instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bideni administratsiooni krüptoraha maksustamise plaan avalikustati päev pärast seda, kui Hiina teatas uutest krüptoraha piirangutest.
Pärast valitsuse ettepanekut langes Bitcoini väärtus viis protsenti. Bitcoin on kõige populaarsem ja väärtuslikum krüptovaluuta, teatas Financial Times.
Teisipäeval kaotas Bitcoin väärtusest lausa 30 protsenti. Krüptoraha turuväärtus oli vahepeal lühidalt vähemalt triljon dollarit.
Kiired hinnakõikumised on põhjustatud krüptoturu ülesehitusest. Krüptoturud kauplevad ööpäevaringselt seitse päeva nädalas. Puuduvad igasugused mehhanismid, mis peataks ajutiselt kauplemise.
"USA ametivõimud peaksid pöörama tähelepanu erasektori makseviiside uuendajatele, kes praegu ei kuulu regulatsioonide alla nagu traditsioonilised finantsasutused," ütles USA föderaalreservi esimees Jay Powell.
"Krüptoraha hõlbustab ka ebaseaduslikku tegevust, sealhulgas maksudest kõrvalehoidmist," lisas Powell. Sarnast muret avaldas eelmisel nädalal ka Euroopa Keskpank.
Krüptoraha maksustamise ettepanek on viimane Valge Maja ettepanekute seeriast, mis maksustaks rohkem rikkamaid ameeriklasi. Biden tahab maksude tõstmisega rahastada ambitsioonikaid investeerimise programme.
Vabariiklased ei toeta Bideni investeerimisplaane ja süüdistavad demokraate raiskamises. | USA plaanib allutada krüptoraha tehingud rangele kontrollile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bideni administratsiooni krüptoraha maksustamise plaan avalikustati päev pärast seda, kui Hiina teatas uutest krüptoraha piirangutest.
Pärast valitsuse ettepanekut langes Bitcoini väärtus viis protsenti. Bitcoin on kõige populaarsem ja väärtuslikum krüptovaluuta, teatas Financial Times.
Teisipäeval kaotas Bitcoin väärtusest lausa 30 protsenti. Krüptoraha turuväärtus oli vahepeal lühidalt vähemalt triljon dollarit.
Kiired hinnakõikumised on põhjustatud krüptoturu ülesehitusest. Krüptoturud kauplevad ööpäevaringselt seitse päeva nädalas. Puuduvad igasugused mehhanismid, mis peataks ajutiselt kauplemise.
"USA ametivõimud peaksid pöörama tähelepanu erasektori makseviiside uuendajatele, kes praegu ei kuulu regulatsioonide alla nagu traditsioonilised finantsasutused," ütles USA föderaalreservi esimees Jay Powell.
"Krüptoraha hõlbustab ka ebaseaduslikku tegevust, sealhulgas maksudest kõrvalehoidmist," lisas Powell. Sarnast muret avaldas eelmisel nädalal ka Euroopa Keskpank.
Krüptoraha maksustamise ettepanek on viimane Valge Maja ettepanekute seeriast, mis maksustaks rohkem rikkamaid ameeriklasi. Biden tahab maksude tõstmisega rahastada ambitsioonikaid investeerimise programme.
Vabariiklased ei toeta Bideni investeerimisplaane ja süüdistavad demokraate raiskamises.
### Response:
USA plaanib allutada krüptoraha tehingud rangele kontrollile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljandat korda toimuva festivali muusikaprogrammi südameks on Narva muuseum koos ajaloolise Narva Hermanni Linnusega. Muuseumi alale seatakse sisse neli lava: pealava Põhjaõuel, kust avaneb vaade Euroopa Liidu idapiirile, ning kolm siselava juba alates Liivi ordu aegadest külalisi võõrustanud linnuse Refectoriumi, Reconditoriumi ja Dormitooriumi saalides. Sisehoovist koos kohvikute, baaride ja tänavatoiduga saab festivali keskne kohtumispaik.
Lisaks muusikaelamustele pakuvad festival ja Narva muuseum võimalust kogeda öist muuseumiatmosfääri. Ajal, mil muuseumi uksed on tavakülastajatele suletud, saavad festivali külalised kogeda uut interaktiivset püsiekspositsiooni hiljuti restaureeritud 700-aastases konvendihoones. Öised seiklejad pääsevad ka müüriharjal kulgevale galeriile, kust avanevad vaated Narva linnale ja piiritagusele Ivangorodile.
"Narva linnusest saab esimest korda Station Narva toimumiskoht -- meie arvates on see suurepärane ja vaimustav duett, mis kingib ainulaadses ajaloolises ja imepärases kohas enneolematuid elamusi nii melomaanidele kui ka kõikidele, kes on avatud uuteks ja loomingulisteks kogemusteks," sõnas Narva muuseumi juht Maria Smorževskihh-Smirnova.
Station Narva asutaja Helen Sildna sõnul soovib Station Narva pakkuda külalistele uutmoodi linna- ja ruumikogemust.
"Lisaks põnevale muusika- ja kultuuriprogrammile soovime pakkuda võimalust näha Narvat taas uuel ja üllataval moel. Muuseum oma hiljuti avatud moodsa ja sisuka ekspositsiooniga inspireerib nii meie valgus- ja helikunstnikke kui ka disaini- ja sisekujundustiimi," märkis Sildna.
Station Narva saab alguse neljapäeval, 5. augustil Bazar-nimelise arutelude päevaga päevakajalistel kohalikel teemadel, näitustega Narva kunstiresidentuuris ja linna vaatamisväärsuste tuuridega.
Reede, 6. augusti päeval toimub Linda 2 keskuse loomeinkubaatoris ettevõtluspäev Objekt, kus võetakse luubi alla nii Kreenholmi kultuurikvartali tulevik kui ka kultuuriürituste majanduslik potentsiaal õiglase ülemineku kontekstis.
6. ja 7. augusti päeval toimuvad daatšade tuur, narvapärane hommikusöök VitaTiimi keskuses ning tasuta päevased kontserdid üle linna.
6. ja 7. augusti õhtul ja ööl ulatub muusikaprogramm lisaks Narva Muuseumile jõeäärsesse Ro-Ro kultuuriklubisse. Festivalil esinevad nii rahvusvahelised artistid aga ka üle Eesti tuntud tegijad ja Ida-Viru kohalikud muusikud. Esinejad ja ajakava avalikustatakse juuni ja juuli jooksul. | Station Narva tänavune festivalikeskus on Narva muuseum | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljandat korda toimuva festivali muusikaprogrammi südameks on Narva muuseum koos ajaloolise Narva Hermanni Linnusega. Muuseumi alale seatakse sisse neli lava: pealava Põhjaõuel, kust avaneb vaade Euroopa Liidu idapiirile, ning kolm siselava juba alates Liivi ordu aegadest külalisi võõrustanud linnuse Refectoriumi, Reconditoriumi ja Dormitooriumi saalides. Sisehoovist koos kohvikute, baaride ja tänavatoiduga saab festivali keskne kohtumispaik.
Lisaks muusikaelamustele pakuvad festival ja Narva muuseum võimalust kogeda öist muuseumiatmosfääri. Ajal, mil muuseumi uksed on tavakülastajatele suletud, saavad festivali külalised kogeda uut interaktiivset püsiekspositsiooni hiljuti restaureeritud 700-aastases konvendihoones. Öised seiklejad pääsevad ka müüriharjal kulgevale galeriile, kust avanevad vaated Narva linnale ja piiritagusele Ivangorodile.
"Narva linnusest saab esimest korda Station Narva toimumiskoht -- meie arvates on see suurepärane ja vaimustav duett, mis kingib ainulaadses ajaloolises ja imepärases kohas enneolematuid elamusi nii melomaanidele kui ka kõikidele, kes on avatud uuteks ja loomingulisteks kogemusteks," sõnas Narva muuseumi juht Maria Smorževskihh-Smirnova.
Station Narva asutaja Helen Sildna sõnul soovib Station Narva pakkuda külalistele uutmoodi linna- ja ruumikogemust.
"Lisaks põnevale muusika- ja kultuuriprogrammile soovime pakkuda võimalust näha Narvat taas uuel ja üllataval moel. Muuseum oma hiljuti avatud moodsa ja sisuka ekspositsiooniga inspireerib nii meie valgus- ja helikunstnikke kui ka disaini- ja sisekujundustiimi," märkis Sildna.
Station Narva saab alguse neljapäeval, 5. augustil Bazar-nimelise arutelude päevaga päevakajalistel kohalikel teemadel, näitustega Narva kunstiresidentuuris ja linna vaatamisväärsuste tuuridega.
Reede, 6. augusti päeval toimub Linda 2 keskuse loomeinkubaatoris ettevõtluspäev Objekt, kus võetakse luubi alla nii Kreenholmi kultuurikvartali tulevik kui ka kultuuriürituste majanduslik potentsiaal õiglase ülemineku kontekstis.
6. ja 7. augusti päeval toimuvad daatšade tuur, narvapärane hommikusöök VitaTiimi keskuses ning tasuta päevased kontserdid üle linna.
6. ja 7. augusti õhtul ja ööl ulatub muusikaprogramm lisaks Narva Muuseumile jõeäärsesse Ro-Ro kultuuriklubisse. Festivalil esinevad nii rahvusvahelised artistid aga ka üle Eesti tuntud tegijad ja Ida-Viru kohalikud muusikud. Esinejad ja ajakava avalikustatakse juuni ja juuli jooksul.
### Response:
Station Narva tänavune festivalikeskus on Narva muuseum |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Red Bulli noorteprogammi kuuluv 20-aastane Vips, kes sai enda nimele kiireima ringiaja 1.22,125, kaotas sõidu võitnud sarja üldliidrile hiinlasele Zhou Guanyule (UNI-Virtuosi Racing; 44.21,272) 11 sekundit.
Hooaja teise võidu võitnud Zhoule järgnesid reedel Hiina vormelipiloodi meeskonnakaaslane Felipe Drugovich, kolmas oli iisraellane Roy Nissany (DAMS). Jüri Vipsi ja esikolmiku vahele mahtus veel šveitslane Ralph Boschung (Campos Racing).
Vips, kes hooaja avaetapil üheski sõidus esikümnesse ei mahtunud, avas viienda kohaga selle hooaja punktiarve, kogudes tulemuse eest kokku kaheksa silma. Laupäeval saab Eesti vormelipiloot end taas proovile panna sprindisõidus ning põhisõidus.
PROVISIONAL TOP TEN
Here's how we finished our first race back at Monaco #MonacoGP #F2 pic.twitter.com/S6chrDQJo4
— Formula 2 (@Formula2) May 21, 2021 | Kiireima ringi sõitnud Vips avas hooaja punktiarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Red Bulli noorteprogammi kuuluv 20-aastane Vips, kes sai enda nimele kiireima ringiaja 1.22,125, kaotas sõidu võitnud sarja üldliidrile hiinlasele Zhou Guanyule (UNI-Virtuosi Racing; 44.21,272) 11 sekundit.
Hooaja teise võidu võitnud Zhoule järgnesid reedel Hiina vormelipiloodi meeskonnakaaslane Felipe Drugovich, kolmas oli iisraellane Roy Nissany (DAMS). Jüri Vipsi ja esikolmiku vahele mahtus veel šveitslane Ralph Boschung (Campos Racing).
Vips, kes hooaja avaetapil üheski sõidus esikümnesse ei mahtunud, avas viienda kohaga selle hooaja punktiarve, kogudes tulemuse eest kokku kaheksa silma. Laupäeval saab Eesti vormelipiloot end taas proovile panna sprindisõidus ning põhisõidus.
PROVISIONAL TOP TEN
Here's how we finished our first race back at Monaco #MonacoGP #F2 pic.twitter.com/S6chrDQJo4
— Formula 2 (@Formula2) May 21, 2021
### Response:
Kiireima ringi sõitnud Vips avas hooaja punktiarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel aastal teenindas lennujaam 2,01 miljonit reisijat. Seda oli 74 protsenti vähem kui algselt planeeritud. Teenindavate lendude arv langes 35,6 tuhandeni, mis oli 59 protsenti vähem kui 2019. aastal, teatas LSM.
Lennujaama käive vähenes 2020. aastal 54 protsendi võrra. 2019. aastal oli lennujaama käive 65 miljonit eurot, 2020. aastal oli käive vaid 29,8 miljonit eurot.
Riia lennujaam säilitas 2020. aastal oma positsiooni Baltimaade suurima lennujaamana. Lennujaama turuosa Baltikumis teenindatud reisijate koguarvust oli 43 protsenti. Tallinna lennujaama turuosa oli 26 protsenti. | Riia lennujaama kahjum oli eelmisel aastal 16 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel aastal teenindas lennujaam 2,01 miljonit reisijat. Seda oli 74 protsenti vähem kui algselt planeeritud. Teenindavate lendude arv langes 35,6 tuhandeni, mis oli 59 protsenti vähem kui 2019. aastal, teatas LSM.
Lennujaama käive vähenes 2020. aastal 54 protsendi võrra. 2019. aastal oli lennujaama käive 65 miljonit eurot, 2020. aastal oli käive vaid 29,8 miljonit eurot.
Riia lennujaam säilitas 2020. aastal oma positsiooni Baltimaade suurima lennujaamana. Lennujaama turuosa Baltikumis teenindatud reisijate koguarvust oli 43 protsenti. Tallinna lennujaama turuosa oli 26 protsenti.
### Response:
Riia lennujaama kahjum oli eelmisel aastal 16 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühendatud Tallinna visiooni eesmärk on partei teatel tagada Tallinna linnakodanikele pikem, kvaliteetsem ja tervem elu paremas keskkonnas. Mõtteid selle eesmärgini jõudmiseks tutvustavad Reformierakonna Tallinna piirkonna juht ja linnapeakandidaat Kristen Michal, Tallinna linnavolikogu liige Juhan Kangilaski, linnastrateeg Pärtel-Peeter Pere, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, perearst Eero Merilind, Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet, riigikogu liikmed Ivi Eenmaa, Õnne Pillak, Kristina Šmigun-Vähi, Heidy Purga, Yoko Alender ja Mati Raidma, Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi, justiitsminister Maris Lauri ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. | Otse laupäeval kell 12: Reformierakond tutvustab valimisprogrammi Tallinnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühendatud Tallinna visiooni eesmärk on partei teatel tagada Tallinna linnakodanikele pikem, kvaliteetsem ja tervem elu paremas keskkonnas. Mõtteid selle eesmärgini jõudmiseks tutvustavad Reformierakonna Tallinna piirkonna juht ja linnapeakandidaat Kristen Michal, Tallinna linnavolikogu liige Juhan Kangilaski, linnastrateeg Pärtel-Peeter Pere, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, perearst Eero Merilind, Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet, riigikogu liikmed Ivi Eenmaa, Õnne Pillak, Kristina Šmigun-Vähi, Heidy Purga, Yoko Alender ja Mati Raidma, Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi, justiitsminister Maris Lauri ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.
### Response:
Otse laupäeval kell 12: Reformierakond tutvustab valimisprogrammi Tallinnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti kuulub Hõbeliigas B-alagruppi, kus lisaks mängivad Läti, Portugal ning Bosnia ja Hertsegoviina. A-alagruppi kuuluvad Austria, Iisrael, Luksemburg ja Sloveenia.
11.-12. juuni Sloveenias Mariboris toimuvale finaalturniirile on korraldajana koha taganud Sloveenia. Kui Sloveenia tuleb alagrupis esimeseks või teiseks, saavad edasi mõlema alagrupi kaks esimest naiskonda. Kui Sloveenia jääb kolmandaks või neljandaks, pääsevad finaalturniirile mõlema grupi võitjad ja kahe alagrupi peale parim teise koha saaja. Finaalturniiri võitja pääseb järgmiseks aastaks Kuldliigasse.
Naiskonnaga Euroopa meistrivõistluste valikturniiril osalenud Anu Ennok ja Eliise Hollas jäävad eesootavatest mängudest eri põhjustel eemale. Seevastu sõidavad naiskonnaga kaasa kolm noort mängijat – Eva Liisa Kuivonen, Liisbet Pill ja Häli Vahula. Eesti koondise peatreener Lorenzo Micelli ütles, et noorte kaasamine on lisaks heade tulemuste püüdmisele üks tema peamisi eesmärke.
"Noorte kaasamine on pikemas perspektiivis ülioluline, lisaks Hälile, Eva Liisale ja Liisbetile on meiega noortest kaasas ka Kadri Kangro. Nendega töötamine on tulevikule mõeldes väga tähtis, sest nemad ongi ju koondise tulevik. Seetõttu püüame neid võimalikult palju koondise juurde tuua ja ka mänguaega anda," sõnas Micelli. "Kontrollmängud Austriaga annavad enne Hõbeliigat võimaluse teatud asju korrigeerida ja paremaks saada. Hõbeliigas on eesmärk mäng mängult võttes finaalturniiri koht kindlustada. Teeme kõik endast oleneva, et see juhtuks," lisas juhendaja.
Kontrollmängud Austriaga:
23. mai kell 18.00 Eesti – Austria
24. mai kell 18.00 Eesti – Austria
Euroopa Hõbeliiga ajakava:
1. alagrupiturniir
28. mai kell 18.00 Eesti – Portugal
29. mai kell 21.00 Eesti – Bosnia ja Hertsegoviina
30. mai kell 18.00 Eesti – Läti
2. alagrupiturniir
1. juuni kell 18.00 Eesti – Portugal
2. juuni kell 21.00 Eesti – Bosnia ja Hertsegoviina
3. juuni kell 18.00 Eesti – Läti
Naiskonna koosseis Hõbeliigas ja mängudes Austriaga:
Sidemängijad: Julija Mõnnakmäe, Häli Vahula
Diagonaalründajad: Kertu Laak, Kadi Kullerkann
Nurgaründajad: Nette Peit, Silvia Pertens, Kristiine Miilen, Eva Liisa Kuivonen, Merilin Paalo
Temporündajad: Liisbet Pill, Liis Kullerkann, Laura Parts
Liberod: Kristi Nõlvak, Kadri Kangro
Peatreener Lorenzo Micelli, abitreenerid Rainer Vassiljev ja Andres Toobal, ÜKE treener Alessandro Orefice, füsioterapeut Giuseppe Pigliacampo, statistik/skaut Mihkel Sagar, mänedžer Jaanika Jakobson. | Naiste võrkpallikoondis sõidab kontrollmängudele ja Hõbeliiga alagrupiturniiridele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti kuulub Hõbeliigas B-alagruppi, kus lisaks mängivad Läti, Portugal ning Bosnia ja Hertsegoviina. A-alagruppi kuuluvad Austria, Iisrael, Luksemburg ja Sloveenia.
11.-12. juuni Sloveenias Mariboris toimuvale finaalturniirile on korraldajana koha taganud Sloveenia. Kui Sloveenia tuleb alagrupis esimeseks või teiseks, saavad edasi mõlema alagrupi kaks esimest naiskonda. Kui Sloveenia jääb kolmandaks või neljandaks, pääsevad finaalturniirile mõlema grupi võitjad ja kahe alagrupi peale parim teise koha saaja. Finaalturniiri võitja pääseb järgmiseks aastaks Kuldliigasse.
Naiskonnaga Euroopa meistrivõistluste valikturniiril osalenud Anu Ennok ja Eliise Hollas jäävad eesootavatest mängudest eri põhjustel eemale. Seevastu sõidavad naiskonnaga kaasa kolm noort mängijat – Eva Liisa Kuivonen, Liisbet Pill ja Häli Vahula. Eesti koondise peatreener Lorenzo Micelli ütles, et noorte kaasamine on lisaks heade tulemuste püüdmisele üks tema peamisi eesmärke.
"Noorte kaasamine on pikemas perspektiivis ülioluline, lisaks Hälile, Eva Liisale ja Liisbetile on meiega noortest kaasas ka Kadri Kangro. Nendega töötamine on tulevikule mõeldes väga tähtis, sest nemad ongi ju koondise tulevik. Seetõttu püüame neid võimalikult palju koondise juurde tuua ja ka mänguaega anda," sõnas Micelli. "Kontrollmängud Austriaga annavad enne Hõbeliigat võimaluse teatud asju korrigeerida ja paremaks saada. Hõbeliigas on eesmärk mäng mängult võttes finaalturniiri koht kindlustada. Teeme kõik endast oleneva, et see juhtuks," lisas juhendaja.
Kontrollmängud Austriaga:
23. mai kell 18.00 Eesti – Austria
24. mai kell 18.00 Eesti – Austria
Euroopa Hõbeliiga ajakava:
1. alagrupiturniir
28. mai kell 18.00 Eesti – Portugal
29. mai kell 21.00 Eesti – Bosnia ja Hertsegoviina
30. mai kell 18.00 Eesti – Läti
2. alagrupiturniir
1. juuni kell 18.00 Eesti – Portugal
2. juuni kell 21.00 Eesti – Bosnia ja Hertsegoviina
3. juuni kell 18.00 Eesti – Läti
Naiskonna koosseis Hõbeliigas ja mängudes Austriaga:
Sidemängijad: Julija Mõnnakmäe, Häli Vahula
Diagonaalründajad: Kertu Laak, Kadi Kullerkann
Nurgaründajad: Nette Peit, Silvia Pertens, Kristiine Miilen, Eva Liisa Kuivonen, Merilin Paalo
Temporündajad: Liisbet Pill, Liis Kullerkann, Laura Parts
Liberod: Kristi Nõlvak, Kadri Kangro
Peatreener Lorenzo Micelli, abitreenerid Rainer Vassiljev ja Andres Toobal, ÜKE treener Alessandro Orefice, füsioterapeut Giuseppe Pigliacampo, statistik/skaut Mihkel Sagar, mänedžer Jaanika Jakobson.
### Response:
Naiste võrkpallikoondis sõidab kontrollmängudele ja Hõbeliiga alagrupiturniiridele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koosseisu teine album võtab liikmete sõnul indie -popiliku suuna, kuid ei jäta siiski kõrvale pärimusmuusika elemente. Kõlab nii mõtlikke laule kui ka energilisi torupillilugusid.
Eelmisel nädalal ilmus albumi kolmandast osast lugu "Kaunim kahekesi" koos muusikavideoga. Nüüd lisandusid sellele "Vambola nachos", "Kodu poole, kulla poole" ja albumi nimilugu.
""Erinevad maailmad III" lood on kindlasti kõige suvisemad, veidi ülemeelikud," ütles bändi laulja ja kitarrist Jaan-Eerik Aardam.
"Albumi nimilugu võtab kokku kogu albumit kandnud idee: bändi liikmed elavad üle Eesti laiali, igaüks teatud mõttes omas maailmas. Muusikas leiavad aga need maailmad oma ühisosa saades tervikuks," lisas flöödimängija Katariina Tirmaste.
Albumi esimene osa ilmus jaanuaris ning teine märtsis.
"Iga osa lood moodustavad samuti justkui omaette väikse maailma haakudes vastava aastaajaga ja seetõttu tundus meile loogiline ka niiviisi maailmade kaupa plaadi muusikat avaldada," sõnas Aardam.
Nagy Bögö debüütalbum "Kõik, mis torupillist" ilmus 2019. aastal. | Nagy Bögö avaldas täispika albumi "Erinevad maailmad" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koosseisu teine album võtab liikmete sõnul indie -popiliku suuna, kuid ei jäta siiski kõrvale pärimusmuusika elemente. Kõlab nii mõtlikke laule kui ka energilisi torupillilugusid.
Eelmisel nädalal ilmus albumi kolmandast osast lugu "Kaunim kahekesi" koos muusikavideoga. Nüüd lisandusid sellele "Vambola nachos", "Kodu poole, kulla poole" ja albumi nimilugu.
""Erinevad maailmad III" lood on kindlasti kõige suvisemad, veidi ülemeelikud," ütles bändi laulja ja kitarrist Jaan-Eerik Aardam.
"Albumi nimilugu võtab kokku kogu albumit kandnud idee: bändi liikmed elavad üle Eesti laiali, igaüks teatud mõttes omas maailmas. Muusikas leiavad aga need maailmad oma ühisosa saades tervikuks," lisas flöödimängija Katariina Tirmaste.
Albumi esimene osa ilmus jaanuaris ning teine märtsis.
"Iga osa lood moodustavad samuti justkui omaette väikse maailma haakudes vastava aastaajaga ja seetõttu tundus meile loogiline ka niiviisi maailmade kaupa plaadi muusikat avaldada," sõnas Aardam.
Nagy Bögö debüütalbum "Kõik, mis torupillist" ilmus 2019. aastal.
### Response:
Nagy Bögö avaldas täispika albumi "Erinevad maailmad" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Maske pole enam vaja avalikus kohas kanda ja kuni 500 inimesega koosviibimisi võib korraldada vabas õhus. Üritused suletud ruumides on avatud inimestele, kellel on olemas vaktsiinipass," ütles Orban.
"See tähendab, et oleme epideemia kolmanda laine alistanud. Avalikes kohtades on aeg maskidega hüvasti jätta," lisas Orban.
Ungari on ainus Euroopa Liidu liikmesriik, kus kasutati suures koguses Venemaal ja Hiinas arendatud koroonavaktsiine.
Ungaris on vähemalt ühe süsti saanud 50 protsenti inimestest. Riigis elab 10 miljonit inimest.
Enamik teenindussektorist on juba avatud. | Ungari kaotab maskikandmiskohustuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Maske pole enam vaja avalikus kohas kanda ja kuni 500 inimesega koosviibimisi võib korraldada vabas õhus. Üritused suletud ruumides on avatud inimestele, kellel on olemas vaktsiinipass," ütles Orban.
"See tähendab, et oleme epideemia kolmanda laine alistanud. Avalikes kohtades on aeg maskidega hüvasti jätta," lisas Orban.
Ungari on ainus Euroopa Liidu liikmesriik, kus kasutati suures koguses Venemaal ja Hiinas arendatud koroonavaktsiine.
Ungaris on vähemalt ühe süsti saanud 50 protsenti inimestest. Riigis elab 10 miljonit inimest.
Enamik teenindussektorist on juba avatud.
### Response:
Ungari kaotab maskikandmiskohustuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui surnud mees kõndis, jälgisid tema üksildast rännakut miljonid inimesed, välja arvatud see üks, kes ei suutnud tema poole vaadatagi. Ka surnud mees ise ei tõstnud silmi.
Karim Benzema pidi olema surnud, sest vaevalt paar kuud varem kirjutas Marca, kuidas Jose Mourinho prantslase ellu äratas. Aga ilmselgelt ei olnud sellest piisanud. Selles kümne aasta taguses väravateta lõppenud karikamängus Murcia vastu ei veennud Benzema näoga elutu keha kedagi. Mourinho vahetas keha tunni täitudes välja, sundides teda jalutama väljaku ühest äärest teise, hoolikalt tema pilku vältides. Ja järgmisel päeval kirjutaski Marca esikaanel, et Benzema on jälle surnud.
Tema õnneks olid Mourinho oskused siis veel esmaklassilised. Läks mööda vaid neli päeva, kui täies elujõus Benzema jälle väljakul rahmeldas, Cristiano Ronaldole kaks väravasöötu jagas ning Madridi Reali viienda järjestikuse liigavõiduni aitas. " La resurreccion", kirjutas Marca nüüd. Püha Jose järjekordne imetegu. Mis viga niimoodi tiitleid koguda, kui sinu meeste eest hoolitseb "väljavalitu".
Karim Benzema on harjunud, et ülistamisele järgnevad etteheited, mõnikord ühe hingetõmbe sees. Nii on, kui su mängustiil on elegantne, mitte rahmeldav: inimesed peavad sind laisaks. Nii on, kui sa lööd Alicante vastu mõnelt meetrilt mööda, kuigi Reali eest on rohkem liigaväravaid kirjas vaid Ronaldol, Raulil ja Di Stefanol: inimesed peavad sind raiskajaks. Nii on, kui sa lööd ühel hooajal viis väravat, kuigi sinu roll ja ülesanded on teistsugused: inimesed peavad sind kuhtunuks. Ning kui sa lööd ühel hooajal viis ja järgmisel 21 väravat, peetakse sind surnust tärganuks.
Oma ülestõstja-perioodil ütles Mourinho kord, et eelistab Benzemale Gonzalo Higuaini, sest kassiga ei ole mõtet jahile minna. Benzema hakkas väravaid lööma ja tõdes, et kassist on kasvanud lõvi. Eelmisel aastal paluti Benzemal ennast kõrvutada pikalt Prantsusmaa esiründajaks olnud Olivier Giroud'ga. "Vormel-1 masinat ei ole mõtet kardiga võrrelda," vastas ta. Jorge Valdano läks abstraktsemaks, öeldes, et Benzema on justkui tervis: hakkad temast puudust tundma ilmselt alles siis, kui ta on läinud.
Karim Benzema on 33-aastane, aga elanud mitmeid elusid. Ta on olnud ülestõusja, ümbersündija, taasärkaja. Nii polegi imestada, miks Didier Deschamps teisipäeva õhtul jalgpallimaailma üllatas ja Benzema ligi kuus aastat kestnud pausi järel taas koondisesse kutsus. Sest mida on vaja meeskonnal, mis on ideaalne; millel on kõik olemas? Kedagi, kes tegutseb talle seatud raamidest väljaspool.
Ta on tagasi. Autor/allikas: SCANPIX/imago/PanoramiC
6. oktoober 2015:
Ma ütlesin talle, et kuula, ei mingit vahendajat, ei mingit advokaati, ei sõpru, ei agenti, ei politseid. Sa ei taha seda. Ütlesin talle, et kui sa tahad, et see video hävitataks, pead Lyonis mu sõbraga kohtuma. Kohtud temaga ise, mitte ei saada kedagi teist.
Ta küsis, et kust see video tuli? Ütlesin: mul ei ole aimugi, kust see video pärit on. Ta oli näost täiesti valge. Ta küsis mult, kus ma seda videot nägin. Kui kaua aega tagasi? Nägin, kuidas ta neelatas, ta tegi seda kaks-kolm korda. Kas oled kunagi näinud, kuidas keegi paanikasse satub?
Ütlesin talle, et tehku mida tahab. Et tulin temaga rääkima, sest nägin seda videot, et ma ei saa temaga riietusruumis koos naerda ja talle sellest mitte rääkida. Ta küsis, et millal nad tahavad seda avalikustada, kas EM-i ajaks? Ütlesin talle, et ilmselt küll. Ütlesin, et kui mul oleks selline video, ei küsiks ma raha: ma avalikustaks selle, müüks selle ajakirjandusele. Vot nii ütlesin talle.
Ta küsis mult, et mida nad tahavad? Ütlesin: ma ei tea. Minu osa lõppeb siin. Nüüd võtab mu sõber üle. Tema tunneb seda inimest, ainsat, kellel see video on. Mina teda ei tea, aga mu sõber teab. Ütlesin, et ta on mu sõber, mu parim sõber, mulle venna eest. Ja kui sa tahad selle asja korda ajada, annan sulle tema numbri. Ta küsis mult, et mida mina oleksin teinud. Ütlesin, et mina ei ole kära peal väljas. Et oleksin lihtsalt oma pere pärast maksnud. Ütlesin: kui sa oled oma pere hoiatanud ja neid ei huvita, siis las nad avaldavad selle video. Nii ma ütlesin.
Piraajad pistavad ta elusalt nahka, vennas.
Nende sõnadega lõppes Karim Benzema koondisekarjäär.
U-18 vanuseklassidele keelatud video sattus Mathieu Valbuena telefonist tõenäoliselt Marseille'i Olympique'i IT-töötaja kätte, kes jagas seda tõenäoliselt Marseille'i kriminaalidega, kes jagasid seda tõenäoliselt oma Lyoni ametivendadega ja nii jõudis see tõenäoliselt Karim Zenatini, narkokaubanduse ja relvastatud röövi tõttu kaheksa aastat vangis istunud Benzema lapsepõlvesõbrani, kellega ründaja tolles pealtkuulatud telefonikõnes rääkis.
Kui oled banlieue kuningas, peegeldab õukond sinu elukäiku. Kroon on raske.
Valbuena võttis Benzemalt Zenati numbri, aga helistas ikkagi politseisse. Lõpplahenduse saab skandaal alles tänavu sügisel, kui Marseille'is algab kohtuprotsess ning süüdimõistev otsus võib ühele Prantsusmaa ajaloo parimale ründajale tähendada kuni viieaastast vangistust.
Igavene dissident - ja Deschamps'i põlgaja - Eric Cantona käis enne 2016. aasta EM-i järjekordselt pilti pääsemiseks välja idee, et Deschamps jättis tiimikaaslase väljapressimises süüdistatava Benzema koondisest välja hoopis tema rahvusliku tausta tõttu. Benzema möönas ajakirjanike pinnimise peale, et treener võis järele anda "Prantsusmaa rassistlike jõudude survele", mille järel sodisid vandaalid Deschamps'i koduseinu graffitiga. Seda ei ole kahekordne maailmameister andestanud.
"See on häbiplekk," sõnas ta veel selle aasta alguses RTL-ile. "Isegi, kui asjad aastate jooksul maha rahunevad, ei saa ma unustada. Minu jaoks on see vastuvõetamatu. Me ei saa unustada, ma ei saa unustada ja ma ei unustagi mitte kunagi."
Mathieu Valbuena ja Karim Benzema. Veel koondisekaaslased. Autor/allikas: SCANPIX/AFP
Olen Prantsusmaa koondise ja mängijate tegemistel silma peal hoidnud nüüd juba 20 aastat ja kui olen midagi selle aja jooksul selgeks saanud, siis selle, et skandaalid ja uudispommid käivad "Marseljeesiga" käsikäes.
Jean-Marie Le Peni see-ei-näe-välja-nagu-minu-Prantsusmaa kommentaar enne 1998. aasta MM-i. Lilian Thuram kaitsmas Pariisi märatsejaid. Raymond Domenechi sodiaagimärkide põhjal moodustatud koondise nimekiri. Abieluettepanek pärast katastroofilist EM-i. See Zidane'i pealöök. See Thierry Henry käega mäng. Franck Ribery koondiseaknas Yoann Gourcouffi kiusamas. Ribery, Benzema ja alaealine lõbutüdruk. Laurent Blanc ja kvoodid Aafrika taustaga mängijatele. Kurikuulus Nicolas Anelka streik keset MM-finaalturniiri, mis oli Prantsusmaa üldsuse jaoks suuresti viimaseks piisaks karikas.
Mõned rohkem, mõned vähem ülepaisutatud, mõned süüdistustest vabastatud, kuid ikkagi plekilised.
Kui Deschamps 2012. aasta EM-i järel peatreeneriks sai, saabus viimaks rahu. Mitte koheselt ja elegantselt liugleva sulena, nagu "Forrest Gumpis", aga siiski, sest Deschamps ei ole oui monsieur, kes talitaks egode - nii käsuliinis ülal kui all olevate - paukumise järgi. Deschamps on ajanud oma asja, enda moodi. Ta on Clairefontaine'i lõpuks toonud harmoonia. Tema, ja ehk ainult tema, käe all on Paul Pogba olnud maailma parimaid keskväljamehi. Tema käe all mängis tavapäraselt tagumise poolkaitsja rolli täitnud Blaise Matuidi MM-il vasakut äärt ja tegi seda hiilgavalt, lubades Kylian Mbappel paremal pool särada.
Kui Prantsusmaa Venemaalt kuldse karikaga naasis ja Stade de France'il Vegedreami "Ramenez la coupe a la maisoni" saatel triumfi tähistas, jälle selle vanu haavu põetava Marianne'i näole naeratust tuues, ei küsinud keegi, kus on Karim Benzema.
Ma olen seda videot vaadanud sada korda, aga ka 101. kord toob ikka külmavärinad.
Kolm aastat tagasi MM-finaalis mänginud algkoosseisust ei mahtunud tänavu EM-koondisesse vaid ookeani taha kolinud Matuidi ja pidevalt vigastustega kimpus olev Samuel Umtiti. Taas on valitute sekka osutunud Deschamps'i lemmiklaps Moussa Sissoko, mis näitab, et meeskondlik harmoonia on tema prioriteetide loetelus jätkuvalt kõrgel kohal.
Miks siis riskida Benzemaga, mehega, kes lävib süüdimõistetud kurjategijatega, kes on pidevalt seotud erinevate skandaalidega ja praegugi kohtu all, kes on sind läbi lillede rassistiks nimetanud? Kes, vaadates kõiki lauale visatud fakte, peaks olema sinu meeskondliku harmoonia ohustaja number üks?
Sest ainus asi, mis on Deschamps'i prioriteetide loetelus sellestsamusest meeskondlikust harmooniast kõrgemal, on võitmine.
Et putain, Benzema on võitja.
Karim Benzema oma neljanda Meistrite liiga trofeega. Autor/allikas: SCANPIX/AFP
Kui rääkida jalgpalli politiseeritusest, on Prantsusmaaga ehk võrreldav vaid Argentina. Jalgpall on poliitikutele kärbsepaberiks, ühiskonna populaarseima sidujana lihtsaks võimaluseks end reklaamida ja tihti teha seda teemat vähegi valdamata.
Vaevalt oli Deschamps teisipäeval jõudnud koondise nimekirja kinnitada, kui kärbsed hakkasid tiirlema. Le Penide paremäärmusliku partei senaator Stephane Ravier kirjutas Twitteris: "Karim Benzema on prantslane, aga ütleb samas ise, et tunneb end südames alžeerlasena. Ta peaks mängima Alžeeria koondise eest, aga palgad on seal palju madalamad. Paberil on ta ju prantslane. Prantsusmaa tuli temata maailmameistriks ja saaksime ilma temata väga hästi hakkama."
"Härra Ravier on endale lubanud õiguslikke Prantsusmaa kodanikke põlastusväärsete terminitega sildistada. Ta kasutas väljendit "paberil prantslane", mis on vastik ja seda tarvitavad tavaliselt kõige äärmuslikumad inimesed," vastas Roheliste Sandra Regol. "Neil harvadel kordadel, mil Stephane Ravier pallile pihta saab, lööb ta selle siis oma - Prantsusmaa - väravasse," lisas tsentristliku LREM-i Christophe Castaner.
Ja nii edasi ja nii edasi. Minutitega. Lumepall hakkab veerema ja seda ei peata teel mäetipust alla miski. Nii matab järjekordne laviin kõik jälle enda alla. Kui Prantsusmaa koondislaste elu mingis aspektis mitte kadestada, siis selles, kui tugev sotsiaalne ja poliitiline surve nende õlgadele asetatakse. Iga vale - vahet pole, kelle meelest - keelekasutus võtab tuule alla ja kasvab sloganiks, mille pealt ülikonnad ennast inimestele pähe määrivad. Ämbreid on kolistanud kõik: Platinist, Zidane'ist, Thuramist ja Petit'st Griezmanni, Reveillere'i ja Pogbani, rääkimata Cantonast ja Benzemast.
Tookord, kui Benzema põhjendas koondisemängudel hümni mittelaulmist sellega, et talle ei meeldi "Marseljeesis" kesksel kohal olev sõjakutsungi, lahingusse keelitava refrääni laetus, läks põrgu lahti. Toonane president Francois Hollande kirjutas oma raamatus, et Prantsusmaa jalgpallurid on "halvasti kasvatatud lapsed, kes peaksid keha asemel ka aju treenima", lisades, et Benzema ei ole heaks moraalsuse eeskujuks.
Ja kui L'Equipe vahetult pärast - sest miks mitte - Valbuena väljapressimisskandaali ilmsikstulekut inimestelt küsis, kas Benzema peaks veel kunagi Prantsusmaa koondist esindama, vajutas "ei" 82 protsenti vastanutest. Veel päev enne Le Parisieni pommuudist, et Deschamps on Benzemaga kokku saanud ja talle kutse esitanud, tundus mõte Benzema naasmisest sürreaalsena. See ei tundunud võimalikuna.
Madridis palavalt armastatud klubi legend, kodumaal paljude jaoks ei enamat kui jõmpsikas, kes pole sinise särgi vääriline.
Selline on džungel, millest Didier Deschamps ja Karim Benzema peavad end läbi raiuma.
"Me kohtusime, me rääkisime pikalt. Mõtlesin väga kaua ja jõudsin lõpuks selle otsuseni," kommenteeris Deschamps Benzema kaasamist. "Ma vajasin seda jutuajamist, tema vajas seda jutuajamist. Koondise peatreenerina olen alati enda horisondist kaugemale vaadanud. Minu kohustused on suuremad kui mina ise."
Deschamps vaatas enda horisondist kaugemale ja nägi meest, kes on 33 eluaasta ja kaela kohal rippuva kohtupäeva kiuste selja taha jätnud elu parima hooaja. Ta nägi ründajat, kelle arvel on 359 tabamust ja kellest on Meistrite liiga ajaloos rohkem väravaid löönud vaid Lionel Messi, Cristiano Ronaldo ja Robert Lewandowski, neist viimasega suur võitlus kolmandale kohale veel pooleli. Ta nägi kedagi, kes on väljaspool väljakut käitunud vääritult, murul musketärina.
Karim Benzema jääb alati vastuoluliseks tegelaseks, aga kui see koondis suudab tema toel 1998. ja 2000. aasta tiimi saavutust korrata... La victoire avant tout, mes amies.
Kassipojast lõviks. Kardist vormeliks. Surnust elavaks. See võib olla Karim Benzema turniir.
Karim Benzema ja Didier Deschamps. Me läheme taas. Autor/allikas: SCANPIX/AFP
EM-finaalturniiril kohtub Prantsusmaa 15. juunil Münchenis Saksamaaga, 19. juunil Budapestis Ungariga ning 23. juunil samuti Budapestis Portugaliga.
Didier Deschamps'i käsutuses on EM-finaalturniiride ajaloo ehk võimsaim ründeliin, kui Benzema kõrval võtavad koha sisse Kylian Mbappe ja Antoine Griezmann. Keskvälja hoiab kontrolli all N'Golo Kante ja taga juhatab vägesid sarivõitja Raphael Varane. Kõik märgid näitavad, et see on Prantsusmaa turniir kaotada. | Jalgpalli EM-i lugude sari: skandaalse poja taassünd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui surnud mees kõndis, jälgisid tema üksildast rännakut miljonid inimesed, välja arvatud see üks, kes ei suutnud tema poole vaadatagi. Ka surnud mees ise ei tõstnud silmi.
Karim Benzema pidi olema surnud, sest vaevalt paar kuud varem kirjutas Marca, kuidas Jose Mourinho prantslase ellu äratas. Aga ilmselgelt ei olnud sellest piisanud. Selles kümne aasta taguses väravateta lõppenud karikamängus Murcia vastu ei veennud Benzema näoga elutu keha kedagi. Mourinho vahetas keha tunni täitudes välja, sundides teda jalutama väljaku ühest äärest teise, hoolikalt tema pilku vältides. Ja järgmisel päeval kirjutaski Marca esikaanel, et Benzema on jälle surnud.
Tema õnneks olid Mourinho oskused siis veel esmaklassilised. Läks mööda vaid neli päeva, kui täies elujõus Benzema jälle väljakul rahmeldas, Cristiano Ronaldole kaks väravasöötu jagas ning Madridi Reali viienda järjestikuse liigavõiduni aitas. " La resurreccion", kirjutas Marca nüüd. Püha Jose järjekordne imetegu. Mis viga niimoodi tiitleid koguda, kui sinu meeste eest hoolitseb "väljavalitu".
Karim Benzema on harjunud, et ülistamisele järgnevad etteheited, mõnikord ühe hingetõmbe sees. Nii on, kui su mängustiil on elegantne, mitte rahmeldav: inimesed peavad sind laisaks. Nii on, kui sa lööd Alicante vastu mõnelt meetrilt mööda, kuigi Reali eest on rohkem liigaväravaid kirjas vaid Ronaldol, Raulil ja Di Stefanol: inimesed peavad sind raiskajaks. Nii on, kui sa lööd ühel hooajal viis väravat, kuigi sinu roll ja ülesanded on teistsugused: inimesed peavad sind kuhtunuks. Ning kui sa lööd ühel hooajal viis ja järgmisel 21 väravat, peetakse sind surnust tärganuks.
Oma ülestõstja-perioodil ütles Mourinho kord, et eelistab Benzemale Gonzalo Higuaini, sest kassiga ei ole mõtet jahile minna. Benzema hakkas väravaid lööma ja tõdes, et kassist on kasvanud lõvi. Eelmisel aastal paluti Benzemal ennast kõrvutada pikalt Prantsusmaa esiründajaks olnud Olivier Giroud'ga. "Vormel-1 masinat ei ole mõtet kardiga võrrelda," vastas ta. Jorge Valdano läks abstraktsemaks, öeldes, et Benzema on justkui tervis: hakkad temast puudust tundma ilmselt alles siis, kui ta on läinud.
Karim Benzema on 33-aastane, aga elanud mitmeid elusid. Ta on olnud ülestõusja, ümbersündija, taasärkaja. Nii polegi imestada, miks Didier Deschamps teisipäeva õhtul jalgpallimaailma üllatas ja Benzema ligi kuus aastat kestnud pausi järel taas koondisesse kutsus. Sest mida on vaja meeskonnal, mis on ideaalne; millel on kõik olemas? Kedagi, kes tegutseb talle seatud raamidest väljaspool.
Ta on tagasi. Autor/allikas: SCANPIX/imago/PanoramiC
6. oktoober 2015:
Ma ütlesin talle, et kuula, ei mingit vahendajat, ei mingit advokaati, ei sõpru, ei agenti, ei politseid. Sa ei taha seda. Ütlesin talle, et kui sa tahad, et see video hävitataks, pead Lyonis mu sõbraga kohtuma. Kohtud temaga ise, mitte ei saada kedagi teist.
Ta küsis, et kust see video tuli? Ütlesin: mul ei ole aimugi, kust see video pärit on. Ta oli näost täiesti valge. Ta küsis mult, kus ma seda videot nägin. Kui kaua aega tagasi? Nägin, kuidas ta neelatas, ta tegi seda kaks-kolm korda. Kas oled kunagi näinud, kuidas keegi paanikasse satub?
Ütlesin talle, et tehku mida tahab. Et tulin temaga rääkima, sest nägin seda videot, et ma ei saa temaga riietusruumis koos naerda ja talle sellest mitte rääkida. Ta küsis, et millal nad tahavad seda avalikustada, kas EM-i ajaks? Ütlesin talle, et ilmselt küll. Ütlesin, et kui mul oleks selline video, ei küsiks ma raha: ma avalikustaks selle, müüks selle ajakirjandusele. Vot nii ütlesin talle.
Ta küsis mult, et mida nad tahavad? Ütlesin: ma ei tea. Minu osa lõppeb siin. Nüüd võtab mu sõber üle. Tema tunneb seda inimest, ainsat, kellel see video on. Mina teda ei tea, aga mu sõber teab. Ütlesin, et ta on mu sõber, mu parim sõber, mulle venna eest. Ja kui sa tahad selle asja korda ajada, annan sulle tema numbri. Ta küsis mult, et mida mina oleksin teinud. Ütlesin, et mina ei ole kära peal väljas. Et oleksin lihtsalt oma pere pärast maksnud. Ütlesin: kui sa oled oma pere hoiatanud ja neid ei huvita, siis las nad avaldavad selle video. Nii ma ütlesin.
Piraajad pistavad ta elusalt nahka, vennas.
Nende sõnadega lõppes Karim Benzema koondisekarjäär.
U-18 vanuseklassidele keelatud video sattus Mathieu Valbuena telefonist tõenäoliselt Marseille'i Olympique'i IT-töötaja kätte, kes jagas seda tõenäoliselt Marseille'i kriminaalidega, kes jagasid seda tõenäoliselt oma Lyoni ametivendadega ja nii jõudis see tõenäoliselt Karim Zenatini, narkokaubanduse ja relvastatud röövi tõttu kaheksa aastat vangis istunud Benzema lapsepõlvesõbrani, kellega ründaja tolles pealtkuulatud telefonikõnes rääkis.
Kui oled banlieue kuningas, peegeldab õukond sinu elukäiku. Kroon on raske.
Valbuena võttis Benzemalt Zenati numbri, aga helistas ikkagi politseisse. Lõpplahenduse saab skandaal alles tänavu sügisel, kui Marseille'is algab kohtuprotsess ning süüdimõistev otsus võib ühele Prantsusmaa ajaloo parimale ründajale tähendada kuni viieaastast vangistust.
Igavene dissident - ja Deschamps'i põlgaja - Eric Cantona käis enne 2016. aasta EM-i järjekordselt pilti pääsemiseks välja idee, et Deschamps jättis tiimikaaslase väljapressimises süüdistatava Benzema koondisest välja hoopis tema rahvusliku tausta tõttu. Benzema möönas ajakirjanike pinnimise peale, et treener võis järele anda "Prantsusmaa rassistlike jõudude survele", mille järel sodisid vandaalid Deschamps'i koduseinu graffitiga. Seda ei ole kahekordne maailmameister andestanud.
"See on häbiplekk," sõnas ta veel selle aasta alguses RTL-ile. "Isegi, kui asjad aastate jooksul maha rahunevad, ei saa ma unustada. Minu jaoks on see vastuvõetamatu. Me ei saa unustada, ma ei saa unustada ja ma ei unustagi mitte kunagi."
Mathieu Valbuena ja Karim Benzema. Veel koondisekaaslased. Autor/allikas: SCANPIX/AFP
Olen Prantsusmaa koondise ja mängijate tegemistel silma peal hoidnud nüüd juba 20 aastat ja kui olen midagi selle aja jooksul selgeks saanud, siis selle, et skandaalid ja uudispommid käivad "Marseljeesiga" käsikäes.
Jean-Marie Le Peni see-ei-näe-välja-nagu-minu-Prantsusmaa kommentaar enne 1998. aasta MM-i. Lilian Thuram kaitsmas Pariisi märatsejaid. Raymond Domenechi sodiaagimärkide põhjal moodustatud koondise nimekiri. Abieluettepanek pärast katastroofilist EM-i. See Zidane'i pealöök. See Thierry Henry käega mäng. Franck Ribery koondiseaknas Yoann Gourcouffi kiusamas. Ribery, Benzema ja alaealine lõbutüdruk. Laurent Blanc ja kvoodid Aafrika taustaga mängijatele. Kurikuulus Nicolas Anelka streik keset MM-finaalturniiri, mis oli Prantsusmaa üldsuse jaoks suuresti viimaseks piisaks karikas.
Mõned rohkem, mõned vähem ülepaisutatud, mõned süüdistustest vabastatud, kuid ikkagi plekilised.
Kui Deschamps 2012. aasta EM-i järel peatreeneriks sai, saabus viimaks rahu. Mitte koheselt ja elegantselt liugleva sulena, nagu "Forrest Gumpis", aga siiski, sest Deschamps ei ole oui monsieur, kes talitaks egode - nii käsuliinis ülal kui all olevate - paukumise järgi. Deschamps on ajanud oma asja, enda moodi. Ta on Clairefontaine'i lõpuks toonud harmoonia. Tema, ja ehk ainult tema, käe all on Paul Pogba olnud maailma parimaid keskväljamehi. Tema käe all mängis tavapäraselt tagumise poolkaitsja rolli täitnud Blaise Matuidi MM-il vasakut äärt ja tegi seda hiilgavalt, lubades Kylian Mbappel paremal pool särada.
Kui Prantsusmaa Venemaalt kuldse karikaga naasis ja Stade de France'il Vegedreami "Ramenez la coupe a la maisoni" saatel triumfi tähistas, jälle selle vanu haavu põetava Marianne'i näole naeratust tuues, ei küsinud keegi, kus on Karim Benzema.
Ma olen seda videot vaadanud sada korda, aga ka 101. kord toob ikka külmavärinad.
Kolm aastat tagasi MM-finaalis mänginud algkoosseisust ei mahtunud tänavu EM-koondisesse vaid ookeani taha kolinud Matuidi ja pidevalt vigastustega kimpus olev Samuel Umtiti. Taas on valitute sekka osutunud Deschamps'i lemmiklaps Moussa Sissoko, mis näitab, et meeskondlik harmoonia on tema prioriteetide loetelus jätkuvalt kõrgel kohal.
Miks siis riskida Benzemaga, mehega, kes lävib süüdimõistetud kurjategijatega, kes on pidevalt seotud erinevate skandaalidega ja praegugi kohtu all, kes on sind läbi lillede rassistiks nimetanud? Kes, vaadates kõiki lauale visatud fakte, peaks olema sinu meeskondliku harmoonia ohustaja number üks?
Sest ainus asi, mis on Deschamps'i prioriteetide loetelus sellestsamusest meeskondlikust harmooniast kõrgemal, on võitmine.
Et putain, Benzema on võitja.
Karim Benzema oma neljanda Meistrite liiga trofeega. Autor/allikas: SCANPIX/AFP
Kui rääkida jalgpalli politiseeritusest, on Prantsusmaaga ehk võrreldav vaid Argentina. Jalgpall on poliitikutele kärbsepaberiks, ühiskonna populaarseima sidujana lihtsaks võimaluseks end reklaamida ja tihti teha seda teemat vähegi valdamata.
Vaevalt oli Deschamps teisipäeval jõudnud koondise nimekirja kinnitada, kui kärbsed hakkasid tiirlema. Le Penide paremäärmusliku partei senaator Stephane Ravier kirjutas Twitteris: "Karim Benzema on prantslane, aga ütleb samas ise, et tunneb end südames alžeerlasena. Ta peaks mängima Alžeeria koondise eest, aga palgad on seal palju madalamad. Paberil on ta ju prantslane. Prantsusmaa tuli temata maailmameistriks ja saaksime ilma temata väga hästi hakkama."
"Härra Ravier on endale lubanud õiguslikke Prantsusmaa kodanikke põlastusväärsete terminitega sildistada. Ta kasutas väljendit "paberil prantslane", mis on vastik ja seda tarvitavad tavaliselt kõige äärmuslikumad inimesed," vastas Roheliste Sandra Regol. "Neil harvadel kordadel, mil Stephane Ravier pallile pihta saab, lööb ta selle siis oma - Prantsusmaa - väravasse," lisas tsentristliku LREM-i Christophe Castaner.
Ja nii edasi ja nii edasi. Minutitega. Lumepall hakkab veerema ja seda ei peata teel mäetipust alla miski. Nii matab järjekordne laviin kõik jälle enda alla. Kui Prantsusmaa koondislaste elu mingis aspektis mitte kadestada, siis selles, kui tugev sotsiaalne ja poliitiline surve nende õlgadele asetatakse. Iga vale - vahet pole, kelle meelest - keelekasutus võtab tuule alla ja kasvab sloganiks, mille pealt ülikonnad ennast inimestele pähe määrivad. Ämbreid on kolistanud kõik: Platinist, Zidane'ist, Thuramist ja Petit'st Griezmanni, Reveillere'i ja Pogbani, rääkimata Cantonast ja Benzemast.
Tookord, kui Benzema põhjendas koondisemängudel hümni mittelaulmist sellega, et talle ei meeldi "Marseljeesis" kesksel kohal olev sõjakutsungi, lahingusse keelitava refrääni laetus, läks põrgu lahti. Toonane president Francois Hollande kirjutas oma raamatus, et Prantsusmaa jalgpallurid on "halvasti kasvatatud lapsed, kes peaksid keha asemel ka aju treenima", lisades, et Benzema ei ole heaks moraalsuse eeskujuks.
Ja kui L'Equipe vahetult pärast - sest miks mitte - Valbuena väljapressimisskandaali ilmsikstulekut inimestelt küsis, kas Benzema peaks veel kunagi Prantsusmaa koondist esindama, vajutas "ei" 82 protsenti vastanutest. Veel päev enne Le Parisieni pommuudist, et Deschamps on Benzemaga kokku saanud ja talle kutse esitanud, tundus mõte Benzema naasmisest sürreaalsena. See ei tundunud võimalikuna.
Madridis palavalt armastatud klubi legend, kodumaal paljude jaoks ei enamat kui jõmpsikas, kes pole sinise särgi vääriline.
Selline on džungel, millest Didier Deschamps ja Karim Benzema peavad end läbi raiuma.
"Me kohtusime, me rääkisime pikalt. Mõtlesin väga kaua ja jõudsin lõpuks selle otsuseni," kommenteeris Deschamps Benzema kaasamist. "Ma vajasin seda jutuajamist, tema vajas seda jutuajamist. Koondise peatreenerina olen alati enda horisondist kaugemale vaadanud. Minu kohustused on suuremad kui mina ise."
Deschamps vaatas enda horisondist kaugemale ja nägi meest, kes on 33 eluaasta ja kaela kohal rippuva kohtupäeva kiuste selja taha jätnud elu parima hooaja. Ta nägi ründajat, kelle arvel on 359 tabamust ja kellest on Meistrite liiga ajaloos rohkem väravaid löönud vaid Lionel Messi, Cristiano Ronaldo ja Robert Lewandowski, neist viimasega suur võitlus kolmandale kohale veel pooleli. Ta nägi kedagi, kes on väljaspool väljakut käitunud vääritult, murul musketärina.
Karim Benzema jääb alati vastuoluliseks tegelaseks, aga kui see koondis suudab tema toel 1998. ja 2000. aasta tiimi saavutust korrata... La victoire avant tout, mes amies.
Kassipojast lõviks. Kardist vormeliks. Surnust elavaks. See võib olla Karim Benzema turniir.
Karim Benzema ja Didier Deschamps. Me läheme taas. Autor/allikas: SCANPIX/AFP
EM-finaalturniiril kohtub Prantsusmaa 15. juunil Münchenis Saksamaaga, 19. juunil Budapestis Ungariga ning 23. juunil samuti Budapestis Portugaliga.
Didier Deschamps'i käsutuses on EM-finaalturniiride ajaloo ehk võimsaim ründeliin, kui Benzema kõrval võtavad koha sisse Kylian Mbappe ja Antoine Griezmann. Keskvälja hoiab kontrolli all N'Golo Kante ja taga juhatab vägesid sarivõitja Raphael Varane. Kõik märgid näitavad, et see on Prantsusmaa turniir kaotada.
### Response:
Jalgpalli EM-i lugude sari: skandaalse poja taassünd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29-aastane maailma kolmas reket rebestas eelmisel nädalal peetud Rooma turniiril enda vasaku jala säärelihast ning rumeenlanna sõnul pole ta vigastusest piisavalt taastunud.
"Kahjuks vajab mu jalg veel puhkust ning Prantsusmaa lahtised algavad minu jaoks liiga vara. Slämmiturniirist loobumine on mulle sportlasena tohutult raske, ent see on hetkel ainuõige otsus," lausus kahekordne slämmivõitja ühismeedias.
"Teadmine, et ma Pariisis ei võistle, teeb mind küll kurvaks, kuid suunan oma energia nüüd taastumisele. Loodan väljakule naasta niipea kui võimalik."
Eelmisel aastal jõudis endine maailma esinumber Halep Prantsusmaa lahtistel neljandasse ringi, kus kaotas hilisemale võitjale poolatar Iga Swiatekile 1:6, 2:6.
Tänavused Prantsusmaa lahtised algavad 30. mail. | Maailma kolmas reket Halep jätab Prantsusmaa lahtised vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29-aastane maailma kolmas reket rebestas eelmisel nädalal peetud Rooma turniiril enda vasaku jala säärelihast ning rumeenlanna sõnul pole ta vigastusest piisavalt taastunud.
"Kahjuks vajab mu jalg veel puhkust ning Prantsusmaa lahtised algavad minu jaoks liiga vara. Slämmiturniirist loobumine on mulle sportlasena tohutult raske, ent see on hetkel ainuõige otsus," lausus kahekordne slämmivõitja ühismeedias.
"Teadmine, et ma Pariisis ei võistle, teeb mind küll kurvaks, kuid suunan oma energia nüüd taastumisele. Loodan väljakule naasta niipea kui võimalik."
Eelmisel aastal jõudis endine maailma esinumber Halep Prantsusmaa lahtistel neljandasse ringi, kus kaotas hilisemale võitjale poolatar Iga Swiatekile 1:6, 2:6.
Tänavused Prantsusmaa lahtised algavad 30. mail.
### Response:
Maailma kolmas reket Halep jätab Prantsusmaa lahtised vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kindlasti sellise avaldusega ma nõustuda ei saa. Esiteks ma arvan, et poliitilisel tasemel minna kaitseväe juhatajat avalikult umbusaldama, see ei ole õige, eriti meie kaitseolukorras praegu. Teiseks, minister juhib ikkagi ministeeriumi ja see on ülepingutatud, et peaks hakkama teda ametist vabastama või hoiatust tegema," ütles Võrklaev ERR-ile.
Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles neljapäeval ETV saates "Esimene stuudio", et kaitseminister Kalle Laanet (RE) võiks teha kaitseväe juhatajale Martin Heremile hoiatuse selle eest, et Herem enne valitsusega kokkuleppimist kaitseväe kärpekohad avalikkuse ette tõi. Vajadusel tuleks Karilaiu sõnul kaaluda ka Heremi ametist vabastamist.
Võrklaev taolisi karistusi vajalikuks ei pidanud, tema hinnangul piisab vestlusest kaitseminister Kalle Laaneti (RE) ja kaitseväe juhi Martin Heremi vahel.
"Võib-olla ainuke asi, millest peaks rääkima, et tõesti oli kokkulepe ja plaan see, et asutuste juhid teevad kärpeplaanid ja need räägitakse ministriga läbi enne, kui neid reaalselt rakendama hakatakse. See sai avalikuks, aga minu teada on sel ka omad põhjused. Selgitust ja kommunikatsiooni oli varem vaja, kuna organisatsiooni seest juba need küsimused tulid. See on ministri asi rääkida, aga minu arust piisab sellest, kui inimesed omavahel räägivad ja asjad selgeks saavad. Sellised deklaratsioonid ja soovitused on liiast hetkel," rääkis Võrklaev.
Herem teatas pühapäeval, et kulude kokkuhoiu eesmärgil lõpetavad praegusel kujul oma tegevuse kaitseväe orkester ja kaplaniteenistus.
Võrklaeva sõnul ei ole tegu suure segadusega, sest esindusorkester peaks ikkagi jätkama.
"See ei ole sellise kaaluga segadus. See on loomulik osa tööst, et teatud kokkuhoiukohad tekitavad küsimusi ja rahulolematust, see on ju selge. Neid asju peab läbi rääkima, kommunikeerima ja ka kokku leppima," ütles ta.
"Kaitseminister on ju öelnud, et ta selle koha lahendab, mis puudutab orkestrit. Ühel või teisel moel sellele lahendus leitakse, et esindusorkester jääb. Ma ei hindaks küll selliseks suureks probleemiks," lisas Võrklaev.
Läänemets: Keskerakond ei saa nõuda erakonnale ustavat kaitseväe juhatajat
Põhiseaduskomisjoni aseesimehe Lauri Läänemetsa (SDE) hinnangul on Jaanus Karilaiu arvamus kaaluda Heremi ametist vabastamist potentsiaalne oht põhiseaduslikule korrale.
"Kaitseväe juhataja on andnud vande Eesti vabariigile ja tegutseb selle hüvanguks. Kui mõni erakond hakkab nõudma tema poliitikale ustavat kaitseväge, siis on midagi väga valesti. Probleemiks ei ole kaitsevägi, vaid probleemiks on kärpeplaan, kus valitsus ei julge teha poliitilisi otsuseid kokkuhoiuks, vaid on veeretanud need asutuste juhtide kaela. Pole midagi halba selles, kui avalikkus riigi tulevikule kaasa mõtleb," lausus Läänemets.
"Kui Keskerakond hakkab nõudma oma poliitilisest kursist lähtuvalt kaitseväe juhatajalt lojaalsust, peab riigijuhtimisest kõrvale astuma erakond, mitte kaitseväe juhataja," lisas Läänemets. | Võrklaev: poliitik ei tohiks minna kaitseväe juhatajat umbusaldama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kindlasti sellise avaldusega ma nõustuda ei saa. Esiteks ma arvan, et poliitilisel tasemel minna kaitseväe juhatajat avalikult umbusaldama, see ei ole õige, eriti meie kaitseolukorras praegu. Teiseks, minister juhib ikkagi ministeeriumi ja see on ülepingutatud, et peaks hakkama teda ametist vabastama või hoiatust tegema," ütles Võrklaev ERR-ile.
Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles neljapäeval ETV saates "Esimene stuudio", et kaitseminister Kalle Laanet (RE) võiks teha kaitseväe juhatajale Martin Heremile hoiatuse selle eest, et Herem enne valitsusega kokkuleppimist kaitseväe kärpekohad avalikkuse ette tõi. Vajadusel tuleks Karilaiu sõnul kaaluda ka Heremi ametist vabastamist.
Võrklaev taolisi karistusi vajalikuks ei pidanud, tema hinnangul piisab vestlusest kaitseminister Kalle Laaneti (RE) ja kaitseväe juhi Martin Heremi vahel.
"Võib-olla ainuke asi, millest peaks rääkima, et tõesti oli kokkulepe ja plaan see, et asutuste juhid teevad kärpeplaanid ja need räägitakse ministriga läbi enne, kui neid reaalselt rakendama hakatakse. See sai avalikuks, aga minu teada on sel ka omad põhjused. Selgitust ja kommunikatsiooni oli varem vaja, kuna organisatsiooni seest juba need küsimused tulid. See on ministri asi rääkida, aga minu arust piisab sellest, kui inimesed omavahel räägivad ja asjad selgeks saavad. Sellised deklaratsioonid ja soovitused on liiast hetkel," rääkis Võrklaev.
Herem teatas pühapäeval, et kulude kokkuhoiu eesmärgil lõpetavad praegusel kujul oma tegevuse kaitseväe orkester ja kaplaniteenistus.
Võrklaeva sõnul ei ole tegu suure segadusega, sest esindusorkester peaks ikkagi jätkama.
"See ei ole sellise kaaluga segadus. See on loomulik osa tööst, et teatud kokkuhoiukohad tekitavad küsimusi ja rahulolematust, see on ju selge. Neid asju peab läbi rääkima, kommunikeerima ja ka kokku leppima," ütles ta.
"Kaitseminister on ju öelnud, et ta selle koha lahendab, mis puudutab orkestrit. Ühel või teisel moel sellele lahendus leitakse, et esindusorkester jääb. Ma ei hindaks küll selliseks suureks probleemiks," lisas Võrklaev.
Läänemets: Keskerakond ei saa nõuda erakonnale ustavat kaitseväe juhatajat
Põhiseaduskomisjoni aseesimehe Lauri Läänemetsa (SDE) hinnangul on Jaanus Karilaiu arvamus kaaluda Heremi ametist vabastamist potentsiaalne oht põhiseaduslikule korrale.
"Kaitseväe juhataja on andnud vande Eesti vabariigile ja tegutseb selle hüvanguks. Kui mõni erakond hakkab nõudma tema poliitikale ustavat kaitseväge, siis on midagi väga valesti. Probleemiks ei ole kaitsevägi, vaid probleemiks on kärpeplaan, kus valitsus ei julge teha poliitilisi otsuseid kokkuhoiuks, vaid on veeretanud need asutuste juhtide kaela. Pole midagi halba selles, kui avalikkus riigi tulevikule kaasa mõtleb," lausus Läänemets.
"Kui Keskerakond hakkab nõudma oma poliitilisest kursist lähtuvalt kaitseväe juhatajalt lojaalsust, peab riigijuhtimisest kõrvale astuma erakond, mitte kaitseväe juhataja," lisas Läänemets.
### Response:
Võrklaev: poliitik ei tohiks minna kaitseväe juhatajat umbusaldama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tiina Tallinn, Elle Pent, Tiina Tuulik, Olev Abner "Tallinna pargid ja haljasalad" (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet)
Tallinn on teadagi linn, mis on põhimõtteliselt mets. Selles veendumiseks pole vaja enamat kui heita pilk mõnele suvisele aerofotole – väljaspool linnamüüri vohab lõputu rohelus, millesse on meelevaldselt sattunud väheke hooneid. Klassikalisi tänavaid õigupoolest pole, autosõiduteid väheke on, ent mitte eriti mitut järjestikust maja nende servas. See selleks.
Seda põnevam on lugeda mastaapset teost, mis võtab nimetatud haljasmassi nii ajalisi kui ruumilisi radu pidi pulkadeks lahti ja näitab, et enamasti on vähemalt kunagi loodud või proovitud luua miskit kindlapiirilist. Välja tuleb seegi, et ülekäte kasvab see linnaloodus jõudsamalt kui teda tagasi hoida jaksatakse. Korduv motiiv läbi sajandite on "aastaks x oli park y räämas ja hoolitsemata".
Lahendus on tavaliselt mõne pealiku sekkumine, olgu selleks keiser-keisrinna ise või mõni kohalik jämedama kukruga otsaline. Park tehakse korda, võserik haljastatakse, kraav täidetakse, tee ehitatakse. Seda ilu pole muidugi kauaks. Ega ka raha. Jälle kordub kõik, kordub uuesti. Nii et kui kellelgi läheb silme eest mustaks, et kodutanuma rohelapike maltsa kasvab, siis hingaku sügavalt sisse ja võtku seda kui traditsioonilist lähenemist. Ja tänagu õnne, et Tartus ei ela.
