instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alles oma esimese stardi sel MM-il teinud Holund kiirendas 20. kilomeetripunkti möödudes ja tegi järgnevatega enam kui minutilise vahe sisse.
38. minutil otsustas üksi talle järele minna Bolšunov, kes algselt ei pidanud sel distantsil startimagi. Ta suutis suure kaotusseisu vähendada lõpukilomeetritel paarikümnele sekundile, aga viimasel tõusul sai tema jõud otsa.
Heitluses kolmandale kohale suutis suusavahetusega sõidu maailmameister Röthe edestada vaid kümnendikuga eraldistardist klassikatehnikasõidu maailmameister Martin Johnsrud Sundbyd (+57,9).
Kaheksa parema hulka mahtusid veel norralane Simen Hegstad Krüger (+1.01,1), rootslane Calle Halfvarsson (+1.02,6), šveitslane Dario Cologna (+1.04,0) ja britt Andrew Musgrave (+1.04,5). Tiitlikaitsja Alex Harvey tuli 12-ndaks (+1.10,5).
Kokku lõpetas 62 suusatajat. Raido Ränkel oli 49. (+11.27,0) ja Kaarel Kasper Kõrge 61. (+20.02,1).
30-aastane Holund oli varem MM-idel startinud vaid korra: kahe aasta eest Lahtis tuli ta samuti 50 km ühisstardist vabatehnikasõidus kümnendaks. PyeongChangi olümpial läks juba paremini - kolm kohta esikuuikus ja neist parimana pronks suusavahetusega sõidus. MK-etappidel on ta küll mõned korrad mahtunud pjedestaalile, aga mitte kordagi selle kõige kõrgemale astmele.
Norra mehed võtsid seega Seefeldi MM-il kõik murdmaasuusatamise kullad: sprindis oli parim Johannes Hosflöt Kläbo, paarissprindis Kläbo ja Emil Iversen, suusavahetusega sõidus Röthe, eraldistardist klassikatehnikasõidus Sundby ning kuld tuli ka teatesõidust.
Kuuest alast viiel kuulus hõbe Venemaale ja koguni neli tükki kogunes neid 22-aastasele Bolšunovile, kes ei jõudnud kõrgemale ka PyeongChangi olümpial: seal kogunes kolm kulda ja üks pronks. | Soolosõit tõi Norra suusamehele 50 km kulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alles oma esimese stardi sel MM-il teinud Holund kiirendas 20. kilomeetripunkti möödudes ja tegi järgnevatega enam kui minutilise vahe sisse.
38. minutil otsustas üksi talle järele minna Bolšunov, kes algselt ei pidanud sel distantsil startimagi. Ta suutis suure kaotusseisu vähendada lõpukilomeetritel paarikümnele sekundile, aga viimasel tõusul sai tema jõud otsa.
Heitluses kolmandale kohale suutis suusavahetusega sõidu maailmameister Röthe edestada vaid kümnendikuga eraldistardist klassikatehnikasõidu maailmameister Martin Johnsrud Sundbyd (+57,9).
Kaheksa parema hulka mahtusid veel norralane Simen Hegstad Krüger (+1.01,1), rootslane Calle Halfvarsson (+1.02,6), šveitslane Dario Cologna (+1.04,0) ja britt Andrew Musgrave (+1.04,5). Tiitlikaitsja Alex Harvey tuli 12-ndaks (+1.10,5).
Kokku lõpetas 62 suusatajat. Raido Ränkel oli 49. (+11.27,0) ja Kaarel Kasper Kõrge 61. (+20.02,1).
30-aastane Holund oli varem MM-idel startinud vaid korra: kahe aasta eest Lahtis tuli ta samuti 50 km ühisstardist vabatehnikasõidus kümnendaks. PyeongChangi olümpial läks juba paremini - kolm kohta esikuuikus ja neist parimana pronks suusavahetusega sõidus. MK-etappidel on ta küll mõned korrad mahtunud pjedestaalile, aga mitte kordagi selle kõige kõrgemale astmele.
Norra mehed võtsid seega Seefeldi MM-il kõik murdmaasuusatamise kullad: sprindis oli parim Johannes Hosflöt Kläbo, paarissprindis Kläbo ja Emil Iversen, suusavahetusega sõidus Röthe, eraldistardist klassikatehnikasõidus Sundby ning kuld tuli ka teatesõidust.
Kuuest alast viiel kuulus hõbe Venemaale ja koguni neli tükki kogunes neid 22-aastasele Bolšunovile, kes ei jõudnud kõrgemale ka PyeongChangi olümpial: seal kogunes kolm kulda ja üks pronks.
### Response:
Soolosõit tõi Norra suusamehele 50 km kulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me kardame väga, et Ühendriigid võivad tulla välja mingi provokatsiooniga, et valataks verd, mis annaks ettekäände Venezuelasse tungida," ütles ta Venezuela asepresidendi Delcy Rodriguezega kohtudes.
"Aga me teeme kõik, et seda ei juhtuks," lubas Matvijenko.
Ta süüdistas "end demokraatia eeskõnelejateks nimetavaid riike" eriti küünilistes katsetes ametisolev Venezuela president ebaseaduslikult kukutada ja panna väljaspoolt riigipeaks opositsioonipoliitik.
"Kõik need asjad kokku ja sõjalise sekkumise oht on rahvusvahelise õiguse ja ÜRO harta jäme rikkumine," pahandas poliitik. "Venemaa on teinud ja teeb kõik võimaliku sellise stsenaariumi vältimiseks." | Matvijenko: Moskva teeb kõik sõjalise sekkumise vastu Venezuelas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me kardame väga, et Ühendriigid võivad tulla välja mingi provokatsiooniga, et valataks verd, mis annaks ettekäände Venezuelasse tungida," ütles ta Venezuela asepresidendi Delcy Rodriguezega kohtudes.
"Aga me teeme kõik, et seda ei juhtuks," lubas Matvijenko.
Ta süüdistas "end demokraatia eeskõnelejateks nimetavaid riike" eriti küünilistes katsetes ametisolev Venezuela president ebaseaduslikult kukutada ja panna väljaspoolt riigipeaks opositsioonipoliitik.
"Kõik need asjad kokku ja sõjalise sekkumise oht on rahvusvahelise õiguse ja ÜRO harta jäme rikkumine," pahandas poliitik. "Venemaa on teinud ja teeb kõik võimaliku sellise stsenaariumi vältimiseks."
### Response:
Matvijenko: Moskva teeb kõik sõjalise sekkumise vastu Venezuelas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arms Around Paris on neljaliikmeline bänd, kes alustas tegevust 2013. aasta sügisel Viinistul. Koosseisu kuuluvad trummar Aare Vest, kitarrist Arthur Škurko, bassist Petri Osila ja laulja Reimo Mürgimäe.
Albumit salvestati 2017. aasta sügisest 2018. aasta kevadeni Tartus Clockwork Stuudios, plaadile valiti üheksa lugu, millel kuuleb mõjutusi ka popist ning klassikalisest rockist. Bändi sõnul saab kuulda saab sütitava energiaga kõva kütet kui ka rockiballaade.
Album on kättesaadav CD-na ning leitav ka Spotify, iTunes/Apple Music, Deezer, Google Play ja Soundcloud keskkondades. Peagi on oodata esitluskontserdit Tallinnas.
Plaadi kujundas Tanel Murd. | Arms Around Paris pakub kütet ja ballaade | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arms Around Paris on neljaliikmeline bänd, kes alustas tegevust 2013. aasta sügisel Viinistul. Koosseisu kuuluvad trummar Aare Vest, kitarrist Arthur Škurko, bassist Petri Osila ja laulja Reimo Mürgimäe.
Albumit salvestati 2017. aasta sügisest 2018. aasta kevadeni Tartus Clockwork Stuudios, plaadile valiti üheksa lugu, millel kuuleb mõjutusi ka popist ning klassikalisest rockist. Bändi sõnul saab kuulda saab sütitava energiaga kõva kütet kui ka rockiballaade.
Album on kättesaadav CD-na ning leitav ka Spotify, iTunes/Apple Music, Deezer, Google Play ja Soundcloud keskkondades. Peagi on oodata esitluskontserdit Tallinnas.
Plaadi kujundas Tanel Murd.
### Response:
Arms Around Paris pakub kütet ja ballaade |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | HIFK võitis jaanuaris ühe ja kaotas kaks kohtumist. Puna valiti parimaks HIFK võidumängus Paraineni IF-i vastu ning eestlane teenis kaks tähte kaotatud kohtumistes Karjaa BK-46 ja Kauniaineni GrIFK-i vastu, vahendab Käsipall24.ee.
Varem on eestlastest samasuguse au pälvinud Sten Toomla, Kristo Järve, Martin Noodla, Paavo Nelke ja Margus Varik. Enne Puna tunnistati viimase eestlasena kuu parimaks Toomla 2015. aasta märtsis.
Loe edasi Käsipall24.ee portaalist. | Ardo Puna osutus taas Soome liiga parimaks mängijaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HIFK võitis jaanuaris ühe ja kaotas kaks kohtumist. Puna valiti parimaks HIFK võidumängus Paraineni IF-i vastu ning eestlane teenis kaks tähte kaotatud kohtumistes Karjaa BK-46 ja Kauniaineni GrIFK-i vastu, vahendab Käsipall24.ee.
Varem on eestlastest samasuguse au pälvinud Sten Toomla, Kristo Järve, Martin Noodla, Paavo Nelke ja Margus Varik. Enne Puna tunnistati viimase eestlasena kuu parimaks Toomla 2015. aasta märtsis.
Loe edasi Käsipall24.ee portaalist.
### Response:
Ardo Puna osutus taas Soome liiga parimaks mängijaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uue kapsliga hakatakse tulevikus ISS-i mehitatud lende tegema, kuid sel korral on kapsli pardal mannekeen.
"Me saame kinnitada põkkumise lõpulejõudmist," teatas NASA.
Põkkumine algas Eesti aja järgi kell 12.51 rohkem kui 400 kilomeetri kõrgusel Maa pinnast Uus-Meremaast põhjas ja 27 tundi pärast kapslit kandnud kanderaketi Falcon 9 starti Florida kosmodroomilt Ühendriikides. ISS ja Dragon liiguvad Maa orbiidil kiirusega 27 000 kilomeetrit tunnis.
ISS-i pardal on kolmeliikmeline meeskond: ameeriklane Anne McClain, venelane Oleg Kononenko ja kanadalane David Saint-Jacques.
Kapsel jääb ISS-i juurde reedeni, haagitakse siis lahti ja kukutatakse Atlandi ookeani. Õhulendu aeglustab neli langevarju, kuid sellest hoolimata peetakse seda missiooni kõige riskantsemaks osaks.
Dragoni katselend on samm kaheksa aasta eest katkestatud USA mehitatud kosmoselendude jätkamiseks. NASA lõpetas 30 aastat kestnud programmi 2011. aastal, sestsaadik on NASA kosmosemissioonide logistikat sisse ostnud.
Venemaale makstakse astronautide ISS-i toimetamise eest, edasi-tagasilend maksab 82 miljonit dollarit inimese kohta.
2014. aastal sõlmis USA kosmoseagentuur SpaceX-i ja Boeinguga lepingu veoteenuste ülevõtmiseks.
Uue kordvkasutatava Dragoni esimene mehitatud lend on kavas juulis, siis lendavad ISS-i veteranastronaudid Douglas Hurley ja Robert L. Behnken, kes varem kasutasid selleks kosmosesüstikuid. | SpaceX-i kapsel põkkus edukalt rahvusvahelise kosmosejaamaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uue kapsliga hakatakse tulevikus ISS-i mehitatud lende tegema, kuid sel korral on kapsli pardal mannekeen.
"Me saame kinnitada põkkumise lõpulejõudmist," teatas NASA.
Põkkumine algas Eesti aja järgi kell 12.51 rohkem kui 400 kilomeetri kõrgusel Maa pinnast Uus-Meremaast põhjas ja 27 tundi pärast kapslit kandnud kanderaketi Falcon 9 starti Florida kosmodroomilt Ühendriikides. ISS ja Dragon liiguvad Maa orbiidil kiirusega 27 000 kilomeetrit tunnis.
ISS-i pardal on kolmeliikmeline meeskond: ameeriklane Anne McClain, venelane Oleg Kononenko ja kanadalane David Saint-Jacques.
Kapsel jääb ISS-i juurde reedeni, haagitakse siis lahti ja kukutatakse Atlandi ookeani. Õhulendu aeglustab neli langevarju, kuid sellest hoolimata peetakse seda missiooni kõige riskantsemaks osaks.
Dragoni katselend on samm kaheksa aasta eest katkestatud USA mehitatud kosmoselendude jätkamiseks. NASA lõpetas 30 aastat kestnud programmi 2011. aastal, sestsaadik on NASA kosmosemissioonide logistikat sisse ostnud.
Venemaale makstakse astronautide ISS-i toimetamise eest, edasi-tagasilend maksab 82 miljonit dollarit inimese kohta.
2014. aastal sõlmis USA kosmoseagentuur SpaceX-i ja Boeinguga lepingu veoteenuste ülevõtmiseks.
Uue kordvkasutatava Dragoni esimene mehitatud lend on kavas juulis, siis lendavad ISS-i veteranastronaudid Douglas Hurley ja Robert L. Behnken, kes varem kasutasid selleks kosmosesüstikuid.
### Response:
SpaceX-i kapsel põkkus edukalt rahvusvahelise kosmosejaamaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 31-aastane sportlane kuulus viimati profimeeskonna CCC ridadesse, aga detsembris teatati, et isiklikel põhjustel lähevad võistkonna ja rattamehe teed lahku.
Denifli karjääri ehk säravaimaks saavutuseks saab pidada etapivõitu 2017. aasta Hispaania velotuuril. Samal aastal võitis ta Austria velotuuri ja osutus 2015. aastal Šveitsi velotuuril parimaks mägironijaks.
Esialgu vahistasid Austria võimud murdmaasuusatajad Aleksei Poltoranini, Karel Tammjärve, Andreas Veerpalu, Max Hauke ja Dominik Baldaufi. | Austria võimud kuulasid üle ka kuuenda spordimehe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
31-aastane sportlane kuulus viimati profimeeskonna CCC ridadesse, aga detsembris teatati, et isiklikel põhjustel lähevad võistkonna ja rattamehe teed lahku.
Denifli karjääri ehk säravaimaks saavutuseks saab pidada etapivõitu 2017. aasta Hispaania velotuuril. Samal aastal võitis ta Austria velotuuri ja osutus 2015. aastal Šveitsi velotuuril parimaks mägironijaks.
Esialgu vahistasid Austria võimud murdmaasuusatajad Aleksei Poltoranini, Karel Tammjärve, Andreas Veerpalu, Max Hauke ja Dominik Baldaufi.
### Response:
Austria võimud kuulasid üle ka kuuenda spordimehe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | " Miks ma sellest inimese lahkamisest nii pikalt pajatan? Aga seepärast, et sellele mõtlemine ongi olnud mu elu. /.../ Olen lakkamatult otsinud vastust küsimusele: kui palju on inimene muudetav? Kas inimisiksus ja ühiskond saaks olla ka teistsugune ja mis selle nii- või teistpidi arengut tingib?"
- Toomas Paul "Uskmatu Tooma lugu", LR 2009 nr 1-2, lk 72
1.
Toomas Pauli suunas minna tähendab kaarega minna: on ta ju teoloog, see tähendab vaimutüübi esindaja, kelle eestikeelne nimi juba, usu-teadlane, kõlab Teaduse Ajastul anakronistlikult, et mitte rohkem ütelda.
Ma arvan, et kui võtta Ilmar Vene Uku Masingu käsitlusest (Ilmamaa, 2001) algusots Toomas Pauli (TP) tutvustamiseks, siis on see üks kõige ökonoomsemaid viise visandada meie kodumaise eksitentsiaalse mõtte kiirgavaim tuum. Vähemalt siit alt paistavad asjad nii.
TP ja Ilmar Vene on meie kultuuriruumis vaadeldavad komplemetaarsetena, umbes nagu yin ja yang. Seda loomulikult lugeja seisukohalt, sest nad mõlemad tunduvad vaimuüksilduseni iseseisvad mõtlejad ning ei moodusta vastastikku määratlevat mõistepaari vähimalgi moel. Nende üksteist täiendav vastandlikkus ilmneb eelkõige selles, et neil on kombeks oma esseedes lugeja ette keerata vastandlikke külgi. TP viitab nii järjepidevalt ja valdavalt (loodus)teadlastele, et teda on korduvalt nimetatud usu kaotanud vaimulikuks. TP lähtub eelkõige ainelisusest ja teaduse uusimast sõnast, aga ometi sisaldavad ta esseed alati ka kustutamatut täpikest sellest mõõtmest, mis on Ilmar Vene esseede põhivärv – sügav ajalooteadvus ja ainelisusele taandumatu (V)vaim. Lugeja ette on nad keeranud end nii, et TP paistab nagu diakroonia täpiga sünkroonia ning Ilmar Vene vastupidi. Ilmar Vene kärbib kõrkust visandades inimese enesepilti konstitueerivate koondmõistete sisumuutusi sajanditelõikes ja maisusega piirduja on sunnitud tunnistama: "võime väga seaduspäraselt täheldada, et suuri sotsiaalseid valikuid ei tee mitte keegi" (Pierre Bourdieu), TP seevastu osutab sageli erinevatele teadusuuringutele, mida tõsimeelselt järgides peab tunnistama, et ka isiklikke valikuid ei tee mitte keegi — on vaid geenid ja moed, meemid ja trendid.
Kõnekujund saab küll pea talumatu piinlikkuseni suureline, aga tundub, et Uku Masingu, TP ja Ilmar Vene suhtet kolmainsuslikuks nimetades tabab siiski midagi olemuslikku.
TP kuulub hulka "Uku Masingu õpilased". See hulk hõlmab liikmeid, kellel pole omavahel suurt midagi ühist, peale selle, et Uku Masing on aidanud neil saada selleks, kes ollakse. Uku Masingul polnud doktriini, kindlat väidete süsteemi, mille äraõppimise astme järgi õpilas- või jüngerlusstaatust määrata. Ses mõttes oli Uku Masing rohkem kastev kui vooliv õpetaja. Kuid inimese tuuma vältimatult ümbritseva argitarkuse, automatismide ja muude võõrlaenude tihke pähklikoore tõttu tavatses Uku Masing sageli kasta küllaltki haamerdades. Siiski võib TP tekstides aduda päris palju Masingu kastmist läbi- ja edasi voolavat. Täiskasvanutele mõeldud leeriõpikust "Maise matka poolel teel" võib lugeda ehtmasinglikke arusaamu: elu mõtteks pole mõne elu üksikkvaliteedi paisutamine, vaid elusamus kui selline; palves tuleb paluda tarkust ja lootus on evolutsioonilisse paremustumisse. Ega sellised mõtted päris peavooluluterlusse kuulu.
Ka Ilmar Vene võib lugeda ses mõttes Uku Masingu õpilaseks, et ta on läinud endale loomuomases suunas väga kaugele. Nii TPd kui Ilmar Venet ühendab aukartust äratav eruditsioon, masinglik tung vaimselt kasvada. Patt on see, kui sa pole täna targem ja elusam kui eile, on andud mõista Uku Masing.
Paradoksaalsel kombel süvendab "võõraste" mõtete massiline enesesse ahmimine, eruditsioon pea vääramatult originaalsust ja vaimset iseseisvust (et mitte öelda üksijäämist). See on paradoksaalne, sest üldiselt püritakse sel viisil just universaalsusele, ainsuslikule tõele. Ometi näib kustumatu objektiivsusejanu lausa vääramatult päädivat originaalsuses.
Kalevi Kull — võib vahest öelda, et veel üks eeldefineeritud hulgast — esitas kord arvamuse, et õppimine ja haridus, mitte ei vii üksmeelele, vaid vastupidi — seisukohtade paljususele (st erimeelsusele), ja osutas, et iga suure mõtleja vaimne biograafia näib olevat üksi jäämise lugu. Aga võibolla tundis ta lihtsalt end üksildasena ja püüdis üldistuse kaudugi seltsi leida.
2.
Esimene maailmasõda tähendas paljude jaoks kõikide väärtuste kokkuvarisemist. Švejk reageeris selle sõja algusele piiritu entusiasmiga. Milan Kundera kirjutab "Eesriides": "Et võida elada hirmuta selles maailmas, demonstreerib Švejk nii liialdatult poolehoidu sõjaväele, kodumaale, imperaatorile, et keegi ei saa päris täpselt aru, kas tegu on kretiini või veiderdajaga. Seda Hašek meile ei ütle. Me ei saa kunagi teada, millest Švejk mõtleb, kui ta oma konformistlikke idiootsusi välja purskab, ja just sellepärast, et me seda ei tea, ta meid intrigeeribki".
Kui selles lõigus asendada Švejk (ja Hašek) TP-ga ning Esimene maailmasõda evolutsiooniõpetusega, siis sobib see üpris täpselt ka TP viimaseid raamatuid iseloomustama (eelkõige "Seitse sabasulge" ning "Totrus ja tähendus").
Kui Darwini rotveileri (Domini canis, eks) Richard Dawkinsi eepilistemas kohtades kõmiseb vägev vanatestamentlus immanentse Geeniga Jahve rollis (TP tsiteerib neid korduvalt) ja ka teise suure dogmaatiku, kelle suurus ei ole mõtlemises, vaid enamvähem ühe ainsa idee andunud varieerimises,— Daniel Dennetti — sõge fanaatilisus jääb evangeelsetest nootidest hoolimata samuti Vana Testamendi prohvetite vaimus kõuekõminaks, siis TP-l hakkab siin vilkuma juba kainus ja pilge: kui Dennetti darvinism on ta enda sõnutsi ideede universaalne hape, mis "söövitab läbi praktiliselt kõik traditsioonilised mõisted ja jätab endast maha radikaalselt muutunud maailmapildi", siis TP osutab siin Henry Plotkinile viidates enesestmõistetavale järeldusele, et nii kange hape ei söövita läbi mitte ainult iga pudelit, milles teda hoida võiks, vaid reageerib ka endaga: ka "teadusetegemine käib universaaldarvinismi algoritmi järgi, s.t uued teooriad sugenevad juhuslikest hälvetest [ja] teadustegemise protseduurireeglid "ei vaja mingit mõistust" ja teaduslikel teooriatel ei ole mingit muud sihti ega teist eesmärki kui ellu jääda ja paljuneda".
Difficile est satiram non scribere — raske on mitte satiiri kirjutada, ohkab TP koos Iuvenalisega. "Pruugib asju välja öelda nii, nagu nad on, ja juba ongi tegu salvava satiiriga".
3.
TP on kristlane ja kristlase maailmapildis on Jeesusel mõistagi ülimalt tähtis roll. Raamatus "Seitse sabasulge" on peatükk "Küünik Jeesus". Tuntud kirjakohta selgitab TP seal nii: "Arrogantne parema põse pööramine sellele, kes on vastu vasakut lajatanud, ei toimi kakluse situatsioonis, küll aga õigusühiskonnas. Tegemist ei ole lömitamisega, vaid teisest üleolemisega. [...] Kui taustaks ei ole õigusühiskond, on see reegel mitte ainult kasuta, vaid lausa väär. Jätta kohtus oma õigus nõudmata ning pöörata selle asemel ette ka vasak põsk saab siis, kui teine taipab, et sina oled väiklasest solvumisest üle. Üle saab pakkuda ainult siis, kui on kehtestatud kindel norm. Rooma sõdur tohtis sundida kohalikku elanikku end eskortima vaid ühe versta (Mt 5,41) — Jeesus soovitas omadel ka teise lisada."
Paistab, et see sobib üsna täpselt iseloomustama ka TP suhtumist teadusesse — ta kõnnib kaugemale kaasa kui Teadlane ((loodus)seaduse)jõuga kohustada saab. Ja Teadlasel hakkab häbi. Loomulikult mitte igal teadlasel, eks iga kainem tunnistab oma piiratust, mõni aga hoopis praalib võidukalt ja mõni turtsatab naerma..
"Üks biheiviorist pärast seksi teisele: "Sinul oli hea. Kuidas minul oli?""
Modernistlik teadusjünger võib siin näha progressi, metodoloogiatruuduse võitu rahvapsühholoogia üle. Aga eks siin võib ära tunda ka anekdoodi.
Rõhutan igaks juhuks veelgi üle TP kindlasti ei põlasta teadust, vastupidi, ta uurib seda süvenenult ja miski pole temast kaugemal kui igasugused para- ja pseudoteadlased, pendlivõngutajad ja imeravitsejad, hingestatud ullikesed, kes peavad end ainuüksi seetõttu Olemist Sügavamalt Tunnetavaks Hingeks, et ei tea, mis on elekter. TP lihtsalt tuletab meelde, et püüd tuletada ainelisusest absoluuti päädib paratamatult totrusega. Esseekogu "Totrus ja tähendus" eelviimane peatükk lõppeb järgmise lõiguga: "Seega ei uuri evolutsiooniõpetus elu algpõhjust universumis ega elu sisemist tähenduslikkust muude loodusobjektide seas. Need küsimused on filosoofilised (ja teoloogilised) ega jää teaduse vaatevälja. Võib kahelda, kas neile üleüldse rahuldavat vastust leidubki, kuid see on omaette jutt".
Samamoodi tagasihoidlikult viimases lõigus ja sulgudes — aga taandamatult olemas! — on Toomas Paul ka oma raamatutes.
Ilmus algselt pisut kärbituna kultuurilehes Sirp 8. IV 2011 | Mihkel Kunnus. Katse mõista Toomas Pauli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
" Miks ma sellest inimese lahkamisest nii pikalt pajatan? Aga seepärast, et sellele mõtlemine ongi olnud mu elu. /.../ Olen lakkamatult otsinud vastust küsimusele: kui palju on inimene muudetav? Kas inimisiksus ja ühiskond saaks olla ka teistsugune ja mis selle nii- või teistpidi arengut tingib?"
- Toomas Paul "Uskmatu Tooma lugu", LR 2009 nr 1-2, lk 72
1.
Toomas Pauli suunas minna tähendab kaarega minna: on ta ju teoloog, see tähendab vaimutüübi esindaja, kelle eestikeelne nimi juba, usu-teadlane, kõlab Teaduse Ajastul anakronistlikult, et mitte rohkem ütelda.
Ma arvan, et kui võtta Ilmar Vene Uku Masingu käsitlusest (Ilmamaa, 2001) algusots Toomas Pauli (TP) tutvustamiseks, siis on see üks kõige ökonoomsemaid viise visandada meie kodumaise eksitentsiaalse mõtte kiirgavaim tuum. Vähemalt siit alt paistavad asjad nii.
TP ja Ilmar Vene on meie kultuuriruumis vaadeldavad komplemetaarsetena, umbes nagu yin ja yang. Seda loomulikult lugeja seisukohalt, sest nad mõlemad tunduvad vaimuüksilduseni iseseisvad mõtlejad ning ei moodusta vastastikku määratlevat mõistepaari vähimalgi moel. Nende üksteist täiendav vastandlikkus ilmneb eelkõige selles, et neil on kombeks oma esseedes lugeja ette keerata vastandlikke külgi. TP viitab nii järjepidevalt ja valdavalt (loodus)teadlastele, et teda on korduvalt nimetatud usu kaotanud vaimulikuks. TP lähtub eelkõige ainelisusest ja teaduse uusimast sõnast, aga ometi sisaldavad ta esseed alati ka kustutamatut täpikest sellest mõõtmest, mis on Ilmar Vene esseede põhivärv – sügav ajalooteadvus ja ainelisusele taandumatu (V)vaim. Lugeja ette on nad keeranud end nii, et TP paistab nagu diakroonia täpiga sünkroonia ning Ilmar Vene vastupidi. Ilmar Vene kärbib kõrkust visandades inimese enesepilti konstitueerivate koondmõistete sisumuutusi sajanditelõikes ja maisusega piirduja on sunnitud tunnistama: "võime väga seaduspäraselt täheldada, et suuri sotsiaalseid valikuid ei tee mitte keegi" (Pierre Bourdieu), TP seevastu osutab sageli erinevatele teadusuuringutele, mida tõsimeelselt järgides peab tunnistama, et ka isiklikke valikuid ei tee mitte keegi — on vaid geenid ja moed, meemid ja trendid.
Kõnekujund saab küll pea talumatu piinlikkuseni suureline, aga tundub, et Uku Masingu, TP ja Ilmar Vene suhtet kolmainsuslikuks nimetades tabab siiski midagi olemuslikku.
TP kuulub hulka "Uku Masingu õpilased". See hulk hõlmab liikmeid, kellel pole omavahel suurt midagi ühist, peale selle, et Uku Masing on aidanud neil saada selleks, kes ollakse. Uku Masingul polnud doktriini, kindlat väidete süsteemi, mille äraõppimise astme järgi õpilas- või jüngerlusstaatust määrata. Ses mõttes oli Uku Masing rohkem kastev kui vooliv õpetaja. Kuid inimese tuuma vältimatult ümbritseva argitarkuse, automatismide ja muude võõrlaenude tihke pähklikoore tõttu tavatses Uku Masing sageli kasta küllaltki haamerdades. Siiski võib TP tekstides aduda päris palju Masingu kastmist läbi- ja edasi voolavat. Täiskasvanutele mõeldud leeriõpikust "Maise matka poolel teel" võib lugeda ehtmasinglikke arusaamu: elu mõtteks pole mõne elu üksikkvaliteedi paisutamine, vaid elusamus kui selline; palves tuleb paluda tarkust ja lootus on evolutsioonilisse paremustumisse. Ega sellised mõtted päris peavooluluterlusse kuulu.
Ka Ilmar Vene võib lugeda ses mõttes Uku Masingu õpilaseks, et ta on läinud endale loomuomases suunas väga kaugele. Nii TPd kui Ilmar Venet ühendab aukartust äratav eruditsioon, masinglik tung vaimselt kasvada. Patt on see, kui sa pole täna targem ja elusam kui eile, on andud mõista Uku Masing.
Paradoksaalsel kombel süvendab "võõraste" mõtete massiline enesesse ahmimine, eruditsioon pea vääramatult originaalsust ja vaimset iseseisvust (et mitte öelda üksijäämist). See on paradoksaalne, sest üldiselt püritakse sel viisil just universaalsusele, ainsuslikule tõele. Ometi näib kustumatu objektiivsusejanu lausa vääramatult päädivat originaalsuses.
Kalevi Kull — võib vahest öelda, et veel üks eeldefineeritud hulgast — esitas kord arvamuse, et õppimine ja haridus, mitte ei vii üksmeelele, vaid vastupidi — seisukohtade paljususele (st erimeelsusele), ja osutas, et iga suure mõtleja vaimne biograafia näib olevat üksi jäämise lugu. Aga võibolla tundis ta lihtsalt end üksildasena ja püüdis üldistuse kaudugi seltsi leida.
2.
Esimene maailmasõda tähendas paljude jaoks kõikide väärtuste kokkuvarisemist. Švejk reageeris selle sõja algusele piiritu entusiasmiga. Milan Kundera kirjutab "Eesriides": "Et võida elada hirmuta selles maailmas, demonstreerib Švejk nii liialdatult poolehoidu sõjaväele, kodumaale, imperaatorile, et keegi ei saa päris täpselt aru, kas tegu on kretiini või veiderdajaga. Seda Hašek meile ei ütle. Me ei saa kunagi teada, millest Švejk mõtleb, kui ta oma konformistlikke idiootsusi välja purskab, ja just sellepärast, et me seda ei tea, ta meid intrigeeribki".
Kui selles lõigus asendada Švejk (ja Hašek) TP-ga ning Esimene maailmasõda evolutsiooniõpetusega, siis sobib see üpris täpselt ka TP viimaseid raamatuid iseloomustama (eelkõige "Seitse sabasulge" ning "Totrus ja tähendus").
Kui Darwini rotveileri (Domini canis, eks) Richard Dawkinsi eepilistemas kohtades kõmiseb vägev vanatestamentlus immanentse Geeniga Jahve rollis (TP tsiteerib neid korduvalt) ja ka teise suure dogmaatiku, kelle suurus ei ole mõtlemises, vaid enamvähem ühe ainsa idee andunud varieerimises,— Daniel Dennetti — sõge fanaatilisus jääb evangeelsetest nootidest hoolimata samuti Vana Testamendi prohvetite vaimus kõuekõminaks, siis TP-l hakkab siin vilkuma juba kainus ja pilge: kui Dennetti darvinism on ta enda sõnutsi ideede universaalne hape, mis "söövitab läbi praktiliselt kõik traditsioonilised mõisted ja jätab endast maha radikaalselt muutunud maailmapildi", siis TP osutab siin Henry Plotkinile viidates enesestmõistetavale järeldusele, et nii kange hape ei söövita läbi mitte ainult iga pudelit, milles teda hoida võiks, vaid reageerib ka endaga: ka "teadusetegemine käib universaaldarvinismi algoritmi järgi, s.t uued teooriad sugenevad juhuslikest hälvetest [ja] teadustegemise protseduurireeglid "ei vaja mingit mõistust" ja teaduslikel teooriatel ei ole mingit muud sihti ega teist eesmärki kui ellu jääda ja paljuneda".
Difficile est satiram non scribere — raske on mitte satiiri kirjutada, ohkab TP koos Iuvenalisega. "Pruugib asju välja öelda nii, nagu nad on, ja juba ongi tegu salvava satiiriga".
3.
TP on kristlane ja kristlase maailmapildis on Jeesusel mõistagi ülimalt tähtis roll. Raamatus "Seitse sabasulge" on peatükk "Küünik Jeesus". Tuntud kirjakohta selgitab TP seal nii: "Arrogantne parema põse pööramine sellele, kes on vastu vasakut lajatanud, ei toimi kakluse situatsioonis, küll aga õigusühiskonnas. Tegemist ei ole lömitamisega, vaid teisest üleolemisega. [...] Kui taustaks ei ole õigusühiskond, on see reegel mitte ainult kasuta, vaid lausa väär. Jätta kohtus oma õigus nõudmata ning pöörata selle asemel ette ka vasak põsk saab siis, kui teine taipab, et sina oled väiklasest solvumisest üle. Üle saab pakkuda ainult siis, kui on kehtestatud kindel norm. Rooma sõdur tohtis sundida kohalikku elanikku end eskortima vaid ühe versta (Mt 5,41) — Jeesus soovitas omadel ka teise lisada."
Paistab, et see sobib üsna täpselt iseloomustama ka TP suhtumist teadusesse — ta kõnnib kaugemale kaasa kui Teadlane ((loodus)seaduse)jõuga kohustada saab. Ja Teadlasel hakkab häbi. Loomulikult mitte igal teadlasel, eks iga kainem tunnistab oma piiratust, mõni aga hoopis praalib võidukalt ja mõni turtsatab naerma..
"Üks biheiviorist pärast seksi teisele: "Sinul oli hea. Kuidas minul oli?""
Modernistlik teadusjünger võib siin näha progressi, metodoloogiatruuduse võitu rahvapsühholoogia üle. Aga eks siin võib ära tunda ka anekdoodi.
Rõhutan igaks juhuks veelgi üle TP kindlasti ei põlasta teadust, vastupidi, ta uurib seda süvenenult ja miski pole temast kaugemal kui igasugused para- ja pseudoteadlased, pendlivõngutajad ja imeravitsejad, hingestatud ullikesed, kes peavad end ainuüksi seetõttu Olemist Sügavamalt Tunnetavaks Hingeks, et ei tea, mis on elekter. TP lihtsalt tuletab meelde, et püüd tuletada ainelisusest absoluuti päädib paratamatult totrusega. Esseekogu "Totrus ja tähendus" eelviimane peatükk lõppeb järgmise lõiguga: "Seega ei uuri evolutsiooniõpetus elu algpõhjust universumis ega elu sisemist tähenduslikkust muude loodusobjektide seas. Need küsimused on filosoofilised (ja teoloogilised) ega jää teaduse vaatevälja. Võib kahelda, kas neile üleüldse rahuldavat vastust leidubki, kuid see on omaette jutt".
Samamoodi tagasihoidlikult viimases lõigus ja sulgudes — aga taandamatult olemas! — on Toomas Paul ka oma raamatutes.
Ilmus algselt pisut kärbituna kultuurilehes Sirp 8. IV 2011
### Response:
Mihkel Kunnus. Katse mõista Toomas Pauli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paraku ei saa ka "Spordipühapäev" mööda vaadata kogu Eesti avalikkust šokeerinud dopinguskandaalist. Uurime, kuidas on ühiskond viimaste päevade sündmused vastu võtnud. Vikerraadiole jagavad oma mõtteid rohkem ja vähem kirglikud spordisõbrad.
Mida kujutab endast veredoping ja millised on sellega seotud riskid? Küsime hinnangut Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi juhatajalt Priit Kaasikult.
Negatiivse kõrval võtame kokku ka nädala positiivsema külje. Meeste võrkpalli Balti liiga finaalturniiri võitis Tartu meeskond. Fännide konkurentsis teenis aga kindla esikoha Saaremaa. Suurepärase atmosfääri loonud seltskonnast räägivad fännklubi juht Triin Sepp ja meeskonna mänedžer Hannes Sepp.
Glasgow's toimuvatest kergejõustiku Euroopa sisemeistrivõistlustest teeme ülevaate koos Juhan Kilumetsaga. Eestlaste põhiline huvi on seotud täna õhtul kulmineeruva meeste seitsmevõistlusega.
Valimispäeva "Spordipühapäev" on Vikerraadio eetris pärast Päevakaja. Saate paneb kokku Johannes Vedru. | "Spordipühapäev" dopinguskandaalist mööda ei vaata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paraku ei saa ka "Spordipühapäev" mööda vaadata kogu Eesti avalikkust šokeerinud dopinguskandaalist. Uurime, kuidas on ühiskond viimaste päevade sündmused vastu võtnud. Vikerraadiole jagavad oma mõtteid rohkem ja vähem kirglikud spordisõbrad.
Mida kujutab endast veredoping ja millised on sellega seotud riskid? Küsime hinnangut Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi juhatajalt Priit Kaasikult.
Negatiivse kõrval võtame kokku ka nädala positiivsema külje. Meeste võrkpalli Balti liiga finaalturniiri võitis Tartu meeskond. Fännide konkurentsis teenis aga kindla esikoha Saaremaa. Suurepärase atmosfääri loonud seltskonnast räägivad fännklubi juht Triin Sepp ja meeskonna mänedžer Hannes Sepp.
Glasgow's toimuvatest kergejõustiku Euroopa sisemeistrivõistlustest teeme ülevaate koos Juhan Kilumetsaga. Eestlaste põhiline huvi on seotud täna õhtul kulmineeruva meeste seitsmevõistlusega.
Valimispäeva "Spordipühapäev" on Vikerraadio eetris pärast Päevakaja. Saate paneb kokku Johannes Vedru.
### Response:
"Spordipühapäev" dopinguskandaalist mööda ei vaata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei- ja piirivalveameti vanemkomissari Marko Ildi sõnu on valimispäev seni möödunud politsei jaoks üsna rahulikult.
"Meie poole on teadetega pöördutud seni ligi kümnel korral. Näiteks antud teada, et valimisjaoskonnas puudub korrektne silt, on ainult suunda näitav nool. Oleme sellised tähelepanekud edastanud valimiskomisjonile," ütles Ild BNS-ile.
Paaril korral on teada antud kahtlusest, et keegi rikub valimisreklaami keeldu.
"Näiteks tajuvad inimesed sõidukil või haagisel olevat kujutist valimisreklaamina või on erakonna voldikud jäetud lauale kaubanduskeskuses, kus toimub ka hääletamine. Samuti on meile teada antud valimisreklaamist sotsiaalmeedias. Kontrollime ja hindame kõiki selliseid teateid ning vajadusel ka sekkume," rääkis Ild.
Kiiremaks reageerimiseks kõikidele valimistega seotud kutsetele teeb pühapäeval tööd tavapärasest rohkem politseinikke, samuti arvestavad patrullid valimistega ka oma marsruute valides.
"Loodame, et tänane oluline päev möödub rahulikult ja suuremate vahejuhtumiteta," lausus Ild. | Politsei on saanud valimispäeval seoses hääletusega kümmekond teadet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei- ja piirivalveameti vanemkomissari Marko Ildi sõnu on valimispäev seni möödunud politsei jaoks üsna rahulikult.
"Meie poole on teadetega pöördutud seni ligi kümnel korral. Näiteks antud teada, et valimisjaoskonnas puudub korrektne silt, on ainult suunda näitav nool. Oleme sellised tähelepanekud edastanud valimiskomisjonile," ütles Ild BNS-ile.
Paaril korral on teada antud kahtlusest, et keegi rikub valimisreklaami keeldu.
"Näiteks tajuvad inimesed sõidukil või haagisel olevat kujutist valimisreklaamina või on erakonna voldikud jäetud lauale kaubanduskeskuses, kus toimub ka hääletamine. Samuti on meile teada antud valimisreklaamist sotsiaalmeedias. Kontrollime ja hindame kõiki selliseid teateid ning vajadusel ka sekkume," rääkis Ild.
Kiiremaks reageerimiseks kõikidele valimistega seotud kutsetele teeb pühapäeval tööd tavapärasest rohkem politseinikke, samuti arvestavad patrullid valimistega ka oma marsruute valides.
"Loodame, et tänane oluline päev möödub rahulikult ja suuremate vahejuhtumiteta," lausus Ild.
### Response:
Politsei on saanud valimispäeval seoses hääletusega kümmekond teadet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondises 110 mängu kirja saanud Kostja Vassiljev lõpetas hiljuti Gliwice Piastiga lepingu, naasis kodumaale ja sõlmis Floraga lepingu, vahendab Soccernet.ee.
Kolm päeva hiljem jooksis ta Flora särgis esimest korda platsile ja karistas Transi kahe tabamusega. Tänu Märten Kuuse ja Frank Liivaku väravatele saadi lõpuks 4:1 võit, Transi ainsa tabamuse eest hoolitses leedulane Julius Kasparavicius.
Kokkuvõttes teenis Flora halliturniiril kolm võitu, viigi ja kaotuse. Samuti A-turniiril mänginud Narva teenis ühe võidu Tammeka üle ja sellele lisaks neli kaotust.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Vassiljev lõi juba esimeses mängus Flora eest kaks väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondises 110 mängu kirja saanud Kostja Vassiljev lõpetas hiljuti Gliwice Piastiga lepingu, naasis kodumaale ja sõlmis Floraga lepingu, vahendab Soccernet.ee.
Kolm päeva hiljem jooksis ta Flora särgis esimest korda platsile ja karistas Transi kahe tabamusega. Tänu Märten Kuuse ja Frank Liivaku väravatele saadi lõpuks 4:1 võit, Transi ainsa tabamuse eest hoolitses leedulane Julius Kasparavicius.
Kokkuvõttes teenis Flora halliturniiril kolm võitu, viigi ja kaotuse. Samuti A-turniiril mänginud Narva teenis ühe võidu Tammeka üle ja sellele lisaks neli kaotust.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
### Response:
Vassiljev lõi juba esimeses mängus Flora eest kaks väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rumeenia pealinnas toimunud kohtumises hakkasid otsustavad sündmused arenema teise poolaja alguses, kui külalised tegid 12:12 viigiseisult 3:0 vahespurdi. Kui mängida jäi 13 minutit, juhtis Železnicar 22:17 ning oli viis minutit hiljem ees 26:19. Lõpusireen fikseeris serblaste seitsmeväravalise võidu. Ühe resultatiivse söödu andnud Johannson sooritas ühe pealeviske, mis ei tabanud. vahendab Käsipall24.ee.
Steaua kogus oma debüüthooajal kuus võitu ja 12 kaotust. Hetkel hoiavad rumeenlased turniiritabelis 18 silmaga kuuendat kohta, kaks silma vähem teeninud, kuid ühe kohtumise vähem pidanud Železnicar on kümne meeskonna hulgas kaheksas.
Loe edasi Käsipall24.ee portaalist. | Johannsoni koduklubi lõpetas SEHA liigas debüüthooaja kaotusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rumeenia pealinnas toimunud kohtumises hakkasid otsustavad sündmused arenema teise poolaja alguses, kui külalised tegid 12:12 viigiseisult 3:0 vahespurdi. Kui mängida jäi 13 minutit, juhtis Železnicar 22:17 ning oli viis minutit hiljem ees 26:19. Lõpusireen fikseeris serblaste seitsmeväravalise võidu. Ühe resultatiivse söödu andnud Johannson sooritas ühe pealeviske, mis ei tabanud. vahendab Käsipall24.ee.
Steaua kogus oma debüüthooajal kuus võitu ja 12 kaotust. Hetkel hoiavad rumeenlased turniiritabelis 18 silmaga kuuendat kohta, kaks silma vähem teeninud, kuid ühe kohtumise vähem pidanud Železnicar on kümne meeskonna hulgas kaheksas.
Loe edasi Käsipall24.ee portaalist.
### Response:
Johannsoni koduklubi lõpetas SEHA liigas debüüthooaja kaotusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valimisjaoskonnad avati kell seitse hommikul ja suletakse kell kaheksa õhtul.
Võisteldakse 1502 volikogu- ja 60 linnapeakoha pärast. Kuna Leedu elanikkond on kahanenud, valitakse seekord 22 volikogu vähem kui nelja aasta eest.
Volikogudesse kandideerib 13 000 inimest, linnapeaks soovib saada üle 400.
Leedus on valimisõigus ligi 2,5 miljonil inimesel, neist 153 000 ehk 6,25 protsenti hääletas neli päeva kestnud eelvalimistel. Eelvalijate hulk on eelmiste valimistega võrreldes pisut kasvanud.
2015. aasta kohalikel valimiste aktiivsus oli 47 protsenti. | Leedus peetakse kohalikke valimisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valimisjaoskonnad avati kell seitse hommikul ja suletakse kell kaheksa õhtul.
Võisteldakse 1502 volikogu- ja 60 linnapeakoha pärast. Kuna Leedu elanikkond on kahanenud, valitakse seekord 22 volikogu vähem kui nelja aasta eest.
Volikogudesse kandideerib 13 000 inimest, linnapeaks soovib saada üle 400.
Leedus on valimisõigus ligi 2,5 miljonil inimesel, neist 153 000 ehk 6,25 protsenti hääletas neli päeva kestnud eelvalimistel. Eelvalijate hulk on eelmiste valimistega võrreldes pisut kasvanud.
2015. aasta kohalikel valimiste aktiivsus oli 47 protsenti.
### Response:
Leedus peetakse kohalikke valimisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Felipe Caicedo avas 12. minutil skoori ja teisel poolajal jõudsid väravani ka Ciro Immobile (73. minutil penaltist) ja Danilo Cataldi (89.).
Tulemused: Empoli - Parma 3:3, AC Milan - Sassuolo 1:0, Lazio - AS Roma 3:0.
Tabelitipp: 1. Juventus 69 punkti (25 mängust), 2. Napoli 56 (25), 3. AC Milan 48 (26), 4. Inter 47 (26), 5. AS Roma 44 (26), 6. Lazio 41 (25), 7. Torino 38 (25), 8. Atalanta 38 (25). | Lazio lõi linnarivaalile kolm vastuseta väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Felipe Caicedo avas 12. minutil skoori ja teisel poolajal jõudsid väravani ka Ciro Immobile (73. minutil penaltist) ja Danilo Cataldi (89.).
Tulemused: Empoli - Parma 3:3, AC Milan - Sassuolo 1:0, Lazio - AS Roma 3:0.
Tabelitipp: 1. Juventus 69 punkti (25 mängust), 2. Napoli 56 (25), 3. AC Milan 48 (26), 4. Inter 47 (26), 5. AS Roma 44 (26), 6. Lazio 41 (25), 7. Torino 38 (25), 8. Atalanta 38 (25).
### Response:
Lazio lõi linnarivaalile kolm vastuseta väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Roglic hoidis World Touri võidusõidul liidrikoha kogu velotuuri jooksul, sest tema võistkond oli edukas juba avaetapiks olnud meeskondlikus temposõidus. Lisaks võitis ta reedel peetud mägedeetapi.
Endine suusahüppaja on viimastel aastatel olnud väga edukas: mullu tuli ta esimeseks nii Baski kui ka Romandia velootuuril ja lõpetas Tour de France'i kokkuvõttes neljandana.
Järgmisena on sloveenil sihikul Tirreno-Adriatico velotuur, mis on ühtlasi ettevalmistuseks Giro d'Italiaks. | Primož Roglici edu jätkub ka tänavu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Roglic hoidis World Touri võidusõidul liidrikoha kogu velotuuri jooksul, sest tema võistkond oli edukas juba avaetapiks olnud meeskondlikus temposõidus. Lisaks võitis ta reedel peetud mägedeetapi.
Endine suusahüppaja on viimastel aastatel olnud väga edukas: mullu tuli ta esimeseks nii Baski kui ka Romandia velootuuril ja lõpetas Tour de France'i kokkuvõttes neljandana.
Järgmisena on sloveenil sihikul Tirreno-Adriatico velotuur, mis on ühtlasi ettevalmistuseks Giro d'Italiaks.
### Response:
Primož Roglici edu jätkub ka tänavu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel aastal avaldasid kolm Tartu ülikooli filosoofiaõppejõudu õpiku pealkirjaga "Sissejuhatus filosoofiasse". 1 Iseenesest on ettevõtmine ju kiiduväärt, kui juba õpiku sissejuhatusest ei selguks, et käsitlemisele tulevad üksnes ühe kultuuri ühe ajastu ühe filosoofiakildkonna vaated. Aasta lõpus Sirbis avaldatud Henrik Sova retsensioonist (loe: õigustusest) selgub, et filosoofiast ongi tänapäeval võimalik ainult selline õpik kirjutada. 2
Mis on pildil valesti? Vaadelgem esmalt pildi laiemat ümbrust.
Killustunud ja üleväsinud teadus
Umbes poolteist kuud tagasi küsis Martin Ehala Postimehe lehekülgedel, miks Eesti teadlased ei mässa. 3 Teadusraha on lubatud suurendamise asemel aina vähendatud, aga siinsed teadlased rügavad leplikult edasi. Miks? Vastuseid pakuti artiklis mitmeid. Ise leian, et üks olulisemaid faktoreid on siin teadlaskonna killustumine rivaalitsevateks fraktsioonideks, kes kõik peavad tulist võitlust selle pisku pärast, mille riik teadusele välja käia suvatseb. See on "jaga ja valitse" põhimõtte rakendamise õpikunäide.
Mõistagi pole teadlaste omavaheline rivaalitsemine iseloomulik üksnes Eestile. Üle saja aasta on kestnud humanitaar- ja reaalteadlaste vahel üleilmne dispuut, milles pooled esitavad omi põhjendusi, miks tuleks just nende teadusharu lugeda teaduse musternäidiseks või miks mõni muu valdkond, mis samuti teaduse nimetusele pretendeerib, tuleks üldse teaduste hulgast välja arvata. Olukorra lahendamisele ei ole kaasa aidanud teaduse aina süvenev spetsialiseerumine, nii et tihtipeale ei suuda ka ühe kitsa teadusharu sees teadlased üksteise tegemisi ja probleeme piisava rangusastmega mõista. Teadusesisene killustumine ja vastastikune nõrgestamine on andnud uut jõudu religioossetele huvigruppidele ning teadusevaenulikele maailmavaadetele.
Eesti teaduspoliitika on üleilmseid kalduvusi omakorda süvendanud. Kui sada aastat tagasi käivitas teadusdispuute ennekõike soov selgitada välja tõde (mh teaduse olemuse kohta), siis nüüd on sellele lisandunud ellujäämiskaalutlused ehk küsimus, kellele antakse raha ja kes jääb ilma. Kuna nii selle, kui palju raha teadusele üldse antakse, kui ka selle, kuidas raha teadlaskonna vahel jaotub, panevad paika ametnikud, kellel puudub võimekus teha sisulisi valikuid, siis on otsused taandatud arvnäitajate võrdlemisele. Millised teadlased on avaldanud mitu mis kategooria artiklit? Millised teaduskonnad toodavad mitu doktorikraadiga inimest aastas?
Nii on teadusmaastiku uudsust taotlev osa aegamisi teisendumas artikli- ja doktorivabrikuteks. Kuna riik on õhuke, siis on ka igasugune aruandlus ja rahataotlemine asetatud teadlaste endi õlule, nii et sisulise teaduse tegemisele jääb aina vähem aega ja vaimujaksu. Tulemuseks on pahurad, üle töötanud ja alamakstud teadlased, kellel puudub igasugune kindlus oma tuleviku suhtes. Sellistes oludes muutub küsimus sellest, kes õieti on teadlane (ehk teadusrahade õiguspärane taotleja) ja kes ei ole, iseäranis laetuks.
Leonardo da Vincile oli muusika vahetult matemaatika ja joonistamine vahetult anatoomia ning loodusteadus. Ja ometi saab ka tema juures rääkida rangusest ja täpsusest.
Kas kunstnik ja disainer on teadlased?
See on ainult asja üks külg. Tundub nii, et ametkonnad taandaksid hea meelega üldse kogu kultuuri ja sellesse kätketud teadmised teadusele. Kuidas teisiti selgitada, et näiteks kunsti- ja disainikõrgkooli rahastus sõltub samuti sellest, kui palju seal doktoreid lõpetab, nii et ka sealsed doktorandid peavad "tegema teadust"?
Mulle tundub mõte teadust tegevast kunstnikust veidike imelik. Kas see pole kunstniku võimete raiskamine? Lõppude lõpuks poleks kunstnikul või disaineril doktorikraadi vajagi, kui tal lastaks ilma selleta kõrgkoolis õpetada ning ta saaks selle eest ka võimetele vastavat tasu, mis ei sõltuks formaalsustest. Teise võimalusena võiks ta teha doktoritööna midagi, mis annab tegeliku panuse tema erialasse. Kunstniku puhul tähendaks see kunsti, disaineri puhul disaini – igal juhul mitte teaduse tegemist. Vastasel juhul on tulemuseks teaduse mõiste hägustumine ja trivialiseerimine.
Sama mündi teine pool on vabanemine teaduse võrdsustamisest teadmise kui sellisega. Teaduse kõrval luuakse ka laiemal kultuuriväljal pidevalt olulist teadmist juurde, kuigi sihtmärgid ja vahendid on teised.
Ideaaljuhul võiksid kultuurivälja eri osad üksteist toita ja ärgitada, ilma et keegi tunneks kramplikku vajadust tõestada, et tema on see ainuke ja õige kultuuriedendaja. Mõtlen sellega seoses vahel Leonardo da Vincile ja sellele, kuidas oleks tema reageerinud kisklemistele tänapäeva kultuuriväljal. Temale oli muusika vahetult matemaatika ja joonistamine vahetult anatoomia ning loodusteadus. Ja ometi saab ka tema juures rääkida rangusest ja täpsusest. Mulle näib, et nüüdisajal on säärasest piire ületavast (õigemini, piire eitavast) lähenemisest aina enam võita. Lõppude lõpuks kultuur ju ongi üks, isegi kui seda tahetakse vahel selgepiirilisteks üksusteks jaotada ning rahvuste kaupa sektsioonistada.
Ühtlasi võimaldaks see märgata, et õigupoolest on teadusel ja kunstil mitmeid ühiseid muresid. Alarahastamine ja ebakindlus tuleviku osas, nõrgenev positsioon ühiskonnas on vaid mõned neist. Samuti saab välja tuua ühise eesmärgi, milleks on seniseid teadmisi kummutava teose või teooria loomine. Igal juhul aitaks ühise laiapõhjalise liidu moodustamine nii teadlastel kui ka kunstnikel oma huve ühiskonnas laiemalt ja lihtsamalt läbi suruda.
Kriisis vaevlev filosoofia
Kuhu võiks kõige selle valguses paigutada filosoofia? Kas filosoof on pigem teadlane või pigem kunstnik või paigutub ta hoopis omaette kategooriasse? Milline on filosoofia suhe sellega, mis maailmas parajasti toimub? Kas filosoofil peaks olema ühiskonnas roll ja kui jah, siis milline? Neile küsimustele on umbes sama palju vastuseid, kui on filosoofe endid.
On olnud aegu, mil ses osas on valitsenud hoopis suurem konsensus. Kuid juba mõnda aega on filosoofia vaevelnud kriisis, mis lubab neile küsimustele anda üksnes ebakindlaid, ettevaatlikke vastuseid. Oleneb muidugi, kellelt küsida. Vastavalt temperamendile ja kohasustundele esineb filosoofide hulgas erandeid, kes mõnedes regioonides osutuvadki domineerivaks kontingendiks.
Euroopa traditsioonis annab filosoofia kriisile aluse juba seda põhistav eristus mythos 'e ja logos 'e vahel. Kujunes välja nii, et hakati eristama logos 't ehk teadmist, kus kogemustervik jaotatakse analüüsi käigus väiksemateks tükkideks, et seejärel neist tükkidest sünteesi käigus uute tervikuteni jõuda, ja mythos 't ehk müütide ja mõistulugude kaudu teadmist, kus keeldutakse tervikut tükeldamast, kuna see kätkeb midagi tuumset, ja areng saab toimuda vaid terviku enda tasandil, seda varieerides või ümber mängides.
