instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti vabariigi taas vabaks saamise õhtul kell 21.45 on tallinlastel võimalus vaadata võimast vaatemängu – teletornist lastavat saluuti, teatas Pirita linnaosa valitsus. Tulevärk paisatakse taeva poole kell 21.45 ja kestab viis-kuus minutit. Kogu ilu lendab laiali 175 meetri kõrguselt ehk teletorni vaateplatvormi katuselt.
"Esimest korda korraldasime teletornist ilutulestiku laskmist möödunud aasta augustis. Et see sai väga palju kiitvat tagasisidet, otsustasime ilutuld lasta ka sel aastal. Soovime, et sellest kasvaks kena traditsioon," ütles Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat. | Reedel kell 21.45 lastakse Tallinnas teletornist ilutulestikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti vabariigi taas vabaks saamise õhtul kell 21.45 on tallinlastel võimalus vaadata võimast vaatemängu – teletornist lastavat saluuti, teatas Pirita linnaosa valitsus. Tulevärk paisatakse taeva poole kell 21.45 ja kestab viis-kuus minutit. Kogu ilu lendab laiali 175 meetri kõrguselt ehk teletorni vaateplatvormi katuselt.
"Esimest korda korraldasime teletornist ilutulestiku laskmist möödunud aasta augustis. Et see sai väga palju kiitvat tagasisidet, otsustasime ilutuld lasta ka sel aastal. Soovime, et sellest kasvaks kena traditsioon," ütles Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat.
### Response:
Reedel kell 21.45 lastakse Tallinnas teletornist ilutulestikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Aubameyang põdes viirust kergemalt ja on negatiivse testi järel taas võistkonnaga treenimas, siis Lacazette on klubi kinnitusel rivist väljas ka pühapäevases mängus Chelsea vastu.
Kui Lacazette ja Aubameyang andsid positiivsed proovid möödunud nädalal, siis sel nädalal on viirusega nakatumine kinnitatud ka Willianil ja varuväravavahil Alex Runnarsonil. Mõlemad mehed viibivad praegu eneseisolatsioonis.
Lisaks haigusele on punasärke vaevanud ka vigastused, mistõttu polnud 0:2 kaotus uustulnuk Brentfordile täielik üllatus. Kohtumisest jäi eemale ka Thomas Partey, kes vigastas augusti esimesel päeval sõprusmängus Chelsea vastu hüppeliigest. Olümpiaturniiril vigastas põlve brasiillane Gabriel, kes arvatakse olevat taastunud sarnaselt Parteyle augusti lõpuks.
Avamängust puudusid ka meeskonnaga ametlikult hiljem liitunud norrakas Martin Ödegaard ja inglane Aaron Ramsdale, kes saavad kaasa lüüa pühapäevases kohtumises Chelsea vastu. | Arsenali mängumehi kimbutab koroonaviirus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Aubameyang põdes viirust kergemalt ja on negatiivse testi järel taas võistkonnaga treenimas, siis Lacazette on klubi kinnitusel rivist väljas ka pühapäevases mängus Chelsea vastu.
Kui Lacazette ja Aubameyang andsid positiivsed proovid möödunud nädalal, siis sel nädalal on viirusega nakatumine kinnitatud ka Willianil ja varuväravavahil Alex Runnarsonil. Mõlemad mehed viibivad praegu eneseisolatsioonis.
Lisaks haigusele on punasärke vaevanud ka vigastused, mistõttu polnud 0:2 kaotus uustulnuk Brentfordile täielik üllatus. Kohtumisest jäi eemale ka Thomas Partey, kes vigastas augusti esimesel päeval sõprusmängus Chelsea vastu hüppeliigest. Olümpiaturniiril vigastas põlve brasiillane Gabriel, kes arvatakse olevat taastunud sarnaselt Parteyle augusti lõpuks.
Avamängust puudusid ka meeskonnaga ametlikult hiljem liitunud norrakas Martin Ödegaard ja inglane Aaron Ramsdale, kes saavad kaasa lüüa pühapäevases kohtumises Chelsea vastu.
### Response:
Arsenali mängumehi kimbutab koroonaviirus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Argentiinlase viimasest kohtumisest on juba päris kaua möödas, sest alates Copa Aerica finaalist pole mees end mänguolukorras proovile panna saanud. Copa America finaal peeti 10. juulil.
Reedesest kohtumisest jäävad lisaks Messile eemale ka Neymar ja vigastusega kimpus Sergio Ramos.
PSG bossi Mauricio Pochettino sõnul on maailma parim väravakütt meeskonda hästi sulandunud ja võistkonna sisekliima suurepärane.
Endine Tottenhami peatreener kummutas ka väited, nagu sooviks prantslaste noor superstaar Kylian Mbappe võistkonnast lahkuda ja Madridi Realiga liituda. "Mbappe on meie mängija ja me tahame, et ta veedaks selle hooaja PSG-s," teatas Pochettino. 22-aastase prantslase leping lõppeb aasta pärast. "Isegi, kui ta PSG-ga lepingut ei pikenda, on ta endiselt PSG mängija ja me oleme temaga väga rahul. Nagu me aru saame, on ka tema meiega rahul," leidis Argentina treener. | Messi jäeti välja ka PSG reedese liigamängu koosseisust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Argentiinlase viimasest kohtumisest on juba päris kaua möödas, sest alates Copa Aerica finaalist pole mees end mänguolukorras proovile panna saanud. Copa America finaal peeti 10. juulil.
Reedesest kohtumisest jäävad lisaks Messile eemale ka Neymar ja vigastusega kimpus Sergio Ramos.
PSG bossi Mauricio Pochettino sõnul on maailma parim väravakütt meeskonda hästi sulandunud ja võistkonna sisekliima suurepärane.
Endine Tottenhami peatreener kummutas ka väited, nagu sooviks prantslaste noor superstaar Kylian Mbappe võistkonnast lahkuda ja Madridi Realiga liituda. "Mbappe on meie mängija ja me tahame, et ta veedaks selle hooaja PSG-s," teatas Pochettino. 22-aastase prantslase leping lõppeb aasta pärast. "Isegi, kui ta PSG-ga lepingut ei pikenda, on ta endiselt PSG mängija ja me oleme temaga väga rahul. Nagu me aru saame, on ka tema meiega rahul," leidis Argentina treener.
### Response:
Messi jäeti välja ka PSG reedese liigamängu koosseisust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | C-alagruppi kuuluvad Nõlvak – Tiisaar alustavad turniiri põhiturniirilt ja lähevad esimeses alagrupimängus kell 14.10 vastamisi Tšehhi paariga Frantisek Knoboloch – Lukas Kittel, vahendab Volley.ee.
Selle mängu võitja läheb teises alagrupimängus kokku kas šveitslaste Quentin Métrali – Yves Hausseneri või brasiillaste Oscar Brandão – Saymon Barbosa Santosega. Kaotajad mängivad omavahel ja selgitavad kolmanda edasipääseja. Igast alagrupist pääseb edasi kolm meeskonda.
Nõlvaku ja Tiisaare tulemustel saab silma peal hoida siin.
Timo Lõhmus ja Dmitri Korotkov alustavad Budapestis samuti põhiturniirilt. Nende esimeseks vastaseks on A-alagrupis Inglismaa duo Javier ja Joaquin Bello. Mäng algab kell 14.30.
Teises A-grupi mängus lähevad vastamisi serblased Milos Milic – Lazar Kolaric ning kohalik paar Csanád Petik – Márton Udvarhelyi. Seejärel kohtuvad omavahel esimeste mängude võitjad ja kaotajad ning selgub kolm edasipääsejat.
Lõhmuse ja Korotkovi tulemusi näeb siit. | Nõlvak-Tiisaar mängivad MK-etapil Prahas, Lõhmus-Korotkov Budapestis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
C-alagruppi kuuluvad Nõlvak – Tiisaar alustavad turniiri põhiturniirilt ja lähevad esimeses alagrupimängus kell 14.10 vastamisi Tšehhi paariga Frantisek Knoboloch – Lukas Kittel, vahendab Volley.ee.
Selle mängu võitja läheb teises alagrupimängus kokku kas šveitslaste Quentin Métrali – Yves Hausseneri või brasiillaste Oscar Brandão – Saymon Barbosa Santosega. Kaotajad mängivad omavahel ja selgitavad kolmanda edasipääseja. Igast alagrupist pääseb edasi kolm meeskonda.
Nõlvaku ja Tiisaare tulemustel saab silma peal hoida siin.
Timo Lõhmus ja Dmitri Korotkov alustavad Budapestis samuti põhiturniirilt. Nende esimeseks vastaseks on A-alagrupis Inglismaa duo Javier ja Joaquin Bello. Mäng algab kell 14.30.
Teises A-grupi mängus lähevad vastamisi serblased Milos Milic – Lazar Kolaric ning kohalik paar Csanád Petik – Márton Udvarhelyi. Seejärel kohtuvad omavahel esimeste mängude võitjad ja kaotajad ning selgub kolm edasipääsejat.
Lõhmuse ja Korotkovi tulemusi näeb siit.
### Response:
Nõlvak-Tiisaar mängivad MK-etapil Prahas, Lõhmus-Korotkov Budapestis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeva hommikul arutati Kesk-Aasia, täpsemalt Kasahstani ja Usbekistani teatri üle. Ühise joonena tuli arutelust välja tõsiasi, et mõlemas riigis on üksikud teatrid, mis hiilivad kõrvale riiklikest ettekirjutustest ning teevad teatrit johtuvalt kollektiivi seesmisest eetikast ja esteetikast. Säärased oaasid või vabaduse saared, nagu kõnelejad teatreid kutsusid, on mänguruumi pälvinud suuresti tänu rahvusvahelisele tuntusele: valitsused ei taha esile kutsuda negatiivset reaktsiooni üleilmse kogukonna seas. Sellest hoolimata ei saa väita, et Kesk-Aasia loominguline õhkkond oleks vaba, näiteks mõrvati Usbekistani Ilhomi teatri kunstiline juht tema lavastuse vastuolulise sisu tõttu. Hirmu ja ebakindlust tekitab teatritegijate hulgas olukord Afganistanis, kuna läheduses asuva riigi muutused võivad mõjutada ka kodust ühiskonda ning teatrimaastikku.
Mitmendat mängupäeva järjest on "Inimesed ja numbrid" trupp viinud külastajaid narvalaste kodudesse – olgu selleks vaesuse piiril elava või luksuses supleva elaniku korter. Ettevõtmine päädis kolmapäeva õhtul tulise aruteluga. Osa kõnelejatest nägid etenduses teatraalsuse asemel sotsiaalset projekti või interaktiivset tuuri, teised aga kaitsesid seda kui sotsiaalset teatrit, millega Eestis piisavalt ei tegelda. Ühelt poolt usuti, et teater ei peaks opereerima numbritega ja peab lähenema inimese kaudu, samas oli neid, keda need numbrid kõnetasid ning seeläbi inimliku ja ühiskondliku tasandi saavutasid.
Kreenholmis jõudis publiku ette "Sacra Hungarica" – Ungari ainsa sõltumatu repertuaariteatri Studio K lavastus ungarlaste kultuuri ja ajaloo seostest poliitilise olukorraga. Üllatavalt palju võis leida paralleele Eesti ühiskonnaga: ohvrinarratiiv, võõravaen, teiste süüdistamine enesesse vaatamise asemel… Oma vormi ja sisu poolest suudeti fokusseerida publiku tähelepanu esmalt tekstile ja siis liikumisele – oma jõulises ja otsesõnalises formaadis anti edasi hirmu ja häbi, mis lõpuks vägivaldseks manifesteerus. "Sacra Hungaricast" sai siinkirjutajate seni suurim elamus festivalil, eriti seetõttu, et järeldusprotsess toimus vaatajas ning polnud tarvis eksplitsiitselt rõhutada, et miski on problemaatiline.
Vaba Lava produktsioon "Error 403", mille keskmes on augustis alanud revolutsioonis esimese protestija tapnud eriväelane (Kristo Viiding). Pärast näidendi valmimist eelmisel aastal on poliitilised repressioonid Valgevenes veelgi süvenenud. Lugu vaatleb poliitilise aparaadi hammasrataste ning südametunnistuse vahele jäänud mehe olukorda ning toob esile tema psühholoogilise dilemma. Seda sisemist konflikti kehastab Jan Uuspõld. Lavastus näitab, kuidas järeleandmatu valitseja ning vägivaldse võimuladviku tõttu kannatavad kõik – lihtinimeste seas võitjaid ei ole. Lõpus näidatud videoklipid panevad vaataja mõtlema privileegile, mis vabas ühiskonnas elamisega kaasneb. Erinevalt valgevenelastest sai eesti näitlejatest koosnev teatritrupp olukorrale tähelepanu pöörata teatrisaali turvalisuses, samas kui Valgevene revolutsionääridel oma maal sellist võimalust pole.
Lisaks teatritegijatele saabus festivalile Tallinnas baseeruva keelatud raamatute muusemi buss. Näitus haakub suurepäraselt festivali kultuurilise ja sotsiaalse kontekstiga ning annab veel näiteid viisidest, kuidas loomeinimeste tegevust maailmas piiratakse. Näitusel ringi vaadates muutub ilmseks, et sõnavabaduse piiramine võib tabada iga ühiskonda igal ajal, ka 21. sajandil, mistõttu on vaja teemat üha uuesti tõstatada. | Vabaduse festivali päevik. Suurim elamus andis järeldusprotsessi vaatajale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeva hommikul arutati Kesk-Aasia, täpsemalt Kasahstani ja Usbekistani teatri üle. Ühise joonena tuli arutelust välja tõsiasi, et mõlemas riigis on üksikud teatrid, mis hiilivad kõrvale riiklikest ettekirjutustest ning teevad teatrit johtuvalt kollektiivi seesmisest eetikast ja esteetikast. Säärased oaasid või vabaduse saared, nagu kõnelejad teatreid kutsusid, on mänguruumi pälvinud suuresti tänu rahvusvahelisele tuntusele: valitsused ei taha esile kutsuda negatiivset reaktsiooni üleilmse kogukonna seas. Sellest hoolimata ei saa väita, et Kesk-Aasia loominguline õhkkond oleks vaba, näiteks mõrvati Usbekistani Ilhomi teatri kunstiline juht tema lavastuse vastuolulise sisu tõttu. Hirmu ja ebakindlust tekitab teatritegijate hulgas olukord Afganistanis, kuna läheduses asuva riigi muutused võivad mõjutada ka kodust ühiskonda ning teatrimaastikku.
Mitmendat mängupäeva järjest on "Inimesed ja numbrid" trupp viinud külastajaid narvalaste kodudesse – olgu selleks vaesuse piiril elava või luksuses supleva elaniku korter. Ettevõtmine päädis kolmapäeva õhtul tulise aruteluga. Osa kõnelejatest nägid etenduses teatraalsuse asemel sotsiaalset projekti või interaktiivset tuuri, teised aga kaitsesid seda kui sotsiaalset teatrit, millega Eestis piisavalt ei tegelda. Ühelt poolt usuti, et teater ei peaks opereerima numbritega ja peab lähenema inimese kaudu, samas oli neid, keda need numbrid kõnetasid ning seeläbi inimliku ja ühiskondliku tasandi saavutasid.
Kreenholmis jõudis publiku ette "Sacra Hungarica" – Ungari ainsa sõltumatu repertuaariteatri Studio K lavastus ungarlaste kultuuri ja ajaloo seostest poliitilise olukorraga. Üllatavalt palju võis leida paralleele Eesti ühiskonnaga: ohvrinarratiiv, võõravaen, teiste süüdistamine enesesse vaatamise asemel… Oma vormi ja sisu poolest suudeti fokusseerida publiku tähelepanu esmalt tekstile ja siis liikumisele – oma jõulises ja otsesõnalises formaadis anti edasi hirmu ja häbi, mis lõpuks vägivaldseks manifesteerus. "Sacra Hungaricast" sai siinkirjutajate seni suurim elamus festivalil, eriti seetõttu, et järeldusprotsess toimus vaatajas ning polnud tarvis eksplitsiitselt rõhutada, et miski on problemaatiline.
Vaba Lava produktsioon "Error 403", mille keskmes on augustis alanud revolutsioonis esimese protestija tapnud eriväelane (Kristo Viiding). Pärast näidendi valmimist eelmisel aastal on poliitilised repressioonid Valgevenes veelgi süvenenud. Lugu vaatleb poliitilise aparaadi hammasrataste ning südametunnistuse vahele jäänud mehe olukorda ning toob esile tema psühholoogilise dilemma. Seda sisemist konflikti kehastab Jan Uuspõld. Lavastus näitab, kuidas järeleandmatu valitseja ning vägivaldse võimuladviku tõttu kannatavad kõik – lihtinimeste seas võitjaid ei ole. Lõpus näidatud videoklipid panevad vaataja mõtlema privileegile, mis vabas ühiskonnas elamisega kaasneb. Erinevalt valgevenelastest sai eesti näitlejatest koosnev teatritrupp olukorrale tähelepanu pöörata teatrisaali turvalisuses, samas kui Valgevene revolutsionääridel oma maal sellist võimalust pole.
Lisaks teatritegijatele saabus festivalile Tallinnas baseeruva keelatud raamatute muusemi buss. Näitus haakub suurepäraselt festivali kultuurilise ja sotsiaalse kontekstiga ning annab veel näiteid viisidest, kuidas loomeinimeste tegevust maailmas piiratakse. Näitusel ringi vaadates muutub ilmseks, et sõnavabaduse piiramine võib tabada iga ühiskonda igal ajal, ka 21. sajandil, mistõttu on vaja teemat üha uuesti tõstatada.
### Response:
Vabaduse festivali päevik. Suurim elamus andis järeldusprotsessi vaatajale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nadal rääkis Instagramis avaldatud videos, et jalg on talle valu teinud juba pikka aega ning selle tõttu on ta vahele jätnud mitmeid olulisi võistlusi. Viimastest turniiridest pidi ta vahele jätma neljapäeval kaheksa paremat välja selgitanud Cincinnati ja enne seda Torontos peetud Kanada lahtised. Samuti ei osalenud ta Tokyo olümpiamängudel ega Wimbledonis.
Nadal tegi juba vigastatud jalale liiga Prantsusmaa lahtistel tänavu juunis, kus tal ei õnnestunud esimest korda peale 2016. aastat tiitlit kaitsta. Hispaanlane alistus poolfinaalis maailma esireketile Novak Djokovicile.
Hispaania äss kirjutas sotsiaalmeedia postituse juurde, et ta lubab tennise mängimise nimel edasi töötada, millest võib järeldada, et varakult lõppenud hooaeg ei jää 35-aastase staari viimaseks.
View this post on Instagram
A post shared by Rafa Nadal (@rafaelnadal) | Rafael Nadal kuulutas vigastuse tõttu hooaja lõppenuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nadal rääkis Instagramis avaldatud videos, et jalg on talle valu teinud juba pikka aega ning selle tõttu on ta vahele jätnud mitmeid olulisi võistlusi. Viimastest turniiridest pidi ta vahele jätma neljapäeval kaheksa paremat välja selgitanud Cincinnati ja enne seda Torontos peetud Kanada lahtised. Samuti ei osalenud ta Tokyo olümpiamängudel ega Wimbledonis.
Nadal tegi juba vigastatud jalale liiga Prantsusmaa lahtistel tänavu juunis, kus tal ei õnnestunud esimest korda peale 2016. aastat tiitlit kaitsta. Hispaanlane alistus poolfinaalis maailma esireketile Novak Djokovicile.
Hispaania äss kirjutas sotsiaalmeedia postituse juurde, et ta lubab tennise mängimise nimel edasi töötada, millest võib järeldada, et varakult lõppenud hooaeg ei jää 35-aastase staari viimaseks.
View this post on Instagram
A post shared by Rafa Nadal (@rafaelnadal)
### Response:
Rafael Nadal kuulutas vigastuse tõttu hooaja lõppenuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koondise peatreener Kaspars Majenieks jäi loosiga rahule ning ootab mänge põnevusega. "Nagu ütles Novak Djokovic: "Not too bad." Suurbritannia on väga tugev vastane, Kreeka ja Portugaliga mängud saavad olema huvitavad. Kahtlemata ootavad meid ees heal tasemel ja põnevad mängud. Olen meie alagrupivastastega rahul ja loodan, et ka publik pääseb saali omadele kaasa elama," kommenteeris lätlane.
Kokku kümne alagrupi võitjad ja neli parimat teise koha naiskonda teenivad koha finaalturniirile. Suurturniirist võtab osa 16 naiskonda, lisaks veel korraldajamaad Iisrael ja Sloveenia, kes samuti valiksarjas osalevad. Kui neist kumbki peaks 14 parema sekka pääsema, saavad edasi ka paremusjärjestuses järgmine naiskond või naiskonnad.
2023. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniir mängitakse kolmes aknas: käesoleva aasta 11.-14. novembrini, tuleva aasta 24.-27. novembrini ja 2023. aasta 4.-27 veebruarini. | Eesti korvpallinaiskond sai teada EM-valikturniiri vastased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koondise peatreener Kaspars Majenieks jäi loosiga rahule ning ootab mänge põnevusega. "Nagu ütles Novak Djokovic: "Not too bad." Suurbritannia on väga tugev vastane, Kreeka ja Portugaliga mängud saavad olema huvitavad. Kahtlemata ootavad meid ees heal tasemel ja põnevad mängud. Olen meie alagrupivastastega rahul ja loodan, et ka publik pääseb saali omadele kaasa elama," kommenteeris lätlane.
Kokku kümne alagrupi võitjad ja neli parimat teise koha naiskonda teenivad koha finaalturniirile. Suurturniirist võtab osa 16 naiskonda, lisaks veel korraldajamaad Iisrael ja Sloveenia, kes samuti valiksarjas osalevad. Kui neist kumbki peaks 14 parema sekka pääsema, saavad edasi ka paremusjärjestuses järgmine naiskond või naiskonnad.
2023. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniir mängitakse kolmes aknas: käesoleva aasta 11.-14. novembrini, tuleva aasta 24.-27. novembrini ja 2023. aasta 4.-27 veebruarini.
### Response:
Eesti korvpallinaiskond sai teada EM-valikturniiri vastased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on Eesti keskmist olukorda iseloomustava indeksiga võrreldes koroonaviiruse kogus mõnevõrra suurem Harjumaal ja Lõuna-Eestis, teatas Tartu Ülikooli avalike suhete peaspetsialist Kaja Karo.
Sel nädalal võeti reoveeproove peale suuremate asulate ka väiksematest kohtadest, kokku 60 kohast. "Tulemustest näeme, et viirus levib hoogsamalt pigem suuremates asulates. Väiksemates kohtades on olukord paljuski veel rahulik," selgitas Tenson.
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Sel nädalal võeti proove üksnes suurematest asulatest, mille proovid kajastavad ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda ning annavad usaldusväärse pildi asula nakkustasemest.
"Uuring on terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt," seisis pressiteates.
Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.
Reoveeuuringu tulemused 16.-20. augustil. Autor/allikas: Tartu Ülikool | Koroonaviiruse kogus reovees on pea üle Eesti mõõdukas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on Eesti keskmist olukorda iseloomustava indeksiga võrreldes koroonaviiruse kogus mõnevõrra suurem Harjumaal ja Lõuna-Eestis, teatas Tartu Ülikooli avalike suhete peaspetsialist Kaja Karo.
Sel nädalal võeti reoveeproove peale suuremate asulate ka väiksematest kohtadest, kokku 60 kohast. "Tulemustest näeme, et viirus levib hoogsamalt pigem suuremates asulates. Väiksemates kohtades on olukord paljuski veel rahulik," selgitas Tenson.
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Sel nädalal võeti proove üksnes suurematest asulatest, mille proovid kajastavad ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda ning annavad usaldusväärse pildi asula nakkustasemest.
"Uuring on terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt," seisis pressiteates.
Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.
Reoveeuuringu tulemused 16.-20. augustil. Autor/allikas: Tartu Ülikool
### Response:
Koroonaviiruse kogus reovees on pea üle Eesti mõõdukas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmakordselt auhinna 11-aastase ajaloo jooksul on kõik kolm nominenti keskväljamehed.
Kolme kandidaadi seast jäi esimesena välja kuuekordne Ballon d'Or'i võitja Lionel Messi, talle järgnesid Poola koondise ja Müncheni Bayerni ründaja Robert Lewandowski, EM-il Itaalia koondise kangelaseks kerkinud Gianluigi Donnarumma, Prantsusmaa ründeäss Kylian Mbappe.
Kümne parema sekka mahtusid veel inglane Raheem Sterling, Cristiano Ronaldo ja noor norrakas Erling Haaland.
Hääletusel osalesid 24 Euroopa meistrivõistlustel osalenud koondise treenerid ja 80 klubi juhendajad, kelle hoolealused on UEFA turniiridel alagrupifaasi jõudnud. Lisaks treeneritele võeti arvesse ka 55 spordiajakirjaniku arvamus.
Tänavused aasta nais- ja meesmängijad selguvad 26. augustil Istanbulis, kus loositakse ka Meistrite liiga alagrupid.
Kolme konkurentsis oleva naismängija sekka kuuluvad poolkaitsjad Jennifer Hermoso, Lieke Martens ja Alexia Putellas.
Aasta treeneri tiitli nimel heitlevad Itaalia Euroopa meistriks tüürinud Roberto Mancini ja eelmise hooaja Meistrite liiga finaliste juhendavad Pep Guardiola (Manchester City) ning Thomas Tuchel (Chelsea). | UEFA aasta mängija tiitlile konkureerivad De Bruyne, Kante ja Jorginho | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmakordselt auhinna 11-aastase ajaloo jooksul on kõik kolm nominenti keskväljamehed.
Kolme kandidaadi seast jäi esimesena välja kuuekordne Ballon d'Or'i võitja Lionel Messi, talle järgnesid Poola koondise ja Müncheni Bayerni ründaja Robert Lewandowski, EM-il Itaalia koondise kangelaseks kerkinud Gianluigi Donnarumma, Prantsusmaa ründeäss Kylian Mbappe.
Kümne parema sekka mahtusid veel inglane Raheem Sterling, Cristiano Ronaldo ja noor norrakas Erling Haaland.
Hääletusel osalesid 24 Euroopa meistrivõistlustel osalenud koondise treenerid ja 80 klubi juhendajad, kelle hoolealused on UEFA turniiridel alagrupifaasi jõudnud. Lisaks treeneritele võeti arvesse ka 55 spordiajakirjaniku arvamus.
Tänavused aasta nais- ja meesmängijad selguvad 26. augustil Istanbulis, kus loositakse ka Meistrite liiga alagrupid.
Kolme konkurentsis oleva naismängija sekka kuuluvad poolkaitsjad Jennifer Hermoso, Lieke Martens ja Alexia Putellas.
Aasta treeneri tiitli nimel heitlevad Itaalia Euroopa meistriks tüürinud Roberto Mancini ja eelmise hooaja Meistrite liiga finaliste juhendavad Pep Guardiola (Manchester City) ning Thomas Tuchel (Chelsea).
### Response:
UEFA aasta mängija tiitlile konkureerivad De Bruyne, Kante ja Jorginho |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linnasüdamesse rajataval fännialal on olemas kõik kvaliteetseks ajaveetmiseks vajalik: EM-i ametlik infopunkt koos piletimüügiga, suur kontsertlava, pop-up kauplus fännitoodetega, tänavatoidu mini-festival koos spordibaariga, Spordimuuseumi väljapanek, suur lasteala ning loomulikult täismõõdus rannavõrkpalli väljak. Tugiteenustena on platsil olemas Tuul elektritõukerataste parklad.
Fänniala suurel laval toimub kõigil päevadel meelelahutusprogramm, muusikutest astuvad võrkpallifestivali ajal üles paljud Eesti armastatud artistid, teiste hulgas Singer Vinger, Sõpruse Puiestee, A-Rühm, Clisherik & Mäx, Kukerpillid, Justament, Jaan Pehk ja paljud teised. Osalevate riikide saatkondade abiga tulevad Vabaduse väljakule esinema ka Läti, Prantsusmaa, Saksamaa ja Horvaatia artistid. Lava suurelt ekraanilt saab ühiselt jälgida ja kaasa elada lisaks meie võrkpallikoondise mängudele ka Eesti jalgpallikoondise mängudele 2. ja 5. septembril.
Täpsem kontsertide ajakava on leitav volley.ee kodulehelt.
Rannaväljak on suurema osa ajast avatud mängimiseks kõigile huvilistele. 4.-5. septembrini selgitatakse seal välja Eesti meistrid 4×4 võrkpallis. Osalevad meistriliigade klubid, tiitlit tulevad kaitsma naiskondadest TalTech/Tradehouse ja meeskondadest Tartu Bigbank.
Eesti koondise mängupäevadel 1., 4., 5., 7. ja 9. septembril on organiseeritud tasuta ekspress bussiühendus Vabaduse väljaku ja Saku suurhalli vahel.
Sissepääs fännialale on tasuta, kuid sisenemiseks on vajalik esitada kas Covid-19 vaktsineerimiskuuri läbimise tõend, läbipõdemise tõend, mille diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva, 72 tundi enne üritusele sisenemist tehtud PCR test (negatiivne), mille on teostanud tervishoiuteenuse osutaja või 48 tundi enne üritusele sisenemist tehtud antigeeni kiirtest (negatiivne), mille on teostanud tervishoiuteenuse osutaja. Tõendit ei ole vaja esitada kuni 18-aastastel (kaasa arvatud) külastajal. | EM-finaalturniiri ajal on Eesti fännide kogunemispaik Vabaduse väljakul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linnasüdamesse rajataval fännialal on olemas kõik kvaliteetseks ajaveetmiseks vajalik: EM-i ametlik infopunkt koos piletimüügiga, suur kontsertlava, pop-up kauplus fännitoodetega, tänavatoidu mini-festival koos spordibaariga, Spordimuuseumi väljapanek, suur lasteala ning loomulikult täismõõdus rannavõrkpalli väljak. Tugiteenustena on platsil olemas Tuul elektritõukerataste parklad.
Fänniala suurel laval toimub kõigil päevadel meelelahutusprogramm, muusikutest astuvad võrkpallifestivali ajal üles paljud Eesti armastatud artistid, teiste hulgas Singer Vinger, Sõpruse Puiestee, A-Rühm, Clisherik & Mäx, Kukerpillid, Justament, Jaan Pehk ja paljud teised. Osalevate riikide saatkondade abiga tulevad Vabaduse väljakule esinema ka Läti, Prantsusmaa, Saksamaa ja Horvaatia artistid. Lava suurelt ekraanilt saab ühiselt jälgida ja kaasa elada lisaks meie võrkpallikoondise mängudele ka Eesti jalgpallikoondise mängudele 2. ja 5. septembril.
Täpsem kontsertide ajakava on leitav volley.ee kodulehelt.
Rannaväljak on suurema osa ajast avatud mängimiseks kõigile huvilistele. 4.-5. septembrini selgitatakse seal välja Eesti meistrid 4×4 võrkpallis. Osalevad meistriliigade klubid, tiitlit tulevad kaitsma naiskondadest TalTech/Tradehouse ja meeskondadest Tartu Bigbank.
Eesti koondise mängupäevadel 1., 4., 5., 7. ja 9. septembril on organiseeritud tasuta ekspress bussiühendus Vabaduse väljaku ja Saku suurhalli vahel.
Sissepääs fännialale on tasuta, kuid sisenemiseks on vajalik esitada kas Covid-19 vaktsineerimiskuuri läbimise tõend, läbipõdemise tõend, mille diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva, 72 tundi enne üritusele sisenemist tehtud PCR test (negatiivne), mille on teostanud tervishoiuteenuse osutaja või 48 tundi enne üritusele sisenemist tehtud antigeeni kiirtest (negatiivne), mille on teostanud tervishoiuteenuse osutaja. Tõendit ei ole vaja esitada kuni 18-aastastel (kaasa arvatud) külastajal.
### Response:
EM-finaalturniiri ajal on Eesti fännide kogunemispaik Vabaduse väljakul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui möödunud aastal keskendus "Terevisioon" piirilinna teemadele, siis nüüd on Katrin Viirpalu, Liisu Lass, Reimo Sildvee ja Owe Petersell võtnud oma ülesandeks haarata saatesse kogu Ida-Virumaa oma võlude ja valudega.
Saate tarbeks on üles otsitud Virumaa kõige pikem maja, käidud Vasknarvas sealseid pärleid otsimas, Iisaku kuulsa korvpalli kooli noortega võidu peale loobitud, kuulsa vene maalikunstniku Šiškini jälgedel sammutud ning otsesaate jooksul valmivad ka bordoopärased silmud.
"Terevisioon" Iisaku koolis Autor/allikas: ERR
Tõsisema teemana on otsesaates ka debatt, milline on roheenergiaga Ida-Virumaa. Juttu tuleb ka Ida-Virumaa vaktsineerimisolukorrast ja kuna saade läheb eetrisse ajaloolisest Kreenholmi manufaktuurist, siis kindlasti saab teada ka seda, milline tulevik ootab ees seda kohta.
Saate jooksul on kõigil vaatajail võimalus vastata ka ühele Iisaku vaatetorni puudutavale viktoriiniküsimusele.
"Terevisioon" on taas eetris juba esmaspäevast, 23. augustist kell 6.55. | "Terevisioon" alustab sügishooaega Narvas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui möödunud aastal keskendus "Terevisioon" piirilinna teemadele, siis nüüd on Katrin Viirpalu, Liisu Lass, Reimo Sildvee ja Owe Petersell võtnud oma ülesandeks haarata saatesse kogu Ida-Virumaa oma võlude ja valudega.
Saate tarbeks on üles otsitud Virumaa kõige pikem maja, käidud Vasknarvas sealseid pärleid otsimas, Iisaku kuulsa korvpalli kooli noortega võidu peale loobitud, kuulsa vene maalikunstniku Šiškini jälgedel sammutud ning otsesaate jooksul valmivad ka bordoopärased silmud.
"Terevisioon" Iisaku koolis Autor/allikas: ERR
Tõsisema teemana on otsesaates ka debatt, milline on roheenergiaga Ida-Virumaa. Juttu tuleb ka Ida-Virumaa vaktsineerimisolukorrast ja kuna saade läheb eetrisse ajaloolisest Kreenholmi manufaktuurist, siis kindlasti saab teada ka seda, milline tulevik ootab ees seda kohta.
Saate jooksul on kõigil vaatajail võimalus vastata ka ühele Iisaku vaatetorni puudutavale viktoriiniküsimusele.
"Terevisioon" on taas eetris juba esmaspäevast, 23. augustist kell 6.55.
### Response:
"Terevisioon" alustab sügishooaega Narvas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kersti Kaljulaid kohtus Sassoliga Toompea lossis, vesteldi parlamentaarse demokraatia tugevusest ja vastutusest, Eesti mitmekümne aasta pikkusest kiirest arengust, aga ka Euroopa Liidu laienemisest ning väljakutsetest Liidu piiril.
"Oleme ise hilised liitujaid, mistap oleks ebaaus hoida ära uute riikide liitumist. Eesti on ja jääb Euroopa Liidu laienemispoliitika toetajaks," ütles president Kaljulaid.
Riigipea rõhutas samas, et liitumised peavad olema siiski tingimuslikud ja seotud nõuete täitmistega.
Pikemalt peatuti okupatsioonidel Ukrainas ja Gruusias, aga ka demokraatiapüüdlustel Valgevenes ning Valgevenest lähtuval hübriidrünnakul Euroopa Liidu idapiirile.
Sassoli kohtus ka riigikogu esimehe Jüri Ratase (KE) ja peaminister Kaja Kallasega (RE).
Kaja Kallas rääkis, et nii tema kui ka Sassoli rõhutasid Euroopa ühtsuse ja ühtehoidmise tähtsust. "Eriti praegu, mil lahendamist vajavad mitmed rahvusvahelised kriisid. Keskendusimegi Valgevene režiimi korraldatud hübriidrünnakule ELi idapiiril ning maailma raputanud sündmustele Afganistanis ja meie võimalustele leevendada sealseid inimkannatusi."
Samuti tuli Kallase sõnul jutuks, kuidas jõuda meie planeedi tervise jaoks hädavajaliku kliimaneutraalsuse saavutamiseni.
"Veel arutasime vajadust suunata enam ELi tähelepanu nii idapartnerlusriikidele kui ka Lääne-Balkanile, et hoida nende innukust Euroopa-suunalisel teel," ütles Kallas.
Kohtumisel Jüri Ratasega räägiti Euroopa taastepaketist, mis tähendab Eesti jaoks 3,3 miljardit eurot. Ratas andis Sassolile ülevaate Eesti avalike teenuste digitaliseerimisest, tuues näiteks digiretsepti ja e-maksuameti. Kohtumisel räägiti ka e-valimistest.
Sassoli pidas 20. augusti klubi ja XIV riigikogu pidulikul istungil kõne demokraatia seisust maailmas.
Sassoli kirjutas Twitteris, et tal on au olla Tallinnas Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäeval. "Teie teekond tagasi demokraatia juurde oli pikk ja raske, aga täna olete te mudeliks nendele riikidele, kes veel vabaduse poole püüdlevad," ütles Sassoli eestlastele.
Neljapäeval oli Sassoli visiidil Lätis ja kolmapäeval Leedus.
Following the celebrations, I discussed the many important challenges facing Estonia and the whole of Europe with the President @KerstiKaljulaid, President of the @Riigikogu @ratasjuri, and Prime Minister @kajakallas. [3/3] pic.twitter.com/lHnuc2SWel
— David Sassoli (@EP_President) August 20, 2021 | Euroopa Parlamendi president kohtus Kaljulaidi, Kallase ja Ratasega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kersti Kaljulaid kohtus Sassoliga Toompea lossis, vesteldi parlamentaarse demokraatia tugevusest ja vastutusest, Eesti mitmekümne aasta pikkusest kiirest arengust, aga ka Euroopa Liidu laienemisest ning väljakutsetest Liidu piiril.
"Oleme ise hilised liitujaid, mistap oleks ebaaus hoida ära uute riikide liitumist. Eesti on ja jääb Euroopa Liidu laienemispoliitika toetajaks," ütles president Kaljulaid.
Riigipea rõhutas samas, et liitumised peavad olema siiski tingimuslikud ja seotud nõuete täitmistega.
Pikemalt peatuti okupatsioonidel Ukrainas ja Gruusias, aga ka demokraatiapüüdlustel Valgevenes ning Valgevenest lähtuval hübriidrünnakul Euroopa Liidu idapiirile.
Sassoli kohtus ka riigikogu esimehe Jüri Ratase (KE) ja peaminister Kaja Kallasega (RE).
Kaja Kallas rääkis, et nii tema kui ka Sassoli rõhutasid Euroopa ühtsuse ja ühtehoidmise tähtsust. "Eriti praegu, mil lahendamist vajavad mitmed rahvusvahelised kriisid. Keskendusimegi Valgevene režiimi korraldatud hübriidrünnakule ELi idapiiril ning maailma raputanud sündmustele Afganistanis ja meie võimalustele leevendada sealseid inimkannatusi."
Samuti tuli Kallase sõnul jutuks, kuidas jõuda meie planeedi tervise jaoks hädavajaliku kliimaneutraalsuse saavutamiseni.
"Veel arutasime vajadust suunata enam ELi tähelepanu nii idapartnerlusriikidele kui ka Lääne-Balkanile, et hoida nende innukust Euroopa-suunalisel teel," ütles Kallas.
Kohtumisel Jüri Ratasega räägiti Euroopa taastepaketist, mis tähendab Eesti jaoks 3,3 miljardit eurot. Ratas andis Sassolile ülevaate Eesti avalike teenuste digitaliseerimisest, tuues näiteks digiretsepti ja e-maksuameti. Kohtumisel räägiti ka e-valimistest.
Sassoli pidas 20. augusti klubi ja XIV riigikogu pidulikul istungil kõne demokraatia seisust maailmas.
Sassoli kirjutas Twitteris, et tal on au olla Tallinnas Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäeval. "Teie teekond tagasi demokraatia juurde oli pikk ja raske, aga täna olete te mudeliks nendele riikidele, kes veel vabaduse poole püüdlevad," ütles Sassoli eestlastele.
Neljapäeval oli Sassoli visiidil Lätis ja kolmapäeval Leedus.
Following the celebrations, I discussed the many important challenges facing Estonia and the whole of Europe with the President @KerstiKaljulaid, President of the @Riigikogu @ratasjuri, and Prime Minister @kajakallas. [3/3] pic.twitter.com/lHnuc2SWel
— David Sassoli (@EP_President) August 20, 2021
### Response:
Euroopa Parlamendi president kohtus Kaljulaidi, Kallase ja Ratasega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täpsemalt on Kambja vallas vaktsineeritud 80,11 protsenti üle 12-aastastest vallaelanikest.
Tartumaa valdadest ei jää kaugele maha ka Tartu vald 74,3, Luunja vald 74,26, Kastre vald 73,95 ning Tartu linn 70,45 protsendiga.
Kogu Hiiumaa saart hõlmavas Hiiu vallas on vaktsineeritud 75,76 protsenti. | Kambja jõudis esimese omavalitsusena 80-protsendise vaktsineerituseni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täpsemalt on Kambja vallas vaktsineeritud 80,11 protsenti üle 12-aastastest vallaelanikest.
Tartumaa valdadest ei jää kaugele maha ka Tartu vald 74,3, Luunja vald 74,26, Kastre vald 73,95 ning Tartu linn 70,45 protsendiga.
Kogu Hiiumaa saart hõlmavas Hiiu vallas on vaktsineeritud 75,76 protsenti.
### Response:
Kambja jõudis esimese omavalitsusena 80-protsendise vaktsineerituseni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alustuseks tahan ma eriliselt tänada kõiki neid inimesi, kes 30 aastat tagasi olid valmis minema lõpuni võitluses Eesti Vabariigi iseseisvuse reaalse taastamise nimel! Ainult koos Eesti rahvaga ja tema kindlal toetusel saime me võitluses Eesti iseseisvuse eest võidu!
Juba kolmkümmend aastat on möödunud sellest mälestusväärsest päevast, mil Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti Vabariigi iseseisvuse täielikust taastamisest! Oli saanud teoks see, mille eest pea kogu Eesti rahvas viimased aastad koos oli tegutsenud.
30 aastat tagasi oli nii saalis kui Toompea koridorides ja tubades tunda ootust ja ärevust. Keegi ei teadnud, kuidas lõppeb päev väljaspool Toompea lossi seinu, kuid samas teati juba kindlalt, et just täna ja ainult täna tuleb ülemnõukogul (sest ühelgi teisel institutsioonil polnud neid volitusi) taastada Eesti Vabariigi iseseisvus, sest olime saanud rahvalt selleks mandaadi.
Ja kui kõlas Ülo Nugise haamrilöök, mis kinnitas, et otsus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest on vastu võetud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt, siis oli see suureks rõõmuks rahvale, kes oli kogunenud Toompea lossi esisele väljakule. Selline ühtekuuluvustunne saadikute ja rahva vahel saab tekkida vaid neil harvadel hetkedel riigi ajaloos, kui võetakse vastu ülitähtsaid otsuseid, mida just rahvas on oodanud ja tahtnud.
Kogu oma eksisteerimise aja jooksul sammus ülemnõukogu kindlalt ühel kursil – taastada Eesti Vabariigi reaalne iseseisvus. Ajalugu on tõestanud, ülemnõukogu tegi kogu oma tegutsemise aja jooksul tööd hästi ja lõi kindla juriidilise platvormi Eesti Vabariigi tegutsemiseks iseseisvana.
Siinjuures tuleb eraldi ära märkida paljude ülemnõukogus tegutsenud töötajaid, kes olid oma ala suurimad spetsialistid ning ka tänu kellele olid vastuvõetavad seadused korrektsed ning juriidilist praaki praktiliselt polnud. See oli ehe näide, kuidas viiakse ellu saadikute poliitiliselt tahet nii, et sünnivad korrektsed seadused ja kuidas korraldada koostööd saadikute ja töötajate vahel.
"Rahareformi ettevalmistus kulges tingimustes, kus Eesti sammus alles iseseisvuse poole, kuid reaalset iseseisvust polnud."
Eesti iseseisvuse kindlustamisel oli kindlasti üheks suurimaks õnnestumiseks meie edukas rahareform ja Eesti krooni taastoomine käibesse. Rahareformi ettevalmistus kulges tingimustes, kus Eesti sammus alles iseseisvuse poole, kuid reaalset iseseisvust polnud.
Kui NSVL ei tunnustanud rahareformi ettevalmistusperioodil Eesti õigust oma valuutale, siis paljud lääneriigid lihtsalt ei uskunud sellesse ja soovitasid tungivalt loobuda rahareformist. Aga me tegime selle ära ja mitte halvasti. Nagu tavaliselt - me kuulasime kõik poolt- ja vastuargumendid ära, kuid otsuse tegime ise ikka sellise, mis meie teadmiste juures tundus Eestile parim ja samas ka teostatav.
Juba 1939. aasta baaside kokkulepe oli tõend Nõukogude Liidu eesmärkidest ja 17. juunil 1940. aastal Eestisse täiendavalt sisse marssinud Nõukogude väed võtsid ära viimasedki argumendid järgnenud riigikorra vahetuse ja Nõukogude Liitu astumise lavastatud legitiimsusest.
Ülemnõukogu XII koosseis oma otsuses kinnitas, et Eesti Vabariigi okupeerimine NSV Liidu poolt ei ole katkestanud Eesti Vabariigi olemasolu de jure ja Eesti NSV oli Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eesti Vabariigi territoorium. Kuid ka käesoleval aastal tuletati Venemaal meelde, et 6. augustil 1940 palusid tolle aja Eesti juhid võtta Eesti vastu Nõukogude Liitu, millele siis ka Nõukogude juhid eesotsas Staliniga meile suure vastutulelikkusena positiivselt reageerisid ja võtsid Eesti vastu Nõukogude Liitu.
Venemaa kolmekümne aasta tagused demokraatiailmingud on juba enam kui paarkümmend aastat kadunud ja iga aastaga liigutakse selles suunas, et taastada Nõukogude Liit oma endistes mõõtmetes. Rindejoon läheneb meile märkimisväärse kiirusega olles jõudnud juba Leetu ja Lätti.
See, mis toimub Leedus ja Lätis, ei ole kaugeltki põgenike probleemiga seotud, see on uue sõjalise jõu katsetamine ja kasutamine meie naabrite suhtes. Meil tuleb olla solidaarne naabritega mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Kui me nüüd ei näita üles kolme Balti riigi ühtsust ja koostööd, siis võib olla sellel väga traagilised tagajärjed. Olles NATO liige ja ÜRO Julgeolekunõukogu liige, siis praegu on meie suur võimalus ja kohustus aidata naabreid, sundides meie suurriikidest sõpru adekvaatselt reageerima ja reaalselt tegutsema.
Ja nüüd jõuame veel ühe valupunkti, Molotovi-Ribbentropi pakti juurde, mille salaprotokollidega sisuliselt jaotati Euroopa juba enne Teise maailmasõja algust. Liidu Rahvasaadikute Kongressi Eesti saadikud tegid tohutu töö ära, et see pakti küsimus seal üles tõsteti. 24. detsembril 1989. a tunnistas NSVL Rahvasaadikute Kongress pakti salaprotokollid õigustühiseks ja allakirjutamise hetkest peale kehtetuks.
See sai võimalikuks ainult tänu sellele, et Eesti saadikud näitasid üles meistriklassi ajaloo võltsijate vastu!? Nüüdseks on käes taas olukord, kus Vene riigiduumas tahetakse see küsimus uuesti arutelule panna, et tühistada 24. detsembri 1989 ajalooline otsus. Me võime sellest mitte välja teha, aga nähes, mis maailmas ja Euroopas toimub, siis oleks selline käitumine kuritegelik Eesti riigi suhtes.
Me peame lääneriikidele ja nende juhtidele pidevalt meelde tuletama, et Molotovi-Ribbentropi pakti salajased protokollid olid need, mis viisid kolm Balti riiki Nõukogude Liitu, mitte meie rahvaste vaba tahe. Ja kui me seda Euroopa Liidus ja ÜRO-s ei meenuta, siis võib ajalugu korduda.
Aga tänasel päeval on sobilik meenutada ülemnõukogu juhataja Ülo Nugise mõtet, et saatuse peremeheks olemise tunnet ei tohi me unustada. Valides oma esindajaid parlamenti peaks iga valija ennekõike küsima endalt, kas tal on ka tegelikult võimalik mõjutada oma valikuga Toompeal tehtavaid otsustusi. Või on ta lihtsalt taandatud manipuleeritavaks massiks poliitikute tagatubades tehtud kokkulepete läbisurumisel.
Poliitika algab sealt, kus isekeskis võistlevad ideed ning nende teostamisviisid, mitte aga üksikute inimeste võimuambitsioonid ja soov meeldida parteiliidritele. Poliitika on kompromisside kunst, saavutada eesmärke niimoodi, et jäädakse väärikaks, et kaotajatele jääks taganemisruumi ja võitjatel jätkuks suuremeelsust ära kuulata teisitimõtlejaid.
Ja just kiiresti muutuvad olud sunnivad meid olema valmis vastama igale uuele väljakutsele. Ja ilma uute väljakutseteta me mandume mingiks keskpäraseks väikeriigiks, mida ülejäänud saavad oma huvides ära kasutada.
Esitage endale igal hommikul küsimus: mida mina saan teha iseenda ja oma riigi heaks. Ja tehke iga päev midagi iseenda, oma lähedaste, kolleegide, sõprade ja Eesti heaks. Ja kui te olete seda teinud, siis on päev korda läinud ja Eesti elu edenenud.
Täna saame täie kindlustundega öelda – me oleme võitnud ja unistused täitnud. Hoidkem siis üheskoos seda võitu! Hoidkem Eesti Vabariiki! | Ants Veetõusme: me oleme võitnud ja unistused täitnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alustuseks tahan ma eriliselt tänada kõiki neid inimesi, kes 30 aastat tagasi olid valmis minema lõpuni võitluses Eesti Vabariigi iseseisvuse reaalse taastamise nimel! Ainult koos Eesti rahvaga ja tema kindlal toetusel saime me võitluses Eesti iseseisvuse eest võidu!
Juba kolmkümmend aastat on möödunud sellest mälestusväärsest päevast, mil Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti Vabariigi iseseisvuse täielikust taastamisest! Oli saanud teoks see, mille eest pea kogu Eesti rahvas viimased aastad koos oli tegutsenud.
30 aastat tagasi oli nii saalis kui Toompea koridorides ja tubades tunda ootust ja ärevust. Keegi ei teadnud, kuidas lõppeb päev väljaspool Toompea lossi seinu, kuid samas teati juba kindlalt, et just täna ja ainult täna tuleb ülemnõukogul (sest ühelgi teisel institutsioonil polnud neid volitusi) taastada Eesti Vabariigi iseseisvus, sest olime saanud rahvalt selleks mandaadi.
Ja kui kõlas Ülo Nugise haamrilöök, mis kinnitas, et otsus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest on vastu võetud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt, siis oli see suureks rõõmuks rahvale, kes oli kogunenud Toompea lossi esisele väljakule. Selline ühtekuuluvustunne saadikute ja rahva vahel saab tekkida vaid neil harvadel hetkedel riigi ajaloos, kui võetakse vastu ülitähtsaid otsuseid, mida just rahvas on oodanud ja tahtnud.
Kogu oma eksisteerimise aja jooksul sammus ülemnõukogu kindlalt ühel kursil – taastada Eesti Vabariigi reaalne iseseisvus. Ajalugu on tõestanud, ülemnõukogu tegi kogu oma tegutsemise aja jooksul tööd hästi ja lõi kindla juriidilise platvormi Eesti Vabariigi tegutsemiseks iseseisvana.
Siinjuures tuleb eraldi ära märkida paljude ülemnõukogus tegutsenud töötajaid, kes olid oma ala suurimad spetsialistid ning ka tänu kellele olid vastuvõetavad seadused korrektsed ning juriidilist praaki praktiliselt polnud. See oli ehe näide, kuidas viiakse ellu saadikute poliitiliselt tahet nii, et sünnivad korrektsed seadused ja kuidas korraldada koostööd saadikute ja töötajate vahel.
"Rahareformi ettevalmistus kulges tingimustes, kus Eesti sammus alles iseseisvuse poole, kuid reaalset iseseisvust polnud."
Eesti iseseisvuse kindlustamisel oli kindlasti üheks suurimaks õnnestumiseks meie edukas rahareform ja Eesti krooni taastoomine käibesse. Rahareformi ettevalmistus kulges tingimustes, kus Eesti sammus alles iseseisvuse poole, kuid reaalset iseseisvust polnud.
Kui NSVL ei tunnustanud rahareformi ettevalmistusperioodil Eesti õigust oma valuutale, siis paljud lääneriigid lihtsalt ei uskunud sellesse ja soovitasid tungivalt loobuda rahareformist. Aga me tegime selle ära ja mitte halvasti. Nagu tavaliselt - me kuulasime kõik poolt- ja vastuargumendid ära, kuid otsuse tegime ise ikka sellise, mis meie teadmiste juures tundus Eestile parim ja samas ka teostatav.
Juba 1939. aasta baaside kokkulepe oli tõend Nõukogude Liidu eesmärkidest ja 17. juunil 1940. aastal Eestisse täiendavalt sisse marssinud Nõukogude väed võtsid ära viimasedki argumendid järgnenud riigikorra vahetuse ja Nõukogude Liitu astumise lavastatud legitiimsusest.
Ülemnõukogu XII koosseis oma otsuses kinnitas, et Eesti Vabariigi okupeerimine NSV Liidu poolt ei ole katkestanud Eesti Vabariigi olemasolu de jure ja Eesti NSV oli Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eesti Vabariigi territoorium. Kuid ka käesoleval aastal tuletati Venemaal meelde, et 6. augustil 1940 palusid tolle aja Eesti juhid võtta Eesti vastu Nõukogude Liitu, millele siis ka Nõukogude juhid eesotsas Staliniga meile suure vastutulelikkusena positiivselt reageerisid ja võtsid Eesti vastu Nõukogude Liitu.
Venemaa kolmekümne aasta tagused demokraatiailmingud on juba enam kui paarkümmend aastat kadunud ja iga aastaga liigutakse selles suunas, et taastada Nõukogude Liit oma endistes mõõtmetes. Rindejoon läheneb meile märkimisväärse kiirusega olles jõudnud juba Leetu ja Lätti.
See, mis toimub Leedus ja Lätis, ei ole kaugeltki põgenike probleemiga seotud, see on uue sõjalise jõu katsetamine ja kasutamine meie naabrite suhtes. Meil tuleb olla solidaarne naabritega mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Kui me nüüd ei näita üles kolme Balti riigi ühtsust ja koostööd, siis võib olla sellel väga traagilised tagajärjed. Olles NATO liige ja ÜRO Julgeolekunõukogu liige, siis praegu on meie suur võimalus ja kohustus aidata naabreid, sundides meie suurriikidest sõpru adekvaatselt reageerima ja reaalselt tegutsema.
Ja nüüd jõuame veel ühe valupunkti, Molotovi-Ribbentropi pakti juurde, mille salaprotokollidega sisuliselt jaotati Euroopa juba enne Teise maailmasõja algust. Liidu Rahvasaadikute Kongressi Eesti saadikud tegid tohutu töö ära, et see pakti küsimus seal üles tõsteti. 24. detsembril 1989. a tunnistas NSVL Rahvasaadikute Kongress pakti salaprotokollid õigustühiseks ja allakirjutamise hetkest peale kehtetuks.
See sai võimalikuks ainult tänu sellele, et Eesti saadikud näitasid üles meistriklassi ajaloo võltsijate vastu!? Nüüdseks on käes taas olukord, kus Vene riigiduumas tahetakse see küsimus uuesti arutelule panna, et tühistada 24. detsembri 1989 ajalooline otsus. Me võime sellest mitte välja teha, aga nähes, mis maailmas ja Euroopas toimub, siis oleks selline käitumine kuritegelik Eesti riigi suhtes.
Me peame lääneriikidele ja nende juhtidele pidevalt meelde tuletama, et Molotovi-Ribbentropi pakti salajased protokollid olid need, mis viisid kolm Balti riiki Nõukogude Liitu, mitte meie rahvaste vaba tahe. Ja kui me seda Euroopa Liidus ja ÜRO-s ei meenuta, siis võib ajalugu korduda.
