätte saanud, ning teiseks saada teada isikutest, kes on elamisloa taotluse sisse andnud.
Nii pärib Liik PPA-lt, millisest registrist oleks võimalik sellist infot kätte saada, et koolid saaksid viisa ja elamisloa infot liidese abil oma süsteemis, näiteks SAIS-s jälgida ja ka kooli poolt infot saata vastuvõetud välismaalaste kohta.
### Response:
Ülikoolid tahavad välistudengite viisateema kohta rohkem andmeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 20.00 " 100 luulepärli: Lihtsad asjad." Debora Vaarandi (ETV 2010)
Loeb Kersti Kreismann.
Kell 20.05 " Tähelaev: Kersti Kreismann" (ETV 2004)
"Tähelaevas" istub igihaljas Draamateatri näitlejanna Kersti Kreismann. Sõber ja kursusekaaslane Juhan Viiding on öelnud, et Kerstil haritud naisena on imepärane võime valitseda oma väga temperamentset ja heas mõttes salasügavat siseilma. Loodame, et sõprade ja lähedaste abiga näeme ning saame aimu näitlejanna sellest poolest, mis jääb rambivalgusest välja. Kui Kersti pole laval, kus ja kes ta siis on? Saatejuht ja toimetaja Margit Kilumets, režissöör Kalev Lepik.
Kell 21.15 " Truu naine" (ETV 1982)
William Somerset Maughami komöödia lavastas Gunnar Kilgas. Mängivad Aarne Üksküla, Kersti Kreismann, Mati Klooren, Ita Ever, Tõnu Aav, Helle-Reet Helenurm jt. Tõlkis Ants Viir.
Kell 23.15 " Siin ja praegu: Kersti Kreismann" (ETV 2000)
Jüri Aarma külaline on Draamateatri näitleja Kersti Kreismann. Režissöör Helen Valkna.
Kell 23.55 " Kolm näitlejat" (ETV 1974)
Esinevad näitlejad Kersti Kreismann, Juhan Viiding, Tõnis Rätsep. Stsenarist Mati Unt, režissöör Peeter Tooma. | ETV2 teemaõhtu on pühendatud Kersti Kreismannile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 20.00 " 100 luulepärli: Lihtsad asjad." Debora Vaarandi (ETV 2010)
Loeb Kersti Kreismann.
Kell 20.05 " Tähelaev: Kersti Kreismann" (ETV 2004)
"Tähelaevas" istub igihaljas Draamateatri näitlejanna Kersti Kreismann. Sõber ja kursusekaaslane Juhan Viiding on öelnud, et Kerstil haritud naisena on imepärane võime valitseda oma väga temperamentset ja heas mõttes salasügavat siseilma. Loodame, et sõprade ja lähedaste abiga näeme ning saame aimu näitlejanna sellest poolest, mis jääb rambivalgusest välja. Kui Kersti pole laval, kus ja kes ta siis on? Saatejuht ja toimetaja Margit Kilumets, režissöör Kalev Lepik.
Kell 21.15 " Truu naine" (ETV 1982)
William Somerset Maughami komöödia lavastas Gunnar Kilgas. Mängivad Aarne Üksküla, Kersti Kreismann, Mati Klooren, Ita Ever, Tõnu Aav, Helle-Reet Helenurm jt. Tõlkis Ants Viir.
Kell 23.15 " Siin ja praegu: Kersti Kreismann" (ETV 2000)
Jüri Aarma külaline on Draamateatri näitleja Kersti Kreismann. Režissöör Helen Valkna.
Kell 23.55 " Kolm näitlejat" (ETV 1974)
Esinevad näitlejad Kersti Kreismann, Juhan Viiding, Tõnis Rätsep. Stsenarist Mati Unt, režissöör Peeter Tooma.
### Response:
ETV2 teemaõhtu on pühendatud Kersti Kreismannile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõprusmängu ainsa värava vastasmeeskonna Helsingöri kasuks lõi Ricki Olsen 79. minutil. Eelmise Eesti koondise peatreeneri hoolealused tabasid kaks korda latti ja jätsid realiseerimata penalti, kirjutab Soccernet.ee.
Pehrsson ütles pärast kohtumist, et eeldas võitu, kuid pall ei läinud sisse. Liigahooaega alustab Malmö 1. aprillil. | Magnus Pehrsson kaotas debüüdil Taani esiliiga keskmikule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõprusmängu ainsa värava vastasmeeskonna Helsingöri kasuks lõi Ricki Olsen 79. minutil. Eelmise Eesti koondise peatreeneri hoolealused tabasid kaks korda latti ja jätsid realiseerimata penalti, kirjutab Soccernet.ee.
Pehrsson ütles pärast kohtumist, et eeldas võitu, kuid pall ei läinud sisse. Liigahooaega alustab Malmö 1. aprillil.
### Response:
Magnus Pehrsson kaotas debüüdil Taani esiliiga keskmikule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suure slämmi turniiril viimati 2012. aastal Wimbledonis võidutsenud Federeri jaoks oli see viies Austraalia lahtiste ning kokku 18. suure slämmi tiitel, võit tuli 35-aastasele šveitslasele 3 tundi ja 40 minutit kestnud mängu järel.
Mängu käik:
Avaseti 6:4 võitnud Federer murdis seisul 3:3 Nadali servi ning lõpetas 34 minutit kestnud seti serviässaga. Federeri ja Nadali omavahelistes mängudes on avaseti võitja kogu kohtumise võitnud lausa 26 korral 34-st.
Esimese seti lõpus silmnähtavalt väsinuna tundunud Nadal, kelle poolfinaalmatš bulgaarlase Grigor Dimitrovi vastu kestis pea viis tundi, murdis teises setis kahel järjestikusel korral Federeri servi ning läks juhtima koguni 4:0, enne, kui šveitslane seti viiendas geimis omakorda Nadali servi murdis.
Järgmises geimis läks Federer ette 40:0, mille järel jõudis Nadal võimsa eeskäelöögi ning Federeri topeltvea tõttu 40:30 peale tulla, kuid Federer suutis kuuenda geimi siiski võita. Seejärel hoidsid mõlemad mehed oma servi ning Nadal võitis seti 6:3.
Kolmandas setis pakkus Federer publikule taas oma hiilgeaegade tennist, olles Nadalist 40 minutiga 6:1 üle. Võimsat servi näidanud šveitslane lõi kuus ässa hispaanlase ühe vastu, päästis kõik viis murdepalli ja hiilgas mitme efektse tagakäelöögiga, sundides Nadali mitmel korral väljaku ühest äärest teise jooksma.
Nadal tuli neljandas setis mängu tagasi, võites selle 6:3. Kuigi Federer lõi viis serviässa Nadali ühe vastu, tegi hispaanlane vaid kolm sundimata viga Federeri 13 vastu. Taas läks kahe elava tenniselegendi kohtumine viiendasse ja otsustavasse setti, enne mida võttis Federer riietusruumis meditsiinilise time-out'i.
Otsustavat setti alustas paremini Nadal, kes murdis esimeses geimis Federeri servi ning läks seejärel 2:0 ja 3:1 ette. Pikas kuuendas geimis murdis omakorda Federer, viigistas seisu ning läks seitsmenda geimi võiduga setti ka juhtima. Fantastilises kaheksandas geimis võitis šveitslane ka kohtumise pikima, 26 löögi pikkuse vahetuse, millele Nadal vastas omakorda serviässaga, kuid Federer suutis siiski 5:3 ette minna. Üheksandas geimis pidas Federeri närv vastu ning šveitslane võitis oma karjääri 18. suure slämmi tiitli.
HE’S DONE IT! ????
Roger #Federer has defeated Rafael #Nadal in the #AusOpen 2017 final to bring up his 18th Grand Slam singles title. pic.twitter.com/0Y1kM79KIc
— #AusOpen (@AustralianOpen) January 29, 2017
Roger, the CHAMPION ???????? Well deserved! I'm so happy for you. Congrats to this epic win ???? @rogerfederer
— Angelique Kerber (@AngeliqueKerber) January 29, 2017
Thank you so much @rogerfederer and @RafaelNadal for this intense, historic, unbelieveble moment of sport!
— Alize Cornet (@alizecornet) January 29, 2017
I just hope that you guys never leave us..Bravo @rogerfederer Today's match was so inspiring..❤
— Feliciano López (@feliciano_lopez) January 29, 2017
What a great and amazing match to wake up for. Thank you Roger, thank you Rafa. @AustralianOpen
— Milos Raonic (@milosraonic) January 29, 2017
So proud of @RafaelNadal.Your fighting spirit and competitiveness is a treat for all tennis fans to watch unfold. Thank you!
— Billie Jean King (@BillieJeanKing) January 29, 2017
Enne mängu:
35-aastane šveitslane Federer ning 30-aastane hispaanlane Nadal on omavahel kohtunud juba kaheksa suure slämmi turniiri finaalis, viimati 2011. aastal Prantsusmaa lahtistel. Üldse on Federer ja Nadal (matši tuntakse tennisemaailmas ka nime all "Fedal") sarved ristanud 34 korral, 23 korral on peale jäänud hispaanlane. Viimati kohtusid mehed 2015. aastal Baselis, siis võidutses Federer.
Meeste omavaheline jõukatsumise sai alguse juba 13 aasta eest, kui toona 17-aastane Nadal alistas Miami Mastersi turniiril maailma esireketiks olnud Federeri 6:3, 6:3. Alates 2004. aasta teisest veebruarist kuni 2011. aasta kolmanda juulini olid Federer ja Nadal vaheldumisi maailma esireketiteks (Federer 285 ja Nadal 102 nädalat), hiljem on mõlemad mehed veel ühe korra ATP tabelis kõrgeimale pügalale kerkinud. Kokku on Federer edetabelit juhtinud rekordilised 302 nädalat, Nadal on seda teinud 141 nädalal.
Käesoleva aasta Austraalia lahtisteks sai Federer 17. ja Nadal 9. asetuse. Poolfinaalides pidi enam vaeva nägema Nadal, kes oli bulgaarlasest Grigor Dimitrovist pea viie tunni pikkuse mängu järel üle 6:3, 5:7, 7:6 (7:5), 6:7 (4:7), 6:4. Federer seljatas kaasmaalase Stanislas Wawrinka samuti viies setis 7:5, 6:3, 1:6, 4:6, 6:3, kuid mängis Nadalist kaks tundi vähem ning tegi seda ka päev varem.
Federeri ja Nadali omavahelised kohtumised suure slämmi turniiride finaalides:
2006: Prantsusmaa lahtised: Nadal võitis 1:6, 6:1, 6:4, 7:6 (4)
2006: Wimbledon: Federer võitis 6:0, 7:6 (5), 6:7 (2), 6:3
2007: Prantsusmaa lahtised: Nadal võitis 6:3, 4:6, 6:3, 6:4
2007: Wimbledon: Federer võitis 7:6 (7), 4:6, 7:6 (3), 2:6, 6:2
2008: Prantsusmaa lahtised: Nadal võitis 6:1, 6:3, 6:0
2008: Wimbledon: Nadal võitis 6:4, 6:4, 6:7 (5), 6:7 (8), 9:7
2009: Austraalia lahtised: Nadal võitis 7:5, 3:6, 7:6 (3), 3:6, 6:2
2011: Prantsusmaa lahtised: Nadal võitis 7:5, 7:6 (3), 5:7, 6:1 | Igihaljas Federer alistas Melbourne'is Nadali ja võitis 18. suure slämmi tiitli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suure slämmi turniiril viimati 2012. aastal Wimbledonis võidutsenud Federeri jaoks oli see viies Austraalia lahtiste ning kokku 18. suure slämmi tiitel, võit tuli 35-aastasele šveitslasele 3 tundi ja 40 minutit kestnud mängu järel.
Mängu käik:
Avaseti 6:4 võitnud Federer murdis seisul 3:3 Nadali servi ning lõpetas 34 minutit kestnud seti serviässaga. Federeri ja Nadali omavahelistes mängudes on avaseti võitja kogu kohtumise võitnud lausa 26 korral 34-st.
Esimese seti lõpus silmnähtavalt väsinuna tundunud Nadal, kelle poolfinaalmatš bulgaarlase Grigor Dimitrovi vastu kestis pea viis tundi, murdis teises setis kahel järjestikusel korral Federeri servi ning läks juhtima koguni 4:0, enne, kui šveitslane seti viiendas geimis omakorda Nadali servi murdis.
Järgmises geimis läks Federer ette 40:0, mille järel jõudis Nadal võimsa eeskäelöögi ning Federeri topeltvea tõttu 40:30 peale tulla, kuid Federer suutis kuuenda geimi siiski võita. Seejärel hoidsid mõlemad mehed oma servi ning Nadal võitis seti 6:3.
Kolmandas setis pakkus Federer publikule taas oma hiilgeaegade tennist, olles Nadalist 40 minutiga 6:1 üle. Võimsat servi näidanud šveitslane lõi kuus ässa hispaanlase ühe vastu, päästis kõik viis murdepalli ja hiilgas mitme efektse tagakäelöögiga, sundides Nadali mitmel korral väljaku ühest äärest teise jooksma.
Nadal tuli neljandas setis mängu tagasi, võites selle 6:3. Kuigi Federer lõi viis serviässa Nadali ühe vastu, tegi hispaanlane vaid kolm sundimata viga Federeri 13 vastu. Taas läks kahe elava tenniselegendi kohtumine viiendasse ja otsustavasse setti, enne mida võttis Federer riietusruumis meditsiinilise time-out'i.
Otsustavat setti alustas paremini Nadal, kes murdis esimeses geimis Federeri servi ning läks seejärel 2:0 ja 3:1 ette. Pikas kuuendas geimis murdis omakorda Federer, viigistas seisu ning läks seitsmenda geimi võiduga setti ka juhtima. Fantastilises kaheksandas geimis võitis šveitslane ka kohtumise pikima, 26 löögi pikkuse vahetuse, millele Nadal vastas omakorda serviässaga, kuid Federer suutis siiski 5:3 ette minna. Üheksandas geimis pidas Federeri närv vastu ning šveitslane võitis oma karjääri 18. suure slämmi tiitli.
HE’S DONE IT! ????
Roger #Federer has defeated Rafael #Nadal in the #AusOpen 2017 final to bring up his 18th Grand Slam singles title. pic.twitter.com/0Y1kM79KIc
— #AusOpen (@AustralianOpen) January 29, 2017
Roger, the CHAMPION ???????? Well deserved! I'm so happy for you. Congrats to this epic win ???? @rogerfederer
— Angelique Kerber (@AngeliqueKerber) January 29, 2017
Thank you so much @rogerfederer and @RafaelNadal for this intense, historic, unbelieveble moment of sport!
— Alize Cornet (@alizecornet) January 29, 2017
I just hope that you guys never leave us..Bravo @rogerfederer Today's match was so inspiring..❤
— Feliciano López (@feliciano_lopez) January 29, 2017
What a great and amazing match to wake up for. Thank you Roger, thank you Rafa. @AustralianOpen
— Milos Raonic (@milosraonic) January 29, 2017
So proud of @RafaelNadal.Your fighting spirit and competitiveness is a treat for all tennis fans to watch unfold. Thank you!
— Billie Jean King (@BillieJeanKing) January 29, 2017
Enne mängu:
35-aastane šveitslane Federer ning 30-aastane hispaanlane Nadal on omavahel kohtunud juba kaheksa suure slämmi turniiri finaalis, viimati 2011. aastal Prantsusmaa lahtistel. Üldse on Federer ja Nadal (matši tuntakse tennisemaailmas ka nime all "Fedal") sarved ristanud 34 korral, 23 korral on peale jäänud hispaanlane. Viimati kohtusid mehed 2015. aastal Baselis, siis võidutses Federer.
Meeste omavaheline jõukatsumise sai alguse juba 13 aasta eest, kui toona 17-aastane Nadal alistas Miami Mastersi turniiril maailma esireketiks olnud Federeri 6:3, 6:3. Alates 2004. aasta teisest veebruarist kuni 2011. aasta kolmanda juulini olid Federer ja Nadal vaheldumisi maailma esireketiteks (Federer 285 ja Nadal 102 nädalat), hiljem on mõlemad mehed veel ühe korra ATP tabelis kõrgeimale pügalale kerkinud. Kokku on Federer edetabelit juhtinud rekordilised 302 nädalat, Nadal on seda teinud 141 nädalal.
Käesoleva aasta Austraalia lahtisteks sai Federer 17. ja Nadal 9. asetuse. Poolfinaalides pidi enam vaeva nägema Nadal, kes oli bulgaarlasest Grigor Dimitrovist pea viie tunni pikkuse mängu järel üle 6:3, 5:7, 7:6 (7:5), 6:7 (4:7), 6:4. Federer seljatas kaasmaalase Stanislas Wawrinka samuti viies setis 7:5, 6:3, 1:6, 4:6, 6:3, kuid mängis Nadalist kaks tundi vähem ning tegi seda ka päev varem.
Federeri ja Nadali omavahelised kohtumised suure slämmi turniiride finaalides:
2006: Prantsusmaa lahtised: Nadal võitis 1:6, 6:1, 6:4, 7:6 (4)
2006: Wimbledon: Federer võitis 6:0, 7:6 (5), 6:7 (2), 6:3
2007: Prantsusmaa lahtised: Nadal võitis 6:3, 4:6, 6:3, 6:4
2007: Wimbledon: Federer võitis 7:6 (7), 4:6, 7:6 (3), 2:6, 6:2
2008: Prantsusmaa lahtised: Nadal võitis 6:1, 6:3, 6:0
2008: Wimbledon: Nadal võitis 6:4, 6:4, 6:7 (5), 6:7 (8), 9:7
2009: Austraalia lahtised: Nadal võitis 7:5, 3:6, 7:6 (3), 3:6, 6:2
2011: Prantsusmaa lahtised: Nadal võitis 7:5, 7:6 (3), 5:7, 6:1
### Response:
Igihaljas Federer alistas Melbourne'is Nadali ja võitis 18. suure slämmi tiitli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rummi sõnul võib Keskerakonnale ja Jüri Ratasele kodakondsuse teemast rääkimine kasuks tulla, sest see on Keskerakona valijate jaoks alati oluline olnud, kuid perspektiivis võib see teema tõstatus kasu tuua ikkagi Reofrmierakonnale.
Saatejuht Anvar Samosti sõnul on selge, et Keskerakond on kodakondsuse teemat praktiliselt kõikidel viimastel valimistel tõstatanud.
"Isegi kui ma mõtlen viimaste riigikogu valimiste peale, siis see ei olnud esimese järgu teema, aga kindlasti venekeelse hariduse teema kõrval rääkis Keskerakond korduvalt kodakondsuse andmisest nendele halli passi omanikele, kes on Eestis elanud üle 25 aasta ja seda nendes piirkondades, kus on vene valijaid ehk siis Tallinnas ja Ida-Virumaal," märkis Samost.
Rummi sõnul mängib aga selline teema tõstatus kätte ka Keskerakonna konkurentidele.
"Alati kui tekib selline - meie-nemad, Eesti-Kreml - vastandus, siis sellest oskab kõige paremini poliitilist kapitali lõigata Reformierakond," arvas Rumm.
Samosti sõnul oligi sellepärast sel nädalal huvitav jälgida teiste erakondade reaktsioone.
"Valitsuskoalitsiooni koos Keskerakonnaga kuuluvad Isamaa ja Res Publica Liit ning sotsiaaldemokraadid väga häälekalt minu mälu järgi selles sõna ei võtnud," nentis Samost, kuid lisas, et sotsidel on olnud sarnaseid väljaütlemisi kodakondsuse andmise teemal küll, kuigi mitte programmilisi seisukohti.
"Kõige paeluvam oli see, milline ühtsus on tekkinud opositsiooniridades. Vikeraadios "Reporteritunnis" olid koos kolme opositsioonierakonna esindajad. Reformierakonna, Vabaerakonna ja EKRE üksmeel mingis poliitilises küsimuses pole minu mäletamist mööda vist kunagi nii suur olnud, kui Keskerakonna üsna ammu programmis seisvas kodakondsuse küsimuses," tõdes Samost.
"Kui vaadata asjale ratsionaalselt, siis ma arvan, et Eesti riik tegi õigesti 90ndate alguses, ku otsustas mitte anda kodakondsust kõigile siin elavatele mitte eestlastele ja seda põhimõtet pole mõtet ümber vaadata," ütles Rumm ja lisas, et kindlasti on suur hulk inimesi, kes naudivad oma halli passi omamist ja kahelvahel olemist, sest nii saab külastada vabalt oma Venemaal elavaid sugulasi või minna tööle Dublinisse.
Samosti sõnul eeldab kodakondsuse saamine vältimatult inimese enda tahet, kui kui inimene tõesti 25 aasta vältel pole kodakondsust soovinud saada, siis nende põhjuste seas on kindalsti ka see, et neid see olukord rahuldab või neil pole Eesti vabariigi suhtes usaldust, mis võimaldaks Eesti vabariigi kodakondsust taotleda.
"Teisest küljest, kui vaadata Eesti riigi poolt, siis ilma kodakondsuseta inimeste hulk Eestis - halli passi omanikke üle 80 000 ja ligikaudu 100 000 Vene kodakondsusega inmest kogu Eesti 1,3 miljoni elaniku juures, on kindlasti julgeolekut ja turvalisust ja üldist stabiilsust puudutav küsimus. Oleks soovitatav, et mittekodanikke oleks vähem, kuid kampaaniameetodil neid kodanikuks teha aastal 2017 või 2018, siin on hiljaks jäädud. Selle küsimusega oleks pidanud tegelema varem," arvas Samost.
Samas võib Samosti sõnul Keskerakond praegu tagajärgi kartmata lubada kodakondsust, kuna nad on sisuliselt ainus erakond parlamendis, kes võib olla sotside erandiga, seda ideed tahaks reaalselt ka hakata ellu viima.
Rummi hinnangul pole tegelikult Keskerakonna huvides tekitada meie-nemad, eestlased-venelased, konflikti.
"Ma pole kindel, et see on nende poliitilise kommunikatsiooni huvides. Ma arvan, et vastandus mängib trumbid kätte pigem Reformierakonnale, mis on opositsioonis ja kahjustab ka Keskerakonna, IRL-i ja sotside huve," arvas Rumm.
Samosti sõnul on kodakondsuse teemaga kaudselt saranane ka Keskerakonna püstitatud sundüürnike teema, sest on arvata, et ükski teine erakond sundüürnikele kompensatsiooni maksmise või muu sarnase tegevuse puhul Keskerakonda ei toeta.
Saadet saab kuulata siin | Rumm: kodakondsuse lihtsustatud andmise teema mängib trumbid kätte Reformierakonnale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rummi sõnul võib Keskerakonnale ja Jüri Ratasele kodakondsuse teemast rääkimine kasuks tulla, sest see on Keskerakona valijate jaoks alati oluline olnud, kuid perspektiivis võib see teema tõstatus kasu tuua ikkagi Reofrmierakonnale.
Saatejuht Anvar Samosti sõnul on selge, et Keskerakond on kodakondsuse teemat praktiliselt kõikidel viimastel valimistel tõstatanud.
"Isegi kui ma mõtlen viimaste riigikogu valimiste peale, siis see ei olnud esimese järgu teema, aga kindlasti venekeelse hariduse teema kõrval rääkis Keskerakond korduvalt kodakondsuse andmisest nendele halli passi omanikele, kes on Eestis elanud üle 25 aasta ja seda nendes piirkondades, kus on vene valijaid ehk siis Tallinnas ja Ida-Virumaal," märkis Samost.
Rummi sõnul mängib aga selline teema tõstatus kätte ka Keskerakonna konkurentidele.
"Alati kui tekib selline - meie-nemad, Eesti-Kreml - vastandus, siis sellest oskab kõige paremini poliitilist kapitali lõigata Reformierakond," arvas Rumm.
Samosti sõnul oligi sellepärast sel nädalal huvitav jälgida teiste erakondade reaktsioone.
"Valitsuskoalitsiooni koos Keskerakonnaga kuuluvad Isamaa ja Res Publica Liit ning sotsiaaldemokraadid väga häälekalt minu mälu järgi selles sõna ei võtnud," nentis Samost, kuid lisas, et sotsidel on olnud sarnaseid väljaütlemisi kodakondsuse andmise teemal küll, kuigi mitte programmilisi seisukohti.
"Kõige paeluvam oli see, milline ühtsus on tekkinud opositsiooniridades. Vikeraadios "Reporteritunnis" olid koos kolme opositsioonierakonna esindajad. Reformierakonna, Vabaerakonna ja EKRE üksmeel mingis poliitilises küsimuses pole minu mäletamist mööda vist kunagi nii suur olnud, kui Keskerakonna üsna ammu programmis seisvas kodakondsuse küsimuses," tõdes Samost.
"Kui vaadata asjale ratsionaalselt, siis ma arvan, et Eesti riik tegi õigesti 90ndate alguses, ku otsustas mitte anda kodakondsust kõigile siin elavatele mitte eestlastele ja seda põhimõtet pole mõtet ümber vaadata," ütles Rumm ja lisas, et kindlasti on suur hulk inimesi, kes naudivad oma halli passi omamist ja kahelvahel olemist, sest nii saab külastada vabalt oma Venemaal elavaid sugulasi või minna tööle Dublinisse.
Samosti sõnul eeldab kodakondsuse saamine vältimatult inimese enda tahet, kui kui inimene tõesti 25 aasta vältel pole kodakondsust soovinud saada, siis nende põhjuste seas on kindalsti ka see, et neid see olukord rahuldab või neil pole Eesti vabariigi suhtes usaldust, mis võimaldaks Eesti vabariigi kodakondsust taotleda.
"Teisest küljest, kui vaadata Eesti riigi poolt, siis ilma kodakondsuseta inimeste hulk Eestis - halli passi omanikke üle 80 000 ja ligikaudu 100 000 Vene kodakondsusega inmest kogu Eesti 1,3 miljoni elaniku juures, on kindlasti julgeolekut ja turvalisust ja üldist stabiilsust puudutav küsimus. Oleks soovitatav, et mittekodanikke oleks vähem, kuid kampaaniameetodil neid kodanikuks teha aastal 2017 või 2018, siin on hiljaks jäädud. Selle küsimusega oleks pidanud tegelema varem," arvas Samost.
Samas võib Samosti sõnul Keskerakond praegu tagajärgi kartmata lubada kodakondsust, kuna nad on sisuliselt ainus erakond parlamendis, kes võib olla sotside erandiga, seda ideed tahaks reaalselt ka hakata ellu viima.
Rummi hinnangul pole tegelikult Keskerakonna huvides tekitada meie-nemad, eestlased-venelased, konflikti.
"Ma pole kindel, et see on nende poliitilise kommunikatsiooni huvides. Ma arvan, et vastandus mängib trumbid kätte pigem Reformierakonnale, mis on opositsioonis ja kahjustab ka Keskerakonna, IRL-i ja sotside huve," arvas Rumm.
Samosti sõnul on kodakondsuse teemaga kaudselt saranane ka Keskerakonna püstitatud sundüürnike teema, sest on arvata, et ükski teine erakond sundüürnikele kompensatsiooni maksmise või muu sarnase tegevuse puhul Keskerakonda ei toeta.
Saadet saab kuulata siin
### Response:
Rumm: kodakondsuse lihtsustatud andmise teema mängib trumbid kätte Reformierakonnale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iverseni järel sai teise koha tema kaasmaalane Martin Johnsrud Sundby, kes kaotas võitjale 3,7 sekundit. Kolmandaks tuli rootslane Calle Halfvarsson (+5,6) sekundit.
Parima eestlasena ületas Algo Kärp finišijoone 49., kaotust kogunes võitjale 6.50,8. Aivar Rehemaa sai 54. koha (+7.50,1). Karel Tammjärv kaotas Iversenile 8.25,1 ning sai 57. koha. Raido Ränkel starti ei tulnud.
Suure meediatähelepanu all olnud norralane Petter Northug kaotas võitjale lõpuks 3.10,6 ja sai 31. koha. | Norralased võtsid Faluni 30 km klassikasõidus kaksikvõidu, Kärp 49. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iverseni järel sai teise koha tema kaasmaalane Martin Johnsrud Sundby, kes kaotas võitjale 3,7 sekundit. Kolmandaks tuli rootslane Calle Halfvarsson (+5,6) sekundit.
Parima eestlasena ületas Algo Kärp finišijoone 49., kaotust kogunes võitjale 6.50,8. Aivar Rehemaa sai 54. koha (+7.50,1). Karel Tammjärv kaotas Iversenile 8.25,1 ning sai 57. koha. Raido Ränkel starti ei tulnud.
Suure meediatähelepanu all olnud norralane Petter Northug kaotas võitjale lõpuks 3.10,6 ja sai 31. koha.
### Response:
Norralased võtsid Faluni 30 km klassikasõidus kaksikvõidu, Kärp 49. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filmi režissöör Damien Chazelle tunnistas, et algselt nägi ta linateose peaosalistena hoopis näitlejaid Emma Watsonit ja Miles Tellerit, kirjutab DailyMail.
31-aastaselt ajaloo noorima parima režissööri tiitli endale napsanud Chazelle töötas koos Miles Telleriga oma draamas "Whiplash".
"Mulle meeldis Miles'iga töötada ning seetõttu rääkisime ka selle filmi koos tegemisest," rääkis Chazelle.
The Hollywood Reporteri andmetel sai Tellerile saatuslikult liiga suur palgasoov, ta ei olnud nõus pakutud nelja miljoni dollariga. Emma Watson oli aga hädas ajaga ning otsustas pühenduda hoopis Disney "Kaunitarile ja koletisele". | "La La Landi" peaosades nähti algselt Emma Watsonit ja Miles Tellerit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmi režissöör Damien Chazelle tunnistas, et algselt nägi ta linateose peaosalistena hoopis näitlejaid Emma Watsonit ja Miles Tellerit, kirjutab DailyMail.
31-aastaselt ajaloo noorima parima režissööri tiitli endale napsanud Chazelle töötas koos Miles Telleriga oma draamas "Whiplash".
"Mulle meeldis Miles'iga töötada ning seetõttu rääkisime ka selle filmi koos tegemisest," rääkis Chazelle.
The Hollywood Reporteri andmetel sai Tellerile saatuslikult liiga suur palgasoov, ta ei olnud nõus pakutud nelja miljoni dollariga. Emma Watson oli aga hädas ajaga ning otsustas pühenduda hoopis Disney "Kaunitarile ja koletisele".
### Response:
"La La Landi" peaosades nähti algselt Emma Watsonit ja Miles Tellerit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmanda aja sõitis välja sloveenlanna Ilka Stuhec (+0,47) ning neljandaks tuli sakslanna Viktoria Rebensburg (+0,53). Gutile oli see 23. MK-sarja etapivõit, kuid Cortinas pole ta varem pjedestaali kõrgeimale astmele astunud.
Cortinas 11 korral võidutsenud ameeriklanna Lindsey Vonn sõitis rajalt välja nii reedesel treeningul kui laupäevasel võistlusel. "Minuga on kõik korras," kinnitas Vonn laupäeval. Ameeriklanna palus pärast reedest treeningut laskumisel olnud kühmu siluda, kuid langes selle ohvriks ka järgmisel päeval.
Võiduga kahandas Gut MK-sarja üldtabelis liidri Mikaela Shiffriniga vahe 30 punktile - ameeriklannal on koos 1053 punkti ning Gutil nüüd 1023. Kolmandal kohal olev Goggia jääb šveitslannast 314 punkti kaugusele.
Saksamaal Garmisch Partenkirchenis toimunud meeste etapil võidutses austerlane Hannes Reichelt (1.53,83), kes edestas itaallast Peter Filli 0,16 sekundiga. Kolmanda koha sai šveitslane Beat Feuz (+0,52). Hirscheri edu üldtabelis kasvas teisel kohal oleva norralase Henrik Kristofferseni ees 368 punktile. | Gut võitis sel hooajal esimest korda kiirlaskumise, Vonn kukkus kahel päeval järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmanda aja sõitis välja sloveenlanna Ilka Stuhec (+0,47) ning neljandaks tuli sakslanna Viktoria Rebensburg (+0,53). Gutile oli see 23. MK-sarja etapivõit, kuid Cortinas pole ta varem pjedestaali kõrgeimale astmele astunud.
Cortinas 11 korral võidutsenud ameeriklanna Lindsey Vonn sõitis rajalt välja nii reedesel treeningul kui laupäevasel võistlusel. "Minuga on kõik korras," kinnitas Vonn laupäeval. Ameeriklanna palus pärast reedest treeningut laskumisel olnud kühmu siluda, kuid langes selle ohvriks ka järgmisel päeval.
Võiduga kahandas Gut MK-sarja üldtabelis liidri Mikaela Shiffriniga vahe 30 punktile - ameeriklannal on koos 1053 punkti ning Gutil nüüd 1023. Kolmandal kohal olev Goggia jääb šveitslannast 314 punkti kaugusele.
Saksamaal Garmisch Partenkirchenis toimunud meeste etapil võidutses austerlane Hannes Reichelt (1.53,83), kes edestas itaallast Peter Filli 0,16 sekundiga. Kolmanda koha sai šveitslane Beat Feuz (+0,52). Hirscheri edu üldtabelis kasvas teisel kohal oleva norralase Henrik Kristofferseni ees 368 punktile.
### Response:
Gut võitis sel hooajal esimest korda kiirlaskumise, Vonn kukkus kahel päeval järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saatejuht Andrus Karnau sõnul on reaktsioonid Jüri Ratase avaldusele Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras admisele olnud valusad ning tõi näitena Urmas Sutropi, kes tema arvates esindab Reformierakonna äärmuslikumat poolt.
