instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna sel aastal avas muuseumiööl uksed rekordarv muuseume, galeriisid ja teisi kultuuripärandiga seotud paiku, võttis statistika kokku kogumine koguni kaks päeva.
"Muuseumiööst võtavad suurte muuseumide kõrval osa ka kümned pisikesed muuseumid, samuti oli sel aastal kavas mitmeid ühe-öö-muuseume, kus külaliste, ekspositsioonide ja korraldusega toimetamas vaid paar inimest, nii et laupäevast toibumine ja numbrite kokku lugemine võttis omajagu aega," ütles Hanna-Liis Kont suursündmuse korraldusmeeskonnast.
Just avatud muuseumide valiku – ja Eesti muuseumimaastiku – kirevust peavad korraldajad üheks Eesti muuseumiöö edukuse võtmeks. Meil on olemas suured muuseumid, mille näitused ja teadustöö võistlevad maailma parimate muuseumidega; on tohutult rikkalik valik teemamuuseume spordist arhitektuurini ja loodusest mänguasjadeni; on põnevate loometegelaste isikumuuseume, kus räägitakse lahti kirjanike ja heliloojate elu ja kaasaeg – ja meil on kohalikud muuseumid, mis avavad seda, miks Eestimaa üks või teine paik on just selline nagu ta on. Igaüks leiab muuseumiöö viieks tunniks mõne paiga, mis pakub uusi teadmisi ja avastusi just talle huvitava valdkonna, teema või paiga kohta.
Muuseumiööd korraldati sel korral 214 muuseumis ja muus paigas üle Eesti – sündmuse toimkonna sõnul tehakse muusemides ettevalmistusi juba mitu kuud enne Muuseumiööd. Igal aastal on Muuseumiööl oma teema – sellest inspiratsiooni otsides planeeritakse eriekskursioone, kutsutakse esinema loengupidajaid, muusikuid, teatritruppe. Sel aastal oli teema "Öös on pidu", ning nii taaslavastati mitmel pool erinevate kümnendite stiilis pidusid, räägiti erinevatest peotraditsioonidest, otsiti välja peokostüüme ja õpiti tantse ning laule – ja seda kõike lisaks kümnetele näitustele, mis külastajaid tervitasid.
Arvata võib, et senisest veel suuremale külastustearvule aitas kaasa see, et mitu muuseumi – Eesti Maanteemuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Muhu Muuseum, Narva-Jõesuu koduloomuuseum, jpt – avasid just Muuseumiööl uue näituse või isegi mitu. Edukaks osutusid ka ühe-öö-muuseumid: Tartumaal Äksis korraldas kohalik kogukond oma põlvkondade ehetest nii põneva peoteemast inspireeritud välknäituse, et ligi neljasaja külastaja seast laekus ettepanekuid viia põnev kohalik näitus ka mujale Eestisse rändama. Tallinnas olid mitmel pool muuseumide ukse taga pikad sabad, sest programmist leidis mitmeid muuseume, mis varem Muuseumiöö programmi pole kuulnud või mida eelmisel aastal veel olemaski ei olnud, näiteks Filmimuuseum Maarjamäel ja KGB kongid Pagari tänaval. Ent sabad kulgesid kiiresti ja kärsitumatel aitas muuseumiöö kaardirakendus kiirelt alternatiivseid plaane teha. Korraldajate sõnul oli muuseumites sel korral näha eriti rohkelt lastega peresid.
Osalevad muuseumid peavad muuseumiööd oluliseks, kuna suursündmus toob muuseume avastama igal aastal palju uut publikut – sõidetakse kodust kaugemale, uuritakse uusi kohti, tullakse välja tervete perede ja sõpruskondadega. Paljude külastajate jaoks on muuseumiööst saanud traditsioon, mille käigus minnaksegi alati mõnd uut muuseumi avastama – ning muuseumide jaoks on see võimalus teha elamus nii eredaks, et publik ka pärast Muuseumiööd – kas mõnesse teise muuseumi või siis samasse muuseumi – tagasi jõuab.
Kümnendat korda toimunud muuseumiööd korraldasid ühiselt Eesti muuseumid ja Eesti Muuseumiühing, abikäe andsid kümned vabatahtlikud. | Muuseumiöö külastajanumbrid lõid uue rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna sel aastal avas muuseumiööl uksed rekordarv muuseume, galeriisid ja teisi kultuuripärandiga seotud paiku, võttis statistika kokku kogumine koguni kaks päeva.
"Muuseumiööst võtavad suurte muuseumide kõrval osa ka kümned pisikesed muuseumid, samuti oli sel aastal kavas mitmeid ühe-öö-muuseume, kus külaliste, ekspositsioonide ja korraldusega toimetamas vaid paar inimest, nii et laupäevast toibumine ja numbrite kokku lugemine võttis omajagu aega," ütles Hanna-Liis Kont suursündmuse korraldusmeeskonnast.
Just avatud muuseumide valiku – ja Eesti muuseumimaastiku – kirevust peavad korraldajad üheks Eesti muuseumiöö edukuse võtmeks. Meil on olemas suured muuseumid, mille näitused ja teadustöö võistlevad maailma parimate muuseumidega; on tohutult rikkalik valik teemamuuseume spordist arhitektuurini ja loodusest mänguasjadeni; on põnevate loometegelaste isikumuuseume, kus räägitakse lahti kirjanike ja heliloojate elu ja kaasaeg – ja meil on kohalikud muuseumid, mis avavad seda, miks Eestimaa üks või teine paik on just selline nagu ta on. Igaüks leiab muuseumiöö viieks tunniks mõne paiga, mis pakub uusi teadmisi ja avastusi just talle huvitava valdkonna, teema või paiga kohta.
Muuseumiööd korraldati sel korral 214 muuseumis ja muus paigas üle Eesti – sündmuse toimkonna sõnul tehakse muusemides ettevalmistusi juba mitu kuud enne Muuseumiööd. Igal aastal on Muuseumiööl oma teema – sellest inspiratsiooni otsides planeeritakse eriekskursioone, kutsutakse esinema loengupidajaid, muusikuid, teatritruppe. Sel aastal oli teema "Öös on pidu", ning nii taaslavastati mitmel pool erinevate kümnendite stiilis pidusid, räägiti erinevatest peotraditsioonidest, otsiti välja peokostüüme ja õpiti tantse ning laule – ja seda kõike lisaks kümnetele näitustele, mis külastajaid tervitasid.
Arvata võib, et senisest veel suuremale külastustearvule aitas kaasa see, et mitu muuseumi – Eesti Maanteemuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Muhu Muuseum, Narva-Jõesuu koduloomuuseum, jpt – avasid just Muuseumiööl uue näituse või isegi mitu. Edukaks osutusid ka ühe-öö-muuseumid: Tartumaal Äksis korraldas kohalik kogukond oma põlvkondade ehetest nii põneva peoteemast inspireeritud välknäituse, et ligi neljasaja külastaja seast laekus ettepanekuid viia põnev kohalik näitus ka mujale Eestisse rändama. Tallinnas olid mitmel pool muuseumide ukse taga pikad sabad, sest programmist leidis mitmeid muuseume, mis varem Muuseumiöö programmi pole kuulnud või mida eelmisel aastal veel olemaski ei olnud, näiteks Filmimuuseum Maarjamäel ja KGB kongid Pagari tänaval. Ent sabad kulgesid kiiresti ja kärsitumatel aitas muuseumiöö kaardirakendus kiirelt alternatiivseid plaane teha. Korraldajate sõnul oli muuseumites sel korral näha eriti rohkelt lastega peresid.
Osalevad muuseumid peavad muuseumiööd oluliseks, kuna suursündmus toob muuseume avastama igal aastal palju uut publikut – sõidetakse kodust kaugemale, uuritakse uusi kohti, tullakse välja tervete perede ja sõpruskondadega. Paljude külastajate jaoks on muuseumiööst saanud traditsioon, mille käigus minnaksegi alati mõnd uut muuseumi avastama – ning muuseumide jaoks on see võimalus teha elamus nii eredaks, et publik ka pärast Muuseumiööd – kas mõnesse teise muuseumi või siis samasse muuseumi – tagasi jõuab.
Kümnendat korda toimunud muuseumiööd korraldasid ühiselt Eesti muuseumid ja Eesti Muuseumiühing, abikäe andsid kümned vabatahtlikud.
### Response:
Muuseumiöö külastajanumbrid lõid uue rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poole õppeaasta pealt, 1. veebruarist muutus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mis täpsustas väikeklasside avamise korda hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste jaoks. Eesmärk on tagada erivajadustega õpilastele võimalus omandada põhiharidus oma tavakoolis ning luua selleks väikeklasse vajaduse tekkimisel.
Nüüdsest võib raskema erivajaduse korral õppida väikeklassis kuni kuus õpilast ja kergemal juhul kuni 12 (varem neli ja 12). Säilinud on ka üks ühele ehk individuaalõppesse määramise võimalus eriti keerulistel juhtudel. Millist tuge HEV-laps täpselt vajab, otsustab kooliväline nõustamismeeskond. Varasemast täpsest jaotusest, millise erivajadusega millist õppevormi rakendada, on seaduses loobutud ja otsustamine on tehtud paindlikumaks. Ent kõigil koolidel peab olema ka jooksev ja paindlik valmisolek vajaduse ilmnemisel väikeklassi rajamiseks.
"Surve ei ole riigi poolt, et lapsed peaksid tingimata saama erikohtlemise või ei tohiks minna erikooli, vaid vanemate poolt, kes soovivad, et nende lapsed käiksid tavalises koolis, sest kogu ülejäänud elu nad peavad ju ka tavaliste inimestega kokku puutuma," leiab haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets, kommenteerides teemat ERR-ile. "Kõik koolid peaksid seda tagama. Meil on ühtluskool, iga laps peaks saama hariduse kodule lähimas koolis."
Muutunud mängureeglid seavad koolidele palju karmimad nõudmised. Kõik tavakoolid peavad olema valmis vajaduse tekkimisel kohe reageerima, enne veel kui Rajaleidja juurde loodud komisjonilt otsus tuleb, sest reeglina vajavad olukorrad kiiret sekkumist ning kui näiteks õpi-, keskendumis- või käitumisraskustega laps ei saa kiiresti väikeklassis eripedagoogi toetatud õppele, kannatab nii see laps kui kogu ülejäänud klass, kes ei saa õppetööga tavatempos jätkata. Lapsevanemad teavad: kasvõi üks selline erivajadustega laps klassis võib tähendada seda, et keegi ei saa keskenduda ega õppida. Seetõttu soovibki riik tagada muutunud seaduse abil paindlikuma lahenduse.
"Meil on ühtluskool, iga kool peaks saama hariduse kodule lähimas koolis."
Haridusministeeriumi andmetel on kolmel protsendil lastest raskem eripära ja umbes viiendik vajab mingit tuge oma õpingute ajal, näiteks väiksemat klassi või individuaalõpet. Enim avalduvad erivajadused algklassides ja enam poistel kui tüdrukutel. Umbes pooltel taanduvad need põhikooli jooksul välja.
Kui varem tegeles hariduslike erivajadustega laste koolikorraldusega riik, siis nüüdseks on see kohustus asetatud kohalikele omavalitsustele. Sellega kaasnes ka täiendav raha - tänavu on HEV-klasside loomiseks eraldatud täiendavalt 26 miljonit eurot ning see jaguneb omakorda kaheks: osa sellest on antud koolidele nö profülaktiliselt, et nad saaksid vajaduse ilmnemisel kiiresti väikeklassi või individuaalõppe korraldada, nii et see ei jääks raha taha. Ülejäänud raha saab omavalitsuselt taotleda juba plaanipäraselt, kui vajadus on püsiv, näiteks tugispetsialistide (abiõpetaja, psühholoog, logopeed vms) palkamiseks.
Haridusministeeriumi asekantsler Laidmets möönab, et ehkki raha peaks nüüd omavalitsustel olema, võib olla, et kõigi koolideni pole see veel jõudnud, kuivõrd seadusemuudatus jõustus poole õppeaasta pealt: "Koolid ei pruukinud selleks valmis olla."
Seevastu sügisest algavaks uueks õppeaastaks peaksid kõik koolid selleks valmis olema, sest selleks ajaks on raha ka kindlalt koolideni jõudnud, hindab ministeerium. "Raha peaks tagama selle, et kes on seni väga hästi toime tulnud, jätkaksid, ja kus pole veel väikeklassidega algust tehtud, saaksid sellega alustada."
Väikeklassi suunamine vajab aga lapsevanema nõusolekut. Ehkki on ette tulnud ka neid, kes suhtuvad soovitusse lapsele erituge pakkuda reaktsiooniga "mis te arvate, et ma ei oska oma last kasvatada või?", saab siiski enamik aru, et see abi on lapsele vajalik ning mida varem ta toetatud õpet saab, seda suurem on tõenäosus, et abist on ka kasu.
Laidmetsa sõnul sõltub väga palju ka teistest lapsevanematest - mõistagi on lastel lihtsam olla grupis, kus kõik on sarnased, aga siiski tuleb lapsevanematel harjuda ja arvestada üha enam sellega, et HEV lapsed õpivad tavakoolis, tavaliste lastega koos.
Koolivälist nõustamist koordineeriva SA Innove õppenõustamise peaspetsialist Maris Raudam leiab siiski, et igas koolis on lapsi, kes vajavad tavapärasest rohkem õpetaja tähelepanu ja individuaalset lähenemist.
"Kohalik omavalitsus kooli pidajana on kohustatud tagama vajaminevad ressursid. Otsustav sõna jääb sellistes olukordades ikkagi lapsevanemale ja seetõttu on siiski juhtumeid, kus pere on õigemaks pidanud vahetada kooli," selgitas Raudam.
Eliitkoolides eriklasse pole
Seda, et erivajadustega laste arv aasta-aastalt kasvab, möönavad kõik pedagoogid, ja seda kinnitab ka väikeklasside statistika: kui 2010. aastal määrati väikeklassi üle Eesti vaid 47 õpilast, kes õppisid kümnes klassis, siis 2013. aastal ületas väikeklassi määratud õpilaste arv tuhande piiri ja klassikomplekte oli juba üle 360. 2017. aastaks oli väikeklassis õppivate HEV laste arv tõusnud 1739-ni, kelle pealt on moodustatud 616 klassi. See ei kõnele siiski üksnes kasvavast probleemist, vaid ka kasvavast teadlikkusest ja sihipärasemast tegutsemisest.
Gustav Adolfi Gümnaasiumis (GAG), kus tegutsevad kõrvuti nii ülelinnalise vastuvõtuga nö valitud õpilased kui ka piirkonnaklassid, on tendentsi hästi märgata.
"Vajadus kogu aeg kasvab, see trend on märgatav. Eeskätt on muidugi piirkonnakoolina määratud klassides HEV lapsi just iseäranis. Samas võib konkursiga vastuvõetud klassides olla HEV eriandekaid lapsi, kellega tegelemiseks on teised vajadused," tõdeb GAG-i direktor Hendrik Agur. "Meil võiks öelda, et näiteks suure kooli esimeses kooliastmes (1.-3. klassid) võib olla üle kümme erivajadustega lapse. Tulevikus näen, et iga lennu peale on üks HEV väikeklass."
"Mingisugune HEV-idest "vabanemine" ülelinnalise vastuvõtuga koolide poolt oleks eriti küüniline ja väiklane Nõukogude aja jäänuk, mida tänapäevases ühiskonnas ei tohiks tolereerida."
Kui vanemate seas eliitkooliks hinnatud GAG-is on ka katseteta piirkonnaklassid, siis näiteks Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Prantsuse Lütseum ja Reaalkool võtavad lapsi vastu üksnes katsete alusel ülelinnaliselt. Nendes kolmes koolis pole loodud ka väikeklasse, nagu ka ülelinnalise vastuvõtuga Tartu Miina Härma Gümnaasiumis. Kas tõesti pole neisse koolidesse sattunud HEV lapsi üldse?
Ministeeriumi asekantsler Laidmets möönab, et nn eliitkoolides tõepoolest eriklasse moodustatud pole ning aegade jooksul, ka nüüd, on nendeni jõudnud signaale, et erivajaduse ilmnemisel on laps sellisest koolist hoopis välja puksitud.
"Selliseid piinlikke momente on tõepoolest olnud. Süsteemi eesmärk aga pole, et eliitkoolid valivad välja ja tegelevad ainult teatud lastega ja ülejäänud koolid siis tegelevad kõigiga. Igas koolis peab see valmidus olema," ütleb Laidmets, lisades, et ministeerium hoiab kindlasti silma peal, et ka eliitkoolides vajadusel väikeklassid moodustataks.
"Otseselt ei ole keegi kaebust esitanud," lisab ta samas. "Kui selliseid juhtumeid on, tuleks meile teada anda, juhul kui lapse võimed lubaksid eliitkoolis õppida, aga kool ei suuda tuge tagada."
GAG-i direktor Agur nõustub, et ka eliitkoolid peaksid võtma vastutuse HEV õppe tagamisel.
"HEV lastega peaksid tegelema kõik koolid. Mingisugune HEV-idest "vabanemine" ülelinnalise vastuvõtuga koolide poolt oleks eriti küüniline ja väiklane Nõukogude aja jäänuk, mida tänapäevases ühiskonnas ei tohiks tolereerida," on ta resoluutne, pidades väikeklasse heaks lahenduseks.
GAG hakkas väikeklassidega tegelema süsteemselt alates käesolevast õppeaastast. Aguri sõnul konkreetset väikeklasside arvu ei ole ega tule, sest olukord on pidevas muutumises ning neid luuakse vajaduspõhiselt ja dünaamiliselt.
"Vahel on mõned õpilased ainult osa päevast väikeklassis, ülejäänud päeva koos oma koduklassiga. Lapse vaatest ta mõnikord ei pruugi aduda, et vahepeal õpib väikeklassis. Tema jaoks on õppimine üks tervik ja lähtub ainult sellest, kuidas tema arenguks on kõige parem. Olukord võib koguaeg muutuda," rõhutab Agur. "Me ei sildista, et sina õpid ja sina ei õpi väikeklassis."
"Kõige olulisem on see, et HEV vajaduste õppe rahastamine oleks pidev, garanteeritud ja katkematu. Projektipõhisus ja hooajalisus on siin lubamatu," lisab aga Agur. "Õnneks on esialgne rahaeraldus tehtud. Minimaalse see tagab."
Vajadust jätkusuutliku rahastuse järele rõhutab ka Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula: "Meie kõige suurem mure on, et see oleks jätkusuutlik ka võimupöörde korral."
Pajula sõnul on nad juba kogenud seda, kuidas eripedagoogide palkamiseks jäetud raha riigi poolt ära võeti, et see õpetajate palgatõusuks panna. See teeb ettevaatlikuks.
Seda, et eliitkoolid tõrguksid väikeklasse loomast, pole haridusameti juht tajunud, kuid ka tema ei pea õigeks suhtumist, justkui mõni kool võiks end HEV probleemidega tegelemisest taandada.
"Kui õpilane on kunagi sinna kooli sisse võetud, siis probleemide ilmnemisel ei saa temaga käituda nagu kartulisorteerimismasin, et viskame välja."
"Kui õpilane on kunagi sinna kooli sisse võetud, siis probleemide ilmnemisel ei saa temaga käituda nagu kartulisorteerimismasin, et viskame välja. See on vaatluse all meil," kinnitas Pajula.
"Ajaloost on teada juhtumeid, leiab ka täna neid juhtumeid. Ka teiste koolide poolt on tulnud märkuseid," möönab Pajula siiski, et just nii on raskustesse sattunud lastega eliitkoolides siiski käitutud. "Need lahendatakse ära jooksvalt. Vanem saab ise lõpuks aru, et lahkub siit."
Pajula peab olulisimaks seda, et lapsel silm säraks. Teinekord võib see silma hakata särama alles erikooli, näiteks Ristiku Põhikooli jõudes.
"Mõnel juhtumil tekib küsimus ressursi efektiivsest kasutusest – kas koondada erivajadustega lapsed ühte kohta kokku, kui koolis ei ole erisüsteemi, mille loomine on nii kallis, et tekib küsimus, kas see on mõistlik? Mõnel juhtumil on ja mõnel mitte," vastab ta ise.
Nn valmisolekuraha kiireks sekkumiseks eraldas Tallinn 60 eurot õpilase kohta. See võimaldab haridusameti juhi Pajula sõnul palgata keskmiselt kaks täiendavat erispetsialisti igasse kooli. Sügiseks on linn seaduse täitmiseks veelgi enam valmis, näiteks palgatakse täiskohaga HEV õppekoordinaator.
Asekantsler Laidmetsa hinnangul saab õppetööd siiski alati korraldada nii, et õpe on tagatud väiksemas klassis, ja nii ka eliitkoolides.
Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi asekantsleriga ei nõustu.
"Soovid on ju ilusad ja õigedki. Küsimus taandub väga lihtsalt reaalsusele – kas ja millised võimalused ühes või teises koolis seda teha on, vaadates või ruume? Eraldi klassiruumi jaoks ruumi tekitada ei õnnestugi ja praeguseks ei ole meil olnud ka vajadust eraldi klassiruumi selleks tekitada," ütles Kruusimägi. "Küll oleme kaasanud erialaspetsialiste ja teeme koostööd vanematega, kus laps vajab tuge ka mitte nendel kellaaegadel, kui laps koolis käib."
Personaalse tugiisikuga käib inglise kolledžis praegu kaks HEV last, kes on individuaalsel õppel.
"Täna otsime võimalusi võtta gümnaasiumisse vastu HEV õpilast, teades, et tema igapäevane kooliskäimine ei saa reaalne olema, aga soovime tema vaimseid andeid toetada nii, et ta gümnaasiumihariduse saaks," tõi Kruusimägi näiteks.
Lisaks ruumiprobleemidele nimetab Kruusimägi suure murena ka spetsialistide nappust: "Nende spetsialistide puudus on üle riigi hästi suur."
"Nende spetsialistide puudus on üle riigi hästi suur."
Inglise kolledži direktori hinnangul rakendati teatud nõudmisi seaduses liiga vara, koolid ei jõua neid õigeaegselt täita ja see võib tekitada käärid lapsevanemate soovitu ja kooli pakutavate võimaluste vahele.
Tema hinnangul ei ole HEV puhul alati parim lahendus leida õppevõimalus oma koolis. "Pigem minnakse tavalistesse koolidesse või väiksemasse keskkonda või ka maakeskkonda. Mõni on jäänud ka koduõppele," toob Kruusimägi näiteks inglise kolledži senise praktika pinnalt.
"Kui kuskile sein vahele panna – aga kas see on see, mida tahetakse, kas see on õige koht?" küsib ta väikeklassi loomise nõude kohta. "Küsimus on, kas ta on reaalselt tehtav ja mis ajaga ta on tehtav ja kas on võimalik sellist tuge pakkuda, mida õigusakt ette näeb? Mul tekkis koolijuhina väike hirm, kas suudan järgmisel päeval kohe nõudmisi rakendada ja mil määral." | Eripedagoogiliste väikeklasside loomist pärsib nii ruumi- kui personalipõud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poole õppeaasta pealt, 1. veebruarist muutus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mis täpsustas väikeklasside avamise korda hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste jaoks. Eesmärk on tagada erivajadustega õpilastele võimalus omandada põhiharidus oma tavakoolis ning luua selleks väikeklasse vajaduse tekkimisel.
Nüüdsest võib raskema erivajaduse korral õppida väikeklassis kuni kuus õpilast ja kergemal juhul kuni 12 (varem neli ja 12). Säilinud on ka üks ühele ehk individuaalõppesse määramise võimalus eriti keerulistel juhtudel. Millist tuge HEV-laps täpselt vajab, otsustab kooliväline nõustamismeeskond. Varasemast täpsest jaotusest, millise erivajadusega millist õppevormi rakendada, on seaduses loobutud ja otsustamine on tehtud paindlikumaks. Ent kõigil koolidel peab olema ka jooksev ja paindlik valmisolek vajaduse ilmnemisel väikeklassi rajamiseks.
"Surve ei ole riigi poolt, et lapsed peaksid tingimata saama erikohtlemise või ei tohiks minna erikooli, vaid vanemate poolt, kes soovivad, et nende lapsed käiksid tavalises koolis, sest kogu ülejäänud elu nad peavad ju ka tavaliste inimestega kokku puutuma," leiab haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets, kommenteerides teemat ERR-ile. "Kõik koolid peaksid seda tagama. Meil on ühtluskool, iga laps peaks saama hariduse kodule lähimas koolis."
Muutunud mängureeglid seavad koolidele palju karmimad nõudmised. Kõik tavakoolid peavad olema valmis vajaduse tekkimisel kohe reageerima, enne veel kui Rajaleidja juurde loodud komisjonilt otsus tuleb, sest reeglina vajavad olukorrad kiiret sekkumist ning kui näiteks õpi-, keskendumis- või käitumisraskustega laps ei saa kiiresti väikeklassis eripedagoogi toetatud õppele, kannatab nii see laps kui kogu ülejäänud klass, kes ei saa õppetööga tavatempos jätkata. Lapsevanemad teavad: kasvõi üks selline erivajadustega laps klassis võib tähendada seda, et keegi ei saa keskenduda ega õppida. Seetõttu soovibki riik tagada muutunud seaduse abil paindlikuma lahenduse.
"Meil on ühtluskool, iga kool peaks saama hariduse kodule lähimas koolis."
Haridusministeeriumi andmetel on kolmel protsendil lastest raskem eripära ja umbes viiendik vajab mingit tuge oma õpingute ajal, näiteks väiksemat klassi või individuaalõpet. Enim avalduvad erivajadused algklassides ja enam poistel kui tüdrukutel. Umbes pooltel taanduvad need põhikooli jooksul välja.
Kui varem tegeles hariduslike erivajadustega laste koolikorraldusega riik, siis nüüdseks on see kohustus asetatud kohalikele omavalitsustele. Sellega kaasnes ka täiendav raha - tänavu on HEV-klasside loomiseks eraldatud täiendavalt 26 miljonit eurot ning see jaguneb omakorda kaheks: osa sellest on antud koolidele nö profülaktiliselt, et nad saaksid vajaduse ilmnemisel kiiresti väikeklassi või individuaalõppe korraldada, nii et see ei jääks raha taha. Ülejäänud raha saab omavalitsuselt taotleda juba plaanipäraselt, kui vajadus on püsiv, näiteks tugispetsialistide (abiõpetaja, psühholoog, logopeed vms) palkamiseks.
Haridusministeeriumi asekantsler Laidmets möönab, et ehkki raha peaks nüüd omavalitsustel olema, võib olla, et kõigi koolideni pole see veel jõudnud, kuivõrd seadusemuudatus jõustus poole õppeaasta pealt: "Koolid ei pruukinud selleks valmis olla."
Seevastu sügisest algavaks uueks õppeaastaks peaksid kõik koolid selleks valmis olema, sest selleks ajaks on raha ka kindlalt koolideni jõudnud, hindab ministeerium. "Raha peaks tagama selle, et kes on seni väga hästi toime tulnud, jätkaksid, ja kus pole veel väikeklassidega algust tehtud, saaksid sellega alustada."
Väikeklassi suunamine vajab aga lapsevanema nõusolekut. Ehkki on ette tulnud ka neid, kes suhtuvad soovitusse lapsele erituge pakkuda reaktsiooniga "mis te arvate, et ma ei oska oma last kasvatada või?", saab siiski enamik aru, et see abi on lapsele vajalik ning mida varem ta toetatud õpet saab, seda suurem on tõenäosus, et abist on ka kasu.
Laidmetsa sõnul sõltub väga palju ka teistest lapsevanematest - mõistagi on lastel lihtsam olla grupis, kus kõik on sarnased, aga siiski tuleb lapsevanematel harjuda ja arvestada üha enam sellega, et HEV lapsed õpivad tavakoolis, tavaliste lastega koos.
Koolivälist nõustamist koordineeriva SA Innove õppenõustamise peaspetsialist Maris Raudam leiab siiski, et igas koolis on lapsi, kes vajavad tavapärasest rohkem õpetaja tähelepanu ja individuaalset lähenemist.
"Kohalik omavalitsus kooli pidajana on kohustatud tagama vajaminevad ressursid. Otsustav sõna jääb sellistes olukordades ikkagi lapsevanemale ja seetõttu on siiski juhtumeid, kus pere on õigemaks pidanud vahetada kooli," selgitas Raudam.
Eliitkoolides eriklasse pole
Seda, et erivajadustega laste arv aasta-aastalt kasvab, möönavad kõik pedagoogid, ja seda kinnitab ka väikeklasside statistika: kui 2010. aastal määrati väikeklassi üle Eesti vaid 47 õpilast, kes õppisid kümnes klassis, siis 2013. aastal ületas väikeklassi määratud õpilaste arv tuhande piiri ja klassikomplekte oli juba üle 360. 2017. aastaks oli väikeklassis õppivate HEV laste arv tõusnud 1739-ni, kelle pealt on moodustatud 616 klassi. See ei kõnele siiski üksnes kasvavast probleemist, vaid ka kasvavast teadlikkusest ja sihipärasemast tegutsemisest.
Gustav Adolfi Gümnaasiumis (GAG), kus tegutsevad kõrvuti nii ülelinnalise vastuvõtuga nö valitud õpilased kui ka piirkonnaklassid, on tendentsi hästi märgata.
"Vajadus kogu aeg kasvab, see trend on märgatav. Eeskätt on muidugi piirkonnakoolina määratud klassides HEV lapsi just iseäranis. Samas võib konkursiga vastuvõetud klassides olla HEV eriandekaid lapsi, kellega tegelemiseks on teised vajadused," tõdeb GAG-i direktor Hendrik Agur. "Meil võiks öelda, et näiteks suure kooli esimeses kooliastmes (1.-3. klassid) võib olla üle kümme erivajadustega lapse. Tulevikus näen, et iga lennu peale on üks HEV väikeklass."
"Mingisugune HEV-idest "vabanemine" ülelinnalise vastuvõtuga koolide poolt oleks eriti küüniline ja väiklane Nõukogude aja jäänuk, mida tänapäevases ühiskonnas ei tohiks tolereerida."
Kui vanemate seas eliitkooliks hinnatud GAG-is on ka katseteta piirkonnaklassid, siis näiteks Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Prantsuse Lütseum ja Reaalkool võtavad lapsi vastu üksnes katsete alusel ülelinnaliselt. Nendes kolmes koolis pole loodud ka väikeklasse, nagu ka ülelinnalise vastuvõtuga Tartu Miina Härma Gümnaasiumis. Kas tõesti pole neisse koolidesse sattunud HEV lapsi üldse?
Ministeeriumi asekantsler Laidmets möönab, et nn eliitkoolides tõepoolest eriklasse moodustatud pole ning aegade jooksul, ka nüüd, on nendeni jõudnud signaale, et erivajaduse ilmnemisel on laps sellisest koolist hoopis välja puksitud.
"Selliseid piinlikke momente on tõepoolest olnud. Süsteemi eesmärk aga pole, et eliitkoolid valivad välja ja tegelevad ainult teatud lastega ja ülejäänud koolid siis tegelevad kõigiga. Igas koolis peab see valmidus olema," ütleb Laidmets, lisades, et ministeerium hoiab kindlasti silma peal, et ka eliitkoolides vajadusel väikeklassid moodustataks.
"Otseselt ei ole keegi kaebust esitanud," lisab ta samas. "Kui selliseid juhtumeid on, tuleks meile teada anda, juhul kui lapse võimed lubaksid eliitkoolis õppida, aga kool ei suuda tuge tagada."
GAG-i direktor Agur nõustub, et ka eliitkoolid peaksid võtma vastutuse HEV õppe tagamisel.
"HEV lastega peaksid tegelema kõik koolid. Mingisugune HEV-idest "vabanemine" ülelinnalise vastuvõtuga koolide poolt oleks eriti küüniline ja väiklane Nõukogude aja jäänuk, mida tänapäevases ühiskonnas ei tohiks tolereerida," on ta resoluutne, pidades väikeklasse heaks lahenduseks.
GAG hakkas väikeklassidega tegelema süsteemselt alates käesolevast õppeaastast. Aguri sõnul konkreetset väikeklasside arvu ei ole ega tule, sest olukord on pidevas muutumises ning neid luuakse vajaduspõhiselt ja dünaamiliselt.
"Vahel on mõned õpilased ainult osa päevast väikeklassis, ülejäänud päeva koos oma koduklassiga. Lapse vaatest ta mõnikord ei pruugi aduda, et vahepeal õpib väikeklassis. Tema jaoks on õppimine üks tervik ja lähtub ainult sellest, kuidas tema arenguks on kõige parem. Olukord võib koguaeg muutuda," rõhutab Agur. "Me ei sildista, et sina õpid ja sina ei õpi väikeklassis."
"Kõige olulisem on see, et HEV vajaduste õppe rahastamine oleks pidev, garanteeritud ja katkematu. Projektipõhisus ja hooajalisus on siin lubamatu," lisab aga Agur. "Õnneks on esialgne rahaeraldus tehtud. Minimaalse see tagab."
Vajadust jätkusuutliku rahastuse järele rõhutab ka Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula: "Meie kõige suurem mure on, et see oleks jätkusuutlik ka võimupöörde korral."
Pajula sõnul on nad juba kogenud seda, kuidas eripedagoogide palkamiseks jäetud raha riigi poolt ära võeti, et see õpetajate palgatõusuks panna. See teeb ettevaatlikuks.
Seda, et eliitkoolid tõrguksid väikeklasse loomast, pole haridusameti juht tajunud, kuid ka tema ei pea õigeks suhtumist, justkui mõni kool võiks end HEV probleemidega tegelemisest taandada.
"Kui õpilane on kunagi sinna kooli sisse võetud, siis probleemide ilmnemisel ei saa temaga käituda nagu kartulisorteerimismasin, et viskame välja."
"Kui õpilane on kunagi sinna kooli sisse võetud, siis probleemide ilmnemisel ei saa temaga käituda nagu kartulisorteerimismasin, et viskame välja. See on vaatluse all meil," kinnitas Pajula.
"Ajaloost on teada juhtumeid, leiab ka täna neid juhtumeid. Ka teiste koolide poolt on tulnud märkuseid," möönab Pajula siiski, et just nii on raskustesse sattunud lastega eliitkoolides siiski käitutud. "Need lahendatakse ära jooksvalt. Vanem saab ise lõpuks aru, et lahkub siit."
Pajula peab olulisimaks seda, et lapsel silm säraks. Teinekord võib see silma hakata särama alles erikooli, näiteks Ristiku Põhikooli jõudes.
"Mõnel juhtumil tekib küsimus ressursi efektiivsest kasutusest – kas koondada erivajadustega lapsed ühte kohta kokku, kui koolis ei ole erisüsteemi, mille loomine on nii kallis, et tekib küsimus, kas see on mõistlik? Mõnel juhtumil on ja mõnel mitte," vastab ta ise.
Nn valmisolekuraha kiireks sekkumiseks eraldas Tallinn 60 eurot õpilase kohta. See võimaldab haridusameti juhi Pajula sõnul palgata keskmiselt kaks täiendavat erispetsialisti igasse kooli. Sügiseks on linn seaduse täitmiseks veelgi enam valmis, näiteks palgatakse täiskohaga HEV õppekoordinaator.
Asekantsler Laidmetsa hinnangul saab õppetööd siiski alati korraldada nii, et õpe on tagatud väiksemas klassis, ja nii ka eliitkoolides.
Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi asekantsleriga ei nõustu.
"Soovid on ju ilusad ja õigedki. Küsimus taandub väga lihtsalt reaalsusele – kas ja millised võimalused ühes või teises koolis seda teha on, vaadates või ruume? Eraldi klassiruumi jaoks ruumi tekitada ei õnnestugi ja praeguseks ei ole meil olnud ka vajadust eraldi klassiruumi selleks tekitada," ütles Kruusimägi. "Küll oleme kaasanud erialaspetsialiste ja teeme koostööd vanematega, kus laps vajab tuge ka mitte nendel kellaaegadel, kui laps koolis käib."
Personaalse tugiisikuga käib inglise kolledžis praegu kaks HEV last, kes on individuaalsel õppel.
"Täna otsime võimalusi võtta gümnaasiumisse vastu HEV õpilast, teades, et tema igapäevane kooliskäimine ei saa reaalne olema, aga soovime tema vaimseid andeid toetada nii, et ta gümnaasiumihariduse saaks," tõi Kruusimägi näiteks.
Lisaks ruumiprobleemidele nimetab Kruusimägi suure murena ka spetsialistide nappust: "Nende spetsialistide puudus on üle riigi hästi suur."
"Nende spetsialistide puudus on üle riigi hästi suur."
Inglise kolledži direktori hinnangul rakendati teatud nõudmisi seaduses liiga vara, koolid ei jõua neid õigeaegselt täita ja see võib tekitada käärid lapsevanemate soovitu ja kooli pakutavate võimaluste vahele.
Tema hinnangul ei ole HEV puhul alati parim lahendus leida õppevõimalus oma koolis. "Pigem minnakse tavalistesse koolidesse või väiksemasse keskkonda või ka maakeskkonda. Mõni on jäänud ka koduõppele," toob Kruusimägi näiteks inglise kolledži senise praktika pinnalt.
"Kui kuskile sein vahele panna – aga kas see on see, mida tahetakse, kas see on õige koht?" küsib ta väikeklassi loomise nõude kohta. "Küsimus on, kas ta on reaalselt tehtav ja mis ajaga ta on tehtav ja kas on võimalik sellist tuge pakkuda, mida õigusakt ette näeb? Mul tekkis koolijuhina väike hirm, kas suudan järgmisel päeval kohe nõudmisi rakendada ja mil määral."
### Response:
Eripedagoogiliste väikeklasside loomist pärsib nii ruumi- kui personalipõud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskpanga asejuhi Olga Skorobogatova sõnul on MM-ile pühendatud 100-rublaliste tiraaž 20 miljonit ning need on valmistatud polümeerist.
"Mais-juunis toimetatakse uued kupüürid kõikidesse Venemaa regioonidesse," märkis ta.
Jalgpalli MM toimub Venemaal 14. juunist kuni 15. juulini. | Venemaa annab välja jalgpalli MM-ile pühendatud plastikraha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskpanga asejuhi Olga Skorobogatova sõnul on MM-ile pühendatud 100-rublaliste tiraaž 20 miljonit ning need on valmistatud polümeerist.
"Mais-juunis toimetatakse uued kupüürid kõikidesse Venemaa regioonidesse," märkis ta.
Jalgpalli MM toimub Venemaal 14. juunist kuni 15. juulini.
### Response:
Venemaa annab välja jalgpalli MM-ile pühendatud plastikraha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karjääri jooksul ühe hooaja ka Madridi Reali juhendanud ning Manchester City Inglismaa meistriks tüürinud Pellegrini viimased kaks hooaega möödusid Hiina kõrgliigas Hebel China Fortune'i meeskonnas, vahendab Soccernet.ee.
David Moyesi juhendamisel Premier League'i hooaja 13. kohaga lõpetanud West Hamiga sõlmis Euroopas ka Villarreali ja Malagat juhendanud Pellegrini kolmeaastase lepingu.
"Manuel toob endaga kaasa ründava jalgpalli ja mängijatest parima pigistamise maine. Me usume, et ta meelitab Londoni staadionile tulema uusi talente, et koosseisu tugevamaks muuta," kommenteeris esimees David Sullivan. "Kõigele lisaks on ta võitja, kes teab, mida kõrgeimal tasemel edu saavutamiseks vaja on ja ta on tahtmist täis seda edu jätkata. Manuel on esimene West Hami peatreener, kel on CV-s Premier League'i tiitel." | Pellegrini naaseb Euroopasse ja asub West Hami juhendama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karjääri jooksul ühe hooaja ka Madridi Reali juhendanud ning Manchester City Inglismaa meistriks tüürinud Pellegrini viimased kaks hooaega möödusid Hiina kõrgliigas Hebel China Fortune'i meeskonnas, vahendab Soccernet.ee.
David Moyesi juhendamisel Premier League'i hooaja 13. kohaga lõpetanud West Hamiga sõlmis Euroopas ka Villarreali ja Malagat juhendanud Pellegrini kolmeaastase lepingu.
"Manuel toob endaga kaasa ründava jalgpalli ja mängijatest parima pigistamise maine. Me usume, et ta meelitab Londoni staadionile tulema uusi talente, et koosseisu tugevamaks muuta," kommenteeris esimees David Sullivan. "Kõigele lisaks on ta võitja, kes teab, mida kõrgeimal tasemel edu saavutamiseks vaja on ja ta on tahtmist täis seda edu jätkata. Manuel on esimene West Hami peatreener, kel on CV-s Premier League'i tiitel."
### Response:
Pellegrini naaseb Euroopasse ja asub West Hami juhendama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trump avaldas oma pühapäevases Twitteri postituses kahtlust, et palve tema järele luurata võis lähtuda Barack Obama administratsioonist.
"Ma nõuan siinkohal, et justiitsministeeriumm uuriks, kas FBI või justiitsministeerium imbus Trumpi kampaaniasse või jälgis seda poliitilistel eesmärkidel, ning kas selliseid nõudmisi esitasid inimesed Obama administratsioonist," säutsus Trump.
I hereby demand, and will do so officially tomorrow, that the Department of Justice look into whether or not the FBI/DOJ infiltrated or surveilled the Trump Campaign for Political Purposes - and if any such demands or requests were made by people within the Obama Administration!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) May 20, 2018
Esmaspäeval kohtus Trump sellel teemal Valges Majas asejustiitsminister Rod Rosensteini, FBI direktori Christopher Wray ja luuredirektor (DNI) Dan Coatsiga, vahendasid Reuters ja BBC.
Kuigi algselt oli Trump nõudnud uue juurdluse alustamist, lahendati küsimus selliselt, et juba käimasolevat sisekontrolli juurdlust FBI jälituslubade teemal laiendatakse nii, et vastuse saaksid presidendi poolt esitatud küsimused.
Mitmed õiguseksperdid olid varem hoiatanud, et uue juurdluse alustamist eelpool mainitud ülesandeid püstitades oleks omakorda saanud tõlgendada kui poliitilist sekkumist justiitsministeeriumi tööprotsessi ning halvimal juhul oleks see võinud tuua kaasa põhiseadusliku kriisi.
Pressiesindaja Sarah Huckabee Sanders selgitas pärast kohtumist, et Valge Maja, FBI, justiitsministeerium ja luureametid korraldavad tulevikus kohtumise, kus Kongressi juhtidele antakse ülevaade salastatud informatsioonist, mis puudutab Trumpi poolt esitatud süüdistusi. Kes täpsemalt Kongressi liikmetest sellest kohtumisest osa võtaksid, Valge Maja ei täpsustanud.
Senati demokraatide liider Chuck Schumer nimetas sellist plaani vägagi ebasobivaks ning rõhutas, et sellele kohtumisele ei tohi mingil juhul saada kutset ainult Kongressi vabariiklaste esindajad, vaid ka demokraatidest rahvasaadikud. Schumeri sõnul on see vajalik selleks, et "kontrollida presidendi liitlaste häirivat kalduvust fakte moonutada ja õõnestada juurdlust ning inimesi, kes seda juhivad"
Problemaatika tuleneb sellest, et FBI uuris Trumpi kampaaniameeskonna võimalikke sidemeid Moskvaga juba enne, kui see teema läks - suures osas FBI direktori James Comey vallandamise tõttu - eriprokurör Robert Muelleri pädevusse.
"Kui keegi imbus või jälgis presidendi kampaaniameeskonda sobimatutel eesmärkidel, siis me peame sellest teadma ja astuma sobivaid samme," selgitas asejustiitsminister Rosenstein oma pühapäevases avalduses.
Kongressi demokraadid aga rõhutavad esmaspäeval Rosensteinile saadetud kirjas, et Muellerit ja tema juurdlust tuleb kaitsta ning informatsiooni, mis puudutab näiteks FBI informaatori isikut, ei tohiks sellisel viisil kongressiga jagada.
"Justiitsministeeriumi reeglid kaitsevad sellise informatsiooni avaldamist kongressile legitiimsetel juurdlust ja isikukaitset puudutavatel põhjustel," märkis senati õiguskomitee juhtiv demokraat Dianne Feinstein.
Trump on viimasel ajal - eriti Twitteris - näidanud üles kasvavat rahulolematust Muelleri juurdlusega, mis tema sõnul on poliitiliselt motiveeritud ning saanud omal ajal alguse Obama administratsioonist. Trumpi lähedased vabariiklastest liitlased Kongressis, keda juhib esindajatekoja luurekomitee esimees Devin Nunes, on presidenti selle temaatika tõstatamisel järjekindlalt toetanud. Esindajatekoja luurekomitee on sisuliselt poliitiliselt lõhenenud ning selle juhtiv demokraat Adam Schiff süüdistab Nunesit Trumpi huvides nn meediaspinni korraldamises.
Märtsis alustas justiitsministeeriumi sisejuurdlus ehk peainspektor Michael Horowitz uurimist seoses eelpool mainitud vabariiklaste väidetega, et FBI rikkus Trumpi kampaaniameeskonna kunagise nõuniku Carter Page'i jälitamiseks kohtult luba küsides reegleid.
New York Times kirjutas oma allikatele viidates, et FBI saatis oma informaatori vestlema kahe Trumpi nõunikuga - Page'i ja George Papadopoulosega. Samm tulenes sellest, et FBI oli saanud tõendeid meeste kahtlastest seostest Venemaaga. Papadoupolos sõlmis eelmise aasta sügisel juurdlusega kokkuleppe ja tunnistas, et oli FBI töötajatele valetanud oma Venemaa-sidemete kohta.
Informaatoriks oli Ühendkuningriigis töötav professor, kes oli ka varem FBI-d ja Luure Keskagentuuri (CIA) aidanud, ning ta võttis Trumpi nõunikega ühendust ja vestles nendega soovides hinnata, kas kahtlustel, et nimetatud nõunikud on Venemaaga kahtlastes suhetes, on mingit reaalset alust.
Väljaande Vox pikema ülevaate hinnangul on ka eelpool mainitud teema taustaks Trumpi ja tema liitlaste, eesotsas kongresmen Nunesi, ning presidenti toetavate väljaannete kampaania, mille eesmärgiks on pakkuda nn Venemaa-skandaaliga konkureerivat narratiivi, kus peamiseks süüdistuseks on see, et FBI, justiitsministeerium ja Obama administratsioon teostasid Trumpi meeskonna vastu poliitilistest motiividest lähtudes jälitusmeetmeid ja muid juriidilisi samme.
Selle kampaania osadeks on olnud näiteks Trumpi väide, justkui oleks Obama käskinud teda pealt kuulata, jälitatavate nimede avalikustamise skandaal, kriitika FBI ja nn Steele'i toimiku teemal, kahe FBI töötaja eraviisiline suhtlus tekstisõnumitega ja Nunesi memo argument, et Carter Page oli FBI jälitusreeglite rikkumise ohver.
Ajaleht Wall Street Journal omakorda rõhutab, et kuigi nii Trumpi toetajad kui ka vastased nimetavad praegust aega USA poliitikas " suurimaks skandaaliks pärast Watergate'i" ja teevad seda erinevatel põhjustel, püsib üks teemaga seotud olulistest osapooltest endiselt avalikust arutelust eemal.
Ehk 2016. aastal oli USA presidendiks Barack Obama, kes peaks nüüd andma põhjaliku selgituse selle kohta, mida ta Trumpi meeskonna kohta ja selle järel luuramise kohta teadis ja milliseid samme ta selle küsimusega seoses astus.
Ajaleht rõhutab, et kogu vastuoluline teema puudutab USA demokraatliku protsessi põhialuseid, vajavad USA elanikud läbipaistvust. "Kuidas ja täpsemalt miks keskendusid USA luure- ja õiguskaitseametid kodumaisele poliitilisele kampaaniale?" küsib Wall Street Journal.
Osa Trumpi kriitikutest on kusjuures samuti korduvalt küsinud, miks Obama administratsioon ei võtnud kahe aasta jooksul enne 2016. aasta valimisi midagi ette erinevate Kremli katsetega USA demokraatlikku protsessi sekkuda, kuigi luureametnikud olid selle eest hoiatanud.
Sellel teemal on ka Trump ise teatanud, et Obama lasi Venemaal sekkuda, sest arvas, et see tuleb Hillary Clintonile kasuks. | USA justiitsministeerium uurib, kas FBI teostas poliitilist jälitamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trump avaldas oma pühapäevases Twitteri postituses kahtlust, et palve tema järele luurata võis lähtuda Barack Obama administratsioonist.
"Ma nõuan siinkohal, et justiitsministeeriumm uuriks, kas FBI või justiitsministeerium imbus Trumpi kampaaniasse või jälgis seda poliitilistel eesmärkidel, ning kas selliseid nõudmisi esitasid inimesed Obama administratsioonist," säutsus Trump.
I hereby demand, and will do so officially tomorrow, that the Department of Justice look into whether or not the FBI/DOJ infiltrated or surveilled the Trump Campaign for Political Purposes - and if any such demands or requests were made by people within the Obama Administration!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) May 20, 2018
Esmaspäeval kohtus Trump sellel teemal Valges Majas asejustiitsminister Rod Rosensteini, FBI direktori Christopher Wray ja luuredirektor (DNI) Dan Coatsiga, vahendasid Reuters ja BBC.
Kuigi algselt oli Trump nõudnud uue juurdluse alustamist, lahendati küsimus selliselt, et juba käimasolevat sisekontrolli juurdlust FBI jälituslubade teemal laiendatakse nii, et vastuse saaksid presidendi poolt esitatud küsimused.
Mitmed õiguseksperdid olid varem hoiatanud, et uue juurdluse alustamist eelpool mainitud ülesandeid püstitades oleks omakorda saanud tõlgendada kui poliitilist sekkumist justiitsministeeriumi tööprotsessi ning halvimal juhul oleks see võinud tuua kaasa põhiseadusliku kriisi.
Pressiesindaja Sarah Huckabee Sanders selgitas pärast kohtumist, et Valge Maja, FBI, justiitsministeerium ja luureametid korraldavad tulevikus kohtumise, kus Kongressi juhtidele antakse ülevaade salastatud informatsioonist, mis puudutab Trumpi poolt esitatud süüdistusi. Kes täpsemalt Kongressi liikmetest sellest kohtumisest osa võtaksid, Valge Maja ei täpsustanud.
Senati demokraatide liider Chuck Schumer nimetas sellist plaani vägagi ebasobivaks ning rõhutas, et sellele kohtumisele ei tohi mingil juhul saada kutset ainult Kongressi vabariiklaste esindajad, vaid ka demokraatidest rahvasaadikud. Schumeri sõnul on see vajalik selleks, et "kontrollida presidendi liitlaste häirivat kalduvust fakte moonutada ja õõnestada juurdlust ning inimesi, kes seda juhivad"
Problemaatika tuleneb sellest, et FBI uuris Trumpi kampaaniameeskonna võimalikke sidemeid Moskvaga juba enne, kui see teema läks - suures osas FBI direktori James Comey vallandamise tõttu - eriprokurör Robert Muelleri pädevusse.
"Kui keegi imbus või jälgis presidendi kampaaniameeskonda sobimatutel eesmärkidel, siis me peame sellest teadma ja astuma sobivaid samme," selgitas asejustiitsminister Rosenstein oma pühapäevases avalduses.
Kongressi demokraadid aga rõhutavad esmaspäeval Rosensteinile saadetud kirjas, et Muellerit ja tema juurdlust tuleb kaitsta ning informatsiooni, mis puudutab näiteks FBI informaatori isikut, ei tohiks sellisel viisil kongressiga jagada.
"Justiitsministeeriumi reeglid kaitsevad sellise informatsiooni avaldamist kongressile legitiimsetel juurdlust ja isikukaitset puudutavatel põhjustel," märkis senati õiguskomitee juhtiv demokraat Dianne Feinstein.
Trump on viimasel ajal - eriti Twitteris - näidanud üles kasvavat rahulolematust Muelleri juurdlusega, mis tema sõnul on poliitiliselt motiveeritud ning saanud omal ajal alguse Obama administratsioonist. Trumpi lähedased vabariiklastest liitlased Kongressis, keda juhib esindajatekoja luurekomitee esimees Devin Nunes, on presidenti selle temaatika tõstatamisel järjekindlalt toetanud. Esindajatekoja luurekomitee on sisuliselt poliitiliselt lõhenenud ning selle juhtiv demokraat Adam Schiff süüdistab Nunesit Trumpi huvides nn meediaspinni korraldamises.
Märtsis alustas justiitsministeeriumi sisejuurdlus ehk peainspektor Michael Horowitz uurimist seoses eelpool mainitud vabariiklaste väidetega, et FBI rikkus Trumpi kampaaniameeskonna kunagise nõuniku Carter Page'i jälitamiseks kohtult luba küsides reegleid.
New York Times kirjutas oma allikatele viidates, et FBI saatis oma informaatori vestlema kahe Trumpi nõunikuga - Page'i ja George Papadopoulosega. Samm tulenes sellest, et FBI oli saanud tõendeid meeste kahtlastest seostest Venemaaga. Papadoupolos sõlmis eelmise aasta sügisel juurdlusega kokkuleppe ja tunnistas, et oli FBI töötajatele valetanud oma Venemaa-sidemete kohta.
Informaatoriks oli Ühendkuningriigis töötav professor, kes oli ka varem FBI-d ja Luure Keskagentuuri (CIA) aidanud, ning ta võttis Trumpi nõunikega ühendust ja vestles nendega soovides hinnata, kas kahtlustel, et nimetatud nõunikud on Venemaaga kahtlastes suhetes, on mingit reaalset alust.
Väljaande Vox pikema ülevaate hinnangul on ka eelpool mainitud teema taustaks Trumpi ja tema liitlaste, eesotsas kongresmen Nunesi, ning presidenti toetavate väljaannete kampaania, mille eesmärgiks on pakkuda nn Venemaa-skandaaliga konkureerivat narratiivi, kus peamiseks süüdistuseks on see, et FBI, justiitsministeerium ja Obama administratsioon teostasid Trumpi meeskonna vastu poliitilistest motiividest lähtudes jälitusmeetmeid ja muid juriidilisi samme.
Selle kampaania osadeks on olnud näiteks Trumpi väide, justkui oleks Obama käskinud teda pealt kuulata, jälitatavate nimede avalikustamise skandaal, kriitika FBI ja nn Steele'i toimiku teemal, kahe FBI töötaja eraviisiline suhtlus tekstisõnumitega ja Nunesi memo argument, et Carter Page oli FBI jälitusreeglite rikkumise ohver.
Ajaleht Wall Street Journal omakorda rõhutab, et kuigi nii Trumpi toetajad kui ka vastased nimetavad praegust aega USA poliitikas " suurimaks skandaaliks pärast Watergate'i" ja teevad seda erinevatel põhjustel, püsib üks teemaga seotud olulistest osapooltest endiselt avalikust arutelust eemal.
Ehk 2016. aastal oli USA presidendiks Barack Obama, kes peaks nüüd andma põhjaliku selgituse selle kohta, mida ta Trumpi meeskonna kohta ja selle järel luuramise kohta teadis ja milliseid samme ta selle küsimusega seoses astus.
Ajaleht rõhutab, et kogu vastuoluline teema puudutab USA demokraatliku protsessi põhialuseid, vajavad USA elanikud läbipaistvust. "Kuidas ja täpsemalt miks keskendusid USA luure- ja õiguskaitseametid kodumaisele poliitilisele kampaaniale?" küsib Wall Street Journal.
Osa Trumpi kriitikutest on kusjuures samuti korduvalt küsinud, miks Obama administratsioon ei võtnud kahe aasta jooksul enne 2016. aasta valimisi midagi ette erinevate Kremli katsetega USA demokraatlikku protsessi sekkuda, kuigi luureametnikud olid selle eest hoiatanud.
Sellel teemal on ka Trump ise teatanud, et Obama lasi Venemaal sekkuda, sest arvas, et see tuleb Hillary Clintonile kasuks.
### Response:
USA justiitsministeerium uurib, kas FBI teostas poliitilist jälitamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi sarja pealkiri viitab selgelt Raimond Valgrele, on repertuaar hoopis laiem ja kontserdikavast ligi kolmandiku moodustavad Goya enda lood. Laval toetab legende tuntud Eesti muusikutest koosnev saatebänd.
"Tean, et Francisele meeldib Eesti muusika ja eriti Raimond Valgre looming, ja sellel lihtsal põhjusel olingi ma kohe nõus," ütles Ivo Linna, kes naudib enim just eesti keeles laulmist.
Seni pole Linna Francisega isiklikult kohtunud. "Ta on väga pika kogemusega muusik ja meid ootab ees prooviperiood, nii et usutavasti saame lood ideaalselt kõlama. Kuna kontserdid toimuvad kaunites kohtades ja ilusal ajal, siis see on kummardus ka Eesti heliloojatele, kes on kirjutanud südamlikku ja väga ajatut muusikat," ütles Linna.
Francis Goya peab siinset publikut väga eriliseks, ja seda juba aastast 2001, kui ta esines koos Tallinna filharmoonia kammerorkestriga. Täissaalile läinud kontsert osutus tookord sedavõrd edukaks, et päev hiljem tuli seda korrata.
"Mu esimene mälestus Eestist pärineb 2000. aastast ühelt Sangaste lossi erapeolt. Järgmisel päeval läksime Otepääle ühe järve äärde, kus oli kõik väga imeline – seal toimus samal ajal ka muusikafestival. See oli mu esimene ja väga ilus Eestikogemus," rääkis Goya, kes on Eestist jätkuvalt vaimustuses. Pärast kontserti Tallinnas mängis ta pealinna lähistel golfi. "Hiljem sõitsin veel mööda Eestit ringi. Te olete väga lahke ja lausa uskumatu publik ning väga tore rahvas," tunnustas ta.
Goya lubas kontserdikavva võtta ka Saaremaalt pärit Ivo Linna koduhümni ehk "Saaremaa valsi". Sinilinnutuur viib popstaaridest vanameistrid Pärnusse, Haapsallu ja Pühajärvele.
Esimene kontsert toimub 26. juulil Pärnu Ammende villas, teine 27. juulil Haapsalu piiskopilinnuse hoovis ja kolmas 28. juulil Pühajärve laululaval. | Ivo Linna annab Francis Goyaga Raimond Valgre loomingust inspireeritud kontserte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi sarja pealkiri viitab selgelt Raimond Valgrele, on repertuaar hoopis laiem ja kontserdikavast ligi kolmandiku moodustavad Goya enda lood. Laval toetab legende tuntud Eesti muusikutest koosnev saatebänd.
"Tean, et Francisele meeldib Eesti muusika ja eriti Raimond Valgre looming, ja sellel lihtsal põhjusel olingi ma kohe nõus," ütles Ivo Linna, kes naudib enim just eesti keeles laulmist.
Seni pole Linna Francisega isiklikult kohtunud. "Ta on väga pika kogemusega muusik ja meid ootab ees prooviperiood, nii et usutavasti saame lood ideaalselt kõlama. Kuna kontserdid toimuvad kaunites kohtades ja ilusal ajal, siis see on kummardus ka Eesti heliloojatele, kes on kirjutanud südamlikku ja väga ajatut muusikat," ütles Linna.
Francis Goya peab siinset publikut väga eriliseks, ja seda juba aastast 2001, kui ta esines koos Tallinna filharmoonia kammerorkestriga. Täissaalile läinud kontsert osutus tookord sedavõrd edukaks, et päev hiljem tuli seda korrata.
"Mu esimene mälestus Eestist pärineb 2000. aastast ühelt Sangaste lossi erapeolt. Järgmisel päeval läksime Otepääle ühe järve äärde, kus oli kõik väga imeline – seal toimus samal ajal ka muusikafestival. See oli mu esimene ja väga ilus Eestikogemus," rääkis Goya, kes on Eestist jätkuvalt vaimustuses. Pärast kontserti Tallinnas mängis ta pealinna lähistel golfi. "Hiljem sõitsin veel mööda Eestit ringi. Te olete väga lahke ja lausa uskumatu publik ning väga tore rahvas," tunnustas ta.
Goya lubas kontserdikavva võtta ka Saaremaalt pärit Ivo Linna koduhümni ehk "Saaremaa valsi". Sinilinnutuur viib popstaaridest vanameistrid Pärnusse, Haapsallu ja Pühajärvele.
Esimene kontsert toimub 26. juulil Pärnu Ammende villas, teine 27. juulil Haapsalu piiskopilinnuse hoovis ja kolmas 28. juulil Pühajärve laululaval.
### Response:
Ivo Linna annab Francis Goyaga Raimond Valgre loomingust inspireeritud kontserte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maria talus startis möödunud nädalavahetusel 14 hobuste ning kaks ponide üherakendite ekipaaži, kohal oli kogu Eesti paremik. Lisaks Eesti sportlastele olid väljas kutsarid Lätist ja Venemaalt.
Hobuste klassis asus võitja Eve Haggi hobusega Vairi liidriks juba koolisõidus, kus sai tulemuseks 56,06 karistuspunkti. Eesti sportlastest sõitis MM-i normatiivi tähistavast 65 karistuspunktist paremini veel Urmas Saks hobusega Indekss (59,53), Signe Haggi hobusega Varunessa (60,54) ja Riina Rõa hobusega Dylano (61,77). Just eelnev oligi esinelik pärast koolisõitu. Urmas Saks ja Eve Haggi täitsid MM-i normatiivi teistkordselt ning seega on nemad lunastanud pääsme augusti lõpus Hollandis toimuvale üherakendite MM-ile.
Koonustes ehk täpsussõidus ning maratonis näitasid oma paremust koolisõidus ebaõnnestunud Venemaa kutsarid, kui koonused võitis Ljudmilla Bešenova ning maratonis oli parim Svetlana Prohhorova. Kokkuvõttes õnnestus Eve Haggil liidrikoht säilitada, seda pea kuuepunktise paremusega lätlanna Dace Sture ees, kes oli teine hobusega Callija ning saavutas neljanda koha hobusega Solera. Kolmanda koha tõi Eestile Riina Rõa, viies oli Urmas Saks.
Eve Haggi sõnas, et on üldjoontes Marias saavutatud tulemusega rahul, seda eriti koolisõidu osas: "On hea meel, et vaatamata viperustele täpsussõidus ja maratonis õnnestus võistlus võita." Väikesed viperused, mida Haggi mainis, oli põgus eksimine maratoni rännakurajal, mis küll õnneks karistuspunkte aja ületamise eest ei toonud ning hetk koonustes, kus tuul tõstis kutsari kübarat, mida ta seejärel parema käega püüdma hakkas ning hobusega kontakti kaotas. Viimasele järgnes trajektoorilt kõrvalekalle ja hetkeline ärev moment, kus ei olnud välistatud ka kutsari vankrist kukkumine.
Ponide üherakendites oli Riina Rõa poniga Grelli parem Pille-Riin Reinausist, kes võistles poniga Radar. Rõa võitis koolisõidu ja koonused, Reinaus oli omakorda parem maratonis. | Kaks Eesti rakendisportlast lunastasid pääsme MM-ile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maria talus startis möödunud nädalavahetusel 14 hobuste ning kaks ponide üherakendite ekipaaži, kohal oli kogu Eesti paremik. Lisaks Eesti sportlastele olid väljas kutsarid Lätist ja Venemaalt.
Hobuste klassis asus võitja Eve Haggi hobusega Vairi liidriks juba koolisõidus, kus sai tulemuseks 56,06 karistuspunkti. Eesti sportlastest sõitis MM-i normatiivi tähistavast 65 karistuspunktist paremini veel Urmas Saks hobusega Indekss (59,53), Signe Haggi hobusega Varunessa (60,54) ja Riina Rõa hobusega Dylano (61,77). Just eelnev oligi esinelik pärast koolisõitu. Urmas Saks ja Eve Haggi täitsid MM-i normatiivi teistkordselt ning seega on nemad lunastanud pääsme augusti lõpus Hollandis toimuvale üherakendite MM-ile.
Koonustes ehk täpsussõidus ning maratonis näitasid oma paremust koolisõidus ebaõnnestunud Venemaa kutsarid, kui koonused võitis Ljudmilla Bešenova ning maratonis oli parim Svetlana Prohhorova. Kokkuvõttes õnnestus Eve Haggil liidrikoht säilitada, seda pea kuuepunktise paremusega lätlanna Dace Sture ees, kes oli teine hobusega Callija ning saavutas neljanda koha hobusega Solera. Kolmanda koha tõi Eestile Riina Rõa, viies oli Urmas Saks.
Eve Haggi sõnas, et on üldjoontes Marias saavutatud tulemusega rahul, seda eriti koolisõidu osas: "On hea meel, et vaatamata viperustele täpsussõidus ja maratonis õnnestus võistlus võita." Väikesed viperused, mida Haggi mainis, oli põgus eksimine maratoni rännakurajal, mis küll õnneks karistuspunkte aja ületamise eest ei toonud ning hetk koonustes, kus tuul tõstis kutsari kübarat, mida ta seejärel parema käega püüdma hakkas ning hobusega kontakti kaotas. Viimasele järgnes trajektoorilt kõrvalekalle ja hetkeline ärev moment, kus ei olnud välistatud ka kutsari vankrist kukkumine.
Ponide üherakendites oli Riina Rõa poniga Grelli parem Pille-Riin Reinausist, kes võistles poniga Radar. Rõa võitis koolisõidu ja koonused, Reinaus oli omakorda parem maratonis.
### Response:
Kaks Eesti rakendisportlast lunastasid pääsme MM-ile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samamoodi oskas ühe kasseti lühifilmi lavastanud Maria Avdjuško vaevalt ennustada, et tema täispikk režiidebüüt, müstiliste sugemetega draama "Tuliliilia" jõuab ekraanidele just päevil, mil Eesti saab oma esimese #metoo ajastu sariahistamiskandaali ja seda just seoses tšakrameistrist "tähetargaga". Viimast jutumärkides, sest säärast nimetust vääriks siiski vaid astronoomidest teadlased, aga see praegu selleks.
Häbiväärsete seikade ilmsikstuleku foonil on rõõm tõdeda, et kui filmimaailmas on ikka ja jälle tooni andnud keskealised valged heteromehed ning teistsuguste häälte taustale surumine, siis Eesti kinos on küll jäme ots üha enam naislavastajate käes. Seda sümboolsem, et lisaks "Tuliliiliale" jõudis just ekraanidele lühidokumentaalide kogumik "Juured", kus oma maailmakogemusi jagavad lavastajad Nora Särak, Aljona Suržikova, Kersti Uibo, Moonika Siimets, Anna Hints ja Heilika Pikkov.
Ka Eesti Vabariik 100 filmiprogramm, mille osaks "Juured" on, sai vägeva alguse just Moonika Siimetsa lavastatud "Seltsimees lapsega", mis murdis end otsejoones silmapaistavamate kodumaiste linalugude sekka. Lisaks ootab sügisel ees Anu Auna "Eia jõulud tondikakul" ja isegi hiljutine Lauri Lagle "Portugal" seadis keskmesse Mirtel Pohla mängitud tugeva naiskarakteri eneseotsingud.
"Mõned minu lemmikfilmid on lavastatud valgete heteromeeste poolt ja räägivad valgetest heteromeestest," ütles Oscarite jagamise vaheklipis Pakistani päritolu näitleja Kumail Nanjiani. "Nüüd võivad valged heteromehed vaadata minu filme ja nendega suhestuda. See pole nii keeruline, ma olen seda kogu oma elu teinud."
Tahame seda või ei, massimeedial on sotsiaalsete normide kujundamisel röögatu roll, ja see, kelle pilgu läbi räägitud lood meieni jõuavad, mõjutab nii me enda maailmakogemust kui võimet teiste kogemustega suhestuda. Esimese mustanahalise eestlase või avalikult seksuaalvähemusse kuuluva lavastaja filmi Eesti kinolinadel on vist täna veel vara loota, kui vene juurtega eestlaste hääligi avalikkuse ees napib. Mida rohkem aga meie ette erinevaid lugusid jõuab, seda parem ja seda tervislikum ühiskonnale.
Kogemused maailmast erinevad, ärgu jäägu nad peitu ega lasku tekkida enesekesksel arusaamal, justkui neid erinevusi poleks, või võiks mingi kõigile kohanduv olemise norm võimalik ja mõistlik olla, kellelegi tugevama positsiooni ning sellega kaasneva üleoleku- või karistamatustunde tagada. Kultuur ja kunst vajavad kogu inimlikku rikkalikkust, sest kultuur ja kunst rikastavad vastu. Ja isegi kui mainitud "Tuliliilia" triivib tundmuseni, et alati pole võimalik kõigest meist ümbritsevast aru saada, aitavad kunst ja kultuur, filmid sealhulgas, keerulist maailma pisut enam mõista.
Kultuurikommentaar oli eetris ERR raadiouudistes 21. mail. | Andrei Liimets: naiste vägi Eesti filmis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samamoodi oskas ühe kasseti lühifilmi lavastanud Maria Avdjuško vaevalt ennustada, et tema täispikk režiidebüüt, müstiliste sugemetega draama "Tuliliilia" jõuab ekraanidele just päevil, mil Eesti saab oma esimese #metoo ajastu sariahistamiskandaali ja seda just seoses tšakrameistrist "tähetargaga". Viimast jutumärkides, sest säärast nimetust vääriks siiski vaid astronoomidest teadlased, aga see praegu selleks.
Häbiväärsete seikade ilmsikstuleku foonil on rõõm tõdeda, et kui filmimaailmas on ikka ja jälle tooni andnud keskealised valged heteromehed ning teistsuguste häälte taustale surumine, siis Eesti kinos on küll jäme ots üha enam naislavastajate käes. Seda sümboolsem, et lisaks "Tuliliiliale" jõudis just ekraanidele lühidokumentaalide kogumik "Juured", kus oma maailmakogemusi jagavad lavastajad Nora Särak, Aljona Suržikova, Kersti Uibo, Moonika Siimets, Anna Hints ja Heilika Pikkov.
Ka Eesti Vabariik 100 filmiprogramm, mille osaks "Juured" on, sai vägeva alguse just Moonika Siimetsa lavastatud "Seltsimees lapsega", mis murdis end otsejoones silmapaistavamate kodumaiste linalugude sekka. Lisaks ootab sügisel ees Anu Auna "Eia jõulud tondikakul" ja isegi hiljutine Lauri Lagle "Portugal" seadis keskmesse Mirtel Pohla mängitud tugeva naiskarakteri eneseotsingud.
"Mõned minu lemmikfilmid on lavastatud valgete heteromeeste poolt ja räägivad valgetest heteromeestest," ütles Oscarite jagamise vaheklipis Pakistani päritolu näitleja Kumail Nanjiani. "Nüüd võivad valged heteromehed vaadata minu filme ja nendega suhestuda. See pole nii keeruline, ma olen seda kogu oma elu teinud."
Tahame seda või ei, massimeedial on sotsiaalsete normide kujundamisel röögatu roll, ja see, kelle pilgu läbi räägitud lood meieni jõuavad, mõjutab nii me enda maailmakogemust kui võimet teiste kogemustega suhestuda. Esimese mustanahalise eestlase või avalikult seksuaalvähemusse kuuluva lavastaja filmi Eesti kinolinadel on vist täna veel vara loota, kui vene juurtega eestlaste hääligi avalikkuse ees napib. Mida rohkem aga meie ette erinevaid lugusid jõuab, seda parem ja seda tervislikum ühiskonnale.
