instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stuttgart asus kohtumist juhtima 17. minutil Saša Kalajdžici väravast. 1:0 eduseisis mindi ka poolajapausile. Seejärel hakkasid pallid võrku lendama. Esmalt viigistas seisu 47. minutil Jude Bellingham ning viis minutit hiljem viis Dortmundi juhtima Marco Reus. 78. minutil suutis Stuttgart taas viigistada. Sedapuhku oli täpne Daniel Didavi.
Viigiseis kestis vaid kaks minutit, sest siis lõi Dortmundi võiduvärava vahetusmeestepingilt sekkunud 19-aastane Ansgar Knauff. Ühtlasi oli see noore sakslase karjääri esimeseks väravaks esindusmeeskonna eest, mille ta vormistas oma kolmandas Saksamaa kõrgliiga kohtumises.
Liigatabelis on Dortmundil 46 punkti, millega hoitakse viiendat positsiooni. Eespool on Müncheni Bayern (65), RB Leipzig (60), Wolfsburg (54) ja Frankfurdi Eintracht (53). Stuttgart on 39 punktiga üheksas.
Teised tulemused: Müncheni Bayern – Berliini Union 1:1, Frankfurdi Eintracht – Wolfsburg 4:3, Berliini Hertha – Monchenglasbachi Borussia 2:2, Bremeni Werder – RB Leipzig 1:4. | 19-aastane sakslane aitas Dortmundi väravaterohkes kohtumises võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stuttgart asus kohtumist juhtima 17. minutil Saša Kalajdžici väravast. 1:0 eduseisis mindi ka poolajapausile. Seejärel hakkasid pallid võrku lendama. Esmalt viigistas seisu 47. minutil Jude Bellingham ning viis minutit hiljem viis Dortmundi juhtima Marco Reus. 78. minutil suutis Stuttgart taas viigistada. Sedapuhku oli täpne Daniel Didavi.
Viigiseis kestis vaid kaks minutit, sest siis lõi Dortmundi võiduvärava vahetusmeestepingilt sekkunud 19-aastane Ansgar Knauff. Ühtlasi oli see noore sakslase karjääri esimeseks väravaks esindusmeeskonna eest, mille ta vormistas oma kolmandas Saksamaa kõrgliiga kohtumises.
Liigatabelis on Dortmundil 46 punkti, millega hoitakse viiendat positsiooni. Eespool on Müncheni Bayern (65), RB Leipzig (60), Wolfsburg (54) ja Frankfurdi Eintracht (53). Stuttgart on 39 punktiga üheksas.
Teised tulemused: Müncheni Bayern – Berliini Union 1:1, Frankfurdi Eintracht – Wolfsburg 4:3, Berliini Hertha – Monchenglasbachi Borussia 2:2, Bremeni Werder – RB Leipzig 1:4.
### Response:
19-aastane sakslane aitas Dortmundi väravaterohkes kohtumises võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurima summa, 10 000 eurot annetas Eesti 200-le Andres Lõhmus.
Võrdselt 5000 eurot annetasid Marek Reinaas, Meelis Niinepuu, Priit Alamäe ja Tarmo Tamm.
Taavet Hinrikus annetas Eesti 200-le 3021 eurot. Markus Villig, Martin Villig, Martin Henk, Ragnar Sass, Sten Tamkivi ja Taavi Tamkivi igaüks võrdselt 2021 eurot.
Viljar Arakas annetas 1202 ja Tarmo Jüristo 500 eurot.
Kokku tegi Eesti 200-le rahalise annetuse 22 inimest kogusummas 52 661 eurot.
Riigitoetust sai Eesti 200 esimeses kvartalis 25 000 eurot ja liikmemaksu koguti 6689 eurot. Eesti 200 kogusissetulekud olid 84 350 eurot.
Eesti 200 kulud esimees kvartalis olid 34 693 eurot. | Eesti 200 kogus üle 50 000 euro rahalisi annetusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurima summa, 10 000 eurot annetas Eesti 200-le Andres Lõhmus.
Võrdselt 5000 eurot annetasid Marek Reinaas, Meelis Niinepuu, Priit Alamäe ja Tarmo Tamm.
Taavet Hinrikus annetas Eesti 200-le 3021 eurot. Markus Villig, Martin Villig, Martin Henk, Ragnar Sass, Sten Tamkivi ja Taavi Tamkivi igaüks võrdselt 2021 eurot.
Viljar Arakas annetas 1202 ja Tarmo Jüristo 500 eurot.
Kokku tegi Eesti 200-le rahalise annetuse 22 inimest kogusummas 52 661 eurot.
Riigitoetust sai Eesti 200 esimeses kvartalis 25 000 eurot ja liikmemaksu koguti 6689 eurot. Eesti 200 kogusissetulekud olid 84 350 eurot.
Eesti 200 kulud esimees kvartalis olid 34 693 eurot.
### Response:
Eesti 200 kogus üle 50 000 euro rahalisi annetusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõrgusesse pürgijad
1. Teletorn - 314 meetrit
Kõrguse poolest ei ole 1980. aasta Moskva olümpiamängudeks valminud Tallinna teletornile võrdset. See Pirita metsatuka servas asuv sihvakas maamärk on 314 meetrit kõrge.
Konstruktsioonilt koosneb torn kolmest osast: vundamendist, 190 meetri kõrgusest raudbetoontüvest ja 124 meetri kõrgusest terasantennist. Betoonosas on 1050 trepiastet.
Pärast 2012. aastal läbi viidud renoveerimist, mil vahepeal suletud 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm muuseumi osana huvilistele taas avati, pakub närvikõdi võimalusega torni 22. korrusel nn servakõndi teha. See on Põhja-Euroopa kõige kõrgem avatud rõdu ning üksiti Põhja-Euroopa kõrgeimal asuv restoran.
Tornist korraldatakse ka langevarjuhüppeid ning rahvusvahelisi trepijooksuvõistlusi. Senine trepijooksurekord pärineb 5. aprillist 2015, mil spordiala maailmameister Piotr Lobodzinski vallutas trepid ajaga 04.29.
Tallinna teletorn Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR
2. Oleviste kirik - umbes 123,7 meetrit
Oleviste kirik on (vana)linna kohal kõrgunud juba keskajast saati, selle täpne ehitusdaatum on teadmata. Küll aga oli kuulus see Lääne-Euroopa kõrgemate kirikute hulka.
Pärast 1433. aastal Tallinnat tabanud suurt tulekahju ehitati Oleviste tornikuppel kõrgemaks, selle tollane kõrgus võis olla umbes 159 meetrit. 1625. aastal, kui pärast pikselööki tornikiiver hävis, seda endisel kõrgusel enam ei taastatud.
Oleviste kiriku praegune hoone on säilinud 15. ja 16. sajandi alguse ümberehituste ajast. Pikselöögid on aga tornikiivrit hävitanud ka hilisemate sajandite jooksul korduvalt ning seda on taas taastatud.
Viimati põles tornikiiver pikselöögi tagajärjel maha 1931. aastal. Tuli kustutati ning torn taastati endise plaani järgi. Ehitisregistris Oleviste kiriku kõrgust ei ole, kuid maast mõõdetuna on saadud selle kõrguseks 123,7 meetrit. Torni tipus oleva muna läbimõõt on 114 cm. Tegemist on Balti riikide kõrgeima kirikuga.
Kiriku tornis asub 60 meetri kõrgusel vaateplatvorm, mis on kevadest sügiseni külastajatele avatud.
Varasem kirikuhoone võis selle koha peal seista juba viikingite ajal, paarsada aastat varem, mil Lääne-Euroopas käis viikingiretkedel Norra kuningas Olav Haraldsson, kelle järgi kirik ka nime sai pärast pühakuks kuulutamist. Kuna nii tornikiiver kui ka kogu kirik on mitu korda müürideni maha põlenud, on ka hoone kuju ja kõrgus aegade jooksul varieerunud.
Kirikut kasutab Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Oleviste kogudus.
Oleviste kirik Autor/allikas: oleviste.ee
3. Swissoteli kompleks - 116 meetrit
2007. aastal Tornimäel avatud Swissoteli luksushotell on oma ametlikult 116 meetriga Balti riikide kõrgemaid hotelle. Hoone arhitekt on Meeli Truu. Hotell moodustab osa Tornimäe kompleksist, kuhu kuulub ka kõrval olev sama kõrge elamu.
30-korruseline luksushotell koosneb 238 numbritoast. Hoone viimasel korrusel ehk katusel asub restoran-baar, kust avaneb vaade Tallinna linnale.
Hotelli kuulsaim külaline on olnud Lady Gaga.
Maakri kvartali kõrghooned - Swissotel ja selle elamust kaksiktorn; neist paremale jääb Maakri torn ja sealt edasi veel hotell Radisson ning SEB pank. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
4. -5. Maakri torn ja rajatav Juhkentali kvartal - 110 meetrit
Olümpia hotellist Radissoni hotelli poole, Maakri tänava äärde jääb 110-meetrine büroohoone Maakri torn, mis valmis 2019. aastal.
Samas läheduses, teisel pool Liivalaia tänavat on aga kerkimas büroohoone-elamu Juhkentali kvartal, millele linn andis ehitusloa tänavu 15. jaanuaril. Olümpia hotelli vastu kerkiv hoone koosneb kolmest tornist, millest kõrgeim tuleb samuti 110-meetrine.
Juhkentali kvartali arendatav kompleks kolme torniga. Üle tee asub hotell Olümpia. Autor/allikas: Kapitel
6. Hotell Radisson - 104,8 meetrit
Sama Maakri kvartali äärde, Tartu maantee algusesse jääb 2001. aastal valminud hotell Radisson Blu Sky Hotel Tallinn, millel kõrgust 104,8 meetrit. 25-korruselise hotelli arhitektid on Vilen Künnapu, Ain Padrik ja Kari Mökkälä. See on Tallinnas üldse kolmas kõrghoonest hotell (esimesed Viru ja Olümpia) ning esimene, mis rajatud pärast nõukogude aega.
Hoones on 280 numbrituba, 24. korrusel asub kohvik, kust avanevad vaated igas ilmakaares.
Hotellis on ööbinud teiste seas Bill Clinton, Jiang Zemin, Jacques Chirac, George W. Bush, Anders Fogh Rasmussen, Hillary Clinton, Alice Cooper ja David Beckham.
Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR
Ja veel üks...
Kui kaasata ka rajatised, võiks nimekirja lisada Iru soojuselektrijaama. See Eesti Energiale kuuluv rajatis valmis 1978. aastal.
Kuigi kõrguselt teletornist madalam, siis kõrgeim platvorm, millele Eestis saab astuda, on Iru soojuselektrijaama korstna ots - selle kõrgus on 202,4 meetrit maapinnast. Sinna saavad aga väikese liftiga sõita vajaduse üksnes elektrijaama töölised.
Iru soojuselektrijaam, millekorstna tipp ületab 200 meetrit. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Massiga lööjad
Suurimaid hooneid reastada polegi nii kerge, ka Tallinna linnaplaneerijatel pole andmebaasi, kust paari hiireklõpsuga mahud reastada. Nõnda ei saa järgnevat nimekirja lõpliku tõena võtta, sest mõned hooned on ajaloolised ja nende mahte on teiste meetoditega mõõdetud, mõned tänapäevased, ent muist alles rajamisel. Nõnda võis mõni suurhoone ka kahe silma vahele jääda. Lisaks on Tallinnas palju kvartaleid, mis kokku annavad kindlasti suurema mahu, kui allpool loetletud, kuid püüdsime siiski arvesse võtta vaid tervikliku kompleksi moodustava ehk vähemalt omavahel ühenduses olevad hooned. Nõnda ei ole ajalooliste hoonete puhul ka kõrvalhooneid juurde liidetud.
1. Tallinna Haigla - 144 645 m 2
Esikoha haarab siin alles projekteerimisjärgus olev Tallinna Haigla, millest kujuneb Eesti suurim hoone. Detailplaneerigu järgi on kavandatav ehitusmaht 144 645 m 2. Siiski, praegu koostatava meditsiinitehnoloogia eelprojekti järgi on haigla peahoone kavandatav maht umbes 127 000 m 2 ja esimeses etapis rohkem hooneid Lasnamäe meditsiinilinnakusse ei rajata. Järgnevate aastakümnete jooksul kasutab haigla aga tõenäoliselt kogu detailplaneeringus kavandatud hoonemahu ära ning siis tuleb ka algselt kavandatud maht täis.
Tallinna Haigla kunstniku nägemuses Autor/allikas: Raepress
2. T1 kaubanduskeskus - 128 317 m 2
Ülemistel asuv T1 kaubanduskeskus ehk T1 Mall of Tallinn valmis 2018. aastal ja napsas sellega oma naabrilt mahu poolest suurima kaubanduskeskuse tiitli.
Neljakorruselise keskuse pindala on ligikaudu 80 000 m², millest 55 000 m² on ostupind. Selles asub peaaegu 150 kauplust ja teeninduspunkti, üle 30 toitlustuskoha ning tänavatoidualad. Ent kaubanduskeskusel on ka tohutult suur parkimismaja ja see kergitabki üldmahu Ülemiste keskusest napilt suuremaks.
T1 hoone katusel asub merepinnast 120 meetri kõrgusele ulatuv vaateratas.
T1 kaubanduskeskus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
3. Ülemiste kaubanduskeskus - 124 214 m 2
Ülemiste keskus oli T1 valmimiseni Tallinna ja üksiti Eesti suurim kaubanduskeskus, mis on aastetega üha mahtu kasvatanud. 2004. aastal avatud keskuses oli umbes 160 kauplust, teenindusasutust ja söögikohta, selle pindala oli 50 000 m². Pärast Ülemiste keskuse teise järgu valmimist 2014. aastal kasvas üldpind 92 000 ruutmeetrini, kaupluste ja söögikohtade hulk kerkis 210-ni ja parkimismajas on parkimiskohti 1700 autole. Ent Ülemiste keskus laienes ka 2019. aastal, mil üldpind kasvas pea 125 000 ruutmeetrini.
Ülemiste keskuse parkla. Autor/allikas: Pressimaterjal
4. Juhkentali kvartal - 67 481 m 2
Tallinna kõrghoonetega konkureeriv büroohoone-elamu Juhkentali kvartal tuleb ka mahult priske. Liivalaia tänava äärde, hotelli Olümpia vastu rajatava hoonetekompleksi suletud netopind on 67 481 m 2. Nagu öeldud, koosneb kompleks kolmest tornist, millest kõrgeim tuleb 110-meetrine. Kopp löödi maasse sel aastal.
Juhkentali kvartali arendatav kompleks kolme torniga. Üle tee asub hotell Olümpia. Autor/allikas: Kapitel
5. Balti Puuvillavabrik ehk Manufaktuur Koplis - 55 000 m 2
Tsaariajal Koplisse rajatud puuvillavabrik ehk manufaktuur on üks pikemaid hooneid. Nüüd hakatakse seda elamukompleksiks ümber rekonstrueerima. Hoonel on mahtu 237 250 m 3 ja üldpind on umbes 55 000 m 2 (suletud netopind 45 908 m 2).
Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku ehk lühidalt Balti Puuvillavabrik asutati 1898. aastal ja tootmishoone valmis 1900. aastal.
Peakorpus oli oma nelja korrusega 234 meetri pikkune ja 30 meetrit lai. 1909. aastal valmis uus suur tootmishoone, mis 1920. aastal ühendati vanaga. Hoone põhikorpusega liitus neli viiekorruselist torni. Nii tegutsesid seal kudumisvabrik ja ketrusvabrik, mida ühendas vaheplokk. See jaotus toimis kuni vabriku sulgemiseni 2005. aastal.
Vabriku alustades töötas seal 100 töölist, ent juba 1908. aastaks oli nende hulk kasvanud 2020-ni, see jäi ka vabriku kuldajaks.
Teises maailmasõjas sai vabrik suuri purustusi, ent taastati ning hilisematel aastakümnetel rajati sellele veel mitmeid kõrvalhooneid. Pärast teist maailmasõda vabrik natsionaliseeriti, pärast taasiseseisvumist erastati ning 2006. aastal läks see pankrotti.
Arhitektuurivõistlus on toimunud, aga ehitamine on veel kaugel.
Balti Manufaktuuri arhitektuurikonkursi võitsid arhitektuuribüroode Molumba ja Kadarik Tüür Arhitektid tööd. Pildil Kadarik Tüür Arhitektid töö. Autor/allikas: pressimaterjalid
6. Patarei arendus - 36 730 m 2
Väga vanade hoonetega on lugu keerulisem - neid on ajalooliselt teisiti mõõdetud ja kirja pandud. Nii ei tule registritest välja Kalaranna fordi ehk Patarei vangla üldpind, küll aga hoone maht - 101 274 m 3. Ehkki hetkel on Patarei vangla arendustööd peatatud, peaks maht eskiisi järgi veelgi suurenema, nii et arendaja lubab sinna tulevikus rajada ühtedel andmetel 30 000 ja teistel andmetel 80 000 m 2 äripinda ning tuhat korterit. Kui suureks kogu hoone üldpind kujuneb, ei selgu ka registritest, ent detailplaneeringu koostamiseks esitatud materjalid lubavad olemasoleva hoonestuse ja uute hoonete kogumahuks umbes 36 730 m 2 pinda, mis ei pruugi samuti lõplik tõde olla, seega võib see edetabelis siia-sinnapoole nihkuda. Ajaloolise hoonekompleksi pindala on 26 625 m 2.
Forti hakati ehitama keiser Nikolai I korraldusel 1829. aastal ja see valmis suuremalt jaolt 1840. aastal. Selle põhiosa moodustas kaitsekasarm. Aastatel 1919–2002 tegutses fordis keskvangla. Sellest ajast tuntakse kompleksi rahvapärase nimega Patarei (vangla). 2005. aastani tegutses kompleksis edasi vanglate keskhaigla. Hoonekompleks kuulub kultuurimälestisena muinsuskaitse alla, kuid on viimase 15 aastat seisnud tühjana ja lagunev.
Praegu kuulub see Urmas Sõõrumaa ettevõttele ning ka arendaja on tema ettevõte.
Patarei kompleks. Autor/allikas: RKAS | Tunne oma kodumaad: millised on Tallinna kõrgeimad ja suurimad hooned? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõrgusesse pürgijad
1. Teletorn - 314 meetrit
Kõrguse poolest ei ole 1980. aasta Moskva olümpiamängudeks valminud Tallinna teletornile võrdset. See Pirita metsatuka servas asuv sihvakas maamärk on 314 meetrit kõrge.
Konstruktsioonilt koosneb torn kolmest osast: vundamendist, 190 meetri kõrgusest raudbetoontüvest ja 124 meetri kõrgusest terasantennist. Betoonosas on 1050 trepiastet.
Pärast 2012. aastal läbi viidud renoveerimist, mil vahepeal suletud 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm muuseumi osana huvilistele taas avati, pakub närvikõdi võimalusega torni 22. korrusel nn servakõndi teha. See on Põhja-Euroopa kõige kõrgem avatud rõdu ning üksiti Põhja-Euroopa kõrgeimal asuv restoran.
Tornist korraldatakse ka langevarjuhüppeid ning rahvusvahelisi trepijooksuvõistlusi. Senine trepijooksurekord pärineb 5. aprillist 2015, mil spordiala maailmameister Piotr Lobodzinski vallutas trepid ajaga 04.29.
Tallinna teletorn Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR
2. Oleviste kirik - umbes 123,7 meetrit
Oleviste kirik on (vana)linna kohal kõrgunud juba keskajast saati, selle täpne ehitusdaatum on teadmata. Küll aga oli kuulus see Lääne-Euroopa kõrgemate kirikute hulka.
Pärast 1433. aastal Tallinnat tabanud suurt tulekahju ehitati Oleviste tornikuppel kõrgemaks, selle tollane kõrgus võis olla umbes 159 meetrit. 1625. aastal, kui pärast pikselööki tornikiiver hävis, seda endisel kõrgusel enam ei taastatud.
Oleviste kiriku praegune hoone on säilinud 15. ja 16. sajandi alguse ümberehituste ajast. Pikselöögid on aga tornikiivrit hävitanud ka hilisemate sajandite jooksul korduvalt ning seda on taas taastatud.
Viimati põles tornikiiver pikselöögi tagajärjel maha 1931. aastal. Tuli kustutati ning torn taastati endise plaani järgi. Ehitisregistris Oleviste kiriku kõrgust ei ole, kuid maast mõõdetuna on saadud selle kõrguseks 123,7 meetrit. Torni tipus oleva muna läbimõõt on 114 cm. Tegemist on Balti riikide kõrgeima kirikuga.
Kiriku tornis asub 60 meetri kõrgusel vaateplatvorm, mis on kevadest sügiseni külastajatele avatud.
Varasem kirikuhoone võis selle koha peal seista juba viikingite ajal, paarsada aastat varem, mil Lääne-Euroopas käis viikingiretkedel Norra kuningas Olav Haraldsson, kelle järgi kirik ka nime sai pärast pühakuks kuulutamist. Kuna nii tornikiiver kui ka kogu kirik on mitu korda müürideni maha põlenud, on ka hoone kuju ja kõrgus aegade jooksul varieerunud.
Kirikut kasutab Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Oleviste kogudus.
Oleviste kirik Autor/allikas: oleviste.ee
3. Swissoteli kompleks - 116 meetrit
2007. aastal Tornimäel avatud Swissoteli luksushotell on oma ametlikult 116 meetriga Balti riikide kõrgemaid hotelle. Hoone arhitekt on Meeli Truu. Hotell moodustab osa Tornimäe kompleksist, kuhu kuulub ka kõrval olev sama kõrge elamu.
30-korruseline luksushotell koosneb 238 numbritoast. Hoone viimasel korrusel ehk katusel asub restoran-baar, kust avaneb vaade Tallinna linnale.
Hotelli kuulsaim külaline on olnud Lady Gaga.
Maakri kvartali kõrghooned - Swissotel ja selle elamust kaksiktorn; neist paremale jääb Maakri torn ja sealt edasi veel hotell Radisson ning SEB pank. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
4. -5. Maakri torn ja rajatav Juhkentali kvartal - 110 meetrit
Olümpia hotellist Radissoni hotelli poole, Maakri tänava äärde jääb 110-meetrine büroohoone Maakri torn, mis valmis 2019. aastal.
Samas läheduses, teisel pool Liivalaia tänavat on aga kerkimas büroohoone-elamu Juhkentali kvartal, millele linn andis ehitusloa tänavu 15. jaanuaril. Olümpia hotelli vastu kerkiv hoone koosneb kolmest tornist, millest kõrgeim tuleb samuti 110-meetrine.
Juhkentali kvartali arendatav kompleks kolme torniga. Üle tee asub hotell Olümpia. Autor/allikas: Kapitel
6. Hotell Radisson - 104,8 meetrit
Sama Maakri kvartali äärde, Tartu maantee algusesse jääb 2001. aastal valminud hotell Radisson Blu Sky Hotel Tallinn, millel kõrgust 104,8 meetrit. 25-korruselise hotelli arhitektid on Vilen Künnapu, Ain Padrik ja Kari Mökkälä. See on Tallinnas üldse kolmas kõrghoonest hotell (esimesed Viru ja Olümpia) ning esimene, mis rajatud pärast nõukogude aega.
Hoones on 280 numbrituba, 24. korrusel asub kohvik, kust avanevad vaated igas ilmakaares.
Hotellis on ööbinud teiste seas Bill Clinton, Jiang Zemin, Jacques Chirac, George W. Bush, Anders Fogh Rasmussen, Hillary Clinton, Alice Cooper ja David Beckham.
Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR
Ja veel üks...
Kui kaasata ka rajatised, võiks nimekirja lisada Iru soojuselektrijaama. See Eesti Energiale kuuluv rajatis valmis 1978. aastal.
Kuigi kõrguselt teletornist madalam, siis kõrgeim platvorm, millele Eestis saab astuda, on Iru soojuselektrijaama korstna ots - selle kõrgus on 202,4 meetrit maapinnast. Sinna saavad aga väikese liftiga sõita vajaduse üksnes elektrijaama töölised.
Iru soojuselektrijaam, millekorstna tipp ületab 200 meetrit. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Massiga lööjad
Suurimaid hooneid reastada polegi nii kerge, ka Tallinna linnaplaneerijatel pole andmebaasi, kust paari hiireklõpsuga mahud reastada. Nõnda ei saa järgnevat nimekirja lõpliku tõena võtta, sest mõned hooned on ajaloolised ja nende mahte on teiste meetoditega mõõdetud, mõned tänapäevased, ent muist alles rajamisel. Nõnda võis mõni suurhoone ka kahe silma vahele jääda. Lisaks on Tallinnas palju kvartaleid, mis kokku annavad kindlasti suurema mahu, kui allpool loetletud, kuid püüdsime siiski arvesse võtta vaid tervikliku kompleksi moodustava ehk vähemalt omavahel ühenduses olevad hooned. Nõnda ei ole ajalooliste hoonete puhul ka kõrvalhooneid juurde liidetud.