"Sutrop on kirjutanud, et kodakondsuse kinkimine viib selleni, et lõpuks on meil võimul jõud, kes soovivad, et Eesti võetaks SRÜ-sse," tõi Karnau näite Sutropi arvamusest.
Karnua sõnul esindab Sutropi seisukoht kõige ilmekamalt arusaamist, mis on Eestis olnud viimased 25 aastat suhtumises vene vähemusse.
"Meie eesmärgiks on olnud neid tasalülitada, kontrolli all hoida ja nüüd mitte niivõrd kodakondsuse kinkimine, nagu Jüri Ratas on korduvalt hiljem toonitanud, vaid tahetakse inimestele, kes on lojaalsed Eesti riigile, kodakondsust lihtsustatud tingimustel pakkuda," märkis Karnau.
Tema sõnul on see ettepanek traditsioonilistes Eesti poliitjõududes - Reformierakonnas ja IRL-is - tekitanud väga palju paksu verd ja vastumeelsust.
Saatejuht Ahto Lobjakas leidis, et selle kodakondsuse teema oleks pidanud riik lahendama juba 15 aastat tagasi, kuid hea seegi, et see nüüd on käsile võetud.
"See idee, et Eesti vabariigi kodanikel ei tohiks olla oma arvamusi, paneb väga selgelt hobuse vankri taha mitte ette ehk siis kodanikud tulevad kõige pealt. Ükskõik, mida mina arvan legitiimselt kodanikuna seni kuni ma riiki ei reeda. Ma isegi ütleks, et SRÜ-sse astumise soov ei ole riigireetmine, vaid lihtsalt alternatiivse välispoliitilise orientatsiooni pakkumine, mis mulle isiklikult ei meeldi, aga ma austaksin kaaskodaniku vabadust seda soovi edendada, nagu ütles kunagi Voltaire, mitte päris oma elu hinnaga, aga midagi sinna kanti," leidis Lobjakas.
Lobjaka sõnul on kodanikul põhiseaduse kohaselt õigus arvata kõike, mida ta tahab, seni kuni ta riiki ei õõnesta.
"Ma saan aru, et Jüri Ratas tegi selle avalduse ikkagi pool kogemata intervjuus raadio Svobodale, kui küsiti temalt mittekodanike kohta ja siis ta ütles seda, mis Keskerakonna programmis on ammu kirjas olnud. See korjati üles ja tehti loosung ja tänuväärselt ei üritanud Jüri Ratas pärast sellest välja rabeleda või välja keerutada," tõdes Lobjakas.
Lobjaka hinnangul on aga kodakondsuse andmine lihtsustatud korras ikkagi poolik lahendus, sest kõik ju mõistavad, et meie territooriumil elavad vene inimesed peavad varem või hiljem saama kodanikeks ja tegemist ei ole nende vastutusega, vaid just riigi vastutusega.
Karnau sõnul on siiski iga inimese enda otsustada, kas ta tahab kodaniku passi, halli passi või mõne teise riigi passi.
"Õigus on kahtlemata Jüri Ratase kriitikutel, kes ütlevad, et neil inimestel on kõik need 25 aastat olnud aega Eesti passi taotlemiseks. Nad pole seda ise tahtnud teha," märkis Karnau ja lisas, et jutt käib 88 500 inimesest, kel 1. jaanuari seisuga oli hall pass.
"Kui neile Eesti kodaniku pass koju saata, siis küsitlused näitavad, et suurem osa neist saadab selle tagasi. Päris suur hulk halli passi omanikke ongi eelistanud halli passi," arvas ta. | Lobjakas: kodakondsuse teema oleks pidanud olema lahendatud 15 aastat tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saatejuht Andrus Karnau sõnul on reaktsioonid Jüri Ratase avaldusele Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras admisele olnud valusad ning tõi näitena Urmas Sutropi, kes tema arvates esindab Reformierakonna äärmuslikumat poolt.
"Sutrop on kirjutanud, et kodakondsuse kinkimine viib selleni, et lõpuks on meil võimul jõud, kes soovivad, et Eesti võetaks SRÜ-sse," tõi Karnau näite Sutropi arvamusest.
Karnua sõnul esindab Sutropi seisukoht kõige ilmekamalt arusaamist, mis on Eestis olnud viimased 25 aastat suhtumises vene vähemusse.
"Meie eesmärgiks on olnud neid tasalülitada, kontrolli all hoida ja nüüd mitte niivõrd kodakondsuse kinkimine, nagu Jüri Ratas on korduvalt hiljem toonitanud, vaid tahetakse inimestele, kes on lojaalsed Eesti riigile, kodakondsust lihtsustatud tingimustel pakkuda," märkis Karnau.
Tema sõnul on see ettepanek traditsioonilistes Eesti poliitjõududes - Reformierakonnas ja IRL-is - tekitanud väga palju paksu verd ja vastumeelsust.
Saatejuht Ahto Lobjakas leidis, et selle kodakondsuse teema oleks pidanud riik lahendama juba 15 aastat tagasi, kuid hea seegi, et see nüüd on käsile võetud.
"See idee, et Eesti vabariigi kodanikel ei tohiks olla oma arvamusi, paneb väga selgelt hobuse vankri taha mitte ette ehk siis kodanikud tulevad kõige pealt. Ükskõik, mida mina arvan legitiimselt kodanikuna seni kuni ma riiki ei reeda. Ma isegi ütleks, et SRÜ-sse astumise soov ei ole riigireetmine, vaid lihtsalt alternatiivse välispoliitilise orientatsiooni pakkumine, mis mulle isiklikult ei meeldi, aga ma austaksin kaaskodaniku vabadust seda soovi edendada, nagu ütles kunagi Voltaire, mitte päris oma elu hinnaga, aga midagi sinna kanti," leidis Lobjakas.
Lobjaka sõnul on kodanikul põhiseaduse kohaselt õigus arvata kõike, mida ta tahab, seni kuni ta riiki ei õõnesta.
"Ma saan aru, et Jüri Ratas tegi selle avalduse ikkagi pool kogemata intervjuus raadio Svobodale, kui küsiti temalt mittekodanike kohta ja siis ta ütles seda, mis Keskerakonna programmis on ammu kirjas olnud. See korjati üles ja tehti loosung ja tänuväärselt ei üritanud Jüri Ratas pärast sellest välja rabeleda või välja keerutada," tõdes Lobjakas.
Lobjaka hinnangul on aga kodakondsuse andmine lihtsustatud korras ikkagi poolik lahendus, sest kõik ju mõistavad, et meie territooriumil elavad vene inimesed peavad varem või hiljem saama kodanikeks ja tegemist ei ole nende vastutusega, vaid just riigi vastutusega.
Karnau sõnul on siiski iga inimese enda otsustada, kas ta tahab kodaniku passi, halli passi või mõne teise riigi passi.
"Õigus on kahtlemata Jüri Ratase kriitikutel, kes ütlevad, et neil inimestel on kõik need 25 aastat olnud aega Eesti passi taotlemiseks. Nad pole seda ise tahtnud teha," märkis Karnau ja lisas, et jutt käib 88 500 inimesest, kel 1. jaanuari seisuga oli hall pass.
"Kui neile Eesti kodaniku pass koju saata, siis küsitlused näitavad, et suurem osa neist saadab selle tagasi. Päris suur hulk halli passi omanikke ongi eelistanud halli passi," arvas ta.
### Response:
Lobjakas: kodakondsuse teema oleks pidanud olema lahendatud 15 aastat tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bryan Villabolos (24), Paul Betancourt (27) ja Rodolfo Villabolos (24) said kolmeaastase võistluskeelu, mis lõppeb 2019. aasta 15. veebruaril, vahendab portaal rattauudised.ee. Josué Gonzalez (28) peab võistlusi kõrvalt vaatama seitse aastat ja võib naasta alles 2023. aasta 17. veebruaril.
Gonzalez on kahekordne Costa Rica meister temposõidus, ta võitis kulla 2014. ja 2015. aastal. Villabolos krooniti riigi meistriks grupisõidus 2015. ja Betancourt 2013. aastal.
Villabolos, kelle organismist leiti ka metüülheksaneamiini, tuli 2012. aastal Costa Rica meistriks eraldistardis ja pälvis 2015. aastal grupisõidus hõbeda. | Neli Costa Rica tippratturit jäi samal võistlusel dopinguga vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bryan Villabolos (24), Paul Betancourt (27) ja Rodolfo Villabolos (24) said kolmeaastase võistluskeelu, mis lõppeb 2019. aasta 15. veebruaril, vahendab portaal rattauudised.ee. Josué Gonzalez (28) peab võistlusi kõrvalt vaatama seitse aastat ja võib naasta alles 2023. aasta 17. veebruaril.
Gonzalez on kahekordne Costa Rica meister temposõidus, ta võitis kulla 2014. ja 2015. aastal. Villabolos krooniti riigi meistriks grupisõidus 2015. ja Betancourt 2013. aastal.
Villabolos, kelle organismist leiti ka metüülheksaneamiini, tuli 2012. aastal Costa Rica meistriks eraldistardis ja pälvis 2015. aastal grupisõidus hõbeda.
### Response:
Neli Costa Rica tippratturit jäi samal võistlusel dopinguga vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõpulaskumise järel oli liider Vos, kuid Cant sõitis kohe temast mööda ja hoidis edu lõpuni, vahendab Spordipartner. Pronks kuulus tšehhitarile Katerina Nashile, kes edestas napilt hollandlannat Lucinda Brandi.
"Ma ei suuda seda uskuda! Maailmameistrisärk on terve aasta minu oma!" juubeldas finiši järel nutma puhkenud Cant. | Sanne Cant tuli esmakordselt cyclo-crossi maailmameistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõpulaskumise järel oli liider Vos, kuid Cant sõitis kohe temast mööda ja hoidis edu lõpuni, vahendab Spordipartner. Pronks kuulus tšehhitarile Katerina Nashile, kes edestas napilt hollandlannat Lucinda Brandi.
"Ma ei suuda seda uskuda! Maailmameistrisärk on terve aasta minu oma!" juubeldas finiši järel nutma puhkenud Cant.
### Response:
Sanne Cant tuli esmakordselt cyclo-crossi maailmameistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet küsis Euroopa Komisjonile saadetud arupärimises, millised EL-i riigid, kes peaksid eurotsooniga liituma, ent ei ole seda senini teinud, on kriteeriumide täitmisele lähedal ning kuidas innustab EL neid riike võetud kohustusi täitma.
Paetile vastas Euroopa Komisjoni liige Valdis Dombrovskis, kes viitas oma vastuses 2016. aasta lähenemisaruandele. "Selles järeldati, et ükski analüüsitud riikidest - Bulgaaria, Tšehhi, Horvaatia, Ungari, Poola, Rumeenia ja Rootsi - ei täitnud kõiki euro kasutuselevõtmiseks vajalikke tingimusi," ütles Dombrovskis.
Ta märkis, et järgmine korrapärane lähenemise hindamine liikmesriikides, mille suhtes on kehtestatud erand, on kavas korraldada 2018. aasta juunis.
"Euroopa Komisjon jälgib, mil määral liikmesriigid lahendavad õiguslikke probleeme, millele juhiti tähelepanu lähenemisaruandes," lisas Dombrovskis.
Eurot kasutab 28-st EL-i liikmesriigist 19. | Seitse EL-i liikmesriiki ei ole jätkuvalt valmis euro kasutuselevõtuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet küsis Euroopa Komisjonile saadetud arupärimises, millised EL-i riigid, kes peaksid eurotsooniga liituma, ent ei ole seda senini teinud, on kriteeriumide täitmisele lähedal ning kuidas innustab EL neid riike võetud kohustusi täitma.
Paetile vastas Euroopa Komisjoni liige Valdis Dombrovskis, kes viitas oma vastuses 2016. aasta lähenemisaruandele. "Selles järeldati, et ükski analüüsitud riikidest - Bulgaaria, Tšehhi, Horvaatia, Ungari, Poola, Rumeenia ja Rootsi - ei täitnud kõiki euro kasutuselevõtmiseks vajalikke tingimusi," ütles Dombrovskis.
Ta märkis, et järgmine korrapärane lähenemise hindamine liikmesriikides, mille suhtes on kehtestatud erand, on kavas korraldada 2018. aasta juunis.
"Euroopa Komisjon jälgib, mil määral liikmesriigid lahendavad õiguslikke probleeme, millele juhiti tähelepanu lähenemisaruandes," lisas Dombrovskis.
Eurot kasutab 28-st EL-i liikmesriigist 19.
### Response:
Seitse EL-i liikmesriiki ei ole jätkuvalt valmis euro kasutuselevõtuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kotsar käis väljakul koguni 32 minutit ja panustas koduülikooli võidumängu kahe punkti, kuue lauapalli ning kahe resultatiivse sööduga. South Carolina Gamecocksi resultatiivseim oli 16 punkti visanud ja 11 lauapalli noppinud Sindarius Thornwell.
Põhihooajal on South Carolina saldoks nüüd 17-4, millega hoitakse kagukonverentsis koos Kentuckyga liidrikohta. Järgmisena on South Carolina vastaseks LSU, mäng toimub kolmapäeval. | 32 minutit mänginud Kotsar aitas koduülikooli järjekordse võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kotsar käis väljakul koguni 32 minutit ja panustas koduülikooli võidumängu kahe punkti, kuue lauapalli ning kahe resultatiivse sööduga. South Carolina Gamecocksi resultatiivseim oli 16 punkti visanud ja 11 lauapalli noppinud Sindarius Thornwell.
Põhihooajal on South Carolina saldoks nüüd 17-4, millega hoitakse kagukonverentsis koos Kentuckyga liidrikohta. Järgmisena on South Carolina vastaseks LSU, mäng toimub kolmapäeval.
### Response:
32 minutit mänginud Kotsar aitas koduülikooli järjekordse võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See oli nimelt päev, kus New York Times ja CNN, kaks ameerika ajakirjanduse lipulaeva, avaldasid kinnitamata, kuid piisavalt usaldusväärsetel allikatel põhinevad väited, et Vene võimude käsutuses on USA (tollal veel ametisseastuvat) presidenti kompromiteerivas situatsioonis kujutavat materjali. Oma pressikonverentsil kuulutas Trump need teated libauudiseks ning keeldus CNNi korrespondendi küsimusele vastamast.
Teisisõnu, "alternatiivsete faktide" maailmas ei olegi tõde justkui enam see kategooria, millega on võimalik väidete kehtivust kontrollida. Ajalooliseks teeb selle momendi asjaolu, et kunagi varem ei ole sellise autoriteediga väljaannete poolt sellise kaaluga materjali avaldamist kuulutanud võltsinguks nii kõrgel positsioonil olev inimene. Kuna mõlemal pool on nii-öelda võrdse kaaluga mängijad, on küsimus, mida uskuda, jäänud iga pealtvaataja isiklikku pädevusse. Trumpi toetajatele on tegemist liberaalide järjekordse katsega teda mustata, need aga, kes ka varem tema valimist katastroofiks pidasid, on nüüd seda enam hirmul võimaluse ees, et USA kõrgeima ametikoha saabki endale Kremli mõjuagent.
Igasugusest meediast on saanud (Rain Kooli tabavat terminit kasutades) "veendumusmeedia". 1 Veelgi olulisem on see, et põhimõtteliselt ei saagi juhtuda midagi, mis kummagi neist arvamustest ümber lükkab. Sest isegi kui luureagentuurid peaksid üksmeelselt teatama, et nad eksisid, peetaks seda arvatavasti kogu loo kalevi alla toppimise katseks. Ning kui hoopis Trump võtaks kõik omaks, võiks vähemasti osalt tema toetajatelt oodata samasugust reaktsiooni kui see, millega Bernie Sandersi pooldajad võtsid vastu oma lemmiku toetusavalduse Hillary Clintonile: sul oli enne õigus, seetõttu praegu sa eksid.
Usume, mida uskuda tahame
Teisisõnu, tõde ei olegi justkui enam see kategooria, millega on võimalik väidete kehtivust kontrollida. Me usume seda, mida me tahame uskuda, ja kui asjalood tegelikult ka nii on, siis on ju tore, aga kui ei, siis on viga (meile paistvas) reaalsuses, mitte meis. Niisuguse olukorra kirjeldamiseks loodud sõna "tõejärgne" on kasutusel juba pikemat aega, kuid 2016. aasta poliitilised sündmused tegid sellest käibefraasi. Kriitiline suhtumine ajalehtedesse ning oskus kujundada oma arvamus erinevaid allikaid võrreldes on intelligentset kodanikku mõistagi iseloomustanud kõigil aegadel.
Ent varasemalt on uudiste tarbijad põhimõtteliselt võinud oletada, et isegi kui nendeni jõudev info tegelikkust painutab ja ideoloogiliselt soovitavas valguses näidata üritab, siis päris puhta väljamõeldisega tegemist ikkagi ei ole, ning seetõttu põhinevad ka nende endi vaated kaudselt alati tegelikkusel. Nüüd on selline eeldus muutunud naiivseks. Infoväli on paisatud täis kohati sensatsiooniliselt üles puhutud, kohati aga täiesti väljamõeldud teavet, mille side asjade seisuga on enam-vähem olematu. Kuigi ka soovil raha teenida on meedia uuemas arengus kahtlemata oma roll, on tõejärgse infovälja põhiline panus siiski võim ja heitluse sihiks piisava osa avaliku arvamuse kallutamine toetama konkreetseid isikuid, institutsioone või poliitikaid. See on juba muutnud kogu avaliku diskursuse olemust: näiteks on hakanud endale vastu töötama hea ajakirjandustava, mille kohaselt vaidluses peavad tingimata saama sõna mõlemad pooled. Sest kui üks pooltest esitab küünilist valet, muutub neutraalsust taotlev ajakirjandus sedasi tahtmatult tribüüniks, kust see vale endale laiema leviku kindlustab.
Tõejärgse infopraktika kriitikud näevad enamasti pindu eeskätt nende silmas, kes neile ei meeldi. Nii näiteks rõhutavad demokraatlike väärtuste kaitsjad enamasti kurikuulsa "Gerassimovi doktriini", 2 Vene hübriidsõja teooria ebamoraalsust ning selle ohtlikkust maailmakorrale, aga lääne konservatiivsete institutsioonide suhtes kriitilised isikud meenutavad pigem George W. Bushi assistendi poolt ajakirjanik Ron Suskindile öeldut: me oleme impeerium ja kui meil on vaja tegutseda, siis me loome oma reaalsuse ise. 3 Arvatavasti ongi tegemist korraga mitmel pool rakendatud strateegiaga, mis infovälja tehnoloogilisest arengust tulenevalt end piisavalt küünilisele mängurile lausa ise peale surub – mäletatavasti on ka Eesti poliitikas tõsimeeli räägitud "informatsioonilisest enesemääramisest", s.t teadliku vale rakendamisest riikliku poliitika teenistusse. 4
Süüdi on intellektuaalid!
Üks nähtuse oletatav allikas, millele tõejärgse infovälja kriitikud tihti viitavad, on postmodernistlik filosoofia ja ühiskonnateooria. Näiteks Peter Pomerantsevi terava Venemaa-analüüsi 5 tõenäoliselt kõige enam tähelepanu pälvinud osa on peatükk Vladislav Surkovist, ühest Kremli kõige mõjukamast poliittehnoloogist. Surkovi lemmikraamatute hulka kuuluvat nimelt Jean Baudrillard’i "Simulaakrumid ja simulatsioon", 6 mida tema ei võtagi kui ühiskonna arengute kriitilist kirjeldust, vaid hoopis kui tegevusjuhist. Baudrillard’i osutus, et tegelikkus ja selle representatsioonid on hilise kapitalismi praktikas teineteisest niivõrd läbi imbunud, et neid polegi võimalik enam eraldada, osutabki Pomerantsevi järgi võimule viisi, kuidas representatsioone manipuleerides küüniliselt „uut reaalsust“ luua, mis päris tegelikkuse asendab.
Marxi ja Engelsi ideoloogiakriitikast, mis samuti räägib valitseva klassi poolt rõhututele peale sunnitud valeteadvusest, eristab Baudrillard’i vaateid tõepoolest tõdemus, et tegelikkus, mida ideoloogia väärastunud kujul esitab, on selle protsessi käigus ise tühistatud, saavutamatu, taastamatu. Nii et kui Marx ja Engels kutsuvad töölisklassi relvile, et valeteadvuse looride taha varjunud majandusliku rõhumise mehhanisme paljastada, siis Baudrillard’i versioonis ei olegi seal looride taga midagi muud kui uued loorid. Aga kuskil pole Baudrillard öelnud, et see ongi tore ja õige – vastupidi, näiteks oma provokatiivsete pealkirjadega artiklites Lahesõja teemal kirjutab ta tõejärgsest informatsioonist ühemõtteliselt kriitiliselt kui ebaintelligentsest lahinguraketist, mis ise peibutisi hävitades osutub samuti peibutiseks ning ei võimalda millessegi uskuda. 7
Lisaks Baudrillard’ile saavad tõejärgsuse kriitikutelt oma peapesu kätte mõistagi ka teised postmodernistliku mõtte suurkujud Foucault, Lyotard, Derrida, Deleuze ja nii edasi kuni Nietzscheni välja, kelle lauset „ei ole olemas tõtt, vaid ainult tõlgendused“ kui kõige kurja juurt hea meelega korrata armastatakse. Selline väide leidub tema pärandis tõepoolest (KGW VIII-1: 323), aga tavaliselt on see rebitud kontekstist välja: Nietzsche räägib siin tõlgendustest, mida on tunnetuse protsessis puhast taju töödeldes loonud inimese tungid ja ihad, mitte eri teooriatest tegelikkuse kohta.
Ta ei väida sugugi, et kõik need tõlgendused oleksid ühtviisi õiged, sugugi mitte, tema rünnak "tõe" nime all käibivate seisukohtade vastu seisneb just nimelt selles, et harjumuse jõud ei lase inimestel näha nende suhtelisust ja kohatist meelevaldsust ega oma maailma kriitiliselt hinnata. Ja just seda mõtet on rõhutanud postmodernistlik filosoofia: "tõde" ei avastata, vaid seda toodetakse ning paljud selle nime all käibivad väited aheldavad, mitte ei vabasta. Teatud mõttes on Nietzsche positsioon ju sugulaslik Czesław Miłoszi "Vangistatud mõistuse" 8 motoks valitud, anonüümsele juudi targale omistatud manitsusega: kui keegi satub teadma 55% tõest, on juba hästi, 60% on suur õnn, 75% on juba natuke kahtlane, aga kui keegi väidab, et ta teab 100% tõde, on tegemist fanaatiku ja närukaelaga. Täpsemini on raske öelda.
Tõejärgsuse tõejärgsus
Lähemalt vaadates selgubki paraku, et tõejärgsuse kriitikud ise on tüüpiliselt sama tõejärgsed kui need, keda nad kritiseerivad. Näiteks üks tänapäeva filosoofia mõjukamaid autoreid Graham Harman kritiseerib Slavoj Žižekit põhjusel, et selle arvamusel "ei ole välist maailma olemas", 9 aga kui otsime üles raamatu ja lehekülje, kus Žižek sellist arvamust olla tema väitel väljendanud, 10 siis me ei leia sealt muud kui tõdemuse, et meie taju on alati meie ihadest mõjutatud ning seega ei ole väline maailm meile puhtal kujul kättesaadav. Ja see tähendab ju midagi hoopis muud.
Pomerantsevi korduvalt autoriteedina mainitud Maurizio Ferrarisega on lugu veel hullem: tema tekst lausa kubiseb loogikavigadest ning emotsionaalselt sõnastatud järeldustest, mis eeldustest mitte kuidagi ei tulene. Enamasti ta isegi ei viita mõtlejatele, keda kritiseerib, vaid piitsutab nende asemel enda väljamõeldud õlgmehikest. Kui ta aga kedagi konkreetset ette võtab, kipuvad argumendid logisema: näiteks on ta pahane Paul Feyerabendi peale, kes oma raamatus "Meetodi vastu" Galilei kohtuprotsessi analüüsib. 11 Ferraris on vihane, et Feyerabendi järelduste kohaselt on inkvisitsioon selles protsessis käitunud korrektselt. 12 No tõesti, kuidas nii saab? Aga Feyerabendi analüüs põhineb inkvisitsiooni protokollidel, mitte levinud müüdil "Ta liigub siiski!" ning osutab, et kirik tõepoolest ei kiusanud Galileid taga soovimatute väidete pärast.
Inkvisitsiooni eesmärk oli hoopis oma aja parimate ekspertide abiga kindlaks teha, kas Galilei on oma sensatsiooniliste väideteni jõudnud töödes ikka kinni pidanud parasjagu kehtinud teadusliku uurimistöö standarditest – ning tuleb välja, et nii ei olnud. Mõistagi ei järeldu siit, et Feyerabendi meelest on kiriku ja Galilei vaated astronoomia alal võrdväärsed, vaid hoopiski, et teadusliku tõe standardid ise võivad legitimeerida kahtlasi teooriaid ning ühtlasi osutuda silmaklappideks, mis ei lase uut, paradigmat murdvat avastust kohe sellisena ära tunda. Arusaadavalt võib selline väide ka „Hallo, kosmose“ sõpradele väga meeltmööda olla, kuid see ei tähenda, et me võiksime ta ideoloogilise sobimatuse tõttu kõrvale jätta.
Kuid postmodernistliku mõtte kriitikute keskne väide ei põhine niivõrd faktiveal, kuivõrd väärjäreldusel. Nad väidavad nimelt, et kui üheselt mõistetav tõde pole meile kättesaadav, siis järelikult on kõik väited omavahel võrdsed. Sellisele loogikale põhinedes üritavad näiteks kreatsionistid tõepoolest nõuda, et Darwini evolutsiooniteooriat õpetataks USA koolides piibli kõrval, sest kumbki neist esitab vaid ühe võimaliku versiooni elu arenemisest meie planeedil. Ent sedastusest, et puhas tõde pole meile kättesaadav, ei tulene kuidagi, et kõik väited maailma kohta oleksid ühesuguse kaaluga. Me teame ju, et näiteks puhast vett (H 2 O) looduses ei leidu, aga sellest ei järeldu hoopiski, et mere- ja allikavesi oleksid ühtviisi joomiskõlblikud.
Tõejärgse inforuumi peale ülekantult tähendab see, et kuigi ükski väljaanne meile kunagi sajaprotsendilist ja piisavat tõtt ei esita, ei järeldu sellest sugugi, et kogu informatsioon oleks ühesuguse väärtusega. Ja ümberpöördult: asjaolust, et võimu saavutamise nimel inforuumi läkitatud valed on kahjulikud ning väärivad hukkamõistu, ei järeldu sugugi, et iga aus katse olukorda kirjeldada on tingimata vaba autori alateadlikult kallutatud hinnangutest. See viimane käib mõistagi ka minu kohta. Seetõttu ei olegi mõtet tõejärgsusele vastandada "tõde" ja "fakte", vaid hoopis kriitikat ja analüüsi. Ja täpselt nii, nagu on vaja säilitada pidevat ettevaatust valede abiga võimule pürgivate küünikute suhtes, tuleb olla ettevaatlik ka nende puhul, kes tõejärgsuse vastu võideldes üritavad tagaukse kaudu meie ellu sisse libistada uue ainukehtiva versiooni tegelikkuses toimuvast.
1 "Libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks", ERR Uudised, 9. I 2017.
2 Saanud oma nime Valeri Gerassimovi järgi, kelle artiklis "Tsennost nauki v predvidenii" (Vojenno-promõšlennõj kurjer, 27.II 2013) rõhutatakse infosõja rolli tänapäeva sõjapidamises.
3 "Faith, Certainty and the Presidency of George W. Bush", New York Times, 17. X 2004.
4 Jaak Aaviksoo, "Infokonfliktid ja enesekaitse", Diplomaatia, märts 2011 (praeguseks ajalehe võrguversioonist eemaldatud).
5 Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik, Tallinn: Tänapäev 2015. Siin ja edaspidi on viidatud raamatute eestikeelsetele tõlgetele, kui need on olemas.
6 Tallinn: Kunst 1999.
7 Tsiteeritud väljaandest The Gulf War did not take place, Indiana University Press 1995, lk 41.
8 LR 18/20, 1999.
9 „Foreword“, Maurizio Ferraris, Manifesto of New Realism, SUNY Press 2014, lk x.
10 Slavoj Žižek ja Glyn Daly, Conversations with Žižek, Polity Press 2004, lk 97.
11 Against Method, 3. tr. Verso 1993, lk 127 jj.
12 Ferraris, op. cit., lk 13–14.
Artikkel ilmus Sirbis. | Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See oli nimelt päev, kus New York Times ja CNN, kaks ameerika ajakirjanduse lipulaeva, avaldasid kinnitamata, kuid piisavalt usaldusväärsetel allikatel põhinevad väited, et Vene võimude käsutuses on USA (tollal veel ametisseastuvat) presidenti kompromiteerivas situatsioonis kujutavat materjali. Oma pressikonverentsil kuulutas Trump need teated libauudiseks ning keeldus CNNi korrespondendi küsimusele vastamast.
Teisisõnu, "alternatiivsete faktide" maailmas ei olegi tõde justkui enam see kategooria, millega on võimalik väidete kehtivust kontrollida. Ajalooliseks teeb selle momendi asjaolu, et kunagi varem ei ole sellise autoriteediga väljaannete poolt sellise kaaluga materjali avaldamist kuulutanud võltsinguks nii kõrgel positsioonil olev inimene. Kuna mõlemal pool on nii-öelda võrdse kaaluga mängijad, on küsimus, mida uskuda, jäänud iga pealtvaataja isiklikku pädevusse. Trumpi toetajatele on tegemist liberaalide järjekordse katsega teda mustata, need aga, kes ka varem tema valimist katastroofiks pidasid, on nüüd seda enam hirmul võimaluse ees, et USA kõrgeima ametikoha saabki endale Kremli mõjuagent.
Igasugusest meediast on saanud (Rain Kooli tabavat terminit kasutades) "veendumusmeedia". 1 Veelgi olulisem on see, et põhimõtteliselt ei saagi juhtuda midagi, mis kummagi neist arvamustest ümber lükkab. Sest isegi kui luureagentuurid peaksid üksmeelselt teatama, et nad eksisid, peetaks seda arvatavasti kogu loo kalevi alla toppimise katseks. Ning kui hoopis Trump võtaks kõik omaks, võiks vähemasti osalt tema toetajatelt oodata samasugust reaktsiooni kui see, millega Bernie Sandersi pooldajad võtsid vastu oma lemmiku toetusavalduse Hillary Clintonile: sul oli enne õigus, seetõttu praegu sa eksid.
Usume, mida uskuda tahame
Teisisõnu, tõde ei olegi justkui enam see kategooria, millega on võimalik väidete kehtivust kontrollida. Me usume seda, mida me tahame uskuda, ja kui asjalood tegelikult ka nii on, siis on ju tore, aga kui ei, siis on viga (meile paistvas) reaalsuses, mitte meis. Niisuguse olukorra kirjeldamiseks loodud sõna "tõejärgne" on kasutusel juba pikemat aega, kuid 2016. aasta poliitilised sündmused tegid sellest käibefraasi. Kriitiline suhtumine ajalehtedesse ning oskus kujundada oma arvamus erinevaid allikaid võrreldes on intelligentset kodanikku mõistagi iseloomustanud kõigil aegadel.
Ent varasemalt on uudiste tarbijad põhimõtteliselt võinud oletada, et isegi kui nendeni jõudev info tegelikkust painutab ja ideoloogiliselt soovitavas valguses näidata üritab, siis päris puhta väljamõeldisega tegemist ikkagi ei ole, ning seetõttu põhinevad ka nende endi vaated kaudselt alati tegelikkusel. Nüüd on selline eeldus muutunud naiivseks. Infoväli on paisatud täis kohati sensatsiooniliselt üles puhutud, kohati aga täiesti väljamõeldud teavet, mille side asjade seisuga on enam-vähem olematu. Kuigi ka soovil raha teenida on meedia uuemas arengus kahtlemata oma roll, on tõejärgse infovälja põhiline panus siiski võim ja heitluse sihiks piisava osa avaliku arvamuse kallutamine toetama konkreetseid isikuid, institutsioone või poliitikaid. See on juba muutnud kogu avaliku diskursuse olemust: näiteks on hakanud endale vastu töötama hea ajakirjandustava, mille kohaselt vaidluses peavad tingimata saama sõna mõlemad pooled. Sest kui üks pooltest esitab küünilist valet, muutub neutraalsust taotlev ajakirjandus sedasi tahtmatult tribüüniks, kust see vale endale laiema leviku kindlustab.
Tõejärgse infopraktika kriitikud näevad enamasti pindu eeskätt nende silmas, kes neile ei meeldi. Nii näiteks rõhutavad demokraatlike väärtuste kaitsjad enamasti kurikuulsa "Gerassimovi doktriini", 2 Vene hübriidsõja teooria ebamoraalsust ning selle ohtlikkust maailmakorrale, aga lääne konservatiivsete institutsioonide suhtes kriitilised isikud meenutavad pigem George W. Bushi assistendi poolt ajakirjanik Ron Suskindile öeldut: me oleme impeerium ja kui meil on vaja tegutseda, siis me loome oma reaalsuse ise. 3 Arvatavasti ongi tegemist korraga mitmel pool rakendatud strateegiaga, mis infovälja tehnoloogilisest arengust tulenevalt end piisavalt küünilisele mängurile lausa ise peale surub – mäletatavasti on ka Eesti poliitikas tõsimeeli räägitud "informatsioonilisest enesemääramisest", s.t teadliku vale rakendamisest riikliku poliitika teenistusse. 4
Süüdi on intellektuaalid!
