instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimase aja eredaim näide lapsevanemlikust riigist on sigarettide ja alkoholi inimeste silme eest peitmine. Valitsus käitub oma valijate suhtes lapsevanemana ka inimesi aktsiisidega kasvatades ja erinevate toodete reklaami piirates. Selline tegevus on paternalism ehk inimeste kaitsmisele nende endi eest. Inimeste rumalateks ja otsustusvõimetuteks subjektideks pidamine on vastuolus Eesti riikluse alusväärtustega, eelkõige vabaduse ja vaba eneseteostusega.
Eestis nimetatakse paternalistlikku poliitikat „rahva tervise“ kaitsmiseks ning sageli jäetakse tähelepanuta sellise poliitika tegelik sisu ja kooskõla põhiseadusega ning loetakse nimetatud poliitika ilma pikemalt mõtlemata lubatavaks ja legitiimseks.
Põhiseaduse § 19 sätestab igaühe õiguse vabale eneseteostusele. See säte väljendab põhiseaduse preambulis sätestatud riikluse olulisimat alusväärtust ehk vabadust. Eneseteostus on vaba vaid siis, kui selle sisu saab igaüks ise määrata. Mitte kellelgi teisel, ka riigil, ei ole õigust sundida inimest elama oma vaadete järgi. Mitte keegi teine peale inimese enese ei saa öelda, mis on tema jaoks hea.
Vabadus teha valikuid on väärtus iseenesest ja see on osa inimväärikusest. Seetõttu on põhiseadusliku kaitse all muuhulgas suhkrurikaste jookide joomine, rasvase toidu söömine, alkoholi tarbimine ja suitsetamine.
Rahval ei ole tervist. Iga inimese elu, keha ja tervis kuuluvad vaid sellele inimesele enesele. Seega on iga inimene pädev ise otsustama oma tervise ja elustiili üle.
Inimest ei saa pidada riigile kuuluvaks. Inimese objektistamine on omane totalitarismile. Riik ei saa olla kodaniku suhtes lapsevanem. Veelgi enam, parlamendi liikmete mandaat põhineb rahval ehk isikutel, keda riik kasvatada üritab.
Üldise vabadusõiguse tähelepanuta jätmine on toonud kaasa ka tervise kaitse põhiõiguse väärtõlgendamise (PS § 28). Igaühe õigus tervise kaitsele ei tähenda riigi kohustust ega õigust kaitsta inimest tema elustiilivalikute eest. Riik võib inimest kaitsta enda eest vaid üksikutel seaduses sätestatud juhtudel ja seda ainult kohtu loal. Näiteks võib kohus otsustada seaduses sätestatud eelduste täitmisel paigutada isiku psühhiaatrilisele sundravile või piirata tema teovõimet. Lubamatu on pidada kõiki inimesi automaatselt otsustusvõimetuteks ja sekkuda ilma kohtu loata inimeste ellu.
Väärib tähelepanu, et ühe põhiõiguse rikkumisega ei saa õigustada teiste põhiõiguste piiramist. Nii ei saa inimese elustiilivabaduse piiramise eesmärgil (nn „rahva tervise kaitsmise“ nimel) asuda rikkuma ettevõtlusvabadust või omandipõhiõigust. On tõsi, et tervise kaitsmise eesmärgil võib näiteks ettevõtlusvabadust piirata, kuid see eesmärk peab jääma väljapoole isiku õigust ja vabadust oma elustiili ja elu tervislikkust määrata ning piirang peab olema proportsionaalne. Nt võib riik keelata ohtliku ravimi turustamise või kõrvalda müügilt bakteriga saastunud toidu. Tegu on sisuliselt erineva olukorraga ja sellisel juhul ei kaitsta isikut tema enese valikute eest.
Riik ei saa üle võtta lapsevanema rolli ka alaealiste kasvatamisel
Kaheldav on ka riigi eesmärk kasvatada alaealisi piirangute ja keeldude abil. Laste kasvatamine on seaduse kohaselt vanemate ülesanne. Samuti on ka alaealisel õigus määrata oma elustiili ja teha seda täiskasvanueale lähenedes üha rohkem. Eestis kehtivad piirangud ja keelud on niigi võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega tunduvalt karmimad. Täielikult keelavad mistahes alkoholi tarbimise alaealistele vaid vähesed Euroopa riigid, nende hulgas Eesti. Samuti on lahja alkoholi müügile kehtestatud vanusepiirangud mitmetes teistes riikides tunduvalt leebemad, kui Eestis. Nii võib näiteks Saksamaal ja Taanis osta õlut ka 16-aastane isik. Saksamaal on kõikjal linnapildis nähtavad sigaretireklaamid, kus inimesed suitsetavad. Samuti puuduvad Eestiga võrreldavad piirangud alkoholireklaamile.
Selle kõrval on Eesti tegevus reklaami ja toodete väljapaneku piiramisel lausa väiklane. Seetõttu tekib küsimus, mille poolest erinevad nii Eesti noored kui ka täiskasvanud näiteks Saksamaa kodanikest ja miks tuleb meie jaoks kõikvõimalik keelata ja silme eest peita?
Riigi liigne sekkumine muudab vanemate jaoks võimatuks näiteks 16- või 17- aastastele isikutele alkoholi kultuurse tarbimise õpetamise, mis on Euroopas tavaks. Kuna alkoholi tarvitamine on euroopaliku kultuuri osa ning valdav osa täiskasvanud inimestest ka alkoholi tarbivad, ei ole midagi ebaloomulikku või keelamisväärset, kui inimene soovib täiskasvanuks saamise protsessi käigus alkoholi proovida ja õppida tundma oma piire.
Seetõttu võiks Eesti seadusandja käsu- ja keelupoliitika asemel langetada alkoholi seadusliku tarbimise vanusepiirangu 16. eluaastale. Noortel peab olema võimalus täiskasvanutemaailma jõuda järk-järgult. Kui 16-aastane isik on võimeline kohaliku omavalitsuse volikogu valima, siis miks ta ei peaks olema riigi arvates pädev otsustama alkoholi tarbimise või ka suitsetamise üle? •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Andres Põder: riik kui lapsevanem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimase aja eredaim näide lapsevanemlikust riigist on sigarettide ja alkoholi inimeste silme eest peitmine. Valitsus käitub oma valijate suhtes lapsevanemana ka inimesi aktsiisidega kasvatades ja erinevate toodete reklaami piirates. Selline tegevus on paternalism ehk inimeste kaitsmisele nende endi eest. Inimeste rumalateks ja otsustusvõimetuteks subjektideks pidamine on vastuolus Eesti riikluse alusväärtustega, eelkõige vabaduse ja vaba eneseteostusega.
Eestis nimetatakse paternalistlikku poliitikat „rahva tervise“ kaitsmiseks ning sageli jäetakse tähelepanuta sellise poliitika tegelik sisu ja kooskõla põhiseadusega ning loetakse nimetatud poliitika ilma pikemalt mõtlemata lubatavaks ja legitiimseks.
Põhiseaduse § 19 sätestab igaühe õiguse vabale eneseteostusele. See säte väljendab põhiseaduse preambulis sätestatud riikluse olulisimat alusväärtust ehk vabadust. Eneseteostus on vaba vaid siis, kui selle sisu saab igaüks ise määrata. Mitte kellelgi teisel, ka riigil, ei ole õigust sundida inimest elama oma vaadete järgi. Mitte keegi teine peale inimese enese ei saa öelda, mis on tema jaoks hea.
Vabadus teha valikuid on väärtus iseenesest ja see on osa inimväärikusest. Seetõttu on põhiseadusliku kaitse all muuhulgas suhkrurikaste jookide joomine, rasvase toidu söömine, alkoholi tarbimine ja suitsetamine.
Rahval ei ole tervist. Iga inimese elu, keha ja tervis kuuluvad vaid sellele inimesele enesele. Seega on iga inimene pädev ise otsustama oma tervise ja elustiili üle.
Inimest ei saa pidada riigile kuuluvaks. Inimese objektistamine on omane totalitarismile. Riik ei saa olla kodaniku suhtes lapsevanem. Veelgi enam, parlamendi liikmete mandaat põhineb rahval ehk isikutel, keda riik kasvatada üritab.
Üldise vabadusõiguse tähelepanuta jätmine on toonud kaasa ka tervise kaitse põhiõiguse väärtõlgendamise (PS § 28). Igaühe õigus tervise kaitsele ei tähenda riigi kohustust ega õigust kaitsta inimest tema elustiilivalikute eest. Riik võib inimest kaitsta enda eest vaid üksikutel seaduses sätestatud juhtudel ja seda ainult kohtu loal. Näiteks võib kohus otsustada seaduses sätestatud eelduste täitmisel paigutada isiku psühhiaatrilisele sundravile või piirata tema teovõimet. Lubamatu on pidada kõiki inimesi automaatselt otsustusvõimetuteks ja sekkuda ilma kohtu loata inimeste ellu.
Väärib tähelepanu, et ühe põhiõiguse rikkumisega ei saa õigustada teiste põhiõiguste piiramist. Nii ei saa inimese elustiilivabaduse piiramise eesmärgil (nn „rahva tervise kaitsmise“ nimel) asuda rikkuma ettevõtlusvabadust või omandipõhiõigust. On tõsi, et tervise kaitsmise eesmärgil võib näiteks ettevõtlusvabadust piirata, kuid see eesmärk peab jääma väljapoole isiku õigust ja vabadust oma elustiili ja elu tervislikkust määrata ning piirang peab olema proportsionaalne. Nt võib riik keelata ohtliku ravimi turustamise või kõrvalda müügilt bakteriga saastunud toidu. Tegu on sisuliselt erineva olukorraga ja sellisel juhul ei kaitsta isikut tema enese valikute eest.
Riik ei saa üle võtta lapsevanema rolli ka alaealiste kasvatamisel
Kaheldav on ka riigi eesmärk kasvatada alaealisi piirangute ja keeldude abil. Laste kasvatamine on seaduse kohaselt vanemate ülesanne. Samuti on ka alaealisel õigus määrata oma elustiili ja teha seda täiskasvanueale lähenedes üha rohkem. Eestis kehtivad piirangud ja keelud on niigi võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega tunduvalt karmimad. Täielikult keelavad mistahes alkoholi tarbimise alaealistele vaid vähesed Euroopa riigid, nende hulgas Eesti. Samuti on lahja alkoholi müügile kehtestatud vanusepiirangud mitmetes teistes riikides tunduvalt leebemad, kui Eestis. Nii võib näiteks Saksamaal ja Taanis osta õlut ka 16-aastane isik. Saksamaal on kõikjal linnapildis nähtavad sigaretireklaamid, kus inimesed suitsetavad. Samuti puuduvad Eestiga võrreldavad piirangud alkoholireklaamile.
Selle kõrval on Eesti tegevus reklaami ja toodete väljapaneku piiramisel lausa väiklane. Seetõttu tekib küsimus, mille poolest erinevad nii Eesti noored kui ka täiskasvanud näiteks Saksamaa kodanikest ja miks tuleb meie jaoks kõikvõimalik keelata ja silme eest peita?
Riigi liigne sekkumine muudab vanemate jaoks võimatuks näiteks 16- või 17- aastastele isikutele alkoholi kultuurse tarbimise õpetamise, mis on Euroopas tavaks. Kuna alkoholi tarvitamine on euroopaliku kultuuri osa ning valdav osa täiskasvanud inimestest ka alkoholi tarbivad, ei ole midagi ebaloomulikku või keelamisväärset, kui inimene soovib täiskasvanuks saamise protsessi käigus alkoholi proovida ja õppida tundma oma piire.
Seetõttu võiks Eesti seadusandja käsu- ja keelupoliitika asemel langetada alkoholi seadusliku tarbimise vanusepiirangu 16. eluaastale. Noortel peab olema võimalus täiskasvanutemaailma jõuda järk-järgult. Kui 16-aastane isik on võimeline kohaliku omavalitsuse volikogu valima, siis miks ta ei peaks olema riigi arvates pädev otsustama alkoholi tarbimise või ka suitsetamise üle? •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Andres Põder: riik kui lapsevanem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vin Dieseli osalusega filmid "xXx: Käima tõmmatud" ja "Kiired ja vihased 8" teenisid kokku 1,6 miljardit dollarit, vahendas Independent.
Aasta keskel nimetati "Rannavalve" ning "Kiirete ja vihaste" staar Dwayne Johnson (The Rock) 65-miljonilise sissetulekuga enimteenivate meesnäitlejate tabeli teisele kohale. Vin Diesel oli tema järel 54,5 miljoni dollariga kolmas.
Johnson jäi uues tabelis Dieseli järel teiseks, kui tema filmid, sealhulgas "Jumanji: Tere tulemast džunglisse" teenisid kokku 1,5 miljardit dollarit.
Edukaimate näitlejate tabeli kolmandale kohale tõusis "Wonder Womani" staar Gal Gadot, kelle osalusega filmid teenisid kassatulu 1,4 miljardit dollarit.
Tabeli etteotsa mahtusid veel "Kaunitari ja koletise" peaosaline Emma Watson, Daisy Ridley ja "Ämblikmehe" staar Tom Holland. Esikümnes olid ka näitlejad Johnny Depp, Chris Pratt ja Chris Hemsworth. | Forbes nimetas aasta edukaimaks näitlejaks Vin Dieseli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vin Dieseli osalusega filmid "xXx: Käima tõmmatud" ja "Kiired ja vihased 8" teenisid kokku 1,6 miljardit dollarit, vahendas Independent.
Aasta keskel nimetati "Rannavalve" ning "Kiirete ja vihaste" staar Dwayne Johnson (The Rock) 65-miljonilise sissetulekuga enimteenivate meesnäitlejate tabeli teisele kohale. Vin Diesel oli tema järel 54,5 miljoni dollariga kolmas.
Johnson jäi uues tabelis Dieseli järel teiseks, kui tema filmid, sealhulgas "Jumanji: Tere tulemast džunglisse" teenisid kokku 1,5 miljardit dollarit.
Edukaimate näitlejate tabeli kolmandale kohale tõusis "Wonder Womani" staar Gal Gadot, kelle osalusega filmid teenisid kassatulu 1,4 miljardit dollarit.
Tabeli etteotsa mahtusid veel "Kaunitari ja koletise" peaosaline Emma Watson, Daisy Ridley ja "Ämblikmehe" staar Tom Holland. Esikümnes olid ka näitlejad Johnny Depp, Chris Pratt ja Chris Hemsworth.
### Response:
Forbes nimetas aasta edukaimaks näitlejaks Vin Dieseli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 0,6 sekundit enne normaalaja lõppu oli Sunsil viigisesisul 97:97 kasutada külje aut. Dragan Bender saatis audist palli otse korvi kohale, kust keskmängija Chandler koos lõpuvilega selle korvi vajutas.
Võitjate poolel kogus Devin Booker parimana 32 punkti, 6 resultatiivset söötu ja 5 lauapalli. T.J. Warreni arvele kogunes 17 silma. Kaotajate kasuks viskas Tyreke Evans 25 punkti ja Marc Gasol lisas 18 silma.
Üllatuskaotuse pidi Dallases vastu võtma Toronto Raptors (23-9), kes jäi 93:98 alla sealsele Mavericksile (10-25).
J.J. Barea viskas võitjate kasuks 20 punkti, Dirk Nowitzki arvele jäi 18 silma ja Harrison Barnes tõi 16 punkti ja 10 lauapalli. Kuuemängulise võitudeseeria katkestanud Raptorsi kasuks kogus Kyle Lowry 23 punkti, 8 lauapalli ja 6 söötu.
Tulemused:
Dallas - Toronto 98:94
Detroit - Indiana 107:83
Miami - Orlando 107:89
Milwaukee - Chicago 106:115
San Antonio - Brooklyn 109:97
Denver - Utah 107:83
Phoenix - Memphis 99:97
LA Clippers - Sacramento 122:95 | VIDEO | Chandleri viimase sekundi pealtpanek kukutas Grizzliesi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
0,6 sekundit enne normaalaja lõppu oli Sunsil viigisesisul 97:97 kasutada külje aut. Dragan Bender saatis audist palli otse korvi kohale, kust keskmängija Chandler koos lõpuvilega selle korvi vajutas.
Võitjate poolel kogus Devin Booker parimana 32 punkti, 6 resultatiivset söötu ja 5 lauapalli. T.J. Warreni arvele kogunes 17 silma. Kaotajate kasuks viskas Tyreke Evans 25 punkti ja Marc Gasol lisas 18 silma.
Üllatuskaotuse pidi Dallases vastu võtma Toronto Raptors (23-9), kes jäi 93:98 alla sealsele Mavericksile (10-25).
J.J. Barea viskas võitjate kasuks 20 punkti, Dirk Nowitzki arvele jäi 18 silma ja Harrison Barnes tõi 16 punkti ja 10 lauapalli. Kuuemängulise võitudeseeria katkestanud Raptorsi kasuks kogus Kyle Lowry 23 punkti, 8 lauapalli ja 6 söötu.
Tulemused:
Dallas - Toronto 98:94
Detroit - Indiana 107:83
Miami - Orlando 107:89
Milwaukee - Chicago 106:115
San Antonio - Brooklyn 109:97
Denver - Utah 107:83
Phoenix - Memphis 99:97
LA Clippers - Sacramento 122:95
### Response:
VIDEO | Chandleri viimase sekundi pealtpanek kukutas Grizzliesi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kiiresti tuntuse saavutanud kollektiivil on käsil alles 11. hooaeg: Barrocade esineb oma kavadega traditsioonilisel nelja kontserdiga ringil Haifas, Tel Avivi kunstimuuseumis, Kwar Shamyahus ja Abu Goshis.
Esimene neljast kontserdist "Christmas Feast" Andres Mustoneni juhatusel on juba toimunud 23. detsembril Haifas Wadi Nisnasi kirikus. Järgmisena astutakse üles kolmapäeval, 27. detsembril Tel Avivi kunstimuuseumis, seejärel on kontserdipaikadeks 28. detsembril Kwar Shamyahu Weil Auditoriom ja 30. detsembri keskpäeval Abu Goshi Kiryat Ye'arimi kirik.
Andres Mustoneni kavas "Christmas Feast" teeb koorina kaasa Tel-Aviv Collegium Singers (koori on ette valmistanud Yishai Streckler), solistideks sopran Yeela Avital, alt Avital Deri, tenor Eitan Drori ja bass Oded Reich.
Ettekandel on Marc-Antoine Charpentier' „Te Deum“ (u. 1688-1698 Pariisis) ning Georg Friedrich Händeli ood-oratoorium „Alexander's Feast“ (HWV 75, 1736, 32 numbrit) ja Arcangelo Corelli Concerto grosso op.6 nr. 8.
Barrocade kunstiline juht on ansamblis viola da gamba't mängiv Amit Tiefenbrunn, esineb kaksteist instrumentaalmuusikut ning koos nendega viis lauljat. Koosseisus on viiulid, plokkflööt, flööt, oboe, mandoliin, trompet, viola da gamba, violone, fagott, kontrabass, theorb, lauto, klavessiin ja orel.
Barrocade on Andres Mustoneni koostööpartneriks olnud alates 2013. aastast, tema kutsel kordi üles astunud ka Eestis, viimati Mustonenfestil käesoleva aasta algul Peterburi Jaani kirikus, Tartus ja Tallinnas mustpeade majas, kaastegev oli kammerkoor Voces Musicales. Nüüd märkame Barrocade ja Voces Musicalese järgmist koostööd Iisraelis uue aasta veebruaris. See kuulub juba viiendat korda toimuva Iisraeli Mustonenfest'i programmi, kui ettekandel on Johann Sebastian Bachi "Johannese passioon".
Iisraelis dirigeeris Andres Mustonen ka detsembrikuu esipoolel, juhatades Rishon LeZioni Iisraeli sümfooniaorkestrit, kontserdid 9. ja 11. detsembril Rishon LeZionis ning 10. detsembril Tel Avivi ooperimajas. Selles populaarses kavas kõlasid Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3, solistiks Alexander Korsantia, Adagio Gustav Mahleri Sümfooniast nr 5 ning Süit nr 2 Sergei Prokofjevi balletist "Romeo ja Julia".
Kodus saame Andres Mustoneni kuulda ja näha veel vana-aasta viimase päeva lõunakontserdil Estonia kontserdisaalis Hortus Musicuse kavas, kui solistiks tuleb Helen Lokuta. | Priit Kuuse muusikakroonika. Andres Mustonen juhatab jõulukontserte Iisraelis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kiiresti tuntuse saavutanud kollektiivil on käsil alles 11. hooaeg: Barrocade esineb oma kavadega traditsioonilisel nelja kontserdiga ringil Haifas, Tel Avivi kunstimuuseumis, Kwar Shamyahus ja Abu Goshis.
Esimene neljast kontserdist "Christmas Feast" Andres Mustoneni juhatusel on juba toimunud 23. detsembril Haifas Wadi Nisnasi kirikus. Järgmisena astutakse üles kolmapäeval, 27. detsembril Tel Avivi kunstimuuseumis, seejärel on kontserdipaikadeks 28. detsembril Kwar Shamyahu Weil Auditoriom ja 30. detsembri keskpäeval Abu Goshi Kiryat Ye'arimi kirik.
Andres Mustoneni kavas "Christmas Feast" teeb koorina kaasa Tel-Aviv Collegium Singers (koori on ette valmistanud Yishai Streckler), solistideks sopran Yeela Avital, alt Avital Deri, tenor Eitan Drori ja bass Oded Reich.
Ettekandel on Marc-Antoine Charpentier' „Te Deum“ (u. 1688-1698 Pariisis) ning Georg Friedrich Händeli ood-oratoorium „Alexander's Feast“ (HWV 75, 1736, 32 numbrit) ja Arcangelo Corelli Concerto grosso op.6 nr. 8.
Barrocade kunstiline juht on ansamblis viola da gamba't mängiv Amit Tiefenbrunn, esineb kaksteist instrumentaalmuusikut ning koos nendega viis lauljat. Koosseisus on viiulid, plokkflööt, flööt, oboe, mandoliin, trompet, viola da gamba, violone, fagott, kontrabass, theorb, lauto, klavessiin ja orel.
Barrocade on Andres Mustoneni koostööpartneriks olnud alates 2013. aastast, tema kutsel kordi üles astunud ka Eestis, viimati Mustonenfestil käesoleva aasta algul Peterburi Jaani kirikus, Tartus ja Tallinnas mustpeade majas, kaastegev oli kammerkoor Voces Musicales. Nüüd märkame Barrocade ja Voces Musicalese järgmist koostööd Iisraelis uue aasta veebruaris. See kuulub juba viiendat korda toimuva Iisraeli Mustonenfest'i programmi, kui ettekandel on Johann Sebastian Bachi "Johannese passioon".
Iisraelis dirigeeris Andres Mustonen ka detsembrikuu esipoolel, juhatades Rishon LeZioni Iisraeli sümfooniaorkestrit, kontserdid 9. ja 11. detsembril Rishon LeZionis ning 10. detsembril Tel Avivi ooperimajas. Selles populaarses kavas kõlasid Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3, solistiks Alexander Korsantia, Adagio Gustav Mahleri Sümfooniast nr 5 ning Süit nr 2 Sergei Prokofjevi balletist "Romeo ja Julia".
Kodus saame Andres Mustoneni kuulda ja näha veel vana-aasta viimase päeva lõunakontserdil Estonia kontserdisaalis Hortus Musicuse kavas, kui solistiks tuleb Helen Lokuta.
### Response:
Priit Kuuse muusikakroonika. Andres Mustonen juhatab jõulukontserte Iisraelis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Beobank-Corendoni ratturile, kes ületas finišijoone tagarattal, järgnesid rohkem kui pooleminutilise vahega Laurens Sweeck (ERA-Circus) ja valitsev maailmameister Wout van Aert (Crelan-Charles), kirjutab Spordipartner.ee.
Naiste sõidus oli kiireim Sanne Cant (Beobank-Corendon), kellele see oli karjääri sajandaks võiduks. Kodupubliku ees sõitnud Cant edestas Katie Comptonit (Trek) ja Eva Lechnerit (Clif Pro Team).
MK-sarja kokkuvõttes suurendas van der Poel edu van Aerti ees 90-punktiliseks. Järgmine MK-etapp toimub 21. jaanuaril Prantsusmaal Nommay Pays De Montbeliardis. | Van der Poel sai terveks ja võitis MK-etapi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Beobank-Corendoni ratturile, kes ületas finišijoone tagarattal, järgnesid rohkem kui pooleminutilise vahega Laurens Sweeck (ERA-Circus) ja valitsev maailmameister Wout van Aert (Crelan-Charles), kirjutab Spordipartner.ee.
Naiste sõidus oli kiireim Sanne Cant (Beobank-Corendon), kellele see oli karjääri sajandaks võiduks. Kodupubliku ees sõitnud Cant edestas Katie Comptonit (Trek) ja Eva Lechnerit (Clif Pro Team).
MK-sarja kokkuvõttes suurendas van der Poel edu van Aerti ees 90-punktiliseks. Järgmine MK-etapp toimub 21. jaanuaril Prantsusmaal Nommay Pays De Montbeliardis.
### Response:
Van der Poel sai terveks ja võitis MK-etapi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läbivaks kujundiks oli omamoodi rändrahn, mida rahvasuus ka oksendava kilpkonna ja nutva siiliga võrreldi ning kuigi projektiga jätkatakse, siis mainitud kujund on praeguseks kõrvale heidetud, kirjutab Delfi.
Brändi loomine läks maksma ligi 200 000 eurot, igapäevaelus rändrahnud silma ei torka, ent EAS on optimistlik ning suvel selgus, et investeeriti veel ligi 50 000 eurot.
Praegu brändi kodulehekülge vaadates torkab silma, et visuaali on muudetud - kujutised on kandilisemad, mainitud "nutvat siili" pole kuskil.
Eesti brändi projektijuht Liisi Toots selgitas, et EAS on koostöös partneritega viimase aasta jooksul jõudsalt edasi arendanud tasuta jagatavaid fotosid ja illustratsioone, mida saab kasutada Eesti tutvustamisel.
Kontseptsiooni pani kokku Eesti Disainimeeskond, mille EAS möödunud aasta augustis kokku kutsus. Alari Orava juhitud meeskonda kuulus seitse liiget, kokku panustas töösse viie kuu jooksul 20 inimest ning platvorm loodi järgmiseks 10–15 aastaks. | EAS loobus rändrahnu motiivist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läbivaks kujundiks oli omamoodi rändrahn, mida rahvasuus ka oksendava kilpkonna ja nutva siiliga võrreldi ning kuigi projektiga jätkatakse, siis mainitud kujund on praeguseks kõrvale heidetud, kirjutab Delfi.
Brändi loomine läks maksma ligi 200 000 eurot, igapäevaelus rändrahnud silma ei torka, ent EAS on optimistlik ning suvel selgus, et investeeriti veel ligi 50 000 eurot.
Praegu brändi kodulehekülge vaadates torkab silma, et visuaali on muudetud - kujutised on kandilisemad, mainitud "nutvat siili" pole kuskil.
Eesti brändi projektijuht Liisi Toots selgitas, et EAS on koostöös partneritega viimase aasta jooksul jõudsalt edasi arendanud tasuta jagatavaid fotosid ja illustratsioone, mida saab kasutada Eesti tutvustamisel.
Kontseptsiooni pani kokku Eesti Disainimeeskond, mille EAS möödunud aasta augustis kokku kutsus. Alari Orava juhitud meeskonda kuulus seitse liiget, kokku panustas töösse viie kuu jooksul 20 inimest ning platvorm loodi järgmiseks 10–15 aastaks.
### Response:
EAS loobus rändrahnu motiivist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuus stressifaktorit on seotud suurema südamehaiguste tekke riskiga, väidavad Tillmanni juhitud uuringu tulemused, mis on avaldatud teaduslikus meditsiiniajakirjas PLOS Medicine, kirjutab Eesti Päevaleht.
Stressifaktoreid on südamehaiguste riskiteguritena varemgi uuritud, kuid Tillmanni seekordse uuringu puhul on eriline, et neid ei vaadeldud eraldi, vaid koos.
Need kuus mõjurit on vallaline perekonnaseis, töötus, vaesus, vähene kontakt sõpradega, vähene kontakt sugulastega ja depressiooni sümptomid.
"Kuigi kõik need psühhosotsiaalsed faktorid on seotud stressiga, on igaüks neist erinev ja unikaalselt seotud südamehaiguste tekkega. Uuringu alguses küsisime: kas tõesti saavad suhted, mõtted ja tunded mõjutada meie südant? Nüüd saime sellele küsimusele jaatava vastuse," ütles ta.
Viisteist aastat tagasi alustasid viis ülikooli Londoni University College’i professori Martin Bobaki juhtimisel pikaajalist ja laiahaardelist andmete kogumist ning kaasa lõid Poola, Tšehhi, Leedu ja Venemaa ning just viimase kaasamine oli oluline, sest see andis Lääne-Euroopa trendidele hea võrdluse.
Uuringus koguti terviseandmeid 40 000 tervelt keskealiselt inimeselt, kes kutsuti tervisekeskusse, võeti vereproov ja esitati muu hulgas üksikasjalikke küsimusi stressifaktorite kohta.
Kümme aastat hiljem pöördusid teadlased samade uuritavate juurde tagasi, et näha, kui paljud neist on surnud südamehaigustesse.
Südamehaigustesse surnute puhul vaadati, millised kuuest peamisest stressifaktorist neil olid olnud ja kui varakult nad surid ning selgus, et mida rohkem faktoreid oli esindatud, seda tõenäolisemalt suri uuringus osaleja varakult südamehaigusse.
"Need faktorid on tõesti liidetavad. Enamik faktoreid suurendavad riski 30–40 protsenti või isegi 70–80 protsenti. Aga kui inimesel esineb kõik kuus stressifaktorit korraga, siis tõuseb risk matemaatiliselt seitse korda," tõdes teadlane. | Uuring: üksi konutav ja vaene eestlane sureb südamehaigusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuus stressifaktorit on seotud suurema südamehaiguste tekke riskiga, väidavad Tillmanni juhitud uuringu tulemused, mis on avaldatud teaduslikus meditsiiniajakirjas PLOS Medicine, kirjutab Eesti Päevaleht.
Stressifaktoreid on südamehaiguste riskiteguritena varemgi uuritud, kuid Tillmanni seekordse uuringu puhul on eriline, et neid ei vaadeldud eraldi, vaid koos.
Need kuus mõjurit on vallaline perekonnaseis, töötus, vaesus, vähene kontakt sõpradega, vähene kontakt sugulastega ja depressiooni sümptomid.
"Kuigi kõik need psühhosotsiaalsed faktorid on seotud stressiga, on igaüks neist erinev ja unikaalselt seotud südamehaiguste tekkega. Uuringu alguses küsisime: kas tõesti saavad suhted, mõtted ja tunded mõjutada meie südant? Nüüd saime sellele küsimusele jaatava vastuse," ütles ta.
Viisteist aastat tagasi alustasid viis ülikooli Londoni University College’i professori Martin Bobaki juhtimisel pikaajalist ja laiahaardelist andmete kogumist ning kaasa lõid Poola, Tšehhi, Leedu ja Venemaa ning just viimase kaasamine oli oluline, sest see andis Lääne-Euroopa trendidele hea võrdluse.
Uuringus koguti terviseandmeid 40 000 tervelt keskealiselt inimeselt, kes kutsuti tervisekeskusse, võeti vereproov ja esitati muu hulgas üksikasjalikke küsimusi stressifaktorite kohta.
Kümme aastat hiljem pöördusid teadlased samade uuritavate juurde tagasi, et näha, kui paljud neist on surnud südamehaigustesse.
Südamehaigustesse surnute puhul vaadati, millised kuuest peamisest stressifaktorist neil olid olnud ja kui varakult nad surid ning selgus, et mida rohkem faktoreid oli esindatud, seda tõenäolisemalt suri uuringus osaleja varakult südamehaigusse.
"Need faktorid on tõesti liidetavad. Enamik faktoreid suurendavad riski 30–40 protsenti või isegi 70–80 protsenti. Aga kui inimesel esineb kõik kuus stressifaktorit korraga, siis tõuseb risk matemaatiliselt seitse korda," tõdes teadlane.
### Response:
Uuring: üksi konutav ja vaene eestlane sureb südamehaigusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kell 19.15 Tirdi tänaval, kus esialgsetel andmetel sõitis seni teadmata juht Volvo V70-ga teelt välja vastu puud.
Sõiduki juht ja üks nais kaassõitja lahkusid õnnetuskohalt.
Põhja-Eesti regionaalhaiglasse toimetas kiirabi teise kaasreisija, 30-aastase naise.
Politsei selgitab juhtunu asjaolusid. | Vastu puud sõitnud autos sai naine viga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kell 19.15 Tirdi tänaval, kus esialgsetel andmetel sõitis seni teadmata juht Volvo V70-ga teelt välja vastu puud.
Sõiduki juht ja üks nais kaassõitja lahkusid õnnetuskohalt.
Põhja-Eesti regionaalhaiglasse toimetas kiirabi teise kaasreisija, 30-aastase naise.
Politsei selgitab juhtunu asjaolusid.
### Response:
Vastu puud sõitnud autos sai naine viga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel aastal oli selleks arvuks 42 ja veel aasta varem 56 protsenti.
Soome presidendi Sauli Niinistö hinnangul on lennuturvalisus asi, milles NATO ja Venemaa nägemused on teineteisele lähenenud.
Niinistö on korduvalt tõstatanud transponderite kasutamise vajalikkuse teema ja tegi eelmisel aastal ka vastavasisulise algatuse.
"Läänemere piirkonnas lennuohutuse paranemine peegeldab teema poliitilisel tasemel saadud tähelepanu ja algatuse positiivset vastuvõttu. Just lennuturvalisus on olnud asi, kus Venemaa ja NATO on suutnud leida ühise keele," ütles Niinistö. | Soome lahel lendab üha vähem väljalülitatud transponderiga lennukeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel aastal oli selleks arvuks 42 ja veel aasta varem 56 protsenti.
Soome presidendi Sauli Niinistö hinnangul on lennuturvalisus asi, milles NATO ja Venemaa nägemused on teineteisele lähenenud.
Niinistö on korduvalt tõstatanud transponderite kasutamise vajalikkuse teema ja tegi eelmisel aastal ka vastavasisulise algatuse.
"Läänemere piirkonnas lennuohutuse paranemine peegeldab teema poliitilisel tasemel saadud tähelepanu ja algatuse positiivset vastuvõttu. Just lennuturvalisus on olnud asi, kus Venemaa ja NATO on suutnud leida ühise keele," ütles Niinistö.
### Response:
Soome lahel lendab üha vähem väljalülitatud transponderiga lennukeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me otsustasime kuulutada Venezuela suursaadiku soovimatuks isikuks, mis tähendab seda, et ta peab riigist lahkuma," kinnitas Brasiilia välisministeeriumi eestkõneleja.
Venezuela teatas laupäeval, et Kanada Caracase saatkonna asjur Craig Kowalik ja Brasiilia suursaadik Ruy Pereira ei ole enam riigis teretulnud isikud.
"Me otsustasime ebasoovitavateks isikuteks kuulutada pidevalt näägutavate, ebaviisakate ja ründavate sõnavõttudega esinevad diplomaadid," märgiti Venezuela põhiseadusassamblee teadaandes.
Kanada andis esmaspäeval Venezuela suursaadikule ja asjurile samuti korralduse riigist lahkuda, süvendades diplomaatilist vastasseisu.
Kanada, USA, Euroopa ja enamus Ladina-Ameerika riikidest on mõistnud hukka demokraatia ja inimõiguste mahasurumise Venezuelas.
President Nicolás Maduro liitlastega mehitatud põhiseadusassamblee, mida rahvusvaheline kogukond ei tunnista, võttis 18. augustil parlamendilt seadusandlik võimu. Opositsioon boikoteeris 30. juulil toimunud assamblee valimisi, millele eelnesid kogu riiki haaranud rahutused.
Langevad naftahinnad ja korruptsioon on laastanud sotsialistist presidendi Maduro valitsemisajal Lõuna-Ameerika riigi majanduse, tuues suurte naftavarudega riigis kaasa hüperinflatsiooni ja kroonilise toidu- ja raviminappuse. | Brasiilia saadab välja Venezuela suursaadiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me otsustasime kuulutada Venezuela suursaadiku soovimatuks isikuks, mis tähendab seda, et ta peab riigist lahkuma," kinnitas Brasiilia välisministeeriumi eestkõneleja.
Venezuela teatas laupäeval, et Kanada Caracase saatkonna asjur Craig Kowalik ja Brasiilia suursaadik Ruy Pereira ei ole enam riigis teretulnud isikud.
"Me otsustasime ebasoovitavateks isikuteks kuulutada pidevalt näägutavate, ebaviisakate ja ründavate sõnavõttudega esinevad diplomaadid," märgiti Venezuela põhiseadusassamblee teadaandes.
Kanada andis esmaspäeval Venezuela suursaadikule ja asjurile samuti korralduse riigist lahkuda, süvendades diplomaatilist vastasseisu.
Kanada, USA, Euroopa ja enamus Ladina-Ameerika riikidest on mõistnud hukka demokraatia ja inimõiguste mahasurumise Venezuelas.
President Nicolás Maduro liitlastega mehitatud põhiseadusassamblee, mida rahvusvaheline kogukond ei tunnista, võttis 18. augustil parlamendilt seadusandlik võimu. Opositsioon boikoteeris 30. juulil toimunud assamblee valimisi, millele eelnesid kogu riiki haaranud rahutused.
Langevad naftahinnad ja korruptsioon on laastanud sotsialistist presidendi Maduro valitsemisajal Lõuna-Ameerika riigi majanduse, tuues suurte naftavarudega riigis kaasa hüperinflatsiooni ja kroonilise toidu- ja raviminappuse.
### Response:
Brasiilia saadab välja Venezuela suursaadiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Septembri lõpus piirkonda saadetud politseinikud ja tsiviilkaardi liikmed tuuakse järk-järgult ära kuni laupäevani.
Valitsuse esindaja ei täpsustanud, kui palju lisajõude Katalooniasse viidi, kuid päevalehe El Pais andmeil oli neid umbes 10 000.
Šokeerivad kaadrid märulipolitsei vägivallast valimisjaoskondadesse kogunenud inimeste vastu jõudsid kogu maailma ja õhutasid pingeid Kataloonias.
Referendumipäeval sai haiglate andmeil vigastada vähemalt 92 inimest. Kataloonia iseseisvusmeelsete võimude sõnul vajasid arstiabi pea 900 inimest. Keskvõimu esindaja Kataloonias Enric Millo vabandas sellele järgnenud nädalal.
Kataloonia separatistid nimetasid mujalt Hispaaniast saadetud politsei lisajõude halvustavalt "okupatsiooniväeks".
Kataloonia on olnud Madridi otsevalitsuse all alates 27. oktoobrist, mil selle jõuka piirkonna parlament kuulutas välja iseseisvuse.
Ühtlasi tagandas keskvõim Kataloonia valitsuse, saatis laiali parlamendi ja kuulutas 21. detsembriks välja ennetähtaegsed valimised, kus separatistlikud erakonnad jälle absoluutse enamuse võitsid.
Hispaania kuningas Felipe VI kutsus pühapäeval jõulupöördumises Kataloonia seadusandjaid austama oma piirkonna mitmekesisust ja hoidma ära uue vastasseisu seoses iseseisvuspüüdlustega.
Monarh ütles, et Kataloonia uus parlament "peab seisma silmitsi probleemidega, mis mõjutavad kõiki katalaane, austama pluralismi ning pidama meeles oma vastutust ühise heaolu eest".
"Tee ei saa viia taas vastasseisu ja välistamiseni, mis, nagu me juba teame, ei tekita muud kui ebakõla, ebakindlust ja heitumist," ütles Felipe oma Madridi residentsist edastatud pöördumises. | Hispaania keskvõim hakkas Katalooniast politsei lisajõude välja viima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Septembri lõpus piirkonda saadetud politseinikud ja tsiviilkaardi liikmed tuuakse järk-järgult ära kuni laupäevani.
Valitsuse esindaja ei täpsustanud, kui palju lisajõude Katalooniasse viidi, kuid päevalehe El Pais andmeil oli neid umbes 10 000.
Šokeerivad kaadrid märulipolitsei vägivallast valimisjaoskondadesse kogunenud inimeste vastu jõudsid kogu maailma ja õhutasid pingeid Kataloonias.
Referendumipäeval sai haiglate andmeil vigastada vähemalt 92 inimest. Kataloonia iseseisvusmeelsete võimude sõnul vajasid arstiabi pea 900 inimest. Keskvõimu esindaja Kataloonias Enric Millo vabandas sellele järgnenud nädalal.
Kataloonia separatistid nimetasid mujalt Hispaaniast saadetud politsei lisajõude halvustavalt "okupatsiooniväeks".
Kataloonia on olnud Madridi otsevalitsuse all alates 27. oktoobrist, mil selle jõuka piirkonna parlament kuulutas välja iseseisvuse.
Ühtlasi tagandas keskvõim Kataloonia valitsuse, saatis laiali parlamendi ja kuulutas 21. detsembriks välja ennetähtaegsed valimised, kus separatistlikud erakonnad jälle absoluutse enamuse võitsid.
Hispaania kuningas Felipe VI kutsus pühapäeval jõulupöördumises Kataloonia seadusandjaid austama oma piirkonna mitmekesisust ja hoidma ära uue vastasseisu seoses iseseisvuspüüdlustega.
Monarh ütles, et Kataloonia uus parlament "peab seisma silmitsi probleemidega, mis mõjutavad kõiki katalaane, austama pluralismi ning pidama meeles oma vastutust ühise heaolu eest".
"Tee ei saa viia taas vastasseisu ja välistamiseni, mis, nagu me juba teame, ei tekita muud kui ebakõla, ebakindlust ja heitumist," ütles Felipe oma Madridi residentsist edastatud pöördumises.
### Response:
Hispaania keskvõim hakkas Katalooniast politsei lisajõude välja viima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste 10 km distantsil läheb möödunud aasta võitu kaitsma Leonid Latsepov (Sparta SS), kes on sel hooajal kroonitud Eesti meistriks nii maratonis kui 10 000 m distantsil. Stardinimekirjast leiame ka Müncheni EM-il maratonidebüüdi teinud Kaur Kivistiku (Tartu SS Kalev), kirjutab Eesti Kergejõustikuliit.
Naiste 6 km distantsil hakkavad võidukarika eest heitlema Laura Maasik, Helin Meier (mõlemad Nõmme KJK) ja Helen Bell (Sparta SS).
Noorte distantsid on sõltuvalt vanuseklassist vahemikus 1-6 km.
Karikavõitjad selguvad alates U-14 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni. Võistlustel selgitatakse välja ka klubide paremusjärjestus. Punkte arvestatakse järgnevalt: I koht – 30 punkti, II koht – 29 punkti, III koht – 28 punkti jne. Võistkondlikku arvestusse läheb igal klubil kokku kuni 15 tulemust, seejuures ühelt alalt kuni kaks tulemust. Eelmisel aastal tuli klubide arvestuses võitjaks Rapla JK.
Ühtlasi selgub võistluste käigus 22. oktoobril Balti murdmaajooksu võistkondlikel meistrivõistlustel osalev Eesti koondis.
Võistluste avamine toimub laupäeval kell 12.45.
Ajakava on kättesaadav siit.
Stardinimekirja leiab siit. | Laupäeval toimuvad murdmaajooksu Eesti karikavõistlused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste 10 km distantsil läheb möödunud aasta võitu kaitsma Leonid Latsepov (Sparta SS), kes on sel hooajal kroonitud Eesti meistriks nii maratonis kui 10 000 m distantsil. Stardinimekirjast leiame ka Müncheni EM-il maratonidebüüdi teinud Kaur Kivistiku (Tartu SS Kalev), kirjutab Eesti Kergejõustikuliit.
Naiste 6 km distantsil hakkavad võidukarika eest heitlema Laura Maasik, Helin Meier (mõlemad Nõmme KJK) ja Helen Bell (Sparta SS).
Noorte distantsid on sõltuvalt vanuseklassist vahemikus 1-6 km.
Karikavõitjad selguvad alates U-14 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni. Võistlustel selgitatakse välja ka klubide paremusjärjestus. Punkte arvestatakse järgnevalt: I koht – 30 punkti, II koht – 29 punkti, III koht – 28 punkti jne. Võistkondlikku arvestusse läheb igal klubil kokku kuni 15 tulemust, seejuures ühelt alalt kuni kaks tulemust. Eelmisel aastal tuli klubide arvestuses võitjaks Rapla JK.
Ühtlasi selgub võistluste käigus 22. oktoobril Balti murdmaajooksu võistkondlikel meistrivõistlustel osalev Eesti koondis.
Võistluste avamine toimub laupäeval kell 12.45.
Ajakava on kättesaadav siit.
Stardinimekirja leiab siit.
### Response:
Laupäeval toimuvad murdmaajooksu Eesti karikavõistlused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nibali ja Valverde teevad oma viimase sõidu laupäeval, 8. oktoobril toimuval 253 km pikkusel Lombardia võidusõidul.
37-aastane Itaallane Vincenzo Nibali on suutnud võita kõik kolm suurtuuri. 2010. aastal võitis ta Vuelta, 2013. ja 2016. aastal Giro d'Italia ning 2014. aastal Tour de France'i.
"Võitmine võib tekitada sõltuvust," ütles Nibali eelmisel aastal Eurospordile. "Finišijoone ületamisel on nii palju erinevaid emotsioone, mis lähevad hinge, aga ka pähe." Hiljem lisas Nibali: "Ma ei saa unustada seda, et lahkusin kodust 15-aastaselt. Arvan, et andsin rattaspordile palju ja nüüd on aeg anda aega tagasi kõigile nendele inimestele, kes minu jaoks asju ohverdasid."
Nibali sõitis mitu aastat samas meeskonnas ka Eesti profiratturi Tanel Kangertiga ning ühe aasta koos teise eestlasest tippratturi Rein Taaramäega. Kangert sõitis Astana meeskonnas aastatel 2011-2018 ning Taaramäe kuulus sinna tiimi 2015. aastal. Nibali ise sõitis Astana eest aastatel 2013-2016.
42-aastasel Alejandro Valverdel on õnnestunud triumfeerida Hispaania velotuuril (Vuelta) aasta varem, kui seda tegi Nibali, ehk 2009. aastal. | Kahepeale viis suurtuuri võitnud Valverde ja Nibali lõpetavad profikarjääri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nibali ja Valverde teevad oma viimase sõidu laupäeval, 8. oktoobril toimuval 253 km pikkusel Lombardia võidusõidul.
37-aastane Itaallane Vincenzo Nibali on suutnud võita kõik kolm suurtuuri. 2010. aastal võitis ta Vuelta, 2013. ja 2016. aastal Giro d'Italia ning 2014. aastal Tour de France'i.
"Võitmine võib tekitada sõltuvust," ütles Nibali eelmisel aastal Eurospordile. "Finišijoone ületamisel on nii palju erinevaid emotsioone, mis lähevad hinge, aga ka pähe." Hiljem lisas Nibali: "Ma ei saa unustada seda, et lahkusin kodust 15-aastaselt. Arvan, et andsin rattaspordile palju ja nüüd on aeg anda aega tagasi kõigile nendele inimestele, kes minu jaoks asju ohverdasid."
Nibali sõitis mitu aastat samas meeskonnas ka Eesti profiratturi Tanel Kangertiga ning ühe aasta koos teise eestlasest tippratturi Rein Taaramäega. Kangert sõitis Astana meeskonnas aastatel 2011-2018 ning Taaramäe kuulus sinna tiimi 2015. aastal. Nibali ise sõitis Astana eest aastatel 2013-2016.
42-aastasel Alejandro Valverdel on õnnestunud triumfeerida Hispaania velotuuril (Vuelta) aasta varem, kui seda tegi Nibali, ehk 2009. aastal.
### Response:
Kahepeale viis suurtuuri võitnud Valverde ja Nibali lõpetavad profikarjääri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline reedel, 7. oktoobril kell 22.45:
- Ukraina on alates veebruarist vabastanud 2400 ruutkilomeetrit okupeeritud alasid;
- Zaporižžja tuumajaama jõudsid uued IAEA inspektorid;
- Vene lennuväljal Kaluga oblastis teatati Ukraina droonirünnakust;
- FT: Ukraina sõdurid on teatanud Starlink ühenduse katkestustest rindejoonel;
- Ukraina kaitseminister lubab vangi langenud Vene sõduritele ellujäämist, turvalisust ning õiglast kohtlemist;
- Zelenski: Ukraina on Hersonis vabastanud üle 500 ruutkilomeetri;
- Zaporižžja linnas hukkus Vene neljapäevase raketirünnaku tõttu 14 inimest;
- Nobeli rahupreemia said Vene ja Ukraina inimõiguslased;
- Ukraina: viimase kahe nädalal jooksul on riigi väed tagasi vallutanud 120 asulat;
- Biden: tuumaoht on suurim pärast Kuuba raketikriisi;
- Ukraina lõunaringkond: ööpäevaga hävitati 18 haubitsat;
- Macron: EL saadab Ukrainale rohkem relvastust;
- Le Figaro: Venemaa kutsus relvatarnete tõttu välja Prantsusmaa suursaadiku;
- Briti luure: üle poole Ukraina tankidest on Vene vägede käest saadud;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 350 sõdurit.
Ukraina on alates veebruarist vabastanud 2400 ruutkilomeetrit okupeeritud alasid
Ukraina presidendi kantselei asejuhi Kõrõlo Tõmošenko sõnul on Ukraina alates veebruarist vabastanud 2400 ruutkilomeetrit.
Prantsusmaa teatas erifondist, mille abil Ukraina saab osta relvastust otse Prantsuse relvatootjatelt
Prantsusmaa presidendi sõnul võimaldab 100 miljoni euro suurune erifond osta Ukrainal otse Prantsuse relvatootjatelt vajalikku relvastust, vahendas CNN.
Zaporižžja tuumajaama jõudsid uued IAEA inspektorid
Rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht Rafael Grossi kinnitas uute töötajate saabumise tuumajaama rotatsiooni korras.
Grossi tänas tuumajaamas seni püsinud kaht eksperti, kes olid kohapeal üle viie nädala. Rotatsiooni käigus tuleb nende asemele kohapeale neli IAEA esindajat.
Mr Grossi said that the team will continue its indispensable mission and will support, once agreed, the nuclear safety and security protection zone around the site of the #Zaporizhzhya Nuclear Power Plant.
— IAEA - International Atomic Energy Agency (@iaeaorg) October 7, 2022
Vene lennuväljal Kaluga oblastis teatati Ukraina droonirünnakust
Šaikova militaarlennuväljal toimus plahvatus ning Vene allikate sõnul tõsist taristukahju ega hukkunuid ei olnud. Droon olevat lennanud lennuväljale Ukraina poolt, vahendas BBC venekeelne teenistus.
Konkreetne lennuväli asub kaugel Ukraina piirist ning ainult 240 kilomeetri kaugusel Moskvast.
Juuni lõpus väitsid Ukraina võimud, et Kremenšuki kaubamaja ohvriterohke rünnaku teinud Tu-22 M3 pommitajad tõusid õhku Šaikova lennuväljalt Kaluga oblastis.
Samas teatas Ukraina uudisteportaal Unian, et rünnakus hävis kaks Vene Tu-223M3 pommitajat.
FT: Ukraina sõdurid on teatanud Starlink ühenduse katkestustest rindejoonel
Ukrainasse on toimetatud tuhandeid Starlink satelliitinterneti ühenduse terminale.
Starlink internetiühenduse abil on Ukraina väed opereerinud enda droone, vahetanud luureinfot ning koordineerinud üksustevahelist suhtlust.
Katkestused internetiühenduses on tõkestanud Ukraina vägede pingutusi vabastada oma maa Vene vägede kontrolli alt.
Ühe Financial Timesiga suhelnud kõrge Ukraina valitsusametniku sõnul on mõned katkestused mõjunud Ukraina vägede sidele katastroofiliselt.
Kahe Ukraina ametiisiku sõnul tekkisid katkestused siis kui Ukraina väed tungisid senisest rindejoonest edasi.
Ühe eksperdi sõnul võib probleemiks olla Starlinki otsus mitte lubada teenusel töötada Venemaa kontrolli all olevatel aladel. See tähendaks, et Ukraina peaks oma pealetunge Starlinki esindajatega koordineerima.
Ühe Ukraina ametiisiku sõnul on Elon Musk juba keeldunud Ukraina palvest võimaldada Starlink teenuse kasutamist Krimmis. Ühe teise ametiisiku sõnul algasid Ukrainal probleemid Starlink teenusega 30. septembril, vahendas The Economist.
Elon Musk kinnitas sotsiaalmeedias, et on Ukraina digiküsimuste ministriga regulaarses kontaktis. Samuti seadis ta kahtluse alla Financial Timesis esitatud väited.
I am in regular contact with Fedorov
— Elon Musk (@elonmusk) October 7, 2022
Lahinguväljal toimuv olevat aga Muski sõnul salastatud info.
Ukraina kaitseminister lubab vangi langenud Vene sõduritele ellujäämist, turvalisust ning õiglast kohtlemist
Reedel avaldati Ukraina kaitseministri Oleksii Reznikovi videoüleskutse, milles ta kutsub üles rindel olevaid Vene sõdureid oma relvadest loobuma. Reznikov lubas sõjavangi võetud Vene sõduritele ellujäämist, turvalisust ja õiglast kohtlemist.
Kaitseminister kinnitas, et vastasel juhul surevad veel tuhanded Vene mehed.
Reznikovi sõnul surevad Venemaa õhudessantväed (VDV) praegu Dnepri jõe läänekaldal ning Vene väed maksavad oma eludega praegu "kellegi teise fantaasiate ja libaeesmärkide eest."
Video postitati reedel, mil tähistatakse ka Vene riigipea Vladimir Putini 70. sünnipäeva.
Reznikov võrdles oma sõnavõtus ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskit Vene presidendi Vladimir Putiniga – "Meie president on oma armeega. Kus on teie oma," küsis Reznikov.
Ukraina sõdurid Autor/allikas: SCANPIX/EPA/SERGEY KOZLOV
Zelenski: Ukraina on Hersonis vabastanud üle 500 ruutkilomeetri
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas oma igaõhtuses pöördumises, et Ukraina armee on alates 1. oktoobrist vabastanud Hersonis üle 500 ruutkilomeetri okupeeritud alasid.
Ukraina kõrge sõjaväeametnik kinnitas, et riigi väed on viimase kahe nädala jooksul tagasi vallutanud 120 asulat.
"Alates 1. oktoobrist ja ainult Hersoni oblastis on vabastatud üle poole tuhande ruutkilomeetri ja kümneid asulaid," teatas Zelenski.
Zaporižžja linnas hukkus Vene neljapäevase raketirünnaku tõttu 14 inimest
Praegu käivad linnas päästetööd ning on kinnitatud 14 inimese hukkumine.
Praeguseks on rusude alt päästetud 21 inimest kahest korterelamust, kellest 13 viidi haiglaravile, vahendas CNN.
Nobeli rahupreemia said Vene ja Ukraina inimõiguslased
Kolm Nobeli rahupreemia saajat jagavad omavahel 10 miljonit Rootsi krooni ehk üle 900 000 euro. Nobeli rahupreemia saanud Ukraina inimõigusorganisatsioon Kodanikuvabaduste Keskus tegeleb Ukrainas Vene sõjakuritegude dokumenteerimisega. Lähemalt vastavas ERR-i loos.
The Center for Civil Liberties – awarded the 2022 #NobelPeacePrize – was founded for the purpose of advancing human rights and democracy in Ukraine. It has taken a stand to strengthen Ukrainian civil society and pressure the authorities to make Ukraine a full-fledged democracy. pic.twitter.com/rKQEUHYTDZ
— The Nobel Prize (@NobelPrize) October 7, 2022
Ukraina: viimase kahe nädalal jooksul on riigi väed tagasi vallutanud 120 asulat
Ukraina kõrge sõjaväeametnik ütles, et riigi väed on viimase kahe nädala jooksul tagasi vallutanud 120 asulat. Ukraina vallutas asulad tagasi Harkivi, Donetski ja Hersoni piirkondades, vahendas CNN.
"Alates 21. septembrist on Ukraina vägedel õnnestunud kirdes edasi liikuda umbes 55 kilomeetrit. Vabastatud on 93 asulat, "ütles sõjaväeametnik.
"Hersoni suunal üritab vaenlane vasturünnakut, nad kasutavad reserve. Venemaa proovib pidurdada meie vägede edasitungi ja saada tagasi kaotatud positsioonid. Alates 1. oktoobrist on meie kontrolli alla võetud 29 asulat," lisas ametnik.
Biden: tuumaoht on suurim pärast Kuuba raketikriisi
USA president Joe Biden osales neljapäeval New Yorgis demokraatliku partei kampaaniaüritusel.
"Me pole viimsepäeva väljavaatega silmitsi seisnud pärast Kennedyt ja Kuuba raketikriisi. Vladimir Putin ei tee nalja, kui räägib taktikaliste tuumarelvade või keemiarelvade võimalikust kasutamisest, sest tema sõjaväel ei lähe hästi," ütles üritusel Biden.
Ukraina lõunaringkond: ööpäevaga hävitati 18 haubitsat
Ukraina kaitsejõudude lõunaringkonna sõnul hukkus viimase ööpäeva jooksul ligikaudu 100 Vene sõdurit ning hävitati 18 haubitsat.
Macron: EL saadab Ukrainale rohkem relvastust
Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas, et Euroopa Liit (EL) saadab Ukrainale rohkem sõjavarustust. Macron ütles, et Prantsusmaa saadab Ukrainale ka kaugmaarelvi, sealhulgas haubitsad Caesar, vahendas CNN.
Prantsusmaa on varem Ukrainale tarninud 18 sellist haubitsat.
"Me jätkame Ukraina toetamist nii rahaliselt, kui sõjaliselt," lubas Macron.
Jaapan kehtestas Venemaa vastu uued sanktsioonid
Jaapani sanktsioonid tulenesid Venemaa otsusest annekteerida neli Ukraina oblastit. Jaapani valitsus otsustas külmutada 81 isiku, üheksa organisatsiooni ning mitme kõrgetasemelise Vene valitsusametniku ja sõjalise organisatsiooni varad, vahendas NHK.
Jaapan koos teiste G7 grupi riikide lubas 30. septembril mitte kunagi tunnistada Venemma annektsioonime ega libareferendumeid, meenutas The Kyiv Independent.
Le Figaro: Venemaa kutsus relvatarnete tõttu välja Prantsusmaa suursaadiku
Ajaleht Le Figaro teatas, et Venemaa kutsus neljapäeval välja Prantsusmaa suursaadiku Venemaal. Moskva kritiseeris Prantsuse relvatarneid Ukrainasse.
"Venemaa on juhtinud tähelepanu ohtudele, mis tulenevad Kiievi režiimile relvade saatmise suurenemisest," teatas Venemaa välisministeerium.
Ajalehe Le Monde'i andmetel plaanib Prantsusmaa Ukrainale juurde saata kuus kuni 12 Caesar haubitsat.
Briti luure: üle poole Ukraina tankidest on Vene vägede käest saadud
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureülevaate hinnangul on Ukraina väed alates veebruarist enda kätte saanud vähemalt 440 Vene lahingutanki ja ligikaudu 650 ühikut muud soomustehnikat.
Brittide hinnangul näitab suhteliselt heas korras oleva Vene tehnika langemine Ukraina vägede kätte Vene vägede kehva väljaõpet ning madalat lahingudistsipliini. Korraliku väljaõppe korral hävitataks enda tehnika kui on oht, et see langeb vastase kätte.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 7 October 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/zxsxakKNtO
#StandWithUkraine pic.twitter.com/pwIRUanlAg
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) October 7, 2022
Briti luure hinnangul on Vene väed mitmel lahingutandril suure surve all ning üha enam demoraliseeritud. Brittide hinnangul kaotavad Vene väed seetõttu ka edaspidi rasketehnikat.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 350 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 61680 (võrdlus eelmise päevaga +350);
- tankid 2466 (+17);
- jalaväe lahingumasinad 5093 (+29);
- lennukid 266 (+0);
- kopterid 233 (+1);
- suurtükisüsteemid 1455 (+31);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 344 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 177 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1067 (+20);
- tiibraketid 246 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3862 (+8);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 135 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 226. päev: Ukraina on vabastanud üle 2400 ruutkilomeetri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline reedel, 7. oktoobril kell 22.45:
- Ukraina on alates veebruarist vabastanud 2400 ruutkilomeetrit okupeeritud alasid;
- Zaporižžja tuumajaama jõudsid uued IAEA inspektorid;
- Vene lennuväljal Kaluga oblastis teatati Ukraina droonirünnakust;
- FT: Ukraina sõdurid on teatanud Starlink ühenduse katkestustest rindejoonel;
- Ukraina kaitseminister lubab vangi langenud Vene sõduritele ellujäämist, turvalisust ning õiglast kohtlemist;
- Zelenski: Ukraina on Hersonis vabastanud üle 500 ruutkilomeetri;
- Zaporižžja linnas hukkus Vene neljapäevase raketirünnaku tõttu 14 inimest;
- Nobeli rahupreemia said Vene ja Ukraina inimõiguslased;
- Ukraina: viimase kahe nädalal jooksul on riigi väed tagasi vallutanud 120 asulat;
- Biden: tuumaoht on suurim pärast Kuuba raketikriisi;
- Ukraina lõunaringkond: ööpäevaga hävitati 18 haubitsat;
- Macron: EL saadab Ukrainale rohkem relvastust;
- Le Figaro: Venemaa kutsus relvatarnete tõttu välja Prantsusmaa suursaadiku;
- Briti luure: üle poole Ukraina tankidest on Vene vägede käest saadud;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 350 sõdurit.
Ukraina on alates veebruarist vabastanud 2400 ruutkilomeetrit okupeeritud alasid
Ukraina presidendi kantselei asejuhi Kõrõlo Tõmošenko sõnul on Ukraina alates veebruarist vabastanud 2400 ruutkilomeetrit.
Prantsusmaa teatas erifondist, mille abil Ukraina saab osta relvastust otse Prantsuse relvatootjatelt
Prantsusmaa presidendi sõnul võimaldab 100 miljoni euro suurune erifond osta Ukrainal otse Prantsuse relvatootjatelt vajalikku relvastust, vahendas CNN.
Zaporižžja tuumajaama jõudsid uued IAEA inspektorid
Rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht Rafael Grossi kinnitas uute töötajate saabumise tuumajaama rotatsiooni korras.
Grossi tänas tuumajaamas seni püsinud kaht eksperti, kes olid kohapeal üle viie nädala. Rotatsiooni käigus tuleb nende asemele kohapeale neli IAEA esindajat.
Mr Grossi said that the team will continue its indispensable mission and will support, once agreed, the nuclear safety and security protection zone around the site of the #Zaporizhzhya Nuclear Power Plant.
— IAEA - International Atomic Energy Agency (@iaeaorg) October 7, 2022
Vene lennuväljal Kaluga oblastis teatati Ukraina droonirünnakust
Šaikova militaarlennuväljal toimus plahvatus ning Vene allikate sõnul tõsist taristukahju ega hukkunuid ei olnud. Droon olevat lennanud lennuväljale Ukraina poolt, vahendas BBC venekeelne teenistus.
Konkreetne lennuväli asub kaugel Ukraina piirist ning ainult 240 kilomeetri kaugusel Moskvast.
Juuni lõpus väitsid Ukraina võimud, et Kremenšuki kaubamaja ohvriterohke rünnaku teinud Tu-22 M3 pommitajad tõusid õhku Šaikova lennuväljalt Kaluga oblastis.
Samas teatas Ukraina uudisteportaal Unian, et rünnakus hävis kaks Vene Tu-223M3 pommitajat.
FT: Ukraina sõdurid on teatanud Starlink ühenduse katkestustest rindejoonel
Ukrainasse on toimetatud tuhandeid Starlink satelliitinterneti ühenduse terminale.
Starlink internetiühenduse abil on Ukraina väed opereerinud enda droone, vahetanud luureinfot ning koordineerinud üksustevahelist suhtlust.
Katkestused internetiühenduses on tõkestanud Ukraina vägede pingutusi vabastada oma maa Vene vägede kontrolli alt.
Ühe Financial Timesiga suhelnud kõrge Ukraina valitsusametniku sõnul on mõned katkestused mõjunud Ukraina vägede sidele katastroofiliselt.