1. Tallinna Haigla - 144 645 m 2
Esikoha haarab siin alles projekteerimisjärgus olev Tallinna Haigla, millest kujuneb Eesti suurim hoone. Detailplaneerigu järgi on kavandatav ehitusmaht 144 645 m 2. Siiski, praegu koostatava meditsiinitehnoloogia eelprojekti järgi on haigla peahoone kavandatav maht umbes 127 000 m 2 ja esimeses etapis rohkem hooneid Lasnamäe meditsiinilinnakusse ei rajata. Järgnevate aastakümnete jooksul kasutab haigla aga tõenäoliselt kogu detailplaneeringus kavandatud hoonemahu ära ning siis tuleb ka algselt kavandatud maht täis.
Tallinna Haigla kunstniku nägemuses Autor/allikas: Raepress
2. T1 kaubanduskeskus - 128 317 m 2
Ülemistel asuv T1 kaubanduskeskus ehk T1 Mall of Tallinn valmis 2018. aastal ja napsas sellega oma naabrilt mahu poolest suurima kaubanduskeskuse tiitli.
Neljakorruselise keskuse pindala on ligikaudu 80 000 m², millest 55 000 m² on ostupind. Selles asub peaaegu 150 kauplust ja teeninduspunkti, üle 30 toitlustuskoha ning tänavatoidualad. Ent kaubanduskeskusel on ka tohutult suur parkimismaja ja see kergitabki üldmahu Ülemiste keskusest napilt suuremaks.
T1 hoone katusel asub merepinnast 120 meetri kõrgusele ulatuv vaateratas.
T1 kaubanduskeskus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
3. Ülemiste kaubanduskeskus - 124 214 m 2
Ülemiste keskus oli T1 valmimiseni Tallinna ja üksiti Eesti suurim kaubanduskeskus, mis on aastetega üha mahtu kasvatanud. 2004. aastal avatud keskuses oli umbes 160 kauplust, teenindusasutust ja söögikohta, selle pindala oli 50 000 m². Pärast Ülemiste keskuse teise järgu valmimist 2014. aastal kasvas üldpind 92 000 ruutmeetrini, kaupluste ja söögikohtade hulk kerkis 210-ni ja parkimismajas on parkimiskohti 1700 autole. Ent Ülemiste keskus laienes ka 2019. aastal, mil üldpind kasvas pea 125 000 ruutmeetrini.
Ülemiste keskuse parkla. Autor/allikas: Pressimaterjal
4. Juhkentali kvartal - 67 481 m 2
Tallinna kõrghoonetega konkureeriv büroohoone-elamu Juhkentali kvartal tuleb ka mahult priske. Liivalaia tänava äärde, hotelli Olümpia vastu rajatava hoonetekompleksi suletud netopind on 67 481 m 2. Nagu öeldud, koosneb kompleks kolmest tornist, millest kõrgeim tuleb 110-meetrine. Kopp löödi maasse sel aastal.
Juhkentali kvartali arendatav kompleks kolme torniga. Üle tee asub hotell Olümpia. Autor/allikas: Kapitel
5. Balti Puuvillavabrik ehk Manufaktuur Koplis - 55 000 m 2
Tsaariajal Koplisse rajatud puuvillavabrik ehk manufaktuur on üks pikemaid hooneid. Nüüd hakatakse seda elamukompleksiks ümber rekonstrueerima. Hoonel on mahtu 237 250 m 3 ja üldpind on umbes 55 000 m 2 (suletud netopind 45 908 m 2).
Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku ehk lühidalt Balti Puuvillavabrik asutati 1898. aastal ja tootmishoone valmis 1900. aastal.
Peakorpus oli oma nelja korrusega 234 meetri pikkune ja 30 meetrit lai. 1909. aastal valmis uus suur tootmishoone, mis 1920. aastal ühendati vanaga. Hoone põhikorpusega liitus neli viiekorruselist torni. Nii tegutsesid seal kudumisvabrik ja ketrusvabrik, mida ühendas vaheplokk. See jaotus toimis kuni vabriku sulgemiseni 2005. aastal.
Vabriku alustades töötas seal 100 töölist, ent juba 1908. aastaks oli nende hulk kasvanud 2020-ni, see jäi ka vabriku kuldajaks.
Teises maailmasõjas sai vabrik suuri purustusi, ent taastati ning hilisematel aastakümnetel rajati sellele veel mitmeid kõrvalhooneid. Pärast teist maailmasõda vabrik natsionaliseeriti, pärast taasiseseisvumist erastati ning 2006. aastal läks see pankrotti.
Arhitektuurivõistlus on toimunud, aga ehitamine on veel kaugel.
Balti Manufaktuuri arhitektuurikonkursi võitsid arhitektuuribüroode Molumba ja Kadarik Tüür Arhitektid tööd. Pildil Kadarik Tüür Arhitektid töö. Autor/allikas: pressimaterjalid
6. Patarei arendus - 36 730 m 2
Väga vanade hoonetega on lugu keerulisem - neid on ajalooliselt teisiti mõõdetud ja kirja pandud. Nii ei tule registritest välja Kalaranna fordi ehk Patarei vangla üldpind, küll aga hoone maht - 101 274 m 3. Ehkki hetkel on Patarei vangla arendustööd peatatud, peaks maht eskiisi järgi veelgi suurenema, nii et arendaja lubab sinna tulevikus rajada ühtedel andmetel 30 000 ja teistel andmetel 80 000 m 2 äripinda ning tuhat korterit. Kui suureks kogu hoone üldpind kujuneb, ei selgu ka registritest, ent detailplaneeringu koostamiseks esitatud materjalid lubavad olemasoleva hoonestuse ja uute hoonete kogumahuks umbes 36 730 m 2 pinda, mis ei pruugi samuti lõplik tõde olla, seega võib see edetabelis siia-sinnapoole nihkuda. Ajaloolise hoonekompleksi pindala on 26 625 m 2.
Forti hakati ehitama keiser Nikolai I korraldusel 1829. aastal ja see valmis suuremalt jaolt 1840. aastal. Selle põhiosa moodustas kaitsekasarm. Aastatel 1919–2002 tegutses fordis keskvangla. Sellest ajast tuntakse kompleksi rahvapärase nimega Patarei (vangla). 2005. aastani tegutses kompleksis edasi vanglate keskhaigla. Hoonekompleks kuulub kultuurimälestisena muinsuskaitse alla, kuid on viimase 15 aastat seisnud tühjana ja lagunev.
Praegu kuulub see Urmas Sõõrumaa ettevõttele ning ka arendaja on tema ettevõte.
Patarei kompleks. Autor/allikas: RKAS
### Response:
Tunne oma kodumaad: millised on Tallinna kõrgeimad ja suurimad hooned? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettevõtja Toomas Luman annetas peaministriparteile 20 000 eurot ja ettevõtja Neeme Tammis 10 000 eurot.
Andrus Kuusmann annetas 4000 eurot, Eerik-Niiles Kross 2500 eurot, Martin Henk 2021 eurot, Priit Vaikmaa 1500 eurot, Siim Kallas 1500 eurot ja Enn Saard 1100 eurot. 1000 eurost väiksemaid annetusi sai Reformierakond teisteltki IT-ettevõtjatelt (nt Sten Tamkivi, Martin ja Markus Villig jne).
Kokku tegi Reformierakonnale annetuse 184 inimest kogusummas 85 377 eurot.
Riigieelarvelist toetust laekus Reformierakonnale 447 134 eurot, liikmemaksu koguti 5807 eurot ja tulu erakonna varalt teeniti 973 eurot.
Kokku olid Reformierakonna sissetulekud esimeses kvartalis 539 289 eurot.
Samal perioodil olid Reformierakonna kulud 233 926 eurot. | Armin Karu annetas Reformierakonnale 25 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõtja Toomas Luman annetas peaministriparteile 20 000 eurot ja ettevõtja Neeme Tammis 10 000 eurot.
Andrus Kuusmann annetas 4000 eurot, Eerik-Niiles Kross 2500 eurot, Martin Henk 2021 eurot, Priit Vaikmaa 1500 eurot, Siim Kallas 1500 eurot ja Enn Saard 1100 eurot. 1000 eurost väiksemaid annetusi sai Reformierakond teisteltki IT-ettevõtjatelt (nt Sten Tamkivi, Martin ja Markus Villig jne).
Kokku tegi Reformierakonnale annetuse 184 inimest kogusummas 85 377 eurot.
Riigieelarvelist toetust laekus Reformierakonnale 447 134 eurot, liikmemaksu koguti 5807 eurot ja tulu erakonna varalt teeniti 973 eurot.
Kokku olid Reformierakonna sissetulekud esimeses kvartalis 539 289 eurot.
Samal perioodil olid Reformierakonna kulud 233 926 eurot.
### Response:
Armin Karu annetas Reformierakonnale 25 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jazzi parimaks punktitoojaks oli Donovan Mitchell, kelle saldole kogunes 42 silma. Mitchell on Karl Malone'i (mängis Jazzis aastatel 1985-2003) järel järgmine klubi mängija, kes on suutnud visata üle 35 punkti kolmes järjestikuses mängus.
Mike Conley panustas meeskonna skoori 26 ning Joe Ingles 20 punktiga. Sacramento Kingsi parim oli 30 silma kirja saanud De'Aaron Fox. Richaun Holmes viskas seekord 25 punkti.
Utah Jazz on kodus võidutsenud 24 mängu järjest ning viimasest 13 kohtumisest on suudetud võita 11. Esimesena tänavu 40. võiduni jõudnud Utah hoiab läänekonverentsis liidripositsiooni, olles kaotanud vaid 13 kohtumist. Sacramento on 22 võidu ja 31 kaotusega 12. kohal.
Tulemused: Cleveland – Toronto 115:135; Brooklyn – LA Lakers 101:126; Utah – Sacramento 128:112; Oklahoma City – Philadelphia 93:117; Golden State – Houston 125:109; Portland – Detroit 118:103; Phoenix – Washington 134:106. | Utah Jazz jõudis esimese meeskonnana hooaja 40. võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jazzi parimaks punktitoojaks oli Donovan Mitchell, kelle saldole kogunes 42 silma. Mitchell on Karl Malone'i (mängis Jazzis aastatel 1985-2003) järel järgmine klubi mängija, kes on suutnud visata üle 35 punkti kolmes järjestikuses mängus.
Mike Conley panustas meeskonna skoori 26 ning Joe Ingles 20 punktiga. Sacramento Kingsi parim oli 30 silma kirja saanud De'Aaron Fox. Richaun Holmes viskas seekord 25 punkti.
Utah Jazz on kodus võidutsenud 24 mängu järjest ning viimasest 13 kohtumisest on suudetud võita 11. Esimesena tänavu 40. võiduni jõudnud Utah hoiab läänekonverentsis liidripositsiooni, olles kaotanud vaid 13 kohtumist. Sacramento on 22 võidu ja 31 kaotusega 12. kohal.
Tulemused: Cleveland – Toronto 115:135; Brooklyn – LA Lakers 101:126; Utah – Sacramento 128:112; Oklahoma City – Philadelphia 93:117; Golden State – Houston 125:109; Portland – Detroit 118:103; Phoenix – Washington 134:106.
### Response:
Utah Jazz jõudis esimese meeskonnana hooaja 40. võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teiseks poolajaks Norra ründaja Ola Kamara asemel mängu sekkunud Sorga avas skoori 52. minutil. Red Bulls lõi viigivärava 11 minutit hiljem, kui Daniel Royer realiseeris penalti, kirjutab Soccernet.ee.
See ei ole esimene kord, kui Sorga on D.C. Unitedi eest Red Bullsi vastu skoorinud, sest eestlase ainus tabamus MLS-is pärineb just Red Bullsi vastu, kui Sorga oma debüüthooajal D.C. Unitedile kaheksandal üleminutil 1:0 võidu kinkis.
D.C. United on nüüd pidanud kõik kavas olnud kontrollmängud. MLS-i uus hooaeg algab järgmisel nädalavahetusel, 17. ja 18. aprillil.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Sorga lõi kontrollmängus Lindpere kunagise koduklubi vastu värava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teiseks poolajaks Norra ründaja Ola Kamara asemel mängu sekkunud Sorga avas skoori 52. minutil. Red Bulls lõi viigivärava 11 minutit hiljem, kui Daniel Royer realiseeris penalti, kirjutab Soccernet.ee.
See ei ole esimene kord, kui Sorga on D.C. Unitedi eest Red Bullsi vastu skoorinud, sest eestlase ainus tabamus MLS-is pärineb just Red Bullsi vastu, kui Sorga oma debüüthooajal D.C. Unitedile kaheksandal üleminutil 1:0 võidu kinkis.
D.C. United on nüüd pidanud kõik kavas olnud kontrollmängud. MLS-i uus hooaeg algab järgmisel nädalavahetusel, 17. ja 18. aprillil.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
Sorga lõi kontrollmängus Lindpere kunagise koduklubi vastu värava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kiirabi toimetas liiklusõnnetuses viga saanud lapse haiglasse.
"Esialgsetel andmetel kaldus kruusateel sõitnud ATV teadmata põhjusel teelt välja ja sõitis vastu puud. ATV juhi vigastused olid paraku nii rasked, et ta suri sündmuskohal," ütles Lääne prefektuuri operatiivjuht Sven Janson.
Politsei lisas, et nii ATV juht kui ka kaasreisija kandsid kiivrit.
"ATV-d juhtides peab arvestama selle sõiduki eripäraga ja meeles pidama, et võrreldes autoga on juht ja reisija vähem kaitstud," lisas operatiivjuht.
Liiklusõnnetuse kõik täpsemad asjaolud selgitatakse alustatud kriminaalmenetluses.
Möödunud aastal hukkus ATV-dega toimunud liiklusõnnetustes kolm inimest ja sai vigastada 14 inimest. | Raplamaal hukkus 37-aastane ATV juht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kiirabi toimetas liiklusõnnetuses viga saanud lapse haiglasse.
"Esialgsetel andmetel kaldus kruusateel sõitnud ATV teadmata põhjusel teelt välja ja sõitis vastu puud. ATV juhi vigastused olid paraku nii rasked, et ta suri sündmuskohal," ütles Lääne prefektuuri operatiivjuht Sven Janson.
Politsei lisas, et nii ATV juht kui ka kaasreisija kandsid kiivrit.
"ATV-d juhtides peab arvestama selle sõiduki eripäraga ja meeles pidama, et võrreldes autoga on juht ja reisija vähem kaitstud," lisas operatiivjuht.
Liiklusõnnetuse kõik täpsemad asjaolud selgitatakse alustatud kriminaalmenetluses.
Möödunud aastal hukkus ATV-dega toimunud liiklusõnnetustes kolm inimest ja sai vigastada 14 inimest.
### Response:
Raplamaal hukkus 37-aastane ATV juht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samuti on oluline pingete leevendamine Ida-Ukrainas ja julgeolek Mustal merel, sõnasid riigipead.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi visiit Türki toimus ajal, kui Ida-Ukrainas on teravnenud vastasseis valitsusvägede ja separatistide vahel. Konflikt regioonis kestab 2014. aastast alates. Venemaa on toonud oma väed piiri lähedale ja on hoiatanud Ukrainat katsete eest hõivata separatistide territooriumi. Kiiev eitab, et valmistub pealetungiks.
"Ma informeerisin Türgi osapooli üksikasjalikult olukorrast ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumidel Donbassis ja Krimmis, iseäranis inimõigusrikkumistest poolsaarel ja selle jätkuvast militariseerimisest," ütles Zelenskõi pressikonverentsil.
Juulikuise relvarahu rikkumised on sagenenud, ütles Zelenskõi hiljuti, kui ta käis kohtumas oma sõduritega. Separatistid on samuti süüdistanud Ukrainat relvarahu rikkumistes.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan toetas relvarahu püsimist Ida-Ukrainas ja konfliktile lahenduse leidmist läbi dialoogi.
"Me loodame, et muretvalmistav eskaleerumine, mida me oleme piirkonnas hiljuti näinud, saab läbi nii vara, kui võimalik," ütles ta.
Türgi toetab jõuliselt Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ja ei tunnusta Krimmi poolsaare annekteermist, ütles Erdogan. Krimmitatarlastel on etnilised sidemed Türgiga.
Zelenskõi sõnul on Türgi toetus Ukraina territooriumide taastamisel oluline.
Samuti arutasid presidendid Musta mere julgeolekut.
Reedel arutasid Türgi riigipea ja Vene president Vladimir Putin telefonikõnes Ukrainaga seotud küsimusi. | Erdogan rõhutas Ukraina territoriaalse terviklikkuse tähtsust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samuti on oluline pingete leevendamine Ida-Ukrainas ja julgeolek Mustal merel, sõnasid riigipead.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi visiit Türki toimus ajal, kui Ida-Ukrainas on teravnenud vastasseis valitsusvägede ja separatistide vahel. Konflikt regioonis kestab 2014. aastast alates. Venemaa on toonud oma väed piiri lähedale ja on hoiatanud Ukrainat katsete eest hõivata separatistide territooriumi. Kiiev eitab, et valmistub pealetungiks.
"Ma informeerisin Türgi osapooli üksikasjalikult olukorrast ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumidel Donbassis ja Krimmis, iseäranis inimõigusrikkumistest poolsaarel ja selle jätkuvast militariseerimisest," ütles Zelenskõi pressikonverentsil.
Juulikuise relvarahu rikkumised on sagenenud, ütles Zelenskõi hiljuti, kui ta käis kohtumas oma sõduritega. Separatistid on samuti süüdistanud Ukrainat relvarahu rikkumistes.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan toetas relvarahu püsimist Ida-Ukrainas ja konfliktile lahenduse leidmist läbi dialoogi.
"Me loodame, et muretvalmistav eskaleerumine, mida me oleme piirkonnas hiljuti näinud, saab läbi nii vara, kui võimalik," ütles ta.
Türgi toetab jõuliselt Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ja ei tunnusta Krimmi poolsaare annekteermist, ütles Erdogan. Krimmitatarlastel on etnilised sidemed Türgiga.
Zelenskõi sõnul on Türgi toetus Ukraina territooriumide taastamisel oluline.
Samuti arutasid presidendid Musta mere julgeolekut.
Reedel arutasid Türgi riigipea ja Vene president Vladimir Putin telefonikõnes Ukrainaga seotud küsimusi.
### Response:
Erdogan rõhutas Ukraina territoriaalse terviklikkuse tähtsust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saint Vincent ja Grenadiinide kõrgeim tipp La Soufriere purskas reedel tuhasamba, mis ulatus 6000 meetri kõrgusele, teatas kohalik päästeamet.
Paks tolm on jõudnud juba lähedalasuvale Barbadose saarele.
"Barbadose elanikke on ärgitatud jääma siseruumidesse, kuna vulkaanilise tuha pilved liiguvad läbi atmosfääri," teatas Kariibi hädaolukordade agentuur.
Valge tuhk katab Saint Vincentil hooneid ja teid pärast La Soufriere'i purset, mis algas reedel ning kestis ööl vastu laupäeva.
Mõnes piirkonnas on nähtavus äärmiselt raskendatud, pealinnas Kingstownis saare lõunaosas on vulkaanipurske tagajärjel tolmust tekkinud udu.
Vulkaanipurske tõttu on tuhanded inimesed otsinud ohutut varjupaika. Umbes 16 000 inimest elab piirkondades, kus anti evakuatsioonikorraldus.
Lennuliiklus saarega on tuha tõttu peatatud. Umbes 3000 inimest veetsid öö varjupaikades.
Saint Vincenti peaministri Ralph Gonsalvese sõnul ollakse kontaktis riikidega, kes tahavad pakkuda erakorralist abi. Praeguse seisuga on abilaadungiga laevad lubanud saata Guyana ning Venezuela.
La Soufrière pole pursanud alates 1979. aastast ja selle suurim purse leidis aset enam kui sajand tagasi, nõudes üle tuhande inimelu 1902. aastal. | Saint Vincenti saart katab vulkaanipursete järel paks tuhk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saint Vincent ja Grenadiinide kõrgeim tipp La Soufriere purskas reedel tuhasamba, mis ulatus 6000 meetri kõrgusele, teatas kohalik päästeamet.
Paks tolm on jõudnud juba lähedalasuvale Barbadose saarele.
"Barbadose elanikke on ärgitatud jääma siseruumidesse, kuna vulkaanilise tuha pilved liiguvad läbi atmosfääri," teatas Kariibi hädaolukordade agentuur.
Valge tuhk katab Saint Vincentil hooneid ja teid pärast La Soufriere'i purset, mis algas reedel ning kestis ööl vastu laupäeva.
Mõnes piirkonnas on nähtavus äärmiselt raskendatud, pealinnas Kingstownis saare lõunaosas on vulkaanipurske tagajärjel tolmust tekkinud udu.
Vulkaanipurske tõttu on tuhanded inimesed otsinud ohutut varjupaika. Umbes 16 000 inimest elab piirkondades, kus anti evakuatsioonikorraldus.
Lennuliiklus saarega on tuha tõttu peatatud. Umbes 3000 inimest veetsid öö varjupaikades.
Saint Vincenti peaministri Ralph Gonsalvese sõnul ollakse kontaktis riikidega, kes tahavad pakkuda erakorralist abi. Praeguse seisuga on abilaadungiga laevad lubanud saata Guyana ning Venezuela.
La Soufrière pole pursanud alates 1979. aastast ja selle suurim purse leidis aset enam kui sajand tagasi, nõudes üle tuhande inimelu 1902. aastal.
### Response:
Saint Vincenti saart katab vulkaanipursete järel paks tuhk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemapoolse viskekontserdiga alanud finaal hakkas avaveerandi lõpus liikuma CSKA kontrolli alla ning teise neljandiku alguses haaras Venemaa hiid juba 14-punktilise edu. Esmakordselt Euroliiga finaali jõudnud Anadolu Efes lõpetas veerandaja aga 16:5 spurdiga ja vähendas poolajavileks kaotusseisu 42:44 peale.
Viimast veerandaega kuuepunktilisest eduseisust alustanud CSKA oli hädas Efesi agressiivse kaitsega ning ei suutnud lõplikult eest minna. Türgi klubi toetus Shane Larkini järjekordsele suurepärasele mängule, kuid tema panusest jäi otsustavatel hetkedel siiski väheks ning CSKA võitis klubi ajaloo kaheksanda Euroliiga tiitli. Peatreener Dimitrios Itoudis juhendas CSKA-d ka nende viimases Euroliiga finaalmängus 2016. aastal.
Moskva meeskond tabas 22 teele saadetud kaugviskest 14 (63,6%), neli kolmest tabasid nii Will Clyburn kui Cory Higgins. Mõlema arvele jäi CSKA resultatiivseimatena 20 punkti. Clyburn nimetati kohtumise lõpus ka Final Fouri kõige väärtuslikumaks mängijaks. 12 vabaviskest 11 realiseerinud Larkin viskas kokku 29 punkti, Krunoslav Simoni arvele jäi 15 punkti ja kümme lauapalli.
Anadolu Efes, mis kandis aastani 2011 nime Efes Pilsen, mängib Euroliiga finaalis esmakordselt. Final Fouri jõudis Türgi meeskond ka uue aastatuhande kahel esimesel aastal ja saavutas mõlemal puhul kolmanda koha. Seekord astuti sammu võrra edasi ning alistati poolfinaalis 92:73 kodune rivaal Fenerbahce. Veel eelmisel aastal lõpetas Efes põhihooaja seitsme võidu ja 23 kaotusega, mis andis neile tabelis viimase ehk 16. koha.
Poolfinaalis tiitlikaitsja Madridi Reali 95:90 seljatanud CSKA jahib oma kaheksandat Euroliiga tiitlit. Võidukalt on finaalmängult lahkutud aastatel 1961, 1963, 1969, 1971, 2006, 2008 ja 2016. Tänavusel Euroliiga põhiturniiril saavutas CSKA Fenerbahce järel teise koha.
"Finaalis mängivad kaks väga erinevat meeskonda," tõdes varasemalt mõlemat meeskonda juhendanud legendaarne Dušan Ivkovic matši eel. "CSKA on kogenum ja nende kokkumäng on väga hea, Efesil on parem tagamängijate duo [Shane Larkin ja Vasilije Micic], mis on tänapäeva korvpallis väga tähtis. Ma arvan, et meid ootab ees väga pingeline lahing. Ma ei oska isegi öelda, kumb meeskond on favoriidiks."
Euroliiga Final Four mängitakse sel aastal Hispaanias Vitoria-Gasteizis. Välja on jagatud ka hooaja auhinnad; eile avalikustatud kõige väärtuslikuma mängija auhinna võitis Fenerbahce tšehh Jan Vesely, varem nimetati parimaks kaitsjaks Madridi Reali mängija Walter Tavares. | CSKA täpne viskekäsi oli Euroliiga finaali uustulnukale liiast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemapoolse viskekontserdiga alanud finaal hakkas avaveerandi lõpus liikuma CSKA kontrolli alla ning teise neljandiku alguses haaras Venemaa hiid juba 14-punktilise edu. Esmakordselt Euroliiga finaali jõudnud Anadolu Efes lõpetas veerandaja aga 16:5 spurdiga ja vähendas poolajavileks kaotusseisu 42:44 peale.