Üks nähtuse oletatav allikas, millele tõejärgse infovälja kriitikud tihti viitavad, on postmodernistlik filosoofia ja ühiskonnateooria. Näiteks Peter Pomerantsevi terava Venemaa-analüüsi 5 tõenäoliselt kõige enam tähelepanu pälvinud osa on peatükk Vladislav Surkovist, ühest Kremli kõige mõjukamast poliittehnoloogist. Surkovi lemmikraamatute hulka kuuluvat nimelt Jean Baudrillard’i "Simulaakrumid ja simulatsioon", 6 mida tema ei võtagi kui ühiskonna arengute kriitilist kirjeldust, vaid hoopis kui tegevusjuhist. Baudrillard’i osutus, et tegelikkus ja selle representatsioonid on hilise kapitalismi praktikas teineteisest niivõrd läbi imbunud, et neid polegi võimalik enam eraldada, osutabki Pomerantsevi järgi võimule viisi, kuidas representatsioone manipuleerides küüniliselt „uut reaalsust“ luua, mis päris tegelikkuse asendab.
Marxi ja Engelsi ideoloogiakriitikast, mis samuti räägib valitseva klassi poolt rõhututele peale sunnitud valeteadvusest, eristab Baudrillard’i vaateid tõepoolest tõdemus, et tegelikkus, mida ideoloogia väärastunud kujul esitab, on selle protsessi käigus ise tühistatud, saavutamatu, taastamatu. Nii et kui Marx ja Engels kutsuvad töölisklassi relvile, et valeteadvuse looride taha varjunud majandusliku rõhumise mehhanisme paljastada, siis Baudrillard’i versioonis ei olegi seal looride taga midagi muud kui uued loorid. Aga kuskil pole Baudrillard öelnud, et see ongi tore ja õige – vastupidi, näiteks oma provokatiivsete pealkirjadega artiklites Lahesõja teemal kirjutab ta tõejärgsest informatsioonist ühemõtteliselt kriitiliselt kui ebaintelligentsest lahinguraketist, mis ise peibutisi hävitades osutub samuti peibutiseks ning ei võimalda millessegi uskuda. 7
Lisaks Baudrillard’ile saavad tõejärgsuse kriitikutelt oma peapesu kätte mõistagi ka teised postmodernistliku mõtte suurkujud Foucault, Lyotard, Derrida, Deleuze ja nii edasi kuni Nietzscheni välja, kelle lauset „ei ole olemas tõtt, vaid ainult tõlgendused“ kui kõige kurja juurt hea meelega korrata armastatakse. Selline väide leidub tema pärandis tõepoolest (KGW VIII-1: 323), aga tavaliselt on see rebitud kontekstist välja: Nietzsche räägib siin tõlgendustest, mida on tunnetuse protsessis puhast taju töödeldes loonud inimese tungid ja ihad, mitte eri teooriatest tegelikkuse kohta.
Ta ei väida sugugi, et kõik need tõlgendused oleksid ühtviisi õiged, sugugi mitte, tema rünnak "tõe" nime all käibivate seisukohtade vastu seisneb just nimelt selles, et harjumuse jõud ei lase inimestel näha nende suhtelisust ja kohatist meelevaldsust ega oma maailma kriitiliselt hinnata. Ja just seda mõtet on rõhutanud postmodernistlik filosoofia: "tõde" ei avastata, vaid seda toodetakse ning paljud selle nime all käibivad väited aheldavad, mitte ei vabasta. Teatud mõttes on Nietzsche positsioon ju sugulaslik Czesław Miłoszi "Vangistatud mõistuse" 8 motoks valitud, anonüümsele juudi targale omistatud manitsusega: kui keegi satub teadma 55% tõest, on juba hästi, 60% on suur õnn, 75% on juba natuke kahtlane, aga kui keegi väidab, et ta teab 100% tõde, on tegemist fanaatiku ja närukaelaga. Täpsemini on raske öelda.
Tõejärgsuse tõejärgsus
Lähemalt vaadates selgubki paraku, et tõejärgsuse kriitikud ise on tüüpiliselt sama tõejärgsed kui need, keda nad kritiseerivad. Näiteks üks tänapäeva filosoofia mõjukamaid autoreid Graham Harman kritiseerib Slavoj Žižekit põhjusel, et selle arvamusel "ei ole välist maailma olemas", 9 aga kui otsime üles raamatu ja lehekülje, kus Žižek sellist arvamust olla tema väitel väljendanud, 10 siis me ei leia sealt muud kui tõdemuse, et meie taju on alati meie ihadest mõjutatud ning seega ei ole väline maailm meile puhtal kujul kättesaadav. Ja see tähendab ju midagi hoopis muud.
Pomerantsevi korduvalt autoriteedina mainitud Maurizio Ferrarisega on lugu veel hullem: tema tekst lausa kubiseb loogikavigadest ning emotsionaalselt sõnastatud järeldustest, mis eeldustest mitte kuidagi ei tulene. Enamasti ta isegi ei viita mõtlejatele, keda kritiseerib, vaid piitsutab nende asemel enda väljamõeldud õlgmehikest. Kui ta aga kedagi konkreetset ette võtab, kipuvad argumendid logisema: näiteks on ta pahane Paul Feyerabendi peale, kes oma raamatus "Meetodi vastu" Galilei kohtuprotsessi analüüsib. 11 Ferraris on vihane, et Feyerabendi järelduste kohaselt on inkvisitsioon selles protsessis käitunud korrektselt. 12 No tõesti, kuidas nii saab? Aga Feyerabendi analüüs põhineb inkvisitsiooni protokollidel, mitte levinud müüdil "Ta liigub siiski!" ning osutab, et kirik tõepoolest ei kiusanud Galileid taga soovimatute väidete pärast.
Inkvisitsiooni eesmärk oli hoopis oma aja parimate ekspertide abiga kindlaks teha, kas Galilei on oma sensatsiooniliste väideteni jõudnud töödes ikka kinni pidanud parasjagu kehtinud teadusliku uurimistöö standarditest – ning tuleb välja, et nii ei olnud. Mõistagi ei järeldu siit, et Feyerabendi meelest on kiriku ja Galilei vaated astronoomia alal võrdväärsed, vaid hoopiski, et teadusliku tõe standardid ise võivad legitimeerida kahtlasi teooriaid ning ühtlasi osutuda silmaklappideks, mis ei lase uut, paradigmat murdvat avastust kohe sellisena ära tunda. Arusaadavalt võib selline väide ka „Hallo, kosmose“ sõpradele väga meeltmööda olla, kuid see ei tähenda, et me võiksime ta ideoloogilise sobimatuse tõttu kõrvale jätta.
Kuid postmodernistliku mõtte kriitikute keskne väide ei põhine niivõrd faktiveal, kuivõrd väärjäreldusel. Nad väidavad nimelt, et kui üheselt mõistetav tõde pole meile kättesaadav, siis järelikult on kõik väited omavahel võrdsed. Sellisele loogikale põhinedes üritavad näiteks kreatsionistid tõepoolest nõuda, et Darwini evolutsiooniteooriat õpetataks USA koolides piibli kõrval, sest kumbki neist esitab vaid ühe võimaliku versiooni elu arenemisest meie planeedil. Ent sedastusest, et puhas tõde pole meile kättesaadav, ei tulene kuidagi, et kõik väited maailma kohta oleksid ühesuguse kaaluga. Me teame ju, et näiteks puhast vett (H 2 O) looduses ei leidu, aga sellest ei järeldu hoopiski, et mere- ja allikavesi oleksid ühtviisi joomiskõlblikud.
Tõejärgse inforuumi peale ülekantult tähendab see, et kuigi ükski väljaanne meile kunagi sajaprotsendilist ja piisavat tõtt ei esita, ei järeldu sellest sugugi, et kogu informatsioon oleks ühesuguse väärtusega. Ja ümberpöördult: asjaolust, et võimu saavutamise nimel inforuumi läkitatud valed on kahjulikud ning väärivad hukkamõistu, ei järeldu sugugi, et iga aus katse olukorda kirjeldada on tingimata vaba autori alateadlikult kallutatud hinnangutest. See viimane käib mõistagi ka minu kohta. Seetõttu ei olegi mõtet tõejärgsusele vastandada "tõde" ja "fakte", vaid hoopis kriitikat ja analüüsi. Ja täpselt nii, nagu on vaja säilitada pidevat ettevaatust valede abiga võimule pürgivate küünikute suhtes, tuleb olla ettevaatlik ka nende puhul, kes tõejärgsuse vastu võideldes üritavad tagaukse kaudu meie ellu sisse libistada uue ainukehtiva versiooni tegelikkuses toimuvast.
1 "Libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks", ERR Uudised, 9. I 2017.
2 Saanud oma nime Valeri Gerassimovi järgi, kelle artiklis "Tsennost nauki v predvidenii" (Vojenno-promõšlennõj kurjer, 27.II 2013) rõhutatakse infosõja rolli tänapäeva sõjapidamises.
3 "Faith, Certainty and the Presidency of George W. Bush", New York Times, 17. X 2004.
4 Jaak Aaviksoo, "Infokonfliktid ja enesekaitse", Diplomaatia, märts 2011 (praeguseks ajalehe võrguversioonist eemaldatud).
5 Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik, Tallinn: Tänapäev 2015. Siin ja edaspidi on viidatud raamatute eestikeelsetele tõlgetele, kui need on olemas.
6 Tallinn: Kunst 1999.
7 Tsiteeritud väljaandest The Gulf War did not take place, Indiana University Press 1995, lk 41.
8 LR 18/20, 1999.
9 „Foreword“, Maurizio Ferraris, Manifesto of New Realism, SUNY Press 2014, lk x.
10 Slavoj Žižek ja Glyn Daly, Conversations with Žižek, Polity Press 2004, lk 97.
11 Against Method, 3. tr. Verso 1993, lk 127 jj.
12 Ferraris, op. cit., lk 13–14.
Artikkel ilmus Sirbis.
### Response:
Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajaleht kirjutas varem, et immigratsioonikeelu alla jäävad ka inimesed, kellel on lisaks Soome kodakondsusele veel Süüria, Iraagi, Iraani, Jeemeni, Liibüa, Somaalia või Sudaani kodakondsus.
Hiljem täpsustas lennufirma Finnair, et nende USA-sse suunduvatele lendudele siiski võetakse neid inimesi, kellel on nimetatud seitsme riigi kodakondsus juhul, kui neil on topeltkodakondsus ja teist (ehk Soome) kodakondsust puudutavad dokumendid on korras. Samuti saavad lennule need inimesed, kellel on USA alaline elamisluba.
Finnairi pressiesindaja Päivyt Tallqvist selgitas, et nende ettevõte lähtub inimesi pardale lastes Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühenduse (IATA) uutest juhistest, mis saadeti laiali ööl vastu pühapäeva.
Näiteks inimene, kellel on nii Süüria kui ka Soome kodakondsus, saab Helsingi lennujaamas USA-sse suunduva lennuki pardale, kui tal on olemas kõik dokumendid, mida nõutakse Soome kodanikult.
Viimasel ajal on seoses Trumpi äsjase - seitset riiki puudutava - määrusega olnud palju ebaselgust, seda eriti topeltkodakondsust ja juba kehtivat USA elamisluba puudutavates küsimustes. Seetõttu on ka erinevad lennufirmad lähtunud inimesi lennukite pardale lastes erinevates põhimõtetest.
President Donald Trump allkirjastas reedel määruse, millega peatati 120 päevaks USA põgenike ümberpaigutamisprogramm ja kehtestati 90 päevaks Iraagi, Iraani, Liibüa, Somaalia, Sudaani, Süüria ja Jeemeni kodanikele ajutine reisikeeld USA-sse.
Laupäeval peatas USA ringkonnakohtunik ajutise immigratsioonikeelu ning andis võimudele käsu peatada USA lennujaamades lõksus olevate põgenike ja teiste reisijate deporteerimine. | HS: Trumpi immigratsioonikeeld tekitab topeltkodakondsusega inimeste seas segadust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajaleht kirjutas varem, et immigratsioonikeelu alla jäävad ka inimesed, kellel on lisaks Soome kodakondsusele veel Süüria, Iraagi, Iraani, Jeemeni, Liibüa, Somaalia või Sudaani kodakondsus.
Hiljem täpsustas lennufirma Finnair, et nende USA-sse suunduvatele lendudele siiski võetakse neid inimesi, kellel on nimetatud seitsme riigi kodakondsus juhul, kui neil on topeltkodakondsus ja teist (ehk Soome) kodakondsust puudutavad dokumendid on korras. Samuti saavad lennule need inimesed, kellel on USA alaline elamisluba.
Finnairi pressiesindaja Päivyt Tallqvist selgitas, et nende ettevõte lähtub inimesi pardale lastes Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühenduse (IATA) uutest juhistest, mis saadeti laiali ööl vastu pühapäeva.
Näiteks inimene, kellel on nii Süüria kui ka Soome kodakondsus, saab Helsingi lennujaamas USA-sse suunduva lennuki pardale, kui tal on olemas kõik dokumendid, mida nõutakse Soome kodanikult.
Viimasel ajal on seoses Trumpi äsjase - seitset riiki puudutava - määrusega olnud palju ebaselgust, seda eriti topeltkodakondsust ja juba kehtivat USA elamisluba puudutavates küsimustes. Seetõttu on ka erinevad lennufirmad lähtunud inimesi lennukite pardale lastes erinevates põhimõtetest.
President Donald Trump allkirjastas reedel määruse, millega peatati 120 päevaks USA põgenike ümberpaigutamisprogramm ja kehtestati 90 päevaks Iraagi, Iraani, Liibüa, Somaalia, Sudaani, Süüria ja Jeemeni kodanikele ajutine reisikeeld USA-sse.
Laupäeval peatas USA ringkonnakohtunik ajutise immigratsioonikeelu ning andis võimudele käsu peatada USA lennujaamades lõksus olevate põgenike ja teiste reisijate deporteerimine.
### Response:
HS: Trumpi immigratsioonikeeld tekitab topeltkodakondsusega inimeste seas segadust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Innsbrucki meeskond vajas põhiturniiri võidu kindlustamiseks reedesest mängust võitu, millega saadi ka raskustega hakkama, kui koduväljakul mängiti viies geimis 3:2 (16, -22, 19, -23, 12) tulemusega üle suurim rivaal Bleiburgi SK Posojilnica Aich/Dob. Põhiturniiri esimeses ringis saavutas Tirol omavahelises vastasseisus mõnevõrra lihtsama 3:1 võidu, vahendab volley.ee.
Võitjate ridades kogus suurima saagi Renee Teppan, kelle arvele märgiti 22 punkti. Diagonaalründaja realiseeris 19 rünnakut (58%) ja lisas 3 pallinguässa, kuid patustas pallingul koguni üheksa eksimusega. Teppani järel tõusis 19 punktiga võõrustajate teiseks skooritegijaks Martti Juhkami, realiseerides 35-st tõstest 16 (46%) ning lisades võitjate edusse ühe blokipunkti ja kaks pallinguässa. Nii rünnakul, pallingul kui pallingu vastuvõtul kogunes nurgaürndajal viis eksimust.
Koduliigas ainsana kaotuseta püsiv Innsbrucki meeskond on 17 vooruga kogunud 50 punkti, edestades üks voor enne põhiturniiri lõppu lähimat jälitajat Aich/Dobi nelja punktiga. | Juhkami ja Teppan aitasid Tiroli põhiturniiri võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Innsbrucki meeskond vajas põhiturniiri võidu kindlustamiseks reedesest mängust võitu, millega saadi ka raskustega hakkama, kui koduväljakul mängiti viies geimis 3:2 (16, -22, 19, -23, 12) tulemusega üle suurim rivaal Bleiburgi SK Posojilnica Aich/Dob. Põhiturniiri esimeses ringis saavutas Tirol omavahelises vastasseisus mõnevõrra lihtsama 3:1 võidu, vahendab volley.ee.
Võitjate ridades kogus suurima saagi Renee Teppan, kelle arvele märgiti 22 punkti. Diagonaalründaja realiseeris 19 rünnakut (58%) ja lisas 3 pallinguässa, kuid patustas pallingul koguni üheksa eksimusega. Teppani järel tõusis 19 punktiga võõrustajate teiseks skooritegijaks Martti Juhkami, realiseerides 35-st tõstest 16 (46%) ning lisades võitjate edusse ühe blokipunkti ja kaks pallinguässa. Nii rünnakul, pallingul kui pallingu vastuvõtul kogunes nurgaürndajal viis eksimust.
Koduliigas ainsana kaotuseta püsiv Innsbrucki meeskond on 17 vooruga kogunud 50 punkti, edestades üks voor enne põhiturniiri lõppu lähimat jälitajat Aich/Dobi nelja punktiga.
### Response:
Juhkami ja Teppan aitasid Tiroli põhiturniiri võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus määras Svetlana Vorobei (54) tingimisi enne tähtaega vabastamisele ja määras talle katseaja kuni 2019. aasta 22. jaanuarini, ütles kohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.
Vorobei karistuse kandmise algust arvestatakse 2009. aasta 22. jaanuarist, mil keskkriminaalpolitsei ta kinni pidas.
2011. aasta suvel vähendas Tallinna ringkonnakohus eelmisel kümnendil Tallinnas ja Harjumaal suurt narkoäri ajanud Vorobei ja ta kaaslaste karistusi.
Kohus tühistas varem Aleksandr Nazimovile (56) ja Vorobeile määratud 13-aastase ning Nikolai Romanovile (40) määratud 12 aasta, kaheksa kuu ja 13 päeva pikkuse vangistuse ning määras uue otsusega Nazimovile ja Vorobeile 10 aasta pikkuse ja Romanovile üheksa aasta, kaheksa kuu ja 13 päeva pikkuse vangistuse.
Varem nelja-aastase vangistuse saanud Temur Kuršubadze (27) ja Katrin Abarbartšuki (33) tingimisi kolmeaastane vangistus jäid muutmata.
Süüdistuse järgi leppsid Vorobei ja Nazimov 2009. aastal enne 16. jaanuari kokku, et hakkavad valmistama ja müüma amfetamiini. Vorobei ülesanne oli leida amfetamiini ostmisest huvitatud kliente ning Nazimovi ülesanne oli narkoaine valmistamine ja selle toimetamine eelnevalt kokkulepitud peidikutesse.
Vastavalt tellijatelt Kuršubadzelt ja Romanovilt saadud ning Abarbartšuki vahendatud tellimustele valmistas Nazimov korduvalt suurtes kogustes amfetamiini.
Keskkriminaalpolitsei töötajad pidasid narkoärikad Nazimovi, Romanovi, Vorobei ja Kuršubadze kinni 2009. aasta 22. jaanuaril Tallinnas ja Harjumaal. Läbiotsimistel leiti neilt kokku ligi 11 kilo amfetamiini. Abarbartšuk peeti kinni neli päeva hiljem.
Kinnipidamisel üritas Romanov ja temaga kaasas olnud naine maasturiga Grand Cherokee politseinike eest põgeneda ning tekitas kihutades korduvalt liiklusohtlikke olukordi.
Enne Väo karjääri käskis Romanov kaasreisijal visata autost välja paki 6,5 kilo amfetamiiniga, kuid politseinikud leidsid keelatud kraami teel üles.
Tagaajamine lõppes Tallinna-Narva maantee 13. kilomeetril, kui Romanov kaotas auto üle kontrolli, sõitis üle haljasala vastassuunavööndisse ning seejärel maanteekraavi.
Pärast kinnipidamist avastasid keskkriminaalpolitseinikud Raplamaal Kohila vallas ka tabatute kasutuses olnud narkolabori, kust leiti amfetamiini ning selle valmistamiseks vajaminevaid lähteaineid.
Svetlana Vorobei poeg Juri Vorobei (36) on Eesti kuritegeliku ilma juhiks peetud Nikolai Tarankovi (63) tapmises süüdistatuna alates mullu sügisest vahi all. | Narkoäri korraldamise eest pika vangistuse saanud naine vabastatakse vanglast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus määras Svetlana Vorobei (54) tingimisi enne tähtaega vabastamisele ja määras talle katseaja kuni 2019. aasta 22. jaanuarini, ütles kohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.
Vorobei karistuse kandmise algust arvestatakse 2009. aasta 22. jaanuarist, mil keskkriminaalpolitsei ta kinni pidas.
2011. aasta suvel vähendas Tallinna ringkonnakohus eelmisel kümnendil Tallinnas ja Harjumaal suurt narkoäri ajanud Vorobei ja ta kaaslaste karistusi.
Kohus tühistas varem Aleksandr Nazimovile (56) ja Vorobeile määratud 13-aastase ning Nikolai Romanovile (40) määratud 12 aasta, kaheksa kuu ja 13 päeva pikkuse vangistuse ning määras uue otsusega Nazimovile ja Vorobeile 10 aasta pikkuse ja Romanovile üheksa aasta, kaheksa kuu ja 13 päeva pikkuse vangistuse.
Varem nelja-aastase vangistuse saanud Temur Kuršubadze (27) ja Katrin Abarbartšuki (33) tingimisi kolmeaastane vangistus jäid muutmata.
Süüdistuse järgi leppsid Vorobei ja Nazimov 2009. aastal enne 16. jaanuari kokku, et hakkavad valmistama ja müüma amfetamiini. Vorobei ülesanne oli leida amfetamiini ostmisest huvitatud kliente ning Nazimovi ülesanne oli narkoaine valmistamine ja selle toimetamine eelnevalt kokkulepitud peidikutesse.
Vastavalt tellijatelt Kuršubadzelt ja Romanovilt saadud ning Abarbartšuki vahendatud tellimustele valmistas Nazimov korduvalt suurtes kogustes amfetamiini.
Keskkriminaalpolitsei töötajad pidasid narkoärikad Nazimovi, Romanovi, Vorobei ja Kuršubadze kinni 2009. aasta 22. jaanuaril Tallinnas ja Harjumaal. Läbiotsimistel leiti neilt kokku ligi 11 kilo amfetamiini. Abarbartšuk peeti kinni neli päeva hiljem.
Kinnipidamisel üritas Romanov ja temaga kaasas olnud naine maasturiga Grand Cherokee politseinike eest põgeneda ning tekitas kihutades korduvalt liiklusohtlikke olukordi.
Enne Väo karjääri käskis Romanov kaasreisijal visata autost välja paki 6,5 kilo amfetamiiniga, kuid politseinikud leidsid keelatud kraami teel üles.
Tagaajamine lõppes Tallinna-Narva maantee 13. kilomeetril, kui Romanov kaotas auto üle kontrolli, sõitis üle haljasala vastassuunavööndisse ning seejärel maanteekraavi.
Pärast kinnipidamist avastasid keskkriminaalpolitseinikud Raplamaal Kohila vallas ka tabatute kasutuses olnud narkolabori, kust leiti amfetamiini ning selle valmistamiseks vajaminevaid lähteaineid.
Svetlana Vorobei poeg Juri Vorobei (36) on Eesti kuritegeliku ilma juhiks peetud Nikolai Tarankovi (63) tapmises süüdistatuna alates mullu sügisest vahi all.
### Response:
Narkoäri korraldamise eest pika vangistuse saanud naine vabastatakse vanglast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bayern alistas 2:1 tabeli tagumises otsas oleva Bremeni Werderi, 30. minutil oli täpne Arjen Robben ja esimese poolaja üleminutil David Alaba. Leipzig alistas Frankfurti Eintrachti reedese võiduga neljandaks kukkunud Hoffenheimi samuti 2:1, 38. minutil viis Timo Werner Leipzigi juhtima, kuid võiduvärava lõi Marcel Sabitzer alles 77. minutil.
Bayernil on nüüd 18 mänguga tabelis 45 silma, Leipzig jääb maha kolme punktiga. Kolmandal kohal oleval Frankfurtil on 32 ja Hoffenheimil 31 punkti. Järgmises voorus sõidab Leipzig külla viiendal kohal olevale Dortmundi Borussiale. | Bayern ja Leipzig suurendavad Saksamaal järjekindlalt konkurentidega vahet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bayern alistas 2:1 tabeli tagumises otsas oleva Bremeni Werderi, 30. minutil oli täpne Arjen Robben ja esimese poolaja üleminutil David Alaba. Leipzig alistas Frankfurti Eintrachti reedese võiduga neljandaks kukkunud Hoffenheimi samuti 2:1, 38. minutil viis Timo Werner Leipzigi juhtima, kuid võiduvärava lõi Marcel Sabitzer alles 77. minutil.
Bayernil on nüüd 18 mänguga tabelis 45 silma, Leipzig jääb maha kolme punktiga. Kolmandal kohal oleval Frankfurtil on 32 ja Hoffenheimil 31 punkti. Järgmises voorus sõidab Leipzig külla viiendal kohal olevale Dortmundi Borussiale.
### Response:
Bayern ja Leipzig suurendavad Saksamaal järjekindlalt konkurentidega vahet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | President Trump allkirjastas reedel määruse, millega peatati 120 päevaks USA põgenike ümberpaigutamisprogramm ja kehtestati 90 päevaks seitsme moslemiriigi ehk Iraagi, Iraani, Liibüa, Somaalia, Sudaani, Süüria ja Jeemeni elanikele ajutine reisikeeld USA-sse.
"Nendele, kes pagevad tagakiusamise, terrorismi ja sõja eest: kanadalased võtavad teid vastu, hoolimata teie usust. Mitmekesisus on meie jõud #WelcomeToCanada," ütles Trudeau Twitteri vahendusel.
"Peaminister soovib Kanada edu immigratsiooni- ja põgenikepoliitikas president (Trumpiga) järgmise vestluse ajal arutada," ütles Trudeau pressiesindaja.
Trudeau üleskutset kordasid ka Kanada Saskatchewani provintsi peaminister Brad Wall ja Toronto linnapea John Tory. | Trudeau kutsus Trumpi poolt tõrjutud põgenikud Kanadasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
President Trump allkirjastas reedel määruse, millega peatati 120 päevaks USA põgenike ümberpaigutamisprogramm ja kehtestati 90 päevaks seitsme moslemiriigi ehk Iraagi, Iraani, Liibüa, Somaalia, Sudaani, Süüria ja Jeemeni elanikele ajutine reisikeeld USA-sse.
"Nendele, kes pagevad tagakiusamise, terrorismi ja sõja eest: kanadalased võtavad teid vastu, hoolimata teie usust. Mitmekesisus on meie jõud #WelcomeToCanada," ütles Trudeau Twitteri vahendusel.
"Peaminister soovib Kanada edu immigratsiooni- ja põgenikepoliitikas president (Trumpiga) järgmise vestluse ajal arutada," ütles Trudeau pressiesindaja.
Trudeau üleskutset kordasid ka Kanada Saskatchewani provintsi peaminister Brad Wall ja Toronto linnapea John Tory.
### Response:
Trudeau kutsus Trumpi poolt tõrjutud põgenikud Kanadasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eeldatav favoriit Lazio ei suutnud koduväljakul Chievo väravalukku mitte kuidagi lahti muukida ning lõpuvile kõlades seisis tablool seis hoopis nende kahjuks, vahendab Soccernet.ee. Chievo võiduvärava lõi 90. minutil 25-aastane ründaja Roberto Inglese.
Interile ei valmistanud liigatabelis viimasel kohal paiknev Pescara mingeid probleeme. Danilo D'Ambrosio ja Joao Mario väravatest esimesel poolajal piisas, et mullune Serie B neljas meeskond tasakaalust välja viia. Inter võitis lõpuks kohtumise tulemusega 3:0, veel ühe värava lõi vahetusest sekkunud Eder.
Inter tõusis liigatabelis Laziost mööda neljandale kohale. Liider Juventus on kogunud 48 punkti, Romal on 47, Napolil 44 ja Interil 42 silma. | Inter alistas punase laterna, Lazio sai valusa kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eeldatav favoriit Lazio ei suutnud koduväljakul Chievo väravalukku mitte kuidagi lahti muukida ning lõpuvile kõlades seisis tablool seis hoopis nende kahjuks, vahendab Soccernet.ee. Chievo võiduvärava lõi 90. minutil 25-aastane ründaja Roberto Inglese.
Interile ei valmistanud liigatabelis viimasel kohal paiknev Pescara mingeid probleeme. Danilo D'Ambrosio ja Joao Mario väravatest esimesel poolajal piisas, et mullune Serie B neljas meeskond tasakaalust välja viia. Inter võitis lõpuks kohtumise tulemusega 3:0, veel ühe värava lõi vahetusest sekkunud Eder.
Inter tõusis liigatabelis Laziost mööda neljandale kohale. Liider Juventus on kogunud 48 punkti, Romal on 47, Napolil 44 ja Interil 42 silma.
### Response:
Inter alistas punase laterna, Lazio sai valusa kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.
NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks.
Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.
Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 5. jaanuarist Hollandi kuningliku õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-16. | Liitlaste hävituslennukid harjutavad Eesti õhuruumis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.
NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks.
Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.
Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 5. jaanuarist Hollandi kuningliku õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.
### Response:
Liitlaste hävituslennukid harjutavad Eesti õhuruumis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tema koduklubi Inverness tegi Partick Thistle'iga väravateta viigi, kirjutab Soccernet.ee. Anier sai 73. minutil kollase kaardi.
Inverness, kelle peatreener Richie Foran avaldas viigipunkti üle heameelt, tõusis Hamilton Academicaliga eelviimast, 11. kohta jagama. | Anier tegi uue koduklubi eest kaasa terve kohtumise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tema koduklubi Inverness tegi Partick Thistle'iga väravateta viigi, kirjutab Soccernet.ee. Anier sai 73. minutil kollase kaardi.
Inverness, kelle peatreener Richie Foran avaldas viigipunkti üle heameelt, tõusis Hamilton Academicaliga eelviimast, 11. kohta jagama.
### Response:
Anier tegi uue koduklubi eest kaasa terve kohtumise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kell 11.42 Hobujaama tänaval, kus 71-aastase mehe juhitud liinibussi tagumisest uksest väljuv 75-aastane naine jäi sulguvate bussiuste vahele ja buss hakkas liikuma.
Viga saanud reisija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse. | Liinibuss jättis väljuva reisija uste vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kell 11.42 Hobujaama tänaval, kus 71-aastase mehe juhitud liinibussi tagumisest uksest väljuv 75-aastane naine jäi sulguvate bussiuste vahele ja buss hakkas liikuma.
Viga saanud reisija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
### Response:
Liinibuss jättis väljuva reisija uste vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päeva esimese sõiduga koguni neljandaks tõusnud Rammo langes otsustavas sõidus 44. kohale ning üldarvestuses 11. positsioonile.
"Kahjuks tundub, et kõik asjad pole alati ette nähtud ja see, et ma ilma ühegi vahepealse veetrennita nii kõrge koha saanuks, tundus kellelegi kehva mõttena," kirjutas Rammo Facebooki. "Igal juhul - viimases sõidus sain ca 40-50 kraadise väga toore tuulepöördega vastu pükse nii, et sõitu ei katkestatud, küll aga pandi märgid ringi, aga mina sealt valelt rajapoolelt enam tagasitulekut ei suutnud."
"Seega, regatt lõppes minu (ja uuemal ajal ka teiste Eesti purjetajate) jaoks tuttava 11. kohaga. Pean tunnistama, et viimase sõiduga nii suur kukkumine teha on ühtepidi loomulikult ütlemata mõru, aga teisalt nii emotsioonide rohkelt, millest enamus siiski väga positiivsed, juhatada sisse uus olümpiatsükkel, on endiselt väga hea fiiling."
"Küll need tulemused tulevad siis, kui neid vähe rohkem vaja. Sellest lausest tingituna tunnen, et igaks juhuks võiks selgitust saada ka see, et miks ma siis õigupoolest polnud ühtegi veetrenni teinud? Vastus kiire ja lihtne - nii MM kui EM on sel hooajal sügisel, seega liiga varajane peale hakkamine võib lõppeda liiga vara, näiteks siin, Miamis, peakimisega," lõpetas Rammo.
Medalisõitudele läheb liidrina vastu prantslane Jean Baptiste Bernaz, kellele järgnevad Küprose mees Pavlos Kontides ning britt Nick Thompson. | Rammo pidi Miami MK-etapil leppima 11. kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päeva esimese sõiduga koguni neljandaks tõusnud Rammo langes otsustavas sõidus 44. kohale ning üldarvestuses 11. positsioonile.
"Kahjuks tundub, et kõik asjad pole alati ette nähtud ja see, et ma ilma ühegi vahepealse veetrennita nii kõrge koha saanuks, tundus kellelegi kehva mõttena," kirjutas Rammo Facebooki. "Igal juhul - viimases sõidus sain ca 40-50 kraadise väga toore tuulepöördega vastu pükse nii, et sõitu ei katkestatud, küll aga pandi märgid ringi, aga mina sealt valelt rajapoolelt enam tagasitulekut ei suutnud."
"Seega, regatt lõppes minu (ja uuemal ajal ka teiste Eesti purjetajate) jaoks tuttava 11. kohaga. Pean tunnistama, et viimase sõiduga nii suur kukkumine teha on ühtepidi loomulikult ütlemata mõru, aga teisalt nii emotsioonide rohkelt, millest enamus siiski väga positiivsed, juhatada sisse uus olümpiatsükkel, on endiselt väga hea fiiling."