Kogemused maailmast erinevad, ärgu jäägu nad peitu ega lasku tekkida enesekesksel arusaamal, justkui neid erinevusi poleks, või võiks mingi kõigile kohanduv olemise norm võimalik ja mõistlik olla, kellelegi tugevama positsiooni ning sellega kaasneva üleoleku- või karistamatustunde tagada. Kultuur ja kunst vajavad kogu inimlikku rikkalikkust, sest kultuur ja kunst rikastavad vastu. Ja isegi kui mainitud "Tuliliilia" triivib tundmuseni, et alati pole võimalik kõigest meist ümbritsevast aru saada, aitavad kunst ja kultuur, filmid sealhulgas, keerulist maailma pisut enam mõista.
Kultuurikommentaar oli eetris ERR raadiouudistes 21. mail.
### Response:
Andrei Liimets: naiste vägi Eesti filmis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaidluse põhjustas juhtum, kui Rimi Eesti Food AS-ile kuuluv Toyota Corolla esiots purunes 2015. aasta 3. veebruaril Tallinnas Printsu teel üle jääkonaruse sõites. Seesam Insurance AS hüvitas sõiduki omanikule 2749 eurot ning asus sama summat välja nõudma Tallinna linnalt kui tee omanikult.
"Sõiduki juhile ei saa heita ette kahju tekitamist ega kohustuste rikkumist, sest kuigi jääkonarus oli vahetult tähistatud liiklusmärgiga, oli märk ohukohast ligi 15–20 meetri kaugusel, teel oli lausjää ning tänav oli valgustamata. Kuna lumisel ja jäisel teel on sõiduki peatumisteekonna pikkus 50 kilomeetrit tunnis kiiruse juures 111 meetrit, siis ei olnud sõiduki juhil võimalik kahju ära hoida. Samuti on ebamõistlik oodata, et juht peab peatuma iga takistuse ees," selgitas Seesam.
Tallinna linnavõim tunnistas süüd, kuid leidis, et nad vastutavad juhtunu osas vaid poole ulatuses. Linnavõim rõhutas, et teele oli paigaldatud ohumärk ning sõiduki juht oleks pidanud valima kiiruse vastavalt sellele.
Harju maakohus nõustuski mullu 8. veebruaril tehtud lahendis Tallinna linnaga, tuues esile, et ohumärgi paigalduskoht oli jääkonarusest õigel kaugusel.
"Vastavalt ohu iseloomule peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Ebatasase tee märk annab juhile muuhulgas infot selle kohta, et sõiduki kiiruse olukorrale mittevastavaks kohandamise korral võib tee läbimine sõidukit kahjustada. Jääkonarusega ala oli tähistatud ebatasase teelõigu liiklusmärgiga koos ala pikkust tähistava lisatahvliga. Sellega oli kostja oma hoolsuskohustuse täitnud ning tegu ei olnud kostja raske eksimusega," märkis maakohus, kohustades linnal hüvitama kindlustusfirmale 1374 eurot.
Harju maakohtu otsuse jättis jõusse ka Tallinna ringkonnakohus ning kuna riigikohus ei võtnud kindlustaja kaebust arutusele, jõustus lahend esmaspäeval lõplikult. | Kohus: auklikul teel auto lõhkumise vältimiseks peab kiirust vähendama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaidluse põhjustas juhtum, kui Rimi Eesti Food AS-ile kuuluv Toyota Corolla esiots purunes 2015. aasta 3. veebruaril Tallinnas Printsu teel üle jääkonaruse sõites. Seesam Insurance AS hüvitas sõiduki omanikule 2749 eurot ning asus sama summat välja nõudma Tallinna linnalt kui tee omanikult.
"Sõiduki juhile ei saa heita ette kahju tekitamist ega kohustuste rikkumist, sest kuigi jääkonarus oli vahetult tähistatud liiklusmärgiga, oli märk ohukohast ligi 15–20 meetri kaugusel, teel oli lausjää ning tänav oli valgustamata. Kuna lumisel ja jäisel teel on sõiduki peatumisteekonna pikkus 50 kilomeetrit tunnis kiiruse juures 111 meetrit, siis ei olnud sõiduki juhil võimalik kahju ära hoida. Samuti on ebamõistlik oodata, et juht peab peatuma iga takistuse ees," selgitas Seesam.
Tallinna linnavõim tunnistas süüd, kuid leidis, et nad vastutavad juhtunu osas vaid poole ulatuses. Linnavõim rõhutas, et teele oli paigaldatud ohumärk ning sõiduki juht oleks pidanud valima kiiruse vastavalt sellele.
Harju maakohus nõustuski mullu 8. veebruaril tehtud lahendis Tallinna linnaga, tuues esile, et ohumärgi paigalduskoht oli jääkonarusest õigel kaugusel.
"Vastavalt ohu iseloomule peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Ebatasase tee märk annab juhile muuhulgas infot selle kohta, et sõiduki kiiruse olukorrale mittevastavaks kohandamise korral võib tee läbimine sõidukit kahjustada. Jääkonarusega ala oli tähistatud ebatasase teelõigu liiklusmärgiga koos ala pikkust tähistava lisatahvliga. Sellega oli kostja oma hoolsuskohustuse täitnud ning tegu ei olnud kostja raske eksimusega," märkis maakohus, kohustades linnal hüvitama kindlustusfirmale 1374 eurot.
Harju maakohtu otsuse jättis jõusse ka Tallinna ringkonnakohus ning kuna riigikohus ei võtnud kindlustaja kaebust arutusele, jõustus lahend esmaspäeval lõplikult.
### Response:
Kohus: auklikul teel auto lõhkumise vältimiseks peab kiirust vähendama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koondisesse arvati Kalev Ermits, Roland Lessing, Rene Zahkna, Kauri Kõiv, Martin Remmelg, Johan Talihärm, Johanna Talihärm, Meril Beilmann, Regina Oja, Tuuli Tomingas, Susan Külm ja Grete Gaim, teatas alaliit enda kodulehel.
Koondisesse ei valitud 33-aastane Kadri Lehtlat.
Plaanide kohaselt teevad koondislased suvise ettevalmistuse Otepääl, esimest korda minnakse mägedesse septembris. Koondise esimene ettevalmistav laager algas Otepääl 18. mail ja kestab 27. maini.
Laskesuusatajate talvine võistlushooaeg algab novembri lõpus maailmakarika etapiga Sloveenias Pokljukas ning IBU karikasarja etapiga Rootsis Idres.
Eesti Rahvusringhääling näitab ka tuleval hooajal kõiki laskesuusatamise MK-etappe ja MM-i otsepildis. | Laskesuusatajad kinnitasid 12-liikmelise koondise, Lehtla jäi välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koondisesse arvati Kalev Ermits, Roland Lessing, Rene Zahkna, Kauri Kõiv, Martin Remmelg, Johan Talihärm, Johanna Talihärm, Meril Beilmann, Regina Oja, Tuuli Tomingas, Susan Külm ja Grete Gaim, teatas alaliit enda kodulehel.
Koondisesse ei valitud 33-aastane Kadri Lehtlat.
Plaanide kohaselt teevad koondislased suvise ettevalmistuse Otepääl, esimest korda minnakse mägedesse septembris. Koondise esimene ettevalmistav laager algas Otepääl 18. mail ja kestab 27. maini.
Laskesuusatajate talvine võistlushooaeg algab novembri lõpus maailmakarika etapiga Sloveenias Pokljukas ning IBU karikasarja etapiga Rootsis Idres.
Eesti Rahvusringhääling näitab ka tuleval hooajal kõiki laskesuusatamise MK-etappe ja MM-i otsepildis.
### Response:
Laskesuusatajad kinnitasid 12-liikmelise koondise, Lehtla jäi välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peol esitatud filmi "NO31: Teekond" tegemine maksis 142 000 eurot - veebruaris väideti, et filmi maksumus oli 204 000 eurot, kuid NO99 turundusjuhi Kätlin Sumbergi sõnul maksis suure osa kuludest teater, vahendas Õhtuleht.
Võttetehnika röövis eelarvest suurima summa ehk 43 061 eurot, olulise osa võtsid ka tehnilise meeskonna palgad, millele kulus 40 700 eurot. Järeltootmisele kulus 13 400 eurot ning transpordile ja majutusele eraldati 9700 eurot.
Lisaks filmile kulus Eesti Rahva Muuseumis toimunud presidendi vastuvõtupeo kunstilise külje korraldamisele 117 000 eurot, millest 28 700 eurot kulus valgustehnikale, 27 700 eurot videotehnikale, graafilisele disainile 17 600 eurot ja esinejate palkadeks samuti 17 600 eurot. | NO99 avaldas täpsed kulunumbrid presidendi vastuvõtu kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peol esitatud filmi "NO31: Teekond" tegemine maksis 142 000 eurot - veebruaris väideti, et filmi maksumus oli 204 000 eurot, kuid NO99 turundusjuhi Kätlin Sumbergi sõnul maksis suure osa kuludest teater, vahendas Õhtuleht.
Võttetehnika röövis eelarvest suurima summa ehk 43 061 eurot, olulise osa võtsid ka tehnilise meeskonna palgad, millele kulus 40 700 eurot. Järeltootmisele kulus 13 400 eurot ning transpordile ja majutusele eraldati 9700 eurot.
Lisaks filmile kulus Eesti Rahva Muuseumis toimunud presidendi vastuvõtupeo kunstilise külje korraldamisele 117 000 eurot, millest 28 700 eurot kulus valgustehnikale, 27 700 eurot videotehnikale, graafilisele disainile 17 600 eurot ja esinejate palkadeks samuti 17 600 eurot.
### Response:
NO99 avaldas täpsed kulunumbrid presidendi vastuvõtu kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läinud nädala neljapäeval andsid 27-liikmelise vallavolikogu 14 liiget sisse umbusaldusavalduse Tarole.
Lisaks Reformierakonna fraktsioonile, kus on kaheksa liiget, kirjutasid avaldusele alla ka kuus koalitsiooni kuuluvat keskfraktsiooni liiget.
Valimisliitu Tuleviku Põlvamaa kuuluv Taro ütles ERR-ile, et võimuliidus on seni üldine arusaam olnud, et kõik toimib. "Küsime partneritelt regulaarselt, kas on tüliküsimusi. Seda ei olnud, kuni istungi alguseni."
Taro tunnistas, et on mõne koalitsioonipartnerist keskerakondlasega rääkinud, kuid pole ammendavat vastust saanud, miks ka nende allkirjad avaldusele kanti.
"Ega ma seni väga mõistlikku vastust ei ole saanud. Jutud on olnud väga ebalevad. Mulle on öeldud, et minu vastu midagi ei ole või töö suhtes etteheiteid pole. Kaalutlused või põhjus peab olema midagi muud ja midagi sellist, millest avalikult ei taheta rääkida," kommenteeris Taro.
Põlva volikogus on 27 kohta. Mullu sügisel sõlmisid koalitsioonilepingu Keskerakond, valimisliit Tuleviku Põlvamaa ja sotsiaaldemokraadid. Koalitsioonil on volikogus 15 kohta, suurim opositsioonijõud on kaheksa volinikuga Reformierakond.
IRL-ist lahkumine ja Eesti 200
Aprillis Isamaa ja Res Publica Liidust lahkunud Taro ütles möödunud kuul ERR-ile, et edasisi poliitikaplaane on tal teha raske, kuid poliitikast kaduda ta ei plaani.
Uue erakonna loomise mõttega mängiva liikumise "Eesti 200" üks eestvedajaid Kristina Kallas ütles, et liikumise programmi aruteludel on osalenud ka Taro.
Taro kinnitas seda ERR-ile, öeldes, et on aruteludel osalenud maaelu piirkondade eksperdi ja ettekandjana. "Olen aruteludest tõesti osa võtnud, proovinud inimestel aidata mõelda. See, mis liikumisest edasi saab, eks tulevik näitab."
"Mingit tõenäosus on, et liikumine võtab hoogu ja selle pealt otsustatakse, kas asutakse järgmine samm. Seni ju mingit asutamiskoosolekut ei ole toimunud," lisas ta.
Põlva näitel on Taro sõnul selge, et piirkonna jaoks on üleval teravad probleemid, mida peaks üleriigilisel tasemel lahendama.
"Ilmselgelt vajaks piirkond Toompeal jõulisemat ja tugevamat esindust," lausus Taro. Pääs riigikokku pole Taro sõnul eesmärk omaette, vaid lahendus Põlvamaa probleemidele. | Igor Taro saatus Põlva volikogu esimehena selgub esmaspäeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läinud nädala neljapäeval andsid 27-liikmelise vallavolikogu 14 liiget sisse umbusaldusavalduse Tarole.
Lisaks Reformierakonna fraktsioonile, kus on kaheksa liiget, kirjutasid avaldusele alla ka kuus koalitsiooni kuuluvat keskfraktsiooni liiget.
Valimisliitu Tuleviku Põlvamaa kuuluv Taro ütles ERR-ile, et võimuliidus on seni üldine arusaam olnud, et kõik toimib. "Küsime partneritelt regulaarselt, kas on tüliküsimusi. Seda ei olnud, kuni istungi alguseni."
Taro tunnistas, et on mõne koalitsioonipartnerist keskerakondlasega rääkinud, kuid pole ammendavat vastust saanud, miks ka nende allkirjad avaldusele kanti.
"Ega ma seni väga mõistlikku vastust ei ole saanud. Jutud on olnud väga ebalevad. Mulle on öeldud, et minu vastu midagi ei ole või töö suhtes etteheiteid pole. Kaalutlused või põhjus peab olema midagi muud ja midagi sellist, millest avalikult ei taheta rääkida," kommenteeris Taro.
Põlva volikogus on 27 kohta. Mullu sügisel sõlmisid koalitsioonilepingu Keskerakond, valimisliit Tuleviku Põlvamaa ja sotsiaaldemokraadid. Koalitsioonil on volikogus 15 kohta, suurim opositsioonijõud on kaheksa volinikuga Reformierakond.
IRL-ist lahkumine ja Eesti 200
Aprillis Isamaa ja Res Publica Liidust lahkunud Taro ütles möödunud kuul ERR-ile, et edasisi poliitikaplaane on tal teha raske, kuid poliitikast kaduda ta ei plaani.
Uue erakonna loomise mõttega mängiva liikumise "Eesti 200" üks eestvedajaid Kristina Kallas ütles, et liikumise programmi aruteludel on osalenud ka Taro.
Taro kinnitas seda ERR-ile, öeldes, et on aruteludel osalenud maaelu piirkondade eksperdi ja ettekandjana. "Olen aruteludest tõesti osa võtnud, proovinud inimestel aidata mõelda. See, mis liikumisest edasi saab, eks tulevik näitab."
"Mingit tõenäosus on, et liikumine võtab hoogu ja selle pealt otsustatakse, kas asutakse järgmine samm. Seni ju mingit asutamiskoosolekut ei ole toimunud," lisas ta.
Põlva näitel on Taro sõnul selge, et piirkonna jaoks on üleval teravad probleemid, mida peaks üleriigilisel tasemel lahendama.
"Ilmselgelt vajaks piirkond Toompeal jõulisemat ja tugevamat esindust," lausus Taro. Pääs riigikokku pole Taro sõnul eesmärk omaette, vaid lahendus Põlvamaa probleemidele.
### Response:
Igor Taro saatus Põlva volikogu esimehena selgub esmaspäeval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Guerrero andis mullu oktoobris positiivse dopingukeelu ja kannab 14-kuulist dopingukaristust, mis algas eelmise aasta 3. novembrist.
Peruu kõigi aegade suurima väravakütt, 34-aastane Guerrero dopinguproovist leiti kokaiini tarvitamise jälgi. Palluri selgitusel põhjustas positiivse proovi see, et ta jõi teed, mis oli valmistatud kokalehtedest, kuid ta polnud tol hetkel sellest teadlik.
Alguses määrati Guerrerole aastane võistluskeeld, kuid seejärel otsustas FIFA apellatsioonikomisjon selle poole aasta peale lühendada. Rahvusvaheline antidoping (WADA) pöördus seepeale rahvusvahelise spordiarbitraaži (CAS) poole ja CAS otsustas keeldu 14 kuuni pikendada. CAS põhjendas, et peab toetuma dopingureeglitele ning ka hooletusvea puhul näeb reeglistik ette ühe- kui kaheaastast võistluskeeldu.
Austraalia koondise kapten Mile Jedinak, Taani koondise kapten Simon Kjaer ja Prantsusmaa koondise kapten Hugo Lloris saatsid FIFA-le ühispöördumise, kus paluvad FIFA-l sekkuda ja Guerrero võistluskeeld ajutiselt tühistada, et ta saaks 36-aastase vaheaja järel MM-ile pääsenud Peruud Venemaal aidata.
La carta de @FIFPro en defensa de Paolo Guerrero, firmada por los capitanes de las selecciones de Francia, Australia y Dinamarca, solicitando que pueda participar del Mundial Rusia 2018. pic.twitter.com/tnCCVs9qbj
— Con Una Gambeta (@conunagambeta) May 21, 2018
"Viimased 14 aastat on ta enda koondist uhkusega esindanud ja püüdnud Peruud MM-ile aidata, lõpuks on see aeg käes ja Peruu pääses 36-aastase vaheaja järel MM-ile. Usume, et Paolo Guerrero peaks saama enda koondist kaptenina juhtida," seisis pöördumises. "Palume FIFA-l näidata kaastunnet, see oleks vale, kui ta ei saa MM-il mängida. Seetõttu pöördume teie poole kiireloomulise palvega anda Guerrerole armu ja peatada tema võistluskeeld MM-i ajaks, et ta saaks enda koondist esindada."
MM-finaalturniir Venemaal algab 14. juunil. | Alagrupikaaslased paluvad FIFA-l Peruu kapten võistluskeelust vabastada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Guerrero andis mullu oktoobris positiivse dopingukeelu ja kannab 14-kuulist dopingukaristust, mis algas eelmise aasta 3. novembrist.
Peruu kõigi aegade suurima väravakütt, 34-aastane Guerrero dopinguproovist leiti kokaiini tarvitamise jälgi. Palluri selgitusel põhjustas positiivse proovi see, et ta jõi teed, mis oli valmistatud kokalehtedest, kuid ta polnud tol hetkel sellest teadlik.
Alguses määrati Guerrerole aastane võistluskeeld, kuid seejärel otsustas FIFA apellatsioonikomisjon selle poole aasta peale lühendada. Rahvusvaheline antidoping (WADA) pöördus seepeale rahvusvahelise spordiarbitraaži (CAS) poole ja CAS otsustas keeldu 14 kuuni pikendada. CAS põhjendas, et peab toetuma dopingureeglitele ning ka hooletusvea puhul näeb reeglistik ette ühe- kui kaheaastast võistluskeeldu.
Austraalia koondise kapten Mile Jedinak, Taani koondise kapten Simon Kjaer ja Prantsusmaa koondise kapten Hugo Lloris saatsid FIFA-le ühispöördumise, kus paluvad FIFA-l sekkuda ja Guerrero võistluskeeld ajutiselt tühistada, et ta saaks 36-aastase vaheaja järel MM-ile pääsenud Peruud Venemaal aidata.
La carta de @FIFPro en defensa de Paolo Guerrero, firmada por los capitanes de las selecciones de Francia, Australia y Dinamarca, solicitando que pueda participar del Mundial Rusia 2018. pic.twitter.com/tnCCVs9qbj
— Con Una Gambeta (@conunagambeta) May 21, 2018
"Viimased 14 aastat on ta enda koondist uhkusega esindanud ja püüdnud Peruud MM-ile aidata, lõpuks on see aeg käes ja Peruu pääses 36-aastase vaheaja järel MM-ile. Usume, et Paolo Guerrero peaks saama enda koondist kaptenina juhtida," seisis pöördumises. "Palume FIFA-l näidata kaastunnet, see oleks vale, kui ta ei saa MM-il mängida. Seetõttu pöördume teie poole kiireloomulise palvega anda Guerrerole armu ja peatada tema võistluskeeld MM-i ajaks, et ta saaks enda koondist esindada."
MM-finaalturniir Venemaal algab 14. juunil.
### Response:
Alagrupikaaslased paluvad FIFA-l Peruu kapten võistluskeelust vabastada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tavaliselt üsna rahuliku iseloomuga 26-aastane Pliškova kaotas täielikult enesevalitsuse Rooma turniiril, kui kaotas teises ringis kreeklanna Maria Sakkarile.
Otsustavas setis seisul 5:5 ja 40:40 lõi Pliškova rabaku ja joonekohtunik luges palli auti. Pliškova palus pukikohtunikul kontrollida, kuid ei pukikohtunik ega joonekohtunik suutnud õiget märki leida ja seetõttu ja kehtima esialgne otsus ning punkti teenis Sakkari. Pliškova vaidles pikalt pukikohtunikuga ning palus väljakule kutsuda ka turniiri peakohtuniku, kellele väljendas enda rahulolematust ka Pliškova treener Tomaš Krupa.
Pliškova kaotas lõpuks selle servigeimi ja järgmise geimiga vormistas Sakkari 3:6, 6:3, 7:5 võidu.
Tavapäraselt suruvad mängijad kohtumise lõppedes võrgu ääres omavahel kätt ning lähevad seejärel pukikohtuniku kätt suruma. Pliškova ulatas käe pukikohtuniku poole, kuid otsustas siis ümber ja asus reketiga kohtuniku tooli peksma, kolme tugeva löögi järel oli toolis korralik auk.
"WTA määras Karolinale rahatrahvi ja ta leppis sellega. Trahvisumma on neljakohaline," kirjutas Pliškova mänedžer ja kihlatu Michal Hrdlicka Twitteris. "Karolina otsustas omalt poolt sama summa ka heategevusele annetada."
WTA ei soovinud trahvisummat avaldada, öeldes, et nad ei avalikusta tavaliselt mängijatele määratud karistusi.
Vaidlusalust punkti näeb siit: | Pukikohtuniku tooli puruks peksnud endine esireket sai neljakohalise trahvi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tavaliselt üsna rahuliku iseloomuga 26-aastane Pliškova kaotas täielikult enesevalitsuse Rooma turniiril, kui kaotas teises ringis kreeklanna Maria Sakkarile.
Otsustavas setis seisul 5:5 ja 40:40 lõi Pliškova rabaku ja joonekohtunik luges palli auti. Pliškova palus pukikohtunikul kontrollida, kuid ei pukikohtunik ega joonekohtunik suutnud õiget märki leida ja seetõttu ja kehtima esialgne otsus ning punkti teenis Sakkari. Pliškova vaidles pikalt pukikohtunikuga ning palus väljakule kutsuda ka turniiri peakohtuniku, kellele väljendas enda rahulolematust ka Pliškova treener Tomaš Krupa.
Pliškova kaotas lõpuks selle servigeimi ja järgmise geimiga vormistas Sakkari 3:6, 6:3, 7:5 võidu.
Tavapäraselt suruvad mängijad kohtumise lõppedes võrgu ääres omavahel kätt ning lähevad seejärel pukikohtuniku kätt suruma. Pliškova ulatas käe pukikohtuniku poole, kuid otsustas siis ümber ja asus reketiga kohtuniku tooli peksma, kolme tugeva löögi järel oli toolis korralik auk.
"WTA määras Karolinale rahatrahvi ja ta leppis sellega. Trahvisumma on neljakohaline," kirjutas Pliškova mänedžer ja kihlatu Michal Hrdlicka Twitteris. "Karolina otsustas omalt poolt sama summa ka heategevusele annetada."
WTA ei soovinud trahvisummat avaldada, öeldes, et nad ei avalikusta tavaliselt mängijatele määratud karistusi.
Vaidlusalust punkti näeb siit:
### Response:
Pukikohtuniku tooli puruks peksnud endine esireket sai neljakohalise trahvi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dokumentaalfilmide programmi avab Raimo Jõeranna ja Kiur Aarma "Rodeo", mis on avameelne ja eneseirooniline lugu kaasaegse Eesti loomisest. Krakovis toimub ka Jaanis Valgu esimese täispika dokfilmi "Ahto. Unistuste jaht" rahvusvaheline esilinastus. Film vaatleb Ahto Valterit – unistajat, seiklejat ja meremeest. Programmis linastuvad ka Ksenia Okhapkina poeetiline dokfilm"Tule tagasi vabana", mis jutustab sõjast räsitud Tšetšeenia külast, mille sümboolseks keskpunktiks on surnuaed, ning Peeter Rebase "Tashi Delek!", mis on universaalne lugu vaimsuse ja materialismi konfliktist.Eesti programmi kuulub ka Aljona Suržikova "Lumi punasel lagedal" – lugu sellest, mida tähendasid 2014. aasta taliolümpiamängud Sotšis sealsetele Eesti küladele. Samuti näeb Amsterdami rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil (IDFA) esilinastunud Ingel Vaikla linateost "Roosenberg" – isilikku sissevaadet kohtumisele nelja nunnaga modernistlikus Belgia nunnakloostris. Programmi lõpetab festivalidel edukaks osutunud Terje Toomistu "Nõukogude hipid", mis ajab kohalike lillelaste jälgi.
Krakovi Eesti fookus jõuab festivalipublikuni koostöös Eesti Filmi Instituudi, Eesti Suursaatkonnaga Varssavis ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkonnaga. Festivali fookuse eesmärk on tõsta teadlikkust Eesti filmikultuurist, edendada Eesti ja Poola vahelist filmialast koostööd ning tähistada eesseisvat juubeliaastat.
Eesti filmide eriprogrammid jõuavad EV100 välisprogrammi raames selle aasta jooksul veel mitmetele suurtele ja olulistele rahvusvahelistele festivalidele. | Krakovi filmifestival keskendub sel aastal Eestile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dokumentaalfilmide programmi avab Raimo Jõeranna ja Kiur Aarma "Rodeo", mis on avameelne ja eneseirooniline lugu kaasaegse Eesti loomisest. Krakovis toimub ka Jaanis Valgu esimese täispika dokfilmi "Ahto. Unistuste jaht" rahvusvaheline esilinastus. Film vaatleb Ahto Valterit – unistajat, seiklejat ja meremeest. Programmis linastuvad ka Ksenia Okhapkina poeetiline dokfilm"Tule tagasi vabana", mis jutustab sõjast räsitud Tšetšeenia külast, mille sümboolseks keskpunktiks on surnuaed, ning Peeter Rebase "Tashi Delek!", mis on universaalne lugu vaimsuse ja materialismi konfliktist.Eesti programmi kuulub ka Aljona Suržikova "Lumi punasel lagedal" – lugu sellest, mida tähendasid 2014. aasta taliolümpiamängud Sotšis sealsetele Eesti küladele. Samuti näeb Amsterdami rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil (IDFA) esilinastunud Ingel Vaikla linateost "Roosenberg" – isilikku sissevaadet kohtumisele nelja nunnaga modernistlikus Belgia nunnakloostris. Programmi lõpetab festivalidel edukaks osutunud Terje Toomistu "Nõukogude hipid", mis ajab kohalike lillelaste jälgi.
Krakovi Eesti fookus jõuab festivalipublikuni koostöös Eesti Filmi Instituudi, Eesti Suursaatkonnaga Varssavis ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkonnaga. Festivali fookuse eesmärk on tõsta teadlikkust Eesti filmikultuurist, edendada Eesti ja Poola vahelist filmialast koostööd ning tähistada eesseisvat juubeliaastat.
Eesti filmide eriprogrammid jõuavad EV100 välisprogrammi raames selle aasta jooksul veel mitmetele suurtele ja olulistele rahvusvahelistele festivalidele.
### Response:
Krakovi filmifestival keskendub sel aastal Eestile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | North Ridgeville'i linna politseijaoskonnast selgitati, et võimude poole pöördunud mehe sõnul jalutas ta parajasti rongijaamast koju ning teda oli hakanud jälitama kodusiga, kes ei tahtnud kuidagi mehest maha jääda ja jälitas teda sisuliselt koduukseni, vahendas Daily Telegraph.
Hädas mees ei osanud lõpuks muude ette võtta kui politseisse helistada.
Kohale saabunud politseinikel õnnestus lõpuks siga autosse väänata, kus temast tehti ka foto. Seejärel viidi loom politseijaoskonda ning pandi ühte tühja koertepuuri kinni. Pühapäeva hommikul õnnestus sea omanik välja selgitada ning loom sai tagasi koju.
Kaks aastat tagasi leidis samas linnas aset samuti üks kummaline juhtum loomaga - tookord pidid politseinikud kinni püüdma puurist põgenenud känguru nimega Foster. | USA mees teatas politseile, et teda jälitab siga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
North Ridgeville'i linna politseijaoskonnast selgitati, et võimude poole pöördunud mehe sõnul jalutas ta parajasti rongijaamast koju ning teda oli hakanud jälitama kodusiga, kes ei tahtnud kuidagi mehest maha jääda ja jälitas teda sisuliselt koduukseni, vahendas Daily Telegraph.
Hädas mees ei osanud lõpuks muude ette võtta kui politseisse helistada.
Kohale saabunud politseinikel õnnestus lõpuks siga autosse väänata, kus temast tehti ka foto. Seejärel viidi loom politseijaoskonda ning pandi ühte tühja koertepuuri kinni. Pühapäeva hommikul õnnestus sea omanik välja selgitada ning loom sai tagasi koju.
Kaks aastat tagasi leidis samas linnas aset samuti üks kummaline juhtum loomaga - tookord pidid politseinikud kinni püüdma puurist põgenenud känguru nimega Foster.
### Response:
USA mees teatas politseile, et teda jälitab siga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolteist aastat tagasi alanud kõrgharidusvaldkonna õigusaktide korrastamine ja lihtsustamine on jõudnud niikaugele, et valminud on seaduse eelnõu. Uus seadus toob kaasa ka mitu sisulist muudatust. Samas ei täitu nende ootused, kes varakevadise avaliku arutelu põhjal lootsid, kõrgkooli võib peagi pääseda ilma gümnaasiumi lõputunnistuseta. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist ehk VÕTAt ei luba kõrgkooli vastuvõtutingimustes kasutada praegune seadus ning seda võimalust ei anna ka uue seaduse eelnõu.
Haridus- ja teadusministeerium saatis kõrgharidusseaduse eelnõu arvamuse avaldamiseks kõrgkoolidele, teadus- ja arendusasutustele, ministeeriumidele ning rektorite, üliõpilaste, tööandjate ja ametiühingute esindusorganisatsioonidele jt partneritele. Loodame eelnõu jõudmist valitsusse suve lõpuks ja riigikogusse sügiseks. Seega räägime praegu alles kavandatavatest muudatustest.
Tasuta õpe ja kohustus õppida
Kõrghariduse rahastamispõhimõtteid muuta ei pole plaanis ning tasuta kõrgharidus säilib. Õppimine täiskoormusega eestikeelsel õppekaval on ka edaspidi üliõpilase jaoks tasuta.
Kehtivas seaduses ei ole üliõpilase kohustusi kirjeldatud, kuid on selge, et tasuta kõrghariduse tingimustes on üliõpilasel ka vastutus. Eelnõus on üliõpilase esmase ja peamise kohustusena välja toodud kohustus täita õppekava. Samuti on kohustusena toodud välja talle pakutavate võimaluste vastutustundlik kasutamine.
Üliõpilase eesmärk peaks olema sooritada eksam või arvestus esimese korraga ja seda ka juhul, kui kõrgkool võimaldab teha ka järeleksameid või -arvestusi. Üliõpilane peab järgima akadeemilist eetikat ja õppimise head tava. Näiteks on plagieerimine ja eksamil petmine kõrgkoolist eksmatrikuleerimise alused.
Kui tudeng ei täida semestri lõpuks vajalikku õppe mahtu, on nii praegu kui ka edaspidi kõrgkoolil õigus nõuda tasu täitmata jäänud ainepunktide eest. Eelnõus täpsustatakse, et iga täitmata ainepunkti eest tuleb maksta üks kord. Praegu seaduses sellist piirangut ei ole ning on juhtumeid, kus üliõpilasel jääb mõni ainepunkt tegemata, aga õppekava täitmiseks vajalikku loengut enne ülejärgmist semestrit ei loeta ja vahepealsel ajal nõutakse selle aine eest õppekulude hüvitamist. Kuid puudujäävate ainepunktide eest tasu nõudmise eesmärk ei ole üliõpilast karistada, vaid hüvitada kõrgkoolile põhjendatud lisakulu, kui üliõpilane õppetöös osaleb, aga planeeritud ajal eksamit ei soorita.
Arvestades üliõpilaste ja kõrgkoolide ettepanekut plaanime loobuda piirangust, mis ei luba akadeemilise puhkuse ajal õppekava täita. Samas peab kõrgkool jälgima, et võimalus akadeemilisel puhkusel olles ainepunkte koguda ei innustaks tudengeid liiga kergekäeliselt akadeemilist puhkust võtma, kuna see viib sageli õpingute katkestamiseni.
Kuna õppijad on järjest vanemad, on neil tihti varasemaid õpitulemusi ja töökogemust, mida saaks õppekava täitmisel arvestada. Kui tudeng saab osa semestri ainepunktidest VÕTAt rakendades ja uusi aineid samal ajal samas mahus ei tee, võib kõrgkool nõuda nende punktide ulatuses õppekulude hüvitamist. Seega VÕTAga kogutud ainepunkte ei arvestata praegu õppemahu hulka, mis tuleb sooritada tasuta õppimise õiguse säilimiseks. Eelnõuga selline piirang kaotatakse.
Õigus õppida eesti keeles
Eelnõus on kirjas, et rakenduskõrghariduse ning bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavad on üldjuhul eestikeelsed, kuid kõrgkool võib põhjendatud juhtudel avada võõrkeelse õppekava. Silmas on peetud näiteks olukorda, kus õppe kvaliteedi tagamiseks ning lähtuvalt kõrgharidusega spetsialistide vajadusest on põhjendatud võõrkeelsete õppekavade avamine ja selleks on ka vajalikud ressursid. Kas põhjendused on olemas ja vettpidavad, hindab esmalt kõrgkool ise. Ministeerium arvestab põhjendusi tegevustoetuse eraldamisel ning vajadusel seab tingimused eestikeelse õppe mahu suurendamiseks.
Omaette küsimus on see, et inglisekeelse õppe maht kipub suurenema ka eestikeelsetel õppekavadel. Samas on kõrghariduses vältimatu, et kasutatakse võõrkeelseid artikleid ja materjale ning õppetöös osalevad välisõppejõud. Eesmärk on see, et tudeng suudaks lisaks eesti keelele õpingute lõppedes vähemalt ühes võõrkeeles oma erialal aktiivselt kaasa rääkida. Mitu ainet või tundi peab olema eesti keeles ja mitu võib olla võõrkeeles, ei ole samas mõistlik seadusesse kirjutada.
Bakalaureusekraad rakenduskõrghariduse lõpetanule
Üks kavandatavatest muudatustest on see, et rakenduskõrghariduse lõpetajale antakse edaspidi bakalaureusekraad. Praegu saab rakenduskõrghariduse lõpetaja rakenduskõrghariduse diplomi. Nii kõrgkoolid kui üliõpilased tõid eelnõu ettevalmistamisel välja, et üliõpilased peavad välisriigis õppima asudes sageli selgitama, mis kvalifikatsioon see on. Muudatusega anname selge sõnumi, et rakenduskõrgharidus ja bakalaureuseõpe on samal kõrgharidusastmel ning nende lõpetajatel on võrdväärsed õigused nii edasiõppimisel kui ka tööturul.
Bakalaureusekraadile lisatakse edaspidi märge, et läbitud on rakendusliku suunitlusega õpe ning rakenduskõrgharidust väärtustavate Eesti tööandjate jaoks jääb see endiselt nähtavaks. Välisriiki siirdudes aga ei pea üliõpilane selgitama, et Eesti kõrgharidussüsteemis on tegemist bakalaureusekraadiga samaväärse kvalifikatsiooniga, mis annab õiguse asuda magistriõppesse.
Paindlikkus ja palju muud
Magistriõppe korraldamisel näeme ette suuremat paindlikkust, et kaasata rohkem töötavaid inimesi elukestvasse õppesse. Üldisena jääb kehtima 3+2 õppekavade süsteem, kuid erandjuhtudel võib mõni magistriõppekava olla üheaastane. Erandi tegemine on võimalik näiteks siis, kui õppekava on suunatud inimestele, kellel on vastavas valdkonnas töökogemus või varasem magistrikraad sarnasel erialal või on sel erialal lühema ajaga magistrikraadini jõudmine rahvusvaheliselt aktsepteeritud.
Praegu ütleb seadus, et ekstern ei ole üliõpilane ning jätab kõrgkoolidele suure otsustusruumi, keda ja millistel tingimustel eksterniks lugeda. Ekstern saab valida oma õppekoormuse ise ja nõudeid edasijõudmise kiirusele ei ole, samas võib ta võtta lähtuvalt täiskasvanute koolituse seadusest õppepuhkust igal aastal isegi siis, kui osaleb õppetöös väga vähe. Eksterne hakatakse selgemalt eristama ning eelnõu kohaselt on eksterni õppekoormus väiksem kui osakoormusega õppes ette nähtud minimaalne 50 protsenti. Eksternile jääb õigus saada õppepuhkust ainult tasemeõppe lõpetamiseks, mitte muul ajal.
Edaspidi ei ole kavas anda välja riiklike üliõpilaspileteid, sest vajadus nende järele on kahanenud pea olematuks. Enamus tudengeid kasutab rahvusvahelist ISIC kaarti, millega kaasneb hulk soodustusi ja kui kellelgi on vaja tõestada oma staatust üliõpilasena, on võimalik saada koolist vastav tõend.
Ülal toodud muudatusplaanid puudutavad eelkõige üliõpilasi, kuid mõistagi ei piirdu mahukas eelnõu ainut nende näidetega. Kavandatav seadus toob uusi tuuli ka õppeasutustele, olgu näiteks avalik-õiguslike ülikoolide juhtimisse väliste liikmete kaasamine, muudatused kvaliteedihindamisel, akadeemilise töötaja mõiste kasutuselevõtmine, kõrgkoolide karjäärimudelite kaasajastamise võimaldamine jpm.
Kogu eelnõu ja mahuka seletuskirja sisu üksikasjalik edasi andmine ühes artiklis on võimatu missioon. Kes soovib teemasse süveneda, saab seda teha siin.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Margus Haidak | Üliõpilase õigused ja kohustused uues kõrgharidusseaduses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolteist aastat tagasi alanud kõrgharidusvaldkonna õigusaktide korrastamine ja lihtsustamine on jõudnud niikaugele, et valminud on seaduse eelnõu. Uus seadus toob kaasa ka mitu sisulist muudatust. Samas ei täitu nende ootused, kes varakevadise avaliku arutelu põhjal lootsid, kõrgkooli võib peagi pääseda ilma gümnaasiumi lõputunnistuseta. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist ehk VÕTAt ei luba kõrgkooli vastuvõtutingimustes kasutada praegune seadus ning seda võimalust ei anna ka uue seaduse eelnõu.
Haridus- ja teadusministeerium saatis kõrgharidusseaduse eelnõu arvamuse avaldamiseks kõrgkoolidele, teadus- ja arendusasutustele, ministeeriumidele ning rektorite, üliõpilaste, tööandjate ja ametiühingute esindusorganisatsioonidele jt partneritele. Loodame eelnõu jõudmist valitsusse suve lõpuks ja riigikogusse sügiseks. Seega räägime praegu alles kavandatavatest muudatustest.
Tasuta õpe ja kohustus õppida
Kõrghariduse rahastamispõhimõtteid muuta ei pole plaanis ning tasuta kõrgharidus säilib. Õppimine täiskoormusega eestikeelsel õppekaval on ka edaspidi üliõpilase jaoks tasuta.
Kehtivas seaduses ei ole üliõpilase kohustusi kirjeldatud, kuid on selge, et tasuta kõrghariduse tingimustes on üliõpilasel ka vastutus. Eelnõus on üliõpilase esmase ja peamise kohustusena välja toodud kohustus täita õppekava. Samuti on kohustusena toodud välja talle pakutavate võimaluste vastutustundlik kasutamine.
Üliõpilase eesmärk peaks olema sooritada eksam või arvestus esimese korraga ja seda ka juhul, kui kõrgkool võimaldab teha ka järeleksameid või -arvestusi. Üliõpilane peab järgima akadeemilist eetikat ja õppimise head tava. Näiteks on plagieerimine ja eksamil petmine kõrgkoolist eksmatrikuleerimise alused.
Kui tudeng ei täida semestri lõpuks vajalikku õppe mahtu, on nii praegu kui ka edaspidi kõrgkoolil õigus nõuda tasu täitmata jäänud ainepunktide eest. Eelnõus täpsustatakse, et iga täitmata ainepunkti eest tuleb maksta üks kord. Praegu seaduses sellist piirangut ei ole ning on juhtumeid, kus üliõpilasel jääb mõni ainepunkt tegemata, aga õppekava täitmiseks vajalikku loengut enne ülejärgmist semestrit ei loeta ja vahepealsel ajal nõutakse selle aine eest õppekulude hüvitamist. Kuid puudujäävate ainepunktide eest tasu nõudmise eesmärk ei ole üliõpilast karistada, vaid hüvitada kõrgkoolile põhjendatud lisakulu, kui üliõpilane õppetöös osaleb, aga planeeritud ajal eksamit ei soorita.
Arvestades üliõpilaste ja kõrgkoolide ettepanekut plaanime loobuda piirangust, mis ei luba akadeemilise puhkuse ajal õppekava täita. Samas peab kõrgkool jälgima, et võimalus akadeemilisel puhkusel olles ainepunkte koguda ei innustaks tudengeid liiga kergekäeliselt akadeemilist puhkust võtma, kuna see viib sageli õpingute katkestamiseni.
Kuna õppijad on järjest vanemad, on neil tihti varasemaid õpitulemusi ja töökogemust, mida saaks õppekava täitmisel arvestada. Kui tudeng saab osa semestri ainepunktidest VÕTAt rakendades ja uusi aineid samal ajal samas mahus ei tee, võib kõrgkool nõuda nende punktide ulatuses õppekulude hüvitamist. Seega VÕTAga kogutud ainepunkte ei arvestata praegu õppemahu hulka, mis tuleb sooritada tasuta õppimise õiguse säilimiseks. Eelnõuga selline piirang kaotatakse.
Õigus õppida eesti keeles
Eelnõus on kirjas, et rakenduskõrghariduse ning bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavad on üldjuhul eestikeelsed, kuid kõrgkool võib põhjendatud juhtudel avada võõrkeelse õppekava. Silmas on peetud näiteks olukorda, kus õppe kvaliteedi tagamiseks ning lähtuvalt kõrgharidusega spetsialistide vajadusest on põhjendatud võõrkeelsete õppekavade avamine ja selleks on ka vajalikud ressursid. Kas põhjendused on olemas ja vettpidavad, hindab esmalt kõrgkool ise. Ministeerium arvestab põhjendusi tegevustoetuse eraldamisel ning vajadusel seab tingimused eestikeelse õppe mahu suurendamiseks.
Omaette küsimus on see, et inglisekeelse õppe maht kipub suurenema ka eestikeelsetel õppekavadel. Samas on kõrghariduses vältimatu, et kasutatakse võõrkeelseid artikleid ja materjale ning õppetöös osalevad välisõppejõud. Eesmärk on see, et tudeng suudaks lisaks eesti keelele õpingute lõppedes vähemalt ühes võõrkeeles oma erialal aktiivselt kaasa rääkida. Mitu ainet või tundi peab olema eesti keeles ja mitu võib olla võõrkeeles, ei ole samas mõistlik seadusesse kirjutada.
Bakalaureusekraad rakenduskõrghariduse lõpetanule
Üks kavandatavatest muudatustest on see, et rakenduskõrghariduse lõpetajale antakse edaspidi bakalaureusekraad. Praegu saab rakenduskõrghariduse lõpetaja rakenduskõrghariduse diplomi. Nii kõrgkoolid kui üliõpilased tõid eelnõu ettevalmistamisel välja, et üliõpilased peavad välisriigis õppima asudes sageli selgitama, mis kvalifikatsioon see on. Muudatusega anname selge sõnumi, et rakenduskõrgharidus ja bakalaureuseõpe on samal kõrgharidusastmel ning nende lõpetajatel on võrdväärsed õigused nii edasiõppimisel kui ka tööturul.
Bakalaureusekraadile lisatakse edaspidi märge, et läbitud on rakendusliku suunitlusega õpe ning rakenduskõrgharidust väärtustavate Eesti tööandjate jaoks jääb see endiselt nähtavaks. Välisriiki siirdudes aga ei pea üliõpilane selgitama, et Eesti kõrgharidussüsteemis on tegemist bakalaureusekraadiga samaväärse kvalifikatsiooniga, mis annab õiguse asuda magistriõppesse.
Paindlikkus ja palju muud
Magistriõppe korraldamisel näeme ette suuremat paindlikkust, et kaasata rohkem töötavaid inimesi elukestvasse õppesse. Üldisena jääb kehtima 3+2 õppekavade süsteem, kuid erandjuhtudel võib mõni magistriõppekava olla üheaastane. Erandi tegemine on võimalik näiteks siis, kui õppekava on suunatud inimestele, kellel on vastavas valdkonnas töökogemus või varasem magistrikraad sarnasel erialal või on sel erialal lühema ajaga magistrikraadini jõudmine rahvusvaheliselt aktsepteeritud.
Praegu ütleb seadus, et ekstern ei ole üliõpilane ning jätab kõrgkoolidele suure otsustusruumi, keda ja millistel tingimustel eksterniks lugeda. Ekstern saab valida oma õppekoormuse ise ja nõudeid edasijõudmise kiirusele ei ole, samas võib ta võtta lähtuvalt täiskasvanute koolituse seadusest õppepuhkust igal aastal isegi siis, kui osaleb õppetöös väga vähe. Eksterne hakatakse selgemalt eristama ning eelnõu kohaselt on eksterni õppekoormus väiksem kui osakoormusega õppes ette nähtud minimaalne 50 protsenti. Eksternile jääb õigus saada õppepuhkust ainult tasemeõppe lõpetamiseks, mitte muul ajal.
Edaspidi ei ole kavas anda välja riiklike üliõpilaspileteid, sest vajadus nende järele on kahanenud pea olematuks. Enamus tudengeid kasutab rahvusvahelist ISIC kaarti, millega kaasneb hulk soodustusi ja kui kellelgi on vaja tõestada oma staatust üliõpilasena, on võimalik saada koolist vastav tõend.
Ülal toodud muudatusplaanid puudutavad eelkõige üliõpilasi, kuid mõistagi ei piirdu mahukas eelnõu ainut nende näidetega. Kavandatav seadus toob uusi tuuli ka õppeasutustele, olgu näiteks avalik-õiguslike ülikoolide juhtimisse väliste liikmete kaasamine, muudatused kvaliteedihindamisel, akadeemilise töötaja mõiste kasutuselevõtmine, kõrgkoolide karjäärimudelite kaasajastamise võimaldamine jpm.
Kogu eelnõu ja mahuka seletuskirja sisu üksikasjalik edasi andmine ühes artiklis on võimatu missioon. Kes soovib teemasse süveneda, saab seda teha siin.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Margus Haidak | Üliõpilase õigused ja kohustused uues kõrgharidusseaduses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie hinnangul on oluline, et Itaalia valitsus jätkaks vastutustundliku eelarvepoliitika kursil," ütles Valdis Dombrovskis Saksa ärilehele Handelsblatt, märkides, et Itaalia riigivõlg on Euroopa Liidus Kreeka järel suuruselt teine.
Itaalia 2,3 triljoni eurone riigivõlg moodustab 132 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). EL-i prognooside põhjal jääb võlg ka tänavu üle 130 protsendi SKP-st, mis on ühenduse 60-protsendisest laest üle kahe korra kõrgem.
Sestap huvitab Brüsselit väga, et Itaalia jätkaks pingutusi võla kärpimiseks, ja kardetakse avalike kulutuste suurendamist.
Populismis süüdistatud Viie Tähe Liikumise (M5S) ja paremäärmusliku Liiga reedel avaldatud valitsusprogrammis ei mainita euroalast lahkumist, kuid tahetakse loobuda kriisijärgsetest kasinusmeetmetest.
"Valitsuse meetmetega ei vähendata riigivõlga läbi ebaedukaks osutunud maksudel ja kasinusel põhineva poliitikaga, vaid läbi sisemajanduse koguprodukti (SKP) suurendamise, mis saavutatakse sisenõudluse taastamisega," seisab valitsusprogrammis.
Dokumendi kulukad finantsmeetmed ja euroskeptiline toon on teinud finantsturud murelikuks.
Dombrovskis märkis, et koalitsiooni valitsusprogrammis on kavas makse oluliselt kärpida ja pensionikärped tühistada, mis tõotab minna kulukaks.
"Me saame üksnes soovitada stimuleerida kasvu struktuurireformidega ja hoida eelarvepuudujääk kontrolli all," ütles ta. | Eurovolinik: Itaalia eelarvepoliitika peab olema vastutustundlik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie hinnangul on oluline, et Itaalia valitsus jätkaks vastutustundliku eelarvepoliitika kursil," ütles Valdis Dombrovskis Saksa ärilehele Handelsblatt, märkides, et Itaalia riigivõlg on Euroopa Liidus Kreeka järel suuruselt teine.
Itaalia 2,3 triljoni eurone riigivõlg moodustab 132 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). EL-i prognooside põhjal jääb võlg ka tänavu üle 130 protsendi SKP-st, mis on ühenduse 60-protsendisest laest üle kahe korra kõrgem.
Sestap huvitab Brüsselit väga, et Itaalia jätkaks pingutusi võla kärpimiseks, ja kardetakse avalike kulutuste suurendamist.
Populismis süüdistatud Viie Tähe Liikumise (M5S) ja paremäärmusliku Liiga reedel avaldatud valitsusprogrammis ei mainita euroalast lahkumist, kuid tahetakse loobuda kriisijärgsetest kasinusmeetmetest.
"Valitsuse meetmetega ei vähendata riigivõlga läbi ebaedukaks osutunud maksudel ja kasinusel põhineva poliitikaga, vaid läbi sisemajanduse koguprodukti (SKP) suurendamise, mis saavutatakse sisenõudluse taastamisega," seisab valitsusprogrammis.
Dokumendi kulukad finantsmeetmed ja euroskeptiline toon on teinud finantsturud murelikuks.
Dombrovskis märkis, et koalitsiooni valitsusprogrammis on kavas makse oluliselt kärpida ja pensionikärped tühistada, mis tõotab minna kulukaks.
"Me saame üksnes soovitada stimuleerida kasvu struktuurireformidega ja hoida eelarvepuudujääk kontrolli all," ütles ta.
### Response:
Eurovolinik: Itaalia eelarvepoliitika peab olema vastutustundlik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jan, kes oma esinejatöö kõrvalt on alati ka muusikat teinud, tegutsedes tänaseni bluusilauljana ansambliga Luxury Filters, otsustas kaasa lüüa Pärli projektis, kui oli kuulnud vaid loo demo. "Tundsin kohe, et see on minu teema. Ürgmehe teema – see on mind terve elu saatnud ja polnud kahtlustki, et pean selles kaasa lööma," kirjeldas Jan, kuidas koostöö Pärliga sündis.
Jan Uuspõld kehastab värskes loos kaht dialoogi pidavat kaasat, kes etendavad väga harjumuspäraseid vestlusi iga paarisuhte igapäevaelus, kus on paratamatult vahel soov öelda ka viisakalt: "Ma ei taha täna rääkida."
2014. aastal loodud Pärli puhul on tegu lihtsa, kaasahaarava ja meeldejääva pop-rokiga, kus veidi ka kantrit ja bluusilikku uima. Ansambli lauljaks on Liis Mäesalu.
Pärlile lisavad muusikalist helki The Suni ridades mänginud Tarvo Valm, Maik Grüner trummidel ning Joel Berg basskitarril. | Ansambli Pärl ridades särab uues loos Jan Uuspõld | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jan, kes oma esinejatöö kõrvalt on alati ka muusikat teinud, tegutsedes tänaseni bluusilauljana ansambliga Luxury Filters, otsustas kaasa lüüa Pärli projektis, kui oli kuulnud vaid loo demo. "Tundsin kohe, et see on minu teema. Ürgmehe teema – see on mind terve elu saatnud ja polnud kahtlustki, et pean selles kaasa lööma," kirjeldas Jan, kuidas koostöö Pärliga sündis.
Jan Uuspõld kehastab värskes loos kaht dialoogi pidavat kaasat, kes etendavad väga harjumuspäraseid vestlusi iga paarisuhte igapäevaelus, kus on paratamatult vahel soov öelda ka viisakalt: "Ma ei taha täna rääkida."
2014. aastal loodud Pärli puhul on tegu lihtsa, kaasahaarava ja meeldejääva pop-rokiga, kus veidi ka kantrit ja bluusilikku uima. Ansambli lauljaks on Liis Mäesalu.
Pärlile lisavad muusikalist helki The Suni ridades mänginud Tarvo Valm, Maik Grüner trummidel ning Joel Berg basskitarril.
### Response:
Ansambli Pärl ridades särab uues loos Jan Uuspõld |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Proov anti võistlussiseselt 21. aprillil toimunud Eesti karikavõistlustel kulturismis ja fitnessis. Kokku võeti võistlustel neli proovi, ülejäänud proovidest keelatud aineid ei leitud, teatas Eesti Antidoping.
Hetkel on käimas dopingujuhtumi menetlemine ning juhtum avalikustatakse täpsemalt menetluse lõppedes.
Sportlasel on õigus avada B-proov ja siis annab ta omapoolse selgituse, kuidas keelatud aine tema organismi sattus. Seejärel koguneb dopinguvastane distsiplinaarkolleegium, kes vormistab otsuse võimaliku karistuse kohta.
Parveotsa arvates sattus dopinguaine organismi välismaalt ostetud rasvapõletaja kaudu. "Tarvitasin ühte välismaist rasvapõletajat, mis müügijutu järgi sisaldab ainult taimseid koostisosi ning on väga turvaline ja legaalne. Aga seda ei müüda Euroopas, sest ühe koostisosa kohta ei ole tehtud piisavalt uuringuid. Kahjuks oli minu tarbitud tablettides looduslikest ainetest ja legaalsusest asi kaugel ja tegu on klenbuterooliga, mis on keelatud ainete loetelus," vahendab Eesti Päevaleht sportlase selgitust. "Tagantjärele vaadates on täiesti ajuvaba, kuidas võib niimoodi orki lennata. Aga need, kes on asjas sees olnud, teavad, kui raske on dieedi ajal tõsisemat mõttetööd teha."
"Mul polnud õrna aimugi. Miks ta ei rääkinud? Sellise nimega toidulisandi puhul oleksin kohe öelnud, et unusta ära! Ma oleksin saanud teda aidata ja sellest supist, mida praegu helbime, päästa," ütles Parveotsa treener Ott Kiivikas Päevalehele. | Ott Kiivika õpilane andis positiivse dopinguproovi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Proov anti võistlussiseselt 21. aprillil toimunud Eesti karikavõistlustel kulturismis ja fitnessis. Kokku võeti võistlustel neli proovi, ülejäänud proovidest keelatud aineid ei leitud, teatas Eesti Antidoping.
Hetkel on käimas dopingujuhtumi menetlemine ning juhtum avalikustatakse täpsemalt menetluse lõppedes.
Sportlasel on õigus avada B-proov ja siis annab ta omapoolse selgituse, kuidas keelatud aine tema organismi sattus. Seejärel koguneb dopinguvastane distsiplinaarkolleegium, kes vormistab otsuse võimaliku karistuse kohta.
Parveotsa arvates sattus dopinguaine organismi välismaalt ostetud rasvapõletaja kaudu. "Tarvitasin ühte välismaist rasvapõletajat, mis müügijutu järgi sisaldab ainult taimseid koostisosi ning on väga turvaline ja legaalne. Aga seda ei müüda Euroopas, sest ühe koostisosa kohta ei ole tehtud piisavalt uuringuid. Kahjuks oli minu tarbitud tablettides looduslikest ainetest ja legaalsusest asi kaugel ja tegu on klenbuterooliga, mis on keelatud ainete loetelus," vahendab Eesti Päevaleht sportlase selgitust. "Tagantjärele vaadates on täiesti ajuvaba, kuidas võib niimoodi orki lennata. Aga need, kes on asjas sees olnud, teavad, kui raske on dieedi ajal tõsisemat mõttetööd teha."
"Mul polnud õrna aimugi. Miks ta ei rääkinud? Sellise nimega toidulisandi puhul oleksin kohe öelnud, et unusta ära! Ma oleksin saanud teda aidata ja sellest supist, mida praegu helbime, päästa," ütles Parveotsa treener Ott Kiivikas Päevalehele.
### Response:
Ott Kiivika õpilane andis positiivse dopinguproovi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paar abiellus 19. mail Windsori lossi St George'i kabelis ning pidustustest üle jäänud lilled toimetati St Josephi haiglasse Hackney linnaosas, vahendas BBC.
Florist Philippa Craddocki käe all valmisid pulmalilledest käsitsi seotud kimbud, mis haigasse toimetati. "Me oleme väga tänulikud selle imelise kingi üle," teatasid haigla esindajad.
Haigla tegevdirektor Nigel Harding ütles, et lillede saabumine oli meeldib üllatus nii haigla personalile kui ka patsientidele. "Suur tänu Philippa Craddockile ja tema tiimile ning muidugi kuninglikule pruutpaarile," ütles ta.
89-aastane patsient Pauline Clayton oli lillede üle erakordselt õnnelik, sest töötas 19-aastasena kuningliku kleididisaineri Norman Hartnelli juures ning aitas tikkida Elizabeth II pulmakleidi sleppi. "On armas kokkusattumus omada sellist kokkuppuudet kuningaperega ja saada pulmalilled. Need on kaunid ja väga erilised," kommenteeris Clayton.
Kuninglikku pulma ehtinud lilled olid korjatud suures osas kuningapere pargist ning need koosnesid näiteks sõrmkübaratest ja pojengidest. | Kuningliku pulma lilledega rõõmustati Londoni haigla patsiente | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paar abiellus 19. mail Windsori lossi St George'i kabelis ning pidustustest üle jäänud lilled toimetati St Josephi haiglasse Hackney linnaosas, vahendas BBC.
Florist Philippa Craddocki käe all valmisid pulmalilledest käsitsi seotud kimbud, mis haigasse toimetati. "Me oleme väga tänulikud selle imelise kingi üle," teatasid haigla esindajad.
Haigla tegevdirektor Nigel Harding ütles, et lillede saabumine oli meeldib üllatus nii haigla personalile kui ka patsientidele. "Suur tänu Philippa Craddockile ja tema tiimile ning muidugi kuninglikule pruutpaarile," ütles ta.
89-aastane patsient Pauline Clayton oli lillede üle erakordselt õnnelik, sest töötas 19-aastasena kuningliku kleididisaineri Norman Hartnelli juures ning aitas tikkida Elizabeth II pulmakleidi sleppi. "On armas kokkusattumus omada sellist kokkuppuudet kuningaperega ja saada pulmalilled. Need on kaunid ja väga erilised," kommenteeris Clayton.
Kuninglikku pulma ehtinud lilled olid korjatud suures osas kuningapere pargist ning need koosnesid näiteks sõrmkübaratest ja pojengidest.
### Response:
Kuningliku pulma lilledega rõõmustati Londoni haigla patsiente |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaapanis on üks täpsema graafikuga raudteevõrke maailmas ning selline juhtum vääris Jaapani lääneosa teenindava ettevõtte hinnangul nii ülestunnistust ja avalikku vabandamist pressiteate vahendusel kui ka sisejuurdluse alustamist, vahendas ajaleht Independent.
Juhtum puudutas väljumist Hyogo prefektuuris asuvast Nishi-Akashi raudteejaamast. Rong pidi jaamast väljuma kell 7.12, kuid selle asemel sõitis rong jaamast välja kell 7.11 ja 35 sekundit ning vähemalt üks rongist maha jäänud reisija esitas koheselt ka ametliku kaebuse. Järgmisesse jaama jõudis rong siiski juba täpselt õigel ajal.
Rongifirma pressiesindaja sõnul ei saa intsidenti mitte kuidagi põhjendada või välja vabandada.
Esialgsetel andmetel tulenes viga sellest, et konduktor oli väljumisajast valesti aru saanud ja väljumiseks liiga vara loa andnud. Ettevõtte kinnitusel korraldatakse töötajatele lisakoolitus, et edaspidi selliseid äpardusi vältida.
Viimati leidis analoogne juhtum aset eelmise aasta sügisel, kui Tokyost Tsukubasse suunduv rong väljus 20 sekundit varem. Ka tookord järgnes sellele avalik vabandus, kuigi ühtegi kaebust siis ei esitatud. | Jaapani rongifirma vabandas, sest üks rong väljus 25 sekundit varem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaapanis on üks täpsema graafikuga raudteevõrke maailmas ning selline juhtum vääris Jaapani lääneosa teenindava ettevõtte hinnangul nii ülestunnistust ja avalikku vabandamist pressiteate vahendusel kui ka sisejuurdluse alustamist, vahendas ajaleht Independent.
Juhtum puudutas väljumist Hyogo prefektuuris asuvast Nishi-Akashi raudteejaamast. Rong pidi jaamast väljuma kell 7.12, kuid selle asemel sõitis rong jaamast välja kell 7.11 ja 35 sekundit ning vähemalt üks rongist maha jäänud reisija esitas koheselt ka ametliku kaebuse. Järgmisesse jaama jõudis rong siiski juba täpselt õigel ajal.
Rongifirma pressiesindaja sõnul ei saa intsidenti mitte kuidagi põhjendada või välja vabandada.
Esialgsetel andmetel tulenes viga sellest, et konduktor oli väljumisajast valesti aru saanud ja väljumiseks liiga vara loa andnud. Ettevõtte kinnitusel korraldatakse töötajatele lisakoolitus, et edaspidi selliseid äpardusi vältida.
Viimati leidis analoogne juhtum aset eelmise aasta sügisel, kui Tokyost Tsukubasse suunduv rong väljus 20 sekundit varem. Ka tookord järgnes sellele avalik vabandus, kuigi ühtegi kaebust siis ei esitatud.
### Response:
Jaapani rongifirma vabandas, sest üks rong väljus 25 sekundit varem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvahelise Nüüdismuusika Ühingu (ISCM) korraldatava festivali Maailma muusika päevad (World New Music Days) kavva valis rahvusvahelistest ekspertidest koosnev komisjon tänavu Hiinasse Eestit esindama 25-aastase helilooja Marianna Liiki, kelle teost esitab Pekingis rahvusvaheliselt tunnustatud Moskva kaasaegse muusika ansambel (MCME).
Ansambel keskendub 20. ja 21. sajandi nüüdismuusika esitamisele. MCME asutati 1990. aastal ning tänaseks kuuluvad selle koosseisu Venemaa parimad kaasaegsele muusikale pühendunud interpreedid.
ISCM on kaasaegse muusika valdkonna suurim rahvusvaheline võrgustik, mis ühendab üle 50 riigi, lisaks alaorganisatsioonidena festivalid või uue muusika keskuseid. Maailma muusika päevad on ISCMi tegevuse üks tähtsamaid väljundeid. Heliloojate jaoks on tegemist ühe aasta olulisema nüüdimuusikasündmusega.
Marianna Liik (sündinud 1992) alustas kompositsiooniõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 2011. aasta sügisel Helena Tulve õpilasena. 2014. aasta kevadel lõpetas ta elektroakustilise kompositsiooni bakalaureuseõppe Margo Kõlari ja Malle Maltise juhendamisel juhendamisel ning omandas magistrikraadi kompositsioonis Helena Tulve ja Margo Kõlari juures 2017. aastal.
Väljakujunenud tava kohaselt tutvustab festival igalt liikmeskonna maalt vähemalt ühe helilooja teost. Iga liikmesriik esitab rahvusvahelisele komisjonile kuni 6 teose ettepanekut erinevatesse muusikalistesse kategooriatesse. Igal aastal korraldatakse festival erinevas liikmesriigis. Tänavu toimuvad ISCMi Maailma muusika päevad 19. – 26. maini 2018 Pekingis, Hiinas ühendatuna samaaegselt Pekingi Uue Muusika festivaliga. Eesti Heliloojate Liit on ISCMi liige alates 2005. aastast ning aastal 2019 on Eesti valitud ISCMi suursündmuse korraldajamaaks.
"ISCM-i festivalide kontekstis tundub festival Pekingis ääretult mastaapne - on ju tegemist ühe suurema linnaga, kus Maailma muusika päevad kunagi toimunud on. Siinse festivali järel suudab Eesti kindlasti pakkuda just väga hubasemat ja kompaktset konteksti ja sellega me kindlasti eristume ja jääme meelde," kommenteeris festivali meeleolusid Pekingist kohapealt Eesti Heliloojate Liidu esimees Märt-Matis Lill.
World New Music Days 2019 festival toimub Tallinnas ja Tartus 2. – 10. maini.
Kuula Marianna Liiki teose esmaettekandega ERRi kontserdisalvestust. | Maailma muusika päevadel Pekingis esindab Eestit helilooja Marianna Liik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvahelise Nüüdismuusika Ühingu (ISCM) korraldatava festivali Maailma muusika päevad (World New Music Days) kavva valis rahvusvahelistest ekspertidest koosnev komisjon tänavu Hiinasse Eestit esindama 25-aastase helilooja Marianna Liiki, kelle teost esitab Pekingis rahvusvaheliselt tunnustatud Moskva kaasaegse muusika ansambel (MCME).
Ansambel keskendub 20. ja 21. sajandi nüüdismuusika esitamisele. MCME asutati 1990. aastal ning tänaseks kuuluvad selle koosseisu Venemaa parimad kaasaegsele muusikale pühendunud interpreedid.
ISCM on kaasaegse muusika valdkonna suurim rahvusvaheline võrgustik, mis ühendab üle 50 riigi, lisaks alaorganisatsioonidena festivalid või uue muusika keskuseid. Maailma muusika päevad on ISCMi tegevuse üks tähtsamaid väljundeid. Heliloojate jaoks on tegemist ühe aasta olulisema nüüdimuusikasündmusega.
Marianna Liik (sündinud 1992) alustas kompositsiooniõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 2011. aasta sügisel Helena Tulve õpilasena. 2014. aasta kevadel lõpetas ta elektroakustilise kompositsiooni bakalaureuseõppe Margo Kõlari ja Malle Maltise juhendamisel juhendamisel ning omandas magistrikraadi kompositsioonis Helena Tulve ja Margo Kõlari juures 2017. aastal.
Väljakujunenud tava kohaselt tutvustab festival igalt liikmeskonna maalt vähemalt ühe helilooja teost. Iga liikmesriik esitab rahvusvahelisele komisjonile kuni 6 teose ettepanekut erinevatesse muusikalistesse kategooriatesse. Igal aastal korraldatakse festival erinevas liikmesriigis. Tänavu toimuvad ISCMi Maailma muusika päevad 19. – 26. maini 2018 Pekingis, Hiinas ühendatuna samaaegselt Pekingi Uue Muusika festivaliga. Eesti Heliloojate Liit on ISCMi liige alates 2005. aastast ning aastal 2019 on Eesti valitud ISCMi suursündmuse korraldajamaaks.
"ISCM-i festivalide kontekstis tundub festival Pekingis ääretult mastaapne - on ju tegemist ühe suurema linnaga, kus Maailma muusika päevad kunagi toimunud on. Siinse festivali järel suudab Eesti kindlasti pakkuda just väga hubasemat ja kompaktset konteksti ja sellega me kindlasti eristume ja jääme meelde," kommenteeris festivali meeleolusid Pekingist kohapealt Eesti Heliloojate Liidu esimees Märt-Matis Lill.
World New Music Days 2019 festival toimub Tallinnas ja Tartus 2. – 10. maini.
Kuula Marianna Liiki teose esmaettekandega ERRi kontserdisalvestust.
### Response:
Maailma muusika päevadel Pekingis esindab Eestit helilooja Marianna Liik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Galaxy mängis võõrsil Montreal Impactiga. Kohtumise 40. minutil astus Impacti kaitsemängija Michael Petrasso taganedes Ibrahimovicile jala peale, mille peale rootslane lõi Petrassot labakäega vastu kõrva.
After Video Review, Zlatan Ibrahimovic receives a red card for violent conduct. #MTLvLA https://t.co/qF8UcCZYuy
— Major League Soccer (@MLS) May 21, 2018
Mõlemad mängijad langesid vahejuhtumi järel valugrimassides murule. Kohtunik Ismail Elfath vaatas intsidendi videolt üle ning otsustas Petrassole anda kollase ja Ibrahimovicile punase kaardi.
Kümnekesi jäänud Galaxy suutis siiski võõrsilt kolm punkti võtta, kui Ola Kamara lõi 75. minutil kohtumise ainsa värava. | VIDEO | Vastasele kõrvakiilu andnud Ibrahimovic saadeti väljakult minema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Galaxy mängis võõrsil Montreal Impactiga. Kohtumise 40. minutil astus Impacti kaitsemängija Michael Petrasso taganedes Ibrahimovicile jala peale, mille peale rootslane lõi Petrassot labakäega vastu kõrva.
After Video Review, Zlatan Ibrahimovic receives a red card for violent conduct. #MTLvLA https://t.co/qF8UcCZYuy
— Major League Soccer (@MLS) May 21, 2018
Mõlemad mängijad langesid vahejuhtumi järel valugrimassides murule. Kohtunik Ismail Elfath vaatas intsidendi videolt üle ning otsustas Petrassole anda kollase ja Ibrahimovicile punase kaardi.
Kümnekesi jäänud Galaxy suutis siiski võõrsilt kolm punkti võtta, kui Ola Kamara lõi 75. minutil kohtumise ainsa värava.
### Response:
VIDEO | Vastasele kõrvakiilu andnud Ibrahimovic saadeti väljakult minema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei- ja piirivalveameti laevastiku juhi Kaupo Lääneranna sõnul on õppuse eesmärk harjutada koostööd erinevate üksuste vahel.
"Reostuse koristamine ei ole kunagi ainult ühe laeva või inimese ülesanne. See on meeskonnatöö, kus juhiseid annab merevalvekeskus, lennusalk jälgib olukorda õhust ja päästeamet aitab kaldal tegevusi läbi viia," ütles ta.
Merereostuse korjeks on tähtis omada vajalikku ressurssi, millega olukord minimaalsete kahjudega kontrolli alla saada. "Kui reostus jõuab kaldale, on selle koristamine tunduvalt keerulisem ja tekib oluliselt suurem kahju keskkonnale," sõnas laevastiku juht.
Lääneranna sõnul peab laevastik olema valmis koos töötama ka teiste riikide üksustega. "Soome merevägi ja piirivalve on meile oluliseks partneriks, kui peaks juhtuma mõni suurem õnnetus. Soome vetes on õlireostusi olnud rohkem, mistõttu on neil ka kogemusi ja teadmisi, mida nad on valmis meiega jagama," lisas kapten.
Õppuse stsenaariumi järgi põrkab Kopli lahes Vene-Balti sadamast väljunud tanker Masalli kaubalaevaga Prima Celina. Tankeri korpusesse tekkinud praost voolab välja laevakütust, merre on voolanud hinnanguliselt 400 kuupmeetrit. Tankeri pardal sai viga meeskonna liige, kellele on vaja esmaabi osutada.