Viimast veerandaega kuuepunktilisest eduseisust alustanud CSKA oli hädas Efesi agressiivse kaitsega ning ei suutnud lõplikult eest minna. Türgi klubi toetus Shane Larkini järjekordsele suurepärasele mängule, kuid tema panusest jäi otsustavatel hetkedel siiski väheks ning CSKA võitis klubi ajaloo kaheksanda Euroliiga tiitli. Peatreener Dimitrios Itoudis juhendas CSKA-d ka nende viimases Euroliiga finaalmängus 2016. aastal.
Moskva meeskond tabas 22 teele saadetud kaugviskest 14 (63,6%), neli kolmest tabasid nii Will Clyburn kui Cory Higgins. Mõlema arvele jäi CSKA resultatiivseimatena 20 punkti. Clyburn nimetati kohtumise lõpus ka Final Fouri kõige väärtuslikumaks mängijaks. 12 vabaviskest 11 realiseerinud Larkin viskas kokku 29 punkti, Krunoslav Simoni arvele jäi 15 punkti ja kümme lauapalli.
Anadolu Efes, mis kandis aastani 2011 nime Efes Pilsen, mängib Euroliiga finaalis esmakordselt. Final Fouri jõudis Türgi meeskond ka uue aastatuhande kahel esimesel aastal ja saavutas mõlemal puhul kolmanda koha. Seekord astuti sammu võrra edasi ning alistati poolfinaalis 92:73 kodune rivaal Fenerbahce. Veel eelmisel aastal lõpetas Efes põhihooaja seitsme võidu ja 23 kaotusega, mis andis neile tabelis viimase ehk 16. koha.
Poolfinaalis tiitlikaitsja Madridi Reali 95:90 seljatanud CSKA jahib oma kaheksandat Euroliiga tiitlit. Võidukalt on finaalmängult lahkutud aastatel 1961, 1963, 1969, 1971, 2006, 2008 ja 2016. Tänavusel Euroliiga põhiturniiril saavutas CSKA Fenerbahce järel teise koha.
"Finaalis mängivad kaks väga erinevat meeskonda," tõdes varasemalt mõlemat meeskonda juhendanud legendaarne Dušan Ivkovic matši eel. "CSKA on kogenum ja nende kokkumäng on väga hea, Efesil on parem tagamängijate duo [Shane Larkin ja Vasilije Micic], mis on tänapäeva korvpallis väga tähtis. Ma arvan, et meid ootab ees väga pingeline lahing. Ma ei oska isegi öelda, kumb meeskond on favoriidiks."
Euroliiga Final Four mängitakse sel aastal Hispaanias Vitoria-Gasteizis. Välja on jagatud ka hooaja auhinnad; eile avalikustatud kõige väärtuslikuma mängija auhinna võitis Fenerbahce tšehh Jan Vesely, varem nimetati parimaks kaitsjaks Madridi Reali mängija Walter Tavares.
### Response:
CSKA täpne viskekäsi oli Euroliiga finaali uustulnukale liiast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ohveer suri haavadesse pärast tundmatute relvastatud isikute rünnakut Timbuktus, teatas ÜRO. Üks Nigeeria rahuvalvaja sai rünnakus haavata.
ÜRO peasekretär Antonio Guterres väljendas seoses rünnakuga sügavat kurbust ja ütles, et tegemist on sõjakuriteoga.
Laupäeval sai Mali Kidali piirkonnas vigastada kolm Tšaadi rahuvalvajat, kelle soomuk sõitis isevalmistatud lõhkekehale. | Malis hukkus ÜRO rahuvalvaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ohveer suri haavadesse pärast tundmatute relvastatud isikute rünnakut Timbuktus, teatas ÜRO. Üks Nigeeria rahuvalvaja sai rünnakus haavata.
ÜRO peasekretär Antonio Guterres väljendas seoses rünnakuga sügavat kurbust ja ütles, et tegemist on sõjakuriteoga.
Laupäeval sai Mali Kidali piirkonnas vigastada kolm Tšaadi rahuvalvajat, kelle soomuk sõitis isevalmistatud lõhkekehale.
### Response:
Malis hukkus ÜRO rahuvalvaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venelaste avavärava viskas avakolmandiku neljandal minutil Dmitri Orlovi söödust Artjom Anissimov. Teisel kolmandikul kahekordistas Nikita Kutšerov Venemaa eduseisu ning Tampa Bay Lightningu mängumees vormistas ka viis minutit enne lõpusireeni mängu 3:0 lõppskoori.
Kõik mängud võitnud Venemaa jätkab alagrupi liidrina, olles kogunud 18 punkti. Teisel kohal olev Tšehhi jääb maha kolme silmaga. Viimases mängus kohtub Venemaa teise suurfavoriidi, Rootsiga.
Eelmisel MM-il Rootsi järel teiseks jäänud Šveits jätkab 12 punktiga neljandal kohal. Šveitslaste vastaseks viimases mängus on Tšehhi.
Samal ajal peetud A-alagrupi kohtumises alistas Soome 3:0 Prantsusmaa. | Venemaa võidumarss jätkus ka Šveitsi vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venelaste avavärava viskas avakolmandiku neljandal minutil Dmitri Orlovi söödust Artjom Anissimov. Teisel kolmandikul kahekordistas Nikita Kutšerov Venemaa eduseisu ning Tampa Bay Lightningu mängumees vormistas ka viis minutit enne lõpusireeni mängu 3:0 lõppskoori.
Kõik mängud võitnud Venemaa jätkab alagrupi liidrina, olles kogunud 18 punkti. Teisel kohal olev Tšehhi jääb maha kolme silmaga. Viimases mängus kohtub Venemaa teise suurfavoriidi, Rootsiga.
Eelmisel MM-il Rootsi järel teiseks jäänud Šveits jätkab 12 punktiga neljandal kohal. Šveitslaste vastaseks viimases mängus on Tšehhi.
Samal ajal peetud A-alagrupi kohtumises alistas Soome 3:0 Prantsusmaa.
### Response:
Venemaa võidumarss jätkus ka Šveitsi vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Miedz alistas viimases voorus Krakowi Wisla 5:4. Kohtumise jooksul määrati neli penaltit, millest realiseeriti kolm. Otsustava värava lõi Pawel Zielinski kümnendal üleminutil, vahendab Soccernet.ee.
Pikk tegi selle pöörase kohtumise kaasa algusest lõpuni ning teenis kuuendal lisaminutil kollase kaardi. Ojamaa istus varupingil.
Kuna samal ajal teenis Plocki Wisla viigipunkti, jäi Miedz tabelis eelviimaseks, mis tähendab otse esiliigasse langemist.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Ojamaa ja Pika koduklubi langes kõrgliigast välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miedz alistas viimases voorus Krakowi Wisla 5:4. Kohtumise jooksul määrati neli penaltit, millest realiseeriti kolm. Otsustava värava lõi Pawel Zielinski kümnendal üleminutil, vahendab Soccernet.ee.
Pikk tegi selle pöörase kohtumise kaasa algusest lõpuni ning teenis kuuendal lisaminutil kollase kaardi. Ojamaa istus varupingil.
Kuna samal ajal teenis Plocki Wisla viigipunkti, jäi Miedz tabelis eelviimaseks, mis tähendab otse esiliigasse langemist.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
### Response:
Ojamaa ja Pika koduklubi langes kõrgliigast välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tripoli valitsusega seotud Facebooki kontole postitatud fotodelt on näha rohkem kui tosinat soomukit saabumas sadamasse. Postituses ei täpsustatud, kes neid tarnis, kuid soomukid sarnanevad Türgi lahingumasinatele Kirpi.
Türgi relvajõudude ja välisministeeriumi kõneisikud ei vastanud telefonikõnedele.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan ütles eelmisel kuul, et tema valitsus toetab Tripoli võime nende jõupingutustes lüüa tagasi väepealiku Khalifa Haftari Liibüa Rahvusarmee pealetungi pealinnale, mis võib vallandada kodusõja. | Liibüa võitlejad Tripolis said välismaalt soomukeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tripoli valitsusega seotud Facebooki kontole postitatud fotodelt on näha rohkem kui tosinat soomukit saabumas sadamasse. Postituses ei täpsustatud, kes neid tarnis, kuid soomukid sarnanevad Türgi lahingumasinatele Kirpi.
Türgi relvajõudude ja välisministeeriumi kõneisikud ei vastanud telefonikõnedele.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan ütles eelmisel kuul, et tema valitsus toetab Tripoli võime nende jõupingutustes lüüa tagasi väepealiku Khalifa Haftari Liibüa Rahvusarmee pealetungi pealinnale, mis võib vallandada kodusõja.
### Response:
Liibüa võitlejad Tripolis said välismaalt soomukeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Šveitsi rahvusringhääling teatas, et üle 63 protsendi hääletanutest oli nõus täitma Euroopa Liidu tulirelvareegleid, mis jõustusid kaks aastat tagasi pärast ohvreid nõudnud terrorirünnakuid Prantsusmaal, Belgias, Saksamaal ja Suurbritannias.
Ettepaneku kohaselt eeldab relvaluba regulaarset väljaõpet, eriluba teatud tüüpi relvadele ning teatud relvaosade seerianummerdamist. Relvaomanikel tuleb kolme aasta jooksul registreerida kõik relvad, mis on veel registreerimata, ning pidada registrit oma relvakollektsioonide üle.
Ettepanekut toetasid juba varem Šveitsi parlament ja valitsus väites, et uusi meetmeid on vaja tugeva politseikoostöö tagamiseks Schengeni riikidega.
Šveits ei ole Euroopa Liidu liige, kuid kuulub Schengeni tsooni.
Meetme vastased väitsid, et ettepanek on vastuolus Šveitsi põhiseadusega ning ei aita palju kaasa äärmusluse või kuritegevuse vastu võitlemisel. Nad rõhutasid, et Euroopas rünnakutes kasutatud relvad ei olnud hangitud legaalsel teel ning ettepanek mõjutab Šveitsi seaduslikke relvaomanikke ja on Brüsseli järjekordne diktaat.
Šveitsi Rahvapartei seadusandja Valais' kantonist Jean-Luc Addor ütles, et EL-i direktiivi jõustamine oleks "ebaõiglane, vabadust tappev, kasutu, ohtlik ja Šveitsi-vastane".
Ettepanekut toetasid kõige aktiivsemalt rohelised ja sotsialistid. | Šveitsi valijad kiitsid heaks EL-i tulirelvapiirangute jõustamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Šveitsi rahvusringhääling teatas, et üle 63 protsendi hääletanutest oli nõus täitma Euroopa Liidu tulirelvareegleid, mis jõustusid kaks aastat tagasi pärast ohvreid nõudnud terrorirünnakuid Prantsusmaal, Belgias, Saksamaal ja Suurbritannias.
Ettepaneku kohaselt eeldab relvaluba regulaarset väljaõpet, eriluba teatud tüüpi relvadele ning teatud relvaosade seerianummerdamist. Relvaomanikel tuleb kolme aasta jooksul registreerida kõik relvad, mis on veel registreerimata, ning pidada registrit oma relvakollektsioonide üle.
Ettepanekut toetasid juba varem Šveitsi parlament ja valitsus väites, et uusi meetmeid on vaja tugeva politseikoostöö tagamiseks Schengeni riikidega.
Šveits ei ole Euroopa Liidu liige, kuid kuulub Schengeni tsooni.
Meetme vastased väitsid, et ettepanek on vastuolus Šveitsi põhiseadusega ning ei aita palju kaasa äärmusluse või kuritegevuse vastu võitlemisel. Nad rõhutasid, et Euroopas rünnakutes kasutatud relvad ei olnud hangitud legaalsel teel ning ettepanek mõjutab Šveitsi seaduslikke relvaomanikke ja on Brüsseli järjekordne diktaat.
Šveitsi Rahvapartei seadusandja Valais' kantonist Jean-Luc Addor ütles, et EL-i direktiivi jõustamine oleks "ebaõiglane, vabadust tappev, kasutu, ohtlik ja Šveitsi-vastane".
Ettepanekut toetasid kõige aktiivsemalt rohelised ja sotsialistid.
### Response:
Šveitsi valijad kiitsid heaks EL-i tulirelvapiirangute jõustamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ilm tegi oma töö," vahendab Marathon100.com Fosti sõnu. "Jalgade seis pole ka kõige parem. Viimased kaks-kolm kuud ei taha jalad hästi taastuda, hommikuti ärgates on selline vanainimese tunne. Kas on natuke treeningutega üle pingutatud? Võib olla tuleb treeningute juures midagi muuta, et ei oleks jalad sellised. Võib olla võtta mahtu väiksemaks või jagada intensiivsed treeningud mitme päeva peale ära."
"Maraton hakkab 30. kilomeetrist, ma ei ole praegu jätkusuutlik hoidma seda tempot. Tänagi pulss kukkus alla, kuid jalgu vead järgi... Treeningutega läksime natuke riski peale, maratonis peab maht suur olema, võib-olla sai üle pingutatud."
"Nüüd võtan natuke aja nüüd maha, teen väikese sõidu perega Stockholmi ja puhkan paar päeva, seejärel ootab ees juba Narva Energiajooks."
Võistlus võideti piirkonna maratonide kohta väga korraliku tulemusega. Andualem Belay Shiferaw Etioopiast ületas lõpujoone tulemusega 2:08.51. | Roman Fosti täitis Riia maratonil MM-normi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ilm tegi oma töö," vahendab Marathon100.com Fosti sõnu. "Jalgade seis pole ka kõige parem. Viimased kaks-kolm kuud ei taha jalad hästi taastuda, hommikuti ärgates on selline vanainimese tunne. Kas on natuke treeningutega üle pingutatud? Võib olla tuleb treeningute juures midagi muuta, et ei oleks jalad sellised. Võib olla võtta mahtu väiksemaks või jagada intensiivsed treeningud mitme päeva peale ära."
"Maraton hakkab 30. kilomeetrist, ma ei ole praegu jätkusuutlik hoidma seda tempot. Tänagi pulss kukkus alla, kuid jalgu vead järgi... Treeningutega läksime natuke riski peale, maratonis peab maht suur olema, võib-olla sai üle pingutatud."
"Nüüd võtan natuke aja nüüd maha, teen väikese sõidu perega Stockholmi ja puhkan paar päeva, seejärel ootab ees juba Narva Energiajooks."
Võistlus võideti piirkonna maratonide kohta väga korraliku tulemusega. Andualem Belay Shiferaw Etioopiast ületas lõpujoone tulemusega 2:08.51.
### Response:
Roman Fosti täitis Riia maratonil MM-normi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste eliitklassis karjääri parima tulemuse, 33. koha välja sõitnud Lõiv kaotas võistluse võitnud valitsevale maailmameistrile Kate Courtney'le (1:26.03) kaheksa minuti ja 31 sekundiga. Teise koha teenis Euroopa meistri särgis sõitev šveitslanna Jolanda Neff (+0.49) ja kolmanda Ukraina meister Yana Belomoina (+1.31).
"Eelneval nädalal oli rada olnud kuiv, aga öösel oli sadanud tugevat vihma, mis muutis rajaolusid palju. Tänu short track'is saadud heale positsioonile (20.), läks algus päris hästi," rääkis Lõiv võistlusjärgses intervjuus. "Raja libeduse tõttu olid kõik võistlejad natuke närvilised ning seetõttu oli esimestel ringidel palju sagimist. Suurema osa ajast sõitsin koos väiksemate gruppidega ja käis pidev võitlus positsiooni eest. Käesoleval aastal ei olnud enne mudastes tingimustes sõitnud seega liigseid riske ei hakanud võtma."
Meeste eliitklassi võistluse ajal hakkas Albstadtis uuesti sadama ning raja olud muutusid veelgi porisemaks. Võistluse liider vahetus mitmel korral ning lõpuks sõitis üle finišijoone esimesel kohal šveitslane Mathias Flueckiger ajaga 1:23.54. Teise koha pälvis reedesel eelsõidusl võidutsenud ja seejärel MK-sarja liidrisärgi selga saanud Mathieu van der Poel (+0.32). Hollandi meister jättis kolmandale kohale prantslase Jordan Sarrou (+0.33). Loo sai 59. koha ning kaotas võitjale kaheksa minuti ja 31 sekundiga.
"Stardist õnnestus mul hästi minema saada, aga esimesed ringid rajal tekitasid korralike seisakuid. See aasta oli ehitatud ohtralt puusildu laskumistele, mis olid väga libedad. Väidetavalt pidid need ohutust tõstma, ent reaalses olukorras tundus olukord vastupidine," rääkis Loo võistluse järel. "Sõidu keskel tuli korraks ka tehnilises alas peatuda ja ratast remontida ning sinna läksid mõned minutid. Ei tulnud esimeselt MK-etapilt head tulemust."
MK-debüüdi tegi kuni 23-aastaste neidude seas Mari-Liis Mõttus (1:39.40), kel jäi punktikohast puudu 23 sekundit. 27. positsioonil lõpetanud eestlanna, kellel oli probleeme sadulaga, kaotas võitjale Laura Stiggerile 12 minuti ja 16 sekundiga. Teise koha sai mullu juunioride klassis maailmameistriks kroonitud austerlanna järel sakslanna Ronja Eibl (+0.14) ja kolmanda ameeriklanna Haley Batten (+0.27).
Maailma karikasarja teine etapp sõidetakse nädala pärast Tšehhis Nove Mestos. | Lõiv teenis Albstadtis karjääri parima MK-tulemuse, Loo 59. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste eliitklassis karjääri parima tulemuse, 33. koha välja sõitnud Lõiv kaotas võistluse võitnud valitsevale maailmameistrile Kate Courtney'le (1:26.03) kaheksa minuti ja 31 sekundiga. Teise koha teenis Euroopa meistri särgis sõitev šveitslanna Jolanda Neff (+0.49) ja kolmanda Ukraina meister Yana Belomoina (+1.31).
"Eelneval nädalal oli rada olnud kuiv, aga öösel oli sadanud tugevat vihma, mis muutis rajaolusid palju. Tänu short track'is saadud heale positsioonile (20.), läks algus päris hästi," rääkis Lõiv võistlusjärgses intervjuus. "Raja libeduse tõttu olid kõik võistlejad natuke närvilised ning seetõttu oli esimestel ringidel palju sagimist. Suurema osa ajast sõitsin koos väiksemate gruppidega ja käis pidev võitlus positsiooni eest. Käesoleval aastal ei olnud enne mudastes tingimustes sõitnud seega liigseid riske ei hakanud võtma."
Meeste eliitklassi võistluse ajal hakkas Albstadtis uuesti sadama ning raja olud muutusid veelgi porisemaks. Võistluse liider vahetus mitmel korral ning lõpuks sõitis üle finišijoone esimesel kohal šveitslane Mathias Flueckiger ajaga 1:23.54. Teise koha pälvis reedesel eelsõidusl võidutsenud ja seejärel MK-sarja liidrisärgi selga saanud Mathieu van der Poel (+0.32). Hollandi meister jättis kolmandale kohale prantslase Jordan Sarrou (+0.33). Loo sai 59. koha ning kaotas võitjale kaheksa minuti ja 31 sekundiga.
"Stardist õnnestus mul hästi minema saada, aga esimesed ringid rajal tekitasid korralike seisakuid. See aasta oli ehitatud ohtralt puusildu laskumistele, mis olid väga libedad. Väidetavalt pidid need ohutust tõstma, ent reaalses olukorras tundus olukord vastupidine," rääkis Loo võistluse järel. "Sõidu keskel tuli korraks ka tehnilises alas peatuda ja ratast remontida ning sinna läksid mõned minutid. Ei tulnud esimeselt MK-etapilt head tulemust."
MK-debüüdi tegi kuni 23-aastaste neidude seas Mari-Liis Mõttus (1:39.40), kel jäi punktikohast puudu 23 sekundit. 27. positsioonil lõpetanud eestlanna, kellel oli probleeme sadulaga, kaotas võitjale Laura Stiggerile 12 minuti ja 16 sekundiga. Teise koha sai mullu juunioride klassis maailmameistriks kroonitud austerlanna järel sakslanna Ronja Eibl (+0.14) ja kolmanda ameeriklanna Haley Batten (+0.27).
Maailma karikasarja teine etapp sõidetakse nädala pärast Tšehhis Nove Mestos.
### Response:
Lõiv teenis Albstadtis karjääri parima MK-tulemuse, Loo 59. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tulime püüdma kohta esimese kuue seas," tunnistas VK Rütmika treener Maarja Jaanovits. "Ometi olen tüdrukutega väga rahul - eelvõistluse katse oli tugev, aga hinne mõistetamatult madal. Finaalkatseks valmistusime täie tõsidusega ega lasknud end eelmisest päevast häirida. Teine sooritus õnnestuski suurepäraselt, energiat jagus lõpuni ja tehniline sooritus oli samuti tugev. Finaalkatse kuuenda koha punktid olid õiglased," lisas ta.
VK Janika Elite Teami treener Kristin Laupa hindas võistlust stabiilselt heaks. "Eelvõistluses sisse lipsanud pisikesed koperdused parandasime finaalis ära, tasuks hooaja tugevaim katse," sõnas Laupa, lisades, et nüüd ootab ees väike puhkus, mida täidab muuhulgas tantsupeol osalemine.
Uue tõusva jõuna sekkub rühmvõimlemise kõrgete kohtade jagamisse Jaapan, kelle naiskonnad võtsid Eesti tüdrukute ees viienda ja kuuenda koha.
"Tundub, et jaapanlastel on kindel eesmärk lähiaastatel esikolmikusse pürgida, nad teevad selle nimel sihikindlalt tööd - seega ei tulnud nende edu suure üllatusena," ütles Laupa.
Kolmanda Eesti naiskonnana tegi kaasa VK Janika Tallinna Senior team, kes leppis 28. kohaga 39 naiskonna seas.
Juunioride arvestuses lõpetas kõrge kuuenda kohaga VK Janika Grisete. VK Pirueti Arabella finaali ei pääsenud, nende lõpptulemuseks jäi 17. koht.
MM-i raames tutvustati tiitlivõistluse hõngu ka lastele, kõige edukamalt läks VK Rütmika Siidisabadel, kes võitsid 12.-14. aastaste seas teise koha. | Eestlannad naasevad rühmvõimlemise MM-ilt esikümne kohtadega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tulime püüdma kohta esimese kuue seas," tunnistas VK Rütmika treener Maarja Jaanovits. "Ometi olen tüdrukutega väga rahul - eelvõistluse katse oli tugev, aga hinne mõistetamatult madal. Finaalkatseks valmistusime täie tõsidusega ega lasknud end eelmisest päevast häirida. Teine sooritus õnnestuski suurepäraselt, energiat jagus lõpuni ja tehniline sooritus oli samuti tugev. Finaalkatse kuuenda koha punktid olid õiglased," lisas ta.
VK Janika Elite Teami treener Kristin Laupa hindas võistlust stabiilselt heaks. "Eelvõistluses sisse lipsanud pisikesed koperdused parandasime finaalis ära, tasuks hooaja tugevaim katse," sõnas Laupa, lisades, et nüüd ootab ees väike puhkus, mida täidab muuhulgas tantsupeol osalemine.
Uue tõusva jõuna sekkub rühmvõimlemise kõrgete kohtade jagamisse Jaapan, kelle naiskonnad võtsid Eesti tüdrukute ees viienda ja kuuenda koha.
"Tundub, et jaapanlastel on kindel eesmärk lähiaastatel esikolmikusse pürgida, nad teevad selle nimel sihikindlalt tööd - seega ei tulnud nende edu suure üllatusena," ütles Laupa.
Kolmanda Eesti naiskonnana tegi kaasa VK Janika Tallinna Senior team, kes leppis 28. kohaga 39 naiskonna seas.
Juunioride arvestuses lõpetas kõrge kuuenda kohaga VK Janika Grisete. VK Pirueti Arabella finaali ei pääsenud, nende lõpptulemuseks jäi 17. koht.
MM-i raames tutvustati tiitlivõistluse hõngu ka lastele, kõige edukamalt läks VK Rütmika Siidisabadel, kes võitsid 12.-14. aastaste seas teise koha.
### Response:
Eestlannad naasevad rühmvõimlemise MM-ilt esikümne kohtadega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaid 20-aastane Pogacar kerkis liidrikohale eelviimase mägise etapi (Ontario - Mount Baldy; 127,5 km) võitmisega. Viimase etapi (Santa Clarita - Pasadena; 141 km) parim oli hollandlane Cees Bol (Team Sunweb).
Veel jõudsid Californias etapivõiduni slovakk Peter Sagan (Bora - Hansgrohe), Asgreen, prantslane Remi Cavagna (Deceuninck - Quick Step), hollandlane Fabio Jakobsen (Deceuninck - Quick Step) ja hispaanlane Ivan Garcia Cortina (Bahrain Merida).
Ükski Eesti rattur kaasa ei teinud.