Kahe Ukraina ametiisiku sõnul tekkisid katkestused siis kui Ukraina väed tungisid senisest rindejoonest edasi.
Ühe eksperdi sõnul võib probleemiks olla Starlinki otsus mitte lubada teenusel töötada Venemaa kontrolli all olevatel aladel. See tähendaks, et Ukraina peaks oma pealetunge Starlinki esindajatega koordineerima.
Ühe Ukraina ametiisiku sõnul on Elon Musk juba keeldunud Ukraina palvest võimaldada Starlink teenuse kasutamist Krimmis. Ühe teise ametiisiku sõnul algasid Ukrainal probleemid Starlink teenusega 30. septembril, vahendas The Economist.
Elon Musk kinnitas sotsiaalmeedias, et on Ukraina digiküsimuste ministriga regulaarses kontaktis. Samuti seadis ta kahtluse alla Financial Timesis esitatud väited.
I am in regular contact with Fedorov
— Elon Musk (@elonmusk) October 7, 2022
Lahinguväljal toimuv olevat aga Muski sõnul salastatud info.
Ukraina kaitseminister lubab vangi langenud Vene sõduritele ellujäämist, turvalisust ning õiglast kohtlemist
Reedel avaldati Ukraina kaitseministri Oleksii Reznikovi videoüleskutse, milles ta kutsub üles rindel olevaid Vene sõdureid oma relvadest loobuma. Reznikov lubas sõjavangi võetud Vene sõduritele ellujäämist, turvalisust ja õiglast kohtlemist.
Kaitseminister kinnitas, et vastasel juhul surevad veel tuhanded Vene mehed.
Reznikovi sõnul surevad Venemaa õhudessantväed (VDV) praegu Dnepri jõe läänekaldal ning Vene väed maksavad oma eludega praegu "kellegi teise fantaasiate ja libaeesmärkide eest."
Video postitati reedel, mil tähistatakse ka Vene riigipea Vladimir Putini 70. sünnipäeva.
Reznikov võrdles oma sõnavõtus ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskit Vene presidendi Vladimir Putiniga – "Meie president on oma armeega. Kus on teie oma," küsis Reznikov.
Ukraina sõdurid Autor/allikas: SCANPIX/EPA/SERGEY KOZLOV
Zelenski: Ukraina on Hersonis vabastanud üle 500 ruutkilomeetri
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas oma igaõhtuses pöördumises, et Ukraina armee on alates 1. oktoobrist vabastanud Hersonis üle 500 ruutkilomeetri okupeeritud alasid.
Ukraina kõrge sõjaväeametnik kinnitas, et riigi väed on viimase kahe nädala jooksul tagasi vallutanud 120 asulat.
"Alates 1. oktoobrist ja ainult Hersoni oblastis on vabastatud üle poole tuhande ruutkilomeetri ja kümneid asulaid," teatas Zelenski.
Zaporižžja linnas hukkus Vene neljapäevase raketirünnaku tõttu 14 inimest
Praegu käivad linnas päästetööd ning on kinnitatud 14 inimese hukkumine.
Praeguseks on rusude alt päästetud 21 inimest kahest korterelamust, kellest 13 viidi haiglaravile, vahendas CNN.
Nobeli rahupreemia said Vene ja Ukraina inimõiguslased
Kolm Nobeli rahupreemia saajat jagavad omavahel 10 miljonit Rootsi krooni ehk üle 900 000 euro. Nobeli rahupreemia saanud Ukraina inimõigusorganisatsioon Kodanikuvabaduste Keskus tegeleb Ukrainas Vene sõjakuritegude dokumenteerimisega. Lähemalt vastavas ERR-i loos.
The Center for Civil Liberties – awarded the 2022 #NobelPeacePrize – was founded for the purpose of advancing human rights and democracy in Ukraine. It has taken a stand to strengthen Ukrainian civil society and pressure the authorities to make Ukraine a full-fledged democracy. pic.twitter.com/rKQEUHYTDZ
— The Nobel Prize (@NobelPrize) October 7, 2022
Ukraina: viimase kahe nädalal jooksul on riigi väed tagasi vallutanud 120 asulat
Ukraina kõrge sõjaväeametnik ütles, et riigi väed on viimase kahe nädala jooksul tagasi vallutanud 120 asulat. Ukraina vallutas asulad tagasi Harkivi, Donetski ja Hersoni piirkondades, vahendas CNN.
"Alates 21. septembrist on Ukraina vägedel õnnestunud kirdes edasi liikuda umbes 55 kilomeetrit. Vabastatud on 93 asulat, "ütles sõjaväeametnik.
"Hersoni suunal üritab vaenlane vasturünnakut, nad kasutavad reserve. Venemaa proovib pidurdada meie vägede edasitungi ja saada tagasi kaotatud positsioonid. Alates 1. oktoobrist on meie kontrolli alla võetud 29 asulat," lisas ametnik.
Biden: tuumaoht on suurim pärast Kuuba raketikriisi
USA president Joe Biden osales neljapäeval New Yorgis demokraatliku partei kampaaniaüritusel.
"Me pole viimsepäeva väljavaatega silmitsi seisnud pärast Kennedyt ja Kuuba raketikriisi. Vladimir Putin ei tee nalja, kui räägib taktikaliste tuumarelvade või keemiarelvade võimalikust kasutamisest, sest tema sõjaväel ei lähe hästi," ütles üritusel Biden.
Ukraina lõunaringkond: ööpäevaga hävitati 18 haubitsat
Ukraina kaitsejõudude lõunaringkonna sõnul hukkus viimase ööpäeva jooksul ligikaudu 100 Vene sõdurit ning hävitati 18 haubitsat.
Macron: EL saadab Ukrainale rohkem relvastust
Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas, et Euroopa Liit (EL) saadab Ukrainale rohkem sõjavarustust. Macron ütles, et Prantsusmaa saadab Ukrainale ka kaugmaarelvi, sealhulgas haubitsad Caesar, vahendas CNN.
Prantsusmaa on varem Ukrainale tarninud 18 sellist haubitsat.
"Me jätkame Ukraina toetamist nii rahaliselt, kui sõjaliselt," lubas Macron.
Jaapan kehtestas Venemaa vastu uued sanktsioonid
Jaapani sanktsioonid tulenesid Venemaa otsusest annekteerida neli Ukraina oblastit. Jaapani valitsus otsustas külmutada 81 isiku, üheksa organisatsiooni ning mitme kõrgetasemelise Vene valitsusametniku ja sõjalise organisatsiooni varad, vahendas NHK.
Jaapan koos teiste G7 grupi riikide lubas 30. septembril mitte kunagi tunnistada Venemma annektsioonime ega libareferendumeid, meenutas The Kyiv Independent.
Le Figaro: Venemaa kutsus relvatarnete tõttu välja Prantsusmaa suursaadiku
Ajaleht Le Figaro teatas, et Venemaa kutsus neljapäeval välja Prantsusmaa suursaadiku Venemaal. Moskva kritiseeris Prantsuse relvatarneid Ukrainasse.
"Venemaa on juhtinud tähelepanu ohtudele, mis tulenevad Kiievi režiimile relvade saatmise suurenemisest," teatas Venemaa välisministeerium.
Ajalehe Le Monde'i andmetel plaanib Prantsusmaa Ukrainale juurde saata kuus kuni 12 Caesar haubitsat.
Briti luure: üle poole Ukraina tankidest on Vene vägede käest saadud
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureülevaate hinnangul on Ukraina väed alates veebruarist enda kätte saanud vähemalt 440 Vene lahingutanki ja ligikaudu 650 ühikut muud soomustehnikat.
Brittide hinnangul näitab suhteliselt heas korras oleva Vene tehnika langemine Ukraina vägede kätte Vene vägede kehva väljaõpet ning madalat lahingudistsipliini. Korraliku väljaõppe korral hävitataks enda tehnika kui on oht, et see langeb vastase kätte.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 7 October 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/zxsxakKNtO
#StandWithUkraine pic.twitter.com/pwIRUanlAg
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) October 7, 2022
Briti luure hinnangul on Vene väed mitmel lahingutandril suure surve all ning üha enam demoraliseeritud. Brittide hinnangul kaotavad Vene väed seetõttu ka edaspidi rasketehnikat.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 350 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 61680 (võrdlus eelmise päevaga +350);
- tankid 2466 (+17);
- jalaväe lahingumasinad 5093 (+29);
- lennukid 266 (+0);
- kopterid 233 (+1);
- suurtükisüsteemid 1455 (+31);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 344 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 177 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1067 (+20);
- tiibraketid 246 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3862 (+8);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 135 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 226. päev: Ukraina on vabastanud üle 2400 ruutkilomeetri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siseminister Lauri Läänemets seadis tärminiks 12. oktoobri.
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik ei soovinud täna intervjuud anda, selgitades, et kiriku sinodi eilses pöördumises on vajalik öeldud. Selles avaldatakse muuhulgas mõistmatust, miks nõutakse kirikult pidevalt poliitilisi avaldusi: "Kui kirik tõmmatakse nendesse vaidlustesse ja hakkab poliitikutega sarnaselt vihaselt hukka mõistma toimuvaid sündmusi, kus siis saaks inimene leida rahu oma ärevuses hingele?"
Eesti Kirikute Nõukogu presidendi Urmas Viilma sõnul seisab selle tsitaadi taga hukkamõist Vene õigeusu juhi Kirilli väljaöeldule. "Kui vaatame, kuidas Vene õigeusu kirikupea on selgelt poliitiline figuur, siis teatud mõttes see avaldus annab hinnangu ka Kirillile. Nad ei ütle seda välja, aga tegelikult nad ütlevad, et nemad ei taha samamoodi oma avaldustega sekkuda poliitikasse, nagu seda on teinud kirikupea. Aga see on nüüd minu tõlgendus," sõnas Viilma.
Viilma sõnul polegi ka enam ehk nii oluline, mida metropoliit Eugeni peaks ütlema, sest sinodi hääl on kirikupea omast olulisem. Siseminister Lauri Läänemetsa sinodi vastus ei rahulda.
"Me ootame väga konkreetset avaldust: üks see, et taandatakse ennast väga selgelt ja konkreetselt patriarh Kirilli sõnadest, ja teine, et veendakse nii siseministeeriumit kui Eesti avalikkust selles, et vastavat mõjutustegevust Moskva patriarhaadile alluvas Eesti kirikus ei tehta," sõnas Läänemets.
"Kas kiriku võiks kinni panna – et ei, ma arvan, et palju olulisem on see, et see kirik taandaks ennast Moskvast. Mida kaugemale me nende seisukohad Moskvast saame, seda parem. Muidu me ei lahenda sisulist probleemi," sõnas siseminister.
Ka justiitsministeerium ootab kirikult selget sõnumit sõja hukkamõistmisest.
"Kui peaks selguma, et siinsed vaimulikud tõepoolest seda sõda õigustavad ja seda terrorit, mida Venemaa Ukrainas korda saadab, siis kahtlemata tuleb riigil väga otsustavalt sellele reageerida ja kuni selleni välja, et selle kiriku tegevus Eestis lõpetatakse," sõnas justiitsminister Lea Danilson-Järg.
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku sõnul jõuab metropoliit Eugeni Eestisse esmaspäeval, misjärel annab siseministeerium talle kaks päev aega oma avalduse tegemiseks. Kui ta 12. oktoobriks selgelt Vene õigeusu kirikupea, patriarh Kirilli sõda toetavaid avaldusi hukka ei mõista, teeb siseminister Lauri Läänemets ettepaneku võtta Eugenilt alaline elamisluba.
Aktuaalse Kaamera videos oli ekslikult näidatud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) Tallinna Issanda Muutmise peakirikut ning EAÕK vaimulikke, keda ei saa seostada Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikuga. ERR palub vabandust. | Ministrid ootavad metropoliidilt sõda hukkamõistvat avaldust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siseminister Lauri Läänemets seadis tärminiks 12. oktoobri.
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik ei soovinud täna intervjuud anda, selgitades, et kiriku sinodi eilses pöördumises on vajalik öeldud. Selles avaldatakse muuhulgas mõistmatust, miks nõutakse kirikult pidevalt poliitilisi avaldusi: "Kui kirik tõmmatakse nendesse vaidlustesse ja hakkab poliitikutega sarnaselt vihaselt hukka mõistma toimuvaid sündmusi, kus siis saaks inimene leida rahu oma ärevuses hingele?"
Eesti Kirikute Nõukogu presidendi Urmas Viilma sõnul seisab selle tsitaadi taga hukkamõist Vene õigeusu juhi Kirilli väljaöeldule. "Kui vaatame, kuidas Vene õigeusu kirikupea on selgelt poliitiline figuur, siis teatud mõttes see avaldus annab hinnangu ka Kirillile. Nad ei ütle seda välja, aga tegelikult nad ütlevad, et nemad ei taha samamoodi oma avaldustega sekkuda poliitikasse, nagu seda on teinud kirikupea. Aga see on nüüd minu tõlgendus," sõnas Viilma.
Viilma sõnul polegi ka enam ehk nii oluline, mida metropoliit Eugeni peaks ütlema, sest sinodi hääl on kirikupea omast olulisem. Siseminister Lauri Läänemetsa sinodi vastus ei rahulda.
"Me ootame väga konkreetset avaldust: üks see, et taandatakse ennast väga selgelt ja konkreetselt patriarh Kirilli sõnadest, ja teine, et veendakse nii siseministeeriumit kui Eesti avalikkust selles, et vastavat mõjutustegevust Moskva patriarhaadile alluvas Eesti kirikus ei tehta," sõnas Läänemets.
"Kas kiriku võiks kinni panna – et ei, ma arvan, et palju olulisem on see, et see kirik taandaks ennast Moskvast. Mida kaugemale me nende seisukohad Moskvast saame, seda parem. Muidu me ei lahenda sisulist probleemi," sõnas siseminister.
Ka justiitsministeerium ootab kirikult selget sõnumit sõja hukkamõistmisest.
"Kui peaks selguma, et siinsed vaimulikud tõepoolest seda sõda õigustavad ja seda terrorit, mida Venemaa Ukrainas korda saadab, siis kahtlemata tuleb riigil väga otsustavalt sellele reageerida ja kuni selleni välja, et selle kiriku tegevus Eestis lõpetatakse," sõnas justiitsminister Lea Danilson-Järg.
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku sõnul jõuab metropoliit Eugeni Eestisse esmaspäeval, misjärel annab siseministeerium talle kaks päev aega oma avalduse tegemiseks. Kui ta 12. oktoobriks selgelt Vene õigeusu kirikupea, patriarh Kirilli sõda toetavaid avaldusi hukka ei mõista, teeb siseminister Lauri Läänemets ettepaneku võtta Eugenilt alaline elamisluba.
Aktuaalse Kaamera videos oli ekslikult näidatud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) Tallinna Issanda Muutmise peakirikut ning EAÕK vaimulikke, keda ei saa seostada Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikuga. ERR palub vabandust.
### Response:
Ministrid ootavad metropoliidilt sõda hukkamõistvat avaldust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene viskas 11 punkti, võttis kolm lauapalli ja andis ühe resultatiivse söödu. Mängu parimana viskas Marvin Jones (Holoni Hapoel) 21 punkti ja võttis kümme lauapalli.
Jeruusalemma Hapoeli parimana tõi Zachary Hankins 16 punkti ja võttis kuus lauapalli.
Kuna tegu oli Iisraeli meistriliiga avamänguga, siis langes Vene koduklubi 11. kohale. Liigas mängib kokku üldse 12 võistkonda. | Siim-Sander Vene koduklubi kaotas Iisraeli meistriliigas avamängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene viskas 11 punkti, võttis kolm lauapalli ja andis ühe resultatiivse söödu. Mängu parimana viskas Marvin Jones (Holoni Hapoel) 21 punkti ja võttis kümme lauapalli.
Jeruusalemma Hapoeli parimana tõi Zachary Hankins 16 punkti ja võttis kuus lauapalli.
Kuna tegu oli Iisraeli meistriliiga avamänguga, siis langes Vene koduklubi 11. kohale. Liigas mängib kokku üldse 12 võistkonda.
### Response:
Siim-Sander Vene koduklubi kaotas Iisraeli meistriliigas avamängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tund ja 55 minutit kestnud veerandfinaalmängus alistas Swiatek 6:4, 6:4 ameeriklanna Caty McNally (WTA 151.).
Swiatek jääb ühe võidu kaugusele, et viigistada taanlanna Caroline Wozniackiga, kes oli viimane tennisist, kes suutis ühel hooajal vähemalt 60 võitu saada. Taanlanna sai sellega hakkama 2017. aastal.
"See on suurepärane. Mulle väga meeldib," ütles Swiatek pärast matši publiku suure kaasaelamise kohta. "Tunnen nagu oleksin kodus ja teises setis vajasin seda energiat," lisas Swiatek.
Swiatek läheb järgmises ringis vastamisi kas Jekaterina Aleksandrova (WTA 21.) või Tereza Martincovaga (WTA 78.).
Tallinnas WTA turniiri võitnud Barbora Krejcikova (WTA 23.) võidutses veerandfinaalis 7:6 (7), 6:3 Alycia Parksi (WTA 144.) üle ning jääb poolfinaali vastast ootama mängust Elena Rõbakina (WTA 26.) ja Petra Kvitova (WTA 20.) vahel. | Swiatek teenis selle aasta 59. võidu ning pääses poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tund ja 55 minutit kestnud veerandfinaalmängus alistas Swiatek 6:4, 6:4 ameeriklanna Caty McNally (WTA 151.).
Swiatek jääb ühe võidu kaugusele, et viigistada taanlanna Caroline Wozniackiga, kes oli viimane tennisist, kes suutis ühel hooajal vähemalt 60 võitu saada. Taanlanna sai sellega hakkama 2017. aastal.
"See on suurepärane. Mulle väga meeldib," ütles Swiatek pärast matši publiku suure kaasaelamise kohta. "Tunnen nagu oleksin kodus ja teises setis vajasin seda energiat," lisas Swiatek.
Swiatek läheb järgmises ringis vastamisi kas Jekaterina Aleksandrova (WTA 21.) või Tereza Martincovaga (WTA 78.).
Tallinnas WTA turniiri võitnud Barbora Krejcikova (WTA 23.) võidutses veerandfinaalis 7:6 (7), 6:3 Alycia Parksi (WTA 144.) üle ning jääb poolfinaali vastast ootama mängust Elena Rõbakina (WTA 26.) ja Petra Kvitova (WTA 20.) vahel.
### Response:
Swiatek teenis selle aasta 59. võidu ning pääses poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimehe Sven Sesteri sõnul on tegemist meie piirkonna romaaniga, kuivõrd romaani tegevus toimub Tallinnas, Riias ja Peterburis ning samuti peaks see pakkuma äratundmist neile baltimaalastele, kelle mälu ulatub Baltimaade iseseisvuse taastamise aegadesse.
"Peale selle, et raamat räägib kolme naise armastuse loo ja kolme linna loo, on see ka ajastu saladuste ja rääkida mitte julgemise, vaikimise ja valede piirimaade kompamise lugu, mis näitab, kui sügavale võib ulatuda sõnavabaduse puudumise ja tabude mõju. Samal ajal ei mõju teos rusuvalt – Kai Aareleid on esile toonud nende hallide aegade ilu," lausus Sesteri ja avaldas lootust, et teos tõlgitakse peagi ka läti ja leedu keeltesse.
Balti Assamblee kunstiauhinna pälvis Leedu maalikunstnik Šarunas Sauka ning teadusauhinna pälvisid Läti ajaloolased Gustavs Strenga, Andris Levāns, Renāte Berga ja Laura Kreigere-Liepina Riia Jesuiitide Kolledži 16. ja 17. sajandi käsikirju käsitleva monograafia eest.
Eesti nominent kunstiauhinnale oli Peeter Laurits silmapaistva töö eest kunstnikuna ja projekti "Biotoopia" eest. Teadusauhinna nominentideks olid Hilkka Hiiop ja Tiina-Mall Kreem projekti eest "Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas".
Auhind koosneb rahalisest preemiast, tunnistusest ja kujukesest, mis antakse välja igal aastal Balti Assamblee istungjärgsel ajal. Tänavu toimub auhinnatseremoonia 28. oktoobril Riias.
Žüriisse kuulusid kunstnikud ja eksperdid Leedust, Lätist ja Eestist: Elīna Līce, Ilze Jansone, Andrejs Krasnikovs, Indrek Mesikepp, Kadi-Ell Tähiste, Linda Lainvoo, Eugenijus Ališanka, Ramute Rachlevičiūte ja Valdemaras Razumas.
Balti Assamblee annab kirjandus-, kunsti- ja teadusauhindu välja alates 1994. aastast, eesmärgiga soodustada nende valdkondade arengut Balti riikides. | Balti Assamblee kirjandusauhinna pälvis Kai Aareleid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimehe Sven Sesteri sõnul on tegemist meie piirkonna romaaniga, kuivõrd romaani tegevus toimub Tallinnas, Riias ja Peterburis ning samuti peaks see pakkuma äratundmist neile baltimaalastele, kelle mälu ulatub Baltimaade iseseisvuse taastamise aegadesse.
"Peale selle, et raamat räägib kolme naise armastuse loo ja kolme linna loo, on see ka ajastu saladuste ja rääkida mitte julgemise, vaikimise ja valede piirimaade kompamise lugu, mis näitab, kui sügavale võib ulatuda sõnavabaduse puudumise ja tabude mõju. Samal ajal ei mõju teos rusuvalt – Kai Aareleid on esile toonud nende hallide aegade ilu," lausus Sesteri ja avaldas lootust, et teos tõlgitakse peagi ka läti ja leedu keeltesse.
Balti Assamblee kunstiauhinna pälvis Leedu maalikunstnik Šarunas Sauka ning teadusauhinna pälvisid Läti ajaloolased Gustavs Strenga, Andris Levāns, Renāte Berga ja Laura Kreigere-Liepina Riia Jesuiitide Kolledži 16. ja 17. sajandi käsikirju käsitleva monograafia eest.
Eesti nominent kunstiauhinnale oli Peeter Laurits silmapaistva töö eest kunstnikuna ja projekti "Biotoopia" eest. Teadusauhinna nominentideks olid Hilkka Hiiop ja Tiina-Mall Kreem projekti eest "Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas".
Auhind koosneb rahalisest preemiast, tunnistusest ja kujukesest, mis antakse välja igal aastal Balti Assamblee istungjärgsel ajal. Tänavu toimub auhinnatseremoonia 28. oktoobril Riias.
Žüriisse kuulusid kunstnikud ja eksperdid Leedust, Lätist ja Eestist: Elīna Līce, Ilze Jansone, Andrejs Krasnikovs, Indrek Mesikepp, Kadi-Ell Tähiste, Linda Lainvoo, Eugenijus Ališanka, Ramute Rachlevičiūte ja Valdemaras Razumas.
Balti Assamblee annab kirjandus-, kunsti- ja teadusauhindu välja alates 1994. aastast, eesmärgiga soodustada nende valdkondade arengut Balti riikides.
### Response:
Balti Assamblee kirjandusauhinna pälvis Kai Aareleid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | O'Sullivan näitas väga kindlat mängu ning matš kestis vaevalt tund aega. Ng alustas esimest freimi hästi ning teenis 46 punkti, kuid seejärel võttis O'Sullivan üle ning võitis esimese partii.
Teises partiis tegi O'Sullivan oma 1173. century break 'i ehk sai vähemalt 100 punkti ühes partiis. Kodupubliku ees võistelnud Ng ei saanud ka järgmistes partiides väga palju võimalusi laua ääres käia ning O'Sullivan pääses veenva esitusega poolfinaali.
"See on uskumatu," ütles O'Sullivan pärast matši. "Fantastiline publik. Mulle meeldib Aasiasse tulla. Fännid on alati põnevil meid mängimas nähes ja elavad kaasa ning see paneb meid tahtma hästi mängida, sest publik reageerib nii hästi. Siin on fantastiline olla. Mul pole kunagi suuri ootusi, sest kõik on head mängijad. Kui sul pole kõige parem päev ja vastane mängib hästi, siis pakid kohvrid ja lähed koju," ütles O'Sullivan.
Poolfinaalis läheb seitsmekordne maailmameister vastamisi Neil Robertsoniga (WS 3.). Nende matš toimub laupäeval Eesti aja järgi kell 14.00.
Teises poolfinaalis kohtuvad John Higgins (WS 5.) ning Marco Fu (WS 100.). | O'Sullivan pääses veenva esitusega Hong Kongi Mastersi poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
O'Sullivan näitas väga kindlat mängu ning matš kestis vaevalt tund aega. Ng alustas esimest freimi hästi ning teenis 46 punkti, kuid seejärel võttis O'Sullivan üle ning võitis esimese partii.
Teises partiis tegi O'Sullivan oma 1173. century break 'i ehk sai vähemalt 100 punkti ühes partiis. Kodupubliku ees võistelnud Ng ei saanud ka järgmistes partiides väga palju võimalusi laua ääres käia ning O'Sullivan pääses veenva esitusega poolfinaali.
"See on uskumatu," ütles O'Sullivan pärast matši. "Fantastiline publik. Mulle meeldib Aasiasse tulla. Fännid on alati põnevil meid mängimas nähes ja elavad kaasa ning see paneb meid tahtma hästi mängida, sest publik reageerib nii hästi. Siin on fantastiline olla. Mul pole kunagi suuri ootusi, sest kõik on head mängijad. Kui sul pole kõige parem päev ja vastane mängib hästi, siis pakid kohvrid ja lähed koju," ütles O'Sullivan.
Poolfinaalis läheb seitsmekordne maailmameister vastamisi Neil Robertsoniga (WS 3.). Nende matš toimub laupäeval Eesti aja järgi kell 14.00.
Teises poolfinaalis kohtuvad John Higgins (WS 5.) ning Marco Fu (WS 100.).
### Response:
O'Sullivan pääses veenva esitusega Hong Kongi Mastersi poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Video filmiti kolmapäeval ning selles on näha 12 inimese lähenemist Valgevene-Leedu piiril paiknevale piiriaiale, mis rajati viimase migratsioonikriisi ajal.
Vilnius nimetas tollal Valgevene kaudu Leetu saadetud migrante Minski korraldatud hübriidrünnakuks Leedu vastu.
Leedu piirivalve sõnul kuulusid gruppi seitse migranti, kaks vormis Valgevene piirivalvurit ning kolm isikut oli nende hinnangul kõhklusteta seotud Valgevene eriteenistustega.
Vormis piirivalvurid kandsid automaatrelvi.
Valgevene piirivalvurid lõikasid Leedu piiriaiale lähenedes aia siis augu ning suunasid sealtkaudu migrandid Leetu.
Leedu võimude lähenedes peitsid viis Valgevene ametikandjat end põõsasse.
Hiljem läksid nad UAZ minibussi ning sõitsid ära.
Iraani ja Bangladeshi päritolu migrandid suunati tagasi Valgevene territooriumile. | Valgevene piirivalve eskortis taaskord migrante üle Leedu piiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Video filmiti kolmapäeval ning selles on näha 12 inimese lähenemist Valgevene-Leedu piiril paiknevale piiriaiale, mis rajati viimase migratsioonikriisi ajal.
Vilnius nimetas tollal Valgevene kaudu Leetu saadetud migrante Minski korraldatud hübriidrünnakuks Leedu vastu.
Leedu piirivalve sõnul kuulusid gruppi seitse migranti, kaks vormis Valgevene piirivalvurit ning kolm isikut oli nende hinnangul kõhklusteta seotud Valgevene eriteenistustega.
Vormis piirivalvurid kandsid automaatrelvi.
Valgevene piirivalvurid lõikasid Leedu piiriaiale lähenedes aia siis augu ning suunasid sealtkaudu migrandid Leetu.
Leedu võimude lähenedes peitsid viis Valgevene ametikandjat end põõsasse.
Hiljem läksid nad UAZ minibussi ning sõitsid ära.
Iraani ja Bangladeshi päritolu migrandid suunati tagasi Valgevene territooriumile.
### Response:
Valgevene piirivalve eskortis taaskord migrante üle Leedu piiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Djokovicil kulus venelase Karen Katšanovi (ATP 18.) 6:4, 6:3 alistamiseks tund ja 29 minutit. Djokovic lõi kolm ässa venelase kahe vastu. Serblane võitis oma esimeselt servilt lausa 85% punktidest ning teiselt 59%. Katšanovi näitajad olid vastavalt 62 ja 48.
"Ma ei mänginud nii hästi, kui kahes esimeses matšis, kuid sellest siiski piisas," ütles Djokovic pärast mängu. "Mul õnnestus mängida head tennist, kui seda oli kõige rohkem vaja," lisas Djokovic.
Medvedev alistas oma veerandfinaalmängus 6:1, 6:1 Roberto Bautista-Aguti (ATP 21.). Hispaanlase alistamiseks kulus Medvedevil tund ja kuus minutit. Venelane lõi kuus ässa ja tegi ühe topeltvea.
Djokovic ja Medvedev lähevad omavahel poolfinaalis vastamisi. Matš toimub laupäeval, 8. oktoobril Eesti aja järgi algusega kell 15.00. | Djokovic ja Medvedev lähevad Astana turniiri poolfinaalis vastamisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Djokovicil kulus venelase Karen Katšanovi (ATP 18.) 6:4, 6:3 alistamiseks tund ja 29 minutit. Djokovic lõi kolm ässa venelase kahe vastu. Serblane võitis oma esimeselt servilt lausa 85% punktidest ning teiselt 59%. Katšanovi näitajad olid vastavalt 62 ja 48.
"Ma ei mänginud nii hästi, kui kahes esimeses matšis, kuid sellest siiski piisas," ütles Djokovic pärast mängu. "Mul õnnestus mängida head tennist, kui seda oli kõige rohkem vaja," lisas Djokovic.
Medvedev alistas oma veerandfinaalmängus 6:1, 6:1 Roberto Bautista-Aguti (ATP 21.). Hispaanlase alistamiseks kulus Medvedevil tund ja kuus minutit. Venelane lõi kuus ässa ja tegi ühe topeltvea.
Djokovic ja Medvedev lähevad omavahel poolfinaalis vastamisi. Matš toimub laupäeval, 8. oktoobril Eesti aja järgi algusega kell 15.00.
### Response:
Djokovic ja Medvedev lähevad Astana turniiri poolfinaalis vastamisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegime avalike registrite ja Ida-Virumaa ajalehes Põhjarannik ilmunud lugude abil ülevaate, mis on põlevkivipealinnas alates valimistest olulisemat juhtunud.
Pühapäev, 17. oktoober 2021
Kohtla-Järvel, Eesti väikseima valimisaktiivsusega omavalitsuses (26 976 valijast osales 10 491 ehk 38,9 protsenti), sai valimisvõidu küll aastaid linna valitsenud Keskerakond, kuid nad kaotasid volikogus kuus kohta, saades 25 volikogu kohast 12. Nende eelmine, hea tahte koalitsioonipartner (Keskerakonnal oli suure varuga kohti ka ainuvõimuks) Reformierakond sai taaskord kaks kohta. Ülejäänud kohad jagunesid järgmiselt: sotsiaaldemokraadid said viis kohta ehk sama palju kui varem ning uute tulijatena sai valimisliit (VL) Restart Kohtla-Järve neli kohta ning Nikolai Ossipenko suuniste järgi tegutsev valimisliit Progress kaks kohta.
Korruptsioonis kahtlustatavatest said koha Kohtla-Järve volikokku Keskerakonnast Deniss Veršinin (232 häält), Anton Dijev (206), Tiit Lillemets (120), Reformierakonnast Vitali Borodin (195), VLi Progress nimekirjas Ossipenkole kuuluva OÜ N&V juhatuse ainus liige Maria Merkulova (256). Kahtlustatavatest osales valimistel ka Aljona Kazakova (Keskerakond; 69 häälega sai ta partei pingereas 25. koha) ja Kirill Kõpp (VL Progress; 78 häälega sai ta liidu nimekirjas viienda koha), kes aga volikokku ei pääsenud.
Kahtlustatavatest ainsana ei kandideerinud valimistel, kuid tulenevalt oma ametikohast - 2017. aasta märtsis sai ta linnavalitsuse korrakaitseametnikuks - vaatas, et tema valvatavas linnaruumis valimistel kõik sujuvalt kulgeks, Timofei Korepov, kellel on sarnaseks jooneks Ossipenkoga, et mõlemad on endised politseinikud.
Samal ajal Jõhvi vallas. Volikokku said seal valimisliidus Jõhvikad korruptsioonis kahtlustatavad Nikolai Ossipenko (287) ja Evelyn Danilov (59), kuid sarnaselt eelmise korraga (ajalehe Põhjarannik arvestuse kohaselt polnud ta selleks ajaks volikogu istungitel osalenud kaheksa aastat) peatas Ossipenko oma volitused ja pole istungitel osalenud. See ei ole teda takistanud valimistevahelisel ajal talle kuuluvas nädalalehes Panorama kohaliku võimu teostamise kohta regulaarselt seisukohti avaldamast. Samas liidus kandideeris ka keskerakondlane Jevgeni Makarov, kuid 35 häält andis talle liidu pingereas seitsmenda koha ehk kolmanda varuliikme staatuse.
Nikolai Ossipenko ajalehe Panorama kaanel. Autor/allikas: Ekraanikuva.
Neljapäev, 28. oktoober 2021
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Restart Kohtla-Järve, Progressi ja Reformierakonna esindajad sõlmisid koalitsioonilepingu. Nelikliidul on volikogus 13 kohta opositsiooni mängitud Keskerakonna 12 koha vastu.
Esmaspäev, 15. november 2021
Kohtla-Järve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil valiti volikogu esimeheks Tiit Lillemets (Keskerakond) 19 häälega. Tema vastaskandidaat Eduard Odinets (SDE) sai kuus häält, kusjuures SDE-l endal on volikogus viis kohta. Sellega sai selgeks, et koalitsioonileping ei pea.
Tiit Lillemets kinnipidamiselt lahkumas Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR
Aseesimeesteks valiti Arne Berendsen (Keskerakond; 15) ja Maria Merkulova (Progress, 13). Odinets sai 12 häält ja aseesimeheks ei saanud. Kusjuures ka teisel aseesimehel Merkuloval on Keskerakonna taust. Ta kuulus sinna 25.09.2009-13.06.2017.
Esmaspäev, 22. november 2021
Kohtla-Järve volikogu valis linnapeaks parteitu ja kohaliku omavalitsuse valimistel Jõhvis valimisliidus Ühtne Jõhvi (liit ei saanud volikogus ühtegi kohta) kandideerinud Toomas Naela, keda pooldas 19 saadikut. Tema vastaskandidaat Viktor Andrejev sai kuus häält.
Põhjarannikule antud intervjuus ütles Toomas Nael, et ettepaneku linnapeaks hakata tegi talle Keskerakonna Kohtla-Järve piirkonna esimees Valeri Korb.
Kolmapäev, 15. detsember
16 häälega kinnitas volikogu ametisse linnavalitsuse: peale linnapea Toomas Naela kuulusid abilinnapeadena sinna varasem volikogu esimees Riina Ivanova (arengu valdkond, Keskerakond), endine linnapea Ljudmila Jantšenko (rahandusvaldkond, Keskerakond), senine kultuuri ja spordi peaspetsialist Kristiine Agu (hariduse ja kultuuri valdkond, Keskerakond), valimisliidu Progress esindaja, seni firma N&V arendusdirektor olnud Evelyn Danilov (sotsiaalvaldkond) ning Reformierakonna esindaja Vitali Borodin (majanduse alal).
Kohtla-Järve linnavalitsus. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR
Kusjuures juhiti tähelepanu Danilovi suurele ühiskondlikule koormusele, sest ta juhib Jõhvi volikogus revisjonikomisjoni ja on veel kolme komisjoni aseesimees.
Volikogu istungi ajal tulid volikogu saali akende taha inimesed pilaplakatitega, kus oli kujutatud Ossipenkot.
Neljapäev, 30. detsember 2021
Kohtla-Järve linnavalitsus otsustas kutsuda tagasi kommunaalmajandusega tegeleva munitsipaalettevõtte OÜ OSK Grupp nõukogu liikmete kohalt Tiit Lillemetsa ja Deniss Veršinini ning nimetada liikmeteks 30.12.2021-26.05.2025 Anton Dijevi ja Jevgeni Saltõkovi.
Teisipäev, 4. jaanuar 2022
Linnavalitsus kinnitas linna seitsmeliikmelise riigihangete komisjoni, mida hakkas juhtima majandusteenistuse abilinnapea Vitali Borodin ning kuhu kuulus ka Ahtme ja Oru linnaosa vanem Aljona Kazakova.
Aljona Kazakova kinnipidamiselt lahkumas Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR
Teisipäev, 11. jaanuar 2022
Pärast seda, kui ajaleht Põhjarannik tõstatas kelmuses süüdi mõistetud ja 2024. aasta lõpuni katseajal oleva Jevgevi Saltõkovi küsimuse, nimetati linnaettevõtte OSK Grupp liikmeks tema asemel Svetlana Kollo.
Põhjarannikule kommenteeris Kohtla-Järve linnapea Toomas Nael olukorda järgmiselt: "Ma ise sellist ettepanekut ei teinud. Ma ei tea, kes seda tegi. Küsisin linnavalitsuse istungil selle eelnõu kohta, kas kõik on nõus ja kas kandidaatide kohta on küsimusi. Keegi ei olnud vastu." Ta märkis, et ta ise Saltõkovi ei tundnud, aga eeldas, et teised linnavalitsuse liikmed teavad teda, ning lisas, et ei teadnud isegi seda, et see nõukogu liikme koht on tasuline. "Mul on praegu sisseelamise aeg, ma pean paljud asjad lihtsalt rutiinselt ära tegema," sõnas ta.
(See oli teadaolevalt esimene kord, kui linnapea Toomas Nael andis mõista, et ta on vaid käsutäitja. Seda kinnitab ka asjaolu, et prokuratuur talle kuriteokahtlustust ei esitanud - R.K.)
Teisipäev, 18. jaanuar 2022
Linnavalitsus otsustas Ida-Viru keskhaigla nõukogust tagasi kutsuda kuni valimisteni abilinnapea olnud Niina Aleksejeva ja määrata uueks liikmeks 18.01.2022-28.11.2023 Maria Merkulova.
Maria Merkulova kinnipidamiselt lahkumas Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR
Laupäev, 12. veebruar 2022
Põhjarannik kirjutas linnavalitsuse ees toimunud sotside meeleavaldusest, kus protestiti kehvasti korraldatud prügiveo ja teede puhastamise pärast. Valimisliidus Progress kandideerinud firma N&V töötaja Kirill Kõpp päris meeleavaldajatelt, mida nad siis ette võtavad, kui firma loobub hooldusteenuste osutamisest.
Samast loost said lugejad teada, et Kohtla-Järve abilinnapea Vitali Borodin põhjendas nädala alguses teede puhastamise probleeme ilmastikuoludega ja koroonaviiruse levikuga. "Lund sajab üha juurde, sooja ilmaga aga muutub see pudedaks ning raskendab isegi pärast lumekoristust liiklust veelgi. Hommikul sain N&V-lt teate, et kümme nende traktorijuhti on haigeks jäänud. Kõigile neile on keeruline kiiresti asendajat leida, kuid sellest hoolimata on suurem osa teid hooldatud." Nii N&V kui ka prügiveofirma Ekovir kuuluvad Nikolai Ossipenkole.
Kirill Kõpp väljumast Viru Vanglast. Autor/allikas: Ekraanikuva.
Teisipäev, 8. märts 2022
Kohtla-Järve munitsipaalettevõtte OSK Grupp juhiks valiti Deniss Veršinin, kes kuni valimisteni oli Kohtla-Järve majandusvaldkonna abilinnapea ja kuulus aastavahetuseni ettevõtte nõukokku.
Reede, 25. märts 2022
Tiit Lillemets astus Keskerakonda (astus välja juba 27.05.2022). Keskerakonna sellekohases teates põhjendas Lillemets liitumist nii: "Kandideerisin Keskerakonna nimekirjas kahtedel viimastel kohalike omavalitsuste valimistel ja erakonnaga liitumine on asjade loogiline jätk. Poliitikas saab iseseisvalt tegutsedes suuri sõnu teha, otsuste elluviimisel on erakondlik tugi äärmiselt oluline. Keskerakonna jaoks on Ida-Virumaa olnud ajalooliselt oluline piirkond ja mul on hea meel, et saan Kohtla-Järve arengusse oma panuse anda." Ta lisas, et vaatab Kohtla-Järve linnaga seonduva kõrval Ida-Virumaa arengut laiemal skaalal. "Mulle sümpatiseerib Keskerakonna seisukoht toetada põlevkivi kasutamist ja isiklikult tahan hea seista, et väärindame oma rahvuslikku rikkust parimal võimalikul moel. Ida-Virumaa on olnud Eesti juhtiv tööstuspiirkond ja meil tuleb oma positsiooni veelgi tugevdada, otsides samal ajal võimalusi võimalikult suurt lisandväärtust loova ettevõtluse arenguks. Mul on selles osas mitmeid mõtteid, mida sooviksin riiklikul tasemel rakendada, ja seetõttu kaalun tõsiselt Riigikogusse kandideerimist," lausus Tiit Lillemets.
Laupäev, 26. märts 2022
Kohtla-Järve Keskerakonna piirkonna aastakonverentsil valiti peaaegu 25 aastat piirkonda juhtinud Valeri Korbi asemel piirkonna juhiks Ivetta Sakkart-Linnard, kes viimatistel kohalikel valimistel sai erakonna 15. tulemusena 98 häält ehk oli sellega volikogus Keskerakonna kolmas varuliige.
Neljapäev, 26. mai 2022
Kohtla-Järve volikogu istungil selgus, et Keskerakonna, Reformierakonna ja VLi Progress kolitsioon ei toimi, sest linnavalitsusest kaotati kaks Keskerakonnale kuulunud kohta. Muudatuse poolt olid ajalehe Põhjarannik andmetel eelnõu algatanud Restart Kohtla-Järve neli saadikut, kaks Reformierakonna saadikut, kaks valimisliidu Progress saadikut ja neli Keskerakonna nimekirjast valitud saadikut. Kusjuures kahtlustatavatest olid muudatuse poolt Tiit Lillemets, Deniss Veršinin ja Maria Merkulova ning Anton Dijev jäi erapooletuks.
Reede, 27. mai 2022
Oma erakonnakaaslaste vastu hääletanud Tiit Lillemets lõpetas enne tõenäolist väljaheitmist ise oma liikmelisuse Keskerakonnas ehk linnavolikogu esimees oli seal vaid kaks kuud ja kaks päeva.
Kolmapäev, 30. juuni 2022
Põhjarannikus ilmus lugu "Lõhki läinud Kohtla-Järve linnavõim püüab vabaneda kahest abilinnapeast".
Milline on lõhki läinud Kohtla-Järve linnavõimu praegune jõudude vahekord, peaks aimu saama neljapäeval toimuval istungil, kus läheb uuele hääletusele linnavalitsuse liikmete kinnitamine − eelnõu kohaselt pole seal enam kohta senistele abilinnapeadele Ljudmila Jantšenkole ja Riina Ivanovale, kes kandideerisid Keskerakonna nimekirjas. (---)
Abilinnapeade arvu küsimuses olid eri meelt Keskerakonna nimekirjast valitud saadikud. Valeri Korb, Arne Berendsen, Sergei Lopin, Anna Rentik, Raissa Baženova ja Ivetta Sakkart-Linnard olid abilinnapeade arvu vähendamise vastu, ülejäänud kuus olid poolt või ei hääletanud. Otsus läks läbi tänu sellele, et sotsid otsustasid hääletamisest hoiduda, märkides, et ei soovi Keskerakonna poliitilises mängus osaleda. (---)
Tiit Lillemets sõnas, et ta ei oska pakkuda, milliseks kujuneb hääletustulemus neljapäeval, sest siduvaid kokkuleppeid pole ja koalitsiooni pole. "On selline kirju-mirju olukord," tunnistas ta, märkides, et praeguse volikogu koosseisuga on koalitsiooni moodustada keeruline. (---)
Ivetta Sakkart-Linnard ütles, et Keskerakond on pidanud konsultatsioone Kohtla-Järve koalitsiooni loomiseks, aga see pole seni tulemust toonud.
Laupäev, 2. juuli 2022
Põhjarannikus ilmus uudis "Kohtla-Järve linnapea loobus vastu tahtmist kahest abilinnapeast".
Alates 9. juulist jäävad Kohtla-Järve linna rahandus- ja arenguteenistus juhtideta, sest linnapea Toomas Naela ettepanekul jättis volikogu enamushäältega nende senised juhid ja abilinnapead Ljudmila Jantšenko ja Riina Ivanova tööta.
"Pean tunnistama, et selle otsuse jõustumise kuupäevast ma vaimustunud pole. 9. juulist on teenistused juhtideta. Selge on, et kõiki kohustusi ümber jagada ei õnnestu. Mulle ei meeldi, et osa töid jääb tegemata, ka need, mis on suure tähtsusega," ütles Nael, tuues näiteks lisaeelarve ja eelarvestrateegia koostamise, mis nüüd tähtajaks valmis ei saa.
Samas oli Nael ise see, kes tegi volikogule ettepaneku kinnitada uus linnavalitsuse struktuur, kus pole enam kohta rahandusteenistuse ja arenguteenistuse abilinnapeale, kes olid ka nende teenistuste juhid.
Alles eelmise aasta lõpus ametisse asunud linnavalitsuse "dieediprogramm" tuli ette võtta, kuna eelmisel istungil õnnestus volikogu napil enamusel muuta linna põhimäärust nõnda, et abilinnapeade arv väheneb.
Kolmapäev, 14. juuli 2022
Kohtla-Järve linnavalitsus otsustas:
1. Ida-Viru keskhaigla nõukogust tagasi kutsuda Valeri Korbi ja Ljudmila Jantšenko ning määrata uuteks liikmeteks Anton Dijevi ja Zaur Abbassovi;
2. kutsuda SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus nõukogu liikme kohalt tagasi Riina Ivanova ja nimetada uueks nõukogu liikmeks (15.07.2022-14.07.2025) Vitali Borodini. Seejuures oli Riina Ivanova liikmeks kinnitatud alles 18. jaanuaril ehk vähem kui pool aastat tagasi.
Kolmapäev, 3. august 2022
Oma erakonnakaaslastele vastu hääletamise pärast heideti Keskerakonnast välja Anton Dijev, kes oli sinna kuulunud alates 07.04.2008.
Teisipäev, 23. august 2022
Kohtla-Järve linnavalitsus kutsus OÜ Järve Biopuhastus nõukogu liikme kohalt tagasi Valeri Korbi ja nimetas perioodiks 05.08.2022-04.08.2027 nõukogu liikmeks Deniss Veršinini.
Deniss Veršinin kinnipidamiselt lahkumas Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR
Kolmapäev, 31. august 2022
Anton Dijev valiti Ida-Viru keskhaigla nõukogust välja arvatud Valeri Korbi asemel nõukogu liikmeks. Nõukogus on kolm Kohtla-Järve linna (Maria Merkulova, Anton Dijev, Zaur Abassov) ja kolm Tartu Ülikooli kliinikumi esindajat.
Pühapäev, 11. september 2022
Kohtla-Järve linnapea Toomas Nael saatis vastuse linnavolinik Vladimir Tšužase (SDE) järelepärimisele, miks just Anton Dijev ja Zaur Abassov määrati Ida-Viru keskhaigla nõukokku. Kirja sisu: "Meie linnas on välja kujunenud tava, kus nõukogudesse kuuluvad linnavalitsuse liikmed, volikogu liikmed/esimees või linnavalitsuse teenistujad. Pärast seda, kui Ljudmila Jantšenko lõpetas oma töö Kohtla-Järve linnavalitsuses, oli ka üsna loomulik tema tagasikutsumine nõukogu liikme kohalt. Valeri Korbi teeneid Ida-Viru keskhaigla ees ei sea keegi kahtluse alla. Me hindame kõrgelt tema panust Kohtla-Järve suurima raviasutuse loomisel, arendamisel ja strateegia kujundamisel. Kuid tema nõukogust tagasi kutsumine on tingitud pigem nooremale põlvkonnale võimaluse andmisega. Peamiseks argumendiks Anton Dijevi ja Zaur Abassovi määramisel Ida-Viru Keskhaigla nõukogu liikmeteks on linnavalitsuse liikmete üksmeel selles, et sihtasutuse eesotsas peavad olema noored, energilised ja muutustele avatud inimesed. Mõlemad noormehed on pikki aastaid olnud aktiivsed kohaliku elu küsimustes kaasarääkijad ning linna elanikele, kelle huve nad esindavad ja silmas peavad, tuttavad. Ettepanek nõukogu liikmete väljavahetamiseks ja uute isikute määramiseks tuli poliitilistelt jõududelt, kes formaalselt küll ei ole moodustanud koalitsiooni, kuid kellel on tänases volikogus häälteenamus."
Volikogus sai saadik vastuse 29. septembri istungil, kuid Vladimir Tšužase sõnul jättis linnapea tema täpsustavale küsimusele, kes siiski konkreetselt esitas need isikud, vastamata. Tšužas tunnistas oma blogis, et tema jaoks üllatuslikult võttis sõna hoopis VLi Restart Kohtla-Järve liider Jaanek Pahka, kes ütles, et see oli tema ettepanek.
Kolmapäev, 31. august 2022
Keskerakond saatis Kohtla-Järve linnavolikogu esimehele Tiit Lillemetsale kirja, kus anti teada, et Kohtla-Järve volikogus registreeritud Keskerakonna fraktsiooni viiel liikmel pole Keskerakonnaga seost ehk see fraktsioon kasutab erakonna nime ilma erakonna loata. Samuti juhiti tähelepanu, et Keskerakonna volinikke esindab Sergei Lopin. (Keskerakonna kinnitusel pole nad siiani sellele kirjale vastust saanud ja seda pole ka linna dokumendiregistris – R.K.)
Nn liba-Keskerakonda kuuluvad kahtlustatavatest Deniss Veršinin ja Anton Dijev ning lisaks veel Zaur Abassov, Vladimir Evve ja Svetlana Kollo.
Laupäev, 1. oktoober 2022
Ajaleht Põhjarannik andis teada, et Kohtla-Järve linn on sõlminud sel kevadel asutatud ettevõttega EKONV Grupp 15-miljonilise lepingu, mille põhjal hakkab ettevõte osutama hooldus-, korrashoiutöid ja teenuseid: Kohtla-Järve linna Ahtme ja Järve linnaosade teede, tänavate, bussipeatuste, bussiootepaviljonide, parkide, haljasalade ja haljastuse hooldustööd (s.h. talvine koristus, lume äravedu, liivatamine, soolatamine, istepinkide ja urnide lumest puhastamine, suvine koristus, niitmine, samuti jõulupuude soetamine, langetamine, transportimine, paigaldamine ning demonteerimine ning lõkete tegemine) vastavalt hankedokumentide tehnilisele kirjeldusele.
Ettevõte oli ainus hankel osaleja. Loost selgus, et võitja oli valitud juba juulis, kuid lepingu allkirjastamine võttis aega üle kolme kuu, kuna selgus, et ettevõte on vastutav ka oma eelkäija N&V maksuvõla eest. EKONV Grupiga sõlmiti leping pärast seda, kui N&V sõlmis maksuvõla tasumise graafiku.
Äriregistri 7. oktoobri keskpäevastel andmetel oli Nikolai Ossipenkole kuuluval N&V-l (ainus juhatuse liige Maria Merkulova) maksuvõlga kogunenud 630 226 eurot ja 47 senti. Võla tasumise lõppkuupäevaks on kokku lepitud graafiku alusel 17. detsember 2023. Töötajaid on neil 204 ja teises kvartalis oli ettevõtte maksustatav käive 2 307 151 eurot.
EKONV Grupi juhatuse ainus liige on Jevgeni Makarov, kes on kuulunud ka N&V juhatusesse. Ettevõtte omanik on Vladimir Davõdtšik, kes on Ossipenko ettevõtte OÜ Ekomajanduse Grupp juhatuse liige. Äriregistri andmetel on maksuvõlata EKONV Grupil 32 töötajat ja makse pole teises kvartalis makstud.
Nii EKONV Grupp, N&V, Ekomajanduse Grupp kui samuti Nikolai Ossipenkole kuuluv prügiettevõte OÜ Ekovir on registreeritud Jõhvis aadressil Kaasiku 28.
Jevgeni Makarovi intervjuu ajalehele Panorama. Autor/allikas: Ekraanikuva.
Teisipäev, 4. oktoober 2022
Politsei pidas kinni 11 inimest. Kui teiste nimed jättis prokuratuur kahtlustuste esitamiseni saladuseks, anti teada, et kinni on peetud ka munitsipaalärimees Nikolai Ossipenko. Lisaks selgus, et kinni on peetud neli linnavolikogu, neli linnavalitsuse ning kaks Ossipenko ettevõtetega seotud isikut. Kinnipeetavaid kahtlustatakse altkäemaksu andmises ja võtmises ning mõjuvõimuga kauplemises.
Kolmapäev 5. oktoober 2022
Prokuratuur avaldas pärast 11 isikule kahtlustuse esitamist lisaks Ossipenkole kinnipeetavatest veel nelja linnavolikogu (Tiit Lillemets, Maria Merkulova, Anton Dijev, Deniss Veršinin) ja nelja linnavalitsuse töötaja (Vitali Borodin, Evelyn Danilov, Aljona Kazakova, Timofei Korepov) nimed.
Evelyn Danilov ajalehe Panorama kaanel. Autor/allikas: Ekraanikuva.
Keskerakond arvas oma ridadest välja alates 19.12.2018 erakonda kuulunud Aljona Kazakova (enne Keskerakonda astumist oli ta üle kahe aasta Reformierakonnas), kes oli üks kuuest erinevatel aegadel Keskerakonnaga seotud (olnud erakonnas või kandideerinud Keskerakonna nimekirjas) kahtlustatavast (Keskerakonda on jäänud ainsana veel Jevgeni Makarov).
"On kahetsusväärne, et 2020. aastal parimaks lastekaitsetöötajaks valitud noor haritud naine satub korruptsiooniskandaali. Kahtlemata kehtib Eestis süütuse presumptsioon, kuid arvestades asjaolu, et viimasel ajal ta erakonna töös ei osalenud, kuid tegi väga aktiivset koostööd valimisliidu Progress esindajatega, otsustasime seda protsessi lihtsalt kiirendada," sõnas Keskerakonna piirkonna esimees Ivetta Sakkart-Linnard.
Prokuratuur taotles Nikolai Ossipenko kuni kaheks kuuks vahi alla jätmist.
Kohus kaalub Nikolai Ossipenko vahistamist. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR
Neljapäev, 6. oktoober 2022
Kõik kahtlustatavad said vabadusse, neist väiksem osa oli trellide tagant pääsenud juba varem. Prokuratuur lubas Ossipenko vahi alla mittejätmise otsuse vaidlustada.
Reformierakonnast astus välja erakonna Kohtla-Järve piirkonna juht, abilinnapea Vitali Borodin. Ta oli erakonda kuulunud alates 31.03.2015.
Vitali Borodin.
Reede, 7. oktoober 2022
Kohtla-Järve linnavalitsusest kinnitatakse, et Oru ja Ahtme linnaosa vanema Aljona Kazakovaga on tööleping lõpetatud.
Kes on kes?
Nikolai Ossipenko (08.07.1958) - ärimees. Osales valimistel VL Jõhvikad esinumbina Jõhvi vallas ja pääses 287 häälega (liidu parim tulemus) volikokku, kuid pole sarnaselt kahe eelmise valimisperioodiga istungitel osalenud. Tema VL Progress osales Kohtla-Järve volikogu valimistel.
Tiit Lillemets (06.09.1979) - volikogu esimees. Pääses parteituna Keskerakonna nimekirjas 11. tulemusega (120 häält) volikokku. Nikolai Ossipenko kasupoeg. Oli enne valimisi linnapea abi Ahtme ja Oru linnaosas. Astus 25.03.2022 Keskerakonda, kuid kaks kuud ja kaks päeva hiljem astus erakonnast välja.
Maria Merkulova (20.05.1978) - volikogu aseesimees, sotsiaalkomisjoni liige. Pääses valimisliidu Progress ehk nn Ossipenko nimekirjas 1. tulemusega (256 häält volikokku. Oli 25.09.2009 kuni 13.06.2017 Keskerakonna liige. Esindab Kohtla-Järve linna Ida-Viru keskhaigla nõukogus. On 100% osalusega Nikolai Ossipenkole kuuluva osaühingu N&V juhatuse liige alates 04.08.2021.
Anton Dijev (30.10.1988) - volikogu sotsiaalkomisjoni esimees ning noorsoo- ja spordikomisjoni liige. Pääses Keskerakonna nimekirjas 2. tulemusega (206 häält) volikokku. Oli 07.04.2008 kuni 03.08.2022 Keskerakonna liige. Töötanud erinevates Ossipenko firmades. Valiti 31.08.2022 Ida-Viru keskhaigla nõukogu esimeheks, kus ta vahetas välja kauaegse Kohtla-Järve keskerakondlaste juhi Valeri Korbi.
Deniss Veršinin (20.08.1986) - volikogu majanduskomisjoni esimees. Pääses Keskerakonna nimekirjas 1. tulemusega (232 häält) volikokku. Parteitu. Juhib alates 08.03.2022 Kohtla-Järve munitsipaalettevõtet OSK Grupp. Oli kuni valimisteni Kohtla-Järve majandusvaldkonna abilinnapea. On töötanud Ossipenko firmades.
Vitali Borodin (01.10.1978) - majandusteenistuse abilinnapea (valimisteni oli arenguteenistuse abilinnapea). Pääses Reformierakonna nimekirjas 1. tulemusega (195 häält) volikokku, kuid loobus kohast. Oli 31.03.2015 - 06.10.2022 ehk kuni korruptsiooniskandaalini Reformierakonna liige, oli erakonna Kohtla-Järve piirkonna esimees.
Evelyn Danilov (04.12.1983) - sotsiaalteenistuse abilinnapea. Kandideeris valimistel Jõhvi vallas valimisliidus Jõhvikad koos Nikolai Ossipenkoga ja kui Ossipenko kogus 287 häälega liidu parima tulemuse, siis Evelyn Danilov pääses neljandana volikokku 59 häälega. On Jõhvi volikogu revisjonikomisjoni esimees, maaelukomisjoni, kultuurikomisjoni ja sotsiaalkomisjoni aseesimees. Oli 12.08.2008 kuni 28.01.2014 Reformierakonna liige, oli 17.10.2014 kuni 12.06.2018 Rahva Ühtsuse Erakonna liige, oli 12.06.2018 kuni 23.07.2021 Isamaa liige.
Aljona Kazakova (29.01.1989) - linnapeaabi Ahtme ja Oru linnaosas (lõpetas 07.10.2022 töösuhte linnaga). Kandideeris valimistel Keskerakonna nimekirjas, kuid sai 69 häält ja 25. tulemuse ning volikokku ei pääsenud (Keskerakond sai Kohtla-Järve 25liikmelises volikogus 12 kohta) . Kuulus 14.03.2016 kuni 07.12.2018 Reformierakonda ja 19.12.2018 kuni 05.10.2022 ehk politseipoolse kinnipidamiseni Keskerakonda.
Timofei Korepov (15.01.1981) - linnavalitsuse majandusteenistuse korrakaitseametnik alates 2017. aasta märtsist. Sarnaselt Nikolai Ossipenkole on Korepov endine politseinik. Parteitu. Valimistel ei kandideerinud.
Kirill Kõpp (24.12.1987) - Ossipenko ettevõtte N&V töötaja. Kodanikuaktivist. Kandideeris valmistel Kohtla-Järvel VL Progress nimekirjas ja sai 78 häält, mis oli kaks volikogu kohta saanud nimekirja viies tulemus. Oli 04.03.2017 - 18.07.2018 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei liige.
Jevgeni Makarov (16.01.1987) - Ekonv Grupp juhatuse liige, endine N&V OÜ juhatuse liige. Alates 16.03.2009 Keskerakonna liige. Kandideeris valimistel Jõhvis VL Jõhvikad nimekirjas ja sai 35 häält, mis oli nimekirjas seitsmes tulemus, nimekiri sai neli kohta. | Korruptsioonivarjuga Kohtla-Järvel järgnesid valimistele võimuvõitlused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegime avalike registrite ja Ida-Virumaa ajalehes Põhjarannik ilmunud lugude abil ülevaate, mis on põlevkivipealinnas alates valimistest olulisemat juhtunud.
Pühapäev, 17. oktoober 2021
Kohtla-Järvel, Eesti väikseima valimisaktiivsusega omavalitsuses (26 976 valijast osales 10 491 ehk 38,9 protsenti), sai valimisvõidu küll aastaid linna valitsenud Keskerakond, kuid nad kaotasid volikogus kuus kohta, saades 25 volikogu kohast 12. Nende eelmine, hea tahte koalitsioonipartner (Keskerakonnal oli suure varuga kohti ka ainuvõimuks) Reformierakond sai taaskord kaks kohta. Ülejäänud kohad jagunesid järgmiselt: sotsiaaldemokraadid said viis kohta ehk sama palju kui varem ning uute tulijatena sai valimisliit (VL) Restart Kohtla-Järve neli kohta ning Nikolai Ossipenko suuniste järgi tegutsev valimisliit Progress kaks kohta.
Korruptsioonis kahtlustatavatest said koha Kohtla-Järve volikokku Keskerakonnast Deniss Veršinin (232 häält), Anton Dijev (206), Tiit Lillemets (120), Reformierakonnast Vitali Borodin (195), VLi Progress nimekirjas Ossipenkole kuuluva OÜ N&V juhatuse ainus liige Maria Merkulova (256). Kahtlustatavatest osales valimistel ka Aljona Kazakova (Keskerakond; 69 häälega sai ta partei pingereas 25. koha) ja Kirill Kõpp (VL Progress; 78 häälega sai ta liidu nimekirjas viienda koha), kes aga volikokku ei pääsenud.
Kahtlustatavatest ainsana ei kandideerinud valimistel, kuid tulenevalt oma ametikohast - 2017. aasta märtsis sai ta linnavalitsuse korrakaitseametnikuks - vaatas, et tema valvatavas linnaruumis valimistel kõik sujuvalt kulgeks, Timofei Korepov, kellel on sarnaseks jooneks Ossipenkoga, et mõlemad on endised politseinikud.
Samal ajal Jõhvi vallas. Volikokku said seal valimisliidus Jõhvikad korruptsioonis kahtlustatavad Nikolai Ossipenko (287) ja Evelyn Danilov (59), kuid sarnaselt eelmise korraga (ajalehe Põhjarannik arvestuse kohaselt polnud ta selleks ajaks volikogu istungitel osalenud kaheksa aastat) peatas Ossipenko oma volitused ja pole istungitel osalenud. See ei ole teda takistanud valimistevahelisel ajal talle kuuluvas nädalalehes Panorama kohaliku võimu teostamise kohta regulaarselt seisukohti avaldamast. Samas liidus kandideeris ka keskerakondlane Jevgeni Makarov, kuid 35 häält andis talle liidu pingereas seitsmenda koha ehk kolmanda varuliikme staatuse.
Nikolai Ossipenko ajalehe Panorama kaanel. Autor/allikas: Ekraanikuva.
Neljapäev, 28. oktoober 2021
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Restart Kohtla-Järve, Progressi ja Reformierakonna esindajad sõlmisid koalitsioonilepingu. Nelikliidul on volikogus 13 kohta opositsiooni mängitud Keskerakonna 12 koha vastu.
Esmaspäev, 15. november 2021
Kohtla-Järve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil valiti volikogu esimeheks Tiit Lillemets (Keskerakond) 19 häälega. Tema vastaskandidaat Eduard Odinets (SDE) sai kuus häält, kusjuures SDE-l endal on volikogus viis kohta. Sellega sai selgeks, et koalitsioonileping ei pea.
Tiit Lillemets kinnipidamiselt lahkumas Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR
Aseesimeesteks valiti Arne Berendsen (Keskerakond; 15) ja Maria Merkulova (Progress, 13). Odinets sai 12 häält ja aseesimeheks ei saanud. Kusjuures ka teisel aseesimehel Merkuloval on Keskerakonna taust. Ta kuulus sinna 25.09.2009-13.06.2017.
Esmaspäev, 22. november 2021
Kohtla-Järve volikogu valis linnapeaks parteitu ja kohaliku omavalitsuse valimistel Jõhvis valimisliidus Ühtne Jõhvi (liit ei saanud volikogus ühtegi kohta) kandideerinud Toomas Naela, keda pooldas 19 saadikut. Tema vastaskandidaat Viktor Andrejev sai kuus häält.