Kõiki valdkondi, kus tegeldi logos 'ega, nimetatigi pikka aega filosoofiaks. Alles uusajal hakkasid mitmed eriteadused filosoofiast selgekujuliselt lahku lööma. Algul tegid seda loodusteadused, XIX sajandil juba psühholoogia, sotsioloogia jne. Ühel hetkel olid juba möödapääsmatuks saanud küsimused, kuhu see protsess välja võiks jõuda ja mida sellest tuleks järeldada. Ühelt poolt tekkis näriv kahtlus, et filosoofiast on saamas ajalooline igand, tühi teadus, mis jookseb eriomastest uurimisobjektidest tühjaks. Teiselt poolt hakkas see osa filosoofiast, mida ei olnud võimalik hõlpsasti teaduseks muuta, just sellest omadusest tulenevalt mõjuma paljudele religiooni või pseudoteadusena või lihtsalt elukauge ja ebaolulisena. Oli terve rida jõujooni veel, mida siinkohal ei jõua puudutada. Kõik see koos viis selleni, et filosoofia hakkas kärisema kahe vastandliku kalduvuse vahel: esimesel juhul teisendati filosoofiat aina sarnasemaks reaalteadustega ning ülejäänu kuulutati igandiks või esoteerikaks; teisel juhul aga rõhutati filosoofias jooni, mis just eristavad seda teadusest, otsides liitlasi kunstidest.
Niimoodi võib väga rohmakalt seletada XX sajandil aset leidnud lahknemist analüütiliseks ja kontinentaalseks filosoofiaks. Ei saa öelda, et midagi seeläbi lahenenud või selginenud oleks. Filosoofia tõmbleb endiselt näootsingutes, proovib hakkama saada oma vähenenud (või olematu) rolliga ühiskonnas ja sellega kaasneva prestiižikaotusega. Peaaegu ainuke filosoofi väljund ühiskonnas on hakata seda omakorda teistele õpetama, sest ülikoolides on filosoofia endiselt kohustuslike õppeainete seas, olgugi et põhjust keegi enam päriselt ei mäleta. Selgitusena pomisetakse midagi silmaringi laiendamisest ja mõtlema õppimisest, endal pilk igaks juhuks maha löödud või, vastupidi, läbitungiv, hääletoon entusiastlikult enesekindel ja rõhutatud, et peale küsija ka iseennast selles veenda.
Seetõttu on ka vaidlused küsimuse üle, mis siis ikkagi on filosoofia ja kes on õige filosoof, läinud iseäranis teravaks. Alam- või keskastme ametnik, kuna temast enamasti oleneb vähe, võib klammerduda iseäranis jõuliselt selle vähese voli külge, mis talle on usaldatud, mängides tema poole pöördujatega oma mõttetuid võimumänge. Samamoodi teevad ka filosoofid, vaieldes omavahel seda emotsionaalsemalt, mida vähem neist midagi päriselt oleneb.
Neljakordne koloniseerimine
Relevantsuse kaotamise hirmu taustal on üdini inimlik ümberorienteerumise asemel oma senist tegevust veelgi maanilisemalt jätkata, unustades küsida, mis see üldse on, mida ma teen, ja kas see ikka on kõige õigem asi, mida teha. Samuti on lihtne hakata eriti kiivalt oma erialast suunitlust kaitsma, ajada see segamini oma identiteediga, ning identiteedi kaitsmise tähe all teisi rünnata. Ja veel kõige lihtsam on sulgeda silmad võimaluse ees, et seda sorti ründavast ja pealesuruvast – koloniseerivast – mudelist on su erialal peaaegu algusest peale lähtutudki.
Võib vaielda, kas asjaolu, et euroopalik mõtlemine on levinud üle maakera, on Euroopa vallutuste kõrvalnähtus või on vallutuslikkus ja ekspansiivsus juba Euroopa mõtlemises endas sees. 4 Igal juhul võib õigustatult küsida, kas saab mõne tsivilisatsiooni (ajutisest) edukusest järeldada ka selle tsivilisatsiooni pärimuspagasi ülimuslikkust ja mõne teise tsivilisatsiooni ebaedust jõuda vastava pärimuspagasi alamuslikkuseni. On ju mitmed mõtlejad säärase seose kahtluse alla seadnud, näiteks selgitades, et Euroopa ülimuslikkus on tulnud hoopis asjaolude kokkusattumisest, kontekstioludest, mis on sattumisi nad edukaks voolinud, 5 või viirustest, mida nad oma kehaga kaasas kandsid. 6
Selle valguses saab filosoofia puhul rääkida neljakordsest koloniseerimisest. Esimene, süütuimana tunduv, on kujutlemise hõivamine mõtlemise poolt. Jaan Kaplinski kirjutab: "Ma ei ole kunagi hästi aru saanud, mis tähendab "mõtlemine", mis vahe on "kujutlemisel" ja "mõtlemisel". Ma ei ole kunagi märganud oma mõtlemist, ei ole leidnud end mõtlevat. Kujutlevat küll. Elan piltide ja märkide voolus, sorin ja otsin nende hulgast õigeid." 7 Ometi me kujutlemisest eriti rääkida ei taha, kui soovime olla tõsiselt võetud. Ja kui tahame mõnele tegevusalale väärtuslikkust lisada, aitab sellele kaasa, kui tõestame, et see tegevus on ka teatav mõtlemine: näiteks visuaalne, kehaline, ruumiline mõtlemine.
Teiseks, mõtlemise koloniseerimine filosoofia poolt. Filosoofia asemel tuleks siin ehk rääkida üldisemalt abstraktsest sümboolsest mõtlemisest. Isegi kui kujundid, keha, kontekst, lugu mingil kujul mõtlemist kannavad, siis "puhtaim" mõtlemine on abstraktne mõtlemine. Ja puhas on hea.
Kolmandaks saab rääkida filosoofia koloniseerimisest Euroopa filosoofia poolt. Ettekujutus, nagu muudes tsivilisatsioonides ei oleks olnud filosoofiat (või selle vastet), sobib oma üleolevas versioonis XIX sajandisse ja mõõdukamas versioonis XX sajandisse. Ajalooteaduses räägitakse juba ammu maailmast kui tükkideks jagamatust võrgustikust ega leita võimalustki teha nägu, nagu saaks Euroopa ajalugu käsitleda väljaspool sündmusi Lähis- või Kaug-Idas või kaugemalgi. Kunsti- ja disainiajalugu liigub jõudsalt käsitluste poole, kus maakera eri piirkondades juhtunu on ühtmoodi kaetud. Filosoofias aga on endastmõistetav, et filosoofia tähendab Euroopa filosoofiat. 8 Euroopa filosoofia ajalugu käsitledes – kui seda ajalugu üldse tähtsaks peetakse – tehakse endiselt nägu, nagu juhtunuks ajalugu ainult Euroopas: näiteks räägitakse üleüldiselt pimedast varakeskajast, eirates asjaolu, et islamimaailmas ja mujalgi oli sama ajastu kõike muud kui pime.
Neljas, hiljutisim hõivamiskatse: Euroopa filosoofia koloniseerimine analüütilise filosoofia poolt. Jaan Kivistik kirjutas Eestiga seoses juba 1996. aastal, kuidas "oma toonases sektantlikkuses kindlalt piiritletava loogilise positivismi [teisisõnu, analüütilise filosoofia esialgse vormi] kolmveerandsajalise ekspansiooni [ sic! ] tulemus" on see, et "analüütikud on filosoofilise maailma vallutanud [ sic! ] samal viisil kui aristoteelikud XIII sajandil kristliku filosofeerimise ruumi". 9 Kuna vallutus olevat eriti märgatav ülikoolide filosoofiaosakondades, nimetabki Kivistik analüütilist filosoofiat uueks skolastikaks ehk koolifilosoofiaks ning toob ainsa alternatiivina välja mõne esoteerilise süsteemi loomise. 10
Kui Kivistik on oma käsitluses ambivalentne ja kohati märgatavalt sarkastiline, siis 2018. aasta lõpul sama käsitlust kajana korranud Henrik Sova tundub olevat täiesti tõsine. 11 Kirjutades uuest ülikoolidele suunatud filosoofiaõpikust, mille autorid peavad koolifilosoofia jõupositsiooni sedavõrd ilmseks, et ei pea enam isegi vajalikuks täpsustada, millise filosoofia õpikuga on tegu, kasutab Sova selliseid sõnu nagu "kinnistamine", "kehtestamine", "juurutamine", pööramata tähelepanu asjaolule, et tegu on kolonisaatori kõnepruugiga. Sõnakasutus ise on muidugi täpne: jõupositsioon on saavutatud, see vajab nüüd vaid fikseerimist ja kivisse raiumist, jõustades uue sõnavara kui ainuvõimaliku ja marginaliseerides alternatiivid. Ilmselt polegi selleks paremat vahendit kui üks süütu õpik.
Filosoofiate pimetähnid
Millega ikkagi äsja kirjeldatut selgitada? Kuidas on võimalik, et pärast XX sajandil toimunut on siiani filosoofe, kes ei oska ühe mõtlemisviisi ainuvõimalikuks pidamises midagi kahtlast näha? Kas pealesunnitud ja moonutatud marksismi lugu Eestis on nüüdseks juba piisavalt ununenud ning saame minna uuele ringile? Ja kuidas on võimalik, et XXI sajandil on filosoof nii muretult progressiusku? Kas mälujälg üle 70 aasta tagustest koonduslaagritest ning Hiroshima ja Nagasaki tuumapommidest on kultuuris kustumas?
Oskan seda kõike selgitada vaid asjaoluga, et teatav osa analüütilisest filosoofiast väldib meelega ja uhkusega igasugust poliitilisust. Reaalteadlased, kellest siin snitti võetakse, on vähemalt XX sajandi teise pooleni (ja kohati tänini) otsinud ruumist ja ajast sõltumatuid seaduspärasid. Seejuures on läbiv metodoloogiline võte dekontekstualiseerimine, fakti vabastamine ajast ja ruumist, kus see esineb, et esile tuleks universaalne seaduspära. On ilmne, et nii saavutatud tõde ei hooli ajaloost, sest peab kehtima igas kohas ja ajas. Sama ilmne on, et see tõde ei hooli ka võimuküsimusest, ei pea olema tundlik küsimuses, mis positsioonilt keegi räägib ning kas see, mida ta ütleb, on olukorra huvitu kirjeldus või hoopis selle olukorra mõjutamine või jõuline kehtestamine. Viimati mainitud asjade suhtes on nii kontinentaalne filosoofia kui ka humanitaarteadused, kus paljuski tegeldakse just (re)kontekstualiseerimisega, ennast möödunud sajandi valguses iseäranis tundlikuks harjutanud. Kui säärane tundlikkus puudub, ei saagi vallutaja kõneviis eriti imelik tunduda. Pealegi on ju mõnus niimoodi rääkida: jõutunne, isegi kui see on illusoorne, kahtlemata kasvab.
Aga kas see jõutunne on ikka illusoorne? Ehk on kõik õigustatud, valguse vägi võitnud pimeduse jne? Mina ei ole nii kindel, kui mõistlik on XXI sajandil sellest teadmismudelist kinni hoida. Olen kaugel sellest, et reaalteadustes loodavaid teadmisi küsimuse alla seada või padurelatiivseks pidada, küll aga leian, et nüüdisajal on ka reaalteaduse tegemine möödapääsmatult politiseeritud.
Isegi inimtekkelise kliimasoojenemise üsna puhtakujuliselt loodusteaduslik fakt on otsemaid poliitiline.
Hea näite kompleksreaalsusest, kus nüüdisajal elame, pakub Bruno Latour raamatus "Me pole kunagi olnud modernsed": "Loen oma päevalehe neljandalt küljelt, et Antarktika kohal tehtavate mõõtmiste tulemused pole sel aastal head: auk osoonikihis suureneb ohtlikult. Edasi lugedes jõuan kõrgatmosfäärikeemikute kaudu Atochemi ja Monsanto peadirektoriteni, kelle ettevõtted teisendavad oma tootmisliine, et vahetada välja süütud klorofluorosüsinikud, mida süüdistatakse kuritegudes ökosfääri vastu. Mõne lõigu pärast sekkuvad arutelusse keemia, külmutuskappide, aerosoolide ja väärisgaaside üle suurte tööstusriikide juhid. Artikli lõpus aga võtavad sõna meteoroloogid, kes enam keemikutega ei nõustu ja räägivad hoopis kliima tsüklilisest kõikumisest. Ühtäkki ei tea töösturid enam, mida teha. Kõhklevad ka riigipead. Kas tuleks oodata? Või on juba liiga hilja? Veel tagapool lisavad mõttevahetusse oma skepsisenoodi kolmanda maailma riigid ja ökoloogid, rääkides rahvusvahelistest lepingutest, tulevaste põlvede õigustest, moratoorumitest ja õigusest arengule." 12 Ühes ja samas artiklis on koos keemilised ja poliitilised reaktsioonid, teadlased, vabrikud, taevas, kohalikud valimised ja juhatuste koosolekud. See lõik pärineb aastast 1991; nüüdseks on reaalsus veelgi keerustunum.
Milline on mõistete tööriistakast, mille filosoofia sellise reaalsuse analüüsiks välja pakub? Kas selleks tõesti piisab tähelepanekutest stiilis "Lause "Roos on punane" on tõene siis, kui roos on punane"?
Teadmisviisid, mida nüüdisajal edendatakse, eraldiseisvalt oma isepärasest pigist välja murda ei saa. On ülioluline, et kontinentaalne filosoofia ja humanitaarteadused uuendaksid ennast jõuliselt, võttes arvesse suuri murranguid reaalteadustes ja bioloogias. Samuti on reaalteadustel, nagu ka analüütilisel filosoofial kõvasti võita tundlikkusest poliitiliste mängude suhtes, milles paratamatult osaletakse, ning sõnavarade suhtes, mis nende mängudega kaasnevad. Niisamuti on vähemalt analüütilisel filosoofial võita teadlikkusest ajaloo ja muude tsivilisatsioonide filosoofiatraditsioonide osas, et mitte teatada hõisates avastustest, mis osutuvad ammu unustatud triviaalsuseks. Teisisõnu, oleks vaja uusi Leonardo da Vincisid.
Just neil põhjustel ei oska ma ei uut filosoofiaõpikut sirvides ega ka Henrik Sova kiidulaulu lugedes teha muud kui õlgu kehitada. Sova ütleb, et alternatiivsed mõttetraditsioonid on esoteerilised ja nende harrastajad on pimeusksed jüngrid, unustades, et teaduse ajalugu on täis isakujusid ja nende jüngreid, ilma et see tingimata ütleks midagi nende tehtud töö väärtuslikkuse kohta. Sova ütleb, et ainult analüütilised filosoofid suudavad omavahel ja teiste teadlastega koostööd teha, unustades, et sama teevad kohati edukamaltki kontinentaalsed filosoofid. Sova ütleb, et ainult analüütilise filosoofia kohta saab kirjutada õpiku, eirates fakti, et kontinentaalse filosoofia kohta on kirjutatud kümneid, kui mitte sadu õpikuid.
Milleks need naeruväärsed mängud? Milleks üritada hõivata territooriumi, mida keegi niikuinii eriti ei väärtusta? Võita on sellest vähe, kaotada aga päris palju. Näiteks väärtuslikku aega, mis võiks kuluda millelegi kasulikumale, näiteks mõistevara leiutamisele, mis aitaks ligi pääseda nüüdisaja põletavate probleemide sõlmpunktidele. Ja väärtuslikku jõudu, mida võiks pakkuda kultuuriedendajate ühisrinne. Peaaegu märkamatult on ju nii teadusele kui ka laiemalt kultuurile ja kultuursusele sugenenud võimsad ühisvaenlased, kes praegust killustumist ja väiklasi mänge nähes ainult rahulolevalt käsi hõõruvad.
1 Bruno Mölder, Roomet Jakapi, Marek Volt, Sissejuhatus filosoofiasse. Õpik kõrgkoolidele. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018.
2 Henrik Sova, Filosoofiatiigis pole madalat vett. – Sirp 21. XII 2018.
3 Martin Ehala, Miks teadlased ei mässa? – Postimees 27. XI 2018.
4 Vt nt John McCumber, Metaphysics and Oppression. Indiana University Press, 1999 ja Christopher P. Long, Ethics of ontology: Rethinking an Aristotelean Legacy. State University of New York Press, 2004.
5 Vt nt Jared Diamond, Guns, Germs, and Steel: The Fates of Human Societies. W. W. Norton, 1997.
6 Vt nt William H. Mcneill, Plagues and Peoples. Anchor, 1967.
7 Jaan Kaplinski, 621. – Paralleele ja parallelisme. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 194.
8 Vt Bryan W. Van Norden, Taking Back Philosophy: A Multicultural Manifesto. Columbia University Press, 2017, 1. ptk.
9 Jaan Kivistik, Koolifilosoofia. – Kultuurileht 11. X 1996, lk 11.
10 Samas.
11 Sova, Filosoofiatiigis pole madalat vett.
12 Bruno Latour, Me pole kunagi olnud modernsed. Tlk Anti Saar. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2014, lk 9 (tõlget on minimaalselt muudetud). | Eik Hermann | Naeruväärne koloniseerimine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel aastal avaldasid kolm Tartu ülikooli filosoofiaõppejõudu õpiku pealkirjaga "Sissejuhatus filosoofiasse". 1 Iseenesest on ettevõtmine ju kiiduväärt, kui juba õpiku sissejuhatusest ei selguks, et käsitlemisele tulevad üksnes ühe kultuuri ühe ajastu ühe filosoofiakildkonna vaated. Aasta lõpus Sirbis avaldatud Henrik Sova retsensioonist (loe: õigustusest) selgub, et filosoofiast ongi tänapäeval võimalik ainult selline õpik kirjutada. 2
Mis on pildil valesti? Vaadelgem esmalt pildi laiemat ümbrust.
Killustunud ja üleväsinud teadus
Umbes poolteist kuud tagasi küsis Martin Ehala Postimehe lehekülgedel, miks Eesti teadlased ei mässa. 3 Teadusraha on lubatud suurendamise asemel aina vähendatud, aga siinsed teadlased rügavad leplikult edasi. Miks? Vastuseid pakuti artiklis mitmeid. Ise leian, et üks olulisemaid faktoreid on siin teadlaskonna killustumine rivaalitsevateks fraktsioonideks, kes kõik peavad tulist võitlust selle pisku pärast, mille riik teadusele välja käia suvatseb. See on "jaga ja valitse" põhimõtte rakendamise õpikunäide.
Mõistagi pole teadlaste omavaheline rivaalitsemine iseloomulik üksnes Eestile. Üle saja aasta on kestnud humanitaar- ja reaalteadlaste vahel üleilmne dispuut, milles pooled esitavad omi põhjendusi, miks tuleks just nende teadusharu lugeda teaduse musternäidiseks või miks mõni muu valdkond, mis samuti teaduse nimetusele pretendeerib, tuleks üldse teaduste hulgast välja arvata. Olukorra lahendamisele ei ole kaasa aidanud teaduse aina süvenev spetsialiseerumine, nii et tihtipeale ei suuda ka ühe kitsa teadusharu sees teadlased üksteise tegemisi ja probleeme piisava rangusastmega mõista. Teadusesisene killustumine ja vastastikune nõrgestamine on andnud uut jõudu religioossetele huvigruppidele ning teadusevaenulikele maailmavaadetele.
Eesti teaduspoliitika on üleilmseid kalduvusi omakorda süvendanud. Kui sada aastat tagasi käivitas teadusdispuute ennekõike soov selgitada välja tõde (mh teaduse olemuse kohta), siis nüüd on sellele lisandunud ellujäämiskaalutlused ehk küsimus, kellele antakse raha ja kes jääb ilma. Kuna nii selle, kui palju raha teadusele üldse antakse, kui ka selle, kuidas raha teadlaskonna vahel jaotub, panevad paika ametnikud, kellel puudub võimekus teha sisulisi valikuid, siis on otsused taandatud arvnäitajate võrdlemisele. Millised teadlased on avaldanud mitu mis kategooria artiklit? Millised teaduskonnad toodavad mitu doktorikraadiga inimest aastas?
Nii on teadusmaastiku uudsust taotlev osa aegamisi teisendumas artikli- ja doktorivabrikuteks. Kuna riik on õhuke, siis on ka igasugune aruandlus ja rahataotlemine asetatud teadlaste endi õlule, nii et sisulise teaduse tegemisele jääb aina vähem aega ja vaimujaksu. Tulemuseks on pahurad, üle töötanud ja alamakstud teadlased, kellel puudub igasugune kindlus oma tuleviku suhtes. Sellistes oludes muutub küsimus sellest, kes õieti on teadlane (ehk teadusrahade õiguspärane taotleja) ja kes ei ole, iseäranis laetuks.
Leonardo da Vincile oli muusika vahetult matemaatika ja joonistamine vahetult anatoomia ning loodusteadus. Ja ometi saab ka tema juures rääkida rangusest ja täpsusest.
Kas kunstnik ja disainer on teadlased?
See on ainult asja üks külg. Tundub nii, et ametkonnad taandaksid hea meelega üldse kogu kultuuri ja sellesse kätketud teadmised teadusele. Kuidas teisiti selgitada, et näiteks kunsti- ja disainikõrgkooli rahastus sõltub samuti sellest, kui palju seal doktoreid lõpetab, nii et ka sealsed doktorandid peavad "tegema teadust"?
Mulle tundub mõte teadust tegevast kunstnikust veidike imelik. Kas see pole kunstniku võimete raiskamine? Lõppude lõpuks poleks kunstnikul või disaineril doktorikraadi vajagi, kui tal lastaks ilma selleta kõrgkoolis õpetada ning ta saaks selle eest ka võimetele vastavat tasu, mis ei sõltuks formaalsustest. Teise võimalusena võiks ta teha doktoritööna midagi, mis annab tegeliku panuse tema erialasse. Kunstniku puhul tähendaks see kunsti, disaineri puhul disaini – igal juhul mitte teaduse tegemist. Vastasel juhul on tulemuseks teaduse mõiste hägustumine ja trivialiseerimine.
Sama mündi teine pool on vabanemine teaduse võrdsustamisest teadmise kui sellisega. Teaduse kõrval luuakse ka laiemal kultuuriväljal pidevalt olulist teadmist juurde, kuigi sihtmärgid ja vahendid on teised.
Ideaaljuhul võiksid kultuurivälja eri osad üksteist toita ja ärgitada, ilma et keegi tunneks kramplikku vajadust tõestada, et tema on see ainuke ja õige kultuuriedendaja. Mõtlen sellega seoses vahel Leonardo da Vincile ja sellele, kuidas oleks tema reageerinud kisklemistele tänapäeva kultuuriväljal. Temale oli muusika vahetult matemaatika ja joonistamine vahetult anatoomia ning loodusteadus. Ja ometi saab ka tema juures rääkida rangusest ja täpsusest. Mulle näib, et nüüdisajal on säärasest piire ületavast (õigemini, piire eitavast) lähenemisest aina enam võita. Lõppude lõpuks kultuur ju ongi üks, isegi kui seda tahetakse vahel selgepiirilisteks üksusteks jaotada ning rahvuste kaupa sektsioonistada.
Ühtlasi võimaldaks see märgata, et õigupoolest on teadusel ja kunstil mitmeid ühiseid muresid. Alarahastamine ja ebakindlus tuleviku osas, nõrgenev positsioon ühiskonnas on vaid mõned neist. Samuti saab välja tuua ühise eesmärgi, milleks on seniseid teadmisi kummutava teose või teooria loomine. Igal juhul aitaks ühise laiapõhjalise liidu moodustamine nii teadlastel kui ka kunstnikel oma huve ühiskonnas laiemalt ja lihtsamalt läbi suruda.
Kriisis vaevlev filosoofia
Kuhu võiks kõige selle valguses paigutada filosoofia? Kas filosoof on pigem teadlane või pigem kunstnik või paigutub ta hoopis omaette kategooriasse? Milline on filosoofia suhe sellega, mis maailmas parajasti toimub? Kas filosoofil peaks olema ühiskonnas roll ja kui jah, siis milline? Neile küsimustele on umbes sama palju vastuseid, kui on filosoofe endid.
On olnud aegu, mil ses osas on valitsenud hoopis suurem konsensus. Kuid juba mõnda aega on filosoofia vaevelnud kriisis, mis lubab neile küsimustele anda üksnes ebakindlaid, ettevaatlikke vastuseid. Oleneb muidugi, kellelt küsida. Vastavalt temperamendile ja kohasustundele esineb filosoofide hulgas erandeid, kes mõnedes regioonides osutuvadki domineerivaks kontingendiks.
Euroopa traditsioonis annab filosoofia kriisile aluse juba seda põhistav eristus mythos 'e ja logos 'e vahel. Kujunes välja nii, et hakati eristama logos 't ehk teadmist, kus kogemustervik jaotatakse analüüsi käigus väiksemateks tükkideks, et seejärel neist tükkidest sünteesi käigus uute tervikuteni jõuda, ja mythos 't ehk müütide ja mõistulugude kaudu teadmist, kus keeldutakse tervikut tükeldamast, kuna see kätkeb midagi tuumset, ja areng saab toimuda vaid terviku enda tasandil, seda varieerides või ümber mängides.
Kõiki valdkondi, kus tegeldi logos 'ega, nimetatigi pikka aega filosoofiaks. Alles uusajal hakkasid mitmed eriteadused filosoofiast selgekujuliselt lahku lööma. Algul tegid seda loodusteadused, XIX sajandil juba psühholoogia, sotsioloogia jne. Ühel hetkel olid juba möödapääsmatuks saanud küsimused, kuhu see protsess välja võiks jõuda ja mida sellest tuleks järeldada. Ühelt poolt tekkis näriv kahtlus, et filosoofiast on saamas ajalooline igand, tühi teadus, mis jookseb eriomastest uurimisobjektidest tühjaks. Teiselt poolt hakkas see osa filosoofiast, mida ei olnud võimalik hõlpsasti teaduseks muuta, just sellest omadusest tulenevalt mõjuma paljudele religiooni või pseudoteadusena või lihtsalt elukauge ja ebaolulisena. Oli terve rida jõujooni veel, mida siinkohal ei jõua puudutada. Kõik see koos viis selleni, et filosoofia hakkas kärisema kahe vastandliku kalduvuse vahel: esimesel juhul teisendati filosoofiat aina sarnasemaks reaalteadustega ning ülejäänu kuulutati igandiks või esoteerikaks; teisel juhul aga rõhutati filosoofias jooni, mis just eristavad seda teadusest, otsides liitlasi kunstidest.
Niimoodi võib väga rohmakalt seletada XX sajandil aset leidnud lahknemist analüütiliseks ja kontinentaalseks filosoofiaks. Ei saa öelda, et midagi seeläbi lahenenud või selginenud oleks. Filosoofia tõmbleb endiselt näootsingutes, proovib hakkama saada oma vähenenud (või olematu) rolliga ühiskonnas ja sellega kaasneva prestiižikaotusega. Peaaegu ainuke filosoofi väljund ühiskonnas on hakata seda omakorda teistele õpetama, sest ülikoolides on filosoofia endiselt kohustuslike õppeainete seas, olgugi et põhjust keegi enam päriselt ei mäleta. Selgitusena pomisetakse midagi silmaringi laiendamisest ja mõtlema õppimisest, endal pilk igaks juhuks maha löödud või, vastupidi, läbitungiv, hääletoon entusiastlikult enesekindel ja rõhutatud, et peale küsija ka iseennast selles veenda.
Seetõttu on ka vaidlused küsimuse üle, mis siis ikkagi on filosoofia ja kes on õige filosoof, läinud iseäranis teravaks. Alam- või keskastme ametnik, kuna temast enamasti oleneb vähe, võib klammerduda iseäranis jõuliselt selle vähese voli külge, mis talle on usaldatud, mängides tema poole pöördujatega oma mõttetuid võimumänge. Samamoodi teevad ka filosoofid, vaieldes omavahel seda emotsionaalsemalt, mida vähem neist midagi päriselt oleneb.
Neljakordne koloniseerimine
Relevantsuse kaotamise hirmu taustal on üdini inimlik ümberorienteerumise asemel oma senist tegevust veelgi maanilisemalt jätkata, unustades küsida, mis see üldse on, mida ma teen, ja kas see ikka on kõige õigem asi, mida teha. Samuti on lihtne hakata eriti kiivalt oma erialast suunitlust kaitsma, ajada see segamini oma identiteediga, ning identiteedi kaitsmise tähe all teisi rünnata. Ja veel kõige lihtsam on sulgeda silmad võimaluse ees, et seda sorti ründavast ja pealesuruvast – koloniseerivast – mudelist on su erialal peaaegu algusest peale lähtutudki.
Võib vaielda, kas asjaolu, et euroopalik mõtlemine on levinud üle maakera, on Euroopa vallutuste kõrvalnähtus või on vallutuslikkus ja ekspansiivsus juba Euroopa mõtlemises endas sees. 4 Igal juhul võib õigustatult küsida, kas saab mõne tsivilisatsiooni (ajutisest) edukusest järeldada ka selle tsivilisatsiooni pärimuspagasi ülimuslikkust ja mõne teise tsivilisatsiooni ebaedust jõuda vastava pärimuspagasi alamuslikkuseni. On ju mitmed mõtlejad säärase seose kahtluse alla seadnud, näiteks selgitades, et Euroopa ülimuslikkus on tulnud hoopis asjaolude kokkusattumisest, kontekstioludest, mis on sattumisi nad edukaks voolinud, 5 või viirustest, mida nad oma kehaga kaasas kandsid. 6
Selle valguses saab filosoofia puhul rääkida neljakordsest koloniseerimisest. Esimene, süütuimana tunduv, on kujutlemise hõivamine mõtlemise poolt. Jaan Kaplinski kirjutab: "Ma ei ole kunagi hästi aru saanud, mis tähendab "mõtlemine", mis vahe on "kujutlemisel" ja "mõtlemisel". Ma ei ole kunagi märganud oma mõtlemist, ei ole leidnud end mõtlevat. Kujutlevat küll. Elan piltide ja märkide voolus, sorin ja otsin nende hulgast õigeid." 7 Ometi me kujutlemisest eriti rääkida ei taha, kui soovime olla tõsiselt võetud. Ja kui tahame mõnele tegevusalale väärtuslikkust lisada, aitab sellele kaasa, kui tõestame, et see tegevus on ka teatav mõtlemine: näiteks visuaalne, kehaline, ruumiline mõtlemine.
Teiseks, mõtlemise koloniseerimine filosoofia poolt. Filosoofia asemel tuleks siin ehk rääkida üldisemalt abstraktsest sümboolsest mõtlemisest. Isegi kui kujundid, keha, kontekst, lugu mingil kujul mõtlemist kannavad, siis "puhtaim" mõtlemine on abstraktne mõtlemine. Ja puhas on hea.
Kolmandaks saab rääkida filosoofia koloniseerimisest Euroopa filosoofia poolt. Ettekujutus, nagu muudes tsivilisatsioonides ei oleks olnud filosoofiat (või selle vastet), sobib oma üleolevas versioonis XIX sajandisse ja mõõdukamas versioonis XX sajandisse. Ajalooteaduses räägitakse juba ammu maailmast kui tükkideks jagamatust võrgustikust ega leita võimalustki teha nägu, nagu saaks Euroopa ajalugu käsitleda väljaspool sündmusi Lähis- või Kaug-Idas või kaugemalgi. Kunsti- ja disainiajalugu liigub jõudsalt käsitluste poole, kus maakera eri piirkondades juhtunu on ühtmoodi kaetud. Filosoofias aga on endastmõistetav, et filosoofia tähendab Euroopa filosoofiat. 8 Euroopa filosoofia ajalugu käsitledes – kui seda ajalugu üldse tähtsaks peetakse – tehakse endiselt nägu, nagu juhtunuks ajalugu ainult Euroopas: näiteks räägitakse üleüldiselt pimedast varakeskajast, eirates asjaolu, et islamimaailmas ja mujalgi oli sama ajastu kõike muud kui pime.
Neljas, hiljutisim hõivamiskatse: Euroopa filosoofia koloniseerimine analüütilise filosoofia poolt. Jaan Kivistik kirjutas Eestiga seoses juba 1996. aastal, kuidas "oma toonases sektantlikkuses kindlalt piiritletava loogilise positivismi [teisisõnu, analüütilise filosoofia esialgse vormi] kolmveerandsajalise ekspansiooni [ sic! ] tulemus" on see, et "analüütikud on filosoofilise maailma vallutanud [ sic! ] samal viisil kui aristoteelikud XIII sajandil kristliku filosofeerimise ruumi". 9 Kuna vallutus olevat eriti märgatav ülikoolide filosoofiaosakondades, nimetabki Kivistik analüütilist filosoofiat uueks skolastikaks ehk koolifilosoofiaks ning toob ainsa alternatiivina välja mõne esoteerilise süsteemi loomise. 10
Kui Kivistik on oma käsitluses ambivalentne ja kohati märgatavalt sarkastiline, siis 2018. aasta lõpul sama käsitlust kajana korranud Henrik Sova tundub olevat täiesti tõsine. 11 Kirjutades uuest ülikoolidele suunatud filosoofiaõpikust, mille autorid peavad koolifilosoofia jõupositsiooni sedavõrd ilmseks, et ei pea enam isegi vajalikuks täpsustada, millise filosoofia õpikuga on tegu, kasutab Sova selliseid sõnu nagu "kinnistamine", "kehtestamine", "juurutamine", pööramata tähelepanu asjaolule, et tegu on kolonisaatori kõnepruugiga. Sõnakasutus ise on muidugi täpne: jõupositsioon on saavutatud, see vajab nüüd vaid fikseerimist ja kivisse raiumist, jõustades uue sõnavara kui ainuvõimaliku ja marginaliseerides alternatiivid. Ilmselt polegi selleks paremat vahendit kui üks süütu õpik.
Filosoofiate pimetähnid
Millega ikkagi äsja kirjeldatut selgitada? Kuidas on võimalik, et pärast XX sajandil toimunut on siiani filosoofe, kes ei oska ühe mõtlemisviisi ainuvõimalikuks pidamises midagi kahtlast näha? Kas pealesunnitud ja moonutatud marksismi lugu Eestis on nüüdseks juba piisavalt ununenud ning saame minna uuele ringile? Ja kuidas on võimalik, et XXI sajandil on filosoof nii muretult progressiusku? Kas mälujälg üle 70 aasta tagustest koonduslaagritest ning Hiroshima ja Nagasaki tuumapommidest on kultuuris kustumas?
Oskan seda kõike selgitada vaid asjaoluga, et teatav osa analüütilisest filosoofiast väldib meelega ja uhkusega igasugust poliitilisust. Reaalteadlased, kellest siin snitti võetakse, on vähemalt XX sajandi teise pooleni (ja kohati tänini) otsinud ruumist ja ajast sõltumatuid seaduspärasid. Seejuures on läbiv metodoloogiline võte dekontekstualiseerimine, fakti vabastamine ajast ja ruumist, kus see esineb, et esile tuleks universaalne seaduspära. On ilmne, et nii saavutatud tõde ei hooli ajaloost, sest peab kehtima igas kohas ja ajas. Sama ilmne on, et see tõde ei hooli ka võimuküsimusest, ei pea olema tundlik küsimuses, mis positsioonilt keegi räägib ning kas see, mida ta ütleb, on olukorra huvitu kirjeldus või hoopis selle olukorra mõjutamine või jõuline kehtestamine. Viimati mainitud asjade suhtes on nii kontinentaalne filosoofia kui ka humanitaarteadused, kus paljuski tegeldakse just (re)kontekstualiseerimisega, ennast möödunud sajandi valguses iseäranis tundlikuks harjutanud. Kui säärane tundlikkus puudub, ei saagi vallutaja kõneviis eriti imelik tunduda. Pealegi on ju mõnus niimoodi rääkida: jõutunne, isegi kui see on illusoorne, kahtlemata kasvab.
Aga kas see jõutunne on ikka illusoorne? Ehk on kõik õigustatud, valguse vägi võitnud pimeduse jne? Mina ei ole nii kindel, kui mõistlik on XXI sajandil sellest teadmismudelist kinni hoida. Olen kaugel sellest, et reaalteadustes loodavaid teadmisi küsimuse alla seada või padurelatiivseks pidada, küll aga leian, et nüüdisajal on ka reaalteaduse tegemine möödapääsmatult politiseeritud.
Isegi inimtekkelise kliimasoojenemise üsna puhtakujuliselt loodusteaduslik fakt on otsemaid poliitiline.
Hea näite kompleksreaalsusest, kus nüüdisajal elame, pakub Bruno Latour raamatus "Me pole kunagi olnud modernsed": "Loen oma päevalehe neljandalt küljelt, et Antarktika kohal tehtavate mõõtmiste tulemused pole sel aastal head: auk osoonikihis suureneb ohtlikult. Edasi lugedes jõuan kõrgatmosfäärikeemikute kaudu Atochemi ja Monsanto peadirektoriteni, kelle ettevõtted teisendavad oma tootmisliine, et vahetada välja süütud klorofluorosüsinikud, mida süüdistatakse kuritegudes ökosfääri vastu. Mõne lõigu pärast sekkuvad arutelusse keemia, külmutuskappide, aerosoolide ja väärisgaaside üle suurte tööstusriikide juhid. Artikli lõpus aga võtavad sõna meteoroloogid, kes enam keemikutega ei nõustu ja räägivad hoopis kliima tsüklilisest kõikumisest. Ühtäkki ei tea töösturid enam, mida teha. Kõhklevad ka riigipead. Kas tuleks oodata? Või on juba liiga hilja? Veel tagapool lisavad mõttevahetusse oma skepsisenoodi kolmanda maailma riigid ja ökoloogid, rääkides rahvusvahelistest lepingutest, tulevaste põlvede õigustest, moratoorumitest ja õigusest arengule." 12 Ühes ja samas artiklis on koos keemilised ja poliitilised reaktsioonid, teadlased, vabrikud, taevas, kohalikud valimised ja juhatuste koosolekud. See lõik pärineb aastast 1991; nüüdseks on reaalsus veelgi keerustunum.
Milline on mõistete tööriistakast, mille filosoofia sellise reaalsuse analüüsiks välja pakub? Kas selleks tõesti piisab tähelepanekutest stiilis "Lause "Roos on punane" on tõene siis, kui roos on punane"?
Teadmisviisid, mida nüüdisajal edendatakse, eraldiseisvalt oma isepärasest pigist välja murda ei saa. On ülioluline, et kontinentaalne filosoofia ja humanitaarteadused uuendaksid ennast jõuliselt, võttes arvesse suuri murranguid reaalteadustes ja bioloogias. Samuti on reaalteadustel, nagu ka analüütilisel filosoofial kõvasti võita tundlikkusest poliitiliste mängude suhtes, milles paratamatult osaletakse, ning sõnavarade suhtes, mis nende mängudega kaasnevad. Niisamuti on vähemalt analüütilisel filosoofial võita teadlikkusest ajaloo ja muude tsivilisatsioonide filosoofiatraditsioonide osas, et mitte teatada hõisates avastustest, mis osutuvad ammu unustatud triviaalsuseks. Teisisõnu, oleks vaja uusi Leonardo da Vincisid.
Just neil põhjustel ei oska ma ei uut filosoofiaõpikut sirvides ega ka Henrik Sova kiidulaulu lugedes teha muud kui õlgu kehitada. Sova ütleb, et alternatiivsed mõttetraditsioonid on esoteerilised ja nende harrastajad on pimeusksed jüngrid, unustades, et teaduse ajalugu on täis isakujusid ja nende jüngreid, ilma et see tingimata ütleks midagi nende tehtud töö väärtuslikkuse kohta. Sova ütleb, et ainult analüütilised filosoofid suudavad omavahel ja teiste teadlastega koostööd teha, unustades, et sama teevad kohati edukamaltki kontinentaalsed filosoofid. Sova ütleb, et ainult analüütilise filosoofia kohta saab kirjutada õpiku, eirates fakti, et kontinentaalse filosoofia kohta on kirjutatud kümneid, kui mitte sadu õpikuid.
Milleks need naeruväärsed mängud? Milleks üritada hõivata territooriumi, mida keegi niikuinii eriti ei väärtusta? Võita on sellest vähe, kaotada aga päris palju. Näiteks väärtuslikku aega, mis võiks kuluda millelegi kasulikumale, näiteks mõistevara leiutamisele, mis aitaks ligi pääseda nüüdisaja põletavate probleemide sõlmpunktidele. Ja väärtuslikku jõudu, mida võiks pakkuda kultuuriedendajate ühisrinne. Peaaegu märkamatult on ju nii teadusele kui ka laiemalt kultuurile ja kultuursusele sugenenud võimsad ühisvaenlased, kes praegust killustumist ja väiklasi mänge nähes ainult rahulolevalt käsi hõõruvad.
1 Bruno Mölder, Roomet Jakapi, Marek Volt, Sissejuhatus filosoofiasse. Õpik kõrgkoolidele. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018.
2 Henrik Sova, Filosoofiatiigis pole madalat vett. – Sirp 21. XII 2018.
3 Martin Ehala, Miks teadlased ei mässa? – Postimees 27. XI 2018.
4 Vt nt John McCumber, Metaphysics and Oppression. Indiana University Press, 1999 ja Christopher P. Long, Ethics of ontology: Rethinking an Aristotelean Legacy. State University of New York Press, 2004.
5 Vt nt Jared Diamond, Guns, Germs, and Steel: The Fates of Human Societies. W. W. Norton, 1997.
6 Vt nt William H. Mcneill, Plagues and Peoples. Anchor, 1967.
7 Jaan Kaplinski, 621. – Paralleele ja parallelisme. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 194.
8 Vt Bryan W. Van Norden, Taking Back Philosophy: A Multicultural Manifesto. Columbia University Press, 2017, 1. ptk.
9 Jaan Kivistik, Koolifilosoofia. – Kultuurileht 11. X 1996, lk 11.
10 Samas.
11 Sova, Filosoofiatiigis pole madalat vett.
12 Bruno Latour, Me pole kunagi olnud modernsed. Tlk Anti Saar. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2014, lk 9 (tõlget on minimaalselt muudetud).
### Response:
Eik Hermann | Naeruväärne koloniseerimine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kümmekond aastat hiljem läks Poisike raadiosse tööle ja tema jaoks oli kosmos, kui ta saadeti Lillehammeri olümpialt saabuvaid sportlasi intervjueerima.
1995 sai Poisike raadios kommenteerida Thunder Bay MM-i.
1998 vaatas Poisike juba Nagano olümpial kohapeal, kuidas rajus plögailmas tema kaasmaalased esikümnesse sõidavad. Poisikesel tekkis tunne, et... see ei ole ju võimalik, et tema, Poisike, saab midagi sellist näha.
Aga sai veel enamatki. 2002 nägi Poisike Salt Lake Citys, kuidas temast palju rohkem näinud kolleegil murdub hääl ja veereb pisar, kui kaks Eesti meest pjedestaalile tõusid. Poisike tegi kangelastega intervjuusid, vaatas kõrvalt Suurt Treenerit ja meenutas, kuidas ta 20 aastat tagasi telekast suusatamist vaatas.
Poisike oli õnnelik ja ta ei osanud üldse enam midagi rohkemat elult soovida.
2006. aasta kuld oli Poisikese jaoks juba enesestmõistetav asjade jätk, Libereci kuld kolm aastat hiljem samuti. Poisike uskus, et see ongi normaalsus ja nii jääbki. Ta vaatas suusastaadionil medalijärgset õhinat ja ei suutnud uskuda, et 1982. aastal alanud reis on teda sellisesse punkti viinud.
Poisike tundis end ise ka tegijana, helistas aeg-ajalt Suurele Treenerile, kes, nagu Poisikesele tundus, kohtles teda tuntava respektiga ja poetas isegi vahel tunnustava sõna.
2011 vaatas Poisike, kuidas Suur Meister ja Suur Treener istuvad koos laua taga ja räägivad, et nemad ei tea midagi.
Sel nädalal kukkus Poisikese maailm lõplikult kokku. Ta ei suuda ainult aru saada, kas teda peteti juba 1982. aastal, kui ta telekast Oslo MM-i vaatas ja endale eluks teeotsa leidis. | Tarmo Tiisler: Petetud Poisike | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kümmekond aastat hiljem läks Poisike raadiosse tööle ja tema jaoks oli kosmos, kui ta saadeti Lillehammeri olümpialt saabuvaid sportlasi intervjueerima.
1995 sai Poisike raadios kommenteerida Thunder Bay MM-i.
1998 vaatas Poisike juba Nagano olümpial kohapeal, kuidas rajus plögailmas tema kaasmaalased esikümnesse sõidavad. Poisikesel tekkis tunne, et... see ei ole ju võimalik, et tema, Poisike, saab midagi sellist näha.
Aga sai veel enamatki. 2002 nägi Poisike Salt Lake Citys, kuidas temast palju rohkem näinud kolleegil murdub hääl ja veereb pisar, kui kaks Eesti meest pjedestaalile tõusid. Poisike tegi kangelastega intervjuusid, vaatas kõrvalt Suurt Treenerit ja meenutas, kuidas ta 20 aastat tagasi telekast suusatamist vaatas.
Poisike oli õnnelik ja ta ei osanud üldse enam midagi rohkemat elult soovida.
2006. aasta kuld oli Poisikese jaoks juba enesestmõistetav asjade jätk, Libereci kuld kolm aastat hiljem samuti. Poisike uskus, et see ongi normaalsus ja nii jääbki. Ta vaatas suusastaadionil medalijärgset õhinat ja ei suutnud uskuda, et 1982. aastal alanud reis on teda sellisesse punkti viinud.
Poisike tundis end ise ka tegijana, helistas aeg-ajalt Suurele Treenerile, kes, nagu Poisikesele tundus, kohtles teda tuntava respektiga ja poetas isegi vahel tunnustava sõna.
2011 vaatas Poisike, kuidas Suur Meister ja Suur Treener istuvad koos laua taga ja räägivad, et nemad ei tea midagi.
Sel nädalal kukkus Poisikese maailm lõplikult kokku. Ta ei suuda ainult aru saada, kas teda peteti juba 1982. aastal, kui ta telekast Oslo MM-i vaatas ja endale eluks teeotsa leidis.
### Response:
Tarmo Tiisler: Petetud Poisike |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 23-aastane austraallane nägi eelnevates ringides ränka vaeva, kui lõi 16 hulgas konkurentsist esimese asetusega Rafael Nadali 3:6, 7:6 (7:2), 7:6 (8:6), seejärel veerandfinaalis šveitslase Stanislas Wawrinka 7:5, 6:7 (3:7), 6:4 ja poolfinaalis ameeriklase John Isneri 7:5, 5:7, 7:6 (9:7).
Tegemist oli Kyrgiose jaoks karjääri teise ATP 500 turniirivõiduga. Viimati triumfeeris ta sellise tasemega võistlusel 2016. aasta oktoobris Tokyos Jaapani lahtisi võites.
Naiste seas jõudis oma elu esimese WTA turniirivõiduni paigutuseta hiinlanna Wang Yafan, kes oli finaalis üle ameeriklannast Sofia Keninist 2:6, 6:3, 7:5. | Nick Kyrgios kordas karjääri parimat saavutust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23-aastane austraallane nägi eelnevates ringides ränka vaeva, kui lõi 16 hulgas konkurentsist esimese asetusega Rafael Nadali 3:6, 7:6 (7:2), 7:6 (8:6), seejärel veerandfinaalis šveitslase Stanislas Wawrinka 7:5, 6:7 (3:7), 6:4 ja poolfinaalis ameeriklase John Isneri 7:5, 5:7, 7:6 (9:7).
Tegemist oli Kyrgiose jaoks karjääri teise ATP 500 turniirivõiduga. Viimati triumfeeris ta sellise tasemega võistlusel 2016. aasta oktoobris Tokyos Jaapani lahtisi võites.
Naiste seas jõudis oma elu esimese WTA turniirivõiduni paigutuseta hiinlanna Wang Yafan, kes oli finaalis üle ameeriklannast Sofia Keninist 2:6, 6:3, 7:5.
### Response:
Nick Kyrgios kordas karjääri parimat saavutust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täispikk album "Riffarrica" on endise Duo Malva & Priks jõulisem ja tempokam loominguline järg, mis tegijate endi sõnul annab ka ruumi helimaalingutele ja fantaasiale.
Riffarrica liikmete Kulno Malva ja Kristjan Priksi kõrval andsid uuele albumile oma näo helikujundaja Silver Lepaste (Clockwork Stuudio, Tartu), masterdaja Minerva Pappi (Waudio Mastering, Helsingi) ja visuaalkunstnik Maris Savik (Rockphoto Studio, Tartu).
Riffarrica esitleb oma värsket albumit 9. märtsil Viljandi Pärimusmuusika Aidas ja 15. märtsil Mooste mõisa Folgikojas, astudes erikülalisena üles Metsatöllu plaadiesitluskontsertidel. | Riffarrica annab naistepäeval debüütplaadi välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täispikk album "Riffarrica" on endise Duo Malva & Priks jõulisem ja tempokam loominguline järg, mis tegijate endi sõnul annab ka ruumi helimaalingutele ja fantaasiale.
Riffarrica liikmete Kulno Malva ja Kristjan Priksi kõrval andsid uuele albumile oma näo helikujundaja Silver Lepaste (Clockwork Stuudio, Tartu), masterdaja Minerva Pappi (Waudio Mastering, Helsingi) ja visuaalkunstnik Maris Savik (Rockphoto Studio, Tartu).
Riffarrica esitleb oma värsket albumit 9. märtsil Viljandi Pärimusmuusika Aidas ja 15. märtsil Mooste mõisa Folgikojas, astudes erikülalisena üles Metsatöllu plaadiesitluskontsertidel.
### Response:
Riffarrica annab naistepäeval debüütplaadi välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üheksa sekundi kaugusel järgnes talle 17-liikmeline grupp, mille eesotsas jõudsid esikolmikusse ka kohalikud rattur Greg van Avermaet (CCC) ja Tim Wellens (Lotto Soudal).
33-aastane Štybar kuulus viiemehelisse jooksikutegruppi, kes suutis lõputõusudel kasvatada edu järgnevate ees enam kui poolele minutile.
Kolm kilomeetrit enne finišit ründas Wellens ja van Avermaet tõttas talle järele. Niipea kui üks belglane oli teise kinni püüdnud, ründas tšehh.
Van Avermaet lootis abi Aleksei Lutsenkolt (Astana) ja Dylan Teunsilt (Bahrain-Merida), mida aga kohe ei tulnud ja nii sai Štybar võiduks vajaliku edu sisse.
"Mul oli kogu päeva hea tunne, aga muidugi iial ei või teada," sõnas Štybar. "See oli väga tugev jooksikute seltskond, aga mul olid meeskonnakaaslased tagumises grupis ja võisin sellest tulu lõigata." | VIDEO | Edukalt rünnanud Štybar võitis World Touri ühepäevasõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üheksa sekundi kaugusel järgnes talle 17-liikmeline grupp, mille eesotsas jõudsid esikolmikusse ka kohalikud rattur Greg van Avermaet (CCC) ja Tim Wellens (Lotto Soudal).
33-aastane Štybar kuulus viiemehelisse jooksikutegruppi, kes suutis lõputõusudel kasvatada edu järgnevate ees enam kui poolele minutile.
Kolm kilomeetrit enne finišit ründas Wellens ja van Avermaet tõttas talle järele. Niipea kui üks belglane oli teise kinni püüdnud, ründas tšehh.
Van Avermaet lootis abi Aleksei Lutsenkolt (Astana) ja Dylan Teunsilt (Bahrain-Merida), mida aga kohe ei tulnud ja nii sai Štybar võiduks vajaliku edu sisse.
"Mul oli kogu päeva hea tunne, aga muidugi iial ei või teada," sõnas Štybar. "See oli väga tugev jooksikute seltskond, aga mul olid meeskonnakaaslased tagumises grupis ja võisin sellest tulu lõigata."
### Response:
VIDEO | Edukalt rünnanud Štybar võitis World Touri ühepäevasõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Punkte kaotas aga Tottenham Hotspur, kes tegi kodus 1:1 viigi Põhja-Londoni rivaali Arsenaliga. Aaron Ramsey viis külalised 16. minutil juhtima, aga Harry Kane viigistas 74. minutil penaltist. Arsenalil oli šanss matš võita, aga Pierre-Emerick Aubameyangi üleminutite penalti ei tabanud.
Raske võidu teenis Manchester United. Kodus oldi vastasest üle 3:2 (53. Andreas Pereira, 59., 89. Romelu Lukaku - 26. Yann Valery, 75. James Ward-Prowse). Ka siin eksiti üleminutitel penaltil: Unitedi mängija Paul Pogba löögi tõrjus väravavaht Angus Gunn.
Tulemused: Tottenham - Arsenal 1:1, Wolverhampton - Cardiff 2:0, Manchester United - Southampton 3:2, Burnley - Crystal Palace 1:3, Brighton - Huddersfield 1:0, Bournemouth - Manchester City 0:1, West Ham - Newcastle 2:0.
Täna kohtuvad Watford - Leicester, Fulham - Chelsea ja Everton - Liverpool.
Tabeliseis: 1. Manchester City 71 punkti (29 mängust), 2. Liverpool 69 (28), 3. Tottenham 61 (29), 4. Manchester United 58 (29), 5. Arsenal 57 (29), 6. Chelsea 53 (27), 7. Wolverhampton 43 (29), 8. Watford 40 (28). | Man City kerkis taas liidrikohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Punkte kaotas aga Tottenham Hotspur, kes tegi kodus 1:1 viigi Põhja-Londoni rivaali Arsenaliga. Aaron Ramsey viis külalised 16. minutil juhtima, aga Harry Kane viigistas 74. minutil penaltist. Arsenalil oli šanss matš võita, aga Pierre-Emerick Aubameyangi üleminutite penalti ei tabanud.
Raske võidu teenis Manchester United. Kodus oldi vastasest üle 3:2 (53. Andreas Pereira, 59., 89. Romelu Lukaku - 26. Yann Valery, 75. James Ward-Prowse). Ka siin eksiti üleminutitel penaltil: Unitedi mängija Paul Pogba löögi tõrjus väravavaht Angus Gunn.
Tulemused: Tottenham - Arsenal 1:1, Wolverhampton - Cardiff 2:0, Manchester United - Southampton 3:2, Burnley - Crystal Palace 1:3, Brighton - Huddersfield 1:0, Bournemouth - Manchester City 0:1, West Ham - Newcastle 2:0.
Täna kohtuvad Watford - Leicester, Fulham - Chelsea ja Everton - Liverpool.
Tabeliseis: 1. Manchester City 71 punkti (29 mängust), 2. Liverpool 69 (28), 3. Tottenham 61 (29), 4. Manchester United 58 (29), 5. Arsenal 57 (29), 6. Chelsea 53 (27), 7. Wolverhampton 43 (29), 8. Watford 40 (28).
### Response:
Man City kerkis taas liidrikohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nad tulid, et jääda. Massiparteide ehitamise hoogtöö aastatel sajandi alguses noortekogudes läikima löödud aktivistid on tänaseks keskmiselt 40aastased, Eesti poliitikaelus alalise koha sisse võtnud ega kavatse oma platsi seal kellelegi loovutada. Nad ei oska ega taha muud teha kui ainult olla avaliku võimu ja rahva juhid ning nad on, nagu olid kunagi kangelaspioneerid, alati valmis. Valmis end jäägitult pühendama oma ametipositsioonide taastootmisele, kui tahes palju pastakaid ja teekotikesi see ka maksma ei läheks. Rahu ja stabiilsuse ajajärgul Euroopas on nad riigile enam-vähem ohutud, sest ideid neil ei ole (kui mõnel oleks, pidanuks see ju 20 aasta jooksul kuidagi avalikuks tulema), ei ole ka otsustusjulgust ja -tahet. Kuidas saakski olla? Ajal, mil nende eakaaslased õppisid ja eksisid, harjutasid end otsustama ja vastutama, oli noorparteilaste ülesandeks ainult oma tolle aja ülematele ja eeskujudele suhu vahtida, teha, mis kästakse, ja korrata järele, mida juhid ette ütlesid.
Eesti parteiline mikrokosmos on võtnud – ja midagi pole parata, seda osaliselt ka valijate tahtel – väga kindla kuju. Selle tuumas pesitsevad juba nimetatud "elukutselised" parteilased, kes sarnanevad üha enam nende sonide ja papaahadega punaste raukadega, kes Eesti okupatsiooniaastail üle ilma vaatamiseks Moskvas Lenini mausoleumi müürile rivistati. Ajaloos nimetatakse N Liidu hallide ja ideetute juhtide ajajärku stagnatsiooniks. Samalaadne, ainult mitmeparteiline stagnatsioon on nüüd meie õuel koha sisse võtnud, tsementeerinud end mängureeglitega, mis välistavad peaaegu kindlalt igasugused vapustused ja paadikõigutamise. See tuum on nagu igilõõmav päike, mis peab meie elu valgustama ja piiritut tänutunnet tekitama veel aastakümneid. Päris sünge väljavaade igaühele, kes nõukogude stagnatsiooni omal nahal kogenud.