Aga tänasel päeval on sobilik meenutada ülemnõukogu juhataja Ülo Nugise mõtet, et saatuse peremeheks olemise tunnet ei tohi me unustada. Valides oma esindajaid parlamenti peaks iga valija ennekõike küsima endalt, kas tal on ka tegelikult võimalik mõjutada oma valikuga Toompeal tehtavaid otsustusi. Või on ta lihtsalt taandatud manipuleeritavaks massiks poliitikute tagatubades tehtud kokkulepete läbisurumisel.
Poliitika algab sealt, kus isekeskis võistlevad ideed ning nende teostamisviisid, mitte aga üksikute inimeste võimuambitsioonid ja soov meeldida parteiliidritele. Poliitika on kompromisside kunst, saavutada eesmärke niimoodi, et jäädakse väärikaks, et kaotajatele jääks taganemisruumi ja võitjatel jätkuks suuremeelsust ära kuulata teisitimõtlejaid.
Ja just kiiresti muutuvad olud sunnivad meid olema valmis vastama igale uuele väljakutsele. Ja ilma uute väljakutseteta me mandume mingiks keskpäraseks väikeriigiks, mida ülejäänud saavad oma huvides ära kasutada.
Esitage endale igal hommikul küsimus: mida mina saan teha iseenda ja oma riigi heaks. Ja tehke iga päev midagi iseenda, oma lähedaste, kolleegide, sõprade ja Eesti heaks. Ja kui te olete seda teinud, siis on päev korda läinud ja Eesti elu edenenud.
Täna saame täie kindlustundega öelda – me oleme võitnud ja unistused täitnud. Hoidkem siis üheskoos seda võitu! Hoidkem Eesti Vabariiki!
### Response:
Ants Veetõusme: me oleme võitnud ja unistused täitnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22-aastane Ödegaard veetis Arsenalis laenulepingu alusel ka mulluse hooaja teise poole, väljakule pääses ta 20 kohtumises. Aastate eest maailma üheks andekaimaks noorpalluriks peetud, kuid seejärel arengus veidi toppama jäänud poolkaitsja kuulus viimased kuus ja pool aastat Hispaania suurklubi Real Madridi hingekirja, vahendab Soccernet.
Realiga liitus ta 2015. aastal, olles ise vaid 16-aastane, ning talle asetati koheselt väga suured ootused. Paraku ei õnnestunud nende täitmine sel moel, mida oodati ning enamuse Reali hingekirja kuulutud ajast veetis ta laenulepingute alusel teistes klubides, näiteks on ta kandnud ka Heerenveeni, Arnhemi Vitesse ja Real Sociedadi särke.
Ödegaardi näol on tegu noorima mehega, kes Norra rahvuskoondises eales mänginud - nimelt tegi ta oma debüüdi juba 2014. aastal, olles ise vaid 15 aastat ja 253 päeva vana. Tänaseks on ta hoolimata võrdlemisi noorest east kerkinud ka koondise kapteniks.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Norra koondise kapten liitus Arsenaliga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22-aastane Ödegaard veetis Arsenalis laenulepingu alusel ka mulluse hooaja teise poole, väljakule pääses ta 20 kohtumises. Aastate eest maailma üheks andekaimaks noorpalluriks peetud, kuid seejärel arengus veidi toppama jäänud poolkaitsja kuulus viimased kuus ja pool aastat Hispaania suurklubi Real Madridi hingekirja, vahendab Soccernet.
Realiga liitus ta 2015. aastal, olles ise vaid 16-aastane, ning talle asetati koheselt väga suured ootused. Paraku ei õnnestunud nende täitmine sel moel, mida oodati ning enamuse Reali hingekirja kuulutud ajast veetis ta laenulepingute alusel teistes klubides, näiteks on ta kandnud ka Heerenveeni, Arnhemi Vitesse ja Real Sociedadi särke.
Ödegaardi näol on tegu noorima mehega, kes Norra rahvuskoondises eales mänginud - nimelt tegi ta oma debüüdi juba 2014. aastal, olles ise vaid 15 aastat ja 253 päeva vana. Tänaseks on ta hoolimata võrdlemisi noorest east kerkinud ka koondise kapteniks.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Norra koondise kapten liitus Arsenaliga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lubatagu tänase sündmuse, 20. Augusti Klubi ja riigikogu XIV koosseisu piduliku istungi avakõne sisse juhatada taassündinud Eesti esimese presidendi Lennart Meri ühe tõdemusega. Saatesõnas raamatule "Eesti identiteet ja iseseisvus" kirjutab ta, et "kogu Eesti ajaloo mõte on olnud enesemääramisõiguse teostamine, iseseisvuse taastamine ja suveräänse riigi rajamine."
Nii on see tõesti olnud. Iseseisva riigi loomisega tuldi toime Esimese maailmasõja järellainetuses 24. veebruaril 1918, mis tõi maailmakaardile eestlaste kõrval mitmed teisedki seni peaaegu nimetud rahvad, muutes nad rahvusvahelise õiguse subjektideks.
Kümmekond aastat enne seda ei söandanud aga veel keegi avalikult kõnelda eestlaste omast riigist. Mis ei tähenda, nagu poleks sellest juba pikalt unistatud. Üks jälg sellest on tagantjärele leitav Lydia Koidula 1870. aastal läkitatud kirjas oma armastatule, Soome ajalehe Uusi Suometar peatoimetajast kirjanikule Antti Almbergile. Kirjas kinnitab Koidula, et kuigi soomlastel on rohkem šansse soome rahva iseseisvuseks kui eestlastel, siis ei riputa eestlasedki lootust varna ja usuvad ning töötavad selle heaks, et rahva õitseaeg tagasi tuleks.
Veel selgemalt ilmneb iseseisvuspüüd aga Juhan Liivi luuletuses "Kas näitad?", mis avaldati juba loodud riigis, hulk aastaid pärast kirjapanekut, kus juudi rahva saatusest kõneldes tunnistab luuletaja: "Ja nõnda on lugu ka Eestis /ja nõnda on elu kiik:/ ükskord – kui terve mõte -, /ükskord on Eesti riik."
Miks ma alustasin Meri öeldu meenutamisega? Aga sellepärast, et ajaloos toimunu tähendus selgub alles tagantjärele.
Nii, nagu ei saadud 1908. aastal tõsikindlalt ette näha Eesti riigi sündi, ei saadud ka ette näha sünnist kakskümmend kaks aastat hiljem aset leidnud riigi hävingut, järgnevat viitkümmet aastat okupatsiooni, ammugi seda, et veel riigi sünniga samal sajandil tuleb hakata riiklust taastama. Aga just selle, rahvalt saadud Eesti riigi taastamise mandaadiga tulid 1990. aastal Toompeale need riiginaised ja -mehed, kes poolteist aastat hiljem, 20. augustil 1991 võtsid vastu ajaloolise otsuse "Eesti riiklikust iseseisvusest".
Ajalooline on see otsus põhjusel, et sellega mitte ainult ei võidetud tagasi oma riik, vaid võideti tagasi ka oma ajalugu, mis, nagu Meri öeldust selgub, oli olnudki üks pikk tee eestlaste iseolemise kehtestamiseni.
See võib kõlada paradoksina, ent sama otsusega pärandati järgnevatele põlvkondadele nende tulevik. Nõnda olite teie, 20. Augusti Klubiks ühinenud rahvasaadikud, oma tegevusega nii taastajad kui ka meie praegustele otsustajatele tuleviku väravate avajaks. Seda, teile kuuluvat au ja meie tänu Eesti aja jätkumist tagava esimese müürikivi asetamise eest, ei väära enam miski.
"Toonase ülemnõukogu roll ei piirdunud ainult ühe, Eesti saatust muutnud otsusega."
Kui ma rõhutan ajaloolisena tõlgendatud sündmuses tuleviku momenti, siis pean ju silmas sedagi, et toonase ülemnõukogu roll ei piirdunud ainult ühe, Eesti saatust muutnud otsusega. Aasta enne seda ja järgnev periood kuni Eesti Vabariigi Põhiseaduse vastuvõtmiseni referendumil, Vabariigi Presidendi ja sõjajärgse esimese riigikogu valimisteni laoti seaduste ja otsustega taastatud riigi alusmüüri.
Seda riigimüüri peavad edasi ehitama kõik järgmised riigikogu koosseisud ja poliitikute põlvkonnad, et ajaloo kohati ülekohtuseid käike leevendada ja tahtmatut ebaõiglust vajadusel tasandada. Kõik Eestimaa inimesed peavad saama oma riiki usaldada ja tunda, et Eesti seisab ka nende eest.
Neile põlvkondadele, kellele mainitud ajaloolised hetked jäävad lapsepõlve, või koguni, kes on sündinud ja sünnivad iseseisvas Eesti Vabariigis; neile, kelle õlul lasuvad täna meie ühist tulevikku mõjutavad otsused ja teod, on küsimus "kas sellist Eestit me tahtsimegi?" juba ette ära vastatud.
Jah, me tahtsime, tahame jätkuvalt, et iseseisev Eesti riik oleks osa meie rahvuslikust DNA-st, et ta toimiks eesti keele ja kultuuri tagatisena, nagu see ka põhiseaduse preambulis kirjas.
Me tahame, et Eesti riik oleks õdus ning armastatud kodu mitte ainult siin maanurgas aastasadu elanud rahvale, vaid kõigile neilegi, kes sidunud oma elu ja saatuse Eestiga, kellele Eesti on meiega sarnaselt südameasjaks.
Auväärt saalisviibijad, teie panus meie iseseisvuse taastamisel on olnud hindamatu. 20. augustil 1991 võttis selle julguse ja aated kokku armastatud eestimaalane Heinz Valk, kes lausus: "... meil pole õigust täna siit Toompealt alla minna, kui me käitume argpüksidena ja jätame täitmata rahvale antud sõna. Eesti rahvas vaatab meid, kogu vaba maailm vaatab meid. Vaatame siis ka meie neile ausalt silmi. Tervitan taassündivat Eesti Vabariiki!"
Me vajame sarnast mõtteviisi ja enesekindlust oma riigi ehitamisel ka praegu, et püsida õigel teel kiiresti muutuvas ning murettekitavalt ebastabiilses maailmas. Iga Eestimaa inimene peab tundma end siin riigis turvaliselt ja hoituna. Meil tuleb ühiselt pingutada, et igas Eestimaa paigas oleks hea elada.
Vaid nii saame Eesti rahvale ka nüüd, 30 aastat hiljem ausalt silma vaadata. See on kõigi meie ja tulevaste põlvede ühine roll ning vastutus, sest iseseisvus kohustab! Riiklik iseseisvus kui Eesti kestmise müürikivi. Väärikat iseseisvuse taastamise päeva meile kõigile! Jõudu Eestile! | Jüri Ratas: iga Eestimaa inimene peab tundma end siin riigis hoituna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lubatagu tänase sündmuse, 20. Augusti Klubi ja riigikogu XIV koosseisu piduliku istungi avakõne sisse juhatada taassündinud Eesti esimese presidendi Lennart Meri ühe tõdemusega. Saatesõnas raamatule "Eesti identiteet ja iseseisvus" kirjutab ta, et "kogu Eesti ajaloo mõte on olnud enesemääramisõiguse teostamine, iseseisvuse taastamine ja suveräänse riigi rajamine."
Nii on see tõesti olnud. Iseseisva riigi loomisega tuldi toime Esimese maailmasõja järellainetuses 24. veebruaril 1918, mis tõi maailmakaardile eestlaste kõrval mitmed teisedki seni peaaegu nimetud rahvad, muutes nad rahvusvahelise õiguse subjektideks.
Kümmekond aastat enne seda ei söandanud aga veel keegi avalikult kõnelda eestlaste omast riigist. Mis ei tähenda, nagu poleks sellest juba pikalt unistatud. Üks jälg sellest on tagantjärele leitav Lydia Koidula 1870. aastal läkitatud kirjas oma armastatule, Soome ajalehe Uusi Suometar peatoimetajast kirjanikule Antti Almbergile. Kirjas kinnitab Koidula, et kuigi soomlastel on rohkem šansse soome rahva iseseisvuseks kui eestlastel, siis ei riputa eestlasedki lootust varna ja usuvad ning töötavad selle heaks, et rahva õitseaeg tagasi tuleks.
Veel selgemalt ilmneb iseseisvuspüüd aga Juhan Liivi luuletuses "Kas näitad?", mis avaldati juba loodud riigis, hulk aastaid pärast kirjapanekut, kus juudi rahva saatusest kõneldes tunnistab luuletaja: "Ja nõnda on lugu ka Eestis /ja nõnda on elu kiik:/ ükskord – kui terve mõte -, /ükskord on Eesti riik."
Miks ma alustasin Meri öeldu meenutamisega? Aga sellepärast, et ajaloos toimunu tähendus selgub alles tagantjärele.
Nii, nagu ei saadud 1908. aastal tõsikindlalt ette näha Eesti riigi sündi, ei saadud ka ette näha sünnist kakskümmend kaks aastat hiljem aset leidnud riigi hävingut, järgnevat viitkümmet aastat okupatsiooni, ammugi seda, et veel riigi sünniga samal sajandil tuleb hakata riiklust taastama. Aga just selle, rahvalt saadud Eesti riigi taastamise mandaadiga tulid 1990. aastal Toompeale need riiginaised ja -mehed, kes poolteist aastat hiljem, 20. augustil 1991 võtsid vastu ajaloolise otsuse "Eesti riiklikust iseseisvusest".
Ajalooline on see otsus põhjusel, et sellega mitte ainult ei võidetud tagasi oma riik, vaid võideti tagasi ka oma ajalugu, mis, nagu Meri öeldust selgub, oli olnudki üks pikk tee eestlaste iseolemise kehtestamiseni.
See võib kõlada paradoksina, ent sama otsusega pärandati järgnevatele põlvkondadele nende tulevik. Nõnda olite teie, 20. Augusti Klubiks ühinenud rahvasaadikud, oma tegevusega nii taastajad kui ka meie praegustele otsustajatele tuleviku väravate avajaks. Seda, teile kuuluvat au ja meie tänu Eesti aja jätkumist tagava esimese müürikivi asetamise eest, ei väära enam miski.
"Toonase ülemnõukogu roll ei piirdunud ainult ühe, Eesti saatust muutnud otsusega."
Kui ma rõhutan ajaloolisena tõlgendatud sündmuses tuleviku momenti, siis pean ju silmas sedagi, et toonase ülemnõukogu roll ei piirdunud ainult ühe, Eesti saatust muutnud otsusega. Aasta enne seda ja järgnev periood kuni Eesti Vabariigi Põhiseaduse vastuvõtmiseni referendumil, Vabariigi Presidendi ja sõjajärgse esimese riigikogu valimisteni laoti seaduste ja otsustega taastatud riigi alusmüüri.
Seda riigimüüri peavad edasi ehitama kõik järgmised riigikogu koosseisud ja poliitikute põlvkonnad, et ajaloo kohati ülekohtuseid käike leevendada ja tahtmatut ebaõiglust vajadusel tasandada. Kõik Eestimaa inimesed peavad saama oma riiki usaldada ja tunda, et Eesti seisab ka nende eest.
Neile põlvkondadele, kellele mainitud ajaloolised hetked jäävad lapsepõlve, või koguni, kes on sündinud ja sünnivad iseseisvas Eesti Vabariigis; neile, kelle õlul lasuvad täna meie ühist tulevikku mõjutavad otsused ja teod, on küsimus "kas sellist Eestit me tahtsimegi?" juba ette ära vastatud.
Jah, me tahtsime, tahame jätkuvalt, et iseseisev Eesti riik oleks osa meie rahvuslikust DNA-st, et ta toimiks eesti keele ja kultuuri tagatisena, nagu see ka põhiseaduse preambulis kirjas.
Me tahame, et Eesti riik oleks õdus ning armastatud kodu mitte ainult siin maanurgas aastasadu elanud rahvale, vaid kõigile neilegi, kes sidunud oma elu ja saatuse Eestiga, kellele Eesti on meiega sarnaselt südameasjaks.
Auväärt saalisviibijad, teie panus meie iseseisvuse taastamisel on olnud hindamatu. 20. augustil 1991 võttis selle julguse ja aated kokku armastatud eestimaalane Heinz Valk, kes lausus: "... meil pole õigust täna siit Toompealt alla minna, kui me käitume argpüksidena ja jätame täitmata rahvale antud sõna. Eesti rahvas vaatab meid, kogu vaba maailm vaatab meid. Vaatame siis ka meie neile ausalt silmi. Tervitan taassündivat Eesti Vabariiki!"
Me vajame sarnast mõtteviisi ja enesekindlust oma riigi ehitamisel ka praegu, et püsida õigel teel kiiresti muutuvas ning murettekitavalt ebastabiilses maailmas. Iga Eestimaa inimene peab tundma end siin riigis turvaliselt ja hoituna. Meil tuleb ühiselt pingutada, et igas Eestimaa paigas oleks hea elada.
Vaid nii saame Eesti rahvale ka nüüd, 30 aastat hiljem ausalt silma vaadata. See on kõigi meie ja tulevaste põlvede ühine roll ning vastutus, sest iseseisvus kohustab! Riiklik iseseisvus kui Eesti kestmise müürikivi. Väärikat iseseisvuse taastamise päeva meile kõigile! Jõudu Eestile!
### Response:
Jüri Ratas: iga Eestimaa inimene peab tundma end siin riigis hoituna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1,3 kilomeetri pikkuse vabatehnikasprindi kvalifikatsiooni võitis naisjuunioride seas venelanna Alexandra Kazakova ajaga 2.50,68, kellele järgnes eestlanna Andra Aavik. Aavik kaotas võitjale 6,8 sekundit. Kolmanda koha teenis ukrainlanna Anastasiia Kompaniiets, kes Aavikule täpselt sekundiga alla.
Juunioride seas oli paremuselt teine eestlanna viiendana lõpetanud Hedvig Altmäe, kel kogunes võitjale kaotust 8,63 sekundit. Ka 12. ja 13. positsioonid kuulusid kodus võistlevatele neidudele – eespool oli Anlourdees Veerpalu (võitjale kaotust 16,98 sekundit) ning kohe tema järel finišeeris Kätlin Kukk (võitjale kaotust 17,06 sekundit). 15. aja sõitis välja Aiki Jalakas (+19,26), 16. oli Merli Mari Utsal (+19,45), 17. Getrin Raudsepp (+19,84), 18. Laura Laan (+21,15), 19. Eva-Maria Saar (+21,47). 22 sportlase seas lõpetas eelviimasena Kretel Kaljumäe (+26,46) ja viimasena Kimberly Born (+33,21).
Naiste arvestuses võttis võidu favoriit Natalja Neprjajeva, kes lõpetas 1,3 kilomeetrise sprindi ajaga 2.41,48, teisena lõpetas slovakitar Alena Protšazkova (+1,1). Mariel Merlii Pulles oli parima eestlannana kolmas, võitjale kaotas ta 2,98 sekundiga. Keidy Kaasiku hõivas viienda koha (+3,25), Kaidy Kaasiku oli kuues (+5,62). Kaheksanda tulemuse sõitis Aveli Uustalu (+6,05), Teiloora Ojaste oli 12. (+8,15). Esimese 20 sekka mahtus ka 17. lõpetanud Teesi Tuul (+11,95) ja 20. aja välja sõitnud Hanna-Brita Kaasik (+12,7). Johanna Udras oli 34 naise konkurentsis 24. (+14,94).
Meesjuunioride arvestuses võidutses slovakk Jachym Cenek ajaga 2.26,85, kes edastas vähem kui poole sekundiga eestlast Anders Veerpalu (+0,42). Teine eestlane oli 9. kohal lõpetanud Ralf Kivil, kel kogunes võitjale kaotust 5,7 sekundit. 12. lõpetas Hendrik Peterson (+7,55), 16. koha sai Holger Altmäe (+9,81), 19. oli Steve Vahi (+11,37), 22. koha sai Rico Rohi (+14,11) ja 26 noormehe konkurentsis lõpetas 23. Stenver Vahi (+16,3).
Meeste seas noppis kvalifikatsioonivõidu norrakas Patrick Fossum Kristoffersen ajaga 2.17,28. Parim eestlane oli 11. lõpetanud Martin Himma, kes kaotas võitjale 7,6 sekundiga. Kristjan Koll oli 16. (+9,56), Kaarel Kasper Kõrge ületas finišijoone kohe Kolli järel ajaga 10,86. Kogenud Marko Kilp oli 22. (+11,28), jättes seljataha ka suusaässa Alexandr Bolšunovi, kes lõpetas 24. kohal (+11,6). Karl Sebastian Dremljuga oli 28. (+15,2), Simo Teearu sõitis välja 30. aja (+15,47). Viimase eestlasena lõpetas Aleksander Tamm 34. ajaga (+18,19).
Veerandfinaalidesse pääsesid iga arvestuse 16 kiiremat. Ühes veerandfinaalis sõidab neli rullsuusatajat ning poolfinaali pääseb iga neljandikfinaali kaks kiiremat. | Eestlased näitasid koduse rullsuusa MK-etapi kvalifikatsioonis head minekut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1,3 kilomeetri pikkuse vabatehnikasprindi kvalifikatsiooni võitis naisjuunioride seas venelanna Alexandra Kazakova ajaga 2.50,68, kellele järgnes eestlanna Andra Aavik. Aavik kaotas võitjale 6,8 sekundit. Kolmanda koha teenis ukrainlanna Anastasiia Kompaniiets, kes Aavikule täpselt sekundiga alla.
Juunioride seas oli paremuselt teine eestlanna viiendana lõpetanud Hedvig Altmäe, kel kogunes võitjale kaotust 8,63 sekundit. Ka 12. ja 13. positsioonid kuulusid kodus võistlevatele neidudele – eespool oli Anlourdees Veerpalu (võitjale kaotust 16,98 sekundit) ning kohe tema järel finišeeris Kätlin Kukk (võitjale kaotust 17,06 sekundit). 15. aja sõitis välja Aiki Jalakas (+19,26), 16. oli Merli Mari Utsal (+19,45), 17. Getrin Raudsepp (+19,84), 18. Laura Laan (+21,15), 19. Eva-Maria Saar (+21,47). 22 sportlase seas lõpetas eelviimasena Kretel Kaljumäe (+26,46) ja viimasena Kimberly Born (+33,21).
Naiste arvestuses võttis võidu favoriit Natalja Neprjajeva, kes lõpetas 1,3 kilomeetrise sprindi ajaga 2.41,48, teisena lõpetas slovakitar Alena Protšazkova (+1,1). Mariel Merlii Pulles oli parima eestlannana kolmas, võitjale kaotas ta 2,98 sekundiga. Keidy Kaasiku hõivas viienda koha (+3,25), Kaidy Kaasiku oli kuues (+5,62). Kaheksanda tulemuse sõitis Aveli Uustalu (+6,05), Teiloora Ojaste oli 12. (+8,15). Esimese 20 sekka mahtus ka 17. lõpetanud Teesi Tuul (+11,95) ja 20. aja välja sõitnud Hanna-Brita Kaasik (+12,7). Johanna Udras oli 34 naise konkurentsis 24. (+14,94).
Meesjuunioride arvestuses võidutses slovakk Jachym Cenek ajaga 2.26,85, kes edastas vähem kui poole sekundiga eestlast Anders Veerpalu (+0,42). Teine eestlane oli 9. kohal lõpetanud Ralf Kivil, kel kogunes võitjale kaotust 5,7 sekundit. 12. lõpetas Hendrik Peterson (+7,55), 16. koha sai Holger Altmäe (+9,81), 19. oli Steve Vahi (+11,37), 22. koha sai Rico Rohi (+14,11) ja 26 noormehe konkurentsis lõpetas 23. Stenver Vahi (+16,3).
Meeste seas noppis kvalifikatsioonivõidu norrakas Patrick Fossum Kristoffersen ajaga 2.17,28. Parim eestlane oli 11. lõpetanud Martin Himma, kes kaotas võitjale 7,6 sekundiga. Kristjan Koll oli 16. (+9,56), Kaarel Kasper Kõrge ületas finišijoone kohe Kolli järel ajaga 10,86. Kogenud Marko Kilp oli 22. (+11,28), jättes seljataha ka suusaässa Alexandr Bolšunovi, kes lõpetas 24. kohal (+11,6). Karl Sebastian Dremljuga oli 28. (+15,2), Simo Teearu sõitis välja 30. aja (+15,47). Viimase eestlasena lõpetas Aleksander Tamm 34. ajaga (+18,19).
Veerandfinaalidesse pääsesid iga arvestuse 16 kiiremat. Ühes veerandfinaalis sõidab neli rullsuusatajat ning poolfinaali pääseb iga neljandikfinaali kaks kiiremat.
### Response:
Eestlased näitasid koduse rullsuusa MK-etapi kvalifikatsioonis head minekut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahva Hääl: "Tagurlased näitasid oma tõelist palet: Gorbatšov on kukutatud".
Päevaleht: "Riigipöördekatse".
Postimees: "Sõjaväeline riigipööre NLis".
Tuleb meeles pidada, et see oli interneti- ja sotsiaalmeediaeelne Eesti, kus kriitilistel päevadel oli kiireks info saamise kanaliks Eesti Raadio, siis teleuudised ja ajalehed, mis paljuski vahendasid eilseid uudiseid, kuid päevalehtede trükiarvud olid igapäevaselt üle saja tuhande eksemplari.
Eestis asus siis mitukümmend tuhat Nõukogude sõjaväelast, kelle võimalik sekkumine augustiputši oli teadmata.
Rahva Hääl avaldas esiküljel ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli eelmise päeva esinemise parlamendis. Rüütel teatas, et 19. augusti hommikul kella 11 paiku helistas talle Balti sõjaväeringkonna ülem kindralpolkovnik Kuzmin, kes teatas erakorralise seisukorra sisseseadmisest ning sellest, et avalikud koosolekud on keelatud ja elanikkonnalt tuleb relvad ära korjata.
Rahva Hääle esikülg. Autor/allikas: ERR
"Meie protest peab olema kuuldav ja tugev, kuid samas ei tohi me ette võtta midagi sellist, mis seaks ohtu meie rahva ellujäämise ning vabadusürituse," ütles Rüütel.
Ta kinnitas, et "me oleme otsustavalt solidaarsed Venemaa juhtkonnaga, kes neil tundidel on endale võtnud võitluse pearaskuse diktatuuri peatamise eest käivas võitluses".
"Iga rahva suurus selgub katsumuste tunnil. Eesti rahvas peab praegu suutma olla suur. Kindlust teile kõigile!" lõpetas Rüütel putši esimese päeva esinemise parlamendis.
Eesti valitsuse avaldus nimetas Moskvas alanud putši ebaseaduslikuks ja kutsus "rahvast üles olema valmis poliitiliseks üldstreigiks".
"Seoses sündmustega NSV Liidus on ohtu sattunud ka Balti riikide iseseisvuse taastamine," tõdes Eesti valitsus, kutsudes välisriike aktiivselt avaldama eitavad suhtumist sõjaväelisse riigipöördesse.
Eesti Komitee juhatuse avaldus ütles, et "praegu on tarvis olla iga hetk valmis: kõikehõlmavaks kodanikuallumatuseks, üldstreigiks, poliitilise tegevuse jätkamiseks illegaalsetes tingimustes". Maailma avalikkuselt ja ÜRO-lt nõuti: "lõpetada igasugune majandusbi N. Liidu võimudele, kutsuda Balti riikidesse ÜRO korrakaitseväed".
Avalduse tegid ka meie kuningriiklased: "Tahtmata sekkuda Nõukogude Liidu siseasjadesse, peab Eesti Rojalistlik Partei siiski vajalikuks avaldada muret 8 poliitiku poolt teostatud paleepöörde pärast meie naaberriigis."
Postimees. Autor/allikas: ERR
Muidugi oli suur küsimus, mis on juhtunud Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšoviga, kelle riigipöörajad väitsid olevat haigestunud, mistõttu ta ei saavat oma ülesandeid täita. Peaminister Edgar Savisaar rääkis Postimehes, kuidas kõrgest ja usaldusväärsest allikast on teatavaks saanud, et Gorbatšov kutsuti Moskvasse, kus temalt nõuti võimust loobumist ja kui president keeldus, arreteeriti ta koos perekonna ja lähimate nõunikega.
Savisaare jutustuse all vahendas ETA välisagentuuride infot, mis omakorda toetusid Venemaa valitsuse teabele, et Gorbatšovi hoitakse kinni Krimmis, tema suvila lähedale Forosis ei lasta ühtegi laeva ega lennukit.
Nii oligi: riigipöörajad isoleerisid Gorbatšovi Krimmis, kus ta valmistas ette 20. augustiks kavandatud liidulepingu sõlmimist, millest iseseisvuse taastamise suunas liikuvad Balti riigid lubasid kõrvale jääda.
Postimees. Autor/allikas: ERR
Postimehes kinnitas Tartu garnisoni ülem lennuväepolkovnik Valeri Janin putši esimese päeva õhtul, et kohapealsete sõjaväelaste poolt ei ole tartlastel midagi karta. "Mida nad seal üleval ka ei teeks, Tartu garnisoni poolt ei ole midagi oodata. Ja ärge ise õhutage vastuolusid," ütles polkovnik Janin. "Ehitage, remontige, elage, armastage, armuge, sünnitage. Mitte midagi ei juhtu, sõltumata sellest, mida otsustavad üleval meie või teie omad."
Postimehe toimetus aga ei olnud selles kõiges nii kindel, et võibki vaid remontida ja armuda ja midagi ei juhtu. 20. augusti ajalehes ilmus ka lugu "Kodanikuallumatusest", kus jagati näpunäiteid, mida teha, kui Nõukogude Liidu riigipöörajad peaksid võidu võtma. Kruvige maha tänavate nimesildid ja majade numbrid, oli näiteks üks soovitus.
Päevaleht Autor/allikas: ERR
Päevaleht andis tagaküljel, spordiuudiste veerus, teada, et Rain Pilve tuli Nõukogude Liidu meistriks: "N. Liidu meistrivõistlustel autode ringrajasõidus võitis Rain Pilve vormel "Vostokil" Kiievis peetud 3. etapi. Pilve tuli ka kokkuvõttes N. Liidu meistriks moskvalase Edgar Lindgreni ees."
Kui 20. augusti hommikused ajalehed lugejateni jõudsid, oli Eesti iseseisvuse taastamiseni jäänud üks pikk tööpäev. | Polkovnik Janin: ehitage, remontige, elage, armastage, armuge, sünnitage | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahva Hääl: "Tagurlased näitasid oma tõelist palet: Gorbatšov on kukutatud".
Päevaleht: "Riigipöördekatse".
Postimees: "Sõjaväeline riigipööre NLis".
Tuleb meeles pidada, et see oli interneti- ja sotsiaalmeediaeelne Eesti, kus kriitilistel päevadel oli kiireks info saamise kanaliks Eesti Raadio, siis teleuudised ja ajalehed, mis paljuski vahendasid eilseid uudiseid, kuid päevalehtede trükiarvud olid igapäevaselt üle saja tuhande eksemplari.
Eestis asus siis mitukümmend tuhat Nõukogude sõjaväelast, kelle võimalik sekkumine augustiputši oli teadmata.
Rahva Hääl avaldas esiküljel ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli eelmise päeva esinemise parlamendis. Rüütel teatas, et 19. augusti hommikul kella 11 paiku helistas talle Balti sõjaväeringkonna ülem kindralpolkovnik Kuzmin, kes teatas erakorralise seisukorra sisseseadmisest ning sellest, et avalikud koosolekud on keelatud ja elanikkonnalt tuleb relvad ära korjata.
Rahva Hääle esikülg. Autor/allikas: ERR
"Meie protest peab olema kuuldav ja tugev, kuid samas ei tohi me ette võtta midagi sellist, mis seaks ohtu meie rahva ellujäämise ning vabadusürituse," ütles Rüütel.
Ta kinnitas, et "me oleme otsustavalt solidaarsed Venemaa juhtkonnaga, kes neil tundidel on endale võtnud võitluse pearaskuse diktatuuri peatamise eest käivas võitluses".
"Iga rahva suurus selgub katsumuste tunnil. Eesti rahvas peab praegu suutma olla suur. Kindlust teile kõigile!" lõpetas Rüütel putši esimese päeva esinemise parlamendis.
Eesti valitsuse avaldus nimetas Moskvas alanud putši ebaseaduslikuks ja kutsus "rahvast üles olema valmis poliitiliseks üldstreigiks".
"Seoses sündmustega NSV Liidus on ohtu sattunud ka Balti riikide iseseisvuse taastamine," tõdes Eesti valitsus, kutsudes välisriike aktiivselt avaldama eitavad suhtumist sõjaväelisse riigipöördesse.
Eesti Komitee juhatuse avaldus ütles, et "praegu on tarvis olla iga hetk valmis: kõikehõlmavaks kodanikuallumatuseks, üldstreigiks, poliitilise tegevuse jätkamiseks illegaalsetes tingimustes". Maailma avalikkuselt ja ÜRO-lt nõuti: "lõpetada igasugune majandusbi N. Liidu võimudele, kutsuda Balti riikidesse ÜRO korrakaitseväed".
Avalduse tegid ka meie kuningriiklased: "Tahtmata sekkuda Nõukogude Liidu siseasjadesse, peab Eesti Rojalistlik Partei siiski vajalikuks avaldada muret 8 poliitiku poolt teostatud paleepöörde pärast meie naaberriigis."
Postimees. Autor/allikas: ERR
Muidugi oli suur küsimus, mis on juhtunud Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšoviga, kelle riigipöörajad väitsid olevat haigestunud, mistõttu ta ei saavat oma ülesandeid täita. Peaminister Edgar Savisaar rääkis Postimehes, kuidas kõrgest ja usaldusväärsest allikast on teatavaks saanud, et Gorbatšov kutsuti Moskvasse, kus temalt nõuti võimust loobumist ja kui president keeldus, arreteeriti ta koos perekonna ja lähimate nõunikega.
Savisaare jutustuse all vahendas ETA välisagentuuride infot, mis omakorda toetusid Venemaa valitsuse teabele, et Gorbatšovi hoitakse kinni Krimmis, tema suvila lähedale Forosis ei lasta ühtegi laeva ega lennukit.
Nii oligi: riigipöörajad isoleerisid Gorbatšovi Krimmis, kus ta valmistas ette 20. augustiks kavandatud liidulepingu sõlmimist, millest iseseisvuse taastamise suunas liikuvad Balti riigid lubasid kõrvale jääda.
Postimees. Autor/allikas: ERR
Postimehes kinnitas Tartu garnisoni ülem lennuväepolkovnik Valeri Janin putši esimese päeva õhtul, et kohapealsete sõjaväelaste poolt ei ole tartlastel midagi karta. "Mida nad seal üleval ka ei teeks, Tartu garnisoni poolt ei ole midagi oodata. Ja ärge ise õhutage vastuolusid," ütles polkovnik Janin. "Ehitage, remontige, elage, armastage, armuge, sünnitage. Mitte midagi ei juhtu, sõltumata sellest, mida otsustavad üleval meie või teie omad."
Postimehe toimetus aga ei olnud selles kõiges nii kindel, et võibki vaid remontida ja armuda ja midagi ei juhtu. 20. augusti ajalehes ilmus ka lugu "Kodanikuallumatusest", kus jagati näpunäiteid, mida teha, kui Nõukogude Liidu riigipöörajad peaksid võidu võtma. Kruvige maha tänavate nimesildid ja majade numbrid, oli näiteks üks soovitus.
Päevaleht Autor/allikas: ERR
Päevaleht andis tagaküljel, spordiuudiste veerus, teada, et Rain Pilve tuli Nõukogude Liidu meistriks: "N. Liidu meistrivõistlustel autode ringrajasõidus võitis Rain Pilve vormel "Vostokil" Kiievis peetud 3. etapi. Pilve tuli ka kokkuvõttes N. Liidu meistriks moskvalase Edgar Lindgreni ees."
Kui 20. augusti hommikused ajalehed lugejateni jõudsid, oli Eesti iseseisvuse taastamiseni jäänud üks pikk tööpäev.
### Response:
Polkovnik Janin: ehitage, remontige, elage, armastage, armuge, sünnitage |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Toornafta maailmaturuhinnad on viimastel nädalatel näidanud langustrendi tänu suurtel sihtturgudel pead tõstvale COVID-viiruse delta-variandile. Maailma suurim naftaimportija Hiina on taas kehtestanud liikumispiirangud viiruse leviku pidurdamiseks ning sarnaselt on käitunud ka teised Kagu-Aasia valitsused. Seda näevad naftaturud aga nõrkusena ja sellest tulenevalt on langenud ka toornafta maailmaturu hinnad," rääkis Raamat.
Teise mõjutajana tõi Raamat välja ka asjaolu, et teisel pool Atlandi ookeani on lõppemas ka mootorikütuste tarbimise tippaeg. "Ehk USA nn "sõiduhooaeg", mis omakorda vähendab sesoonset nõudlust naftatoodete järgi. Sellest tulenevalt on nii USA turu hinda väljendav WTI (West Texas Intermediate) toornafta kui ka ülejäänud maailma hinnastamise aluseks olev Brenti toornafta hinnad jõudnud tasemetele, mida viimati nähti selle aasta mais," sõnas Raamat.
Raamatu sõnul tuleb silmas pidada, et sõidukid toornaftat ei tarbi ja seetõttu on ka tanklate hinnastamise aluseks hoopis mootorikütuste hulgihinnad.
"Kuigi maailmaturu naftahind omab mõju ka rafineerimistehastes toodetavate mootorikütuste müügihindadele, siis üks-ühele unisoonis toornafta maailmaturuhind ja mootorikütuste hulgituru hind ei liigu. Viimasele avaldavad mõju ka regionaalsed faktorid ja kuna Euroopa on delta-variandi ohjeldamisega saanud hakkama ilma suurte liikumispiirangute kehtestamiseta, siis ei ole meie turgudel ka lõpptoodete hinnad toornaftaga võrreldavas suurusjärgus langenud," selgitas Raamat.
"Täiendavat mõju hinnakujundusele omab ka viimastel nädalatel tugevnenud dollari vahetuskurss euro suhtes – kuna globaalselt kaubeldava toornafta referentsvaluuta on dollar, siis tähendab tugevam dollar, et eurodesse teisaldatuna on toorme hind ostjale kõrgem. Tähtsa faktorina on vastupidiselt toornafta hinnalangusele biokütuste hinnad Euroopa turupiirkonnas hoopis tõusnud," märkis Raamat.
Ta viitas, et Euroopa Liidus tuleb taastuvenergia- ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustuste täitmiseks segada müüdavatesse mootorikütustesse ka biokütuseid. "Viimastel nädalatel tõusutrendi näidanud bioetanooli ja biodiislikütuse turuhinnad on sisuliselt fossiilse kütuse hinnalanguse mõju ära söönud ning sellest tulenevalt pole ka tanklahinnad meie regioonis suures mahus langenud," lausus ta.
"Kindlasti otsivad naftaturu osalised nõudluse taastumise puhul väga tähelepanelikult indikatsioone eelkõige delta-variandi leviku kohta ning samuti globaalse majanduse taastumise osas. Eelmisel nädalal Hiinast tulnud indikatsioonid sealse majanduse jahtumise kohta omavad kindlasti mõju naftanõudlusele ja hindadele keskpikas perspektiivis," lisas Raamat.
Raamatu sõnul on täna keeruline prognoosida, kuidas muutuv toornafta maailmaturuhind mõjutab lähimate nädalate jooksul hinnakujundust Eesti tanklates. "Kindlasti avaldab turuhindade kujunemise puhul mõju ka tõsiasi, et Läti ja Leeduga võrreldes kohaldab Eesti märkimisäärselt rangemalt taastuvenergianõudeid. Seetõttu avaldavad langevad fossiilkütuste hinnad meie turul tanklate hinnakujundusele vähem mõju, kui naaberriikides."
Raamat märkis aga, et enim mõjutavad tarbijatele nähtavaid tanklahindu aga riiklikud maksud. "Naabritest kõrgema mootoribensiini aktsiisimäära mõjul on ka meie tarbijate jaoks hind märksa kõrgem, kui lõunanaabritel. Tänu alandatud diislikütuse aktsiisimäärale on aga Eesti diislikütus konkurentsivõimelise hinnaga kogu Baltikumi kontekstis. Kuna diislikütus leiab kasutust peamiselt ettevõtluses, siis on soodsam sisend ka arvestatav majandust ergutav meede. Tänase valitsuse plaanide kohaselt järgmisel aastal taas kogu ELi kontekstis kõige kõrgeimasse tippu tõusev diislikütuse aktsiisimäär toob seega kaasa nii kõrged tanklahinnad tavatarbijale kui omab arvestavat mõju ka majanduskasvu pidurdamisele," rääkis Raamat. | Õliühing: nafta hinnalangus tuleneb delta tüve levikust suurtel turgudel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Toornafta maailmaturuhinnad on viimastel nädalatel näidanud langustrendi tänu suurtel sihtturgudel pead tõstvale COVID-viiruse delta-variandile. Maailma suurim naftaimportija Hiina on taas kehtestanud liikumispiirangud viiruse leviku pidurdamiseks ning sarnaselt on käitunud ka teised Kagu-Aasia valitsused. Seda näevad naftaturud aga nõrkusena ja sellest tulenevalt on langenud ka toornafta maailmaturu hinnad," rääkis Raamat.
Teise mõjutajana tõi Raamat välja ka asjaolu, et teisel pool Atlandi ookeani on lõppemas ka mootorikütuste tarbimise tippaeg. "Ehk USA nn "sõiduhooaeg", mis omakorda vähendab sesoonset nõudlust naftatoodete järgi. Sellest tulenevalt on nii USA turu hinda väljendav WTI (West Texas Intermediate) toornafta kui ka ülejäänud maailma hinnastamise aluseks olev Brenti toornafta hinnad jõudnud tasemetele, mida viimati nähti selle aasta mais," sõnas Raamat.
Raamatu sõnul tuleb silmas pidada, et sõidukid toornaftat ei tarbi ja seetõttu on ka tanklate hinnastamise aluseks hoopis mootorikütuste hulgihinnad.
"Kuigi maailmaturu naftahind omab mõju ka rafineerimistehastes toodetavate mootorikütuste müügihindadele, siis üks-ühele unisoonis toornafta maailmaturuhind ja mootorikütuste hulgituru hind ei liigu. Viimasele avaldavad mõju ka regionaalsed faktorid ja kuna Euroopa on delta-variandi ohjeldamisega saanud hakkama ilma suurte liikumispiirangute kehtestamiseta, siis ei ole meie turgudel ka lõpptoodete hinnad toornaftaga võrreldavas suurusjärgus langenud," selgitas Raamat.
"Täiendavat mõju hinnakujundusele omab ka viimastel nädalatel tugevnenud dollari vahetuskurss euro suhtes – kuna globaalselt kaubeldava toornafta referentsvaluuta on dollar, siis tähendab tugevam dollar, et eurodesse teisaldatuna on toorme hind ostjale kõrgem. Tähtsa faktorina on vastupidiselt toornafta hinnalangusele biokütuste hinnad Euroopa turupiirkonnas hoopis tõusnud," märkis Raamat.
Ta viitas, et Euroopa Liidus tuleb taastuvenergia- ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustuste täitmiseks segada müüdavatesse mootorikütustesse ka biokütuseid. "Viimastel nädalatel tõusutrendi näidanud bioetanooli ja biodiislikütuse turuhinnad on sisuliselt fossiilse kütuse hinnalanguse mõju ära söönud ning sellest tulenevalt pole ka tanklahinnad meie regioonis suures mahus langenud," lausus ta.
"Kindlasti otsivad naftaturu osalised nõudluse taastumise puhul väga tähelepanelikult indikatsioone eelkõige delta-variandi leviku kohta ning samuti globaalse majanduse taastumise osas. Eelmisel nädalal Hiinast tulnud indikatsioonid sealse majanduse jahtumise kohta omavad kindlasti mõju naftanõudlusele ja hindadele keskpikas perspektiivis," lisas Raamat.
Raamatu sõnul on täna keeruline prognoosida, kuidas muutuv toornafta maailmaturuhind mõjutab lähimate nädalate jooksul hinnakujundust Eesti tanklates. "Kindlasti avaldab turuhindade kujunemise puhul mõju ka tõsiasi, et Läti ja Leeduga võrreldes kohaldab Eesti märkimisäärselt rangemalt taastuvenergianõudeid. Seetõttu avaldavad langevad fossiilkütuste hinnad meie turul tanklate hinnakujundusele vähem mõju, kui naaberriikides."
Raamat märkis aga, et enim mõjutavad tarbijatele nähtavaid tanklahindu aga riiklikud maksud. "Naabritest kõrgema mootoribensiini aktsiisimäära mõjul on ka meie tarbijate jaoks hind märksa kõrgem, kui lõunanaabritel. Tänu alandatud diislikütuse aktsiisimäärale on aga Eesti diislikütus konkurentsivõimelise hinnaga kogu Baltikumi kontekstis. Kuna diislikütus leiab kasutust peamiselt ettevõtluses, siis on soodsam sisend ka arvestatav majandust ergutav meede. Tänase valitsuse plaanide kohaselt järgmisel aastal taas kogu ELi kontekstis kõige kõrgeimasse tippu tõusev diislikütuse aktsiisimäär toob seega kaasa nii kõrged tanklahinnad tavatarbijale kui omab arvestavat mõju ka majanduskasvu pidurdamisele," rääkis Raamat.
### Response:
Õliühing: nafta hinnalangus tuleneb delta tüve levikust suurtel turgudel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimsi oma kasvandik ja Eesti noortekoondiseid esindanud noormängija tegi eelmisel hooajal esiliigas häid esitlusi. 14 mängus teenis Kokk keskmiselt 23,3 minutit mänguaega, mille jooksul viskas keskmiselt 8,6 punkti ja võttis neli lauapalli.
Kokk kommenteeris liitumist Viimsiga järgnevalt: "Näen Viimsis väga häid võimalusi enesearenguks ning olen valmis selleks tööd tegema. Loodan teenida palju mänguminuteid ja ootan palju rahvast saali, et nautida meie kogukonna toetust."
Peatreener Valdo Lips oli Koka liitumise üle rõõmus. "On siiras rõõm näha, et Kristjan jätkab pühendumist korvpallile ning on tahtmist täis ennast treeningutel näidata. Kokk aitab meid kindlasti tabavate kaugvisetega, kõva võitlusega kaitses ning lauapallide hankimisega. Ta suudab kindlasti teha meiega koos arengus sammu edasi ning saada hooajal jooksul füüsiliselt tugevamaks."
Klubi tegevjuht ja partner Tanel Einaste teatas, et Kokk oli algusest peale silmapiiril. "Kristjan oli meie kõige esimeses nimekirjas, keda Viimsi meeskonnas näha tahtsime ja meie jaoks oluline lüli, nii sportlikult kui ideeliselt, miks meistriliigaga liituda. Nagu Jorgen ja Kevin, nii ka Kristjan saab võimaluse teha isiklikus karjääris järgmine samm, olles sellega eeskujuks oma nooremale klubikaaslastele. Oleme kindlad, et Kristjanis on sisu ning sellega mängib ta ennast meeskonna põhirotatsiooni ja Viimsi kogukonna südamesse." | Kristjan Kokk naaseb Viimsisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimsi oma kasvandik ja Eesti noortekoondiseid esindanud noormängija tegi eelmisel hooajal esiliigas häid esitlusi. 14 mängus teenis Kokk keskmiselt 23,3 minutit mänguaega, mille jooksul viskas keskmiselt 8,6 punkti ja võttis neli lauapalli.
Kokk kommenteeris liitumist Viimsiga järgnevalt: "Näen Viimsis väga häid võimalusi enesearenguks ning olen valmis selleks tööd tegema. Loodan teenida palju mänguminuteid ja ootan palju rahvast saali, et nautida meie kogukonna toetust."
Peatreener Valdo Lips oli Koka liitumise üle rõõmus. "On siiras rõõm näha, et Kristjan jätkab pühendumist korvpallile ning on tahtmist täis ennast treeningutel näidata. Kokk aitab meid kindlasti tabavate kaugvisetega, kõva võitlusega kaitses ning lauapallide hankimisega. Ta suudab kindlasti teha meiega koos arengus sammu edasi ning saada hooajal jooksul füüsiliselt tugevamaks."
Klubi tegevjuht ja partner Tanel Einaste teatas, et Kokk oli algusest peale silmapiiril. "Kristjan oli meie kõige esimeses nimekirjas, keda Viimsi meeskonnas näha tahtsime ja meie jaoks oluline lüli, nii sportlikult kui ideeliselt, miks meistriliigaga liituda. Nagu Jorgen ja Kevin, nii ka Kristjan saab võimaluse teha isiklikus karjääris järgmine samm, olles sellega eeskujuks oma nooremale klubikaaslastele. Oleme kindlad, et Kristjanis on sisu ning sellega mängib ta ennast meeskonna põhirotatsiooni ja Viimsi kogukonna südamesse."
### Response:
Kristjan Kokk naaseb Viimsisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hannes Starkopf lõpetas 1991. aastal Eesti kunstiakadeemias skulptuuri eriala. Tal on olnud isikunäitusi peamiselt Eestis, on osalenud grupinäitustel ja skulptuurisümpoosiumitel üle maailma.
Starkopf oli ka EKA pikaaegne õppejõud ja Kunstnike Liidu liige. | Suri skulptor Hannes Starkopf | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hannes Starkopf lõpetas 1991. aastal Eesti kunstiakadeemias skulptuuri eriala. Tal on olnud isikunäitusi peamiselt Eestis, on osalenud grupinäitustel ja skulptuurisümpoosiumitel üle maailma.
Starkopf oli ka EKA pikaaegne õppejõud ja Kunstnike Liidu liige.
### Response:
Suri skulptor Hannes Starkopf |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toobali mängijakarjääri tipphetk ja ühtlasi ka sügavaim langus jäi 2018. aasta kevadesse, mil ta Prievidza põhimehena Slovakkia meistriks krooniti, ent tekkinud põlvevigastuse tõttu enam sportlasena tööd jätkata saanud. Järgneval kolmel aastal püüdis 32-aastane võrkpallur Tallinna Selveri abitreeneri ameti kõrval vigastusest lahti saada, kuid mure pole tänaseni lõplikult taandunud ja nii sündis ka lõplik otsus, vahendab Võrkpall24.
Eesti koondise ridades 112 mängu pidanud Toobal ootab uut väljakutset huviga. Kolm abitreeneri aastat Aapo Rantaneni, Alessandro Piroli ja Rainer Vassiljevi kõrval olid tema sõnul väga erinevad ja õpetlikud, luues hea põhja nüüd saabunud peatreeneri-ajaks.
"Meil jäi Selveris seljataha võimas aasta, kus juurde toodud tippmängijate (Renee Teppan, Andrus Raadik ja Kristo Kollo) kõrval tegid väga hea hooaja ka juba pikemalt Selveris mänginud Renet Vanker, Oliver Orav ja Denis Losnikov. Selge on see, et tänavu enam nii professionaalne võistkond meil pole," rääkis möödunud hooajal Rainer Vassiljevi kõrval abitreeneri kohustusi täitnud Toobal.
Selveri möödunud hooaja juhendaja Rainer Vassiljev siirdus uueks hooajaks suurte ambitsioonidega Poola esiliigaklubi Wroclawi Gwardia peatreeneriks.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Tallinna Selveri peatreeneriks saab mängijakarjääri lõpetanud Andres Toobal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toobali mängijakarjääri tipphetk ja ühtlasi ka sügavaim langus jäi 2018. aasta kevadesse, mil ta Prievidza põhimehena Slovakkia meistriks krooniti, ent tekkinud põlvevigastuse tõttu enam sportlasena tööd jätkata saanud. Järgneval kolmel aastal püüdis 32-aastane võrkpallur Tallinna Selveri abitreeneri ameti kõrval vigastusest lahti saada, kuid mure pole tänaseni lõplikult taandunud ja nii sündis ka lõplik otsus, vahendab Võrkpall24.
Eesti koondise ridades 112 mängu pidanud Toobal ootab uut väljakutset huviga. Kolm abitreeneri aastat Aapo Rantaneni, Alessandro Piroli ja Rainer Vassiljevi kõrval olid tema sõnul väga erinevad ja õpetlikud, luues hea põhja nüüd saabunud peatreeneri-ajaks.
"Meil jäi Selveris seljataha võimas aasta, kus juurde toodud tippmängijate (Renee Teppan, Andrus Raadik ja Kristo Kollo) kõrval tegid väga hea hooaja ka juba pikemalt Selveris mänginud Renet Vanker, Oliver Orav ja Denis Losnikov. Selge on see, et tänavu enam nii professionaalne võistkond meil pole," rääkis möödunud hooajal Rainer Vassiljevi kõrval abitreeneri kohustusi täitnud Toobal.
Selveri möödunud hooaja juhendaja Rainer Vassiljev siirdus uueks hooajaks suurte ambitsioonidega Poola esiliigaklubi Wroclawi Gwardia peatreeneriks.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.
### Response:
Tallinna Selveri peatreeneriks saab mängijakarjääri lõpetanud Andres Toobal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 23-aastane jaapanlanna sõnas kaotuse järel, et sel korral oli vastane lihtsalt parem. "Mul on endale alati kõrged ootused, aga ma ei saanud kaotuse vastu midagi parata."
Osaka tegi kohtumises koguni 41 sundimata viga, šveitslannal oli sama näitaja 29. Teichmann lõi jaapanlannale kaheksa ässa, Osaka suutis vastata kuuega. Ka topeltvigade arv oli võitjal väiksem, vastavalt kuus ja seitse. Maailma 76. reket võitis 12 murdepallist kuus, Osaka realiseeris üheksast murdepallist viis.
Turniiril langes konkurentsist ka avaringis Anett Kontaveidi (WTA 28.) alistanud tuneeslanna Ons Jabeur (WTA 20.), kes pidi 16 parema seas tunnistama Petra Kvitova 6:1, 6:2 paremust.
Naiste turniiril on selgunud kõik veerandfinalistid. Omavahel hakkavad mõõtu võtma Karolina Pliskova (WTA 4.) ja Paula Badosa (WTA 29.), maailma esireket Ashleigh Barty ja Barbora Krejcikova (WTA 10.), Angelique Kerber (WTA 22.) ja Petra Kvitova (WTA 11.) ning šveitslannad Belinda Bencic (WTA 12.) ja Jil Teichmann.
Koos Osakaga on Teichmann sel hooajal alistanud juba kaks maailma edetabelis viie parema sekka kuulunud mängijat. Kevadel võitis ta Madridi lahtistel maailma 5. reketit Elina Svitolinat. | Osaka alistus vabapääsmega turniirile saanud šveitslannale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23-aastane jaapanlanna sõnas kaotuse järel, et sel korral oli vastane lihtsalt parem. "Mul on endale alati kõrged ootused, aga ma ei saanud kaotuse vastu midagi parata."
Osaka tegi kohtumises koguni 41 sundimata viga, šveitslannal oli sama näitaja 29. Teichmann lõi jaapanlannale kaheksa ässa, Osaka suutis vastata kuuega. Ka topeltvigade arv oli võitjal väiksem, vastavalt kuus ja seitse. Maailma 76. reket võitis 12 murdepallist kuus, Osaka realiseeris üheksast murdepallist viis.
Turniiril langes konkurentsist ka avaringis Anett Kontaveidi (WTA 28.) alistanud tuneeslanna Ons Jabeur (WTA 20.), kes pidi 16 parema seas tunnistama Petra Kvitova 6:1, 6:2 paremust.
Naiste turniiril on selgunud kõik veerandfinalistid. Omavahel hakkavad mõõtu võtma Karolina Pliskova (WTA 4.) ja Paula Badosa (WTA 29.), maailma esireket Ashleigh Barty ja Barbora Krejcikova (WTA 10.), Angelique Kerber (WTA 22.) ja Petra Kvitova (WTA 11.) ning šveitslannad Belinda Bencic (WTA 12.) ja Jil Teichmann.
Koos Osakaga on Teichmann sel hooajal alistanud juba kaks maailma edetabelis viie parema sekka kuulunud mängijat. Kevadel võitis ta Madridi lahtistel maailma 5. reketit Elina Svitolinat.
### Response:
Osaka alistus vabapääsmega turniirile saanud šveitslannale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raadio 2 eetris kõlab 20. augustil vaid kodumaine muusika ja seda alates kella 8st hommikul. Kell 12 algavas otsesaates võtavad stuudios koha sisse saatejuhid Kristo Rajasaare ja Margus Kamlat, kes järgneva viie tunni jooksul mängivad kuulajate lemmiklugusid Eesti artistidelt. Iseseisvuse taastamise aastapäeva puhul kõlavad raadioeetris lemmikpalad viimasest 30 aastast.