Põhjarannikule antud intervjuus ütles Toomas Nael, et ettepaneku linnapeaks hakata tegi talle Keskerakonna Kohtla-Järve piirkonna esimees Valeri Korb.
Kolmapäev, 15. detsember
16 häälega kinnitas volikogu ametisse linnavalitsuse: peale linnapea Toomas Naela kuulusid abilinnapeadena sinna varasem volikogu esimees Riina Ivanova (arengu valdkond, Keskerakond), endine linnapea Ljudmila Jantšenko (rahandusvaldkond, Keskerakond), senine kultuuri ja spordi peaspetsialist Kristiine Agu (hariduse ja kultuuri valdkond, Keskerakond), valimisliidu Progress esindaja, seni firma N&V arendusdirektor olnud Evelyn Danilov (sotsiaalvaldkond) ning Reformierakonna esindaja Vitali Borodin (majanduse alal).
Kohtla-Järve linnavalitsus. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR
Kusjuures juhiti tähelepanu Danilovi suurele ühiskondlikule koormusele, sest ta juhib Jõhvi volikogus revisjonikomisjoni ja on veel kolme komisjoni aseesimees.
Volikogu istungi ajal tulid volikogu saali akende taha inimesed pilaplakatitega, kus oli kujutatud Ossipenkot.
Neljapäev, 30. detsember 2021
Kohtla-Järve linnavalitsus otsustas kutsuda tagasi kommunaalmajandusega tegeleva munitsipaalettevõtte OÜ OSK Grupp nõukogu liikmete kohalt Tiit Lillemetsa ja Deniss Veršinini ning nimetada liikmeteks 30.12.2021-26.05.2025 Anton Dijevi ja Jevgeni Saltõkovi.
Teisipäev, 4. jaanuar 2022
Linnavalitsus kinnitas linna seitsmeliikmelise riigihangete komisjoni, mida hakkas juhtima majandusteenistuse abilinnapea Vitali Borodin ning kuhu kuulus ka Ahtme ja Oru linnaosa vanem Aljona Kazakova.
Aljona Kazakova kinnipidamiselt lahkumas Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR
Teisipäev, 11. jaanuar 2022
Pärast seda, kui ajaleht Põhjarannik tõstatas kelmuses süüdi mõistetud ja 2024. aasta lõpuni katseajal oleva Jevgevi Saltõkovi küsimuse, nimetati linnaettevõtte OSK Grupp liikmeks tema asemel Svetlana Kollo.
Põhjarannikule kommenteeris Kohtla-Järve linnapea Toomas Nael olukorda järgmiselt: "Ma ise sellist ettepanekut ei teinud. Ma ei tea, kes seda tegi. Küsisin linnavalitsuse istungil selle eelnõu kohta, kas kõik on nõus ja kas kandidaatide kohta on küsimusi. Keegi ei olnud vastu." Ta märkis, et ta ise Saltõkovi ei tundnud, aga eeldas, et teised linnavalitsuse liikmed teavad teda, ning lisas, et ei teadnud isegi seda, et see nõukogu liikme koht on tasuline. "Mul on praegu sisseelamise aeg, ma pean paljud asjad lihtsalt rutiinselt ära tegema," sõnas ta.
(See oli teadaolevalt esimene kord, kui linnapea Toomas Nael andis mõista, et ta on vaid käsutäitja. Seda kinnitab ka asjaolu, et prokuratuur talle kuriteokahtlustust ei esitanud - R.K.)
Teisipäev, 18. jaanuar 2022
Linnavalitsus otsustas Ida-Viru keskhaigla nõukogust tagasi kutsuda kuni valimisteni abilinnapea olnud Niina Aleksejeva ja määrata uueks liikmeks 18.01.2022-28.11.2023 Maria Merkulova.
Maria Merkulova kinnipidamiselt lahkumas Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR
Laupäev, 12. veebruar 2022
Põhjarannik kirjutas linnavalitsuse ees toimunud sotside meeleavaldusest, kus protestiti kehvasti korraldatud prügiveo ja teede puhastamise pärast. Valimisliidus Progress kandideerinud firma N&V töötaja Kirill Kõpp päris meeleavaldajatelt, mida nad siis ette võtavad, kui firma loobub hooldusteenuste osutamisest.
Samast loost said lugejad teada, et Kohtla-Järve abilinnapea Vitali Borodin põhjendas nädala alguses teede puhastamise probleeme ilmastikuoludega ja koroonaviiruse levikuga. "Lund sajab üha juurde, sooja ilmaga aga muutub see pudedaks ning raskendab isegi pärast lumekoristust liiklust veelgi. Hommikul sain N&V-lt teate, et kümme nende traktorijuhti on haigeks jäänud. Kõigile neile on keeruline kiiresti asendajat leida, kuid sellest hoolimata on suurem osa teid hooldatud." Nii N&V kui ka prügiveofirma Ekovir kuuluvad Nikolai Ossipenkole.
Kirill Kõpp väljumast Viru Vanglast. Autor/allikas: Ekraanikuva.
Teisipäev, 8. märts 2022
Kohtla-Järve munitsipaalettevõtte OSK Grupp juhiks valiti Deniss Veršinin, kes kuni valimisteni oli Kohtla-Järve majandusvaldkonna abilinnapea ja kuulus aastavahetuseni ettevõtte nõukokku.
Reede, 25. märts 2022
Tiit Lillemets astus Keskerakonda (astus välja juba 27.05.2022). Keskerakonna sellekohases teates põhjendas Lillemets liitumist nii: "Kandideerisin Keskerakonna nimekirjas kahtedel viimastel kohalike omavalitsuste valimistel ja erakonnaga liitumine on asjade loogiline jätk. Poliitikas saab iseseisvalt tegutsedes suuri sõnu teha, otsuste elluviimisel on erakondlik tugi äärmiselt oluline. Keskerakonna jaoks on Ida-Virumaa olnud ajalooliselt oluline piirkond ja mul on hea meel, et saan Kohtla-Järve arengusse oma panuse anda." Ta lisas, et vaatab Kohtla-Järve linnaga seonduva kõrval Ida-Virumaa arengut laiemal skaalal. "Mulle sümpatiseerib Keskerakonna seisukoht toetada põlevkivi kasutamist ja isiklikult tahan hea seista, et väärindame oma rahvuslikku rikkust parimal võimalikul moel. Ida-Virumaa on olnud Eesti juhtiv tööstuspiirkond ja meil tuleb oma positsiooni veelgi tugevdada, otsides samal ajal võimalusi võimalikult suurt lisandväärtust loova ettevõtluse arenguks. Mul on selles osas mitmeid mõtteid, mida sooviksin riiklikul tasemel rakendada, ja seetõttu kaalun tõsiselt Riigikogusse kandideerimist," lausus Tiit Lillemets.
Laupäev, 26. märts 2022
Kohtla-Järve Keskerakonna piirkonna aastakonverentsil valiti peaaegu 25 aastat piirkonda juhtinud Valeri Korbi asemel piirkonna juhiks Ivetta Sakkart-Linnard, kes viimatistel kohalikel valimistel sai erakonna 15. tulemusena 98 häält ehk oli sellega volikogus Keskerakonna kolmas varuliige.
Neljapäev, 26. mai 2022
Kohtla-Järve volikogu istungil selgus, et Keskerakonna, Reformierakonna ja VLi Progress kolitsioon ei toimi, sest linnavalitsusest kaotati kaks Keskerakonnale kuulunud kohta. Muudatuse poolt olid ajalehe Põhjarannik andmetel eelnõu algatanud Restart Kohtla-Järve neli saadikut, kaks Reformierakonna saadikut, kaks valimisliidu Progress saadikut ja neli Keskerakonna nimekirjast valitud saadikut. Kusjuures kahtlustatavatest olid muudatuse poolt Tiit Lillemets, Deniss Veršinin ja Maria Merkulova ning Anton Dijev jäi erapooletuks.
Reede, 27. mai 2022
Oma erakonnakaaslaste vastu hääletanud Tiit Lillemets lõpetas enne tõenäolist väljaheitmist ise oma liikmelisuse Keskerakonnas ehk linnavolikogu esimees oli seal vaid kaks kuud ja kaks päeva.
Kolmapäev, 30. juuni 2022
Põhjarannikus ilmus lugu "Lõhki läinud Kohtla-Järve linnavõim püüab vabaneda kahest abilinnapeast".
Milline on lõhki läinud Kohtla-Järve linnavõimu praegune jõudude vahekord, peaks aimu saama neljapäeval toimuval istungil, kus läheb uuele hääletusele linnavalitsuse liikmete kinnitamine − eelnõu kohaselt pole seal enam kohta senistele abilinnapeadele Ljudmila Jantšenkole ja Riina Ivanovale, kes kandideerisid Keskerakonna nimekirjas. (---)
Abilinnapeade arvu küsimuses olid eri meelt Keskerakonna nimekirjast valitud saadikud. Valeri Korb, Arne Berendsen, Sergei Lopin, Anna Rentik, Raissa Baženova ja Ivetta Sakkart-Linnard olid abilinnapeade arvu vähendamise vastu, ülejäänud kuus olid poolt või ei hääletanud. Otsus läks läbi tänu sellele, et sotsid otsustasid hääletamisest hoiduda, märkides, et ei soovi Keskerakonna poliitilises mängus osaleda. (---)
Tiit Lillemets sõnas, et ta ei oska pakkuda, milliseks kujuneb hääletustulemus neljapäeval, sest siduvaid kokkuleppeid pole ja koalitsiooni pole. "On selline kirju-mirju olukord," tunnistas ta, märkides, et praeguse volikogu koosseisuga on koalitsiooni moodustada keeruline. (---)
Ivetta Sakkart-Linnard ütles, et Keskerakond on pidanud konsultatsioone Kohtla-Järve koalitsiooni loomiseks, aga see pole seni tulemust toonud.
Laupäev, 2. juuli 2022
Põhjarannikus ilmus uudis "Kohtla-Järve linnapea loobus vastu tahtmist kahest abilinnapeast".
Alates 9. juulist jäävad Kohtla-Järve linna rahandus- ja arenguteenistus juhtideta, sest linnapea Toomas Naela ettepanekul jättis volikogu enamushäältega nende senised juhid ja abilinnapead Ljudmila Jantšenko ja Riina Ivanova tööta.
"Pean tunnistama, et selle otsuse jõustumise kuupäevast ma vaimustunud pole. 9. juulist on teenistused juhtideta. Selge on, et kõiki kohustusi ümber jagada ei õnnestu. Mulle ei meeldi, et osa töid jääb tegemata, ka need, mis on suure tähtsusega," ütles Nael, tuues näiteks lisaeelarve ja eelarvestrateegia koostamise, mis nüüd tähtajaks valmis ei saa.
Samas oli Nael ise see, kes tegi volikogule ettepaneku kinnitada uus linnavalitsuse struktuur, kus pole enam kohta rahandusteenistuse ja arenguteenistuse abilinnapeale, kes olid ka nende teenistuste juhid.
Alles eelmise aasta lõpus ametisse asunud linnavalitsuse "dieediprogramm" tuli ette võtta, kuna eelmisel istungil õnnestus volikogu napil enamusel muuta linna põhimäärust nõnda, et abilinnapeade arv väheneb.
Kolmapäev, 14. juuli 2022
Kohtla-Järve linnavalitsus otsustas:
1. Ida-Viru keskhaigla nõukogust tagasi kutsuda Valeri Korbi ja Ljudmila Jantšenko ning määrata uuteks liikmeteks Anton Dijevi ja Zaur Abbassovi;
2. kutsuda SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus nõukogu liikme kohalt tagasi Riina Ivanova ja nimetada uueks nõukogu liikmeks (15.07.2022-14.07.2025) Vitali Borodini. Seejuures oli Riina Ivanova liikmeks kinnitatud alles 18. jaanuaril ehk vähem kui pool aastat tagasi.
Kolmapäev, 3. august 2022
Oma erakonnakaaslastele vastu hääletamise pärast heideti Keskerakonnast välja Anton Dijev, kes oli sinna kuulunud alates 07.04.2008.
Teisipäev, 23. august 2022
Kohtla-Järve linnavalitsus kutsus OÜ Järve Biopuhastus nõukogu liikme kohalt tagasi Valeri Korbi ja nimetas perioodiks 05.08.2022-04.08.2027 nõukogu liikmeks Deniss Veršinini.
Deniss Veršinin kinnipidamiselt lahkumas Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR
Kolmapäev, 31. august 2022
Anton Dijev valiti Ida-Viru keskhaigla nõukogust välja arvatud Valeri Korbi asemel nõukogu liikmeks. Nõukogus on kolm Kohtla-Järve linna (Maria Merkulova, Anton Dijev, Zaur Abassov) ja kolm Tartu Ülikooli kliinikumi esindajat.
Pühapäev, 11. september 2022
Kohtla-Järve linnapea Toomas Nael saatis vastuse linnavolinik Vladimir Tšužase (SDE) järelepärimisele, miks just Anton Dijev ja Zaur Abassov määrati Ida-Viru keskhaigla nõukokku. Kirja sisu: "Meie linnas on välja kujunenud tava, kus nõukogudesse kuuluvad linnavalitsuse liikmed, volikogu liikmed/esimees või linnavalitsuse teenistujad. Pärast seda, kui Ljudmila Jantšenko lõpetas oma töö Kohtla-Järve linnavalitsuses, oli ka üsna loomulik tema tagasikutsumine nõukogu liikme kohalt. Valeri Korbi teeneid Ida-Viru keskhaigla ees ei sea keegi kahtluse alla. Me hindame kõrgelt tema panust Kohtla-Järve suurima raviasutuse loomisel, arendamisel ja strateegia kujundamisel. Kuid tema nõukogust tagasi kutsumine on tingitud pigem nooremale põlvkonnale võimaluse andmisega. Peamiseks argumendiks Anton Dijevi ja Zaur Abassovi määramisel Ida-Viru Keskhaigla nõukogu liikmeteks on linnavalitsuse liikmete üksmeel selles, et sihtasutuse eesotsas peavad olema noored, energilised ja muutustele avatud inimesed. Mõlemad noormehed on pikki aastaid olnud aktiivsed kohaliku elu küsimustes kaasarääkijad ning linna elanikele, kelle huve nad esindavad ja silmas peavad, tuttavad. Ettepanek nõukogu liikmete väljavahetamiseks ja uute isikute määramiseks tuli poliitilistelt jõududelt, kes formaalselt küll ei ole moodustanud koalitsiooni, kuid kellel on tänases volikogus häälteenamus."
Volikogus sai saadik vastuse 29. septembri istungil, kuid Vladimir Tšužase sõnul jättis linnapea tema täpsustavale küsimusele, kes siiski konkreetselt esitas need isikud, vastamata. Tšužas tunnistas oma blogis, et tema jaoks üllatuslikult võttis sõna hoopis VLi Restart Kohtla-Järve liider Jaanek Pahka, kes ütles, et see oli tema ettepanek.
Kolmapäev, 31. august 2022
Keskerakond saatis Kohtla-Järve linnavolikogu esimehele Tiit Lillemetsale kirja, kus anti teada, et Kohtla-Järve volikogus registreeritud Keskerakonna fraktsiooni viiel liikmel pole Keskerakonnaga seost ehk see fraktsioon kasutab erakonna nime ilma erakonna loata. Samuti juhiti tähelepanu, et Keskerakonna volinikke esindab Sergei Lopin. (Keskerakonna kinnitusel pole nad siiani sellele kirjale vastust saanud ja seda pole ka linna dokumendiregistris – R.K.)
Nn liba-Keskerakonda kuuluvad kahtlustatavatest Deniss Veršinin ja Anton Dijev ning lisaks veel Zaur Abassov, Vladimir Evve ja Svetlana Kollo.
Laupäev, 1. oktoober 2022
Ajaleht Põhjarannik andis teada, et Kohtla-Järve linn on sõlminud sel kevadel asutatud ettevõttega EKONV Grupp 15-miljonilise lepingu, mille põhjal hakkab ettevõte osutama hooldus-, korrashoiutöid ja teenuseid: Kohtla-Järve linna Ahtme ja Järve linnaosade teede, tänavate, bussipeatuste, bussiootepaviljonide, parkide, haljasalade ja haljastuse hooldustööd (s.h. talvine koristus, lume äravedu, liivatamine, soolatamine, istepinkide ja urnide lumest puhastamine, suvine koristus, niitmine, samuti jõulupuude soetamine, langetamine, transportimine, paigaldamine ning demonteerimine ning lõkete tegemine) vastavalt hankedokumentide tehnilisele kirjeldusele.
Ettevõte oli ainus hankel osaleja. Loost selgus, et võitja oli valitud juba juulis, kuid lepingu allkirjastamine võttis aega üle kolme kuu, kuna selgus, et ettevõte on vastutav ka oma eelkäija N&V maksuvõla eest. EKONV Grupiga sõlmiti leping pärast seda, kui N&V sõlmis maksuvõla tasumise graafiku.
Äriregistri 7. oktoobri keskpäevastel andmetel oli Nikolai Ossipenkole kuuluval N&V-l (ainus juhatuse liige Maria Merkulova) maksuvõlga kogunenud 630 226 eurot ja 47 senti. Võla tasumise lõppkuupäevaks on kokku lepitud graafiku alusel 17. detsember 2023. Töötajaid on neil 204 ja teises kvartalis oli ettevõtte maksustatav käive 2 307 151 eurot.
EKONV Grupi juhatuse ainus liige on Jevgeni Makarov, kes on kuulunud ka N&V juhatusesse. Ettevõtte omanik on Vladimir Davõdtšik, kes on Ossipenko ettevõtte OÜ Ekomajanduse Grupp juhatuse liige. Äriregistri andmetel on maksuvõlata EKONV Grupil 32 töötajat ja makse pole teises kvartalis makstud.
Nii EKONV Grupp, N&V, Ekomajanduse Grupp kui samuti Nikolai Ossipenkole kuuluv prügiettevõte OÜ Ekovir on registreeritud Jõhvis aadressil Kaasiku 28.
Jevgeni Makarovi intervjuu ajalehele Panorama. Autor/allikas: Ekraanikuva.
Teisipäev, 4. oktoober 2022
Politsei pidas kinni 11 inimest. Kui teiste nimed jättis prokuratuur kahtlustuste esitamiseni saladuseks, anti teada, et kinni on peetud ka munitsipaalärimees Nikolai Ossipenko. Lisaks selgus, et kinni on peetud neli linnavolikogu, neli linnavalitsuse ning kaks Ossipenko ettevõtetega seotud isikut. Kinnipeetavaid kahtlustatakse altkäemaksu andmises ja võtmises ning mõjuvõimuga kauplemises.
Kolmapäev 5. oktoober 2022
Prokuratuur avaldas pärast 11 isikule kahtlustuse esitamist lisaks Ossipenkole kinnipeetavatest veel nelja linnavolikogu (Tiit Lillemets, Maria Merkulova, Anton Dijev, Deniss Veršinin) ja nelja linnavalitsuse töötaja (Vitali Borodin, Evelyn Danilov, Aljona Kazakova, Timofei Korepov) nimed.
Evelyn Danilov ajalehe Panorama kaanel. Autor/allikas: Ekraanikuva.
Keskerakond arvas oma ridadest välja alates 19.12.2018 erakonda kuulunud Aljona Kazakova (enne Keskerakonda astumist oli ta üle kahe aasta Reformierakonnas), kes oli üks kuuest erinevatel aegadel Keskerakonnaga seotud (olnud erakonnas või kandideerinud Keskerakonna nimekirjas) kahtlustatavast (Keskerakonda on jäänud ainsana veel Jevgeni Makarov).
"On kahetsusväärne, et 2020. aastal parimaks lastekaitsetöötajaks valitud noor haritud naine satub korruptsiooniskandaali. Kahtlemata kehtib Eestis süütuse presumptsioon, kuid arvestades asjaolu, et viimasel ajal ta erakonna töös ei osalenud, kuid tegi väga aktiivset koostööd valimisliidu Progress esindajatega, otsustasime seda protsessi lihtsalt kiirendada," sõnas Keskerakonna piirkonna esimees Ivetta Sakkart-Linnard.
Prokuratuur taotles Nikolai Ossipenko kuni kaheks kuuks vahi alla jätmist.
Kohus kaalub Nikolai Ossipenko vahistamist. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR
Neljapäev, 6. oktoober 2022
Kõik kahtlustatavad said vabadusse, neist väiksem osa oli trellide tagant pääsenud juba varem. Prokuratuur lubas Ossipenko vahi alla mittejätmise otsuse vaidlustada.
Reformierakonnast astus välja erakonna Kohtla-Järve piirkonna juht, abilinnapea Vitali Borodin. Ta oli erakonda kuulunud alates 31.03.2015.
Vitali Borodin.
Reede, 7. oktoober 2022
Kohtla-Järve linnavalitsusest kinnitatakse, et Oru ja Ahtme linnaosa vanema Aljona Kazakovaga on tööleping lõpetatud.
Kes on kes?
Nikolai Ossipenko (08.07.1958) - ärimees. Osales valimistel VL Jõhvikad esinumbina Jõhvi vallas ja pääses 287 häälega (liidu parim tulemus) volikokku, kuid pole sarnaselt kahe eelmise valimisperioodiga istungitel osalenud. Tema VL Progress osales Kohtla-Järve volikogu valimistel.
Tiit Lillemets (06.09.1979) - volikogu esimees. Pääses parteituna Keskerakonna nimekirjas 11. tulemusega (120 häält) volikokku. Nikolai Ossipenko kasupoeg. Oli enne valimisi linnapea abi Ahtme ja Oru linnaosas. Astus 25.03.2022 Keskerakonda, kuid kaks kuud ja kaks päeva hiljem astus erakonnast välja.
Maria Merkulova (20.05.1978) - volikogu aseesimees, sotsiaalkomisjoni liige. Pääses valimisliidu Progress ehk nn Ossipenko nimekirjas 1. tulemusega (256 häält volikokku. Oli 25.09.2009 kuni 13.06.2017 Keskerakonna liige. Esindab Kohtla-Järve linna Ida-Viru keskhaigla nõukogus. On 100% osalusega Nikolai Ossipenkole kuuluva osaühingu N&V juhatuse liige alates 04.08.2021.
Anton Dijev (30.10.1988) - volikogu sotsiaalkomisjoni esimees ning noorsoo- ja spordikomisjoni liige. Pääses Keskerakonna nimekirjas 2. tulemusega (206 häält) volikokku. Oli 07.04.2008 kuni 03.08.2022 Keskerakonna liige. Töötanud erinevates Ossipenko firmades. Valiti 31.08.2022 Ida-Viru keskhaigla nõukogu esimeheks, kus ta vahetas välja kauaegse Kohtla-Järve keskerakondlaste juhi Valeri Korbi.
Deniss Veršinin (20.08.1986) - volikogu majanduskomisjoni esimees. Pääses Keskerakonna nimekirjas 1. tulemusega (232 häält) volikokku. Parteitu. Juhib alates 08.03.2022 Kohtla-Järve munitsipaalettevõtet OSK Grupp. Oli kuni valimisteni Kohtla-Järve majandusvaldkonna abilinnapea. On töötanud Ossipenko firmades.
Vitali Borodin (01.10.1978) - majandusteenistuse abilinnapea (valimisteni oli arenguteenistuse abilinnapea). Pääses Reformierakonna nimekirjas 1. tulemusega (195 häält) volikokku, kuid loobus kohast. Oli 31.03.2015 - 06.10.2022 ehk kuni korruptsiooniskandaalini Reformierakonna liige, oli erakonna Kohtla-Järve piirkonna esimees.
Evelyn Danilov (04.12.1983) - sotsiaalteenistuse abilinnapea. Kandideeris valimistel Jõhvi vallas valimisliidus Jõhvikad koos Nikolai Ossipenkoga ja kui Ossipenko kogus 287 häälega liidu parima tulemuse, siis Evelyn Danilov pääses neljandana volikokku 59 häälega. On Jõhvi volikogu revisjonikomisjoni esimees, maaelukomisjoni, kultuurikomisjoni ja sotsiaalkomisjoni aseesimees. Oli 12.08.2008 kuni 28.01.2014 Reformierakonna liige, oli 17.10.2014 kuni 12.06.2018 Rahva Ühtsuse Erakonna liige, oli 12.06.2018 kuni 23.07.2021 Isamaa liige.
Aljona Kazakova (29.01.1989) - linnapeaabi Ahtme ja Oru linnaosas (lõpetas 07.10.2022 töösuhte linnaga). Kandideeris valimistel Keskerakonna nimekirjas, kuid sai 69 häält ja 25. tulemuse ning volikokku ei pääsenud (Keskerakond sai Kohtla-Järve 25liikmelises volikogus 12 kohta) . Kuulus 14.03.2016 kuni 07.12.2018 Reformierakonda ja 19.12.2018 kuni 05.10.2022 ehk politseipoolse kinnipidamiseni Keskerakonda.
Timofei Korepov (15.01.1981) - linnavalitsuse majandusteenistuse korrakaitseametnik alates 2017. aasta märtsist. Sarnaselt Nikolai Ossipenkole on Korepov endine politseinik. Parteitu. Valimistel ei kandideerinud.
Kirill Kõpp (24.12.1987) - Ossipenko ettevõtte N&V töötaja. Kodanikuaktivist. Kandideeris valmistel Kohtla-Järvel VL Progress nimekirjas ja sai 78 häält, mis oli kaks volikogu kohta saanud nimekirja viies tulemus. Oli 04.03.2017 - 18.07.2018 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei liige.
Jevgeni Makarov (16.01.1987) - Ekonv Grupp juhatuse liige, endine N&V OÜ juhatuse liige. Alates 16.03.2009 Keskerakonna liige. Kandideeris valimistel Jõhvis VL Jõhvikad nimekirjas ja sai 35 häält, mis oli nimekirjas seitsmes tulemus, nimekiri sai neli kohta.
### Response:
Korruptsioonivarjuga Kohtla-Järvel järgnesid valimistele võimuvõitlused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zahovaiko juhendamisel tegi Järvamaa esindusklubi 2020. aastal debüüdi eurosarjas. Samal aastal teeniti klubiajaloos esmakordselt esikolmiku koht, kui FC Flora järel lõpetati hõbemedalitel. 2021. aastal sai Paide Linnameeskond Zahovaiko käe all Premium liigas kolmanda koha, teatab Paide Linnameeskond oma kodulehe vahendusel.
Real de Banjuli ja Paide Linnameeskonna koostöö algas 2020. aastal. Lääne-Aafrika väikeriigi tippklubi talentidest on Paide Linnameeskonda esindanud Alassana Jatta, Muhammed Sanneh ja Ebrima Singhateh tänaseks siirdunud vastavalt Viborgi, Ostrava Baniku ja Praha Slavia ridadesse. Praegu kuuluvad Linnameeskonda endistest Real de Banjuli meestest väravavaht Ebrima Jarju, keskväljamees Foday Darboe ja ründaja Bubacarr Tambedou.
Slava, alustuseks on vist paslik küsida, et millega sa viimase aasta jooksul tegelenud oled? Paljude jaoks kadusid sa möödunud hooaja lõpul radarilt sootuks. Oled sa ikka jalgpalli juures?
Suurema publiku silma alt kadusin tõesti varjule ja ma pean ütlema, et see oli omamoodi mõnus aeg. Aga kui aus olla, siis jalgpallist ma eemalduda ei suutnud. Mu poeg mängib jalgpalli ja see periood on olnud kokkuvõttes väga mõnus võimalus teda iga päev mängimas näha ja temaga lisatreeninguid teha. See osa oli minu elust seni puudunud, sest aega jäi väheks. Pisteliselt olen teinud individuaaltrenne ka teistele poistele, peamiselt oma poja meeskonnakaaslastele, kes on huvi üles näidanud.
Nii et põranda all tegutsesin ikka jalgpallis ka edasi.
Oli varjuminek taotluslik, vajasid sa seda aega?
Jah, absoluutselt. See on vajalik igale treenerile, kes on pikalt ühel kohal olnud ja sealt taandub. Paides töötatud viis aastat, jutti ja puhkamata, peas vasardamas ainult ja ainult mõte, kuidas viia klubi edasi, tippu … See võtab vaimselt korralikult läbi. Aga nüüdseks on akud laetud, rahulikum periood kulus mulle väga marjaks ära. Mul on palju värsket energiat ja uusi ideid. Võib-olla liigagi palju, kuidagi on vaja mõtteid koondada ja neist parimad välja noppida.
Tuli sulle Eestist ka pakkumisi, kui Paide tüüri juurest lahkusid?
Kellegagi ei läinud konkreetseks. Jutuajamisi oli.
Aga kuidas sa selle jutuajamiseni jõudsid, mille tagajärjel sa oled nüüd Gambias?
Mul ei katkenud Linnameeskonnaga side hetkekski. Suhtlesime, kokkupuutepunkte oli endiselt palju ja suhted meie vahel jäid heaks ka hoolimata ametialasest lahkuminekust. Meie vahel ei jäänud midagi õhku, saime kõigest rääkida.
Sel suvel viskas Jaanus [Pruuli, Paide Linnameeskonna tegevjuht] õhku võimaluse Gambias peatreeneritööd teha. Eks te peate seda Jaanuselt küsima, kas ta mõtles seda esiotsa naljatamisi või täitsa tõsiselt, aga mulle jäi see kohe kuklasse kinni ja võtsin selle kohe tõsiselt mõttesse. See võimalus pakkus mulle kohe väga suurt huvi, andsin sellest ka väga otsekoheselt teada ja sealt edasi läksid asjad juba väga kiiresti.
Slava, sa oled pereinimene. Kirjelda, palun, mis näo su abikaasa tegi, kui sa ühel õhtul koju läksid ja teatasid, et kallis naine, nüüd on asi nii, et ma lähen Aafrikasse tööle. Kuidas see õhtu kodus välja nägi?
Tead, seda esimest emotsiooni on … Praktiliselt võimatu kirjeldada. (Naerab.) Aga ma võin öelda, et mul on väga, väga vedanud, ma olen täielik õnneseen, sest mul on abikaasa, kes on minu jaoks lihtsalt parim. Ta on mind talunud juba 17 aastat ja ega ma ei saa ka ise aru, kuidas ta seda on suutnud.
Mu uudis võeti vastu mõistlikult ja rahulikult, ehkki küll, muidugi, läbi teatava šoki. Aga kogu pere sai kiiresti aru, et Eesti jalgpallitreenerina välismaal töötada on tohutu võimalus, millele ei tohiks "ei" öelda. Oli üks korralik perenõukogu istumine, saladusi meil ei ole ja kõik otsused, nii head kui halvad arutatakse üheskoos läbi. Saime kõik kenasti seeditud ja arutatud ning sain rohelise tule.
Ka lapsed on juba nii suured, et mõistavad asjaolusid hästi. Neil on juba omad eesmärgid ja sihid, aga saime kõigest räägitud. Loomulikult võttis neil korraks meele kurvaks, aga … See on elu ja need on õigustatud emotsioonid. Praegu on kõik väga hästi.
Oled selle intervjuu tegemise hetkel olnud Gambias juba neli päeva. Kui sind läbi Jaanuse taga ajasin, et intervjuud teha, ütles ta, et sa oled parajasti oma toas ja valmistad homset treeningut ette. Oled juba täie vaardiga töölainel?
Jah, loomulikult. Praegu on see aeg, mil mind külvatakse üle infoga, mida ma pean enda jaoks lahterdama ja selle massiivi ära haldama. Hooaja ettevalmistusperiood on kohe-kohe algamas, see tähendab, et võistkond on vaja komplekteerida, koosseisude ja nimekirjadega tutvuda, vaadata erinevaid mänge ja nii edasi. Kolm päeva olen tohutult ajusid ragistanud, aga väljakule pole veel pääsenud. Seda teengi juba homme ja kohtun siis esimest korda ka praegu meeskonnas olevate mängijatega.
Homme on minu jaoks eriline, samas klubis traditsiooniline skautimispäev, kus vaadatakse üle uued kokku kogutud võimalikud mängijakandidaadid. See nädal kulubki mul suures mahus sellele, et need mehed on vaja üle vaadata, neid testida, hinnata, ja juba selle nädala lõpuks teha esimesed otsustavad sammud komplekteerimisel ning otsustada, kes ja kas sellest grupist uuel nädalal peagruppi üle viiakse.
Kui palju sul selleks abijõudu on? Ei pea ilmselt eeldama, et Banjuli inimeste ootus on, et Euroopast tuleb Slava ja hakkab üksinda meeskonda kokku panema?
Ei, loomulikult mitte. Klubis on palju inimesi, kes on selle protsessiga seotud ning kõik on olnud väga abivalmid ja toetavad. Täna ma muidugi ei tunne siin veel kõiki ega tea alati, kes on täpselt kes ja mille eest vastutab, aga küllap see tuleb aja jooksul.
Personali on päris suur hulk. Täpse numbri jään sulle võlgu, aga treeningprotsessis osalevad lisaks minule veel umbes viis abilist pluss taustajõud, kaameramehed, tehnikadirektor ja nii edasi.
Suur abi on minul isiklikult muidugi olnud Jaanusest, kes on siin juba mitmendat korda. Temalt saadud abi sisseelamiseks ja siinse kultuuri mõistmiseks on olnud hindamatu.
Aga, jah, vastuvõtt on olnud tohutult soe ja südamlik ja mulle läks väga hinge see, et klubi inimeste esimene sõnum mulle oli: sa oled oodatud. See on mulle väga tähtis.
Treenerit palgates on klubil enamasti ka konkreetsed nõudmised. Real de Banjul on Gambia täielik tippklubi. Kas sulle on pandud peale ka mingi sportlikud pinged?
Silmast silma vestlustes pole otseselt midagi sellist lauale toodud, aga ma mõistan suurepäraselt, et mind on toodud siia ikkagi treeneriks, kes paneb treeningprotsessi kiiresti kõrgel tasemel käima ning on mängijate arendamisele suunatud vaatega. See on peamine. Minu kogemus ütleb, et kui need on asjad on paigas, ei jää tulemused tulemata: mängijate areng algab treeningprotsessist, organiseeritusest ja distsipliinist. Need on asjad, mille pean siin saavutama. Tuleb muidugi meeles pidada, et jalgpallis, eriti nii kõrgel tasemel midagi kiiresti saavutada on alati väljakutsuv ülesanne.
Tegemist on riigi absoluutsete parimate hulka kuuluva klubiga ja nagu tavaks, tahab igaüks neist olla nende parimate hulgas see üks ja kõige parem, nii et loomulikult hakkame meiegi püüdlema meistritiitli poole.
Tunnen suurt vastutust, kahtlemata, ja ootused on kõrged, ka see on tunnetatav. Võtan seda kindlasti motivaatorina. Ootustega käib alati kaasas pinge, see käib samuti jalgpalli juurde. Ja kui päris aus olla, siis sellest pingest tundsin ma juba puudust. Väga.
Hooaja ettevalmistus on sul seal kohe algamas, hooaeg ise algab jaanuaris. Ametipakkumise ja Gambiasse päriselt kohale jõudmise vahele jäi mitu nädalat. Kui palju sa selle aja jooksul jõudsid klubi ja Aafrika liigajalgpalliga tervikuna tutvuda?
Olen saanud mänge vaadata, liigast ja tasemest on mul ülevaade olemas. Need videod, mida olen saanud vaadata, on Euroopa omadest oma tehniliselt teostuselt nii palju erinevad, et on nõudnud kõvasti treeneritarkust, et sealt vajalik ja oluline välja noppida.
Mul on olemas ülevaade sellest, millise liigaga on tegemist, millised väljakutsed ees ootavad, millega tuleb toime tulla ja hakkama saada. Peamisena tooksin siinkohal välja vähese taktikalise organiseerituse, siin on valdav individuaalsetele oskustele üles ehitatud jalgpall.
Ühtpidi on see mõistetav, sest kogu selle riigi meistriliiga peamine eesmärk on saata oma mängijaid välismaale, ja mängijad saavad sellest ise suurepäraselt aru. Nad tahavad pääseda parema elu peale ning selleks tuleb end iga hinna eest näidata.
Seetõttu peitub siin just meeskonna taktikalise distsipliini raames oma individuaalse taseme näitamise oskuses ja selle arendamises minu arvates väga suur potentsiaal. Mänguliselt on siin ääretult palju, mida lihvida ning mille toel muuta meeskonna mängitavat jalgpalli, läbi mille saavad omakorda võimaluse esiletõusmiseks, aga siis juba teistmoodi, ka indiviidid.
Muidugi saab teha tulemusi ka individuaalsetel oskustel põhinevas jalgpallis, ent just mängijate potentsiaali realiseerimiseks organiseeritud ja meeskondlikule distsipliinile tugineva jalgpalli raames toongi siia oma kogemused Eestist ja Paidest.
Lõpetuseks, ütle ausalt, kuidas sul nelja päeva jooksul Gambia kliimaga kohanemine on läinud?
Päevas kaks särki vahetada on normiks kujunenud. Ainukesed pääsehetked kuumuse küüsist on konditsioneeriga autod ja siseruumid. Aga kui neid pole ja oled õues, siis … Noh, see on omaette katsumus. Ma olen suur poiss ja olnud eluaeg kuumuse talumises pigem nõrk, aga kokkuvõttes ei ole midagi dramaatilist. Inimene harjub kõigega. Isegi mina ja isegi kuumusega, võib-olla võtab see lihtsalt pisut rohkem aega kui mõnel teisel. | Vjatšeslav Zahovaikost sai Gambia meeskonna peatreener | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zahovaiko juhendamisel tegi Järvamaa esindusklubi 2020. aastal debüüdi eurosarjas. Samal aastal teeniti klubiajaloos esmakordselt esikolmiku koht, kui FC Flora järel lõpetati hõbemedalitel. 2021. aastal sai Paide Linnameeskond Zahovaiko käe all Premium liigas kolmanda koha, teatab Paide Linnameeskond oma kodulehe vahendusel.
Real de Banjuli ja Paide Linnameeskonna koostöö algas 2020. aastal. Lääne-Aafrika väikeriigi tippklubi talentidest on Paide Linnameeskonda esindanud Alassana Jatta, Muhammed Sanneh ja Ebrima Singhateh tänaseks siirdunud vastavalt Viborgi, Ostrava Baniku ja Praha Slavia ridadesse. Praegu kuuluvad Linnameeskonda endistest Real de Banjuli meestest väravavaht Ebrima Jarju, keskväljamees Foday Darboe ja ründaja Bubacarr Tambedou.
Slava, alustuseks on vist paslik küsida, et millega sa viimase aasta jooksul tegelenud oled? Paljude jaoks kadusid sa möödunud hooaja lõpul radarilt sootuks. Oled sa ikka jalgpalli juures?
Suurema publiku silma alt kadusin tõesti varjule ja ma pean ütlema, et see oli omamoodi mõnus aeg. Aga kui aus olla, siis jalgpallist ma eemalduda ei suutnud. Mu poeg mängib jalgpalli ja see periood on olnud kokkuvõttes väga mõnus võimalus teda iga päev mängimas näha ja temaga lisatreeninguid teha. See osa oli minu elust seni puudunud, sest aega jäi väheks. Pisteliselt olen teinud individuaaltrenne ka teistele poistele, peamiselt oma poja meeskonnakaaslastele, kes on huvi üles näidanud.
Nii et põranda all tegutsesin ikka jalgpallis ka edasi.
Oli varjuminek taotluslik, vajasid sa seda aega?
Jah, absoluutselt. See on vajalik igale treenerile, kes on pikalt ühel kohal olnud ja sealt taandub. Paides töötatud viis aastat, jutti ja puhkamata, peas vasardamas ainult ja ainult mõte, kuidas viia klubi edasi, tippu … See võtab vaimselt korralikult läbi. Aga nüüdseks on akud laetud, rahulikum periood kulus mulle väga marjaks ära. Mul on palju värsket energiat ja uusi ideid. Võib-olla liigagi palju, kuidagi on vaja mõtteid koondada ja neist parimad välja noppida.
Tuli sulle Eestist ka pakkumisi, kui Paide tüüri juurest lahkusid?
Kellegagi ei läinud konkreetseks. Jutuajamisi oli.
Aga kuidas sa selle jutuajamiseni jõudsid, mille tagajärjel sa oled nüüd Gambias?
Mul ei katkenud Linnameeskonnaga side hetkekski. Suhtlesime, kokkupuutepunkte oli endiselt palju ja suhted meie vahel jäid heaks ka hoolimata ametialasest lahkuminekust. Meie vahel ei jäänud midagi õhku, saime kõigest rääkida.
Sel suvel viskas Jaanus [Pruuli, Paide Linnameeskonna tegevjuht] õhku võimaluse Gambias peatreeneritööd teha. Eks te peate seda Jaanuselt küsima, kas ta mõtles seda esiotsa naljatamisi või täitsa tõsiselt, aga mulle jäi see kohe kuklasse kinni ja võtsin selle kohe tõsiselt mõttesse. See võimalus pakkus mulle kohe väga suurt huvi, andsin sellest ka väga otsekoheselt teada ja sealt edasi läksid asjad juba väga kiiresti.
Slava, sa oled pereinimene. Kirjelda, palun, mis näo su abikaasa tegi, kui sa ühel õhtul koju läksid ja teatasid, et kallis naine, nüüd on asi nii, et ma lähen Aafrikasse tööle. Kuidas see õhtu kodus välja nägi?
Tead, seda esimest emotsiooni on … Praktiliselt võimatu kirjeldada. (Naerab.) Aga ma võin öelda, et mul on väga, väga vedanud, ma olen täielik õnneseen, sest mul on abikaasa, kes on minu jaoks lihtsalt parim. Ta on mind talunud juba 17 aastat ja ega ma ei saa ka ise aru, kuidas ta seda on suutnud.
Mu uudis võeti vastu mõistlikult ja rahulikult, ehkki küll, muidugi, läbi teatava šoki. Aga kogu pere sai kiiresti aru, et Eesti jalgpallitreenerina välismaal töötada on tohutu võimalus, millele ei tohiks "ei" öelda. Oli üks korralik perenõukogu istumine, saladusi meil ei ole ja kõik otsused, nii head kui halvad arutatakse üheskoos läbi. Saime kõik kenasti seeditud ja arutatud ning sain rohelise tule.
Ka lapsed on juba nii suured, et mõistavad asjaolusid hästi. Neil on juba omad eesmärgid ja sihid, aga saime kõigest räägitud. Loomulikult võttis neil korraks meele kurvaks, aga … See on elu ja need on õigustatud emotsioonid. Praegu on kõik väga hästi.
Oled selle intervjuu tegemise hetkel olnud Gambias juba neli päeva. Kui sind läbi Jaanuse taga ajasin, et intervjuud teha, ütles ta, et sa oled parajasti oma toas ja valmistad homset treeningut ette. Oled juba täie vaardiga töölainel?
Jah, loomulikult. Praegu on see aeg, mil mind külvatakse üle infoga, mida ma pean enda jaoks lahterdama ja selle massiivi ära haldama. Hooaja ettevalmistusperiood on kohe-kohe algamas, see tähendab, et võistkond on vaja komplekteerida, koosseisude ja nimekirjadega tutvuda, vaadata erinevaid mänge ja nii edasi. Kolm päeva olen tohutult ajusid ragistanud, aga väljakule pole veel pääsenud. Seda teengi juba homme ja kohtun siis esimest korda ka praegu meeskonnas olevate mängijatega.
Homme on minu jaoks eriline, samas klubis traditsiooniline skautimispäev, kus vaadatakse üle uued kokku kogutud võimalikud mängijakandidaadid. See nädal kulubki mul suures mahus sellele, et need mehed on vaja üle vaadata, neid testida, hinnata, ja juba selle nädala lõpuks teha esimesed otsustavad sammud komplekteerimisel ning otsustada, kes ja kas sellest grupist uuel nädalal peagruppi üle viiakse.
Kui palju sul selleks abijõudu on? Ei pea ilmselt eeldama, et Banjuli inimeste ootus on, et Euroopast tuleb Slava ja hakkab üksinda meeskonda kokku panema?
Ei, loomulikult mitte. Klubis on palju inimesi, kes on selle protsessiga seotud ning kõik on olnud väga abivalmid ja toetavad. Täna ma muidugi ei tunne siin veel kõiki ega tea alati, kes on täpselt kes ja mille eest vastutab, aga küllap see tuleb aja jooksul.
Personali on päris suur hulk. Täpse numbri jään sulle võlgu, aga treeningprotsessis osalevad lisaks minule veel umbes viis abilist pluss taustajõud, kaameramehed, tehnikadirektor ja nii edasi.
Suur abi on minul isiklikult muidugi olnud Jaanusest, kes on siin juba mitmendat korda. Temalt saadud abi sisseelamiseks ja siinse kultuuri mõistmiseks on olnud hindamatu.
Aga, jah, vastuvõtt on olnud tohutult soe ja südamlik ja mulle läks väga hinge see, et klubi inimeste esimene sõnum mulle oli: sa oled oodatud. See on mulle väga tähtis.
Treenerit palgates on klubil enamasti ka konkreetsed nõudmised. Real de Banjul on Gambia täielik tippklubi. Kas sulle on pandud peale ka mingi sportlikud pinged?
Silmast silma vestlustes pole otseselt midagi sellist lauale toodud, aga ma mõistan suurepäraselt, et mind on toodud siia ikkagi treeneriks, kes paneb treeningprotsessi kiiresti kõrgel tasemel käima ning on mängijate arendamisele suunatud vaatega. See on peamine. Minu kogemus ütleb, et kui need on asjad on paigas, ei jää tulemused tulemata: mängijate areng algab treeningprotsessist, organiseeritusest ja distsipliinist. Need on asjad, mille pean siin saavutama. Tuleb muidugi meeles pidada, et jalgpallis, eriti nii kõrgel tasemel midagi kiiresti saavutada on alati väljakutsuv ülesanne.
Tegemist on riigi absoluutsete parimate hulka kuuluva klubiga ja nagu tavaks, tahab igaüks neist olla nende parimate hulgas see üks ja kõige parem, nii et loomulikult hakkame meiegi püüdlema meistritiitli poole.
Tunnen suurt vastutust, kahtlemata, ja ootused on kõrged, ka see on tunnetatav. Võtan seda kindlasti motivaatorina. Ootustega käib alati kaasas pinge, see käib samuti jalgpalli juurde. Ja kui päris aus olla, siis sellest pingest tundsin ma juba puudust. Väga.
Hooaja ettevalmistus on sul seal kohe algamas, hooaeg ise algab jaanuaris. Ametipakkumise ja Gambiasse päriselt kohale jõudmise vahele jäi mitu nädalat. Kui palju sa selle aja jooksul jõudsid klubi ja Aafrika liigajalgpalliga tervikuna tutvuda?
Olen saanud mänge vaadata, liigast ja tasemest on mul ülevaade olemas. Need videod, mida olen saanud vaadata, on Euroopa omadest oma tehniliselt teostuselt nii palju erinevad, et on nõudnud kõvasti treeneritarkust, et sealt vajalik ja oluline välja noppida.
Mul on olemas ülevaade sellest, millise liigaga on tegemist, millised väljakutsed ees ootavad, millega tuleb toime tulla ja hakkama saada. Peamisena tooksin siinkohal välja vähese taktikalise organiseerituse, siin on valdav individuaalsetele oskustele üles ehitatud jalgpall.
Ühtpidi on see mõistetav, sest kogu selle riigi meistriliiga peamine eesmärk on saata oma mängijaid välismaale, ja mängijad saavad sellest ise suurepäraselt aru. Nad tahavad pääseda parema elu peale ning selleks tuleb end iga hinna eest näidata.
Seetõttu peitub siin just meeskonna taktikalise distsipliini raames oma individuaalse taseme näitamise oskuses ja selle arendamises minu arvates väga suur potentsiaal. Mänguliselt on siin ääretult palju, mida lihvida ning mille toel muuta meeskonna mängitavat jalgpalli, läbi mille saavad omakorda võimaluse esiletõusmiseks, aga siis juba teistmoodi, ka indiviidid.
Muidugi saab teha tulemusi ka individuaalsetel oskustel põhinevas jalgpallis, ent just mängijate potentsiaali realiseerimiseks organiseeritud ja meeskondlikule distsipliinile tugineva jalgpalli raames toongi siia oma kogemused Eestist ja Paidest.
Lõpetuseks, ütle ausalt, kuidas sul nelja päeva jooksul Gambia kliimaga kohanemine on läinud?
Päevas kaks särki vahetada on normiks kujunenud. Ainukesed pääsehetked kuumuse küüsist on konditsioneeriga autod ja siseruumid. Aga kui neid pole ja oled õues, siis … Noh, see on omaette katsumus. Ma olen suur poiss ja olnud eluaeg kuumuse talumises pigem nõrk, aga kokkuvõttes ei ole midagi dramaatilist. Inimene harjub kõigega. Isegi mina ja isegi kuumusega, võib-olla võtab see lihtsalt pisut rohkem aega kui mõnel teisel.
### Response:
Vjatšeslav Zahovaikost sai Gambia meeskonna peatreener |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | The Washington Post lehe allikate sõnul on viimastel nädalatel üks Putini lähedal seisev isik väljendanud Putinile otse oma eriarvamust.
Lehega suhelnud allikate sõnul peeti antud luureinfokildu piisavalt oluliseks, et see lisati USA president Joe Bideni päevase luurebriifi sekka ning seda jagati ka teiste kõrgete USA ametiisikutega.
Putini siseringi kuulub lehe hinnangul väike hulk inimesi, kes põhiliselt koosnevad temaga koos KGB-s teeninud luureametnikest ning kolleegidest ajal kui Putin töötas Peterburi linnavalitsuses.
Üks lääneriigi luureametnik kinnitas The Washington Postile, et alates veebruarist on Putini siseringis näha kasvavat ärevust.
Putini lähedal seisvatele isikutele olevat eriti tugevalt mõjunud hiljutised Vene kaotused, nende hinnangul ekslikud eesmärgid ning ulatuslikud sõjalised puudujäägid.
Ühe teise kõrge lääneriigi ametiisiku sõnul on sellised pinged kooskõlas sellega mismoodi Venemaa sõda Ukraina vastu on seni kulgenud ning üldise Kremli sisemise atmosfääriga.
Sama allika sõnul on paljud inimesed veendunud, et praegune sõda ei kulge Venemaa jaoks hästi ning sõja pidamine ei pruugi olla ka kõige õigem eesmärk Venemaa jaoks.
Erimeelsusi Vene võimuladvikus on tunnistanud ka Vene presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskov, kelles sõnul "toimuvad töised arutelud majanduse ja sõjalise operatsiooni üle. Samuti vaieldakse haridussüsteemi üle. See on osa tavalisest tööprotsessist ning ei ole märk lõhenemisest," kinnitas Peskov.
Viimasel ajal on suurenenud avalik kriitika Vene relvajõudude juhtkonna suunas. Näiteks kritiseeris sõjaväejuhte viimastel päevadel Tšetšeeni Vabariigi juht Ramzan Kadõrov.
Wagneri palgasõdurite grupeeringut juhtiv Jevgeni Prigožin nimetas Vene sõjaväe juhtkonda lausa inimrämpsuks.
Meduza: Putin ei konsulteeri otsuseid tehes enam oma ministritega
Hiljuti teatas Vene opositsiooniline väljaanne Meduza oma allikatele tuginedes, et Putin ei konsulteeri otsuseid tehes enam oma ministritega. Samuti olevat juba mitu aastat ühe Vene valitsusallika sõnul kadunud valitsusametnikel austus Putini vastu.
Kahe allika sõnul valitsevat selline meeleolu ka Vene valitsuses.
Meduzaga suhelnud allikate sõnul halvenes suhtumine Putinisse peale viimase otsust 2018. aastal tõsta Venemaal pensionile mineku iga.
Küsitlusuuringute kohaselt enamus venelasi antud otsust ei toetanud.
Meduza toob välja, et kuigi 2020. aastal vahetati Venemaal välja peaminister ja teised ministrid, siis kesktaseme ametiisikud jäid siiski samaks. Need inimesed mäletavat Vene rahva pahameelt seoses pensionireformiga.
Allikate sõnul ei teata Putin enam oma ministritele ette oma uutest poliitilistest otsustest. Veel hiljutise ajani olevat Putin vähemalt rääkinud võimalikest stsenaariumitest ja küsinud millised oleksid ühe või teise sammu tagajärjed.
Ühe Vene valitsusega seotud allika sõnul lõpetas Putin sellised konsultatsioonid koroonapandeemia algul ning hakkas kõiki olulisi otsuseid tegema ise peale lühikest konsultatsiooni oma siseringiga.
Meduza sõnul kuuluvad Putini siseringi eriteenistuste ja julgeolekuteenistuste juhid.
Mitme Meduzaga suhelnud allika sõnul kardab Vene valitsus Putinit ja seetõttu edastatakse talle tihti ka ilustatud raporteid. Näiteks ei olevat talle raporteeritud lääneriikide sanktsioonide tegelikest tagajärgedest.
Meduza allikate hinnangul on nende inimeste ring, keda Putin kuulab vähenenud Vene julgeolekunõukogu liikmeteni. Isegi sellest kogust kuulab Putin vaid osade arvamust, kinnitasid allikad. | WaPo: Putini otsuseid on hakatud kritiseerima ka Vene presidendi siseringis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
The Washington Post lehe allikate sõnul on viimastel nädalatel üks Putini lähedal seisev isik väljendanud Putinile otse oma eriarvamust.
Lehega suhelnud allikate sõnul peeti antud luureinfokildu piisavalt oluliseks, et see lisati USA president Joe Bideni päevase luurebriifi sekka ning seda jagati ka teiste kõrgete USA ametiisikutega.
Putini siseringi kuulub lehe hinnangul väike hulk inimesi, kes põhiliselt koosnevad temaga koos KGB-s teeninud luureametnikest ning kolleegidest ajal kui Putin töötas Peterburi linnavalitsuses.
Üks lääneriigi luureametnik kinnitas The Washington Postile, et alates veebruarist on Putini siseringis näha kasvavat ärevust.
Putini lähedal seisvatele isikutele olevat eriti tugevalt mõjunud hiljutised Vene kaotused, nende hinnangul ekslikud eesmärgid ning ulatuslikud sõjalised puudujäägid.
Ühe teise kõrge lääneriigi ametiisiku sõnul on sellised pinged kooskõlas sellega mismoodi Venemaa sõda Ukraina vastu on seni kulgenud ning üldise Kremli sisemise atmosfääriga.
Sama allika sõnul on paljud inimesed veendunud, et praegune sõda ei kulge Venemaa jaoks hästi ning sõja pidamine ei pruugi olla ka kõige õigem eesmärk Venemaa jaoks.
Erimeelsusi Vene võimuladvikus on tunnistanud ka Vene presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskov, kelles sõnul "toimuvad töised arutelud majanduse ja sõjalise operatsiooni üle. Samuti vaieldakse haridussüsteemi üle. See on osa tavalisest tööprotsessist ning ei ole märk lõhenemisest," kinnitas Peskov.
Viimasel ajal on suurenenud avalik kriitika Vene relvajõudude juhtkonna suunas. Näiteks kritiseeris sõjaväejuhte viimastel päevadel Tšetšeeni Vabariigi juht Ramzan Kadõrov.
Wagneri palgasõdurite grupeeringut juhtiv Jevgeni Prigožin nimetas Vene sõjaväe juhtkonda lausa inimrämpsuks.
Meduza: Putin ei konsulteeri otsuseid tehes enam oma ministritega
Hiljuti teatas Vene opositsiooniline väljaanne Meduza oma allikatele tuginedes, et Putin ei konsulteeri otsuseid tehes enam oma ministritega. Samuti olevat juba mitu aastat ühe Vene valitsusallika sõnul kadunud valitsusametnikel austus Putini vastu.
Kahe allika sõnul valitsevat selline meeleolu ka Vene valitsuses.
Meduzaga suhelnud allikate sõnul halvenes suhtumine Putinisse peale viimase otsust 2018. aastal tõsta Venemaal pensionile mineku iga.
Küsitlusuuringute kohaselt enamus venelasi antud otsust ei toetanud.
Meduza toob välja, et kuigi 2020. aastal vahetati Venemaal välja peaminister ja teised ministrid, siis kesktaseme ametiisikud jäid siiski samaks. Need inimesed mäletavat Vene rahva pahameelt seoses pensionireformiga.
Allikate sõnul ei teata Putin enam oma ministritele ette oma uutest poliitilistest otsustest. Veel hiljutise ajani olevat Putin vähemalt rääkinud võimalikest stsenaariumitest ja küsinud millised oleksid ühe või teise sammu tagajärjed.
Ühe Vene valitsusega seotud allika sõnul lõpetas Putin sellised konsultatsioonid koroonapandeemia algul ning hakkas kõiki olulisi otsuseid tegema ise peale lühikest konsultatsiooni oma siseringiga.
Meduza sõnul kuuluvad Putini siseringi eriteenistuste ja julgeolekuteenistuste juhid.
Mitme Meduzaga suhelnud allika sõnul kardab Vene valitsus Putinit ja seetõttu edastatakse talle tihti ka ilustatud raporteid. Näiteks ei olevat talle raporteeritud lääneriikide sanktsioonide tegelikest tagajärgedest.
Meduza allikate hinnangul on nende inimeste ring, keda Putin kuulab vähenenud Vene julgeolekunõukogu liikmeteni. Isegi sellest kogust kuulab Putin vaid osade arvamust, kinnitasid allikad.
### Response:
WaPo: Putini otsuseid on hakatud kritiseerima ka Vene presidendi siseringis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ugge sai punase kaardi kohtumise 90+5. minutil pärast teist kollast kaarti, mille andis talle kohtunik Joonas Jaanovits käega mängu eest enda karistusalas. Kalju teenis samast olukorrast penalti, millel Kaspar Paur eksis. Seega vaatamata Ugge kingitud penaltile sai Levadia 1:0 võidu, vahendab Soccernet.
Lõpuvile järel itaallasest keskkaitsja aga asja niisama ei jätnud ja sellest tuli ka lisakaristus. "Pärast lõpuvilet jooksis eemaldatud mängija agressiivselt kohtuniku suunas, võistkonnakaaslased pidid mängijat tagasi hoidma," selgitab jalgpalliliidu avalike ja koostöö suhete osakonna juht Eva Nõmme määratud karistuse põhjust. | Agressiivsus kohtuniku suhtes tõi Uggele kolmemängulise võistluskeelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ugge sai punase kaardi kohtumise 90+5. minutil pärast teist kollast kaarti, mille andis talle kohtunik Joonas Jaanovits käega mängu eest enda karistusalas. Kalju teenis samast olukorrast penalti, millel Kaspar Paur eksis. Seega vaatamata Ugge kingitud penaltile sai Levadia 1:0 võidu, vahendab Soccernet.
Lõpuvile järel itaallasest keskkaitsja aga asja niisama ei jätnud ja sellest tuli ka lisakaristus. "Pärast lõpuvilet jooksis eemaldatud mängija agressiivselt kohtuniku suunas, võistkonnakaaslased pidid mängijat tagasi hoidma," selgitab jalgpalliliidu avalike ja koostöö suhete osakonna juht Eva Nõmme määratud karistuse põhjust.
### Response:
Agressiivsus kohtuniku suhtes tõi Uggele kolmemängulise võistluskeelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ITNi raporti kohaselt näevad Hiina võimud Dalai Laama surma "strateegilise" ja "ajaloolise" võimalusena suurendamaks oma kontrolli piirkonna üle.
Kuuleka usujuhi Tiibetis võimule panemine peaks Hiina valitsuse hinnangul vähendama rahvusvahelist toetust ja huvi Tiibeti vastu.
Dokumendi hinnangul on Hiina võimud võtnud sihiks suurendada kontrolli Tiibeti budismi üle, vahendas Radio Free Asia.
Tiibeti usujuht Dalai-Laama on praegu 87-aastane. Hiina võimude sõnul kuulub õigus nimetada järgmine usujuht neile. Samas sünnib praeguse Dalai-Laama sõnul järgmine Tiibeti usujuht väljaspool Hiinat.
Tüli keskmes on Panchen Laama, kes on Dalai-Laama järel Tiibeti tähtsuselt teine usujuht. Eelmine Panchen-Laama suri 1989. aastal ning 1995. aastal tunnistati tollal kuueaastane Gedhun Choekyi Nyima tema taaskehastuseks.
Hiina võimudele see reinkarnatsioon ei meeldinud ning poisi perekond Tiibetis võeti kolm päeva hiljem vahi alla. Hiina valitsus teatas seejärel, et hoopis üks nende kontrolli all olev poiss on Panchen-Laama taaskehastus.
Pekingi poolt tunnustatud Panchen-Laama on ebapopulaarne nii Tiibetis kui ka välismaal elavate tiibetlaste seas.
Tiibeti usutraditsioonide kohaselt taassünnivad kõrgetasemelised Tiibeti usujuhid peale surma lapse kehas.
Hiina on viimastel aastatel püüdnud kontrollida ka teiste Tiibeti usujuhtide määramist ning on väitnud, et järgmise Dalai-Laama valimine peab toimuma viisil, mis on kooskõlas Hiina seadustega.
Praegune Dalai-Laama põgenes Tiibetist peale ebaõnnestunud ülestõusu Hiina võimude vastu 1959. aastal.
Tiibeti usujuhi määramise vastu tunnevad huvi ka välisriikide valitsused. Näiteks Ameerika Ühendriikide valitsuse sõnul on Tiibeti usujuhi määramine tiibetlaste enda siseasi.
USA on 2020. aastal vastu võtnud ka vastava seaduse (Tibet Policy and Support Act), mille kohaselt kehtestatakse Hiinale sanktsioonid kui nad sekkuvad Tiibeti usujuhi valimisse. | Hiina plaanib Dalai-Laama surma järel määrata Tiibetile kuuleka usujuhi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ITNi raporti kohaselt näevad Hiina võimud Dalai Laama surma "strateegilise" ja "ajaloolise" võimalusena suurendamaks oma kontrolli piirkonna üle.
Kuuleka usujuhi Tiibetis võimule panemine peaks Hiina valitsuse hinnangul vähendama rahvusvahelist toetust ja huvi Tiibeti vastu.
Dokumendi hinnangul on Hiina võimud võtnud sihiks suurendada kontrolli Tiibeti budismi üle, vahendas Radio Free Asia.
Tiibeti usujuht Dalai-Laama on praegu 87-aastane. Hiina võimude sõnul kuulub õigus nimetada järgmine usujuht neile. Samas sünnib praeguse Dalai-Laama sõnul järgmine Tiibeti usujuht väljaspool Hiinat.
Tüli keskmes on Panchen Laama, kes on Dalai-Laama järel Tiibeti tähtsuselt teine usujuht. Eelmine Panchen-Laama suri 1989. aastal ning 1995. aastal tunnistati tollal kuueaastane Gedhun Choekyi Nyima tema taaskehastuseks.
Hiina võimudele see reinkarnatsioon ei meeldinud ning poisi perekond Tiibetis võeti kolm päeva hiljem vahi alla. Hiina valitsus teatas seejärel, et hoopis üks nende kontrolli all olev poiss on Panchen-Laama taaskehastus.
Pekingi poolt tunnustatud Panchen-Laama on ebapopulaarne nii Tiibetis kui ka välismaal elavate tiibetlaste seas.
Tiibeti usutraditsioonide kohaselt taassünnivad kõrgetasemelised Tiibeti usujuhid peale surma lapse kehas.
Hiina on viimastel aastatel püüdnud kontrollida ka teiste Tiibeti usujuhtide määramist ning on väitnud, et järgmise Dalai-Laama valimine peab toimuma viisil, mis on kooskõlas Hiina seadustega.
Praegune Dalai-Laama põgenes Tiibetist peale ebaõnnestunud ülestõusu Hiina võimude vastu 1959. aastal.
Tiibeti usujuhi määramise vastu tunnevad huvi ka välisriikide valitsused. Näiteks Ameerika Ühendriikide valitsuse sõnul on Tiibeti usujuhi määramine tiibetlaste enda siseasi.
USA on 2020. aastal vastu võtnud ka vastava seaduse (Tibet Policy and Support Act), mille kohaselt kehtestatakse Hiinale sanktsioonid kui nad sekkuvad Tiibeti usujuhi valimisse.