Õppust korraldab PPA koos veeteede ameti, keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooniga. Õppusest võtavad samuti osa päästeamet, Soome merevägi, Soome piirivalve ning Meritaito OY. | Politsei laevastik harjutab koos soomlastega õlireostuse koristamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei- ja piirivalveameti laevastiku juhi Kaupo Lääneranna sõnul on õppuse eesmärk harjutada koostööd erinevate üksuste vahel.
"Reostuse koristamine ei ole kunagi ainult ühe laeva või inimese ülesanne. See on meeskonnatöö, kus juhiseid annab merevalvekeskus, lennusalk jälgib olukorda õhust ja päästeamet aitab kaldal tegevusi läbi viia," ütles ta.
Merereostuse korjeks on tähtis omada vajalikku ressurssi, millega olukord minimaalsete kahjudega kontrolli alla saada. "Kui reostus jõuab kaldale, on selle koristamine tunduvalt keerulisem ja tekib oluliselt suurem kahju keskkonnale," sõnas laevastiku juht.
Lääneranna sõnul peab laevastik olema valmis koos töötama ka teiste riikide üksustega. "Soome merevägi ja piirivalve on meile oluliseks partneriks, kui peaks juhtuma mõni suurem õnnetus. Soome vetes on õlireostusi olnud rohkem, mistõttu on neil ka kogemusi ja teadmisi, mida nad on valmis meiega jagama," lisas kapten.
Õppuse stsenaariumi järgi põrkab Kopli lahes Vene-Balti sadamast väljunud tanker Masalli kaubalaevaga Prima Celina. Tankeri korpusesse tekkinud praost voolab välja laevakütust, merre on voolanud hinnanguliselt 400 kuupmeetrit. Tankeri pardal sai viga meeskonna liige, kellele on vaja esmaabi osutada.
Õppust korraldab PPA koos veeteede ameti, keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooniga. Õppusest võtavad samuti osa päästeamet, Soome merevägi, Soome piirivalve ning Meritaito OY.
### Response:
Politsei laevastik harjutab koos soomlastega õlireostuse koristamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ent kui vaeva on nähtud piisavalt, suudab väike roosa karp rääkida nii mõndagi huvitavat lindude käitumise geneetilisest taustast, tutvustab linnuökoloog Marko Mägi Linnuvaatleja ajaveebis Tartu Ülikooli zooloogia osakonna värsket uuringut.
Toimetulek erinevates olukordades sõltub nii keskkonnast kui ka isendi käitumisest.
Sageli räägitakse nii inimeste kui ka loomade puhul isiksusest, mille all peetakse silmas isendile omast ajast ja keskkonnast sõltumatut käitumist – näiteks võib isiksustunnuseks pidada looma varajast või alles viimasel hetkel põgenemist ohtu märgates, aga ka erinevaid hoiatushäälitsusi ja isendi uudishimulikkust ehk tegutsemist uudsetes oludes. Need viimati nimetatud isiksusomadused on loomade seas üsna põhjalikult ja laialdaselt uuritud.
Siiski ei saa mööda minna käitumise geneetilisest taustast.
Kuigi käitumise geneetilise tausta kohta on tänaseks mõned teadmised olemas, on uurida veel palju ning seda tehakse molekulaarsete meetodite kiire arengu ja kättesaadavuse tõttu üha aktiivsemalt. Samas teeb loomade käitumise uurimise keeruliseks adekvaatsete, sigimisest sõltumatute andmete kogumine, kuna eeldatakse, et järglaste eest hoolitsev loom käitub teisiti mittesigivast.
Tartu Ülikooli zooloogia osakonna loomaökoloogid on eelnevalt uurinud Kilingi-Nõmme rasvatihaste riskikäitumise geneetilist tausta sigimisperioodil, kuid hiljuti avaldatud teadusuuringus keskendusid nad perioodile, mil linnud ei olnud veel sigima hakanud.
Selleks püüti pesitsusperioodi eel pesakastides ööbivaid linde, toodi nad ööbima laboritingimustesse ja jälgiti nende käitumist järgneval hommikul spetsiaalses aviaariumis (vaata fotot).
Aviaarium annab võimaluse võrrelda kõikide lindude käitumist samasugustes oludes, mis looduses ei oleks võimalik. Ühes käitumiskatses asetati aviaarumisse väike roosa karp – objekt, millega linnud looduses kokku ei puutu – ning jälgiti lindude reaktsiooni. Pärast käitumiskatseid vabastati linnud püügikohas ja registreeriti nende vabastamisjärgne käitumine.
Kuna varasemast on teada, et nii inimestel, primaatidel, koertel ja hiirtel mõjutab käitumist oluliselt geen DRD4, siis analüüsiti just selle geeni erinevate variantide seotust lindude käitumisega.
Tulemused näitasid, et nii isased kui ka emased CT heterosügootsed isendid olid oluliselt aktiivsemad, külastasid roosat karpi sagedamini ja tegid peale vabastamist rohkem alarmhäälitsusi.
Kuigi uuring tehti enne pesitusperioodi, langevad tulemused siiski kokku eelneva pesitsusperioodil tehtud uuringu tulemustega, mis annab alust väita, et geeni DRD4 polümorfism ehk mitmekesisus mõjutab väga oluliselt ka lindude käitumist ja võimet toime tulla uudsetes oludes. Muide, CT heterosügoote oli analüüsi aluseks olnud valimis kõige rohkem, millega võib ehk seletada ka rasvatihase kui liigi kiiret kohanemisvõimet uudsete olude, näiteks linnatingimustega.
Video käivitamiseks klõpsa pildil. | Väike roosa karp paljastab käitumise geneetilise tausta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ent kui vaeva on nähtud piisavalt, suudab väike roosa karp rääkida nii mõndagi huvitavat lindude käitumise geneetilisest taustast, tutvustab linnuökoloog Marko Mägi Linnuvaatleja ajaveebis Tartu Ülikooli zooloogia osakonna värsket uuringut.
Toimetulek erinevates olukordades sõltub nii keskkonnast kui ka isendi käitumisest.
Sageli räägitakse nii inimeste kui ka loomade puhul isiksusest, mille all peetakse silmas isendile omast ajast ja keskkonnast sõltumatut käitumist – näiteks võib isiksustunnuseks pidada looma varajast või alles viimasel hetkel põgenemist ohtu märgates, aga ka erinevaid hoiatushäälitsusi ja isendi uudishimulikkust ehk tegutsemist uudsetes oludes. Need viimati nimetatud isiksusomadused on loomade seas üsna põhjalikult ja laialdaselt uuritud.
Siiski ei saa mööda minna käitumise geneetilisest taustast.
Kuigi käitumise geneetilise tausta kohta on tänaseks mõned teadmised olemas, on uurida veel palju ning seda tehakse molekulaarsete meetodite kiire arengu ja kättesaadavuse tõttu üha aktiivsemalt. Samas teeb loomade käitumise uurimise keeruliseks adekvaatsete, sigimisest sõltumatute andmete kogumine, kuna eeldatakse, et järglaste eest hoolitsev loom käitub teisiti mittesigivast.
Tartu Ülikooli zooloogia osakonna loomaökoloogid on eelnevalt uurinud Kilingi-Nõmme rasvatihaste riskikäitumise geneetilist tausta sigimisperioodil, kuid hiljuti avaldatud teadusuuringus keskendusid nad perioodile, mil linnud ei olnud veel sigima hakanud.
Selleks püüti pesitsusperioodi eel pesakastides ööbivaid linde, toodi nad ööbima laboritingimustesse ja jälgiti nende käitumist järgneval hommikul spetsiaalses aviaariumis (vaata fotot).
Aviaarium annab võimaluse võrrelda kõikide lindude käitumist samasugustes oludes, mis looduses ei oleks võimalik. Ühes käitumiskatses asetati aviaarumisse väike roosa karp – objekt, millega linnud looduses kokku ei puutu – ning jälgiti lindude reaktsiooni. Pärast käitumiskatseid vabastati linnud püügikohas ja registreeriti nende vabastamisjärgne käitumine.
Kuna varasemast on teada, et nii inimestel, primaatidel, koertel ja hiirtel mõjutab käitumist oluliselt geen DRD4, siis analüüsiti just selle geeni erinevate variantide seotust lindude käitumisega.
Tulemused näitasid, et nii isased kui ka emased CT heterosügootsed isendid olid oluliselt aktiivsemad, külastasid roosat karpi sagedamini ja tegid peale vabastamist rohkem alarmhäälitsusi.
Kuigi uuring tehti enne pesitusperioodi, langevad tulemused siiski kokku eelneva pesitsusperioodil tehtud uuringu tulemustega, mis annab alust väita, et geeni DRD4 polümorfism ehk mitmekesisus mõjutab väga oluliselt ka lindude käitumist ja võimet toime tulla uudsetes oludes. Muide, CT heterosügoote oli analüüsi aluseks olnud valimis kõige rohkem, millega võib ehk seletada ka rasvatihase kui liigi kiiret kohanemisvõimet uudsete olude, näiteks linnatingimustega.
Video käivitamiseks klõpsa pildil.
### Response:
Väike roosa karp paljastab käitumise geneetilise tausta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me lendame sõjalennukitega F-35 kõikjal Lähis-Idas ning me oleme juba kahel korral nendega rünnanud kahel erineval rindel," teatas kindralmajor Amikam Norkin Iisraeli kaitsejõudude (IDF) Twitteri-konto vahendusel.
"The Adir planes are already operational and flying in operational missions. We are the first in the world to use the F-35 in operational activity"
— IDF (@IDFSpokesperson) May 22, 2018
Täpsemaid detaile postituses ei avaldatud, kuid tegu oli jätkupostitusega teemale, mis puudutas sündmusi 10. mail, kui Iisraeli õhuvägi korraldas ulatusliku vasturünnaku Süürias asuvate Iraani positsioonide vastu. Palju tähelepanu pälvis tookord ka IDF-i poolt avaldatud video, mis näitab Vene päritolu õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 kahjutuks tegemist.
Commander of the IAF, Maj. Gen. Amikam Norkin, commented on the events in Syria: "The Iranians fired 32 rockets, we intercepted 4 of them & the rest fell outside Israeli territory. In our response attack, more than 100 ground to air missiles were fired at our planes."
— IDF (@IDFSpokesperson) May 22, 2018
Iisraeli relvajõud teatasid juba eelmise aasta detsembris, et äsja USA-st soetatud varghävitajad F-35 on tegutsemisvalmis. Tookord sai Iisraelist esimene riik väljaspool USA-d, kus need kõrgtehnoloogilised hävitajad aktiivteenistusse võeti. | Iisraelist sai esimene riik, mis kasutas sõjalennukit F-35 lahingus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me lendame sõjalennukitega F-35 kõikjal Lähis-Idas ning me oleme juba kahel korral nendega rünnanud kahel erineval rindel," teatas kindralmajor Amikam Norkin Iisraeli kaitsejõudude (IDF) Twitteri-konto vahendusel.
"The Adir planes are already operational and flying in operational missions. We are the first in the world to use the F-35 in operational activity"
— IDF (@IDFSpokesperson) May 22, 2018
Täpsemaid detaile postituses ei avaldatud, kuid tegu oli jätkupostitusega teemale, mis puudutas sündmusi 10. mail, kui Iisraeli õhuvägi korraldas ulatusliku vasturünnaku Süürias asuvate Iraani positsioonide vastu. Palju tähelepanu pälvis tookord ka IDF-i poolt avaldatud video, mis näitab Vene päritolu õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 kahjutuks tegemist.
Commander of the IAF, Maj. Gen. Amikam Norkin, commented on the events in Syria: "The Iranians fired 32 rockets, we intercepted 4 of them & the rest fell outside Israeli territory. In our response attack, more than 100 ground to air missiles were fired at our planes."
— IDF (@IDFSpokesperson) May 22, 2018
Iisraeli relvajõud teatasid juba eelmise aasta detsembris, et äsja USA-st soetatud varghävitajad F-35 on tegutsemisvalmis. Tookord sai Iisraelist esimene riik väljaspool USA-d, kus need kõrgtehnoloogilised hävitajad aktiivteenistusse võeti.
### Response:
Iisraelist sai esimene riik, mis kasutas sõjalennukit F-35 lahingus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | HeadRead avasündmuseks võib lugeda kirjanikuteed alles alustavate noorte esinemist kolmapäeval, 23. mail 17.00 ja kell 19.00 Kirjanike Majas. Samal õhtul tervitab festivalikülalisi Kuku klubis Luuledisko, kus poeetilised tekstid vahelduvad valitud heliribadega Tartu kirjanikult ja melomaanilt Berk Vaherilt.
Kohtumised kirjanikega algavad neljapäeval, 24. mail Kirjanike Maja musta laega saalis, kus kirjandushuviliste ette astuvad Daniel Galera (Brasiilia), Domenico Starnone (Itaalia), Sophie Hannah (Ühendkuningriik) ja Armin Kõomägi. Samas kohas toimub kell 21.00 Kalambuuriõhtu nelja populaarse keelevõluriga. Juba hommikul kell 10.00 hakatakse lastekirjandusest rääkima Eesti Lastekirjanduse Keskuses, kell 16.00 saab seal näiteks kuulata šoti jutuvestjat Janis MacKayd.
Reedel, 25. mail esinevad Kirjanike Majas aga Kirmen Uribe (Hispaania), Pjotr Aleškovski (Venemaa), Henry Marsh (Ühendkuningriik), Elina Hirvonen (Soome), Katrina Kalda (Prantsusmaa), Vladimir Sorokin (Venemaa) ja Joose Keskitalo (Soome). Lastekirjanduse keskus on sel päeval Timo Parvela (Soome) ja Asa Lindi (Rootsi) päralt. Kohvikus Maiasmokk saab kuulata proosaluulet ja Tallinna Keskraamatukogus arutavad asjatundjad aktuaalsetel teemadel, mis hõlmavad küberruumi kirjanduses, vabakondade ja kultuuri seoseid ning kultuuri ja looduse suhteid.
Kirjandusfestival tähistab kümnendat aastapäeva laupäeval, 26. mail 12.00 Vabaduse väljakul sümboolse ühislugemisaktsiooniga "Kirjanduslik Tallinn". Sellega toob festival esile Tallinna kui kirjanikele innustust andnud linnaruumi märgilised paigad. Kirjanike Majas kohtuvad lugejatega Helen Rappaport (Ühendkuningriik), Michael Katz Krefeld (Taani), Michel Faber (Ühendkuningriik), Eva Koff ja Jüri Kolk. Vestusringides vaadeldakse Eesti pühasid tekste ja armastatud näitlejad esitavad ajatuid teatritekste. Lastekirjanduse keskuses korraldatakse traditsiooniline lasteraamatute vahetuslaat. Päeva viimane aktsioon toimub Kanuti Gildi blackboxis, kus saab aimu, mis on MASSIA helipoeem.
Festivali viimane päev, pühapäev, 27. mai toob kirjandushuviliste ette P. I. Filimonovi, Marcelo Birmajeri (Argentina), James Robertsoni (Ühendkuningriik), Janis Jonevsi (Läti), Dan Mallory ehk A. J. Finni (USA) ning Peeter Volkonski ja Lembit Petersoni. Toimuvad ka Luulemissa Nigulistes muuseumis ja festival lõpeb Uue Maailma linnajaos n-ö vaeste kirjanike majas.
Festivali sisse mahuvad ka kirjanduslikud jalutuskäigud ja kirjandusega seotud ühekordsed kinoseansid kinos Sõprus. | HeadRead alustab kümnendat korda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HeadRead avasündmuseks võib lugeda kirjanikuteed alles alustavate noorte esinemist kolmapäeval, 23. mail 17.00 ja kell 19.00 Kirjanike Majas. Samal õhtul tervitab festivalikülalisi Kuku klubis Luuledisko, kus poeetilised tekstid vahelduvad valitud heliribadega Tartu kirjanikult ja melomaanilt Berk Vaherilt.
Kohtumised kirjanikega algavad neljapäeval, 24. mail Kirjanike Maja musta laega saalis, kus kirjandushuviliste ette astuvad Daniel Galera (Brasiilia), Domenico Starnone (Itaalia), Sophie Hannah (Ühendkuningriik) ja Armin Kõomägi. Samas kohas toimub kell 21.00 Kalambuuriõhtu nelja populaarse keelevõluriga. Juba hommikul kell 10.00 hakatakse lastekirjandusest rääkima Eesti Lastekirjanduse Keskuses, kell 16.00 saab seal näiteks kuulata šoti jutuvestjat Janis MacKayd.
Reedel, 25. mail esinevad Kirjanike Majas aga Kirmen Uribe (Hispaania), Pjotr Aleškovski (Venemaa), Henry Marsh (Ühendkuningriik), Elina Hirvonen (Soome), Katrina Kalda (Prantsusmaa), Vladimir Sorokin (Venemaa) ja Joose Keskitalo (Soome). Lastekirjanduse keskus on sel päeval Timo Parvela (Soome) ja Asa Lindi (Rootsi) päralt. Kohvikus Maiasmokk saab kuulata proosaluulet ja Tallinna Keskraamatukogus arutavad asjatundjad aktuaalsetel teemadel, mis hõlmavad küberruumi kirjanduses, vabakondade ja kultuuri seoseid ning kultuuri ja looduse suhteid.
Kirjandusfestival tähistab kümnendat aastapäeva laupäeval, 26. mail 12.00 Vabaduse väljakul sümboolse ühislugemisaktsiooniga "Kirjanduslik Tallinn". Sellega toob festival esile Tallinna kui kirjanikele innustust andnud linnaruumi märgilised paigad. Kirjanike Majas kohtuvad lugejatega Helen Rappaport (Ühendkuningriik), Michael Katz Krefeld (Taani), Michel Faber (Ühendkuningriik), Eva Koff ja Jüri Kolk. Vestusringides vaadeldakse Eesti pühasid tekste ja armastatud näitlejad esitavad ajatuid teatritekste. Lastekirjanduse keskuses korraldatakse traditsiooniline lasteraamatute vahetuslaat. Päeva viimane aktsioon toimub Kanuti Gildi blackboxis, kus saab aimu, mis on MASSIA helipoeem.
Festivali viimane päev, pühapäev, 27. mai toob kirjandushuviliste ette P. I. Filimonovi, Marcelo Birmajeri (Argentina), James Robertsoni (Ühendkuningriik), Janis Jonevsi (Läti), Dan Mallory ehk A. J. Finni (USA) ning Peeter Volkonski ja Lembit Petersoni. Toimuvad ka Luulemissa Nigulistes muuseumis ja festival lõpeb Uue Maailma linnajaos n-ö vaeste kirjanike majas.
Festivali sisse mahuvad ka kirjanduslikud jalutuskäigud ja kirjandusega seotud ühekordsed kinoseansid kinos Sõprus.
### Response:
HeadRead alustab kümnendat korda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on 2003. aastal esmakordselt toimunud ja pikka aega Adidase nime kandnud talendilaagriga, kus Euroopa parimatel noormeestel on võimalus ennast NBA klubide vaatevälja mängida, vahendab Korvpall24.ee.
"Mulle kirjutas üks NBA asjaajaja, kes õnnitles ja ütles, et olen valitud Euroopa parima 12 omavanuse mängija sekka ja kutsutud NBA Elite International Camp laagrisse," sõnas Drell Korvpall24.ee portaalile.
Tänavusel hooajal Euroliiga noorteturniiri ühel etapil suurepäraste esitustega silma paistnud eestlasest noorkorvpallur selgitas, mida need neli päeva Trevisos tehakse: "Seal viiakse läbi kõiksuguseid katseid, treeninguid erinevate NBA individuaaltreeneritega ja lõpuks need Euroopa 12 parimat meest mängivad USA parima 12 eakaaslase vastu treeningmängu. Saal peaks paksult NBA skaute täis olema."
NBA Elite International Camp on üritus, mis peaks aitama NBA klubidel teha paremaid otsuseid mängijate draft 'imisel. Laagris pööratakse tähelepanu nii mängijate tervislikule seisukorrale, tehakse intervjuusid, mõõdetakse mängijate erinevaid näitajaid ning testitakse füüsilisi võimeid.
Viimase kümne aasta jooksul on kõigist EuroCampil osalejatest NBA draft 'is valituks osutunud 73 mängijat, mis tähendab, et see on klubide skautide jaoks üks suurema tähtsusega üritus, kuna korraga on nii palju potentsiaalseid NBA mängijaid ühes kohas.
Varasemate aastate laagrites osalejatest on seni NBA-s suutnud läbilöögini jõuda näiteks Goran Dragic, Rudy Gobert, Clint Capela, Isaiah Thomas ja Brandon Ingram. | Eesti noorkorvpallur sai kutse NBA talendilaagrisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on 2003. aastal esmakordselt toimunud ja pikka aega Adidase nime kandnud talendilaagriga, kus Euroopa parimatel noormeestel on võimalus ennast NBA klubide vaatevälja mängida, vahendab Korvpall24.ee.
"Mulle kirjutas üks NBA asjaajaja, kes õnnitles ja ütles, et olen valitud Euroopa parima 12 omavanuse mängija sekka ja kutsutud NBA Elite International Camp laagrisse," sõnas Drell Korvpall24.ee portaalile.
Tänavusel hooajal Euroliiga noorteturniiri ühel etapil suurepäraste esitustega silma paistnud eestlasest noorkorvpallur selgitas, mida need neli päeva Trevisos tehakse: "Seal viiakse läbi kõiksuguseid katseid, treeninguid erinevate NBA individuaaltreeneritega ja lõpuks need Euroopa 12 parimat meest mängivad USA parima 12 eakaaslase vastu treeningmängu. Saal peaks paksult NBA skaute täis olema."
NBA Elite International Camp on üritus, mis peaks aitama NBA klubidel teha paremaid otsuseid mängijate draft 'imisel. Laagris pööratakse tähelepanu nii mängijate tervislikule seisukorrale, tehakse intervjuusid, mõõdetakse mängijate erinevaid näitajaid ning testitakse füüsilisi võimeid.
Viimase kümne aasta jooksul on kõigist EuroCampil osalejatest NBA draft 'is valituks osutunud 73 mängijat, mis tähendab, et see on klubide skautide jaoks üks suurema tähtsusega üritus, kuna korraga on nii palju potentsiaalseid NBA mängijaid ühes kohas.
Varasemate aastate laagrites osalejatest on seni NBA-s suutnud läbilöögini jõuda näiteks Goran Dragic, Rudy Gobert, Clint Capela, Isaiah Thomas ja Brandon Ingram.
### Response:
Eesti noorkorvpallur sai kutse NBA talendilaagrisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | T.J. Oshie viskas võitjate eest kaks väravat, korra oli täpne Devante Smith-Pelly. Braden Holtby tegi Capitalsi väravasuul 24 tõrjet. See oli Holtby hooaja esimene nullimäng, viimati ei lasknud ta enda selja taha ühtegi litrit enam kui aasta tagasi. Lightningu väravas tõrjus Andrei Vassilevski 31 pealeviset.
Nelja võiduni peetava seeria otsustav kohtumine peetakse Lightningu kodujääl.
Stanley karika finaalis ootab selle paari võitjat NHL-i tänavune uustulnuk Vegas Golden Knights, kes alistas läänekonverentsi finaalis mängudega 4:1 Winnipeg Jetsi.
Tulemus:
Washington – Tampa Bay 3:0
Seeria on 3:3 viigis | Capitals viis konverentsi finaalseeria otsustavasse mängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
T.J. Oshie viskas võitjate eest kaks väravat, korra oli täpne Devante Smith-Pelly. Braden Holtby tegi Capitalsi väravasuul 24 tõrjet. See oli Holtby hooaja esimene nullimäng, viimati ei lasknud ta enda selja taha ühtegi litrit enam kui aasta tagasi. Lightningu väravas tõrjus Andrei Vassilevski 31 pealeviset.
Nelja võiduni peetava seeria otsustav kohtumine peetakse Lightningu kodujääl.
Stanley karika finaalis ootab selle paari võitjat NHL-i tänavune uustulnuk Vegas Golden Knights, kes alistas läänekonverentsi finaalis mängudega 4:1 Winnipeg Jetsi.
Tulemus:
Washington – Tampa Bay 3:0
Seeria on 3:3 viigis
### Response:
Capitals viis konverentsi finaalseeria otsustavasse mängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisele kohale on tõusnud YouTube. Üsna ligilähedase eelistajate osakaaluga mahuvad esikümnesse veel ERR, Selver, Google, Swedbank, Farmi, Telia, Maxima ja Facebook.
Kalev on edetabeli tipus püsinud läbi kõigi aastate, mil Kantar Emor on sarnasel metoodikal põhinevat uuringut läbi viinud, ehk alates 2009. aastast.
"Kui kahel eelnenud aastal tuli Kalevil esikohta sisuliselt Google"iga jagada, siis nüüd on Google edetabelis mõnevõrra langenud. Edetabeli eesotsas, 25 meeldivaima brändi seas on aga jätkuvalt kõige enam nn digimeedia ja -meelelahutuse brände, neist kõrgeimale positsioonile jõudnud YouTube toetub eeskätt suurelepopulaarsusele noorte meeste seas," sõnas Emori uuringuekspert Katrin Männaste.
Toidubrände on viimasel paaril-kolmel aastal jõudnud edetabelisse varasemast vähem. Aastatagusega võrreldes on aga olulisema positsioonitõusu läbi teinud Farmi. Teistest esikümne brändidest saab suuremaks tõusjaks lugeda veel Maximat.
Esikümnest langesid välja Gmail, Skype, SEB ja ETV. Viimati mainitu puhul mõjutas langust ERR-i kui katusbrändi lisamine brändinimekirja, ERR jõudis edetabelis kõrgele kolmandale kohale.
Populaarseimate brändide väljaselgitamiseks palus Kantar Emor vastajail etteantud nimekirja alusel valida kuni viis tema jaoks kõige meeldivamat – valik tuli teha 157 nimetuse ja logo seast.
Uuringus osales 1016 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat.
Brändide eelistuse edetabel Autor: Kantar Emor | Uuring: eestlaste lemmikbrändid on Kalev, YouTube ja ERR | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisele kohale on tõusnud YouTube. Üsna ligilähedase eelistajate osakaaluga mahuvad esikümnesse veel ERR, Selver, Google, Swedbank, Farmi, Telia, Maxima ja Facebook.
Kalev on edetabeli tipus püsinud läbi kõigi aastate, mil Kantar Emor on sarnasel metoodikal põhinevat uuringut läbi viinud, ehk alates 2009. aastast.
"Kui kahel eelnenud aastal tuli Kalevil esikohta sisuliselt Google"iga jagada, siis nüüd on Google edetabelis mõnevõrra langenud. Edetabeli eesotsas, 25 meeldivaima brändi seas on aga jätkuvalt kõige enam nn digimeedia ja -meelelahutuse brände, neist kõrgeimale positsioonile jõudnud YouTube toetub eeskätt suurelepopulaarsusele noorte meeste seas," sõnas Emori uuringuekspert Katrin Männaste.
Toidubrände on viimasel paaril-kolmel aastal jõudnud edetabelisse varasemast vähem. Aastatagusega võrreldes on aga olulisema positsioonitõusu läbi teinud Farmi. Teistest esikümne brändidest saab suuremaks tõusjaks lugeda veel Maximat.
Esikümnest langesid välja Gmail, Skype, SEB ja ETV. Viimati mainitu puhul mõjutas langust ERR-i kui katusbrändi lisamine brändinimekirja, ERR jõudis edetabelis kõrgele kolmandale kohale.
Populaarseimate brändide väljaselgitamiseks palus Kantar Emor vastajail etteantud nimekirja alusel valida kuni viis tema jaoks kõige meeldivamat – valik tuli teha 157 nimetuse ja logo seast.
Uuringus osales 1016 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat.
Brändide eelistuse edetabel Autor: Kantar Emor
### Response:
Uuring: eestlaste lemmikbrändid on Kalev, YouTube ja ERR |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Opositsioon on aastaid ette heitnud, et TTV programm on ühe erakonna keskne. Olen seda meelt, et tuleb mitte kritiseerida, vaid käised üles käärida ja ise kaasa lüüa ja seeläbi asja paremaks muuta," ütles Luik teisipäeval linnavalitsuse saadetud pressiteate vahendusel.
Lisakommentaaris ERR-ile teatas Luik veel kavatsusest anda omapoolne panus, et Tallinna TV kujuneks edukaks pealinna fookusega telekanaliks, mille võiks lõpptulemusena müüa erakätesse. "Tänases seisus ei soovi Keskerakonna ainuvõimust sõltuvalt kanalit, mida peab üleval Tallinna maksumaksja, ilmset mitte keegi ostagi."
Nõukoja ülesanne on nõustada Sihtasutuse Tallinna Televisiooni nõukogu ja juhatust ning aidata kaasa linnaelanike paremale informeeritusele.
Luik lisas, et nõukojas ei käsitleta mitte üksnes saadete poliitilist tasakaalu, vaid ka seda, et ennekõike oleks põhjalikult ja ülevaatlikult kajastatud Tallinnas toimuv.
Tallinna TV juhatuse liige Taavi Pukk avaldas lootust, et ühiskondlikust nõukojast saab konstruktiivne koht, kus teemad ja probleemid läbi arutada ja neile lahendus leida.
Tallinna Televisiooni ühiskondliku nõukoja koosseisu kuuluvad linnavolikogu Isamaa ja Res Publica fraktsiooni aseesimees Mart Luik, linnavolikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimees Kersti Kracht, linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Jüri Pihl, linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Anastassia Kovalenko, abilinnapea Züleyxa Izmailova, linnapea nõunikud Tuuli Koch ja Juhan Paadam ning linnakantselei linnauuringute sektori juhtivspetsialist Liina Kilemit. | Tallinna TV nõukoja esimeheks sai Mart Luik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Opositsioon on aastaid ette heitnud, et TTV programm on ühe erakonna keskne. Olen seda meelt, et tuleb mitte kritiseerida, vaid käised üles käärida ja ise kaasa lüüa ja seeläbi asja paremaks muuta," ütles Luik teisipäeval linnavalitsuse saadetud pressiteate vahendusel.
Lisakommentaaris ERR-ile teatas Luik veel kavatsusest anda omapoolne panus, et Tallinna TV kujuneks edukaks pealinna fookusega telekanaliks, mille võiks lõpptulemusena müüa erakätesse. "Tänases seisus ei soovi Keskerakonna ainuvõimust sõltuvalt kanalit, mida peab üleval Tallinna maksumaksja, ilmset mitte keegi ostagi."
Nõukoja ülesanne on nõustada Sihtasutuse Tallinna Televisiooni nõukogu ja juhatust ning aidata kaasa linnaelanike paremale informeeritusele.
Luik lisas, et nõukojas ei käsitleta mitte üksnes saadete poliitilist tasakaalu, vaid ka seda, et ennekõike oleks põhjalikult ja ülevaatlikult kajastatud Tallinnas toimuv.
Tallinna TV juhatuse liige Taavi Pukk avaldas lootust, et ühiskondlikust nõukojast saab konstruktiivne koht, kus teemad ja probleemid läbi arutada ja neile lahendus leida.
Tallinna Televisiooni ühiskondliku nõukoja koosseisu kuuluvad linnavolikogu Isamaa ja Res Publica fraktsiooni aseesimees Mart Luik, linnavolikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimees Kersti Kracht, linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Jüri Pihl, linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Anastassia Kovalenko, abilinnapea Züleyxa Izmailova, linnapea nõunikud Tuuli Koch ja Juhan Paadam ning linnakantselei linnauuringute sektori juhtivspetsialist Liina Kilemit.
### Response:
Tallinna TV nõukoja esimeheks sai Mart Luik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Prantsusmaa 2017. aasta "Strateegiline ülevaade" on Venemaa suhtes ühemõtteline. Selles seisab, et Venemaa püüab nõrgestada transatlantilist sidet ja lõhestada Euroopa Liitu," sõnas 31. mail algaval Lennart Meri konverentsil osalev Kunz.
Tema sõnul näitab see, et Pariis võtab Venemaad tõsiselt.
"Teisest küljest väidaksin, et president Emmanuel Macroni ajal suurenenud tähelepanu idapoolsetele EL-i ja NATO liikmetele on ka element tehingulisemas lähenemises: teie toetate meid lõunas ja meie teid idas," lausus IFRI teadur BNS-ile.
Selles kontekstis on Eesti panust operatsiooni Barkhane laialdaselt märgatud ja seda hinnatakse kõrgelt, ütles Kunz.
Tänavune mai lõpus ja juuni alguses toimuv Lennart Meri konverents "Järgmised sada aastat / The Next Hundred Years" on pühendatud Eesti 100. sünnipäevale ja vaatleb tulevikku läbi minevikuprisma, tuues Eestisse taas Euroopa ja maailma juhtivad poliitmõtlejad ja tegevpoliitikud.
Esinejate seas on Eesti juurtega Austria president Alexander Van der Bellen ja Soome välisminister Timo Soini. Konverents algab avaliku arutelupaneeliga Tartu Ülikooli (TÜ) aulas 31. mail.
"Selleks, et muutustega paremini toime tulla ning tehnoloogiliselt arenenud inimkonnale parimat tulevikku kujundada, peame õppima minevikust ning neid õppetunde õigesti rakendama. Eesti sajas sünnipäev on sobiv hetk mineviku õppetundide üle järelemõtlemiseks nii regionaalses kui globaalses kontekstis," ütles konverentsi korraldaja Riina Kaljurand.
Seekordse Lennart Meri konverentsi kinnitatud osalejate hulka kuuluvad USA armee Euroopa ülemjuhataja kindralleitnant Christopher Cavoli, Portugali kaitseminister José Alberto de Azeredo Lopes, USA asevälisminister Euroopa ja Euraasia küsimustes Wess Mitchell, McCaini instituudi direktor ja USA eriesindaja Ukraina läbirääkimistel Kurt Volker ning USA erukindral David H. Petraeus.
Eesti 100. sünnipäeva puhul teeb Lennart Meri konverents seekord väljasõidupäeva Tartusse . TÜ aulas toimub 31. mail avalik arutelu pealkirja all " The World in Turmoil: Where"s the Next Front?"
Konverentsi täpsema päevakavaga saab end kursis hoida Lennart Meri konverentsi kodulehel. Konverentsi põhitöö algab 1. juunil kell 17 ning lõpeb 3. juuni lõuna ajal. Toimumiskoht on Radisson Blu Sky hotell Tallinna kesklinnas. Töökeel on inglise keel ning osalemine kutsetega. Konverentsi saab jälgida veebiülekande kaudu konverentsi kodulehel. | Teadur: Prantsusmaa hindab kõrgelt Eesti panust operatsiooni Barkhane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Prantsusmaa 2017. aasta "Strateegiline ülevaade" on Venemaa suhtes ühemõtteline. Selles seisab, et Venemaa püüab nõrgestada transatlantilist sidet ja lõhestada Euroopa Liitu," sõnas 31. mail algaval Lennart Meri konverentsil osalev Kunz.
Tema sõnul näitab see, et Pariis võtab Venemaad tõsiselt.
"Teisest küljest väidaksin, et president Emmanuel Macroni ajal suurenenud tähelepanu idapoolsetele EL-i ja NATO liikmetele on ka element tehingulisemas lähenemises: teie toetate meid lõunas ja meie teid idas," lausus IFRI teadur BNS-ile.
Selles kontekstis on Eesti panust operatsiooni Barkhane laialdaselt märgatud ja seda hinnatakse kõrgelt, ütles Kunz.
Tänavune mai lõpus ja juuni alguses toimuv Lennart Meri konverents "Järgmised sada aastat / The Next Hundred Years" on pühendatud Eesti 100. sünnipäevale ja vaatleb tulevikku läbi minevikuprisma, tuues Eestisse taas Euroopa ja maailma juhtivad poliitmõtlejad ja tegevpoliitikud.
Esinejate seas on Eesti juurtega Austria president Alexander Van der Bellen ja Soome välisminister Timo Soini. Konverents algab avaliku arutelupaneeliga Tartu Ülikooli (TÜ) aulas 31. mail.
"Selleks, et muutustega paremini toime tulla ning tehnoloogiliselt arenenud inimkonnale parimat tulevikku kujundada, peame õppima minevikust ning neid õppetunde õigesti rakendama. Eesti sajas sünnipäev on sobiv hetk mineviku õppetundide üle järelemõtlemiseks nii regionaalses kui globaalses kontekstis," ütles konverentsi korraldaja Riina Kaljurand.
Seekordse Lennart Meri konverentsi kinnitatud osalejate hulka kuuluvad USA armee Euroopa ülemjuhataja kindralleitnant Christopher Cavoli, Portugali kaitseminister José Alberto de Azeredo Lopes, USA asevälisminister Euroopa ja Euraasia küsimustes Wess Mitchell, McCaini instituudi direktor ja USA eriesindaja Ukraina läbirääkimistel Kurt Volker ning USA erukindral David H. Petraeus.
Eesti 100. sünnipäeva puhul teeb Lennart Meri konverents seekord väljasõidupäeva Tartusse . TÜ aulas toimub 31. mail avalik arutelu pealkirja all " The World in Turmoil: Where"s the Next Front?"
Konverentsi täpsema päevakavaga saab end kursis hoida Lennart Meri konverentsi kodulehel. Konverentsi põhitöö algab 1. juunil kell 17 ning lõpeb 3. juuni lõuna ajal. Toimumiskoht on Radisson Blu Sky hotell Tallinna kesklinnas. Töökeel on inglise keel ning osalemine kutsetega. Konverentsi saab jälgida veebiülekande kaudu konverentsi kodulehel.
### Response:
Teadur: Prantsusmaa hindab kõrgelt Eesti panust operatsiooni Barkhane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VAATA UUESTI | Pärnu Vaprus - JK Tallinna Kalev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
VAATA UUESTI | Pärnu Vaprus - JK Tallinna Kalev | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tehes asja veelgi keerulisemaks: kas suudad ette kujutada kinnipeetu valikuvõimalusi sunnitöölaagris? Mida tähendab totalitaarses laagris teatud moraalivaliku langetamine – nii füüsilise kui moraalse – ellujäämise ning vastupanu osutamise perspektiivist?
Just selliste küsimuste analüüsimisele keskendub Tartu Ülikoolis filosoofiaerialal magistrikraadi kaitsnud Merily Salura. Ta kirjutab valust, keelest ja maailmade koostvõtmisest ning avab valu hävitusliku jõu tähendust.
Mis on valu ja keele vahelises suhtes erilist?
Valu on üks inimese elementaarsemaid aistinguid. See on kaitsemehhanism, mis sunnib meid ohule reageerima. Valukogemus on eitamatu, domineeriv ja üpris universaalne – me kõik oleme ühel või teisel viisil valu kogenud.
Sellest hoolimata puuduvad keeles sõnad valu kogemise otseseks kirjeldamiseks, ilma, et kasutaksime sõnu, mis "kuuluvad" tegelikult teiste kogemuste ja nähtuste kirjeldamisele: valu on "terav", "tuikav", "kõrvetav" jne.
Kogeja jaoks käib valuga kaasas tõsikindel teadmine valu olemasolust. Kõrvalseisjani see kindlus aga ei ulatu.
Valu on privaatne, intiimne kogemus, mis leiab aset inimese enda kehas. Kogeja jaoks käib valuga kaasas tõsikindel teadmine valu olemasolust – valu kogemine ei anna ruumi kahtlemiseks, kas kogen valu või mitte. Kõrvalseisjani see kindlus aga ei ulatu.
Teise inimese valu osas pole võimalik päris kindel olla ning kaaslase valu kohta on raske midagi teada saada. Selle üheks põhjuseks võib pidada asjaolu, et valu ei pääse keele vahendusel kehapiiridest väljapoole: nagu juba öeldud, puudub meil sõnavara valu kogemuse otseseks kirjeldamiseks.
Teisalt viib valu inimese tagasi keele-eelsesse seisundisse, kus peamiseks suhtlusviisiks on kehakeel, häälitsused ja karjed.
Hoolimata valu privaatsest loomust paigutub valu ühtaegu nii intiimsesse kui avalikku sfääri, sest omab võimet vallandada pealtvaatajais keerukaid protsesse.
Teame, et vägivalla tunnistamine avaldab pealtnägija psüühikale tugevat mõju. See väljendub näiteks posttraumaatilise stressihäire tekkes. Ajaloost on teada, et teiste valu jätkuv tunnistamine ning selle põhjustamine võib saada võimalikuks läbi enese ohvrina näitamise, kaastunde "ümberpööramise".
Ka Kolmanda Riigi Schutzstaffeli juht Heinrich Himmler viitas oma kõnedes tihti sellele, kuivõrd hirmutav ülesanne oli "juudiküsimuse" lahendamine ning kui raske oli koorem nende õlgadel, kes sellest osa võtsid.
USA psühholoog Stanley Milgram on uurinud inimeste alluvust autoriteedile olukordades, kus autoriteedi käsk läheb isiku enda südametunnistusega vastuollu. Eksperimendiseeria käigus paluti osalistel anda "mälueksperimendi" tarbeks teisele inimesele (nn õppijale) kasvava intensiivsusega elektrišokke.
Milgram viis läbi ka hulgaliselt variatsioone, katsetades näiteks "õpetaja" ning "õppija" vahelise füüsilise kaugusega ning leidis, et kui kannataja viibis šoki andjaga samas ruumis, suurenes osaliste vastumeelsus šoki andmise suhtes ning vähenes alluvus autoriteedile. Alluvus kahanes veelgi, kui õpetaja rollis olev isik pidi ise õppija käe füüsilist jõudu kasutades elektrilaenguga plaadile asetama.
Võime põhjustada teisele valu teeb valust inimestevahelises ruumis esineva avaliku tähtsusega nähtuse.
Seega, meie võime põhjustada teisele valu teeb valust inimestevahelises ruumis esineva avaliku tähtsusega nähtuse.
Fakt, et valu tunnistamine ning põhjustamine inimesi tugevalt mõjutada suudab, tundub kõnelevat sellest, et valu pääseb keha piiridest välja ning see kogemus jõuab mingil moel meid ümbritsevate inimesteni.
Kas empaatia suudab ületada valule omase ligipääsmatuse ning kommunikatsioonitõkked, mida keel ületada ei suuda?
Ameerika esseist ning professor Elaine Scarry on valu ja keele suhet avades toonud välja mõtte, et kujutlus(võime) ning valu on äärmused, mille vahele jäävad kõik meie psüühika somaatilised, emotsionaalsed ja tajuga seotud sündmused. Empaatiavõimet saab aga samuti pidada teatud laadi kujutluseks: kujutleme end kellegi teise kingadesse, kujutleme, mis tunne on olla tema nahas.
Valu eripärast tulenevalt on sel aga omadusi, mis ka kujutluse teatud tingimustel vaigistada suudavad. Valu kalduvusel võtta inimeselt keelekasutuse võimalus ja otstarbekus on tugev seos inimese "mina" – sealhulgas iseolemise jõu – koost lahti võtmisega, sest minapilt avaldub ja kinnistub läbi keele, nagu väidab Scarry valuteooria.
Säärast valu hävitusjõudu näitavad 20. sajandi totalitaarriikide koondus- ja vangilaagrites ellujäänute kogemused.
Nii 11 kuud Auschwitzis veetnud Primo Levi kui kokku 17 aastat GULAGi vangilaagrites veetnud Varlam Šalamovi töödest kerkib esile inimhinge hävitamise temaatika: hoomamatu arv inimesi kaotas ränkade tingimuste, raske töö ning julmuse tulemusena oma võime küsida küsimusi, spontaanselt mingit tegevust algatada (vastandatuna pelgale reageerimisele) ning maailma ning ennast läbi keelekasutuse mõtestada ja uuesti ümber mõtestada.
Miks on oluline neid lugusid rääkida?
Põhjus seisneb selles, et inimmaailma kultuuriline komponent avaldub keeles ning tähenduse loomises, "olulise" määramises ning selle eristamises ebaolulisest.
Ka ajalugu pole vaid aastaarvude ning faktide jada, vaid neile arvudele ja faktidele tähenduse andmine, mille kaudu muutuvad üksikud sündmused sidusaks looks ning võimaldavad meil seega eri nähtusi mingil teatud viisil mõista.
Seega on lugude rääkimise lakkamisel suur tähtsus.
Scarry nägemuse kohaselt võiks seda protsessi filosoofiliselt kellegi "maailma koost lahti võtmiseks" nimetada, kus inimeselt võetakse võimalus luua tähendusrikkaid lugusid iseenda ja maailma kohta. Valul on selles oluline koht.
20. sajandi poliitteoreetik Hannah Arendt on kõnetanud moraalse väljapääsu puudumise probleemi. Nimelt toimus koondus- ja vangilaagrites säärane "koostvõtmine" läbi moraalse väljapääsu äravõtmise – mida teha, kui iga valik reedab kellegi ning isegi enesetapp tooks kaasa mõne lähedase edasise kannatuse? – ning tähendusetuse vohamise.
Laagrisse sattusid süütud inimesed, kelle valu ja kannatusi polnud võimalik põhjendada ega mõista. Küsimusel "miks?" polnud enam mõtet ega vastust.
Laagrisse sattusid süütud inimesed, kelle valu ja kannatusi polnud võimalik põhjendada ega mõista. Küsimusel "miks?" polnud enam mõtet ega vastust. Füüsiline piin, moraalse väljapääsu puudumine, tähendusele ligipääsu puudumine (alandus, väärikuse kadu) põimusid omavahel ning moodustasid võimsa hingelise kannatuse, millest tagasiteed ei olnud.
Nõnda näeme, et valu ja keele vaheline suhe on keerukas: valu on privaatne kogemus; see hävitab ja trotsib keelt ning siseneb ka avalikku sfääri. Läbi tõsiasja, et valu keelega neil viisidel suhestub, saab võimalikuks inimmaailma koostvõtmise protsess. | Tartu Ülikooli filosoofiamagister mõtestab valu hävitusliku jõu tähendust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tehes asja veelgi keerulisemaks: kas suudad ette kujutada kinnipeetu valikuvõimalusi sunnitöölaagris? Mida tähendab totalitaarses laagris teatud moraalivaliku langetamine – nii füüsilise kui moraalse – ellujäämise ning vastupanu osutamise perspektiivist?
Just selliste küsimuste analüüsimisele keskendub Tartu Ülikoolis filosoofiaerialal magistrikraadi kaitsnud Merily Salura. Ta kirjutab valust, keelest ja maailmade koostvõtmisest ning avab valu hävitusliku jõu tähendust.
Mis on valu ja keele vahelises suhtes erilist?
Valu on üks inimese elementaarsemaid aistinguid. See on kaitsemehhanism, mis sunnib meid ohule reageerima. Valukogemus on eitamatu, domineeriv ja üpris universaalne – me kõik oleme ühel või teisel viisil valu kogenud.
Sellest hoolimata puuduvad keeles sõnad valu kogemise otseseks kirjeldamiseks, ilma, et kasutaksime sõnu, mis "kuuluvad" tegelikult teiste kogemuste ja nähtuste kirjeldamisele: valu on "terav", "tuikav", "kõrvetav" jne.
Kogeja jaoks käib valuga kaasas tõsikindel teadmine valu olemasolust. Kõrvalseisjani see kindlus aga ei ulatu.
Valu on privaatne, intiimne kogemus, mis leiab aset inimese enda kehas. Kogeja jaoks käib valuga kaasas tõsikindel teadmine valu olemasolust – valu kogemine ei anna ruumi kahtlemiseks, kas kogen valu või mitte. Kõrvalseisjani see kindlus aga ei ulatu.
Teise inimese valu osas pole võimalik päris kindel olla ning kaaslase valu kohta on raske midagi teada saada. Selle üheks põhjuseks võib pidada asjaolu, et valu ei pääse keele vahendusel kehapiiridest väljapoole: nagu juba öeldud, puudub meil sõnavara valu kogemuse otseseks kirjeldamiseks.
Teisalt viib valu inimese tagasi keele-eelsesse seisundisse, kus peamiseks suhtlusviisiks on kehakeel, häälitsused ja karjed.
Hoolimata valu privaatsest loomust paigutub valu ühtaegu nii intiimsesse kui avalikku sfääri, sest omab võimet vallandada pealtvaatajais keerukaid protsesse.
Teame, et vägivalla tunnistamine avaldab pealtnägija psüühikale tugevat mõju. See väljendub näiteks posttraumaatilise stressihäire tekkes. Ajaloost on teada, et teiste valu jätkuv tunnistamine ning selle põhjustamine võib saada võimalikuks läbi enese ohvrina näitamise, kaastunde "ümberpööramise".
Ka Kolmanda Riigi Schutzstaffeli juht Heinrich Himmler viitas oma kõnedes tihti sellele, kuivõrd hirmutav ülesanne oli "juudiküsimuse" lahendamine ning kui raske oli koorem nende õlgadel, kes sellest osa võtsid.
USA psühholoog Stanley Milgram on uurinud inimeste alluvust autoriteedile olukordades, kus autoriteedi käsk läheb isiku enda südametunnistusega vastuollu. Eksperimendiseeria käigus paluti osalistel anda "mälueksperimendi" tarbeks teisele inimesele (nn õppijale) kasvava intensiivsusega elektrišokke.
Milgram viis läbi ka hulgaliselt variatsioone, katsetades näiteks "õpetaja" ning "õppija" vahelise füüsilise kaugusega ning leidis, et kui kannataja viibis šoki andjaga samas ruumis, suurenes osaliste vastumeelsus šoki andmise suhtes ning vähenes alluvus autoriteedile. Alluvus kahanes veelgi, kui õpetaja rollis olev isik pidi ise õppija käe füüsilist jõudu kasutades elektrilaenguga plaadile asetama.
Võime põhjustada teisele valu teeb valust inimestevahelises ruumis esineva avaliku tähtsusega nähtuse.
Seega, meie võime põhjustada teisele valu teeb valust inimestevahelises ruumis esineva avaliku tähtsusega nähtuse.
Fakt, et valu tunnistamine ning põhjustamine inimesi tugevalt mõjutada suudab, tundub kõnelevat sellest, et valu pääseb keha piiridest välja ning see kogemus jõuab mingil moel meid ümbritsevate inimesteni.
Kas empaatia suudab ületada valule omase ligipääsmatuse ning kommunikatsioonitõkked, mida keel ületada ei suuda?
Ameerika esseist ning professor Elaine Scarry on valu ja keele suhet avades toonud välja mõtte, et kujutlus(võime) ning valu on äärmused, mille vahele jäävad kõik meie psüühika somaatilised, emotsionaalsed ja tajuga seotud sündmused. Empaatiavõimet saab aga samuti pidada teatud laadi kujutluseks: kujutleme end kellegi teise kingadesse, kujutleme, mis tunne on olla tema nahas.
Valu eripärast tulenevalt on sel aga omadusi, mis ka kujutluse teatud tingimustel vaigistada suudavad. Valu kalduvusel võtta inimeselt keelekasutuse võimalus ja otstarbekus on tugev seos inimese "mina" – sealhulgas iseolemise jõu – koost lahti võtmisega, sest minapilt avaldub ja kinnistub läbi keele, nagu väidab Scarry valuteooria.
Säärast valu hävitusjõudu näitavad 20. sajandi totalitaarriikide koondus- ja vangilaagrites ellujäänute kogemused.
Nii 11 kuud Auschwitzis veetnud Primo Levi kui kokku 17 aastat GULAGi vangilaagrites veetnud Varlam Šalamovi töödest kerkib esile inimhinge hävitamise temaatika: hoomamatu arv inimesi kaotas ränkade tingimuste, raske töö ning julmuse tulemusena oma võime küsida küsimusi, spontaanselt mingit tegevust algatada (vastandatuna pelgale reageerimisele) ning maailma ning ennast läbi keelekasutuse mõtestada ja uuesti ümber mõtestada.
Miks on oluline neid lugusid rääkida?
Põhjus seisneb selles, et inimmaailma kultuuriline komponent avaldub keeles ning tähenduse loomises, "olulise" määramises ning selle eristamises ebaolulisest.
Ka ajalugu pole vaid aastaarvude ning faktide jada, vaid neile arvudele ja faktidele tähenduse andmine, mille kaudu muutuvad üksikud sündmused sidusaks looks ning võimaldavad meil seega eri nähtusi mingil teatud viisil mõista.
Seega on lugude rääkimise lakkamisel suur tähtsus.
Scarry nägemuse kohaselt võiks seda protsessi filosoofiliselt kellegi "maailma koost lahti võtmiseks" nimetada, kus inimeselt võetakse võimalus luua tähendusrikkaid lugusid iseenda ja maailma kohta. Valul on selles oluline koht.
20. sajandi poliitteoreetik Hannah Arendt on kõnetanud moraalse väljapääsu puudumise probleemi. Nimelt toimus koondus- ja vangilaagrites säärane "koostvõtmine" läbi moraalse väljapääsu äravõtmise – mida teha, kui iga valik reedab kellegi ning isegi enesetapp tooks kaasa mõne lähedase edasise kannatuse? – ning tähendusetuse vohamise.
Laagrisse sattusid süütud inimesed, kelle valu ja kannatusi polnud võimalik põhjendada ega mõista. Küsimusel "miks?" polnud enam mõtet ega vastust.
Laagrisse sattusid süütud inimesed, kelle valu ja kannatusi polnud võimalik põhjendada ega mõista. Küsimusel "miks?" polnud enam mõtet ega vastust. Füüsiline piin, moraalse väljapääsu puudumine, tähendusele ligipääsu puudumine (alandus, väärikuse kadu) põimusid omavahel ning moodustasid võimsa hingelise kannatuse, millest tagasiteed ei olnud.
Nõnda näeme, et valu ja keele vaheline suhe on keerukas: valu on privaatne kogemus; see hävitab ja trotsib keelt ning siseneb ka avalikku sfääri. Läbi tõsiasja, et valu keelega neil viisidel suhestub, saab võimalikuks inimmaailma koostvõtmise protsess.
### Response:
Tartu Ülikooli filosoofiamagister mõtestab valu hävitusliku jõu tähendust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Naiste asetused pannakse taas paika WTA edetabeli alusel, seega peegeldavad asetused selle nädala maailma edetabelit," teatas Prantsusmaa tenniseliit pressiteate vahendusel.
Mullu septembris emaks saanud Williams naasis 14-kuulise pausi järel võistlustulle tänavu märtsis, kui piirdus Indian Wellsis ja Miamis paari mänguga. Seejärel loobus ta nii Madridi kui Rooma liivaväljakuturniiridest, öeldes, et pole veel väga heas mänguvormis.
Maailma edetabelis on 36-aastane ameeriklanna langenud 453. positsioonile ja ta saab Prantsusmaa lahtistel põhitabelisse tänu "spetsiaalsele" edetabelikohale, mis võimaldab tal turniiridele peale saada edetabeli esireketina. Nimelt, kui mängija naaseb 12 kuu jooksul pärast sünnitust, saab ta kasutada turniiridele pääsemiseks seda edetabelikohta, mis tal enne emaduspuhkusele minekut oli ehk siis Williamsi puhul on see koht esimene.
Asetuse teenivad 32 naist ja enne kolmandat ringi pole asetatutel võimalik omavahel kohtuda. Kuna aga karjääri jooksul 23 suure slämmi turniiri võitnud Williams asetatud mängijate hulka ei kuulu, võib ta juba avaringis kas või maailma esireketiga vastamisi minna.
Eesti esinumber Anett Kontaveit tõusis selle nädala maailma edetabelis karjääri kõrgeimale ehk 25. kohale ja kuna Prantsusmaa lahtiste asetusi antakse edetabeli alusel, tähendab see, et Kontaveidil peaks olema ka 25. paigutus ehk senise karjääri kõrgeim.
Prantsusmaa lahtiste põhitabel loositakse neljapäeval ja mängudega alustatakse pühapäeval, 27. mail. Lisaks Kontaveidile on põhiturniiril eestlannadest ka Kaia Kanepi. | Serena Williams jääb Prantsusmaa lahtistel asetuseta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Naiste asetused pannakse taas paika WTA edetabeli alusel, seega peegeldavad asetused selle nädala maailma edetabelit," teatas Prantsusmaa tenniseliit pressiteate vahendusel.
Mullu septembris emaks saanud Williams naasis 14-kuulise pausi järel võistlustulle tänavu märtsis, kui piirdus Indian Wellsis ja Miamis paari mänguga. Seejärel loobus ta nii Madridi kui Rooma liivaväljakuturniiridest, öeldes, et pole veel väga heas mänguvormis.
Maailma edetabelis on 36-aastane ameeriklanna langenud 453. positsioonile ja ta saab Prantsusmaa lahtistel põhitabelisse tänu "spetsiaalsele" edetabelikohale, mis võimaldab tal turniiridele peale saada edetabeli esireketina. Nimelt, kui mängija naaseb 12 kuu jooksul pärast sünnitust, saab ta kasutada turniiridele pääsemiseks seda edetabelikohta, mis tal enne emaduspuhkusele minekut oli ehk siis Williamsi puhul on see koht esimene.
Asetuse teenivad 32 naist ja enne kolmandat ringi pole asetatutel võimalik omavahel kohtuda. Kuna aga karjääri jooksul 23 suure slämmi turniiri võitnud Williams asetatud mängijate hulka ei kuulu, võib ta juba avaringis kas või maailma esireketiga vastamisi minna.
Eesti esinumber Anett Kontaveit tõusis selle nädala maailma edetabelis karjääri kõrgeimale ehk 25. kohale ja kuna Prantsusmaa lahtiste asetusi antakse edetabeli alusel, tähendab see, et Kontaveidil peaks olema ka 25. paigutus ehk senise karjääri kõrgeim.
Prantsusmaa lahtiste põhitabel loositakse neljapäeval ja mängudega alustatakse pühapäeval, 27. mail. Lisaks Kontaveidile on põhiturniiril eestlannadest ka Kaia Kanepi.
### Response:
Serena Williams jääb Prantsusmaa lahtistel asetuseta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate parimana tõi LeBron James 44 punkti. James püstitas ka NBA play-off'ide rekordi – 3.11 enne teise veerandaja lõppu tabas James enda 2357. viske väljakult, möödudes seni selles arvestuses esikohta hoidnud Kareem Abdul-Jabbarist. Seekordses mängus Bostoniga olid Jamesi visked väljakult 17/28.
LeBron James connects on the jumper to become 1st on the all-time #NBAPlayoffs field goals made list!
The King is up to 20 PTS in the contest on @ESPNNBA #WhateverItTakes pic.twitter.com/Wv622oNuxM
— NBA (@NBA) May 22, 2018
Celticsi resultatiivseim oli Jaylen Brown 25 punktiga.
Nelja võiduni mängitav seeria on nüüd 2:2 viigis, järgmine kohtumine peetakse Bostonis.
Tulemus:
Cleveland - Boston 111:102
Seeria on viigis 2:2 | 44 punkti visanud LeBron James aitas Cavaliersil seeria viigistada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate parimana tõi LeBron James 44 punkti. James püstitas ka NBA play-off'ide rekordi – 3.11 enne teise veerandaja lõppu tabas James enda 2357. viske väljakult, möödudes seni selles arvestuses esikohta hoidnud Kareem Abdul-Jabbarist. Seekordses mängus Bostoniga olid Jamesi visked väljakult 17/28.
LeBron James connects on the jumper to become 1st on the all-time #NBAPlayoffs field goals made list!
The King is up to 20 PTS in the contest on @ESPNNBA #WhateverItTakes pic.twitter.com/Wv622oNuxM
— NBA (@NBA) May 22, 2018
Celticsi resultatiivseim oli Jaylen Brown 25 punktiga.
Nelja võiduni mängitav seeria on nüüd 2:2 viigis, järgmine kohtumine peetakse Bostonis.
Tulemus:
Cleveland - Boston 111:102
Seeria on viigis 2:2
### Response:
44 punkti visanud LeBron James aitas Cavaliersil seeria viigistada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 34. minutil meeskonnakaaslase vigastuse järel sekkunud Puri oli jõudnud platsil olla paar minutit, kui Dundalk juhtima läks, kuid ometi oli just eestlane kõige lähemal, et Waterford tasa tuua – 89. minutil tulistas Puri peale ja vastaste väravavaht oli juba võimetu, kuid postist pall väravasse ei liikunud, vahendab Soccernet.ee.
Minut hiljem lõi Dundalk lõppseisuks 0:2, mis tähendab, et vahepeal tiitlile mänginud Waterford jääb nüüd Dundalkist juba kümne punkti kaugusele. Kolmandal tabelireal Waterford peab vaatama hoopis selja taha, selles voorus võivad kaks rivaali nendega samale pulgale jõuda.
Bogdan Vaštšuk sekkus Riia FC mängus 71. minutil, kui linnarivaalis Riia FS-i vastu 1:0 eduseis 1:2 kaotuseks mängiti, võiduvärava lõi FS alles üleminutitel. Üheksa vooru järel on Vaštšuki koduklubi tabeli keskel, FS juhib. Vahe on üheksa punkti. | Puri tabas posti ja Waterford kaotas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
34. minutil meeskonnakaaslase vigastuse järel sekkunud Puri oli jõudnud platsil olla paar minutit, kui Dundalk juhtima läks, kuid ometi oli just eestlane kõige lähemal, et Waterford tasa tuua – 89. minutil tulistas Puri peale ja vastaste väravavaht oli juba võimetu, kuid postist pall väravasse ei liikunud, vahendab Soccernet.ee.
Minut hiljem lõi Dundalk lõppseisuks 0:2, mis tähendab, et vahepeal tiitlile mänginud Waterford jääb nüüd Dundalkist juba kümne punkti kaugusele. Kolmandal tabelireal Waterford peab vaatama hoopis selja taha, selles voorus võivad kaks rivaali nendega samale pulgale jõuda.
Bogdan Vaštšuk sekkus Riia FC mängus 71. minutil, kui linnarivaalis Riia FS-i vastu 1:0 eduseis 1:2 kaotuseks mängiti, võiduvärava lõi FS alles üleminutitel. Üheksa vooru järel on Vaštšuki koduklubi tabeli keskel, FS juhib. Vahe on üheksa punkti.
### Response:
Puri tabas posti ja Waterford kaotas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Theodor Sink mängib Eesti Pillifondi tšellol, mille valmistas prantsuse pillimeister Auguste Sébastien Bernardel 1842. aastal. Pilli nii kõrge vanus tekitab mängijas muidugi aukartust. Sink meenutas, et enne kui ta selle pilli sai, siis nägi ta õudusunenägusid sellest, kuidas sellega kohe midagi juhtub. "Aga kui ma ta kätte sain, siis hirm kadus. Tegemist on minu jaoks elus organismiga. Ta muutub elusaks minu jaoks niipea, kui ma seda puutun. Mis tähendab, et ma ei saa karta, mida ma sellega teen. Kui ma käitunud temaga sama hellalt kui teise inimesega, siis peaks kõik korras olema."
Muusikalises mõttes tõdes Sink, et see pill esindab haruldast kvaliteeti, millega ta pole varem kokku puutunud. "Kui poeetiliselt väljenduda, siis ma kujutan ette, et see võrdub samaga nagu araabia kirjanikud, kes kõrbes eraklikult elasid ja siis sattusid suurde linna ja puutusid kokku uute sõnadega või said kätte sõnastiku, et väljendada kõike, mida nad ei teadnud, et saab väljendada. See on sama tunne. Ma arvan, et mul läheb tükk aega, enne kui ma selle pilli võimalusi täielikult tundma õpin." Ta kinnitas, et tegu on omamoodi avanemisega. Pikisilmi ootab Sink, et saaks sel haruldasel pillil esitada oma lemmikteost – Schumanni tšellokontserti.
Lepingu järgi saab Theodor Sink Pillifondi instrumendil mängida esialgu kolm aastat. Kui kõikidele osapooltele sobib, on võimalik kokkuleppeid pikendada. Tulevikust olenemata on Sink ajaloolise pilli kasutusvõimaluse eest väga tänulik. "Mina ei oleks kunagi uskunud, et Eesti Pillifond teoks saab ja Eesti mängijate käes on pillid, millel ei ole välismaa investorid, vaid on tõesti Eesti ettevõtjad, kes seda finantseerivad ja aitavad sellel elada. Ma tõesti ei oska seda muudmoodi nimetada, kui et see on mingitsorti ime."
Mõeldes Eesti elule laiemalt, leidis Sink, et jutt Eesti ja eestluse hallusest ei vasta tõele. "Ma leian, et siin on surmamaiku kindlasti, aga leidub potentsiaali, mis meid kõiki edasi viib. Kui üldiselt pakutakse Eesti värviks halli või midagi sellist, siis ma sellega ei saa nagu nõustada. Ilm võib olla nagu ta on, aga inimeste töökus ja tegusus annab omamoodi ägeda värvitooni sellele juurde. Et siin on mingi lahe energia käimas, mis mulle väga meeldib ja ma arvan, et see on hoolimata kõigest positiivne energia."
Selleks, et maksimaalselt kasutada ning jagada energiat muusikas, ihkab Sink olla laval pigem meedium kui isik. Kaasahaaravuse teemal inspireerib teda legend Hamelini vilepillimängijast. "Lapsest saadik on mulle muinasjutud meeldinud, siiani loen ja minu lemmikuks on vilepillipuhuja, kes läks Hamelini linna siis, kui oli katkuaeg ja linn oli rotte täis. Ta pakkus oma teenuseid teatava vaevatasu eest ja mängis oma pilli niimoodi, et rotid jooksid kõik koos temaga linnast välja ja ta uputas nad kuhugi järve. Ja kui tagasi tuli oma raha küsima, siis otsustati, et tegelikult tema oli need rotid sinna toonud ja ta ei olnud üldse seda raha ära teeninud, nii et kui kõik olid kirikus ja lapsed mängisid väljas, võttis oma vilepilli ja puhus need lapsed siis ka endaga kaasa ja teatud versioonide kohaselt need lapsed läksid sinnasamasse järve. Selle muinasjutu lõpud olgu nii nagu nad on, aga mulle meeldib see põhimõte: toon, millega ta mängis, pidi olema midagi sellist, et inimesed ei saanud muudmoodi kui temaga kaasa jalutada, et see muusika ei lõpeks." Singi arvates on see vilepillimängija muusikute pühak, sest saavutas ideaali.
Muusikat tehes on Singi arvates olulisim olla loomulik, mitte teeselda. "Teesklusega ei vea ennast järgmistesse aastasadesse välja. Siirus on plaadi peal kuuldav ja südamega tajutav," ütles ta ja osutas, et pelgalt tehniliselt ideaalilähedane mäng pole midagi erilist, seda leiab igalt poolt. "Hinnas on hoopis loomulikkus."
Loomulikkusega käib koos ka elu läbipaistvus. Selles osas vaatab Sink alt üles jaapani kirjanik Yukio Mishimale. Tegu on jaapani 20. sajandi ühe silmapaistvama kirjanikuga, kes on kolm korda nomineeritud Nobeli preemiale. "Tema elas just sellel ajal, mil jaapani keiser põhimõtteliselt tunnistas, et ta ei ole jumal. Ja kui ta ära andis selle tiitli, siis see tekitas mingit sorti sellise dekadentsi ja depressioonitulva nendes noortes meestes ja naistes, kes tundsid, et nende elud on sellele pühendatud. Üks inimene, kes seda teravalt tundis ja oskas seda ka kajastada, oli Mishima." | Theodor Sink: Eesti Pillifond on ime | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Theodor Sink mängib Eesti Pillifondi tšellol, mille valmistas prantsuse pillimeister Auguste Sébastien Bernardel 1842. aastal. Pilli nii kõrge vanus tekitab mängijas muidugi aukartust. Sink meenutas, et enne kui ta selle pilli sai, siis nägi ta õudusunenägusid sellest, kuidas sellega kohe midagi juhtub. "Aga kui ma ta kätte sain, siis hirm kadus. Tegemist on minu jaoks elus organismiga. Ta muutub elusaks minu jaoks niipea, kui ma seda puutun. Mis tähendab, et ma ei saa karta, mida ma sellega teen. Kui ma käitunud temaga sama hellalt kui teise inimesega, siis peaks kõik korras olema."
Muusikalises mõttes tõdes Sink, et see pill esindab haruldast kvaliteeti, millega ta pole varem kokku puutunud. "Kui poeetiliselt väljenduda, siis ma kujutan ette, et see võrdub samaga nagu araabia kirjanikud, kes kõrbes eraklikult elasid ja siis sattusid suurde linna ja puutusid kokku uute sõnadega või said kätte sõnastiku, et väljendada kõike, mida nad ei teadnud, et saab väljendada. See on sama tunne. Ma arvan, et mul läheb tükk aega, enne kui ma selle pilli võimalusi täielikult tundma õpin." Ta kinnitas, et tegu on omamoodi avanemisega. Pikisilmi ootab Sink, et saaks sel haruldasel pillil esitada oma lemmikteost – Schumanni tšellokontserti.
Lepingu järgi saab Theodor Sink Pillifondi instrumendil mängida esialgu kolm aastat. Kui kõikidele osapooltele sobib, on võimalik kokkuleppeid pikendada. Tulevikust olenemata on Sink ajaloolise pilli kasutusvõimaluse eest väga tänulik. "Mina ei oleks kunagi uskunud, et Eesti Pillifond teoks saab ja Eesti mängijate käes on pillid, millel ei ole välismaa investorid, vaid on tõesti Eesti ettevõtjad, kes seda finantseerivad ja aitavad sellel elada. Ma tõesti ei oska seda muudmoodi nimetada, kui et see on mingitsorti ime."
Mõeldes Eesti elule laiemalt, leidis Sink, et jutt Eesti ja eestluse hallusest ei vasta tõele. "Ma leian, et siin on surmamaiku kindlasti, aga leidub potentsiaali, mis meid kõiki edasi viib. Kui üldiselt pakutakse Eesti värviks halli või midagi sellist, siis ma sellega ei saa nagu nõustada. Ilm võib olla nagu ta on, aga inimeste töökus ja tegusus annab omamoodi ägeda värvitooni sellele juurde. Et siin on mingi lahe energia käimas, mis mulle väga meeldib ja ma arvan, et see on hoolimata kõigest positiivne energia."
Selleks, et maksimaalselt kasutada ning jagada energiat muusikas, ihkab Sink olla laval pigem meedium kui isik. Kaasahaaravuse teemal inspireerib teda legend Hamelini vilepillimängijast. "Lapsest saadik on mulle muinasjutud meeldinud, siiani loen ja minu lemmikuks on vilepillipuhuja, kes läks Hamelini linna siis, kui oli katkuaeg ja linn oli rotte täis. Ta pakkus oma teenuseid teatava vaevatasu eest ja mängis oma pilli niimoodi, et rotid jooksid kõik koos temaga linnast välja ja ta uputas nad kuhugi järve. Ja kui tagasi tuli oma raha küsima, siis otsustati, et tegelikult tema oli need rotid sinna toonud ja ta ei olnud üldse seda raha ära teeninud, nii et kui kõik olid kirikus ja lapsed mängisid väljas, võttis oma vilepilli ja puhus need lapsed siis ka endaga kaasa ja teatud versioonide kohaselt need lapsed läksid sinnasamasse järve. Selle muinasjutu lõpud olgu nii nagu nad on, aga mulle meeldib see põhimõte: toon, millega ta mängis, pidi olema midagi sellist, et inimesed ei saanud muudmoodi kui temaga kaasa jalutada, et see muusika ei lõpeks." Singi arvates on see vilepillimängija muusikute pühak, sest saavutas ideaali.