"Küll need tulemused tulevad siis, kui neid vähe rohkem vaja. Sellest lausest tingituna tunnen, et igaks juhuks võiks selgitust saada ka see, et miks ma siis õigupoolest polnud ühtegi veetrenni teinud? Vastus kiire ja lihtne - nii MM kui EM on sel hooajal sügisel, seega liiga varajane peale hakkamine võib lõppeda liiga vara, näiteks siin, Miamis, peakimisega," lõpetas Rammo.
Medalisõitudele läheb liidrina vastu prantslane Jean Baptiste Bernaz, kellele järgnevad Küprose mees Pavlos Kontides ning britt Nick Thompson.
### Response:
Rammo pidi Miami MK-etapil leppima 11. kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Küsimused põhinevad neil uudistel:
"Fotod ja video: Porošenko ja Kaljulaid rääkisid Ukraina ja EL-i suhetest"
"Rahandusministeerium viib läbi erikontrolli Arsenali keskuse müügi kohta"
" Riigil pole aimugi, kui paljudel tööraamatud puudu on"
"Hiinas tuli päevalgele hundisuurune saarmas"
" ID-kaardi näidis sai uue reklaamnäo"
"Tõestatud: tomatid on maitse kaotanud"
"Jürgen Ligi: Kaja Kallas ei kuulu sisuliselt erakonda" | Mälumäng: võtame nädala sündmused 10 küsimusega kokku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Küsimused põhinevad neil uudistel:
"Fotod ja video: Porošenko ja Kaljulaid rääkisid Ukraina ja EL-i suhetest"
"Rahandusministeerium viib läbi erikontrolli Arsenali keskuse müügi kohta"
" Riigil pole aimugi, kui paljudel tööraamatud puudu on"
"Hiinas tuli päevalgele hundisuurune saarmas"
" ID-kaardi näidis sai uue reklaamnäo"
"Tõestatud: tomatid on maitse kaotanud"
"Jürgen Ligi: Kaja Kallas ei kuulu sisuliselt erakonda"
### Response:
Mälumäng: võtame nädala sündmused 10 küsimusega kokku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Noormehi osales kokku 35. Poolfinaalidesse jõudsid neist Andzei Gedzo, leedulane Rokas Jukna, Ruslan Eskov (Tartu Kalev) ja lätlane Egils Vasaraudzis. Esimeses poolfinaalis alistas Gedzo otsustaval torkel 15:14 Jukna, teises poolfinaalis oli Vasaraudzis samuti 15:14 parem Eskovist. Finaalis alistas Gedzo pingelises kohtumises Vasaraudzise 15:14.
Neidude seas jõudsid 34 vehkleja konkurentsis poolfinaalidesse Sandra Skoblov (Tallinna Mõõk), Liza Manajenkova (SBSK Draakon), leedulanna Olivija Mašalo ning Carmen-Lii Targamaa (En Garde). Manajenkova alistas Skoblovi napilt 15:14 ja Targamaa oli parem Mašalost 15:9. Finaalis tuli võitjaks Targamaa, alistades Manajenkova 15:13.
Noormeeste võistkonnavõistluse finaalis alistas Daugavpils BJSS koosseisus Ernests Cimborevics, Daneils Zlenko, Pavels Valentanavics ja Egils Vasaraudzsis SBSK Draakon teise esinduse (Andzei Gedzo, Leon Gedzo, Filipp Djatsuk, Valentin Altunin) 45:43. Pronksmedali teenis SBSK Draakon esimene võistkond (Maksim Serhovets, Igor Guljajev, Ilian Bobrov, Kirill Shapovalov), alistades Tallinna Mõõk esimese võistkonna 45:33.
Neidude võistkonnavõistluse finaalis oli Daugavpils BJSS koosseisus Diana Jegorova, Jana Vilcane, Marta Dobkevica, Anastasija Lobacova parem En Garde esimesest esindusest (Carmen-Lii Targamaa, Madli Palk, Zinaida Smõtškova, Anne-Mai Melles) 45:40. Kolmanda koha matšis alistas Tallinna Mõõk (Sandra Skoblov, Brenda Roosima, Iris Maria Matskevitš, Getter Lage) napilt 45:44 SBSK Draakoni (Liza Manajenkova, Anna Prela, Veronika Lebedeva, Anastasia Fanukova). | Eesti juunioride epeemeistriteks tulid Gedzo ja Targamaa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Noormehi osales kokku 35. Poolfinaalidesse jõudsid neist Andzei Gedzo, leedulane Rokas Jukna, Ruslan Eskov (Tartu Kalev) ja lätlane Egils Vasaraudzis. Esimeses poolfinaalis alistas Gedzo otsustaval torkel 15:14 Jukna, teises poolfinaalis oli Vasaraudzis samuti 15:14 parem Eskovist. Finaalis alistas Gedzo pingelises kohtumises Vasaraudzise 15:14.
Neidude seas jõudsid 34 vehkleja konkurentsis poolfinaalidesse Sandra Skoblov (Tallinna Mõõk), Liza Manajenkova (SBSK Draakon), leedulanna Olivija Mašalo ning Carmen-Lii Targamaa (En Garde). Manajenkova alistas Skoblovi napilt 15:14 ja Targamaa oli parem Mašalost 15:9. Finaalis tuli võitjaks Targamaa, alistades Manajenkova 15:13.
Noormeeste võistkonnavõistluse finaalis alistas Daugavpils BJSS koosseisus Ernests Cimborevics, Daneils Zlenko, Pavels Valentanavics ja Egils Vasaraudzsis SBSK Draakon teise esinduse (Andzei Gedzo, Leon Gedzo, Filipp Djatsuk, Valentin Altunin) 45:43. Pronksmedali teenis SBSK Draakon esimene võistkond (Maksim Serhovets, Igor Guljajev, Ilian Bobrov, Kirill Shapovalov), alistades Tallinna Mõõk esimese võistkonna 45:33.
Neidude võistkonnavõistluse finaalis oli Daugavpils BJSS koosseisus Diana Jegorova, Jana Vilcane, Marta Dobkevica, Anastasija Lobacova parem En Garde esimesest esindusest (Carmen-Lii Targamaa, Madli Palk, Zinaida Smõtškova, Anne-Mai Melles) 45:40. Kolmanda koha matšis alistas Tallinna Mõõk (Sandra Skoblov, Brenda Roosima, Iris Maria Matskevitš, Getter Lage) napilt 45:44 SBSK Draakoni (Liza Manajenkova, Anna Prela, Veronika Lebedeva, Anastasia Fanukova).
### Response:
Eesti juunioride epeemeistriteks tulid Gedzo ja Targamaa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veebruaris ootab meremuuseum kõiki Paksu Margareetasse, kus lisaks näitusele "Viikingiaja aarded Eestist" toimuvad igal laupäeval värkstoad, ütles Eesti meremuuseumi pressiesindaja Jakob Laulik ERR.ee-le.
7. ja 28. veebruaril toimuvad sealsamas tasuta merefoorumid, kus tuleb juttu Baltikumi rollist viikingite idakaubanduses ja viikingite religioonist.
Lennusadam avatakse külalistele taas 28. veebruaril. | Lennusadam suletakse üheks kuuks remondi jaoks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veebruaris ootab meremuuseum kõiki Paksu Margareetasse, kus lisaks näitusele "Viikingiaja aarded Eestist" toimuvad igal laupäeval värkstoad, ütles Eesti meremuuseumi pressiesindaja Jakob Laulik ERR.ee-le.
7. ja 28. veebruaril toimuvad sealsamas tasuta merefoorumid, kus tuleb juttu Baltikumi rollist viikingite idakaubanduses ja viikingite religioonist.
Lennusadam avatakse külalistele taas 28. veebruaril.
### Response:
Lennusadam suletakse üheks kuuks remondi jaoks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olen õnnelik ja rahul, et hõbe tuli, kuid teisalt jääb kripeldama - olnuks hüpped veidi paremad, saanuks kõrgust ja kaugust rohkem, võinuks võita," sõnas Sildaru pärast võistlust Delfile ja Eesti Päevalehele.
"Esimesed kaks hüpet oligi plaanis teha 900-sed, et kindlad punktid kätte saada ja siis minna 1080-kraadiste peale."
"Mõtlesime, kas minna viimasel hüppel riskima ja panna pool pööret juurde, kuid ma pole seda trikki kunagi teinud ja kartsime, et stiil ei tule piisavalt hea. Seega üritasin teha 1080-se hüppe võimalikult puhta ja rohkem õhku vahele saada, paraku ei piisanud."
"Olin võistluste eel ka veidi närvis," tunnistas Sildaru. | Hõbeda üle õnnelik Sildaru: esimeste hüpetega oli plaan kindlad punktid kätte saada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olen õnnelik ja rahul, et hõbe tuli, kuid teisalt jääb kripeldama - olnuks hüpped veidi paremad, saanuks kõrgust ja kaugust rohkem, võinuks võita," sõnas Sildaru pärast võistlust Delfile ja Eesti Päevalehele.
"Esimesed kaks hüpet oligi plaanis teha 900-sed, et kindlad punktid kätte saada ja siis minna 1080-kraadiste peale."
"Mõtlesime, kas minna viimasel hüppel riskima ja panna pool pööret juurde, kuid ma pole seda trikki kunagi teinud ja kartsime, et stiil ei tule piisavalt hea. Seega üritasin teha 1080-se hüppe võimalikult puhta ja rohkem õhku vahele saada, paraku ei piisanud."
"Olin võistluste eel ka veidi närvis," tunnistas Sildaru.
### Response:
Hõbeda üle õnnelik Sildaru: esimeste hüpetega oli plaan kindlad punktid kätte saada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui juht on 0,2–1,49-promillises joobes, võib teda väärteo korras karistada kuni 1200 euro suuruse trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.
Kui juht on narkojoobes või üle 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada 30–500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega ning lisakaristusena saab võtta ära ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks ning konfiskeerida sõiduki. | Politsei tabas autoroolist 15 joobes juhti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui juht on 0,2–1,49-promillises joobes, võib teda väärteo korras karistada kuni 1200 euro suuruse trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.
Kui juht on narkojoobes või üle 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada 30–500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega ning lisakaristusena saab võtta ära ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks ning konfiskeerida sõiduki.
### Response:
Politsei tabas autoroolist 15 joobes juhti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Burkina Faso oli esimeses veerandfinaalis 2:0 üle Tuneesiast, mõlemad väravad sündisid kohtumise viimase kümne minuti jooksul. 81. minutil oli täpne Aristide Bance ja neli minutit hiljem Prejuce Nakoulma.
Teises veerandfinaalis kohtunud Senegal ja Kamerun ei suutnud väravaid lüüa ei normaal- ega lisaajal, mistõttu otsustati teine poolfinalist penaltiseerias. Seal eksis ainsa mehena Ragnar Klavani klubikaaslane Liverpoolis Sadio Mane ning Kamerun pääses 5:4 võiduga edasi.
Teised poolfinalistid selgitavad täna Kongo DV - Ghana ning Egiptus - Maroko. | Mane eksimus kukutas rahvuste karikal Senegali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Burkina Faso oli esimeses veerandfinaalis 2:0 üle Tuneesiast, mõlemad väravad sündisid kohtumise viimase kümne minuti jooksul. 81. minutil oli täpne Aristide Bance ja neli minutit hiljem Prejuce Nakoulma.
Teises veerandfinaalis kohtunud Senegal ja Kamerun ei suutnud väravaid lüüa ei normaal- ega lisaajal, mistõttu otsustati teine poolfinalist penaltiseerias. Seal eksis ainsa mehena Ragnar Klavani klubikaaslane Liverpoolis Sadio Mane ning Kamerun pääses 5:4 võiduga edasi.
Teised poolfinalistid selgitavad täna Kongo DV - Ghana ning Egiptus - Maroko.
### Response:
Mane eksimus kukutas rahvuste karikal Senegali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kell 12.20 Viru-Jaagupi- Simuna maantee 15,9. kilomeetril, kus 19-aastane naine tegi sõiduautoga Opel Corsaga tagasipööret sõidutee vasakult servalt ning keeras ette tagant lähenenud Audi A4-le, mida juhtis 56-aastane naine.
Õnnetuse tagajärjel toimetati Opelis olnud 27-aastane naine Rakvere haiglasse. | Avariis sai naine vigastada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kell 12.20 Viru-Jaagupi- Simuna maantee 15,9. kilomeetril, kus 19-aastane naine tegi sõiduautoga Opel Corsaga tagasipööret sõidutee vasakult servalt ning keeras ette tagant lähenenud Audi A4-le, mida juhtis 56-aastane naine.
Õnnetuse tagajärjel toimetati Opelis olnud 27-aastane naine Rakvere haiglasse.
### Response:
Avariis sai naine vigastada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Warriors tabas väljakult viskeid koguni 62-protsendiliselt (57/92), võimsas hoos oli valitsev MVP Stephen Curry, kelle arvele jäi 43 punkti (kahesed 6/8, kolmesed 9/15, vabavisked 4/4), üheksa lauapalli ja kuus korvisöötu. 11 viskest 9 tabanud Kevin Durat lisas 23 ning Klay Thompson 16 silma. Ilma Chris Paulita mänginud Clippersi resultatiivseim oli 20 punkti visanud Blake Griffin.
Karl-Anthony Townsi 37 punkti aitasid Minnesota Timberwolvesil 129:109 Brooklyn Netsi alistada. Towns lisas 13 lauapalli ja neli blokeeritud viset, Netsi parim oli 25 punkti visanud ja seitse lauapalli noppinud Brook Lopez.
Miami võttis 23 punkti visanud Goran Dragici toel seitsmenda järjestikuse võidu, olles 116:103 üle Detroit Pistonsist. Võiduseeria pikendas kolmemänguliseks Boston Celtics, kes oli 112:108 üle Milwaukee Bucksist. Isaiah Thomas tõi võitjatele 37 punkti ja kaheksa korvisöötu.
Tulemused:
Charlotte Hornets - Sacramento Kings 106:109
Miami Heat - Detroit Pistons 116:103
Milwaukee Bucks - Boston Celtics 108:112
Golden State Warriors - Los Angeles Clippers 144:98
Minnesota Timbewolves - Brooklyn Nets 129:109
Phoenix Suns - Denver Nuggets 112:123
Utah Jazz - Memphis Grizzlies 95:102 | VIDEO | Warriors viskas Clippersile koguni 144 punkti, Curry tabas üheksa kaugviset | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Warriors tabas väljakult viskeid koguni 62-protsendiliselt (57/92), võimsas hoos oli valitsev MVP Stephen Curry, kelle arvele jäi 43 punkti (kahesed 6/8, kolmesed 9/15, vabavisked 4/4), üheksa lauapalli ja kuus korvisöötu. 11 viskest 9 tabanud Kevin Durat lisas 23 ning Klay Thompson 16 silma. Ilma Chris Paulita mänginud Clippersi resultatiivseim oli 20 punkti visanud Blake Griffin.
Karl-Anthony Townsi 37 punkti aitasid Minnesota Timberwolvesil 129:109 Brooklyn Netsi alistada. Towns lisas 13 lauapalli ja neli blokeeritud viset, Netsi parim oli 25 punkti visanud ja seitse lauapalli noppinud Brook Lopez.
Miami võttis 23 punkti visanud Goran Dragici toel seitsmenda järjestikuse võidu, olles 116:103 üle Detroit Pistonsist. Võiduseeria pikendas kolmemänguliseks Boston Celtics, kes oli 112:108 üle Milwaukee Bucksist. Isaiah Thomas tõi võitjatele 37 punkti ja kaheksa korvisöötu.
Tulemused:
Charlotte Hornets - Sacramento Kings 106:109
Miami Heat - Detroit Pistons 116:103
Milwaukee Bucks - Boston Celtics 108:112
Golden State Warriors - Los Angeles Clippers 144:98
Minnesota Timbewolves - Brooklyn Nets 129:109
Phoenix Suns - Denver Nuggets 112:123
Utah Jazz - Memphis Grizzlies 95:102
### Response:
VIDEO | Warriors viskas Clippersile koguni 144 punkti, Curry tabas üheksa kaugviset |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaloos käsitleme väärt algatust, mis peaks parandama Eesti noorsportlaste võimalusi jõuda maailma tippkonkurentsi. Sihtasutus Noored Olümpiale tahab Eesti ettevõtjate abiga anda finantsilist toetust perspektiivikatele noorsportlastele, kes peavad läbima keeruka üleminekuperioodi juunioride klassist täiskasvanute hulka. Külas on algatuse loojate hulka kuuluv Paavo Pauklin.
Melbourne’is toimunud Austraalia lahtised tennisemeistrivõistlused pakkusid sel aastal tavapärasest isegi rohkem kõneainet. Naiste ja meeste üksikmängus jõudsid finaalidesse sportlased, kel kõigil vanust vähemalt 30 aastat. Saates analüüsib üllatusterohket turniiri tenniseekspert Margus Uba.
„Spordipühapäevas“ on nüüd ja edaspidi kavas rubriik „Kuu kommentaar“, mille autor on teenekas spordiajakirjanik ning armastatud raadiohääl Tiit Karuks. Iga kalendrikuu lõpus peatub autor sündmustel ja probleemidel, mis tema jaoks perioodi jooksul esile tõusid ning südamele jäid.
„Spordipühapäev“ on Vikerraadio eetris pühapäeval, 29. jaanuaril kell 18.15. Saadet juhib Johannes Vedru. | "Spordipühapäevas" on vaatluse all noortespordi toetamine ja tipptennis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaloos käsitleme väärt algatust, mis peaks parandama Eesti noorsportlaste võimalusi jõuda maailma tippkonkurentsi. Sihtasutus Noored Olümpiale tahab Eesti ettevõtjate abiga anda finantsilist toetust perspektiivikatele noorsportlastele, kes peavad läbima keeruka üleminekuperioodi juunioride klassist täiskasvanute hulka. Külas on algatuse loojate hulka kuuluv Paavo Pauklin.
Melbourne’is toimunud Austraalia lahtised tennisemeistrivõistlused pakkusid sel aastal tavapärasest isegi rohkem kõneainet. Naiste ja meeste üksikmängus jõudsid finaalidesse sportlased, kel kõigil vanust vähemalt 30 aastat. Saates analüüsib üllatusterohket turniiri tenniseekspert Margus Uba.
„Spordipühapäevas“ on nüüd ja edaspidi kavas rubriik „Kuu kommentaar“, mille autor on teenekas spordiajakirjanik ning armastatud raadiohääl Tiit Karuks. Iga kalendrikuu lõpus peatub autor sündmustel ja probleemidel, mis tema jaoks perioodi jooksul esile tõusid ning südamele jäid.
„Spordipühapäev“ on Vikerraadio eetris pühapäeval, 29. jaanuaril kell 18.15. Saadet juhib Johannes Vedru.
### Response:
"Spordipühapäevas" on vaatluse all noortespordi toetamine ja tipptennis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese Balti naiskõrgushüppajana kaks meetrit alistanud Palsyte varasem siserekord oli 1,98, mille ta püstitas 2014. aastal. Ka välistingimustes on leedulanna 1,98 alistanud, seda kaks aastat tagasi.
Palsyte järel on maailma edetabelis 37-aastane Ruth Beitia, kes ületas Santanderis 1,95. Ka Palsyte on sellel aastal korra 1,95 ületanud. | VIDEO | Leedulanna ületas kaks meetrit ning läks maailma edetabelit juhtima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese Balti naiskõrgushüppajana kaks meetrit alistanud Palsyte varasem siserekord oli 1,98, mille ta püstitas 2014. aastal. Ka välistingimustes on leedulanna 1,98 alistanud, seda kaks aastat tagasi.
Palsyte järel on maailma edetabelis 37-aastane Ruth Beitia, kes ületas Santanderis 1,95. Ka Palsyte on sellel aastal korra 1,95 ületanud.
### Response:
VIDEO | Leedulanna ületas kaks meetrit ning läks maailma edetabelit juhtima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses voorus teenis Sildaru switch 900 eest 31 punkti, temast paremaid punkte said sakslanna Lisa Zimmermann, Johanna Killi ja Emma Dahlström. Teises voorus sai Sildaru sama triki (pöördega teisele poole) eest 35 punkti ning sellega tõusis ta kahe hüppe järel teisele kohale.
Kolmandas voorus sai eestlanna 42, neljandas 41 ning viiendas taas 42 punkti (switch 1080) ning kuna arvesse läksid kaks parimat tulemust, jäi tema lõpptulemuseks 43. Zimmermanni kolmandas voorus hüpatud 47 punkti (switch double cork 1080) andis talle kokku 85 silma ning sakslannale Kelly Sildaru ees ühe punktiga kuldmedali. Kolmas oli 82 punkti kogunud šveitslanna Giulia Tanno.
Järgmisel kuul 15. sünnipäeva tähistav Sildaru on nüüd ainus sportlane, kes nii noorena X-mängudelt kaks medalit võitnud on. Pühapäeva õhtul kell 19.00 asub eestlanna tiitlit kaitsma pargisõidus.
Sildaru neljas hüpe:
Kelly Sildaru is servin’! #XGames pic.twitter.com/tBXMhSoG7u
— X Games (@XGames) January 29, 2017
Sildaru esimene hüpe:
Kelly Sildaru is slingin’ it! #XGames pic.twitter.com/IFZF2M9pKG
— X Games (@XGames) January 29, 2017
EN VIDEO - Kelly #Sildaru se rapproche d'une nouvelle médaille ! Cette fois en ski #BigAir #XGames ▶️ ???? https://t.co/H2n7u7RLA6 pic.twitter.com/dsGruI2lcR
— SFR Sport Xtreme (@SFR_SportXtreme) January 29, 2017 | VIDEOD | Kelly Sildaru võitis X-mängudel Big Airis hõbemedali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses voorus teenis Sildaru switch 900 eest 31 punkti, temast paremaid punkte said sakslanna Lisa Zimmermann, Johanna Killi ja Emma Dahlström. Teises voorus sai Sildaru sama triki (pöördega teisele poole) eest 35 punkti ning sellega tõusis ta kahe hüppe järel teisele kohale.
Kolmandas voorus sai eestlanna 42, neljandas 41 ning viiendas taas 42 punkti (switch 1080) ning kuna arvesse läksid kaks parimat tulemust, jäi tema lõpptulemuseks 43. Zimmermanni kolmandas voorus hüpatud 47 punkti (switch double cork 1080) andis talle kokku 85 silma ning sakslannale Kelly Sildaru ees ühe punktiga kuldmedali. Kolmas oli 82 punkti kogunud šveitslanna Giulia Tanno.
Järgmisel kuul 15. sünnipäeva tähistav Sildaru on nüüd ainus sportlane, kes nii noorena X-mängudelt kaks medalit võitnud on. Pühapäeva õhtul kell 19.00 asub eestlanna tiitlit kaitsma pargisõidus.
Sildaru neljas hüpe:
Kelly Sildaru is servin’! #XGames pic.twitter.com/tBXMhSoG7u
— X Games (@XGames) January 29, 2017
Sildaru esimene hüpe:
Kelly Sildaru is slingin’ it! #XGames pic.twitter.com/IFZF2M9pKG
— X Games (@XGames) January 29, 2017
EN VIDEO - Kelly #Sildaru se rapproche d'une nouvelle médaille ! Cette fois en ski #BigAir #XGames ▶️ ???? https://t.co/H2n7u7RLA6 pic.twitter.com/dsGruI2lcR
— SFR Sport Xtreme (@SFR_SportXtreme) January 29, 2017
### Response:
VIDEOD | Kelly Sildaru võitis X-mängudel Big Airis hõbemedali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fotograaf jäädvustas tänase olukorra dramaatilise katastroofi sümboliks olevas Prõpjati linnas. Ehkki tuumakatastroof kannab Tšornobõli nime, on draama keskmeks energeetikutele ehitatud linn vaid paari kilomeetri kaugusel reaktorist, kus toimus õnnetus.
"Prõpjat sümboliseerib inimese unistust luua uus reaalsus ja kontrollida kõike. Näitusel on jäädvustatud tänane olukord kunagises musterlinnas, mis on vaid 33 aastaga loodusele täiesti alla jäänud," ütles Silvia Pärmann. "Selle katastroofi jälg on ühtaegu põnev ja ka nii valus, et paljud inimesed sooviks selle jälje täiesti ära pühkida, olematuks muuta. Reaktori sarkofaagi alla peitmine ei pühi aga kellegi mälust fakti, et plahvatuse põhjustena on alati räägitud reaktori turvasüsteemide katsetamisel tekkinud ebastabiilsest olekust ja selle konstruktsiooni iseärasustest."
Süngete faktide taustaks on aga dokfotod, mis kinnitavad, et Prõpjat on leidnud uue identiteedi ja saavutanud ootamatu kuulsuse - vähemalt kuni loodus selle ühel päeval tõesti kaardilt kustutab.
"Prõpjat oligi mõeldud kuulsaks saama, ehkki sellist kuulsust, mille tõi 26. aprillil 1986 toimunud plahvatus, mis puudutas ligi viit miljonit inimest Euroopas, ei soovinud muidugi keegi," rääkis Tšornobõli piirkonna kui turismisihtkoha populaarsust kogenud fotograaf.
1970. aastal loodud Prõpjat, kus 1986. aastal elas ligi 50 000 inimest, ehitati uudse linnaplaani järgi, mille töötasid välja Moskva arhitekt Nikolai Ostoženko ja tema meeskond ning see oli labor mitmetele uutele arhitektuurimõtetele, mida sõideti vaatama kõikjalt maailmas.
"Ehkki kokku pidi 130 000 inimest lahkuma kodudest ja vähesed on tagasi pöördunud, mitte keegi neist Prõpjati, ei ole tühi linn üldse tühi. Prõpjati külastatakse rohkem kui kunagi varem, sellest on tänaseks saanud üks olulisemaid tumeturismi objekte maailmas," lisas Pärmann.
Näituse kuraator on Kristel Schwede. Näitus "Ilma jäetud (Without)" on avatud 29. märtsini. | Tallinnas avatakse fotonäitus Tšornobõli jäljest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fotograaf jäädvustas tänase olukorra dramaatilise katastroofi sümboliks olevas Prõpjati linnas. Ehkki tuumakatastroof kannab Tšornobõli nime, on draama keskmeks energeetikutele ehitatud linn vaid paari kilomeetri kaugusel reaktorist, kus toimus õnnetus.
"Prõpjat sümboliseerib inimese unistust luua uus reaalsus ja kontrollida kõike. Näitusel on jäädvustatud tänane olukord kunagises musterlinnas, mis on vaid 33 aastaga loodusele täiesti alla jäänud," ütles Silvia Pärmann. "Selle katastroofi jälg on ühtaegu põnev ja ka nii valus, et paljud inimesed sooviks selle jälje täiesti ära pühkida, olematuks muuta. Reaktori sarkofaagi alla peitmine ei pühi aga kellegi mälust fakti, et plahvatuse põhjustena on alati räägitud reaktori turvasüsteemide katsetamisel tekkinud ebastabiilsest olekust ja selle konstruktsiooni iseärasustest."
Süngete faktide taustaks on aga dokfotod, mis kinnitavad, et Prõpjat on leidnud uue identiteedi ja saavutanud ootamatu kuulsuse - vähemalt kuni loodus selle ühel päeval tõesti kaardilt kustutab.
"Prõpjat oligi mõeldud kuulsaks saama, ehkki sellist kuulsust, mille tõi 26. aprillil 1986 toimunud plahvatus, mis puudutas ligi viit miljonit inimest Euroopas, ei soovinud muidugi keegi," rääkis Tšornobõli piirkonna kui turismisihtkoha populaarsust kogenud fotograaf.
1970. aastal loodud Prõpjat, kus 1986. aastal elas ligi 50 000 inimest, ehitati uudse linnaplaani järgi, mille töötasid välja Moskva arhitekt Nikolai Ostoženko ja tema meeskond ning see oli labor mitmetele uutele arhitektuurimõtetele, mida sõideti vaatama kõikjalt maailmas.
"Ehkki kokku pidi 130 000 inimest lahkuma kodudest ja vähesed on tagasi pöördunud, mitte keegi neist Prõpjati, ei ole tühi linn üldse tühi. Prõpjati külastatakse rohkem kui kunagi varem, sellest on tänaseks saanud üks olulisemaid tumeturismi objekte maailmas," lisas Pärmann.
Näituse kuraator on Kristel Schwede. Näitus "Ilma jäetud (Without)" on avatud 29. märtsini.
### Response:
Tallinnas avatakse fotonäitus Tšornobõli jäljest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kallas ütles, et mänguruumi on 101 piires ja on valik: üks suur ja kaks väikest või kaks suurt, pidades silmas kas Reformierakonna, Isamaa, SDE või Reformierakonna ja Keskerakonna võimuliitu.
"EKRE ei ole meie jaoks valikus, oleme algusest peale välistanud nendega koostöö," kinnitas ta üle.
Koalitsiooni kokku pannes loeb Kallase sõnul, millistes põhimõtetes suudetakse kokku leppida. Asja ei saa ainult matemaatiliselt võtta, kuigi kahekesi on kindlasti lihtsam valitseda kui kolmekesi.
"Kui vaatame programme, siis Keskerakonnaga on meil suured erinevused kolmes asjas: maksuküsimus, kodakondsus ja eestikeelne haridus," rääkis Kallas.
"Hoiame kõik koalitsioonivariandid laual ja räägime läbi. Läbirääkimised alles algavad," lisas ta.
Reformierakond asub valimistulemusi arutama esmaspäeval kell 9 algaval juhatuse koosolekul.
SDE ja Isamaaga kattuvusi rohkem
Vikerraadio valimisõhtu saates lisas Kallas, et põhimõtetest lähtuvalt on Reformierakonnal sotside ja Isamaaga rohkem kattuvusi ning Keskerakonnaga pigem punased jooned.
"Kui võtta puhtalt matemaatiliselt, siis loomulikult kahekesi on lihtsam valitseda kui kolmekesi. Aga kui võtta põhimõtetest lähtuvalt, et mida keegi soovib ära teha, siis ma usun, et meil kattuvusi on rohkem tegelikult Isamaa ja sotsidega," rääkis Kallas.
"Eelkõige meil on Keskerakonnaga suured punased jooned, mis võivad tekitada probleeme," lisas ta.
Samuti kinnitas ta, et temal isiklikult ei ole sotside ja Isamaa vastu mingit solvumist seoses Keskerakonnaga valitsuse tegemisega 2016. aasta novembris.
Simson: oleme Reformierakonna viimane valik
Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ütles valimisõhtul, et aus töö opositsioonis on ka väärt töö, et seda tehtaks.
Võimaliku koalitsiooni kohta Reformierakonnaga ütles ta: "See on ajaloos sündinud, aga tänasel päeval teame, et oleme Reformierakonna viimane valik."
Kallas võidukõnes: hakkame riiki taas terve mõistusega valitsema
Kallas tänas oma võidukõnes kampaaniasse panustanud erakonnakaaslasi, nii endist peasekretäri Kert Valdarut kui ka praegust peasekretäri Erkki Keldot.
Kallase sõnul oli Reformierakonnal ühel hetkel raske aeg aga partei suutis reitingut kasvatada ning madalseisust välja tulla.
"Nüüd hakkab tõeline töö, et saada kokku valtsus ja hakata seda riiki jälle terve mõistusega valitsema," ütles Kallas. | Kaja Kallas: koalitsioon tuleb kas Keskerakonna või SDE ja Isamaaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kallas ütles, et mänguruumi on 101 piires ja on valik: üks suur ja kaks väikest või kaks suurt, pidades silmas kas Reformierakonna, Isamaa, SDE või Reformierakonna ja Keskerakonna võimuliitu.
"EKRE ei ole meie jaoks valikus, oleme algusest peale välistanud nendega koostöö," kinnitas ta üle.
Koalitsiooni kokku pannes loeb Kallase sõnul, millistes põhimõtetes suudetakse kokku leppida. Asja ei saa ainult matemaatiliselt võtta, kuigi kahekesi on kindlasti lihtsam valitseda kui kolmekesi.
"Kui vaatame programme, siis Keskerakonnaga on meil suured erinevused kolmes asjas: maksuküsimus, kodakondsus ja eestikeelne haridus," rääkis Kallas.
"Hoiame kõik koalitsioonivariandid laual ja räägime läbi. Läbirääkimised alles algavad," lisas ta.
Reformierakond asub valimistulemusi arutama esmaspäeval kell 9 algaval juhatuse koosolekul.
SDE ja Isamaaga kattuvusi rohkem
Vikerraadio valimisõhtu saates lisas Kallas, et põhimõtetest lähtuvalt on Reformierakonnal sotside ja Isamaaga rohkem kattuvusi ning Keskerakonnaga pigem punased jooned.
"Kui võtta puhtalt matemaatiliselt, siis loomulikult kahekesi on lihtsam valitseda kui kolmekesi. Aga kui võtta põhimõtetest lähtuvalt, et mida keegi soovib ära teha, siis ma usun, et meil kattuvusi on rohkem tegelikult Isamaa ja sotsidega," rääkis Kallas.
"Eelkõige meil on Keskerakonnaga suured punased jooned, mis võivad tekitada probleeme," lisas ta.
Samuti kinnitas ta, et temal isiklikult ei ole sotside ja Isamaa vastu mingit solvumist seoses Keskerakonnaga valitsuse tegemisega 2016. aasta novembris.
Simson: oleme Reformierakonna viimane valik
Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ütles valimisõhtul, et aus töö opositsioonis on ka väärt töö, et seda tehtaks.