Velotuuri võitnud Pogacar on tänavu triumfeerinud kokkuvõttes ka Algarve velotuuri, lisaks tuli ta Baskimaa velotuuril kuuendaks ja võitis noorte ratturite arvestuses. | 20-aastane sloveen võitis California velotuuri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaid 20-aastane Pogacar kerkis liidrikohale eelviimase mägise etapi (Ontario - Mount Baldy; 127,5 km) võitmisega. Viimase etapi (Santa Clarita - Pasadena; 141 km) parim oli hollandlane Cees Bol (Team Sunweb).
Veel jõudsid Californias etapivõiduni slovakk Peter Sagan (Bora - Hansgrohe), Asgreen, prantslane Remi Cavagna (Deceuninck - Quick Step), hollandlane Fabio Jakobsen (Deceuninck - Quick Step) ja hispaanlane Ivan Garcia Cortina (Bahrain Merida).
Ükski Eesti rattur kaasa ei teinud.
Velotuuri võitnud Pogacar on tänavu triumfeerinud kokkuvõttes ka Algarve velotuuri, lisaks tuli ta Baskimaa velotuuril kuuendaks ja võitis noorte ratturite arvestuses.
### Response:
20-aastane sloveen võitis California velotuuri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti resultatiivseimana tõi Jade Šadeiko 12 punkti (+3), Nette Peit lisas 10 (+1) ja Anu Ennok 7 silma (+0). Eesti naiskonna vastuvõtt oli 28%, rünnak 25%, blokiga saadi kaheksa ja serviga viis punkti (servivigu kogunes neli). Soomlannade edukaimana kogus Piia Korhonen 21 punkti (+19), Soome vastuvõtt oli 56%, rünnakuid lahendati 46-protsendiliselt, blokist saadi 12 ja serviga kümme punkti (eksiti kuuel pallingul), vahendab Volley.ee.
Peatreener Andrei Ojamets rääkis kolme sõprusmängu kokkuvõtteks, et sai vaatamata kaotustele mängudest palju kasulikku. "Täna oli suurimaks murekohaks vastuvõtt, mis sai määravaks. On arusaadav, et vastuvõtul leiti Nette üles (Soomes mängiv Nette Peit - toim.), sest soomlased tunnevad teda läbi ja lõhki. Kaks esimest päeva ta pidas ilusti vastu ja oli tip-top vastuvõtul. Aga suurim mure oli Kristi (libero Kristi Nõlvak - toim.). Selge see, et igal mängijal on paremaid ja halvemaid päevi, tema must päev oli täna. Oma jälje on ilmselt jätnud seegi, et kaks nädalat on tehtud rasket tööd ja kolm mängu järjest on lihsalt raske," analüüsis juhendaja viimast mängu. "Soomlased on füüsiliselt väga head ja atleetlikud. Ja ilma täiskoosseisuta pole meist Soome vastu asja. Aga meie abijõud Prantsusmaalt saabub juba teisipäeval," viitas Ojamets täna Prantsusmaa esiliiga karikavõitjaks tulnud Kristiine Miilenile, Kristel Moorile ja Eliise Hollasele.
Peatreener tunnustas ka noori, kes vaatamata kaotusseisule sekkusid julgelt. "Noor libero Haidla (Nathalie Anett Haidla) tuli ja tegi oma töö ära, kuigi nägi, kuidas kogenud libero kõrbes läbi. Tema oli väga tubli, mitte ühtegi viga ja kaitses mängis. Jade Šadeiko tegi samuti oma parima esituse ja oli samuti väga tubli. Selles tüdrukus on potentsiaali küll ja küll, kuigi ka vigade parandust on veel palju teha. Noorte esitus tegi tuju heaks," lisas Ojamets. "Sellisel ettevalmistusperioodil on kaotused isegi kasulikud, küll läheb mängupilt ka paremaks," lõpetas juhendaja positiivsel noodil.
Temporündaja Liis Kullerkann tõdes, et täna oli keeruline platsil olla. "Kuna vastuvõttu polnud, siis polnud minu osakonnal ka tööd, vastastel oli aga pea alati ideaalne vastuvõtt. Lisaks andsime me lihtsaid palle üle ka rasketes olukordades ja tegime üldse lihtsaid vigu palju. Nende mäng on hetkel tehnilise poole pealt paremini ära timmitud. Ajapuuduse taha ma siin ei poeks, Soomel on sama pikk ettevalmistus olnud. Eks meil on siin palju noori ja nemad ei saagi veel nii kindlad olla, aga minu silmis olid noored väga tublid. Kontrollmängud ongi katsetuste tegemiseks ja minuarust sekkusid noored kohati üllatavalt hästi," lisas Kullerkann.
Eesti alustas koosseisus Liis Kullerkann, Eliisa Peit, Kaisa Bahmatšev, Anu Ennok, Nette Peit, Jade Šadeiko, libero Kristi Nõlvak ehk erinevalt eilsest kasutas peatreener Andrei Ojamets enamjaolt põhimängijaid. Eesti jäi avageimis kohe kaotusseisu, Michaela Madseni blokist auti rünnaku järel olid põhjanaabrid ees 9:4. Vahe aina kasvas, Eliisa Peidi rünnaku järel jõudis Eesti kaheksanda punkti, kui Soomel oli 15 silma koos. Geimi lõpu eel asendas Julija Mõnnakmäe vahepeal Bahmatševit. Geimi võitsid soomlannad 25:14.
Teises geimis saatis Ojamets väljakule sama koosseisu nagu avageimis. Šadeiko viigistas 5:5 ning õige pea pääsesime juhtima 7:5. Jätkus tasavägine mäng, kus liidripositsioon vahetus korduvalt. 17:17 viigiseisult teenisid soomlannad kolm punkti järjest ning Ojamets kasutas mõtlemisaega. Muutust ei tulnud ja Soome võitis geimi 25:18.
Kolmandas vaatuses alustas meil sama koosseis, vaid sidemängjatest oli platsil Mõnnakmäe. 2:4 kaotusseisul sekkus tempos Mari Arak, Kullerkann läks puhkama. Kiirelt leiti end aga 6:15 kaotusseisust, liberotes toimus vahetus ja Nõlvaku asemel sekkus Nathalie Anett Haidla. Geim kindlalt Soomele tulemusega 25:11.
Kokkuleppel peeti veel ka neljas geim, mille algul tuli väljakule sama koosseis, mis eelmises. Geimi algus oli tasavägine, ent siis jäädi 10:12 kaotusseisu. Nette Peidi asemel sekkus Hanna Pajula, kes tõi Eesti punkti kaugusele 13:14. Ent edasi kulges mäng nagu eelmisteski geimides - Soome mängis kindla vahe sisse ning võitis geimi 25:17.
Sellega on naiskonna kontrollkohtumised lõppenud. Euroopa Hõbeliiga algab naiskonna jaoks 25. mail, mil minnakse võõrsil vastamisi Sloveeniaga. | Rahvusnaiskond pidi ka viimases kontrollmängus tunnistama Soome paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti resultatiivseimana tõi Jade Šadeiko 12 punkti (+3), Nette Peit lisas 10 (+1) ja Anu Ennok 7 silma (+0). Eesti naiskonna vastuvõtt oli 28%, rünnak 25%, blokiga saadi kaheksa ja serviga viis punkti (servivigu kogunes neli). Soomlannade edukaimana kogus Piia Korhonen 21 punkti (+19), Soome vastuvõtt oli 56%, rünnakuid lahendati 46-protsendiliselt, blokist saadi 12 ja serviga kümme punkti (eksiti kuuel pallingul), vahendab Volley.ee.
Peatreener Andrei Ojamets rääkis kolme sõprusmängu kokkuvõtteks, et sai vaatamata kaotustele mängudest palju kasulikku. "Täna oli suurimaks murekohaks vastuvõtt, mis sai määravaks. On arusaadav, et vastuvõtul leiti Nette üles (Soomes mängiv Nette Peit - toim.), sest soomlased tunnevad teda läbi ja lõhki. Kaks esimest päeva ta pidas ilusti vastu ja oli tip-top vastuvõtul. Aga suurim mure oli Kristi (libero Kristi Nõlvak - toim.). Selge see, et igal mängijal on paremaid ja halvemaid päevi, tema must päev oli täna. Oma jälje on ilmselt jätnud seegi, et kaks nädalat on tehtud rasket tööd ja kolm mängu järjest on lihsalt raske," analüüsis juhendaja viimast mängu. "Soomlased on füüsiliselt väga head ja atleetlikud. Ja ilma täiskoosseisuta pole meist Soome vastu asja. Aga meie abijõud Prantsusmaalt saabub juba teisipäeval," viitas Ojamets täna Prantsusmaa esiliiga karikavõitjaks tulnud Kristiine Miilenile, Kristel Moorile ja Eliise Hollasele.
Peatreener tunnustas ka noori, kes vaatamata kaotusseisule sekkusid julgelt. "Noor libero Haidla (Nathalie Anett Haidla) tuli ja tegi oma töö ära, kuigi nägi, kuidas kogenud libero kõrbes läbi. Tema oli väga tubli, mitte ühtegi viga ja kaitses mängis. Jade Šadeiko tegi samuti oma parima esituse ja oli samuti väga tubli. Selles tüdrukus on potentsiaali küll ja küll, kuigi ka vigade parandust on veel palju teha. Noorte esitus tegi tuju heaks," lisas Ojamets. "Sellisel ettevalmistusperioodil on kaotused isegi kasulikud, küll läheb mängupilt ka paremaks," lõpetas juhendaja positiivsel noodil.
Temporündaja Liis Kullerkann tõdes, et täna oli keeruline platsil olla. "Kuna vastuvõttu polnud, siis polnud minu osakonnal ka tööd, vastastel oli aga pea alati ideaalne vastuvõtt. Lisaks andsime me lihtsaid palle üle ka rasketes olukordades ja tegime üldse lihtsaid vigu palju. Nende mäng on hetkel tehnilise poole pealt paremini ära timmitud. Ajapuuduse taha ma siin ei poeks, Soomel on sama pikk ettevalmistus olnud. Eks meil on siin palju noori ja nemad ei saagi veel nii kindlad olla, aga minu silmis olid noored väga tublid. Kontrollmängud ongi katsetuste tegemiseks ja minuarust sekkusid noored kohati üllatavalt hästi," lisas Kullerkann.
Eesti alustas koosseisus Liis Kullerkann, Eliisa Peit, Kaisa Bahmatšev, Anu Ennok, Nette Peit, Jade Šadeiko, libero Kristi Nõlvak ehk erinevalt eilsest kasutas peatreener Andrei Ojamets enamjaolt põhimängijaid. Eesti jäi avageimis kohe kaotusseisu, Michaela Madseni blokist auti rünnaku järel olid põhjanaabrid ees 9:4. Vahe aina kasvas, Eliisa Peidi rünnaku järel jõudis Eesti kaheksanda punkti, kui Soomel oli 15 silma koos. Geimi lõpu eel asendas Julija Mõnnakmäe vahepeal Bahmatševit. Geimi võitsid soomlannad 25:14.
Teises geimis saatis Ojamets väljakule sama koosseisu nagu avageimis. Šadeiko viigistas 5:5 ning õige pea pääsesime juhtima 7:5. Jätkus tasavägine mäng, kus liidripositsioon vahetus korduvalt. 17:17 viigiseisult teenisid soomlannad kolm punkti järjest ning Ojamets kasutas mõtlemisaega. Muutust ei tulnud ja Soome võitis geimi 25:18.
Kolmandas vaatuses alustas meil sama koosseis, vaid sidemängjatest oli platsil Mõnnakmäe. 2:4 kaotusseisul sekkus tempos Mari Arak, Kullerkann läks puhkama. Kiirelt leiti end aga 6:15 kaotusseisust, liberotes toimus vahetus ja Nõlvaku asemel sekkus Nathalie Anett Haidla. Geim kindlalt Soomele tulemusega 25:11.
Kokkuleppel peeti veel ka neljas geim, mille algul tuli väljakule sama koosseis, mis eelmises. Geimi algus oli tasavägine, ent siis jäädi 10:12 kaotusseisu. Nette Peidi asemel sekkus Hanna Pajula, kes tõi Eesti punkti kaugusele 13:14. Ent edasi kulges mäng nagu eelmisteski geimides - Soome mängis kindla vahe sisse ning võitis geimi 25:17.
Sellega on naiskonna kontrollkohtumised lõppenud. Euroopa Hõbeliiga algab naiskonna jaoks 25. mail, mil minnakse võõrsil vastamisi Sloveeniaga.
### Response:
Rahvusnaiskond pidi ka viimases kontrollmängus tunnistama Soome paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avasõidus tegi Tanel Leok üsna hea stardi ning ta pääses kohe top 15 sisse. Kui tavaliselt suudab Leok sõiduga veel oma positsiooni parandada, siis seekord läks teisipidi. Tagant tulid mitmed kiiremad mehed ja Leok langes sõidu lõpuks 18. kohale. Esikohale pidasid kogu sõidu jooksul kõva lahingut sarja kaks kiireimat meest Antonio Cairoli (KTM, Itaalia) ja Tim Gajser (Honda, Sloveenia). Otsustavaks sai Cairoli sõiduviga kui ta kurvis tsikli korraks välja suretas. Selle kasutas Gajser kohe ära ning asus sõitu juhtima. Viimastel ringidel Cairoli veel küll üritas, kui Gajserist jagu ta ei saanud. Kolmandana tuli finišisse Arnaud Tonus (Yamaha, Šveits), vahendab MX Mania.
Teises sõidus võttis Leok stardi järel sisse 16. koha. Paraku peagi eestlane aga kukkus ja langes 25. kohale. Sealt edasi sõitis Leok suuremate eksimusteta ning tal õnnestus teha piisavalt möödasõite, et taas punktikohale tõusta. Kui viimasel ringil britt Tommy Searle veel raja äärde jäi, tõusis Leok 18. positsioonile. Stardi järel asus sõidu liidriks belglane Clement Desalle, kuid varsti olid Cairoli ja Gajser temast möödas. Cairolile mitte omaselt tegi ta aga sõiduvea ka nüüd ning see kinkis sõidu võidu taas Gajserile. Neljandale kohale kukkunud Cairoli suutis uuesti Arnaud Tonusest ja Clement Desalle'ist mööduda ning teisena lõpetada. Kolmandana tuli finišisse Tonus.
Etapi kokkuvõttes teenis Tanel Leok kuue punktiga 18. koha. Sarja üldarvestuses on Leok (51 punkti) samuti kaheksateistkümnes.
Etapivõidu teenis 50 punktiga Tim Gajser, teine oli 44 punktiga Antonio Cairoli ja kolmas 40 punktiga Arnaud Tonus. Liidrina jätkab kokkuvõttes Cairoli (285 punkti). Teisel kohal on Gajser (251 punkti) ja kolmandal kohal Paulin (197 punkti). | Tanel Leok tuli Portugali MM-etapil 18. kohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avasõidus tegi Tanel Leok üsna hea stardi ning ta pääses kohe top 15 sisse. Kui tavaliselt suudab Leok sõiduga veel oma positsiooni parandada, siis seekord läks teisipidi. Tagant tulid mitmed kiiremad mehed ja Leok langes sõidu lõpuks 18. kohale. Esikohale pidasid kogu sõidu jooksul kõva lahingut sarja kaks kiireimat meest Antonio Cairoli (KTM, Itaalia) ja Tim Gajser (Honda, Sloveenia). Otsustavaks sai Cairoli sõiduviga kui ta kurvis tsikli korraks välja suretas. Selle kasutas Gajser kohe ära ning asus sõitu juhtima. Viimastel ringidel Cairoli veel küll üritas, kui Gajserist jagu ta ei saanud. Kolmandana tuli finišisse Arnaud Tonus (Yamaha, Šveits), vahendab MX Mania.
Teises sõidus võttis Leok stardi järel sisse 16. koha. Paraku peagi eestlane aga kukkus ja langes 25. kohale. Sealt edasi sõitis Leok suuremate eksimusteta ning tal õnnestus teha piisavalt möödasõite, et taas punktikohale tõusta. Kui viimasel ringil britt Tommy Searle veel raja äärde jäi, tõusis Leok 18. positsioonile. Stardi järel asus sõidu liidriks belglane Clement Desalle, kuid varsti olid Cairoli ja Gajser temast möödas. Cairolile mitte omaselt tegi ta aga sõiduvea ka nüüd ning see kinkis sõidu võidu taas Gajserile. Neljandale kohale kukkunud Cairoli suutis uuesti Arnaud Tonusest ja Clement Desalle'ist mööduda ning teisena lõpetada. Kolmandana tuli finišisse Tonus.
Etapi kokkuvõttes teenis Tanel Leok kuue punktiga 18. koha. Sarja üldarvestuses on Leok (51 punkti) samuti kaheksateistkümnes.
Etapivõidu teenis 50 punktiga Tim Gajser, teine oli 44 punktiga Antonio Cairoli ja kolmas 40 punktiga Arnaud Tonus. Liidrina jätkab kokkuvõttes Cairoli (285 punkti). Teisel kohal on Gajser (251 punkti) ja kolmandal kohal Paulin (197 punkti).
### Response:
Tanel Leok tuli Portugali MM-etapil 18. kohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kert Varik (EST) ja Lauris Daiders (LAT) tegid esimeses sõidus hea stardi ja alustasid sõitu viiendal kohal. Peagi eksis nende ees ühes kurvis liivavalli sõitnud legendaarne Daniel Willemsen (NED), natuke hiljem kukkus keerulisel rajaosal valitsev maailmameister Marvin Vanluchene (BEL). Varik-Daiders sõitsid mõned ringid kolmandal kohal kuid peagi möödus nendest juba kvalifikatsioonis kiiret minekut näidanud Koen Hermans (NED). Neljandal kohal sõites hakati hoogsalt alguses sõitu juhtinud Arne Dierckensiga vahet vähendama, sõites vahe kümne sekundi pealt ühele. Korraks suurenes vahe uuesti nelja sekundi peale kuid Varik ei jätnud jonni ja sõitis ennast uuesti ründepositsioonile. Peagi eksisid konkurendid ühes soones ja Varik võttis kaks ringi enne lõppu sisse kolmanda koha, mida hoiti ka kindlalt sõidu lõpuni. Sõidu võitisid Etienne Bax (NED) - Kaspars Stupelis (LAT), teisena ületasid finišhi Koen Hermans (NED) - Nicolas Musset (FRA), vahendab MX Mania.
Teises sõidus haarasid liidripositsooni Etienne Bax (NED) - Kaspars Stupelis (LAT), keegi nende pakutud tempoga kaasa minna ei suutnud ja nii võeti ka selles sõidus kindel võit. Eesti esipaar tegi taaskord enda kohta hea stardi ja esimestel ringidel kuuendat-seitsmendat kohta hoidnud duo hakkas jällegi ettepoole liikuma. Seekord tegid kohe alguses sõiduvea ja korraliku kukkumise Koen Hermans (NED) - Nicolas Musset (FRA). Varik ja Daiders arendasid sõidu jooksul korralikku tempot, paar ilusat möödumist ja taaskord kolmandana üle lõpujoone.
Etapi kokkuvõttes teenisid Varik ja Daiders 40 punkti, mis andis neile teise koha. Esikoha võitsid 50 punktiga Etienne Bax/Kaspars Stupelis ning kolmanda koha 40 punktiga Koen Hermans/Nicolas Musset. Sarja kokkuvõttes on Varik ja Daiders 119 punktiga kaheksandal kohal. | Kert Varik ja Lauris Daiders tulid Ukraina MM-etapil teisele kohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kert Varik (EST) ja Lauris Daiders (LAT) tegid esimeses sõidus hea stardi ja alustasid sõitu viiendal kohal. Peagi eksis nende ees ühes kurvis liivavalli sõitnud legendaarne Daniel Willemsen (NED), natuke hiljem kukkus keerulisel rajaosal valitsev maailmameister Marvin Vanluchene (BEL). Varik-Daiders sõitsid mõned ringid kolmandal kohal kuid peagi möödus nendest juba kvalifikatsioonis kiiret minekut näidanud Koen Hermans (NED). Neljandal kohal sõites hakati hoogsalt alguses sõitu juhtinud Arne Dierckensiga vahet vähendama, sõites vahe kümne sekundi pealt ühele. Korraks suurenes vahe uuesti nelja sekundi peale kuid Varik ei jätnud jonni ja sõitis ennast uuesti ründepositsioonile. Peagi eksisid konkurendid ühes soones ja Varik võttis kaks ringi enne lõppu sisse kolmanda koha, mida hoiti ka kindlalt sõidu lõpuni. Sõidu võitisid Etienne Bax (NED) - Kaspars Stupelis (LAT), teisena ületasid finišhi Koen Hermans (NED) - Nicolas Musset (FRA), vahendab MX Mania.
Teises sõidus haarasid liidripositsooni Etienne Bax (NED) - Kaspars Stupelis (LAT), keegi nende pakutud tempoga kaasa minna ei suutnud ja nii võeti ka selles sõidus kindel võit. Eesti esipaar tegi taaskord enda kohta hea stardi ja esimestel ringidel kuuendat-seitsmendat kohta hoidnud duo hakkas jällegi ettepoole liikuma. Seekord tegid kohe alguses sõiduvea ja korraliku kukkumise Koen Hermans (NED) - Nicolas Musset (FRA). Varik ja Daiders arendasid sõidu jooksul korralikku tempot, paar ilusat möödumist ja taaskord kolmandana üle lõpujoone.
Etapi kokkuvõttes teenisid Varik ja Daiders 40 punkti, mis andis neile teise koha. Esikoha võitsid 50 punktiga Etienne Bax/Kaspars Stupelis ning kolmanda koha 40 punktiga Koen Hermans/Nicolas Musset. Sarja kokkuvõttes on Varik ja Daiders 119 punktiga kaheksandal kohal.
### Response:
Kert Varik ja Lauris Daiders tulid Ukraina MM-etapil teisele kohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tehasetööline Lassana Cissé (42) lasti maha mööduvast sõidukist 6. aprillil, kui ta kõndis ühe põgenikekeskuse lähistel asuval teel. Rünnakus sai raskelt viga veel kaks meest: 22-aastane guinealane ja 28-aastane gambialane.
Sõjaväelased Lorin Scicluna ja Francesco Fenech end süüdi ei tunnistanud. Süüdimõistmise korral võib neid oodata eluaegne vangistus. | Kaks Malta sõdurit said süüdistuse rassistlikus mõrvas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tehasetööline Lassana Cissé (42) lasti maha mööduvast sõidukist 6. aprillil, kui ta kõndis ühe põgenikekeskuse lähistel asuval teel. Rünnakus sai raskelt viga veel kaks meest: 22-aastane guinealane ja 28-aastane gambialane.
Sõjaväelased Lorin Scicluna ja Francesco Fenech end süüdi ei tunnistanud. Süüdimõistmise korral võib neid oodata eluaegne vangistus.
### Response:
Kaks Malta sõdurit said süüdistuse rassistlikus mõrvas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 40 päeva pärast ei tahaks olla rahvuskonservatiivist rahandusminister Martin Helme. Sest siis peaks ta tunnistama enda poliitilist lüüasaamist – õlleaktsiis on 1. juulil sama suur nagu 19. mail. See tähendab, et Martin Helme lubas tühja, kui nüüd kinnitas, et on järeleandmatu nõudmises langetada õlleaktsiisi juba 1. juulist. "See tähendab, et see peab langema," raius ta lubaduse interneti otsingumootoritesse.
EKRE juhid tahavad näidata, et nende minek Jüri Ratase teise valitsusse muudab ka tegelikult Eesti poliitikat. Üks arusaadav mõõdik olekski alkoholi aktsiisimäärade langetamine, millest loodetakse piirikaubanduse vähenemist ja Lätti viidavate aktsiisimiljonite Eestisse tagasi pöördumist.
Aga, 1. juuli on liiga lähedal ja isegi kui parlamendienamus peaks alkoaktsiisi langetamist toetama, ei jõua seaduseelnõu läbi kolme lugemise parlamendis arutada.
Ja praegu pole isegi selge, kas kogu koalitsioon seisab rahandusminister Helme selja taga. Isamaa ilmselt küll. Aga mitte Keskerakond.
Valitsusjuht Ratas küll väldib avalikku väitlust EKRE kui koalitsioonipartneriga ja nende poliitiliste unistuste purustamist. Ent peaministripartei alkoaktsiisi kõneisikuks saanud Erki Savisaar tunnistas, et Keskerakonnas selle kõige üle alles vaieldakse, neil on rahva tervise pärast muretsev sotsiaalne tiib ja on piirikaubanduse pärast muretsevad Lõuna-Eesti inimesed. Kuu või kaks võtvat Keskerakonnas aega, kuni jõutakse otsuseni, kas üldse ja kui palju toetada alkoaktsiiside langetamist.
Ei ole just julgustav väljavaade EKRE juhtidele, kes tahavad tulemust võimalikult kiiresti. Ka KEI valitsuse – Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni – 100 päeva plaanist, mis äsja heaks kiideti, ei leia märksõnu "alkohol" ja "aktsiisimäärad".