Tuuma tugevuse tekke kaassüüdlased on selle ümber asteroidivööna alaliselt või vahetustega tiirlevad seltskonnad. Tuumale lähedasema ringi moodustavad isikud, kes on tuumikuga vastastikku kasuliku, kuid moraalitu tehingu teinud. Partei tuum garanteerib neile turvalise positsiooni valimisnimekirjas, millega ikka uuesti riigikogus reameheks saadakse. Vastutasuks aga tõotavad need reamehed, et ei tüki kunagi tuuma sisse, püsivad viisakalt hääli tuues neile määratud kohtadel, saavad nautida kõrget sotsiaalset staatust ja sellega kaasnevat heaolu, millest tükike tuleb mõistagi loovutada parteikassasse. Sellise tüübi musterkujud on Enn Eesmaa või Heimar Lenk Keskerakonnas või näiteks erukindralid ja eruõpetlased mõnes muus vanemas parteis.
Kolmas, vahetuva koosseisuga ring aga rajaneb topeltpettusel. Sinna värvatakse armastatud näitlejaid ja meelelahutajaid, legendaarseid ajakirjanikke ja sportlasi. Neile lubavad tuumparteilased osalemise ja häälte kogumise eest maad ja ilmad kokku, nagu aga kinnitab praktika, ei osale nad tegeliku võimuga seotud positsioonide jagamisel eales. Rahva lemmikuid kaasates petetakse ka valija lähenevaid muutusi uskuma, kuigi neid ei tule kunagi. Mõni, näiteks Gerd Kanter, taipas mängu sisu ära ja keeldus osalemisest, aga ideetuid parteiaparaadi töötajaid häältega ja oma populaarsusega toetavaid lihtsameelseid on tänavugi kandidaatide seas ridamisi.
Ma ei kaeble siin niisama ega netikommentaariumile ja öisele ühismeediale tuginedes. Elu on mulle pakkunud tuumparteilastega valgustavaid kohtumisi, mille detailid on kõnekad ja paljastavad. Mõne aasta eest kutsuti mind Eesti juristide peakoosolekule kõnelema erakonnaseaduse näitel õigusloome puudujääkidest. Kui oma jutu olin lõpetanud, võttis toonane justiitsminister Kristen Michal mu kriitika kokku sõnadega: "See on väga hea seadus. Ma ise lükkasin selle riigikogust läbi!" Kui paljastav võimetus minimaalsekski enesekriitikaks!
Kui Tartus Eesti Rahva Muuseumi uut maja ehitati, käis ehitusobjektil kiirvisiidil (sest tal oli Tartu päevaks planeeritud "võtta kaheksa objekti") ka peaminister Taavi Rõivas. Kogu aja, mil direktor Tõnis Lukas püüdis peaministrile rahvusliku suurtöö hetkeseisu ja probleeme selgitada, vaevles peaminister varjamatu igavuse ja huvipuuduse käes. Kuni jõuti katusetasandile. Seal elavnes peaminister hetkega, haaras mobiiltelefoni ning, hüüdes "Siit saab väga laheda kraanaga selfie!", jäädvustas end ajalukku. Milline kultuuritaju ja riigimehelikkus!
Aasta eest külastas Keskerakonna esimees Jüri Ratas koos kaaslastega üht üliõpilaskonventi, kus kohtumine rahvaga kulges tudengite kohta üllatavalt leebes meeleolus. Sündmuse kõige lõpuks esitasin ka mina ühe küsimuse – ja nimelt: "Keskerakonna liikmete nimekirjast paistab, et kuni 25aastaste seas on 75% ja kuni 30aastaste seas 66% venekeelseid noori. Millal teie arvates erakond seetõttu omavahel venekeelsele asjaajamisele üle läheb?" Ebameeldiv, ent siiski lihtne küsimus. Peaminister kukkus selle peale aga täiesti näost ära, higistas, punetas ja kokutas kümmekond sekundit, kuni pigistas vastuseks mitte-vastuse: "Miks on maailmas nii palju vihkamist?" Võib vaid kujutleda, kui hätta jääb selline riigimees tõsiselt raskete küsimuste ees.
Isamaa strateeg Urmas Reinsalu on aga hoopis omast klassist. Tema sõnamurdmiste ja täitmata lubaduste nimekiri on varsti "Kalevipoja" mõõtu teos. Minister Mailis Reps, Reinsalu kolleeg valitsuses, võttis tema olemuse nädala eest kokku sõnadega: "Härra Reinsalu juures ei tule mitte midagi üllatavat." See tähendab, et kui Reinsalu midagi resoluutselt lubab, võib kindel olla, et ta seda ei tee. Ja kui ta lubab midagi mitte teha, võib kindla peale juba paar tundi hiljem oodata jõulist pressiavaldust just ses asjas.
Kuna tuum peab jääma ning selle jäävuse tagamiseks on riigiehituse seadused hästi välja timmitud, pole ka imeks panna, et märkimisväärne osa kodanikkonnast erilist usku riigikorralduse demokraatlikkusse ei ilmuta ega pea ka seetõttu vajalikuks osaleda stagneerunud võimutegelasi taastootvatel valimistel. Eesti ametnikud ja nende akadeemilised nõustajad on teinud erakordseid jõupingutusi valimisaktiivsuse säilitamiseks, luues aina uusi ja uusi hääletamisvõimalusi. Sellega on suudetud hoida riigikogu valimistel osalejate suhtarv pisut kõrgemal kui 60%. Kolmapäevaõhtuse seisuga, kui e-hääletamine on lõppenud, võib ennustada, et enamat ei suudeta seegi kord. E-häälte hulk liigub endiselt aastatega kujunenud tõusujoonel, aga nagu nelja ja kaheksa aasta eest, sööb e-häälte kasvu ära langus valimispäeval hääletajate hulgas. Võib ennustada, et sel pühapäeval näeme Eesti demokraatia ajaloo kõige tühjemaid valimisjaoskondi.
Riigi sünnipäevakõnes eksitas president Kaljulaid publikut mõttekäiguga: "Kuigi vahel tundub, et poliitikud sugugi nii häid mõtteid ei mõtle, tuleb siiski igaühel üles leida need, kes kõige enam meie ootustele vastavad. Kui hääl jääb üldse andmata, siis pole teie unistusi kohe kindlasti meie järgmise valitsuse koalitsioonileppes." Kohatu surve valijale, kelle iga otsus, sh otsus mitte hääletada on võrdselt õige. Kui osalusprotsent jääb nelja aasta tagusest väiksemaks, ei pea peeglisse vaatama ja ennast süüdistama mitte kodanikkond, vaid ikka poliitiline klass ja eriti selle mõttetühi tuum. Aga ta ei vaata, sest teab, et on õigel teel, ainult et valitsemiseks on millegipärast antud vale rahvas.
Artikkel ilmus 1. märtsi Sirbis. | Kaarel Tarand. Noored stagnandid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nad tulid, et jääda. Massiparteide ehitamise hoogtöö aastatel sajandi alguses noortekogudes läikima löödud aktivistid on tänaseks keskmiselt 40aastased, Eesti poliitikaelus alalise koha sisse võtnud ega kavatse oma platsi seal kellelegi loovutada. Nad ei oska ega taha muud teha kui ainult olla avaliku võimu ja rahva juhid ning nad on, nagu olid kunagi kangelaspioneerid, alati valmis. Valmis end jäägitult pühendama oma ametipositsioonide taastootmisele, kui tahes palju pastakaid ja teekotikesi see ka maksma ei läheks. Rahu ja stabiilsuse ajajärgul Euroopas on nad riigile enam-vähem ohutud, sest ideid neil ei ole (kui mõnel oleks, pidanuks see ju 20 aasta jooksul kuidagi avalikuks tulema), ei ole ka otsustusjulgust ja -tahet. Kuidas saakski olla? Ajal, mil nende eakaaslased õppisid ja eksisid, harjutasid end otsustama ja vastutama, oli noorparteilaste ülesandeks ainult oma tolle aja ülematele ja eeskujudele suhu vahtida, teha, mis kästakse, ja korrata järele, mida juhid ette ütlesid.
Eesti parteiline mikrokosmos on võtnud – ja midagi pole parata, seda osaliselt ka valijate tahtel – väga kindla kuju. Selle tuumas pesitsevad juba nimetatud "elukutselised" parteilased, kes sarnanevad üha enam nende sonide ja papaahadega punaste raukadega, kes Eesti okupatsiooniaastail üle ilma vaatamiseks Moskvas Lenini mausoleumi müürile rivistati. Ajaloos nimetatakse N Liidu hallide ja ideetute juhtide ajajärku stagnatsiooniks. Samalaadne, ainult mitmeparteiline stagnatsioon on nüüd meie õuel koha sisse võtnud, tsementeerinud end mängureeglitega, mis välistavad peaaegu kindlalt igasugused vapustused ja paadikõigutamise. See tuum on nagu igilõõmav päike, mis peab meie elu valgustama ja piiritut tänutunnet tekitama veel aastakümneid. Päris sünge väljavaade igaühele, kes nõukogude stagnatsiooni omal nahal kogenud.
Tuuma tugevuse tekke kaassüüdlased on selle ümber asteroidivööna alaliselt või vahetustega tiirlevad seltskonnad. Tuumale lähedasema ringi moodustavad isikud, kes on tuumikuga vastastikku kasuliku, kuid moraalitu tehingu teinud. Partei tuum garanteerib neile turvalise positsiooni valimisnimekirjas, millega ikka uuesti riigikogus reameheks saadakse. Vastutasuks aga tõotavad need reamehed, et ei tüki kunagi tuuma sisse, püsivad viisakalt hääli tuues neile määratud kohtadel, saavad nautida kõrget sotsiaalset staatust ja sellega kaasnevat heaolu, millest tükike tuleb mõistagi loovutada parteikassasse. Sellise tüübi musterkujud on Enn Eesmaa või Heimar Lenk Keskerakonnas või näiteks erukindralid ja eruõpetlased mõnes muus vanemas parteis.
Kolmas, vahetuva koosseisuga ring aga rajaneb topeltpettusel. Sinna värvatakse armastatud näitlejaid ja meelelahutajaid, legendaarseid ajakirjanikke ja sportlasi. Neile lubavad tuumparteilased osalemise ja häälte kogumise eest maad ja ilmad kokku, nagu aga kinnitab praktika, ei osale nad tegeliku võimuga seotud positsioonide jagamisel eales. Rahva lemmikuid kaasates petetakse ka valija lähenevaid muutusi uskuma, kuigi neid ei tule kunagi. Mõni, näiteks Gerd Kanter, taipas mängu sisu ära ja keeldus osalemisest, aga ideetuid parteiaparaadi töötajaid häältega ja oma populaarsusega toetavaid lihtsameelseid on tänavugi kandidaatide seas ridamisi.
Ma ei kaeble siin niisama ega netikommentaariumile ja öisele ühismeediale tuginedes. Elu on mulle pakkunud tuumparteilastega valgustavaid kohtumisi, mille detailid on kõnekad ja paljastavad. Mõne aasta eest kutsuti mind Eesti juristide peakoosolekule kõnelema erakonnaseaduse näitel õigusloome puudujääkidest. Kui oma jutu olin lõpetanud, võttis toonane justiitsminister Kristen Michal mu kriitika kokku sõnadega: "See on väga hea seadus. Ma ise lükkasin selle riigikogust läbi!" Kui paljastav võimetus minimaalsekski enesekriitikaks!
Kui Tartus Eesti Rahva Muuseumi uut maja ehitati, käis ehitusobjektil kiirvisiidil (sest tal oli Tartu päevaks planeeritud "võtta kaheksa objekti") ka peaminister Taavi Rõivas. Kogu aja, mil direktor Tõnis Lukas püüdis peaministrile rahvusliku suurtöö hetkeseisu ja probleeme selgitada, vaevles peaminister varjamatu igavuse ja huvipuuduse käes. Kuni jõuti katusetasandile. Seal elavnes peaminister hetkega, haaras mobiiltelefoni ning, hüüdes "Siit saab väga laheda kraanaga selfie!", jäädvustas end ajalukku. Milline kultuuritaju ja riigimehelikkus!
Aasta eest külastas Keskerakonna esimees Jüri Ratas koos kaaslastega üht üliõpilaskonventi, kus kohtumine rahvaga kulges tudengite kohta üllatavalt leebes meeleolus. Sündmuse kõige lõpuks esitasin ka mina ühe küsimuse – ja nimelt: "Keskerakonna liikmete nimekirjast paistab, et kuni 25aastaste seas on 75% ja kuni 30aastaste seas 66% venekeelseid noori. Millal teie arvates erakond seetõttu omavahel venekeelsele asjaajamisele üle läheb?" Ebameeldiv, ent siiski lihtne küsimus. Peaminister kukkus selle peale aga täiesti näost ära, higistas, punetas ja kokutas kümmekond sekundit, kuni pigistas vastuseks mitte-vastuse: "Miks on maailmas nii palju vihkamist?" Võib vaid kujutleda, kui hätta jääb selline riigimees tõsiselt raskete küsimuste ees.
Isamaa strateeg Urmas Reinsalu on aga hoopis omast klassist. Tema sõnamurdmiste ja täitmata lubaduste nimekiri on varsti "Kalevipoja" mõõtu teos. Minister Mailis Reps, Reinsalu kolleeg valitsuses, võttis tema olemuse nädala eest kokku sõnadega: "Härra Reinsalu juures ei tule mitte midagi üllatavat." See tähendab, et kui Reinsalu midagi resoluutselt lubab, võib kindel olla, et ta seda ei tee. Ja kui ta lubab midagi mitte teha, võib kindla peale juba paar tundi hiljem oodata jõulist pressiavaldust just ses asjas.
Kuna tuum peab jääma ning selle jäävuse tagamiseks on riigiehituse seadused hästi välja timmitud, pole ka imeks panna, et märkimisväärne osa kodanikkonnast erilist usku riigikorralduse demokraatlikkusse ei ilmuta ega pea ka seetõttu vajalikuks osaleda stagneerunud võimutegelasi taastootvatel valimistel. Eesti ametnikud ja nende akadeemilised nõustajad on teinud erakordseid jõupingutusi valimisaktiivsuse säilitamiseks, luues aina uusi ja uusi hääletamisvõimalusi. Sellega on suudetud hoida riigikogu valimistel osalejate suhtarv pisut kõrgemal kui 60%. Kolmapäevaõhtuse seisuga, kui e-hääletamine on lõppenud, võib ennustada, et enamat ei suudeta seegi kord. E-häälte hulk liigub endiselt aastatega kujunenud tõusujoonel, aga nagu nelja ja kaheksa aasta eest, sööb e-häälte kasvu ära langus valimispäeval hääletajate hulgas. Võib ennustada, et sel pühapäeval näeme Eesti demokraatia ajaloo kõige tühjemaid valimisjaoskondi.
Riigi sünnipäevakõnes eksitas president Kaljulaid publikut mõttekäiguga: "Kuigi vahel tundub, et poliitikud sugugi nii häid mõtteid ei mõtle, tuleb siiski igaühel üles leida need, kes kõige enam meie ootustele vastavad. Kui hääl jääb üldse andmata, siis pole teie unistusi kohe kindlasti meie järgmise valitsuse koalitsioonileppes." Kohatu surve valijale, kelle iga otsus, sh otsus mitte hääletada on võrdselt õige. Kui osalusprotsent jääb nelja aasta tagusest väiksemaks, ei pea peeglisse vaatama ja ennast süüdistama mitte kodanikkond, vaid ikka poliitiline klass ja eriti selle mõttetühi tuum. Aga ta ei vaata, sest teab, et on õigel teel, ainult et valitsemiseks on millegipärast antud vale rahvas.
Artikkel ilmus 1. märtsi Sirbis.
### Response:
Kaarel Tarand. Noored stagnandid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Powerwolf tuleb Tallinna esitlema seitsmendat stuudioalbumit "The Sacrament of Sin". Eelmisel aastal ilmunud albumiga figureeriti Austria, Belgia, Hollandi, Soome, Ungari, Poola, Hispaania, Šveitsi ja USA albumiedetabelites, Saksamaal haarati ka esimene positsioon ning sealne Metal Hammer tunnistas plaadi aasta parimaks. Eelmise aasta lõpus laias Powerwolf üle Euroopa peaesinejana rohkete väljamüüdud kontsertidega ning muidugi muljetavaldava lavavaatemänguga. Iseennast mitte liiga tõsiselt võttes räägib Powerwolf religioonidest ja demonoloogiast saksapärases võtmes, mis muidugi välistab libahuntide puudumise loost.
Gloryhammer on värskelt saabunud albumi "Legends From Beyond The Galactic Terrorvortex" salvestamiselt. Kevadel ilmuv album räägib kolmanda peatüki Gloryhammeri saagast, kus prints Angus McFife põrutab teise dimensiooni, kus muidugi tuleb võidelda hirmuäratavate vastastega ning võtta ette suurejoonelisemaid seiklusi kui kunagi varem. Gloryhammeri eelmine Tallinna kontsert jääb aastasse 2015, kui esineti koos Stratovariusega. | Powerwolf ja Gloryhammer toovad Tallinna müstikat ja eepikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Powerwolf tuleb Tallinna esitlema seitsmendat stuudioalbumit "The Sacrament of Sin". Eelmisel aastal ilmunud albumiga figureeriti Austria, Belgia, Hollandi, Soome, Ungari, Poola, Hispaania, Šveitsi ja USA albumiedetabelites, Saksamaal haarati ka esimene positsioon ning sealne Metal Hammer tunnistas plaadi aasta parimaks. Eelmise aasta lõpus laias Powerwolf üle Euroopa peaesinejana rohkete väljamüüdud kontsertidega ning muidugi muljetavaldava lavavaatemänguga. Iseennast mitte liiga tõsiselt võttes räägib Powerwolf religioonidest ja demonoloogiast saksapärases võtmes, mis muidugi välistab libahuntide puudumise loost.
Gloryhammer on värskelt saabunud albumi "Legends From Beyond The Galactic Terrorvortex" salvestamiselt. Kevadel ilmuv album räägib kolmanda peatüki Gloryhammeri saagast, kus prints Angus McFife põrutab teise dimensiooni, kus muidugi tuleb võidelda hirmuäratavate vastastega ning võtta ette suurejoonelisemaid seiklusi kui kunagi varem. Gloryhammeri eelmine Tallinna kontsert jääb aastasse 2015, kui esineti koos Stratovariusega.
### Response:
Powerwolf ja Gloryhammer toovad Tallinna müstikat ja eepikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ta ütles meile, et tema vastu tuntakse mujalt huvi. See tähendab, et tema pea on täidetud üleminekumõtetega," vahendab Breda peatreenerit vi.nl, kirjutab Soccernet.ee.
Van der Gaag lisas, et Mets on avaldanud soovi klubi vahetada. Üleminekuaken püsib avatuna näiteks Skandinaavias, mis on väidetavalt Metsa sihtkoht.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Breda peatreener: Karol Mets tahab klubist lahkuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ta ütles meile, et tema vastu tuntakse mujalt huvi. See tähendab, et tema pea on täidetud üleminekumõtetega," vahendab Breda peatreenerit vi.nl, kirjutab Soccernet.ee.
Van der Gaag lisas, et Mets on avaldanud soovi klubi vahetada. Üleminekuaken püsib avatuna näiteks Skandinaavias, mis on väidetavalt Metsa sihtkoht.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
### Response:
Breda peatreener: Karol Mets tahab klubist lahkuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Protesteerijad kogunesid laupäeval toomkiriku ette, tagusid trumme, puhusid trompeteid ja kandsid loosungeid kirjaga "Inimesed kõigepealt". See oli viide sisserändajate vastase siseministri Matteo Salvini üleskutsele "Itaallased kõigepealt!"
Milano linnajuhtide sõnul kogunes tänavatele 200 000 inimest, kelle meelest Itaalia ei ole selline nagu võimude tegevusest välja paistab.
Ametiühingujuhi Maurizio Landini sõnul ajab populistlik koalitsioon vale poliitikat ja see ei aita ebavõrdsust vähendada. | Milanos avaldasid tuhanded inimesed rassistliku poliitika vastu meelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Protesteerijad kogunesid laupäeval toomkiriku ette, tagusid trumme, puhusid trompeteid ja kandsid loosungeid kirjaga "Inimesed kõigepealt". See oli viide sisserändajate vastase siseministri Matteo Salvini üleskutsele "Itaallased kõigepealt!"
Milano linnajuhtide sõnul kogunes tänavatele 200 000 inimest, kelle meelest Itaalia ei ole selline nagu võimude tegevusest välja paistab.
Ametiühingujuhi Maurizio Landini sõnul ajab populistlik koalitsioon vale poliitikat ja see ei aita ebavõrdsust vähendada.
### Response:
Milanos avaldasid tuhanded inimesed rassistliku poliitika vastu meelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ivan Rakitici väravast 26. minutil piisas, et Barcelona kasvataks oma edu liigatabelis Reali ees tosinale punktile. Vahepeale jääb küll veel Madridi Atletico, kel kaotust kümme silma ja üks kohtumine varuks.
Tulemused: Madridi Real - Barcelona, Huesca - Sevilla 2:1, Villarreal - Alaves 1:2, Espanyol - Valladolid 3:1, Rayo Vallecano - Girona 0:2.
Tabelitipp: 1. Barcelona 60 punkti (26 mängust), 2. Madridi Atletico 50 (25), 3. Madridi Real 48 (26), 4. Alaves 40 (26), 5. Getafe 39 (25), 6. Sevilla 37 (26), 7. Betis 36 (25), 8. Real Sociedad 35 (25). | Barcelona võitis nädala jooksul teist korda "El Clasico" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ivan Rakitici väravast 26. minutil piisas, et Barcelona kasvataks oma edu liigatabelis Reali ees tosinale punktile. Vahepeale jääb küll veel Madridi Atletico, kel kaotust kümme silma ja üks kohtumine varuks.
Tulemused: Madridi Real - Barcelona, Huesca - Sevilla 2:1, Villarreal - Alaves 1:2, Espanyol - Valladolid 3:1, Rayo Vallecano - Girona 0:2.
Tabelitipp: 1. Barcelona 60 punkti (26 mängust), 2. Madridi Atletico 50 (25), 3. Madridi Real 48 (26), 4. Alaves 40 (26), 5. Getafe 39 (25), 6. Sevilla 37 (26), 7. Betis 36 (25), 8. Real Sociedad 35 (25).
### Response:
Barcelona võitis nädala jooksul teist korda "El Clasico" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige suuremad teened olid Utah' edus tagamängijal Donovan Mitchellil, kes viskas karjääri punktirekordiks 46. Ühtlasi tuli Jazz viimasel veerandajal välja 17-punktisest kaotusseisust.
Derrick Favors aitas võistkonnakaaslast korraliku kaksikduubliga (23 punkti ja 18 lauapalli), Joe Ingles panustas 14 silma ja kaheksa resultatiivse sööduga. Milwaukeele ei piisanud ka Giannis Antetokounmpo 43 punktist, 14 lauapallist ega kaheksast tulemuslikust söödust.
Küll aga oli võidukas läänekonverentsi liidermeeskond Golden State Warriors, kes sai võõrsil jagu Philadelphia 76ersist 120:117 (31:32, 24:35, 38:23, 27:27). Kevin Durant tõi võitjatele 34 punkti.
Läänekonverentsi teine Denver Nuggets kaotas kodus New Orleans Pelicansile 112:120 (39:27, 32:40, 22:29, 19:24). Julius Randle tõi võitjatele silma.
Leedu korvpallur Jonas Valanciunas panustas kaksikduubliga (20 punkti ja kümme lauapalli) ning Memphis Grizzlies sai võõrsil jagu Dallas Mavericksist 111:81 (33:21, 29:28, 28:18, 21:14).
Tulemused: Cleveland - Detroit 93:129, Indiana - Orlando 112:117, Miami - Brooklyn 117:88, Philadelphia - Golden State 117:20, Dallas - Memphis 81:111, San Antonio - Oklahoma City 116:102, Denver - New Orleans 112:120, Phoenix - LA Lakers 118:109, Utah - Milwaukee 115:111. | VIDEO | Utah' tagamehe karjääri parim mäng tõi võidu liiga liidri üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige suuremad teened olid Utah' edus tagamängijal Donovan Mitchellil, kes viskas karjääri punktirekordiks 46. Ühtlasi tuli Jazz viimasel veerandajal välja 17-punktisest kaotusseisust.
Derrick Favors aitas võistkonnakaaslast korraliku kaksikduubliga (23 punkti ja 18 lauapalli), Joe Ingles panustas 14 silma ja kaheksa resultatiivse sööduga. Milwaukeele ei piisanud ka Giannis Antetokounmpo 43 punktist, 14 lauapallist ega kaheksast tulemuslikust söödust.
Küll aga oli võidukas läänekonverentsi liidermeeskond Golden State Warriors, kes sai võõrsil jagu Philadelphia 76ersist 120:117 (31:32, 24:35, 38:23, 27:27). Kevin Durant tõi võitjatele 34 punkti.
Läänekonverentsi teine Denver Nuggets kaotas kodus New Orleans Pelicansile 112:120 (39:27, 32:40, 22:29, 19:24). Julius Randle tõi võitjatele silma.
Leedu korvpallur Jonas Valanciunas panustas kaksikduubliga (20 punkti ja kümme lauapalli) ning Memphis Grizzlies sai võõrsil jagu Dallas Mavericksist 111:81 (33:21, 29:28, 28:18, 21:14).
Tulemused: Cleveland - Detroit 93:129, Indiana - Orlando 112:117, Miami - Brooklyn 117:88, Philadelphia - Golden State 117:20, Dallas - Memphis 81:111, San Antonio - Oklahoma City 116:102, Denver - New Orleans 112:120, Phoenix - LA Lakers 118:109, Utah - Milwaukee 115:111.
### Response:
VIDEO | Utah' tagamehe karjääri parim mäng tõi võidu liiga liidri üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõuna-Korea kaitseministeeriumi teadandes edastati, et kaitseminister Jeong Kyeong-doo ja USA kaitseministri kohusetäitja Patrick Shanahan pidasid laupäeval maha telefonivestluse, milles suurõppuste lõpetamise kava heaks kiideti.
Lõuna-Korea ja USA jätkavad väiksemaid manöövreid ja ühistreeninguid, et tagada sõjaline valmisolek.
Varem oli sama info levinud mõlema riigi meedias anonüümsetele allikatele toetudes. Sama oli tundmatuks jääda soovinud USA ametiisik kinnitanud reedel uudisteagentuurile AFP.
Anonüümsust palunud ametnik rääkis sellest vahetult pärast Hanois lõppenud USA presidendi Donald Trumpi ja Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni teist tippkohtumist, mis lõppes ametliku leppeta, kuid lubadusega kõnelusi jätkata.
NBC News teatas USA kaitseametnikele viidates esimesena, et tavaliselt kevadel aset leidvad õppused Foal Eagle lõpetatakse.
Foal Eagle'i näol on tegemist kahe liitlase suurimate regulaarsete ühisõppustega. Need pahandasid alati Pyongyangi, mis on nimetanud neid invasiooni ettevalmistamiseks. Varem on sellesse kaasatud 20 000 Lõuna-Korea ja umbes 30 000 Ühendriikide sõdurit. See kattub õppustega Key Resolve.
Sestsaadik, kui Trump ja Kim pidasid mullu Singapuris esimese tippkohtumise, on Washington ja Soul ära jätnud mitmeid ühiseid sõjaväemanöövreid ning USA pommitajad ei lenda enam Lõuna-Korea kohal. Trump on korduvalt kurtnud, et õppused on liiga kulukad.
NBC märkis, et iga-aastaseid suurõppusi asendavad väiksemad missioonispetsiifilised harjutused.
Vabariiklasest president on siiski välistanud Lõuna-Koreas viibiva 28 500-liikmelise USA väekontingendi kärpimise. Iga säärast katset tabaks tugev vastuseis USA kongressi ja Jaapani poolt, mille konservatiivne valitsus on Põhja-Korea kavatsuste suhtes äärmiselt umbusklik.
Põhja-Korea reageeris veel mõned aastad tagasi USA ja Lõuna-Korea ühisõppustele äärmiselt valuliselt ja pildus aina hirmsamaid ähvardusi lubades relvastatud provokatsioonide korral isegi mõlemat riiki rünnata. | USA ja Lõuna-Korea lõpetavad iga-aastased suurõppused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõuna-Korea kaitseministeeriumi teadandes edastati, et kaitseminister Jeong Kyeong-doo ja USA kaitseministri kohusetäitja Patrick Shanahan pidasid laupäeval maha telefonivestluse, milles suurõppuste lõpetamise kava heaks kiideti.
Lõuna-Korea ja USA jätkavad väiksemaid manöövreid ja ühistreeninguid, et tagada sõjaline valmisolek.
Varem oli sama info levinud mõlema riigi meedias anonüümsetele allikatele toetudes. Sama oli tundmatuks jääda soovinud USA ametiisik kinnitanud reedel uudisteagentuurile AFP.
Anonüümsust palunud ametnik rääkis sellest vahetult pärast Hanois lõppenud USA presidendi Donald Trumpi ja Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni teist tippkohtumist, mis lõppes ametliku leppeta, kuid lubadusega kõnelusi jätkata.
NBC News teatas USA kaitseametnikele viidates esimesena, et tavaliselt kevadel aset leidvad õppused Foal Eagle lõpetatakse.
Foal Eagle'i näol on tegemist kahe liitlase suurimate regulaarsete ühisõppustega. Need pahandasid alati Pyongyangi, mis on nimetanud neid invasiooni ettevalmistamiseks. Varem on sellesse kaasatud 20 000 Lõuna-Korea ja umbes 30 000 Ühendriikide sõdurit. See kattub õppustega Key Resolve.
Sestsaadik, kui Trump ja Kim pidasid mullu Singapuris esimese tippkohtumise, on Washington ja Soul ära jätnud mitmeid ühiseid sõjaväemanöövreid ning USA pommitajad ei lenda enam Lõuna-Korea kohal. Trump on korduvalt kurtnud, et õppused on liiga kulukad.
NBC märkis, et iga-aastaseid suurõppusi asendavad väiksemad missioonispetsiifilised harjutused.
Vabariiklasest president on siiski välistanud Lõuna-Koreas viibiva 28 500-liikmelise USA väekontingendi kärpimise. Iga säärast katset tabaks tugev vastuseis USA kongressi ja Jaapani poolt, mille konservatiivne valitsus on Põhja-Korea kavatsuste suhtes äärmiselt umbusklik.
Põhja-Korea reageeris veel mõned aastad tagasi USA ja Lõuna-Korea ühisõppustele äärmiselt valuliselt ja pildus aina hirmsamaid ähvardusi lubades relvastatud provokatsioonide korral isegi mõlemat riiki rünnata.
### Response:
USA ja Lõuna-Korea lõpetavad iga-aastased suurõppused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zaragoza võitis esimese veerandaja 20:18, aga poolajaks oli seis 42:42 viigis. Kolmanda veerandajaga viskas Tenerife 27 punkti Zaragoza 20 vastu, kuid viimasel neljandikul olid võõrustajad 25:18 paremad, mis tähendas lisaaega. Järgnevad viis minutit kuulusid Zaragozale 15:6 ja nii saadi ka magus võit, vahendab Korvpall24.ee.
ACB kodulehe teatel oli Janari Jõesaar treeningul vigastanud parema jala varvast ning seetõttu Tenerife koosseisu ei kaasatud. Meeskonna parim oli Colton Iverson 18 punktiga, Zaragozale tõi samuti 18 silma Carlos Alocen.
12 võidu kõrvale üheksanda kaotuse saanud Tenerife jätkab turniiritabelis kuuendal kohal. Zaragoza (10-10) asub kümnendal positsioonil.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Jõesaar sai trauma ja Tenerife särgis veel ei debüteerinud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zaragoza võitis esimese veerandaja 20:18, aga poolajaks oli seis 42:42 viigis. Kolmanda veerandajaga viskas Tenerife 27 punkti Zaragoza 20 vastu, kuid viimasel neljandikul olid võõrustajad 25:18 paremad, mis tähendas lisaaega. Järgnevad viis minutit kuulusid Zaragozale 15:6 ja nii saadi ka magus võit, vahendab Korvpall24.ee.
ACB kodulehe teatel oli Janari Jõesaar treeningul vigastanud parema jala varvast ning seetõttu Tenerife koosseisu ei kaasatud. Meeskonna parim oli Colton Iverson 18 punktiga, Zaragozale tõi samuti 18 silma Carlos Alocen.
12 võidu kõrvale üheksanda kaotuse saanud Tenerife jätkab turniiritabelis kuuendal kohal. Zaragoza (10-10) asub kümnendal positsioonil.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Jõesaar sai trauma ja Tenerife särgis veel ei debüteerinud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trump võttis sel teemal sõna konservatiivide CPAC-konverentsil Marylandis.
President tõdes muu hulgas, et Muellerit ja asejustiitsministrit Rod Rosensteini pole eales kuskile valitud.
"Robert Muelleri poolt pole kunagi kuskil hääletatud ega ka seda isikut, kes tema ametisse nimetas," ütles Trump.
Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) endise direktori Muelleri juurdlus sai alguse 2017. aasta mais peatselt pärast seda, kui president Donald Trump oli vallandanud FBI juhi James Comey.
Mueller uurib Venemaa sekkumist USA 2016. aasta presidendivalimistesse, Trumpi kampaaniameeskonna võimalikku kokkumängu Venemaaga ja seda, kas president takistas 2017. aasta mais Comeyt vallandades õigusemõistmist. Enne eriprokuröri uuris Venemaa sekkumist FBI.
Trump on korduvalt nõudnud selle lõpetamist ja väitnud, et Mueller on mehitanud oma meeskonna demokraatide ja nende pooldajatega.
"Ootame nüüd siis seda lõplikku raportit ja siis saame teada, kellega meil on tegemist. Ootame raportit inimestelt, keda pole valitud valimistel," jätkas president.
"Määratakse valed inimesed mõnedesse ametitesse ja need isikud, kes ei tohiks seal olla, jäävad nendesse ametitesse pikaks ajaks ja järsku üritavad nad sind kukutada mingi jama põhjal," lisas Trump. | USA president sarjas värvikalt Muelleri uurimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trump võttis sel teemal sõna konservatiivide CPAC-konverentsil Marylandis.
President tõdes muu hulgas, et Muellerit ja asejustiitsministrit Rod Rosensteini pole eales kuskile valitud.
"Robert Muelleri poolt pole kunagi kuskil hääletatud ega ka seda isikut, kes tema ametisse nimetas," ütles Trump.
Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) endise direktori Muelleri juurdlus sai alguse 2017. aasta mais peatselt pärast seda, kui president Donald Trump oli vallandanud FBI juhi James Comey.
Mueller uurib Venemaa sekkumist USA 2016. aasta presidendivalimistesse, Trumpi kampaaniameeskonna võimalikku kokkumängu Venemaaga ja seda, kas president takistas 2017. aasta mais Comeyt vallandades õigusemõistmist. Enne eriprokuröri uuris Venemaa sekkumist FBI.
Trump on korduvalt nõudnud selle lõpetamist ja väitnud, et Mueller on mehitanud oma meeskonna demokraatide ja nende pooldajatega.
"Ootame nüüd siis seda lõplikku raportit ja siis saame teada, kellega meil on tegemist. Ootame raportit inimestelt, keda pole valitud valimistel," jätkas president.
"Määratakse valed inimesed mõnedesse ametitesse ja need isikud, kes ei tohiks seal olla, jäävad nendesse ametitesse pikaks ajaks ja järsku üritavad nad sind kukutada mingi jama põhjal," lisas Trump.
### Response:
USA president sarjas värvikalt Muelleri uurimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vello Pettai, Tartu ülikool
Kokkuvõtva sissejuhatusena võiks öelda, et kõik seni valimiskampaanias kõlanud teemad tulid võrdlemisi hästi veel viimast korda esile enne pühapäevast lõplikku otsustamist. Teravalt oli juttu maksupoliitikast, rahvuspoliitikast, haridus- ja teaduspoliitikast. Siin seal jõuti ka välispoliitika juurde, kuigi eraldi teemana seda ei käsitletud. Peab tunnistama, et vanadelt erakondadelt oli palju ka sellist lubamist stiilis me teame, mida teha tuleb ning seekord me kindlasti seda ka teeme. Selles mõttes uusi ideid oli vähe. Aga kui vaadata erakondadele kui vaid maailmavaatelistele kehastustele, siis vahest pole vaja neis otsida kõikide probleemide lahendust.
Eesti 200 juht Kristina Kallas suutis pöörata kogu debatti oma erakonna lemmikteema – demograafia – peale niipea kui sissejuhatav küsimus dopinguskandaalist oli möödas. Seejärel olid pea kõik teised erakonnajuhid sunnitud tunnustavalt noogutama: "Absoluutselt nõus…"
See oli kahtlemata Kristina Kallase tugevaim võit. Ka majandusarengu vallas kostis erakonna sõnum tugevdada rahvuslikul kapitalil baseeruvaid ettevõtteid ja mitte niisama 'dereguleerida' või teha 'interventsionismi'. Eesti-vene haridusteemadel oli Kallasel raskem läbi lüüa veidi abstraktse ideega laiendada Ida-Virumaal eestikeelset kommunikatsiooniruumi.
Üldistes poliitikaküsimustes oli Jüri Ratas peaministrina mõistagi hästi informeeritud ning suutis väga konkreetselt arutleda teedeehituse, pensionimäärade, riigireformi jmt üle. Lõksu jäi ta aga väga valusalt Kohtla-Järve gümnaasiumi küsimuses, kuna siis tuli selgelt välja Keskerakonna kahetine sõnum oma rahvuslikult kahetisele valijaskonnale. See võib maksta teravalt kätte kui Jüri Ratas räägib üht ning Yana Toom või Mihhail Kõlvart räägib teist.
Reformierakonnal on uus juht, aga põhisõnum on jäänud samaks: lihtne maksusüsteem, vähem riiki, liberaalne ühiskond. Kaja Kallas edastas need loosungid igati jõuliselt (eriti esimest). Aga ikkagi oli tunda teiste esinejate repliikides tugevat kriitikat oravate 17-aastase valitsemisperioodi kohta. Ehk päris uudse ja puhta alternatiivina Reformierakond sellest debatist välja ei tulnud.
Jevgeni Ossinovski pääses kergelt, kuna ei olnud vaja rääkida aktsiisidest ega tervishoiupoliitikast. Samuti suutis SDE juht sammu pidada Eesti majanduse tuleviku üle arutamisel, seletades lahti, mida täpsemalt teha tuleb innovatsiooni- või tööturupoliitika puhul. Väga selgelt hoidus Ossinovski Jüri Ratase poole ning distantseeris ennast mitmel korral Kristina Kallasest, kuigi SDE ja Eesti 200 valijad on sageli ühed ja samad.
Järjest enam tuleb pähe mõte, et EKRE on saanud tugeva koolituse Donald Trumpi meeskonnalt USAst. Vähe sellest, et Mart Helme lubas oma sissejuhatavas sõnavõtus valitseda Eestis nii nagu Donald Trump, aga ka oma kahte põhilist märksõna kuulutas EKRE rahvuslasest juht millegi pärast kahe keerulise võõrsõna abil – deregulatsioon ning riiklik interventsionism – mis on pea täpselt USA poliitleksikonist. Debati lõpuks jõudis Helme hoiatada veel Ida-Virumaa võimalikust annekteerimisest Venemaa poolt ning väita, et seal toimub juba praegu etniline puhastus. Aga need vist ei olnud poliittehnoloogidega kooskõlastatud.
Valimissõnumina mõjus tugevalt Helir-Valdor Seederi rõhumine Isamaa pikale minevikule ning asjaolule, et erakonnal on palju tuntud poliitikuid. Vaid korra püüdis Seeder vastandada ennast pearivaalile EKREle, süüdistades viimast populismis ning kogenematuses. Palju enam näis Seeder tahtvat näägelda saatejuhtidega, kes tema arvates talle piisavalt sõna ei andnud.
Ajakirjanike esiküsimus oli mõistagi, kas Vabaerakonnal on valimistel üldse mingeid šansse. Kuid Kaul Nurm suutis debatti pidada väärikalt, rõhudes seekord mitte niivõrd nelja aasta tagusele demokraatiapaketile, kuivõrd lubadusele alandada tööjõumakse, jagada Eesti Euroopa Liidu toetuste süsteemis kaheks osaks (Tallinn/Harjumaa vs muu) ning panna mitte-eestlasi rohkem eesti keelt õppima. Sellest mõttes edukas esinemine.
Raske on öelda, kes oli roheliste juhi nõrgas esinemises rohkem süüdi: saatejuhid, kes kordavad pilkasid erinevaid Izmailova looduslähedasi seisukohti või Züleyxa Izmailova ise, kes sageli kaldus teemast kõrvale ning jättis mulje, et mahepõllumajandus ongi kogu Eestimaa tulevikuvõti. Kindlasti ei ole paljud roheliste ideed halvad. Ringmajanduse edendamine ning kliimamuutustega tegelemine on tegelikult üliolulised küsimused. Aga kiires debatiformaadis kaotas Izmailova tihtipeale järje ega osanud esineda virgutavalt.
Anna Karolin, Eesti Väitlusselts
Nii paljude peaministrikandidaatidega debatti on raske jälgida, aga kordades keerulisem on seal väidelda. Kuulsime viimases valimiseelses debatis palju sarnaseid lubadusi majanduskasvu arendamise teemal, maksude teemalisi vastastikuseid süüdistusi ning konfliktseid sõnavõtte eestikeelse hariduse teemal.
Hindan kandidaate, pidades silmas valimisstuudio konteksti ja formaati: kui edukalt ja veenvalt suudeti piiratud ajaraamis oma programmi tugevusi välja tuua, kui edukalt oponentide nõrkuseid välja tuua ja debatis õigetes kohtades reageerida, kui hästi oma programmi rünnakute eest kaitsta ning teemas püsida.
Kristina Kallas oli selle debati tugevaim esineja, suutes läbi väitluse oma programmilisi ideid sobivalt tõstatada ja hästi lahti selgitada. Olgugi et ta ei osalenud kõikides peavoolu vaidlustes (nt varasemad maksusüsteemi muutused), kasutas ta võimalust teemasid ümber raamistada – mitte jääda kinni detailidesse, vaid öelda välja, mis tema arvates oluline pole. Nii ehitas Kallas väitluse lõpuks kokku tugeva ja hästi selgitatud plaani Eesti tuleviku kohta (näiteks investeeringute vajadusest haridusse või kuidas luua rohkem oskustemahukaid töökohti). Samas suutis ta oma programmist rääkides vastata ja suhestuda ka teiste erakondade jutuga.
Kaja Kallas tõi debatti edukalt küll pea kõik klassikalised Reformierakonna lubadused ja võtmefraasid, ent jäi minu arvates oma programmi tugevuste selgitamisel veidi nõrgaks – kui maksusüsteemi muudatused kõrvale jätta, siis ei olnud selge, kuidas Reformierakond teistest erakondadest oluliselt heas mõttes erineb. Ehk on maksusüsteemi muudatuste mõju tema arvates ilmselge, ent kui tegemist olulise erisusega, oleks hea olnud kuulda ka mõnda efektset arvutust või muud tõestusmaterjali. Küll aga sai Kaja Kallas hakkama jõuliste ja konkreetsete rünnakutega Jüri Ratase vastu, mis paistsid Ratast kõvasti häirivat ja millele Ratas otse vastata ei suutnud.
Jüri Ratase esinemine oli otsekui Kaja Kallase esinemine kõverpeeglis. Ratas keskendus läbi debati Keskerakonna lubaduste ja põhimõtete tutvustamisele ja sai sellega hästi hakkama. Samuti oli ta mõndadeks vastuväideteks hästi valmistunud, kasutades konkreetseid numbreid ja juttu tehtud töö kohta valitsuses. Samas paistis ta olevat häiritud ning jäi hätta otsestele süüdistustele vastamisega, näiteks eestikeelses ja venekeelses inforuumis erineva jutu rääkimise jms kohta. Selle peale vastas ta demagoogiavõttega – vasturünnakuga oponentide sarnastest tegudest. Ka majandusteemadel oli Ratas vahepeal kõhklev.
Jevgeni Ossinovski tõi läbi väitluse sisse klassikalist sotsiaaldemokraatide retoorikat, rääkides näiteks rääkides inimestesse investeerimisest ja majanduskasvu loovatest tingimustest. Samuti kommenteeris ta sisukalt mitmeid tehnilisi küsimusi (kuidas palgakasv loob innovatsioonisurve või investeeringutest hariduses). Ossinovski tegi ka mitmeid taktikalisi rünnakuid oponentide pihta – EKRE EL referendumi jutt, rünnak Reformierakonna maksusüsteemi pihta jne. Ossinovski suutis küll mitmeid teemasid sisukalt selgitada ja tuua välja detailseid lubadusi, ent oli nõrgem oma programmi kõige olulisemate põhimõtete välja toomises.
Mart Helme esines debatis keskmiselt hästi, tuues läbi väitluse välja oma programmi peamised lubadused ning esitledes end alternatiivina teistele erakondadele. Tema tugevus oli võime tuua sisse EKRE programmi erinevaid osi, ent oli oma pojast nende selgitamisel veidi nõrgem. Olgugi et rahvusteemad on EKRE valijatele tõenäoliselt olulised, tundus, et Helme kaotas eestikeelsest haridusest rääkides enesevalitsuse – termin "etniline puhastus" või jutt Ida-Virumaa annekteerimisest on ilma hea põhjenduseta hirmutamine. Huvitaval kombel oli Helme jutt sarnane Donald Trumpi retoorikaga, kellele ta ise ka viitas – jutt riigi sekkumisest, immigrantidest ning nendega saabuvast väidetavast palgasurvest.
Heli Valdor Seeder suutis debatis selgitada Isamaa üldiseid seisukohti ja tuua välja nende mõned tugevused, nt kulude mõttes realistlikud valimislubadused. Samas jäi ta mitmest oluliselt arutelust välja või otsekui tagaplaanile ning tema poolt sisse toodud teemad jäid teiste kõrval kahvatuks. Seederile tuleks kasuks kiirem reageerimisoskus ning võimekus peavooluteemadel kiirelt kaasa rääkida.
Sarnaselt Kristina Kallasega keskendus Kaul Nurm oma programmi lubadustele, ent seda vähem osavalt. Mainitud sai mitu Vabaerakonna lubadust, ent puudu jäi nende raamistamisest ühtse loogikaga programmina. Et Nurm sai debatis vähem sõna ja sekkus ka vaidlustesse vähem, jäi ta esinemine kahvatuks. Samas tõi ta sisse mitmed sisuliselt huvitavad teemad, nt kõrged töömaksud. Kasu oleks olnud oskusest neid positiivses ja tulemusvõtmes tutvustada.
Züleyxa Izmailova tegeles kogu debati vältel kõikide teemade roheliste temaatikaga sidumisega. Sarnaselt Joonas Laksile eelmises saates ei suutnud ta seda teha piisavalt veenvalt ja kiiresti ja nii jäid ta seisukohad poolikuks ja ei vastanud terves mahus küsimustele. Olgugi et ta ründas oponente mitu korda, ei olnud need hästi läbi mõeldud ja veenvalt sõnastatud. Soov keskkondlikku dimensiooni sisse tuua on arusaadav, ent peab siis olema hästi ellu viidud.
Catlyn Kirna, Tallinna ülikool
Kõigepealt üks huvitav tähelepanek kaheksa saates olnud inimese kohta. Neist kahe isad on olnud aktiivsed poliitikud ja kolmanda poeg on samuti poliitik. Teisest küljest oli saates oli lausa kolm naist ja kaks mittetraditsioonilise nimega eestlast. Seega on Eesti poliitika ahenenud ja laienenud.
Saade ise oli ebaühtlase tasemega, mõned külalised olid selgelt teadlikumad kui teised. Üldiselt oli aga suhteliselt igav, majandust oli selgelt liiga palju ja oleks tahtnud rohkem laiemat juhtimisteemalist visiooni ja arutelu.
Kristina Kallas oli väga hästi ette valmistunud, oskas kõikidel teemadel kaasa rääkida. Pakkus ka väga konkreetseid lahendusi ning oli väga sisukas, viitas enda kogemusele ning teadmistele. Üks tugevamaid esindajaid, kuid oli mõnes mõttes liiga sisukas ja kadus muu melu vahele ära.
Jüri Ratas esines väga tugevalt. Jäi rahulikuks, esindas oma programmi ja kaitses oma valitsust. Väga kavalalt siiski viitas koalitsioonipartneritele, et murekohad ka neile varju heidaks. Jüri Ratasest on saanud hea debateerija, kes ei domineeri debatti, aga võtab vajadusel sõna, et jutt oma seisukoha juurde tagasi tuua. Samas võib liigset rahulikkust tõlgendada ka ülbusena.
Kaja Kallas oli üldiselt asjalik, vastas küsimustele ja on debateerimises paremaks saanud. Reageeris pisut liiga valuliselt, aga pandi teiste poolt ka keerulisse olukorda, kus Reformierakonda sihipäraselt EKREga kokku köideti. Murekoht oli ka see, et suur osa auru läks Jüri Ratasega vestlemiseks, mitte enda seisukohtade kaitsmiseks.
Jevgeni Ossinovski on hea debateerija, aga ta läks pisut liiga kaugele teiste sõnade interpreteerimisega ja mõned võtted ei õnnestunud. Üldiselt oli tugev esinemine, aga oli tunda närvilisust või väsimust.
Mart Helme oli üldiselt väga asjalik, aga kaldus lõpuks väga oma erakonna radikaalsemasse nurka. Kõik läks kenasti, aga kui teema läks rahvustemaatikale, kippus asi üheülbaliseks. Jäi ka pisut mulje, et ta ei võtnud debatti väga tõsiselt.
Helir-Valdor Seeder ei saanud väga palju sõna, aga ei panustanud ka palju. Püsis rääkides üldiselt teemas, kuid kippus ka muud juttu vahele rääkima ega suutnud eristuda teistest konservatiivsetest jõududest.
Kaul Nurm esines nõrgalt. Pigem keskendus teiste ründamisele, kui enda positsiooni esitamisele. Eriti kuna ta alustas saadet süüdistusega, et Vabaerakonda pole piisavalt kajastatud, siis oleks võinud praegu ju siis neid seisukohti esitada ja selgitada. Tegelikult ei saanud me teada, mille eest Vabaerakond ikkagi seisab.
Züleyxa Izmailova esinemine oli kõige nõrgem. Ka kõige lihtsamad küsimused suutis ta vastata nii, et küsimus jäi vastamata ja räägiti mahetoidust või põlevkivist. Kui arutelu all on haridus, siis erakonnal peab olema midagi öelda, et õigustada enda kutsumist sellise taseme debatile. | ERR-i žürii: erakonnajuhtide "Valimisstuudio" võitis Kristina Kallas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vello Pettai, Tartu ülikool
Kokkuvõtva sissejuhatusena võiks öelda, et kõik seni valimiskampaanias kõlanud teemad tulid võrdlemisi hästi veel viimast korda esile enne pühapäevast lõplikku otsustamist. Teravalt oli juttu maksupoliitikast, rahvuspoliitikast, haridus- ja teaduspoliitikast. Siin seal jõuti ka välispoliitika juurde, kuigi eraldi teemana seda ei käsitletud. Peab tunnistama, et vanadelt erakondadelt oli palju ka sellist lubamist stiilis me teame, mida teha tuleb ning seekord me kindlasti seda ka teeme. Selles mõttes uusi ideid oli vähe. Aga kui vaadata erakondadele kui vaid maailmavaatelistele kehastustele, siis vahest pole vaja neis otsida kõikide probleemide lahendust.
Eesti 200 juht Kristina Kallas suutis pöörata kogu debatti oma erakonna lemmikteema – demograafia – peale niipea kui sissejuhatav küsimus dopinguskandaalist oli möödas. Seejärel olid pea kõik teised erakonnajuhid sunnitud tunnustavalt noogutama: "Absoluutselt nõus…"
See oli kahtlemata Kristina Kallase tugevaim võit. Ka majandusarengu vallas kostis erakonna sõnum tugevdada rahvuslikul kapitalil baseeruvaid ettevõtteid ja mitte niisama 'dereguleerida' või teha 'interventsionismi'. Eesti-vene haridusteemadel oli Kallasel raskem läbi lüüa veidi abstraktse ideega laiendada Ida-Virumaal eestikeelset kommunikatsiooniruumi.
Üldistes poliitikaküsimustes oli Jüri Ratas peaministrina mõistagi hästi informeeritud ning suutis väga konkreetselt arutleda teedeehituse, pensionimäärade, riigireformi jmt üle. Lõksu jäi ta aga väga valusalt Kohtla-Järve gümnaasiumi küsimuses, kuna siis tuli selgelt välja Keskerakonna kahetine sõnum oma rahvuslikult kahetisele valijaskonnale. See võib maksta teravalt kätte kui Jüri Ratas räägib üht ning Yana Toom või Mihhail Kõlvart räägib teist.
Reformierakonnal on uus juht, aga põhisõnum on jäänud samaks: lihtne maksusüsteem, vähem riiki, liberaalne ühiskond. Kaja Kallas edastas need loosungid igati jõuliselt (eriti esimest). Aga ikkagi oli tunda teiste esinejate repliikides tugevat kriitikat oravate 17-aastase valitsemisperioodi kohta. Ehk päris uudse ja puhta alternatiivina Reformierakond sellest debatist välja ei tulnud.
Jevgeni Ossinovski pääses kergelt, kuna ei olnud vaja rääkida aktsiisidest ega tervishoiupoliitikast. Samuti suutis SDE juht sammu pidada Eesti majanduse tuleviku üle arutamisel, seletades lahti, mida täpsemalt teha tuleb innovatsiooni- või tööturupoliitika puhul. Väga selgelt hoidus Ossinovski Jüri Ratase poole ning distantseeris ennast mitmel korral Kristina Kallasest, kuigi SDE ja Eesti 200 valijad on sageli ühed ja samad.
Järjest enam tuleb pähe mõte, et EKRE on saanud tugeva koolituse Donald Trumpi meeskonnalt USAst. Vähe sellest, et Mart Helme lubas oma sissejuhatavas sõnavõtus valitseda Eestis nii nagu Donald Trump, aga ka oma kahte põhilist märksõna kuulutas EKRE rahvuslasest juht millegi pärast kahe keerulise võõrsõna abil – deregulatsioon ning riiklik interventsionism – mis on pea täpselt USA poliitleksikonist. Debati lõpuks jõudis Helme hoiatada veel Ida-Virumaa võimalikust annekteerimisest Venemaa poolt ning väita, et seal toimub juba praegu etniline puhastus. Aga need vist ei olnud poliittehnoloogidega kooskõlastatud.
Valimissõnumina mõjus tugevalt Helir-Valdor Seederi rõhumine Isamaa pikale minevikule ning asjaolule, et erakonnal on palju tuntud poliitikuid. Vaid korra püüdis Seeder vastandada ennast pearivaalile EKREle, süüdistades viimast populismis ning kogenematuses. Palju enam näis Seeder tahtvat näägelda saatejuhtidega, kes tema arvates talle piisavalt sõna ei andnud.
Ajakirjanike esiküsimus oli mõistagi, kas Vabaerakonnal on valimistel üldse mingeid šansse. Kuid Kaul Nurm suutis debatti pidada väärikalt, rõhudes seekord mitte niivõrd nelja aasta tagusele demokraatiapaketile, kuivõrd lubadusele alandada tööjõumakse, jagada Eesti Euroopa Liidu toetuste süsteemis kaheks osaks (Tallinn/Harjumaa vs muu) ning panna mitte-eestlasi rohkem eesti keelt õppima. Sellest mõttes edukas esinemine.
Raske on öelda, kes oli roheliste juhi nõrgas esinemises rohkem süüdi: saatejuhid, kes kordavad pilkasid erinevaid Izmailova looduslähedasi seisukohti või Züleyxa Izmailova ise, kes sageli kaldus teemast kõrvale ning jättis mulje, et mahepõllumajandus ongi kogu Eestimaa tulevikuvõti. Kindlasti ei ole paljud roheliste ideed halvad. Ringmajanduse edendamine ning kliimamuutustega tegelemine on tegelikult üliolulised küsimused. Aga kiires debatiformaadis kaotas Izmailova tihtipeale järje ega osanud esineda virgutavalt.
Anna Karolin, Eesti Väitlusselts
Nii paljude peaministrikandidaatidega debatti on raske jälgida, aga kordades keerulisem on seal väidelda. Kuulsime viimases valimiseelses debatis palju sarnaseid lubadusi majanduskasvu arendamise teemal, maksude teemalisi vastastikuseid süüdistusi ning konfliktseid sõnavõtte eestikeelse hariduse teemal.
Hindan kandidaate, pidades silmas valimisstuudio konteksti ja formaati: kui edukalt ja veenvalt suudeti piiratud ajaraamis oma programmi tugevusi välja tuua, kui edukalt oponentide nõrkuseid välja tuua ja debatis õigetes kohtades reageerida, kui hästi oma programmi rünnakute eest kaitsta ning teemas püsida.