Muusikat tehes on Singi arvates olulisim olla loomulik, mitte teeselda. "Teesklusega ei vea ennast järgmistesse aastasadesse välja. Siirus on plaadi peal kuuldav ja südamega tajutav," ütles ta ja osutas, et pelgalt tehniliselt ideaalilähedane mäng pole midagi erilist, seda leiab igalt poolt. "Hinnas on hoopis loomulikkus."
Loomulikkusega käib koos ka elu läbipaistvus. Selles osas vaatab Sink alt üles jaapani kirjanik Yukio Mishimale. Tegu on jaapani 20. sajandi ühe silmapaistvama kirjanikuga, kes on kolm korda nomineeritud Nobeli preemiale. "Tema elas just sellel ajal, mil jaapani keiser põhimõtteliselt tunnistas, et ta ei ole jumal. Ja kui ta ära andis selle tiitli, siis see tekitas mingit sorti sellise dekadentsi ja depressioonitulva nendes noortes meestes ja naistes, kes tundsid, et nende elud on sellele pühendatud. Üks inimene, kes seda teravalt tundis ja oskas seda ka kajastada, oli Mishima."
### Response:
Theodor Sink: Eesti Pillifond on ime |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2017. aastal turustati rekordkogus kala ja -vähki, vaid veidi väiksem oli müüdud toodangu maht 2014. aastal, mil müüdi kokku 869 tonni, teatas statistikaamet.
Kala- ja vähitoodang on sellisel tasemel püsinud viimased viis aastat – 2013. aastal oli müüdud toodangu maht 733 tonni, võrreldes 2013. aastaga oli 2017. aastal müüdud toodangu maht kuus protsenti suurem.
Eestis on alati enim kasvatatud ja müüdud vikerforelli. Aasta-aastalt on vikerforelli osatähtsus suurenenud – 2012. aastal oli vikerforelli osatähtsus kogu müüdud kala- ja vähitoodangus 63 protsenti, 2017. aastal 81 protsenti.
2017. aastal müüdi 702 tonni vikerforelli ehk kokku veidi enam kui 2,6 miljoni euro eest – see oli ka aegade suurim müüdud kogus.
Harilikku jõevähki turustati eelmisel aastal 0,8 tonni, 2016. aastaga võrreldes on müüdud toodangu maht suurenenud 1,2 korda. Hariliku jõevähi toodangu rahaline väärtus suurenes võrreldes 2016. aastaga veidi enam kui 1,1 korda.
Peale vikerforelli ja hariliku jõevähi kasvatatakse ning müüakse veel teisigi kalaliike: arktika paalia, angerjas, aafrika angersäga, karpkala, säga, tuurlased (siberi ja vene tuur) ja valgeamuur.
Toidukalamarja turustati eelmisel aastal 3,8 tonni ehk ligikaudu 1,1 tonni vähem kui 2016. aastal. Müüdud toidukalamarja rahaline väärtus vähenes 1,1 korda. 2017. aastal müüdi toidukalamarja veidi enam kui 115 000 euro eest, aasta varem aga 127 800 euro eest.
2017. aastal müüdi välisriikidesse viis protsenti kogu kala ja -vähikasvatuse toodangust ehk neli protsendipunkti vähem kui 2016. aastal. Peamiselt eksporditi angerjat, vähemal määral vikerforelli ja harilikku jõevähki. | Eesti firmad müüsid eelmisel aastal 870 tonni kala ja vähki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2017. aastal turustati rekordkogus kala ja -vähki, vaid veidi väiksem oli müüdud toodangu maht 2014. aastal, mil müüdi kokku 869 tonni, teatas statistikaamet.
Kala- ja vähitoodang on sellisel tasemel püsinud viimased viis aastat – 2013. aastal oli müüdud toodangu maht 733 tonni, võrreldes 2013. aastaga oli 2017. aastal müüdud toodangu maht kuus protsenti suurem.
Eestis on alati enim kasvatatud ja müüdud vikerforelli. Aasta-aastalt on vikerforelli osatähtsus suurenenud – 2012. aastal oli vikerforelli osatähtsus kogu müüdud kala- ja vähitoodangus 63 protsenti, 2017. aastal 81 protsenti.
2017. aastal müüdi 702 tonni vikerforelli ehk kokku veidi enam kui 2,6 miljoni euro eest – see oli ka aegade suurim müüdud kogus.
Harilikku jõevähki turustati eelmisel aastal 0,8 tonni, 2016. aastaga võrreldes on müüdud toodangu maht suurenenud 1,2 korda. Hariliku jõevähi toodangu rahaline väärtus suurenes võrreldes 2016. aastaga veidi enam kui 1,1 korda.
Peale vikerforelli ja hariliku jõevähi kasvatatakse ning müüakse veel teisigi kalaliike: arktika paalia, angerjas, aafrika angersäga, karpkala, säga, tuurlased (siberi ja vene tuur) ja valgeamuur.
Toidukalamarja turustati eelmisel aastal 3,8 tonni ehk ligikaudu 1,1 tonni vähem kui 2016. aastal. Müüdud toidukalamarja rahaline väärtus vähenes 1,1 korda. 2017. aastal müüdi toidukalamarja veidi enam kui 115 000 euro eest, aasta varem aga 127 800 euro eest.
2017. aastal müüdi välisriikidesse viis protsenti kogu kala ja -vähikasvatuse toodangust ehk neli protsendipunkti vähem kui 2016. aastal. Peamiselt eksporditi angerjat, vähemal määral vikerforelli ja harilikku jõevähki.
### Response:
Eesti firmad müüsid eelmisel aastal 870 tonni kala ja vähki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Septembris ütles UCI president David Lappartient, et meeskonnasõit läheb hingusele pärast 2019. aasta MM-i Yorkshire'is, kuid nüüd otsustati tähtaega aasta võrra lähemale tuua, vahendab Spordipartner.ee.
UCI pressiteate kohaselt pannakse praegu paika Yorkshire'i MM-i programmi ja võimalik, et kavas on meeskonnasõit riikide koondistele. Ala oli tiitlivõistluste programmis aastatel 1962-1994, kui neljaliikmelised koondised läbisid üle 100 km. 2012. hakati korraldama sama sõitu meeste ja naiste klubidele.
Innsbrucki on UCI kutsunud meeste World Touri klubid ja 15 paremat naiskonda. | UCI tegi teatavaks otsuse, mis puudutab ka Eesti rattureid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Septembris ütles UCI president David Lappartient, et meeskonnasõit läheb hingusele pärast 2019. aasta MM-i Yorkshire'is, kuid nüüd otsustati tähtaega aasta võrra lähemale tuua, vahendab Spordipartner.ee.
UCI pressiteate kohaselt pannakse praegu paika Yorkshire'i MM-i programmi ja võimalik, et kavas on meeskonnasõit riikide koondistele. Ala oli tiitlivõistluste programmis aastatel 1962-1994, kui neljaliikmelised koondised läbisid üle 100 km. 2012. hakati korraldama sama sõitu meeste ja naiste klubidele.
Innsbrucki on UCI kutsunud meeste World Touri klubid ja 15 paremat naiskonda.
### Response:
UCI tegi teatavaks otsuse, mis puudutab ka Eesti rattureid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sony allkirjastas Abu Dhabis baseeruva investeerimisfirmaga Mubadala lepingu, et osta nendele kuuluvad 60 protsenti EMI osakutest, mida on nüüd Sony valduses umbes 90 protsenti. | Sony ostis plaadifirma EMI | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sony allkirjastas Abu Dhabis baseeruva investeerimisfirmaga Mubadala lepingu, et osta nendele kuuluvad 60 protsenti EMI osakutest, mida on nüüd Sony valduses umbes 90 protsenti.
### Response:
Sony ostis plaadifirma EMI |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Maadlusliidu presidendi Jaanus Paevälja sõnul on tegemist märgilise sündmusega. "Maadlus on läbi aegade olnud Eesti üks nimekamaid ja tulemuslikumaid spordialasid. Juba Kalevipoeg ja tema vennad katsusid maadeldes omavahel rammu," sõnab Paeväli muigega. "Täna on meil muidugi uued nimed ja seda nii noorte, juunioride kui ka täiskasvanute tasemel. Heiki Nabi kõrvale hakkab tulema üha rohkem noori konkurente, samuti teevad tublisid tulemusi meie naismaadlejad. See, et meie enda koduõuel toimuvad maailmameistrivõistlused, annab meie sportlastele kahtlemata indu juurde, et kodupubliku ees ilusat maadlust näidata," peab Paeväli juunioride MM-i oluliseks.
MM-i tasemel võistlusi Eestis varasemalt nähtud pole. Viimane suurem tiitlivõistlus toimus Eestis 1938. aastal, mil siin peeti Euroopa meistrivõistlused. "Tulev võistlus on Eesti jaoks ajalooline. Tegemist on maailmameistrivõistlustega, mis tähendab seda, et osalejaid on tulemas üle maailma. See on kahtlemata suur samm Eesti maailmakaardile tõstmisel," kinnitab Paeväli.
Maadlusliidu presidendi sõnul on ambitsioon kodusel tiitlivõistlusel hästi esineda kõrge. "Me oleme tugevalt panustanud kreeka-rooma juunioride koondise arengusse ja meie eesmärk on kahtlemata esineda väärikalt. Kreeka-rooma stiilis tahame välja panna terve juunioride koondise, mitte tulla matile vaid 1-2 sportlasega. Vaba- ja naistemaadluses püüame samuti maksimaalse sportlaste hulga ja tugeva taseme poole," sõnab Paeväli.
Tiitlivõistluse korralduse nimel tuli Eestil rinda pista selliste tugevate maadlusriikidega nagu Ungari ja Moldaavia. "Meile sai kaalukausiks väga hästi ja kõrgel tasemel üheskoos aprillis Spordiseltsiga Kalev korraldatud Kristjan Palusalu memoriaal, kus olid kohal ka Rahvusvahelise Maadlusliidu inspektorid. Saime hea tagasiside ja seeläbi ka rohelise tule MM-i korraldamiseks," selgitab Paeväli. Presidendi hinnangul on nüüd oluline kokku panna korraldusmeeskond ning astuda vastu ajaloolisele väljakutsele. Samuti kutsub Paeväli kõiki üles osalema võistluste korralduses vabatahtlikuna.
Kokku oodatakse Eestisse umbes 600 sportlast, kellega kaasas on ka delegatsioonid, nende hulgas ligi 250 treenerit. Koos pealtvaatajatega ületab prognoosi kohaselt MM-ist osa saavate inimeste number 2000 piiri.
Juunioride maailmameistrivõistlused toimuvad kreeka-rooma, vaba- ja naistemaadluses. | Eesti võitis maadluse juunioride MM-i korraldusõiguse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Maadlusliidu presidendi Jaanus Paevälja sõnul on tegemist märgilise sündmusega. "Maadlus on läbi aegade olnud Eesti üks nimekamaid ja tulemuslikumaid spordialasid. Juba Kalevipoeg ja tema vennad katsusid maadeldes omavahel rammu," sõnab Paeväli muigega. "Täna on meil muidugi uued nimed ja seda nii noorte, juunioride kui ka täiskasvanute tasemel. Heiki Nabi kõrvale hakkab tulema üha rohkem noori konkurente, samuti teevad tublisid tulemusi meie naismaadlejad. See, et meie enda koduõuel toimuvad maailmameistrivõistlused, annab meie sportlastele kahtlemata indu juurde, et kodupubliku ees ilusat maadlust näidata," peab Paeväli juunioride MM-i oluliseks.
MM-i tasemel võistlusi Eestis varasemalt nähtud pole. Viimane suurem tiitlivõistlus toimus Eestis 1938. aastal, mil siin peeti Euroopa meistrivõistlused. "Tulev võistlus on Eesti jaoks ajalooline. Tegemist on maailmameistrivõistlustega, mis tähendab seda, et osalejaid on tulemas üle maailma. See on kahtlemata suur samm Eesti maailmakaardile tõstmisel," kinnitab Paeväli.
Maadlusliidu presidendi sõnul on ambitsioon kodusel tiitlivõistlusel hästi esineda kõrge. "Me oleme tugevalt panustanud kreeka-rooma juunioride koondise arengusse ja meie eesmärk on kahtlemata esineda väärikalt. Kreeka-rooma stiilis tahame välja panna terve juunioride koondise, mitte tulla matile vaid 1-2 sportlasega. Vaba- ja naistemaadluses püüame samuti maksimaalse sportlaste hulga ja tugeva taseme poole," sõnab Paeväli.
Tiitlivõistluse korralduse nimel tuli Eestil rinda pista selliste tugevate maadlusriikidega nagu Ungari ja Moldaavia. "Meile sai kaalukausiks väga hästi ja kõrgel tasemel üheskoos aprillis Spordiseltsiga Kalev korraldatud Kristjan Palusalu memoriaal, kus olid kohal ka Rahvusvahelise Maadlusliidu inspektorid. Saime hea tagasiside ja seeläbi ka rohelise tule MM-i korraldamiseks," selgitab Paeväli. Presidendi hinnangul on nüüd oluline kokku panna korraldusmeeskond ning astuda vastu ajaloolisele väljakutsele. Samuti kutsub Paeväli kõiki üles osalema võistluste korralduses vabatahtlikuna.
Kokku oodatakse Eestisse umbes 600 sportlast, kellega kaasas on ka delegatsioonid, nende hulgas ligi 250 treenerit. Koos pealtvaatajatega ületab prognoosi kohaselt MM-ist osa saavate inimeste number 2000 piiri.
Juunioride maailmameistrivõistlused toimuvad kreeka-rooma, vaba- ja naistemaadluses.
### Response:
Eesti võitis maadluse juunioride MM-i korraldusõiguse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui senine olukord veel mõnda aega jätkub, võib siseministeeriumi asekantsleri Erkki Koorti sõnul tekkida olukord, kus mõnes kriminaalasjas ei saagi enam kurjategijaid kohtu alla anda, sest pole piisavalt kvaliteetseid tõendeid, kirjutab Postimees.
Koort leiab, et EKEI-le tuleb tagada iga-aastane raha tehnikapargi uuendamiseks ning asutuse juhi Üllar Lanno hinnangul peaks see summa olema pool miljonit eurot aastas, et kogu tehnikapark töökorras püsiks.
Samas on EKEI justiitsministeeriumi haldusalas ning minister Urmas Reinsalu moodustati töörühm, kes töötab välja laboriseadmete jätkusuutliku rahastamise projekti.
Eri ministeeriumite esindajatest koosneva töörühma ülesanne on läbi vaadata kõigi riigi valduses olevate laborite vajadused ning oma plaani peavad nad esimest korda tutvustama järgmise aasta kevadel, mil arutatakse riigieelarve strateegiat. | Kohtueksperte segab projektipõhine rahastamine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui senine olukord veel mõnda aega jätkub, võib siseministeeriumi asekantsleri Erkki Koorti sõnul tekkida olukord, kus mõnes kriminaalasjas ei saagi enam kurjategijaid kohtu alla anda, sest pole piisavalt kvaliteetseid tõendeid, kirjutab Postimees.
Koort leiab, et EKEI-le tuleb tagada iga-aastane raha tehnikapargi uuendamiseks ning asutuse juhi Üllar Lanno hinnangul peaks see summa olema pool miljonit eurot aastas, et kogu tehnikapark töökorras püsiks.
Samas on EKEI justiitsministeeriumi haldusalas ning minister Urmas Reinsalu moodustati töörühm, kes töötab välja laboriseadmete jätkusuutliku rahastamise projekti.
Eri ministeeriumite esindajatest koosneva töörühma ülesanne on läbi vaadata kõigi riigi valduses olevate laborite vajadused ning oma plaani peavad nad esimest korda tutvustama järgmise aasta kevadel, mil arutatakse riigieelarve strateegiat.
### Response:
Kohtueksperte segab projektipõhine rahastamine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 8.52 juhtus liiklusõnnetus Tartus Turu tänaval, kus 37-aastase mehe juhitud Volkswagen Jetta põrkas kokku reguleerimata ülekäigurajal sõites sõiduteed ületanud jalgratturiga, 47-aastase naisega. Rattur toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 13.14 juhtus liiklusõnnetus Valgamaal Helme vallas Valga-Uulu maantee 37. kilomeetril, kus veoautot Volvo juhtinud 48-aastane mees kaotas sõiduki üle kontrolli ja sõitis teelt välja kraavi. Veoki juht toimetati Valga haiglasse ja edasi Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 15 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Jõelähtme vallas Jägala–Käravete maantee 4. kilomeetril, kus Renault Thalia juhtinud 57-aastane naine kaotas sõiduki üle kontrolli, sõiduk kaldus vastassuunavööndisse ja paiskus teelt välja põllule. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 17.05 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Narva maanteel, kus 52-aastane naine sõitis Volkswagen Passatiga reguleeritud ülekäigurajal sõiduteed ületanud 66-aastasele mehele. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Kell 17.20 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Saue vallas Instituudi tee ja Väriheina tee ristmikul, kus kergliiklusteel sõitnud jalgrattur, 51-aastane naine, pidurdas ristuval teel liikunud sõidukiga kokkupõrke vältimiseks ja kukkus.
Kell 18.37 juhtus liiklusõnnetus Saaremaal Risti-Virtsu-Kuressaare-Kuivastu maantee 110. kilomeetril, kus 65-aastane naine sõitis Toyota Corollaga Ratla bussipeatusest tagasipööret tehes ette otse liikunud Audi A6-le, mida juhtis 27-aastane naine. Toyota juht toimetati Kuressaare haiglasse.
Kell 19.55 juhtus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Kundas Kasemäe tänaval, kus juhtimisõiguseta 20-aastane mees sõitis mootorrattaga Suzuki GSX-R 1000 teelt välja vastu metallist teepiirdeid. Mootorrattur toimetati Rakvere haiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel. | Liikluses sai viga seitse inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 8.52 juhtus liiklusõnnetus Tartus Turu tänaval, kus 37-aastase mehe juhitud Volkswagen Jetta põrkas kokku reguleerimata ülekäigurajal sõites sõiduteed ületanud jalgratturiga, 47-aastase naisega. Rattur toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 13.14 juhtus liiklusõnnetus Valgamaal Helme vallas Valga-Uulu maantee 37. kilomeetril, kus veoautot Volvo juhtinud 48-aastane mees kaotas sõiduki üle kontrolli ja sõitis teelt välja kraavi. Veoki juht toimetati Valga haiglasse ja edasi Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 15 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Jõelähtme vallas Jägala–Käravete maantee 4. kilomeetril, kus Renault Thalia juhtinud 57-aastane naine kaotas sõiduki üle kontrolli, sõiduk kaldus vastassuunavööndisse ja paiskus teelt välja põllule. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 17.05 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Narva maanteel, kus 52-aastane naine sõitis Volkswagen Passatiga reguleeritud ülekäigurajal sõiduteed ületanud 66-aastasele mehele. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Kell 17.20 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Saue vallas Instituudi tee ja Väriheina tee ristmikul, kus kergliiklusteel sõitnud jalgrattur, 51-aastane naine, pidurdas ristuval teel liikunud sõidukiga kokkupõrke vältimiseks ja kukkus.
Kell 18.37 juhtus liiklusõnnetus Saaremaal Risti-Virtsu-Kuressaare-Kuivastu maantee 110. kilomeetril, kus 65-aastane naine sõitis Toyota Corollaga Ratla bussipeatusest tagasipööret tehes ette otse liikunud Audi A6-le, mida juhtis 27-aastane naine. Toyota juht toimetati Kuressaare haiglasse.
Kell 19.55 juhtus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Kundas Kasemäe tänaval, kus juhtimisõiguseta 20-aastane mees sõitis mootorrattaga Suzuki GSX-R 1000 teelt välja vastu metallist teepiirdeid. Mootorrattur toimetati Rakvere haiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
### Response:
Liikluses sai viga seitse inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pärast põhjalikku järelemõtlemist otsustasin ma Tööparteist lahkuda. Ma leian, et küsimused seoses minu volituste peatamisega on kasvanud liialt häirivaks," ütles Livingstone.
Tööpartei peatas aprillis jätkuva antisemitismi-vaidluse tõttu Livingstone´i volitused.
Ekslinnapea kaitses tollal leiboristist parlamendiliiget Naz Shah'd, kelle liikmesus peatati antisemiitlike postituste tõttu. Veidi hiljem peatati juurdluse läbiviimiseni Nottinghami linnavoliniku Ilyas Azizi ja Darweni linnavoliniku Salim Mulla volitused.
Aziz kirjutas Facebookis, et targem olnuks rajada Iisrael Ühendriikidesse, kuhu see "võiks veel nüüdki ümber kolida". Mulla postitas veel igasuguseid halvustavaid kommentaare juutide kohta.
Iisraeli justiitsminister Ayelet Shaked nõudis kuu alguses Tööpartei liidrilt Jeremy Corbynilt samme antisemitismi vastu.
"Härra Corbyn peab tegema selgeks, et antisemiitlikud avaldused ei ole osa legitiimsest poliitilisest debatist ning et need peaksid lõpetama poliitiku karjääri ning välistama tema töötamise riigiametis," sõnas ta Krakowis peetud tseremoonial. Iisraeli Tööpartei teatas samal ajal, et kaalub sidemete katkestamist Briti leiboristidega.
Viimastel kuudel on Briti Tööpartei peatanud üle 50 leiboristi liikmesuse seoses väidetavalt antisemiitlike kommentaaridega. | Londoni ekslinnapea Livingstone lahkus antisemitismi tõttu Tööparteist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pärast põhjalikku järelemõtlemist otsustasin ma Tööparteist lahkuda. Ma leian, et küsimused seoses minu volituste peatamisega on kasvanud liialt häirivaks," ütles Livingstone.
Tööpartei peatas aprillis jätkuva antisemitismi-vaidluse tõttu Livingstone´i volitused.
Ekslinnapea kaitses tollal leiboristist parlamendiliiget Naz Shah'd, kelle liikmesus peatati antisemiitlike postituste tõttu. Veidi hiljem peatati juurdluse läbiviimiseni Nottinghami linnavoliniku Ilyas Azizi ja Darweni linnavoliniku Salim Mulla volitused.
Aziz kirjutas Facebookis, et targem olnuks rajada Iisrael Ühendriikidesse, kuhu see "võiks veel nüüdki ümber kolida". Mulla postitas veel igasuguseid halvustavaid kommentaare juutide kohta.
Iisraeli justiitsminister Ayelet Shaked nõudis kuu alguses Tööpartei liidrilt Jeremy Corbynilt samme antisemitismi vastu.
"Härra Corbyn peab tegema selgeks, et antisemiitlikud avaldused ei ole osa legitiimsest poliitilisest debatist ning et need peaksid lõpetama poliitiku karjääri ning välistama tema töötamise riigiametis," sõnas ta Krakowis peetud tseremoonial. Iisraeli Tööpartei teatas samal ajal, et kaalub sidemete katkestamist Briti leiboristidega.
Viimastel kuudel on Briti Tööpartei peatanud üle 50 leiboristi liikmesuse seoses väidetavalt antisemiitlike kommentaaridega.
### Response:
Londoni ekslinnapea Livingstone lahkus antisemitismi tõttu Tööparteist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene ettevõte RAO Nordic teatas, et lõpetab elektritarned seoses probleemidega maksetes, edastab YLE. RAO Nordicu teatel on neil olnud raskusi sanktsioonide tõttu raha kättesaamisega elektri eest, mida müüakse.
Fingridi esindaja Raimo Päivineni sõnul tähendab RAO Nordicu teade, et ööl vastu laupäeva alates kella ühest ei jõua elekter Venemaalt Soome. Päivinen lisas ka, et Vene partneri teade tarnete nii kiirest lõpetamisest tuli soomlastele üllatusena, kuigi taolist käiku võis praeguses rahvusvahelises olukorras oodata.
Soome ostab kümme protsenti oma elektrienergiast Venemaalt. Fingridi teatel ostavad nad nüüd selle võrra rohkem elektrit Rootsist ning suurendavad ka Soomes tootmist. | Venemaa peatas elektritarned Soome | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene ettevõte RAO Nordic teatas, et lõpetab elektritarned seoses probleemidega maksetes, edastab YLE. RAO Nordicu teatel on neil olnud raskusi sanktsioonide tõttu raha kättesaamisega elektri eest, mida müüakse.
Fingridi esindaja Raimo Päivineni sõnul tähendab RAO Nordicu teade, et ööl vastu laupäeva alates kella ühest ei jõua elekter Venemaalt Soome. Päivinen lisas ka, et Vene partneri teade tarnete nii kiirest lõpetamisest tuli soomlastele üllatusena, kuigi taolist käiku võis praeguses rahvusvahelises olukorras oodata.
Soome ostab kümme protsenti oma elektrienergiast Venemaalt. Fingridi teatel ostavad nad nüüd selle võrra rohkem elektrit Rootsist ning suurendavad ka Soomes tootmist.
### Response:
Venemaa peatas elektritarned Soome |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna Kapten kaotas ujumisdistantsil kiibi, siis tema erinevate alade aegu eraldi ei ole teada, küll aga andis koguaeg 29.44 eestlannale kaheksanda koha, mis tagas pääsu finaali. Teises poolfinaalis oli kiireim Slovakkia triatleet Margareta Vrablova (29.05), edestades itaallannat Matilde Locatellit ja belglannat Eline Debeckerit.
"Täna läks väga hästi! Suutsin teha hea ujumise stardi ja realiseerisin end ka teistel aladel," ütles Kapten. "Kaotasin küll kiibi kohe alguses, aga see ei seganud. Keskendun nüüd homsele finaalile," lisas ta.
Rasva ujus 300 meetrit ajaga 3.46, sõitis kümme kilomeetrit ratast ajaga 14.21 ning jooksis 1,9 kilomeetrit tulemusega 6.21. Koguaeg 26.35 andis esimeses poolfinaalis 12. koha. Finaali oleks viinud koht seitsme parema hulgas, millest jäi lahutama 31 sekundit.
"Ujumise start läks väga halvasti ja sellepärast tulin välja teises pundis," tõdes Rasva. "Õnneks võtsin tekkinud situatsioonist maksimumi. Olen rahul oma ratta ja jooksuga."
Naisjuunioride finaalvõistlus peetakse laupäeval Eesti aja järgi kell 15.00. Caorles on võistlustules ka eliitmeeste konkurentsis võistlev Henry Räppo, kelle start on kell 19.30. | Eestlanna pääses juunioride triatloni Euroopa karikaetapil finaalvõistlusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna Kapten kaotas ujumisdistantsil kiibi, siis tema erinevate alade aegu eraldi ei ole teada, küll aga andis koguaeg 29.44 eestlannale kaheksanda koha, mis tagas pääsu finaali. Teises poolfinaalis oli kiireim Slovakkia triatleet Margareta Vrablova (29.05), edestades itaallannat Matilde Locatellit ja belglannat Eline Debeckerit.
"Täna läks väga hästi! Suutsin teha hea ujumise stardi ja realiseerisin end ka teistel aladel," ütles Kapten. "Kaotasin küll kiibi kohe alguses, aga see ei seganud. Keskendun nüüd homsele finaalile," lisas ta.
Rasva ujus 300 meetrit ajaga 3.46, sõitis kümme kilomeetrit ratast ajaga 14.21 ning jooksis 1,9 kilomeetrit tulemusega 6.21. Koguaeg 26.35 andis esimeses poolfinaalis 12. koha. Finaali oleks viinud koht seitsme parema hulgas, millest jäi lahutama 31 sekundit.
"Ujumise start läks väga halvasti ja sellepärast tulin välja teises pundis," tõdes Rasva. "Õnneks võtsin tekkinud situatsioonist maksimumi. Olen rahul oma ratta ja jooksuga."
Naisjuunioride finaalvõistlus peetakse laupäeval Eesti aja järgi kell 15.00. Caorles on võistlustules ka eliitmeeste konkurentsis võistlev Henry Räppo, kelle start on kell 19.30.
### Response:
Eestlanna pääses juunioride triatloni Euroopa karikaetapil finaalvõistlusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 13. mail kell 22.30:
- Ukraina väed hoidsid ära Venemaa jõeületuskatse Donbassis;
- Paigas, kus ukrainlased kaks Venemaa pontoonsilda õhku lasid, jätkuvad intensiivsed lahingud;
- USA kaitseminister vestles Šoiguga;
- Mariupoli Azovstali terasetehases varjunud tsiviilisikud on tõenäoliselt sealt väljas, vahendab CNN seal viibiva Ukraina ohvitseri sõnu. Käivad jõupingutused kompleksi jäänud sõdurite evakueerimiseks;
- ÜRO ametnik Putinile: kui Ukraina sadamad jäävad blokeerituks, hukkub miljoneid inimesi;
- Ühendkuningriik nõuab Venemaale täiendavaid sanktsioone;
- Carpenter: sunniviisiline ümberasumine ja vägivald filtreerimiskeskustes on sõjakuriteod;
- Esimene Vene sõdur läheb Ukrainas toime pandud sõjakuritegudes süüdistatuna kohtu alla.
Ukraina kaitseminister loodab käimasoleva sõja uueks ja pikaks etapiks valmistudes relvastada miljon võitlejat.
Kaitseminister Oleksii Reznikov kirjutas sotsiaalmeedias, et Ukraina peab sõja võitmiseks üksikasjalikult plaanima oma ressursse ja vältima vigu. Tema sõnul on Venemaa juba praeguseks strateegilises mõttes lüüa saanud, edastab BBC.
Reznikov lisas, et relvade kohalejõudmine välisriikidest ning Ukraina enda tootjate panus aitab vastasseisus Venemaaga jõudude tasakaalu enda poole kallutada.
Samas hoiatas Reznikov, et Ukrainal seisavad ees erakordselt rasked nädalad.
"Keegi ei oska öelda, mitu. Sel ajal paneme vihast hullunud vaenlasele vastu eelkõige oma jõududega," kirjutas Reznikov.
"Venemaa-vastaste sanktsioonide kasvav surve ning suurenev välisabi Ukrainale peaks mõne kuu jooksul looma tingimused, kus Kreml lõpuks kaotab igasugused võimalused saavutada mingitki edu. Siis avaneb uus võimaluse aken Ukrainale. Sel äärmiselt raskel ajal me vajame ühtsust, kokkukuuluvust, tahet ja kannatlikkust," lõpetas Reznikov.
Värske satelliidipilt Azovstali tehasest Autor/allikas: SCANPIX/AP/
Venemaa kaotas Severodonetskist läänes asuvat Siverski Donetsi jõge ületades vähemalt ühe pataljoni taktikalise rühma soomusmanööverelemendid ja sinna paigutatud pontoonsillaseadmed, teatas Suurbritannia oma luureteabe värskenduses.
BlackSky satelliidipilt näitab, et ukrainlased jätkavad Venemaa edasitungi tagasilöömist üle Siverski Donetsi jõe Bilohorivka küla lähedal.
Neljapäeva pärastlõunal tehtud satelliidipildil on näha jõest lääne pool asuvast tihedast metsast tõusmas suuri suitsusambaid.
Suits varjab suurt osa sellest piirkonnast, kuid fotodelt paistab võimalik kolmas pontoonsild, mis on veel terve, vahendab CNN.
Reutersi ajakirjanike kinnitusel kontrollib Ukraina praegu Siverski Donetsi jõe kallasteni ulatuvat territooriumi, mis asub Harkivist umbes 40 km idas.
Luhanski oblasti kuberner Sehii Haidai ütles reedel, et Vene väed on teinud kolm ebaõnnestunud katset ehitada sillad üle Siverski Donetsi. Ukrainlased lõid venelased iga kord tagasi, kui nad pontoonsildu üritasid ehitada, hävitades niiviisi kolme päeva jooksul ligikaudu 70 ühikut tehnikat ja varustust. Ühtlasi hävitasid ukrainlased Vene helikoptereid ja kiirkaatreid.
Kuberner ütles, et Vene väed püüavad piirata ümber Severodonetski ja Hirske linnad ning lõigata niiviisi Ukraina väed ära.
USA kaitseminister suhtles esimest korda sõja jooksul Vene kolleegiga
USA kaitseminister Lloyd Austin kõneles reedel esimest korda pärast sõja puhkemist Ukrainas Venemaa kaitseministri Sergei Šoiguga, vahendab CNN Pentagoni teadet.
"13. mail rääkis kaitseminister Lloyd J. Austin III Venemaa kaitseministri Sergei Šoiguga esimest korda pärast 18. veebruari," ütles Pentagoni pressiesindaja John Kirby.
Vestluses nõudis Austin viivitamatut relvarahu Ukrainas ja rõhutas vajadust säilitada omavahelised suhtluskanalid.
Anonüümseks jääda soovinud USA ametnik ütles Reutersile, et tunniajalise kõne toon oli professionaalne, ent ei lahendanud ühtki kindlat küsimust ega pannud Venemaad muutma oma poliitikat.
Vene kaitseministeeriumi teatel tuli initsiatiiv telefonikõneks USA-lt ning arutlusel olid rahvusvahelise julgeoleku küsimused, sealhulgas olukord Ukrainas.
Kiiev: Venemaa jätkab Mariupoli pommitamist ja toob Lõuna-Ukrainasse vägesid juurde
Ukraina kindralstaap teatas, et Vene väed jätkavad Mariupoli pommitamist. Kindralstaabi teatel jätkab Venemaa ka Ukraina vägede blokeerimist Azovstali tehase lähedal.
"Täieliku kontrolli kehtestamiseks linna üle kasutab vaenlane õhulööke. Lähiajal tuleb oodata pommitamise sagenemist," teatas kindralstaap.
Zaporižžja piirkondlik administratsioon teatas, et on märke, et venelased proovivad piirkonnas tugevdada oma üksusi. Venemaa toob juurde rohkem varustust ja sõdureid.
Kiiev leevendas komandanditundi
Ukraina pealinn Kiiev lõdvendas komandanditundi. Kui varem algas komandanditund õhtul kell kümme, siis nüüd algab see linnapea Vitali Klõtško sõnul tund hiljem, kell 23. Piirangud kestavad kuni kella viieni hommikul. Alates esmaspäevast töötab kauem ka Kiievi ühistransport.
Borrell: EL annab Ukrainale sõjalist toetust 500 miljoni euro ulatuses
Euroopa Liidu (EL) välisasjade juht Josep Borrell ütles reedel, et Brüssel annab Ukrainale veel 500 miljoni euro ulatuses sõjalist toetust.
Borrell lisas, et lähipäevil võidakse leppida kokku Venemaa naftaembargos, vahendas The Guardian.
Venemaa väidab, et hävitas Krementšuki naftatöötlemistehase
"Venemaa väed andsid Ukraina keskosas Krementšuki tööstuslinnas asuvale naftatöötlemistehasele raketilöögi, hävitades selle tootmisvõimsuse," väitis Venemaa kaitseministeeirum.
Ministeerium väitis veel, et Vene väed tulistasid Harkivi piirkonnas alla Ukraina hävitaja SU-27. Ukraina väed suruvad piirkonnas praegu Vene vägesid tagasi.
"Vene rakett tabas ka Harkivi lennujaama territooriumi," teatas Harkivi oblasti kuberner.
Reznikov: Ukraina on jõudmas "pikka" sõjafaasi
"Ukraina sundis Venemaad muutma oma sihtmärke operatiivsele ja taktikalisele tasemele ning on jõudmas pikka sõjafaasi," ütles reedel Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov.
"Selleks, et nüüd võita, peame hoolikalt planeerima, vältima vigu, koondama oma jõudu nii, et vaenlane ei saaks lõpuks meie vastu seista," lisas Reznikov.
Reznikovi sõnul ootas Moskva sõja alguses, et Ukraina alistub paari päevaga.
Zelenski: Venemaa strateegiline lüüasaamine on ilmne
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma igaõhtuses videokõnes, et Moskva lüüasaamine on ilmne kõigile maailmas ja ka neile, kes nendega (venelastega) siiani suhtlevad.
Zelenski ütles, et Venemaa on kaotuse tunnistamise asemel peitnud end suurtükitule ja pommitamise taha.
"Nad on argpüksid ja üritavad seda varjata uute raketi-, õhu- ja suurtükirünnakute taha," ütles Zelenski.
Venemaa jätkab samas pealetungi üritamist Ukraina idaosas Donbassi piirkonnas.
Ukraina sõjavägi teatas eile, et on vallutanud tagasi mõned linnad ja külad riigi kirdeosas Harkivi lähedal, kuid tunnistas samas, et Venemaa väed on saavutanud osalist edu kaugemal lõunas.
"Sjeverodonetski ümbruses korraldab vaenlane rünnakuid Kudrjašivkale ja Sjeverodonetskile ning saavutab osalist edu," ütles Ukraina kindralstaap neljapäeva hilisõhtul oma igapäevasel teabetunnil.
Ukraina rünnakus hävitatud Vene tankid ja muu sõjatehnika purustatud pontoonsilla kõrval. Autor/allikas: Ukraina peastaap
London: Venemaa jätkab vägede koondamist Izjumi ja Sjeverodonetski linnade juurde
Suurbritannia kaitseministeerium teatas reedel, et Venemaa jätkab vägede koondamist Izjumi ja Sjeverodonetski linnade juurde. Venemaa proovib läbi murda Slovjanski ja Kramatorski piirkondadesse, vahendas BBC.
Kaitseministeerium kinnitas, et Ukraina väed hoidsid ära Vene vägede jõeületuskatse Donbassis.
"Sellised jõeületused on väga riskantsed, see kirjeldab survet, mida Venemaa komandörid oma vägedele avaldavad, et saavutada edu Ida-Ukrainas," teatas kaitseministeerium.
Ministeeriumi teatel pole Vene väed suutnud teha olulisi edusamme.
Esimene Vene sõdur läheb Ukrainas toime pandud sõjakuritegudes süüdistatuna kohtu alla
Vene sõdur läheb reedel kohtu alla relvastamata Ukraina tsiviilisiku tapmises. See on esimene kord pärast sissetungi algust, kui Vene sõjaväelane antakse sõjakuriteos süüdistatuna kohtu alla.
Tankiüksuse teenivat seersant Vadim Šõšimarinit süüdistatakse Ukraina kirdeosas Tšupahhivka külas läbi avatud autoakna 62-aastase mehe tulistamises. Teda ähvardab eluaegne vanglakaristus vastavalt Ukraina kriminaalkoodeksi paragrahvile, mis käsitleb sõjaseadusi ja -kombeid.
Šõšimarini advokaat Viktor Ovsjanikov tunnistas, et tema vastu algatatud kohtuasi on tugev.
Ukraina kõrgeim prokurör teeb üha rohkem juurdlusi väidete kohta, et Vene väed tapsid, piinasid ja kuritarvitasid Ukraina tsiviilisikuid.
Peaprokurör Irõna Venediktova teatas, et uurib enam kui 10 700 võimalikku sõjakuritegu, milles on üle 600 kahtlusaluse, sealhulgas Vene sõdurid ja valitsusametnikud.
Kohtuprotsess Kiievis Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/STRINGER
Vene diplomaat: invasioon kulgeb graafiku kohaselt, kuid mitte nii kiiresti, kui mõned riigis sooviksid
Venemaa suursaadik Euroopa Liidu juures ütles, et Moskva sissetung Ukrainasse on õigel teel, kuid ei edene kiirusega, mida teatud inimesed soovisid.
"See jätkub teatud kiirusel, pidades silmas Ukraina olukorra erinevaid aspekte, sealhulgas vajadust kaitsta vägesid – Vene vägesid ning Donetski ja Luhanski rahvavabariigi liitlasi – ning tsiviilelanikkonda, " ütles suursaadik Vladimir Tšižov Sky Newsile.
Küsimusele tuumarelvade kasutamise kohta Ukrainas vastas Tšižov: "Kas NATO paigutab Ukrainasse tuumarelvi? Ma loodan, et mitte."
Tšižov lisas: "Erinevalt USA-st ei paiguta Venemaa tuumarelvi mujale kui oma territooriumile."
Tšižov ütles, et on sügavalt pettunud ja kurb Soome ja Rootsi NATO-ga ühinemise sammude pärast.
Kui Soome ühineb, võtab Venemaa teatud sõjatehnilised meetmed, ütles ta.
Kremli teatel arutasid Putin ja Scholz telefoni teel tsiviilisikute evakueerimist Azovstalist
Venemaa president Vladimir Putin arutas reedel Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga olukorda Ukrainas ja tsiviilisikute evakueerimist Mariupoli Azovstali terasetehasest, teatas Kreml.
Kremli teatel andis Putin hinnangu Venemaa-Ukraina läbirääkimiste olukorrale. Putini hinnangul blokeerib Kiiev läbirääkimisi, vahendas CNN.
Kremli teatel leppisid Putin ja Scholz kokku, et jätkavad erinevate kanalite kaudu suhtlemist.
USA: mitu tuhat ukrainlast saadeti niinimetatud filtreerimiskeskustesse ja kümned tuhanded viidi vastu tahtmist Venemaale
USA hinnangul on Vene väed saatnud vähemalt mitu tuhat ukrainlast töötlemiseks Venemaa niinimetatud filtreerimiskeskustesse ja "evakueerinud" veel vähemalt kümneid tuhandeid Venemaale või Venemaa kontrollitavale territooriumile," ütles USA suursaadik Euroopa julgeoleku ja koostöö (OSCE) juures Michael Carpenter.
Sunniviisiline ümberasumine ja vägivald, millega nn filtreerimiskeskustes viibijad silmitsi seisavad, on sõjakuriteod, ütles Carpenter.
"Arvukad pealtnägijate ütlused näitavad, et "filtreerimine" tähendab inimeste peksmist ja piinamist, et teha kindlaks, kas nad on Ukraina riigile lõpuni truud," lisas Carpenter.
CNN-i aprillis tehtud uurimine paljastas, et Vene sõdurid viisid Mariupoli elanikke Bezimennes asuvasse niinimetatud filtreerimiskeskusesse, kus nad registreeriti enne Venemaale saatmist, paljud vastu nende tahtmist.
Kümneid tuhandeid Ukraina kodanikke on alates sõja algusest sunniviisiliselt välja saadetud Donetski Rahvavabariiki ja Venemaale.
"Selle protsessi ellujääjad kirjeldavad sunniviisilist, mitut sihtkohta hõlmavat teekonda läbi erinevate "filtratsioonipunktide" Venemaa kontrolli all olevas Ida-Ukrainas ja lõpuks üle piiri Venemaale," märkis Carpenter.
Carpenteri sõnul kirjeldasid ohvrid neis keskustes invasiivset ja alandavat kontrolliprotsessi.
Ukraina otsib võimalusi sõdurite evakueerimiseks ümber piiratud Azovstali terasetehase kompleksist
"Oleme alustanud uut läbirääkimiste vooru ja soovime allkirjastada kokkuleppe evakueerimiseks Azovstalist," ütles Ukraina asepeaminister Irõna Vereštšuk.
Tema sõnul on eesmärk evakueerida 38 raskelt vigastatud sõdurit.
Ukraina on valmis vahetama Vene sõjavange vigastatud Azovstali võitlejate vastu.
Venemaa on nõudnud kompleksis viibivate Ukraina sõdurite loovutamist.
ÜRO ametnik Putinile: "Kui teil üldse südant on."
ÜRO Maailma Toiduprogrammi juht David Beasley palub Venemaa presidendil Vladimir Putinil Ukraina Musta mere sadamad uuesti avada.
Miljonid inimesed üle maailma surevad, sest need sadamad on blokeeritud," ütles Beasley CNN-ile.
Küsimusele, mida ta Putinile otse ütleks, vastas ÜRO ametnik: "Kui teil on üldse südant ülejäänud maailma vastu, hoolimata sellest, kuidas te Ukrainasse suhtute, peate need sadamad avama."
Maailma viljaaidana tuntud Ukrainast pärit elutähtsad põllumajandussaadetised on sõjast räsitud riigis kinni, sest Odessa sadama ja naabersadamad on Venemaa blokeerinud.
Beasley hoiatas, et sadamad peavad järgmise 60 päeva jooksul tööle hakkama.
"Kui sadamaprobleemi ei lahendata ega avata, kukub Ukraina majandus täielikult kokku," ütles Beasley New Yorgis SABEW konverentsil. "Sadamad on kriitilised."
Ka Euroopa Liit on kutsunud liikmesriike üles leidma kiiresti viise oluliste põllumajanduskaupade transportimiseks Ukrainast mööda maismaateid, et stabiliseerida ülemaailmseid toiduvarusid.
Ühendkuningriik nõuab Venemaale täiendavaid sanktsioone
Ühendkuningriigi välisminister Liz Truss kutsus rahvusvahelisi liitlasi üles kehtestama Venemaa-vastaseid sanktsioone seni, kuni see täielikult Ukrainast lahkub ja rahuga nõustub, seisab Ühendkuningriigi avalduses pärast G7 välisministrite neljapäeval Saksamaal toimunud kohtumist. Ta kutsus üles Venemaa-vastaseid sanktsioone mitte tühistama enne, kui need nõudmised on täidetud.
Välisminister kinnitas ka, et NATO liitlased peaksid plaanima aidata Ukrainal suve lõpuks üle minna NATO standardile vastavale varustusele. See hõlmaks NATO suurtükimürskude tarnimist, samuti väljaõpet ja teadmisi.
Lisaks NATO toetusele kutsus Truss ka G7-d üles kavandama rahalist ja tehnilist abi, et Ukrainat pärast sõda uuesti üles ehitada. | Sõja uueks faasiks valmistuv Ukraina loodab relvade alla tuua miljon võitlejat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 13. mail kell 22.30:
- Ukraina väed hoidsid ära Venemaa jõeületuskatse Donbassis;
- Paigas, kus ukrainlased kaks Venemaa pontoonsilda õhku lasid, jätkuvad intensiivsed lahingud;
- USA kaitseminister vestles Šoiguga;
- Mariupoli Azovstali terasetehases varjunud tsiviilisikud on tõenäoliselt sealt väljas, vahendab CNN seal viibiva Ukraina ohvitseri sõnu. Käivad jõupingutused kompleksi jäänud sõdurite evakueerimiseks;
- ÜRO ametnik Putinile: kui Ukraina sadamad jäävad blokeerituks, hukkub miljoneid inimesi;
- Ühendkuningriik nõuab Venemaale täiendavaid sanktsioone;
- Carpenter: sunniviisiline ümberasumine ja vägivald filtreerimiskeskustes on sõjakuriteod;
- Esimene Vene sõdur läheb Ukrainas toime pandud sõjakuritegudes süüdistatuna kohtu alla.
Ukraina kaitseminister loodab käimasoleva sõja uueks ja pikaks etapiks valmistudes relvastada miljon võitlejat.
Kaitseminister Oleksii Reznikov kirjutas sotsiaalmeedias, et Ukraina peab sõja võitmiseks üksikasjalikult plaanima oma ressursse ja vältima vigu. Tema sõnul on Venemaa juba praeguseks strateegilises mõttes lüüa saanud, edastab BBC.
Reznikov lisas, et relvade kohalejõudmine välisriikidest ning Ukraina enda tootjate panus aitab vastasseisus Venemaaga jõudude tasakaalu enda poole kallutada.
Samas hoiatas Reznikov, et Ukrainal seisavad ees erakordselt rasked nädalad.
"Keegi ei oska öelda, mitu. Sel ajal paneme vihast hullunud vaenlasele vastu eelkõige oma jõududega," kirjutas Reznikov.
"Venemaa-vastaste sanktsioonide kasvav surve ning suurenev välisabi Ukrainale peaks mõne kuu jooksul looma tingimused, kus Kreml lõpuks kaotab igasugused võimalused saavutada mingitki edu. Siis avaneb uus võimaluse aken Ukrainale. Sel äärmiselt raskel ajal me vajame ühtsust, kokkukuuluvust, tahet ja kannatlikkust," lõpetas Reznikov.
Värske satelliidipilt Azovstali tehasest Autor/allikas: SCANPIX/AP/
Venemaa kaotas Severodonetskist läänes asuvat Siverski Donetsi jõge ületades vähemalt ühe pataljoni taktikalise rühma soomusmanööverelemendid ja sinna paigutatud pontoonsillaseadmed, teatas Suurbritannia oma luureteabe värskenduses.
BlackSky satelliidipilt näitab, et ukrainlased jätkavad Venemaa edasitungi tagasilöömist üle Siverski Donetsi jõe Bilohorivka küla lähedal.
Neljapäeva pärastlõunal tehtud satelliidipildil on näha jõest lääne pool asuvast tihedast metsast tõusmas suuri suitsusambaid.
Suits varjab suurt osa sellest piirkonnast, kuid fotodelt paistab võimalik kolmas pontoonsild, mis on veel terve, vahendab CNN.
Reutersi ajakirjanike kinnitusel kontrollib Ukraina praegu Siverski Donetsi jõe kallasteni ulatuvat territooriumi, mis asub Harkivist umbes 40 km idas.
Luhanski oblasti kuberner Sehii Haidai ütles reedel, et Vene väed on teinud kolm ebaõnnestunud katset ehitada sillad üle Siverski Donetsi. Ukrainlased lõid venelased iga kord tagasi, kui nad pontoonsildu üritasid ehitada, hävitades niiviisi kolme päeva jooksul ligikaudu 70 ühikut tehnikat ja varustust. Ühtlasi hävitasid ukrainlased Vene helikoptereid ja kiirkaatreid.
Kuberner ütles, et Vene väed püüavad piirata ümber Severodonetski ja Hirske linnad ning lõigata niiviisi Ukraina väed ära.
USA kaitseminister suhtles esimest korda sõja jooksul Vene kolleegiga
USA kaitseminister Lloyd Austin kõneles reedel esimest korda pärast sõja puhkemist Ukrainas Venemaa kaitseministri Sergei Šoiguga, vahendab CNN Pentagoni teadet.
"13. mail rääkis kaitseminister Lloyd J. Austin III Venemaa kaitseministri Sergei Šoiguga esimest korda pärast 18. veebruari," ütles Pentagoni pressiesindaja John Kirby.
Vestluses nõudis Austin viivitamatut relvarahu Ukrainas ja rõhutas vajadust säilitada omavahelised suhtluskanalid.
Anonüümseks jääda soovinud USA ametnik ütles Reutersile, et tunniajalise kõne toon oli professionaalne, ent ei lahendanud ühtki kindlat küsimust ega pannud Venemaad muutma oma poliitikat.
Vene kaitseministeeriumi teatel tuli initsiatiiv telefonikõneks USA-lt ning arutlusel olid rahvusvahelise julgeoleku küsimused, sealhulgas olukord Ukrainas.
Kiiev: Venemaa jätkab Mariupoli pommitamist ja toob Lõuna-Ukrainasse vägesid juurde
Ukraina kindralstaap teatas, et Vene väed jätkavad Mariupoli pommitamist. Kindralstaabi teatel jätkab Venemaa ka Ukraina vägede blokeerimist Azovstali tehase lähedal.
"Täieliku kontrolli kehtestamiseks linna üle kasutab vaenlane õhulööke. Lähiajal tuleb oodata pommitamise sagenemist," teatas kindralstaap.
Zaporižžja piirkondlik administratsioon teatas, et on märke, et venelased proovivad piirkonnas tugevdada oma üksusi. Venemaa toob juurde rohkem varustust ja sõdureid.
Kiiev leevendas komandanditundi
Ukraina pealinn Kiiev lõdvendas komandanditundi. Kui varem algas komandanditund õhtul kell kümme, siis nüüd algab see linnapea Vitali Klõtško sõnul tund hiljem, kell 23. Piirangud kestavad kuni kella viieni hommikul. Alates esmaspäevast töötab kauem ka Kiievi ühistransport.
Borrell: EL annab Ukrainale sõjalist toetust 500 miljoni euro ulatuses
Euroopa Liidu (EL) välisasjade juht Josep Borrell ütles reedel, et Brüssel annab Ukrainale veel 500 miljoni euro ulatuses sõjalist toetust.
Borrell lisas, et lähipäevil võidakse leppida kokku Venemaa naftaembargos, vahendas The Guardian.
Venemaa väidab, et hävitas Krementšuki naftatöötlemistehase
"Venemaa väed andsid Ukraina keskosas Krementšuki tööstuslinnas asuvale naftatöötlemistehasele raketilöögi, hävitades selle tootmisvõimsuse," väitis Venemaa kaitseministeeirum.
Ministeerium väitis veel, et Vene väed tulistasid Harkivi piirkonnas alla Ukraina hävitaja SU-27. Ukraina väed suruvad piirkonnas praegu Vene vägesid tagasi.
"Vene rakett tabas ka Harkivi lennujaama territooriumi," teatas Harkivi oblasti kuberner.
Reznikov: Ukraina on jõudmas "pikka" sõjafaasi
"Ukraina sundis Venemaad muutma oma sihtmärke operatiivsele ja taktikalisele tasemele ning on jõudmas pikka sõjafaasi," ütles reedel Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov.
"Selleks, et nüüd võita, peame hoolikalt planeerima, vältima vigu, koondama oma jõudu nii, et vaenlane ei saaks lõpuks meie vastu seista," lisas Reznikov.
Reznikovi sõnul ootas Moskva sõja alguses, et Ukraina alistub paari päevaga.
Zelenski: Venemaa strateegiline lüüasaamine on ilmne
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma igaõhtuses videokõnes, et Moskva lüüasaamine on ilmne kõigile maailmas ja ka neile, kes nendega (venelastega) siiani suhtlevad.
Zelenski ütles, et Venemaa on kaotuse tunnistamise asemel peitnud end suurtükitule ja pommitamise taha.
"Nad on argpüksid ja üritavad seda varjata uute raketi-, õhu- ja suurtükirünnakute taha," ütles Zelenski.
Venemaa jätkab samas pealetungi üritamist Ukraina idaosas Donbassi piirkonnas.
Ukraina sõjavägi teatas eile, et on vallutanud tagasi mõned linnad ja külad riigi kirdeosas Harkivi lähedal, kuid tunnistas samas, et Venemaa väed on saavutanud osalist edu kaugemal lõunas.
"Sjeverodonetski ümbruses korraldab vaenlane rünnakuid Kudrjašivkale ja Sjeverodonetskile ning saavutab osalist edu," ütles Ukraina kindralstaap neljapäeva hilisõhtul oma igapäevasel teabetunnil.
Ukraina rünnakus hävitatud Vene tankid ja muu sõjatehnika purustatud pontoonsilla kõrval. Autor/allikas: Ukraina peastaap
London: Venemaa jätkab vägede koondamist Izjumi ja Sjeverodonetski linnade juurde
Suurbritannia kaitseministeerium teatas reedel, et Venemaa jätkab vägede koondamist Izjumi ja Sjeverodonetski linnade juurde. Venemaa proovib läbi murda Slovjanski ja Kramatorski piirkondadesse, vahendas BBC.
Kaitseministeerium kinnitas, et Ukraina väed hoidsid ära Vene vägede jõeületuskatse Donbassis.
"Sellised jõeületused on väga riskantsed, see kirjeldab survet, mida Venemaa komandörid oma vägedele avaldavad, et saavutada edu Ida-Ukrainas," teatas kaitseministeerium.
Ministeeriumi teatel pole Vene väed suutnud teha olulisi edusamme.
Esimene Vene sõdur läheb Ukrainas toime pandud sõjakuritegudes süüdistatuna kohtu alla
Vene sõdur läheb reedel kohtu alla relvastamata Ukraina tsiviilisiku tapmises. See on esimene kord pärast sissetungi algust, kui Vene sõjaväelane antakse sõjakuriteos süüdistatuna kohtu alla.
Tankiüksuse teenivat seersant Vadim Šõšimarinit süüdistatakse Ukraina kirdeosas Tšupahhivka külas läbi avatud autoakna 62-aastase mehe tulistamises. Teda ähvardab eluaegne vanglakaristus vastavalt Ukraina kriminaalkoodeksi paragrahvile, mis käsitleb sõjaseadusi ja -kombeid.
Šõšimarini advokaat Viktor Ovsjanikov tunnistas, et tema vastu algatatud kohtuasi on tugev.
Ukraina kõrgeim prokurör teeb üha rohkem juurdlusi väidete kohta, et Vene väed tapsid, piinasid ja kuritarvitasid Ukraina tsiviilisikuid.
Peaprokurör Irõna Venediktova teatas, et uurib enam kui 10 700 võimalikku sõjakuritegu, milles on üle 600 kahtlusaluse, sealhulgas Vene sõdurid ja valitsusametnikud.
Kohtuprotsess Kiievis Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/STRINGER
Vene diplomaat: invasioon kulgeb graafiku kohaselt, kuid mitte nii kiiresti, kui mõned riigis sooviksid
Venemaa suursaadik Euroopa Liidu juures ütles, et Moskva sissetung Ukrainasse on õigel teel, kuid ei edene kiirusega, mida teatud inimesed soovisid.
"See jätkub teatud kiirusel, pidades silmas Ukraina olukorra erinevaid aspekte, sealhulgas vajadust kaitsta vägesid – Vene vägesid ning Donetski ja Luhanski rahvavabariigi liitlasi – ning tsiviilelanikkonda, " ütles suursaadik Vladimir Tšižov Sky Newsile.
Küsimusele tuumarelvade kasutamise kohta Ukrainas vastas Tšižov: "Kas NATO paigutab Ukrainasse tuumarelvi? Ma loodan, et mitte."
Tšižov lisas: "Erinevalt USA-st ei paiguta Venemaa tuumarelvi mujale kui oma territooriumile."
Tšižov ütles, et on sügavalt pettunud ja kurb Soome ja Rootsi NATO-ga ühinemise sammude pärast.
Kui Soome ühineb, võtab Venemaa teatud sõjatehnilised meetmed, ütles ta.
Kremli teatel arutasid Putin ja Scholz telefoni teel tsiviilisikute evakueerimist Azovstalist
Venemaa president Vladimir Putin arutas reedel Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga olukorda Ukrainas ja tsiviilisikute evakueerimist Mariupoli Azovstali terasetehasest, teatas Kreml.
Kremli teatel andis Putin hinnangu Venemaa-Ukraina läbirääkimiste olukorrale. Putini hinnangul blokeerib Kiiev läbirääkimisi, vahendas CNN.
Kremli teatel leppisid Putin ja Scholz kokku, et jätkavad erinevate kanalite kaudu suhtlemist.
USA: mitu tuhat ukrainlast saadeti niinimetatud filtreerimiskeskustesse ja kümned tuhanded viidi vastu tahtmist Venemaale
USA hinnangul on Vene väed saatnud vähemalt mitu tuhat ukrainlast töötlemiseks Venemaa niinimetatud filtreerimiskeskustesse ja "evakueerinud" veel vähemalt kümneid tuhandeid Venemaale või Venemaa kontrollitavale territooriumile," ütles USA suursaadik Euroopa julgeoleku ja koostöö (OSCE) juures Michael Carpenter.
Sunniviisiline ümberasumine ja vägivald, millega nn filtreerimiskeskustes viibijad silmitsi seisavad, on sõjakuriteod, ütles Carpenter.
"Arvukad pealtnägijate ütlused näitavad, et "filtreerimine" tähendab inimeste peksmist ja piinamist, et teha kindlaks, kas nad on Ukraina riigile lõpuni truud," lisas Carpenter.
CNN-i aprillis tehtud uurimine paljastas, et Vene sõdurid viisid Mariupoli elanikke Bezimennes asuvasse niinimetatud filtreerimiskeskusesse, kus nad registreeriti enne Venemaale saatmist, paljud vastu nende tahtmist.
Kümneid tuhandeid Ukraina kodanikke on alates sõja algusest sunniviisiliselt välja saadetud Donetski Rahvavabariiki ja Venemaale.
"Selle protsessi ellujääjad kirjeldavad sunniviisilist, mitut sihtkohta hõlmavat teekonda läbi erinevate "filtratsioonipunktide" Venemaa kontrolli all olevas Ida-Ukrainas ja lõpuks üle piiri Venemaale," märkis Carpenter.
Carpenteri sõnul kirjeldasid ohvrid neis keskustes invasiivset ja alandavat kontrolliprotsessi.
Ukraina otsib võimalusi sõdurite evakueerimiseks ümber piiratud Azovstali terasetehase kompleksist
"Oleme alustanud uut läbirääkimiste vooru ja soovime allkirjastada kokkuleppe evakueerimiseks Azovstalist," ütles Ukraina asepeaminister Irõna Vereštšuk.
Tema sõnul on eesmärk evakueerida 38 raskelt vigastatud sõdurit.
Ukraina on valmis vahetama Vene sõjavange vigastatud Azovstali võitlejate vastu.
Venemaa on nõudnud kompleksis viibivate Ukraina sõdurite loovutamist.
ÜRO ametnik Putinile: "Kui teil üldse südant on."
ÜRO Maailma Toiduprogrammi juht David Beasley palub Venemaa presidendil Vladimir Putinil Ukraina Musta mere sadamad uuesti avada.
Miljonid inimesed üle maailma surevad, sest need sadamad on blokeeritud," ütles Beasley CNN-ile.
Küsimusele, mida ta Putinile otse ütleks, vastas ÜRO ametnik: "Kui teil on üldse südant ülejäänud maailma vastu, hoolimata sellest, kuidas te Ukrainasse suhtute, peate need sadamad avama."
Maailma viljaaidana tuntud Ukrainast pärit elutähtsad põllumajandussaadetised on sõjast räsitud riigis kinni, sest Odessa sadama ja naabersadamad on Venemaa blokeerinud.
Beasley hoiatas, et sadamad peavad järgmise 60 päeva jooksul tööle hakkama.
"Kui sadamaprobleemi ei lahendata ega avata, kukub Ukraina majandus täielikult kokku," ütles Beasley New Yorgis SABEW konverentsil. "Sadamad on kriitilised."
Ka Euroopa Liit on kutsunud liikmesriike üles leidma kiiresti viise oluliste põllumajanduskaupade transportimiseks Ukrainast mööda maismaateid, et stabiliseerida ülemaailmseid toiduvarusid.
Ühendkuningriik nõuab Venemaale täiendavaid sanktsioone
Ühendkuningriigi välisminister Liz Truss kutsus rahvusvahelisi liitlasi üles kehtestama Venemaa-vastaseid sanktsioone seni, kuni see täielikult Ukrainast lahkub ja rahuga nõustub, seisab Ühendkuningriigi avalduses pärast G7 välisministrite neljapäeval Saksamaal toimunud kohtumist. Ta kutsus üles Venemaa-vastaseid sanktsioone mitte tühistama enne, kui need nõudmised on täidetud.
Välisminister kinnitas ka, et NATO liitlased peaksid plaanima aidata Ukrainal suve lõpuks üle minna NATO standardile vastavale varustusele. See hõlmaks NATO suurtükimürskude tarnimist, samuti väljaõpet ja teadmisi.
Lisaks NATO toetusele kutsus Truss ka G7-d üles kavandama rahalist ja tehnilist abi, et Ukrainat pärast sõda uuesti üles ehitada.
### Response:
Sõja uueks faasiks valmistuv Ukraina loodab relvade alla tuua miljon võitlejat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese kolmandiku keskel läks Kanada Cole Sillingeri väravast juhtima ning kaks ja pool minutit enne kolmandiku lõppu suurendas tiitlikaitsja eduseisu Pierre-Luc Dubois.
Teise kolmandiku alguses vähendas Marc Michaelis Saksamaa kaotusseisu ühele väravale. Peagi taastas Dubois oma teise väravaga kaheväravalise eduseisu ning mõned minutid hiljem skooris Kent Johnson Kanada neljanda värava. Vahetult enne kolmandiku lõppu viskas Kanada viienda värava Noah Gregor.
Viimasel kolmandikul vähendasid kaotusseisu Matthias Plachta ja Moritz Seideri tabamused, kuid kokkuvõttes teenis Kanada 5:3 võidu.
Õhtu teises kohtumises sai kodupubliku ees mängiv Soome 5:0 jagu Norrast. Soomlastele tõid võidu Harri Pesoneni, Toni Rajala, Hannes Björnineni, Joel Armia ja Jere Sallineni tabamused.
Enne mängu:
Kanada on 27 kulla, 15 hõbeda ja üheksa pronksiga kõigi aegade edukaim jäähokimaa MM-idel. Tiitel võideti ka eelmisel aastal Riias peetud turniiril. Pekingi olümpial kaotati veerandfinaalis aga Rootsile ja jäädi teist korda sel sajandil olümpiamedalita.
Ka Saksamaa koondisel läks mullusel Riia MM-il hästi, sest meeskond jõudis poolfinaali. Seejärel aga kaotati Soomele ja USA-le ning meeskond pidi leppima neljanda kohaga. Viimati võitis Saksamaa MM-medali 1953. aastal Šveitsis, kui jõuti hõbedale.
Tänavusel Pekingi olümpial kaotas neli aastat varem olümpiahõbedani jõudnud Saksamaa alagrupis nii Kanadale kui ka USA-le ning võitis vaid Hiinat. Kaheksandikfinaalis tuli tunnistada Slovakkia selget 4:0 paremust. | Tiitlikaitsja Kanada alustas jäähoki MM-i kindla võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese kolmandiku keskel läks Kanada Cole Sillingeri väravast juhtima ning kaks ja pool minutit enne kolmandiku lõppu suurendas tiitlikaitsja eduseisu Pierre-Luc Dubois.
Teise kolmandiku alguses vähendas Marc Michaelis Saksamaa kaotusseisu ühele väravale. Peagi taastas Dubois oma teise väravaga kaheväravalise eduseisu ning mõned minutid hiljem skooris Kent Johnson Kanada neljanda värava. Vahetult enne kolmandiku lõppu viskas Kanada viienda värava Noah Gregor.
Viimasel kolmandikul vähendasid kaotusseisu Matthias Plachta ja Moritz Seideri tabamused, kuid kokkuvõttes teenis Kanada 5:3 võidu.
Õhtu teises kohtumises sai kodupubliku ees mängiv Soome 5:0 jagu Norrast. Soomlastele tõid võidu Harri Pesoneni, Toni Rajala, Hannes Björnineni, Joel Armia ja Jere Sallineni tabamused.
Enne mängu:
Kanada on 27 kulla, 15 hõbeda ja üheksa pronksiga kõigi aegade edukaim jäähokimaa MM-idel. Tiitel võideti ka eelmisel aastal Riias peetud turniiril. Pekingi olümpial kaotati veerandfinaalis aga Rootsile ja jäädi teist korda sel sajandil olümpiamedalita.
Ka Saksamaa koondisel läks mullusel Riia MM-il hästi, sest meeskond jõudis poolfinaali. Seejärel aga kaotati Soomele ja USA-le ning meeskond pidi leppima neljanda kohaga. Viimati võitis Saksamaa MM-medali 1953. aastal Šveitsis, kui jõuti hõbedale.
Tänavusel Pekingi olümpial kaotas neli aastat varem olümpiahõbedani jõudnud Saksamaa alagrupis nii Kanadale kui ka USA-le ning võitis vaid Hiinat. Kaheksandikfinaalis tuli tunnistada Slovakkia selget 4:0 paremust.
### Response:
Tiitlikaitsja Kanada alustas jäähoki MM-i kindla võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avapäeval võitis Jefimova 100 meetri rinnuliujumise ajaga 1.06,81. Eelmisel kevadel Euroopa meistrivõistlustel püstitatud Eesti rekordist jäi tal puudu vaid 0,34 sekundit. Euroopa hooaja edetabelis tõusis Jefimova kuuendale kohale.
Ateenas on võistlemas ka teine eestlanna, 22-aastane Aleksa Gold, kes 400 meetri kompleksujumise finaalis sai neljanda koha isikliku rekordiga 4.54,36. | Eneli Jefimova alustas uut hooaega edukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapäeval võitis Jefimova 100 meetri rinnuliujumise ajaga 1.06,81. Eelmisel kevadel Euroopa meistrivõistlustel püstitatud Eesti rekordist jäi tal puudu vaid 0,34 sekundit. Euroopa hooaja edetabelis tõusis Jefimova kuuendale kohale.
Ateenas on võistlemas ka teine eestlanna, 22-aastane Aleksa Gold, kes 400 meetri kompleksujumise finaalis sai neljanda koha isikliku rekordiga 4.54,36.
### Response:
Eneli Jefimova alustas uut hooaega edukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel peetud kvalifikatsioonis näitas suurepärast hoogu ühena kolmest eestlasest klassis KZ2 võistlev Markus Kajak (AIX Racing Team). Oma grupi parim ja kokkuvõttes kolmas aeg andsid Kajakule nädalavahetuseks suurepärase lähte 89 sportlase seas. Reede õhtul peetud esimeses eelsõidus suutis Kajak oma head hoogu veelgi tõestada, võites sõidu kindlalt.
"Kvalifikatsioonis saime tehnika ilusti tööle ning võitsime oma grupi," oli Kajak pärast ajasõite rahul. "Esimeses eelsõidus suutsime esimese koha säilitada. Võin öelda, et olen rahul, samuti on väga tore tiimis naeratusi näha."
Siim Leedmaa oli kvalifikatsiooni tulemusena 58. ja Ken Oskar Algre (mõlemad AIX Racing Team) 81. kohal. Esimeses eelsõidus oli Leedmaa 13. ja Algre 24. kohal. Tagasihoidliku kvalifikatsiooniaja heastas Leedmaa eelsõidus, tõustes võistlejaterivis koguni seitse kohta ettepoole.
"Trennid möödusid paari raskusega, mille me lõpuks ületatud saime. Kvalifikatsioon läks aga kehvasti, kedagi muud peale enda süüdistada pole," ütles Leedmaa pärast ajasõite. "Vaatamata halvale kvalifikatsioonile andsin esimeses eelsõidus endast maksimumi ning tõusin 20. kohalt 13. kohale. Homme on kõik ees ning juhtuda võib palju, endast tuleb maksimum anda ja loota ka pisut õnnele."
FIA noortesarjas esindab Eestit Dubnitski
Euroopa meistrivõistlustel peetakse ka FIA Karting Academy Trophy sarja võistlusi. Eestit esindab selles sarjas teist aastat järjest Mark Dubnitski, kelle jaoks oli Genki rada uus.
"Esimene kord mul sellel rajal ning pean veel palju õppima. Teeme tiimiga analüüsi ning leiame kiirust juurde. Iga sessiooniga läks aga aina paremaks," ütles Dubnitski enne ajasõitu. "Rada mulle meeldib ning loomulikult on see konkurents siin ikka väga hea – väga palju kiireid sõitjaid üheskoos."
Kvalifikatsioonis sõitis Dubnitski välja 26. aja, kahtlusi tekitas mootori töö. "See oli väga hea ring, aga kahjuks oli see ka maksimum, mis võimalik võtta oli. Pärast sessiooni vahetasime mootori, homme vaatame, mis saab. Nagu ikka, teen omalt poolt maksimumi," rääkis Dubnitski.
Euroopa meistrivõistluste esimese etapi eelsõidud ja finaalid jätkuvad Genki rajal laupäeval ja pühapäeval. | Eesti kardisportlased avasid EM-hooaja, Kajak võitis esimese eelsõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel peetud kvalifikatsioonis näitas suurepärast hoogu ühena kolmest eestlasest klassis KZ2 võistlev Markus Kajak (AIX Racing Team). Oma grupi parim ja kokkuvõttes kolmas aeg andsid Kajakule nädalavahetuseks suurepärase lähte 89 sportlase seas. Reede õhtul peetud esimeses eelsõidus suutis Kajak oma head hoogu veelgi tõestada, võites sõidu kindlalt.