Lugusid on R2 kogunud nädala jooksul sotsiaalmeedia kanalites ja eetripäeva hommikuks on ettepanekuid tulnud juba rohkem kui 150. Pidupäeva lõunal algavasse saatesse saavad kõik ka jooksvalt ettepanekuid teha – oma lemmikloo saab raadioeetris ette mängimiseks üles anda R2 Facebooki lehel ja/või Instagrami kontol. | Raadio 2 kutsub kuulajaid jagama oma lemmiklugusid Eesti artistidelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raadio 2 eetris kõlab 20. augustil vaid kodumaine muusika ja seda alates kella 8st hommikul. Kell 12 algavas otsesaates võtavad stuudios koha sisse saatejuhid Kristo Rajasaare ja Margus Kamlat, kes järgneva viie tunni jooksul mängivad kuulajate lemmiklugusid Eesti artistidelt. Iseseisvuse taastamise aastapäeva puhul kõlavad raadioeetris lemmikpalad viimasest 30 aastast.
Lugusid on R2 kogunud nädala jooksul sotsiaalmeedia kanalites ja eetripäeva hommikuks on ettepanekuid tulnud juba rohkem kui 150. Pidupäeva lõunal algavasse saatesse saavad kõik ka jooksvalt ettepanekuid teha – oma lemmikloo saab raadioeetris ette mängimiseks üles anda R2 Facebooki lehel ja/või Instagrami kontol.
### Response:
Raadio 2 kutsub kuulajaid jagama oma lemmiklugusid Eesti artistidelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistlustrass on koostatud pikematel jooksudel Pirita tee, Merivälja tee ja Reidi tee alal asuvate tänavate ja kergliiklusteede baasil. Sügisjooksu 10-kilomeetrine rada viib osalejad Lauluväljaku ümbruse, Maarjamäe ja Lillepi pargi teedele.
Eesti suurima jooksusündmuse osavõtumedalid kujutavad tänavu Eesti pealinna klassikalise panoraami taustal lainetavat merd.
"Kuna esmakordselt on Tallinna Maratoni ja Sügisjooksu stardipaik eksklusiivse merevaatega Tallinna Lauluväljakul ning ka valdav enamus võistlustrassist kulgeb seekord mereäärsetel teedel, siis iseloomustab medalitel kujutatu seekordset jooksusündmust suurepäraselt. Samuti on ju meri oma variatsioonides pea sama kirju ja ettearvamatu nagu tänavune piiranguterohke aastagi," põhjendas motiivi valikut medalite autor Priit Verlin.
"Maratonijooks on võrreldav katsumusterohke teekonnaga tormisel merel, mistõttu kõik maratoni lõpetajad saavad finišis kaela kuldse tooniga kaarja medali, mille esiküljel võib aimata vahutavate lainetega tormist merd. Sarnase motiiviga hõbedane medal antakse kõigile poolmaratonil osalenutele", lausus Verlin. Kümnekilomeetrise Sügisjooksu läbijatele antakse veidi väiksemas mõõdus pronksikarva suuri sügavaid laineid kujutav medal. Samasugused medalid saavad ka kõik virtuaaljooksudel samad distantsid läbinud.
1.-30. septembrini toimuval Tallinna Maratoni virtuaaljooksu programmi eeldatavalt populaarseima distantsi Maratoni Kombo kuldsel medalil on kujutatud arvukalt ühtlaseid laineid, mis iseloomustab hästi antud formaati – maraton tuleb läbida septembrikuu jooksul osade kaupa.
Lisaks Maratoni Kombole saavad lustakate lainetega medali omale ka kõik virtuaalsest viie kilomeetri distantsist ning lastejooksust osavõtjad.
Tallinna Maratoni ametlik T-särk on sel aastal samuti merest inspireeritud. Sügavsinisel taustal on kujutatud hoogsalt rulluvaid laineid sarnaselt medalitel kujutatuga. Unikaalse jooksusärgi saavad endale kõik maratonidistantsi ja virtuaalse maratoni ning Maratoni Kombo läbijad.
Sel aastal on kõigil soovijail esmakordne võimalus kaasa teha mõlemas formaadis, nii tavajooksul kui virtuaaljooksu distantsil, täiendades enda medali- ja särgikollektsiooni ainulaadsete mereteemaliste meenetega. | Tallinna Maratoni medalite ja T-särgi motiiviks on sel aastal merelained | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlustrass on koostatud pikematel jooksudel Pirita tee, Merivälja tee ja Reidi tee alal asuvate tänavate ja kergliiklusteede baasil. Sügisjooksu 10-kilomeetrine rada viib osalejad Lauluväljaku ümbruse, Maarjamäe ja Lillepi pargi teedele.
Eesti suurima jooksusündmuse osavõtumedalid kujutavad tänavu Eesti pealinna klassikalise panoraami taustal lainetavat merd.
"Kuna esmakordselt on Tallinna Maratoni ja Sügisjooksu stardipaik eksklusiivse merevaatega Tallinna Lauluväljakul ning ka valdav enamus võistlustrassist kulgeb seekord mereäärsetel teedel, siis iseloomustab medalitel kujutatu seekordset jooksusündmust suurepäraselt. Samuti on ju meri oma variatsioonides pea sama kirju ja ettearvamatu nagu tänavune piiranguterohke aastagi," põhjendas motiivi valikut medalite autor Priit Verlin.
"Maratonijooks on võrreldav katsumusterohke teekonnaga tormisel merel, mistõttu kõik maratoni lõpetajad saavad finišis kaela kuldse tooniga kaarja medali, mille esiküljel võib aimata vahutavate lainetega tormist merd. Sarnase motiiviga hõbedane medal antakse kõigile poolmaratonil osalenutele", lausus Verlin. Kümnekilomeetrise Sügisjooksu läbijatele antakse veidi väiksemas mõõdus pronksikarva suuri sügavaid laineid kujutav medal. Samasugused medalid saavad ka kõik virtuaaljooksudel samad distantsid läbinud.
1.-30. septembrini toimuval Tallinna Maratoni virtuaaljooksu programmi eeldatavalt populaarseima distantsi Maratoni Kombo kuldsel medalil on kujutatud arvukalt ühtlaseid laineid, mis iseloomustab hästi antud formaati – maraton tuleb läbida septembrikuu jooksul osade kaupa.
Lisaks Maratoni Kombole saavad lustakate lainetega medali omale ka kõik virtuaalsest viie kilomeetri distantsist ning lastejooksust osavõtjad.
Tallinna Maratoni ametlik T-särk on sel aastal samuti merest inspireeritud. Sügavsinisel taustal on kujutatud hoogsalt rulluvaid laineid sarnaselt medalitel kujutatuga. Unikaalse jooksusärgi saavad endale kõik maratonidistantsi ja virtuaalse maratoni ning Maratoni Kombo läbijad.
Sel aastal on kõigil soovijail esmakordne võimalus kaasa teha mõlemas formaadis, nii tavajooksul kui virtuaaljooksu distantsil, täiendades enda medali- ja särgikollektsiooni ainulaadsete mereteemaliste meenetega.
### Response:
Tallinna Maratoni medalite ja T-särgi motiiviks on sel aastal merelained |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil on nii hea meel, et "The Reason Is You" jõuab kuulajateni just täna, Eesti taasiseseisvumispäeval, sest selle laulu video on meie esimene rahvusvahelisele turule suunatud muusikavideo, mis filmitud Eestis," rääkis bändi liige Piret Järvis-Milder.
"Me oleme oma karjääri jooksul käinud filmimas nii Islandil, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Mallorcal kui ka väga mitmel korral Saksamaal, aga Eestis seni veel mitte. Seega oli meil tõsiselt hea meel lõpuks kodus oma muusikale visuaal luua, sest me oleme sellest nii pikalt unistanud!"
"The Reason Is You" video on üles võetud Kultuurikatla katelde saalis ning ehkki klipi režissööriks on sakslane Oliver Sommer, siis võttemeeskond koosnes enamjaolt eestlastest. Video operaatoriks on Mart Vares, stilistika eest hoolitses Karolin Kuusik, meiki tegid Kaia Triisa ja Mammu ning trummide taga näeb Borkat.
"The Reason Is You" oli esimene laul, mille möödunud aasta lõpul taasühinemisest teavitanud Vanilla Ninja uut materjali tehes salvestas. ""The Reason Is You" oli esimene demo, mille produtsent David Brandes meile saatis, kui uuesti kokku tulemist arutama hakkasime," lausus bändi esilaulja Lenna Kuurmaa. "Kui see lugu poleks superveenev olnud, siis me poleks täna siin."
"The Reason Is You" on jätk Vanilla Ninja juunis ilmunud esimesele tagasituleku-loole "Gotta Get It Right" ja sellele järgnenud folk-ballaadile "No Regrets". Terve albumi jagu uut muusikat jõuab avalikkuse ette juba 8. oktoobril, mil ilmub Eesti ansambli esimene täispikk plaat pärast 15 aastat.
Möödunud aasta novembris andis Vanilla Ninja teada, et plaanib üle kümne aasta taas kokku tulla ja anda välja terve albumi jagu uut muusikat. Vanilla Ninja on läbi aegade üks rahvusvaheliselt edukamaid Eesti artiste, kelle 2004. aasta album "Traces Of Sadness" jõudis Saksamaa ametlikus albumimüügi edetabelis kolmandale kohale ning müüs plaatinanormi täis lisaks Saksamaale veel ka Austrias ja Šveitsis. Bändi kolmas album "Blue Tattoo" müüs samuti mitmetes Euroopa riikides täis kuld- ja plaatinaplaadi normi. Bänd on andnud kontserte üle maailma, seal hulgas Saksamaal, Austrias, Šveitsis, Jaapanis, Tšiilis, Iraagis, Kuveidis jne.
Vanilla Ninja tuli kokku 2002. aastal Tallinnas, kui ansambli moodustasid Lenna Kuurmaa, Piret Järvis-Milder, Katrin Siska ja Maarja Kivi. Viimane lahkus 2004. aastal bändist ning tema asemel liitus Vanilla Ninjaga Viljandist pärit Triinu Kivilaan. Comeback toimub koosseisus Lenna, Piret, Katrin ja Triinu. | Vanilla Ninja avaldas uue loo "The Reason Is You" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil on nii hea meel, et "The Reason Is You" jõuab kuulajateni just täna, Eesti taasiseseisvumispäeval, sest selle laulu video on meie esimene rahvusvahelisele turule suunatud muusikavideo, mis filmitud Eestis," rääkis bändi liige Piret Järvis-Milder.
"Me oleme oma karjääri jooksul käinud filmimas nii Islandil, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Mallorcal kui ka väga mitmel korral Saksamaal, aga Eestis seni veel mitte. Seega oli meil tõsiselt hea meel lõpuks kodus oma muusikale visuaal luua, sest me oleme sellest nii pikalt unistanud!"
"The Reason Is You" video on üles võetud Kultuurikatla katelde saalis ning ehkki klipi režissööriks on sakslane Oliver Sommer, siis võttemeeskond koosnes enamjaolt eestlastest. Video operaatoriks on Mart Vares, stilistika eest hoolitses Karolin Kuusik, meiki tegid Kaia Triisa ja Mammu ning trummide taga näeb Borkat.
"The Reason Is You" oli esimene laul, mille möödunud aasta lõpul taasühinemisest teavitanud Vanilla Ninja uut materjali tehes salvestas. ""The Reason Is You" oli esimene demo, mille produtsent David Brandes meile saatis, kui uuesti kokku tulemist arutama hakkasime," lausus bändi esilaulja Lenna Kuurmaa. "Kui see lugu poleks superveenev olnud, siis me poleks täna siin."
"The Reason Is You" on jätk Vanilla Ninja juunis ilmunud esimesele tagasituleku-loole "Gotta Get It Right" ja sellele järgnenud folk-ballaadile "No Regrets". Terve albumi jagu uut muusikat jõuab avalikkuse ette juba 8. oktoobril, mil ilmub Eesti ansambli esimene täispikk plaat pärast 15 aastat.
Möödunud aasta novembris andis Vanilla Ninja teada, et plaanib üle kümne aasta taas kokku tulla ja anda välja terve albumi jagu uut muusikat. Vanilla Ninja on läbi aegade üks rahvusvaheliselt edukamaid Eesti artiste, kelle 2004. aasta album "Traces Of Sadness" jõudis Saksamaa ametlikus albumimüügi edetabelis kolmandale kohale ning müüs plaatinanormi täis lisaks Saksamaale veel ka Austrias ja Šveitsis. Bändi kolmas album "Blue Tattoo" müüs samuti mitmetes Euroopa riikides täis kuld- ja plaatinaplaadi normi. Bänd on andnud kontserte üle maailma, seal hulgas Saksamaal, Austrias, Šveitsis, Jaapanis, Tšiilis, Iraagis, Kuveidis jne.
Vanilla Ninja tuli kokku 2002. aastal Tallinnas, kui ansambli moodustasid Lenna Kuurmaa, Piret Järvis-Milder, Katrin Siska ja Maarja Kivi. Viimane lahkus 2004. aastal bändist ning tema asemel liitus Vanilla Ninjaga Viljandist pärit Triinu Kivilaan. Comeback toimub koosseisus Lenna, Piret, Katrin ja Triinu.
### Response:
Vanilla Ninja avaldas uue loo "The Reason Is You" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 37-aastase maratoonari dopinguproov võeti 8. augustil, kui Tokyo olümpiamängudel oli maraton samal päeval joostud. 25. koha saanud El Abbassi aeg oli 2:15,56.
Homoloogne vereülekanne tähendab seda, et sportlasele kantakse üle sama veregrupiga doonori verd. Vereülekannet saab teha ka autoloogselt – sellisel juhul võetakse sportlaselt endalt pisut enne võistlust verd, mis kantakse vahetult enne sooritust tagasi kehasse.
El Abbassi võitis 2014. aasta Aasia mängudel Lõuna-Koreas Incheonis 10 000 m jooksus kulla ja neli aastat hiljem Indoneesias Jakartas maratonil hõbemedali.
Vereülekande kahtlus lasub teiselgi Bahreini kergejõustiklasel, 1500 m jooksjal Alsadik Mikhoul. | Bahreini maratoonarit kahtlustatakse veredopingu kasutamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
37-aastase maratoonari dopinguproov võeti 8. augustil, kui Tokyo olümpiamängudel oli maraton samal päeval joostud. 25. koha saanud El Abbassi aeg oli 2:15,56.
Homoloogne vereülekanne tähendab seda, et sportlasele kantakse üle sama veregrupiga doonori verd. Vereülekannet saab teha ka autoloogselt – sellisel juhul võetakse sportlaselt endalt pisut enne võistlust verd, mis kantakse vahetult enne sooritust tagasi kehasse.
El Abbassi võitis 2014. aasta Aasia mängudel Lõuna-Koreas Incheonis 10 000 m jooksus kulla ja neli aastat hiljem Indoneesias Jakartas maratonil hõbemedali.
Vereülekande kahtlus lasub teiselgi Bahreini kergejõustiklasel, 1500 m jooksjal Alsadik Mikhoul.
### Response:
Bahreini maratoonarit kahtlustatakse veredopingu kasutamises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ööpäeva jooksul avati haiglates kaheksa uut COVID-19 haigusjuhtumit ning haiglaravi vajab 88 patsienti.
Hetkel haiglaravi vajavatest inimestest on vaktsineerimata 74, mis moodustab 84,1 protsenti koroonaviirusega nakatunud patsientidest. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 65 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 52 inimest (59,1 protsenti). Surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud.
Ööpäevaga lisandunud nakatunutest 78 protsenti olid vaktsineerimata ja 22 protsenti lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Haiglaravi vajavatest patsientidest 81,5 protsenti on vaktsineerimata.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 110 inimesel. Harjumaa uutest nakkusjuhtumitest 84 on Tallinnas. Tartumaale lisandus 47, Võrumaale 34, Saaremaale 20, Valgamaale 19, Pärnumaale 17, Põlvamaale ja Raplamaale 16, Järvamaale 15, Ida-Virumaale ja Viljandimaale kaheksa, Jõgevamaale ja Lääne-Virumaale viis, Hiiumaale kolm ning Läänemaale kaks. Seitsmel juhul rahvastikuregistris elukoht puudus.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 285,3 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 5,2 protsenti.
Ööpäeva jooksul manustati 5788 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 704 038 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 608 751 inimesel. Üle 60-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 70,2 protsenti. 60+ vanusegruppi on üle 65 protsenti vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Harjumaal (63,3 protsenti) ja Ida-Virumaal (45,1 protsenti). | Ööpäevaga lisandus 332 positiivset testi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööpäeva jooksul avati haiglates kaheksa uut COVID-19 haigusjuhtumit ning haiglaravi vajab 88 patsienti.
Hetkel haiglaravi vajavatest inimestest on vaktsineerimata 74, mis moodustab 84,1 protsenti koroonaviirusega nakatunud patsientidest. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 65 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 52 inimest (59,1 protsenti). Surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud.
Ööpäevaga lisandunud nakatunutest 78 protsenti olid vaktsineerimata ja 22 protsenti lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Haiglaravi vajavatest patsientidest 81,5 protsenti on vaktsineerimata.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 110 inimesel. Harjumaa uutest nakkusjuhtumitest 84 on Tallinnas. Tartumaale lisandus 47, Võrumaale 34, Saaremaale 20, Valgamaale 19, Pärnumaale 17, Põlvamaale ja Raplamaale 16, Järvamaale 15, Ida-Virumaale ja Viljandimaale kaheksa, Jõgevamaale ja Lääne-Virumaale viis, Hiiumaale kolm ning Läänemaale kaks. Seitsmel juhul rahvastikuregistris elukoht puudus.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 285,3 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 5,2 protsenti.
Ööpäeva jooksul manustati 5788 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 704 038 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 608 751 inimesel. Üle 60-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 70,2 protsenti. 60+ vanusegruppi on üle 65 protsenti vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Harjumaal (63,3 protsenti) ja Ida-Virumaal (45,1 protsenti).
### Response:
Ööpäevaga lisandus 332 positiivset testi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peale Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal on Eesti osalenud 30 iseseisvusaasta jooksul kõigil olümpiamängudel, täpsemalt kaheksatel taliolümpiamängudel ja kaheksatel suveolümpiamängudel.
Peale tänavu suvel toimunud Tokyo olümpiamänge on 21 sportlast kokku võitnud 22 medalit, neist 18 individuaalset ja neli võistkondlikku medalit. Selle aja jooksul on olümpiavõitjaks tulnud üheksa sportlast: Erika Salumäe (Barcelona 1992, trekisõit), Erki Nool (Sydney 2000, kümnevõistlus), Andrus Veerpalu (Salt Lake City 2002, Torino 2006, murdmaasuusatamine), Kristina Šmigun-Vähi (Torino 2006, murdmaasuusatamine), Gerd Kanter (Peking 2008, kettaheide), Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Katrina Lehis, Irina Embrich (Tokyo 2020, epeevehklemine).
Esimene sportlane, kes tõi ametlikult taasiseseisvunud Eestile suurvõistlustelt medali, oli Indrek Sei. Sei võitis 1991. aasta detsembris Gelsenkirchenis peetud Euroopa sprindi meistrivõistlustel (hilisem lühirajaujumise EM) pronksmedali. Kokku on Eesti võitnud selle perioodi jooksul 2822 tiitlivõistluste medalit, kui arvesse võtta kõik noorte, juunioride ja täiskasvanute tiitlivõistlused (EM, MM, olümpiafestivalid, OM). Kuldmedaleid on võidetud 733.
2021. aastal on tänase päeva seisuga võidetud 89 medalit, neist 23 kuldset autasu. | Taasiseseisvunud Eesti: 2822 tiitlivõistluste medalit ja 9 olümpiavõitjat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peale Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal on Eesti osalenud 30 iseseisvusaasta jooksul kõigil olümpiamängudel, täpsemalt kaheksatel taliolümpiamängudel ja kaheksatel suveolümpiamängudel.
Peale tänavu suvel toimunud Tokyo olümpiamänge on 21 sportlast kokku võitnud 22 medalit, neist 18 individuaalset ja neli võistkondlikku medalit. Selle aja jooksul on olümpiavõitjaks tulnud üheksa sportlast: Erika Salumäe (Barcelona 1992, trekisõit), Erki Nool (Sydney 2000, kümnevõistlus), Andrus Veerpalu (Salt Lake City 2002, Torino 2006, murdmaasuusatamine), Kristina Šmigun-Vähi (Torino 2006, murdmaasuusatamine), Gerd Kanter (Peking 2008, kettaheide), Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Katrina Lehis, Irina Embrich (Tokyo 2020, epeevehklemine).
Esimene sportlane, kes tõi ametlikult taasiseseisvunud Eestile suurvõistlustelt medali, oli Indrek Sei. Sei võitis 1991. aasta detsembris Gelsenkirchenis peetud Euroopa sprindi meistrivõistlustel (hilisem lühirajaujumise EM) pronksmedali. Kokku on Eesti võitnud selle perioodi jooksul 2822 tiitlivõistluste medalit, kui arvesse võtta kõik noorte, juunioride ja täiskasvanute tiitlivõistlused (EM, MM, olümpiafestivalid, OM). Kuldmedaleid on võidetud 733.
2021. aastal on tänase päeva seisuga võidetud 89 medalit, neist 23 kuldset autasu.
### Response:
Taasiseseisvunud Eesti: 2822 tiitlivõistluste medalit ja 9 olümpiavõitjat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Diplomaatia on ellujäämine järgmise sajandini.
Poliitika on ellujäämine reede pärastlõunani.
"Jah, härra minister"
Oleme 30 aastat taas iseseisev riik ja novembri lõpus ületame mõttelise murdepunkti, kus riigi väljakuulutamisest 1918. aastal oleme riigina iseseisvad olnud kauem kui võõrvõimude okupeeritud.
Ent see pole vaid aritmeetiline aastate ja kuude arvutamise küsimus. Inimeste teadvus ja ühiskond muutuvad samuti. 53 protsenti Eesti praegusest elanikkonnast oli 20. augustil 1991 14-aastane või noorem või veel sündimata. Praegu on nad nooremad kui 45.
Üle poole elanikkonnast ei olnud tollal jõudnud poliitilise ega ühiskondliku teadvuseni, mis tähendab, et üle poole elanikkonnast ei saagi üdini aru, milline oli elu okupeeritud Eestis. Ei tunneta elu totalitaarses riigikorras võõrriigi sõjalise okupatsiooni all, kus puudus vabadus oma meelsust avaldada.
Veelgi väiksem osa inimestest mäletab aega, mil Eesti sinimustvalge oli siinmail keelatud ja koguni vanglas karistatav, kui kehtis tsensuur, kui nn parlament ei koosnenud vabalt valitud saadikutest, kui nn valitsuse koosseis otsustati Moskvas, kui eestlane ei saanud välismaale reisida, kui vanemaid saatis alaline hirm, et mis juhtub, kui pojal tuleb minna jõhkrasse nõukogude armeesse aega teenima või isegi Afganistani surema.
Teisisõnu, eestlasel on nüüd hoopis teised ootused kui iseseisvus.
Oleme muutunud mugavaks
17 aastat pärast liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga oleme ammu ära harjunud ning peame enesestmõistetavaks, et saame töötada või ülikoolis käia kus iganes Euroopas, viisavabalt puhata USA-s ja veel suures osas maailmast, et meie õhuruumi kaitsevad NATO hävitajad, mida me eales ei jaksaks ise ülal pidada, ning et – nüüd juba ekslikult – oleme Euroopa enim arenenud digiriik.
Suure osa nendest 30 aastast nautis Eesti meie rahvale haruldast positiivsete mõjutegurite kombinatsiooni. Keerulises naabruskonnas valitses soodne rahvusvaheline foon, kus avalik sektor oli uuenduslik ja töökas ning rabeles koos erasektoriga, kuidas jaksas. Ei Euroopa Liit ega NATO polnud veel laienemisest tüdinenud. Nondes tingimustes saigi Eesti edukaimaks kommunismi-ikkest vabanenud riigiks, kus meid toodi eeskujuks teistele, ka vanadele Lääne riikidele.
Aga kus me nüüd oleme? Kui jätta koroona-aasta kõrvale, siis pole poliitikutel ammu ühtegi ideed, vähemalt sellist, mis viiks Eestit edasi. Pigem on kasvanud lihtsakoelise, sulle-mulle stiilis poliitika osakaal ja sellega kaasnev jõhkrutsev labasus. Ideede asemel kõlab algeline 19. sajandi moraalijutlus teemadel, mil pole mingit pistmist tänapäeva maailmaga. Maailmaga, mis ise jääb meie debattides tagaplaanile.
"Mis veel hullem, me näeme, et osa riigistruktuuridest võitleb ise uuenemise vastu."
30. uue iseseisvuse aastal avastame, et me pole enam tõsised ega tõsiseltvõetavad. Me avastame, et see eeskujulik digiriik pole enam ammu uuendanud me edu taristuks olevat riist- ja tarkvara. Mis veel hullem, me näeme, et osa riigistruktuuridest võitleb ise uuenemise vastu.
Teisisõnu, oleme muutunud mugavaks, kartlikuks ja alalhoidlikuks, mitte vaid poliitiliselt vaid ka oma mõtlemises ja hoiakutes. Kuidas muidu seletada ministeeriumi põikpäisust, et 1990. aastatest pärit Exceli tabeli ja terviseameti paari kaubikuga saab korraldada vaktsiinide laialijagamist. Kuidas on võimalik, et me enda inimesed, Euroopa parimad logistika tarkvara loojad töötavad vabatahtlikult välja parema lahenduse, mida riik siis pika hambaga tõrjuda võtab?
Aga see on võimalik ja see on meie piinlik tänapäev. Kuigi on veelgi piinlikum, et oleme sellega rahul. Et need, kes vastutavad selliste läbikukkumiste eest, ei tunne mingit vajadust ei lahkuda ega isegi teha asju paremini.
Oleme jäänud 30. aastal varasemate saavutuste juurde toppama ning keskendume otseses mõttes ajast ja arust pseudoprobleemidele.
Maailm muutub kiiresti
Samal ajal kui Eesti juhtimine ja poliitika on intellektuaalselt ja moraalselt vajunud mentaalsesse letargiasse ning pseudoküsimustesse, muutub maailm omasoodu sama kiiresti kui 30 aastat tagasi 20. augustil.
Rahvusvaheline olukord on muutunud oluliselt närusemaks ja ebastabiilsemaks. Pärast viimase okupatsioonisõduri lahkumist 1994. aastal sai Eesti keskenduda enda reformimisele, ülesehitamisele ja rahvusvahelise positsiooni parandamisele ilma, et oleks pidanud palju muretsema.
Venemaa oli nõrk, meie liitlane USA oli ajutiselt ülivõimu staatuses, Lääne-Euroopa arvas ikka veel, et totalitarismi alla vallutatud Ida-Euroopa tuleks tuua enda rüppe. Kusagil kaugel Hiina oma 1,3 miljardilise elanikkonnaga alles ärkas, hakates toibuma oma kaks sajandit väldanud allasurutud olekust.
USA ülivõim on me taastatud iseseisvuse 30. aastaks ammu hajunud, mille parim näide on viimase nädala kaos ja kollaps Kabulis. Euroopa Liidust on lahkunud üks suur liige, mõni Euroopa riik on vajumas demokraatia kriisi mitte enam võõra okupatsiooni, vaid enda valikute tõttu, piirates sõnavabadust ja lammutades õigusriiklust. Hiina on või on kohe saamas maailma võimsama majandusega riigiks. Lisaks, nagu me kõik hästi teame, on Venemaa muutunud iga aastaga aina agressiivsemaks.
Hiina tõus ja USA kasvav energiasõltumatus jätabki USA fookusesse vaid Hiina. Lähis-Ida ja Aafrika ei pälvi enam USA varasemat huvi ja toetust. Meile Eestis ja Euroopas on aga just need piirkonnad olulised: oleme juba näinud, kuidas ebastabiilsus nendes piirkondades paratamatult toob aina uusi põgeniketulvi.
Tulevikuohtudega tegelev Eesti mõistab, et ainult koos teistega, see tähendab oma Euroopa partneritega suudame omaenda julgeolekut säilitada.
Samal ajal on julgeoleku mõiste kardinaalselt muutunud. Sõda ei tähenda enam pelgalt füüsilisi mundris mehi ja relvi. Riiki, nagu me ise alates 2007. aastast hästi teame, saab halvata digitaalselt. Ka sellega, ja eriti arvestades viimase viie aasta digitaalset mahajäämust ja paigalseisu, peab ettepoole vaatav Eesti arvestama.
Ellujäämiseks vajame ka tõhusat kliimapoliitikat, eriti kui senine globaalne soojenemine on juba aeglustamas tuhandeid aastaid meile elamiskõlblikku kliimat võimaldanud Golfi hoovust. Tulemus võib viia selleni, et soojenemise asemel tuleb meie kanti hoopis kliima, mida näeme meie laiuskraadil Alaskas.
Ent kõige suuremat muret peaksime tundma selle pärast, kuidas me ise siin oma 30 aastat uuesti vabas riigis asju ajame ja seda juhime. Ükski kõrts ei lase end juhtida tänavakraaklejal. Meil seevastu on kaklejavõimetega uhkustamisest saanud justkui auasi.
Ega Eesti pole selles osas unikaalne. Euroopas on teisigi riike, mõned isegi vanad ja nn pika ajalooga, kus probleemid on samad. Aga ükski riik, kus mängitakse riiki, pole edukas ega tõsiseltvõetav. Klouni ja lolli mängimine võib tuua riigisisest populaarsust ja võimu, aga sellest tulenev saamatu valitsemine viib riigi kaotajate hulka.
Presidendi selgroog ei tohi olla süldist
Üks asi veel. See jutt "kogu rahva presidendist", inimesest, kes "toob inimesi kokku, mitte ei lahuta neid", on rumal ega viita meid ümbritseva maailma mõistmisele, meid ümbritseva keskkonna ja presidendi rolli muutumisele.
Mussoliniliku "rahva ühendaja" asemel peab president parlamentaarses riigis tüürima riiki oma suunanäitamisega õiges suunas, kutsuma vajadusel triviaalsustega tegelevat valitsust korrale, taunima avalikult vaenukülvamist ja lubamata võimatut, rahustama inimesi kriiside ajal. Tema esmane kohus on hoiatada, kui riigi ja rahva silmapiirile ilmuvad ohtlikud karid.
"President tuleb appi siis, kui valitsuskoalitsioon ei suuda."
President võtab seisukohti, milles vaid oma pisikeses poliitmaailmas askeldaja näeb pooltevalikut. President tuleb appi siis, kui valitsuskoalitsioon ei suuda. President ütleb, vaikselt ja siis valjemini ja lõpuks avalikult, kui olukord ei parane, et üks minister või kogu valitsus pole oma tööga hakkama saanud. See on presidendi õigus ja kohustus.
President ei pea olema "intellektuaal", ent ta peab olema kursis sellega, kuidas Läänes ja Euroopa mõeldakse või toime tullakse. Ta peab olema valmis kuulama, eriti endast targemaid. President kehastab riigi arusaamu, seisukohti ja väärtusi. Presidendi selgroog ei tohi olla süldist, ta ei või keerulisel hetkel avalikkuse eest pageda. Kriitika, nii õiglane kui ka asjatundmatu, käib selle töö juurde ja elu lõpuni.
Täna loodan, et meie ja meie enda loodud riigi valitsejad aduksid, mis me ümber sünnib, ja mõtlevad, kuidas eelseisvate väljakutsetega toime tulla. See mõjutab meie tulevikku, põlvkondi, keda näiteks mina enam ei näe. See ülesanne on suurem kui järgmine gallup, kohalikud valimised või kooseluseadus.
Aga kui nad ei adu, siis me riik on ikkagi meie, mitte kellegi teise loodud. Nagu iseseisvust taastades kolmkümmend aastat tagasi, on ka täna meie tulevik me endi kätes. See ongi iseseisvuse väärtus, aga ka kohustus. Me varajast tõusu edukaks õigusriigiks sovetlikust mülkast ei oodanud keegi väljaspool me piire. Meie ootamatu ja võimas tõus juhtivaks digiriigiks oli samuti me enda tehtud ja ilma igasuguse eeskuju- või kellegi näpunäideteta.
Osakem teha vahet olulisel ja tühisel, retoorikal ja tegutsemisel, tulevikul ja olevikul. Olgem nutikad ja paindlikud, targemad, ettevõtlikumad ning julgemad ja paremad kui teised. Siis saab Eesti suuremaks, siis saavutame rahvana eesmärgid, milles vabadus ja iseseisvus on küll möödapääsmatult vajalikud, ent siiski vaid vahendid.
Kolmkümmend aastat tagasi lõime võimaluse riigina jätkata, ikka selle haruldase metsmaasikana, mis ainult meie ja mitte kellegi teise oma. Jätkakem siis. Õnnelikku Jätkupüha! Elagu Eesti! | Toomas Hendrik Ilves: Eesti 30 - vaataks kaugemale kui järgmise reedeni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Diplomaatia on ellujäämine järgmise sajandini.
Poliitika on ellujäämine reede pärastlõunani.
"Jah, härra minister"
Oleme 30 aastat taas iseseisev riik ja novembri lõpus ületame mõttelise murdepunkti, kus riigi väljakuulutamisest 1918. aastal oleme riigina iseseisvad olnud kauem kui võõrvõimude okupeeritud.
Ent see pole vaid aritmeetiline aastate ja kuude arvutamise küsimus. Inimeste teadvus ja ühiskond muutuvad samuti. 53 protsenti Eesti praegusest elanikkonnast oli 20. augustil 1991 14-aastane või noorem või veel sündimata. Praegu on nad nooremad kui 45.
Üle poole elanikkonnast ei olnud tollal jõudnud poliitilise ega ühiskondliku teadvuseni, mis tähendab, et üle poole elanikkonnast ei saagi üdini aru, milline oli elu okupeeritud Eestis. Ei tunneta elu totalitaarses riigikorras võõrriigi sõjalise okupatsiooni all, kus puudus vabadus oma meelsust avaldada.
Veelgi väiksem osa inimestest mäletab aega, mil Eesti sinimustvalge oli siinmail keelatud ja koguni vanglas karistatav, kui kehtis tsensuur, kui nn parlament ei koosnenud vabalt valitud saadikutest, kui nn valitsuse koosseis otsustati Moskvas, kui eestlane ei saanud välismaale reisida, kui vanemaid saatis alaline hirm, et mis juhtub, kui pojal tuleb minna jõhkrasse nõukogude armeesse aega teenima või isegi Afganistani surema.
Teisisõnu, eestlasel on nüüd hoopis teised ootused kui iseseisvus.
Oleme muutunud mugavaks
17 aastat pärast liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga oleme ammu ära harjunud ning peame enesestmõistetavaks, et saame töötada või ülikoolis käia kus iganes Euroopas, viisavabalt puhata USA-s ja veel suures osas maailmast, et meie õhuruumi kaitsevad NATO hävitajad, mida me eales ei jaksaks ise ülal pidada, ning et – nüüd juba ekslikult – oleme Euroopa enim arenenud digiriik.
Suure osa nendest 30 aastast nautis Eesti meie rahvale haruldast positiivsete mõjutegurite kombinatsiooni. Keerulises naabruskonnas valitses soodne rahvusvaheline foon, kus avalik sektor oli uuenduslik ja töökas ning rabeles koos erasektoriga, kuidas jaksas. Ei Euroopa Liit ega NATO polnud veel laienemisest tüdinenud. Nondes tingimustes saigi Eesti edukaimaks kommunismi-ikkest vabanenud riigiks, kus meid toodi eeskujuks teistele, ka vanadele Lääne riikidele.
Aga kus me nüüd oleme? Kui jätta koroona-aasta kõrvale, siis pole poliitikutel ammu ühtegi ideed, vähemalt sellist, mis viiks Eestit edasi. Pigem on kasvanud lihtsakoelise, sulle-mulle stiilis poliitika osakaal ja sellega kaasnev jõhkrutsev labasus. Ideede asemel kõlab algeline 19. sajandi moraalijutlus teemadel, mil pole mingit pistmist tänapäeva maailmaga. Maailmaga, mis ise jääb meie debattides tagaplaanile.
"Mis veel hullem, me näeme, et osa riigistruktuuridest võitleb ise uuenemise vastu."
30. uue iseseisvuse aastal avastame, et me pole enam tõsised ega tõsiseltvõetavad. Me avastame, et see eeskujulik digiriik pole enam ammu uuendanud me edu taristuks olevat riist- ja tarkvara. Mis veel hullem, me näeme, et osa riigistruktuuridest võitleb ise uuenemise vastu.
Teisisõnu, oleme muutunud mugavaks, kartlikuks ja alalhoidlikuks, mitte vaid poliitiliselt vaid ka oma mõtlemises ja hoiakutes. Kuidas muidu seletada ministeeriumi põikpäisust, et 1990. aastatest pärit Exceli tabeli ja terviseameti paari kaubikuga saab korraldada vaktsiinide laialijagamist. Kuidas on võimalik, et me enda inimesed, Euroopa parimad logistika tarkvara loojad töötavad vabatahtlikult välja parema lahenduse, mida riik siis pika hambaga tõrjuda võtab?
Aga see on võimalik ja see on meie piinlik tänapäev. Kuigi on veelgi piinlikum, et oleme sellega rahul. Et need, kes vastutavad selliste läbikukkumiste eest, ei tunne mingit vajadust ei lahkuda ega isegi teha asju paremini.
Oleme jäänud 30. aastal varasemate saavutuste juurde toppama ning keskendume otseses mõttes ajast ja arust pseudoprobleemidele.
Maailm muutub kiiresti
Samal ajal kui Eesti juhtimine ja poliitika on intellektuaalselt ja moraalselt vajunud mentaalsesse letargiasse ning pseudoküsimustesse, muutub maailm omasoodu sama kiiresti kui 30 aastat tagasi 20. augustil.
Rahvusvaheline olukord on muutunud oluliselt närusemaks ja ebastabiilsemaks. Pärast viimase okupatsioonisõduri lahkumist 1994. aastal sai Eesti keskenduda enda reformimisele, ülesehitamisele ja rahvusvahelise positsiooni parandamisele ilma, et oleks pidanud palju muretsema.
Venemaa oli nõrk, meie liitlane USA oli ajutiselt ülivõimu staatuses, Lääne-Euroopa arvas ikka veel, et totalitarismi alla vallutatud Ida-Euroopa tuleks tuua enda rüppe. Kusagil kaugel Hiina oma 1,3 miljardilise elanikkonnaga alles ärkas, hakates toibuma oma kaks sajandit väldanud allasurutud olekust.
USA ülivõim on me taastatud iseseisvuse 30. aastaks ammu hajunud, mille parim näide on viimase nädala kaos ja kollaps Kabulis. Euroopa Liidust on lahkunud üks suur liige, mõni Euroopa riik on vajumas demokraatia kriisi mitte enam võõra okupatsiooni, vaid enda valikute tõttu, piirates sõnavabadust ja lammutades õigusriiklust. Hiina on või on kohe saamas maailma võimsama majandusega riigiks. Lisaks, nagu me kõik hästi teame, on Venemaa muutunud iga aastaga aina agressiivsemaks.
Hiina tõus ja USA kasvav energiasõltumatus jätabki USA fookusesse vaid Hiina. Lähis-Ida ja Aafrika ei pälvi enam USA varasemat huvi ja toetust. Meile Eestis ja Euroopas on aga just need piirkonnad olulised: oleme juba näinud, kuidas ebastabiilsus nendes piirkondades paratamatult toob aina uusi põgeniketulvi.
Tulevikuohtudega tegelev Eesti mõistab, et ainult koos teistega, see tähendab oma Euroopa partneritega suudame omaenda julgeolekut säilitada.
Samal ajal on julgeoleku mõiste kardinaalselt muutunud. Sõda ei tähenda enam pelgalt füüsilisi mundris mehi ja relvi. Riiki, nagu me ise alates 2007. aastast hästi teame, saab halvata digitaalselt. Ka sellega, ja eriti arvestades viimase viie aasta digitaalset mahajäämust ja paigalseisu, peab ettepoole vaatav Eesti arvestama.
Ellujäämiseks vajame ka tõhusat kliimapoliitikat, eriti kui senine globaalne soojenemine on juba aeglustamas tuhandeid aastaid meile elamiskõlblikku kliimat võimaldanud Golfi hoovust. Tulemus võib viia selleni, et soojenemise asemel tuleb meie kanti hoopis kliima, mida näeme meie laiuskraadil Alaskas.
Ent kõige suuremat muret peaksime tundma selle pärast, kuidas me ise siin oma 30 aastat uuesti vabas riigis asju ajame ja seda juhime. Ükski kõrts ei lase end juhtida tänavakraaklejal. Meil seevastu on kaklejavõimetega uhkustamisest saanud justkui auasi.
Ega Eesti pole selles osas unikaalne. Euroopas on teisigi riike, mõned isegi vanad ja nn pika ajalooga, kus probleemid on samad. Aga ükski riik, kus mängitakse riiki, pole edukas ega tõsiseltvõetav. Klouni ja lolli mängimine võib tuua riigisisest populaarsust ja võimu, aga sellest tulenev saamatu valitsemine viib riigi kaotajate hulka.
Presidendi selgroog ei tohi olla süldist
Üks asi veel. See jutt "kogu rahva presidendist", inimesest, kes "toob inimesi kokku, mitte ei lahuta neid", on rumal ega viita meid ümbritseva maailma mõistmisele, meid ümbritseva keskkonna ja presidendi rolli muutumisele.
Mussoliniliku "rahva ühendaja" asemel peab president parlamentaarses riigis tüürima riiki oma suunanäitamisega õiges suunas, kutsuma vajadusel triviaalsustega tegelevat valitsust korrale, taunima avalikult vaenukülvamist ja lubamata võimatut, rahustama inimesi kriiside ajal. Tema esmane kohus on hoiatada, kui riigi ja rahva silmapiirile ilmuvad ohtlikud karid.
"President tuleb appi siis, kui valitsuskoalitsioon ei suuda."
President võtab seisukohti, milles vaid oma pisikeses poliitmaailmas askeldaja näeb pooltevalikut. President tuleb appi siis, kui valitsuskoalitsioon ei suuda. President ütleb, vaikselt ja siis valjemini ja lõpuks avalikult, kui olukord ei parane, et üks minister või kogu valitsus pole oma tööga hakkama saanud. See on presidendi õigus ja kohustus.
President ei pea olema "intellektuaal", ent ta peab olema kursis sellega, kuidas Läänes ja Euroopa mõeldakse või toime tullakse. Ta peab olema valmis kuulama, eriti endast targemaid. President kehastab riigi arusaamu, seisukohti ja väärtusi. Presidendi selgroog ei tohi olla süldist, ta ei või keerulisel hetkel avalikkuse eest pageda. Kriitika, nii õiglane kui ka asjatundmatu, käib selle töö juurde ja elu lõpuni.
Täna loodan, et meie ja meie enda loodud riigi valitsejad aduksid, mis me ümber sünnib, ja mõtlevad, kuidas eelseisvate väljakutsetega toime tulla. See mõjutab meie tulevikku, põlvkondi, keda näiteks mina enam ei näe. See ülesanne on suurem kui järgmine gallup, kohalikud valimised või kooseluseadus.
Aga kui nad ei adu, siis me riik on ikkagi meie, mitte kellegi teise loodud. Nagu iseseisvust taastades kolmkümmend aastat tagasi, on ka täna meie tulevik me endi kätes. See ongi iseseisvuse väärtus, aga ka kohustus. Me varajast tõusu edukaks õigusriigiks sovetlikust mülkast ei oodanud keegi väljaspool me piire. Meie ootamatu ja võimas tõus juhtivaks digiriigiks oli samuti me enda tehtud ja ilma igasuguse eeskuju- või kellegi näpunäideteta.
Osakem teha vahet olulisel ja tühisel, retoorikal ja tegutsemisel, tulevikul ja olevikul. Olgem nutikad ja paindlikud, targemad, ettevõtlikumad ning julgemad ja paremad kui teised. Siis saab Eesti suuremaks, siis saavutame rahvana eesmärgid, milles vabadus ja iseseisvus on küll möödapääsmatult vajalikud, ent siiski vaid vahendid.
Kolmkümmend aastat tagasi lõime võimaluse riigina jätkata, ikka selle haruldase metsmaasikana, mis ainult meie ja mitte kellegi teise oma. Jätkakem siis. Õnnelikku Jätkupüha! Elagu Eesti!
### Response:
Toomas Hendrik Ilves: Eesti 30 - vaataks kaugemale kui järgmise reedeni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma ei ole kangelane, tegin mõtlemata lihtsalt seda, mida pidin tegema. Igaüks oleks seda teinud," ütles AC Milani kaitsja Kjaer neljapäeval Itaalia ajalehele Corriere della Sera. "Olin koos teiste meeskonnakaaslastega valmis rahulikuks jääma. Me oleks sama teinud, kui midagi oleks vastasmeeskonna mängijaga juhtunud. Ainus, mis loeb, on see, et Christianiga sai kõik korda," sõnas Kjaer.
Peale vahejuhtumit paigaldati Eriksenile südamestimulaator, mis võib tulevikus mehe elu päästa, vabastades südame uuesti seiskudes löögi ja taastades normaalse südamerütmi.
29-aastane taanlane, kes mängib lisaks koondisele Kjaeriga koos ka Milani klubis, naasis augustikuu alguses Itaalias treeningutele. Siis räägiti, et mees on suurepärases vaimses ja füüsilises vormis.
Erikseni karjääri edasine käekäik on aga ebaselge, sest Itaalia jalgpalliliidu teaduskomitee liige Francesco Braconaro ütles augustis, et Eriksenil ei lubata Itaalias mängida, kui südamestimulaatorit ei eemaldata.
Inter avaldas neljapäeval Reutersile, et Eriksen viibib hetkel kodumaal arstide jälgimise all. Kas stimulaator eemaldatakse ja Eriksen saab Itaalias edasi pallida, pole selge. | Erikseni elustamist alustanud Kjaer: ma pole mingi kangelane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma ei ole kangelane, tegin mõtlemata lihtsalt seda, mida pidin tegema. Igaüks oleks seda teinud," ütles AC Milani kaitsja Kjaer neljapäeval Itaalia ajalehele Corriere della Sera. "Olin koos teiste meeskonnakaaslastega valmis rahulikuks jääma. Me oleks sama teinud, kui midagi oleks vastasmeeskonna mängijaga juhtunud. Ainus, mis loeb, on see, et Christianiga sai kõik korda," sõnas Kjaer.
Peale vahejuhtumit paigaldati Eriksenile südamestimulaator, mis võib tulevikus mehe elu päästa, vabastades südame uuesti seiskudes löögi ja taastades normaalse südamerütmi.
29-aastane taanlane, kes mängib lisaks koondisele Kjaeriga koos ka Milani klubis, naasis augustikuu alguses Itaalias treeningutele. Siis räägiti, et mees on suurepärases vaimses ja füüsilises vormis.
Erikseni karjääri edasine käekäik on aga ebaselge, sest Itaalia jalgpalliliidu teaduskomitee liige Francesco Braconaro ütles augustis, et Eriksenil ei lubata Itaalias mängida, kui südamestimulaatorit ei eemaldata.
Inter avaldas neljapäeval Reutersile, et Eriksen viibib hetkel kodumaal arstide jälgimise all. Kas stimulaator eemaldatakse ja Eriksen saab Itaalias edasi pallida, pole selge.
### Response:
Erikseni elustamist alustanud Kjaer: ma pole mingi kangelane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mis olid Nõukogude Liidus need asjad, mis inimesi häirisid? Totaalne kontroll inimeste üle, korruptsioon, bürokraatia, sõnavabaduse puudumine, eliidi ükskõiksus rahva arvamuse osas ja mure keskkonna halvenemise pärast ehk fosforiidisõda. Loomulikult mängis oma osa seegi, et poed jäid kaubast tühjaks, aga otseselt nälga keegi ei surnud.
Iseseisvuse taastamise juubeliaastal suurendab valitsus kontrolli inimeste üle, jagades mõttetuid koroonapasse, korruptsioon on saatnud meid kõik need aastad, sõnavabadus väheneb, järjest rohkem on tabuteemasid ning uus meediaseadus kehtestab ka tsensuuri, eliiti ei huvita rahva arvamus, rahvahääletusi ei lubata, bürokraatia ületab juba ammu nõukogudeaegset ja looduskeskkonna rüüstamine toimub kordades suuremas tempos kui varem. Aga poed on kaupa täis ja sestap räägime uhkusega oma riigist ning selle suurest edust, kuigi näljaseid on rohkem kui varem.
Mulle on korduvalt öeldud, et "ei tohi võrrelda Nõukogude Liitu Euroopa Liiduga!" Ma ei saa kuidagi sellise keeluga nõustuda, sest ma olen elanud mõlemas liidus ja kui ma neid ei võrdleks, siis kuidas ma mõistaksin enda ümber toimuvat? Ma olen kogu aeg neid võrrelnud ja minu arust on Euroopa Liit võtnud üle suurema osa nendest halbadest asjadest, mis olid sotsmaades ja mille vastu me seisime.
Üks, mis meid toona väga häiris oli rumal keskvõim, sest otsused tulid kõik kusagilt kaugelt ning need olid enamjaolt asjatundmatult rumalad, kohalikke olusid mitte arvestavad. Kas praegu on teisiti? Me oleme järjest ära andnud oma otsustusõiguseid Brüsseli valitsejatele ning see tendents jätkub, sest need meie valitsejad ostetakse jupphaaval kõik ära, nendest saavad kollaborandid.
Afganistanis toimunu raputas läänemaailma, sest käputäis taliibe võtsid loetud päevadega riigi üle ilma suurema vastupanuta. See sai olla võimalik vaid juhul, kui meie läänelik kord ei meeldinud afgaanidele ning nad tahtsid omamoodi edasi elada. Küll nad on ikka rumalad, kui neile meie moodi elamine ei meeldi! Nii kõlas enamik kommentaare esimestel päevadel.
Kollaborandist president lasi jalga väidetavalt 169 miljoni dollari sularahaga. Tema oli meie moodi mees, tema juhtis meie moodi riiki, seda nimetatakse meil "ärmatamiseks." Kas sellisele mehele peaks rahvas järgnema, kas sellise mehe nimel peaks surema?
Ahnus on islamis taunitav asi, intresside söömine on suisa patt. Ta ei olnud õige mees, ilmselt oli ka tema valitsus samasugune, tema kindralid jne. Nad olid reeturid, kes võõrvõimu käsilastena oma taskuid täitsid. Aga kas meil on poliitikud teistsugused? Mitut poliitikut sa tead, kes sõja korral siit minema ei põgene? Mitmega neist läheksid luurele?
Nüüd valitakse Eestile presidenti, tänavune jama ületab eelmise korra pika puuga. Polegi kedagi valida, parteid ei leia ainsatki ausat inimest, kes oleks erapooletu, taibukas ja veaks selles ametis välja. Kas 30 aastaga olemegi jõudnud oma ühiskonnaga punkti, et ühtegi ausat ja aatelist inimest meil enam pole? Taibukaid peaks meil ju üle keskmise olema igasugu haridustestide järgi, kuidas siis tublide kandidaatidega nii kitsas on?
Ma ei usu, et meil enam ausaid ja aatelisi inimesi pole, aga arusaadavalt valitakse presidenti ju tuntud inimeste seast. Kuidas nad tuntuks said? Sellel teel on kaks haru: sa sulandud loodud süsteemi ning ronid piki redelit ikka kõrgemale, teisi jalge alla tallates või sa valid raskema tee ning üritad sirge seljaga süsteemist sõltumata edasi rühkida.
See on väga raske tee, väga vähesed valivad selle ja üldjuhul tulemuseks on, et sinust ja sinuga ei räägita. Ma tean, ma olen seda teed pidi kolm aastat käinud, aidanud luua kahte uut erakonda ning näinud, kui vähesed inimesed on valmis omakasupüüdmatult minuga koos edasi sammuma.
Just omakasu ehk individualism on see, mis lääneliku ühiskonna Achilleuse kannaks on. Me valime ühiskonda juhtima neid, kes meile mingeid hüvesid lubavad, aga mitte neid, kes meid tegelikult õigele teele juhiksid ning kiusatustele vastu suudaks panna. Iga rahvas on oma valitsejaid väärt. Nii on keegi kunagi öelnud ja antud juhul tundub see väide tõene.
Kas me sellist Eestit tahtsime? Ei, aga ma mõistan miks afgaanid kah ei taha sellist riiki omale. Kas me saame veel midagi teha, et meie loodud süsteemi muuta? Jah, aga see muutus peab algama iseendast.
See süsteem ei suuda midagi teha kliimakatastroofi vältimiseks, ei siin ega kusagil mujal maailmas, sest vaid terve rahvas saab näiteks muuta oma tarbimisharjumusi, aga ega me tegelikult ju keegi ei taha vähem tarbida.
Raha on meie jumal ja religioon, tema ees kummardades paneme silmad kinni, topime tropid kõrva, et me ei näeks ega kuuleks neid vigu, mis me igapäevaselt teeme, mis meie riigis on. Isiklik heaolu ennekõike ja las teised üritavad seda maailma parandada. Tehtagu!
"Kaovad sõprus, vendlus, koostöö ja armastus, asemele tulevad lepingud, tehingud ja advokaadid."
Selline ühiskond on nõrk ja ma ei räägi vaid sõjalisest võimekusest. Põhiväärtused kaovad, jäävadki vaid raha ja kasu. Kaovad sõprus, vendlus, koostöö ja armastus, asemele tulevad lepingud, tehingud ja advokaadid. "Mina" ja "minu" kostab pereliikmete igapäevases suhtlemises palju rohkem kui "meie". Perekond on ühiskonna alus, see on väärtuste hoidja ja edasi andja, eriti siis, kui poliitikud meie kokkulepitud põhiseadusele järjest rohkem vilistavad.
Meil on ilus põhiseadus, seal on üllad põhimõtted ja näiteks presidendi ametivandes on sees, et ta kasutab antud võimu õiglaselt ja erapooletult. Seda, kui erapooletud on meie kaks viimast presidenti olnud, on igaüks ise näinud. Kui nad väsimatult tümitavad veerandit rahvast, siis kas see osa rahvast peaks neid sõja tingimustes kaitsma? Kas nad järgnevad sellisele juhile, sest just president kuulutab välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni? Keda või mida me kaitseme?
Neid küsimusi olen aastaid peas mõlgutanud ja järjest vähemaks jääb neid pidepunkte, mille eest surema minna.
Ma loodan, et afgaanid teevad omale hea riigi. See rahvas on sõdasid näinud rohkem kui rahu. Ma loodan, et meie riik ei lähe enam teistesse riikidesse meie korda viima, sest oleme ausad, asjad on siin üsna korrast ära. Las teised rahvad elavad nii nagu nendele sobib, sest ka meie tahaks ju elada nii nagu meile sobib. Ideoloogilistel võitlustel rahvaste vahel pole enam mõtet, inimkonda ootavad ees palju suuremad väljakutsed seoses looduskeskkonna muutustega. | Lauri Tõnspoeg: mille eest tasuks võidelda? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mis olid Nõukogude Liidus need asjad, mis inimesi häirisid? Totaalne kontroll inimeste üle, korruptsioon, bürokraatia, sõnavabaduse puudumine, eliidi ükskõiksus rahva arvamuse osas ja mure keskkonna halvenemise pärast ehk fosforiidisõda. Loomulikult mängis oma osa seegi, et poed jäid kaubast tühjaks, aga otseselt nälga keegi ei surnud.
Iseseisvuse taastamise juubeliaastal suurendab valitsus kontrolli inimeste üle, jagades mõttetuid koroonapasse, korruptsioon on saatnud meid kõik need aastad, sõnavabadus väheneb, järjest rohkem on tabuteemasid ning uus meediaseadus kehtestab ka tsensuuri, eliiti ei huvita rahva arvamus, rahvahääletusi ei lubata, bürokraatia ületab juba ammu nõukogudeaegset ja looduskeskkonna rüüstamine toimub kordades suuremas tempos kui varem. Aga poed on kaupa täis ja sestap räägime uhkusega oma riigist ning selle suurest edust, kuigi näljaseid on rohkem kui varem.