Elupõlise tallinlasena on siin harivat lugemist ja vaatamist ikka väga palju. Mitmeidki paiku linnas näed uue pilguga, või lähed lausa eraldi üle kaema. Mõtled, mis oleks võinud olla, mis kaotsi läinud, millest heameel, et säändset ei tulnud ja mille sündimisele saaks kaasa aidata siin ja praegu. Suur kiusatus on muidugi kõigepealt pildid läbi lehitseda, aga uskuge mind, palju ägedam on siis, kui enne lehe keeramist ka sõnad läbi lugeda. Tallinlasel võiks see teos peres olemas olla, teistele las tallinlased kingivad.
Rohelise pealinna vääriline üllitis.
Mark Galeotti "Venemaa lühiajalugu" (Eesti Raamat)
Võtta Venemaa minevik ja olevik koos vaatega tulevikku nõndaviisi kokku, et anda aimu ka tolle kummalise riikliku moodustise mingistki olemusest – tundub ju võimatuvõitu ülesanne? Kummatigi on Mark Galeotti selle endale püstitanud ning sellega ka hakkama saanud. Rõõm on suur, sest ehkki Venemaast on kirjutatud tuhandeid raamatuid, pole selget, kompaktset ja kallutamata lühiülevaadet just lihtne leida. Nüüd on see meil olemas. Nonde tuhandete raamatutega käivad aga kaasas paar probleemi.
Esiteks valiku tegemine. Isegi kui oled lihtsa huvilisena lugenud päris paljusid erineva põhjalikkuskraadiga teoseid eri ajalooperioodide või sündmuste või suundumuste kohta, siis vahel on tarvis midagi, mis aitaks need teadmised ja teooriad ja faktistiku tervikuks liita. Lihtsalt pilti koos hoida.
Teine häda on müüdimure. Sageli kaldutakse Venemaast kõneldes lihtsustama tõsiolusid läbi aegade loodud legendide tasemele, kiputakse rääkima Venemaa erilisusest ja mõistetamatusest. Siinkohal on taas abiks neutraalne ja objektiivne vaade a(s)jaloole sel kujul, nagu ta teada on. Mis ei tähenda kaugeltki igavust. Galeotti on vägagi mittekuiv kirjutaja ning võtab rõõmuga muiata vähem või rohkem levinud müütika üle.
Jah, tõsi ta on, et Venemaa ajaloo- ja eeskätt enesekäsitus on läbi aegade olnud pigem religioosne kui ratsionaalne. Tõde sel kombel võetuna pole neilmail kunagi see, mis juhtus, vaid see, mis oleks pidanud juhtuma. See, mis meeldiks. Ning see, mis meeldiks, võib mõistagi ajas vabalt muutuda ning loomulikult tuleb siis ümber kirjutada ka ajalugu. Seda tasub Venemaad mõista üritades silmas pidada.
"Venemaa lühiajalugu" tuleks aga vähemasti Eestis küll igal inimesel läbi lugeda. Palju tuleb tuttav ette, palju tuleb meelde ja tegelikult on ka päris palju uut. Seotud sidusaks looks, mis, nagu selgub, ei ole muu ajaloo taustal ühtigi nii eriline. Küll aga huvitav ja õpetlik.
Ja kui raam jälle paigas, saab himukalt David Vseviovi edasi kuulata. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: "Tallinna pargid ja haljasalad" ning "Venemaa lühiajalugu" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tiina Tallinn, Elle Pent, Tiina Tuulik, Olev Abner "Tallinna pargid ja haljasalad" (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet)
Tallinn on teadagi linn, mis on põhimõtteliselt mets. Selles veendumiseks pole vaja enamat kui heita pilk mõnele suvisele aerofotole – väljaspool linnamüüri vohab lõputu rohelus, millesse on meelevaldselt sattunud väheke hooneid. Klassikalisi tänavaid õigupoolest pole, autosõiduteid väheke on, ent mitte eriti mitut järjestikust maja nende servas. See selleks.
Seda põnevam on lugeda mastaapset teost, mis võtab nimetatud haljasmassi nii ajalisi kui ruumilisi radu pidi pulkadeks lahti ja näitab, et enamasti on vähemalt kunagi loodud või proovitud luua miskit kindlapiirilist. Välja tuleb seegi, et ülekäte kasvab see linnaloodus jõudsamalt kui teda tagasi hoida jaksatakse. Korduv motiiv läbi sajandite on "aastaks x oli park y räämas ja hoolitsemata".
Lahendus on tavaliselt mõne pealiku sekkumine, olgu selleks keiser-keisrinna ise või mõni kohalik jämedama kukruga otsaline. Park tehakse korda, võserik haljastatakse, kraav täidetakse, tee ehitatakse. Seda ilu pole muidugi kauaks. Ega ka raha. Jälle kordub kõik, kordub uuesti. Nii et kui kellelgi läheb silme eest mustaks, et kodutanuma rohelapike maltsa kasvab, siis hingaku sügavalt sisse ja võtku seda kui traditsioonilist lähenemist. Ja tänagu õnne, et Tartus ei ela.
Elupõlise tallinlasena on siin harivat lugemist ja vaatamist ikka väga palju. Mitmeidki paiku linnas näed uue pilguga, või lähed lausa eraldi üle kaema. Mõtled, mis oleks võinud olla, mis kaotsi läinud, millest heameel, et säändset ei tulnud ja mille sündimisele saaks kaasa aidata siin ja praegu. Suur kiusatus on muidugi kõigepealt pildid läbi lehitseda, aga uskuge mind, palju ägedam on siis, kui enne lehe keeramist ka sõnad läbi lugeda. Tallinlasel võiks see teos peres olemas olla, teistele las tallinlased kingivad.
Rohelise pealinna vääriline üllitis.
Mark Galeotti "Venemaa lühiajalugu" (Eesti Raamat)
Võtta Venemaa minevik ja olevik koos vaatega tulevikku nõndaviisi kokku, et anda aimu ka tolle kummalise riikliku moodustise mingistki olemusest – tundub ju võimatuvõitu ülesanne? Kummatigi on Mark Galeotti selle endale püstitanud ning sellega ka hakkama saanud. Rõõm on suur, sest ehkki Venemaast on kirjutatud tuhandeid raamatuid, pole selget, kompaktset ja kallutamata lühiülevaadet just lihtne leida. Nüüd on see meil olemas. Nonde tuhandete raamatutega käivad aga kaasas paar probleemi.
Esiteks valiku tegemine. Isegi kui oled lihtsa huvilisena lugenud päris paljusid erineva põhjalikkuskraadiga teoseid eri ajalooperioodide või sündmuste või suundumuste kohta, siis vahel on tarvis midagi, mis aitaks need teadmised ja teooriad ja faktistiku tervikuks liita. Lihtsalt pilti koos hoida.
Teine häda on müüdimure. Sageli kaldutakse Venemaast kõneldes lihtsustama tõsiolusid läbi aegade loodud legendide tasemele, kiputakse rääkima Venemaa erilisusest ja mõistetamatusest. Siinkohal on taas abiks neutraalne ja objektiivne vaade a(s)jaloole sel kujul, nagu ta teada on. Mis ei tähenda kaugeltki igavust. Galeotti on vägagi mittekuiv kirjutaja ning võtab rõõmuga muiata vähem või rohkem levinud müütika üle.
Jah, tõsi ta on, et Venemaa ajaloo- ja eeskätt enesekäsitus on läbi aegade olnud pigem religioosne kui ratsionaalne. Tõde sel kombel võetuna pole neilmail kunagi see, mis juhtus, vaid see, mis oleks pidanud juhtuma. See, mis meeldiks. Ning see, mis meeldiks, võib mõistagi ajas vabalt muutuda ning loomulikult tuleb siis ümber kirjutada ka ajalugu. Seda tasub Venemaad mõista üritades silmas pidada.
"Venemaa lühiajalugu" tuleks aga vähemasti Eestis küll igal inimesel läbi lugeda. Palju tuleb tuttav ette, palju tuleb meelde ja tegelikult on ka päris palju uut. Seotud sidusaks looks, mis, nagu selgub, ei ole muu ajaloo taustal ühtigi nii eriline. Küll aga huvitav ja õpetlik.
Ja kui raam jälle paigas, saab himukalt David Vseviovi edasi kuulata.
### Response:
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: "Tallinna pargid ja haljasalad" ning "Venemaa lühiajalugu" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval allkirjastas USA president Joe Biden vihakuritegevuse vastase õigusakti. Üritusel osales 60 kongressisaadikut. Ühelgi saadikul polnud näomaski. Pärast õigusakti allkirjastamist saadikud kätlesid ja kallistasid. Üritusel osales ka Pelosi.
Konservatiivid süüdistasid aga Pelosit selles, et ta ise soovitab kanda maski, sõltumata sellest, kas inimene on vaktsineeritud.
"Pelosi naudib Valges Maja maskita käimist. Kongressis aga nõuab diskrimineerivate maskide reeglite täitmist," teatas kongressisaadik Marjorie Taylor Greene.
"Just vaatasin videot, kus Nancy Pelosi ei kanna rahvarohkes ruumis maski. Pelosi ise trahvib vabariiklasi, kes maski ei kanna," teatas Trumpi endine pressisekretär Kayleigh McEnany.
"Vahepeal määras Pelosi mulle ja teistele vabariiklaste 500 dollarit trahvi, kuna ma ei kandnud kongressis maski, see on silmakirjalik," ütles kongressisaadik Thomas Massie.
Pelosi pressiesindaja Drew Hammilli sõnul pidi spiiker esitama negatiivse koroonatestitulemuse. Samuti nõuti vaktsiinipassi. "Valges Majas olid selle ürituse jaoks olemas spetsiaalsed juhised. Täielikult vaktsineeritud külastajatelt ei nõutud maske ega sotsiaalset distantsi," ütles Hamill.
USA-s on kokku tehtud 277 miljonit vaktsiinisüsti. Vähemalt ühe süsti on saanud 160 miljonit inimest. | USA konservatiivsed poliitikud: maskita Pelosi oli silmakirjalik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval allkirjastas USA president Joe Biden vihakuritegevuse vastase õigusakti. Üritusel osales 60 kongressisaadikut. Ühelgi saadikul polnud näomaski. Pärast õigusakti allkirjastamist saadikud kätlesid ja kallistasid. Üritusel osales ka Pelosi.
Konservatiivid süüdistasid aga Pelosit selles, et ta ise soovitab kanda maski, sõltumata sellest, kas inimene on vaktsineeritud.
"Pelosi naudib Valges Maja maskita käimist. Kongressis aga nõuab diskrimineerivate maskide reeglite täitmist," teatas kongressisaadik Marjorie Taylor Greene.
"Just vaatasin videot, kus Nancy Pelosi ei kanna rahvarohkes ruumis maski. Pelosi ise trahvib vabariiklasi, kes maski ei kanna," teatas Trumpi endine pressisekretär Kayleigh McEnany.
"Vahepeal määras Pelosi mulle ja teistele vabariiklaste 500 dollarit trahvi, kuna ma ei kandnud kongressis maski, see on silmakirjalik," ütles kongressisaadik Thomas Massie.
Pelosi pressiesindaja Drew Hammilli sõnul pidi spiiker esitama negatiivse koroonatestitulemuse. Samuti nõuti vaktsiinipassi. "Valges Majas olid selle ürituse jaoks olemas spetsiaalsed juhised. Täielikult vaktsineeritud külastajatelt ei nõutud maske ega sotsiaalset distantsi," ütles Hamill.
USA-s on kokku tehtud 277 miljonit vaktsiinisüsti. Vähemalt ühe süsti on saanud 160 miljonit inimest.
### Response:
USA konservatiivsed poliitikud: maskita Pelosi oli silmakirjalik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me ei saa nõustuda ministeeriumi väitega, mille kohaselt on Vaba Lava reorganiseerimine "ainuvõimalik variant" pikaajalise tegevustoetuse eraldamiseks eraetendusasutusele," seisab SA Vaba Lava nõukogu esimehe Allan Kaldoja saadetud kirjas kultuuriminister Anneli Otile.
"Eesti kontekstis ei tuleks seega mitte Vaba Lava poolitada ja osaliselt riigistada, vaid kaaluda selle täiendavat toetamist ning arengut, lisavõimalusena arutada ka Vaba Lava mudeli teatavate tugevuste võimalikku osalist juurutamist riigi poolt asutatud teatrites."
Kaldoja põhjendab seda Vaba Lava seitsme tegevusaasta tulemustega, mis tema sõnul tõendavad, et Vaba Lava on just oma praegusel kujul riigiteatrite kõrval väga konkurentsivõimeline ning Eesti kultuuripilti rikastav ja kõrge omatulu määraga teatriorganisatsioon.
Kirjas seisab, et kuigi kultuuriministeeriumi välja töötatud etendusasutuste seaduse uus ja tänavu jõustuv redaktsioon annab ministeeriumile võimaluse määrata erateatrile eraldi toetus ka etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks, siis ei saa see toetus tulla teiste väiketeatrite arvelt.
"Samas anname endale aru, et ministeeriumi 5. mai ettepanek on esialgne ning vajab sisulist avamist," märgib kirjas Kaldoja, kelle sõnul soovib sihtasutus ministeeriumilt täpsemat kirjeldust võimaliku riikliku Narva Vaba Lava eelarvest, struktuurist, lepingulisest baasist, juhtimisest, kunstilisest juhtimisest, koostööst Vaba Lava nn ülejäänud osaga, varade saatusest jm.
"Sisuline arutelu on selle üle, kas mõistlikum on Vaba Lava jätkamine praegusel kujul, fikseerides senine erakorraline rahastus 3-aastaseks perioodiks, või ministeeriumi nägemuse elluviimine ja Vaba Lava reorganiseerimine kaheks. Parim on lahendus, mis on kasulikum publikule ja Eesti kultuurile ega too kaasa lisakulu riigieelarvele," leiab ta.
Vaba Lava loodab sel teemal kultuuriministeeriumiga läbirääkimisi pidada juuni esimeses pooles Narvas. "Alles nende läbirääkimiste tulemusel on võimalik kokku leppida edasine lahendustee, sealhulgas kohalike omavalitsuste võimalik kaasamine Narvas ja/või Tallinnas."
Sihtasutus Vaba Lava pöördus mai alguses kultuuriministeeriumi poole taotlusega saada kindla pikaajalise kokkuleppe alusel tegevustoetust, misjärel tegi ministeerium ettepaneku jaotada Vaba Lava Narva ja Tallinna üksused kaheks eraldi sihtasutuseks ja Narvat riiklikult toetada, mis aga Vaba Lavale ei meeldinud. | Vaba Lava: sihtasutuse kaheks jaotamise idee vajab sisulist avamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me ei saa nõustuda ministeeriumi väitega, mille kohaselt on Vaba Lava reorganiseerimine "ainuvõimalik variant" pikaajalise tegevustoetuse eraldamiseks eraetendusasutusele," seisab SA Vaba Lava nõukogu esimehe Allan Kaldoja saadetud kirjas kultuuriminister Anneli Otile.
"Eesti kontekstis ei tuleks seega mitte Vaba Lava poolitada ja osaliselt riigistada, vaid kaaluda selle täiendavat toetamist ning arengut, lisavõimalusena arutada ka Vaba Lava mudeli teatavate tugevuste võimalikku osalist juurutamist riigi poolt asutatud teatrites."
Kaldoja põhjendab seda Vaba Lava seitsme tegevusaasta tulemustega, mis tema sõnul tõendavad, et Vaba Lava on just oma praegusel kujul riigiteatrite kõrval väga konkurentsivõimeline ning Eesti kultuuripilti rikastav ja kõrge omatulu määraga teatriorganisatsioon.
Kirjas seisab, et kuigi kultuuriministeeriumi välja töötatud etendusasutuste seaduse uus ja tänavu jõustuv redaktsioon annab ministeeriumile võimaluse määrata erateatrile eraldi toetus ka etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks, siis ei saa see toetus tulla teiste väiketeatrite arvelt.
"Samas anname endale aru, et ministeeriumi 5. mai ettepanek on esialgne ning vajab sisulist avamist," märgib kirjas Kaldoja, kelle sõnul soovib sihtasutus ministeeriumilt täpsemat kirjeldust võimaliku riikliku Narva Vaba Lava eelarvest, struktuurist, lepingulisest baasist, juhtimisest, kunstilisest juhtimisest, koostööst Vaba Lava nn ülejäänud osaga, varade saatusest jm.
"Sisuline arutelu on selle üle, kas mõistlikum on Vaba Lava jätkamine praegusel kujul, fikseerides senine erakorraline rahastus 3-aastaseks perioodiks, või ministeeriumi nägemuse elluviimine ja Vaba Lava reorganiseerimine kaheks. Parim on lahendus, mis on kasulikum publikule ja Eesti kultuurile ega too kaasa lisakulu riigieelarvele," leiab ta.
Vaba Lava loodab sel teemal kultuuriministeeriumiga läbirääkimisi pidada juuni esimeses pooles Narvas. "Alles nende läbirääkimiste tulemusel on võimalik kokku leppida edasine lahendustee, sealhulgas kohalike omavalitsuste võimalik kaasamine Narvas ja/või Tallinnas."
Sihtasutus Vaba Lava pöördus mai alguses kultuuriministeeriumi poole taotlusega saada kindla pikaajalise kokkuleppe alusel tegevustoetust, misjärel tegi ministeerium ettepaneku jaotada Vaba Lava Narva ja Tallinna üksused kaheks eraldi sihtasutuseks ja Narvat riiklikult toetada, mis aga Vaba Lavale ei meeldinud.
### Response:
Vaba Lava: sihtasutuse kaheks jaotamise idee vajab sisulist avamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tundekasvatus" on neljaosaline luulefilm, mis on sündinud 2021. aasta kevadel kahe kuu jooksul rahvusvahelise luulekursuse tulemusel ning selles osaleb 14 luuletajat nii Eestist, Ühendkuningriigist ja Iirimaalt. Tõnis Vilu luulet esitab näitleja ja luuletaja Merca, kõik teised avaldatud luuletused on autorite omalooming peamiselt nende endi esituses.
Filmis teevad kaasa lavaluuletaja Joelle Taylor ning luuletaja ja teatritegija Adam Kammerling Londonist ning luuleprõmmude eestvedaja Sirel Heinloo. Eestist osalevad videos veel 2020. aasta luuleprõmmu meister Kelli Kiipus, TarSlämmi võitja Iina Gylden, noored luuletajad Grete Kaio, Reijo Roos ja Kaisa Linn ning lavaluules silma paistnud Susan Kolde, Mari Pihl, Aivar Lembit ja Irene, kes on ka ansambli Autosexuality solist. Põhja-Iirimaalt esineb oma luulega Hannah Eynon ning Iirimaalt luuletaja ja fotokunstnik Jill Kenny. Projekti loominguline eestvedaja on Sirel Heinloo, videokunstnik Einar Lints.
Esimene osa "Sügavad vestlused":
Teine osa "Kink psühholoogile":
Kolmas osa "Igavene kevad":
Neljas osa "Tundekasvatus": | Kultuuriportaali koroonaleevendus | Tõnis Vilu loomingust inspireeritud luulefilm "Tundekasvatus" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tundekasvatus" on neljaosaline luulefilm, mis on sündinud 2021. aasta kevadel kahe kuu jooksul rahvusvahelise luulekursuse tulemusel ning selles osaleb 14 luuletajat nii Eestist, Ühendkuningriigist ja Iirimaalt. Tõnis Vilu luulet esitab näitleja ja luuletaja Merca, kõik teised avaldatud luuletused on autorite omalooming peamiselt nende endi esituses.
Filmis teevad kaasa lavaluuletaja Joelle Taylor ning luuletaja ja teatritegija Adam Kammerling Londonist ning luuleprõmmude eestvedaja Sirel Heinloo. Eestist osalevad videos veel 2020. aasta luuleprõmmu meister Kelli Kiipus, TarSlämmi võitja Iina Gylden, noored luuletajad Grete Kaio, Reijo Roos ja Kaisa Linn ning lavaluules silma paistnud Susan Kolde, Mari Pihl, Aivar Lembit ja Irene, kes on ka ansambli Autosexuality solist. Põhja-Iirimaalt esineb oma luulega Hannah Eynon ning Iirimaalt luuletaja ja fotokunstnik Jill Kenny. Projekti loominguline eestvedaja on Sirel Heinloo, videokunstnik Einar Lints.
Esimene osa "Sügavad vestlused":
Teine osa "Kink psühholoogile":
Kolmas osa "Igavene kevad":
Neljas osa "Tundekasvatus":
### Response:
Kultuuriportaali koroonaleevendus | Tõnis Vilu loomingust inspireeritud luulefilm "Tundekasvatus" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärnu viimase aja kõmulisim kinnisvaraarendus Lootsi 10 jõudis varakevadel "Pealtnägijasse", mistõttu siinkohal pole mõtet hakata seda taas ümber jutustama. Kes tahab, saab ise vaadata. Küll sai Lootsi 10-st ajend umbusaldusavalduseks Pärnu linnapeale Romek Kosenkraniusele. Linnavolikogu opositsiooni (Reformierakond, Isamaa ja SDE) 19 liiget panid nagu üks avaldusele käe alla ning aprillikuisel istungil tuligi linnaisal astuda tööandjate esindajate ette.
Volikogu kaugistungit, kus võimuliit oli kokku aetud linnavalitsusse ja vastasrind osales, kust sai, sest väidetavalt on neilt linnavalitsuse uksekaardid ära korjatud, polnud huvitav vaadata, sest palju lollust, nalja ja kurbloolisust jääb vahetult kohal viibimata nägemata. Mõlemad leerid töötasid laitmatult. Võimulolijad andsid oma 20 häält linnapea toetuseks ja vastasrinna 19 häälest ei piisanud võimupöördeks.
Viis kuud enne valimisi ilmselt opositsioon ei tahakski praegu hakata Pärnut valitsema. Vastasel korral meenutaks olukord 2005. aasta kevadet, mil pool aastat enne valimisi kukutati võimumängudega Väino Hallikmägi linnavalitsus, meeri kohale tõusis vandeadvokaat Ahti Kõo ja Tallinnast sisse veetud abilinnapeana tegi Pärnu linnavalitsuses käe valgeks Mart Viisitamm. Järgnenud nelja aastat (2005-2009) Pärnu omavalitsuse ajaloos ei taha meenutadagi.
Suured tüürimehed haaravad rattast
Osa koostatavate valimisnimekirjade käilakujusid Pärnus oleks nagu teada juba 20. märtsist. Mart Helme loobumine kandideerimisest sünnilinnas sundis Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) otsima uut esinumbrit.
Valiku langemine erubrigaadikindral Alar Lanemanile (1962) on mõistlik ja loogiline. Riigikogu valimistel 673 häält kogunud Laneman läks parlamenti Mart Helme tuules ja on seal püsinud siiani. 18. novembril 2020 sai Lanemanist ametist tagasi astunud Helme asemel lühikeseks ajaks siseminister.
Esinduskogudesse valitud endiste sõjaväelaste vallatav teemadering on tavaliselt suhteliselt ahtake. Kui Pärnu linna asjades võivad nimekirja lihtliikmed lubada isegi teatud spetsialiseerumist, siis esinumber peab olema kodus kõigis valdkondades. Õnneks on Lanemanil aega ennast tuunida ja tal näikse olevat tahet minna asjadesse süvitsi. Ainult, et Helme-seeniori toetust tal pole.
Linnapea Romek Kosenkranius tegi seitse ühe hoobiga lõpu kõigile spekulatsioonidele tema võimalike erakondlike eelistuste osas kandideerimisel. Ta läheb taas valimisliidu eesotsas.
See ei seganud Postimeest 8. mail kirjutamast seoses tuuleparkidega järgmist: "Eelmisel nädalal saadetud kirjas ütlevad Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Kihnu vallavanem Ingvar Saare, Häädemeeste vallavanem Karel Tölp ja Lääneranna vallavanem Andres Hirvela, et on vastu Liivi lahe tuulepargi rajamisele. Neist neljast on Kosenkranius võtmeisik Keskerakonna jaoks eelseisvatel kohalikel valimistel." Kas Postimees teab midagi enam või on ajast maha jäänud?
Reformierakonna nimekirja juhib linna ja maakonna veteranpoliitik ning riigikogulane Toomas Kivimägi. Erakonna Isamaa tunglakandja on endine maavanem ja linnavolikogu esimees, praegu samuti riigikogu palgal olev Andres Metsoja, aga isamaalased vist ei ole teda veel ära kinnitanud. Teiste selgelt esile tõusvate kandidaatide puudumisel on Metsoja veduriroll kindel.
Keskerakonnal on valida kahe kandidaadi riigikogulaste Marko Šorini ja Andrei Korobeiniku vahel. Viimane juhib praegu Pärnu linnavolikogu. Kaalukauss vajub ilmselt lähtudes sellest, kumb suudab arusaadavamalt kõnetada venekeelseid valijaid. Märtsis lubas Korobeinik, et otsust, kes juhib nimekirja, ei pea enam kaua ootama. Kaks kuud ongi juba oodatud…
Eesti 200 lubas esinduslikku nimekirja ja prominentset esinumbrit. Väga intrigeeriv. Eesti 200 kogemus Pärnumaal on vaid riigikogu valimistest. Pärnumaa valimisringkonnas nr 12 saadi 1390 häält, neist 872 olid Kadri Tali omad, aga riigikokku pääsemiseks sellest ei piisanud.
"Pärnu kuluaarides on nimetatud Eesti 200 võimaliku esinumbrina kunagist abilinnapead Sulev Alajõed."
Julgen oletada, et Eesti 200 võib olla variant neile, kes tahavad täita oma kodanikukohust, aga kellele ei sobi ükski muu erakond. Nii et Eesti 200 võiks koguda Pärnus protestihääled, aga kõik sõltub nimekirjast ja sõnumist. Pärnu kuluaarides on nimetatud Eesti 200 võimaliku esinumbrina kunagist abilinnapead Sulev Alajõed.
Sotsiaaldemokraatlikul Erakonna (SDE) on praegu opositsiooni poolel üks mees, Pärnu viimane maavanem Kalev Kaljuste. Tema on õige mees panema kokku nimekirja, mis valimiste järel võiks sotside osakaalu volikogus tõsta. Oli ju Pärnu 1930. aastatel selgelt roosat tooni linn. Taasiseseisvumise järel on siin valitsenud peamiselt Reformierakond ja Keskerakond, sekka veidi Isamaa ja Koonderakond.
Helesiniste unistuste lõhkemine
Kui valimiste-eelne poliitiline palett või ballett hakkab Pärnus selguma, siis linlaste helesiniste unistustega on lood halvad. Kuigi ükski projektidest poleks valimisteks valminud, saanuks vähemalt raporteerida tööde alustamisest.
Üks unistus oli filmimehe Mark Soosaare Läänemere kunstisadam, mis pidi Pärnu viima Läänemeremaade hulgas kõrgele kunstiparnassile. Praegune võimuliit on sellele projektile näidanud punast tuld. Muude häirivate asjaolude hulgas (näiteks tehniliste, mida teha ujuvate paviljonidega talvel jääoludes) on linnavalitsusele vastumeelt riigi tingimus, et linn peaks viie aasta jooksul pärast kunstisadama valmimist tagama selle toimimise.
Linnapea, kes nagu paljud teisedki, ei usu kunstisadamat aastas külastavasse 100 000 inimesesse, on selgelt öelnud, et ei kavatse eraviisilist ettevõtmist maksumaksja rahaga üleval pidada.
Endine kultuuriminister Tõnis Lukas (Isamaa) avaldas Postimehes (29.04.) arvamust, et riigikogu kultuurikomisjon võiks rahastada Pärnu kunstisadamat, aga rahalaev jäigi tulemata.
Uue kunsti muuseum üritas vahepeal linna vastu kohtusse minna, kuid võttis hagi tagasi ja pakkus võimule lepituskätt. Seda vastu ei võetud.
Teine unelm on kunstihoone, mis peaks kerkima kesklinna bussijaama vastu Martensi maja kõrvale. Sellele projektile küsiti riigi rahatuge. Riigikogu kultuurikomisjonis taotlus armu ega heakskiitu ei leidnud.
Arhitekt Küllike Reimaa (Eestimaa Rohelised) arvas Postimehes (29.04.), et "Pärnu kunstihoone on samuti vajalik. Pärnu on suviti väga vilka kultuurieluga linn ja korraliku kunstihoone puudumisest on saanud üsna suur miinus". Pärnumaalt pärit riigikogu kultuurikomisjoni esimees, professor Aadu Must oli juba varem mõista andnud, et pärnakate rahasoov ei täitu.
Kolmas unelm on Pärnu kolmas sild, mida tahetakse finantseerida linna raha, riigiabi ja Euroopa Liidu fondide toega. Mingit rahastamist pole kokku lepitud. Riik pakkuvat veidi üle kaheksa miljoni (võtke või jätke), kuid Reformierakonna Ja Isamaa arvates peaks riigi panus olema suurem, sest tegemist ei ole ainult linna puudutava taristuobjektiga, vaid osaga Tallinn-Pärnu-Ikla transpordisuunast. Siinkirjutaja pole kuulnud, et oleks välja kuulutatud mingeid hankekonkursse, aga lihtsalt lambist ei saa silda ehitama hakata.
Niisiis kipuvad helesinised unistused seebimullidena lõhkema, jättes asemele sünkja pilvetigediku, kust paistab välja tädi Rumpumpeli luuavars.
Kehva Pärnu-kajastust on olnud veelgi. Tallinna tegelastel ja paraku ajakirjanikelgi on hambus Pärnu lennujaama rekonstrueerimine. Mina loodan, et kui seal tööd tehtud saavad, siis targal majandamisel võiks lennujaamal olla võtmeroll Pärnumaa (välis)turisminduse taas käima tõmbamisel.
Näib nii, et ükskõik, kes sügiseste valimiste järel Pärnus võimule jääb või tuleb, ootab teda segane pärand ning linlastel on põhjust enne valimisi teravalt küsida, millistest plaanidest millal ja millist asja võiks saada. Kesklinna rekonstrueerimisest ma siinkohal ei kirjutagi… | Kalev Vilgats: vinderdi-vänderdi valimiste poole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärnu viimase aja kõmulisim kinnisvaraarendus Lootsi 10 jõudis varakevadel "Pealtnägijasse", mistõttu siinkohal pole mõtet hakata seda taas ümber jutustama. Kes tahab, saab ise vaadata. Küll sai Lootsi 10-st ajend umbusaldusavalduseks Pärnu linnapeale Romek Kosenkraniusele. Linnavolikogu opositsiooni (Reformierakond, Isamaa ja SDE) 19 liiget panid nagu üks avaldusele käe alla ning aprillikuisel istungil tuligi linnaisal astuda tööandjate esindajate ette.
Volikogu kaugistungit, kus võimuliit oli kokku aetud linnavalitsusse ja vastasrind osales, kust sai, sest väidetavalt on neilt linnavalitsuse uksekaardid ära korjatud, polnud huvitav vaadata, sest palju lollust, nalja ja kurbloolisust jääb vahetult kohal viibimata nägemata. Mõlemad leerid töötasid laitmatult. Võimulolijad andsid oma 20 häält linnapea toetuseks ja vastasrinna 19 häälest ei piisanud võimupöördeks.
Viis kuud enne valimisi ilmselt opositsioon ei tahakski praegu hakata Pärnut valitsema. Vastasel korral meenutaks olukord 2005. aasta kevadet, mil pool aastat enne valimisi kukutati võimumängudega Väino Hallikmägi linnavalitsus, meeri kohale tõusis vandeadvokaat Ahti Kõo ja Tallinnast sisse veetud abilinnapeana tegi Pärnu linnavalitsuses käe valgeks Mart Viisitamm. Järgnenud nelja aastat (2005-2009) Pärnu omavalitsuse ajaloos ei taha meenutadagi.
Suured tüürimehed haaravad rattast
Osa koostatavate valimisnimekirjade käilakujusid Pärnus oleks nagu teada juba 20. märtsist. Mart Helme loobumine kandideerimisest sünnilinnas sundis Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) otsima uut esinumbrit.
Valiku langemine erubrigaadikindral Alar Lanemanile (1962) on mõistlik ja loogiline. Riigikogu valimistel 673 häält kogunud Laneman läks parlamenti Mart Helme tuules ja on seal püsinud siiani. 18. novembril 2020 sai Lanemanist ametist tagasi astunud Helme asemel lühikeseks ajaks siseminister.
Esinduskogudesse valitud endiste sõjaväelaste vallatav teemadering on tavaliselt suhteliselt ahtake. Kui Pärnu linna asjades võivad nimekirja lihtliikmed lubada isegi teatud spetsialiseerumist, siis esinumber peab olema kodus kõigis valdkondades. Õnneks on Lanemanil aega ennast tuunida ja tal näikse olevat tahet minna asjadesse süvitsi. Ainult, et Helme-seeniori toetust tal pole.
Linnapea Romek Kosenkranius tegi seitse ühe hoobiga lõpu kõigile spekulatsioonidele tema võimalike erakondlike eelistuste osas kandideerimisel. Ta läheb taas valimisliidu eesotsas.
See ei seganud Postimeest 8. mail kirjutamast seoses tuuleparkidega järgmist: "Eelmisel nädalal saadetud kirjas ütlevad Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Kihnu vallavanem Ingvar Saare, Häädemeeste vallavanem Karel Tölp ja Lääneranna vallavanem Andres Hirvela, et on vastu Liivi lahe tuulepargi rajamisele. Neist neljast on Kosenkranius võtmeisik Keskerakonna jaoks eelseisvatel kohalikel valimistel." Kas Postimees teab midagi enam või on ajast maha jäänud?
Reformierakonna nimekirja juhib linna ja maakonna veteranpoliitik ning riigikogulane Toomas Kivimägi. Erakonna Isamaa tunglakandja on endine maavanem ja linnavolikogu esimees, praegu samuti riigikogu palgal olev Andres Metsoja, aga isamaalased vist ei ole teda veel ära kinnitanud. Teiste selgelt esile tõusvate kandidaatide puudumisel on Metsoja veduriroll kindel.
Keskerakonnal on valida kahe kandidaadi riigikogulaste Marko Šorini ja Andrei Korobeiniku vahel. Viimane juhib praegu Pärnu linnavolikogu. Kaalukauss vajub ilmselt lähtudes sellest, kumb suudab arusaadavamalt kõnetada venekeelseid valijaid. Märtsis lubas Korobeinik, et otsust, kes juhib nimekirja, ei pea enam kaua ootama. Kaks kuud ongi juba oodatud…
Eesti 200 lubas esinduslikku nimekirja ja prominentset esinumbrit. Väga intrigeeriv. Eesti 200 kogemus Pärnumaal on vaid riigikogu valimistest. Pärnumaa valimisringkonnas nr 12 saadi 1390 häält, neist 872 olid Kadri Tali omad, aga riigikokku pääsemiseks sellest ei piisanud.
"Pärnu kuluaarides on nimetatud Eesti 200 võimaliku esinumbrina kunagist abilinnapead Sulev Alajõed."
Julgen oletada, et Eesti 200 võib olla variant neile, kes tahavad täita oma kodanikukohust, aga kellele ei sobi ükski muu erakond. Nii et Eesti 200 võiks koguda Pärnus protestihääled, aga kõik sõltub nimekirjast ja sõnumist. Pärnu kuluaarides on nimetatud Eesti 200 võimaliku esinumbrina kunagist abilinnapead Sulev Alajõed.
Sotsiaaldemokraatlikul Erakonna (SDE) on praegu opositsiooni poolel üks mees, Pärnu viimane maavanem Kalev Kaljuste. Tema on õige mees panema kokku nimekirja, mis valimiste järel võiks sotside osakaalu volikogus tõsta. Oli ju Pärnu 1930. aastatel selgelt roosat tooni linn. Taasiseseisvumise järel on siin valitsenud peamiselt Reformierakond ja Keskerakond, sekka veidi Isamaa ja Koonderakond.
Helesiniste unistuste lõhkemine
Kui valimiste-eelne poliitiline palett või ballett hakkab Pärnus selguma, siis linlaste helesiniste unistustega on lood halvad. Kuigi ükski projektidest poleks valimisteks valminud, saanuks vähemalt raporteerida tööde alustamisest.
Üks unistus oli filmimehe Mark Soosaare Läänemere kunstisadam, mis pidi Pärnu viima Läänemeremaade hulgas kõrgele kunstiparnassile. Praegune võimuliit on sellele projektile näidanud punast tuld. Muude häirivate asjaolude hulgas (näiteks tehniliste, mida teha ujuvate paviljonidega talvel jääoludes) on linnavalitsusele vastumeelt riigi tingimus, et linn peaks viie aasta jooksul pärast kunstisadama valmimist tagama selle toimimise.
Linnapea, kes nagu paljud teisedki, ei usu kunstisadamat aastas külastavasse 100 000 inimesesse, on selgelt öelnud, et ei kavatse eraviisilist ettevõtmist maksumaksja rahaga üleval pidada.
Endine kultuuriminister Tõnis Lukas (Isamaa) avaldas Postimehes (29.04.) arvamust, et riigikogu kultuurikomisjon võiks rahastada Pärnu kunstisadamat, aga rahalaev jäigi tulemata.
Uue kunsti muuseum üritas vahepeal linna vastu kohtusse minna, kuid võttis hagi tagasi ja pakkus võimule lepituskätt. Seda vastu ei võetud.
Teine unelm on kunstihoone, mis peaks kerkima kesklinna bussijaama vastu Martensi maja kõrvale. Sellele projektile küsiti riigi rahatuge. Riigikogu kultuurikomisjonis taotlus armu ega heakskiitu ei leidnud.
Arhitekt Küllike Reimaa (Eestimaa Rohelised) arvas Postimehes (29.04.), et "Pärnu kunstihoone on samuti vajalik. Pärnu on suviti väga vilka kultuurieluga linn ja korraliku kunstihoone puudumisest on saanud üsna suur miinus". Pärnumaalt pärit riigikogu kultuurikomisjoni esimees, professor Aadu Must oli juba varem mõista andnud, et pärnakate rahasoov ei täitu.
Kolmas unelm on Pärnu kolmas sild, mida tahetakse finantseerida linna raha, riigiabi ja Euroopa Liidu fondide toega. Mingit rahastamist pole kokku lepitud. Riik pakkuvat veidi üle kaheksa miljoni (võtke või jätke), kuid Reformierakonna Ja Isamaa arvates peaks riigi panus olema suurem, sest tegemist ei ole ainult linna puudutava taristuobjektiga, vaid osaga Tallinn-Pärnu-Ikla transpordisuunast. Siinkirjutaja pole kuulnud, et oleks välja kuulutatud mingeid hankekonkursse, aga lihtsalt lambist ei saa silda ehitama hakata.
Niisiis kipuvad helesinised unistused seebimullidena lõhkema, jättes asemele sünkja pilvetigediku, kust paistab välja tädi Rumpumpeli luuavars.
Kehva Pärnu-kajastust on olnud veelgi. Tallinna tegelastel ja paraku ajakirjanikelgi on hambus Pärnu lennujaama rekonstrueerimine. Mina loodan, et kui seal tööd tehtud saavad, siis targal majandamisel võiks lennujaamal olla võtmeroll Pärnumaa (välis)turisminduse taas käima tõmbamisel.
Näib nii, et ükskõik, kes sügiseste valimiste järel Pärnus võimule jääb või tuleb, ootab teda segane pärand ning linlastel on põhjust enne valimisi teravalt küsida, millistest plaanidest millal ja millist asja võiks saada. Kesklinna rekonstrueerimisest ma siinkohal ei kirjutagi…
### Response:
Kalev Vilgats: vinderdi-vänderdi valimiste poole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tervise ja hea vormi nimel soovitatakse inimesel liikuda vähemalt 30 minutit päevas või 150 minutit nädalas. Arvestades, et ööpäevas on 1440 minutit, moodustab soovituslik pooltund sellest vaid kaks protsenti. Lõviosa päevast möödub paljudel siiski istudes, vahendab The Conversation.
Varasematest uuringutest on teada, et istuv eluviis võib olla lausa sama kahjulik, kui suitsetamine. Nüüd leidis rahvusvaheline teadlasrühm, et 30 minutit liikumist päevas istuvast eluviisist tingitud kahjusid ei korva. Siiski pole olukord lootusetu, vaid istuval töötajal tuleb leida liikumise ja istumise vahel tervislikum tasakaal.
Järelduseni jõudmiseks kasutas teadlasrühm kuue varasema eri riikides tehtud uuringu andmeid enam kui 130 000 täiskasvanu kohta. Kõigis kasutatud uuringutes oli esmalt inimeste harjumusi aktiivsusmonitoriga kaardistatud. Seejärel jälgiti kõigis uuringutes osalejaid 4–14 aasta jooksul, et näha, ega mõni neist enneaegselt ei surnud.
Uue uuringu autorid leidsid, et neil, kes istusid päevas alla seitsme tunni, vähendas pool tundi trenni suremusriski kuni 80 protsenti. Neil, kes istusid päevas 11–12 tundi, trennipooltund nii tugevat mõju ei avaldanud. Teisisõnu, istuva eluviisiga inimene peab päevas liikuma rohkem kui 30 minutit.
Istuva eluviisiga inimestel võib pool tundi trenni päevas siiski enneaegse surma riski 30 protsenti vähendada. Seda aga vaid juhul, kui inimene liigub päevas nelja-viie tunni jooksul kergelt: näiteks poes käies, kokates või aiatöid tehes. Igal juhul aitab see, kui istuda päevas alla 11 tunni.
Tervisliku elustiili isiklik kokteil
Uurijate sõnul võib kerge liikumise, trenni ja istumise segu võrrelda kokteiliga. See tähendab, et tervisliku eluviisi võib saavutada erinevaid retsepte järgides. Näiteks võib inimene teha päevas 30 minutit trenni, liikuda jalutamise või kodutööde käigus mõõdukalt umbes kuus tundi ja istuda umbes kümme tundi. Terviseriskid oleksid sel juhul samad kui inimesel, kes teeb trenni 55 minutit, liigub mõõdukalt umbes neli tundi ja istub 11 tundi.
Uuringu autorite sõnul aitab nende töö paremini mõista, mida tervislik ja liikuv elustiil üldse tähendab. Teadlased on trenni kasulikku mõju küll aastakümneid uurinud, kuid seni on suuresti jäänud tähelepanuta, kuidas mõjutab trenni tõhusust ülejäänud päev.
Niisiis soovitavad autorid 30-minutilise igapäevase trenni asemel mõelda igal inimesel välja endale isiklik liikumiskava. Igaüks võib oma aktiivsuskokteili ise sobival moel kokku panna.
Kui inimese töö naelutab ta kaheksaks tunniks laua taha, siis koju jõudes tund aega trenni tehes ja mõni tund näiteks koristades või aiatöid tehes jääb inimese tervis korda. Kodustel lapsevanematel, kellel pole trenniminekuks aega, aitab tervist parandada aga näiteks lastega mängimine.
Täpsemalt selgus uuringust, et ühe trenniminutiga võrdväärse koormuse saamiseks tuleks kergemaid tegevusi teha kuus minutit. See tähendab, et poole tunni trenni asemel tuleks kergemaid liikuvaid tegevusi teha kolm tundi.
Uurijad möönavad, et ei arvestanud oma töös siiski veel ühe olulise mõjuri ehk unega. Seega pole veel selge, kas trenn ja liikumine mõjuvad sama hästi, kui inimene piisavalt ei maga. Samuti pole selge, kas inimene peaks trenniaja nimel näiteks pool tundi varem ärkama.
Uuring avaldati ajakirjas British Journal of Sports Medicine. | Kroonilised istujad peavad liikuma surmariski vähendamiseks arvatust enam | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tervise ja hea vormi nimel soovitatakse inimesel liikuda vähemalt 30 minutit päevas või 150 minutit nädalas. Arvestades, et ööpäevas on 1440 minutit, moodustab soovituslik pooltund sellest vaid kaks protsenti. Lõviosa päevast möödub paljudel siiski istudes, vahendab The Conversation.
Varasematest uuringutest on teada, et istuv eluviis võib olla lausa sama kahjulik, kui suitsetamine. Nüüd leidis rahvusvaheline teadlasrühm, et 30 minutit liikumist päevas istuvast eluviisist tingitud kahjusid ei korva. Siiski pole olukord lootusetu, vaid istuval töötajal tuleb leida liikumise ja istumise vahel tervislikum tasakaal.
Järelduseni jõudmiseks kasutas teadlasrühm kuue varasema eri riikides tehtud uuringu andmeid enam kui 130 000 täiskasvanu kohta. Kõigis kasutatud uuringutes oli esmalt inimeste harjumusi aktiivsusmonitoriga kaardistatud. Seejärel jälgiti kõigis uuringutes osalejaid 4–14 aasta jooksul, et näha, ega mõni neist enneaegselt ei surnud.
Uue uuringu autorid leidsid, et neil, kes istusid päevas alla seitsme tunni, vähendas pool tundi trenni suremusriski kuni 80 protsenti. Neil, kes istusid päevas 11–12 tundi, trennipooltund nii tugevat mõju ei avaldanud. Teisisõnu, istuva eluviisiga inimene peab päevas liikuma rohkem kui 30 minutit.
Istuva eluviisiga inimestel võib pool tundi trenni päevas siiski enneaegse surma riski 30 protsenti vähendada. Seda aga vaid juhul, kui inimene liigub päevas nelja-viie tunni jooksul kergelt: näiteks poes käies, kokates või aiatöid tehes. Igal juhul aitab see, kui istuda päevas alla 11 tunni.
Tervisliku elustiili isiklik kokteil
Uurijate sõnul võib kerge liikumise, trenni ja istumise segu võrrelda kokteiliga. See tähendab, et tervisliku eluviisi võib saavutada erinevaid retsepte järgides. Näiteks võib inimene teha päevas 30 minutit trenni, liikuda jalutamise või kodutööde käigus mõõdukalt umbes kuus tundi ja istuda umbes kümme tundi. Terviseriskid oleksid sel juhul samad kui inimesel, kes teeb trenni 55 minutit, liigub mõõdukalt umbes neli tundi ja istub 11 tundi.
Uuringu autorite sõnul aitab nende töö paremini mõista, mida tervislik ja liikuv elustiil üldse tähendab. Teadlased on trenni kasulikku mõju küll aastakümneid uurinud, kuid seni on suuresti jäänud tähelepanuta, kuidas mõjutab trenni tõhusust ülejäänud päev.
Niisiis soovitavad autorid 30-minutilise igapäevase trenni asemel mõelda igal inimesel välja endale isiklik liikumiskava. Igaüks võib oma aktiivsuskokteili ise sobival moel kokku panna.
Kui inimese töö naelutab ta kaheksaks tunniks laua taha, siis koju jõudes tund aega trenni tehes ja mõni tund näiteks koristades või aiatöid tehes jääb inimese tervis korda. Kodustel lapsevanematel, kellel pole trenniminekuks aega, aitab tervist parandada aga näiteks lastega mängimine.
Täpsemalt selgus uuringust, et ühe trenniminutiga võrdväärse koormuse saamiseks tuleks kergemaid tegevusi teha kuus minutit. See tähendab, et poole tunni trenni asemel tuleks kergemaid liikuvaid tegevusi teha kolm tundi.
Uurijad möönavad, et ei arvestanud oma töös siiski veel ühe olulise mõjuri ehk unega. Seega pole veel selge, kas trenn ja liikumine mõjuvad sama hästi, kui inimene piisavalt ei maga. Samuti pole selge, kas inimene peaks trenniaja nimel näiteks pool tundi varem ärkama.
Uuring avaldati ajakirjas British Journal of Sports Medicine.
### Response:
Kroonilised istujad peavad liikuma surmariski vähendamiseks arvatust enam |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loo produtsent on Markus Palo Studio Volgast, kellega Manna on varem koostööd teinud EP "Album" ja debüütalbumi "MANNA" puhul.
"Koostöö sündis huvist saada teada, mida kaks väga erinevat muusikut koos luua võivad. Olime koos stuudios ja mõtlesime, mis suunda uue looga liikuda. Tekkis huvitav mõte Inger house-muusika aladele kaasa võtta. Selle peale ehitas Markus Palo kokku meloodia ja rütmid, mille peale puusad iseenesest liikuma hakkasid, pupillid suurenesid ja suu tatti täis voolas," rääkis Manna.
Ingeri sõnul sai lugu inspiratsiooni ning tõuke ulmelisest pandeemia-aastast, mis on olnud kõigi jaoks sündmusterohke ja mõneti "WTF? / Mis toimub?". Lugu ise, nagu ka pealkiri ütleb, esitab selge küsimuse ning annab aimu pea kaotamisest ja suuremast sisemisest segadusest.
Koostöö Manna ja produtsent Markus Paloga sündis väga vahetult ja spontaanselt, õhtuse stuudiosessioni jämmi käigus.
"Meil ei olnud üldse plaanis midagi suurt ette võtta, aga lugu ja vaib tundusid nii ägedad," sõnas Inger.
Kuna stiililiselt ja žanriliselt on see Ingeri jaoks pigem uudne kogemus, oli loomeprotsess üllatuslik ja nauditav.
"See avas ja tõi minus esile täiesti uudse külje, mida saan ka oma isiklikus loomingus kindlasti edasi arendada ning luua rohkem ruumi loovaks eksperimenteerimiseks," ütles ta.
"WTF" järgneb loole "Eerie" ja on teine singel Manna 4. juunil ilmuvalt albumilt "I can do anything if I want to". | Manna ja Inger avaldasid ühise singli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loo produtsent on Markus Palo Studio Volgast, kellega Manna on varem koostööd teinud EP "Album" ja debüütalbumi "MANNA" puhul.
"Koostöö sündis huvist saada teada, mida kaks väga erinevat muusikut koos luua võivad. Olime koos stuudios ja mõtlesime, mis suunda uue looga liikuda. Tekkis huvitav mõte Inger house-muusika aladele kaasa võtta. Selle peale ehitas Markus Palo kokku meloodia ja rütmid, mille peale puusad iseenesest liikuma hakkasid, pupillid suurenesid ja suu tatti täis voolas," rääkis Manna.
Ingeri sõnul sai lugu inspiratsiooni ning tõuke ulmelisest pandeemia-aastast, mis on olnud kõigi jaoks sündmusterohke ja mõneti "WTF? / Mis toimub?". Lugu ise, nagu ka pealkiri ütleb, esitab selge küsimuse ning annab aimu pea kaotamisest ja suuremast sisemisest segadusest.
Koostöö Manna ja produtsent Markus Paloga sündis väga vahetult ja spontaanselt, õhtuse stuudiosessioni jämmi käigus.
"Meil ei olnud üldse plaanis midagi suurt ette võtta, aga lugu ja vaib tundusid nii ägedad," sõnas Inger.
Kuna stiililiselt ja žanriliselt on see Ingeri jaoks pigem uudne kogemus, oli loomeprotsess üllatuslik ja nauditav.
"See avas ja tõi minus esile täiesti uudse külje, mida saan ka oma isiklikus loomingus kindlasti edasi arendada ning luua rohkem ruumi loovaks eksperimenteerimiseks," ütles ta.
"WTF" järgneb loole "Eerie" ja on teine singel Manna 4. juunil ilmuvalt albumilt "I can do anything if I want to".
### Response:
Manna ja Inger avaldasid ühise singli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | On lõppemas õppeaasta, mis on sundinud paljusid koole ja lasteaedu oma tegevust ümber korraldama. Ida-Virumaal ja Harjumaal on kaugõpe kestnud ligi pool tervest kooliaastast, teistel veidi vähem.
Distantsilt õppimine ja õpetamine on nõudnud nii õpetajatelt, lastelt kui ka lapsevanematelt teistsugust ettevalmistust ja õpioskuseid. Rohkem tuli pöörata tähelepanu targematele õpistrateegiatele, koostööle ja kokkulepetele, enese juhitud õppimise oskusele, üldpädevustele jne. Sellest aastast on, mida tuleviku tarbeks kaasa võtta.
Ettevõtlikkus kui edu võti
Distantsõpe on märkimisväärselt suurendanud õpilaste vajadust osata iseisesvalt õppida ja ise hakkama saada. Seepärast võib öelda, et iseseisev mõtlemine ja ettevõtlik hoiak on kindlasti olnud üks selle õppeaasta läbivaid märksõnu ja edutegureid.
Kui klassiruumis on õpetaja oma õpilastega pidevas suhtluses, siis arvutiekraani taga jääb kontakt paratamatult pealiskaudsemaks. Siin on kindlasti tähtis roll olnud lapsevanematel, kes sõltuvalt lapse oskustest ja haridusastmest on pidanud sel aastal ehk tavapärasest rohkem õppetöös kaasa lööma.
Ettevõtlikku lähenemist saab praktiseerida nii õppekava raames kui ka tunnivälistes tegevustes. Sellise lähenemise eesmärk on tuua kooli ja lasteaeda rohkem iseseisvat hoiakut, arendada laste otsustusvõimet ning ärgitada nende tegutsemishimu. Ettevõtlikku õpet Eestis edendav haridusprogramm Ettevõtlik kool sündis 2006. aastal ja sellega on nüüdseks liitunud 146 õppeasutust üle Eesti.
Ettevõtlikus koolis on õpetaja ülesandeks kaasata lapsi õppetegevuse erinevatesse arenguetappidesse ja protsessidesse nii, et initsiatiiv ja õppimislust lähtuksid õpilastest, mitte õpetajast. Selliselt korraldatud õppetöö on loovam ja päriselule lähedasem, sest teooria on tasakaalus praktiliste näidete ja tegevustega.
Esiletoomist väärivad praktikad
2020/2021 õppeaastal on pea kõik haridusasutused igas haridusastmes pidanud oma õppetööd korraldama teistsugustes keskkondades ja vormides. See on kindlasti tähendanud ka põlve otsas leiutamist. Kuid just nii sünnivadki uued ja säravad ideed.
Kahtlemata on seekordne kooliaasta toonud ka selliseid nutikaid lahendusi, mis sillutavad teed uutele praktikatele tulevikus. Näiteks on paljud koolid lisaks koduõppele rakendanud tavapärasest enam õuesõpet. Üle Eesti leiab kindlasti veel arvukalt põnevaid näiteid nii koolidest kui ka lasteaedadest, mis on esiletoomist ja tunnustamist väärt.
Selleks, et kõik sellised lood ja lahendused jõuaksid ka teisteni, kutsun jagama oma lugu meiega. Ettevõtlik Kool on alates 2008. aastast korraldanud edulugude konkurssi, mille eesmärk on öelda aitäh neile ettevõtlikele noortele ja õpetajatele, kes on panustanud rohkem, kui neilt nõutakse ning kes on ellu viinud uudseid ideid.
Sel korral kutsume edulugude konkursi raames üles jagama lugusid, mis väärtustavad ettevõtlikku hoiakut nii tavapärases õppetöös kui ka kaugõppes. Loodan väga, et sel aastal jõuab meieni põnevaid ja raamist välja lahendusi, kuidas peagi lõppeva ja erilise õppeaasta jooksul on ettevõtlikult koos õpitud. | Heidi Uustalu: kogemused, mida võtta kaasa lõppevast kooliaastast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
On lõppemas õppeaasta, mis on sundinud paljusid koole ja lasteaedu oma tegevust ümber korraldama. Ida-Virumaal ja Harjumaal on kaugõpe kestnud ligi pool tervest kooliaastast, teistel veidi vähem.
Distantsilt õppimine ja õpetamine on nõudnud nii õpetajatelt, lastelt kui ka lapsevanematelt teistsugust ettevalmistust ja õpioskuseid. Rohkem tuli pöörata tähelepanu targematele õpistrateegiatele, koostööle ja kokkulepetele, enese juhitud õppimise oskusele, üldpädevustele jne. Sellest aastast on, mida tuleviku tarbeks kaasa võtta.
Ettevõtlikkus kui edu võti
Distantsõpe on märkimisväärselt suurendanud õpilaste vajadust osata iseisesvalt õppida ja ise hakkama saada. Seepärast võib öelda, et iseseisev mõtlemine ja ettevõtlik hoiak on kindlasti olnud üks selle õppeaasta läbivaid märksõnu ja edutegureid.
Kui klassiruumis on õpetaja oma õpilastega pidevas suhtluses, siis arvutiekraani taga jääb kontakt paratamatult pealiskaudsemaks. Siin on kindlasti tähtis roll olnud lapsevanematel, kes sõltuvalt lapse oskustest ja haridusastmest on pidanud sel aastal ehk tavapärasest rohkem õppetöös kaasa lööma.
Ettevõtlikku lähenemist saab praktiseerida nii õppekava raames kui ka tunnivälistes tegevustes. Sellise lähenemise eesmärk on tuua kooli ja lasteaeda rohkem iseseisvat hoiakut, arendada laste otsustusvõimet ning ärgitada nende tegutsemishimu. Ettevõtlikku õpet Eestis edendav haridusprogramm Ettevõtlik kool sündis 2006. aastal ja sellega on nüüdseks liitunud 146 õppeasutust üle Eesti.
Ettevõtlikus koolis on õpetaja ülesandeks kaasata lapsi õppetegevuse erinevatesse arenguetappidesse ja protsessidesse nii, et initsiatiiv ja õppimislust lähtuksid õpilastest, mitte õpetajast. Selliselt korraldatud õppetöö on loovam ja päriselule lähedasem, sest teooria on tasakaalus praktiliste näidete ja tegevustega.
Esiletoomist väärivad praktikad
2020/2021 õppeaastal on pea kõik haridusasutused igas haridusastmes pidanud oma õppetööd korraldama teistsugustes keskkondades ja vormides. See on kindlasti tähendanud ka põlve otsas leiutamist. Kuid just nii sünnivadki uued ja säravad ideed.
Kahtlemata on seekordne kooliaasta toonud ka selliseid nutikaid lahendusi, mis sillutavad teed uutele praktikatele tulevikus. Näiteks on paljud koolid lisaks koduõppele rakendanud tavapärasest enam õuesõpet. Üle Eesti leiab kindlasti veel arvukalt põnevaid näiteid nii koolidest kui ka lasteaedadest, mis on esiletoomist ja tunnustamist väärt.
Selleks, et kõik sellised lood ja lahendused jõuaksid ka teisteni, kutsun jagama oma lugu meiega. Ettevõtlik Kool on alates 2008. aastast korraldanud edulugude konkurssi, mille eesmärk on öelda aitäh neile ettevõtlikele noortele ja õpetajatele, kes on panustanud rohkem, kui neilt nõutakse ning kes on ellu viinud uudseid ideid.
Sel korral kutsume edulugude konkursi raames üles jagama lugusid, mis väärtustavad ettevõtlikku hoiakut nii tavapärases õppetöös kui ka kaugõppes. Loodan väga, et sel aastal jõuab meieni põnevaid ja raamist välja lahendusi, kuidas peagi lõppeva ja erilise õppeaasta jooksul on ettevõtlikult koos õpitud.
### Response:
Heidi Uustalu: kogemused, mida võtta kaasa lõppevast kooliaastast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jakunitševa loomingule on iseloomulik unikaalne läbipaistev kollaažitehnika, kus tulemus saavutatakse läbipaistvate kangaste nagu tüll, pits ja võrkkangas pealistikku asetusega. Tihedate kangaste ja läbipaistvate võrkkangaste kombinatsioon annab efekti, kus tööd täituvad valgusest ning omandavad õhulisuse ja ruumilise sügavuse. Autori küla- ja metsamaastikud ilmuvad seega vaataja ette mitte tavalises, vaid teisenenud valguses.
Aleksandra Jakunševa, teie tööd on mitmes mõttes mitmekihilised. Need sisaldavad mitmeid kihte erinevaid peenetundeliselt valitud materjale. Kuid tekstiilikollaažid loovad maailmu, mis kaugelt vaadates näivad ühtviisi, lähedale tulles aga avanevad teisel või uuel moel. Kui oluline on teile see kaugelt ja lähedalt vaatav pilk, sh elus ja looduses, aga ka inimestevahelistes suhetes?
Minu nägemuses peab teos tähelepanu äratama juba kaugelt ja see huvi ei tohi teost lähemalt uurides – vaadeldes detaile ja tekstuure – kaotsi minna. Teen kõik oma töö monokli abil, asetades tööd selliselt justkui suurde ruumi, et märgata kompositsioonivigu. Alles pärast õmblen laua taga, vaadeldes pisiasju ja kontrollides neid uuesti optika abil.
Võib-olla jõudsin sellise meetodini tänu oma dekoratiivkangaste kunstniku tööle Željabovi kudumisvabrikus. Tol ajal istusin tunde kohalikus raamatukogus vaadates arhitektuuriajakirju. Mind huvitas, kuidas kangad sobivad erinevate interjööridega ruumidesse. Eriti huvitasid mind Itaalia ja Soome ajakirjad oma ranguse ja minimalismiga. Hiljem, kui töötasin umbes 10 aastat Vene riiklikus muuseumis muuseumipedagoogika keskuses, tegin pidevalt lastenäituste ekspositsioone. Ka need õpetasid kunstiteost interjööri paigutama.
Teie tööd eeldavad suurt kannatlikkust, aeglast ja sihikindlat tegutsemist. Kas aeglustumine ja aeglane edasiliikumine võimaldab maailma ja protsesse teisiti tajuda?
Ma ei kuulu nende kunstnike hulka, kes on säravad improviseerijad. Mina vajan loomiseks ümbrusesse sisseelamise võimalust, seda, et saan ümbrust esmalt kaua vaadelda, olgu selleks siis linn või küla. Reisides peab see kõik omakorda toimuma kiiremini, tuleb jõuda oma muljeid kinni püüda kas fotodele või visandialbumisse.
Oma loomeprotsessi algfaasis teen ma palju visandeid loodusest, seejärel saab mõnest neist graafiiline leht kas guaši või pastellidega ning alles seejärel saab luua tekstiilimaali. Kunstiinstituudi programmis ei olnud minu õpingute ajal sellist õppeainet nagu tekstiilkollaaž. Seega on tulnud see omandada katse-eksitus meetodil. Oma esimese kollaaži tegingi juba 1977. aastal.
Kui teose kompositsioon ja värv on paigas, siis algab kangaste valik. See on väga oluline etapp, sest sellest sõltub kollaaži emotsionaalne meeleolu ja veenvus. Kasutan oma töös kohalike kangaid, väga harva juba eelnevalt trükitud kangaid. Tekstuurid valmistan ise. Kuna idee ja materjali omavahelise seose ja sobivuse leidmine võtab aega, võib kollaažide loomise aeg vahel ulatuda aastatesse. On vaja, et kontseptsioon settiks; vahel võib mõni sündmus anda tõuke töö kiireks valmimiseks. Tihti määravad riigisisesed ja välismaised reisid, poliitilised sündmused või ka isiklik elu ühe teose või sarja loomise rütmi.
Mulle on üldiselt omane sarjade vormis töötamine, sest niiviisi saab üht teemat avada eri nurkade alt. Kui ma nüüd tagantjärele vaatan oma vanu teoseid, siis meenub mulle, kus ma tol ajal viibisin ja mis mu elus toona juhtus.
Meistriks kujunemine võtab aega, see on teekond. Millised on olnud teie meisterlikkuse teekonna olulisemad teetähised?
Kahjuks hakkasin loominguga tõsiselt tegelema väga hilja, alles 16-aastaselt. Külas, kus ma elasin, ei olnud kunstikooli. Pidin hiljem eneseharimise kaudu kaotatud aega tasa tegema. Toonases V. I. Muhhina nimelises Leningradi kõrgemas kunsttööstuskoolis (täna A. L. Stieglitzi nimeline Peterburi riiklik kunsttööstusakadeemia) saime tummise akadeemilise hariduse, õppisime tekstiilitehnikat, kudumistehnoloogiat. Pärast instituudi lõpetamist saadeti mind tööle kudumisvabrikusse.
Toona toimusid dekoratiivkangaste kunstinõukogud erinevates linnades. Nii tutvusin Tallinnas näiteks arhitekt Leila Pärtelpojaga, kes kutsus mind varsti uuesti enda juurde külla. Ta tutvustas mulle interjööre, mida ta kujundas. Mäletan, et tal oli soov ühes kohvikus kasutada minu tekstiile, kuid kahjuks see ei õnnestunud.
Hiljem kohtusin kunstinõukogus Eesti kunstnik Ilme-Anu Neemrega, kes kutsus mind korduvalt Tallinna päevadele oma näitustega esinema. Need reisid Tallinna ja Jurmalasse Lätis tähendasid tollal meile palju, sest nad andsid võimaluse näha teistsugust kunsti. Oli, millest õppida. Eriti huvitav oli näha ruumis vabalt rippuvaid gobelääne, milles kasutati ebatavalisi tekstuure ja materjale. Mäletan siiani eredalt ERMi gobelääne.
Kes või mis on olnud teie mõjutajad, õpetajad?
Ermitaaži saalides õppisin vanadelt kreeklastelt vaasimaali. Õpetajateks olid näiteks ka vene modernistide ühenduse "Mir iskusstva" (Kunstimaailm) kunstnikud oma värvi- ja joonekultuuriga ning vene avangardi kunstnikud 1910–1930. aastatest oma julguse ja mõtlemisteravusega.
Töötades umbes viis aastat õhtuti tehases käisin päeviti kunstiakadeemia raamatukogus, uurides omal käel graafika osakonna programmi. Graafika, see on minu armastus. Kord üht albumit sirvides sattus mulle kätte väike mustvalge pilt Jaapani kunstnikult. Teadsin kohe, et see on "minu kunstnik". Aga kuidas ja kust teda leida?
Aga nagu ikka, juhtub elus ka imesid. Varsti pärast seda kohtumist avastasin oma koduküla raamatupoest postkaartide hulgast väikese raamatukese Tadashige Ono kohta. Selles olid 1950.–1970. aastate kahe kuni kolme värvitooniga värvilised puulõiked, millel on terav, kergelt nurgeline muster, selge kontuur ja mis on äärmiselt väljendusrikkad. Nii sai jaapani kunstnikust Tadashige Onost aastateks minu õpetaja.
Kohtumine Leningradi kunstikriitiku Rosa Mihhailovna Kovaliga (sünd 1927) oli mulle väga oluline. Ta tutvustas mulle luule ja klassikalise muusika maailma ning ulatas oma abikäe; ta sundis mind endasse uskuma. Oleme endiselt sõbrad, kuigi ta elab juba ammu Bostonis.
Teine minu jaoks oluline inimene on särav gobeläänide valmistaja Boris Migal. Kohtusime temaga tõeliselt muljeterohke praktika käigus Ungaris 1967. aastal. Elasime Borjaga kõrvalmajades ja kui lõpetasin mõne oma järjekordse töö, helistasin talle, et kutsuda ta seda üle vaatama ja kuulda tema arvamust, mida ma täielikult usaldasin. Isegi kui me vaidlesime detailide üle, olime terviku suhtes samal seisukohal. Borisi ei ole enam rohkem kui 20 aastat, aga ma tunnen temast ikka veel väga suurt puudust ja keegi ei saa teda asendada.
Kuidas on kaasaegse kunsti ja kaasaegsete kunstnikega?
Ma ei aktsepteeri ega mõista kõike kaasaegses kunstis, kuid olen veendunud, et noortelt on võimalik õppida nende julgetest, mõnikord pöörastest ideedest.
Senikaua kui inimesel püsib soov ja võime õppida tähendab see, et ta elab. | Aleksandra Jakunitševa: idee ja materjali omavahelise sobivuse settimine võtab vahel aastaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jakunitševa loomingule on iseloomulik unikaalne läbipaistev kollaažitehnika, kus tulemus saavutatakse läbipaistvate kangaste nagu tüll, pits ja võrkkangas pealistikku asetusega. Tihedate kangaste ja läbipaistvate võrkkangaste kombinatsioon annab efekti, kus tööd täituvad valgusest ning omandavad õhulisuse ja ruumilise sügavuse. Autori küla- ja metsamaastikud ilmuvad seega vaataja ette mitte tavalises, vaid teisenenud valguses.
Aleksandra Jakunševa, teie tööd on mitmes mõttes mitmekihilised. Need sisaldavad mitmeid kihte erinevaid peenetundeliselt valitud materjale. Kuid tekstiilikollaažid loovad maailmu, mis kaugelt vaadates näivad ühtviisi, lähedale tulles aga avanevad teisel või uuel moel. Kui oluline on teile see kaugelt ja lähedalt vaatav pilk, sh elus ja looduses, aga ka inimestevahelistes suhetes?
Minu nägemuses peab teos tähelepanu äratama juba kaugelt ja see huvi ei tohi teost lähemalt uurides – vaadeldes detaile ja tekstuure – kaotsi minna. Teen kõik oma töö monokli abil, asetades tööd selliselt justkui suurde ruumi, et märgata kompositsioonivigu. Alles pärast õmblen laua taga, vaadeldes pisiasju ja kontrollides neid uuesti optika abil.
Võib-olla jõudsin sellise meetodini tänu oma dekoratiivkangaste kunstniku tööle Željabovi kudumisvabrikus. Tol ajal istusin tunde kohalikus raamatukogus vaadates arhitektuuriajakirju. Mind huvitas, kuidas kangad sobivad erinevate interjööridega ruumidesse. Eriti huvitasid mind Itaalia ja Soome ajakirjad oma ranguse ja minimalismiga. Hiljem, kui töötasin umbes 10 aastat Vene riiklikus muuseumis muuseumipedagoogika keskuses, tegin pidevalt lastenäituste ekspositsioone. Ka need õpetasid kunstiteost interjööri paigutama.
Teie tööd eeldavad suurt kannatlikkust, aeglast ja sihikindlat tegutsemist. Kas aeglustumine ja aeglane edasiliikumine võimaldab maailma ja protsesse teisiti tajuda?