Aga, olgu öeldud, sealt ei leia ka esimesi samme EKRE teise suure lubaduse suunas, milleks on põhiseaduse muutmine rahvaalgatuse seadustamiseks ja rahvahääletuse laiendamiseks. Tegevuse lõpetanud Riigireformi Sihtasutuse üks vedaja, vandeadvokaat Jüri Raidla ütles intervjuus ERR-ile kriitiliselt, et uue valitsuse koalitsioonilepingusse kahel moel kirjutatud rahvaalgatus ei olegi tegelik ehk traditsiooniline rahvaalgatus. Vaat siis.
Tootjate ja kaupmeeste soov alandada alkoaktsiisi on mõistetav. Nagu on arusaadavad ka poliitikute toetussõnad sellele ideele. Argumendid Kagu-Eestis suletud maapoodide taasavamiseks ja hoogsa piirikaubanduse ohjeldamiseks näivad vettpidavad. Kuigi on keeruline ennustada, kas need maakauplused ka avatakse, kas senisest rohkem Soome turiste hakkab Eesti vahet seilama, kuidas odavam alkohol mõjub inimeste tervisekäitumisele ja haigekassa eelarvele ning kui palju maksumiljoneid siis tegelikult meie riigieelarve võidab.
See eeldab mõjuanalüüsi ja usaldust ametnike suhtes, kes selle koostavad. EKRE viimasel volikogul ütles aga erakonna esimees Mart Helme, siseminister, et tema on Jüri Ratase nüüdse valitsuse kahe nädalaga jõudnud veendumusele, et suur osa ametnikest ei taha muutust, vaid nad tahavad tiksumist.
Skeptiline koalitsioonipartner ja umbusklikuks ehmatatud ametnikkond ei ole just parimad abilised enda poliitiliste suurte eesmärkide saavutamiseks. Hoolimata sellest, et oled karastunud võitluses "globalistide, kartellierakondade, Euroopa Komisjoni, peavoolumeedia ja liberaalidega". | Toomas Sildam: alkoaktsiis 1. juuliks ei lange - pole tahet ja pole aega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
40 päeva pärast ei tahaks olla rahvuskonservatiivist rahandusminister Martin Helme. Sest siis peaks ta tunnistama enda poliitilist lüüasaamist – õlleaktsiis on 1. juulil sama suur nagu 19. mail. See tähendab, et Martin Helme lubas tühja, kui nüüd kinnitas, et on järeleandmatu nõudmises langetada õlleaktsiisi juba 1. juulist. "See tähendab, et see peab langema," raius ta lubaduse interneti otsingumootoritesse.
EKRE juhid tahavad näidata, et nende minek Jüri Ratase teise valitsusse muudab ka tegelikult Eesti poliitikat. Üks arusaadav mõõdik olekski alkoholi aktsiisimäärade langetamine, millest loodetakse piirikaubanduse vähenemist ja Lätti viidavate aktsiisimiljonite Eestisse tagasi pöördumist.
Aga, 1. juuli on liiga lähedal ja isegi kui parlamendienamus peaks alkoaktsiisi langetamist toetama, ei jõua seaduseelnõu läbi kolme lugemise parlamendis arutada.
Ja praegu pole isegi selge, kas kogu koalitsioon seisab rahandusminister Helme selja taga. Isamaa ilmselt küll. Aga mitte Keskerakond.
Valitsusjuht Ratas küll väldib avalikku väitlust EKRE kui koalitsioonipartneriga ja nende poliitiliste unistuste purustamist. Ent peaministripartei alkoaktsiisi kõneisikuks saanud Erki Savisaar tunnistas, et Keskerakonnas selle kõige üle alles vaieldakse, neil on rahva tervise pärast muretsev sotsiaalne tiib ja on piirikaubanduse pärast muretsevad Lõuna-Eesti inimesed. Kuu või kaks võtvat Keskerakonnas aega, kuni jõutakse otsuseni, kas üldse ja kui palju toetada alkoaktsiiside langetamist.
Ei ole just julgustav väljavaade EKRE juhtidele, kes tahavad tulemust võimalikult kiiresti. Ka KEI valitsuse – Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni – 100 päeva plaanist, mis äsja heaks kiideti, ei leia märksõnu "alkohol" ja "aktsiisimäärad".
Aga, olgu öeldud, sealt ei leia ka esimesi samme EKRE teise suure lubaduse suunas, milleks on põhiseaduse muutmine rahvaalgatuse seadustamiseks ja rahvahääletuse laiendamiseks. Tegevuse lõpetanud Riigireformi Sihtasutuse üks vedaja, vandeadvokaat Jüri Raidla ütles intervjuus ERR-ile kriitiliselt, et uue valitsuse koalitsioonilepingusse kahel moel kirjutatud rahvaalgatus ei olegi tegelik ehk traditsiooniline rahvaalgatus. Vaat siis.
Tootjate ja kaupmeeste soov alandada alkoaktsiisi on mõistetav. Nagu on arusaadavad ka poliitikute toetussõnad sellele ideele. Argumendid Kagu-Eestis suletud maapoodide taasavamiseks ja hoogsa piirikaubanduse ohjeldamiseks näivad vettpidavad. Kuigi on keeruline ennustada, kas need maakauplused ka avatakse, kas senisest rohkem Soome turiste hakkab Eesti vahet seilama, kuidas odavam alkohol mõjub inimeste tervisekäitumisele ja haigekassa eelarvele ning kui palju maksumiljoneid siis tegelikult meie riigieelarve võidab.
See eeldab mõjuanalüüsi ja usaldust ametnike suhtes, kes selle koostavad. EKRE viimasel volikogul ütles aga erakonna esimees Mart Helme, siseminister, et tema on Jüri Ratase nüüdse valitsuse kahe nädalaga jõudnud veendumusele, et suur osa ametnikest ei taha muutust, vaid nad tahavad tiksumist.
Skeptiline koalitsioonipartner ja umbusklikuks ehmatatud ametnikkond ei ole just parimad abilised enda poliitiliste suurte eesmärkide saavutamiseks. Hoolimata sellest, et oled karastunud võitluses "globalistide, kartellierakondade, Euroopa Komisjoni, peavoolumeedia ja liberaalidega".
### Response:
Toomas Sildam: alkoaktsiis 1. juuliks ei lange - pole tahet ja pole aega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avasetis võitis Djokovic 16 punkti Nadali 31 vastu ja tal polnud ühtegi murdevõimalust. Teises setis suutis ta aga päästa neli murdepalli – neist kolm ühes geimis – ja realiseerida ühe kahest murdevõimalusest, tehes seda settpallil. Otsustavat setti alustas Nadal murdega ja taas murdis ta Djokovici servi viiendas ning ka seitsmendas geimis, võites lõpuks seti kindlalt 6:1.
Liivaväljakute kuningaks kutsutava Nadali tänavune hooaeg on varasematega võrreldes olnud märksa tagasihoidlikum, enda kolmel esimesel liivaturniiril piirdus ta poolfinaaliga ja esimest korda alates 2004. aastast polnud Nadal enne mai keskpaika võitnud ühtegi turniiri.
Seekordne finaal oli Nadalile karjääri 50. Mastersi finaal ja 34 võit, tänu triumfile tõusis ta taas Masters-sarja turniiride võitude arvestuses esikohale, Djokovicil on 33 Mastersi võitu.
Ühtekokku on see Nadali karjääri 81. turniirivõit. Nadalist sai tänavu esimene meestennisist, kes suutnud mingil turniiril mullust tiitlit kaitsta.
See oli Djokovici ja Nadali 54. omavaheline matš ja senipeetud 141 setist polnud ükski lõppenud 6:0. Djokovic juhib endiselt nende omavahelisi mänge 28:26, liival peetud mängudest on aga Nadal võitnud nüüd 17 ja kaotanud vaid seitse. Enne Roomat olid nad viimati vastamisi tänavuste Austraalia lahtiste finaalis ja seal jäi kindlalt kolmes setis peale Djokovic. | Nadal võitis esimest korda Djokovici vastu seti 6:0 ja triumfeeris Roomas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avasetis võitis Djokovic 16 punkti Nadali 31 vastu ja tal polnud ühtegi murdevõimalust. Teises setis suutis ta aga päästa neli murdepalli – neist kolm ühes geimis – ja realiseerida ühe kahest murdevõimalusest, tehes seda settpallil. Otsustavat setti alustas Nadal murdega ja taas murdis ta Djokovici servi viiendas ning ka seitsmendas geimis, võites lõpuks seti kindlalt 6:1.
Liivaväljakute kuningaks kutsutava Nadali tänavune hooaeg on varasematega võrreldes olnud märksa tagasihoidlikum, enda kolmel esimesel liivaturniiril piirdus ta poolfinaaliga ja esimest korda alates 2004. aastast polnud Nadal enne mai keskpaika võitnud ühtegi turniiri.
Seekordne finaal oli Nadalile karjääri 50. Mastersi finaal ja 34 võit, tänu triumfile tõusis ta taas Masters-sarja turniiride võitude arvestuses esikohale, Djokovicil on 33 Mastersi võitu.
Ühtekokku on see Nadali karjääri 81. turniirivõit. Nadalist sai tänavu esimene meestennisist, kes suutnud mingil turniiril mullust tiitlit kaitsta.
See oli Djokovici ja Nadali 54. omavaheline matš ja senipeetud 141 setist polnud ükski lõppenud 6:0. Djokovic juhib endiselt nende omavahelisi mänge 28:26, liival peetud mängudest on aga Nadal võitnud nüüd 17 ja kaotanud vaid seitse. Enne Roomat olid nad viimati vastamisi tänavuste Austraalia lahtiste finaalis ja seal jäi kindlalt kolmes setis peale Djokovic.
### Response:
Nadal võitis esimest korda Djokovici vastu seti 6:0 ja triumfeeris Roomas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste võistluse esimese vahetuse lõpetas liidrina Piibe Tammemäe (SK 100), temast nelja sekundiga jäi maha Eesti parim suusaorienteeruja Daisy Kudre (Peko II) ning kolm minutit hiljem jõudis teatevahetusse tiitlikaitsja OK Võru I naiskond, kus avavahetust jooksis Kerstin Uiboupin.
Teises vahetuses tõstis väga kindla ja kiire jooksu teinud ning eilsel lühirajal pronksmedali võitnud Marianne Haug võrukad liidripositsioonile, sealjuures vahe SK100ga oli kolmeminutilisest kaotusest muutunud neljaminutiliseks eduks.
Kolmandas vahetuses näitas head vormi eilse lühiraja meister Laura Joonas, kes tõi Võru I naiskonna kindlale kullale. Lühiraja hõbe Evely Kaasiku tõstis OK JOKA teisele kohale, ent vahe võitjatega oli enam kui kaheksa minutit. OK JOKA võistkonnas jooksid veel Sigrid Ruul ja Helle Hallik. Kolmandaks tuli SK100 naiskond, kus lisaks Piibe Tammemäele jooksid Marie Tammemäe ja Triinu Rooni (+15.40).
Ka meestevõistluses asus tiitlikaitsja Kaitsejõudude SK võistlust juhtima alles teisel vahetusel, kui jooksmas oli Lauri Sild, kes oli teatevahetuse saanud Rain Eensaarelt kaheksandal kohal, liidritest maas 5.24. Timo Sild sai kolmandas vahetuses metsa juba enam kui kolme ja pooleminutilise eduga Rakvere OK ees ning kasvatas finišiks Kaitsejõudude SK edu hõbeda võitnud Rakvere OK ees 7.45-ni. Rakvere võistkonnas jooksid Priit Randman, Olle Kärner ja Tõnis Laugesaar. Pronksile tuli Värska OK Peko meeskond koosseisus Gion Schnyder, Reigo Teervalt ning Kristo Heinmann (+8.47). | Eesti meistrid orienteerumise teatejooksudes on Eesti Kaitsejõudude SK ja OK Võru | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste võistluse esimese vahetuse lõpetas liidrina Piibe Tammemäe (SK 100), temast nelja sekundiga jäi maha Eesti parim suusaorienteeruja Daisy Kudre (Peko II) ning kolm minutit hiljem jõudis teatevahetusse tiitlikaitsja OK Võru I naiskond, kus avavahetust jooksis Kerstin Uiboupin.
Teises vahetuses tõstis väga kindla ja kiire jooksu teinud ning eilsel lühirajal pronksmedali võitnud Marianne Haug võrukad liidripositsioonile, sealjuures vahe SK100ga oli kolmeminutilisest kaotusest muutunud neljaminutiliseks eduks.
Kolmandas vahetuses näitas head vormi eilse lühiraja meister Laura Joonas, kes tõi Võru I naiskonna kindlale kullale. Lühiraja hõbe Evely Kaasiku tõstis OK JOKA teisele kohale, ent vahe võitjatega oli enam kui kaheksa minutit. OK JOKA võistkonnas jooksid veel Sigrid Ruul ja Helle Hallik. Kolmandaks tuli SK100 naiskond, kus lisaks Piibe Tammemäele jooksid Marie Tammemäe ja Triinu Rooni (+15.40).
Ka meestevõistluses asus tiitlikaitsja Kaitsejõudude SK võistlust juhtima alles teisel vahetusel, kui jooksmas oli Lauri Sild, kes oli teatevahetuse saanud Rain Eensaarelt kaheksandal kohal, liidritest maas 5.24. Timo Sild sai kolmandas vahetuses metsa juba enam kui kolme ja pooleminutilise eduga Rakvere OK ees ning kasvatas finišiks Kaitsejõudude SK edu hõbeda võitnud Rakvere OK ees 7.45-ni. Rakvere võistkonnas jooksid Priit Randman, Olle Kärner ja Tõnis Laugesaar. Pronksile tuli Värska OK Peko meeskond koosseisus Gion Schnyder, Reigo Teervalt ning Kristo Heinmann (+8.47).
### Response:
Eesti meistrid orienteerumise teatejooksudes on Eesti Kaitsejõudude SK ja OK Võru |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaa asus 12. minutil kohtumist Frederik Tiffelsi väravast juhtima, kuid vähem kui kaks minutit hiljem seadis James van Riemsdyk viigi jalule. Teisel kolmanikul väravaid ei visatud, võiduvärava viskas kolmanda perioodi keskel Dylan Larkin. Lõppseisu vormistas Jack Eichel.
USA võiduga said selgeks ka neli A-alagrupist edasipääsejat. USA tõusis praegu 14 punktiga liidriks, teine on mängu vähem pidanud Soome 13 punktiga ja kolmas samuti mängu vähem pidanud Kanada 12 punktiga, neljandal kohal on Saksamaa 12 punktiga. See tähendab, et võõrustaja Slovakkia jääb esimesena veerandfinaalist välja.
Samal ajal peetud B-alagrupi kohtumises oli Tšehhi kindlalt 8:0 Austriast üle, kaks väravat viskas Michal Repik.
B-gruppi juhib 15 punktiga Venemaa, kes täna õhtul kohtub Šveitsiga. Tšehhi on 15 punktiga teine ning ühe mängu vähem pidanud Rootsi ja Šveits on 12 punktiga vastavalt kolmandal ja neljandal kohal.
Enne Saksamaa-USA mängu:
Eelviimases voorus lähevad vastamisi kaks meeskonda, kes on hetkel veerandfinaali kursil.
Saksamaa alustas turniiri nelja võiduga järjest: alistati Suurbritannia 3:1, Taani 2:1, Prantsusmaa 4:1 ja Slovakkia 3:2. Eelmises voorus saadi aga koguni 1:8 kaotus Kanadalt.
USA mäng on kulgenud vastupidi: kõigepealt kaotati Slovakkiale 1:4, aga alistati seejärel Prantsusmaa 7:1, lisaajal Soome 3:2, Suurbritannia 6:3 ja eelmises voorus Taani 7:1. | USA alistas Saksamaa ja tagas koha veerandfinaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa asus 12. minutil kohtumist Frederik Tiffelsi väravast juhtima, kuid vähem kui kaks minutit hiljem seadis James van Riemsdyk viigi jalule. Teisel kolmanikul väravaid ei visatud, võiduvärava viskas kolmanda perioodi keskel Dylan Larkin. Lõppseisu vormistas Jack Eichel.
USA võiduga said selgeks ka neli A-alagrupist edasipääsejat. USA tõusis praegu 14 punktiga liidriks, teine on mängu vähem pidanud Soome 13 punktiga ja kolmas samuti mängu vähem pidanud Kanada 12 punktiga, neljandal kohal on Saksamaa 12 punktiga. See tähendab, et võõrustaja Slovakkia jääb esimesena veerandfinaalist välja.
Samal ajal peetud B-alagrupi kohtumises oli Tšehhi kindlalt 8:0 Austriast üle, kaks väravat viskas Michal Repik.
B-gruppi juhib 15 punktiga Venemaa, kes täna õhtul kohtub Šveitsiga. Tšehhi on 15 punktiga teine ning ühe mängu vähem pidanud Rootsi ja Šveits on 12 punktiga vastavalt kolmandal ja neljandal kohal.
Enne Saksamaa-USA mängu:
Eelviimases voorus lähevad vastamisi kaks meeskonda, kes on hetkel veerandfinaali kursil.
Saksamaa alustas turniiri nelja võiduga järjest: alistati Suurbritannia 3:1, Taani 2:1, Prantsusmaa 4:1 ja Slovakkia 3:2. Eelmises voorus saadi aga koguni 1:8 kaotus Kanadalt.
USA mäng on kulgenud vastupidi: kõigepealt kaotati Slovakkiale 1:4, aga alistati seejärel Prantsusmaa 7:1, lisaajal Soome 3:2, Suurbritannia 6:3 ja eelmises voorus Taani 7:1.
### Response:
USA alistas Saksamaa ja tagas koha veerandfinaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Real jäi koduväljakul kaotusseisu 61. minutil, kui Andres Guardado tsenderdusest skooris Loren Moron. Betise teise värava lõi 15 minutit hiljem Jese, resultatiivse söödu sai kirja Junior Firpo.
Barcelona jäi Eibari vastu kaotusseisu 20. minutil, kui skoori avas Marc Cucurella. Lionel Messi minutilise vahega löödud väravad viisid küll Barcelona kümmekond minutit hiljem 2:1 ette, ent Pablo De Blasise tabamus poolaja lõpus päästis Eibarile mängust viigipunkti.
Barcelona lõpetas hooajad 87 punktiga, olles võitnud 26, viigistanud üheksa ja kaotanud kolm mängu. Linnarivaal Atletico järel kolmandaks jäänud Real kogus 68 punkti (21 võitu, viis viiki, 12 kaotust). Meistrite liigasse pääses neljanda meeskonnana Valencia.
Euroopa liigasse jõudsid Getafe, Sevilla ja Espanyol.
Esiliigasse langesid Girona, Huesco ja Rayo Vallecano. | Real lõpetas hooaja järjekordse kaotusega, Barcelona viigistas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Real jäi koduväljakul kaotusseisu 61. minutil, kui Andres Guardado tsenderdusest skooris Loren Moron. Betise teise värava lõi 15 minutit hiljem Jese, resultatiivse söödu sai kirja Junior Firpo.
Barcelona jäi Eibari vastu kaotusseisu 20. minutil, kui skoori avas Marc Cucurella. Lionel Messi minutilise vahega löödud väravad viisid küll Barcelona kümmekond minutit hiljem 2:1 ette, ent Pablo De Blasise tabamus poolaja lõpus päästis Eibarile mängust viigipunkti.
Barcelona lõpetas hooajad 87 punktiga, olles võitnud 26, viigistanud üheksa ja kaotanud kolm mängu. Linnarivaal Atletico järel kolmandaks jäänud Real kogus 68 punkti (21 võitu, viis viiki, 12 kaotust). Meistrite liigasse pääses neljanda meeskonnana Valencia.
Euroopa liigasse jõudsid Getafe, Sevilla ja Espanyol.
Esiliigasse langesid Girona, Huesco ja Rayo Vallecano.
### Response:
Real lõpetas hooaja järjekordse kaotusega, Barcelona viigistas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Millise tundega vaatate siit Radisson Sky hotelli katusekorruselt alla Tallinna Sadama poole?
Uhkusega. See on meie [majanduse] üks lipulaevu, mille tänast seisu mina ei häbene. Kuigi, palju asju võiks paremini olla ja areng võiks kiirem olla.
Kui...
Kui oleks olnud rohkem üksmeelt, vähem poliitiliste tuulte vahele jäämist ja vähem huvide põrkumist. Ka sadama ümbruses võiks olla palju väljaehitatud kinnisvara, mille arendamine on väga pikalt läinud.
Ja seda räägib Neinar Seli, kes oli kümme aastat Tallinna Sadama nõukogu esimees. Miks te ei ehitanud?
Meie? Riigi ja linna suhted olid tõeliselt noa peal. Tallinn tahtis saada sadamat üldse enda opereerida. Kuna võimud [linnas ja riigis] olid erinevad, siis kaklus käiski ja mitmed asjad ei liikunud.
Kui palju jälgite endiste sadamajuhtide Allan Kiili ja Ain Kaljuranna kohtuprotsessi?
Nii palju, kui meedias ette tuleb. Kiilit ei ole ma näinud kolm aastat ja Kaljurannaga olen paar korda mingitel üritustel kokku saanud. Aga ühe sms-i ta saatis, kus palub vabandust selle eest, mis ta mulle korraldanud on.
Nüüd olete koos Kiili ja Kaljurannaga löögi all ka teie.
Mina vastutan enda tegude eest, mida mina olen teinud.
Võin põhjendada Tallinna Sadama nõukogu iga otsust, millega seotud olin. Võin näiteks põhjendada, miks nõukogu üksmeelselt ei toetanud majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi soovi, et Tallinna Sadam ostaks 15 aastat vana jäälõhkuja, mida tegelikult ei pidanuks sadam ostma, aga mille ta ainuaktsionäri otsusega ikka läbi surus.
Meedia ütleb otsesõnu: süüdistuse järgi said Kiil ja Kaljurand kümne aasta jooksul miljoneid eurosid altkäemaksu ettevõtetelt, et nende lepingulised suhted sujuksid Tallinna Sadamaga võimalikult soodsalt ning kõik see toimus Tallinna Sadama nõukogu järelevalve all, mida aastail 2005-2014 juhtis Neinar Seli.
Need lepingud, millest kirjutatakse, ei olnud nõukogu tase, need olid juhatuse tasemel igapäevase töö küsimused, mida polegi toodud nõukogusse.
Teie pikendasite Tallinna Sadama nõukogu esimehena nende kui juhatuse liikmete volitusi...
Jah, ühel korral. Enne korraldasime konkursi.
Olete tagantjärele mõelnud, et võinuks tegevjuhtkonna siiski välja vahetada?
Oleks ma nii tark enne, nagu tagantjärgi – Olari Taal armastab sedasi öelda. Ain Kaljuranna suhtes ei tekkinud mul mingit kahtlust, ta oli väga tubli ametniku tüüpi, alahoidlik ja tasakaalukas. Mina togisin teda muudkui tagant, et tee asju. Kui läksin sinna nõukogu esimeheks, töötas Tallinna Sadamas 770 inimest, see oli täielik monstrum, ebaefektiivne, mille maksumaksja kinni maksis. Kui sealt ära tulin oli töötajaid üle 300.
Aga Allan Kiil?
Temaga ma ei puutunud nii palju kokku, tema oli Kaljuranna alluvuses.
Ja riskide vältimiseks oli meil kord, et üks juhatuse liige ei saa lepingutele ainuisikuliselt alla kirjutada, vaid seda peavad mõlemad tegema.
Rääkisite ühes intervjuus, et olete olnud nõukogudes ebamugav liige, kes küsib ja vaatab, kas ikka saab tegevjuhtkonda usaldada. Oponendid vaidlevad vastu, et Tallinna Sadama nõukogu esimehena olite ebamugav ainult majandus- ja kommunikatsiooniministrile, kes tahtis sadamasse uut juhatust, aga teie olite ikka Kaljuranna ja Kiili poolt.
Minul oli nõukogus üks hääl, patiseisu korral kaks häält. Tooge see nõukogu protokoll, kus olnuks kõrvale jäetud hea kandidaat.
Iga viie või isegi kolme aasta järel on loogiline korraldada konkurss. Aga seda põhimõtet võiks järgida igal pool. Praegu ei korraldatud konkurssi Eleringi juhi leidmiseks. Res Publica surus oma inimese sinna juhatuse liikmeks, jutt on Taavi Veskimäest, kes on kaks korda viis aastat seal olnud ja nüüd pikendatakse tema volitusi ilma igasuguse konkursita järgmiseks viieks aastaks. Kokku 15 aastat. Uurige, ajakirjanik, uurige.
Kas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovis, et Tallinna Sadama juhatusse leitaks uued inimesed?
Konkurss tuli välja kuulutada ja oli vist 11 kandidaati, kelle puhul said kõik nõukogu liikmed aru, et nad ei ole nii pädevad kui praegused [Kaljurand ja Kiil] ning olemasoleva juhtkonna liikmed on tugevamad kui uued võimalikud.
Juhatuse vahetamine vahetamise pärast ei ole alati põhjendus.
Kui palju mängis teflon-juhatuse puhul rolli, et Allan Kiil kuulus Reformierakonda, mille asutajaliige teie olete?