Mulle on korduvalt öeldud, et "ei tohi võrrelda Nõukogude Liitu Euroopa Liiduga!" Ma ei saa kuidagi sellise keeluga nõustuda, sest ma olen elanud mõlemas liidus ja kui ma neid ei võrdleks, siis kuidas ma mõistaksin enda ümber toimuvat? Ma olen kogu aeg neid võrrelnud ja minu arust on Euroopa Liit võtnud üle suurema osa nendest halbadest asjadest, mis olid sotsmaades ja mille vastu me seisime.
Üks, mis meid toona väga häiris oli rumal keskvõim, sest otsused tulid kõik kusagilt kaugelt ning need olid enamjaolt asjatundmatult rumalad, kohalikke olusid mitte arvestavad. Kas praegu on teisiti? Me oleme järjest ära andnud oma otsustusõiguseid Brüsseli valitsejatele ning see tendents jätkub, sest need meie valitsejad ostetakse jupphaaval kõik ära, nendest saavad kollaborandid.
Afganistanis toimunu raputas läänemaailma, sest käputäis taliibe võtsid loetud päevadega riigi üle ilma suurema vastupanuta. See sai olla võimalik vaid juhul, kui meie läänelik kord ei meeldinud afgaanidele ning nad tahtsid omamoodi edasi elada. Küll nad on ikka rumalad, kui neile meie moodi elamine ei meeldi! Nii kõlas enamik kommentaare esimestel päevadel.
Kollaborandist president lasi jalga väidetavalt 169 miljoni dollari sularahaga. Tema oli meie moodi mees, tema juhtis meie moodi riiki, seda nimetatakse meil "ärmatamiseks." Kas sellisele mehele peaks rahvas järgnema, kas sellise mehe nimel peaks surema?
Ahnus on islamis taunitav asi, intresside söömine on suisa patt. Ta ei olnud õige mees, ilmselt oli ka tema valitsus samasugune, tema kindralid jne. Nad olid reeturid, kes võõrvõimu käsilastena oma taskuid täitsid. Aga kas meil on poliitikud teistsugused? Mitut poliitikut sa tead, kes sõja korral siit minema ei põgene? Mitmega neist läheksid luurele?
Nüüd valitakse Eestile presidenti, tänavune jama ületab eelmise korra pika puuga. Polegi kedagi valida, parteid ei leia ainsatki ausat inimest, kes oleks erapooletu, taibukas ja veaks selles ametis välja. Kas 30 aastaga olemegi jõudnud oma ühiskonnaga punkti, et ühtegi ausat ja aatelist inimest meil enam pole? Taibukaid peaks meil ju üle keskmise olema igasugu haridustestide järgi, kuidas siis tublide kandidaatidega nii kitsas on?
Ma ei usu, et meil enam ausaid ja aatelisi inimesi pole, aga arusaadavalt valitakse presidenti ju tuntud inimeste seast. Kuidas nad tuntuks said? Sellel teel on kaks haru: sa sulandud loodud süsteemi ning ronid piki redelit ikka kõrgemale, teisi jalge alla tallates või sa valid raskema tee ning üritad sirge seljaga süsteemist sõltumata edasi rühkida.
See on väga raske tee, väga vähesed valivad selle ja üldjuhul tulemuseks on, et sinust ja sinuga ei räägita. Ma tean, ma olen seda teed pidi kolm aastat käinud, aidanud luua kahte uut erakonda ning näinud, kui vähesed inimesed on valmis omakasupüüdmatult minuga koos edasi sammuma.
Just omakasu ehk individualism on see, mis lääneliku ühiskonna Achilleuse kannaks on. Me valime ühiskonda juhtima neid, kes meile mingeid hüvesid lubavad, aga mitte neid, kes meid tegelikult õigele teele juhiksid ning kiusatustele vastu suudaks panna. Iga rahvas on oma valitsejaid väärt. Nii on keegi kunagi öelnud ja antud juhul tundub see väide tõene.
Kas me sellist Eestit tahtsime? Ei, aga ma mõistan miks afgaanid kah ei taha sellist riiki omale. Kas me saame veel midagi teha, et meie loodud süsteemi muuta? Jah, aga see muutus peab algama iseendast.
See süsteem ei suuda midagi teha kliimakatastroofi vältimiseks, ei siin ega kusagil mujal maailmas, sest vaid terve rahvas saab näiteks muuta oma tarbimisharjumusi, aga ega me tegelikult ju keegi ei taha vähem tarbida.
Raha on meie jumal ja religioon, tema ees kummardades paneme silmad kinni, topime tropid kõrva, et me ei näeks ega kuuleks neid vigu, mis me igapäevaselt teeme, mis meie riigis on. Isiklik heaolu ennekõike ja las teised üritavad seda maailma parandada. Tehtagu!
"Kaovad sõprus, vendlus, koostöö ja armastus, asemele tulevad lepingud, tehingud ja advokaadid."
Selline ühiskond on nõrk ja ma ei räägi vaid sõjalisest võimekusest. Põhiväärtused kaovad, jäävadki vaid raha ja kasu. Kaovad sõprus, vendlus, koostöö ja armastus, asemele tulevad lepingud, tehingud ja advokaadid. "Mina" ja "minu" kostab pereliikmete igapäevases suhtlemises palju rohkem kui "meie". Perekond on ühiskonna alus, see on väärtuste hoidja ja edasi andja, eriti siis, kui poliitikud meie kokkulepitud põhiseadusele järjest rohkem vilistavad.
Meil on ilus põhiseadus, seal on üllad põhimõtted ja näiteks presidendi ametivandes on sees, et ta kasutab antud võimu õiglaselt ja erapooletult. Seda, kui erapooletud on meie kaks viimast presidenti olnud, on igaüks ise näinud. Kui nad väsimatult tümitavad veerandit rahvast, siis kas see osa rahvast peaks neid sõja tingimustes kaitsma? Kas nad järgnevad sellisele juhile, sest just president kuulutab välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni? Keda või mida me kaitseme?
Neid küsimusi olen aastaid peas mõlgutanud ja järjest vähemaks jääb neid pidepunkte, mille eest surema minna.
Ma loodan, et afgaanid teevad omale hea riigi. See rahvas on sõdasid näinud rohkem kui rahu. Ma loodan, et meie riik ei lähe enam teistesse riikidesse meie korda viima, sest oleme ausad, asjad on siin üsna korrast ära. Las teised rahvad elavad nii nagu nendele sobib, sest ka meie tahaks ju elada nii nagu meile sobib. Ideoloogilistel võitlustel rahvaste vahel pole enam mõtet, inimkonda ootavad ees palju suuremad väljakutsed seoses looduskeskkonna muutustega.
### Response:
Lauri Tõnspoeg: mille eest tasuks võidelda? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VTB Ühisliiga hiiuga 1+1 lepingu allkirjastanud 26-aastane ja 184 cm pikkune mängujuht oli pärast 11 aastat sünnilinna klubi Sassari Dinamo hingekirjas olemist augustis liitumas Hispaania klubiga Malaga Unicaja, kuid hispaanlased vajutasid viimasel hetkel või paljude arvates isegi pärast viimast hetke pidurit, kirjutab Korvpall24.
Nimelt olid 2-aastasel lepingul allkirjad juba all ja Spissu Malagas tervislikus kontrollis, kui Malaga klubi juhid väidetavalt asjas kahtlema hakkasid ning leidsid põhjenduseks vabanduse, et Spissu ei läbinud meditsiinilist kontrolli. Itaaliast tulnud info kohaselt oli ka Tokyo olümpiamängudel käinud mehe tervisega kõik korras ning see toodi klubi poolt lihtsalt õigustuseks, kuidas juba sõlmitud lepingust välja saada.
Spissu kommenteeris Unicsisse siirdumist Twitteris, vihjates loomulikult ka sellele Malaga juhtumile: "See päriselt peab paika, et kui üks uks sulgub, siis teine avaneb. Ma ei suuda oodata seda võimalust, mis mulle pakutud on. Edasi, Unics! Adios (nägemist hispaania keeles – toim.)."
Eesti korvpallisõbrad peaksid Spissu esitusi mäletama meile õnnelikult lõppenud EM-kvalifikatsioonist, kus mees oli mõlemas kohtumises Eestiga itaallaste põhimängujuhiks.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.geenius.ee. | Eesti koondiselegi peavalu valmistanud mängujuht liitus Ühisliiga klubiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
VTB Ühisliiga hiiuga 1+1 lepingu allkirjastanud 26-aastane ja 184 cm pikkune mängujuht oli pärast 11 aastat sünnilinna klubi Sassari Dinamo hingekirjas olemist augustis liitumas Hispaania klubiga Malaga Unicaja, kuid hispaanlased vajutasid viimasel hetkel või paljude arvates isegi pärast viimast hetke pidurit, kirjutab Korvpall24.
Nimelt olid 2-aastasel lepingul allkirjad juba all ja Spissu Malagas tervislikus kontrollis, kui Malaga klubi juhid väidetavalt asjas kahtlema hakkasid ning leidsid põhjenduseks vabanduse, et Spissu ei läbinud meditsiinilist kontrolli. Itaaliast tulnud info kohaselt oli ka Tokyo olümpiamängudel käinud mehe tervisega kõik korras ning see toodi klubi poolt lihtsalt õigustuseks, kuidas juba sõlmitud lepingust välja saada.
Spissu kommenteeris Unicsisse siirdumist Twitteris, vihjates loomulikult ka sellele Malaga juhtumile: "See päriselt peab paika, et kui üks uks sulgub, siis teine avaneb. Ma ei suuda oodata seda võimalust, mis mulle pakutud on. Edasi, Unics! Adios (nägemist hispaania keeles – toim.)."
Eesti korvpallisõbrad peaksid Spissu esitusi mäletama meile õnnelikult lõppenud EM-kvalifikatsioonist, kus mees oli mõlemas kohtumises Eestiga itaallaste põhimängujuhiks.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.geenius.ee.
### Response:
Eesti koondiselegi peavalu valmistanud mängujuht liitus Ühisliiga klubiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajutisi vaktsineerimispunkte kerkib siia-sinna nagu seeni pärast vihma, ent kohti, mis oleks alaliselt ilma eelregistreerimiseta avatud ja jääks linlastele tee peale, ei ole.
Püsivalt on avatud küll vaktsineerimisvõimalus haiglate juures, ent need ei asu inimeste käiguteedel, pealegi eeldavad need eelregistreerimist ega ole avatud õhtuti või nädalalõputi. Samuti tegutsevad siin-seal aeg-ajalt suured vaktsineerimiskeskused (Sõle, Tondiraba, Kaja), ent taas ei ole tegemist kõige käidavamatesse kohtadesse jäävate punktidega ning neiski eeldatakse üldjuhul etteregistreerimist.
Aeg-ajalt on kerkinud vaktsineerimistelke ka turgude või kaubanduskeskuste juurde ja need on osutunud äärmiselt populaarseteks, sest pole vajanud etteregistreerimist ega spetsiaalselt kohaleminekut, kuna asuvad läbikäidavates kohtades.
Ka sel ja järgmisel nädalal korraldab Tallinn vaktsineerimist koolides, ent see toimub paari päeva jooksul ja siis koolid vahetuvad. Linlasel kes seni pole mingil põhjusel end vaktsineerinud, puudub aga koht - näiteks turuväravas või kaubanduskeskuse ees -, mis oleks alaliselt kindlas kohas avatud.
Ometi pruugiks vaktsineerimiskorraldajatel mõelda vaid kui poliitik enne valimisi - kuhu ma oma telgi püstitaks, et võimalikult paljude inimestega spontaanselt kohtuda? - ja toimivad lahendused sünniksid.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik möönab, et alaliste, läbikäidavas kohas asuvate vaktsineerimispunktide järele on vajadus olemas.
"Mis saab septembrist, paneb pauika vaktsineerimiskorralduse töörühm. Oluline on, et lisaks ajutistele lahendustele oleks ka kindlaid vaktsineerimispunkte, kuhu inimesed saavad tulla lisaks. Vaatame selle üle koostöös vaktsinineerimistöörühmaga, sealt edasi on kindlasti vaja kokku leppida kohad, mis jäävad vaktsineerimiskeskustena püsivalt avatuks neile, kes seni mingil põhjusel pole veel kasutanud võimalust lasta end vaktsineerida," ütles Kiik ERR-ile, nimetades võimalike kohtadena just turge, kaubanduskeskusi ja elamurajoonide keskusi. | Statsionaarsed vaktsineerimispunktid võivad Tallinnasse tekkida septembris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajutisi vaktsineerimispunkte kerkib siia-sinna nagu seeni pärast vihma, ent kohti, mis oleks alaliselt ilma eelregistreerimiseta avatud ja jääks linlastele tee peale, ei ole.
Püsivalt on avatud küll vaktsineerimisvõimalus haiglate juures, ent need ei asu inimeste käiguteedel, pealegi eeldavad need eelregistreerimist ega ole avatud õhtuti või nädalalõputi. Samuti tegutsevad siin-seal aeg-ajalt suured vaktsineerimiskeskused (Sõle, Tondiraba, Kaja), ent taas ei ole tegemist kõige käidavamatesse kohtadesse jäävate punktidega ning neiski eeldatakse üldjuhul etteregistreerimist.
Aeg-ajalt on kerkinud vaktsineerimistelke ka turgude või kaubanduskeskuste juurde ja need on osutunud äärmiselt populaarseteks, sest pole vajanud etteregistreerimist ega spetsiaalselt kohaleminekut, kuna asuvad läbikäidavates kohtades.
Ka sel ja järgmisel nädalal korraldab Tallinn vaktsineerimist koolides, ent see toimub paari päeva jooksul ja siis koolid vahetuvad. Linlasel kes seni pole mingil põhjusel end vaktsineerinud, puudub aga koht - näiteks turuväravas või kaubanduskeskuse ees -, mis oleks alaliselt kindlas kohas avatud.
Ometi pruugiks vaktsineerimiskorraldajatel mõelda vaid kui poliitik enne valimisi - kuhu ma oma telgi püstitaks, et võimalikult paljude inimestega spontaanselt kohtuda? - ja toimivad lahendused sünniksid.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik möönab, et alaliste, läbikäidavas kohas asuvate vaktsineerimispunktide järele on vajadus olemas.
"Mis saab septembrist, paneb pauika vaktsineerimiskorralduse töörühm. Oluline on, et lisaks ajutistele lahendustele oleks ka kindlaid vaktsineerimispunkte, kuhu inimesed saavad tulla lisaks. Vaatame selle üle koostöös vaktsinineerimistöörühmaga, sealt edasi on kindlasti vaja kokku leppida kohad, mis jäävad vaktsineerimiskeskustena püsivalt avatuks neile, kes seni mingil põhjusel pole veel kasutanud võimalust lasta end vaktsineerida," ütles Kiik ERR-ile, nimetades võimalike kohtadena just turge, kaubanduskeskusi ja elamurajoonide keskusi.
### Response:
Statsionaarsed vaktsineerimispunktid võivad Tallinnasse tekkida septembris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nagu ikka, kohalolijad lähevad elevile ja teavad, millest jutt, hiljem tulijad kehitavad õlgu, aga kaasteelistel on nende sündmuste nostalgiale õigus.
Sündmuste tähtsus muutub, aga kui 30 aasta pärast Eesti spordi 30 esimest taasiseseisvusaastat jutuks tulevad, leiavad praeguses ajas elajad muuhulgas jutupunkte järgmistel teemadel:
Kuidas mõjutas üks väga kaugel asuv kettaheiteringi äär eestlaste und?
Kui halb on tegelikult "halb analüütiline leid"?
Mida kõike sisaldas lause: "ah, see on see Eesti jalgpall"
Mis on yorikiri ja mis on right cork 900 mute grab?
Miks poeb neljandat kümnendit järjest hinge õnnis tunne, kui saad vaadata "Kullamäe kolmeseid"?
Miks mõni rangluu või põlv või õlg on rahvuslik ja mõni pole?
Miks Püha Lehm vahel lendab ja vahel mitte?
Kuidas "pole paha" võib tähendada, et tegelikult natuke on.
Kes olid osalised "suures kergejõustiku võileivateos"?
Miks on mõni autoavarii teisest olulisem?
Mõistagi tulevad järgmise 30 aasta jooksul meie spordifolkloori uued teemad. Kindlasti ka midagi sellist, mille tarvis praegu pole ei sõna ega ehk isegi asja ise.
Aga me tunneme rõõmu, et meil on oma riik ja meil on võimalus "asja arutada". Et meil on lisaks medalitele ka "leivakõrvast", mis asjale tegeliku meki annab.
Kõik ei pruugi tore olla, aga arutame ikka ja liigume edasi! | Tarmo Tiisler: 30 aastat spordifolkloori | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nagu ikka, kohalolijad lähevad elevile ja teavad, millest jutt, hiljem tulijad kehitavad õlgu, aga kaasteelistel on nende sündmuste nostalgiale õigus.
Sündmuste tähtsus muutub, aga kui 30 aasta pärast Eesti spordi 30 esimest taasiseseisvusaastat jutuks tulevad, leiavad praeguses ajas elajad muuhulgas jutupunkte järgmistel teemadel:
Kuidas mõjutas üks väga kaugel asuv kettaheiteringi äär eestlaste und?
Kui halb on tegelikult "halb analüütiline leid"?
Mida kõike sisaldas lause: "ah, see on see Eesti jalgpall"
Mis on yorikiri ja mis on right cork 900 mute grab?
Miks poeb neljandat kümnendit järjest hinge õnnis tunne, kui saad vaadata "Kullamäe kolmeseid"?
Miks mõni rangluu või põlv või õlg on rahvuslik ja mõni pole?
Miks Püha Lehm vahel lendab ja vahel mitte?
Kuidas "pole paha" võib tähendada, et tegelikult natuke on.
Kes olid osalised "suures kergejõustiku võileivateos"?
Miks on mõni autoavarii teisest olulisem?
Mõistagi tulevad järgmise 30 aasta jooksul meie spordifolkloori uued teemad. Kindlasti ka midagi sellist, mille tarvis praegu pole ei sõna ega ehk isegi asja ise.
Aga me tunneme rõõmu, et meil on oma riik ja meil on võimalus "asja arutada". Et meil on lisaks medalitele ka "leivakõrvast", mis asjale tegeliku meki annab.
Kõik ei pruugi tore olla, aga arutame ikka ja liigume edasi!
### Response:
Tarmo Tiisler: 30 aastat spordifolkloori |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toornafta hind New Yorgi börsil langes 2,7 protsendi võrra tasemele 63,69 USA dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi lepingute hind langes 2,6 protsenti ja sulgus tasemel 66,45 dollarit barreli eest. | Nafta hinnad maailmaturul langesid veel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toornafta hind New Yorgi börsil langes 2,7 protsendi võrra tasemele 63,69 USA dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi lepingute hind langes 2,6 protsenti ja sulgus tasemel 66,45 dollarit barreli eest.
### Response:
Nafta hinnad maailmaturul langesid veel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taliban on avalikkuses lubanud kättemaksust hoiduda.
Uudisteagentuuri AFP ajakirjanike nähtud ÜRO ohuhindamise asjatundjate koostatud dokumendist selgub, et Talibanil on nimekirjad isikutest, keda tahetakse vahistada.
Taliban korraldab juba laialdaselt sihtotstarbelisi niiöelda ukselt-uksele visiite isikutele ja nende pereliikmetele, keda nad tahavad tabada.
Islamivõitlejad kontrollivad ka üksikisikuid teel Kabuli lennujaama ja on rajanud kontrollpunktid kõigis suuremates linnades, mille seas pealinnas Kabulis ja Jalalabadis.
"Nad võtavad sihikule liitlastega koostööd teinud ja ennast ülesandmast keelduvate isikute pered ja karistavad neid vastavalt šariaadiseadustele," selgitas asjatundjate rühma juhtiv Christian Nellemann.
"Prognoositav on, et NATO ja USA vägedega koostööd teinud isikud ning ka nende lähikond ja pereliikmed puutuvad kokku piinamise ja hukkamistega. See seab veelgi enam ohtu lääne luureteenistused, nende võrgustikud ning võime võidelda nii Talibani, Islamiriigi ja ka muude terroriohtudega," lisas Nellemann.
Võitlejad värbavad kiiresti informaatoreid Talibani režiimiga koostööd tegema ja laiendavad oma sihtmärkide nimekirju. Ühendust võetakse ka mošeedega.
Taliban on pärast võimule naasmist käivitanud avalike suhete mainekampaania. Muu hulgas lubas islamiliikumine anda täieliku amnestia kõigile, kes töötasid koos valitud Afganistani valitsusega.
Taliban lasi maha Deutche Welle ajakirjaniku pereliikme
Saksa ringhäälinguorganisatsioon Deutsche Welle teatas neljapäeval, et islamiliikumine Taliban lasi Afganistanis maha ühe nende kohaliku reporteri pereliikme ja vigastas raskelt teist.
Teistel perekonnaliikmetel õnnetus põgeneda.
Deutsche Welle andmetel otsivad islamivõitlejad kõnealust reporterit taga, kuid mees asub juba Saksamaal. | Taliban tõhustab USA-ga koostööd teinud kohalike otsinguid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taliban on avalikkuses lubanud kättemaksust hoiduda.
Uudisteagentuuri AFP ajakirjanike nähtud ÜRO ohuhindamise asjatundjate koostatud dokumendist selgub, et Talibanil on nimekirjad isikutest, keda tahetakse vahistada.
Taliban korraldab juba laialdaselt sihtotstarbelisi niiöelda ukselt-uksele visiite isikutele ja nende pereliikmetele, keda nad tahavad tabada.
Islamivõitlejad kontrollivad ka üksikisikuid teel Kabuli lennujaama ja on rajanud kontrollpunktid kõigis suuremates linnades, mille seas pealinnas Kabulis ja Jalalabadis.
"Nad võtavad sihikule liitlastega koostööd teinud ja ennast ülesandmast keelduvate isikute pered ja karistavad neid vastavalt šariaadiseadustele," selgitas asjatundjate rühma juhtiv Christian Nellemann.
"Prognoositav on, et NATO ja USA vägedega koostööd teinud isikud ning ka nende lähikond ja pereliikmed puutuvad kokku piinamise ja hukkamistega. See seab veelgi enam ohtu lääne luureteenistused, nende võrgustikud ning võime võidelda nii Talibani, Islamiriigi ja ka muude terroriohtudega," lisas Nellemann.
Võitlejad värbavad kiiresti informaatoreid Talibani režiimiga koostööd tegema ja laiendavad oma sihtmärkide nimekirju. Ühendust võetakse ka mošeedega.
Taliban on pärast võimule naasmist käivitanud avalike suhete mainekampaania. Muu hulgas lubas islamiliikumine anda täieliku amnestia kõigile, kes töötasid koos valitud Afganistani valitsusega.
Taliban lasi maha Deutche Welle ajakirjaniku pereliikme
Saksa ringhäälinguorganisatsioon Deutsche Welle teatas neljapäeval, et islamiliikumine Taliban lasi Afganistanis maha ühe nende kohaliku reporteri pereliikme ja vigastas raskelt teist.
Teistel perekonnaliikmetel õnnetus põgeneda.
Deutsche Welle andmetel otsivad islamivõitlejad kõnealust reporterit taga, kuid mees asub juba Saksamaal.
### Response:
Taliban tõhustab USA-ga koostööd teinud kohalike otsinguid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Baskonia võitis kohtumise avaveerandi napi ühe punktiga, ent jäi poolajaks kuuepunktilisse kaotusseisu. Pärast vaheaega Baskonia mängupilt aga paranes ning kolmanda veerandi järel toodi tabloole viiginumbrid. Kokkuvõttes alistati 18-kordne Hispaania meister Barcelona kõigest kahe silmaga.
Baskonia jaoks on tegemist klubi ajaloo neljanda meistritiitliga. Viimati oldi Hispaania parimad kümme aastat tagasi.
Võitjate parimana tõi Luca Vildoza meeskonnale 17 punkti. Tornike Shengelia panustas võitu 14 silmaga, Ilimane Diopi kontole jäi kümme punkti. Sel hooajal BC Kalev/Cramos laenul olnud Sander Raieste Baskonia koosseisu ei kuulunud.
Barcelona parimana viskas Thomas Heurtel 21 punkti. | Sander Raieste koduklubi alistas Barcelona ja tuli Hispaania meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Baskonia võitis kohtumise avaveerandi napi ühe punktiga, ent jäi poolajaks kuuepunktilisse kaotusseisu. Pärast vaheaega Baskonia mängupilt aga paranes ning kolmanda veerandi järel toodi tabloole viiginumbrid. Kokkuvõttes alistati 18-kordne Hispaania meister Barcelona kõigest kahe silmaga.
Baskonia jaoks on tegemist klubi ajaloo neljanda meistritiitliga. Viimati oldi Hispaania parimad kümme aastat tagasi.
Võitjate parimana tõi Luca Vildoza meeskonnale 17 punkti. Tornike Shengelia panustas võitu 14 silmaga, Ilimane Diopi kontole jäi kümme punkti. Sel hooajal BC Kalev/Cramos laenul olnud Sander Raieste Baskonia koosseisu ei kuulunud.
Barcelona parimana viskas Thomas Heurtel 21 punkti.
### Response:
Sander Raieste koduklubi alistas Barcelona ja tuli Hispaania meistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettevõtte juhtkonna sõnul on kärped tingitud koroonaviiruse pandeemia põhjustatud kriisist.
Kokkuhoiukava teostatakse 2021. aasta suveks.
Tegevjuht Guillaume Faury hoiatas töötajaid suurte tööjõu- ja tootmiskärbete eest juba aprillis ja ütles, et firma on rahast enneolematult kiiresti tühjaks jooksmas. | Airbus koondab 15 000 töötajat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõtte juhtkonna sõnul on kärped tingitud koroonaviiruse pandeemia põhjustatud kriisist.
Kokkuhoiukava teostatakse 2021. aasta suveks.
Tegevjuht Guillaume Faury hoiatas töötajaid suurte tööjõu- ja tootmiskärbete eest juba aprillis ja ütles, et firma on rahast enneolematult kiiresti tühjaks jooksmas.
### Response:
Airbus koondab 15 000 töötajat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma arvan, et see on kõige ebatavalisem valimiskampaania kogu kaasaegse ajaloo vältel," ütles Biden.
"Ma kavatsen järgida arstide käske mitte ainult mulle, vaid kogu riigile. Ja see tähendab seda, et ma ei korralda kampaaniaüritusi," ütles Biden, kes kinnitas ajakirjanikele, et pole veel siiani koroonaviiruse testi teinud. | Biden ei korralda koroonaviiruse pandeemia ajal kampaaniaüritusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma arvan, et see on kõige ebatavalisem valimiskampaania kogu kaasaegse ajaloo vältel," ütles Biden.
"Ma kavatsen järgida arstide käske mitte ainult mulle, vaid kogu riigile. Ja see tähendab seda, et ma ei korralda kampaaniaüritusi," ütles Biden, kes kinnitas ajakirjanikele, et pole veel siiani koroonaviiruse testi teinud.
### Response:
Biden ei korralda koroonaviiruse pandeemia ajal kampaaniaüritusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bayern käib 24-aastase Saksamaa koondislase eest esialgu välja 44,7 miljonit naela (u 49,3 miljonit eurot), mis võib hiljem tõusta 54,8 miljoni naelani (u 60,4 miljonit eurot).
Leroy Sane liitus Cityga 2016. aastale Saksamaa klubist Schalke, mil tema ees maksti u 40,8 miljonit eurot. Cityga võitis Sane kaks Inglismaa meistritiitlit, samuti kaks liigakarikat ja korra Inglise karikasarja.
Sane lõi City eest kokku 135 mängus 39 väravat. Saksama koondist on ta esindanud 21 korral, lüües viis väravat. | Manchester City äärepoolik liitub Müncheni Bayerniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bayern käib 24-aastase Saksamaa koondislase eest esialgu välja 44,7 miljonit naela (u 49,3 miljonit eurot), mis võib hiljem tõusta 54,8 miljoni naelani (u 60,4 miljonit eurot).
Leroy Sane liitus Cityga 2016. aastale Saksamaa klubist Schalke, mil tema ees maksti u 40,8 miljonit eurot. Cityga võitis Sane kaks Inglismaa meistritiitlit, samuti kaks liigakarikat ja korra Inglise karikasarja.
Sane lõi City eest kokku 135 mängus 39 väravat. Saksama koondist on ta esindanud 21 korral, lüües viis väravat.
### Response:
Manchester City äärepoolik liitub Müncheni Bayerniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mina ütleks, et tegu on ikkagi kavandiga ja väga pika protsessiga. Ma arvan, et kõik eksperdid ja arvajad on tegelenud asjaga mõned minutid, meie oleme tegelenud pool aastat, vähemalt," ütles Tammik "Ringvaates" kriitikute kohta.
"Ja ma peaks enda kohta ütlema, et ma olen teinud monumentidest näitusi, ma olen kirjutanud monumendi-teemalise raamatu, mul on monumentide alal teatav eelteadmine. Teiseks, kui kavandist saab tõeline teos ellu viidud, siis saab tegelikult rääkida tema kunstilisest kvaliteedist," lisas ta.
Tammiku hinnangul on inimeste arvamused intrigeerivad ja põnevad. "Niisugused pealiskaudsed väljaütlemised on mõneti intrigeerivad, nad tekitavad ühiskonnas teatava laine, aga ma tean ka ühte nooremat kunstiteadlast ja noorte seas väga populaarset, kes ütles, et see kuju on targem kui tema tegijad ja loojad ja ellukutsujad. Selles suhtes on arvamusi rohkem kui üks ja need on tõeliselt põnevad. Ma ootan neid huviga. Ma küll kogu aeg ei loe neid, aga kui jälle tuleb, siis on sisemiselt hea tunne, et inimesed vaatamata oma kasinale ettevalmistusele siiski juba midagi arvavad," rääkis arhitekt.
Tammiku sõnul toodi Pätsi monumendi kavandis esile presidendi kõige iseloomulikum joon ehk tema jõuline, talupojalik nägu. "Milline oli tema pintsak, kaabu, prillid, kui need olid, me ei pidanud vajalikuks," lisas ta.
Konstantin Pätsi muuseumi esimees Trivimi Velliste, kes kuulus samuti võidutööd valinud žürisse, ütles saates, et tema on tööga väga rahul.
"Enne seda võistlust, kui koostasime võistluse tingimusi, siis kuulutasin, et ideaalne oleks see, kui võidutöö oleks selline, et kui sinna tuleb tädi Maali Võrumaalt, siis ta lööb kahte kätt kokku ja ütleb, et "oi kui ilus". Ja siis tuleb väga nõudlik kunstiajaloo professor Sorbonne'ist ja ütleb, et "oo kui professionaalne". See oleks ideaalne. Ma ei tea, mida tädi Maali ja Sorbonne'i professor selle kohta ütlevad, nad ei ole veel näinud seda, aga ootame ära," rääkis Velliste. | Pätsi monumendi arhitekt: kõik arvajad on tegelenud asjaga mõne minuti, meie pool aastat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mina ütleks, et tegu on ikkagi kavandiga ja väga pika protsessiga. Ma arvan, et kõik eksperdid ja arvajad on tegelenud asjaga mõned minutid, meie oleme tegelenud pool aastat, vähemalt," ütles Tammik "Ringvaates" kriitikute kohta.
"Ja ma peaks enda kohta ütlema, et ma olen teinud monumentidest näitusi, ma olen kirjutanud monumendi-teemalise raamatu, mul on monumentide alal teatav eelteadmine. Teiseks, kui kavandist saab tõeline teos ellu viidud, siis saab tegelikult rääkida tema kunstilisest kvaliteedist," lisas ta.
Tammiku hinnangul on inimeste arvamused intrigeerivad ja põnevad. "Niisugused pealiskaudsed väljaütlemised on mõneti intrigeerivad, nad tekitavad ühiskonnas teatava laine, aga ma tean ka ühte nooremat kunstiteadlast ja noorte seas väga populaarset, kes ütles, et see kuju on targem kui tema tegijad ja loojad ja ellukutsujad. Selles suhtes on arvamusi rohkem kui üks ja need on tõeliselt põnevad. Ma ootan neid huviga. Ma küll kogu aeg ei loe neid, aga kui jälle tuleb, siis on sisemiselt hea tunne, et inimesed vaatamata oma kasinale ettevalmistusele siiski juba midagi arvavad," rääkis arhitekt.
Tammiku sõnul toodi Pätsi monumendi kavandis esile presidendi kõige iseloomulikum joon ehk tema jõuline, talupojalik nägu. "Milline oli tema pintsak, kaabu, prillid, kui need olid, me ei pidanud vajalikuks," lisas ta.
Konstantin Pätsi muuseumi esimees Trivimi Velliste, kes kuulus samuti võidutööd valinud žürisse, ütles saates, et tema on tööga väga rahul.
"Enne seda võistlust, kui koostasime võistluse tingimusi, siis kuulutasin, et ideaalne oleks see, kui võidutöö oleks selline, et kui sinna tuleb tädi Maali Võrumaalt, siis ta lööb kahte kätt kokku ja ütleb, et "oi kui ilus". Ja siis tuleb väga nõudlik kunstiajaloo professor Sorbonne'ist ja ütleb, et "oo kui professionaalne". See oleks ideaalne. Ma ei tea, mida tädi Maali ja Sorbonne'i professor selle kohta ütlevad, nad ei ole veel näinud seda, aga ootame ära," rääkis Velliste.
### Response:
Pätsi monumendi arhitekt: kõik arvajad on tegelenud asjaga mõne minuti, meie pool aastat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Flora asus kohtumist juhtima avapoolaja lõpus, mil skoori avas Märten Kuusk. Rauno Sappinen viis võõrustajad 53. minutil 2:0 ette ja ehkki Geoffrey suutis Transi eest ühe värava tagasi lüüa, tõi Rauno Alliku 75. minuti tabamus Florale siiski kindla võidu.
Tabeliliider Flora jaoks oli tegemist juba kaheksanda järjestikuse võiduga ning teisel kohal olevat Paide Linnameeskonda, kes on pidanud ühe kohtumise vähem, edestatakse nüüd kümne silmaga. 30 võimalikust punktist on tiitlikaitsjad kogunud 28.
Narva Trans jätkab endiselt võiduarvet avamata, olles kolme punktiga viimasel ehk kümnendal kohal. Ainsad punktid on Narva meeskond teeninud viikidest Levadia, Legioni ja Kaleviga.
Premium liiga kümnenda vooru ülejäänud kohtumised peetakse kolmapäeval. ETV2 telemängus kell 19.30 kohtuvad Tallinna FCI Levadia ja Nõmme Kalju. | Võidulainel jätkav Flora suurendas vahe tabeli tipus kümnele punktile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Flora asus kohtumist juhtima avapoolaja lõpus, mil skoori avas Märten Kuusk. Rauno Sappinen viis võõrustajad 53. minutil 2:0 ette ja ehkki Geoffrey suutis Transi eest ühe värava tagasi lüüa, tõi Rauno Alliku 75. minuti tabamus Florale siiski kindla võidu.
Tabeliliider Flora jaoks oli tegemist juba kaheksanda järjestikuse võiduga ning teisel kohal olevat Paide Linnameeskonda, kes on pidanud ühe kohtumise vähem, edestatakse nüüd kümne silmaga. 30 võimalikust punktist on tiitlikaitsjad kogunud 28.
Narva Trans jätkab endiselt võiduarvet avamata, olles kolme punktiga viimasel ehk kümnendal kohal. Ainsad punktid on Narva meeskond teeninud viikidest Levadia, Legioni ja Kaleviga.
Premium liiga kümnenda vooru ülejäänud kohtumised peetakse kolmapäeval. ETV2 telemängus kell 19.30 kohtuvad Tallinna FCI Levadia ja Nõmme Kalju.
### Response:
Võidulainel jätkav Flora suurendas vahe tabeli tipus kümnele punktile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste 2000 m takistusjooksu varasem Eesti rekord oli 6.48,80, mille püstitas Kelly Nevolihhin 2013. aastal.
Maasiku järel tuli Valgas teiseks lätlanna Alina Sokunova (7.36,51) ja kolmandaks Merlyn Valma (8.16,33). | Valgas langes seitse aastat püsinud takistusjooksu Eesti rekord | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste 2000 m takistusjooksu varasem Eesti rekord oli 6.48,80, mille püstitas Kelly Nevolihhin 2013. aastal.
Maasiku järel tuli Valgas teiseks lätlanna Alina Sokunova (7.36,51) ja kolmandaks Merlyn Valma (8.16,33).
### Response:
Valgas langes seitse aastat püsinud takistusjooksu Eesti rekord |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu Esiliigas pallinud Legioni jaoks on tegemist juba seitsmenda järjestikuse kohtumisega, mil võidulisa pole suudetud teenida. Premium liiga uustulnukate seni ainus võit jääb mai lõppu, mil Nõmme Kalju alistati 2:1.
Ka Tallinna Kalev on juba pikemat aega võiduta. Viimati teeniti tabelisse kolm punkti juuni alguses, mil Legion alistati kodus 1:0.
Liigatabelis jätkavad Kalev ja Legion vastavalt kaheksandal ja üheksandal kohal, olles kogunud kümnest vooruga vastavalt kaheksa ja kuus punkti. | Kalevi ja Legioni võiduta seeriad said taas jätku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu Esiliigas pallinud Legioni jaoks on tegemist juba seitsmenda järjestikuse kohtumisega, mil võidulisa pole suudetud teenida. Premium liiga uustulnukate seni ainus võit jääb mai lõppu, mil Nõmme Kalju alistati 2:1.
Ka Tallinna Kalev on juba pikemat aega võiduta. Viimati teeniti tabelisse kolm punkti juuni alguses, mil Legion alistati kodus 1:0.
Liigatabelis jätkavad Kalev ja Legion vastavalt kaheksandal ja üheksandal kohal, olles kogunud kümnest vooruga vastavalt kaheksa ja kuus punkti.
### Response:
Kalevi ja Legioni võiduta seeriad said taas jätku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil on praegu päevas üle 40 000 uue juhu," lausus ta senati tervise- ja hariduskomitee küsimustele vastates.
"Ma ei oleks üllatunud, kui liiguksime 100 000-ni päevas, kui see tendents ei pöördu," märkis Fauci. "Ja seega olen ma väga mures."
Riikliku allergia- ja nakkushaiguste instituudi direktor keeldus prognoosimast surmajuhtumite arvu, kuid ütles, et see saab olema häiriv.
Praeguseks on Ühendriikides registreeritud vähemalt 126 000 surma COVID-19 tagajärjel.
Nelja osariigi – Arizona, California, Florida ja Texase arvele jääb umbes pool uutest juhtudest. | Viirusenõunik: USA-d võib oodata päevas kuni 100 000 uut koroonajuhtumit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil on praegu päevas üle 40 000 uue juhu," lausus ta senati tervise- ja hariduskomitee küsimustele vastates.
"Ma ei oleks üllatunud, kui liiguksime 100 000-ni päevas, kui see tendents ei pöördu," märkis Fauci. "Ja seega olen ma väga mures."
Riikliku allergia- ja nakkushaiguste instituudi direktor keeldus prognoosimast surmajuhtumite arvu, kuid ütles, et see saab olema häiriv.
Praeguseks on Ühendriikides registreeritud vähemalt 126 000 surma COVID-19 tagajärjel.
Nelja osariigi – Arizona, California, Florida ja Texase arvele jääb umbes pool uutest juhtudest.
### Response:
Viirusenõunik: USA-d võib oodata päevas kuni 100 000 uut koroonajuhtumit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iga kahe nädala pärast uuendatavasse nimekirja pääses samas Hiina, kuid seda tingimusel, et Peking talitab samuti eurooplaste suhtes, teatas liikmesriikide valitsusi esindav Nõukogu.
Nimekirjas on tingimusteta Ühendriikide naaber Kanada, aga ka Jaapan, Austraalia, Uruguay ja Uus-Meremaa. Reedel diplomaatide koostatud nimekiri vajab veel lõplikku heakskiitu.
Ülejäänud riigid 27 liikmesmaa hääletusega kokku lepitud nimekirjas on Alžeeria, Gruusia, Montenegro, Maroko, Rwanda, Serbia, Lõuna-Korea, Tai ja Tuneesia.
Mittehädavajalik reisimine EL-i on olnud keelatud märtsi keskpaigast, kuid alles pärast seda, kui liikmesriigid olid pandeemia hoogustudes kooskõlastamata oma riigipiirid sulgenud.
Kuigi nimekiri on seaduslikult mittesiduv, on EL-i sõnul liikmesriigid endiselt "vastutavad soovituse sisu jõustamise eest".
Riikide ametivõimud ei peaks reisipiiranguid kaotama enne, "kui see on otsustatud kooskõlastatud viisil", lisati avalduses.
Suurbritanniat peetakse 31. detsembril lõppeval Brexiti-järgsel üleminekuperioodil EL-i osaks.
Algne plaan oli taasavada piirid riikidele, mille epidemioloogiline olukord on EL-iga võrreldav või parem, see tähendab 16 või vähem COVID-19 juhtumit 100 000 elaniku kohta viimasel kahel nädalal.
Tervishoiul tuginevad kriteeriumid läksid aga vastuollu riiklike huvide ja geopoliitikaga, seejuures olid osa riike vastu USA väljajätmisele, samal ajal tervitades külastajaid Hiinast, kust pandeemia alguse sai.
Patiseisu murdmiseks algatas EL-i praegune eesistuja Horvaatia esmaspäeval vaikiva heakskiidu protseduuri, mis lõppes teisipäeval.
Keelust tehakse erand EL-i kodanikele ja nende peredele, aga ka EL-i pikaajalistele residentidele ja nende pereliikmetele.
Ühendriigid on praegu koroonaviirusest enim haaratud riik maailmas ning seal on surnud üle 125 000 inimese. Euroopas on päevased nakatumised aga stabiliseerunud | EL soovitab avada piirid 15 riigile, kuid mitte USA-st saabujatele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iga kahe nädala pärast uuendatavasse nimekirja pääses samas Hiina, kuid seda tingimusel, et Peking talitab samuti eurooplaste suhtes, teatas liikmesriikide valitsusi esindav Nõukogu.
Nimekirjas on tingimusteta Ühendriikide naaber Kanada, aga ka Jaapan, Austraalia, Uruguay ja Uus-Meremaa. Reedel diplomaatide koostatud nimekiri vajab veel lõplikku heakskiitu.
Ülejäänud riigid 27 liikmesmaa hääletusega kokku lepitud nimekirjas on Alžeeria, Gruusia, Montenegro, Maroko, Rwanda, Serbia, Lõuna-Korea, Tai ja Tuneesia.
Mittehädavajalik reisimine EL-i on olnud keelatud märtsi keskpaigast, kuid alles pärast seda, kui liikmesriigid olid pandeemia hoogustudes kooskõlastamata oma riigipiirid sulgenud.
Kuigi nimekiri on seaduslikult mittesiduv, on EL-i sõnul liikmesriigid endiselt "vastutavad soovituse sisu jõustamise eest".
Riikide ametivõimud ei peaks reisipiiranguid kaotama enne, "kui see on otsustatud kooskõlastatud viisil", lisati avalduses.
Suurbritanniat peetakse 31. detsembril lõppeval Brexiti-järgsel üleminekuperioodil EL-i osaks.
Algne plaan oli taasavada piirid riikidele, mille epidemioloogiline olukord on EL-iga võrreldav või parem, see tähendab 16 või vähem COVID-19 juhtumit 100 000 elaniku kohta viimasel kahel nädalal.
Tervishoiul tuginevad kriteeriumid läksid aga vastuollu riiklike huvide ja geopoliitikaga, seejuures olid osa riike vastu USA väljajätmisele, samal ajal tervitades külastajaid Hiinast, kust pandeemia alguse sai.
Patiseisu murdmiseks algatas EL-i praegune eesistuja Horvaatia esmaspäeval vaikiva heakskiidu protseduuri, mis lõppes teisipäeval.
Keelust tehakse erand EL-i kodanikele ja nende peredele, aga ka EL-i pikaajalistele residentidele ja nende pereliikmetele.
Ühendriigid on praegu koroonaviirusest enim haaratud riik maailmas ning seal on surnud üle 125 000 inimese. Euroopas on päevased nakatumised aga stabiliseerunud
### Response:
EL soovitab avada piirid 15 riigile, kuid mitte USA-st saabujatele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mõistsime, et kui tahame edasi liikuda, peame leidma spetsialisti, kes on oma ala tõeline fanatt," kommenteeris Phoenixi president Sergei Ivanov venekeelsele ERR-ile."Vladimir Aga pidi Eestisse saabuma palju varem, kuid koroonaviirus tahtis teisiti. Nüüd said aga kõik takistused ületatud. Ootame, et uus treener tooks innovatiivse mõtlemise ja mitmekesistaks treeningprotsessi."
Viimati Phoenixi peatreenerikohuseid täitnud Igor Šaškov tegi seda kõrvaltööna ja jätkab nüüd uue välismaise juhendaja abilisena.
Moldova ja Rumeenia topeltkodakondsusega Aga juhendas Zimbrut esmalt 2018. aasta veebruarist juunini ja siis uuesti 2019. aastal juulist oktoobrini. Esimesel tööperioodil jõuti Moldova karikafinaali, mis lõppes 0:2 kaotusega Orhei Milsamile. | Mullu Moldova tippu juhendanud treener tuli tööle Eesti III liigasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mõistsime, et kui tahame edasi liikuda, peame leidma spetsialisti, kes on oma ala tõeline fanatt," kommenteeris Phoenixi president Sergei Ivanov venekeelsele ERR-ile."Vladimir Aga pidi Eestisse saabuma palju varem, kuid koroonaviirus tahtis teisiti. Nüüd said aga kõik takistused ületatud. Ootame, et uus treener tooks innovatiivse mõtlemise ja mitmekesistaks treeningprotsessi."
Viimati Phoenixi peatreenerikohuseid täitnud Igor Šaškov tegi seda kõrvaltööna ja jätkab nüüd uue välismaise juhendaja abilisena.
Moldova ja Rumeenia topeltkodakondsusega Aga juhendas Zimbrut esmalt 2018. aasta veebruarist juunini ja siis uuesti 2019. aastal juulist oktoobrini. Esimesel tööperioodil jõuti Moldova karikafinaali, mis lõppes 0:2 kaotusega Orhei Milsamile.
### Response:
Mullu Moldova tippu juhendanud treener tuli tööle Eesti III liigasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Edasilükkamise põhjuseks on koroonapandeemia, mis sunnib 2020/21 jalgpallikalendri tihkelt kokku ja ei luba tänavu 24 osalejat välja selgitada. Möödunud nädalal teatas FIFA, et septembris mängivad rahvuskoondised ainult Euroopas ja Lõuna-Ameerikas, aga mitte Aafrikas ega teistel kontinentidel. Nii kattuks Rahvuste karika valikmängud 2022. aasta MM-i tsükliga, kirjutab Soccernet.ee.
Klubide pahameele tõttu - mitmed Euroopa tippklubid jäävad Aafrika suurturniiri ajaks ilma olulistest lülidest - koliti mõõduvõtud alates 2019. aastast tinglikult ümber juunile-juulile, kuid Kameruni lõõskava päikese all suvekuudel mängimine kõne alla ei tule ja sestap nihutati turniir taas jaanuarisse. Nüüd nihkub turniir lihtsalt aasta võrra edasi ja toimub seega jaanuaris 2022.
Seda, mis saab 2023. aastal Elevandiluurannikul toimuvast turniirist, CAF ei teatanud. Valitsev Aafrika meister on Alžeeria, kes alistas mullu finaalis Senegali.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Aafrika Rahvuste karika finaalturniir lükkub aasta võrra edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Edasilükkamise põhjuseks on koroonapandeemia, mis sunnib 2020/21 jalgpallikalendri tihkelt kokku ja ei luba tänavu 24 osalejat välja selgitada. Möödunud nädalal teatas FIFA, et septembris mängivad rahvuskoondised ainult Euroopas ja Lõuna-Ameerikas, aga mitte Aafrikas ega teistel kontinentidel. Nii kattuks Rahvuste karika valikmängud 2022. aasta MM-i tsükliga, kirjutab Soccernet.ee.
Klubide pahameele tõttu - mitmed Euroopa tippklubid jäävad Aafrika suurturniiri ajaks ilma olulistest lülidest - koliti mõõduvõtud alates 2019. aastast tinglikult ümber juunile-juulile, kuid Kameruni lõõskava päikese all suvekuudel mängimine kõne alla ei tule ja sestap nihutati turniir taas jaanuarisse. Nüüd nihkub turniir lihtsalt aasta võrra edasi ja toimub seega jaanuaris 2022.
Seda, mis saab 2023. aastal Elevandiluurannikul toimuvast turniirist, CAF ei teatanud. Valitsev Aafrika meister on Alžeeria, kes alistas mullu finaalis Senegali.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Aafrika Rahvuste karika finaalturniir lükkub aasta võrra edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | LETA andmetel on Lätis keelu all RT, RT HD, RT Arabic, RT Spanish, RT Documentary HD, RT Documentary ja RT TV.
Läti keelustab kanalid, sest RT on EL-i sanktsioonide alla pandud Dmitri Kiseljovi kontrolli all. Kiseljov on sanktsioonide nimekirjas tema rolli eest 2014. aasta Krimmi annekteerimist toetanud propagandas.
Endise nimega Russia Today on Vene riigi kontrolli all olev telekanalite võrk, mis edastab inglise, hispaania, araabia ja teistes keeltes saateid ja Kremli-meelset sisu.
NEPLP märkis, et nagu teised Kremli-meelsed propagandakanalid, kujutatakse RT saadetes Lätit nurjunud riigina ning Kiseljov on saatejuhina Kremli propaganda üks juhtivatest edastajatest.
Kuna Kiseljov on EL-i sanktsioonide all, annab NEPLP oma otsusest teada teiste liikmesriikide meediajärelevalveasutustele ning leiab, et samasugune keelt RT vastu tuleks kehtestada kogu EL-is.
"Meie kogutud tõendid on väga tugevad ja me kutsume kõigi EL-i liikmesriikide regulaatoreid järgima meie eeskuju ja keelustama RT oma territooriumil. Niisugustel saadetel ei ole kohta Lätis või mujal EL-is," ütles NEPLP juht Ivars Abolins.
Keeld jõustub selle väljakuulutamise hetkel ning kehtib kuni EL eemaldab Kiseljovi oma sanktsioonide nimekirjast. Keelu alla sattunud RT kanalid on registreeritud Venemaal ja Suurbritannias.
2019. aasta novembris NEPLP juba keelustas üheksa Vene telekanalit, mille omanik on Juri Kovaltšuk, kes on samuti EL-i sanktsioonide nimekirjas. | Läti keelustas Vene uudistekanali RT | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
LETA andmetel on Lätis keelu all RT, RT HD, RT Arabic, RT Spanish, RT Documentary HD, RT Documentary ja RT TV.
Läti keelustab kanalid, sest RT on EL-i sanktsioonide alla pandud Dmitri Kiseljovi kontrolli all. Kiseljov on sanktsioonide nimekirjas tema rolli eest 2014. aasta Krimmi annekteerimist toetanud propagandas.
Endise nimega Russia Today on Vene riigi kontrolli all olev telekanalite võrk, mis edastab inglise, hispaania, araabia ja teistes keeltes saateid ja Kremli-meelset sisu.
NEPLP märkis, et nagu teised Kremli-meelsed propagandakanalid, kujutatakse RT saadetes Lätit nurjunud riigina ning Kiseljov on saatejuhina Kremli propaganda üks juhtivatest edastajatest.
Kuna Kiseljov on EL-i sanktsioonide all, annab NEPLP oma otsusest teada teiste liikmesriikide meediajärelevalveasutustele ning leiab, et samasugune keelt RT vastu tuleks kehtestada kogu EL-is.
"Meie kogutud tõendid on väga tugevad ja me kutsume kõigi EL-i liikmesriikide regulaatoreid järgima meie eeskuju ja keelustama RT oma territooriumil. Niisugustel saadetel ei ole kohta Lätis või mujal EL-is," ütles NEPLP juht Ivars Abolins.
Keeld jõustub selle väljakuulutamise hetkel ning kehtib kuni EL eemaldab Kiseljovi oma sanktsioonide nimekirjast. Keelu alla sattunud RT kanalid on registreeritud Venemaal ja Suurbritannias.
2019. aasta novembris NEPLP juba keelustas üheksa Vene telekanalit, mille omanik on Juri Kovaltšuk, kes on samuti EL-i sanktsioonide nimekirjas.
### Response:
Läti keelustas Vene uudistekanali RT |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti vaatevinklist tähendaks säärane stsenaarium, et kui Premium liiga kohtumistel tohib alates homsest ehk 1. juulist viibida ca 850 pealtvaatajat (spordivõistluse limiit on 1000 inimest, millest ca 150 on mängijad, treenerid ja teised korraldusega seotud isikud), siis Eesti koondise kodumängud ja Eesti klubide kodused eurosarjamängud tuleks pidada tühjade tribüünide ees, vahendab Soccernet.ee.
"UEFA võistlusi peetakse vastavalt UEFA kehtestatud reeglitele. Mainitud riikides (DPA tõi näidetena Serbia ja Valgevene, kus fännid on tribüünil lubatud – toim.) ei saa keegi lubada staadionile publikut, kui tegu on UEFA võistlusega ja UEFA seda ei luba," rõhutas Tim Meyer.
Meditsiinikomisjoni esimees märkis, et lõplikku otsust ei ole veel tehtud, aga ilmselt on selleks üldine publikukeeld kõigil UEFA võistlustel (meeste ja naiste eurosarjad, Rahvuste liiga koondistemängud ja noorte EM-valikturniirid). Meyeri sõnul tuleb arvestada, et üle-euroopaliste võistluste puhul on olukord oluliselt komplitseeritum kui riigisiseste puhul.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Eesti koondis ja eurosarjas osalevad klubid peavad ilmselt tühjade tribüünide ees mängima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti vaatevinklist tähendaks säärane stsenaarium, et kui Premium liiga kohtumistel tohib alates homsest ehk 1. juulist viibida ca 850 pealtvaatajat (spordivõistluse limiit on 1000 inimest, millest ca 150 on mängijad, treenerid ja teised korraldusega seotud isikud), siis Eesti koondise kodumängud ja Eesti klubide kodused eurosarjamängud tuleks pidada tühjade tribüünide ees, vahendab Soccernet.ee.
"UEFA võistlusi peetakse vastavalt UEFA kehtestatud reeglitele. Mainitud riikides (DPA tõi näidetena Serbia ja Valgevene, kus fännid on tribüünil lubatud – toim.) ei saa keegi lubada staadionile publikut, kui tegu on UEFA võistlusega ja UEFA seda ei luba," rõhutas Tim Meyer.
Meditsiinikomisjoni esimees märkis, et lõplikku otsust ei ole veel tehtud, aga ilmselt on selleks üldine publikukeeld kõigil UEFA võistlustel (meeste ja naiste eurosarjad, Rahvuste liiga koondistemängud ja noorte EM-valikturniirid). Meyeri sõnul tuleb arvestada, et üle-euroopaliste võistluste puhul on olukord oluliselt komplitseeritum kui riigisiseste puhul.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Eesti koondis ja eurosarjas osalevad klubid peavad ilmselt tühjade tribüünide ees mängima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Panin kokku oma mõtted koroonaviirusest neile, kes sellest teemast küllastunud pole. Viirus aga pole veel kuhugi kadunud.
SARS-CoV-2 ja tema levik
1. Tegemist on ümbrisega RNA viirusega, mis on geneetiliselt kõige sarnasem nahkhiirte koroonaviirusega ja SARS-CoV-1-ga. Kõige suurema tõenäosusega pärineb viirus nahkhiirtelt; esimesed inimeste haigestumised on kirjeldatud detsembris 2019. Siiani pole kinnitust leidnud fakt, et tegemist oleks inimeste poolt disainitud viirusega, mis on laborist välja sattunud kas ettevaatamatusest või pahatahtlikkusest. Esialgsete andmete alusel sisenes viirus inimkonda Hiinas Wuhanis, kust viirus on siiani levinud üle kogu maailma. Siiski on viimase aja uuringud Itaaliast ja Hispaaniast leidnud SARS-CoV-2 jääke reovees juba vastavalt 2019. aasta detsembris ja märtsis. Kas see tähendab, et viirus ringles Euroopas juba 2019. aastal, vajab veel kinnitust.