Ma ei kuulu nende kunstnike hulka, kes on säravad improviseerijad. Mina vajan loomiseks ümbrusesse sisseelamise võimalust, seda, et saan ümbrust esmalt kaua vaadelda, olgu selleks siis linn või küla. Reisides peab see kõik omakorda toimuma kiiremini, tuleb jõuda oma muljeid kinni püüda kas fotodele või visandialbumisse.
Oma loomeprotsessi algfaasis teen ma palju visandeid loodusest, seejärel saab mõnest neist graafiiline leht kas guaši või pastellidega ning alles seejärel saab luua tekstiilimaali. Kunstiinstituudi programmis ei olnud minu õpingute ajal sellist õppeainet nagu tekstiilkollaaž. Seega on tulnud see omandada katse-eksitus meetodil. Oma esimese kollaaži tegingi juba 1977. aastal.
Kui teose kompositsioon ja värv on paigas, siis algab kangaste valik. See on väga oluline etapp, sest sellest sõltub kollaaži emotsionaalne meeleolu ja veenvus. Kasutan oma töös kohalike kangaid, väga harva juba eelnevalt trükitud kangaid. Tekstuurid valmistan ise. Kuna idee ja materjali omavahelise seose ja sobivuse leidmine võtab aega, võib kollaažide loomise aeg vahel ulatuda aastatesse. On vaja, et kontseptsioon settiks; vahel võib mõni sündmus anda tõuke töö kiireks valmimiseks. Tihti määravad riigisisesed ja välismaised reisid, poliitilised sündmused või ka isiklik elu ühe teose või sarja loomise rütmi.
Mulle on üldiselt omane sarjade vormis töötamine, sest niiviisi saab üht teemat avada eri nurkade alt. Kui ma nüüd tagantjärele vaatan oma vanu teoseid, siis meenub mulle, kus ma tol ajal viibisin ja mis mu elus toona juhtus.
Meistriks kujunemine võtab aega, see on teekond. Millised on olnud teie meisterlikkuse teekonna olulisemad teetähised?
Kahjuks hakkasin loominguga tõsiselt tegelema väga hilja, alles 16-aastaselt. Külas, kus ma elasin, ei olnud kunstikooli. Pidin hiljem eneseharimise kaudu kaotatud aega tasa tegema. Toonases V. I. Muhhina nimelises Leningradi kõrgemas kunsttööstuskoolis (täna A. L. Stieglitzi nimeline Peterburi riiklik kunsttööstusakadeemia) saime tummise akadeemilise hariduse, õppisime tekstiilitehnikat, kudumistehnoloogiat. Pärast instituudi lõpetamist saadeti mind tööle kudumisvabrikusse.
Toona toimusid dekoratiivkangaste kunstinõukogud erinevates linnades. Nii tutvusin Tallinnas näiteks arhitekt Leila Pärtelpojaga, kes kutsus mind varsti uuesti enda juurde külla. Ta tutvustas mulle interjööre, mida ta kujundas. Mäletan, et tal oli soov ühes kohvikus kasutada minu tekstiile, kuid kahjuks see ei õnnestunud.
Hiljem kohtusin kunstinõukogus Eesti kunstnik Ilme-Anu Neemrega, kes kutsus mind korduvalt Tallinna päevadele oma näitustega esinema. Need reisid Tallinna ja Jurmalasse Lätis tähendasid tollal meile palju, sest nad andsid võimaluse näha teistsugust kunsti. Oli, millest õppida. Eriti huvitav oli näha ruumis vabalt rippuvaid gobelääne, milles kasutati ebatavalisi tekstuure ja materjale. Mäletan siiani eredalt ERMi gobelääne.
Kes või mis on olnud teie mõjutajad, õpetajad?
Ermitaaži saalides õppisin vanadelt kreeklastelt vaasimaali. Õpetajateks olid näiteks ka vene modernistide ühenduse "Mir iskusstva" (Kunstimaailm) kunstnikud oma värvi- ja joonekultuuriga ning vene avangardi kunstnikud 1910–1930. aastatest oma julguse ja mõtlemisteravusega.
Töötades umbes viis aastat õhtuti tehases käisin päeviti kunstiakadeemia raamatukogus, uurides omal käel graafika osakonna programmi. Graafika, see on minu armastus. Kord üht albumit sirvides sattus mulle kätte väike mustvalge pilt Jaapani kunstnikult. Teadsin kohe, et see on "minu kunstnik". Aga kuidas ja kust teda leida?
Aga nagu ikka, juhtub elus ka imesid. Varsti pärast seda kohtumist avastasin oma koduküla raamatupoest postkaartide hulgast väikese raamatukese Tadashige Ono kohta. Selles olid 1950.–1970. aastate kahe kuni kolme värvitooniga värvilised puulõiked, millel on terav, kergelt nurgeline muster, selge kontuur ja mis on äärmiselt väljendusrikkad. Nii sai jaapani kunstnikust Tadashige Onost aastateks minu õpetaja.
Kohtumine Leningradi kunstikriitiku Rosa Mihhailovna Kovaliga (sünd 1927) oli mulle väga oluline. Ta tutvustas mulle luule ja klassikalise muusika maailma ning ulatas oma abikäe; ta sundis mind endasse uskuma. Oleme endiselt sõbrad, kuigi ta elab juba ammu Bostonis.
Teine minu jaoks oluline inimene on särav gobeläänide valmistaja Boris Migal. Kohtusime temaga tõeliselt muljeterohke praktika käigus Ungaris 1967. aastal. Elasime Borjaga kõrvalmajades ja kui lõpetasin mõne oma järjekordse töö, helistasin talle, et kutsuda ta seda üle vaatama ja kuulda tema arvamust, mida ma täielikult usaldasin. Isegi kui me vaidlesime detailide üle, olime terviku suhtes samal seisukohal. Borisi ei ole enam rohkem kui 20 aastat, aga ma tunnen temast ikka veel väga suurt puudust ja keegi ei saa teda asendada.
Kuidas on kaasaegse kunsti ja kaasaegsete kunstnikega?
Ma ei aktsepteeri ega mõista kõike kaasaegses kunstis, kuid olen veendunud, et noortelt on võimalik õppida nende julgetest, mõnikord pöörastest ideedest.
Senikaua kui inimesel püsib soov ja võime õppida tähendab see, et ta elab.
### Response:
Aleksandra Jakunitševa: idee ja materjali omavahelise sobivuse settimine võtab vahel aastaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurim muudatus Eesti kardispordi meistrivõistluste sarjas on täielik üleminemine rahvusvahelise kardiliidu CIK-FIA klassidele. Ligemale kümne aasta pikkune protsessi lõpule viimine tähendab peamiselt seda, et meistrisarjas sõidetakse üksnes klassides, mis esindatud ka EM- ja MM-võistlustel. Monoklassid jätkavad võistlemist väljaspool meistrisarja.
Kas kuningas tõugatakse troonilt?
Meistrisarja kiireimat võistlusklassi KZ2 on aastaid valitsenud Sten Dorian Piirimägi. Mitmekordne Eesti meister ja ka parimaks Eesti kardisportlaseks valitud Piirimägi alustab tänavust hooaega küll selge favoriidina, kuid lisaks senistele klassi tugevatele tegijatele Antti Rammole, Jakob Mattias Ojale, Georg Kõssile jt on rajal eelmise aasta lõpus maailmameistrivõistlustel klassis OK väga edukalt võistelnud Markus Kajak.
Ehkki kuuekäiguline KZ2-klassi kart erineb otseveolisest OK-klassi kardist nagu öö ja päev, ning võttes arvesse, et Kajak on KZ2 kardil teinud vaid mõned üksikud stardid, on hooajaeelne kiirus see, mis peaks ärevaks tegema iga sõitja. Hetkel Eesti parima kardisportlase tiitlit enda käes hoidev Kajakut võiks kevadel näidatud tempo põhjal pidada selgeks tiitlipretendendiks.
Teiseks senist jõudude vahekorda muutvaks sõitjaks on Kajaku kõrval tema tiimikaaslane Siim Leedmaa. Samuti mitmekordne Eesti meister ning samuti Eesti parimaks kardisportlaseks nimetatud Leedmaale on harjumine uue ja kiire sõiduriistaga sujunud lihtsamini, kui ta seda ise arvata oskas.
"Otseveolise ja väga kiire OK klassiga võrreldes on tegu siiski ikka teise maailmaga, kuid endale ootamatult ei olnud mul raske ümber kohaneda. Lonatos esimesel testil tundsin end juba pärast paari päeva KZ2 roolis koduselt. Sain aru, kuidas see masin toimib ja ka seda, kuidas ei toimi," ütleb Leedmaa uue kardiga kohanemise kohta.
Suur noorte pealekasv
Otseveoliste klassi OK on üle kolinud terve plejaad kiireid sõitjad eesotsas Joosep Plankeni, Oskar Männametsa, Carmen Kraavi ja Henrietta Olakuga. Klassis OK-Junior jätkavad tiitli eest heitlust Mark Dubnitski ja Damir Mingazov, kes peavad aga kõrgete kohtade eest kindlasti hakkama rinda pistma klassi debütantide ja madalamates astmetes alati head kiirust näidanud Richard Viigisalu ja Andrei Borodiniga.
Kardispordile omaselt liigutakse kardispordis vanuse suurenedes edasi kõrgemasse klassi. Et aga püramiidi tipp saaks kõrge ja terav, peab selle alus olema võimalikult lai. Noorteklassides Micro ja Mini on stardirivid tänavu erakordselt pikad ning see loob suurepärased eeldused mitte ainult põnevateks võidusõitudeks tänavu, vaid tubli pealekasvu ka tulevikuks. Kummaski klassis on rajale tulemas enam kui 20 karti ning jaht meistritiitlile saab olema põnevam kui ei kunagi varem.
Klassis Mini on selgeks soosikuks oma eelmise aasta tiitlit kaitsma asuv Andri Tsikin, kuid konkurente jagub talle küllaga: lisaks rohketele uustulnukatele jätkavad klassis Mini teiste seas veel sellelgi aastal sellised tugevad sõitjad nagu Hugo Rajamets, Eric Marcus Jaanimets ning Aleksander Uusneem.
Samuti pika stardiriviga meistrivõistluste kõige pisema klassi favoriidiks on aga kindlasti nooruke, kuid juba väga kogenud Meryl Peldes. Konkurente jagub talle aga juba nii kogenud kui alles klassiga liitunud võistlejate seast. | Laupäeval stardib Eesti kardispordi meistrisari | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurim muudatus Eesti kardispordi meistrivõistluste sarjas on täielik üleminemine rahvusvahelise kardiliidu CIK-FIA klassidele. Ligemale kümne aasta pikkune protsessi lõpule viimine tähendab peamiselt seda, et meistrisarjas sõidetakse üksnes klassides, mis esindatud ka EM- ja MM-võistlustel. Monoklassid jätkavad võistlemist väljaspool meistrisarja.
Kas kuningas tõugatakse troonilt?
Meistrisarja kiireimat võistlusklassi KZ2 on aastaid valitsenud Sten Dorian Piirimägi. Mitmekordne Eesti meister ja ka parimaks Eesti kardisportlaseks valitud Piirimägi alustab tänavust hooaega küll selge favoriidina, kuid lisaks senistele klassi tugevatele tegijatele Antti Rammole, Jakob Mattias Ojale, Georg Kõssile jt on rajal eelmise aasta lõpus maailmameistrivõistlustel klassis OK väga edukalt võistelnud Markus Kajak.
Ehkki kuuekäiguline KZ2-klassi kart erineb otseveolisest OK-klassi kardist nagu öö ja päev, ning võttes arvesse, et Kajak on KZ2 kardil teinud vaid mõned üksikud stardid, on hooajaeelne kiirus see, mis peaks ärevaks tegema iga sõitja. Hetkel Eesti parima kardisportlase tiitlit enda käes hoidev Kajakut võiks kevadel näidatud tempo põhjal pidada selgeks tiitlipretendendiks.
Teiseks senist jõudude vahekorda muutvaks sõitjaks on Kajaku kõrval tema tiimikaaslane Siim Leedmaa. Samuti mitmekordne Eesti meister ning samuti Eesti parimaks kardisportlaseks nimetatud Leedmaale on harjumine uue ja kiire sõiduriistaga sujunud lihtsamini, kui ta seda ise arvata oskas.
"Otseveolise ja väga kiire OK klassiga võrreldes on tegu siiski ikka teise maailmaga, kuid endale ootamatult ei olnud mul raske ümber kohaneda. Lonatos esimesel testil tundsin end juba pärast paari päeva KZ2 roolis koduselt. Sain aru, kuidas see masin toimib ja ka seda, kuidas ei toimi," ütleb Leedmaa uue kardiga kohanemise kohta.
Suur noorte pealekasv
Otseveoliste klassi OK on üle kolinud terve plejaad kiireid sõitjad eesotsas Joosep Plankeni, Oskar Männametsa, Carmen Kraavi ja Henrietta Olakuga. Klassis OK-Junior jätkavad tiitli eest heitlust Mark Dubnitski ja Damir Mingazov, kes peavad aga kõrgete kohtade eest kindlasti hakkama rinda pistma klassi debütantide ja madalamates astmetes alati head kiirust näidanud Richard Viigisalu ja Andrei Borodiniga.
Kardispordile omaselt liigutakse kardispordis vanuse suurenedes edasi kõrgemasse klassi. Et aga püramiidi tipp saaks kõrge ja terav, peab selle alus olema võimalikult lai. Noorteklassides Micro ja Mini on stardirivid tänavu erakordselt pikad ning see loob suurepärased eeldused mitte ainult põnevateks võidusõitudeks tänavu, vaid tubli pealekasvu ka tulevikuks. Kummaski klassis on rajale tulemas enam kui 20 karti ning jaht meistritiitlile saab olema põnevam kui ei kunagi varem.
Klassis Mini on selgeks soosikuks oma eelmise aasta tiitlit kaitsma asuv Andri Tsikin, kuid konkurente jagub talle küllaga: lisaks rohketele uustulnukatele jätkavad klassis Mini teiste seas veel sellelgi aastal sellised tugevad sõitjad nagu Hugo Rajamets, Eric Marcus Jaanimets ning Aleksander Uusneem.
Samuti pika stardiriviga meistrivõistluste kõige pisema klassi favoriidiks on aga kindlasti nooruke, kuid juba väga kogenud Meryl Peldes. Konkurente jagub talle aga juba nii kogenud kui alles klassiga liitunud võistlejate seast.
### Response:
Laupäeval stardib Eesti kardispordi meistrisari |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rhodesi kuju eemaldamise nõudmine üliõpilaste poolt algas eelmise aasta suvel. Siis toimusid Suurbritannias rassilise ebavõrdsuse vastased protestid.
Oxfordi ülikool otsustaski Rhodesi kuju maha võtta. Neljapäeval teatas ülikooli juhatus aga, et kuju jääb.
"See on olnud hoolikas ja tasakaalustatud arutelu. Oleme teadlikud mõjust, mida meie otsus Suurbritannias ja kaugemalgi tähendab," ütles Oxfordi tippametnik Neil Mendoza.
Ülikooli juhatus tahab koolis hoopis parandada hariduse võrdsust ja mitmekesisust.
Rhodes teenis varanduse Suurbritannia Aafrika kolooniates 19. sajandil. Tema kaevandustes olid karmid töötingimused.
Rhodes ise oli Oxfordi ülikooli vilistlane. Pärast surma jättis ärimees ülikoolile suure summa raha. Rahaga asutati Rhodesi stipendium. Stipendium võimaldab välismaa tudengitel õppida Oxfordi ülikoolis. Rhodesi stipendiaat on olnud ka USA endine president Bill Clinton.
Rhodesi järgi sai nime ka Suurbritannia Lõuna-Rodeesia koloonia. Endise koloonia piirid olid analoogsed tänapäeva Zimbabwega. | Oxfordi ülikool loobus Rhodesi kuju eemaldamisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rhodesi kuju eemaldamise nõudmine üliõpilaste poolt algas eelmise aasta suvel. Siis toimusid Suurbritannias rassilise ebavõrdsuse vastased protestid.
Oxfordi ülikool otsustaski Rhodesi kuju maha võtta. Neljapäeval teatas ülikooli juhatus aga, et kuju jääb.
"See on olnud hoolikas ja tasakaalustatud arutelu. Oleme teadlikud mõjust, mida meie otsus Suurbritannias ja kaugemalgi tähendab," ütles Oxfordi tippametnik Neil Mendoza.
Ülikooli juhatus tahab koolis hoopis parandada hariduse võrdsust ja mitmekesisust.
Rhodes teenis varanduse Suurbritannia Aafrika kolooniates 19. sajandil. Tema kaevandustes olid karmid töötingimused.
Rhodes ise oli Oxfordi ülikooli vilistlane. Pärast surma jättis ärimees ülikoolile suure summa raha. Rahaga asutati Rhodesi stipendium. Stipendium võimaldab välismaa tudengitel õppida Oxfordi ülikoolis. Rhodesi stipendiaat on olnud ka USA endine president Bill Clinton.
Rhodesi järgi sai nime ka Suurbritannia Lõuna-Rodeesia koloonia. Endise koloonia piirid olid analoogsed tänapäeva Zimbabwega.
### Response:
Oxfordi ülikool loobus Rhodesi kuju eemaldamisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi keskus on iga linna süda ja sümbol, on mitme väikelinna vanalinn vajunud äärelinna staatusesse. Selleks, et katsetada elu- ja äritegevuse tagasitoomist muinsuskaitsealale, korraldati taotlusvoor, kust võis toetust küsida nii hoone kordategemiseks kui ka teenuste käivitamiseks. Taotlusvooruga otsiti ettevõtmisi, mis ärataksid vanalinnade tühjad või vähe kasutatud majad uuele elule ja tooksid linnasüdametesse inimesed tagasi. Toetus oli suunatud väikelinnadele, kus ajalooline keskus on ühtlasi ka muinsuskaitseala.
Korrastatud hooned linnaruumi arendajana
Kui teha korda suure ruumimõjuga hoone linna keskuses ja anda sellele avalik funktsioon, meelitab see kohale uusi kasutajaid ja mõjub linnaruumi käivitajana. Reeglina on keskuses ka väärtuslikum arhitektuur, nii et ehituspärandi korrastamine ja esiletoomine on võit-võit olukord nii muinsuskaitsele kui ka kohalikule elukvaliteedile. Üks korrastatud ja kasutusse tagasi toodud ajalooline hoone vanalinnas võib muuta senist üldpilti ja mõjuda turgutavalt ka naaberhoonete korrastamisele.
Selle taotlusvooru kõige põnevam küsimus oli, millist kestlikku kasutust saab leida pikalt tühjana seisnud vanalinnamajale. Kas leidub ka majanduslikult tasuvaid funktsioone? Avaliku raha kasutamise tingimuseks oli, et hoone uus otstarve peab olema just nimelt avalik ja elavdama vanalinna. Seega välistatud oli vaid eluruumide rajamine, kuid kõik muu oli lubatud – ainsaks piiranguks majaomanike fantaasia ja hoone ise.
Üks muinsuskaitsega seotud müüte on, et ajaloolist maja võib kasutada ainult nii nagu see on ja selleks, milleks see kunagi ehitati. Tegelikult on ühiskondliku või majandusliku olukorra muutudes maju alati kohendatud ja nende kasutust muudetud. Taotlejad kummutasid seda müüti samuti põhjalikult. Nii pakuti vanade majade uuteks kasutusteks näiteks kunstiresidentuuri, nukuteatrit, muusikamaja ja -kooli, kaugtöökeskust, säästva renoveerimise infokeskust ja muinsuskaitse teabekeskust, samuti seltsimaja, käsitöökoda, õppekööki, muuseumi ning galeriid. Mitmel korral toodi välja soov rajada külalistemaja, kohvik, restoran, kauplus või siis nende kombinatsioon.
Paidest Kuressaareni, Lihulast Valgani
Lihula ja Paide seavad sisse restaureerimise infokeskused. Mõlemas hakatakse nõustama ajalooliste hoonete omanikke ja korraldama koolitusi. Lihulas saab lisaks osaleda käsitöökoja töös, Paides aga osta vana maja ennistamiseks vajalikku kaupa ja vanamaterjali.
Paide keskus tuleb Tallinna tänav 13 majja, mis on olnud sealses vanalinnas üks esinduslikumaid hooneid. Hea restaureerimistava näidishoone julgustab loodetavasti ka teiste majade omanikke oma valdusi korda tegema, pakkudes selleks ka vajalikku oskusteavet. Lihula muinsuskaitse teabekeskus seatakse sisse uhke arhitektuuriga mõisa viinaaidas, mis seisab praegu suuremalt jaolt kasutuseta ja vaid mõnes ruumis tegutseb autoremonditöökoda.
Valgas tehakse korda linna vanim puitmaja, mis asub uue, 2018. aastal valminud keskväljaku ääres. See on tüüpiline 18. sajandi baltisaksa linnakodaniku elamu, milliseid on Lõuna-Eestis säilinud vähe. Aastaid on valitsenud tugev surve see maja hoopis lammutada, kuna see on üle kahekümne aasta seisnud tühi ja muutunud avariiliseks.
Praegu veel puuduvad Valga keskväljaku ümber teenused, mis muudaksid selle piirkonna atraktiivseks. Kesk tänav 19 maja restaureerimisel tekib aga suur mõju kogu väljakule nii visuaalses kui funktsionaalses mõttes. Valga linn plaanib maja välja rentida poe, kohviku ja kogukonnaruumide jaoks. Isegi nullkasumi korral on projekt omavalitsuse jaoks jätkusuutlik – kasu seisneb korrastatud linnaruumis.
Võrus hakatakse arendama tsaariaegset puitmaja Kreutzwaldi tänaval, kus kunagi asus võõrastemaja "London" ja hiljem politseijaoskond. Ettevõtmise eestvedajatest on aru saada, et nad ei soovi teha ühekordset pingutust, vaid panustada Võru vanalinna arengusse püsivalt ja tulemuslikult. Majja tulevad kaugtöökeskus, külalistemaja, õppeköök ja kohvik. Funktsioonid täiendavad üksteist ja projektil on eeldus olla tulevikus äriliselt tasuv.
Okase muuseum Haapsalus on ainus toetusesaaja, mis jätkab valdavalt samas funktsioonis. Kasutajate arvu suurenemine tuleb muuseumi muutmisest aastaringselt töötavaks kunstikeskuseks. Okase muuseum Haapsalus on juba üle 10 aasta tegutsenud kunstikeskus, mistõttu võib tulla üllatusena, et seal ei ole mitte ainult muuseumitegevuseks sobilikku temperatuuri ega niiskusrežiimi, vaid majas puudub igasugune kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Parimagi tahtmise korral ei saaks seal praegu talvel tegutseda. Samas on kuurortlinnas majale aastaringse kasutuse andmine sama suure mõjuga kui mõnes teises kohas täiesti tühja maja kasutuselevõtt. Lisaks muuseumi- ja näituseruumidele laiendatakse tegevust, et muuseumis saaks korraldada kursuseid ja seatakse sisse kunstiraamatukogu.
Kuressaares saavad toetust kaks hoonet. Tolli 4 maja ja Kuressaare sadamaait asuvad üksteisest paari minuti kaugusel, linnaehituslikult olulises asukohas lossipargi ääres, spaahotellide ja peatänava vahel. Mõlemad on ühed linna vanematest tsiviilhoonetest ja on pikalt tühjana seisnud. Kuressaare sadamaaita on planeeritud teatri- ja kontserdisaalid, restoran, majutusruumid ja äripind. Ühe kasutusvõimalusena nähakse ka pulmapidusid. Teiseks läheb Kuressaares ehitusse rootsiaegne maja Tolli tänav 4, mille kontseptsioon eristub kõigist teistest projektidest. Sinna luuakse nimelt terviseedendusega tegelev elustiilikeskus, millel on potentsiaali saada isemajandavaks ja kasumlikuks.
Omavalitsus või erasektor
Toetuse saajate hulgas on kaks omavalitsuste esitatud projekti. Lääneranna ja Valga vallavalitsus on otsustanud ise projekti juhtida ning muinsuskaitsealade elavdamisega tegeleda. See on mõistetav, sest kõigist taotlusvoorus osalenud linnadest on just neis elanike arv kõige rohkem vähenenud, mistõttu erasektori investoreid on keeruline leida. Puudub aktiivne kinnisvaraturg ja iga majasse investeeritud euro ei too kaasa sama suurt kinnisvaraväärtuse kasvu. Eriti just Valgas on avalik sektor võtnud suunanäitaja rolli, ostnud ja korrastanud aktiivselt vanalinna kinnisvara ja näidanud, et elu linnasüdames on võimalik ja väärib panustamist.
Teistes linnades on projektid võrsunud siiski kogukonnast, kelle roll hoonetele uute kestvate kasutuste loomisel on väga oluline. Toetus aitab katta esialgse suurema investeeringuvajaduse, kuid edasi tuleb ise hakkama saada. Projekti lõpuks peavad olema teenused käivitatud ja maja valmis külalisi vastu võtma.
EMP ja Norra toetuste programm tuli väga õigel ajal. Ühest küljest on inimesed pandeemia tõttu avastamas uuesti väikelinnade võlu. Teisalt on rohepöörde lainel oluline teadvustada vanade majade taas- ja uuskasutust ringmajanduse osana. Kui saame pikendada ehitiste kasulikku eluiga, oleme astunud suure sammu edasi ringmajanduse valemis. | Liina Jänes: vanade majade taas- ja uuskasutus on osa ringmajandusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi keskus on iga linna süda ja sümbol, on mitme väikelinna vanalinn vajunud äärelinna staatusesse. Selleks, et katsetada elu- ja äritegevuse tagasitoomist muinsuskaitsealale, korraldati taotlusvoor, kust võis toetust küsida nii hoone kordategemiseks kui ka teenuste käivitamiseks. Taotlusvooruga otsiti ettevõtmisi, mis ärataksid vanalinnade tühjad või vähe kasutatud majad uuele elule ja tooksid linnasüdametesse inimesed tagasi. Toetus oli suunatud väikelinnadele, kus ajalooline keskus on ühtlasi ka muinsuskaitseala.
Korrastatud hooned linnaruumi arendajana
Kui teha korda suure ruumimõjuga hoone linna keskuses ja anda sellele avalik funktsioon, meelitab see kohale uusi kasutajaid ja mõjub linnaruumi käivitajana. Reeglina on keskuses ka väärtuslikum arhitektuur, nii et ehituspärandi korrastamine ja esiletoomine on võit-võit olukord nii muinsuskaitsele kui ka kohalikule elukvaliteedile. Üks korrastatud ja kasutusse tagasi toodud ajalooline hoone vanalinnas võib muuta senist üldpilti ja mõjuda turgutavalt ka naaberhoonete korrastamisele.
Selle taotlusvooru kõige põnevam küsimus oli, millist kestlikku kasutust saab leida pikalt tühjana seisnud vanalinnamajale. Kas leidub ka majanduslikult tasuvaid funktsioone? Avaliku raha kasutamise tingimuseks oli, et hoone uus otstarve peab olema just nimelt avalik ja elavdama vanalinna. Seega välistatud oli vaid eluruumide rajamine, kuid kõik muu oli lubatud – ainsaks piiranguks majaomanike fantaasia ja hoone ise.
Üks muinsuskaitsega seotud müüte on, et ajaloolist maja võib kasutada ainult nii nagu see on ja selleks, milleks see kunagi ehitati. Tegelikult on ühiskondliku või majandusliku olukorra muutudes maju alati kohendatud ja nende kasutust muudetud. Taotlejad kummutasid seda müüti samuti põhjalikult. Nii pakuti vanade majade uuteks kasutusteks näiteks kunstiresidentuuri, nukuteatrit, muusikamaja ja -kooli, kaugtöökeskust, säästva renoveerimise infokeskust ja muinsuskaitse teabekeskust, samuti seltsimaja, käsitöökoda, õppekööki, muuseumi ning galeriid. Mitmel korral toodi välja soov rajada külalistemaja, kohvik, restoran, kauplus või siis nende kombinatsioon.
Paidest Kuressaareni, Lihulast Valgani
Lihula ja Paide seavad sisse restaureerimise infokeskused. Mõlemas hakatakse nõustama ajalooliste hoonete omanikke ja korraldama koolitusi. Lihulas saab lisaks osaleda käsitöökoja töös, Paides aga osta vana maja ennistamiseks vajalikku kaupa ja vanamaterjali.
Paide keskus tuleb Tallinna tänav 13 majja, mis on olnud sealses vanalinnas üks esinduslikumaid hooneid. Hea restaureerimistava näidishoone julgustab loodetavasti ka teiste majade omanikke oma valdusi korda tegema, pakkudes selleks ka vajalikku oskusteavet. Lihula muinsuskaitse teabekeskus seatakse sisse uhke arhitektuuriga mõisa viinaaidas, mis seisab praegu suuremalt jaolt kasutuseta ja vaid mõnes ruumis tegutseb autoremonditöökoda.
Valgas tehakse korda linna vanim puitmaja, mis asub uue, 2018. aastal valminud keskväljaku ääres. See on tüüpiline 18. sajandi baltisaksa linnakodaniku elamu, milliseid on Lõuna-Eestis säilinud vähe. Aastaid on valitsenud tugev surve see maja hoopis lammutada, kuna see on üle kahekümne aasta seisnud tühi ja muutunud avariiliseks.
Praegu veel puuduvad Valga keskväljaku ümber teenused, mis muudaksid selle piirkonna atraktiivseks. Kesk tänav 19 maja restaureerimisel tekib aga suur mõju kogu väljakule nii visuaalses kui funktsionaalses mõttes. Valga linn plaanib maja välja rentida poe, kohviku ja kogukonnaruumide jaoks. Isegi nullkasumi korral on projekt omavalitsuse jaoks jätkusuutlik – kasu seisneb korrastatud linnaruumis.
Võrus hakatakse arendama tsaariaegset puitmaja Kreutzwaldi tänaval, kus kunagi asus võõrastemaja "London" ja hiljem politseijaoskond. Ettevõtmise eestvedajatest on aru saada, et nad ei soovi teha ühekordset pingutust, vaid panustada Võru vanalinna arengusse püsivalt ja tulemuslikult. Majja tulevad kaugtöökeskus, külalistemaja, õppeköök ja kohvik. Funktsioonid täiendavad üksteist ja projektil on eeldus olla tulevikus äriliselt tasuv.
Okase muuseum Haapsalus on ainus toetusesaaja, mis jätkab valdavalt samas funktsioonis. Kasutajate arvu suurenemine tuleb muuseumi muutmisest aastaringselt töötavaks kunstikeskuseks. Okase muuseum Haapsalus on juba üle 10 aasta tegutsenud kunstikeskus, mistõttu võib tulla üllatusena, et seal ei ole mitte ainult muuseumitegevuseks sobilikku temperatuuri ega niiskusrežiimi, vaid majas puudub igasugune kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Parimagi tahtmise korral ei saaks seal praegu talvel tegutseda. Samas on kuurortlinnas majale aastaringse kasutuse andmine sama suure mõjuga kui mõnes teises kohas täiesti tühja maja kasutuselevõtt. Lisaks muuseumi- ja näituseruumidele laiendatakse tegevust, et muuseumis saaks korraldada kursuseid ja seatakse sisse kunstiraamatukogu.
Kuressaares saavad toetust kaks hoonet. Tolli 4 maja ja Kuressaare sadamaait asuvad üksteisest paari minuti kaugusel, linnaehituslikult olulises asukohas lossipargi ääres, spaahotellide ja peatänava vahel. Mõlemad on ühed linna vanematest tsiviilhoonetest ja on pikalt tühjana seisnud. Kuressaare sadamaaita on planeeritud teatri- ja kontserdisaalid, restoran, majutusruumid ja äripind. Ühe kasutusvõimalusena nähakse ka pulmapidusid. Teiseks läheb Kuressaares ehitusse rootsiaegne maja Tolli tänav 4, mille kontseptsioon eristub kõigist teistest projektidest. Sinna luuakse nimelt terviseedendusega tegelev elustiilikeskus, millel on potentsiaali saada isemajandavaks ja kasumlikuks.
Omavalitsus või erasektor
Toetuse saajate hulgas on kaks omavalitsuste esitatud projekti. Lääneranna ja Valga vallavalitsus on otsustanud ise projekti juhtida ning muinsuskaitsealade elavdamisega tegeleda. See on mõistetav, sest kõigist taotlusvoorus osalenud linnadest on just neis elanike arv kõige rohkem vähenenud, mistõttu erasektori investoreid on keeruline leida. Puudub aktiivne kinnisvaraturg ja iga majasse investeeritud euro ei too kaasa sama suurt kinnisvaraväärtuse kasvu. Eriti just Valgas on avalik sektor võtnud suunanäitaja rolli, ostnud ja korrastanud aktiivselt vanalinna kinnisvara ja näidanud, et elu linnasüdames on võimalik ja väärib panustamist.
Teistes linnades on projektid võrsunud siiski kogukonnast, kelle roll hoonetele uute kestvate kasutuste loomisel on väga oluline. Toetus aitab katta esialgse suurema investeeringuvajaduse, kuid edasi tuleb ise hakkama saada. Projekti lõpuks peavad olema teenused käivitatud ja maja valmis külalisi vastu võtma.
EMP ja Norra toetuste programm tuli väga õigel ajal. Ühest küljest on inimesed pandeemia tõttu avastamas uuesti väikelinnade võlu. Teisalt on rohepöörde lainel oluline teadvustada vanade majade taas- ja uuskasutust ringmajanduse osana. Kui saame pikendada ehitiste kasulikku eluiga, oleme astunud suure sammu edasi ringmajanduse valemis.
### Response:
Liina Jänes: vanade majade taas- ja uuskasutus on osa ringmajandusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veebisaade "SPACE ME UP: borderless living" toob publiku ette kuue riigi – Eesti, Läti, Leedu, Šveitsi, Suurbritannia ja Soome – ekspositsioonide videotutvustused ja kuraatorite vestlusringi.
Kas 21. sajandi arhitekt on lisaks psühholoog, sotsioloog ja kosmoseteadlane? Milline on arhitekti roll ühise elamisruumi kujundamisel ning kuidas arhitektid saavad panustada üleilmsete kriiside lahendamisse. Lähtuvalt Hashim Sarkise kureeritud biennaali peateemast "How we will live together?" on arutelu keskmes inimene ja viisid, kuidas me saame koos elada.
Oma mõtteid arhitekti rolli teemadel jagavad paviljonide kuraatorid Jiri Tintera (Eesti), Jan Boelen (Leedu), Philip Tidwell (Soome), Manijeh Verghese ja Madeleine Kessler (Suurbritannia), Elina Libiete (Läti) ja Mounir Ayoub (Šveits). Vestlust modereerib Neeme Raud ja saate toimetas Merle Karro-Kalberg. | Otse kell 15.30: Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni avamist tähistav veebisaade | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veebisaade "SPACE ME UP: borderless living" toob publiku ette kuue riigi – Eesti, Läti, Leedu, Šveitsi, Suurbritannia ja Soome – ekspositsioonide videotutvustused ja kuraatorite vestlusringi.
Kas 21. sajandi arhitekt on lisaks psühholoog, sotsioloog ja kosmoseteadlane? Milline on arhitekti roll ühise elamisruumi kujundamisel ning kuidas arhitektid saavad panustada üleilmsete kriiside lahendamisse. Lähtuvalt Hashim Sarkise kureeritud biennaali peateemast "How we will live together?" on arutelu keskmes inimene ja viisid, kuidas me saame koos elada.
Oma mõtteid arhitekti rolli teemadel jagavad paviljonide kuraatorid Jiri Tintera (Eesti), Jan Boelen (Leedu), Philip Tidwell (Soome), Manijeh Verghese ja Madeleine Kessler (Suurbritannia), Elina Libiete (Läti) ja Mounir Ayoub (Šveits). Vestlust modereerib Neeme Raud ja saate toimetas Merle Karro-Kalberg.
### Response:
Otse kell 15.30: Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni avamist tähistav veebisaade |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaspar Treier sai mänguaega 1,7 minutit ja punktiarvet ei avanud. Statistikasse läks kirja üks korvisööt ja isiklik viga, vahendab Korvpall24.ee.
Miro Bilan oli Sassari parim 26 punkti ja kolme lauapalliga. Eimantas Bendzius lisas 16 punkti, üheksa lauapalli ja kolm korvisöötu ning Filip Krušlin järgnes 15 punktiga.
Veneetsia hakkab poolfinaalis heitlema põhiturniiri võitja Milanoga. Teises poolfinaalis on vastamisi Brindisi ja Bologna. | Otsustava mängu kaotanud Treieri ja Sassari hooaeg sai läbi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaspar Treier sai mänguaega 1,7 minutit ja punktiarvet ei avanud. Statistikasse läks kirja üks korvisööt ja isiklik viga, vahendab Korvpall24.ee.
Miro Bilan oli Sassari parim 26 punkti ja kolme lauapalliga. Eimantas Bendzius lisas 16 punkti, üheksa lauapalli ja kolm korvisöötu ning Filip Krušlin järgnes 15 punktiga.
Veneetsia hakkab poolfinaalis heitlema põhiturniiri võitja Milanoga. Teises poolfinaalis on vastamisi Brindisi ja Bologna.
### Response:
Otsustava mängu kaotanud Treieri ja Sassari hooaeg sai läbi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Investeerimislepingu külmutamise poolt hääletas 599 parlamendisaadikut. Vastu olid 30 saadikut. 58 saadikut jäid erapooletuks.
Igasugune arutelu investeerimislepingu ratifitseerimise üle Euroopa Parlamendis on õigustatult külmutatud, kuna Hiina kehtestas EL-i vastu sanktsioonid, teatas parlament.
"CAI on kindlasti sügavkülmas. Hiina arvutas valesti ja lasi end jalga," ütles Euroopa Parlamendi Hiinaga suhtlemise delegatsiooni esimees Reinhard Bütikofer.
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid märtsis kokku nimekirja isikutest, keda karistati inimõiguste rikkumiste pärast. Nende seas olid Hiina ametnikud, keda süüdistatakse uiguuri vähemuse vastu toime pandud rikkumises.
Hiina kehtestas EL-i suhtes vastusanktsioonid.
Bütikofer on üks viiest parlamendiliikmest, kelle suhtes kehtivad Hiina sanktsioonid. Hiina kehtestas sanktsioonid veel Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjonile.
Parlamendiliikmed ootavad, et Euroopa Komisjon konsulteeriks enne parlamendiga, kui astub samme lepingu sõlmimiseks, teatas Politico.
Peking teatas varem, et loodetavasti on parlamendiliikmed sügavalt järele mõelnud ja ratifitseerivad lepingu võimalikult kiiresti.
Peking pole märku andnud, et plaanib sanktsioonid tühistada. Hiina nimetab sanktsioone vajalikuks ja õiglaseks.
"Asjaolu, et Hiina kehtestas vastusanktsioonid, siis keskkond ei ole kindlasti soodne lepingu ratifitseerimiseks," ütles Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja sõnul ei tähenda parlamendi hääletus siiski investeerimislepingu lõppu.
"EL-i juhtkond võtab hääletuse teadmiseks. Brüssel arvab jätkuvalt, et CAI toob Euroopale kasu," ütles pressiesindaja | Euroopa Parlament ei toeta Hiinaga sõlmitud investeerimislepingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Investeerimislepingu külmutamise poolt hääletas 599 parlamendisaadikut. Vastu olid 30 saadikut. 58 saadikut jäid erapooletuks.
Igasugune arutelu investeerimislepingu ratifitseerimise üle Euroopa Parlamendis on õigustatult külmutatud, kuna Hiina kehtestas EL-i vastu sanktsioonid, teatas parlament.
"CAI on kindlasti sügavkülmas. Hiina arvutas valesti ja lasi end jalga," ütles Euroopa Parlamendi Hiinaga suhtlemise delegatsiooni esimees Reinhard Bütikofer.
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid märtsis kokku nimekirja isikutest, keda karistati inimõiguste rikkumiste pärast. Nende seas olid Hiina ametnikud, keda süüdistatakse uiguuri vähemuse vastu toime pandud rikkumises.
Hiina kehtestas EL-i suhtes vastusanktsioonid.
Bütikofer on üks viiest parlamendiliikmest, kelle suhtes kehtivad Hiina sanktsioonid. Hiina kehtestas sanktsioonid veel Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjonile.
Parlamendiliikmed ootavad, et Euroopa Komisjon konsulteeriks enne parlamendiga, kui astub samme lepingu sõlmimiseks, teatas Politico.
Peking teatas varem, et loodetavasti on parlamendiliikmed sügavalt järele mõelnud ja ratifitseerivad lepingu võimalikult kiiresti.
Peking pole märku andnud, et plaanib sanktsioonid tühistada. Hiina nimetab sanktsioone vajalikuks ja õiglaseks.
"Asjaolu, et Hiina kehtestas vastusanktsioonid, siis keskkond ei ole kindlasti soodne lepingu ratifitseerimiseks," ütles Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja sõnul ei tähenda parlamendi hääletus siiski investeerimislepingu lõppu.
"EL-i juhtkond võtab hääletuse teadmiseks. Brüssel arvab jätkuvalt, et CAI toob Euroopale kasu," ütles pressiesindaja
### Response:
Euroopa Parlament ei toeta Hiinaga sõlmitud investeerimislepingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Esmaspäev me väga intensiivselt diskuteerisime, kuna on kõige õigem aeg kohustus ära võtta ja siis ka soovitused ära võtta. Me päris kindlaid kriteeriume kokku leppida ei suutnud, tahtsime natuke seda olukorda ka vaadata, aga diskussioonid eeloleval esmaspäeval kindlasti jätkuvad ja mingid soovitused me koostöös terviseametiga saame anda," lausus Lutsar.
Lutsari sõnul lähtutakse kohustuse kaotamisel nii niinimetatud valgusfoorist ehk ohutaseme mõõdikust, nakatumise tasemest kui ka ühiskonna üldisest epidemioloogilisest olukorrast. "Natuke tuleb veel kannatada," ütles ta.
Millal täpselt siseruumides maskikandmise kohustus lõpetatakse, Lutsar öelda ei osanud, kuid märkis, et pigem on küsimus nädalates kui terves kuus. "Ma ise väga loodan, et me räägime nädalatest. Aga see sõltub suures osas epidemioloogilisest olukorrast, mida me igapäevaselt ja detailselt jälgime," ütles ta.
Lutsari sõnu oli teadusnõukojas arutluse all ka maskikohustuse lõpetamine koolides ja kõne alla võib tulla koolides kohustuse kaotamine enne kui mujal ühiskonnas.
"Võib-olla koolides tuleb mingi variant, et vaadatakse ka laste vanust ja nende tegevusi. See on puhtalt minu arvamus, et kui võetakse mõnest kohast ära ja jäetakse teise kohta maskikandmise kohustus, on ikka tõenäoliselt targem minna laiema frondiga ja kehtestada igale poole sarnaseid reegleid," lausus Lutsar.
Kui tehakse vanuselisi erisusi, siis kaotatakse koolides maskikohustus enne noorematel lastel, ütles ta. "Pigem niipidi, jah. See populatsioon, keda haigus kõige vähem ohustab, ja võimalik, et ka teisi ohustab," nentis ta.
Samuti arvestatakse üldise maskikohustuse kaotamisel õhutemperatuuri, mis suve lähenedes paratamatult tõuseb.
"Eks me vaatame muidugi välistemperatuuri, mis praegu mulle suve väga ei meenuta. Meie ei ole Eestis kunagi soovitanud ega kohustuslikuks teinud õues maskide kandmist ega edaspidi soovitama ka ei hakka. Aga see (kohustuse kaotamine – toim.) kindlasti sõltub ka välistemperatuurist ja ruumide ventilatsioonist. Eelkõige epidemioloogilisest olukorrast," ütles Lutsar. | Lutsar maskikohustuse kaotamisest: loodetavasti räägime nädalatest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Esmaspäev me väga intensiivselt diskuteerisime, kuna on kõige õigem aeg kohustus ära võtta ja siis ka soovitused ära võtta. Me päris kindlaid kriteeriume kokku leppida ei suutnud, tahtsime natuke seda olukorda ka vaadata, aga diskussioonid eeloleval esmaspäeval kindlasti jätkuvad ja mingid soovitused me koostöös terviseametiga saame anda," lausus Lutsar.
Lutsari sõnul lähtutakse kohustuse kaotamisel nii niinimetatud valgusfoorist ehk ohutaseme mõõdikust, nakatumise tasemest kui ka ühiskonna üldisest epidemioloogilisest olukorrast. "Natuke tuleb veel kannatada," ütles ta.
Millal täpselt siseruumides maskikandmise kohustus lõpetatakse, Lutsar öelda ei osanud, kuid märkis, et pigem on küsimus nädalates kui terves kuus. "Ma ise väga loodan, et me räägime nädalatest. Aga see sõltub suures osas epidemioloogilisest olukorrast, mida me igapäevaselt ja detailselt jälgime," ütles ta.
Lutsari sõnu oli teadusnõukojas arutluse all ka maskikohustuse lõpetamine koolides ja kõne alla võib tulla koolides kohustuse kaotamine enne kui mujal ühiskonnas.
"Võib-olla koolides tuleb mingi variant, et vaadatakse ka laste vanust ja nende tegevusi. See on puhtalt minu arvamus, et kui võetakse mõnest kohast ära ja jäetakse teise kohta maskikandmise kohustus, on ikka tõenäoliselt targem minna laiema frondiga ja kehtestada igale poole sarnaseid reegleid," lausus Lutsar.
Kui tehakse vanuselisi erisusi, siis kaotatakse koolides maskikohustus enne noorematel lastel, ütles ta. "Pigem niipidi, jah. See populatsioon, keda haigus kõige vähem ohustab, ja võimalik, et ka teisi ohustab," nentis ta.
Samuti arvestatakse üldise maskikohustuse kaotamisel õhutemperatuuri, mis suve lähenedes paratamatult tõuseb.
"Eks me vaatame muidugi välistemperatuuri, mis praegu mulle suve väga ei meenuta. Meie ei ole Eestis kunagi soovitanud ega kohustuslikuks teinud õues maskide kandmist ega edaspidi soovitama ka ei hakka. Aga see (kohustuse kaotamine – toim.) kindlasti sõltub ka välistemperatuurist ja ruumide ventilatsioonist. Eelkõige epidemioloogilisest olukorrast," ütles Lutsar.
### Response:
Lutsar maskikohustuse kaotamisest: loodetavasti räägime nädalatest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ööpäevaga suri neli nakatunut - 72-aastane mees, 74-aastane naine, 90-aastane mees ja 97-aastane naine. Kokku on Eestis koroonaviirusega surnud 1239 inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 79 inimesel. 53 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas. Ida-Virumaale lisandus 59, Tartumaale 25, Valgamaale 16 ja Pärnumaale 13 uut nakkusjuhtu. Lääne-Viru- ja Läänemaale lisandus kuus, Põlvamaale viis, Jõgeva-, Saare- ja Viljandimaale kolm, Järva-, Rapla- ja Võrumaale üks uus positiivne testitulemus.
Hiiumaale uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Viie positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 276,7 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 5,8 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 19, haiglaravi vajab 197 patsienti. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 65 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 134 inimest ehk 68 protsenti.
Ööpäeva jooksul manustati 14 732 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 423 637 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 214 618 inimesel.
Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 65 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal. | Ööpäevaga lisandus 226 positiivset koroonanakatunut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööpäevaga suri neli nakatunut - 72-aastane mees, 74-aastane naine, 90-aastane mees ja 97-aastane naine. Kokku on Eestis koroonaviirusega surnud 1239 inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 79 inimesel. 53 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas. Ida-Virumaale lisandus 59, Tartumaale 25, Valgamaale 16 ja Pärnumaale 13 uut nakkusjuhtu. Lääne-Viru- ja Läänemaale lisandus kuus, Põlvamaale viis, Jõgeva-, Saare- ja Viljandimaale kolm, Järva-, Rapla- ja Võrumaale üks uus positiivne testitulemus.
Hiiumaale uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Viie positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 276,7 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 5,8 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 19, haiglaravi vajab 197 patsienti. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 65 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 134 inimest ehk 68 protsenti.
Ööpäeva jooksul manustati 14 732 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 423 637 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 214 618 inimesel.
Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 65 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 226 positiivset koroonanakatunut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleva aasta 21. mail on põhjust tähistada kirjanik Andres Saali (21.05.1861–23.06.1931) 160. sünniaastapäeva. Saal oli 19. sajandi teises pooles üks tuntumaid ja viljakamaid proosaautoreid, kes andis oma ajalooliste romaanidega olulise panuse ärkamisaegsete eestlaste identiteeti. Kirjandusteostel on mõju meie kultuuriruumile – see on selge. Üks võimalik lähenemisnurk ilukirjanduse ja igapäevapraktikate vahele konkreetsete seoste loomiseks on uurida populaarsetes tekstides esinenud nimesid.
Eestis, aga ka mujal, on nimemood teadaolevalt peegeldanud ajastu vaimu, kehtivat riigivõimu ja rahva üldist meelelaadi. Näiteks tõid sakslased ja taanlased meie nimetraditsiooni religioosse algupäraga eesnimed, mille põhja moodustavad piiblinimed, nagu Anna, Maria, Matthias, ja katoliku pühakute nimed, näiteks Helena ja Nicolaus.
Hiljem nimed mugandusid – näiteks sai Matthiasest Madis – ning tekkisid kõlalt eestipärased, ent põhjalt võõrad laennimed. 19. sajandi lõpus toimus nimekasutuses põhimõtteline muudatus.
Alanud oli rahvuslik ärkamisaeg ja võrdsuseihaluses hakkasid eestlased muuhulgas andma oma lastele eestipäraseid nimesid, näiteks Eha, Hiie, Aap, Tõeleid, Meelik, laiemale kasutuselevõtule. Sellisele tegevusele andsid hoogu lisaks toona populaarsetele kalendritele ka ilukirjanduslikud tekstid. Seoseid on leitud raamatutegelastele antud nimede ja rahva reaalse nimekasutuse vahel, näiteks populariseeris A. Kitzberg nime Maimu, Fr. R. Faehlmann nime Koit, E. Bornhöhe nime Tasuja jne.
Tulles tagasi Andres Saali juurde, võib väita, et sajandivahetuse aegsete autorite seast kasutas Saal oma tuntuimas muistset vabadusvõitlust kujutavas triloogias "Aita", "Leili" ja "Vambola" enim eestipäraseid eesnimesid. Eestipäraste nimedega tegelasi mainitakse teostes tervelt seitse korda rohkem kui võõrnimedega tegelasi, ka nimede osakaal tegelaste seas on eestipäraste nimede poole kaldu.
Esinemissageduse järgi on autori eestipärased eelisnimed Kaupo, Leili, Vaike, Aita, Anno, Vambola, Linda, Imanta, Leida, Lembit(u). Lisaks on Saal kasutanud nimesid Aako/Ako, Aatso, Ahto, Eilard, Elma, Hämarik, Ilo, Koit, Kotkasilm, Maara, Mana, Manivalde, Meeme, Meida, Metsavaim, Paike, Panda, Salme, Taara, Uku, Vahtu, Vahtula, Vane, Vanemuine, Viitso, Winno, Vootele.
Toodud eelisnimedest on taaselustatud muistset päritolu nimed Kaupo, Anno, Imanta ja Lembit(u) – taoliste nimede valikul tugines Saal arvatavasti Henriku Liivimaa kroonikale. Samuti on neid mainitud varasemates kalendrites. Uuemad kunstlikud moodustised on Aita, Linda, Vambola, Vaike, Leida, Leili. Nimed Imanta, Kaupo ja Anno paraku kuigi suurt populaarsust hiljem ei saavutanud, kuigi võib esile tuua, et Kaupo on statistikaameti andmetele tuginedes praeguste lapsevanemate seas, kelle lapsed on vanuses 0–4, tõusvas trendis.
Muistsetest nimedest läks aga laialdaselt kasutusse Lembit(u), mille levikut võib märgata juba 1900. aasta paiku ja mis saavutas 1920.–1940. aastatel tohutu populaarsuse. See on ka igati loogiline, kuna eestipäraste nimede kõrgajaks peetakse 1930. aastaid ja meestenimedele avaldub taoline mõju reeglina aeglasemalt kui naisenimede puhul.
Kuna Lembit(u) esineb nii "Aitas", "Leilis" kui ka "Vambolas", on täiesti võimalik, et nime levik on paljuski Saali teene olnud. Samas on teada, et Fr. R. Kreutzwaldilt pärineb lugulaul "Lembitu" (1885), seega peab Saal arvatavasti Lembit(u) puhul populariseerija tiitlit Kreutzwaldiga jagama.
Kreutzwaldilt pärineb ka "Kalevipojas" kasutatud nimi Linda, mis oli populaarne juba 1915. aasta paiku ja on tänapäevalgi lapsevanemate seas üha laiemalt levimas. Andres Saalile siinkohal nime Linda loomise au omistada ei saa. Küll aga võisid tema teosed selle levikule kaasa aidata. Laialdaselt levisid Saali eelisnimedest 1920. aastatel ka Leili ja Leida. Neist viimane kuulus toona lausa naisenimede esikümnesse. Leili puhul on nime kasutuseletulek samuti loogiline, kuivõrd tegemist on triloogia ühe osa nimitegelasega.
Eestipäraste nimede juurdesoetamisel lähtuti näiteks emakeelsest tähenduslikkusest, näiteks Õie, Laine, Arm, Tuuli. Kasutati ka tuletisi muistsetest eest sõnatüvedest, nagu Kaumeel, Tõivelemb, ja liiteid, näiteks Heldela, Rõõmula, Viisila jms. Ennekõike oli nimevara täiendamisel oluline nimede tunnetuslik eestipärane kõla.
Vaadates Andres Saali enda pakutud nimesid, võib väita, et nimed Vaike, Aita ja Vambola on autori poolt kunstlikult moodustatud ja iga Vaike, Aita või Vambola peaks tundma uhkust oma kõigiti väärika ilukirjandusliku nime üle. Aita ja Vambola on nimitegelastena eestlaste nimevarasse juurdunud. Laia populaarsuse saavutas ka 1920. aastate lõpust 1940. aastateni Vaike.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et kuigi väärikat sünniaastapäeva tähistav Andres Saal võib nüüdseks olla suuresti unustusse vajunud, on mõni püsiv jälg temast veel siiski alles. Igaüks meist tunneb loodetavasti mõnd Aitat või Vaiket või on jalutanud näiteks mööda Vambola tänavat.
Kirjanduse olulisust nimede loomisel või populariseerimisel võib täheldada teisteski kultuuriruumides: näiteks on Roald Dahl inspireerinud paljusid Matildade vanemaid, Mark Twain toonud kasutusse eesnimed Sawyer ja Finn, Mihhail Bulgakov populariseerinud Margarita jne.
Jääb vaid üle põnevusega oodata ja jälgida, missugused nimed käesolevast kümnendist üles korjatakse. | Ärkamisaja kirjanikud elustasid muinaseestilikud eesnimed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleva aasta 21. mail on põhjust tähistada kirjanik Andres Saali (21.05.1861–23.06.1931) 160. sünniaastapäeva. Saal oli 19. sajandi teises pooles üks tuntumaid ja viljakamaid proosaautoreid, kes andis oma ajalooliste romaanidega olulise panuse ärkamisaegsete eestlaste identiteeti. Kirjandusteostel on mõju meie kultuuriruumile – see on selge. Üks võimalik lähenemisnurk ilukirjanduse ja igapäevapraktikate vahele konkreetsete seoste loomiseks on uurida populaarsetes tekstides esinenud nimesid.
Eestis, aga ka mujal, on nimemood teadaolevalt peegeldanud ajastu vaimu, kehtivat riigivõimu ja rahva üldist meelelaadi. Näiteks tõid sakslased ja taanlased meie nimetraditsiooni religioosse algupäraga eesnimed, mille põhja moodustavad piiblinimed, nagu Anna, Maria, Matthias, ja katoliku pühakute nimed, näiteks Helena ja Nicolaus.
Hiljem nimed mugandusid – näiteks sai Matthiasest Madis – ning tekkisid kõlalt eestipärased, ent põhjalt võõrad laennimed. 19. sajandi lõpus toimus nimekasutuses põhimõtteline muudatus.
Alanud oli rahvuslik ärkamisaeg ja võrdsuseihaluses hakkasid eestlased muuhulgas andma oma lastele eestipäraseid nimesid, näiteks Eha, Hiie, Aap, Tõeleid, Meelik, laiemale kasutuselevõtule. Sellisele tegevusele andsid hoogu lisaks toona populaarsetele kalendritele ka ilukirjanduslikud tekstid. Seoseid on leitud raamatutegelastele antud nimede ja rahva reaalse nimekasutuse vahel, näiteks populariseeris A. Kitzberg nime Maimu, Fr. R. Faehlmann nime Koit, E. Bornhöhe nime Tasuja jne.
Tulles tagasi Andres Saali juurde, võib väita, et sajandivahetuse aegsete autorite seast kasutas Saal oma tuntuimas muistset vabadusvõitlust kujutavas triloogias "Aita", "Leili" ja "Vambola" enim eestipäraseid eesnimesid. Eestipäraste nimedega tegelasi mainitakse teostes tervelt seitse korda rohkem kui võõrnimedega tegelasi, ka nimede osakaal tegelaste seas on eestipäraste nimede poole kaldu.
Esinemissageduse järgi on autori eestipärased eelisnimed Kaupo, Leili, Vaike, Aita, Anno, Vambola, Linda, Imanta, Leida, Lembit(u). Lisaks on Saal kasutanud nimesid Aako/Ako, Aatso, Ahto, Eilard, Elma, Hämarik, Ilo, Koit, Kotkasilm, Maara, Mana, Manivalde, Meeme, Meida, Metsavaim, Paike, Panda, Salme, Taara, Uku, Vahtu, Vahtula, Vane, Vanemuine, Viitso, Winno, Vootele.
Toodud eelisnimedest on taaselustatud muistset päritolu nimed Kaupo, Anno, Imanta ja Lembit(u) – taoliste nimede valikul tugines Saal arvatavasti Henriku Liivimaa kroonikale. Samuti on neid mainitud varasemates kalendrites. Uuemad kunstlikud moodustised on Aita, Linda, Vambola, Vaike, Leida, Leili. Nimed Imanta, Kaupo ja Anno paraku kuigi suurt populaarsust hiljem ei saavutanud, kuigi võib esile tuua, et Kaupo on statistikaameti andmetele tuginedes praeguste lapsevanemate seas, kelle lapsed on vanuses 0–4, tõusvas trendis.
Muistsetest nimedest läks aga laialdaselt kasutusse Lembit(u), mille levikut võib märgata juba 1900. aasta paiku ja mis saavutas 1920.–1940. aastatel tohutu populaarsuse. See on ka igati loogiline, kuna eestipäraste nimede kõrgajaks peetakse 1930. aastaid ja meestenimedele avaldub taoline mõju reeglina aeglasemalt kui naisenimede puhul.
Kuna Lembit(u) esineb nii "Aitas", "Leilis" kui ka "Vambolas", on täiesti võimalik, et nime levik on paljuski Saali teene olnud. Samas on teada, et Fr. R. Kreutzwaldilt pärineb lugulaul "Lembitu" (1885), seega peab Saal arvatavasti Lembit(u) puhul populariseerija tiitlit Kreutzwaldiga jagama.
Kreutzwaldilt pärineb ka "Kalevipojas" kasutatud nimi Linda, mis oli populaarne juba 1915. aasta paiku ja on tänapäevalgi lapsevanemate seas üha laiemalt levimas. Andres Saalile siinkohal nime Linda loomise au omistada ei saa. Küll aga võisid tema teosed selle levikule kaasa aidata. Laialdaselt levisid Saali eelisnimedest 1920. aastatel ka Leili ja Leida. Neist viimane kuulus toona lausa naisenimede esikümnesse. Leili puhul on nime kasutuseletulek samuti loogiline, kuivõrd tegemist on triloogia ühe osa nimitegelasega.
Eestipäraste nimede juurdesoetamisel lähtuti näiteks emakeelsest tähenduslikkusest, näiteks Õie, Laine, Arm, Tuuli. Kasutati ka tuletisi muistsetest eest sõnatüvedest, nagu Kaumeel, Tõivelemb, ja liiteid, näiteks Heldela, Rõõmula, Viisila jms. Ennekõike oli nimevara täiendamisel oluline nimede tunnetuslik eestipärane kõla.
Vaadates Andres Saali enda pakutud nimesid, võib väita, et nimed Vaike, Aita ja Vambola on autori poolt kunstlikult moodustatud ja iga Vaike, Aita või Vambola peaks tundma uhkust oma kõigiti väärika ilukirjandusliku nime üle. Aita ja Vambola on nimitegelastena eestlaste nimevarasse juurdunud. Laia populaarsuse saavutas ka 1920. aastate lõpust 1940. aastateni Vaike.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et kuigi väärikat sünniaastapäeva tähistav Andres Saal võib nüüdseks olla suuresti unustusse vajunud, on mõni püsiv jälg temast veel siiski alles. Igaüks meist tunneb loodetavasti mõnd Aitat või Vaiket või on jalutanud näiteks mööda Vambola tänavat.
Kirjanduse olulisust nimede loomisel või populariseerimisel võib täheldada teisteski kultuuriruumides: näiteks on Roald Dahl inspireerinud paljusid Matildade vanemaid, Mark Twain toonud kasutusse eesnimed Sawyer ja Finn, Mihhail Bulgakov populariseerinud Margarita jne.
Jääb vaid üle põnevusega oodata ja jälgida, missugused nimed käesolevast kümnendist üles korjatakse.
### Response:
Ärkamisaja kirjanikud elustasid muinaseestilikud eesnimed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimastel aegadel on teravalt päevakorda kerkinud uue Eesti-Vene piirilepingu sõlmimine ning peab tunnistama, et valitsuse nagu ka presidendi varasemad seisukohad antud teemal on olnud arusaamatud ja oma riigi ja rahva tulevikku mittevaatavalt lühinägelikud.
Ei saa mainimata jätta, et paiguti jääb eri seisukohti üle lugedes mulje, et meie välispoliitika üle otsuseid tegema pandud ja seatud instantsid pole siiani võimelised mõistma, analüüsima ega ära kasutama tekkinud olukorra võimalikke plusse nagu ka ennetama ja vähendama esilekerkivaid ohte.
Üks mõttevool, kaks toimimisviisi
Kui välisminister Eva-Maria Liimets on oma väljaütlemistes olnud üldjoontes pigem diplomaatiliselt mittemidagiütlev, siis president Kersti Kaljulaidi emotsionaalsed manitsussõnad neil teemadel on pikka aega võtnud täiesti sõnatuks. Kasvõi meie valitsuse nimetamine ohuks põhiseaduslikule korrale ja julgeolekule või need sõnad, mis ta ütles 2020. aastal toimunud vabariigi aastapäeva peokõnes Viljandis. Muuhulgas siunates tollast valitsust.
Täiesti kontekstiväliselt asus president toona võrdlema kõiki piirilepingu kiirkorras sõlmimist toetavaid jõudusid Andrestega ning neid, kes leidsid, et tegutseda tuleb järele mõeldes ja Eesti riigi huve eelkõige arvesse võttes, kurjade ja mandunud Pearudega!
Selline retoorika ei olnud veidi lapsik mitte ainult Tammsaare romaani tegelaste kirjandusliku olemuse taustal, vaid eelkõige just ka meie välispoliitilise kommunikatsiooni ajaloo üks suurimaid läbikukkumisi ja ämbreid.
Jäi mulje nagu tahetaks piirilepingu meile kahjulikult ja ettearvamatuid tagajärgi kaasa toovat sõlmimist või ratifitseerimist vastustavaid jõudusid seostada riikliku julgeolekuohuga ning veel ka rahvusvahelise õiguse vastustamisega.
Vene instantsidele, kes tollast presidendi kõnet kindlasti põhjalikult analüüsisid ja sellest oletatavasti ka oma presidendile memo saatsid, sai jääda mulje mitte ainult poliitilise võimu mõistes täielikult lõhestunud ja tülis riigist, vaid tõenäoliselt nähti koheselt ette ära ka võimalus, kuidas olukorda hakata süstemaatiliselt enda kasuks ja Eestit sisemiselt veelgi lõhestades ära kasutama.
Kui siiani pidid vene välisteenistused siiski vaeva nägema, et kõikvõimalikke konflikte ja tülisid meile tekitada, siis nüüd tekitati need meie enda poolt Venemaale sobivas suunas kasutamiseks ise ette ära. Tasuta kusjuures.
Üldises plaanis on meie riiki aga tekkinud ultraprogressiivset, globalistlikku ja selgelt antirahvuslikku maailmavaadet esindav suhtumine, mille jõud just riigi retoorikas on üha kasvanud. Seda mentaliteeti näivad peamiste ideoloogidena esindavat eriti just ka praegune ja eelmine president koos vastava suuna mõttekaaslastega.
Sellel samal mõttevoolul näib olevat aga kaks täiesti vastandlikku toimimisviisi. Nii riigi sees enda rahvaga suheldes kui ka rahvusvaheliselt.
Esmalt siunatakse kõikjal Venemaad, tehes seda tihti hüsteeriliselt ja tulevikule mõtlemata. Ehk enne, kui on soetatud oma rannakaitse, õhutõrje ja kõike paljut muud, mis oleks riigikaitse elementaarseks toimimiseks hädavajalikud, parastatakse või isegi suurustatakse suure ja ohtliku naabripoisi kallal kõiki ründavaid retoorilisi võtteid kasutades.
See retoorika on suuresti suunatud ka riigi sisse ehk meie enda Eesti kodanike meelsuslikuks hurjutamiseks. Kõiki inimesi, kes ei jaga progressiivseid, globalistlikke ja antirahvuslikke vaateid maailmale saab demonstreerida ohuna riigi stabiilsusele ning ähvardada neid kiirelt saabuva Vladimir Putini käsilase tiitliga, kui nad peaksid omama piisavalt julgust oma teistsuguse maailmavaate avalikuks väljaütlemiseks.
Demoniseeritakse ja siunatakse isegi meie enda demokraatlikult paika pandud valitsust ja riigi ametlikku välispoliitikat, kui see enda edendatavale ideoloogiale kasuks tuleb. Nohikule omaselt toetutakse aga omakorda eelkõige suuremale sõbrapoisile, keda loodetakse ennast kaitsma tulevat igal ajal ja igas situatsioonis.
Sealjuures unustades ära, et alati tekib mingil ajahetkel ja rahvusvahelises keerulises situatsioonis auk või anomaalne olukord, kus suur poiss mingitel põhjustel ei saa koheselt väiksele nohikule appi tulla ning pisike poiss peab oma kiusajaga toime tulema üksi.
Potentsiaalselt kordades praegusest ohtlikumad ja suuremad pandeemiad, majanduskriisid või looduskatastroofid, mille tulemusena rahvusvaheline turvalisusarhitektuur võib mingiks lühiperioodiks muutuda ebafunktsionaalseks, ei ole mitte utoopia, vaid päris reaalsus.
Teisalt aga saadetakse välja signaale, et selle sama paha kiusajast naabripoisiga soovitakse igati häid suhteid, rahu ja kindlasti piirilepingu sõlmimist ning sellega seonduvalt ka Tartu rahust loobumist. Kiusajast naabripoisi ees üritatakse teisalt tüüpilise nohiku kombel ka pugeda ja omakorda talle näidata, et tegelikult võiks ju ka tema olla hoopis hea sõber.
Neid poliitilisi jõude, kes kainelt kalkuleerides ja riigimehelikult käitudes piirilepingu hetkel sõlmimisele vastu on, demoniseeritakse aga kui ohtu Eesti riiklikule julgeolekule. Kusjuures täpselt samamoodi süüdistades isegi samasid jõudusid, mida teises retoorilises ründestiilis hoopiski süüdistatakse kremlimeelsuses või siis Putini kasulikuks idioodiks olemises.
Sellise maailmanägemuse parimaks näiteks ongi president Kaljulaidi audientsi palumine Putinilt Moskvas, mis päädis suure paha poisi Putini endale sõbraliku küllakutsumisega Tartusse.
Toimuv on halenaljakas, meie riigi tuleviku seisukohalt ohtlik (sh vaimses plaanis) ning peaks tegelikult olema pidevaks jututeemaks ning kriitilise analüüsi all. Meil ei toimu mitte Eesti riigi ja rahva tuleviku kindlustamine, vaid kõikide retooriliste võtetega eelkõige enda positsioone kindlustav maailmavaateline agitatsioon.
Ühelt poolt tegeletakse nii siseriiklikult kui ka välispoliitikas süstemaatilise Venemaa ja Putini vastase retoorikaga. Teisalt aga soovitakse justkui rahu ja kutsutakse Onu Vova tagatipuks veel külla. Moel, mis jättis Eestist ja tema presidendist mulje kui Venemaale külla saabunud alandlikust vasallist, kellele suur Vene tsaar otsustas vastu tulla ja tema mured ära kuulata.
Selle olukorra naeruväärsusest nagu ka võimalusest osade meie kõrgete ametiisikute rumaluse pealt profiiti lõigata meie kahjuks, meid naeruvääristada, alandada ja panna üha rumalamatesse kahvlitesse, saab ilmselgelt aru nii kõrge IQ-ga Putin ise kui ka vastava teemaga tegelev vene ametnikkond.