### Response:
Hiina plaanib Dalai-Laama surma järel määrata Tiibetile kuuleka usujuhi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päev varem neljapäeval samal väljakul Põhja-Iirimaaga kohtunud ja 1:3 alla jäänud Eesti alustas kohtumist sarnaselt eelmisele mängule hästi. Vaatamata sellele, et esimestel minutitel oldi vastaste surve all, avas Eesti mänguskoori üheksandal minutil, kui resultatiivne oli Marlon Liivaru. Avapoolaeg lõppes siiski viigiliselt, sest Soome noortekoondise eest sai 20. minutil jala valgeks Sulo Ketola, kirjutab Eesti Jalgpalli Liit.
Teisel poolajal püsis seis enne viimast 20 minutit muutumatuna. Seejärel toimus paraku Eesti koondise poolt vaadatuna lagunemine, kui Soome sahistas seitsme minuti jooksul võrku lausa neljal korral. Mängu resultatiivseim oli lõpuks nelja väravaga Ketola, ühe lisas Taavi Koukkumäki. Võõrustajate viimane tabamus sündis 86. minutil, kui penalti realiseeris Toivo Mero. Eesti poolelt vähendas kaotusseisu 90. minutil Patrik Kristal, ent kaotusest see paraku ei päästnud.
Koondise peatreeneri Marko Pärnpuu sõnul andis tihe turniirigraafik tunda. "Võrreldes eilse kohtumisega oli mäng tempo poolest madalam. Meil tekkisid omad võimalused ja selle üle on hea meel, et suutsime juhtima minna. Enamuse ajast oli mäng võrdne ja kuni 72. minutini saab esitusega rahule jääda. Lõpus murti meid maha, sest soomlastel oli võtta lisakäik puhanud vahetusmängijate näol. Meil seda võimalust paraku polnud, sest meie varumängijad mängisid alles eile," sõnas peatreener.
U-16 vanuseklassi noortekoondis on tänavu peale Soome ja Põhja-Iirimaa mänginud mitteametlikke kohtumisi Lõuna-Soome ja Saksimaa eakaaslastega. "Iga rahvusvaheline mäng tuleb kasuks. Isegi kui see lõppeb 2:6, on sealt midagi kaasa võtta. Pärast kaotust on muidugi kehv tunne, aga täna olid ka selged põhjused, miks see mäng niimoodi läks. Üldises plaanis on sellised rahvusvahelised turniirid hädavajalikud nii treeneritele kui ka mängijatele," lausus Pärnpuu. | Noormeeste U-16 jalgpallikoondis kaotas suurelt Soome eakaaslastele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päev varem neljapäeval samal väljakul Põhja-Iirimaaga kohtunud ja 1:3 alla jäänud Eesti alustas kohtumist sarnaselt eelmisele mängule hästi. Vaatamata sellele, et esimestel minutitel oldi vastaste surve all, avas Eesti mänguskoori üheksandal minutil, kui resultatiivne oli Marlon Liivaru. Avapoolaeg lõppes siiski viigiliselt, sest Soome noortekoondise eest sai 20. minutil jala valgeks Sulo Ketola, kirjutab Eesti Jalgpalli Liit.
Teisel poolajal püsis seis enne viimast 20 minutit muutumatuna. Seejärel toimus paraku Eesti koondise poolt vaadatuna lagunemine, kui Soome sahistas seitsme minuti jooksul võrku lausa neljal korral. Mängu resultatiivseim oli lõpuks nelja väravaga Ketola, ühe lisas Taavi Koukkumäki. Võõrustajate viimane tabamus sündis 86. minutil, kui penalti realiseeris Toivo Mero. Eesti poolelt vähendas kaotusseisu 90. minutil Patrik Kristal, ent kaotusest see paraku ei päästnud.
Koondise peatreeneri Marko Pärnpuu sõnul andis tihe turniirigraafik tunda. "Võrreldes eilse kohtumisega oli mäng tempo poolest madalam. Meil tekkisid omad võimalused ja selle üle on hea meel, et suutsime juhtima minna. Enamuse ajast oli mäng võrdne ja kuni 72. minutini saab esitusega rahule jääda. Lõpus murti meid maha, sest soomlastel oli võtta lisakäik puhanud vahetusmängijate näol. Meil seda võimalust paraku polnud, sest meie varumängijad mängisid alles eile," sõnas peatreener.
U-16 vanuseklassi noortekoondis on tänavu peale Soome ja Põhja-Iirimaa mänginud mitteametlikke kohtumisi Lõuna-Soome ja Saksimaa eakaaslastega. "Iga rahvusvaheline mäng tuleb kasuks. Isegi kui see lõppeb 2:6, on sealt midagi kaasa võtta. Pärast kaotust on muidugi kehv tunne, aga täna olid ka selged põhjused, miks see mäng niimoodi läks. Üldises plaanis on sellised rahvusvahelised turniirid hädavajalikud nii treeneritele kui ka mängijatele," lausus Pärnpuu.
### Response:
Noormeeste U-16 jalgpallikoondis kaotas suurelt Soome eakaaslastele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 19-aastase venelanna Maria Bondarenko (WTA 364.) vastu võitis Malõgina esimese seti 0:2 kaotusseisust 6:4. Pärast teise geimi kaotamist ei olnud vastasel Malõgina servigeimides enam ühtki murdepalli. Hetkel, mil Malõgina asus teises geimis kahe murdega 5:2 juhtima, oli ta võitnud seitse oma pallingugeimi järjest ja juhtis ka järgmises geimis 40:30. Matšpall jäi aga kasutamata ja vastane murdis servi üle pika aja. Seisul 5:3 oli Malõginal veel kaks matšpalli vastase servil, aga kui need jäid ka realiseerimata, võitis Bondarenko teises setis viis viimast geimi järjest ja viigistas seisu 1:1, kirjutab Eesti Tennise Liit.
Otsustavas setis Malõgina võitlusvaim veel ei murdunud. Ta võitis pika geimi seisuks 1:1 ja omas järgmises geimis kolme murdepalli. Alles pärast seda, kui Bondarenko oli need päästnud ja 2:1 ette läinud, rauges Malõgina vastupanu ja venelanna võitis mängu 4:6, 7:5, 6:1. Murdepallide realiseerimine võiski olla selles mängus otsustav – Malõgina realiseeris 19-st neli ja Bondarenko 9-st 6.
Õnneks sai Malõgina lohutust paarismängu poolfinaalist, kus nad koos Irina Hromatšovaga alistasid Sofia Šapatava (Gruusia) ja Emili Webley-Smithi (Suurbritannia) 4:6, 6:3, 10:6. Otsustavas tie-break 'is juhtisid vastased viimast korda seisul 4:3, siis teenisid Hromatšova/Malõgina kolm punkti järjest ja uuesti seisul 7:6 kolm punkti järjest.
Finaalis on Malõgina ja tema paarilise vastased Ilona Georgiana Ghioroaie (Rumeenia) ja Rebeka Stolmar (Ungari). Malõgina on ITF-i turniiridel võitnud paarismängus seitse tiitlit, neist kaks viimast W25 turniiridel. Ka edetabelis on Malõgina paarismängus eespool (303.) kui üksikmängus. | Malõgina mängis maha kolm matšpalli, kuid jõudis paarismängus finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
19-aastase venelanna Maria Bondarenko (WTA 364.) vastu võitis Malõgina esimese seti 0:2 kaotusseisust 6:4. Pärast teise geimi kaotamist ei olnud vastasel Malõgina servigeimides enam ühtki murdepalli. Hetkel, mil Malõgina asus teises geimis kahe murdega 5:2 juhtima, oli ta võitnud seitse oma pallingugeimi järjest ja juhtis ka järgmises geimis 40:30. Matšpall jäi aga kasutamata ja vastane murdis servi üle pika aja. Seisul 5:3 oli Malõginal veel kaks matšpalli vastase servil, aga kui need jäid ka realiseerimata, võitis Bondarenko teises setis viis viimast geimi järjest ja viigistas seisu 1:1, kirjutab Eesti Tennise Liit.
Otsustavas setis Malõgina võitlusvaim veel ei murdunud. Ta võitis pika geimi seisuks 1:1 ja omas järgmises geimis kolme murdepalli. Alles pärast seda, kui Bondarenko oli need päästnud ja 2:1 ette läinud, rauges Malõgina vastupanu ja venelanna võitis mängu 4:6, 7:5, 6:1. Murdepallide realiseerimine võiski olla selles mängus otsustav – Malõgina realiseeris 19-st neli ja Bondarenko 9-st 6.
Õnneks sai Malõgina lohutust paarismängu poolfinaalist, kus nad koos Irina Hromatšovaga alistasid Sofia Šapatava (Gruusia) ja Emili Webley-Smithi (Suurbritannia) 4:6, 6:3, 10:6. Otsustavas tie-break 'is juhtisid vastased viimast korda seisul 4:3, siis teenisid Hromatšova/Malõgina kolm punkti järjest ja uuesti seisul 7:6 kolm punkti järjest.
Finaalis on Malõgina ja tema paarilise vastased Ilona Georgiana Ghioroaie (Rumeenia) ja Rebeka Stolmar (Ungari). Malõgina on ITF-i turniiridel võitnud paarismängus seitse tiitlit, neist kaks viimast W25 turniiridel. Ka edetabelis on Malõgina paarismängus eespool (303.) kui üksikmängus.
### Response:
Malõgina mängis maha kolm matšpalli, kuid jõudis paarismängus finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval, 6. oktoobril andis Kontaveit Tšehhis, Ostravas toimuva WTA 500 tenniseturniiri teises ringis loobumisvõidu Tereza Martincovale (WTA 78.).
WTA teatel loobus Kontaveit alaseljavigastuse tõttu. Täpselt ei ole teada, kui tõsise vigastusega tegu on, kuid järgmisel nädalal algaval San Diego turniiril osalema pidanud Kontaveit seal siiski kaasa ei tee.
Kontaveidi asemel osaleb turniiril 22-aastane Kanadalanna Bianca Andreescu (WTA 57.).
Praeguste eelduste kohaselt osaleb eestlanna 17. oktoobril algaval Guadalajara turniiril. | Anett Kontaveit jääb San Diego turniirilt eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval, 6. oktoobril andis Kontaveit Tšehhis, Ostravas toimuva WTA 500 tenniseturniiri teises ringis loobumisvõidu Tereza Martincovale (WTA 78.).
WTA teatel loobus Kontaveit alaseljavigastuse tõttu. Täpselt ei ole teada, kui tõsise vigastusega tegu on, kuid järgmisel nädalal algaval San Diego turniiril osalema pidanud Kontaveit seal siiski kaasa ei tee.
Kontaveidi asemel osaleb turniiril 22-aastane Kanadalanna Bianca Andreescu (WTA 57.).
Praeguste eelduste kohaselt osaleb eestlanna 17. oktoobril algaval Guadalajara turniiril.
### Response:
Anett Kontaveit jääb San Diego turniirilt eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel kolmapäeval toimus Viru maakohtus Jõhvis kohtuistung, kus arutati ettevõtja Nikolai Ossipenko (64) vahistamist. Prokuratuur kahtlustab teda tervele reale Kohtla-Järve poliitikutele altkäemaksu andmises, kirjutas Eesti Ekspress.
Jõhvi kohtumajja sõitsid kohale Delfi ja ERR-i ajakirjanikud. Nad olid küsinud eelnevalt kohtult luba istungi jälgimiseks, sealhulgas pildistamiseks ja selle ka saanud. Meedia seadis end sisse kohtusaalis, kus viibisid ka prokurör ja advokaat.
Vahetult enne istungi algust said ajakirjanikud telefonikõne kohtuametnikult, kes teatas, et luba Ossipenko istungit jälgida on tühistatud.
ERR-i Virumaa korrespondent Rene Kundla selgitas ERR-i portaalile, et kohtu pressiesindaja oli talle andnud loa viibida istungil, paludes veidi varem kohal olla.
"Istung pidi algama 16.00, olin kohal esimesena umbes 15.40. Siis tuli kohtu töötaja, pani asjad paika; siis tuli kaitsja, kes imestas sõnadega "Nalja teete või", et press ka kohal, millele vastasin, et "töö ajal ma nalja ei tee," rääkis Kundla.
Seejärel sai Kundla kõne kohtu pressiesindajalt, kes ütles, et tema ikkagi ei saa luba anda ning et loa saab anda selles staadiumis vaid prokuratuur ja tegelikult on istung ikkagi kinnine.
Kundla rääkis, et kui meedia sai oma kattematerjalid ja pildid kätte, palus kohtunik protsessiga mitte seotud inimestel lahkuda.
Advokaat Jüri Leppik ütles Ekspressile, et kohtuistungi kinniseks kuulutamine ei tulnud istungil üldse jutuks. Kui prokurör oleks teinud ettepaneku istung kinniseks kuulutada, siis oleks Leppik teinud hoopis vastupidise ettepaneku – jätta istung avalikuks.
Kui Ekspress küsis Viru maakohtult seletust, vastas kohus, et tegemist ei olnud sellise istungiga, mille puhul kehtib istungi avalikkuse põhimõte. "Avalikkuse põhimõte kehtib nendele istungitele, kus kohtul on süüdistusakt.
Praegu ei ole kohtul süüdistusakti, asi on menetlustoimingute staadiumis ja kaasatakse ainult menetlusosalised," seisis kohtu vastuses.
Reedel saabus Ekspressile Viru maakohtust aga täiesti uus vastus: "Kohus ei jõudnud enne istungi algust tutvuda taotluse sisuga kogumahus. Andes eelnevalt loa osaleda istungil kõrvalistel isikutel, ei osanud kohus arvestada, et hakatakse esitama delikaatseid isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid." | Viru maakohus keelas meedial Nikolai Ossipenko kohtuistungit jälgida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel kolmapäeval toimus Viru maakohtus Jõhvis kohtuistung, kus arutati ettevõtja Nikolai Ossipenko (64) vahistamist. Prokuratuur kahtlustab teda tervele reale Kohtla-Järve poliitikutele altkäemaksu andmises, kirjutas Eesti Ekspress.
Jõhvi kohtumajja sõitsid kohale Delfi ja ERR-i ajakirjanikud. Nad olid küsinud eelnevalt kohtult luba istungi jälgimiseks, sealhulgas pildistamiseks ja selle ka saanud. Meedia seadis end sisse kohtusaalis, kus viibisid ka prokurör ja advokaat.
Vahetult enne istungi algust said ajakirjanikud telefonikõne kohtuametnikult, kes teatas, et luba Ossipenko istungit jälgida on tühistatud.
ERR-i Virumaa korrespondent Rene Kundla selgitas ERR-i portaalile, et kohtu pressiesindaja oli talle andnud loa viibida istungil, paludes veidi varem kohal olla.
"Istung pidi algama 16.00, olin kohal esimesena umbes 15.40. Siis tuli kohtu töötaja, pani asjad paika; siis tuli kaitsja, kes imestas sõnadega "Nalja teete või", et press ka kohal, millele vastasin, et "töö ajal ma nalja ei tee," rääkis Kundla.
Seejärel sai Kundla kõne kohtu pressiesindajalt, kes ütles, et tema ikkagi ei saa luba anda ning et loa saab anda selles staadiumis vaid prokuratuur ja tegelikult on istung ikkagi kinnine.
Kundla rääkis, et kui meedia sai oma kattematerjalid ja pildid kätte, palus kohtunik protsessiga mitte seotud inimestel lahkuda.
Advokaat Jüri Leppik ütles Ekspressile, et kohtuistungi kinniseks kuulutamine ei tulnud istungil üldse jutuks. Kui prokurör oleks teinud ettepaneku istung kinniseks kuulutada, siis oleks Leppik teinud hoopis vastupidise ettepaneku – jätta istung avalikuks.
Kui Ekspress küsis Viru maakohtult seletust, vastas kohus, et tegemist ei olnud sellise istungiga, mille puhul kehtib istungi avalikkuse põhimõte. "Avalikkuse põhimõte kehtib nendele istungitele, kus kohtul on süüdistusakt.
Praegu ei ole kohtul süüdistusakti, asi on menetlustoimingute staadiumis ja kaasatakse ainult menetlusosalised," seisis kohtu vastuses.
Reedel saabus Ekspressile Viru maakohtust aga täiesti uus vastus: "Kohus ei jõudnud enne istungi algust tutvuda taotluse sisuga kogumahus. Andes eelnevalt loa osaleda istungil kõrvalistel isikutel, ei osanud kohus arvestada, et hakatakse esitama delikaatseid isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid."
### Response:
Viru maakohus keelas meedial Nikolai Ossipenko kohtuistungit jälgida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kangert andis oma karjääri lõpetamisest teada sotsiaalmeedia vahendusel. 35-aastane rattur teeb oma viimase võistluse laupäeval, 8. oktoobril, kui osaleb 253 km pikkusel Lombardia võidusõidul.
"Minu 14-aastase profikarjääri viimane võistluseelne treening. Tänan kõiki inimesi, kellega olen kohtunud ning võistlusi, kus olen sõitnud. Võin kindlalt väita - kohvipeatustest ei saa mul kunagi küllalt. Neid tuleb veel kindlasti," kirjutas Kangert sotsiaalmeedias.
Aastate jooksul on eestlane sõitnud mitmetes tipptiimides: Ag2r (2008-2009), Astana (2011–2018), EF Education First (2019-2020), BikeExchange-Jayco (2021-).
Kangert on üheksal korral sõitnud Giro d'Italial, kus ta on kahel korral lõpetanud tuuri kokkuvõttes 13. kohal. Viis korda on sõitnud ta Tour de France'il ning kõikidel nendel kordadel on eestlane tuuri kokkuvõttes lõpetanud 30 parema seas. Kangert on kolmel korral osalenud ka Vueltal ning parima üldkokkuvõtte koha saavutas ta 2013. aastal, kui lõpetas tuuri 11. positsioonil.
2016. aasta Rio olümpiamängudel tuli Kangert meeste grupisõidus üheksandale kohale. | Tanel Kangert lõpetab profikarjääri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kangert andis oma karjääri lõpetamisest teada sotsiaalmeedia vahendusel. 35-aastane rattur teeb oma viimase võistluse laupäeval, 8. oktoobril, kui osaleb 253 km pikkusel Lombardia võidusõidul.
"Minu 14-aastase profikarjääri viimane võistluseelne treening. Tänan kõiki inimesi, kellega olen kohtunud ning võistlusi, kus olen sõitnud. Võin kindlalt väita - kohvipeatustest ei saa mul kunagi küllalt. Neid tuleb veel kindlasti," kirjutas Kangert sotsiaalmeedias.
Aastate jooksul on eestlane sõitnud mitmetes tipptiimides: Ag2r (2008-2009), Astana (2011–2018), EF Education First (2019-2020), BikeExchange-Jayco (2021-).
Kangert on üheksal korral sõitnud Giro d'Italial, kus ta on kahel korral lõpetanud tuuri kokkuvõttes 13. kohal. Viis korda on sõitnud ta Tour de France'il ning kõikidel nendel kordadel on eestlane tuuri kokkuvõttes lõpetanud 30 parema seas. Kangert on kolmel korral osalenud ka Vueltal ning parima üldkokkuvõtte koha saavutas ta 2013. aastal, kui lõpetas tuuri 11. positsioonil.
2016. aasta Rio olümpiamängudel tuli Kangert meeste grupisõidus üheksandale kohale.
### Response:
Tanel Kangert lõpetab profikarjääri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kamerunis sündinud Embiid hakkas korvpalli mängima 15-aastaselt ning kolis aasta hiljem USA-sse, kus mängis keskkoolikorvpalli esmalt Montverdes ning seejärel Floridas Gainesville'is. Ühe aasta mängis ta Kansases ka NCAA-s, enne kui valiti 2014. aasta NBA draft'i kolmanda valikuna; kogu oma profikarjääri on ta esindanud Philadelphia 76ersit, kelle eest viskas eelmisel põhihooajal keskmiselt 30,6 punkti mängus.
Embiidi tüdruksõber Anne de Paula on brasiillanna, paari tunamullu sündinud poeg on USA kodakondne. Embiid ise sai tänavu juulis Prantsusmaa kodakondsuse, aga kaks kuud hiljem ka USA passi.
"Nüüd on tal mõlemad passid, aga ta peab mängimiseks valima ühe kodakondsuse," rääkis Prantsusmaa koondise peatreener Vincent Collet AP-le. "See on tema valik, keegi ei saa seda muuta. Tean, et ta on kohtunud mõne meie mängijaga, et tulevikku arutada. Ma arvan, et ta peaks meid esindama, aga eks me näe: austame tema otsust igal juhul." Collet' sõnul on Embiidiga kontaktis olnud ka ekskoondislane ja praegune meeskonna mänedžer Boris Diaw.
Valitsev olümpiahõbe Prantsusmaa loodab kodustel Pariisi mängudel koondise moodustada Embiidi, Rudy Gobert', Evan Fournier' ning tõenäolise tuleva NBA draft'i avavaliku Victor Wembanyama ümber. | Embiidi valik Pariisi olümpiaks: Prantsusmaa või USA? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kamerunis sündinud Embiid hakkas korvpalli mängima 15-aastaselt ning kolis aasta hiljem USA-sse, kus mängis keskkoolikorvpalli esmalt Montverdes ning seejärel Floridas Gainesville'is. Ühe aasta mängis ta Kansases ka NCAA-s, enne kui valiti 2014. aasta NBA draft'i kolmanda valikuna; kogu oma profikarjääri on ta esindanud Philadelphia 76ersit, kelle eest viskas eelmisel põhihooajal keskmiselt 30,6 punkti mängus.
Embiidi tüdruksõber Anne de Paula on brasiillanna, paari tunamullu sündinud poeg on USA kodakondne. Embiid ise sai tänavu juulis Prantsusmaa kodakondsuse, aga kaks kuud hiljem ka USA passi.
"Nüüd on tal mõlemad passid, aga ta peab mängimiseks valima ühe kodakondsuse," rääkis Prantsusmaa koondise peatreener Vincent Collet AP-le. "See on tema valik, keegi ei saa seda muuta. Tean, et ta on kohtunud mõne meie mängijaga, et tulevikku arutada. Ma arvan, et ta peaks meid esindama, aga eks me näe: austame tema otsust igal juhul." Collet' sõnul on Embiidiga kontaktis olnud ka ekskoondislane ja praegune meeskonna mänedžer Boris Diaw.
Valitsev olümpiahõbe Prantsusmaa loodab kodustel Pariisi mängudel koondise moodustada Embiidi, Rudy Gobert', Evan Fournier' ning tõenäolise tuleva NBA draft'i avavaliku Victor Wembanyama ümber.
### Response:
Embiidi valik Pariisi olümpiaks: Prantsusmaa või USA? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalamaja muuseumi sügishooaja esimene kokandusõhtu juhendaja on Kalamajas elav tekstiili- ja toidukunstnik, Eesti peakokkade ühenduse juhatuse liige Maru Metspalu, kellega koos võetakse fookusesse kodumaised õunad.
Seekordsete roogade aluseks on õunad, mida leidub ohtralt ka Kalamaja hoovides. Menüüs on kreemine supp heledate juurikatega, kook kaneeli, kardemoni ja martsipaniga ning üllatusroog, mis selgub kohapeal. Sündmus toimub 13. oktoobril algusega kell 18.
Üritustesarja "Kalamaja maitsed" tulevased kohtumised
17. november kell 18
Külla tulevad põline Kalamaja elanik Anneliis Tõldsepp ja tema pinginaaber Aita Raud, kelle juhendamisel valmistavad osalejad ajatu külmlaua, kust ei puudu ka täidetud munad, rosolje ja hapupiimakeeks.
8. detsember kell 18.00
Endise Kalamaja elaniku Jelena Rootamm-Valteriga testitakse erinevatest ajastustest pärit piparkoogivorme ja ehitatakse piparkoogimaja. | Kalamaja muuseumi kokanduskohtumiste sari "Kalamaja maitsed" alustab taas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalamaja muuseumi sügishooaja esimene kokandusõhtu juhendaja on Kalamajas elav tekstiili- ja toidukunstnik, Eesti peakokkade ühenduse juhatuse liige Maru Metspalu, kellega koos võetakse fookusesse kodumaised õunad.
Seekordsete roogade aluseks on õunad, mida leidub ohtralt ka Kalamaja hoovides. Menüüs on kreemine supp heledate juurikatega, kook kaneeli, kardemoni ja martsipaniga ning üllatusroog, mis selgub kohapeal. Sündmus toimub 13. oktoobril algusega kell 18.
Üritustesarja "Kalamaja maitsed" tulevased kohtumised
17. november kell 18
Külla tulevad põline Kalamaja elanik Anneliis Tõldsepp ja tema pinginaaber Aita Raud, kelle juhendamisel valmistavad osalejad ajatu külmlaua, kust ei puudu ka täidetud munad, rosolje ja hapupiimakeeks.
8. detsember kell 18.00
Endise Kalamaja elaniku Jelena Rootamm-Valteriga testitakse erinevatest ajastustest pärit piparkoogivorme ja ehitatakse piparkoogimaja.
### Response:
Kalamaja muuseumi kokanduskohtumiste sari "Kalamaja maitsed" alustab taas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suur enamus rahast (145 miljonit dollarit läbi Foreign Military Financing programmi) läheb Läti julgeoleku suurendamiseks ning kahe riigi relvajõudude koostöö hõlbustamiseks, vahendas Läti rahvusringhääling LSM.
Thegovernment will provide #Latvia with an estimated $200 million in security assistance and security cooperation funding in 2022. This includes over $145 million in Foreign Military Financing (FMF) to strengthensecurity. https://t.co/pxMwqnQkYv #StrongerTogether #WeAreNATO pic.twitter.com/c2EddCzfiE
— U.S. Embassy Riga (@USEmbassyRiga) October 7, 2022
Ameerika Ühendriikide saatkond tõi välja Läti arvestatava sõjalise toetuse Ukrainale ning kinnitas, et USA rahastus aitab Lätil tugevdada enda kaitsevõimekusi NATO idatiival.
USA välisriikide relvajõudude rahalise toetamise programmi (Foreign Military Financing) kaudu annavad Ameerika Ühendriigid teistele riikidele kas toetusi või sõjalise eesmärgiga laenu USA relvastuse, väljaõppe ning teenuste soetamiseks.
Lätile eraldatud 145,1 miljonit dollarit antakse üle toetusena 2022. aasta USA eelarve raames. | Läti saab USA-lt 200 miljonit dollarit sõjalist abi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suur enamus rahast (145 miljonit dollarit läbi Foreign Military Financing programmi) läheb Läti julgeoleku suurendamiseks ning kahe riigi relvajõudude koostöö hõlbustamiseks, vahendas Läti rahvusringhääling LSM.
Thegovernment will provide #Latvia with an estimated $200 million in security assistance and security cooperation funding in 2022. This includes over $145 million in Foreign Military Financing (FMF) to strengthensecurity. https://t.co/pxMwqnQkYv #StrongerTogether #WeAreNATO pic.twitter.com/c2EddCzfiE
— U.S. Embassy Riga (@USEmbassyRiga) October 7, 2022
Ameerika Ühendriikide saatkond tõi välja Läti arvestatava sõjalise toetuse Ukrainale ning kinnitas, et USA rahastus aitab Lätil tugevdada enda kaitsevõimekusi NATO idatiival.
USA välisriikide relvajõudude rahalise toetamise programmi (Foreign Military Financing) kaudu annavad Ameerika Ühendriigid teistele riikidele kas toetusi või sõjalise eesmärgiga laenu USA relvastuse, väljaõppe ning teenuste soetamiseks.
Lätile eraldatud 145,1 miljonit dollarit antakse üle toetusena 2022. aasta USA eelarve raames.
### Response:
Läti saab USA-lt 200 miljonit dollarit sõjalist abi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avamängus lähevad sel pühapäeval, 9. oktoobril kell 14 Rakvere Rahu hallis vastamisi BMF/Rakvere Võrkpalliklubi ja Eesti Maaülikool/Kemotar Logistikakeskus. Kordusmäng peetakse Kõrveküla spordihoones 23. oktoobril kell 15. Selle paari võitja kohtub veerandfinaalis tiitlikaitsja Tartu Bigbankiga.
AB Premium/Rae vald ja Imsport/Türi selgitavad teise veerandfinalisti, kes läheb vastamisi Pärnu Võrkpalliklubiga. Selle paari avakohtumine toimub 22. oktoobril ja kordusmäng 23. oktoobril.
Karikafinaalid toimuvad traditsiooniliselt meestele ja naistele samal päeval, sel aastal 17. detsembril. Karikafinaalid peetakse meeste kahest finalistist eelmisel hooajal Eesti meistrivõistlused kõrgemal kohal lõpetanud võistkonna kodusaalis.
Karikavõistlustel selgitatakse edasipääseja kahe mängu kokkuvõttes, kui mõlemal on üks võit ja üks kaotus ning ka punktide arv sama, siis selgub edasipääseja kuldse geimiga.
Veerandfinaalide paarid:
Viljandi Võrkpalliklubi (esiliiga) – Barrus Võru VK
Tartu Bigbank – BMF/Rakvere VK või Eesti Maaülikool/Kemotar Logistikakeskus (mõlemad esiliiga)
Tallinna Ülikool (esiliiga) – Selver/TalTech
Pärnu VK – AB Premium/Rae vald või Imsport/Türi (mõlemad esiliiga) | Pühapäeval pannakse pall mängu Eesti võrkpalli karikavõistlustel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avamängus lähevad sel pühapäeval, 9. oktoobril kell 14 Rakvere Rahu hallis vastamisi BMF/Rakvere Võrkpalliklubi ja Eesti Maaülikool/Kemotar Logistikakeskus. Kordusmäng peetakse Kõrveküla spordihoones 23. oktoobril kell 15. Selle paari võitja kohtub veerandfinaalis tiitlikaitsja Tartu Bigbankiga.
AB Premium/Rae vald ja Imsport/Türi selgitavad teise veerandfinalisti, kes läheb vastamisi Pärnu Võrkpalliklubiga. Selle paari avakohtumine toimub 22. oktoobril ja kordusmäng 23. oktoobril.
Karikafinaalid toimuvad traditsiooniliselt meestele ja naistele samal päeval, sel aastal 17. detsembril. Karikafinaalid peetakse meeste kahest finalistist eelmisel hooajal Eesti meistrivõistlused kõrgemal kohal lõpetanud võistkonna kodusaalis.
Karikavõistlustel selgitatakse edasipääseja kahe mängu kokkuvõttes, kui mõlemal on üks võit ja üks kaotus ning ka punktide arv sama, siis selgub edasipääseja kuldse geimiga.
Veerandfinaalide paarid:
Viljandi Võrkpalliklubi (esiliiga) – Barrus Võru VK
Tartu Bigbank – BMF/Rakvere VK või Eesti Maaülikool/Kemotar Logistikakeskus (mõlemad esiliiga)
Tallinna Ülikool (esiliiga) – Selver/TalTech
Pärnu VK – AB Premium/Rae vald või Imsport/Türi (mõlemad esiliiga)
### Response:
Pühapäeval pannakse pall mängu Eesti võrkpalli karikavõistlustel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Töötasu alammäär tõuseb otsusega 15 protsenti. Kui arvestada 840 eurost maha maksud, siis saab töötaja netopalgana kätte 633 eurot.
Lisaks tõuseb Leedus maksuvaba miinimum 16 protsenti 625 euroni.
Leedu rahandusministri Gintare Skaiste sõnul annavad nii töötasu alammäära tõus kui ka maksuvaba miinimumi tõus inimestele kätte täiendavad 83 eurot.
Otsusega tõuseb miinimumtöötasu tunnis 4,47 euro pealt 5,14 euroni.
Eesti valitsus kinnitas 2021. aasta detsembris 2022. aasta töötasu miinimummääraks 654 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 3,86 eurot.
Eesti ametiühingud ja tööandjad leppisid kokku, et 2023. aastal on Eesti alampalk 725 eurot ehk võrrelduna käesoleva aastaga tõuseb alampalk 71 euro võrra. Töötaja saab sellest netopalgana kätte ligikaudu 659 eurot. | Leedu tõstab miinimumpalga 840 euroni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Töötasu alammäär tõuseb otsusega 15 protsenti. Kui arvestada 840 eurost maha maksud, siis saab töötaja netopalgana kätte 633 eurot.
Lisaks tõuseb Leedus maksuvaba miinimum 16 protsenti 625 euroni.
Leedu rahandusministri Gintare Skaiste sõnul annavad nii töötasu alammäära tõus kui ka maksuvaba miinimumi tõus inimestele kätte täiendavad 83 eurot.
Otsusega tõuseb miinimumtöötasu tunnis 4,47 euro pealt 5,14 euroni.
Eesti valitsus kinnitas 2021. aasta detsembris 2022. aasta töötasu miinimummääraks 654 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 3,86 eurot.
Eesti ametiühingud ja tööandjad leppisid kokku, et 2023. aastal on Eesti alampalk 725 eurot ehk võrrelduna käesoleva aastaga tõuseb alampalk 71 euro võrra. Töötaja saab sellest netopalgana kätte ligikaudu 659 eurot.
### Response:
Leedu tõstab miinimumpalga 840 euroni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR-i portaalis ilmus Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõudude arvamuslugu, milles võeti vaatluse alla juristide riigieksami (edaspidi juristieksam) idee välja pakkunud "Juristieksami regulatsiooni väljatöötamise kavatsus" ja sellele kooskõlastusringi ajal antud hinnangud. Vaatluse all olid eelkõige negatiivsed hinnangud.
Autorid märgivad, et nad on toodud kriitikaga nõus ja püstitavad ka ise mitmeid uusi küsimusi ja küsitavusi. Arvamusloo eesmärk on autorite sõnul avada diskussioon juristieksami teemal.
Kuna autorid ei too välja midagi positiivset ega konstruktiivset seoses juristieksamiga, siis üritan allpool seda lünka diskussioonis täita. Olles Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan ja olles mõnda aega tegelenud juristieksami temaatikaga olen suhelnud nii õigusteadlaste kui ka tööandjate esindajatega, olen kokku puutunud nii poolt- kui ka vastuargumentidega.
Mis on juristieksam?
Alustuseks selgitan, mida juristieksam endast kujutab.
Tegemist on eksamiga, mis peaks katma kõiki olulisemaid juura aluseid, ning selle eksami peaksid sooritama kõik need, kes sooviksid asuda ametisse, kus on kehtestatud selged kvalifikatsiooninõuded. Sellised ametid on kohtunikud, advokaadid, prokurörid ja notarid, tulevikus ilmselt ka kohtutäiturid. Praegu teevad nende ametite kutseliidud igaüks eraldi oma kutseeksameid, mis sisaldavad nii-öelda üldosa ja erialaosa. Üldosa võikski tulevikus olla kaetud juristieksamiga.
Üldine arusaamine, vähemalt tööandjate poolel, on selline, et taolise eksami läbimine eeldab viit aastat juuraõpinguid.
Seega tuleb endale kohe aru anda, et juristieksam ei ole mõeldud kõigile, vaid ainult nendele, kes soovivad nimetatud ametites karjääri alustada. Meil on praegu tööturul tuhandeid juriste, kes töötavad riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes ja erafirmades. Nemad kindlasti ei pea seda eksamit tegema, ehk see eksam ei ole kohe kindlasti kõigile juristihariduse omandanud inimestele kohustuslik.
Kui rääkida arvudest, siis õppis 2021. aastal nimetatud kolmes kõrgkoolis magistrikavades üle 500 tudengi, neist lõpetas eelmisel aastal ca 170. Nimetatud ametitesse võetakse aastas tööle mõnikümmend inimest. Erinevaid juristide kutseeksameid teeb aastas vast paarsada inimest, aga nende seas on ka varasematel aastatel lõpetanuid. Läbisaajate protsent on pigem alla 50 protsendi.
Miks on sellist eksamit vaja?
Muidugi tekib küsimus, miks sellist eksamit on vaja, kui meil on kõrgkoolid, mis vastavaid diplomeid välja annavad. Kas see ei taga juba piisavat kvaliteeti? Püüan allpool seda ning ka natuke laiemaid juristieksamiga seotud teemasid avada.
Üks olulisemaid küsimusi, mis läbib õigusteadlaste arvamusloo esimest poolt, on see, et kuidas riigieksam aitab kaasa õigusteadlaste õpetamise kvaliteedi tõstmisele.
Minu arvates on vastus väga lihtne. Meil on kolm kõrgkooli, mis annavad õigusteaduslikku haridust, tõsi erinevate programmide, õppekeele ja mahtudega, aga õigusteadust õpetatakse. Universaalne juristide õppekava on Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis, rohkem spetsialiseeritud ingliskeelne õppekava Tallinna Tehnikaülikoolis.
Fakt on see, et kvaliteet on ebaühtlane. Olen seda arvamust kuulnud tööandjatelt, aga ka terve mõistuse loogika ütleb, et kuna käärid on akadeemiliste töötajate ja traditsiooniliste juristiametite palkade vahel väga suured, siis meil lihtsalt ei jätku kõikide kavade ja ainete tarbeks piisavalt kvalifitseeritud õppejõude. See on nii Tartu Ülikoolis, kus meil on mitmed olulised valdkonnad püsiõppejõududega katmata, kui kindlasti ka Tallinna kõrgkoolides, kus asub ka väga suur osa juristide (mitteakadeemilistest) ametikohadest.
Kui me kehtestame riigieksami neile soovijatele, kes tahavad töötada teatud kutsestandardile vastavates ametites, siis saame kehtestada ühetaolise filtri kõigile, kes tahavad kohtunikuks, advokaadiks, notariks või prokuröriks saada. Kuidas see õpetamise kvaliteeti tõstab?
Kui õppekava kvaliteet ei vasta eksaminõuetele, hääletavad tudengid jalgadega ja valivad õppekavad, mille kvaliteet vastab juristieksami nõuetele. Osaliselt näeme juba praegu Tallinnas taolisi liikumisi.
Pikas perspektiivis on seega ainult kaks võimalust: kas parandada oma õppekava kvaliteeti või panna õppekava kinni. Nii lihtne see ju ongi.
Eksami struktuur ja teemad aitavad tööandjatel suunata õppekavu selles suunas, mida on vaja tööandjatele, ehk nad saaksid aktiivsemalt osaleda õppekavade kujundamise protsessis. Me ei tohi unustada ühte ülikooli olulisemat funktsiooni: valmistada ette spetsialiste, keda tööturul vajatakse.
Juristieksam teeniks ka palju laiemat eesmärki. Avalikus- ja erasektoris töötab palju inimesi, kes oma igapäevatöös puutuvad kokku riigihangete temaatikaga, autoriõiguse, andmete kaitse, keskkonnaõiguse, finantssektori regulatsioonide ning veel paljude teiste õigusteaduse valdkondadega, aga kellel on haridus IT-s, majanduses, avalikus halduses, riigiteadustes, keskkonnas jne. Neile inimestele on igapäevatöös hädasti vaja spetsiifilisi juurateadmisi.
"Kui paljud meist suudavad süveneda pikkadesse lepingutesse väikeses kirjas ja keerulistes juriidilistes terminites kirja pandud tingimustesse?"
Lisaks võime rääkida muidugi üldisest juuraalasest kirjaoskusest, mis keskmisel eestlasel on suhteliselt vilets. Tänu sellele loeme pea igapäevaselt inimestest, kes on võlaorjuses, oma maid ja maju niisama ära andnud jne. Kui paljud meist suudavad süveneda pikkadesse lepingutesse väikeses kirjas ja keerulistes juriidilistes terminites kirja pandud tingimustesse?
Õigusteaduskonna täienduskoolitus on paraku suunatud eelkõige juristidele. Vähemalt Tartu Ülikoolis.
Selle pildi võib veelgi laiemaks tõmmata. Kui vaatame üldiseid trende tööturul ja globaalseid muutusi, siis näeme, kuidas kasvab osaajaga töötamine, arenevad eriilmelised uued töövormid jne. Traditsioonilised n-ö eluaegsed töökohad on kindlas kahanemistrendis.
Haridussüsteemi väljakutsed
Muutuv tööturg esitab väljakutseid ka haridussüsteemile. Olles haridusstrateegia 2035 ühe töögrupi juht, võin öelda, et me jõudsime kolme erinevas töörühmas kõik samale järeldusele: individuaalne õpitee hakkab tulevikus mängima järjest suuremat rolli kõikides haridustasemetes.
Kõrghariduses ennustasime n-ö nanokraadide levikut, suhteliselt jäiga 3+2 süsteemi muutumist jne. See sai kirja pandud viis aastat tagasi. Nüüd näeme, kuidas mikrokraadide tegemine on saanud sisse suisa pahvatusliku hoo, järjest suuremat populaarsust koguvad üheaastased magistrikavad jne.
Nüüd arutame sotsiaalteaduste valdkonnas, kuidas luua n-ö universaalne sotsiaalteaduste magistrikraad, kus inimene saab erinevaid mikrokraade läbides kombineerida endale magistrikraadi, mis annab talle tööturul eelise. Miks mitte õppida natuke majandust, juurat ja psühholoogiat või kommunikatsiooni, pluss n-ö kohustuslik moodul, mis garanteerib võimaluse nimetada seda sotsiaalteaduste magistrikraadiks? Sellise inimese töö leidmise võimalused on kindlasti suuremad kui ainult väga kitsalt finantsanalüüsi või personalijuhtimist õppinud lõpetajal.
Mida laiemalt tudengid haridust omandavad, seda parem see tulevikku silmas pidades on. Ülikool ei muutu reeglina kunagi kutsekooliks, kus õpetatakse kitsast eriala või kutseoskust. Eelkõige puudutab see sotsiaalteadusi. On mõned üldised erandid, kui mõtleme arsti, kitsamas mõttes juristi (nelja ameti vaates), inseneri või psühholoogi peale.
Kuidas see seondub juristieksamiga? Kui õigusteaduskond õpetaks üheaastast magistrikava mittejuristidele, olgu selleks näiteks IT-õigus IT-inimestele, siis praeguste reeglite järgi saaksid need inimesed minna ja kandideerida ka kohtunikuks, sest neil on magistrikraad õigusteaduses.
Seda me kindlasti ei soovi, et nii napi haridusega inimesed meie elusaatuse üle otsustama hakkaksid. Juristieksam võtaks selle teema laualt maha, sest seda ei ole võimalik edukalt sooritada üheaastasele magistrikavale tuginedes.
Teisalt, kui kasvab n-ö õpiampsude ja mikroraadide võtmine ning juristid õpetavad tulevikus rohkem mittejuriste, siis seda enam on vaja filtrit, et teatud ametite kvalifikatsiooninõuete täitmist kontrollida.
Ülaltoodut arvestades ei peaks me takerduma juriidilistesse nüanssidesse ega tehnilistesse detailidesse ning peaksime juristieksami temaatikaga kindlasti edasi minema. Sellest võidaks kogu Eesti riik ja tema kodanikud ning see võimaldaks õigushariduse panna teenima kogu ühiskonna huvisid. | Raul Eamets: juristieksamit oleks Eesti riigile vaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR-i portaalis ilmus Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõudude arvamuslugu, milles võeti vaatluse alla juristide riigieksami (edaspidi juristieksam) idee välja pakkunud "Juristieksami regulatsiooni väljatöötamise kavatsus" ja sellele kooskõlastusringi ajal antud hinnangud. Vaatluse all olid eelkõige negatiivsed hinnangud.
Autorid märgivad, et nad on toodud kriitikaga nõus ja püstitavad ka ise mitmeid uusi küsimusi ja küsitavusi. Arvamusloo eesmärk on autorite sõnul avada diskussioon juristieksami teemal.
Kuna autorid ei too välja midagi positiivset ega konstruktiivset seoses juristieksamiga, siis üritan allpool seda lünka diskussioonis täita. Olles Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan ja olles mõnda aega tegelenud juristieksami temaatikaga olen suhelnud nii õigusteadlaste kui ka tööandjate esindajatega, olen kokku puutunud nii poolt- kui ka vastuargumentidega.
Mis on juristieksam?
Alustuseks selgitan, mida juristieksam endast kujutab.
Tegemist on eksamiga, mis peaks katma kõiki olulisemaid juura aluseid, ning selle eksami peaksid sooritama kõik need, kes sooviksid asuda ametisse, kus on kehtestatud selged kvalifikatsiooninõuded. Sellised ametid on kohtunikud, advokaadid, prokurörid ja notarid, tulevikus ilmselt ka kohtutäiturid. Praegu teevad nende ametite kutseliidud igaüks eraldi oma kutseeksameid, mis sisaldavad nii-öelda üldosa ja erialaosa. Üldosa võikski tulevikus olla kaetud juristieksamiga.
Üldine arusaamine, vähemalt tööandjate poolel, on selline, et taolise eksami läbimine eeldab viit aastat juuraõpinguid.
Seega tuleb endale kohe aru anda, et juristieksam ei ole mõeldud kõigile, vaid ainult nendele, kes soovivad nimetatud ametites karjääri alustada. Meil on praegu tööturul tuhandeid juriste, kes töötavad riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes ja erafirmades. Nemad kindlasti ei pea seda eksamit tegema, ehk see eksam ei ole kohe kindlasti kõigile juristihariduse omandanud inimestele kohustuslik.
Kui rääkida arvudest, siis õppis 2021. aastal nimetatud kolmes kõrgkoolis magistrikavades üle 500 tudengi, neist lõpetas eelmisel aastal ca 170. Nimetatud ametitesse võetakse aastas tööle mõnikümmend inimest. Erinevaid juristide kutseeksameid teeb aastas vast paarsada inimest, aga nende seas on ka varasematel aastatel lõpetanuid. Läbisaajate protsent on pigem alla 50 protsendi.
Miks on sellist eksamit vaja?
Muidugi tekib küsimus, miks sellist eksamit on vaja, kui meil on kõrgkoolid, mis vastavaid diplomeid välja annavad. Kas see ei taga juba piisavat kvaliteeti? Püüan allpool seda ning ka natuke laiemaid juristieksamiga seotud teemasid avada.
Üks olulisemaid küsimusi, mis läbib õigusteadlaste arvamusloo esimest poolt, on see, et kuidas riigieksam aitab kaasa õigusteadlaste õpetamise kvaliteedi tõstmisele.
Minu arvates on vastus väga lihtne. Meil on kolm kõrgkooli, mis annavad õigusteaduslikku haridust, tõsi erinevate programmide, õppekeele ja mahtudega, aga õigusteadust õpetatakse. Universaalne juristide õppekava on Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis, rohkem spetsialiseeritud ingliskeelne õppekava Tallinna Tehnikaülikoolis.
Fakt on see, et kvaliteet on ebaühtlane. Olen seda arvamust kuulnud tööandjatelt, aga ka terve mõistuse loogika ütleb, et kuna käärid on akadeemiliste töötajate ja traditsiooniliste juristiametite palkade vahel väga suured, siis meil lihtsalt ei jätku kõikide kavade ja ainete tarbeks piisavalt kvalifitseeritud õppejõude. See on nii Tartu Ülikoolis, kus meil on mitmed olulised valdkonnad püsiõppejõududega katmata, kui kindlasti ka Tallinna kõrgkoolides, kus asub ka väga suur osa juristide (mitteakadeemilistest) ametikohadest.
Kui me kehtestame riigieksami neile soovijatele, kes tahavad töötada teatud kutsestandardile vastavates ametites, siis saame kehtestada ühetaolise filtri kõigile, kes tahavad kohtunikuks, advokaadiks, notariks või prokuröriks saada. Kuidas see õpetamise kvaliteeti tõstab?
Kui õppekava kvaliteet ei vasta eksaminõuetele, hääletavad tudengid jalgadega ja valivad õppekavad, mille kvaliteet vastab juristieksami nõuetele. Osaliselt näeme juba praegu Tallinnas taolisi liikumisi.
Pikas perspektiivis on seega ainult kaks võimalust: kas parandada oma õppekava kvaliteeti või panna õppekava kinni. Nii lihtne see ju ongi.
Eksami struktuur ja teemad aitavad tööandjatel suunata õppekavu selles suunas, mida on vaja tööandjatele, ehk nad saaksid aktiivsemalt osaleda õppekavade kujundamise protsessis. Me ei tohi unustada ühte ülikooli olulisemat funktsiooni: valmistada ette spetsialiste, keda tööturul vajatakse.
Juristieksam teeniks ka palju laiemat eesmärki. Avalikus- ja erasektoris töötab palju inimesi, kes oma igapäevatöös puutuvad kokku riigihangete temaatikaga, autoriõiguse, andmete kaitse, keskkonnaõiguse, finantssektori regulatsioonide ning veel paljude teiste õigusteaduse valdkondadega, aga kellel on haridus IT-s, majanduses, avalikus halduses, riigiteadustes, keskkonnas jne. Neile inimestele on igapäevatöös hädasti vaja spetsiifilisi juurateadmisi.
"Kui paljud meist suudavad süveneda pikkadesse lepingutesse väikeses kirjas ja keerulistes juriidilistes terminites kirja pandud tingimustesse?"
Lisaks võime rääkida muidugi üldisest juuraalasest kirjaoskusest, mis keskmisel eestlasel on suhteliselt vilets. Tänu sellele loeme pea igapäevaselt inimestest, kes on võlaorjuses, oma maid ja maju niisama ära andnud jne. Kui paljud meist suudavad süveneda pikkadesse lepingutesse väikeses kirjas ja keerulistes juriidilistes terminites kirja pandud tingimustesse?
Õigusteaduskonna täienduskoolitus on paraku suunatud eelkõige juristidele. Vähemalt Tartu Ülikoolis.
Selle pildi võib veelgi laiemaks tõmmata. Kui vaatame üldiseid trende tööturul ja globaalseid muutusi, siis näeme, kuidas kasvab osaajaga töötamine, arenevad eriilmelised uued töövormid jne. Traditsioonilised n-ö eluaegsed töökohad on kindlas kahanemistrendis.
Haridussüsteemi väljakutsed
Muutuv tööturg esitab väljakutseid ka haridussüsteemile. Olles haridusstrateegia 2035 ühe töögrupi juht, võin öelda, et me jõudsime kolme erinevas töörühmas kõik samale järeldusele: individuaalne õpitee hakkab tulevikus mängima järjest suuremat rolli kõikides haridustasemetes.
Kõrghariduses ennustasime n-ö nanokraadide levikut, suhteliselt jäiga 3+2 süsteemi muutumist jne. See sai kirja pandud viis aastat tagasi. Nüüd näeme, kuidas mikrokraadide tegemine on saanud sisse suisa pahvatusliku hoo, järjest suuremat populaarsust koguvad üheaastased magistrikavad jne.
Nüüd arutame sotsiaalteaduste valdkonnas, kuidas luua n-ö universaalne sotsiaalteaduste magistrikraad, kus inimene saab erinevaid mikrokraade läbides kombineerida endale magistrikraadi, mis annab talle tööturul eelise. Miks mitte õppida natuke majandust, juurat ja psühholoogiat või kommunikatsiooni, pluss n-ö kohustuslik moodul, mis garanteerib võimaluse nimetada seda sotsiaalteaduste magistrikraadiks? Sellise inimese töö leidmise võimalused on kindlasti suuremad kui ainult väga kitsalt finantsanalüüsi või personalijuhtimist õppinud lõpetajal.
Mida laiemalt tudengid haridust omandavad, seda parem see tulevikku silmas pidades on. Ülikool ei muutu reeglina kunagi kutsekooliks, kus õpetatakse kitsast eriala või kutseoskust. Eelkõige puudutab see sotsiaalteadusi. On mõned üldised erandid, kui mõtleme arsti, kitsamas mõttes juristi (nelja ameti vaates), inseneri või psühholoogi peale.
Kuidas see seondub juristieksamiga? Kui õigusteaduskond õpetaks üheaastast magistrikava mittejuristidele, olgu selleks näiteks IT-õigus IT-inimestele, siis praeguste reeglite järgi saaksid need inimesed minna ja kandideerida ka kohtunikuks, sest neil on magistrikraad õigusteaduses.
Seda me kindlasti ei soovi, et nii napi haridusega inimesed meie elusaatuse üle otsustama hakkaksid. Juristieksam võtaks selle teema laualt maha, sest seda ei ole võimalik edukalt sooritada üheaastasele magistrikavale tuginedes.
Teisalt, kui kasvab n-ö õpiampsude ja mikroraadide võtmine ning juristid õpetavad tulevikus rohkem mittejuriste, siis seda enam on vaja filtrit, et teatud ametite kvalifikatsiooninõuete täitmist kontrollida.
Ülaltoodut arvestades ei peaks me takerduma juriidilistesse nüanssidesse ega tehnilistesse detailidesse ning peaksime juristieksami temaatikaga kindlasti edasi minema. Sellest võidaks kogu Eesti riik ja tema kodanikud ning see võimaldaks õigushariduse panna teenima kogu ühiskonna huvisid.
### Response:
Raul Eamets: juristieksamit oleks Eesti riigile vaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestis on laupäeval keskmine börsihind elektril 127,63 eurot megavatt-tunni kohta, mis on madalaim hind alates 18. septembrist, mil päeva keskmine oli 113,65 eurot.
Sel nädalal on eelkõige põhjamaise tuuleenergia toel olnud börsielekter odavam kui eelmistel nädalatel. Reedel oli päeva keskmine hind elektril börsil 152 ja neljapäeval 135 eurot megavatt-tunni kohta.
Laupäeval on elekter kõige odavam öösel kella ühe ja kahe vahel, kui megavatt-tunni eest tuleb välja käia kaheksa senti. Kella kahest kuni kella seitsmeni püsib hind alla saja euro, ülejäänud päeva enam mitte. Kalleim on elekter laupäeval õhtul kaheksast üheksani, kui megavatt-tund maksab 257 eurot.
Soomes on laupäeval päeva keskmine elektri börsihind 7,5 eurot, Lätis ja Leedus 132,5 eurot megavatt-tunni eest. | Elektri börsihind langeb laupäeval veelgi madalamale, öösel on üks nulltund | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis on laupäeval keskmine börsihind elektril 127,63 eurot megavatt-tunni kohta, mis on madalaim hind alates 18. septembrist, mil päeva keskmine oli 113,65 eurot.
Sel nädalal on eelkõige põhjamaise tuuleenergia toel olnud börsielekter odavam kui eelmistel nädalatel. Reedel oli päeva keskmine hind elektril börsil 152 ja neljapäeval 135 eurot megavatt-tunni kohta.
Laupäeval on elekter kõige odavam öösel kella ühe ja kahe vahel, kui megavatt-tunni eest tuleb välja käia kaheksa senti. Kella kahest kuni kella seitsmeni püsib hind alla saja euro, ülejäänud päeva enam mitte. Kalleim on elekter laupäeval õhtul kaheksast üheksani, kui megavatt-tund maksab 257 eurot.
Soomes on laupäeval päeva keskmine elektri börsihind 7,5 eurot, Lätis ja Leedus 132,5 eurot megavatt-tunni eest.
### Response:
Elektri börsihind langeb laupäeval veelgi madalamale, öösel on üks nulltund |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seekordne Ukraina sõjalise abistamise pakett sisaldab suurtükimürske, tankitõrjelaskemoona, talvevorme ning killu- ja kuuliveste, mis praegu on Ukraina kõige prioriteetsemate vajaduste seas, ütles Pevkur.
"Abi andmisel lähtume põhimõttest, et meie enda kaitsevõime peab olema igal ajal tagatud ja vaatame eelkõige vahendeid, millel on lähiajal tulemas planeeritud väljavahetamine või mille saab lihtsamini asendada," lisas Pevkur.
Tankitõrjerelvastus asendatakse uue relvasüsteemiga ning selle esimesed tarned toimuvad alates detsembrist. Isikukaitsevarustusest annetatakse kaitseväe varudest killuveste, mis kolme kuni viie kuu jooksul asendatakse uuemate ja kaasaegsematega.
Eesti on andnud väljaõpet ka Ukraina suurtükiväelastele, kes seda täna lahingus rakendavad. Ettevalmistamisel on väljaõppeprogramm reservväelastele ja planeerimisel meditsiiniväljaõpe.
Eesti on Ukrainale andnud sõjalist abi üle 255 miljoni euro väärtuses, sealhulgas Javelini tankitõrje raketisüsteemi rakette, haubitsaid, tankitõrjemiine, tankitõrjegranaadiheitjaid, miinipildujaid, sõidukeid, sidetehnikat, meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid (näiteks kiivrid) ja kuivtoidupakke.
Euroopa Liidu rahurahastu kaudu saab Eesti tagasi 135 miljonit eurot ehk esimesest 500-miljonilisest paketist kõikide Euroopa riikide peale tuleb kolmandik Eestisse.
Koostöös Saksamaaga on Eesti Ukrainale annetanud kaks välihaiglat ja meditsiinitarbeid väärtuses ligi 10 miljonit eurot. Järjekorras teine haigla jõudis Ukrainasse septembris ja sellesse projekti panustas ka MTÜ Slava Ukraini 120 000 euro väärtuses. | Eesti saadab Ukrainale laskemoona ja sõdurivarustust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seekordne Ukraina sõjalise abistamise pakett sisaldab suurtükimürske, tankitõrjelaskemoona, talvevorme ning killu- ja kuuliveste, mis praegu on Ukraina kõige prioriteetsemate vajaduste seas, ütles Pevkur.
"Abi andmisel lähtume põhimõttest, et meie enda kaitsevõime peab olema igal ajal tagatud ja vaatame eelkõige vahendeid, millel on lähiajal tulemas planeeritud väljavahetamine või mille saab lihtsamini asendada," lisas Pevkur.
Tankitõrjerelvastus asendatakse uue relvasüsteemiga ning selle esimesed tarned toimuvad alates detsembrist. Isikukaitsevarustusest annetatakse kaitseväe varudest killuveste, mis kolme kuni viie kuu jooksul asendatakse uuemate ja kaasaegsematega.
Eesti on andnud väljaõpet ka Ukraina suurtükiväelastele, kes seda täna lahingus rakendavad. Ettevalmistamisel on väljaõppeprogramm reservväelastele ja planeerimisel meditsiiniväljaõpe.
Eesti on Ukrainale andnud sõjalist abi üle 255 miljoni euro väärtuses, sealhulgas Javelini tankitõrje raketisüsteemi rakette, haubitsaid, tankitõrjemiine, tankitõrjegranaadiheitjaid, miinipildujaid, sõidukeid, sidetehnikat, meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid (näiteks kiivrid) ja kuivtoidupakke.
Euroopa Liidu rahurahastu kaudu saab Eesti tagasi 135 miljonit eurot ehk esimesest 500-miljonilisest paketist kõikide Euroopa riikide peale tuleb kolmandik Eestisse.
Koostöös Saksamaaga on Eesti Ukrainale annetanud kaks välihaiglat ja meditsiinitarbeid väärtuses ligi 10 miljonit eurot. Järjekorras teine haigla jõudis Ukrainasse septembris ja sellesse projekti panustas ka MTÜ Slava Ukraini 120 000 euro väärtuses.
### Response:
Eesti saadab Ukrainale laskemoona ja sõdurivarustust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeval avaldas Chess.com, et USA maletaja Hans Niemann kasutas tõenäoliselt pettust enam kui sajas mängus, kaasa arvatud siis, kui ta kuulus Norra võistkonna Norway Gnomes ridadesse.
Norra ringhääling NRK kirjutas seejärel päev hiljem, et riigi maleliidu president Joachim Birger Nilsen (ELO 2416), kes kuulus hooajal 2016/17 tiimi ridadesse, tunnistas samuti sohi tegemist. Nilseni sõnul mängis ta ühel internetiturniiril ühe kohtumise kolm partiid nii, et tema toas oli vastase jaoks varjatud inimene.
"See ei olnud legaalne ja olen sellest teadlik. Et see juhtus mitmeid aastaid tagasi, ei oma mingit tähtsust. Seda ei tohi juhtuda," tõdes 29-aastane Birger Nilsen. Reedel teavitas ta avalikkust oma tagasiastumisest, olles sealjuures ametis olnud vaid neli kuud. | Maleskandaali kistud norralane astus alaliidu presidendi ametist tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval avaldas Chess.com, et USA maletaja Hans Niemann kasutas tõenäoliselt pettust enam kui sajas mängus, kaasa arvatud siis, kui ta kuulus Norra võistkonna Norway Gnomes ridadesse.
Norra ringhääling NRK kirjutas seejärel päev hiljem, et riigi maleliidu president Joachim Birger Nilsen (ELO 2416), kes kuulus hooajal 2016/17 tiimi ridadesse, tunnistas samuti sohi tegemist. Nilseni sõnul mängis ta ühel internetiturniiril ühe kohtumise kolm partiid nii, et tema toas oli vastase jaoks varjatud inimene.
"See ei olnud legaalne ja olen sellest teadlik. Et see juhtus mitmeid aastaid tagasi, ei oma mingit tähtsust. Seda ei tohi juhtuda," tõdes 29-aastane Birger Nilsen. Reedel teavitas ta avalikkust oma tagasiastumisest, olles sealjuures ametis olnud vaid neli kuud.
### Response:
Maleskandaali kistud norralane astus alaliidu presidendi ametist tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokkuleppele jõuti neljapäeval Prahas Euroopa Poliitilise Ühenduse esimese kohtumise raames.
"Armeenia ja Aserbaidžaan kinnitasid oma pühendumist ÜRO hartale ning 1991. aasta Almatõ deklaratsioonile, mille kohaselt mõlemad riigid tunnustasid teineteise territoriaalset terviklikkust ning suveräänsust," teatas Euroopa Ülemkogu.
Euroopa Liidu tsiviilmissioon peaks algama oktoobris ning kestma maksimaalselt kaks kuud, vahendas Reuters.
Armeenia ja Aserbaidžaan on olnud omavahel aastakümneid konfliktis Aserbaidžaani territooriumil asuva Mägi-Karabahhi piirkonna pärast, kus elavad põhiliselt etnilised armeenlased.
Kaks riiki pidas piirkonda ümbritseva ala kontrolli pärast 2020. aastal maha sõja, mille võitis Aserbaidžaan.
Kokkuleppe saavutamist tunnustas ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
Tonight, Armenia and Azerbaijan confirmed their commitment to the Charter of the United Nations and the Alma Ata 1991 Declaration through which both recognize each other's territorial integrity and sovereignty.
— Emmanuel Macron (@EmmanuelMacron) October 7, 2022 | Armeenia ja Aserbaidžaan nõustusid Euroopa Liidu tsiviilmissiooniga piiril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokkuleppele jõuti neljapäeval Prahas Euroopa Poliitilise Ühenduse esimese kohtumise raames.
"Armeenia ja Aserbaidžaan kinnitasid oma pühendumist ÜRO hartale ning 1991. aasta Almatõ deklaratsioonile, mille kohaselt mõlemad riigid tunnustasid teineteise territoriaalset terviklikkust ning suveräänsust," teatas Euroopa Ülemkogu.
Euroopa Liidu tsiviilmissioon peaks algama oktoobris ning kestma maksimaalselt kaks kuud, vahendas Reuters.
Armeenia ja Aserbaidžaan on olnud omavahel aastakümneid konfliktis Aserbaidžaani territooriumil asuva Mägi-Karabahhi piirkonna pärast, kus elavad põhiliselt etnilised armeenlased.
Kaks riiki pidas piirkonda ümbritseva ala kontrolli pärast 2020. aastal maha sõja, mille võitis Aserbaidžaan.
Kokkuleppe saavutamist tunnustas ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
Tonight, Armenia and Azerbaijan confirmed their commitment to the Charter of the United Nations and the Alma Ata 1991 Declaration through which both recognize each other's territorial integrity and sovereignty.
— Emmanuel Macron (@EmmanuelMacron) October 7, 2022
### Response:
Armeenia ja Aserbaidžaan nõustusid Euroopa Liidu tsiviilmissiooniga piiril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Charlie sõnul leiab uuelt albumilt tema mitmekülgseid iseloomujooni - kõikvõimalikke reegleid eirates - ning samuti haavatavust, enesekindlust ja huumorisoont.
Albumil "Charlie" on 12 muusikapala, sealhulgas ka varasemalt avaldatud singlid "That's Hilarious", "Smells Like Me", "I Don't Think That I Like Her" ja "Left and Right" (koostöös Jung Kookiga BTS-ist) ning hittsingel "Light Switch".
Charlie Puthi on karjääri jooksul pärjatud nelja Grammy nominatsiooni, kolme Billboardi muusikaauhinna, Kuldgloobuse nominatsiooni ja mitmete teiste muusikaauhindadega.
Sel sügisel võtab Puth ette "One Night Only" maailmaturnee, millega külastab nii Põhja-Ameerikat, Kanadat kui ka Euroopat.
Koos albumiga ilmus Puthil ka muusikavideo singlile "Loser", mille lavastas Phillip R. Lopez. Videos mängib Puth vanamoodsat Hollywoodi vesterni tegelaskuju.