2. Viiruse levitajateks on peamiselt inimesed, kas siis, kui neil on haigussümptomid, või üks-kaks päeva enne sümptomite teket (presümptomaatilised isikud). Asümptomaatiliste isikute osa haiguse levitamisel on siiani halvasti tõestatud, aga seda on ka väga raske tõestada. Viirust levitavad ennekõike nooremad inimesed, kes palju ringi liiguvad, samas kui haigus kulgeb raskelt just vanadel inimestel. Viiruse RNA-d (väga harva ka elusat viirust) on leitud erinevatelt pindadelt, õhust ning - nagu eelpool öeldud - reoveest. Uuringud on valdavalt läbi viidud haigla keskkonnas, kus viiruse kontsentratsioon on eeldatavalt kõrge. Siiani pole tõestust, et viirus leviks toidu või veega.
3. Viirus on levinud Hiinast Kagu-Aasia riikidesse ning Euroopasse. New Yorgis läbiviidud uuringute alusel sattus viirus Ameerikasse kõige suurema tõenäosusega Euroopast ja mitte otse Hiinast.
4. Praeguseks on Lääne-Euroopa riikides nakatumine ja suremus oluliselt langenud, eriti märkimisväärne on langus olnud viiruse poolt tugevalt haaratud riikides (Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa, Belgia, Holland jne). Samas kui suhteliselt tagasihoidlikult kannatanud mõnes Ida-Euroopa riigis on tekkinud uued nakkuskolded ja nakatumine tõuseb. Puhangud esinevad kaevandustes (Poola, Tšehhi), toiduainete tööstuses (Saksamaa) ja ööklubides (Horvaatia ja Lõuna Korea), tõestades veelkord, et viirusele meeldib jahe ja niiske keskkond ning tihedad inimestevahelised kontaktid. Viirusest on eriti haavatavad võõrtöölised, kelle elutingimused pole sageli kiita. Õnneks on enamiku puhangute korral tegemist nooremate inimestega, kellel COVID-19 kulgeb tavaliselt kergelt.
5. Nakatumise kõrgpunkt on praeguseks kandunud Ameerika Ühendriikide lõunaosariikidesse ja läänerannikule, nakatuvad peamiselt nooremad inimesed. Siiani pole nakatumise tõusule kaasnenud suremuse tõusu. Enamus nakatunutest on noored inimesed. Kõrge on nakatumine ka Venemaal, Kesk-Aasias, Araabia poolsaarel ja Lõuna-Ameerikas, samas kui Aafrika on endiselt suhteliselt tagasihoidlikult haaratud. Nagu eelnevalt öeldud, on riikides, kus esialgu haiguse kulg suhteliselt hästi kontrolli all oli, tekkinud hilisemad nakatumiskolded (nt Singapur, Jaapan, Balkani riigid).
6. Huvitav riik on Iraan, kus puhang on kestnud suhteliselt muutumatuna alates veebruarist (vahepeal siiski oli väike nakatumise langus). Iraani majanduse avamine küll suurendas mingil määral nakatumist, kuid siiani pole riigi juhtkond uusi piiranguid kehtestanud, kuna Iraani majandus ei kannata piiranguid välja.
Nakatumise vältimine
7. Nakatumise vältimisel on osutunud kõige olulisemaks järgnevad meetodid. Samas on oluline märkida, et ükski neist üksinda ei pruugi efektiivne olla, efekti annab meetmete komplekt.
a. Nakatunute kiire kindlakstegemine ja nende isoleerimine. Eestile sobivaks oli kodune isolatsioon, kuid sellega kaasneb alati risk perekonnaliikmete nakatumiseks.
b. Nakatunute kontaktide kiire kindlakstegemine ja isoleerimine nii kauaks, kui peiteperiood möödunud on.
c. Sotsiaalne distantseerumine väldib infektsioonhaigusi, eriolukorra ajal ei vähenenud mitte ainult COVID-19 haigestumine, vaid vähenesid teisedki infektsioonhaigused (nt gripp, rota- ja noroviirusinfektsioon).
d. Testimise (PCR testid) hea kättesaadavus on oluline, et teha kindlaks nakatunud ja nad siis tervetest isikutest eraldada. Infektsioonhaiguste reegel, et mida väiksem on kokkupuude infektsioonhaigega, seda suurem on tõenäosus mitte haigestuda, kehtib siingi. Oluline on silmas pidada, et kõige efektiivsemaks osutub testimine, kui tegemist on sümptoomidega isikutega, kuid on olukordi, kus ka ilma sümptomiteta isikute testimine võib vajalik olla.
e. Maskid kaitsevad koroonaviiruse (ja ka teiste respiratoorsete infektsioonide) eest ja neid tuleks kasutada siseruumides juhul, kui sotsiaalse distantsi hoidmine pole võimalik. Samas on oluline, et maski kandmisel järgitaks selle kandmise reegleid.
Testimine
8. Testimine – ägeda haiguse diagnostikas on kasutusel PCR test, mille tundlikkus kõigub 50-70 protsendi piires ja sõltub ennekõike, millal ja kuidas on analüüs võetud. PCR testide kõrge analüütilise tundlikkuse tõttu on ka valepositiivsed testid võimalikud. Reeglina viitab positiivne PCR test ägedale haigusele. Siiski on väga hästi teada PCR jääkpositiivsus – test võib olla positiivne nädalaid pärast haiguse läbipõdemist, samas kui inimene on nakkusohtlik kaheksa päeva pärast haigussümptoomide ilmnemist.
9. Antikehade testimiseks on olemas nii laboratooriumites tehtavad testid kui ka kiirtestid. Ühtegi nn kuldseks standardiks nimetatavat antikehade testi veel pole. Antikehade testid määravad IgM, IgG, IgA tüüpi ja üldantikehi. Antikehade olemasolu näitab, et inimene on SARS-CoV-2-ga kokku puutunud, tõenäoliselt on tekkinud ka immuunsus, aga seda praegused uuringud veel kindlalt väita ei võimalda.
SARS-CoV-2 ja immuunsus
10. Immuunsus – kordusnakatumisi kirjeldatud pole, mis viitab asjaolule, et nakatumise järgselt immuunsus tekib (vähemalt lühiaegne). Palju keerulisemaks küsimuseks on, kui kaua nimetatud immuunsus kestab. Kas SARS-CoV-2 käitub nagu teisedki koroonaviirused, mis põhjustavad suhteliselt lühiaegset immuunsust, või nagu SARS-CoV-1, mille vastaseid antikehi leiti populatsioonis veel 17 aastat pärast nakatumist, pole praeguseks teada. Samuti pole teada, et isegi kui kordusnakatumised tekivad, kas need on sama tõsised või kulgevad kergemini nagu juhtub teiste korduvalt esinevate infektsioonhaiguste korral. Sellele peavad andma vastuse nii aeg kui ka käimasolevad uuringud.
11. Karjaimmuunsus – kui suur hulk populatsioonist peaks olema immuunne, et saavutada karjaimmuunsus, pole teada. Oletused kõiguvad 20 protsendist kuni 60 protsendini. Viimast pole siiski ükski riik saavutanud, välja arvatud ehk Bergamo piirkond. Ka seal tuvastatakse endiselt uusi nakatunuid, aga nende arv on pigem alla 20-30 juhu päevas, samas kui kõrgperioodil oli vastav number >500. Enamikus riikides, eriti neis, kus nakatumine ja suremus olid väikesed (sh Eestis), on viirusega kokku puutunud 1-2 protsenti elanikkonnast. Isegi seal, kus haigust oli palju (London, Madriid), on viirusevastaseid antikehi vaid 10 protsendil populatsioonist; ilmselt ebapiisav karjaimmuunsuse tekkeks. Samuti on oluline, et isegi ühe riigi piires võis nakatumine olla väga ebaühtlane, seega, kui ühes piirkonnas ongi tekkinud immuunne populatsioon, ei tähenda see seda, et kogu riigis oleks karjaimmuunsus tekkinud.
12. COVID-19 sümptoomid – Eestis läbiviidud seroepidemioloogiliste uuringute esialgsed tulemused näitavad, et enam kui pooled nakatunutest on asümptoomsed ega pole olnud COVID-19 haigega kontaktis. Peamisteks COVID-19 sümptoomideks on nõrkus ja väsimus, kuiv köha, palavik ning maitse- ja lõhnatundlikkuse kadumine. COVID-19-le on iseloomulik haiguse progresseeruv kulg ning haiglasse satuvad haiged peamiselt kopsupõletiku tõttu. COVID-19 prognoos on halvim >70 isikutel, eriti neil, kellel esinevad muud tõsised haigused.
COVID-19 vältimine ja ravi
13. Ravimid – praeguseks on COVID-19 raviks Euroopa Liidus registreeritud viirusvastane ravim remdesiviir. Lisaks on kliinilistes uuringutes osutunud efektiivseks deksametasoon (madalad annused mitte) just rasketel haigetel ja nii mitmedki riigid on deksametasooni lisanud oma ravijuhistesse. Selgunud on ka, et klorokviin ja hüdroksüklorokviin ei ole efektiivsed ei COVID-19 ravis ega ka profülaktikas ning seega neid ravimeid COVID 19 korral kasutada ei soovitata. Kõik teised ravimid/ravimikandidaadid on alles kliiniliste uuringute faasis.
14. Vaktsiinid – arenduses on >140 vaktsiinikandidaati, millest ligi 20 on jõudnud inimuuringutesse. Kolmanda faasi uuringud toimuvad Astra-Zeneca/Oxfordi ülikooli ühistöös valminud vaktsiiniga (ChAdOx1-S) Inglismaal, Brasiilias ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Lisaks algavad kolmanda faasi uuringud hiinlaste (Sinopharm) täisrakulise vaktsiiniga Araabia Ühendemiraatides. Moderna vaktsiin peaks jõudma kolmanda faasi uuringutesse juulis. AZ/Oxfordi vaktsiini loodetakse jõudvat nn compassionate programmi selle aasta oktoobris, seda muidugi vaid juhul, kui kõik 3 faasi uuringutes hästi läheb. 25. juunil andis Hiina kesksõjaväekomisjon piiratud kasutusloa (1 aasta ja kasutamiseks ainult sõjaväelastel) CanSino Biologics vaktsiinile, põhinedes pelgalt 2. faasi uuringutes saadud positiivsetele tulemustele. Minu arusaamist mööda hinnati vaid immuunvastust, mitte vaktsiini efektiivsust.
Muud huvitavat COVID-19-st
15. Suremusest rääkides peab ennekõike vaatama, millest räägitakse – kas haiguse suremusest (ingl. k. mortality) või suremuskordajast (ingl. k. case fatality rate) või infektsiooni suremusest (ingl. k. infection mortality rate - IFR). Tänu läbiviidavatele seroepidemioloogilistele uuringutele saame arvutada ka IFR. Viimane erineb riigiti, sõltudes nii riigi elanikkonna vanusest (noorema elanikkonnaga riikides on IFR väiksem), meditsiinisüsteemi seisundist kui ka uuringu teostamise ajast. IFR kõigub 0,02 protsendist Jaapanis kuni 0,77 protsendini Milanos; alla 70-aastaste hulgas aga 0 protsendist Saksamaal (Gangelt) kuni 0,23 protsendini New Yorgis.
16. Kas Eestis tuleb teine laine? Sellele küsimusele pole täpset vastust kellegi, kuid potentsiaal teise laine tekkeks on suur, kuna Eesti elanikkonnast enamus pole viirusega kokku puutunud ja viirus pole maailmast mitte kuhugi kadunud. Samuti pole võimalik vastata küsimusele, kas teine laine tuleb ka riikides, mida esimene laine tugevalt mõjutas. Nagu eelnevalt mainitud, ei pruugi esimene laine teist ära hoida. Samuti pole teada, kas teise laine ajal on haigusnähud kergemad või hoopis raskemad. Paljude teiste infektsioonidega on siiski korduvhaigestumised kergemad.
17. Eestil on siiani läinud rahuldavalt või isegi hästi – nakatunute arv on suhteliselt madal, haiglate ja intensiivravi võimsust ei ületatud kordagi, COVID-19 epideemia ei mõjutanud Eesti üldsuremust (vastupidiselt mitmetele Lääne-Euroopa riikidele) ning täielikke liikumispiiranguid polnud põhjust kehtestada. Allpool pelgalt minu nopped meetmetest, mida Eesti õigesti tegi.
a. Piirangud kehtestati õigel ajal. Liiga varane piirangute kehtestamine oleks ühiskonna ära väsitanud, mille tulemuseks oleks olnud piirangutest mitte kinni pidamine. On piisavalt näiteid, kus varased piirangud olid küll efektiivsed, aga neile järgnes hilisem nakatumiste tõus (Singapur, Horvaatia, Slovakkia on vaid mõned). Liiga hiline piirangute kehtestamine on aga väheefektiivne, nagu oleme näinud paljudes teistes riikides. Realistlikest piirangutest on ka inimestel kergem kinni pidada.
b. Kuigi testimise kättesaadavusega oli esialgu probleeme, suutis Eesti need lahendada. Testide kättesaadavus tagas nakatunute kindlaks tegemise ning võimaldas neid varakult isoleerida ning seega infektsiooni ülekandeahelad katkestada.
c. Eestis hospitaliseeriti vaid need, kes oma seisundi tõttu vajasid haiglaravi. Haiglaid ei kasutatud kontaktsete ega kergete haigete isoleerimiseks. Sellega välditi haiglate ülekoormust, mis oligi ju piirangute kehtestamise peamine põhjus.
d. Eesti on ümbritsetud riikidest, kus nakatumise tase oli madal, mistõttu uute nakatunute sissetoomise võimalus oli väike.
e. Suhteliselt madal nakatunute arv võimaldas terviseametil väga hästi toime tulla nakatunute ja nende kontaktsete jälgimisega, viimane aga vältis puhangu kontrolli alt väljumist.
18. Muidugi oli ka asju, mida järgnevatel kordadel saaks teisiti teha, aga sellest siis järgmine kord. | Irja Lutsar: potentsiaal koroonaviiruse teise laine tekkeks Eestis on suur | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Panin kokku oma mõtted koroonaviirusest neile, kes sellest teemast küllastunud pole. Viirus aga pole veel kuhugi kadunud.
SARS-CoV-2 ja tema levik
1. Tegemist on ümbrisega RNA viirusega, mis on geneetiliselt kõige sarnasem nahkhiirte koroonaviirusega ja SARS-CoV-1-ga. Kõige suurema tõenäosusega pärineb viirus nahkhiirtelt; esimesed inimeste haigestumised on kirjeldatud detsembris 2019. Siiani pole kinnitust leidnud fakt, et tegemist oleks inimeste poolt disainitud viirusega, mis on laborist välja sattunud kas ettevaatamatusest või pahatahtlikkusest. Esialgsete andmete alusel sisenes viirus inimkonda Hiinas Wuhanis, kust viirus on siiani levinud üle kogu maailma. Siiski on viimase aja uuringud Itaaliast ja Hispaaniast leidnud SARS-CoV-2 jääke reovees juba vastavalt 2019. aasta detsembris ja märtsis. Kas see tähendab, et viirus ringles Euroopas juba 2019. aastal, vajab veel kinnitust.
2. Viiruse levitajateks on peamiselt inimesed, kas siis, kui neil on haigussümptomid, või üks-kaks päeva enne sümptomite teket (presümptomaatilised isikud). Asümptomaatiliste isikute osa haiguse levitamisel on siiani halvasti tõestatud, aga seda on ka väga raske tõestada. Viirust levitavad ennekõike nooremad inimesed, kes palju ringi liiguvad, samas kui haigus kulgeb raskelt just vanadel inimestel. Viiruse RNA-d (väga harva ka elusat viirust) on leitud erinevatelt pindadelt, õhust ning - nagu eelpool öeldud - reoveest. Uuringud on valdavalt läbi viidud haigla keskkonnas, kus viiruse kontsentratsioon on eeldatavalt kõrge. Siiani pole tõestust, et viirus leviks toidu või veega.
3. Viirus on levinud Hiinast Kagu-Aasia riikidesse ning Euroopasse. New Yorgis läbiviidud uuringute alusel sattus viirus Ameerikasse kõige suurema tõenäosusega Euroopast ja mitte otse Hiinast.
4. Praeguseks on Lääne-Euroopa riikides nakatumine ja suremus oluliselt langenud, eriti märkimisväärne on langus olnud viiruse poolt tugevalt haaratud riikides (Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa, Belgia, Holland jne). Samas kui suhteliselt tagasihoidlikult kannatanud mõnes Ida-Euroopa riigis on tekkinud uued nakkuskolded ja nakatumine tõuseb. Puhangud esinevad kaevandustes (Poola, Tšehhi), toiduainete tööstuses (Saksamaa) ja ööklubides (Horvaatia ja Lõuna Korea), tõestades veelkord, et viirusele meeldib jahe ja niiske keskkond ning tihedad inimestevahelised kontaktid. Viirusest on eriti haavatavad võõrtöölised, kelle elutingimused pole sageli kiita. Õnneks on enamiku puhangute korral tegemist nooremate inimestega, kellel COVID-19 kulgeb tavaliselt kergelt.
5. Nakatumise kõrgpunkt on praeguseks kandunud Ameerika Ühendriikide lõunaosariikidesse ja läänerannikule, nakatuvad peamiselt nooremad inimesed. Siiani pole nakatumise tõusule kaasnenud suremuse tõusu. Enamus nakatunutest on noored inimesed. Kõrge on nakatumine ka Venemaal, Kesk-Aasias, Araabia poolsaarel ja Lõuna-Ameerikas, samas kui Aafrika on endiselt suhteliselt tagasihoidlikult haaratud. Nagu eelnevalt öeldud, on riikides, kus esialgu haiguse kulg suhteliselt hästi kontrolli all oli, tekkinud hilisemad nakatumiskolded (nt Singapur, Jaapan, Balkani riigid).
6. Huvitav riik on Iraan, kus puhang on kestnud suhteliselt muutumatuna alates veebruarist (vahepeal siiski oli väike nakatumise langus). Iraani majanduse avamine küll suurendas mingil määral nakatumist, kuid siiani pole riigi juhtkond uusi piiranguid kehtestanud, kuna Iraani majandus ei kannata piiranguid välja.
Nakatumise vältimine
7. Nakatumise vältimisel on osutunud kõige olulisemaks järgnevad meetodid. Samas on oluline märkida, et ükski neist üksinda ei pruugi efektiivne olla, efekti annab meetmete komplekt.
a. Nakatunute kiire kindlakstegemine ja nende isoleerimine. Eestile sobivaks oli kodune isolatsioon, kuid sellega kaasneb alati risk perekonnaliikmete nakatumiseks.
b. Nakatunute kontaktide kiire kindlakstegemine ja isoleerimine nii kauaks, kui peiteperiood möödunud on.
c. Sotsiaalne distantseerumine väldib infektsioonhaigusi, eriolukorra ajal ei vähenenud mitte ainult COVID-19 haigestumine, vaid vähenesid teisedki infektsioonhaigused (nt gripp, rota- ja noroviirusinfektsioon).
d. Testimise (PCR testid) hea kättesaadavus on oluline, et teha kindlaks nakatunud ja nad siis tervetest isikutest eraldada. Infektsioonhaiguste reegel, et mida väiksem on kokkupuude infektsioonhaigega, seda suurem on tõenäosus mitte haigestuda, kehtib siingi. Oluline on silmas pidada, et kõige efektiivsemaks osutub testimine, kui tegemist on sümptoomidega isikutega, kuid on olukordi, kus ka ilma sümptomiteta isikute testimine võib vajalik olla.
e. Maskid kaitsevad koroonaviiruse (ja ka teiste respiratoorsete infektsioonide) eest ja neid tuleks kasutada siseruumides juhul, kui sotsiaalse distantsi hoidmine pole võimalik. Samas on oluline, et maski kandmisel järgitaks selle kandmise reegleid.
Testimine
8. Testimine – ägeda haiguse diagnostikas on kasutusel PCR test, mille tundlikkus kõigub 50-70 protsendi piires ja sõltub ennekõike, millal ja kuidas on analüüs võetud. PCR testide kõrge analüütilise tundlikkuse tõttu on ka valepositiivsed testid võimalikud. Reeglina viitab positiivne PCR test ägedale haigusele. Siiski on väga hästi teada PCR jääkpositiivsus – test võib olla positiivne nädalaid pärast haiguse läbipõdemist, samas kui inimene on nakkusohtlik kaheksa päeva pärast haigussümptoomide ilmnemist.
9. Antikehade testimiseks on olemas nii laboratooriumites tehtavad testid kui ka kiirtestid. Ühtegi nn kuldseks standardiks nimetatavat antikehade testi veel pole. Antikehade testid määravad IgM, IgG, IgA tüüpi ja üldantikehi. Antikehade olemasolu näitab, et inimene on SARS-CoV-2-ga kokku puutunud, tõenäoliselt on tekkinud ka immuunsus, aga seda praegused uuringud veel kindlalt väita ei võimalda.
SARS-CoV-2 ja immuunsus
10. Immuunsus – kordusnakatumisi kirjeldatud pole, mis viitab asjaolule, et nakatumise järgselt immuunsus tekib (vähemalt lühiaegne). Palju keerulisemaks küsimuseks on, kui kaua nimetatud immuunsus kestab. Kas SARS-CoV-2 käitub nagu teisedki koroonaviirused, mis põhjustavad suhteliselt lühiaegset immuunsust, või nagu SARS-CoV-1, mille vastaseid antikehi leiti populatsioonis veel 17 aastat pärast nakatumist, pole praeguseks teada. Samuti pole teada, et isegi kui kordusnakatumised tekivad, kas need on sama tõsised või kulgevad kergemini nagu juhtub teiste korduvalt esinevate infektsioonhaiguste korral. Sellele peavad andma vastuse nii aeg kui ka käimasolevad uuringud.
11. Karjaimmuunsus – kui suur hulk populatsioonist peaks olema immuunne, et saavutada karjaimmuunsus, pole teada. Oletused kõiguvad 20 protsendist kuni 60 protsendini. Viimast pole siiski ükski riik saavutanud, välja arvatud ehk Bergamo piirkond. Ka seal tuvastatakse endiselt uusi nakatunuid, aga nende arv on pigem alla 20-30 juhu päevas, samas kui kõrgperioodil oli vastav number >500. Enamikus riikides, eriti neis, kus nakatumine ja suremus olid väikesed (sh Eestis), on viirusega kokku puutunud 1-2 protsenti elanikkonnast. Isegi seal, kus haigust oli palju (London, Madriid), on viirusevastaseid antikehi vaid 10 protsendil populatsioonist; ilmselt ebapiisav karjaimmuunsuse tekkeks. Samuti on oluline, et isegi ühe riigi piires võis nakatumine olla väga ebaühtlane, seega, kui ühes piirkonnas ongi tekkinud immuunne populatsioon, ei tähenda see seda, et kogu riigis oleks karjaimmuunsus tekkinud.
12. COVID-19 sümptoomid – Eestis läbiviidud seroepidemioloogiliste uuringute esialgsed tulemused näitavad, et enam kui pooled nakatunutest on asümptoomsed ega pole olnud COVID-19 haigega kontaktis. Peamisteks COVID-19 sümptoomideks on nõrkus ja väsimus, kuiv köha, palavik ning maitse- ja lõhnatundlikkuse kadumine. COVID-19-le on iseloomulik haiguse progresseeruv kulg ning haiglasse satuvad haiged peamiselt kopsupõletiku tõttu. COVID-19 prognoos on halvim >70 isikutel, eriti neil, kellel esinevad muud tõsised haigused.
COVID-19 vältimine ja ravi
13. Ravimid – praeguseks on COVID-19 raviks Euroopa Liidus registreeritud viirusvastane ravim remdesiviir. Lisaks on kliinilistes uuringutes osutunud efektiivseks deksametasoon (madalad annused mitte) just rasketel haigetel ja nii mitmedki riigid on deksametasooni lisanud oma ravijuhistesse. Selgunud on ka, et klorokviin ja hüdroksüklorokviin ei ole efektiivsed ei COVID-19 ravis ega ka profülaktikas ning seega neid ravimeid COVID 19 korral kasutada ei soovitata. Kõik teised ravimid/ravimikandidaadid on alles kliiniliste uuringute faasis.
14. Vaktsiinid – arenduses on >140 vaktsiinikandidaati, millest ligi 20 on jõudnud inimuuringutesse. Kolmanda faasi uuringud toimuvad Astra-Zeneca/Oxfordi ülikooli ühistöös valminud vaktsiiniga (ChAdOx1-S) Inglismaal, Brasiilias ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Lisaks algavad kolmanda faasi uuringud hiinlaste (Sinopharm) täisrakulise vaktsiiniga Araabia Ühendemiraatides. Moderna vaktsiin peaks jõudma kolmanda faasi uuringutesse juulis. AZ/Oxfordi vaktsiini loodetakse jõudvat nn compassionate programmi selle aasta oktoobris, seda muidugi vaid juhul, kui kõik 3 faasi uuringutes hästi läheb. 25. juunil andis Hiina kesksõjaväekomisjon piiratud kasutusloa (1 aasta ja kasutamiseks ainult sõjaväelastel) CanSino Biologics vaktsiinile, põhinedes pelgalt 2. faasi uuringutes saadud positiivsetele tulemustele. Minu arusaamist mööda hinnati vaid immuunvastust, mitte vaktsiini efektiivsust.
Muud huvitavat COVID-19-st
15. Suremusest rääkides peab ennekõike vaatama, millest räägitakse – kas haiguse suremusest (ingl. k. mortality) või suremuskordajast (ingl. k. case fatality rate) või infektsiooni suremusest (ingl. k. infection mortality rate - IFR). Tänu läbiviidavatele seroepidemioloogilistele uuringutele saame arvutada ka IFR. Viimane erineb riigiti, sõltudes nii riigi elanikkonna vanusest (noorema elanikkonnaga riikides on IFR väiksem), meditsiinisüsteemi seisundist kui ka uuringu teostamise ajast. IFR kõigub 0,02 protsendist Jaapanis kuni 0,77 protsendini Milanos; alla 70-aastaste hulgas aga 0 protsendist Saksamaal (Gangelt) kuni 0,23 protsendini New Yorgis.
16. Kas Eestis tuleb teine laine? Sellele küsimusele pole täpset vastust kellegi, kuid potentsiaal teise laine tekkeks on suur, kuna Eesti elanikkonnast enamus pole viirusega kokku puutunud ja viirus pole maailmast mitte kuhugi kadunud. Samuti pole võimalik vastata küsimusele, kas teine laine tuleb ka riikides, mida esimene laine tugevalt mõjutas. Nagu eelnevalt mainitud, ei pruugi esimene laine teist ära hoida. Samuti pole teada, kas teise laine ajal on haigusnähud kergemad või hoopis raskemad. Paljude teiste infektsioonidega on siiski korduvhaigestumised kergemad.
17. Eestil on siiani läinud rahuldavalt või isegi hästi – nakatunute arv on suhteliselt madal, haiglate ja intensiivravi võimsust ei ületatud kordagi, COVID-19 epideemia ei mõjutanud Eesti üldsuremust (vastupidiselt mitmetele Lääne-Euroopa riikidele) ning täielikke liikumispiiranguid polnud põhjust kehtestada. Allpool pelgalt minu nopped meetmetest, mida Eesti õigesti tegi.
a. Piirangud kehtestati õigel ajal. Liiga varane piirangute kehtestamine oleks ühiskonna ära väsitanud, mille tulemuseks oleks olnud piirangutest mitte kinni pidamine. On piisavalt näiteid, kus varased piirangud olid küll efektiivsed, aga neile järgnes hilisem nakatumiste tõus (Singapur, Horvaatia, Slovakkia on vaid mõned). Liiga hiline piirangute kehtestamine on aga väheefektiivne, nagu oleme näinud paljudes teistes riikides. Realistlikest piirangutest on ka inimestel kergem kinni pidada.
b. Kuigi testimise kättesaadavusega oli esialgu probleeme, suutis Eesti need lahendada. Testide kättesaadavus tagas nakatunute kindlaks tegemise ning võimaldas neid varakult isoleerida ning seega infektsiooni ülekandeahelad katkestada.
c. Eestis hospitaliseeriti vaid need, kes oma seisundi tõttu vajasid haiglaravi. Haiglaid ei kasutatud kontaktsete ega kergete haigete isoleerimiseks. Sellega välditi haiglate ülekoormust, mis oligi ju piirangute kehtestamise peamine põhjus.
d. Eesti on ümbritsetud riikidest, kus nakatumise tase oli madal, mistõttu uute nakatunute sissetoomise võimalus oli väike.
e. Suhteliselt madal nakatunute arv võimaldas terviseametil väga hästi toime tulla nakatunute ja nende kontaktsete jälgimisega, viimane aga vältis puhangu kontrolli alt väljumist.
18. Muidugi oli ka asju, mida järgnevatel kordadel saaks teisiti teha, aga sellest siis järgmine kord.
### Response:
Irja Lutsar: potentsiaal koroonaviiruse teise laine tekkeks Eestis on suur |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EJL-i jalgpallihallis toimunud esimesest etapist võtsid lisaks Pärnu võistkonnale osa Trummi SK, Narva United, La Strada, Kohtla-Järve Novotsenter ja Lasnamäe Ajax.
Sel aastal saavad turniiril osaleda mängijad, kes on sündinud 1974. aastal või varem. Lisaks tohib võistkonda registreerida kaks mängijat, kes on sündinud aastatel 1976–1980. Korraga on väljakul 7+1 mängijat ning mänguaeg on 1x12 minutit. Karikavõistluste üldvõitja selgub etappide paremusjärjestuse tulemusena.
Meeskonnad mängisid omavahel korra läbi ning Pärnu meeskond sai nelja kohtumisega kirja neli võitu ja ühe viigi, kogudes 13 punkti. Teisele kohale mängis ennast möödunud aastal üldvõitjaks tulnud Kohtla-Järve Novotsenter, kes teenis kolm võitu ning viigistas La Strada ja Pärnuga. Kolmanda kohaga lõpetas Narva United, kelle saldosse kogunes seitse punkti. Esikolmikule järgnesid Lasnamäe Ajax kuue ja La Strada viie punktiga. Trummi SK meeskonnal jäi punktiarve avamata ja lõpetati kuuendal kohal.
Võidukasse Pärnu KEK ja Kalakombinaat/MEK noored koosseisu kuulusid: Antti Luigemaa, Peep Allas, Kalev Mitt, Rein Riisalu, Sergei Terehhov, Vadim Dolonin, Marko Lelov, Oleg Mjasojedov, Artur Pinka, Meelis Eelmäe ja Janek Meet.
Karikavõistluste teine turniir peetakse augustis. | Seenioride karikavõistluste avaetapi võitis Pärnu esindus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EJL-i jalgpallihallis toimunud esimesest etapist võtsid lisaks Pärnu võistkonnale osa Trummi SK, Narva United, La Strada, Kohtla-Järve Novotsenter ja Lasnamäe Ajax.
Sel aastal saavad turniiril osaleda mängijad, kes on sündinud 1974. aastal või varem. Lisaks tohib võistkonda registreerida kaks mängijat, kes on sündinud aastatel 1976–1980. Korraga on väljakul 7+1 mängijat ning mänguaeg on 1x12 minutit. Karikavõistluste üldvõitja selgub etappide paremusjärjestuse tulemusena.
Meeskonnad mängisid omavahel korra läbi ning Pärnu meeskond sai nelja kohtumisega kirja neli võitu ja ühe viigi, kogudes 13 punkti. Teisele kohale mängis ennast möödunud aastal üldvõitjaks tulnud Kohtla-Järve Novotsenter, kes teenis kolm võitu ning viigistas La Strada ja Pärnuga. Kolmanda kohaga lõpetas Narva United, kelle saldosse kogunes seitse punkti. Esikolmikule järgnesid Lasnamäe Ajax kuue ja La Strada viie punktiga. Trummi SK meeskonnal jäi punktiarve avamata ja lõpetati kuuendal kohal.
Võidukasse Pärnu KEK ja Kalakombinaat/MEK noored koosseisu kuulusid: Antti Luigemaa, Peep Allas, Kalev Mitt, Rein Riisalu, Sergei Terehhov, Vadim Dolonin, Marko Lelov, Oleg Mjasojedov, Artur Pinka, Meelis Eelmäe ja Janek Meet.
Karikavõistluste teine turniir peetakse augustis.
### Response:
Seenioride karikavõistluste avaetapi võitis Pärnu esindus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestis on relvaluba umbes 27 000 inimesel, tsiviilkasutuses on relvi aga pea poole rohkem, umbes 55 000. 27 000 relvaomanikust pooled on jahimehed.
Viis sotsiaaldemokraatliku erakonna liiget esitasid kirjaliku arupärimise siseminister Mart Helmele küsimusega, kas relvaloa andmine peaks olema rangemalt piiritletud. Riina Sikkuti (SDE) sõnul peaks sotsiaalne kontroll tõhusam olema.
"Kui me tahame leebemat regulatsiooni, siis on võimalik rakendada tugevamat sotsiaalselt kontrolli. Enamasti relvade omanikud on jahiseltside liikmed või laskesportlased. Seega sotsiaalne kontroll inimeste üle, kellega koos tegeletakse hobiga või tehakse sporti, peaks olema tugevam. Aga selge on see, et relv, mis on käibes, on potentsiaalne ohuallikas nii kasutajale kui ka tema lähedastele, erandkorras ka teistele," rääkis Sikkut.
Siseministeeriumi hinnangul on relvaloa taotlemise kord piisavalt range. 6. juunil Lihulas toimunud tulistamine ei ole seda arvamust muutnud.
Sven Põierpaas siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonnast ütles, et ralvaloa taotlemise korra tõhustamist on arutatud.
"Vahetult enne võidupüha kohtusime relvaloa taotlemise teemal sotsiaalministeeriumi esindajatega, samuti perearsti ja psühhiaatriaseltsi esindajatega, arutasime võimalusi tõhustada taotlejatele tehtavat kontrolli. Kohtumisel jõudsime ühisele järeldusele, et täiustada tuleb terviseinfosüsteemi, et selles kajastuv relvaloa omaniku kohta käiv info oleks nähtav kõikidele arstidele ja et neid andmeid saaks kasutada ka perearst tervisekontrolli läbiviimisel." | Riigil küpseb plaan relvaloa tarbeks terviseinfosüsteemi täiustamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis on relvaluba umbes 27 000 inimesel, tsiviilkasutuses on relvi aga pea poole rohkem, umbes 55 000. 27 000 relvaomanikust pooled on jahimehed.
Viis sotsiaaldemokraatliku erakonna liiget esitasid kirjaliku arupärimise siseminister Mart Helmele küsimusega, kas relvaloa andmine peaks olema rangemalt piiritletud. Riina Sikkuti (SDE) sõnul peaks sotsiaalne kontroll tõhusam olema.
"Kui me tahame leebemat regulatsiooni, siis on võimalik rakendada tugevamat sotsiaalselt kontrolli. Enamasti relvade omanikud on jahiseltside liikmed või laskesportlased. Seega sotsiaalne kontroll inimeste üle, kellega koos tegeletakse hobiga või tehakse sporti, peaks olema tugevam. Aga selge on see, et relv, mis on käibes, on potentsiaalne ohuallikas nii kasutajale kui ka tema lähedastele, erandkorras ka teistele," rääkis Sikkut.
Siseministeeriumi hinnangul on relvaloa taotlemise kord piisavalt range. 6. juunil Lihulas toimunud tulistamine ei ole seda arvamust muutnud.
Sven Põierpaas siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonnast ütles, et ralvaloa taotlemise korra tõhustamist on arutatud.
"Vahetult enne võidupüha kohtusime relvaloa taotlemise teemal sotsiaalministeeriumi esindajatega, samuti perearsti ja psühhiaatriaseltsi esindajatega, arutasime võimalusi tõhustada taotlejatele tehtavat kontrolli. Kohtumisel jõudsime ühisele järeldusele, et täiustada tuleb terviseinfosüsteemi, et selles kajastuv relvaloa omaniku kohta käiv info oleks nähtav kõikidele arstidele ja et neid andmeid saaks kasutada ka perearst tervisekontrolli läbiviimisel."
### Response:
Riigil küpseb plaan relvaloa tarbeks terviseinfosüsteemi täiustamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Carl Reiner alustas oma karjääri näitlejana sarjas "Your Show of Shows", mille eest ta võitis 1956. ja 1957. aastal ka Emmy auhinnad, vahendas Variety. Sarja võtteplatsil tutvus Reiner ka Mel Brooksiga, kellega neil tekkis aastakümneid kestnud sõprus ning koostöö koomikutena.
1961. aastal kirjutas ja produtseeris Reiner "The Dick Van Dyke Show", mis oli järgnevad viis aastat telekanali CBS üks edukamaid sarju. Sari võitis esimesel kolmel aastal Emmy auhinnad stsenaariumi eest, viimasel kahel aastal aga produktsiooni eest.
Sarjade kõrval alustas Carl Reiner õige pea ka tööd filmilavastajana. Tema üheks esimeseks läbilöögiteoseks oli 1970. aastal valminud "Where's Poppa", millest on saanud tänaseks kultusfilm. Kuigi tema karjääris oli ka vähempopulaarseid komöödiaid nagu "The Comic", "Fatal Instinct" ja "Summer Rental", siis tema suurimaks õnnestumiseks peetakse filmi "The Jerk" (1979), mis andis tõuke ka Steve Martini karjäärile. Viimase filmi "The Old Feeling" lavastas Reiner 1997. aastal.
Reiner jätkas näitlejana ka 80-aastasena, astudes üles "Ocean's Eleven" filmides ning telesarjades "Two and a Half Men" ja "Hot in Cleveland". Samuti osales ta häälnäitlejana sarjades "Family Guy", "American Dad", "King of the Hill" ja "Bob's Burgers".
Aastate jooksul töötas ta korduvalt ka Broadway'l. 1967. kuni 1968. aastani mängiti tema lavastatud ja kirjutatud farssi "Something Different", 1972. aastal tema lavastatud "Tough to Get Helpi" ja 1980. aastal Reineri lavastatud "The Roasti". | Suri koomik ja näitleja Carl Reiner | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Carl Reiner alustas oma karjääri näitlejana sarjas "Your Show of Shows", mille eest ta võitis 1956. ja 1957. aastal ka Emmy auhinnad, vahendas Variety. Sarja võtteplatsil tutvus Reiner ka Mel Brooksiga, kellega neil tekkis aastakümneid kestnud sõprus ning koostöö koomikutena.
1961. aastal kirjutas ja produtseeris Reiner "The Dick Van Dyke Show", mis oli järgnevad viis aastat telekanali CBS üks edukamaid sarju. Sari võitis esimesel kolmel aastal Emmy auhinnad stsenaariumi eest, viimasel kahel aastal aga produktsiooni eest.
Sarjade kõrval alustas Carl Reiner õige pea ka tööd filmilavastajana. Tema üheks esimeseks läbilöögiteoseks oli 1970. aastal valminud "Where's Poppa", millest on saanud tänaseks kultusfilm. Kuigi tema karjääris oli ka vähempopulaarseid komöödiaid nagu "The Comic", "Fatal Instinct" ja "Summer Rental", siis tema suurimaks õnnestumiseks peetakse filmi "The Jerk" (1979), mis andis tõuke ka Steve Martini karjäärile. Viimase filmi "The Old Feeling" lavastas Reiner 1997. aastal.
Reiner jätkas näitlejana ka 80-aastasena, astudes üles "Ocean's Eleven" filmides ning telesarjades "Two and a Half Men" ja "Hot in Cleveland". Samuti osales ta häälnäitlejana sarjades "Family Guy", "American Dad", "King of the Hill" ja "Bob's Burgers".
Aastate jooksul töötas ta korduvalt ka Broadway'l. 1967. kuni 1968. aastani mängiti tema lavastatud ja kirjutatud farssi "Something Different", 1972. aastal tema lavastatud "Tough to Get Helpi" ja 1980. aastal Reineri lavastatud "The Roasti".
### Response:
Suri koomik ja näitleja Carl Reiner |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Viirus ei ole kuskile kadunud ning endiselt tuleb jälgida olukorda ka teistes riikides. Euroopas on kohti, kus nakatumiste arv on pigem tõusnud, mistõttu jätkame 18. mail jõustunud piiranguga," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) lähtub sihtriikide lubamisel ja keelamisel teiste riikide haigestumise määrast, mis peab liini avamiseks olema 25 või vähem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Sihtriikide epidemioloogilise olukorra vaatab MKM koos terviseametiga üle regulaarselt ja avab või piirab lennuliinide avamist vastavalt viiruse levikule.
"Euroopa Liit on hetkel koostamas kolmandate riikide nimekirja, kust on lubatud liitu sisenemine. Paraku pole nende riikide hulgas Ukraina, Valgene ega Venemaa, kuna nendes riikides on endiselt viiruse levik murettekitav," lisas Aas.
26. juuni seisuga on keelatud Eestist otselennuliine avada Rootsi, Portugali, Valgevene, Ukraina ja Venemaa vahel. Ühtlasi sõltub liinide avamine ka sihtriigi enda reeglitest. Nagu ka Eestis, kehtivad teistesse riikidesse riiki sisenemisel piirangud, millega tuleks enda reisi planeerimisel arvestada.
Piirang kehtib 18. maist kuni 14. juulini. Piirangu edasist vajalikkust hindab valitsus. | Eesti pikendab kõrge riskiga riikidesse lennuliinide avamist 14. juulini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Viirus ei ole kuskile kadunud ning endiselt tuleb jälgida olukorda ka teistes riikides. Euroopas on kohti, kus nakatumiste arv on pigem tõusnud, mistõttu jätkame 18. mail jõustunud piiranguga," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) lähtub sihtriikide lubamisel ja keelamisel teiste riikide haigestumise määrast, mis peab liini avamiseks olema 25 või vähem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Sihtriikide epidemioloogilise olukorra vaatab MKM koos terviseametiga üle regulaarselt ja avab või piirab lennuliinide avamist vastavalt viiruse levikule.
"Euroopa Liit on hetkel koostamas kolmandate riikide nimekirja, kust on lubatud liitu sisenemine. Paraku pole nende riikide hulgas Ukraina, Valgene ega Venemaa, kuna nendes riikides on endiselt viiruse levik murettekitav," lisas Aas.
26. juuni seisuga on keelatud Eestist otselennuliine avada Rootsi, Portugali, Valgevene, Ukraina ja Venemaa vahel. Ühtlasi sõltub liinide avamine ka sihtriigi enda reeglitest. Nagu ka Eestis, kehtivad teistesse riikidesse riiki sisenemisel piirangud, millega tuleks enda reisi planeerimisel arvestada.
Piirang kehtib 18. maist kuni 14. juulini. Piirangu edasist vajalikkust hindab valitsus.
### Response:
Eesti pikendab kõrge riskiga riikidesse lennuliinide avamist 14. juulini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tiit Sokk peab Tartusse tulekut huvitavaks väljakutseks. "Kindlasti on see huvitav ja intrigeeriv väljakutse. Ees ootab palju tööd ja peame kogu treeneritepingiga näitama taset. Tahame ju, et omad poisid kannaksid mängudes põhiraskust ja see eeldab korralikku ettevalmistust. Meeskonna komplekteerimine on alles algusjärgus ja olemasolevatega mängijatega hakkame juulist toimetama. Tartusse oma juurte juurde tagasi tulla on mul väga hea meel ja abitreenerina saan kindlasti detailidesse rohkem süveneda."
Tartu Ülikooli Akadeemilise spordiklubi juhatuse esimees Gert Prantsil on Tiit Soku Tartusse tuleku üle väga hea meel. "On suurepärane saada oma ridadesse Eesti korvpalli legend ja olümpiavõitja. Olen kindel, et kunagise tippmängujuhi teadmised ning kogemused annavad meie noortele mängumeestele ja kogu organisatsioonile palju juurde. Pikaaegselt Eesti koondise peatreenerilt on meie majas õppida paljudel," sõnas Prants.
Mängijana on Tiit Sokk kogunud arvukalt tiitleid, millest säravaimad on 1988. aasta Souli olümpialt teenitud kuldmedal Nõukogude Liidu koondise põhimängujuhina ning 1991. aasta Nõukogude Liidu meistritiitel Tallinna Kalevi ridades. Tiit Sokk on ka Ateena Panathinaikose ning Saloniki Arise ridades mänginud Euroopa tipptasemel.
Tiit Sokk oli Eesti meeste koondise peatreener aastatel 2009-2019. Ta on olnud ka meistriliiga klubi Nybit peatreener ning BC Kalev/Cramo abitreener. Tiit Sokul on alates 2017. aastast korvpallitreeneri 7. kutsetase.
Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna peatreeneriks kinnitati juuni keskel senine pikaaegne abitreener Toomas Kandimaa, kes on mänginud ka Tiit Soku käe all Nybiti meeskonnas. | Tiit Sokk liitub Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna treeneritepingiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tiit Sokk peab Tartusse tulekut huvitavaks väljakutseks. "Kindlasti on see huvitav ja intrigeeriv väljakutse. Ees ootab palju tööd ja peame kogu treeneritepingiga näitama taset. Tahame ju, et omad poisid kannaksid mängudes põhiraskust ja see eeldab korralikku ettevalmistust. Meeskonna komplekteerimine on alles algusjärgus ja olemasolevatega mängijatega hakkame juulist toimetama. Tartusse oma juurte juurde tagasi tulla on mul väga hea meel ja abitreenerina saan kindlasti detailidesse rohkem süveneda."
Tartu Ülikooli Akadeemilise spordiklubi juhatuse esimees Gert Prantsil on Tiit Soku Tartusse tuleku üle väga hea meel. "On suurepärane saada oma ridadesse Eesti korvpalli legend ja olümpiavõitja. Olen kindel, et kunagise tippmängujuhi teadmised ning kogemused annavad meie noortele mängumeestele ja kogu organisatsioonile palju juurde. Pikaaegselt Eesti koondise peatreenerilt on meie majas õppida paljudel," sõnas Prants.
Mängijana on Tiit Sokk kogunud arvukalt tiitleid, millest säravaimad on 1988. aasta Souli olümpialt teenitud kuldmedal Nõukogude Liidu koondise põhimängujuhina ning 1991. aasta Nõukogude Liidu meistritiitel Tallinna Kalevi ridades. Tiit Sokk on ka Ateena Panathinaikose ning Saloniki Arise ridades mänginud Euroopa tipptasemel.
Tiit Sokk oli Eesti meeste koondise peatreener aastatel 2009-2019. Ta on olnud ka meistriliiga klubi Nybit peatreener ning BC Kalev/Cramo abitreener. Tiit Sokul on alates 2017. aastast korvpallitreeneri 7. kutsetase.
Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna peatreeneriks kinnitati juuni keskel senine pikaaegne abitreener Toomas Kandimaa, kes on mänginud ka Tiit Soku käe all Nybiti meeskonnas.
### Response:
Tiit Sokk liitub Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna treeneritepingiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Moskva CSKA meeskonnast aastate eest tuule tiibadesse saanud tagamees pallis aastatel 2012-15 nelja erineva NBA klubi eest, kui kandis Minnesota, Philadelphia, Houstoni ja New Yorgi särke. Alates 2015. aastast on Šved pallinud VTB Ühisliigas Moskva oblasti Himkis, kirjutab Korvpall24.ee.
Lõppenud hooajal ka Euroliigas vägevaid esitusi teinud Šved kogus Euroopa tugevaimas klubisarjas 26 mänguga keskmiselt 21,4 punkti, 6,2 resultatiivset söötu ja 2,7 lauapalli ning VTB Ühisliigas olid tema näitajad 13 kohtumist, 29,1 minutit, 22,4 punkti, 9,2 söötu ja 3,1 lauapalli.
Euroliigas oli Šved oma punktisummaga kogu liiga peale teine mees, jäädes alla vaid keskmiselt 22 silma visanud Shane Larkinile.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Euroopa korvpalli üks teravamaid skoorimasinaid pikendas klubiga lepingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Moskva CSKA meeskonnast aastate eest tuule tiibadesse saanud tagamees pallis aastatel 2012-15 nelja erineva NBA klubi eest, kui kandis Minnesota, Philadelphia, Houstoni ja New Yorgi särke. Alates 2015. aastast on Šved pallinud VTB Ühisliigas Moskva oblasti Himkis, kirjutab Korvpall24.ee.
Lõppenud hooajal ka Euroliigas vägevaid esitusi teinud Šved kogus Euroopa tugevaimas klubisarjas 26 mänguga keskmiselt 21,4 punkti, 6,2 resultatiivset söötu ja 2,7 lauapalli ning VTB Ühisliigas olid tema näitajad 13 kohtumist, 29,1 minutit, 22,4 punkti, 9,2 söötu ja 3,1 lauapalli.
Euroliigas oli Šved oma punktisummaga kogu liiga peale teine mees, jäädes alla vaid keskmiselt 22 silma visanud Shane Larkinile.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Euroopa korvpalli üks teravamaid skoorimasinaid pikendas klubiga lepingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikaamet hindas varem majanduslanguseks 2 protsenti, vahendas BBC.
Esimene kvartal oli nõrk kõigis peamistes majandussektorites ning märkimisväärne mõju majandusele oli märtsil, mil majanduses hakkasid avalduma koroonapandeemia mõjud.
"Meie detailsem pilt majandusest esimeses kvartalis näitas, et SKP kahanes veidi rohkem kui esialgu hinnati. Valitsuselt saadud informatsioon näitas, et tervishoiuga seotud tegevus kahanes rohkem kui me varem teadsime. Märtsis tõmbusid pandeemia mõjul kokku kõik peamised majandusharud," rääkis riikliku statistiku asetäitja Jonathan Athow.
Johnson lubas kriisiga võitlemiseks taristurevolutsiooni
Briti peaminister Boris Johnson lubas teisipäeval taristurevolutsiooni, mis võib aidata riigi välja koroonaviirusest tingitud majanduskriisist.
"See on programm töökohtade, töökohtade, töökohtade jaoks, sest läbi ehitamise, ehitamise ja ehitamise loome töökohad, mida riik vajab," ütles Johnson ja lubas taristurevolutsiooni, mis lõpetab riigi kroonilise suutmatuse ehitada piisavalt kodusid. | Briti esimese kvartali majanduslangus oli enam kui 40 aasta suurim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaamet hindas varem majanduslanguseks 2 protsenti, vahendas BBC.
Esimene kvartal oli nõrk kõigis peamistes majandussektorites ning märkimisväärne mõju majandusele oli märtsil, mil majanduses hakkasid avalduma koroonapandeemia mõjud.
"Meie detailsem pilt majandusest esimeses kvartalis näitas, et SKP kahanes veidi rohkem kui esialgu hinnati. Valitsuselt saadud informatsioon näitas, et tervishoiuga seotud tegevus kahanes rohkem kui me varem teadsime. Märtsis tõmbusid pandeemia mõjul kokku kõik peamised majandusharud," rääkis riikliku statistiku asetäitja Jonathan Athow.
Johnson lubas kriisiga võitlemiseks taristurevolutsiooni
Briti peaminister Boris Johnson lubas teisipäeval taristurevolutsiooni, mis võib aidata riigi välja koroonaviirusest tingitud majanduskriisist.
"See on programm töökohtade, töökohtade, töökohtade jaoks, sest läbi ehitamise, ehitamise ja ehitamise loome töökohad, mida riik vajab," ütles Johnson ja lubas taristurevolutsiooni, mis lõpetab riigi kroonilise suutmatuse ehitada piisavalt kodusid.
### Response:
Briti esimese kvartali majanduslangus oli enam kui 40 aasta suurim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teletabeli esikümnesse jõudis ETV aga kokku kaheksa saatega, teatas Kantar Emor. Näiteks osutusid menukaks ETV uued saated "Jaak Joala laulude õhtu", mis saavutas kolmanda koha, ja "Terve Eesti jaaniõhtu", mis oli vaadatavuselt kümnes.
Populaarsed olid ka ETV spordiuudised ning sarjad "Sanditon", "Pulss" ja "Epideemia". | "Aktuaalne kaamera" on neljandat nädalat järjest teletabeli liider | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teletabeli esikümnesse jõudis ETV aga kokku kaheksa saatega, teatas Kantar Emor. Näiteks osutusid menukaks ETV uued saated "Jaak Joala laulude õhtu", mis saavutas kolmanda koha, ja "Terve Eesti jaaniõhtu", mis oli vaadatavuselt kümnes.
Populaarsed olid ka ETV spordiuudised ning sarjad "Sanditon", "Pulss" ja "Epideemia".
### Response:
"Aktuaalne kaamera" on neljandat nädalat järjest teletabeli liider |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lauluväljak taotles EAS-ilt väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määratud toetust turismisektori ettevõtjatele. Toetus on mõeldud koroonaviiruse puhangust tingitud kahjude osaliseks hüvitamiseks.
EAS keeldus toetust maksmast, sest lauluväljaku tuletorni külastamine ei vasta turismiatraktsioonidele seatud nõuetele. Nimelt peab tuletorni pileti ostmiseks helistama uksel kirjas olevale numbrile ning siis tuleb kohale töötaja, kes külastajale piletit müüb.
"Sihtasutus ei paku koha peal (ilma eelneva ettebroneerimiseta) teenuseid piletiga sissepääsu alusel," tõi EAS oma vastuses välja.
Lauluväljaku teatel on see väide aga vale, sest tuletorni külastamine on läbi aegade olnud piletiga ning ettebroneerimist pole samuti vaja. Lauluväljak rõhutas, et kui helistada uksel olevale numbrile, jõuab müüja kohale ühe kuni kahe minutiga.
"EAS on otsuse tegemisel võtnud aluseks ebaõiged faktilised asjaolud ning jätnud õigusvastaselt välja selgitamata otsuse tegemisel tähtsust omavad asjaolud," kirjutas lauluväljak.
Lauluväljaku juhataja Urmo Saareoja ütles ERR-ile, et EAS-i otsus oli tema jaoks üllatav.
"Sealt tekkis selline tunne, et meile tehakse liiga," ütles Saareoja ja lisas, et keeldumiseks ei paistnud ühtegi põhjust olevat.
Muu hulgas rõhutas lauluväljak, et turismiatraktsioonina ei ole nad silmas pidanud ainuüksi tuletorni, vaid lauluväljaku territooriumit tervikuna.
Lisaks selgub, et mais külastas tuletorni viis kuni kümme külastajat päevas, seega peab ka MKM lauluväljaku lahendust mõistlikuks. MKM toob oma vastuses välja, et tunnis külastab torni selle statistika järgi üks külastaja või vähem ja seega pole vaja piletimüüja pidevat kohalolu.
MKM leidis, et EAS on tõlgendanud turismiatraktsiooni mõistet liiga kitsalt ning seeläbi rahuldas lauluväljaku vaide ja tegi ettekirjutuse EAS-ile uue haldusakti andmiseks ehk toetuse määramiseks. | EAS keeldus lauluväljakule toetust maksmast, kuid MKM sellega ei nõustu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lauluväljak taotles EAS-ilt väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määratud toetust turismisektori ettevõtjatele. Toetus on mõeldud koroonaviiruse puhangust tingitud kahjude osaliseks hüvitamiseks.
EAS keeldus toetust maksmast, sest lauluväljaku tuletorni külastamine ei vasta turismiatraktsioonidele seatud nõuetele. Nimelt peab tuletorni pileti ostmiseks helistama uksel kirjas olevale numbrile ning siis tuleb kohale töötaja, kes külastajale piletit müüb.
"Sihtasutus ei paku koha peal (ilma eelneva ettebroneerimiseta) teenuseid piletiga sissepääsu alusel," tõi EAS oma vastuses välja.
Lauluväljaku teatel on see väide aga vale, sest tuletorni külastamine on läbi aegade olnud piletiga ning ettebroneerimist pole samuti vaja. Lauluväljak rõhutas, et kui helistada uksel olevale numbrile, jõuab müüja kohale ühe kuni kahe minutiga.
"EAS on otsuse tegemisel võtnud aluseks ebaõiged faktilised asjaolud ning jätnud õigusvastaselt välja selgitamata otsuse tegemisel tähtsust omavad asjaolud," kirjutas lauluväljak.
Lauluväljaku juhataja Urmo Saareoja ütles ERR-ile, et EAS-i otsus oli tema jaoks üllatav.
"Sealt tekkis selline tunne, et meile tehakse liiga," ütles Saareoja ja lisas, et keeldumiseks ei paistnud ühtegi põhjust olevat.