Meie välispoliitika süüakse lihtsalt ära nagu tasuta pakutud maitsev suupiste ja pärast visatakse veel viina kõrvale ka nalja lihtsameelsete eestlaste üle. Ning mõeldakse sealjuures välja uusi viise, kuidas meid edaspidi üha rohkem alandada. Venemaa vastu ei peaks me aga astuma mitte lapsiku nohiklikult ähvardava retoorikaga, vaid oma kaitsevõime suurendamisega.
Ostes kiireimas korras kõike hädavajalikku, mida esmase kaitsevõime arendamiseks spetsialistid soovitavad – ning mitte arutledes kaitsekulutuste vähendamise üle nagu seda tehakse praeguse valitsuse poolt. Sellest keelest ehk jõu keelest saab aru ka Venemaa. Nohiklik parastamine ja jõuetu vastase alandamine tekitab aga meie vastu eelkõige põlgust ja halvakspanu, mis väljendub selles, et meile antakse esimesel tekkida võival võimalusel lihtsalt peksa.
Orkester ja kaplaniteenistus
Veelgi hämmastavam täielik riiklik läbikukkumine meie kuvandi edastamises Venemaale toimus aga alles äsja ja seotult riigi kaitsekulutuste vähendamisega. Nõudele kärpida esitas kaitseväe juhataja Martin Heremi plaani koondada kaitseväe orkester täies koosseisus ning koondada ka kõik kaplaniteenistuse töötajad peale ühe koordinaatori.
Ainuüksi idee riiklikul tasandil väljalaskmine kaitsekulutuste vähendamisest on praeguses julgeolekusituatsioonis absurdne. Rääkimata sellise teguviisi saamisest riigi avaliku arutelu täielikuks keskkohaks mitte ainult mõnel päeval, vaid oletatavasti kogu järgneva aasta jooksul.
Seda olukorras, kus iga natukenegi maailma rahandusolusid tundev tavainimene saab aru, et hetkel on laenuvõtmine ja seejärel laenatu kasutamine vastutustundlikult investeeringuteks või vajadusel ka muudeks kuludeks sisuliselt tasuta saadud raha.
Kuid veelgi hullem plaanitud kärpekavade avalikuks aruteluteemaks saamisest oli otsus esmajärjekorras kaotada kaitseväe orkester ning kaplaniteenistus. See oli otsus, mis mitte ei mõjuta ainult kaitseväge, vaid kogu riiki, kogu rahvast, tervet meie sõjalist kaitsevõimet ja rahvusvahelist mainet.
Riigi sõjalist võimekust vähendab just erakordselt palju ka riigi maine ära rikkumine. Olgu sissepoole või ka vaenlasele, kelle meedia kajastab toimuvat sisuliselt propagandaoperatsioonina ilma, et peaks miskit isegi juurde panema.
Piisab toimuva kirjeldusest ilma tavapäraste väljamõeldisteta. Kindlasti kahjustab riigi sõjalist võimekust ka meie suurima kodanikeorganisatsiooni kirikutega suhete ärarikkumine, kuid ka vastuolu kogu muusikaüldsusega. Pasunakoorid, orkestrid, muusikaharidus ja isegi laulupeo korraldamine, mis on olnud meie riikluse kindlateks alusteks läbi ajaloo, on sattunud löögi alla.
Tekkinud vimma naljalt ei kaota. Suur ja vist isegi valdav osa ühiskonnast on maruvihane, pettunud, raevus. Eriti kahjustab meie kaitseväe võitlusvõimet aga mõista andmine, et oma inimesed hüljati. Ei oska öelda, mitu protsenti excellikus arvestuses moodustab mingi riigi sõjalisest võimekusest "moraal" või ka "au" ning kui palju võtab vähemaks selle kaotamine. Tõenäoliselt on see protsent aga päris suur.
Ka peapiiskop ei ole isik, kellele hommikul telefonikõnega teatada 20 aastat kehtinud lepingu ühepoolsest katkestamisest. Niimoodi käitutakse ehk kuskil külas väiketehingutega, kus Vello helistab peale pidu Gunnarile ja teatab, et ikkagi ei osta temalt kokkulepitud autot, sest leidis oma soovidele sobivama. Jürka müüb veidi odavamalt natukene suurema kastiga paremini vajalikke funktsioone täitvat autot ja eelnev kokkulepe on tühistatud, sorry, mees!
Nii ei käituta Eesti suurima kodanikuorganisatsiooniga, mis on ühtlasi ka riigikaitselise mõtte suurimaid liitlasi meil üldse. Nii ei käituta ka orkestrantidega, kes on samamoodi tegevväelased ning kellede tööst sõltuvad kõikide Eesti riiklike, diplomaatiliste või ka tseremoniaalsete ülesannete täitmised.
Sellistes küsimustes leitakse lahendus läbi kokkulepete ja pika kaalumise ka siis, kui parasjagu võimul olev valitsus käitubki riigikaitselises mõttes valesti. Valitsus on loomulikult demokraatlikult valitud ja tema poolt pandud ülesandeid tuleb täita ka juhul kui need ei meeldi; või siis tagasi astuda.
Kuid üks valitsus on mööduv ja vahetuv nähtus, riiki tuleb aga võtta püsiva ja igavesena, mille sümbolite või ka au ja hinge kallale minek on täielikult välistatud. Igat otsust tehes peab kaaluma loogika alusel "mida me selle eest saame".
Kas kahe miljoni euro eest üldrahvaliku ning siseriikliku konflikti ja tüli ülesvõtmine terve ühiskonnaga kaalub üles seda konkreetset sõjalise võimekuse aspekti, mis selle eest oleks saanud? Ning mis mulje jätab see meist väljaspool? Kas me ikka soovime olla vene meedias riik, kes on nii vaene ja hädine, et isegi ühte orkestrit ei saa ülal pidada?
Kaotasime selliseid otsuseid tehes kõiges. Kaotasime oma au ja väärikuse, kaotasime suure osa moraalist, kaotasime saades omale tüli ja tohututes kogustes pettunud ja solvunud inimesi. Ning kõige selle läbi kaotasime oma sõjalises võimekuses. Mitte kaks miljonit, vaid kindlasti miljardites!
Rahvaarmee või siis ajateenistusliku armee ainus võimalus olla efektiivne on laialdased sidemed tsiviilühiskonnaga ja vastastikune respekt. Siiani oli see tugevalt olemas mõlemapoolselt, nagu näitavad ka kõik vastavad küsitlustulemused. Kuid norides ise tüli või otse ülbates oma suurimate liitlastega oma enda ühiskonnas, see respekt võib väga kiirelt alla minna.
Eriti küünilised on kõige eelneva taustal aga Ants Laaneotsa väited, milles ta ütleb, et ainus talle teadaolev riik "kus puudus sõjaväeorkester, oli Etioopia, sest seal käis ka kodusõda". Ning lisades: "Katsume edasi võidelda. Ütlesin otse välja, et ma pole näinud Euroopas mitte ühtegi sõjaväeorkestrita riiki". Samal ajal aga süüdistab ta tekkinud olukorras eelmist valitsust, mis käitus maailma rahandusolukorda arvesse võttes pigem isegi konservatiivselt, kuid kindlasti just Eesti ühiskonna ja riigikaitse huve silmas pidades.
Laaneotsa sõnade kohaselt aga tahtvat kaitsekulutusi kärpida hoopis viies kolonn ja selles kõiges on süüdi eelmise koalitsiooni partnerid, kes tegelevat tema "arvates kahtlaste asjadega, nii et sealt tuleb ebameeldivalt haisu, sama mis ida poolt." Toimuvas ei ole süüdi mitte keegi teine kui Ants Laaneots ise, kes koos Reformierakonnaga kõige toimuva poolt on hääletanud.
Siinjuures ei saa tegemata jätta kummardust Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti oskusliku poliitika suunal, kes tegi ettepaneku võtta kaitseväe orkester Tallinna linna alla kuniks tekib taas võimalus selle kaitseväele tagasi andmiseks.
Pole vahet, kas selline ettepanek on tehtud silmas pidades kohalikke valimisi ning soovi säilitada Tallinna linnas senine absoluutne enamus volikogus või siis tõeliselt siirastel kaalutlustel. Selline idee on õige ja riigimehelik ka juhul, kui selle tagant paistavad välja poliitilised erihuvid või kavalus.
Üleüldse ei ole patrioot mitte see, kes kõvahäälseid ja vängeid sõnu teeb, vaid see, kes õigel hetkel oma riigi jaoks õigeid otsuseid langetab. Kui nende õigete otsustega kaasneb ka valimisedu, siis miks mitte. Kindlasti aitab selle saavutamisele enne kohalikke valimisi kaasa ka Tallinna linna alluvuses endine kaitseväe orkester, mis näiteks Lindakivi keskuses või mõnel linnaväljakul enne linnapea kõnet ka paar kiiret marsilugu teeb.
Tartu Ülikooli kunstivarad
Rahvusvaheliste lepingute sõlmimise juures peaksime aga samamoodi lähtuma eelkõige sellest, mis on meile endale päriselt kasulik. Sellest, mis on riigi pikema ja ajaloolise perspektiivi plaanis kõige olulisem.
Kui Eesti loobub uue piirilepingu sõlmimisel viitamisest Tartu rahule, siis Venemaalt peab saama ka miskit vastu. Mitte ainult argliku kaotaja ja allaandja naeruväärsesse ja häbistatud rolli jäämise vältimiseks, vaid ka ajaloolise õigluse taastamiseks. Näiteks tuleb Venemaalt omakorda vastutulekuna nõuda vastavalt Tartu rahulepingule Tartu Ülikooli kunstivarade tagastamist, mis hetkel asuvad Voronežis.
Igasugune võimalus selleks, et Eesti lihtsalt taganeb surve ees ilma ise mingit "võitu" saavutamata, tuleks koheselt ja ühemõtteliselt välistada. Tartu Ülikooli varade mittetagastamisel saaks aga Eesti alustada rahvusvahelist kampaaniat teemal "Sajandi kunstirööv", "Venemaa barbaarne käitumine", "100 aastat tagasi toimunud vargus", "Nõuame oma röövitud kunsti tagasi". Teoorias võiks selleks kampaaniaks kasvõi CNN-is telereklaami osta.
Tartu Ülikooli varade tagasinõudmise rahvusvahelist mainekujunduslikku potentsiaali ja mõju ei ole ükski poliitiline partei veel Eestis suutnud ära tabada. Sealjuures ei tasu kunagi ka unustada, et suhete normaliseerimist läänega nagu ka piirilepingut meiega võib Venemaal kunagi tulevastel aastakümnetel olla endal vaja rohkem kui meil Eestis.
Tartu Ülikooli röövitud varade tagasisaamine ei annaks meie riigile juurde ainult mitte hindamatut kogu egiptuse, klassikalist või hilisemat euroopa kunsti, mis muudaks meid kogu regiooni ühe väärikaima kunstikoguga riigiks üldse, vaid ühtlasi ka "võidu" rahvusvahelises suhtluses ja läbirääkimistes.
Toimuks reaalne "lepingu" sõlmimine, kus võrdsed partnerid "kauplemise" tulemusena mõlemad saavad miskit. Lihtsalt niisama lömitades ja kõike, mis seadusega meile kuulub alandlikult ära andes, muutume aga ka Venemaa enda silmis naeruväärseks ja tahtejõuta kiuslikuks nohikuks, kellele võib ka edaspidi ultimaatumite ja isaliku manitsemisega nagu ka füüsiliste noomitustega poliitikat ette kirjutada.
Kunagi ei tasu unustada sedagi, et võib-olla on Venemaal olukord 50 või 100 aasta pärast muutunud ning sealne uus riigikord tahabki päriselt muutuda Euroopa vabade riikide partneriks, olgu kasvõi hirmust alla jääda selleks ajaks Venemaad täielikult varjutavale ja ka hirmutavale praegusele partnerile Hiinale.
Kui tahame Venemaale väärikalt vastu saada, siis tehkem seda orkestrimuusika saatel oma enda au ja väärikust säilitades, mitte seda au ja väärikust vaenlasele ise vabatahtlikult ära kinkides ja alla andes.
Tartu rahus sätestatud nõuded Eestist äraviidud kultuurivarade tagastamiseks
Venemaa Valitsus toimetab tagasi Eestisse ja annab üle viimase Valitsusele varandused, siia hulka arvatud raamatukogud, arhiivid, õpeabinõud, dokumendid ja muud asjad, mis on Tartu Ülikooli kui ka kõigi Eesti piirides praegu olevate või varemini olnud õpe-, teaduse-, valitsuse- ja seltskonna-asutuste päralt, niisama üleüldse kõik Eestist Venemaale välja viidud arhiivid, dokumendid ja teised asjad, mil on Eestile teadusline või ajalooline tähtsus, niipalju kui tähendatud asjad on praegu või satuvad edaspidi Venemaa Valitsuse, valitsuse- ja seltskonna-asutuste võimkonda. | Peeter Espak: Eesti eest! Ise alla andes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimastel aegadel on teravalt päevakorda kerkinud uue Eesti-Vene piirilepingu sõlmimine ning peab tunnistama, et valitsuse nagu ka presidendi varasemad seisukohad antud teemal on olnud arusaamatud ja oma riigi ja rahva tulevikku mittevaatavalt lühinägelikud.
Ei saa mainimata jätta, et paiguti jääb eri seisukohti üle lugedes mulje, et meie välispoliitika üle otsuseid tegema pandud ja seatud instantsid pole siiani võimelised mõistma, analüüsima ega ära kasutama tekkinud olukorra võimalikke plusse nagu ka ennetama ja vähendama esilekerkivaid ohte.
Üks mõttevool, kaks toimimisviisi
Kui välisminister Eva-Maria Liimets on oma väljaütlemistes olnud üldjoontes pigem diplomaatiliselt mittemidagiütlev, siis president Kersti Kaljulaidi emotsionaalsed manitsussõnad neil teemadel on pikka aega võtnud täiesti sõnatuks. Kasvõi meie valitsuse nimetamine ohuks põhiseaduslikule korrale ja julgeolekule või need sõnad, mis ta ütles 2020. aastal toimunud vabariigi aastapäeva peokõnes Viljandis. Muuhulgas siunates tollast valitsust.
Täiesti kontekstiväliselt asus president toona võrdlema kõiki piirilepingu kiirkorras sõlmimist toetavaid jõudusid Andrestega ning neid, kes leidsid, et tegutseda tuleb järele mõeldes ja Eesti riigi huve eelkõige arvesse võttes, kurjade ja mandunud Pearudega!
Selline retoorika ei olnud veidi lapsik mitte ainult Tammsaare romaani tegelaste kirjandusliku olemuse taustal, vaid eelkõige just ka meie välispoliitilise kommunikatsiooni ajaloo üks suurimaid läbikukkumisi ja ämbreid.
Jäi mulje nagu tahetaks piirilepingu meile kahjulikult ja ettearvamatuid tagajärgi kaasa toovat sõlmimist või ratifitseerimist vastustavaid jõudusid seostada riikliku julgeolekuohuga ning veel ka rahvusvahelise õiguse vastustamisega.
Vene instantsidele, kes tollast presidendi kõnet kindlasti põhjalikult analüüsisid ja sellest oletatavasti ka oma presidendile memo saatsid, sai jääda mulje mitte ainult poliitilise võimu mõistes täielikult lõhestunud ja tülis riigist, vaid tõenäoliselt nähti koheselt ette ära ka võimalus, kuidas olukorda hakata süstemaatiliselt enda kasuks ja Eestit sisemiselt veelgi lõhestades ära kasutama.
Kui siiani pidid vene välisteenistused siiski vaeva nägema, et kõikvõimalikke konflikte ja tülisid meile tekitada, siis nüüd tekitati need meie enda poolt Venemaale sobivas suunas kasutamiseks ise ette ära. Tasuta kusjuures.
Üldises plaanis on meie riiki aga tekkinud ultraprogressiivset, globalistlikku ja selgelt antirahvuslikku maailmavaadet esindav suhtumine, mille jõud just riigi retoorikas on üha kasvanud. Seda mentaliteeti näivad peamiste ideoloogidena esindavat eriti just ka praegune ja eelmine president koos vastava suuna mõttekaaslastega.
Sellel samal mõttevoolul näib olevat aga kaks täiesti vastandlikku toimimisviisi. Nii riigi sees enda rahvaga suheldes kui ka rahvusvaheliselt.
Esmalt siunatakse kõikjal Venemaad, tehes seda tihti hüsteeriliselt ja tulevikule mõtlemata. Ehk enne, kui on soetatud oma rannakaitse, õhutõrje ja kõike paljut muud, mis oleks riigikaitse elementaarseks toimimiseks hädavajalikud, parastatakse või isegi suurustatakse suure ja ohtliku naabripoisi kallal kõiki ründavaid retoorilisi võtteid kasutades.
See retoorika on suuresti suunatud ka riigi sisse ehk meie enda Eesti kodanike meelsuslikuks hurjutamiseks. Kõiki inimesi, kes ei jaga progressiivseid, globalistlikke ja antirahvuslikke vaateid maailmale saab demonstreerida ohuna riigi stabiilsusele ning ähvardada neid kiirelt saabuva Vladimir Putini käsilase tiitliga, kui nad peaksid omama piisavalt julgust oma teistsuguse maailmavaate avalikuks väljaütlemiseks.
Demoniseeritakse ja siunatakse isegi meie enda demokraatlikult paika pandud valitsust ja riigi ametlikku välispoliitikat, kui see enda edendatavale ideoloogiale kasuks tuleb. Nohikule omaselt toetutakse aga omakorda eelkõige suuremale sõbrapoisile, keda loodetakse ennast kaitsma tulevat igal ajal ja igas situatsioonis.
Sealjuures unustades ära, et alati tekib mingil ajahetkel ja rahvusvahelises keerulises situatsioonis auk või anomaalne olukord, kus suur poiss mingitel põhjustel ei saa koheselt väiksele nohikule appi tulla ning pisike poiss peab oma kiusajaga toime tulema üksi.
Potentsiaalselt kordades praegusest ohtlikumad ja suuremad pandeemiad, majanduskriisid või looduskatastroofid, mille tulemusena rahvusvaheline turvalisusarhitektuur võib mingiks lühiperioodiks muutuda ebafunktsionaalseks, ei ole mitte utoopia, vaid päris reaalsus.
Teisalt aga saadetakse välja signaale, et selle sama paha kiusajast naabripoisiga soovitakse igati häid suhteid, rahu ja kindlasti piirilepingu sõlmimist ning sellega seonduvalt ka Tartu rahust loobumist. Kiusajast naabripoisi ees üritatakse teisalt tüüpilise nohiku kombel ka pugeda ja omakorda talle näidata, et tegelikult võiks ju ka tema olla hoopis hea sõber.
Neid poliitilisi jõude, kes kainelt kalkuleerides ja riigimehelikult käitudes piirilepingu hetkel sõlmimisele vastu on, demoniseeritakse aga kui ohtu Eesti riiklikule julgeolekule. Kusjuures täpselt samamoodi süüdistades isegi samasid jõudusid, mida teises retoorilises ründestiilis hoopiski süüdistatakse kremlimeelsuses või siis Putini kasulikuks idioodiks olemises.
Sellise maailmanägemuse parimaks näiteks ongi president Kaljulaidi audientsi palumine Putinilt Moskvas, mis päädis suure paha poisi Putini endale sõbraliku küllakutsumisega Tartusse.
Toimuv on halenaljakas, meie riigi tuleviku seisukohalt ohtlik (sh vaimses plaanis) ning peaks tegelikult olema pidevaks jututeemaks ning kriitilise analüüsi all. Meil ei toimu mitte Eesti riigi ja rahva tuleviku kindlustamine, vaid kõikide retooriliste võtetega eelkõige enda positsioone kindlustav maailmavaateline agitatsioon.
Ühelt poolt tegeletakse nii siseriiklikult kui ka välispoliitikas süstemaatilise Venemaa ja Putini vastase retoorikaga. Teisalt aga soovitakse justkui rahu ja kutsutakse Onu Vova tagatipuks veel külla. Moel, mis jättis Eestist ja tema presidendist mulje kui Venemaale külla saabunud alandlikust vasallist, kellele suur Vene tsaar otsustas vastu tulla ja tema mured ära kuulata.
Selle olukorra naeruväärsusest nagu ka võimalusest osade meie kõrgete ametiisikute rumaluse pealt profiiti lõigata meie kahjuks, meid naeruvääristada, alandada ja panna üha rumalamatesse kahvlitesse, saab ilmselgelt aru nii kõrge IQ-ga Putin ise kui ka vastava teemaga tegelev vene ametnikkond.
Meie välispoliitika süüakse lihtsalt ära nagu tasuta pakutud maitsev suupiste ja pärast visatakse veel viina kõrvale ka nalja lihtsameelsete eestlaste üle. Ning mõeldakse sealjuures välja uusi viise, kuidas meid edaspidi üha rohkem alandada. Venemaa vastu ei peaks me aga astuma mitte lapsiku nohiklikult ähvardava retoorikaga, vaid oma kaitsevõime suurendamisega.
Ostes kiireimas korras kõike hädavajalikku, mida esmase kaitsevõime arendamiseks spetsialistid soovitavad – ning mitte arutledes kaitsekulutuste vähendamise üle nagu seda tehakse praeguse valitsuse poolt. Sellest keelest ehk jõu keelest saab aru ka Venemaa. Nohiklik parastamine ja jõuetu vastase alandamine tekitab aga meie vastu eelkõige põlgust ja halvakspanu, mis väljendub selles, et meile antakse esimesel tekkida võival võimalusel lihtsalt peksa.
Orkester ja kaplaniteenistus
Veelgi hämmastavam täielik riiklik läbikukkumine meie kuvandi edastamises Venemaale toimus aga alles äsja ja seotult riigi kaitsekulutuste vähendamisega. Nõudele kärpida esitas kaitseväe juhataja Martin Heremi plaani koondada kaitseväe orkester täies koosseisus ning koondada ka kõik kaplaniteenistuse töötajad peale ühe koordinaatori.
Ainuüksi idee riiklikul tasandil väljalaskmine kaitsekulutuste vähendamisest on praeguses julgeolekusituatsioonis absurdne. Rääkimata sellise teguviisi saamisest riigi avaliku arutelu täielikuks keskkohaks mitte ainult mõnel päeval, vaid oletatavasti kogu järgneva aasta jooksul.
Seda olukorras, kus iga natukenegi maailma rahandusolusid tundev tavainimene saab aru, et hetkel on laenuvõtmine ja seejärel laenatu kasutamine vastutustundlikult investeeringuteks või vajadusel ka muudeks kuludeks sisuliselt tasuta saadud raha.
Kuid veelgi hullem plaanitud kärpekavade avalikuks aruteluteemaks saamisest oli otsus esmajärjekorras kaotada kaitseväe orkester ning kaplaniteenistus. See oli otsus, mis mitte ei mõjuta ainult kaitseväge, vaid kogu riiki, kogu rahvast, tervet meie sõjalist kaitsevõimet ja rahvusvahelist mainet.
Riigi sõjalist võimekust vähendab just erakordselt palju ka riigi maine ära rikkumine. Olgu sissepoole või ka vaenlasele, kelle meedia kajastab toimuvat sisuliselt propagandaoperatsioonina ilma, et peaks miskit isegi juurde panema.
Piisab toimuva kirjeldusest ilma tavapäraste väljamõeldisteta. Kindlasti kahjustab riigi sõjalist võimekust ka meie suurima kodanikeorganisatsiooni kirikutega suhete ärarikkumine, kuid ka vastuolu kogu muusikaüldsusega. Pasunakoorid, orkestrid, muusikaharidus ja isegi laulupeo korraldamine, mis on olnud meie riikluse kindlateks alusteks läbi ajaloo, on sattunud löögi alla.
Tekkinud vimma naljalt ei kaota. Suur ja vist isegi valdav osa ühiskonnast on maruvihane, pettunud, raevus. Eriti kahjustab meie kaitseväe võitlusvõimet aga mõista andmine, et oma inimesed hüljati. Ei oska öelda, mitu protsenti excellikus arvestuses moodustab mingi riigi sõjalisest võimekusest "moraal" või ka "au" ning kui palju võtab vähemaks selle kaotamine. Tõenäoliselt on see protsent aga päris suur.
Ka peapiiskop ei ole isik, kellele hommikul telefonikõnega teatada 20 aastat kehtinud lepingu ühepoolsest katkestamisest. Niimoodi käitutakse ehk kuskil külas väiketehingutega, kus Vello helistab peale pidu Gunnarile ja teatab, et ikkagi ei osta temalt kokkulepitud autot, sest leidis oma soovidele sobivama. Jürka müüb veidi odavamalt natukene suurema kastiga paremini vajalikke funktsioone täitvat autot ja eelnev kokkulepe on tühistatud, sorry, mees!
Nii ei käituta Eesti suurima kodanikuorganisatsiooniga, mis on ühtlasi ka riigikaitselise mõtte suurimaid liitlasi meil üldse. Nii ei käituta ka orkestrantidega, kes on samamoodi tegevväelased ning kellede tööst sõltuvad kõikide Eesti riiklike, diplomaatiliste või ka tseremoniaalsete ülesannete täitmised.
Sellistes küsimustes leitakse lahendus läbi kokkulepete ja pika kaalumise ka siis, kui parasjagu võimul olev valitsus käitubki riigikaitselises mõttes valesti. Valitsus on loomulikult demokraatlikult valitud ja tema poolt pandud ülesandeid tuleb täita ka juhul kui need ei meeldi; või siis tagasi astuda.
Kuid üks valitsus on mööduv ja vahetuv nähtus, riiki tuleb aga võtta püsiva ja igavesena, mille sümbolite või ka au ja hinge kallale minek on täielikult välistatud. Igat otsust tehes peab kaaluma loogika alusel "mida me selle eest saame".
Kas kahe miljoni euro eest üldrahvaliku ning siseriikliku konflikti ja tüli ülesvõtmine terve ühiskonnaga kaalub üles seda konkreetset sõjalise võimekuse aspekti, mis selle eest oleks saanud? Ning mis mulje jätab see meist väljaspool? Kas me ikka soovime olla vene meedias riik, kes on nii vaene ja hädine, et isegi ühte orkestrit ei saa ülal pidada?
Kaotasime selliseid otsuseid tehes kõiges. Kaotasime oma au ja väärikuse, kaotasime suure osa moraalist, kaotasime saades omale tüli ja tohututes kogustes pettunud ja solvunud inimesi. Ning kõige selle läbi kaotasime oma sõjalises võimekuses. Mitte kaks miljonit, vaid kindlasti miljardites!
Rahvaarmee või siis ajateenistusliku armee ainus võimalus olla efektiivne on laialdased sidemed tsiviilühiskonnaga ja vastastikune respekt. Siiani oli see tugevalt olemas mõlemapoolselt, nagu näitavad ka kõik vastavad küsitlustulemused. Kuid norides ise tüli või otse ülbates oma suurimate liitlastega oma enda ühiskonnas, see respekt võib väga kiirelt alla minna.
Eriti küünilised on kõige eelneva taustal aga Ants Laaneotsa väited, milles ta ütleb, et ainus talle teadaolev riik "kus puudus sõjaväeorkester, oli Etioopia, sest seal käis ka kodusõda". Ning lisades: "Katsume edasi võidelda. Ütlesin otse välja, et ma pole näinud Euroopas mitte ühtegi sõjaväeorkestrita riiki". Samal ajal aga süüdistab ta tekkinud olukorras eelmist valitsust, mis käitus maailma rahandusolukorda arvesse võttes pigem isegi konservatiivselt, kuid kindlasti just Eesti ühiskonna ja riigikaitse huve silmas pidades.
Laaneotsa sõnade kohaselt aga tahtvat kaitsekulutusi kärpida hoopis viies kolonn ja selles kõiges on süüdi eelmise koalitsiooni partnerid, kes tegelevat tema "arvates kahtlaste asjadega, nii et sealt tuleb ebameeldivalt haisu, sama mis ida poolt." Toimuvas ei ole süüdi mitte keegi teine kui Ants Laaneots ise, kes koos Reformierakonnaga kõige toimuva poolt on hääletanud.
Siinjuures ei saa tegemata jätta kummardust Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti oskusliku poliitika suunal, kes tegi ettepaneku võtta kaitseväe orkester Tallinna linna alla kuniks tekib taas võimalus selle kaitseväele tagasi andmiseks.
Pole vahet, kas selline ettepanek on tehtud silmas pidades kohalikke valimisi ning soovi säilitada Tallinna linnas senine absoluutne enamus volikogus või siis tõeliselt siirastel kaalutlustel. Selline idee on õige ja riigimehelik ka juhul, kui selle tagant paistavad välja poliitilised erihuvid või kavalus.
Üleüldse ei ole patrioot mitte see, kes kõvahäälseid ja vängeid sõnu teeb, vaid see, kes õigel hetkel oma riigi jaoks õigeid otsuseid langetab. Kui nende õigete otsustega kaasneb ka valimisedu, siis miks mitte. Kindlasti aitab selle saavutamisele enne kohalikke valimisi kaasa ka Tallinna linna alluvuses endine kaitseväe orkester, mis näiteks Lindakivi keskuses või mõnel linnaväljakul enne linnapea kõnet ka paar kiiret marsilugu teeb.
Tartu Ülikooli kunstivarad
Rahvusvaheliste lepingute sõlmimise juures peaksime aga samamoodi lähtuma eelkõige sellest, mis on meile endale päriselt kasulik. Sellest, mis on riigi pikema ja ajaloolise perspektiivi plaanis kõige olulisem.
Kui Eesti loobub uue piirilepingu sõlmimisel viitamisest Tartu rahule, siis Venemaalt peab saama ka miskit vastu. Mitte ainult argliku kaotaja ja allaandja naeruväärsesse ja häbistatud rolli jäämise vältimiseks, vaid ka ajaloolise õigluse taastamiseks. Näiteks tuleb Venemaalt omakorda vastutulekuna nõuda vastavalt Tartu rahulepingule Tartu Ülikooli kunstivarade tagastamist, mis hetkel asuvad Voronežis.
Igasugune võimalus selleks, et Eesti lihtsalt taganeb surve ees ilma ise mingit "võitu" saavutamata, tuleks koheselt ja ühemõtteliselt välistada. Tartu Ülikooli varade mittetagastamisel saaks aga Eesti alustada rahvusvahelist kampaaniat teemal "Sajandi kunstirööv", "Venemaa barbaarne käitumine", "100 aastat tagasi toimunud vargus", "Nõuame oma röövitud kunsti tagasi". Teoorias võiks selleks kampaaniaks kasvõi CNN-is telereklaami osta.
Tartu Ülikooli varade tagasinõudmise rahvusvahelist mainekujunduslikku potentsiaali ja mõju ei ole ükski poliitiline partei veel Eestis suutnud ära tabada. Sealjuures ei tasu kunagi ka unustada, et suhete normaliseerimist läänega nagu ka piirilepingut meiega võib Venemaal kunagi tulevastel aastakümnetel olla endal vaja rohkem kui meil Eestis.
Tartu Ülikooli röövitud varade tagasisaamine ei annaks meie riigile juurde ainult mitte hindamatut kogu egiptuse, klassikalist või hilisemat euroopa kunsti, mis muudaks meid kogu regiooni ühe väärikaima kunstikoguga riigiks üldse, vaid ühtlasi ka "võidu" rahvusvahelises suhtluses ja läbirääkimistes.
Toimuks reaalne "lepingu" sõlmimine, kus võrdsed partnerid "kauplemise" tulemusena mõlemad saavad miskit. Lihtsalt niisama lömitades ja kõike, mis seadusega meile kuulub alandlikult ära andes, muutume aga ka Venemaa enda silmis naeruväärseks ja tahtejõuta kiuslikuks nohikuks, kellele võib ka edaspidi ultimaatumite ja isaliku manitsemisega nagu ka füüsiliste noomitustega poliitikat ette kirjutada.
Kunagi ei tasu unustada sedagi, et võib-olla on Venemaal olukord 50 või 100 aasta pärast muutunud ning sealne uus riigikord tahabki päriselt muutuda Euroopa vabade riikide partneriks, olgu kasvõi hirmust alla jääda selleks ajaks Venemaad täielikult varjutavale ja ka hirmutavale praegusele partnerile Hiinale.
Kui tahame Venemaale väärikalt vastu saada, siis tehkem seda orkestrimuusika saatel oma enda au ja väärikust säilitades, mitte seda au ja väärikust vaenlasele ise vabatahtlikult ära kinkides ja alla andes.
Tartu rahus sätestatud nõuded Eestist äraviidud kultuurivarade tagastamiseks
Venemaa Valitsus toimetab tagasi Eestisse ja annab üle viimase Valitsusele varandused, siia hulka arvatud raamatukogud, arhiivid, õpeabinõud, dokumendid ja muud asjad, mis on Tartu Ülikooli kui ka kõigi Eesti piirides praegu olevate või varemini olnud õpe-, teaduse-, valitsuse- ja seltskonna-asutuste päralt, niisama üleüldse kõik Eestist Venemaale välja viidud arhiivid, dokumendid ja teised asjad, mil on Eestile teadusline või ajalooline tähtsus, niipalju kui tähendatud asjad on praegu või satuvad edaspidi Venemaa Valitsuse, valitsuse- ja seltskonna-asutuste võimkonda.
### Response:
Peeter Espak: Eesti eest! Ise alla andes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ükski Premium liiga meeskond omavahel kahe esimese ringi vältel vastamisi ei lähe. Avaringis sai kõrgliigameeskondadest kõige keerulisema vastase Pärnu JK Vaprus, kes kohtub Esiliiga B hooaega teravalt alustanud Viimsi JK-ga.
1/64-finaalpaarid:
FC Kose (II liiga) – Tallinna FC Maksatransport (III liiga)
Viljandi JK Tulevik U-21 (II liiga) – Tallinna JK Piraaja (II liiga)
FC Elva (EL) – Tartu Team Helm (III liiga)
Ida-Virumaa FC Alliance (ELB) – Tartu JK Welco X (III liiga)
JK Narva Trans (PL) – IBK Here for Beer (RL)
Kristiine JK (IV liiga) – FC Jõgeva Wolves (III liiga)
Rumori Calcio II Tallinn (IV liiga) – FCP Pärnu (RL)
Tallinna FC Eston Villa II (IV liiga) – Tallinna FC Ararat (III liiga)
Tallinna FC Olympic Olybet (IV liiga) – FC Hiiumaa (II liiga)
FC Nõmme United (EL) – Jõgeva SK Noorus-96 (II liiga)
Viimsi Lõvid (IV liiga) – Tallinna FC Flora U19 (II liiga)
Tallinna JK Legion U-21 (ELB) – Annelinna Ajax (RL)
Märjamaa Kompanii (III liiga) – SK Imavere (III liiga)
Tallinna FC Zenit (III liiga) – JK Tallinna Kalev U-21 (ELB)
Rakvere JK Tarvas (II liiga) – FC Puhkus Mehhikos (RL)
FCI Tallinn (II liiga) – Tallinna FC Hell Hunt (III liiga)
JK Loo (III liiga) – Ida-Virumaa FC Alliance U-21 (II liiga)
Läänemaa JK Haapsalu (III liiga) – FC Äksi Wolves (IV liiga)
FC Mulgi (RL) – Jalgpalliklubi 32. Keskkool (RL)
FC Järva-Jaani – FC Kusti (RL)
FC Kohvile (RL) – Young FC (RL)
JK Kernu Kadakas (III liiga) – Tallinna FC TransferWise (IV liiga)
FC Tallinna Wolves (IV liiga) – Tallinna JK Jalgpallihaigla (IV liiga)
Viljandi JK Tulevik (PL) – FC Lelle (IV liiga)
Viimsi JK (ELB) – Pärnu JK Vaprus (PL)
FC Vastseliina (III liiga) – Tallinna FC Teleios (IV liiga)
Valga FC Warrior (III liiga) – FCT Titans (RL)
Raplamaa JK (II liiga) – Wolfram FC (RL)
Loosi tahtel pääsesid otse 1/32-finaali: JK Pärnu Sadam (RL), Saku Sporting (III liiga), FC EstHam United (RL), Tallinna FC Soccernet (IV liiga), FC Maardu Aliens (III liiga), Tartu JK Welco (EL), Paide Linnameeskond III (II liiga), Läänemaa JK (ELB), JK Tallinna Kalev (EL), JK Tabasalu (ELB), FA Tartu Kalev (II liiga), FC Kuressaare (PL), Põhja-Tallinna JK Volta (II liiga), Tallinna FC Flora U-21 (EL), Maarjamäe FC Vigri (IV liiga), Rumori Calcio Tallinn (IV liiga), Pärnu JK Poseidon (III liiga), Tallinna FC Zapoos (III liiga), Pärnu Jalgpalliklubi (EL), Tartu FC Helios (II liiga), FC Tallinn (ELB), Tallinna JK Legion (PL), JK Tabasalu II (III liiga), Tallinna SC ReUnited (III liiga), Tallinna FC Eston Villa (III liiga), JK Karskem Karsklus (RL), Türi Ganvix JK (III liiga), Nõmme Kalju FC (PL), Tartu JK Tammeka (PL), Jõhvi FC Phoenix (III liiga).
1/32-finaalpaarid:
Nõmme Kalju FC (PL) - FC Mulgi (RL) vs. RL. Jalgpalliklubi 32. Keskkool (RL) võitja
Viljandi JK Tulevik (PL) vs. FC Lelle (IV liiga) võitja - Tallinna FC Olympic Olybet (IV liiga) vs. FC Hiiumaa (II liiga) võitja
Tartu FC Helios (II liiga) - Rakvere JK Tarvas (II liiga) vs. FC Puhkus Mehhikos (RL) võitja
FCI Tallinn (II liiga) vs. Tallinna FC Hell Hunt (III liiga) võitja - JK Pärnu Sadam (RL)
FC Maardu Aliens (III liiga) - Tallinna FC Eston Villa (III liiga)
JK Tabasalu II - FC Järva-Jaani vs. FC Kusti (RL) võitja
Tallinna FC Flora U-21 - JK Karskem Karsklus (RL)
FC Elva vs. Tartu Team Helm võitja - FC Tallinna Wolves vs. Tallinna JK Jalgpallihaigla võitja
Viimsi Lõvid vs. Tallinna FC Flora U19 võitja - Rumori Calcio II Tallinn vs. FCP Pärnu (RL) võitja
Tallinna FC Zenit vs. JK Tallinna Kalev U-21 võitja - Paide Linnameeskond III
FC Nõmme United vs. Jõgeva SK Noorus-96 võitja - Märjamaa Kompanii vs. SK Imavere võitja
FC Kose (II liiga) vs. Tallinna FC Maksatransport (III liiga) võitja - Raplamaa JK vs. RL. Wolfram FC võitja
Rumori Calcio Tallinn (IV liiga) - Läänemaa JK (ELB)
JK Kernu Kadakas (III liiga) vs. Tallinna FC TransferWise (IV liiga) võitja - JK Tallinna Kalev (EL)
Pärnu JK Poseidon (III liiga) - FC Kuressaare (PL)
FA Tartu Kalev (II liiga) - Läänemaa JK Haapsalu (III liiga) vs. FC Äksi Wolves (IV liiga) võitja
FC Kohvile (RL) vs. Young FC (RL) võitja - Tartu JK Welco (EL)
Saku Sporting (III liiga) - Tartu JK Tammeka (PL)
Viljandi JK Tulevik U-21 (II liiga) vs. Tallinna JK Piraaja (II liiga) võitja - Türi Ganvix JK (III liiga)
Viimsi JK (ELB) vs. Pärnu JK Vaprus (PL) võitja - Tallinna SC ReUnited (III liiga)
Tallinna JK Legion (PL) - Tallinna FC Soccernet (IV liiga)
Tallinna FC Zapoos (III liiga) - Jõhvi FC Phoenix (III liiga)
Pärnu Jalgpalliklubi (EL) - Tallinna JK Legion U-21 (ELB) vs. Annelinna Ajax (RL) võitja
JK Tabasalu (ELB) - Maarjamäe FC Vigri (IV liiga)
JK Narva Trans (PL) vs. IBK Here for Beer (RL) võitja - Ida-Virumaa FC Alliance (ELB) vs. Tartu JK Welco X (III liiga) võitja
FC EstHam United (RL) - Tallinna FC Eston Villa II (IV liiga) vs. Tallinna FC Ararat (III liiga) võitja
Valga FC Warrior (III liiga) vs. FCT Titans (RL) võitja - Kristiine JK (IV liiga) vs. FC Jõgeva Wolves (III liiga) võitja
JK Loo (III liiga) vs. Ida-Virumaa FC Alliance U-21 (II liiga) võitja - FC Tallinn (ELB)
FC Vastseliina (III liiga) vs. Tallinna FC Teleios (IV liiga) võitja - Põhja-Tallinna JK Volta (II liiga)
1/64-finaalpaarid peetakse esialgse plaani alusel 9.–11. juulini, 1/32-finaalid 25.–27. juulini. Eurosarjas osalevad FC Flora, Paide Linnameeskond ja FCI Levadia alustavad karikavõistlustega 1/16-finaalis.
Tipneri karikavõistluste käesolev hooaeg saab lõpu sel laupäeval, kui kell 19.30 algavas finaalis lähevad A. Le Coq Arenal vastamisi FCI Levadia – FC Flora. Publikuta peetavast kohtumisest teeb otseülekande ETV2. Naiste karikavõistluste finaal FC Flora – Pärnu Vaprus algab 16.30, kui otsepilti saab näha Soccernet.ee-st ja ERRi spordiportaalist. | Tipneri karikavõistlustel loositi avaringide paare | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ükski Premium liiga meeskond omavahel kahe esimese ringi vältel vastamisi ei lähe. Avaringis sai kõrgliigameeskondadest kõige keerulisema vastase Pärnu JK Vaprus, kes kohtub Esiliiga B hooaega teravalt alustanud Viimsi JK-ga.
1/64-finaalpaarid:
FC Kose (II liiga) – Tallinna FC Maksatransport (III liiga)
Viljandi JK Tulevik U-21 (II liiga) – Tallinna JK Piraaja (II liiga)
FC Elva (EL) – Tartu Team Helm (III liiga)
Ida-Virumaa FC Alliance (ELB) – Tartu JK Welco X (III liiga)
JK Narva Trans (PL) – IBK Here for Beer (RL)
Kristiine JK (IV liiga) – FC Jõgeva Wolves (III liiga)
Rumori Calcio II Tallinn (IV liiga) – FCP Pärnu (RL)
Tallinna FC Eston Villa II (IV liiga) – Tallinna FC Ararat (III liiga)
Tallinna FC Olympic Olybet (IV liiga) – FC Hiiumaa (II liiga)
FC Nõmme United (EL) – Jõgeva SK Noorus-96 (II liiga)
Viimsi Lõvid (IV liiga) – Tallinna FC Flora U19 (II liiga)
Tallinna JK Legion U-21 (ELB) – Annelinna Ajax (RL)
Märjamaa Kompanii (III liiga) – SK Imavere (III liiga)
Tallinna FC Zenit (III liiga) – JK Tallinna Kalev U-21 (ELB)
Rakvere JK Tarvas (II liiga) – FC Puhkus Mehhikos (RL)
FCI Tallinn (II liiga) – Tallinna FC Hell Hunt (III liiga)
JK Loo (III liiga) – Ida-Virumaa FC Alliance U-21 (II liiga)
Läänemaa JK Haapsalu (III liiga) – FC Äksi Wolves (IV liiga)
FC Mulgi (RL) – Jalgpalliklubi 32. Keskkool (RL)
FC Järva-Jaani – FC Kusti (RL)
FC Kohvile (RL) – Young FC (RL)
JK Kernu Kadakas (III liiga) – Tallinna FC TransferWise (IV liiga)
FC Tallinna Wolves (IV liiga) – Tallinna JK Jalgpallihaigla (IV liiga)
Viljandi JK Tulevik (PL) – FC Lelle (IV liiga)
Viimsi JK (ELB) – Pärnu JK Vaprus (PL)
FC Vastseliina (III liiga) – Tallinna FC Teleios (IV liiga)
Valga FC Warrior (III liiga) – FCT Titans (RL)
Raplamaa JK (II liiga) – Wolfram FC (RL)
Loosi tahtel pääsesid otse 1/32-finaali: JK Pärnu Sadam (RL), Saku Sporting (III liiga), FC EstHam United (RL), Tallinna FC Soccernet (IV liiga), FC Maardu Aliens (III liiga), Tartu JK Welco (EL), Paide Linnameeskond III (II liiga), Läänemaa JK (ELB), JK Tallinna Kalev (EL), JK Tabasalu (ELB), FA Tartu Kalev (II liiga), FC Kuressaare (PL), Põhja-Tallinna JK Volta (II liiga), Tallinna FC Flora U-21 (EL), Maarjamäe FC Vigri (IV liiga), Rumori Calcio Tallinn (IV liiga), Pärnu JK Poseidon (III liiga), Tallinna FC Zapoos (III liiga), Pärnu Jalgpalliklubi (EL), Tartu FC Helios (II liiga), FC Tallinn (ELB), Tallinna JK Legion (PL), JK Tabasalu II (III liiga), Tallinna SC ReUnited (III liiga), Tallinna FC Eston Villa (III liiga), JK Karskem Karsklus (RL), Türi Ganvix JK (III liiga), Nõmme Kalju FC (PL), Tartu JK Tammeka (PL), Jõhvi FC Phoenix (III liiga).
1/32-finaalpaarid:
Nõmme Kalju FC (PL) - FC Mulgi (RL) vs. RL. Jalgpalliklubi 32. Keskkool (RL) võitja
Viljandi JK Tulevik (PL) vs. FC Lelle (IV liiga) võitja - Tallinna FC Olympic Olybet (IV liiga) vs. FC Hiiumaa (II liiga) võitja
Tartu FC Helios (II liiga) - Rakvere JK Tarvas (II liiga) vs. FC Puhkus Mehhikos (RL) võitja
FCI Tallinn (II liiga) vs. Tallinna FC Hell Hunt (III liiga) võitja - JK Pärnu Sadam (RL)
FC Maardu Aliens (III liiga) - Tallinna FC Eston Villa (III liiga)
JK Tabasalu II - FC Järva-Jaani vs. FC Kusti (RL) võitja
Tallinna FC Flora U-21 - JK Karskem Karsklus (RL)
FC Elva vs. Tartu Team Helm võitja - FC Tallinna Wolves vs. Tallinna JK Jalgpallihaigla võitja
Viimsi Lõvid vs. Tallinna FC Flora U19 võitja - Rumori Calcio II Tallinn vs. FCP Pärnu (RL) võitja
Tallinna FC Zenit vs. JK Tallinna Kalev U-21 võitja - Paide Linnameeskond III
FC Nõmme United vs. Jõgeva SK Noorus-96 võitja - Märjamaa Kompanii vs. SK Imavere võitja
FC Kose (II liiga) vs. Tallinna FC Maksatransport (III liiga) võitja - Raplamaa JK vs. RL. Wolfram FC võitja
Rumori Calcio Tallinn (IV liiga) - Läänemaa JK (ELB)
JK Kernu Kadakas (III liiga) vs. Tallinna FC TransferWise (IV liiga) võitja - JK Tallinna Kalev (EL)
Pärnu JK Poseidon (III liiga) - FC Kuressaare (PL)
FA Tartu Kalev (II liiga) - Läänemaa JK Haapsalu (III liiga) vs. FC Äksi Wolves (IV liiga) võitja
FC Kohvile (RL) vs. Young FC (RL) võitja - Tartu JK Welco (EL)
Saku Sporting (III liiga) - Tartu JK Tammeka (PL)
Viljandi JK Tulevik U-21 (II liiga) vs. Tallinna JK Piraaja (II liiga) võitja - Türi Ganvix JK (III liiga)
Viimsi JK (ELB) vs. Pärnu JK Vaprus (PL) võitja - Tallinna SC ReUnited (III liiga)
Tallinna JK Legion (PL) - Tallinna FC Soccernet (IV liiga)
Tallinna FC Zapoos (III liiga) - Jõhvi FC Phoenix (III liiga)
Pärnu Jalgpalliklubi (EL) - Tallinna JK Legion U-21 (ELB) vs. Annelinna Ajax (RL) võitja
JK Tabasalu (ELB) - Maarjamäe FC Vigri (IV liiga)
JK Narva Trans (PL) vs. IBK Here for Beer (RL) võitja - Ida-Virumaa FC Alliance (ELB) vs. Tartu JK Welco X (III liiga) võitja
FC EstHam United (RL) - Tallinna FC Eston Villa II (IV liiga) vs. Tallinna FC Ararat (III liiga) võitja
Valga FC Warrior (III liiga) vs. FCT Titans (RL) võitja - Kristiine JK (IV liiga) vs. FC Jõgeva Wolves (III liiga) võitja
JK Loo (III liiga) vs. Ida-Virumaa FC Alliance U-21 (II liiga) võitja - FC Tallinn (ELB)
FC Vastseliina (III liiga) vs. Tallinna FC Teleios (IV liiga) võitja - Põhja-Tallinna JK Volta (II liiga)
1/64-finaalpaarid peetakse esialgse plaani alusel 9.–11. juulini, 1/32-finaalid 25.–27. juulini. Eurosarjas osalevad FC Flora, Paide Linnameeskond ja FCI Levadia alustavad karikavõistlustega 1/16-finaalis.
Tipneri karikavõistluste käesolev hooaeg saab lõpu sel laupäeval, kui kell 19.30 algavas finaalis lähevad A. Le Coq Arenal vastamisi FCI Levadia – FC Flora. Publikuta peetavast kohtumisest teeb otseülekande ETV2. Naiste karikavõistluste finaal FC Flora – Pärnu Vaprus algab 16.30, kui otsepilti saab näha Soccernet.ee-st ja ERRi spordiportaalist.
### Response:
Tipneri karikavõistlustel loositi avaringide paare |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hõbe on huvitav aine: nii kui see mingisuguse orgaanilise molekuli või rakuga kokku puutub, hüppab see kohe justkui sinna külge kinni," ütleb Angela Ivask.
Tartu Ülikooli geneetikaprofessor oli üks autor rahvusvahelises uuringus, kus uuriti nanohõbeda kuhjumist ja sellega toimuvaid muutusi inimese valgetes vererakkudes. Ehkki nanohõbedat on uuritud varemgi, oli see töö esimene, kus jälgiti üksikasjalikult nanohõbeda seostumist ja muutusi üksiku raku tasandil.
Inimeste teadlikult kasutatud nanohõbe
Kui lugejale on ehk tuttavad tahtmatult sissehingatav ja -söödav mikroplast, siis veelgi tillukesem nanohõbe satub inimkehasse reeglina teadliku valiku tõttu. "Mikroplast on isetekkeline pisiosake, aga kui mõtleme näiteks hõbeda nanoosakestele, siis on need spetsiaalselt millegi jaoks valmistatud. Sama kehtib ka mitmete teiste inimese valmistatud nanoosakeste kohta," võrdleb Angela Ivask. Nanoosakesed on osakesed, mille üks mõõde on alla 100 nanomeetri ehk umbes 1000 korda väiksem, kui juuksekarva läbimõõt.
"Kui nanohõbedat niivõrd laialt kasutatakse, siis võib see tahes-tahtmata sattuda ka konkreetsest inimkasutusest edasi, jõudes reoveepuhastisse ja sealt edasi keskkonda."
Peamiselt kasutatakse nanohõbedat antimikroobsel eesmärgil. Nii võime hõbedat leida pinna-desinfektsioonivahenditest, limaskesta põletike vastastest ninatilkadest, põletushaavadele mõeldud plaastritest, aga ka näiteks spordiriiete tekstiilidest, kus on oht mikroobide vohamiseks.
Sealt paistab Ivaski sõnul suurim ohukoht. "Kui nanohõbedat niivõrd laialt kasutatakse, siis võib see tahes-tahtmata sattuda ka konkreetsest inimkasutusest edasi, jõudes reoveepuhastisse ja sealt edasi keskkonda," osutab ta. Sealsed organismid on tema sõnul hõbeda osas oluliselt tundlikumad kui inimene.
Mida pisem osake, seda tegusam
Mis aga siiski juhtub, kui nanohõbe jõuab inimese verre või täpsemalt vere igasse rakku? Angela Ivask ja kolleegid vaatlesid küsimusele vastamiseks inimese valgeid vererakke, mis olid eelnevalt kokku puutunud nanohõbedaga osakestega. "Katsetasime üsna uut metoodikat, mis võimaldab mõõta nanohõbeda hulka igas rakus eraldi ja määrata kindlaks iga raku elemendilise koostise," selgitab Ivask.
"Uurisime, kas hõbeda osakesed jäävad rakkudega kokkupuute järgselt endisteks, kas nende suurus muutub või kas need muutuvad kuidagi keemiliselt."
Samuti said nad aimu, kui palju hõbedaosakesi on iga raku peal ja kui palju neist on leidnud tee raku sisse. Tuli välja, et näiteks sajast raku peale sattunud osakesest puges raku sisse vaid üks ning lisaks seostus rakkude pinnaga veel üks kuni kaks osakest. Ülejäänud nanohõbeda osakesed rakkudega ei haakunudki. Ivaski sõnul sõltus see, kui palju nanohõbeda osakesi pääses rakkude sisse või jäi nende pinnale, nanoosakeste endi omadustest, nimelt osakeste suurusest ning nende pinna omadustest.
Lisaks jälgisid uurijad, kas rakule seondunud või neisse sisenenud nanohõbeda osakesed on sarnased nende osakestega, mis katse alguses rakkudele lisati. "Uurisime, kas hõbeda osakesed jäävad rakkudega kokkupuute järgselt endisteks, kas nende suurus muutub või kas need muutuvad kuidagi keemiliselt," kirjeldab Ivask uurijate huvi. "Me teadsime, millised osakesed katse alguses lisatud sai ja vaatasime, kas katse lõpuks oli osaleste suurus muutunud." Selgus, et rakkudega kokkupuutel muutus nanohõbeda osakeste suurus tõepoolest mispeale analüüsisid uurijad ka muutuste keemilist olemust.
"Leidsime, et mida väiksemad katse alguses lisasime, seda suurema tõenäosusega need muundusid. Näiteks komplekseerusid kõige väiksemad uuritud osakesed, mille suurus oli kõigest 10 nanomeetrit, osaliselt aminohapetega, ent suurem osa nendest muutus lahustumatuks hõbesulfiidiks. Ainult 10 protsenti väiksest nanohõbeda osakestest jäid oma esialgsesse keemilisse vormi," kirjeldab Ivask.
"Leidsime, et mida väiksemad katse alguses lisasime, seda suurema tõenäosusega need muundusid."
Just sulfiidi kujul võib hõbe inimkehas süsteemselt liikuda ning jõuda ka inimese nahka. Ivaski sõnul on mitmeid viiteid isikutest, kelle nahas on tuvastatud suuremas koguses hõbedaühendeid. Viimane on põhjustatud nende inimeste regulaarsest nanohõbeda tarvitamisest ning nahka kogunenud hõbedaühendid on andnud seal ka metalse-sinaka varjundi, põhjustades kosmeetilise seisundi nimega argüüria.
Ivaski sõnul üllataski teda see, kui suur osa rakule kinnitunud ja raku sisse liikunud nanohõbedast muundus. "Lõpuks säilitas esialgse vormi vaid imaginaarne hulk rakkudega kokku puutunud nanohõbedast," ütleb ta. "Samas, jällegi tuleb mainida, et mida suuremad nanohõbeda osakesed olid, seda vähem need muundusid," võrdleb uurija.
Ära muretse, vaid teadvusta
"Arvan, et lugeja ei pea hõbedat sisaldavaid tooteid kasutades eriliselt muretsema, kui kasutab neid tooteid mõistlikult," märgib Angela Ivask. Metalse-sinaka nahatooni omandanud inimeste kombel ta endale pikka aega iga päev hõbedat sisaldavat lahust manustada ei soovita, kuid nendib, et peale nahatooni muutuse ei ilmnenud nendelgi inimestel mingit nähtavat füsioloogilist mõju.
"Arvan, et lugeja ei pea hõbedat sisaldavaid tooteid kasutades eriliselt muretsema, kui kasutab neid tooteid mõistlikult."
Hõbe on meditsiinis mõnel juhul asendamatu. "Näiteks, kui kunagi on olukord, kus antibiootikumid ei mõju enam ja resistentseid baktereid pole võimalik teistmoodi ära hävitada, siis meil on ikkagi vahend olemas. Saame hõbedaühendeid kasutada ja need toimivad," põhjendab Ivask. Hõbe on tema sõnul hea bakteritõrjuja, sest viimastel ei teki hõbedale vastupanuvõimet nii kiiresti kui antibiootikumidele.
"Nanohõbeda ülemäärase kasutamise juures ma oleks pigem keskkonna pärast mures," ütleb Ivask veelkord.
Angela Ivask ja kolleegid kirjutavad nanohõbedast ajakirjas N ature Nanotechnology. | Valgelibled aitavad inimestel nanohõbeda mürgisust taluda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hõbe on huvitav aine: nii kui see mingisuguse orgaanilise molekuli või rakuga kokku puutub, hüppab see kohe justkui sinna külge kinni," ütleb Angela Ivask.
Tartu Ülikooli geneetikaprofessor oli üks autor rahvusvahelises uuringus, kus uuriti nanohõbeda kuhjumist ja sellega toimuvaid muutusi inimese valgetes vererakkudes. Ehkki nanohõbedat on uuritud varemgi, oli see töö esimene, kus jälgiti üksikasjalikult nanohõbeda seostumist ja muutusi üksiku raku tasandil.
Inimeste teadlikult kasutatud nanohõbe
Kui lugejale on ehk tuttavad tahtmatult sissehingatav ja -söödav mikroplast, siis veelgi tillukesem nanohõbe satub inimkehasse reeglina teadliku valiku tõttu. "Mikroplast on isetekkeline pisiosake, aga kui mõtleme näiteks hõbeda nanoosakestele, siis on need spetsiaalselt millegi jaoks valmistatud. Sama kehtib ka mitmete teiste inimese valmistatud nanoosakeste kohta," võrdleb Angela Ivask. Nanoosakesed on osakesed, mille üks mõõde on alla 100 nanomeetri ehk umbes 1000 korda väiksem, kui juuksekarva läbimõõt.
"Kui nanohõbedat niivõrd laialt kasutatakse, siis võib see tahes-tahtmata sattuda ka konkreetsest inimkasutusest edasi, jõudes reoveepuhastisse ja sealt edasi keskkonda."
Peamiselt kasutatakse nanohõbedat antimikroobsel eesmärgil. Nii võime hõbedat leida pinna-desinfektsioonivahenditest, limaskesta põletike vastastest ninatilkadest, põletushaavadele mõeldud plaastritest, aga ka näiteks spordiriiete tekstiilidest, kus on oht mikroobide vohamiseks.
Sealt paistab Ivaski sõnul suurim ohukoht. "Kui nanohõbedat niivõrd laialt kasutatakse, siis võib see tahes-tahtmata sattuda ka konkreetsest inimkasutusest edasi, jõudes reoveepuhastisse ja sealt edasi keskkonda," osutab ta. Sealsed organismid on tema sõnul hõbeda osas oluliselt tundlikumad kui inimene.
Mida pisem osake, seda tegusam
Mis aga siiski juhtub, kui nanohõbe jõuab inimese verre või täpsemalt vere igasse rakku? Angela Ivask ja kolleegid vaatlesid küsimusele vastamiseks inimese valgeid vererakke, mis olid eelnevalt kokku puutunud nanohõbedaga osakestega. "Katsetasime üsna uut metoodikat, mis võimaldab mõõta nanohõbeda hulka igas rakus eraldi ja määrata kindlaks iga raku elemendilise koostise," selgitab Ivask.
"Uurisime, kas hõbeda osakesed jäävad rakkudega kokkupuute järgselt endisteks, kas nende suurus muutub või kas need muutuvad kuidagi keemiliselt."
Samuti said nad aimu, kui palju hõbedaosakesi on iga raku peal ja kui palju neist on leidnud tee raku sisse. Tuli välja, et näiteks sajast raku peale sattunud osakesest puges raku sisse vaid üks ning lisaks seostus rakkude pinnaga veel üks kuni kaks osakest. Ülejäänud nanohõbeda osakesed rakkudega ei haakunudki. Ivaski sõnul sõltus see, kui palju nanohõbeda osakesi pääses rakkude sisse või jäi nende pinnale, nanoosakeste endi omadustest, nimelt osakeste suurusest ning nende pinna omadustest.
Lisaks jälgisid uurijad, kas rakule seondunud või neisse sisenenud nanohõbeda osakesed on sarnased nende osakestega, mis katse alguses rakkudele lisati. "Uurisime, kas hõbeda osakesed jäävad rakkudega kokkupuute järgselt endisteks, kas nende suurus muutub või kas need muutuvad kuidagi keemiliselt," kirjeldab Ivask uurijate huvi. "Me teadsime, millised osakesed katse alguses lisatud sai ja vaatasime, kas katse lõpuks oli osaleste suurus muutunud." Selgus, et rakkudega kokkupuutel muutus nanohõbeda osakeste suurus tõepoolest mispeale analüüsisid uurijad ka muutuste keemilist olemust.
"Leidsime, et mida väiksemad katse alguses lisasime, seda suurema tõenäosusega need muundusid. Näiteks komplekseerusid kõige väiksemad uuritud osakesed, mille suurus oli kõigest 10 nanomeetrit, osaliselt aminohapetega, ent suurem osa nendest muutus lahustumatuks hõbesulfiidiks. Ainult 10 protsenti väiksest nanohõbeda osakestest jäid oma esialgsesse keemilisse vormi," kirjeldab Ivask.
"Leidsime, et mida väiksemad katse alguses lisasime, seda suurema tõenäosusega need muundusid."
Just sulfiidi kujul võib hõbe inimkehas süsteemselt liikuda ning jõuda ka inimese nahka. Ivaski sõnul on mitmeid viiteid isikutest, kelle nahas on tuvastatud suuremas koguses hõbedaühendeid. Viimane on põhjustatud nende inimeste regulaarsest nanohõbeda tarvitamisest ning nahka kogunenud hõbedaühendid on andnud seal ka metalse-sinaka varjundi, põhjustades kosmeetilise seisundi nimega argüüria.
Ivaski sõnul üllataski teda see, kui suur osa rakule kinnitunud ja raku sisse liikunud nanohõbedast muundus. "Lõpuks säilitas esialgse vormi vaid imaginaarne hulk rakkudega kokku puutunud nanohõbedast," ütleb ta. "Samas, jällegi tuleb mainida, et mida suuremad nanohõbeda osakesed olid, seda vähem need muundusid," võrdleb uurija.
Ära muretse, vaid teadvusta
"Arvan, et lugeja ei pea hõbedat sisaldavaid tooteid kasutades eriliselt muretsema, kui kasutab neid tooteid mõistlikult," märgib Angela Ivask. Metalse-sinaka nahatooni omandanud inimeste kombel ta endale pikka aega iga päev hõbedat sisaldavat lahust manustada ei soovita, kuid nendib, et peale nahatooni muutuse ei ilmnenud nendelgi inimestel mingit nähtavat füsioloogilist mõju.
"Arvan, et lugeja ei pea hõbedat sisaldavaid tooteid kasutades eriliselt muretsema, kui kasutab neid tooteid mõistlikult."
Hõbe on meditsiinis mõnel juhul asendamatu. "Näiteks, kui kunagi on olukord, kus antibiootikumid ei mõju enam ja resistentseid baktereid pole võimalik teistmoodi ära hävitada, siis meil on ikkagi vahend olemas. Saame hõbedaühendeid kasutada ja need toimivad," põhjendab Ivask. Hõbe on tema sõnul hea bakteritõrjuja, sest viimastel ei teki hõbedale vastupanuvõimet nii kiiresti kui antibiootikumidele.
"Nanohõbeda ülemäärase kasutamise juures ma oleks pigem keskkonna pärast mures," ütleb Ivask veelkord.
Angela Ivask ja kolleegid kirjutavad nanohõbedast ajakirjas N ature Nanotechnology.
### Response:
Valgelibled aitavad inimestel nanohõbeda mürgisust taluda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õhtu jooksul saab näha ja kuulda selliseid bände ja artiste nagu Coldplay, Haim, Damon Albarn, Idles, Jorja Smith, Kano, Michael Kiwanuka, Wolf Alice ning DJ Honey Dijon.
Lisaks astuvad külalisesinejatena üles Roisin Murphy ning George Ezra ja suulise kõne etteastetega näiteks PJ Harvey, Kate Tempest, Jarvis Cocker ja teised.
Viis tundi pikka festivalielamust saadab erikülaliste poolt peale loetud narratiiv, mis juhib festivalil osalejad läbi Somerseti. Kogu virtuaalse festivali on üles filminud Grammyle nomineeritud režissöör Paul Dugdale.
Ajakava (22.05):
21.00 Wolf Alice
21.25 Michael Kiwanuka
21.55 George Ezra
22.05 Idles
22.30 Haim
23.05 Coldplay
23.50 Damon Albarn (Blur)
00.35 Jorja Smith
1.05 erikülaline
1.35 Kano
2.00 DJ Honey Dijon feat. Roisin Murphy
Virtuaalne Glastonbury festival algab olenevalt asukohast 22. mail kell 21.00 ning 23. mail kell 16.00 ja kell 21.00 veebilehel worthyfarm.live. | Nädalavahetusel toimub virtuaalne Glastonbury | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õhtu jooksul saab näha ja kuulda selliseid bände ja artiste nagu Coldplay, Haim, Damon Albarn, Idles, Jorja Smith, Kano, Michael Kiwanuka, Wolf Alice ning DJ Honey Dijon.
Lisaks astuvad külalisesinejatena üles Roisin Murphy ning George Ezra ja suulise kõne etteastetega näiteks PJ Harvey, Kate Tempest, Jarvis Cocker ja teised.
Viis tundi pikka festivalielamust saadab erikülaliste poolt peale loetud narratiiv, mis juhib festivalil osalejad läbi Somerseti. Kogu virtuaalse festivali on üles filminud Grammyle nomineeritud režissöör Paul Dugdale.
Ajakava (22.05):
21.00 Wolf Alice
21.25 Michael Kiwanuka
21.55 George Ezra
22.05 Idles
22.30 Haim
23.05 Coldplay
23.50 Damon Albarn (Blur)
00.35 Jorja Smith
1.05 erikülaline
1.35 Kano
2.00 DJ Honey Dijon feat. Roisin Murphy
Virtuaalne Glastonbury festival algab olenevalt asukohast 22. mail kell 21.00 ning 23. mail kell 16.00 ja kell 21.00 veebilehel worthyfarm.live.
### Response:
Nädalavahetusel toimub virtuaalne Glastonbury |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimastel aastatel tärganud liikumislahendused on arvestataval määral muutnud maailma linnade üldpilti. Ka Eestis on suuremates linnades tänavatele ilmunud värvilised hõlpsalt laenutatavad elektritõukerattad. Pealinnas täiendavad neid 2019. aastast ka üüriautod.
Tallinna Ülikooli linnageograafia vanemteadur Tauri Tuvikene sõnas, et igasugused sõidu- ning sõidukijagamisteenused jätkavad tulevikus ilmselt mühinal kasvamist.
Citybee Eesti turundusjuht Egert Kivisaar tõi välja, et maailmas prognoositakse 2025. aastaks sõidukijagamise kolmekordset kasvu. Ka autotööstused on ise välja töötamas enda sõidujagamise teenuseid, nagu näiteks BMW sõidujagamise platvorm Drive-Now.
Tallinna Tehnikaülikooli transpordi teaduskeskuse doktorandi Kaur Sarve sõnul on tuleviku transpordipilt praegusega võrreldes palju mitmekesisem ning tänavapildis on rohkem elektrilisi liikumisvahended. Ta tõi näitena elektrilised tõukerattad, millega saab palju kiiremini liikuda kui näiteks tipptunnil autoga. "Inimestel, kes praegu tiksuvad aeglaselt liikluses või pooleldi ummikus, saavad selle asemel liikuda vabalt ja palju kiiremini mööda mõnda otsemat teed," ütles ta.
Tuvikene ütles, et trammi voorused on selle veovõime, kiirus ning hea kuvand. Nii kirjutatakse ka 2019. aasta Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüsis Lasnamäe trammi kohta, et sellel oleks piirkonna maine ja avaliku ilme parandamisel oluline roll. Lisaks võib see aidata segregeerumise vastu. "Tramm ei ole pelgalt transpordivahend, vaid ka linnaruumiline elavdaja," ütles Tuvikene.
Tampere trammi testsõit eelmise aasta oktoobris. Autor/allikas: Pasi Tiitola, Tampereen Raitiotie Oy
Liikumine muutub teenuseks
Kaur Sarve sõnul sõltub lühiüüriautode, ühistranspordi ja kergliikurite populaarsus tulevikus suuresti ka sellest, kuivõrd hõlbus on lõimida inimestel mitmesuguseid liikumisviise puutetundlikel mobiiliekraanidel üheks terviklikuks liikumisteenuseks ehk MaaS-lahenduseks (Mobility-as-a-Service). See tähendab, et ühes hinnapaketis ei ole pelgalt üüriauto, vaid ka näiteks tund aega tõukerattakasutust ja ühistranspordi kuupilet Harjumaa piires.