"Kvalifikatsioonis saime tehnika ilusti tööle ning võitsime oma grupi," oli Kajak pärast ajasõite rahul. "Esimeses eelsõidus suutsime esimese koha säilitada. Võin öelda, et olen rahul, samuti on väga tore tiimis naeratusi näha."
Siim Leedmaa oli kvalifikatsiooni tulemusena 58. ja Ken Oskar Algre (mõlemad AIX Racing Team) 81. kohal. Esimeses eelsõidus oli Leedmaa 13. ja Algre 24. kohal. Tagasihoidliku kvalifikatsiooniaja heastas Leedmaa eelsõidus, tõustes võistlejaterivis koguni seitse kohta ettepoole.
"Trennid möödusid paari raskusega, mille me lõpuks ületatud saime. Kvalifikatsioon läks aga kehvasti, kedagi muud peale enda süüdistada pole," ütles Leedmaa pärast ajasõite. "Vaatamata halvale kvalifikatsioonile andsin esimeses eelsõidus endast maksimumi ning tõusin 20. kohalt 13. kohale. Homme on kõik ees ning juhtuda võib palju, endast tuleb maksimum anda ja loota ka pisut õnnele."
FIA noortesarjas esindab Eestit Dubnitski
Euroopa meistrivõistlustel peetakse ka FIA Karting Academy Trophy sarja võistlusi. Eestit esindab selles sarjas teist aastat järjest Mark Dubnitski, kelle jaoks oli Genki rada uus.
"Esimene kord mul sellel rajal ning pean veel palju õppima. Teeme tiimiga analüüsi ning leiame kiirust juurde. Iga sessiooniga läks aga aina paremaks," ütles Dubnitski enne ajasõitu. "Rada mulle meeldib ning loomulikult on see konkurents siin ikka väga hea – väga palju kiireid sõitjaid üheskoos."
Kvalifikatsioonis sõitis Dubnitski välja 26. aja, kahtlusi tekitas mootori töö. "See oli väga hea ring, aga kahjuks oli see ka maksimum, mis võimalik võtta oli. Pärast sessiooni vahetasime mootori, homme vaatame, mis saab. Nagu ikka, teen omalt poolt maksimumi," rääkis Dubnitski.
Euroopa meistrivõistluste esimese etapi eelsõidud ja finaalid jätkuvad Genki rajal laupäeval ja pühapäeval.
### Response:
Eesti kardisportlased avasid EM-hooaja, Kajak võitis esimese eelsõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistluse võitis šveitslanna Jolanda Neff, kes alistas finišiheitluses MK-sarja üldliidri Rebecca Ellen McConneli ja rootslanna Jenny Rissvedsi ühe sekundiga. Lõiv kaotas võitjale kümne sekundiga.
"Viimastel päevadel on mul seedimisega probleeme olnud ja seetõttu tundsin end starti minnes suhteliselt tühjana," ütles Lõiv. "Siiski sain hea stardi ja proovisin esimestel ringidel ettepoole jõuda, aga jäin kahel korral kukkumise taha kinni ja vajusin tahaotsa tagasi. Alles sõidu teisest poolest hakkas grupp natuke lagunema ja igal ringil oli kaks pisikest tõusuosa, kus pandi endast kõik välja. Mul oli üpris raske iga äraminekukatsega kaasa minna, seega hoidsin pigem oma tempot," lisas ta.
"Viimasele ringile minnes oli kogu energia otsas ja lihtsalt kannatasin, teades et selja taga istub päris mitu inimest. Finišisprindis suutsin oma grupis teisena lõpetada, mis andis kümnenda tulemuse. Nüüd on vaja kõht korda saada ja pühapäevaks ära taastuda," sõnas Lõiv.
Varem on eestlanna lõpetanud lühirajasõidus vaid korra kõrgemal positsioonil, kui sai mullu Austrias Leogangis kaheksanda koha. | Janika Lõiv pälvis Nove Mesto MK-etapil lühirajasõidus kümnenda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistluse võitis šveitslanna Jolanda Neff, kes alistas finišiheitluses MK-sarja üldliidri Rebecca Ellen McConneli ja rootslanna Jenny Rissvedsi ühe sekundiga. Lõiv kaotas võitjale kümne sekundiga.
"Viimastel päevadel on mul seedimisega probleeme olnud ja seetõttu tundsin end starti minnes suhteliselt tühjana," ütles Lõiv. "Siiski sain hea stardi ja proovisin esimestel ringidel ettepoole jõuda, aga jäin kahel korral kukkumise taha kinni ja vajusin tahaotsa tagasi. Alles sõidu teisest poolest hakkas grupp natuke lagunema ja igal ringil oli kaks pisikest tõusuosa, kus pandi endast kõik välja. Mul oli üpris raske iga äraminekukatsega kaasa minna, seega hoidsin pigem oma tempot," lisas ta.
"Viimasele ringile minnes oli kogu energia otsas ja lihtsalt kannatasin, teades et selja taga istub päris mitu inimest. Finišisprindis suutsin oma grupis teisena lõpetada, mis andis kümnenda tulemuse. Nüüd on vaja kõht korda saada ja pühapäevaks ära taastuda," sõnas Lõiv.
Varem on eestlanna lõpetanud lühirajasõidus vaid korra kõrgemal positsioonil, kui sai mullu Austrias Leogangis kaheksanda koha.
### Response:
Janika Lõiv pälvis Nove Mesto MK-etapil lühirajasõidus kümnenda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedeses veerandfinaalis kaotas Kanepi 35 minutit kestnud avaseti 3:6. Teine sett kulges tasavägiselt, seisul 40:15 sai eestlanna seti esimesed murdepallid ning kasutas neist esimese ära. 6:4 võiduga viis Kanepi matši otsustava kolmanda setini, mille ta võitis kindlalt 6:1.
Varasemalt on Kanepi horvaatlannaga vastamisi läinud kahel korral, viimati Austraalia lahtistel. Mõlemal korral pidi eestlanna leppima kaotusega. Vekici karjääri kõrgeim koht maailma edetabelis jääb 2019. aasta novembrisse, kui ta asus kõrgel 19. real.
Laupäeval toimuvas poolfinaalis ootab Kanepit ees Claire Liu (WTA 118.), kes võitis Varvara Gratšjovat (WTA 72.) 6:4, 7:5. | Kaotusseisust välja tulnud Kanepi pääses Pariisis poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedeses veerandfinaalis kaotas Kanepi 35 minutit kestnud avaseti 3:6. Teine sett kulges tasavägiselt, seisul 40:15 sai eestlanna seti esimesed murdepallid ning kasutas neist esimese ära. 6:4 võiduga viis Kanepi matši otsustava kolmanda setini, mille ta võitis kindlalt 6:1.
Varasemalt on Kanepi horvaatlannaga vastamisi läinud kahel korral, viimati Austraalia lahtistel. Mõlemal korral pidi eestlanna leppima kaotusega. Vekici karjääri kõrgeim koht maailma edetabelis jääb 2019. aasta novembrisse, kui ta asus kõrgel 19. real.
Laupäeval toimuvas poolfinaalis ootab Kanepit ees Claire Liu (WTA 118.), kes võitis Varvara Gratšjovat (WTA 72.) 6:4, 7:5.
### Response:
Kaotusseisust välja tulnud Kanepi pääses Pariisis poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängu alustas paremini Ukraina, ent Eesti mängis kaotusseisu tagasi ja jõudis 12:12 viigini. Edasi kulges avageim punkt-punktis, servima tulnud Timo Lõhmuse äss andis Eestile 21:19 edu ning Naabri blokk suurendas edu 22:19, sundides vastased mõtlemisajale. Seda edu enam käest ei antud ning avavaatuse võitis Eesti 25:20, vahendab volley.ee.
Teine geim algas sarnaselt esimesega ja ukrainlased said parema stardi. Ent eestlased jõudsid ka selles vaatuses mängu tagasi. Geimi lõpus sekkus taas Lõhmus ja diagonaalis Mihkel Varblane. Lõhmuse kaval tegutsemine seadis jalule 24:24 viigi, kuid siis säras Ukraina tempomees Yurii Semeniuk ja eestlaste vastuvõtu eksimus lõpetas geimi 26:24 Ukrainale.
Kolmandas geimis said Eesti poolelt mänguaega ka Sten Perillus, Johan Vahter, Jan Markus Üprus. See vaatus kulges pigem vastase taktikepi all ning läks Ukrainale tulemusega 25:21.
Neljas geim oli tõeline põnevusetendus. Neljandas mängis Varblane tempos ja Üprus diagonaalis. Geimi keskel said ukrainlased mõnepunktilise eduseisu, ent geimi lõpus oli punkt-punkti mäng ja geimpalle oli kasutada mõlemal meeskonnal. Lõpuhetkedel jäid siiski peale eestlased, võites vastaste eksimusest geimi 32:30.
Eesti meeskonna resultatiivseim oli 11 punktiga (+2) Kevin Saar, kümme punkti (+3) lisas Timo Lõhmus ja seitse punkti Jan Markus Üpruse kui Mihkel Varblase arvele. Ukraina edukaim oli rünnakul 19 punktiga (+2) Yevhenii Kisiliuk.
Järgmisena peab koondis tuleval nädalal kolm kohtumist Soomega ning seejärel algab Euroopa Kuldliiga.
Enne mängu:
Kolmapäeval võitis Eesti meeste võrkpallikoondis kontrollmängus Ukraina koondist 3:0 (25:18, 25:20, 25:22). Pärast põhimängu mängiti ka kaks lisageimi ning Eesti võttis nendes 25:17 ja 15:12 võidud.
Eesti koondist juhendavad abitreenerid Alar Rikberg ja Oliver Lüütsepp. Võrreldes eelmiste kontrollkohtumistega on meeskonnas mõned muudatused.
"Laagrist on lahkunud Marx Aru ja Rasmus Meius, Marxil on käsil kooli lõpetamine ja Rasmus keskendub rannavõrkpallile. Lisandunud on Martti Juhkami, Robert Viiber, Henri Treial, Mart Naaber, Renet Vanker. Kristo Kollo ja Karli Allik tegelevad jätkuvalt vigastustest taastumisega," andis Rikberg olukorrast ülevaate.
Kodumaal toimuva sõja tõttu elab ja treenib Ukraina koondis hetkel Kääriku spordikeskuses nagu ka Ukraina U-22 esindus. Pealtvaatajatel on kohapeal võimalus toetada Eesti Võrkpalli Liidu toel Käärikul elavaid Ukraina võrkpallureid.
Eesti koondise koosseis mängudeks Ukraina koondisega:
Sidemängijad: Markkus Keel, Aleksander Eerma, Robert Viiber, Renet Vanker
Diagonaalründajad: Jan Markus Üprus, Markus Uuskari, Valentin Kordas
Nurgaründajad: Albert Hurt, Kevin Saar, Stefan Kaibald, Timo Ander Lõhmus, Martti Juhkami
Temporündajad: Alex Saaremaa, Mihkel Varblane, Sten Perillus, Mart Naaber, Henri Treial
Liberod: Silver Maar, Cris Karlis Lepp, Johan Vahter | Eesti ja Ukraina teine sõpruskohtumine lõppes tulemusega 2:2 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu alustas paremini Ukraina, ent Eesti mängis kaotusseisu tagasi ja jõudis 12:12 viigini. Edasi kulges avageim punkt-punktis, servima tulnud Timo Lõhmuse äss andis Eestile 21:19 edu ning Naabri blokk suurendas edu 22:19, sundides vastased mõtlemisajale. Seda edu enam käest ei antud ning avavaatuse võitis Eesti 25:20, vahendab volley.ee.
Teine geim algas sarnaselt esimesega ja ukrainlased said parema stardi. Ent eestlased jõudsid ka selles vaatuses mängu tagasi. Geimi lõpus sekkus taas Lõhmus ja diagonaalis Mihkel Varblane. Lõhmuse kaval tegutsemine seadis jalule 24:24 viigi, kuid siis säras Ukraina tempomees Yurii Semeniuk ja eestlaste vastuvõtu eksimus lõpetas geimi 26:24 Ukrainale.
Kolmandas geimis said Eesti poolelt mänguaega ka Sten Perillus, Johan Vahter, Jan Markus Üprus. See vaatus kulges pigem vastase taktikepi all ning läks Ukrainale tulemusega 25:21.
Neljas geim oli tõeline põnevusetendus. Neljandas mängis Varblane tempos ja Üprus diagonaalis. Geimi keskel said ukrainlased mõnepunktilise eduseisu, ent geimi lõpus oli punkt-punkti mäng ja geimpalle oli kasutada mõlemal meeskonnal. Lõpuhetkedel jäid siiski peale eestlased, võites vastaste eksimusest geimi 32:30.
Eesti meeskonna resultatiivseim oli 11 punktiga (+2) Kevin Saar, kümme punkti (+3) lisas Timo Lõhmus ja seitse punkti Jan Markus Üpruse kui Mihkel Varblase arvele. Ukraina edukaim oli rünnakul 19 punktiga (+2) Yevhenii Kisiliuk.
Järgmisena peab koondis tuleval nädalal kolm kohtumist Soomega ning seejärel algab Euroopa Kuldliiga.
Enne mängu:
Kolmapäeval võitis Eesti meeste võrkpallikoondis kontrollmängus Ukraina koondist 3:0 (25:18, 25:20, 25:22). Pärast põhimängu mängiti ka kaks lisageimi ning Eesti võttis nendes 25:17 ja 15:12 võidud.
Eesti koondist juhendavad abitreenerid Alar Rikberg ja Oliver Lüütsepp. Võrreldes eelmiste kontrollkohtumistega on meeskonnas mõned muudatused.
"Laagrist on lahkunud Marx Aru ja Rasmus Meius, Marxil on käsil kooli lõpetamine ja Rasmus keskendub rannavõrkpallile. Lisandunud on Martti Juhkami, Robert Viiber, Henri Treial, Mart Naaber, Renet Vanker. Kristo Kollo ja Karli Allik tegelevad jätkuvalt vigastustest taastumisega," andis Rikberg olukorrast ülevaate.
Kodumaal toimuva sõja tõttu elab ja treenib Ukraina koondis hetkel Kääriku spordikeskuses nagu ka Ukraina U-22 esindus. Pealtvaatajatel on kohapeal võimalus toetada Eesti Võrkpalli Liidu toel Käärikul elavaid Ukraina võrkpallureid.
Eesti koondise koosseis mängudeks Ukraina koondisega:
Sidemängijad: Markkus Keel, Aleksander Eerma, Robert Viiber, Renet Vanker
Diagonaalründajad: Jan Markus Üprus, Markus Uuskari, Valentin Kordas
Nurgaründajad: Albert Hurt, Kevin Saar, Stefan Kaibald, Timo Ander Lõhmus, Martti Juhkami
Temporündajad: Alex Saaremaa, Mihkel Varblane, Sten Perillus, Mart Naaber, Henri Treial
Liberod: Silver Maar, Cris Karlis Lepp, Johan Vahter
### Response:
Eesti ja Ukraina teine sõpruskohtumine lõppes tulemusega 2:2 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänu kõrgele kohale maailma edetabelis said otse edasi Katrina Lehis, Erika Kirpu ja Nelli Differt.
Kristina Kuusk pääses otse põhitabelisse, kui näitas paremust kõikidel alagrupiturniiri matšidel. Irina Embrich tagas edasipääsu, alistades otsustavas lahingus hispaanlanna Maria Mateosi 15:8.
Veronika Zuikoval nii hästi ei läinud, otsustavas lahingus jäi ta 7:15 alla Beatrice Caginile ning ainsa eestlannana jäi ta 64 parema seast välja.
Põhiturniir toimub laupäeval, pühapäeval on kavas naiskonnavõistlus. | Epeevehklemise MK-etapil jõudis põhitabelisse viis eestlannat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänu kõrgele kohale maailma edetabelis said otse edasi Katrina Lehis, Erika Kirpu ja Nelli Differt.
Kristina Kuusk pääses otse põhitabelisse, kui näitas paremust kõikidel alagrupiturniiri matšidel. Irina Embrich tagas edasipääsu, alistades otsustavas lahingus hispaanlanna Maria Mateosi 15:8.
Veronika Zuikoval nii hästi ei läinud, otsustavas lahingus jäi ta 7:15 alla Beatrice Caginile ning ainsa eestlannana jäi ta 64 parema seast välja.
Põhiturniir toimub laupäeval, pühapäeval on kavas naiskonnavõistlus.
### Response:
Epeevehklemise MK-etapil jõudis põhitabelisse viis eestlannat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Swiatek on nüüd kaotusteta püsinud 26. järjestikust matši. Lisaks on poolatar sel hooajal võitnud nulliga 13 setti, kui võtta arvesse ka Billie Jean King Cupi kohtumised. Kusjuures eelmise aasta Rooma finaalis alistas ta Karolina Pliškova 6:0, 6:0.
Ühtlasi on Swiatek vanuselt teine noorim mängija, kes on ühel hooajal jõudnud nelja WTA 1000 poolfinaali. Oma 13 veerandfinaalist on ta võitnud nüüd 12, ainukese kaotuse pidi ta vastu võtma 2021. aasta Roland Garrose turniiril, kui ta jäi alla Maria Sakkarile.
2 - Iga #Swiatek is the second youngest player to reach four WTA 1000 semifinals in a single season, older only than Caroline Wozniacki in 2010. Jewel. #IBI22 @WTA @WTA_insider pic.twitter.com/ErByYlrHg0
— OptaAce (@OptaAce) May 13, 2022
Laupäeval toimuvas poolfinaalis läheb Swiatek vastamisi Arina Sabalenkaga (WTA 8.), kes alistas veerandfinaalis Amanda Anisimova (WTA 32.) 4:6, 6:3, 6:2. | Peatamatus hoos Swiatek jõudis Roomas poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Swiatek on nüüd kaotusteta püsinud 26. järjestikust matši. Lisaks on poolatar sel hooajal võitnud nulliga 13 setti, kui võtta arvesse ka Billie Jean King Cupi kohtumised. Kusjuures eelmise aasta Rooma finaalis alistas ta Karolina Pliškova 6:0, 6:0.
Ühtlasi on Swiatek vanuselt teine noorim mängija, kes on ühel hooajal jõudnud nelja WTA 1000 poolfinaali. Oma 13 veerandfinaalist on ta võitnud nüüd 12, ainukese kaotuse pidi ta vastu võtma 2021. aasta Roland Garrose turniiril, kui ta jäi alla Maria Sakkarile.
2 - Iga #Swiatek is the second youngest player to reach four WTA 1000 semifinals in a single season, older only than Caroline Wozniacki in 2010. Jewel. #IBI22 @WTA @WTA_insider pic.twitter.com/ErByYlrHg0
— OptaAce (@OptaAce) May 13, 2022
Laupäeval toimuvas poolfinaalis läheb Swiatek vastamisi Arina Sabalenkaga (WTA 8.), kes alistas veerandfinaalis Amanda Anisimova (WTA 32.) 4:6, 6:3, 6:2.
### Response:
Peatamatus hoos Swiatek jõudis Roomas poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Projekteerimine võtab kolm aastat ning kui kõik sujub ning ka ehituseks raha leitakse, kerkivad 2029. aastaks kaks suurt hoidlat. Üks Tartusse Raadile, teine Tallinna lähedale Rae valda. Kokku 30 000 ruutmeetrile koondatakse suur osa Eesti muuseumite varadest. 2020 aastal hinnati, et pärandihoidlad maksavad kokku 57 miljonit eurot.
Aga Isamaa esimees Helir Valdor Seeder küsib kultuuriministrile saadetud kirjas, kas niimoodi on meie pärand ikka kaitstud. "Selline, suure osa Eesti museaalide koondamine kahte hoidlasse, kätkeb tõsist ohtu vaenuliku välisriigi rünnaku korral ja ka teiste õnnetuste, näiteks tulekahjude ja veeavarii korral," kirjutas Seeder.
"Tsentraliseerida kõik ühte või kahte kohta, sellega me suurendame ka riske. Kusagil on optimum. Ja minu arvates see optimum ongi seal, et me säititame maakonnamuuseumid ja need museaalid, mis on olnud aastakümneid nendes muuseumites, mille eest on hoolitsetud, kus on olemas kvalifitseeritud inimesed, säilitada seal see võrgustik ja luua seal need paremad tingimused."
Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu ütleb, et pärandihoidlate puhul mõeldakse läbi nii museaalide evakuatsioon kui varjendid, kuhu esemed peitu panna. Osaliselt on varjendid juba projekteerimisülesandes sees.
"Aga osaliselt me kahtlemata nüüd täiendame ka seda ülesannet lähtuvalt sõjaolukorras õpitust. Meil on rohkem infot nüüd mõtlemaks läbi veelkord kõikvõimalikke detaile, mis sõjalist ohtu puudutavad."
Piipuu meenutab, et ühishoidlad rajataksegi selleks, et pärand ei häviks. Kõige enam kahjustavad meie museaale vale temperatuur ja niiskus.
"Tegelikult iga päev meil hävib üle Eesti väikestes hoidlates, mis ei ole tegelikult hoidlatingimustele vastavad, kus puuduvad ka evakuatsioonivõimalused ja varjendid, kus on väga suured ohud, näiteks tuleoht," rääkis Piipuu.
Helir-Valdor Seeder aga märgib, et liigne tsentsaliseerimine pole niikuinii hea. Tema sõnul on maakondades spetsialistid, keda ei maksa keskustesse koondada.
"Museoloogiline uurimistöö, teadustöö kohtadel kannatab. Ja need inimesed, kes täna tegelevad nende säilitamisega, ka uurimisega ja nii edasi, need kvalifitseeritud töökohad kohtadelt kaovad, tsentraliseeritakse ja sellega tegelikult selline laiemapõhjaline selle valdkonna kultuuriline tegevus saab olulise tagasilöögi, mida me kindlasti ei taha," leiab Seeder.
Merilin Piipuu sõnul on mõndade teenuste, näiteks digitaliseerimise või konserveerimise kokkukoondamine paratamatu ja kohati see juba käib. Peamine põhjus on, et spetsialiste ongi Eestis vähe.
"Täna ju erinevad kogudega tegelevad inimesed maapiirkondades eriti peavad olema väga mitmefunktsionaalsed. Lisaks kogudele tegelevad nad püsiekspositsiooniga ja kuraatoritööga. Tegelevad kohati isegi lastetööga ja pedagoogikaga. Sellise tehnilise töö ära võttes saavad nad rohkem sisulise tööga tegeleda.
Helir-Valdor Seeder ütleb, et piisavate võimaluste loomine maakonnamuuseumide juurde tuleks lõppkokkuvõttes odavam. Piipuu sõnul oleks see aga mitu korda kallim. | Muuseumide ühishoidla kavandajad lubavad mõelda ka varjenditele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Projekteerimine võtab kolm aastat ning kui kõik sujub ning ka ehituseks raha leitakse, kerkivad 2029. aastaks kaks suurt hoidlat. Üks Tartusse Raadile, teine Tallinna lähedale Rae valda. Kokku 30 000 ruutmeetrile koondatakse suur osa Eesti muuseumite varadest. 2020 aastal hinnati, et pärandihoidlad maksavad kokku 57 miljonit eurot.
Aga Isamaa esimees Helir Valdor Seeder küsib kultuuriministrile saadetud kirjas, kas niimoodi on meie pärand ikka kaitstud. "Selline, suure osa Eesti museaalide koondamine kahte hoidlasse, kätkeb tõsist ohtu vaenuliku välisriigi rünnaku korral ja ka teiste õnnetuste, näiteks tulekahjude ja veeavarii korral," kirjutas Seeder.
"Tsentraliseerida kõik ühte või kahte kohta, sellega me suurendame ka riske. Kusagil on optimum. Ja minu arvates see optimum ongi seal, et me säititame maakonnamuuseumid ja need museaalid, mis on olnud aastakümneid nendes muuseumites, mille eest on hoolitsetud, kus on olemas kvalifitseeritud inimesed, säilitada seal see võrgustik ja luua seal need paremad tingimused."
Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu ütleb, et pärandihoidlate puhul mõeldakse läbi nii museaalide evakuatsioon kui varjendid, kuhu esemed peitu panna. Osaliselt on varjendid juba projekteerimisülesandes sees.
"Aga osaliselt me kahtlemata nüüd täiendame ka seda ülesannet lähtuvalt sõjaolukorras õpitust. Meil on rohkem infot nüüd mõtlemaks läbi veelkord kõikvõimalikke detaile, mis sõjalist ohtu puudutavad."
Piipuu meenutab, et ühishoidlad rajataksegi selleks, et pärand ei häviks. Kõige enam kahjustavad meie museaale vale temperatuur ja niiskus.
"Tegelikult iga päev meil hävib üle Eesti väikestes hoidlates, mis ei ole tegelikult hoidlatingimustele vastavad, kus puuduvad ka evakuatsioonivõimalused ja varjendid, kus on väga suured ohud, näiteks tuleoht," rääkis Piipuu.
Helir-Valdor Seeder aga märgib, et liigne tsentsaliseerimine pole niikuinii hea. Tema sõnul on maakondades spetsialistid, keda ei maksa keskustesse koondada.
"Museoloogiline uurimistöö, teadustöö kohtadel kannatab. Ja need inimesed, kes täna tegelevad nende säilitamisega, ka uurimisega ja nii edasi, need kvalifitseeritud töökohad kohtadelt kaovad, tsentraliseeritakse ja sellega tegelikult selline laiemapõhjaline selle valdkonna kultuuriline tegevus saab olulise tagasilöögi, mida me kindlasti ei taha," leiab Seeder.
Merilin Piipuu sõnul on mõndade teenuste, näiteks digitaliseerimise või konserveerimise kokkukoondamine paratamatu ja kohati see juba käib. Peamine põhjus on, et spetsialiste ongi Eestis vähe.
"Täna ju erinevad kogudega tegelevad inimesed maapiirkondades eriti peavad olema väga mitmefunktsionaalsed. Lisaks kogudele tegelevad nad püsiekspositsiooniga ja kuraatoritööga. Tegelevad kohati isegi lastetööga ja pedagoogikaga. Sellise tehnilise töö ära võttes saavad nad rohkem sisulise tööga tegeleda.
Helir-Valdor Seeder ütleb, et piisavate võimaluste loomine maakonnamuuseumide juurde tuleks lõppkokkuvõttes odavam. Piipuu sõnul oleks see aga mitu korda kallim.
### Response:
Muuseumide ühishoidla kavandajad lubavad mõelda ka varjenditele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Monumendi lammutamise poolt hääletas 39 linnavolinikku, vastu oli 13 saadikut, teatas Läti rahvusringhääling. Päev varem toetas Läti parlament seadusemuudatusi, millega kõrvaldati õiguslikud takistused monumendi maha võtmiseks.
Kui palju punamonumendi lammutustööd maksta võiks, pole veel teada, ent volikogu esimehe Martinš Stakise sõnul pole see odav. Ausamba lammutamise protsessi plaanitakse monumentide ametile appi kaasata Riia linna arenguosakond, omandiosakond ning Riia munitsipaalpolitsei.
Lätis on tavapäraselt üks suurimaid rahvakogunemisi 9. mail just Riias asuva nõukogudeaegse võidumonumendi juures. Monument on üsna halvas seisukorras ning osaliselt võrkaiaga piiratud. | Riia volikogu kiitis heaks Võidu monumendi lammutamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Monumendi lammutamise poolt hääletas 39 linnavolinikku, vastu oli 13 saadikut, teatas Läti rahvusringhääling. Päev varem toetas Läti parlament seadusemuudatusi, millega kõrvaldati õiguslikud takistused monumendi maha võtmiseks.
Kui palju punamonumendi lammutustööd maksta võiks, pole veel teada, ent volikogu esimehe Martinš Stakise sõnul pole see odav. Ausamba lammutamise protsessi plaanitakse monumentide ametile appi kaasata Riia linna arenguosakond, omandiosakond ning Riia munitsipaalpolitsei.
Lätis on tavapäraselt üks suurimaid rahvakogunemisi 9. mail just Riias asuva nõukogudeaegse võidumonumendi juures. Monument on üsna halvas seisukorras ning osaliselt võrkaiaga piiratud.
### Response:
Riia volikogu kiitis heaks Võidu monumendi lammutamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 3. märtsil pandi oksjonile esimene kolmest sagedusalast. Kuna 5G-turule püüdlejaid on neli ehk Elisa, Telia, Tele2 ja Bite, oodatakse tihedat konkurentsi kõigil enampakkumistel.
Sageduslubade alghind on 1 597 000 eurot.
Igasse tööpäeva mahub kolm kirjalikku pakkumiste vooru. Voorud lõppevad vastavalt kell üheksa hommikul, keskpäeval ja kell kolm pärastlõunal. Vooru lõpus avatakse ettevõtetelt saabunud e-kirjad ja koostatakse pingerida, mis saadetakse kõigile osalejatele.
Esimeseks õhtuks pakuti loa eest kaks miljonit eurot, päev hiljem 2,3 miljonit, läinud neljapäeva kõrgeim pakkumine küündis tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti teatel 2,6 miljoni euroni ning nädal lõppes 2,8 miljoni eurose hinnaga.
9. mail kerkis sagedusloa hind 3,1 miljoni euroni, teisipäeval 3,4 miljoni euroni, kolmapäeva õhtuks oli hind 3,7 miljonit eurot ja neljapäeval jõudis nelja miljoni euroni. Selle nädala viimasel pakkumisringil lubati 5G esimese sagedusala eest 4,3 miljonit eurot.
Iga uus pakkumine peab olema saja tuhande euro võrra kõrgem kui eelmine parim pakkumine. See tähendab, et seni on edasi liigutud minimaalses võimalikus tempos.
Enampakkumise saab lõpetada nii-öelda tühi voor ehk kui keegi enam kõrgeimat pakkumist ei ületa, kuulutatakse võitja välja ja tema saab esimese sagedusloa. Kohe pärast seda pannakse oksjonile teine sagedusluba. Esimese enampakkumise võitja teist ja kolmandat luba püüda ei tohi.
3. märtsil pandi enampakkumisele sagedusvahemikud 3410–3480 MHz ja 3600–3660 MHz. Kõrgem ja madalam sagedusala on märgitud igale loale. Asi on selles, et madalamaid alasid on lihtsam kasutada, samas kui alates 3600 MHz-st kehtivad rangemad piirangud. Eriti Ida-Eestis tuleb seal tegutsemiseks küsida luba Venemaalt, sest venelased tarvitavad sama ala oma kosmosesideks.
Konkursitingimustes on arvestatud, et kui Venemaa oma piirangud kaotab, jagatakse sagedusalad ringi. Sellisel juhul tekiks kolm suuremat blokki, 3410–3540 MHz, 3540–3670 MHz ja 3670–3800 MHz.
Kas ja millal see päriselt juhtub, ei tea keegi. Praegu tuleb telekomifirmadel arvestada, et kõigile jääb kaks väiksemat 60–70 megahertsi laiust sagedusala. | Esimese 5G sagedusloa hind on kerkinud 4,3 miljoni euroni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
3. märtsil pandi oksjonile esimene kolmest sagedusalast. Kuna 5G-turule püüdlejaid on neli ehk Elisa, Telia, Tele2 ja Bite, oodatakse tihedat konkurentsi kõigil enampakkumistel.
Sageduslubade alghind on 1 597 000 eurot.
Igasse tööpäeva mahub kolm kirjalikku pakkumiste vooru. Voorud lõppevad vastavalt kell üheksa hommikul, keskpäeval ja kell kolm pärastlõunal. Vooru lõpus avatakse ettevõtetelt saabunud e-kirjad ja koostatakse pingerida, mis saadetakse kõigile osalejatele.
Esimeseks õhtuks pakuti loa eest kaks miljonit eurot, päev hiljem 2,3 miljonit, läinud neljapäeva kõrgeim pakkumine küündis tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti teatel 2,6 miljoni euroni ning nädal lõppes 2,8 miljoni eurose hinnaga.
9. mail kerkis sagedusloa hind 3,1 miljoni euroni, teisipäeval 3,4 miljoni euroni, kolmapäeva õhtuks oli hind 3,7 miljonit eurot ja neljapäeval jõudis nelja miljoni euroni. Selle nädala viimasel pakkumisringil lubati 5G esimese sagedusala eest 4,3 miljonit eurot.
Iga uus pakkumine peab olema saja tuhande euro võrra kõrgem kui eelmine parim pakkumine. See tähendab, et seni on edasi liigutud minimaalses võimalikus tempos.
Enampakkumise saab lõpetada nii-öelda tühi voor ehk kui keegi enam kõrgeimat pakkumist ei ületa, kuulutatakse võitja välja ja tema saab esimese sagedusloa. Kohe pärast seda pannakse oksjonile teine sagedusluba. Esimese enampakkumise võitja teist ja kolmandat luba püüda ei tohi.
3. märtsil pandi enampakkumisele sagedusvahemikud 3410–3480 MHz ja 3600–3660 MHz. Kõrgem ja madalam sagedusala on märgitud igale loale. Asi on selles, et madalamaid alasid on lihtsam kasutada, samas kui alates 3600 MHz-st kehtivad rangemad piirangud. Eriti Ida-Eestis tuleb seal tegutsemiseks küsida luba Venemaalt, sest venelased tarvitavad sama ala oma kosmosesideks.
Konkursitingimustes on arvestatud, et kui Venemaa oma piirangud kaotab, jagatakse sagedusalad ringi. Sellisel juhul tekiks kolm suuremat blokki, 3410–3540 MHz, 3540–3670 MHz ja 3670–3800 MHz.
Kas ja millal see päriselt juhtub, ei tea keegi. Praegu tuleb telekomifirmadel arvestada, et kõigile jääb kaks väiksemat 60–70 megahertsi laiust sagedusala.
### Response:
Esimese 5G sagedusloa hind on kerkinud 4,3 miljoni euroni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu jaoks on mõtete paberile kirja panemine see, kust kõik algab. Ainuüksi sellel on suur mõju. Niipea kui kirjutada mõtted välja, muutuvad need füüsiliseks ilminguks ja palju reaalsemaks," tutvustas Harris, kuidas ta lugude kirjutamist tavaliselt alustab.
"Teine samm minu laulukirjutamise protsessis muudab need mõtted ja tunded meloodiateks, mis midagi esile kutsuvad ning mis omakorda tekitab tungi jagada neid mõtteid ja tundeid teistegagi," rääkis laulja.
"Nendest mõtetest laval rääkides tekib mul grupiseansi tunne, kus kõik jagavad oma lugusid. See on justkui muusikateraapia!" teatas Harris.
Harris nentis, et Detroiti muusika skeene, eriti sealne räppmuusika, on olnud tema suurimaks inspiratsiooniks ka ise muusikat luua. | Eurolaulja Malik Harris: lugude kirjutamine algab mõtete paberile panemisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu jaoks on mõtete paberile kirja panemine see, kust kõik algab. Ainuüksi sellel on suur mõju. Niipea kui kirjutada mõtted välja, muutuvad need füüsiliseks ilminguks ja palju reaalsemaks," tutvustas Harris, kuidas ta lugude kirjutamist tavaliselt alustab.
"Teine samm minu laulukirjutamise protsessis muudab need mõtted ja tunded meloodiateks, mis midagi esile kutsuvad ning mis omakorda tekitab tungi jagada neid mõtteid ja tundeid teistegagi," rääkis laulja.
"Nendest mõtetest laval rääkides tekib mul grupiseansi tunne, kus kõik jagavad oma lugusid. See on justkui muusikateraapia!" teatas Harris.
Harris nentis, et Detroiti muusika skeene, eriti sealne räppmuusika, on olnud tema suurimaks inspiratsiooniks ka ise muusikat luua.
### Response:
Eurolaulja Malik Harris: lugude kirjutamine algab mõtete paberile panemisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui varem oli treeneritel Eestis võimalik UEFA tasemel läbida koolitusi PRO-, A- ja B-tasemel, siis 2020. aastal UEFA-s vastu võetud uus koolituste raamdokument laiendas UEFA koolituse ka C-tasemele. Laiendamise eesmärk oli viia UEFA 55 liikmesriigi C-taseme koolitus ühtsetele alustele, et tõsta treenerite kvaliteeti ja lihtsustada nende tööalast liikumist Euroopas.
Jalgpalliliit väljastas varem omanimelist EJL C kvalifikatsiooni, mis läbis nüüd lisaks nimele uuenduskuuri ka sisu poolel. EJL-i koolitaja Ludvig Tasase sõnul on UEFA nägemus noorte jalgpallist üles ehitatud neljale tugisambale – mängija, mäng, keskkond ja treener –, mis võimaldab alustaval treeneril veelgi paremini ja struktuursemalt mõista tööga seonduvaid tegevusi ning sellega kaasnevat vastutust nelja nurga mudeli kaudu, mille aluseks on tehniline, füüsiline, sotsiaalne ja psühholoogiline mängija arendamine. "Vastavalt sellele jaotusele on meie koolitustel täienenud praktika osakaal ja nõuded. Võrreldes varasemaga soovime kaasata ka klubides noortetöö eest vastutajaid, tagamaks noorte treeneritele parim võimalik arenguteekond oma igapäevases töökeskkonnas," selgitas Tasane.
Tasase sõnul tähendas üleminek koolitusosakonna jaoks kahe aasta jooksul mitmeid seminare ja koolitusi ning kogemuste jagamist teiste UEFA liikmesriikidega. "Eelmise aasta lõpus alustasime akrediteerimise protsessiga, mille käigus käisime koos UEFA ekspertide grupiga läbi kogu meie UEFA C õppekava," avas Tasane üleminekuga kaasnenud tegevusi. Lisaks märkis ta, et jalgpalliliidu UEFA C koolitus, mille kogumaht on 120 tundi, on Eesti Olümpiakomitee poolsete lisanõuete tõttu kaks korda mahukam kui UEFA miinimumnõuded ette näevad.
UEFA C kursuse käigus käsitleti erinevates õppevormides (praktikad, loengud, presentatsioonid, grupi- ja individuaaltööd ning iga osaleja isiklikku portfooliosse kogunevad kodutööd) erinevaid teemasid eelnevalt kirjeldatud nelja nurga mudeli põhiselt, keskendudes laste treenimisele vanuses kuni 14 eluaastat. Kvalifikatsiooni saamiseks tuleb osalejatel läbida täies mahus kõik koolituspäevad, esitada iseseisvad kodutööd, sooritada teoreetiline lõputöö ning viia läbi praktiline osa oma treeninggrupiga.
Eestis on praegu 126 kehtiva EJL C kvalifikatsiooniga treenerit, kelle kvalifikatsioon pikeneb automaatselt UEFA C-na juhul, kui läbitud on nõutud hulk täiendkoolitusi. UEFA C kaheksapäevasel koolitusel on võimalik osaleda treeneritel, kes on pärast lastejalgpalli või harrastajate koolitust omandanud EJL D kvalifikatsiooni, mis on vajalik iseseisva treenerina ametlikult klubide juures töötamiseks. | Esimene UEFA C treenerikoolitus Eestis jõudis lõpusirgele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui varem oli treeneritel Eestis võimalik UEFA tasemel läbida koolitusi PRO-, A- ja B-tasemel, siis 2020. aastal UEFA-s vastu võetud uus koolituste raamdokument laiendas UEFA koolituse ka C-tasemele. Laiendamise eesmärk oli viia UEFA 55 liikmesriigi C-taseme koolitus ühtsetele alustele, et tõsta treenerite kvaliteeti ja lihtsustada nende tööalast liikumist Euroopas.
Jalgpalliliit väljastas varem omanimelist EJL C kvalifikatsiooni, mis läbis nüüd lisaks nimele uuenduskuuri ka sisu poolel. EJL-i koolitaja Ludvig Tasase sõnul on UEFA nägemus noorte jalgpallist üles ehitatud neljale tugisambale – mängija, mäng, keskkond ja treener –, mis võimaldab alustaval treeneril veelgi paremini ja struktuursemalt mõista tööga seonduvaid tegevusi ning sellega kaasnevat vastutust nelja nurga mudeli kaudu, mille aluseks on tehniline, füüsiline, sotsiaalne ja psühholoogiline mängija arendamine. "Vastavalt sellele jaotusele on meie koolitustel täienenud praktika osakaal ja nõuded. Võrreldes varasemaga soovime kaasata ka klubides noortetöö eest vastutajaid, tagamaks noorte treeneritele parim võimalik arenguteekond oma igapäevases töökeskkonnas," selgitas Tasane.
Tasase sõnul tähendas üleminek koolitusosakonna jaoks kahe aasta jooksul mitmeid seminare ja koolitusi ning kogemuste jagamist teiste UEFA liikmesriikidega. "Eelmise aasta lõpus alustasime akrediteerimise protsessiga, mille käigus käisime koos UEFA ekspertide grupiga läbi kogu meie UEFA C õppekava," avas Tasane üleminekuga kaasnenud tegevusi. Lisaks märkis ta, et jalgpalliliidu UEFA C koolitus, mille kogumaht on 120 tundi, on Eesti Olümpiakomitee poolsete lisanõuete tõttu kaks korda mahukam kui UEFA miinimumnõuded ette näevad.
UEFA C kursuse käigus käsitleti erinevates õppevormides (praktikad, loengud, presentatsioonid, grupi- ja individuaaltööd ning iga osaleja isiklikku portfooliosse kogunevad kodutööd) erinevaid teemasid eelnevalt kirjeldatud nelja nurga mudeli põhiselt, keskendudes laste treenimisele vanuses kuni 14 eluaastat. Kvalifikatsiooni saamiseks tuleb osalejatel läbida täies mahus kõik koolituspäevad, esitada iseseisvad kodutööd, sooritada teoreetiline lõputöö ning viia läbi praktiline osa oma treeninggrupiga.
Eestis on praegu 126 kehtiva EJL C kvalifikatsiooniga treenerit, kelle kvalifikatsioon pikeneb automaatselt UEFA C-na juhul, kui läbitud on nõutud hulk täiendkoolitusi. UEFA C kaheksapäevasel koolitusel on võimalik osaleda treeneritel, kes on pärast lastejalgpalli või harrastajate koolitust omandanud EJL D kvalifikatsiooni, mis on vajalik iseseisva treenerina ametlikult klubide juures töötamiseks.
### Response:
Esimene UEFA C treenerikoolitus Eestis jõudis lõpusirgele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erdogani sõnul ei taha Türgi teha sama viga, kui Kreeka liitus NATO-ga. Kreekal ja Türgil on palju poliitilisi erimeelsusi.
Erdogani väitel tegutsevad Põhjamaades terroristlikud organisatsioonid, näiteks tegutseb Rootsis kurdide organisatsioon PKK, mis Türgi hinnangul on terroristlik organisatsioon.
"PKK pesitseb Rootsis ja Hollandis ning on isegi nende riikide parlamentides," ütles Erdogan. Soomet siis Erdogan otseselt ei maininud.
Soome välisminister Pekka Haavisto kommenteeris reedel samuti Erdogani sõnavõttu. "Kandideerimisprotsessis võib kõike oodata. Siin tuleb varuda kannatust ja samm-sammult edasi liikuda," ütles Haavisto.
Haavisto sõnul kohtub ta laupäeval Berliinis NATO välisministrite kokkusaamisel oma Türgi kolleegi Mevlüt Cavusogluniga.
Soome Välispoliitika Instituudi Türgi eksperdi Toni Alaranta sõnul pole Erdogani avaldus ootamatu. Alaranta sõnul tahab Erdogan selle avaldusega teenida plusspunkte nii sise-ja välispoliitikas.
"Ma arvan, et Erdogan tõlgendab seda olukorda nii, et ta saab nüüd nõuda vastuteenet uute NATO riikide vastuvõtmise suhtes. See nõue pole mõeldud mitte ainult Soomele ja Rootsile, vaid ka suurtele NATO liikmesriikidele, nagu USA-le, Prantsusmaale ja Saksamaale," hindas Alaranta.
Alaranta ei usu, et Türgi proovib päriselt Soome liitumist NATO-ga takistada. Alaranta hinnangul proovib Erdogan seda küsimust ära kasutada ka sisepoliitilises võitluses.
"Ta saab näidata kodupublikule, et võib öelda läänele seda, mida soovib," ütles Alaranta.
Rootsis on suur kurdi diasporaa. Kurdi päritolu Rootsi kodanike hulgas on praegu kuus parlamendiliiget. Türgi võimud pole esitanud tõendeid väidete kohta, et nendel parlamendiliikmetel on sidemeid PKK või sarnaste rühmitustega, vahendas The Guardian.
Soome president ja peaminister teatasid neljapäeval tehtud ühisavalduses, et soovivad Soome astumist NATO-sse. Avaldus pälvis kogu maailmas palju tähelepanu, paljud NATO riigid avaldasid Soomele toetust. | Erdogan ei toeta Rootsi ja Soome liitumist NATO-ga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erdogani sõnul ei taha Türgi teha sama viga, kui Kreeka liitus NATO-ga. Kreekal ja Türgil on palju poliitilisi erimeelsusi.
Erdogani väitel tegutsevad Põhjamaades terroristlikud organisatsioonid, näiteks tegutseb Rootsis kurdide organisatsioon PKK, mis Türgi hinnangul on terroristlik organisatsioon.
"PKK pesitseb Rootsis ja Hollandis ning on isegi nende riikide parlamentides," ütles Erdogan. Soomet siis Erdogan otseselt ei maininud.
Soome välisminister Pekka Haavisto kommenteeris reedel samuti Erdogani sõnavõttu. "Kandideerimisprotsessis võib kõike oodata. Siin tuleb varuda kannatust ja samm-sammult edasi liikuda," ütles Haavisto.
Haavisto sõnul kohtub ta laupäeval Berliinis NATO välisministrite kokkusaamisel oma Türgi kolleegi Mevlüt Cavusogluniga.
Soome Välispoliitika Instituudi Türgi eksperdi Toni Alaranta sõnul pole Erdogani avaldus ootamatu. Alaranta sõnul tahab Erdogan selle avaldusega teenida plusspunkte nii sise-ja välispoliitikas.
"Ma arvan, et Erdogan tõlgendab seda olukorda nii, et ta saab nüüd nõuda vastuteenet uute NATO riikide vastuvõtmise suhtes. See nõue pole mõeldud mitte ainult Soomele ja Rootsile, vaid ka suurtele NATO liikmesriikidele, nagu USA-le, Prantsusmaale ja Saksamaale," hindas Alaranta.
Alaranta ei usu, et Türgi proovib päriselt Soome liitumist NATO-ga takistada. Alaranta hinnangul proovib Erdogan seda küsimust ära kasutada ka sisepoliitilises võitluses.
"Ta saab näidata kodupublikule, et võib öelda läänele seda, mida soovib," ütles Alaranta.
Rootsis on suur kurdi diasporaa. Kurdi päritolu Rootsi kodanike hulgas on praegu kuus parlamendiliiget. Türgi võimud pole esitanud tõendeid väidete kohta, et nendel parlamendiliikmetel on sidemeid PKK või sarnaste rühmitustega, vahendas The Guardian.
Soome president ja peaminister teatasid neljapäeval tehtud ühisavalduses, et soovivad Soome astumist NATO-sse. Avaldus pälvis kogu maailmas palju tähelepanu, paljud NATO riigid avaldasid Soomele toetust.
### Response:
Erdogan ei toeta Rootsi ja Soome liitumist NATO-ga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Cooped Up" on teine singel, mille Post Malone oma peagi ilmuvalt albumilt jaganud on. "Twelve Carat Toothache'i" esisingel "One Right Now" ilmus juba pea pool aastat tagasi ning on tehtud koostöös The Weekndiga.
Hiljuti andis Post Malone Instagram live 'i vahendusel põgusa ülevaate ka teistest albumil leiduvatest uutest lugudest ning nendel teevad kaasa sellised artistid nagu Kid Laroi, Doja Cat ja Robin Pecknold.
Intervjuus, mille Post Malone andis Billboardile, kirjeldas ta enda uut albumit kui "peegeldust parematest ja halvematest päevadest, korrapäratusest ning bipolaarsusest, mis tuleb kaasa peavoolumuusika artistiks olemisega".
Tuleval nädalavahetusel astub Post Malone esimest korda üles Saturday Night Live'i saates, mida sel korral juhib Selena Gomez.
Kuula Post Malone'i uut singlit "Cooped up" siit:
"Twelve Carat Toothache" ilmub 3. juunil. | Post Malone'il ilmus uus singel "Cooped up" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Cooped Up" on teine singel, mille Post Malone oma peagi ilmuvalt albumilt jaganud on. "Twelve Carat Toothache'i" esisingel "One Right Now" ilmus juba pea pool aastat tagasi ning on tehtud koostöös The Weekndiga.
Hiljuti andis Post Malone Instagram live 'i vahendusel põgusa ülevaate ka teistest albumil leiduvatest uutest lugudest ning nendel teevad kaasa sellised artistid nagu Kid Laroi, Doja Cat ja Robin Pecknold.
Intervjuus, mille Post Malone andis Billboardile, kirjeldas ta enda uut albumit kui "peegeldust parematest ja halvematest päevadest, korrapäratusest ning bipolaarsusest, mis tuleb kaasa peavoolumuusika artistiks olemisega".
Tuleval nädalavahetusel astub Post Malone esimest korda üles Saturday Night Live'i saates, mida sel korral juhib Selena Gomez.
Kuula Post Malone'i uut singlit "Cooped up" siit:
"Twelve Carat Toothache" ilmub 3. juunil.
### Response:
Post Malone'il ilmus uus singel "Cooped up" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud aastast, kui kergliikur muutus ametilikult sõidukiks, registreeritakse kõik elektritõukerataste osalusel juhtunud õnnetused. Eelmisel aastal juhtus kokku 221 õnnetust, kus kergliikuri juht sattus õnnetusse üksinda või oli tal konflikt teise jalgratturi, jalakäija või autoga. Sellel aastal on taolisi õnnetusi olnud 24.
"Õnnetustest 75 protsenti on ühe sõiduki õnnetused ehk ümberpaiskumised. Üldiselt on probleem selles, et ei osata elektritõukeratast juhtida, pidurdatakse liiga järsult või pole teekate ja liikluskeskkond olnud piisavalt head," rääkis transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert Marika Luik.
90 protsenti registreeritud õnnetustest toimusid asulates, peamiselt Tallinnas, kus liiklus- ja elanike tihedus ongi kõige suuremad. "Välja on joonistunud tõsised probleemteemad, nagu mitmekesi sõitmine, mida näeme ka tänavapildis, kuigi see on keelatud. Täna saame öelda, et õnnetustesse sattunud juhtidest oli kolmandik joobes. See on ka faktor, miks õnnetused juhtuvad peamiselt hilisel ajal: kella 18 õhtul kella kuueni hommikul. Nädalapäevadest on õnnetusi kõige rohkem just laupäeval, kui inimesed käivad väljas pidutsemas," selgitas Luik.
Öelda, et aastatega on olukord elektritõukeratastega hullemaks läinud, veel ei saa. "Raske on võrdlusi teha, sest hooaeg alles algas. Viimase paari-kolme nädalaga on juba juhtunud kümmekond õnnetust. Muster on suhteliselt sama: noormehed on joobes ja on kukkunud. Päevasel ajal on peamiselt ümberpaiskumised kas ülepidurdamise või vähese pidurdusoskuse tõttu," ütles Luik.
Samas on alanud tõukerattahooajal aset leidnud ka äärmiselt kurb ja seni veel erandlik juhtum, kus rattur on hukkunud. Nimelt toimus 11. aprillil liiklusõnnetus Sillamäel, kus alkoholijoobe tunnustega 36-aastane mees sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal elektrilise tõukerattaga teed ületanud 74-aastasele naisele. Juhtumit uurib praegu politsei.
Tüüpiline elektritõukerattaga õnnetusse sattuja on Luige sõnul aga vanuses 18-34 ja meesterahvas, kelle sõidustiil vaatluse järgi on pigem agressiivne.
Varjatud õnnetuste kohta statistikat pole
Nn tõukside tipphooaeg algab lähinädalatel – niipea kui ilm soojaks läheb. "Hooaeg algab mai lõpus ja hakkab natuke alla minema augusti lõpus. Ja kui on septembris-oktoobris ilusad ilmad, siis sõidetakse elektritõukeratastega ka siis ja juhtub ka siis õnnetusi," rääkis Luik. Kui üldiselt on Eestis kõige rohkem liiklusõnnetusi juunis, siis sama näitas statistika ka tõukerattaõnnetuste kohta.
Lisaks ise kukkumisele on tõukerataste puhul väga suur murekoht ka teiste liiklejate, eriti jalakäijate, ohustamine. "Et seda vähendada, teeb transpordiamet terve suve kampaaniat, et elektritõukerattur kui suurema ohu allikas võtaks vastutuse. Näiteks tuleb jalakäijate läheduses ja sõidutee ületamisel hoog maha võtta," sõnas Luik.
Elektritõukeratastega juhtub ka varjatud õnnetusi. "Sellistest nn peaaegu õnnetustest, kus kiiresti liikuv elektritõukeratas on kedagi ehmatanud või riivanud, me hetkel infot ei kogu. Kuid jalakäijad on andnud meile koolitustel infot, et nad tunnevad ennast ohustatuna ka juba kõnniteedel. Kui varem oli sõidutee ületamine ohtlik, siis nüüd on ohuallikas ka vaikselt vuhisev elektritõukeratas," rääkis Luik.
Kuna elektritõukeratastel pole Eestis numbrimärke, siis on väga raske reegleid rikkunud tõukeratturist politseile teada anda. "Ainuke Euroopa riik, kus elektritõukeratastel on numbrimärgid, on Saksamaa, sest seal on neil ka kindlustusnõue. Eestis nõuaks tõukeratastele numbrimärkide andmine hästi paljude regulatsioonide muutmist," sõnas Luik.
Küll aga on võimalik politseile teada anda renditõukeratta ning Wolti ja Bolti kullerite osalusel toimunud õnnetustest, kui juht on õnnetuspaigalt lahkunud. "Selleks tuleb õnnetuse kellaaeg minutipealt määratleda ja märkida täpne asukoht, sest siis saab operaatorfirma välja võtta, kes seda elektritõukeratast parasjagu juhtis. Siis tuleb juba politseile avaldus teha," sõnas Luik. | Elektritõukeratturit ohustab kõige enam vale sõidustiil ja joobes olek | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud aastast, kui kergliikur muutus ametilikult sõidukiks, registreeritakse kõik elektritõukerataste osalusel juhtunud õnnetused. Eelmisel aastal juhtus kokku 221 õnnetust, kus kergliikuri juht sattus õnnetusse üksinda või oli tal konflikt teise jalgratturi, jalakäija või autoga. Sellel aastal on taolisi õnnetusi olnud 24.
"Õnnetustest 75 protsenti on ühe sõiduki õnnetused ehk ümberpaiskumised. Üldiselt on probleem selles, et ei osata elektritõukeratast juhtida, pidurdatakse liiga järsult või pole teekate ja liikluskeskkond olnud piisavalt head," rääkis transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert Marika Luik.
90 protsenti registreeritud õnnetustest toimusid asulates, peamiselt Tallinnas, kus liiklus- ja elanike tihedus ongi kõige suuremad. "Välja on joonistunud tõsised probleemteemad, nagu mitmekesi sõitmine, mida näeme ka tänavapildis, kuigi see on keelatud. Täna saame öelda, et õnnetustesse sattunud juhtidest oli kolmandik joobes. See on ka faktor, miks õnnetused juhtuvad peamiselt hilisel ajal: kella 18 õhtul kella kuueni hommikul. Nädalapäevadest on õnnetusi kõige rohkem just laupäeval, kui inimesed käivad väljas pidutsemas," selgitas Luik.
Öelda, et aastatega on olukord elektritõukeratastega hullemaks läinud, veel ei saa. "Raske on võrdlusi teha, sest hooaeg alles algas. Viimase paari-kolme nädalaga on juba juhtunud kümmekond õnnetust. Muster on suhteliselt sama: noormehed on joobes ja on kukkunud. Päevasel ajal on peamiselt ümberpaiskumised kas ülepidurdamise või vähese pidurdusoskuse tõttu," ütles Luik.
Samas on alanud tõukerattahooajal aset leidnud ka äärmiselt kurb ja seni veel erandlik juhtum, kus rattur on hukkunud. Nimelt toimus 11. aprillil liiklusõnnetus Sillamäel, kus alkoholijoobe tunnustega 36-aastane mees sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal elektrilise tõukerattaga teed ületanud 74-aastasele naisele. Juhtumit uurib praegu politsei.
Tüüpiline elektritõukerattaga õnnetusse sattuja on Luige sõnul aga vanuses 18-34 ja meesterahvas, kelle sõidustiil vaatluse järgi on pigem agressiivne.
Varjatud õnnetuste kohta statistikat pole
Nn tõukside tipphooaeg algab lähinädalatel – niipea kui ilm soojaks läheb. "Hooaeg algab mai lõpus ja hakkab natuke alla minema augusti lõpus. Ja kui on septembris-oktoobris ilusad ilmad, siis sõidetakse elektritõukeratastega ka siis ja juhtub ka siis õnnetusi," rääkis Luik. Kui üldiselt on Eestis kõige rohkem liiklusõnnetusi juunis, siis sama näitas statistika ka tõukerattaõnnetuste kohta.
Lisaks ise kukkumisele on tõukerataste puhul väga suur murekoht ka teiste liiklejate, eriti jalakäijate, ohustamine. "Et seda vähendada, teeb transpordiamet terve suve kampaaniat, et elektritõukerattur kui suurema ohu allikas võtaks vastutuse. Näiteks tuleb jalakäijate läheduses ja sõidutee ületamisel hoog maha võtta," sõnas Luik.
Elektritõukeratastega juhtub ka varjatud õnnetusi. "Sellistest nn peaaegu õnnetustest, kus kiiresti liikuv elektritõukeratas on kedagi ehmatanud või riivanud, me hetkel infot ei kogu. Kuid jalakäijad on andnud meile koolitustel infot, et nad tunnevad ennast ohustatuna ka juba kõnniteedel. Kui varem oli sõidutee ületamine ohtlik, siis nüüd on ohuallikas ka vaikselt vuhisev elektritõukeratas," rääkis Luik.
Kuna elektritõukeratastel pole Eestis numbrimärke, siis on väga raske reegleid rikkunud tõukeratturist politseile teada anda. "Ainuke Euroopa riik, kus elektritõukeratastel on numbrimärgid, on Saksamaa, sest seal on neil ka kindlustusnõue. Eestis nõuaks tõukeratastele numbrimärkide andmine hästi paljude regulatsioonide muutmist," sõnas Luik.
Küll aga on võimalik politseile teada anda renditõukeratta ning Wolti ja Bolti kullerite osalusel toimunud õnnetustest, kui juht on õnnetuspaigalt lahkunud. "Selleks tuleb õnnetuse kellaaeg minutipealt määratleda ja märkida täpne asukoht, sest siis saab operaatorfirma välja võtta, kes seda elektritõukeratast parasjagu juhtis. Siis tuleb juba politseile avaldus teha," sõnas Luik.
### Response:
Elektritõukeratturit ohustab kõige enam vale sõidustiil ja joobes olek |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konverentsi töökeel on inglise keel.
Laupäev, kell 10
NATO Madridi tippkohtumise ukselävel
Venemaa sõda Ukrainas tõi Euroopasse uue julgeolekureaalsuse ning andis uue hoo Atlandi-ülestele suhetele. NATO tähtsus rahvusvahelise julgeoleku eest seismisel on tõusnud kõrgustesse, kus ta oli viimati külma sõja kõige tumedamail päevil. NATO peab olema paindlik, kohanema praeguste oludega ning keskenduma taaselustunud ohtudele. Samal ajal nõuavad jätkuvalt tähelepanu ka Hiina ja Euroopast lõunasse jääv ebastabiilne piirkond.
Kuidas peaks NATO strateegiline kontseptsioon defineerima uut ajastut ning millele peaks allianss keskenduma? Millist mõju avaldab võimalik laienemine NATO-le ja rahvusvahelisele julgeolekule? Kuidas peaksid NATO ja Euroopa Liit jagama vastutust julgeoleku tagamisel? Kuidas lõimida omavahel NATO uus strateegiline kontseptsioon ja EL-i strateegiline kompass nõnda, et tekiks kooskõla? Kas NATO-Vene suhetel on üldse tulevikku?
Kõnelejad: Ühendkuningriigi parlamendi riigikaitsekomisjoni esimees Tobias Ellwood; NATO kaitseinvesteeringute abipeasekretär Camille Grand; Eesti alaline esindaja NATO juures Jüri Luik; demokraatia edendamise sihtasutuse National Endowment for Democracy president ja tegevjuht Damon Wilson.
Arutelu juhib ajakirjanik Teri Schultz.
Kell 12
Digitaalne julgeolek
Üleilmsed küberrünnakud nagu 2017. aastal NotPetya, kus suurimaks kannatajaks oli Ukraina, on tõstnud teadlikkust digiturvalisuse tähtsusest. Venemaa algatatud sõda Ukrainas tõestab taaskord, et pahatahtlikust kübertegevusest on saanud vältimatu osa riikidevahelises sõjategevuses. Venemaa ja Hiina võivad kasutada küberruumi hübriidrünnakuteks, näiteks tarneahelate halvamiseks. Selliste ohtudega võitlemine nõuab usaldusväärset ühenduvust, digitaalse julgeoleku standardeid nii tsiviil- kui militaarvaldkonnas ning valitsusasutuste ja eraettevõtete partnerlust.
Kas lääne ühiskonnad on piisavalt teadlikud digitaalsetest julgeolekuriskidest, et luua tõsiseltvõetavat heidutust? Kas läänel on vahendid, et vastata ebademokraatlike riikide võimalikele laastavatele küberohtudele? Mida on veel vaja ära teha?
Kõnelejad: mõttekoja Atlantic Council vanemteadur Kaush Arha; Tšehhi välisminister Jan Lipavskyy; algatuse Joint European Disruptive Initiative (JEDI) juhatuse esimees Andre Loesekrug-Pietri; Euroopa Poliitika Analüüsi Keskuse (CEPA) tegevjuht ja president Alina Poljakova
Arutelu juhib Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves.
Kell 16.15
Наша Славна Україна: tõuse, Ukraina!
Ukraina võitleb ellujäämise ja oma maa eest. Samas Vladimir Putinile on see sõda NATO-ga ning Euroopale eelkõige sõda väärtuste eest. Panused on kõigile ülikõrged.
Millised saavad olema sõja tagajärjed Ukrainale? Millise koha leiab Ukraina Euroopa ja rahvusvahelises julgeolekuarhitektuuris? Kui kaua jätkub Ukrainal võhma ja meelekindlust, et pidada vastu aktiivses sõjategevuses ning sellele järgnevas võimalikus pikaajalises relvakonfliktis? Kas Venemaa pannakse vastutama sõjakuritegude ja julmuste eest? Milliste riikidena väljuvad sõjast Ukraina ja Venemaa?
Kõnelejad: Bellingcati tegevjuht Christo Grozev; Ukraina Välispoliitika Nõukogu "Ukrainian Prism" julgeolekuprogrammide direktor Hanna Shelest; mõttekoja Carnegie Europe vanemteadur Pierre Vimont; USA kaitseministeeriumi rahvusvahelise julgeoleku küsimuste abiminister Celeste Wallander.
Arutelu juhib Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Kell 17.45
Lennart Meri loeng
Loengu pidaja avaldatakse selle alguses.
Kell 19
Energia, kliima ja geopoliitika
Venemaa kallaletung Ukrainale on ilmekalt näidanud, kuidas sõjas muutuvad energiavarud relvaks. Selles valguses ei ole REPowerEU kava, Euroopa rohelepe ja Pariisi kliimalepe pelgalt põhimõttelised algatused, vaid olulised projektid energiajulgeoleku ja kestliku tuleviku tagamisel. Ent energiapööre tõstatab ka sotsiaalse õigluse küsimuse: Euroopa Liidus, USA-s ja arengumaades tuleb leida tasakaal suureneva energianõudluse ja piiratud ressursside vahel. Käes on karjuv vajadus uue lähenemise ja kastist väljapoole jäävate lahendust järele.
Milline on sõja mõju üleilmsele energia- ja kliimapoliitikale? Kas Euroopa õpib viimaks, et energiapoliitika on osa julgeolekust? Kuidas suhtuda sõja tõttu Venemaa nafta- ja gaasitarnetesse? Milliseid uusi lähenemisi tasub kaaluda? Kas teistsugune lähenemine saab olla vastavuses Euroopa rohelise kokkuleppe ja Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega?
Kuidas viia energiaüleminek ellu nõnda, et ei hukutaks piirkondi ja riike, kelle majandus sõltub fossiil kütustest või isegi õitseb tänu fossiilkütustele?
Kõnelejad: Ajalehe The Hill toimetaja Steve Clemons; mõttekoja Think Tank EUROPA direktor Lykke Friis; mõttekoja Centre for European Reform direktor Charles Grant; Equinori geopoliitika ja energia vanemnõunik Geir Westgaard
Arutelu juhib peaminister Kaja Kallas.
15. Lennart Meri konverents
Selle aasta konverentsi juhtmõte "Aeg lendab" on viide Rooma poeet Vergiliuse tsitaadile, kuidas aeg põgeneb halastamatult. On hetki, kus tuleb tegutseda nüüd ja kohe. Nüüd ja kohe tuleb lääne väärtusruumil otsustavalt vastu hakata Venemaa imperialistlikule sõjale Ukrainas ning Gruusia, Moldova ja teiste riikide ähvardamisele. "See ei ole koht strateegiliseks kannatlikkuseks," märgib Lennart Meri konverentsi direktor Eeva Eek-Pajuste. "Tuhat aastat tagasi sündis Ukrainas Kiievi-Venemaa. Nüüd määratakse selles kohas Euroopa tulevik."
Venemaa sõjategevuse mõju küünib tunduvalt kaugemale sõjatandri piiridest. Euroopa Liit, NATO ja teised rahvusvahelised organisatsioonid ei suutnud sõda, sõjakoledusi ja inimsusevastaseid kuritegusid ära hoida. Konverentsil arutakse, millised on esimesed järeldused sellest läbikukkumisest ning mida tuleb muuta. Mida tuleks teha küber- ja inforuumis, luureasutustel, energiajulgeolekus, relvastuskontrollis ja teistes valdkondades? Kuidas Kremli propaganda ja vabaduste piiramine on mõjutanud venemaalaste mõttemaailma ning mida saavad teha Vene ja Valgevene eksiili pagendatud opositsioonijõud?
President Lennart Meri rõhutas Eesti iseseisvuse taastamisele järgnenud aastatel, et aega on vähe ja aeg ei oota, oluline on ära kasutada vaid hetkeks avanevate ajaakende võimalused. Praegu on ajaaken avatud Soomele ja Rootsile NATO-sse astumiseks ja Ukrainale Euroopa Liidu teel.
Lennart Meri konverentsil võtavad teiste seas sõna president Alar Karis ja peaminister Kaja Kallas, Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola, NATO kaitseinvesteeringute abipeasekretär Camille Grand, Moldova asepeaminister ja integratsiooni minister Oleg Serebrian, USA kaitseministeeriumi rahvusvahelise julgeoleku küsimuste abiminister Celeste Wallander, USA riiklik luurejuht Avril Haines, Bellingcati tegevjuht Christo Grozev, Liberaalsete Strateegiate Keskuse juht filosoof Ivan Krastev ja teised. Aruteludes osalevad ka mitmete riikide välisministrid ja kaitseministrid. | Otse laupäeval kell 10: Lennart Meri konverentsi arutelud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konverentsi töökeel on inglise keel.
Laupäev, kell 10
NATO Madridi tippkohtumise ukselävel
Venemaa sõda Ukrainas tõi Euroopasse uue julgeolekureaalsuse ning andis uue hoo Atlandi-ülestele suhetele. NATO tähtsus rahvusvahelise julgeoleku eest seismisel on tõusnud kõrgustesse, kus ta oli viimati külma sõja kõige tumedamail päevil. NATO peab olema paindlik, kohanema praeguste oludega ning keskenduma taaselustunud ohtudele. Samal ajal nõuavad jätkuvalt tähelepanu ka Hiina ja Euroopast lõunasse jääv ebastabiilne piirkond.
Kuidas peaks NATO strateegiline kontseptsioon defineerima uut ajastut ning millele peaks allianss keskenduma? Millist mõju avaldab võimalik laienemine NATO-le ja rahvusvahelisele julgeolekule? Kuidas peaksid NATO ja Euroopa Liit jagama vastutust julgeoleku tagamisel? Kuidas lõimida omavahel NATO uus strateegiline kontseptsioon ja EL-i strateegiline kompass nõnda, et tekiks kooskõla? Kas NATO-Vene suhetel on üldse tulevikku?
Kõnelejad: Ühendkuningriigi parlamendi riigikaitsekomisjoni esimees Tobias Ellwood; NATO kaitseinvesteeringute abipeasekretär Camille Grand; Eesti alaline esindaja NATO juures Jüri Luik; demokraatia edendamise sihtasutuse National Endowment for Democracy president ja tegevjuht Damon Wilson.
Arutelu juhib ajakirjanik Teri Schultz.
Kell 12
Digitaalne julgeolek
Üleilmsed küberrünnakud nagu 2017. aastal NotPetya, kus suurimaks kannatajaks oli Ukraina, on tõstnud teadlikkust digiturvalisuse tähtsusest. Venemaa algatatud sõda Ukrainas tõestab taaskord, et pahatahtlikust kübertegevusest on saanud vältimatu osa riikidevahelises sõjategevuses. Venemaa ja Hiina võivad kasutada küberruumi hübriidrünnakuteks, näiteks tarneahelate halvamiseks. Selliste ohtudega võitlemine nõuab usaldusväärset ühenduvust, digitaalse julgeoleku standardeid nii tsiviil- kui militaarvaldkonnas ning valitsusasutuste ja eraettevõtete partnerlust.
Kas lääne ühiskonnad on piisavalt teadlikud digitaalsetest julgeolekuriskidest, et luua tõsiseltvõetavat heidutust? Kas läänel on vahendid, et vastata ebademokraatlike riikide võimalikele laastavatele küberohtudele? Mida on veel vaja ära teha?
Kõnelejad: mõttekoja Atlantic Council vanemteadur Kaush Arha; Tšehhi välisminister Jan Lipavskyy; algatuse Joint European Disruptive Initiative (JEDI) juhatuse esimees Andre Loesekrug-Pietri; Euroopa Poliitika Analüüsi Keskuse (CEPA) tegevjuht ja president Alina Poljakova
Arutelu juhib Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves.
Kell 16.15
Наша Славна Україна: tõuse, Ukraina!
Ukraina võitleb ellujäämise ja oma maa eest. Samas Vladimir Putinile on see sõda NATO-ga ning Euroopale eelkõige sõda väärtuste eest. Panused on kõigile ülikõrged.
Millised saavad olema sõja tagajärjed Ukrainale? Millise koha leiab Ukraina Euroopa ja rahvusvahelises julgeolekuarhitektuuris? Kui kaua jätkub Ukrainal võhma ja meelekindlust, et pidada vastu aktiivses sõjategevuses ning sellele järgnevas võimalikus pikaajalises relvakonfliktis? Kas Venemaa pannakse vastutama sõjakuritegude ja julmuste eest? Milliste riikidena väljuvad sõjast Ukraina ja Venemaa?