Asutasin, jah, ei kahetse. Nägin, et poliitikas võetakse lolle majanduslikke otsuseid vastu ja pankade likviidsus tuli likvideerida. Sama inimene [Mart Laar] on teist vahetust Eesti Panga nõukogu esimees, seega... andke andeks.
Härra Seli, küsimus oli mujal. Kui palju mängis rolli, et Allan Kiil kuulus Reformierakonda?
Allan Kiil oli Mõõdukate liige.
Kes 2003 astus Reformierakonda.
Astus, siis astus. Minul ei olnud sooja ega külma, millises erakonnas keegi on.
Miks ja kuidas läks Tallinna Sadama nõukogu juhtimine omal ajal just Reformierakonna kätesse?
Kindlasti olid mingid poliitilised kokkulepped, kus valitsust teinud erakonnad jagasid paljud kohad omavahel ära. Kes siis valitsust tegi? Ei mäletagi.
Ma ei saa ikkagi aru, kuidas on võimalik, et süüdistuse järgi toimus see kõik kümme aastat ja pikka aega keegi midagi ei märganud?
Omal ajal anti riigiettevõtetele kohustus teha auditikomitee. Sellest ei räägi täna keegi. Auditikomitee, vaadake järele, kontrollib ka juhatuse ja nõukogu tööd, tegeleb järelevalve küsimustega, hindab sisekontrolli tugevust jne. Kes olid Tallinna Sadama auditikomitees? Väga tuntud nimed, kes ei jookse millegipärast meediast läbi. Isamaa ja Res Publica Liidu poolt oli Eerik-Niiles Kross, kellel on head luurekogemused ja Tiit Riisalo, kes on täna presidendi kantselei direktor. Nemad võiksid ka jutukamad olla.
Veelkord – kuidas kümne aasta jooksul ei märganud keegi midagi ega kedagi?
Oleks selgeltnägija olnud...
Kas majandusminister või kaitsepolitsei ei öelnud teile sel ajal kordagi ega näidanud mõnda memo, et Tallinna Sadamas kas toimuvad või võivad toimuda hämarad lood?
Ei ole mulle keegi midagi näidanud, kuigi mul oli pikalt riigisaladuse luba. Oleks keegi vihjanud, et nemad [Kaljurand ja Kiil] ei tohi jätkata, sest on seotud ühe, teise või kolmandaga – ei vihjanud.
Tunnete endal moraalset süüd?
(Paus, lonksab kohvi ja võtab šokolaadikommi) Hea, et vahepeal süüa saab, muidu plahvataks. (Paus) Kindlasti tunnen, kui süüst rääkida.
Mis on selle süü tundmise sisu?
Et ei saa kedagi usaldada. Olen paljudes nõukogudes ja pean olema kindel, et inimene, kes on pandud asja vedama, veab seda õigesti. Minu tarkus peab olema küsida talt õigeid küsimusi, et saada endale kindlus. Ilmselt olen kuskil vea teinud, et ei ole osanud nõukogu esimehena küsida neid õigeid asju.
Kui Kiili ja Kaljuranna süüdistus peaks tõele vastama, siis ikkagi ma ei mõista – kuidas see kõik sai võimalikuks, et kümne aasta jooksul asjad muudkui kulgesid ja kulgesid. Aga näiteks Tallinna Sadama sisekontroll?
Sisekontroll on olemas. Auditikomitee on olemas. Loodan, et need kõik töötasid.
Aga ka nemad ei märganud midagi?
Ma olen kogu sellest jamast pettunud nii ehk naa, et selline asi toimus. Sellepärast ka Kaljurand mulle vabandava sms-i saatis. Kohe vaatame mobiilist...
Erakirju ei ole viisakas ette lugeda.
Mina räägin faktidest.
(Lehitseb mobiilis sõnumeid.)
See on juba paari aasta eest: "Soovin sulle õnne, tervist ja jõudu. Ja vabanda (kui nii üldse sobib öelda) kõigi selle jama eest, mis ma sulle olen kaela toonud." Selline sünnipäeva sms, mis ütleb midagi ka nõukogu esimehe ja juhatuse esimehe suhtest.
Pikaaegne praamikuningas Vjatšeslav Leedo on seoses ühe kohtuistungiga tunnistanud, kuidas 2014. aastal olevat reformierakondlane Allan Kiil joonistanud paberile neli sidrunit – et kui Leedo annab neli miljonit eurot poliitiliseks toetuseks, siis toetab Tallinna Sadama nõukogu uus esimees, reformierakondlane Remo Holsmer Leedo praamiliikluse jätkamise lepingut. Mäletate?
Kiil võis paljugi käia, aga kelle nimel... (Hakkab naerma) Kuidas mina seda kommenteerida oskan? Ei ole asja sees olnud.
Ka Reformierakonna rahastamise asjadesse ei ole mina pärast 1990-ndaid aastaid kunagi oma nina toppinud.
Millised olid teie ajal Tallinna Sadama huvid Tartus?
Millega see küsimus nüüd seotud on?
Vaatame näiteks järgnevat nimekirja: 15 000 eurot Vanemuise teatrile, 6000 Tartu Ülikoolile, 12 000 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnale, veel 10 000 Vanemuise teatrile... Te teate, millest jutt?
Sponsorsummad...
Need on tõesti pudemed 2012. aastal Tallinna Sadama antud toetustest, mille otsustamise juures teie olite. Miks just Tartu?
Riigivaraseadusesse on kirjutatud kord, et riigiettevõte võib jagada eelneva kolme aasta kasumist 1,5 protsenti toetusteks. See ei ole turundus, see on sponsorlus. Tallinna Sadam ei teinud turundust, nagu tegi Estonian Air.
Kui sponsorluse taotlused tulevad Tallinna Sadamasse Vanemuise teatrilt või politseilt või kusagilt mujalt Lõuna-Eestist, siis oli ministri poolt kinnitatud: 60 protsenti läheb spordile, 20 protsenti keskkonnahoiule ja 20 protsenti kultuurile. Ega mina olnud [ainuisikuline] jagaja, mina kinnitasin nõukogu kollektiivsed otsused.
Aga sõnaõigus teil ikka oli?
Millele? Ütlen, et teeme ringi, siin on minu jaoks valesti jagatud? Nalja teete! Kaheksa inimest istub laua ümber. Nii avalikku nõukogu töökorraldust, nagu Tallinna Sadamas, mujal polegi. Kõik koosolekud on lindistatud.
Ka minu isikliku asja puhul (Nelja aasta eest jäi Seli süüdi toimingupiirangu rikkumises, sest oli Tallinna Sadama nõukogus Eesti Olümpiakomiteele toetuse eraldamise otsuse juures, olles samal ajal ka olümpiakomitee president, toim) oli võimalik lindilt kuulata, kas ma üldse hääletasin [olümpiakomiteele sponsorraha andmist] ühte- või teistpidi, millist repliiki ütlesin. Raha ei liikunudki, protokolli pole allagi kirjutatud, kahju kannatajat ei ole, aga süüdimõistev kohtuotsus on olemas...
See on karistusregistrist juba kustunud.
Hinges on see mul elu lõpuni. Mina kannan seda risti edasi. Kas teie, ajakirjanikud, arvate, et ükskõik, kuhu ma järgmine kord kandideerin, seda jälle ei meenutata? Kas Andrus Vaarikule või Peeter Ojale keegi meenutab, et nad on kriminaalid, sest sõitsid juhiloata või purjuspäi? Ei. Aga Selile öeldakse seda kogu aeg.
Lahkusite Reformierakonnast paari aasta eest, kui jäite Tallinna Sadamast olümpiakomitee toetamises kohtus süüdi. Aga kas mitte just teie hotellis Lydia ei toimu Tartu reformierakondlaste valimisõhtute peod.
Ma ei tea seda, ma ei ole erakonna liige.
(Naerab)
Hea nali.
Seal on kaubalis-rahalised suhted. Ja selleks ei ole mina küll [Reformierakonnale] toetust andnud, mitte ühtegi penni. Oot-oot, vaatame... (Hakkab mobiiltelefonist midagi otsima.) 13.05 seisuga on meil võlglaste seas Eesti Reformierakond 1970 euroga. Ongi kaubalis-rahalised suhted, ei ole siin midagi tehtud ilma rahata.
Aga üldiselt Reformierakonda toetate veel?
Mina ei toeta. Poiss (Lydia hotelli juht Kristo Seli, toim) oli kunagi Reformierakonna noortekogus, aga siis astus välja, et õigusteaduskonnas õiglaselt menetluspraktikat teha. Eelmisel aastal astus erakonna liikmeks tagasi. On praegu [Tartu volikogus] Reformierakonna fraktsiooni esimees.
Reformierakonnal ei ole praegu just kõige paremad päevad?
Muidugi ole. Kõige hullem, kui sa võidad võistluse ja sind autasustamisele ei kutsuta, sest öeldakse, et on paremaid. (Naerab) Aga, peab ise peeglisse vaatama.
Kogu Reformierakonna probleem on see, et üks põlvkond on vahepealt puudu jäänud, mis annab nüüd järjest tunda.
Mul on hästi meeles, kuidas nad kõik olid enamvähem 27-aastased – Kristen Michal ja Keit Pentus ja teised... Ja siis toimus [Reformierakonna] Tallinna piirkonna juhatuse valimine, kui Valve Kirsipuu, Uno Mereste, Ants Leemets sinna enam ei pääsenud, sest noored tegid hääletamisel sellise kambaka, et kõik vanad kukkusid välja.
See auk on siiamaani, et [62-aastase] Andrus Ansipi ja nende [ca 40-aastaste] vahel kedagi ei ole.
Nüüdne Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, endine Reformierakonna esimees, ütles kord kibedalt, et kui tema olnuks sügisel 2016 peaminister, poleks Reformierakond opositsiooni kukkunud. On tal õigus?
Arvan küll, et tal on õigus.
Andrusel on tugevam käekiri, ta oskab asju paremini ette näha ja ta on võimeline kõigiga suhtlema. Üks ülikooli-aegne kolleeg lisaks veel juurde, et ohtlikud on kehvad nõunikud. See oli ka Taavi Rõivase probleem.
Olete öelnud, et pärast 2015. aasta parlamendivalimisi pidanuks Reformierakond tegema valitsuse Keskerakonnaga...
Jah, sest kahekesi on valitsust teha palju lihtsam [kui kolmekesi].
Aga see olnuks ju võimatu, sest Keskerakonda juhtis toona veel Edgar Savisaar.
Edgar oli siis juba sama hea kui [poliitikast] lahkunud.
Ta oli erakonna esimees, sügisel 2015 võitis ta veel Keskerakonna kongressil parteijuhi valimised.
Edgariga oleks saanud siis valitsuse [tegemise] kokku leppida väga lihtsalt, oleks teinud talle pehme maandumise, me ju teadsime, milline on tema tervislik seisund. Tulnuks vaid leida õiged inimesed, kes läbi räägivad.
Käisin ise suvel 2015 koos Rein Langiga Hundisilma talus Edgar Savisaare ja Kadri Simsoniga läbirääkimistel. Me jõudsime kokkuleppele, nemad olid kõigiga nõus ja see olnuks Eestile ja meie arengule kõige parem valitsus.
Tahtsite võimupööret, sest siis oli Reformierakonna, sotside ja Isamaa valitsus?
Ma ei taha rohkem linti rääkida. Kaks nädalat hiljem tehti Hundisilmal läbiotsimine ja läks nagu läks.
Kas toonane Reformierakonna esimees ja peaminister Taavi Rõivas teadis sellest?
Vist ei teadnud. Keskerakonna omad ka välistasid tema peaministrina.
Kes siis Reformierakonna juhtidest teadis?
Las see olla. Mis läind, see läind.
Kuulan teid ja mõtlen: kuhu jäävad poliitikas põhimõtted?
Mis on täna Reformierakonna põhimõte – istuda opositsioonis ja sealt vaadata, kuidas teised teevad?
Jaanuari lõpus arvasite usutluses Eesti Päevalehele, et seekordki annaksid pärast riigikogu valimisi Reformi- ja Keskerakond kahe peale "normaalse valitsuse, kus midagi ära tehakse". Miks teid kuulda ei võetud?
Mina ei ole ju enam Reformierakonna liige.
Reformipartei esimees Kaja Kallas nimetas enda esimese eelistusena võimuliitu koos sotsiaaldemokraatide ja Isamaaga.
Ma ei tea, kes ta nõunikud on. Head nad ei ole.
Miks valimised võitnud Reformierakond jäi siiski opositsiooni?
1990-ndate aastate teisel poolel hakkas Reformierakond lähtuma ühest Saksa teooriast: kui sa vastandad end kõige suuremale seltskonnale, siis seeläbi saad endale 30 protsenti toetajaskonda.
Vastandud Keskerakonnale, on kolmandik valijaskonnast sinu oma?
Jah. Seda hakati tegema ja osa seltskonnast ei saa sellest siiani lahti. Kuid tegelikult on aeg ümber.
Kuidas nii? Reformierakond sai viimastel valimistel riigikogusse 34 kohta.
Vastandamise teel, jah. Ent kui sa 101 piires arvutada ka ei oska ja hakkad välistama...
Kas Kaja Kallas ei oleks pidanud välistama valitsuskoostöö EKRE-ga?
Sa välistad ka Keskerakonnaga, öeldes valimisööl, et tahad valitsust sotside ja Isamaaga. Ma ei saa aru. Juba see oli Keskile solvav koha kättenäitamine ja nemad tegid siis vastu ka.
Ega see valitsus kaua muidugi kesta, aga miks peab Eesti riik ja Eesti rahvas kannatama mõnede inimeste suhtlusprobleemide pärast.
Tsiteerin teid ennast EPL-is: "Rahvas tahab tugevamat kätt, mitte ujuvat liberaali, kes ise ka täpselt ei tea. Kui tahame ehitada tugevat riiki, siis peab ka liider olema tugev isiksus." Ehk peaksite liituma EKRE-ga?
Mina olen nüüd vaba ja oma poliitilise karjääri ära elanud. Poliitilist prostituuti – täna siin, homme seal – ei saa minust kindlasti.
Ma ei oleks läinud ka 1990-ndate alguses poliitikasse, kui poleks näinud, kui lolle otsuseid hakkas esimene [Mart Laari] valitsus tegema. Teised pangad päästeti, kuid kogu Lõuna-Eesti ettevõtlusele tehti karuteene Tartu Kommertspanga likvideerimisega.
Kas saate EKRE valijatest aru?
Muidugi saan. Need on protestihääled, protestiks sellele, mis täna on toimunud.
Üks taksojuht tunnistas hiljuti, et tema kolm ligi 30-aastast last valisid EKRE, sest tahtsid Reformierakonnale ülbuse eest kätte maksta.
No ma ei tea... Kus on EKRE suuremad hääled? Valga-, Võru-, Põlvamaal. Miks? 40 või 60 poodi on Lõuna-Eestis kinni pandud ja tasuta bussisõit asemele antud. EKRE valijad loodavad, et äkki saab nüüd midagi muuta. Vaatame, kas tuleb 1. juulist alkoholi aktsiisimäärade langus, nagu EKRE lubab. Kui ei tule, on ka nemad jobud.
Millise pilguga vaatate Jüri Ratase teist valitsust?
Mida ma vaatan? Saan aru, et Jüri soov on peaministrina jätkata. Aga kas selle nimel kõik oma aated ja vaated vedelaks teha... Tõenäoliselt arvas ta, et kui karjujad valitsusse tuua, jääb karjumine väiksemaks ja nad taltuvad, aga seni ei ole nii läinud.
Kui pikka iga neile ennustate?
Esimese eelarve aruteluni, kui sügisel hakkavad kõik kolm [valitsuserakonda] tekki ainult enda poole sikutama. Siis võib mull lõhki minna. Vaatame, kas ja kes annab järele ja teise põse ette keerab.
14. mail nõustus riigikogu ülinapilt õiguskantsleri ettepanekuga võtta Kalev Kallolt saadikupuutumatus, et tema suhtes jätkuks kohtumenetlus. Kallo ise palus seda mitte teha, Keskerakond ja EKRE jätsid hääletamata. Mida teie sellises olukorras teinuks – kas palunuks riigikogul toetada õiguskantsleri ettepanekut või mitte?
Mina usun kohtusse, veel. Eriti riigikohtusse, sest seal on kohtunikud prokuratuuriga eraldi majades. (Naerab)
Mõned inimesed, kellega enne intervjuud rääkisin, soovitasid mul alustada sõnadega "Tere päevast, härra linnapea!" Kuidas te vastaksite?
(Paus)
Millise linna pea? Kes selle üldse välja mõtles? Ei oska seda kuidagi kommenteerida.
Tartu linnas pidid tegelikult asju otsustama kolm Reformierakonnaga seotud inimest – Salvesti nõukogu esimees Veljo Ipits, siis hotellide London, Pallas ja Sophia juhatuse esimees Verni Loodmaa ja muidugi Estiko Grupi omanik Neinar Seli. Milline on teie kolme mõjuvõim kokku?
Nemad kaks on volikogus, mina pole seal kümme aastat olnud. Poeg on, võibolla aeti mind temaga sassi, aga eriti ei usu. See on klassikaline opositsiooni versioon.
Vastukaaluks räägin teile kohe algavast remondist Ülikooli tänaval, kus asub ka Lydia hotell. Kui me seda ehitasime, maksime kahe tänavale pandud konteineri ehk kahe parkimiskoha eest... tänava sulgemise tasu. Kuigi see oli liikluseks lahti, autod sõitsid, inimesed jalutasid. Kas ajakirjanik oskab arvata, kui palju me maksime linnale pooleteise aasta jooksul?
Ma ei tea.
Üle 80 000 euro. Nüüd läheb Ülikooli tänav raekoja taga kolmeks kuuks kinni. Meie hotelli juurde ei pääse autoga, meie parklasse ei pääse, kaubaveoga on probleem... Kas keegi maksab mulle midagi tagasi?
Mina ei ole linnavalitsuses vist 15 aastat käinud enda ettevõtete asju ajamas...
Neinar Seli ise ei peagi minema raekotta.
Kui läheb minu töötaja ja küsib, miks lihtsa kirja peale ei saa kiiremini vastata, ütleb ametnik: "Meil on aega 30 päeva, aga kui vastame viie päevaga, kahtlustatakse, et oleme Neinar Seli eelistanud."
Samasugune mentaliteet on teie tsiteeritud väljendis "lugupeetud linnapea". Aga sellel ei ole sisu.
Ma ei räägi Ipitsast ja Loodmaast, mina ei tea, kas neil on mingid vasikad ojas. Aga kui Tartus käib planeering 15 aastat, nagu mõne objekti puhul, kus ka minul puutumus, siis ma ei pea seda normaalseks.
Energiatöösturid Kristjan Rahu ja Janek Veeber plaanisid Tartusse Raadile rajada Eesti suurima päikesefarmi. Kui läks maaostuks, napsas krundi endale parema pakkumise teinud Neinar Seli ettevõte, mispeale Rahu rehmas ajakirjanikule: "Oksjoni tulemus oli klassikaline Tartu värk!" Mida ta seda öeldes küll mõelda võis?
See on väga huvitav. Ka mina tundsin huvi, milline see Tartu värk on. Siin on vastus. (Võtab mobiili ja näitab Rahu sõnumit.) "Pidin ju vestluspartnerile mingi pirni panema." Nii need asjad tekivad.
Meie [Estiko Grupiga] oleme teinud 11 päikesejaama, see oli 12. jaam, maksime oksjonil peaaegu kaks korda rohkem hinda, riik võitis sellest.
Napsasime ära... Ma ei tea, et oleksime midagi valesti teinud.
Aga legend on sündinud?
Sünnib sellest, et sa ei reageeri, jutt jääbki ja kinnistub. Viimasel ajal olen hakanud reageerima, võibolla liigagi tihti. Muudkui tõestan, et ei ole kaamel. Võibolla pean siiski Tasku ette tegema kaameli kuju?
Võibolla on paljude juttude juured teie tihedas suhtlemises ühe koolivenna, sõbra ja peaaegu naabrimehega, kelle nimi on Andrus Ansip?
Sõpruse eest ei tohi karistada.
Miks Tartus võim ei vahetu – ainult Reformierakond valitseb, Keskerakond väikese partnerina paadis?
Valija tahe. Nendega, kellega saab asja edasi viia, koalitsioon ka tehakse. Nendega, kes pumpa kodarasse panevad, et sina ülekaela rattalt lendaksid, nendega ei tehta. Kokkulepped peavad pidama ja mängureeglid ei saa muutuda keset mängu. (Lööb rusikaga lauale, veeklaas kerkib veidi.)
Kas ma teen liiga, kui vahendan mitme tartlase arvamust, et Tartu olla takerdunud ja noored pigem lahkuvad sealt, kui jäävad sinna?
Lahkumine on tõesti probleem, aga seotud eelkõige tööga. Poiss (Kristo Seli, toim) rõhus valimistel mõttele "Jääme Tartusse!", aga tema neli-viis head sõpra on ära läinud. Töökohtade puudus, palgad – need on mured, sest kinnisvara ja rendi hinnad on võrreldavad Tallinnaga. Samas tõmbab Tartu mujalt Lõuna-Eestist inimesi.
Teie usute Tartusse?
Usun. Ma elan seal.
Kas toetasite omal ajal liikumist "Usume Andrus Veerpalu"?
Mitte päris nii. Kui aga Andrus oli kohtus [dopingukahtlustuses] võitnud, siis olid üleval meeletud arved, 80 000 eurot advokaatidele, mida tuli tasuda. Käputäis ettevõtjaid, panime raha kokku ja maksime need arved ära. Uskusime, et sellega on meie olümpiasangar jamadest lahti.
Ja mida te nüüd usute?
Raske öelda. Keegi lõpuni ei räägi, meediapendel on jooksnud täiega ära teise serva. Andruselt pole keegi kommentaari kuulnud, ta on üldse seda tüüpi, et enne tuleb tal pisar silma kui sõna suust. Samas on ta oma klassikalise sõidustiiliga paljudes [murdmaasuusatamise] õpikutes kui andekuse näide, eriti Norras.
Kaks ja pool kuud tagasi selgus, et meie murdmaasuusatajad Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu kasutasid dopinguarsti, kelle kontakti andis Tammjärvele suusakoondise peatreener Mati Alaver. Hiljem tunnistas sedasama ka murdmaasuusataja Algo Kärp. Kas teie olite üllatunud?
Üllatunud muidugi, et need kontaktid Mati Alaverilt tulid.
Kui see lugu algas, olin Ameerikas, mul on Floridas mitu ettevõtmist, elamine ja üks firma, töötame välja molekule, millel on... Mitte sellest ei taha ma rääkida, vara veel, kuigi mõned patendid on võetud. Helistasin sealt Matile, rääkisime, aga ega ma siiani täpselt tea, kuidas ja mis. Nüüd on uurimine pooleli, ehk see toob selgust.
Lugesin hiljuti Tiit Karuksi raamatut Eesti parimast pikamaajooksjast Enn Sellikust ("Jooksja. Enn Selliku lugu.", Tiit Karuks ja Allan Aan, kirjastus "Hea Lugu" 2019, toim) ja tollal oli oma vere tagasipanek lubatud, nagu palju teisigi asju.
Mina jätsin tippspordi pooleli 23-aastaselt, sest nägin [vasara]heitjate treeninglaagrites, milliste lollustega seal tegeldi. Siis ei olnud miski keelatud, kõik oli vaba, ka doping. Läksin spordist ära, õppisin bioloogiat ja kaitsesin spordifüsioloogia kateedris väitekirja.
Kui mõne aja pärast küsiksid Mati Alaver või Andrus Veerpalu teilt jälle toetust, et uue võimaliku protsessi kulud kanda, siis...
Ma arvan, et nad ei küsi. Nad teavad mind liiga hästi.
Mis tunne see on, kui saad aru, et vist on ikka sohki tehtud?
Meil oli olümpiaakadeemia 30. aastapäeva konverents. Priit Pullerits – temagi oli noore ajakirjanikuna akadeemia üks asutaja – tegi huvitava ettekande, kus ta võrdles poliitikuid ja sportlasi. Et poliitikud järjest enam lubavad enne valimisi ja pärast... Ega nad enda sõnade eest vastuta, vastutus on kadunud.
Poliitik peab vastutama ja sportlane peab samuti vastutama. Sport, aga, läheb järjest puhtamaks ja on ausam kui poliitika. Ebaausad tegijad jäävad spordis varem või hiljem vahele. Kahju vaid, et selleks tuleb mõned karmid õppetunnid läbi käia. Kurb, seda poleks vaja.
Asjaosaliste avalik hukkamõist – paratamatu, aga sageli näib see väga lõplikuna – on kõige valusam nende lähedastele.
Nende peredel on kõige raskem, nemad vajavad kõige rohkem tuge. Kellelgi on kooliealised lapsed, teate isegi – tundlik iga, parastavad ütlemised, solvumised, koolipelg... Väga keeruline.
Sest nii paljud tunnevad end petetuna.
Jah, aga kunagi ei tohi kättemaksuga minna nii kaugele, et kellelgi on selg läbi seina ja jalgealune vajub täiesti tühjaks.