Võimaliku koalitsiooni kohta Reformierakonnaga ütles ta: "See on ajaloos sündinud, aga tänasel päeval teame, et oleme Reformierakonna viimane valik."
Kallas võidukõnes: hakkame riiki taas terve mõistusega valitsema
Kallas tänas oma võidukõnes kampaaniasse panustanud erakonnakaaslasi, nii endist peasekretäri Kert Valdarut kui ka praegust peasekretäri Erkki Keldot.
Kallase sõnul oli Reformierakonnal ühel hetkel raske aeg aga partei suutis reitingut kasvatada ning madalseisust välja tulla.
"Nüüd hakkab tõeline töö, et saada kokku valtsus ja hakata seda riiki jälle terve mõistusega valitsema," ütles Kallas.
### Response:
Kaja Kallas: koalitsioon tuleb kas Keskerakonna või SDE ja Isamaaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kadri-Ann Lassi kodunaiskond Duquesne Dukes alistas põhihooaja viimases mängus koduväljakul St. Bonaventure Bonniesi tulemusega 80:64 (17:17, 17:9, 24:18, 22:20). Ühtlasi oli tegu "seeniorite õhtuga", kus tunnustati ülikooli lõpetavaid mängijaid, kirjutab Korvpall24.ee.
Algviisikus alustanud Lass teenis mänguaega 28 minutit, mille jooksul viskas ta kuus punkti (kahesed 3/4, kolmesed 0/1), võttis kaks lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu ja blokeeris koguni seitse vastaste pealeviset.
Merike Andersoni koduklubi Braine'i Mithra Castorsi 16-mänguline võitudeseeria Belgia kõrgliigas katkes, kui koduväljakul jäädi 54:67 (14:14, 14:20, 16:11, 10:22) alla Namuri Basket Capitalele.
Pingilt sekkunud Anderson viibis väljakul 16 minutit, enne kui viie veaga mängust lahkuma pidi. Sellest hoolimata viskas ta oma naiskonna parimana 11 punkti (kahesed 0/1, kolmesed 3/8, vabavisked 2/3). Lisaks kogunes tema arvele üks lauapall ja kaks pallikaotust.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist. | Lass pani Duquesne'i võidumängus seitse blokki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kadri-Ann Lassi kodunaiskond Duquesne Dukes alistas põhihooaja viimases mängus koduväljakul St. Bonaventure Bonniesi tulemusega 80:64 (17:17, 17:9, 24:18, 22:20). Ühtlasi oli tegu "seeniorite õhtuga", kus tunnustati ülikooli lõpetavaid mängijaid, kirjutab Korvpall24.ee.
Algviisikus alustanud Lass teenis mänguaega 28 minutit, mille jooksul viskas ta kuus punkti (kahesed 3/4, kolmesed 0/1), võttis kaks lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu ja blokeeris koguni seitse vastaste pealeviset.
Merike Andersoni koduklubi Braine'i Mithra Castorsi 16-mänguline võitudeseeria Belgia kõrgliigas katkes, kui koduväljakul jäädi 54:67 (14:14, 14:20, 16:11, 10:22) alla Namuri Basket Capitalele.
Pingilt sekkunud Anderson viibis väljakul 16 minutit, enne kui viie veaga mängust lahkuma pidi. Sellest hoolimata viskas ta oma naiskonna parimana 11 punkti (kahesed 0/1, kolmesed 3/8, vabavisked 2/3). Lisaks kogunes tema arvele üks lauapall ja kaks pallikaotust.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Lass pani Duquesne'i võidumängus seitse blokki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärnumaal kogus EKRE 11 473 häält, millest lõviosa ehk 9086 tõi parteile esimees Mart Helme.
Reformierakond sai 10 822 häält ning suurim häältepüüdja oli Toomas Kivimägi 5190 häälega.
Keskerakond kogus 7892 häält, suurim panustaja Kadri Simson 5725 häälega.
Valga-, Võru ja Põlvamaal kogus EKRE üle 10 000 hääle ja suurim häältemagnet oli Uno Kaskpeit. Teisena lõpetanud Reformierakonna suurim häältetooja oli Hanno Pevkur.
Keskerakonna kandidaatidest kogus enim hääli Tarmo Tamm. | EKRE võitis valimised Pärnumaal ning Valga-, Võru- ja Põlvamaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärnumaal kogus EKRE 11 473 häält, millest lõviosa ehk 9086 tõi parteile esimees Mart Helme.
Reformierakond sai 10 822 häält ning suurim häältepüüdja oli Toomas Kivimägi 5190 häälega.
Keskerakond kogus 7892 häält, suurim panustaja Kadri Simson 5725 häälega.
Valga-, Võru ja Põlvamaal kogus EKRE üle 10 000 hääle ja suurim häältemagnet oli Uno Kaskpeit. Teisena lõpetanud Reformierakonna suurim häältetooja oli Hanno Pevkur.
Keskerakonna kandidaatidest kogus enim hääli Tarmo Tamm.
### Response:
EKRE võitis valimised Pärnumaal ning Valga-, Võru- ja Põlvamaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuesti tabeli liidriks tõusmiseks oleks Liverpool vajanud võitu. Meeskonnal tekkis mitmeid häid võimalusi kohtumise jooksul, kuid need jäid realiseerimata. 29. minutil tegi Mohamed Salah' tugeva pealelöögi karistusalast, kuid selle tõrjus Jordan Pickford.
Tabeliliidrina jätkab ühepunktilise eduga Manchester City. Kolmandal kohal asub Tottenham, kes jääb tiitlikaitsjast maha kümne punktiga. Everton on tabeli kümnendal real.
Tulemused:
Watford – Leicester 2:1
Fulham – Chelsea 1:2
Everton – Liverpool 0:0 | Liverpool kaotas linnaderbis olulisi punkte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuesti tabeli liidriks tõusmiseks oleks Liverpool vajanud võitu. Meeskonnal tekkis mitmeid häid võimalusi kohtumise jooksul, kuid need jäid realiseerimata. 29. minutil tegi Mohamed Salah' tugeva pealelöögi karistusalast, kuid selle tõrjus Jordan Pickford.
Tabeliliidrina jätkab ühepunktilise eduga Manchester City. Kolmandal kohal asub Tottenham, kes jääb tiitlikaitsjast maha kümne punktiga. Everton on tabeli kümnendal real.
Tulemused:
Watford – Leicester 2:1
Fulham – Chelsea 1:2
Everton – Liverpool 0:0
### Response:
Liverpool kaotas linnaderbis olulisi punkte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimase kolme aasta jooksul nii olümpiavõitjaks kui maailma- ja Euroopa meistriks kroonitud Stefanidi ületas Glasgow's oma algkõrguse 4.65 alles kolmandal katsel ja ajas järgmisel kõrgusel lati kolmel korral maha.
Kreeklannad pühapäeval siiski medalita ei jäänud, sest Nikoleta Kiriakopoulou ületas 4.65 teisel katsel ja teenis pronksi. Kodupubliku rõõmuks võitis hõbeda 4.75 ületanud Holly Bradshaw, Euroopa meistriks krooniti Venemaa sportlane Anželika Sidorova, kes sai üle ka 4.85-st.
Naiste kõrgushüppe võitis oodatult suurfavoriidist venelanna Maria Lasitskene, kes ületas teisel katsel 2.01. 1.99 ületamisega sai hõbeda tulevikutäht Julija Levtšenko ja Balti riikide ainsa medali sellelt EM-ilt kindlustas Leedule ukrainlannast kaks sentimeetrit vähem kirja saanud Airine Palšyte. | Naiste teivashüppe valitseja jäi sise-EM-il medalita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimase kolme aasta jooksul nii olümpiavõitjaks kui maailma- ja Euroopa meistriks kroonitud Stefanidi ületas Glasgow's oma algkõrguse 4.65 alles kolmandal katsel ja ajas järgmisel kõrgusel lati kolmel korral maha.
Kreeklannad pühapäeval siiski medalita ei jäänud, sest Nikoleta Kiriakopoulou ületas 4.65 teisel katsel ja teenis pronksi. Kodupubliku rõõmuks võitis hõbeda 4.75 ületanud Holly Bradshaw, Euroopa meistriks krooniti Venemaa sportlane Anželika Sidorova, kes sai üle ka 4.85-st.
Naiste kõrgushüppe võitis oodatult suurfavoriidist venelanna Maria Lasitskene, kes ületas teisel katsel 2.01. 1.99 ületamisega sai hõbeda tulevikutäht Julija Levtšenko ja Balti riikide ainsa medali sellelt EM-ilt kindlustas Leedule ukrainlannast kaks sentimeetrit vähem kirja saanud Airine Palšyte.
### Response:
Naiste teivashüppe valitseja jäi sise-EM-il medalita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate eest skoorisid Jekaterina Tšerneštšuk (12 väravat), Kristina Zgurskaja (viis), Natalia Gorozhanina, Anastassia Volkova ja Antonina Baljakina (neli), Diana Vassiljeva (kolm), Anastasija Bušina (kaks), Angelika Šalk ning Kristina Suzdaleva (üks).
Põlva poolt viskas parimana kaheksa väravat Teele Utsal, kuus väravat lisas Laura Noormets ja neljaga panustas Tuuli Ilus. Kaks väravat said kirja Kristi Vaino, Greete Märtson, Rutt Kahre ja Salme Rein. | Mella alistas Põlva naiskonna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate eest skoorisid Jekaterina Tšerneštšuk (12 väravat), Kristina Zgurskaja (viis), Natalia Gorozhanina, Anastassia Volkova ja Antonina Baljakina (neli), Diana Vassiljeva (kolm), Anastasija Bušina (kaks), Angelika Šalk ning Kristina Suzdaleva (üks).
Põlva poolt viskas parimana kaheksa väravat Teele Utsal, kuus väravat lisas Laura Noormets ja neljaga panustas Tuuli Ilus. Kaks väravat said kirja Kristi Vaino, Greete Märtson, Rutt Kahre ja Salme Rein.
### Response:
Mella alistas Põlva naiskonna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muir ületas finišijoone ajaga 4.05,92 ja edestas hõbemedali võitnud Poola jooksjat Sofia Ennaouid pea kolme ja poole sekundiga. Muir võitis sise-EM-idelt juba neljanda järjestikuse kuldmedali - Glasgow's võidutses ta ka 3000 meetri jooksus ning kuldse duubliga hiilgas ta ka kahe aasta eest Belgradis.
Meeste samal distantsil asus laupäeval 3000 meetri jooksu võitnud 18-aastane norralane Jakob Ingebrigtsen jooksu viimasel neljandikul juhtima, Marcin Lewandowski möödus temast enne viimast ringi ja kogenud poolaka lõpuspurdile polnud Ingebrigtsenil midagi vastu panna. Lewandowski ületas finišijoone ajaga 3.42,85 ja Ingebritsenile märgiti protokolli 3.43,23.
4x400 meetri teatejooksudes saatis meeste distantsil edu Belgiat, kes edestas kolme Borlee venna juhtimisel Hispaaniat. Naiste jooksus jäi Suurbritannia Poola järel teiseks. | Võitmatu šotlanna sai kodupubliku ees hakkama teise kuldse duubliga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muir ületas finišijoone ajaga 4.05,92 ja edestas hõbemedali võitnud Poola jooksjat Sofia Ennaouid pea kolme ja poole sekundiga. Muir võitis sise-EM-idelt juba neljanda järjestikuse kuldmedali - Glasgow's võidutses ta ka 3000 meetri jooksus ning kuldse duubliga hiilgas ta ka kahe aasta eest Belgradis.
Meeste samal distantsil asus laupäeval 3000 meetri jooksu võitnud 18-aastane norralane Jakob Ingebrigtsen jooksu viimasel neljandikul juhtima, Marcin Lewandowski möödus temast enne viimast ringi ja kogenud poolaka lõpuspurdile polnud Ingebrigtsenil midagi vastu panna. Lewandowski ületas finišijoone ajaga 3.42,85 ja Ingebritsenile märgiti protokolli 3.43,23.
4x400 meetri teatejooksudes saatis meeste distantsil edu Belgiat, kes edestas kolme Borlee venna juhtimisel Hispaaniat. Naiste jooksus jäi Suurbritannia Poola järel teiseks.
### Response:
Võitmatu šotlanna sai kodupubliku ees hakkama teise kuldse duubliga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus Raikküla-Päärdu tee ja Lipa-Põldma tee ristil. Esialgsetel andmetel ei märganud sõiduautot Opel juhtinud 42-aastane mees peateel liikunud sõiduautot Volkswagen ega andnud sellele teed. Kokkupõrke järel paiskusid mõlemad sõidukid teelt välja vastu kiviaeda.
Kiirabi viis Volkswagenis kõrvalistujana sõitnud 82-aastase naise haiglasse, kuid tema elu ei õnnestunud arstidel päästa ning ta suri haiglas täna õhtupoolikul. Mõlema sõiduki juhid pöördusid kergemate vigastustega haiglasse.
Mõlema sõiduki juhid olid kained ja omasid juhtimisõigust.
Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust. | Raplamaal hukkus liiklusõnnetuses eakas naine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus Raikküla-Päärdu tee ja Lipa-Põldma tee ristil. Esialgsetel andmetel ei märganud sõiduautot Opel juhtinud 42-aastane mees peateel liikunud sõiduautot Volkswagen ega andnud sellele teed. Kokkupõrke järel paiskusid mõlemad sõidukid teelt välja vastu kiviaeda.
Kiirabi viis Volkswagenis kõrvalistujana sõitnud 82-aastase naise haiglasse, kuid tema elu ei õnnestunud arstidel päästa ning ta suri haiglas täna õhtupoolikul. Mõlema sõiduki juhid pöördusid kergemate vigastustega haiglasse.
Mõlema sõiduki juhid olid kained ja omasid juhtimisõigust.
Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust.
### Response:
Raplamaal hukkus liiklusõnnetuses eakas naine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endale tavakohaselt tegi serblanna pühapäevalgi hea seeria (6.90 - 6.72 - 6.80 - 6.78 - 6.99 - X) ja edestas hõbeda võitnud Nastassia Mirontšuk-Ivanovat kuue sentimeetriga. Valgevenelanna jaoks oli tegemist ka isikliku rekordiga. Pronksile tuli Ukraina kaugushüppaja Marina Behh-Romantšuk (6.84).
Španovic on nüüd Euroopa sisemeistriks tulnud kolm korda järjest. samuti kuulub tema auhinnakappi üks olümpia- ja kaks MM-pronksi. Ühel korral on Španovic triumfeerinud nii EM-il kui sise-MM-il.
Meeste kolmikhüppes krooniti Euroopa meistriks 21-aastane aser Nazim Babajev, kellele on see esimeseks täiskasvanute tiitlivõistluste medaliks. Babajev hüppas oma parimal katsel isiklikku rekordit tähistava 17.29, 17.11-ga võttis hõbeda legendaarne portugallane Nelson Evora. | Balta kange konkurent võitis kolmanda järjestikuse EM-kulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endale tavakohaselt tegi serblanna pühapäevalgi hea seeria (6.90 - 6.72 - 6.80 - 6.78 - 6.99 - X) ja edestas hõbeda võitnud Nastassia Mirontšuk-Ivanovat kuue sentimeetriga. Valgevenelanna jaoks oli tegemist ka isikliku rekordiga. Pronksile tuli Ukraina kaugushüppaja Marina Behh-Romantšuk (6.84).
Španovic on nüüd Euroopa sisemeistriks tulnud kolm korda järjest. samuti kuulub tema auhinnakappi üks olümpia- ja kaks MM-pronksi. Ühel korral on Španovic triumfeerinud nii EM-il kui sise-MM-il.
Meeste kolmikhüppes krooniti Euroopa meistriks 21-aastane aser Nazim Babajev, kellele on see esimeseks täiskasvanute tiitlivõistluste medaliks. Babajev hüppas oma parimal katsel isiklikku rekordit tähistava 17.29, 17.11-ga võttis hõbeda legendaarne portugallane Nelson Evora.
### Response:
Balta kange konkurent võitis kolmanda järjestikuse EM-kulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui e-hääletusel sai nende valimiste uus tulija Eesti 200 kokku 5,5 protsenti häältest, kukkusid nad paberhäälte lugemisel kella 21.45 paiku 5-protsendilise valimiskünnise alla. Samas on väga palju paberhääli veel lugemata.
Kuigi Eesti 200 langes praegu loetud häälte põhjal alla valimiskünnise, oli erakonna juhtpoliitik Margus Tsahkna tulevikku vaadates optimistlik.
"See ei ole ühekordne projekt, vaid pigem algus. Eesti 200 on millegi suurema algus," märkis Tsahkna ja ütles, et tõenäoliselt osaleb Eesti 200 ka europarlamendi ja kohalikel valimistel.
Samuti Eesti 200 ridades kandideerinud endine Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar ütles, et Eesti 200 valimistulemuse probleem seisnes selles, et nad ei jõudnud televisiooni.
"Meie kampaaniakulud olid Isamaast 15-20 korda väiksemad. Meil polnud lihtsalt raha. Me pidime reklaamima end oma enda raha eest, nemad said riigieelarve ja suurte rahastajatega kampaaniat teha," rääkis Hussar.
Kella 22 seisuga on valimiskünnise alla jäävate erakondade ja üksikandidaatide kogutoetus 9,7 protsenti. Eelmistel valimistel 2015-ndal aastal oli künnise alla jäänud häälte osakaal valimistulemuste selgudes vaid 1,8 protsenti. | Eesti 200 kukkus valimiskünnise alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui e-hääletusel sai nende valimiste uus tulija Eesti 200 kokku 5,5 protsenti häältest, kukkusid nad paberhäälte lugemisel kella 21.45 paiku 5-protsendilise valimiskünnise alla. Samas on väga palju paberhääli veel lugemata.
Kuigi Eesti 200 langes praegu loetud häälte põhjal alla valimiskünnise, oli erakonna juhtpoliitik Margus Tsahkna tulevikku vaadates optimistlik.
"See ei ole ühekordne projekt, vaid pigem algus. Eesti 200 on millegi suurema algus," märkis Tsahkna ja ütles, et tõenäoliselt osaleb Eesti 200 ka europarlamendi ja kohalikel valimistel.
Samuti Eesti 200 ridades kandideerinud endine Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar ütles, et Eesti 200 valimistulemuse probleem seisnes selles, et nad ei jõudnud televisiooni.
"Meie kampaaniakulud olid Isamaast 15-20 korda väiksemad. Meil polnud lihtsalt raha. Me pidime reklaamima end oma enda raha eest, nemad said riigieelarve ja suurte rahastajatega kampaaniat teha," rääkis Hussar.
Kella 22 seisuga on valimiskünnise alla jäävate erakondade ja üksikandidaatide kogutoetus 9,7 protsenti. Eelmistel valimistel 2015-ndal aastal oli künnise alla jäänud häälte osakaal valimistulemuste selgudes vaid 1,8 protsenti.
### Response:
Eesti 200 kukkus valimiskünnise alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõidu võitis Annie Last, kel kulus 28,3 kilomeetri läbimiseks 1:24.39. Teise koha teenis Malene Degn (+1.53) ja kolmanda Elisabeth Brandau (+2.07). Lõiv kaotas võitjale 5.19. Teise eestlannana stardis olnud Maaris Meier sai 9. koha, kaotades võitjale 10.41.
"Võrreldes eelmise aastaga oli rada muudetud palju tehnilisemaks ja pealtvaatajatele huvitavamaks. Chelva rada on üks põnevamaid Hispaanias ja ootan seda võistlust alati põnevusega," rääkis Lõiv sõidujärgselt. "Võistlus algas pika tõusva kruusase sirgega ning esimesele tehnilisele lõigule pääsesin 5. positsioonilt. Tehniliselt ja füüsiliselt raskel rajal suutsin lähemate konkurentidega oma paremuse maksma panna, kuid pjedestaalilt jäin veel välja."
Chelvas oli võistlustules veel ka U-23 vanuseklassis mullu Eesti meistriks kroonitud Markus Pajur, kes oma eakaaslaste seas pälvis 10. ning meeste üldarvestuses 34. koha | Lõiv jäi Hispaanias esimesena pjedestaalilt välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõidu võitis Annie Last, kel kulus 28,3 kilomeetri läbimiseks 1:24.39. Teise koha teenis Malene Degn (+1.53) ja kolmanda Elisabeth Brandau (+2.07). Lõiv kaotas võitjale 5.19. Teise eestlannana stardis olnud Maaris Meier sai 9. koha, kaotades võitjale 10.41.
"Võrreldes eelmise aastaga oli rada muudetud palju tehnilisemaks ja pealtvaatajatele huvitavamaks. Chelva rada on üks põnevamaid Hispaanias ja ootan seda võistlust alati põnevusega," rääkis Lõiv sõidujärgselt. "Võistlus algas pika tõusva kruusase sirgega ning esimesele tehnilisele lõigule pääsesin 5. positsioonilt. Tehniliselt ja füüsiliselt raskel rajal suutsin lähemate konkurentidega oma paremuse maksma panna, kuid pjedestaalilt jäin veel välja."
Chelvas oli võistlustules veel ka U-23 vanuseklassis mullu Eesti meistriks kroonitud Markus Pajur, kes oma eakaaslaste seas pälvis 10. ning meeste üldarvestuses 34. koha
### Response:
Lõiv jäi Hispaanias esimesena pjedestaalilt välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liiklusõnnetus juhtus Tabivere-Uhmardu tee 1. kilomeetril, kus seni tuvastama keskealine mees sai löögi sõiduautolt Jeep. Mehe vigastused osutusid nii tõsisteks, et vaatamata katsetele ei õnnestunud tema elu päästa.
Jeepi juhtis kaine ning juhtimisõigusega 40-aastane mees. Esialgsetel andmetel ei kandnud auto alla jäänud mees helkurit ning oli õnnetuse hetkel sõiduteel.
Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust. | Tartu vallas hukkus auto alla jäänud mees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liiklusõnnetus juhtus Tabivere-Uhmardu tee 1. kilomeetril, kus seni tuvastama keskealine mees sai löögi sõiduautolt Jeep. Mehe vigastused osutusid nii tõsisteks, et vaatamata katsetele ei õnnestunud tema elu päästa.
Jeepi juhtis kaine ning juhtimisõigusega 40-aastane mees. Esialgsetel andmetel ei kandnud auto alla jäänud mees helkurit ning oli õnnetuse hetkel sõiduteel.
Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust.
### Response:
Tartu vallas hukkus auto alla jäänud mees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Laev on pinnal sõltumata sellest, kas me pääseme riigikokku või ei pääse. Erakond purjetab edasi ja igal juhul meie järgmine ülesanne on panna kokku Euroopa Parlamendi valimiste nimekiri, kandideerida Euroopa Parlamenti sõltumata sellest, milline on tänane lõpptulemus," ütles Nurm pühapäeval ETV otse-eetris, kommenteerides Vabaerakonna ilmset allajäämist riigikogu valimiskünnisele.
Nurm pidas oma erakonna madala toetuse peapõhjuseks riigikogu valimistel meedia käitumist, kuna kaks suuremat meediamaja ei pööranud Vabaerakonnale nii suurt tähelepanu kui kõrgema toetusega erakondadele.
"Kaks suurt erameedia kontserni valisid nendel valimistel poole - nad jätsid valijatele mulje, et neil on valida ainult kuue erakonna vahel. Meil kandideeris kümme erakonda, aga erameedia - nii Delfi kui ka Postimees - valisid mõlemad välja kuus erakonda," rääkis Nurm ning märkis, et sellega jäid tähelepanu alt välja nii Vabaerakond kui ka rohelised, Elurikkuse Erakond ja Vasakpartei. "Ja see on minu arvates sohimäng," leidis ta. "Kui meedia reageeris väga valuliselt ebaausatele võtetele, sohimängule spordis, siis ta ise tekitab sellises ebaterve konkurentsiolukorra, kus ta näitab võimalikust kümnest valikust ainult kuut ja kui see toimub pika aja - kolme-nelja kuu jooksul," rääkis Vabaerakonna esimees.
Nurme kinnitusel oli Vabaerakonnal väga hea valimisprogramm, mida tema kinnitusel oli tunnistanud talle ka kunagine Reformierakonna üks liidreid Rain Rosimannus. Aga kahjuks need ideed ei jõudnud valijatenis, sest "filter oli vahel", rääki Nurm.
Vabaerakond kogus 2015. aasta riigikogu valimistel 8,7 protsenti häältest ja sai parlamendis kaheksa kohta.
Pühapäeva õhtul, kui tulemused olid loetud 310 valimisjaoskonnas 451-st, oli Vabaerakond saanud 1,2 protsenti antud häältest.
Pühapäeva, 3. märtsi seisuga oli Vaberakonnal 568 liiget.
Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 26. mail. | Kaul Nurm: Vabaerakond purjetab edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Laev on pinnal sõltumata sellest, kas me pääseme riigikokku või ei pääse. Erakond purjetab edasi ja igal juhul meie järgmine ülesanne on panna kokku Euroopa Parlamendi valimiste nimekiri, kandideerida Euroopa Parlamenti sõltumata sellest, milline on tänane lõpptulemus," ütles Nurm pühapäeval ETV otse-eetris, kommenteerides Vabaerakonna ilmset allajäämist riigikogu valimiskünnisele.
Nurm pidas oma erakonna madala toetuse peapõhjuseks riigikogu valimistel meedia käitumist, kuna kaks suuremat meediamaja ei pööranud Vabaerakonnale nii suurt tähelepanu kui kõrgema toetusega erakondadele.
"Kaks suurt erameedia kontserni valisid nendel valimistel poole - nad jätsid valijatele mulje, et neil on valida ainult kuue erakonna vahel. Meil kandideeris kümme erakonda, aga erameedia - nii Delfi kui ka Postimees - valisid mõlemad välja kuus erakonda," rääkis Nurm ning märkis, et sellega jäid tähelepanu alt välja nii Vabaerakond kui ka rohelised, Elurikkuse Erakond ja Vasakpartei. "Ja see on minu arvates sohimäng," leidis ta. "Kui meedia reageeris väga valuliselt ebaausatele võtetele, sohimängule spordis, siis ta ise tekitab sellises ebaterve konkurentsiolukorra, kus ta näitab võimalikust kümnest valikust ainult kuut ja kui see toimub pika aja - kolme-nelja kuu jooksul," rääkis Vabaerakonna esimees.
Nurme kinnitusel oli Vabaerakonnal väga hea valimisprogramm, mida tema kinnitusel oli tunnistanud talle ka kunagine Reformierakonna üks liidreid Rain Rosimannus. Aga kahjuks need ideed ei jõudnud valijatenis, sest "filter oli vahel", rääki Nurm.
Vabaerakond kogus 2015. aasta riigikogu valimistel 8,7 protsenti häältest ja sai parlamendis kaheksa kohta.
Pühapäeva õhtul, kui tulemused olid loetud 310 valimisjaoskonnas 451-st, oli Vabaerakond saanud 1,2 protsenti antud häältest.
Pühapäeva, 3. märtsi seisuga oli Vaberakonnal 568 liiget.
Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 26. mail.
### Response:
Kaul Nurm: Vabaerakond purjetab edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väikesest grupifinišist sprintis end 12 sekundit hiljem teisele kohale Team Sky rattur Owain Doll ja kolmanda koha sai Niki Terpstra (Direct Energie). Vihmasel võidusõidul jõudis finišisse 69 ratturit ning 96 võistlejat tulemust kirja ei saanud.
"Võita kahest karjääri jooksul munakivil sõidetud võistlusest kaks on üsna eriline," ütles Jungels võistluse järel. "Saime meeskonnaga sel nädalavahetusel kaks võitu, ma arvan, et klubi omanik on üsna õnnelik."
Mihkel Räim kirjutas oma võistluse kohta sotsiaalmeedias: "Natuke pettunud enda esituses täna, aga pole väga kaua aega pead norgus hoida ning teisipäeval koputab uksele juba uus kevadine Classic - Le Samyn! Minu eesmärk oli täna finišit oodata ja enne seda mitte liigset energiat raisata. Tundsin end alguses, esimesel poolel sõidust väga hästi. Olin üllatunud ja mõtlesin, et võiks isegi tulemuse peale sõita küll sellise tundega, kusjuures ega tempoga ka tagasi ei hoitud. Läks ikka päris kaua aega, et jooksikud minema saaksid."
"Kuskil 125 km peal tundsin, et natuke imelik tunne hakkab tulema, nagu oleks kumm katki või liimi kummile peale pandud," jätkas Räim. "Enam ei veerenud nii hästi kui ennist. Otsustaval hetkel olin valel ajal vales kohas või parem oleks öelda, õigel ajal vales kohas. Teadsin, et tuleb otsustav tõus ja enne seda peaks ees olema, aga kuidagi munesin selle maha. Tasuks see, et küljetuule peal olin viimane mees, kes seal veel rippuda suutis. Kwaremonti munakivitõusul olin veel pundis, aga kuna olin juba viis minutit maksiga pannud, siis väga ikka jalga selleks ei jagunud. Punnisin, mis ma punnisin, aga tulemuslik see polnud. Tagatipuks suutsin veel tõusul eksida, kuidagi väga libe oli üks lõik ja seal vajutades tagumine ratas libises ja peaaegu kukkusin. Sain õnneks jala maha panna enne, kui ise lendama hakkasin. Kiirus oli muidugi olematu. See seik muidugi kustutas lootused, et saaks ette punti tagasi." | Bob Jungels võttis Belgias võimsa soolovõidu, Räim katkestas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väikesest grupifinišist sprintis end 12 sekundit hiljem teisele kohale Team Sky rattur Owain Doll ja kolmanda koha sai Niki Terpstra (Direct Energie). Vihmasel võidusõidul jõudis finišisse 69 ratturit ning 96 võistlejat tulemust kirja ei saanud.
"Võita kahest karjääri jooksul munakivil sõidetud võistlusest kaks on üsna eriline," ütles Jungels võistluse järel. "Saime meeskonnaga sel nädalavahetusel kaks võitu, ma arvan, et klubi omanik on üsna õnnelik."
Mihkel Räim kirjutas oma võistluse kohta sotsiaalmeedias: "Natuke pettunud enda esituses täna, aga pole väga kaua aega pead norgus hoida ning teisipäeval koputab uksele juba uus kevadine Classic - Le Samyn! Minu eesmärk oli täna finišit oodata ja enne seda mitte liigset energiat raisata. Tundsin end alguses, esimesel poolel sõidust väga hästi. Olin üllatunud ja mõtlesin, et võiks isegi tulemuse peale sõita küll sellise tundega, kusjuures ega tempoga ka tagasi ei hoitud. Läks ikka päris kaua aega, et jooksikud minema saaksid."
"Kuskil 125 km peal tundsin, et natuke imelik tunne hakkab tulema, nagu oleks kumm katki või liimi kummile peale pandud," jätkas Räim. "Enam ei veerenud nii hästi kui ennist. Otsustaval hetkel olin valel ajal vales kohas või parem oleks öelda, õigel ajal vales kohas. Teadsin, et tuleb otsustav tõus ja enne seda peaks ees olema, aga kuidagi munesin selle maha. Tasuks see, et küljetuule peal olin viimane mees, kes seal veel rippuda suutis. Kwaremonti munakivitõusul olin veel pundis, aga kuna olin juba viis minutit maksiga pannud, siis väga ikka jalga selleks ei jagunud. Punnisin, mis ma punnisin, aga tulemuslik see polnud. Tagatipuks suutsin veel tõusul eksida, kuidagi väga libe oli üks lõik ja seal vajutades tagumine ratas libises ja peaaegu kukkusin. Sain õnneks jala maha panna enne, kui ise lendama hakkasin. Kiirus oli muidugi olematu. See seik muidugi kustutas lootused, et saaks ette punti tagasi."
### Response:
Bob Jungels võttis Belgias võimsa soolovõidu, Räim katkestas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vikerraadio valimisõhtu saatejuht Anvar Samost küsis Solvakult kommentaari Vabaerakonna esimehe Kaul Nurme kriitikale Eesti valimisseaduste pihta. "Ta väga teravalt ründas nii ERR-i nõukogu kui ka seadusi, mis reguleerivad valimisi Eestis ja ka meediat väites, et valimisseadused on selliselt koostatud, et tegelikult on uutel erakondadel praktiliselt võimatu parlamenti pääseda," ütles Samost.
"Vabaerakond ja EKRE ju eelmistel valimistel demonstreerisid, et on küll võimalik," ütles selle peale Solvak.
Ta lisas, et tasuks meeles pidada seda, et on teatud kriitiline mass, millest toetajaskond peab suurem olema, et rahvas üldse mõistaks, et tegemist on olulise poliitilise jõuga.
"Et see on nüüd mingi piisav hulk ühiskonnas olevaid huvisid, mis on nüüd koondatud ja nad väärivad esindatuks saama ja kuhugi see piir on seatud. Eestis on see seatud läbi kautsjoni ja läbi künnise teatud piirini. Igasugune seltskond, kellel on võimalus 500 inimest kokku saada, aga ei ole näiteks ühiskonnas suurt toetust, ei pea ju olema tegelikult võrdsel tasemel esindatud debattides ja ei pea olema ka nii lihtne kandidaate välja käia, sest muidu see pilt killustuks liiga kiirelt liiga palju," kommenteeris Solvak. | Solvak: väiksemad parteid ei peagi saama võrdset kohtlemist suurtega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vikerraadio valimisõhtu saatejuht Anvar Samost küsis Solvakult kommentaari Vabaerakonna esimehe Kaul Nurme kriitikale Eesti valimisseaduste pihta. "Ta väga teravalt ründas nii ERR-i nõukogu kui ka seadusi, mis reguleerivad valimisi Eestis ja ka meediat väites, et valimisseadused on selliselt koostatud, et tegelikult on uutel erakondadel praktiliselt võimatu parlamenti pääseda," ütles Samost.