"Sul on eri liiki transpordilahendused omavahel ühte paketti kokku sobitatud. See on see, mis meil täna on veel puudu," ütles Sarv. "Siis tekib ka kindlustunne, et eraldi isiklikku autot ei ole vaja muretseda." Tartus on juba praegu võimalus kõigil ühistranspordikasutajatel üürida ka elektrirattaid.
Tauri Tuvikene ütles, et viie kuni kümne aasta vaates kujunevad tõenäoliselt välja ka nii-öelda liikuvuskeskused, kus saab hõlpsalt ühistranspordilt kergliikurite või sõidujagamisteenuste peale ümber hüpata. Need keskused pakuvad teisigi teenuseid, näiteks pakiautomaate. Sellised oleks Tuvikese sõnul näiteks raudteejaamad väikelinnades, kuhu annab hõlpsasti elektrilise kergliikuriga paari kilomeetri raadiusest kohale vuhada.
Iseliikurid võtavad ühistranspordi üle
Tulevik on ka isejuhtivate autode ja ühistranspordi päralt, mis samm-sammult inimjuhiga sõidukeid välja hakkavad vahetama. Tallinna Tehnikaülikooli robootika professor Raivo Sell ütles, et ühistranspordis on kõige esimesed tänavatele ilmuvad iseliikurid nii-öelda viimase versta bussid, mida tehnikaülikool katsetab teenusena juba järgmisel aastal Rae vallas.
Viimase versta lahendus kujutab endast ühistranspordiliini pikendust, kus isejuhtivad bussid viivad inimese ühistranspordi lõpp-peatusest koju ukse ette ja vastupidi. Bussid ei sõida kindlal marsruudil, vaid nõudepõhiselt.
Tänasel päeval Selli sõnul sellise teenuse hind veel siiski konkurentsivõimeline ei ole ning tehnoloogia on kallim kui juhi sõidukist eemaldamisel tekkiv rahaline sääst. "Praegu on käsil erinevad piloodid, kus seda tehnoloogiat testitakse, nähakse, kus on kitsaskohad. Võib-olla siis kolme aasta pärast võiks ta olla seal maal, kus ta on reaalne teenus," ütles ta.
Selliseid viimase versta lahendusi on professori sõnul kõige hõlpsam realiseerida, kuna need sõidavad madalal kiirusel väikesel eelkaardistatud piiratud alal. "Ma tean, kuhu mul vaja minna, buss korjab mu peale ja viib täpselt sinna, kuhu vaja," lausus ta. Sell tõi välja, et väikebussid võivad sõita nii näiteks asumi sees või ettevõtete või asutuste maa-aladel.
Tehnikaülikooli Iseauto eelmisel aastal Tallinnas Ülemiste linnakus proovisõidul. Autor/allikas: Pressimaterjal.
Seejärel automatiseeritakse professori arvamusel arvatavasti veokid ja pikamaatransport, kus äriline kasu juhi eemaldamisest on kõige suurem. Alguses ilmuksid iseliikurid piiratud ja kontrollitud maa-aladele, näiteks lennujaamade ja tehaste territooriumidele. Samamoodi hõreda liiklusega piirkondadesse: "Austraalias näiteks sõidavad veokid päevade viisi tühermaal," ütles ta.
Kuigi rongide ja trammide automatiseerimine on tehnoloogiliselt lihtsam, ei ole seal juhi eemaldamisest saadav rahaline võit jälle nii suur kui väikebussidel või veokitel. Nõnda võib nende automatiseerimine natuke aega võtta. Samas tõdes Sell, et paljud metroosüsteemid on tänasel päeval juba juhtideta.
Kuigi rongide ja trammide automatiseerimine on tehnoloogiliselt lihtsam, ei ole seal juhi eemaldamisest saadav rahaline võit jälle nii suur kui väikebussidel või veokitel.
Isejuhtivad eraautod tulevad professori sõnul tõenäoliselt massiliselt tänavatele kõige hiljem, kuigi arenenumad mudelid, näiteks Ameerika ettevõtte Tesla oma, võimaldavad juba praegu päris palju autonoomsust. Enne seda arenevad välja täiustatud juhiabifunktsioonid, nagu näiteks autonoomne pidurdamine või teenus, kus auto sõidab parklast või garaažist ise juhi koduukse ette.
"Põhiline küsimus on siin selles, millal on inimene ise nõus auto juhtimisest loobuma," ütles Sell. "Kui ühistranspordilahenduses on lihtsam, et operaator teeb lihtsalt otsuse, et nüüd me hakkame kasutama seda tüüpi isejuhtivaid süsteeme ja korras, siis inimeste hulgas on palju neid, kes tahaksid ikka ise autot juhtida."
Rattaga sõitmine ei kao kuhugi
Tuvikene ütles, et tõusutrendis on kahtlemata ka aktiivsed liikumisvormid, nagu näiteks jalgrattaga sõitmine. "Jalgrattaga sõitu on juba aastakümneid erinevates Euroopa riikides ja linnades promotud ja kui just ei teki mõnd kriitilist vastuliikumist, võib eeldada, et jalgrattaga sõit ka kasvab," ütles ta.
Kantar Emori 2020. aastal läbi viidud uuringust selgus, et 15–74-aastaste seas liigub enamasti jalgrattaga viis protsenti tallinlastest ja Ida-Virumaa linnaelanikest, Tartus ja Pärnus on jalgrattaga sõitmine aga kolm korda populaarsem.
Tuvikene ütles, et üldiselt viitavad uuringud pealinnas ühe- kuni kahe-protsendilisele rattakasutusele. Kui Tallinna võrrelda mõne teise keskmise suurusega Lääne-Euroopa linnaga, siis Saksamaal Leipzigis kasutab ratast aktiivselt vähemalt iga kümnes linlane.
Millist linna me tahame?
Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) linnaplaneerimise dotsent Andres Sevtšuk ütles, et kui küsida, kuidas juba täna tulevikutrendideks valmistuda, peame enda jaoks selgeks mõtlema, millist linna me tulevikus üldse tahame. "Transpordil on meeletult suured tagajärjed linnaruumile," ütles ta.
Laias laastus on siin Sevtšuki sõnul kaks valikut. Kui valida autokeskne tee, siis on tulemuseks madala tihedusega hõre linn, kus keskmised sõidud on pikad ja kus kaubandus on koondunud suurte ostukeskuste juurde, kuhu saab palju inimesi ligi sõidutada. Dotsendi sõnul pole siin väga vahet, kas autod on ühiskasutuses, elektrilised või isejuhtivad, tulemus on umbkaudu sama.
"Transpordil on meeletult suured tagajärjed linnaruumile," ütles MIT dotsent Sevtšuk.
Kui ihata aga ühistransporti, jalgratta- ja jalakäijaliiklust, siis on dotsendi sõnul tulemuseks säästev linn, mille transpordi ökoloogiline jalajälg on tunduvalt väiksem ning linnakude sarnane Lääne-Euroopa ajalooliste linnakeskustega.
"Ma arvan, et see on õudselt oluline, et meil oleks visioon, kuhu me tahame jõuda, mitte me lihtsalt ei vaata, mida erasektor toodab, kui me laseks kõike teha linnatänavatel," ütles Sevtšuk. "See on ajalooliselt viinud meid pigem tagasi kui edasi, sealt kogu see autostumise probleem tekkiski."
Dotsendi sõnul on praegune autostunud ühiskond tekkinud kohalike omavalitsuste ja riigi viimase 30 aasta otsuste tõttu ega ole iseeneslik trend. "See, et meil on 1990. aastatel riigi toel eeslinnadesse välja ehitatud teedevõrgud ja transport, millega kutsuti põllule maju ehitama, see oli Tallinna mudel Tiskresse ja mujale," ütles Sevtšuk. "Nüüd on see tagajärg, et meil on nõudlus tekkinud kuskil kaugel põllul elamiseks ja see on kaasa toonud ka selle autokeskse ühiskonna," ütles ta.
Viimsi poolsaare tipus asuvast Kelvingi külast pääseb Tallinna kõige hõlpsamini autoga. Autor/allikas: Kelvingi küla
Ka Tallinna Ülikooli linnageograafia vanemteadur Tauri Tuvikene ütles, et ühistranspordi arendamine on hädavajalik ning linnadel ei tohiks lasta nii laiali valguda. Ta tõi välja, et Eesti on üks väheseid automaksuta riike Euroopas.
Andres Sevtšuk ütles, et ühistranspordi eelistamine tähendab ka ehitusõiguse muutmist. "Mõnedes Euroopa linnades on selline regulatsioon, kus elumaju ei ole lubatud enne kasutusele võtta, kui sealt ei ole 300–400 meetri kaugusel olemas ühistranspordiühendust," tõi ta näitena.
MIT dotsendi sõnul on autostumist tagant kannustanud ka suurte ning hõlpsasti autoga ligipääsetavate kaubanduskeskuste planeerimine pealinnas, mis on tekitanud kaubanduspindade ära liikumise linnatänavatelt.
Tallinna Transpordiameti juhataja Andres Harjo vastas, et tavapäraselt ehitab arendaja kõigepealt kasuliku pinna, mida maha müüa, ning alles pärast seda täidab (või ei täida) talle taristuehituseks pandud kohustused. Nii on tekkinud eri etappideks jaotatud arendustes olukordi, kus inimesed elavad juba uusarendustes, kuid tänavaid ja bussipeatusi ei ole veel välja ehitatud. "On, mida teistelt linnadelt eeskujuks võtta," sõnas Harjo.
"On, mida teistelt linnadelt eeskujuks võtta," ütles Tallinna Transpordiameti juhataja.
Andres Sevtšuk tõi välja, et lühiüüriautode tulekut arvestades oleks mõistlik üle vaadata ka uusarendustele kehtestatud parkimiskohtade normid. Kui tulevikus on teedel rohkem ühiskasutuses sõidukeid, siis pole vajadust ka nii paljude parkimiskohtade järele. Dotsent ütles, et senise miinimummäära asemel võiks linn kaaluda hoopis uute hoonete parkimiskohtadele maksimummäära kehtestamist.
Harjo lausus, et senini on arendajate huvi olnud, et mida rohkem kesklinna poole, seda rohkem soovitakse ka parkimiskohti. Vajadus oleks aga vastupidine.
"Nõue on see, et parkimine peab olema lahendatud kinnistusiseselt koormamata piirkonna tänavaid. Samas on juba täna hulgaliselt halbu näiteid, kus uusarendustes on tänavad pärast elanike ilmumist sõidukeid täis pargitud," ütles ta.
Sevtšuk lausus, et linnad peaksid senisest märksa enam raha suunama ühistransporti, jalgsi ning jalgrattaga liikumisse: "Kui võtta näiteks Tallinna transpordieelarve lahti, siis valdav enamus läheb endiselt autoteede ja ristmike peale," ütles ta.
Võimalikud varjuküljed
Tauri Tuvikene ütles, et tulevikulinna planeerides peab arvestama ka sotsiaalseid aspekte, mis tehnoloogiaga kaasnevad. Nii näiteks on autosid, sõidujagamisi ja kergliikureid ühistranspordi asemel kasutades oht, et selle arvelt jääb vähemaks ka ühiskondlikku mitmekesisust ning inimeste omavahelisi kokkupuutepunkte.
"Võõraste inimestega kohtumine on hea, sest inimesed aktsepteerivad sellevõrra teineteist rohkem," ütles vanemteadur. "Avaliku ruumi väärtus on see, et nähakse veel teisi. Ta on midagi ootamatut ja ka see ootamatus on osa ühiskondlikust elust. Ühistranspordis on näiteks mõnikord ka kerjus peal, siis sa näed, et ühiskonnas on ka see olemas."
Ühiskondlik mitmekesisus Tallinna trammis. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Teise võimaliku ohukohana tulevikusuundumustes tõi Tuvikene välja erasektori huvi ja rolli kasvu transporditeenuste pakkumisel. Ta tõi välja, et selles ei ole midagi halba, kuid eraettevõtted võivad vähem rõhku pöörata sellele, et ka väiksemate rahaliste võimalustega ühiskonnarühmad oleksid teenusega hästi kaetud. Samuti on oluline riigijuhtimine seal, kus turust ei piisa, näiteks vähetulusad väikese reisijate arvuga liinid.
Ühtlasi tekib küsimus, kuidas kasutavad eraettevõtted inimestelt kätte saadavaid liikumisandmeid. "Lääne-Euroopas arutatakse seda rohkem, et kui minu andmed on minu omad, siis sel juhul on ju ka minu liikumisandmed minu omad," ütles Tuvikene ning lisas, et avalik sektor ei tohiks unustada oma rolli terviklikus planeerimises. | Tulevikuga kohanemiseks peab linn autostumisele piiri panema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimastel aastatel tärganud liikumislahendused on arvestataval määral muutnud maailma linnade üldpilti. Ka Eestis on suuremates linnades tänavatele ilmunud värvilised hõlpsalt laenutatavad elektritõukerattad. Pealinnas täiendavad neid 2019. aastast ka üüriautod.
Tallinna Ülikooli linnageograafia vanemteadur Tauri Tuvikene sõnas, et igasugused sõidu- ning sõidukijagamisteenused jätkavad tulevikus ilmselt mühinal kasvamist.
Citybee Eesti turundusjuht Egert Kivisaar tõi välja, et maailmas prognoositakse 2025. aastaks sõidukijagamise kolmekordset kasvu. Ka autotööstused on ise välja töötamas enda sõidujagamise teenuseid, nagu näiteks BMW sõidujagamise platvorm Drive-Now.
Tallinna Tehnikaülikooli transpordi teaduskeskuse doktorandi Kaur Sarve sõnul on tuleviku transpordipilt praegusega võrreldes palju mitmekesisem ning tänavapildis on rohkem elektrilisi liikumisvahended. Ta tõi näitena elektrilised tõukerattad, millega saab palju kiiremini liikuda kui näiteks tipptunnil autoga. "Inimestel, kes praegu tiksuvad aeglaselt liikluses või pooleldi ummikus, saavad selle asemel liikuda vabalt ja palju kiiremini mööda mõnda otsemat teed," ütles ta.
Tuvikene ütles, et trammi voorused on selle veovõime, kiirus ning hea kuvand. Nii kirjutatakse ka 2019. aasta Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüsis Lasnamäe trammi kohta, et sellel oleks piirkonna maine ja avaliku ilme parandamisel oluline roll. Lisaks võib see aidata segregeerumise vastu. "Tramm ei ole pelgalt transpordivahend, vaid ka linnaruumiline elavdaja," ütles Tuvikene.
Tampere trammi testsõit eelmise aasta oktoobris. Autor/allikas: Pasi Tiitola, Tampereen Raitiotie Oy
Liikumine muutub teenuseks
Kaur Sarve sõnul sõltub lühiüüriautode, ühistranspordi ja kergliikurite populaarsus tulevikus suuresti ka sellest, kuivõrd hõlbus on lõimida inimestel mitmesuguseid liikumisviise puutetundlikel mobiiliekraanidel üheks terviklikuks liikumisteenuseks ehk MaaS-lahenduseks (Mobility-as-a-Service). See tähendab, et ühes hinnapaketis ei ole pelgalt üüriauto, vaid ka näiteks tund aega tõukerattakasutust ja ühistranspordi kuupilet Harjumaa piires.
"Sul on eri liiki transpordilahendused omavahel ühte paketti kokku sobitatud. See on see, mis meil täna on veel puudu," ütles Sarv. "Siis tekib ka kindlustunne, et eraldi isiklikku autot ei ole vaja muretseda." Tartus on juba praegu võimalus kõigil ühistranspordikasutajatel üürida ka elektrirattaid.
Tauri Tuvikene ütles, et viie kuni kümne aasta vaates kujunevad tõenäoliselt välja ka nii-öelda liikuvuskeskused, kus saab hõlpsalt ühistranspordilt kergliikurite või sõidujagamisteenuste peale ümber hüpata. Need keskused pakuvad teisigi teenuseid, näiteks pakiautomaate. Sellised oleks Tuvikese sõnul näiteks raudteejaamad väikelinnades, kuhu annab hõlpsasti elektrilise kergliikuriga paari kilomeetri raadiusest kohale vuhada.
Iseliikurid võtavad ühistranspordi üle
Tulevik on ka isejuhtivate autode ja ühistranspordi päralt, mis samm-sammult inimjuhiga sõidukeid välja hakkavad vahetama. Tallinna Tehnikaülikooli robootika professor Raivo Sell ütles, et ühistranspordis on kõige esimesed tänavatele ilmuvad iseliikurid nii-öelda viimase versta bussid, mida tehnikaülikool katsetab teenusena juba järgmisel aastal Rae vallas.
Viimase versta lahendus kujutab endast ühistranspordiliini pikendust, kus isejuhtivad bussid viivad inimese ühistranspordi lõpp-peatusest koju ukse ette ja vastupidi. Bussid ei sõida kindlal marsruudil, vaid nõudepõhiselt.
Tänasel päeval Selli sõnul sellise teenuse hind veel siiski konkurentsivõimeline ei ole ning tehnoloogia on kallim kui juhi sõidukist eemaldamisel tekkiv rahaline sääst. "Praegu on käsil erinevad piloodid, kus seda tehnoloogiat testitakse, nähakse, kus on kitsaskohad. Võib-olla siis kolme aasta pärast võiks ta olla seal maal, kus ta on reaalne teenus," ütles ta.
Selliseid viimase versta lahendusi on professori sõnul kõige hõlpsam realiseerida, kuna need sõidavad madalal kiirusel väikesel eelkaardistatud piiratud alal. "Ma tean, kuhu mul vaja minna, buss korjab mu peale ja viib täpselt sinna, kuhu vaja," lausus ta. Sell tõi välja, et väikebussid võivad sõita nii näiteks asumi sees või ettevõtete või asutuste maa-aladel.
Tehnikaülikooli Iseauto eelmisel aastal Tallinnas Ülemiste linnakus proovisõidul. Autor/allikas: Pressimaterjal.
Seejärel automatiseeritakse professori arvamusel arvatavasti veokid ja pikamaatransport, kus äriline kasu juhi eemaldamisest on kõige suurem. Alguses ilmuksid iseliikurid piiratud ja kontrollitud maa-aladele, näiteks lennujaamade ja tehaste territooriumidele. Samamoodi hõreda liiklusega piirkondadesse: "Austraalias näiteks sõidavad veokid päevade viisi tühermaal," ütles ta.
Kuigi rongide ja trammide automatiseerimine on tehnoloogiliselt lihtsam, ei ole seal juhi eemaldamisest saadav rahaline võit jälle nii suur kui väikebussidel või veokitel. Nõnda võib nende automatiseerimine natuke aega võtta. Samas tõdes Sell, et paljud metroosüsteemid on tänasel päeval juba juhtideta.
Kuigi rongide ja trammide automatiseerimine on tehnoloogiliselt lihtsam, ei ole seal juhi eemaldamisest saadav rahaline võit jälle nii suur kui väikebussidel või veokitel.
Isejuhtivad eraautod tulevad professori sõnul tõenäoliselt massiliselt tänavatele kõige hiljem, kuigi arenenumad mudelid, näiteks Ameerika ettevõtte Tesla oma, võimaldavad juba praegu päris palju autonoomsust. Enne seda arenevad välja täiustatud juhiabifunktsioonid, nagu näiteks autonoomne pidurdamine või teenus, kus auto sõidab parklast või garaažist ise juhi koduukse ette.
"Põhiline küsimus on siin selles, millal on inimene ise nõus auto juhtimisest loobuma," ütles Sell. "Kui ühistranspordilahenduses on lihtsam, et operaator teeb lihtsalt otsuse, et nüüd me hakkame kasutama seda tüüpi isejuhtivaid süsteeme ja korras, siis inimeste hulgas on palju neid, kes tahaksid ikka ise autot juhtida."
Rattaga sõitmine ei kao kuhugi
Tuvikene ütles, et tõusutrendis on kahtlemata ka aktiivsed liikumisvormid, nagu näiteks jalgrattaga sõitmine. "Jalgrattaga sõitu on juba aastakümneid erinevates Euroopa riikides ja linnades promotud ja kui just ei teki mõnd kriitilist vastuliikumist, võib eeldada, et jalgrattaga sõit ka kasvab," ütles ta.
Kantar Emori 2020. aastal läbi viidud uuringust selgus, et 15–74-aastaste seas liigub enamasti jalgrattaga viis protsenti tallinlastest ja Ida-Virumaa linnaelanikest, Tartus ja Pärnus on jalgrattaga sõitmine aga kolm korda populaarsem.
Tuvikene ütles, et üldiselt viitavad uuringud pealinnas ühe- kuni kahe-protsendilisele rattakasutusele. Kui Tallinna võrrelda mõne teise keskmise suurusega Lääne-Euroopa linnaga, siis Saksamaal Leipzigis kasutab ratast aktiivselt vähemalt iga kümnes linlane.
Millist linna me tahame?
Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) linnaplaneerimise dotsent Andres Sevtšuk ütles, et kui küsida, kuidas juba täna tulevikutrendideks valmistuda, peame enda jaoks selgeks mõtlema, millist linna me tulevikus üldse tahame. "Transpordil on meeletult suured tagajärjed linnaruumile," ütles ta.
Laias laastus on siin Sevtšuki sõnul kaks valikut. Kui valida autokeskne tee, siis on tulemuseks madala tihedusega hõre linn, kus keskmised sõidud on pikad ja kus kaubandus on koondunud suurte ostukeskuste juurde, kuhu saab palju inimesi ligi sõidutada. Dotsendi sõnul pole siin väga vahet, kas autod on ühiskasutuses, elektrilised või isejuhtivad, tulemus on umbkaudu sama.
"Transpordil on meeletult suured tagajärjed linnaruumile," ütles MIT dotsent Sevtšuk.
Kui ihata aga ühistransporti, jalgratta- ja jalakäijaliiklust, siis on dotsendi sõnul tulemuseks säästev linn, mille transpordi ökoloogiline jalajälg on tunduvalt väiksem ning linnakude sarnane Lääne-Euroopa ajalooliste linnakeskustega.
"Ma arvan, et see on õudselt oluline, et meil oleks visioon, kuhu me tahame jõuda, mitte me lihtsalt ei vaata, mida erasektor toodab, kui me laseks kõike teha linnatänavatel," ütles Sevtšuk. "See on ajalooliselt viinud meid pigem tagasi kui edasi, sealt kogu see autostumise probleem tekkiski."
Dotsendi sõnul on praegune autostunud ühiskond tekkinud kohalike omavalitsuste ja riigi viimase 30 aasta otsuste tõttu ega ole iseeneslik trend. "See, et meil on 1990. aastatel riigi toel eeslinnadesse välja ehitatud teedevõrgud ja transport, millega kutsuti põllule maju ehitama, see oli Tallinna mudel Tiskresse ja mujale," ütles Sevtšuk. "Nüüd on see tagajärg, et meil on nõudlus tekkinud kuskil kaugel põllul elamiseks ja see on kaasa toonud ka selle autokeskse ühiskonna," ütles ta.
Viimsi poolsaare tipus asuvast Kelvingi külast pääseb Tallinna kõige hõlpsamini autoga. Autor/allikas: Kelvingi küla
Ka Tallinna Ülikooli linnageograafia vanemteadur Tauri Tuvikene ütles, et ühistranspordi arendamine on hädavajalik ning linnadel ei tohiks lasta nii laiali valguda. Ta tõi välja, et Eesti on üks väheseid automaksuta riike Euroopas.
Andres Sevtšuk ütles, et ühistranspordi eelistamine tähendab ka ehitusõiguse muutmist. "Mõnedes Euroopa linnades on selline regulatsioon, kus elumaju ei ole lubatud enne kasutusele võtta, kui sealt ei ole 300–400 meetri kaugusel olemas ühistranspordiühendust," tõi ta näitena.
MIT dotsendi sõnul on autostumist tagant kannustanud ka suurte ning hõlpsasti autoga ligipääsetavate kaubanduskeskuste planeerimine pealinnas, mis on tekitanud kaubanduspindade ära liikumise linnatänavatelt.
Tallinna Transpordiameti juhataja Andres Harjo vastas, et tavapäraselt ehitab arendaja kõigepealt kasuliku pinna, mida maha müüa, ning alles pärast seda täidab (või ei täida) talle taristuehituseks pandud kohustused. Nii on tekkinud eri etappideks jaotatud arendustes olukordi, kus inimesed elavad juba uusarendustes, kuid tänavaid ja bussipeatusi ei ole veel välja ehitatud. "On, mida teistelt linnadelt eeskujuks võtta," sõnas Harjo.
"On, mida teistelt linnadelt eeskujuks võtta," ütles Tallinna Transpordiameti juhataja.
Andres Sevtšuk tõi välja, et lühiüüriautode tulekut arvestades oleks mõistlik üle vaadata ka uusarendustele kehtestatud parkimiskohtade normid. Kui tulevikus on teedel rohkem ühiskasutuses sõidukeid, siis pole vajadust ka nii paljude parkimiskohtade järele. Dotsent ütles, et senise miinimummäära asemel võiks linn kaaluda hoopis uute hoonete parkimiskohtadele maksimummäära kehtestamist.
Harjo lausus, et senini on arendajate huvi olnud, et mida rohkem kesklinna poole, seda rohkem soovitakse ka parkimiskohti. Vajadus oleks aga vastupidine.
"Nõue on see, et parkimine peab olema lahendatud kinnistusiseselt koormamata piirkonna tänavaid. Samas on juba täna hulgaliselt halbu näiteid, kus uusarendustes on tänavad pärast elanike ilmumist sõidukeid täis pargitud," ütles ta.
Sevtšuk lausus, et linnad peaksid senisest märksa enam raha suunama ühistransporti, jalgsi ning jalgrattaga liikumisse: "Kui võtta näiteks Tallinna transpordieelarve lahti, siis valdav enamus läheb endiselt autoteede ja ristmike peale," ütles ta.
Võimalikud varjuküljed
Tauri Tuvikene ütles, et tulevikulinna planeerides peab arvestama ka sotsiaalseid aspekte, mis tehnoloogiaga kaasnevad. Nii näiteks on autosid, sõidujagamisi ja kergliikureid ühistranspordi asemel kasutades oht, et selle arvelt jääb vähemaks ka ühiskondlikku mitmekesisust ning inimeste omavahelisi kokkupuutepunkte.
"Võõraste inimestega kohtumine on hea, sest inimesed aktsepteerivad sellevõrra teineteist rohkem," ütles vanemteadur. "Avaliku ruumi väärtus on see, et nähakse veel teisi. Ta on midagi ootamatut ja ka see ootamatus on osa ühiskondlikust elust. Ühistranspordis on näiteks mõnikord ka kerjus peal, siis sa näed, et ühiskonnas on ka see olemas."
Ühiskondlik mitmekesisus Tallinna trammis. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Teise võimaliku ohukohana tulevikusuundumustes tõi Tuvikene välja erasektori huvi ja rolli kasvu transporditeenuste pakkumisel. Ta tõi välja, et selles ei ole midagi halba, kuid eraettevõtted võivad vähem rõhku pöörata sellele, et ka väiksemate rahaliste võimalustega ühiskonnarühmad oleksid teenusega hästi kaetud. Samuti on oluline riigijuhtimine seal, kus turust ei piisa, näiteks vähetulusad väikese reisijate arvuga liinid.
Ühtlasi tekib küsimus, kuidas kasutavad eraettevõtted inimestelt kätte saadavaid liikumisandmeid. "Lääne-Euroopas arutatakse seda rohkem, et kui minu andmed on minu omad, siis sel juhul on ju ka minu liikumisandmed minu omad," ütles Tuvikene ning lisas, et avalik sektor ei tohiks unustada oma rolli terviklikus planeerimises.
### Response:
Tulevikuga kohanemiseks peab linn autostumisele piiri panema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taksojuht Johnny suhete sasipundart saab näha veel 28. ja 29. mail ning 4. ja 5. juunil Rakveres, 31. mail Viljandis ja 3. juunil Pärnus. Pärnu rahva ette tuleb 15. juunil ka komöödia "Kõike head, vana toriseja". Toriseja Esko rollis rahva ette astuvat Tarvo Sõmerit saab samuti näha Rakveres, 28. mail ja 5. juunil.
Mai lõpus ja juuni algul toimuvad kooligruppidele Andrus Kivirähki lasteraamatul põhineva lavastuse "Sirli, Siim ja saladused" asendusetendused. Vabu kohti on teatri teatel kõigile soovijaile veel vaid 1. juunil kell 15 algavale etendusele.
Veebruaris enne piiranguid üksnes mõne mängukorra saanud Veiko Õunpuu värskeim lavastus "Tants" tuleb publiku ette uuesti 29. mail ja 4. juunil Rakveres, 31. mail Tartus ning 7. ja 8. juunil Tallinnas.
Hooaja lõpetab Hendrik Toompere suvelavastus "Miks Jeppe joob?", mida mängitakse 9.–20. juunini Rakvere Teatri väikses saalis. Kolmandat suve mängukavas olnud lavastust näeb sel suvel viimast korda. | Rakvere teater taasavab uksed komöödiaga "Oi, Johnny" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taksojuht Johnny suhete sasipundart saab näha veel 28. ja 29. mail ning 4. ja 5. juunil Rakveres, 31. mail Viljandis ja 3. juunil Pärnus. Pärnu rahva ette tuleb 15. juunil ka komöödia "Kõike head, vana toriseja". Toriseja Esko rollis rahva ette astuvat Tarvo Sõmerit saab samuti näha Rakveres, 28. mail ja 5. juunil.
Mai lõpus ja juuni algul toimuvad kooligruppidele Andrus Kivirähki lasteraamatul põhineva lavastuse "Sirli, Siim ja saladused" asendusetendused. Vabu kohti on teatri teatel kõigile soovijaile veel vaid 1. juunil kell 15 algavale etendusele.
Veebruaris enne piiranguid üksnes mõne mängukorra saanud Veiko Õunpuu värskeim lavastus "Tants" tuleb publiku ette uuesti 29. mail ja 4. juunil Rakveres, 31. mail Tartus ning 7. ja 8. juunil Tallinnas.
Hooaja lõpetab Hendrik Toompere suvelavastus "Miks Jeppe joob?", mida mängitakse 9.–20. juunini Rakvere Teatri väikses saalis. Kolmandat suve mängukavas olnud lavastust näeb sel suvel viimast korda.
### Response:
Rakvere teater taasavab uksed komöödiaga "Oi, Johnny" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tasavägiselt alanud kohtumise avaveerand lõppes Wizardsi minimaalse võiduga, ent poolajaks kasvatas Washingtoni meeskond edu juba 14 punktile. Kolmanda veerandi võitsid võõrustajad juba 17 silmaga ja ehkki viimane veerand kaotati, oldi Indianast kokkuvõttes sellegipoolest sparemad 27 punktiga.
Idakonverentsi kaheksanda asetuse kindlustanud Wizardsile tõi enim punkte 25 silmaga panustanud Bradley Beal. 18 punkti lisasid Russell Westbrook, kes sai kirja ka 15 korvisöötu, ning Rui Hachimura. Indiana resultatiivseim oli Malcolm Brogdon 24 punktiga, kolmikduubli sai kirja leedukas Domantas Sabonis, kelle arvele jäi 19 punkti, 11 lauapalli ja kümme resultatiivset söötu.
Play-off 'ide avaringis kohtub Washington idakonverentsi esimese meeskonna Philadelphia 76ersiga. Play-off 'ide viimase osaleja selgitavad läänekonverentsi play-in 'is Golden State Warriors ja Memphis Grizzlies. | Sabonise kolmikduublist jäi väheks, Wizards sammusplay-off'i | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tasavägiselt alanud kohtumise avaveerand lõppes Wizardsi minimaalse võiduga, ent poolajaks kasvatas Washingtoni meeskond edu juba 14 punktile. Kolmanda veerandi võitsid võõrustajad juba 17 silmaga ja ehkki viimane veerand kaotati, oldi Indianast kokkuvõttes sellegipoolest sparemad 27 punktiga.
Idakonverentsi kaheksanda asetuse kindlustanud Wizardsile tõi enim punkte 25 silmaga panustanud Bradley Beal. 18 punkti lisasid Russell Westbrook, kes sai kirja ka 15 korvisöötu, ning Rui Hachimura. Indiana resultatiivseim oli Malcolm Brogdon 24 punktiga, kolmikduubli sai kirja leedukas Domantas Sabonis, kelle arvele jäi 19 punkti, 11 lauapalli ja kümme resultatiivset söötu.
Play-off 'ide avaringis kohtub Washington idakonverentsi esimese meeskonna Philadelphia 76ersiga. Play-off 'ide viimase osaleja selgitavad läänekonverentsi play-in 'is Golden State Warriors ja Memphis Grizzlies.
### Response:
Sabonise kolmikduublist jäi väheks, Wizards sammusplay-off'i |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugejale on avastamiseks mitmeid uusi autoreid ja taaskohtumine ka juba varasematest raamatutest tuttavaks saanud kirjanikega. Lisaks neile on raamatus esindatud -- nagu alati -- Tuglase novelliauhinna laureaadid. Saateessee on seekord kirjutanud Janek Kraavi ning 100-aastane ekspressionistlik pala pärineb Peet Vallaku (1893–1959) sulest.
Juttude tegevuspaik ei ole sugugi ainult porises maakolkas. Lood viivad nii Moskvasse, Frankfurti, Aleppo linna Süürias, teise aegruumi kui ka Tallinnasse ja Tartusse. Aga ilma külata ka ei saa. Külades toimub imelikke asju, seal luurab sünge minevik ja voolab meie alateadvuse läte.
Raamatu esitlus toimub 1. juunil Tartu Kirjanduse Maja suvehoovis, kirjanduslikul teisipäeval. | Ilmus neljas raamat sarjast "Eesti novell" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugejale on avastamiseks mitmeid uusi autoreid ja taaskohtumine ka juba varasematest raamatutest tuttavaks saanud kirjanikega. Lisaks neile on raamatus esindatud -- nagu alati -- Tuglase novelliauhinna laureaadid. Saateessee on seekord kirjutanud Janek Kraavi ning 100-aastane ekspressionistlik pala pärineb Peet Vallaku (1893–1959) sulest.
Juttude tegevuspaik ei ole sugugi ainult porises maakolkas. Lood viivad nii Moskvasse, Frankfurti, Aleppo linna Süürias, teise aegruumi kui ka Tallinnasse ja Tartusse. Aga ilma külata ka ei saa. Külades toimub imelikke asju, seal luurab sünge minevik ja voolab meie alateadvuse läte.
Raamatu esitlus toimub 1. juunil Tartu Kirjanduse Maja suvehoovis, kirjanduslikul teisipäeval.
### Response:
Ilmus neljas raamat sarjast "Eesti novell" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lood "Blue Banisters" ja "Text Book" kirjutas Lana Del Rey kahasse koos Gabriel Edward Simoniga, kes on ka esimese produtsent. Viimase produtseeris Simon koos Zachary Dawesiga. Loo "Wildflower Wildfire" kirjutas Del Rey aga koos Mike Deaniga, kes on varem prominentselt teinud koostööd Kanye Westiga ja on ka loo produtsent, vahendab Pitchfork.
Pole teada, kas lood ilmuvad Del Rey järgmisel, järjekorras kaheksandal albumil, kuid pressiteates nimetas ta neid lugudeks, millega leevendada ootust järgmise albumi järele.
Pärast albumi "Chemtrails Over the Country Club" avaldamist selle aasta märtsis on aga Del Rey vihjanud juba võimalikele uutele albumitele, mis peaksid ilmuma veel sel aastal ja kandma pealkirju "Rock Candy Sweet" and "Blue Banisters". | Lana Del Rey avaldas kolm uut lugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lood "Blue Banisters" ja "Text Book" kirjutas Lana Del Rey kahasse koos Gabriel Edward Simoniga, kes on ka esimese produtsent. Viimase produtseeris Simon koos Zachary Dawesiga. Loo "Wildflower Wildfire" kirjutas Del Rey aga koos Mike Deaniga, kes on varem prominentselt teinud koostööd Kanye Westiga ja on ka loo produtsent, vahendab Pitchfork.
Pole teada, kas lood ilmuvad Del Rey järgmisel, järjekorras kaheksandal albumil, kuid pressiteates nimetas ta neid lugudeks, millega leevendada ootust järgmise albumi järele.
Pärast albumi "Chemtrails Over the Country Club" avaldamist selle aasta märtsis on aga Del Rey vihjanud juba võimalikele uutele albumitele, mis peaksid ilmuma veel sel aastal ja kandma pealkirju "Rock Candy Sweet" and "Blue Banisters".
### Response:
Lana Del Rey avaldas kolm uut lugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäng algas Hamburgi jaoks kohutavalt ning esimese viie minutiga oldi juba 6:20 kaotusseisus. Terve kohtumise jooksul ei suutnudki Hamburg enam võõrustajaid kinni püüda. Poolajavileks olid kaotusnumbrid 31:48 ja kolmanda veerandi lõpuks koguni 39:70, vahendab Korvpall24.ee.
Kotsar alustas kohtumist algviisikus ning viibis väljakul kauem kui keegi teine – 29 minutit ja 13 sekundit. Selle aja jooksul viskas ta kaheksa punkti (kahesed 3/10, vabavisked 2/2), võttis viis lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu, tegi kaks vaheltlõiget ja blokeeris ühe vastaste pealeviske, kuid patustas ka kahe pallikaotusega. | Kotsar ja Hamburg saidplay-off'i avamängus tiitlikaitsjalt kindla kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäng algas Hamburgi jaoks kohutavalt ning esimese viie minutiga oldi juba 6:20 kaotusseisus. Terve kohtumise jooksul ei suutnudki Hamburg enam võõrustajaid kinni püüda. Poolajavileks olid kaotusnumbrid 31:48 ja kolmanda veerandi lõpuks koguni 39:70, vahendab Korvpall24.ee.
Kotsar alustas kohtumist algviisikus ning viibis väljakul kauem kui keegi teine – 29 minutit ja 13 sekundit. Selle aja jooksul viskas ta kaheksa punkti (kahesed 3/10, vabavisked 2/2), võttis viis lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu, tegi kaks vaheltlõiget ja blokeeris ühe vastaste pealeviske, kuid patustas ka kahe pallikaotusega.
### Response:
Kotsar ja Hamburg saidplay-off'i avamängus tiitlikaitsjalt kindla kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus leidis, et mõistlik on hüvitada Aivar Mäele kaitsjatasudena 9231,60 eurot taotletud 14 699,40 euro asemel.
Millisele moraalsele või rahalisele hüvitisele on lootust kohtus võitnud, ent avalikkuses kõvasti pihta saanud inimestel, küsis saatejuht Märt Treier.
"Õiguslikus vaates on asi lihtne," vastas Aas. "Õigeksmõistev otsus loetakse ise piisavaks kompensatsiooniks. Hüvitatakse advokaadikulud, sageli isegi mitte täies ulatuses."
"Moraalse kahju eest kompensatsiooni nõudmist riigilt ei ole antud juhul alust. Kui isik tunneb, et keegi, näiteks meedia, on läinud tema eraelu kajastamisega liiale, siis kohtusse saab nende vastu pöörduda," lisas ta.
Aasa sõnul on tavapärane Eesti kohtupraktikas, et kohus ei mõista välja kogu advokaadikulu, vaid see jääb poole või kolmandiku peale. "Hindab kohus seda riigi poolt makstavate määratud kaitsjate tasu alusel. See on selgelt probleem, kuna need tasud on väikesed," ütles ta.
Hindade erinevus kohtualuse enda palgatava advokaadi tasuga on Aasa sõnul kaks kuni neli korda.
"Kohtus õigeks jääv inimene võibki jääda miinusesse, kuid ka au ja hea nime taastamine on väärtus," möönis Aas.
Aas lisas, et Aivar Mäe protsessi eripära on, et juhtum balansseeris eetika ja õiguse piirimail.
"Antud juhul on tegu õigusliku hinnanguga Aivar Mäe teole," rõhutas Aas. "Erakordsus seisnes selles, et Mäe ja tema kaitsja taotlesid avalikku kohtuistungit."
Riigikohus ei võtnud neljapäeval arutusele politsei kassatsioonkaebust rahvusooperi Estonia eksjuhi Aivar Mäe ahistamisskandaali väärteoasja lõpetamisele.
Kuna riigikohus politsei kaebust ei aruta, siis jõustus Harju maakohtu 17. veebruari otsus, mis tühistas Mäele politsei poolt tehtud 400 euro suuruse trahvi ja lõpetas tema väärteoasjas menetluse. Väärteoasjas tehtud otsusega karistas politsei Mäed rahatrahviga 400 eurot.
Mäe vaidlustas väärteootsuse, kuna ei nõustunud sellega ning eitas talle etteheidetavate tegude toimepanemist.
Rahvusooper Estonia mitu naistöötajat tuli mullu juuni lõpus välja väidetega, et Estonia juht Aivar Mäe on neid alandanud ja seksuaalselt ahistanud. Mullu augusti lõpus esitas Mäe tagasiastumisavalduse, mille rahvusooperi nõukogu rahuldas. | Eesti kohtupraktikas saab õigeksmõistetu harva kulud täies mahus hüvitatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus leidis, et mõistlik on hüvitada Aivar Mäele kaitsjatasudena 9231,60 eurot taotletud 14 699,40 euro asemel.
Millisele moraalsele või rahalisele hüvitisele on lootust kohtus võitnud, ent avalikkuses kõvasti pihta saanud inimestel, küsis saatejuht Märt Treier.
"Õiguslikus vaates on asi lihtne," vastas Aas. "Õigeksmõistev otsus loetakse ise piisavaks kompensatsiooniks. Hüvitatakse advokaadikulud, sageli isegi mitte täies ulatuses."
"Moraalse kahju eest kompensatsiooni nõudmist riigilt ei ole antud juhul alust. Kui isik tunneb, et keegi, näiteks meedia, on läinud tema eraelu kajastamisega liiale, siis kohtusse saab nende vastu pöörduda," lisas ta.
Aasa sõnul on tavapärane Eesti kohtupraktikas, et kohus ei mõista välja kogu advokaadikulu, vaid see jääb poole või kolmandiku peale. "Hindab kohus seda riigi poolt makstavate määratud kaitsjate tasu alusel. See on selgelt probleem, kuna need tasud on väikesed," ütles ta.
Hindade erinevus kohtualuse enda palgatava advokaadi tasuga on Aasa sõnul kaks kuni neli korda.
"Kohtus õigeks jääv inimene võibki jääda miinusesse, kuid ka au ja hea nime taastamine on väärtus," möönis Aas.
Aas lisas, et Aivar Mäe protsessi eripära on, et juhtum balansseeris eetika ja õiguse piirimail.
"Antud juhul on tegu õigusliku hinnanguga Aivar Mäe teole," rõhutas Aas. "Erakordsus seisnes selles, et Mäe ja tema kaitsja taotlesid avalikku kohtuistungit."
Riigikohus ei võtnud neljapäeval arutusele politsei kassatsioonkaebust rahvusooperi Estonia eksjuhi Aivar Mäe ahistamisskandaali väärteoasja lõpetamisele.
Kuna riigikohus politsei kaebust ei aruta, siis jõustus Harju maakohtu 17. veebruari otsus, mis tühistas Mäele politsei poolt tehtud 400 euro suuruse trahvi ja lõpetas tema väärteoasjas menetluse. Väärteoasjas tehtud otsusega karistas politsei Mäed rahatrahviga 400 eurot.
Mäe vaidlustas väärteootsuse, kuna ei nõustunud sellega ning eitas talle etteheidetavate tegude toimepanemist.
Rahvusooper Estonia mitu naistöötajat tuli mullu juuni lõpus välja väidetega, et Estonia juht Aivar Mäe on neid alandanud ja seksuaalselt ahistanud. Mullu augusti lõpus esitas Mäe tagasiastumisavalduse, mille rahvusooperi nõukogu rahuldas.
### Response:
Eesti kohtupraktikas saab õigeksmõistetu harva kulud täies mahus hüvitatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui maja ei ole piisavalt suure kultuurilise väärtusega, et riiklikult võtta muinsuskaitse alla, siis jääb see otsus omavalitsuse teha. Nii tuleb teha valik, kas ka mõnda halvas seisus hoonet pidada kohalikult kultuuriliselt tähtsaks või oleks otstarbekam see üldse lammutada.
Väikse eelarvega omavalitsuse jaoks on ka oluline, milline valik on rahaliselt teostatav.
Seega mõjutavad neid otsuseid riigitoetused, selgitas ERR-ile kultuuriministeeriumi muinsukaitsenõunik Liina Jänes.
"Üldse ei vaidlusta seda, et uute energiatõhusate hoonete ehitamiseks toetust anda, aga selle sidumine lammutamisega, see oli see aspekt, mis veider tundus," ütles Jänes. "See ei ole ainult kultuuripärandi suhtes veider, see on ka keskkonna jajajälje suhtes tervikuna. Hoone ehitamisele kuluv energia on 80 protsenti kogu hoone elukaare energiast, kütmisele kulub ainult 20 protsenti."
Kultuuriministeerium tõi välja näiteks Mooste kultuurimaja ja Peri külakeskuse. Mõlemad asuvad Põlva vallas.
Vallavanem Georg Pelisaar tunnistas, et esimese lammutamist kaalutakse ja teise suhtes on nii juba otsustatud. Kõne all oleva meetme raames küll toetust ei taotletud, kuid vald otsib Pelisaare sõnul sarnaseid võimalusi.
"Renoveerimiseks me mujalt vahendeid ei saa, samas seda kultuurimaja kasutab praegu kool ka võimlana. Ilmselgelt tänapäeval ei klapi juba omaaegne ventilatsioon nõuetega. Kas valida võimalus, et me taastame hoone ja seda täies mahus omavalitsuse eelarvest või siiski me otsustame selle hoone lammutada ja hoopis ehitada uus. Mingil juhul me ei saa sellist varianti, kus kõik oleks rahul," tõdes Pelisaar.
Rahandusministeeriumi nõunik Tarmo Kivi ütles, et kultuuriväärtuslike hoonete lammutamiseks toetust ei anta.
Kultuuriväärtuslikkust hindab siiski omavalitsus ise.
Kivi nentis, et kui selgub, et on tekkinud surve kultuuri lammutada, tuleb midagi muuta. "Kas on midagi mida me omalt poolt saame teha nii selle meetme kui võib olla teiste meetmete osas, mida alles välja töötama hakatakse?" arutles ta. | Ministeerium muretseb, et toetus soodustab väärtuslike hoonete lammutamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui maja ei ole piisavalt suure kultuurilise väärtusega, et riiklikult võtta muinsuskaitse alla, siis jääb see otsus omavalitsuse teha. Nii tuleb teha valik, kas ka mõnda halvas seisus hoonet pidada kohalikult kultuuriliselt tähtsaks või oleks otstarbekam see üldse lammutada.
Väikse eelarvega omavalitsuse jaoks on ka oluline, milline valik on rahaliselt teostatav.
Seega mõjutavad neid otsuseid riigitoetused, selgitas ERR-ile kultuuriministeeriumi muinsukaitsenõunik Liina Jänes.
"Üldse ei vaidlusta seda, et uute energiatõhusate hoonete ehitamiseks toetust anda, aga selle sidumine lammutamisega, see oli see aspekt, mis veider tundus," ütles Jänes. "See ei ole ainult kultuuripärandi suhtes veider, see on ka keskkonna jajajälje suhtes tervikuna. Hoone ehitamisele kuluv energia on 80 protsenti kogu hoone elukaare energiast, kütmisele kulub ainult 20 protsenti."
Kultuuriministeerium tõi välja näiteks Mooste kultuurimaja ja Peri külakeskuse. Mõlemad asuvad Põlva vallas.
Vallavanem Georg Pelisaar tunnistas, et esimese lammutamist kaalutakse ja teise suhtes on nii juba otsustatud. Kõne all oleva meetme raames küll toetust ei taotletud, kuid vald otsib Pelisaare sõnul sarnaseid võimalusi.
"Renoveerimiseks me mujalt vahendeid ei saa, samas seda kultuurimaja kasutab praegu kool ka võimlana. Ilmselgelt tänapäeval ei klapi juba omaaegne ventilatsioon nõuetega. Kas valida võimalus, et me taastame hoone ja seda täies mahus omavalitsuse eelarvest või siiski me otsustame selle hoone lammutada ja hoopis ehitada uus. Mingil juhul me ei saa sellist varianti, kus kõik oleks rahul," tõdes Pelisaar.
Rahandusministeeriumi nõunik Tarmo Kivi ütles, et kultuuriväärtuslike hoonete lammutamiseks toetust ei anta.
Kultuuriväärtuslikkust hindab siiski omavalitsus ise.
Kivi nentis, et kui selgub, et on tekkinud surve kultuuri lammutada, tuleb midagi muuta. "Kas on midagi mida me omalt poolt saame teha nii selle meetme kui võib olla teiste meetmete osas, mida alles välja töötama hakatakse?" arutles ta.
### Response:
Ministeerium muretseb, et toetus soodustab väärtuslike hoonete lammutamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskkonnaameti avalike suhete nõunik Andri Küüts ütles ajalehele, et viimaste päevade jooksul on raiete peatamise eesmärgil tehtud kaebusi laekunud rohkem kui varem. "Lindude pesitsemise tõttu on peatatud umbes 15 metsaraiet üle Eesti, aga see arv muutub jooksvalt," lisas ta.
Metsaettevõtjate jaoks on muutunud lähenemine tulnud paraja šokina.
"See tähendab kõigi tööde ümberkorraldamist ja muudab kogu puidusektori struktuuri," ütles metsamajandamisega tegeleva Valga Puu juhatuse esimees Andres Olesk. "Ma ei kujuta ette, kuidas saaksime näiteks Valga Puus üldse senisel kujul jätkata."
Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul on keskkonnaameti kehtestatud raiekeelud erametsades ebaproportsionaalsed, lisaks võivad need tekitada soovitule vastupidise reaktsiooni, sest kui väikemetsaomanikul kaob kindlustunne, siis võib ta oma metsamaa maha müüa, mis toob kaasa pigem raiesurve hoogustumise. | Raiekeeld ähvardab puidutööstuse pea peale keerata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskkonnaameti avalike suhete nõunik Andri Küüts ütles ajalehele, et viimaste päevade jooksul on raiete peatamise eesmärgil tehtud kaebusi laekunud rohkem kui varem. "Lindude pesitsemise tõttu on peatatud umbes 15 metsaraiet üle Eesti, aga see arv muutub jooksvalt," lisas ta.
Metsaettevõtjate jaoks on muutunud lähenemine tulnud paraja šokina.
"See tähendab kõigi tööde ümberkorraldamist ja muudab kogu puidusektori struktuuri," ütles metsamajandamisega tegeleva Valga Puu juhatuse esimees Andres Olesk. "Ma ei kujuta ette, kuidas saaksime näiteks Valga Puus üldse senisel kujul jätkata."
Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul on keskkonnaameti kehtestatud raiekeelud erametsades ebaproportsionaalsed, lisaks võivad need tekitada soovitule vastupidise reaktsiooni, sest kui väikemetsaomanikul kaob kindlustunne, siis võib ta oma metsamaa maha müüa, mis toob kaasa pigem raiesurve hoogustumise.
### Response:
Raiekeeld ähvardab puidutööstuse pea peale keerata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelkõige Tallinna vanalinna elanike küsitlusest selgus, et eelkõige häirivad neid külaliskorteritega seotud probleemid, nagu pidevalt vahetuvad naabrid, mis tekitab tunde, et elatakse hotellis, heakorrast ja puhtusest mittehoolimine, ühisvara lõhkumine ja öised peod ning sellega kaasnev lärm.
Kuigi olukorda on ministeeriumitega arutatud, ei ole mingit abi soovitustest lahendada probleemid olemasolevate seaduste abil ning külaliskorterid vajavad eraldi regulatsiooni, nentis Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ettevõtlusminister Andres Sutile saadetud kirjas.
Riisalu sõnul näitavad uuringud ja tegelikkus, et probleeme pole võimalik lahendada ei korteriomandi- ja korteriühistuseadusega ega korrakaitseseadusega.
Riisalu tõi näiteks, et korteri sundvõõrandamine külaliskorteri omanikult on väga äärmuslik meede ja võtab väga kaua aega ning ei pruugi probleemi lahendada: uus korteriomanik võib jätkata sama teenuse pakkumisega.
"Tegemist ei ole efektiivse meetmega, vaid teoreetilise võimalusega, mis reaalses elus ei toimi. Ka korrakaitseseadusest ei leia elanikud praktikas suurt tuge, liigse müra tekitamisega seotud ühekordsed politsei väljakutsed ei lahenda probleemi tervikuna. Politsei sekkub alles siis, kui rikkumine on aset leidnud, kuid ei saa tagada, et edaspidi liigse müraga seonduvaid rikkumisi toime ei panda," nentis Riisalu.
MKM-i asekantsler Kristi Talving nõustus, et turismi peab Tallinna vanalinnas arendama nii, et arvestataks ka kohalike huvidega, kuid näiteks müra pole tema sõnul probleemiks vaid külaliskorterite ja vanalinna puhul.
"Müra ja teiste elanike häirimine seonduvad suuresti kortermajadega, ja seda esineb ka püsielanikega ja pikemaajaliste üürnike puhul. Seepärast peame mõjusamaks lahenduseks korteriühistute reeglistiku terviklikku ülevaatamist, kas ja mis on täna puudu, et kaitsta nii elanike kui korterite väljaüürimisega tegelevate omanike huve," ütles Talving ERR-ile.
Korterite väljaüürimise keelamise ja piiramise asemel tuleks püüda leida mõni muu abinõu, millega saab saavutada sama eesmärgi, kuid mis riivab vähem omaniku õigust korterit välja üürida, lisas Talving.
MKM: külaliskorterid on oluline osa turismist
Talvingu sõnul tuleb aru saada, et külaliskorterid nagu ka teised uut tüüpi ärimudelid on oluline osa turismist.
"Need pakuvad olulist lisandväärtust just neile reisijatele, kes suure hotelli asemel eelistaksid oma perele või seltskonnale privaatsemat peatuspaika, hubasemaid tingimusi, mitmekesisemat valikut ning kogeda vahetumalt kohalikku elu. Tavaliselt viibib selline külastaja Eestis ka kauem ja kasvatab turismitulu, kui külastab siin restorane, atraktsioone ja tarbides teisi teenuseid," lausus ta.
Talving lisas, et majandusele tekitab jagamismajandus pigem turgu juurde, sest meelitab ligi neid tarbijaid, kes varem antud teenust ei kasutanud, samuti ergutab konkurentsi.
"Uudsete teenuslahenduste väljasuretamine ei teeni tegelikult ei piirkonna ega elanike huve, seda nägime ka 2020 kevadsuvel, kui Tallinna vanalinn jäi inimtühjaks ja ärid suleti," lausus Talving.
Riisalu sõnul on Tallinn turismi olulisusest teadlik, kuid mingi tasakaal tuleb leida.
"Tallinna linn on jätkuvalt seisukohal, et majutusteenuse osutamist külaliskorteri kui majutusettevõtte kaudu on vajalik reguleerida. Turism on Tallinna jaoks väga oluline majandusharu, kuid turismi kestlikkuse aspektist peame oluliseks, et turismi areng on tasakaalustatud – linna külalised saavad meeldiva elamuse ja kohalikud tunnetavad turismimajanduse positiivset mõju," lausus ta.
Linnale antakse õigus ise otsustada?
Talving ütles, et kuivõrd praegu on külaliskorterite kontsentratsioon suurim Tallinnas, täpsemalt vanalinnas, mistõttu üleriigiliselt külaliskorterite turgu sekkumiseks ei ole alust.
Riisalu märkis, et vanalinn on küll olulisim, kuid mitte ainus piirkond Tallinnas, kus esineb lühiajalise rendi negatiivne mõju elanikkonnale.
"Populaarseteks piirkondadeks Tallinnas korteri lühiajaliseks rentimiseks on muutunud ka vanalinna läheduses asuvad piirkonnad – näiteks Kalamaja ja Rotermanni piirkond," ütles ta.
Riisalu pakkus välja, et kui riik ise ei soovi seadusi muuta, võiks anda reguleerimise õiguse omavalitsustele.
"Kuna kehtiv seadus ei võimalda kohalikel omavalitsustel piisavat sekkumist, siis palume uuesti hinnata külaliskorterite riikliku regulatsiooni väljatöötamise võimalikkust või vastavate volituste andmist kohalikele omavalitsustele," kirjutas ta minister Sutile.
Talvingu sõnul väärib ettepanek kaalumist. "Võimalik tõesti, et üheks täiendavaks abinõuks oleks kohalikele omavalitsustele suuremate volituste andmine lühiajalist korteriüüri oma piirkonnas reguleerida, seda võimalust analüüsime," ütles ta.
Tallinna pöördus valitsuse poole ettepanekuga muuta külaliskorterites majutusteenuse osutamise kehtivat regulatsiooni juba aasta tagasi, kuid toona soovisid ministeeriumid olukorra kohta arvamusi ja ettepanekuid koguda ning asi jäi soiku.
Sotsid: regulatsioon on vajalik
Selline regulatsioon on kindlasti vajalik, sellega tegelemine on õige suund, sest öörahu on väga oluline ja inimesed peavad saama oma kodudes häirimatult puhata, ütles ERR-ile saadetud kommentaaris Tallinna sotsiaaldemokraatide öölinnapeakandidaat Natalie Mets.
Mets viitas, et Tallinna baarides ja ööklubides tänavu septembrist kehtima hakkav alkoholimüügi piirang viib selleni, et korteripidusid saab rohkem olema.
"Seega üürikorterite regulatsiooni nõudmine Tallinna poolt on vastuoluline olukorras, kus samaaegselt linn ise suunab inimesed pärast ööklubide sulgemist edasi korteritesse pidutsema," märkis ta. | Tallinn tahab seadust, et saaks tegelda lärmakate külaliskorteritega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelkõige Tallinna vanalinna elanike küsitlusest selgus, et eelkõige häirivad neid külaliskorteritega seotud probleemid, nagu pidevalt vahetuvad naabrid, mis tekitab tunde, et elatakse hotellis, heakorrast ja puhtusest mittehoolimine, ühisvara lõhkumine ja öised peod ning sellega kaasnev lärm.
Kuigi olukorda on ministeeriumitega arutatud, ei ole mingit abi soovitustest lahendada probleemid olemasolevate seaduste abil ning külaliskorterid vajavad eraldi regulatsiooni, nentis Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ettevõtlusminister Andres Sutile saadetud kirjas.
Riisalu sõnul näitavad uuringud ja tegelikkus, et probleeme pole võimalik lahendada ei korteriomandi- ja korteriühistuseadusega ega korrakaitseseadusega.
Riisalu tõi näiteks, et korteri sundvõõrandamine külaliskorteri omanikult on väga äärmuslik meede ja võtab väga kaua aega ning ei pruugi probleemi lahendada: uus korteriomanik võib jätkata sama teenuse pakkumisega.
"Tegemist ei ole efektiivse meetmega, vaid teoreetilise võimalusega, mis reaalses elus ei toimi. Ka korrakaitseseadusest ei leia elanikud praktikas suurt tuge, liigse müra tekitamisega seotud ühekordsed politsei väljakutsed ei lahenda probleemi tervikuna. Politsei sekkub alles siis, kui rikkumine on aset leidnud, kuid ei saa tagada, et edaspidi liigse müraga seonduvaid rikkumisi toime ei panda," nentis Riisalu.
MKM-i asekantsler Kristi Talving nõustus, et turismi peab Tallinna vanalinnas arendama nii, et arvestataks ka kohalike huvidega, kuid näiteks müra pole tema sõnul probleemiks vaid külaliskorterite ja vanalinna puhul.
"Müra ja teiste elanike häirimine seonduvad suuresti kortermajadega, ja seda esineb ka püsielanikega ja pikemaajaliste üürnike puhul. Seepärast peame mõjusamaks lahenduseks korteriühistute reeglistiku terviklikku ülevaatamist, kas ja mis on täna puudu, et kaitsta nii elanike kui korterite väljaüürimisega tegelevate omanike huve," ütles Talving ERR-ile.
Korterite väljaüürimise keelamise ja piiramise asemel tuleks püüda leida mõni muu abinõu, millega saab saavutada sama eesmärgi, kuid mis riivab vähem omaniku õigust korterit välja üürida, lisas Talving.
MKM: külaliskorterid on oluline osa turismist
Talvingu sõnul tuleb aru saada, et külaliskorterid nagu ka teised uut tüüpi ärimudelid on oluline osa turismist.
"Need pakuvad olulist lisandväärtust just neile reisijatele, kes suure hotelli asemel eelistaksid oma perele või seltskonnale privaatsemat peatuspaika, hubasemaid tingimusi, mitmekesisemat valikut ning kogeda vahetumalt kohalikku elu. Tavaliselt viibib selline külastaja Eestis ka kauem ja kasvatab turismitulu, kui külastab siin restorane, atraktsioone ja tarbides teisi teenuseid," lausus ta.
Talving lisas, et majandusele tekitab jagamismajandus pigem turgu juurde, sest meelitab ligi neid tarbijaid, kes varem antud teenust ei kasutanud, samuti ergutab konkurentsi.
"Uudsete teenuslahenduste väljasuretamine ei teeni tegelikult ei piirkonna ega elanike huve, seda nägime ka 2020 kevadsuvel, kui Tallinna vanalinn jäi inimtühjaks ja ärid suleti," lausus Talving.
Riisalu sõnul on Tallinn turismi olulisusest teadlik, kuid mingi tasakaal tuleb leida.
"Tallinna linn on jätkuvalt seisukohal, et majutusteenuse osutamist külaliskorteri kui majutusettevõtte kaudu on vajalik reguleerida. Turism on Tallinna jaoks väga oluline majandusharu, kuid turismi kestlikkuse aspektist peame oluliseks, et turismi areng on tasakaalustatud – linna külalised saavad meeldiva elamuse ja kohalikud tunnetavad turismimajanduse positiivset mõju," lausus ta.
Linnale antakse õigus ise otsustada?
Talving ütles, et kuivõrd praegu on külaliskorterite kontsentratsioon suurim Tallinnas, täpsemalt vanalinnas, mistõttu üleriigiliselt külaliskorterite turgu sekkumiseks ei ole alust.
Riisalu märkis, et vanalinn on küll olulisim, kuid mitte ainus piirkond Tallinnas, kus esineb lühiajalise rendi negatiivne mõju elanikkonnale.
"Populaarseteks piirkondadeks Tallinnas korteri lühiajaliseks rentimiseks on muutunud ka vanalinna läheduses asuvad piirkonnad – näiteks Kalamaja ja Rotermanni piirkond," ütles ta.
Riisalu pakkus välja, et kui riik ise ei soovi seadusi muuta, võiks anda reguleerimise õiguse omavalitsustele.
"Kuna kehtiv seadus ei võimalda kohalikel omavalitsustel piisavat sekkumist, siis palume uuesti hinnata külaliskorterite riikliku regulatsiooni väljatöötamise võimalikkust või vastavate volituste andmist kohalikele omavalitsustele," kirjutas ta minister Sutile.
Talvingu sõnul väärib ettepanek kaalumist. "Võimalik tõesti, et üheks täiendavaks abinõuks oleks kohalikele omavalitsustele suuremate volituste andmine lühiajalist korteriüüri oma piirkonnas reguleerida, seda võimalust analüüsime," ütles ta.
Tallinna pöördus valitsuse poole ettepanekuga muuta külaliskorterites majutusteenuse osutamise kehtivat regulatsiooni juba aasta tagasi, kuid toona soovisid ministeeriumid olukorra kohta arvamusi ja ettepanekuid koguda ning asi jäi soiku.
Sotsid: regulatsioon on vajalik
Selline regulatsioon on kindlasti vajalik, sellega tegelemine on õige suund, sest öörahu on väga oluline ja inimesed peavad saama oma kodudes häirimatult puhata, ütles ERR-ile saadetud kommentaaris Tallinna sotsiaaldemokraatide öölinnapeakandidaat Natalie Mets.
Mets viitas, et Tallinna baarides ja ööklubides tänavu septembrist kehtima hakkav alkoholimüügi piirang viib selleni, et korteripidusid saab rohkem olema.
"Seega üürikorterite regulatsiooni nõudmine Tallinna poolt on vastuoluline olukorras, kus samaaegselt linn ise suunab inimesed pärast ööklubide sulgemist edasi korteritesse pidutsema," märkis ta.
### Response:
Tallinn tahab seadust, et saaks tegelda lärmakate külaliskorteritega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajakirjade Kirjastus lõpetab frantsiisiga väljaantavate ajakirjade Sensa ja Ajalugu ilmumise.
Ajakirjade Sensa ning Anne & Stiil peatoimetaja Tiina Kruusi viimane tööpäev oli 22. detsembril. Koos temaga koondati ka Sensa tegevtoimetaja ja kujundaja, kokku kolm inimest.
Anne & Stiili peatoimetajana töötab nüüdsest Mari-Liis Helvik, kes seni toimetas Delfi Catwalki portaali.
Tiina Kruus kinnitas ERR-ile, et ta koondati tööandja ettepanekul, kuivõrd kahe ajakirja ühise peatoimetaja koht kaob Sensa lõppemisel ära.
"Ettepanek tuli juhi poolt, mille ma rõõmsal meelel aktsepteerisin," ütles Kruus. "Ajakiri Sensa suletakse veebruarist, see lõpetab ilmumise seoses sellega, et frantsiisiajakirjal on väga raske elu ja seda on raske käigus hoida."
Kõik frantsiisi alusel Eestis välja antud naisteajakirjad on nüüdseks lõpetanud oma ilmumise. Kruus näeb põhjust selles, et lugejad tahavad rohkem ikka kodumaist sisu saada, mistõttu eelistavad kodumaiseid ajakirju.
Ajakirjade Kirjastus ostis ajakirja Sensa paar aastat tagasi Äripäevalt ja jõudis seda ise kokku 2,5 aastat välja anda.
Kruus prognoosib ajakirjade turule väga suuri muutusi, mis juba praegu on toimumas: järjest enam tuleb oma lugejate hulka arvestada ka neid, kes väljaannet ainult sotsiaalmeedias jälgivad ja paberajakirja osta ei pruugigi. Seetõttu on ajakirjade väljaandmine muutunud väga keeruliseks, koosseise tõmmatakse koomale ja koormused on suured, sest töötajad teevad enamasti kaastööd mitmele ajakirjale.
"Suurte, võimsate toimetustega paberajakirjad triivivadki minevikku," on Kruus kindel. "Üleüldse, turul läheb ajakirju vähemaks, see on täitsa kindel."
Kruus on kindel, et nii mõnigi naisteajakiri lõpetab järgmisel aastal veel ilmumise.
Samas kinnitab ta, et Anne & Stiil on üks kasumlikumaid ajakirju Eesti turul üldse, mis on suurima lugejaskonnaga noorte naiste ajakiri.
Ajalugu lõpetab veebruarist
Samuti lõpetab kirjastus veebruarist frantsiisi alusel tehtava ajakirja Ajalugu väljaandmise, mille tiraaž oli 8900 ja tänavu esimesel poolaastal lugejaid 38 700.
"Ma tänan toimetusi, kes on andnud endast parima, aga lugejad eelistavad kohalikku sisu," kommenteeris kirjastuse juht Merle Viirmaa-Treifeldt. "Rohkematel ajakirjadel majanduslikke raskusi pole."
Viirmaa-Treifeldt ütleb, et on tuleviku suhtes optimistlik. "Meil on lojaalsed lugejad, arendame digitooteid ja muid ajakirjadega seotud tooteid ja teenuseid. Ajakirjade Kirjastus on värvanud ka sel aastal enamikesse toimetustesse uusi liikmeid, eelkõige selleks, et laieneda kõikidel platvormidel."
Raskeks läheb tema hinnangul just üksikkirjastajatel ja uutel ajakirjadel, kes püüavad edaspidi turule tulla.
Naistelehe peatoimetaja võttis aja maha
Tööleping lõpetati ka Naistelehe peatoimetaja Manona Parisega, kelle asemel on peatoimetaja kt nüüdsest Merle Luik. Paris kommenteeris oma lahkumist nii, et mõnikord tuleb selleks, et astuda edasi, korraks seisatada ja järele mõelda.
"Minu jaoks oli see äärmiselt tore ja raske aasta, aga see tegi ka mulle selgeks, kus on minu prioriteedid ja hetkel olen aja maha võtnud," kommenteeris Paris oma lahkumist. | Ajakirjade Kirjastuses vahetuvad peatoimetajad, kaks ajakirja suletakse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajakirjade Kirjastus lõpetab frantsiisiga väljaantavate ajakirjade Sensa ja Ajalugu ilmumise.
Ajakirjade Sensa ning Anne & Stiil peatoimetaja Tiina Kruusi viimane tööpäev oli 22. detsembril. Koos temaga koondati ka Sensa tegevtoimetaja ja kujundaja, kokku kolm inimest.
Anne & Stiili peatoimetajana töötab nüüdsest Mari-Liis Helvik, kes seni toimetas Delfi Catwalki portaali.
Tiina Kruus kinnitas ERR-ile, et ta koondati tööandja ettepanekul, kuivõrd kahe ajakirja ühise peatoimetaja koht kaob Sensa lõppemisel ära.
"Ettepanek tuli juhi poolt, mille ma rõõmsal meelel aktsepteerisin," ütles Kruus. "Ajakiri Sensa suletakse veebruarist, see lõpetab ilmumise seoses sellega, et frantsiisiajakirjal on väga raske elu ja seda on raske käigus hoida."