Kristina Kallas oli selle debati tugevaim esineja, suutes läbi väitluse oma programmilisi ideid sobivalt tõstatada ja hästi lahti selgitada. Olgugi et ta ei osalenud kõikides peavoolu vaidlustes (nt varasemad maksusüsteemi muutused), kasutas ta võimalust teemasid ümber raamistada – mitte jääda kinni detailidesse, vaid öelda välja, mis tema arvates oluline pole. Nii ehitas Kallas väitluse lõpuks kokku tugeva ja hästi selgitatud plaani Eesti tuleviku kohta (näiteks investeeringute vajadusest haridusse või kuidas luua rohkem oskustemahukaid töökohti). Samas suutis ta oma programmist rääkides vastata ja suhestuda ka teiste erakondade jutuga.
Kaja Kallas tõi debatti edukalt küll pea kõik klassikalised Reformierakonna lubadused ja võtmefraasid, ent jäi minu arvates oma programmi tugevuste selgitamisel veidi nõrgaks – kui maksusüsteemi muudatused kõrvale jätta, siis ei olnud selge, kuidas Reformierakond teistest erakondadest oluliselt heas mõttes erineb. Ehk on maksusüsteemi muudatuste mõju tema arvates ilmselge, ent kui tegemist olulise erisusega, oleks hea olnud kuulda ka mõnda efektset arvutust või muud tõestusmaterjali. Küll aga sai Kaja Kallas hakkama jõuliste ja konkreetsete rünnakutega Jüri Ratase vastu, mis paistsid Ratast kõvasti häirivat ja millele Ratas otse vastata ei suutnud.
Jüri Ratase esinemine oli otsekui Kaja Kallase esinemine kõverpeeglis. Ratas keskendus läbi debati Keskerakonna lubaduste ja põhimõtete tutvustamisele ja sai sellega hästi hakkama. Samuti oli ta mõndadeks vastuväideteks hästi valmistunud, kasutades konkreetseid numbreid ja juttu tehtud töö kohta valitsuses. Samas paistis ta olevat häiritud ning jäi hätta otsestele süüdistustele vastamisega, näiteks eestikeelses ja venekeelses inforuumis erineva jutu rääkimise jms kohta. Selle peale vastas ta demagoogiavõttega – vasturünnakuga oponentide sarnastest tegudest. Ka majandusteemadel oli Ratas vahepeal kõhklev.
Jevgeni Ossinovski tõi läbi väitluse sisse klassikalist sotsiaaldemokraatide retoorikat, rääkides näiteks rääkides inimestesse investeerimisest ja majanduskasvu loovatest tingimustest. Samuti kommenteeris ta sisukalt mitmeid tehnilisi küsimusi (kuidas palgakasv loob innovatsioonisurve või investeeringutest hariduses). Ossinovski tegi ka mitmeid taktikalisi rünnakuid oponentide pihta – EKRE EL referendumi jutt, rünnak Reformierakonna maksusüsteemi pihta jne. Ossinovski suutis küll mitmeid teemasid sisukalt selgitada ja tuua välja detailseid lubadusi, ent oli nõrgem oma programmi kõige olulisemate põhimõtete välja toomises.
Mart Helme esines debatis keskmiselt hästi, tuues läbi väitluse välja oma programmi peamised lubadused ning esitledes end alternatiivina teistele erakondadele. Tema tugevus oli võime tuua sisse EKRE programmi erinevaid osi, ent oli oma pojast nende selgitamisel veidi nõrgem. Olgugi et rahvusteemad on EKRE valijatele tõenäoliselt olulised, tundus, et Helme kaotas eestikeelsest haridusest rääkides enesevalitsuse – termin "etniline puhastus" või jutt Ida-Virumaa annekteerimisest on ilma hea põhjenduseta hirmutamine. Huvitaval kombel oli Helme jutt sarnane Donald Trumpi retoorikaga, kellele ta ise ka viitas – jutt riigi sekkumisest, immigrantidest ning nendega saabuvast väidetavast palgasurvest.
Heli Valdor Seeder suutis debatis selgitada Isamaa üldiseid seisukohti ja tuua välja nende mõned tugevused, nt kulude mõttes realistlikud valimislubadused. Samas jäi ta mitmest oluliselt arutelust välja või otsekui tagaplaanile ning tema poolt sisse toodud teemad jäid teiste kõrval kahvatuks. Seederile tuleks kasuks kiirem reageerimisoskus ning võimekus peavooluteemadel kiirelt kaasa rääkida.
Sarnaselt Kristina Kallasega keskendus Kaul Nurm oma programmi lubadustele, ent seda vähem osavalt. Mainitud sai mitu Vabaerakonna lubadust, ent puudu jäi nende raamistamisest ühtse loogikaga programmina. Et Nurm sai debatis vähem sõna ja sekkus ka vaidlustesse vähem, jäi ta esinemine kahvatuks. Samas tõi ta sisse mitmed sisuliselt huvitavad teemad, nt kõrged töömaksud. Kasu oleks olnud oskusest neid positiivses ja tulemusvõtmes tutvustada.
Züleyxa Izmailova tegeles kogu debati vältel kõikide teemade roheliste temaatikaga sidumisega. Sarnaselt Joonas Laksile eelmises saates ei suutnud ta seda teha piisavalt veenvalt ja kiiresti ja nii jäid ta seisukohad poolikuks ja ei vastanud terves mahus küsimustele. Olgugi et ta ründas oponente mitu korda, ei olnud need hästi läbi mõeldud ja veenvalt sõnastatud. Soov keskkondlikku dimensiooni sisse tuua on arusaadav, ent peab siis olema hästi ellu viidud.
Catlyn Kirna, Tallinna ülikool
Kõigepealt üks huvitav tähelepanek kaheksa saates olnud inimese kohta. Neist kahe isad on olnud aktiivsed poliitikud ja kolmanda poeg on samuti poliitik. Teisest küljest oli saates oli lausa kolm naist ja kaks mittetraditsioonilise nimega eestlast. Seega on Eesti poliitika ahenenud ja laienenud.
Saade ise oli ebaühtlase tasemega, mõned külalised olid selgelt teadlikumad kui teised. Üldiselt oli aga suhteliselt igav, majandust oli selgelt liiga palju ja oleks tahtnud rohkem laiemat juhtimisteemalist visiooni ja arutelu.
Kristina Kallas oli väga hästi ette valmistunud, oskas kõikidel teemadel kaasa rääkida. Pakkus ka väga konkreetseid lahendusi ning oli väga sisukas, viitas enda kogemusele ning teadmistele. Üks tugevamaid esindajaid, kuid oli mõnes mõttes liiga sisukas ja kadus muu melu vahele ära.
Jüri Ratas esines väga tugevalt. Jäi rahulikuks, esindas oma programmi ja kaitses oma valitsust. Väga kavalalt siiski viitas koalitsioonipartneritele, et murekohad ka neile varju heidaks. Jüri Ratasest on saanud hea debateerija, kes ei domineeri debatti, aga võtab vajadusel sõna, et jutt oma seisukoha juurde tagasi tuua. Samas võib liigset rahulikkust tõlgendada ka ülbusena.
Kaja Kallas oli üldiselt asjalik, vastas küsimustele ja on debateerimises paremaks saanud. Reageeris pisut liiga valuliselt, aga pandi teiste poolt ka keerulisse olukorda, kus Reformierakonda sihipäraselt EKREga kokku köideti. Murekoht oli ka see, et suur osa auru läks Jüri Ratasega vestlemiseks, mitte enda seisukohtade kaitsmiseks.
Jevgeni Ossinovski on hea debateerija, aga ta läks pisut liiga kaugele teiste sõnade interpreteerimisega ja mõned võtted ei õnnestunud. Üldiselt oli tugev esinemine, aga oli tunda närvilisust või väsimust.
Mart Helme oli üldiselt väga asjalik, aga kaldus lõpuks väga oma erakonna radikaalsemasse nurka. Kõik läks kenasti, aga kui teema läks rahvustemaatikale, kippus asi üheülbaliseks. Jäi ka pisut mulje, et ta ei võtnud debatti väga tõsiselt.
Helir-Valdor Seeder ei saanud väga palju sõna, aga ei panustanud ka palju. Püsis rääkides üldiselt teemas, kuid kippus ka muud juttu vahele rääkima ega suutnud eristuda teistest konservatiivsetest jõududest.
Kaul Nurm esines nõrgalt. Pigem keskendus teiste ründamisele, kui enda positsiooni esitamisele. Eriti kuna ta alustas saadet süüdistusega, et Vabaerakonda pole piisavalt kajastatud, siis oleks võinud praegu ju siis neid seisukohti esitada ja selgitada. Tegelikult ei saanud me teada, mille eest Vabaerakond ikkagi seisab.
Züleyxa Izmailova esinemine oli kõige nõrgem. Ka kõige lihtsamad küsimused suutis ta vastata nii, et küsimus jäi vastamata ja räägiti mahetoidust või põlevkivist. Kui arutelu all on haridus, siis erakonnal peab olema midagi öelda, et õigustada enda kutsumist sellise taseme debatile.
### Response:
ERR-i žürii: erakonnajuhtide "Valimisstuudio" võitis Kristina Kallas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänasel lühirajal oli samuti parim Timo Sild, kes saavutas teise koha Prantsusmaa koondislase Frederic Tranchandi järel. Kuue kilomeetri pikkusel rohkete tõusudega rajal oli prantslase võiduaeg 32.16, Timo Sild sai ajaks 33.06 ning kolmandaks tuli soomlane Miika Kirmula (34.02).
"Puhtast sooritusest jäi veidi puudu, tegin paar väikest viga raja viimasel kilomeetril, aga sain see-eest homseks hea õppetunni läbitavuse kajastamise osas siinse kaardistaja poolt," lausus Timo Sild pärast jooksu. "Tranchand tegi täna väga tugeva jooksu ja olnuks vist täna napilt kiirem ka siis, kui oleksin vead tegemata jätnud."
Teiste eestlaste kohad 86 mehe seas: 8. Lauri Sild (35.01), 20. Sander Vaher (36.54), 32. Peeter Pihl (38.19), 49. Kristo Heinmann (41.51), 51. Tõnis Laugesaar (42.18), 55. Sergei Rjabõškin (43.48), 58. Andres Saetalu (44.08).
Naiste 5,0 km rajal said kaksikvõidu soomlannad Marika Teini (33.54) ja Sari Anttonen (34.00) tšehhitar Denisa Kosova (35.26) ees. Parima eestlasena oli Annika Rihma üheksas ajaga 37.22.
"Tegin enda hinnangul päris korraliku soorituse, ehkki mõned väiksemad vead tulid sisse. Kolme ja poole minutiline kaotus võitjale tundub aga ootamatult suur, pean sellest omad järeldused tegema," kommenteeris Rihma.
Teiste eestlannade kohad 44 naise seas: 19. Evely Kaasiku (39.41), 24. Laura Joonas (40.30), 30. Kerstin Uiboupin (43.25), 40. Marie Tammemäe (58.36).
Laupäeval võisteldakse tavarajal. Tulemused ja jälgimise lingid võistluse kodulehel: http://www.euromeeting.woc2018.lv/. | Timo Sild orienteerus Euromeetingu võistlusel teiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänasel lühirajal oli samuti parim Timo Sild, kes saavutas teise koha Prantsusmaa koondislase Frederic Tranchandi järel. Kuue kilomeetri pikkusel rohkete tõusudega rajal oli prantslase võiduaeg 32.16, Timo Sild sai ajaks 33.06 ning kolmandaks tuli soomlane Miika Kirmula (34.02).
"Puhtast sooritusest jäi veidi puudu, tegin paar väikest viga raja viimasel kilomeetril, aga sain see-eest homseks hea õppetunni läbitavuse kajastamise osas siinse kaardistaja poolt," lausus Timo Sild pärast jooksu. "Tranchand tegi täna väga tugeva jooksu ja olnuks vist täna napilt kiirem ka siis, kui oleksin vead tegemata jätnud."
Teiste eestlaste kohad 86 mehe seas: 8. Lauri Sild (35.01), 20. Sander Vaher (36.54), 32. Peeter Pihl (38.19), 49. Kristo Heinmann (41.51), 51. Tõnis Laugesaar (42.18), 55. Sergei Rjabõškin (43.48), 58. Andres Saetalu (44.08).
Naiste 5,0 km rajal said kaksikvõidu soomlannad Marika Teini (33.54) ja Sari Anttonen (34.00) tšehhitar Denisa Kosova (35.26) ees. Parima eestlasena oli Annika Rihma üheksas ajaga 37.22.
"Tegin enda hinnangul päris korraliku soorituse, ehkki mõned väiksemad vead tulid sisse. Kolme ja poole minutiline kaotus võitjale tundub aga ootamatult suur, pean sellest omad järeldused tegema," kommenteeris Rihma.
Teiste eestlannade kohad 44 naise seas: 19. Evely Kaasiku (39.41), 24. Laura Joonas (40.30), 30. Kerstin Uiboupin (43.25), 40. Marie Tammemäe (58.36).
Laupäeval võisteldakse tavarajal. Tulemused ja jälgimise lingid võistluse kodulehel: http://www.euromeeting.woc2018.lv/.
### Response:
Timo Sild orienteerus Euromeetingu võistlusel teiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kertu Laak tõi Eesti koondise kasuks 13 punkti, kuue punktiga panustasid Liis Kullerkann ja Anu Ennok. Malwina Smarzek oli võitjate parim 16 punktiga.
Teises tänases mängus sai Ungari raske 3:2 (25:23, 18:25, 25:23, 22:25, 15:9) võidu Soome naiskonna üle.
Nelja vooru järel on Poolal nüüd 12, Ungari kaheksa, Eestil ja Soomel kaks punkti. Laupäeval mängivad Ungari - Eesti ja Soome - Poola ning pühapäeval Eesti - Soome ja Ungari - Poola. Alagrupi võitja pääseb otse finaalturniirile, teise koha omanik jõuab valikturniiri järgmisse faasi. | Naiste EM-valikturniir: Eesti pidi tunnistama Poola üleolekut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kertu Laak tõi Eesti koondise kasuks 13 punkti, kuue punktiga panustasid Liis Kullerkann ja Anu Ennok. Malwina Smarzek oli võitjate parim 16 punktiga.
Teises tänases mängus sai Ungari raske 3:2 (25:23, 18:25, 25:23, 22:25, 15:9) võidu Soome naiskonna üle.
Nelja vooru järel on Poolal nüüd 12, Ungari kaheksa, Eestil ja Soomel kaks punkti. Laupäeval mängivad Ungari - Eesti ja Soome - Poola ning pühapäeval Eesti - Soome ja Ungari - Poola. Alagrupi võitja pääseb otse finaalturniirile, teise koha omanik jõuab valikturniiri järgmisse faasi.
### Response:
Naiste EM-valikturniir: Eesti pidi tunnistama Poola üleolekut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | JYP-i kolmandas ründekolmikus uisutas platsil ka Rooba, kuid sarnaselt meeskonnakaaslastele resultatiivsuspunktidele ei jõudnud. Eestlane viibis jääl pea 13 minutit, tegi vastaste 19-aastase puuriluku Emil Larmi suunas neli pealeviset, millest ükski ei tabanud. Ühe vastaste visatud värava jooksul viibis ta ka platsil, nii +/- reitinguks kujunes -1.
JYP on kaotanud kõik neli tänavuse hooaja liigamängu, neist kaks lisaajal ja tänu sellele on tabelis kaks punkti, mis annab hetkel 15 meeskonna seas 13. tabelirea. | Rooba klubi masendav hooaja algus sai jätku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
JYP-i kolmandas ründekolmikus uisutas platsil ka Rooba, kuid sarnaselt meeskonnakaaslastele resultatiivsuspunktidele ei jõudnud. Eestlane viibis jääl pea 13 minutit, tegi vastaste 19-aastase puuriluku Emil Larmi suunas neli pealeviset, millest ükski ei tabanud. Ühe vastaste visatud värava jooksul viibis ta ka platsil, nii +/- reitinguks kujunes -1.
JYP on kaotanud kõik neli tänavuse hooaja liigamängu, neist kaks lisaajal ja tänu sellele on tabelis kaks punkti, mis annab hetkel 15 meeskonna seas 13. tabelirea.
### Response:
Rooba klubi masendav hooaja algus sai jätku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsuse välisminister Jean-Marc Ayrault tegi kriitikat ka Washingtoni aadressil, väites, et too jätab oma liitlased konfliktile diplomaatilise lahenduse leidmise katsetest kõrvale.
"Aleppot pommitades mängib režiim Süüria tükeldamise kaardile ja tema liitlased lasevad tal seda teha," ütles Ayrault.
Tema sõnul püüab Assadi režiim allutada tihedalt asustatud Lääne-Süüriat, kuhu jäävad ka Aleppo, Damaskus ja Vahemere rannik, oma ainuvõimule.
"Olukorda võib nimetada meeleheitlikuks," tõdes Prantsuse välisminister.
Ayrault võttis neljapäeval ÜRO Peaassamblee raames ühena 20 riigi ministrist osa rahvusvahelise Süüria toetusrühma (ISSG) koosolekust.
ISSG, mida juhivad USA välisminister John Kerry ja tema Vene kolleeg Sergei Lavrov, moodustati Süürias relvarahu saavutamiseks ja läbirääkimisteks sõja lõpetamise nimel. Septembri algul jõudsid Moskva ja Washington kokkuleppele rahuplaanis, mille esimese sammuna kehtestati relvarahu, mis aga nädala järel läbi kukkus.
"Venelaste ja ameeriklaste läbirääkimised jätkuvad, aga need näivad lõputud," ütles Ayrault USA vastutust rõhutades.
"On aeg liikuda kollektiivsema lähenemise poole."
ISSG kohtumisel ei lepitud kokku relvarahu päästmise plaanis, kuid USA ja Vene ametnikud viitasid võimalusele, et Kerry ja Lavrov kohtuvad veel reedel. | Prantsusmaa süüdistab Assadi Süüria tükeldamise katses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsuse välisminister Jean-Marc Ayrault tegi kriitikat ka Washingtoni aadressil, väites, et too jätab oma liitlased konfliktile diplomaatilise lahenduse leidmise katsetest kõrvale.
"Aleppot pommitades mängib režiim Süüria tükeldamise kaardile ja tema liitlased lasevad tal seda teha," ütles Ayrault.
Tema sõnul püüab Assadi režiim allutada tihedalt asustatud Lääne-Süüriat, kuhu jäävad ka Aleppo, Damaskus ja Vahemere rannik, oma ainuvõimule.
"Olukorda võib nimetada meeleheitlikuks," tõdes Prantsuse välisminister.
Ayrault võttis neljapäeval ÜRO Peaassamblee raames ühena 20 riigi ministrist osa rahvusvahelise Süüria toetusrühma (ISSG) koosolekust.
ISSG, mida juhivad USA välisminister John Kerry ja tema Vene kolleeg Sergei Lavrov, moodustati Süürias relvarahu saavutamiseks ja läbirääkimisteks sõja lõpetamise nimel. Septembri algul jõudsid Moskva ja Washington kokkuleppele rahuplaanis, mille esimese sammuna kehtestati relvarahu, mis aga nädala järel läbi kukkus.
"Venelaste ja ameeriklaste läbirääkimised jätkuvad, aga need näivad lõputud," ütles Ayrault USA vastutust rõhutades.
"On aeg liikuda kollektiivsema lähenemise poole."
ISSG kohtumisel ei lepitud kokku relvarahu päästmise plaanis, kuid USA ja Vene ametnikud viitasid võimalusele, et Kerry ja Lavrov kohtuvad veel reedel.
### Response:
Prantsusmaa süüdistab Assadi Süüria tükeldamise katses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Praegu on peamiseks ennetada nende lepete kokkuvarisemist, uurida objektiivselt ja erapooletult intsidente Deir Ezzoris ja Aleppos, mis neid (leppeid) ohustavad, arvestades, et nii mõnedki inimesed on nõus saboteerima Süüria konflikti lahendamiseks kokku lepitud kavu," lausus Lavrov.
USA-Vene juhitud rahuprotsessile "pole alternatiivi", sõnas minister.
Süüria kriisi ei lahendata, kui USA ja selle liitlased ei suuda eristada pühasõdalastest mässuliste rühmitusi, mis tegutsevad koos äärmusrühmitusega Islamiriik (IS) ja Al-Qaedaga seostatud Al-Nusra Rindega, ütles ta
"Me ei suuda parandada humanitaarolukorda ilma terrorirühmituste välja juurimiseta."
Vene välisminister rõhutas ÜRO poodiumil, et Venemaa sõjaline sekkumine "aitas ära hoida riikluse ja Süüria lagunemise", mis oleks suurendanud kaost Lähis-Idas.
USA ja Venemaa jõudsid Süüria relvarahus kokkuleppele 9. septembril ning see jõustus 12. septembril. Lepe katkes 19. septembril Süüria režiimi algatusel. Sama päeva õhtul rünnati Aleppo provintsis ÜRO abikonvoid. Hukkus 20 humanitaartöötajat ja hävis 18 veoautut toiduabiga Aleppo elanikele.
Üheks võimalikuks põhjuseks, miks Damaskus loobus relvarahu täitmisest, on 17. septembril toimunud USA õhulöök Deir Ezzori provintsis asunud Süüria valitsusvägede baasile. Rünnakus hukkus 62 sõdurit.
Ühendriikide ametnike sõnul rünnati baasi piiranud IS-i võitlejaid ning režiimivägesid tabati kogemata. Assad ütles neljapäeval uudisteagentuurile Associated Press, et peab rünnakut tahtlikuks.
Kerry: Süüria-kõnelustel Lavroviga astuti "väikeseid edusamme"
USA välisminister John Kerry ütles reedel pärast kohtumist Vene ametivenna Sergei Lavroviga, et Süüria kriisi erimeelsuste lahendamise küsimuses astuti "väikeseid edusamme".
"Hindame konstruktiivsel viisil mõningaid ideid, punkt," lausus Kerry. Päev varem ei suutnud diplomaadid leida viise USA ja Vene vahendatud Süüria rahuleppe elustamiseks.
"Kohtusin välisministriga. Vahetasime mõningaid ideid ning astusime väikeseid edusamme," ütles USA välisminister.
Kerry ja Lavrov on sel nädalal kohtunud New Yorgis mitmel korral, kaasa arvatud neljapäeval, kui ühiselt juhiti 23-riigilise Rahvusvahelise Süüria Toetusrühma (ISSG) istungit.
Ministrid pole suutnud elustada 9. septembril Genfis sõlmitud lepet, mille alusel peab Moskva tagama, et selle liitlane Süüria president Bashar al-Assad peab leppest kinni ning Washington peab ohjeldama Süüria mässulisi.
Mõlemad ministrid peaksid linnast lahkuma reedel, kuid märki leppele jõudmisest pole. Kerry nõuab, et Moskva annab Süüria režiimile käsu hoida nende sõjalennukid maapinnal. Lavrov süüdistab Süüria opositsiooni relvarahu murdmises. | Lavrov ÜRO-s: peamine on ennetada Süüria rahuleppe kokkuvarisemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Praegu on peamiseks ennetada nende lepete kokkuvarisemist, uurida objektiivselt ja erapooletult intsidente Deir Ezzoris ja Aleppos, mis neid (leppeid) ohustavad, arvestades, et nii mõnedki inimesed on nõus saboteerima Süüria konflikti lahendamiseks kokku lepitud kavu," lausus Lavrov.
USA-Vene juhitud rahuprotsessile "pole alternatiivi", sõnas minister.
Süüria kriisi ei lahendata, kui USA ja selle liitlased ei suuda eristada pühasõdalastest mässuliste rühmitusi, mis tegutsevad koos äärmusrühmitusega Islamiriik (IS) ja Al-Qaedaga seostatud Al-Nusra Rindega, ütles ta
"Me ei suuda parandada humanitaarolukorda ilma terrorirühmituste välja juurimiseta."
Vene välisminister rõhutas ÜRO poodiumil, et Venemaa sõjaline sekkumine "aitas ära hoida riikluse ja Süüria lagunemise", mis oleks suurendanud kaost Lähis-Idas.
USA ja Venemaa jõudsid Süüria relvarahus kokkuleppele 9. septembril ning see jõustus 12. septembril. Lepe katkes 19. septembril Süüria režiimi algatusel. Sama päeva õhtul rünnati Aleppo provintsis ÜRO abikonvoid. Hukkus 20 humanitaartöötajat ja hävis 18 veoautut toiduabiga Aleppo elanikele.
Üheks võimalikuks põhjuseks, miks Damaskus loobus relvarahu täitmisest, on 17. septembril toimunud USA õhulöök Deir Ezzori provintsis asunud Süüria valitsusvägede baasile. Rünnakus hukkus 62 sõdurit.
Ühendriikide ametnike sõnul rünnati baasi piiranud IS-i võitlejaid ning režiimivägesid tabati kogemata. Assad ütles neljapäeval uudisteagentuurile Associated Press, et peab rünnakut tahtlikuks.
Kerry: Süüria-kõnelustel Lavroviga astuti "väikeseid edusamme"
USA välisminister John Kerry ütles reedel pärast kohtumist Vene ametivenna Sergei Lavroviga, et Süüria kriisi erimeelsuste lahendamise küsimuses astuti "väikeseid edusamme".
"Hindame konstruktiivsel viisil mõningaid ideid, punkt," lausus Kerry. Päev varem ei suutnud diplomaadid leida viise USA ja Vene vahendatud Süüria rahuleppe elustamiseks.
"Kohtusin välisministriga. Vahetasime mõningaid ideid ning astusime väikeseid edusamme," ütles USA välisminister.
Kerry ja Lavrov on sel nädalal kohtunud New Yorgis mitmel korral, kaasa arvatud neljapäeval, kui ühiselt juhiti 23-riigilise Rahvusvahelise Süüria Toetusrühma (ISSG) istungit.
Ministrid pole suutnud elustada 9. septembril Genfis sõlmitud lepet, mille alusel peab Moskva tagama, et selle liitlane Süüria president Bashar al-Assad peab leppest kinni ning Washington peab ohjeldama Süüria mässulisi.
Mõlemad ministrid peaksid linnast lahkuma reedel, kuid märki leppele jõudmisest pole. Kerry nõuab, et Moskva annab Süüria režiimile käsu hoida nende sõjalennukid maapinnal. Lavrov süüdistab Süüria opositsiooni relvarahu murdmises.
### Response:
Lavrov ÜRO-s: peamine on ennetada Süüria rahuleppe kokkuvarisemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mesikäpa hallis peetud kordusmängus oli Serviti resultatiivseim Raiko Rudissaar 8 väravaga. Henri Hiiend lisas 6 väravat ning Tõnis Kase ja Andreas Rikken 5 väravat. Tarbijate Ühistu kasuks viskasid Ülljo Pihus ja Mihkel Muld 6 väravat.
2016. aasta karikavõistluste 1/8-finaalid:
24.09 kell 14:00. Aruküla SK - HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Aruküla Põhikool; 17:36)
24.09 kell 16:00. HC Tallas - Oskar (Kuristiku Gümnaasium; 26:15)
30.09 kell 19:30. HC Viimsi - Tartu Ülikool/Glassdrive (Viimsi Keskkool; 23:51)
2.10 kell 17:15. HC Tallinn - HC Kehra/Primend (Kuristiku Gümnaasium; 18:13)
SK Tapa - HC Tallas 2 20:0 (10:0; 10:0)
HC Viimsi/Tööriistamarket - Viljandi SK 83:46 (39:18; 44:28)
Viljandi HC - Põlva/Arcwood 60:47 (31:21; 29:26)
Põlva Serviti - Põlva Tarbijate Ühistu 79:57 (42:25; 37:32) | Serviti edenes karikavõistlustel kaheksa sekka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mesikäpa hallis peetud kordusmängus oli Serviti resultatiivseim Raiko Rudissaar 8 väravaga. Henri Hiiend lisas 6 väravat ning Tõnis Kase ja Andreas Rikken 5 väravat. Tarbijate Ühistu kasuks viskasid Ülljo Pihus ja Mihkel Muld 6 väravat.
2016. aasta karikavõistluste 1/8-finaalid:
24.09 kell 14:00. Aruküla SK - HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Aruküla Põhikool; 17:36)
24.09 kell 16:00. HC Tallas - Oskar (Kuristiku Gümnaasium; 26:15)
30.09 kell 19:30. HC Viimsi - Tartu Ülikool/Glassdrive (Viimsi Keskkool; 23:51)
2.10 kell 17:15. HC Tallinn - HC Kehra/Primend (Kuristiku Gümnaasium; 18:13)
SK Tapa - HC Tallas 2 20:0 (10:0; 10:0)
HC Viimsi/Tööriistamarket - Viljandi SK 83:46 (39:18; 44:28)
Viljandi HC - Põlva/Arcwood 60:47 (31:21; 29:26)
Põlva Serviti - Põlva Tarbijate Ühistu 79:57 (42:25; 37:32)
### Response:
Serviti edenes karikavõistlustel kaheksa sekka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Männiku sõnul pettus ta erakonna juhtimises ning tahab nüüd hoopis koos sotsiaaldemokraatidega Eestis lokkava palgavaesuse vastu võitlema asuda, kirjutab Postimees.
Männiku sõnul viisid lahkumiseni sotside pakkumine ning asjaolu, et pärast mullusuviseid esimehevalimisi pole ta saanud IRL-i juhtimises ega poliitika kujundamises kaasa rääkida.
"Mina tahan tegeleda Eesti arenguga ja see üks aasta ja neli kuud, mis ma olin IRL-is, seda ei juhtunud. Ma loodan, et ma nüüd saan," põhjendas ta. | Jaan Männik pettus IRLis ja astus parteist välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Männiku sõnul pettus ta erakonna juhtimises ning tahab nüüd hoopis koos sotsiaaldemokraatidega Eestis lokkava palgavaesuse vastu võitlema asuda, kirjutab Postimees.
Männiku sõnul viisid lahkumiseni sotside pakkumine ning asjaolu, et pärast mullusuviseid esimehevalimisi pole ta saanud IRL-i juhtimises ega poliitika kujundamises kaasa rääkida.
"Mina tahan tegeleda Eesti arenguga ja see üks aasta ja neli kuud, mis ma olin IRL-is, seda ei juhtunud. Ma loodan, et ma nüüd saan," põhjendas ta.
### Response:
Jaan Männik pettus IRLis ja astus parteist välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sportlastest tuntuimad on kindlasti jalgratturid Fabian Cancellara, Jakob Fuglsang ja Stephen Cummings, ujujad Cate Campbell ja Cameron Van Der Burgh, korvpallur Milos Teodosic ning kergejõustiklane Galen Rupp.
Näiteks Cancellara ankeedis on toodud välja, et šveitslane sai arstidelt eriloa dopinguaineid sisaldanud ravimite kasutamiseks 2011. ja 2013. aastal. Ruppi puhul on märgitud kaks juhtumit 2009. aastast. Ka Tanel Kangerti tiimikaaslasne ja olümpiahõbe Fuglsang on saanud eriloa põletikuvastase ravimi tarvitamiseks.
WADA teatel on häkkerid pärit Venemaalt ja aktsioon on arvatavasti kavandatud vastureaktsioonina otsustele jätta Rio mängudelt eemale Venemaa paraolümpiakoondis ja kergejõustikoondis. | Häkkerid avaldasid viiendat korda sportlaste meditsiinilisi andmeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sportlastest tuntuimad on kindlasti jalgratturid Fabian Cancellara, Jakob Fuglsang ja Stephen Cummings, ujujad Cate Campbell ja Cameron Van Der Burgh, korvpallur Milos Teodosic ning kergejõustiklane Galen Rupp.
Näiteks Cancellara ankeedis on toodud välja, et šveitslane sai arstidelt eriloa dopinguaineid sisaldanud ravimite kasutamiseks 2011. ja 2013. aastal. Ruppi puhul on märgitud kaks juhtumit 2009. aastast. Ka Tanel Kangerti tiimikaaslasne ja olümpiahõbe Fuglsang on saanud eriloa põletikuvastase ravimi tarvitamiseks.
WADA teatel on häkkerid pärit Venemaalt ja aktsioon on arvatavasti kavandatud vastureaktsioonina otsustele jätta Rio mängudelt eemale Venemaa paraolümpiakoondis ja kergejõustikoondis.
### Response:
Häkkerid avaldasid viiendat korda sportlaste meditsiinilisi andmeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud nädalal toimus taas tervishoiutöötajate streik. Seekord oli eesmärk tõmmata tähelepanu tervishoiusektori lisaraha vajadustele. Haigekassa rahakott on lõhki ja minister otsib palehigis võimalusi eelarveaugu lappimiseks. Nädal varem arutas valitsus pensionisüsteemi jätkusuutmatuse teemat.
Mõlema probleemi lahendamise vajadus on pikka aega teada olnud, samuti on sarnane probleemi tekkimise põhjus – vananev ja vähenev rahvastik. Vähem maksumaksjaid tähendab väiksemat maksutulu, millest pensioni- ja tervishoiusüsteemi ülal hoida. Tervishoiukulud on kõrgemad just neis vanusegruppides, mis järgneva 25 aasta jooksul jõudsalt kasvavad. Haigekassa on seega lausa kahekordse surve all: tervishoiuteenuse vajadus kasvab, aga tööealine elanikkond ja seega maksutulu baas väheneb.
Pärast arutelu valitsuses märkis sotsiaalkaitseminister, et kõik pensionisüsteemi hädad saavad alguse sellest, et meil on liiga vähe lapsi. Minister sai isegi tublisti kiita, et ütles välja justkui tõe, mida teised ei julgeks. Aga peaks nüüd õige hoogu ja mõtleks järele, mis on ikkagi probleem ja mis on paratamatu fakt.
Kui analoogiat otsida, siis peaks tervise- ja tööminister raviraha puuduses hakkama süüdistama inimeste liiga pikka eluiga. See veel puuduks. Sotsiaalkaitseministrit tuleb kiita pensioniteema valitsusse viimise ja vähemalt eripensionide osas mingi otsuse langetamise eest. Laste vähesus on fakt. Probleem on hoopis olemasolevas pensioni- ja tervishoiusüsteemis, mis tänastesse oludesse enam ei sobi.
Poliitikakujundamine, mis on rahva valitud parlamendi ja selle nimetatud valitsuse ülesanne, tähendab poliitika väljatöötamist vastavalt tegelikule elule, mitte etteheitmist, et inimesed teevad oma isiklikus elus valesid valikuid või elu areneb vales suunas.
Paratamatute faktide ignoreerimine ei aita probleeme lahendada.
Vananev ja vähenev rahvastik on fakt. Mitte ainult Eestis, vaid paljudes arenenud riikides. Selliseid möödapääsmatuid fakte on veelgi.
Linnastumine ja maaga seotud töökohtade vähenemine on juba paar sajandit vana trend. Eesti Arengufondi 2012. aastal koostatud väliskeskkonna tulevikutrendide analüüsis juhiti näiteks tähelepanu, et veel käimasoleva kümnendi jooksul peame muu hulgas arvestama inimeste kasvava mobiilsusega, töömustrite mitmekesistumise ja paindliku tööga, globaalse ajude ringluse laienemise, struktuurse tööpuuduse ning oskuste elutsükli lühenemisega.
Taolised ülemaailmsed trendid mõjutavad pensioni- ja tervishoiusüsteemi kõrval pea kõiki eluvaldkondi haridusest haldusreformini. Kas haridussüsteem valmistab inimesi ette oskuste elutsükli vähenemisega ehk vajadusega pideva elukestva õppe järele ning globaalseks tööjõuturuks? Kas haldusreform arvestab, et ka suuremate omavalitsustega ei saavuta me tõenäoliselt olukorda, kus kogu inimese elu mööduks ühe omavalitsuse piires? Et teenuseid tarbitakse üheaegselt mitmes omavalitsuses, noored liiguvad linnadesse ja mitte ainult Eesti piires.
Oleks parem, kui poliitikakujundajad need suundumused arvesse võtaks. Muidu peame jälle tõdema, et tegime küll pagana hea süsteemi, aga see ei tööta, sest näe, päriselu ei lähe sellega kokku. Poliitika eesmärk on küll ka suunata inimesi teatud soovitud viisil käituma, pahedest hoiduma, kuid viidatud trendid ei ole pahed, vaid elu arenguga kaasas käiv paratamatus.
Sel nädalal avaldatud aastaülevaates viitas ka õiguskantsler murele, et seadustesse kirjutatakse unistus, lootus või soov, mis suunas elu võiks muutuda. Samas pole mitte ühtegi abinõu, mille kasutamise tulemusel võiks elu soovitud suunas muutuda. Selline soovmõtlemine ei ole hea õigusloome praktika.
Paratamatute faktide ignoreerimine ei aita probleeme lahendada. Tuuleveskitega võitlemise asemel peaks mõtlema, kuidas need enda kasuks tööle panna. Häid soovitusi on lugematud analüüsid ja raportid täis. Läbivalt rõhutatakse, et olemasoleva poliitika keskselt mõtlemine ei aita, natuke millegi parendamine ei aita.
Lihtsalt öeldes ei taha mina elada riigis, kus poliitikud ütlevad, milline on õige peremudel või eluviis – mitu last peab minu peres olema, kus ja kuidas ma peaksin elama või kellega üldse tohib koosellu astuda. Ma tahan elada riigis, kus inimestel on oma isikliku elu korraldamisel vabadus, loomulikult piirides, mis teiste elu ega avalikku huvi ei kahjusta.
Kui inimesed on oma isiklikus elus kord valikud teinud, on poliitikute ülesanne välja töötada kujunenud olukorrale sobiv poliitika. Mitte vastupidi, püüdes teha tegelikule elule etteheiteid, et see ei sobi kokku olemasoleva poliitikaga.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Külli Taro: kui paha elu ei sobi kokku hea poliitikaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud nädalal toimus taas tervishoiutöötajate streik. Seekord oli eesmärk tõmmata tähelepanu tervishoiusektori lisaraha vajadustele. Haigekassa rahakott on lõhki ja minister otsib palehigis võimalusi eelarveaugu lappimiseks. Nädal varem arutas valitsus pensionisüsteemi jätkusuutmatuse teemat.
Mõlema probleemi lahendamise vajadus on pikka aega teada olnud, samuti on sarnane probleemi tekkimise põhjus – vananev ja vähenev rahvastik. Vähem maksumaksjaid tähendab väiksemat maksutulu, millest pensioni- ja tervishoiusüsteemi ülal hoida. Tervishoiukulud on kõrgemad just neis vanusegruppides, mis järgneva 25 aasta jooksul jõudsalt kasvavad. Haigekassa on seega lausa kahekordse surve all: tervishoiuteenuse vajadus kasvab, aga tööealine elanikkond ja seega maksutulu baas väheneb.
Pärast arutelu valitsuses märkis sotsiaalkaitseminister, et kõik pensionisüsteemi hädad saavad alguse sellest, et meil on liiga vähe lapsi. Minister sai isegi tublisti kiita, et ütles välja justkui tõe, mida teised ei julgeks. Aga peaks nüüd õige hoogu ja mõtleks järele, mis on ikkagi probleem ja mis on paratamatu fakt.
Kui analoogiat otsida, siis peaks tervise- ja tööminister raviraha puuduses hakkama süüdistama inimeste liiga pikka eluiga. See veel puuduks. Sotsiaalkaitseministrit tuleb kiita pensioniteema valitsusse viimise ja vähemalt eripensionide osas mingi otsuse langetamise eest. Laste vähesus on fakt. Probleem on hoopis olemasolevas pensioni- ja tervishoiusüsteemis, mis tänastesse oludesse enam ei sobi.
Poliitikakujundamine, mis on rahva valitud parlamendi ja selle nimetatud valitsuse ülesanne, tähendab poliitika väljatöötamist vastavalt tegelikule elule, mitte etteheitmist, et inimesed teevad oma isiklikus elus valesid valikuid või elu areneb vales suunas.
Paratamatute faktide ignoreerimine ei aita probleeme lahendada.
Vananev ja vähenev rahvastik on fakt. Mitte ainult Eestis, vaid paljudes arenenud riikides. Selliseid möödapääsmatuid fakte on veelgi.
Linnastumine ja maaga seotud töökohtade vähenemine on juba paar sajandit vana trend. Eesti Arengufondi 2012. aastal koostatud väliskeskkonna tulevikutrendide analüüsis juhiti näiteks tähelepanu, et veel käimasoleva kümnendi jooksul peame muu hulgas arvestama inimeste kasvava mobiilsusega, töömustrite mitmekesistumise ja paindliku tööga, globaalse ajude ringluse laienemise, struktuurse tööpuuduse ning oskuste elutsükli lühenemisega.
Taolised ülemaailmsed trendid mõjutavad pensioni- ja tervishoiusüsteemi kõrval pea kõiki eluvaldkondi haridusest haldusreformini. Kas haridussüsteem valmistab inimesi ette oskuste elutsükli vähenemisega ehk vajadusega pideva elukestva õppe järele ning globaalseks tööjõuturuks? Kas haldusreform arvestab, et ka suuremate omavalitsustega ei saavuta me tõenäoliselt olukorda, kus kogu inimese elu mööduks ühe omavalitsuse piires? Et teenuseid tarbitakse üheaegselt mitmes omavalitsuses, noored liiguvad linnadesse ja mitte ainult Eesti piires.
Oleks parem, kui poliitikakujundajad need suundumused arvesse võtaks. Muidu peame jälle tõdema, et tegime küll pagana hea süsteemi, aga see ei tööta, sest näe, päriselu ei lähe sellega kokku. Poliitika eesmärk on küll ka suunata inimesi teatud soovitud viisil käituma, pahedest hoiduma, kuid viidatud trendid ei ole pahed, vaid elu arenguga kaasas käiv paratamatus.
Sel nädalal avaldatud aastaülevaates viitas ka õiguskantsler murele, et seadustesse kirjutatakse unistus, lootus või soov, mis suunas elu võiks muutuda. Samas pole mitte ühtegi abinõu, mille kasutamise tulemusel võiks elu soovitud suunas muutuda. Selline soovmõtlemine ei ole hea õigusloome praktika.
Paratamatute faktide ignoreerimine ei aita probleeme lahendada. Tuuleveskitega võitlemise asemel peaks mõtlema, kuidas need enda kasuks tööle panna. Häid soovitusi on lugematud analüüsid ja raportid täis. Läbivalt rõhutatakse, et olemasoleva poliitika keskselt mõtlemine ei aita, natuke millegi parendamine ei aita.
Lihtsalt öeldes ei taha mina elada riigis, kus poliitikud ütlevad, milline on õige peremudel või eluviis – mitu last peab minu peres olema, kus ja kuidas ma peaksin elama või kellega üldse tohib koosellu astuda. Ma tahan elada riigis, kus inimestel on oma isikliku elu korraldamisel vabadus, loomulikult piirides, mis teiste elu ega avalikku huvi ei kahjusta.
Kui inimesed on oma isiklikus elus kord valikud teinud, on poliitikute ülesanne välja töötada kujunenud olukorrale sobiv poliitika. Mitte vastupidi, püüdes teha tegelikule elule etteheiteid, et see ei sobi kokku olemasoleva poliitikaga.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Külli Taro: kui paha elu ei sobi kokku hea poliitikaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Bideni avaldust hinnates, loetleb tema viis. Koridorides on meile vastumeelsust sanktsioonide üle väljendanud palju rohkem EL-i liikmeid. Lihtsam on loetleda üles viis riiki, kes kutsuvad sanktsioonidega jätkama," ütles Meškov ÜRO Peaassamblee kõrvalt vastuseks Interfaxi küsimusele.
Tema sõnul ei ole Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamise küsimuses positiivseid nihkeid olnud.
"Olen palju kordi öelnud, et meie partnerid paljudest EL-i riikidest siiralt tunnistavad, et sanktsioonid kahjustavad nende majandust. Nad on suurepäraselt teadlikud sanktsioonide pikendamise sidumise kunstlikkusest Minski lepete mittetäitmisega Kiievi poolt," ütles Meškov.
Biden ütles neljapäeval, et vähemalt viis EL-i riiki pooldab Vene-vastaste sanktsioonide tühistamist.
EL pikendas suvel Vene-vastaseid sanktsioone poole aasta võrra. | Moskva: Vene-sanktsioonide tühistamist toetavad paljud EL-i riigid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Bideni avaldust hinnates, loetleb tema viis. Koridorides on meile vastumeelsust sanktsioonide üle väljendanud palju rohkem EL-i liikmeid. Lihtsam on loetleda üles viis riiki, kes kutsuvad sanktsioonidega jätkama," ütles Meškov ÜRO Peaassamblee kõrvalt vastuseks Interfaxi küsimusele.
Tema sõnul ei ole Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamise küsimuses positiivseid nihkeid olnud.
"Olen palju kordi öelnud, et meie partnerid paljudest EL-i riikidest siiralt tunnistavad, et sanktsioonid kahjustavad nende majandust. Nad on suurepäraselt teadlikud sanktsioonide pikendamise sidumise kunstlikkusest Minski lepete mittetäitmisega Kiievi poolt," ütles Meškov.
Biden ütles neljapäeval, et vähemalt viis EL-i riiki pooldab Vene-vastaste sanktsioonide tühistamist.
EL pikendas suvel Vene-vastaseid sanktsioone poole aasta võrra.
### Response:
Moskva: Vene-sanktsioonide tühistamist toetavad paljud EL-i riigid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erdogani sõnul saatis Washington kaks lennukitäit relvi kurdi võitlejatele, keda Ankara peab terroristideks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Türgi presidendi arvates ei saa ISIS-e vastu sõda võita teiste terroristlike rühmituste abiga.
USA ei ole süüdistust kommenteerinud, kuid 2014. aastal saadeti kurdi võitlejatele Süüria põhjaosas samuti suur hulk relvi, millest osa sattus ISIS-e kätte. | Erdogan süüdistas USA-d relvade tarnimises kurdidele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erdogani sõnul saatis Washington kaks lennukitäit relvi kurdi võitlejatele, keda Ankara peab terroristideks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Türgi presidendi arvates ei saa ISIS-e vastu sõda võita teiste terroristlike rühmituste abiga.
USA ei ole süüdistust kommenteerinud, kuid 2014. aastal saadeti kurdi võitlejatele Süüria põhjaosas samuti suur hulk relvi, millest osa sattus ISIS-e kätte.
### Response:
Erdogan süüdistas USA-d relvade tarnimises kurdidele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tagasilükatud ettepaneku kohaselt oleks naistel olnud õigus katkestada kuni 12-nädalast rasedust, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Samas saadeti parlamendi komisjonidesse eelnõu, mis keelaks abordi täielikult.
Praegu on riigis lubatud rasedus katkestada vägistamise või intsesti pärast või siis, kui emal ja lapsel on tõsiseid terviseprobleeme. | Poola parlament ei leevendanud abordireegleid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tagasilükatud ettepaneku kohaselt oleks naistel olnud õigus katkestada kuni 12-nädalast rasedust, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Samas saadeti parlamendi komisjonidesse eelnõu, mis keelaks abordi täielikult.
Praegu on riigis lubatud rasedus katkestada vägistamise või intsesti pärast või siis, kui emal ja lapsel on tõsiseid terviseprobleeme.
### Response:
Poola parlament ei leevendanud abordireegleid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hollandlasega tutvus Noot möödunud aastal Tallinnas U-23 Euroopa meistrivõistlustel, kus Noot sai 1500 m jooksus viienda koha. Inglasega kohtus Noot Belgias. "Leppisime suvel Euroopas võisteldes kokku, et sügisel trehvame Eestis. Nad pole kunagi näiteks saunas käinud ja puudelt õunu ning kasvuhoonest tomateid ja kurke korjanud. Mehed on väga imestunud, kuidas siin metsade vahel elatakse," rääkis Andi Noot ajakirja Jooksja Jooksuportaali uudistele.
Noot võttis jooksumehed kolmapäeval Tallinna lennujaamast peale ja tõi Saaremaale, kus viibivad kuni järgmise nädala alguseni. Siit edasi lähevad nad koos Andi Noodaga Lõuna-Eestisse ja Tartu kanti. "Neile meeldib siinne vaikus, loodus, puhas õhk, naturaalsed toidud, suitsulest, õunad ja salatid," loetles Noot. "Ainult, et kohukesed ei meeldi neile, musta leiba söövad ka näpuotsaga."
Hollandlane Richard Douma on EM-i neljandas kohas pettunud. Ta jooksis kolm päeva pärast Rio olümpiamängude normi täitmise tähtaega 1500 m ajaga 3.35,8, mistõttu pidi ka olümpialt eemale jääma. "Aga selline see sport juba on," möönis Douma. Nii tema kui inglase Robbie Fitzgibboni eesmärgid on kõrged. Mehed tahavad jõuda järgmisel aastal Londonis toimuvatele maailmameistrivõistlustele ja aastal 2020 Tokyo olümpiamängudele.
Andi Noot lubab jooksjad kalale viia, samuti metsa hirvede häälitsemist kuulama ning sauna. Arutatakse ka laagriplaane. Detsembris suunduvad nad koos Lõuna-Aaafrikasse. "Teeme palju koostööd, sest nende puhul on tegemist kiirete meestega. Pean neid püüdma ning meil on, mida üksteiselt õppida. Usun, et jõuame kaugele ja ka minu tervis peab vastu," lausus Noot.
Saaremaal jooksevad mehed iga päev 15 km rahulikku sörki. "Oleme kõik sama mõttelaadiga, et pausi me ei tee, vaid hoiame aeroobset üleval ja jätkame tugevat trenni sisehooaega silmas pidades peale nädalast sörkimist," ütles Noot.
Saaremaal Sõrves on jooksjatele omamoodi väike baaslaager tekkimas. Kuu aega tagasi käisid Andi Nooda juures maakodus Keio Kits, Allar Lamp, Rauno Laumets jt tuntud Eesti jooksjad. "Tahan igal aastal asja aina suuremaks ajada ja rohkem tegijaid külla kutsuda. Tulevikus võiks Eestis kõva 1500 m jooksu korraldada," arvas Noot. "Võistlustega suhteid tekib ja mehed on väga huvitatud Eestisse puhkama tulekust," lisas ta. Noot usub, et lähiaastatel võib Eestis näha maailmatasemel 1500 m jooksu kiirete "jäneste" ja maailmaklassist aegadega. | Andi Noot võõrustab Saaremaal Euroopa tulevikuässasid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hollandlasega tutvus Noot möödunud aastal Tallinnas U-23 Euroopa meistrivõistlustel, kus Noot sai 1500 m jooksus viienda koha. Inglasega kohtus Noot Belgias. "Leppisime suvel Euroopas võisteldes kokku, et sügisel trehvame Eestis. Nad pole kunagi näiteks saunas käinud ja puudelt õunu ning kasvuhoonest tomateid ja kurke korjanud. Mehed on väga imestunud, kuidas siin metsade vahel elatakse," rääkis Andi Noot ajakirja Jooksja Jooksuportaali uudistele.
Noot võttis jooksumehed kolmapäeval Tallinna lennujaamast peale ja tõi Saaremaale, kus viibivad kuni järgmise nädala alguseni. Siit edasi lähevad nad koos Andi Noodaga Lõuna-Eestisse ja Tartu kanti. "Neile meeldib siinne vaikus, loodus, puhas õhk, naturaalsed toidud, suitsulest, õunad ja salatid," loetles Noot. "Ainult, et kohukesed ei meeldi neile, musta leiba söövad ka näpuotsaga."
Hollandlane Richard Douma on EM-i neljandas kohas pettunud. Ta jooksis kolm päeva pärast Rio olümpiamängude normi täitmise tähtaega 1500 m ajaga 3.35,8, mistõttu pidi ka olümpialt eemale jääma. "Aga selline see sport juba on," möönis Douma. Nii tema kui inglase Robbie Fitzgibboni eesmärgid on kõrged. Mehed tahavad jõuda järgmisel aastal Londonis toimuvatele maailmameistrivõistlustele ja aastal 2020 Tokyo olümpiamängudele.
Andi Noot lubab jooksjad kalale viia, samuti metsa hirvede häälitsemist kuulama ning sauna. Arutatakse ka laagriplaane. Detsembris suunduvad nad koos Lõuna-Aaafrikasse. "Teeme palju koostööd, sest nende puhul on tegemist kiirete meestega. Pean neid püüdma ning meil on, mida üksteiselt õppida. Usun, et jõuame kaugele ja ka minu tervis peab vastu," lausus Noot.
Saaremaal jooksevad mehed iga päev 15 km rahulikku sörki. "Oleme kõik sama mõttelaadiga, et pausi me ei tee, vaid hoiame aeroobset üleval ja jätkame tugevat trenni sisehooaega silmas pidades peale nädalast sörkimist," ütles Noot.
Saaremaal Sõrves on jooksjatele omamoodi väike baaslaager tekkimas. Kuu aega tagasi käisid Andi Nooda juures maakodus Keio Kits, Allar Lamp, Rauno Laumets jt tuntud Eesti jooksjad. "Tahan igal aastal asja aina suuremaks ajada ja rohkem tegijaid külla kutsuda. Tulevikus võiks Eestis kõva 1500 m jooksu korraldada," arvas Noot. "Võistlustega suhteid tekib ja mehed on väga huvitatud Eestisse puhkama tulekust," lisas ta. Noot usub, et lähiaastatel võib Eestis näha maailmatasemel 1500 m jooksu kiirete "jäneste" ja maailmaklassist aegadega.
### Response:
Andi Noot võõrustab Saaremaal Euroopa tulevikuässasid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inimõigusvolinik Zeid Ra'ad Al Hussein ütles, et kui tema meeskond septembri algul Makedooniat külastas, avastasid nad 180 migranti, kes olid elanud märtsist alates kahes transiidikeskuses täielikus teadmatuses, mis neist saada võib. Nende hulgas oli 80 last.
"See on lihtsalt lubamatu, eriti kui asi puudutab lapsi," rõhutas Zeid.
Makedoonia asub Balkani rändekoridoris, mille on alates eelmise aasta suvest läbinud teel Lääne-Euroopasse sajad tuhanded põgenikud Lähis-Idast, Aasiast ja Aafrikast.
Märsis pandi rändetee kinni ja suurem migratsioonivool peatus, kuid jätkuvalt kulgevad migrandid väikeste rühmadena läbi Balkani riikide.
Zeid juhtis tähelepanu asjaolule, et Serbia piiri äärsesse Tabanovce keskusse ja Kreeka piiri lähedal asuvasse Gevgelija keskusse jäänud 180 migranti sisenesid Makedooniasse enne, kui riik 8. märtsil piirid kinni pani.
ÜRO inimõigusbüroo pressiesindaja Cecile Pouilly ütles AFP-le, et üks keskustest on "sisuliselt kinnipidamiskeskus".
Ta hoiatas, et hiljutine asüüliseaduse muudatus tähendab, et illegaalselt Makedooniasse sisenenud inimestel pole mingit võimalust saada luba riiki jääda.
Alates 2015. aastast Makedooniale esitatud 600 asüülitaotlusest on rahuldatud vaid viis. | ÜRO inimõigusvolinik taunib migrantide kinnipidamist Makedoonias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inimõigusvolinik Zeid Ra'ad Al Hussein ütles, et kui tema meeskond septembri algul Makedooniat külastas, avastasid nad 180 migranti, kes olid elanud märtsist alates kahes transiidikeskuses täielikus teadmatuses, mis neist saada võib. Nende hulgas oli 80 last.
"See on lihtsalt lubamatu, eriti kui asi puudutab lapsi," rõhutas Zeid.
Makedoonia asub Balkani rändekoridoris, mille on alates eelmise aasta suvest läbinud teel Lääne-Euroopasse sajad tuhanded põgenikud Lähis-Idast, Aasiast ja Aafrikast.
Märsis pandi rändetee kinni ja suurem migratsioonivool peatus, kuid jätkuvalt kulgevad migrandid väikeste rühmadena läbi Balkani riikide.
Zeid juhtis tähelepanu asjaolule, et Serbia piiri äärsesse Tabanovce keskusse ja Kreeka piiri lähedal asuvasse Gevgelija keskusse jäänud 180 migranti sisenesid Makedooniasse enne, kui riik 8. märtsil piirid kinni pani.
ÜRO inimõigusbüroo pressiesindaja Cecile Pouilly ütles AFP-le, et üks keskustest on "sisuliselt kinnipidamiskeskus".
Ta hoiatas, et hiljutine asüüliseaduse muudatus tähendab, et illegaalselt Makedooniasse sisenenud inimestel pole mingit võimalust saada luba riiki jääda.
Alates 2015. aastast Makedooniale esitatud 600 asüülitaotlusest on rahuldatud vaid viis.
### Response:
ÜRO inimõigusvolinik taunib migrantide kinnipidamist Makedoonias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hea panuse Nižni Novgorodi võitu andis ka Vene, kes viskas üheksa punkti ja haaras kaheksa lauapalli. Meeskonna edukaimad olid 18 punkti visanud DeAndre Kane ja Kenny Boynton. Neist Kane valiti ka turniiri parimaks mängijaks.
"Meeskond näitas sel turniiril iseloomu. Pärast nelja kaotust ei olnud lihtne, aga siis ei olnud me täisvõimsuses ning pärast Saša Gudumaki ja Ilja Popovi naasmist oleme palju paremad," sõnas meeskonna peatreener Arturs Štalbergs ja lisas, et kui ühel mängijal pole parim viskepäev, siis tabab teine.