Albumi "Charlie" lugude nimekiri:
"That's Hilarious"
"Charlie Be Quiet!"
"Light Switch"
"There's A First Time for Everything"
"Smells Like Me"
"Left and Right" (koostöös Jung Kookiga BTS-ist)
"Loser"
"When You're Sad I'm Sad"
"Marks on My Neck"
"Tears on my Piano"
"I Don't Think That I Like Her"
"No More Drama" | Charlie Puth avaldas enda produtseeritud stuudioalbumi "Charlie" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Charlie sõnul leiab uuelt albumilt tema mitmekülgseid iseloomujooni - kõikvõimalikke reegleid eirates - ning samuti haavatavust, enesekindlust ja huumorisoont.
Albumil "Charlie" on 12 muusikapala, sealhulgas ka varasemalt avaldatud singlid "That's Hilarious", "Smells Like Me", "I Don't Think That I Like Her" ja "Left and Right" (koostöös Jung Kookiga BTS-ist) ning hittsingel "Light Switch".
Charlie Puthi on karjääri jooksul pärjatud nelja Grammy nominatsiooni, kolme Billboardi muusikaauhinna, Kuldgloobuse nominatsiooni ja mitmete teiste muusikaauhindadega.
Sel sügisel võtab Puth ette "One Night Only" maailmaturnee, millega külastab nii Põhja-Ameerikat, Kanadat kui ka Euroopat.
Koos albumiga ilmus Puthil ka muusikavideo singlile "Loser", mille lavastas Phillip R. Lopez. Videos mängib Puth vanamoodsat Hollywoodi vesterni tegelaskuju.
Albumi "Charlie" lugude nimekiri:
"That's Hilarious"
"Charlie Be Quiet!"
"Light Switch"
"There's A First Time for Everything"
"Smells Like Me"
"Left and Right" (koostöös Jung Kookiga BTS-ist)
"Loser"
"When You're Sad I'm Sad"
"Marks on My Neck"
"Tears on my Piano"
"I Don't Think That I Like Her"
"No More Drama"
### Response:
Charlie Puth avaldas enda produtseeritud stuudioalbumi "Charlie" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Moskva Patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku sinod märkis neljapäeval tehtud pöördumises, et kirik mõistab sõja hukka, palvetab ukrainlaste eest, aga avaldas mõistmatust selle üle, miks kirikult pidevalt poliitilisi avaldusi nõutakse. Sinod viitas, et kirik toetas Eesti Kirikute Nõukogu märtsikuist otsust, mis mõistab hukka Venemaa sõjategevuse Ukrainas.
"Seal ei ole võetud neid seisukohti, mida Eesti riik on soovinud. Ja me pole ka metropoliit Eugenit Eestis ise näinud ka," ütles Läänemets ERR-ile.
Läänemets soovib Eugenilt otseselt patriarh Kirilli avalduse hukka mõistmist. Vene õigeusu kiriku juht, patriarh Kirill ütles eelmise nädala esmaspäeval, et Vene sõdurid täidavad Ukraina vastu sõdides nii oma kutsumust kui ka kohust isamaa ja ühiskonna ees, mistõttu nende tegevus on võrreldav enda ohvriks toomisega ning näitab ka ustavaks jäämist antud tõotustele. Kirilli sõnul saavad hukkunud Venemaa sõdurid andeks absoluutselt kõik patud.
"Sellest tuleb ennast konkreetselt taandada. Seda taandamist sellest avalduses tehtud ei ole," sõnas Läänemets.
Läänemets ütles, et siseministeerium saatis reedel Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule kirja, milles on kaks soovi.
"Me soovime metropoliit Eugenilt seisukohta Eesti avalikes meediaväljaannetes, mis on ühemõtteliselt arusaadav, kas metropoliit jagab patriarh Kirilli seisukohta või ei jaga. Ja teiseks peab Eugeni veenma nii siseministeeriumit kui ka Eesti üldsust, et Moskva patriarhi sõnavõtust kantud sõjaõhutustegevuse mõjusid või ideoloogiat selles kirikus edasi ei anta," rääkis Läänemets.
"Me peame olema veendunud, et ükski organisatsioon, ka usuorganisatsioon Eesti vabariigi territooriumil ei toetaks sõda ja distantseerib end sõjaõhutamisest. Kui ta seda ei tee, siis tähendab vastupidist seisukohta ja vastupidisel seisukohal Eestis ükski organisatsioon olla ei tohiks. See on otseselt julgeolekuküsimus," põhjendas Läänemets.
Siseminister andis metropoliit Eugenile vastamiseks aega 12. oktoobrini. Kui selleks ajaks ei ole vastust tulnud, lubas Läänemets teha ettepaneku metropoliit Eugenilt alalise elamisloa võtmiseks.
"Mina palun politsei- ja piirivalveametil vastavalt seadusele algatada menetlus. Politsei ja kaitsepolitseiamet peavad selle protsessi läbi tegema, mis puudutab julgeolekut. Need alused on olemas. Ja mina samal ajal pean ka valitsuspartnerile selle ettepaneku tegema, sest see on oluline küsimus, mida siseminister üksi otsustama ei peaks," rääkis Läänemets.
Läänemets lisas veel, et siseministeerium vaatab üle ka kirikute ja koguduste seaduse eesmärgiga vajadusel seda täiustada või luua sätted, mis välistaks vaenuliku mõjutustegevuse usuorganisatsioonide kaudu. | Läänemets teeb otsuse metropoliit Eugeni elamisloa kohta tuleval nädalal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Moskva Patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku sinod märkis neljapäeval tehtud pöördumises, et kirik mõistab sõja hukka, palvetab ukrainlaste eest, aga avaldas mõistmatust selle üle, miks kirikult pidevalt poliitilisi avaldusi nõutakse. Sinod viitas, et kirik toetas Eesti Kirikute Nõukogu märtsikuist otsust, mis mõistab hukka Venemaa sõjategevuse Ukrainas.
"Seal ei ole võetud neid seisukohti, mida Eesti riik on soovinud. Ja me pole ka metropoliit Eugenit Eestis ise näinud ka," ütles Läänemets ERR-ile.
Läänemets soovib Eugenilt otseselt patriarh Kirilli avalduse hukka mõistmist. Vene õigeusu kiriku juht, patriarh Kirill ütles eelmise nädala esmaspäeval, et Vene sõdurid täidavad Ukraina vastu sõdides nii oma kutsumust kui ka kohust isamaa ja ühiskonna ees, mistõttu nende tegevus on võrreldav enda ohvriks toomisega ning näitab ka ustavaks jäämist antud tõotustele. Kirilli sõnul saavad hukkunud Venemaa sõdurid andeks absoluutselt kõik patud.
"Sellest tuleb ennast konkreetselt taandada. Seda taandamist sellest avalduses tehtud ei ole," sõnas Läänemets.
Läänemets ütles, et siseministeerium saatis reedel Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule kirja, milles on kaks soovi.
"Me soovime metropoliit Eugenilt seisukohta Eesti avalikes meediaväljaannetes, mis on ühemõtteliselt arusaadav, kas metropoliit jagab patriarh Kirilli seisukohta või ei jaga. Ja teiseks peab Eugeni veenma nii siseministeeriumit kui ka Eesti üldsust, et Moskva patriarhi sõnavõtust kantud sõjaõhutustegevuse mõjusid või ideoloogiat selles kirikus edasi ei anta," rääkis Läänemets.
"Me peame olema veendunud, et ükski organisatsioon, ka usuorganisatsioon Eesti vabariigi territooriumil ei toetaks sõda ja distantseerib end sõjaõhutamisest. Kui ta seda ei tee, siis tähendab vastupidist seisukohta ja vastupidisel seisukohal Eestis ükski organisatsioon olla ei tohiks. See on otseselt julgeolekuküsimus," põhjendas Läänemets.
Siseminister andis metropoliit Eugenile vastamiseks aega 12. oktoobrini. Kui selleks ajaks ei ole vastust tulnud, lubas Läänemets teha ettepaneku metropoliit Eugenilt alalise elamisloa võtmiseks.
"Mina palun politsei- ja piirivalveametil vastavalt seadusele algatada menetlus. Politsei ja kaitsepolitseiamet peavad selle protsessi läbi tegema, mis puudutab julgeolekut. Need alused on olemas. Ja mina samal ajal pean ka valitsuspartnerile selle ettepaneku tegema, sest see on oluline küsimus, mida siseminister üksi otsustama ei peaks," rääkis Läänemets.
Läänemets lisas veel, et siseministeerium vaatab üle ka kirikute ja koguduste seaduse eesmärgiga vajadusel seda täiustada või luua sätted, mis välistaks vaenuliku mõjutustegevuse usuorganisatsioonide kaudu.
### Response:
Läänemets teeb otsuse metropoliit Eugeni elamisloa kohta tuleval nädalal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Memorial on Venemaa tuntuim inimõigusorganisatsioon ja see asutati 1989. aastal. Organisatsioon on väsimatult võidelnud inimõiguste eest. Rühmitus on katalogiseerinud aastaid Nõukogude Liidus toime pandud kuritegusid, eriti andmeid Gulagi kohta.
Vene ülemkohus andis 2021. aastal korralduse Memorial sulgeda. Võimud väitsid, et Memorial "loob Nõukogude Liidust väära kuvandi kui terroririigist ja mustab teise maailmasõja mälestust".
60-aastane Bialatski on praegu Valgevenes vanglas. Ta on ühe tuntuima Valgevene inimõigusorganisatsiooni Vjasna (Kevad) asutaja. Organisatsioon loodi vastuseks diktaator Aleksandr Lukašenko karmile poliitikale. Lukašenko režiim surub julmalt maha meeleavaldusi.
"Bialatski on pühendanud oma elu demokraatia edendamisele oma kodumaal," teatas Nobeli rahupreemia komitee.
Inimõigusorganisatsioon Kodanikuvabaduste Keskus edendab inimõigusi ja demokraatiat Ukrainas. Organisatsioon asutati 2007. aastal Kiievis. Rühmitus dokumenteerib praegu Venemaa sõjakuritegusid Ukraina tsiviilelanikkonna vastu.
Nobeli rahupreemia said Ales Bialatski ja kaks inimõigusorganisatsiooni Autor/allikas: Nobeli preemia veebilehekülg
Nobeli rahupreemia on ainus Nobeli preemiatest, mis kuulutatakse välja ja antakse üle Norras.
Preemia saaja asjus teeb otsuse Norra parlamendi valitud komitee.
Preemia algatajaks olnud ettevõtja Alfred Nobeli surma ajal olid Rootsi ja Norra personaalunioonis ning Norra parlament tegeles üksnes sisepoliitikaga. Nobel tahtis tagada, et see auhind jagataks riikide välispoliitikast sõltumatult.
Aastatel 1901-2021 on välja antud 102 Nobeli rahupreemiat. 25 korral on selle pälvinud mõni organisatsioon, kahel korral on preemia kolme inimese vahel jagamisele läinud. Seni on rahupreemia pälvinud 18 naist. Üks laureaat, Le Duc Tho, on preemia tagasi lükanud.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kantselei juht Mõhhailo Podoljak mõistis Nobeli komisjoni otsuse hukka, kuna otsusega võrdsustati kaks agressorriiki Ukrainaga, kellele Venemaa tungis Valgevene abil kallale.
Podoljak juhtis tähelepanu asjaolule, et ei Vene ega Valgevene opositsioon ei ole Ukraina vastu algatatud sõja vastu arvestataval määral vastu hakanud.
Nobel Committee has an interesting understanding of word "peace" if representatives of two countries that attacked a third one receive @NobelPrize together. Neither Russian nor Belarusian organizations were able to organize resistance to the war. This year's Nobel is "awesome".
— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) October 7, 2022 | Nobeli rahupreemia said Vene ja Ukraina inimõiguslased ning Bialatski | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Memorial on Venemaa tuntuim inimõigusorganisatsioon ja see asutati 1989. aastal. Organisatsioon on väsimatult võidelnud inimõiguste eest. Rühmitus on katalogiseerinud aastaid Nõukogude Liidus toime pandud kuritegusid, eriti andmeid Gulagi kohta.
Vene ülemkohus andis 2021. aastal korralduse Memorial sulgeda. Võimud väitsid, et Memorial "loob Nõukogude Liidust väära kuvandi kui terroririigist ja mustab teise maailmasõja mälestust".
60-aastane Bialatski on praegu Valgevenes vanglas. Ta on ühe tuntuima Valgevene inimõigusorganisatsiooni Vjasna (Kevad) asutaja. Organisatsioon loodi vastuseks diktaator Aleksandr Lukašenko karmile poliitikale. Lukašenko režiim surub julmalt maha meeleavaldusi.
"Bialatski on pühendanud oma elu demokraatia edendamisele oma kodumaal," teatas Nobeli rahupreemia komitee.
Inimõigusorganisatsioon Kodanikuvabaduste Keskus edendab inimõigusi ja demokraatiat Ukrainas. Organisatsioon asutati 2007. aastal Kiievis. Rühmitus dokumenteerib praegu Venemaa sõjakuritegusid Ukraina tsiviilelanikkonna vastu.
Nobeli rahupreemia said Ales Bialatski ja kaks inimõigusorganisatsiooni Autor/allikas: Nobeli preemia veebilehekülg
Nobeli rahupreemia on ainus Nobeli preemiatest, mis kuulutatakse välja ja antakse üle Norras.
Preemia saaja asjus teeb otsuse Norra parlamendi valitud komitee.
Preemia algatajaks olnud ettevõtja Alfred Nobeli surma ajal olid Rootsi ja Norra personaalunioonis ning Norra parlament tegeles üksnes sisepoliitikaga. Nobel tahtis tagada, et see auhind jagataks riikide välispoliitikast sõltumatult.
Aastatel 1901-2021 on välja antud 102 Nobeli rahupreemiat. 25 korral on selle pälvinud mõni organisatsioon, kahel korral on preemia kolme inimese vahel jagamisele läinud. Seni on rahupreemia pälvinud 18 naist. Üks laureaat, Le Duc Tho, on preemia tagasi lükanud.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kantselei juht Mõhhailo Podoljak mõistis Nobeli komisjoni otsuse hukka, kuna otsusega võrdsustati kaks agressorriiki Ukrainaga, kellele Venemaa tungis Valgevene abil kallale.
Podoljak juhtis tähelepanu asjaolule, et ei Vene ega Valgevene opositsioon ei ole Ukraina vastu algatatud sõja vastu arvestataval määral vastu hakanud.
Nobel Committee has an interesting understanding of word "peace" if representatives of two countries that attacked a third one receive @NobelPrize together. Neither Russian nor Belarusian organizations were able to organize resistance to the war. This year's Nobel is "awesome".
— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) October 7, 2022
### Response:
Nobeli rahupreemia said Vene ja Ukraina inimõiguslased ning Bialatski |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maneskin on oma karjääri jooksul avaldanud kolm stuudioalbumit ning värskeim neist "Teatro d'ira: Vol. I." ilmus eelmisel aastal. Tänavu kevadel andis ansambel välja singli "Supermodel" ja nüüd ilmus nende teine selle aasta singel "The Loneliest".
Ansambel alustab oktoobri lõpus ka maailmaturneega "Loud Kids", mis viib neid esmalt Põhja-Ameerikasse. Sealne osa turneest kestab kuni detsembri keskpaigani ja teine osa maailmaturneest leiab aset veebruarist maini Euroopas. Tuuritamisele pannakse punkt 19. mail Tallinnas Saku Suurhallis. | Maneskinil tuli välja uus singel "The Loneliest" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maneskin on oma karjääri jooksul avaldanud kolm stuudioalbumit ning värskeim neist "Teatro d'ira: Vol. I." ilmus eelmisel aastal. Tänavu kevadel andis ansambel välja singli "Supermodel" ja nüüd ilmus nende teine selle aasta singel "The Loneliest".
Ansambel alustab oktoobri lõpus ka maailmaturneega "Loud Kids", mis viib neid esmalt Põhja-Ameerikasse. Sealne osa turneest kestab kuni detsembri keskpaigani ja teine osa maailmaturneest leiab aset veebruarist maini Euroopas. Tuuritamisele pannakse punkt 19. mail Tallinnas Saku Suurhallis.
### Response:
Maneskinil tuli välja uus singel "The Loneliest" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esialgsest nimekirjast ei kuulu turniiri koosseisu väravavaht Melani Lisandra Kõrran, kaitsja Ranele Valk ja ründaja Kristina Borotõnskaja.
Eestit ootab esimene mäng ees täna, 7. oktoobril kell 18, kui kohtutakse Taaniga. Esmaspäeval, 10. oktoobril kell 18 on vastaseks Inglismaa ning turniiri viimases kohtumises läheb Eesti 13. oktoobril kell 14.30 vastamisi Ukrainaga. Kõik Eesti osalusega kohtumised peetakse A. Le Coq Arenal, ülejäänud turniiri mängud toimuvad Kadrioru staadionil.
Piletilevis on saadaval turniiripassid hinnaga 10 eurot, mis tagavad sissepääsu kõikidele turniiri kohtumistele nii A. Le Coq Arenal kui ka Kadrioru staadionil. Üksikpileteid mängudele saab soetada kohtumiste eel kohapeal hinnaga viis eurot. 1957. aastal või varem ning 2016. aastal või hiljem sündinutele on sissepääs tasuta. Kõiki Eesti kohtumisi näitab otsepildis Soccernet.ee.
Turniiriks on valminud ka digikava, millega saab tutvuda SIIN.
Turniiri ajakava:
Reede, 7. oktoober
kell 14.30: Ukraina – Inglismaa, Kadrioru staadion
kell 18.00: Taani – Eesti, A. Le Coq Arena (otsepilt: Soccernet.ee)
Esmaspäev, 10. oktoober
kell 14.30: Taani – Ukraina, Kadrioru staadion
kell 18.00: Inglismaa – Eesti, A. Le Coq Arena (otsepilt: Soccernet.ee)
Neljapäev, 13. oktoober
kell 14.30: Inglismaa – Taani, Kadrioru staadion
kell 14.30: Eesti – Ukraina, A. Le Coq Arena (otsepilt: Soccernet.ee)
*
Eesti neidude U-17 koondise koosseis:
Väravavahid
Liisa Liimets (04.04.2006) – Viimsi JK 10/0
Katarina Elisabeth Käpa (16.03.2006) – Tallinna FC Flora 3/0
Kaitsjad
Anna Mariin Juksar (02.06.2006) – Saku Sporting 14/0
Viktoria Toding (28.09.2006) – Tallinna FC Flora 10/0
Kirke Kala (08.02.2006) - Saku Sporting 9/1
Liisi Karilaid (22.09.2006) – JK Tabasalu 8/0
Annegret Kala (03.05.2006) - Tartu JK Tammeka 8/0
Anni Iiris Ilisson (14.02.2007) – JK Tabasalu 6/0
Liis Getter Saar (10.01.2007) – Viimsi JK 5/0
Poolkaitsjad
Mia-Lisette Sarapik (15.10.2006) – JK Tabasalu 14/1
Kätrin Välba (17.08.2006) – Viimsi JK 9/1
Egle-Eliise Kurg (04.05.2007) – JK Tabasalu 8/1
Elisabeth Õispuu (19.11.2007) – Tallinna FC Flora 7/0
Carolin Hunt (12.10.2006) - FC Elva 6/0
Karlotta Levin (15.08.2007) – FC Elva 4/0
Pilleriin Pohlak (09.08.2007) – FC Kuressaare 1/0
Ruth Hansar (20.01.2006) – Saku Sporting 0/0
Ründajad
Jane Mirjam (28.07.2006) – Pärnu JK Vaprus 14/2
Aleksandra Orlova (11.08.2006) – Tartu JK Tammeka 12/7
Vanessa Grutop (14.08.2006) – JK Tallinna Kalev 11/7
Peatreener: Aleksandra Ševoldajeva
Abitreener: Reivo Vinter
Kehalise ettevalmistuse treener: Maria Sootak
Väravavahtide treener: Mattias Traublum
Arst: Kaileen Raudsepp
Füsioterapeudid: Anette Rõõmussaar, Liisi Sakala
Mänedžer: Merily Toom | Neidude jalgpallikoondis alustab reedel kodust EM-valikturniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esialgsest nimekirjast ei kuulu turniiri koosseisu väravavaht Melani Lisandra Kõrran, kaitsja Ranele Valk ja ründaja Kristina Borotõnskaja.
Eestit ootab esimene mäng ees täna, 7. oktoobril kell 18, kui kohtutakse Taaniga. Esmaspäeval, 10. oktoobril kell 18 on vastaseks Inglismaa ning turniiri viimases kohtumises läheb Eesti 13. oktoobril kell 14.30 vastamisi Ukrainaga. Kõik Eesti osalusega kohtumised peetakse A. Le Coq Arenal, ülejäänud turniiri mängud toimuvad Kadrioru staadionil.
Piletilevis on saadaval turniiripassid hinnaga 10 eurot, mis tagavad sissepääsu kõikidele turniiri kohtumistele nii A. Le Coq Arenal kui ka Kadrioru staadionil. Üksikpileteid mängudele saab soetada kohtumiste eel kohapeal hinnaga viis eurot. 1957. aastal või varem ning 2016. aastal või hiljem sündinutele on sissepääs tasuta. Kõiki Eesti kohtumisi näitab otsepildis Soccernet.ee.
Turniiriks on valminud ka digikava, millega saab tutvuda SIIN.
Turniiri ajakava:
Reede, 7. oktoober
kell 14.30: Ukraina – Inglismaa, Kadrioru staadion
kell 18.00: Taani – Eesti, A. Le Coq Arena (otsepilt: Soccernet.ee)
Esmaspäev, 10. oktoober
kell 14.30: Taani – Ukraina, Kadrioru staadion
kell 18.00: Inglismaa – Eesti, A. Le Coq Arena (otsepilt: Soccernet.ee)
Neljapäev, 13. oktoober
kell 14.30: Inglismaa – Taani, Kadrioru staadion
kell 14.30: Eesti – Ukraina, A. Le Coq Arena (otsepilt: Soccernet.ee)
*
Eesti neidude U-17 koondise koosseis:
Väravavahid
Liisa Liimets (04.04.2006) – Viimsi JK 10/0
Katarina Elisabeth Käpa (16.03.2006) – Tallinna FC Flora 3/0
Kaitsjad
Anna Mariin Juksar (02.06.2006) – Saku Sporting 14/0
Viktoria Toding (28.09.2006) – Tallinna FC Flora 10/0
Kirke Kala (08.02.2006) - Saku Sporting 9/1
Liisi Karilaid (22.09.2006) – JK Tabasalu 8/0
Annegret Kala (03.05.2006) - Tartu JK Tammeka 8/0
Anni Iiris Ilisson (14.02.2007) – JK Tabasalu 6/0
Liis Getter Saar (10.01.2007) – Viimsi JK 5/0
Poolkaitsjad
Mia-Lisette Sarapik (15.10.2006) – JK Tabasalu 14/1
Kätrin Välba (17.08.2006) – Viimsi JK 9/1
Egle-Eliise Kurg (04.05.2007) – JK Tabasalu 8/1
Elisabeth Õispuu (19.11.2007) – Tallinna FC Flora 7/0
Carolin Hunt (12.10.2006) - FC Elva 6/0
Karlotta Levin (15.08.2007) – FC Elva 4/0
Pilleriin Pohlak (09.08.2007) – FC Kuressaare 1/0
Ruth Hansar (20.01.2006) – Saku Sporting 0/0
Ründajad
Jane Mirjam (28.07.2006) – Pärnu JK Vaprus 14/2
Aleksandra Orlova (11.08.2006) – Tartu JK Tammeka 12/7
Vanessa Grutop (14.08.2006) – JK Tallinna Kalev 11/7
Peatreener: Aleksandra Ševoldajeva
Abitreener: Reivo Vinter
Kehalise ettevalmistuse treener: Maria Sootak
Väravavahtide treener: Mattias Traublum
Arst: Kaileen Raudsepp
Füsioterapeudid: Anette Rõõmussaar, Liisi Sakala
Mänedžer: Merily Toom
### Response:
Neidude jalgpallikoondis alustab reedel kodust EM-valikturniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kampaaniad on teinekord head ja mõistlikud, eriti kui koondatakse jõude kellegi hädas aitamiseks. Heategevuslikke kampaaniaid korraldatakse Eestis ja mujalgi maailmas küll haigete laste, hüljatud loomade, lagunevate muinsusväärtuste, vaevatud keskkonna ning teiste tähelepanu ja tuge vajavate gruppide või isikute heaks.
Kui kampaania korras kutsutakse aga üles kedagi ahistama, kellegi õigusi piirama, ühte inimest või suuri inimgruppe lausa tühistama, tuleb otsustavalt hoogu maha võtta ja pidurit tõmmata. Tuleb rahuneda. Enamasti hindab ajalugu sellised kampaania korras toimunud kättemaksuaktsioonid hukka.
Kui selliste kampaaniate käigus pillutakse ainult sõnu, ei ole kahjud päris pöördumatud ja rahu taastamine on kergem. Ajalugu tunneb kahjuks aga kampaaniaid, mis lõppesid veriselt ja mille käigus said viga või lausa surma süütud inimesed erinevatest rahvuslikest, usulistest või teistest vähemusgruppidest. Kõigi selliste kampaaniate ohvrite arv ulatub miljoniteni. Eks Jeesusegi ristilöömisel mängis Pilatusele: "Löö risti!" karjuv vihane ja ülesköetud rahvahulk oma rolli.
Kui vaadata viimase nädala meediakajastusi, siis märkan hirmuga, kuidas kriitika Vene Õigeusu Kiriku pea patriarh Kirilli aadressil on tasapisi muutumas rünnakuks Eestis tegutseva Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) ja konkreetsemalt metropoliit Eugeni (Jevgeni) vastu. Tuletan meelde, et kirik ei ole ainult üks inimene, kes kiriku eest kõneleb. Kirik koosneb inimestest. Ka MPEÕK-i liikmed on kümned tuhanded Eesti inimesed meie hulgas, keda iga selline avalik rünnak haavab.
Me ei tohi unustada, et selles kirikus on väga suur hulk liikmeid, kes on mõistnud ja jätkuvalt mõistavad hukka Venemaa sõja ja hävitustöö Ukrainas nagu ka patriarh Kirilli sõda toetavad seisukohad. Heaks näiteks selle väite kinnituseks on paljude MPEÕK liikmete allkirjastatud kevadine kiri patriarh Kirillile, mis väljendab kirikuliikmete suurt muret ja valu sõja pärast Ukrainas. Samuti tuleb rohkem tähelepanu alla tuua koguduseliikmete nädala tagune pöördumine.
Võidakse imestada, miks mina pidurit tõmmata kavatsen, kui olin ise pisut enam kui nädala eest ERR-i portaalis avaldatud arvamusloos patriarh Kirilli jutluse terav kritiseerija. Kirjutan seetõttu, et näen kuidas just minu artiklit kasutatakse uute ja üha karmimate sanktsioonide ja karistusaktsioonide ettepanekute allikaks.
Mul ei ole mingit põhjust ümber sõnastada ühtegi oma toonases artiklis avaldatud mõtet. Ometi kahetsen, et ma ei protestinud toimetuse poolt pandud pealkirja "Patriarh Kirill on andnud loa tappa", sest mõistan täna sellest otseütlevast väitest tulenevat negatiivsust. Ise olin sõnastanud oma artikli pealkirjaga "Kirilli ristisõda" eeldades, et see kutsub artiklit ka lugema.
Väljendasin oma artiklis ootust, et MPEÕK-i juhid ütleks välja, kas patriarh Kirilli väljaütlemistele on siinpool Peipsi järve ja Narva jõge elavate Vene õigeusu kiriku liikmete toetus või antakse neile selgelt ja üheselt hukka mõistev hinnang. Sealt edasi on aga viimastel nädalatel hakanud ilmutama ridamisi üha äärmuslikumaid üleskutseid ja ettepanekuid MPEÕK-i registrist kustutamiseks, nende varade riigistamiseks ja ümberjagamiseks, metropoliit Eugeni elamisloata jätmiseks ja maalt välja saatmiseks.
"Minu meelest on selliste ettepanekute kontekstis vaja kiiresti aeg maha võtta, et oleks mahti olukorda tasakaalustatult analüüsida."
On isegi esitatud arvamus, et Aleksander Nevski katedraal tuleks lammutada. Minu meelest on selliste ettepanekute kontekstis vaja kiiresti aeg maha võtta, et oleks mahti olukorda tasakaalustatult analüüsida.
Kuigi siseministeerium ei ole välistanud metropoliidi elamisloa tühistamist on mul hea meel, et siseminister Lauri Läänemets on alalhoidlikum, kui ütleb:
"Metropoliidi elamisloa tühistamine pole eesmärk omaette, riigi esmane huvi ja eesmärk on, et metropoliit Eugeni ühemõtteliselt patriarh Kirilli sõjaõhutuse hukka mõistaks ning oma siinsele kogukonnale selge sõnumi annaks. Peame arvesse võtma, et metropoliidi senised seisukohad pole andnud alust tema elamisloa tühistamiseks ning selle tegemine nüüd ilma kindla põhjuseta mõjuks paljudele siinsetele õigeusklikele usulise tagakiusamisena. Aga kui Eugeni Moskva patriarhi sõjaõhutusi veenvalt hukka ei mõista või koguni toetab, oleks see loomulikult alus metropoliit Eugeni elamisloa tühistamiseks."
Olen seisukohal, et tagaselja ja vaikimise eest ei tohiks kindlasti kellegi elamisluba tühistada. Selles kontekstis on eriti oluline süveneda Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) Sinodi neljapäeval tehtud pöördumisse. Sinodi pöördumine on oma olemuselt suurema kaaluga kui metropoliidi seisukohad, esindades nõnda teda.
See tekst ei ole kindlasti selle sõnastusega, nagu paljudele meeldiks, kuid rõhutab siiski nende seisukohtade muutumatust, mis ühiselt Eesti Kirikute Nõukogu teiste liikmeskirikutega kevadises avalduses sõnastati ja millele metropoliit Eugeni alla kirjutas. Sinodi koostatud avalduses kinnitatakse, et kirik on kõigi sõdade vastu, ta on rahu poolt ja kõigi konfliktide rahumeelse lahendamise poolt. Samuti korratakse üle, et koos teiste kirikutega mõisteti märtsikuus Venemaa sõjategvus Ukrainas hukka.
Avalduses väljendatakse muuhulgas mõtet, et ei taheta poliitiliselt pooli valida ja püütakse distanseeruda poliitikast, rääkides kõigi oma liikmete nimel ja kõigi eest selleks, et oleks üksteisemõistmine ja rahu. Just selle seisukoha tõttu kõlab avalduse tekstist läbi kitsikus või kimbatus seoses sellega, et kirikujuht Moskvas ei ole sugugi sama tasakaalukas oma väljaütlemistes.
Sellele, et avalikkuses ja meedias jätkuvad üleskutsed, et kirik annaks poliitilise hinnangu käimasolevate sündmuste kohta ning esineks poliitiliste avaldustega, vastatakse küsimusega: kui kirik tõmmatakse nendesse vaidlustesse ja hakkab poliitikutega sarnaselt vihaselt hukka mõistma toimuvaid sündmusi, kus siis saaks inimene leida rahu oma ärevuses hingele?
Selle retoorilise küsimusega annab sinod minu arvates üsna delikaatselt hinnangu just patriarh Kirilli tegevusele, kes sama joont ei jälgi ning on ammu muutunud poliitiliseks figuuriks.
Sinodi seisukoht, et kohtumõistmine riikide valitsejate ja vaimulike liidrite üle peaks toimuma ainsa eksimatu Kohtumõistja – Jumala poolt, näitab paraku, et ise ei olda valmis ei Putini ega Kirilli seisukohti otsesõnu hindama või hukka mõistma. Venemaa sõjategevus Ukrainas mõistetakse siiski üheselt hukka.
Olen ise kindel, et väga suure osa MPEÕK-i tavaliikmete eest on kõige kõnekamalt kõnelenud juba kevadel Arvo Pärt, kes juba märtsis tegi mitmekeelse pöördumise sõnadega:
"Kallid Ukraina sõbrad, kallid kolleegid, kallid, kes te kõik praegu elu hinnaga võitlete oma kodu eest!
Me kummardame teie vapruse ees, millel on meeletu kannatuse hind.
Oleme teiega koos nii palju, kui saame. Meile on jäänud vaid klomp kurgus ja pisarad ja palved. Sõnad on hakanud kaotama oma tähendust.
Andke meile andeks!
Andke meile andeks, et me ei suutnud teid kaitsta meie ajal kujuteldamatu katastroofi eest.
Elagu Ukraina! Слава Україні!" | Urmas Viilma: rahu – pidage hoogu! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kampaaniad on teinekord head ja mõistlikud, eriti kui koondatakse jõude kellegi hädas aitamiseks. Heategevuslikke kampaaniaid korraldatakse Eestis ja mujalgi maailmas küll haigete laste, hüljatud loomade, lagunevate muinsusväärtuste, vaevatud keskkonna ning teiste tähelepanu ja tuge vajavate gruppide või isikute heaks.
Kui kampaania korras kutsutakse aga üles kedagi ahistama, kellegi õigusi piirama, ühte inimest või suuri inimgruppe lausa tühistama, tuleb otsustavalt hoogu maha võtta ja pidurit tõmmata. Tuleb rahuneda. Enamasti hindab ajalugu sellised kampaania korras toimunud kättemaksuaktsioonid hukka.
Kui selliste kampaaniate käigus pillutakse ainult sõnu, ei ole kahjud päris pöördumatud ja rahu taastamine on kergem. Ajalugu tunneb kahjuks aga kampaaniaid, mis lõppesid veriselt ja mille käigus said viga või lausa surma süütud inimesed erinevatest rahvuslikest, usulistest või teistest vähemusgruppidest. Kõigi selliste kampaaniate ohvrite arv ulatub miljoniteni. Eks Jeesusegi ristilöömisel mängis Pilatusele: "Löö risti!" karjuv vihane ja ülesköetud rahvahulk oma rolli.
Kui vaadata viimase nädala meediakajastusi, siis märkan hirmuga, kuidas kriitika Vene Õigeusu Kiriku pea patriarh Kirilli aadressil on tasapisi muutumas rünnakuks Eestis tegutseva Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) ja konkreetsemalt metropoliit Eugeni (Jevgeni) vastu. Tuletan meelde, et kirik ei ole ainult üks inimene, kes kiriku eest kõneleb. Kirik koosneb inimestest. Ka MPEÕK-i liikmed on kümned tuhanded Eesti inimesed meie hulgas, keda iga selline avalik rünnak haavab.
Me ei tohi unustada, et selles kirikus on väga suur hulk liikmeid, kes on mõistnud ja jätkuvalt mõistavad hukka Venemaa sõja ja hävitustöö Ukrainas nagu ka patriarh Kirilli sõda toetavad seisukohad. Heaks näiteks selle väite kinnituseks on paljude MPEÕK liikmete allkirjastatud kevadine kiri patriarh Kirillile, mis väljendab kirikuliikmete suurt muret ja valu sõja pärast Ukrainas. Samuti tuleb rohkem tähelepanu alla tuua koguduseliikmete nädala tagune pöördumine.
Võidakse imestada, miks mina pidurit tõmmata kavatsen, kui olin ise pisut enam kui nädala eest ERR-i portaalis avaldatud arvamusloos patriarh Kirilli jutluse terav kritiseerija. Kirjutan seetõttu, et näen kuidas just minu artiklit kasutatakse uute ja üha karmimate sanktsioonide ja karistusaktsioonide ettepanekute allikaks.
Mul ei ole mingit põhjust ümber sõnastada ühtegi oma toonases artiklis avaldatud mõtet. Ometi kahetsen, et ma ei protestinud toimetuse poolt pandud pealkirja "Patriarh Kirill on andnud loa tappa", sest mõistan täna sellest otseütlevast väitest tulenevat negatiivsust. Ise olin sõnastanud oma artikli pealkirjaga "Kirilli ristisõda" eeldades, et see kutsub artiklit ka lugema.
Väljendasin oma artiklis ootust, et MPEÕK-i juhid ütleks välja, kas patriarh Kirilli väljaütlemistele on siinpool Peipsi järve ja Narva jõge elavate Vene õigeusu kiriku liikmete toetus või antakse neile selgelt ja üheselt hukka mõistev hinnang. Sealt edasi on aga viimastel nädalatel hakanud ilmutama ridamisi üha äärmuslikumaid üleskutseid ja ettepanekuid MPEÕK-i registrist kustutamiseks, nende varade riigistamiseks ja ümberjagamiseks, metropoliit Eugeni elamisloata jätmiseks ja maalt välja saatmiseks.
"Minu meelest on selliste ettepanekute kontekstis vaja kiiresti aeg maha võtta, et oleks mahti olukorda tasakaalustatult analüüsida."
On isegi esitatud arvamus, et Aleksander Nevski katedraal tuleks lammutada. Minu meelest on selliste ettepanekute kontekstis vaja kiiresti aeg maha võtta, et oleks mahti olukorda tasakaalustatult analüüsida.
Kuigi siseministeerium ei ole välistanud metropoliidi elamisloa tühistamist on mul hea meel, et siseminister Lauri Läänemets on alalhoidlikum, kui ütleb:
"Metropoliidi elamisloa tühistamine pole eesmärk omaette, riigi esmane huvi ja eesmärk on, et metropoliit Eugeni ühemõtteliselt patriarh Kirilli sõjaõhutuse hukka mõistaks ning oma siinsele kogukonnale selge sõnumi annaks. Peame arvesse võtma, et metropoliidi senised seisukohad pole andnud alust tema elamisloa tühistamiseks ning selle tegemine nüüd ilma kindla põhjuseta mõjuks paljudele siinsetele õigeusklikele usulise tagakiusamisena. Aga kui Eugeni Moskva patriarhi sõjaõhutusi veenvalt hukka ei mõista või koguni toetab, oleks see loomulikult alus metropoliit Eugeni elamisloa tühistamiseks."
Olen seisukohal, et tagaselja ja vaikimise eest ei tohiks kindlasti kellegi elamisluba tühistada. Selles kontekstis on eriti oluline süveneda Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) Sinodi neljapäeval tehtud pöördumisse. Sinodi pöördumine on oma olemuselt suurema kaaluga kui metropoliidi seisukohad, esindades nõnda teda.
See tekst ei ole kindlasti selle sõnastusega, nagu paljudele meeldiks, kuid rõhutab siiski nende seisukohtade muutumatust, mis ühiselt Eesti Kirikute Nõukogu teiste liikmeskirikutega kevadises avalduses sõnastati ja millele metropoliit Eugeni alla kirjutas. Sinodi koostatud avalduses kinnitatakse, et kirik on kõigi sõdade vastu, ta on rahu poolt ja kõigi konfliktide rahumeelse lahendamise poolt. Samuti korratakse üle, et koos teiste kirikutega mõisteti märtsikuus Venemaa sõjategvus Ukrainas hukka.
Avalduses väljendatakse muuhulgas mõtet, et ei taheta poliitiliselt pooli valida ja püütakse distanseeruda poliitikast, rääkides kõigi oma liikmete nimel ja kõigi eest selleks, et oleks üksteisemõistmine ja rahu. Just selle seisukoha tõttu kõlab avalduse tekstist läbi kitsikus või kimbatus seoses sellega, et kirikujuht Moskvas ei ole sugugi sama tasakaalukas oma väljaütlemistes.
Sellele, et avalikkuses ja meedias jätkuvad üleskutsed, et kirik annaks poliitilise hinnangu käimasolevate sündmuste kohta ning esineks poliitiliste avaldustega, vastatakse küsimusega: kui kirik tõmmatakse nendesse vaidlustesse ja hakkab poliitikutega sarnaselt vihaselt hukka mõistma toimuvaid sündmusi, kus siis saaks inimene leida rahu oma ärevuses hingele?
Selle retoorilise küsimusega annab sinod minu arvates üsna delikaatselt hinnangu just patriarh Kirilli tegevusele, kes sama joont ei jälgi ning on ammu muutunud poliitiliseks figuuriks.
Sinodi seisukoht, et kohtumõistmine riikide valitsejate ja vaimulike liidrite üle peaks toimuma ainsa eksimatu Kohtumõistja – Jumala poolt, näitab paraku, et ise ei olda valmis ei Putini ega Kirilli seisukohti otsesõnu hindama või hukka mõistma. Venemaa sõjategevus Ukrainas mõistetakse siiski üheselt hukka.
Olen ise kindel, et väga suure osa MPEÕK-i tavaliikmete eest on kõige kõnekamalt kõnelenud juba kevadel Arvo Pärt, kes juba märtsis tegi mitmekeelse pöördumise sõnadega:
"Kallid Ukraina sõbrad, kallid kolleegid, kallid, kes te kõik praegu elu hinnaga võitlete oma kodu eest!
Me kummardame teie vapruse ees, millel on meeletu kannatuse hind.
Oleme teiega koos nii palju, kui saame. Meile on jäänud vaid klomp kurgus ja pisarad ja palved. Sõnad on hakanud kaotama oma tähendust.
Andke meile andeks!
Andke meile andeks, et me ei suutnud teid kaitsta meie ajal kujuteldamatu katastroofi eest.
Elagu Ukraina! Слава Україні!"
### Response:
Urmas Viilma: rahu – pidage hoogu! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuuekordse Euroopa liiga võitja Sevilla hooaeg on alanud kehvasti, liigas on klubi seitsmest mängust võitnud vaid ühe ja viie punktiga on nad tabelis alles 17. kohal. Senine peatreener Julen Lopetegui vallandati pärast kolmapäeval Meistrite liigas saadud 1:4 kaotust Dortmundi Borussiale.
Sampaoli juhendas Sevillat hooajal 2016/17, enne kui siirdus Argentina koondise peatreeneriks. Toona lõpetas Sevilla liigahooaja neljandal kohal, sama positsioon saavutati ka sel kevadel.
Energiline ja emotsionaalne, aga ka vastuoluline Sampaoli on legendaarse Argentina treeneri Marcelo Bielsa mängufilosoofia järgija, kes on varem juhendanud nii Tšiili koondist kui Santost, Atletico Mineirot ja Marseille'd. | Tulipäine Sampaoli naasis kunagist koduklubi ohjama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuuekordse Euroopa liiga võitja Sevilla hooaeg on alanud kehvasti, liigas on klubi seitsmest mängust võitnud vaid ühe ja viie punktiga on nad tabelis alles 17. kohal. Senine peatreener Julen Lopetegui vallandati pärast kolmapäeval Meistrite liigas saadud 1:4 kaotust Dortmundi Borussiale.
Sampaoli juhendas Sevillat hooajal 2016/17, enne kui siirdus Argentina koondise peatreeneriks. Toona lõpetas Sevilla liigahooaja neljandal kohal, sama positsioon saavutati ka sel kevadel.
Energiline ja emotsionaalne, aga ka vastuoluline Sampaoli on legendaarse Argentina treeneri Marcelo Bielsa mängufilosoofia järgija, kes on varem juhendanud nii Tšiili koondist kui Santost, Atletico Mineirot ja Marseille'd.
### Response:
Tulipäine Sampaoli naasis kunagist koduklubi ohjama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugu "C' est la vie" räägib erinevatest valikutest elus ja asjaolust, et kõik tehtu tuleb ringiga tagasi, olgu see siis halb või hea.
"Elus on ka nii, et kõik otsused, mida täna teed, loovad sinu homse," sõnas bändi räppar Risto Vürst. "Nii võibki mõni otsus olla nagu pangetäis külma vett krae vahele nagu Jaanus Saks videos tunda sai." | Põhja-Tallinn avaldas koos laululastega uue loo "C'est la vie" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugu "C' est la vie" räägib erinevatest valikutest elus ja asjaolust, et kõik tehtu tuleb ringiga tagasi, olgu see siis halb või hea.
"Elus on ka nii, et kõik otsused, mida täna teed, loovad sinu homse," sõnas bändi räppar Risto Vürst. "Nii võibki mõni otsus olla nagu pangetäis külma vett krae vahele nagu Jaanus Saks videos tunda sai."
### Response:
Põhja-Tallinn avaldas koos laululastega uue loo "C'est la vie" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistika näitab, et Eesti rahvastik vananeb. See seab väljakutsed nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele. Maksumaksjaid jääb vähemaks ning surve sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste järele kasvab.
Üldhooldusteenust vajavaid inimesi tuleb pidevalt juurde. Kas me oleme nii riigis kui ka omavalitsustes selleks valmis? Kui palju on vaja luua uusi hooldekodukohti; kas meil on piisavalt hooldustöötajaid, kes osutaksid kvaliteetset teenust; kas meil on võimekust neid teenuskohtasid ka rahaliselt üleval pidada?
Kohalike omavalitsuste jaoks on oluline, et riigi rahastus oleks püsiv ning looks omavalitsustele teatud eelarvekindluse. Mitte ei juhtuks nii, et ühel aastal näeb riik ette toetusraha riigieelarvest ning ülejärgmisel aastal kärbib riik summat, viidates majanduslangusele või muudele põhjustele. Möönan siiski, et hooldusreform kui selline on õige suund, mis on vaja kindlasti läbi viia. Inimesel on õigus väärikale vananemisele.
Leian, et reformi väljatöötamisel on mõju omavalitsustele hinnatud ainult otsesest kulude tõusust tulenevalt ja tähelepanuta on jäetud sellega kaasnevad: hindamata on halduskoormuse tõusu, töötajate koolituse, lisatöötajate vajadusega jms kaasnevad mõjud.
Reform vajab detailideni läbimõtlemist
Hooldusreform on üks viimaste aastakümnete suuremaid reforme, seega on äärmiselt oluline, et me sellega õnnestuksime. Aastaks 2050 on üle 80-aastaste inimeste arv nüüdsega võrreldes peaaegu kahekordistunud. Kindel on see, et väärikas vananemine tuleb tagada kõigile, ent praegu pensioni suurus väärikat vananemist kahjuks ei toeta.
Reformiplaanis on veel palju määramatust, mis vajaks selgitamist ja kohalike omavalitsustega kokku leppimist, sest seda lihtsamini on see elluviidav ja rakendatav. Omavalitsusteta hooldusreformi läbi viia ei saa.
Sotsiaalministeeriumis valminud antud reformi puudutava olulise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks anti omavalitsustele kõigest üks päev, mis on niivõrd olulise reformi puhul ilmselgelt liiga vähe. Selle otsene tagajärg oli kahjuks see, et Eesti linnade ja valdade liidul ei olnud võimalik omavalitsuste esindusorganisatsioonina eelnõud kooskõlastada.
Linnadel ja valdadel on tekkinud ka õigustatud küsimus: kas hooldusreformi ajakava rakendamine ja elluviimine kavandatud tempos on realistlik? Pean oluliseks, et me ei looks illusoorseid ootusi elanikkonnale ja iseendale.
Üldhooldusteenus on seaduse kohaselt kohalike omavalitsuste korraldatav teenus, mida omavalitsused ka korraldavad ja reformiga see ei muutu. Samuti peavad omavalitsused ka praegu toetama neid, kes ise või koos lähedastega ei suuda teenuse eest maksta.
"Eelnõu kohaselt peab omavalitsus kandma kulusid ka nende isikute eest, kes oleksid suutelised ise oma teenuse eest tasuma."
Uus ja oluline muudatus on see, et riik plaanib seaduse jõustumisel panna omavalitsustele kohustuse alates 1. juulist 2023 osaleda kõigi isikute teenuskoha maksumuse tasumises, kes seda soovivad ja kelle puhul omavalitsus on tuvastanud teenuse vajaduse. Eelnõu kohaselt peab omavalitsus kandma kulusid ka nende isikute eest, kes oleksid suutelised ise oma teenuse eest tasuma. Lisaks peab omavalitsus endiselt kandma kulud, mis kliendil või tema ülalpidajatel puudu jääb.
Ka eelnõu seletuskirjas märgitakse, et muudatus toob kaasa olulise mõju omavalitsuse eelarvele ja töökoormusele, mis tähendab muuhulgas, et 1. juuliks 2023 tuleb ära hinnata kõigi teenusel olevate klientide hooldusvajadus. Linnad ja vallad peavad küll ka praegu hindama teenuse vastavust kliendi vajadustele vähemalt kord aastas või vastavalt muutunud vajadusele, kuid seni ei ole olnud kohustust hinnata hooldusvajaduse raskusastet.
Ülaltoodud on vaid üksikud muudatused, mis omavalitsusi ees ootavad. Oluline on seegi, et kui praegu võib meedias kajastatust jääda mulje, et inimene saab teenusele ainult oma pensioni eest, makstes vaid toidu ja majutuse eest, siis päris nii see ei ole. Kliendi kanda jäävad ka näiteks osade töötajate palgad (kokk, koristaja, abihooldaja, juhataja jne), samuti hoone ülalpidamisega seotud kulud.
Endiseks jääb, et kui pensionist või muust sissetulekust omaosaluse tasumiseks ei piisa, siis on kohalikul omavalitsusel õigus ja kohustus hinnata abivajaja üldist varanduslikku seisu ja vajadusel kaasata ka ülalpidamiskohuslased (lapsed, abikaasa jne).
Liidul puuduvad volitused palgaleppe sõlmimiseks
Esmaspäeval kohtusid tervise- ja tööminister Peep Peterson ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo nii Eesti linnade ja valdade liidu kui ka kohalike omavalitsuste esindajatega, aruteluteemaks hooldusreform. Tervise- ja tööminister on sel nädalal meedias ja erahooldekodusid üles kutsunud sõlmima hooldajate palga osas kollektiivlepet.
Erahooldekodude eest ma küll rääkida ei saa, aga rõhutan, et Eesti linnade ja valdade liidul ei ole volitusi oma liikmete nimel sõlmida palgaleppeid. Sarnasel põhjusel osaleb liit vaatlejana ka õpetajate palgaläbirääkimistel, milles on põhiläbirääkijad haridus- ja teadusministeerium ning Eesti haridustöötajate liit.
Riigieelarve läbirääkimistel taotlesime kõigi omavalitsuste nimel omavalitsuste tulubaasi laekuva üksikisiku tulumaksu määra tõstmist 11,96 protsendilt 12,19 protsendile. See muudatus oleks andnud võimaluse leevendada nii inflatsioonist, põgenike kriisist kui ka kõrgenenud energiahindadest tekkivat survet omavalitsuste eelarvetele. Kahjuks ei leidnud riik meie taotluse rahuldamiseks raha ja sestap otsustas liidu juhatus läbirääkimiste protokolli mitte allkirjastada.
Omavalitsustel on niigi konservatiivsed eelarved
Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos näitab kohalike omavalitsuste kulude kasvu ja tulude vähenemist. Samuti prognoosib riik majanduslangust, mis tähendab vähem makse nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste eelarvesse. Sellest tulenevalt koostavad kohalikud omavalitsused 2023. aasta eelarveid konservatiivselt.
Venemaa agressioon Ukrainas jätkub ning Euroopa majanduses on jätkuvalt palju ebamäärasust. See kõik on aluseks sellele, et kohalikud omavalitsused ei saa endale lubada suurte kohustuste puhul teadmatust, kõik peab olema viimse detailini paigas. Viimastel aastatel üksteisele järgnevad kriisid on pannud omavalitsused suure pinge alla ja seda nii raha kui ka töökoormuse vaates.
Olen veendunud, et kohalikud omavalitsused annavad hoolekandereformi elluviimisel oma parima. Et see parim oleks tõepoolest ka kvaliteetne, sujuv ja toimiv kaasaegne teenus, on riigil vaja vastata veel paljudele küsimustele, mis omavalitsused on esitanud.
Siinkohal teeksin riigikogu valimiste eel üleskutse kõigile parlamenti pürgivatele erakondadele: austame kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat, aga kui linnadele ja valdadele antakse suures koguses lisaülesandeid (tõsi, ka lisaraha), siis tuleb üksipulgi läbi analüüsida, kas antud raha kõik lisaülesannetega kaasnevad kulud ka katab. | Jan Trei: hooldusreformi raskus langeb omavalitsustele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistika näitab, et Eesti rahvastik vananeb. See seab väljakutsed nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele. Maksumaksjaid jääb vähemaks ning surve sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste järele kasvab.
Üldhooldusteenust vajavaid inimesi tuleb pidevalt juurde. Kas me oleme nii riigis kui ka omavalitsustes selleks valmis? Kui palju on vaja luua uusi hooldekodukohti; kas meil on piisavalt hooldustöötajaid, kes osutaksid kvaliteetset teenust; kas meil on võimekust neid teenuskohtasid ka rahaliselt üleval pidada?
Kohalike omavalitsuste jaoks on oluline, et riigi rahastus oleks püsiv ning looks omavalitsustele teatud eelarvekindluse. Mitte ei juhtuks nii, et ühel aastal näeb riik ette toetusraha riigieelarvest ning ülejärgmisel aastal kärbib riik summat, viidates majanduslangusele või muudele põhjustele. Möönan siiski, et hooldusreform kui selline on õige suund, mis on vaja kindlasti läbi viia. Inimesel on õigus väärikale vananemisele.
Leian, et reformi väljatöötamisel on mõju omavalitsustele hinnatud ainult otsesest kulude tõusust tulenevalt ja tähelepanuta on jäetud sellega kaasnevad: hindamata on halduskoormuse tõusu, töötajate koolituse, lisatöötajate vajadusega jms kaasnevad mõjud.
Reform vajab detailideni läbimõtlemist
Hooldusreform on üks viimaste aastakümnete suuremaid reforme, seega on äärmiselt oluline, et me sellega õnnestuksime. Aastaks 2050 on üle 80-aastaste inimeste arv nüüdsega võrreldes peaaegu kahekordistunud. Kindel on see, et väärikas vananemine tuleb tagada kõigile, ent praegu pensioni suurus väärikat vananemist kahjuks ei toeta.
Reformiplaanis on veel palju määramatust, mis vajaks selgitamist ja kohalike omavalitsustega kokku leppimist, sest seda lihtsamini on see elluviidav ja rakendatav. Omavalitsusteta hooldusreformi läbi viia ei saa.
Sotsiaalministeeriumis valminud antud reformi puudutava olulise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks anti omavalitsustele kõigest üks päev, mis on niivõrd olulise reformi puhul ilmselgelt liiga vähe. Selle otsene tagajärg oli kahjuks see, et Eesti linnade ja valdade liidul ei olnud võimalik omavalitsuste esindusorganisatsioonina eelnõud kooskõlastada.
Linnadel ja valdadel on tekkinud ka õigustatud küsimus: kas hooldusreformi ajakava rakendamine ja elluviimine kavandatud tempos on realistlik? Pean oluliseks, et me ei looks illusoorseid ootusi elanikkonnale ja iseendale.
Üldhooldusteenus on seaduse kohaselt kohalike omavalitsuste korraldatav teenus, mida omavalitsused ka korraldavad ja reformiga see ei muutu. Samuti peavad omavalitsused ka praegu toetama neid, kes ise või koos lähedastega ei suuda teenuse eest maksta.
"Eelnõu kohaselt peab omavalitsus kandma kulusid ka nende isikute eest, kes oleksid suutelised ise oma teenuse eest tasuma."
Uus ja oluline muudatus on see, et riik plaanib seaduse jõustumisel panna omavalitsustele kohustuse alates 1. juulist 2023 osaleda kõigi isikute teenuskoha maksumuse tasumises, kes seda soovivad ja kelle puhul omavalitsus on tuvastanud teenuse vajaduse. Eelnõu kohaselt peab omavalitsus kandma kulusid ka nende isikute eest, kes oleksid suutelised ise oma teenuse eest tasuma. Lisaks peab omavalitsus endiselt kandma kulud, mis kliendil või tema ülalpidajatel puudu jääb.
Ka eelnõu seletuskirjas märgitakse, et muudatus toob kaasa olulise mõju omavalitsuse eelarvele ja töökoormusele, mis tähendab muuhulgas, et 1. juuliks 2023 tuleb ära hinnata kõigi teenusel olevate klientide hooldusvajadus. Linnad ja vallad peavad küll ka praegu hindama teenuse vastavust kliendi vajadustele vähemalt kord aastas või vastavalt muutunud vajadusele, kuid seni ei ole olnud kohustust hinnata hooldusvajaduse raskusastet.
Ülaltoodud on vaid üksikud muudatused, mis omavalitsusi ees ootavad. Oluline on seegi, et kui praegu võib meedias kajastatust jääda mulje, et inimene saab teenusele ainult oma pensioni eest, makstes vaid toidu ja majutuse eest, siis päris nii see ei ole. Kliendi kanda jäävad ka näiteks osade töötajate palgad (kokk, koristaja, abihooldaja, juhataja jne), samuti hoone ülalpidamisega seotud kulud.
Endiseks jääb, et kui pensionist või muust sissetulekust omaosaluse tasumiseks ei piisa, siis on kohalikul omavalitsusel õigus ja kohustus hinnata abivajaja üldist varanduslikku seisu ja vajadusel kaasata ka ülalpidamiskohuslased (lapsed, abikaasa jne).
Liidul puuduvad volitused palgaleppe sõlmimiseks
Esmaspäeval kohtusid tervise- ja tööminister Peep Peterson ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo nii Eesti linnade ja valdade liidu kui ka kohalike omavalitsuste esindajatega, aruteluteemaks hooldusreform. Tervise- ja tööminister on sel nädalal meedias ja erahooldekodusid üles kutsunud sõlmima hooldajate palga osas kollektiivlepet.
Erahooldekodude eest ma küll rääkida ei saa, aga rõhutan, et Eesti linnade ja valdade liidul ei ole volitusi oma liikmete nimel sõlmida palgaleppeid. Sarnasel põhjusel osaleb liit vaatlejana ka õpetajate palgaläbirääkimistel, milles on põhiläbirääkijad haridus- ja teadusministeerium ning Eesti haridustöötajate liit.
Riigieelarve läbirääkimistel taotlesime kõigi omavalitsuste nimel omavalitsuste tulubaasi laekuva üksikisiku tulumaksu määra tõstmist 11,96 protsendilt 12,19 protsendile. See muudatus oleks andnud võimaluse leevendada nii inflatsioonist, põgenike kriisist kui ka kõrgenenud energiahindadest tekkivat survet omavalitsuste eelarvetele. Kahjuks ei leidnud riik meie taotluse rahuldamiseks raha ja sestap otsustas liidu juhatus läbirääkimiste protokolli mitte allkirjastada.
Omavalitsustel on niigi konservatiivsed eelarved
Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos näitab kohalike omavalitsuste kulude kasvu ja tulude vähenemist. Samuti prognoosib riik majanduslangust, mis tähendab vähem makse nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste eelarvesse. Sellest tulenevalt koostavad kohalikud omavalitsused 2023. aasta eelarveid konservatiivselt.
Venemaa agressioon Ukrainas jätkub ning Euroopa majanduses on jätkuvalt palju ebamäärasust. See kõik on aluseks sellele, et kohalikud omavalitsused ei saa endale lubada suurte kohustuste puhul teadmatust, kõik peab olema viimse detailini paigas. Viimastel aastatel üksteisele järgnevad kriisid on pannud omavalitsused suure pinge alla ja seda nii raha kui ka töökoormuse vaates.
Olen veendunud, et kohalikud omavalitsused annavad hoolekandereformi elluviimisel oma parima. Et see parim oleks tõepoolest ka kvaliteetne, sujuv ja toimiv kaasaegne teenus, on riigil vaja vastata veel paljudele küsimustele, mis omavalitsused on esitanud.
Siinkohal teeksin riigikogu valimiste eel üleskutse kõigile parlamenti pürgivatele erakondadele: austame kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat, aga kui linnadele ja valdadele antakse suures koguses lisaülesandeid (tõsi, ka lisaraha), siis tuleb üksipulgi läbi analüüsida, kas antud raha kõik lisaülesannetega kaasnevad kulud ka katab.
### Response:
Jan Trei: hooldusreformi raskus langeb omavalitsustele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Russell oli Hamiltonist 0,235 sekundit kiirem, neile järgnesid Red Bulli piloodid Max Verstappen (+0,851) ja Sergio Perez (+0,899). Reedesel esimesel vabatreeningul oli nobedaim Fernando Alonso (Alpine).
Laupäevaseks kvalifikatsiooniks lubab Suzuka ringrajale kuiva ilma, pühapäevaseks põhisõiduks oodatakse aga vihma. Viimati sõideti Jaapanis etapp enne koroonapandeemiat 2019. aastal.
"See [vabatreening] ei oma nädalavahetusele mõeldes suurt kaalu, aga on tuleviku mõttes heaks kogemuseks," sõnas Russell. "On tore tablool esimeste seas olla ja kahtlemata tegime esimese treeninguga võrreldes suure hüppe, sest olime seal viimaste seas. Põhisõidul võitleme, nagu ikka, kohtade eest esikuuikus." | Mercedesed näitasid Jaapani GP vabatreeningul head minekut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Russell oli Hamiltonist 0,235 sekundit kiirem, neile järgnesid Red Bulli piloodid Max Verstappen (+0,851) ja Sergio Perez (+0,899). Reedesel esimesel vabatreeningul oli nobedaim Fernando Alonso (Alpine).
Laupäevaseks kvalifikatsiooniks lubab Suzuka ringrajale kuiva ilma, pühapäevaseks põhisõiduks oodatakse aga vihma. Viimati sõideti Jaapanis etapp enne koroonapandeemiat 2019. aastal.
"See [vabatreening] ei oma nädalavahetusele mõeldes suurt kaalu, aga on tuleviku mõttes heaks kogemuseks," sõnas Russell. "On tore tablool esimeste seas olla ja kahtlemata tegime esimese treeninguga võrreldes suure hüppe, sest olime seal viimaste seas. Põhisõidul võitleme, nagu ikka, kohtade eest esikuuikus."
### Response:
Mercedesed näitasid Jaapani GP vabatreeningul head minekut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sappineni koduklubi Gliwice Piast võõrustas liidrite hulka kuuluvat Czestochowa Rakowit ning oli kinni viigipunktis, kui külalised jäid neljandal lisaminutil 0:0 seisul väljakule kümnekesi. Ometi suutis Rakow kohtumise kümnendal lisaminutil lõpuks väravani jõuda, kirjutab Soccernet.ee. Rakow kerkis 1:0 võiduga liidriks ning Piast jätkab 11 vooru järel 11 punktiga väljalangemistsooni piirimail.
Sappinen kuulus põhikoosseisu hooaja avavoorus, kuid pärast seda oli ta vaid kuus korda Ekstraklasas vahetusest sekkunud, enne kui ta neljapäeval taas alustama usaldati. Vahepeal kahe koondisemänguga kaks väravat löönud ründajal jäi klubi särgis hooaja väravaarve avamata. | Sappinen pääses Poolas lõpuks algkoosseisu, aga väravaarve jäi avamata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sappineni koduklubi Gliwice Piast võõrustas liidrite hulka kuuluvat Czestochowa Rakowit ning oli kinni viigipunktis, kui külalised jäid neljandal lisaminutil 0:0 seisul väljakule kümnekesi. Ometi suutis Rakow kohtumise kümnendal lisaminutil lõpuks väravani jõuda, kirjutab Soccernet.ee. Rakow kerkis 1:0 võiduga liidriks ning Piast jätkab 11 vooru järel 11 punktiga väljalangemistsooni piirimail.
Sappinen kuulus põhikoosseisu hooaja avavoorus, kuid pärast seda oli ta vaid kuus korda Ekstraklasas vahetusest sekkunud, enne kui ta neljapäeval taas alustama usaldati. Vahepeal kahe koondisemänguga kaks väravat löönud ründajal jäi klubi särgis hooaja väravaarve avamata.
### Response:
Sappinen pääses Poolas lõpuks algkoosseisu, aga väravaarve jäi avamata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Keelemässaja. Mati Hint" harutab lahti keeleteadlase, esseisti ja õppejõu Mati Hindi osa Eesti kultuuri- ja taasiseseisvumisloos. Ajakirjanik ja filmikriitik Annika Koppel teeb 2019. aastal surnud Hindi elutööst kokkuvõtte, ent põikab sealjuures aeg-ajalt ka teeneka teadlase eraellu ning on püüdnud ekraanile tuua tema pehmemat poolt.