Kuidas te olete rahul Urmas Sõõrumaa tegevusega Eesti Olümpiakomitee presidendina?
Otsite intriigi? Alati saab paremini teha ja saab rohkem pühenduda. Näeme, et ühiskondlikul tööl on omad raamid, võibolla peabki [olümpiakomitee president] olema palgaline koht hommikust õhtuni. Aga meeskond on oma tööd hästi teinud.
Väga diplomaatiline vastus. Kas näete võimalust, et olümpiakomitee suurkogu sooviks Sõõrumaa ja tema praeguse juhatuse jätkamist?
Nii nagu presidendi valimisel, on ka tema umbusaldamisel oma kord. Seda [umbusaldamist] ei ole algatatud ja ma ei näe [olümpiakomitees] ka neid jõude, kes seda praegu algataksid. | Neinar Seli: sport läheb järjest puhtamaks ja on ausam kui poliitika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Millise tundega vaatate siit Radisson Sky hotelli katusekorruselt alla Tallinna Sadama poole?
Uhkusega. See on meie [majanduse] üks lipulaevu, mille tänast seisu mina ei häbene. Kuigi, palju asju võiks paremini olla ja areng võiks kiirem olla.
Kui...
Kui oleks olnud rohkem üksmeelt, vähem poliitiliste tuulte vahele jäämist ja vähem huvide põrkumist. Ka sadama ümbruses võiks olla palju väljaehitatud kinnisvara, mille arendamine on väga pikalt läinud.
Ja seda räägib Neinar Seli, kes oli kümme aastat Tallinna Sadama nõukogu esimees. Miks te ei ehitanud?
Meie? Riigi ja linna suhted olid tõeliselt noa peal. Tallinn tahtis saada sadamat üldse enda opereerida. Kuna võimud [linnas ja riigis] olid erinevad, siis kaklus käiski ja mitmed asjad ei liikunud.
Kui palju jälgite endiste sadamajuhtide Allan Kiili ja Ain Kaljuranna kohtuprotsessi?
Nii palju, kui meedias ette tuleb. Kiilit ei ole ma näinud kolm aastat ja Kaljurannaga olen paar korda mingitel üritustel kokku saanud. Aga ühe sms-i ta saatis, kus palub vabandust selle eest, mis ta mulle korraldanud on.
Nüüd olete koos Kiili ja Kaljurannaga löögi all ka teie.
Mina vastutan enda tegude eest, mida mina olen teinud.
Võin põhjendada Tallinna Sadama nõukogu iga otsust, millega seotud olin. Võin näiteks põhjendada, miks nõukogu üksmeelselt ei toetanud majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi soovi, et Tallinna Sadam ostaks 15 aastat vana jäälõhkuja, mida tegelikult ei pidanuks sadam ostma, aga mille ta ainuaktsionäri otsusega ikka läbi surus.
Meedia ütleb otsesõnu: süüdistuse järgi said Kiil ja Kaljurand kümne aasta jooksul miljoneid eurosid altkäemaksu ettevõtetelt, et nende lepingulised suhted sujuksid Tallinna Sadamaga võimalikult soodsalt ning kõik see toimus Tallinna Sadama nõukogu järelevalve all, mida aastail 2005-2014 juhtis Neinar Seli.
Need lepingud, millest kirjutatakse, ei olnud nõukogu tase, need olid juhatuse tasemel igapäevase töö küsimused, mida polegi toodud nõukogusse.
Teie pikendasite Tallinna Sadama nõukogu esimehena nende kui juhatuse liikmete volitusi...
Jah, ühel korral. Enne korraldasime konkursi.
Olete tagantjärele mõelnud, et võinuks tegevjuhtkonna siiski välja vahetada?
Oleks ma nii tark enne, nagu tagantjärgi – Olari Taal armastab sedasi öelda. Ain Kaljuranna suhtes ei tekkinud mul mingit kahtlust, ta oli väga tubli ametniku tüüpi, alahoidlik ja tasakaalukas. Mina togisin teda muudkui tagant, et tee asju. Kui läksin sinna nõukogu esimeheks, töötas Tallinna Sadamas 770 inimest, see oli täielik monstrum, ebaefektiivne, mille maksumaksja kinni maksis. Kui sealt ära tulin oli töötajaid üle 300.
Aga Allan Kiil?
Temaga ma ei puutunud nii palju kokku, tema oli Kaljuranna alluvuses.
Ja riskide vältimiseks oli meil kord, et üks juhatuse liige ei saa lepingutele ainuisikuliselt alla kirjutada, vaid seda peavad mõlemad tegema.
Rääkisite ühes intervjuus, et olete olnud nõukogudes ebamugav liige, kes küsib ja vaatab, kas ikka saab tegevjuhtkonda usaldada. Oponendid vaidlevad vastu, et Tallinna Sadama nõukogu esimehena olite ebamugav ainult majandus- ja kommunikatsiooniministrile, kes tahtis sadamasse uut juhatust, aga teie olite ikka Kaljuranna ja Kiili poolt.
Minul oli nõukogus üks hääl, patiseisu korral kaks häält. Tooge see nõukogu protokoll, kus olnuks kõrvale jäetud hea kandidaat.
Iga viie või isegi kolme aasta järel on loogiline korraldada konkurss. Aga seda põhimõtet võiks järgida igal pool. Praegu ei korraldatud konkurssi Eleringi juhi leidmiseks. Res Publica surus oma inimese sinna juhatuse liikmeks, jutt on Taavi Veskimäest, kes on kaks korda viis aastat seal olnud ja nüüd pikendatakse tema volitusi ilma igasuguse konkursita järgmiseks viieks aastaks. Kokku 15 aastat. Uurige, ajakirjanik, uurige.
Kas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovis, et Tallinna Sadama juhatusse leitaks uued inimesed?
Konkurss tuli välja kuulutada ja oli vist 11 kandidaati, kelle puhul said kõik nõukogu liikmed aru, et nad ei ole nii pädevad kui praegused [Kaljurand ja Kiil] ning olemasoleva juhtkonna liikmed on tugevamad kui uued võimalikud.
Juhatuse vahetamine vahetamise pärast ei ole alati põhjendus.
Kui palju mängis teflon-juhatuse puhul rolli, et Allan Kiil kuulus Reformierakonda, mille asutajaliige teie olete?
Asutasin, jah, ei kahetse. Nägin, et poliitikas võetakse lolle majanduslikke otsuseid vastu ja pankade likviidsus tuli likvideerida. Sama inimene [Mart Laar] on teist vahetust Eesti Panga nõukogu esimees, seega... andke andeks.
Härra Seli, küsimus oli mujal. Kui palju mängis rolli, et Allan Kiil kuulus Reformierakonda?
Allan Kiil oli Mõõdukate liige.
Kes 2003 astus Reformierakonda.
Astus, siis astus. Minul ei olnud sooja ega külma, millises erakonnas keegi on.
Miks ja kuidas läks Tallinna Sadama nõukogu juhtimine omal ajal just Reformierakonna kätesse?
Kindlasti olid mingid poliitilised kokkulepped, kus valitsust teinud erakonnad jagasid paljud kohad omavahel ära. Kes siis valitsust tegi? Ei mäletagi.
Ma ei saa ikkagi aru, kuidas on võimalik, et süüdistuse järgi toimus see kõik kümme aastat ja pikka aega keegi midagi ei märganud?
Omal ajal anti riigiettevõtetele kohustus teha auditikomitee. Sellest ei räägi täna keegi. Auditikomitee, vaadake järele, kontrollib ka juhatuse ja nõukogu tööd, tegeleb järelevalve küsimustega, hindab sisekontrolli tugevust jne. Kes olid Tallinna Sadama auditikomitees? Väga tuntud nimed, kes ei jookse millegipärast meediast läbi. Isamaa ja Res Publica Liidu poolt oli Eerik-Niiles Kross, kellel on head luurekogemused ja Tiit Riisalo, kes on täna presidendi kantselei direktor. Nemad võiksid ka jutukamad olla.
Veelkord – kuidas kümne aasta jooksul ei märganud keegi midagi ega kedagi?
Oleks selgeltnägija olnud...
Kas majandusminister või kaitsepolitsei ei öelnud teile sel ajal kordagi ega näidanud mõnda memo, et Tallinna Sadamas kas toimuvad või võivad toimuda hämarad lood?
Ei ole mulle keegi midagi näidanud, kuigi mul oli pikalt riigisaladuse luba. Oleks keegi vihjanud, et nemad [Kaljurand ja Kiil] ei tohi jätkata, sest on seotud ühe, teise või kolmandaga – ei vihjanud.
Tunnete endal moraalset süüd?
(Paus, lonksab kohvi ja võtab šokolaadikommi) Hea, et vahepeal süüa saab, muidu plahvataks. (Paus) Kindlasti tunnen, kui süüst rääkida.
Mis on selle süü tundmise sisu?
Et ei saa kedagi usaldada. Olen paljudes nõukogudes ja pean olema kindel, et inimene, kes on pandud asja vedama, veab seda õigesti. Minu tarkus peab olema küsida talt õigeid küsimusi, et saada endale kindlus. Ilmselt olen kuskil vea teinud, et ei ole osanud nõukogu esimehena küsida neid õigeid asju.
Kui Kiili ja Kaljuranna süüdistus peaks tõele vastama, siis ikkagi ma ei mõista – kuidas see kõik sai võimalikuks, et kümne aasta jooksul asjad muudkui kulgesid ja kulgesid. Aga näiteks Tallinna Sadama sisekontroll?
Sisekontroll on olemas. Auditikomitee on olemas. Loodan, et need kõik töötasid.
Aga ka nemad ei märganud midagi?
Ma olen kogu sellest jamast pettunud nii ehk naa, et selline asi toimus. Sellepärast ka Kaljurand mulle vabandava sms-i saatis. Kohe vaatame mobiilist...
Erakirju ei ole viisakas ette lugeda.
Mina räägin faktidest.
(Lehitseb mobiilis sõnumeid.)
See on juba paari aasta eest: "Soovin sulle õnne, tervist ja jõudu. Ja vabanda (kui nii üldse sobib öelda) kõigi selle jama eest, mis ma sulle olen kaela toonud." Selline sünnipäeva sms, mis ütleb midagi ka nõukogu esimehe ja juhatuse esimehe suhtest.
Pikaaegne praamikuningas Vjatšeslav Leedo on seoses ühe kohtuistungiga tunnistanud, kuidas 2014. aastal olevat reformierakondlane Allan Kiil joonistanud paberile neli sidrunit – et kui Leedo annab neli miljonit eurot poliitiliseks toetuseks, siis toetab Tallinna Sadama nõukogu uus esimees, reformierakondlane Remo Holsmer Leedo praamiliikluse jätkamise lepingut. Mäletate?
Kiil võis paljugi käia, aga kelle nimel... (Hakkab naerma) Kuidas mina seda kommenteerida oskan? Ei ole asja sees olnud.
Ka Reformierakonna rahastamise asjadesse ei ole mina pärast 1990-ndaid aastaid kunagi oma nina toppinud.
Millised olid teie ajal Tallinna Sadama huvid Tartus?
Millega see küsimus nüüd seotud on?
Vaatame näiteks järgnevat nimekirja: 15 000 eurot Vanemuise teatrile, 6000 Tartu Ülikoolile, 12 000 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnale, veel 10 000 Vanemuise teatrile... Te teate, millest jutt?
Sponsorsummad...
Need on tõesti pudemed 2012. aastal Tallinna Sadama antud toetustest, mille otsustamise juures teie olite. Miks just Tartu?
Riigivaraseadusesse on kirjutatud kord, et riigiettevõte võib jagada eelneva kolme aasta kasumist 1,5 protsenti toetusteks. See ei ole turundus, see on sponsorlus. Tallinna Sadam ei teinud turundust, nagu tegi Estonian Air.
Kui sponsorluse taotlused tulevad Tallinna Sadamasse Vanemuise teatrilt või politseilt või kusagilt mujalt Lõuna-Eestist, siis oli ministri poolt kinnitatud: 60 protsenti läheb spordile, 20 protsenti keskkonnahoiule ja 20 protsenti kultuurile. Ega mina olnud [ainuisikuline] jagaja, mina kinnitasin nõukogu kollektiivsed otsused.
Aga sõnaõigus teil ikka oli?
Millele? Ütlen, et teeme ringi, siin on minu jaoks valesti jagatud? Nalja teete! Kaheksa inimest istub laua ümber. Nii avalikku nõukogu töökorraldust, nagu Tallinna Sadamas, mujal polegi. Kõik koosolekud on lindistatud.
Ka minu isikliku asja puhul (Nelja aasta eest jäi Seli süüdi toimingupiirangu rikkumises, sest oli Tallinna Sadama nõukogus Eesti Olümpiakomiteele toetuse eraldamise otsuse juures, olles samal ajal ka olümpiakomitee president, toim) oli võimalik lindilt kuulata, kas ma üldse hääletasin [olümpiakomiteele sponsorraha andmist] ühte- või teistpidi, millist repliiki ütlesin. Raha ei liikunudki, protokolli pole allagi kirjutatud, kahju kannatajat ei ole, aga süüdimõistev kohtuotsus on olemas...
See on karistusregistrist juba kustunud.
Hinges on see mul elu lõpuni. Mina kannan seda risti edasi. Kas teie, ajakirjanikud, arvate, et ükskõik, kuhu ma järgmine kord kandideerin, seda jälle ei meenutata? Kas Andrus Vaarikule või Peeter Ojale keegi meenutab, et nad on kriminaalid, sest sõitsid juhiloata või purjuspäi? Ei. Aga Selile öeldakse seda kogu aeg.
Lahkusite Reformierakonnast paari aasta eest, kui jäite Tallinna Sadamast olümpiakomitee toetamises kohtus süüdi. Aga kas mitte just teie hotellis Lydia ei toimu Tartu reformierakondlaste valimisõhtute peod.
Ma ei tea seda, ma ei ole erakonna liige.
(Naerab)
Hea nali.
Seal on kaubalis-rahalised suhted. Ja selleks ei ole mina küll [Reformierakonnale] toetust andnud, mitte ühtegi penni. Oot-oot, vaatame... (Hakkab mobiiltelefonist midagi otsima.) 13.05 seisuga on meil võlglaste seas Eesti Reformierakond 1970 euroga. Ongi kaubalis-rahalised suhted, ei ole siin midagi tehtud ilma rahata.
Aga üldiselt Reformierakonda toetate veel?
Mina ei toeta. Poiss (Lydia hotelli juht Kristo Seli, toim) oli kunagi Reformierakonna noortekogus, aga siis astus välja, et õigusteaduskonnas õiglaselt menetluspraktikat teha. Eelmisel aastal astus erakonna liikmeks tagasi. On praegu [Tartu volikogus] Reformierakonna fraktsiooni esimees.
Reformierakonnal ei ole praegu just kõige paremad päevad?
Muidugi ole. Kõige hullem, kui sa võidad võistluse ja sind autasustamisele ei kutsuta, sest öeldakse, et on paremaid. (Naerab) Aga, peab ise peeglisse vaatama.
Kogu Reformierakonna probleem on see, et üks põlvkond on vahepealt puudu jäänud, mis annab nüüd järjest tunda.
Mul on hästi meeles, kuidas nad kõik olid enamvähem 27-aastased – Kristen Michal ja Keit Pentus ja teised... Ja siis toimus [Reformierakonna] Tallinna piirkonna juhatuse valimine, kui Valve Kirsipuu, Uno Mereste, Ants Leemets sinna enam ei pääsenud, sest noored tegid hääletamisel sellise kambaka, et kõik vanad kukkusid välja.
See auk on siiamaani, et [62-aastase] Andrus Ansipi ja nende [ca 40-aastaste] vahel kedagi ei ole.
Nüüdne Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, endine Reformierakonna esimees, ütles kord kibedalt, et kui tema olnuks sügisel 2016 peaminister, poleks Reformierakond opositsiooni kukkunud. On tal õigus?
Arvan küll, et tal on õigus.
Andrusel on tugevam käekiri, ta oskab asju paremini ette näha ja ta on võimeline kõigiga suhtlema. Üks ülikooli-aegne kolleeg lisaks veel juurde, et ohtlikud on kehvad nõunikud. See oli ka Taavi Rõivase probleem.
Olete öelnud, et pärast 2015. aasta parlamendivalimisi pidanuks Reformierakond tegema valitsuse Keskerakonnaga...
Jah, sest kahekesi on valitsust teha palju lihtsam [kui kolmekesi].
Aga see olnuks ju võimatu, sest Keskerakonda juhtis toona veel Edgar Savisaar.
Edgar oli siis juba sama hea kui [poliitikast] lahkunud.
Ta oli erakonna esimees, sügisel 2015 võitis ta veel Keskerakonna kongressil parteijuhi valimised.
Edgariga oleks saanud siis valitsuse [tegemise] kokku leppida väga lihtsalt, oleks teinud talle pehme maandumise, me ju teadsime, milline on tema tervislik seisund. Tulnuks vaid leida õiged inimesed, kes läbi räägivad.
Käisin ise suvel 2015 koos Rein Langiga Hundisilma talus Edgar Savisaare ja Kadri Simsoniga läbirääkimistel. Me jõudsime kokkuleppele, nemad olid kõigiga nõus ja see olnuks Eestile ja meie arengule kõige parem valitsus.
Tahtsite võimupööret, sest siis oli Reformierakonna, sotside ja Isamaa valitsus?
Ma ei taha rohkem linti rääkida. Kaks nädalat hiljem tehti Hundisilmal läbiotsimine ja läks nagu läks.
Kas toonane Reformierakonna esimees ja peaminister Taavi Rõivas teadis sellest?
Vist ei teadnud. Keskerakonna omad ka välistasid tema peaministrina.
Kes siis Reformierakonna juhtidest teadis?
Las see olla. Mis läind, see läind.
Kuulan teid ja mõtlen: kuhu jäävad poliitikas põhimõtted?
Mis on täna Reformierakonna põhimõte – istuda opositsioonis ja sealt vaadata, kuidas teised teevad?
Jaanuari lõpus arvasite usutluses Eesti Päevalehele, et seekordki annaksid pärast riigikogu valimisi Reformi- ja Keskerakond kahe peale "normaalse valitsuse, kus midagi ära tehakse". Miks teid kuulda ei võetud?
Mina ei ole ju enam Reformierakonna liige.
Reformipartei esimees Kaja Kallas nimetas enda esimese eelistusena võimuliitu koos sotsiaaldemokraatide ja Isamaaga.
Ma ei tea, kes ta nõunikud on. Head nad ei ole.
Miks valimised võitnud Reformierakond jäi siiski opositsiooni?
1990-ndate aastate teisel poolel hakkas Reformierakond lähtuma ühest Saksa teooriast: kui sa vastandad end kõige suuremale seltskonnale, siis seeläbi saad endale 30 protsenti toetajaskonda.
Vastandud Keskerakonnale, on kolmandik valijaskonnast sinu oma?
Jah. Seda hakati tegema ja osa seltskonnast ei saa sellest siiani lahti. Kuid tegelikult on aeg ümber.
Kuidas nii? Reformierakond sai viimastel valimistel riigikogusse 34 kohta.
Vastandamise teel, jah. Ent kui sa 101 piires arvutada ka ei oska ja hakkad välistama...
Kas Kaja Kallas ei oleks pidanud välistama valitsuskoostöö EKRE-ga?
Sa välistad ka Keskerakonnaga, öeldes valimisööl, et tahad valitsust sotside ja Isamaaga. Ma ei saa aru. Juba see oli Keskile solvav koha kättenäitamine ja nemad tegid siis vastu ka.
Ega see valitsus kaua muidugi kesta, aga miks peab Eesti riik ja Eesti rahvas kannatama mõnede inimeste suhtlusprobleemide pärast.
Tsiteerin teid ennast EPL-is: "Rahvas tahab tugevamat kätt, mitte ujuvat liberaali, kes ise ka täpselt ei tea. Kui tahame ehitada tugevat riiki, siis peab ka liider olema tugev isiksus." Ehk peaksite liituma EKRE-ga?
Mina olen nüüd vaba ja oma poliitilise karjääri ära elanud. Poliitilist prostituuti – täna siin, homme seal – ei saa minust kindlasti.
Ma ei oleks läinud ka 1990-ndate alguses poliitikasse, kui poleks näinud, kui lolle otsuseid hakkas esimene [Mart Laari] valitsus tegema. Teised pangad päästeti, kuid kogu Lõuna-Eesti ettevõtlusele tehti karuteene Tartu Kommertspanga likvideerimisega.
Kas saate EKRE valijatest aru?
Muidugi saan. Need on protestihääled, protestiks sellele, mis täna on toimunud.
Üks taksojuht tunnistas hiljuti, et tema kolm ligi 30-aastast last valisid EKRE, sest tahtsid Reformierakonnale ülbuse eest kätte maksta.
No ma ei tea... Kus on EKRE suuremad hääled? Valga-, Võru-, Põlvamaal. Miks? 40 või 60 poodi on Lõuna-Eestis kinni pandud ja tasuta bussisõit asemele antud. EKRE valijad loodavad, et äkki saab nüüd midagi muuta. Vaatame, kas tuleb 1. juulist alkoholi aktsiisimäärade langus, nagu EKRE lubab. Kui ei tule, on ka nemad jobud.
Millise pilguga vaatate Jüri Ratase teist valitsust?
Mida ma vaatan? Saan aru, et Jüri soov on peaministrina jätkata. Aga kas selle nimel kõik oma aated ja vaated vedelaks teha... Tõenäoliselt arvas ta, et kui karjujad valitsusse tuua, jääb karjumine väiksemaks ja nad taltuvad, aga seni ei ole nii läinud.
Kui pikka iga neile ennustate?
Esimese eelarve aruteluni, kui sügisel hakkavad kõik kolm [valitsuserakonda] tekki ainult enda poole sikutama. Siis võib mull lõhki minna. Vaatame, kas ja kes annab järele ja teise põse ette keerab.
14. mail nõustus riigikogu ülinapilt õiguskantsleri ettepanekuga võtta Kalev Kallolt saadikupuutumatus, et tema suhtes jätkuks kohtumenetlus. Kallo ise palus seda mitte teha, Keskerakond ja EKRE jätsid hääletamata. Mida teie sellises olukorras teinuks – kas palunuks riigikogul toetada õiguskantsleri ettepanekut või mitte?
Mina usun kohtusse, veel. Eriti riigikohtusse, sest seal on kohtunikud prokuratuuriga eraldi majades. (Naerab)
Mõned inimesed, kellega enne intervjuud rääkisin, soovitasid mul alustada sõnadega "Tere päevast, härra linnapea!" Kuidas te vastaksite?
(Paus)
Millise linna pea? Kes selle üldse välja mõtles? Ei oska seda kuidagi kommenteerida.
Tartu linnas pidid tegelikult asju otsustama kolm Reformierakonnaga seotud inimest – Salvesti nõukogu esimees Veljo Ipits, siis hotellide London, Pallas ja Sophia juhatuse esimees Verni Loodmaa ja muidugi Estiko Grupi omanik Neinar Seli. Milline on teie kolme mõjuvõim kokku?
Nemad kaks on volikogus, mina pole seal kümme aastat olnud. Poeg on, võibolla aeti mind temaga sassi, aga eriti ei usu. See on klassikaline opositsiooni versioon.
Vastukaaluks räägin teile kohe algavast remondist Ülikooli tänaval, kus asub ka Lydia hotell. Kui me seda ehitasime, maksime kahe tänavale pandud konteineri ehk kahe parkimiskoha eest... tänava sulgemise tasu. Kuigi see oli liikluseks lahti, autod sõitsid, inimesed jalutasid. Kas ajakirjanik oskab arvata, kui palju me maksime linnale pooleteise aasta jooksul?
Ma ei tea.
Üle 80 000 euro. Nüüd läheb Ülikooli tänav raekoja taga kolmeks kuuks kinni. Meie hotelli juurde ei pääse autoga, meie parklasse ei pääse, kaubaveoga on probleem... Kas keegi maksab mulle midagi tagasi?
Mina ei ole linnavalitsuses vist 15 aastat käinud enda ettevõtete asju ajamas...
Neinar Seli ise ei peagi minema raekotta.
Kui läheb minu töötaja ja küsib, miks lihtsa kirja peale ei saa kiiremini vastata, ütleb ametnik: "Meil on aega 30 päeva, aga kui vastame viie päevaga, kahtlustatakse, et oleme Neinar Seli eelistanud."
Samasugune mentaliteet on teie tsiteeritud väljendis "lugupeetud linnapea". Aga sellel ei ole sisu.
Ma ei räägi Ipitsast ja Loodmaast, mina ei tea, kas neil on mingid vasikad ojas. Aga kui Tartus käib planeering 15 aastat, nagu mõne objekti puhul, kus ka minul puutumus, siis ma ei pea seda normaalseks.
Energiatöösturid Kristjan Rahu ja Janek Veeber plaanisid Tartusse Raadile rajada Eesti suurima päikesefarmi. Kui läks maaostuks, napsas krundi endale parema pakkumise teinud Neinar Seli ettevõte, mispeale Rahu rehmas ajakirjanikule: "Oksjoni tulemus oli klassikaline Tartu värk!" Mida ta seda öeldes küll mõelda võis?