Kõnelejad: Bellingcati tegevjuht Christo Grozev; Ukraina Välispoliitika Nõukogu "Ukrainian Prism" julgeolekuprogrammide direktor Hanna Shelest; mõttekoja Carnegie Europe vanemteadur Pierre Vimont; USA kaitseministeeriumi rahvusvahelise julgeoleku küsimuste abiminister Celeste Wallander.
Arutelu juhib Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Kell 17.45
Lennart Meri loeng
Loengu pidaja avaldatakse selle alguses.
Kell 19
Energia, kliima ja geopoliitika
Venemaa kallaletung Ukrainale on ilmekalt näidanud, kuidas sõjas muutuvad energiavarud relvaks. Selles valguses ei ole REPowerEU kava, Euroopa rohelepe ja Pariisi kliimalepe pelgalt põhimõttelised algatused, vaid olulised projektid energiajulgeoleku ja kestliku tuleviku tagamisel. Ent energiapööre tõstatab ka sotsiaalse õigluse küsimuse: Euroopa Liidus, USA-s ja arengumaades tuleb leida tasakaal suureneva energianõudluse ja piiratud ressursside vahel. Käes on karjuv vajadus uue lähenemise ja kastist väljapoole jäävate lahendust järele.
Milline on sõja mõju üleilmsele energia- ja kliimapoliitikale? Kas Euroopa õpib viimaks, et energiapoliitika on osa julgeolekust? Kuidas suhtuda sõja tõttu Venemaa nafta- ja gaasitarnetesse? Milliseid uusi lähenemisi tasub kaaluda? Kas teistsugune lähenemine saab olla vastavuses Euroopa rohelise kokkuleppe ja Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega?
Kuidas viia energiaüleminek ellu nõnda, et ei hukutaks piirkondi ja riike, kelle majandus sõltub fossiil kütustest või isegi õitseb tänu fossiilkütustele?
Kõnelejad: Ajalehe The Hill toimetaja Steve Clemons; mõttekoja Think Tank EUROPA direktor Lykke Friis; mõttekoja Centre for European Reform direktor Charles Grant; Equinori geopoliitika ja energia vanemnõunik Geir Westgaard
Arutelu juhib peaminister Kaja Kallas.
15. Lennart Meri konverents
Selle aasta konverentsi juhtmõte "Aeg lendab" on viide Rooma poeet Vergiliuse tsitaadile, kuidas aeg põgeneb halastamatult. On hetki, kus tuleb tegutseda nüüd ja kohe. Nüüd ja kohe tuleb lääne väärtusruumil otsustavalt vastu hakata Venemaa imperialistlikule sõjale Ukrainas ning Gruusia, Moldova ja teiste riikide ähvardamisele. "See ei ole koht strateegiliseks kannatlikkuseks," märgib Lennart Meri konverentsi direktor Eeva Eek-Pajuste. "Tuhat aastat tagasi sündis Ukrainas Kiievi-Venemaa. Nüüd määratakse selles kohas Euroopa tulevik."
Venemaa sõjategevuse mõju küünib tunduvalt kaugemale sõjatandri piiridest. Euroopa Liit, NATO ja teised rahvusvahelised organisatsioonid ei suutnud sõda, sõjakoledusi ja inimsusevastaseid kuritegusid ära hoida. Konverentsil arutakse, millised on esimesed järeldused sellest läbikukkumisest ning mida tuleb muuta. Mida tuleks teha küber- ja inforuumis, luureasutustel, energiajulgeolekus, relvastuskontrollis ja teistes valdkondades? Kuidas Kremli propaganda ja vabaduste piiramine on mõjutanud venemaalaste mõttemaailma ning mida saavad teha Vene ja Valgevene eksiili pagendatud opositsioonijõud?
President Lennart Meri rõhutas Eesti iseseisvuse taastamisele järgnenud aastatel, et aega on vähe ja aeg ei oota, oluline on ära kasutada vaid hetkeks avanevate ajaakende võimalused. Praegu on ajaaken avatud Soomele ja Rootsile NATO-sse astumiseks ja Ukrainale Euroopa Liidu teel.
Lennart Meri konverentsil võtavad teiste seas sõna president Alar Karis ja peaminister Kaja Kallas, Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola, NATO kaitseinvesteeringute abipeasekretär Camille Grand, Moldova asepeaminister ja integratsiooni minister Oleg Serebrian, USA kaitseministeeriumi rahvusvahelise julgeoleku küsimuste abiminister Celeste Wallander, USA riiklik luurejuht Avril Haines, Bellingcati tegevjuht Christo Grozev, Liberaalsete Strateegiate Keskuse juht filosoof Ivan Krastev ja teised. Aruteludes osalevad ka mitmete riikide välisministrid ja kaitseministrid.
### Response:
Otse laupäeval kell 10: Lennart Meri konverentsi arutelud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestit esindab viis ujujat: Maria Rein, Paula Ploom, Keira Rattur, Inge Maiberg, Kaspar-Paul Loik. Delegatsiooni juht ja treener on Vello Liivamägi, saatjatena on kaasas lisaks Chris-Helin Loik ja Marge Kato.
Lisaks Eestile on osalema kutsutud Austria, Belgia, Küpros, Soome, Saksamaa, Gibraltar, Kreeka, Ungari, Mani saar, Iisrael, Itaalia, Liechtenstein, Prantsusmaa, Malta, Texas (USA), Portugal, Rumeenia, Florida (USA), San Marino, Slovakkia, Hispaania, Türgi ja AÜE.
Neljapäevased võistlused toimuvad kuuel spordialal, kui kavas on ujumine, kergejõustik, bocce, bowling, jalgpall ja lauatennis. Ühendavat sporti pakutakse bocc' es, bowling' us ja lauatennises. Ühendav sport (Unified Sports) ühendab vaimupuudega ja ilma puudeta inimesed üheks võistkonnaks. See sai inspiratsiooni lihtsast põhimõttest: koos treenimine ja koos mängimine on kiire tee sõpruse ja mõistmise poole. Kõik sportlased mängudel on vanemad kui 16 aastat.
Maltal tutvustatakse ka MATP programmi. Eriolümpia motoorsete harjutuste programm (MATP) on mõeldud sportlastele, kes oma oskuste ja/või funktsionaalsete võimete tõttu ei saa osaleda ametlikel eriolümpia spordivõistlustel. Motoorse aktiivsuse koolitusprogramm on loodud selleks, et valmistada ette sportlasi – sealhulgas raske või sügava vaimupuudega ja olulise füüsilise puudega inimesi – nende võimetele vastavateks spordialadeks. | Eesti ujujad osalevad Malta eriolümpiamängudel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestit esindab viis ujujat: Maria Rein, Paula Ploom, Keira Rattur, Inge Maiberg, Kaspar-Paul Loik. Delegatsiooni juht ja treener on Vello Liivamägi, saatjatena on kaasas lisaks Chris-Helin Loik ja Marge Kato.
Lisaks Eestile on osalema kutsutud Austria, Belgia, Küpros, Soome, Saksamaa, Gibraltar, Kreeka, Ungari, Mani saar, Iisrael, Itaalia, Liechtenstein, Prantsusmaa, Malta, Texas (USA), Portugal, Rumeenia, Florida (USA), San Marino, Slovakkia, Hispaania, Türgi ja AÜE.
Neljapäevased võistlused toimuvad kuuel spordialal, kui kavas on ujumine, kergejõustik, bocce, bowling, jalgpall ja lauatennis. Ühendavat sporti pakutakse bocc' es, bowling' us ja lauatennises. Ühendav sport (Unified Sports) ühendab vaimupuudega ja ilma puudeta inimesed üheks võistkonnaks. See sai inspiratsiooni lihtsast põhimõttest: koos treenimine ja koos mängimine on kiire tee sõpruse ja mõistmise poole. Kõik sportlased mängudel on vanemad kui 16 aastat.
Maltal tutvustatakse ka MATP programmi. Eriolümpia motoorsete harjutuste programm (MATP) on mõeldud sportlastele, kes oma oskuste ja/või funktsionaalsete võimete tõttu ei saa osaleda ametlikel eriolümpia spordivõistlustel. Motoorse aktiivsuse koolitusprogramm on loodud selleks, et valmistada ette sportlasi – sealhulgas raske või sügava vaimupuudega ja olulise füüsilise puudega inimesi – nende võimetele vastavateks spordialadeks.
### Response:
Eesti ujujad osalevad Malta eriolümpiamängudel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Patti Smith kirjutab eelkõige iseendale. Seda võis näha juba ta läbimurderaamatust "Just Kids" (2010, eesti keeles "Kõigest lapsed" 2014. Tlk. Martin Rünk. Kirjastus Mask), mis rääkis Patti noorusest, tutvumisest Robert Mapplethorpe'iga ja tema kujunemisest selleks artistiks, kellena teda praegu tunneme. Eesti keelde on tõlgitud ka tema järgmine raamat "M-Train" (2015), mis sai Grammy audioraamatuna, eesti keeles ilmus "M-rong" 2016. aastal Triin van Doorslaeri tõlkes kirjastuselt Tänapäev.
"Pühendumus" (LR11-12/2022. Tlk Paula Taberland) on kirjutatud 2017. aastal ja pärast seda on ilmunud veel üks proosaraamat "Year of the Monkey" (2019). Raamatus "Kõigest lapsed" andis Patti isikliku võtme oma loomingu juurde, meenutades vanematekodu, sealt lahkumist, eneseleidmist ja metropoli võlu. Võib olla juba selle murrangulisuse pärast, mis sellesse elujärku sisse kirjutatud, on "Kõigest lapsed " üks põnevamaid, poeetilisemaid ja ka isiklikumaid mäletusteraamatuid, mida pop- ja rockmaailmas kuulsaks saanud on kirja pannud.
Patti näitab end seal tähelepaneliku poeedina, kelle sulest ei pea ootama vaid laulutekste. "M-Rong" oli ta esimesele proosaraamatule oodatud järg, kuid läbilugemiseks natuke liiga hajus. See koosnes tekstidest ja mõtetest, mida Patti oli kirja pannud oma rutiinsetel käikudel, nii-öelda kohvikuargipäevadel. Sellest kumab läbi nukker toon kaduvusest, vananemisest, peamiselt koosnebki raamat olukirjeldustest ning mõtisklustest.
"Pühendumus" on teistmoodi teos. Tegemist on raamjutustusega, mis lubab lugeja ligi sellesama jutustuse valmimisprotsessi. Väärtust lisab 84-leheküljelisele raamatukesele ka tõlkija järelsõna, mis seab "Pühendumuse" laiemasse konteksti Patti Smithi loomingus. Läbi "Pühendumuse" näemegi Smithi kujunemist kirjanikuks. Kohvikumärkmetest ja argipäeva tähelepanekutest saab lühijutustus, milles võime ära tunda neidsamu motiive ja karaktereid, millest Smith mõned leheküljed eespool kirjutab.
Tõuke saab "Pühendumus" aga Martti Helde filmist "Risttuules" (2014), mis rääkis 1941. aasta küüditamistest Nõukogude vägede poolt okupeeritud Eestis. Siiani oleme uskunud, et sellised sündmused ei kordu. Patti Smithi "Pühendumust" võib võtta ka kui ilmselget tõendit filmikunsti mõjujõu kohta. Tänu Martti Helde filmile on traagilised hetked Eesti ajaloos jõudnud ka nendeni, kellele muidu oleks need sündmused jäänud tähelepanuta, aastanumbriteks. "Pühendumust" võib aga omakorda võtta samuti lähtepunktina kasvõi Simon Weili avastamisel, kes muuseas on kirjutanud: "Kujuteldav kuri on romantiline ja kirev, tegelik kurjus aga sünge, üksluine, viljatu ja igav".
Smithi "Pühendumuses" peegelduvad nii romantiline kurjus kui ka seletamatu verine äng, ajaloo taak, mis kohtub revolutsioonilise emantsipatsiooniga, vabanemise ja eneseleidmise lõputu teekonnaga. | Arvustus. Läbi Patti Smithi "Pühendumuse" näeme tema kujunemist kirjanikuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Patti Smith kirjutab eelkõige iseendale. Seda võis näha juba ta läbimurderaamatust "Just Kids" (2010, eesti keeles "Kõigest lapsed" 2014. Tlk. Martin Rünk. Kirjastus Mask), mis rääkis Patti noorusest, tutvumisest Robert Mapplethorpe'iga ja tema kujunemisest selleks artistiks, kellena teda praegu tunneme. Eesti keelde on tõlgitud ka tema järgmine raamat "M-Train" (2015), mis sai Grammy audioraamatuna, eesti keeles ilmus "M-rong" 2016. aastal Triin van Doorslaeri tõlkes kirjastuselt Tänapäev.
"Pühendumus" (LR11-12/2022. Tlk Paula Taberland) on kirjutatud 2017. aastal ja pärast seda on ilmunud veel üks proosaraamat "Year of the Monkey" (2019). Raamatus "Kõigest lapsed" andis Patti isikliku võtme oma loomingu juurde, meenutades vanematekodu, sealt lahkumist, eneseleidmist ja metropoli võlu. Võib olla juba selle murrangulisuse pärast, mis sellesse elujärku sisse kirjutatud, on "Kõigest lapsed " üks põnevamaid, poeetilisemaid ja ka isiklikumaid mäletusteraamatuid, mida pop- ja rockmaailmas kuulsaks saanud on kirja pannud.
Patti näitab end seal tähelepaneliku poeedina, kelle sulest ei pea ootama vaid laulutekste. "M-Rong" oli ta esimesele proosaraamatule oodatud järg, kuid läbilugemiseks natuke liiga hajus. See koosnes tekstidest ja mõtetest, mida Patti oli kirja pannud oma rutiinsetel käikudel, nii-öelda kohvikuargipäevadel. Sellest kumab läbi nukker toon kaduvusest, vananemisest, peamiselt koosnebki raamat olukirjeldustest ning mõtisklustest.
"Pühendumus" on teistmoodi teos. Tegemist on raamjutustusega, mis lubab lugeja ligi sellesama jutustuse valmimisprotsessi. Väärtust lisab 84-leheküljelisele raamatukesele ka tõlkija järelsõna, mis seab "Pühendumuse" laiemasse konteksti Patti Smithi loomingus. Läbi "Pühendumuse" näemegi Smithi kujunemist kirjanikuks. Kohvikumärkmetest ja argipäeva tähelepanekutest saab lühijutustus, milles võime ära tunda neidsamu motiive ja karaktereid, millest Smith mõned leheküljed eespool kirjutab.
Tõuke saab "Pühendumus" aga Martti Helde filmist "Risttuules" (2014), mis rääkis 1941. aasta küüditamistest Nõukogude vägede poolt okupeeritud Eestis. Siiani oleme uskunud, et sellised sündmused ei kordu. Patti Smithi "Pühendumust" võib võtta ka kui ilmselget tõendit filmikunsti mõjujõu kohta. Tänu Martti Helde filmile on traagilised hetked Eesti ajaloos jõudnud ka nendeni, kellele muidu oleks need sündmused jäänud tähelepanuta, aastanumbriteks. "Pühendumust" võib aga omakorda võtta samuti lähtepunktina kasvõi Simon Weili avastamisel, kes muuseas on kirjutanud: "Kujuteldav kuri on romantiline ja kirev, tegelik kurjus aga sünge, üksluine, viljatu ja igav".
Smithi "Pühendumuses" peegelduvad nii romantiline kurjus kui ka seletamatu verine äng, ajaloo taak, mis kohtub revolutsioonilise emantsipatsiooniga, vabanemise ja eneseleidmise lõputu teekonnaga.
### Response:
Arvustus. Läbi Patti Smithi "Pühendumuse" näeme tema kujunemist kirjanikuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "NATO Madridi tippkohtumiseni on aega poolteist kuud. Ja nädalavahetusel Berliinis toimuv NATO välisministrite kohtumine valmistab seda ette nagu ka kaitseministrite kohtumine, mis veel enne Madridi toimub. Eelkõige just kaitseministrid arutavad neid sõjalisi küsimusi. Selles mõttes on aega piisavalt - on piisavalt selleks, et pidada läbirääkimisi ekspertide tasemel Brüsselis ja lõpuks ka Madridis liidriteni välja jõuda," rääkis välisministeeriumi NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna direktor Kyllike Sillaste-Elling reedel ERR-ile.
Ka kaitseministeeriumi esindaja viitas, et läbirääkimised pole veel läbi.
"Praegu on läbirääkimised alles käimas ja Eesti eesmärk on kindlasti jõuda meie jaoks parima lahenduseni, kus regioonis oleks selge juhtimisstruktuur koos lahingvalmiduses üksuste, mille koosseisu kuuluvad ka Eesti üksused, ja kriitiliste võimalditega (konkreetsest vajadusest lähtuv relvasüsteem - toim, ingl.k. enabler), samuti eelpaigutatud relvastus ja varustus Eestisse tulevatele tugevdusüksustele," ütles ministeeriumi pressiesindaja Susan Lilleväli.
Kallas ütles neljapäeval ERR-ile, et NATO sõjaliselt juhtkonnalt laekunud ettepanekud siinse kaitse tugevdamiseks ei ole sellised, mis Eestit rahuldaks. Peaminister andis mõista, et NATO esialgsetes ettepanekutes on pakutud igale liikmesriigile midagi, ehkki enim on ohustatud just idapoolsed liikmesriigid, mis vajaksid suuremat tähelepanu.
Sillaste-Elling viitas reedel ERR-iga rääkides sellele, et tänavu 24. märtsil Brüsselis toimunud NATO valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumisel võeti vastu deklaratsioon, milles öeldakse, et seoses kujunenud julgeolekuolukorraga Euroopas tuleb oluliselt tugevdada NATO kaitse- ja heidutushoiakut idatiival.
"See on seal väga selgelt sõnastatud. Ja nüüd toimub protsess, et täita need sõnad sisuga – et tekitada sinna taha sõjaline hinnang. Tänase seisuga on tulnud esialgne hinnang NATO sõjalistelt esindajatelt ja nüüd algavad arutelud Brüsselis nende ettepanekute üle," rääkis diplomaat. "Praegu on raske ennustada, kuhu välja jõutakse, aga poliitiline suunis kõige kõrgemalt tasemelt on juba antud, et tuleb oluliselt tugevdada heidutust ja kohalolu," selgitas ta.
"Madridiks on oodata suuremaid otsuseid," lisas Sillaste-Elling. NATO tippkohtumine Madridis toimub 29. - 30. juunil.
Kallas ütles märtsi lõpus, et Eesti praegune kaitstus oma agressiivse naabri eest ei ole piisav, mistõttu peaks NATO tugevdama oma kohalolekut siin piirkonnas, paigutades siia diviisi suuruse üksuse.
Hiljem täpsustas kaitseväe juhataja Martin Herem, et Eesti soov saada enda kaitseks NATO-lt diviisisuurust üksust hõlmab esmajärjekorras sellise suurusega väe juhtimiseks vajalike struktuuride loomist ning selle kõrval ka Eesti enda ning siin asuvatele liitlasvägedele täiendavate üksuste valmis panemist.
"Me tegelikult ei räägi ju diviisist - viiest või kümnest tuhandest võitlejast, kes siin Eestis kohal oleks -, vaid sellest, kuidas see diviis siia tekib. Sellel on olemas staap, sellel on olemas vähemalt kaks Eesti brigaadi pluss mõned teised Eesti üksused. Sellel on olemas need samad NATO eFP lahingugrupid," selgitas Herem.
"Aga sellel peaks olema veel määratud üksuseid, võib-olla ka osaliselt siin Eestis, mis ohu või õigemini otsuse korral tulevad siia loetud päevade jooksul, aga mis on siin ka harjutatud tegutsema, mis on siin harjunud koos tegutsema, mis on harjunud siia tulema. Ja võib-olla on nendel ka teatud vahendid siia juba ette ladustatud," lisas kindralleitnant Herem.
ERR-iga reedel rääkinud anonüümsust palunud allikas arvas, et NATO kaitsehoiaku kujundamise ettepanekusse võis olla juba sisse arvestatud Soome ja Rootsi peatne liitumine alliansiga, mis tähendaks, et NATO ei peaks siinse piirkonna kaitseks enam nii suurte täiendavate vägedega arvestama, kuna nüüd saab arvestada ka Soome ja Rootsi relvajõududega. | Diplomaat: NATO kaitsehoiaku kokku leppimiseks on veel aega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"NATO Madridi tippkohtumiseni on aega poolteist kuud. Ja nädalavahetusel Berliinis toimuv NATO välisministrite kohtumine valmistab seda ette nagu ka kaitseministrite kohtumine, mis veel enne Madridi toimub. Eelkõige just kaitseministrid arutavad neid sõjalisi küsimusi. Selles mõttes on aega piisavalt - on piisavalt selleks, et pidada läbirääkimisi ekspertide tasemel Brüsselis ja lõpuks ka Madridis liidriteni välja jõuda," rääkis välisministeeriumi NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna direktor Kyllike Sillaste-Elling reedel ERR-ile.
Ka kaitseministeeriumi esindaja viitas, et läbirääkimised pole veel läbi.
"Praegu on läbirääkimised alles käimas ja Eesti eesmärk on kindlasti jõuda meie jaoks parima lahenduseni, kus regioonis oleks selge juhtimisstruktuur koos lahingvalmiduses üksuste, mille koosseisu kuuluvad ka Eesti üksused, ja kriitiliste võimalditega (konkreetsest vajadusest lähtuv relvasüsteem - toim, ingl.k. enabler), samuti eelpaigutatud relvastus ja varustus Eestisse tulevatele tugevdusüksustele," ütles ministeeriumi pressiesindaja Susan Lilleväli.
Kallas ütles neljapäeval ERR-ile, et NATO sõjaliselt juhtkonnalt laekunud ettepanekud siinse kaitse tugevdamiseks ei ole sellised, mis Eestit rahuldaks. Peaminister andis mõista, et NATO esialgsetes ettepanekutes on pakutud igale liikmesriigile midagi, ehkki enim on ohustatud just idapoolsed liikmesriigid, mis vajaksid suuremat tähelepanu.
Sillaste-Elling viitas reedel ERR-iga rääkides sellele, et tänavu 24. märtsil Brüsselis toimunud NATO valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumisel võeti vastu deklaratsioon, milles öeldakse, et seoses kujunenud julgeolekuolukorraga Euroopas tuleb oluliselt tugevdada NATO kaitse- ja heidutushoiakut idatiival.
"See on seal väga selgelt sõnastatud. Ja nüüd toimub protsess, et täita need sõnad sisuga – et tekitada sinna taha sõjaline hinnang. Tänase seisuga on tulnud esialgne hinnang NATO sõjalistelt esindajatelt ja nüüd algavad arutelud Brüsselis nende ettepanekute üle," rääkis diplomaat. "Praegu on raske ennustada, kuhu välja jõutakse, aga poliitiline suunis kõige kõrgemalt tasemelt on juba antud, et tuleb oluliselt tugevdada heidutust ja kohalolu," selgitas ta.
"Madridiks on oodata suuremaid otsuseid," lisas Sillaste-Elling. NATO tippkohtumine Madridis toimub 29. - 30. juunil.
Kallas ütles märtsi lõpus, et Eesti praegune kaitstus oma agressiivse naabri eest ei ole piisav, mistõttu peaks NATO tugevdama oma kohalolekut siin piirkonnas, paigutades siia diviisi suuruse üksuse.
Hiljem täpsustas kaitseväe juhataja Martin Herem, et Eesti soov saada enda kaitseks NATO-lt diviisisuurust üksust hõlmab esmajärjekorras sellise suurusega väe juhtimiseks vajalike struktuuride loomist ning selle kõrval ka Eesti enda ning siin asuvatele liitlasvägedele täiendavate üksuste valmis panemist.
"Me tegelikult ei räägi ju diviisist - viiest või kümnest tuhandest võitlejast, kes siin Eestis kohal oleks -, vaid sellest, kuidas see diviis siia tekib. Sellel on olemas staap, sellel on olemas vähemalt kaks Eesti brigaadi pluss mõned teised Eesti üksused. Sellel on olemas need samad NATO eFP lahingugrupid," selgitas Herem.
"Aga sellel peaks olema veel määratud üksuseid, võib-olla ka osaliselt siin Eestis, mis ohu või õigemini otsuse korral tulevad siia loetud päevade jooksul, aga mis on siin ka harjutatud tegutsema, mis on siin harjunud koos tegutsema, mis on harjunud siia tulema. Ja võib-olla on nendel ka teatud vahendid siia juba ette ladustatud," lisas kindralleitnant Herem.
ERR-iga reedel rääkinud anonüümsust palunud allikas arvas, et NATO kaitsehoiaku kujundamise ettepanekusse võis olla juba sisse arvestatud Soome ja Rootsi peatne liitumine alliansiga, mis tähendaks, et NATO ei peaks siinse piirkonna kaitseks enam nii suurte täiendavate vägedega arvestama, kuna nüüd saab arvestada ka Soome ja Rootsi relvajõududega.
### Response:
Diplomaat: NATO kaitsehoiaku kokku leppimiseks on veel aega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks Reinerile – kes kehastab ise taas filmis dokumentalisti – naasevad teises osas ekraanile ka Inglise fiktsionaalse heavy metal 'i bändi liikmed David St. Hubbins, Derek Smalls ja Nigel Tufnel, keda kehastasid 1984. aasta filmis vastavalt Michael McKean, Harry Shearer ja Christopher Guest, vahendab Deadline.
"Plaan on teha järg, mis esilinastub originaalfilmi 40. aastapäeva puhul. Ei möödu päevagi, kui keegi ei küsiks, et miks mitte veel ühte filmi teha ja ma mõtlesin mitmeid aastaid, et ahh, ei hakka. Seda kuni hetkeni, kui meil tekkis õige idee, kuidas seda teha. Sa ei taha seda teha lihtsalt tegemise pärast. Sa tahad järjega teha austusavalduse originaalile ja seda veidi laiendada," selgitas Reiner.
Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu nimetas "This Is Spinal Tapi", mis viskab nalja rokkbändide käitumise ja rokkdokumentaalide üle üldiselt, 2002. aastal kultuuriliselt, ajalooliselt ja esteetiliselt märkimisväärseks teoseks ja valis selle talletamiseks riiklikku filmiregistrisse.
Järjefilmi plaanitud esilinastus on 19. märtsil 2024. aastal. | Kultusmokumentaalile "This Is Spinal Tap" valmib järg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks Reinerile – kes kehastab ise taas filmis dokumentalisti – naasevad teises osas ekraanile ka Inglise fiktsionaalse heavy metal 'i bändi liikmed David St. Hubbins, Derek Smalls ja Nigel Tufnel, keda kehastasid 1984. aasta filmis vastavalt Michael McKean, Harry Shearer ja Christopher Guest, vahendab Deadline.
"Plaan on teha järg, mis esilinastub originaalfilmi 40. aastapäeva puhul. Ei möödu päevagi, kui keegi ei küsiks, et miks mitte veel ühte filmi teha ja ma mõtlesin mitmeid aastaid, et ahh, ei hakka. Seda kuni hetkeni, kui meil tekkis õige idee, kuidas seda teha. Sa ei taha seda teha lihtsalt tegemise pärast. Sa tahad järjega teha austusavalduse originaalile ja seda veidi laiendada," selgitas Reiner.
Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu nimetas "This Is Spinal Tapi", mis viskab nalja rokkbändide käitumise ja rokkdokumentaalide üle üldiselt, 2002. aastal kultuuriliselt, ajalooliselt ja esteetiliselt märkimisväärseks teoseks ja valis selle talletamiseks riiklikku filmiregistrisse.
Järjefilmi plaanitud esilinastus on 19. märtsil 2024. aastal.
### Response:
Kultusmokumentaalile "This Is Spinal Tap" valmib järg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmalt asuvad Põhja-Itaalias asuvas rannikulinnas starti juuniorid Liis Kapten ja Gregor Rasva, keda on reedel ees ootamas poolfinaalid, kus tuleb 300 meetrit ujuda, kümme kilomeetrit rattaga sõita ja 1,9 kilomeetrit joosta. Rasva asub starti Eesti aja järgi kell 16 noormeeste esimeses ja Kapten kell 19.40 neidude teises poolfinaalis. Laupäeval peetavasse finaali pääsevad meesjuunioride võistlusel iga poolfinaali seitse paremat ning kaks kiireimat, kes nelja poolfinaali peale edasi esialgu ei pääsenud. Naisjuuniorite võistlusel pääsevad finaali iga poolfinaali üheksa paremat ning kolme poolfinaali peale kolm kiireimat, kes muidu edasi ei saanud.
Enne starti on Kapten optimistlik, sest ettevalmistus hooajaks on sujunud hästi. "Sain läinud nädalavahetusel teha paar tugevat ja hästi õnnestunud kontrollvõistlust, et teada saada valmisolekut eesootavateks võistlusteks," ütles Kapten. "Kindlasti on Caorles tulemas tugeva konkurentsiga huvitav võistlus. Loodan teha tugeva ujumise. Saan siit kindlasti palju õppida, sest tegemist on alles minu kolmanda tõsise välisstardiga," lisas ta.
Rasva tunnistas aga, et pole ennast viimasel ajal hästi tundnud. "Olen ennast mõnedel võistlustel ja trennides pigem halvasti tundnud, aga loodan sellegi poolest võistelda enda tasemel," ütles Rasva.
Eliitmeeste seas asub laupäeval Eesti aja järgi kell 19.30 algaval sprindidistantsil võistlustulle Henry Räppo. Viimati Portugalis Quarteiras peetud Euroopa karikasarja etapil pälvis eestlane 28. koha.
"Peale viimast võistlust oli meil treeneriga talvisest ettevalmistusest esimene pilt ees ning teadsime, mille kallal vaja tööd teha," rääkis Räppo. "Jooksu- ja rattavormiga olime rahul, kuid ujumine vajas lihvimist. Vahepealsel perioodil sujus ettevalmistus hästi, tagasilööke ei esinenud. Suur rõhk oli ujumisel – loodetavasti aitab see mul laupäeval head sooritust teha. Hetkel on olnud tunne treeningutel hea ja võistlusootus on suur." | Euroopa karikasarja etapil Caorles asuvad starti Räppo, Kapten ja Rasva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmalt asuvad Põhja-Itaalias asuvas rannikulinnas starti juuniorid Liis Kapten ja Gregor Rasva, keda on reedel ees ootamas poolfinaalid, kus tuleb 300 meetrit ujuda, kümme kilomeetrit rattaga sõita ja 1,9 kilomeetrit joosta. Rasva asub starti Eesti aja järgi kell 16 noormeeste esimeses ja Kapten kell 19.40 neidude teises poolfinaalis. Laupäeval peetavasse finaali pääsevad meesjuunioride võistlusel iga poolfinaali seitse paremat ning kaks kiireimat, kes nelja poolfinaali peale edasi esialgu ei pääsenud. Naisjuuniorite võistlusel pääsevad finaali iga poolfinaali üheksa paremat ning kolme poolfinaali peale kolm kiireimat, kes muidu edasi ei saanud.
Enne starti on Kapten optimistlik, sest ettevalmistus hooajaks on sujunud hästi. "Sain läinud nädalavahetusel teha paar tugevat ja hästi õnnestunud kontrollvõistlust, et teada saada valmisolekut eesootavateks võistlusteks," ütles Kapten. "Kindlasti on Caorles tulemas tugeva konkurentsiga huvitav võistlus. Loodan teha tugeva ujumise. Saan siit kindlasti palju õppida, sest tegemist on alles minu kolmanda tõsise välisstardiga," lisas ta.
Rasva tunnistas aga, et pole ennast viimasel ajal hästi tundnud. "Olen ennast mõnedel võistlustel ja trennides pigem halvasti tundnud, aga loodan sellegi poolest võistelda enda tasemel," ütles Rasva.
Eliitmeeste seas asub laupäeval Eesti aja järgi kell 19.30 algaval sprindidistantsil võistlustulle Henry Räppo. Viimati Portugalis Quarteiras peetud Euroopa karikasarja etapil pälvis eestlane 28. koha.
"Peale viimast võistlust oli meil treeneriga talvisest ettevalmistusest esimene pilt ees ning teadsime, mille kallal vaja tööd teha," rääkis Räppo. "Jooksu- ja rattavormiga olime rahul, kuid ujumine vajas lihvimist. Vahepealsel perioodil sujus ettevalmistus hästi, tagasilööke ei esinenud. Suur rõhk oli ujumisel – loodetavasti aitab see mul laupäeval head sooritust teha. Hetkel on olnud tunne treeningutel hea ja võistlusootus on suur."
### Response:
Euroopa karikasarja etapil Caorles asuvad starti Räppo, Kapten ja Rasva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalevi Spordihalli seinad kaetakse meeskonna legendidega tänavuse hooaja otsustavateks lahinguteks. Fotode hulgast leiab nii Allan Dorbeku, Howard Frieri, Rait Keerlese kui ka uuema põlvkonna tuntud mängijad nagu Janari Jõesaar, Isaiah Briscoe ja kümneid teisi. Fotoseeriat võib pidada omamoodi näituseks, mis loob nostalgilist atmosfääri ning toob meeskonna värvikat ajalugu lähemale nii noortele kui ka vanematele spordisõpradele, teatas klubi pressiteate vahendusel.
"Tahes-tahtmata tõi nimekirja koostamine esile palju emotsioone ja mälestusi. Klubi on selle aja jooksul läbi teinud erinevaid muutusi – mänginud erinevaid liigasid ning vahetanud nime ja logo, kuid klubi vundament on alati olnud sama," sõnas Kalev/Cramo mänedžer Ramo Kask.
"Lisaks on meeskonnast läbi käinud igasuguseid vingeid mängijaid, kes on just pärast meie juures mängimist karjääriredelil sammu edasi teinud. Loodame, et kõikidele pealtvaatajatele ja klubi toetajatele pakub "Kuulsuste allee" tükikese nostalgiat ja toob esile emotsioone vanadest headest aegadest meenutades mängijaid ja treenereid, kes on viimase 24 hooaja jooksul meeskonnale märgilise jälje jätnud."
"Kuulsuste allee" koosneb 36 fotost, millel olevad inimesed on kõik märkimisväärselt meeskonda panustanud ning tänu kellele on BC Kalev/Cramo suutnud aastakümneid võistelda tipptasemel.
Esimest korda on pildiseeriat võimalik näha Kalevi Spordihallis laupäeval kell 17.00, kui BC Kalev/Cramo võõrustab poolfinaalseeria kolmandas kohtumises Pärnu Sadama meeskonda. Uksed avatakse kell 16.00. | Kalev/Cramo avab Kalevi spordihallis "Kuulsuste allee" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalevi Spordihalli seinad kaetakse meeskonna legendidega tänavuse hooaja otsustavateks lahinguteks. Fotode hulgast leiab nii Allan Dorbeku, Howard Frieri, Rait Keerlese kui ka uuema põlvkonna tuntud mängijad nagu Janari Jõesaar, Isaiah Briscoe ja kümneid teisi. Fotoseeriat võib pidada omamoodi näituseks, mis loob nostalgilist atmosfääri ning toob meeskonna värvikat ajalugu lähemale nii noortele kui ka vanematele spordisõpradele, teatas klubi pressiteate vahendusel.
"Tahes-tahtmata tõi nimekirja koostamine esile palju emotsioone ja mälestusi. Klubi on selle aja jooksul läbi teinud erinevaid muutusi – mänginud erinevaid liigasid ning vahetanud nime ja logo, kuid klubi vundament on alati olnud sama," sõnas Kalev/Cramo mänedžer Ramo Kask.
"Lisaks on meeskonnast läbi käinud igasuguseid vingeid mängijaid, kes on just pärast meie juures mängimist karjääriredelil sammu edasi teinud. Loodame, et kõikidele pealtvaatajatele ja klubi toetajatele pakub "Kuulsuste allee" tükikese nostalgiat ja toob esile emotsioone vanadest headest aegadest meenutades mängijaid ja treenereid, kes on viimase 24 hooaja jooksul meeskonnale märgilise jälje jätnud."
"Kuulsuste allee" koosneb 36 fotost, millel olevad inimesed on kõik märkimisväärselt meeskonda panustanud ning tänu kellele on BC Kalev/Cramo suutnud aastakümneid võistelda tipptasemel.
Esimest korda on pildiseeriat võimalik näha Kalevi Spordihallis laupäeval kell 17.00, kui BC Kalev/Cramo võõrustab poolfinaalseeria kolmandas kohtumises Pärnu Sadama meeskonda. Uksed avatakse kell 16.00.
### Response:
Kalev/Cramo avab Kalevi spordihallis "Kuulsuste allee" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 19-aastane Lajal on jõudnud ITF-i turniiri poolfinaali kolmel korra – varem ka mullu novembris samuti Heraklions ja tänavu aprilli keskel Monastiris –, aga sealt kaugemale mitte kordagi.
Järgmisena on eestlase vastaseks maailma edetabelis 903. kohta hoidev ameeriklane Colin Markes. | Lajal jõudis kolmandat korda ITF-i turniiri poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
19-aastane Lajal on jõudnud ITF-i turniiri poolfinaali kolmel korra – varem ka mullu novembris samuti Heraklions ja tänavu aprilli keskel Monastiris –, aga sealt kaugemale mitte kordagi.
Järgmisena on eestlase vastaseks maailma edetabelis 903. kohta hoidev ameeriklane Colin Markes.
### Response:
Lajal jõudis kolmandat korda ITF-i turniiri poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel parlamendi avamisel osales kuninganna asemel tema poeg prints Charles. Troonipärija võttis siis esimest korda riigipea põhiseadusliku kohustuse enda õlgadele.
Varasemad küsitlused näitasid, et enam kui pooled brittidest leidsid, et kuninganna peaks elu lõpuni jääma riigipeaks. Hiljutine uuring näitab aga järsku muutust. Umbes 34 protsenti brittidest leiab, et monarh peaks minema pensionile. 49 protsenti leiab, et ta peaks jääma edasi riigipeaks, vahendas The Times.
Uuringus osales 1990 inimest. 80 protsenti brittidest leiab, et kuninganna on teinud oma võimuloleku ajal head tööd. 36 protsenti leidis, et prints Charlesist saab hea kuningas.
Kuninganna ei osalenud parlamendi avamisel ka 1959. ja 1963. aastal, mõlemal korral oli ta lapseootel. Siis luges monarhi kõne ette lordkantsler. | Uuring: kolmandik brittidest leiab, et kuninganna peaks minema pensionile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel parlamendi avamisel osales kuninganna asemel tema poeg prints Charles. Troonipärija võttis siis esimest korda riigipea põhiseadusliku kohustuse enda õlgadele.
Varasemad küsitlused näitasid, et enam kui pooled brittidest leidsid, et kuninganna peaks elu lõpuni jääma riigipeaks. Hiljutine uuring näitab aga järsku muutust. Umbes 34 protsenti brittidest leiab, et monarh peaks minema pensionile. 49 protsenti leiab, et ta peaks jääma edasi riigipeaks, vahendas The Times.
Uuringus osales 1990 inimest. 80 protsenti brittidest leiab, et kuninganna on teinud oma võimuloleku ajal head tööd. 36 protsenti leidis, et prints Charlesist saab hea kuningas.
Kuninganna ei osalenud parlamendi avamisel ka 1959. ja 1963. aastal, mõlemal korral oli ta lapseootel. Siis luges monarhi kõne ette lordkantsler.
### Response:
Uuring: kolmandik brittidest leiab, et kuninganna peaks minema pensionile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "The Foundations of Decay" on My Chemical Romance'i esimene uus lugu, mis ilmunud pärast seda, kui ansambel andis 2014. aastal suurimate hittide kompilatsioonialbumil "May Death Never Stop You" välja oma avaldamata viienda stuudioalbumi jaoks salvestatud loo "Fake Your Death", vahendab Pitchfork.
Bänd alustab pärast mitmeid pandeemiaajast tingitud edasilükkamisi lõpuks järgmisel nädalal Inglismaal oma kokkutulekuturneega, mis jätkub kontsertidega mujal Euroopas ja jõuab lõpuks augustis Põhja-Ameerikasse.
Nende seni viimane stuudioalbum "Danger Days: The True Lives of the Fabulous Killjoys" ilmus 2010. aastal. | My Chemical Romance avaldas üle kaheksa aasta uut muusikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"The Foundations of Decay" on My Chemical Romance'i esimene uus lugu, mis ilmunud pärast seda, kui ansambel andis 2014. aastal suurimate hittide kompilatsioonialbumil "May Death Never Stop You" välja oma avaldamata viienda stuudioalbumi jaoks salvestatud loo "Fake Your Death", vahendab Pitchfork.
Bänd alustab pärast mitmeid pandeemiaajast tingitud edasilükkamisi lõpuks järgmisel nädalal Inglismaal oma kokkutulekuturneega, mis jätkub kontsertidega mujal Euroopas ja jõuab lõpuks augustis Põhja-Ameerikasse.
Nende seni viimane stuudioalbum "Danger Days: The True Lives of the Fabulous Killjoys" ilmus 2010. aastal.
### Response:
My Chemical Romance avaldas üle kaheksa aasta uut muusikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel kohtus Haines peaminister Kaja Kallasega ning välisluureameti peadirektori Mikk Marraniga. Samuti oli Ameerika Ühendriikide kõrgeimal luurejuhil kohtumine kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri Tuuli Dunetoniga.
Reede õhtul osaleb Haines Lennart Meri konverentsi arutelul, kus räägitakse sõja, luure ja sotsiaalmeedia seostest Venemaa algatatud sõja kontekstis ning millest võtab muuhulgas osa ka Poola välisluure juht Piotr Krawczyk.
USA Riikliku Luuredirektoraadi juht on valitsuskabineti liige ning allub otse presidendile. Tema ülesandeks on koordineerida USA erinevate luureasutuste tööd ning koostada presidendile nende esitatud materjalide põhjal igapäevaseid luureettekandeid. | Eestis on USA riiklik luurejuht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel kohtus Haines peaminister Kaja Kallasega ning välisluureameti peadirektori Mikk Marraniga. Samuti oli Ameerika Ühendriikide kõrgeimal luurejuhil kohtumine kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri Tuuli Dunetoniga.
Reede õhtul osaleb Haines Lennart Meri konverentsi arutelul, kus räägitakse sõja, luure ja sotsiaalmeedia seostest Venemaa algatatud sõja kontekstis ning millest võtab muuhulgas osa ka Poola välisluure juht Piotr Krawczyk.
USA Riikliku Luuredirektoraadi juht on valitsuskabineti liige ning allub otse presidendile. Tema ülesandeks on koordineerida USA erinevate luureasutuste tööd ning koostada presidendile nende esitatud materjalide põhjal igapäevaseid luureettekandeid.
### Response:
Eestis on USA riiklik luurejuht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontrahti lõpetamise põhjuseks tõid firma ja klubi välja asjaolu, et Spartak ei osale järgmisel hooajal eurosarjas. Teadupärast on UEFA keelanud riigi sõjalise agressiooni tõttu Ukrainas kõikidel Venemaa jalgpalliklubidel hooajal 2022/23 eurosarjadest osa võtta.
Tänavusel hooajal oli Spartak pääsenud Euroopa liigas kaheksandikfinaali, kus pidi kohtuma Saksamaa klubi RB Leipzigiga, aga sõja tõttu visati Venemaa klubid eurosarjast välja.
Spartaki näol on tegemist Venemaa (ja kunagise Nõukogude Liidu) ühe edukama jalgpalliklubiga, kes on võitnud kohalikus liigas 22 meistritiitlit, viimati hooajal 2016/17. Eurosarjades on jäänud laeks poolfinaalid. | Nike'i ja Moskva Spartaki koostöö lõppes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontrahti lõpetamise põhjuseks tõid firma ja klubi välja asjaolu, et Spartak ei osale järgmisel hooajal eurosarjas. Teadupärast on UEFA keelanud riigi sõjalise agressiooni tõttu Ukrainas kõikidel Venemaa jalgpalliklubidel hooajal 2022/23 eurosarjadest osa võtta.
Tänavusel hooajal oli Spartak pääsenud Euroopa liigas kaheksandikfinaali, kus pidi kohtuma Saksamaa klubi RB Leipzigiga, aga sõja tõttu visati Venemaa klubid eurosarjast välja.
Spartaki näol on tegemist Venemaa (ja kunagise Nõukogude Liidu) ühe edukama jalgpalliklubiga, kes on võitnud kohalikus liigas 22 meistritiitlit, viimati hooajal 2016/17. Eurosarjades on jäänud laeks poolfinaalid.
### Response:
Nike'i ja Moskva Spartaki koostöö lõppes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raporti analüüsi kohaselt oleks NATO-sse kuulumise peamiseks tagajärjeks see, et Rootsi saaks osaks NATO kollektiivsest julgeolekust, vahendas Svt.
Rootsi võimalik NATO liikmesus vähendaks konflikti tekkimise riski Põhja-Euroopas, märgib raport.
Analüüsi kohaselt suhtuks Venemaa Soome ja Rootsi kuulumisse NATO-sse negatiivselt ja see tooks kaasa Moskva poolseid vastusamme. Analüüs siiski leiab, et Rootsit ei ohusta Venemaa konventsionaalne sõjaline rünnak.
Raport ei anna siiski soovitust, et Rootsi peaks liituma NATO-ga. Pühapäeval teevad oma seisukoha NATO-ga liitumise suhtes teatavaks sotsiaaldemokraadid. Valitsus teatab oma otsusest esmaspäeval. | Rootsi julgeolekuraport: NATO liikmesus suurendab riigi julgeolekut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raporti analüüsi kohaselt oleks NATO-sse kuulumise peamiseks tagajärjeks see, et Rootsi saaks osaks NATO kollektiivsest julgeolekust, vahendas Svt.
Rootsi võimalik NATO liikmesus vähendaks konflikti tekkimise riski Põhja-Euroopas, märgib raport.
Analüüsi kohaselt suhtuks Venemaa Soome ja Rootsi kuulumisse NATO-sse negatiivselt ja see tooks kaasa Moskva poolseid vastusamme. Analüüs siiski leiab, et Rootsit ei ohusta Venemaa konventsionaalne sõjaline rünnak.
Raport ei anna siiski soovitust, et Rootsi peaks liituma NATO-ga. Pühapäeval teevad oma seisukoha NATO-ga liitumise suhtes teatavaks sotsiaaldemokraadid. Valitsus teatab oma otsusest esmaspäeval.
### Response:
Rootsi julgeolekuraport: NATO liikmesus suurendab riigi julgeolekut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reeglite järgi starditakse ralli avapäeval MM-sarja üldarvestuse järgi, mis tähendab, et kõigepealt saab lähte Kalle Rovanperä (Toyota) ja kohe tema järel belglane. Portugal on aga kruusaralli, kus eelise saavad hilisemad startijad, sest esimesed puhastavad neile teed.
"Ma lähen teisena teele. Mõned väga kiired sõitjad alustavad väga kaugel taga. Nii et lõpuks saab meie väljakutse olema viie seas lõpetamine – või võib-olla pjedestaalil, aga ma arvan, et realistlik eesmärk on tipp-5," ütles Neuville väljaandele DirtFish.
"Meie tagant stardib viis või kuus sõitjat, kes võivad minna võidu peale," jätkas 2018. aastal Portugali ralli võitnud belglane. "Nii et saab olema raske, aga ma teadsime seda."
Neuville ei täpsustanud, keda ta favoriitide hulka lisab, aga pärast pausi on tagasi stardis eksmaailmameistrid Sebastien Loeb ja Sebastien Ogier, samuti stardivad pärast teda näiteks tiimikaaslased Ott Tänak ja Dani Sordi, samuti Toyota piloot Elfyn Evans ja ka M-Sport Fordi sõitja Craig Breen.
Kui Breen, Loeb ja Tänak stardivad kohe pärast Neuville'i, siis tunduvalt parem positsioon on näiteks viiekordsel Portugali ralli võitjal Ogier'l (kaheksas), aga Evansil (üheksas) ja Sordol (12.).
Neist Ogier tegi kaasa hooaja avaetapil Monte Carlos, aga on pärast seda proovinud kätt ringrajasõidus, kihutades kestvussõidu MM-sarjas. "Ma arvan, et mõned sõitjad on tõestanud, et võivad teha tulemust mitmel alal," kommenteeris prantslane ise.
"Isegi selline tüüp nagu Seb [Loeb] on tulnud rallisse tagasi ja nagu me nägime Montes, siis ta võitis jälle, nii et mitte midagi pole võimatu."
Portugali MM-ralli toimub 19.–22. mail. ERR-i spordiportaal hoiab lugejaid sündmuste käiguga kursis otseblogi vahendusel. | Neuville Portugalis suuri šansse ei näe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reeglite järgi starditakse ralli avapäeval MM-sarja üldarvestuse järgi, mis tähendab, et kõigepealt saab lähte Kalle Rovanperä (Toyota) ja kohe tema järel belglane. Portugal on aga kruusaralli, kus eelise saavad hilisemad startijad, sest esimesed puhastavad neile teed.
"Ma lähen teisena teele. Mõned väga kiired sõitjad alustavad väga kaugel taga. Nii et lõpuks saab meie väljakutse olema viie seas lõpetamine – või võib-olla pjedestaalil, aga ma arvan, et realistlik eesmärk on tipp-5," ütles Neuville väljaandele DirtFish.
"Meie tagant stardib viis või kuus sõitjat, kes võivad minna võidu peale," jätkas 2018. aastal Portugali ralli võitnud belglane. "Nii et saab olema raske, aga ma teadsime seda."
Neuville ei täpsustanud, keda ta favoriitide hulka lisab, aga pärast pausi on tagasi stardis eksmaailmameistrid Sebastien Loeb ja Sebastien Ogier, samuti stardivad pärast teda näiteks tiimikaaslased Ott Tänak ja Dani Sordi, samuti Toyota piloot Elfyn Evans ja ka M-Sport Fordi sõitja Craig Breen.
Kui Breen, Loeb ja Tänak stardivad kohe pärast Neuville'i, siis tunduvalt parem positsioon on näiteks viiekordsel Portugali ralli võitjal Ogier'l (kaheksas), aga Evansil (üheksas) ja Sordol (12.).
Neist Ogier tegi kaasa hooaja avaetapil Monte Carlos, aga on pärast seda proovinud kätt ringrajasõidus, kihutades kestvussõidu MM-sarjas. "Ma arvan, et mõned sõitjad on tõestanud, et võivad teha tulemust mitmel alal," kommenteeris prantslane ise.
"Isegi selline tüüp nagu Seb [Loeb] on tulnud rallisse tagasi ja nagu me nägime Montes, siis ta võitis jälle, nii et mitte midagi pole võimatu."
Portugali MM-ralli toimub 19.–22. mail. ERR-i spordiportaal hoiab lugejaid sündmuste käiguga kursis otseblogi vahendusel.
### Response:
Neuville Portugalis suuri šansse ei näe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meisterjaani ja ansambli Puuluup kõrval annab kontserdi Läti bänd The Coco'nuts ning plaate mängivad DJ-d nii Eestist kui ka Lätist. Ühepäevasele minifestivalile on sissepääs tasuta.
Üle Aia peo eestvedaja Janis Rizhovsi sõnul võiks eestlased ja lätlased kui üleaedsed üksteist ja ka üksteise muusikuid, näitlejaid ja kultuuri paremini tunda. "Meil, nagu ikka headel naabritel, on tegelikult üsna sarnane maitse, nii ühel kui teisel pool piiri peetakse lugu heast muusikast, huumorist, joogist ja söögist. Loodame, et publik võtab esinejad hästi vastu ning meil on põhjust sellist kultuuripidu ka edaspidi korraldada," selgitas ta.
Telliskivi kvartalis Valmiermuiža saatkonna esisel platsil (Telliskivi 60/2) toimuva Üle Aia peo programm algab keskpäeval ja kestab öötundideni.
Kuula bändi The Coco'nuts värskeimat singlit: | Telliskivis toimub esimest korda Eesti-Läti kultuurifestival Üle Aia pidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meisterjaani ja ansambli Puuluup kõrval annab kontserdi Läti bänd The Coco'nuts ning plaate mängivad DJ-d nii Eestist kui ka Lätist. Ühepäevasele minifestivalile on sissepääs tasuta.
Üle Aia peo eestvedaja Janis Rizhovsi sõnul võiks eestlased ja lätlased kui üleaedsed üksteist ja ka üksteise muusikuid, näitlejaid ja kultuuri paremini tunda. "Meil, nagu ikka headel naabritel, on tegelikult üsna sarnane maitse, nii ühel kui teisel pool piiri peetakse lugu heast muusikast, huumorist, joogist ja söögist. Loodame, et publik võtab esinejad hästi vastu ning meil on põhjust sellist kultuuripidu ka edaspidi korraldada," selgitas ta.
Telliskivi kvartalis Valmiermuiža saatkonna esisel platsil (Telliskivi 60/2) toimuva Üle Aia peo programm algab keskpäeval ja kestab öötundideni.
Kuula bändi The Coco'nuts värskeimat singlit:
### Response:
Telliskivis toimub esimest korda Eesti-Läti kultuurifestival Üle Aia pidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lemgo juhtis valdava osa mängust, aga teisel poolajal jõudis Rhein-Neckar 18:22 kaotusseisust viigini 22:22. Seepeale vastas Lemgo kahe väravaga ja kuigi mängu viimane jäi külaliste nimele, siis võit jäeti siiski koju.
Patrail kuulus Rhein-Neckari koosseisu, aga väravaid ei visanud. Tema kaaslastest olid resultatiivseimad Jannik Kohlbacher seitsme ja Andy Schmid viie tabamusega. Bjarki Mar Elisson viskas võitjate kasuks samuti seitse väravat.
Eelmised neli kohtumist võitnud Rhein-Neckar hoiab liigatabelis 30 punktiga kaheksandat kohta, Lemgo jääb maha paar silma ja on kümnes. Patraili klubil jääb sel hooajal pidada veel kolm matši. | Patraili klubi võiduseeria katkes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lemgo juhtis valdava osa mängust, aga teisel poolajal jõudis Rhein-Neckar 18:22 kaotusseisust viigini 22:22. Seepeale vastas Lemgo kahe väravaga ja kuigi mängu viimane jäi külaliste nimele, siis võit jäeti siiski koju.
Patrail kuulus Rhein-Neckari koosseisu, aga väravaid ei visanud. Tema kaaslastest olid resultatiivseimad Jannik Kohlbacher seitsme ja Andy Schmid viie tabamusega. Bjarki Mar Elisson viskas võitjate kasuks samuti seitse väravat.
Eelmised neli kohtumist võitnud Rhein-Neckar hoiab liigatabelis 30 punktiga kaheksandat kohta, Lemgo jääb maha paar silma ja on kümnes. Patraili klubil jääb sel hooajal pidada veel kolm matši.
### Response:
Patraili klubi võiduseeria katkes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kirjutasime uue singli pärast seda, kui olime veetnud paar väga head kuud Los Angeleses. Kohati olime üllatunud, kuid samas intrigeeris meid idee, kuidas inimesed hoolisid üleliia kuulsuse staatusest ning nende kinnisideeks olid hea välimus ja suhete loomine," rääkis ansambel.
"Sellest tulenevalt hakkasime ette kujutama supermodelli tegelast, kes on väga lahe, lõbus ja sotsiaalne, kuid sügaval sisimas on ta rahutu, varjates kurbust ja sõltuvust. Inimesed armastavad teda, sest ta teab, kuidas mõnusalt aega veeta, aga samas ei taheta temaga liialt lähedaseks saada, sest ta võib endaga probleeme kaasa tuua," selgitas Maneskin.
Kuula Maneskini uut singlit siit:
Eelmise aasta Eurovisioonilt tuule tiibadesse saanud Maneskin alustab maailmaturneega 31. oktoobril ning ansambel esineb Tallinnas järgmisel aastal 19. mail. | Maneskin avaldas värske singli "Supermodel" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kirjutasime uue singli pärast seda, kui olime veetnud paar väga head kuud Los Angeleses. Kohati olime üllatunud, kuid samas intrigeeris meid idee, kuidas inimesed hoolisid üleliia kuulsuse staatusest ning nende kinnisideeks olid hea välimus ja suhete loomine," rääkis ansambel.
"Sellest tulenevalt hakkasime ette kujutama supermodelli tegelast, kes on väga lahe, lõbus ja sotsiaalne, kuid sügaval sisimas on ta rahutu, varjates kurbust ja sõltuvust. Inimesed armastavad teda, sest ta teab, kuidas mõnusalt aega veeta, aga samas ei taheta temaga liialt lähedaseks saada, sest ta võib endaga probleeme kaasa tuua," selgitas Maneskin.
Kuula Maneskini uut singlit siit:
Eelmise aasta Eurovisioonilt tuule tiibadesse saanud Maneskin alustab maailmaturneega 31. oktoobril ning ansambel esineb Tallinnas järgmisel aastal 19. mail.
### Response:
Maneskin avaldas värske singli "Supermodel" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muuseumid hoiavad minevikupärandit ning rikastavad meie olevikku, räägivad meie lugu nii Eesti inimestele kui ka külalistele. Ilmselt pole kellelegi jäänud märkamata muutused, mis on viimastel aastatel paljudes Eesti muuseumides toimunud.
Omandivorm polegi tähtis, arenenud on nii riigi, omavalitsuste kui väiksemad eramuuseumid. Üksluisete vitriinide või ajahambast puretud püsiekspositsiooni asemel võtavad külastajaid vastu hästi läbi mõeldud väljapanekuga erinevas vanuses inimesi haaravad keskused. Nii mõnigi meie muuseum on pärast kontseptsiooni ümbermõtestamist ja ekspositsiooni uuenemist pälvinud rahvusvahelist tunnustust.
See kõik on muuseumide igapäevase tegevuse väga oluline väljapoole suunatud nägu. Nagu paljude asjadega, on sellel säraval mündil ka teine külg, mis igapäevaselt ehk nii silma ei paista, kuid väärib samuti samaväärset tähelepanu.
Lahendamata on museaalide pikaajalise säilitamise küsimus. Vajalike tingimusteta ning suisa ohtlikes ruumides museaalide hoidmine tähendab, et muuseumid ei saa täita enda peamist ülesannet, tagada kultuuriväärtuste säilimist. Iga hävinud museaaliga kaob aga jäädavalt osa Eesti kultuuripärandist, meie mälust.
Riigile kuuluvates muuseumikogudes on 4,3 miljonit museaali, millest suuremat osa külastajad ei näe, sest need asuvad hoidlates. Hädapäraselt kohandatud, osaliselt puitmajades asuvatel hoiupindadel puuduvad aga täielikult vajalikud tingimused muuseumite vara pikaajaliseks säilitamiseks.
Sõda Ukrainas on loomulikult välja toonud teisigi aspekte, millele tuleb hoiustamisel mõelda. Nukker tegelikkus on siiski see, et sisuliselt hävib meie rikkalik pärand vaikselt iga päevaga, sõda pole selleks vajagi.
Olukorra lahendamiseks on kultuuriministeerium koostanud muuseumide tõhustamiskava, mis näeb ette lisaks muuseumiseaduse muutmisele ka pärandihoidlate rajamist. Juba mõned aastad on küpsemas plaan rajada kaks pärandihoidlat – üks Põhja-Eestisse ja teine Lõuna-Eestisse -, mis toimiksid ühtlasi säilitamise, konserveerimise ja digiteerimise kompetentsikeskusena.
Tegemist ei ole kabinetivaikuses sündinud ideega, vaid teema olulisuse on tõstatanud mitmed autoriteetsed asutused. Riigikogu kultuurikomisjoni juht ajalooprofessor Aadu Must on rõhutanud lausa, et tegemist on kultuurivaldkonna taristu ühe tähtsaima investeeringuga. Äsja avaldasid sellele toetust muuseumijuhid.
"Kui seada sihiks, et kogusid saaks uutesse hoidlatesse kolima hakata näiteks 2029. aastal, tuleks projekteerimisega alustada praegu."
Esimene samm on juba tehtud, kinnistud on olemas. Siit edasi on küll tegemist kuluka ja mitmeid aastaid kestva protsessiga, aga sellega tuleks algust teha. Viimastel aastatel pole enam olemasolevatesse hoidlatesse investeeringuid tehtud. Kui seada sihiks, et kogusid saaks uutesse hoidlatesse kolima hakata näiteks 2029. aastal, tuleks projekteerimisega alustada praegu.
Loomulikult võib nii mõnigi kriitiliselt küsida, kas on mõistlik pärandvara koondada kahte hoidlasse? Hajutamise mõttes võiks kaasajastada olemasolevad hoidlad muuseumide juures, kuid selle vastu räägib mitu aspekti.
Nii suure investeeringu puhul on kindlasti oluline majanduslik mõõde. Kalkulatsioonid on näidanud, et iga muuseumi juurde nõuetekohase hoidla rajamine oleks ühishoidlatest üle kahe korra kallim ning ka suurema negatiivse keskkonnajalajäljega. Aga mitte ainult. Nagu juba mainitud, need toimiksid ka kompetentsikeskusena ning aitaksid evakuatsioonipinna ja pakkematerjali haldajana kaitsta pärandit võimalikus hädaolukorras.
Suurel määral säilib ka pärandi hajutatus, sest lisaks kahele ühisele pärandihoidlale hoiustataks pärandit Kumus, Eesti Rahva Muuseumis ja Eesti Ajaloomuuseumi hoidlas Maarjamäel, samuti hoidlates Hiiumaal ja Saaremaal. Rääkimata munitsipaal- ja eramuuseumide kogudest üle terve Eesti, mida on üle saja ja mille tervikuna ühishoidlatesse toomist ei kavandata.
Suur osa teabest meie mineviku kohta on seotud füüsiliste objektidega, mida muuseumid koguvad, uurivad, süstematiseerivad ja tutvustavad. Turvaliselt hoitud pärand aitab püsida ka meie rahval ja riigil. Kultuuri kaudu oleme maailmas suuremad ja nähtavamad. | Tiit Terik: Ukrainas hävitab kultuuripärandit sõda, meil hallitus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muuseumid hoiavad minevikupärandit ning rikastavad meie olevikku, räägivad meie lugu nii Eesti inimestele kui ka külalistele. Ilmselt pole kellelegi jäänud märkamata muutused, mis on viimastel aastatel paljudes Eesti muuseumides toimunud.
Omandivorm polegi tähtis, arenenud on nii riigi, omavalitsuste kui väiksemad eramuuseumid. Üksluisete vitriinide või ajahambast puretud püsiekspositsiooni asemel võtavad külastajaid vastu hästi läbi mõeldud väljapanekuga erinevas vanuses inimesi haaravad keskused. Nii mõnigi meie muuseum on pärast kontseptsiooni ümbermõtestamist ja ekspositsiooni uuenemist pälvinud rahvusvahelist tunnustust.
See kõik on muuseumide igapäevase tegevuse väga oluline väljapoole suunatud nägu. Nagu paljude asjadega, on sellel säraval mündil ka teine külg, mis igapäevaselt ehk nii silma ei paista, kuid väärib samuti samaväärset tähelepanu.
Lahendamata on museaalide pikaajalise säilitamise küsimus. Vajalike tingimusteta ning suisa ohtlikes ruumides museaalide hoidmine tähendab, et muuseumid ei saa täita enda peamist ülesannet, tagada kultuuriväärtuste säilimist. Iga hävinud museaaliga kaob aga jäädavalt osa Eesti kultuuripärandist, meie mälust.
Riigile kuuluvates muuseumikogudes on 4,3 miljonit museaali, millest suuremat osa külastajad ei näe, sest need asuvad hoidlates. Hädapäraselt kohandatud, osaliselt puitmajades asuvatel hoiupindadel puuduvad aga täielikult vajalikud tingimused muuseumite vara pikaajaliseks säilitamiseks.
Sõda Ukrainas on loomulikult välja toonud teisigi aspekte, millele tuleb hoiustamisel mõelda. Nukker tegelikkus on siiski see, et sisuliselt hävib meie rikkalik pärand vaikselt iga päevaga, sõda pole selleks vajagi.
Olukorra lahendamiseks on kultuuriministeerium koostanud muuseumide tõhustamiskava, mis näeb ette lisaks muuseumiseaduse muutmisele ka pärandihoidlate rajamist. Juba mõned aastad on küpsemas plaan rajada kaks pärandihoidlat – üks Põhja-Eestisse ja teine Lõuna-Eestisse -, mis toimiksid ühtlasi säilitamise, konserveerimise ja digiteerimise kompetentsikeskusena.
Tegemist ei ole kabinetivaikuses sündinud ideega, vaid teema olulisuse on tõstatanud mitmed autoriteetsed asutused. Riigikogu kultuurikomisjoni juht ajalooprofessor Aadu Must on rõhutanud lausa, et tegemist on kultuurivaldkonna taristu ühe tähtsaima investeeringuga. Äsja avaldasid sellele toetust muuseumijuhid.
"Kui seada sihiks, et kogusid saaks uutesse hoidlatesse kolima hakata näiteks 2029. aastal, tuleks projekteerimisega alustada praegu."
Esimene samm on juba tehtud, kinnistud on olemas. Siit edasi on küll tegemist kuluka ja mitmeid aastaid kestva protsessiga, aga sellega tuleks algust teha. Viimastel aastatel pole enam olemasolevatesse hoidlatesse investeeringuid tehtud. Kui seada sihiks, et kogusid saaks uutesse hoidlatesse kolima hakata näiteks 2029. aastal, tuleks projekteerimisega alustada praegu.
Loomulikult võib nii mõnigi kriitiliselt küsida, kas on mõistlik pärandvara koondada kahte hoidlasse? Hajutamise mõttes võiks kaasajastada olemasolevad hoidlad muuseumide juures, kuid selle vastu räägib mitu aspekti.
Nii suure investeeringu puhul on kindlasti oluline majanduslik mõõde. Kalkulatsioonid on näidanud, et iga muuseumi juurde nõuetekohase hoidla rajamine oleks ühishoidlatest üle kahe korra kallim ning ka suurema negatiivse keskkonnajalajäljega. Aga mitte ainult. Nagu juba mainitud, need toimiksid ka kompetentsikeskusena ning aitaksid evakuatsioonipinna ja pakkematerjali haldajana kaitsta pärandit võimalikus hädaolukorras.
Suurel määral säilib ka pärandi hajutatus, sest lisaks kahele ühisele pärandihoidlale hoiustataks pärandit Kumus, Eesti Rahva Muuseumis ja Eesti Ajaloomuuseumi hoidlas Maarjamäel, samuti hoidlates Hiiumaal ja Saaremaal. Rääkimata munitsipaal- ja eramuuseumide kogudest üle terve Eesti, mida on üle saja ja mille tervikuna ühishoidlatesse toomist ei kavandata.
Suur osa teabest meie mineviku kohta on seotud füüsiliste objektidega, mida muuseumid koguvad, uurivad, süstematiseerivad ja tutvustavad. Turvaliselt hoitud pärand aitab püsida ka meie rahval ja riigil. Kultuuri kaudu oleme maailmas suuremad ja nähtavamad.
### Response:
Tiit Terik: Ukrainas hävitab kultuuripärandit sõda, meil hallitus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Peretoetuste asja me oleme rääkinud mitmeid nädalaid. Mina olen seda peaministriga rääkinud eelmisel nädalal, sellel nädalal räägiti sellest koalitsiooninõukogus. See ei tulnud üleöö," ütles Ratas saates.
Ratas rääkis, et kokkulepet anda peretoetuste eelnõu koos riigieelarve strateegia aruteluga sisse, ei olnud. "Oli arutelu koalitsioonis, et kas see lastetoetuste eelnõu on seotud lisaeelarve rahastusega või eelarvega ja mina ütlesin, et see ei ole seotud lisaeelarvega ja et see on seotud eelarvega," ütles Ratas.
Ratas rääkis, et tema ei taha sellist Eestit, kus ühiskonna teemasid dikteerib üks erakond. Ta märkis, et ka Ukrainas toimuva sõja taustal peab Eestis jätkuma riigisisene debatt ning tegelemine teemadega nagu inflatsioon.
"Kas Eesti elu peab käima nii, nagu ütleb Reformierakond? Ei ole ju nii, et teised erakonnad ei tohi oma mõtteid öelda. Ei ole nii, et parlament ei või oma tahet välja öelda, ta lausa peab oma tahet välja ütlema," sõnas Ratas.
Ta märkis, et parlamendis on neli erakonda, kes soovivad tõsta peretoetusi ning ka viies - Reformierakond - toetab seda sõnaliselt.
Ratas lausus, et kui selle seaduse vastuvõtmisega peaks kukkuma koalitsioon, siis koalitsioon ka kukub. "Aga see ei ole selle eelnõu sisse andmise motiiv. Need asjad ei ole seotud. Meie soov ei ole seda koalitsiooni lõpetada laste- ja peretoetuste eelnõuga," ütles Ratas.
Ratas rääkis, et eelnõu just praegu menetlusse andmine on põhjendatud ja vajalik. "Punkt üks. Kui see eelnõu peaks läbi minema, siis ta hakkab kehtima järgmise aasta algusest. Aga indekseerimine peab toimuma 1. aprillil, nii nagu on pensionitel. Punkt kaks, miks seda on hetkel vaja? Sellepärast, et kui vaadata kevadistungi sessiooni, siis see eelnõu on võimalik teha seaduseks järgnevate töönädalate jooksul, ehk enne võidupüha. See on oluline sellepärast, et kui täidesaatev võim ehk vabariigi valitsus hakkab arutama järgmise aasta eelarvet ja ka eelarve strateegiat järgmiseks neljaks aastaks, siis on tal selgelt teada, missuguste rahaliste vahenditega ta peab arvestama," ütles Ratas.
"Aga kõige olulisem on see, et anda kindel signaal poliitikute ja parlamendi poolt lastele," lisas ta.
Ratas rääkis, et suhtleb endiselt Kaja Kallasega ning ka reede hommikul arutas ta temaga telefoni teel peretoetuste eelnõu, samuti toimuvad igal esmaspäeval koalitsiooninõukogu koosolekud. | Ratas: peretoetuste eelnõu eesmärk ei ole lõpetada koalitsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Peretoetuste asja me oleme rääkinud mitmeid nädalaid. Mina olen seda peaministriga rääkinud eelmisel nädalal, sellel nädalal räägiti sellest koalitsiooninõukogus. See ei tulnud üleöö," ütles Ratas saates.
Ratas rääkis, et kokkulepet anda peretoetuste eelnõu koos riigieelarve strateegia aruteluga sisse, ei olnud. "Oli arutelu koalitsioonis, et kas see lastetoetuste eelnõu on seotud lisaeelarve rahastusega või eelarvega ja mina ütlesin, et see ei ole seotud lisaeelarvega ja et see on seotud eelarvega," ütles Ratas.
Ratas rääkis, et tema ei taha sellist Eestit, kus ühiskonna teemasid dikteerib üks erakond. Ta märkis, et ka Ukrainas toimuva sõja taustal peab Eestis jätkuma riigisisene debatt ning tegelemine teemadega nagu inflatsioon.
"Kas Eesti elu peab käima nii, nagu ütleb Reformierakond? Ei ole ju nii, et teised erakonnad ei tohi oma mõtteid öelda. Ei ole nii, et parlament ei või oma tahet välja öelda, ta lausa peab oma tahet välja ütlema," sõnas Ratas.
Ta märkis, et parlamendis on neli erakonda, kes soovivad tõsta peretoetusi ning ka viies - Reformierakond - toetab seda sõnaliselt.