Tema sõnul näitasid mängud Lätis ära meeskonna tugevused ja nõrkused ning teisel turniiril suudeti parandada esimese vigu. Tagasi Venemaale minnes ootab ees Nesterovi karikaturniir, kus meeskonnaga peaks liituma ka ääremängija Pjotr Gubanov. | Siim-Sander Vene aitas Nižni Novgorodi kontrollturniiri võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hea panuse Nižni Novgorodi võitu andis ka Vene, kes viskas üheksa punkti ja haaras kaheksa lauapalli. Meeskonna edukaimad olid 18 punkti visanud DeAndre Kane ja Kenny Boynton. Neist Kane valiti ka turniiri parimaks mängijaks.
"Meeskond näitas sel turniiril iseloomu. Pärast nelja kaotust ei olnud lihtne, aga siis ei olnud me täisvõimsuses ning pärast Saša Gudumaki ja Ilja Popovi naasmist oleme palju paremad," sõnas meeskonna peatreener Arturs Štalbergs ja lisas, et kui ühel mängijal pole parim viskepäev, siis tabab teine.
Tema sõnul näitasid mängud Lätis ära meeskonna tugevused ja nõrkused ning teisel turniiril suudeti parandada esimese vigu. Tagasi Venemaale minnes ootab ees Nesterovi karikaturniir, kus meeskonnaga peaks liituma ka ääremängija Pjotr Gubanov.
### Response:
Siim-Sander Vene aitas Nižni Novgorodi kontrollturniiri võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aktivistide sõnul pommitasid Aleppo idaosa Süüria ja Venemaa lennukid, vahendas BBC.
Süüria vabatahtlike päästjate rühmitus Valged Kiivrid teatasid, et reede hommikul viidi Aleppos läbi kümneid õhurünnakuid. Päästetöötaja nimetas toimuvat hävitustööks.
Organisatsiooni teatel olid rünnakute sihtmärgid pommitamiste ohvrite abistamiseks rajatud keskused ning neljast kolme tegevus lõpetati.
Aleppo tsiviilkaitse juht Ammar al-Selmo ütles, et alates reede hommikust on mässuliste alade pihta suunatud pommitamistes hukkunud üle 70 inimese ning hävinud üle 40 hoone.
Valitsus on kutsunud inimesi üles vältima piirkondi, mis on mässuliste kontrolli all. Venemaa ei ole oma osalust õhurünnakutes kinnitanud.
USA ja Venemaa läbirääkimised relvarahu taastamiseks on katkenud.
Venemaa toetab Süüria valitsust, USA toetab aga opositsiooni. Washington ja Moskva süüdistavad teineteist suutmatuses ohjeldada oma liitlasi Süürias. | Aleppos viidi läbi uusi õhurünnakuid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aktivistide sõnul pommitasid Aleppo idaosa Süüria ja Venemaa lennukid, vahendas BBC.
Süüria vabatahtlike päästjate rühmitus Valged Kiivrid teatasid, et reede hommikul viidi Aleppos läbi kümneid õhurünnakuid. Päästetöötaja nimetas toimuvat hävitustööks.
Organisatsiooni teatel olid rünnakute sihtmärgid pommitamiste ohvrite abistamiseks rajatud keskused ning neljast kolme tegevus lõpetati.
Aleppo tsiviilkaitse juht Ammar al-Selmo ütles, et alates reede hommikust on mässuliste alade pihta suunatud pommitamistes hukkunud üle 70 inimese ning hävinud üle 40 hoone.
Valitsus on kutsunud inimesi üles vältima piirkondi, mis on mässuliste kontrolli all. Venemaa ei ole oma osalust õhurünnakutes kinnitanud.
USA ja Venemaa läbirääkimised relvarahu taastamiseks on katkenud.
Venemaa toetab Süüria valitsust, USA toetab aga opositsiooni. Washington ja Moskva süüdistavad teineteist suutmatuses ohjeldada oma liitlasi Süürias.
### Response:
Aleppos viidi läbi uusi õhurünnakuid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kehtiva asukohapõhise tegevusloa puudumise tõttu külmutab Olympic alates 24. septembrist aktiivse tegevuse Poolas, kuid on endiselt huvitatud Poola turul tegevuse jätkamisest ning plaanib osaleda järgmistel tegevusloakonkurssidel. Aktiivse tegevuse külmutamise peamiseks eesmärgiks on jooksvate kulude viimine miinimumini," seisab ettevõtte börsiteates.
Poola tütarettevõtjate aktiivse tegevuse peatamisega kaasneb Poolas firmaväärtuse ja varade raamatupidamislik allahindlus vahemikus 9-10 miljonit eurot ning tegevuse peatamisega kaasnevad täiendavad kulud ligikaudu 1 miljonit eurot.
Olympicu Poola tütarettevõtjate konsolideeritud äritulud 2016. aasta esimesel kuuel kuul olid 9,4 miljonit eurot ning ärikasum 0,5 miljonit eurot. Poola operatsioonid andsid esimesel poolaastal 10 protsenti kontserni ärituludest ja 4 protsenti kontserni ärikasumist.
Poolas säilitab OEG tegevuse külmutamise perioodil kuni 15 töökohta, lisaks pakutakse praegustele töötajatele võimalust asuda tööle ligikaudu 50 avatud positsioonile kontserni teiste riikide ettevõtjates ning ülejäänud töötajatega lõpetatakse töösuhe seadusega ettenähtud korras.
Vastavalt Poolas kehtivale seadusele korraldatakse ettevõtte teatel asukohapõhiste tegevuslubade väljaandmiseks konkurss juhul, kui taotlejaid on rohkem kui väljastatavaid lubasid. Kui taotlejate arv vastab väljastatavate lubade arvule või on väiksem, puudub Poola rahandusministril kohustus konkursi korraldamiseks.
Varssavi kasiinotegevuslubadest huvitatud isikutel oli õigus esitada taotlus loa saamiseks, taotluse tähtaeg oli 24. märts. Olympicu Poola tütarühingud Casino Polonia-Wrocław sp. z o.o. ja Ultramedia sp. z o.o. esitasid Poola rahandusministeeriumile taotlused uue loa saamiseks 1. septembril.
Möödunud aasta lõpus oli ettevõttel Poolas üks kasiino 135 mänguautomaadi, 38 elektroonilise ruletiterminali, 25 mängulaua ja nelja pokkerilauaga. Selles töötas toona 238 inimest. Müük Poola turule moodustas käesoleva aasta esimesel poolaastal 9,2 miljonit eurot, vähenedes aastases võrdluses 30,8 protsenti. Olympic Entertainment Groupi käive oli käesoleva aasta esimese kuue kuu jooksul 92,4 miljonit eurot, mis on 14 protsenti enam kui mullu samal perioodil; ettevõtte puhaskasum langes aga 17 protsenti 9,8 miljonile eurole.
OEG väljub Valgevene turult
Olympic Entertainment Group teatas ka, et väljub Valgevene hasartmänguturult seoses makromajanduslikust olukorrast tingitud ebaefektiivse opereerimisega ja kehvade väljavaadetega kasumlikkuse suurendamiseks Valgevenes.
Olympicu Valgevene tütarettevõtja äritulud käesoleva aasta esimesel kuuel kuul olid umbes 200 000 eurot ning ärikahjum 150 000 eurot. Valgevene operatsioonid andsid esimesel poolaastal 0,2 protsenti kontserni ärituludest, teatas ettevõte börsile.
Valgevene tütarettevõtja likvideerimisega Olympicule olulisi varade raamatupidamislikke allahindlusi ja likvideerimisega kaasnevaid kulusid ei järgne, need jäävad ligikaudu 100 000 – 200 000 euro piiresse. | Olympic Entertainment Group peatab tegevuse Poolas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kehtiva asukohapõhise tegevusloa puudumise tõttu külmutab Olympic alates 24. septembrist aktiivse tegevuse Poolas, kuid on endiselt huvitatud Poola turul tegevuse jätkamisest ning plaanib osaleda järgmistel tegevusloakonkurssidel. Aktiivse tegevuse külmutamise peamiseks eesmärgiks on jooksvate kulude viimine miinimumini," seisab ettevõtte börsiteates.
Poola tütarettevõtjate aktiivse tegevuse peatamisega kaasneb Poolas firmaväärtuse ja varade raamatupidamislik allahindlus vahemikus 9-10 miljonit eurot ning tegevuse peatamisega kaasnevad täiendavad kulud ligikaudu 1 miljonit eurot.
Olympicu Poola tütarettevõtjate konsolideeritud äritulud 2016. aasta esimesel kuuel kuul olid 9,4 miljonit eurot ning ärikasum 0,5 miljonit eurot. Poola operatsioonid andsid esimesel poolaastal 10 protsenti kontserni ärituludest ja 4 protsenti kontserni ärikasumist.
Poolas säilitab OEG tegevuse külmutamise perioodil kuni 15 töökohta, lisaks pakutakse praegustele töötajatele võimalust asuda tööle ligikaudu 50 avatud positsioonile kontserni teiste riikide ettevõtjates ning ülejäänud töötajatega lõpetatakse töösuhe seadusega ettenähtud korras.
Vastavalt Poolas kehtivale seadusele korraldatakse ettevõtte teatel asukohapõhiste tegevuslubade väljaandmiseks konkurss juhul, kui taotlejaid on rohkem kui väljastatavaid lubasid. Kui taotlejate arv vastab väljastatavate lubade arvule või on väiksem, puudub Poola rahandusministril kohustus konkursi korraldamiseks.
Varssavi kasiinotegevuslubadest huvitatud isikutel oli õigus esitada taotlus loa saamiseks, taotluse tähtaeg oli 24. märts. Olympicu Poola tütarühingud Casino Polonia-Wrocław sp. z o.o. ja Ultramedia sp. z o.o. esitasid Poola rahandusministeeriumile taotlused uue loa saamiseks 1. septembril.
Möödunud aasta lõpus oli ettevõttel Poolas üks kasiino 135 mänguautomaadi, 38 elektroonilise ruletiterminali, 25 mängulaua ja nelja pokkerilauaga. Selles töötas toona 238 inimest. Müük Poola turule moodustas käesoleva aasta esimesel poolaastal 9,2 miljonit eurot, vähenedes aastases võrdluses 30,8 protsenti. Olympic Entertainment Groupi käive oli käesoleva aasta esimese kuue kuu jooksul 92,4 miljonit eurot, mis on 14 protsenti enam kui mullu samal perioodil; ettevõtte puhaskasum langes aga 17 protsenti 9,8 miljonile eurole.
OEG väljub Valgevene turult
Olympic Entertainment Group teatas ka, et väljub Valgevene hasartmänguturult seoses makromajanduslikust olukorrast tingitud ebaefektiivse opereerimisega ja kehvade väljavaadetega kasumlikkuse suurendamiseks Valgevenes.
Olympicu Valgevene tütarettevõtja äritulud käesoleva aasta esimesel kuuel kuul olid umbes 200 000 eurot ning ärikahjum 150 000 eurot. Valgevene operatsioonid andsid esimesel poolaastal 0,2 protsenti kontserni ärituludest, teatas ettevõte börsile.
Valgevene tütarettevõtja likvideerimisega Olympicule olulisi varade raamatupidamislikke allahindlusi ja likvideerimisega kaasnevaid kulusid ei järgne, need jäävad ligikaudu 100 000 – 200 000 euro piiresse.
### Response:
Olympic Entertainment Group peatab tegevuse Poolas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rumeenia on kogunud nüüd nelja mänguga kuus ja Eesti viis punkti. Liidrikohal on üheksa punktiga Tšehhi, kes mängib täna veel Makedooniaga.
"Me mängisime palju paremini kui eelmisel nädalal. Mängijad tahtsid võita iga pallivahetust ja nad võitlesid hämmastavalt, mängides ühtse meeskonnana ja seetõttu saime tähistada suurepärast võitu Eesti üle. Nüüd oleme valmis võitlema teise koha nimel. Ees ootab veel kaks rasket matši," kommenteeris Rumeenia peatreener Danut Pascu.
Rumeenia meeskonna parim oli 21 punkti toonud Laurentiu Lica. "Võitsime just väga tähtsa mängu," lausus ta pärast mängu. "Esimene mäng on alati väga tähti sja sellistel turniiridel väga raske. Ma ei usu, et võiksime lõpetada esikohal, aga anname endast parima, et Tšehhile lähemale saada."
Laupäeval mängivad F-grupis Eesti - Makedooni ja Rumeenia - Tšehhi ning pühapäeval on vastamisi Makedoonia - Rumeenia ja Eesti - Tšehhi. | Rumeenia peatreener omadest: mängijad võitlesid ja tahtsid võita iga pallivahetust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rumeenia on kogunud nüüd nelja mänguga kuus ja Eesti viis punkti. Liidrikohal on üheksa punktiga Tšehhi, kes mängib täna veel Makedooniaga.
"Me mängisime palju paremini kui eelmisel nädalal. Mängijad tahtsid võita iga pallivahetust ja nad võitlesid hämmastavalt, mängides ühtse meeskonnana ja seetõttu saime tähistada suurepärast võitu Eesti üle. Nüüd oleme valmis võitlema teise koha nimel. Ees ootab veel kaks rasket matši," kommenteeris Rumeenia peatreener Danut Pascu.
Rumeenia meeskonna parim oli 21 punkti toonud Laurentiu Lica. "Võitsime just väga tähtsa mängu," lausus ta pärast mängu. "Esimene mäng on alati väga tähti sja sellistel turniiridel väga raske. Ma ei usu, et võiksime lõpetada esikohal, aga anname endast parima, et Tšehhile lähemale saada."
Laupäeval mängivad F-grupis Eesti - Makedooni ja Rumeenia - Tšehhi ning pühapäeval on vastamisi Makedoonia - Rumeenia ja Eesti - Tšehhi.
### Response:
Rumeenia peatreener omadest: mängijad võitlesid ja tahtsid võita iga pallivahetust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rõivas kirjutas, et Eesti tervishoiusüsteem on võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega efektiivne ning selle rahastamissüsteem tervikuna toimib. Seetõttu ei pea ta vajalikuks muuta praeguse süsteemi põhielemente nagu sihtotstarbeline ravikindlustusmaks, ravikindlustusvahendite keskne juhtimine ja ühe haigekassa süsteem.
Peaministri sõnul ei saa aga silma kinni pigistada selle ees, et haigekassa on süstemaatiliselt eksinud oma eelarve prognoosidega.
Näitena tõi peaminister Haigekassa eelduse, et haigushüvitistele kulub 2016. aastal sama palju kui aasta varem, arvestamata samas asjaoluga, et inimeste palgad tõusevad umbes 6 protsenti aastas ja seega tuleks eeldada, et ka hüvitistele kulub rohkem. Samuti prognoositi peaministri sõnul sel aastal eriarstiabi osutamise vähenemist nii ambulatoorses kui statsionaarses ravis – seda olukorras, kus tegelik ravivajadus pigem kasvab.
"Valedel eeldustel koostatud eelarvega mindi juba kuue kuuga lõhki. Just seetõttu tuleb enne, kui räägime pikaajalisest tervishoiu rahastamise süsteemi muutmisest, ära lahendada praegune eelarvepuudujääk," kirjutas ta.
Rõivas märkis, et ka tervishoiutöötajate keskmised palgad on aasta-aastalt kasvanud, valdavalt Eesti keskmisest palgast kiiremini. Näiteks ulatus arstide keskmine palk 2015. aasta alguse seisuga ligi 225 protendini Eesti keskmisest ja haiglates oli arsti keskmine palk ligi 275 protsenti Eesti keskmisest ehk 2760 eurot.
Peaministri sõnul on tervishoiutöötajad ka järgmisel aastal selgelt eelistatum palgagrupp - haigekassa eelarvele tuginedes on palgafondi kasvuks järgmise aasta riigieelarvesse prognoositud 5,5 protsenti. Võrdlusena tõi peaminister välja õpetajate 4,6-protsendilise ja sisejulgeolekutöötajate 3,3-protsendilise palgafondi kasvu.
Rõivas juhtis tervishoiutöötajate tähelepanu ka sellele, et haigekassa eelarve osakaal SKT-st on viimase kümne aastaga kasvanud rohkem kui neljandiku (3,8%-lt 4,9%-ni) ning haigekassa eelarve osakaal SKT-st jätkab kasvu ka järgmistel aastatel.
Peaminister klaaris ära ka ühe eksiarvamuse. Nimelt ei vasta tema sõnul tõele väide, et sotsiaalmaksu langetamisest tekib haigekassa eelarvesse puudujääk.
"Sotsiaalmaksu langetamine kompenseeritakse 100-protsendiliselt haigekassale riigieelarvest," kirjutas ta.
Rõivas kinnitas, et toetab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski püüdlusi analüüsida tervishoiusüsteemi sees olevaid puudusi ja võimalusi vahendite paremaks kasutamiseks. Samuti ootab ta ettepanekuid ja koostööd ka haigekassat riigiga kahasse juhtivatelt organisatsioonidelt: tööandjate ja kindlustatute esindajatelt. | Rõivas tervishoiutöötajatele: süsteemis on vahendite paremaks kasutamiseks ruumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rõivas kirjutas, et Eesti tervishoiusüsteem on võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega efektiivne ning selle rahastamissüsteem tervikuna toimib. Seetõttu ei pea ta vajalikuks muuta praeguse süsteemi põhielemente nagu sihtotstarbeline ravikindlustusmaks, ravikindlustusvahendite keskne juhtimine ja ühe haigekassa süsteem.
Peaministri sõnul ei saa aga silma kinni pigistada selle ees, et haigekassa on süstemaatiliselt eksinud oma eelarve prognoosidega.
Näitena tõi peaminister Haigekassa eelduse, et haigushüvitistele kulub 2016. aastal sama palju kui aasta varem, arvestamata samas asjaoluga, et inimeste palgad tõusevad umbes 6 protsenti aastas ja seega tuleks eeldada, et ka hüvitistele kulub rohkem. Samuti prognoositi peaministri sõnul sel aastal eriarstiabi osutamise vähenemist nii ambulatoorses kui statsionaarses ravis – seda olukorras, kus tegelik ravivajadus pigem kasvab.
"Valedel eeldustel koostatud eelarvega mindi juba kuue kuuga lõhki. Just seetõttu tuleb enne, kui räägime pikaajalisest tervishoiu rahastamise süsteemi muutmisest, ära lahendada praegune eelarvepuudujääk," kirjutas ta.
Rõivas märkis, et ka tervishoiutöötajate keskmised palgad on aasta-aastalt kasvanud, valdavalt Eesti keskmisest palgast kiiremini. Näiteks ulatus arstide keskmine palk 2015. aasta alguse seisuga ligi 225 protendini Eesti keskmisest ja haiglates oli arsti keskmine palk ligi 275 protsenti Eesti keskmisest ehk 2760 eurot.
Peaministri sõnul on tervishoiutöötajad ka järgmisel aastal selgelt eelistatum palgagrupp - haigekassa eelarvele tuginedes on palgafondi kasvuks järgmise aasta riigieelarvesse prognoositud 5,5 protsenti. Võrdlusena tõi peaminister välja õpetajate 4,6-protsendilise ja sisejulgeolekutöötajate 3,3-protsendilise palgafondi kasvu.
Rõivas juhtis tervishoiutöötajate tähelepanu ka sellele, et haigekassa eelarve osakaal SKT-st on viimase kümne aastaga kasvanud rohkem kui neljandiku (3,8%-lt 4,9%-ni) ning haigekassa eelarve osakaal SKT-st jätkab kasvu ka järgmistel aastatel.
Peaminister klaaris ära ka ühe eksiarvamuse. Nimelt ei vasta tema sõnul tõele väide, et sotsiaalmaksu langetamisest tekib haigekassa eelarvesse puudujääk.
"Sotsiaalmaksu langetamine kompenseeritakse 100-protsendiliselt haigekassale riigieelarvest," kirjutas ta.
Rõivas kinnitas, et toetab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski püüdlusi analüüsida tervishoiusüsteemi sees olevaid puudusi ja võimalusi vahendite paremaks kasutamiseks. Samuti ootab ta ettepanekuid ja koostööd ka haigekassat riigiga kahasse juhtivatelt organisatsioonidelt: tööandjate ja kindlustatute esindajatelt.
### Response:
Rõivas tervishoiutöötajatele: süsteemis on vahendite paremaks kasutamiseks ruumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | BMC-le järgnesid Etixx - Quick Step (+0.06), LottoNL - JumBo (+0.23), Movistar (+0.25), IAM (+0.26) ja Lotto Soudal (+0.29). Senise liidri Peter Sagani võistkond Tinkoff oli kaheksas, kaotust BMC-le kogunes 34 sekundit.
Kokkuvõttes juhib Dennis viienda etapi järel võistkonnakaaslase Taylor Phinney ees 16 sekundiga. Kolmas on sakslane Tony Martin (Etixx - Quick Step; +0.24). Nii Sagan kui ka hollandlane Niki Terpstra (Etixx - Quick Step) kaotavad Dennisele 27 sekundiga.
Eneco Touril jääb veel sõita kaks etappi. | Dennis kerkis taas esikohale, Sagan langes neljandaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
BMC-le järgnesid Etixx - Quick Step (+0.06), LottoNL - JumBo (+0.23), Movistar (+0.25), IAM (+0.26) ja Lotto Soudal (+0.29). Senise liidri Peter Sagani võistkond Tinkoff oli kaheksas, kaotust BMC-le kogunes 34 sekundit.
Kokkuvõttes juhib Dennis viienda etapi järel võistkonnakaaslase Taylor Phinney ees 16 sekundiga. Kolmas on sakslane Tony Martin (Etixx - Quick Step; +0.24). Nii Sagan kui ka hollandlane Niki Terpstra (Etixx - Quick Step) kaotavad Dennisele 27 sekundiga.
Eneco Touril jääb veel sõita kaks etappi.
### Response:
Dennis kerkis taas esikohale, Sagan langes neljandaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | H-alagrupi avavoorus kaotas Gibraltari koondis kodus 1:4 Kreekale. Eesti sai samal päeval võõrsil 0:5 kaotuse Bosnia ja Hertsegoviinalt.
7. oktoobril mängivad veel Belgia - Bosnia ja Hertsegoviina ning Kreeka - Küpros.
Gibraltar Squad to face @eestijalgpall & @BelRedDevils pic.twitter.com/2VR7fk2pvf
— Gibraltar FA (@GibraltarFA) September 23, 2016 | Selgus Gibraltari koosseis MM-valikmänguks Eestiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
H-alagrupi avavoorus kaotas Gibraltari koondis kodus 1:4 Kreekale. Eesti sai samal päeval võõrsil 0:5 kaotuse Bosnia ja Hertsegoviinalt.
7. oktoobril mängivad veel Belgia - Bosnia ja Hertsegoviina ning Kreeka - Küpros.
Gibraltar Squad to face @eestijalgpall & @BelRedDevils pic.twitter.com/2VR7fk2pvf
— Gibraltar FA (@GibraltarFA) September 23, 2016
### Response:
Selgus Gibraltari koosseis MM-valikmänguks Eestiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Puusta asutab end teisele katsele Läänemerd ületada laupäeva hommikul Lõmala sadamast, Saaremaal, pistes lisaks väsimusele ja heitlikule tuulele rinda ka külma ning nappima kippuva päevavalgusega. Vaatamata teadmatusele ja lahenduse ootamisele, mis paar päeva on teda vaevanud, on purjelaudur optimistlik: "Olen uueks katseks valmis!"
Oma pea 150-miilise (ca 277 km) purjelauasõiduga tahab ta koguda toetust puuetega merehuvilistele, kellele Eestis veel purjetamisvõimalusi ei ole.
Kogu ülesõit on jälgitav satelliitjälgimisseadme vahendusel saidil http://yb.tl/bsc-rsx
Pikal meresõidul turvab sportlast saatekaater, mille meeskonnas on koduklubi Noblessneri Jahtklubi Purjetamiskooli treenerid Jaak Lukk, Matthew Rickard, Ainar Annus ja Marek Peet.
Erivajadustega inimeste purjetamistreeninguteks saab annetada kas helistades numbril 900 7019 (annetus 5 eurot, number avatud 19.-26.09) või tehes ülekande Eesti Paraolümpiakomitee kontole SEB panka, IBAN: EE121010002019563005.
Selgitustesse palume märkida "Annetus-purjetamine". | Ingrid Puusta läheb Läänemere-ületuse teisele katsele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Puusta asutab end teisele katsele Läänemerd ületada laupäeva hommikul Lõmala sadamast, Saaremaal, pistes lisaks väsimusele ja heitlikule tuulele rinda ka külma ning nappima kippuva päevavalgusega. Vaatamata teadmatusele ja lahenduse ootamisele, mis paar päeva on teda vaevanud, on purjelaudur optimistlik: "Olen uueks katseks valmis!"
Oma pea 150-miilise (ca 277 km) purjelauasõiduga tahab ta koguda toetust puuetega merehuvilistele, kellele Eestis veel purjetamisvõimalusi ei ole.
Kogu ülesõit on jälgitav satelliitjälgimisseadme vahendusel saidil http://yb.tl/bsc-rsx
Pikal meresõidul turvab sportlast saatekaater, mille meeskonnas on koduklubi Noblessneri Jahtklubi Purjetamiskooli treenerid Jaak Lukk, Matthew Rickard, Ainar Annus ja Marek Peet.
Erivajadustega inimeste purjetamistreeninguteks saab annetada kas helistades numbril 900 7019 (annetus 5 eurot, number avatud 19.-26.09) või tehes ülekande Eesti Paraolümpiakomitee kontole SEB panka, IBAN: EE121010002019563005.
Selgitustesse palume märkida "Annetus-purjetamine".
### Response:
Ingrid Puusta läheb Läänemere-ületuse teisele katsele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EL-i väliskaubandusministrid jõudsid reedel ühise arusaamiseni, et niinimetatud Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) allkirjastamise senist ajakava tuleb korrigeerida.
Obama lahkub ametist 20. jaanuaril.
EL-i otsus jätab TTIP-i saatuse USA presidendikandidaatide Hillary Clintoni ja vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi kätte, kes mõlemad kandideerivad vabakaubanduse vastastel positsioonidel.
Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström ütles reedel, et järgmisel USA valitsusel kulub viis või kuus kuud täieliku töövõime saavutamiseks ning see toob kaasa pausi läbirääkimistel.
"Seda, millal me saame uuesti alustada, on vara öelda. Esmalt peame teada saama, missugune järgmine administratsioon hakkab välja nägema," ütles Malmström Bratislavas.
USA ja EL tahavad vabakaubanduslepinguga vähendada regulatsioone ja kaubandustõkkeid ning luua 850 miljoni tarbijaga maailma suurim vabakaubandus- ja investeeringute ala. Leppe kriitikute sõnul toob see kasu vaid suurfirmadele ja kahjustab tarbijaid.
Pooled on leppe üle läbirääkimisi pidanud viimased kolm aastat, ent suurtest edasiminekutest pole seni teatatud. | Slovakkia: TTIP-d Obama presidentuuri jooksul ei allkirjastata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EL-i väliskaubandusministrid jõudsid reedel ühise arusaamiseni, et niinimetatud Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) allkirjastamise senist ajakava tuleb korrigeerida.
Obama lahkub ametist 20. jaanuaril.
EL-i otsus jätab TTIP-i saatuse USA presidendikandidaatide Hillary Clintoni ja vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi kätte, kes mõlemad kandideerivad vabakaubanduse vastastel positsioonidel.
Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström ütles reedel, et järgmisel USA valitsusel kulub viis või kuus kuud täieliku töövõime saavutamiseks ning see toob kaasa pausi läbirääkimistel.
"Seda, millal me saame uuesti alustada, on vara öelda. Esmalt peame teada saama, missugune järgmine administratsioon hakkab välja nägema," ütles Malmström Bratislavas.
USA ja EL tahavad vabakaubanduslepinguga vähendada regulatsioone ja kaubandustõkkeid ning luua 850 miljoni tarbijaga maailma suurim vabakaubandus- ja investeeringute ala. Leppe kriitikute sõnul toob see kasu vaid suurfirmadele ja kahjustab tarbijaid.
Pooled on leppe üle läbirääkimisi pidanud viimased kolm aastat, ent suurtest edasiminekutest pole seni teatatud.
### Response:
Slovakkia: TTIP-d Obama presidentuuri jooksul ei allkirjastata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanter seeria eile oli: x - 62.10 - 61.10 - 61.72 - 62.41 - 60.12, kirjutab Team75plus.com.
Pühapäeval võistles Kanter Sillamäel, kus teenis esikoha staadioni rekordiga 63.28. Teine oli toona Martin Kupper (59.28) ja kolmas Tammert (57.42). | Gerd Kanter heitis Rakveres üle 62 meetri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanter seeria eile oli: x - 62.10 - 61.10 - 61.72 - 62.41 - 60.12, kirjutab Team75plus.com.
Pühapäeval võistles Kanter Sillamäel, kus teenis esikoha staadioni rekordiga 63.28. Teine oli toona Martin Kupper (59.28) ja kolmas Tammert (57.42).
### Response:
Gerd Kanter heitis Rakveres üle 62 meetri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 3. juulil sündis Taltsil keisrilõike abil tütar, kellele ta pani nimeks Arabella. Pärast seda läks ta kohe tööle tagasi aeroobikatrenne andma ja hakkas ka jooksmisega uuesti pihta. Praegu harjutab Evelin Talts viis-kuus korda nädalas. "Olemine on ikka veel üpris nõrk, kuid arvestades sellega, mis ma juuli algul olin, ma täitsa juba liigun," ütles Talts ajakirja Jooksja Jooksuportaali uudistele.
Kõrgete kohtade nimel ta jooksmist veel ei plaani. Eeloleval laupäeval osaleb ta Saue sügisjooksul 10 km distantsil ja pühapäeval Albu sügisjooksul 8 km distantsil. Suurematest jooksudest võtab ta ette 9. oktoobril toimuva sügisese Rabajooksu ja seejärel Saaremaa kolme päeva jooksu, kuhu on ennast ka juba kirja pannud. "Olen kindlasti minemas. Lähen melu nautima ja vanade tuttavatega kohtuma," sõnas Talts.
Tema teine ja vanem laps, poeg Tristan läheb nagunii oma trennikaaslastega jooksma Saaremaale. Seni on Evelin Talts jooksnud koos tütre Arabellaga, lükates käru lapsega ühe käega enda ees. Tegemist on kolme suure rattaga käruga, mida on kerge lükata. Käruga jooksmine ei ole muidugi päris õige trenn, aga saab ikkagi joosta. "Trenni puudust mul ei ole. Ma annan aeroobikatrenne nii palju, et saan sealt oma koormuse kätte. Pigem teen üleliiagi," rääkis Talts. Ta ei osanud öelda, millal taas jooksudel päriselt võistlema hakkab. "Aasta läheb veel kindlasti aega. Võtan päeva korraga. Kõik oleneb lapsest, kui palju ta magab ja kärus olla tahab. Kõik käib siiski praegu tema järgi," lisas Talts.
Evelin Taltsil sees natuke kripeldab, aga mitte oluliselt, et ise SEB Tallinna Maratonil joosta ei saanud. "Äge, et uued naised võitsid. Konkurentsi tuleb juurde," kiitis Talts. Oma viimase stardi tegi ta eelmise aasta oktoobris Tartu linnamaratonil, kus sai Mari Boikovi järel teise koha ajaga 2:59.36. | Tütre sünnitanud Evelin Talts naaseb jooksurajale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
3. juulil sündis Taltsil keisrilõike abil tütar, kellele ta pani nimeks Arabella. Pärast seda läks ta kohe tööle tagasi aeroobikatrenne andma ja hakkas ka jooksmisega uuesti pihta. Praegu harjutab Evelin Talts viis-kuus korda nädalas. "Olemine on ikka veel üpris nõrk, kuid arvestades sellega, mis ma juuli algul olin, ma täitsa juba liigun," ütles Talts ajakirja Jooksja Jooksuportaali uudistele.
Kõrgete kohtade nimel ta jooksmist veel ei plaani. Eeloleval laupäeval osaleb ta Saue sügisjooksul 10 km distantsil ja pühapäeval Albu sügisjooksul 8 km distantsil. Suurematest jooksudest võtab ta ette 9. oktoobril toimuva sügisese Rabajooksu ja seejärel Saaremaa kolme päeva jooksu, kuhu on ennast ka juba kirja pannud. "Olen kindlasti minemas. Lähen melu nautima ja vanade tuttavatega kohtuma," sõnas Talts.
Tema teine ja vanem laps, poeg Tristan läheb nagunii oma trennikaaslastega jooksma Saaremaale. Seni on Evelin Talts jooksnud koos tütre Arabellaga, lükates käru lapsega ühe käega enda ees. Tegemist on kolme suure rattaga käruga, mida on kerge lükata. Käruga jooksmine ei ole muidugi päris õige trenn, aga saab ikkagi joosta. "Trenni puudust mul ei ole. Ma annan aeroobikatrenne nii palju, et saan sealt oma koormuse kätte. Pigem teen üleliiagi," rääkis Talts. Ta ei osanud öelda, millal taas jooksudel päriselt võistlema hakkab. "Aasta läheb veel kindlasti aega. Võtan päeva korraga. Kõik oleneb lapsest, kui palju ta magab ja kärus olla tahab. Kõik käib siiski praegu tema järgi," lisas Talts.
Evelin Taltsil sees natuke kripeldab, aga mitte oluliselt, et ise SEB Tallinna Maratonil joosta ei saanud. "Äge, et uued naised võitsid. Konkurentsi tuleb juurde," kiitis Talts. Oma viimase stardi tegi ta eelmise aasta oktoobris Tartu linnamaratonil, kus sai Mari Boikovi järel teise koha ajaga 2:59.36.
### Response:
Tütre sünnitanud Evelin Talts naaseb jooksurajale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NSV Liit alistas alagrupis Itaalia 8:6, Hispaania 4:3 ja Rootsi 12:1 ning jõudis esimesena finaalgruppi, kus tuli veel viis võitu: alistusid Ungari 5:4, Hispaania 6:2, Kuuba 8:5, Holland 7:3 ja lõpuks hõbeda teeninud Jugoslaavia 8:7.
Tegemist oli NSV Liidu teise olümpiakullaga pärast kaheksa aastat varem toimunud Müncheni mänge. Pärast seda pole ei NSV Liit, SRÜ ega Venemaa koondis enam kuldsete medaliteni küündinud.
Lisaks olümpiakullale teenis Riisman neli aastat varem ka Euroopa riikide karikavõitjate karika, võitis neli NSV Liidu meistritiitlit, neli hõbedat ja ühe pronksi. 1979. aastal tuli Moskva meeskonnas NSV Liidu rahvaste spartakiaadil võitjaks ja tunnistati turniiri parimaks mängijaks.
Hiljem töötas treenerina nii Venemaal kui ka Prantsusmaal. Moskva Dinamoga tuli ta Euroopa karikavõitjate karikavõitjaks (2000) ja neljal korral Venemaa meistriks. Samuti täitis ta abitreeneri rolli nii NSV Liidu kui ka Venemaa koondises. | Olümpiavõitja Mait Riisman tähistab täna 60. sünnipäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NSV Liit alistas alagrupis Itaalia 8:6, Hispaania 4:3 ja Rootsi 12:1 ning jõudis esimesena finaalgruppi, kus tuli veel viis võitu: alistusid Ungari 5:4, Hispaania 6:2, Kuuba 8:5, Holland 7:3 ja lõpuks hõbeda teeninud Jugoslaavia 8:7.
Tegemist oli NSV Liidu teise olümpiakullaga pärast kaheksa aastat varem toimunud Müncheni mänge. Pärast seda pole ei NSV Liit, SRÜ ega Venemaa koondis enam kuldsete medaliteni küündinud.
Lisaks olümpiakullale teenis Riisman neli aastat varem ka Euroopa riikide karikavõitjate karika, võitis neli NSV Liidu meistritiitlit, neli hõbedat ja ühe pronksi. 1979. aastal tuli Moskva meeskonnas NSV Liidu rahvaste spartakiaadil võitjaks ja tunnistati turniiri parimaks mängijaks.
Hiljem töötas treenerina nii Venemaal kui ka Prantsusmaal. Moskva Dinamoga tuli ta Euroopa karikavõitjate karikavõitjaks (2000) ja neljal korral Venemaa meistriks. Samuti täitis ta abitreeneri rolli nii NSV Liidu kui ka Venemaa koondises.
### Response:
Olümpiavõitja Mait Riisman tähistab täna 60. sünnipäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäletate seda stseeni filmist „,Mehed mustas“, kus Will Smithi kehastatud tegelane pannakse koos mitmete tublide ohvitseri moodi inimestega mingeid teste tegema? Nad kõik istuvad äärmiselt ebamugavates toolides, paberi jaoks pole alust ollagi, toimub üldine nihelemine. Smith on ainus, kes tuleb mõttele ruumi keskel leiduv laud enda juurde sikutada, et normaalselt kirjutada saaks. Ühtäkki oli testitegemise tavapärasest olukorrast saanud hoopis tohutult informatiivne käitumiseksperiment.
Presidendivalimiste kampaaniaga seotud saateid vaadates, kuulates ja lehte lugedes olen imestanud ühe asja üle – et kellelgi kajastajatest pole tulnud pähe kontakti võtta personalivaliku- ja otsingu firmadega. Et küsida, kuidas teeks nemad oma suurte kogemuste juures kindlaks, kes oleks see kõige parem president.
Tõesti, see pole tavaline personalivaliku olukord – sest otsuse selle kohta, kes presidendiks saab, teevad ühed inimesed, aga infot, mis selle otsuseni viib, edastavad hoopis teised. Kui personaliotsingufirmadel olla vahel kombeks valituks osutunud kandidaadile, kellest poole aasta jooksul selgub, et ta antud ametisse ikka ei sobi, asendaja leida, siis presidendiga nii teha ei saa.
Seega on päris oluline küsida, et kuidas võiks laekuv info olla maksimaalselt kvaliteetne hea otsuse tegemiseks ja minimaalselt oleks emotsionaalset eksitavat müra.
Mängime personalivaliku mõttega
Presidendile vajalike kompetentside ja omaduste kohta saab aimu, kui vaatame põhiseadusest talle ülesandeks pandud kahtekümmet tegevust.
Lastagu välispoliitika asjatundjatel lisaks kirjeldada lühidalt seda, mis kõige halvemal juhul võib viie aasta jooksul maailmas toimuda ja kuidas tuleks Eesti presidendil seal toimetada. Riigi siseelusse puutuvaga tehtagu samamoodi.
Kui presidendiametist tulenevad kindlad ja võimalikud tegevused on teada, saamegi neist saab tuletada vajalikud isikuomadused, saab koostada hea kandidaadi profiili. Kirja saanud omadused võiksid olla võimalikult selged ja üheselt mõistetavad. Kui öelda näiteks „moraalne majakas“, siis peaks selge olema, kas mõeldakse eeskujulikku isiklikku elu, kõnedesse pandud kõlavaid põhimõtteid või midagi hoopis kolmandat – muidu tekib suur segadus.
Omadusi sai ilmselt täitsa mitu ja küllap mõned neist on vastasmärgilised. Kuna universaalset inimest ei leidu ka presidendikandidaatide seas, siis võiks taas eksperte appi võttes teha omadustest pingerea – ühed on kriitilisemad kui teised.
Järgmine vaatenurk võiks olla see, kas tegemist on muudetava või pigem stabiilse, võib-olla lausa kaasasündinud omadusega. Presidendikandidaat ei pruugi näiteks olla mingi valdkonna valmis ekspert, aga teadmised on omandatavad – seega on määrav küsimus, milline on inimese loomupärane nutikus, õppimisvõime ja ka soov ise targemaks saada.
Edasi
Kui meil on teada vajalikud omadused, tuleks neid kandidaatidel nüüd kuidagi mõõta – see on koht, kus valimiste kajastajad peaksid tegema tõhusat mõttetööd. Sest hindamine ja mõõtmine pole lihtne.
Mingis olukorras on see, kui lasta inimesel endal hinnata oma loomujooni (olgu siis isiksusetesti abil või vesteldes), päris hea viis temast pilti saada. Paraku on antud juhul tegemist olukorraga, kus kandidaatidel on kange soov end väga heas valguses näidata. Seega objektiivset pilti enesekohased hinnangud praegu kohe kindlasti ei anna. Saame vaid aimu sellest, kuidas presidendikandidaat arvab, et ta võiks rahvale ja eelkõige valimiskogu liikmetele meeldida – millist käitumist, hoiakuid ja teadmisi tuleks selleks demonstreerida.
Endal ühe või teise ülipositiivseks peetud omaduse rõhutamine annab aimu sellest, et inimene ei häbene ennast kiita, mitte tingimata selle omaduse tõelisest esinemisest. Kõik me teame ka, et arukuse ja teadmiste hindamisel õppeasutused millegipärast ei usu väga sellesse meetodisse, et lihtsalt küsida suurelt või väikeselt õpilaselt, kas tarkust on piisavalt.
Kui inimeste enda arvamist kõrge sotsiaalse soovitavusega olukorras usaldada ei saa, siis tulevad appi teiste hinnangud. Need põhinevad aga alati lünklikul infol, mis on seotud keskkonnaga, kus konkreetse inimesega on kokku puututud või mis allikaist teadmisi saadud (näiteks laste iseloomu hindavad vanemad ja õpetajad ei ole kaugeltki alati selle osas üksmeelel, sest nad näevad last väga erinevates olukordades). Organisatsioonides lastakse inimest hinnata nii sama taseme kolleegidel kui ka alluvatel ja ülemustel, siis saab pilt täielikum.
Seega, oletagem näiteks, et kui presidendile vajalikuks omaduseks peetakse kiiret otsustusvõimet, siis võiks kandidaadi selle omaduse kohta küsida erinevatelt inimestelt – mitte ainult tema abikaasalt või endiselt sõbralt, kellest korraga on saanud suur vaenlane ja kes väga tahab rääkida.
Hea meetod inimese omaduste üle otsustamiseks ja tulevaste käitumiste ennustamiseks on muidugi tema seniste tegemiste vaatamine. Kas konkreetne kandidaat on siiani tegutsenud edukalt olukordades, kus on läinud vaja kas või sedasama näiteks toodud kiiret otsustusvõimet või nutikust? Tõsi, see hindamismeetod ei arvesta, et kandidaadid on erineva vanuse ja kogemustepagasiga – nii saavad kõik, kes Eesti taasiseseisvumise ajal juba aktiivselt tegutsesid, enda isamaalisust, kindlameelsust ja pingetaluvust selle ajaga illustreerida, noorematel taolist võimalust pole.
Kompenseerimaks antud puudujääki võib ühe või teise omaduse või teadmise kindlakstegemiseks panna inimese kujuteldavas personalivaliku protsessis olukorda, milles hakkamasaamiseks on tal seda omadust lihtsalt kiiresti vaja. N-ö laboris loodud olukord pole eales sama kvaliteediga kui reaaleluline, aga mingit infot ikka saab.
Milleks see kõik?
Milleks kogu see mõttemäng, võib nüüd küsida. Selgitan.
Mulle näib, et kui kandidaatide rahvale presenteerijad oleks üritanud mõelda rohkem sellises võtmes (oluline omadus – kuidas me sellest parimal võimalikul viisil aimu saame), oleks võinud saada nende presidendiks sobivuse kohta oluliselt rohkem väärt infot kui niisama teada-tuntud teemadel küsimusi korrates.
Küsimus või kandidaadi ette pandud ülesanne, usutlus kellegi kolmandaga võiks olla kokku pandud selge sihiga – saada teada midagi uut, tõesti olulist selle inimese ja tema arusaamiste kohta. Kui tahetakse teada, kellel kandidaatidest on mingit olulist omadust rohkem või vähem, söödetagu neile ette võrdses koguses vastavale omadusele sihitud küsimusi või kas või mängulisi eksperimente. Muidu meenutab see olukorda, kus ühel inimesel lastakse nutikuse tõestamiseks akadeemilise teste teha, teisele aga antakse kätte aabits (sest testi ei viitsinud kuskilt otsima minna) ja kolmandalt küsitakse, et kui targaks ennast pead.
See pole lihtsalt see, et oleks kena ja viisakas kandidaate võrdselt kohelda. Eksponeerimise efekt – mida rohkem mingi objekt inimeste silme ees figureerib, seda rohkem kipub see meeldima – ei toimi mitte ainult reklaamimaailmas, ikka mujal ka.
Kui läheb närvi, pole tingimata süüdi
Jah, võib testida ka olulistele kohtadele kandideerijate stressitaluvust. Küsida isiklikke, kiuslikke, miljoneid kordi korratud või ei tea kust tulevaid ootamatuid küsimusi. Ent sellisel juhul peaks olema küsijal ka selgelt endal teada, et just seda omadust ta järele proovida tahabki. Kui küsimuste ainus eesmärk on oma oskusliku sõnaseadmisoskusega eputamine või lootus, et närvi aetud inimese käest saab teada püha tõe mõne tema varjatud eluseiga kohta või õnnestub kätte saada loo pealkirjaks sobiv emotsionaalse fraas, on asi viltu.
Maailma üks psühholoogiastaare Paul Ekman on rääkinud, et kahtlustavad inimesed kipuvad tegema nn Othello viga – nähes kedagi närvilisena, arvavad kohe, et tegemist on suure pettusega ja unustavad ära, et pelgalt pidev aluseta kahtlustamine ja torkimine võib inimese samuti väga endast välja viia. Kui sellise veani viivaid vabavormilisi stressitaluvuse teste liiga palju tehakse ja „läks närvi, ju seal midagi ikka valesti on“ arvamist valija rollis inimeste seas palju on, ei saa oluline ametikoht mitte kõige sobivamale kandidaadile.
Sisuliste argumentide asemele astub sel juhul meediapildi abil loodud emotsionaalne mulje.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Kätlin Konstabel: hulk tegemata meediatööd – kuidas testida presidenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäletate seda stseeni filmist „,Mehed mustas“, kus Will Smithi kehastatud tegelane pannakse koos mitmete tublide ohvitseri moodi inimestega mingeid teste tegema? Nad kõik istuvad äärmiselt ebamugavates toolides, paberi jaoks pole alust ollagi, toimub üldine nihelemine. Smith on ainus, kes tuleb mõttele ruumi keskel leiduv laud enda juurde sikutada, et normaalselt kirjutada saaks. Ühtäkki oli testitegemise tavapärasest olukorrast saanud hoopis tohutult informatiivne käitumiseksperiment.
Presidendivalimiste kampaaniaga seotud saateid vaadates, kuulates ja lehte lugedes olen imestanud ühe asja üle – et kellelgi kajastajatest pole tulnud pähe kontakti võtta personalivaliku- ja otsingu firmadega. Et küsida, kuidas teeks nemad oma suurte kogemuste juures kindlaks, kes oleks see kõige parem president.
Tõesti, see pole tavaline personalivaliku olukord – sest otsuse selle kohta, kes presidendiks saab, teevad ühed inimesed, aga infot, mis selle otsuseni viib, edastavad hoopis teised. Kui personaliotsingufirmadel olla vahel kombeks valituks osutunud kandidaadile, kellest poole aasta jooksul selgub, et ta antud ametisse ikka ei sobi, asendaja leida, siis presidendiga nii teha ei saa.
Seega on päris oluline küsida, et kuidas võiks laekuv info olla maksimaalselt kvaliteetne hea otsuse tegemiseks ja minimaalselt oleks emotsionaalset eksitavat müra.
Mängime personalivaliku mõttega
Presidendile vajalike kompetentside ja omaduste kohta saab aimu, kui vaatame põhiseadusest talle ülesandeks pandud kahtekümmet tegevust.
Lastagu välispoliitika asjatundjatel lisaks kirjeldada lühidalt seda, mis kõige halvemal juhul võib viie aasta jooksul maailmas toimuda ja kuidas tuleks Eesti presidendil seal toimetada. Riigi siseelusse puutuvaga tehtagu samamoodi.
Kui presidendiametist tulenevad kindlad ja võimalikud tegevused on teada, saamegi neist saab tuletada vajalikud isikuomadused, saab koostada hea kandidaadi profiili. Kirja saanud omadused võiksid olla võimalikult selged ja üheselt mõistetavad. Kui öelda näiteks „moraalne majakas“, siis peaks selge olema, kas mõeldakse eeskujulikku isiklikku elu, kõnedesse pandud kõlavaid põhimõtteid või midagi hoopis kolmandat – muidu tekib suur segadus.
Omadusi sai ilmselt täitsa mitu ja küllap mõned neist on vastasmärgilised. Kuna universaalset inimest ei leidu ka presidendikandidaatide seas, siis võiks taas eksperte appi võttes teha omadustest pingerea – ühed on kriitilisemad kui teised.
Järgmine vaatenurk võiks olla see, kas tegemist on muudetava või pigem stabiilse, võib-olla lausa kaasasündinud omadusega. Presidendikandidaat ei pruugi näiteks olla mingi valdkonna valmis ekspert, aga teadmised on omandatavad – seega on määrav küsimus, milline on inimese loomupärane nutikus, õppimisvõime ja ka soov ise targemaks saada.
Edasi
Kui meil on teada vajalikud omadused, tuleks neid kandidaatidel nüüd kuidagi mõõta – see on koht, kus valimiste kajastajad peaksid tegema tõhusat mõttetööd. Sest hindamine ja mõõtmine pole lihtne.
Mingis olukorras on see, kui lasta inimesel endal hinnata oma loomujooni (olgu siis isiksusetesti abil või vesteldes), päris hea viis temast pilti saada. Paraku on antud juhul tegemist olukorraga, kus kandidaatidel on kange soov end väga heas valguses näidata. Seega objektiivset pilti enesekohased hinnangud praegu kohe kindlasti ei anna. Saame vaid aimu sellest, kuidas presidendikandidaat arvab, et ta võiks rahvale ja eelkõige valimiskogu liikmetele meeldida – millist käitumist, hoiakuid ja teadmisi tuleks selleks demonstreerida.
Endal ühe või teise ülipositiivseks peetud omaduse rõhutamine annab aimu sellest, et inimene ei häbene ennast kiita, mitte tingimata selle omaduse tõelisest esinemisest. Kõik me teame ka, et arukuse ja teadmiste hindamisel õppeasutused millegipärast ei usu väga sellesse meetodisse, et lihtsalt küsida suurelt või väikeselt õpilaselt, kas tarkust on piisavalt.
Kui inimeste enda arvamist kõrge sotsiaalse soovitavusega olukorras usaldada ei saa, siis tulevad appi teiste hinnangud. Need põhinevad aga alati lünklikul infol, mis on seotud keskkonnaga, kus konkreetse inimesega on kokku puututud või mis allikaist teadmisi saadud (näiteks laste iseloomu hindavad vanemad ja õpetajad ei ole kaugeltki alati selle osas üksmeelel, sest nad näevad last väga erinevates olukordades). Organisatsioonides lastakse inimest hinnata nii sama taseme kolleegidel kui ka alluvatel ja ülemustel, siis saab pilt täielikum.
Seega, oletagem näiteks, et kui presidendile vajalikuks omaduseks peetakse kiiret otsustusvõimet, siis võiks kandidaadi selle omaduse kohta küsida erinevatelt inimestelt – mitte ainult tema abikaasalt või endiselt sõbralt, kellest korraga on saanud suur vaenlane ja kes väga tahab rääkida.
Hea meetod inimese omaduste üle otsustamiseks ja tulevaste käitumiste ennustamiseks on muidugi tema seniste tegemiste vaatamine. Kas konkreetne kandidaat on siiani tegutsenud edukalt olukordades, kus on läinud vaja kas või sedasama näiteks toodud kiiret otsustusvõimet või nutikust? Tõsi, see hindamismeetod ei arvesta, et kandidaadid on erineva vanuse ja kogemustepagasiga – nii saavad kõik, kes Eesti taasiseseisvumise ajal juba aktiivselt tegutsesid, enda isamaalisust, kindlameelsust ja pingetaluvust selle ajaga illustreerida, noorematel taolist võimalust pole.
Kompenseerimaks antud puudujääki võib ühe või teise omaduse või teadmise kindlakstegemiseks panna inimese kujuteldavas personalivaliku protsessis olukorda, milles hakkamasaamiseks on tal seda omadust lihtsalt kiiresti vaja. N-ö laboris loodud olukord pole eales sama kvaliteediga kui reaaleluline, aga mingit infot ikka saab.
Milleks see kõik?
Milleks kogu see mõttemäng, võib nüüd küsida. Selgitan.
Mulle näib, et kui kandidaatide rahvale presenteerijad oleks üritanud mõelda rohkem sellises võtmes (oluline omadus – kuidas me sellest parimal võimalikul viisil aimu saame), oleks võinud saada nende presidendiks sobivuse kohta oluliselt rohkem väärt infot kui niisama teada-tuntud teemadel küsimusi korrates.
Küsimus või kandidaadi ette pandud ülesanne, usutlus kellegi kolmandaga võiks olla kokku pandud selge sihiga – saada teada midagi uut, tõesti olulist selle inimese ja tema arusaamiste kohta. Kui tahetakse teada, kellel kandidaatidest on mingit olulist omadust rohkem või vähem, söödetagu neile ette võrdses koguses vastavale omadusele sihitud küsimusi või kas või mängulisi eksperimente. Muidu meenutab see olukorda, kus ühel inimesel lastakse nutikuse tõestamiseks akadeemilise teste teha, teisele aga antakse kätte aabits (sest testi ei viitsinud kuskilt otsima minna) ja kolmandalt küsitakse, et kui targaks ennast pead.
See pole lihtsalt see, et oleks kena ja viisakas kandidaate võrdselt kohelda. Eksponeerimise efekt – mida rohkem mingi objekt inimeste silme ees figureerib, seda rohkem kipub see meeldima – ei toimi mitte ainult reklaamimaailmas, ikka mujal ka.
Kui läheb närvi, pole tingimata süüdi
Jah, võib testida ka olulistele kohtadele kandideerijate stressitaluvust. Küsida isiklikke, kiuslikke, miljoneid kordi korratud või ei tea kust tulevaid ootamatuid küsimusi. Ent sellisel juhul peaks olema küsijal ka selgelt endal teada, et just seda omadust ta järele proovida tahabki. Kui küsimuste ainus eesmärk on oma oskusliku sõnaseadmisoskusega eputamine või lootus, et närvi aetud inimese käest saab teada püha tõe mõne tema varjatud eluseiga kohta või õnnestub kätte saada loo pealkirjaks sobiv emotsionaalse fraas, on asi viltu.
Maailma üks psühholoogiastaare Paul Ekman on rääkinud, et kahtlustavad inimesed kipuvad tegema nn Othello viga – nähes kedagi närvilisena, arvavad kohe, et tegemist on suure pettusega ja unustavad ära, et pelgalt pidev aluseta kahtlustamine ja torkimine võib inimese samuti väga endast välja viia. Kui sellise veani viivaid vabavormilisi stressitaluvuse teste liiga palju tehakse ja „läks närvi, ju seal midagi ikka valesti on“ arvamist valija rollis inimeste seas palju on, ei saa oluline ametikoht mitte kõige sobivamale kandidaadile.
Sisuliste argumentide asemele astub sel juhul meediapildi abil loodud emotsionaalne mulje.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Kätlin Konstabel: hulk tegemata meediatööd – kuidas testida presidenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algrivistuses alustanud Kangur oli 14 punktiga üks Varese parimaid. Resultatiivseimaks osutus 15 punkti visanud Eric Maynor. Võitjatele tõi 21 silma Drake Diener. Mulluse Kalev/Cramo mehe Mario Delasi nimele jäi 13 silma.
Varese hakkab nüüd valmistuma Meistrite liiga esimese eelringi kohtumisteks. Teisipäeval, 27. septembril sõidetakse külla Lissaboni Benficale ja kaks päeva hiljem võõrustatakse sama vastast koduareenil. Liigahooaeg algab esmaspäeval, 3. oktoobril võõrsil Sassari Dinamo vastu. | FOTOD | Kangur viskas Varese kontrollmängus 14 punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algrivistuses alustanud Kangur oli 14 punktiga üks Varese parimaid. Resultatiivseimaks osutus 15 punkti visanud Eric Maynor. Võitjatele tõi 21 silma Drake Diener. Mulluse Kalev/Cramo mehe Mario Delasi nimele jäi 13 silma.
Varese hakkab nüüd valmistuma Meistrite liiga esimese eelringi kohtumisteks. Teisipäeval, 27. septembril sõidetakse külla Lissaboni Benficale ja kaks päeva hiljem võõrustatakse sama vastast koduareenil. Liigahooaeg algab esmaspäeval, 3. oktoobril võõrsil Sassari Dinamo vastu.
### Response:
FOTOD | Kangur viskas Varese kontrollmängus 14 punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Migrantide paat läks ümber Burg Rashedi lähistel. Päästetöötajad ja kalamehed ütlesid, et on päästnud vähemalt 169 inimest, kuid seni on ebaselge, kui palju inimesi on veel kadunud, vahendas Reuters.
Egiptuse terivseminister Khaled Megahed ütles, et Vahemerest on praeguseks leitud 133 surnukeha, Beheira regiooni kuberner Mohamed Sultani sõnul aga 148.