Kõik frantsiisi alusel Eestis välja antud naisteajakirjad on nüüdseks lõpetanud oma ilmumise. Kruus näeb põhjust selles, et lugejad tahavad rohkem ikka kodumaist sisu saada, mistõttu eelistavad kodumaiseid ajakirju.
Ajakirjade Kirjastus ostis ajakirja Sensa paar aastat tagasi Äripäevalt ja jõudis seda ise kokku 2,5 aastat välja anda.
Kruus prognoosib ajakirjade turule väga suuri muutusi, mis juba praegu on toimumas: järjest enam tuleb oma lugejate hulka arvestada ka neid, kes väljaannet ainult sotsiaalmeedias jälgivad ja paberajakirja osta ei pruugigi. Seetõttu on ajakirjade väljaandmine muutunud väga keeruliseks, koosseise tõmmatakse koomale ja koormused on suured, sest töötajad teevad enamasti kaastööd mitmele ajakirjale.
"Suurte, võimsate toimetustega paberajakirjad triivivadki minevikku," on Kruus kindel. "Üleüldse, turul läheb ajakirju vähemaks, see on täitsa kindel."
Kruus on kindel, et nii mõnigi naisteajakiri lõpetab järgmisel aastal veel ilmumise.
Samas kinnitab ta, et Anne & Stiil on üks kasumlikumaid ajakirju Eesti turul üldse, mis on suurima lugejaskonnaga noorte naiste ajakiri.
Ajalugu lõpetab veebruarist
Samuti lõpetab kirjastus veebruarist frantsiisi alusel tehtava ajakirja Ajalugu väljaandmise, mille tiraaž oli 8900 ja tänavu esimesel poolaastal lugejaid 38 700.
"Ma tänan toimetusi, kes on andnud endast parima, aga lugejad eelistavad kohalikku sisu," kommenteeris kirjastuse juht Merle Viirmaa-Treifeldt. "Rohkematel ajakirjadel majanduslikke raskusi pole."
Viirmaa-Treifeldt ütleb, et on tuleviku suhtes optimistlik. "Meil on lojaalsed lugejad, arendame digitooteid ja muid ajakirjadega seotud tooteid ja teenuseid. Ajakirjade Kirjastus on värvanud ka sel aastal enamikesse toimetustesse uusi liikmeid, eelkõige selleks, et laieneda kõikidel platvormidel."
Raskeks läheb tema hinnangul just üksikkirjastajatel ja uutel ajakirjadel, kes püüavad edaspidi turule tulla.
Naistelehe peatoimetaja võttis aja maha
Tööleping lõpetati ka Naistelehe peatoimetaja Manona Parisega, kelle asemel on peatoimetaja kt nüüdsest Merle Luik. Paris kommenteeris oma lahkumist nii, et mõnikord tuleb selleks, et astuda edasi, korraks seisatada ja järele mõelda.
"Minu jaoks oli see äärmiselt tore ja raske aasta, aga see tegi ka mulle selgeks, kus on minu prioriteedid ja hetkel olen aja maha võtnud," kommenteeris Paris oma lahkumist.
### Response:
Ajakirjade Kirjastuses vahetuvad peatoimetajad, kaks ajakirja suletakse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arno Sillat ütles "Spordiaasta Tähed 2017" galal auhinda vastu võttes, et raske töö ja vaev on kõige alus. "Ilma selleta ei tule midagi. Seda kirge ja armastust tahaks spordirahvale soovida järgmiseks aastaks!"
Auhinna andis Sillatile üle eelmise aasta laureaat Timo Tints, kelle eestvedamisel ja sadade töötundide tulemusel ehitati Viljandi uisuväljakust kinnine jäähall.
Mootorispordi muuseumi avamiseks ostis ja renoveeris Arno Sillat 1923. aastal ehitatud Ellamaa elektrijaama, mis asub Haapsalu maantee ääres Turbas. 6000-ruutmeetrisesse muuseumisse on Sillat kogunud ligi veerand tuhat põneva looga autot ja mootorratast, mis annavad ülevaate Eesti ja lähiriikide motospordi ajaloost.
Esindatud on võidusõidumasinad motospordi kõikidest harudest - autospordist, autokrossist, rallikrossist, ringrajast, orienteerumisest, veemotost. Nende seas on arvukalt haruldusi, näiteks Vormel Estonia mudelid. Lisaks on näitusel hulgaliselt kiivreid, varustust ja karikaid.
Sillat alustas muuseumi rajamist kümmekond aastat tagasi, MOMU avas uksed tänavu suvel.
Eesti Olümpiakomitee eriauhinnaga Eestimaa spordihing pärjatakse inimest, kes oma eestvedamisvõime ja põhimõttekindlusega on eeskujuks ja inspiratsiooniks nii spordis kui kogu ühiskonnas. Varasemalt on Aasta Spordihinge auhinna pälvinud maadlusaktivist Martin Plaser (2013), akrobaat Vello Vaher (2014), võimlemistreener Mall Kalve (2015) ja jäähokiaktivist Timo Tints (2016). | Eestimaa Spordihing 2017 on Arno Sillat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arno Sillat ütles "Spordiaasta Tähed 2017" galal auhinda vastu võttes, et raske töö ja vaev on kõige alus. "Ilma selleta ei tule midagi. Seda kirge ja armastust tahaks spordirahvale soovida järgmiseks aastaks!"
Auhinna andis Sillatile üle eelmise aasta laureaat Timo Tints, kelle eestvedamisel ja sadade töötundide tulemusel ehitati Viljandi uisuväljakust kinnine jäähall.
Mootorispordi muuseumi avamiseks ostis ja renoveeris Arno Sillat 1923. aastal ehitatud Ellamaa elektrijaama, mis asub Haapsalu maantee ääres Turbas. 6000-ruutmeetrisesse muuseumisse on Sillat kogunud ligi veerand tuhat põneva looga autot ja mootorratast, mis annavad ülevaate Eesti ja lähiriikide motospordi ajaloost.
Esindatud on võidusõidumasinad motospordi kõikidest harudest - autospordist, autokrossist, rallikrossist, ringrajast, orienteerumisest, veemotost. Nende seas on arvukalt haruldusi, näiteks Vormel Estonia mudelid. Lisaks on näitusel hulgaliselt kiivreid, varustust ja karikaid.
Sillat alustas muuseumi rajamist kümmekond aastat tagasi, MOMU avas uksed tänavu suvel.
Eesti Olümpiakomitee eriauhinnaga Eestimaa spordihing pärjatakse inimest, kes oma eestvedamisvõime ja põhimõttekindlusega on eeskujuks ja inspiratsiooniks nii spordis kui kogu ühiskonnas. Varasemalt on Aasta Spordihinge auhinna pälvinud maadlusaktivist Martin Plaser (2013), akrobaat Vello Vaher (2014), võimlemistreener Mall Kalve (2015) ja jäähokiaktivist Timo Tints (2016).
### Response:
Eestimaa Spordihing 2017 on Arno Sillat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval kell 22 ollakse vastamisi korraldajamaa Lätiga ja reedel kell 10 hommikul Hollandiga.
Eesti koondis sõitis Riiga nõrgendatud koosseisus, sest põhimeestest jäid eemale veel eile õhtul Saksamaa Bundesligas esinenud Mait Patrail ja Dener Jaanimaa ning Mikk Pinnonen, Eston Varusk, Kristjan Muuga ja viimasel hetkel kerge seljavigastuse tõttu ka Andris Celminš. Tuleb ette rutates tunnistada, et liidritest oli täna puudus.
Jürgen Rooba viskas küll kohtumise avavärava, ent siis hakkas Egiptus vaikselt eest libisema. Eesti koondis tegi eriti just rünnakul palju tehnilist praaki ja kui viskele pääsetigi, siis pidurdusid pallid aafriklaste blokki või Meistrite Liiga klubi Istanbuli Besiktasi puurivahi Karim Hendawy kätesse.
Esimese veerandtunniga suutis Eesti visata vaid neli väravat – ja neist kolm jäid Rooba arvele – ning jäi kaotusseisu 4:8. Sarnasena möödusid ka järgmised 15 minutit, eriti muljetavaldav oli Egiptuse pallurite blokeerimisoskus. Vahepeal hoidis Eestit mängus väravavaht Rasmus Ots ja vaheajale mindi kaotusseisus 11:15.
Teisel poolajal mängupilt oluliselt ei muutunud, sest mullu sama turniiri Venemaa järel teisena lõpetanud Egiptus alustas 5:1 spurdiga ning oli peagi ees 24:14. Eesti peatreener Rein Suvi kasutas kõiki pallureid, koondisedebüüdi tegid väravavaht Mikk Aasmaa, Martin Grištsuk ja 18-aastane Tõnis Kase.
Vahepeal tekkis väike lootusesäde kui eestlased suutsid vahe neli minutit enne lõppu viiele väravale vähendada, aga see kustutati Aafrika meistri kiirrünnakutega kiiresti. Lõpuvile kõlades olid tablool numbrid 22:31. Rooba viskas Eesti kasuks viis, Robert Lõpp neli, Henri Sillaste, Sten Maasalu, Karl Toom, Kristo Voika, Martin Johannson ja Hendrik Varul kaks väravat ning debütant Grištsuk lisas ühe.
"Täna meil võiduvõimalusi eriti polnud," tunnistas Rein Suvi mängujärgselt. "Egiptlaste kiirus, jõud ja ka valmisolek olid paremad. Nad on Riias juba mitu päeva valmistunud, meie tulime piltlikult öeldes jõululauast. Peamised murekohad olid, et ei suutnud tempot hoida ning tegime liiga palju kiirustatuid otsuseid rünnakul."
Peatreener kinnitas, et kõigi 16 palluri kasutamine oli osaliselt teadlik: "Aga eks tempohoidmise probleem sundis ka vahetusi otsima. Selliste kaotusenumbrite juures on raske positiivset esile tõsta, aga keskkaitse pidas hästi, muidugi siis kui jõudsime sinna õiged mängijad vahetada. Samuti kestis ja kandis suurt rolli teistest vähem vahetust saanud Jürgen Rooba." | Eesti käsipallikoondis jäi Aafrika meistrile alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval kell 22 ollakse vastamisi korraldajamaa Lätiga ja reedel kell 10 hommikul Hollandiga.
Eesti koondis sõitis Riiga nõrgendatud koosseisus, sest põhimeestest jäid eemale veel eile õhtul Saksamaa Bundesligas esinenud Mait Patrail ja Dener Jaanimaa ning Mikk Pinnonen, Eston Varusk, Kristjan Muuga ja viimasel hetkel kerge seljavigastuse tõttu ka Andris Celminš. Tuleb ette rutates tunnistada, et liidritest oli täna puudus.
Jürgen Rooba viskas küll kohtumise avavärava, ent siis hakkas Egiptus vaikselt eest libisema. Eesti koondis tegi eriti just rünnakul palju tehnilist praaki ja kui viskele pääsetigi, siis pidurdusid pallid aafriklaste blokki või Meistrite Liiga klubi Istanbuli Besiktasi puurivahi Karim Hendawy kätesse.
Esimese veerandtunniga suutis Eesti visata vaid neli väravat – ja neist kolm jäid Rooba arvele – ning jäi kaotusseisu 4:8. Sarnasena möödusid ka järgmised 15 minutit, eriti muljetavaldav oli Egiptuse pallurite blokeerimisoskus. Vahepeal hoidis Eestit mängus väravavaht Rasmus Ots ja vaheajale mindi kaotusseisus 11:15.
Teisel poolajal mängupilt oluliselt ei muutunud, sest mullu sama turniiri Venemaa järel teisena lõpetanud Egiptus alustas 5:1 spurdiga ning oli peagi ees 24:14. Eesti peatreener Rein Suvi kasutas kõiki pallureid, koondisedebüüdi tegid väravavaht Mikk Aasmaa, Martin Grištsuk ja 18-aastane Tõnis Kase.
Vahepeal tekkis väike lootusesäde kui eestlased suutsid vahe neli minutit enne lõppu viiele väravale vähendada, aga see kustutati Aafrika meistri kiirrünnakutega kiiresti. Lõpuvile kõlades olid tablool numbrid 22:31. Rooba viskas Eesti kasuks viis, Robert Lõpp neli, Henri Sillaste, Sten Maasalu, Karl Toom, Kristo Voika, Martin Johannson ja Hendrik Varul kaks väravat ning debütant Grištsuk lisas ühe.
"Täna meil võiduvõimalusi eriti polnud," tunnistas Rein Suvi mängujärgselt. "Egiptlaste kiirus, jõud ja ka valmisolek olid paremad. Nad on Riias juba mitu päeva valmistunud, meie tulime piltlikult öeldes jõululauast. Peamised murekohad olid, et ei suutnud tempot hoida ning tegime liiga palju kiirustatuid otsuseid rünnakul."
Peatreener kinnitas, et kõigi 16 palluri kasutamine oli osaliselt teadlik: "Aga eks tempohoidmise probleem sundis ka vahetusi otsima. Selliste kaotusenumbrite juures on raske positiivset esile tõsta, aga keskkaitse pidas hästi, muidugi siis kui jõudsime sinna õiged mängijad vahetada. Samuti kestis ja kandis suurt rolli teistest vähem vahetust saanud Jürgen Rooba."
### Response:
Eesti käsipallikoondis jäi Aafrika meistrile alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumisel vesteldakse muu hulgas NATO sõjalisest liidust, terrorismist ja kaubanduspoliitikast.
Solberg kirjutas teadaandes, et loodab kohtumise olevat kasuliku, sest Norra ja USA teevad mitmetes valdkondades tihedat koostööd.
Tegemist on Solbergi ja Trumpi kolmanda kohtumisega, kuid esimese kahepoolsega. Eelmistel kordadel vesteldi NATO ja G20 riikide sel aastal korraldatud tippkohtumistel. Jaanuarikuisel kohtumisel osaleb ka Norra välisminister Ine Eriksen Söreide. | Norra peaminister kohtub aasta alguses Trumpiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumisel vesteldakse muu hulgas NATO sõjalisest liidust, terrorismist ja kaubanduspoliitikast.
Solberg kirjutas teadaandes, et loodab kohtumise olevat kasuliku, sest Norra ja USA teevad mitmetes valdkondades tihedat koostööd.
Tegemist on Solbergi ja Trumpi kolmanda kohtumisega, kuid esimese kahepoolsega. Eelmistel kordadel vesteldi NATO ja G20 riikide sel aastal korraldatud tippkohtumistel. Jaanuarikuisel kohtumisel osaleb ka Norra välisminister Ine Eriksen Söreide.
### Response:
Norra peaminister kohtub aasta alguses Trumpiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänakule järgnesid vehkleja Nikolai Novosjolov, kergejõustiklane Janek Õiglane, maadleja Heiki Nabi, jalgpallur Ragnar Klavan, võrkpallur Robert Täht ja veemotosportlane Rasmus Haugasmägi. | Ott Tänak valiti Eesti aasta meessportlaseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänakule järgnesid vehkleja Nikolai Novosjolov, kergejõustiklane Janek Õiglane, maadleja Heiki Nabi, jalgpallur Ragnar Klavan, võrkpallur Robert Täht ja veemotosportlane Rasmus Haugasmägi.
### Response:
Ott Tänak valiti Eesti aasta meessportlaseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Beljajevale järgnesid valimistel freestyle-suusataja Kelly Sildaru, tennisistid Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi, maadleja Epp Mäe, vehkleja Kristina Kuusk ja kergejõustiklane Ksenija Balta. | Eesti aasta naissportlaseks valiti Julia Beljajeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Beljajevale järgnesid valimistel freestyle-suusataja Kelly Sildaru, tennisistid Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi, maadleja Epp Mäe, vehkleja Kristina Kuusk ja kergejõustiklane Ksenija Balta.
### Response:
Eesti aasta naissportlaseks valiti Julia Beljajeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liverpooli kodulehekülje teatel on jõutud kokkuleppele nii Southamptoni kui mängija endaga. Oma uues klubis hakkab ta kandma numbrit "neli".
Väljaande The Daily Telegraph andmetel nõustus Liverpool maksma talendika hollandlase eest 75 miljonit naela (ca 84 miljonit eurot), mis teeks temast maailma kõigi aegade kalleima kaitsja. Praegu on vastav rekord Kyle Walkeri nimel, kelle eest Manchester City maksis mullu 54 miljonit naela (ca 61 miljonit eurot).
26-aastane Hollandi koondislane liitus Southamptoniga ülemöödunud aastal Šotimaa klubist Glasgow Celtic. Southamptoni koosseisus jõudis ta tänavu kevadel Inglismaa liigakarikafinaali.
Liverpool pole üldsegi ainus klubi, kes keskkaitsjast viimasel ajal huvitunud. Lisaks Klavani meeskonnale on teda jahtinud ka Manchester City ja Chelsea. | Ametlik: Liverpool ostis kaua jahitud keskkaitsja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liverpooli kodulehekülje teatel on jõutud kokkuleppele nii Southamptoni kui mängija endaga. Oma uues klubis hakkab ta kandma numbrit "neli".
Väljaande The Daily Telegraph andmetel nõustus Liverpool maksma talendika hollandlase eest 75 miljonit naela (ca 84 miljonit eurot), mis teeks temast maailma kõigi aegade kalleima kaitsja. Praegu on vastav rekord Kyle Walkeri nimel, kelle eest Manchester City maksis mullu 54 miljonit naela (ca 61 miljonit eurot).
26-aastane Hollandi koondislane liitus Southamptoniga ülemöödunud aastal Šotimaa klubist Glasgow Celtic. Southamptoni koosseisus jõudis ta tänavu kevadel Inglismaa liigakarikafinaali.
Liverpool pole üldsegi ainus klubi, kes keskkaitsjast viimasel ajal huvitunud. Lisaks Klavani meeskonnale on teda jahtinud ka Manchester City ja Chelsea.
### Response:
Ametlik: Liverpool ostis kaua jahitud keskkaitsja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ka ühe mängu Inglismaa koondises pidanud Flanagan arreteeriti 22. detsembri varajastel tundidel ja politsei küsitles mehe üle. Hiljem ta vabastati kautsjoni vastu, kuid peab 2. jaanuaril kohtusse ilmuma.
Liverpooli pressiesindaja sõnul on klubi süüdistustest teadlik, aga täpsemaid kommentaare ei jagatud.
Flanagan pole sel hooaja pea üldse esindusmeeskonna eest platsile saanud. Ainsad 90 minutit sai ta kirja septembri keskpaigas Leicester City vastu peetud liigakarikamängus. | Inglismaal vahistati Liverpooli kaitsemängija | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ka ühe mängu Inglismaa koondises pidanud Flanagan arreteeriti 22. detsembri varajastel tundidel ja politsei küsitles mehe üle. Hiljem ta vabastati kautsjoni vastu, kuid peab 2. jaanuaril kohtusse ilmuma.
Liverpooli pressiesindaja sõnul on klubi süüdistustest teadlik, aga täpsemaid kommentaare ei jagatud.
Flanagan pole sel hooaja pea üldse esindusmeeskonna eest platsile saanud. Ainsad 90 minutit sai ta kirja septembri keskpaigas Leicester City vastu peetud liigakarikamängus.
### Response:
Inglismaal vahistati Liverpooli kaitsemängija |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fondi jaoks on tehinguga seotud olulisteks strateegilisteks kaalutlusteks sünergia võimalus, mis tuleneb Postimaja kinnistu asukohast kõrvuti Coca-Cola Plaza kinnistuga, mis juba kuulub Fondi portfelli, ning Tallinna Peatänava projektist, teatas Baltic Horizon börsile.
Selle sünergia saavutamiseks ning arhitektuurilise lahenduse välja töötamiseks on partneriks valitud arhitektuuribüroo HG Arhitektuur OÜ koos oma tööga Rotermann Passage. Kavandatav lahendus hõlmab uut väliskujundust, suurendab väljarenditavat pinda ja on suunatud funktsionaalsuse parandamisele kahe hoone vahele jääva ala ja Rotermanni kvartali suhtes.
Tehingu lõpuleviimisel makstav kogu ostuhind on ümmardatult 34,4 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks ja millest ligikaudu 30,8 miljonit eurot on fondivalitseja näinud ette hinnana Postimaja olemasoleva rahavoo eest ning 3,6 miljonit eurot kui tasu potentsiaalse laienduse võimaliku tulevase rahavoo eest.
Oodatava olemasoleva rahavoo omandamise ligikaudne tootlus on 6 protsenti, kogu ostuhinna ligikaudseks tootluseks on 5,4 protsenti. Postimaja kogu väljarenditav pind on praegu 9141 ruutmeetrit. Ankurrentnikeks on Rimi, H&M, New Yorker, Eesti Post ja Myfitness.
Tehingu lõpuleviimise eelduseks on koondumise loa saamine Eesti konkurentsiametilt.
Postimaja on senini kuulunud Rootsi päritolu kinnisvarakontserni Rootsi kinnisvarainvestor Claesson & Anderzén AB-le kuulunud osaühingule Letona Properties. Rootsi kontsern on hoonele uut omanikku otsinud vähemalt käesoleva aasta algusest. Näiteks Postimees kirjutas veebruari alguses, et hoone on umbes 30 miljoni euroga müügis.
Hoonest oli ka enda sõnul huvitatud Urmas Sõõrumaa, kes arendab selle läheduses Rotermanni kvartalit.
Postimaja on aastaid olnud üks Tallinna tunnushooneid. Valmis see 1980. aasta suveolümpiamängudeks ning kogus juba esialgsel avamisel kuulsust oma toona enneolematu liikuva trepi ehk eskalaatoriga. Hoone oli varasemalt Eesti Posti peakontor.
Postimaja ostis Rootsi Claesson & Anderzén AB 2010. aastal Eesti Postilt 8 miljoni euro eest. Ettevõte ehitas hoone 2013. aasta sügiseks kapitaalselt ümber ostukeskuseks.
Osana tehingust on Müüjaga samasse gruppi kuuluv Rootsis registreeritud äriühing CA i Estland AB nõustunud märkima Fondi osakuid 2,4 miljoni euro ulatuses. Sellega seoses on fondivalitseja võtnud kohustuse korraldada teatud hulga Baltic Horizon Fondi osakute emiteerimine mitteavaliku suunatud pakkumisena.
Emiteeritavate uute osakute koguarv võrdub märkimissumma jagatuna viimase Baltic Horizon Fondi osaku puhasväärtusega tehingu lõpule viimisele eelneva kuu lõpu seisuga. Uute osakute emiteerimine ja noteerimine toimub eelduslikult vahetult pärast tehingu lõpule viimist.
Baltic Horizon Fond on registreeritud lepinguline avalik kinnine kinnisvarafond, mida valitseb alternatiivfondivalitseja Northern Horizon Capital AS. Nii Fondi kui ka Fondivalitseja üle teostab järelevalvet finantsinspektsioon. | Baltic Horizon ostab 34,4 miljoniga Postimaja kaubakeskuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fondi jaoks on tehinguga seotud olulisteks strateegilisteks kaalutlusteks sünergia võimalus, mis tuleneb Postimaja kinnistu asukohast kõrvuti Coca-Cola Plaza kinnistuga, mis juba kuulub Fondi portfelli, ning Tallinna Peatänava projektist, teatas Baltic Horizon börsile.
Selle sünergia saavutamiseks ning arhitektuurilise lahenduse välja töötamiseks on partneriks valitud arhitektuuribüroo HG Arhitektuur OÜ koos oma tööga Rotermann Passage. Kavandatav lahendus hõlmab uut väliskujundust, suurendab väljarenditavat pinda ja on suunatud funktsionaalsuse parandamisele kahe hoone vahele jääva ala ja Rotermanni kvartali suhtes.
Tehingu lõpuleviimisel makstav kogu ostuhind on ümmardatult 34,4 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks ja millest ligikaudu 30,8 miljonit eurot on fondivalitseja näinud ette hinnana Postimaja olemasoleva rahavoo eest ning 3,6 miljonit eurot kui tasu potentsiaalse laienduse võimaliku tulevase rahavoo eest.
Oodatava olemasoleva rahavoo omandamise ligikaudne tootlus on 6 protsenti, kogu ostuhinna ligikaudseks tootluseks on 5,4 protsenti. Postimaja kogu väljarenditav pind on praegu 9141 ruutmeetrit. Ankurrentnikeks on Rimi, H&M, New Yorker, Eesti Post ja Myfitness.
Tehingu lõpuleviimise eelduseks on koondumise loa saamine Eesti konkurentsiametilt.
Postimaja on senini kuulunud Rootsi päritolu kinnisvarakontserni Rootsi kinnisvarainvestor Claesson & Anderzén AB-le kuulunud osaühingule Letona Properties. Rootsi kontsern on hoonele uut omanikku otsinud vähemalt käesoleva aasta algusest. Näiteks Postimees kirjutas veebruari alguses, et hoone on umbes 30 miljoni euroga müügis.
Hoonest oli ka enda sõnul huvitatud Urmas Sõõrumaa, kes arendab selle läheduses Rotermanni kvartalit.
Postimaja on aastaid olnud üks Tallinna tunnushooneid. Valmis see 1980. aasta suveolümpiamängudeks ning kogus juba esialgsel avamisel kuulsust oma toona enneolematu liikuva trepi ehk eskalaatoriga. Hoone oli varasemalt Eesti Posti peakontor.
Postimaja ostis Rootsi Claesson & Anderzén AB 2010. aastal Eesti Postilt 8 miljoni euro eest. Ettevõte ehitas hoone 2013. aasta sügiseks kapitaalselt ümber ostukeskuseks.
Osana tehingust on Müüjaga samasse gruppi kuuluv Rootsis registreeritud äriühing CA i Estland AB nõustunud märkima Fondi osakuid 2,4 miljoni euro ulatuses. Sellega seoses on fondivalitseja võtnud kohustuse korraldada teatud hulga Baltic Horizon Fondi osakute emiteerimine mitteavaliku suunatud pakkumisena.
Emiteeritavate uute osakute koguarv võrdub märkimissumma jagatuna viimase Baltic Horizon Fondi osaku puhasväärtusega tehingu lõpule viimisele eelneva kuu lõpu seisuga. Uute osakute emiteerimine ja noteerimine toimub eelduslikult vahetult pärast tehingu lõpule viimist.
Baltic Horizon Fond on registreeritud lepinguline avalik kinnine kinnisvarafond, mida valitseb alternatiivfondivalitseja Northern Horizon Capital AS. Nii Fondi kui ka Fondivalitseja üle teostab järelevalvet finantsinspektsioon.
### Response:
Baltic Horizon ostab 34,4 miljoniga Postimaja kaubakeskuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esialgu oli Kesk-Euroopas toimuv traditsiooniline jõukatsumine plaanis ka sprinteritel Marko Kilbil ja Raido Ränkelil, kuid nemad otsustasid siiski võistlema mitte sõita, vahendab Delfi.
"Mõlemal mehel oli hiljuti kerge külmetus," selgitas Team Haanja treener Anti Saarepuu. "Markol enne jõule, kui Euroopast tagasi tulime, Raidol täpselt jõulude ajal ja täna ta veel trenni ei saanud. Päris haigeks nad tegelikult ei jäänud, aga kurk oli natuke imelik ja otsustasime, et kuna neil on ka olümpiapääse juba kindlustatud, siis selle ühe sprindi jaoks me sinna sõitma ei hakka - enne teist sprinti on ju kavas veel kaks korda 15 kilomeetrit. Ei ole mõtet riske võtta - eelmisel aastal tegime paar sellist rumalat otsust ja see maksis lõpuks kätte."
Eesti suurimad lootused on seotud Karel Tammjärvega, kes tuli 10. detsembril Davosi vabatehnikasõidus 13. kohale. "Karelil on kindlasti lootus kolmandal tuuripäeval hea start teha. Sprint on sissejuhatus, aga eks ta loodab igal etapil väga head sõitu teha ning sellega ka FIS-punkti parandada. Kui Andreas ka head sõidud teeb, on meil ju lootus Eestile veel üks olümpiakoht juurde saada, see on ka meie üks eesmärk." | Muudatused Tour de Ski koosseisus: Ränkel ja Kilp jäävad kõrvale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esialgu oli Kesk-Euroopas toimuv traditsiooniline jõukatsumine plaanis ka sprinteritel Marko Kilbil ja Raido Ränkelil, kuid nemad otsustasid siiski võistlema mitte sõita, vahendab Delfi.
"Mõlemal mehel oli hiljuti kerge külmetus," selgitas Team Haanja treener Anti Saarepuu. "Markol enne jõule, kui Euroopast tagasi tulime, Raidol täpselt jõulude ajal ja täna ta veel trenni ei saanud. Päris haigeks nad tegelikult ei jäänud, aga kurk oli natuke imelik ja otsustasime, et kuna neil on ka olümpiapääse juba kindlustatud, siis selle ühe sprindi jaoks me sinna sõitma ei hakka - enne teist sprinti on ju kavas veel kaks korda 15 kilomeetrit. Ei ole mõtet riske võtta - eelmisel aastal tegime paar sellist rumalat otsust ja see maksis lõpuks kätte."
Eesti suurimad lootused on seotud Karel Tammjärvega, kes tuli 10. detsembril Davosi vabatehnikasõidus 13. kohale. "Karelil on kindlasti lootus kolmandal tuuripäeval hea start teha. Sprint on sissejuhatus, aga eks ta loodab igal etapil väga head sõitu teha ning sellega ka FIS-punkti parandada. Kui Andreas ka head sõidud teeb, on meil ju lootus Eestile veel üks olümpiakoht juurde saada, see on ka meie üks eesmärk."
### Response:
Muudatused Tour de Ski koosseisus: Ränkel ja Kilp jäävad kõrvale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viljandi-Rõngu maantee 47,5 kilomeetril põrkasid umbes kell 17.40 kokku sõiduautod Volvo ja Volkswagen ning kiirabi viis õnnetuspaigast Tartusse Maarjamõisa haiglasse kaks inimest, ütles Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile. "Õnnetuse arvatav põhjus on väga libe tee," lisas ta.
Õnnetuspaigas on üks sõidusuund suletud ja politsei reguleerib seal liiklust. | Valgamaal sai kahe auto kokkupõrkes kaks inimest viga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viljandi-Rõngu maantee 47,5 kilomeetril põrkasid umbes kell 17.40 kokku sõiduautod Volvo ja Volkswagen ning kiirabi viis õnnetuspaigast Tartusse Maarjamõisa haiglasse kaks inimest, ütles Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile. "Õnnetuse arvatav põhjus on väga libe tee," lisas ta.
Õnnetuspaigas on üks sõidusuund suletud ja politsei reguleerib seal liiklust.
### Response:
Valgamaal sai kahe auto kokkupõrkes kaks inimest viga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ameeriklaste võit oligi päeva suurim. Teises A-grupi kohtumises oli Kanada parem Soomest 4:2 (3:1, 1:1, 0:0). B-grupis võitis Tšehhi Venemaad 5:4 (2:2, 2:0, 1:2) ja Rootsi Valgevenet 6:1 (1:1, 3:0, 2:0).
U-20 vanuseklassi maailmameister selgub 5. jaanuaril.
Eelmisel korral tuli selle vanuseklassi maailmameistriks USA, kes alistas finaalis Kanada. Viimane on kokku 16 esikohaga aga ajaloo edukaim koondis. | USA alustas kodust MM-turniiri 9:0 võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameeriklaste võit oligi päeva suurim. Teises A-grupi kohtumises oli Kanada parem Soomest 4:2 (3:1, 1:1, 0:0). B-grupis võitis Tšehhi Venemaad 5:4 (2:2, 2:0, 1:2) ja Rootsi Valgevenet 6:1 (1:1, 3:0, 2:0).
U-20 vanuseklassi maailmameister selgub 5. jaanuaril.
Eelmisel korral tuli selle vanuseklassi maailmameistriks USA, kes alistas finaalis Kanada. Viimane on kokku 16 esikohaga aga ajaloo edukaim koondis.
### Response:
USA alustas kodust MM-turniiri 9:0 võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast Subaru eemaldumist 2008. aasta lõpus ja Volkswageni tulekuni 2013. aastal jäi M-Sport ainsaks täiskohaga konkurendiks Citroeni tehasevõistkonnale. Tiim jätkas vapralt ka pärast seda, kui 2012. aastal Fordi tehasetugi tagant kadus.
Sel hooajal tuli täistabamus: võistkond võitis MM-tiitli nii individuaalses (Sebastien Ogier) kui ka tiimide kategoorias. "See on täiesti fantastiline, mida M-Sport sel aastal tegi," sõnas Smeets väljaandele Autosport.
"See on autasu Malcolmile selle eest, et ta jäi sarja püsima, kui Ford ära läks," jätkas belglane. "Ta hoidis MM-võistlused elus, kui võitles mitu aastat Citroeniga olukorras, kus rajal käis vaid neli tehasetiimi masinat."
"Ta sai tasu kõige eest, mida investeeris inimestesse, võistkonda ja kõik need tunnid tehases. Ma olen tema ja M-Spordi üle tõsiselt ja ausalt õnnelik."
Mõistagi oli Smeets õnnelik ka Ogier' üle, kes eelnevad neli hooaega oli võidutsenud just Volkswageni värvides, aga Saksamaa tiimi tagasitõmbudes äkki tööta jäi. "Kuna see sündis ühe meie vana sõitjaga, siis tunned pisukest sidet ja see on tore," lisas Smeets. "See on fantastiline, mida Seb ja Malcolm tegid."
Järgmise aasta MM-sari algab Monte Carlo ralliga 11.-14. jaanuaril. | Volkswageni juht: Malcolm Wilson sai MM-sarja elus hoidmise eest väärilise tasu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast Subaru eemaldumist 2008. aasta lõpus ja Volkswageni tulekuni 2013. aastal jäi M-Sport ainsaks täiskohaga konkurendiks Citroeni tehasevõistkonnale. Tiim jätkas vapralt ka pärast seda, kui 2012. aastal Fordi tehasetugi tagant kadus.
Sel hooajal tuli täistabamus: võistkond võitis MM-tiitli nii individuaalses (Sebastien Ogier) kui ka tiimide kategoorias. "See on täiesti fantastiline, mida M-Sport sel aastal tegi," sõnas Smeets väljaandele Autosport.
"See on autasu Malcolmile selle eest, et ta jäi sarja püsima, kui Ford ära läks," jätkas belglane. "Ta hoidis MM-võistlused elus, kui võitles mitu aastat Citroeniga olukorras, kus rajal käis vaid neli tehasetiimi masinat."
"Ta sai tasu kõige eest, mida investeeris inimestesse, võistkonda ja kõik need tunnid tehases. Ma olen tema ja M-Spordi üle tõsiselt ja ausalt õnnelik."
Mõistagi oli Smeets õnnelik ka Ogier' üle, kes eelnevad neli hooaega oli võidutsenud just Volkswageni värvides, aga Saksamaa tiimi tagasitõmbudes äkki tööta jäi. "Kuna see sündis ühe meie vana sõitjaga, siis tunned pisukest sidet ja see on tore," lisas Smeets. "See on fantastiline, mida Seb ja Malcolm tegid."
Järgmise aasta MM-sari algab Monte Carlo ralliga 11.-14. jaanuaril.
### Response:
Volkswageni juht: Malcolm Wilson sai MM-sarja elus hoidmise eest väärilise tasu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aga siis on need ümarmudilad, kes on jõudnud meie Läänemerre ilmselt laevad ballastiiveega ja nüüd siin aplalt tegutsevad.
Tartu ülikooli ökoloog Jonne Kotta seletab, et iga võõrliik tegutseb erinevalt. Mõni tuleb, seab end koosluses sisse ja me ei panegi teda tähele. Ja siis on sellised nagu ümarmudil – võõras, keda me paneme tähele ja seda paraku tema kurja tegutsemise tõttu.
Läänemerre jõudes sõi ta alustuseks ära karbid. Aga ta sööb ka hea meelega kalamarja. Üldse sööb ta kõike, mida saada on. See annab talle teiste ees eelise. Lisaks paljuneb ta kiiresti ja eelist pakub seegi.
Ihtüoloogil Jonne Kottal, kes tegeleb kalavarude hindamisega, on ümarmudilaga oma suhe. Nimelt pannakse kalavarude seireks välja võrgud, millesse kinni jäänud kalade hulga järgi hinnatakse teatud kalaliikide hulka.
Kui veel viie aasta eest kulus ühe võrgu puhastamiseks kümmekond minutit, et võtta sealt välja mõni üksik sinna mittekuuluv kala, siis tänavu kulus Vetemaal ühe võrgu peale tund ja 40 minutit. Sellest tuli välja võtta tervelt 145 ümarmudilat. Nende hulk on hüppeliselt kasvanud, nendib Vetemaa.
Jonne Kotta kirjeldab, et kui praegu lasevad kalamehed võrkudega välja püütud mudila tagasi merre, teeb see sellele võõrliigile ainult heameelt.
Mõistlik oleks aga leida viis, kuidas seda kala väärindada ehk temast midagi teha. Kalaõli, loomasööt, loetleb Kotta võimalikke tooteid, mida ümarmudilast teha annaks.
Samuti võiks seda vastu võtta ka restoranid, mis saaksid valmistada sellest erinevaid roogi.
Ökosüsteemi seisukohalt soovitavad nii Vetemaa kui ka Kotta luua kohalikele kaladele paremad kudemistingimused, sest mida paremini saavad kalad paljuneda, seda paremini peavad nad vastu võõrliikidele.
Markus Vetemaa soovitab puhastada kudemisalasid ehk jõesuudmeid. Kotta soovitab piirata ahvenapüüki. Suurele ahvenale on mudil hea söök.
Kõiki “Uudishimu tippkeskuse” viimase saate lugusid saab vaadata #tipuka kodulehelt. | Läänemeres tegutsevad kurjad "mudilased" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aga siis on need ümarmudilad, kes on jõudnud meie Läänemerre ilmselt laevad ballastiiveega ja nüüd siin aplalt tegutsevad.
Tartu ülikooli ökoloog Jonne Kotta seletab, et iga võõrliik tegutseb erinevalt. Mõni tuleb, seab end koosluses sisse ja me ei panegi teda tähele. Ja siis on sellised nagu ümarmudil – võõras, keda me paneme tähele ja seda paraku tema kurja tegutsemise tõttu.
Läänemerre jõudes sõi ta alustuseks ära karbid. Aga ta sööb ka hea meelega kalamarja. Üldse sööb ta kõike, mida saada on. See annab talle teiste ees eelise. Lisaks paljuneb ta kiiresti ja eelist pakub seegi.
Ihtüoloogil Jonne Kottal, kes tegeleb kalavarude hindamisega, on ümarmudilaga oma suhe. Nimelt pannakse kalavarude seireks välja võrgud, millesse kinni jäänud kalade hulga järgi hinnatakse teatud kalaliikide hulka.
Kui veel viie aasta eest kulus ühe võrgu puhastamiseks kümmekond minutit, et võtta sealt välja mõni üksik sinna mittekuuluv kala, siis tänavu kulus Vetemaal ühe võrgu peale tund ja 40 minutit. Sellest tuli välja võtta tervelt 145 ümarmudilat. Nende hulk on hüppeliselt kasvanud, nendib Vetemaa.
Jonne Kotta kirjeldab, et kui praegu lasevad kalamehed võrkudega välja püütud mudila tagasi merre, teeb see sellele võõrliigile ainult heameelt.
Mõistlik oleks aga leida viis, kuidas seda kala väärindada ehk temast midagi teha. Kalaõli, loomasööt, loetleb Kotta võimalikke tooteid, mida ümarmudilast teha annaks.
Samuti võiks seda vastu võtta ka restoranid, mis saaksid valmistada sellest erinevaid roogi.
Ökosüsteemi seisukohalt soovitavad nii Vetemaa kui ka Kotta luua kohalikele kaladele paremad kudemistingimused, sest mida paremini saavad kalad paljuneda, seda paremini peavad nad vastu võõrliikidele.
Markus Vetemaa soovitab puhastada kudemisalasid ehk jõesuudmeid. Kotta soovitab piirata ahvenapüüki. Suurele ahvenale on mudil hea söök.
Kõiki “Uudishimu tippkeskuse” viimase saate lugusid saab vaadata #tipuka kodulehelt.
### Response:
Läänemeres tegutsevad kurjad "mudilased" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | “Muidugi siin on oma valupunktid. Läänemere toksilistest ainetest on praegu valupunktiks dioksiinid,” nentis kalateadlane Arvo Tuvikene saates "Uudishimu tippkeskus". Nende ühendite sisaldus ületab kohati Euroopa Liidu poolt kehtestatud norme.
Dioksiinid on rühm orgaanilisi ühendeid, mis tekivad kõrvalainetena klooritud süsivesinike põletamisel. Näiteks olmejäätmete põletamisel ja paberi töötlemisel.
Paljude toksiliste ainetega saavad hakkama ka kalad ehk lagundavad neid ensüümide toel oma organismis. Kuid on palju mürgiseid aineid, millega nad siiski toime ei tule.
Mis veel hullem, leidub toksilisi aineid, näiteks polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHid), mis polegi enne kala sisse sattumist mürgised, kuid kalad muudavad need mürgiseks oma ainevahetusega.
Veidi süngem tulevik
Kas kliimasoojenemine võib siinsete merede ja kalade saastatust kuidagi kasvatada? Arvo Tuvikene selgitab, et ühe teooria kohaselt kaasneb kliima soojenemisega võimalus, et meist lõunapoolsematel aladel kiireneb aurustumine. Ühes veega aurustuvad ka toksilised ained, mis seejärel siinsetel ehk jahedamatel aladel alla sajavad.
Kliimasoojenemise teine probleem on Läänemere soojenemine. Sooja vette mahub vähem hapnikku ning see mõjutab omakorda kalade tervist. Mida vähem on vees hapnikku, seda rohkem peavad kalad pumpama vert läbi lõpuste. Seetõttu pumpavad kalad endast läbi ka üha rohkem mürgiseid aineid.
Kõiki “Uudishimu tippkeskuse” viimase saate lugusid saab vaadata #tipuka kodulehelt. | Kalade elujärg on Läänemeres paranemas, kuid pillerkaarest on asi kaugel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
“Muidugi siin on oma valupunktid. Läänemere toksilistest ainetest on praegu valupunktiks dioksiinid,” nentis kalateadlane Arvo Tuvikene saates "Uudishimu tippkeskus". Nende ühendite sisaldus ületab kohati Euroopa Liidu poolt kehtestatud norme.
Dioksiinid on rühm orgaanilisi ühendeid, mis tekivad kõrvalainetena klooritud süsivesinike põletamisel. Näiteks olmejäätmete põletamisel ja paberi töötlemisel.
Paljude toksiliste ainetega saavad hakkama ka kalad ehk lagundavad neid ensüümide toel oma organismis. Kuid on palju mürgiseid aineid, millega nad siiski toime ei tule.
Mis veel hullem, leidub toksilisi aineid, näiteks polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHid), mis polegi enne kala sisse sattumist mürgised, kuid kalad muudavad need mürgiseks oma ainevahetusega.
Veidi süngem tulevik
Kas kliimasoojenemine võib siinsete merede ja kalade saastatust kuidagi kasvatada? Arvo Tuvikene selgitab, et ühe teooria kohaselt kaasneb kliima soojenemisega võimalus, et meist lõunapoolsematel aladel kiireneb aurustumine. Ühes veega aurustuvad ka toksilised ained, mis seejärel siinsetel ehk jahedamatel aladel alla sajavad.
Kliimasoojenemise teine probleem on Läänemere soojenemine. Sooja vette mahub vähem hapnikku ning see mõjutab omakorda kalade tervist. Mida vähem on vees hapnikku, seda rohkem peavad kalad pumpama vert läbi lõpuste. Seetõttu pumpavad kalad endast läbi ka üha rohkem mürgiseid aineid.
Kõiki “Uudishimu tippkeskuse” viimase saate lugusid saab vaadata #tipuka kodulehelt.
### Response:
Kalade elujärg on Läänemeres paranemas, kuid pillerkaarest on asi kaugel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma antidoping ja rahvusvaheline olümpiakomiteed süüdistavad Venemaad Sotši olümpiamängudel dopinguproovide manipuleerimises ja riikliku dopingupoliitika elluviimises. Kuigi Mutkole otseselt pole süüdistusi esitatud, siis tollase spordiministrina leitakse ta olevat vähemalt kaasvastutav.
Eluaegse olümpiamängudel viibimise keelu saanud Mutko ise on kõiki süüdistusi eitanud, aga rahvusvahelise surve tingimustes loobus siiski jalgpallialastest ametikohtadest. Venemaa orgkomitee juhiks saab tema asemel Aleksei Sorokin. | Mutko astus MM-finaalturniiri korralduskomitee esimehe kohalt tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma antidoping ja rahvusvaheline olümpiakomiteed süüdistavad Venemaad Sotši olümpiamängudel dopinguproovide manipuleerimises ja riikliku dopingupoliitika elluviimises. Kuigi Mutkole otseselt pole süüdistusi esitatud, siis tollase spordiministrina leitakse ta olevat vähemalt kaasvastutav.
Eluaegse olümpiamängudel viibimise keelu saanud Mutko ise on kõiki süüdistusi eitanud, aga rahvusvahelise surve tingimustes loobus siiski jalgpallialastest ametikohtadest. Venemaa orgkomitee juhiks saab tema asemel Aleksei Sorokin.
### Response:
Mutko astus MM-finaalturniiri korralduskomitee esimehe kohalt tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Intelligentne draamasugemetega komöödia, peaosades tuntud inglise koomikud, kahekordne Oscari nominent Steve Coogan ja mitmekordne BAFTA nominent Rob Brydon. Režissöör Michael Winterbottomi tööde hulgast leiame kolm Cannes'i festivali Kuldse Palmioksa nominatsiooni. "Reis Itaaliasse" on mõtteline järg sama trio 2010. aasta filmile "Reis".
Taas mängivad Coogan ja Brydon iseennast ja jälle lähevad nad ajakirjanike-arvustajatena gastronoomilisele restoranituurile, sedapuhku Itaaliasse. Ka toidutegemine võib olla kirg, maitsete hindaja peab aga elamuse suhtes püsima distantsil. Coogani ja Brydoni on reisiks motiveerinud ka erinevad perekondlikud põhjused. Nüüd saavad nad maitsta ja arutleda elu, armastuse, Byroni ning Shelley üle... Kaunid Itaalia maastikud ja nüansseeritud inglise huumor annavad kokku nauditava reisi, restorani- ning vestlustekokteili.
"Reis Itaaliasse" linastub ETV2 ekraanil 27. detsembril kell 21:30. | Kultuuriportaal soovitab: "Reis Itaaliasse" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Intelligentne draamasugemetega komöödia, peaosades tuntud inglise koomikud, kahekordne Oscari nominent Steve Coogan ja mitmekordne BAFTA nominent Rob Brydon. Režissöör Michael Winterbottomi tööde hulgast leiame kolm Cannes'i festivali Kuldse Palmioksa nominatsiooni. "Reis Itaaliasse" on mõtteline järg sama trio 2010. aasta filmile "Reis".
Taas mängivad Coogan ja Brydon iseennast ja jälle lähevad nad ajakirjanike-arvustajatena gastronoomilisele restoranituurile, sedapuhku Itaaliasse. Ka toidutegemine võib olla kirg, maitsete hindaja peab aga elamuse suhtes püsima distantsil. Coogani ja Brydoni on reisiks motiveerinud ka erinevad perekondlikud põhjused. Nüüd saavad nad maitsta ja arutleda elu, armastuse, Byroni ning Shelley üle... Kaunid Itaalia maastikud ja nüansseeritud inglise huumor annavad kokku nauditava reisi, restorani- ning vestlustekokteili.
"Reis Itaaliasse" linastub ETV2 ekraanil 27. detsembril kell 21:30.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: "Reis Itaaliasse" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 51-aastane Weah oli edukaim tosinas maakonnas viieteistkümnest. Tema suurim konkurent Joseph Boakai sai enim hääli vaid kahes maakonnas.
Teist korda presidendiks kandideerinud kunagine ründekuulsus valiti maailma parimaks jalgpalluriks 1995. aastal. Oma karjääri jooksul mängis ta Euroopa klubidest Monacos, PSG-s, Milanis, Chelsea's, Manchester Citys ja Marseille's.
Ta tuli kahel korral Itaalia (1996, 1999), ja korra Prantsusmaa (1994) meistriks. Prantsusmaal võitis ta PSG-ga 1993. ja 1995. aastal ka karika, Inglismaal õnnestus sama 2000. aastal Chelsea'ga. | Kunagine maailma parim jalgpallur valiti Libeeria presidendiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
51-aastane Weah oli edukaim tosinas maakonnas viieteistkümnest. Tema suurim konkurent Joseph Boakai sai enim hääli vaid kahes maakonnas.
Teist korda presidendiks kandideerinud kunagine ründekuulsus valiti maailma parimaks jalgpalluriks 1995. aastal. Oma karjääri jooksul mängis ta Euroopa klubidest Monacos, PSG-s, Milanis, Chelsea's, Manchester Citys ja Marseille's.
Ta tuli kahel korral Itaalia (1996, 1999), ja korra Prantsusmaa (1994) meistriks. Prantsusmaal võitis ta PSG-ga 1993. ja 1995. aastal ka karika, Inglismaal õnnestus sama 2000. aastal Chelsea'ga.
### Response:
Kunagine maailma parim jalgpallur valiti Libeeria presidendiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaljulaid rääkis telekanalile ETV+ antud aastalõpuintervjuus, et on lubanud kogu kantselei kuuks ajaks Narva kolida. Plaan saab teoks, kui Vaba Lava saab piirilinnas valmis oma hoone, vahendas ERRi venekeelne uudisteportaal.
President tahab selle sammuga näidata Eesti kogukonna ja ühiskonna kohalolekut Narvas ja selle linna väärtustamist.
Vaba Lava teatrikompleks rajatakse endise Baltijetsi tehase territooriumile ning ehitustöödega alustati 19. detsembril. Kompleksi avamistähtaeg on tuleva aasta 17. novembril.
"Mina armastan Narvat väga. Minu poolvenna isa on üles kasvanud Narvas ja ei ole olnud mul huvitavamaid linnaekskursioone kui temaga koos Narvas," lausus president.
Kaljulaid märkis, et kui mujal Eestis on kodanikuühiskond aktiveerunud juba ammu, siis Narvas on see protsess uus. "Narvas on alanud protsess, mida mina kutsun "Kalamaja läheb Narva". Narva inimesed on ennast leidnud kogukonnana ja Tallinna inimesed tahavad aidata Narva inimestel kogukonnana toimida nii nagu kõik inimesed Eestis seda toimetavad," rääkis ta.
Presidendi sõnul ei ole Narva ega Ida-Virumaa Eesti vaeseim regioon, kuid Narva inimesed arvavad, et see on nii. Rahvaarv on vähenenud, sest seal pole tekkinud uusi ettevõtteid, kuid nii on see ka paljudes teistes linnades. Paljude Narva probleemide põhjuseks arvab Kaljulaid olevat linnajuhtimise kehva kvaliteedi ning kui see mure lahendada, läheks linnal ja selle elanikel paremini, usub ta.
Pikemat intervjuud presidendiga näeb ETV+-i eetris 30. detsembril kell 20.10. | Kaljulaid kolib sügisel koos presidendi kantseleiga kuuks ajaks Narva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaljulaid rääkis telekanalile ETV+ antud aastalõpuintervjuus, et on lubanud kogu kantselei kuuks ajaks Narva kolida. Plaan saab teoks, kui Vaba Lava saab piirilinnas valmis oma hoone, vahendas ERRi venekeelne uudisteportaal.
President tahab selle sammuga näidata Eesti kogukonna ja ühiskonna kohalolekut Narvas ja selle linna väärtustamist.
Vaba Lava teatrikompleks rajatakse endise Baltijetsi tehase territooriumile ning ehitustöödega alustati 19. detsembril. Kompleksi avamistähtaeg on tuleva aasta 17. novembril.
"Mina armastan Narvat väga. Minu poolvenna isa on üles kasvanud Narvas ja ei ole olnud mul huvitavamaid linnaekskursioone kui temaga koos Narvas," lausus president.
Kaljulaid märkis, et kui mujal Eestis on kodanikuühiskond aktiveerunud juba ammu, siis Narvas on see protsess uus. "Narvas on alanud protsess, mida mina kutsun "Kalamaja läheb Narva". Narva inimesed on ennast leidnud kogukonnana ja Tallinna inimesed tahavad aidata Narva inimestel kogukonnana toimida nii nagu kõik inimesed Eestis seda toimetavad," rääkis ta.
Presidendi sõnul ei ole Narva ega Ida-Virumaa Eesti vaeseim regioon, kuid Narva inimesed arvavad, et see on nii. Rahvaarv on vähenenud, sest seal pole tekkinud uusi ettevõtteid, kuid nii on see ka paljudes teistes linnades. Paljude Narva probleemide põhjuseks arvab Kaljulaid olevat linnajuhtimise kehva kvaliteedi ning kui see mure lahendada, läheks linnal ja selle elanikel paremini, usub ta.
Pikemat intervjuud presidendiga näeb ETV+-i eetris 30. detsembril kell 20.10.
### Response:
Kaljulaid kolib sügisel koos presidendi kantseleiga kuuks ajaks Narva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisel järjestikusel etapil tuli MAPFRE'l end võidule purjetada jälitajapositsioonilt ning teist korda järjest napsasid nad esikoha Hiina lipu all võistleva Dongfeng Race Team'i ees, kellest mööduti etapi keskpaigas. Kaplinnast Melbourne'i purjetamiseks kulus MAPFRE'l täpselt 14 päeva, 4 tundi, 7 minutit ja 21 sekundit.
"Pidime selle võidu nimel väga kõvasti pingutama. Suurem osa kogu võistlusest on veel ees, aga praegu on meie väljavaated head ning oleme loomulikult väga õnnelikud," sõnas võitnud jahi kapten Xabi Fernandez vahetult pärast Melbourne'is finišeerimist.
Lõuna-Jäämeri oli tiimide jaoks ekstreemne proovikivi. Äärmiselt külmad ja tugevad (tuule kiirus kuni 25 m/s), päevi kestnud tormituuled ning mäekõrgused lained panid proovile kõik meresõiduoskused, muutes võidusõitmise ning taktikalised käigud vägagi keeruliseks.
Kõigi võistkondade hulgas sooritas just MAPFRE kolmandal etapil kõige enam manöövreid, mis võimaldasid neil konkurentidest kauem püsida soodsamates tingimustes. "MAPFRE kõige tugevam külg on inimesed," nentis Fernandez. "Kõik on väga tublid ja panustavad tohutult. Etapp oli raske, aga tuli ideaalselt välja. Nüüd on meil mõned päevad aega taastumiseks ning järgmiseks etapiks valmistumiseks."
MAPFRE oli Volvo Ocean Race'i üldliider juba enne kolmandat etappi ühepunktilise eduga esimese etapi võitnud Ameerika/Taani võistkonna Vestas 11th Hour Racing ees. Kuna Lõuna-Jäämere etapp andis topeltpunktid, saab MAPFRE tiim nüüd lähima konkurendi ees mugava kuuepunktilise edumaa.
Teisena jõudis Melbourne'i vigastatud kiilu kiuste Donfeng Racing Team ning kolmanda poodiumikoha võttis Kaplinn - Melbourne etapil Vestas 11th Hour Racing.
Volvo Ocean Race on purjetamise märgiline võidusõit ümber maailma ja professionaalsete meeskondade ülim proovikivi. Võidusõit sai alguse 1973. aastal Whitbread Round the World Race nime all ning senise 12 sõidu jooksul on osavõtjaid kogunenud üle 2000 purjetaja. 2017-2018 võidusõit algas Alicantes, Hispaanias 22. oktoobril ja lõppeb Haagis, Hollandis 2018. aasta juunis. Võistlusdistants koosneb üheteistkümnest etapist kokku üle 45000 meremiiliga (üle 83000 kilomeetri), mis viivad purjetajad 12 suurlinna kuuel kontinendil. Volvo Ocean Race peetakse üheks mentaalselt ja füüsiliselt raskeimaks võistluseks maailmas.
Üldjärjestus ja punktitabel on hetkeseisuga järgmine:
1. MAPFRE — finišeerunud - 29 punkti pärast 3 etappi
2. Dongfeng Race Team - finišeerunud - 23 punkti pärast 3 etappi
3. Vestas 11th Hour Racing - finišeerunud - 23 punkti pärast 3 etappi
4. Team Brunel - finišeerunud - 14 punkti pärast 3 etappi
5. team AkzoNobel 7 - ei ole veel finišeerinud - 7 punkti pärast 2 etappi
6. Sun Hung Kai/Scallywag - ei ole veel finišeerunud - 5 punkti pärast 2 etappi
7. Turn the Tide on Plastic - ei ole veel finišeerunud - 2 punkti pärast 2 etappi | MAPFRE võttis Volvo Ocean Race'il teise etapivõidu järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisel järjestikusel etapil tuli MAPFRE'l end võidule purjetada jälitajapositsioonilt ning teist korda järjest napsasid nad esikoha Hiina lipu all võistleva Dongfeng Race Team'i ees, kellest mööduti etapi keskpaigas. Kaplinnast Melbourne'i purjetamiseks kulus MAPFRE'l täpselt 14 päeva, 4 tundi, 7 minutit ja 21 sekundit.
"Pidime selle võidu nimel väga kõvasti pingutama. Suurem osa kogu võistlusest on veel ees, aga praegu on meie väljavaated head ning oleme loomulikult väga õnnelikud," sõnas võitnud jahi kapten Xabi Fernandez vahetult pärast Melbourne'is finišeerimist.
Lõuna-Jäämeri oli tiimide jaoks ekstreemne proovikivi. Äärmiselt külmad ja tugevad (tuule kiirus kuni 25 m/s), päevi kestnud tormituuled ning mäekõrgused lained panid proovile kõik meresõiduoskused, muutes võidusõitmise ning taktikalised käigud vägagi keeruliseks.
Kõigi võistkondade hulgas sooritas just MAPFRE kolmandal etapil kõige enam manöövreid, mis võimaldasid neil konkurentidest kauem püsida soodsamates tingimustes. "MAPFRE kõige tugevam külg on inimesed," nentis Fernandez. "Kõik on väga tublid ja panustavad tohutult. Etapp oli raske, aga tuli ideaalselt välja. Nüüd on meil mõned päevad aega taastumiseks ning järgmiseks etapiks valmistumiseks."
MAPFRE oli Volvo Ocean Race'i üldliider juba enne kolmandat etappi ühepunktilise eduga esimese etapi võitnud Ameerika/Taani võistkonna Vestas 11th Hour Racing ees. Kuna Lõuna-Jäämere etapp andis topeltpunktid, saab MAPFRE tiim nüüd lähima konkurendi ees mugava kuuepunktilise edumaa.
Teisena jõudis Melbourne'i vigastatud kiilu kiuste Donfeng Racing Team ning kolmanda poodiumikoha võttis Kaplinn - Melbourne etapil Vestas 11th Hour Racing.
Volvo Ocean Race on purjetamise märgiline võidusõit ümber maailma ja professionaalsete meeskondade ülim proovikivi. Võidusõit sai alguse 1973. aastal Whitbread Round the World Race nime all ning senise 12 sõidu jooksul on osavõtjaid kogunenud üle 2000 purjetaja. 2017-2018 võidusõit algas Alicantes, Hispaanias 22. oktoobril ja lõppeb Haagis, Hollandis 2018. aasta juunis. Võistlusdistants koosneb üheteistkümnest etapist kokku üle 45000 meremiiliga (üle 83000 kilomeetri), mis viivad purjetajad 12 suurlinna kuuel kontinendil. Volvo Ocean Race peetakse üheks mentaalselt ja füüsiliselt raskeimaks võistluseks maailmas.
Üldjärjestus ja punktitabel on hetkeseisuga järgmine:
1. MAPFRE — finišeerunud - 29 punkti pärast 3 etappi
2. Dongfeng Race Team - finišeerunud - 23 punkti pärast 3 etappi
3. Vestas 11th Hour Racing - finišeerunud - 23 punkti pärast 3 etappi
4. Team Brunel - finišeerunud - 14 punkti pärast 3 etappi
5. team AkzoNobel 7 - ei ole veel finišeerinud - 7 punkti pärast 2 etappi
6. Sun Hung Kai/Scallywag - ei ole veel finišeerunud - 5 punkti pärast 2 etappi
7. Turn the Tide on Plastic - ei ole veel finišeerunud - 2 punkti pärast 2 etappi
### Response:
MAPFRE võttis Volvo Ocean Race'il teise etapivõidu järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarnaselt möödunud aastale moodustasid veidi enam kui poole ehk 53 protsenti artiklitest meditsiini ja tervise valdkonda liigituvad teadustööd. N eist kõige popimas uurisid teadlased 18 riigist pärit enam kui 100 000 inimese toidusedelit ja suremust. Vaatamata laialt levinud toitumissoovitustele selgus, et kõige suurema enneaegse surma riskiga seostus just vähe rasva sisaldav dieet. Uurimusele viidati enam kui 8300 Twitteri säutsus ja 440 Facebooki postituses.
Rohkelt kõneainet pakkus ka uuring, mille kohaselt kahjustab doktorantide tööstress oluliselt nende vaimset tervist. Samuti esimene edukas katse talletada elavate bakterite genoomi terve film ja kõrvaldada inimembrüotest pärilikku haigust põhjustav geenimutatsioon.
Peale nende räägiti palju tehisintellekti arendamisele keskenduvate teadlaste hinnangutel põhinev teadustööst, mis lahkas tehisintellekti edasist võidukäiku – mitmeid ülesandeid võiksid need teha inimestest paremini juba kümne aasta pärast.
Altmetricsi analüüsi autorid ise toovad populaarsete tööde põhjal välja kolm ilmset soovitust: söö puu- ja juurvilju ning pähkleid, tööle kõnni jala või sõida rattaga ning kasuta vähem telefoni. Samas oskas rahvas hinnata ka teadustöid, mille kohaselt võiks usaldada pigem välismaal doktorikraadi saanud naisarste, umbusaldada oma intiimpiirkonna karvade eest ülihoolikalt piiravaid partnereid ja lõpetada tuleks toidu valmistamisel kookosõli kasutamine.
Nimekirja esimest 50 artiklit vaadates on ajakirjanike eelistused meditsiini suunas veelgi rohkem kaldu. Kui üldnimekirjas ulatus nende arv 25-ni, siis kõige rohkem meedias kajastust leidnud teadustööde nimekirjas ulatust nende arv 30-ni.
Võrreldes üldnimekirjaga moodustasid kõige rohkem meedias kajastatud teadustöödest meditsiiniga seotud uurimused 10 protsendi võrra. Samas peeti ajakirjanduses kõige tähtsamaks avastust, et Kuu püroklastilises kivimites leidub vett. Üldnimekirjas paigutus seda kajastav uurimus alles 96. kohale. Tõsi, Altmetricsi analüüsisüsteem võimaldab märgata vaid neid artikleid ja ühismeedia postitusi, milles sisaldub uurimusele unikaalne viide.
Samuti on nimekirjas üleesindatud Ameerika teadlased – 69 töö vähemalt üks autoritest on seotud USA teadusasutustega. Aasta-aastalt on kasvanud aeglaselt, aga järjekindlalt kõigile ligipääsetavate artiklite arv. Käesoleval aastal moodustasid need kõigist artiklitest täpselt poole. | Ja aasta kõige rohkem säutsutud teadustöö on... | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarnaselt möödunud aastale moodustasid veidi enam kui poole ehk 53 protsenti artiklitest meditsiini ja tervise valdkonda liigituvad teadustööd. N eist kõige popimas uurisid teadlased 18 riigist pärit enam kui 100 000 inimese toidusedelit ja suremust. Vaatamata laialt levinud toitumissoovitustele selgus, et kõige suurema enneaegse surma riskiga seostus just vähe rasva sisaldav dieet. Uurimusele viidati enam kui 8300 Twitteri säutsus ja 440 Facebooki postituses.
Rohkelt kõneainet pakkus ka uuring, mille kohaselt kahjustab doktorantide tööstress oluliselt nende vaimset tervist. Samuti esimene edukas katse talletada elavate bakterite genoomi terve film ja kõrvaldada inimembrüotest pärilikku haigust põhjustav geenimutatsioon.
Peale nende räägiti palju tehisintellekti arendamisele keskenduvate teadlaste hinnangutel põhinev teadustööst, mis lahkas tehisintellekti edasist võidukäiku – mitmeid ülesandeid võiksid need teha inimestest paremini juba kümne aasta pärast.
Altmetricsi analüüsi autorid ise toovad populaarsete tööde põhjal välja kolm ilmset soovitust: söö puu- ja juurvilju ning pähkleid, tööle kõnni jala või sõida rattaga ning kasuta vähem telefoni. Samas oskas rahvas hinnata ka teadustöid, mille kohaselt võiks usaldada pigem välismaal doktorikraadi saanud naisarste, umbusaldada oma intiimpiirkonna karvade eest ülihoolikalt piiravaid partnereid ja lõpetada tuleks toidu valmistamisel kookosõli kasutamine.
Nimekirja esimest 50 artiklit vaadates on ajakirjanike eelistused meditsiini suunas veelgi rohkem kaldu. Kui üldnimekirjas ulatus nende arv 25-ni, siis kõige rohkem meedias kajastust leidnud teadustööde nimekirjas ulatust nende arv 30-ni.
Võrreldes üldnimekirjaga moodustasid kõige rohkem meedias kajastatud teadustöödest meditsiiniga seotud uurimused 10 protsendi võrra. Samas peeti ajakirjanduses kõige tähtsamaks avastust, et Kuu püroklastilises kivimites leidub vett. Üldnimekirjas paigutus seda kajastav uurimus alles 96. kohale. Tõsi, Altmetricsi analüüsisüsteem võimaldab märgata vaid neid artikleid ja ühismeedia postitusi, milles sisaldub uurimusele unikaalne viide.
Samuti on nimekirjas üleesindatud Ameerika teadlased – 69 töö vähemalt üks autoritest on seotud USA teadusasutustega. Aasta-aastalt on kasvanud aeglaselt, aga järjekindlalt kõigile ligipääsetavate artiklite arv. Käesoleval aastal moodustasid need kõigist artiklitest täpselt poole.
### Response:
Ja aasta kõige rohkem säutsutud teadustöö on... |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaheksa töötajaga Ruf Eesti AS sai mullu ligi 550 000 euro suuruse käibe juures veidi enam kui 7800 eurot kasumit. Samas suurusjärgus olid ettevõtte käive ja kasum ka 2015. aastal.
Ettevõtte omanik Ivo Melder ütles ERRile, et ilutulestikuäri on hooajaline: umbes 70 protsenti käibest saadakse aastavahetuse paiku ning ürituste ja pidude hoog kestab tegelikult veel veebruari lõpuni.
"Kuskil juulist algavad pulmad, firmaüritused ja festivalid kuni septembrini," nimetas ta teist aktiivsemat perioodi.
Veerandsada aastat ilutulestikuäri pidanuna leiab Melder, et praegu on müük stabiilne ning suurtest tõusudest või langustest rääkida ei saa - majanduslangus on möödas, aga samas pole ka 2006.-2007. aasta majanduskriisieelset taset saavutatud.
Eestis on keelatud paugutite kasutamine, kuid sellest hoolimata võib pimedamal aastaajal neile iseloomulikku tärinat tänavatelt kuulda. Meldri sõnul ei müüda pauguteid Eestis juba kümme aastat ja kui keegi paugutab, on tegu salakaubaga, mida tuuakse näiteks Soomest, Lätist ja Rootsist, kus need on lubatud.
Ilutulestiku Keskus Arnika OÜ on Ruf Eestiga võrreldava vanusega ehk tegutsenud juba üle 24 aasta. Nelja töötajaga ettevõtte käive oli mullu 1,45 miljonit ja 2015. aastal ligi 1,7 miljonit eurot. Mullune kasum oli ligi 177 000 eurot, aasta varem ligi 211 000 eurot.
Arnika juhataja Eduard Tani hindas aastavahetuse käibe osakaaluks samuti umbes 70 protsenti kogukäibest.
"Üldiselt on kõige suurem huvi ikka novembris ja detsembris," tõdes ta. Me nimetame ennast ka viimsepäevamüüjateks. Huvitav nimi, aga pigem aasta viimase päeva müüjad ehk inimestel on ju seda suuremas osas vaja 31. detsembri õhtul ja meie käive ongi siis kõige suurem".
Tani sõnul ostetakse ilutulestikku palju ka varem valmis, eriti teevad seda edasimüüjad ja sellest tuleneb ka novembri suurem käive. Jaeklientidele, kes jätavad ostu aga viimasesse hetke, kõike enam ei jätkugi, sest paljud tooted müüakse juba varem läbi. | Aastavahetus toob ilutulestikumüüjatele lõviosa käibest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaheksa töötajaga Ruf Eesti AS sai mullu ligi 550 000 euro suuruse käibe juures veidi enam kui 7800 eurot kasumit. Samas suurusjärgus olid ettevõtte käive ja kasum ka 2015. aastal.
Ettevõtte omanik Ivo Melder ütles ERRile, et ilutulestikuäri on hooajaline: umbes 70 protsenti käibest saadakse aastavahetuse paiku ning ürituste ja pidude hoog kestab tegelikult veel veebruari lõpuni.