Ratas lausus, et kui selle seaduse vastuvõtmisega peaks kukkuma koalitsioon, siis koalitsioon ka kukub. "Aga see ei ole selle eelnõu sisse andmise motiiv. Need asjad ei ole seotud. Meie soov ei ole seda koalitsiooni lõpetada laste- ja peretoetuste eelnõuga," ütles Ratas.
Ratas rääkis, et eelnõu just praegu menetlusse andmine on põhjendatud ja vajalik. "Punkt üks. Kui see eelnõu peaks läbi minema, siis ta hakkab kehtima järgmise aasta algusest. Aga indekseerimine peab toimuma 1. aprillil, nii nagu on pensionitel. Punkt kaks, miks seda on hetkel vaja? Sellepärast, et kui vaadata kevadistungi sessiooni, siis see eelnõu on võimalik teha seaduseks järgnevate töönädalate jooksul, ehk enne võidupüha. See on oluline sellepärast, et kui täidesaatev võim ehk vabariigi valitsus hakkab arutama järgmise aasta eelarvet ja ka eelarve strateegiat järgmiseks neljaks aastaks, siis on tal selgelt teada, missuguste rahaliste vahenditega ta peab arvestama," ütles Ratas.
"Aga kõige olulisem on see, et anda kindel signaal poliitikute ja parlamendi poolt lastele," lisas ta.
Ratas rääkis, et suhtleb endiselt Kaja Kallasega ning ka reede hommikul arutas ta temaga telefoni teel peretoetuste eelnõu, samuti toimuvad igal esmaspäeval koalitsiooninõukogu koosolekud.
### Response:
Ratas: peretoetuste eelnõu eesmärk ei ole lõpetada koalitsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas tekkis selle näituse idee? Lähiajaloo kunstinähtuste puhul tõuseb alati esile küsimus: kas sellega on ikka tekkinud piisav distants, kas see on juba arhiveeritud ajalugu? Kas nullindad on piisavalt kaugel, et rääkida nendest ajaloolises perspektiivis? Või on seda projekti suunanud ka vajadus mõtestada Eesti Kunstimuuseumi (EKM) nüüdiskunsti kogu viimase aja tulmeid? Kui suur on EKM-i eksponaatide osakaal sellel näitusel?
Eha Komissarov (EK): Kuna juba aastakümneid – Eesti taasiseseisvumisest alates – ostetakse iga kvartal Eesti Kultuurkapitali eraldatud vahenditest Eesti Kunstimuuseumi kogusse kunstiteoseid, siis tekib loomulikult vajadus aeg-ajalt oma kogud üle vaadata. Muidugi need tööd ringlevad väga erinevatel näitustel ja väga ambitsioonikates kuraatoriprojektides, aga muuseum kui kollektsiooni omanik vajab siiski omaenda objektiivset pilti.
Eesti kunstikriitikas on praegu tekkinud küsimus: miks nullindad – see on probleemipüstitusena ju nii igav formaat? Aga olukorras, kus tänapäevane kunst on niivõrd entroopilise arenguga, olukorras, kus ei kehti enam kunstniku ega meediumi mõiste ja kõik muudkui ületavad piire, tuleneb sellest kümnendi mõistest mingisugunegi objektiivsus. Muuseumil on just seda objektiivsust vaja. Ja see on ülemaailmne trend – kui tahad ülevaadet, pead võtma oma kaasaegse kunsti puhul kümnendi.
Triin Tulgiste (TT): Arvan, et nullindate puhul on esmaste kokkuvõtete tegemiseks vajalik distants olemas. Seda näitab ka mitmete teiste muuseumide huvi antud kümnendi arengute vastu, näiteks "Nulltuju. Eesti moe avangard 2000–2010" Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (23. X 2021–27. II 2022, kuraator Anne Vetik) või digikultuuri näitus "Miks Eesti? 30 aastaga ENSV-st e-Eestiks" Vabamus (19. XI 2021–23. X 2022, kuraator Henrik Roonemaa ja idee autor Karen Jagodin).
Mis puutub kogu mõtestamisse, siis selle näituse puhul saab hästi selgeks näituseprogrammi mõju kogumispoliitikale. Just tänu sellele näitusele oleme muuseumi kogu täiendanud mitmete nullindatest pärit teostega, näiteks The Elfriede Jelinek School of English Language'i plakatite aktsioon "Tooda või sure" (2007) ja Sandra Jõgeva performance'i "Südame külalisraamat" (2005/2021) dokumentatsioon.
Mahult on EKM-i kogudest pärit siiski ainult kolmandik näitusel olevatest teostest, teine kolmandik pärineb Tartu Kunstimuuseumist ning viimane kolmandik autori- või erakogudest. Niisiis on näitus ühelt poolt ülevaade kogutust ja teiselt poolt küsimus, mis sellesse üldpilti veel võiks kuuluda.
EK: Kui institutsioon võtab endale sellise suure ülesande, võtab see ka suure riski, sest saab kohe kriitika osaliseks. Meie näituse pealkiri on juba praegu tugeva kriitika osaliseks saanud. Nullindad on aga teema, mida on väga raske brändida. Siin on vaid paar eri märksõna: nn pronkssõdur ja pronksiöö – 2007. aastal Tallinnas Nõukogude sõjamonumendi teisaldamisega seotud rahutused venekeelse elanikkonna osalusel – ning 2000. aastate lõpu majanduskriis. Ja rohkem nagu polegi midagi.
Seetõttu tuli muuseumil paratamatult teha interventsioon puhtalt tänase olukorra pealt. Selle näituse pealkiri sündis eelmisel aastal, kui muuseum tegi kokkuvõtteid pandeemiaolukorrast: näituseid oli ära jäänud, publikut langes väga palju ära, tagajärjeks tuluprobleem. Sellel foonil jätsid aga nullindad erakordselt turvalise mulje ja siis tuligi mängu huvitavaid uusi mõisteid nagu "mugavustsoon" jne. Nii et kasutamegi selle ajastu kohta väljendit "kunst mugavustsoonis". Mis muidugi tekitab palju pingeid, sest mugavuse definitsiooniga ei taha kõik nõustuda.
Üks probleem on näiteks selles, et meil on tekkinud just nullindatel täiesti omaette vabakutseliste seltskond, kes tegeleb kunstnikuõiguste eest võitlemisega. Nemad on väga aktiivsed sotsiaalsel väljal, mida on aga peaaegu võimatu näitustel näidata ja käsitleda.
Mina soovitaksin neil aktivistidel võtta kunstnikud kokku ja vormistada oma võitlustest üks kunstiprojekt, sest siis oleksid nad pildil ja me saaksime neid näitusel esile tuua. Praegu tekib kogu aeg see moment, et miski ei kajasta neid, nad ei haaku mitte ühegi formaadiga. See on tõesti selline küllalt anonüümne tegevus, kuid olen nõus, et see oli nullindatel väga tugev nähtus. Oleme Triinuga püüdnud seda näidata niipalju kui võimalik, tuua aktivistide tegevust esile.
TT: Üks selle näituse määravaid tegureid oli tegutsemine kuraatoritena n-ö hallil alal, kahe formaadi vahel: see näitus on lahti peaaegu aasta, mis pole ajutise näituse tavapikkus, kuid pole siiski ka päris püsinäitus. Ühelt poolt pidime arvestama stabiilsemate teostega, mis selle aja ekspositsioonis vastu peaksid. Teiselt poolt, lähtudes ülesandest tutvustada ja mõtestada EKM-i kogusid, oli meie jaoks oluline tasakaal teoste valikus – kui oleksime keskendunud näiteks aktsioonide dokumentatsioonile, oleks väga palju muud välja jäänud jne. Eksponaatide maht oli ju piiratud vajadusega terve kümnend kokku võtta.
Peaksin samas märkima, et esimest korda Kumu ajaloos moodustub ekspositsiooninarratiiv, kus saame ülevaate Eesti kunsti ajaloost 18. sajandi algusest kuni peaaegu meie kaasajani välja.
Minul oli küll pealkirja puhul äratundmisrõõm, see on üsnagi ka minu seos nullindatega. Üheksakümnendad olid sellised vihased, ebamugavad, Eesti taasiseseisvumisjärgses uues olukorras kohanevad ja õppivad aastad. Nullindate kaasaegne kunst on aga juba n-ö kohal, toimib juba heal tasemel, ei pea ennast tõestama. On selline normaliseerunud olukord.
EK: Neile märksõnadele on väga hästi osutanud üks Soome projekt: "Lennata, lennata, lennata!" Kui sa ei elanud Berliin–Londoni lennuliinil, polnud sind olemaski. Sa lihtsalt ei osalenud kunstis. Sa käisid välisnäitustel, vaatasid neid ja seeläbi ka õppisid. Ja nüüd järsku lockdown on meid maa peale toonud.
See reisimisvabadus oli suur mugavus, loomulikult. Mida sellest ajastust taga nutetakse, on just füüsiline vabadus.
Millised on selle näituse põhilised teemaplokid? Mulle jäi näitust vaadates mulje, et see on selline sümpaatne teosekeskne väljapanek – omamoodi polüfoonia, kus iga teos on kenasti esil. Pigem luuakse väiksemaid ilusaid teostevahelisi dialooge kui üritatakse allutada töid ühele suuremale teemale.
EK: Mind isiklikult väga huvitas, millise diskursuse loovad need teosed, igaüks neist. Lasta lihtsalt kõneleda teostel, mitte minna peale vägivaldsete pealkirjadega.
TT: Üks selle näituse dialoogipartner on olnud 2019. aastal Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse välja antud artiklikogumik "Normaalsed nullindad. Vaateid 2000. aastate Eesti kunstielule", mis on eelkõige kunstisotsioloogiline uurimus. Kuna meil juba on niisiis selle kümnendi kunstist kokkuvõte, mis on väga kunstielukeskne – mitte teostekeskne –, siis tundus meile, et võiks moodustada teatud komplekti, tuues selle käsitluse kõrvale teosed. Nüüd inimesed pöörduvad kindlasti rohkem selle raamatu poole, hakkavad seda lugema, ning näitus oleks omamoodi pildipank, mida kõrvalt vaadata, kuid mida selles raamatus ei ole.
Meile oli näitust kokku pannes oluline luua dialooge nii teoste kui ka autorite tasandil laiemalt, kõige muu hulgas kümnendi ilmet kujundanud nn 1990. aastate põlvkonna ja nullindatel kunsti tulnud noorte vahel. Materjali süstematiseerimisel oleme vältinud rangete teematubade loogikat, kuid teatud kümnendi kunstile olulised teemad on seal loodetavasti ikkagi piisava selgusega välja loetavad: globaliseerumine, huvi avaliku ruumi vastu, eri vaatamisstrateegiad, sekkuv sotsiaalne kunst, integratsiooni ja rahvusluse teemad, eri feminismid ja arengud kehakunstis.
EK: Minu meelest näitusele valitud tööd ei vea meid alt, need väga tublisti seletavad kümnendi ära. On kohe näha, et nullindate kunstnik lõi ja tegutses oma ajas, oli tugevalt dialoogis tegelikkuse, sündmuste, probleemide ja valupunktidega; väga tugev on uuriv diskursus.
Sellel näitusel ongi esiplaanil uued diskursused ja teemad, aga samuti pigem uued meediumid, mitte niivõrd traditsioonilised maal, graafika, joonistus. Kas nende teoste eksponeerimine nõudis sageli erilahendusi – suuremõõtmelisemat konserveerimist, algse eksponeerimisviisi (installatsiooni) taastamist? Mulle tundub selle aja kunst kohati üsna efemeerne, selle näitamine nõuab sageli tõelist rekonstrueerimist.
EK: Taastamine on ju väga kallis lõbu, saime seda endale mõõdukalt lubada. Valisime teatud tööd, mida me väga tahtsime näha, ja siis taastasime.
TT: Meil oli sellel näitusel kaks suuremat rekonstrueerimisprojekti. Esimene on Jevgeni Zolotko installatsioon "Hall signaal", mis oli esmakordselt eksponeeritud samanimelisel isiknäitusel Vaal galeriis 2010. aastal, millest olid säilinud ainult videod, nii et kogu selle installatsiooni materiaalne osa on täiesti n-ö nullist loodud. Teine mastaapne rekonstruktsioon oli Karel Koplimetsa "Vilde tee juhtum", mis oli esmakordselt eksponeeritud samanimelisel isiknäitusel Draakoni galeriis 2010. aastal, millest oli säilinud ainult pabermaterjal – erinevad väljalõiked, fotod. Lisaks neile n-ö lõid nullist uuesti oma skulptuuri "Pissiv naine" (2007/2021) Edith Karlson ja installatsiooni "Portatiivne Vihkamise Nurk" (2005/2021) Marco Laimre.
Me ei ole rangelt jälginud põhimõtet, et mis ei ole sellest kümnendist materiaalsest säilinud, seda me ka ei näita – vastupidi, oleme olnud küllaltki liberaalsed ja uusversioonid on aktsepteeritavad. Näiteks on mitmed kunstnikud oma nullindate fotoseeriad viinud Diaseci tehnikasse: see seisneb fototrüki viimistlemises akrüülklaasiga, mis ei olnud tegelikult nullindatel üldse veel päevakorral.
Nullindad on Eestis selline kontseptualismi kümnend – kuigi materiaalsus tuleb koos teatud autoritega jõuliselt esile, ei tähenda see, et kadunud teosed ei oleks taasloodavad.
Siis loodigi ju teoseid käepärastest vahenditest, mis ei tähenda, et need ei võiks olla paremad praegustes tingimustes.
EK: Minu meelest tänu sellele, et me midagi taastoota lasime, tuli just väga hästi esile eesti-vene integratsiooni vastuseis nullindatel. Seda ei ammenda ainult Kristina Normani nn kuldsõdur installatsioonis "Järelsõda" (2009). Näeme, millise huviga kunstnikud töötasid n-ö vihkamise ruumis, mis oli ebatolerantne, vaenulik ja kus sündisid igasugused võitluslikud vastupanumõtted. Laimre "Portatiivne Vihkamise Nurk" on siin väga hea näide.
Millistena mäletame nullindaid laiemalt ehk mis on selle kümnendi suhe oma aja kunstiga?
EK: Kindlasti on see mälupilt seotud päevapoliitiliste ja väga kindlate majanduslike sündmustega. Nullindate esimene pool on seotud enneolematu majandusliku õitsenguga ja tahaksin loota, et see puudutas ka kunstnikke. Oli näiteks väga raske minna õppima läände, aga ikka mindi, järelikult oli see võimalik. Majandusliku edu kõrval oli samuti iseloomulik selline nähtus nagu aktiivse feminismi teke.
TT: Üks nähtus, mis seostub nullindatega laiemalt, on ka digiarengute edulugu. Aga seda meie näitusel niivõrd esil ei ole, sest Timo Tootsi jt autorite tolleaegsed esimesed projektid, mis tegelesid meedia muutumise ja kogu digitaalse maailma kaardistamisega kunstis, ei ole tänapäeval enam töökorras või ei oleks nende algne taastamine enam mõttekas. Lisaks polnud need mõeldud selleks, et töötada üksteist kuud järjest, ilma mingisuguse täiendava tehnilise abita.
Tehnoloogia oma olemuselt vananebki väga kiiresti ja kunstil, mis seda kasutab, on samad ohud. Seega üks konkreetne osa tol ajal väga aktuaalseid teemasid käsitlenud kunstist meie näitusel ei kajastu.
EK: Kunstnikud, kes nende algsete digimeediumitega tol ajal töötasid, on praegu läinud oma projektidega nii kaugele, et oleks nagu isegi piinlik neid n-ö lapsepõlvetöödega esitleda.
Kuivõrd on nullindatel aktuaalsed teemad ja meediumid tähtsad meile täna? Kas midagi on praeguseks juba vananenud? Ja vastupidi, kas midagi oli oma ajast ees?
TT: Üks asi, mida peaks nullindate puhul välja tooma, on sotsiaalkriitiline kunst, mis oli niivõrd oluline märksõna selle ajastu jaoks. Tänapäeval samal kujul see ei toimi, kuigi ma ei taha öelda, et see on vananenud.
EK: Võitlused on läinud juba institutsioonide ja koguni ministeeriumi tasandile, nagu näiteks kunstnike sotsiaalsete garantiide teema, mis sai alguse just nullindatel.
Marge Monko teose "Ma ei söö lilli" (2009/2011) sõnum oli täiesti vapustav sündmus! See teatas, et Nõukogude Liidu aegne Eesti NSV Kunstnike Liit, mis töötas nagu aadliklubi ja mille liikmed nautisid kõiksugu privileege, tuleb ära unustada! Et tänapäeva kunstnik on sisuliselt kerjus, kes elab allapool absoluutse vaesuse piiri, sest miinimumpalk on Eestis kõrgem kui keskmise kunstniku aastasissetulek. Ja et nüüd tuleb võidelda oma sotsiaalsete õiguste eest: riigiga, institutsioonidega!
See on olukord, kus ühelt poolt asub kunstnik oma õiguste eest võitlema, ja teiselt poolt Eestis tekib väga tugev institutsioonikriitiline liikumine: süüdi on ju kunstnike ekspluateerijad, s.t muuseumid jt institutsioonid. Lõpuks on see võitlus tänapäeval jõudnud selleni, et muuseumid tasustavadki kunstnike esinemist. Muidugi ei ole muuseum, kellele riik ei anna raha juurde, see koht, kes lahendab kunstnike riikliku ravikindlustuse probleemid. Aga muuseum on kogu aeg kunstnike võitlusi ministeeriumis toetanud.
Ühelt poolt tunnistus, et kunstnik on kerjus, kes sisuliselt maksab riigile peale kunsti eest, s.t võimaluse eest kunsti teha – see sõnum öeldi Eestis väga selgelt välja just nullindatel naiskunstnike poolt. Pärast seda hakkas organiseerumine kõikvõimalikeks sotsiaalseteks võitlusgruppideks, kes täna muidugi täiesti õigustatult nõuavad tunnustust ja seda, et nende töö ka kuidagi õigustatult pildil oleks.
Teiselt poolt institutsioonikriitika – kunstnikud muuseumi vastu. See on teine suund, mis on ka Eestis väga hästi dokumenteeritud. Nii et arvan, et meie näitus tegi ikka väga toreda sissevaate sellesse, mis tol ajal toimus – me ei varja mitte midagi, me ei peida mitte midagi, kõik pinged on lahti võetud ja esile tõstetud.
TT: Nullindad olid ka ju meie tänase normaalse kunstiskeene ettevalmistuslava rohkemgi kui üheksakümnendad olid. Eesti Kunstiakadeemia (EKA) fotoosakonna tegevus ja seetõttu jõuline foto esiletõus, installatsioonikunst – just nullindad on kümnend, kui see kõik muutus normiks. Me näeme, et siin ei ole põhimõttelist vahet tänapäevaga. Jah, muutuvad teemad ja fookused, aga just installatsiooni ja fotograafia keskne positsioon oli tegelikult juba nullindatel olemas.
EK: Kontseptualistlik uuriv fotokunst – see oli Marco Laimre juhtimisel fotoosakonnas EKA-s tol väga domineeriv suund. See võimaldas kunstnikel võtta teatud uurimusliku positsiooni.
TT: Just. Ja dokumentalistika mõju on see, mis on kõnealusel kümnendil väga oluline. Kellel väljendub see mõju selles, et hakatakse ise filme tegema, nagu näiteks Jaan Toomik, kes kasutavad seda rohkem oma uurimuslikkuse osana – arhiivikaadrite põhjal tehtud filmid jne. Ka see on märksõna, mis on praegu juba normaalsuse osa.
Normaalsusest rääkides: kas saab öelda, kuivõrd kaugele on nullindatest jõudnud praeguse hetke kunst?
TT: See on muutunud võib-olla rohkem vormi- ja materjalikeskseks. Poliitilisus, mis oli oluline märksõna, on minu meelest taandunud. Sekkuvaid aktsioone, ebamugavaid teemasid tõstatavaid kunstiteoseid on väga vähe. Nullindatel oli pilt minu meelest palju kirjum. Kui keegi hakkas tol ajal varju jääma, on nad tänaseks täiesti ära marginaliseerinud; peavool domineerib hästi tugevalt tänapäeval.
EK: Kõik need võitluslikud hoiakud – aktiivse, agressiivse kunstniku näol, kes kohe ütleb välja: "Põrgusse, Eesti riik ei hoolitse selle, selle ja selle eest!" – tekkisid just toonase mugavustsooni perioodil, kui oli majanduslik buum ja kunsti napist finantseerimisest võis avalikult rääkida, sest riik ei saanud enam öelda: "Oi, ma olen nii vaene!" Aga mida riik siiski lõpuks tegi, loomulikult. Tuli välja oma vana retoorikaga. Jättis kasutamata kõik eelised, mis tal olid, et meie kunstielu normaliseerida.
Meenutan vaatajana nullindate sotsiaalset kunsti: olulised teemad, aga vahendid või meetodid olid laenatud sotsioloogiast või muust distsipliinist ja tulemus polnud kahjuks tihtilugu akadeemiliselt ega kunstiliselt veenev. Praegu on minu meelest positiivne areng see, et kui tahetakse ühiskonnas midagi muuta, tegeletaksegi otse – aktivismi, sekkumisega. Samas kasutatakse ka rohkem kunsti enda vahendeid ja kujundeid, teise nurga alt teemade käsitlusi.
EK: Kõik ei ole ju sündinud võitlejaks, siin peabki võib-olla mingi professionaliseerumine toimuma. Kunstnikud tegelegu rahus oma loova diskursusega – võitlusel, aktivismil on omad kangelased ja see on täiesti omaette teema.
TT: Mulle tundubki, et kriitilise kunsti diskursus on tänapäeval eelkõige liikunud keskkonnateemade juurde, antropotseeni ja kliimamuutuste teemade juurde laiemalt. Näeme, et seal on hästi tugev kriitika, rohkem otsest ainega tegelemist – kuigi läbi poeetiliste kujundite, nagu näiteks Kristina Õlleki teostes. Aga kriitiline nool on nihkunud just keskkonnale, mitte sotsiaalse ebavõrdsuse jt nullindatel aktuaalsetele teemadele.
Jällegi, et mõista Õlleki keskkonnakriitilisi teoseid, peame suhestuma kujundiga – mis on palju peenem ja tundlikum töö emotsioonide ja visuaalse teadvusega kui näiteks kvaasisotsioloogiline väljavõte. See ei tähenda muidugi, et Õllek poleks põhjalikku uurimislikku eeltööd teinud. Aga milline on Eesti nullindate kunsti roll Baltimaade ja laiemas rahvusvahelises kontekstis? Kas siin võib millestki rääkida globaalses mõõtkavas?
EK: Võiks öelda, et see roll on väiksem kui üheksakümnendatel, mil meie uhked videokunstnikud olid leidnud suurt rahvusvahelist tähelepanu. Vaat see on lokaalse aktivismi tragöödia: kui kunst keskendub oma asja ajamisele, siis läheb suurem fookus, mis muule maailmale loeb, hoopis kaduma. Baltimaadele ei olnud selline fookus eriti oluline ja ma kardan väga, et üksikud tööd kindlasti kõnetavad, aga kõik need suunad vist mitte.
TT: Me palusime Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest oma kolleegil Marika Agul järele vaadata, millised teosed reisisid Eestist välismaale nullindatel kõige rohkem. Need olid Kai Kaljo "Luuser" (1997), Jaan Toomiku "Isa ja poeg" (1998) ning Ene-Liis Semperi "FF/REW" (1998) – kõik üheksakümnendatel valminud videoteosed. Kuvand Eestist ei olnud välismaal tegelikult nullindatel palju laiemaks muutunud ja see, mis Eestist välja paistis, oli üheksakümnendate kunst.
EK: … kus olid suured poeetilised visioonid maast, inimesest, soost ja loodusest. Nullindatel oli kunst läinud seevastu aktivistliku suuna peale, mis oli väga lokaalne ega pea sugugi huvitama kõiki.
Kas saaksite valida mõne teose, mis oleks teie silmis nullindate perspektiivist eriti kõnekas?
EK: Mina võtaksin Kiwa installatsiooni "Musta ruudu hajumine" (2008). 2015. aastal pühitses kogu eesrindlik kunstimaailm Kazimir Malevitši maali "Must ruut" (1915) juubelit, toimusid väga esinduslikud kunstinäitused ja kallid ekspositsioonid. Need pälvisid kriitikat, et näha polnud niivõrd Malevitši loomingut, kuivõrd selle kommertsialiseerumist. Kui palju Malevitši teosed maksavad, kui palju on "Musta ruudu" maale kokku, kes neid omab jne – sellised diskussioonid.
Nullindad olid Tartu kui kunstilinna jaoks väga olulised ja nn Tartu semiootikute grupiga koostööd teinud Kiwa on illustreerinud seda olukorda – musta ruudu transformatsioone – erakordselt põnevalt. Ta trükkis musta ruudu kujutist väga heal printeril, kus oli algul palju tahma, kuid edasi trükkides see kulus. Kujutis läks kogu aeg udusemaks, nähtamatumaks ja lõpuks oligi valge ruut valgel taustal, must ruut oli täiesti kadunud. "Musta ruudu" kui kõige krüptilisema kujundi devalveerumine toimub vaataja silme ees: ta näeb, kuidas ruut hajub, lihtsalt kukub kokku ajas ja ruumis.
Mina näitan seda tööd alati tohutu rõõmuga: see on üks väheseid juhtumeid, kus Eesti kunsti aktivism sekkub maailma kunsti küsimustesse, mitte ainult sellesse, kui palju keegi Eesti kunstiturul teenib, keda toetatakse ja keda kiusatakse. Kiwa teos on tõesti selline suuremeelne žest – vaadake, mis seal maailmas toimub, kuidas nad "Musta ruuduga" ringi lehvitavad!
TT: Mina tõstaksin esile rühmituse Johnson ja Johnson (Taavi Talve ja Indrek Köster) "Paldiski projekti" (2006–2013), mille raames pakuti Paldiskile, skulptor Amandus Adamsoni kodulinnale, võimalust valida, milline võiks olla üks tema skulptuur avalikus ruumis. Adamson oli üks esimesi eesti rahvusest professionaalseid kunstnikke ja Paldiski oli Nõukogude Liidu ajal suletud sõjaväelinn ning Eesti taasiseseisvumise järel sadamalinn – väga spetsiifilise linnaruumiga koht, kus domineerib sadam kogu oma olekuga ning "läbivoolava raha" kujundiga. Samas oli seal poliitikast võõrandunud elanikkond, lootusetus. Tunne, et nende hääl ei tähenda midagi.
See projekt andis neile inimestele tunde, et kui igaüks otsustab, siis tuleb ka käegakatsutav tulemus. Toimusid suured valimised ja lõpuks see kuju (Adamsoni "Laeva viimne ohe" (1899) suurendatud koopia, mille valmistasid Mare Mikof ja René Reinumäe. – Toim.) püsitatigi. Kogu see programm ja kogukondlik elu, mis selle ümber tekkis, oli muljetavaldav.
EK: Jah, tsiviliseeritud kogukondlik elu. Mitte nii, et inimesed niisama karjuvad, vaid nad mõtlevad, kuidas õhtut sisustada: laste isetegevus, prouad küpsetavad – tõeline idüll, nagu mõnes inglise filmis! Kogukond toimib, askeldab, on sõbralik, kõik tahavad teineteisele meeldida. Siis arutatakse, kutsutakse sinna linnategelased, kes kõik räägivad ja nagu ikka, valetavad, et raha ei ole.
"Paldiski projekt" väga ilusti dokumenteerib, et kogukonna poolt kunagi valitud võimudega oli tekkinud täielik huvide konflikt. Ja see, kuidas need vene inimesed seal Paldiskis lähevad tõeliselt põlema, kuidas see kuju püstitamise idee neid haarab – mingisugune kommunikatiivsuse, sotsiaalsuse idee, kõik kogu aeg mõtlevad, pakuvad lahendusi. Nad ei suuda kokku leppida, milline kuju püstitada, käib palju vaidlusi – seda protsessi on hästi huvitav vaadata.
TT: Ühelt poolt on see teos sekkuv, proovib kuidagi emantsipeerida need inimesed – anda neile agentsus ehk toimevõime oma elu puudutavates küsimustes. Samas on siin oluline huumor, see pole mingisugune surmtõsine dokumentaalne pisarakiskuja. Lisaks on mängus ka Hiinas toodetud kuju makett. Kogu see avaliku ruumi teema – "Paldiski projekt" põimib nii paljusid kümnendi jaoks olulisi teemasid ja samas annab hea portree kogukonnast, kellega keegi ei viitsi kunagi tegeleda või kelle poole keegi pole vaadanud.
Kui Normani installatsioon "Järelsõda" tegeleb palju kriitikaga, et kohaliku vene kogukonna "näoks" sai pärast 2007. aasta aprillirahutusi ebausaldusväärne märatsev pätt, siis "Paldiski projektis" on minu meelest kõige huvitavam see, kui inimesed hakkasid põhjendama, millist teost nad linnaruumi tahavad. Seal tuleb ette tõelise kunstianalüüsi momente! Inimesed avanevad isiksustena, kui nad põhjendavad, milline kuju võiks nende linna esindada. Ja esimest korda elus üldse peavad nad võib-olla mõtlema, mis on nende identiteet laiemalt. See on suurepärane portree nendest inimestest, sellest ajastust ja kohast – kunstnikud on siin midagi väga hästi ära tabanud.
EK:"Paldiski projekti" räägib väga hästi sotsiaalsetest probleemidest – sellest, kui valesti on kõiki asju aetud ja kuidas tuleks nende asjadega tegeleda. Mina teeksin selle filmi kohustuslikuks kõikidele integratsiooniga hõivatud riigiasutustele, koolidele jt kursuste pidamise kohtadele, kus on kogu aeg jahvatatud ühesuguseid jutte. Aga kõik oleneb – andke ainult inimestele võimalus!
See on tõesti sügava sotsiaalse kunsti hea näide, mis toimib ka tänapäeval ja on väga empaatiline.
EK: Laevahuku teema, mis oli juba Adamsonil nii tugevalt esil, puudutas kah kõiki neid inimesi.
TT: Just, sest Johnson ja Johnson suutsid oma töö ehitada poeetilise kujundi ümber. Ja palju oli muidugi ka kunstnike isiksustes kinni – see, kuidas nad oskasid inimesi kõnetada ja neile ligi pääseda, see oli nende tugevus kunstnikuna. Arvan, et see on unikaalne juhtum, mida tuleb esile tõsta. "Paldiski projekt" tõstab esile nii paljusid kümnendi jaoks olulisi märksõnu: dokumentalistika, sotsiaalkriitilisus, monumentide teema, samuti eri rahvustest kogukonnad, nendega tegelemine ja neile ühiste eesmärkide andmine, et lahendada ühiskondliku polariseerumise probleem. | Eha Komissarov: nullindad on teema, mida on väga raske brändida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas tekkis selle näituse idee? Lähiajaloo kunstinähtuste puhul tõuseb alati esile küsimus: kas sellega on ikka tekkinud piisav distants, kas see on juba arhiveeritud ajalugu? Kas nullindad on piisavalt kaugel, et rääkida nendest ajaloolises perspektiivis? Või on seda projekti suunanud ka vajadus mõtestada Eesti Kunstimuuseumi (EKM) nüüdiskunsti kogu viimase aja tulmeid? Kui suur on EKM-i eksponaatide osakaal sellel näitusel?
Eha Komissarov (EK): Kuna juba aastakümneid – Eesti taasiseseisvumisest alates – ostetakse iga kvartal Eesti Kultuurkapitali eraldatud vahenditest Eesti Kunstimuuseumi kogusse kunstiteoseid, siis tekib loomulikult vajadus aeg-ajalt oma kogud üle vaadata. Muidugi need tööd ringlevad väga erinevatel näitustel ja väga ambitsioonikates kuraatoriprojektides, aga muuseum kui kollektsiooni omanik vajab siiski omaenda objektiivset pilti.
Eesti kunstikriitikas on praegu tekkinud küsimus: miks nullindad – see on probleemipüstitusena ju nii igav formaat? Aga olukorras, kus tänapäevane kunst on niivõrd entroopilise arenguga, olukorras, kus ei kehti enam kunstniku ega meediumi mõiste ja kõik muudkui ületavad piire, tuleneb sellest kümnendi mõistest mingisugunegi objektiivsus. Muuseumil on just seda objektiivsust vaja. Ja see on ülemaailmne trend – kui tahad ülevaadet, pead võtma oma kaasaegse kunsti puhul kümnendi.
Triin Tulgiste (TT): Arvan, et nullindate puhul on esmaste kokkuvõtete tegemiseks vajalik distants olemas. Seda näitab ka mitmete teiste muuseumide huvi antud kümnendi arengute vastu, näiteks "Nulltuju. Eesti moe avangard 2000–2010" Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (23. X 2021–27. II 2022, kuraator Anne Vetik) või digikultuuri näitus "Miks Eesti? 30 aastaga ENSV-st e-Eestiks" Vabamus (19. XI 2021–23. X 2022, kuraator Henrik Roonemaa ja idee autor Karen Jagodin).
Mis puutub kogu mõtestamisse, siis selle näituse puhul saab hästi selgeks näituseprogrammi mõju kogumispoliitikale. Just tänu sellele näitusele oleme muuseumi kogu täiendanud mitmete nullindatest pärit teostega, näiteks The Elfriede Jelinek School of English Language'i plakatite aktsioon "Tooda või sure" (2007) ja Sandra Jõgeva performance'i "Südame külalisraamat" (2005/2021) dokumentatsioon.
Mahult on EKM-i kogudest pärit siiski ainult kolmandik näitusel olevatest teostest, teine kolmandik pärineb Tartu Kunstimuuseumist ning viimane kolmandik autori- või erakogudest. Niisiis on näitus ühelt poolt ülevaade kogutust ja teiselt poolt küsimus, mis sellesse üldpilti veel võiks kuuluda.
EK: Kui institutsioon võtab endale sellise suure ülesande, võtab see ka suure riski, sest saab kohe kriitika osaliseks. Meie näituse pealkiri on juba praegu tugeva kriitika osaliseks saanud. Nullindad on aga teema, mida on väga raske brändida. Siin on vaid paar eri märksõna: nn pronkssõdur ja pronksiöö – 2007. aastal Tallinnas Nõukogude sõjamonumendi teisaldamisega seotud rahutused venekeelse elanikkonna osalusel – ning 2000. aastate lõpu majanduskriis. Ja rohkem nagu polegi midagi.
Seetõttu tuli muuseumil paratamatult teha interventsioon puhtalt tänase olukorra pealt. Selle näituse pealkiri sündis eelmisel aastal, kui muuseum tegi kokkuvõtteid pandeemiaolukorrast: näituseid oli ära jäänud, publikut langes väga palju ära, tagajärjeks tuluprobleem. Sellel foonil jätsid aga nullindad erakordselt turvalise mulje ja siis tuligi mängu huvitavaid uusi mõisteid nagu "mugavustsoon" jne. Nii et kasutamegi selle ajastu kohta väljendit "kunst mugavustsoonis". Mis muidugi tekitab palju pingeid, sest mugavuse definitsiooniga ei taha kõik nõustuda.
Üks probleem on näiteks selles, et meil on tekkinud just nullindatel täiesti omaette vabakutseliste seltskond, kes tegeleb kunstnikuõiguste eest võitlemisega. Nemad on väga aktiivsed sotsiaalsel väljal, mida on aga peaaegu võimatu näitustel näidata ja käsitleda.
Mina soovitaksin neil aktivistidel võtta kunstnikud kokku ja vormistada oma võitlustest üks kunstiprojekt, sest siis oleksid nad pildil ja me saaksime neid näitusel esile tuua. Praegu tekib kogu aeg see moment, et miski ei kajasta neid, nad ei haaku mitte ühegi formaadiga. See on tõesti selline küllalt anonüümne tegevus, kuid olen nõus, et see oli nullindatel väga tugev nähtus. Oleme Triinuga püüdnud seda näidata niipalju kui võimalik, tuua aktivistide tegevust esile.
TT: Üks selle näituse määravaid tegureid oli tegutsemine kuraatoritena n-ö hallil alal, kahe formaadi vahel: see näitus on lahti peaaegu aasta, mis pole ajutise näituse tavapikkus, kuid pole siiski ka päris püsinäitus. Ühelt poolt pidime arvestama stabiilsemate teostega, mis selle aja ekspositsioonis vastu peaksid. Teiselt poolt, lähtudes ülesandest tutvustada ja mõtestada EKM-i kogusid, oli meie jaoks oluline tasakaal teoste valikus – kui oleksime keskendunud näiteks aktsioonide dokumentatsioonile, oleks väga palju muud välja jäänud jne. Eksponaatide maht oli ju piiratud vajadusega terve kümnend kokku võtta.
Peaksin samas märkima, et esimest korda Kumu ajaloos moodustub ekspositsiooninarratiiv, kus saame ülevaate Eesti kunsti ajaloost 18. sajandi algusest kuni peaaegu meie kaasajani välja.
Minul oli küll pealkirja puhul äratundmisrõõm, see on üsnagi ka minu seos nullindatega. Üheksakümnendad olid sellised vihased, ebamugavad, Eesti taasiseseisvumisjärgses uues olukorras kohanevad ja õppivad aastad. Nullindate kaasaegne kunst on aga juba n-ö kohal, toimib juba heal tasemel, ei pea ennast tõestama. On selline normaliseerunud olukord.
EK: Neile märksõnadele on väga hästi osutanud üks Soome projekt: "Lennata, lennata, lennata!" Kui sa ei elanud Berliin–Londoni lennuliinil, polnud sind olemaski. Sa lihtsalt ei osalenud kunstis. Sa käisid välisnäitustel, vaatasid neid ja seeläbi ka õppisid. Ja nüüd järsku lockdown on meid maa peale toonud.
See reisimisvabadus oli suur mugavus, loomulikult. Mida sellest ajastust taga nutetakse, on just füüsiline vabadus.
Millised on selle näituse põhilised teemaplokid? Mulle jäi näitust vaadates mulje, et see on selline sümpaatne teosekeskne väljapanek – omamoodi polüfoonia, kus iga teos on kenasti esil. Pigem luuakse väiksemaid ilusaid teostevahelisi dialooge kui üritatakse allutada töid ühele suuremale teemale.
EK: Mind isiklikult väga huvitas, millise diskursuse loovad need teosed, igaüks neist. Lasta lihtsalt kõneleda teostel, mitte minna peale vägivaldsete pealkirjadega.
TT: Üks selle näituse dialoogipartner on olnud 2019. aastal Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse välja antud artiklikogumik "Normaalsed nullindad. Vaateid 2000. aastate Eesti kunstielule", mis on eelkõige kunstisotsioloogiline uurimus. Kuna meil juba on niisiis selle kümnendi kunstist kokkuvõte, mis on väga kunstielukeskne – mitte teostekeskne –, siis tundus meile, et võiks moodustada teatud komplekti, tuues selle käsitluse kõrvale teosed. Nüüd inimesed pöörduvad kindlasti rohkem selle raamatu poole, hakkavad seda lugema, ning näitus oleks omamoodi pildipank, mida kõrvalt vaadata, kuid mida selles raamatus ei ole.
Meile oli näitust kokku pannes oluline luua dialooge nii teoste kui ka autorite tasandil laiemalt, kõige muu hulgas kümnendi ilmet kujundanud nn 1990. aastate põlvkonna ja nullindatel kunsti tulnud noorte vahel. Materjali süstematiseerimisel oleme vältinud rangete teematubade loogikat, kuid teatud kümnendi kunstile olulised teemad on seal loodetavasti ikkagi piisava selgusega välja loetavad: globaliseerumine, huvi avaliku ruumi vastu, eri vaatamisstrateegiad, sekkuv sotsiaalne kunst, integratsiooni ja rahvusluse teemad, eri feminismid ja arengud kehakunstis.
EK: Minu meelest näitusele valitud tööd ei vea meid alt, need väga tublisti seletavad kümnendi ära. On kohe näha, et nullindate kunstnik lõi ja tegutses oma ajas, oli tugevalt dialoogis tegelikkuse, sündmuste, probleemide ja valupunktidega; väga tugev on uuriv diskursus.
Sellel näitusel ongi esiplaanil uued diskursused ja teemad, aga samuti pigem uued meediumid, mitte niivõrd traditsioonilised maal, graafika, joonistus. Kas nende teoste eksponeerimine nõudis sageli erilahendusi – suuremõõtmelisemat konserveerimist, algse eksponeerimisviisi (installatsiooni) taastamist? Mulle tundub selle aja kunst kohati üsna efemeerne, selle näitamine nõuab sageli tõelist rekonstrueerimist.
EK: Taastamine on ju väga kallis lõbu, saime seda endale mõõdukalt lubada. Valisime teatud tööd, mida me väga tahtsime näha, ja siis taastasime.
TT: Meil oli sellel näitusel kaks suuremat rekonstrueerimisprojekti. Esimene on Jevgeni Zolotko installatsioon "Hall signaal", mis oli esmakordselt eksponeeritud samanimelisel isiknäitusel Vaal galeriis 2010. aastal, millest olid säilinud ainult videod, nii et kogu selle installatsiooni materiaalne osa on täiesti n-ö nullist loodud. Teine mastaapne rekonstruktsioon oli Karel Koplimetsa "Vilde tee juhtum", mis oli esmakordselt eksponeeritud samanimelisel isiknäitusel Draakoni galeriis 2010. aastal, millest oli säilinud ainult pabermaterjal – erinevad väljalõiked, fotod. Lisaks neile n-ö lõid nullist uuesti oma skulptuuri "Pissiv naine" (2007/2021) Edith Karlson ja installatsiooni "Portatiivne Vihkamise Nurk" (2005/2021) Marco Laimre.
Me ei ole rangelt jälginud põhimõtet, et mis ei ole sellest kümnendist materiaalsest säilinud, seda me ka ei näita – vastupidi, oleme olnud küllaltki liberaalsed ja uusversioonid on aktsepteeritavad. Näiteks on mitmed kunstnikud oma nullindate fotoseeriad viinud Diaseci tehnikasse: see seisneb fototrüki viimistlemises akrüülklaasiga, mis ei olnud tegelikult nullindatel üldse veel päevakorral.
Nullindad on Eestis selline kontseptualismi kümnend – kuigi materiaalsus tuleb koos teatud autoritega jõuliselt esile, ei tähenda see, et kadunud teosed ei oleks taasloodavad.
Siis loodigi ju teoseid käepärastest vahenditest, mis ei tähenda, et need ei võiks olla paremad praegustes tingimustes.
EK: Minu meelest tänu sellele, et me midagi taastoota lasime, tuli just väga hästi esile eesti-vene integratsiooni vastuseis nullindatel. Seda ei ammenda ainult Kristina Normani nn kuldsõdur installatsioonis "Järelsõda" (2009). Näeme, millise huviga kunstnikud töötasid n-ö vihkamise ruumis, mis oli ebatolerantne, vaenulik ja kus sündisid igasugused võitluslikud vastupanumõtted. Laimre "Portatiivne Vihkamise Nurk" on siin väga hea näide.
Millistena mäletame nullindaid laiemalt ehk mis on selle kümnendi suhe oma aja kunstiga?
EK: Kindlasti on see mälupilt seotud päevapoliitiliste ja väga kindlate majanduslike sündmustega. Nullindate esimene pool on seotud enneolematu majandusliku õitsenguga ja tahaksin loota, et see puudutas ka kunstnikke. Oli näiteks väga raske minna õppima läände, aga ikka mindi, järelikult oli see võimalik. Majandusliku edu kõrval oli samuti iseloomulik selline nähtus nagu aktiivse feminismi teke.
TT: Üks nähtus, mis seostub nullindatega laiemalt, on ka digiarengute edulugu. Aga seda meie näitusel niivõrd esil ei ole, sest Timo Tootsi jt autorite tolleaegsed esimesed projektid, mis tegelesid meedia muutumise ja kogu digitaalse maailma kaardistamisega kunstis, ei ole tänapäeval enam töökorras või ei oleks nende algne taastamine enam mõttekas. Lisaks polnud need mõeldud selleks, et töötada üksteist kuud järjest, ilma mingisuguse täiendava tehnilise abita.
Tehnoloogia oma olemuselt vananebki väga kiiresti ja kunstil, mis seda kasutab, on samad ohud. Seega üks konkreetne osa tol ajal väga aktuaalseid teemasid käsitlenud kunstist meie näitusel ei kajastu.
EK: Kunstnikud, kes nende algsete digimeediumitega tol ajal töötasid, on praegu läinud oma projektidega nii kaugele, et oleks nagu isegi piinlik neid n-ö lapsepõlvetöödega esitleda.
Kuivõrd on nullindatel aktuaalsed teemad ja meediumid tähtsad meile täna? Kas midagi on praeguseks juba vananenud? Ja vastupidi, kas midagi oli oma ajast ees?
TT: Üks asi, mida peaks nullindate puhul välja tooma, on sotsiaalkriitiline kunst, mis oli niivõrd oluline märksõna selle ajastu jaoks. Tänapäeval samal kujul see ei toimi, kuigi ma ei taha öelda, et see on vananenud.
EK: Võitlused on läinud juba institutsioonide ja koguni ministeeriumi tasandile, nagu näiteks kunstnike sotsiaalsete garantiide teema, mis sai alguse just nullindatel.
Marge Monko teose "Ma ei söö lilli" (2009/2011) sõnum oli täiesti vapustav sündmus! See teatas, et Nõukogude Liidu aegne Eesti NSV Kunstnike Liit, mis töötas nagu aadliklubi ja mille liikmed nautisid kõiksugu privileege, tuleb ära unustada! Et tänapäeva kunstnik on sisuliselt kerjus, kes elab allapool absoluutse vaesuse piiri, sest miinimumpalk on Eestis kõrgem kui keskmise kunstniku aastasissetulek. Ja et nüüd tuleb võidelda oma sotsiaalsete õiguste eest: riigiga, institutsioonidega!
See on olukord, kus ühelt poolt asub kunstnik oma õiguste eest võitlema, ja teiselt poolt Eestis tekib väga tugev institutsioonikriitiline liikumine: süüdi on ju kunstnike ekspluateerijad, s.t muuseumid jt institutsioonid. Lõpuks on see võitlus tänapäeval jõudnud selleni, et muuseumid tasustavadki kunstnike esinemist. Muidugi ei ole muuseum, kellele riik ei anna raha juurde, see koht, kes lahendab kunstnike riikliku ravikindlustuse probleemid. Aga muuseum on kogu aeg kunstnike võitlusi ministeeriumis toetanud.
Ühelt poolt tunnistus, et kunstnik on kerjus, kes sisuliselt maksab riigile peale kunsti eest, s.t võimaluse eest kunsti teha – see sõnum öeldi Eestis väga selgelt välja just nullindatel naiskunstnike poolt. Pärast seda hakkas organiseerumine kõikvõimalikeks sotsiaalseteks võitlusgruppideks, kes täna muidugi täiesti õigustatult nõuavad tunnustust ja seda, et nende töö ka kuidagi õigustatult pildil oleks.
Teiselt poolt institutsioonikriitika – kunstnikud muuseumi vastu. See on teine suund, mis on ka Eestis väga hästi dokumenteeritud. Nii et arvan, et meie näitus tegi ikka väga toreda sissevaate sellesse, mis tol ajal toimus – me ei varja mitte midagi, me ei peida mitte midagi, kõik pinged on lahti võetud ja esile tõstetud.
TT: Nullindad olid ka ju meie tänase normaalse kunstiskeene ettevalmistuslava rohkemgi kui üheksakümnendad olid. Eesti Kunstiakadeemia (EKA) fotoosakonna tegevus ja seetõttu jõuline foto esiletõus, installatsioonikunst – just nullindad on kümnend, kui see kõik muutus normiks. Me näeme, et siin ei ole põhimõttelist vahet tänapäevaga. Jah, muutuvad teemad ja fookused, aga just installatsiooni ja fotograafia keskne positsioon oli tegelikult juba nullindatel olemas.
EK: Kontseptualistlik uuriv fotokunst – see oli Marco Laimre juhtimisel fotoosakonnas EKA-s tol väga domineeriv suund. See võimaldas kunstnikel võtta teatud uurimusliku positsiooni.
TT: Just. Ja dokumentalistika mõju on see, mis on kõnealusel kümnendil väga oluline. Kellel väljendub see mõju selles, et hakatakse ise filme tegema, nagu näiteks Jaan Toomik, kes kasutavad seda rohkem oma uurimuslikkuse osana – arhiivikaadrite põhjal tehtud filmid jne. Ka see on märksõna, mis on praegu juba normaalsuse osa.
Normaalsusest rääkides: kas saab öelda, kuivõrd kaugele on nullindatest jõudnud praeguse hetke kunst?
TT: See on muutunud võib-olla rohkem vormi- ja materjalikeskseks. Poliitilisus, mis oli oluline märksõna, on minu meelest taandunud. Sekkuvaid aktsioone, ebamugavaid teemasid tõstatavaid kunstiteoseid on väga vähe. Nullindatel oli pilt minu meelest palju kirjum. Kui keegi hakkas tol ajal varju jääma, on nad tänaseks täiesti ära marginaliseerinud; peavool domineerib hästi tugevalt tänapäeval.
EK: Kõik need võitluslikud hoiakud – aktiivse, agressiivse kunstniku näol, kes kohe ütleb välja: "Põrgusse, Eesti riik ei hoolitse selle, selle ja selle eest!" – tekkisid just toonase mugavustsooni perioodil, kui oli majanduslik buum ja kunsti napist finantseerimisest võis avalikult rääkida, sest riik ei saanud enam öelda: "Oi, ma olen nii vaene!" Aga mida riik siiski lõpuks tegi, loomulikult. Tuli välja oma vana retoorikaga. Jättis kasutamata kõik eelised, mis tal olid, et meie kunstielu normaliseerida.
Meenutan vaatajana nullindate sotsiaalset kunsti: olulised teemad, aga vahendid või meetodid olid laenatud sotsioloogiast või muust distsipliinist ja tulemus polnud kahjuks tihtilugu akadeemiliselt ega kunstiliselt veenev. Praegu on minu meelest positiivne areng see, et kui tahetakse ühiskonnas midagi muuta, tegeletaksegi otse – aktivismi, sekkumisega. Samas kasutatakse ka rohkem kunsti enda vahendeid ja kujundeid, teise nurga alt teemade käsitlusi.
EK: Kõik ei ole ju sündinud võitlejaks, siin peabki võib-olla mingi professionaliseerumine toimuma. Kunstnikud tegelegu rahus oma loova diskursusega – võitlusel, aktivismil on omad kangelased ja see on täiesti omaette teema.
TT: Mulle tundubki, et kriitilise kunsti diskursus on tänapäeval eelkõige liikunud keskkonnateemade juurde, antropotseeni ja kliimamuutuste teemade juurde laiemalt. Näeme, et seal on hästi tugev kriitika, rohkem otsest ainega tegelemist – kuigi läbi poeetiliste kujundite, nagu näiteks Kristina Õlleki teostes. Aga kriitiline nool on nihkunud just keskkonnale, mitte sotsiaalse ebavõrdsuse jt nullindatel aktuaalsetele teemadele.
Jällegi, et mõista Õlleki keskkonnakriitilisi teoseid, peame suhestuma kujundiga – mis on palju peenem ja tundlikum töö emotsioonide ja visuaalse teadvusega kui näiteks kvaasisotsioloogiline väljavõte. See ei tähenda muidugi, et Õllek poleks põhjalikku uurimislikku eeltööd teinud. Aga milline on Eesti nullindate kunsti roll Baltimaade ja laiemas rahvusvahelises kontekstis? Kas siin võib millestki rääkida globaalses mõõtkavas?
EK: Võiks öelda, et see roll on väiksem kui üheksakümnendatel, mil meie uhked videokunstnikud olid leidnud suurt rahvusvahelist tähelepanu. Vaat see on lokaalse aktivismi tragöödia: kui kunst keskendub oma asja ajamisele, siis läheb suurem fookus, mis muule maailmale loeb, hoopis kaduma. Baltimaadele ei olnud selline fookus eriti oluline ja ma kardan väga, et üksikud tööd kindlasti kõnetavad, aga kõik need suunad vist mitte.
TT: Me palusime Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest oma kolleegil Marika Agul järele vaadata, millised teosed reisisid Eestist välismaale nullindatel kõige rohkem. Need olid Kai Kaljo "Luuser" (1997), Jaan Toomiku "Isa ja poeg" (1998) ning Ene-Liis Semperi "FF/REW" (1998) – kõik üheksakümnendatel valminud videoteosed. Kuvand Eestist ei olnud välismaal tegelikult nullindatel palju laiemaks muutunud ja see, mis Eestist välja paistis, oli üheksakümnendate kunst.
EK: … kus olid suured poeetilised visioonid maast, inimesest, soost ja loodusest. Nullindatel oli kunst läinud seevastu aktivistliku suuna peale, mis oli väga lokaalne ega pea sugugi huvitama kõiki.
Kas saaksite valida mõne teose, mis oleks teie silmis nullindate perspektiivist eriti kõnekas?
EK: Mina võtaksin Kiwa installatsiooni "Musta ruudu hajumine" (2008). 2015. aastal pühitses kogu eesrindlik kunstimaailm Kazimir Malevitši maali "Must ruut" (1915) juubelit, toimusid väga esinduslikud kunstinäitused ja kallid ekspositsioonid. Need pälvisid kriitikat, et näha polnud niivõrd Malevitši loomingut, kuivõrd selle kommertsialiseerumist. Kui palju Malevitši teosed maksavad, kui palju on "Musta ruudu" maale kokku, kes neid omab jne – sellised diskussioonid.
Nullindad olid Tartu kui kunstilinna jaoks väga olulised ja nn Tartu semiootikute grupiga koostööd teinud Kiwa on illustreerinud seda olukorda – musta ruudu transformatsioone – erakordselt põnevalt. Ta trükkis musta ruudu kujutist väga heal printeril, kus oli algul palju tahma, kuid edasi trükkides see kulus. Kujutis läks kogu aeg udusemaks, nähtamatumaks ja lõpuks oligi valge ruut valgel taustal, must ruut oli täiesti kadunud. "Musta ruudu" kui kõige krüptilisema kujundi devalveerumine toimub vaataja silme ees: ta näeb, kuidas ruut hajub, lihtsalt kukub kokku ajas ja ruumis.
Mina näitan seda tööd alati tohutu rõõmuga: see on üks väheseid juhtumeid, kus Eesti kunsti aktivism sekkub maailma kunsti küsimustesse, mitte ainult sellesse, kui palju keegi Eesti kunstiturul teenib, keda toetatakse ja keda kiusatakse. Kiwa teos on tõesti selline suuremeelne žest – vaadake, mis seal maailmas toimub, kuidas nad "Musta ruuduga" ringi lehvitavad!
TT: Mina tõstaksin esile rühmituse Johnson ja Johnson (Taavi Talve ja Indrek Köster) "Paldiski projekti" (2006–2013), mille raames pakuti Paldiskile, skulptor Amandus Adamsoni kodulinnale, võimalust valida, milline võiks olla üks tema skulptuur avalikus ruumis. Adamson oli üks esimesi eesti rahvusest professionaalseid kunstnikke ja Paldiski oli Nõukogude Liidu ajal suletud sõjaväelinn ning Eesti taasiseseisvumise järel sadamalinn – väga spetsiifilise linnaruumiga koht, kus domineerib sadam kogu oma olekuga ning "läbivoolava raha" kujundiga. Samas oli seal poliitikast võõrandunud elanikkond, lootusetus. Tunne, et nende hääl ei tähenda midagi.
See projekt andis neile inimestele tunde, et kui igaüks otsustab, siis tuleb ka käegakatsutav tulemus. Toimusid suured valimised ja lõpuks see kuju (Adamsoni "Laeva viimne ohe" (1899) suurendatud koopia, mille valmistasid Mare Mikof ja René Reinumäe. – Toim.) püsitatigi. Kogu see programm ja kogukondlik elu, mis selle ümber tekkis, oli muljetavaldav.
EK: Jah, tsiviliseeritud kogukondlik elu. Mitte nii, et inimesed niisama karjuvad, vaid nad mõtlevad, kuidas õhtut sisustada: laste isetegevus, prouad küpsetavad – tõeline idüll, nagu mõnes inglise filmis! Kogukond toimib, askeldab, on sõbralik, kõik tahavad teineteisele meeldida. Siis arutatakse, kutsutakse sinna linnategelased, kes kõik räägivad ja nagu ikka, valetavad, et raha ei ole.
"Paldiski projekt" väga ilusti dokumenteerib, et kogukonna poolt kunagi valitud võimudega oli tekkinud täielik huvide konflikt. Ja see, kuidas need vene inimesed seal Paldiskis lähevad tõeliselt põlema, kuidas see kuju püstitamise idee neid haarab – mingisugune kommunikatiivsuse, sotsiaalsuse idee, kõik kogu aeg mõtlevad, pakuvad lahendusi. Nad ei suuda kokku leppida, milline kuju püstitada, käib palju vaidlusi – seda protsessi on hästi huvitav vaadata.
TT: Ühelt poolt on see teos sekkuv, proovib kuidagi emantsipeerida need inimesed – anda neile agentsus ehk toimevõime oma elu puudutavates küsimustes. Samas on siin oluline huumor, see pole mingisugune surmtõsine dokumentaalne pisarakiskuja. Lisaks on mängus ka Hiinas toodetud kuju makett. Kogu see avaliku ruumi teema – "Paldiski projekt" põimib nii paljusid kümnendi jaoks olulisi teemasid ja samas annab hea portree kogukonnast, kellega keegi ei viitsi kunagi tegeleda või kelle poole keegi pole vaadanud.
Kui Normani installatsioon "Järelsõda" tegeleb palju kriitikaga, et kohaliku vene kogukonna "näoks" sai pärast 2007. aasta aprillirahutusi ebausaldusväärne märatsev pätt, siis "Paldiski projektis" on minu meelest kõige huvitavam see, kui inimesed hakkasid põhjendama, millist teost nad linnaruumi tahavad. Seal tuleb ette tõelise kunstianalüüsi momente! Inimesed avanevad isiksustena, kui nad põhjendavad, milline kuju võiks nende linna esindada. Ja esimest korda elus üldse peavad nad võib-olla mõtlema, mis on nende identiteet laiemalt. See on suurepärane portree nendest inimestest, sellest ajastust ja kohast – kunstnikud on siin midagi väga hästi ära tabanud.
EK:"Paldiski projekti" räägib väga hästi sotsiaalsetest probleemidest – sellest, kui valesti on kõiki asju aetud ja kuidas tuleks nende asjadega tegeleda. Mina teeksin selle filmi kohustuslikuks kõikidele integratsiooniga hõivatud riigiasutustele, koolidele jt kursuste pidamise kohtadele, kus on kogu aeg jahvatatud ühesuguseid jutte. Aga kõik oleneb – andke ainult inimestele võimalus!
See on tõesti sügava sotsiaalse kunsti hea näide, mis toimib ka tänapäeval ja on väga empaatiline.
EK: Laevahuku teema, mis oli juba Adamsonil nii tugevalt esil, puudutas kah kõiki neid inimesi.
TT: Just, sest Johnson ja Johnson suutsid oma töö ehitada poeetilise kujundi ümber. Ja palju oli muidugi ka kunstnike isiksustes kinni – see, kuidas nad oskasid inimesi kõnetada ja neile ligi pääseda, see oli nende tugevus kunstnikuna. Arvan, et see on unikaalne juhtum, mida tuleb esile tõsta. "Paldiski projekt" tõstab esile nii paljusid kümnendi jaoks olulisi märksõnu: dokumentalistika, sotsiaalkriitilisus, monumentide teema, samuti eri rahvustest kogukonnad, nendega tegelemine ja neile ühiste eesmärkide andmine, et lahendada ühiskondliku polariseerumise probleem.
### Response:
Eha Komissarov: nullindad on teema, mida on väga raske brändida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Reservohvitseride Kogu on eelmise aasta juunikuust saati kogunud annetusi, et püstitada lahkunud kindrali mälestuseks tema büst. Mai seisuga on kokku saadud üle 33 000 euro ja büst on valmis valatud, teatas kogu.
"Asukohaks oleme valinud Kuperjanovi pataljoni värava ees oleva platsi," teatas kogu sotsiaalmeedias. "Büst on juba valatud ja käib platsi projekteerimine."
Annetusi kogub reservohvitseride kogu endiselt, kuna raha ei ole veel koos. | Võrru tuleb kindral Kerdi mälestusmärk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Reservohvitseride Kogu on eelmise aasta juunikuust saati kogunud annetusi, et püstitada lahkunud kindrali mälestuseks tema büst. Mai seisuga on kokku saadud üle 33 000 euro ja büst on valmis valatud, teatas kogu.
"Asukohaks oleme valinud Kuperjanovi pataljoni värava ees oleva platsi," teatas kogu sotsiaalmeedias. "Büst on juba valatud ja käib platsi projekteerimine."
Annetusi kogub reservohvitseride kogu endiselt, kuna raha ei ole veel koos.
### Response:
Võrru tuleb kindral Kerdi mälestusmärk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on järjekordne libauudis. Selliseid plaane pole," kommenteeris Peskov gaasitarnete peatamise väiteid.
Ajaleht Iltalehti andmetel hoiatasid Soome poliitikud, et Venemaa võib reedel riiki gaasitarned lõpetada. Soome president ja peaminister teatasid neljapäeval tehtud ühisavalduses, et soovivad Soome astumist NATO-sse.
"Gazprom varustab gaasiga erinevaid riike Euroopas, sealhulgas riike, mis on NATO liikmed. Gazprom on korduvalt näidanud end usaldusväärse firmana, kes varustab Euroopat energiaga," ütles Peskov.
Neljapäeval väitis Peskov, et Soome võimalik NATO-sse astumine ohustab Venemaad. | Peskov: Venemaal pole plaanis gaasitarneid Soome peatada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on järjekordne libauudis. Selliseid plaane pole," kommenteeris Peskov gaasitarnete peatamise väiteid.
Ajaleht Iltalehti andmetel hoiatasid Soome poliitikud, et Venemaa võib reedel riiki gaasitarned lõpetada. Soome president ja peaminister teatasid neljapäeval tehtud ühisavalduses, et soovivad Soome astumist NATO-sse.
"Gazprom varustab gaasiga erinevaid riike Euroopas, sealhulgas riike, mis on NATO liikmed. Gazprom on korduvalt näidanud end usaldusväärse firmana, kes varustab Euroopat energiaga," ütles Peskov.
Neljapäeval väitis Peskov, et Soome võimalik NATO-sse astumine ohustab Venemaad.
### Response:
Peskov: Venemaal pole plaanis gaasitarneid Soome peatada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meistritiitli juba kindlustanud Zürich jäi kahel korral kaotusseisu, aga jõudis mõlemal juhul viigini. Seejuures lõi Antonio Marchesano 2:2 tabamuse kohtumise üleminutitel.
Mets tegi teist mängu järjest kaasa kõik 90 minutit.
Šveitsis jääb hooaja lõpuni veel kaks vooru. Järgmisel nädalal mängib Zürich kõigepealt võõrsil Luganoga ja lõpetab hooaja pühapäeval kodus Luzerni vastu. | Zürich sai napilt viigi kätte, Mets mängis 90 minutit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meistritiitli juba kindlustanud Zürich jäi kahel korral kaotusseisu, aga jõudis mõlemal juhul viigini. Seejuures lõi Antonio Marchesano 2:2 tabamuse kohtumise üleminutitel.
Mets tegi teist mängu järjest kaasa kõik 90 minutit.
Šveitsis jääb hooaja lõpuni veel kaks vooru. Järgmisel nädalal mängib Zürich kõigepealt võõrsil Luganoga ja lõpetab hooaja pühapäeval kodus Luzerni vastu.
### Response:
Zürich sai napilt viigi kätte, Mets mängis 90 minutit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuel albumil teeb The Black Keys koostööd muuhulgas Billy F. Gibbonsiga (ZZ Top), Greg Cartwrightiga (Reigning Sound) ja Angelo Petragliaga (Kings of Leon). Kuigi ansambel tegi varem tihedalt koostööd produtsendiga Danger Mouse, on see esimene kord, kui bänd on albumi loomeprotsessi kaasanud ka mitmeid uusi tegijaid.
The Black Keys on oma loomingu eest võitnud kuus Grammy auhinda, bändi kuuluvad Dan Auerbach ja Patrick Carney. "Dropout Boogie" on nende 11. album. | The Black Keys avaldas uue albumi "Dropout Boogie" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuel albumil teeb The Black Keys koostööd muuhulgas Billy F. Gibbonsiga (ZZ Top), Greg Cartwrightiga (Reigning Sound) ja Angelo Petragliaga (Kings of Leon). Kuigi ansambel tegi varem tihedalt koostööd produtsendiga Danger Mouse, on see esimene kord, kui bänd on albumi loomeprotsessi kaasanud ka mitmeid uusi tegijaid.
The Black Keys on oma loomingu eest võitnud kuus Grammy auhinda, bändi kuuluvad Dan Auerbach ja Patrick Carney. "Dropout Boogie" on nende 11. album.
### Response:
The Black Keys avaldas uue albumi "Dropout Boogie" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu Ülikooli maailmakirjanduse kaasprofessor ja Tallinna Ülikooli kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotman rääkis, et ühismeedia, iseäranis Instagrami luulele kohtab peamiselt kolme vaatenurka. Esimese järgi see ei olegi päris luule, teine, vähemlevinud seisukoht leiab, et see päästab luule kirjandusliigina, ning kolmanda järgi pole tegu küll päris luulega, ent juhatab võimalikke huvilisi selle juurde.
Üheks maailma kuulsaimaks instaluuletajaks võib pidada 29-aastast India pärituolu Kanada kirjanikku Rupi Kauri, kelle kontol on 4,5 miljonit jälgijat. Eestis on menukaim instaluuletaja kahtlemata Lauri Räpp 24 tuhande jälgijaga, mida võib pidada Eesti kontekstis samuti väga suureks luulehuviliste arvuks.
Kauri ja Räpi luule populaarsus rajaneb Lotmani sõnul pealtnäha eri alustel. Rupi Kaur alustas sotsiaalmeedias avaldamist n-ö tüdrukuluulega platvormil Tumblr. Tema esimene Instagrami postitus kujutas aga voodis lamavat neidu, menstruatsiooniveri pükstel paistmas.
"Tegu oli kohe võimsa soolise avaldusega, mis häiris paljusid. Naiseks olemise kõrval on Kauri puhul oluline võõra teema, migratsioon ja elu ühes kultuuris teisena. Seega on tema luule sageli ühtlasi poliitiline seisukohavõtt," rääkis Lotman.
Seevastu Lauri Räpp, kes on turundusmagister, postitab ajatumaid seisundeid ja romantilisi tundeid, mida tihti saadab melanhoolne noot. Palju on ka nii-öelda eneseabiluulet. "Lauri Räpi puhul näeme erinevalt Rupi Kaurist konfliktide vältimist. Tema luules puudub iroonia, teravus ja huumor, ta luuletab universaalsetest tunnetest. Ta püüab puudutada kõiki, riivamata kedagi. See muidugi ei õnnestu, Leo Luksi ta juba riivas," rääkis Lotman.
Nimelt kirjutas filosoof Leo Luks hiljutises Loomingus, et Lauri Räpi luule kuulub samavõrra luule hulka nagu Igor Mangi horoskoobid proosasse. Lotman sellega ei nõustu. "See ei pruugi meeldida, aga see on kahtlemata luule. Vastupidi väitjad tahavad tegelikult öelda, et see on halb luule," sõnas ta. Teadlasena ei huvita teda aga hinnangute andmine, vaid luule nähtusena koos kõigi äärealade, alaliikide ja ka veidrustega.
Lauri Räpi Instagram. Autor/allikas: Kuvatõmmis/Instagram
Lotman rääkis, et teda huvitab luule juures enim, kuidas see on tehtud, milliseid vahendeid luuletaja kasutas, milline on tema hääl ja missugused tähendusmehhanismid seal peituvad. Samuti kuidas see paigutub laiemasse kultuurilisse ja ühiskondlikku konteksti. "Kõige igavam on minu jaoks küsimus, kas see on hea või halb luuletus," sõnas ta.
Rupi Kauri ja Lauri Räpi puhul on aga ühine see, et nende luule mõistmiseks ei pea Lotmani sõnul olema luulesõber ega tule tunda luuleajalugu. Märt Väljataga on suundumusena välja toonud, et kirjanduslugu ei tajuta enam lineaarsena, kus üks kirjanik kasvab välja teisest, kirjandusloo laialipudenemiseks. Instaluules jagab autor oma tundeid, seisundeid ja ideid, millega lugeja suhestub. Seejuures pole kirjanduslikel kihistustel tähtsust. Lotman rääkis, et selle sõnum annab end enamasti kergelt kätte, valdavalt puudub kunstile omane ambivalents, kihilisus ning ka kujundid avanevad lugejale hõlpsalt.
Luuleraamatute müük suureneb
Kaasprofessori sõnul on uuringute järgi luuleraamatute müük Instagrami luule tekke järel terves läänemaailmas tõusnud. Ostetakse palju instaluulet, mille autor on hiljem avaldanud raamatuna.
Nüüd jõudis trend Lauri Räpi näol Eestisse, kelle "Lihtsate asjade tähtsust" on müüdud üle 8000 eksemplari. Rebekka Lotman rõhutab, et see on Eesti mõistes tohutu tiraaž isegi mitte luuleraamatu jaoks. "Tegu on kahtlemata ühe müüduma luuleraamatuga Eesti kirjanduses. Väärib tähelepanu, et sellega koos on tõusnud ka tunnustatud, professionaalsete luuletajate teoste müük. Nii et huvi luule vastu kasvab, kuid oletatavasti on muutumas ka luule lugemise viisid," rääkis ta.
"Tegu on kahtlemata ühe müüduma luuleraamatuga Eesti kirjanduses."
Selle aasta algusest leiab Instagramist ka konto, mis keskendub Doris Kareva loomingule. Lotman usub, et see samm võib ka Kareva luuleraamatuid veelgi populaarsemaks muuta. "Instagramis leiab tema luule kindlasti uusi austajaid. Neid, kes raamatukogudest vanu luuleraamatuid üles ei otsi, aga näevad, et tema seisundiluule puudutab nende hingekeeli," sõnas ta.
Visuaalne külg mängib suurt rolli
Iga uue platvormi kasutuselevõtt mõjutab Lotmani sõnul paratamatult selles avaldatava teose tähendust ja mõju, ning kahtlemata teeb seda ka sotsiaalmeedia. Muutub poeetika, näiteks saab Instagramis avaldatud luuletuse puhul tähtsaks visuaalne külg ehk luuletuse kujundus.
Lotman juhtis tähelepanu, et eriti palju näeme Instagrami-luule puhul kujundust, millega jäljendatakse paberit ja kirjana kasutatakse trükimasinašrifti – Eesti instapoeetidest näiteks Lauri Räpp (@laurirapp) ja Gerda Laura Liiv (@gerdalaura). Näeme aga ka lausa paberile käsitsi kirjutatud ja pildistatud luuletusi (@t6nisvilu). Kaasprofessori sõnul kasutatakse neis ilmselt selleks, et lisada tekstile "päris" asja konnotatsioon. "Midagi, mis kuulub virtuaalse maailma eelsesse aega," ütles ta.