"Vabaerakond ja EKRE ju eelmistel valimistel demonstreerisid, et on küll võimalik," ütles selle peale Solvak.
Ta lisas, et tasuks meeles pidada seda, et on teatud kriitiline mass, millest toetajaskond peab suurem olema, et rahvas üldse mõistaks, et tegemist on olulise poliitilise jõuga.
"Et see on nüüd mingi piisav hulk ühiskonnas olevaid huvisid, mis on nüüd koondatud ja nad väärivad esindatuks saama ja kuhugi see piir on seatud. Eestis on see seatud läbi kautsjoni ja läbi künnise teatud piirini. Igasugune seltskond, kellel on võimalus 500 inimest kokku saada, aga ei ole näiteks ühiskonnas suurt toetust, ei pea ju olema tegelikult võrdsel tasemel esindatud debattides ja ei pea olema ka nii lihtne kandidaate välja käia, sest muidu see pilt killustuks liiga kiirelt liiga palju," kommenteeris Solvak.
### Response:
Solvak: väiksemad parteid ei peagi saama võrdset kohtlemist suurtega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gran Canaria alustas kohtumist hästi, võites avaveerandi 27:18. Järgmise kümne minutiga lasti aga endale 25 silma visata ja poolajaks jäi alles minimaalne 44:43 eduseis. Tasavägise kolmanda veerandajaga pääses Burgos viimaseks neljandikuks 67:66 ette, aga korra õnnestus Gran Canarial siiski 74:73 juhtima minna ja paari punkti suurust vahet pidevalt hoida. Kuus sekundit enne lõppu vähendas Marcus Eriksson kaotusseisu 87:88 peale, kuid seejärel võttis tehnilise vea Nikola Radicevic, vabaviske realiseeris Vitor Benite ja Burgos võttis kokkuvõttes napi võidu, kirjutab Korvpall24.ee.
Siim-Sander Vene Gran Canaria koosseisu ei kuulunud. Kuue võidu kõrvale 15. kaotuse saanud Gran Canaria jätkab turniiritabelis 16. kohal.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist. | Siim-Sander Vene koduklubi sai järjekordse kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gran Canaria alustas kohtumist hästi, võites avaveerandi 27:18. Järgmise kümne minutiga lasti aga endale 25 silma visata ja poolajaks jäi alles minimaalne 44:43 eduseis. Tasavägise kolmanda veerandajaga pääses Burgos viimaseks neljandikuks 67:66 ette, aga korra õnnestus Gran Canarial siiski 74:73 juhtima minna ja paari punkti suurust vahet pidevalt hoida. Kuus sekundit enne lõppu vähendas Marcus Eriksson kaotusseisu 87:88 peale, kuid seejärel võttis tehnilise vea Nikola Radicevic, vabaviske realiseeris Vitor Benite ja Burgos võttis kokkuvõttes napi võidu, kirjutab Korvpall24.ee.
Siim-Sander Vene Gran Canaria koosseisu ei kuulunud. Kuue võidu kõrvale 15. kaotuse saanud Gran Canaria jätkab turniiritabelis 16. kohal.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Siim-Sander Vene koduklubi sai järjekordse kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Esimeest peab vahetama siis, kui selleks on vajadust. Esimeest vahetatakse siis, kui on parem esimees asemele panna. Mina ei ole see," rääkis Kaljurand pärast riigikogu valimisi rahvusringhäälingu otse-eetris antud usutluses.
Kaljurand lisas, et tal ei ole esimehelt nõutavat kogemust ega ka ambitsiooni.
"Ma arvan, et las tänane õhtu läheb mööda. Kuulame, mis Jevgeni ütleb ja siis vaatame samm-sammu haaval edasi. Ei ole mõtet nii kaugele spekulatsioonidega minna. Aga selle spekultaiooni võtan ma kohe maha - mina ei ole sotsiaaldemokraatide esimees, isegi kui see küsimus peaks üles tulema," rääkis Kaljurand.
SDE-s võib vaatlejate hinnangul tõusta päevakorda esimehe vahetus, kui erakond esineb riigikogu valmistel allapoole ootusi. Väidetavalt soovib Ossinovski kohta endale lahkuva valitsuse kultuuriminister Indrek Saar.
Kaljurand oli rahva hulgas ülipopulaarne 2016. aasta suvel ja sügisel enne presidendivalimisi, kus ta ei saanud aga ei riigikogus ega ka valimiskogus piisavat toetust. | Kaljurand välistab sotside esimeheks pürgimise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Esimeest peab vahetama siis, kui selleks on vajadust. Esimeest vahetatakse siis, kui on parem esimees asemele panna. Mina ei ole see," rääkis Kaljurand pärast riigikogu valimisi rahvusringhäälingu otse-eetris antud usutluses.
Kaljurand lisas, et tal ei ole esimehelt nõutavat kogemust ega ka ambitsiooni.
"Ma arvan, et las tänane õhtu läheb mööda. Kuulame, mis Jevgeni ütleb ja siis vaatame samm-sammu haaval edasi. Ei ole mõtet nii kaugele spekulatsioonidega minna. Aga selle spekultaiooni võtan ma kohe maha - mina ei ole sotsiaaldemokraatide esimees, isegi kui see küsimus peaks üles tulema," rääkis Kaljurand.
SDE-s võib vaatlejate hinnangul tõusta päevakorda esimehe vahetus, kui erakond esineb riigikogu valmistel allapoole ootusi. Väidetavalt soovib Ossinovski kohta endale lahkuva valitsuse kultuuriminister Indrek Saar.
Kaljurand oli rahva hulgas ülipopulaarne 2016. aasta suvel ja sügisel enne presidendivalimisi, kus ta ei saanud aga ei riigikogus ega ka valimiskogus piisavat toetust.
### Response:
Kaljurand välistab sotside esimeheks pürgimise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Valimispäev läks väga sujuvalt, hommikul päike paistis, inimesi oli väga palju valimisjaoskondades, varsti saame teada ka esialgse osalusprotsendi," ütles Vinkel.
Ta sõnas, et kella 16.00 seisuga oli osalusprotsent veidi suurem kui 2015. aasta riigikogu valimistega.
Vinkeli sõnul suuremat sorti probleeme ei ole valimisteenistuse töös esinenud.
Valimisjaoskondades tuleb kümnekonnal inimesel Vinkeli sõnul lugeda tuhandeid sedeleid. Ta ütles, et kuna valimisjaoskondi on vähem, siis tuleb arvestada pika õhtuga.
Vinkel rõhutas, et kuigi kõik hääled loetakse täna õhtuks kokku, hakkab homme, ehk esmaspäeva hommikul kell 10 häälte teistkordne lugemine. "Tänaõhtused tulemused võivad veel homme ka muutuda," lausus Vinkel. | Valimisteenistus: valimispäev läks sujuvalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Valimispäev läks väga sujuvalt, hommikul päike paistis, inimesi oli väga palju valimisjaoskondades, varsti saame teada ka esialgse osalusprotsendi," ütles Vinkel.
Ta sõnas, et kella 16.00 seisuga oli osalusprotsent veidi suurem kui 2015. aasta riigikogu valimistega.
Vinkeli sõnul suuremat sorti probleeme ei ole valimisteenistuse töös esinenud.
Valimisjaoskondades tuleb kümnekonnal inimesel Vinkeli sõnul lugeda tuhandeid sedeleid. Ta ütles, et kuna valimisjaoskondi on vähem, siis tuleb arvestada pika õhtuga.
Vinkel rõhutas, et kuigi kõik hääled loetakse täna õhtuks kokku, hakkab homme, ehk esmaspäeva hommikul kell 10 häälte teistkordne lugemine. "Tänaõhtused tulemused võivad veel homme ka muutuda," lausus Vinkel.
### Response:
Valimisteenistus: valimispäev läks sujuvalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 7,60-ga finišisijoone ületanud Trajkovic edestas prantslasi Pascal Martinot-Lagarde'i ja Aurel Mangad vastavalt 0,01 ja 0,03 sekundiga. 26-aastase Trajkovici kuldmedal on Küprose jaoks kergejõustiku tiitlivõistluste esimeseks, suvisel MM-il on võidetud üks hõbe ja üks pronks, sise-MM-il üks pronks ning sise-EM-il kaks hõbedat.
Naiste tõkkesprindi võitis Euroopa hooaja tippajaga 7,87 hollandlanna Nadine Visser. 0,10 sekundiga kaotas talle sakslanna Cindy Roleder, pronksi võitis täpselt 8 sekundit jooksnud Valgevene sprinter Elvira Herman. Esimesena jäi medalita soomlanna Reetta Hurske.
The hurdling was excellent but the celebrations didn't go entirely to plan. ???? pic.twitter.com/kbg7oOYGYc
— European Athletics (@EuroAthletics) March 3, 2019 | Tõkkesprinter tõi Küprose kergejõustikule ajaloolise kuldmedali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
7,60-ga finišisijoone ületanud Trajkovic edestas prantslasi Pascal Martinot-Lagarde'i ja Aurel Mangad vastavalt 0,01 ja 0,03 sekundiga. 26-aastase Trajkovici kuldmedal on Küprose jaoks kergejõustiku tiitlivõistluste esimeseks, suvisel MM-il on võidetud üks hõbe ja üks pronks, sise-MM-il üks pronks ning sise-EM-il kaks hõbedat.
Naiste tõkkesprindi võitis Euroopa hooaja tippajaga 7,87 hollandlanna Nadine Visser. 0,10 sekundiga kaotas talle sakslanna Cindy Roleder, pronksi võitis täpselt 8 sekundit jooksnud Valgevene sprinter Elvira Herman. Esimesena jäi medalita soomlanna Reetta Hurske.
The hurdling was excellent but the celebrations didn't go entirely to plan. ???? pic.twitter.com/kbg7oOYGYc
— European Athletics (@EuroAthletics) March 3, 2019
### Response:
Tõkkesprinter tõi Küprose kergejõustikule ajaloolise kuldmedali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trumpi ja Kimi kõrgete panustega teine kohtumine üheksa kuu jooksul lõppes neljapäeval Hanois plaanitust mitu tundi varem kokkuleppeta ja ühisavalduseta, kuid lubadusega kõnelusi jätkata.
Bolton ütles telekanali CBS saates, et Trumpi suutmatust saavutada Pyongyangilt lubadusi oma tuumaarsenali hävitamise kohta tuleks pidada "eduks, sest president kaitses ja edendas Ameerika riiklikke huve".
Julgeolekunõuniku sõnul on tuumadesarmeerimiskõneluste peamine tüliõun see, kas Põhja-Korea aktsepteerib seda, mida Trump nimetab "suureks kokkuleppeks" - täielik tuumarelvitustamine. Kõik, mis jääb sellest allapoole, "oli meie jaoks vastuvõetamatu", lisas ta.
"Seega jäi president oma seisukohale kindlaks, ta ei andnud midagi ära. Ta süvendas oma suhet Kim Jong-uniga. Ma ei pea seda üldsegi mitte läbikukkumiseks, kui kaitstakse Ameerika riiklike huve," sõnas Bolton.
Mõlemad pooled süüdistasid kõneluste ummikusse jooksmises teineteist. Trumpi sõnul nõudis Pyongyang kõigi sanktsioonide tühistamist, mida USA ei saa teha.
Põhja-Korea välisministri sõnul tahtis Pyongyang aga vaid mõne meetme leevendamist ja kõigi Yongbyoni kompleksi tuumarajatiste sulgemine on riigi parim ja lõplik pakkumine.
"Mõnikord tuleb minema kõndida ja see oli üks neid kordi," ütles Trump pärast kohtumist ajakirjanikele ja lisas, et tahab "teha asja parema meelega õigesti kui kiiresti".
Reedel pärast Washingtoni naasmist ütles USA president, et tema suhe Kimiga on "väga hea".
"See, mida president Trump püüdis teha, oli uurida, mis on nende jaoks laiemalt võimalik," lausus Bolton CBS-ile, lisades, et presidendi hinnangul on kokkuleppe jätkuvalt võimalik.
"Kim Jong-un ütles seda ise meie eelmisel kohtumisel. Me peame selle kokkuleppe saavutamiseks läbi käima palju etappe. Kohtumine Hanois oli üks neist," sõnas riikliku julgeoleku nõunik.
Bolton kordas USA positsiooni, et Washington aitaks Põhja-Koreal majanduslikult edeneda, kui riik pühendub täielikule tuumavabadusele ja sulgeb oma keemia- ja bioloogiliste relvade programmid.
Trumpi tabas kodumaal kriitikatorm pärast seda, kui ta ütles sellenädalase tippkohtumise järel Vietnamis, et usub Kimi sõnu, mille kohaselt ei teadnud too, mis Otto Warmbieriga kinnipidamiskohas juhtus.
"Loomulikult pean ma Põhja-Koread vastutavaks Otto väärkohtlemise ja surma eest," kirjutas Trump Twitteris pärast seda, kui Warmbieri pere oli teda teravalt kritiseerinud.
22-aastane Warmbier suri mitu päeva pärast seda, kui ta oli 2017. aasta juunis Põhja-Koreast koomaseisundis Ühendriikidesse saadetud.
Warmbier mõisteti Põhja-Koreas 15 aastaks sunnitööle propagandapostri varastamise eest.
"President on öelnud väga selgelt, et peab Otto Warmbieriga juhtunut barbaarseks ja vastuvõetamatuks," sõnas Bolton CBS-ile.
"Parim, mida Põhja-Korea saaks praegu teha, on esitada täielik selgitus temaga juhtunu kohta," ütles nõunik.
USA ja Lõuna-Korea teatasid ööl vastu pühapäeva kevadiste ühisõppuste Foal Eagle ja Key Resolve lõpetamisest, kuid lubasid jätkata väikesemate ühisõppustega.
Sammu eesmärk on aidata kaasa tuumarelvitustamiskõnelustele Põhja-Koreaga.
Bolton ei omistanud telejaama CNN saates esinedes otsusele suurt tähtsust.
"Uut otsust pole langetatud. President tegi otsuse õppuste kohta eelmise aasta suvel ja need on endiselt jõus," ütles julgeolekunõunik.
USA esindajatekoja luurekomitee esimees Adam Schiff kritiseeris teravalt Boltoni väidet Trumpi ja Kimi kohtumise edukusest, nimetades seda "silmapaistvaks läbikukkumiseks".
"President andis päris palju ära sellele tippkohtumisele minemisega, Kim Jong-uni prestiiži suurendamisega maailmaareenil, sõjaväeõppustest loobumisega eelmisel tippkohtumisel midagi vastu saamata," ütles Schiff telekanalile CBS.
Esindajatekoja demokraat põhjendas seda presidendi ja tema personaliga, kes ei ole sellisteks läbirääkimisteks valmis. | Bolton kaitses Trumpi-Kimi kohtumist kui vaheetappi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trumpi ja Kimi kõrgete panustega teine kohtumine üheksa kuu jooksul lõppes neljapäeval Hanois plaanitust mitu tundi varem kokkuleppeta ja ühisavalduseta, kuid lubadusega kõnelusi jätkata.
Bolton ütles telekanali CBS saates, et Trumpi suutmatust saavutada Pyongyangilt lubadusi oma tuumaarsenali hävitamise kohta tuleks pidada "eduks, sest president kaitses ja edendas Ameerika riiklikke huve".
Julgeolekunõuniku sõnul on tuumadesarmeerimiskõneluste peamine tüliõun see, kas Põhja-Korea aktsepteerib seda, mida Trump nimetab "suureks kokkuleppeks" - täielik tuumarelvitustamine. Kõik, mis jääb sellest allapoole, "oli meie jaoks vastuvõetamatu", lisas ta.
"Seega jäi president oma seisukohale kindlaks, ta ei andnud midagi ära. Ta süvendas oma suhet Kim Jong-uniga. Ma ei pea seda üldsegi mitte läbikukkumiseks, kui kaitstakse Ameerika riiklike huve," sõnas Bolton.
Mõlemad pooled süüdistasid kõneluste ummikusse jooksmises teineteist. Trumpi sõnul nõudis Pyongyang kõigi sanktsioonide tühistamist, mida USA ei saa teha.
Põhja-Korea välisministri sõnul tahtis Pyongyang aga vaid mõne meetme leevendamist ja kõigi Yongbyoni kompleksi tuumarajatiste sulgemine on riigi parim ja lõplik pakkumine.
"Mõnikord tuleb minema kõndida ja see oli üks neid kordi," ütles Trump pärast kohtumist ajakirjanikele ja lisas, et tahab "teha asja parema meelega õigesti kui kiiresti".
Reedel pärast Washingtoni naasmist ütles USA president, et tema suhe Kimiga on "väga hea".
"See, mida president Trump püüdis teha, oli uurida, mis on nende jaoks laiemalt võimalik," lausus Bolton CBS-ile, lisades, et presidendi hinnangul on kokkuleppe jätkuvalt võimalik.
"Kim Jong-un ütles seda ise meie eelmisel kohtumisel. Me peame selle kokkuleppe saavutamiseks läbi käima palju etappe. Kohtumine Hanois oli üks neist," sõnas riikliku julgeoleku nõunik.
Bolton kordas USA positsiooni, et Washington aitaks Põhja-Koreal majanduslikult edeneda, kui riik pühendub täielikule tuumavabadusele ja sulgeb oma keemia- ja bioloogiliste relvade programmid.
Trumpi tabas kodumaal kriitikatorm pärast seda, kui ta ütles sellenädalase tippkohtumise järel Vietnamis, et usub Kimi sõnu, mille kohaselt ei teadnud too, mis Otto Warmbieriga kinnipidamiskohas juhtus.
"Loomulikult pean ma Põhja-Koread vastutavaks Otto väärkohtlemise ja surma eest," kirjutas Trump Twitteris pärast seda, kui Warmbieri pere oli teda teravalt kritiseerinud.
22-aastane Warmbier suri mitu päeva pärast seda, kui ta oli 2017. aasta juunis Põhja-Koreast koomaseisundis Ühendriikidesse saadetud.
Warmbier mõisteti Põhja-Koreas 15 aastaks sunnitööle propagandapostri varastamise eest.
"President on öelnud väga selgelt, et peab Otto Warmbieriga juhtunut barbaarseks ja vastuvõetamatuks," sõnas Bolton CBS-ile.
"Parim, mida Põhja-Korea saaks praegu teha, on esitada täielik selgitus temaga juhtunu kohta," ütles nõunik.
USA ja Lõuna-Korea teatasid ööl vastu pühapäeva kevadiste ühisõppuste Foal Eagle ja Key Resolve lõpetamisest, kuid lubasid jätkata väikesemate ühisõppustega.
Sammu eesmärk on aidata kaasa tuumarelvitustamiskõnelustele Põhja-Koreaga.
Bolton ei omistanud telejaama CNN saates esinedes otsusele suurt tähtsust.
"Uut otsust pole langetatud. President tegi otsuse õppuste kohta eelmise aasta suvel ja need on endiselt jõus," ütles julgeolekunõunik.
USA esindajatekoja luurekomitee esimees Adam Schiff kritiseeris teravalt Boltoni väidet Trumpi ja Kimi kohtumise edukusest, nimetades seda "silmapaistvaks läbikukkumiseks".
"President andis päris palju ära sellele tippkohtumisele minemisega, Kim Jong-uni prestiiži suurendamisega maailmaareenil, sõjaväeõppustest loobumisega eelmisel tippkohtumisel midagi vastu saamata," ütles Schiff telekanalile CBS.
Esindajatekoja demokraat põhjendas seda presidendi ja tema personaliga, kes ei ole sellisteks läbirääkimisteks valmis.
### Response:
Bolton kaitses Trumpi-Kimi kohtumist kui vaheetappi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Berdali võiduajaks oli neli tundi ja 39 minutit. Pjedestaali teistele astmetele astusid samuti norralased - teise koha sai Stian Hölgaard, kolmandaks sõitis end Torleif Syrstad. Naistest võidutses rootslanna Britta Norgren.
Parima eestlasena sai Mart Kevin Põlluste 117. koha. | Vasaloppeti maratonil teenisid kolmikvõidu Norra suusatajad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Berdali võiduajaks oli neli tundi ja 39 minutit. Pjedestaali teistele astmetele astusid samuti norralased - teise koha sai Stian Hölgaard, kolmandaks sõitis end Torleif Syrstad. Naistest võidutses rootslanna Britta Norgren.
Parima eestlasena sai Mart Kevin Põlluste 117. koha.
### Response:
Vasaloppeti maratonil teenisid kolmikvõidu Norra suusatajad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimastes kohtumistes võitis Sparta Team Automaailm tulemusega 13:3 (2:0; 4:3; 7:0) Jõgeva SK Tähe/Olivia meeskonda, Taltech oli 13:2 (3:1; 4:0: 6:1) üle EMÜ Spordiklubist. Jõgeva SK Tähe/Olivia alistas aga 10:7 (1:0; 5:1; 4:6) Eesti juunioride meeskonna, kes lõi kaasa viimases voorus.
Kolme võiduni peetavates poolfinaalides on vastamisi seega Sparta Team Automaailm - EMÜ SK ning Taltech - Jõgeva SK Tähe/Olivia.
Naiste meistrisarjas tuli põhiturniiri võitjaks EMÜ SK naiskond, võites otsustavas kohtumises SK LINK/Saku naiskonna 4:2 (0:0; 3:1; 1:1). Mängida on jäänud veel kaks mängu, mis lõplikku järjestust ei mõjuta.
Poolfinaalpaarid on EMÜ SK - Kaitseliidu Rapla malev ning Sparta - SK LINK/Saku. | Saalihokiliigas selgusid poolfinalistid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimastes kohtumistes võitis Sparta Team Automaailm tulemusega 13:3 (2:0; 4:3; 7:0) Jõgeva SK Tähe/Olivia meeskonda, Taltech oli 13:2 (3:1; 4:0: 6:1) üle EMÜ Spordiklubist. Jõgeva SK Tähe/Olivia alistas aga 10:7 (1:0; 5:1; 4:6) Eesti juunioride meeskonna, kes lõi kaasa viimases voorus.
Kolme võiduni peetavates poolfinaalides on vastamisi seega Sparta Team Automaailm - EMÜ SK ning Taltech - Jõgeva SK Tähe/Olivia.
Naiste meistrisarjas tuli põhiturniiri võitjaks EMÜ SK naiskond, võites otsustavas kohtumises SK LINK/Saku naiskonna 4:2 (0:0; 3:1; 1:1). Mängida on jäänud veel kaks mängu, mis lõplikku järjestust ei mõjuta.
Poolfinaalpaarid on EMÜ SK - Kaitseliidu Rapla malev ning Sparta - SK LINK/Saku.
### Response:
Saalihokiliigas selgusid poolfinalistid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parise võiduaeg oli 1.29,2. Teise koha sai 0,43-sekundilise kaotusega kodupubliku rõõmuks Kjetil Jansrud ja kolmanda itaallane Beat Feuz (+0,60).
Ülisuurslaalomi MK-sarja lõpuni jääb üks etapp ning enne seda asus Paris pingerida juhtima 330 punktiga. Teisel kohal on 44 silma vähem kogunud Vincent Kriechmayr.
Ühtlasi oli see Parise karjääri 14 MK-etapivõit mäesuusatamise kiirusaladel (ülisuurslaalom ja kiirlaskumine). Selle tulemusega sai temast parim Itaalia mees nendel distsipliinidel. Varasemalt hoidis rekordit enda nimel 13 võiduga Kristian Ghedina. | Paris võidutses Norras teist päeva järjest ning tõusis MK-sarjas liidriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parise võiduaeg oli 1.29,2. Teise koha sai 0,43-sekundilise kaotusega kodupubliku rõõmuks Kjetil Jansrud ja kolmanda itaallane Beat Feuz (+0,60).
Ülisuurslaalomi MK-sarja lõpuni jääb üks etapp ning enne seda asus Paris pingerida juhtima 330 punktiga. Teisel kohal on 44 silma vähem kogunud Vincent Kriechmayr.
Ühtlasi oli see Parise karjääri 14 MK-etapivõit mäesuusatamise kiirusaladel (ülisuurslaalom ja kiirlaskumine). Selle tulemusega sai temast parim Itaalia mees nendel distsipliinidel. Varasemalt hoidis rekordit enda nimel 13 võiduga Kristian Ghedina.
### Response:
Paris võidutses Norras teist päeva järjest ning tõusis MK-sarjas liidriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teine ja kolmas koht läksid Venemaa rühmadele Legenda (34,934) ja Vdokhnovenie (34,067). Teine Eesti rühm VK Janika Elite Team pidi leppima punktisummaga 33,467 ja 4. kohaga.
Juunioriklassi finaalis olid Eesti rühmvõimlejad samuti edukad – VK Janika rühm Grisete saavutas hõbemedali saades kokku 35,234 punkti. Esimese ning kolmanda koha võtsid Venemaa rühmad Victoria Strela (37,200) ning Kalina Svet (33,467).
Eesti rühmvõimlejate välisvõistluste hooaeg algab järgmisel nädalavahetusel, mil osaletakse esimesel maailmakarika etapil Sofias, Bulgaarias. Maikuus ootavad ees maailmameistrivõistlused Budapestis. | Rütmika Elite Team võitis Miss Valentine'il kuldmedali rühmvõimlemises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teine ja kolmas koht läksid Venemaa rühmadele Legenda (34,934) ja Vdokhnovenie (34,067). Teine Eesti rühm VK Janika Elite Team pidi leppima punktisummaga 33,467 ja 4. kohaga.
Juunioriklassi finaalis olid Eesti rühmvõimlejad samuti edukad – VK Janika rühm Grisete saavutas hõbemedali saades kokku 35,234 punkti. Esimese ning kolmanda koha võtsid Venemaa rühmad Victoria Strela (37,200) ning Kalina Svet (33,467).
Eesti rühmvõimlejate välisvõistluste hooaeg algab järgmisel nädalavahetusel, mil osaletakse esimesel maailmakarika etapil Sofias, Bulgaarias. Maikuus ootavad ees maailmameistrivõistlused Budapestis.
### Response:
Rütmika Elite Team võitis Miss Valentine'il kuldmedali rühmvõimlemises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuldmedali võitis noormeeste kuulitõukes Rasmus Roosleht 17.35-ga, Albert Beilinson oli parim noormeeste kõrgushüppes, saades tulemuseks 1.92. Mait Filipozzi võitis kaugushüppe 6.82-ga, Grigori Velikanov sai samal alal 6.40-ga kolmanda koha. Kelly Heinpõld triumfeeris neidude kuulitõukes 14.75-ga, pronks läks samuti eestlannale Gertu Küttmannile 13.63-ga.
Kaksikvõidud tulid Eestisse teivashüppes: neidudest võitis Marianne Kivi 3.40-ga, Caroline Lehes oli teine sama tulemusega. Noormeestest tuli esikohale Mikk Saarse, kes ületas kõrguse 4.15. Sama tulemusega oli teine Mait Filipozzi.
Marit Kutman sai neidude 60 m jooksus ajaga 7,84 hõbeda. 60 m tõkkejooksus võitsid meie sportlased kaks hõbedat - Triine Marie Land sai hõbeda 8,80-ga ja Romet Vahter 8.35-ga.
Kristian Otlot saavutas teise koha noormeeste 800 m jooksus, saades ajaks 2.00,8. Anete Randma oli teine neidude 3000 m distantsil ajaga 11.18,57. Kelly-Anete Koik hüppas end hõbedale neidude kõrgushüppes 1.72-ga.
Emili Liis Osula oli neidude kaugushüppes 5.47-ga 3. 4x200 m teatejooksus sai noormeeste nelik (Oliver Kruuspan, Mait Filipozzi, Karl-Hendrik Palu, Marcus Mäll) kolmanda koha ajaga 1.32,67.
Kõiki tulemusi näeb siit. | U-18 kergejõustiklased jäid Lätile ja Leedule alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuldmedali võitis noormeeste kuulitõukes Rasmus Roosleht 17.35-ga, Albert Beilinson oli parim noormeeste kõrgushüppes, saades tulemuseks 1.92. Mait Filipozzi võitis kaugushüppe 6.82-ga, Grigori Velikanov sai samal alal 6.40-ga kolmanda koha. Kelly Heinpõld triumfeeris neidude kuulitõukes 14.75-ga, pronks läks samuti eestlannale Gertu Küttmannile 13.63-ga.
Kaksikvõidud tulid Eestisse teivashüppes: neidudest võitis Marianne Kivi 3.40-ga, Caroline Lehes oli teine sama tulemusega. Noormeestest tuli esikohale Mikk Saarse, kes ületas kõrguse 4.15. Sama tulemusega oli teine Mait Filipozzi.
Marit Kutman sai neidude 60 m jooksus ajaga 7,84 hõbeda. 60 m tõkkejooksus võitsid meie sportlased kaks hõbedat - Triine Marie Land sai hõbeda 8,80-ga ja Romet Vahter 8.35-ga.
Kristian Otlot saavutas teise koha noormeeste 800 m jooksus, saades ajaks 2.00,8. Anete Randma oli teine neidude 3000 m distantsil ajaga 11.18,57. Kelly-Anete Koik hüppas end hõbedale neidude kõrgushüppes 1.72-ga.
Emili Liis Osula oli neidude kaugushüppes 5.47-ga 3. 4x200 m teatejooksus sai noormeeste nelik (Oliver Kruuspan, Mait Filipozzi, Karl-Hendrik Palu, Marcus Mäll) kolmanda koha ajaga 1.32,67.
Kõiki tulemusi näeb siit.
### Response:
U-18 kergejõustiklased jäid Lätile ja Leedule alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiljuti tunnustas Eesti Vabaühenduste Liit möödunud aasta tegijaid. Tähenduslik oli asjaolu, et mitmest rohujuuretasandi algatusest koosnenud tselluloositehasevastane võitlus ei leidnud äramärkimist üheski kategoorias. Metsandusteemadel laiemalt kõige häälekamaks survegrupiks kerkinud Eesti Metsa Abiks pole oma tegevuse eest kordagi nomineerituks osutunud, kuigi liikumise üht juhtfiguuri Martin Luigat võiks nimetada Eestis vabalt mittekonformistliku aktivismi väsimatuks tunglakandjaks. Tegemist pole mitte hea, vaid julge ning ennekõike nõudliku kodanikuga, kes protestis juba nooruses koos punkaritega politseivägivalla vastu, hiljem aitas organiseerida liikumise Aitab Valelikust Poliitikast meeleavaldusi, kujundas provokatiivse veebiväljaande Nihilist.fm ja vasakpoolse kultuurirühmituse ZA/UM maailmavaadet ning on viimased paar aastat kaitsnud Eesti looduskeskkonda ekspansiivsete ärihuvide eest. Kui tema senine tegevus on ühiskonna peavooluga pigem vastuollu läinud, siis nüüdseks on olukord selline, et Luiga veetav algatus suudab suuri rahvahulki kõnetada ja tegutsema panna. Opositsionäärist on saamas rahvamees. Tõsi, intervjuu mustandit lugedes leidis Luiga ema, et poeg räägib liiga keeruliselt. "Ma olen Müürilehe lugeja jaoks rahvamees küllalt," arvas Luiga ise.
Me alustame selle intervjuuga ajal, mil tehakse igasuguseid aastakokkuvõtteid. Kodanikuaktivismi vaatenurgast võiks öelda, et tegu oli igati tähelepanuväärse aastaga. Kuidas sa ise aastat 2018 kodaniku ja aktivistina iseloomustaksid?
2018. aasta oli kodanikuaktivismi vallas kindlasti tähelepanuväärne. Lisaks tselluloosivabrikuvastasele koondumisele on olnud üsna edukad ju ka erinevad loomade eestkoste organisatsioonide kampaaniad, ilutulestikurakettide piiramine ja paljud teised algatused. Tekkinud on ka mitmeid kohaliku tasandi kodanikuliikumisi. Näib, et kasvanud on inimeste huvi neid mõjutavate poliitiliste või ametkondlike protseduuride vastu ning tekkinud usk võimalustesse rohujuuretasandil poliitilisi protsesse mõjutada, osati kindlasti ka edukate kodanikualgatuste eeskujul. Uus põlvkond on hakanud kaela kandma ning paljud inimesed on saanud maailmas ringi vaadata ning mujal toimuvatest protsessidest õppida. Nii looduskasutuse kui ka rahvuskehandi kaitseaktsioonide puhul on selgelt märgata nende rahvusvahelist mõõdet, samaaegsust mujal maailmas toimuvate protsessidega. Kohalikke partikulaarseid võitlusi nähakse osana globaalsetest võitlustest ning kindlasti võib rääkida ka üha paremast koostööst nii kohalike kui ka üle kogu maailma tegutsevate kodanikuliikumiste vahel. Mingid probleemid, mis on olnud meiega juba pikka aega, kõnetavad viimaks kriitilist hulka inimesi, kes on otsustanud identifitseerida end nende probleemide lahendamise kaudu, ennast antud küsimustes harida ning jõudumööda ka olukorra paranemisse panustada.
Kaua on levinud arusaam, et eestlane on üsna vagur ja sõnakuulelik – ta ei söanda tänavatele oma meelsust näitama tulla. Viimasel paaril aastal oleme näinud aga vastupidist: kaitstud on nii ajaloolist puud, lendoravat kui ka oma rahvuskehandit. Kas need aastad tähistavad sinu arvates mingit mõttelist nihet eestlaste protestikultuuris?