Tunnipikkuses kokkuvõttes Hindi elust ja tööst toetutakse peamiselt intervjuudele, ent sekka mahub ka Hindist filmitud videomaterjali ja arhiivikaadreid. Oma mälestusi jagavad pereliikmed, kolleegid ja kunagised õpilased, teiste hulgas näiteks keeleteadlane Jüri Viikberg, endine poliitik Edgar Savisaar ning lastekirjanik Jaanus Vaiksoo, kes on olnud Hindi üliõpilane. Eesti kultuurilukku jälje jätnud inimeste ekraanile toomine, nende tehtu meenutamine ja nooremale publikule küllap ka tutvustamine on igati tänuväärne ettevõtmine. Niinimetatud isikufilmid on eesti dokumentaalfilmi viimaste aastate peamine suund. Selle taga võib olla mitu põhjust, üheks peamiseks tõsiasi, et mida rohkem on projekt Eesti ja meie ajalooga seotud, seda lihtsam on saada filmile rahastust. Teisalt on konkreetse isiku subjektiks seadmine sageli justkui lihtsam kui loo või sündmuse dokumentaalfilmi püüdmine.
Annika Koppel on oma debüütfilmis kokku pannud suure hulga videomaterjali, intervjuusid Mati Hindist ning loonud keeleteadlasest igati informatiivse, isegi aupakliku pildi. Tugeva rõhu asetus kommentaaridele on aga dokumentaalfilmis libe tee – seetõttu jääb Koppeli filmile tervikuna külge reportaaži või kultuuriseriaali osa maik. Tund aega täidab oma eesmärgi teabe edasiandmisel, kuid puudu jääb filmilikest võtetest. Näiteks selge kasvamine algusest lõpuni, metafoorid-sümbolid, mis loo osi ühendaks või informatsiooni edastamine mingil muul moel kui lihtsalt suuliselt. Tõenäoliselt seetõttu jääb film spetsiifilise publiku silmadele määratuks. Laiema vaatajaskonna püüdmiseks on vaja enamat kui sõnalised meenutused.
Mälestustest kerkib esile Mati Hindi karm, impulsiivne ja otsekohene olek. Hindi üks kuulsamaid ütlusi "jätke igasugune lootus!" iseloomustab hästi muljet, mis vaatajale temast tekib. Filmitegijatel on õnnestunud pääseda Hindi akadeemilise fassaadi taha. Kirjandusteadlane Rein Veidemann tõdeb, et Hint, kes liivi keelt väga armastas, nägi liivlaste kadumist pealt ning see jättis temasse sügava jälje. Kaadrid Hindist kirjeldamas oma armastust liivi ja lõunaeesti keele vastu on tundelised ja soojad. Hindi silmadest vaatab vastu pehme olek, kui ta siiralt, kogu hingest valutab südant talle kallite keelte püsimajäämise pärast. Peale kultuurilookäsitluse saab tähelepanu ka Hindi pereelu. Abikaasa Juta Hindiga meenutatakse nende poja traagilist surma. Emotsionaalsed killud Hindi elust aitavad tema elutööd paremini mõista ning näha kõige paremas mõttes tavalist inimest suurte tegude taga.
Jaanus Vaiksoo võtab Hindi fenomeni filmis tabavalt kokku: Hint oli oma üliõpilastele sama, kes lavakunstikooli lendudele Voldemar Panso. Hint, kes armastas rõhutada, et keel on pidevas muutumises, saavutas poliitikuna laia kõlapinna perestroika ajal (sellest ajast pärineb Vikerkaares ilmunud tuntud artikkel "Vaateid kakskeelsusele roosade prillideta"*). Ajaloosündmusi ilmestavad arhiivikaadrid Balti ketist, Rahvarindest. Hindi eluajal filmitud videomaterjal on reportaažilik. Kaadreid iseloomustavad võõristavad ja vähese sügavusega kompositsioonid, lame valgus ning justkui tehniliselt viimistlemata pilt. Muu materjal tugineb klassikalistele üldplaanidele, mis loole palju juurde ei anna, aga ei tõmba ka vaatajat loost välja.
Kuna Hint jättis märgi maha õppejõuna, on südantsoojendav filmi lõpp, kus Rõngu surnuaias Hindi haua juures saavad juhuslikult kokku perekonnaliikmed ning Hindi esimese kursuse vilistlased, kes lõpetasid 1980. aastal. Viimane stseen paistab tervikust eriti selgelt välja oma spontaansuse ja siirusega. Ilmselgelt on tegijatel lihtsalt vedanud, ent selliste lavastamata stseenide kirkus ja emotsionaalne laeng eristabki dokumentaalfilmi klassikalisest telereportaažist. Paraku üks selline stseen intervjuude ja katteplaanide vahel tervikut päästa ei jaksa.
Nutikas valik on poetada filmi vältel ekraanile Hindi tsitaate. Need toovad vaatajale lähemale Hindi oleku ja iseloomu, millega ekraanil rääkivad isikud tema eluajal kokku puutusid. Näiteks "haigutama ei ole mõtet ülikooli tulla" või "Eesti mõte on nagu elu mõte, ei saa elada seda otsimata" võtavad kokku Hindile loomuomase akadeemilise nõudlikkuse kui ka keskendunult eesti asja ajamise.
"Keelemässaja. Mati Hint" täidab oma eesmärgi Mati Hindi elu ja pärandi kokkuvõttena. Koppel ei keskendu ainuüksi Hindi akadeemilistele ja poliitilistele saavutustele, vaid kareda ja konkreetse fassaadi taga on märgatud inimest, keda juhtis puhas armastus keelte vastu. Hoolimata igati ammendavast ja eeskujulikust ülevaatest, mille publik kinosaalis saab, jääb dokumentaalfilm sisu, ülesehituse ja visuaali poolest alla keskmise teleepisoodiks. Vaatamiskogemusest jääb külge uudisloo maik, mis tõenäoliselt rahvast kinosaali ei too.
* Mati Hint, Vaateid kakskeelsusele roosade prillideta. Vikerkaar 1987, nr 6. | Arvustus. "Keelemässaja. Mati Hint": hea ülevaade, vähe filmi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Keelemässaja. Mati Hint" harutab lahti keeleteadlase, esseisti ja õppejõu Mati Hindi osa Eesti kultuuri- ja taasiseseisvumisloos. Ajakirjanik ja filmikriitik Annika Koppel teeb 2019. aastal surnud Hindi elutööst kokkuvõtte, ent põikab sealjuures aeg-ajalt ka teeneka teadlase eraellu ning on püüdnud ekraanile tuua tema pehmemat poolt.
Tunnipikkuses kokkuvõttes Hindi elust ja tööst toetutakse peamiselt intervjuudele, ent sekka mahub ka Hindist filmitud videomaterjali ja arhiivikaadreid. Oma mälestusi jagavad pereliikmed, kolleegid ja kunagised õpilased, teiste hulgas näiteks keeleteadlane Jüri Viikberg, endine poliitik Edgar Savisaar ning lastekirjanik Jaanus Vaiksoo, kes on olnud Hindi üliõpilane. Eesti kultuurilukku jälje jätnud inimeste ekraanile toomine, nende tehtu meenutamine ja nooremale publikule küllap ka tutvustamine on igati tänuväärne ettevõtmine. Niinimetatud isikufilmid on eesti dokumentaalfilmi viimaste aastate peamine suund. Selle taga võib olla mitu põhjust, üheks peamiseks tõsiasi, et mida rohkem on projekt Eesti ja meie ajalooga seotud, seda lihtsam on saada filmile rahastust. Teisalt on konkreetse isiku subjektiks seadmine sageli justkui lihtsam kui loo või sündmuse dokumentaalfilmi püüdmine.
Annika Koppel on oma debüütfilmis kokku pannud suure hulga videomaterjali, intervjuusid Mati Hindist ning loonud keeleteadlasest igati informatiivse, isegi aupakliku pildi. Tugeva rõhu asetus kommentaaridele on aga dokumentaalfilmis libe tee – seetõttu jääb Koppeli filmile tervikuna külge reportaaži või kultuuriseriaali osa maik. Tund aega täidab oma eesmärgi teabe edasiandmisel, kuid puudu jääb filmilikest võtetest. Näiteks selge kasvamine algusest lõpuni, metafoorid-sümbolid, mis loo osi ühendaks või informatsiooni edastamine mingil muul moel kui lihtsalt suuliselt. Tõenäoliselt seetõttu jääb film spetsiifilise publiku silmadele määratuks. Laiema vaatajaskonna püüdmiseks on vaja enamat kui sõnalised meenutused.
Mälestustest kerkib esile Mati Hindi karm, impulsiivne ja otsekohene olek. Hindi üks kuulsamaid ütlusi "jätke igasugune lootus!" iseloomustab hästi muljet, mis vaatajale temast tekib. Filmitegijatel on õnnestunud pääseda Hindi akadeemilise fassaadi taha. Kirjandusteadlane Rein Veidemann tõdeb, et Hint, kes liivi keelt väga armastas, nägi liivlaste kadumist pealt ning see jättis temasse sügava jälje. Kaadrid Hindist kirjeldamas oma armastust liivi ja lõunaeesti keele vastu on tundelised ja soojad. Hindi silmadest vaatab vastu pehme olek, kui ta siiralt, kogu hingest valutab südant talle kallite keelte püsimajäämise pärast. Peale kultuurilookäsitluse saab tähelepanu ka Hindi pereelu. Abikaasa Juta Hindiga meenutatakse nende poja traagilist surma. Emotsionaalsed killud Hindi elust aitavad tema elutööd paremini mõista ning näha kõige paremas mõttes tavalist inimest suurte tegude taga.
Jaanus Vaiksoo võtab Hindi fenomeni filmis tabavalt kokku: Hint oli oma üliõpilastele sama, kes lavakunstikooli lendudele Voldemar Panso. Hint, kes armastas rõhutada, et keel on pidevas muutumises, saavutas poliitikuna laia kõlapinna perestroika ajal (sellest ajast pärineb Vikerkaares ilmunud tuntud artikkel "Vaateid kakskeelsusele roosade prillideta"*). Ajaloosündmusi ilmestavad arhiivikaadrid Balti ketist, Rahvarindest. Hindi eluajal filmitud videomaterjal on reportaažilik. Kaadreid iseloomustavad võõristavad ja vähese sügavusega kompositsioonid, lame valgus ning justkui tehniliselt viimistlemata pilt. Muu materjal tugineb klassikalistele üldplaanidele, mis loole palju juurde ei anna, aga ei tõmba ka vaatajat loost välja.
Kuna Hint jättis märgi maha õppejõuna, on südantsoojendav filmi lõpp, kus Rõngu surnuaias Hindi haua juures saavad juhuslikult kokku perekonnaliikmed ning Hindi esimese kursuse vilistlased, kes lõpetasid 1980. aastal. Viimane stseen paistab tervikust eriti selgelt välja oma spontaansuse ja siirusega. Ilmselgelt on tegijatel lihtsalt vedanud, ent selliste lavastamata stseenide kirkus ja emotsionaalne laeng eristabki dokumentaalfilmi klassikalisest telereportaažist. Paraku üks selline stseen intervjuude ja katteplaanide vahel tervikut päästa ei jaksa.
Nutikas valik on poetada filmi vältel ekraanile Hindi tsitaate. Need toovad vaatajale lähemale Hindi oleku ja iseloomu, millega ekraanil rääkivad isikud tema eluajal kokku puutusid. Näiteks "haigutama ei ole mõtet ülikooli tulla" või "Eesti mõte on nagu elu mõte, ei saa elada seda otsimata" võtavad kokku Hindile loomuomase akadeemilise nõudlikkuse kui ka keskendunult eesti asja ajamise.
"Keelemässaja. Mati Hint" täidab oma eesmärgi Mati Hindi elu ja pärandi kokkuvõttena. Koppel ei keskendu ainuüksi Hindi akadeemilistele ja poliitilistele saavutustele, vaid kareda ja konkreetse fassaadi taga on märgatud inimest, keda juhtis puhas armastus keelte vastu. Hoolimata igati ammendavast ja eeskujulikust ülevaatest, mille publik kinosaalis saab, jääb dokumentaalfilm sisu, ülesehituse ja visuaali poolest alla keskmise teleepisoodiks. Vaatamiskogemusest jääb külge uudisloo maik, mis tõenäoliselt rahvast kinosaali ei too.
* Mati Hint, Vaateid kakskeelsusele roosade prillideta. Vikerkaar 1987, nr 6.
### Response:
Arvustus. "Keelemässaja. Mati Hint": hea ülevaade, vähe filmi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | James Hawes "Inglismaa ajalugu" (Rahva Raamat)
Tõlkinud Kaido Kangur
Ajalugusid saab kirjutada mitut moodi. Võib teha hüperpatriootilise heroilise ajaloo või iroonilise heietuse, võib keskenduda valitsejatele ja veretöödele või pigem leiu- ja luuletajatele, võib olla kuiv aastaarvude vardasse lükkija ja läbinisti loominguline juurde- ja ümberkirjutaja, võib tükkida infosõtta või pakkuda pigem taustateadmist, tõsikindlust ja meelerahu. Ei ole mina see hindaja, kes üht või teist viisi kindlapihta muist etemaks kergitaks, kui on hästi tehtud, siis tunnustan. Suuremat osa ajaloost keegi niikuinii ei mäleta eluea piiride tõttu, nii et katsume pildi kokku panna kättesaadava materjali põhjal.
Ühe võimsa maa ajaloo ühte keskmise suurusega köitesse kokku kirjutamine on kahtlemata katsumus. Pealkiri "Inglismaa ajalugu" tundub tõepoolest pretensioonikas. Inglismaal on hulgaliselt ajalugusid ja ei mina usu, et see siin on üks, õige ja ainumas. Jah, tiitellehte keerates näeme, et algupärandi nimeks oligi "The Shortest History of England". Mis on samuti tiba kahtlane, kuna iga kell võib tulla keegi ja kirjutada veel kümme lehekülge lühema ajaloo, Bill Bryson näiteks, puhtast lustist. See ei vähenda Hawesi teose sisukust ega põnevust. Viimati ilmus eesti keeles samalt autorilt "Saksamaa lühiajalugu" ja vaatamata teatud tendentslikkusele (sõbralikult öeldes isikupärale) pani Hawes suure riigi loo täitsa koherentselt kirja. Teeb seda nüüd Inglismaagagi. Natuke keel põses ja britilik muie suunurgas.
Sedasorti raamat on just paras enne asjaomasesse kanti rändama minemist kotti sokkide ja hambaharja kõrvale visata – kõiki läheb tee peal tarvis ja raamatut pole vaja pesta, küll aga tohib korduvkasutada.
Saara Jantunen "Infosõda" (Kultuurileht)
Tõlkinud Tuule Meri
Meediapädevuse üks radikaalsemaid, inimsõbralikumaid ja (vaimsele) tervisele kasulikumaid vorme on meediast eemale hoidmine. Infosõda ei saa kätte inimest, kes tarbib ülemeelsetes kogustes toodetavat teavet vähe ning valikuliselt. Üldiselt juhtub väga harva midagi, mis teadmiseks võtmist tasuks ning sel juhul räägib keegi sellest niikuinii. Ei jää kuulmata, kui päris pauk käib, olgu heas või halvas mõttes.
Igasugune meedia on tänapäeval suuresti iseend taasloov süsteem ja lõppkokkuvõttes teenimismudel. Mitte ilmtingimata raha teenimise, aga ka inimeste aja, tähelepanu ja ohjamise võitmise nimel käib see mäng. Iga päev ilmub avalikkuse ette suuresti samasugune hulk uudiseid, kuigi on täiesti selge, et igapäev ei juhtu võrdväärse kaalu ega väärtusega sündmusi, millest oleks patt teatamata jätta. Teatatakse kõigest, pidevalt, korduvalt, kiirustamisi ja kehvas keeles. Risustub vaimuruum. Jah, vahel on lõbus ja vahel on kurb, saab naerda ja saab nutta, ent kas maksab kõike ühtlaseks meelelahutuseks, turvaliseks tapeediks tasandada? Keegi maksab, lõppkokkuvõttes meie.
Kuidas sest paljususest terakesi välja nokkida? Kas üldse tasub? Kas on vaja mitu korda päevas teha lahti oma postikasti, heita pilku kõnefoni sisse, olla kursis kursisolemist mitteväärivaga? Saada sõltlaseks usus, et saadakse targaks? Ju see on üldise ja ühetaolise kirjaoskuse süü (või vähemasti pildivaatamisvõime süü), et mingis meediaruumis arvestatav osa inimkonnast toimetab. Täiesti vabatahtlikult. See vabatahtlikkus annab võimaluse saada alateadlikult manipuleeritud kelle iganes poolt, kel väge ja vahendeid juga juhtida. Mitte ainult juga, vaid loendamatut hulka nirekesi.
Saara Jantunen on pädevalt kirja pannud meedia kasutamise viisid ja võimalused ning selle raamatu lugemist võiks mõnes mõttes võrrelda vaktsineerimisega teatud teabetõbede vastu. Antivakserid lõpetavad siinkohal lugemise, nutikam osa inimestest teeb sedasama, ent alustab raamatu lugemisega. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: infosõjast Inglismaa ajalooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
James Hawes "Inglismaa ajalugu" (Rahva Raamat)
Tõlkinud Kaido Kangur
Ajalugusid saab kirjutada mitut moodi. Võib teha hüperpatriootilise heroilise ajaloo või iroonilise heietuse, võib keskenduda valitsejatele ja veretöödele või pigem leiu- ja luuletajatele, võib olla kuiv aastaarvude vardasse lükkija ja läbinisti loominguline juurde- ja ümberkirjutaja, võib tükkida infosõtta või pakkuda pigem taustateadmist, tõsikindlust ja meelerahu. Ei ole mina see hindaja, kes üht või teist viisi kindlapihta muist etemaks kergitaks, kui on hästi tehtud, siis tunnustan. Suuremat osa ajaloost keegi niikuinii ei mäleta eluea piiride tõttu, nii et katsume pildi kokku panna kättesaadava materjali põhjal.
Ühe võimsa maa ajaloo ühte keskmise suurusega köitesse kokku kirjutamine on kahtlemata katsumus. Pealkiri "Inglismaa ajalugu" tundub tõepoolest pretensioonikas. Inglismaal on hulgaliselt ajalugusid ja ei mina usu, et see siin on üks, õige ja ainumas. Jah, tiitellehte keerates näeme, et algupärandi nimeks oligi "The Shortest History of England". Mis on samuti tiba kahtlane, kuna iga kell võib tulla keegi ja kirjutada veel kümme lehekülge lühema ajaloo, Bill Bryson näiteks, puhtast lustist. See ei vähenda Hawesi teose sisukust ega põnevust. Viimati ilmus eesti keeles samalt autorilt "Saksamaa lühiajalugu" ja vaatamata teatud tendentslikkusele (sõbralikult öeldes isikupärale) pani Hawes suure riigi loo täitsa koherentselt kirja. Teeb seda nüüd Inglismaagagi. Natuke keel põses ja britilik muie suunurgas.
Sedasorti raamat on just paras enne asjaomasesse kanti rändama minemist kotti sokkide ja hambaharja kõrvale visata – kõiki läheb tee peal tarvis ja raamatut pole vaja pesta, küll aga tohib korduvkasutada.
Saara Jantunen "Infosõda" (Kultuurileht)
Tõlkinud Tuule Meri
Meediapädevuse üks radikaalsemaid, inimsõbralikumaid ja (vaimsele) tervisele kasulikumaid vorme on meediast eemale hoidmine. Infosõda ei saa kätte inimest, kes tarbib ülemeelsetes kogustes toodetavat teavet vähe ning valikuliselt. Üldiselt juhtub väga harva midagi, mis teadmiseks võtmist tasuks ning sel juhul räägib keegi sellest niikuinii. Ei jää kuulmata, kui päris pauk käib, olgu heas või halvas mõttes.
Igasugune meedia on tänapäeval suuresti iseend taasloov süsteem ja lõppkokkuvõttes teenimismudel. Mitte ilmtingimata raha teenimise, aga ka inimeste aja, tähelepanu ja ohjamise võitmise nimel käib see mäng. Iga päev ilmub avalikkuse ette suuresti samasugune hulk uudiseid, kuigi on täiesti selge, et igapäev ei juhtu võrdväärse kaalu ega väärtusega sündmusi, millest oleks patt teatamata jätta. Teatatakse kõigest, pidevalt, korduvalt, kiirustamisi ja kehvas keeles. Risustub vaimuruum. Jah, vahel on lõbus ja vahel on kurb, saab naerda ja saab nutta, ent kas maksab kõike ühtlaseks meelelahutuseks, turvaliseks tapeediks tasandada? Keegi maksab, lõppkokkuvõttes meie.
Kuidas sest paljususest terakesi välja nokkida? Kas üldse tasub? Kas on vaja mitu korda päevas teha lahti oma postikasti, heita pilku kõnefoni sisse, olla kursis kursisolemist mitteväärivaga? Saada sõltlaseks usus, et saadakse targaks? Ju see on üldise ja ühetaolise kirjaoskuse süü (või vähemasti pildivaatamisvõime süü), et mingis meediaruumis arvestatav osa inimkonnast toimetab. Täiesti vabatahtlikult. See vabatahtlikkus annab võimaluse saada alateadlikult manipuleeritud kelle iganes poolt, kel väge ja vahendeid juga juhtida. Mitte ainult juga, vaid loendamatut hulka nirekesi.
Saara Jantunen on pädevalt kirja pannud meedia kasutamise viisid ja võimalused ning selle raamatu lugemist võiks mõnes mõttes võrrelda vaktsineerimisega teatud teabetõbede vastu. Antivakserid lõpetavad siinkohal lugemise, nutikam osa inimestest teeb sedasama, ent alustab raamatu lugemisega.
### Response:
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: infosõjast Inglismaa ajalooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uues töös uurisid autorid kokku 7109 inimest vanuses 18–90 eluaastat. Uuritavatest üle poole olid keskealised, veidi üle seitsmendiku noored ja umbes neljandik vanemaealised. Ilmnes, et kõige enam muutus pandeemia ajal just noorte täiskasvanute isiksus. Vanematel inimestel statistiliselt olulisi muutusi ei ilmnenud, vahendab ScienceAlert.
Varasematest uuringutest on teada, et näiteks looduskatastroofid ei muuda inimeste isisksuseomadustes suurt midagi. Kuigi see võib mõjutada laiemat inimhulka ja ollastressirohke, jääb see kohaliku tähtsusega sündmuseks. Nüüd ilmunud teadustöö osutab, et üleilmne keskkonnasurve võib aga inimesi tõepoolest muuta.
Autorite sõnul ei täheldanud nad pandeemia alguses inimeste isiksuses suurt muutust. Samas olid alates 2021. aastast muutused silmnähtavad. Kõige tähelepanuväärsemalt jättis pandeemia uurijate sõnul jälje just noorte täiskasvanute isiksusele. Noored olid pandeemia järel neurootilisemad ning vähem koostöövalmis ja meelekindlad.
Uurijate sõnul muutusid noored täiskasvanud teisisõnu tujukamaks. Nad langesid kergemini stressi küüsi, huvitusid vähem koostööst ning nende enesevalitsus ja vastutustundlikkus vähenes.
Kui kokku ei saada, ei tahagi?
Autorid hindasid oma uuritavaid Suure Viisiku isiksusejoonte mudeliga, mis käsitleb inimese neurootilisust, ekstravertsust, avatust, koostöövalmidust ja meelekindlust. Nad täheldasid, et näiteks inimeste ekstravertsus langes pandeemia ajal üleüldiselt.
Samas panid paljud maailma riigid end lukku ning inimeste võimalused omavahel kohtuda ja silmast-silma suhelda olid piiratud. Selle valguses pole uurijate sõnul kuigi üllatav, et inimesed muutusid vähem avatumaks: ekstravertsus ongi seotud teistega suhtlemisest saadava rõõmuga.
Teiseks näib pandeemia järel olevat tagaplaanile nihkunud inimeste avatus uutele kogemustele. Tüüpiliselt väheneb see vanusega. Teadlaste sõnul kuluks võrreldavalt ulatuslike isiksusemuutuste tekkeks tavatingimustel umbes kümme aastat.
Huvitaval kombel vähenesid autorite sõnul inimeste ekstravertsus, avatus, koostöövalmidus ja meelekindlus 2021. ja 2022. aastal, aga mitte kuigi märkimisväärselt 2020. aastal. See viitab, et pandeemia vältel inimeste stressiallikad muutusid või siis reageerisid inimesed neile viivitusega.
Kui osalt erinesid isiksusemuutused erinevas vanuses inimestel, paistsid uuritavate seas silma ka hispaania ja latiino taustaga inimrühmad. Neil ilmnesid isiksusenihked varem ning ekstravertsuse, avatuse ja meelekindluse langus oli neil suurem.
Uurijate sõnul viitab see, et pandeemiast tingitud stressiallikad ei puudutanud kõiki võrdselt. Samuti nähtub, et pandeemia majanduslik mõju oli mõnede ühiskonnaliikmete jaoks väiksem kui teistele. Pandeemiast tingitud riskid osutusid aga tegelikult hõlpsasti välditavaks.
Omaette küsimus on see, kui kauaks need muutused inimeste isiksuses püsima jäävad. Teadlaste sõnul pole veel selge, kas tegu on püsivate nihetega või saavad inimeste isiksused jälle endiseks. Kaudselt mõjutab isiksusemuutus aga ka inimeste vaimset ja füüsilist tervist. Neurootilisus ja meelekindlus ennustavad mõndagi inimese tervise, suhete ja tööelu kohta – muutused neis joontes võivad niisiis inimese elukvaliteeti halvendada.
Uuring ilmus ajakirjas PLOS One. | Pandeemia muutis inimesed tujukamaks ja kinnisemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uues töös uurisid autorid kokku 7109 inimest vanuses 18–90 eluaastat. Uuritavatest üle poole olid keskealised, veidi üle seitsmendiku noored ja umbes neljandik vanemaealised. Ilmnes, et kõige enam muutus pandeemia ajal just noorte täiskasvanute isiksus. Vanematel inimestel statistiliselt olulisi muutusi ei ilmnenud, vahendab ScienceAlert.
Varasematest uuringutest on teada, et näiteks looduskatastroofid ei muuda inimeste isisksuseomadustes suurt midagi. Kuigi see võib mõjutada laiemat inimhulka ja ollastressirohke, jääb see kohaliku tähtsusega sündmuseks. Nüüd ilmunud teadustöö osutab, et üleilmne keskkonnasurve võib aga inimesi tõepoolest muuta.
Autorite sõnul ei täheldanud nad pandeemia alguses inimeste isiksuses suurt muutust. Samas olid alates 2021. aastast muutused silmnähtavad. Kõige tähelepanuväärsemalt jättis pandeemia uurijate sõnul jälje just noorte täiskasvanute isiksusele. Noored olid pandeemia järel neurootilisemad ning vähem koostöövalmis ja meelekindlad.
Uurijate sõnul muutusid noored täiskasvanud teisisõnu tujukamaks. Nad langesid kergemini stressi küüsi, huvitusid vähem koostööst ning nende enesevalitsus ja vastutustundlikkus vähenes.
Kui kokku ei saada, ei tahagi?
Autorid hindasid oma uuritavaid Suure Viisiku isiksusejoonte mudeliga, mis käsitleb inimese neurootilisust, ekstravertsust, avatust, koostöövalmidust ja meelekindlust. Nad täheldasid, et näiteks inimeste ekstravertsus langes pandeemia ajal üleüldiselt.
Samas panid paljud maailma riigid end lukku ning inimeste võimalused omavahel kohtuda ja silmast-silma suhelda olid piiratud. Selle valguses pole uurijate sõnul kuigi üllatav, et inimesed muutusid vähem avatumaks: ekstravertsus ongi seotud teistega suhtlemisest saadava rõõmuga.
Teiseks näib pandeemia järel olevat tagaplaanile nihkunud inimeste avatus uutele kogemustele. Tüüpiliselt väheneb see vanusega. Teadlaste sõnul kuluks võrreldavalt ulatuslike isiksusemuutuste tekkeks tavatingimustel umbes kümme aastat.
Huvitaval kombel vähenesid autorite sõnul inimeste ekstravertsus, avatus, koostöövalmidus ja meelekindlus 2021. ja 2022. aastal, aga mitte kuigi märkimisväärselt 2020. aastal. See viitab, et pandeemia vältel inimeste stressiallikad muutusid või siis reageerisid inimesed neile viivitusega.
Kui osalt erinesid isiksusemuutused erinevas vanuses inimestel, paistsid uuritavate seas silma ka hispaania ja latiino taustaga inimrühmad. Neil ilmnesid isiksusenihked varem ning ekstravertsuse, avatuse ja meelekindluse langus oli neil suurem.
Uurijate sõnul viitab see, et pandeemiast tingitud stressiallikad ei puudutanud kõiki võrdselt. Samuti nähtub, et pandeemia majanduslik mõju oli mõnede ühiskonnaliikmete jaoks väiksem kui teistele. Pandeemiast tingitud riskid osutusid aga tegelikult hõlpsasti välditavaks.
Omaette küsimus on see, kui kauaks need muutused inimeste isiksuses püsima jäävad. Teadlaste sõnul pole veel selge, kas tegu on püsivate nihetega või saavad inimeste isiksused jälle endiseks. Kaudselt mõjutab isiksusemuutus aga ka inimeste vaimset ja füüsilist tervist. Neurootilisus ja meelekindlus ennustavad mõndagi inimese tervise, suhete ja tööelu kohta – muutused neis joontes võivad niisiis inimese elukvaliteeti halvendada.
Uuring ilmus ajakirjas PLOS One.
### Response:
Pandeemia muutis inimesed tujukamaks ja kinnisemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meediamajade jaoks on noorte oma infovälja toomine tähtis, kuna see aitab kaasa auditooriumi kestlikkusele. Laiemas plaanis on kodanike meediataip vajalik demokraatia toimimiseks. Noored mõistavad, et uudised on olulised, ent nende tarbimisel tekivad praktilised tõkked: uudiste sisu peetakse igavaks ja negatiivseks.
Kui on eesmärk noori meediaruumiga liita, tuleks muuta uudise definitsiooni ning avada teemaringi, panna enam rõhku loojutustamisele ning tehnilisele kvaliteedile, ilmneb äsja avaldatud katsepõhisest teadustööst, mille autorid on Marju Himma-Kadakas ja Raul Ferrer-Conill.
Lihtsalt vormi kallale minek, suunamudijate kaasamine ja sotsiaalmeedia nippide pruukimine nende sõnul noorteni jõuda ei aita. "See kukub enamasti välja selliselt, mida noored nimetavad sõnaga cringe," tõdeb Himma-Kadakas.
Hard news on lihtsalt bad news
Himma-Kadaka ja Ferrer-Conilli sõnul kannatavad uudisteorganisatsioonid sageli illusioonide all, et nad loovad uudset ja sotsiaalmeediasobilikku sisu, mis kõnetab noori. Tegelikult nad aga seda enamasti ei tee. Lähemal vaatlusel ilmneb pahatihti, et senised ponnistused pole olnud väärt ei panustatud aega ega raha.
Kaasamispüüdluste teravik peaks olema hoopis sisulistel reformidel ning tuleb leida võti, kuidas uudised noori kõnetaks. Vastasel juhul on nende jaoks tegemist infomüraga, mida vältida või ignoreerida.
Uuringust ilmneb, et uudislugusid, mille keskmes on poliitikud ja nende argipäeva tegemised, võiks tasakaalustada suuremate teemadega, mis on tärkava põlvkonna jaoks olulised: näiteks kliimamuutused, vaimne tervis ja heaolu.
Uus põlvkond armastab küll lühemat formaati, aga neile meeldib pikem narratiiv ja veenev loojutustamine. Lihtsalt tõdemine, et kõik on halvasti ja seejärel hüpata järgmise teema juurde, kus samuti kõik halvasti on, ei innusta noori süvenema.
Himma-Kadaka hinnangul kiputakse intervjueeritavate valikul liigset rõhku panema arvamusliidritele ja valvekommentaatoritele. Pigem võiks rohkem eetriaega anda konkreetse teema ekspertidele.
Marju Himma-Kadakas oskab meediat vaadelda nii seest kui väljast. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Madal kvaliteet ei lenda
Uuringust ilmnes, et noored on harjunud tarbima kõrge produktsiooniväärtusega videomaterjali ja on seetõttu väga kvaliteeditundlikud. Kui meediamaja eeldab, et sotsiaalmeedia jaoks eraldi pingutama ei pea ja läheb justkui mütsiga lööma, kaevatakse ise oma usaldusväärsusele auku.
Kuna noorte eakaaslased suudavad professionaalset heli ja pilti toota, võib tekkida vaikimisi eeldus, et professionaalsed meediamajad ei tohiks neile tehniliselt alla jääda. "Uudislik sisu väärib noorte aega seni, kuni kvaliteet on kõrge, video ise lühike ja teema kõnetab," võtab Himma-Kadakas kokku eduka noorte püüdmise retsepti.
Uuringu tarbeks loodi videoklipid, mis kasutasid erinevaid infoedastuse tehnikaid, varieerusid heli ja pildi kvaliteedi ning žanrilise määratluse osas. Neid ühendas taotlus anda edasi uudislikku sisu juutuuberlikus võtmes. Videoid näidati noorte rühmadele, kellega tehti ka fookusrühma intervjuud.
Lingid videotele leiab Marju Himma-Kadaka ja Raul Ferrer-Conilli artiklist "Is news engagement worthwhile?: Studying young audiences' engagement with YouTuber-like news content", mis ilmus ajakirjas Nordicom Review. | Uuring: uudiste noorteni viimiseks peab ajakohastama sisu, mitte vormi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meediamajade jaoks on noorte oma infovälja toomine tähtis, kuna see aitab kaasa auditooriumi kestlikkusele. Laiemas plaanis on kodanike meediataip vajalik demokraatia toimimiseks. Noored mõistavad, et uudised on olulised, ent nende tarbimisel tekivad praktilised tõkked: uudiste sisu peetakse igavaks ja negatiivseks.
Kui on eesmärk noori meediaruumiga liita, tuleks muuta uudise definitsiooni ning avada teemaringi, panna enam rõhku loojutustamisele ning tehnilisele kvaliteedile, ilmneb äsja avaldatud katsepõhisest teadustööst, mille autorid on Marju Himma-Kadakas ja Raul Ferrer-Conill.
Lihtsalt vormi kallale minek, suunamudijate kaasamine ja sotsiaalmeedia nippide pruukimine nende sõnul noorteni jõuda ei aita. "See kukub enamasti välja selliselt, mida noored nimetavad sõnaga cringe," tõdeb Himma-Kadakas.
Hard news on lihtsalt bad news
Himma-Kadaka ja Ferrer-Conilli sõnul kannatavad uudisteorganisatsioonid sageli illusioonide all, et nad loovad uudset ja sotsiaalmeediasobilikku sisu, mis kõnetab noori. Tegelikult nad aga seda enamasti ei tee. Lähemal vaatlusel ilmneb pahatihti, et senised ponnistused pole olnud väärt ei panustatud aega ega raha.
Kaasamispüüdluste teravik peaks olema hoopis sisulistel reformidel ning tuleb leida võti, kuidas uudised noori kõnetaks. Vastasel juhul on nende jaoks tegemist infomüraga, mida vältida või ignoreerida.
Uuringust ilmneb, et uudislugusid, mille keskmes on poliitikud ja nende argipäeva tegemised, võiks tasakaalustada suuremate teemadega, mis on tärkava põlvkonna jaoks olulised: näiteks kliimamuutused, vaimne tervis ja heaolu.
Uus põlvkond armastab küll lühemat formaati, aga neile meeldib pikem narratiiv ja veenev loojutustamine. Lihtsalt tõdemine, et kõik on halvasti ja seejärel hüpata järgmise teema juurde, kus samuti kõik halvasti on, ei innusta noori süvenema.
Himma-Kadaka hinnangul kiputakse intervjueeritavate valikul liigset rõhku panema arvamusliidritele ja valvekommentaatoritele. Pigem võiks rohkem eetriaega anda konkreetse teema ekspertidele.
Marju Himma-Kadakas oskab meediat vaadelda nii seest kui väljast. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Madal kvaliteet ei lenda
Uuringust ilmnes, et noored on harjunud tarbima kõrge produktsiooniväärtusega videomaterjali ja on seetõttu väga kvaliteeditundlikud. Kui meediamaja eeldab, et sotsiaalmeedia jaoks eraldi pingutama ei pea ja läheb justkui mütsiga lööma, kaevatakse ise oma usaldusväärsusele auku.
Kuna noorte eakaaslased suudavad professionaalset heli ja pilti toota, võib tekkida vaikimisi eeldus, et professionaalsed meediamajad ei tohiks neile tehniliselt alla jääda. "Uudislik sisu väärib noorte aega seni, kuni kvaliteet on kõrge, video ise lühike ja teema kõnetab," võtab Himma-Kadakas kokku eduka noorte püüdmise retsepti.
Uuringu tarbeks loodi videoklipid, mis kasutasid erinevaid infoedastuse tehnikaid, varieerusid heli ja pildi kvaliteedi ning žanrilise määratluse osas. Neid ühendas taotlus anda edasi uudislikku sisu juutuuberlikus võtmes. Videoid näidati noorte rühmadele, kellega tehti ka fookusrühma intervjuud.
Lingid videotele leiab Marju Himma-Kadaka ja Raul Ferrer-Conilli artiklist "Is news engagement worthwhile?: Studying young audiences' engagement with YouTuber-like news content", mis ilmus ajakirjas Nordicom Review.
### Response:
Uuring: uudiste noorteni viimiseks peab ajakohastama sisu, mitte vormi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Biden kutsus osariikide kubernere järgima föderaalvalitsuse eeskuju. Bideni sõnul on sellised süüdimõistvad kohtuotsused viinud selleni, et inimestelt on ebaõiglaselt võetud ära nii töökoht kui ka kodu, vahendas Financial Times.
"Meie ebaõnnestunud lähenemise tõttu on liiga paljude inimeste elu rikutud. On aeg need vead parandada," teatas Biden.
Bideni teadaanne tuli vaid üks kuu enne vahevalimisi. Bideni sammule avaldasid neljapäeval toetust kongressi vasakpoolsed poliitikud.
Bideni sõnul palub ta USA võimudel üle vaadata, kuidas kanep liigitatakse föderaalseaduste alusel. Kanep kuulub praegu heroiiniga samasse kategooriasse.
Uuringufirma Gallup hiljutisest küsitlusest selgus, et 68 protsenti ameeriklastest toetab kanepi legaliseerimist.
Praegu lubavad 37 osariiki omada kanepit ravieesmärgil. 19 USA osariigis on praegu kanepi tarvitamine lubatud mitte meditsiinilistel eesmärkidel. Föderaaltasandil on kanep aga veel ebaseaduslik.
Pärast Bideni teadaannet tõusid börsil noteeritud kanepifirmade aktsiad. Kanada kanepifirma Tilray aktsia hind tõusis 30 protsenti, teatas Financial Times. | Biden andis armu kanepi omamises süüdimõistetule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Biden kutsus osariikide kubernere järgima föderaalvalitsuse eeskuju. Bideni sõnul on sellised süüdimõistvad kohtuotsused viinud selleni, et inimestelt on ebaõiglaselt võetud ära nii töökoht kui ka kodu, vahendas Financial Times.
"Meie ebaõnnestunud lähenemise tõttu on liiga paljude inimeste elu rikutud. On aeg need vead parandada," teatas Biden.
Bideni teadaanne tuli vaid üks kuu enne vahevalimisi. Bideni sammule avaldasid neljapäeval toetust kongressi vasakpoolsed poliitikud.
Bideni sõnul palub ta USA võimudel üle vaadata, kuidas kanep liigitatakse föderaalseaduste alusel. Kanep kuulub praegu heroiiniga samasse kategooriasse.
Uuringufirma Gallup hiljutisest küsitlusest selgus, et 68 protsenti ameeriklastest toetab kanepi legaliseerimist.
Praegu lubavad 37 osariiki omada kanepit ravieesmärgil. 19 USA osariigis on praegu kanepi tarvitamine lubatud mitte meditsiinilistel eesmärkidel. Föderaaltasandil on kanep aga veel ebaseaduslik.
Pärast Bideni teadaannet tõusid börsil noteeritud kanepifirmade aktsiad. Kanada kanepifirma Tilray aktsia hind tõusis 30 protsenti, teatas Financial Times.
### Response:
Biden andis armu kanepi omamises süüdimõistetule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on sõna, millel on alati positiivne ja vabastav vaib," ütles bändiliige Cool D.
"Vahel annab lõõgastus tunda kuni teisipäevani, siis tuleb nädala selgroog ja hakatakse jälle vaikselt lõõgastumisega pihta. Sellepärast tundubki, et osasid päevi pole üldse vaja, et võiks olla esmaspäev, puhkepäev ja siis üks suur reede," leiab Genka, et Eesti rahvas on lõõgastuja rahvas.
Loole valmis ka muusikavideo, mille režissöör on Sander Allikmäe. Video idee tekkis Allikmäe sõnul koostöös bändiga. "Genkal oli algusest peale idee nukuteatrist. Selle tarbeks lasime eraldi valmistada bändi liikmete nägudega eksklusiivsed nukud," rääkis Allikmäe ja lisas: "Video räägib loo sellest, kuidas aastatega bändiliikmed on leidnud uued töökohad ning oma vana hobi nurka visanud."
Siiski ühel ootamatul hetkel tuleb liikmete telefonile salapärane kutsung, mis annab käsu tegutseda ning meeskond uuesti formuleerida. "Kuid üks liikmetest on kadunud ning minnaksegi teda otsima ja video on veidi ootamatu lõpuga," avaldas režissöör.
1998. aastal alustanud neljaliikmeline hip-hop ansambel A-Rühm, kuhu kuuluvad Genka, Cool D, Kozy ja DJ Critikal, asus tänavu salvestama värsket muusikat ja sõlmis lepingu plaadifirmaga Sony Music Baltics. Nende viimane plaat "Leegion" ilmus aastal 2006. | A-Rühm avaldas värske singli "Reede" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on sõna, millel on alati positiivne ja vabastav vaib," ütles bändiliige Cool D.
"Vahel annab lõõgastus tunda kuni teisipäevani, siis tuleb nädala selgroog ja hakatakse jälle vaikselt lõõgastumisega pihta. Sellepärast tundubki, et osasid päevi pole üldse vaja, et võiks olla esmaspäev, puhkepäev ja siis üks suur reede," leiab Genka, et Eesti rahvas on lõõgastuja rahvas.
Loole valmis ka muusikavideo, mille režissöör on Sander Allikmäe. Video idee tekkis Allikmäe sõnul koostöös bändiga. "Genkal oli algusest peale idee nukuteatrist. Selle tarbeks lasime eraldi valmistada bändi liikmete nägudega eksklusiivsed nukud," rääkis Allikmäe ja lisas: "Video räägib loo sellest, kuidas aastatega bändiliikmed on leidnud uued töökohad ning oma vana hobi nurka visanud."
Siiski ühel ootamatul hetkel tuleb liikmete telefonile salapärane kutsung, mis annab käsu tegutseda ning meeskond uuesti formuleerida. "Kuid üks liikmetest on kadunud ning minnaksegi teda otsima ja video on veidi ootamatu lõpuga," avaldas režissöör.
1998. aastal alustanud neljaliikmeline hip-hop ansambel A-Rühm, kuhu kuuluvad Genka, Cool D, Kozy ja DJ Critikal, asus tänavu salvestama värsket muusikat ja sõlmis lepingu plaadifirmaga Sony Music Baltics. Nende viimane plaat "Leegion" ilmus aastal 2006.
### Response:
A-Rühm avaldas värske singli "Reede" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval kohtusid Argentinas La Platas sealse kõrgliiga raames Gimnasia ja Boca Juniors, kuid mäng jäeti juba üheksandal minutil pooleli, sest tuhanded inimesed üritasid sisse pääseda juba täitunud tribüünidele.
Võimude sõnul oli Juan Carmelo Zerillo nime kandva staadioni väravate taga ligi kümme tuhat inimest, kellest paljud lipsasid piirdeaedade vahelt sisse. Politsei üritas esmalt rahvast laiali ajada kummikuulide tulistamisega, seejärel lasti inimeste sekka ka pisargaasi, mis levis aga tuule tõttu ka staadionile. Buenos Airese julgeolekuministri Sergio Berni sõnul suri 57-aastane Cesar Gustavo Regueiro südame seiskumise tagajärjel.
"See [pisargaas] mõjutas väljakul meid kõiki," rääkis neljapäevase mängu kohtunik Hernan Mastrangelo. "Õhku polnud enam võimalik sisse hingata. Olukord väljus kontrolli alt ja polnud mingeid julgeolekugarantiisid."
"Minu kaheaastane poeg ei saanud hingata. See oli täielik kaos, olime kõigi inimeste pärast mures," sõnas Gimnasia kaitsja Leonardo Morales. "See on hullumeelne: tulime jalgpalli mängima ja nad pöörasid selle õuduseks. Minu sugulased pääsesid napilt eluga."
Eelmisel laupäeval lasi Indoneesia politsei sealse jalgpalli kõrgliiga mängu järel rahutuste mahasurumiseks rahva sekka pisargaasi, järgnenud kaoses hukkus 125 inimest. | Politsei kasutas Boca Juniorsi mängul pisargaasi, üks inimene suri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval kohtusid Argentinas La Platas sealse kõrgliiga raames Gimnasia ja Boca Juniors, kuid mäng jäeti juba üheksandal minutil pooleli, sest tuhanded inimesed üritasid sisse pääseda juba täitunud tribüünidele.
Võimude sõnul oli Juan Carmelo Zerillo nime kandva staadioni väravate taga ligi kümme tuhat inimest, kellest paljud lipsasid piirdeaedade vahelt sisse. Politsei üritas esmalt rahvast laiali ajada kummikuulide tulistamisega, seejärel lasti inimeste sekka ka pisargaasi, mis levis aga tuule tõttu ka staadionile. Buenos Airese julgeolekuministri Sergio Berni sõnul suri 57-aastane Cesar Gustavo Regueiro südame seiskumise tagajärjel.
"See [pisargaas] mõjutas väljakul meid kõiki," rääkis neljapäevase mängu kohtunik Hernan Mastrangelo. "Õhku polnud enam võimalik sisse hingata. Olukord väljus kontrolli alt ja polnud mingeid julgeolekugarantiisid."
"Minu kaheaastane poeg ei saanud hingata. See oli täielik kaos, olime kõigi inimeste pärast mures," sõnas Gimnasia kaitsja Leonardo Morales. "See on hullumeelne: tulime jalgpalli mängima ja nad pöörasid selle õuduseks. Minu sugulased pääsesid napilt eluga."
Eelmisel laupäeval lasi Indoneesia politsei sealse jalgpalli kõrgliiga mängu järel rahutuste mahasurumiseks rahva sekka pisargaasi, järgnenud kaoses hukkus 125 inimest.
### Response:
Politsei kasutas Boca Juniorsi mängul pisargaasi, üks inimene suri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõrgema sarja võistkond pani juba algusest peale oma paremuse maksma, kui esimese poolaja keskpaigaks viskas Sander Sven Annula nad 10:4 ette. Mistra jalga gaasipedaalilt ära ei lasknud ning hea kaitsetöö abil rebiti vaheajaks end juba 15-väravalisse eduseisu. "Meil kerkisid esile kerged koosseisuprobleemid ja pidime kasutama nooremaid mehi. Poisid said esimesed tuleristsed meistriliiga vastu, kuid seetõttu oli vahe algusest peale selge," analüüsis HC Viimsi mängija Kert Liinat.
Teine poolaeg jätkus samal lainel ja Viimsi oli mitmeminutilisi perioode järjest skoorimata. Kuigi Otto Karl Kondi väravad aitasid võõrustajaid veidi, ei olnud sellest siiski piisavalt. Mistra välismaalastest duo Serhii Orlovski ja Juri Sokorovitš hoidsid külaliste suurt edu. Lõppseisuks viskas Henri Koort Viimsi poolelt 18:42. "Leppisime kokku, et üritame tempot maha võtta, kuid vastased skoorisid siiki suurel hulgal väravaid. Isiklikus plaanis oli tore mängida endiste tiimikaaslaste vastu ning soovin neile edu karikavõistlustel," lõpetas Liinat.
Kahe mängu kokkuvõttes liikus Mistra paarist edasi seisuga 77:42. HC Viimsi poolt viskas Otto Karl Kont kaheksa väravat. Külaliste resultatiivseimad olid Orlovski üheksa ja Sokorovitš kuue tabamusega. Viimase karikavõistluste veerandfinalisti selgitavad laupäeval Põlva Serviti ja HC Tallinn 2. Järgmises ringis ootavas edasipääsenuid juba Viljandi HC, HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja HC Tallinn meistriliigast ning esiliigast Valga Käval ja Põlva Arcwood. Karikavõistluste järgmine ring peetakse koondisepausi järel 17.10 - 30.10. | Mistra pääses kindlalt karikavõistluste veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõrgema sarja võistkond pani juba algusest peale oma paremuse maksma, kui esimese poolaja keskpaigaks viskas Sander Sven Annula nad 10:4 ette. Mistra jalga gaasipedaalilt ära ei lasknud ning hea kaitsetöö abil rebiti vaheajaks end juba 15-väravalisse eduseisu. "Meil kerkisid esile kerged koosseisuprobleemid ja pidime kasutama nooremaid mehi. Poisid said esimesed tuleristsed meistriliiga vastu, kuid seetõttu oli vahe algusest peale selge," analüüsis HC Viimsi mängija Kert Liinat.
Teine poolaeg jätkus samal lainel ja Viimsi oli mitmeminutilisi perioode järjest skoorimata. Kuigi Otto Karl Kondi väravad aitasid võõrustajaid veidi, ei olnud sellest siiski piisavalt. Mistra välismaalastest duo Serhii Orlovski ja Juri Sokorovitš hoidsid külaliste suurt edu. Lõppseisuks viskas Henri Koort Viimsi poolelt 18:42. "Leppisime kokku, et üritame tempot maha võtta, kuid vastased skoorisid siiki suurel hulgal väravaid. Isiklikus plaanis oli tore mängida endiste tiimikaaslaste vastu ning soovin neile edu karikavõistlustel," lõpetas Liinat.
Kahe mängu kokkuvõttes liikus Mistra paarist edasi seisuga 77:42. HC Viimsi poolt viskas Otto Karl Kont kaheksa väravat. Külaliste resultatiivseimad olid Orlovski üheksa ja Sokorovitš kuue tabamusega. Viimase karikavõistluste veerandfinalisti selgitavad laupäeval Põlva Serviti ja HC Tallinn 2. Järgmises ringis ootavas edasipääsenuid juba Viljandi HC, HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja HC Tallinn meistriliigast ning esiliigast Valga Käval ja Põlva Arcwood. Karikavõistluste järgmine ring peetakse koondisepausi järel 17.10 - 30.10.
### Response:
Mistra pääses kindlalt karikavõistluste veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäevane hääletus oli Hiina jaoks suur diplomaatiline võit. Arutelu korraldamiseks tegid ettepaneku USA, Suurbritannia, Saksamaa ja teised lääneriigid. 19 nõukogu liiget hääletas ettepaneku vastu, 17 olid poolt ja 11 riiki jäid erapooletuks, vahendas Financial Times.
Mitmed moslemiriigid, sealhulgas Indoneesia, Pakistan, Kasahstan ja Usbekistan hääletasid arutelu algatamisele vastu. Hiina juht Xi Jinping külastas hiljuti nii Kasahstani kui Usbekistani. Erapooletuteks jäid samuti Ukraina, India, Brasiilia ja Mehhiko.
"Täna võeti sihikule Hiina. Homme võib ohvriks langeda mõni teine arenguriik," väitis enne hääletust Hiina suursaadik nõukogus Chen Xu.
Inimõiguslaste hinnangul on Xinjiangis vähemalt miljon uiguuri koonduslaagritesse saadetud, kus neid süstemaatiliselt piinatakse ja orjatööjõuna kasutatakse.
Augustis teatas ÜRO toonane inimõiguste juht Michelle Bachelet, et uiguuride tagakiusamine Hiinas võib olla inimsusevastane kuritegu. Bachelet avaldas oma aruande vaid mõni minut enne oma ametiaja lõppu.
Bachelet ütles, et olukord Xinjiangis vajab kiiresti rahvusvahelist tähelepanu.
"Oleme pettunud, et nõukogu ei nõustunud arutelu pidamisega," ütles USA suursaadik nõukogus Michele Taylor.
Nõukogu otsust kritiseeris ka rahvusvahelise inimõigusteorganisatsioon Amnesty International. "ÜRO inimõiguste nõukogu on oma põhilise ülesande täitmisel läbi kukkunud," teatas organisatsioon. | ÜRO inimõiguste nõukogu blokeeris arutelu Xinjiangi olukorra üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäevane hääletus oli Hiina jaoks suur diplomaatiline võit. Arutelu korraldamiseks tegid ettepaneku USA, Suurbritannia, Saksamaa ja teised lääneriigid. 19 nõukogu liiget hääletas ettepaneku vastu, 17 olid poolt ja 11 riiki jäid erapooletuks, vahendas Financial Times.
Mitmed moslemiriigid, sealhulgas Indoneesia, Pakistan, Kasahstan ja Usbekistan hääletasid arutelu algatamisele vastu. Hiina juht Xi Jinping külastas hiljuti nii Kasahstani kui Usbekistani. Erapooletuteks jäid samuti Ukraina, India, Brasiilia ja Mehhiko.
"Täna võeti sihikule Hiina. Homme võib ohvriks langeda mõni teine arenguriik," väitis enne hääletust Hiina suursaadik nõukogus Chen Xu.
Inimõiguslaste hinnangul on Xinjiangis vähemalt miljon uiguuri koonduslaagritesse saadetud, kus neid süstemaatiliselt piinatakse ja orjatööjõuna kasutatakse.
Augustis teatas ÜRO toonane inimõiguste juht Michelle Bachelet, et uiguuride tagakiusamine Hiinas võib olla inimsusevastane kuritegu. Bachelet avaldas oma aruande vaid mõni minut enne oma ametiaja lõppu.
Bachelet ütles, et olukord Xinjiangis vajab kiiresti rahvusvahelist tähelepanu.
"Oleme pettunud, et nõukogu ei nõustunud arutelu pidamisega," ütles USA suursaadik nõukogus Michele Taylor.
Nõukogu otsust kritiseeris ka rahvusvahelise inimõigusteorganisatsioon Amnesty International. "ÜRO inimõiguste nõukogu on oma põhilise ülesande täitmisel läbi kukkunud," teatas organisatsioon.
### Response:
ÜRO inimõiguste nõukogu blokeeris arutelu Xinjiangi olukorra üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Looduse õiguste kohta mõlgutasin mõtteid viimati kahe ja poole aasta eest seoses Öördi soo samaaegse niisutamise ja kuivendamise looga. Soomaad läbiva Kõpu–Jõesuu maantee põhjapoolsel teepervel ehitati kraavidele tamme ja tõsteti veetaset, et luua eeldused juba 1981. aastast looduskaitse all oleva Öördi raba kuivenduseelse veerežiimi taastumiseks. Lõunapoolsel teepervel aga rekonstrueeriti maaparanduskraave.
Tuli välja, et juriidiliselt oli kõik muidugi korrektne. Tegemist on üle Eesti laialt levinud rehepaplusega, kus eurorahade toetusel käib samaaegselt kaitsealal soode taastamine, ning kohe selle piiri taga metsa kuivenduskraavide uuendamine.
Õigussubjekti staatus võimaldaks Öördi sool anda maantee teisel teepervel kuivendajad-metsaparandajad kohtusse, loomuliku ja tervikliku veerežiimi kahjustamise pärast. Kohtumajja soo muidu ise ei lähe, seda teevad tema eestkostjad, kes esindavad soo õigusi.
Advokaadid saavad esindada sood täpselt nii, nagu nad esindavad kohtuvaidlustes kohalikke omavalitsusi, sihtasutusi, firmasid ja teisi mitteinimesi.
Eesti meedias kerkivad looduse õigused korra aastas jutuks, hiljaaegu arutles puude õiguste üle Harri Tiido. Mingit laiemat diskussiooni ühiskonnas senimaani aga sellel teemal tekkinud ei ole.
Riigikogu saja ühest liikmest ei oska hoobilt pakkuda kedagi, keda see teema kõnetada võiks. Tähelepanuväärne on siinkohal, et Rootsi riksdagis ehk parlamendis võtsid juba kaheksa aasta eest looduse õiguste teema üles Eesti juurtega poliitikud Valter Mutt ja Annika Lillemets.
Viimastel nädalatel on Soomaalt leheveergudele jõudnud lugu Riigimetsa Majandamise Keskuse otsusel rajatud plastmassist hiidtruubist Mulgi Heinamaal, millest Lemmjõgi nüüd läbi kulgeb. Arvan, et see truup ei sobi mitte kuidagi Soomaa rahvuspargi ühele kaunimalt silmusklevale jõele. Väga kahju, et selline tegu on tehtud ja väärtuslik loodusmaastik on lagastatud.
Truup Soomaal Mulgi Heinamaal. Autor/allikas: Aivar Ruukel
Kui selline kolesild ehitada väärtuslikku linnamiljöösse, näiteks Viljandi lossimägedesse, Pärnu vallikraavi peale, Kadriorgu, Toomemäele, siis tuleksid inimesed tänavale, et ehitajat takistada.
Lemmjõe äärsete eestiaegsete heinamaamaastike hävitamise vastu oleks pidanud seisma kaitseala valitseja. Tõenäoliselt on juriidiliselt taaskord kõik korrektne, mis viib tõdemuseni, et rahvuspargi kaitse-eeskiri küll reguleerib looduse ekspluateerimist, aga Soomaa loodusväärtusi ei kaitse.
Mida siis teha?
Idee rakendada looduskooslustele, ökosüsteemidele seaduslikud õigused sarnaselt juriidiliste isikute õigustega on alguse saanud põlisrahvaste juurest Kolmanda Maailma maades, liikumine kogub aga hoogu ka Euroopa Liidu õigussüsteemis.
Esimese jõena sai kohtu otsusega õigusliku subjekti staatuse 2016. aastal Atrato jõgi Lõuna-Ameerikas Kolumbias. Aasta hiljem Whanganui jõgi Uus-Meremaal ja Ganges Indias. Viimastel aastatel on tulnud huvitavaid uudised Rootsist, kus Vätterni järve äärsed elanikud on koos rahvusvaheliste organisatsioonidega koondunud järve kaitseks mitmete ohustavate arendusideede eest.
Loodan, et kaugel pole päev, millal Soomaa sood ja veed saavad õigussubjekti staatuse. Rahvuspargi loodusväärtustele tähendaks see praegusest paindlikumat ja tõhusamat kaitset. | Aivar Ruukel: Soomaa sood ja veed vajavad õigusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Looduse õiguste kohta mõlgutasin mõtteid viimati kahe ja poole aasta eest seoses Öördi soo samaaegse niisutamise ja kuivendamise looga. Soomaad läbiva Kõpu–Jõesuu maantee põhjapoolsel teepervel ehitati kraavidele tamme ja tõsteti veetaset, et luua eeldused juba 1981. aastast looduskaitse all oleva Öördi raba kuivenduseelse veerežiimi taastumiseks. Lõunapoolsel teepervel aga rekonstrueeriti maaparanduskraave.
Tuli välja, et juriidiliselt oli kõik muidugi korrektne. Tegemist on üle Eesti laialt levinud rehepaplusega, kus eurorahade toetusel käib samaaegselt kaitsealal soode taastamine, ning kohe selle piiri taga metsa kuivenduskraavide uuendamine.
Õigussubjekti staatus võimaldaks Öördi sool anda maantee teisel teepervel kuivendajad-metsaparandajad kohtusse, loomuliku ja tervikliku veerežiimi kahjustamise pärast. Kohtumajja soo muidu ise ei lähe, seda teevad tema eestkostjad, kes esindavad soo õigusi.
Advokaadid saavad esindada sood täpselt nii, nagu nad esindavad kohtuvaidlustes kohalikke omavalitsusi, sihtasutusi, firmasid ja teisi mitteinimesi.
Eesti meedias kerkivad looduse õigused korra aastas jutuks, hiljaaegu arutles puude õiguste üle Harri Tiido. Mingit laiemat diskussiooni ühiskonnas senimaani aga sellel teemal tekkinud ei ole.
Riigikogu saja ühest liikmest ei oska hoobilt pakkuda kedagi, keda see teema kõnetada võiks. Tähelepanuväärne on siinkohal, et Rootsi riksdagis ehk parlamendis võtsid juba kaheksa aasta eest looduse õiguste teema üles Eesti juurtega poliitikud Valter Mutt ja Annika Lillemets.
Viimastel nädalatel on Soomaalt leheveergudele jõudnud lugu Riigimetsa Majandamise Keskuse otsusel rajatud plastmassist hiidtruubist Mulgi Heinamaal, millest Lemmjõgi nüüd läbi kulgeb. Arvan, et see truup ei sobi mitte kuidagi Soomaa rahvuspargi ühele kaunimalt silmusklevale jõele. Väga kahju, et selline tegu on tehtud ja väärtuslik loodusmaastik on lagastatud.
Truup Soomaal Mulgi Heinamaal. Autor/allikas: Aivar Ruukel
Kui selline kolesild ehitada väärtuslikku linnamiljöösse, näiteks Viljandi lossimägedesse, Pärnu vallikraavi peale, Kadriorgu, Toomemäele, siis tuleksid inimesed tänavale, et ehitajat takistada.
Lemmjõe äärsete eestiaegsete heinamaamaastike hävitamise vastu oleks pidanud seisma kaitseala valitseja. Tõenäoliselt on juriidiliselt taaskord kõik korrektne, mis viib tõdemuseni, et rahvuspargi kaitse-eeskiri küll reguleerib looduse ekspluateerimist, aga Soomaa loodusväärtusi ei kaitse.
Mida siis teha?
Idee rakendada looduskooslustele, ökosüsteemidele seaduslikud õigused sarnaselt juriidiliste isikute õigustega on alguse saanud põlisrahvaste juurest Kolmanda Maailma maades, liikumine kogub aga hoogu ka Euroopa Liidu õigussüsteemis.
Esimese jõena sai kohtu otsusega õigusliku subjekti staatuse 2016. aastal Atrato jõgi Lõuna-Ameerikas Kolumbias. Aasta hiljem Whanganui jõgi Uus-Meremaal ja Ganges Indias. Viimastel aastatel on tulnud huvitavaid uudised Rootsist, kus Vätterni järve äärsed elanikud on koos rahvusvaheliste organisatsioonidega koondunud järve kaitseks mitmete ohustavate arendusideede eest.
Loodan, et kaugel pole päev, millal Soomaa sood ja veed saavad õigussubjekti staatuse. Rahvuspargi loodusväärtustele tähendaks see praegusest paindlikumat ja tõhusamat kaitset.
### Response:
Aivar Ruukel: Soomaa sood ja veed vajavad õigusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõlavad süüdistused meie Eesti Õigeusu Kiriku aadressil, justkui kutsuks meie Kirik üles konflikti ja vägivalla jätkumisele, kuigi midagi sellist pole kogu sõja jooksul olnud ega saagi olla. Meie Kirik on kõigi sõdade vastu, ta on rahu poolt ja kõigi konfliktide rahumeelse lahendamise poolt," kirjutas sinod.
"Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik toetas Eesti Kirikute Nõukogu 19. märtsi otsust, mis mõistab hukka Venemaa sõjategevuse Ukrainas. Samas aga jätkuvad üleskutsed, et Kirik annaks poliitilise hinnangu käimasolevate sündmuste kohta ning esineks pidevalt poliitiliste avaldustega. Aga kui Kirik tõmmatakse nendesse vaidlustesse ja hakkab poliitikutega sarnaselt vihaselt hukka mõistma toimuvaid sündmusi, kus siis saaks inimene leida rahu oma ärevuses hingele?" seisab avalduses.
Sinod kutsus neid, kes võtavad vastu poliitilisi otsuseid, või kes töötavad konflikti kajastamisel meedia kaudu, üles vaoshoitusele ja mõistlikkusele sõnades. "Me näeme, kui lihtne on lõhkuda rahu ja kui raske on seda hiljem taastada. Otsigem rahu oma südameis, oma peredes, meie ühiskonnas," märkis sinod.
Sinod märkis, et kui sõda lõpetatakse üksnes relva jõul, ent vastastikune vihkamine ei saa ületatud, siis ei saa me olla kunagi kindlad, et konflikt ei võiks uuesti puhkeda.
Sinod kutsus koguduseliikmeid palvetama Ukraina eest, aga ka siinse õigeusu kiriku eest. "Kutsume üles palvetama ka meie Kiriku eest, et me saaksime takistusteta jätkata oma rahu teenimist."