Julgeolekujõudude andmetel oli paadis ligi 600 inimest. Üks ellujääja kirjeldas aga, et migrantidele öeldi, et paadis on umbes 200 inimest, kuid smugeldajad paigutasid sinna veel 50, mille tõttu paat põhja vajus.
Võimude sõnul oli paadis egiptlasi, sudaanlasi, eritrealasi ja somaallasi. Nad olid arvatavalt teel Itaaliasse. Neli meeskonnaliiget arreteeriti.
Rahvusvahelise migratsiooni organisatsiooni (IOM) andmetel on sel aastal hukkunud Vahemerel üle 3200 migrandi. Hinnanguliselt on 298 474 migranti jõudnud Euroopa rannikutele. | Egiptuse ranniku lähistel uppunud migrantide arv tõusis üle 130 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Migrantide paat läks ümber Burg Rashedi lähistel. Päästetöötajad ja kalamehed ütlesid, et on päästnud vähemalt 169 inimest, kuid seni on ebaselge, kui palju inimesi on veel kadunud, vahendas Reuters.
Egiptuse terivseminister Khaled Megahed ütles, et Vahemerest on praeguseks leitud 133 surnukeha, Beheira regiooni kuberner Mohamed Sultani sõnul aga 148.
Julgeolekujõudude andmetel oli paadis ligi 600 inimest. Üks ellujääja kirjeldas aga, et migrantidele öeldi, et paadis on umbes 200 inimest, kuid smugeldajad paigutasid sinna veel 50, mille tõttu paat põhja vajus.
Võimude sõnul oli paadis egiptlasi, sudaanlasi, eritrealasi ja somaallasi. Nad olid arvatavalt teel Itaaliasse. Neli meeskonnaliiget arreteeriti.
Rahvusvahelise migratsiooni organisatsiooni (IOM) andmetel on sel aastal hukkunud Vahemerel üle 3200 migrandi. Hinnanguliselt on 298 474 migranti jõudnud Euroopa rannikutele.
### Response:
Egiptuse ranniku lähistel uppunud migrantide arv tõusis üle 130 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigi investeeringu eeldus on Tallinna linna samaväärne panus staadioni renoveerimisse. Pisut enam kui 14 miljoni euro eest ehitatakse staadionile uued tribüünid 15 000 inimesele, rajatakse uued kommunikatsioonid ning seni täiesti puuduvad abiruumid, vahendab Jalgpall.ee.
Lähemal ajal on ees Kalevi staadioni detailplaneeringu koostamine ja koostöös Eesti Arhitektide Liiduga arhitektuurikonkursi väljakuulutamine. Riik investeerib vaid staadioni renoveerimisse, hilisemad rajatise ülalpidamiskulud kannab staadioni omanik, MTÜ Eesti Spordiselts Kalev. | Valitsus eraldab Kalevi staadioni renoveerimiseks seitse miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigi investeeringu eeldus on Tallinna linna samaväärne panus staadioni renoveerimisse. Pisut enam kui 14 miljoni euro eest ehitatakse staadionile uued tribüünid 15 000 inimesele, rajatakse uued kommunikatsioonid ning seni täiesti puuduvad abiruumid, vahendab Jalgpall.ee.
Lähemal ajal on ees Kalevi staadioni detailplaneeringu koostamine ja koostöös Eesti Arhitektide Liiduga arhitektuurikonkursi väljakuulutamine. Riik investeerib vaid staadioni renoveerimisse, hilisemad rajatise ülalpidamiskulud kannab staadioni omanik, MTÜ Eesti Spordiselts Kalev.
### Response:
Valitsus eraldab Kalevi staadioni renoveerimiseks seitse miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rüütel, kes on EKRE auesimees, kirjutas valimiskogu liikmetele saadetud pöördumises:
"On tähtis, et Eesti riigipea oleks asjatundlik nii välis-, julgeoleku kui ka sisepoliitikas. Presidendil peab olema julgust, tarkust, elukogemust ja ettenägelikkust.
Olles kandnud selle ameti raskust, võin öelda, et hetkel üles seatud kandidaatidest on just pikaajalise välispoliitilise kogemusega suursaadik Mart Helmel olemas omadused, mis võimaldavad tal presidendi ametit kõige paremini täita.
Kutsun Teid üles 24. septembril valimiskogus valima järgmiseks Eesti presidendiks Mart Helme." | Arnold Rüütel kutsus üles valima Helmet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rüütel, kes on EKRE auesimees, kirjutas valimiskogu liikmetele saadetud pöördumises:
"On tähtis, et Eesti riigipea oleks asjatundlik nii välis-, julgeoleku kui ka sisepoliitikas. Presidendil peab olema julgust, tarkust, elukogemust ja ettenägelikkust.
Olles kandnud selle ameti raskust, võin öelda, et hetkel üles seatud kandidaatidest on just pikaajalise välispoliitilise kogemusega suursaadik Mart Helmel olemas omadused, mis võimaldavad tal presidendi ametit kõige paremini täita.
Kutsun Teid üles 24. septembril valimiskogus valima järgmiseks Eesti presidendiks Mart Helme."
### Response:
Arnold Rüütel kutsus üles valima Helmet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | DMACK-i võistkonnas teevad kaasa ka Ott Tänak - Raigo Mõlder, kes hoiavad MM-üldarvestuses neli etappi enne hooaja lõppu 52 punktiga kaheksandat positsiooni. Juhib 169 punktiga prantslane Sebastien Ogier, kes võitis ka eelmise ralli Saksamaal.
"Ootan seda rallit väga, sest eelmisel aastal oli mul seal raskusi ja soovin tulla tagasi, teha asju teisiti ja areneda," lausus Tänak DMACK-i pressiteate vahendusel. "See on suur väljakutse, korralik üritus ja mõistagi vajame MM-sarjas paari säärast rallit. Saab olema raske ja pikad katsed esitavad kindlasti väljakutseid."
Nõudlikke olusid eeldab ka DMACK-i boss Dick Cormack. "Siiski oleme Saksamaal näidatuga rahul ja proovime sealt edasi minna. Võistlus pakub väga erinevaid olusid ja teekatteid, nii et ootame seda väljakutset," täiendas Cormack. | Tänak Korsika ralli eel: ootan seda väga, sest eelmisel aastal oli mul seal raskusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
DMACK-i võistkonnas teevad kaasa ka Ott Tänak - Raigo Mõlder, kes hoiavad MM-üldarvestuses neli etappi enne hooaja lõppu 52 punktiga kaheksandat positsiooni. Juhib 169 punktiga prantslane Sebastien Ogier, kes võitis ka eelmise ralli Saksamaal.
"Ootan seda rallit väga, sest eelmisel aastal oli mul seal raskusi ja soovin tulla tagasi, teha asju teisiti ja areneda," lausus Tänak DMACK-i pressiteate vahendusel. "See on suur väljakutse, korralik üritus ja mõistagi vajame MM-sarjas paari säärast rallit. Saab olema raske ja pikad katsed esitavad kindlasti väljakutseid."
Nõudlikke olusid eeldab ka DMACK-i boss Dick Cormack. "Siiski oleme Saksamaal näidatuga rahul ja proovime sealt edasi minna. Võistlus pakub väga erinevaid olusid ja teekatteid, nii et ootame seda väljakutset," täiendas Cormack.
### Response:
Tänak Korsika ralli eel: ootan seda väga, sest eelmisel aastal oli mul seal raskusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "CETA on tehtud ja me ei ava seda uuesti," vahendas BBC EL-i kaubandusvoliniku Cecilia Malmströmi sõnu.
Euroopa Liidu kaubandusministrid kohtusid Slovakkias, et arutada CETA ja sarnase leppe üle USA-ga (TTIP), mida on samuti kritiseeritud.
CETA eelnõus on juba kokku lepitud, kuid rahvusparlamendid võivad selle heakskiitmisega viivitada.
Saksamaal protestisid laupäeval tuhanded aktivistid CETA ja TTIP vastu. Teisipäeval aga protestisid tuhanded Brüsselis Euroopa Liidu peahoonete juures.
Aktivistid kardavad, et kaubanduslepped võivad tuua alla Euroopa standardeid valdkondades nagu töötajate õigused, rahvatervis ja keskkond.
Samuti tuntakse muret võimalike erikohtute loomise üle, kuhu investorid saavad kaevata valitsuste peale, kui nad tunnevad, et seadused kahjustavad ebaõiglaselt nende äritegevust. | Euroopa Komisjon ei taha vabakaubanduslepet Kanadaga ümber vaadata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"CETA on tehtud ja me ei ava seda uuesti," vahendas BBC EL-i kaubandusvoliniku Cecilia Malmströmi sõnu.
Euroopa Liidu kaubandusministrid kohtusid Slovakkias, et arutada CETA ja sarnase leppe üle USA-ga (TTIP), mida on samuti kritiseeritud.
CETA eelnõus on juba kokku lepitud, kuid rahvusparlamendid võivad selle heakskiitmisega viivitada.
Saksamaal protestisid laupäeval tuhanded aktivistid CETA ja TTIP vastu. Teisipäeval aga protestisid tuhanded Brüsselis Euroopa Liidu peahoonete juures.
Aktivistid kardavad, et kaubanduslepped võivad tuua alla Euroopa standardeid valdkondades nagu töötajate õigused, rahvatervis ja keskkond.
Samuti tuntakse muret võimalike erikohtute loomise üle, kuhu investorid saavad kaevata valitsuste peale, kui nad tunnevad, et seadused kahjustavad ebaõiglaselt nende äritegevust.
### Response:
Euroopa Komisjon ei taha vabakaubanduslepet Kanadaga ümber vaadata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suursaadik arutas laevakaitsjatega kohtukaasust ning olmetingimusi vanglas. Kruuv kinnitas laevakaitsjatele, et Eesti riigile on nende kaasus jätkuvalt oluline ning teema tõstatatakse India ametivõimude esindajatega igal võimalusel.
"Jätkame suhtlust laevakaitsjate küsimuses nii vangla ametivõimude, Tamil Nadu valitsuse kui ka India keskvalitsusega ning oleme meestele oma võimaluste piires abiks," sõnas Kruuv.
Samuti kohtus suursaadik Kruuv Tamil Nadus vanglaülema, vanglate ameti juhi ja Tamil Nadu valitsuse esindajaga. Kohtumistel Tamil Nadu võimudega avaldas suursaadik Kruuv lootust, et kohtuprotsess jätkub viivitusteta. | Eesti suursaadik Indias kohtus Eesti laevakaitsjatega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suursaadik arutas laevakaitsjatega kohtukaasust ning olmetingimusi vanglas. Kruuv kinnitas laevakaitsjatele, et Eesti riigile on nende kaasus jätkuvalt oluline ning teema tõstatatakse India ametivõimude esindajatega igal võimalusel.
"Jätkame suhtlust laevakaitsjate küsimuses nii vangla ametivõimude, Tamil Nadu valitsuse kui ka India keskvalitsusega ning oleme meestele oma võimaluste piires abiks," sõnas Kruuv.
Samuti kohtus suursaadik Kruuv Tamil Nadus vanglaülema, vanglate ameti juhi ja Tamil Nadu valitsuse esindajaga. Kohtumistel Tamil Nadu võimudega avaldas suursaadik Kruuv lootust, et kohtuprotsess jätkub viivitusteta.
### Response:
Eesti suursaadik Indias kohtus Eesti laevakaitsjatega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Astrid Kannel, Grete Lõbu, Marko Reikop, Mihkel Kärmas, Piret Järvis jt nuputasid korralikult, kuid õigeid vastuseid nappis.
Teaduslik tunnete lahkamine rullub ETV ekraanil lahti 30. septembril kell 21.40, kui ekraanile jõuab verivärske telefilm "Teadlaste öö: Armastuse valem", mille peaosas astub üles Tõnis Niinemets. | Teadlaste vastulöök ETV töötajatele: millised loomad suudlevad tegelikult | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Astrid Kannel, Grete Lõbu, Marko Reikop, Mihkel Kärmas, Piret Järvis jt nuputasid korralikult, kuid õigeid vastuseid nappis.
Teaduslik tunnete lahkamine rullub ETV ekraanil lahti 30. septembril kell 21.40, kui ekraanile jõuab verivärske telefilm "Teadlaste öö: Armastuse valem", mille peaosas astub üles Tõnis Niinemets.
### Response:
Teadlaste vastulöök ETV töötajatele: millised loomad suudlevad tegelikult |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jüri Saare juhendatav Pärnu jalgpallinaiskond vormistas tiitli kaks vooru enne liiga lõppu, kui suvel uue kuue saanud Rannastaadionil mängiti üle Tallinna Kalevi naiskond.
Pärnu on võitnud kõik 18 mängu, löönud 119 väravat ja laskunud endale lüüa vaid kaks väravat. Enne kaht viimast vooru on Pärnu kogunud 54 punkti ja edestab hõbeda kindlustanud Flora naiskonda üheksa punktiga.
"Varasemalt hakkasid Levadia ja Flora rohkem vastu kui see aasta. Kodune konkurents peaks olema. Ma ei tea, kas Eesti jalgpall on üldiselt edasi läinud. Ta tuli päris suure ülekaaluga, kui tabelit vaatame," lausus Pärnu kauaaegne peatreener Jüri Saar Vikerraadiole.
"Kuigi need kolm-neli mängu, mis oleme sel aastal Floraga mänginud, on olnud tasavägised. Mõlemad võistkonnad on pidanud kõik välja andma, mis on sees. Nendeks mängudeks oleme kindlasti hoolega valmistunud ja tean, et kõik tüdrukud on enne mängu mures, keskenduvad, tahavad ja ei ole tulnud lihtsalt. Aga meil on õnnestunud neile päris palju väravaid lüüa. Meil on tugevamad ründajad."
"Aga selle konkurentsi pealt on väga raske minna Meistrite liiga mänge mängima, kus on hoopis teised kiirused," tunnistas Saar samas. "Me ei ole nendega harjunud. See on nüüd küll raske." | Pärnu JK peatreener: varasemalt hakkasid Levadia ja Flora rohkem vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jüri Saare juhendatav Pärnu jalgpallinaiskond vormistas tiitli kaks vooru enne liiga lõppu, kui suvel uue kuue saanud Rannastaadionil mängiti üle Tallinna Kalevi naiskond.
Pärnu on võitnud kõik 18 mängu, löönud 119 väravat ja laskunud endale lüüa vaid kaks väravat. Enne kaht viimast vooru on Pärnu kogunud 54 punkti ja edestab hõbeda kindlustanud Flora naiskonda üheksa punktiga.
"Varasemalt hakkasid Levadia ja Flora rohkem vastu kui see aasta. Kodune konkurents peaks olema. Ma ei tea, kas Eesti jalgpall on üldiselt edasi läinud. Ta tuli päris suure ülekaaluga, kui tabelit vaatame," lausus Pärnu kauaaegne peatreener Jüri Saar Vikerraadiole.
"Kuigi need kolm-neli mängu, mis oleme sel aastal Floraga mänginud, on olnud tasavägised. Mõlemad võistkonnad on pidanud kõik välja andma, mis on sees. Nendeks mängudeks oleme kindlasti hoolega valmistunud ja tean, et kõik tüdrukud on enne mängu mures, keskenduvad, tahavad ja ei ole tulnud lihtsalt. Aga meil on õnnestunud neile päris palju väravaid lüüa. Meil on tugevamad ründajad."
"Aga selle konkurentsi pealt on väga raske minna Meistrite liiga mänge mängima, kus on hoopis teised kiirused," tunnistas Saar samas. "Me ei ole nendega harjunud. See on nüüd küll raske."
### Response:
Pärnu JK peatreener: varasemalt hakkasid Levadia ja Flora rohkem vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Seoses taudi laiaulatusliku levikuga Saaremaa metssigade populatsioonis, ei tohiks seakasvatajad valvsust kaotada ning samuti ei peaks lootma, et seoses kalendrisügise saabumisega on katku leviku oht kodusigadele möödunud. Pigem tuleks sel sügisel olla bioohutusmeetmete rakendamisel eriti hoolikas ja veelkordselt mõelda läbi oma farmide bioohutuskavad, et olla kindel, et viiruse pääs farmi on tõepoolest tõkestatud," ütles veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektor Indrek Halliste.
Siiani on sigade Aafrika katk metssigadel tuvastatud Orissaare, Pihtla ja Laimjala vallas kokku viiel metsseal. Torgu vallas kütitud sigade Aafrika katku suhtes positiivne metssiga oli Saaremaal kuues. Torgu valla metssea küttimiskoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala number 32 Eestis.
Metssea küttimiskoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal seakasvatusettevõtteid ei asu, kuid uus leiukoht tõendab, et taud on Saaremaa metssigade populatsioonis levinud ulatuslikel aladel.
22. septembril diagnoositi sigade Aafrika katk Saaremaal Orissaare vallas ühel leitud ja ühel kütitud metsseal. Ka selle taudistunud ala sisse ei jää seakasvatusettevõtteid.
Seoses taudi levikuga võivad kõik metsasviibijad leida metsseakorjuse. VTA palub surnud metssigu mitte puutuda ning igast surnuna leitud metsseast teada anda. | Sigade Aafrika katk tuvastati ka Torgu valla metsseal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Seoses taudi laiaulatusliku levikuga Saaremaa metssigade populatsioonis, ei tohiks seakasvatajad valvsust kaotada ning samuti ei peaks lootma, et seoses kalendrisügise saabumisega on katku leviku oht kodusigadele möödunud. Pigem tuleks sel sügisel olla bioohutusmeetmete rakendamisel eriti hoolikas ja veelkordselt mõelda läbi oma farmide bioohutuskavad, et olla kindel, et viiruse pääs farmi on tõepoolest tõkestatud," ütles veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektor Indrek Halliste.
Siiani on sigade Aafrika katk metssigadel tuvastatud Orissaare, Pihtla ja Laimjala vallas kokku viiel metsseal. Torgu vallas kütitud sigade Aafrika katku suhtes positiivne metssiga oli Saaremaal kuues. Torgu valla metssea küttimiskoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala number 32 Eestis.
Metssea küttimiskoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal seakasvatusettevõtteid ei asu, kuid uus leiukoht tõendab, et taud on Saaremaa metssigade populatsioonis levinud ulatuslikel aladel.
22. septembril diagnoositi sigade Aafrika katk Saaremaal Orissaare vallas ühel leitud ja ühel kütitud metsseal. Ka selle taudistunud ala sisse ei jää seakasvatusettevõtteid.
Seoses taudi levikuga võivad kõik metsasviibijad leida metsseakorjuse. VTA palub surnud metssigu mitte puutuda ning igast surnuna leitud metsseast teada anda.
### Response:
Sigade Aafrika katk tuvastati ka Torgu valla metsseal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kadri Simson leiab, et peaministri ja rahandusministri fantastiliseks kiidetud eelarve seda siiski pole. "Paraku on aastad näidanud, et riigieelarve on nagu sibul – pealt valitsuse jutu järgi kullakarvaline, aga kui dokument ise lõpuks riigikokku jõuab, siis on seest siiruviiruline."
Enim teeb opositsioonifraktsiooni juhile muret kütuseaktsiisi tõstmine. "Juba praegu on diiselkütuse aktsiis Eestis 31,4% kõrgem kui Lätis. Täna on teadmine, et erinevalt Eestist ei tõsta Läti järgmise aasta alguses aktsiisimäära. Seega on aktsiisimäära vahe siis juba üle 44%. Peaministri sõnul on eelarve eesmärk anda tõuge majandusele, kuid ma ei usu, et aktsiisimäära täiendav tõstmine kütusele annaks positiivse tõuke majandusele ja meie ettevõtete konkurentsivõimele, pigem vastupidi. Transpordiettevõtted suunavad oma raskeveokid tankima madalamate aktsiisimaksu määradega riikidesse nagu Läti, Leedu ja Poola ning maksutulud jäävad hoopis laekumata," kommenteeris Simson ERR-i uudisteportaalile.
Ta on kriitiline, et valitsus aktsiisi tõstmise esiletoomise asemel tutvustab eelarvet sotsiaalmaksumäära vähendamisena, ehkki seda pole isegi maksumaksjate liit heaks kiitnud. "Maksumaksjate liit on seisukohal, et sotsiaalmaksu vähendamine sellises ulatuses ei anna tööandjatele piisavalt suurt efekti, et luua uusi töökohti või viia majanduses läbi struktuurseid reforme. Samuti on liit ühel meelel nende ettevõtjatega, kes leiavad, et neil on piinlik saada maksuvähendust, mille korvamiseks kaasneb kütuseaktsiisi tõus ja majutusasutuste käibemaksumäära tõstmine. Need tõusud kahjustavad Eesti majandust ja halvendavad paljude inimeste toimetulekut," on Simson veendunud.
Samamoodi hirmutas Simsonit Taavi Rõivase lause, mis lubab tõmmata järgmisel aastal kogu valitsussektori trimmi. "Kui me vaatame, kui õhukeseks on riik juba lihvitud ning kuidas juba praegu põhineb siseturvalisus meil suuresti vabatahtlikkusel ning missioonitundel, siis täiendav kokkuhoidmine tundub vastutustundetu."
Tsahkna: see on perekeskne eelarve
IRL-i esimees, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna on eelarvega rahul ning leiab, et IRL-i olulisemad valimislubadused on seal sees, mis puudutab julgust saada perre kolmas laps või toetada madalapalgalisi inimesi neile tulumaksu tagastades.
"Julgustame inimesei ellu viima oma unistusi, saama rohkem lapsi perre. Just majanduslikud põhjused on need, miks ei sünni peredesse kolmandaid lapsi," põhjendas Tsahkna. Lisaks peab Tsahkna oluliseks tagada järgmisel aastal õpetajate jõuline palgatõus, mis peaks ulatuma 120 protsendini riigi keskmisest palgast.
Murelikuks teeb aga ka teda aktsisiitõusu küsimus. "Jälgime seda, mis toimub aktsiisi laekumisega, kuidas see majandust toetab. Praegu aktsiisi laekub ja mõjud majandusele negatiivsed ei ole, aga tuleb pidevalt monitoorida."
Samuti tuleb Tsahkna sõnul hoida silma peal majanduskasvul. "See esimese poolaasta 0,6 protsenti ei ole selgelt rahuldav. Meil on väga tõsised probleemid, mis tulevad demograafiast. Meie ettevõtete tootlikkuse tõus pole piisav, et konkurentsivõimet parandada. Vajalik on majanduse käimatõmbamine ja konkurentsivõime käimatõmbamine, riiklikku ülereguleerimist tuleb vähendada," loetles IRL-i esimees.
Tsahkna rõhutas, et probleemidele lahendamisel peab vaatama koalitsioonileppest kaugemale. | Simson: riigieelarve on nagu sibul, ainult eemalt vaadates kullakarvaline | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kadri Simson leiab, et peaministri ja rahandusministri fantastiliseks kiidetud eelarve seda siiski pole. "Paraku on aastad näidanud, et riigieelarve on nagu sibul – pealt valitsuse jutu järgi kullakarvaline, aga kui dokument ise lõpuks riigikokku jõuab, siis on seest siiruviiruline."
Enim teeb opositsioonifraktsiooni juhile muret kütuseaktsiisi tõstmine. "Juba praegu on diiselkütuse aktsiis Eestis 31,4% kõrgem kui Lätis. Täna on teadmine, et erinevalt Eestist ei tõsta Läti järgmise aasta alguses aktsiisimäära. Seega on aktsiisimäära vahe siis juba üle 44%. Peaministri sõnul on eelarve eesmärk anda tõuge majandusele, kuid ma ei usu, et aktsiisimäära täiendav tõstmine kütusele annaks positiivse tõuke majandusele ja meie ettevõtete konkurentsivõimele, pigem vastupidi. Transpordiettevõtted suunavad oma raskeveokid tankima madalamate aktsiisimaksu määradega riikidesse nagu Läti, Leedu ja Poola ning maksutulud jäävad hoopis laekumata," kommenteeris Simson ERR-i uudisteportaalile.
Ta on kriitiline, et valitsus aktsiisi tõstmise esiletoomise asemel tutvustab eelarvet sotsiaalmaksumäära vähendamisena, ehkki seda pole isegi maksumaksjate liit heaks kiitnud. "Maksumaksjate liit on seisukohal, et sotsiaalmaksu vähendamine sellises ulatuses ei anna tööandjatele piisavalt suurt efekti, et luua uusi töökohti või viia majanduses läbi struktuurseid reforme. Samuti on liit ühel meelel nende ettevõtjatega, kes leiavad, et neil on piinlik saada maksuvähendust, mille korvamiseks kaasneb kütuseaktsiisi tõus ja majutusasutuste käibemaksumäära tõstmine. Need tõusud kahjustavad Eesti majandust ja halvendavad paljude inimeste toimetulekut," on Simson veendunud.
Samamoodi hirmutas Simsonit Taavi Rõivase lause, mis lubab tõmmata järgmisel aastal kogu valitsussektori trimmi. "Kui me vaatame, kui õhukeseks on riik juba lihvitud ning kuidas juba praegu põhineb siseturvalisus meil suuresti vabatahtlikkusel ning missioonitundel, siis täiendav kokkuhoidmine tundub vastutustundetu."
Tsahkna: see on perekeskne eelarve
IRL-i esimees, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna on eelarvega rahul ning leiab, et IRL-i olulisemad valimislubadused on seal sees, mis puudutab julgust saada perre kolmas laps või toetada madalapalgalisi inimesi neile tulumaksu tagastades.
"Julgustame inimesei ellu viima oma unistusi, saama rohkem lapsi perre. Just majanduslikud põhjused on need, miks ei sünni peredesse kolmandaid lapsi," põhjendas Tsahkna. Lisaks peab Tsahkna oluliseks tagada järgmisel aastal õpetajate jõuline palgatõus, mis peaks ulatuma 120 protsendini riigi keskmisest palgast.
Murelikuks teeb aga ka teda aktsisiitõusu küsimus. "Jälgime seda, mis toimub aktsiisi laekumisega, kuidas see majandust toetab. Praegu aktsiisi laekub ja mõjud majandusele negatiivsed ei ole, aga tuleb pidevalt monitoorida."
Samuti tuleb Tsahkna sõnul hoida silma peal majanduskasvul. "See esimese poolaasta 0,6 protsenti ei ole selgelt rahuldav. Meil on väga tõsised probleemid, mis tulevad demograafiast. Meie ettevõtete tootlikkuse tõus pole piisav, et konkurentsivõimet parandada. Vajalik on majanduse käimatõmbamine ja konkurentsivõime käimatõmbamine, riiklikku ülereguleerimist tuleb vähendada," loetles IRL-i esimees.
Tsahkna rõhutas, et probleemidele lahendamisel peab vaatama koalitsioonileppest kaugemale.
### Response:
Simson: riigieelarve on nagu sibul, ainult eemalt vaadates kullakarvaline |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Humoorikas klipis astuvad lisaks Cordenile üles ka Bridget Jonesi kehastanud näitlejanna Renée Zellweger ja tema lapse isa kandidaati mänginud Patrick Dempsey.
Video valmis telesaate "The Late Show with James Corden" tarbeks. | Video: koomik James Corden käis "Bridget Jonesi" rolliproovis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Humoorikas klipis astuvad lisaks Cordenile üles ka Bridget Jonesi kehastanud näitlejanna Renée Zellweger ja tema lapse isa kandidaati mänginud Patrick Dempsey.
Video valmis telesaate "The Late Show with James Corden" tarbeks.
### Response:
Video: koomik James Corden käis "Bridget Jonesi" rolliproovis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiljuti maanteesõidu Euroopa meistrivõistlustel osalenud ja maailmameistrivõistlusteks valmistuv Räim teeb vaimu värskendamiseks kaasa cyclo-crossis. Iisraelis registreeritud klubis Cycling Academy Team pedaalivale Räimele pakuvad konkurentsi Caspar Austa ning kuus lätlast ja kaks soomlast, vahendab Spordipartner.ee.
Peakorraldaja Kristjan Kivistiku hinnangul soosib 2700 m pikkune ring pigem kiiremat sõitu, kuid põnevust lisavad liivatakistus ja PumpTrack.
Võistluskeskus avatakse kell 9.30, esimene start antakse kell 12. | Mihkel Räim osaleb Eesti cyclo-crossi karikasarja avaetapil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljuti maanteesõidu Euroopa meistrivõistlustel osalenud ja maailmameistrivõistlusteks valmistuv Räim teeb vaimu värskendamiseks kaasa cyclo-crossis. Iisraelis registreeritud klubis Cycling Academy Team pedaalivale Räimele pakuvad konkurentsi Caspar Austa ning kuus lätlast ja kaks soomlast, vahendab Spordipartner.ee.
Peakorraldaja Kristjan Kivistiku hinnangul soosib 2700 m pikkune ring pigem kiiremat sõitu, kuid põnevust lisavad liivatakistus ja PumpTrack.
Võistluskeskus avatakse kell 9.30, esimene start antakse kell 12.
### Response:
Mihkel Räim osaleb Eesti cyclo-crossi karikasarja avaetapil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellel erialal õppijaid kutsuti eesti fillideks. Kuigi eesti fillid pidid kolmandal kursusel spetsialiseeruma, läbisid nad üsna mahuka kursuse igas nimetatud distsipliinis. Kui 1958. aastal asutati ajakiri Keel ja Kirjandus, siis määrati ta profiil lähtuvalt sellestsamast arusaamast, et keel, kirjandus ja rahvaluule kuuluvad olemuslikult kokku. Veel 1970. aastatel paistis strukturalismi võidukäigu valguses asi üsna roosiline, nii et võis rääkida humanitaarteaduste integratsioonist: „… ilmne on, et humanitaarteadused on muutunud ning muutunud nii, et nende sisemised seosed ja ühtekuuluvus on pigem tugevnenud kui nõrgenenud” (Hint 1974: 497).
Praeguseks on pilt kardinaalselt muutunud. Ülikoolis on löödud keeleteadus, kirjandusteadus ja folkloristika otsustavalt lahku. Nüüd kuuluvad nad eraldi seisvate instituutide alla, millel pole üksteisega suuremat pistmist. Ka iga distsipliini sees on toimunud killunemine, üha rohkem tegeldakse klassikalise paradigma suhtes perifeersete teemadega. Tuleb endale aru anda, et teaduse hargnemine on üleüldine pidurdamatu protsess ja on mõnel alal veelgi tormilisem. Näiteks kasvas ajavahemikus 1868–1979 matemaatika eriharude arv 38-lt 3400-le (Davis, Hersh 1982: 29–30). Sellisel taustal kerkib küsimus, kas ei kujuta Keel ja Kirjandus endast anakronismi, püüdes kõnealust valdkonda kuidagi koos hoida. Võitluses tsentrifugaaljõududega on toimetus algatanud temaatilised kaksiknumbrid, mis taotlevad kitsamate spetsialiteetide sidustamist ja suuremat üldistusastet.
Et teha mingi revisjon ja otsida oma eksistentsiaalsele küsimusele vastust, kutsus Keel ja Kirjandus 19. veebruaril 2016 kokku konverentsi „Filoloogia lagunemine”, mille viimistletud ettekandeid võib lugeda käesolevas numbris. Kahjuks on siit välja jäänud Marju Lepajõe, kel ei olnud mahti oma sõnavõttu artikliks vormistada. See-eest on tagantjärele diskussiooniga liitunud Linnar Priimägi. Püüame järgnevalt esile tuua osalejate põhiseisukohad. Esimese rühma moodustavad laiema haardega mõtteavaldused, kus on vaatluse all filoloogia olemus ja staatus nii minevikus kui ka tänapäeval.
Linnar Priimäe käsitluses („Filoloogia, mida enam pole”) on filoloogiat defineeritud õige avaralt: see on teadus, mis uurib tegelikkuse transformatsiooni tekstiks ja vastupidi. Filoloogia tegeleb kõigega, mille kohta saab midagi öelda, ning on seetõttu universaalne humanitaarteadus. Priimägi vastandab filoloogiat matemaatikale. Matemaatika ei vaja vanu lahendusi, seal on tähtis esimus. Filoloogile on aga klassika ammendamatu varaait ja tõeline filoloog on erudiit. Filoloogia suurkujusid iseloomustavad fundamentaalsed teadmised ja kogemustepagasi kaalukus, mis tagab neile autoriteetsuse ja aristokraatse suveräänsuse. Priimäele on autoriteetideks eelkõige antiikautorid ja Goethe, keda ta korduvalt tsiteerib, aga tunnustust jagub ka Lotmanile.
Kõigest sellest nähtub, et filoloogia parimad päevad on jäänud minevikku: viimati õitses filoloogia semiootika kujul. Tänapäeval on humanitaarteadus muutunud avastusest vormistuseks. Teadustöö väärtust mõõdab nüüd tsitaatide ja viidete arv, kusjuures ei viidata mitte aluslikele autoritele, vaid moemeestele. Filoloogia allakäigu peamine põhjus on humanitaarse üldhariduse hääbumine. (Meil sai see vist alguse nõukogude võimu tulekuga ja on jätkunud pärast taasiseseisvumist uue hooga.) Siiski peavad vähesed alles jäänud filoloogid kõige kiuste täitma oma missiooni: kandma faustlikku vaimu ja hoidma Euroopa ühismälu.
Oma sõnavõtus „Refiloloogia ja selle kolm komponenti” tõdeb Martin Ehala filoloogia killustumist ja leiab, et kunagisel kujul ei õnnestu selle ühtsust enam taastada. Laialdane kompetents ja eruditsioon, mis iseloomustas möödunud aegade filolooge, on tänapäeval haruldane. Seetõttu on tänastel spetsialiseerunud humanitaarteadlastel üha vähem öelda midagi, mis läheks ühiskonnale korda.
Filoloogia määratlemisel lähtub Ehala Nietzschest, kes peab normatiivsust distsipliini oluliseks tunnusjooneks: filoloogia on rahvuse juurte, rahvuskeele ja rahvuskirjanduse uurimine pedagoogilise eesmärgiga kujundada rahvuslikku identiteeti. Tänapäeval on rahvusliku identiteedi asemel esikohal ühiskondlik identiteet ja selle kinnitamiseks läheb vaja uut paketti – refiloloogiat. Millised võiksid olla refiloloogia osised? Esiteks peaksid sinna kuuluma kõik valdkonnad, mis tegelevad keelekasutuse uurimisega funktsionaalsest ja kommunikatiivsest küljest – tekstilingvistika, retoorika, diskursuse-
analüüs. Refiloloogia teine komponent on humanitaarteadused – refiloloog ei saa olla kitsalt spetsialiseerunud teadlane. Kolmas komponent on eetika. Kokku moodustab see paketi, millele on ühiskondlik tellimus, identiteediloome kõrval saab seda rakendada ka emakeeleõpetajate koolitamisel. Veel on lingvistilistest distsipliinidest väljavaateid keeletehnoloogilistel suundadel, aga grammatikauurimise valdkonnad, mis domineerisid XX sajandil, peavad Ehala meelest taanduma.
Tiit Hennoste „Filoloogia vabastamine Exceli käest. Kubofuturistliku uusfiloloogia programm” annab linnulennulise ülevaate lingvistika ja kirjandusteaduse arengust XIX sajandist tänapäevani. Sünopsis on usaldusväärne ja seda siin ümber jutustada pole mõtet. Hennoste kriitiline toon on üldiselt õigustatud, eriti looja läinud postmodernismi puhul, mille kütkes on veel mitmedki Eesti kirjandusteadlased. Kergelt ülepakutud on ehk väide, et korpusest lähtumine ja kvantitatiivne analüüs on saanud keeleteaduses normiks. Vaadates Keelele ja Kirjandusele laekuvaid artikleid, seda küll ei tähelda.
Hennoste vastandab kvantitatiivset ja kvalitatiivset analüüsi. Kuid kas ei lähe veelahe keeleteaduses mitte mööda keele ja kõne (pr langue/parole) piiri, nii et ühele poole jäävad introspektiivsed-intuitiivsed vaatlused ning teisele poole empiirilised uuringud? Esimest suunda esindab viimasel ajal kognitiivne lingvistika, mis meilgi jõudsalt juuri ajab. Perspektiivika uurimismeetodina tõstab Hennoste esile vestlusanalüüsi, mis tõotab olla läbinisti analüütiline: „Ühtlasi on väga oluline mitte „ronida” kõnelejale pähe….” Vestlusanalüüs on Hennoste sõnul ka tõhus vahend kirjandusteoste analüüsimiseks. Näidendite puhul see ilmselt kehtib, aga kuidas on lugu monoloogilise proosaga? Siingi on Hennoste meelest tegemist dialoogiga, kujuteldava dialoogiga autori ja lugeja vahel. Aga selleks, et tabada lugeja imaginaarset kõnevooru, tuleb ikkagi ronida tema pähe. (1)
Mati Hint („Mõõtmised ei loo teooriat”) annab ülevaate filoloogia põhikomponendi, keeleteaduse arengust XX sajandil, keskendudes foneetikale ja fonoloogiale. Kuigi viimased on saja aasta jooksul täielikult teisenenud, pole filoloogia arhitektuur kuigivõrd muutunud. Üha rohkem rakendatakse küll kvantitatiivseid meetodeid, mõõtmist ja statistikat, kuid keeleteaduse tuuma moodustavad ikkagi loogilisel deduktsioonil põhinevad teooriad. Keele ja kõne olemuse kontseptsioone ei töötata välja mõõtmistulemuste põhjal, vaid need on intuitiivse mõttetöö viljad. Traditsiooniline filoloogia oli avastav teadus. Kuid nüüd on avastamise ja leiutamise piir hägustumas, sest lisandunud on keeleteaduse tehnoloogilised rakendused (kõnesüntees, kõnetuvastus, keelestatistika jt).
Peale kõne- ja keeletehnoloogia lahkulöömise keeleteadusest on veel teisigi filoloogia fragmenteerumise märke, kas või ilukirjanduse ja sõnaliste tekstide tähtsuse vähenemine. Samas on eesti filoloogia kui rahvuskultuuri ülioluline komponent osa Eesti riigi olemasolu õigustusest. Ja eesti filoloogia käekäik on otseselt seotud Eesti ülikooliga. Traditsiooniliselt tähendas eesti filoloogia keelepool eesti keele kõigi struktuuritasandite tundmist. Filoloogi haridus pidi andma nii tänapäeva eesti kirjakeele, õigekeelsuse ja terminiõpetuse kui ka murrete tundmise. Praegu on aga Tallinna Ülikooli õppekava üsna juhuslik, koostatud käepärast olevate õppejõudude harrastustest lähtudes.
Mati Hindi kriitikale vastab rubriigis „Väiteid ja vastuväiteid” Tallinna Ülikooli eesti kirjanduse professor Piret Viires, kuulutades: „Eesti filoloogia on elus!”
Artiklis „Koost lagunev või uuenev folkloristika? Filoloogilisi vaateid” visandab Ülo Valk folkloristika sünniloo ja eritleb ideoloogilisi hoovusi, mis seda suunasid.
Distsipliini kutsus ellu romantismile omane arusaam, et aja jooksul on kaduma läinud inimkonna algne vaimne ühtsus, millest on veel jälgi rahvaluules ja mida õnnestub ehk taastada. Balti provintsides sai folkloristika konkreetsema ülesande: äratada rahvuslik eneseteadvus. Selleks toetuti rahvalaulule ja üritati konstrueerida maarahvale Skandinaavia mõõtu mütoloogiat. Peagi leiti rahvuslusele ka laiem taustsüsteem – soome-ugri ja uurali ühtsus, kust otsida oma juuri.
Folkloristikale on olnud algusest peale omane teatav nostalgiline häälestatus, kinnismõte, et rahvaluule kuldaeg on kauges minevikus. Pärimuskultuuri hääbumise kõrval on nähtud vaimusilmas ka folkloristika väljasuremist. See kartus on alusetu, leiab Valk, viimase aja arengud annavad tunnistust folkloristika institutsionaalse kandepinna tugevnemisest. Tõsi, mõne aja eest seadis postmodernistlik lammutamistuhin kahtluse alla isegi folkloori mõiste, aga tänaseks on kontseptuaalsest hämarolekust välja tuldud. Muutunud on empiirika ja taandumas on pikka aega valitsenud arusaam, et rahvaluulet peab mõistma tekstikogumi või žanrisülemina, mida põlvest põlve edasi pärandatakse. Folkloor pole niivõrd sõnaline materjal, mida kultuuris edasi antakse, kuivõrd tegevus, mille käigus midagi valmib või juba tuttav saab uue ilme. Selle tõdemusega kaugeneb folkloristika filoloogiast, mille keskmes on tekst. Samas pole sidemed päriselt katkenud, sest folkloristikal on ühishuvisid teiste filoloogia alla kuuluvate distsipliinidega, näiteks kognitiivse ja korpuslingvistikaga.
Kristiina Ross („Eesti filoloogia sünd ja kirikulaulude tõlked”) vaatleb eesti filoloogia eellugu, vaimuliku kirjavara teedrajavat rolli suutliku kirjakeele kujundamisel.
Kirjalik eesti keel hakkas kujunema XVI sajandi pastorite tõlketegevuse tulemusel. Esialgu tõlgiti kirikulaule nagu proosateksti, tõlked olid kohmakad ja sisult segased sõnasõnalised ümberpanekud. Esimesed säilinud kirikulaulude värsstõlked ilmusid 1656. aasta lauluraamatus. Need on vormilise ja kujundliku külje poolest suur samm edasi, kuid jäid eestikeelsele kogudusele arvatavasti üsna kaugeks. XVII sajandi lõpul tõlkisid noored reformaatorid, põhjaeesti kirjakeele loojad Adrian Virginius ja Johann Hornung nii Vana kui ka Uue Testamendi senisest palju ladusamasse keelde ja hakkasid ka laulutõlkeid eestikeelse kogukonna vajadustele kohandama. Revideeritud tõlgete jõudmist üldisesse kasutusse takistas aga algav Põhjasõda. 1721. aastal andsid pietistid välja lauluraamatu, mis terve eesti kogukonna keeleteadvuses midagi oluliselt muutis ja oli kasutusel ligi poolteist sajandit. Ennekõike oli seal taotluseks lihtsus ja lähenemine rahvakeelele. Samas toodi eesti keelde hulgaliselt saksalaenulisi literatuurseid metafoore, mille ärkamisaegne eesti luule hiljem üle võttis. Isegi Lydia Koidula isamaalisele ülemlaulule „Mu isamaa on minu arm” võib leida lauluraamatust vaimuliku paarilise. „Aga kui XIX sajandi ärkamisaegsete eesti l u u l e t a j a t e kohta ongi esialgu raske öelda, kas nad laenasid oma kujundid kaasaegsest saksa luulest või olid suure osa neist omaks võtnud juba eestikeelsetest kirikulauludest, siis eesti ärkamisaegse luule l u g e j a jaoks tulevad pinnase ettevalmistajana kõne alla ainult needsamad pietistlikud kirikulaulud.” Igatahes oli eesti kirjakeel jõudnud tänu saksa pastorite tõlketegevusele XIX sajandiks arengujärku, mis tegi võimalikuks rahvusromantilise ilukirjanduse sünni ja selle üle arutleva kirjanduskriitika. See tähendas ühtlasi omakeelse eesti filoloogia sündi, tõdeb Ross.
Kui enamik siiani refereeritud autoritest on täheldanud filoloogia fragmenteerumist, siis järgnevad Arne Merilai, Märt Väljataga ning Eva ja Mart Velskri case study ’d peaksid olema filoloogia kestva ühtsuse kinnituseks, näidates, kuidas on võimalik kasutada lingvistika arsenali kirjandusteose analüüsimisel.
Arne Merilai „Deiktiline lähilugemine” rakendab kirjandusteose analüüsimisel üht keeleteaduse mõistet, seda oluliselt laiendades. Keeleteaduses nimetatakse deiksiseks kõneldu seostamist kõnelemise füüsilise ümbrusega, st viitesuhete võrgustikku, mis seob omavahel diskursuse maailma ja füüsilise kõneolukorra (vt Pajusalu 2009: 184). Deiktiline väljend paigutub mingisse punkti kolme telje suhtes, millel on ühine nullpunkt ehk origo. Origo on määratud kõneleja ja tema asukohaga ruumis ja ajas. Rollisuhetega seotud deiktikuid nimetatakse isikudeiktikuteks ja nende tüüpilised esindajad on isikulised asesõnad (mina, sina, meie, teie, nemad). Lisaks avaldub isikudeiksis ka tegusõna isikukategoorias. Ruumilisi suhteid väljendavad ruumideiktikud (siin, seal, see, too jne), ajalisi ajadeiktikud (nüüd, praegu, täna, eile, homme jne). Deiktikud on eelkõige pronoomenid ja adverbid, mille tähenduskirjes sisaldub kõneleja kategooria.
Merilai lennukas käsitluses on aga deiksis – üks tema ammustest lemmikteemadest – kõikehõlmav nähtus, peaaegu kogu keelt ja maailma haarav viitestik. Deiktiliseks nullpunktiks ehk origo ’ks peab ta lausungit, mitte kõnelejat. Tavapärastele avaldusvormidele lisaks arvab Merilai deiksise alla ka emotsionaalse modaalsuse ehk tundedeiksise, teksti vormiliste üksuste viitamise ette- või tahapoole, sh alg- ja lõppriimi, ehk diskursideiksise, eituse ja antonüümia ehk kontrastideiksise, loodusdeiksise. Merilai läheb veelgi kaugemale, nähes igas sõnas viidet: sõna puu on aktiivselt deiktiline, sest ta viitab horisontaalsele mõõtmele, vihm omakorda implitseerib langemist ülalt alla. Siin astub Merilai juba kognitiivse lingvistika mängumaale, kus üritatakse kirjeldada kõneleja ja kuulaja maailmateadmust. On selge, et paljude sõnade tähenduskirjes on komponendid suund ja liikumine/paigalseis. Hea tahtmise korral võib ju seda ka deiksiseks nimetada, seda enam, et on võimalik viidata mitmele analüütilise filosoofia või semantika korüfeele. Kuid nagu ikka vaesub mõiste laienemisel tema sisu.
Märt Väljataga „Ajast ja arust ehk tempusest ja teadvusest eesti komplementlauses” tegeleb samuti deiksisega, täpsemalt deiktilise siirdega. Paljudes keeltes teisendab pealause aja nihutamine minevikku ka kõrvallause aja (seda kutsutakse consecutio temporum ’iks), mis avaldub komplementlausetes ja eriti selgelt kaudkõnes. Eesti keeles kehtib vastupidine reegel: kõrvallause jääb üldiselt olevikku. Kuid reeglil on ka erandeid ja Väljataga vaatlebki, millest need on tingitud. Kui kõrvallausetes kasutatakse olevikku, siis on tegemist relatiivse tempusega, orienteerumisega mingile kontekstilisele ajahetkele, kui minevikku, siis absoluutse tempusega, keskendumisega lausumishetkele. Kuid ajavalikut mõjutavad muudki tegurid. Väljataga on üles korjanud Wiedemanni tähelepaneku, et kui kõrvallauses kasutatakse preesensit, siis „öeldu paikneb kõneleja ettekujutuses; kui aga öeldut väljendatakse faktina, siis kasutatakse ka eesti keeles preteeriumi”, ning jõuab seda Adrian Barentseni toel edasi arendades järeldusele, et kõrvallause aeg sõltub ka pealause verbi faktiivsusest. Kui pealause öeldiseks on verbid juhtuma, esinema, ette tulema, sündima, olema minevikus, siis on relatiivne tempus (olevik) kõrvallauses välistatud.
Käsitledes lausungi deiksist, vaatleb Väljataga, kuidas pea- ja kõrvallause on ajaliselt orienteeritud. Pealause deiktiliseks nullpunktiks ehk keskseks orientatsioonipunktiks on selle ütlemishetk. Kõrvallause orientatsioonipunkt, sekundaarne orientatsioonipunkt, on määratud pealause sündmuse või tegevusega. Sellest, kumb neist domineerib, sõltub, kas komplementlauses kasutatakse absoluutset või relatiivset tempust, kas minevikku või olevikku.
Eva ja Mart Velskri artikkel „Lõunaeesti keele tagasitulek proosasse” keskendub ülemöödunud sajandivahetuse jutukirjandusele ja teeb sealjuures mitmeid dialektoloogilisi ja sotsiolingvistilisi tähelepanekuid. Kuigi XIX sajandi lõpul ja XX sajandi alguses taandus lõunaeesti kirjakeel trükisõnast, kinnitas see samal ajal kanda mitme autori proosateostes. Nii rikastas August Kitzberg oma tegelaskõnet Mulgi, Jaan Lattik Võru ja Ernst Enno Tartu murdega, Hermann Julius Schmalz oli aga läbinisti setukeelne. Sel ajal ilmunud tekstid panid aluse murrete kasutamise printsiipidele hilisemas eesti kirjanduses: murret kasutatakse valdavalt otsekõnes, vahel ka tsitaadina kirjakeelses tekstis; murre annab märku sotsiaalsest staatusest, haridusest ja päritolust; murre seostub mälestusliku häälestusega. Üsna levinud on ka murde kasutamine koomilise efekti saavutamiseks.
Kui Priimäe käsitlus avab filoloogia diakroonilised tagamaad, siis Marek Tamme „Tagasipöördumine filoloogia juurde: vaade Ameerikast” pakub siinsele diskussioonile sünkroonilist tausta.
XX sajandil oli filoloogia jäänud ingliskeelses maailmas unarusse, ent 1980. aastatel sai ta seal äkitselt jälle aktuaalseks, kui Paul de Man avaldas artikli „Tagasipöördumine filoloogia juurde”. De Man käsitleb filoloogiat kui tekstide lähilugemise meetodit, mis ei hooli kontekstist ja keskendub dekonstruktivismi vaimus tekstide sisemisele ülesehitusele. Filoloogia taassünni motiiviga haakusid mitmed õpetlased, teiste hulgas „uusfiloloogid”, kes vastupidiselt de Manile rõhutasid vajadust uurida vanu käsikirju kui terviklikke kultuurinähtusi, pöörates tähelepanu nende materiaalsele iseloomule ja sotsiaalsele toimele. Diskussiooniga filoloogia olemuse ja tuleviku üle on liitunud üha uusi sõnavõtjaid, nii et arutelu kestab tänini. Seejuures mõistab igaüks filoloogiat isemoodi. Välja on pakutud mitmeid filoloogia kaasajastamise programme: „maailmafiloloogia”, „postfiloloogia”, „disjunktiivne filoloogia”, „radikaalne filoloogia”, „digifiloloogia” jne.
Mida läbiviidud revisjonist järeldada? Kõigele vaatamata püsib filoloogia korpus veel koos. Keeleteadusest välja kasvanud semiootika on andnud viljakaid siirdeid kirjandusteadusse ja folkloristikasse. Ka sotsiolingvistikal ja kognitiivsel keeleteadusel on naaberdistsipliinidele mõndagi pakkuda. Ent tõsiasi on ka süvenev killustumine ja spetsialiseerumine, mis tähendab seda, et kasvab ahta fookusega publikatsioonide arv, mis on küll laitmatult vormistatud, kuid lähevad korda vaid paarile-kolmele kolleegile. Tunnetusliku väärtusega uurimuste asemele astuvad rakenduslikud näputööd. Öeldu puudutab eeskätt keeleteadust. Kirjandusteaduses ja folkloristikas näib raskuspunkt nihkuvat piirialadele, kus esimene läheb üle kultuuriuuringuteks ja teine etnoloogiaks. Kas neid arenguid tervitada või tõdeda resigneerunult: Sic transit gloria mundi, see sõltub juba hindaja meelelaadist.
Vrd sedastusega kognitiivse lingvistika alalt: „Suhtlusvaldkonnas tuleb välja töötada analoogiline edastatavate infoüksuste ning suhtlusruumi parameetrite ja mõjufaktorite tüpoloogia, samuti nendevaheline korrelatsioon, ehk konkreetselt: käsitus sellest, mis toimub suhtleja „peas”….” (Õim, Koit 2014: 188).
Kirjandus
D a v i s, Philip J., H e r s h, Reuben 1982. The Mathematical Experience. Boston: Houghton Mifflin Company.
H i n t, Mati 1974. Humanitaarteaduste ühtsus – keeleteaduse poolt vaadatuna. – Looming, nr 3, lk 487–505.
P a j u s a l u, Renate 2009. Sõna ja tähendus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Õ i m, Haldur, K o i t, Mare 2014. Keele mõistmise modelleerimine arvutil. Semantika, ontoloogia ja sündmuste esitus kahe valdkonna näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 169–194.
Artikkel ilmus Keele ja Kirjanduse septembrinumbris 2016. | Joel Sang: laguneb? Ei lagune? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellel erialal õppijaid kutsuti eesti fillideks. Kuigi eesti fillid pidid kolmandal kursusel spetsialiseeruma, läbisid nad üsna mahuka kursuse igas nimetatud distsipliinis. Kui 1958. aastal asutati ajakiri Keel ja Kirjandus, siis määrati ta profiil lähtuvalt sellestsamast arusaamast, et keel, kirjandus ja rahvaluule kuuluvad olemuslikult kokku. Veel 1970. aastatel paistis strukturalismi võidukäigu valguses asi üsna roosiline, nii et võis rääkida humanitaarteaduste integratsioonist: „… ilmne on, et humanitaarteadused on muutunud ning muutunud nii, et nende sisemised seosed ja ühtekuuluvus on pigem tugevnenud kui nõrgenenud” (Hint 1974: 497).
Praeguseks on pilt kardinaalselt muutunud. Ülikoolis on löödud keeleteadus, kirjandusteadus ja folkloristika otsustavalt lahku. Nüüd kuuluvad nad eraldi seisvate instituutide alla, millel pole üksteisega suuremat pistmist. Ka iga distsipliini sees on toimunud killunemine, üha rohkem tegeldakse klassikalise paradigma suhtes perifeersete teemadega. Tuleb endale aru anda, et teaduse hargnemine on üleüldine pidurdamatu protsess ja on mõnel alal veelgi tormilisem. Näiteks kasvas ajavahemikus 1868–1979 matemaatika eriharude arv 38-lt 3400-le (Davis, Hersh 1982: 29–30). Sellisel taustal kerkib küsimus, kas ei kujuta Keel ja Kirjandus endast anakronismi, püüdes kõnealust valdkonda kuidagi koos hoida. Võitluses tsentrifugaaljõududega on toimetus algatanud temaatilised kaksiknumbrid, mis taotlevad kitsamate spetsialiteetide sidustamist ja suuremat üldistusastet.
Et teha mingi revisjon ja otsida oma eksistentsiaalsele küsimusele vastust, kutsus Keel ja Kirjandus 19. veebruaril 2016 kokku konverentsi „Filoloogia lagunemine”, mille viimistletud ettekandeid võib lugeda käesolevas numbris. Kahjuks on siit välja jäänud Marju Lepajõe, kel ei olnud mahti oma sõnavõttu artikliks vormistada. See-eest on tagantjärele diskussiooniga liitunud Linnar Priimägi. Püüame järgnevalt esile tuua osalejate põhiseisukohad. Esimese rühma moodustavad laiema haardega mõtteavaldused, kus on vaatluse all filoloogia olemus ja staatus nii minevikus kui ka tänapäeval.
Linnar Priimäe käsitluses („Filoloogia, mida enam pole”) on filoloogiat defineeritud õige avaralt: see on teadus, mis uurib tegelikkuse transformatsiooni tekstiks ja vastupidi. Filoloogia tegeleb kõigega, mille kohta saab midagi öelda, ning on seetõttu universaalne humanitaarteadus. Priimägi vastandab filoloogiat matemaatikale. Matemaatika ei vaja vanu lahendusi, seal on tähtis esimus. Filoloogile on aga klassika ammendamatu varaait ja tõeline filoloog on erudiit. Filoloogia suurkujusid iseloomustavad fundamentaalsed teadmised ja kogemustepagasi kaalukus, mis tagab neile autoriteetsuse ja aristokraatse suveräänsuse. Priimäele on autoriteetideks eelkõige antiikautorid ja Goethe, keda ta korduvalt tsiteerib, aga tunnustust jagub ka Lotmanile.
Kõigest sellest nähtub, et filoloogia parimad päevad on jäänud minevikku: viimati õitses filoloogia semiootika kujul. Tänapäeval on humanitaarteadus muutunud avastusest vormistuseks. Teadustöö väärtust mõõdab nüüd tsitaatide ja viidete arv, kusjuures ei viidata mitte aluslikele autoritele, vaid moemeestele. Filoloogia allakäigu peamine põhjus on humanitaarse üldhariduse hääbumine. (Meil sai see vist alguse nõukogude võimu tulekuga ja on jätkunud pärast taasiseseisvumist uue hooga.) Siiski peavad vähesed alles jäänud filoloogid kõige kiuste täitma oma missiooni: kandma faustlikku vaimu ja hoidma Euroopa ühismälu.
Oma sõnavõtus „Refiloloogia ja selle kolm komponenti” tõdeb Martin Ehala filoloogia killustumist ja leiab, et kunagisel kujul ei õnnestu selle ühtsust enam taastada. Laialdane kompetents ja eruditsioon, mis iseloomustas möödunud aegade filolooge, on tänapäeval haruldane. Seetõttu on tänastel spetsialiseerunud humanitaarteadlastel üha vähem öelda midagi, mis läheks ühiskonnale korda.