"Kuskil juulist algavad pulmad, firmaüritused ja festivalid kuni septembrini," nimetas ta teist aktiivsemat perioodi.
Veerandsada aastat ilutulestikuäri pidanuna leiab Melder, et praegu on müük stabiilne ning suurtest tõusudest või langustest rääkida ei saa - majanduslangus on möödas, aga samas pole ka 2006.-2007. aasta majanduskriisieelset taset saavutatud.
Eestis on keelatud paugutite kasutamine, kuid sellest hoolimata võib pimedamal aastaajal neile iseloomulikku tärinat tänavatelt kuulda. Meldri sõnul ei müüda pauguteid Eestis juba kümme aastat ja kui keegi paugutab, on tegu salakaubaga, mida tuuakse näiteks Soomest, Lätist ja Rootsist, kus need on lubatud.
Ilutulestiku Keskus Arnika OÜ on Ruf Eestiga võrreldava vanusega ehk tegutsenud juba üle 24 aasta. Nelja töötajaga ettevõtte käive oli mullu 1,45 miljonit ja 2015. aastal ligi 1,7 miljonit eurot. Mullune kasum oli ligi 177 000 eurot, aasta varem ligi 211 000 eurot.
Arnika juhataja Eduard Tani hindas aastavahetuse käibe osakaaluks samuti umbes 70 protsenti kogukäibest.
"Üldiselt on kõige suurem huvi ikka novembris ja detsembris," tõdes ta. Me nimetame ennast ka viimsepäevamüüjateks. Huvitav nimi, aga pigem aasta viimase päeva müüjad ehk inimestel on ju seda suuremas osas vaja 31. detsembri õhtul ja meie käive ongi siis kõige suurem".
Tani sõnul ostetakse ilutulestikku palju ka varem valmis, eriti teevad seda edasimüüjad ja sellest tuleneb ka novembri suurem käive. Jaeklientidele, kes jätavad ostu aga viimasesse hetke, kõike enam ei jätkugi, sest paljud tooted müüakse juba varem läbi.
### Response:
Aastavahetus toob ilutulestikumüüjatele lõviosa käibest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me tähistame selle suure peoga ka Eesti riigi sajanda aasta algust," rääkis ERR-i elamussaadete toimetuse juht Karmel Killandi.
Killandi lisas, et ETV, Vikerraadio ja Raadio 2 vahendusel tuuakse kõik kaasaelajad otse tegevuste keskmesse ja lennutatakse telepildis kohale ka välismaal juubeliaastat tervitavad Eesti mainekad tegijad.
"Sajaga juubeliaastasse!" Autor: ERR
Riigikantselei EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa lubas, et see, mis 31. detsembril toimuma hakkab, on eriline. "Koos üritusel osalejate ja kodudes kaasa elavate inimestega tekitame sellise energia, millega saame vastu võtta kõik eesootavad juubeliaasta sündmused ning kingitused," ütles ta.
Eesti Rahvusringhääling alustab eriprogrammi Vabaduse väljakult kell 11, varasematest aastatest suurejoonelisem kontsert Tallinna peaväljakul algab kell 21.30. Õhtu tipneb presidendi uusaasta tervituse ja ilutulestikuga.
Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit sõnas, et ürituse nautimisel on oluline selle kindel ja turvaline toimimine. 31. detsembril on muudetud ligipääs Vabaduse väljakule ning üritusele pääseb ilma isikliku alkoholi ja ilutulestikuta.
Programm "Sajaga juubeliaastasse" valmib Riigikantselei EV100 korraldustoimkonna, Tallinna kesklinna valitsuse ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös.
ETV kanalil näeb päeva jooksul veel saateid "Õnne 13", "Ärapanija", "Eesti Mäng" ja "Hommik Anuga". | ETV erisaade "Sajaga juubeliaastasse" lennutab Eesti 100. sünnipäeva lainele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me tähistame selle suure peoga ka Eesti riigi sajanda aasta algust," rääkis ERR-i elamussaadete toimetuse juht Karmel Killandi.
Killandi lisas, et ETV, Vikerraadio ja Raadio 2 vahendusel tuuakse kõik kaasaelajad otse tegevuste keskmesse ja lennutatakse telepildis kohale ka välismaal juubeliaastat tervitavad Eesti mainekad tegijad.
"Sajaga juubeliaastasse!" Autor: ERR
Riigikantselei EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa lubas, et see, mis 31. detsembril toimuma hakkab, on eriline. "Koos üritusel osalejate ja kodudes kaasa elavate inimestega tekitame sellise energia, millega saame vastu võtta kõik eesootavad juubeliaasta sündmused ning kingitused," ütles ta.
Eesti Rahvusringhääling alustab eriprogrammi Vabaduse väljakult kell 11, varasematest aastatest suurejoonelisem kontsert Tallinna peaväljakul algab kell 21.30. Õhtu tipneb presidendi uusaasta tervituse ja ilutulestikuga.
Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit sõnas, et ürituse nautimisel on oluline selle kindel ja turvaline toimimine. 31. detsembril on muudetud ligipääs Vabaduse väljakule ning üritusele pääseb ilma isikliku alkoholi ja ilutulestikuta.
Programm "Sajaga juubeliaastasse" valmib Riigikantselei EV100 korraldustoimkonna, Tallinna kesklinna valitsuse ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös.
ETV kanalil näeb päeva jooksul veel saateid "Õnne 13", "Ärapanija", "Eesti Mäng" ja "Hommik Anuga".
### Response:
ETV erisaade "Sajaga juubeliaastasse" lennutab Eesti 100. sünnipäeva lainele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Suurepärane töö! Suured tänud #EU2017EE eesistujale, Eestile, peaminister @ratasjuri ja tema meeskonnale tehtud töö eest, sealhulgas Tallinna digitippkohtumise korraldamise eest. Lisaks Eesti liidrirollile digitaalvaldkonnas aitas see ka Euroopal edasi liikuda," kirjutas Tusk kolmapäeval Twitteris.
Suurepärane töö!
Suured tänud #EU2017EE eesistujale, Eestile, peaminister @ratasjuri ja tema meeskonnale tehtud töö eest, sealhulgas Tallinna digitippkohtumise korraldamise eest.
Lisaks Eesti liidrirollile digitaalvaldkonnas aitas see ka Euroopal edasi liikuda. pic.twitter.com/gePF3K4XvC
— Donald Tusk (@eucopresident) December 27, 2017 | Piltuudis: Donald Tusk tänas Eestit eestikeelse säutsuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Suurepärane töö! Suured tänud #EU2017EE eesistujale, Eestile, peaminister @ratasjuri ja tema meeskonnale tehtud töö eest, sealhulgas Tallinna digitippkohtumise korraldamise eest. Lisaks Eesti liidrirollile digitaalvaldkonnas aitas see ka Euroopal edasi liikuda," kirjutas Tusk kolmapäeval Twitteris.
Suurepärane töö!
Suured tänud #EU2017EE eesistujale, Eestile, peaminister @ratasjuri ja tema meeskonnale tehtud töö eest, sealhulgas Tallinna digitippkohtumise korraldamise eest.
Lisaks Eesti liidrirollile digitaalvaldkonnas aitas see ka Euroopal edasi liikuda. pic.twitter.com/gePF3K4XvC
— Donald Tusk (@eucopresident) December 27, 2017
### Response:
Piltuudis: Donald Tusk tänas Eestit eestikeelse säutsuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jalgpalliliidu ja FC Cosmose vaheline mäng toimub 30. detsembril enne Premium liiga teise võistluspäeva algust. Avavile kohtumisele kõlab kell 14.00.
Jalgpalliliidu võistkonda esindavad: Marko Kristal, Kristen Viikmäe, Indrek Zelinski, Sergei Terehhov, Andrei Stepanov, Liivo Leetma, Argo Arbeiter, Igor Prins, Rain Vessenberg, Andri Hõbemägi, Janno Kivisild, Juss Tamming.
FC Cosmose koosseisu kuuluvad: Kristjan Jaak Kangur (Postimees), Andres Must (vabakutseline), Kasper Elissaar (Soccernet), Gunnar Leheste (Delfi), Mart Treial (Õhtuleht), Oliver Lomp (vabakutseline), Rasmus Raidla (Delfi), Andrian Tšeremenin (ERR), Ivar Lepik (Soccernet), Jana Pipar (Jalka), Raul Ojassaar (Delfi), Ott Järvela (Postimees), Kris Ilves (Postimees), Alvar Tiisler (ERR), Madis Kalvet (Delfi), Toomas Vara (Viasat Sport Baltic), Siim Kaasik (Postimees), Kaarel Täll (Õhtuleht), Siim Kera (Õhtuleht), Joosep Susi (vabakutseline). | Jalgpallipere võtab mõõtu ajakirjanikega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jalgpalliliidu ja FC Cosmose vaheline mäng toimub 30. detsembril enne Premium liiga teise võistluspäeva algust. Avavile kohtumisele kõlab kell 14.00.
Jalgpalliliidu võistkonda esindavad: Marko Kristal, Kristen Viikmäe, Indrek Zelinski, Sergei Terehhov, Andrei Stepanov, Liivo Leetma, Argo Arbeiter, Igor Prins, Rain Vessenberg, Andri Hõbemägi, Janno Kivisild, Juss Tamming.
FC Cosmose koosseisu kuuluvad: Kristjan Jaak Kangur (Postimees), Andres Must (vabakutseline), Kasper Elissaar (Soccernet), Gunnar Leheste (Delfi), Mart Treial (Õhtuleht), Oliver Lomp (vabakutseline), Rasmus Raidla (Delfi), Andrian Tšeremenin (ERR), Ivar Lepik (Soccernet), Jana Pipar (Jalka), Raul Ojassaar (Delfi), Ott Järvela (Postimees), Kris Ilves (Postimees), Alvar Tiisler (ERR), Madis Kalvet (Delfi), Toomas Vara (Viasat Sport Baltic), Siim Kaasik (Postimees), Kaarel Täll (Õhtuleht), Siim Kera (Õhtuleht), Joosep Susi (vabakutseline).
### Response:
Jalgpallipere võtab mõõtu ajakirjanikega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Politseijõudude komandöri otsusel ei panda inimesi, kes islamikoodeksit ei järgi, enam kinnipidamiskeskustesse ja nende kohta ei avata toimikut," ütles brigaadikindral Hossein Rahimi.
"Me pakume kursusi, praeguseks on neis õppinud juba 7913 inimest," ütles ta ja lisas, et Teherani provintsis on üle saja nõustamiskeskuse.
Augustis ametisse nimetatud Rahimi ei täpsustanud, missugustest islamikoodeksitest jutt käib ega millal uued juhised jõustuvad.
Reeglite leevendamine on oluline pööre võrreldes Rahimi eelkäija kindral Hossein Sajediniaga, kes teatas 2016. aasta aprillis, et Iraanis tegutseb 7000 kombluspolitseinikku, kes muu hulgas annavad üles islami riietusnormide vastu eksivad naised.
Rikkujate arve ei ole Iraanil kombeks esitada, aga 2015. aasta lõpus ütles Teherani liikluspolitsei, et neil on tulnud tegelda 40 000 juhtumiga, kus naised autos rätti ei kanna.
Harilikult toovad seesugused niinimetatud väiksed üleastumised kaasa rahatrahvi ja auto ajutise arestimise. | Iraani politsei hakkab islamireeglite rikkumisse leebemalt suhtuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Politseijõudude komandöri otsusel ei panda inimesi, kes islamikoodeksit ei järgi, enam kinnipidamiskeskustesse ja nende kohta ei avata toimikut," ütles brigaadikindral Hossein Rahimi.
"Me pakume kursusi, praeguseks on neis õppinud juba 7913 inimest," ütles ta ja lisas, et Teherani provintsis on üle saja nõustamiskeskuse.
Augustis ametisse nimetatud Rahimi ei täpsustanud, missugustest islamikoodeksitest jutt käib ega millal uued juhised jõustuvad.
Reeglite leevendamine on oluline pööre võrreldes Rahimi eelkäija kindral Hossein Sajediniaga, kes teatas 2016. aasta aprillis, et Iraanis tegutseb 7000 kombluspolitseinikku, kes muu hulgas annavad üles islami riietusnormide vastu eksivad naised.
Rikkujate arve ei ole Iraanil kombeks esitada, aga 2015. aasta lõpus ütles Teherani liikluspolitsei, et neil on tulnud tegelda 40 000 juhtumiga, kus naised autos rätti ei kanna.
Harilikult toovad seesugused niinimetatud väiksed üleastumised kaasa rahatrahvi ja auto ajutise arestimise.
### Response:
Iraani politsei hakkab islamireeglite rikkumisse leebemalt suhtuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Šveitsi spordiadvokaat kaitses Diego Ulissit, kes andis 2014. aasta Giro d'Italial dopinguproovi, mis sisaldas liiga suures koguses salbutamooli, kirjutab Spordipartner.ee.
"Froome'i tegutsemine on väga riskantne," ütles Taminelli. "Nad üritavad väita, et Froome ei võtnud rohkem (salbutamooli), kui oli lubatud. Nüüd peab ta seda tõestama ja see on raske. Ebaõnnestudes määratakse talle kaheaastane võistluskeeld." | Kogenud advokaat: Froome riskib pikema karistusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Šveitsi spordiadvokaat kaitses Diego Ulissit, kes andis 2014. aasta Giro d'Italial dopinguproovi, mis sisaldas liiga suures koguses salbutamooli, kirjutab Spordipartner.ee.
"Froome'i tegutsemine on väga riskantne," ütles Taminelli. "Nad üritavad väita, et Froome ei võtnud rohkem (salbutamooli), kui oli lubatud. Nüüd peab ta seda tõestama ja see on raske. Ebaõnnestudes määratakse talle kaheaastane võistluskeeld."
### Response:
Kogenud advokaat: Froome riskib pikema karistusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muusikat saadavad kaadrid Eestimaa loodusest erinevatel aastaaegadel.
Laval on kokku üle 200 noore laulja ja muusiku. Tunnipikkuse teose kannavad ette üleriigilised noortekollektiivid – Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestiline poistekoor Kalev (dirigendid Indrek Vijard ja Kuldar Schüts), üle-eestiline tütarlastekoor Ilmalilled (dirigendid Ave Sopp ja Vilve Maide), üle-eestiline neiduekoor Leelo (dirigent Külli Kiivet), Eesti Noorte Segakoor (dirigent Silja Uhs) ja Eesti Noorte Puhkpilliorkester (dirigent Sirly Illak-Oluvere).
Pärt Uusbergi sõnul oli Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks tellitud tunniajalise teose kirjutamine põnev väljakutse. "Minu teada ei ole üle-eestilised noortekollektiivid kunagi varasemalt niivõrd mastaapses vormis ühinenud. See ülesanne ei olnud esmapilgul lihtne: kuidas panna kokku neli koori ja puhkpilliorkester? Põhiline põhjus, miks aga otsustasin sellele väljakutsele jah öelda, oli siiras tänu selle eest, mida ise kogesin Eesti Noorte Segakooris ja Eesti Noorte Puhkpilliorkestris osaledes," tunnistas ta. Teosest rääkides sõnas autor, et mõeldes teose ideele ja kontekstile, seostus talle kohe Eestimaa aastaring. "Usun, et meil, eestlastel, on põhjust sügavalt tänulik olla, et elame maal, kus iga aastaaeg on niivõrd oma nägu."
Muusikat saadavad Madis Reimundi kaadrid Eestimaa loodusest erinevatel aastaaegadel, millele on loonud lavakujunduse kunstnik Getter Vahar ning valguslahenduse Priidu Adlas. Kontserdi seovad tervikuks helikunstniku Mait Visnapuu loodud helilised vahekujundid. | Vana-aasta õhtul kõlab Pärt Uusbergi kooritsükli maailmaesiettekanne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muusikat saadavad kaadrid Eestimaa loodusest erinevatel aastaaegadel.
Laval on kokku üle 200 noore laulja ja muusiku. Tunnipikkuse teose kannavad ette üleriigilised noortekollektiivid – Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestiline poistekoor Kalev (dirigendid Indrek Vijard ja Kuldar Schüts), üle-eestiline tütarlastekoor Ilmalilled (dirigendid Ave Sopp ja Vilve Maide), üle-eestiline neiduekoor Leelo (dirigent Külli Kiivet), Eesti Noorte Segakoor (dirigent Silja Uhs) ja Eesti Noorte Puhkpilliorkester (dirigent Sirly Illak-Oluvere).
Pärt Uusbergi sõnul oli Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks tellitud tunniajalise teose kirjutamine põnev väljakutse. "Minu teada ei ole üle-eestilised noortekollektiivid kunagi varasemalt niivõrd mastaapses vormis ühinenud. See ülesanne ei olnud esmapilgul lihtne: kuidas panna kokku neli koori ja puhkpilliorkester? Põhiline põhjus, miks aga otsustasin sellele väljakutsele jah öelda, oli siiras tänu selle eest, mida ise kogesin Eesti Noorte Segakooris ja Eesti Noorte Puhkpilliorkestris osaledes," tunnistas ta. Teosest rääkides sõnas autor, et mõeldes teose ideele ja kontekstile, seostus talle kohe Eestimaa aastaring. "Usun, et meil, eestlastel, on põhjust sügavalt tänulik olla, et elame maal, kus iga aastaaeg on niivõrd oma nägu."
Muusikat saadavad Madis Reimundi kaadrid Eestimaa loodusest erinevatel aastaaegadel, millele on loonud lavakujunduse kunstnik Getter Vahar ning valguslahenduse Priidu Adlas. Kontserdi seovad tervikuks helikunstniku Mait Visnapuu loodud helilised vahekujundid.
### Response:
Vana-aasta õhtul kõlab Pärt Uusbergi kooritsükli maailmaesiettekanne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene alagrupiturniir peetakse 6. jaanuaril Suure-Jaani Gümnaasiumi Spordihoones algusega kell 11.00. Turniiril lähevad vastamisi Pärnu JK, Tartu SK 10 Premium, Tartu JK Tammeka, Põlva FC Lootos ja Pärnu JK II.
Teises alagrupis on osalejateks Tallinna FC Flora, Tallinna FC Levadia, JK Tallinna Kalev, Tallinna FC Ajax ja Tallinna FC Flora II. Turniir toimub 7. jaanuaril Kehra Spordihallis algusega kell 11.00.
Mõlemas alagrupis mängivad võistkonnad omavahel korra läbi ning esimesed neli naiskonda teenivad edasipääsu finaalturniirile, mis toimub 14. jaanuaril Rapla Sadolin Spordihallis. Alagrupiturniiridel 5. kohale jäänud võistkonnad finaalturniirile ei pääse. Finaalturniiril jagatakse kaheksa võistkonda samuti kaheks vastavalt alagrupiturniiri tulemustele. | Naiste saalijalgpalli karikavõistlused peetakse jaanuari alguses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene alagrupiturniir peetakse 6. jaanuaril Suure-Jaani Gümnaasiumi Spordihoones algusega kell 11.00. Turniiril lähevad vastamisi Pärnu JK, Tartu SK 10 Premium, Tartu JK Tammeka, Põlva FC Lootos ja Pärnu JK II.
Teises alagrupis on osalejateks Tallinna FC Flora, Tallinna FC Levadia, JK Tallinna Kalev, Tallinna FC Ajax ja Tallinna FC Flora II. Turniir toimub 7. jaanuaril Kehra Spordihallis algusega kell 11.00.
Mõlemas alagrupis mängivad võistkonnad omavahel korra läbi ning esimesed neli naiskonda teenivad edasipääsu finaalturniirile, mis toimub 14. jaanuaril Rapla Sadolin Spordihallis. Alagrupiturniiridel 5. kohale jäänud võistkonnad finaalturniirile ei pääse. Finaalturniiril jagatakse kaheksa võistkonda samuti kaheks vastavalt alagrupiturniiri tulemustele.
### Response:
Naiste saalijalgpalli karikavõistlused peetakse jaanuari alguses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Helju-Laine Sarnet-Zauram sündis 19. märtsil 1922. aastal Jõgeval. Aastatel 1943-1944 õppis ta Kõrgemas kunstikoolis Pallas ja 1944-1948 Tartu riiklikus kunstiinstituudis, vahendas "Läänlane".
1954. aastast elas ja tegutses Zauram Haapsalus, olles töötanud aastakümneid kunstiõpetajana Haapsalu 1. keskkoolis ja Haapsalu kunstikoolis. Zauram tegutses viljaka maalijana kõrge eani, esinedes sageli isikunäitustega Haapsalu galeriides, samuti Tallinnas ja Tartus. | Lahkus kunstnik Helju-Laine Sarnet Zauram | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Helju-Laine Sarnet-Zauram sündis 19. märtsil 1922. aastal Jõgeval. Aastatel 1943-1944 õppis ta Kõrgemas kunstikoolis Pallas ja 1944-1948 Tartu riiklikus kunstiinstituudis, vahendas "Läänlane".
1954. aastast elas ja tegutses Zauram Haapsalus, olles töötanud aastakümneid kunstiõpetajana Haapsalu 1. keskkoolis ja Haapsalu kunstikoolis. Zauram tegutses viljaka maalijana kõrge eani, esinedes sageli isikunäitustega Haapsalu galeriides, samuti Tallinnas ja Tartus.
### Response:
Lahkus kunstnik Helju-Laine Sarnet Zauram |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Celta tõi enda ridadesse suvel uruguaylase Maxi Gomeze, kes on Guidetti eest väravaid löönud. 16 mänguga on tal kirjas seitse tabamust ning seetõttu pole Guidetti kordagi algkoosseisu pääsenud, kirjutab Soccernet.ee.
Väidetavalt tunnevad 25-aastase Rootsi koondise ründaja teenete vastu huvi Malaga, Las Palmas ja Deportivo Alaves. Guidetti leping Celta Vigoga kehtib 2020. aasta suveni ning tal on lepingus ka 25 miljoni euro suurune väljaostuklausel.
Manchester City hingekirja kuuludes on Guidetti laenul käinud Burnleys, Feyenoordis, Stoke Citys ja Glasgow Celticus. Celta Vigos läheb tal praegu teine hooaeg. | Rootsi ründaja on Hispaania siseselt klubi vahetamas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Celta tõi enda ridadesse suvel uruguaylase Maxi Gomeze, kes on Guidetti eest väravaid löönud. 16 mänguga on tal kirjas seitse tabamust ning seetõttu pole Guidetti kordagi algkoosseisu pääsenud, kirjutab Soccernet.ee.
Väidetavalt tunnevad 25-aastase Rootsi koondise ründaja teenete vastu huvi Malaga, Las Palmas ja Deportivo Alaves. Guidetti leping Celta Vigoga kehtib 2020. aasta suveni ning tal on lepingus ka 25 miljoni euro suurune väljaostuklausel.
Manchester City hingekirja kuuludes on Guidetti laenul käinud Burnleys, Feyenoordis, Stoke Citys ja Glasgow Celticus. Celta Vigos läheb tal praegu teine hooaeg.
### Response:
Rootsi ründaja on Hispaania siseselt klubi vahetamas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 21-aastast Alleyne'i tulistas Barbadosel seni tuvastamata mees. Noormehe pihta tulistati mitu lasku ning ta suri pärast haiglasse kiirustamist kehavigastustesse. Kohalik politsei pole tulistajat veel tabanud, vahendas Independent.
Kaheksakordne Grammy-võitja Rihanna mälestas nõbu Instagramis, kuhu postitas noormehest mitmeid pilte. "Puhka rahus, nõbu. Ma ei suuda uskuda, et alles eelmisel õhtul hoidsin ma sind oma käte vahel. Poleks iial uskunud, et see on viimane kord, kui saan tunda sinu kehasoojust. Armastan sind igavesti," kirjutas Rihanna. Postituse lõppu lisas lauljatar teemasildi #endgunviolence, mis kutsub vältima tulirelvadega seotud vägivalda.
RIP cousin... can't believe it was just last night that I held you in my arms! never thought that would be the last time I felt the warmth in your body!!! Love you always man! ????????????❤ #endgunviolence
A post shared by badgalriri (@badgalriri) on Dec 26, 2017 at 7:16pm PST
Barbadose politsei on viimasel ajal pidanud tegelema üha kasvava vägivallalainega, millega on seotud tulirelvad. Viimased arvud näitavad, et sel aastal on 22 mõrva 28-st seotud Barbadosel tulirelvade kasutamisega.
Alleyene oli Rihannaga lähedane. Veebruaris postitas noormees lauljatari 29. sünnipäeva puhul südamliku foto Instagrami. "Sinu kohalolek meie eludes toob rõõmu ja õnne," kirjutas noormees aasta alguses.
Every day we are happy to have you in our lives. Happy Birthday cousin, we really love you. Your presence in my life is a source of joy and happiness. To my favorite cousin, may all your dreams and wishes come true. #LoveYouLoads #wishyoumanymoretocome????????????????????????????????????
A post shared by ????????Young & Progressive???????? (@merka_95) on Feb 20, 2017 at 3:46am PST | Rihanna nõbu tapeti Barbadosel tulistamise käigus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
21-aastast Alleyne'i tulistas Barbadosel seni tuvastamata mees. Noormehe pihta tulistati mitu lasku ning ta suri pärast haiglasse kiirustamist kehavigastustesse. Kohalik politsei pole tulistajat veel tabanud, vahendas Independent.
Kaheksakordne Grammy-võitja Rihanna mälestas nõbu Instagramis, kuhu postitas noormehest mitmeid pilte. "Puhka rahus, nõbu. Ma ei suuda uskuda, et alles eelmisel õhtul hoidsin ma sind oma käte vahel. Poleks iial uskunud, et see on viimane kord, kui saan tunda sinu kehasoojust. Armastan sind igavesti," kirjutas Rihanna. Postituse lõppu lisas lauljatar teemasildi #endgunviolence, mis kutsub vältima tulirelvadega seotud vägivalda.
RIP cousin... can't believe it was just last night that I held you in my arms! never thought that would be the last time I felt the warmth in your body!!! Love you always man! ????????????❤ #endgunviolence
A post shared by badgalriri (@badgalriri) on Dec 26, 2017 at 7:16pm PST
Barbadose politsei on viimasel ajal pidanud tegelema üha kasvava vägivallalainega, millega on seotud tulirelvad. Viimased arvud näitavad, et sel aastal on 22 mõrva 28-st seotud Barbadosel tulirelvade kasutamisega.
Alleyene oli Rihannaga lähedane. Veebruaris postitas noormees lauljatari 29. sünnipäeva puhul südamliku foto Instagrami. "Sinu kohalolek meie eludes toob rõõmu ja õnne," kirjutas noormees aasta alguses.
Every day we are happy to have you in our lives. Happy Birthday cousin, we really love you. Your presence in my life is a source of joy and happiness. To my favorite cousin, may all your dreams and wishes come true. #LoveYouLoads #wishyoumanymoretocome????????????????????????????????????
A post shared by ????????Young & Progressive???????? (@merka_95) on Feb 20, 2017 at 3:46am PST
### Response:
Rihanna nõbu tapeti Barbadosel tulistamise käigus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stuudios võtavad sõna ja meenutavad 2017. aastal toimunut Karl Mihkel Eller, Ragnar Kaasik, Johannes Vedru ja Juhan Kilumets. Punkti paneb Tiit Karuks. | Homme Vikerraadios kell 14:05: "Spordiaasta 2017" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stuudios võtavad sõna ja meenutavad 2017. aastal toimunut Karl Mihkel Eller, Ragnar Kaasik, Johannes Vedru ja Juhan Kilumets. Punkti paneb Tiit Karuks.
### Response:
Homme Vikerraadios kell 14:05: "Spordiaasta 2017" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Palju võtsid presidendi sõnad vastu üheselt: ühendada kaks erineva auditooriumi ja ajalooga telekanalit. Muidugi poleks see õige. Selline lähenemine on määratud läbikukkumisele. Ükskõik milline teleinimene võib seda kinnitada.
Kuid presidendi sõnade üldisem mõte on tegelikult see, et avaõiguslik ringhääling võib vabalt edastada ka munitsipaaluudiseid.
Vaadakem kas või Raadio 4 kohalikke uudiseid. Need eksisteerivad ilma probleemideta juba mitukümmend aastat ning tänu sellele pole pealinnas tekkinud ka dubleerivat linnaraadiot. Sama peaks toimuma ka televisioonis, ainult et Tallinna TV funktsioonid linnauudiste edastamisel peaks enda kanda võtma ETV, mitte ETV+.
ETV-l on olemas näiteks kultuuriuudised – miks see siis ei peaks hakkama saama ka linnauudistega? See on nii brittide BBC kui ka Vene föderaalkanalite tavapärane praktika: neil on kohalikud toimetused, mis toodavad kohalikke uudiseid.
Teine presidendi selge sõnum oli vajadus lõpetada ajakirjanduse kasutamine poliitilise mõjutusvahendina nii kohalikul tasandil (elanike linnasündmustest informeerimise sildi all) kui ka riiklikul tasandil (vene vähemuse Eesti eluga kursis hoidmise sildi all).
Tallinna TV tekkis Edgar Savisaare isikliku vastulöögina erakätes olevatele meediamajadele (Ekspress Meedia, Eesti Meedia). Keskerakonna endine juht tahtis oma massimeediat. Linnaeelarvest rahastati parteimeediat koos peatoimetajate ja toimetajatega, kes kuulusid Keskerakonda. See on minu hinnangul vastuvõetamatu. Ajakirjanik ei saa olla erakonna liige.
Tallinna TV puhul on minu jaoks positiivne tõsiasi, et kanal annab tööd paljudele režissööridele, operaatoritele ja monteerijatele. Eesti teleturg on väike ja seetõttu on oluline, et valdkonna professionaalid leiavad rakendust professionaalidena, mitte ainult pulma- ja ärivideote tegijatena.
Reklaam ETV+i
Tegin taolise ettepaneku ERRi juhatusele juba 2015. aastal, siis, kui ETV+ alles valmistus eetrisse minema.
Eestikeelse televisioonis osas otsustati ETV-le 2000. aastate alguses tagada rahastamine riigieelarvest sellel tingimusel, et see hoidub igasugusest konkurentsist telereklaamiturul. Venekeelsete telekanalite osas on olukord Eestis teistsugune. ETV+ konkureerib Venemaa era- ja riiklike telekanalitega. Need kõik müüvad reklaami.
Lisaks reklaamile saavad Vene telekanalid raha ka riigieelarvest. 2017. aasta oktoobris sai Pervõi kanal näiteks Venemaa valitsuselt 43.4 miljonit eurot nii oma programmi tootmiseks ja sisu hankimiseks kui ka oma kanali turundamiseks ja ülekandmiseks Venemaal ja teistes riikides. Samasuguseid rahasüste saavad riigieelarvest ka VGTRK ja NTV.
ETV+ tegutseb ainult riigieelarvest saadavast rahast. Omaprogrammi tootmiseks on ette nähtud 1,7 miljonit eurot, sisu hankimiseks 400 000 eurot ning eestikeelse tõlke peale kulub 300 000 eurot aastas.
Eraettevõtted oleksid ETV+is reklaami ostmisest huvitatud, sellest annavad tunnistust sagedased pöördumised ettevõtetest. Neile, kes reklaamiraha ETV+i kaasamise suhtes skeptilised on, pakuksin, et las turg ja erasektor otsustavad. Kui eraettevõtted ei haara kinni võimalusest end ETV+is reklaamida, ei kaota PBK ega teised erakanalid midagi.
Miks ETV+ile on eraldatud piiratud leviala?
Lisaks telereklaamile aga vajab kiiret lahendust veel üks teleturgu puudutav nüanss.
Vähesed teavad, et ETV+i edastatakse Eestis vabalevis Levira võrgus Multiplex 6, samal ajal kui ETV, ETV2 ja Tallinna TV-d edastatakse suurema levialaga võrgus Multiplex 1. Meile laekub ETV+ levi kvaliteedi kohta väga palju kaebusi.
Kõik need kaebused on jõudnud ka ERRi juhatuseni, kuid lahendust probleemile endiselt pole. On arusaamatu, miks ETV+ piiratud levialaga võrgus hoitakse.
Ning veel üks suurem küsimus on ETV+ eestikeene sünkroontõlge, mis sellest aastast on saadaval ungari keele helikanali all, et mitte kedagi ärritada. Miks selle teenuse peale endiselt raha raisata?
Rünnakust PBK vastu
Mulle üldiselt ei meeldi, kui poliitikud sekkuvad ajakirjanduse tegevusse. Soovin, et kõik poliitikud – eranditult, nii riigi kui ka omavalitsuste tasandil – tegeleksid oma tööga: võtaks vastu seadusi ja organiseeriks linna- ja vallavalitsuste tööd.
Kodakondsus- ja haridusküsimused, tervishoid, taristu – kõik need vajavad poliitilisi lahendusi, aga mitte valijate jaoks etendatavat teatrit. Seni on aga pigem nii, et poliitikud süüdistavad peeglit selles, et endal nägu viltu.
Erinevalt poliitikutest teevad teleprofid omavahel tihedat koostööd, tänu millele jõuavad eetrisse nii uued kui ka juba armastatuks muutunud telesaated. Ajalehe MK Estonia peatoimetaja Andrei Titov, saadete „Kofe +“ ja „Kto kovo?“ („Kes keda?“) saatejuht, on hetkel parim telesaatejuht kogu Eestis, kes võiks juhtida saateid mis tahes Venemaa üleriiklikus kanalis.
PBK korrespondent Aleksei Ivanov osales toimetajana Eesti kaitseväe teemalise saatesarja „Joondu, valvel!“ tegemises. Režissöör Aleksei Mutovkin teeb koos Narva stuudio meeskonnaga juba teist aastat iganädalast ülekannet „Narodu važno“ („Rahvale tähtis“).
ETV+ on praegu televaldkonna oskusteabe epitsenter, mis võimaldab professionaalidel, olenemata nende „sissekirjutusest“, osaleda mahukate teleprojektide tegemises. Ma soovin, et nii ka jääks. •
Artikkel on algselt ilmunud ERRi venekeelses portaalis rus.err.ee.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Darja Saar: poliitikud ei peaks sekkuma ajakirjanduse töösse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Palju võtsid presidendi sõnad vastu üheselt: ühendada kaks erineva auditooriumi ja ajalooga telekanalit. Muidugi poleks see õige. Selline lähenemine on määratud läbikukkumisele. Ükskõik milline teleinimene võib seda kinnitada.
Kuid presidendi sõnade üldisem mõte on tegelikult see, et avaõiguslik ringhääling võib vabalt edastada ka munitsipaaluudiseid.
Vaadakem kas või Raadio 4 kohalikke uudiseid. Need eksisteerivad ilma probleemideta juba mitukümmend aastat ning tänu sellele pole pealinnas tekkinud ka dubleerivat linnaraadiot. Sama peaks toimuma ka televisioonis, ainult et Tallinna TV funktsioonid linnauudiste edastamisel peaks enda kanda võtma ETV, mitte ETV+.
ETV-l on olemas näiteks kultuuriuudised – miks see siis ei peaks hakkama saama ka linnauudistega? See on nii brittide BBC kui ka Vene föderaalkanalite tavapärane praktika: neil on kohalikud toimetused, mis toodavad kohalikke uudiseid.
Teine presidendi selge sõnum oli vajadus lõpetada ajakirjanduse kasutamine poliitilise mõjutusvahendina nii kohalikul tasandil (elanike linnasündmustest informeerimise sildi all) kui ka riiklikul tasandil (vene vähemuse Eesti eluga kursis hoidmise sildi all).
Tallinna TV tekkis Edgar Savisaare isikliku vastulöögina erakätes olevatele meediamajadele (Ekspress Meedia, Eesti Meedia). Keskerakonna endine juht tahtis oma massimeediat. Linnaeelarvest rahastati parteimeediat koos peatoimetajate ja toimetajatega, kes kuulusid Keskerakonda. See on minu hinnangul vastuvõetamatu. Ajakirjanik ei saa olla erakonna liige.
Tallinna TV puhul on minu jaoks positiivne tõsiasi, et kanal annab tööd paljudele režissööridele, operaatoritele ja monteerijatele. Eesti teleturg on väike ja seetõttu on oluline, et valdkonna professionaalid leiavad rakendust professionaalidena, mitte ainult pulma- ja ärivideote tegijatena.
Reklaam ETV+i
Tegin taolise ettepaneku ERRi juhatusele juba 2015. aastal, siis, kui ETV+ alles valmistus eetrisse minema.
Eestikeelse televisioonis osas otsustati ETV-le 2000. aastate alguses tagada rahastamine riigieelarvest sellel tingimusel, et see hoidub igasugusest konkurentsist telereklaamiturul. Venekeelsete telekanalite osas on olukord Eestis teistsugune. ETV+ konkureerib Venemaa era- ja riiklike telekanalitega. Need kõik müüvad reklaami.
Lisaks reklaamile saavad Vene telekanalid raha ka riigieelarvest. 2017. aasta oktoobris sai Pervõi kanal näiteks Venemaa valitsuselt 43.4 miljonit eurot nii oma programmi tootmiseks ja sisu hankimiseks kui ka oma kanali turundamiseks ja ülekandmiseks Venemaal ja teistes riikides. Samasuguseid rahasüste saavad riigieelarvest ka VGTRK ja NTV.
ETV+ tegutseb ainult riigieelarvest saadavast rahast. Omaprogrammi tootmiseks on ette nähtud 1,7 miljonit eurot, sisu hankimiseks 400 000 eurot ning eestikeelse tõlke peale kulub 300 000 eurot aastas.
Eraettevõtted oleksid ETV+is reklaami ostmisest huvitatud, sellest annavad tunnistust sagedased pöördumised ettevõtetest. Neile, kes reklaamiraha ETV+i kaasamise suhtes skeptilised on, pakuksin, et las turg ja erasektor otsustavad. Kui eraettevõtted ei haara kinni võimalusest end ETV+is reklaamida, ei kaota PBK ega teised erakanalid midagi.
Miks ETV+ile on eraldatud piiratud leviala?
Lisaks telereklaamile aga vajab kiiret lahendust veel üks teleturgu puudutav nüanss.
Vähesed teavad, et ETV+i edastatakse Eestis vabalevis Levira võrgus Multiplex 6, samal ajal kui ETV, ETV2 ja Tallinna TV-d edastatakse suurema levialaga võrgus Multiplex 1. Meile laekub ETV+ levi kvaliteedi kohta väga palju kaebusi.
Kõik need kaebused on jõudnud ka ERRi juhatuseni, kuid lahendust probleemile endiselt pole. On arusaamatu, miks ETV+ piiratud levialaga võrgus hoitakse.
Ning veel üks suurem küsimus on ETV+ eestikeene sünkroontõlge, mis sellest aastast on saadaval ungari keele helikanali all, et mitte kedagi ärritada. Miks selle teenuse peale endiselt raha raisata?
Rünnakust PBK vastu
Mulle üldiselt ei meeldi, kui poliitikud sekkuvad ajakirjanduse tegevusse. Soovin, et kõik poliitikud – eranditult, nii riigi kui ka omavalitsuste tasandil – tegeleksid oma tööga: võtaks vastu seadusi ja organiseeriks linna- ja vallavalitsuste tööd.
Kodakondsus- ja haridusküsimused, tervishoid, taristu – kõik need vajavad poliitilisi lahendusi, aga mitte valijate jaoks etendatavat teatrit. Seni on aga pigem nii, et poliitikud süüdistavad peeglit selles, et endal nägu viltu.
Erinevalt poliitikutest teevad teleprofid omavahel tihedat koostööd, tänu millele jõuavad eetrisse nii uued kui ka juba armastatuks muutunud telesaated. Ajalehe MK Estonia peatoimetaja Andrei Titov, saadete „Kofe +“ ja „Kto kovo?“ („Kes keda?“) saatejuht, on hetkel parim telesaatejuht kogu Eestis, kes võiks juhtida saateid mis tahes Venemaa üleriiklikus kanalis.
PBK korrespondent Aleksei Ivanov osales toimetajana Eesti kaitseväe teemalise saatesarja „Joondu, valvel!“ tegemises. Režissöör Aleksei Mutovkin teeb koos Narva stuudio meeskonnaga juba teist aastat iganädalast ülekannet „Narodu važno“ („Rahvale tähtis“).
ETV+ on praegu televaldkonna oskusteabe epitsenter, mis võimaldab professionaalidel, olenemata nende „sissekirjutusest“, osaleda mahukate teleprojektide tegemises. Ma soovin, et nii ka jääks. •
Artikkel on algselt ilmunud ERRi venekeelses portaalis rus.err.ee.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Darja Saar: poliitikud ei peaks sekkuma ajakirjanduse töösse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuest aastast muudetakse näiteks firmaautode maksustamise reegleid, teatud spordikulud vabastatakse erisoodustusmaksust, tõstetakse kütuseaktsiise ning veoautodele kehtestatakse teekasutustasu.
Firmaautode maksustamine
Uuest aastast on firmaauto kasutamine isiklikeks sõitudeks maksustatav sõiduki võimsuse alusel. Kuni 5 aasta vanuste sõidukite puhul on erisoodustuse hinna määraks 1,96 eurot kW kohta, üle 5 aasta vanuste sõidukite puhul on määr 1,47 eurot kW kohta.
Sellise arvestuse tulemusena kaob firmaautode osas sõidupäeviku pidamise kohustus.
Kui firma sõidukit ei kasutata üldse ettevõtlusega mitteseotud sõitudeks, peab firma sõiduki kasutusele võtmisel teavitama sellest maanteeametit. Sellisel juhul ei pea tasuma ka erisoodustusmaksu.
Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise kord uuest aastast ei muutu.
Spordikulud vabastatakse erisoodustusmaksust
Alates jaanuarist ei maksustata erisoodustusena töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis töötaja kohta.
Maksuvabad ei ole siiski kõik sportimisega ja tervise edendamisega seotud kulud, vaid ainult teatud osa neist. Erisoodustusmaksust on vabastatud avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu; sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused (nt spordiklubi kuutasu); tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused; kulutused taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele ning ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed.
Aktsiisid tõusevad
Uuest aastast tõuseb maagaasi ja vedelgaasi aktsiis 25 protsenti. Bensiini aktsiis kasvab järgmisel aastal 10 protsenti. Algselt kavandatud diislikütuse 10-protsendiline tõus jääb 2018. aastal siiski ära.
Õlle ning veini ja kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on kuni kuus mahuprotsenti, aktsiisi plaanitakse tõstetakse tuleva aasta 1. veebruarist 9 protsenti varem kavandatud 18 protsendi asemel. Muu alkoholi aktsiisi plaanitakse tõsta 5 protsenti varem kavandatud 10 protsendi asemel.
1. jaanuarist kehtestatakse e-sigarettide vedelikele 0,2-eurone aktsiis vedeliku ühe milliliitri kohta. Samuti tõuseb sigarettide aktsiisimäär 8 protsenti.
Teekasutustasu veokitele
Alates 2018. aasta 1. jaanuarist tuleb üle 3,5 tonnise veoautode eest maksta teekasutustasu, kui veoauto sõidab Eestis avalikult kasutatavatel teedel. Tasu kehtib nii Eestisse kui välismaale registreeritud sõidukitele ning selle suurus oleneb veoauto ning selle haagise täismassidest, telgede arvust, veoauto heitgaasiklassist ning sellest, kui pikaks ajaks on õigus soetatud.
Päevatasu on vahemikus 9-12 eurot, 30 päeva tasu 50-130 eurot ja 365 päeva tasu 500-1300 eurot.
Tasu maksmise kohustus on omanikul või kui liiklusregistrisse on kantud veoauto vastutav kasutaja, vastutaval kasutajal. Juhil on aga kohustus kontrollida enne sõitu, kas tasu on makstud. Tasu maksmata jätmise korral on järelevalveasutusel võimalik sõiduk peatada kuni tasu maksmiseni ja trahvida nii juhti kui ka isikut, kes sõiduki sõitma lubas.
Juhatuse liige saab end töötuna arvele võtta
Alates 1. jaanuarist 2018 taastatakse juhatuse liikmete võimalus võtta end töötuna arvele ning saada töötuskindlustushüvitist. Selleks peab juhatuse liige vastama kolmele tingimusele:
ta ei saa tasu juhatuse liikmeks olemise eest;
tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
ta ei ole lahkunud viimasest töö- või teenistuskohast omal algatusel ega poolte kokkuleppel ega ole ise põhjustanud töö kaotust.
Miinimumpalk tõuseb 500 euroni
Uuest aastast suureneb miinimumpalk täistööajaga töötamise korral praeguselt 470 eurolt 500 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 2,97 eurot (hetkel 2,78 eurot).
Sotsiaalmaksu miinimumkohustus suureneb 155,1 euroni
Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär tõuseb 2018. aastast 470 euroni. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 155,1 eurot kuus.
Varjatud kasumieraldiste maksustamine
Riik loobus küll panditulumaksust, mis oleks kaasa toonud kontsernisiseste laenude maksustamise tulumaksuga, kuid panditulumaksu asemel jõuab uuest aastast tulumaksuseadusesse põhimõte, mille järgi tuleb äriühingul tasuda tulumaksu äriühingu aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenult, kui tehingu asjaolud viitavad, et tegemist võib olla varjatud kasumieraldisega.
Lisaks pannakse äriühingule kohustus esitada maksu- ja tolliametile deklaratsioon eelmise kvartali jooksul eelnevalt nimetatud isikutele antud laenude ja nende tagastamise kohta.
Madalam tulumaks regulaarsetele dividendidele
1. jaanuarist jõustuvad tulumaksuseaduse muudatused, millega kehtestatakse 14-protsendiline tulumaksumäär regulaarsetele dividendidele. Madalamat maksumäära on lubatud kasutada ainult juhul, kui kasum jaotatakse juriidilistele isikutele. Kui dividend makstakse välja füüsilisele isikule, tuleb äriühingul täiendavalt kinni pidada veel 7 protsenti tulumaksu.
Regulaarseteks dividendideks loetakse jaotatud kasumit, mis on väiksem või võrdne eelneva kolme kalendriaasta keskmise maksustatud jaotatud kasumiga. Kolme aasta keskmise dividendi arvutamisel on esimeseks aastaks 2018. See tähendab, et 2019. aastal saab madalama maksumääraga maksustada ühte kolmandikku 2018. aastal jaotatud kasumist. Täies ulatus saab 14-protsendilist määra rakendada 2021. aastal.
Maksuvaba tulu tõuseb 500 euroni kuus
Uuest aastast tõuseb maksuvaba tulu 500 euroni kuus ja selle mahaarvestamiseks palgast tuleb igal füüsilisel isikul esitada tööandjale vastav avaldus. Palgaga kuni 1200 eurot on maksuvaba tulu 500 eurot, palga kasvades 1200 eurolt 2100 euroni väheneb maksuvaba tulu määr 1 euro võrra iga 1200 eurost väljamakset ületava 1,80 euro kohta. Palgaga üle 2100 euro on maksuvaba tulu 0.
Muudatused maksudeklaratsioonide vormides
Uuest aastast muudetakse mitmeid maksudeklaratsioonide vorme, et tagada nende kooskõla 2018. aastal jõustuvate tulumaksuseaduse muudatustega. Näiteks vormi INF 14 on täiendatud kolmanda ja neljanda osaga. Kolmandas osas tuleb tööandjal märkida töötajate tervise edendamiseks tehtud maksuvabade kulutuste summa. Lisaks tuleb näidata töötajate arv, kellele on aasta jooksul neid kulutusi erisoodustusmaksuta hüvitatud. Vormi INF 14 neljandas osas tuleb deklareerida kvartalis antud ja tagastatud laenude summad.
Käibemaksukohustuslase piirmäär tõuseb
Alates 1. jaanuarist 2018 on käibemaksukohustuslaseks registreerimine kohustuslik ettevõtetele, kelle maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot senise 16 000 euro asemel.
Uus töövaidluste lahendamise seadus
Uuest aastast on võimalik töövaidluskomisjonis lahendada kõiki töösuhtest tulenevaid nõudeid ning enam ei ole piirangut, et nõue peab tulenema vaid töölepingust. See tähendab, et töövaidluskomisjonis saab lahendada ka vaidlusi, mis tulenevad muudest õigusaktidest, mis töötaja ja tööandja omavahelisi töösuhteid reguleerivad. Näiteks saab seal lahendada kollektiivlepingutest tulenevaid vaidluseid.
Uuest aastast kaotatakse ka rahaliste nõuete piirmäär, mis siiani oli 10 000 eurot. Seadus pikendab ka avalduse läbivaatamise aega, mis alates uuest aastast on 45 päeva. See tähendab, et kui avaldus võetakse menetlusse, peab töövaidluskomisjon selle aja jooksul jõudma otsuse tegemiseni. Seadus muudab ka otsuse teatavakstegemise aega, mis uuest aastast on 5 tööpäeva asemel 10 tööpäeva.
FIEde maksukeskkond muutub soodsamaks
Ühe olulise muudatusena vähendatakse uuest aastast FIEde sotsiaalmaksu kohustuse ülempiiri 10-kordsele miinimumpalga aastasummale. Paindlikumaks muutuvad FIEde sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ja avansilise makse arvestamise reeglid.
Näiteks antakse FIEdele võimalus vähendada oma sotsiaalmaksu miinimumkohustust ajutise töövõimetuse tõttu. FIEdele laiendatakse mitmeid töötajatele kehtestatud maksusoodustusi. Näiteks antakse uuest aastast FIEdele võimalus teha 100 euro ulatuses kvartalis maksuvabalt kulusid sportimiseks ja oma tervise edendamiseks. Uuest aastast pikendatakse ka FIEde kahjumite edasi kandmise perioodi praeguselt seitsmelt aastalt kümne aastani.
Uus ettevõtlusvorm - ettevõtluskonto
Uuest aastast antakse inimestele seaduslik alus tegeleda väikeettevõtlusega bürokraatiavabalt. Selleks tuleb pangas avada ettevõtluskonto ning sinna laekunud summadelt läheb 20 protsenti automaatselt maksuametile. Selle maksuga kaetakse tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse osa. Ettevõtluskontole laekunud tulust ei saa aga maha arvata selle teenimiseks tehtud kulusid. Samas on positiivne see, et ettevõtluskonto omanik ei pea esitama maksu- ja tolliametile maksudeklaratsioone ning tal puudub raamatupidamise kohustus.
Kuigi seaduslik alus ettevõtluskonto loomiseks on olemas uuest aastast, ei ole inimestel võimalik ettevõtluskontot avada uue aasta alguses. Eeldatavasti hakkab vähemalt üks pank ettevõtluskonto teenust pakkuma 2018. aasta teises pooles. | Ettevõtja meelespea: 15 olulisemat muudatust uuel aastal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuest aastast muudetakse näiteks firmaautode maksustamise reegleid, teatud spordikulud vabastatakse erisoodustusmaksust, tõstetakse kütuseaktsiise ning veoautodele kehtestatakse teekasutustasu.
Firmaautode maksustamine
Uuest aastast on firmaauto kasutamine isiklikeks sõitudeks maksustatav sõiduki võimsuse alusel. Kuni 5 aasta vanuste sõidukite puhul on erisoodustuse hinna määraks 1,96 eurot kW kohta, üle 5 aasta vanuste sõidukite puhul on määr 1,47 eurot kW kohta.
Sellise arvestuse tulemusena kaob firmaautode osas sõidupäeviku pidamise kohustus.
Kui firma sõidukit ei kasutata üldse ettevõtlusega mitteseotud sõitudeks, peab firma sõiduki kasutusele võtmisel teavitama sellest maanteeametit. Sellisel juhul ei pea tasuma ka erisoodustusmaksu.
Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise kord uuest aastast ei muutu.
Spordikulud vabastatakse erisoodustusmaksust
Alates jaanuarist ei maksustata erisoodustusena töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis töötaja kohta.
Maksuvabad ei ole siiski kõik sportimisega ja tervise edendamisega seotud kulud, vaid ainult teatud osa neist. Erisoodustusmaksust on vabastatud avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu; sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused (nt spordiklubi kuutasu); tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused; kulutused taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele ning ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed.
Aktsiisid tõusevad
Uuest aastast tõuseb maagaasi ja vedelgaasi aktsiis 25 protsenti. Bensiini aktsiis kasvab järgmisel aastal 10 protsenti. Algselt kavandatud diislikütuse 10-protsendiline tõus jääb 2018. aastal siiski ära.
Õlle ning veini ja kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on kuni kuus mahuprotsenti, aktsiisi plaanitakse tõstetakse tuleva aasta 1. veebruarist 9 protsenti varem kavandatud 18 protsendi asemel. Muu alkoholi aktsiisi plaanitakse tõsta 5 protsenti varem kavandatud 10 protsendi asemel.
1. jaanuarist kehtestatakse e-sigarettide vedelikele 0,2-eurone aktsiis vedeliku ühe milliliitri kohta. Samuti tõuseb sigarettide aktsiisimäär 8 protsenti.
Teekasutustasu veokitele
Alates 2018. aasta 1. jaanuarist tuleb üle 3,5 tonnise veoautode eest maksta teekasutustasu, kui veoauto sõidab Eestis avalikult kasutatavatel teedel. Tasu kehtib nii Eestisse kui välismaale registreeritud sõidukitele ning selle suurus oleneb veoauto ning selle haagise täismassidest, telgede arvust, veoauto heitgaasiklassist ning sellest, kui pikaks ajaks on õigus soetatud.
Päevatasu on vahemikus 9-12 eurot, 30 päeva tasu 50-130 eurot ja 365 päeva tasu 500-1300 eurot.
Tasu maksmise kohustus on omanikul või kui liiklusregistrisse on kantud veoauto vastutav kasutaja, vastutaval kasutajal. Juhil on aga kohustus kontrollida enne sõitu, kas tasu on makstud. Tasu maksmata jätmise korral on järelevalveasutusel võimalik sõiduk peatada kuni tasu maksmiseni ja trahvida nii juhti kui ka isikut, kes sõiduki sõitma lubas.
Juhatuse liige saab end töötuna arvele võtta
Alates 1. jaanuarist 2018 taastatakse juhatuse liikmete võimalus võtta end töötuna arvele ning saada töötuskindlustushüvitist. Selleks peab juhatuse liige vastama kolmele tingimusele:
ta ei saa tasu juhatuse liikmeks olemise eest;
tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
ta ei ole lahkunud viimasest töö- või teenistuskohast omal algatusel ega poolte kokkuleppel ega ole ise põhjustanud töö kaotust.
Miinimumpalk tõuseb 500 euroni
Uuest aastast suureneb miinimumpalk täistööajaga töötamise korral praeguselt 470 eurolt 500 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 2,97 eurot (hetkel 2,78 eurot).
Sotsiaalmaksu miinimumkohustus suureneb 155,1 euroni
Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär tõuseb 2018. aastast 470 euroni. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 155,1 eurot kuus.
Varjatud kasumieraldiste maksustamine
Riik loobus küll panditulumaksust, mis oleks kaasa toonud kontsernisiseste laenude maksustamise tulumaksuga, kuid panditulumaksu asemel jõuab uuest aastast tulumaksuseadusesse põhimõte, mille järgi tuleb äriühingul tasuda tulumaksu äriühingu aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenult, kui tehingu asjaolud viitavad, et tegemist võib olla varjatud kasumieraldisega.
Lisaks pannakse äriühingule kohustus esitada maksu- ja tolliametile deklaratsioon eelmise kvartali jooksul eelnevalt nimetatud isikutele antud laenude ja nende tagastamise kohta.
Madalam tulumaks regulaarsetele dividendidele
1. jaanuarist jõustuvad tulumaksuseaduse muudatused, millega kehtestatakse 14-protsendiline tulumaksumäär regulaarsetele dividendidele. Madalamat maksumäära on lubatud kasutada ainult juhul, kui kasum jaotatakse juriidilistele isikutele. Kui dividend makstakse välja füüsilisele isikule, tuleb äriühingul täiendavalt kinni pidada veel 7 protsenti tulumaksu.
Regulaarseteks dividendideks loetakse jaotatud kasumit, mis on väiksem või võrdne eelneva kolme kalendriaasta keskmise maksustatud jaotatud kasumiga. Kolme aasta keskmise dividendi arvutamisel on esimeseks aastaks 2018. See tähendab, et 2019. aastal saab madalama maksumääraga maksustada ühte kolmandikku 2018. aastal jaotatud kasumist. Täies ulatus saab 14-protsendilist määra rakendada 2021. aastal.
Maksuvaba tulu tõuseb 500 euroni kuus
Uuest aastast tõuseb maksuvaba tulu 500 euroni kuus ja selle mahaarvestamiseks palgast tuleb igal füüsilisel isikul esitada tööandjale vastav avaldus. Palgaga kuni 1200 eurot on maksuvaba tulu 500 eurot, palga kasvades 1200 eurolt 2100 euroni väheneb maksuvaba tulu määr 1 euro võrra iga 1200 eurost väljamakset ületava 1,80 euro kohta. Palgaga üle 2100 euro on maksuvaba tulu 0.
Muudatused maksudeklaratsioonide vormides
Uuest aastast muudetakse mitmeid maksudeklaratsioonide vorme, et tagada nende kooskõla 2018. aastal jõustuvate tulumaksuseaduse muudatustega. Näiteks vormi INF 14 on täiendatud kolmanda ja neljanda osaga. Kolmandas osas tuleb tööandjal märkida töötajate tervise edendamiseks tehtud maksuvabade kulutuste summa. Lisaks tuleb näidata töötajate arv, kellele on aasta jooksul neid kulutusi erisoodustusmaksuta hüvitatud. Vormi INF 14 neljandas osas tuleb deklareerida kvartalis antud ja tagastatud laenude summad.
Käibemaksukohustuslase piirmäär tõuseb
Alates 1. jaanuarist 2018 on käibemaksukohustuslaseks registreerimine kohustuslik ettevõtetele, kelle maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot senise 16 000 euro asemel.
Uus töövaidluste lahendamise seadus
Uuest aastast on võimalik töövaidluskomisjonis lahendada kõiki töösuhtest tulenevaid nõudeid ning enam ei ole piirangut, et nõue peab tulenema vaid töölepingust. See tähendab, et töövaidluskomisjonis saab lahendada ka vaidlusi, mis tulenevad muudest õigusaktidest, mis töötaja ja tööandja omavahelisi töösuhteid reguleerivad. Näiteks saab seal lahendada kollektiivlepingutest tulenevaid vaidluseid.
Uuest aastast kaotatakse ka rahaliste nõuete piirmäär, mis siiani oli 10 000 eurot. Seadus pikendab ka avalduse läbivaatamise aega, mis alates uuest aastast on 45 päeva. See tähendab, et kui avaldus võetakse menetlusse, peab töövaidluskomisjon selle aja jooksul jõudma otsuse tegemiseni. Seadus muudab ka otsuse teatavakstegemise aega, mis uuest aastast on 5 tööpäeva asemel 10 tööpäeva.
FIEde maksukeskkond muutub soodsamaks
Ühe olulise muudatusena vähendatakse uuest aastast FIEde sotsiaalmaksu kohustuse ülempiiri 10-kordsele miinimumpalga aastasummale. Paindlikumaks muutuvad FIEde sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ja avansilise makse arvestamise reeglid.
Näiteks antakse FIEdele võimalus vähendada oma sotsiaalmaksu miinimumkohustust ajutise töövõimetuse tõttu. FIEdele laiendatakse mitmeid töötajatele kehtestatud maksusoodustusi. Näiteks antakse uuest aastast FIEdele võimalus teha 100 euro ulatuses kvartalis maksuvabalt kulusid sportimiseks ja oma tervise edendamiseks. Uuest aastast pikendatakse ka FIEde kahjumite edasi kandmise perioodi praeguselt seitsmelt aastalt kümne aastani.
Uus ettevõtlusvorm - ettevõtluskonto
Uuest aastast antakse inimestele seaduslik alus tegeleda väikeettevõtlusega bürokraatiavabalt. Selleks tuleb pangas avada ettevõtluskonto ning sinna laekunud summadelt läheb 20 protsenti automaatselt maksuametile. Selle maksuga kaetakse tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse osa. Ettevõtluskontole laekunud tulust ei saa aga maha arvata selle teenimiseks tehtud kulusid. Samas on positiivne see, et ettevõtluskonto omanik ei pea esitama maksu- ja tolliametile maksudeklaratsioone ning tal puudub raamatupidamise kohustus.
Kuigi seaduslik alus ettevõtluskonto loomiseks on olemas uuest aastast, ei ole inimestel võimalik ettevõtluskontot avada uue aasta alguses. Eeldatavasti hakkab vähemalt üks pank ettevõtluskonto teenust pakkuma 2018. aasta teises pooles.
### Response:
Ettevõtja meelespea: 15 olulisemat muudatust uuel aastal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaa Bundesligas kolmandal astmel paiknev TSV Hannover-Burgdorf sõitis külla hetkel Mait Patraili koduklubist vaid punkti võrra maas olevale SG Flensburg-Handewittile. Tippklubidele omaselt pakuti haarav heitlus, kus esimese 52 minuti jooksul ei saanud kumbki tiim ette enam kui kahe väravaga.
Olles vaheaja 12:13 kaotanud, pääsesid külalised viis minutit enne lõppu 27:23 juhtima, ent mullune hõbedameeskond tegi võimsa lõpuspurdi ja viigistas viimase minuti algul seisu. Lõpusekundil üritas võiduväravat Patrail, aga ei tabanud. 27:27 viigimängus leidis eestlase kaheksast viskest tee sihile kaks.
Dener Jaanimaa jäi nullile kui MT Melsungen sai võõrsil kindla 25:17 (13:8) võidu endisaegade valitseja VfL Gummersbachi üle. Hannover-Burgdorf läks talvepausile 29 punkti ja kolmandana, Rhein-Neckar Löwenist kolme ja Berliini Füchsest ühe silma võrra maas. Melsungenil on 26 punkti, ent neljapäevaste mängudega võivad kaks klubi Jaanimaa tööandjast mööda tõusta.
Saksamaa 2. Bundesligas tegi teisel jõulupühal võimsa lõpu Esseni TUSEM. Olles neli minutit enne lõpusireeni HBW Balingen-Weilstetteni vastu 23:25 taga, viskas Karl Roosna koduklubi neli vastuseta väravat ja sai 27:25 (11:10) võidu. Roosna nime taha protokolli numbreid ei kantud. TUSEM jätkab 20 punktiga 11. kohal, aga kuuendast kohast lahutab vaid neli silma.
Janar Mägi ja EHV Aue neljamänguline võiduseeria küll lõppes, aga kaotust siiski ei saadud. Ida-Saksamaa derbis tehti võõrsil 27:27 (15:15) viik ThSV Eisenachiga. Tasavägises mängus tabas Mägi mõlemad sooritatud visked. Auel on talvepausile minnes tabelis 13 punkti ja 16. koht. | Saksamaal mängivad käsipallurid lõpetasid aasta võitude ja viikidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa Bundesligas kolmandal astmel paiknev TSV Hannover-Burgdorf sõitis külla hetkel Mait Patraili koduklubist vaid punkti võrra maas olevale SG Flensburg-Handewittile. Tippklubidele omaselt pakuti haarav heitlus, kus esimese 52 minuti jooksul ei saanud kumbki tiim ette enam kui kahe väravaga.
Olles vaheaja 12:13 kaotanud, pääsesid külalised viis minutit enne lõppu 27:23 juhtima, ent mullune hõbedameeskond tegi võimsa lõpuspurdi ja viigistas viimase minuti algul seisu. Lõpusekundil üritas võiduväravat Patrail, aga ei tabanud. 27:27 viigimängus leidis eestlase kaheksast viskest tee sihile kaks.
Dener Jaanimaa jäi nullile kui MT Melsungen sai võõrsil kindla 25:17 (13:8) võidu endisaegade valitseja VfL Gummersbachi üle. Hannover-Burgdorf läks talvepausile 29 punkti ja kolmandana, Rhein-Neckar Löwenist kolme ja Berliini Füchsest ühe silma võrra maas. Melsungenil on 26 punkti, ent neljapäevaste mängudega võivad kaks klubi Jaanimaa tööandjast mööda tõusta.
Saksamaa 2. Bundesligas tegi teisel jõulupühal võimsa lõpu Esseni TUSEM. Olles neli minutit enne lõpusireeni HBW Balingen-Weilstetteni vastu 23:25 taga, viskas Karl Roosna koduklubi neli vastuseta väravat ja sai 27:25 (11:10) võidu. Roosna nime taha protokolli numbreid ei kantud. TUSEM jätkab 20 punktiga 11. kohal, aga kuuendast kohast lahutab vaid neli silma.
Janar Mägi ja EHV Aue neljamänguline võiduseeria küll lõppes, aga kaotust siiski ei saadud. Ida-Saksamaa derbis tehti võõrsil 27:27 (15:15) viik ThSV Eisenachiga. Tasavägises mängus tabas Mägi mõlemad sooritatud visked. Auel on talvepausile minnes tabelis 13 punkti ja 16. koht.
### Response:
Saksamaal mängivad käsipallurid lõpetasid aasta võitude ja viikidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ranno Krusta töötas treenerina peaaegu 50 aastat, ta on olnud juhendajaks väga paljudele tipplaskuritele. Ranno Krusta on osalenud treenerina kümnetel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel, muuhulgas ka 2016. aasta Rio olümpiamängudel Peeter Oleski treenerina.
Ranno Krusta sündis 19. aprillil 1944. aastal, ta alustas treeneritööd 1970. aastal Tallinna Kalinini rajooni LNSK-s, 1975. aastal asus Ranno Krusta tööle Tallinna Spordi-Internaatkooli, kus ta töötas tänaseni Audentese Spordigümnaasiumi laskmistreenerina.
Nende aastate jooksul kujunes TSIK-i/Audentese Spordikooli laskmisosakonnast ülimalt oluline osa Eesti laskespordi arengus, sealt on võrsunud rida tipplaskureid. Ranno Krusta õpilasteks on olnud Eesti parimad noorlaskurid, kes on võitnud medaleid ka rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt. Ranno Krusta õpilaste hulka kuuluvad teiste seas Raal Kurus, Argo Altmäe, Aleksander Korb, Erko Vilba, Allar Mürk, Peeter Olesk.
2017. aasta oli Ranno Krustale tema treenerikarjääri üheks edukamaks aastaks – Ranno Krusta õpilane Peeter Olesk võitis Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali olümpiakiirlaskmise harjutuses ja pronksmedali täiskaliibrilise püstoli harjutuses.
Lisaks treeneritööle oli Ranno Krusta tunnustatud laskmiskohtunik, kes oli aastaid püstoliharjutuste peakohtunik Eesti meistrivõistlustel. Laskmiskohtunikuna on ta korduvalt saanud Eesti Laskurliidu aasta parima kohtuniku tunnustuse. Samuti on Ranno Krusta kuulunud aastaid Eesti Laskurliidu juhatusse ja treenerite nõukogusse.
Ranno Krusta on rajanud ühe vähestest Tallinna siselasketiirudest. Audentese siselasketiir on Ranno Krusta entusiasmi, fanatismi ja sihikindla töö tulemus.
Jääme meenutama Ranno Krustat läbi ja lõhki spordimehena. Suure inimese ja erakordse treenerina.
Eesti Laskurliit avaldab kaastunnet Ranno Krusta perele, lähedastele ja õpilastele. | Lahkus teenekas laskmistreener Ranno Krusta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ranno Krusta töötas treenerina peaaegu 50 aastat, ta on olnud juhendajaks väga paljudele tipplaskuritele. Ranno Krusta on osalenud treenerina kümnetel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel, muuhulgas ka 2016. aasta Rio olümpiamängudel Peeter Oleski treenerina.
Ranno Krusta sündis 19. aprillil 1944. aastal, ta alustas treeneritööd 1970. aastal Tallinna Kalinini rajooni LNSK-s, 1975. aastal asus Ranno Krusta tööle Tallinna Spordi-Internaatkooli, kus ta töötas tänaseni Audentese Spordigümnaasiumi laskmistreenerina.
Nende aastate jooksul kujunes TSIK-i/Audentese Spordikooli laskmisosakonnast ülimalt oluline osa Eesti laskespordi arengus, sealt on võrsunud rida tipplaskureid. Ranno Krusta õpilasteks on olnud Eesti parimad noorlaskurid, kes on võitnud medaleid ka rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt. Ranno Krusta õpilaste hulka kuuluvad teiste seas Raal Kurus, Argo Altmäe, Aleksander Korb, Erko Vilba, Allar Mürk, Peeter Olesk.
2017. aasta oli Ranno Krustale tema treenerikarjääri üheks edukamaks aastaks – Ranno Krusta õpilane Peeter Olesk võitis Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali olümpiakiirlaskmise harjutuses ja pronksmedali täiskaliibrilise püstoli harjutuses.
Lisaks treeneritööle oli Ranno Krusta tunnustatud laskmiskohtunik, kes oli aastaid püstoliharjutuste peakohtunik Eesti meistrivõistlustel. Laskmiskohtunikuna on ta korduvalt saanud Eesti Laskurliidu aasta parima kohtuniku tunnustuse. Samuti on Ranno Krusta kuulunud aastaid Eesti Laskurliidu juhatusse ja treenerite nõukogusse.
Ranno Krusta on rajanud ühe vähestest Tallinna siselasketiirudest. Audentese siselasketiir on Ranno Krusta entusiasmi, fanatismi ja sihikindla töö tulemus.