Eesti võimud soovivad Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku pealt, metropoliit Eugenilt avalikku seisukohavõttu Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Kirilli sõnade suhtes, milles Vene õigeusu kiriku pea õigustas Venemaa agressiooni Ukrainas.
Vene õigeusu kiriku juht, patriarh Kirill ütles eelmise nädala esmaspäeval, et Vene sõdurid täidavad Ukraina vastu sõdides nii oma kutsumust kui ka kohust isamaa ja ühiskonna ees, mistõttu nende tegevus on võrreldav enda ohvriks toomisega ning näitab ka ustavaks jäämist antud tõotustele. Kirilli sõnul saavad hukkunud Venemaa sõdurid andeks absoluutselt kõik patud.
Siseminister Lauri Läänemets märkis, et kui Eugeni seisukoht peaks olema sõda toetav, saab Eesti tema elamisloa tühistada. | Õigeusu kiriku sinod: kirik ei saa pidevalt poliitiliste avaldustega esineda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõlavad süüdistused meie Eesti Õigeusu Kiriku aadressil, justkui kutsuks meie Kirik üles konflikti ja vägivalla jätkumisele, kuigi midagi sellist pole kogu sõja jooksul olnud ega saagi olla. Meie Kirik on kõigi sõdade vastu, ta on rahu poolt ja kõigi konfliktide rahumeelse lahendamise poolt," kirjutas sinod.
"Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik toetas Eesti Kirikute Nõukogu 19. märtsi otsust, mis mõistab hukka Venemaa sõjategevuse Ukrainas. Samas aga jätkuvad üleskutsed, et Kirik annaks poliitilise hinnangu käimasolevate sündmuste kohta ning esineks pidevalt poliitiliste avaldustega. Aga kui Kirik tõmmatakse nendesse vaidlustesse ja hakkab poliitikutega sarnaselt vihaselt hukka mõistma toimuvaid sündmusi, kus siis saaks inimene leida rahu oma ärevuses hingele?" seisab avalduses.
Sinod kutsus neid, kes võtavad vastu poliitilisi otsuseid, või kes töötavad konflikti kajastamisel meedia kaudu, üles vaoshoitusele ja mõistlikkusele sõnades. "Me näeme, kui lihtne on lõhkuda rahu ja kui raske on seda hiljem taastada. Otsigem rahu oma südameis, oma peredes, meie ühiskonnas," märkis sinod.
Sinod märkis, et kui sõda lõpetatakse üksnes relva jõul, ent vastastikune vihkamine ei saa ületatud, siis ei saa me olla kunagi kindlad, et konflikt ei võiks uuesti puhkeda.
Sinod kutsus koguduseliikmeid palvetama Ukraina eest, aga ka siinse õigeusu kiriku eest. "Kutsume üles palvetama ka meie Kiriku eest, et me saaksime takistusteta jätkata oma rahu teenimist."
Eesti võimud soovivad Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku pealt, metropoliit Eugenilt avalikku seisukohavõttu Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Kirilli sõnade suhtes, milles Vene õigeusu kiriku pea õigustas Venemaa agressiooni Ukrainas.
Vene õigeusu kiriku juht, patriarh Kirill ütles eelmise nädala esmaspäeval, et Vene sõdurid täidavad Ukraina vastu sõdides nii oma kutsumust kui ka kohust isamaa ja ühiskonna ees, mistõttu nende tegevus on võrreldav enda ohvriks toomisega ning näitab ka ustavaks jäämist antud tõotustele. Kirilli sõnul saavad hukkunud Venemaa sõdurid andeks absoluutselt kõik patud.
Siseminister Lauri Läänemets märkis, et kui Eugeni seisukoht peaks olema sõda toetav, saab Eesti tema elamisloa tühistada.
### Response:
Õigeusu kiriku sinod: kirik ei saa pidevalt poliitiliste avaldustega esineda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistkondade kaptenid on Comedy Estonia stand-up koomikud Sander Õigus ja Mikael Meema ning saadet hoiavad kursil Kaspar Kikerpill ja Karl-Alari Varma.
Igas saates on kaks külalist, kes annavad oma panuse punktide kogumisse. Nii koomikud kui ka külalised peavad vastama küsimustele, mis ei ole kuidagi seotud päevakajaliste teemadega. Saalis olev publik annab märku, kas tegemist on hea naljaga.
Küsimused tekitavad aga rohkem küsimusi kui õigeid vastuseid. Näiteks, millise muusika saatel peletatakse rannikult eemale Somaalia piraate või kes on maailma kõige valjem imetaja?
Esimeses saates paneva end proovile saatekülalised Ott Sepp ja Kristjan Lüüs.
"Koomikute & küsimuste" näol on tegemist juba Briti televisioonis klassikaks saanud paneelsaate formaadiga, milles on läbiv roll huumoril, küsimustel ja stuudiopublikul.
Järgmised saate salvestused toimuvad 19. ja 20. oktoobril. Täpsema info leiab aadressilt www.koomikud.ee.
"Koomikud ja küsimused" on ETV2 kavas reedeti kell 21.30 | ETV2 ekraanile jõuab lõbus mäng "Koomikud ja küsimused" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistkondade kaptenid on Comedy Estonia stand-up koomikud Sander Õigus ja Mikael Meema ning saadet hoiavad kursil Kaspar Kikerpill ja Karl-Alari Varma.
Igas saates on kaks külalist, kes annavad oma panuse punktide kogumisse. Nii koomikud kui ka külalised peavad vastama küsimustele, mis ei ole kuidagi seotud päevakajaliste teemadega. Saalis olev publik annab märku, kas tegemist on hea naljaga.
Küsimused tekitavad aga rohkem küsimusi kui õigeid vastuseid. Näiteks, millise muusika saatel peletatakse rannikult eemale Somaalia piraate või kes on maailma kõige valjem imetaja?
Esimeses saates paneva end proovile saatekülalised Ott Sepp ja Kristjan Lüüs.
"Koomikute & küsimuste" näol on tegemist juba Briti televisioonis klassikaks saanud paneelsaate formaadiga, milles on läbiv roll huumoril, küsimustel ja stuudiopublikul.
Järgmised saate salvestused toimuvad 19. ja 20. oktoobril. Täpsema info leiab aadressilt www.koomikud.ee.
"Koomikud ja küsimused" on ETV2 kavas reedeti kell 21.30
### Response:
ETV2 ekraanile jõuab lõbus mäng "Koomikud ja küsimused" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teadlasena on väga keeruline esitleda võimalikke lahendusi probleemidele imerelvana, kuid ometi kiputakse Euroopa Liidus poliitikakujundajate poolt sellise oreooli andma LULUCF (maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) valdkonna kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkidele. On siis LULUCF see imevahend, mis Fit For 55 ("Eesmärk 55") kliimaeesmärkidele kõige enam kaasa aitab?
Kõige lihtsamalt kirjeldades on kliimaeesmärkide lahendamise üheks printsiibiks see, et LULUCF sektor, kes süsinikuheitmeid eraldab, peab sama palju seda ka siduma. Arvestus käib kõikides maakasutuskategooriates alates metsamaast, põllumaast, rohumaast, märgaladest (ka turbaväljad), asulad ja muu maa. Arvesse läheb kõik, kaasa arvatud elus biomass maa all ja maa peal, surnud orgaaniline aine ja mullasüsinik.
Sealjuures pole üleeuroopaline eesmärk tegelikult saavutada kokkuvõttes mitte null heidet ehk süsinikuneutraalsust, vaid eesmärk on selle kümnendi lõpuks suurendada CO 2 sidumist kuni 310 miljoni tonnini.
Kuigi eesmärk on juba iseenesestki ambitsioonikas, siis suurem probleemistik tekib sellest, et nii põllumajandus- kui ka metsamaa pindala pole püsiv, vaid pigem kahanev. Mida rohkem viime maid nendest kahest maakasutuskategooriast välja, olgu siis valglinnastumise tõttu või teede ja trasside ehituste tarbeks koos selleks vajalike kaevandusaladega, seda suurem sidumiskohustus jääb eelkõige metsamaa kanda.
Neljarealise maantee või Rail Balticu rajamisel kaotatud metsamaad ei saa kunagi tagasi. Ainus võimalus oleks sama pindala metsa rajamine muus piirkonnas. On aga vähe räägitud, et lisaks mainitud raadamistele on metsamaad viimasel ajal arvestusest välja langenud niitude ja soode taastamisega või looduskaitseliste töödega.
Nõndasamuti ei saa kliimaeesmärkide täitmisel ja süsiniku sidumisel väga pikalt arvestada ka piirangutega looduskaitsealadega (30,3 protsenti kogu metsamaast, millest 17,5 protsenti range kaitse all ja 12,8 protsenti majanduspiirangutega). Need küll aitavad kaasa loodusliku mitmekesisuse tagamisele, aga mitte tõhusale süsiniku sidumisele.
Alates puistu teatud vanusest süsiniku sidumise võime langeb ehk vanemad metsad, kus CO 2 emiteerumine ja sidumine on tasakaalus, talitlevad süsinikuneutraalsete ökosüsteemidena. Kui aga vanemad metsad häiringute või ekstreemsete ilmastikutingimuste tõttu ei seo enam nii palju süsinikku, kui emiteerivad, võivad nad muutuda süsiniku allikateks.
"Metsade vananedes väheneb nende juurdekasv ja sellega koos ka süsiniku sidumise tõhusus."
Kuna üldiselt seovad intensiivsemalt süsinikku atmosfäärist noored ja keskealised metsad, siis kliimaeesmärkide saavutamiseks peaksime ikkagi mõistma, et kõik need metsamaa alad, mis viiakse mis iganes põhjusel kas täielikult või osaliselt majandamisest välja, vähendavad meie metsade võimekust CO 2 siduda, sest metsade vananedes väheneb nende juurdekasv ja sellega koos ka süsiniku sidumise tõhusus.
Metsade kliimamuutusi leevendav toime püsib seni, kuni nende biomassi varud suurenevad. Samuti langeb vanusega metsade elujõulisus ja haiguskindlus, suureneb vastuvõtlikkus erinevatele häiringutele, sh tulele, tormile, põuale, üleujutustele, seenhaigustele ja putukakahjustustele (nt üraskid).
Seega ei ole küpsete ja üleseisnud majandusmetsade pindala osakaalu suurenemine kogu metsamaast pikas perspektiivis soodne lähenemine kliimaeesmärkide saavutamisel. Pealegi väheneb puittoodetesse seotava süsiniku kogus ja sellel on majanduslikust vaatest negatiivsed mõjud (lisandväärtuse langus, kallimate sortimentide osakaalu vähenemine, vähenev omanikutulu ja investeeringud metsakasvatusse).
Veelgi suurem probleem tõuseb põllumajandusmaade kasutuse muutuse korral. Teada on, et eelkõige turvasmullad eritavad harimise korral süsinikku ja nende tavapõllumajanduskasutuses hoidmine annaks kasvuhoonegaaside emiteerumisele ikkagi hoogu juurde. Samas peab arvestama, et pikaaegselt kasutuses olnud turvasmuldades (22 protsenti kogu maafondist ja kaheksa protsenti haritavast maast) on lagunemine juba lõpule jõudmas ja emiteerimine väheneb.
Milleks selliste muldadega põlde kasutada? Vahest oleks kõige otstarbekam need mullad metsastada ja panna need läbi puidu tootmise CO 2 siduma. Tuleb aga olla tähelepanelik, et sellega ei kaasneks soov nendelt aladelt kuivendamine lõpetada, mis viiks tegelikult katastroofini, kuna mets liigniiskes keskkonnas ei kasva, vaid sureb.
Kokkuvõtteks peab mainima, et oleme kõik huvitatud võimalikult väikese jalajälje jätmisest loodusesse ja loomulikult teeme kõik selleks, et heitmeid atmosfääri minimaalselt lasta. Aga seejuures ei tohi ära unustada, kui suur on looduslik CO 2 sidumise võime.
Kui eeldame, et LULUCF sektor seoks süsinikku vähemalt samal määral, kui emiteeriks, siis peame selle eesmärgi puhul väga hoolega jälgima, et me ei viiks metsamaad kasutusest välja ning majandaks neid selliselt, et metsal kui looduslikul sidujal säiliks võime seda eesmärki saavutada.
Mait Klaassen on Eesti Maaülikooli rektor, Marek Metslaid metsanduse ja inseneeria instituudi direktor, Ahto Kangur metsa- ja maakorralduse ning metsatööstuse õppetooli juht, Endla Reintam õppeprorektor ja Allan Sims vanemteadur. | Maaülikooli teadlased: metsa majandamata jätmine on kliimavaenulik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teadlasena on väga keeruline esitleda võimalikke lahendusi probleemidele imerelvana, kuid ometi kiputakse Euroopa Liidus poliitikakujundajate poolt sellise oreooli andma LULUCF (maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) valdkonna kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkidele. On siis LULUCF see imevahend, mis Fit For 55 ("Eesmärk 55") kliimaeesmärkidele kõige enam kaasa aitab?
Kõige lihtsamalt kirjeldades on kliimaeesmärkide lahendamise üheks printsiibiks see, et LULUCF sektor, kes süsinikuheitmeid eraldab, peab sama palju seda ka siduma. Arvestus käib kõikides maakasutuskategooriates alates metsamaast, põllumaast, rohumaast, märgaladest (ka turbaväljad), asulad ja muu maa. Arvesse läheb kõik, kaasa arvatud elus biomass maa all ja maa peal, surnud orgaaniline aine ja mullasüsinik.
Sealjuures pole üleeuroopaline eesmärk tegelikult saavutada kokkuvõttes mitte null heidet ehk süsinikuneutraalsust, vaid eesmärk on selle kümnendi lõpuks suurendada CO 2 sidumist kuni 310 miljoni tonnini.
Kuigi eesmärk on juba iseenesestki ambitsioonikas, siis suurem probleemistik tekib sellest, et nii põllumajandus- kui ka metsamaa pindala pole püsiv, vaid pigem kahanev. Mida rohkem viime maid nendest kahest maakasutuskategooriast välja, olgu siis valglinnastumise tõttu või teede ja trasside ehituste tarbeks koos selleks vajalike kaevandusaladega, seda suurem sidumiskohustus jääb eelkõige metsamaa kanda.
Neljarealise maantee või Rail Balticu rajamisel kaotatud metsamaad ei saa kunagi tagasi. Ainus võimalus oleks sama pindala metsa rajamine muus piirkonnas. On aga vähe räägitud, et lisaks mainitud raadamistele on metsamaad viimasel ajal arvestusest välja langenud niitude ja soode taastamisega või looduskaitseliste töödega.
Nõndasamuti ei saa kliimaeesmärkide täitmisel ja süsiniku sidumisel väga pikalt arvestada ka piirangutega looduskaitsealadega (30,3 protsenti kogu metsamaast, millest 17,5 protsenti range kaitse all ja 12,8 protsenti majanduspiirangutega). Need küll aitavad kaasa loodusliku mitmekesisuse tagamisele, aga mitte tõhusale süsiniku sidumisele.
Alates puistu teatud vanusest süsiniku sidumise võime langeb ehk vanemad metsad, kus CO 2 emiteerumine ja sidumine on tasakaalus, talitlevad süsinikuneutraalsete ökosüsteemidena. Kui aga vanemad metsad häiringute või ekstreemsete ilmastikutingimuste tõttu ei seo enam nii palju süsinikku, kui emiteerivad, võivad nad muutuda süsiniku allikateks.
"Metsade vananedes väheneb nende juurdekasv ja sellega koos ka süsiniku sidumise tõhusus."
Kuna üldiselt seovad intensiivsemalt süsinikku atmosfäärist noored ja keskealised metsad, siis kliimaeesmärkide saavutamiseks peaksime ikkagi mõistma, et kõik need metsamaa alad, mis viiakse mis iganes põhjusel kas täielikult või osaliselt majandamisest välja, vähendavad meie metsade võimekust CO 2 siduda, sest metsade vananedes väheneb nende juurdekasv ja sellega koos ka süsiniku sidumise tõhusus.
Metsade kliimamuutusi leevendav toime püsib seni, kuni nende biomassi varud suurenevad. Samuti langeb vanusega metsade elujõulisus ja haiguskindlus, suureneb vastuvõtlikkus erinevatele häiringutele, sh tulele, tormile, põuale, üleujutustele, seenhaigustele ja putukakahjustustele (nt üraskid).
Seega ei ole küpsete ja üleseisnud majandusmetsade pindala osakaalu suurenemine kogu metsamaast pikas perspektiivis soodne lähenemine kliimaeesmärkide saavutamisel. Pealegi väheneb puittoodetesse seotava süsiniku kogus ja sellel on majanduslikust vaatest negatiivsed mõjud (lisandväärtuse langus, kallimate sortimentide osakaalu vähenemine, vähenev omanikutulu ja investeeringud metsakasvatusse).
Veelgi suurem probleem tõuseb põllumajandusmaade kasutuse muutuse korral. Teada on, et eelkõige turvasmullad eritavad harimise korral süsinikku ja nende tavapõllumajanduskasutuses hoidmine annaks kasvuhoonegaaside emiteerumisele ikkagi hoogu juurde. Samas peab arvestama, et pikaaegselt kasutuses olnud turvasmuldades (22 protsenti kogu maafondist ja kaheksa protsenti haritavast maast) on lagunemine juba lõpule jõudmas ja emiteerimine väheneb.
Milleks selliste muldadega põlde kasutada? Vahest oleks kõige otstarbekam need mullad metsastada ja panna need läbi puidu tootmise CO 2 siduma. Tuleb aga olla tähelepanelik, et sellega ei kaasneks soov nendelt aladelt kuivendamine lõpetada, mis viiks tegelikult katastroofini, kuna mets liigniiskes keskkonnas ei kasva, vaid sureb.
Kokkuvõtteks peab mainima, et oleme kõik huvitatud võimalikult väikese jalajälje jätmisest loodusesse ja loomulikult teeme kõik selleks, et heitmeid atmosfääri minimaalselt lasta. Aga seejuures ei tohi ära unustada, kui suur on looduslik CO 2 sidumise võime.
Kui eeldame, et LULUCF sektor seoks süsinikku vähemalt samal määral, kui emiteeriks, siis peame selle eesmärgi puhul väga hoolega jälgima, et me ei viiks metsamaad kasutusest välja ning majandaks neid selliselt, et metsal kui looduslikul sidujal säiliks võime seda eesmärki saavutada.
Mait Klaassen on Eesti Maaülikooli rektor, Marek Metslaid metsanduse ja inseneeria instituudi direktor, Ahto Kangur metsa- ja maakorralduse ning metsatööstuse õppetooli juht, Endla Reintam õppeprorektor ja Allan Sims vanemteadur.
### Response:
Maaülikooli teadlased: metsa majandamata jätmine on kliimavaenulik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühe korraldaja, Mangus Põllmaa sõnutsi kerkib taas teatrisaali imeline legolinn töötavate karussellide, sõitvate rongide ja linnameluga. Selle aasta näituse peateema on LEGO Castle, eraldi pannakse üles näitus minifiguuridest ja Teatri Kodu teisele korrusele ehitatakse legodest pallirada.
"Näitame omaloomingu paremikku: suuri legoautosid ja LEGO Technicu sarja kuuluvaid esemeid ning ehitame üles retrolinna," lisas Põllmaa.
Teatri Kodu fuajees toimub nädalavahetusel kasutatud legoklotside ja minifiguuride müük, meisterdamistöötubadest on võimalik osa võtta muuseumi põhimajas asuvas mängutoas.
Üritust korraldab täiskasvanud legoharrastajate klubi EstLUG koostöös Tartu mänguasjamuuseumiga ning seekordne väljapanek on järjekorras viies.
Laupäeval saab Teatri Kodus (Lutsu 2) asuvat klotsimaailma vaadata kella kell 11–18, pühapäeval kell 11–15. Üritusele pääseb eripiletiga, millega on võimalik piletiostu päeval külastada ka Tartu mänguasjamuuseumi põhimajas asuvat püsinäitust ning meisterdamisala muuseumi mängutoas. Muuseumi põhimaja on mõlemal päeval avatud kell 11–18. | Tartu mänguasjamuuseumi ruumid võtab taas üle Legomaania | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühe korraldaja, Mangus Põllmaa sõnutsi kerkib taas teatrisaali imeline legolinn töötavate karussellide, sõitvate rongide ja linnameluga. Selle aasta näituse peateema on LEGO Castle, eraldi pannakse üles näitus minifiguuridest ja Teatri Kodu teisele korrusele ehitatakse legodest pallirada.
"Näitame omaloomingu paremikku: suuri legoautosid ja LEGO Technicu sarja kuuluvaid esemeid ning ehitame üles retrolinna," lisas Põllmaa.
Teatri Kodu fuajees toimub nädalavahetusel kasutatud legoklotside ja minifiguuride müük, meisterdamistöötubadest on võimalik osa võtta muuseumi põhimajas asuvas mängutoas.
Üritust korraldab täiskasvanud legoharrastajate klubi EstLUG koostöös Tartu mänguasjamuuseumiga ning seekordne väljapanek on järjekorras viies.
Laupäeval saab Teatri Kodus (Lutsu 2) asuvat klotsimaailma vaadata kella kell 11–18, pühapäeval kell 11–15. Üritusele pääseb eripiletiga, millega on võimalik piletiostu päeval külastada ka Tartu mänguasjamuuseumi põhimajas asuvat püsinäitust ning meisterdamisala muuseumi mängutoas. Muuseumi põhimaja on mõlemal päeval avatud kell 11–18.
### Response:
Tartu mänguasjamuuseumi ruumid võtab taas üle Legomaania |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täispika triatloni MM-il ujutakse Vaikses ookeanis 3,8 kilomeetrit, sõidetakse Queen Ka'ahumanu maanteel 180 kilomeetrit rattaga ning lõpuks joostakse Kailua-Kona linnas ja selle lähiümbruses maraton ehk 42,2 kilomeetrit.
Jeret läbis triatloni ajaga 8:49.16, mis andis talle 25-29-aastaste meeste seas kolmanda koha ja enne meesproffide starte kokkuvõttes seitsmenda koha. Jeret ujus ajaga 1:02.39, läbis rattasõidu 4:41.39-ga ja jooksis maratoni 2:58.20-ga. Sealjuures oli ta veest tulles alles 87. kohal, aga nii rattasõidus kui maratonis näitas paremuselt kolmandat tulemust.
Eestlastest on kõige kiiremini Hawaii Ironmani läbinud Marko Albert, kes sai aastal 2016 kirja aja 8:28.20.
Liisi Alamaa jõudis Ironmani finišisse ajaga 11:29.46, mis andis talle vanuseklassis N30-34 61. koha. Alamaa läbis ujumisdistantsi ajaga 1:16.41, sõitis ratast 5:33.58 ja läbis maratoni 4:28.54-ga.
Jane Oidekivi saavutas ajaga 12:25.39 klassis N45-49 83. koha, Ursel Velve oli klassis N40-44 12:27.18-ga 139., Henri Rüüsak tulemusega 11:05.14 klassis M50-54 160. ja Tarmo Kalviste 12:35.39-ga samas klassis 401. | Jeret jõudis täispika triatloni MM-il oma vanuseklassis pjedestaalile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täispika triatloni MM-il ujutakse Vaikses ookeanis 3,8 kilomeetrit, sõidetakse Queen Ka'ahumanu maanteel 180 kilomeetrit rattaga ning lõpuks joostakse Kailua-Kona linnas ja selle lähiümbruses maraton ehk 42,2 kilomeetrit.
Jeret läbis triatloni ajaga 8:49.16, mis andis talle 25-29-aastaste meeste seas kolmanda koha ja enne meesproffide starte kokkuvõttes seitsmenda koha. Jeret ujus ajaga 1:02.39, läbis rattasõidu 4:41.39-ga ja jooksis maratoni 2:58.20-ga. Sealjuures oli ta veest tulles alles 87. kohal, aga nii rattasõidus kui maratonis näitas paremuselt kolmandat tulemust.
Eestlastest on kõige kiiremini Hawaii Ironmani läbinud Marko Albert, kes sai aastal 2016 kirja aja 8:28.20.
Liisi Alamaa jõudis Ironmani finišisse ajaga 11:29.46, mis andis talle vanuseklassis N30-34 61. koha. Alamaa läbis ujumisdistantsi ajaga 1:16.41, sõitis ratast 5:33.58 ja läbis maratoni 4:28.54-ga.
Jane Oidekivi saavutas ajaga 12:25.39 klassis N45-49 83. koha, Ursel Velve oli klassis N40-44 12:27.18-ga 139., Henri Rüüsak tulemusega 11:05.14 klassis M50-54 160. ja Tarmo Kalviste 12:35.39-ga samas klassis 401.
### Response:
Jeret jõudis täispika triatloni MM-il oma vanuseklassis pjedestaalile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Belgiast pärit Netsky ehk Boris Daenen'i tee muusikamaailma tippu algas 2009. aastal kui ta sõlmis lepingu plaadifirmaga Hospital Records. Edetabelite tippusid on ta sellest ajast vallutanud lugudega "Rio", "Come alive", "Work it out", "Thunder", "Let me hold you", "Love has gone" ja "Here with you".
Viimastel aastatel palju aega Los Angeleses veetnud Netsky annab peagi välja ka uue albumi. Ameerikas, vaikse ookeani idarannikul asuv linn on olnud tema sõnul suur inspiratsioon ning sellest tulenevalt hakkab album kandma ka nime "Palmtrees & Powerlines". Albumi esisingel "Téquila Limonada" ilmus 2018. aastal. Sellest ajast peale on Daenan reisinud ringi ning eksperimenteerinud erinevate muusikasuundadega.
Netsky'd saab taaskord puldi taga näha 22. oktoobril, kui peosari Grind läheb üle pika aja väljasõidule ning peatub Tartus. Tartusse kammivabrikusse sõidavad kaasa ka kodumaine trummi ja bassi trio Cartoon ning DJ-d MHKL x JAVÚ. | Netsky esineb oktoobris Tartus kammivabrikus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Belgiast pärit Netsky ehk Boris Daenen'i tee muusikamaailma tippu algas 2009. aastal kui ta sõlmis lepingu plaadifirmaga Hospital Records. Edetabelite tippusid on ta sellest ajast vallutanud lugudega "Rio", "Come alive", "Work it out", "Thunder", "Let me hold you", "Love has gone" ja "Here with you".
Viimastel aastatel palju aega Los Angeleses veetnud Netsky annab peagi välja ka uue albumi. Ameerikas, vaikse ookeani idarannikul asuv linn on olnud tema sõnul suur inspiratsioon ning sellest tulenevalt hakkab album kandma ka nime "Palmtrees & Powerlines". Albumi esisingel "Téquila Limonada" ilmus 2018. aastal. Sellest ajast peale on Daenan reisinud ringi ning eksperimenteerinud erinevate muusikasuundadega.
Netsky'd saab taaskord puldi taga näha 22. oktoobril, kui peosari Grind läheb üle pika aja väljasõidule ning peatub Tartus. Tartusse kammivabrikusse sõidavad kaasa ka kodumaine trummi ja bassi trio Cartoon ning DJ-d MHKL x JAVÚ.
### Response:
Netsky esineb oktoobris Tartus kammivabrikus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loo produtseeris Kyle Shearer, kes töötas Jepseniga albumi "Dedicated" loo "Julien" juures, ja selle kirjutasid kahasse epsen, Shearer ja Nate Cyphert, vahendab Pitchfork.
Jepseni eelmine album "Dedicated" ilmus 2019. aastal. Uuel albumilt on ta seni avaldanud singlid "Western Wind", "Beach House", "Talking to Yourself" ja "Move Me" koos Lewis OfManiga. | Carly Rae Jepsen avaldas uue singli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loo produtseeris Kyle Shearer, kes töötas Jepseniga albumi "Dedicated" loo "Julien" juures, ja selle kirjutasid kahasse epsen, Shearer ja Nate Cyphert, vahendab Pitchfork.
Jepseni eelmine album "Dedicated" ilmus 2019. aastal. Uuel albumilt on ta seni avaldanud singlid "Western Wind", "Beach House", "Talking to Yourself" ja "Move Me" koos Lewis OfManiga.
### Response:
Carly Rae Jepsen avaldas uue singli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii Saksa kui Eesti teatri- ja kirjandusloos olulist rolli mänginud August von Kotzebuele (1761–1819) pühendatud konverents toimub kunstiajaloolase Harry Liivranna algatusel alates 2012. aastast vaheldumisi Berliinis ja Tallinnas. Tänavune konverents valmis Eesti muusika- ja teatriakadeemia koostöös Berliin-Brandenburgi teaduste akadeemiaga, samuti toetas üritust Eesti saatkond Berliinis.
Kotzebue eksliibris. Autor/allikas: pressimaterjalid
Konverents on pühendatud Kotzebue asutatud ja toimetatud ajakirjale "Der Freimüthige" (1803–1807/1811) ja tema eksliibrisega raamatutele. Mitme Saksa teadlase seas astub üles ka akadeemik Conrad Wiedemann, Eesti teadlastest esinevad ettekannetega Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) õppejõud ja konverentsi teine korraldaja Kristel Pappel, Harry Liivrand, akadeemik ja Underi-Tuglase kirjanduskeskuse direktor Jaan Undusk ning Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadur Kairit Kaur. Konverentsi avavad Berliini akadeemia president Christoph Markschies ja Eesti suursaadik Alar Streimann. | Berliinis toimub XI August von Kotzebue konverents | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii Saksa kui Eesti teatri- ja kirjandusloos olulist rolli mänginud August von Kotzebuele (1761–1819) pühendatud konverents toimub kunstiajaloolase Harry Liivranna algatusel alates 2012. aastast vaheldumisi Berliinis ja Tallinnas. Tänavune konverents valmis Eesti muusika- ja teatriakadeemia koostöös Berliin-Brandenburgi teaduste akadeemiaga, samuti toetas üritust Eesti saatkond Berliinis.
Kotzebue eksliibris. Autor/allikas: pressimaterjalid
Konverents on pühendatud Kotzebue asutatud ja toimetatud ajakirjale "Der Freimüthige" (1803–1807/1811) ja tema eksliibrisega raamatutele. Mitme Saksa teadlase seas astub üles ka akadeemik Conrad Wiedemann, Eesti teadlastest esinevad ettekannetega Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) õppejõud ja konverentsi teine korraldaja Kristel Pappel, Harry Liivrand, akadeemik ja Underi-Tuglase kirjanduskeskuse direktor Jaan Undusk ning Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadur Kairit Kaur. Konverentsi avavad Berliini akadeemia president Christoph Markschies ja Eesti suursaadik Alar Streimann.
### Response:
Berliinis toimub XI August von Kotzebue konverents |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vastavalt Euroopa Liiduga sõlmitud memorandumile plaanime lähiaastatel gaasieksporti Euroopasse vähemalt kahekordistada. Kui 2021. aastal oli tarnete maht üheksa miljardit kuupmeetrit, siis 2027. aastal ulatub see vähemalt 18 miljardi kuupmeetrini," ütles Alijev.
Alijev lubas 2022. aasta lõpuks tarnida Euroopasse 30 protsenti rohkem maagaasi võrrelduna 2021. aastaga
"Aserbaidžaan võtab kasutusele uued gaasimaardlad ja suurendab tootmist olemasolevatel väljadel," ütles Alijev
Brüssel ja Bakuu leppisid juba juulis kokku, et Aserbaidžaan kahekordistab lähiaastatel oma gaasitarneid Euroopasse. | Alijev lubas suurendada Aserbaidžaani gaasitarneid Euroopasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vastavalt Euroopa Liiduga sõlmitud memorandumile plaanime lähiaastatel gaasieksporti Euroopasse vähemalt kahekordistada. Kui 2021. aastal oli tarnete maht üheksa miljardit kuupmeetrit, siis 2027. aastal ulatub see vähemalt 18 miljardi kuupmeetrini," ütles Alijev.
Alijev lubas 2022. aasta lõpuks tarnida Euroopasse 30 protsenti rohkem maagaasi võrrelduna 2021. aastaga
"Aserbaidžaan võtab kasutusele uued gaasimaardlad ja suurendab tootmist olemasolevatel väljadel," ütles Alijev
Brüssel ja Bakuu leppisid juba juulis kokku, et Aserbaidžaan kahekordistab lähiaastatel oma gaasitarneid Euroopasse.
### Response:
Alijev lubas suurendada Aserbaidžaani gaasitarneid Euroopasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aasta loom 2022, pruunkaru (Ursus arctos) on Eesti suurim kiskjaline ning tal puuduvad looduslikud vaenlased. Pruunkaru on kõigesööja, kes toitub peamiselt taimeosadest ja seentest ning putukatest, kellest lemmikud on sipelgad. Väga armastab pruunkaru kaera ja mett, värskele lihale aga eelistab raibet.
Lastemaailmas on karu 20. sajandi algusest tuntud kaisuloomana, tegelane on mesikäpp ka Eesti rahvajuttudes.
"Luuletusi kirjutades on tore mõelda, et meil on karu järjepidevalt elanud, mitte nagu paljudes teistes Euroopa riikides. Näiteks Lätis ei elanud karu pea sada aastat ja alles viimasel ajal on mõmmikud Põhja-Läti taasasustanud," selgitas MTÜ Aasta loom esindaja Helen Arusoo.
"Lõunanaabritel on seetõttu metsaotiga seotud suured hirmud, kuna lätlased ei tunne enam karu. Meil on aga side säilinud ja katsume seda alal hoida -- kasvõi seeläbi, et oleme loomast teadlikud, ei karda ilmaasjata, tunneme õigeid fakte ja austame seeläbi oma laikäppa."
Kuigi konkursile on ennekõike oodatud erinevates luulevormides kirjutised, ei põlga korraldajad ära ka proosateoseid. Kõikidest saabunud töödest valivad nad välja parimad, ja mille autorid viivad aasta loomaga tutvuma RMK Elistvere loomaparki.
Looduskalender.ee meeskonna lemmikud kirjatükid avaldatakse Looduskalender.ee portaalis ning Eesti loodusmuuseumi kollektiivi lemmikud leiavad tee Loodusmuuseumi kodulehele ning sotsiaalmeediakanalitesse.
Võistlusel osalemiseks tuleb saata maksimaalselt 1000 tähemärgi pikkune teos märksõnaga "Luulevõistlus" hiljemalt 31. oktoobriks 2022 aadressile [email protected]. Võitjad selguvad 11. novembriks ning nendega võetakse ühendust.
Inspiratsiooni leiab Eesti terioloogia seltsi lehelt leiduvast liikide tundma õppimise teejuhist, aga ka aasta looma fotovõistluse "Karul kõned kavalad" pildiallkirjadest, kus inimesed jagavad mõtteid oma reaalsetest kohtumisest karuga. | Aasta looma luulevõistlus tuleb taas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasta loom 2022, pruunkaru (Ursus arctos) on Eesti suurim kiskjaline ning tal puuduvad looduslikud vaenlased. Pruunkaru on kõigesööja, kes toitub peamiselt taimeosadest ja seentest ning putukatest, kellest lemmikud on sipelgad. Väga armastab pruunkaru kaera ja mett, värskele lihale aga eelistab raibet.
Lastemaailmas on karu 20. sajandi algusest tuntud kaisuloomana, tegelane on mesikäpp ka Eesti rahvajuttudes.
"Luuletusi kirjutades on tore mõelda, et meil on karu järjepidevalt elanud, mitte nagu paljudes teistes Euroopa riikides. Näiteks Lätis ei elanud karu pea sada aastat ja alles viimasel ajal on mõmmikud Põhja-Läti taasasustanud," selgitas MTÜ Aasta loom esindaja Helen Arusoo.
"Lõunanaabritel on seetõttu metsaotiga seotud suured hirmud, kuna lätlased ei tunne enam karu. Meil on aga side säilinud ja katsume seda alal hoida -- kasvõi seeläbi, et oleme loomast teadlikud, ei karda ilmaasjata, tunneme õigeid fakte ja austame seeläbi oma laikäppa."
Kuigi konkursile on ennekõike oodatud erinevates luulevormides kirjutised, ei põlga korraldajad ära ka proosateoseid. Kõikidest saabunud töödest valivad nad välja parimad, ja mille autorid viivad aasta loomaga tutvuma RMK Elistvere loomaparki.
Looduskalender.ee meeskonna lemmikud kirjatükid avaldatakse Looduskalender.ee portaalis ning Eesti loodusmuuseumi kollektiivi lemmikud leiavad tee Loodusmuuseumi kodulehele ning sotsiaalmeediakanalitesse.
Võistlusel osalemiseks tuleb saata maksimaalselt 1000 tähemärgi pikkune teos märksõnaga "Luulevõistlus" hiljemalt 31. oktoobriks 2022 aadressile [email protected]. Võitjad selguvad 11. novembriks ning nendega võetakse ühendust.
Inspiratsiooni leiab Eesti terioloogia seltsi lehelt leiduvast liikide tundma õppimise teejuhist, aga ka aasta looma fotovõistluse "Karul kõned kavalad" pildiallkirjadest, kus inimesed jagavad mõtteid oma reaalsetest kohtumisest karuga.
### Response:
Aasta looma luulevõistlus tuleb taas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 35-aastane Pariisi Saint-Germainis mängiv Messi on Argentinat esindanud neljal MM-finaalturniiril ning 19 mänguga löönud kuus väravat ja andnud viis resultatiivset söötu. 2014. aastal jõudis ta koondisega finaali, kus tuli alla vanduda Saksamaale.
"Kindlasti on see minu viimaseks MM-ils," rääkis Messi intervjuus ESPN-ile. "Loen juba päevi finaalturniiri alguseni. Olen ärevil, närvis; tahan, et see algaks juba, mõtlen, kuidas seal läheb. MM-il võib kõike juhtuda, sest kõik mängud on väga rasked."
Viiendal MM-il mängides ületab Messi rekordi, mida ta on seni jaganud Diego Maradona ja Javier Mascheranoga. Argentina kuulub 20. novembril algaval finaalturniiril koos Saudi Araabia, Mehhiko ja Poolaga C-alagruppi.
"Favoriidid ei võida alati. Ma ei tea, kas oleme favoriidid, aga Argentina on oma ajaloo pärast alati vestluses," jätkas Messi. "Praegu isegi veel enam, aga me ei ole favoriidid: usun, et meist on paremaid meeskondi." | Messi oma viimasest MM-ist: loen juba päevi turniiri alguseni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
35-aastane Pariisi Saint-Germainis mängiv Messi on Argentinat esindanud neljal MM-finaalturniiril ning 19 mänguga löönud kuus väravat ja andnud viis resultatiivset söötu. 2014. aastal jõudis ta koondisega finaali, kus tuli alla vanduda Saksamaale.
"Kindlasti on see minu viimaseks MM-ils," rääkis Messi intervjuus ESPN-ile. "Loen juba päevi finaalturniiri alguseni. Olen ärevil, närvis; tahan, et see algaks juba, mõtlen, kuidas seal läheb. MM-il võib kõike juhtuda, sest kõik mängud on väga rasked."
Viiendal MM-il mängides ületab Messi rekordi, mida ta on seni jaganud Diego Maradona ja Javier Mascheranoga. Argentina kuulub 20. novembril algaval finaalturniiril koos Saudi Araabia, Mehhiko ja Poolaga C-alagruppi.
"Favoriidid ei võida alati. Ma ei tea, kas oleme favoriidid, aga Argentina on oma ajaloo pärast alati vestluses," jätkas Messi. "Praegu isegi veel enam, aga me ei ole favoriidid: usun, et meist on paremaid meeskondi."
### Response:
Messi oma viimasest MM-ist: loen juba päevi turniiri alguseni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugu sündis laulukirjutamise sessiooni käigus ühes maakodus, mille tarbeks Elias Hjelm Eestisse tuli. "C'est La Vie" loo meloodia sündis, rääkides Milovaga elust-olust, muusikast ja vanadest lugudest.
"Kummaline, aga mina ise kirjutasin need read. Kummaline sellepärast, et ma ei oska prantsuse keelt ja pole seda kunagi õppinud. Aga see laul kandis sellist prantsusepärast tuju ehk hakkasin Google'is otsima "ilusad prantsusekeelsed sõnad"," kirjeldas ta.
"Leitud sõnadest mõtlesin venekeelsed fraasid, mis omakorda tõlkisin Google translate 'is prantsuse keelde. Ootamatult need fraasid riimusid omavahel ja mu Prantsuse lütseumis õppinud kitarrist Markus kontrollis sõnad üle. Eestikeelseid sõnu aitas kirjutada Põhja-Korea ja Kadri-Ann Mägi."
Alika sõnul räägib laul n-ö enda maailmas olemises. "Kuidas ma näen oma silmadega seda maailma, neid inimesi ja kuidas ma tunnen ennast. Iga inimene näeb seda maailma omamoodi ja iga inimene on eriline. Mina näen seda nii ... Ei tohi unustada, kes sa oled ja kust sa tuled."
Video tegi Shurik Zubra koos Rustam Subrakoviga, kes tunnistas, et filmimise ajal avas Milova end tema jaoks täiesti uuest küljest.
"Tal on kartmatu karakter ja see tegi meie koostöö liigagi ausaks. Tihti , kui pakud mingi idee välja, siis artist küsib – kas on vaja niimoodi teha, siis Alika lihtsalt jookseb kaadrisse sisse ja teeb isegi rohkem, kui mina küsin. Kas mulle meeldis teda filmida? Yes! Kas filmiksin tulevikus veel mõne video – definately!" | Alika Milova avaldas videosingli "C'est La Vie" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugu sündis laulukirjutamise sessiooni käigus ühes maakodus, mille tarbeks Elias Hjelm Eestisse tuli. "C'est La Vie" loo meloodia sündis, rääkides Milovaga elust-olust, muusikast ja vanadest lugudest.
"Kummaline, aga mina ise kirjutasin need read. Kummaline sellepärast, et ma ei oska prantsuse keelt ja pole seda kunagi õppinud. Aga see laul kandis sellist prantsusepärast tuju ehk hakkasin Google'is otsima "ilusad prantsusekeelsed sõnad"," kirjeldas ta.
"Leitud sõnadest mõtlesin venekeelsed fraasid, mis omakorda tõlkisin Google translate 'is prantsuse keelde. Ootamatult need fraasid riimusid omavahel ja mu Prantsuse lütseumis õppinud kitarrist Markus kontrollis sõnad üle. Eestikeelseid sõnu aitas kirjutada Põhja-Korea ja Kadri-Ann Mägi."
Alika sõnul räägib laul n-ö enda maailmas olemises. "Kuidas ma näen oma silmadega seda maailma, neid inimesi ja kuidas ma tunnen ennast. Iga inimene näeb seda maailma omamoodi ja iga inimene on eriline. Mina näen seda nii ... Ei tohi unustada, kes sa oled ja kust sa tuled."
Video tegi Shurik Zubra koos Rustam Subrakoviga, kes tunnistas, et filmimise ajal avas Milova end tema jaoks täiesti uuest küljest.
"Tal on kartmatu karakter ja see tegi meie koostöö liigagi ausaks. Tihti , kui pakud mingi idee välja, siis artist küsib – kas on vaja niimoodi teha, siis Alika lihtsalt jookseb kaadrisse sisse ja teeb isegi rohkem, kui mina küsin. Kas mulle meeldis teda filmida? Yes! Kas filmiksin tulevikus veel mõne video – definately!"
### Response:
Alika Milova avaldas videosingli "C'est La Vie" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Loosimisele saab läheneda kahe erineva nurga alt," vahendab jalgpalliliit koondise juhendaja sõnu. "Neist esimene on oodata atraktiivseid vastaseid, teine keskenduda vastastele, kelle vastu võiksime võimalikult palju punkte teenida. Peame suhtuma selliselt, et soovime võimalikult palju mängitavaid, jõukohaseid vastaseid. Me ei soovi nn ilusaid kaotusi. Me mängime selleks, et võita."
"Tahame ka rünnata, mitte ainult kaitsta. Maailma 20 parima koondise vastu on see väga raske, aga reitingus järgmiste koondise vastu võimalikum. Hoiame pöialt, et loosiõnn meile igast tugevusgrupist võimalikult võidetava vastase tooks! Oleme eelseisva loosimise eel ootusärevad, sest viimane aasta on meid näljaseks muutnud," kinnitas Häberli.
Sel Rahvuste liiga hooajal võitis Eesti nii San Marino kui Malta vastu kaks kohtumist ja tagas täiseduga koha järgmise hooaja C-divisjonis. "Oleme D-liigast paremad, kuid kas sellest piisab, et C-liigas mänge võita? Pidime oma koha leidma. Kuhu me kuulume? Nii 2018. kui ka 2020. aastal mängis koondis C-tasemel ja võitis vaid ühe mängu. Jalgpallis on tõde tulemustes, mitte sõnades. Veel selgemalt end väljendades: toona oli tase liiga kõrge. Alagrupp oli liiga tugev," mõtiskles Häberli.
"Selge on see, et me kõik tahame mängida C-liigat. Aga need on vaid sõnad. Sellele peavad järgnema ka teod. C-liigas sõltub alagrupi tugevus palju loosimisest: Küpros jäi tugevas alagrupis viimaseks, samas kui Kasahstan mängis selle aasta alguses D-liigat ja on nüüd tõusnud B-liigasse. Keegi peab tõusma ja keegi peab langema, mis on publikule kaasahaarav ja sportlikult nõudlik," lisas peatreener. | Häberli valiksarja loosimise eel: viimane aasta on meid näljaseks muutnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Loosimisele saab läheneda kahe erineva nurga alt," vahendab jalgpalliliit koondise juhendaja sõnu. "Neist esimene on oodata atraktiivseid vastaseid, teine keskenduda vastastele, kelle vastu võiksime võimalikult palju punkte teenida. Peame suhtuma selliselt, et soovime võimalikult palju mängitavaid, jõukohaseid vastaseid. Me ei soovi nn ilusaid kaotusi. Me mängime selleks, et võita."
"Tahame ka rünnata, mitte ainult kaitsta. Maailma 20 parima koondise vastu on see väga raske, aga reitingus järgmiste koondise vastu võimalikum. Hoiame pöialt, et loosiõnn meile igast tugevusgrupist võimalikult võidetava vastase tooks! Oleme eelseisva loosimise eel ootusärevad, sest viimane aasta on meid näljaseks muutnud," kinnitas Häberli.
Sel Rahvuste liiga hooajal võitis Eesti nii San Marino kui Malta vastu kaks kohtumist ja tagas täiseduga koha järgmise hooaja C-divisjonis. "Oleme D-liigast paremad, kuid kas sellest piisab, et C-liigas mänge võita? Pidime oma koha leidma. Kuhu me kuulume? Nii 2018. kui ka 2020. aastal mängis koondis C-tasemel ja võitis vaid ühe mängu. Jalgpallis on tõde tulemustes, mitte sõnades. Veel selgemalt end väljendades: toona oli tase liiga kõrge. Alagrupp oli liiga tugev," mõtiskles Häberli.
"Selge on see, et me kõik tahame mängida C-liigat. Aga need on vaid sõnad. Sellele peavad järgnema ka teod. C-liigas sõltub alagrupi tugevus palju loosimisest: Küpros jäi tugevas alagrupis viimaseks, samas kui Kasahstan mängis selle aasta alguses D-liigat ja on nüüd tõusnud B-liigasse. Keegi peab tõusma ja keegi peab langema, mis on publikule kaasahaarav ja sportlikult nõudlik," lisas peatreener.
### Response:
Häberli valiksarja loosimise eel: viimane aasta on meid näljaseks muutnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nad ületasid Beringi väina ja saabusid teisipäeval St. Lawrence'i saarele, föderaalvõimud võtsid nad vahi alla," ütles kolmapäeval Alaska kuberner Mike Dunleavy.
USA senaatori Lisa Murkowski pressiesindaja ütles, et venelased põgenesid kodumaalt, et vältida sõtta minekut, vahendas CNN.
"See viimane juhtum toob välja kaks asja. Esiteks ei taha Venemaa rahvas pidada Putini sõda Ukraina vastu. Teiseks, arvestades Alaska lähedust Venemaale, siis on meie osariigil Ameerika riikliku julgeoleku tagamisel täita väga tähtis roll," ütles Alaska osariigi senaator Dan Sullivan.
USA võimude teatel lahutab St. Lawrence'i saart ja mandri-Venemaad ainult 90 kilomeetrit.
"See oli üllatus. Kes teab, mis juhtub tulevikus, kui Venemaalt üritab põgeneda veel rohkem inimesi," ütles Dunleavy. | USA: Kaks Vene kodanikku põgenesid mobilisatsiooni eest paadiga Alaskasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nad ületasid Beringi väina ja saabusid teisipäeval St. Lawrence'i saarele, föderaalvõimud võtsid nad vahi alla," ütles kolmapäeval Alaska kuberner Mike Dunleavy.
USA senaatori Lisa Murkowski pressiesindaja ütles, et venelased põgenesid kodumaalt, et vältida sõtta minekut, vahendas CNN.
"See viimane juhtum toob välja kaks asja. Esiteks ei taha Venemaa rahvas pidada Putini sõda Ukraina vastu. Teiseks, arvestades Alaska lähedust Venemaale, siis on meie osariigil Ameerika riikliku julgeoleku tagamisel täita väga tähtis roll," ütles Alaska osariigi senaator Dan Sullivan.
USA võimude teatel lahutab St. Lawrence'i saart ja mandri-Venemaad ainult 90 kilomeetrit.
"See oli üllatus. Kes teab, mis juhtub tulevikus, kui Venemaalt üritab põgeneda veel rohkem inimesi," ütles Dunleavy.
### Response:
USA: Kaks Vene kodanikku põgenesid mobilisatsiooni eest paadiga Alaskasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endine haridus- ja teadusminister ning rektor Jaak Aaviksoo rääkis ERR-ile, et täiendavat rahastust on kindlasti kõrgharidusse vaja, aga mündil on ka teine pool
"Ma arvan, et me kõrghariduspoliitika peaks olema palju selgemini eesmärgistatud ja võib-olla struktuurselt ülevaadatud, et kas kõik need asjad, mida me praegu kõrghariduses teeme, kas need on vajalikud ja kuidas neid saaks efektiivsemalt teha. Et siin on ka kindlasti mõtlemise koht."
Näiteks vajavad Aaviksoo sõnul lahendust küsimused, kuidas vältida õppekavade dubleerimist ja sedagi, et mõnele erialale asub õppima märgatavalt vähem inimesi kui on kohti.
"Neid küsimusi tegelikult on palju ja selleks on vaja terviklikku riiklikku kõrghariduse poliitikat. Paraku meil seda täna mingisuguse tekstina ei ole ja see hariduse arengukava, see on ilus ja ümmargune jutt, aga konkreetsetele küsimustele paraku ta vastuseid ei anna."
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduse poliitika ja elukestva õppe osakonna juhataja Margus Haidak ütles, et sisuliselt analüüsitakse kõrgharidusõpet peaaegu kogu aeg. Rohkem tähelepanu saab kõrghariduses toimuv halduslepingute sõlmimise ajal, mil vadatakse üle kvaliteet ja kvantiteet ning lepitakse uueks perioodiks kokku ka eesmärgid.
"Kus me ikkagi räägime läbi need suuremad teemad, et kus meie hinnangul on vaja õppemahtu suurendada, et ei ole see kooskõla tööturu vajadustega piisav, lepitakse kokku seal nendes eesmärkides, mis puudutab siis teadustegevust ja õppe kooskõla ja eks me vaatame ka õppurite vastuvõttu, väljalangemise ja lõpetamise dünaamikat ja dubleerimist sama moodi. Dubleerimist võib ju tolereerida nendes valdkondades paremini, kus tööturu vajadus on suur."
Lisaks ütles Haidak, et ilmselt jääb ka valdkondi, kus lõpetajate hulk võibki olla väga väike, aga see on seotud laiemalt ka eesti keele ja kultuuri elus hoidmisega. Samas viitas Aaviksoo, et aastaid tagasi valminud Gunnar Oki raporti järgi tuleks koondada Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste õppe- ja teadustegevus kahte keskusesse Tallinnas ja ühte keskusesse Tartus. Aaviksoo ütles, et niisugust lahendust tasuks kindlasti kaaluda.
"Õppejõudusid meil ei jätku, piisavalt häid üliõpilasi ei jätku. Me korraldame järelkonkursse selleks, et saada kõik oma õppekavad täis ja siis ka ei jätku ja mõnel õppekava tuleb avada viie üliõpilasega ja siis pidada neile loenguid, et see kõik on ilmselgelt üle jõu käiv," selgitas Aaviksoo.
"Aga kui see kogu reform läheb ainult asutuste liitmise peale, siis hoitakse kokku rektori palk ja võib-olla üks sekretär, aga sisulist integratsiooni ei tule. Nii et ma ikkagi kutsuksin üles haridusministeeriumi ja hariduskogukonda mõtlema selle peale, et mis me sisuliselt tahaksime saada?"
Haidak ütles, et praegu institutsionaalsete muutuste teemat laual ei ole.
"Sest lõppkokkuvõttes ülikoolid on meil ju loodud igaüks iseseisva seadusega ja seaduseid teeb riigikogu ja see tähendab, et siis peaks olema selline suurem ühiskondlik konsensus, et jah, see on see tee, mille me valime." | Aaviksoo: kõrgharidus vajab lisaks rahale sisulisi otsuseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endine haridus- ja teadusminister ning rektor Jaak Aaviksoo rääkis ERR-ile, et täiendavat rahastust on kindlasti kõrgharidusse vaja, aga mündil on ka teine pool
"Ma arvan, et me kõrghariduspoliitika peaks olema palju selgemini eesmärgistatud ja võib-olla struktuurselt ülevaadatud, et kas kõik need asjad, mida me praegu kõrghariduses teeme, kas need on vajalikud ja kuidas neid saaks efektiivsemalt teha. Et siin on ka kindlasti mõtlemise koht."
Näiteks vajavad Aaviksoo sõnul lahendust küsimused, kuidas vältida õppekavade dubleerimist ja sedagi, et mõnele erialale asub õppima märgatavalt vähem inimesi kui on kohti.
"Neid küsimusi tegelikult on palju ja selleks on vaja terviklikku riiklikku kõrghariduse poliitikat. Paraku meil seda täna mingisuguse tekstina ei ole ja see hariduse arengukava, see on ilus ja ümmargune jutt, aga konkreetsetele küsimustele paraku ta vastuseid ei anna."
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduse poliitika ja elukestva õppe osakonna juhataja Margus Haidak ütles, et sisuliselt analüüsitakse kõrgharidusõpet peaaegu kogu aeg. Rohkem tähelepanu saab kõrghariduses toimuv halduslepingute sõlmimise ajal, mil vadatakse üle kvaliteet ja kvantiteet ning lepitakse uueks perioodiks kokku ka eesmärgid.
"Kus me ikkagi räägime läbi need suuremad teemad, et kus meie hinnangul on vaja õppemahtu suurendada, et ei ole see kooskõla tööturu vajadustega piisav, lepitakse kokku seal nendes eesmärkides, mis puudutab siis teadustegevust ja õppe kooskõla ja eks me vaatame ka õppurite vastuvõttu, väljalangemise ja lõpetamise dünaamikat ja dubleerimist sama moodi. Dubleerimist võib ju tolereerida nendes valdkondades paremini, kus tööturu vajadus on suur."
Lisaks ütles Haidak, et ilmselt jääb ka valdkondi, kus lõpetajate hulk võibki olla väga väike, aga see on seotud laiemalt ka eesti keele ja kultuuri elus hoidmisega. Samas viitas Aaviksoo, et aastaid tagasi valminud Gunnar Oki raporti järgi tuleks koondada Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste õppe- ja teadustegevus kahte keskusesse Tallinnas ja ühte keskusesse Tartus. Aaviksoo ütles, et niisugust lahendust tasuks kindlasti kaaluda.
"Õppejõudusid meil ei jätku, piisavalt häid üliõpilasi ei jätku. Me korraldame järelkonkursse selleks, et saada kõik oma õppekavad täis ja siis ka ei jätku ja mõnel õppekava tuleb avada viie üliõpilasega ja siis pidada neile loenguid, et see kõik on ilmselgelt üle jõu käiv," selgitas Aaviksoo.
"Aga kui see kogu reform läheb ainult asutuste liitmise peale, siis hoitakse kokku rektori palk ja võib-olla üks sekretär, aga sisulist integratsiooni ei tule. Nii et ma ikkagi kutsuksin üles haridusministeeriumi ja hariduskogukonda mõtlema selle peale, et mis me sisuliselt tahaksime saada?"
Haidak ütles, et praegu institutsionaalsete muutuste teemat laual ei ole.
"Sest lõppkokkuvõttes ülikoolid on meil ju loodud igaüks iseseisva seadusega ja seaduseid teeb riigikogu ja see tähendab, et siis peaks olema selline suurem ühiskondlik konsensus, et jah, see on see tee, mille me valime."
### Response:
Aaviksoo: kõrgharidus vajab lisaks rahale sisulisi otsuseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA võimud on Hunter Bideni äritegevuse vastu huvi tundnud alates 2018. aastast. Endine USA president Donald Trump kritiseeris oma viimases valimiskampaanias teravalt Hunter Bideni kahtlast äritegevust.
Aja jooksul hakkasid uurijad kahtlustama, et Hunter Biden on rikkunud maksuseaduseid ja pole oma sissetulekutest teavitanud maksuametit. Samuti kahtlustavad võimud, et ta esitas 2018. aastal tulirelva ostmiseks valeandmeid, vahendas The Times.
Nüüd otsustab Delaware'i osariigi prokurör David Weiss, kas esitab Hunter Bidenile süüdistuse või mitte. Weissi määras ametisse Trump. USA peaprokurör Merrick Garland on öelnud, et uurimine pole seotud poliitikaga.
Hunter Bideni advokaat Chris Clark ütles ajalehele The Washington Post, et uurijad lekitasid kõige uuema informatsiooni. The Washington Post oli esimene ajaleht, mis viimase Hunter Bideniga seotud skandaali avaldas.
"See on föderaalne kuritegu, kui föderaaluurija lekitab sellist informatsiooni. Iga uurija, keda te oma artiklis allikana nimetate, on toime pannud sellise kuriteo. Usume, et prokurörid kaaluvad põhjalikult mitte ainult uurijate esitatud tõendeid, vaid ka teisi tunnistajaid, sealhulgas kaitsja tunnistajaid," ütles Clark.
"See on prokuröride töö. Neid ei tohiks oma töö tegemisel survestada ega kritiseerida," lisas Clark.
Hunter Biden ütles juba 2020. aasta detsembris, et Delaware'i föderaalvõimud uurivad tema maksuasju.
Hunter Bideni varajasem äritegevus tekitab USA-s üha rohkem küsimusi. Vabariiklased väidavad, et kutsuvad Hunter Bideni kongressi tunnistusi andma, kui nad vahevalimised võidavad.
Valge Maja kantseleiülem Ron Klain ütles aprillis, et USA president Joe Biden ei usu, et tema poeg Hunter Biden rikkus seadust. USA-s toimuvad järgmisel kuul vahevalimised.
Hunter Bideni äritegevus välismaal on olnud tähelepanu all juba mitu aastat. Ta oli osanik Hiina erakapitaliettevõttes, kuid eelkõige on kritiseeritud tema tööd Ukraina maagaasiettevõttes Burisma, ajal kui tema isa oli asepresident. Toona nõudis Joe Biden koos teiste Lääne välisliidritega Ukraina peaprokuröri vallandamist, kes juhtis ka Burisma omanikuga seotud uurimist. | Hunter Biden võib saada süüdistuse maksukuriteos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA võimud on Hunter Bideni äritegevuse vastu huvi tundnud alates 2018. aastast. Endine USA president Donald Trump kritiseeris oma viimases valimiskampaanias teravalt Hunter Bideni kahtlast äritegevust.
Aja jooksul hakkasid uurijad kahtlustama, et Hunter Biden on rikkunud maksuseaduseid ja pole oma sissetulekutest teavitanud maksuametit. Samuti kahtlustavad võimud, et ta esitas 2018. aastal tulirelva ostmiseks valeandmeid, vahendas The Times.
Nüüd otsustab Delaware'i osariigi prokurör David Weiss, kas esitab Hunter Bidenile süüdistuse või mitte. Weissi määras ametisse Trump. USA peaprokurör Merrick Garland on öelnud, et uurimine pole seotud poliitikaga.
Hunter Bideni advokaat Chris Clark ütles ajalehele The Washington Post, et uurijad lekitasid kõige uuema informatsiooni. The Washington Post oli esimene ajaleht, mis viimase Hunter Bideniga seotud skandaali avaldas.
"See on föderaalne kuritegu, kui föderaaluurija lekitab sellist informatsiooni. Iga uurija, keda te oma artiklis allikana nimetate, on toime pannud sellise kuriteo. Usume, et prokurörid kaaluvad põhjalikult mitte ainult uurijate esitatud tõendeid, vaid ka teisi tunnistajaid, sealhulgas kaitsja tunnistajaid," ütles Clark.
"See on prokuröride töö. Neid ei tohiks oma töö tegemisel survestada ega kritiseerida," lisas Clark.
Hunter Biden ütles juba 2020. aasta detsembris, et Delaware'i föderaalvõimud uurivad tema maksuasju.
Hunter Bideni varajasem äritegevus tekitab USA-s üha rohkem küsimusi. Vabariiklased väidavad, et kutsuvad Hunter Bideni kongressi tunnistusi andma, kui nad vahevalimised võidavad.
Valge Maja kantseleiülem Ron Klain ütles aprillis, et USA president Joe Biden ei usu, et tema poeg Hunter Biden rikkus seadust. USA-s toimuvad järgmisel kuul vahevalimised.
Hunter Bideni äritegevus välismaal on olnud tähelepanu all juba mitu aastat. Ta oli osanik Hiina erakapitaliettevõttes, kuid eelkõige on kritiseeritud tema tööd Ukraina maagaasiettevõttes Burisma, ajal kui tema isa oli asepresident. Toona nõudis Joe Biden koos teiste Lääne välisliidritega Ukraina peaprokuröri vallandamist, kes juhtis ka Burisma omanikuga seotud uurimist.
### Response:
Hunter Biden võib saada süüdistuse maksukuriteos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pauts põhjendas poliitikasse siirdumist asjaoluga, et kultuuriinimeste häält ei ole Eesti poliitikas viimasel ajal kuigi valjusti kuulda olnud ja ta soovib seda viga parandada.
"Tahan seista nii kirjanike kui ka teiste loomeinimeste eest, aga ka laiemalt püüda leida lahendusi, et mulle nii tuttavat vaesust, mida kahjuks pärandatakse põlvest põlve, meil tulevikus enam ei oleks."
Tänavu augustis asus Pauts tööle riigikogu Keskerakonna fraktsiooni nõunikuna. Toonast uudist kommenteerides rõhutas Pauts, et ta ei ole Keskerakonda astunud ega hakka kandideerima.
Pauts on avaldanud populaarseid raamatuid nagu "Politseiniku tütar. Saaremaa põnevik", "Marduse tänav", "Minu Muhumaa : lühike libahuntide ajalugu", "Minu Praha : tunnustamata geeniuse piinad". | Kirjanik Katrin Pauts liitub Keskerakonnaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pauts põhjendas poliitikasse siirdumist asjaoluga, et kultuuriinimeste häält ei ole Eesti poliitikas viimasel ajal kuigi valjusti kuulda olnud ja ta soovib seda viga parandada.
"Tahan seista nii kirjanike kui ka teiste loomeinimeste eest, aga ka laiemalt püüda leida lahendusi, et mulle nii tuttavat vaesust, mida kahjuks pärandatakse põlvest põlve, meil tulevikus enam ei oleks."
Tänavu augustis asus Pauts tööle riigikogu Keskerakonna fraktsiooni nõunikuna. Toonast uudist kommenteerides rõhutas Pauts, et ta ei ole Keskerakonda astunud ega hakka kandideerima.
Pauts on avaldanud populaarseid raamatuid nagu "Politseiniku tütar. Saaremaa põnevik", "Marduse tänav", "Minu Muhumaa : lühike libahuntide ajalugu", "Minu Praha : tunnustamata geeniuse piinad".
### Response:
Kirjanik Katrin Pauts liitub Keskerakonnaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kas teie kandideerimist tuleb võtta kui mingit rahulolematuse ilmingut? Te pole Eestis toimuvaga rahul?