Muu hulgas rõhutas lauluväljak, et turismiatraktsioonina ei ole nad silmas pidanud ainuüksi tuletorni, vaid lauluväljaku territooriumit tervikuna.
Lisaks selgub, et mais külastas tuletorni viis kuni kümme külastajat päevas, seega peab ka MKM lauluväljaku lahendust mõistlikuks. MKM toob oma vastuses välja, et tunnis külastab torni selle statistika järgi üks külastaja või vähem ja seega pole vaja piletimüüja pidevat kohalolu.
MKM leidis, et EAS on tõlgendanud turismiatraktsiooni mõistet liiga kitsalt ning seeläbi rahuldas lauluväljaku vaide ja tegi ettekirjutuse EAS-ile uue haldusakti andmiseks ehk toetuse määramiseks.
### Response:
EAS keeldus lauluväljakule toetust maksmast, kuid MKM sellega ei nõustu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 33-aastane Murray oli vigastuse tõttu väljakuilt eemal olnud seitse kuud. Pühapäeval pidi ta mängima heategevusliku brittide tenniselahingu kolmanda koha matši, kuid otsustas mängimisest loobuda. "Minuga on kõik korras. Ma pole lihtsalt viimase seitsme kuu jooksul nii palju mänginud kui nüüd nädalaga," selgitas Murray. "Üks säärtest on pisut valulik ja otsustasin, et parim on mitte riskida. Tulemused polnud nagunii olulised."
"Kohati mängisin turniiril hästi, kohati pisut kehvemalt. Kui saaksin stabiilselt mängida sellisel tasemel, nagu näitasin Evansi vastu, oleks hästi," lisas Murray.
Murray kaotas heategevusliku turniiri poolfinaalis Suurbritannia esireketile Dan Evansile, kes turniiri ka lõpuks võitis.
Meeste profitennise karussell peaks jätkuma augusti keskel USA-s, 31. augustil peaks algama USA lahtised, kus Murray loodab kaasa lüüa. | Murray viimasest vigastusest: minuga on kõik korras | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
33-aastane Murray oli vigastuse tõttu väljakuilt eemal olnud seitse kuud. Pühapäeval pidi ta mängima heategevusliku brittide tenniselahingu kolmanda koha matši, kuid otsustas mängimisest loobuda. "Minuga on kõik korras. Ma pole lihtsalt viimase seitsme kuu jooksul nii palju mänginud kui nüüd nädalaga," selgitas Murray. "Üks säärtest on pisut valulik ja otsustasin, et parim on mitte riskida. Tulemused polnud nagunii olulised."
"Kohati mängisin turniiril hästi, kohati pisut kehvemalt. Kui saaksin stabiilselt mängida sellisel tasemel, nagu näitasin Evansi vastu, oleks hästi," lisas Murray.
Murray kaotas heategevusliku turniiri poolfinaalis Suurbritannia esireketile Dan Evansile, kes turniiri ka lõpuks võitis.
Meeste profitennise karussell peaks jätkuma augusti keskel USA-s, 31. augustil peaks algama USA lahtised, kus Murray loodab kaasa lüüa.
### Response:
Murray viimasest vigastusest: minuga on kõik korras |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettevõte avas meelelahutuskeskuse T1 keskuses 2018. aasta lõpus, kaubanduskeskuse katusel asuv vaateratas valmis möödunud aasta kevadel.
Vaateratta ehituseks sai projekt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) toetust 1,4 miljonit eurot rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni rajamiseks, mis moodustas ratta ehituse kogumaksumusest 45 protsenti.
Algselt pidi merepinnast 120 meetrini kõrguv vaateratas valmima 2018. aasta oktoobris, kuid selle ehitus lükkus edasi ratta ehituseks vajaliku spetsiifilise metalli puuduse tõttu.
Vaateratta ehitus koos kogu vajaliku taristuga läks ettevõtte maksma 5-6 miljonit eurot, ratta enda ehituse maksumus oli 3,2 miljonit eurot, kirjutas BNS möödunud aastal. | T1 meelelahutuskeskus ja vaateratas teenisid mullu ligi miljoni kasumit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõte avas meelelahutuskeskuse T1 keskuses 2018. aasta lõpus, kaubanduskeskuse katusel asuv vaateratas valmis möödunud aasta kevadel.
Vaateratta ehituseks sai projekt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) toetust 1,4 miljonit eurot rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni rajamiseks, mis moodustas ratta ehituse kogumaksumusest 45 protsenti.
Algselt pidi merepinnast 120 meetrini kõrguv vaateratas valmima 2018. aasta oktoobris, kuid selle ehitus lükkus edasi ratta ehituseks vajaliku spetsiifilise metalli puuduse tõttu.
Vaateratta ehitus koos kogu vajaliku taristuga läks ettevõtte maksma 5-6 miljonit eurot, ratta enda ehituse maksumus oli 3,2 miljonit eurot, kirjutas BNS möödunud aastal.
### Response:
T1 meelelahutuskeskus ja vaateratas teenisid mullu ligi miljoni kasumit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sugulasi külastama suundunud 27-aastast jalgpallurit pussitati ja rööviti Liverpooli kesklinnas. Mängumees viidi haiglasse ning arstide sõnul peaks ta täielikult paranema, vahendas Soccernet.ee.
Wisdom tegi jalgpalliga tutvust Bradford City akadeemiast, kuid liitus 15-aastaselt Liverpooliga, kelle eest tegi 2012-13 hooajal ka Premier League'i debüüdi. Kokku mängis ta valitsevate Inglismaa meistrite ridades 22 kohtumist.
2017. aasta suvel Debryga ühinenud Wisdom on klubi eest kolme hooajaga peale saanud platsile 58 kohtumises. | Liverpoolist tuule tiibadesse saanud Inglismaa jalgpallurit pussitati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sugulasi külastama suundunud 27-aastast jalgpallurit pussitati ja rööviti Liverpooli kesklinnas. Mängumees viidi haiglasse ning arstide sõnul peaks ta täielikult paranema, vahendas Soccernet.ee.
Wisdom tegi jalgpalliga tutvust Bradford City akadeemiast, kuid liitus 15-aastaselt Liverpooliga, kelle eest tegi 2012-13 hooajal ka Premier League'i debüüdi. Kokku mängis ta valitsevate Inglismaa meistrite ridades 22 kohtumist.
2017. aasta suvel Debryga ühinenud Wisdom on klubi eest kolme hooajaga peale saanud platsile 58 kohtumises.
### Response:
Liverpoolist tuule tiibadesse saanud Inglismaa jalgpallurit pussitati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suvele vastu seilates on Laev läbinud põhjaliku uuenduskuuri – üles seati vabaõhulava, õueala laiendati, katusealuseid on varasemast rohkem ja kuppeltelgist saab nautida päikeseloojangut. Külalisi oodatakse sel suvel tavapärasest varasematest kellaaegadel ja õuealal üllatatakse külastajaid mitmete uute vabaajamängudega nagu näiteks jalgpiljard, cornhole ja koss.
"Aastale 2020 kohaselt oleme panustanud korralikult sellesse, et kultuurinautlemine saaks toimuda ka päriselt ohutumalt ning et inimeste hajutatus poleks pelgalt sõnakõlks, vaid ka reaalselt teostatav ja käibel, " rääkis üritustepaiga eestvedaja Maris Altsoo.
Juuli ja augusti jooksul jõuab Laeva pardale mitmeid muusikuid, disk jockey 'sid ja stand-up -koomikuid seinast seina. Näiteks on üles astumas Miljardid, Frankie Animal, The Boondocks, Gram-Of-Fun, Köömes, Nublu, ELLIP, Wateva, Jozels, Mattias Naan jne.
Augusti keskel jõuab Laeva õuele ka rändava kultuurifestivali Võnge urbanistlik miniversioon Linnavõnge, tuues ühe pika päeva jooksul lavale sellised nimed nagu Noep, I Wear* Experiment, Daniel Levi, Sander Mölder, Mick Pedaja, Sammalhabe, Moniji (UK) jt. | Laev avab suvehooaja Anna Kaneelina kontserdiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suvele vastu seilates on Laev läbinud põhjaliku uuenduskuuri – üles seati vabaõhulava, õueala laiendati, katusealuseid on varasemast rohkem ja kuppeltelgist saab nautida päikeseloojangut. Külalisi oodatakse sel suvel tavapärasest varasematest kellaaegadel ja õuealal üllatatakse külastajaid mitmete uute vabaajamängudega nagu näiteks jalgpiljard, cornhole ja koss.
"Aastale 2020 kohaselt oleme panustanud korralikult sellesse, et kultuurinautlemine saaks toimuda ka päriselt ohutumalt ning et inimeste hajutatus poleks pelgalt sõnakõlks, vaid ka reaalselt teostatav ja käibel, " rääkis üritustepaiga eestvedaja Maris Altsoo.
Juuli ja augusti jooksul jõuab Laeva pardale mitmeid muusikuid, disk jockey 'sid ja stand-up -koomikuid seinast seina. Näiteks on üles astumas Miljardid, Frankie Animal, The Boondocks, Gram-Of-Fun, Köömes, Nublu, ELLIP, Wateva, Jozels, Mattias Naan jne.
Augusti keskel jõuab Laeva õuele ka rändava kultuurifestivali Võnge urbanistlik miniversioon Linnavõnge, tuues ühe pika päeva jooksul lavale sellised nimed nagu Noep, I Wear* Experiment, Daniel Levi, Sander Mölder, Mick Pedaja, Sammalhabe, Moniji (UK) jt.
### Response:
Laev avab suvehooaja Anna Kaneelina kontserdiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kes on hotellis, hostelis või võõrastemajas ööbinud, teab, et valvelauas tuleb administraatorile dokumenti näidata. Külastajate andmed hoitakse kaks aastat alles ja kui politseil on tarvis, võib ta uurida, ega külaliste seas kurikaelu ole. Reeglina on need andmed hotelli kohalikus süsteemis, aeg-ajalt kõrgetes paberikuhjades.
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Ele Russak usub, et see lahendus pole kuigi operatiivne.
"Kuivõrd politsei saab isiku kohta infot alles siis, kui ta teab, millises majutusasutuses see huvialune isik viibib. See on ka põhjus, miks mitmed riigid on täna juba läinud üle elektroonilisele registreerimisele või siis on näinud ette, et paberil külastajakaardid tuleb politseile elektrooniliselt või postiga edastada," rääkis Russak.
Ka Eesti ministeeriumid valmistavad juba mitmendat aastat ette seadusemuudatust, et kõigi majutusasutuste külastajad jõuaksid ühte üleriigilisse andmebaasi.
"Tänasel hetkel on meie eelnõu kavandatud automatiseeritud andmetöötlusena. See tähendab, et majutusteenuse kasutaja registreerimisel kontrollitakse neid andmeid vastu siseriiklikke ja Euroopa Liidu andmekogusid automaatselt."
Kui näiteks politsei andmekogud inimese ära tunnevad, kontrollib tema andmeid ametnik.
"Kui ilmneb, et Eestis on sissesõidukeeluga välismaalane, siis selline isik peetakse kinni ja korraldatakse tema väljasaatmine. Samamoodi võib registrist abi olla tagaotsitava isiku puhul või kadunud isiku puhul," selgitas Russak.
Niisugune plaan pidi riigikokku jõudma juba sel sügisel koos turismiseaduse muutmise eelnõuga. Majutusasutustele seatud reegleid lõdvendav eelnõu saadeti äsja valitsuse ette, kuid ühtset külastajate registrit sellest enam ei leia.
Plaani niisugune register rajada on aastate jooksul kritiseerinud mitmed majutusettevõtjad. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturu osakonna nõunik Kati Kikas tõdes, et registreerimisküsimus tõsteti eelnõust välja.
"Me ei ole sellest mõttest loobunud. Me peame lihtsalt sellega tegema veel lisatööd koos erinevate osapooltega enne, kui sellega edasi saab minna. EAS on hetkel korraldamas ka põhjalikku ärianalüüsi selgitamaks välja, milline see andmekogu lahendus täpsemini olla võiks ja mis on selle täpne kaasnev kulu. Sest mis seal salata, kõigile osapooltele kaasnevad sealt siiski arvestatavad kulud," ütles Kikas.
Lisaks kuludele on aastate jooksul räägitud ka sellest, kas ja kuivõrd satuvad ohtu inimeste isikuandmed. Kati Kikas kinnitas, et neile küsimustele on ministeeriumil juba lahendused välja pakkuda.
"Seal pole midagi ületamatut. Aga me peame arvestama, et iga selline uus süsteem või korraldus tekitab muresid ja ka hirme. Seda teadlikkust tuleb veel suurendada." | Riik pani hotellikülaliste e-andmebaasi plaani pausile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kes on hotellis, hostelis või võõrastemajas ööbinud, teab, et valvelauas tuleb administraatorile dokumenti näidata. Külastajate andmed hoitakse kaks aastat alles ja kui politseil on tarvis, võib ta uurida, ega külaliste seas kurikaelu ole. Reeglina on need andmed hotelli kohalikus süsteemis, aeg-ajalt kõrgetes paberikuhjades.
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Ele Russak usub, et see lahendus pole kuigi operatiivne.
"Kuivõrd politsei saab isiku kohta infot alles siis, kui ta teab, millises majutusasutuses see huvialune isik viibib. See on ka põhjus, miks mitmed riigid on täna juba läinud üle elektroonilisele registreerimisele või siis on näinud ette, et paberil külastajakaardid tuleb politseile elektrooniliselt või postiga edastada," rääkis Russak.
Ka Eesti ministeeriumid valmistavad juba mitmendat aastat ette seadusemuudatust, et kõigi majutusasutuste külastajad jõuaksid ühte üleriigilisse andmebaasi.
"Tänasel hetkel on meie eelnõu kavandatud automatiseeritud andmetöötlusena. See tähendab, et majutusteenuse kasutaja registreerimisel kontrollitakse neid andmeid vastu siseriiklikke ja Euroopa Liidu andmekogusid automaatselt."
Kui näiteks politsei andmekogud inimese ära tunnevad, kontrollib tema andmeid ametnik.
"Kui ilmneb, et Eestis on sissesõidukeeluga välismaalane, siis selline isik peetakse kinni ja korraldatakse tema väljasaatmine. Samamoodi võib registrist abi olla tagaotsitava isiku puhul või kadunud isiku puhul," selgitas Russak.
Niisugune plaan pidi riigikokku jõudma juba sel sügisel koos turismiseaduse muutmise eelnõuga. Majutusasutustele seatud reegleid lõdvendav eelnõu saadeti äsja valitsuse ette, kuid ühtset külastajate registrit sellest enam ei leia.
Plaani niisugune register rajada on aastate jooksul kritiseerinud mitmed majutusettevõtjad. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturu osakonna nõunik Kati Kikas tõdes, et registreerimisküsimus tõsteti eelnõust välja.
"Me ei ole sellest mõttest loobunud. Me peame lihtsalt sellega tegema veel lisatööd koos erinevate osapooltega enne, kui sellega edasi saab minna. EAS on hetkel korraldamas ka põhjalikku ärianalüüsi selgitamaks välja, milline see andmekogu lahendus täpsemini olla võiks ja mis on selle täpne kaasnev kulu. Sest mis seal salata, kõigile osapooltele kaasnevad sealt siiski arvestatavad kulud," ütles Kikas.
Lisaks kuludele on aastate jooksul räägitud ka sellest, kas ja kuivõrd satuvad ohtu inimeste isikuandmed. Kati Kikas kinnitas, et neile küsimustele on ministeeriumil juba lahendused välja pakkuda.
"Seal pole midagi ületamatut. Aga me peame arvestama, et iga selline uus süsteem või korraldus tekitab muresid ja ka hirme. Seda teadlikkust tuleb veel suurendada."
### Response:
Riik pani hotellikülaliste e-andmebaasi plaani pausile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel etapil, mis toimub 4. juulil paralleelselt Coolbet rannaliiga meistriliiga mängudega Pärnu Sportland Beach Arenal, mängivad A-alagrupis Schöttli Keskkonnatehnika, tiitlikaitsja BSC Chromtex, Team Viimsi, JK Fellin ning B-grupis pallivad Ärilaen, Tickmill/Kadrina Maadlejad, Prokon ja All-Stars.
Esiliiga koosneb tänavu neljast etapist. Lisaks esimesele etapile mängitakse Pärnus veel 18. ja 25. juulil ning 15. augustil. Igal etapil mängitakse kõik kaheksa kohta välja ning hooaja viimasel etapil selgub võitja punktisüsteemi alusel. | Nädalavahetusel alustab rannajalgpalli esiliiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel etapil, mis toimub 4. juulil paralleelselt Coolbet rannaliiga meistriliiga mängudega Pärnu Sportland Beach Arenal, mängivad A-alagrupis Schöttli Keskkonnatehnika, tiitlikaitsja BSC Chromtex, Team Viimsi, JK Fellin ning B-grupis pallivad Ärilaen, Tickmill/Kadrina Maadlejad, Prokon ja All-Stars.
Esiliiga koosneb tänavu neljast etapist. Lisaks esimesele etapile mängitakse Pärnus veel 18. ja 25. juulil ning 15. augustil. Igal etapil mängitakse kõik kaheksa kohta välja ning hooaja viimasel etapil selgub võitja punktisüsteemi alusel.
### Response:
Nädalavahetusel alustab rannajalgpalli esiliiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ei ole mingit kahtlust, et selle rünnaku taga on India," ütles Khan teisipäeval oma pöördumises parlamendile. "Minu kabinet teadis viimased kaks kuud (rünnaku kavadamisest). Ma teavitasin oma ministreid, kõik meie agentuurid olid kõrgemas valmisoleku," lisas ta.
Rühm relvastatud isikuid ründas esmaspäeval Karachis Pakistani börsi, politsei teatel sai surma vähemalt kuus inimest - üks politseinik, neli turvameest ja üks juhuslik mööduja, teatas BNS.
Karachi politseiülem Ghulam Nabi Memon ütles, et ründajad sõitsid kohale autoga ja viskasid enne tule avamist hoone suunas granaadi. Politsei teatel olid ründajad relvastatud automaatidega.
Sündmuskohale saabus politsei eriüksus, kiire operatsiooni käigus võeti börsihoone kontrolli alla ja tapeti kõik neli ründajat.
Sündmuskohal viibinud politseiniku sõnul leiti surnukehade juurest toiduvarusid, mis viitab, et nad võisid valmistuda pikaks piiramiseks.
Esialgu ei ole keegi rünnakut omaks võtnud.
India teatas, et tal pole rünnakuga mitte mingit pistmist. | Pakistani peaminister süüdistas Karachi rünnakus Indiat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ei ole mingit kahtlust, et selle rünnaku taga on India," ütles Khan teisipäeval oma pöördumises parlamendile. "Minu kabinet teadis viimased kaks kuud (rünnaku kavadamisest). Ma teavitasin oma ministreid, kõik meie agentuurid olid kõrgemas valmisoleku," lisas ta.
Rühm relvastatud isikuid ründas esmaspäeval Karachis Pakistani börsi, politsei teatel sai surma vähemalt kuus inimest - üks politseinik, neli turvameest ja üks juhuslik mööduja, teatas BNS.
Karachi politseiülem Ghulam Nabi Memon ütles, et ründajad sõitsid kohale autoga ja viskasid enne tule avamist hoone suunas granaadi. Politsei teatel olid ründajad relvastatud automaatidega.
Sündmuskohale saabus politsei eriüksus, kiire operatsiooni käigus võeti börsihoone kontrolli alla ja tapeti kõik neli ründajat.
Sündmuskohal viibinud politseiniku sõnul leiti surnukehade juurest toiduvarusid, mis viitab, et nad võisid valmistuda pikaks piiramiseks.
Esialgu ei ole keegi rünnakut omaks võtnud.
India teatas, et tal pole rünnakuga mitte mingit pistmist.
### Response:
Pakistani peaminister süüdistas Karachi rünnakus Indiat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavastuse keskseteks tegelasteks on toidukuller Liisa (Liisa Saaremäel) ja Üksilduse Prints (Taavi Eelmaa hääl ja Rene Kösteri keha). Nende teed ristuvad nelja erineva üksinduse-olukorraga, milles lavastajate Emer Värgi ja Anatoli Tafitšuki sõnul peaks äratundmist leidma kõik, kes hiljutisest koroona-kriisist eluga välja tulid. Üksinduse erinevaid vorme kujutavad lisaks peategelastele näitlejad Andrus Vaarik, Tiina Tauraite, Liis Lindmaa ja Rain Tolk. Loojutustamisel mängivad olulist rolli ka tehnilised lahendused, mille esteetika on tuttav karantiini-ajast ja lavastuses adapteeritud teatriformaati.
"K O O S" tuuakse vaatajateni üle videosilla. Publik saab reaalajas toimuvat jälgida Rakvere teatri kinosaalis ja Elisa Stage vahendusel kodudes. Osatäitjad asuvad Tallinnas Põhjala tehases. "K O O S" on kultuurikollektiivi ULM, mille tuumiku moodustavad Anatoli Tafitšuk, Emer Värk ja Loore Martma, esimene lavastus.
Lavastus esietendub Baltoscandalil 1. juulil kell 19:00 ja mängitakse ka 2. juulil kell 18:00. Lisaetendused toimuvad 14., 15. ja 16. juulil Põhjala kultuuritehases. | Baltoscandalil esietendub kultuurikollektiivi ULM debüütlavastus "K O O S" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavastuse keskseteks tegelasteks on toidukuller Liisa (Liisa Saaremäel) ja Üksilduse Prints (Taavi Eelmaa hääl ja Rene Kösteri keha). Nende teed ristuvad nelja erineva üksinduse-olukorraga, milles lavastajate Emer Värgi ja Anatoli Tafitšuki sõnul peaks äratundmist leidma kõik, kes hiljutisest koroona-kriisist eluga välja tulid. Üksinduse erinevaid vorme kujutavad lisaks peategelastele näitlejad Andrus Vaarik, Tiina Tauraite, Liis Lindmaa ja Rain Tolk. Loojutustamisel mängivad olulist rolli ka tehnilised lahendused, mille esteetika on tuttav karantiini-ajast ja lavastuses adapteeritud teatriformaati.
"K O O S" tuuakse vaatajateni üle videosilla. Publik saab reaalajas toimuvat jälgida Rakvere teatri kinosaalis ja Elisa Stage vahendusel kodudes. Osatäitjad asuvad Tallinnas Põhjala tehases. "K O O S" on kultuurikollektiivi ULM, mille tuumiku moodustavad Anatoli Tafitšuk, Emer Värk ja Loore Martma, esimene lavastus.
Lavastus esietendub Baltoscandalil 1. juulil kell 19:00 ja mängitakse ka 2. juulil kell 18:00. Lisaetendused toimuvad 14., 15. ja 16. juulil Põhjala kultuuritehases.
### Response:
Baltoscandalil esietendub kultuurikollektiivi ULM debüütlavastus "K O O S" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sellel on teatud kunstiline kvaliteet ehk see, et ta ei seostu ilmtingimata pidulikkuse ja pühalikkusega, vaid on kaasa toonud kõikvõimalikke analoogiaid, mida on internetis juba palju levinud – "Pehmete ja karvaste" Pätsi-peast Vanamehe-multika ja jaapani mangadeni välja."
Tema sõnul on positiivne, et see monument ei ole ilmtingimata seostatav ainult pühalike ja paatoslike assotsiatsioonidega, vaid tekib ka mängulisuse võimalus. "See võimaldab ka tõlgendusi, mis võib-olla ei sakraliseeri nii jubedalt seda kuju, keda monumentaliseeritakse."
Härm usub, et see polnud küll kunstnike endi eesmärk, kui nad seda monumenti tegid, aga ta loodab, et see hakkab selles ruumis tööle teistmoodi kui paatosliku jäädvustusena, millisena komisjon ja tegijad seda ilmselt näha soovisid. "Ma loodan, et see kuju on targem kui selle loojad."
Tema hinnangul võiks seoses protsendikunsti seaduse ja avalike monumentide rajamise kihuga ühiskonnas alustada ka debatti, milline peaks üldse olema avaliku ruumi kunst ja kunstiteosed.
"Sisuline debatt selle üle, milline kunst peaks olema, mida tegema ja millised võiksid olla laiemalt kriteeriumid, millele teos võiks vastata. Ka kunstnikel oleks nii lihtsam toimida, kui mängureeglid oleksid sätestatud või suisa kehtestatud," leiab Härm. | Anders Härm: loodan, et Pätsi kuju on targem kui selle loojad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sellel on teatud kunstiline kvaliteet ehk see, et ta ei seostu ilmtingimata pidulikkuse ja pühalikkusega, vaid on kaasa toonud kõikvõimalikke analoogiaid, mida on internetis juba palju levinud – "Pehmete ja karvaste" Pätsi-peast Vanamehe-multika ja jaapani mangadeni välja."
Tema sõnul on positiivne, et see monument ei ole ilmtingimata seostatav ainult pühalike ja paatoslike assotsiatsioonidega, vaid tekib ka mängulisuse võimalus. "See võimaldab ka tõlgendusi, mis võib-olla ei sakraliseeri nii jubedalt seda kuju, keda monumentaliseeritakse."
Härm usub, et see polnud küll kunstnike endi eesmärk, kui nad seda monumenti tegid, aga ta loodab, et see hakkab selles ruumis tööle teistmoodi kui paatosliku jäädvustusena, millisena komisjon ja tegijad seda ilmselt näha soovisid. "Ma loodan, et see kuju on targem kui selle loojad."
Tema hinnangul võiks seoses protsendikunsti seaduse ja avalike monumentide rajamise kihuga ühiskonnas alustada ka debatti, milline peaks üldse olema avaliku ruumi kunst ja kunstiteosed.
"Sisuline debatt selle üle, milline kunst peaks olema, mida tegema ja millised võiksid olla laiemalt kriteeriumid, millele teos võiks vastata. Ka kunstnikel oleks nii lihtsam toimida, kui mängureeglid oleksid sätestatud või suisa kehtestatud," leiab Härm.
### Response:
Anders Härm: loodan, et Pätsi kuju on targem kui selle loojad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) ja korralduskomitee otsustasid märtsi lõpus üleilmse koroonaviiruse pandeemia tõttu Tokyo suveolümpiamängud lükata 2021. aastasse. Kunagi varem pole olümpiamängude 124-aastase ajaloo jooksul võistlusi edasi lükatud. Kolmel korral on mängud ära jäetud – seda 1916., 1940. ja 1944. aastal – ning Külma sõja boikottidest tulenevalt olid häiritud Moskva (1980) ja Los Angelese (1984) olümpiamängud.
Edasilükatud olümpia peaks algama järgmisel aastal 23. juulil, kuid kuna koroonaviiruse levik pole endiselt peatunud, on paljud avaldanud arvamust, et mängud tuleks ära jätta.
Kyodo Newsi ja telekanali Tokyo MX telefonitsi läbiviidud uuringus osales 1030 inimest ning neist 51,7 protsenti leidis, et olümpia tuleks veel edasi lükata või üldse ära jätta, 46,3 protsenti arvas, et mängud võiksid järgmisel suvel siiski toimuda.
Neist, kelle hinnangul ei tohiks järgmisel suvel olümpiamänge pidada, pidas 24 protsenti mõistlikuks mängud teist korda edasi lükata, ärajätmist toetas 27,7 protsenti vastanuist.
Nii korralduskomitee kui ROK on aga olnud teise edasilükkamise kui ärajätmise vastu.
Neist, kelle arvates võiks mängud järgmisel suvel Tokyos toimuda, arvas 31,1 protsenti, et olümpia tuleks läbi viia vähendatud kujul. Ka korralduskomitee on öelnud, et neil on kavas lihtsustatud olümpiamängud. | Uuring: pooled Tokyo elanikud on olümpiamängude toimumise vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) ja korralduskomitee otsustasid märtsi lõpus üleilmse koroonaviiruse pandeemia tõttu Tokyo suveolümpiamängud lükata 2021. aastasse. Kunagi varem pole olümpiamängude 124-aastase ajaloo jooksul võistlusi edasi lükatud. Kolmel korral on mängud ära jäetud – seda 1916., 1940. ja 1944. aastal – ning Külma sõja boikottidest tulenevalt olid häiritud Moskva (1980) ja Los Angelese (1984) olümpiamängud.
Edasilükatud olümpia peaks algama järgmisel aastal 23. juulil, kuid kuna koroonaviiruse levik pole endiselt peatunud, on paljud avaldanud arvamust, et mängud tuleks ära jätta.
Kyodo Newsi ja telekanali Tokyo MX telefonitsi läbiviidud uuringus osales 1030 inimest ning neist 51,7 protsenti leidis, et olümpia tuleks veel edasi lükata või üldse ära jätta, 46,3 protsenti arvas, et mängud võiksid järgmisel suvel siiski toimuda.
Neist, kelle hinnangul ei tohiks järgmisel suvel olümpiamänge pidada, pidas 24 protsenti mõistlikuks mängud teist korda edasi lükata, ärajätmist toetas 27,7 protsenti vastanuist.
Nii korralduskomitee kui ROK on aga olnud teise edasilükkamise kui ärajätmise vastu.
Neist, kelle arvates võiks mängud järgmisel suvel Tokyos toimuda, arvas 31,1 protsenti, et olümpia tuleks läbi viia vähendatud kujul. Ka korralduskomitee on öelnud, et neil on kavas lihtsustatud olümpiamängud.
### Response:
Uuring: pooled Tokyo elanikud on olümpiamängude toimumise vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venezuela vasakpoolne autoritaarne president Nicolas Maduro andis esmaspäeval Euroopa Liidu missiooni juhile Caracases Isabel Brilhante Pedrosale 72 tundi riigist lahkumiseks.
Diplomaatiline samm on vastus EL-i varem esmaspäeval tehtud otsusele kehtestada sanktsioonid 11 Venezuela ametnikule.
"Kes nad sellised on, et püüavad end ähvardustega kehtestada," ütles Maduro oma otsusest teada andes. "Me lahendame asja 72 tunniga. Talle antakse lennuk lahkumiseks, kuid me ajame oma asjad korda Euroopa Liiduga."
Venezuela õhuruum on hetkel tavalistele reisilennukitele suletud seoses koroonaviiruse levikuga.
Suhted pingelised juba kolm aastat
Suhted Venezuela ja EL-i vahel on olnud pingelised pärast 2017. aastat, mil Venezuelast sai esimene Ladina-Ameerika riik, millele euroliit sanktsioonid kehtestas, muuhulgas ka relvaembargo.
Esmaspäeval sanktsioonide alla langenud ametnike seas oli parlamendis opositsiooni esindav Luis Parra, keda toetab Maduro ning kes on esitanud väljakutse opositsiooni kontrollitavale rahvusassambleele eesotsas spiiker Juan Guaidoga.
Guaido kasutas oma positsiooni 2019. aasta jaanuaris Maduro võimule väljakutse esitamiseks, kuulutades end ajutiseks riigipeaks pärast seda, kui parlament nimetas sotsialistliku presidendi usurpaatoriks seoses tema vastuolulise tagasivalimiskampaaniaga 2018. aastal. Valimisi on paljud analüütikud nimetanud pettuseks.
Guaidod tunnustab riigi ajutise presidendina enam kui 50 riiki, teiste seas Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit.
Parra aga kuulutas end rahvusassamblee eesistujaks jaanuaris, kui Madurole lojaalsed julgeolekujõud takistasid Guaidol parlamendihoonesse sisenemast valimistel, mille kohta arvamusküsitlused näitasid tema veenvat võitu.
Endistest liitlastest said rivaalid siis, kui Parrat seostati korruptsiooniskandaaliga, mille taga oli Maduro valitsuse hallatav toidujagamise programm.
EL lubas vastata samaga
Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Josep Borrell mõistis teisipäeval hukka Maduro korralduse saata EL-i esinduse juht riigist välja ning ütles, et Brüssel vastab samaga.
"Mõistame oma Caracase suursaadiku väljasaatmise hukka. Võtame tarvitusele tavapärased vajalikud vastumeetmed," säutsus Borrell Twitteris.
Condenamos y rechazamos la expulsión de nuestra embajadora en Caracas.Tomaremos las medidas necesarias habituales de reciprocidad. Sólo una solución negociada entre Venezolanos permitirá al país de salir de su profunda crisis.
— Josep Borrell Fontelles (@JosepBorrellF) June 30, 2020
"Ainult läbirääkimiste teel saavutatud tulemus venezuelalaste vahel võimaldab riigil sügavast kriisist väljuda," kirjutas Borrell. | Euroopa Liit ja Venezuela saadavad teineteise suursaadiku välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venezuela vasakpoolne autoritaarne president Nicolas Maduro andis esmaspäeval Euroopa Liidu missiooni juhile Caracases Isabel Brilhante Pedrosale 72 tundi riigist lahkumiseks.
Diplomaatiline samm on vastus EL-i varem esmaspäeval tehtud otsusele kehtestada sanktsioonid 11 Venezuela ametnikule.
"Kes nad sellised on, et püüavad end ähvardustega kehtestada," ütles Maduro oma otsusest teada andes. "Me lahendame asja 72 tunniga. Talle antakse lennuk lahkumiseks, kuid me ajame oma asjad korda Euroopa Liiduga."
Venezuela õhuruum on hetkel tavalistele reisilennukitele suletud seoses koroonaviiruse levikuga.
Suhted pingelised juba kolm aastat
Suhted Venezuela ja EL-i vahel on olnud pingelised pärast 2017. aastat, mil Venezuelast sai esimene Ladina-Ameerika riik, millele euroliit sanktsioonid kehtestas, muuhulgas ka relvaembargo.
Esmaspäeval sanktsioonide alla langenud ametnike seas oli parlamendis opositsiooni esindav Luis Parra, keda toetab Maduro ning kes on esitanud väljakutse opositsiooni kontrollitavale rahvusassambleele eesotsas spiiker Juan Guaidoga.
Guaido kasutas oma positsiooni 2019. aasta jaanuaris Maduro võimule väljakutse esitamiseks, kuulutades end ajutiseks riigipeaks pärast seda, kui parlament nimetas sotsialistliku presidendi usurpaatoriks seoses tema vastuolulise tagasivalimiskampaaniaga 2018. aastal. Valimisi on paljud analüütikud nimetanud pettuseks.
Guaidod tunnustab riigi ajutise presidendina enam kui 50 riiki, teiste seas Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit.
Parra aga kuulutas end rahvusassamblee eesistujaks jaanuaris, kui Madurole lojaalsed julgeolekujõud takistasid Guaidol parlamendihoonesse sisenemast valimistel, mille kohta arvamusküsitlused näitasid tema veenvat võitu.
Endistest liitlastest said rivaalid siis, kui Parrat seostati korruptsiooniskandaaliga, mille taga oli Maduro valitsuse hallatav toidujagamise programm.
EL lubas vastata samaga
Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Josep Borrell mõistis teisipäeval hukka Maduro korralduse saata EL-i esinduse juht riigist välja ning ütles, et Brüssel vastab samaga.
"Mõistame oma Caracase suursaadiku väljasaatmise hukka. Võtame tarvitusele tavapärased vajalikud vastumeetmed," säutsus Borrell Twitteris.
Condenamos y rechazamos la expulsión de nuestra embajadora en Caracas.Tomaremos las medidas necesarias habituales de reciprocidad. Sólo una solución negociada entre Venezolanos permitirá al país de salir de su profunda crisis.
— Josep Borrell Fontelles (@JosepBorrellF) June 30, 2020
"Ainult läbirääkimiste teel saavutatud tulemus venezuelalaste vahel võimaldab riigil sügavast kriisist väljuda," kirjutas Borrell.
### Response:
Euroopa Liit ja Venezuela saadavad teineteise suursaadiku välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalm ütles ERR-ile antud intervjuus, et ühiskonnas on väga tugev osa inimesi, kes leiab, et Pätsil peab olema monument. Ta saab aru soovist ja vajadusest, et kuskil väärikas kohas peab monument olema. Ta lisas, et Estonia-tagune ala on selleks küllalt hea leid.
"Minu silmis paremat kohta ei ole olnud." Kalm sõnas, et Estonia maja ajalugu on rikkam, olulisem ja tähtsam kogu Eesti ajaloo seisukohalt kui praegune kontserdi- ja muusikateatrimaja.
Mart Kalm. Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR
Pätsi monumendi võidutöö on Kalmu sõnul kompromiss, mis rahuldab erinevate huvigruppide vajadusi.
"Ma olen kaotanud lootuse, et ajalooliselt poliitiline monument võiks Eesti kunsti ja arhitektuuri seitsme penikoorma sammudega edasi viia. Seda siin ei ole, aga ütleme ka nii, et piinlik selle monumendi pärast ei ole, et ta ajab asja ära," lisas Kalm.
Esteetiliselt Kalm monumenti hinnata ei oska. "Eesti kunsti seisukohalt see suur saavutus ei ole, aga piinlik ka ei ole," ütles Mart Kalm.
Esmaspäeval selgus Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi võitja. Rahvusooper Estonia taha Uuele Turule püstitatakse töö "Riigipea", mille autorid on Toivo Tammik ja Vergo Vernik.
Pätsi mälestusmärgi ideekonkurss toimus 2019. aasta detsembrist kuni 2020. aasta aprillini. Võistlusele esitati 24 ideekavandit, millest žürii hindamisele kvalifitseerus 23. Žüriisse kuulusid Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste, arhitektid Ott Kadarik ja Peeter Pere, skulptor Elo Liiv, kirjanik Jaak Jõerüüt, kunstiteadlane Krista Kodres, Tallinna linnaplaneerimise ameti juht Ignar Fjuk, Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juht Ain Valdmann ja kirjandusteadlane Maarja Vaino.
Krista Kodres: see valik ei saa kõigile meeldida
Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduste ja visuaalkultuuri instituudi professor, mälestusmärgi žüriisse kuulunud Krista Kodres ütles võidutööd "Riigipea" kommenteerides, et on absoluutselt selge, et see valik ei saa kõigile meeldida.
Kodres selgitas, et protsess, mis viis lõpptulemuseni, oli täis vaidlusi, kuid lõpuks saavutati konsensuslik otsus. "Lõppkokkuvõttes ikkagi jäid minu arvates enam-vähem kõik sellega rahule, välja arvatud üks žüriiliige, kes ei hääletanud, sest tema arvates ei leidunud sobivat kandidaati sellele päris õigele monumendile," ütles Kodres.
Kunstiteadlane lisas, et tema ei pannud võidutööd alguses kõige esimeseks, aga ta on tööga rahul, kuna tegemist on professionaalse tööga. "Ta eristub nendest viimasel ajal püsti pandud skulptuuridest, linnaskulptuuridest ja ka monumentidest, mälestusskulptuuridest päris selgelt," sõnas Kodres.
Võidutöö autorite Toivo Tammiku ja Vergo Verniku puhul on tegu professionaalsete tegijatega, mis on Kodrese sõnul meeldiv, sest tegu on väärika kohaga linnas, kuhu Pätsi mälestusmärk püsti pannakse.
Võidutöö esteetilise väärtuse kohta ütles Kodres, et esteetika on keeruline küsimus, mille üle võib pikalt arutada. Ta sõnas, et teistsugune žürii oleks teinud võib-olla teistsuguse otsuse.
"See on selle kollektiivi kollektiivne subjektiivne otsus." Kodres lausus, et iga žüriiga tehtud otsus on alati mingil näol kompromiss. "Ei ole võimalik eeldada, eriti sellise heterogeense žürii puhul, kus olid linnaametnikest kunstnike, kunstiteadlaste ja kultuuritegelasteni, sellise žürii puhul ei maksa kunagi eeldada, et tekibki mingisugune absoluutne jah-tulemus," lisas ta.
Kodres võidutöö üle ei nutaks. "On absoluutselt selge, et see valik ei saa kõigile meeldida. Kunagi ei meeldi üks asi absoluutselt kõigile kogu ühiskonnas," ütles žüriiliige. Samas on tema arvates tore, kui võidutöö tekitab mingit diskussiooni. "Ma arvan, et paljude silmis võib-olla imelik lahendus äkki ongi väga hea lahendus," sõnas Kodres.
Krista Kodres Autor/allikas: Priit Mürk/ERR | Kalm Pätsi monumendist: Eesti kunsti seisukohalt see suur saavutus ei ole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalm ütles ERR-ile antud intervjuus, et ühiskonnas on väga tugev osa inimesi, kes leiab, et Pätsil peab olema monument. Ta saab aru soovist ja vajadusest, et kuskil väärikas kohas peab monument olema. Ta lisas, et Estonia-tagune ala on selleks küllalt hea leid.
"Minu silmis paremat kohta ei ole olnud." Kalm sõnas, et Estonia maja ajalugu on rikkam, olulisem ja tähtsam kogu Eesti ajaloo seisukohalt kui praegune kontserdi- ja muusikateatrimaja.
Mart Kalm. Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR
Pätsi monumendi võidutöö on Kalmu sõnul kompromiss, mis rahuldab erinevate huvigruppide vajadusi.
"Ma olen kaotanud lootuse, et ajalooliselt poliitiline monument võiks Eesti kunsti ja arhitektuuri seitsme penikoorma sammudega edasi viia. Seda siin ei ole, aga ütleme ka nii, et piinlik selle monumendi pärast ei ole, et ta ajab asja ära," lisas Kalm.
Esteetiliselt Kalm monumenti hinnata ei oska. "Eesti kunsti seisukohalt see suur saavutus ei ole, aga piinlik ka ei ole," ütles Mart Kalm.
Esmaspäeval selgus Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi võitja. Rahvusooper Estonia taha Uuele Turule püstitatakse töö "Riigipea", mille autorid on Toivo Tammik ja Vergo Vernik.
Pätsi mälestusmärgi ideekonkurss toimus 2019. aasta detsembrist kuni 2020. aasta aprillini. Võistlusele esitati 24 ideekavandit, millest žürii hindamisele kvalifitseerus 23. Žüriisse kuulusid Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste, arhitektid Ott Kadarik ja Peeter Pere, skulptor Elo Liiv, kirjanik Jaak Jõerüüt, kunstiteadlane Krista Kodres, Tallinna linnaplaneerimise ameti juht Ignar Fjuk, Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juht Ain Valdmann ja kirjandusteadlane Maarja Vaino.
Krista Kodres: see valik ei saa kõigile meeldida
Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduste ja visuaalkultuuri instituudi professor, mälestusmärgi žüriisse kuulunud Krista Kodres ütles võidutööd "Riigipea" kommenteerides, et on absoluutselt selge, et see valik ei saa kõigile meeldida.
Kodres selgitas, et protsess, mis viis lõpptulemuseni, oli täis vaidlusi, kuid lõpuks saavutati konsensuslik otsus. "Lõppkokkuvõttes ikkagi jäid minu arvates enam-vähem kõik sellega rahule, välja arvatud üks žüriiliige, kes ei hääletanud, sest tema arvates ei leidunud sobivat kandidaati sellele päris õigele monumendile," ütles Kodres.
Kunstiteadlane lisas, et tema ei pannud võidutööd alguses kõige esimeseks, aga ta on tööga rahul, kuna tegemist on professionaalse tööga. "Ta eristub nendest viimasel ajal püsti pandud skulptuuridest, linnaskulptuuridest ja ka monumentidest, mälestusskulptuuridest päris selgelt," sõnas Kodres.
Võidutöö autorite Toivo Tammiku ja Vergo Verniku puhul on tegu professionaalsete tegijatega, mis on Kodrese sõnul meeldiv, sest tegu on väärika kohaga linnas, kuhu Pätsi mälestusmärk püsti pannakse.
Võidutöö esteetilise väärtuse kohta ütles Kodres, et esteetika on keeruline küsimus, mille üle võib pikalt arutada. Ta sõnas, et teistsugune žürii oleks teinud võib-olla teistsuguse otsuse.
"See on selle kollektiivi kollektiivne subjektiivne otsus." Kodres lausus, et iga žüriiga tehtud otsus on alati mingil näol kompromiss. "Ei ole võimalik eeldada, eriti sellise heterogeense žürii puhul, kus olid linnaametnikest kunstnike, kunstiteadlaste ja kultuuritegelasteni, sellise žürii puhul ei maksa kunagi eeldada, et tekibki mingisugune absoluutne jah-tulemus," lisas ta.
Kodres võidutöö üle ei nutaks. "On absoluutselt selge, et see valik ei saa kõigile meeldida. Kunagi ei meeldi üks asi absoluutselt kõigile kogu ühiskonnas," ütles žüriiliige. Samas on tema arvates tore, kui võidutöö tekitab mingit diskussiooni. "Ma arvan, et paljude silmis võib-olla imelik lahendus äkki ongi väga hea lahendus," sõnas Kodres.
Krista Kodres Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
### Response:
Kalm Pätsi monumendist: Eesti kunsti seisukohalt see suur saavutus ei ole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Udmurdi vabariigi Zavjalovi rajooni kohus tunnistas Ovsjannikovi süüdi pisihuligaansuses ja trahvis teda 2000 rublaga (25 euroga). Karistus mõisteti paragrahvi alusel, mis käsitleb pisihuligaansusi ja võimuesindajate korraldustele allumatust.
Ovsjannikov jäi aprilli alguses valvekaamera salvestusele Iževski lennujaamas, kus ta ei tahtnud täita politseinike korraldusi ja kostitas neid ebatsensuursete väljenditega.
Juhtumi järel viskas võimuerakond Ühtne Venemaa Ovsjannikovi oma ridadest välja ning hiljem kaotas ta ka aseministri koha.
Iževskist pärit, kuid praegu Moskvas elav Ovsjannikov kohtuistungil ei osalenud.
Ovsjannikov on olnud ka Ukrainalt annekteeritud Krimmis asuva Sevastoopoli kuberner. | Venemaa endine aseminister sai politseinike sõimamise eest 25 eurot trahvi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Udmurdi vabariigi Zavjalovi rajooni kohus tunnistas Ovsjannikovi süüdi pisihuligaansuses ja trahvis teda 2000 rublaga (25 euroga). Karistus mõisteti paragrahvi alusel, mis käsitleb pisihuligaansusi ja võimuesindajate korraldustele allumatust.
Ovsjannikov jäi aprilli alguses valvekaamera salvestusele Iževski lennujaamas, kus ta ei tahtnud täita politseinike korraldusi ja kostitas neid ebatsensuursete väljenditega.
Juhtumi järel viskas võimuerakond Ühtne Venemaa Ovsjannikovi oma ridadest välja ning hiljem kaotas ta ka aseministri koha.
Iževskist pärit, kuid praegu Moskvas elav Ovsjannikov kohtuistungil ei osalenud.
Ovsjannikov on olnud ka Ukrainalt annekteeritud Krimmis asuva Sevastoopoli kuberner.
### Response:
Venemaa endine aseminister sai politseinike sõimamise eest 25 eurot trahvi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimati peeti Soomes Kouvolas rallikrossi MM-etapp sarja avahooajal 2014. aastal, seejärel Soome enam kalendrisse ei mahtunud. Nüüd anti aga soomlastele uus võimalus.
MM-sarja korraldajate plaanide kohaselt algab tänavune hooaeg 22. augustil Rootsis Höljese rajal, nädal hiljem võisteldakse Kouvolas ja 19.-20. septembril Riias.
MM-sari on planeeritud kaheksale nädalavahetusele, nii Rootsi, Soome kui Läti etapid on planeeritud topeltetappidena ehk kokku on kavas 11 etappi.
Korraldajate teatel võetakse kõikidel etappidel arvesse riigis kehtivaid reegleid koroonaviiruse tõkestamiseks ning vahetult enne etapi toimumist selgub, kas pealtvaatajad on lubatud. Soome etapi puhul on juba teada, et sinna pealtvaatajad ei pääse.
Seni ainsa ehk 2014. aasta Soome MM-etapi võitis ameeriklane Tanner Foust, kes oli esimene ameeriklane, kes rallikrossi MM-etapi võitnud.
Planeeritav 2020. aasta MM-kalender
22.-23. august Rootsi etapp Höljeses
29.-30. august Soome etapp Kouvolas
19.-20. september Läti etapp Riias
3.-4. oktoober Belgia etapp Spa ringrajal
10.-11. oktoober Portugali etapp Montalegres
17.-18. oktoober Hispaania etapp Barcelona ringrajal
30.-31. oktoober Abu Dhabi etapp Yas Marina ringrajal
12.-13. detsember Saksamaa etapp Nürburgringil | Soome sai taas rallikrossi MM-etapi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati peeti Soomes Kouvolas rallikrossi MM-etapp sarja avahooajal 2014. aastal, seejärel Soome enam kalendrisse ei mahtunud. Nüüd anti aga soomlastele uus võimalus.
MM-sarja korraldajate plaanide kohaselt algab tänavune hooaeg 22. augustil Rootsis Höljese rajal, nädal hiljem võisteldakse Kouvolas ja 19.-20. septembril Riias.
MM-sari on planeeritud kaheksale nädalavahetusele, nii Rootsi, Soome kui Läti etapid on planeeritud topeltetappidena ehk kokku on kavas 11 etappi.
Korraldajate teatel võetakse kõikidel etappidel arvesse riigis kehtivaid reegleid koroonaviiruse tõkestamiseks ning vahetult enne etapi toimumist selgub, kas pealtvaatajad on lubatud. Soome etapi puhul on juba teada, et sinna pealtvaatajad ei pääse.
Seni ainsa ehk 2014. aasta Soome MM-etapi võitis ameeriklane Tanner Foust, kes oli esimene ameeriklane, kes rallikrossi MM-etapi võitnud.
Planeeritav 2020. aasta MM-kalender
22.-23. august Rootsi etapp Höljeses
29.-30. august Soome etapp Kouvolas
19.-20. september Läti etapp Riias
3.-4. oktoober Belgia etapp Spa ringrajal
10.-11. oktoober Portugali etapp Montalegres
17.-18. oktoober Hispaania etapp Barcelona ringrajal
30.-31. oktoober Abu Dhabi etapp Yas Marina ringrajal
12.-13. detsember Saksamaa etapp Nürburgringil
### Response:
Soome sai taas rallikrossi MM-etapi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Kontserdi suvekava avab tänavu oma kümnendat sünnipäeva tähistav festival "In Horto Regis", tuues viiel suveõhtul kuulajani viis kava varajasest muusikast eksootiliste rahvaste traditsionaalse muusikani.
Kolmapäeval, 1. juulil on muusikasõbrad oodatud kontserdile Taani Kuninga aeda, kus Hortus Musicuse esituses kõlavad prantsuse, inglise ja itaalia tantsusüidid ja armastuslaulud. Kontserdipaikadeks on ka aiaäärne Väravatorn, Niguliste kirik ja Kadrioru lilleaed.
"Kui muidu oleme suviti esinenud vanalinna väisavatele väliskülalistele, siis sel aastal tervitame Taani Kuninga aias ja aiaäärses Väravatornis kõiki kodumaiseid uudistajaid ja muusikanautlejaid," ütles Hortus Musicuse kunstiline juht Andres Mustonen. "Mis saaks veel parem olla, kui meie muusika saatel end hetkeks sajandite tagusesse Tallinna kujutleda – ainult tule kohale ja unista suurelt!"
Festivali teine kontsert, mis kannab pealkirja "Eurohitid sajandite tagant", on "In Horto Regise" sünnipäevapidu ja ühtlasi uue sarja "Suveklassika Kadriorus" avaõhtu. Kontsert toimub 2. juulil Kadrioru lilleaias. Mustoneni sõnul tulevad ettekandele omaaegsed üleilmseid muusikamenukid. "Hitte on ju alati olnud! Tõsi, iganädalasi edetabeleid ei koostatud, aga ometi on siin lugusid, mida teati, lauldi ja mängiti Lissabonist Uppsalani, Prahast Londonini – täpselt nagu tänagi," selgitas Mustonen.
Reedel, 3. juulil kõlab Niguliste kirikus Claudio Monteverdi loomingut esitlev kontsert "Lamento della ninfa". Kõlab uue, virtuoosse kontsertstiili ajastu vokaal- ja instrumentaalmuusika, koos Hortus Musicusega astub lavale sopran Jaanika Kuusik.
4. juulil kuuleb Väravatornis kontserti "Mul on janu", kus tuleb ettekandele juudi ja araabia traditsiooniline muusika. "Et lauto, poogen ja mitmed löökpillid jõudsid keskajal Euroopasse just idamaadest, siis kõlab oriendi muusika nendel esitatuna eriti loomulikult. Iisraeli riik asub mitme kultuuri ja religiooni ristteel ning juudi traditsionaalne muusika on kirev segu erinevate rahvaste, nagu näiteks sefaradi, hassiidi ja kreeka muusika mõjutustest," tutvustavad kontserti korraldajad.
Festivali erikava lõpetab pühapäeval, 5. juulil toimuv kontsert "Danza alta". Kavas on Hispaania muusika 13.–16. sajandini. "See oli periood, mida nimetatakse Hispaania ajaloos Kuldseks ajastuks – kuningriigi piirid ulatusid Ameerikast Ida-Indiani, jõukas riigis õitsesid kõik kaunid kunstid ning sajandeid väldanud araabia ülemvõim andis hispaania muusikale ja poeesiale oma tooni," lisasid korraldajad.
Täiskava leiab Eesti Kontserdi kodulehelt. | Eesti Kontsert avab suvehooaja Hortus Musicuse kontserdiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Kontserdi suvekava avab tänavu oma kümnendat sünnipäeva tähistav festival "In Horto Regis", tuues viiel suveõhtul kuulajani viis kava varajasest muusikast eksootiliste rahvaste traditsionaalse muusikani.
Kolmapäeval, 1. juulil on muusikasõbrad oodatud kontserdile Taani Kuninga aeda, kus Hortus Musicuse esituses kõlavad prantsuse, inglise ja itaalia tantsusüidid ja armastuslaulud. Kontserdipaikadeks on ka aiaäärne Väravatorn, Niguliste kirik ja Kadrioru lilleaed.
"Kui muidu oleme suviti esinenud vanalinna väisavatele väliskülalistele, siis sel aastal tervitame Taani Kuninga aias ja aiaäärses Väravatornis kõiki kodumaiseid uudistajaid ja muusikanautlejaid," ütles Hortus Musicuse kunstiline juht Andres Mustonen. "Mis saaks veel parem olla, kui meie muusika saatel end hetkeks sajandite tagusesse Tallinna kujutleda – ainult tule kohale ja unista suurelt!"
Festivali teine kontsert, mis kannab pealkirja "Eurohitid sajandite tagant", on "In Horto Regise" sünnipäevapidu ja ühtlasi uue sarja "Suveklassika Kadriorus" avaõhtu. Kontsert toimub 2. juulil Kadrioru lilleaias. Mustoneni sõnul tulevad ettekandele omaaegsed üleilmseid muusikamenukid. "Hitte on ju alati olnud! Tõsi, iganädalasi edetabeleid ei koostatud, aga ometi on siin lugusid, mida teati, lauldi ja mängiti Lissabonist Uppsalani, Prahast Londonini – täpselt nagu tänagi," selgitas Mustonen.
Reedel, 3. juulil kõlab Niguliste kirikus Claudio Monteverdi loomingut esitlev kontsert "Lamento della ninfa". Kõlab uue, virtuoosse kontsertstiili ajastu vokaal- ja instrumentaalmuusika, koos Hortus Musicusega astub lavale sopran Jaanika Kuusik.
4. juulil kuuleb Väravatornis kontserti "Mul on janu", kus tuleb ettekandele juudi ja araabia traditsiooniline muusika. "Et lauto, poogen ja mitmed löökpillid jõudsid keskajal Euroopasse just idamaadest, siis kõlab oriendi muusika nendel esitatuna eriti loomulikult. Iisraeli riik asub mitme kultuuri ja religiooni ristteel ning juudi traditsionaalne muusika on kirev segu erinevate rahvaste, nagu näiteks sefaradi, hassiidi ja kreeka muusika mõjutustest," tutvustavad kontserti korraldajad.
Festivali erikava lõpetab pühapäeval, 5. juulil toimuv kontsert "Danza alta". Kavas on Hispaania muusika 13.–16. sajandini. "See oli periood, mida nimetatakse Hispaania ajaloos Kuldseks ajastuks – kuningriigi piirid ulatusid Ameerikast Ida-Indiani, jõukas riigis õitsesid kõik kaunid kunstid ning sajandeid väldanud araabia ülemvõim andis hispaania muusikale ja poeesiale oma tooni," lisasid korraldajad.
Täiskava leiab Eesti Kontserdi kodulehelt.