Filoloogia määratlemisel lähtub Ehala Nietzschest, kes peab normatiivsust distsipliini oluliseks tunnusjooneks: filoloogia on rahvuse juurte, rahvuskeele ja rahvuskirjanduse uurimine pedagoogilise eesmärgiga kujundada rahvuslikku identiteeti. Tänapäeval on rahvusliku identiteedi asemel esikohal ühiskondlik identiteet ja selle kinnitamiseks läheb vaja uut paketti – refiloloogiat. Millised võiksid olla refiloloogia osised? Esiteks peaksid sinna kuuluma kõik valdkonnad, mis tegelevad keelekasutuse uurimisega funktsionaalsest ja kommunikatiivsest küljest – tekstilingvistika, retoorika, diskursuse-
analüüs. Refiloloogia teine komponent on humanitaarteadused – refiloloog ei saa olla kitsalt spetsialiseerunud teadlane. Kolmas komponent on eetika. Kokku moodustab see paketi, millele on ühiskondlik tellimus, identiteediloome kõrval saab seda rakendada ka emakeeleõpetajate koolitamisel. Veel on lingvistilistest distsipliinidest väljavaateid keeletehnoloogilistel suundadel, aga grammatikauurimise valdkonnad, mis domineerisid XX sajandil, peavad Ehala meelest taanduma.
Tiit Hennoste „Filoloogia vabastamine Exceli käest. Kubofuturistliku uusfiloloogia programm” annab linnulennulise ülevaate lingvistika ja kirjandusteaduse arengust XIX sajandist tänapäevani. Sünopsis on usaldusväärne ja seda siin ümber jutustada pole mõtet. Hennoste kriitiline toon on üldiselt õigustatud, eriti looja läinud postmodernismi puhul, mille kütkes on veel mitmedki Eesti kirjandusteadlased. Kergelt ülepakutud on ehk väide, et korpusest lähtumine ja kvantitatiivne analüüs on saanud keeleteaduses normiks. Vaadates Keelele ja Kirjandusele laekuvaid artikleid, seda küll ei tähelda.
Hennoste vastandab kvantitatiivset ja kvalitatiivset analüüsi. Kuid kas ei lähe veelahe keeleteaduses mitte mööda keele ja kõne (pr langue/parole) piiri, nii et ühele poole jäävad introspektiivsed-intuitiivsed vaatlused ning teisele poole empiirilised uuringud? Esimest suunda esindab viimasel ajal kognitiivne lingvistika, mis meilgi jõudsalt juuri ajab. Perspektiivika uurimismeetodina tõstab Hennoste esile vestlusanalüüsi, mis tõotab olla läbinisti analüütiline: „Ühtlasi on väga oluline mitte „ronida” kõnelejale pähe….” Vestlusanalüüs on Hennoste sõnul ka tõhus vahend kirjandusteoste analüüsimiseks. Näidendite puhul see ilmselt kehtib, aga kuidas on lugu monoloogilise proosaga? Siingi on Hennoste meelest tegemist dialoogiga, kujuteldava dialoogiga autori ja lugeja vahel. Aga selleks, et tabada lugeja imaginaarset kõnevooru, tuleb ikkagi ronida tema pähe. (1)
Mati Hint („Mõõtmised ei loo teooriat”) annab ülevaate filoloogia põhikomponendi, keeleteaduse arengust XX sajandil, keskendudes foneetikale ja fonoloogiale. Kuigi viimased on saja aasta jooksul täielikult teisenenud, pole filoloogia arhitektuur kuigivõrd muutunud. Üha rohkem rakendatakse küll kvantitatiivseid meetodeid, mõõtmist ja statistikat, kuid keeleteaduse tuuma moodustavad ikkagi loogilisel deduktsioonil põhinevad teooriad. Keele ja kõne olemuse kontseptsioone ei töötata välja mõõtmistulemuste põhjal, vaid need on intuitiivse mõttetöö viljad. Traditsiooniline filoloogia oli avastav teadus. Kuid nüüd on avastamise ja leiutamise piir hägustumas, sest lisandunud on keeleteaduse tehnoloogilised rakendused (kõnesüntees, kõnetuvastus, keelestatistika jt).
Peale kõne- ja keeletehnoloogia lahkulöömise keeleteadusest on veel teisigi filoloogia fragmenteerumise märke, kas või ilukirjanduse ja sõnaliste tekstide tähtsuse vähenemine. Samas on eesti filoloogia kui rahvuskultuuri ülioluline komponent osa Eesti riigi olemasolu õigustusest. Ja eesti filoloogia käekäik on otseselt seotud Eesti ülikooliga. Traditsiooniliselt tähendas eesti filoloogia keelepool eesti keele kõigi struktuuritasandite tundmist. Filoloogi haridus pidi andma nii tänapäeva eesti kirjakeele, õigekeelsuse ja terminiõpetuse kui ka murrete tundmise. Praegu on aga Tallinna Ülikooli õppekava üsna juhuslik, koostatud käepärast olevate õppejõudude harrastustest lähtudes.
Mati Hindi kriitikale vastab rubriigis „Väiteid ja vastuväiteid” Tallinna Ülikooli eesti kirjanduse professor Piret Viires, kuulutades: „Eesti filoloogia on elus!”
Artiklis „Koost lagunev või uuenev folkloristika? Filoloogilisi vaateid” visandab Ülo Valk folkloristika sünniloo ja eritleb ideoloogilisi hoovusi, mis seda suunasid.
Distsipliini kutsus ellu romantismile omane arusaam, et aja jooksul on kaduma läinud inimkonna algne vaimne ühtsus, millest on veel jälgi rahvaluules ja mida õnnestub ehk taastada. Balti provintsides sai folkloristika konkreetsema ülesande: äratada rahvuslik eneseteadvus. Selleks toetuti rahvalaulule ja üritati konstrueerida maarahvale Skandinaavia mõõtu mütoloogiat. Peagi leiti rahvuslusele ka laiem taustsüsteem – soome-ugri ja uurali ühtsus, kust otsida oma juuri.
Folkloristikale on olnud algusest peale omane teatav nostalgiline häälestatus, kinnismõte, et rahvaluule kuldaeg on kauges minevikus. Pärimuskultuuri hääbumise kõrval on nähtud vaimusilmas ka folkloristika väljasuremist. See kartus on alusetu, leiab Valk, viimase aja arengud annavad tunnistust folkloristika institutsionaalse kandepinna tugevnemisest. Tõsi, mõne aja eest seadis postmodernistlik lammutamistuhin kahtluse alla isegi folkloori mõiste, aga tänaseks on kontseptuaalsest hämarolekust välja tuldud. Muutunud on empiirika ja taandumas on pikka aega valitsenud arusaam, et rahvaluulet peab mõistma tekstikogumi või žanrisülemina, mida põlvest põlve edasi pärandatakse. Folkloor pole niivõrd sõnaline materjal, mida kultuuris edasi antakse, kuivõrd tegevus, mille käigus midagi valmib või juba tuttav saab uue ilme. Selle tõdemusega kaugeneb folkloristika filoloogiast, mille keskmes on tekst. Samas pole sidemed päriselt katkenud, sest folkloristikal on ühishuvisid teiste filoloogia alla kuuluvate distsipliinidega, näiteks kognitiivse ja korpuslingvistikaga.
Kristiina Ross („Eesti filoloogia sünd ja kirikulaulude tõlked”) vaatleb eesti filoloogia eellugu, vaimuliku kirjavara teedrajavat rolli suutliku kirjakeele kujundamisel.
Kirjalik eesti keel hakkas kujunema XVI sajandi pastorite tõlketegevuse tulemusel. Esialgu tõlgiti kirikulaule nagu proosateksti, tõlked olid kohmakad ja sisult segased sõnasõnalised ümberpanekud. Esimesed säilinud kirikulaulude värsstõlked ilmusid 1656. aasta lauluraamatus. Need on vormilise ja kujundliku külje poolest suur samm edasi, kuid jäid eestikeelsele kogudusele arvatavasti üsna kaugeks. XVII sajandi lõpul tõlkisid noored reformaatorid, põhjaeesti kirjakeele loojad Adrian Virginius ja Johann Hornung nii Vana kui ka Uue Testamendi senisest palju ladusamasse keelde ja hakkasid ka laulutõlkeid eestikeelse kogukonna vajadustele kohandama. Revideeritud tõlgete jõudmist üldisesse kasutusse takistas aga algav Põhjasõda. 1721. aastal andsid pietistid välja lauluraamatu, mis terve eesti kogukonna keeleteadvuses midagi oluliselt muutis ja oli kasutusel ligi poolteist sajandit. Ennekõike oli seal taotluseks lihtsus ja lähenemine rahvakeelele. Samas toodi eesti keelde hulgaliselt saksalaenulisi literatuurseid metafoore, mille ärkamisaegne eesti luule hiljem üle võttis. Isegi Lydia Koidula isamaalisele ülemlaulule „Mu isamaa on minu arm” võib leida lauluraamatust vaimuliku paarilise. „Aga kui XIX sajandi ärkamisaegsete eesti l u u l e t a j a t e kohta ongi esialgu raske öelda, kas nad laenasid oma kujundid kaasaegsest saksa luulest või olid suure osa neist omaks võtnud juba eestikeelsetest kirikulauludest, siis eesti ärkamisaegse luule l u g e j a jaoks tulevad pinnase ettevalmistajana kõne alla ainult needsamad pietistlikud kirikulaulud.” Igatahes oli eesti kirjakeel jõudnud tänu saksa pastorite tõlketegevusele XIX sajandiks arengujärku, mis tegi võimalikuks rahvusromantilise ilukirjanduse sünni ja selle üle arutleva kirjanduskriitika. See tähendas ühtlasi omakeelse eesti filoloogia sündi, tõdeb Ross.
Kui enamik siiani refereeritud autoritest on täheldanud filoloogia fragmenteerumist, siis järgnevad Arne Merilai, Märt Väljataga ning Eva ja Mart Velskri case study ’d peaksid olema filoloogia kestva ühtsuse kinnituseks, näidates, kuidas on võimalik kasutada lingvistika arsenali kirjandusteose analüüsimisel.
Arne Merilai „Deiktiline lähilugemine” rakendab kirjandusteose analüüsimisel üht keeleteaduse mõistet, seda oluliselt laiendades. Keeleteaduses nimetatakse deiksiseks kõneldu seostamist kõnelemise füüsilise ümbrusega, st viitesuhete võrgustikku, mis seob omavahel diskursuse maailma ja füüsilise kõneolukorra (vt Pajusalu 2009: 184). Deiktiline väljend paigutub mingisse punkti kolme telje suhtes, millel on ühine nullpunkt ehk origo. Origo on määratud kõneleja ja tema asukohaga ruumis ja ajas. Rollisuhetega seotud deiktikuid nimetatakse isikudeiktikuteks ja nende tüüpilised esindajad on isikulised asesõnad (mina, sina, meie, teie, nemad). Lisaks avaldub isikudeiksis ka tegusõna isikukategoorias. Ruumilisi suhteid väljendavad ruumideiktikud (siin, seal, see, too jne), ajalisi ajadeiktikud (nüüd, praegu, täna, eile, homme jne). Deiktikud on eelkõige pronoomenid ja adverbid, mille tähenduskirjes sisaldub kõneleja kategooria.
Merilai lennukas käsitluses on aga deiksis – üks tema ammustest lemmikteemadest – kõikehõlmav nähtus, peaaegu kogu keelt ja maailma haarav viitestik. Deiktiliseks nullpunktiks ehk origo ’ks peab ta lausungit, mitte kõnelejat. Tavapärastele avaldusvormidele lisaks arvab Merilai deiksise alla ka emotsionaalse modaalsuse ehk tundedeiksise, teksti vormiliste üksuste viitamise ette- või tahapoole, sh alg- ja lõppriimi, ehk diskursideiksise, eituse ja antonüümia ehk kontrastideiksise, loodusdeiksise. Merilai läheb veelgi kaugemale, nähes igas sõnas viidet: sõna puu on aktiivselt deiktiline, sest ta viitab horisontaalsele mõõtmele, vihm omakorda implitseerib langemist ülalt alla. Siin astub Merilai juba kognitiivse lingvistika mängumaale, kus üritatakse kirjeldada kõneleja ja kuulaja maailmateadmust. On selge, et paljude sõnade tähenduskirjes on komponendid suund ja liikumine/paigalseis. Hea tahtmise korral võib ju seda ka deiksiseks nimetada, seda enam, et on võimalik viidata mitmele analüütilise filosoofia või semantika korüfeele. Kuid nagu ikka vaesub mõiste laienemisel tema sisu.
Märt Väljataga „Ajast ja arust ehk tempusest ja teadvusest eesti komplementlauses” tegeleb samuti deiksisega, täpsemalt deiktilise siirdega. Paljudes keeltes teisendab pealause aja nihutamine minevikku ka kõrvallause aja (seda kutsutakse consecutio temporum ’iks), mis avaldub komplementlausetes ja eriti selgelt kaudkõnes. Eesti keeles kehtib vastupidine reegel: kõrvallause jääb üldiselt olevikku. Kuid reeglil on ka erandeid ja Väljataga vaatlebki, millest need on tingitud. Kui kõrvallausetes kasutatakse olevikku, siis on tegemist relatiivse tempusega, orienteerumisega mingile kontekstilisele ajahetkele, kui minevikku, siis absoluutse tempusega, keskendumisega lausumishetkele. Kuid ajavalikut mõjutavad muudki tegurid. Väljataga on üles korjanud Wiedemanni tähelepaneku, et kui kõrvallauses kasutatakse preesensit, siis „öeldu paikneb kõneleja ettekujutuses; kui aga öeldut väljendatakse faktina, siis kasutatakse ka eesti keeles preteeriumi”, ning jõuab seda Adrian Barentseni toel edasi arendades järeldusele, et kõrvallause aeg sõltub ka pealause verbi faktiivsusest. Kui pealause öeldiseks on verbid juhtuma, esinema, ette tulema, sündima, olema minevikus, siis on relatiivne tempus (olevik) kõrvallauses välistatud.
Käsitledes lausungi deiksist, vaatleb Väljataga, kuidas pea- ja kõrvallause on ajaliselt orienteeritud. Pealause deiktiliseks nullpunktiks ehk keskseks orientatsioonipunktiks on selle ütlemishetk. Kõrvallause orientatsioonipunkt, sekundaarne orientatsioonipunkt, on määratud pealause sündmuse või tegevusega. Sellest, kumb neist domineerib, sõltub, kas komplementlauses kasutatakse absoluutset või relatiivset tempust, kas minevikku või olevikku.
Eva ja Mart Velskri artikkel „Lõunaeesti keele tagasitulek proosasse” keskendub ülemöödunud sajandivahetuse jutukirjandusele ja teeb sealjuures mitmeid dialektoloogilisi ja sotsiolingvistilisi tähelepanekuid. Kuigi XIX sajandi lõpul ja XX sajandi alguses taandus lõunaeesti kirjakeel trükisõnast, kinnitas see samal ajal kanda mitme autori proosateostes. Nii rikastas August Kitzberg oma tegelaskõnet Mulgi, Jaan Lattik Võru ja Ernst Enno Tartu murdega, Hermann Julius Schmalz oli aga läbinisti setukeelne. Sel ajal ilmunud tekstid panid aluse murrete kasutamise printsiipidele hilisemas eesti kirjanduses: murret kasutatakse valdavalt otsekõnes, vahel ka tsitaadina kirjakeelses tekstis; murre annab märku sotsiaalsest staatusest, haridusest ja päritolust; murre seostub mälestusliku häälestusega. Üsna levinud on ka murde kasutamine koomilise efekti saavutamiseks.
Kui Priimäe käsitlus avab filoloogia diakroonilised tagamaad, siis Marek Tamme „Tagasipöördumine filoloogia juurde: vaade Ameerikast” pakub siinsele diskussioonile sünkroonilist tausta.
XX sajandil oli filoloogia jäänud ingliskeelses maailmas unarusse, ent 1980. aastatel sai ta seal äkitselt jälle aktuaalseks, kui Paul de Man avaldas artikli „Tagasipöördumine filoloogia juurde”. De Man käsitleb filoloogiat kui tekstide lähilugemise meetodit, mis ei hooli kontekstist ja keskendub dekonstruktivismi vaimus tekstide sisemisele ülesehitusele. Filoloogia taassünni motiiviga haakusid mitmed õpetlased, teiste hulgas „uusfiloloogid”, kes vastupidiselt de Manile rõhutasid vajadust uurida vanu käsikirju kui terviklikke kultuurinähtusi, pöörates tähelepanu nende materiaalsele iseloomule ja sotsiaalsele toimele. Diskussiooniga filoloogia olemuse ja tuleviku üle on liitunud üha uusi sõnavõtjaid, nii et arutelu kestab tänini. Seejuures mõistab igaüks filoloogiat isemoodi. Välja on pakutud mitmeid filoloogia kaasajastamise programme: „maailmafiloloogia”, „postfiloloogia”, „disjunktiivne filoloogia”, „radikaalne filoloogia”, „digifiloloogia” jne.
Mida läbiviidud revisjonist järeldada? Kõigele vaatamata püsib filoloogia korpus veel koos. Keeleteadusest välja kasvanud semiootika on andnud viljakaid siirdeid kirjandusteadusse ja folkloristikasse. Ka sotsiolingvistikal ja kognitiivsel keeleteadusel on naaberdistsipliinidele mõndagi pakkuda. Ent tõsiasi on ka süvenev killustumine ja spetsialiseerumine, mis tähendab seda, et kasvab ahta fookusega publikatsioonide arv, mis on küll laitmatult vormistatud, kuid lähevad korda vaid paarile-kolmele kolleegile. Tunnetusliku väärtusega uurimuste asemele astuvad rakenduslikud näputööd. Öeldu puudutab eeskätt keeleteadust. Kirjandusteaduses ja folkloristikas näib raskuspunkt nihkuvat piirialadele, kus esimene läheb üle kultuuriuuringuteks ja teine etnoloogiaks. Kas neid arenguid tervitada või tõdeda resigneerunult: Sic transit gloria mundi, see sõltub juba hindaja meelelaadist.
Vrd sedastusega kognitiivse lingvistika alalt: „Suhtlusvaldkonnas tuleb välja töötada analoogiline edastatavate infoüksuste ning suhtlusruumi parameetrite ja mõjufaktorite tüpoloogia, samuti nendevaheline korrelatsioon, ehk konkreetselt: käsitus sellest, mis toimub suhtleja „peas”….” (Õim, Koit 2014: 188).
Kirjandus
D a v i s, Philip J., H e r s h, Reuben 1982. The Mathematical Experience. Boston: Houghton Mifflin Company.
H i n t, Mati 1974. Humanitaarteaduste ühtsus – keeleteaduse poolt vaadatuna. – Looming, nr 3, lk 487–505.
P a j u s a l u, Renate 2009. Sõna ja tähendus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Õ i m, Haldur, K o i t, Mare 2014. Keele mõistmise modelleerimine arvutil. Semantika, ontoloogia ja sündmuste esitus kahe valdkonna näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 169–194.
Artikkel ilmus Keele ja Kirjanduse septembrinumbris 2016.
### Response:
Joel Sang: laguneb? Ei lagune? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ükski erakond ei hellita lootust, et president valitakse valimiskogu esimeses voorus, vaid pingutatakse selle nimel, et saada enda kandidaat teise vooru.
Valimiskogu liikmeid on kokku 335. Kõige rohkem ehk 68 valijal on taskus Reformierakonna parteipilet. Keskerakonda kuulub 55 saadikut, sotside ridadesse 41, Isamaa ja Res Pulbicasse 38, EKRE-sse 15 ja Vabaerakonda 9. Parteituid inimesi on valimiskogus 106.
Kandidaatidest on kõige rohkem ülesseadjaid 50 toetusallkirjaga IRL-i ja Vabaerakonna kandidaat Allar Jõksil, kuid temagi tunnistab, et edaspääsuks on vaja rohkem hääli.
ERR-i küsimusele, et mitu häält loodab Jõks esimeses valimiskogu voorus koguda, et pääseda teise vooru on öelnud tema kampaaniameeskonna juht Taavi Linnamäe: "Sporditerminites rääkides, siis ma arvan, et kvalifikatsiooninorm on kuskil 75-80 hääle juures. Allar pingutab selle nimel, et vähemalt nii paljude valijameeste ja -naiste usaldus pälvida. Usun, et täna on kõik neli kandidaati suhteliselt võrdses positsioonis ning Allaril teise vooru jõuda vägagi reaalne."
70 häälest ei piisa
ERR-i valimiskogu liikmete hulgas läbiviidud küsitluse tulemusi kommenteerides ütles Reformierakonna liige, siseminister Hanno Pevkur ETV saates "Foorum", et tõenäoliselt on 80-85 häält see künnis, millega kandidaat pääseb laupäeval teise vooru.
"Häälte arv, mis täna lahti on, pole üldse 60-70, mida on vaja selleks, et teise vooru saada. Selleks on vaja 15-20 häält juurde. 80-85 häält on suure tõenäosusega künnis, millega pääseb teise vooru. Kui ERR-i uuringut vaadata, siis 68-69 häält on täna kahel liidril ja kui 10-15 häält neile otsa liidame, siis on barjäär juba umbes seal," selgitas Pevkur.
Kandidaatide toetusuuringute tulemused on Indrek Saare sõnul adekvaatsed. "Meil on neli kandidaati, kes sinna teise vooru võivad jõuda, ja üks, kes sinna ei jõua," rääkis Saar "Foorumis."
Tartu ülikooli võrdleva poliitika professor Vello Pettai on "Aktuaalsele kaamerale" öelnud, et laupäeval saab olema Eesti demokraatia pidupäev, sest on väga tihe konkurents. "Neli tugevat kandidaati ja need 60+ volikogu liiget, kes pole avaldanud oma arvamust selle küsitluse järgi, võivad olla kaalukeeleks ja tõsta nii ühe, teise, kolmanda kui ka neljanda kandidaadi kuidagi sinna teise vooru. Nii et praegu on konkurents teise vooru peale ja see on äärmiselt tihe," kommenteeris Pettai.
EKRE presidendikandidaat Mart Helme esitas valimiskomisjonile 21 valimiskogu liikme toetusallkirja.Tema sõnul on kohtumistel omavalitsusjuhtide ja valijameestega saanud kinnitust, et toetus tema kandidatuurile on suurem, kui avalikult julgetakse repressioonide hirmus välja öelda.
Küsitlus näitas Kaljuranna nappi edumaad
Rahvusringhäälingu värske valimiskogu liikmete küsitlus näitas, et presidendivalimistel valimiskogus on ülinapp edumaa Marina Kaljurannal Siim Kallase ees.
Kaljuranda toetas 69 ja Siim Kallast 68 oma eelistuse väljaöelnud valijameest. Neile järgneb Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps 61 häälega. Allar Jõksi toetab 58 ja Mart Helmet 10 valijameest. Oma eelistuse avaldas 335 valimiskogu liikmest 264. Kättesaamatuks jäi valimiskogu viis liiget.
Tallinna Ülikooli politoloogi Tõnis Saartsi sõnul näitab küsitlus, et konkurents tuleb väga tasavägine, kuid välja on kujunenud kolm kõige tõenäolisemat pretendenti, kes pääseksid valimiskogus teise vooru.
"Jah, kõige paremad võimalused on selleks Siim Kallasel ja Marina Kaljurannal, seda on näidanud ka teised küsitlused, mida on valijameeste seas tehtud, nii Eesti Ekspressi kui Postimehe oma. Kõik demonstreerivad seda, et samuti Mailis Reps päris heade šanssidega ja ka Allar Jõksi võimalusi ei tasuks päris maha matta. Olukord on üsna ennustamatu. Tõenäosus, et Kaljurand pääseb teise vooru üsna suur, arvetades ka seda, et ta paljude teine eelistus, aga väga kindlaid prognoose ei saa teha," rääkis Saarts ERR-ile.
Riigikogu keskfraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on ta veendunud, et Mailis Reps on laupäeval kahe kandidaadi seas. "Tema toetajate seas topeltmängijaid ei ole," ütles Simson reedel ERR-ile.
Marina Kaljuranna kampaaniameeskona juht Andreas Kaju ütles reedel ERR-ile, et seis on äärmiselt võrdne Kaljuranna, Kallase ja Repsi vahel, lisades, et iga valijamehe südametunnistus ja hääl on olulised. | Presidendivalimistel tuleb avavoorus seada sihiks vähemalt 80 häält | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ükski erakond ei hellita lootust, et president valitakse valimiskogu esimeses voorus, vaid pingutatakse selle nimel, et saada enda kandidaat teise vooru.
Valimiskogu liikmeid on kokku 335. Kõige rohkem ehk 68 valijal on taskus Reformierakonna parteipilet. Keskerakonda kuulub 55 saadikut, sotside ridadesse 41, Isamaa ja Res Pulbicasse 38, EKRE-sse 15 ja Vabaerakonda 9. Parteituid inimesi on valimiskogus 106.
Kandidaatidest on kõige rohkem ülesseadjaid 50 toetusallkirjaga IRL-i ja Vabaerakonna kandidaat Allar Jõksil, kuid temagi tunnistab, et edaspääsuks on vaja rohkem hääli.
ERR-i küsimusele, et mitu häält loodab Jõks esimeses valimiskogu voorus koguda, et pääseda teise vooru on öelnud tema kampaaniameeskonna juht Taavi Linnamäe: "Sporditerminites rääkides, siis ma arvan, et kvalifikatsiooninorm on kuskil 75-80 hääle juures. Allar pingutab selle nimel, et vähemalt nii paljude valijameeste ja -naiste usaldus pälvida. Usun, et täna on kõik neli kandidaati suhteliselt võrdses positsioonis ning Allaril teise vooru jõuda vägagi reaalne."
70 häälest ei piisa
ERR-i valimiskogu liikmete hulgas läbiviidud küsitluse tulemusi kommenteerides ütles Reformierakonna liige, siseminister Hanno Pevkur ETV saates "Foorum", et tõenäoliselt on 80-85 häält see künnis, millega kandidaat pääseb laupäeval teise vooru.
"Häälte arv, mis täna lahti on, pole üldse 60-70, mida on vaja selleks, et teise vooru saada. Selleks on vaja 15-20 häält juurde. 80-85 häält on suure tõenäosusega künnis, millega pääseb teise vooru. Kui ERR-i uuringut vaadata, siis 68-69 häält on täna kahel liidril ja kui 10-15 häält neile otsa liidame, siis on barjäär juba umbes seal," selgitas Pevkur.
Kandidaatide toetusuuringute tulemused on Indrek Saare sõnul adekvaatsed. "Meil on neli kandidaati, kes sinna teise vooru võivad jõuda, ja üks, kes sinna ei jõua," rääkis Saar "Foorumis."
Tartu ülikooli võrdleva poliitika professor Vello Pettai on "Aktuaalsele kaamerale" öelnud, et laupäeval saab olema Eesti demokraatia pidupäev, sest on väga tihe konkurents. "Neli tugevat kandidaati ja need 60+ volikogu liiget, kes pole avaldanud oma arvamust selle küsitluse järgi, võivad olla kaalukeeleks ja tõsta nii ühe, teise, kolmanda kui ka neljanda kandidaadi kuidagi sinna teise vooru. Nii et praegu on konkurents teise vooru peale ja see on äärmiselt tihe," kommenteeris Pettai.
EKRE presidendikandidaat Mart Helme esitas valimiskomisjonile 21 valimiskogu liikme toetusallkirja.Tema sõnul on kohtumistel omavalitsusjuhtide ja valijameestega saanud kinnitust, et toetus tema kandidatuurile on suurem, kui avalikult julgetakse repressioonide hirmus välja öelda.
Küsitlus näitas Kaljuranna nappi edumaad
Rahvusringhäälingu värske valimiskogu liikmete küsitlus näitas, et presidendivalimistel valimiskogus on ülinapp edumaa Marina Kaljurannal Siim Kallase ees.
Kaljuranda toetas 69 ja Siim Kallast 68 oma eelistuse väljaöelnud valijameest. Neile järgneb Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps 61 häälega. Allar Jõksi toetab 58 ja Mart Helmet 10 valijameest. Oma eelistuse avaldas 335 valimiskogu liikmest 264. Kättesaamatuks jäi valimiskogu viis liiget.
Tallinna Ülikooli politoloogi Tõnis Saartsi sõnul näitab küsitlus, et konkurents tuleb väga tasavägine, kuid välja on kujunenud kolm kõige tõenäolisemat pretendenti, kes pääseksid valimiskogus teise vooru.
"Jah, kõige paremad võimalused on selleks Siim Kallasel ja Marina Kaljurannal, seda on näidanud ka teised küsitlused, mida on valijameeste seas tehtud, nii Eesti Ekspressi kui Postimehe oma. Kõik demonstreerivad seda, et samuti Mailis Reps päris heade šanssidega ja ka Allar Jõksi võimalusi ei tasuks päris maha matta. Olukord on üsna ennustamatu. Tõenäosus, et Kaljurand pääseb teise vooru üsna suur, arvetades ka seda, et ta paljude teine eelistus, aga väga kindlaid prognoose ei saa teha," rääkis Saarts ERR-ile.
Riigikogu keskfraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on ta veendunud, et Mailis Reps on laupäeval kahe kandidaadi seas. "Tema toetajate seas topeltmängijaid ei ole," ütles Simson reedel ERR-ile.
Marina Kaljuranna kampaaniameeskona juht Andreas Kaju ütles reedel ERR-ile, et seis on äärmiselt võrdne Kaljuranna, Kallase ja Repsi vahel, lisades, et iga valijamehe südametunnistus ja hääl on olulised.
### Response:
Presidendivalimistel tuleb avavoorus seada sihiks vähemalt 80 häält |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cecilie Medjell Norra veterinaaria instituudist näitas kolleegidega treeningsessioonide käigus 23 hobusele kolme märki, mis tähistasid vastavalt soovi katta oma turi tekiga, hobusetekk eemaldada või mitte midagi muuta. Valiku tegemiseks pidid hobused puudutama märki koonuga.
Sõltumatult tõust tabasid hobused võimaluse eelnevalt nende eest tehtud otsuseid mõjutada ära keskmiselt kümne päevaga. Kahe nädalaga omandasid oskuse kõik uuringusse kaasatud kabjalised. Veendumaks, et loomad ei puudutanud märke juhuslikult, seati hobused tahvlite ette erineva ilmaga.
Vasakult paremale: ''Kata mind tekiga'', ''Ei soovi muutust'' ja ''Eemalda tekk''.
Tulemuste analüüs näitas muu hulgas, et tuule ja vihma käes andsid tekiga katmata loomad juhusest sagedamini tekki tähistavat sümbolit. Päikese käes soovis enamik tekiga kaetud hobuseid aga selle eemaldamist. Loomad, kes olid vastavalt tormise ilmaga tekiga kaetud või päikese käes sellega katmata, muutusi näha ei soovinud.
Tulemused viitavad töörühma sõnul, et hobused mõistsid oma valikute tagajärgi ja järeldavad, et sarnast metoodikat saaks kasutada ka teistsuguste küsimuste küsimiseks. Eelnevalt on sümbolite mõistmist täheldatud mitmete primaadiliikide, tuvide ja delfiinide puhul.
Uurimus ilmus ajakirjas Applied Animal Behaviour Science. | Hobused mõistavad inimeste sümboleid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cecilie Medjell Norra veterinaaria instituudist näitas kolleegidega treeningsessioonide käigus 23 hobusele kolme märki, mis tähistasid vastavalt soovi katta oma turi tekiga, hobusetekk eemaldada või mitte midagi muuta. Valiku tegemiseks pidid hobused puudutama märki koonuga.
Sõltumatult tõust tabasid hobused võimaluse eelnevalt nende eest tehtud otsuseid mõjutada ära keskmiselt kümne päevaga. Kahe nädalaga omandasid oskuse kõik uuringusse kaasatud kabjalised. Veendumaks, et loomad ei puudutanud märke juhuslikult, seati hobused tahvlite ette erineva ilmaga.
Vasakult paremale: ''Kata mind tekiga'', ''Ei soovi muutust'' ja ''Eemalda tekk''.
Tulemuste analüüs näitas muu hulgas, et tuule ja vihma käes andsid tekiga katmata loomad juhusest sagedamini tekki tähistavat sümbolit. Päikese käes soovis enamik tekiga kaetud hobuseid aga selle eemaldamist. Loomad, kes olid vastavalt tormise ilmaga tekiga kaetud või päikese käes sellega katmata, muutusi näha ei soovinud.
Tulemused viitavad töörühma sõnul, et hobused mõistsid oma valikute tagajärgi ja järeldavad, et sarnast metoodikat saaks kasutada ka teistsuguste küsimuste küsimiseks. Eelnevalt on sümbolite mõistmist täheldatud mitmete primaadiliikide, tuvide ja delfiinide puhul.
Uurimus ilmus ajakirjas Applied Animal Behaviour Science.
### Response:
Hobused mõistavad inimeste sümboleid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti keeles kahes osas ilmunud teose esimene osa vaatleb Apenniini poolsaare rahvaste kujunemislugu itaallasteks poliitilises, religioosses, sõjalises, majanduslikus ning kultuurilises suhtlemises oma vallutajate või liitlastega. Autor ilmestab eri linnade, regioonide ja riikide arengudünaamika üldkäsitlust itaalia suurvaimude värvika tutvustamisega nii ühiskonnakihina kui ka isiksustena.
Raamatu teine osa hõlmab kaht ja poolt sajandit valgustusajastu reformidest kuni Itaalia kommunistliku partei juhi Palmiro Togliatti matusteni 1964. aastal. Tõlkele lisatud Procacci põhjalik järelsõna pakub lühiülevaate ja tõlgenduse ka järgnevast, aastatest 1968–1996. Asjakohased kroonikakatked, mõtestatud faktid ja üldistused ning õnnestunud detailid muudavad lektüüri lihtsaks ja nauditavaks.
Giuliano Procacci on üks mitmekülgsemaid Itaalia ajaloolasi, kahtlemata üks haritumaid marksistlik-gramsistlikke õpetlasi oma põlvkonnas.
"Procacci ambitsioon on kirjutada mitte “Itaalia”, vaid “itaallaste” ajalugu. Raamat ei piirdu seetõttu oluliste sündmuste ja suurkujude tegude kirjeldamisega, vaid üritab mõtestada ka rahva igapäevaelu ja elutingimusi, Itaalia ühiskonna ja kultuuri põhilisi arengusuundi, rõhutades riigi piirkondlikke erinevusi, ühiskondlikku ja kultuurilist fragmenteeritust ning sellega kaasnevaid vastuolusid ja konflikte," ütles italianist Daniele Monticelli.
Teose on itaalia keelest tõlkinud Heete Sahkai. | Eesti keeles ilmus Giuliano Procacci "Itaallaste ajalugu" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti keeles kahes osas ilmunud teose esimene osa vaatleb Apenniini poolsaare rahvaste kujunemislugu itaallasteks poliitilises, religioosses, sõjalises, majanduslikus ning kultuurilises suhtlemises oma vallutajate või liitlastega. Autor ilmestab eri linnade, regioonide ja riikide arengudünaamika üldkäsitlust itaalia suurvaimude värvika tutvustamisega nii ühiskonnakihina kui ka isiksustena.
Raamatu teine osa hõlmab kaht ja poolt sajandit valgustusajastu reformidest kuni Itaalia kommunistliku partei juhi Palmiro Togliatti matusteni 1964. aastal. Tõlkele lisatud Procacci põhjalik järelsõna pakub lühiülevaate ja tõlgenduse ka järgnevast, aastatest 1968–1996. Asjakohased kroonikakatked, mõtestatud faktid ja üldistused ning õnnestunud detailid muudavad lektüüri lihtsaks ja nauditavaks.
Giuliano Procacci on üks mitmekülgsemaid Itaalia ajaloolasi, kahtlemata üks haritumaid marksistlik-gramsistlikke õpetlasi oma põlvkonnas.
"Procacci ambitsioon on kirjutada mitte “Itaalia”, vaid “itaallaste” ajalugu. Raamat ei piirdu seetõttu oluliste sündmuste ja suurkujude tegude kirjeldamisega, vaid üritab mõtestada ka rahva igapäevaelu ja elutingimusi, Itaalia ühiskonna ja kultuuri põhilisi arengusuundi, rõhutades riigi piirkondlikke erinevusi, ühiskondlikku ja kultuurilist fragmenteeritust ning sellega kaasnevaid vastuolusid ja konflikte," ütles italianist Daniele Monticelli.
Teose on itaalia keelest tõlkinud Heete Sahkai.
### Response:
Eesti keeles ilmus Giuliano Procacci "Itaallaste ajalugu" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bulgaaria suviste meistrivõistluste raames peetud meeste 10 km ja naiste 6 km klassikatehnikas mäkketõusus võitis naiste klassis Tatjana Mannima ajaga 21.23,3. Kati Tammjärv oli ajaga 22.45,9 kolmas, vahendab Eesti Suusaliit enda kodulehel.
Meestest võitis bulgaarlane Veselin Tzinsov ajaga 31.31, Kaarel Kasper Kõrge saavutas kolmanda koha ajaga 32.47,8. Alvar Ratt oli 34.18,4-ga kuues, Henri Roos 35.37,8-ga seitsmes ja Tomas Kaurson 37.02,7-ga kümnes.
Noormeeste M18 vanuseklassis oli Jarmo Kaasiku ajaga 35.34,3 teine, kolmas oli Kalev Christopher 36.59,9-ga. | Mannima, Tammjärv ja Kõrge jõudsid Bulgaaria meistrivõistlustel esikolmikusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bulgaaria suviste meistrivõistluste raames peetud meeste 10 km ja naiste 6 km klassikatehnikas mäkketõusus võitis naiste klassis Tatjana Mannima ajaga 21.23,3. Kati Tammjärv oli ajaga 22.45,9 kolmas, vahendab Eesti Suusaliit enda kodulehel.
Meestest võitis bulgaarlane Veselin Tzinsov ajaga 31.31, Kaarel Kasper Kõrge saavutas kolmanda koha ajaga 32.47,8. Alvar Ratt oli 34.18,4-ga kuues, Henri Roos 35.37,8-ga seitsmes ja Tomas Kaurson 37.02,7-ga kümnes.
Noormeeste M18 vanuseklassis oli Jarmo Kaasiku ajaga 35.34,3 teine, kolmas oli Kalev Christopher 36.59,9-ga.
### Response:
Mannima, Tammjärv ja Kõrge jõudsid Bulgaaria meistrivõistlustel esikolmikusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avamängus jäi Poola Eesti vastu peale 3:0 (25:17, 25:16, 25:17). Tõsiselt jäi Eesti hätta vastaste blokiga, kus nad noppisid 20 (!) punkti.
C-alagruppi juhib kolme võidu ja üheksa punktiga Poola. Ungaril on kaks võitu ja kuus punkti. Eesti on võidu ja kahe punktiga kolmandad ning soomlannad on ühe punkti peal. Sekkumaks edasipääsuvõitlusse, peab Eesti algaval nädalavahetusel saama vähemalt kaks võitu. | TÄNA | Naiste võrkpallikoondis kohtub EM-valikmängus Poolaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avamängus jäi Poola Eesti vastu peale 3:0 (25:17, 25:16, 25:17). Tõsiselt jäi Eesti hätta vastaste blokiga, kus nad noppisid 20 (!) punkti.
C-alagruppi juhib kolme võidu ja üheksa punktiga Poola. Ungaril on kaks võitu ja kuus punkti. Eesti on võidu ja kahe punktiga kolmandad ning soomlannad on ühe punkti peal. Sekkumaks edasipääsuvõitlusse, peab Eesti algaval nädalavahetusel saama vähemalt kaks võitu.
### Response:
TÄNA | Naiste võrkpallikoondis kohtub EM-valikmängus Poolaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk ütles ERR-i venekeelsele uudisteportaalile, et Narva taksojuhtidest valdavad nõutaval tasemel eesti keelt mõnikümmend.
Tomuski sõnul edastasid Narvas taksoteenust pakkuvad firmad Ida Takso, Ton Märts, Sõprade Takso, Narva Takso ja Gold Takso oma töötajate keeleoskuse kohta tõendid.
"Kokku töötab neis firmades 145 inimest, kelle eesti keele oskus ei vasta nõutavale tasemele," nentis Tomusk ja lisas, et taksot sõitvast 64-st FIE-st ei vastanud nõudmistele 62 juhi keeleoskus.
Portaali andmetel arvasid taksojuhid, et kevadel pärast keelnõuete välja võtmist ühistranspordi seadusest pole neil enam vaja eesti keelt õppida, kuid Tomsuki sõnul see nii ei ole.
"Suurem osa taksoteenust pakkuvatest ettevõtetest teatasid, et kas taksojuhid õpivad eesti keelt või siis ootavad tasuta keelekursuseid. Mis puudutab FIE-sid, siis nemad teatasid, et tegelevad taksondusega väga väikeses mahus ning keelõppeks ei jätkuvat taha, mistõttu oodatakse ka tasuta kursuseid," märkis Tomusk.
Tomuski kinnitusel pole keeleõpet eiravate taksojuhtide suhtes plaanis siiski sanktsioone rakendada, kuigi inspektsioonil on õigus taksojuhtidele teha hoiatus ja taksofirmasid ka trahvida.
Integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse Meie inimesed (MISA) juhi ja Tartu ülikooli Narva kolledži direktori Kristina Kallase sõnul sel aastal veel tasuta keelekursuseid taksojuhtidele ei tule.
"Tänavuseks on rahad tasuta kursustele juba jagatud. Sellise võimalus said 6000 inimest, kes olid selle järjekorras juba ammu, kuid nende hulgas taksojuhte pole," nentis ta.
Kallase märkis, et kuna keeleinspektsiooni allub haridusministeeriumile, siis peaks raha tasuta kursuste jaoks tulema just sealt.
"MISA poole pole selles küsimuses taksojuhid ega ka keeleinspektsioon pöördunud," kinnitas ta. | Narva taksojuhid peavad tulevaks suveks parandama eesti keele oskust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk ütles ERR-i venekeelsele uudisteportaalile, et Narva taksojuhtidest valdavad nõutaval tasemel eesti keelt mõnikümmend.
Tomuski sõnul edastasid Narvas taksoteenust pakkuvad firmad Ida Takso, Ton Märts, Sõprade Takso, Narva Takso ja Gold Takso oma töötajate keeleoskuse kohta tõendid.
"Kokku töötab neis firmades 145 inimest, kelle eesti keele oskus ei vasta nõutavale tasemele," nentis Tomusk ja lisas, et taksot sõitvast 64-st FIE-st ei vastanud nõudmistele 62 juhi keeleoskus.
Portaali andmetel arvasid taksojuhid, et kevadel pärast keelnõuete välja võtmist ühistranspordi seadusest pole neil enam vaja eesti keelt õppida, kuid Tomsuki sõnul see nii ei ole.
"Suurem osa taksoteenust pakkuvatest ettevõtetest teatasid, et kas taksojuhid õpivad eesti keelt või siis ootavad tasuta keelekursuseid. Mis puudutab FIE-sid, siis nemad teatasid, et tegelevad taksondusega väga väikeses mahus ning keelõppeks ei jätkuvat taha, mistõttu oodatakse ka tasuta kursuseid," märkis Tomusk.
Tomuski kinnitusel pole keeleõpet eiravate taksojuhtide suhtes plaanis siiski sanktsioone rakendada, kuigi inspektsioonil on õigus taksojuhtidele teha hoiatus ja taksofirmasid ka trahvida.
Integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse Meie inimesed (MISA) juhi ja Tartu ülikooli Narva kolledži direktori Kristina Kallase sõnul sel aastal veel tasuta keelekursuseid taksojuhtidele ei tule.
"Tänavuseks on rahad tasuta kursustele juba jagatud. Sellise võimalus said 6000 inimest, kes olid selle järjekorras juba ammu, kuid nende hulgas taksojuhte pole," nentis ta.
Kallase märkis, et kuna keeleinspektsiooni allub haridusministeeriumile, siis peaks raha tasuta kursuste jaoks tulema just sealt.
"MISA poole pole selles küsimuses taksojuhid ega ka keeleinspektsioon pöördunud," kinnitas ta.
### Response:
Narva taksojuhid peavad tulevaks suveks parandama eesti keele oskust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 600 "Simpsonite" episoodi on teleekraanil 13 päeva jooksul alates 24. novembrist, vahendas EW.
FXX on esimene kanal, kus saab näha nii pikka sarjamaratoni. Eelmise rekordi omanik on samuti FXX, kui tõi 2014. aastal eetrisse 552 "Simpsoni" osa, ning jõudis sellega USA telekanalite kaardile. Toona oli maraton 86 tundi ja 37 minutit pikk ning finišisse jõudis vaid kaks televaatajat.
"Simpsonite" uued osad jõuavad USA-s eetrisse 25. septembril, kus üllatuskülaliseks on Amy Schumer, kes kehastab Mr. Burnsi ema. | Teleajaloo pikim maraton, 13 päeva "Simpsoneid" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
600 "Simpsonite" episoodi on teleekraanil 13 päeva jooksul alates 24. novembrist, vahendas EW.
FXX on esimene kanal, kus saab näha nii pikka sarjamaratoni. Eelmise rekordi omanik on samuti FXX, kui tõi 2014. aastal eetrisse 552 "Simpsoni" osa, ning jõudis sellega USA telekanalite kaardile. Toona oli maraton 86 tundi ja 37 minutit pikk ning finišisse jõudis vaid kaks televaatajat.
"Simpsonite" uued osad jõuavad USA-s eetrisse 25. septembril, kus üllatuskülaliseks on Amy Schumer, kes kehastab Mr. Burnsi ema.
### Response:
Teleajaloo pikim maraton, 13 päeva "Simpsoneid" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohe avageimis päästis Kontaveit kolm murdepalli, aga kolmandas geimis suutis Tsurenko siiski eestlanna servi murda. Kontaveit jäi 2:4 kaotusseisu, kuid vastas kaheksandas geimis servimurdega ja viigistas seisu 4:4-le, kuid seejärel kaotas ta omakorda nulliga enda pallingugeimi, Tsurenko hoidis servi ja võitis avaseti 6:4.
Teises setis kaotas Kontaveit kohe alguses kahel korral servi. Ukrainlanna pallingul oli Kontaveitil ka murdepall, kuid Tsurenko suutis servi hoida ja läks 4:0 juhtima, lõpuks võitis Tsurenko kindlalt 6:2, kasutades ära esimese matšpalli. Mäng kestis tunni ja 17 minutit.
Kontaveit servis mängu jooksul kolm ässa ja tegi ühe topeltvea, Tsurenko sai kirja ühe ässa ja viis topeltviga. Esimese servi õnnestumisprotsent oli Kontaveitil 67 ja Tsurenkol 71, Kontaveit võitis esimeselt servilt 58 ja teiselt 35 protsenti punktidest, Tsurenko vastavalt 72 ja 41.
Eestlanna realiseeris kahest murdepallist ühe, Tsurenko kasutas seitsmest murdevõimalusest ära neli. Mängitud punktidest võitis Kontaveit 49 ja Tsurenko 64.
Poolfinaali pääsemise eest teenis Kontaveit 110 edetabelipunkti ja 11 500 dollarit, millest lähevad kohalikud maksud maha.
Finaalis läheb Tsurenko vastamisi tiitlikaitsja, endise maailma esireketi Jelena Jankoviciga (WTA 37.). Guangzhous 2. asetatud serblanna sai tasavägises poolfinaalmängus 7:5, 7:6 (7) jagu horvaatlanna Ana Konjuhist (WTA 54.).
Jankovic on karjääri jooksul võitnud 15 WTA turniiri, viimati võitis ta mullu oktoobris Hongkongi turniiri. Tsurenko jõudis finaali teist korda, esimest korda sai ta sellega hakkama mullu Istanbulis ning siis suutis ta turniiri ka võita. | Kontaveit pidi poolfinaalis vastase paremust tunnistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohe avageimis päästis Kontaveit kolm murdepalli, aga kolmandas geimis suutis Tsurenko siiski eestlanna servi murda. Kontaveit jäi 2:4 kaotusseisu, kuid vastas kaheksandas geimis servimurdega ja viigistas seisu 4:4-le, kuid seejärel kaotas ta omakorda nulliga enda pallingugeimi, Tsurenko hoidis servi ja võitis avaseti 6:4.
Teises setis kaotas Kontaveit kohe alguses kahel korral servi. Ukrainlanna pallingul oli Kontaveitil ka murdepall, kuid Tsurenko suutis servi hoida ja läks 4:0 juhtima, lõpuks võitis Tsurenko kindlalt 6:2, kasutades ära esimese matšpalli. Mäng kestis tunni ja 17 minutit.
Kontaveit servis mängu jooksul kolm ässa ja tegi ühe topeltvea, Tsurenko sai kirja ühe ässa ja viis topeltviga. Esimese servi õnnestumisprotsent oli Kontaveitil 67 ja Tsurenkol 71, Kontaveit võitis esimeselt servilt 58 ja teiselt 35 protsenti punktidest, Tsurenko vastavalt 72 ja 41.
Eestlanna realiseeris kahest murdepallist ühe, Tsurenko kasutas seitsmest murdevõimalusest ära neli. Mängitud punktidest võitis Kontaveit 49 ja Tsurenko 64.
Poolfinaali pääsemise eest teenis Kontaveit 110 edetabelipunkti ja 11 500 dollarit, millest lähevad kohalikud maksud maha.
Finaalis läheb Tsurenko vastamisi tiitlikaitsja, endise maailma esireketi Jelena Jankoviciga (WTA 37.). Guangzhous 2. asetatud serblanna sai tasavägises poolfinaalmängus 7:5, 7:6 (7) jagu horvaatlanna Ana Konjuhist (WTA 54.).
Jankovic on karjääri jooksul võitnud 15 WTA turniiri, viimati võitis ta mullu oktoobris Hongkongi turniiri. Tsurenko jõudis finaali teist korda, esimest korda sai ta sellega hakkama mullu Istanbulis ning siis suutis ta turniiri ka võita.
### Response:
Kontaveit pidi poolfinaalis vastase paremust tunnistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klõpsa siia, et näha kaarti täissuuruses. | Põnevad leiud Eesti kaardil: liblikauurijate suvised avastused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klõpsa siia, et näha kaarti täissuuruses.
### Response:
Põnevad leiud Eesti kaardil: liblikauurijate suvised avastused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Advokaadibüroo Raidla Ellex Euroopa kaubamärgi- ja disainivolinik Mari Must ütles ERR.ee-le, et MTÜ Eesti Autorite Ühing nõuab AS-ilt Barclay Hotell muusikateoste avaliku esitamisega hotelli numbritubades tekitatud varalise kahju või alternatiivselt alusetult säästetud kulutuste (litsentsitasu) ja viivise välja mõistmist.
"Nõude suurus on enam kui 3800 eurot ja sellele lisanduv viivis," märkis Must.
Tema sõnul puudutab asi Barclay hotellis muusikateoste esitamise eest EAÜ-le perioodi eest 18.juuni 2012 kuni 31.jaanuar 2016 maksmisele kuuluvat litsentsitasu.
Nimelt kohustas Tartu maakohus oma otsusega 17. detsembrist 2012 AS-i Barclay Hotell lõpetama muusikateoste avaliku esitamise hotellis ning hoiduma sellest ilma Eesti Autorite Ühingu eelneva loata ning mõistis EAÜ-le välja 225,40 eurot ning viivise 10,86 eurot.
See oli hüvitis perioodi eest 1.jaanuar 2012 kuni 18. juuni 2012 ning Tartu ringkonnakohus maakohtu otsust ei muutnud ning riigikohus keeldus 17. veebruaril 2014 hotelli kassatsioonikaebuse menetlusse võtmisest.
"Barclay Hotell täitis maakohtu otsuse selle osa, mis puudutas välja mõistetud summa tasumist, kuid jättis täitmata kohustuse lõpetada muusikateoste avaliku esitamise hotelli numbritubades. Samuti ei pöördunud hotell peale otsuse jõustumist EAÜ poole litsentsilepingu sõlmimiseks," ütles Must.
Tema sõnul pöördus EAÜ otsuse täitmiseks kohtutäitur Oksana Kutšmei poole, kelle büroos algatati AS Barclay Hotell suhtes täitemenetlus.
"Selle tulemusel sõlmis AS Barclay Hotell lõpuks tänavu 9. mail EAÜ-ga litsentsilepingu, kuid litsentsitasu oli AS Barclay Hotell nõus EAÜ-le maksma hakkama alles alates tänavu 1. veebruarist," märkis Must.
Musta sõnul oligi EAÜ selleks, et kätte saada litsentsitasu ka vahepealse perioodi eest ehk perioodi eest 18.juuni 2012 kuni 31. jaanuari 2016, sunnitud uuesti kohtu poole pöörduma.
Hotell pidas ühingu nõuet alusetuks
Hotell märkis toonases kohtuasjas, et autoriõiguste seaduse ja turismiseaduse kohaselt ei toimu numbritubades autoriõiguslikult kaitstud teoste esitlemist avalikkusele ning hotelli numbrituba ei ole üldsusele avatud koht, sest see ei ole kõigile avatud ja selles ei saa viibida määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda.
Hotell viitas ka Euroopa kohtu otsusele, mille järgi ainuüksi telerite paigutamine numbritubadesse ei anna alust nõuda tasu.
"Isegi kui kohus praeguses asjas leiab, et hotelli numbrituba on üldsusele avatud koht, siis ei saa tasu nõuda mitte televiisorite olemasolu ja arvu alusel, vaid ainult juhul, kui konkreetset teost on konkreetsetele juba majutatud isikutele edastatud või peavad isikud olema konkreetsesse arvu numbritubadesse majutatud," märkis hotelli esindaja toona.
Samuti räägib autoriõiguste seadus üldsusele suunatuks olekust minevikuvormis ehk teos peab olema avalikult esitatud ja ainuüksi võimaluse loomine teose edastamiseks ei ole tasu nõudmiseks piisav.
Hotell on ka seisukohal, et ühingul ei ole nõuete esitamiseks nõudeõigusi ehk ühingul ei ole Eesti vabariigis universaalset ainuõigust esindada kõiki autoreid ja nõuda kolmandatelt isikutelt kõigi autorite nimel tasusid, hüvitisi või millegi keelamist.
Hotelli hinnangul saab ühing esindada vaid konkreetseid autoreid, kes on tema liikmeteks või kellega ta on sõlminud asjakohased lepingud, ja nõuda tasu vaid konkreetsete autorite õiguste rikkumise eest.
Hotell märkis ka, et ühingu juhatuse otsused ei ole seadused ja ka seadusega ei ole delegeeritud autorite ühingu juhatusele Eesti vabariigis universaalselt kehtivate tasumäärade kehtestamise ning määramise õigust | Autorite ühing läks taas Tartus hotelli vastu kohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Advokaadibüroo Raidla Ellex Euroopa kaubamärgi- ja disainivolinik Mari Must ütles ERR.ee-le, et MTÜ Eesti Autorite Ühing nõuab AS-ilt Barclay Hotell muusikateoste avaliku esitamisega hotelli numbritubades tekitatud varalise kahju või alternatiivselt alusetult säästetud kulutuste (litsentsitasu) ja viivise välja mõistmist.
"Nõude suurus on enam kui 3800 eurot ja sellele lisanduv viivis," märkis Must.
Tema sõnul puudutab asi Barclay hotellis muusikateoste esitamise eest EAÜ-le perioodi eest 18.juuni 2012 kuni 31.jaanuar 2016 maksmisele kuuluvat litsentsitasu.
Nimelt kohustas Tartu maakohus oma otsusega 17. detsembrist 2012 AS-i Barclay Hotell lõpetama muusikateoste avaliku esitamise hotellis ning hoiduma sellest ilma Eesti Autorite Ühingu eelneva loata ning mõistis EAÜ-le välja 225,40 eurot ning viivise 10,86 eurot.
See oli hüvitis perioodi eest 1.jaanuar 2012 kuni 18. juuni 2012 ning Tartu ringkonnakohus maakohtu otsust ei muutnud ning riigikohus keeldus 17. veebruaril 2014 hotelli kassatsioonikaebuse menetlusse võtmisest.
"Barclay Hotell täitis maakohtu otsuse selle osa, mis puudutas välja mõistetud summa tasumist, kuid jättis täitmata kohustuse lõpetada muusikateoste avaliku esitamise hotelli numbritubades. Samuti ei pöördunud hotell peale otsuse jõustumist EAÜ poole litsentsilepingu sõlmimiseks," ütles Must.
Tema sõnul pöördus EAÜ otsuse täitmiseks kohtutäitur Oksana Kutšmei poole, kelle büroos algatati AS Barclay Hotell suhtes täitemenetlus.
"Selle tulemusel sõlmis AS Barclay Hotell lõpuks tänavu 9. mail EAÜ-ga litsentsilepingu, kuid litsentsitasu oli AS Barclay Hotell nõus EAÜ-le maksma hakkama alles alates tänavu 1. veebruarist," märkis Must.