Ilmselt seda võib nii ka võtta, ma olen tegelikult olnud maailmaparandaja lasteaiast saadik. Ma usun, et ma suudaks midagi ära teha. Koroonapandeemia ajal nägin mitte ainult meditsiinilisi, vaid ka muid Eesti probleeme. Varem ei paistnud need igapäevases elus nii teravalt silma. Ja on mitmeid asju, mida me saaksime paremini teha.
Nagu näiteks? Mis on Eesti põhiprobleem?
Iga inimene ei tunne, et see on minu Eesti. Vaatame kasvõi vaktsineerimist Tallinnas, Tartus, seal ei olnud asjad üldse halvasti. Aga mida rohkem ääremaa poole, siis seda väiksemad olid vaktsineerimise protsendid. Paljud eakamad inimesed Lõuna-Eestist, kust ma ise ka pärit olen, ei tunne väga, et nad kuuluvad siia riiki. Nii on nad mulle öelnud. Mind panevad muretsema ääremaad. Ma kuidagi ei taha, et elu sealt ära kaob. Kui me koondame kõik inimesed vaid Tallinnasse või Tartusse, siis on ka meie mitte väga sõbralikul naabril väga kerge Eestimaal kaugele jõuda.
Millises valimisringkonnas te kandideerite?
Seda veel väga täpselt ei tea, aga kindlasti saab see olema Lõuna-Eestis. Nagu ma ütlesin, ma olen ise ka Lõuna-Eestist pärit.
Ja olete valmis siis ka riigikokku minema, kui valituks osututute?
Jah, kindlasti. See otsus ei tulnud üleöö. Ma olen sellele pikalt mõelnud, et kui ma ära lähen, kes seda tööd edasi teeb ja kes jätkaks. Teadlasetöö ei ole kaheksast viieni. Kui minu abi on vaja, et mõnda probleemi lahti mõtestada või arutada, siis selleks ilmselt leiab ka riigikogu töö kõrvalt aega.
Miks te valisite just Eesti 200? Miks te ei astunud mõnda populaarsemasse erakonda? Populaarsemas erakonnas on ju suuremad võimalused saada võimule ja reaalselt midagi ära teha?
Ma ikka ennekõike kaalusin, kellega minu põhimõtted kõige paremini kokku lähevad. Ma olen sellega nõus, et opositsioonis väga palju ära teha ei saa. Aga mulle sobisid Eesti 200 mitmed mõtted. Eesti 200 on kogu aeg öelnud, et meil peab olema pikk plaan ja selle vajadus tuli koroonaajal väga hästi välja. Meil ei olnud pikka plaani kriiside jaoks, mis kestavad aastaid. Eesti 200 räägib personaalsest riigist. Inimene ei pea ise otsima, kus see riik on, aga riik tuleb minu juurde. Sõna personaalne on mulle väga lähedane, ka erialaselt. Usun, et kunagi tõenäoliselt tuleb ka personaalne vaktsineerimine, arvestatakse, millised haigused konkreetset inimest kõige rohkem ohustavad.
Ma nägin ka, et Eesti 200 on noorte erakond. Mina noorte energiaga muidugi võistelda ei suuda, aga noorena sa ei tea, mis probleemid tabavad inimesi vanemas eas. Noortel on energiat ja minul on kogemused. Kui need kokku panna, siis võiks päris tore sünergia kujuneda. | Valimistel kandideeriv Lutsar: see on mõneti rahulolematuse ilming | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kas teie kandideerimist tuleb võtta kui mingit rahulolematuse ilmingut? Te pole Eestis toimuvaga rahul?
Ilmselt seda võib nii ka võtta, ma olen tegelikult olnud maailmaparandaja lasteaiast saadik. Ma usun, et ma suudaks midagi ära teha. Koroonapandeemia ajal nägin mitte ainult meditsiinilisi, vaid ka muid Eesti probleeme. Varem ei paistnud need igapäevases elus nii teravalt silma. Ja on mitmeid asju, mida me saaksime paremini teha.
Nagu näiteks? Mis on Eesti põhiprobleem?
Iga inimene ei tunne, et see on minu Eesti. Vaatame kasvõi vaktsineerimist Tallinnas, Tartus, seal ei olnud asjad üldse halvasti. Aga mida rohkem ääremaa poole, siis seda väiksemad olid vaktsineerimise protsendid. Paljud eakamad inimesed Lõuna-Eestist, kust ma ise ka pärit olen, ei tunne väga, et nad kuuluvad siia riiki. Nii on nad mulle öelnud. Mind panevad muretsema ääremaad. Ma kuidagi ei taha, et elu sealt ära kaob. Kui me koondame kõik inimesed vaid Tallinnasse või Tartusse, siis on ka meie mitte väga sõbralikul naabril väga kerge Eestimaal kaugele jõuda.
Millises valimisringkonnas te kandideerite?
Seda veel väga täpselt ei tea, aga kindlasti saab see olema Lõuna-Eestis. Nagu ma ütlesin, ma olen ise ka Lõuna-Eestist pärit.
Ja olete valmis siis ka riigikokku minema, kui valituks osututute?
Jah, kindlasti. See otsus ei tulnud üleöö. Ma olen sellele pikalt mõelnud, et kui ma ära lähen, kes seda tööd edasi teeb ja kes jätkaks. Teadlasetöö ei ole kaheksast viieni. Kui minu abi on vaja, et mõnda probleemi lahti mõtestada või arutada, siis selleks ilmselt leiab ka riigikogu töö kõrvalt aega.
Miks te valisite just Eesti 200? Miks te ei astunud mõnda populaarsemasse erakonda? Populaarsemas erakonnas on ju suuremad võimalused saada võimule ja reaalselt midagi ära teha?
Ma ikka ennekõike kaalusin, kellega minu põhimõtted kõige paremini kokku lähevad. Ma olen sellega nõus, et opositsioonis väga palju ära teha ei saa. Aga mulle sobisid Eesti 200 mitmed mõtted. Eesti 200 on kogu aeg öelnud, et meil peab olema pikk plaan ja selle vajadus tuli koroonaajal väga hästi välja. Meil ei olnud pikka plaani kriiside jaoks, mis kestavad aastaid. Eesti 200 räägib personaalsest riigist. Inimene ei pea ise otsima, kus see riik on, aga riik tuleb minu juurde. Sõna personaalne on mulle väga lähedane, ka erialaselt. Usun, et kunagi tõenäoliselt tuleb ka personaalne vaktsineerimine, arvestatakse, millised haigused konkreetset inimest kõige rohkem ohustavad.
Ma nägin ka, et Eesti 200 on noorte erakond. Mina noorte energiaga muidugi võistelda ei suuda, aga noorena sa ei tea, mis probleemid tabavad inimesi vanemas eas. Noortel on energiat ja minul on kogemused. Kui need kokku panna, siis võiks päris tore sünergia kujuneda.
### Response:
Valimistel kandideeriv Lutsar: see on mõneti rahulolematuse ilming |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parempoolsetesse kuulub praeguseks 538 liiget, teatas erakond.
Kuigi erakond asutati juba augusti keskel, jäi selle registreerimine dokumentides esinenud puuduste tõttu venima, ent on nüüdseks saanud lahendus.
Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons selgitas varem, et segaduse erakonna registreerimiseks vajalike dokumentidega põhjustas see, et tegemist ei olnud tavapärase erakonna registreerimisega, vaid toimus mittetulundusühingu (MTÜ) ümbervormistamine erakonnaks.
Ühendus Parempoolsed asutati 15. märtsil 2022 eesmärgiga luua Eestisse uus parempoolne erakond. 18. augustil moodustati erakond Parempoolsed, mille juhatusse valiti 14 inimest. | Parempoolsed said end erakonnana registreeritud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parempoolsetesse kuulub praeguseks 538 liiget, teatas erakond.
Kuigi erakond asutati juba augusti keskel, jäi selle registreerimine dokumentides esinenud puuduste tõttu venima, ent on nüüdseks saanud lahendus.
Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons selgitas varem, et segaduse erakonna registreerimiseks vajalike dokumentidega põhjustas see, et tegemist ei olnud tavapärase erakonna registreerimisega, vaid toimus mittetulundusühingu (MTÜ) ümbervormistamine erakonnaks.
Ühendus Parempoolsed asutati 15. märtsil 2022 eesmärgiga luua Eestisse uus parempoolne erakond. 18. augustil moodustati erakond Parempoolsed, mille juhatusse valiti 14 inimest.
### Response:
Parempoolsed said end erakonnana registreeritud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Innovatsioon kannab nime Bodyheat, mis tähendabki tõlkes kehasoojust. "Kui hakata keskmise tempoga näiteks Rolling Stonesi taktis tantsima võib inimene toota 250 vatti. Kui kuulus DJ aga rahva üles-alla hüppama paneb, võib see number kahekordistuda," jutustas süsteemi taga oleva energiafirma TownRock Energy asutaja David Townsend BBC-le.
Tantsijatest eralduv soojus viiakse 200 meetri sügavustesse puuraukudesse, mis toimivad akuna. Sealt liigub energia soojuspumpadesse, kus toimub temperatuuri reguleerimine, pärast mida viiakse õhk ruumi tagasi.
Just selline on Glasgow kontserdipaika SWG3 paidaldatud süsteemi lihtsustatud kirjeldus. Omanikud loodavad, et uuendus aitab senistest gaasiboileritest loobuda, mis omakorda aitaks neil jätta igal aastal ligi 70 tonni süsihappegaasi atmosfääri saatmata. Andrew Fleming-Brown soovib, et tema juhitud kontserdipaik jõuaks aastaks 2025 nullemissioonini.
Loe inimkehade liikumisest kui taastuvenergia allikast lähemalt BBC uudisteportaalis ilmunud artiklist. | Õppetund Šotimaalt: kuidas kehadega ruumi kütta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Innovatsioon kannab nime Bodyheat, mis tähendabki tõlkes kehasoojust. "Kui hakata keskmise tempoga näiteks Rolling Stonesi taktis tantsima võib inimene toota 250 vatti. Kui kuulus DJ aga rahva üles-alla hüppama paneb, võib see number kahekordistuda," jutustas süsteemi taga oleva energiafirma TownRock Energy asutaja David Townsend BBC-le.
Tantsijatest eralduv soojus viiakse 200 meetri sügavustesse puuraukudesse, mis toimivad akuna. Sealt liigub energia soojuspumpadesse, kus toimub temperatuuri reguleerimine, pärast mida viiakse õhk ruumi tagasi.
Just selline on Glasgow kontserdipaika SWG3 paidaldatud süsteemi lihtsustatud kirjeldus. Omanikud loodavad, et uuendus aitab senistest gaasiboileritest loobuda, mis omakorda aitaks neil jätta igal aastal ligi 70 tonni süsihappegaasi atmosfääri saatmata. Andrew Fleming-Brown soovib, et tema juhitud kontserdipaik jõuaks aastaks 2025 nullemissioonini.
Loe inimkehade liikumisest kui taastuvenergia allikast lähemalt BBC uudisteportaalis ilmunud artiklist.
### Response:
Õppetund Šotimaalt: kuidas kehadega ruumi kütta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suviseks EM-finaalturniiriks Prantsusmaa koondisesse naasnud Benzema leping Realiga pidi lõppema järgmisel suvel, aga Madridi klubi teatas reedel, et uus leping hoiab teda tiimis aastani 2023.
2009. aastal Realiga liitunud Benzema on võistkonda esindanud 560 ametlikus kohtumises ja neis löönud 281 väravat, millega on klubi kõigi aegade edetabelis viiendal kohal. Benzema on Realiga võitnud neli Meistite liiga tiitlit ja kroonitud kolmel korral Hispaania meistriks. | Madridi Reali täht pikendas klubiga lepingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suviseks EM-finaalturniiriks Prantsusmaa koondisesse naasnud Benzema leping Realiga pidi lõppema järgmisel suvel, aga Madridi klubi teatas reedel, et uus leping hoiab teda tiimis aastani 2023.
2009. aastal Realiga liitunud Benzema on võistkonda esindanud 560 ametlikus kohtumises ja neis löönud 281 väravat, millega on klubi kõigi aegade edetabelis viiendal kohal. Benzema on Realiga võitnud neli Meistite liiga tiitlit ja kroonitud kolmel korral Hispaania meistriks.
### Response:
Madridi Reali täht pikendas klubiga lepingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelviimase, üheksanda kohaga lõppenud eelmise hooaja järel ütles Mehevets, et ei pikenda Charleroiga koostööd, aga nüüdseks on siiski uus aastane leping sõlmitud.
"Jah, hooaja lõpus olid teised plaanid, sellise keerulise ja mitte just väga eduka hooaja pealt otsid esmalt ikka uusi väljakutseid," kommenteeris Mehevets Soccernet.ee-le.
"Lõppude lõpuks leidsime, et mõlemale osapoolele oleks kasulik aasta veel jätkata. Nemad tahtsid eelmisest hooajast ikkagi mingi tuumiku jätta ning minagi ei arvanud, et olen antud klubi jaoks liiga hea, et peaksin kohe "ei" ütlema."
"Sel hooajal on klubi eesmärgid selged - stabiilsus ja järjepidevus toovad ka võidud. Eriti hästi on tahtmist ja entusiasmi näha nii treeneritetiimis, klubipoolses panustamises kui ka uute mängijate professionaalsuses," lisas eestlanna. | Korraks kodumaale naasnud Eesti jalgpallikoondislane jätkab siiski Belgias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelviimase, üheksanda kohaga lõppenud eelmise hooaja järel ütles Mehevets, et ei pikenda Charleroiga koostööd, aga nüüdseks on siiski uus aastane leping sõlmitud.
"Jah, hooaja lõpus olid teised plaanid, sellise keerulise ja mitte just väga eduka hooaja pealt otsid esmalt ikka uusi väljakutseid," kommenteeris Mehevets Soccernet.ee-le.
"Lõppude lõpuks leidsime, et mõlemale osapoolele oleks kasulik aasta veel jätkata. Nemad tahtsid eelmisest hooajast ikkagi mingi tuumiku jätta ning minagi ei arvanud, et olen antud klubi jaoks liiga hea, et peaksin kohe "ei" ütlema."
"Sel hooajal on klubi eesmärgid selged - stabiilsus ja järjepidevus toovad ka võidud. Eriti hästi on tahtmist ja entusiasmi näha nii treeneritetiimis, klubipoolses panustamises kui ka uute mängijate professionaalsuses," lisas eestlanna.
### Response:
Korraks kodumaale naasnud Eesti jalgpallikoondislane jätkab siiski Belgias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Narva (ELO 2276) alustas EM-i 47. asetusena, aga tegi suurepärase turniiri ja alistas teiste seas rahvusvahelised meistrid Marsel Efroimski (ELO 2446), Irina Bulmaga (ELO 2413), Gunay Mammadzada (ELO 2460) ja Daulyte-Cornette Deimante (ELO 2408).
Viimase, 11. vooru eel oli eestlannal isegi teoreetiline võimalus tulla Euroopa meistriks, kuid kaotas siis suurmeistrile Elina Danielianile ja lõpetas 7,5 punktiga kaheksandal kohal. Armeenlanna krooniti üheksa punktiga ka EM-i võitjaks.
Ilusa turniiriga täitis Narva ühtlasi viimase naiste suurmeistri (WGM) normi ja temast saab Tatjana Fomina järel teine eestlanna, kes tiitli teeninud. Esimese normi täitis Narva 2017. aasta alguses Rootsis toimunud Rilton Cupil, teise 2018. aasta lõpus Gruusias toimunud maleolümpial.
Samuti täitis Narva rahvusvahelise meistri (IM) normi ning saab õiguse osaleda järgmisel FIDE naiste maailmakarika turniiril. EM-il võistles ka tema vanem õde Triin (ELO 2100), kes alistas seitsmendas ringis naiste suurmeistri Abdulla Khayala (ELO 2264), kuid pidi leppima viie punkti ja lõppkohaga kaheksandas kümnes. | Suurepärase EM-i teinud Mai Narvast saab Eesti teine naiste suurmeister | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Narva (ELO 2276) alustas EM-i 47. asetusena, aga tegi suurepärase turniiri ja alistas teiste seas rahvusvahelised meistrid Marsel Efroimski (ELO 2446), Irina Bulmaga (ELO 2413), Gunay Mammadzada (ELO 2460) ja Daulyte-Cornette Deimante (ELO 2408).
Viimase, 11. vooru eel oli eestlannal isegi teoreetiline võimalus tulla Euroopa meistriks, kuid kaotas siis suurmeistrile Elina Danielianile ja lõpetas 7,5 punktiga kaheksandal kohal. Armeenlanna krooniti üheksa punktiga ka EM-i võitjaks.
Ilusa turniiriga täitis Narva ühtlasi viimase naiste suurmeistri (WGM) normi ja temast saab Tatjana Fomina järel teine eestlanna, kes tiitli teeninud. Esimese normi täitis Narva 2017. aasta alguses Rootsis toimunud Rilton Cupil, teise 2018. aasta lõpus Gruusias toimunud maleolümpial.
Samuti täitis Narva rahvusvahelise meistri (IM) normi ning saab õiguse osaleda järgmisel FIDE naiste maailmakarika turniiril. EM-il võistles ka tema vanem õde Triin (ELO 2100), kes alistas seitsmendas ringis naiste suurmeistri Abdulla Khayala (ELO 2264), kuid pidi leppima viie punkti ja lõppkohaga kaheksandas kümnes.
### Response:
Suurepärase EM-i teinud Mai Narvast saab Eesti teine naiste suurmeister |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Isamaa kommunikatsioonijuht Karl Sander Kase kinnitas reede õhtul Delfile Seederi haiglas viibimist ja hiljem ka seda, et erakonna esimees on nakatunud koroonaviirusega.
Milline on haiglas viibiva Seederi tervislik seisund praegu, ei soovinud Kase ka ERR-ile öelda, kuid kinnitas, et suhtles reede õhtul telefoni teel Seedriga. Kase sõnul jätkab Seeder erakonna juhtimist ka haiglas olles.
Küsimusele, kas erakonnajuht on vaktsineeritud, vastas Kase, et need on delikaatsed terviseandmed. Eelmisel nädalal toimunud Arvamusfestivalil ütles Seeder ise, et ta on vaktsineeritud. | Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on koroonaviirusega haiglas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Isamaa kommunikatsioonijuht Karl Sander Kase kinnitas reede õhtul Delfile Seederi haiglas viibimist ja hiljem ka seda, et erakonna esimees on nakatunud koroonaviirusega.
Milline on haiglas viibiva Seederi tervislik seisund praegu, ei soovinud Kase ka ERR-ile öelda, kuid kinnitas, et suhtles reede õhtul telefoni teel Seedriga. Kase sõnul jätkab Seeder erakonna juhtimist ka haiglas olles.
Küsimusele, kas erakonnajuht on vaktsineeritud, vastas Kase, et need on delikaatsed terviseandmed. Eelmisel nädalal toimunud Arvamusfestivalil ütles Seeder ise, et ta on vaktsineeritud.
### Response:
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on koroonaviirusega haiglas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rulasõidu kvalifikatsioonis osales üheksa eestlast: Mihkel Vahermaa, Allan Raudsepp, Nils-Eerik Vesberg, Raul Urberg, Siim Sild, Andris Kaldvee, Romario Siimer, Meelis Erm ja Aleksandr Tubin. Kogenud kohtunike valvsa pilgu all lunastas ainsa eestlasena finaalipääsme tartlane Urberg, kes kogus 75,25 punkti. Sõelringi domineerivaks jõuks kujunes brasiillane Ivan Monteiro, kelle sooritust hinnati 93 silma vääriliseks.
Viienda koha sai Tokyo olümpiamängudel üheksanda koha saanud hispaanlasest tiitlikaitsja Danny Leon (82,12 punkti), kes osaleb Simple Sessionil juba seitsmendat korda.
BMX-i tänavasõidus osalesid kolm eestlast, Andreas Taru, Chris Patrick Tilk ja Martti Lainevool. Finaalikohad jäid tihedas konkurentsis seekord kättesaamatuks. Kõrgeima positsiooni saavutas 29 sportlase konkurentsis 43 punktiga Tilk, kes jäi 21. kohale. Lainevool oli 22. ning Taru 27.
BMX-i kvalifikatsioonivooru silmapaistvaim sõitja oli kuuel korral Simple Sessionil kaasa löönud Courage Adams. Hispaania rattur teenis efektse sõidu eest 91,33 punkti, talle järgnesid Felix Prangenberg (88 p) ja Alex Donnachie (85 p). Esikümnes lõpetas ka Eesti publikule hästi tuntud ameeriklane Reed Stark. Finaali pääses kokku 15 meest.
21. korda toimuv Simple Session jätkub 21. augustil kell 14, kui pjedestaali kolm kohta jaotavad ära rulamehed. Laupäeval kell 17.30 alustavad finaalsõitudega BMX-ratturid. Üritusest toimub ka otseülekanne, mida saab jälgida SIIN. | Raul Urberg pääses Simple Sessionil finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rulasõidu kvalifikatsioonis osales üheksa eestlast: Mihkel Vahermaa, Allan Raudsepp, Nils-Eerik Vesberg, Raul Urberg, Siim Sild, Andris Kaldvee, Romario Siimer, Meelis Erm ja Aleksandr Tubin. Kogenud kohtunike valvsa pilgu all lunastas ainsa eestlasena finaalipääsme tartlane Urberg, kes kogus 75,25 punkti. Sõelringi domineerivaks jõuks kujunes brasiillane Ivan Monteiro, kelle sooritust hinnati 93 silma vääriliseks.
Viienda koha sai Tokyo olümpiamängudel üheksanda koha saanud hispaanlasest tiitlikaitsja Danny Leon (82,12 punkti), kes osaleb Simple Sessionil juba seitsmendat korda.
BMX-i tänavasõidus osalesid kolm eestlast, Andreas Taru, Chris Patrick Tilk ja Martti Lainevool. Finaalikohad jäid tihedas konkurentsis seekord kättesaamatuks. Kõrgeima positsiooni saavutas 29 sportlase konkurentsis 43 punktiga Tilk, kes jäi 21. kohale. Lainevool oli 22. ning Taru 27.
BMX-i kvalifikatsioonivooru silmapaistvaim sõitja oli kuuel korral Simple Sessionil kaasa löönud Courage Adams. Hispaania rattur teenis efektse sõidu eest 91,33 punkti, talle järgnesid Felix Prangenberg (88 p) ja Alex Donnachie (85 p). Esikümnes lõpetas ka Eesti publikule hästi tuntud ameeriklane Reed Stark. Finaali pääses kokku 15 meest.
21. korda toimuv Simple Session jätkub 21. augustil kell 14, kui pjedestaali kolm kohta jaotavad ära rulamehed. Laupäeval kell 17.30 alustavad finaalsõitudega BMX-ratturid. Üritusest toimub ka otseülekanne, mida saab jälgida SIIN.
### Response:
Raul Urberg pääses Simple Sessionil finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viis minutit enne poolajavilet viis Paide Kadrioru staadionil toimunud mängus juhtima Siim Luts, 64. minutil suurendas külaliste eduseisu penalti realiseerinud Henri Anier. Aleksandr Šapovalov lõi Legioni poolt ühe värava 79. minutil tagasi, aga enamaks Legion suuteline polnud ja nii teenis Paide kolm punkti.
Viljandi linnastaadionil lõi 252 pealtvaataja ees ainsa palli Pärnu Vapruse võrku Jevgeni Demidov 36. minutil. Tulevik kindlustas võiduga seitsmendat kohta, olles 21 mänguga kogunud 20 punkti. Vaprus jääb neist nüüd viie silma kaugusele.
Paide tõusis 43 punkti peale ja tabelis teiseks, kuigi 40 punktiga kolmandal kohal oleval FC Floral on peetud neli mängu vähem. | Paide alistas napilt Legioni, Tulevik kindlustas seitsmendat kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viis minutit enne poolajavilet viis Paide Kadrioru staadionil toimunud mängus juhtima Siim Luts, 64. minutil suurendas külaliste eduseisu penalti realiseerinud Henri Anier. Aleksandr Šapovalov lõi Legioni poolt ühe värava 79. minutil tagasi, aga enamaks Legion suuteline polnud ja nii teenis Paide kolm punkti.
Viljandi linnastaadionil lõi 252 pealtvaataja ees ainsa palli Pärnu Vapruse võrku Jevgeni Demidov 36. minutil. Tulevik kindlustas võiduga seitsmendat kohta, olles 21 mänguga kogunud 20 punkti. Vaprus jääb neist nüüd viie silma kaugusele.
Paide tõusis 43 punkti peale ja tabelis teiseks, kuigi 40 punktiga kolmandal kohal oleval FC Floral on peetud neli mängu vähem.
### Response:
Paide alistas napilt Legioni, Tulevik kindlustas seitsmendat kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seni Tallinnas laagris olnud 17 mängijast pidi seega eemale jääma kolm meest. Juba mõned päevad tagasi sai selgeks, et koondist ei saa kodusel EM-il aidata kauaaegne kapten Kert Toobal, kes pidi minema põlveoperatsioonile. Tema asemele kutsuti laagrisse kolmandaks sidemängijaks Markkus Keel.
Lõplikust valikust jäävad eemale Markkus Keel, libero Johan Vahter ja temporündaja Henri Treial. Peatreener Cedric Enard põhjendas rasket valikut. "Markkuse kutsusin äsja laagrisse Kert Toobali asemele, ent lõpuks otsustasin sidemängijatest jätkata Robert Viiberi ja Renet Vankeriga. Diagonaalide osas polnudki suurt küsimust, nii Oliver Venno kui Renee Teppan jätkavad. Tempoosakonnas otsustasin minna välja kolme mehega ja nurgaründajatest viie mehega," sõnas juhendaja, kes saab nurgaründajatest kasutada nii Robert Tähte, Kristo Kollot, Märt Tammearut, Albert Hurta kui Karli Allikut.
"Temporündajatest otsustasin kaasata Ardo (Kreegi), Aga (Andri Aganitsa) ja Timo (Tammemaa) ning Henri (Treial) jääb seekord eemale. Liberote osas: kuna Kert Toobal jääb niikuinii eemale, siis tundsin, et vajan kogemust ning otsustasin jätta Raidu (Rait Rikbergi) ning Silveri (Maari). Raidu osas oli asi puhtalt kogemuses, muidugi pole mul Jussi (Johan Vahteri) vastu midagi, lihtsalt hetkel vajame rohkem kogemusi," lisas peatreener. "Nüüd on meil veel kümme päeva aega tööd teha ja siis kodupubliku ees endast kõik anda. Loodan leida õige rütmi ja meelestatuse."
Sama koosseisuga mängitakse kolm kontrollmängu Hispaaniaga 26.-28. augustil.
Eesti võrkpallikoondise koosseis alagrupiturniiril Tallinnas:
Sidemängijad: Robert Viiber, Renet Vanker
Diagonaalründajad: Oliver Venno, Renee Teppan
Temporündajad: Ardo Kreek, Timo Tammemaa, Andri Aganits
Nurgaründajad: Robert Täht, Kristo Kollo, Märt Tammearu, Albert Hurt, Karli Allik
Liberod: Silver Maar, Rait Rikberg | Selgus Eesti võrkpallikoondise koosseis koduseks EM-finaalturniiriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seni Tallinnas laagris olnud 17 mängijast pidi seega eemale jääma kolm meest. Juba mõned päevad tagasi sai selgeks, et koondist ei saa kodusel EM-il aidata kauaaegne kapten Kert Toobal, kes pidi minema põlveoperatsioonile. Tema asemele kutsuti laagrisse kolmandaks sidemängijaks Markkus Keel.
Lõplikust valikust jäävad eemale Markkus Keel, libero Johan Vahter ja temporündaja Henri Treial. Peatreener Cedric Enard põhjendas rasket valikut. "Markkuse kutsusin äsja laagrisse Kert Toobali asemele, ent lõpuks otsustasin sidemängijatest jätkata Robert Viiberi ja Renet Vankeriga. Diagonaalide osas polnudki suurt küsimust, nii Oliver Venno kui Renee Teppan jätkavad. Tempoosakonnas otsustasin minna välja kolme mehega ja nurgaründajatest viie mehega," sõnas juhendaja, kes saab nurgaründajatest kasutada nii Robert Tähte, Kristo Kollot, Märt Tammearut, Albert Hurta kui Karli Allikut.
"Temporündajatest otsustasin kaasata Ardo (Kreegi), Aga (Andri Aganitsa) ja Timo (Tammemaa) ning Henri (Treial) jääb seekord eemale. Liberote osas: kuna Kert Toobal jääb niikuinii eemale, siis tundsin, et vajan kogemust ning otsustasin jätta Raidu (Rait Rikbergi) ning Silveri (Maari). Raidu osas oli asi puhtalt kogemuses, muidugi pole mul Jussi (Johan Vahteri) vastu midagi, lihtsalt hetkel vajame rohkem kogemusi," lisas peatreener. "Nüüd on meil veel kümme päeva aega tööd teha ja siis kodupubliku ees endast kõik anda. Loodan leida õige rütmi ja meelestatuse."
Sama koosseisuga mängitakse kolm kontrollmängu Hispaaniaga 26.-28. augustil.
Eesti võrkpallikoondise koosseis alagrupiturniiril Tallinnas:
Sidemängijad: Robert Viiber, Renet Vanker
Diagonaalründajad: Oliver Venno, Renee Teppan
Temporündajad: Ardo Kreek, Timo Tammemaa, Andri Aganits
Nurgaründajad: Robert Täht, Kristo Kollo, Märt Tammearu, Albert Hurt, Karli Allik
Liberod: Silver Maar, Rait Rikberg
### Response:
Selgus Eesti võrkpallikoondise koosseis koduseks EM-finaalturniiriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmakordselt Libertadorese ajaloos jõudsid veerandfinaali viis ühe riigi klubi, kui kaheksa parema sekka pääsesid Flamengo, Atletico Mineiro, Sao Paulo, Palmeiras ja Fluminense.
Kolmes veerandfinaalis jäidki peale Brasiilia klubid, kui tunamullune võitja Flamengo oli kahe mängu kokkuvõttes lausa 9:2 üle Paraguay tiimist Olimpiast, Atletico Mineiro alistas 4:0 2018. aasta meistri River Plate'i ning Brasiilia tiimide omavahelises vastasseisus võitis tiitlikaitsja Palmeiras 4:1 Sao Paulot.
Ainsana sai brasiillastele vastu Ecuadori klubi Barcelona, kes mängis 12. augustil Fluminensega võõrsil 2:2 viiki ning tagas neljapäeval saadud 1:1 viigiga koha poolfinaalis. Finalistid selguvad 30. septembriks, finaal peetakse Montevideos 27. novembril.
Copa Libertadorese poolfinaalid:
Flamengo - Barcelona
Palmeiras - Atletico Mineiro | Ecuadori klubi segas Libertadoresel Brasiilia ülevõimu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmakordselt Libertadorese ajaloos jõudsid veerandfinaali viis ühe riigi klubi, kui kaheksa parema sekka pääsesid Flamengo, Atletico Mineiro, Sao Paulo, Palmeiras ja Fluminense.
Kolmes veerandfinaalis jäidki peale Brasiilia klubid, kui tunamullune võitja Flamengo oli kahe mängu kokkuvõttes lausa 9:2 üle Paraguay tiimist Olimpiast, Atletico Mineiro alistas 4:0 2018. aasta meistri River Plate'i ning Brasiilia tiimide omavahelises vastasseisus võitis tiitlikaitsja Palmeiras 4:1 Sao Paulot.
Ainsana sai brasiillastele vastu Ecuadori klubi Barcelona, kes mängis 12. augustil Fluminensega võõrsil 2:2 viiki ning tagas neljapäeval saadud 1:1 viigiga koha poolfinaalis. Finalistid selguvad 30. septembriks, finaal peetakse Montevideos 27. novembril.
Copa Libertadorese poolfinaalid:
Flamengo - Barcelona
Palmeiras - Atletico Mineiro
### Response:
Ecuadori klubi segas Libertadoresel Brasiilia ülevõimu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päeva kiireim mees oli norralane Per Strand Hagenes ajaga 4.22. Teise koha pälvis Luksemburgi rattur Niel Michotte (+0.01) ja kolmanda võitja kaasmaalane Stian Fredheim (+0.04). Romet Pajur sai seitsmenda ja Madis Mihkels üheksanda koha, kaotades esimesele vastavalt kaheksa ja kümne sekundiga.
Head sõitu tegi ka Frank Aron Ragilo, kes pälvis 14. koha (+0.12). Lauri Tamm sai 44. (+0.23), Aaron Aus 77. (+0.31) ja Henry Grünberg 86. koha (+0.33).
Eesti juunioride koondise peatreener Alo Jakin tõi välja, et kuna velotuur on siledal maal, siis see sobib eestlastele hästi.
Laupäeval sõidetakse velotuuril kaks etappi, hommikul 89,9-kilomeetrine grupisõit ja õhtul 41,2-kilomeetrine grupisõit. Mitmepäevasõit lõpeb pühapäeval, kui rattureid ootab ees 108 kilomeetrit. | Pajur ja Mihkels alustasid Rahvuste Karika etappi kohtadega esikümnes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päeva kiireim mees oli norralane Per Strand Hagenes ajaga 4.22. Teise koha pälvis Luksemburgi rattur Niel Michotte (+0.01) ja kolmanda võitja kaasmaalane Stian Fredheim (+0.04). Romet Pajur sai seitsmenda ja Madis Mihkels üheksanda koha, kaotades esimesele vastavalt kaheksa ja kümne sekundiga.
Head sõitu tegi ka Frank Aron Ragilo, kes pälvis 14. koha (+0.12). Lauri Tamm sai 44. (+0.23), Aaron Aus 77. (+0.31) ja Henry Grünberg 86. koha (+0.33).
Eesti juunioride koondise peatreener Alo Jakin tõi välja, et kuna velotuur on siledal maal, siis see sobib eestlastele hästi.
Laupäeval sõidetakse velotuuril kaks etappi, hommikul 89,9-kilomeetrine grupisõit ja õhtul 41,2-kilomeetrine grupisõit. Mitmepäevasõit lõpeb pühapäeval, kui rattureid ootab ees 108 kilomeetrit.
### Response:
Pajur ja Mihkels alustasid Rahvuste Karika etappi kohtadega esikümnes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karjääri esimese suurtuuride etapivõidu teeninud 24-aastane austraallane edestas kuue kategoriseeritud tõusuga etapi finišis hispaanlast Carlos Veronat (Movistar) 21 sekundiga, kolmas oli venelane Pavel Sivakov (Ineos; +0.59).
Velotuuri üldliider Primož Roglic (Jumbo-Visma) ületas koos Adam Yatesi, Egan Bernali (Ineos) ja Enric Masi ning Miguel Angel Lopezega (Movistar) finišijoone grupis, mis kaotas võitjale 3.33, mis tähendab, et sloveen jäi napilt liidrisärki.
Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) sai etapi arvestuses 155. koha, kaotust Storerile kogunes 27 minuti ja 17 sekundit. Ajalimiiti mahtus ka pool tundi kaotanud Martin Laas (Bora - hansgrohe).
Roglic edestab kokkuvõttes teiseks tõusnud austerlast Felix Grossschartnerit (Bora-hansgrohe) kaheksa sekundiga, kolmas on Mas (+0.25) ja neljas Lopez (+0.36). Taaramäe on üldarvestuses 92. (+38.34).
Reedest etappi mägedekuningana alustanud Taaramäe peab särgi loovutama, uueks liidriks tõusis Sivakov (16 punkti). | Roglic jäi napilt Vuelta liidriks, Taaramäe loovutas ka mägedesärgi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karjääri esimese suurtuuride etapivõidu teeninud 24-aastane austraallane edestas kuue kategoriseeritud tõusuga etapi finišis hispaanlast Carlos Veronat (Movistar) 21 sekundiga, kolmas oli venelane Pavel Sivakov (Ineos; +0.59).
Velotuuri üldliider Primož Roglic (Jumbo-Visma) ületas koos Adam Yatesi, Egan Bernali (Ineos) ja Enric Masi ning Miguel Angel Lopezega (Movistar) finišijoone grupis, mis kaotas võitjale 3.33, mis tähendab, et sloveen jäi napilt liidrisärki.
Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) sai etapi arvestuses 155. koha, kaotust Storerile kogunes 27 minuti ja 17 sekundit. Ajalimiiti mahtus ka pool tundi kaotanud Martin Laas (Bora - hansgrohe).
Roglic edestab kokkuvõttes teiseks tõusnud austerlast Felix Grossschartnerit (Bora-hansgrohe) kaheksa sekundiga, kolmas on Mas (+0.25) ja neljas Lopez (+0.36). Taaramäe on üldarvestuses 92. (+38.34).
Reedest etappi mägedekuningana alustanud Taaramäe peab särgi loovutama, uueks liidriks tõusis Sivakov (16 punkti).
### Response:
Roglic jäi napilt Vuelta liidriks, Taaramäe loovutas ka mägedesärgi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valverde ründas tiimikaaslase Jose Joaquin Rojase abil mägisel etapil umbes 45 km enne lõppu, üritades koos Richard Carapaziga (Ineos) üldliidrilt Primož Roglicilt eest sõita.
Legendaarne hispaanlane kukkus Carapazile paremkurvi järgnedes ja libises asfaldil teed ääristanud kruusale ning mäeküljest alla, kuigi õnneks vaid mõned meetrid. Verine Valverde ronis teele tagasi ja istus Rojase abiga veel ka ratta selga, kuid pidi veidi aega hiljem etapi ja kogu velotuuri siiski pooleli jätma.
Vueltal oma esimese etapivõidu juba 2003. aastal teeninud Valverde krooniti 2009. aastal koduse velotuuri üldvõitjaks.
Caída de Valverde #LaVuelta21 pic.twitter.com/qgZTVoelqg
— Xisco (@xiscogc) August 20, 2021
@alejanvalverde sufre una caída después de su ataque. ¡Mucho ánimo, campeón!
Crash for Alejandro Valverde @Movistar_Team just after his attack. Cheer up, sir! #LaVuelta21 pic.twitter.com/MFn1iMZQuU
— La Vuelta (@lavuelta) August 20, 2021
Qué susto...
Caída de @alejanvalverde mientras marchaba al ataque por delante de los favoritos. El murciano perdió la bici por un bache y cayó por un terraplén.
Se encuentra muy dolorido, en especial su hombro derecho, y permanece en el lugar del accidente. #LaVuelta21 pic.twitter.com/xIuIBv0BYL
— Movistar Team (@Movistar_Team) August 20, 2021 | VIDEO | Hispaania rattalegend elas Vueltal üle hirmuäratava kukkumise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valverde ründas tiimikaaslase Jose Joaquin Rojase abil mägisel etapil umbes 45 km enne lõppu, üritades koos Richard Carapaziga (Ineos) üldliidrilt Primož Roglicilt eest sõita.
Legendaarne hispaanlane kukkus Carapazile paremkurvi järgnedes ja libises asfaldil teed ääristanud kruusale ning mäeküljest alla, kuigi õnneks vaid mõned meetrid. Verine Valverde ronis teele tagasi ja istus Rojase abiga veel ka ratta selga, kuid pidi veidi aega hiljem etapi ja kogu velotuuri siiski pooleli jätma.
Vueltal oma esimese etapivõidu juba 2003. aastal teeninud Valverde krooniti 2009. aastal koduse velotuuri üldvõitjaks.
Caída de Valverde #LaVuelta21 pic.twitter.com/qgZTVoelqg
— Xisco (@xiscogc) August 20, 2021
@alejanvalverde sufre una caída después de su ataque. ¡Mucho ánimo, campeón!
Crash for Alejandro Valverde @Movistar_Team just after his attack. Cheer up, sir! #LaVuelta21 pic.twitter.com/MFn1iMZQuU
— La Vuelta (@lavuelta) August 20, 2021
Qué susto...
Caída de @alejanvalverde mientras marchaba al ataque por delante de los favoritos. El murciano perdió la bici por un bache y cayó por un terraplén.
Se encuentra muy dolorido, en especial su hombro derecho, y permanece en el lugar del accidente. #LaVuelta21 pic.twitter.com/xIuIBv0BYL
— Movistar Team (@Movistar_Team) August 20, 2021
### Response:
VIDEO | Hispaania rattalegend elas Vueltal üle hirmuäratava kukkumise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pronksimatšis kohtus Vesso ameeriklanna Alara Lea Boydiga, kes alistas reede hommikul lohutusringis 12:1 valgevenelanna Jana Tretsjaki.
Pronksimatši esimene poolaeg oli punktiderohke, Vesso juhtis 2:0, 4:2 ja 4:3, aga 30-sekundisele puhkepausile mindi hoopis ameeriklanna 5:4 eduseisus. Kui teisest poolajast oli kulunud 30 sekundit, õnnestus Vessol keerulisest seisust sooritada kahepunktiline heide ning vastane seljatada.
Kehakaalus -65 kg võitis kulla Moldova maadleja Irina Ringaci, kellele Vesso jäi alla poolfinaalis. Finaalis võitis Ringaci India maadlejat Bhateri Bhaterit 12:2. Teise pronksmedali sai rumeenlanna Amina Capezan.
Vesso võitis tänavu pronksmedali ka sama vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel. | Viktoria Vesso võitis juunioride MM-il pronksmedali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pronksimatšis kohtus Vesso ameeriklanna Alara Lea Boydiga, kes alistas reede hommikul lohutusringis 12:1 valgevenelanna Jana Tretsjaki.
Pronksimatši esimene poolaeg oli punktiderohke, Vesso juhtis 2:0, 4:2 ja 4:3, aga 30-sekundisele puhkepausile mindi hoopis ameeriklanna 5:4 eduseisus. Kui teisest poolajast oli kulunud 30 sekundit, õnnestus Vessol keerulisest seisust sooritada kahepunktiline heide ning vastane seljatada.
Kehakaalus -65 kg võitis kulla Moldova maadleja Irina Ringaci, kellele Vesso jäi alla poolfinaalis. Finaalis võitis Ringaci India maadlejat Bhateri Bhaterit 12:2. Teise pronksmedali sai rumeenlanna Amina Capezan.
Vesso võitis tänavu pronksmedali ka sama vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel.
### Response:
Viktoria Vesso võitis juunioride MM-il pronksmedali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vinales oli Yamahaga pikemat aega lahkarvamustel ja kinnitas nädala alguses, et hakkab järgmisel hooajal sõitma Aprilia eest. Nüüd teatas Yamaha, kes süüdistas hispaanlast Steiermargi GP-l tsikli meelega lõhkumises, et on koostöölepingu viivitamatult lõpetanud.
"Pärast põhjalikku kaalumist on mõlemad osapooled otsustanud, et on parem, kui partnerlus lõppeb varakult," teatas Yamaha boss Lin Jarvis. "Varajane lahkuminek tähendab, et sõitja saab jätkata enda valitud teel ja tiim asendussõitjaga keskenduda käimasoleva hooaja ülejäänud etappidele."
"Yamaha hindab kõrgelt mälestusi ja tööd, mis tõid nelja ja poole aastaga meile kaheksa etapivõitu, 24 pjedestaalikohta ning kaks MM-sarja üldarvestuse kolmandat kohta. Soovime Maverickule tulevikuks vaid head," lisas Jarvis.
Silverstone'is sõidab Vinalese asemel Yamahas Cal Crutchlow; lepingu viivitamatu lõpetamine tähendab, et hispaanlast võib ehk juba tänavu Aprilia eest sõitmas näha. | Vinales ja Yamaha lõpetasid keset hooaega koostöö | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vinales oli Yamahaga pikemat aega lahkarvamustel ja kinnitas nädala alguses, et hakkab järgmisel hooajal sõitma Aprilia eest. Nüüd teatas Yamaha, kes süüdistas hispaanlast Steiermargi GP-l tsikli meelega lõhkumises, et on koostöölepingu viivitamatult lõpetanud.
"Pärast põhjalikku kaalumist on mõlemad osapooled otsustanud, et on parem, kui partnerlus lõppeb varakult," teatas Yamaha boss Lin Jarvis. "Varajane lahkuminek tähendab, et sõitja saab jätkata enda valitud teel ja tiim asendussõitjaga keskenduda käimasoleva hooaja ülejäänud etappidele."
"Yamaha hindab kõrgelt mälestusi ja tööd, mis tõid nelja ja poole aastaga meile kaheksa etapivõitu, 24 pjedestaalikohta ning kaks MM-sarja üldarvestuse kolmandat kohta. Soovime Maverickule tulevikuks vaid head," lisas Jarvis.
Silverstone'is sõidab Vinalese asemel Yamahas Cal Crutchlow; lepingu viivitamatu lõpetamine tähendab, et hispaanlast võib ehk juba tänavu Aprilia eest sõitmas näha.
### Response:
Vinales ja Yamaha lõpetasid keset hooaega koostöö |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti U-18 noormeeste koondis jäi võõrustajatele alla 87:105 (20:26, 25:23, 25:22, 17:34) ning tüdrukute koondis pidi Soomelt vastu võtma koguni 46:109 (7:19, 10:32, 17:32, 12:26) kaotuse, vahendab Korvpall24.geenius.ee.
Karl Markus Poom kerkis Eesti parimaks 29 punkti ja nelja lauapalliga. Rando Roos sai kirja 16 punkti ja Kaspar Sepp kogus 11 punkti, üheksa lauapalli ja kuus korvisöötu. U-18 noormehed teenisid turniirilt ühe võidu ja kolm kaotust, mis andis kokkuvõttes viienda koha.
Maarja Grünmann ja Karina Blinova viskasid Eesti neidude kaotusmängus võrdselt üheksa punkti, kellest esimene võttis veel 4 ja viimane 8 lauapalli. U-18 eestlannad kogusid turniiril ühe võidu ja kolm kaotust, mis andis neljanda koha. | U-18 korvpallikoondised lõpetasid Põhjamaade MV-d kaotusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti U-18 noormeeste koondis jäi võõrustajatele alla 87:105 (20:26, 25:23, 25:22, 17:34) ning tüdrukute koondis pidi Soomelt vastu võtma koguni 46:109 (7:19, 10:32, 17:32, 12:26) kaotuse, vahendab Korvpall24.geenius.ee.
Karl Markus Poom kerkis Eesti parimaks 29 punkti ja nelja lauapalliga. Rando Roos sai kirja 16 punkti ja Kaspar Sepp kogus 11 punkti, üheksa lauapalli ja kuus korvisöötu. U-18 noormehed teenisid turniirilt ühe võidu ja kolm kaotust, mis andis kokkuvõttes viienda koha.
Maarja Grünmann ja Karina Blinova viskasid Eesti neidude kaotusmängus võrdselt üheksa punkti, kellest esimene võttis veel 4 ja viimane 8 lauapalli. U-18 eestlannad kogusid turniiril ühe võidu ja kolm kaotust, mis andis neljanda koha.
### Response:
U-18 korvpallikoondised lõpetasid Põhjamaade MV-d kaotusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Millend sai reede hommikul toimunud viimases eeljooksus uut isiklikku rekordit tähistava ajaga 13,56 teise koha ja pääses pärastlõunasesse poolfinaali.
Seal näitas eestlanna veelgi väledamat sprindijalga, kui püstitas ajaga 13,44 uue U-20 vanuseklassi Eesti rekordi, sai teises jooksus teise koha ning tagas otse pääsu laupäeval kell 16 toimuvasse finaali.
Eelmine Eesti U-20 rekord 13,45 kuulus alates 2002. aastast Mirjam Liimaski nimele.
Millendi aeg oli poolfinaalis paremuselt viiendaks, nobedaimad olid 13,02 jooksnud Jamaica sprinter Ackera Nugent ning Šveitsi kergejõustikutähe Mujinga Kambundji noorem õide Ditaji.
Finaali pääses ka kõrgushüppaja Elisabeth Pihela, kellele piisas edasipääsuks algkõrguse 1.78 esimesel katsel ületamisest.
Reedel oli võistlustules ka kaugushüppaja Liisa-Maria Lusti, kes sai kvalifikatsioonis parimal katsel kirja 5.98. Finaali oleks viinud kaheksa sentimeetrit parem tulemus. | Eesti rekordit nihutanud tõkkesprinter pääses juunioride MM-il finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Millend sai reede hommikul toimunud viimases eeljooksus uut isiklikku rekordit tähistava ajaga 13,56 teise koha ja pääses pärastlõunasesse poolfinaali.
Seal näitas eestlanna veelgi väledamat sprindijalga, kui püstitas ajaga 13,44 uue U-20 vanuseklassi Eesti rekordi, sai teises jooksus teise koha ning tagas otse pääsu laupäeval kell 16 toimuvasse finaali.
Eelmine Eesti U-20 rekord 13,45 kuulus alates 2002. aastast Mirjam Liimaski nimele.
Millendi aeg oli poolfinaalis paremuselt viiendaks, nobedaimad olid 13,02 jooksnud Jamaica sprinter Ackera Nugent ning Šveitsi kergejõustikutähe Mujinga Kambundji noorem õide Ditaji.
Finaali pääses ka kõrgushüppaja Elisabeth Pihela, kellele piisas edasipääsuks algkõrguse 1.78 esimesel katsel ületamisest.
Reedel oli võistlustules ka kaugushüppaja Liisa-Maria Lusti, kes sai kvalifikatsioonis parimal katsel kirja 5.98. Finaali oleks viinud kaheksa sentimeetrit parem tulemus.
### Response:
Eesti rekordit nihutanud tõkkesprinter pääses juunioride MM-il finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kvist edestas grupifinišiga lõppenud etapil Uus-Meremaa tulevikutähte, 19-aastast Laurence Pithie't (Equipe continentale Groupama-FDJ) ja Ampler Development Teamis sõitvat soomlast Antti-Jussi Juntuneni.
Eesti koondise parimana oli Norman Vahtra neljas, esikümnesse mahtusid eestlastest veel kaheksanda koha saanud Siim Kiskonen (EC Saint-Etienne Loire) ja kümnes olnud Mihkel Räim (Mazowsze Serce Polski).
"Otsustasime finišis panustada Normani peale, kes etapi käigus võitis ühe vahefiniši. Kahjuks oli viimases kurvis korralik segadus ning see määras võitja. Meil liiga palju õnne ei olnud," kommenteeris Eesti koondise spordidirektor Toomas Kirsipuu.
Eesti koondisesse kuuluvad Balti Keti velotuuril lisaks Vahtrale Karl Patrick Lauk, Kirill Tarassov, mullune võitja Gert Jõeäär, Josten Vaidem ja Peeter Tarvis.
Laupäeval sõidetakse Lõuna-Eestis teine, 158,9 kilomeetri pikkune etapp ja velotuur lõppeb pühapäeval Valgas 166,7-kilomeetrise etapiga. Viimase päeva võistlustrass kulgeb enamjaolt Läti pinnal.
Balti Keti velotuur taaselustati 2011. aastal. Alates 2012. aastast on mitmepäevasõit kuulunud rahvusvahelise jalgratturite liidu (UCI) kalendrisse. 2014. aastal võitis velotuuri tänavusel Tour de France'il mitu päeva kollast liidrisärki kandnud hollandlane Mathieu van der Poel. | Vahtra sai Balti Keti velotuuri avaetapil parima eestlasena neljanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kvist edestas grupifinišiga lõppenud etapil Uus-Meremaa tulevikutähte, 19-aastast Laurence Pithie't (Equipe continentale Groupama-FDJ) ja Ampler Development Teamis sõitvat soomlast Antti-Jussi Juntuneni.
Eesti koondise parimana oli Norman Vahtra neljas, esikümnesse mahtusid eestlastest veel kaheksanda koha saanud Siim Kiskonen (EC Saint-Etienne Loire) ja kümnes olnud Mihkel Räim (Mazowsze Serce Polski).
"Otsustasime finišis panustada Normani peale, kes etapi käigus võitis ühe vahefiniši. Kahjuks oli viimases kurvis korralik segadus ning see määras võitja. Meil liiga palju õnne ei olnud," kommenteeris Eesti koondise spordidirektor Toomas Kirsipuu.
Eesti koondisesse kuuluvad Balti Keti velotuuril lisaks Vahtrale Karl Patrick Lauk, Kirill Tarassov, mullune võitja Gert Jõeäär, Josten Vaidem ja Peeter Tarvis.
Laupäeval sõidetakse Lõuna-Eestis teine, 158,9 kilomeetri pikkune etapp ja velotuur lõppeb pühapäeval Valgas 166,7-kilomeetrise etapiga. Viimase päeva võistlustrass kulgeb enamjaolt Läti pinnal.
Balti Keti velotuur taaselustati 2011. aastal. Alates 2012. aastast on mitmepäevasõit kuulunud rahvusvahelise jalgratturite liidu (UCI) kalendrisse. 2014. aastal võitis velotuuri tänavusel Tour de France'il mitu päeva kollast liidrisärki kandnud hollandlane Mathieu van der Poel.
### Response:
Vahtra sai Balti Keti velotuuri avaetapil parima eestlasena neljanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täna on Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäev. Kuidas te näete tänase päeva valguses Eesti ja Euroopa Liidu suhet?
Mina näen, et Eesti puhul tähendab see 30 aastast edulugu. Demokraatia ehitati üles pärast aastakümneid kestnud rõhumist. Need 30 aastat näitavad, et demokraatia üles ehitamine on raske, aga Eesti ja ka teised Balti riigid said sellega hakkama. Ja nüüd on nad eeskujuks kõigile neile, kes tahavad üles ehitada demokraatiat.
Räägime ka Afganistanist. Kas Euroopa Liit on valmis uueks põgenikelaineks?
Keegi ei ole kunagi valmis, aga me peame keskenduma sellele probleemile ja tulema välja lahendustega. Me peame pakkuma toetust nendele inimestele, kes on meie heaks töötanud ja meid aidanud. Me ei saa neile selga pöörata ja neid maha jätta. Meil on nende ees moraalne kohustus pakkuda turvalisust nendele inimestele, kes on meiega koos nende 20 aasta jooksul tööd teinud. Nende elud on ohus, nii, et me peame neid kaitsma.
Kuidas me peaksime õiged inimesed välja valima, inimesed, kes toetavad Euroopat ja demokraatiat?
Iga riik teab, kes neid abistasid ja kes abistasid meie rahvusvahelisi intsitutsioone. Me peame aktiivselt toetama ka Afganistani naaberriike, sest esmane põgenikelaine tabab just neid. Ma saame pakkuda omalt poolt ressursse, nii nagu me seda tegime Türgi piiri ääres Süüria sõja ajal.
Mida me saame ette võtta Venemaa ja Valgevenega?
Siin me räägime Euroopa ruumi piiridest. Sõnum peab olema väga selge – Eesti, Läti ja Leedu julgeolek on Euroopa prioriteet. Me peame tugevdama kontrolli oma Euroopa piiridel, sellest sõltub kõikide Euroopa Liidu kodanike turvalisus. Me näeme, et käimas on teatavat sorti hübriidsõda. Valgevene üritab migrante oma huvides instrumentaliseerida. See on häbiväärne ja me ei saa sel lasta jätkuda.
Mis te arvate, millist nõu annaks Balti riikidele Itaalia piirivalve?
Ma olin Leedus, Leedu ja Valgevene piiril, ja ma nägin, et piirivalvurite ja Frontexi ametnike vahel käib tihe koostöö. Frontex on pakkunud Leedule täiendavaid abivahendeid ja ametnikke. Aga me saaksime teha veel rohkem. Tegemist on 700 kilomeetrit pika piiriga, mille üle peab olema kontroll. Me ei saa seda piiri jätta lahtiseks kõikidele Aleksander Lukašenko tegevustele.
Mida saab Euroopa Liit teha lisaks karmidele sõnadele ja teravale hukkamõistule?
Ei mingeid sõnu, vaid ta peab tegutsema ja viimase paari nädala jooksul on ka palju tehtud. Mis puudutab Lukašenko režiimi, siis vaja on jätkata sanktsioonidega, sanktsioonid teevad haiget režiimile ja inimestele, kes sellega seotud on.
Aga Lukašenko on ikka veel võimul.
Kahjuks ei sõltu see meist. Küll aga me saame toetada demokraatlikku opositsiooni, kehtestada sanktsioone, aga meil ei ole võimu, et Lukašenkot kukutada. Lukašenko režiim on Valgevene uinutanud, ise samal ajal rahvusvahelist õigust rikkudes. Me ei ole unustanud Ryanairi lennuki kaaperdamist, see oli Euroopa lend.
Kuidas teile tundub, kas liberaalne demokraatia on Euroopa Liidus muutumas üha konservatiivsemaks?
Seoses koroonaviirusega saime me aru, et tekkinud on vastandumine. Ühel pool on demokraatlik süsteem, teisel pool aga autoritaarne süsteem. Autoritaarsed süsteemid tahavad meile näidata, et nad on efektiivsemad kui demokraatiad. Loomulikult ei saa me seda lubada. Me peame demokraatiat hoidma ja selle eest hoolitsema ja seda parendama. Demokraatia peab olema dünaamilisem ja efektiivsem ning rahuldama kodanike vajadusi. Oluline on dialoogi säilitamine Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahel. Samas tuleb tunnistada, et ka Euroopa Liidus on olemas demokraatiavastased ja natsionalistlikud meeleolud, aga tihti õhutatakse neid meeleolusid autoritaarsete režiimide poolt, kelle arsenalis on ka valeuudiste levitamine ja küberrünnakute korraldamine. Me peame selle vastu välja astuma. Me ei saa lubada sellist mõjutustegevust ja demokraatliku eluviisi ründamist. | Sassoli ERR-ile: Eesti on 30 aastaga saanud eeskujuks teistele riikidele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täna on Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäev. Kuidas te näete tänase päeva valguses Eesti ja Euroopa Liidu suhet?
Mina näen, et Eesti puhul tähendab see 30 aastast edulugu. Demokraatia ehitati üles pärast aastakümneid kestnud rõhumist. Need 30 aastat näitavad, et demokraatia üles ehitamine on raske, aga Eesti ja ka teised Balti riigid said sellega hakkama. Ja nüüd on nad eeskujuks kõigile neile, kes tahavad üles ehitada demokraatiat.
Räägime ka Afganistanist. Kas Euroopa Liit on valmis uueks põgenikelaineks?
Keegi ei ole kunagi valmis, aga me peame keskenduma sellele probleemile ja tulema välja lahendustega. Me peame pakkuma toetust nendele inimestele, kes on meie heaks töötanud ja meid aidanud. Me ei saa neile selga pöörata ja neid maha jätta. Meil on nende ees moraalne kohustus pakkuda turvalisust nendele inimestele, kes on meiega koos nende 20 aasta jooksul tööd teinud. Nende elud on ohus, nii, et me peame neid kaitsma.
Kuidas me peaksime õiged inimesed välja valima, inimesed, kes toetavad Euroopat ja demokraatiat?
Iga riik teab, kes neid abistasid ja kes abistasid meie rahvusvahelisi intsitutsioone. Me peame aktiivselt toetama ka Afganistani naaberriike, sest esmane põgenikelaine tabab just neid. Ma saame pakkuda omalt poolt ressursse, nii nagu me seda tegime Türgi piiri ääres Süüria sõja ajal.
Mida me saame ette võtta Venemaa ja Valgevenega?
Siin me räägime Euroopa ruumi piiridest. Sõnum peab olema väga selge – Eesti, Läti ja Leedu julgeolek on Euroopa prioriteet. Me peame tugevdama kontrolli oma Euroopa piiridel, sellest sõltub kõikide Euroopa Liidu kodanike turvalisus. Me näeme, et käimas on teatavat sorti hübriidsõda. Valgevene üritab migrante oma huvides instrumentaliseerida. See on häbiväärne ja me ei saa sel lasta jätkuda.
Mis te arvate, millist nõu annaks Balti riikidele Itaalia piirivalve?
Ma olin Leedus, Leedu ja Valgevene piiril, ja ma nägin, et piirivalvurite ja Frontexi ametnike vahel käib tihe koostöö. Frontex on pakkunud Leedule täiendavaid abivahendeid ja ametnikke. Aga me saaksime teha veel rohkem. Tegemist on 700 kilomeetrit pika piiriga, mille üle peab olema kontroll. Me ei saa seda piiri jätta lahtiseks kõikidele Aleksander Lukašenko tegevustele.
Mida saab Euroopa Liit teha lisaks karmidele sõnadele ja teravale hukkamõistule?
Ei mingeid sõnu, vaid ta peab tegutsema ja viimase paari nädala jooksul on ka palju tehtud. Mis puudutab Lukašenko režiimi, siis vaja on jätkata sanktsioonidega, sanktsioonid teevad haiget režiimile ja inimestele, kes sellega seotud on.
Aga Lukašenko on ikka veel võimul.
Kahjuks ei sõltu see meist. Küll aga me saame toetada demokraatlikku opositsiooni, kehtestada sanktsioone, aga meil ei ole võimu, et Lukašenkot kukutada. Lukašenko režiim on Valgevene uinutanud, ise samal ajal rahvusvahelist õigust rikkudes. Me ei ole unustanud Ryanairi lennuki kaaperdamist, see oli Euroopa lend.
Kuidas teile tundub, kas liberaalne demokraatia on Euroopa Liidus muutumas üha konservatiivsemaks?
Seoses koroonaviirusega saime me aru, et tekkinud on vastandumine. Ühel pool on demokraatlik süsteem, teisel pool aga autoritaarne süsteem. Autoritaarsed süsteemid tahavad meile näidata, et nad on efektiivsemad kui demokraatiad. Loomulikult ei saa me seda lubada. Me peame demokraatiat hoidma ja selle eest hoolitsema ja seda parendama. Demokraatia peab olema dünaamilisem ja efektiivsem ning rahuldama kodanike vajadusi. Oluline on dialoogi säilitamine Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahel. Samas tuleb tunnistada, et ka Euroopa Liidus on olemas demokraatiavastased ja natsionalistlikud meeleolud, aga tihti õhutatakse neid meeleolusid autoritaarsete režiimide poolt, kelle arsenalis on ka valeuudiste levitamine ja küberrünnakute korraldamine. Me peame selle vastu välja astuma. Me ei saa lubada sellist mõjutustegevust ja demokraatliku eluviisi ründamist.
### Response:
Sassoli ERR-ile: Eesti on 30 aastaga saanud eeskujuks teistele riikidele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu klubi on Toobali eemale jäämise järel taas koondisesse kaasatud 26-aastase Keelega läbirääkimisi alustanud, vahendab Võrkpall24.
"Veel mingit kokkulepet ei ole, kuid meiepoolne huvi on kindlasti olemas. Markkus on Eesti sidemängijatest hetkel vaba ning oleme kindlad, et ta suudab seda taset välja mängida, mida meil eurosarjas õnnestumiseks vaja läheb," selgitas võimaliku ülemineku tagamaid Bigbank Tartu mänedžer Hendrik Rikand.
Kas võime näha Keelt Tartu särgis kogu hooaja vältel või kutsutakse ta tuld kustutama esialgu vaid sügisesteks euromängudeks? "See ongi läbirääkimiste üks koht. Markkuse soov on ikkagi välismaale mängima saada. Meie pakumegi seda, et eurosarja mängudega on võimalik tal end näidata ja uueks hooajaks välismaale sobiv pakkumine leida," rääkis Rikand.
Meistrite Liiga eelringis kohtutakse Šveitsi klubi Amriswiliga. Esimene kohtumine toimub 22. septembril Tartus, nädal hiljem võõrustab matši Amriswil.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Tartu Bigbank loodab vigastatud Toobali asemel meeskonda tuua Markkus Keele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu klubi on Toobali eemale jäämise järel taas koondisesse kaasatud 26-aastase Keelega läbirääkimisi alustanud, vahendab Võrkpall24.
"Veel mingit kokkulepet ei ole, kuid meiepoolne huvi on kindlasti olemas. Markkus on Eesti sidemängijatest hetkel vaba ning oleme kindlad, et ta suudab seda taset välja mängida, mida meil eurosarjas õnnestumiseks vaja läheb," selgitas võimaliku ülemineku tagamaid Bigbank Tartu mänedžer Hendrik Rikand.
Kas võime näha Keelt Tartu särgis kogu hooaja vältel või kutsutakse ta tuld kustutama esialgu vaid sügisesteks euromängudeks? "See ongi läbirääkimiste üks koht. Markkuse soov on ikkagi välismaale mängima saada. Meie pakumegi seda, et eurosarja mängudega on võimalik tal end näidata ja uueks hooajaks välismaale sobiv pakkumine leida," rääkis Rikand.
Meistrite Liiga eelringis kohtutakse Šveitsi klubi Amriswiliga. Esimene kohtumine toimub 22. septembril Tartus, nädal hiljem võõrustab matši Amriswil.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.
### Response:
Tartu Bigbank loodab vigastatud Toobali asemel meeskonda tuua Markkus Keele |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.