### Response:
Eesti Kontsert avab suvehooaja Hortus Musicuse kontserdiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pealtnäha lihtsale küsimusele "mis on süvariik?" ei ole kerge vastata ning takistuseks pole siin vastaja ebapädevus, keerukus peitub asjas eneses. Ka need, kes räägivad süvariigist kui suurest ja selgest ohust, jäävad kimbatusse, kui nad peavad selgitama, mida see süvariik endast kujutab, kus see asub ja milles seisneb selle ohtlikkus.
Enne kui hakkame ise selle teema üle arutama, kuulame ära klassikud. Süvariigi mõiste tõi eesti poliitilisse diskursusesse enne viimaseid parlamendivalimisi Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ning selle kõige valjuhäälsem propageerija oli erakonna juht Mart Helme. Annamegi talle sõna. Küsimusele "Mis on süvariik?" vastas siseminister Mart Helme riigikogu infotunnis (15.5.2019) järgmiselt:
"Vastus seisneb selles, et tõmbame nüüd paralleeli e-valimistega. Me tahame selgusele jõuda, kas süvariik Eestis eksisteerib või ei eksisteeri. Selleks tahame me tugevdada julgeolekuasutuste kontrolli riigikogus, selleks tahan ma oma kohtumistel ja läbirääkimistel ka meie julgeolekuasutuste juhtidega jõuda selgusele, mida nad täpselt teevad. Mul on võimalik pilti selgemaks saada ka praegu eelarve kujundamisel, sest kui meilt tahetakse raha saada, siis peab ka ütlema, mille jaoks seda raha tahetakse. Selle tegevuse käigus me jõuame selgusele – nii nagu ka e-valimiste puhul, et kas need on turvalised või ei ole turvalised –, kas on süvariik või ei ole süvariik. See on vastus."
Ning vastates täiendavale küsimusele:
"Jah, ma vastasin eelmisele küsimusele, et me tahame selgusele jõuda, kas see eksisteerib või ei eksisteeri ja kui eksisteerib, siis kuidas seda kasutatakse. Kui me jõuame selgusele, et seda ei ole, siis me oleme väga rahul. Kui me jõuame selgusele, et see on, siis tuleb sellele piir ette panna."
Tsiteerisin vastust täies mahus, et ei tekiks manipuleerimiskahtlust. Kas nüüd on selge? Tundub, et vastaja, kes enne valimisi lubas süvariigiga võitlema asuda, hakkab siseministriks saades alles uurima, kus see süvariik asub ja kas ta on üldse olemas. Asi muutub veel huvitavamaks, kui meenutada, et viis minutit varem väitis siseminister samas kõnetoolis teise saadiku küsimusele vastates kindlalt:
"Mis puutub süvariiki, siis see tuleb puhtalt Ameerika Ühendriikidest, kus see on inglise keeles deep state ja tähendabki seda eriteenistuste erioperatsioone, eriteenistuste võrgustikke, eriteenistuste mõju ühiskonnale – ärme räägime konkreetselt poliitikale, räägime ühiskonnale. Ja kui keegi püüab väita, et seda ei ole olemas, siis loomulikult on see olemas. Sest kui seda ei oleks olemas, siis ei saaks olemas olla ka eriteenistuste efektiivset tööd. Nii et nii lihtne see ongi ja see ongi süvariik."
Nagu öeldakse: selge pilt. Ühelt poolt on süvariik loomulikult olemas ja see on hädavajalik, ilma selleta ei saaks eriteenistused teha efektiivset tööd, teiselt poolt on see kahjulik ja ohtlik ja selle vastu tuleb astuda võitlusse, kolmandaks tuleb aga alles välja selgitada, kas süvariik on üldse olemas.
Teistes sõnavõttudes on nii Mart Helme kui ka tema erakonna teised liikmed lisanud süvariigi koosseisu veel ajakirjanduse, prokuratuuri, politsei ja kindlasti veel midagi. Siin peaks tekkima küsimus: kes kogu seda kupatust juhib? Millegipärast pole Eestis selle üle arutatud (mina vähemalt pole selleteemalisi arutlusi kohanud), diskursuse loogika nõuaks aga umbes sellist vastust: seda süvariiki, kust juhitakse meie riigi- ja ühiskonnaelu, juhitakse veel sügavamast kohast, n-ö süvariigi süvariigist.
Niisiis, vähegi sidusat vastust küsimusele "mis on süvariik?" pole meil õnnestunud leida, tundub, et see tekitab raskusi ka neile, kes sellest rääkida armastavad. Mart Helme viide deep state'ile ei aita samuti, kuna ka USA-s pole selle mõiste suhtes üksmeelt. Traditsiooniliselt tähistati sellega valitsusväliste eliitide sekkumist riigi valitsemisse, kasutades selleks lobiste ja muid seaduslikke, kuid vajaduse korral ka ebaseaduslikke vahendeid. Samas väidavad president Donald Trumpi pooldajad, et valitsusaparaadis pesitsevad Clintonite ja Obama agendid, kes saboteerivad presidendi tegevust – nemad on süvariik. On laialt levinud arvamus (mida kajastab ka Vikipeedia), et USA-sse tuli see mõiste Türgist. Mina suhtun sellesse skeptiliselt, kuna Türgis tähistati terminiga "süvariik" (derin devlet) hoopis midagi muud, nimelt erinevaid illegaalseid paramilitaarseid grupeeringuid, keda valitsev eliit kasutas räpaste operatsioonide läbiviimiseks.
Kui küsimus süvariigi olemusest tekitab suuri raskusi, siis küsimusele "mis on "süvariik"" on vastata lihtne. "Süvariik" on vandenõuteoreetiline termin, millel puudub nii kindel sisu kui ka osutus. Semiootikas nimetatakse selliseid sõnu või väljendeid tühjadeks tähistajateks, kuid ma ei taha siin seda kasutada, kuna tänu Ernesto Laclaule sai see politoloogias teise varjundi. Laclau nimetab nendeks kulunud tähendusega sõnu nagu "vabadus", "demokraatia", mis on oma sisu kaotamisega muutunud populistide loosungiteks. Kuid algselt oli nendel sõnadel kindel tähendus. "Süvariigi" puhul on tegemist vastupidise nähtusega: tähistaja on oma tähenduse otsingul, ma nimetaksin seda "vallaliseks tähistajaks" – selliseks, mis alles jahib oma tähendust. Vandenõuteooriates (ja laiemalt harrastuspolitoloogias üldse) kasutatakse nii tühje kui ka vallalisi tähistajaid.
"Süvariik" korreleerub sellise harrastuspolitoloogilise mõistega nagu "viies kolonn". Kui esimene tähistab ühiskonna vastu suunatud salajast valitsust, siis teine märgib valitsuse ja ühiskonna enamuse vastu sepitsevat ühiskonna osa, kes tavaliselt tegutseb teise riigi huvides (ehkki selle sõnaühenduse algne tähendus oli teine).
Süvariigiusk on vandenõuteooria, kuid selline määratlus vajab täpsustust. Tegemist on poliitilise vandenõuteooriaga. Poliitilised vandenõuteooriad eristuvad teistest oma näilise ratsionaalsuse, aga ka ebamääruse poolest. Sellistes teooriates ei kohta me keemiapilvi, vaktsiine, millega meid tahetakse kiibistada, tulnukaid, sisalikke, saatanat ega teisi ühelt poolt fantastilisi, teisalt aga konkreetseid ohte ja pahategijaid.
Ühe kõige omapärasema poliitilise vandenõuteooria võib leida vene sotsiaalmeediast. Selle kohaselt kujutab Venemaa endast juba alates tsaariajast, eriti aga pärast bolševike riigipööret Briti krüptokolooniat ning inglased on kõik Venemaa valitsejad paika pannud eesmärgiga degradeerida ja lõppkokkuvõttes hävitada vene rahvas. Seega esinevad britid Venemaa süvariigi rollis.
Selle teooria töötasid välja filosoofid ja kirjanikud Dmitri Galkovski ja Konstantin Krõlov. Peab ütlema, et kõnealuse teooria seisukohalt ei korralda britid kuritegelikke sigadusi mitte üksnes venelastele, vaid vahelduva eduga ka teistele (Trumpi valimine oli neile suureks tagasilöögiks). Krõlovi väitel on ka kogu see Covidi lugu tüüpiline inglaste fake selleks, et inimesi veel rohkem ahistada. Venemaa karantiinide eesmärk aga ei ole meditsiiniline, vaid Putini krüptokoloniaalse režiimi järjekordne repressiivne akt vene rahva vastu.
Krõlovi kirjutised on lennukad ja teravad. Lugesin huviga järjekordseid uudiseid inglise rindel, aga kahjuks sai Krõlov 20. aprillil insuldi. Ta paranes jõudsalt ning arstid lubasid tema täielikku tervenemist. Paraku sai ta 3. mail teise mikroinsuldi, kuid hakkas taas paranema, tegi nalja ja nii edasi. Haiglas võeti talt kaks korda Covidi analüüs, ühe andis ta enda nime all, teise oma varjunime all: Mihhail Haritonov. Mõlemad osutusid positiivseks, kuid sellest ta teada ei saanud – ta suri 20. mail. Ma ei hakka esitama omapoolseid spekulatsioone surma põhjuste üle, aga tundub, et Covid pole siiski päris fake.
Artikkel ilmus algselt ajakirja Hea Kodanik suvenumbris. | Mihhail Lotman: kui sügav on süvariik? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pealtnäha lihtsale küsimusele "mis on süvariik?" ei ole kerge vastata ning takistuseks pole siin vastaja ebapädevus, keerukus peitub asjas eneses. Ka need, kes räägivad süvariigist kui suurest ja selgest ohust, jäävad kimbatusse, kui nad peavad selgitama, mida see süvariik endast kujutab, kus see asub ja milles seisneb selle ohtlikkus.
Enne kui hakkame ise selle teema üle arutama, kuulame ära klassikud. Süvariigi mõiste tõi eesti poliitilisse diskursusesse enne viimaseid parlamendivalimisi Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ning selle kõige valjuhäälsem propageerija oli erakonna juht Mart Helme. Annamegi talle sõna. Küsimusele "Mis on süvariik?" vastas siseminister Mart Helme riigikogu infotunnis (15.5.2019) järgmiselt:
"Vastus seisneb selles, et tõmbame nüüd paralleeli e-valimistega. Me tahame selgusele jõuda, kas süvariik Eestis eksisteerib või ei eksisteeri. Selleks tahame me tugevdada julgeolekuasutuste kontrolli riigikogus, selleks tahan ma oma kohtumistel ja läbirääkimistel ka meie julgeolekuasutuste juhtidega jõuda selgusele, mida nad täpselt teevad. Mul on võimalik pilti selgemaks saada ka praegu eelarve kujundamisel, sest kui meilt tahetakse raha saada, siis peab ka ütlema, mille jaoks seda raha tahetakse. Selle tegevuse käigus me jõuame selgusele – nii nagu ka e-valimiste puhul, et kas need on turvalised või ei ole turvalised –, kas on süvariik või ei ole süvariik. See on vastus."
Ning vastates täiendavale küsimusele:
"Jah, ma vastasin eelmisele küsimusele, et me tahame selgusele jõuda, kas see eksisteerib või ei eksisteeri ja kui eksisteerib, siis kuidas seda kasutatakse. Kui me jõuame selgusele, et seda ei ole, siis me oleme väga rahul. Kui me jõuame selgusele, et see on, siis tuleb sellele piir ette panna."
Tsiteerisin vastust täies mahus, et ei tekiks manipuleerimiskahtlust. Kas nüüd on selge? Tundub, et vastaja, kes enne valimisi lubas süvariigiga võitlema asuda, hakkab siseministriks saades alles uurima, kus see süvariik asub ja kas ta on üldse olemas. Asi muutub veel huvitavamaks, kui meenutada, et viis minutit varem väitis siseminister samas kõnetoolis teise saadiku küsimusele vastates kindlalt:
"Mis puutub süvariiki, siis see tuleb puhtalt Ameerika Ühendriikidest, kus see on inglise keeles deep state ja tähendabki seda eriteenistuste erioperatsioone, eriteenistuste võrgustikke, eriteenistuste mõju ühiskonnale – ärme räägime konkreetselt poliitikale, räägime ühiskonnale. Ja kui keegi püüab väita, et seda ei ole olemas, siis loomulikult on see olemas. Sest kui seda ei oleks olemas, siis ei saaks olemas olla ka eriteenistuste efektiivset tööd. Nii et nii lihtne see ongi ja see ongi süvariik."
Nagu öeldakse: selge pilt. Ühelt poolt on süvariik loomulikult olemas ja see on hädavajalik, ilma selleta ei saaks eriteenistused teha efektiivset tööd, teiselt poolt on see kahjulik ja ohtlik ja selle vastu tuleb astuda võitlusse, kolmandaks tuleb aga alles välja selgitada, kas süvariik on üldse olemas.
Teistes sõnavõttudes on nii Mart Helme kui ka tema erakonna teised liikmed lisanud süvariigi koosseisu veel ajakirjanduse, prokuratuuri, politsei ja kindlasti veel midagi. Siin peaks tekkima küsimus: kes kogu seda kupatust juhib? Millegipärast pole Eestis selle üle arutatud (mina vähemalt pole selleteemalisi arutlusi kohanud), diskursuse loogika nõuaks aga umbes sellist vastust: seda süvariiki, kust juhitakse meie riigi- ja ühiskonnaelu, juhitakse veel sügavamast kohast, n-ö süvariigi süvariigist.
Niisiis, vähegi sidusat vastust küsimusele "mis on süvariik?" pole meil õnnestunud leida, tundub, et see tekitab raskusi ka neile, kes sellest rääkida armastavad. Mart Helme viide deep state'ile ei aita samuti, kuna ka USA-s pole selle mõiste suhtes üksmeelt. Traditsiooniliselt tähistati sellega valitsusväliste eliitide sekkumist riigi valitsemisse, kasutades selleks lobiste ja muid seaduslikke, kuid vajaduse korral ka ebaseaduslikke vahendeid. Samas väidavad president Donald Trumpi pooldajad, et valitsusaparaadis pesitsevad Clintonite ja Obama agendid, kes saboteerivad presidendi tegevust – nemad on süvariik. On laialt levinud arvamus (mida kajastab ka Vikipeedia), et USA-sse tuli see mõiste Türgist. Mina suhtun sellesse skeptiliselt, kuna Türgis tähistati terminiga "süvariik" (derin devlet) hoopis midagi muud, nimelt erinevaid illegaalseid paramilitaarseid grupeeringuid, keda valitsev eliit kasutas räpaste operatsioonide läbiviimiseks.
Kui küsimus süvariigi olemusest tekitab suuri raskusi, siis küsimusele "mis on "süvariik"" on vastata lihtne. "Süvariik" on vandenõuteoreetiline termin, millel puudub nii kindel sisu kui ka osutus. Semiootikas nimetatakse selliseid sõnu või väljendeid tühjadeks tähistajateks, kuid ma ei taha siin seda kasutada, kuna tänu Ernesto Laclaule sai see politoloogias teise varjundi. Laclau nimetab nendeks kulunud tähendusega sõnu nagu "vabadus", "demokraatia", mis on oma sisu kaotamisega muutunud populistide loosungiteks. Kuid algselt oli nendel sõnadel kindel tähendus. "Süvariigi" puhul on tegemist vastupidise nähtusega: tähistaja on oma tähenduse otsingul, ma nimetaksin seda "vallaliseks tähistajaks" – selliseks, mis alles jahib oma tähendust. Vandenõuteooriates (ja laiemalt harrastuspolitoloogias üldse) kasutatakse nii tühje kui ka vallalisi tähistajaid.
"Süvariik" korreleerub sellise harrastuspolitoloogilise mõistega nagu "viies kolonn". Kui esimene tähistab ühiskonna vastu suunatud salajast valitsust, siis teine märgib valitsuse ja ühiskonna enamuse vastu sepitsevat ühiskonna osa, kes tavaliselt tegutseb teise riigi huvides (ehkki selle sõnaühenduse algne tähendus oli teine).
Süvariigiusk on vandenõuteooria, kuid selline määratlus vajab täpsustust. Tegemist on poliitilise vandenõuteooriaga. Poliitilised vandenõuteooriad eristuvad teistest oma näilise ratsionaalsuse, aga ka ebamääruse poolest. Sellistes teooriates ei kohta me keemiapilvi, vaktsiine, millega meid tahetakse kiibistada, tulnukaid, sisalikke, saatanat ega teisi ühelt poolt fantastilisi, teisalt aga konkreetseid ohte ja pahategijaid.
Ühe kõige omapärasema poliitilise vandenõuteooria võib leida vene sotsiaalmeediast. Selle kohaselt kujutab Venemaa endast juba alates tsaariajast, eriti aga pärast bolševike riigipööret Briti krüptokolooniat ning inglased on kõik Venemaa valitsejad paika pannud eesmärgiga degradeerida ja lõppkokkuvõttes hävitada vene rahvas. Seega esinevad britid Venemaa süvariigi rollis.
Selle teooria töötasid välja filosoofid ja kirjanikud Dmitri Galkovski ja Konstantin Krõlov. Peab ütlema, et kõnealuse teooria seisukohalt ei korralda britid kuritegelikke sigadusi mitte üksnes venelastele, vaid vahelduva eduga ka teistele (Trumpi valimine oli neile suureks tagasilöögiks). Krõlovi väitel on ka kogu see Covidi lugu tüüpiline inglaste fake selleks, et inimesi veel rohkem ahistada. Venemaa karantiinide eesmärk aga ei ole meditsiiniline, vaid Putini krüptokoloniaalse režiimi järjekordne repressiivne akt vene rahva vastu.
Krõlovi kirjutised on lennukad ja teravad. Lugesin huviga järjekordseid uudiseid inglise rindel, aga kahjuks sai Krõlov 20. aprillil insuldi. Ta paranes jõudsalt ning arstid lubasid tema täielikku tervenemist. Paraku sai ta 3. mail teise mikroinsuldi, kuid hakkas taas paranema, tegi nalja ja nii edasi. Haiglas võeti talt kaks korda Covidi analüüs, ühe andis ta enda nime all, teise oma varjunime all: Mihhail Haritonov. Mõlemad osutusid positiivseks, kuid sellest ta teada ei saanud – ta suri 20. mail. Ma ei hakka esitama omapoolseid spekulatsioone surma põhjuste üle, aga tundub, et Covid pole siiski päris fake.
Artikkel ilmus algselt ajakirja Hea Kodanik suvenumbris.
### Response:
Mihhail Lotman: kui sügav on süvariik? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27-aastase ja 192 cm pikkuse mängumehe jaoks pole VEF kaugeltki tundmatu klubi, kui mees veetis Riias ka hooaja 2014/15. Veel on Škele pallinud ka Jurmala, Valmiera ja Ventspilsi ridades, vahendab Korvpall24.ee.
Prantsusmaa tiimist Antibes Sharks eelmise suve lõpus Kalev/Cramosse tulnud lätlane kogus Eesti esindusklubi eest VTB Ühisliigas keskmiselt 11,8 punkti, 3,9 resultatiivset söötu ja 3,4 lauapalli. Eesti-Läti liigas olid samad numbrid 11,1 silma, 4,5 söötu ja 2,8 lauapalli.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | BC Kalev/Cramo tagaliiniliider jätkab uuel hooajal Riia VEF-is | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27-aastase ja 192 cm pikkuse mängumehe jaoks pole VEF kaugeltki tundmatu klubi, kui mees veetis Riias ka hooaja 2014/15. Veel on Škele pallinud ka Jurmala, Valmiera ja Ventspilsi ridades, vahendab Korvpall24.ee.
Prantsusmaa tiimist Antibes Sharks eelmise suve lõpus Kalev/Cramosse tulnud lätlane kogus Eesti esindusklubi eest VTB Ühisliigas keskmiselt 11,8 punkti, 3,9 resultatiivset söötu ja 3,4 lauapalli. Eesti-Läti liigas olid samad numbrid 11,1 silma, 4,5 söötu ja 2,8 lauapalli.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
BC Kalev/Cramo tagaliiniliider jätkab uuel hooajal Riia VEF-is |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegelikult pean kohe hoiatama: kes ei tunne end õudusfilme vaadates koduselt ning kellel on väga tundlik huumorimeel, siis jääge koju või vaadake mõnd normaalset filmi. Kohe päris tõsiselt, sest "Janu" lööb Hollywoodi masstoodanguga harjunud vaataja ikka totaalselt rivist välja. No toome näite: film on jõudnud käia võib-olla 2-3 minutit, kui näeme peategelaseks olevat geivampiiri (!), ohvri küljest rebitud peenis hammaste vahel. Kusjuures, see ei jää ainsaks sarnaseks vahejuhtumiks!
Stsenarist Björn Leó Brynjarsson pidi ilmselt olema purjus, kui ta nii jaburat, auklikku ja logisevat sündmustikku kokku kirjutas. Ootamatult hakkavad Reykjaviki tänavatelt kaduma noored mehed. Kui esialgu kahtlustatakse selles narkomaanist Huldat, siis õige pea hakkavad põmmpeadest politseinikud taipama, et üha jätkuvate mõrvade taga on tumedamad jõud. Seepeale läheb lahti võitlus pimeduse printsi (või geivampiiri, nimetame teda kuidas tahes!) Hjörturiga, kus lendab liitrite kaupa kunstverd ja rebitakse tuima näoga küljest suguelundeid. Ühel hetkel rebitakse ka pea pooleks.
Kuigi visuaalselt meenutab "Janu" segu Panos Cosmatose "Mandy'st" ja Yann Gonzalese "Knife + Heart'ist", siis stsenaariumi poolest jääb film eelmainitutele kõvasti alla. Dialoog on täiesti tuim ja igav, ühegi tegelase vastu ei teki sümpaatiat ning sündmustik areneb nii ebaloogiliselt, et mingil hetkel hakkab ekraanil toimuv meenutama hoopis lõppematut õudusunenägu või luupainajat. Isegi napilt 80 minutilise kestuse juures mõjub "Janu" lootuselt pikana, kuid rämps-eksperimendina tuleb filmi siiski tunnustada.
Kellele meeldib žanrikino, Islandi filmi või lihtsalt sõnulseletamatud idiootsused, siis toetage levitaja julgust nii pöörane film Eesti kinodesse tuua. Kui "Janu" kogub piisavalt vaatajad, siis võib loota, et midagi sarnast saab kunagi veel kinolevis näha... | Kultuuriportaali suvesoovitus | Nii-halb-et-juba-hea filmi musternäide "Janu" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegelikult pean kohe hoiatama: kes ei tunne end õudusfilme vaadates koduselt ning kellel on väga tundlik huumorimeel, siis jääge koju või vaadake mõnd normaalset filmi. Kohe päris tõsiselt, sest "Janu" lööb Hollywoodi masstoodanguga harjunud vaataja ikka totaalselt rivist välja. No toome näite: film on jõudnud käia võib-olla 2-3 minutit, kui näeme peategelaseks olevat geivampiiri (!), ohvri küljest rebitud peenis hammaste vahel. Kusjuures, see ei jää ainsaks sarnaseks vahejuhtumiks!
Stsenarist Björn Leó Brynjarsson pidi ilmselt olema purjus, kui ta nii jaburat, auklikku ja logisevat sündmustikku kokku kirjutas. Ootamatult hakkavad Reykjaviki tänavatelt kaduma noored mehed. Kui esialgu kahtlustatakse selles narkomaanist Huldat, siis õige pea hakkavad põmmpeadest politseinikud taipama, et üha jätkuvate mõrvade taga on tumedamad jõud. Seepeale läheb lahti võitlus pimeduse printsi (või geivampiiri, nimetame teda kuidas tahes!) Hjörturiga, kus lendab liitrite kaupa kunstverd ja rebitakse tuima näoga küljest suguelundeid. Ühel hetkel rebitakse ka pea pooleks.
Kuigi visuaalselt meenutab "Janu" segu Panos Cosmatose "Mandy'st" ja Yann Gonzalese "Knife + Heart'ist", siis stsenaariumi poolest jääb film eelmainitutele kõvasti alla. Dialoog on täiesti tuim ja igav, ühegi tegelase vastu ei teki sümpaatiat ning sündmustik areneb nii ebaloogiliselt, et mingil hetkel hakkab ekraanil toimuv meenutama hoopis lõppematut õudusunenägu või luupainajat. Isegi napilt 80 minutilise kestuse juures mõjub "Janu" lootuselt pikana, kuid rämps-eksperimendina tuleb filmi siiski tunnustada.
Kellele meeldib žanrikino, Islandi filmi või lihtsalt sõnulseletamatud idiootsused, siis toetage levitaja julgust nii pöörane film Eesti kinodesse tuua. Kui "Janu" kogub piisavalt vaatajad, siis võib loota, et midagi sarnast saab kunagi veel kinolevis näha...
### Response:
Kultuuriportaali suvesoovitus | Nii-halb-et-juba-hea filmi musternäide "Janu" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Team Arkea Samsici ridadesse kuuluv Quintana lisas, et pärast tema, Rigoberto Urani ja valitseva Tour de France'i võitja Egan Bernali edulugusid on märgatavalt tõusnud huvi Colombia talentide vastu, vahendab Marathon100.com.
"Ma ei tea, kuidas selliseid inimesi nimetada, kuid Kolumbiasse tulevad inimesed, kes pakuvad 15-17-aastastele vanemate nõusolekul lepingut Euroopas," rääkis Quintana. "Nad petavad noorrattureid, lubades neile, et neist saavad tipud ja rikkad sportlased. Tegelikult on tegemist oportunistlike ja nõmedate inimestega, kes keeravad Colombia rattaspordile käru. Nad sõlmivad lepingu paljude ratturitega ning vaatavad siis, kellest saab asja ja kellest mitte. Nende kulu on ainult leht paberit, kuid mõju ratturitele on palju suurem."
Quintana hoiatas, et reaalsus lubatu ja tegelikkuse vahel võib olla väga suur. "Noored pannakse keldritesse elama ja nad ei saa korralikult süüa. Tekivad psühholoogilised probleemid ja noored teevad ruttu rattaspordiga lõpparve. Paljud on pettunult Kolumbiasse tagasi pöördunud ja seda on raske pealt vaadata," lausus Quintana, kelle sõnul pakutakse alaealistele tihtipeale viie aasta pikkuseid lepinguid.
"Paljud noored mõtlevad, et nad on võimelised juunioride klassist Tour de France'ile minema," rääkis Quintana. "Egan Bernal on erand. Pigem tuleks Kolumbias kool ära lõpetada ja U-23 vanuseklassis Euroopasse siirduda." | Agendid meelitavad noori Kolumbia rattureid mesijutuga Euroopasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Team Arkea Samsici ridadesse kuuluv Quintana lisas, et pärast tema, Rigoberto Urani ja valitseva Tour de France'i võitja Egan Bernali edulugusid on märgatavalt tõusnud huvi Colombia talentide vastu, vahendab Marathon100.com.
"Ma ei tea, kuidas selliseid inimesi nimetada, kuid Kolumbiasse tulevad inimesed, kes pakuvad 15-17-aastastele vanemate nõusolekul lepingut Euroopas," rääkis Quintana. "Nad petavad noorrattureid, lubades neile, et neist saavad tipud ja rikkad sportlased. Tegelikult on tegemist oportunistlike ja nõmedate inimestega, kes keeravad Colombia rattaspordile käru. Nad sõlmivad lepingu paljude ratturitega ning vaatavad siis, kellest saab asja ja kellest mitte. Nende kulu on ainult leht paberit, kuid mõju ratturitele on palju suurem."
Quintana hoiatas, et reaalsus lubatu ja tegelikkuse vahel võib olla väga suur. "Noored pannakse keldritesse elama ja nad ei saa korralikult süüa. Tekivad psühholoogilised probleemid ja noored teevad ruttu rattaspordiga lõpparve. Paljud on pettunult Kolumbiasse tagasi pöördunud ja seda on raske pealt vaadata," lausus Quintana, kelle sõnul pakutakse alaealistele tihtipeale viie aasta pikkuseid lepinguid.
"Paljud noored mõtlevad, et nad on võimelised juunioride klassist Tour de France'ile minema," rääkis Quintana. "Egan Bernal on erand. Pigem tuleks Kolumbias kool ära lõpetada ja U-23 vanuseklassis Euroopasse siirduda."
### Response:
Agendid meelitavad noori Kolumbia rattureid mesijutuga Euroopasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kase tn 68b kinnistu asub kortermajade vahetus läheduses ning natuke maad edasi Sisekaitseakadeemiast. Lisaks on sinnakanti planeeritud Mustakivi tee läbimurre, kaugele ei jää ka Lasnamäe õigeusu kirik.
RKAS-i kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger ütles ERR-ile, et jalgpallihalli esialgse planeeritud asukoha asemele otsitakse alternatiivset varianti, et lahendus rahuldaks kõiki osapooli.
"Kõnealune kinnistu aadressiga Kase tänav 68b võiks esialgsel hinnangul sobida spordihalli tulevaseks asukohaks, aga ootame ära linna seisukoha," ütles Mäger.
Linn leiab, et pole praeguse vaidluse osapool
Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütles ERR-ile, et linn ei puutu praegu üldse vaidlusesse ning riik peaks FCI Levadia juhi Viktor Levadaga maha istuma ning lepingu detailid selgeks rääkima.
"Selle kinnistu puhul tuleks teha uus detailplaneering, algust tuleb teha analüüsiga, kas on üldse võimalik sinna ehitada. Mis on maa sihtotstarve, on ta elamumaa, sotsiaalmaa, siin on mustmiljon tingimust. Lisaks tuleb uurida, kas ka elanikud oleks nõus," ütles Novikov ja väljendas pahameelt, et linn sellesse vaidlusesse tiritud on.
Novikov ütles, et riik peaks lepingut Levadaga muutma, kui ei soovi jalgpallihalli memoriaali läheduses näha. Kuid ennekõike peaksid ministeeriumid majasiseselt leidma ühise lahenduse, arvas Novikov.
"Praegu on see lihtsalt, ma ei taha nüüd halvasti öelda, aga poliitiline mõnes mõttes mäng, millesse on vägisi kaasatud RKAS," ütles Novikov.
Abilinnapea selgitas, et selline käitumine on kohati isegi diskrimineeriv.
"Memoriaal ei ole poliitilise kasu lõikamise koht ja on kahju, et nii tehkse," sõnas Novikov. | RKAS näeks jalgpalli sisehalli hoopis Sisekaitseakadeemia läheduses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kase tn 68b kinnistu asub kortermajade vahetus läheduses ning natuke maad edasi Sisekaitseakadeemiast. Lisaks on sinnakanti planeeritud Mustakivi tee läbimurre, kaugele ei jää ka Lasnamäe õigeusu kirik.
RKAS-i kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger ütles ERR-ile, et jalgpallihalli esialgse planeeritud asukoha asemele otsitakse alternatiivset varianti, et lahendus rahuldaks kõiki osapooli.
"Kõnealune kinnistu aadressiga Kase tänav 68b võiks esialgsel hinnangul sobida spordihalli tulevaseks asukohaks, aga ootame ära linna seisukoha," ütles Mäger.
Linn leiab, et pole praeguse vaidluse osapool
Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütles ERR-ile, et linn ei puutu praegu üldse vaidlusesse ning riik peaks FCI Levadia juhi Viktor Levadaga maha istuma ning lepingu detailid selgeks rääkima.
"Selle kinnistu puhul tuleks teha uus detailplaneering, algust tuleb teha analüüsiga, kas on üldse võimalik sinna ehitada. Mis on maa sihtotstarve, on ta elamumaa, sotsiaalmaa, siin on mustmiljon tingimust. Lisaks tuleb uurida, kas ka elanikud oleks nõus," ütles Novikov ja väljendas pahameelt, et linn sellesse vaidlusesse tiritud on.
Novikov ütles, et riik peaks lepingut Levadaga muutma, kui ei soovi jalgpallihalli memoriaali läheduses näha. Kuid ennekõike peaksid ministeeriumid majasiseselt leidma ühise lahenduse, arvas Novikov.
"Praegu on see lihtsalt, ma ei taha nüüd halvasti öelda, aga poliitiline mõnes mõttes mäng, millesse on vägisi kaasatud RKAS," ütles Novikov.
Abilinnapea selgitas, et selline käitumine on kohati isegi diskrimineeriv.
"Memoriaal ei ole poliitilise kasu lõikamise koht ja on kahju, et nii tehkse," sõnas Novikov.
### Response:
RKAS näeks jalgpalli sisehalli hoopis Sisekaitseakadeemia läheduses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pressikonverentsi avab Eesti välisminister Urmas Reinsalu ja lühikeste sõnavõttudega esinevad Poola välisminister Jacek Czaputowicz, Rumeenia välisminister Bogdan Aurescu ning Euroopa välisteenistuse (EEAS) peasekretär Helga Schmid.
Kolme mere algatus on presidentide poolt ellu kutsutud formaat, kus iga-aastased tippkohtumised toimuvad presidentide tasemel. Esimene ministrite tasemel kohtumine toimus eelmise aasta sügisel Poolas.
Eesti initsiatiivil toimuva teise ministrite kohtumise eesmärk on arutada valitsustevahelise koostöö edendamise võimalusi Kolme mere piirkonnas ning täitevvõimu ulatuslikumat kaasamist initsiatiivi, et tõhustada piiriülese koostöö, majanduskeskkonna ja rahvusvaheliste taristuprojektide arendamist.
Eesti on liitunud ka Kolme mere investeerimisfondiga, mille eesmärk on rahastada Kesk- ja Ida-Euroopa ambitsioonikaid taristuprojekte energia, transpordi ja digivaldkondades.
Teisipäeval toimuv välisministrite videokonverents valmistab ühtlasi ette 19.–20. oktoobril Tallinnas võõrustatavat viiendat Kolme mere tippkohtumist ja kolmandat ärifoorumit, mis toob Eestisse riigipead, kõrgetasemelise ärikogukonna ning tippametnikud Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest. | Otse kell 17.20: Kolme mere välisministrite pressikonverents | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pressikonverentsi avab Eesti välisminister Urmas Reinsalu ja lühikeste sõnavõttudega esinevad Poola välisminister Jacek Czaputowicz, Rumeenia välisminister Bogdan Aurescu ning Euroopa välisteenistuse (EEAS) peasekretär Helga Schmid.
Kolme mere algatus on presidentide poolt ellu kutsutud formaat, kus iga-aastased tippkohtumised toimuvad presidentide tasemel. Esimene ministrite tasemel kohtumine toimus eelmise aasta sügisel Poolas.
Eesti initsiatiivil toimuva teise ministrite kohtumise eesmärk on arutada valitsustevahelise koostöö edendamise võimalusi Kolme mere piirkonnas ning täitevvõimu ulatuslikumat kaasamist initsiatiivi, et tõhustada piiriülese koostöö, majanduskeskkonna ja rahvusvaheliste taristuprojektide arendamist.
Eesti on liitunud ka Kolme mere investeerimisfondiga, mille eesmärk on rahastada Kesk- ja Ida-Euroopa ambitsioonikaid taristuprojekte energia, transpordi ja digivaldkondades.
Teisipäeval toimuv välisministrite videokonverents valmistab ühtlasi ette 19.–20. oktoobril Tallinnas võõrustatavat viiendat Kolme mere tippkohtumist ja kolmandat ärifoorumit, mis toob Eestisse riigipead, kõrgetasemelise ärikogukonna ning tippametnikud Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest.
### Response:
Otse kell 17.20: Kolme mere välisministrite pressikonverents |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me otsime alati kohti, mis pole kuigi tuntud. Tallinna tegi imeliseks see, et seal polnud varem ühtegi Hollywoodi filmi tehtud, mis muutis linna väga atraktiivseks," selgitas Nolan peatüki sissejuhatuses.
Raamatu järgmised leheküljed räägivad linnahallist, mida filmis kujutatakse kui Kiievi ooperiteatrit. "Kui me seda esmalt nägime oli see suur ja igav kommunismiajastu kuristik, kus rippus vaid üks elektripirn," meenutas produtsent Thomas Hayslip. Pärast koristamist, valgustuse taastamist ja seinade pahteldamist sobis linnahall võttepaigaks aga ideaalselt. "Värvid olid nii elavad! See koht oli nagu koobas, aga samas oli ta täpselt see, mida meil vaja oli," rääkis Hayslip.
Filmis lasevad terroristid linnahalli ka õhku, mille tarbeks oli vaja sarikate alt tolm ja kergesti süttiv materjal ära koristada. Siseruumides korraldati kontrollitud plahvatus propaani kasutades, väljas kasutati aga bensiini, sest nii sai suurema tulekera.
"Teneti" esilinastust on kahel korral edasi lükatud ning film peaks kinodesse jõudma 12. augustil. Raamat ilmub 21. augustil ja selle autor on James Mottram. | Christopher Nolan "Teneti" võtetest Tallinnas: otsisime kohti, mis ei ole kuigi tuntud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me otsime alati kohti, mis pole kuigi tuntud. Tallinna tegi imeliseks see, et seal polnud varem ühtegi Hollywoodi filmi tehtud, mis muutis linna väga atraktiivseks," selgitas Nolan peatüki sissejuhatuses.
Raamatu järgmised leheküljed räägivad linnahallist, mida filmis kujutatakse kui Kiievi ooperiteatrit. "Kui me seda esmalt nägime oli see suur ja igav kommunismiajastu kuristik, kus rippus vaid üks elektripirn," meenutas produtsent Thomas Hayslip. Pärast koristamist, valgustuse taastamist ja seinade pahteldamist sobis linnahall võttepaigaks aga ideaalselt. "Värvid olid nii elavad! See koht oli nagu koobas, aga samas oli ta täpselt see, mida meil vaja oli," rääkis Hayslip.
Filmis lasevad terroristid linnahalli ka õhku, mille tarbeks oli vaja sarikate alt tolm ja kergesti süttiv materjal ära koristada. Siseruumides korraldati kontrollitud plahvatus propaani kasutades, väljas kasutati aga bensiini, sest nii sai suurema tulekera.
"Teneti" esilinastust on kahel korral edasi lükatud ning film peaks kinodesse jõudma 12. augustil. Raamat ilmub 21. augustil ja selle autor on James Mottram.
### Response:
Christopher Nolan "Teneti" võtetest Tallinnas: otsisime kohti, mis ei ole kuigi tuntud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti muusikailmas on väga palju häid ja ambitsioonikaid ideid, mis aga alati ei teostu, olgu siis põhjus rahas või jääb üksinda jõudu väheks. Eesti suurima ja vanima kontserdikorraldajana tahame edaspidi sellistele julgetele mõtetele oma õla alla panna, et väärt ideed ei läheks raisku ning publik ei jääks heade elamusteta," selgitas Eesti Kontserdi juht Kertu Orro konkursi tagamaid.
Et tihendada koostööd teiste kontserdikorraldajatega kutsub Eesti Kontsert kõiki Eestis tegutsevaid produtsente liituma 2021–2022 hooaja programmiloomega ning pakkuma julgeid ideid rahvusvahelisel tasemel muusikasündmuste ja muusikakesksete žanriüleste sündmuste korraldamiseks. Eesti Kontsert tagab väljavalitud projektidele korraldusliku ja vajaliku rahalise toe.
Loomekonkurss kestab 1. septembrini.
Konkursi lisainfo on leitav Eesti Kontserdi lehel. | Eesti Kontsert kuulutas välja külalisprodutsentide loomekonkursi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti muusikailmas on väga palju häid ja ambitsioonikaid ideid, mis aga alati ei teostu, olgu siis põhjus rahas või jääb üksinda jõudu väheks. Eesti suurima ja vanima kontserdikorraldajana tahame edaspidi sellistele julgetele mõtetele oma õla alla panna, et väärt ideed ei läheks raisku ning publik ei jääks heade elamusteta," selgitas Eesti Kontserdi juht Kertu Orro konkursi tagamaid.
Et tihendada koostööd teiste kontserdikorraldajatega kutsub Eesti Kontsert kõiki Eestis tegutsevaid produtsente liituma 2021–2022 hooaja programmiloomega ning pakkuma julgeid ideid rahvusvahelisel tasemel muusikasündmuste ja muusikakesksete žanriüleste sündmuste korraldamiseks. Eesti Kontsert tagab väljavalitud projektidele korraldusliku ja vajaliku rahalise toe.
Loomekonkurss kestab 1. septembrini.
Konkursi lisainfo on leitav Eesti Kontserdi lehel.
### Response:
Eesti Kontsert kuulutas välja külalisprodutsentide loomekonkursi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mulle ei meeldi pealekaebajad! See, kes kritiseerib kaassportlasi, pole minu sõber! Vaata peeglisse, Nick, arvad, et oled meist parem?" kirjutas Becker Twitteris.
"Taevas halasta, Boris," vastas Kyrgios. "Ma ei taha kellelegi liiga teha. Aga meil on ülemaailmne pandeemia ja kui keegi käitub nii idiootselt kui Alex, siis ma ütlen, mida arvan. Lihtne."
15 minutit hiljem lisas Becker: "Elame kõik pandeemiaga, mille nimi on COVID-19. See on kohutav ja liiga palju inimesi on elu kaotanud. Peaksime kaitsma enda perekonda ja lähedasi ja järgima reegleid, aga mulle endiselt ei meeldi pealekaebajad, Nick."
"Pealekaebajad? Sellepärast, et ma tahan, et inimene enda tegude eest vastutaks? Huvitav mõtteviis, tšempion, ma lihtsalt hoolin teistest inimestest," vastas Kyrgios. "Kui minu perekond ja perekonnad üle kogu maailma on õigesti käitunud, aga sul on kätega vehkiv hani, siis ma ei ütle midagi."
Kyrgios lisas, et Becker on rumalam kui ta arvas. "Ta oskab lendpalli lüüa, aga ilmselgelt pole ta kõige teravam pliiats karbis," kirjutas Kyrgios.
"Küll sa oled naljakas," vastas Becker. "Kuidas seal maakera kuklapoolel läheb? Järgid kõiki reegleid?"
"Sportlastel on kirjutamata reeglid. Ükskõik, mis juhtub väljakul, jääb sinna, samamoodi ka riietusruumidega. Keegi ei räägi sellest," jätkas Becker, lisades teemaviidetena austuse ja seltsimehelikkuse.
"Tahaksin näha, et Nick Kyrgios realiseeriks enda potentsiaali ja võidaks suure slämmi turniiri," teatas Becker. "Ta oleks suurepärane eeskuju kogu maailma noortele, võttes sõna võrdõiguslikkuse, rassi ja pärandi teemadel. Võta ennast kokku, sõber ja tee ära!"
"Miks sa nüüd ühtäkki tennisest räägid? Sel pole tennisega mingit pistmist? Mis oleks, kui see kutt, keda sa kaitsed, võtaks end kokku ja selgitaks oma käitumist," vastas Kyrgios. "Mitte mingi järjekordne keskpärane mänedžmendi koostatud vabandus."
Varem tennise pahapoisina tuntud Kyrgios on viimastel kuudel kõvasti sõna võtnud ja kritiseerinud neid, kes pole koroonareeglitest kinni pidanud, lisaks on tema arvates vale rääkida hooaja jätkamisest, kui üle maailma on endiselt nii palju haigus- ja surmajuhte.
Don't like no #rats! Anybody telling off fellow sportsman/woman is no friend of mine! Look yourself in the mirror and think your better than us... @NickKyrgios @farfetch
— Boris Becker (@TheBorisBecker) June 30, 2020
We all live in the pandemic called #Covid_19! It's terrible and it killed to many lives...we should protect our families/loved ones and follow the guidelines but still don't like #rats @NickKyrgios @farfetch
— Boris Becker (@TheBorisBecker) June 30, 2020
There is an unspoken understanding between athletes! Whatever happens on the court stays there including the lockers! Nobody will talk about it ... #respect #sport #fellowship
— Boris Becker (@TheBorisBecker) June 30, 2020
I really would like to se @NickKyrgios fulfill his potential and win a grandslam! He would be an incredible role model for for the youth of the world addressing the issues of equality/race/heritage! Man up buddy and deliver! @atptour @ITF_Tennis
— Boris Becker (@TheBorisBecker) June 30, 2020 | Kyrgios sattus sõnasõtta ka Saksamaa tenniselegendi Beckeriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mulle ei meeldi pealekaebajad! See, kes kritiseerib kaassportlasi, pole minu sõber! Vaata peeglisse, Nick, arvad, et oled meist parem?" kirjutas Becker Twitteris.
"Taevas halasta, Boris," vastas Kyrgios. "Ma ei taha kellelegi liiga teha. Aga meil on ülemaailmne pandeemia ja kui keegi käitub nii idiootselt kui Alex, siis ma ütlen, mida arvan. Lihtne."
15 minutit hiljem lisas Becker: "Elame kõik pandeemiaga, mille nimi on COVID-19. See on kohutav ja liiga palju inimesi on elu kaotanud. Peaksime kaitsma enda perekonda ja lähedasi ja järgima reegleid, aga mulle endiselt ei meeldi pealekaebajad, Nick."
"Pealekaebajad? Sellepärast, et ma tahan, et inimene enda tegude eest vastutaks? Huvitav mõtteviis, tšempion, ma lihtsalt hoolin teistest inimestest," vastas Kyrgios. "Kui minu perekond ja perekonnad üle kogu maailma on õigesti käitunud, aga sul on kätega vehkiv hani, siis ma ei ütle midagi."
Kyrgios lisas, et Becker on rumalam kui ta arvas. "Ta oskab lendpalli lüüa, aga ilmselgelt pole ta kõige teravam pliiats karbis," kirjutas Kyrgios.
"Küll sa oled naljakas," vastas Becker. "Kuidas seal maakera kuklapoolel läheb? Järgid kõiki reegleid?"
"Sportlastel on kirjutamata reeglid. Ükskõik, mis juhtub väljakul, jääb sinna, samamoodi ka riietusruumidega. Keegi ei räägi sellest," jätkas Becker, lisades teemaviidetena austuse ja seltsimehelikkuse.
"Tahaksin näha, et Nick Kyrgios realiseeriks enda potentsiaali ja võidaks suure slämmi turniiri," teatas Becker. "Ta oleks suurepärane eeskuju kogu maailma noortele, võttes sõna võrdõiguslikkuse, rassi ja pärandi teemadel. Võta ennast kokku, sõber ja tee ära!"
"Miks sa nüüd ühtäkki tennisest räägid? Sel pole tennisega mingit pistmist? Mis oleks, kui see kutt, keda sa kaitsed, võtaks end kokku ja selgitaks oma käitumist," vastas Kyrgios. "Mitte mingi järjekordne keskpärane mänedžmendi koostatud vabandus."
Varem tennise pahapoisina tuntud Kyrgios on viimastel kuudel kõvasti sõna võtnud ja kritiseerinud neid, kes pole koroonareeglitest kinni pidanud, lisaks on tema arvates vale rääkida hooaja jätkamisest, kui üle maailma on endiselt nii palju haigus- ja surmajuhte.
Don't like no #rats! Anybody telling off fellow sportsman/woman is no friend of mine! Look yourself in the mirror and think your better than us... @NickKyrgios @farfetch
— Boris Becker (@TheBorisBecker) June 30, 2020
We all live in the pandemic called #Covid_19! It's terrible and it killed to many lives...we should protect our families/loved ones and follow the guidelines but still don't like #rats @NickKyrgios @farfetch
— Boris Becker (@TheBorisBecker) June 30, 2020
There is an unspoken understanding between athletes! Whatever happens on the court stays there including the lockers! Nobody will talk about it ... #respect #sport #fellowship
— Boris Becker (@TheBorisBecker) June 30, 2020
I really would like to se @NickKyrgios fulfill his potential and win a grandslam! He would be an incredible role model for for the youth of the world addressing the issues of equality/race/heritage! Man up buddy and deliver! @atptour @ITF_Tennis
— Boris Becker (@TheBorisBecker) June 30, 2020
### Response:
Kyrgios sattus sõnasõtta ka Saksamaa tenniselegendi Beckeriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma tahan väljendada oma sügavaimat kahetsust nende minevikuhaavade pärast, mille valu on taasäratanud diskrimineeerimine, mis on endiselt olemas meie ühiskondades," ütles kuningas Philippe Kongo DV presidendile Felix Tshisekedile riigi iseseisvumise 60. aastapäeva puhul saadetud kirjas.
Afroameeriklasest George Floydi tapmine USA-s kinnipidamise käigus viis ka Belgias aruteludeni riigi koloniaalmineviku üle.
Ajaloolaste sõnul tapeti, sandistati või suri haigustesse tänapäevase Kongo DV aladel miljoneid aafriklasi, kes töötasid Belgia kuningale Leopold II kuuluvates istandustes.
Philippe ütles Leopoldi nime mainimata, et tol perioodil sooritatud "vägivald ja julmus muserdavad meie kollektiivset mälu".
"Sellele järgnenud koloniaalperiood (1908-60) põhjustas samuti kannatusi ja alandust," lisas ta.
Philippe lubas võidelda igat laadi rassismiga ja ütles, et tahab julgustada küsimuse arutamist Belgia parlamendis, et sellised mälestused lahenduse leiaksid.
Viimastel nädalatel on protestide käigus värviga mäkerdatud või maha tõmmatud mitu Leopold II kuju ning alustatud on petitsioone nende kõrvaldamiseks.
Osa asutusi on kujud rahva viha vaigistamiseks avalikkuse silma eelt ära viinud. | Belgia kuningas väljendas kahetsust koloniaalmineviku pärast Kongos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma tahan väljendada oma sügavaimat kahetsust nende minevikuhaavade pärast, mille valu on taasäratanud diskrimineeerimine, mis on endiselt olemas meie ühiskondades," ütles kuningas Philippe Kongo DV presidendile Felix Tshisekedile riigi iseseisvumise 60. aastapäeva puhul saadetud kirjas.
Afroameeriklasest George Floydi tapmine USA-s kinnipidamise käigus viis ka Belgias aruteludeni riigi koloniaalmineviku üle.
Ajaloolaste sõnul tapeti, sandistati või suri haigustesse tänapäevase Kongo DV aladel miljoneid aafriklasi, kes töötasid Belgia kuningale Leopold II kuuluvates istandustes.
Philippe ütles Leopoldi nime mainimata, et tol perioodil sooritatud "vägivald ja julmus muserdavad meie kollektiivset mälu".
"Sellele järgnenud koloniaalperiood (1908-60) põhjustas samuti kannatusi ja alandust," lisas ta.
Philippe lubas võidelda igat laadi rassismiga ja ütles, et tahab julgustada küsimuse arutamist Belgia parlamendis, et sellised mälestused lahenduse leiaksid.
Viimastel nädalatel on protestide käigus värviga mäkerdatud või maha tõmmatud mitu Leopold II kuju ning alustatud on petitsioone nende kõrvaldamiseks.
Osa asutusi on kujud rahva viha vaigistamiseks avalikkuse silma eelt ära viinud.
### Response:
Belgia kuningas väljendas kahetsust koloniaalmineviku pärast Kongos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Telefonikõned on andnud Trumpi endistele lähedastele kaastöötajatele, kelle hulgas on riiklikud julgeolekunõunikud Herbert R. McMaster ja John Bolton, kaitseminister James Mattis, välisminister Rex Tillerson, Valge Maja personaliülem John Kelly ning mitmed luureametnikud, aluse väita, et president on olnud välisriikide juhtidega suheldes sageli "hullumeelne ja haiglaselt kinnismõtete küüsis" nagu kaks allikat CNN-ile väitsid.
Samade inimeste sõnul ei ole märke sellest, et president oleks aja jooksul arenenud ja muutunud pädevamaks taoliste telefonikõneluste läbiviimisel. Selle asemel usub president jätkuvalt, et suudab kas oma sarmi või surveavalduste ja hirmutamisega peaaegu iga maailma liidri oma tahtele allutada ning taotleb sageli vestlustes eesmärke, mis on rohkem kooskõlas tema enda tegevuskavaga kui sellega, mida paljud tema nõunikud peavad rahvuslikuks huviks.
CNN kinnitab, et tema valduses olevad kirjeldused vastavad sellele, mida rääkis endine riiklik julgeolekunõunik Bolton oma äsja ilmunud raamatus, kuid on sellest veel märksa mahukamad, hõlmavad pikemat perioodi kui Boltoni ametiaeg ja paistavad oma haardelt veelgi hävitavamad.
Kõige hirmsamad olid kõned Putini ja Erdoganiga
CNN-i kirjelduste kohaselt olid kõige hullemad Trumpi telefonikõned Vene presidendi Vladimir Putini ja Türgi presidendil Recep Erdoganil, kellest viimasel oli välisliidritest Trumpile kõige parem ligipääs - ta vestles mõnikord oma USA kolleegiga kaks korda nädalas.
Trump ei olnud peaaegu kunagi nendeks sisuliselt valmistunud ja oli seetõttu vastuvõtlik nendepoolsele ärakasutamisele, osalt ka seetõttu, et selliseid kõnelusi salvestasid alati ka välisriikide luured, tõdesid allikad CNN-ile.
Oma telefonivestlustes Putiniga rääkis Trump valdavalt iseendast, kiitles ja halvustas USA eelmisi liidreid, nimetades neid imbetsillideks ja nõrgukesteks. Putin lihtsalt mängis ta üle, ütles üks kõrge ametnik ja võrdles Vene liidrit male suurmeistriga, Trumpi aga keskpärase kabetajaga. Samal ajal, kui Putin destabiliseerib Läänt, istub Ühendriikide president seal ja mõtleb, et suudab ennast näidata ärimehe ja kõva kutina, keda Putin austab, kirjeldas allikas. Aeg-ajalt meenutasid Putini ja Trumpi telefonikõned kahe mehe vestlusi saunas, lisas allikas.
Vene president Vladimir Putin ja USA president Donald Trump. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS / Kevin Lamarque
CNN-ile kirjeldatud arvukates Putiniga peetud kõnedes põhjustas Trump sageli oma julgeolekunõunike ja personaliülema vapustuse - seda mitte niivõrd konkreetsete järeleandmiste tõttu, mida ta tegi, vaid just oma käitumisviisi tõttu. Ta taotles liiga tugevalt Putini imetlust ja Vene liidri näilist nõusolekut püüdes ignoreeris sisulist poliitilist ekspertiisi ja alalises kahepoolses tegevuskavas sisalduvaid olulisi küsimusi, sealhulgas inimõigusi ja relvastuskontrolli lepingut, rääkisid CNN-i allikad.
Samal ajal, kui president Trump on kogu oma ametiaja korranud loosungit "Ameerika ennekõike" ja lubanud sellest lähtuda ka välispoliitikas, nõudes oma liitlastelt järeleandmisi kaubanduspoliitikas ning suuremat panustamist kaitsekulude kandmisel, õigustas ta oma lugupidavat suhtumist Putinisse sellega, et Venemaa on maailmas oluline jõud, kellega on USA huvides hoida konstruktiivseid ja sõbralikke suhteid, millele aitaks kaasa suhete taasalustamine nullist tema personaalse dialoogi kaudu Putiniga.
Liitlased said alandada
Vastupidiselt järeleandlikkusele suhetes Putini ja Erdoganiga käitus Trump aga USA peamiste liitlastega, keda ta regulaarselt hirmutas ja halvustas. See puudutas nii Prantsuse presidenti Emmanuel Macroni, Kanada peaministri Justin Trudeau'd ja Austraalia peaministrit Scott Morrison, kellega ta suhtles sama agressivselt ja vaenulikult nagu ta rääkis koroonaviiruse leviku ajal mõne USA osariigi kuberneriga.
Iseäranis halvasti käitus Trump aga naisliidritega nagu Briti peaminister Theresa May ja Saksa kantsler Angela Merkel, märkis CNN allikatele viidates. Vestlustes nii May kui Merkeliga käitus president nii halvustavalt, et üks allikas nimetas seda "peaaegu sadistlikuks", mida teised allikad ka kinnitasid.
"Mõned asjad, mida ta ütles Angela Merkelile, on lihtsalt uskumatud: ta nimetas teda "lolliks" ja süüdistas teda venelaste taskus olemises. Ta on kõige karmim [telefonikõnedes] nendega, keda ta peab nõrgaks. ja kõige nõrgem nendega, kellega ta peaks olema karm," ütles allikas.
Saksa kantsler Angela Merkel ja USA president Donald Trump. Autor/allikas: SCANPIX / AP / Evan Vucci
Saksa allika sõnul olevat kõned Merkeliga olnud "nii ebatavalised", et Berliin rakendas erimeetmeid, et nende sisu jääks saladuseks. Ametnik kirjeldas Trumpi käitumist Merkeli suhtes kui "väga agressiivset" ja ütles, et Merkeli ja Trumpi kõnede jälgimisega seotud Saksa ametnike ring on kahanenud ja "selle peamine põhjus on see, et need on tõepoolest probleemsed".