Tõnis Vilu Instagram. Autor/allikas: Kuvatõmmis/Instagram
Peale selle on muutunud kommunikatiivne plaan. Luuletuse tähenduse juurde kuuluvad laigid ja kommentaarid, rolli mängib luuletuse jagaja isik, tema jälgijaskonna hulk ning kes sinna kuuluvad. Ehk need elemendid, mida võib nimetada paratekstuaalseteks suheteks.
Samas lülitub traditsiooniline raamatuluule hoopis teistlaadi tähendusseostesse. Selle puhul on esil intertekstuaalsed ehk eri tekstide vahelised suhted: allusioonid, viited, tsitaadid. Lisaks kuulub luulekogus luuletus ühte laiemasse kontseptuaalsesse tervikusse, tähenduslik on tema positsioon raamatus, näiteks teose esimene ja viimane luuletus omavad tugevamat tähenduslikku laengut.
Vormilt kipuvad instaluuletused olema raamatus avaldatutest lühemad, ka värsiridade tasandil – sellegi tingib praktiline põhjus, tegu on eelkõige nutitelefoni jaoks mõeldud rakendusega, kus kiri peab olema pisikesel ekraanil nähtav.
Instagrami luule puhul loeb Lotmani hinnangul ka autori ja lugeja suhtlus. Ta rääkis, et uuringute järgi on see suhtlus oluline mitte ainult lugejatele, vaid ka autoritele, kes saavad vahetut tagasisidet. Kui raamatuluule puhul on autori ja lugeja vahel distants, siis sotsiaalmeedias on nad korraga ühes meediumis ja suhtlevad kui võrdne võrdsega. "Täielik demokraatia. Kõik saavad avaldada ja kõik saavad autoriga suhelda," ütles teadlane.
"Arvestades, et Eestis ilmub aastas üle saja luulekogu, võib julgelt arvata, et igal aastal ilmub rohkem andetute kui andekate autorite luulekogusid."
Kas instaluule kirjutamiseks on vaja annet? Et avaldada Instagramis tekste, millel on luule tunnused – olgu selleks vaid murtud värsiread – ei ole Lotmani sõnul seda vaja. "Aga annet ei ole vaja ka selleks, et avaldada luulet raamatuna. Arvestades, et Eestis ilmub aastas üle saja luulekogu, võib julgelt arvata, et igal aastal ilmub rohkem andetute kui andekate autorite luulekogusid," sõnas ta.
See kõik on aga tema sõnul meelevaldne, sest selget piiri ande ja andetuse vahele tõmmata ei saa. Samamoodi ei ole mõtet üldistada, et ühes meediumis esinevad tõelised poeedid ja teises amatöörid. "Instagramis tekivad küll teistsugused tähendussuhted, aga see ei tähenda, et näiteks Tõnis Vilu looming seal ilmudes väärtust kaotaks, võrreldes luuletustega, mida ta raamatus avaldab," lisas Lotman. | Instagram tõstab noorte luulehuvi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu Ülikooli maailmakirjanduse kaasprofessor ja Tallinna Ülikooli kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotman rääkis, et ühismeedia, iseäranis Instagrami luulele kohtab peamiselt kolme vaatenurka. Esimese järgi see ei olegi päris luule, teine, vähemlevinud seisukoht leiab, et see päästab luule kirjandusliigina, ning kolmanda järgi pole tegu küll päris luulega, ent juhatab võimalikke huvilisi selle juurde.
Üheks maailma kuulsaimaks instaluuletajaks võib pidada 29-aastast India pärituolu Kanada kirjanikku Rupi Kauri, kelle kontol on 4,5 miljonit jälgijat. Eestis on menukaim instaluuletaja kahtlemata Lauri Räpp 24 tuhande jälgijaga, mida võib pidada Eesti kontekstis samuti väga suureks luulehuviliste arvuks.
Kauri ja Räpi luule populaarsus rajaneb Lotmani sõnul pealtnäha eri alustel. Rupi Kaur alustas sotsiaalmeedias avaldamist n-ö tüdrukuluulega platvormil Tumblr. Tema esimene Instagrami postitus kujutas aga voodis lamavat neidu, menstruatsiooniveri pükstel paistmas.
"Tegu oli kohe võimsa soolise avaldusega, mis häiris paljusid. Naiseks olemise kõrval on Kauri puhul oluline võõra teema, migratsioon ja elu ühes kultuuris teisena. Seega on tema luule sageli ühtlasi poliitiline seisukohavõtt," rääkis Lotman.
Seevastu Lauri Räpp, kes on turundusmagister, postitab ajatumaid seisundeid ja romantilisi tundeid, mida tihti saadab melanhoolne noot. Palju on ka nii-öelda eneseabiluulet. "Lauri Räpi puhul näeme erinevalt Rupi Kaurist konfliktide vältimist. Tema luules puudub iroonia, teravus ja huumor, ta luuletab universaalsetest tunnetest. Ta püüab puudutada kõiki, riivamata kedagi. See muidugi ei õnnestu, Leo Luksi ta juba riivas," rääkis Lotman.
Nimelt kirjutas filosoof Leo Luks hiljutises Loomingus, et Lauri Räpi luule kuulub samavõrra luule hulka nagu Igor Mangi horoskoobid proosasse. Lotman sellega ei nõustu. "See ei pruugi meeldida, aga see on kahtlemata luule. Vastupidi väitjad tahavad tegelikult öelda, et see on halb luule," sõnas ta. Teadlasena ei huvita teda aga hinnangute andmine, vaid luule nähtusena koos kõigi äärealade, alaliikide ja ka veidrustega.
Lauri Räpi Instagram. Autor/allikas: Kuvatõmmis/Instagram
Lotman rääkis, et teda huvitab luule juures enim, kuidas see on tehtud, milliseid vahendeid luuletaja kasutas, milline on tema hääl ja missugused tähendusmehhanismid seal peituvad. Samuti kuidas see paigutub laiemasse kultuurilisse ja ühiskondlikku konteksti. "Kõige igavam on minu jaoks küsimus, kas see on hea või halb luuletus," sõnas ta.
Rupi Kauri ja Lauri Räpi puhul on aga ühine see, et nende luule mõistmiseks ei pea Lotmani sõnul olema luulesõber ega tule tunda luuleajalugu. Märt Väljataga on suundumusena välja toonud, et kirjanduslugu ei tajuta enam lineaarsena, kus üks kirjanik kasvab välja teisest, kirjandusloo laialipudenemiseks. Instaluules jagab autor oma tundeid, seisundeid ja ideid, millega lugeja suhestub. Seejuures pole kirjanduslikel kihistustel tähtsust. Lotman rääkis, et selle sõnum annab end enamasti kergelt kätte, valdavalt puudub kunstile omane ambivalents, kihilisus ning ka kujundid avanevad lugejale hõlpsalt.
Luuleraamatute müük suureneb
Kaasprofessori sõnul on uuringute järgi luuleraamatute müük Instagrami luule tekke järel terves läänemaailmas tõusnud. Ostetakse palju instaluulet, mille autor on hiljem avaldanud raamatuna.
Nüüd jõudis trend Lauri Räpi näol Eestisse, kelle "Lihtsate asjade tähtsust" on müüdud üle 8000 eksemplari. Rebekka Lotman rõhutab, et see on Eesti mõistes tohutu tiraaž isegi mitte luuleraamatu jaoks. "Tegu on kahtlemata ühe müüduma luuleraamatuga Eesti kirjanduses. Väärib tähelepanu, et sellega koos on tõusnud ka tunnustatud, professionaalsete luuletajate teoste müük. Nii et huvi luule vastu kasvab, kuid oletatavasti on muutumas ka luule lugemise viisid," rääkis ta.
"Tegu on kahtlemata ühe müüduma luuleraamatuga Eesti kirjanduses."
Selle aasta algusest leiab Instagramist ka konto, mis keskendub Doris Kareva loomingule. Lotman usub, et see samm võib ka Kareva luuleraamatuid veelgi populaarsemaks muuta. "Instagramis leiab tema luule kindlasti uusi austajaid. Neid, kes raamatukogudest vanu luuleraamatuid üles ei otsi, aga näevad, et tema seisundiluule puudutab nende hingekeeli," sõnas ta.
Visuaalne külg mängib suurt rolli
Iga uue platvormi kasutuselevõtt mõjutab Lotmani sõnul paratamatult selles avaldatava teose tähendust ja mõju, ning kahtlemata teeb seda ka sotsiaalmeedia. Muutub poeetika, näiteks saab Instagramis avaldatud luuletuse puhul tähtsaks visuaalne külg ehk luuletuse kujundus.
Lotman juhtis tähelepanu, et eriti palju näeme Instagrami-luule puhul kujundust, millega jäljendatakse paberit ja kirjana kasutatakse trükimasinašrifti – Eesti instapoeetidest näiteks Lauri Räpp (@laurirapp) ja Gerda Laura Liiv (@gerdalaura). Näeme aga ka lausa paberile käsitsi kirjutatud ja pildistatud luuletusi (@t6nisvilu). Kaasprofessori sõnul kasutatakse neis ilmselt selleks, et lisada tekstile "päris" asja konnotatsioon. "Midagi, mis kuulub virtuaalse maailma eelsesse aega," ütles ta.
Tõnis Vilu Instagram. Autor/allikas: Kuvatõmmis/Instagram
Peale selle on muutunud kommunikatiivne plaan. Luuletuse tähenduse juurde kuuluvad laigid ja kommentaarid, rolli mängib luuletuse jagaja isik, tema jälgijaskonna hulk ning kes sinna kuuluvad. Ehk need elemendid, mida võib nimetada paratekstuaalseteks suheteks.
Samas lülitub traditsiooniline raamatuluule hoopis teistlaadi tähendusseostesse. Selle puhul on esil intertekstuaalsed ehk eri tekstide vahelised suhted: allusioonid, viited, tsitaadid. Lisaks kuulub luulekogus luuletus ühte laiemasse kontseptuaalsesse tervikusse, tähenduslik on tema positsioon raamatus, näiteks teose esimene ja viimane luuletus omavad tugevamat tähenduslikku laengut.
Vormilt kipuvad instaluuletused olema raamatus avaldatutest lühemad, ka värsiridade tasandil – sellegi tingib praktiline põhjus, tegu on eelkõige nutitelefoni jaoks mõeldud rakendusega, kus kiri peab olema pisikesel ekraanil nähtav.
Instagrami luule puhul loeb Lotmani hinnangul ka autori ja lugeja suhtlus. Ta rääkis, et uuringute järgi on see suhtlus oluline mitte ainult lugejatele, vaid ka autoritele, kes saavad vahetut tagasisidet. Kui raamatuluule puhul on autori ja lugeja vahel distants, siis sotsiaalmeedias on nad korraga ühes meediumis ja suhtlevad kui võrdne võrdsega. "Täielik demokraatia. Kõik saavad avaldada ja kõik saavad autoriga suhelda," ütles teadlane.
"Arvestades, et Eestis ilmub aastas üle saja luulekogu, võib julgelt arvata, et igal aastal ilmub rohkem andetute kui andekate autorite luulekogusid."
Kas instaluule kirjutamiseks on vaja annet? Et avaldada Instagramis tekste, millel on luule tunnused – olgu selleks vaid murtud värsiread – ei ole Lotmani sõnul seda vaja. "Aga annet ei ole vaja ka selleks, et avaldada luulet raamatuna. Arvestades, et Eestis ilmub aastas üle saja luulekogu, võib julgelt arvata, et igal aastal ilmub rohkem andetute kui andekate autorite luulekogusid," sõnas ta.
See kõik on aga tema sõnul meelevaldne, sest selget piiri ande ja andetuse vahele tõmmata ei saa. Samamoodi ei ole mõtet üldistada, et ühes meediumis esinevad tõelised poeedid ja teises amatöörid. "Instagramis tekivad küll teistsugused tähendussuhted, aga see ei tähenda, et näiteks Tõnis Vilu looming seal ilmudes väärtust kaotaks, võrreldes luuletustega, mida ta raamatus avaldab," lisas Lotman.
### Response:
Instagram tõstab noorte luulehuvi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Portugali rallit on väga tore sõita ja ma naudin seda väga. Sõidame sel hooajal esimest korda kruusal ja saame esimest korda näha, kui konkurentsivõimelised oleme," sõnas Tänak Hyundai meeskonna pressiteate vahendusel.
"Portugali ralli on kiire ralli üsna pehmel pinnasel ja katsete teine läbimine võib kujuneda keeruliseks. Eduks peab olema nii hea vastupidavus kui ka kiirus."
"Martin ja mina teame, mida Portugalis võitmiseks vaja läheb," jätkas Tänak. "Loodame, et pjedestaalikohaga lõppenud Horvaatia rallist saadud hoog jätkub ja teeme järgmisel nädalalõpul hea tulemuse."
Lisaks Tänakule sõidavad Portugalis Hyundai meeskonna koosseisus ka Thierry Neuville ja Dani Sordo. ERR-i spordiportaal hoiab lugejaid sündmuste käiguga kursis otseblogi vahendusel.
Kolme etapi järel juhib MM-sarja soomlane Kalle Rovanperä (76 punkti), kellele järgnevad Neuville (47) ja iirlane Craig Breen (30). Tänak hoiab 27 punktiga viiendat kohta. | Tänak: Portugali rallit on väga tore sõita ja naudin seda väga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Portugali rallit on väga tore sõita ja ma naudin seda väga. Sõidame sel hooajal esimest korda kruusal ja saame esimest korda näha, kui konkurentsivõimelised oleme," sõnas Tänak Hyundai meeskonna pressiteate vahendusel.
"Portugali ralli on kiire ralli üsna pehmel pinnasel ja katsete teine läbimine võib kujuneda keeruliseks. Eduks peab olema nii hea vastupidavus kui ka kiirus."
"Martin ja mina teame, mida Portugalis võitmiseks vaja läheb," jätkas Tänak. "Loodame, et pjedestaalikohaga lõppenud Horvaatia rallist saadud hoog jätkub ja teeme järgmisel nädalalõpul hea tulemuse."
Lisaks Tänakule sõidavad Portugalis Hyundai meeskonna koosseisus ka Thierry Neuville ja Dani Sordo. ERR-i spordiportaal hoiab lugejaid sündmuste käiguga kursis otseblogi vahendusel.
Kolme etapi järel juhib MM-sarja soomlane Kalle Rovanperä (76 punkti), kellele järgnevad Neuville (47) ja iirlane Craig Breen (30). Tänak hoiab 27 punktiga viiendat kohta.
### Response:
Tänak: Portugali rallit on väga tore sõita ja naudin seda väga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanada peaminister Justin Trudeau kohtus sel nädalal oma Läti kolleegi Krišjanis Karinšiga.
"Peaministrid arutasid võimalusi täiendava sõjalise toetuse koordineerimises Ukrainale. Riigijuhid rõhutasid NATO liikmete vahelise koordineerimise tähtsust ja arutasid võimalusi selle tugevdamiseks," teatas Kanada.
Trudeau teatas pärast kohtumist, et Kanada saadab riigi relvajõudude kindralohvitseri ja kuus staabiohvitseri NATO Põhjadiviisi staapi Adažisse. Trudeau sõnul on selle eesmärk toetada Balti riikide kaitse planeerimist.
Trudeau on Lätit külastanud kaks korda. Tema viimane visiit toimus 2022. aasta märtsis, vahendas LSM.
NATO Põhjadiviisi staap alustas Lätis tööd 2019. aasta märtsis. Selle eesmärk on tõhustada piirkonna kaitsevõimet ja ühendada regiooni sõjalised üksused alliansi kõrgema juhtimisstruktuuriga. | Kanada suurendab Lätis sõjalist kohalolekut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanada peaminister Justin Trudeau kohtus sel nädalal oma Läti kolleegi Krišjanis Karinšiga.
"Peaministrid arutasid võimalusi täiendava sõjalise toetuse koordineerimises Ukrainale. Riigijuhid rõhutasid NATO liikmete vahelise koordineerimise tähtsust ja arutasid võimalusi selle tugevdamiseks," teatas Kanada.
Trudeau teatas pärast kohtumist, et Kanada saadab riigi relvajõudude kindralohvitseri ja kuus staabiohvitseri NATO Põhjadiviisi staapi Adažisse. Trudeau sõnul on selle eesmärk toetada Balti riikide kaitse planeerimist.
Trudeau on Lätit külastanud kaks korda. Tema viimane visiit toimus 2022. aasta märtsis, vahendas LSM.
NATO Põhjadiviisi staap alustas Lätis tööd 2019. aasta märtsis. Selle eesmärk on tõhustada piirkonna kaitsevõimet ja ühendada regiooni sõjalised üksused alliansi kõrgema juhtimisstruktuuriga.
### Response:
Kanada suurendab Lätis sõjalist kohalolekut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Miks USA ja liitlaste poolt Venemaale Krimmi annekteerimise järel 2014. aastal kehtestatud sanktsioonid ei heidutanud president Vladimir Putinit alustamast 2022. aasta veebruaris Ukraina vastu täiemahulist sõda?
Lühike vastus: meie sanktsioonid olid piisavalt tugevad, et Putin tõmbaks tagasi 2014 - 2015, kuid edaspidi ta ei võtnud kõnelusi Minski lepete raamistikus enam tõsiselt ning me ka ei suurendanud sanktsioone, et sundida teda selleks. Teisisõnu, meie sanktsioonid mõjusid alguses hästi, ta taganes, ta loobus nõudmisest Novorossija loomiseks, ta tunnistas Minski lepetega, et Donbass on Ukraina territoorium ja see toimus kõik sanktsioonide mõjul.
Teine probleem: See, et Obama administratsioon otsustas kehtestada sanktsioonid, see on hea. Aga nad otsustasid ka mitte anda Ukrainale relvi, mis minu arvates oli viga. Oleks me seda teinud - kehtestanud nii sanktsioonid kui ka andnud relvi, ja tugevdanud sanktsioone 2016. aastal, kui oli selge, et Putin ei liigu Minski raamistikus edasi, siis oleks meil olnud ehk rohkem edu. Ehk siis, me tegime midagi, ostsime sellega aega juurde, aga me ei teinud piisavalt.
Mina saan aru, et USA-s valitseb kaks vaadet. Esiteks et me ei tohiks Putinit nurka suruda, sest siis ta võib meeleheites kasutada tuumarelva ja algatada Kolmanda maailmasõja. Ja teine vaade, et Putinit tuleb survestada nii tugevalt ja kaua kui võimalik, et ta kaotaks sõja Ukrainas. Kumb vaade peale jääb?
Praegu pigistavad USA ning Euroopa Liit Putini Venemaad kõvasti. Me saadame relvi. Me intensiivistame sanktsioone ja ka Euroopa Liit peab jõudma otsuseni naftasanktsioonide osas, mille osas paistab praegu olevat küll ummikseis. See on hea lähenemine, et me pigistame Putinit kõvasti.
Mingi võib tulla aeg läbirääkimisteks, saabuda moment, kus on vaja aidata Ukrainat läbirääkimistel Venemaaga. Praegu on Venemaa see, kes ei soovi läbi rääkida. Ukraina oli valmis tõsiselt läbi rääkima, nad tegid ka mitmeid tõsiseid ettepanekuid. Venemaa ilmselt ikka veel loodab absoluutsele võidule. Eks me näe, kas ja millal Venemaa otsustab läbirääkimiste kasuks. Ja kõnelusi ma muidugi toetan. Aga seni peaks hoidma survet.
USA kaitseminister Lloyd Austin ütles pärast aprillis toimunud visiiti Kiievisse: "Me soovime nõrgestada Venemaad sellisel määral, et ta ei suudaks teha enam seda, mida me nägime teda tegemas Ukrainasse tungides." USA-s on käinud arutelu selle üle, kas see väljaütlemine tähistas sisulist muutust USA Venemaa-poliitikas või mitte. Mida teie arvate?
Mitmed kommentaatorid leidsid, et kaitseminister Lloyd Austin läks liiga kaugele ning ta poleks pidanud Venemaa nõrgestamist eesmärgiks seadma. Aga mina olen pigem tema poolel. Me tahame, et Putin saaks aru, et ta on alistatud, ma tahame, et Venemaa saaks aru, et Putin viis nad võimatusse situatsiooni ning ei olnud edukas. Mis saab olla halba selles, et me teeme Venemaale tulevikus millegi sellise kordamise keeruliseks? Mulle tundub, et kaitseminister Austinil on õigus. Ta oli keerulises situatsioonis, sest rääkis veidi liiga avameelselt sellest, mis sisuliselt on päris asjalik poliitiline eesmärk.
See ei tähenda, et me saavutame kindlasti oma maksimumeesmärgi. Me ei tea ju ka, mis saab lahinguväljal, keegi ei tea. Võib juhtuda, et Ukraina surub Venemaa tagasi 24. veebruari joonele või isegi kaugemale. Aga võib ka juhtuda, et Venemaal õnnestub hoida endale osa territooriumist, mille ta vallutas pärast 24. veebruari - me ei tea. Ja kuni me ei tea, mis on tulemus, peaksime aitama ukrainlastel võidelda oma riigi pärast ega peaks muretsema liigselt selle pärast, millised eesmärgid võiksid olla maksimaalsed, mida püüelda, mis võiks olla realistlik saavutada. Kõigepealt tuleb Ukrainat aidata praegu ja seejärel vaatame, kuhu me jõuame ja mida me peame tegema.
Ajaleht The New York Times avaldas kolmapäeval loo pealkirjaga "Ukraina sõja majandusmõju testib lääne ühtsust Venemaa vastu." Mis teie arvate, kas lääne avalikkus ja valijad suudavad toetada karmi kursi hoidmist, kui sõda jääb venima ning toidu- ja kütusehinnad jätkavad tõusmist ning jäävadki kõrgeks?
See võib olla väljakutse. Aga praegu peab peamine eesmärk olema aidata Ukrainal kaitsta oma maad ja tõrjuda Venemaa agressiooni. Minu meelest oleks viga iseennast nõrgestada seeläbi, et hakata rääkima sellest, mis kunagi tulevikus võib äkki juhtuda. Survestada tuleb praegu. Ja tegeleda ka sellega, et pehmendada Putini sõja majandusmõjusid. Seda on muidugi kergem öelda, kui teha.
Aga tegelikult on Saksamaa selles vallas edenenud valguse kiirusel, liikudes oma poliitikas pea totaalsest sõltuvusest Vene gaasist soovini lõpetada Vene nafta import täielikult juba aasta lõpuks ning teha hiljem sama ka gaasiga. See on oluline muutus. Seega, töötagem selliste meetmetega ning ärgem muretsegem pikaajaliste hüpoteetiliste murede pärast.
Ja jätkates seda mõtet: ma pole sugugi veendunud, et Venemaa ise oleks võimeline jätkama seda sõda pikaajaliselt mitmeid aastaid. Ma pole üldse kindel, et Venemaa suudab seda, eriti siis, kui meie teeme oma asju õigesti.
Endine Venemaa president Dmitri Medvedev, tänane julgeolekunõukogu asejuht, hoiatas neljapäeval, et kasvav sõjaline abi, mida USA annab Ukrainale, võib vallandada konflikti NATO ja Venemaa vahel ning kasvatab riski tuumasõja puhkemiseks. Kuidas peaks USA lugema ja vastama sedalaadi Venemaa retoorikale.
Mäletan, et umbes kuue nädala eest hakkas Venemaa ähvardama taktikalise tuumasõja võimalikkusega. See oli vist Prantsusmaa kindralstaabi juht, kes ütles: Venemaal on tuumarelvad, Prantsusmaal on ka tuumarelvad ja meie omad on töökorras. Ma arvan, et see oli väga hea vastus. USA-l on ka tuumarelvad. Venemaa püüab meid hirmutada. Meie ei tohi karta.
Endine president Medvedev ütleb palju igasuguseid asju. Ma arvan, et oleks viga selliste Venemaa ähvarduste peale taganemisjuttu rääkida. Hruštšov tavatses ka samamoodi rääkida. Pidagem meeles, et see on standardne nõukogude jutupunkt, mida nüüd taaskasutatakse.
Kas USA tänane administratsioon mõtleb nii nagu Teie praegu ütlesite?
Oleme näinud Joe Bideni administratsiooni oma poliitikat tugevdamas alates sõja algusest. President Bidenil on väga suur kogemus, sealhulgas külma sõja ajast, nende teemadega tegelemisest. Ta on piisavalt vana, et mäletada, kuidas Nõukogude Liit tegi sarnaseid ähvardusi. Ta ei käitu hirmunud liidrina, ta on otsusekindel, võimekas ning samas ettevaatlik ning ei tee midagi rumalat. Ta ei ole see, kes hirmunult või paanikas venelaste ees taganeks. Te näete seda, kuidas USA administratsioon on säilitanud kindlameelset ning tugevat poliitilist joont saates Ukrainasse relvi ning tehes koostööd Euroopa valitsustega, kes teevad sama, hoolimata Venemaa ähvardustest.
Eile pidasite Tartu Ülikoolis avaliku loengu pealkirjaga "Õpetunnid 1991. aastast, üks generatsioon hiljem". Kas Putini sõja juured võivad samuti olla aastates, kui Nõukogude Liit kokku kukkus ning selles, mida Lääs tegi või tegemata jättis?
Mõned USA-s levitavad teooriat, justkui oleks see kõik meie süü, sest me laiendasime NATO-t ja käitusime Venemaa suhtes halvasti ja pidanuks olema Venemaa suhtes mõistvamad. Mina arva, et see on rumal vaade.
Olgu läbipaistvuse huvides öeldud, mina olen üks Clintoni ja hiljem Bushi administratsiooni aegsetest n-ö arhitektidest, kes aitas tuua Kesk- ja Ida-Euroopa riike ja ka Baltimaid NATO-sse. See, mida me 1990ndail tegime, oli, et pakkusime Venemaale head kohta ühinenud Euroopas. Mida me ei pakkunud, oli Kremli mõjusfääride ja domineerimise kestmist ei Baltimaades ega Kesk- ja Ida-Euroopas ja me tegime õigesti. Meil oli õigus mitte lubada Venemaale mõjusfääride poliitika jätkumist.
Minu sümpaatia Vene psühholoogilise trauma osas, mis tekkis seoses Nõukogude Liidu lagunemisega, ütleme nii, on piiratud. Nemad ei ole ohvrid. Nemad olid agressoriks. Me peame meeles pidama, kuidas ja milliste vahenditega nad allutasid Ida-Euroopa oma impeeriumile. Seda pole vaja rääkida eestlastele, eestlased teavad, nagu ka poolakad, leedulased ja lätlased.
Ma arvan, et me peame pakkuma Venemaale kohta Euroopa peres, aga see peab olema parem Venemaa. Me ei saa neile pakkuda riike mille üle nad saaksid domineerida, selle pärast, et nende tunded on riivatud.
Üks 1989. aasta õppetunde on, et riigid peavad otsa vaatama oma ajaloo pimedatele tahkudele. Ajaloo tumedaid tahke on igal riigil. USA jaoks on see orjandus ja rassism. Saksamaal on oma tumedad tahud. Ka Baltimaadel on oma tumedad tahud, mõned inimesed kollaboreerusid natsidega Teises maailmasõjas, aga see ei tähenda, et kogu maa ja rahvas oleks kompromiteeritud. See tähendab, et vabad riigid tegelevad oma minevikuga.
Aga Venemaa ei tee seda. Venemaa tegi sellega algust 1980. aastate lõpus ja 1990. aastatel, aga see peatati ning keerati tagasi. Aus ja vaba maa tegeleb oma minevikuga. Kui Venemaa soovib vabaneda oma halvimaist traditsioonidest - Vene imperialismist ning nõukogude repressioonidest ja Stalini massitapmistest - peavad nad tegelema oma ajalooga. See on väljakutse.
Daniel Fried
Pärast Saksamaa kokkuvarisemist sur usid võitjad Saksamaale peale denatsifitseerimise. Peale Nõukogude Liidu kokku varisemist ei sunnitud Venemaad desovietiseeruma. Kas see oli viga?
Me ei olnud siis olukorras, kus saanuks neid sundida seda tegema. Me innustasime neid. Tegime oma parima, et pakkuda parimat kohta Euroopas paremale Venemaale. Venemaa peab võtma vastutuse omaenda läbikukkumiste pärast, see pole meie süü.
Reedel osalete Lennart Meri konverentsi avasessioonil ja diskuteerite koos peaminister Kaja Kallase, Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsola ning kirjaniku ja mõtleja Ivan Krasteviga. Tean, et see on Teil mitmes kord Eestis viibida, aga siiski, mis tõi teid tänavu Lennart Meri konverentsile?
See, mis tõi mind ja paljusid USA tippametnikke Tallinna, on see, et te olete eesliiniriik. Teie olete piiril Venemaaga. Kõik, mis me saavutasime 1989-91, soovib Putin tagasi keerata. Võite kindlad olla, ma tulin siia solidaarsusest Eestiga, aga ka nende väärtuste pärast, mille poolest Eesti on olnud esil alates laulvast revolutsioonist ning Nõukogude Liidu kokku lükkamisest.
See pole konverents, millega pelgalt tähistada möödunut ning Lennart Meri head pärandit. See konverents on väärtustada Lennart Meri õppetunde, mis seisnevad rahvusliku pärandi tähtsustamises ning samaaegses universaalsete väärtuste au sees pidamises. Solidaarsus Eestiga tähendab ka solidaarsust meie parimate traditsioonidega.
Taust:
Daniel Fried töötas USA välisteenistuses 1977-2017. Friedil oli 1990ndate alguses Nõukogude Liidu lagunemise ajal oluline roll USA Euroopa- suunalise välispoliitika välja töötamisel ja ellu viimisel. Ta täitis mitmeid olulisi positsioone, teenides 1997-2000 USA suursaadikuna Poolas ning Euroopa asjade eest vastutava USA asevälisministrina 2005-2009. 2013-2017 töötas Fried USA välisministeeriumis sanktsioonide koordinaatorina ning tegeles Venemaale sanktsioonide kehtestamisega pärat Krimmi annekteerimist. Praegu töötab Fried mõttekojas Atlantic Council.
Reedel algas Tallinnas 15. Lennart Meri konverents, mis tänavu keskendub Venamaa algatatud Ukraina sõja mõjudele maailmas. Teiste seas osalevad julgeolekukonverentsil Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola, NATO kaitseinvesteeringute abipeasekretär Camille Grand, Moldova asepeaminister ja integratsiooni minister Oleg Serebrian, USA kaitseministeeriumi rahvusvahelise julgeoleku küsimuste abiminister Celeste Wallander, USA riiklik luurejuht Avril Haines, Bellingcati tegevjuht Christo Grozev, Liberaalsete Strateegiate Keskuse juht filosoof Ivan Krastev. | USA veterandiplomaat: Venemaa vastutab ise oma läbikukkumiste eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miks USA ja liitlaste poolt Venemaale Krimmi annekteerimise järel 2014. aastal kehtestatud sanktsioonid ei heidutanud president Vladimir Putinit alustamast 2022. aasta veebruaris Ukraina vastu täiemahulist sõda?
Lühike vastus: meie sanktsioonid olid piisavalt tugevad, et Putin tõmbaks tagasi 2014 - 2015, kuid edaspidi ta ei võtnud kõnelusi Minski lepete raamistikus enam tõsiselt ning me ka ei suurendanud sanktsioone, et sundida teda selleks. Teisisõnu, meie sanktsioonid mõjusid alguses hästi, ta taganes, ta loobus nõudmisest Novorossija loomiseks, ta tunnistas Minski lepetega, et Donbass on Ukraina territoorium ja see toimus kõik sanktsioonide mõjul.
Teine probleem: See, et Obama administratsioon otsustas kehtestada sanktsioonid, see on hea. Aga nad otsustasid ka mitte anda Ukrainale relvi, mis minu arvates oli viga. Oleks me seda teinud - kehtestanud nii sanktsioonid kui ka andnud relvi, ja tugevdanud sanktsioone 2016. aastal, kui oli selge, et Putin ei liigu Minski raamistikus edasi, siis oleks meil olnud ehk rohkem edu. Ehk siis, me tegime midagi, ostsime sellega aega juurde, aga me ei teinud piisavalt.
Mina saan aru, et USA-s valitseb kaks vaadet. Esiteks et me ei tohiks Putinit nurka suruda, sest siis ta võib meeleheites kasutada tuumarelva ja algatada Kolmanda maailmasõja. Ja teine vaade, et Putinit tuleb survestada nii tugevalt ja kaua kui võimalik, et ta kaotaks sõja Ukrainas. Kumb vaade peale jääb?
Praegu pigistavad USA ning Euroopa Liit Putini Venemaad kõvasti. Me saadame relvi. Me intensiivistame sanktsioone ja ka Euroopa Liit peab jõudma otsuseni naftasanktsioonide osas, mille osas paistab praegu olevat küll ummikseis. See on hea lähenemine, et me pigistame Putinit kõvasti.
Mingi võib tulla aeg läbirääkimisteks, saabuda moment, kus on vaja aidata Ukrainat läbirääkimistel Venemaaga. Praegu on Venemaa see, kes ei soovi läbi rääkida. Ukraina oli valmis tõsiselt läbi rääkima, nad tegid ka mitmeid tõsiseid ettepanekuid. Venemaa ilmselt ikka veel loodab absoluutsele võidule. Eks me näe, kas ja millal Venemaa otsustab läbirääkimiste kasuks. Ja kõnelusi ma muidugi toetan. Aga seni peaks hoidma survet.
USA kaitseminister Lloyd Austin ütles pärast aprillis toimunud visiiti Kiievisse: "Me soovime nõrgestada Venemaad sellisel määral, et ta ei suudaks teha enam seda, mida me nägime teda tegemas Ukrainasse tungides." USA-s on käinud arutelu selle üle, kas see väljaütlemine tähistas sisulist muutust USA Venemaa-poliitikas või mitte. Mida teie arvate?
Mitmed kommentaatorid leidsid, et kaitseminister Lloyd Austin läks liiga kaugele ning ta poleks pidanud Venemaa nõrgestamist eesmärgiks seadma. Aga mina olen pigem tema poolel. Me tahame, et Putin saaks aru, et ta on alistatud, ma tahame, et Venemaa saaks aru, et Putin viis nad võimatusse situatsiooni ning ei olnud edukas. Mis saab olla halba selles, et me teeme Venemaale tulevikus millegi sellise kordamise keeruliseks? Mulle tundub, et kaitseminister Austinil on õigus. Ta oli keerulises situatsioonis, sest rääkis veidi liiga avameelselt sellest, mis sisuliselt on päris asjalik poliitiline eesmärk.
See ei tähenda, et me saavutame kindlasti oma maksimumeesmärgi. Me ei tea ju ka, mis saab lahinguväljal, keegi ei tea. Võib juhtuda, et Ukraina surub Venemaa tagasi 24. veebruari joonele või isegi kaugemale. Aga võib ka juhtuda, et Venemaal õnnestub hoida endale osa territooriumist, mille ta vallutas pärast 24. veebruari - me ei tea. Ja kuni me ei tea, mis on tulemus, peaksime aitama ukrainlastel võidelda oma riigi pärast ega peaks muretsema liigselt selle pärast, millised eesmärgid võiksid olla maksimaalsed, mida püüelda, mis võiks olla realistlik saavutada. Kõigepealt tuleb Ukrainat aidata praegu ja seejärel vaatame, kuhu me jõuame ja mida me peame tegema.
Ajaleht The New York Times avaldas kolmapäeval loo pealkirjaga "Ukraina sõja majandusmõju testib lääne ühtsust Venemaa vastu." Mis teie arvate, kas lääne avalikkus ja valijad suudavad toetada karmi kursi hoidmist, kui sõda jääb venima ning toidu- ja kütusehinnad jätkavad tõusmist ning jäävadki kõrgeks?
See võib olla väljakutse. Aga praegu peab peamine eesmärk olema aidata Ukrainal kaitsta oma maad ja tõrjuda Venemaa agressiooni. Minu meelest oleks viga iseennast nõrgestada seeläbi, et hakata rääkima sellest, mis kunagi tulevikus võib äkki juhtuda. Survestada tuleb praegu. Ja tegeleda ka sellega, et pehmendada Putini sõja majandusmõjusid. Seda on muidugi kergem öelda, kui teha.
Aga tegelikult on Saksamaa selles vallas edenenud valguse kiirusel, liikudes oma poliitikas pea totaalsest sõltuvusest Vene gaasist soovini lõpetada Vene nafta import täielikult juba aasta lõpuks ning teha hiljem sama ka gaasiga. See on oluline muutus. Seega, töötagem selliste meetmetega ning ärgem muretsegem pikaajaliste hüpoteetiliste murede pärast.
Ja jätkates seda mõtet: ma pole sugugi veendunud, et Venemaa ise oleks võimeline jätkama seda sõda pikaajaliselt mitmeid aastaid. Ma pole üldse kindel, et Venemaa suudab seda, eriti siis, kui meie teeme oma asju õigesti.
Endine Venemaa president Dmitri Medvedev, tänane julgeolekunõukogu asejuht, hoiatas neljapäeval, et kasvav sõjaline abi, mida USA annab Ukrainale, võib vallandada konflikti NATO ja Venemaa vahel ning kasvatab riski tuumasõja puhkemiseks. Kuidas peaks USA lugema ja vastama sedalaadi Venemaa retoorikale.
Mäletan, et umbes kuue nädala eest hakkas Venemaa ähvardama taktikalise tuumasõja võimalikkusega. See oli vist Prantsusmaa kindralstaabi juht, kes ütles: Venemaal on tuumarelvad, Prantsusmaal on ka tuumarelvad ja meie omad on töökorras. Ma arvan, et see oli väga hea vastus. USA-l on ka tuumarelvad. Venemaa püüab meid hirmutada. Meie ei tohi karta.
Endine president Medvedev ütleb palju igasuguseid asju. Ma arvan, et oleks viga selliste Venemaa ähvarduste peale taganemisjuttu rääkida. Hruštšov tavatses ka samamoodi rääkida. Pidagem meeles, et see on standardne nõukogude jutupunkt, mida nüüd taaskasutatakse.
Kas USA tänane administratsioon mõtleb nii nagu Teie praegu ütlesite?
Oleme näinud Joe Bideni administratsiooni oma poliitikat tugevdamas alates sõja algusest. President Bidenil on väga suur kogemus, sealhulgas külma sõja ajast, nende teemadega tegelemisest. Ta on piisavalt vana, et mäletada, kuidas Nõukogude Liit tegi sarnaseid ähvardusi. Ta ei käitu hirmunud liidrina, ta on otsusekindel, võimekas ning samas ettevaatlik ning ei tee midagi rumalat. Ta ei ole see, kes hirmunult või paanikas venelaste ees taganeks. Te näete seda, kuidas USA administratsioon on säilitanud kindlameelset ning tugevat poliitilist joont saates Ukrainasse relvi ning tehes koostööd Euroopa valitsustega, kes teevad sama, hoolimata Venemaa ähvardustest.
Eile pidasite Tartu Ülikoolis avaliku loengu pealkirjaga "Õpetunnid 1991. aastast, üks generatsioon hiljem". Kas Putini sõja juured võivad samuti olla aastates, kui Nõukogude Liit kokku kukkus ning selles, mida Lääs tegi või tegemata jättis?
Mõned USA-s levitavad teooriat, justkui oleks see kõik meie süü, sest me laiendasime NATO-t ja käitusime Venemaa suhtes halvasti ja pidanuks olema Venemaa suhtes mõistvamad. Mina arva, et see on rumal vaade.
Olgu läbipaistvuse huvides öeldud, mina olen üks Clintoni ja hiljem Bushi administratsiooni aegsetest n-ö arhitektidest, kes aitas tuua Kesk- ja Ida-Euroopa riike ja ka Baltimaid NATO-sse. See, mida me 1990ndail tegime, oli, et pakkusime Venemaale head kohta ühinenud Euroopas. Mida me ei pakkunud, oli Kremli mõjusfääride ja domineerimise kestmist ei Baltimaades ega Kesk- ja Ida-Euroopas ja me tegime õigesti. Meil oli õigus mitte lubada Venemaale mõjusfääride poliitika jätkumist.
Minu sümpaatia Vene psühholoogilise trauma osas, mis tekkis seoses Nõukogude Liidu lagunemisega, ütleme nii, on piiratud. Nemad ei ole ohvrid. Nemad olid agressoriks. Me peame meeles pidama, kuidas ja milliste vahenditega nad allutasid Ida-Euroopa oma impeeriumile. Seda pole vaja rääkida eestlastele, eestlased teavad, nagu ka poolakad, leedulased ja lätlased.
Ma arvan, et me peame pakkuma Venemaale kohta Euroopa peres, aga see peab olema parem Venemaa. Me ei saa neile pakkuda riike mille üle nad saaksid domineerida, selle pärast, et nende tunded on riivatud.
Üks 1989. aasta õppetunde on, et riigid peavad otsa vaatama oma ajaloo pimedatele tahkudele. Ajaloo tumedaid tahke on igal riigil. USA jaoks on see orjandus ja rassism. Saksamaal on oma tumedad tahud. Ka Baltimaadel on oma tumedad tahud, mõned inimesed kollaboreerusid natsidega Teises maailmasõjas, aga see ei tähenda, et kogu maa ja rahvas oleks kompromiteeritud. See tähendab, et vabad riigid tegelevad oma minevikuga.
Aga Venemaa ei tee seda. Venemaa tegi sellega algust 1980. aastate lõpus ja 1990. aastatel, aga see peatati ning keerati tagasi. Aus ja vaba maa tegeleb oma minevikuga. Kui Venemaa soovib vabaneda oma halvimaist traditsioonidest - Vene imperialismist ning nõukogude repressioonidest ja Stalini massitapmistest - peavad nad tegelema oma ajalooga. See on väljakutse.
Daniel Fried
Pärast Saksamaa kokkuvarisemist sur usid võitjad Saksamaale peale denatsifitseerimise. Peale Nõukogude Liidu kokku varisemist ei sunnitud Venemaad desovietiseeruma. Kas see oli viga?
Me ei olnud siis olukorras, kus saanuks neid sundida seda tegema. Me innustasime neid. Tegime oma parima, et pakkuda parimat kohta Euroopas paremale Venemaale. Venemaa peab võtma vastutuse omaenda läbikukkumiste pärast, see pole meie süü.
Reedel osalete Lennart Meri konverentsi avasessioonil ja diskuteerite koos peaminister Kaja Kallase, Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsola ning kirjaniku ja mõtleja Ivan Krasteviga. Tean, et see on Teil mitmes kord Eestis viibida, aga siiski, mis tõi teid tänavu Lennart Meri konverentsile?
See, mis tõi mind ja paljusid USA tippametnikke Tallinna, on see, et te olete eesliiniriik. Teie olete piiril Venemaaga. Kõik, mis me saavutasime 1989-91, soovib Putin tagasi keerata. Võite kindlad olla, ma tulin siia solidaarsusest Eestiga, aga ka nende väärtuste pärast, mille poolest Eesti on olnud esil alates laulvast revolutsioonist ning Nõukogude Liidu kokku lükkamisest.
See pole konverents, millega pelgalt tähistada möödunut ning Lennart Meri head pärandit. See konverents on väärtustada Lennart Meri õppetunde, mis seisnevad rahvusliku pärandi tähtsustamises ning samaaegses universaalsete väärtuste au sees pidamises. Solidaarsus Eestiga tähendab ka solidaarsust meie parimate traditsioonidega.
Taust:
Daniel Fried töötas USA välisteenistuses 1977-2017. Friedil oli 1990ndate alguses Nõukogude Liidu lagunemise ajal oluline roll USA Euroopa- suunalise välispoliitika välja töötamisel ja ellu viimisel. Ta täitis mitmeid olulisi positsioone, teenides 1997-2000 USA suursaadikuna Poolas ning Euroopa asjade eest vastutava USA asevälisministrina 2005-2009. 2013-2017 töötas Fried USA välisministeeriumis sanktsioonide koordinaatorina ning tegeles Venemaale sanktsioonide kehtestamisega pärat Krimmi annekteerimist. Praegu töötab Fried mõttekojas Atlantic Council.
Reedel algas Tallinnas 15. Lennart Meri konverents, mis tänavu keskendub Venamaa algatatud Ukraina sõja mõjudele maailmas. Teiste seas osalevad julgeolekukonverentsil Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola, NATO kaitseinvesteeringute abipeasekretär Camille Grand, Moldova asepeaminister ja integratsiooni minister Oleg Serebrian, USA kaitseministeeriumi rahvusvahelise julgeoleku küsimuste abiminister Celeste Wallander, USA riiklik luurejuht Avril Haines, Bellingcati tegevjuht Christo Grozev, Liberaalsete Strateegiate Keskuse juht filosoof Ivan Krastev.
### Response:
USA veterandiplomaat: Venemaa vastutab ise oma läbikukkumiste eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Max Rebu "Hiina keisri rasedus" (Ants Pasun)
Max Rebu on väga enesekindel luuletaja. Peaaegu sama enesekindel nagu Marko Kompus, Ants Pasun, Betti Alver, Kivisildnik, Shakespeare või Homeros. Noid kirjureid ei kõiguta lihtsalt mitte miski. Ei tuul, ei tuli, ei aeg, ei lugu, ei vaev ega vaimustus. Nemad on oma rida ajanud, rea read raamatuisse raiunud ning kõrguvad kuumade kivikangrutena madala maa kohal.
"Hiina keisri rasedus" on tähelepanuväärselt järjekindel raamat. Ta algab eikuskilt ja kulgeb eikuhugi, ent see kulg on veenev ja vankumatu. Röögatult zen. Sihuke Elva zen. Kui suur osa meiemaisest budismist on Sven Grünbergi näo ja häälega sven-budism (au maestrole kõrges ja südames), siis Max Rebu harrastab sügavuti teatavat Lõuna-Eesti versiooni, nimetagem seda siis näiteks Peedu-Vapramäe kodubudismiks.
Ismid võib – ja teinekord tulebki – kõrvale jätta, kuna määravaks osutub poeetiline elamus. See kas on või pole teda teps mitte, kuluta sõnavara kui palju tahes. Ses raamatus on. Jah, pealiskaudse pilguga libisedes võib tunduda, et no mis jura see nüüd jälle on, põle ju riimi ega rütmi ega meeldejäävat rahvalikku naljalonksu, laulda ka ei kõlba. Tegelikult on see kõik ja mõndagi muud täitsa olemas, aga vastuse saamiseks tuleb vaid end kätte võtta ja ristsõna ära lahendada. Lahtimuukimise rõem.
Peter Swanson "Ohtlik tutvus" ja T. M. Logan "Puhkus"
Ei ole kaua aega kaht raamatut ühte patta pannud, aga nüüd panen rahumeeli. Ja mis pada see siis on? Krimivikupada ühest küljest. Võiks öelda, et täitsa toredad lood, rebige suveks madratsi vahele ja ongi okei. Aga ei ole okei. Tahan tiba iriseda, ehkki rubriik on soovituslik ning proovitamisest ei pääse ma ühegi aia taha. Ega tahagi. Asju, mis mulle sugugi ei meeldi, ei too ma poest ega raamatukogust silmaligi, saati veel siinsele veerule.
Head lugemised mõlemad. Mõlemad kipuvad mõndpidi inimsuhete ja sisepigisemise suunas, mis on negatiivne. Positiivne on, et eelvälditut saab rahulikult jälgida, mis siis, et "Puhkuses" tekib esimene laip vahetult enne lõppu ning üpris kogemata ning "Ohtliku tutvuse" laibad on suuremalt jaolt valmis juba enne loo enese algust. Lugude kruttimise kunsti tuleb kiita ning isegi kui kõik muutub mõistvale lugejale üsna kohe klaariks, siis seda, kuidas enesekesksusest hõlmatud peategelinskitele asjad kohale ei jõua… Jah, seda on tõepoolest tore vaadelda. Vaadata, mismoodi igasugu jama välistab mõtestet tegevuse. Eriti, et iseenese mured välistavad kõik muud vaatenurgad. Perfektsed egomaniaki jõulujutud tos mõttes.
Nood raamatud on väga hea lugemisvara nii paadunud krimivikusõbrale kui seebikahullule. Kumbki saab heita pilgu teise inimese maailma. Saab ka õppetunni, kui vaja. Mis põhiline, kummastki tuleb välja inimeste üheskoos elamise põhireegel: ära topi oma nina teise inimese asjadesse. Jah: ära tee seda. Kui teed, süüdista iseennast. Ei või usaldada mitte kedagi, kes on vaadanud minu või sinu telefoni sisse ilma küsimata, avanud mõne teisele adresseeritud kirja jne jne. Kui tegid, siis… See rong on läinud. Võib tulla uus rong, aga ei pruugi. Ma ei ole ühtki võõrast värki vaadanud. See on piir. Punane joon. Igal meist on mitu elu – tööelu, abielu, eraelu, argielu… Need ei saa iiales täiesti kattuda. Oldagu õnnelikud ses kattumuses, jäetagu vabadus muuks. Muidu ei toimi.
Nende raamatute mõte ongi selles: taju piiri ja tea joont. Ära nori muhku. Ja kui keegi on su nimega kirja avanud või vaadanud su telefoni sisse, siis tea, et tasub tasakesi ära minema hakata. Või pauguga. Nii on. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: midagi nii krimivikusõbrale kui ka seebikahullule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Max Rebu "Hiina keisri rasedus" (Ants Pasun)
Max Rebu on väga enesekindel luuletaja. Peaaegu sama enesekindel nagu Marko Kompus, Ants Pasun, Betti Alver, Kivisildnik, Shakespeare või Homeros. Noid kirjureid ei kõiguta lihtsalt mitte miski. Ei tuul, ei tuli, ei aeg, ei lugu, ei vaev ega vaimustus. Nemad on oma rida ajanud, rea read raamatuisse raiunud ning kõrguvad kuumade kivikangrutena madala maa kohal.
"Hiina keisri rasedus" on tähelepanuväärselt järjekindel raamat. Ta algab eikuskilt ja kulgeb eikuhugi, ent see kulg on veenev ja vankumatu. Röögatult zen. Sihuke Elva zen. Kui suur osa meiemaisest budismist on Sven Grünbergi näo ja häälega sven-budism (au maestrole kõrges ja südames), siis Max Rebu harrastab sügavuti teatavat Lõuna-Eesti versiooni, nimetagem seda siis näiteks Peedu-Vapramäe kodubudismiks.
Ismid võib – ja teinekord tulebki – kõrvale jätta, kuna määravaks osutub poeetiline elamus. See kas on või pole teda teps mitte, kuluta sõnavara kui palju tahes. Ses raamatus on. Jah, pealiskaudse pilguga libisedes võib tunduda, et no mis jura see nüüd jälle on, põle ju riimi ega rütmi ega meeldejäävat rahvalikku naljalonksu, laulda ka ei kõlba. Tegelikult on see kõik ja mõndagi muud täitsa olemas, aga vastuse saamiseks tuleb vaid end kätte võtta ja ristsõna ära lahendada. Lahtimuukimise rõem.
Peter Swanson "Ohtlik tutvus" ja T. M. Logan "Puhkus"
Ei ole kaua aega kaht raamatut ühte patta pannud, aga nüüd panen rahumeeli. Ja mis pada see siis on? Krimivikupada ühest küljest. Võiks öelda, et täitsa toredad lood, rebige suveks madratsi vahele ja ongi okei. Aga ei ole okei. Tahan tiba iriseda, ehkki rubriik on soovituslik ning proovitamisest ei pääse ma ühegi aia taha. Ega tahagi. Asju, mis mulle sugugi ei meeldi, ei too ma poest ega raamatukogust silmaligi, saati veel siinsele veerule.
Head lugemised mõlemad. Mõlemad kipuvad mõndpidi inimsuhete ja sisepigisemise suunas, mis on negatiivne. Positiivne on, et eelvälditut saab rahulikult jälgida, mis siis, et "Puhkuses" tekib esimene laip vahetult enne lõppu ning üpris kogemata ning "Ohtliku tutvuse" laibad on suuremalt jaolt valmis juba enne loo enese algust. Lugude kruttimise kunsti tuleb kiita ning isegi kui kõik muutub mõistvale lugejale üsna kohe klaariks, siis seda, kuidas enesekesksusest hõlmatud peategelinskitele asjad kohale ei jõua… Jah, seda on tõepoolest tore vaadelda. Vaadata, mismoodi igasugu jama välistab mõtestet tegevuse. Eriti, et iseenese mured välistavad kõik muud vaatenurgad. Perfektsed egomaniaki jõulujutud tos mõttes.
Nood raamatud on väga hea lugemisvara nii paadunud krimivikusõbrale kui seebikahullule. Kumbki saab heita pilgu teise inimese maailma. Saab ka õppetunni, kui vaja. Mis põhiline, kummastki tuleb välja inimeste üheskoos elamise põhireegel: ära topi oma nina teise inimese asjadesse. Jah: ära tee seda. Kui teed, süüdista iseennast. Ei või usaldada mitte kedagi, kes on vaadanud minu või sinu telefoni sisse ilma küsimata, avanud mõne teisele adresseeritud kirja jne jne. Kui tegid, siis… See rong on läinud. Võib tulla uus rong, aga ei pruugi. Ma ei ole ühtki võõrast värki vaadanud. See on piir. Punane joon. Igal meist on mitu elu – tööelu, abielu, eraelu, argielu… Need ei saa iiales täiesti kattuda. Oldagu õnnelikud ses kattumuses, jäetagu vabadus muuks. Muidu ei toimi.
Nende raamatute mõte ongi selles: taju piiri ja tea joont. Ära nori muhku. Ja kui keegi on su nimega kirja avanud või vaadanud su telefoni sisse, siis tea, et tasub tasakesi ära minema hakata. Või pauguga. Nii on.
### Response:
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: midagi nii krimivikusõbrale kui ka seebikahullule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie vaates ei juhtu midagi, kui lisaeelarve jääb üldse vastu võtmata," ütles Helme ERR-ile.
Helme rääkis, et EKRE on esitanud lisaeelarve eelnõule ja sellega seotud eelnõudele üle 600 muudatusettepaneku. "Lisaeelarvega koos käib veel käibemaksuseaduse muutus ja aktsiisiseaduse muutus. Ilma nende muutmisteta ei saa ka lisaeelarvet vastu võtta, nii et me oleme need ära jaotanud. Eesmärk on sundida valitsust kuulama opositsiooni lisaeelarve menetlemisel," märkis ta.
Helme ütles, et kui valitsus tahab lisaeelarvega edasi minna, siis esitab EKRE kompromissettepaneku. "Hinnatõusu taltsutab ja Eesti majandust aitab see, kui me langetame kütuseaktsiise. Kui lisaeelarvesse võetakse aktsiisilangetused, siis me võtame oma muudatusettepanekud tagasi ja saame sellega normaalselt edasi liikuda," ütles Helme.
"Need asjad, millega valitsus reklaamib lisaeelarvet, ehk energiahindade tõusu kompenseerimine inimestele. 800-miljonilisest lisaeelarvest läheb selle peale 31 miljonit. Selle raha võiks vabalt võtta valitsuse reservist. Või riigikaitsele lisaraha seitse miljonit, selle võiks ka rahulikult leida isegi kaitseministeeriumi eelarve seest," rääkis Helme.
"See on naeruväärne, millega nad reklaamivad seda. Sajad miljonid on mõeldud riigiettevõtetele raha andmiseks – Eleringile ja Eesti Energiale. See on täiesti kurioosne praeguses olukorras, kus nad teenivad superkasumeid. Ja väga suured rahad lähevad lihtsalt erinevatele unistusprojektidele, mida meil reklaamitakse, kas siseturvalisuse tugevdamise või elanikkonna kaitse tugevdamise nime all. Näiteks 15 miljonit saavad julgeolekuasutused, kes ei ole vaesed. Ma võin seda kindlalt öelda," lisas ta.
Helme heitis ette ka ukraina põgenikega tegelemiseks mõeldud raha lisaeelarvesse panemist.
"270 miljonit läheb lihtsalt ukrainlaste peale, kusjuures tegelikult nendele ukrainlastele läheb vähem raha, aga kõik võimalikud MTÜ-d ja kogu see muu pagulaste ökosüsteem, need sotsiaalministeeriumi ümber olevad puugid teenivad sealt jube palju raha," sõnas Helme.
Riigikogu rahanduskomisjon vaatas neljapäeval läbi lisaeelarvele ja sellega seotud eelnõudele laekunud muudatusettepanekud, otsustas neid mitte toetada ja saatis lisaeelarve teisele lugemisele.
Lisaeelarve jaguneb kolmeks osaks: Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime suurendamiseks on eelnõus ette nähtud 255,6 miljonit, energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit ja sõja eest varju tulnud põgenike toetamiseks 242,7 miljonit eurot. Lisaeelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht 802,9 miljonit eurot.
2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu teine lugemine on kavandatud täiskogu istungile 18. mail. | Helme: midagi ei juhtu, kui lisaeelarve jääb vastu võtmata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie vaates ei juhtu midagi, kui lisaeelarve jääb üldse vastu võtmata," ütles Helme ERR-ile.
Helme rääkis, et EKRE on esitanud lisaeelarve eelnõule ja sellega seotud eelnõudele üle 600 muudatusettepaneku. "Lisaeelarvega koos käib veel käibemaksuseaduse muutus ja aktsiisiseaduse muutus. Ilma nende muutmisteta ei saa ka lisaeelarvet vastu võtta, nii et me oleme need ära jaotanud. Eesmärk on sundida valitsust kuulama opositsiooni lisaeelarve menetlemisel," märkis ta.
Helme ütles, et kui valitsus tahab lisaeelarvega edasi minna, siis esitab EKRE kompromissettepaneku. "Hinnatõusu taltsutab ja Eesti majandust aitab see, kui me langetame kütuseaktsiise. Kui lisaeelarvesse võetakse aktsiisilangetused, siis me võtame oma muudatusettepanekud tagasi ja saame sellega normaalselt edasi liikuda," ütles Helme.
"Need asjad, millega valitsus reklaamib lisaeelarvet, ehk energiahindade tõusu kompenseerimine inimestele. 800-miljonilisest lisaeelarvest läheb selle peale 31 miljonit. Selle raha võiks vabalt võtta valitsuse reservist. Või riigikaitsele lisaraha seitse miljonit, selle võiks ka rahulikult leida isegi kaitseministeeriumi eelarve seest," rääkis Helme.
"See on naeruväärne, millega nad reklaamivad seda. Sajad miljonid on mõeldud riigiettevõtetele raha andmiseks – Eleringile ja Eesti Energiale. See on täiesti kurioosne praeguses olukorras, kus nad teenivad superkasumeid. Ja väga suured rahad lähevad lihtsalt erinevatele unistusprojektidele, mida meil reklaamitakse, kas siseturvalisuse tugevdamise või elanikkonna kaitse tugevdamise nime all. Näiteks 15 miljonit saavad julgeolekuasutused, kes ei ole vaesed. Ma võin seda kindlalt öelda," lisas ta.
Helme heitis ette ka ukraina põgenikega tegelemiseks mõeldud raha lisaeelarvesse panemist.
"270 miljonit läheb lihtsalt ukrainlaste peale, kusjuures tegelikult nendele ukrainlastele läheb vähem raha, aga kõik võimalikud MTÜ-d ja kogu see muu pagulaste ökosüsteem, need sotsiaalministeeriumi ümber olevad puugid teenivad sealt jube palju raha," sõnas Helme.
Riigikogu rahanduskomisjon vaatas neljapäeval läbi lisaeelarvele ja sellega seotud eelnõudele laekunud muudatusettepanekud, otsustas neid mitte toetada ja saatis lisaeelarve teisele lugemisele.
Lisaeelarve jaguneb kolmeks osaks: Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime suurendamiseks on eelnõus ette nähtud 255,6 miljonit, energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit ja sõja eest varju tulnud põgenike toetamiseks 242,7 miljonit eurot. Lisaeelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht 802,9 miljonit eurot.
2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu teine lugemine on kavandatud täiskogu istungile 18. mail.
### Response:
Helme: midagi ei juhtu, kui lisaeelarve jääb vastu võtmata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sovcomflot müüs viis tankerit Dubais asuvale firmale Koban Shipping. Firma müüs veel neli veeldatud maagaasi vedavat tankerit Singapuris asuvale Eastern Pacific Shippingule. Sovcomflot peab läbirääkimisi samuti hiinlastega," ütlesid asjaga kursis inimesed ajalehele The Wall Street Journal.
Väljaanne Lloyd's List teatas, et Sovcomflot tahab maha müüa kuni ühe kolmandiku oma laevastikust.
Sovcomflot omab ja opereerib 122 laeva, sealhulgas tankereid, maagaasilaevu ja jäämurdjaid. Firma asub Peterburis. Sovcomflot väidab, et müüb maha vananevaid laevu, mille kasutamine on Venemaa kaubalaevastiku suhtes kehtestatud sanktsioonide tõttu võimatu.
"Laevade uued omanikud pole täpselt veel teada. Osa tehingutest toimub läbi varifirmade võrgustiku," ütlesid asjaga kursis inimesed.
Ekspertide sõnul on osa maha müüdud laevadest nüüd teise nimega ja registreeritud teiste lippude alla, selle eesmärk on tagada laevade kindlustatus, vahendas The Wall Street Journal.
Sovcomflot oli üks 13 suurest Venemaa ettevõttest, mille suhtes USA kehtestas 24. veebruaril sanktsioonid. Firma on nüüd USA mustas nimekirjas. Sovcomfloti võlakohustused lääne pankade ees ulatuvad umbes 2,4 miljardi dollarini. | Allikad: Vene riiklik laevafirma loobub sanktsioonide tõttu tankeritest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sovcomflot müüs viis tankerit Dubais asuvale firmale Koban Shipping. Firma müüs veel neli veeldatud maagaasi vedavat tankerit Singapuris asuvale Eastern Pacific Shippingule. Sovcomflot peab läbirääkimisi samuti hiinlastega," ütlesid asjaga kursis inimesed ajalehele The Wall Street Journal.
Väljaanne Lloyd's List teatas, et Sovcomflot tahab maha müüa kuni ühe kolmandiku oma laevastikust.
Sovcomflot omab ja opereerib 122 laeva, sealhulgas tankereid, maagaasilaevu ja jäämurdjaid. Firma asub Peterburis. Sovcomflot väidab, et müüb maha vananevaid laevu, mille kasutamine on Venemaa kaubalaevastiku suhtes kehtestatud sanktsioonide tõttu võimatu.
"Laevade uued omanikud pole täpselt veel teada. Osa tehingutest toimub läbi varifirmade võrgustiku," ütlesid asjaga kursis inimesed.
Ekspertide sõnul on osa maha müüdud laevadest nüüd teise nimega ja registreeritud teiste lippude alla, selle eesmärk on tagada laevade kindlustatus, vahendas The Wall Street Journal.
Sovcomflot oli üks 13 suurest Venemaa ettevõttest, mille suhtes USA kehtestas 24. veebruaril sanktsioonid. Firma on nüüd USA mustas nimekirjas. Sovcomfloti võlakohustused lääne pankade ees ulatuvad umbes 2,4 miljardi dollarini.
### Response:
Allikad: Vene riiklik laevafirma loobub sanktsioonide tõttu tankeritest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ansambli Must Hunt koosseisu kuuluvad kitarrist Brad Jurjens ja laulja Freddy Tomingas kutsusid uue laulu sündimiseks kampa endise Terminaatori trummari Eimel Kaljulaidi.
"Kuna mul oli juba mitu aastat üks hea bändinimi soojas, siis saigi maimuke nimeks Hellride," tutvustas Jurjens.
"Loo sõnade autor, nagu alati, on Liis Lass. Temaga ühel õhtul Messengeris lobisedes sai selgeks, et me ei peaks uut lugu lihtsalt mingi järjekordse uhhuu-projekti alt avaldama. Poisid olid kõik nõus," teatas ta.
Laulu mõtte kohta rääkis Tomingas, et "sageli otsime kedagi või midagi kauget ja püüdmatut arvates, et see on alati parem ning märkamata, et tegelikult on see keegi või miski hoopis meie kõrval."
Singli "Illusioon" on salvestanud, miksinud ja viimistlenud Brad Jurjens. | Uus ansambel Hellride avaldas singli "Illusioon" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ansambli Must Hunt koosseisu kuuluvad kitarrist Brad Jurjens ja laulja Freddy Tomingas kutsusid uue laulu sündimiseks kampa endise Terminaatori trummari Eimel Kaljulaidi.
"Kuna mul oli juba mitu aastat üks hea bändinimi soojas, siis saigi maimuke nimeks Hellride," tutvustas Jurjens.
"Loo sõnade autor, nagu alati, on Liis Lass. Temaga ühel õhtul Messengeris lobisedes sai selgeks, et me ei peaks uut lugu lihtsalt mingi järjekordse uhhuu-projekti alt avaldama. Poisid olid kõik nõus," teatas ta.
Laulu mõtte kohta rääkis Tomingas, et "sageli otsime kedagi või midagi kauget ja püüdmatut arvates, et see on alati parem ning märkamata, et tegelikult on see keegi või miski hoopis meie kõrval."
Singli "Illusioon" on salvestanud, miksinud ja viimistlenud Brad Jurjens.
### Response:
Uus ansambel Hellride avaldas singli "Illusioon" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie uus album "Discontent" on heliliselt helgem, kuid lüüriliselt süngem kui eelmised albumid "Patience" ja "Jupiterz". Need on lood rahulolematusest, olemise talumatust kergusest, mõttetutest tülidest ja andestusest, uute avastuste näljast," sõnas bändi liige Hando Jaksi.
I Wear* Experimenti uuel albumil löövad kaasa ka Jonas Kaarnamets, Iiris Vesik, Max Doohan, Robert Linna ja Matthew Ruys. Albumi on mix 'inud José Diogo Neves ja Bert Prikenfeld.
Ansamblisse I Wear* Experiment kuuluvad Johanna Oden, Hando Jaksi ja Mikk Simson, kes on koos musitseerinud üle kümne aasta. Varem on nad avaldanud albumid "Patience" (2016) ja "Jupiterz" (2018). Bändi esimene album pälvis Eesti Muusikaauhindadel ka aasta debüütalbumi auhinna.
Kuula albumit "Disconcent": | I Wear* Experiment avaldas uue albumi "Discontent" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie uus album "Discontent" on heliliselt helgem, kuid lüüriliselt süngem kui eelmised albumid "Patience" ja "Jupiterz". Need on lood rahulolematusest, olemise talumatust kergusest, mõttetutest tülidest ja andestusest, uute avastuste näljast," sõnas bändi liige Hando Jaksi.
I Wear* Experimenti uuel albumil löövad kaasa ka Jonas Kaarnamets, Iiris Vesik, Max Doohan, Robert Linna ja Matthew Ruys. Albumi on mix 'inud José Diogo Neves ja Bert Prikenfeld.
Ansamblisse I Wear* Experiment kuuluvad Johanna Oden, Hando Jaksi ja Mikk Simson, kes on koos musitseerinud üle kümne aasta. Varem on nad avaldanud albumid "Patience" (2016) ja "Jupiterz" (2018). Bändi esimene album pälvis Eesti Muusikaauhindadel ka aasta debüütalbumi auhinna.
Kuula albumit "Disconcent":
### Response:
I Wear* Experiment avaldas uue albumi "Discontent" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sajad Vaikse ookeani äärse Laguna Niguela äärelinna elanikud põgenesid põlengu eest, mis puhkes hoolimata jahedast ilmast. Tuule tõttu levis tuli kiiresti, vahendas The Times.
Umbes 80 hektari suurusel alal levinud tulekahjus keegi vigastada ei saanud. Orange'i maakonna tuletõrjeameti juhi Brian Fennessy sõnul hävis tulekahjus 20 majapidamist.
Videolõikudes on näha mitme miljoni dollari väärtuses häärbereid, mida leegid hävitavad.
Laguna Nigueli elanik Sara Nuss-Galles ütles ajalehele Los Angeles Times, et jälgis põlengut enne põgenemist rohkem kui tund aega. "See oli väga hirmus, mu riided lõhnavad tulekahju suitsu järele," ütles Sara Nuss-Galles.
Los Angelest umbes 80 kilomeetrit lõuna pool asuvas jõukas Laguna Nigueli linnas elab umbes 65 000 inimest. | Suur tulekahju hävitas USA California osariigis häärbereid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sajad Vaikse ookeani äärse Laguna Niguela äärelinna elanikud põgenesid põlengu eest, mis puhkes hoolimata jahedast ilmast. Tuule tõttu levis tuli kiiresti, vahendas The Times.
Umbes 80 hektari suurusel alal levinud tulekahjus keegi vigastada ei saanud. Orange'i maakonna tuletõrjeameti juhi Brian Fennessy sõnul hävis tulekahjus 20 majapidamist.
Videolõikudes on näha mitme miljoni dollari väärtuses häärbereid, mida leegid hävitavad.
Laguna Nigueli elanik Sara Nuss-Galles ütles ajalehele Los Angeles Times, et jälgis põlengut enne põgenemist rohkem kui tund aega. "See oli väga hirmus, mu riided lõhnavad tulekahju suitsu järele," ütles Sara Nuss-Galles.
Los Angelest umbes 80 kilomeetrit lõuna pool asuvas jõukas Laguna Nigueli linnas elab umbes 65 000 inimest.
### Response:
Suur tulekahju hävitas USA California osariigis häärbereid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Harry Kane lõi esimesel poolajal kaks väravat: 22. minutil penaltist ja 37. minutil mängust. Lisaks jäi Arsenal 33. minutil arvulisse vähemusse, sest kaitsja Rob Holding teenis teise kollase kaardi.
Teise poolaja alguses suurendas Son Heung-Min (47.) Tottenhami edu, kes pole nüüd kodus oma suurimale rivaalile Arsenalile kaotanud kaheksa kohtumist järjest.
Kaks vooru enne hooaja lõppu heitlevad Manchester City (89) ja Liverpool (86) meistritiitli eest, aga kaks alumist Meistrite liiga positsiooni on lahtised: Chelseal on 70, Arsenalil 66 ja Tottenhamil 65 punkti.
Arsenal kohtub veel võõrsil Newcastle Unitedi ja kodus Evertoniga, Tottenham läheb kodus vastamisi Burnley ja võõrsil Norwich Cityga. | Tottenham alistas rivaal Arsenali ja pingestas lõpuheitlust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Harry Kane lõi esimesel poolajal kaks väravat: 22. minutil penaltist ja 37. minutil mängust. Lisaks jäi Arsenal 33. minutil arvulisse vähemusse, sest kaitsja Rob Holding teenis teise kollase kaardi.
Teise poolaja alguses suurendas Son Heung-Min (47.) Tottenhami edu, kes pole nüüd kodus oma suurimale rivaalile Arsenalile kaotanud kaheksa kohtumist järjest.
Kaks vooru enne hooaja lõppu heitlevad Manchester City (89) ja Liverpool (86) meistritiitli eest, aga kaks alumist Meistrite liiga positsiooni on lahtised: Chelseal on 70, Arsenalil 66 ja Tottenhamil 65 punkti.
Arsenal kohtub veel võõrsil Newcastle Unitedi ja kodus Evertoniga, Tottenham läheb kodus vastamisi Burnley ja võõrsil Norwich Cityga.
### Response:
Tottenham alistas rivaal Arsenali ja pingestas lõpuheitlust |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.