Kui meenutada taasiseseisvumisperioodi, siis ei ole protestimine eestlastele ju sugugi võõras. Kogu algset rahvuslikku ärkamisaega 19. sajandist 20. sajandi algupooleni saab vaadata ühe suure kodanikuaktsioonina – kõigi laulupidude, karskusseltside ja rahvaluule ning vanavara kogumisega. Hruštšovi sula ajal loodi Eesti Looduskaitse Selts, mis ei korraldanud küll proteste, kuid oli ikkagi väga massiline kodanikuühiskonna ilming. Paari aastaga saadi kokku mitukümmend tuhat liiget, kusjuures see oli nendes oludes üks esimesi mitteriiklikke ühendusi. Ma õieti ei teagi, miks kodanikuühiskonnas on meie eluajal selline seisak olnud. Mingil määral võib see tuleneda ehk uude ühiskonda sisenemise šokist. Traumat süvendab see, et ühiskondlikest protsessidest, millest loodeti üht, tuli paljude jaoks hoopis midagi muud. Mingil määral võib seisaku põhjust näha ka individualismi ideoloogia levikus ning sellega kaasnenud uutes võimalustes. 90ndatel oli üsna palju vabadust, aga vähe oli turvalisust. Vabaduse suhteline vähenemine ehk võimu koondumine ja stabiliseerumine toimus aeglaselt. Paljudele võis ühtlasi tunduda, et see on hind, mida tuleb suurema turvalisuse eest maksta. Aga võib-olla võtabki uue olukorraga kohanemine lihtsalt rohkem aega.
"Nii looduskasutuse kui ka rahvuskehandi kaitseaktsioonide puhul on selgelt märgata nende rahvusvahelist mõõdet, samaaegsust mujal maailmas toimuvate protsessidega."
Üldiselt ütleks, et niivõrd kui selles viimased mõnisada aastat kehtinud, inimkonna jaoks üsna uues formatsioonis midagi loomulikuks nimetada saab, on meie rahva olukord praegu loomulikum kui vähem aktiivsetel perioodidel. Mina näen kodanikuaktiivsust rahva hea tervise märgina. Ma arvan, et seegi pole juhuslik, et just taasiseseisvumiseelsel ajajärgul, mis oli ühtlasi väga võimas rahvaliikumiste arengu- ja tegutsemisperiood, nii palju lapsi sündis.
Mainisid kodanikuaktivismi järjest globaalsemat mõõdet. Kodanikualgatuste ülemaailmse koostöö võimekus ja tase varieeruvad. SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks on näiteks suure rahvusvahelise liikumise Tradition, Family and Property (TFP) Eesti rakuke ning on saanud teistelt TFP liikmetelt nii materiaalset kui ka praktilist tuge organisatsiooni käitamiseks, sõnumite formuleerimiseks ja kampaaniate loomiseks. Selline koostöö on olnud vägagi edukas, sest SAPTK on kujundanud tuntaval määral avalikkuse hoiakuid ning poliitilisi otsuseid. Mida võiksid keskkonnaaktivistid traditsiooniliste pereväärtuste kaitsjatelt selles vallas õppida?
SAPTKi üldise edu puhul tuleb muidugi ka täheldada, et nad funktsioneerivad mingi piirini ühe kohaliku erakonna kodanikutiivana. Rahvusvahelisele looduskaitseringkonnale ei saa otse süüks panna, et neil on vähem raha kui katoliiklikel traditsionalistidel, kelle tegevus on paljudes maades tihedalt poliitilise võimuga põimunud. Neil on konkreetne poliitiline projekt, mille nimi on "konservatiivne vasturevolutsioon" ning mis mõistab muu hulgas hukka viimase neljasaja aasta suurimad ühiskondlikud läbimurded ja näeb ette kehtivast olemuslikult erinevat poliitilist süsteemi. Nad on ka katoliku kirikus eneses midagi mässajate taolist, vastandudes mitte ainult praegusele vasakpopulistlikule paavst Franciscusele, vaid ka suhteliselt konservatiivsele Johannes Paulus II -le – nende tegevus on ju samuti poliitiline, s.t pigem polariseeriv kui teavitav ja veenev. Tõsi, konservatiivne liberalismikriitika sisaldab palju vajalikke osutusi ning meie ühiskonnale tuleks sellega dialoogis olemine kasuks. Ma ei ole kindel, et TFP-võrgustiku taktikad viivad sellise dialoogini või on taolise kriitika parimaks avalduseks, pigem tundub, et nad soovivad oma poliitiliste vastaste üle domineerida. Dialoogi pole küll soovinud ka vastaspool.
Aga traditsionalistidelt oleks kindlasti õppida seda, et nende ettevõtmine on mingis mõttes selgelt kultuurilise, identitaarse iseloomuga, samas kui keskkonnaorganisatsioonid on tihtipeale väga infospetsiifilised ja selles mõttes "kuivad". Selle on tinginud muidugi osaliselt asjaolu, et vastasrind on neid juba aastakümneid emotsionaalsuses süüdistanud. Naljakal kombel kutsutakse traditsionaliste hoopis vähem emotsionaalseteks.
Tundub, et Eesti Metsa Abiks sellest süüdistusest tagasi ei kohku. Pigem olete isegi püüdnud teadlikult sellele ootusele vastata ning toonud emotsioonid tagasi kodanike ja riigivõimu vahelisse dialoogi, kui meenutada näiteks Indrek Vainu tegutsemist minister Mäggiga kohtudes. Kas emotsioon peaks olema kodanikuliikumiste jaoks väärtus, mida tuleks rohkem võimendada ja oma tegevuses ära kasutada? Kuidas teha seda nii, et see samal ajal kogu liikumist avalikkuse silmis ei diskrediteeriks ja lõpuks kontrolli alt ei väljuks?
Eesti Metsa Abiks ei kohku emotsionaalsuses süüdistamisest tagasi, sest see oleks nii või teisiti kasutu – ole kui kuiv ja argumenteeritud tahes, kui saavutatakse vähimgi ühiskondlik kõlapind, on järgijate hulgas paratamatult inimesi, kes kasutavad hüüumärke või julgeid lihtsustusi, kellele on alati hea tendentslikult viidata.
Emotsioon kui selline on poliitiliste protsesside lahutamatu osa – jungiaanliku isiksusetüpoloogia järgi langetab enamik inimesi otsuseid tunde põhjal –, valimisreklaamide keelamine mõjutaks valimistulemusi ilmselt sootuks rohkem kui valimisprogrammide keelamine. Kõik Eesti lähiajaloo suuremad poliitilised vastandused – parem-vasak majanduses, seksuaalne luba või keeld, avatus või suletus, teise maailmasõja õige käsitlus – on ju saanud põhiosa oma jõust emotsioonidest või kujutluspiltidest, mitte tulu-kulu analüüsidest. Mõtet, millega ei kaasneks emotsiooni, ei ole ülepea võimalik mõelda. Ka raha saamine või sellest ilmajäämine on tugevalt emotsionaalselt laetud teema.
Foto: Renee Altrov
Samuti ei saa öelda, et emotsioon oleks poliitilistele protsessidele või inimese elule üldiselt ainuüksi häiriv või segav tegur. Uuringud on näidanud, et autismispektri häirega isikud, kelle loogika on üle keskmise arenenud ning tundeelu seevastu vähem, langetavad keskmiste näitajatega inimesest vähem edukaid otsuseid. Emotsioon on kiire, poolautomaatne funktsioon, mis signaliseerib meile olukorra kohta seda, mida me juba teadsime. Analüüs võtab aega. Kumbki neist võib viia ekslikele järeldustele. Analüüsis võivad olla vead, lähteandmed võivad olla ülesande jaoks ebapiisavad või ka ebaõiged, probleem ise võib olla valesti püstitatud.
Emotsioon on ühiskondliku tegevuse paratamatu kaasnähe ning sellesse tuleb suhtuda vastutustundlikult. Tähelepanu äratamine on juba iseenesest emotsiooni äratamine, täiendav võimendus asjale kasu ei too ning peletab pigem mõõdukama seltskonna eemale. Inimestele meeldib tihtilugu oma emotsioone välja elada, kuna see toob kergendust, aga tegelikult ei ole neil vaja kergendust, vaid muutust. Seega oleks targem, kui suudaksime oma emotsioone ohjata.
Ma viin jutu korraks veidi isiklikumale tasandile. Kui sa metsandusteemadega tegelema hakkasid, oli see parajalt ootamatu, sest sinu varasem ühiskondlik panus sellisest keskkonnahuvist aimu ei andnud, tegid pigem üldisemat vasakpoolset võimukriitikat. Ometi tundub see praegu tagasi vaadates ainuõige valikuna, sest keskkond valmistab mitmete suurprojektide tõttu kodanikele järjest rohkem muret. Kas see huvi tekkis sul samuti globaalseid trende jälgides või tajud sa seda mingil viisil oma varasemate tegevuste mõttelise jätkuna?
EMAga võrreldes tuleks minu varasemat tegevust mõista pigem õpi- ja eksperimenteerimisaastatena ehk need on olulisemad minu enesearengu kui ühiskondliku terviku seisukohast. Või kui ma olen osalenud milleski, mis on tähtis ühiskonna seisukohalt, pole minu isiklik panus eriti määrav olnud. Erinevatesse probleemidesse süvenemine ja sisseelamine ning nendel teemadel avalikkuse kõnetamine või selle lähedal olemine on aga arendanud minu arusaama ühiskonnast viisidel, mida ma teisiti vaevalt et korrata oskaksin. Ehk nagu ilmas üldse, nii on ka minu senine tegevus seostatud, ehkki see võib tunduda hektiline. Keskkonnapoliitika on ju lõppeks samuti seotud ühisvara küsimusega.
Säästlikumat ning kasinamat elu olin ma iseenesest varemgi propageerinud, peamiselt küll inimpsühholoogia vajadustest lähtudes. Keskkonnateemasid ma suuremat ei puudutanud, kuna nende probleemide tõsidus ei olnud konkreetselt Eestis minuni jõudnud – nagu ilmselt ka paljude teiste inimesteni. Metsaasjadest informeeris mind Linda-Mari (Väli – toim.). Iseenesest ei ole heterodoksse majanduspoliitika ja ühtlasema võimujaotuse ning keskkonnahoiu vahel vastuolu. Žižek on nimetanud säästlikku looduskasutust sotsiaalse ebavõrdsuse, intellektuaalse omandi ja inimese geneetilise muundamise kõrval üheks selle sajandi neljast põhiprobleemist. Seda, et progressiivset kliimapoliitikat ei saa teha vaeste arvelt, tõestasid äärmise ilmekusega hiljutised kollaste vestide protestid Prantsusmaal. Ka Eesti kontekstis on nimelt metsa puhul tähendusrikas kokkulangevus, et viimane märkimisväärne raiemahtude alanemine nullindate alguses langes kokku keskmise elatustaseme hüppelise tõusuga.
Muu hulgas sai nende õpiaastate käigus süvenetud ka kohalikku poliitilisse struktuuri ning küsimusse, kuidas ja miks täpselt on nii, et meil on süsteem, millega justkui lepitakse, kuid mille osad jätavad inimesi kas külmaks või mõjuvad otseselt eemaletõukavatena. Sai oldud poliitiku kaassõitja ning käidud parteikoosolekutel – soovitan sellist kogemust kõigile ning võin öelda, et kui süveneda, siis see, kuidas me oleme otsustanud oma asju korraldada, on parasjagu absurdne ning kodanikuliikumine ja poliitiline partei on pea et diametraalselt vastandliku loogikaga organisatsioonid.
Mida sa selle all silmas pead?
Parteis on mingi piiratud kogus võimu, mille saamise või säilitamise nimel võideldakse, sealjuures ka n-ö "omadega". Eesmärgid või poliitika, mida aetakse, muutuvad tihtilugu võimuvõitluse kõrval teisejärguliseks või siis võideldakse mingi muu poliitika eest kui see, mida on valijatele lubatud. Erakond kui selline ei esinda väga efektiivselt ühishuvi. Kodanikuühenduse puhul tuleneb võim tööst ja enamasti valitseb n-ö tööjõupuudus, mitte "tööpuudus" nagu poliitikas. Seega on kodanikuühenduses mentaliteet sõdurlikum, igaüks, kes tööd teeb, on väärtuslik ja kõik on nõrgemad, kui keegi töötegijatest lahkub. See avaldab survet konsensusele.
Kõik Eesti lähiajaloo suuremad poliitilised vastandused – parem-vasak majanduses, seksuaalne luba või keeld, avatus või suletus, teise maailmasõja õige käsitlus – on ju saanud põhiosa oma jõust emotsioonidest või kujutluspiltidest, mitte tulu-kulu analüüsidest.
Erakondade vahel ja sees valitseb kindlasti konkurents. Kas kolmas sektor on sellest aga puutumata? Ma pean siin silmas tselluloositehase ja eriti hõberemmelga kaasuste puhul tekkinud teatavat iroonilist ja tõrjuvat hoiakut mitme Eesti vabakonna liidri seas, et aktivistid kasutavad meetodeid, mis diskrediteerivad vabakonna autoriteeti; et meil juba eksisteerib professionaliseerunud kodanikuühiskond, kes teab, millises formaadis ja kuidas ühiskonnaelu ümberkorralduste üle vaidlusi pidada.
Siin ma arvan, et kriitikud just nimelt ei mõtle majanduslikult või tehniliselt. Väga hea, kui professionaliseerunud vabakond suudab enda jaoks olulisi teemasid oma meetoditega edendada. Metsa puhul oli rahvaliikumise teke nimelt vajalik põhjusel, et professionaliseerunud vabakond ja spetsialistid ei suutnud oma eesmärke hoolimata kestvast ning eeskujulikust tööst vajalikul määral ellu viia, mistõttu muutus tarvilikuks teistsugune lähenemine. Kusjuures looduskaitseringkonnad on meisse igati soosivalt suhtunud, peavad meie tegevust vajalikuks ning oleme teinud nüüdseks koostööd vist juba pea paarikümne organisatsiooniga, sealhulgas ka mitmete metsaühistutega, s.t ka metsaomanike hulgas on arvestatav opositsioon suuromanike intensiivsele suunale. Kohati nimetatakse meid koguni praegu mõjukaimaks looduskaitseorganisatsiooniks, kuigi tegelikult on meie töö ju suuresti ainult paljude teiste inimeste tööd koondav ning vahendav.
"Kõik Eesti lähiajaloo suuremad poliitilised vastandused – parem-vasak majanduses, seksuaalne luba või keeld, avatus või suletus, teise maailmasõja õige käsitlus – on ju saanud põhiosa oma jõust emotsioonidest või kujutluspiltidest, mitte tulu-kulu analüüsidest."
Ma arvan, et need kriitikud on tsentristliku kodanikuühiskonna esindajad, kes leidsid, et nüüd on hea aeg riigile takka kiita, vahest edenevad sellest jälle mingid omad asjad paremini. Otse konkurentsiks ma seda ei peaks, ma ei kujuta ette, mis ressursile me konkureeriks. Teatud osale inimestest lihtsalt ei meeldi uued asjad. Mõnele ei meeldi uued majad või see, kui mingit tehast ehitatakse, teistele ei meeldi, kui ühiskonnas midagi uutmoodi tegema hakatakse.
Kas see ressurss, mille nimel kodanikuühendused omavahel – ja kodanikuühiskond laiemalt teiste ühiskonna pooltega – konkureerib, pole mitte tähelepanu? Siit tuleb ka minu fiksatsioon seoses hõberemmelgaga. On üks puu, millest meedia kõneleb nädalaid ja nädalaid. Seda oli lihtne dramatiseerida, sest puu asus pealinnas, see oli konkreetsem kui mets või Emajõe vee kvaliteet, selle ümber tekkis kiiresti inimlik mõõde, mida oli võimalik nii naeruvääristada kui ka ülendada, ning lõpuks saabus ka oodatud vägivaldne kulminatsioon. Selliste meediasensatsioonide orkestreerimine tekitab alati küsimuse, kuivõrd see sisuliseks debatiks teiseneb ja kuivõrd juhivad seda debatti aktivistid, kui palju vere lõhna haistev meedia ja kuivõrd see on üldse kokkuvõttes määrav, kui oluline on oma teemaga lihtsalt pildil olla. Kui palju harmoneerus meedia narratiiv metsanduspoliitika küsimustes laiemalt teie liikumise propageeritavaga? Kui palju sisuline debatt üldse meediale korda läks?
Hõberemmelga puhul jooksis meedia üsna lati alt läbi. Väga paljud reaalsed ebakohad antud ehitusprojekti ning sündmuse juures laiemalt jäid kas üldse avamata või edasi arendamata. Samas oleks professionaalsemad aktivistid võinud proovida suunata debatti remmelga all kuidagi laiemalt linnaplaneerimise ebakohtade juurde. Metsa puhul on meedia jällegi oma harilikku taset ületanud, vähemalt on üldised murekohad ja lahkarvamused lahti räägitud. Tselluloositehase kajastus oli samas selgelt rohkem kallutatud kui metsanduse puhul üldiselt. Süvenemist, analüüsi ja muud sellist võiks muidugi enam olla. Praegused meediaformaadid seda ei soosi.
Aga kui sa nii küsid, siis minu hinnangul puudus pajualustel arusaam ning aimdus meediastrateegiast. Nad n-ö lähtusid pea täielikult meedia heasoovlikkusest. Ja mina neid hukka mõista ei suuda. Julged ja rumalad inimesed tunduvad argadest ja tarkadest palju haruldasemad ning on ilmselt kokkuvõttes maailmale palju vähem kurja teinud.
Põhimõtteliselt osutab pajujuhtum ühele teisele tendentsile. Nimelt sellele, et meil on suhteliselt suur segment rahvast, kes ei ole suuteline edastama oma muresid ja eelistusi ühiskonnale vähegi "salongikõlbulikus" vormis ning see on toonud ning toob edaspidigi kahju kogu ühiskonnale tervikuna.
Selliseid inimesi, kes ei saa väga täpselt aru, kuidas ühiskond toimib, jääb meiega ilmselt alati nagu ka neid, kes ei suuda enda turvalisuse eest niimoodi hoolt kanda kui teised. Ülejäänutel on moraalne kohustus nende eest kosta. Demokraatlikus ühiskonnas peaks hea halduse tava laienema kõigile, inimene peaks olema "oma venna ametnik", ja see sisaldab ka tõlgenduskohustust. Ka Hasso Krull on osutanud, et selline sõnavabadus, kus inimene ebaortodokssemate sõnavõttude eest verbaalselt maa sisse tambitakse, ei ole päris õige sõnavabadus. Tegelikult on see sõnasõda, kui niimoodi vaatama hakata.
Foto: Renee Altrov
Ma olen nõus, et meil on tekkinud peavoolupoliitika suhtes rahulolematu ühiskonnasegment, kes samas ei oska või ei soovi professionaalse kodanikuühiskonna kaasamisaktsioonides osaleda. Võib-olla ka seepärast, et need tunduvad liiga keerulised ja aeganõudvad. Nii korraldavad professionaalid rahvakogusid ning arvamusfestivale, samas kui üks seltskond osaleks meelsamini meeleavaldustel ja rongkäikudel. Tõnis Saarts kirjutas hiljuti, et selliste inimeste jaoks on peamine alternatiiv paremäärmuslikud populistlikud erakonnad, mis kuulutavad lihtsate sõnadega tõde. Võib-olla nende tõrjutud lihtsameelsete suhtes ei olegi võimalik teisiti moraalset tõlgenduskohustust täita, sest maailm on muutunud liiga keeruliseks.
Ma ei ütleks, et maailm on viimase kümne aastaga, mil moodsad parempopulistlikud parteid on tsentrile arvestatavaks konkurendiks saanud, keerulisemaks muutunud. Pigem on maailm läinud lihtsamaks. On selge, et uus majanduskriis tuleb ning tavalisel inimesel ei ole oodata sellest midagi paremat kui eelmisest. Selle suhtes väljendavad parempopulistid selgelt mingit reaalse põhjaga ideed või emotsiooni, millest tsenter vaikida eelistab: asjad on üldiselt halvasti ja olukorra parandamiseks tuleks väljuda tavapärasest peenhäälestuse faasist. Meie kodused parempopulistid küll peenhäälestusest sisuliselt ei eemaldu, vaid koguni uhkustavad sellega, et nende programm ei erine suurt teiste omadest. Konkreetselt Poola parempopulistlik valitsus on viinud sotsiaalses plaanis siiski ellu nii mõnedki õnnestunud sotsiaalpoliitilised reformid, mida tsenter neoliberalismi tingimustes võimatuks pidas. Ehk parempopulism kerkis esile, kuna meie poliitiline süsteem ei suuda kriiside lahendamisel juhtpositsiooni haarata, vaid jääb pigem administreerija ebapiisavasse rolli.
Nii rahvuslik kui ka maskuliinne identiteet on kriisis, palju on neid, kes ei tunneta ennast kodaniku ega kellenagi, kes on riigile või ühiskonnale tähtis – on ju palju rahvast läinud mujale ka seetõttu, et "seal koheldakse inimesena", ja kui ei koheldagi, siis võõral maal on ehk kergem halba kohtlemist taluda. Juba Hegel osutas, et kui inimene end ühiskonna ees põhjuseta diskrimineerituna tunneb, siis ei ole tal põhjust sellele ühiskonnale lojaalne olla ja selle reeglitest kinni pidada. Seetõttu on nii ühiskonna sidususe kui ka julgeoleku seisukohast mõtet keskenduda sügavalt sellele, et kõik tunneksid, et neid enam-vähem hinnatakse või väärtustatakse, nii indiviidi kui ka grupi liikmena.
"Inimestele meeldib tihtilugu oma emotsioone välja elada, kuna see toob kergendust, aga tegelikult ei ole neil vaja kergendust, vaid muutust."
Viha homode ja pagulaste vastu on samuti suuresti ilmajäetuse tunde sümptom – ilmajäetud ei mõista, miks tsenter hoolib neist konkreetsetest gruppidest, aga mitte teistest, nagu invaliidid või vaesed maaelanikud. Kuna ta ei suuda tsentris reaalset hoolivust oodata, näeb ta selles vandenõu. Vanemates vastalistes ringkondades on üsna levinud Euroopa Liidu ja Nõukogude Liidu homoloogilisena nägemine: mõlemad survestavad oma spetsiifilist ideoloogilist kultuuri omaks võtma, mõlemad himustavad meie maavarasid ning ihkavad siia rahva tahtest hoolimata võõramaalasi asustada. Liidu keskus ega kohalikud ametnikud ja poliitikud ei ole teinud midagi suurt, et seda kujutlust purustada.
Mina kahtlustan, et parempopulism ei tõlgenda ilmajäetute taotlusi praegusel kujul samuti rahuldavalt, tähendab, ma ei usu, et nad valitseksid väga palju paremini. Erinevate patuoinaste karistamine jätab rahva lõhestatuks ega leevenda tegelikult kehva haldus- ja majandusolukorda. Allajäänuid saaks kõnetada ka muudel viisidel, ning neid ei saa vaadata tsentritruudest inimestest rumalamatena, neil on lihtsalt teistsugustest elukogemustest tulenevad eristuvad väärtuskomplektid.
Kui parempopulistid ei kõneta ilmajäetuid ammendavalt, siis kuidas sulle tundub, kas tsenter ja vasakpoolsed jõud on loobumas reaktsioonina lõpuks peenhäälestuse paradigmast? Praegu on ju käes moment, kus neoliberaalset hegemooniat on võimalik ka vasakult poolt rünnata, ometi kõnetab see parempopulistidega võrreldes ilmajäetuid vähem. Kohati tundub, et vasak sektor on ise niivõrd identiteedipoliitika partikulaarsetest võitlustest haaratud, et sootuks ära on unustatud oma klassipõhised juured ning puudub ettekujutus ilmajäetute tegelikest probleemidest.
Ma ei tea, kas ma ütleks, et identiteedipoliitika, nagu meie seda mõistame, on ülepea vasaku sektori pärusmaa. Tähendab, igasugune poliitika on identiteedipoliitika. Donald Trump apelleerib ka ilmselgelt mingile kindlale rühmale, ning ka solvumise või rünnaku all oleku retoorika on neil hästi omandatud. Vasakpoolsed konstrueeriksid meelsasti identiteedi, mille alus on inimese majanduslik või õiguslik positsioon, kuna nad näevad seda primaarsena. Siin võib panna tähele, et kui Bernie Sanders kõneles töölistele, siis Clintoni tiib võttis seda nimelt kui "valgetele meessoost töölistele" keskendumist ehk tsentri vaatenurgast on lubamatu konstrueerida laia majanduslikku identitaarset kategooriat. Ning sellega väljendavad nad üsna ilmselt oma rahastajate huve. Ei ole ka sugugi teadmata juhused, kus poliitik on läinud tõesti üsna heas usus ebavõrdsuse vastu võitlema, kuid isegi kui ta võimule sai, takistati teda sel teel mõjusalt. Ma arvan, et võib ka öelda, et selliste probleemide lahendamine nõuab poliitikult tublisti keskmist ületavat võimekust. Parempopulistidel on vasakpopulistide ees seegi eelis, et nemad kõnetavad identiteeti, mida on konstrueeritud aastakümneid – nad on harjumuspärasele ühiskondlikule diskursusele lähemal. Samas leidub kultuuris küllaga ka egalitaarseid markereid ning üldine süsteemikriitika on viimase kümne aasta jooksul väga jõudsalt levinud.
Kummati tundub just keskkonnateema selline, kus erineva sotsiaalse ja majandusliku taustaga ühiskonnasegmentide vahel on suudetud luua mingi mõtteline ühisosa. Vähemalt eksisteerivad mingid kummalised sillad, näiteks Maria Kaljuste juhitud MTÜ Tark ja Terve Eesti, mille poliitiline maailmapilt tugineb "kapitalismijärgsele ökosotsiaalsele majandussüsteemile (elamine ja ettevõtlus kooskõlas loodusega)".
Keskkonnateema on, jah, suuresti tehniline, kus erinevate ideoloogiate kandjad saavad vabalt keskustella ja erinevused ei tulegi suuremat jutuks, kusjuures ühiseid punkte on ohtralt, kui vaid üritada neid leida. Nii on inimeste puhul. Organisatsioonid, mis neid inimesi esindavad, võivad teist jalga käia – EKRE järgib oma üldises poliitikas piiritaguste aatekaaslaste loodusvaenulikku suunda, kui vaadata nende hoiakuid põlevkivi, fosforiidi ja karusloomakasvanduste suhtes. Metsandusvaldkonnas on nad teinud pigem pragmaatilise, retoorilist laadi erandi. Nende programm on metsa puhul võrdlemisi sisutühi, looduslikke pühapaikasid pole erinevalt mitmest teisest erakonnast mainitud.
Mida peaks tegema, et viimaste aastate aktivismipuhang ei jääks ühekordseks nähtuseks ja protestikultuur oma erinevates ilmingutes muutuks Eestis aktsepteeritud normaalsuseks? Kas selleks piisas tselluloosisõja võitmisest või eeldab see midagi enamat, sh kodanikualgatustelt endilt?
Mina arvan, et inimesed ei tohi ära väsida – mis tähendab ka seda, et nad ei tohi ennast läbi põletada –, tuleb sõlmida uusi kontakte ja edasi tegutseda. Võib ka loota, et peale kasvab uus, veelgi südikam põlvkond. 16-aastase rootsi tüdruku Greta Thunbergi algatatud "koolistreik kliima eest" pole veel Eestisse jõudnud, aga see võib vabalt juhtuda. Praeguseks on see kestnud juba kuid, haarab sadu linnu ja kümneid tuhandeid õpilasi ning toimub alatihti ka vanemate ning koolide juhtkondade heakskiidul. Demograafilised prognoosid on näidanud, et 2020. aasta paiku peaksid toimuma tõsised sotsiaalsed mullistused. Vaevalt meiegi neist kõrvale jääme. Ei kliima ega ka majandus end ilmselt kõrvalise abita korda ei tee.
Tselluloosisõja puhul ma kusjuures nii kindel ei oleks, et va vabrik veel tagasi ei taha tulla. Nii arendajate endi sõnad kui ka rahvusvaheline kogemus viitavad sellele, et tööstus on jonnakas. Kui paar aastakest pole kippu ega kõppu kuulda olnud, alles siis julgen mina ta maha tõmmata. Aga olen näinud ka optimistlikumaid avaldusi. | Martin Luiga: teistmoodi tegutsedes kohtad paratamatult vastuseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljuti tunnustas Eesti Vabaühenduste Liit möödunud aasta tegijaid. Tähenduslik oli asjaolu, et mitmest rohujuuretasandi algatusest koosnenud tselluloositehasevastane võitlus ei leidnud äramärkimist üheski kategoorias. Metsandusteemadel laiemalt kõige häälekamaks survegrupiks kerkinud Eesti Metsa Abiks pole oma tegevuse eest kordagi nomineerituks osutunud, kuigi liikumise üht juhtfiguuri Martin Luigat võiks nimetada Eestis vabalt mittekonformistliku aktivismi väsimatuks tunglakandjaks. Tegemist pole mitte hea, vaid julge ning ennekõike nõudliku kodanikuga, kes protestis juba nooruses koos punkaritega politseivägivalla vastu, hiljem aitas organiseerida liikumise Aitab Valelikust Poliitikast meeleavaldusi, kujundas provokatiivse veebiväljaande Nihilist.fm ja vasakpoolse kultuurirühmituse ZA/UM maailmavaadet ning on viimased paar aastat kaitsnud Eesti looduskeskkonda ekspansiivsete ärihuvide eest. Kui tema senine tegevus on ühiskonna peavooluga pigem vastuollu läinud, siis nüüdseks on olukord selline, et Luiga veetav algatus suudab suuri rahvahulki kõnetada ja tegutsema panna. Opositsionäärist on saamas rahvamees. Tõsi, intervjuu mustandit lugedes leidis Luiga ema, et poeg räägib liiga keeruliselt. "Ma olen Müürilehe lugeja jaoks rahvamees küllalt," arvas Luiga ise.
Me alustame selle intervjuuga ajal, mil tehakse igasuguseid aastakokkuvõtteid. Kodanikuaktivismi vaatenurgast võiks öelda, et tegu oli igati tähelepanuväärse aastaga. Kuidas sa ise aastat 2018 kodaniku ja aktivistina iseloomustaksid?
2018. aasta oli kodanikuaktivismi vallas kindlasti tähelepanuväärne. Lisaks tselluloosivabrikuvastasele koondumisele on olnud üsna edukad ju ka erinevad loomade eestkoste organisatsioonide kampaaniad, ilutulestikurakettide piiramine ja paljud teised algatused. Tekkinud on ka mitmeid kohaliku tasandi kodanikuliikumisi. Näib, et kasvanud on inimeste huvi neid mõjutavate poliitiliste või ametkondlike protseduuride vastu ning tekkinud usk võimalustesse rohujuuretasandil poliitilisi protsesse mõjutada, osati kindlasti ka edukate kodanikualgatuste eeskujul. Uus põlvkond on hakanud kaela kandma ning paljud inimesed on saanud maailmas ringi vaadata ning mujal toimuvatest protsessidest õppida. Nii looduskasutuse kui ka rahvuskehandi kaitseaktsioonide puhul on selgelt märgata nende rahvusvahelist mõõdet, samaaegsust mujal maailmas toimuvate protsessidega. Kohalikke partikulaarseid võitlusi nähakse osana globaalsetest võitlustest ning kindlasti võib rääkida ka üha paremast koostööst nii kohalike kui ka üle kogu maailma tegutsevate kodanikuliikumiste vahel. Mingid probleemid, mis on olnud meiega juba pikka aega, kõnetavad viimaks kriitilist hulka inimesi, kes on otsustanud identifitseerida end nende probleemide lahendamise kaudu, ennast antud küsimustes harida ning jõudumööda ka olukorra paranemisse panustada.
Kaua on levinud arusaam, et eestlane on üsna vagur ja sõnakuulelik – ta ei söanda tänavatele oma meelsust näitama tulla. Viimasel paaril aastal oleme näinud aga vastupidist: kaitstud on nii ajaloolist puud, lendoravat kui ka oma rahvuskehandit. Kas need aastad tähistavad sinu arvates mingit mõttelist nihet eestlaste protestikultuuris?
Kui meenutada taasiseseisvumisperioodi, siis ei ole protestimine eestlastele ju sugugi võõras. Kogu algset rahvuslikku ärkamisaega 19. sajandist 20. sajandi algupooleni saab vaadata ühe suure kodanikuaktsioonina – kõigi laulupidude, karskusseltside ja rahvaluule ning vanavara kogumisega. Hruštšovi sula ajal loodi Eesti Looduskaitse Selts, mis ei korraldanud küll proteste, kuid oli ikkagi väga massiline kodanikuühiskonna ilming. Paari aastaga saadi kokku mitukümmend tuhat liiget, kusjuures see oli nendes oludes üks esimesi mitteriiklikke ühendusi. Ma õieti ei teagi, miks kodanikuühiskonnas on meie eluajal selline seisak olnud. Mingil määral võib see tuleneda ehk uude ühiskonda sisenemise šokist. Traumat süvendab see, et ühiskondlikest protsessidest, millest loodeti üht, tuli paljude jaoks hoopis midagi muud. Mingil määral võib seisaku põhjust näha ka individualismi ideoloogia levikus ning sellega kaasnenud uutes võimalustes. 90ndatel oli üsna palju vabadust, aga vähe oli turvalisust. Vabaduse suhteline vähenemine ehk võimu koondumine ja stabiliseerumine toimus aeglaselt. Paljudele võis ühtlasi tunduda, et see on hind, mida tuleb suurema turvalisuse eest maksta. Aga võib-olla võtabki uue olukorraga kohanemine lihtsalt rohkem aega.