Jääme meenutama Ranno Krustat läbi ja lõhki spordimehena. Suure inimese ja erakordse treenerina.
Eesti Laskurliit avaldab kaastunnet Ranno Krusta perele, lähedastele ja õpilastele.
### Response:
Lahkus teenekas laskmistreener Ranno Krusta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väljaande sõnul suurendatakse Euroliigast osavõtvate klubide ringi kahe meeskonna võrra, kui liituvad prantslaste Villeurbanne'i Asvel ning Eurocupi teise koha võistkond.
Kui Eurocupi võitja tagab juba automaatselt koha Euroliigas, siis nüüd saab Euroopa tugevuselt teise klubisarja teinegi finalist Euroliiga taset proovida. | Itaalia meedia: Euroliigaga liituvad uuel hooajal kaks uut tiimi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väljaande sõnul suurendatakse Euroliigast osavõtvate klubide ringi kahe meeskonna võrra, kui liituvad prantslaste Villeurbanne'i Asvel ning Eurocupi teise koha võistkond.
Kui Eurocupi võitja tagab juba automaatselt koha Euroliigas, siis nüüd saab Euroopa tugevuselt teise klubisarja teinegi finalist Euroliiga taset proovida.
### Response:
Itaalia meedia: Euroliigaga liituvad uuel hooajal kaks uut tiimi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Paralleeli võib tuua uue ravimi katsetamisega. Sarnaselt tervisele võivad asüülitaotluste arvu mõjutada testitava ravimi kõrval väga paljud tegurid. Praegu oleme aga veendunud, et äärmuslike ilmaolude ja konfliktide ning sellest lähtuvalt põgenike arvu vahel on põhjuslik seos," nentis Wolfram Schlenker, Columbia ülikooli keskkonnaökonoomik.
Teadlane märkis, et Euroopa Liit on rahuldanud viimasel kümnendil märkimisväärsel hulgal just nende põgenike asüülitaotlusi, kelle koduriigi põllumajandust on kimbutanud kuumalained. See järeldub Euroopa Liidule aastatel 2000–2014 esitatud asüülitaotlusi ja 103 riigi keskmist õhutemperatuuri koondavates andmebaasides leiduvast statistikast.
Analüüsist selgus, et mida kõrgemale tõusis riigi põllumajanduslikult tähtsate piirkondade keskmine õhutemperatuur taimede kasvuperioodil 20 °C-st, seda tõenäolisemalt esitasid selle riigi elanikud asüülitaotlusi. Selle ehedaks näiteks oli näiteks Pakistan ja Iraak. Külmema kliimaga riikide elanike asüülitaotluste arv vähenes aga vastavalt sellele, kuidas ligines õhutemperatuur 20 °C-le. Eriti tugev oli seos maisi kasvatavate riikide puhul.
Schlenker nentis koos Anouch Missirianiga, et tulemusi mõjutava statistilise müra eemaldamine oli tõsine probleem. Muu hulgas pidid nad arvesse võtma üleilmse majanduskriisi alguse võimalikku mõju ja uuritud riikide kliima eripärasid. Madalama keskmise õhutemperatuuriga riikidel on kliimamuutuste suhtes suurem puhver. Samuti heitsid nad Süüria rändekriisi tõttu juba eos kõrvale 2015. ja 2016. aasta kohta kogutud andmed.
"Suudame osaliselt rahuldatavate asüülitaotluste arvu kliimaga selgitada. Me ei tea muidugi täpseid põhjuseid, miks nendest lähteriikidest pärit põgenikke vastu võetakse, kuid igal juhul on nad Euroopa Liidu riikide hinnangul kaitset väärt," kinnitas Schlenker. Klassikaliselt ja varasemate uuringute põhjal seostatakse põllusaagi vähenemist või ikaldumist kasvanud konfliktiriskiga.
Nähtud mustrite põhjal ennustavad Schlenker ja Missirian, et Euroopas varjupaika otsivate põgenike arv kasvab käsikäes üleilmse temperatuuritõusuga. Kasvuhoonegaaside heitmeid kärpimata kasvaks keskmine õhutemperatuur võrreldes tööstusajastueelse temperatuuriga 2,6–4,8 °C võrra. See tooks Euroopasse sajandi lõpuks aastas kuni 660 000 täiendavat põgenikku. Isegi kui temperatuuritõus jääb alla 2 °C, võib paari hinnangul kasvada põgenike arv 28 protsendi võrra.
Samas rõhutasid Schlenker ja Missirian, et need ennustused annavad aimu vaid probleemi võimalikust ulatusest. Näiteks pole praegu selge, kui palju suudavad põgenike lähteriikide põllumehed kliimamuutustega kohaneda. Samuti ei lahku ilmselt suurem osa kliimapõgenikest oma koduriigist, vaid vahetavad oma elukohta riigi sees. Teisalt võivad ootamatud muudatused riigi poliitilises korras kasvatada põgenike arvu hüppeliselt.
"Tahame juhtida tähelepanu sellele, et riigid on kliimamuutuste tõttu üksteisega tihedalt seotud ja kliimamuutused mõjutavad eeskätt just madalama elatustasemega riike," lisas Schlenker.
Uurimus ilmus ajakirjas Science. | Euroliitu jõudvate kliimapagulaste arv võib 2100. aastaks kolmekordistuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Paralleeli võib tuua uue ravimi katsetamisega. Sarnaselt tervisele võivad asüülitaotluste arvu mõjutada testitava ravimi kõrval väga paljud tegurid. Praegu oleme aga veendunud, et äärmuslike ilmaolude ja konfliktide ning sellest lähtuvalt põgenike arvu vahel on põhjuslik seos," nentis Wolfram Schlenker, Columbia ülikooli keskkonnaökonoomik.
Teadlane märkis, et Euroopa Liit on rahuldanud viimasel kümnendil märkimisväärsel hulgal just nende põgenike asüülitaotlusi, kelle koduriigi põllumajandust on kimbutanud kuumalained. See järeldub Euroopa Liidule aastatel 2000–2014 esitatud asüülitaotlusi ja 103 riigi keskmist õhutemperatuuri koondavates andmebaasides leiduvast statistikast.
Analüüsist selgus, et mida kõrgemale tõusis riigi põllumajanduslikult tähtsate piirkondade keskmine õhutemperatuur taimede kasvuperioodil 20 °C-st, seda tõenäolisemalt esitasid selle riigi elanikud asüülitaotlusi. Selle ehedaks näiteks oli näiteks Pakistan ja Iraak. Külmema kliimaga riikide elanike asüülitaotluste arv vähenes aga vastavalt sellele, kuidas ligines õhutemperatuur 20 °C-le. Eriti tugev oli seos maisi kasvatavate riikide puhul.
Schlenker nentis koos Anouch Missirianiga, et tulemusi mõjutava statistilise müra eemaldamine oli tõsine probleem. Muu hulgas pidid nad arvesse võtma üleilmse majanduskriisi alguse võimalikku mõju ja uuritud riikide kliima eripärasid. Madalama keskmise õhutemperatuuriga riikidel on kliimamuutuste suhtes suurem puhver. Samuti heitsid nad Süüria rändekriisi tõttu juba eos kõrvale 2015. ja 2016. aasta kohta kogutud andmed.
"Suudame osaliselt rahuldatavate asüülitaotluste arvu kliimaga selgitada. Me ei tea muidugi täpseid põhjuseid, miks nendest lähteriikidest pärit põgenikke vastu võetakse, kuid igal juhul on nad Euroopa Liidu riikide hinnangul kaitset väärt," kinnitas Schlenker. Klassikaliselt ja varasemate uuringute põhjal seostatakse põllusaagi vähenemist või ikaldumist kasvanud konfliktiriskiga.
Nähtud mustrite põhjal ennustavad Schlenker ja Missirian, et Euroopas varjupaika otsivate põgenike arv kasvab käsikäes üleilmse temperatuuritõusuga. Kasvuhoonegaaside heitmeid kärpimata kasvaks keskmine õhutemperatuur võrreldes tööstusajastueelse temperatuuriga 2,6–4,8 °C võrra. See tooks Euroopasse sajandi lõpuks aastas kuni 660 000 täiendavat põgenikku. Isegi kui temperatuuritõus jääb alla 2 °C, võib paari hinnangul kasvada põgenike arv 28 protsendi võrra.
Samas rõhutasid Schlenker ja Missirian, et need ennustused annavad aimu vaid probleemi võimalikust ulatusest. Näiteks pole praegu selge, kui palju suudavad põgenike lähteriikide põllumehed kliimamuutustega kohaneda. Samuti ei lahku ilmselt suurem osa kliimapõgenikest oma koduriigist, vaid vahetavad oma elukohta riigi sees. Teisalt võivad ootamatud muudatused riigi poliitilises korras kasvatada põgenike arvu hüppeliselt.
"Tahame juhtida tähelepanu sellele, et riigid on kliimamuutuste tõttu üksteisega tihedalt seotud ja kliimamuutused mõjutavad eeskätt just madalama elatustasemega riike," lisas Schlenker.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.
### Response:
Euroliitu jõudvate kliimapagulaste arv võib 2100. aastaks kolmekordistuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lello ütles, et linnavalitsuse hinnangul on tegemist väheperspektiivika kaebusega, kuna kaebaja ei ole tõendanud oma õiguste rikkumist ega ehitusloa seadusevastasust. Ta lisas, et kaebuses väljendatud mure, et kellegi kinnivara väärtus võib hüpoteetiliselt väheneda, ei muuda ehitusluba õigusvastaseks ega kehtetuks.
Eesti Ekspress kirjutas täna, et Reidi tee ehitusluba üritab kohtus peatada Natalja Levina suurosalusega osaühing International Invest Project, mis tegeleb kinnisvaraäriga.
Sellel osaühingul on Reidi tee lähedusse jääval Kiikri tänaval kaks kinnistut, kuhu peaksid kerkima kortermajad. | Tallinna õigusjuht: firma kaebus Reidi tee hanke ettevalmistust ei välista | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lello ütles, et linnavalitsuse hinnangul on tegemist väheperspektiivika kaebusega, kuna kaebaja ei ole tõendanud oma õiguste rikkumist ega ehitusloa seadusevastasust. Ta lisas, et kaebuses väljendatud mure, et kellegi kinnivara väärtus võib hüpoteetiliselt väheneda, ei muuda ehitusluba õigusvastaseks ega kehtetuks.
Eesti Ekspress kirjutas täna, et Reidi tee ehitusluba üritab kohtus peatada Natalja Levina suurosalusega osaühing International Invest Project, mis tegeleb kinnisvaraäriga.
Sellel osaühingul on Reidi tee lähedusse jääval Kiikri tänaval kaks kinnistut, kuhu peaksid kerkima kortermajad.
### Response:
Tallinna õigusjuht: firma kaebus Reidi tee hanke ettevalmistust ei välista |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hollywoodi seksiskandaalid, voogedastuskanalite jõuline pealetulek, Eesti pürgimine rahvusvaheliseks filmimaaks ning kirev ja rikkalik kodumaine filmisaak on märksõnad, mis iseloomustavad lõppevat aastat kinokunstis.
Filmiaasta 2017 võtavad Vikerraadios kokku Maria Ulfsak-Šeripova, Andrei Liimets ja saatejuht Tõnu Karjatse. Saade algab 27. detsembril kell 14:05. | Vikerraadios võetakse kokku möödunud filmiaasta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hollywoodi seksiskandaalid, voogedastuskanalite jõuline pealetulek, Eesti pürgimine rahvusvaheliseks filmimaaks ning kirev ja rikkalik kodumaine filmisaak on märksõnad, mis iseloomustavad lõppevat aastat kinokunstis.
Filmiaasta 2017 võtavad Vikerraadios kokku Maria Ulfsak-Šeripova, Andrei Liimets ja saatejuht Tõnu Karjatse. Saade algab 27. detsembril kell 14:05.
### Response:
Vikerraadios võetakse kokku möödunud filmiaasta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raportist, mida nimetatakse "viimase kahe minuti raportiks", selgus, et kohtunikud oleks Durantile pidanud vilistama isikliku vea nii 1.12 enne kohtumise lõppu kui ka 26 sekundit enne mängu lõppu. Tolles teises olukorras tegi Durant LeBron Jamesi vastu ühel läbimurdel koguni kaks tähelepanuta jäänud viga.
Golden State võitis kõnealuse kohtumise lõpuks 99:92 ning Duranti arvele jäi 25 punkti ja James tõi 20 silma. | NBA: Kohtunikel jäi vilistamata kolm LeBroni vastu tehtud Duranti viga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raportist, mida nimetatakse "viimase kahe minuti raportiks", selgus, et kohtunikud oleks Durantile pidanud vilistama isikliku vea nii 1.12 enne kohtumise lõppu kui ka 26 sekundit enne mängu lõppu. Tolles teises olukorras tegi Durant LeBron Jamesi vastu ühel läbimurdel koguni kaks tähelepanuta jäänud viga.
Golden State võitis kõnealuse kohtumise lõpuks 99:92 ning Duranti arvele jäi 25 punkti ja James tõi 20 silma.
### Response:
NBA: Kohtunikel jäi vilistamata kolm LeBroni vastu tehtud Duranti viga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõppenud hooaja Eesti meistrivõistlused tegi eriliseks asjaolu, et absoluutarvestuses peetud nelja erineva formaadi Eesti meistritiitlid läksid kõik erinevatele piljardispotlastele. Varasematel aastatel on suurema osa tiitlitest noppinud Eesti läbi aegade parim piljardisportlane Denis Grabe, kes seekord pidi leppima vaid ühe Eesti meistritiitliga. Seda siis 14.1-formaadis.
Tõsi, finaal oli puhas Grabe soolo – võit Joonas Saska üle seisuga 100 – 0. Peale võitu jätkas Grabe, siis juba värske Eesti meistrina ning väljaspool võistlust, oma löögiseeriat ning jõudis lõpuks sellise numbrini nagu 343.
„See tähendab siis seda, et eksimatult lõi Grabe sisse 343 kuuli järjest. See number on selline, mida on läbi aegade teinud maailmas järgi vähesed, arvatavasti alla 30 piljardisportlase. Väga paljud maailma tipud (sh maailmameistrid ja teiste suurvõistluste võitjad) ei suuda 14.1-formaadis lüüa üle 150-200 punkti. Grabe tulemus 343 silma on selge märk kuulumisest maailma absoluutsesse tippu!“ märkis alaliidu esindaja Kristjan Kuusik pressiteate vahendusel.
Grabe osales Eesti meistrivõistlustel vaid kahes formaadis – 14.1 formaadis ning 10-palli formaadis. 8-palli ja 9-palli formaatidega samal ajal toimus Kataris ka piljardi MM, kus Grabel tuli seekord võtta vastu 65. koht (eelmisel aastal saavutas Grabe MM-il Eesti piljardispordi läbi aegade parima tulemuse – viienda koha).
Eesti MV 2017 tulemused:
Absoluutarvestuse 14.1-formaat
1. Denis Grabe; 2. Joonas Saska; 3. Aleksandr Jermikimov; 3. Mark Mägi
Absoluutarvestuse 10-palli formaat
1. Joonas Saska; 2. Mark Mägi; 3. Denis Grabe; 3. Rainer Laar
Absoluutarvestuse 8-palli formaat
1. Mihkel Rehepapp; 2. Mark Mägi; 3. Kait Hinn; 3. Rainer Laar
Absoluutarvestuse 9-palli formaat
1. Mark Mägi; 2. Oliver Lepp; 3. Mihkel Rehepapp; 3. Joonas Saska
Naised 8-palli formaat
1. Aleksandra Sinilnikova; 2. Jana Ossipova; 3. Kristel Luik; 3. Mariana Gorelova
Naised 9-palli formaat
1. Jana Ossipova; 2. Kristel Luik; 3. Aleksandra Sinilnikova; 3. Andra King
Juuniorid 8-palli formaat
1. Joonas Metsva; 2. Philip Tsunihhin; 3. Denis Sokolov; 3. Illimar Ventsel
Juuniorid 9-palli formaat
1. Philip Tsunihhin; 2. Illimar Ventsel; 3. Georg Grossthal; 3. Joonas Metsva
Seeniorid 8-palli formaat
1. Madis Gnadeberg; 2. Einar Saska; 3. Argo Ravalepik; 3. Harry Ventsel
Seeniorid 9-palli formaat
1. Peep Koitlepp; Sergei Purro; 3. Argo Ravalepik; 3. Einar Saska
Lisaks anti välja ka järgmised tiitlid:
Parim uustulnuk – Fred Martmaa
Fair Play mängija 2017 – Simo Saarniit
Esiliiga võitja – Kevin Kattai
Meistriliiga 2017 võitja – Mark Mägi
Aasta löök 2017 – Mark Mägi
Aasta mängija 2017 – Mark Mägi
Lõppeva hooaja tulemuste põhjal kuuluvad 2018. aasta Eesti koondisesse järgmised piljardisportlased:
Mark Mägi
Mihkel Rehepapp
Rainer Laar
Rafig Adigazalov
Oliver Lepp
Kristjan Kuusik
Denis Grabe
Koondis esindab Eestit 2018. aasta aprillis Austrias toimuval Euro-Tour etapil. | Piljardihooajale tõmmati joon alla, aasta mängija tiitel Mägile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõppenud hooaja Eesti meistrivõistlused tegi eriliseks asjaolu, et absoluutarvestuses peetud nelja erineva formaadi Eesti meistritiitlid läksid kõik erinevatele piljardispotlastele. Varasematel aastatel on suurema osa tiitlitest noppinud Eesti läbi aegade parim piljardisportlane Denis Grabe, kes seekord pidi leppima vaid ühe Eesti meistritiitliga. Seda siis 14.1-formaadis.
Tõsi, finaal oli puhas Grabe soolo – võit Joonas Saska üle seisuga 100 – 0. Peale võitu jätkas Grabe, siis juba värske Eesti meistrina ning väljaspool võistlust, oma löögiseeriat ning jõudis lõpuks sellise numbrini nagu 343.
„See tähendab siis seda, et eksimatult lõi Grabe sisse 343 kuuli järjest. See number on selline, mida on läbi aegade teinud maailmas järgi vähesed, arvatavasti alla 30 piljardisportlase. Väga paljud maailma tipud (sh maailmameistrid ja teiste suurvõistluste võitjad) ei suuda 14.1-formaadis lüüa üle 150-200 punkti. Grabe tulemus 343 silma on selge märk kuulumisest maailma absoluutsesse tippu!“ märkis alaliidu esindaja Kristjan Kuusik pressiteate vahendusel.
Grabe osales Eesti meistrivõistlustel vaid kahes formaadis – 14.1 formaadis ning 10-palli formaadis. 8-palli ja 9-palli formaatidega samal ajal toimus Kataris ka piljardi MM, kus Grabel tuli seekord võtta vastu 65. koht (eelmisel aastal saavutas Grabe MM-il Eesti piljardispordi läbi aegade parima tulemuse – viienda koha).
Eesti MV 2017 tulemused:
Absoluutarvestuse 14.1-formaat
1. Denis Grabe; 2. Joonas Saska; 3. Aleksandr Jermikimov; 3. Mark Mägi
Absoluutarvestuse 10-palli formaat
1. Joonas Saska; 2. Mark Mägi; 3. Denis Grabe; 3. Rainer Laar
Absoluutarvestuse 8-palli formaat
1. Mihkel Rehepapp; 2. Mark Mägi; 3. Kait Hinn; 3. Rainer Laar
Absoluutarvestuse 9-palli formaat
1. Mark Mägi; 2. Oliver Lepp; 3. Mihkel Rehepapp; 3. Joonas Saska
Naised 8-palli formaat
1. Aleksandra Sinilnikova; 2. Jana Ossipova; 3. Kristel Luik; 3. Mariana Gorelova
Naised 9-palli formaat
1. Jana Ossipova; 2. Kristel Luik; 3. Aleksandra Sinilnikova; 3. Andra King
Juuniorid 8-palli formaat
1. Joonas Metsva; 2. Philip Tsunihhin; 3. Denis Sokolov; 3. Illimar Ventsel
Juuniorid 9-palli formaat
1. Philip Tsunihhin; 2. Illimar Ventsel; 3. Georg Grossthal; 3. Joonas Metsva
Seeniorid 8-palli formaat
1. Madis Gnadeberg; 2. Einar Saska; 3. Argo Ravalepik; 3. Harry Ventsel
Seeniorid 9-palli formaat
1. Peep Koitlepp; Sergei Purro; 3. Argo Ravalepik; 3. Einar Saska
Lisaks anti välja ka järgmised tiitlid:
Parim uustulnuk – Fred Martmaa
Fair Play mängija 2017 – Simo Saarniit
Esiliiga võitja – Kevin Kattai
Meistriliiga 2017 võitja – Mark Mägi
Aasta löök 2017 – Mark Mägi
Aasta mängija 2017 – Mark Mägi
Lõppeva hooaja tulemuste põhjal kuuluvad 2018. aasta Eesti koondisesse järgmised piljardisportlased:
Mark Mägi
Mihkel Rehepapp
Rainer Laar
Rafig Adigazalov
Oliver Lepp
Kristjan Kuusik
Denis Grabe
Koondis esindab Eestit 2018. aasta aprillis Austrias toimuval Euro-Tour etapil.
### Response:
Piljardihooajale tõmmati joon alla, aasta mängija tiitel Mägile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riiklik lepitaja Minna Helle teatas Twitteris, et sektorit hõlmavas töövaidluses pole võimalik jõuda leppele enne neljapäeval algavat kahepäevast tööseisakut.
Streik kestab neljapäeva hommikust reede keskööni, selle korraldavad ametiühingud Pro ja Nousu ning Danske Banki töötajate ühing.
Streigi ja aastavahetuse tõttu avanevad pangakontorid järgmine kord teisipäeval, 2. jaanuaril. Oodatakse, et veebipangandus töötab tavapäraselt, kuid võib esineda viivitusi.
Helle hoiatas, et järgmine streik võib toimuda 4.-5. jaanuaril. | Soomes sulgeb streik pea kõik pangakontorid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riiklik lepitaja Minna Helle teatas Twitteris, et sektorit hõlmavas töövaidluses pole võimalik jõuda leppele enne neljapäeval algavat kahepäevast tööseisakut.
Streik kestab neljapäeva hommikust reede keskööni, selle korraldavad ametiühingud Pro ja Nousu ning Danske Banki töötajate ühing.
Streigi ja aastavahetuse tõttu avanevad pangakontorid järgmine kord teisipäeval, 2. jaanuaril. Oodatakse, et veebipangandus töötab tavapäraselt, kuid võib esineda viivitusi.
Helle hoiatas, et järgmine streik võib toimuda 4.-5. jaanuaril.
### Response:
Soomes sulgeb streik pea kõik pangakontorid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikohtu vastavate lahendite sõnum on see, et kuigi parklapidajal on õigus takistada parkimise tasu maksmata jätnud auto ära viimist, siis ei piisa, kui tasumata on jäetud vaid viimase parkimiskorra eest, ütles riigikohtu tsiviilkolleegiumi nõunik ja Tartu ülikooli õigusteaduskonna tsiviilõiguse lektor Margit Vutt ERR-ile.
"Kui inimene tõepoolest unustab parkimise eest maksta ja tal ei ole varasemaid võlgu, ei ole parklapidajal õigust autot ära vedada, vaid ta saab üksnes nõuda parkimistasu või leppetrahvi," märkis ta.
Tema sõnul on oluline, et riigikohtu lahendid puudutasid olukordi, kus parkimise eest oli pika aja jooksul korduvalt jäetud maksmata ehk tegemist oli süstemaatiliste rikkujatega, kes olid 9-16 korda Europargi eri parklates parkinud ja jätnud parkimise eest maksmata.
"Auto omanikud ei maksnud ära leppetrahve, mida Europark parkimistasu maksmata jätmise eest omanikelt nõudnud oli, leppetrahvi suuruseks oli seejuures umbkaudu 30 eurot ühe tasumata jätmise korra eest," nentis Vutt.
Nii olid neljas parkimisvaidluses inimesed parkinud auto selgelt tasulise parkimisalana tähistatud parklasse, kuid oli jätnud parkimise eest korduvalt tasumata ning seejärel viis parklapidaja auto parklast kinnisesse parkimismajja.
"Kui auto omanik avastas, et tema auto on ära viidud ja nõudis, et see talle tagasi antaks, sai ta Europargilt vastuseks, et auto saab omanik tagasi vaid siis, kui maksab ära kogu võla, mis tal autoga seonduvalt Europargi ees kogunenud oli," selgitas Vutt.
Vuti sõnul tuleneb riigikohtu lahenditest järeldus, et olukorras, kus inimene maksab korralikult viimase parkimiskorra eest, ei pea ta kartma, et ta ei saa oma autot enam kätte, kuigi tal on ehk parklapidaja ees varasemad võlgnevused.
"Kuigi riigikohtu lahenditest ja nende meediakajastusest võib jääda mulje, nagu oleks riigikohtu lahendite põhiline sõnum see, et on täiesti normaalne, kui parkimise eest tasumata jätmisel võib parklapidaja auto minema viia, ei ole see siiski ainus ega ka peamine sõnum, mis neid lahendeid iseloomustab," tõdes Vutt.
Tema sõnul on nende lahendite puhul vastukaja saanud seisukoht, et parklaomanik tohib hinnalise auto parklast minema viia sõltumata sellest, kui palju autoomanik talle võlgu oli.
"Tegelikult ei ole vahet, kas parklapidaja viib auto parklast minema või keeldutakse seda omanikule välja andmast parklas, kuhu see oli jäetud või näiteks lukustatakse auto ratas. Teisaldamine kinnisesse parklasse on vaid üks võimalus takistada autoomanikul autoga parklast lahkuda," ütles Vutt.
Vutt toonitas, et kui autoomanik leiab, et tema autot hoitakse kinni ebaseaduslikult või kui see on ebaseaduslikult viidud kusagile mujale ega anta seda talle kätte, võib ta juhul, kui tal on autot siiski vaja, mõistliku summa eest üürida asendusauto.
"Kui selgub, et auto kasutamise takistamine oli tõepoolest seadusevastane, näiteks kui varasemaid võlgnevusi ei ole, saab autoomanik nõuda parklapidajalt asendusauto üürimise mõistlike kulude hüvitamist. Samuti saab sel juhul nõuda auto tagasisaamiseks kantud mõistlikke ja vajalikke kohtueelseid õigusabikulusid," selgitas ta.
Vutt märkis ka, et lisaks jäävad juhul, kui kohus tuvastab auto kinnipidamise ebaseaduslikkuse, parklapidaja kanda ka kohtumenetluse kulud. | Riigikohtu nõunik: parklapidaja võib teisaldada saririkkujate autod | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikohtu vastavate lahendite sõnum on see, et kuigi parklapidajal on õigus takistada parkimise tasu maksmata jätnud auto ära viimist, siis ei piisa, kui tasumata on jäetud vaid viimase parkimiskorra eest, ütles riigikohtu tsiviilkolleegiumi nõunik ja Tartu ülikooli õigusteaduskonna tsiviilõiguse lektor Margit Vutt ERR-ile.
"Kui inimene tõepoolest unustab parkimise eest maksta ja tal ei ole varasemaid võlgu, ei ole parklapidajal õigust autot ära vedada, vaid ta saab üksnes nõuda parkimistasu või leppetrahvi," märkis ta.
Tema sõnul on oluline, et riigikohtu lahendid puudutasid olukordi, kus parkimise eest oli pika aja jooksul korduvalt jäetud maksmata ehk tegemist oli süstemaatiliste rikkujatega, kes olid 9-16 korda Europargi eri parklates parkinud ja jätnud parkimise eest maksmata.
"Auto omanikud ei maksnud ära leppetrahve, mida Europark parkimistasu maksmata jätmise eest omanikelt nõudnud oli, leppetrahvi suuruseks oli seejuures umbkaudu 30 eurot ühe tasumata jätmise korra eest," nentis Vutt.
Nii olid neljas parkimisvaidluses inimesed parkinud auto selgelt tasulise parkimisalana tähistatud parklasse, kuid oli jätnud parkimise eest korduvalt tasumata ning seejärel viis parklapidaja auto parklast kinnisesse parkimismajja.
"Kui auto omanik avastas, et tema auto on ära viidud ja nõudis, et see talle tagasi antaks, sai ta Europargilt vastuseks, et auto saab omanik tagasi vaid siis, kui maksab ära kogu võla, mis tal autoga seonduvalt Europargi ees kogunenud oli," selgitas Vutt.
Vuti sõnul tuleneb riigikohtu lahenditest järeldus, et olukorras, kus inimene maksab korralikult viimase parkimiskorra eest, ei pea ta kartma, et ta ei saa oma autot enam kätte, kuigi tal on ehk parklapidaja ees varasemad võlgnevused.
"Kuigi riigikohtu lahenditest ja nende meediakajastusest võib jääda mulje, nagu oleks riigikohtu lahendite põhiline sõnum see, et on täiesti normaalne, kui parkimise eest tasumata jätmisel võib parklapidaja auto minema viia, ei ole see siiski ainus ega ka peamine sõnum, mis neid lahendeid iseloomustab," tõdes Vutt.
Tema sõnul on nende lahendite puhul vastukaja saanud seisukoht, et parklaomanik tohib hinnalise auto parklast minema viia sõltumata sellest, kui palju autoomanik talle võlgu oli.
"Tegelikult ei ole vahet, kas parklapidaja viib auto parklast minema või keeldutakse seda omanikule välja andmast parklas, kuhu see oli jäetud või näiteks lukustatakse auto ratas. Teisaldamine kinnisesse parklasse on vaid üks võimalus takistada autoomanikul autoga parklast lahkuda," ütles Vutt.
Vutt toonitas, et kui autoomanik leiab, et tema autot hoitakse kinni ebaseaduslikult või kui see on ebaseaduslikult viidud kusagile mujale ega anta seda talle kätte, võib ta juhul, kui tal on autot siiski vaja, mõistliku summa eest üürida asendusauto.
"Kui selgub, et auto kasutamise takistamine oli tõepoolest seadusevastane, näiteks kui varasemaid võlgnevusi ei ole, saab autoomanik nõuda parklapidajalt asendusauto üürimise mõistlike kulude hüvitamist. Samuti saab sel juhul nõuda auto tagasisaamiseks kantud mõistlikke ja vajalikke kohtueelseid õigusabikulusid," selgitas ta.
Vutt märkis ka, et lisaks jäävad juhul, kui kohus tuvastab auto kinnipidamise ebaseaduslikkuse, parklapidaja kanda ka kohtumenetluse kulud.
### Response:
Riigikohtu nõunik: parklapidaja võib teisaldada saririkkujate autod |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mourinho tiraad mängujärgsel pressikonverentsil oli talle omaselt varjatud, kuid siiski selge sõnumiga, kirjutab Soccernet.ee. "Tean, milline on suur klubi. Üks asi on suur klubi ja teine suur meeskond," alustas Mourinho.
"Kui räägime Manchester Unitedist, kas arvate, et Milan ei ole sama suur kui meie? Kas Real Madrid ei ole sama suur? Kas Milano Inter ei ole sama suur? Suuri klubisid on palju."
"Manchester City ostab äärekaitsjaid ründaja hinnaga, seega rääkides suurtest klubidest, peame rääkima klubi ajaloost. Me ei kuluta piisavalt. Hind suurtele klubidele on teistsugune, meid karistatakse turul ajaloo omamise eest." | Jose Mourinho nõuab Unitedis suuremat kulutamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mourinho tiraad mängujärgsel pressikonverentsil oli talle omaselt varjatud, kuid siiski selge sõnumiga, kirjutab Soccernet.ee. "Tean, milline on suur klubi. Üks asi on suur klubi ja teine suur meeskond," alustas Mourinho.
"Kui räägime Manchester Unitedist, kas arvate, et Milan ei ole sama suur kui meie? Kas Real Madrid ei ole sama suur? Kas Milano Inter ei ole sama suur? Suuri klubisid on palju."
"Manchester City ostab äärekaitsjaid ründaja hinnaga, seega rääkides suurtest klubidest, peame rääkima klubi ajaloost. Me ei kuluta piisavalt. Hind suurtele klubidele on teistsugune, meid karistatakse turul ajaloo omamise eest."
### Response:
Jose Mourinho nõuab Unitedis suuremat kulutamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontsertfilm taastab moodsas võtmes klassikalist mütoloogiat ning teeb austusavalduse kõikidele naistele läbi kaasaega pandud Veenuse, Trooja Helena ja Medusa müütide. Lisaks Bocellile esineb ka Venemaa lauljanna Zara ning maailma tippu kuuluvad iluuisutajad eesotsas Jevgeni Pljuštšenko ja Shizuka Arakawaga. Suuretenduse lavastanud Damiano Michieletto on tunnustatud oma innovaatilise lähenemise eest ning fantaasiarikkad ja rabavad kostüümid on loonud tuntud kogu Itaalia moe mõjutaja Chiara Ferragni. | Bocelli segab kinolinal kokku ooperi, popmuusika ja iluuisutamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontsertfilm taastab moodsas võtmes klassikalist mütoloogiat ning teeb austusavalduse kõikidele naistele läbi kaasaega pandud Veenuse, Trooja Helena ja Medusa müütide. Lisaks Bocellile esineb ka Venemaa lauljanna Zara ning maailma tippu kuuluvad iluuisutajad eesotsas Jevgeni Pljuštšenko ja Shizuka Arakawaga. Suuretenduse lavastanud Damiano Michieletto on tunnustatud oma innovaatilise lähenemise eest ning fantaasiarikkad ja rabavad kostüümid on loonud tuntud kogu Itaalia moe mõjutaja Chiara Ferragni.
### Response:
Bocelli segab kinolinal kokku ooperi, popmuusika ja iluuisutamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate edukaimana viskas Retin Obasohan 18 punkti, Andreas Obst lisas 15 ja Ekenechukwu Ibekwe 11 silma. Kaotajatest tõi Saksa koondislane Robin Benzing 20 punkti ja Vytenis Lipkevicius lisas 15 silma.
Liigatabelis on Öttinger 3 võidu ja 12 kaotusega 18 meeskonna hulgas 16. kohal, Würzburgil on 7 võitu ja 8 kaotust ja 11. positsioon. | Kullamäe koduklubi sai ilma eestlaseta väärt võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate edukaimana viskas Retin Obasohan 18 punkti, Andreas Obst lisas 15 ja Ekenechukwu Ibekwe 11 silma. Kaotajatest tõi Saksa koondislane Robin Benzing 20 punkti ja Vytenis Lipkevicius lisas 15 silma.
Liigatabelis on Öttinger 3 võidu ja 12 kaotusega 18 meeskonna hulgas 16. kohal, Würzburgil on 7 võitu ja 8 kaotust ja 11. positsioon.
### Response:
Kullamäe koduklubi sai ilma eestlaseta väärt võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neil Young, tutvustades end käesoleva plaadi alguses: "Muuseas, ma olen kanadalane", armastab Ameerikat. Küll aga ei seedi ta karvaotsaski praegust USA valitsust eesotsas president Donald Trumpiga. Seega jätkab "The Visitor" sarnast poliitilist liini, mis sai kehtestatud eelmisel koostööplaadil Lukas Nelsoni ansambliga Promise of the Real, "The Monsanto Years" (2015). Nii deklareerib Young avaloos, et Ameerika on juba suur, viidates sama loo lőpus ka paremäärmuslaste Charlottesville'i rallile, imestab, kuidas küll elada, kui pukis on endine telemängu saatejuht, kes muudkui pragab ja hoopleb ("Almost Always") ja osutab, et trellide taha vőiks Trumpi vastase asemel minna hoopis tema ise ("lock him up") laulus "When Good Got Bad".
Ka "The Monsanto Years" oli äärmiselt politiseeritud ja sealne GMO-vaenamine vőis paljudele kuulajatele mőjuda totaalse tőrvatilgana meepotis. Samas oli muusikaline osa piisavalt tugev, et poliitilist jutlustamist välja kan(nata)da. Siinsed ideed tunduvad paraku tihti vähearendatuina. Tegu on kas poolikute ideedena vői viisidega, milles on popilikku tunnetust üksnes rudimentaalsel moel. Kaheksa minutit vältav "Carnival" omab potentsiaali, aga takerdub liialt ühe kindla idee kordamisse selle varieerimise ja arendamise asemel. Young ja saatebänd kőlavad folgilikumalt ja vähem rokkivamalt vőrreldes eelmise plaadina, aga jääb puudu sellest sisendusjőust, mis eelmisele kauamängivale kasuks tuli.
Osad ideed siiski väärivad tähelepanu. Näiteks seitsmekümnendate vaimus meloodia palas "Fly By Night Deal", mida lőpetab pőnevalt kärisev soolo. Ka springsteenilik "Stand Tall" kannab oma ambitsiooni enamvähem veenvalt välja ning tundub täitsa sümpaatne, et Neil Young peab tähtsaks avaldada toetust naistele, vähemustele ja keskkonnale, vastukaaluks sedasorti retoorikale, mida paraku paljudelt eesti kultuuritegelastelt viimasel ajal kuuleb. Kőrva torkab kőige enam esiksinglina avaldatud "Children of Destiny", vaheldudes elektriseeriva rokienergia ja kinemaatilise balladeerimise vahel, kasutades ära suurejoonelisi orkestreeringuid. Kahtlemata hümnilik, vőibolla veidi ülespuhutud, aga kindlalt üks idee, millega on keskmisest kővemat vaeva nähtud. "Forever" on kümme minutit täitsa meeldivat tiksumist albumi lőpetuseks.
Siinse poliitilise sőnumiga on kuulajal ehk kergem end samastuda. Samas oli Monsanto album muusikaliselt tugevam tervik. Loodetavasti tulevane Neil Youngi plaat sama bändiga suudab kombineerida universalistlikumat sőnumit terviklikumalt arendatud muusikalise küljega. | Arvustus. Neil Young armastab Ameerikat, aga vihkab Trumpi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neil Young, tutvustades end käesoleva plaadi alguses: "Muuseas, ma olen kanadalane", armastab Ameerikat. Küll aga ei seedi ta karvaotsaski praegust USA valitsust eesotsas president Donald Trumpiga. Seega jätkab "The Visitor" sarnast poliitilist liini, mis sai kehtestatud eelmisel koostööplaadil Lukas Nelsoni ansambliga Promise of the Real, "The Monsanto Years" (2015). Nii deklareerib Young avaloos, et Ameerika on juba suur, viidates sama loo lőpus ka paremäärmuslaste Charlottesville'i rallile, imestab, kuidas küll elada, kui pukis on endine telemängu saatejuht, kes muudkui pragab ja hoopleb ("Almost Always") ja osutab, et trellide taha vőiks Trumpi vastase asemel minna hoopis tema ise ("lock him up") laulus "When Good Got Bad".
Ka "The Monsanto Years" oli äärmiselt politiseeritud ja sealne GMO-vaenamine vőis paljudele kuulajatele mőjuda totaalse tőrvatilgana meepotis. Samas oli muusikaline osa piisavalt tugev, et poliitilist jutlustamist välja kan(nata)da. Siinsed ideed tunduvad paraku tihti vähearendatuina. Tegu on kas poolikute ideedena vői viisidega, milles on popilikku tunnetust üksnes rudimentaalsel moel. Kaheksa minutit vältav "Carnival" omab potentsiaali, aga takerdub liialt ühe kindla idee kordamisse selle varieerimise ja arendamise asemel. Young ja saatebänd kőlavad folgilikumalt ja vähem rokkivamalt vőrreldes eelmise plaadina, aga jääb puudu sellest sisendusjőust, mis eelmisele kauamängivale kasuks tuli.
Osad ideed siiski väärivad tähelepanu. Näiteks seitsmekümnendate vaimus meloodia palas "Fly By Night Deal", mida lőpetab pőnevalt kärisev soolo. Ka springsteenilik "Stand Tall" kannab oma ambitsiooni enamvähem veenvalt välja ning tundub täitsa sümpaatne, et Neil Young peab tähtsaks avaldada toetust naistele, vähemustele ja keskkonnale, vastukaaluks sedasorti retoorikale, mida paraku paljudelt eesti kultuuritegelastelt viimasel ajal kuuleb. Kőrva torkab kőige enam esiksinglina avaldatud "Children of Destiny", vaheldudes elektriseeriva rokienergia ja kinemaatilise balladeerimise vahel, kasutades ära suurejoonelisi orkestreeringuid. Kahtlemata hümnilik, vőibolla veidi ülespuhutud, aga kindlalt üks idee, millega on keskmisest kővemat vaeva nähtud. "Forever" on kümme minutit täitsa meeldivat tiksumist albumi lőpetuseks.
Siinse poliitilise sőnumiga on kuulajal ehk kergem end samastuda. Samas oli Monsanto album muusikaliselt tugevam tervik. Loodetavasti tulevane Neil Youngi plaat sama bändiga suudab kombineerida universalistlikumat sőnumit terviklikumalt arendatud muusikalise küljega.
### Response:
Arvustus. Neil Young armastab Ameerikat, aga vihkab Trumpi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Serblane Uros Kovacevic tõi võitjate parimana 20, kanadalane Nicholas Hoag 17 punkti, kirjutab Delfi Sport.
Teppan toodi kahel korral mängu vaid servima, ühe neist kordadest ta luhtas. Eestlase klubisisene konkurent diagonaalründaja kohale Luca Vettori panustas võitu 13 punkti.
Trentino on 13 vooru järel tabelis 22 punktiga kuuendal kohal, Monza paikneb 12 punktiga kümnendal real. | Trentino võitis Itaalia liigas, Teppan käis vaid servimas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Serblane Uros Kovacevic tõi võitjate parimana 20, kanadalane Nicholas Hoag 17 punkti, kirjutab Delfi Sport.
Teppan toodi kahel korral mängu vaid servima, ühe neist kordadest ta luhtas. Eestlase klubisisene konkurent diagonaalründaja kohale Luca Vettori panustas võitu 13 punkti.
Trentino on 13 vooru järel tabelis 22 punktiga kuuendal kohal, Monza paikneb 12 punktiga kümnendal real.
### Response:
Trentino võitis Itaalia liigas, Teppan käis vaid servimas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politico viitab Eesti plaanidele viia Euroopa Liitu edasi digitaalvaldkonnas ning tunnustab Eestit selle teema tõstmisel suurema tähelepanu alla, isegi kui Eesti ei saavutanud siin kõike mida lootis.
Samuti tunnustab Politico Eestit Euroopa Liidu ühtsuse hoidmise eest Brexiti kõnelustel ning märgib, et tänu Euroopa Liitu saabuvate migrantide arvu tuntavale langusele kaotas rändeteema oma aktuaalsust.
Hinnates Eesti saavutusi valdkondade kaupa, seab Politico kõige kõrgemale edu energeetikas ning tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas, milles mõlemas tunnustab Eestit üheksa punktiga kümnest võimalikust.
Energia valdkonnas saavutas Eesti nõukogu üksmeele valdkonnas, mida paljud pidasid võimatuks, kirjutab Politico - nõukogu ühispositsiooni läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga nelja õigusakti üle, mis puudutavad Euroopa eletrituru valmisolekut rohkemate taastuvate energiallikate kasutuselevõtuks, elektrivarustuse senisest enamaks piiriüleseks korraldamiseks, suurema konkurentsi võimaldamist energeetikas ja tarbijatele suurema osalusvõimaluse pakkumist.
Sotsiaal- ja tööhõive valdkonnas toob Politico esile kokkuleppe saavutamise lähetatud töötajate direktiivi osas, nõukogu toetuse Göteborgis alla kirjutatud Euroopa sotaiaalõiguste samba dokumendile. Samuti jõudis nõukogu Eesti eesistumise ajal kokkuleppele seaduses, mis teeb kohustuslikuks arvestada toodete ja teenuste pakkumisel, et need oleksid kättesaadavad ka puudega inimestele. Lisaks edendas Eesti märgatavalt sotsiaalkaitse süsteemide koordineerimise meetmetes kokku leppimist riikide vahel.
Kliima- ja energiavaldkonnas muutis Politico enne lõunat Eesti hinde kaheksast üheksaks, võttes arvesse eelmise nädala lõpul saavutatud kokkuleppe ühe kliima valdkonna teema osas. Eestlased suutsid sisuliselt lõpule viia kõik kavandatud kliimateemad, märkis Politico oma kokkvõttes.
Kaheksa punktiga kümnest võimalikust hindab Politico Eesti tegutsemist Ühendkuningriigi lahkumisläbirääkimiste (Brexit) valdkonnas, kaubanduse ja transpordi osas.
Seitse ja pool punkti kümnest pälvis Eesti Politicolt rände ja naabruspoliitika valdkonnas, seitse punkti põllumajanduse valdkonnas, digitaalteemade osas, finantsteenuste vallas, merenduse ja kalapüügi teemal.
Kuus punkti kümnest sai Eesti justiits ja siseküsimuste valdkonnas, viie punktiga hindas Politico Eestit tervishoiu valdkonnas saavutatu eest.
Eesti saavutas tervishoiu valdkonnas vähe, kuid ka ei seadnud kõrgeid sihte, märgib Politico.
Eesti keskendus alkoholikahjude vähendamisele Euroopa-üleselt ning püüdis jutlustada e-tervise vajalikkust, kuid sellekohaased nõukogu järeldused jäid varasemalt juba välja öeldud initsiatiivide tasemele. Eesti ei suutnud ka mõjutada Euroopa Komisjoni esitama uut Euroopa alkoholipoliitika strateegiat. Eesti eesistumise ajal valiti Euroopa meditsiiniagentuuri uueks peakorteriks Amsterdam. | Politico hinded Eesti eesistumisele: viie ja üheksa vahel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politico viitab Eesti plaanidele viia Euroopa Liitu edasi digitaalvaldkonnas ning tunnustab Eestit selle teema tõstmisel suurema tähelepanu alla, isegi kui Eesti ei saavutanud siin kõike mida lootis.
Samuti tunnustab Politico Eestit Euroopa Liidu ühtsuse hoidmise eest Brexiti kõnelustel ning märgib, et tänu Euroopa Liitu saabuvate migrantide arvu tuntavale langusele kaotas rändeteema oma aktuaalsust.
Hinnates Eesti saavutusi valdkondade kaupa, seab Politico kõige kõrgemale edu energeetikas ning tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas, milles mõlemas tunnustab Eestit üheksa punktiga kümnest võimalikust.
Energia valdkonnas saavutas Eesti nõukogu üksmeele valdkonnas, mida paljud pidasid võimatuks, kirjutab Politico - nõukogu ühispositsiooni läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga nelja õigusakti üle, mis puudutavad Euroopa eletrituru valmisolekut rohkemate taastuvate energiallikate kasutuselevõtuks, elektrivarustuse senisest enamaks piiriüleseks korraldamiseks, suurema konkurentsi võimaldamist energeetikas ja tarbijatele suurema osalusvõimaluse pakkumist.
Sotsiaal- ja tööhõive valdkonnas toob Politico esile kokkuleppe saavutamise lähetatud töötajate direktiivi osas, nõukogu toetuse Göteborgis alla kirjutatud Euroopa sotaiaalõiguste samba dokumendile. Samuti jõudis nõukogu Eesti eesistumise ajal kokkuleppele seaduses, mis teeb kohustuslikuks arvestada toodete ja teenuste pakkumisel, et need oleksid kättesaadavad ka puudega inimestele. Lisaks edendas Eesti märgatavalt sotsiaalkaitse süsteemide koordineerimise meetmetes kokku leppimist riikide vahel.
Kliima- ja energiavaldkonnas muutis Politico enne lõunat Eesti hinde kaheksast üheksaks, võttes arvesse eelmise nädala lõpul saavutatud kokkuleppe ühe kliima valdkonna teema osas. Eestlased suutsid sisuliselt lõpule viia kõik kavandatud kliimateemad, märkis Politico oma kokkvõttes.
Kaheksa punktiga kümnest võimalikust hindab Politico Eesti tegutsemist Ühendkuningriigi lahkumisläbirääkimiste (Brexit) valdkonnas, kaubanduse ja transpordi osas.
Seitse ja pool punkti kümnest pälvis Eesti Politicolt rände ja naabruspoliitika valdkonnas, seitse punkti põllumajanduse valdkonnas, digitaalteemade osas, finantsteenuste vallas, merenduse ja kalapüügi teemal.
Kuus punkti kümnest sai Eesti justiits ja siseküsimuste valdkonnas, viie punktiga hindas Politico Eestit tervishoiu valdkonnas saavutatu eest.
Eesti saavutas tervishoiu valdkonnas vähe, kuid ka ei seadnud kõrgeid sihte, märgib Politico.
Eesti keskendus alkoholikahjude vähendamisele Euroopa-üleselt ning püüdis jutlustada e-tervise vajalikkust, kuid sellekohaased nõukogu järeldused jäid varasemalt juba välja öeldud initsiatiivide tasemele. Eesti ei suutnud ka mõjutada Euroopa Komisjoni esitama uut Euroopa alkoholipoliitika strateegiat. Eesti eesistumise ajal valiti Euroopa meditsiiniagentuuri uueks peakorteriks Amsterdam.
### Response:
Politico hinded Eesti eesistumisele: viie ja üheksa vahel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hoidmaks kokku energiat ning aega, tasub kiskjal varitseda ning rünnata teistest nõrgematena näivaid saakloomi. Heast tervisest ehk sellest, et rünnak võib kiskjale olla asjatu energia raiskamine ja targem oleks valida teine ohver, võib saakloom teada anda nii kirka värvi kui ka käitumisega. Peamiselt aktiivses liikumises või häälitsemises paljastuvad mitmed isendi kvaliteeti peegeldavad signaalid.
Paljudele linnuliikidele, näiteks linavästrikule (Motacilla alba) või lepalinnule (Phoenicurus phoenicurus), on iseloomulik pidev saba üles-allakõigutamine. Kas selline käitumine võib olla signaaliks kiskjale, uurisid Saksamaal Tübingeni ülikooli teadlased must-lepalinnu näitel (Phoenicurus ochruros), kirjutab Linnuvaatlejas Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi.
Must-lepalind toitub sageli poolavatud, piiratud nähtavusega maastikel (aedades ja niitudel), kus leidub soodsaid varitsuskohti ka uuringupiirkonnas tavalisteks olnud kassidele ja raudkullile (Accipiter nisus).
Üks raudkull võib sõltuvalt piirkonnast püüda 11–575 must-lepalindu aastas, kassid ohustavad lisaks vanalindudele samuti pesas sirguvaid poegi. Teadlased eeldasid, et kui saba kõigutamine on mõeldud kiskja heidutamiseks, peaks see olema intensiivsem kiskjale sobilike varitsuskohtade läheduses, passiivsem aga parema nähtavusega aladel.
Jälgides 38 must-lepalinnu käitumist, selgus, et linnud kõigutasid saba keskmiselt 16,3 korda minutis ja hoidusid võimalikust varitsuskohast 8,1 meetri kaugusele. Saba kõigutamine oli vastavalt teadlaste poolt eeldatule tõepoolest seda intensiivsem, mida lähemale võimaliku kiskja varitsuskohale lind oli.
Võimalusele, et saba kõigutamine võib olla oluliseks signaaliks vastassugupoolele kinnitust ei leitud, sest saba kõigutamise aktiivsus noor-, isas- ja emaslindudel ei erinenud. Kuna saba kõigutati vaatamata kiskja olemasolule või puudumisele, arvavad uuringu autorid, et tegemist on pigem otseselt kiskjale suunatud teatega linnu kvaliteedist ja võimekusest. | Linnud vehivad saba kiskjate heidutamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hoidmaks kokku energiat ning aega, tasub kiskjal varitseda ning rünnata teistest nõrgematena näivaid saakloomi. Heast tervisest ehk sellest, et rünnak võib kiskjale olla asjatu energia raiskamine ja targem oleks valida teine ohver, võib saakloom teada anda nii kirka värvi kui ka käitumisega. Peamiselt aktiivses liikumises või häälitsemises paljastuvad mitmed isendi kvaliteeti peegeldavad signaalid.
Paljudele linnuliikidele, näiteks linavästrikule (Motacilla alba) või lepalinnule (Phoenicurus phoenicurus), on iseloomulik pidev saba üles-allakõigutamine. Kas selline käitumine võib olla signaaliks kiskjale, uurisid Saksamaal Tübingeni ülikooli teadlased must-lepalinnu näitel (Phoenicurus ochruros), kirjutab Linnuvaatlejas Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi.
Must-lepalind toitub sageli poolavatud, piiratud nähtavusega maastikel (aedades ja niitudel), kus leidub soodsaid varitsuskohti ka uuringupiirkonnas tavalisteks olnud kassidele ja raudkullile (Accipiter nisus).
Üks raudkull võib sõltuvalt piirkonnast püüda 11–575 must-lepalindu aastas, kassid ohustavad lisaks vanalindudele samuti pesas sirguvaid poegi. Teadlased eeldasid, et kui saba kõigutamine on mõeldud kiskja heidutamiseks, peaks see olema intensiivsem kiskjale sobilike varitsuskohtade läheduses, passiivsem aga parema nähtavusega aladel.
Jälgides 38 must-lepalinnu käitumist, selgus, et linnud kõigutasid saba keskmiselt 16,3 korda minutis ja hoidusid võimalikust varitsuskohast 8,1 meetri kaugusele. Saba kõigutamine oli vastavalt teadlaste poolt eeldatule tõepoolest seda intensiivsem, mida lähemale võimaliku kiskja varitsuskohale lind oli.
Võimalusele, et saba kõigutamine võib olla oluliseks signaaliks vastassugupoolele kinnitust ei leitud, sest saba kõigutamise aktiivsus noor-, isas- ja emaslindudel ei erinenud. Kuna saba kõigutati vaatamata kiskja olemasolule või puudumisele, arvavad uuringu autorid, et tegemist on pigem otseselt kiskjale suunatud teatega linnu kvaliteedist ja võimekusest.
### Response:
Linnud vehivad saba kiskjate heidutamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | JYP jäi seejuures 0:2 kaotusseisu ju tuli sellest välja alles viimasel perioodil, kui väravani jõudsid Juuso Puustinen ja Mikko Kalteva. Lisaajal viskas võiduvärava samuti Kalteva.
Rooba sai jääaega 9.23 ning sooritas selle ajaga kaks pealeviset.
JYP on tabelis 58 punktiga hoidmas 5. kohta, Jukurit on 35 silmaga viimane ehk 15. | Rooba ja JYP said liiga viimasest jagu alles lisaajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
JYP jäi seejuures 0:2 kaotusseisu ju tuli sellest välja alles viimasel perioodil, kui väravani jõudsid Juuso Puustinen ja Mikko Kalteva. Lisaajal viskas võiduvärava samuti Kalteva.
Rooba sai jääaega 9.23 ning sooritas selle ajaga kaks pealeviset.
JYP on tabelis 58 punktiga hoidmas 5. kohta, Jukurit on 35 silmaga viimane ehk 15.
### Response:
Rooba ja JYP said liiga viimasest jagu alles lisaajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etümoloogiasõnaraamat ütleb, et sõna "melu" on laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal, mis laiemalt võeti kasutusele 20. sajandi teisel poolel. Üksikuid teateid on tüve kohta kirderannikumurretest, melu 'lärm', meluma' käratsema', kuid kirjakeelt ei ole need ilmselt mõjutanud.
Kellele on elu melodraama, kellele meludraama.
Kuula eelmiseid säutse siit | Sõnasäuts. Melutama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etümoloogiasõnaraamat ütleb, et sõna "melu" on laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal, mis laiemalt võeti kasutusele 20. sajandi teisel poolel. Üksikuid teateid on tüve kohta kirderannikumurretest, melu 'lärm', meluma' käratsema', kuid kirjakeelt ei ole need ilmselt mõjutanud.
Kellele on elu melodraama, kellele meludraama.
Kuula eelmiseid säutse siit
### Response:
Sõnasäuts. Melutama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1. "30 aastat hiljem: lauljad valmistasid koos lastega südamliku kingituse Eestile"
2. "Koit Toome esitas eestikeelse versiooni "Despacitost""
3. "Kirjanik Margus Karu lahkumise taga oli sügav depressioon"
4."Haruldase haigusega poisist sai esimene Eesti laps, kellele siirdati kopsud"
5. "Linnar Priimägi: Taavi Rõivas on mõtlemiselt ja käitumiselt alaealine"
6. "Hiina noormees: eestlased ei oska Eesti asju hinnata"
7. "Juss Haasma sattus raskesse mootorrattaõnnetusse: sellest on raske rääkida"
8. "Katri Palm ja Juhani Särglep muutsid reisimise tööks: meie hing kutsub päikese poole"
9. ""Pealtnägija": Sajandi suurfilm "Tõde ja õigus" valmib ülima põhjalikkusega"
10. "Eesti kõige ohtlikum liikleja on Lasnamäel elav pensionär" | Vaata üle: ETV vaadatuimad videolood aastal 2017 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1. "30 aastat hiljem: lauljad valmistasid koos lastega südamliku kingituse Eestile"
2. "Koit Toome esitas eestikeelse versiooni "Despacitost""
3. "Kirjanik Margus Karu lahkumise taga oli sügav depressioon"
4."Haruldase haigusega poisist sai esimene Eesti laps, kellele siirdati kopsud"
5. "Linnar Priimägi: Taavi Rõivas on mõtlemiselt ja käitumiselt alaealine"
6. "Hiina noormees: eestlased ei oska Eesti asju hinnata"
7. "Juss Haasma sattus raskesse mootorrattaõnnetusse: sellest on raske rääkida"
8. "Katri Palm ja Juhani Särglep muutsid reisimise tööks: meie hing kutsub päikese poole"
9. ""Pealtnägija": Sajandi suurfilm "Tõde ja õigus" valmib ülima põhjalikkusega"
10. "Eesti kõige ohtlikum liikleja on Lasnamäel elav pensionär"
### Response:
Vaata üle: ETV vaadatuimad videolood aastal 2017 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks Kalevit on turniiritabelis vastavalt viiendal ja esimesel kohal. Kalev/Cramo on 11 võidu ja ühegi kaotuseta kindel ainuliider, olles veel viimastes mängudes ja uue peatreeneri käe all näidanud aina kindlamat minekut.
Kalev/TLÜ-l viiendal tabeli real (Pärnu Sadam võrdsete võitudega kuklasse hingamas) on koos 5 võitu ja 6 kaotust. "Väike Kalev" on suutnud viimasest neljast kohtumisest võita vaid G4S Noorteliigat, kuid kaotused teistele pole olnud suured, liiati on nüüd Gert Kullamäe taktikepi all saavutatud teatud stabiilsus.
Sel hooajal, 17. oktoobril, võitis hooaja esimeses omavahelises mängus Kalev/Cramo 84:59. Mullu oli seis Cramo kasuks mängudega 2-0 (84:66 ja 74:64), üleüldse aga alates hooajast 2011/12, mil KML-is osaleb kas Tallinna Kalev või Kalev/TTÜ (enne seda, eelmisel hooajal - 2000/11, olid esindatud meeskonnad Kalev/TTÜ I ja Kalev/TTÜ II), on Kalevid kohtunud 17 korda ning seis on Cramo kasuks 17-0. Keskmiselt on Cramo parem olnud 24,4 punktiga. | TÄNA | Koduses korvpalliliigas peetakse kahe Kalevi vastasseis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks Kalevit on turniiritabelis vastavalt viiendal ja esimesel kohal. Kalev/Cramo on 11 võidu ja ühegi kaotuseta kindel ainuliider, olles veel viimastes mängudes ja uue peatreeneri käe all näidanud aina kindlamat minekut.
Kalev/TLÜ-l viiendal tabeli real (Pärnu Sadam võrdsete võitudega kuklasse hingamas) on koos 5 võitu ja 6 kaotust. "Väike Kalev" on suutnud viimasest neljast kohtumisest võita vaid G4S Noorteliigat, kuid kaotused teistele pole olnud suured, liiati on nüüd Gert Kullamäe taktikepi all saavutatud teatud stabiilsus.
Sel hooajal, 17. oktoobril, võitis hooaja esimeses omavahelises mängus Kalev/Cramo 84:59. Mullu oli seis Cramo kasuks mängudega 2-0 (84:66 ja 74:64), üleüldse aga alates hooajast 2011/12, mil KML-is osaleb kas Tallinna Kalev või Kalev/TTÜ (enne seda, eelmisel hooajal - 2000/11, olid esindatud meeskonnad Kalev/TTÜ I ja Kalev/TTÜ II), on Kalevid kohtunud 17 korda ning seis on Cramo kasuks 17-0. Keskmiselt on Cramo parem olnud 24,4 punktiga.
### Response:
TÄNA | Koduses korvpalliliigas peetakse kahe Kalevi vastasseis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ahto Kaasik on looduslike pühapaikade ja rahvapärimuse uurija ning tutvustajaga. Ta on Maavalla Koja asutaja ja vanem (2005-2014), samuti loenguandja Tartu Ülikoolis ja TÜ Looduslike pühapaikade keskuse juhataja. Hiljuti on tema sulest ilmunud kaks mahukat raamatut, "Põlised pühapaigad" (2016) ja "Pühapaikade teejuht" (2017).
Samal ajal on galeriis avatud Hannah Harkesi ja Mari Prekupi näitu "Maapind puu all kihas nagu kogudus".
Hannah Harkes (Šotimaa) ja Mari Prekup (Eesti) on toimetanud ühiselt Tallinnas Grafodroomi graafikastuudios alates 2013. aastast ning teinud tihedat koostööd, sealhulgas performatiivses koosluses Graforotika ning nüüd ka pärimuskultuurile, eriti hiiepuudega seonduvale suunatud platvormi Grafolkloor all. 2016. kevadest on kunstnikud käinud külas erinevatel väärikatel puudel, kogunud põnevaid lugusid ning legende ning interpreteerinud seda läbi graafikameele ja ruumi. Näitus "Maapind puu all kihas nagu kogudus" ongi kunstnike loomingulise uurimustöö esimene avalik vili. Draakoni galeriis saadavad ülespanekut erinevad sündmused, loengud ja töötoad.
Eesti hiiepuud on pika, põneva looga olendid, kes annavad ühtviisi head saadust kõigile huvilistele – akadeemikutest muinasjutuvestjateni, tervisesportlastest kunstnikeni, maausulistest metsaärikateni. Hiied on kummalised ja põnevad kohad ning mida rohkem nende kohta uurida, seda huvitavamaid aspekte välja koorub.
Temaatiliselt keskendub see universaalsetele teemadele nagu pärimus, surm ning teadmatus. Loomeprotsess toetub psühhogeograafilisele metodoloogiale, nii nagu seda on määratlenud Guy Debord.
Palju tähtsaid riitusi ning religioosseid praktikaid on Eestis vanematel aegadel koondunud looduslikesse pühapaikadesse ehk hiitesse - olgu selleks siis püha puudesalu, kivi, allikas või kõik kolm koos. Esivanemate austamine oli olulisel kohal - nendegi viimne puhkepaik oli püha. Kuigi vanad matmistavad on suuresti ajas kaduma läinud, leiame teateid säärastest kommetest ka 17. ja 18. sajandist. Peale matmispaiga leiame hiitest teisigi vaimuolendeid nagu haldjad, hiieneitsid, hiiekoerad, puude hinged ja mõistagi isikulised paigapäritolud. Täna on märgata pärimusfolkloori uut kogumisperioodi ning katseid maausu hääbunud praktikaid jätkata või ellu äratada. See uus ärkamine ei ole mitte ainult Eestile omane, vaid on toimumas viimastel kümnenditel ülemaailmselt. Mida sügavamalt me pühapuude ajalukku kaevume, seda enam leiame kultuurideüleseid jagatud juuri ühistes narratiivides. Grafolkloori töö edasi arenedes avastame me pärimuskultuuri erinevates riikides, alustades Lätist, Skandinaaviast ja Šoti Shetlandi saartest, võrreldes hiiepuude mütoloogiaid ning kogemusi.
Näituse installatiivne vorm on valminud koostöös arhitekt Kaarel Künnapiga, tänu kellele näeme seost arhitektuuriga looduses, kus iga organism saab tuge ja toitu teistelt ümbritsevatelt organismidelt, moodustades niiviisi kokku peene infrastruktuuri erinevatest ühenduslülidest. Läbi folkloori arhitektuurse kaardistamise leiame, et ka paigad ning narratiivid omavad toetavat ja sõltuvat omavahelist suhet; installatsioon tähistab individuaalseid mütoloogilisi fragmente vormis, milles peegeldub nende kultuuriline kontekst ja olemus - üks killuke suurest mosaiigist.
Laseme ennast mõjutada geograafilistest uskumustest ning pärimustest. Kogutud andmed: visuaalsed materjalid, narratiivid, mütoloogilised, ajaloolised ja emotsionaalsed kanduvad pildiliselt üheks tervikuks. Samamoodi nagu müüdid jõuavad meieni läbi jagatud hääle, on lõigatud mitme peale ka installatsiooni linoollõiked, võimaldades sellega seguneda meie erinevatel väljendusviisidel. | Draakoni galeriis räägitakse hiitest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ahto Kaasik on looduslike pühapaikade ja rahvapärimuse uurija ning tutvustajaga. Ta on Maavalla Koja asutaja ja vanem (2005-2014), samuti loenguandja Tartu Ülikoolis ja TÜ Looduslike pühapaikade keskuse juhataja. Hiljuti on tema sulest ilmunud kaks mahukat raamatut, "Põlised pühapaigad" (2016) ja "Pühapaikade teejuht" (2017).
Samal ajal on galeriis avatud Hannah Harkesi ja Mari Prekupi näitu "Maapind puu all kihas nagu kogudus".
Hannah Harkes (Šotimaa) ja Mari Prekup (Eesti) on toimetanud ühiselt Tallinnas Grafodroomi graafikastuudios alates 2013. aastast ning teinud tihedat koostööd, sealhulgas performatiivses koosluses Graforotika ning nüüd ka pärimuskultuurile, eriti hiiepuudega seonduvale suunatud platvormi Grafolkloor all. 2016. kevadest on kunstnikud käinud külas erinevatel väärikatel puudel, kogunud põnevaid lugusid ning legende ning interpreteerinud seda läbi graafikameele ja ruumi. Näitus "Maapind puu all kihas nagu kogudus" ongi kunstnike loomingulise uurimustöö esimene avalik vili. Draakoni galeriis saadavad ülespanekut erinevad sündmused, loengud ja töötoad.
Eesti hiiepuud on pika, põneva looga olendid, kes annavad ühtviisi head saadust kõigile huvilistele – akadeemikutest muinasjutuvestjateni, tervisesportlastest kunstnikeni, maausulistest metsaärikateni. Hiied on kummalised ja põnevad kohad ning mida rohkem nende kohta uurida, seda huvitavamaid aspekte välja koorub.
Temaatiliselt keskendub see universaalsetele teemadele nagu pärimus, surm ning teadmatus. Loomeprotsess toetub psühhogeograafilisele metodoloogiale, nii nagu seda on määratlenud Guy Debord.
Palju tähtsaid riitusi ning religioosseid praktikaid on Eestis vanematel aegadel koondunud looduslikesse pühapaikadesse ehk hiitesse - olgu selleks siis püha puudesalu, kivi, allikas või kõik kolm koos. Esivanemate austamine oli olulisel kohal - nendegi viimne puhkepaik oli püha. Kuigi vanad matmistavad on suuresti ajas kaduma läinud, leiame teateid säärastest kommetest ka 17. ja 18. sajandist. Peale matmispaiga leiame hiitest teisigi vaimuolendeid nagu haldjad, hiieneitsid, hiiekoerad, puude hinged ja mõistagi isikulised paigapäritolud. Täna on märgata pärimusfolkloori uut kogumisperioodi ning katseid maausu hääbunud praktikaid jätkata või ellu äratada. See uus ärkamine ei ole mitte ainult Eestile omane, vaid on toimumas viimastel kümnenditel ülemaailmselt. Mida sügavamalt me pühapuude ajalukku kaevume, seda enam leiame kultuurideüleseid jagatud juuri ühistes narratiivides. Grafolkloori töö edasi arenedes avastame me pärimuskultuuri erinevates riikides, alustades Lätist, Skandinaaviast ja Šoti Shetlandi saartest, võrreldes hiiepuude mütoloogiaid ning kogemusi.
Näituse installatiivne vorm on valminud koostöös arhitekt Kaarel Künnapiga, tänu kellele näeme seost arhitektuuriga looduses, kus iga organism saab tuge ja toitu teistelt ümbritsevatelt organismidelt, moodustades niiviisi kokku peene infrastruktuuri erinevatest ühenduslülidest. Läbi folkloori arhitektuurse kaardistamise leiame, et ka paigad ning narratiivid omavad toetavat ja sõltuvat omavahelist suhet; installatsioon tähistab individuaalseid mütoloogilisi fragmente vormis, milles peegeldub nende kultuuriline kontekst ja olemus - üks killuke suurest mosaiigist.
Laseme ennast mõjutada geograafilistest uskumustest ning pärimustest. Kogutud andmed: visuaalsed materjalid, narratiivid, mütoloogilised, ajaloolised ja emotsionaalsed kanduvad pildiliselt üheks tervikuks. Samamoodi nagu müüdid jõuavad meieni läbi jagatud hääle, on lõigatud mitme peale ka installatsiooni linoollõiked, võimaldades sellega seguneda meie erinevatel väljendusviisidel.
### Response:
Draakoni galeriis räägitakse hiitest |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.