Merkel jäi siiski hoolimata Trumpi käitumisest rahulikuks nii telefonikõnede ajal, kui ka siis, kui kaks aastat tagasi Valget Maja külastas ja Trump taas "küsitavalt" ja "üsna agressivselt" ennast üleval pidas, rääkis allikas.
Trumpi telefonikõnesid Briti peaministri Mayga aastatel 2016-2019 kirjeldati aga kui "alandavaid ja ähvardavaid", mille ajal Trump nimetas teda "narriks" ja pidas tema lähenemist Brexitile, NATO-le ja rändeküsimustele selgrootuks.
Valge Maja: Trump on maailmaklassi läbirääkija
CNN-i teatel on Trumpi telefonikõnede salvestuste või nende üleskirjutustega tutvunud rohkem kui kümme ametnikku. Telekanal ei avalda kahe nendest rääkinud allika kaitseks nende ametinimetust ega edasta ka nende pikemaid otsetsitaate. Usutlused allikatega kestsid neli kuud ning kestsid tänavu juunisse välja.
Allikad rääkisid ka neist juhtumitest, kus Trump oli käitunud vastutustundlikult ja USA huvidest lähtuvalt oma vestlustes välisriikide liidritega, tunnistas CNN.
Valge Maja pressiesindaja Sarah Matthews vastas CNN-i palvele väiteid kommenteerida, et president Trump on "maailmaklassi läbirääkija, kes järjepidevalt edendab Ameerika huve maailmaareenil".
USA teleuudiste kanal CNN on avaldanud rohkelt kriitilisi artikleid Ameerika Ühendriikide praeguse presidendi kohta. | CNN: Trumpi telefonikõned teiste riigipeadega ohustavad USA julgeolekut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Telefonikõned on andnud Trumpi endistele lähedastele kaastöötajatele, kelle hulgas on riiklikud julgeolekunõunikud Herbert R. McMaster ja John Bolton, kaitseminister James Mattis, välisminister Rex Tillerson, Valge Maja personaliülem John Kelly ning mitmed luureametnikud, aluse väita, et president on olnud välisriikide juhtidega suheldes sageli "hullumeelne ja haiglaselt kinnismõtete küüsis" nagu kaks allikat CNN-ile väitsid.
Samade inimeste sõnul ei ole märke sellest, et president oleks aja jooksul arenenud ja muutunud pädevamaks taoliste telefonikõneluste läbiviimisel. Selle asemel usub president jätkuvalt, et suudab kas oma sarmi või surveavalduste ja hirmutamisega peaaegu iga maailma liidri oma tahtele allutada ning taotleb sageli vestlustes eesmärke, mis on rohkem kooskõlas tema enda tegevuskavaga kui sellega, mida paljud tema nõunikud peavad rahvuslikuks huviks.
CNN kinnitab, et tema valduses olevad kirjeldused vastavad sellele, mida rääkis endine riiklik julgeolekunõunik Bolton oma äsja ilmunud raamatus, kuid on sellest veel märksa mahukamad, hõlmavad pikemat perioodi kui Boltoni ametiaeg ja paistavad oma haardelt veelgi hävitavamad.
Kõige hirmsamad olid kõned Putini ja Erdoganiga
CNN-i kirjelduste kohaselt olid kõige hullemad Trumpi telefonikõned Vene presidendi Vladimir Putini ja Türgi presidendil Recep Erdoganil, kellest viimasel oli välisliidritest Trumpile kõige parem ligipääs - ta vestles mõnikord oma USA kolleegiga kaks korda nädalas.
Trump ei olnud peaaegu kunagi nendeks sisuliselt valmistunud ja oli seetõttu vastuvõtlik nendepoolsele ärakasutamisele, osalt ka seetõttu, et selliseid kõnelusi salvestasid alati ka välisriikide luured, tõdesid allikad CNN-ile.
Oma telefonivestlustes Putiniga rääkis Trump valdavalt iseendast, kiitles ja halvustas USA eelmisi liidreid, nimetades neid imbetsillideks ja nõrgukesteks. Putin lihtsalt mängis ta üle, ütles üks kõrge ametnik ja võrdles Vene liidrit male suurmeistriga, Trumpi aga keskpärase kabetajaga. Samal ajal, kui Putin destabiliseerib Läänt, istub Ühendriikide president seal ja mõtleb, et suudab ennast näidata ärimehe ja kõva kutina, keda Putin austab, kirjeldas allikas. Aeg-ajalt meenutasid Putini ja Trumpi telefonikõned kahe mehe vestlusi saunas, lisas allikas.
Vene president Vladimir Putin ja USA president Donald Trump. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS / Kevin Lamarque
CNN-ile kirjeldatud arvukates Putiniga peetud kõnedes põhjustas Trump sageli oma julgeolekunõunike ja personaliülema vapustuse - seda mitte niivõrd konkreetsete järeleandmiste tõttu, mida ta tegi, vaid just oma käitumisviisi tõttu. Ta taotles liiga tugevalt Putini imetlust ja Vene liidri näilist nõusolekut püüdes ignoreeris sisulist poliitilist ekspertiisi ja alalises kahepoolses tegevuskavas sisalduvaid olulisi küsimusi, sealhulgas inimõigusi ja relvastuskontrolli lepingut, rääkisid CNN-i allikad.
Samal ajal, kui president Trump on kogu oma ametiaja korranud loosungit "Ameerika ennekõike" ja lubanud sellest lähtuda ka välispoliitikas, nõudes oma liitlastelt järeleandmisi kaubanduspoliitikas ning suuremat panustamist kaitsekulude kandmisel, õigustas ta oma lugupidavat suhtumist Putinisse sellega, et Venemaa on maailmas oluline jõud, kellega on USA huvides hoida konstruktiivseid ja sõbralikke suhteid, millele aitaks kaasa suhete taasalustamine nullist tema personaalse dialoogi kaudu Putiniga.
Liitlased said alandada
Vastupidiselt järeleandlikkusele suhetes Putini ja Erdoganiga käitus Trump aga USA peamiste liitlastega, keda ta regulaarselt hirmutas ja halvustas. See puudutas nii Prantsuse presidenti Emmanuel Macroni, Kanada peaministri Justin Trudeau'd ja Austraalia peaministrit Scott Morrison, kellega ta suhtles sama agressivselt ja vaenulikult nagu ta rääkis koroonaviiruse leviku ajal mõne USA osariigi kuberneriga.
Iseäranis halvasti käitus Trump aga naisliidritega nagu Briti peaminister Theresa May ja Saksa kantsler Angela Merkel, märkis CNN allikatele viidates. Vestlustes nii May kui Merkeliga käitus president nii halvustavalt, et üks allikas nimetas seda "peaaegu sadistlikuks", mida teised allikad ka kinnitasid.
"Mõned asjad, mida ta ütles Angela Merkelile, on lihtsalt uskumatud: ta nimetas teda "lolliks" ja süüdistas teda venelaste taskus olemises. Ta on kõige karmim [telefonikõnedes] nendega, keda ta peab nõrgaks. ja kõige nõrgem nendega, kellega ta peaks olema karm," ütles allikas.
Saksa kantsler Angela Merkel ja USA president Donald Trump. Autor/allikas: SCANPIX / AP / Evan Vucci
Saksa allika sõnul olevat kõned Merkeliga olnud "nii ebatavalised", et Berliin rakendas erimeetmeid, et nende sisu jääks saladuseks. Ametnik kirjeldas Trumpi käitumist Merkeli suhtes kui "väga agressiivset" ja ütles, et Merkeli ja Trumpi kõnede jälgimisega seotud Saksa ametnike ring on kahanenud ja "selle peamine põhjus on see, et need on tõepoolest probleemsed".
Merkel jäi siiski hoolimata Trumpi käitumisest rahulikuks nii telefonikõnede ajal, kui ka siis, kui kaks aastat tagasi Valget Maja külastas ja Trump taas "küsitavalt" ja "üsna agressivselt" ennast üleval pidas, rääkis allikas.
Trumpi telefonikõnesid Briti peaministri Mayga aastatel 2016-2019 kirjeldati aga kui "alandavaid ja ähvardavaid", mille ajal Trump nimetas teda "narriks" ja pidas tema lähenemist Brexitile, NATO-le ja rändeküsimustele selgrootuks.
Valge Maja: Trump on maailmaklassi läbirääkija
CNN-i teatel on Trumpi telefonikõnede salvestuste või nende üleskirjutustega tutvunud rohkem kui kümme ametnikku. Telekanal ei avalda kahe nendest rääkinud allika kaitseks nende ametinimetust ega edasta ka nende pikemaid otsetsitaate. Usutlused allikatega kestsid neli kuud ning kestsid tänavu juunisse välja.
Allikad rääkisid ka neist juhtumitest, kus Trump oli käitunud vastutustundlikult ja USA huvidest lähtuvalt oma vestlustes välisriikide liidritega, tunnistas CNN.
Valge Maja pressiesindaja Sarah Matthews vastas CNN-i palvele väiteid kommenteerida, et president Trump on "maailmaklassi läbirääkija, kes järjepidevalt edendab Ameerika huve maailmaareenil".
USA teleuudiste kanal CNN on avaldanud rohkelt kriitilisi artikleid Ameerika Ühendriikide praeguse presidendi kohta.
### Response:
CNN: Trumpi telefonikõned teiste riigipeadega ohustavad USA julgeolekut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavastuses põimitakse üheks tervikuks näidendi autori Henrik Ibseni pillav fantaasia ning tänapäeva folkloor, millest sünnib sürrealistlik kabaree. Sama loomingulise lavastusmeeskonna koostöös valmis tänavuaastane Vabariigi Presidendi aastapäeva kontsertlavastus "Igal linnul oma laul".
"Peer Gynt" on norra näitekirjaniku Henrik Ibseni teos, mis ilmus esmakordselt trükis eesti keeles 1867. aastal ning selle värsstõlke autor oli Marie Under. Esmatrüki 150. aastapäevaks lõi eesti luuletaja Paul-Eerik Rummo teosest oma tõlkeversiooni, mis valmis Riina Hanso proosatõlke alusel. Karl Laumetsa lavastuses jõuab see uustõlge nüüd ka lavale.
"Olen väga õnnelik selle koostöö üle, kuna antavatest oludest on sündinud kooslus, mis rikastab ja toetab lavastuse kontseptsiooni. Peer Gynt on meie aja kangelane. Ta on noor. Ta on ilus. Ta on andekas. Ta tahab saada kuningaks, keisriks. Küsimusele: "Olla või mitte olla?" vastab Peer Gynt: "Olla ise!" Mida tähendab ise-olemine? Kuidas ühendada individualistliku maailma isekust kollektiivse mõtlemisega? Kuidas elada nii, et see oleks hea ja õige," tutvustas lavastust Karl Laumets.
Lavastus on pühendatud Ida Urbeli 120. sünniaastapäevale. Ida Urbel oli ballettmeister ja lavastaja, kelle loometee algas Ugala teatris ja saavutas meisterlikkuse legendaarsete lavastustega Vanemuises, millest üks oli "Peer Gynt".
Vanemuise teatri balletijuht Mare Tommingas, kes on üks lavastuse algidee autoritest, kirjeldas Urbelit kui suurt loojat, kes oli pühendunud lavakunstile, ning kelle eredaim ja legendaarseim ballett "Peer Gynt" oli murranguline nii lavastuslikult kui ka tantsutehniliselt. "See, et Karl Laumets toob lavale Ibseni "Peer Gynti" pühendusega Ida Urbelile, on märgiline. Peer Gynt võtab endale lavastaja, mitte vastupidi. Looja valib talle omase tee, millist Peeri rada käia," sõnas Tommingas.
Kahe teatri ja Viljandi kultuuriakadeemia koostöölavastuse trupis on 20 näitlejat – Martin Mill, Luule Komissarov, Aarne Soro ja Janek Vadi Ugala teatrist, Riho Kütsar Vanemuisest ning TÜ VKA teatrikunsti 14. lennu näitlejatudengid.
Koostöölavastus "Peer Gynt" esietendub 7. novembril Ugala teatri suures saalis ning 12. novembril Vanemuise teatri väikeses majas. Sügishooajal jõuab lavastus ka Tallinnasse, etendudes 16. novembril Rahvusooperis Estonia. | Laumets, Suits ja Eplik toovad lavale fantaasiarohke suurlavastuse "Peer Gynt" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavastuses põimitakse üheks tervikuks näidendi autori Henrik Ibseni pillav fantaasia ning tänapäeva folkloor, millest sünnib sürrealistlik kabaree. Sama loomingulise lavastusmeeskonna koostöös valmis tänavuaastane Vabariigi Presidendi aastapäeva kontsertlavastus "Igal linnul oma laul".
"Peer Gynt" on norra näitekirjaniku Henrik Ibseni teos, mis ilmus esmakordselt trükis eesti keeles 1867. aastal ning selle värsstõlke autor oli Marie Under. Esmatrüki 150. aastapäevaks lõi eesti luuletaja Paul-Eerik Rummo teosest oma tõlkeversiooni, mis valmis Riina Hanso proosatõlke alusel. Karl Laumetsa lavastuses jõuab see uustõlge nüüd ka lavale.
"Olen väga õnnelik selle koostöö üle, kuna antavatest oludest on sündinud kooslus, mis rikastab ja toetab lavastuse kontseptsiooni. Peer Gynt on meie aja kangelane. Ta on noor. Ta on ilus. Ta on andekas. Ta tahab saada kuningaks, keisriks. Küsimusele: "Olla või mitte olla?" vastab Peer Gynt: "Olla ise!" Mida tähendab ise-olemine? Kuidas ühendada individualistliku maailma isekust kollektiivse mõtlemisega? Kuidas elada nii, et see oleks hea ja õige," tutvustas lavastust Karl Laumets.
Lavastus on pühendatud Ida Urbeli 120. sünniaastapäevale. Ida Urbel oli ballettmeister ja lavastaja, kelle loometee algas Ugala teatris ja saavutas meisterlikkuse legendaarsete lavastustega Vanemuises, millest üks oli "Peer Gynt".
Vanemuise teatri balletijuht Mare Tommingas, kes on üks lavastuse algidee autoritest, kirjeldas Urbelit kui suurt loojat, kes oli pühendunud lavakunstile, ning kelle eredaim ja legendaarseim ballett "Peer Gynt" oli murranguline nii lavastuslikult kui ka tantsutehniliselt. "See, et Karl Laumets toob lavale Ibseni "Peer Gynti" pühendusega Ida Urbelile, on märgiline. Peer Gynt võtab endale lavastaja, mitte vastupidi. Looja valib talle omase tee, millist Peeri rada käia," sõnas Tommingas.
Kahe teatri ja Viljandi kultuuriakadeemia koostöölavastuse trupis on 20 näitlejat – Martin Mill, Luule Komissarov, Aarne Soro ja Janek Vadi Ugala teatrist, Riho Kütsar Vanemuisest ning TÜ VKA teatrikunsti 14. lennu näitlejatudengid.
Koostöölavastus "Peer Gynt" esietendub 7. novembril Ugala teatri suures saalis ning 12. novembril Vanemuise teatri väikeses majas. Sügishooajal jõuab lavastus ka Tallinnasse, etendudes 16. novembril Rahvusooperis Estonia.
### Response:
Laumets, Suits ja Eplik toovad lavale fantaasiarohke suurlavastuse "Peer Gynt" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seoses vigastuste ja hooaja sunnitud pikenemisega oli Burnley ridadest puudu koguni kümme mängumeest, kes sel hooajal põhimeeskonna nimekirja kuulunud, vahendas Soccernet.ee.
Pisut üle tunni oli mängitud, kui Burnley särgis 300. liigamängu teinud kapten Ben Mee tsenderduse peaga väravale suunas ja Palace'i postide vahel seisnud Vicente Guaita ei suutnud lööki tõrjuda.
Mee ja väravavahi Nick Pope'i vedamisel hoidis Burnley järgmised pool tundi oma värava puhtana, saades kirja hooaja 13. nullimängu – rohkem on ette näidata vaid värskel meistril Liverpoolil.
Tänu kolmele punktile kerkis Burnley 8. kohale, mööda nii Arsenalist kui ka Sheffield Unitedist ning samale pulgale Tottenhamiga.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | 300. liigamängu pidanud Mee tõi Burnleyle võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seoses vigastuste ja hooaja sunnitud pikenemisega oli Burnley ridadest puudu koguni kümme mängumeest, kes sel hooajal põhimeeskonna nimekirja kuulunud, vahendas Soccernet.ee.
Pisut üle tunni oli mängitud, kui Burnley särgis 300. liigamängu teinud kapten Ben Mee tsenderduse peaga väravale suunas ja Palace'i postide vahel seisnud Vicente Guaita ei suutnud lööki tõrjuda.
Mee ja väravavahi Nick Pope'i vedamisel hoidis Burnley järgmised pool tundi oma värava puhtana, saades kirja hooaja 13. nullimängu – rohkem on ette näidata vaid värskel meistril Liverpoolil.
Tänu kolmele punktile kerkis Burnley 8. kohale, mööda nii Arsenalist kui ka Sheffield Unitedist ning samale pulgale Tottenhamiga.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
300. liigamängu pidanud Mee tõi Burnleyle võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Homme, 1. juulil, kõlab kahel (kell 17 ja kell 20) kontserdil Estonia kontserdisaalis Mozarti, Beethoveni ja Tubina looming. Kava, mille pani kokku dirigent Olari Elts, seob kokku meeleolukad tantsud ning kaks lühikest sümfooniat: prantsuse publiku maitset silmas pidades sündinud Mozarti 31. ehk "Pariisi sümfoonia" ja Beethoveni kaheksanda, mida helilooja nimetas oma väikeseks F-duur sümfooniaks. "Lahing on võidetud, kuigi võitlus planeedi tervise nimel käib edasi. Praegu aga on aeg hingata pisut kergemalt ja teha mõned julgemad suvised tantsusammud. Kontra (contra) koroona kontratantsudega," kommenteeris tulevasi kontserte Olari Elts.
Esitusele tulevad Mozarti ja Beethoveni kontratantsud. Tantsuliik on algselt pärit Inglismaalt. Kontratantse tantsitakse nii vastakuti asetsevates kolonnides kui ka paarides ning omal ajal olid need populaarsed kõigi ühiskonnaklasside seas. Tantsumuusikasse pistsid heliloojad aeg-ajalt sisse ka tuntud viise või meloodiakatkeid, nii ka Mozart ja Beethoven.
Muuhulgas kõlavad kaks osa Eduard Tubin süidist "Eesti rahvatantsud", mis on Tubina kolmest rahvaviisidel põhinevast süidist esimene. Võrreldes Tubina järgmiste rahvaviisiaineliste süitidega on "Eesti rahvatantsud" vormiliselt kõige lihtsam ning tegu on rahvaviisiseadete, mitte algupäraste kompositsioonidega. Tänu meisterlikule ja värvikale orkestrikäsitlusele on tegemist kunstiliselt kõrgetasemelise teosega.
Huvilistel on võimalik jälgida 1. juulil kell 20 algavat kontserti ka otseülekandena ERSO TV või Klassikaraadio vahendusel. | Eesti Riiklik Sümfooniaorkester lõpetab hooaja tantsuõhtuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Homme, 1. juulil, kõlab kahel (kell 17 ja kell 20) kontserdil Estonia kontserdisaalis Mozarti, Beethoveni ja Tubina looming. Kava, mille pani kokku dirigent Olari Elts, seob kokku meeleolukad tantsud ning kaks lühikest sümfooniat: prantsuse publiku maitset silmas pidades sündinud Mozarti 31. ehk "Pariisi sümfoonia" ja Beethoveni kaheksanda, mida helilooja nimetas oma väikeseks F-duur sümfooniaks. "Lahing on võidetud, kuigi võitlus planeedi tervise nimel käib edasi. Praegu aga on aeg hingata pisut kergemalt ja teha mõned julgemad suvised tantsusammud. Kontra (contra) koroona kontratantsudega," kommenteeris tulevasi kontserte Olari Elts.
Esitusele tulevad Mozarti ja Beethoveni kontratantsud. Tantsuliik on algselt pärit Inglismaalt. Kontratantse tantsitakse nii vastakuti asetsevates kolonnides kui ka paarides ning omal ajal olid need populaarsed kõigi ühiskonnaklasside seas. Tantsumuusikasse pistsid heliloojad aeg-ajalt sisse ka tuntud viise või meloodiakatkeid, nii ka Mozart ja Beethoven.
Muuhulgas kõlavad kaks osa Eduard Tubin süidist "Eesti rahvatantsud", mis on Tubina kolmest rahvaviisidel põhinevast süidist esimene. Võrreldes Tubina järgmiste rahvaviisiaineliste süitidega on "Eesti rahvatantsud" vormiliselt kõige lihtsam ning tegu on rahvaviisiseadete, mitte algupäraste kompositsioonidega. Tänu meisterlikule ja värvikale orkestrikäsitlusele on tegemist kunstiliselt kõrgetasemelise teosega.
Huvilistel on võimalik jälgida 1. juulil kell 20 algavat kontserti ka otseülekandena ERSO TV või Klassikaraadio vahendusel.
### Response:
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester lõpetab hooaja tantsuõhtuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lintgeni teatel on T1 emafirma Tallinna Moekombinaat (TMK) olnud kaua aega püsivalt maksejõuetu ning seda tunduvalt enne saneerimismenetluse algust ning koroonaviiruse lainet. Samuti ei ole TMK oluline tööandja.
Ka ettevõtte võlausaldajate rühmadesse jaotamine oli Lintgeni hinnangul tehtud valesti, mis moonutas hääletustulemusi. Eelneva põhjal tuleb saneerimismenetlus lõpetada, teatas Lintgen.
"Kui TMK-d ei peeta alaliselt maksejõuetuks, siis mis ettevõtet saaks veel üldse maksejõuetuks kuulutada," ütles Lintgeni esindav vandeadvokaat Toomas Vaher.
"TMK pole suutnud teha olulisi makseid võlausaldajatele alates 2019. aasta septembrist ja tema varad ei kata kohustusi mitmekümne miljoni euro ulatuses. Samuti pole TMK oma kuue-seitsme töötajaga oluline ettevõtja, keda peaks kreeditoride kulul päästma. Kaubanduskeskus jääb avatuks ka pankroti puhul."
Lintgeni vaidlustus märgib, et TMK saneerimisplaan on välja töötatud vaid T1 omanike huve silmas pidades, kuna sellega kärbitakse vastu võlausaldajate tahet nende nõudeid, mille tasumise kohustuse on keskuse omanikud varem võtnud. Ühtlasi lubaks saneerimisplaan jääda TMK-l sajaprotsendiliselt T1 omanikuks, ilma selge plaanita, kuidas keskus ümber kujundada. TMK ei ole senimaani keskuse haldamisega hakkama saanud ning saneerimisprotsessi eesmärk on vaid pankroti edasilükkamine.
T1 üleminek uuele omanikule, kellel on oskusi ja ressursse investeerida ning keskust arendada, toob kasu rentnikele, külastajatele ja kohalikule kogukonnale. Lintgen teeb kõik mis vajalik selle tulemuse saavutamiseks ning tegutseb pühendunult T1, selle rentnike ja koostööpartnerite nimel. Lintgen töötab praegu välja keskuse ümberkujundamise plaani.
Lintgen Adjacent Investments S.a r.l. (Lintgen) on Sixth Street Partnersiga seotud ettevõte, mis finantseeris T1 ehitamist 2016. aastal ning on keskuse suurim võlausaldaja. | T1 suurim võlausaldaja vaidlustas saneerimismenetluse edasise käigu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lintgeni teatel on T1 emafirma Tallinna Moekombinaat (TMK) olnud kaua aega püsivalt maksejõuetu ning seda tunduvalt enne saneerimismenetluse algust ning koroonaviiruse lainet. Samuti ei ole TMK oluline tööandja.
Ka ettevõtte võlausaldajate rühmadesse jaotamine oli Lintgeni hinnangul tehtud valesti, mis moonutas hääletustulemusi. Eelneva põhjal tuleb saneerimismenetlus lõpetada, teatas Lintgen.
"Kui TMK-d ei peeta alaliselt maksejõuetuks, siis mis ettevõtet saaks veel üldse maksejõuetuks kuulutada," ütles Lintgeni esindav vandeadvokaat Toomas Vaher.
"TMK pole suutnud teha olulisi makseid võlausaldajatele alates 2019. aasta septembrist ja tema varad ei kata kohustusi mitmekümne miljoni euro ulatuses. Samuti pole TMK oma kuue-seitsme töötajaga oluline ettevõtja, keda peaks kreeditoride kulul päästma. Kaubanduskeskus jääb avatuks ka pankroti puhul."
Lintgeni vaidlustus märgib, et TMK saneerimisplaan on välja töötatud vaid T1 omanike huve silmas pidades, kuna sellega kärbitakse vastu võlausaldajate tahet nende nõudeid, mille tasumise kohustuse on keskuse omanikud varem võtnud. Ühtlasi lubaks saneerimisplaan jääda TMK-l sajaprotsendiliselt T1 omanikuks, ilma selge plaanita, kuidas keskus ümber kujundada. TMK ei ole senimaani keskuse haldamisega hakkama saanud ning saneerimisprotsessi eesmärk on vaid pankroti edasilükkamine.
T1 üleminek uuele omanikule, kellel on oskusi ja ressursse investeerida ning keskust arendada, toob kasu rentnikele, külastajatele ja kohalikule kogukonnale. Lintgen teeb kõik mis vajalik selle tulemuse saavutamiseks ning tegutseb pühendunult T1, selle rentnike ja koostööpartnerite nimel. Lintgen töötab praegu välja keskuse ümberkujundamise plaani.
Lintgen Adjacent Investments S.a r.l. (Lintgen) on Sixth Street Partnersiga seotud ettevõte, mis finantseeris T1 ehitamist 2016. aastal ning on keskuse suurim võlausaldaja.
### Response:
T1 suurim võlausaldaja vaidlustas saneerimismenetluse edasise käigu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemad positiivsed isikud andsid testi seoses plaanilisele ravile minekuga. Nakatumise asjaolud on välja selgitamisel, teatas terviseamet.
30. juuni hommiku seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi neli inimest, juhitaval hingamisel on üks patsient. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviirus nõudnud 69 inimese elu.
Eestis on kokku tehtud enam kui 106 000 esmast testi, nendest 1989 ehk 1,9 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. | Ööpäevaga lisandus üks koroonapositiivne Narva ja üks Tallinna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemad positiivsed isikud andsid testi seoses plaanilisele ravile minekuga. Nakatumise asjaolud on välja selgitamisel, teatas terviseamet.
30. juuni hommiku seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi neli inimest, juhitaval hingamisel on üks patsient. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviirus nõudnud 69 inimese elu.
Eestis on kokku tehtud enam kui 106 000 esmast testi, nendest 1989 ehk 1,9 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.
### Response:
Ööpäevaga lisandus üks koroonapositiivne Narva ja üks Tallinna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tehingu tulemusena kuulub nii Puusaagile kui Paeväljale mõlemale võrdselt 50 protsenti Wolf Groupist, mis ühendab Krimelte tootmisüksuseid, müügiettevõtteid ja tootebrände. Varasemalt kuulus mõlemale ettevõttest 25 protsenti.
Tehingut finantseeris LHV Pank ning õigusalaselt nõustas PwC Legal. Puusaagi sõnul tugevdavad tehtud sammud Eesti kapitalil baseeruvat tööstust. "COVID-19 järgsel keerulisel ajal tegime julge, võib-olla isegi hulljulge otsuse," ütles ta.
Puusaagi sõnul valmistati tehingut pikalt ette ning põhitingimustes lepiti kokku juba 2019. aasta sügisel. "Ostu-müügileping sõlmiti juba veebruari alguses ning jäime ootama konkurentsiameti luba. Samal perioodil alanud kriis ja ebakindlus peatasid protsessi, kuid juunikuuks taastunud müügimahud andsid julgust minna tehinguga lõpuni."
Tehingu tulemusena konsolideeritakse grupiga Penosil Eesti OÜ, kuhu kuuluvad müügiettevõtted Eestis, Lätis ja Leedus. Aasta tagasi aprillis omandas Wolf Group I Krimelte 100-protsendilise osaluse Hispaania ehituskeemiaettevõttes Olive Quimica S.A, et võtta jõulisem positsioon Hispaania, Portugali, Prantsusmaa, Suurbritannia ja teistel Lääne-Euroopa turgudel.
Paeväli sõnul on ühinemiste ja ülevõtmiste tulemusena ettevõte kiirelt kasvanud. "Krimelte omanikeringi muutus on oluline strateegiline samm, kinnistamaks rahvusvahelist arengut. Vähem osanikke, kiiremad otsused," sõnas ta.
Krimelte omanike hulka kuulusid varasemalt 25 protsendiga Puusaag, Paeväli, Vsevolod Zorin ja Aleksandr Kalinin. | Krimelte asutajad ostsid firma välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tehingu tulemusena kuulub nii Puusaagile kui Paeväljale mõlemale võrdselt 50 protsenti Wolf Groupist, mis ühendab Krimelte tootmisüksuseid, müügiettevõtteid ja tootebrände. Varasemalt kuulus mõlemale ettevõttest 25 protsenti.
Tehingut finantseeris LHV Pank ning õigusalaselt nõustas PwC Legal. Puusaagi sõnul tugevdavad tehtud sammud Eesti kapitalil baseeruvat tööstust. "COVID-19 järgsel keerulisel ajal tegime julge, võib-olla isegi hulljulge otsuse," ütles ta.
Puusaagi sõnul valmistati tehingut pikalt ette ning põhitingimustes lepiti kokku juba 2019. aasta sügisel. "Ostu-müügileping sõlmiti juba veebruari alguses ning jäime ootama konkurentsiameti luba. Samal perioodil alanud kriis ja ebakindlus peatasid protsessi, kuid juunikuuks taastunud müügimahud andsid julgust minna tehinguga lõpuni."
Tehingu tulemusena konsolideeritakse grupiga Penosil Eesti OÜ, kuhu kuuluvad müügiettevõtted Eestis, Lätis ja Leedus. Aasta tagasi aprillis omandas Wolf Group I Krimelte 100-protsendilise osaluse Hispaania ehituskeemiaettevõttes Olive Quimica S.A, et võtta jõulisem positsioon Hispaania, Portugali, Prantsusmaa, Suurbritannia ja teistel Lääne-Euroopa turgudel.
Paeväli sõnul on ühinemiste ja ülevõtmiste tulemusena ettevõte kiirelt kasvanud. "Krimelte omanikeringi muutus on oluline strateegiline samm, kinnistamaks rahvusvahelist arengut. Vähem osanikke, kiiremad otsused," sõnas ta.
Krimelte omanike hulka kuulusid varasemalt 25 protsendiga Puusaag, Paeväli, Vsevolod Zorin ja Aleksandr Kalinin.
### Response:
Krimelte asutajad ostsid firma välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise aasta 10. jaanuarist alates saab avada ettevõtluskontot. Maksu- ja tolliameti füüsilise isiku tulude ja maksustamise teenuse juht Grete Urbel ütles, et ameti ning LHV Panga koostöös loodud ettevõtluskontosid on avatud kokku 2790. Selle aasta juunikuu seisuga on ettevõtluskonto kasutajaid 2350 ning kontosid 2367. Teistes pankades ettevõtluskontot avada ei saa.
Peamiselt kasutatakse ettevõtluskontot osutamaks teenuseid, millega ei kaasne pakkujale suuri kulusid – näiteks käsitöö ja kunsti müük, konsultatsiooni- ja nõustamisteenused, ehitus- ja remonditööd, disaini- ja tõlketööd või IT teenused.
Urbel sõnas, et kasutajate käibeid ei saa nemad hinnata. Ettevõtlustulu, millelt on maha arvestatud sotsiaalmaks, kogumispensioni maksed ja tulumaks, on kokku deklareeritud ligi 1,5 miljonit eurot.
Grete Urbel ütles ERR-ile, et ettevõtluskonto on kasulik inimesele, kes osutab teistele eraisikutele teenuseid tegevusaladel, millega ei kaasne otseselt kulusid, või kes müüb eraisikutele ja juriidilistele isikutele kaupu, mis on omavalmistatud või väikese materjali- või soetuskuluga. "Ettevõtjatele, kel puuduvad suured kulutused, on ettevõtluskonto pakkunud lihtsustatud ettevõtlustulude deklareerimist ning kasutajate tagasiside sellele on olnud väga hea," lisas Urbel.
Ettevõtluskontot kasutades ei pea koostama raamatupidamis- ja maksuaruandeid, sest maksukohustuse täitmine toimub ettevõtluskonto laekumiste alusel. Ettevõtluskonto omanik ei esita arveid, sest ta ei ole ettevõtja ega raamatupidamiskohustuslane.
Ettevõtlustegevuse lõpetamise või ettevõtte kasvamise tõttu on suletud 423 kontot. Ettevõtluskontodega seotud kuritegusid pole maksu- ja tolliameti andmetel toime pandud. | Ettevõtluskontot kasutab üle 2300 inimese | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise aasta 10. jaanuarist alates saab avada ettevõtluskontot. Maksu- ja tolliameti füüsilise isiku tulude ja maksustamise teenuse juht Grete Urbel ütles, et ameti ning LHV Panga koostöös loodud ettevõtluskontosid on avatud kokku 2790. Selle aasta juunikuu seisuga on ettevõtluskonto kasutajaid 2350 ning kontosid 2367. Teistes pankades ettevõtluskontot avada ei saa.
Peamiselt kasutatakse ettevõtluskontot osutamaks teenuseid, millega ei kaasne pakkujale suuri kulusid – näiteks käsitöö ja kunsti müük, konsultatsiooni- ja nõustamisteenused, ehitus- ja remonditööd, disaini- ja tõlketööd või IT teenused.
Urbel sõnas, et kasutajate käibeid ei saa nemad hinnata. Ettevõtlustulu, millelt on maha arvestatud sotsiaalmaks, kogumispensioni maksed ja tulumaks, on kokku deklareeritud ligi 1,5 miljonit eurot.
Grete Urbel ütles ERR-ile, et ettevõtluskonto on kasulik inimesele, kes osutab teistele eraisikutele teenuseid tegevusaladel, millega ei kaasne otseselt kulusid, või kes müüb eraisikutele ja juriidilistele isikutele kaupu, mis on omavalmistatud või väikese materjali- või soetuskuluga. "Ettevõtjatele, kel puuduvad suured kulutused, on ettevõtluskonto pakkunud lihtsustatud ettevõtlustulude deklareerimist ning kasutajate tagasiside sellele on olnud väga hea," lisas Urbel.
Ettevõtluskontot kasutades ei pea koostama raamatupidamis- ja maksuaruandeid, sest maksukohustuse täitmine toimub ettevõtluskonto laekumiste alusel. Ettevõtluskonto omanik ei esita arveid, sest ta ei ole ettevõtja ega raamatupidamiskohustuslane.
Ettevõtlustegevuse lõpetamise või ettevõtte kasvamise tõttu on suletud 423 kontot. Ettevõtluskontodega seotud kuritegusid pole maksu- ja tolliameti andmetel toime pandud.
### Response:
Ettevõtluskontot kasutab üle 2300 inimese |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Muuseumis on võimalik hiidsangari seiklustest osa saada läbi interaktiivsuse, virtuaalreaalsuse, mängude, filmide ja muude põnevate vahendite," tutvustas sihtasutuse Kalevipoja Koda juhatuse liige Annika Oras.
Samuti saab muuseumis tutvuda ka "Kalevipojast" inspireeritud kunstiteostega. Värske ekspositsiooni loovjuht Mairo Rääsk ütles, et näitusega sooviti rõhtada Eesti rahvuskangelase eripära ning tuua esile ja väärtustada eeposes esinevat loovust ja loomingulisust. ""Kalevipoja" tõlgendused on läbi aja pidevalt muutunud ja teisenenud, mis lubab aimata seal peituvat loomingulist potentsiaali ning see kõik on olnud dialoogis ühiskonna arengutega," selgitas ta.
Oma osa muuseumis on ka kohaliku piirkonna elanikel, kes lugesid audioraamatuna sisse täispika Kalevipoja teksti. Lisaks on võimalik kaasa teha Kalevipoja reis laevaga Lennuk või siis osaleda rahvuskangelase seiklustel põrgus.
Avamispäeval on Kalevipoja muuseum avatud 12-00, edaspidi saab ekspostisiooniga tutvuda igapäevaelt kell 11-18. Muuseumi täispilet maksab 9 eurot, sooduspilet 6 eurot ning perepilet 19 eurot. Pääse sisaldab ekspositsiooni külastust peamajas, koduloonäituse uudistamist kasakamajas ja aidas ning mänguhoovi külastust. Virtuaalreaalsuse elamust on võimalik kogeda eraldi piletiga. | Jõgevamaal avatakse uuenenud Kalevipoja muuseum | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Muuseumis on võimalik hiidsangari seiklustest osa saada läbi interaktiivsuse, virtuaalreaalsuse, mängude, filmide ja muude põnevate vahendite," tutvustas sihtasutuse Kalevipoja Koda juhatuse liige Annika Oras.
Samuti saab muuseumis tutvuda ka "Kalevipojast" inspireeritud kunstiteostega. Värske ekspositsiooni loovjuht Mairo Rääsk ütles, et näitusega sooviti rõhtada Eesti rahvuskangelase eripära ning tuua esile ja väärtustada eeposes esinevat loovust ja loomingulisust. ""Kalevipoja" tõlgendused on läbi aja pidevalt muutunud ja teisenenud, mis lubab aimata seal peituvat loomingulist potentsiaali ning see kõik on olnud dialoogis ühiskonna arengutega," selgitas ta.
Oma osa muuseumis on ka kohaliku piirkonna elanikel, kes lugesid audioraamatuna sisse täispika Kalevipoja teksti. Lisaks on võimalik kaasa teha Kalevipoja reis laevaga Lennuk või siis osaleda rahvuskangelase seiklustel põrgus.
Avamispäeval on Kalevipoja muuseum avatud 12-00, edaspidi saab ekspostisiooniga tutvuda igapäevaelt kell 11-18. Muuseumi täispilet maksab 9 eurot, sooduspilet 6 eurot ning perepilet 19 eurot. Pääse sisaldab ekspositsiooni külastust peamajas, koduloonäituse uudistamist kasakamajas ja aidas ning mänguhoovi külastust. Virtuaalreaalsuse elamust on võimalik kogeda eraldi piletiga.
### Response:
Jõgevamaal avatakse uuenenud Kalevipoja muuseum |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valencia on kõigi sarjade peale kokku võitnud viimasest 13 mängust vaid kaks ning kui veel veebruari alguses oldi liigatabelis viiendal kohal, siis nüüd on juba eurokohtadelt välja langetud. Meistrite liigasse viivast neljandast kohast lahutab klubi kaheksa punkti, küll aga on veel püütav pääs Euroopa liigasse – kuuendast kohast ollakse hetkel vaid kolme punkti kaugusel, vahendas Soccernet.ee.
Celades nimetati Valencia peatreeneriks septembris pärast seda, kui meeskonna kaks korda järjest esinelikusse tüürinud ja mullu Hispaania karika võitnud Marcelino oli läinud tülli klubi juhtkonnaga. Tänavu on Valencia aga saanud Meistrite liiga kaheksandikfinaalis kahe mängu kokkuvõttes 4:8 lüüa Atalantalt, kaotanud koduse karikasarja veerandfinaalis Granadale ja vajunud ka liigatabelis aina madalamale.
Hooaja lõpuni võtab klubi juhendamise üle senine abitreener Voro Gonzalez.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Kohutav seeria maksis Valencia peatreenerile ameti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valencia on kõigi sarjade peale kokku võitnud viimasest 13 mängust vaid kaks ning kui veel veebruari alguses oldi liigatabelis viiendal kohal, siis nüüd on juba eurokohtadelt välja langetud. Meistrite liigasse viivast neljandast kohast lahutab klubi kaheksa punkti, küll aga on veel püütav pääs Euroopa liigasse – kuuendast kohast ollakse hetkel vaid kolme punkti kaugusel, vahendas Soccernet.ee.
Celades nimetati Valencia peatreeneriks septembris pärast seda, kui meeskonna kaks korda järjest esinelikusse tüürinud ja mullu Hispaania karika võitnud Marcelino oli läinud tülli klubi juhtkonnaga. Tänavu on Valencia aga saanud Meistrite liiga kaheksandikfinaalis kahe mängu kokkuvõttes 4:8 lüüa Atalantalt, kaotanud koduse karikasarja veerandfinaalis Granadale ja vajunud ka liigatabelis aina madalamale.
Hooaja lõpuni võtab klubi juhendamise üle senine abitreener Voro Gonzalez.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Kohutav seeria maksis Valencia peatreenerile ameti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiina ülikoolide ja Hiina haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse teadlastest autorid märgivad, et tüvel on kõik peamised tunnused, mille kohaselt on sel kõrge nakatamise võime ka inimestele.
Uue seagripi nimetus on G4 ning see on geneetiliselt tulnud H1N1 tüvest, mis põhjustas 2009. aasta pandeemia.
Praegu kasutusel olevad gripivaktsiinid uute viiruse tüvede vastu ei kaitse, ehkki vaktsiini oleks vajadusel võimalik kohandada, vahendab BBC.
Alates 2011. aastast kuni 2018. aastani võtsid uurijad sigadelt üle 30 000 ninakaudse koeproovi Hiina kümnes provintsis asuvates tapamajades ning veterinaariahaiglates. Leitu võimaldas neil eristada 179 seagripi viirust. Suurem osa neist olid uut tüüpi tüved, mis ühtlasi on olnud sigade seas valdavad alates 2016. aastast.
Tuhkrute peal korraldatud katsed näitasid, et hooajalise gripi immuunsus inimestel ei anna kaitset G4 vastu. Vereproovide alusel tehti kindlaks, et viiruse tekitatud antikehasid leiti 10,4 protsendil sigadega kokku puutunud töölistel, mis tähendab, et nad olid juba nakatunud.
Analüüsid näitasid veel, et 4,4 protsenti üldisest elanikkonnast on tõenäoliselt võimelised viirusesse nakatuma.
Esialgu on tuvastatud, et viirus kandub loomadelt üle inimestele, ent praegu puuduvad tõendid, kas see võib levida ka inimeselt inimesele – see on aga teadlaste suurim murekoht.
Uurimuse autorid kutsusid võtma tarvitusele koheselt vastavaid meetmeid, et võtta sigadega töötavad inimesed lähema vaatluse alla.
Cambridge ülikooli veterinaarmeditsiini professor James Wood ütles BBC-le, et meil on pidevalt risk uute patogeenide suhtes. Just kariloomad, kellega inimene rohkem kokku puutub, võivad olla uute pandeemiliste viiruste allikaks.
Peamised seagripi sümptoomid on palavik, köha ja nohu. | Hiinas avastati uut tüüpi seagripi tüvi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina ülikoolide ja Hiina haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse teadlastest autorid märgivad, et tüvel on kõik peamised tunnused, mille kohaselt on sel kõrge nakatamise võime ka inimestele.
Uue seagripi nimetus on G4 ning see on geneetiliselt tulnud H1N1 tüvest, mis põhjustas 2009. aasta pandeemia.
Praegu kasutusel olevad gripivaktsiinid uute viiruse tüvede vastu ei kaitse, ehkki vaktsiini oleks vajadusel võimalik kohandada, vahendab BBC.
Alates 2011. aastast kuni 2018. aastani võtsid uurijad sigadelt üle 30 000 ninakaudse koeproovi Hiina kümnes provintsis asuvates tapamajades ning veterinaariahaiglates. Leitu võimaldas neil eristada 179 seagripi viirust. Suurem osa neist olid uut tüüpi tüved, mis ühtlasi on olnud sigade seas valdavad alates 2016. aastast.
Tuhkrute peal korraldatud katsed näitasid, et hooajalise gripi immuunsus inimestel ei anna kaitset G4 vastu. Vereproovide alusel tehti kindlaks, et viiruse tekitatud antikehasid leiti 10,4 protsendil sigadega kokku puutunud töölistel, mis tähendab, et nad olid juba nakatunud.
Analüüsid näitasid veel, et 4,4 protsenti üldisest elanikkonnast on tõenäoliselt võimelised viirusesse nakatuma.
Esialgu on tuvastatud, et viirus kandub loomadelt üle inimestele, ent praegu puuduvad tõendid, kas see võib levida ka inimeselt inimesele – see on aga teadlaste suurim murekoht.
Uurimuse autorid kutsusid võtma tarvitusele koheselt vastavaid meetmeid, et võtta sigadega töötavad inimesed lähema vaatluse alla.
Cambridge ülikooli veterinaarmeditsiini professor James Wood ütles BBC-le, et meil on pidevalt risk uute patogeenide suhtes. Just kariloomad, kellega inimene rohkem kokku puutub, võivad olla uute pandeemiliste viiruste allikaks.
Peamised seagripi sümptoomid on palavik, köha ja nohu.
### Response:
Hiinas avastati uut tüüpi seagripi tüvi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vanemate hool ning nooruses kogetu võivad mõjutada tulevast elu, näiteks oskust lahendada konflikte, edastada teavet või võimalusi pääseda ligi ressursile; seda nii inimestel kui ka loomadel. Loomade käitumist uuritakse sageli inimese kasvatatud isenditel, kuid kui selliste isendite areng ja käitumine erineb looduses kasvanud liigikaaslaste omast, ei ole nende uuringute järeldused üldistatavad ning kehtivadki halvemal juhul ainult tehistingimustes, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.
Siiski on teadmised inimese kasvatatud isendi võimalikust erinevusest olulised nii lemmik- kui ka koduloomade kasvatamisel, aga ka ohustatud liikide kaitsel tehistingimustes.
Ronki kasutatakse sageli intelligentsi ja sotsiaalsuse uurimisel, kuna nad on lindude seas ühed nutikamad ja väga sotsiaalsed. Seda osalt ehk seetõttu, et nende nn lapsepõlv, mil omandatakse vanemate õpetusel vajalikud nipid ja sotsiaalsed oskused, on pikk – selle aja jooksul jõuavad oskused kinnistuda. Harvad ei ole aga juhud, kui uuringus osalevad rongad on sirgunud inimese juures. Kas erinevates tingimustes sirgunud ronkade hilisemad suhted liigikaaslastega sõltuvad päris- ja inimvanema hoolest, uuriti Austrias.
Uuringus kaasalöönud rongapojad kasvasid esimesed kolm nädalat pesas pärisvanematega, kuid seejärel kasvatas neid inimene. Erineva vanemhoolega noorte ronkade salkasid filmiti nende esimesel eluaastal aviaariumis. Nii saadi teada, kes kelle ligiduses ja kui kaua viibis, otsesed kontaktid (näiteks sulgede sugemine), koos toitumine, toidu jagamine või pakkumine, vaenulikud suhted (nokkimine, tagaajamine, hirmutamine). Ilmnes, et salkades ei olnud suhted juhuslikud, vaid sõltusid kogetud vanemhoolest – kõige tugevamad suhted olid alati õdedel-vendadel ja kaaslastel, kes puutusid kokku vareses nooruses.
Pärisvanemate puudumine jätab hilisematele sotsiaalsetele suhetele jälje. Inimese juures sirgunuil oli suhteid rohkem – rohkem kaaslasi, kellega põhiliselt suheldi ja aega veedeti – kui pärisvanematega kasvanuil, kuid need suhted olid nõrgemad. Seega suureneb pärisvanemate puudumisel noore ronga kalduvus liigikaaslastega lävida rohkem – tõenäoliselt seepärast, et õpitakse teistelt eakaaslastelt, mis päädib omakorda parema sotsiaalse oskusega. Samas – näiteks vaenulikkus vanemhoolest ei sõltunud.
Tulevased suhted sõltusid ka linnu soost – võrdselt tugevad olid emaste-isaste ja isaste omavahelised, kuid mitte emastevahelised suhted, mis viitab, et varased kasvatamistingimused ei mõjuta oluliselt noorte ronkade omavaheliste suhete struktuuri. Isaste ja emaste ning isase-isase tugevad suhted on tingitud sellest, et noored sigimisvõimetud rongad liiguvad salkades ringi ja kuna isased on ressursside hõivamisel edukamad, siis on head suhted teise isasega hinnas.
Seega on inimese kasvatatud ronkadel rohkem suhteid, kuid need on pinnapealsed. Rongavanemate kasvatatud poegadel on suhteid vähem, kuid need on märksa tugevamad. Kirjeldatud uuring võiks olulist teavet anda ka erinevate inimkäitumisuuringute evolutsiooniliste tagamaade selgitamisel.
Uurimus ilmus ajakirjas Ethology. | Inimlik hool muudab ronkade suhted pinnapealsemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vanemate hool ning nooruses kogetu võivad mõjutada tulevast elu, näiteks oskust lahendada konflikte, edastada teavet või võimalusi pääseda ligi ressursile; seda nii inimestel kui ka loomadel. Loomade käitumist uuritakse sageli inimese kasvatatud isenditel, kuid kui selliste isendite areng ja käitumine erineb looduses kasvanud liigikaaslaste omast, ei ole nende uuringute järeldused üldistatavad ning kehtivadki halvemal juhul ainult tehistingimustes, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.
Siiski on teadmised inimese kasvatatud isendi võimalikust erinevusest olulised nii lemmik- kui ka koduloomade kasvatamisel, aga ka ohustatud liikide kaitsel tehistingimustes.
Ronki kasutatakse sageli intelligentsi ja sotsiaalsuse uurimisel, kuna nad on lindude seas ühed nutikamad ja väga sotsiaalsed. Seda osalt ehk seetõttu, et nende nn lapsepõlv, mil omandatakse vanemate õpetusel vajalikud nipid ja sotsiaalsed oskused, on pikk – selle aja jooksul jõuavad oskused kinnistuda. Harvad ei ole aga juhud, kui uuringus osalevad rongad on sirgunud inimese juures. Kas erinevates tingimustes sirgunud ronkade hilisemad suhted liigikaaslastega sõltuvad päris- ja inimvanema hoolest, uuriti Austrias.
Uuringus kaasalöönud rongapojad kasvasid esimesed kolm nädalat pesas pärisvanematega, kuid seejärel kasvatas neid inimene. Erineva vanemhoolega noorte ronkade salkasid filmiti nende esimesel eluaastal aviaariumis. Nii saadi teada, kes kelle ligiduses ja kui kaua viibis, otsesed kontaktid (näiteks sulgede sugemine), koos toitumine, toidu jagamine või pakkumine, vaenulikud suhted (nokkimine, tagaajamine, hirmutamine). Ilmnes, et salkades ei olnud suhted juhuslikud, vaid sõltusid kogetud vanemhoolest – kõige tugevamad suhted olid alati õdedel-vendadel ja kaaslastel, kes puutusid kokku vareses nooruses.
Pärisvanemate puudumine jätab hilisematele sotsiaalsetele suhetele jälje. Inimese juures sirgunuil oli suhteid rohkem – rohkem kaaslasi, kellega põhiliselt suheldi ja aega veedeti – kui pärisvanematega kasvanuil, kuid need suhted olid nõrgemad. Seega suureneb pärisvanemate puudumisel noore ronga kalduvus liigikaaslastega lävida rohkem – tõenäoliselt seepärast, et õpitakse teistelt eakaaslastelt, mis päädib omakorda parema sotsiaalse oskusega. Samas – näiteks vaenulikkus vanemhoolest ei sõltunud.
Tulevased suhted sõltusid ka linnu soost – võrdselt tugevad olid emaste-isaste ja isaste omavahelised, kuid mitte emastevahelised suhted, mis viitab, et varased kasvatamistingimused ei mõjuta oluliselt noorte ronkade omavaheliste suhete struktuuri. Isaste ja emaste ning isase-isase tugevad suhted on tingitud sellest, et noored sigimisvõimetud rongad liiguvad salkades ringi ja kuna isased on ressursside hõivamisel edukamad, siis on head suhted teise isasega hinnas.
Seega on inimese kasvatatud ronkadel rohkem suhteid, kuid need on pinnapealsed. Rongavanemate kasvatatud poegadel on suhteid vähem, kuid need on märksa tugevamad. Kirjeldatud uuring võiks olulist teavet anda ka erinevate inimkäitumisuuringute evolutsiooniliste tagamaade selgitamisel.
Uurimus ilmus ajakirjas Ethology.
### Response:
Inimlik hool muudab ronkade suhted pinnapealsemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me oleme pausile pannud mitmete kohtade avamise – kinode, bowling 'u saalide, mänguväljakute, kontserdisaalide, teemaparkide ja ka muude meelelahutusasutuste," vahendab Reuters Los Angelese linnapea Eric Garcetti öeldut.
Los Angelese kinod on aga filmituru üks olulisemaid sissetulekuallikaid ja see, millal uued filmid kinodesse jõuavad, sõltub suuresti sellest, millal Los Angeleses kinod avatakse. | Los Angelese kinode avamine lükkub edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me oleme pausile pannud mitmete kohtade avamise – kinode, bowling 'u saalide, mänguväljakute, kontserdisaalide, teemaparkide ja ka muude meelelahutusasutuste," vahendab Reuters Los Angelese linnapea Eric Garcetti öeldut.
Los Angelese kinod on aga filmituru üks olulisemaid sissetulekuallikaid ja see, millal uued filmid kinodesse jõuavad, sõltub suuresti sellest, millal Los Angeleses kinod avatakse.
### Response:
Los Angelese kinode avamine lükkub edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistkondade kaptenid on Anett Kontaveit, Jürgen Zopp ja Vladimir Ivanov. Neid toetavad võistkondades möödunud kümnendite tipud ja praegused treenerid Alti Vahkal, Andrei Luzgin, Mait Künnap, Alo Ojassalu, Piret Ilves, Ain Suurthal ja Katrin Tammaru (end. Alvin).
Samuti osalevad 2011. aasta Eesti meistrid Jaak Põldma ja Tatjana Vorobjova, keda tennisepublik pole kaua näinud.
Ees ootavad põnevad duellid, kus väljakul on nii ajaloolised paarid kui igipõlised rivaalid.
Võistkonnad on järgmised:
Anett Kontaveit – 4 tiitlit
Alti Vahkal – 12 tiitlit
Alo Ojassalu – 7 tiitlit
Ilona Poljakova – 5 tiitlit
Jaak Põldma – 3 tiitlit
Jürgen Zopp – 11 tiitlit
Piret Ilves – 16 tiitlit
Mait Künnap – 13 tiitlit
Tatjana Vorobjova – 5 tiitlit
Katrin Juuse (Sepp) – 5 tiitlit
Vladimir Ivanov – 16 tiitlit
Ain Suurthal – 15 tiitlit
Andrei Luzgin – 12 tiitlit
Liina Suurvarik – 7 tiitlit
Katrin Tammaru (Alvin) – 6 tiitlit | Meistrite paarismängus saab näha Eesti tennisetippe erinevatest aegadest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistkondade kaptenid on Anett Kontaveit, Jürgen Zopp ja Vladimir Ivanov. Neid toetavad võistkondades möödunud kümnendite tipud ja praegused treenerid Alti Vahkal, Andrei Luzgin, Mait Künnap, Alo Ojassalu, Piret Ilves, Ain Suurthal ja Katrin Tammaru (end. Alvin).
Samuti osalevad 2011. aasta Eesti meistrid Jaak Põldma ja Tatjana Vorobjova, keda tennisepublik pole kaua näinud.
Ees ootavad põnevad duellid, kus väljakul on nii ajaloolised paarid kui igipõlised rivaalid.
Võistkonnad on järgmised:
Anett Kontaveit – 4 tiitlit
Alti Vahkal – 12 tiitlit
Alo Ojassalu – 7 tiitlit
Ilona Poljakova – 5 tiitlit
Jaak Põldma – 3 tiitlit
Jürgen Zopp – 11 tiitlit
Piret Ilves – 16 tiitlit
Mait Künnap – 13 tiitlit
Tatjana Vorobjova – 5 tiitlit
Katrin Juuse (Sepp) – 5 tiitlit
Vladimir Ivanov – 16 tiitlit
Ain Suurthal – 15 tiitlit
Andrei Luzgin – 12 tiitlit
Liina Suurvarik – 7 tiitlit
Katrin Tammaru (Alvin) – 6 tiitlit
### Response:
Meistrite paarismängus saab näha Eesti tennisetippe erinevatest aegadest |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.