"Nii looduskasutuse kui ka rahvuskehandi kaitseaktsioonide puhul on selgelt märgata nende rahvusvahelist mõõdet, samaaegsust mujal maailmas toimuvate protsessidega."
Üldiselt ütleks, et niivõrd kui selles viimased mõnisada aastat kehtinud, inimkonna jaoks üsna uues formatsioonis midagi loomulikuks nimetada saab, on meie rahva olukord praegu loomulikum kui vähem aktiivsetel perioodidel. Mina näen kodanikuaktiivsust rahva hea tervise märgina. Ma arvan, et seegi pole juhuslik, et just taasiseseisvumiseelsel ajajärgul, mis oli ühtlasi väga võimas rahvaliikumiste arengu- ja tegutsemisperiood, nii palju lapsi sündis.
Mainisid kodanikuaktivismi järjest globaalsemat mõõdet. Kodanikualgatuste ülemaailmse koostöö võimekus ja tase varieeruvad. SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks on näiteks suure rahvusvahelise liikumise Tradition, Family and Property (TFP) Eesti rakuke ning on saanud teistelt TFP liikmetelt nii materiaalset kui ka praktilist tuge organisatsiooni käitamiseks, sõnumite formuleerimiseks ja kampaaniate loomiseks. Selline koostöö on olnud vägagi edukas, sest SAPTK on kujundanud tuntaval määral avalikkuse hoiakuid ning poliitilisi otsuseid. Mida võiksid keskkonnaaktivistid traditsiooniliste pereväärtuste kaitsjatelt selles vallas õppida?
SAPTKi üldise edu puhul tuleb muidugi ka täheldada, et nad funktsioneerivad mingi piirini ühe kohaliku erakonna kodanikutiivana. Rahvusvahelisele looduskaitseringkonnale ei saa otse süüks panna, et neil on vähem raha kui katoliiklikel traditsionalistidel, kelle tegevus on paljudes maades tihedalt poliitilise võimuga põimunud. Neil on konkreetne poliitiline projekt, mille nimi on "konservatiivne vasturevolutsioon" ning mis mõistab muu hulgas hukka viimase neljasaja aasta suurimad ühiskondlikud läbimurded ja näeb ette kehtivast olemuslikult erinevat poliitilist süsteemi. Nad on ka katoliku kirikus eneses midagi mässajate taolist, vastandudes mitte ainult praegusele vasakpopulistlikule paavst Franciscusele, vaid ka suhteliselt konservatiivsele Johannes Paulus II -le – nende tegevus on ju samuti poliitiline, s.t pigem polariseeriv kui teavitav ja veenev. Tõsi, konservatiivne liberalismikriitika sisaldab palju vajalikke osutusi ning meie ühiskonnale tuleks sellega dialoogis olemine kasuks. Ma ei ole kindel, et TFP-võrgustiku taktikad viivad sellise dialoogini või on taolise kriitika parimaks avalduseks, pigem tundub, et nad soovivad oma poliitiliste vastaste üle domineerida. Dialoogi pole küll soovinud ka vastaspool.
Aga traditsionalistidelt oleks kindlasti õppida seda, et nende ettevõtmine on mingis mõttes selgelt kultuurilise, identitaarse iseloomuga, samas kui keskkonnaorganisatsioonid on tihtipeale väga infospetsiifilised ja selles mõttes "kuivad". Selle on tinginud muidugi osaliselt asjaolu, et vastasrind on neid juba aastakümneid emotsionaalsuses süüdistanud. Naljakal kombel kutsutakse traditsionaliste hoopis vähem emotsionaalseteks.
Tundub, et Eesti Metsa Abiks sellest süüdistusest tagasi ei kohku. Pigem olete isegi püüdnud teadlikult sellele ootusele vastata ning toonud emotsioonid tagasi kodanike ja riigivõimu vahelisse dialoogi, kui meenutada näiteks Indrek Vainu tegutsemist minister Mäggiga kohtudes. Kas emotsioon peaks olema kodanikuliikumiste jaoks väärtus, mida tuleks rohkem võimendada ja oma tegevuses ära kasutada? Kuidas teha seda nii, et see samal ajal kogu liikumist avalikkuse silmis ei diskrediteeriks ja lõpuks kontrolli alt ei väljuks?
Eesti Metsa Abiks ei kohku emotsionaalsuses süüdistamisest tagasi, sest see oleks nii või teisiti kasutu – ole kui kuiv ja argumenteeritud tahes, kui saavutatakse vähimgi ühiskondlik kõlapind, on järgijate hulgas paratamatult inimesi, kes kasutavad hüüumärke või julgeid lihtsustusi, kellele on alati hea tendentslikult viidata.
Emotsioon kui selline on poliitiliste protsesside lahutamatu osa – jungiaanliku isiksusetüpoloogia järgi langetab enamik inimesi otsuseid tunde põhjal –, valimisreklaamide keelamine mõjutaks valimistulemusi ilmselt sootuks rohkem kui valimisprogrammide keelamine. Kõik Eesti lähiajaloo suuremad poliitilised vastandused – parem-vasak majanduses, seksuaalne luba või keeld, avatus või suletus, teise maailmasõja õige käsitlus – on ju saanud põhiosa oma jõust emotsioonidest või kujutluspiltidest, mitte tulu-kulu analüüsidest. Mõtet, millega ei kaasneks emotsiooni, ei ole ülepea võimalik mõelda. Ka raha saamine või sellest ilmajäämine on tugevalt emotsionaalselt laetud teema.
Foto: Renee Altrov
Samuti ei saa öelda, et emotsioon oleks poliitilistele protsessidele või inimese elule üldiselt ainuüksi häiriv või segav tegur. Uuringud on näidanud, et autismispektri häirega isikud, kelle loogika on üle keskmise arenenud ning tundeelu seevastu vähem, langetavad keskmiste näitajatega inimesest vähem edukaid otsuseid. Emotsioon on kiire, poolautomaatne funktsioon, mis signaliseerib meile olukorra kohta seda, mida me juba teadsime. Analüüs võtab aega. Kumbki neist võib viia ekslikele järeldustele. Analüüsis võivad olla vead, lähteandmed võivad olla ülesande jaoks ebapiisavad või ka ebaõiged, probleem ise võib olla valesti püstitatud.
Emotsioon on ühiskondliku tegevuse paratamatu kaasnähe ning sellesse tuleb suhtuda vastutustundlikult. Tähelepanu äratamine on juba iseenesest emotsiooni äratamine, täiendav võimendus asjale kasu ei too ning peletab pigem mõõdukama seltskonna eemale. Inimestele meeldib tihtilugu oma emotsioone välja elada, kuna see toob kergendust, aga tegelikult ei ole neil vaja kergendust, vaid muutust. Seega oleks targem, kui suudaksime oma emotsioone ohjata.
Ma viin jutu korraks veidi isiklikumale tasandile. Kui sa metsandusteemadega tegelema hakkasid, oli see parajalt ootamatu, sest sinu varasem ühiskondlik panus sellisest keskkonnahuvist aimu ei andnud, tegid pigem üldisemat vasakpoolset võimukriitikat. Ometi tundub see praegu tagasi vaadates ainuõige valikuna, sest keskkond valmistab mitmete suurprojektide tõttu kodanikele järjest rohkem muret. Kas see huvi tekkis sul samuti globaalseid trende jälgides või tajud sa seda mingil viisil oma varasemate tegevuste mõttelise jätkuna?
EMAga võrreldes tuleks minu varasemat tegevust mõista pigem õpi- ja eksperimenteerimisaastatena ehk need on olulisemad minu enesearengu kui ühiskondliku terviku seisukohast. Või kui ma olen osalenud milleski, mis on tähtis ühiskonna seisukohalt, pole minu isiklik panus eriti määrav olnud. Erinevatesse probleemidesse süvenemine ja sisseelamine ning nendel teemadel avalikkuse kõnetamine või selle lähedal olemine on aga arendanud minu arusaama ühiskonnast viisidel, mida ma teisiti vaevalt et korrata oskaksin. Ehk nagu ilmas üldse, nii on ka minu senine tegevus seostatud, ehkki see võib tunduda hektiline. Keskkonnapoliitika on ju lõppeks samuti seotud ühisvara küsimusega.
Säästlikumat ning kasinamat elu olin ma iseenesest varemgi propageerinud, peamiselt küll inimpsühholoogia vajadustest lähtudes. Keskkonnateemasid ma suuremat ei puudutanud, kuna nende probleemide tõsidus ei olnud konkreetselt Eestis minuni jõudnud – nagu ilmselt ka paljude teiste inimesteni. Metsaasjadest informeeris mind Linda-Mari (Väli – toim.). Iseenesest ei ole heterodoksse majanduspoliitika ja ühtlasema võimujaotuse ning keskkonnahoiu vahel vastuolu. Žižek on nimetanud säästlikku looduskasutust sotsiaalse ebavõrdsuse, intellektuaalse omandi ja inimese geneetilise muundamise kõrval üheks selle sajandi neljast põhiprobleemist. Seda, et progressiivset kliimapoliitikat ei saa teha vaeste arvelt, tõestasid äärmise ilmekusega hiljutised kollaste vestide protestid Prantsusmaal. Ka Eesti kontekstis on nimelt metsa puhul tähendusrikas kokkulangevus, et viimane märkimisväärne raiemahtude alanemine nullindate alguses langes kokku keskmise elatustaseme hüppelise tõusuga.
Muu hulgas sai nende õpiaastate käigus süvenetud ka kohalikku poliitilisse struktuuri ning küsimusse, kuidas ja miks täpselt on nii, et meil on süsteem, millega justkui lepitakse, kuid mille osad jätavad inimesi kas külmaks või mõjuvad otseselt eemaletõukavatena. Sai oldud poliitiku kaassõitja ning käidud parteikoosolekutel – soovitan sellist kogemust kõigile ning võin öelda, et kui süveneda, siis see, kuidas me oleme otsustanud oma asju korraldada, on parasjagu absurdne ning kodanikuliikumine ja poliitiline partei on pea et diametraalselt vastandliku loogikaga organisatsioonid.
Mida sa selle all silmas pead?
Parteis on mingi piiratud kogus võimu, mille saamise või säilitamise nimel võideldakse, sealjuures ka n-ö "omadega". Eesmärgid või poliitika, mida aetakse, muutuvad tihtilugu võimuvõitluse kõrval teisejärguliseks või siis võideldakse mingi muu poliitika eest kui see, mida on valijatele lubatud. Erakond kui selline ei esinda väga efektiivselt ühishuvi. Kodanikuühenduse puhul tuleneb võim tööst ja enamasti valitseb n-ö tööjõupuudus, mitte "tööpuudus" nagu poliitikas. Seega on kodanikuühenduses mentaliteet sõdurlikum, igaüks, kes tööd teeb, on väärtuslik ja kõik on nõrgemad, kui keegi töötegijatest lahkub. See avaldab survet konsensusele.
Kõik Eesti lähiajaloo suuremad poliitilised vastandused – parem-vasak majanduses, seksuaalne luba või keeld, avatus või suletus, teise maailmasõja õige käsitlus – on ju saanud põhiosa oma jõust emotsioonidest või kujutluspiltidest, mitte tulu-kulu analüüsidest.
Erakondade vahel ja sees valitseb kindlasti konkurents. Kas kolmas sektor on sellest aga puutumata? Ma pean siin silmas tselluloositehase ja eriti hõberemmelga kaasuste puhul tekkinud teatavat iroonilist ja tõrjuvat hoiakut mitme Eesti vabakonna liidri seas, et aktivistid kasutavad meetodeid, mis diskrediteerivad vabakonna autoriteeti; et meil juba eksisteerib professionaliseerunud kodanikuühiskond, kes teab, millises formaadis ja kuidas ühiskonnaelu ümberkorralduste üle vaidlusi pidada.
Siin ma arvan, et kriitikud just nimelt ei mõtle majanduslikult või tehniliselt. Väga hea, kui professionaliseerunud vabakond suudab enda jaoks olulisi teemasid oma meetoditega edendada. Metsa puhul oli rahvaliikumise teke nimelt vajalik põhjusel, et professionaliseerunud vabakond ja spetsialistid ei suutnud oma eesmärke hoolimata kestvast ning eeskujulikust tööst vajalikul määral ellu viia, mistõttu muutus tarvilikuks teistsugune lähenemine. Kusjuures looduskaitseringkonnad on meisse igati soosivalt suhtunud, peavad meie tegevust vajalikuks ning oleme teinud nüüdseks koostööd vist juba pea paarikümne organisatsiooniga, sealhulgas ka mitmete metsaühistutega, s.t ka metsaomanike hulgas on arvestatav opositsioon suuromanike intensiivsele suunale. Kohati nimetatakse meid koguni praegu mõjukaimaks looduskaitseorganisatsiooniks, kuigi tegelikult on meie töö ju suuresti ainult paljude teiste inimeste tööd koondav ning vahendav.
"Kõik Eesti lähiajaloo suuremad poliitilised vastandused – parem-vasak majanduses, seksuaalne luba või keeld, avatus või suletus, teise maailmasõja õige käsitlus – on ju saanud põhiosa oma jõust emotsioonidest või kujutluspiltidest, mitte tulu-kulu analüüsidest."
Ma arvan, et need kriitikud on tsentristliku kodanikuühiskonna esindajad, kes leidsid, et nüüd on hea aeg riigile takka kiita, vahest edenevad sellest jälle mingid omad asjad paremini. Otse konkurentsiks ma seda ei peaks, ma ei kujuta ette, mis ressursile me konkureeriks. Teatud osale inimestest lihtsalt ei meeldi uued asjad. Mõnele ei meeldi uued majad või see, kui mingit tehast ehitatakse, teistele ei meeldi, kui ühiskonnas midagi uutmoodi tegema hakatakse.
Kas see ressurss, mille nimel kodanikuühendused omavahel – ja kodanikuühiskond laiemalt teiste ühiskonna pooltega – konkureerib, pole mitte tähelepanu? Siit tuleb ka minu fiksatsioon seoses hõberemmelgaga. On üks puu, millest meedia kõneleb nädalaid ja nädalaid. Seda oli lihtne dramatiseerida, sest puu asus pealinnas, see oli konkreetsem kui mets või Emajõe vee kvaliteet, selle ümber tekkis kiiresti inimlik mõõde, mida oli võimalik nii naeruvääristada kui ka ülendada, ning lõpuks saabus ka oodatud vägivaldne kulminatsioon. Selliste meediasensatsioonide orkestreerimine tekitab alati küsimuse, kuivõrd see sisuliseks debatiks teiseneb ja kuivõrd juhivad seda debatti aktivistid, kui palju vere lõhna haistev meedia ja kuivõrd see on üldse kokkuvõttes määrav, kui oluline on oma teemaga lihtsalt pildil olla. Kui palju harmoneerus meedia narratiiv metsanduspoliitika küsimustes laiemalt teie liikumise propageeritavaga? Kui palju sisuline debatt üldse meediale korda läks?
Hõberemmelga puhul jooksis meedia üsna lati alt läbi. Väga paljud reaalsed ebakohad antud ehitusprojekti ning sündmuse juures laiemalt jäid kas üldse avamata või edasi arendamata. Samas oleks professionaalsemad aktivistid võinud proovida suunata debatti remmelga all kuidagi laiemalt linnaplaneerimise ebakohtade juurde. Metsa puhul on meedia jällegi oma harilikku taset ületanud, vähemalt on üldised murekohad ja lahkarvamused lahti räägitud. Tselluloositehase kajastus oli samas selgelt rohkem kallutatud kui metsanduse puhul üldiselt. Süvenemist, analüüsi ja muud sellist võiks muidugi enam olla. Praegused meediaformaadid seda ei soosi.
Aga kui sa nii küsid, siis minu hinnangul puudus pajualustel arusaam ning aimdus meediastrateegiast. Nad n-ö lähtusid pea täielikult meedia heasoovlikkusest. Ja mina neid hukka mõista ei suuda. Julged ja rumalad inimesed tunduvad argadest ja tarkadest palju haruldasemad ning on ilmselt kokkuvõttes maailmale palju vähem kurja teinud.
Põhimõtteliselt osutab pajujuhtum ühele teisele tendentsile. Nimelt sellele, et meil on suhteliselt suur segment rahvast, kes ei ole suuteline edastama oma muresid ja eelistusi ühiskonnale vähegi "salongikõlbulikus" vormis ning see on toonud ning toob edaspidigi kahju kogu ühiskonnale tervikuna.
Selliseid inimesi, kes ei saa väga täpselt aru, kuidas ühiskond toimib, jääb meiega ilmselt alati nagu ka neid, kes ei suuda enda turvalisuse eest niimoodi hoolt kanda kui teised. Ülejäänutel on moraalne kohustus nende eest kosta. Demokraatlikus ühiskonnas peaks hea halduse tava laienema kõigile, inimene peaks olema "oma venna ametnik", ja see sisaldab ka tõlgenduskohustust. Ka Hasso Krull on osutanud, et selline sõnavabadus, kus inimene ebaortodokssemate sõnavõttude eest verbaalselt maa sisse tambitakse, ei ole päris õige sõnavabadus. Tegelikult on see sõnasõda, kui niimoodi vaatama hakata.
Foto: Renee Altrov
Ma olen nõus, et meil on tekkinud peavoolupoliitika suhtes rahulolematu ühiskonnasegment, kes samas ei oska või ei soovi professionaalse kodanikuühiskonna kaasamisaktsioonides osaleda. Võib-olla ka seepärast, et need tunduvad liiga keerulised ja aeganõudvad. Nii korraldavad professionaalid rahvakogusid ning arvamusfestivale, samas kui üks seltskond osaleks meelsamini meeleavaldustel ja rongkäikudel. Tõnis Saarts kirjutas hiljuti, et selliste inimeste jaoks on peamine alternatiiv paremäärmuslikud populistlikud erakonnad, mis kuulutavad lihtsate sõnadega tõde. Võib-olla nende tõrjutud lihtsameelsete suhtes ei olegi võimalik teisiti moraalset tõlgenduskohustust täita, sest maailm on muutunud liiga keeruliseks.
Ma ei ütleks, et maailm on viimase kümne aastaga, mil moodsad parempopulistlikud parteid on tsentrile arvestatavaks konkurendiks saanud, keerulisemaks muutunud. Pigem on maailm läinud lihtsamaks. On selge, et uus majanduskriis tuleb ning tavalisel inimesel ei ole oodata sellest midagi paremat kui eelmisest. Selle suhtes väljendavad parempopulistid selgelt mingit reaalse põhjaga ideed või emotsiooni, millest tsenter vaikida eelistab: asjad on üldiselt halvasti ja olukorra parandamiseks tuleks väljuda tavapärasest peenhäälestuse faasist. Meie kodused parempopulistid küll peenhäälestusest sisuliselt ei eemaldu, vaid koguni uhkustavad sellega, et nende programm ei erine suurt teiste omadest. Konkreetselt Poola parempopulistlik valitsus on viinud sotsiaalses plaanis siiski ellu nii mõnedki õnnestunud sotsiaalpoliitilised reformid, mida tsenter neoliberalismi tingimustes võimatuks pidas. Ehk parempopulism kerkis esile, kuna meie poliitiline süsteem ei suuda kriiside lahendamisel juhtpositsiooni haarata, vaid jääb pigem administreerija ebapiisavasse rolli.
Nii rahvuslik kui ka maskuliinne identiteet on kriisis, palju on neid, kes ei tunneta ennast kodaniku ega kellenagi, kes on riigile või ühiskonnale tähtis – on ju palju rahvast läinud mujale ka seetõttu, et "seal koheldakse inimesena", ja kui ei koheldagi, siis võõral maal on ehk kergem halba kohtlemist taluda. Juba Hegel osutas, et kui inimene end ühiskonna ees põhjuseta diskrimineerituna tunneb, siis ei ole tal põhjust sellele ühiskonnale lojaalne olla ja selle reeglitest kinni pidada. Seetõttu on nii ühiskonna sidususe kui ka julgeoleku seisukohast mõtet keskenduda sügavalt sellele, et kõik tunneksid, et neid enam-vähem hinnatakse või väärtustatakse, nii indiviidi kui ka grupi liikmena.
"Inimestele meeldib tihtilugu oma emotsioone välja elada, kuna see toob kergendust, aga tegelikult ei ole neil vaja kergendust, vaid muutust."
Viha homode ja pagulaste vastu on samuti suuresti ilmajäetuse tunde sümptom – ilmajäetud ei mõista, miks tsenter hoolib neist konkreetsetest gruppidest, aga mitte teistest, nagu invaliidid või vaesed maaelanikud. Kuna ta ei suuda tsentris reaalset hoolivust oodata, näeb ta selles vandenõu. Vanemates vastalistes ringkondades on üsna levinud Euroopa Liidu ja Nõukogude Liidu homoloogilisena nägemine: mõlemad survestavad oma spetsiifilist ideoloogilist kultuuri omaks võtma, mõlemad himustavad meie maavarasid ning ihkavad siia rahva tahtest hoolimata võõramaalasi asustada. Liidu keskus ega kohalikud ametnikud ja poliitikud ei ole teinud midagi suurt, et seda kujutlust purustada.
Mina kahtlustan, et parempopulism ei tõlgenda ilmajäetute taotlusi praegusel kujul samuti rahuldavalt, tähendab, ma ei usu, et nad valitseksid väga palju paremini. Erinevate patuoinaste karistamine jätab rahva lõhestatuks ega leevenda tegelikult kehva haldus- ja majandusolukorda. Allajäänuid saaks kõnetada ka muudel viisidel, ning neid ei saa vaadata tsentritruudest inimestest rumalamatena, neil on lihtsalt teistsugustest elukogemustest tulenevad eristuvad väärtuskomplektid.
Kui parempopulistid ei kõneta ilmajäetuid ammendavalt, siis kuidas sulle tundub, kas tsenter ja vasakpoolsed jõud on loobumas reaktsioonina lõpuks peenhäälestuse paradigmast? Praegu on ju käes moment, kus neoliberaalset hegemooniat on võimalik ka vasakult poolt rünnata, ometi kõnetab see parempopulistidega võrreldes ilmajäetuid vähem. Kohati tundub, et vasak sektor on ise niivõrd identiteedipoliitika partikulaarsetest võitlustest haaratud, et sootuks ära on unustatud oma klassipõhised juured ning puudub ettekujutus ilmajäetute tegelikest probleemidest.
Ma ei tea, kas ma ütleks, et identiteedipoliitika, nagu meie seda mõistame, on ülepea vasaku sektori pärusmaa. Tähendab, igasugune poliitika on identiteedipoliitika. Donald Trump apelleerib ka ilmselgelt mingile kindlale rühmale, ning ka solvumise või rünnaku all oleku retoorika on neil hästi omandatud. Vasakpoolsed konstrueeriksid meelsasti identiteedi, mille alus on inimese majanduslik või õiguslik positsioon, kuna nad näevad seda primaarsena. Siin võib panna tähele, et kui Bernie Sanders kõneles töölistele, siis Clintoni tiib võttis seda nimelt kui "valgetele meessoost töölistele" keskendumist ehk tsentri vaatenurgast on lubamatu konstrueerida laia majanduslikku identitaarset kategooriat. Ning sellega väljendavad nad üsna ilmselt oma rahastajate huve. Ei ole ka sugugi teadmata juhused, kus poliitik on läinud tõesti üsna heas usus ebavõrdsuse vastu võitlema, kuid isegi kui ta võimule sai, takistati teda sel teel mõjusalt. Ma arvan, et võib ka öelda, et selliste probleemide lahendamine nõuab poliitikult tublisti keskmist ületavat võimekust. Parempopulistidel on vasakpopulistide ees seegi eelis, et nemad kõnetavad identiteeti, mida on konstrueeritud aastakümneid – nad on harjumuspärasele ühiskondlikule diskursusele lähemal. Samas leidub kultuuris küllaga ka egalitaarseid markereid ning üldine süsteemikriitika on viimase kümne aasta jooksul väga jõudsalt levinud.
Kummati tundub just keskkonnateema selline, kus erineva sotsiaalse ja majandusliku taustaga ühiskonnasegmentide vahel on suudetud luua mingi mõtteline ühisosa. Vähemalt eksisteerivad mingid kummalised sillad, näiteks Maria Kaljuste juhitud MTÜ Tark ja Terve Eesti, mille poliitiline maailmapilt tugineb "kapitalismijärgsele ökosotsiaalsele majandussüsteemile (elamine ja ettevõtlus kooskõlas loodusega)".
Keskkonnateema on, jah, suuresti tehniline, kus erinevate ideoloogiate kandjad saavad vabalt keskustella ja erinevused ei tulegi suuremat jutuks, kusjuures ühiseid punkte on ohtralt, kui vaid üritada neid leida. Nii on inimeste puhul. Organisatsioonid, mis neid inimesi esindavad, võivad teist jalga käia – EKRE järgib oma üldises poliitikas piiritaguste aatekaaslaste loodusvaenulikku suunda, kui vaadata nende hoiakuid põlevkivi, fosforiidi ja karusloomakasvanduste suhtes. Metsandusvaldkonnas on nad teinud pigem pragmaatilise, retoorilist laadi erandi. Nende programm on metsa puhul võrdlemisi sisutühi, looduslikke pühapaikasid pole erinevalt mitmest teisest erakonnast mainitud.
Mida peaks tegema, et viimaste aastate aktivismipuhang ei jääks ühekordseks nähtuseks ja protestikultuur oma erinevates ilmingutes muutuks Eestis aktsepteeritud normaalsuseks? Kas selleks piisas tselluloosisõja võitmisest või eeldab see midagi enamat, sh kodanikualgatustelt endilt?
Mina arvan, et inimesed ei tohi ära väsida – mis tähendab ka seda, et nad ei tohi ennast läbi põletada –, tuleb sõlmida uusi kontakte ja edasi tegutseda. Võib ka loota, et peale kasvab uus, veelgi südikam põlvkond. 16-aastase rootsi tüdruku Greta Thunbergi algatatud "koolistreik kliima eest" pole veel Eestisse jõudnud, aga see võib vabalt juhtuda. Praeguseks on see kestnud juba kuid, haarab sadu linnu ja kümneid tuhandeid õpilasi ning toimub alatihti ka vanemate ning koolide juhtkondade heakskiidul. Demograafilised prognoosid on näidanud, et 2020. aasta paiku peaksid toimuma tõsised sotsiaalsed mullistused. Vaevalt meiegi neist kõrvale jääme. Ei kliima ega ka majandus end ilmselt kõrvalise abita korda ei tee.
Tselluloosisõja puhul ma kusjuures nii kindel ei oleks, et va vabrik veel tagasi ei taha tulla. Nii arendajate endi sõnad kui ka rahvusvaheline kogemus viitavad sellele, et tööstus on jonnakas. Kui paar aastakest pole kippu ega kõppu kuulda olnud, alles siis julgen mina ta maha tõmmata. Aga olen näinud ka optimistlikumaid avaldusi.
### Response:
Martin Luiga: teistmoodi tegutsedes kohtad paratamatult vastuseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitudega Inglismaa, Šotimaa ja Poola paaride üle poolfinaali jõudnud Marran ja Rüütel läksid nelja parima seas vastamisi kuuenda asetusega Hispaania paari Claudia Leali ja Lorena Uslega. Eestlannad kaotasid esimese geimi, kuid võitsid kaks järgmist ja edenesid võiduga 19:21, 21:13, 21:12 finaali.
Finaalis kohtuti teise asetusega Saksamaa paari Lisa Kaminski ja Hanna Pohliga. Finaalmäng kulges Eesti paari kontrolli all ja turniirivõit vormistati numbritega 21:13, 21:9.
Marran ja Rüütel on koos paari mänginud vähem kui pool aastat ja selle ajaga tõusnud maailma edetabelis 117. kohale. Maailma edetabelis läheb arvesse kümme parimat turniiri ning eestlannadel on seni kirjas kuus võistlust. Slovakkias võidetud esikoht peaks neid uuel nädalal tõstma veel kümmekond kohta.
Helina Rüüteli eelmine paariline Kristin Kuuba, kellega koos jõuti maailma edetabelis 57. kohale, on nüüd keskendunud üksikmängule ja Tokyo OM-ile pääsemisele. | Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel said esimese turniirivõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitudega Inglismaa, Šotimaa ja Poola paaride üle poolfinaali jõudnud Marran ja Rüütel läksid nelja parima seas vastamisi kuuenda asetusega Hispaania paari Claudia Leali ja Lorena Uslega. Eestlannad kaotasid esimese geimi, kuid võitsid kaks järgmist ja edenesid võiduga 19:21, 21:13, 21:12 finaali.
Finaalis kohtuti teise asetusega Saksamaa paari Lisa Kaminski ja Hanna Pohliga. Finaalmäng kulges Eesti paari kontrolli all ja turniirivõit vormistati numbritega 21:13, 21:9.
Marran ja Rüütel on koos paari mänginud vähem kui pool aastat ja selle ajaga tõusnud maailma edetabelis 117. kohale. Maailma edetabelis läheb arvesse kümme parimat turniiri ning eestlannadel on seni kirjas kuus võistlust. Slovakkias võidetud esikoht peaks neid uuel nädalal tõstma veel kümmekond kohta.
Helina Rüüteli eelmine paariline Kristin Kuuba, kellega koos jõuti maailma edetabelis 57. kohale, on nüüd keskendunud üksikmängule ja Tokyo OM-ile pääsemisele.
### Response:
Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel said esimese turniirivõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelringis saavutas Jäätma uue Eesti juunioride rekordi, 589 punktiga viienda koha 19 plokkvibu juuniori hulgas ning alistas kaheksandikfinaalis Venemaa laskuri Daniil Kosnkovi 146:145.
Veerandfinaali vastane, norralane Simon Olsen osutas tugevat vastupanu, kuid eestlane ei jäänud sugugi alla, 150 võimalikust lasid mõlemad sportlased 149 punkti (juunioride Eesti rekord) ja lisanoole tabas Jäätma kümnesse, vastane üheksasse.
Poolfinaalis alistas Jäätma esimese asetusega Norra laskuri Anders Faugstadi 148:147 ja kullamatšis Türgi laskuri Yakup Yildizi 148:146.
Vaata finaali:
Robin Jäätma kommentaar: "Jäin enda laskmisega rahule, olen õnnelik oma Euroopa meistrivõistluste kuldmedali üle. Tegin endale sünnipäevaks hea kingituse, kuigi sünnipäev on alles kolme päeva pärast."
Treener Maarika Jäätma kommentaar: "Jäin terve tema võistlusega rahule. Kvalifikatsioonis tegi kaks uut Eesti rekordit ja on näha, et treeningud kannavad vilja. Ka finaalis lasi hea tulemuse, see näitab, et talub hästi võistluspinget."
Võistlus toimus 26. veebruarist 2. märtsini Türgis Samsunis, kus Eesti oli esindatud kuue sportlase ja kolme treeneriga. Neli sportlast lõpetas võistluse üheksanda kohaga: Reena Pärnat, sportvibu naised; Alexandra Põllumäe, sportvibu juuniorid neiud; Lisell Jäätma ja Meeri-Marita Paas, plokkvibu juuniorid neiud. Karl Kivilo lõppkohaks sportvibu juunioride noormeeste hulgas 17. koht. | VIDEO | Eesti vibulaskja tuli juunioride Euroopa meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelringis saavutas Jäätma uue Eesti juunioride rekordi, 589 punktiga viienda koha 19 plokkvibu juuniori hulgas ning alistas kaheksandikfinaalis Venemaa laskuri Daniil Kosnkovi 146:145.
Veerandfinaali vastane, norralane Simon Olsen osutas tugevat vastupanu, kuid eestlane ei jäänud sugugi alla, 150 võimalikust lasid mõlemad sportlased 149 punkti (juunioride Eesti rekord) ja lisanoole tabas Jäätma kümnesse, vastane üheksasse.
Poolfinaalis alistas Jäätma esimese asetusega Norra laskuri Anders Faugstadi 148:147 ja kullamatšis Türgi laskuri Yakup Yildizi 148:146.
Vaata finaali:
Robin Jäätma kommentaar: "Jäin enda laskmisega rahule, olen õnnelik oma Euroopa meistrivõistluste kuldmedali üle. Tegin endale sünnipäevaks hea kingituse, kuigi sünnipäev on alles kolme päeva pärast."
Treener Maarika Jäätma kommentaar: "Jäin terve tema võistlusega rahule. Kvalifikatsioonis tegi kaks uut Eesti rekordit ja on näha, et treeningud kannavad vilja. Ka finaalis lasi hea tulemuse, see näitab, et talub hästi võistluspinget."
Võistlus toimus 26. veebruarist 2. märtsini Türgis Samsunis, kus Eesti oli esindatud kuue sportlase ja kolme treeneriga. Neli sportlast lõpetas võistluse üheksanda kohaga: Reena Pärnat, sportvibu naised; Alexandra Põllumäe, sportvibu juuniorid neiud; Lisell Jäätma ja Meeri-Marita Paas, plokkvibu juuniorid neiud. Karl Kivilo lõppkohaks sportvibu juunioride noormeeste hulgas 17. koht.
### Response:
VIDEO | Eesti vibulaskja tuli juunioride Euroopa meistriks |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.