Musta sõnul oligi EAÜ selleks, et kätte saada litsentsitasu ka vahepealse perioodi eest ehk perioodi eest 18.juuni 2012 kuni 31. jaanuari 2016, sunnitud uuesti kohtu poole pöörduma.
Hotell pidas ühingu nõuet alusetuks
Hotell märkis toonases kohtuasjas, et autoriõiguste seaduse ja turismiseaduse kohaselt ei toimu numbritubades autoriõiguslikult kaitstud teoste esitlemist avalikkusele ning hotelli numbrituba ei ole üldsusele avatud koht, sest see ei ole kõigile avatud ja selles ei saa viibida määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda.
Hotell viitas ka Euroopa kohtu otsusele, mille järgi ainuüksi telerite paigutamine numbritubadesse ei anna alust nõuda tasu.
"Isegi kui kohus praeguses asjas leiab, et hotelli numbrituba on üldsusele avatud koht, siis ei saa tasu nõuda mitte televiisorite olemasolu ja arvu alusel, vaid ainult juhul, kui konkreetset teost on konkreetsetele juba majutatud isikutele edastatud või peavad isikud olema konkreetsesse arvu numbritubadesse majutatud," märkis hotelli esindaja toona.
Samuti räägib autoriõiguste seadus üldsusele suunatuks olekust minevikuvormis ehk teos peab olema avalikult esitatud ja ainuüksi võimaluse loomine teose edastamiseks ei ole tasu nõudmiseks piisav.
Hotell on ka seisukohal, et ühingul ei ole nõuete esitamiseks nõudeõigusi ehk ühingul ei ole Eesti vabariigis universaalset ainuõigust esindada kõiki autoreid ja nõuda kolmandatelt isikutelt kõigi autorite nimel tasusid, hüvitisi või millegi keelamist.
Hotelli hinnangul saab ühing esindada vaid konkreetseid autoreid, kes on tema liikmeteks või kellega ta on sõlminud asjakohased lepingud, ja nõuda tasu vaid konkreetsete autorite õiguste rikkumise eest.
Hotell märkis ka, et ühingu juhatuse otsused ei ole seadused ja ka seadusega ei ole delegeeritud autorite ühingu juhatusele Eesti vabariigis universaalselt kehtivate tasumäärade kehtestamise ning määramise õigust
### Response:
Autorite ühing läks taas Tartus hotelli vastu kohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nõtke ja peen, samas metsik ja iseseisev, on Kadri Mälgu, rahvusvaheliselt tuntud eesti ehtekoolkonna looja ja selle hinnatuima esindaja looming. Talle piisab täiesti ehtest kui ehtest, ta ei kipu välja selle intiimsusest, selle väärisobjektilisusest ja ihulähedusest. Kõik, mida võiks nimetada traditsiooniks, aitab tal oskuslikult ohjata kontrollimatut pulbitsevat jõudu, meeleheitlikku kirge ja elutahet kõiges oma leppimises ja leppimatuses, allumises ja allumatuses ühtaegu.
Kadri Mälgu töid on omandanud Victoria ja Alberti Muuseum Londonis, Alice ja Louis Koch Sammlung Zürichis, Riiklik Ermitaaži Kunstimuuseum Peterburis, muuseumid Moskvas, Hamburgis, Berliinis, NY-s, LACMA Los Angeleses, Espace Solidor Cagnes-sur-Mer´is Prantsusmaal ja arvukad erakogud.
Kadri Mälgu viimaste aastate ehteloomingut saab näha 27. septembrist 27. oktoobrini Tallinnas Niguliste muuseumis ja Portreegaleriis, viimases on kõrvuti kunstniku enda ehetega eksponeeritud ka tema joonistusi ja valik 1997. aastal alguse saanud ehtekollektsioonist.
Näitusega paralleelselt ilmuva samanimelise raamatu kaaskirjastaja on Arnoldsche Art Publishers.
Näitus Niguliste muuseumis jääb avatuks 27. oktoobrini. | Niguliste muuseumis avatakse Kadri Mälgu ehtekunsti näitus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nõtke ja peen, samas metsik ja iseseisev, on Kadri Mälgu, rahvusvaheliselt tuntud eesti ehtekoolkonna looja ja selle hinnatuima esindaja looming. Talle piisab täiesti ehtest kui ehtest, ta ei kipu välja selle intiimsusest, selle väärisobjektilisusest ja ihulähedusest. Kõik, mida võiks nimetada traditsiooniks, aitab tal oskuslikult ohjata kontrollimatut pulbitsevat jõudu, meeleheitlikku kirge ja elutahet kõiges oma leppimises ja leppimatuses, allumises ja allumatuses ühtaegu.
Kadri Mälgu töid on omandanud Victoria ja Alberti Muuseum Londonis, Alice ja Louis Koch Sammlung Zürichis, Riiklik Ermitaaži Kunstimuuseum Peterburis, muuseumid Moskvas, Hamburgis, Berliinis, NY-s, LACMA Los Angeleses, Espace Solidor Cagnes-sur-Mer´is Prantsusmaal ja arvukad erakogud.
Kadri Mälgu viimaste aastate ehteloomingut saab näha 27. septembrist 27. oktoobrini Tallinnas Niguliste muuseumis ja Portreegaleriis, viimases on kõrvuti kunstniku enda ehetega eksponeeritud ka tema joonistusi ja valik 1997. aastal alguse saanud ehtekollektsioonist.
Näitusega paralleelselt ilmuva samanimelise raamatu kaaskirjastaja on Arnoldsche Art Publishers.
Näitus Niguliste muuseumis jääb avatuks 27. oktoobrini.
### Response:
Niguliste muuseumis avatakse Kadri Mälgu ehtekunsti näitus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Segapaariscurling on uus olümpiaala ning Eestis toimub rahvusvaheline segapaaride curlinguvõistlus esmakordselt. Tegemist on rahvusvahelise Curling Champions Tour võistluse etapiga. Eesti Curlingu Liidu presidendi Fred Randveri sõnul on osalejate tase väga kõrge ning oodata on põnevat võistlust. “Tegemist on uue olümpiaalaga, kus ka Eesti võistkondadel avaneb esmakordselt võimalus olümpiamängudel osalemiseks. Sel nädalal Eestis toimuv võistlus on meie tiimidele väga hea võimalus panna oma oskused mängu tugevate vastastega,” sõnas Randver.
Eestist osaleb kuus võistkonda, teiste seas ka kaks tugevaimat curlingupaari Marie Turmann ja Harri Lill ning Maile Mölder ja Erkki Lill. “Pingutust nõudvad vastased on kindlasti Soome, Norra ja Šveitsi võistkonnad aga ka Eesti curlingupaaride tase on väga kõrge ja loodame häid tulemusi,” lisas Randver.
Kohal on eelmise MM-i 6., 7., ja 8. koht, kokku osalevad turniiril üheksa riigi võistkonnad ning paljud osalejatest on seejuures oma riigi parimad. Soomest on tulemas 2006. aasta olümpiamängudel hõbemedali võitnud legendaarne Markku Uusipaavalniemi.
Randveri sõnul on Eesti curlingul head võimalused olümpiaunistuse realiseerimiseks. “Selleks, et olümpiale pääseda, tuleb teenida sel hooajal lisa möödunud aasta aprillis teenitud kvalifikatsioonipunktidele. Lisaks tuleb Eesti segapaaril jõuda Kanadas toimuval MM-il vähemalt 6.-9. kohale,” selgitas Randver. “Tegemist on väga ambitsioonika eesmärgiga, sest olümpiapunkte tulevad püüdma maailma parimad võistkonnad. Konkurents saab olema erakordselt tihe, sest paljud curlingu suurriigid jäid eelmisel MM-il üldse punktideta,” lisas ta.
Rahvusvaheline curlinguturniir Tallinn Mixed Doubles International toimub Tallinnas esmakordselt ning tegemist on rahvusvahelise Curling Champions Touri etapiga. Võistlus toimub Tondiraba jäähallis 22.-25. septembrini.
Curling on rahvusvaheliselt üks kõige kiiremini kasvavaid talispordialasid. Tegemist on olümpiaalaga, mida saavad harrastada väga erineva vanuse ja füüsilise ettevalmistusega inimesed. Mängu saavad harrastada ka liikumispuudega inimesed. Curlingut on võimalik harrastada nii perekeskselt, kui ka kolleegidega töölt. Eestis saab curlingut mängida nii regiooni parimaid tingimusi pakkuvas Tondiraba jäähallis. Curlingu hooaeg kestab Eestis aprilli lõpuni. | Tallinnas toimub esimest korda rahvusvaheline segapaaride curlinguvõistlus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Segapaariscurling on uus olümpiaala ning Eestis toimub rahvusvaheline segapaaride curlinguvõistlus esmakordselt. Tegemist on rahvusvahelise Curling Champions Tour võistluse etapiga. Eesti Curlingu Liidu presidendi Fred Randveri sõnul on osalejate tase väga kõrge ning oodata on põnevat võistlust. “Tegemist on uue olümpiaalaga, kus ka Eesti võistkondadel avaneb esmakordselt võimalus olümpiamängudel osalemiseks. Sel nädalal Eestis toimuv võistlus on meie tiimidele väga hea võimalus panna oma oskused mängu tugevate vastastega,” sõnas Randver.
Eestist osaleb kuus võistkonda, teiste seas ka kaks tugevaimat curlingupaari Marie Turmann ja Harri Lill ning Maile Mölder ja Erkki Lill. “Pingutust nõudvad vastased on kindlasti Soome, Norra ja Šveitsi võistkonnad aga ka Eesti curlingupaaride tase on väga kõrge ja loodame häid tulemusi,” lisas Randver.
Kohal on eelmise MM-i 6., 7., ja 8. koht, kokku osalevad turniiril üheksa riigi võistkonnad ning paljud osalejatest on seejuures oma riigi parimad. Soomest on tulemas 2006. aasta olümpiamängudel hõbemedali võitnud legendaarne Markku Uusipaavalniemi.
Randveri sõnul on Eesti curlingul head võimalused olümpiaunistuse realiseerimiseks. “Selleks, et olümpiale pääseda, tuleb teenida sel hooajal lisa möödunud aasta aprillis teenitud kvalifikatsioonipunktidele. Lisaks tuleb Eesti segapaaril jõuda Kanadas toimuval MM-il vähemalt 6.-9. kohale,” selgitas Randver. “Tegemist on väga ambitsioonika eesmärgiga, sest olümpiapunkte tulevad püüdma maailma parimad võistkonnad. Konkurents saab olema erakordselt tihe, sest paljud curlingu suurriigid jäid eelmisel MM-il üldse punktideta,” lisas ta.
Rahvusvaheline curlinguturniir Tallinn Mixed Doubles International toimub Tallinnas esmakordselt ning tegemist on rahvusvahelise Curling Champions Touri etapiga. Võistlus toimub Tondiraba jäähallis 22.-25. septembrini.
Curling on rahvusvaheliselt üks kõige kiiremini kasvavaid talispordialasid. Tegemist on olümpiaalaga, mida saavad harrastada väga erineva vanuse ja füüsilise ettevalmistusega inimesed. Mängu saavad harrastada ka liikumispuudega inimesed. Curlingut on võimalik harrastada nii perekeskselt, kui ka kolleegidega töölt. Eestis saab curlingut mängida nii regiooni parimaid tingimusi pakkuvas Tondiraba jäähallis. Curlingu hooaeg kestab Eestis aprilli lõpuni.
### Response:
Tallinnas toimub esimest korda rahvusvaheline segapaaride curlinguvõistlus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Riik kui Tallinna Sadama omanik peaks küsima, kas sadam on dividendiallikas või on see strateegiline värav Eestisse ja Tallinnasse," küsis Stalmeister reedel merenduskonverentsil "Majakad udus". Ta tõi välja sadama liiga kõrged sadamatasud, mis riigifirma kukrut täidavad.
"Tallinna Sadama käiberentaablus on 40 protsenti, meil ühe Euroopa edukaima laevafirmana on see vaid viis protsenti," võrdles Stalmeister. "Riik toob küll välja, et sadamatasud on võrdsel tasemel Helsingi ja Stocholmi sadama tasudega, kuid kui asi puudutab meremeeste palku või keskkonnatoetusi, siis me justkui ei tahaks olla nagu Skandinaavia riigid," rääkis ta.
Kuigi Stalmeister möönis, et riigi pikaajaline sadamaid puudutav strateegia tekitab mitmeid probleeme ja küsimusi, ei kavatse Tallink veel lähiajal oma Eesti lipu all sõitvaid laevu mujale kolida.
Tallinna Sadama tasude alla kuuluvad tonnaažitasu, jäätmetasu, sildumistasu, reisijatasu, ratastehnika kaubatasu, elektrienergia, sideteenuste ja vee müügi tasu, sadama abilaevastiku kasutamise tasu, lootsitasu ja veetasu. | Tallink: Tallinna Sadama kõrged tasud häirivad konkurentsivõimet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Riik kui Tallinna Sadama omanik peaks küsima, kas sadam on dividendiallikas või on see strateegiline värav Eestisse ja Tallinnasse," küsis Stalmeister reedel merenduskonverentsil "Majakad udus". Ta tõi välja sadama liiga kõrged sadamatasud, mis riigifirma kukrut täidavad.
"Tallinna Sadama käiberentaablus on 40 protsenti, meil ühe Euroopa edukaima laevafirmana on see vaid viis protsenti," võrdles Stalmeister. "Riik toob küll välja, et sadamatasud on võrdsel tasemel Helsingi ja Stocholmi sadama tasudega, kuid kui asi puudutab meremeeste palku või keskkonnatoetusi, siis me justkui ei tahaks olla nagu Skandinaavia riigid," rääkis ta.
Kuigi Stalmeister möönis, et riigi pikaajaline sadamaid puudutav strateegia tekitab mitmeid probleeme ja küsimusi, ei kavatse Tallink veel lähiajal oma Eesti lipu all sõitvaid laevu mujale kolida.
Tallinna Sadama tasude alla kuuluvad tonnaažitasu, jäätmetasu, sildumistasu, reisijatasu, ratastehnika kaubatasu, elektrienergia, sideteenuste ja vee müügi tasu, sadama abilaevastiku kasutamise tasu, lootsitasu ja veetasu.
### Response:
Tallink: Tallinna Sadama kõrged tasud häirivad konkurentsivõimet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Presidendikandidaatide debatt on ETV eetris reede õhtul kell 21.35 ning saadet juhivad Marko Reikop ja Andres Kuusk.
Ilmselt on apsaka taga 20. septembril toimunud Delfi, TV3 ja Eesti Päevalehe ühine presidendikandidaatide debatt, mida juhtisid just Anvelt ja Jõesaar. | Humoorikas apsakas: Andres Kuusk ja Marko Reikop muundusid EPL-i naisajakirjanikeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Presidendikandidaatide debatt on ETV eetris reede õhtul kell 21.35 ning saadet juhivad Marko Reikop ja Andres Kuusk.
Ilmselt on apsaka taga 20. septembril toimunud Delfi, TV3 ja Eesti Päevalehe ühine presidendikandidaatide debatt, mida juhtisid just Anvelt ja Jõesaar.
### Response:
Humoorikas apsakas: Andres Kuusk ja Marko Reikop muundusid EPL-i naisajakirjanikeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klubi pressiesindaja Karina Massalskaja sõnul nimetatakse Eesti liigas meeskond ümber järgmisest aastast.
"Eks selle aasta lõpuni kindlasti räägime endast mitteametlikult kui FC Infonetist. Kuid vaikselt tuleb ometigi omaks võtta uus nimi. Kuid kindlasti ei unusta me oma "vana nime". See jääb meie klubi ajaloos edasi elama," kommenteeris Massalskaja Soccernet.ee -le.
Miks võeti uueks nimeks just FCI Tallinn? "Valisime just "FCI Tallinn" ning lisasime FC lõppu just "I"-tähe, et see oleks osa klubi ajaloost ning meenutus sellest, kuidas kõik algas 14 aastat tagasi," vastas Massalskaja. | UEFA nõudel nime vahetavast FC Infonetist saab FCI Tallinn | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klubi pressiesindaja Karina Massalskaja sõnul nimetatakse Eesti liigas meeskond ümber järgmisest aastast.
"Eks selle aasta lõpuni kindlasti räägime endast mitteametlikult kui FC Infonetist. Kuid vaikselt tuleb ometigi omaks võtta uus nimi. Kuid kindlasti ei unusta me oma "vana nime". See jääb meie klubi ajaloos edasi elama," kommenteeris Massalskaja Soccernet.ee -le.
Miks võeti uueks nimeks just FCI Tallinn? "Valisime just "FCI Tallinn" ning lisasime FC lõppu just "I"-tähe, et see oleks osa klubi ajaloost ning meenutus sellest, kuidas kõik algas 14 aastat tagasi," vastas Massalskaja.
### Response:
UEFA nõudel nime vahetavast FC Infonetist saab FCI Tallinn |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 3. asetatud Ivanov ja Fufõgin alistasid finaalis neljandana asetatud Usbekistani-Kasahstani duo Jurabek Karimovi ja Roman Hassanovi veidi üle tunni kestnud kohtumises 7:5, 6:2.
Laupäeval mängib 29-aastane Ivanov (ATP 662.) üksikmängu finaalis 17-aastase usbeki Humojun Sultonoviga (ATP 864.). Poolfinaalis alistas Ivanov turniiril kõrgeimat paigutust omanud usbeki Sanjar Faizievi (ATP 634.) 6:1, 4:6, 6:3. | Vladimir Ivanov võidutses Kasahstanis paarismängus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
3. asetatud Ivanov ja Fufõgin alistasid finaalis neljandana asetatud Usbekistani-Kasahstani duo Jurabek Karimovi ja Roman Hassanovi veidi üle tunni kestnud kohtumises 7:5, 6:2.
Laupäeval mängib 29-aastane Ivanov (ATP 662.) üksikmängu finaalis 17-aastase usbeki Humojun Sultonoviga (ATP 864.). Poolfinaalis alistas Ivanov turniiril kõrgeimat paigutust omanud usbeki Sanjar Faizievi (ATP 634.) 6:1, 4:6, 6:3.
### Response:
Vladimir Ivanov võidutses Kasahstanis paarismängus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nagu tavaks, oli kohal ka päris-Nobeli laureaate, kes auhinnad üle andsid. Preemia saajatele anti tänukõne jaoks täpselt 60 sekundit; aja lõppedes hakkas sekundeid jälgiv tütarlaps hõikama "Palun lõpeta! Igav, igav!". Samuti on libanobelite galal heaks tavaks lennutada saalis paberlennukeid. Väljaandjate eesmärgiks on tunnustada saavutusi, mis panevad algul naerma, seejärel aga mõtlema. Töödest saab ülevaate allolevalt graafikult: | Pahupidi maailm, täielik jama ja Volkswagen: pilanobelid said jagatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nagu tavaks, oli kohal ka päris-Nobeli laureaate, kes auhinnad üle andsid. Preemia saajatele anti tänukõne jaoks täpselt 60 sekundit; aja lõppedes hakkas sekundeid jälgiv tütarlaps hõikama "Palun lõpeta! Igav, igav!". Samuti on libanobelite galal heaks tavaks lennutada saalis paberlennukeid. Väljaandjate eesmärgiks on tunnustada saavutusi, mis panevad algul naerma, seejärel aga mõtlema. Töödest saab ülevaate allolevalt graafikult:
### Response:
Pahupidi maailm, täielik jama ja Volkswagen: pilanobelid said jagatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma tegelen sellega põhimõtteliselt terve päev iga päev. See võtab nii palju aega. Ma pildistan, töötlen pilte, teen blogipostitusi, mida on tavaliselt kuni kaks tükki päevas, käin pakkidel järel, vastan meilidele, tegelen instagramiga. See võtab tegelikult terve päeva," kirjeldas Grasso Raadio 2 saates "Tudengi 45".
Grasso selgitas, et on olnud väga suur blogide fänn ning avastas selle maailma neli aastat tagasi, kui sattus rootslanna Kenza blogi lugema. "Ma mõtlesin, et see, mis nad teevad, oleks minu unistuste töö. Nad reaalselt teevadki seda kui enda täistööd ja saavad nii palju võimalusi. Hakkasin mõtlema, et kui see mulle nii väga meeldib, miks ma ei võiks seda ise teha," kirjeldas Grasso, miks tema oma blogi lõi.
Grasso blogi on elustiili- ja moeteemaline. Neiu tõdes, et kui blogitegemine on alguses kallis, sest nõuab head kaamerat ja blogilehekülge, siis järjepideva tööga tuleb see lõpuks kasuks. "Kui see hakkab kasvama, siis see jõuab punktini, kus sulle saadetakse tasuta riideid ja makstakse selle eest, et sa neid riideid kannaksid ja pilte teeksid. Blogi on nagu iga teine äri, sa pead sinna midagi investeerima, et sellest midagi välja tuleks," lausus Grasso.
Oma blogile pani Grasso aluse Austraalias reisides. "Minu arust on blogi palju lihtsam alustada, kui sa oled reisil või teed midagi. Kui ma oleks seda kodus tegema hakanud, oleksin ma kokku
jooksnud, et ei tea, mida kirjutada," selgitas Grasso.
Hea stiilitunnetusega Grasso lisas, et ei oska eestlaste moestiilile midagi ette heita, kuid jagas soovitusi, kuidas alati laitmatu välja näha. "Ei eksi selliste asjadega nagu sinised, mustad või kitsad teksad ja näiteks nahktagi ning t-särk ja mingid tossud," ütles Grasso, kelle blogi leiab SIIT. | Eesti moeblogija Lucy Grasso: blogi on nagu iga teine äri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma tegelen sellega põhimõtteliselt terve päev iga päev. See võtab nii palju aega. Ma pildistan, töötlen pilte, teen blogipostitusi, mida on tavaliselt kuni kaks tükki päevas, käin pakkidel järel, vastan meilidele, tegelen instagramiga. See võtab tegelikult terve päeva," kirjeldas Grasso Raadio 2 saates "Tudengi 45".
Grasso selgitas, et on olnud väga suur blogide fänn ning avastas selle maailma neli aastat tagasi, kui sattus rootslanna Kenza blogi lugema. "Ma mõtlesin, et see, mis nad teevad, oleks minu unistuste töö. Nad reaalselt teevadki seda kui enda täistööd ja saavad nii palju võimalusi. Hakkasin mõtlema, et kui see mulle nii väga meeldib, miks ma ei võiks seda ise teha," kirjeldas Grasso, miks tema oma blogi lõi.
Grasso blogi on elustiili- ja moeteemaline. Neiu tõdes, et kui blogitegemine on alguses kallis, sest nõuab head kaamerat ja blogilehekülge, siis järjepideva tööga tuleb see lõpuks kasuks. "Kui see hakkab kasvama, siis see jõuab punktini, kus sulle saadetakse tasuta riideid ja makstakse selle eest, et sa neid riideid kannaksid ja pilte teeksid. Blogi on nagu iga teine äri, sa pead sinna midagi investeerima, et sellest midagi välja tuleks," lausus Grasso.
Oma blogile pani Grasso aluse Austraalias reisides. "Minu arust on blogi palju lihtsam alustada, kui sa oled reisil või teed midagi. Kui ma oleks seda kodus tegema hakanud, oleksin ma kokku
jooksnud, et ei tea, mida kirjutada," selgitas Grasso.
Hea stiilitunnetusega Grasso lisas, et ei oska eestlaste moestiilile midagi ette heita, kuid jagas soovitusi, kuidas alati laitmatu välja näha. "Ei eksi selliste asjadega nagu sinised, mustad või kitsad teksad ja näiteks nahktagi ning t-särk ja mingid tossud," ütles Grasso, kelle blogi leiab SIIT.
### Response:
Eesti moeblogija Lucy Grasso: blogi on nagu iga teine äri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsus menetleb riigieelarvet kahes etapis: neljapäeval päev otsa kestnud arutelul tehti poliitilised kokkulepped eelarve jaotuse osas, mille rahandusministeeriumi ametnikund nüüd Exceli tabelisse kokku peavad kirjutama. Lisaks koostatakse eelnõu juurde seletuskiri.
Seejärel tuleb viisaka vormi saanud eelnõu valitsuse lauale tagasi, kus juba täpsetele numbritele veelkord otsa vaadatakse. Kui detailideni lahti kirjutatud tervikpilt ka valitsuse heakskiidu saab, viib peaminister selle kolmapäeval riigikogu ette, kus eelnõu lugema asutakse.
Kuni eelnõu on töödokumendi vormis, seda tutvumiseks välja ei anta. | Peaminister annab eelarve riigikogule üle kolmapäeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsus menetleb riigieelarvet kahes etapis: neljapäeval päev otsa kestnud arutelul tehti poliitilised kokkulepped eelarve jaotuse osas, mille rahandusministeeriumi ametnikund nüüd Exceli tabelisse kokku peavad kirjutama. Lisaks koostatakse eelnõu juurde seletuskiri.
Seejärel tuleb viisaka vormi saanud eelnõu valitsuse lauale tagasi, kus juba täpsetele numbritele veelkord otsa vaadatakse. Kui detailideni lahti kirjutatud tervikpilt ka valitsuse heakskiidu saab, viib peaminister selle kolmapäeval riigikogu ette, kus eelnõu lugema asutakse.
Kuni eelnõu on töödokumendi vormis, seda tutvumiseks välja ei anta.
### Response:
Peaminister annab eelarve riigikogule üle kolmapäeval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kevadel toimus XII noorte laulu- ja tantsupeo korraldajate ja SOS Lasteküla koostöös joonistusvõistlus "Mina jään", et iga laps saaks soovi korral toetada SOS Lasteküla tegevust, ning laulu- ja tantsupeo teemad ja sõnumid rohkem omaks ja tuttavaks saaksid. XII noorte laulu- ja tantsupeo korraldajate sõnul oli võistlusele saadetud töid vaadates väga meeldiv tõdeda, et meie olulised väärtused – minu aeg, minu kodu, minu inimesed, minu juured ja minu maa – olid võistlusel osalenud lastele väga südamelähedased ja mõistetavad.
Lastejaama lehel toimunud avalikul hääletusel selgusid joonistusvõistluse võitjad, kelleks on Mirtel Ostra ja Agnes Rohtsalu Friedebert Tuglase nimelisest Ahja koolist ning Heiki Sädem Väike-Maarja gümnaasiumist.
Joonistusvõistluse kolmest võidutööst trükkis SOS Lasteküla postkaardid, mille müügist saadav tulu läheb SOS Lastekülade laste ja perede toetuseks.
"Oleme siiralt tänulikud kõigile võistlusel osalenud noortele kunstnikele ja nende juhendajatele, kes SOS Lasteküla toetuseks pliiatsid ja pintslid haarasid ja meile oma tööd saatsid. Sellega andis laulupidu meile veelgi suurema ühtekuuluvustunde," rääkis SOS Lasteküla tegevdirektor Margus Oro.
Näitus "Mina jään" jääb Viru keskuse Rahva Raamatu kaupluse juures avatuks kuni 15. oktoobrini.
Rohkem pilte ja infot võistlusest ning intervjuud kaartide autoritega näed Lastejaama lehel. | Laste joonistustest valmisid postkaardid SOS Lasteküla toetuseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kevadel toimus XII noorte laulu- ja tantsupeo korraldajate ja SOS Lasteküla koostöös joonistusvõistlus "Mina jään", et iga laps saaks soovi korral toetada SOS Lasteküla tegevust, ning laulu- ja tantsupeo teemad ja sõnumid rohkem omaks ja tuttavaks saaksid. XII noorte laulu- ja tantsupeo korraldajate sõnul oli võistlusele saadetud töid vaadates väga meeldiv tõdeda, et meie olulised väärtused – minu aeg, minu kodu, minu inimesed, minu juured ja minu maa – olid võistlusel osalenud lastele väga südamelähedased ja mõistetavad.
Lastejaama lehel toimunud avalikul hääletusel selgusid joonistusvõistluse võitjad, kelleks on Mirtel Ostra ja Agnes Rohtsalu Friedebert Tuglase nimelisest Ahja koolist ning Heiki Sädem Väike-Maarja gümnaasiumist.
Joonistusvõistluse kolmest võidutööst trükkis SOS Lasteküla postkaardid, mille müügist saadav tulu läheb SOS Lastekülade laste ja perede toetuseks.
"Oleme siiralt tänulikud kõigile võistlusel osalenud noortele kunstnikele ja nende juhendajatele, kes SOS Lasteküla toetuseks pliiatsid ja pintslid haarasid ja meile oma tööd saatsid. Sellega andis laulupidu meile veelgi suurema ühtekuuluvustunde," rääkis SOS Lasteküla tegevdirektor Margus Oro.
Näitus "Mina jään" jääb Viru keskuse Rahva Raamatu kaupluse juures avatuks kuni 15. oktoobrini.
Rohkem pilte ja infot võistlusest ning intervjuud kaartide autoritega näed Lastejaama lehel.
### Response:
Laste joonistustest valmisid postkaardid SOS Lasteküla toetuseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pärast valitsuskabineti otsust jätkub töö vastavate seadusandlike muudatustettepanekuga ettevalmistamisega, eesmärgiga esitada need veel käesoleval aastal valitsusele," ütles rahandusminister Sven Sester vastuses riigikogu liikme Andres Herkeli esitatud arupärimisele kütuseaktsiisi laekumisest.
Sesteri sõnul on rahandusministeerium on kursis olukorraga, et praktikas on hea kvaliteediga raskete kütteõlide kasutamine asendusena kergele kütteõlile, sealhulgas ka eramajapidamistes, muutunud üha levinumaks ning raskete kütteõlide tarbimisse lubamine on aasta-aastalt tõusnud.
"Turumoonutusi tekitab eelkõige asjaolu, et aktsiisiga maksustamisel on raske kütteõli energiasisaldust arvestades ligikaudu üheksa korda madalamalt maksustatud, kui kerge kütteõli," lausus Sester.
Minister märkis, et raske kütteõli kvaliteedi tõstmine kerge kütteõli ja diislikütuse kvaliteediga sarnasele tasemele on kasutamise seisukohast mõttetu ning majanduslikult tänu täiendavatele tootmiskuludele isegi kahjulik tegevus.
"Selle tegevuse ainus või peamine eesmärk on väga suure aktsiisimäärade erinevuste ärakasutamine turul konkurentsieelise saavutamiseks teiste samal otstarbel kasutatavate kütuste ees," ütles Sester, lisades, et ainuüksi selle aasta esimeses kvartali andmetel lubati rasket kütteõli kokku tarbimisse 3261 tonni, mis ületab mitmekordselt kogu 2014. aasta jooksul tarbimisse lubatud raske kütteõli koguse.
Alates 2015. aasta kevadest lõpetati soodusmääraga maksustatud eriotstarbelise diislikütuste kasutamise õigus kütte otstarbel. Kerge kütteõli aktsiisimäär tõeteti sama aasta 1. jaanuarist diislikütusega samale tasemele.
Sester tõdes, et Eestis tarbimisse lubataval raskel kütteõlil ei ole enam ammu eriti midagi ühist klassikalise raske kütteõli ehk küttemasuudiga, mis kütmisel vajab eelnevat soojendamist.
Kütuseaktsiisi laekus juulis 37,9 miljonit eurot, mida on 3,2 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal kuul, kuid kaks miljonit vähem, kui eelarvesse oodatud. Summaarselt on seitsme kuuga laekunud 276,6 miljonit eurot ehk 14,4 protsenti kui eelmisel aastal ja eelarvest on täidetud 56,5 protsenti. | Rahandusministeerium tahab kütteõli maksustada diislikütuse aktsiisimääraga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pärast valitsuskabineti otsust jätkub töö vastavate seadusandlike muudatustettepanekuga ettevalmistamisega, eesmärgiga esitada need veel käesoleval aastal valitsusele," ütles rahandusminister Sven Sester vastuses riigikogu liikme Andres Herkeli esitatud arupärimisele kütuseaktsiisi laekumisest.
Sesteri sõnul on rahandusministeerium on kursis olukorraga, et praktikas on hea kvaliteediga raskete kütteõlide kasutamine asendusena kergele kütteõlile, sealhulgas ka eramajapidamistes, muutunud üha levinumaks ning raskete kütteõlide tarbimisse lubamine on aasta-aastalt tõusnud.
"Turumoonutusi tekitab eelkõige asjaolu, et aktsiisiga maksustamisel on raske kütteõli energiasisaldust arvestades ligikaudu üheksa korda madalamalt maksustatud, kui kerge kütteõli," lausus Sester.
Minister märkis, et raske kütteõli kvaliteedi tõstmine kerge kütteõli ja diislikütuse kvaliteediga sarnasele tasemele on kasutamise seisukohast mõttetu ning majanduslikult tänu täiendavatele tootmiskuludele isegi kahjulik tegevus.
"Selle tegevuse ainus või peamine eesmärk on väga suure aktsiisimäärade erinevuste ärakasutamine turul konkurentsieelise saavutamiseks teiste samal otstarbel kasutatavate kütuste ees," ütles Sester, lisades, et ainuüksi selle aasta esimeses kvartali andmetel lubati rasket kütteõli kokku tarbimisse 3261 tonni, mis ületab mitmekordselt kogu 2014. aasta jooksul tarbimisse lubatud raske kütteõli koguse.
Alates 2015. aasta kevadest lõpetati soodusmääraga maksustatud eriotstarbelise diislikütuste kasutamise õigus kütte otstarbel. Kerge kütteõli aktsiisimäär tõeteti sama aasta 1. jaanuarist diislikütusega samale tasemele.
Sester tõdes, et Eestis tarbimisse lubataval raskel kütteõlil ei ole enam ammu eriti midagi ühist klassikalise raske kütteõli ehk küttemasuudiga, mis kütmisel vajab eelnevat soojendamist.
Kütuseaktsiisi laekus juulis 37,9 miljonit eurot, mida on 3,2 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal kuul, kuid kaks miljonit vähem, kui eelarvesse oodatud. Summaarselt on seitsme kuuga laekunud 276,6 miljonit eurot ehk 14,4 protsenti kui eelmisel aastal ja eelarvest on täidetud 56,5 protsenti.
### Response:
Rahandusministeerium tahab kütteõli maksustada diislikütuse aktsiisimääraga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tulime Ragnarile külla! Sel suvel juhtus midagi imelist – Eesti koondise kapten Ragnar Klavan sõlmis kolmeaastase lepingu maailma ühe tuntuma jalgpalliklubiga FC Liverpool. "Pealtnägijal" avanes haruldane võimalus heita pilk kulisside taha, näha oma silmaga kümneid miljoneid väärt pallureid ja muuhulgas tunda, kuidas lõhnab ruum, kus hoitakse terve vutimeeskonna kasutatud putsasid," kirjutas "Pealtnägija" enda Facebooki-lehel.
Seda, kuidas "Pealtnägijal" Kesk-Inglismaal läks, saab reportaaži pakendatuna näha juba kolmapäeval kell 20.05 ETV-s! | "Pealtnägija" käis Ragnar Klavanil Inglismaal külas ja heitis pilgu kulisside taha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tulime Ragnarile külla! Sel suvel juhtus midagi imelist – Eesti koondise kapten Ragnar Klavan sõlmis kolmeaastase lepingu maailma ühe tuntuma jalgpalliklubiga FC Liverpool. "Pealtnägijal" avanes haruldane võimalus heita pilk kulisside taha, näha oma silmaga kümneid miljoneid väärt pallureid ja muuhulgas tunda, kuidas lõhnab ruum, kus hoitakse terve vutimeeskonna kasutatud putsasid," kirjutas "Pealtnägija" enda Facebooki-lehel.
Seda, kuidas "Pealtnägijal" Kesk-Inglismaal läks, saab reportaaži pakendatuna näha juba kolmapäeval kell 20.05 ETV-s!
### Response:
"Pealtnägija" käis Ragnar Klavanil Inglismaal külas ja heitis pilgu kulisside taha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettevõtete laenude ja liisingute maht kasvas aastataguse ajaga võrreldes 6,8 protsenti. Ettevõtete laenu- ja liisinguportfell on viimastel kuudel kasvanud peamiselt pikaajaliste laenude toel, mis peegeldab ettevõtete suuremat investeerimisaktiivsust. Keskmisest kiiremini on kasvanud töötleva tööstuse ning kinnisvaraettevõtete laenude ja liisingute mah.
Uusi eluasemelaene anti välja varasemast suuremas mahus. Augustis väljastati uusi eluasemelaene saja miljoni euro väärtuses, mis on viimaste aastate kõrgeim tase. Eluasemelaenude koguportfell oli augustis 4,6 protsenti suurem kui aasta tagasi.
Majapidamiste muude laenude maht kasvas sarnaselt eelmiste kuudega kiiresti suuresti autoliisingu tõttu, mis suurenes aastataguse ajaga võrreldes 16 protsenti.
Majapidamistele kuu jooksul väljastatud laenude ja liisingute maht. Allikas: Eesti Pank
Majapidamistele kuu jooksul väljastatud laenude ja liisingute maht. Allikas: Eesti PankUute eluasemelaenude keskmine intressimarginaal on sel aastal tõusnud. Augustis jäi eluasemelaenude keskmine intressimarginaal eelmise kuu tasemele, kuid aasta kokkuvõttes on see kasvanud. Kuna negatiivne baasintressimäär arvestatakse paljude uute ujuva intressimääraga laenulepingute puhul nulliks, püsis ka laenude keskmine intressimäär augustis eelmise kuu tasemel ehk 2,4 protsenti.
Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine laenuintressimäär on olnud muutlik, mis on tingitud ka sellest, et laenuprojektide riskisus erineb kuust kuusse ettevõtete puhul rohkem kui majapidamiste puhul. Ettevõtete augustis väljastatud pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks kujunes 2,2 protsenti. | Laenude ja liisingute mahu kiire kasv augustis jätkus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõtete laenude ja liisingute maht kasvas aastataguse ajaga võrreldes 6,8 protsenti. Ettevõtete laenu- ja liisinguportfell on viimastel kuudel kasvanud peamiselt pikaajaliste laenude toel, mis peegeldab ettevõtete suuremat investeerimisaktiivsust. Keskmisest kiiremini on kasvanud töötleva tööstuse ning kinnisvaraettevõtete laenude ja liisingute mah.
Uusi eluasemelaene anti välja varasemast suuremas mahus. Augustis väljastati uusi eluasemelaene saja miljoni euro väärtuses, mis on viimaste aastate kõrgeim tase. Eluasemelaenude koguportfell oli augustis 4,6 protsenti suurem kui aasta tagasi.
Majapidamiste muude laenude maht kasvas sarnaselt eelmiste kuudega kiiresti suuresti autoliisingu tõttu, mis suurenes aastataguse ajaga võrreldes 16 protsenti.
Majapidamistele kuu jooksul väljastatud laenude ja liisingute maht. Allikas: Eesti Pank
Majapidamistele kuu jooksul väljastatud laenude ja liisingute maht. Allikas: Eesti PankUute eluasemelaenude keskmine intressimarginaal on sel aastal tõusnud. Augustis jäi eluasemelaenude keskmine intressimarginaal eelmise kuu tasemele, kuid aasta kokkuvõttes on see kasvanud. Kuna negatiivne baasintressimäär arvestatakse paljude uute ujuva intressimääraga laenulepingute puhul nulliks, püsis ka laenude keskmine intressimäär augustis eelmise kuu tasemel ehk 2,4 protsenti.
Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine laenuintressimäär on olnud muutlik, mis on tingitud ka sellest, et laenuprojektide riskisus erineb kuust kuusse ettevõtete puhul rohkem kui majapidamiste puhul. Ettevõtete augustis väljastatud pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks kujunes 2,2 protsenti.
### Response:
Laenude ja liisingute mahu kiire kasv augustis jätkus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu ülikooli politoloogi Vello Pettai hinnangul ei saagi keegi täpselt teada, kes või millise erakonna liikmed tühjasid sedeleid kasutasid, sest hääletamine on salajane.
"Riigimehelik käitumine oleks hääletamisest mitte osa võtta, mille puhul vajalik enamus siiski tuleks kokku. (Seadus ju ütleb, "Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.") On kaks viisi, kuidas hääletamisest mitte osa võtta. Üks on see, et valimiskogu liige ei võta 2. voorus üldse oma sedeli välja. See on aga ebatõenäoline, sest siis saaks nimeliselt teada, kes need inimesed olid. Palju lihtsam variant on see, et liige võtab sedeli välja, kuid ei liigugi kunagi kabiini ega urni juurde, vaid jalutab niisama ringi sedeliga taskus kuniks hääletamine möödas," sõnas Pettai.
"Kui viimased kaks kandidaati ei meeldi, siis tuleb jätta hääletamata, aga mitte kogu Eesti põhiseadusliku korda kriisi asetada sedelite rikkumisega. Pealegi ei pruugi see midagi paremat antud tegijatele tuua, kuna see on sama ennustamatu, keda seatakse üles riigikogus või taaskord valimiskogus," arvas Pettai.
Kasvaks erakondliku eelistuseta inimeste hulk
Emori uuringujuht Aivar Voog arvas, et erakondade reitingud eraldi sellest kannatada ei saaks, küll aga saaks löögi üldine poliitikute usaldusväärsus.
"Mingisugust pettumust ta võib ju lühiajaliselt tekitada. Konkreetsele erakonnale see kindlasti mõju ei avalda. Sõltub ka sellest, kuidas see protsess edasi läheb. Kas leitakse mingi kiire lahendus riigikogus või tuleb see peale seda veelkord valimiskogusse. Sõltub selle protsessi pikkusest ja kuidas meedia seda kajastab." arvas ta.
Voogi hinnangul võib sellisel juhul kasvada ilma erakondliku eelistuseta inimeste arv.
Valimiskogu liikmed tunnevad vastutust
Poliitikavaatleja Agu Uudelepp ütles ERR-ile, et tõenäosus, et erakonnad hakkavad kasutama tühjasid sedeleid on laupäeval suurem kui kunagi varem ja seda kõigi erakondade poolt.
Ta ütles, et tühjad sedelid töötavad siis, kui kellegi potentsiaalsed pooldajad jätavad hääletamata. "Kui kellegi veendunud vastased jätavad hääletamata, aga pooldajaid on piisavalt, siis on president ikkagi valitud," lausus poliitikavaatleja.
Samas arvas ta, et valijamehed tunnevad siiski vastutust ja tühjasid sedeleid ei kasuta, isegi siis kui nende algne eelistus teise vooru ei jõua. | Ekspertide hinnangul tühjade sedelite kasutamine erakondade reitingutele suuremat kahju ei teeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu ülikooli politoloogi Vello Pettai hinnangul ei saagi keegi täpselt teada, kes või millise erakonna liikmed tühjasid sedeleid kasutasid, sest hääletamine on salajane.
"Riigimehelik käitumine oleks hääletamisest mitte osa võtta, mille puhul vajalik enamus siiski tuleks kokku. (Seadus ju ütleb, "Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.") On kaks viisi, kuidas hääletamisest mitte osa võtta. Üks on see, et valimiskogu liige ei võta 2. voorus üldse oma sedeli välja. See on aga ebatõenäoline, sest siis saaks nimeliselt teada, kes need inimesed olid. Palju lihtsam variant on see, et liige võtab sedeli välja, kuid ei liigugi kunagi kabiini ega urni juurde, vaid jalutab niisama ringi sedeliga taskus kuniks hääletamine möödas," sõnas Pettai.
"Kui viimased kaks kandidaati ei meeldi, siis tuleb jätta hääletamata, aga mitte kogu Eesti põhiseadusliku korda kriisi asetada sedelite rikkumisega. Pealegi ei pruugi see midagi paremat antud tegijatele tuua, kuna see on sama ennustamatu, keda seatakse üles riigikogus või taaskord valimiskogus," arvas Pettai.
Kasvaks erakondliku eelistuseta inimeste hulk
Emori uuringujuht Aivar Voog arvas, et erakondade reitingud eraldi sellest kannatada ei saaks, küll aga saaks löögi üldine poliitikute usaldusväärsus.
"Mingisugust pettumust ta võib ju lühiajaliselt tekitada. Konkreetsele erakonnale see kindlasti mõju ei avalda. Sõltub ka sellest, kuidas see protsess edasi läheb. Kas leitakse mingi kiire lahendus riigikogus või tuleb see peale seda veelkord valimiskogusse. Sõltub selle protsessi pikkusest ja kuidas meedia seda kajastab." arvas ta.
Voogi hinnangul võib sellisel juhul kasvada ilma erakondliku eelistuseta inimeste arv.
Valimiskogu liikmed tunnevad vastutust
Poliitikavaatleja Agu Uudelepp ütles ERR-ile, et tõenäosus, et erakonnad hakkavad kasutama tühjasid sedeleid on laupäeval suurem kui kunagi varem ja seda kõigi erakondade poolt.
Ta ütles, et tühjad sedelid töötavad siis, kui kellegi potentsiaalsed pooldajad jätavad hääletamata. "Kui kellegi veendunud vastased jätavad hääletamata, aga pooldajaid on piisavalt, siis on president ikkagi valitud," lausus poliitikavaatleja.
Samas arvas ta, et valijamehed tunnevad siiski vastutust ja tühjasid sedeleid ei kasuta, isegi siis kui nende algne eelistus teise vooru ei jõua.
### Response:
Ekspertide hinnangul tühjade sedelite kasutamine erakondade reitingutele suuremat kahju ei teeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | TTÜ alistas korduskohtumises kodusaalis Kohila/Telia SK/Webware’i 100:73 ning oli kahe mängu kokkuvõttes parem 60 punktiga. Võitjate parimana viskas eile Joonas Järveläinen 21 punkti ja võttis 10 lauapalli, Kalev/Cramost TTÜ-sse siirdunud Sten Olmre ja Rain Koort lisasid kumbki 18 punkti. Kohila resultatiivseim oli Ando Tagamets 19 punktiga.
Kaheksandikfinaalis läheb TTÜ vastamisi Kuressaare BC Hundid/ASSA Abloy meeskonnaga.
Audentese SG sai teist korda jagu Tartu Terminalist, võites teise mängu 107:96. Kahe mängu kokkuvõttes jäädi peale 33 punktiga. Karl-Robin Jürjens tõi võitjatele 29 punkti ja võttis 11 lauapalli, Ron-Arnar Pehka lisas 18 punkti, võttis üheksa lauapalli ja andis kaheksa resultatiivset söötu, Madis Soodla võttis koguni 18 lauapalli ja viskas 16 punkti. Tartlaste eest viskas Martin Kulberg 28 ning nii Mario Luik kui Raido Raudsepp 24 punkti.
Järgmisena läheb Audentes vastamisi Pärnu Sadamaga.
BC Valga-Valka/Maks&Moorits jäi kahe mängu kokkuvõttes peale 66 punktiga, kordusmängus alistati Keila Korvpallikool 110:77. Kristo Saage viskas Valga eest 22 punkti, Arturs Bricis lisas 21 punkti. Keila parim oli Norman Rüütsalu 26 punktiga, lisaks võttis ta kaheksa lauapalli.
Valga järgmise vastase selgitavad meeskond Ei, Emotsioon ja Ambla SK. Avamängu võitis kodusaalis 83:75 Ei, Emotsioon. | TTÜ, Valga ja Audentes jõudsid karikasarjas kaheksandikfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TTÜ alistas korduskohtumises kodusaalis Kohila/Telia SK/Webware’i 100:73 ning oli kahe mängu kokkuvõttes parem 60 punktiga. Võitjate parimana viskas eile Joonas Järveläinen 21 punkti ja võttis 10 lauapalli, Kalev/Cramost TTÜ-sse siirdunud Sten Olmre ja Rain Koort lisasid kumbki 18 punkti. Kohila resultatiivseim oli Ando Tagamets 19 punktiga.
Kaheksandikfinaalis läheb TTÜ vastamisi Kuressaare BC Hundid/ASSA Abloy meeskonnaga.
Audentese SG sai teist korda jagu Tartu Terminalist, võites teise mängu 107:96. Kahe mängu kokkuvõttes jäädi peale 33 punktiga. Karl-Robin Jürjens tõi võitjatele 29 punkti ja võttis 11 lauapalli, Ron-Arnar Pehka lisas 18 punkti, võttis üheksa lauapalli ja andis kaheksa resultatiivset söötu, Madis Soodla võttis koguni 18 lauapalli ja viskas 16 punkti. Tartlaste eest viskas Martin Kulberg 28 ning nii Mario Luik kui Raido Raudsepp 24 punkti.
Järgmisena läheb Audentes vastamisi Pärnu Sadamaga.
BC Valga-Valka/Maks&Moorits jäi kahe mängu kokkuvõttes peale 66 punktiga, kordusmängus alistati Keila Korvpallikool 110:77. Kristo Saage viskas Valga eest 22 punkti, Arturs Bricis lisas 21 punkti. Keila parim oli Norman Rüütsalu 26 punktiga, lisaks võttis ta kaheksa lauapalli.
Valga järgmise vastase selgitavad meeskond Ei, Emotsioon ja Ambla SK. Avamängu võitis kodusaalis 83:75 Ei, Emotsioon.
### Response:
TTÜ, Valga ja Audentes jõudsid karikasarjas kaheksandikfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ameerika Ühendriike tabanud vägivallalaines on hukkunud musti ja valgeid, pinged on jälle teravalt õhus ning nagu afroameeriklastele juba sajandeid tavaks, on muusika see, kus frustratsioon välja elatakse.
Seekord ei ole see enam bluus, vaid räpp. Chicago räppar, näitleja ja poeet Common on intelligentne, tundlik ja andekas artist, kel ilmub peagi uus album "Black America Again", mille nimiloos teevad peale Stevie Wonderi kaasa veel Esperanza Spalding, Chuck D ja MC Lyte. Loo produtsendid on peamiselt jazzi-skenest tuntud Karriem Riggins ja Robert Glasper. | Päeva video: Common - "Black America Again ft. Stevie Wonder" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameerika Ühendriike tabanud vägivallalaines on hukkunud musti ja valgeid, pinged on jälle teravalt õhus ning nagu afroameeriklastele juba sajandeid tavaks, on muusika see, kus frustratsioon välja elatakse.
Seekord ei ole see enam bluus, vaid räpp. Chicago räppar, näitleja ja poeet Common on intelligentne, tundlik ja andekas artist, kel ilmub peagi uus album "Black America Again", mille nimiloos teevad peale Stevie Wonderi kaasa veel Esperanza Spalding, Chuck D ja MC Lyte. Loo produtsendid on peamiselt jazzi-skenest tuntud Karriem Riggins ja Robert Glasper.
### Response:
Päeva video: Common - "Black America Again ft. Stevie Wonder" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eile autasustati kogu maailma naerutanud Brooksi auhinnaga National Medal of the Arts, mis anti pidulikult üle Valges Majas. Medali riputas koomikule kaela president Obama, kui eakas koomik ootamatult kükitas ning teeskles Obama pükste allatõmbamist, vahendas EW.
Pres. Obama awards the 2015 National Medal of Arts to Mel Brooks "for a lifetime of making the world laugh." https://t.co/bGsVe1NLg6
— ABC News (@ABC) September 22, 2016
Olukord oli Obamale selgelt üllatuseks, kuid president naeris ning kükitas koos Brooksiga.
Hiljem rääkis president, et Brooks andis muidu vanameelsele tseremooniale hoopis teistsuguse meeleolu.
Teiste hulgas autasustati ka Motown Recordsi asutajat Berry Gordyt ja Morgan Freemani, kes üritusele kohale ei tulnud.
AFP/Scanpix | Koomik Mel Brooks tegi auhinnatseremoonial Obama kulul üllatava nalja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eile autasustati kogu maailma naerutanud Brooksi auhinnaga National Medal of the Arts, mis anti pidulikult üle Valges Majas. Medali riputas koomikule kaela president Obama, kui eakas koomik ootamatult kükitas ning teeskles Obama pükste allatõmbamist, vahendas EW.
Pres. Obama awards the 2015 National Medal of Arts to Mel Brooks "for a lifetime of making the world laugh." https://t.co/bGsVe1NLg6
— ABC News (@ABC) September 22, 2016
Olukord oli Obamale selgelt üllatuseks, kuid president naeris ning kükitas koos Brooksiga.
Hiljem rääkis president, et Brooks andis muidu vanameelsele tseremooniale hoopis teistsuguse meeleolu.
Teiste hulgas autasustati ka Motown Recordsi asutajat Berry Gordyt ja Morgan Freemani, kes üritusele kohale ei tulnud.
AFP/Scanpix
### Response:
Koomik Mel Brooks tegi auhinnatseremoonial Obama kulul üllatava nalja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeru ja Triisa tegid sama tiimi ridades debüüdi 2014. aastal, saades tsiklite arvestuses vastavalt 40. ja 52. koha. 2015. aastal tegi Meeru ajalugu, kui temast sai esimene eestlane, kes lõpetanud Dakari ralli kahel korral. Toona sõitis Meeru pool rallit käeluumurru kiuste ja lõpetas 38. kohaga.
Tänavusel Dakaril oli eestlastest kohal vaid Martin Graumann, kes oli HT Rally teami mehaanik.
Tuleva aasta Dakari ralliks valisid Meeru ja Triisa endale uue väljakutse, osaledes klassis „Malle-moto”, mida peetakse eriti raskeks ja keeruliseks. Nimelt tehakse selle klassiga alati kummardus Dakari maratonralli loojate ja esimeste sõitjate suunas. „Malle-Moto“ tähendab, et kui varem hoolitses tsikli ja kõige muu eest, mis ei puudutanud sõitmist, nende meeskond, siis nüüd ollakse omapäi. Kõik tööd tuleb meestel tsikli juures laagrites ise ära teha ja seda nende tööriistadega, mis on kaasas. Nimelt on igal selle klassis osalejal oma kast, kus on tema asjad: tööriistad, varuosad, riided, telk jne. Need kastid toimetatakse laagrist laagrisse ja ootavad sõitjaid peale pikka päeva.
2017. aasta Dakari ralli stardib esmakordselt Paraguayst 2. jaanuaril, sealt liigutakse edasi Boliiviasse ning finiš on 14. jaanuaril Argentinas. | Toomas Triisa ja Mart Meeru osalevad taas ränkraskel Dakari rallil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeru ja Triisa tegid sama tiimi ridades debüüdi 2014. aastal, saades tsiklite arvestuses vastavalt 40. ja 52. koha. 2015. aastal tegi Meeru ajalugu, kui temast sai esimene eestlane, kes lõpetanud Dakari ralli kahel korral. Toona sõitis Meeru pool rallit käeluumurru kiuste ja lõpetas 38. kohaga.
Tänavusel Dakaril oli eestlastest kohal vaid Martin Graumann, kes oli HT Rally teami mehaanik.
Tuleva aasta Dakari ralliks valisid Meeru ja Triisa endale uue väljakutse, osaledes klassis „Malle-moto”, mida peetakse eriti raskeks ja keeruliseks. Nimelt tehakse selle klassiga alati kummardus Dakari maratonralli loojate ja esimeste sõitjate suunas. „Malle-Moto“ tähendab, et kui varem hoolitses tsikli ja kõige muu eest, mis ei puudutanud sõitmist, nende meeskond, siis nüüd ollakse omapäi. Kõik tööd tuleb meestel tsikli juures laagrites ise ära teha ja seda nende tööriistadega, mis on kaasas. Nimelt on igal selle klassis osalejal oma kast, kus on tema asjad: tööriistad, varuosad, riided, telk jne. Need kastid toimetatakse laagrist laagrisse ja ootavad sõitjaid peale pikka päeva.
2017. aasta Dakari ralli stardib esmakordselt Paraguayst 2. jaanuaril, sealt liigutakse edasi Boliiviasse ning finiš on 14. jaanuaril Argentinas.
### Response:
Toomas Triisa ja Mart Meeru osalevad taas ränkraskel Dakari rallil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Medvedevi visiit, mille käigus peab ta kõnelusi Soome peaministri Juha Sipiläga, järgneb Vene presidendi Vladimir Putini Soome-visiidile 1. juulil.
Vene kaubandusesinduse juht Soomes Valeri Šljamin ütles, et peaministrid kavatsevad keskenduda majandusküsimustele.
Vene uudistekülg Stolitsa na Onego edastas neljapäeval, et Šljamin rääkis visiidist Karjala majandusfoorumil.
Kaubandusesindaja sõnul keskendusid Putini ja Sauli Niinistö kõnelused 70 protsendi ulatuses julgeolekuküsimustele.
Sipilä ja Medvedev kohtusid viimati jaanuaris, kui Soome peaminister külastas Peterburi. | Medvedev külastab detsembris Soomet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Medvedevi visiit, mille käigus peab ta kõnelusi Soome peaministri Juha Sipiläga, järgneb Vene presidendi Vladimir Putini Soome-visiidile 1. juulil.
Vene kaubandusesinduse juht Soomes Valeri Šljamin ütles, et peaministrid kavatsevad keskenduda majandusküsimustele.
Vene uudistekülg Stolitsa na Onego edastas neljapäeval, et Šljamin rääkis visiidist Karjala majandusfoorumil.
Kaubandusesindaja sõnul keskendusid Putini ja Sauli Niinistö kõnelused 70 protsendi ulatuses julgeolekuküsimustele.
Sipilä ja Medvedev kohtusid viimati jaanuaris, kui Soome peaminister külastas Peterburi.
### Response:
Medvedev külastab detsembris Soomet |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.