See on väga huvitav. Ka mina tundsin huvi, milline see Tartu värk on. Siin on vastus. (Võtab mobiili ja näitab Rahu sõnumit.) "Pidin ju vestluspartnerile mingi pirni panema." Nii need asjad tekivad.
Meie [Estiko Grupiga] oleme teinud 11 päikesejaama, see oli 12. jaam, maksime oksjonil peaaegu kaks korda rohkem hinda, riik võitis sellest.
Napsasime ära... Ma ei tea, et oleksime midagi valesti teinud.
Aga legend on sündinud?
Sünnib sellest, et sa ei reageeri, jutt jääbki ja kinnistub. Viimasel ajal olen hakanud reageerima, võibolla liigagi tihti. Muudkui tõestan, et ei ole kaamel. Võibolla pean siiski Tasku ette tegema kaameli kuju?
Võibolla on paljude juttude juured teie tihedas suhtlemises ühe koolivenna, sõbra ja peaaegu naabrimehega, kelle nimi on Andrus Ansip?
Sõpruse eest ei tohi karistada.
Miks Tartus võim ei vahetu – ainult Reformierakond valitseb, Keskerakond väikese partnerina paadis?
Valija tahe. Nendega, kellega saab asja edasi viia, koalitsioon ka tehakse. Nendega, kes pumpa kodarasse panevad, et sina ülekaela rattalt lendaksid, nendega ei tehta. Kokkulepped peavad pidama ja mängureeglid ei saa muutuda keset mängu. (Lööb rusikaga lauale, veeklaas kerkib veidi.)
Kas ma teen liiga, kui vahendan mitme tartlase arvamust, et Tartu olla takerdunud ja noored pigem lahkuvad sealt, kui jäävad sinna?
Lahkumine on tõesti probleem, aga seotud eelkõige tööga. Poiss (Kristo Seli, toim) rõhus valimistel mõttele "Jääme Tartusse!", aga tema neli-viis head sõpra on ära läinud. Töökohtade puudus, palgad – need on mured, sest kinnisvara ja rendi hinnad on võrreldavad Tallinnaga. Samas tõmbab Tartu mujalt Lõuna-Eestist inimesi.
Teie usute Tartusse?
Usun. Ma elan seal.
Kas toetasite omal ajal liikumist "Usume Andrus Veerpalu"?
Mitte päris nii. Kui aga Andrus oli kohtus [dopingukahtlustuses] võitnud, siis olid üleval meeletud arved, 80 000 eurot advokaatidele, mida tuli tasuda. Käputäis ettevõtjaid, panime raha kokku ja maksime need arved ära. Uskusime, et sellega on meie olümpiasangar jamadest lahti.
Ja mida te nüüd usute?
Raske öelda. Keegi lõpuni ei räägi, meediapendel on jooksnud täiega ära teise serva. Andruselt pole keegi kommentaari kuulnud, ta on üldse seda tüüpi, et enne tuleb tal pisar silma kui sõna suust. Samas on ta oma klassikalise sõidustiiliga paljudes [murdmaasuusatamise] õpikutes kui andekuse näide, eriti Norras.
Kaks ja pool kuud tagasi selgus, et meie murdmaasuusatajad Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu kasutasid dopinguarsti, kelle kontakti andis Tammjärvele suusakoondise peatreener Mati Alaver. Hiljem tunnistas sedasama ka murdmaasuusataja Algo Kärp. Kas teie olite üllatunud?
Üllatunud muidugi, et need kontaktid Mati Alaverilt tulid.
Kui see lugu algas, olin Ameerikas, mul on Floridas mitu ettevõtmist, elamine ja üks firma, töötame välja molekule, millel on... Mitte sellest ei taha ma rääkida, vara veel, kuigi mõned patendid on võetud. Helistasin sealt Matile, rääkisime, aga ega ma siiani täpselt tea, kuidas ja mis. Nüüd on uurimine pooleli, ehk see toob selgust.
Lugesin hiljuti Tiit Karuksi raamatut Eesti parimast pikamaajooksjast Enn Sellikust ("Jooksja. Enn Selliku lugu.", Tiit Karuks ja Allan Aan, kirjastus "Hea Lugu" 2019, toim) ja tollal oli oma vere tagasipanek lubatud, nagu palju teisigi asju.
Mina jätsin tippspordi pooleli 23-aastaselt, sest nägin [vasara]heitjate treeninglaagrites, milliste lollustega seal tegeldi. Siis ei olnud miski keelatud, kõik oli vaba, ka doping. Läksin spordist ära, õppisin bioloogiat ja kaitsesin spordifüsioloogia kateedris väitekirja.
Kui mõne aja pärast küsiksid Mati Alaver või Andrus Veerpalu teilt jälle toetust, et uue võimaliku protsessi kulud kanda, siis...
Ma arvan, et nad ei küsi. Nad teavad mind liiga hästi.
Mis tunne see on, kui saad aru, et vist on ikka sohki tehtud?
Meil oli olümpiaakadeemia 30. aastapäeva konverents. Priit Pullerits – temagi oli noore ajakirjanikuna akadeemia üks asutaja – tegi huvitava ettekande, kus ta võrdles poliitikuid ja sportlasi. Et poliitikud järjest enam lubavad enne valimisi ja pärast... Ega nad enda sõnade eest vastuta, vastutus on kadunud.
Poliitik peab vastutama ja sportlane peab samuti vastutama. Sport, aga, läheb järjest puhtamaks ja on ausam kui poliitika. Ebaausad tegijad jäävad spordis varem või hiljem vahele. Kahju vaid, et selleks tuleb mõned karmid õppetunnid läbi käia. Kurb, seda poleks vaja.
Asjaosaliste avalik hukkamõist – paratamatu, aga sageli näib see väga lõplikuna – on kõige valusam nende lähedastele.
Nende peredel on kõige raskem, nemad vajavad kõige rohkem tuge. Kellelgi on kooliealised lapsed, teate isegi – tundlik iga, parastavad ütlemised, solvumised, koolipelg... Väga keeruline.
Sest nii paljud tunnevad end petetuna.
Jah, aga kunagi ei tohi kättemaksuga minna nii kaugele, et kellelgi on selg läbi seina ja jalgealune vajub täiesti tühjaks.
Kuidas te olete rahul Urmas Sõõrumaa tegevusega Eesti Olümpiakomitee presidendina?
Otsite intriigi? Alati saab paremini teha ja saab rohkem pühenduda. Näeme, et ühiskondlikul tööl on omad raamid, võibolla peabki [olümpiakomitee president] olema palgaline koht hommikust õhtuni. Aga meeskond on oma tööd hästi teinud.
Väga diplomaatiline vastus. Kas näete võimalust, et olümpiakomitee suurkogu sooviks Sõõrumaa ja tema praeguse juhatuse jätkamist?
Nii nagu presidendi valimisel, on ka tema umbusaldamisel oma kord. Seda [umbusaldamist] ei ole algatatud ja ma ei näe [olümpiakomitees] ka neid jõude, kes seda praegu algataksid.
### Response:
Neinar Seli: sport läheb järjest puhtamaks ja on ausam kui poliitika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zopp on 29-aastase Madeniga varasemalt kohtunud ühel korral. 2017. aastal alistas Eesti esinumber Szczecini turniiri kaheksandikfinaalis sakslase 7:5, 6:4.
Matši võitja läheb kvalifikatsiooni teises ringis vastamisi taanlase Mikael Torpegaardi (ATP 224.) ja ameeriklase Noah Rubini (ATP 169.) omavahelise mängu võitjaga.
Mullu jõudis Zopp Prantsusmaa lahtistel kolmandasse ringi. Kvalifikatsioonis kaotas ta küll otsustava mängu, kuid pääses n-ö õnneliku kaotajana põhiturniirile, kus alistas 14. asetusega Jack Socki ja seejärel belglase Ruben Bemelmansi. | Selgus Jürgen Zopi vastane Prantsusmaa lahtiste kvalifikatsioonis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zopp on 29-aastase Madeniga varasemalt kohtunud ühel korral. 2017. aastal alistas Eesti esinumber Szczecini turniiri kaheksandikfinaalis sakslase 7:5, 6:4.
Matši võitja läheb kvalifikatsiooni teises ringis vastamisi taanlase Mikael Torpegaardi (ATP 224.) ja ameeriklase Noah Rubini (ATP 169.) omavahelise mängu võitjaga.
Mullu jõudis Zopp Prantsusmaa lahtistel kolmandasse ringi. Kvalifikatsioonis kaotas ta küll otsustava mängu, kuid pääses n-ö õnneliku kaotajana põhiturniirile, kus alistas 14. asetusega Jack Socki ja seejärel belglase Ruben Bemelmansi.
### Response:
Selgus Jürgen Zopi vastane Prantsusmaa lahtiste kvalifikatsioonis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kivioja ujus poolteist kilomeetrit ajaga 20.19, sõitis jalgrattaga 40 km ajaga 1:02.01 ja jooksis 10 km ajaga 38.25.
Esikohale tuli ameeriklanna Katie Zaferes (1:52.12), kes oli parim ka hooaja kahel esimesel etapil. Kolmikvõidu kindlustasid USA-le Summer Rappaport (1:52.33) ja Taylor Spivey (1:53.29).
Meeste seas pääsesid esikolmikusse prantslane Vincent Luis (1:43.21), lõuna-aafriklane Henri Schoeman (1:43.24) ja ungarlane Bence Bicsak (1:43.26). | Kaidi Kivioja tuli MM-etapil 37. kohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kivioja ujus poolteist kilomeetrit ajaga 20.19, sõitis jalgrattaga 40 km ajaga 1:02.01 ja jooksis 10 km ajaga 38.25.
Esikohale tuli ameeriklanna Katie Zaferes (1:52.12), kes oli parim ka hooaja kahel esimesel etapil. Kolmikvõidu kindlustasid USA-le Summer Rappaport (1:52.33) ja Taylor Spivey (1:53.29).
Meeste seas pääsesid esikolmikusse prantslane Vincent Luis (1:43.21), lõuna-aafriklane Henri Schoeman (1:43.24) ja ungarlane Bence Bicsak (1:43.26).
### Response:
Kaidi Kivioja tuli MM-etapil 37. kohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tuuri kolmandal, 127,4-kilomeetrisel etapil Huescast Zaragozasse teenisid kolmikvõidu itaallased (2:47.12). Esimeseks tuli Matteo Pelucchi (Androni Giocattoli – Sidermec), teiseks Marco Benfatto (Androni Giocattoli – Sidermec) ja kolmandaks Matteo Malucelli (Caja Rural – Seguros RGA).
Üldvõidu pälvis hispaanlane Eduard Prades (Movistar Team) ajaga 12:40.57. Teiseks tuli venelane Jevgeni Šalunov (+0.03), kolmandaks Rein Taaramäe (+0.05). | Rein Taaramäe lõpetas Aragoni velotuuri kolmandana | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuuri kolmandal, 127,4-kilomeetrisel etapil Huescast Zaragozasse teenisid kolmikvõidu itaallased (2:47.12). Esimeseks tuli Matteo Pelucchi (Androni Giocattoli – Sidermec), teiseks Marco Benfatto (Androni Giocattoli – Sidermec) ja kolmandaks Matteo Malucelli (Caja Rural – Seguros RGA).
Üldvõidu pälvis hispaanlane Eduard Prades (Movistar Team) ajaga 12:40.57. Teiseks tuli venelane Jevgeni Šalunov (+0.03), kolmandaks Rein Taaramäe (+0.05).
### Response:
Rein Taaramäe lõpetas Aragoni velotuuri kolmandana |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "On kolm peamist katalüsaatorit, miks Hiinast lähtuv väljakutse on muutunud sedavõrd teravaks," lausus Taussig paneeldiskussioonil Hiina ja Lääne suhetest.
Taussigi sõnul ei puuduta esimene üldse Hiinat. "Viimase kümnendi jooksul alates finantskriisist oleme teinud läbi usalduskriisi. Ühiskondlikust lepingust valitsuste ja rahva vahel pole kinni peetud. Laiapõhjalist heaolu pole saabunud," ütles ta.
Tema sõnul on väga selgelt tunda demokraatlikku tagasiminekut.
"Teise faktorina ei ole Hiina samal ajal paigal seisnud. Ta on hakanud piirkonnas ennast üha jõulisemalt kehtestama ja on muutunud kodumaal autoritaarsemaks. Taristuprojekt "Üks vöönd, üks tee" ulatub nüüd Euroopa südamesse," ütles ta.
Hiina on Taussigi sõnul autoritaarne riik ja president Xi Jinpingi võimu kinnistamine 2017. aasta Kommunistliku Partei kongressil on tekitanud Läänes suurt muret. "Hiina võimudel on üha suuremad volitused oma kodanike iga sammu jälgimiseks," lisas ta.
"Mida tähendab see Hiina rollile. Kas ta hakkab käituma samamoodi nagu kompartei Hiinas?" küsis Brookingsi teadur.
Kolmas faktor on tema sõnul USA strateegiamuutus, mille keskmes on mitmetahuline võistlus Hiinaga. "Kogu USA välispoliitiline masin töötab nüüd suurvõimude rivaliteedi režiimil ja seda on olnud mitu aastat tunda."
Hiina kaasamise poliitika on selgelt lõppenud ja USA presidendi Donald Trumpi valitsus püüab kõigil rinnetel Hiinat tagasi tõrjuda, astudes vajadusel ühepoolseid samme, ütles Taussig.
"Euroopa ei ole selle vastu immuunne. Me püüame nende strateegiliste katalüsaatoritega toime tulla," lausus ta.
Taussig: Hiina-Vene lähedased suhted pakuvad mõlemale kindlust
Lähedased suhted Hiina ja Venemaale pakuvad mõlemale kindlust, et nad saavad ajada jõulist välipoliitikat ilma, et peaksid kartma vastulööki teineteiselt, ütles Taussig.
"Hiina-Vene koostöö on üha tõsisem teema Washingtonis. USA luurekoordinaator (DNI) tõi selle aprillis oma aruandes kongressile esimest korda välja," lausus ta.
Tema sõnul on Vene-Hiina kaubanduskoostöö üha tihedam ning riigid viivad läbi ka ühiseid sõjaväeõppusi, lisaks on Hiina presidendil Xi Jinpingil väga lähedased suhted Vene riigipea Vladimir Putiniga.
"See annab neile kindlust, et nad saavad tegutseda jõuliselt teineteiselt vastulööki kartmata. See on juhtumas arvestatava Lääne lõhestatuse ajal," lausus Taussig.
Brookingsi teaduri sõnul ilmestab see võimu geopoliilist nihet ja mõjutab kindlustunnet. "Välispoliitikas on tajul on väga tähtis roll," ütles ta.
"Hiina on tõusev võim, globaalne võim ja ta tegutseb kõigi lääneriikide majanduses. Samas ei arva ma, et neil on globaalne ambitsioon autoritaarsust levitada," sõnas Taussig.
Ilves hoiatas suure andmetöötlusvõimega autoritaarsete režiimide eest
Autoritaarsetele režiimidele omane mobiliseerumine, mis on digiajastul võimalik, võib viia suure andmetöötlusvõimega keskselt juhitud majandusega valitsemismudelini, ütles Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves pühapäeval Lennart Meri konverentsil.
"Kõiki Nõukogude Liidu ja Kommunistliku Hiina kunagisi probleeme ei tule korrata. See võib töötada tõhusalt. Ma usun, et nad püüdlevad sinnapoole, et korjata massiivselt andmeid ühiskonna kontrollimiseks," ütles Ilves konverentsi lõpuvestluses Hiinale ja Venemaale viidates.
Ilvese sõnul on suur erinevus Facebooki-suguste suurte tehnoloogiafiramade suuremahulise andmekorje ja Hiina tegevuse vahel.
"USA süsteemis puudub valitsuseni viiv toru. Te ei näe nende andmete kasutamist inimeste vastu," ütles endine Eesti riigipea.
Kolmas mudel on tema sõnul Euroopa, kus andmekaitsereeglid on teistest palju karmimad.
Ilves: Hiina protestis minu kohtumise vastu Taiwani presidendiga
Ilves ütles pühapäeval ka seda, et Hiina esitas Eestile protesti tema kohtumise tõttu Taiwani presidendiga.
"Pidasin Taiwanil kõne digitaliseerimisest. Hiljem oli mul 45-minutiline vestlus Taiwani presidendiga digiteemadel," lausus Ilves konverentsi lõpuarutelus Tsai Ing-wenile viidates.
Hiina saadik Eestis läks Tallinnas välisministeeriumisse ja esitas selle poliitikadirektorile protesti, lausus endine riigipea.
"Talle öeldi, et Ilves on eraisik," sõnas ta. | Taussig: üha autoritaarsem Hiina on kasutanud ära Lääne usalduskriisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"On kolm peamist katalüsaatorit, miks Hiinast lähtuv väljakutse on muutunud sedavõrd teravaks," lausus Taussig paneeldiskussioonil Hiina ja Lääne suhetest.
Taussigi sõnul ei puuduta esimene üldse Hiinat. "Viimase kümnendi jooksul alates finantskriisist oleme teinud läbi usalduskriisi. Ühiskondlikust lepingust valitsuste ja rahva vahel pole kinni peetud. Laiapõhjalist heaolu pole saabunud," ütles ta.
Tema sõnul on väga selgelt tunda demokraatlikku tagasiminekut.
"Teise faktorina ei ole Hiina samal ajal paigal seisnud. Ta on hakanud piirkonnas ennast üha jõulisemalt kehtestama ja on muutunud kodumaal autoritaarsemaks. Taristuprojekt "Üks vöönd, üks tee" ulatub nüüd Euroopa südamesse," ütles ta.
Hiina on Taussigi sõnul autoritaarne riik ja president Xi Jinpingi võimu kinnistamine 2017. aasta Kommunistliku Partei kongressil on tekitanud Läänes suurt muret. "Hiina võimudel on üha suuremad volitused oma kodanike iga sammu jälgimiseks," lisas ta.
"Mida tähendab see Hiina rollile. Kas ta hakkab käituma samamoodi nagu kompartei Hiinas?" küsis Brookingsi teadur.
Kolmas faktor on tema sõnul USA strateegiamuutus, mille keskmes on mitmetahuline võistlus Hiinaga. "Kogu USA välispoliitiline masin töötab nüüd suurvõimude rivaliteedi režiimil ja seda on olnud mitu aastat tunda."
Hiina kaasamise poliitika on selgelt lõppenud ja USA presidendi Donald Trumpi valitsus püüab kõigil rinnetel Hiinat tagasi tõrjuda, astudes vajadusel ühepoolseid samme, ütles Taussig.
"Euroopa ei ole selle vastu immuunne. Me püüame nende strateegiliste katalüsaatoritega toime tulla," lausus ta.
Taussig: Hiina-Vene lähedased suhted pakuvad mõlemale kindlust
Lähedased suhted Hiina ja Venemaale pakuvad mõlemale kindlust, et nad saavad ajada jõulist välipoliitikat ilma, et peaksid kartma vastulööki teineteiselt, ütles Taussig.
"Hiina-Vene koostöö on üha tõsisem teema Washingtonis. USA luurekoordinaator (DNI) tõi selle aprillis oma aruandes kongressile esimest korda välja," lausus ta.
Tema sõnul on Vene-Hiina kaubanduskoostöö üha tihedam ning riigid viivad läbi ka ühiseid sõjaväeõppusi, lisaks on Hiina presidendil Xi Jinpingil väga lähedased suhted Vene riigipea Vladimir Putiniga.
"See annab neile kindlust, et nad saavad tegutseda jõuliselt teineteiselt vastulööki kartmata. See on juhtumas arvestatava Lääne lõhestatuse ajal," lausus Taussig.
Brookingsi teaduri sõnul ilmestab see võimu geopoliilist nihet ja mõjutab kindlustunnet. "Välispoliitikas on tajul on väga tähtis roll," ütles ta.
"Hiina on tõusev võim, globaalne võim ja ta tegutseb kõigi lääneriikide majanduses. Samas ei arva ma, et neil on globaalne ambitsioon autoritaarsust levitada," sõnas Taussig.
Ilves hoiatas suure andmetöötlusvõimega autoritaarsete režiimide eest
Autoritaarsetele režiimidele omane mobiliseerumine, mis on digiajastul võimalik, võib viia suure andmetöötlusvõimega keskselt juhitud majandusega valitsemismudelini, ütles Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves pühapäeval Lennart Meri konverentsil.
"Kõiki Nõukogude Liidu ja Kommunistliku Hiina kunagisi probleeme ei tule korrata. See võib töötada tõhusalt. Ma usun, et nad püüdlevad sinnapoole, et korjata massiivselt andmeid ühiskonna kontrollimiseks," ütles Ilves konverentsi lõpuvestluses Hiinale ja Venemaale viidates.
Ilvese sõnul on suur erinevus Facebooki-suguste suurte tehnoloogiafiramade suuremahulise andmekorje ja Hiina tegevuse vahel.
"USA süsteemis puudub valitsuseni viiv toru. Te ei näe nende andmete kasutamist inimeste vastu," ütles endine Eesti riigipea.
Kolmas mudel on tema sõnul Euroopa, kus andmekaitsereeglid on teistest palju karmimad.
Ilves: Hiina protestis minu kohtumise vastu Taiwani presidendiga
Ilves ütles pühapäeval ka seda, et Hiina esitas Eestile protesti tema kohtumise tõttu Taiwani presidendiga.
"Pidasin Taiwanil kõne digitaliseerimisest. Hiljem oli mul 45-minutiline vestlus Taiwani presidendiga digiteemadel," lausus Ilves konverentsi lõpuarutelus Tsai Ing-wenile viidates.
Hiina saadik Eestis läks Tallinnas välisministeeriumisse ja esitas selle poliitikadirektorile protesti, lausus endine riigipea.
"Talle öeldi, et Ilves on eraisik," sõnas ta.
### Response:
Taussig: üha autoritaarsem Hiina on kasutanud ära Lääne usalduskriisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gran Canaria pääses küll kohtumise alguses 15:9 juhtima, kuid avaveerandi lõpuks oldi taga 20:26 ja poolajaks juba 35:47. Enne viimast kümmet minutit oli Gran Canaria veel 59:65 kaotusseisus, aga otsustava veerandi 25:14 võiduga kallutati mäng enda kasuks, vahendab Korvpall24.ee.
Vene teenis üheksa mänguminutit, kõik teisel veerandajal. Eestlasest ääremängija sai kirja kaks lauapalli, kuid punktiarvet avada ei suutnud, visates mööda ühe kahese. | Vene ja Gran Canaria said viimases kodumängus lõpuminutitel magusa võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gran Canaria pääses küll kohtumise alguses 15:9 juhtima, kuid avaveerandi lõpuks oldi taga 20:26 ja poolajaks juba 35:47. Enne viimast kümmet minutit oli Gran Canaria veel 59:65 kaotusseisus, aga otsustava veerandi 25:14 võiduga kallutati mäng enda kasuks, vahendab Korvpall24.ee.
Vene teenis üheksa mänguminutit, kõik teisel veerandajal. Eestlasest ääremängija sai kirja kaks lauapalli, kuid punktiarvet avada ei suutnud, visates mööda ühe kahese.
### Response:
Vene ja Gran Canaria said viimases kodumängus lõpuminutitel magusa võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | May ütles, et kui ta toob lahkumisleppe järgmise kuu alguses uuesti parlamenti, kaasneb sellega uus pakett meetmeid, mis loodetavasti tagavad enamuse toetuse.
Parlamendi alamkoja liikmed on May kokkuleppe EL-iga kolm korda maha hääletanud ning Ühendkuningriigi esialgne lahkumistähtaeg 29. märts on 31. oktoobrini edasi lükatud.
May lubas neljapäeval, et määrab juuni alguses kindlaks peaministriametist lahkumise ajakava olenemata sellest, kas seadusandjad tema leppe neljandal korral vastu võtavad või tagasi lükkavad.
"Kui lahkumisleppe seadus tuleb seadusandjate ette, esitan ma uue, julge pakkumise saadikutele üle kogu alamkoja koos parendatud meetmetepaketiga, mis, ma usun, suudab võita uue toetuse," kirjutas May ajalehes Sunday Times.
"Ma ei palu lihtsalt seadusandjatel uuesti mõelda. Selle asemel palun ma neil vaadata uut ja parendatud lepet värske pilguga, ja anda sellele oma toetus," lisas ta. | May lubab teha seadusandjatele "julge pakkumise" Brexiti-leppe osas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
May ütles, et kui ta toob lahkumisleppe järgmise kuu alguses uuesti parlamenti, kaasneb sellega uus pakett meetmeid, mis loodetavasti tagavad enamuse toetuse.
Parlamendi alamkoja liikmed on May kokkuleppe EL-iga kolm korda maha hääletanud ning Ühendkuningriigi esialgne lahkumistähtaeg 29. märts on 31. oktoobrini edasi lükatud.
May lubas neljapäeval, et määrab juuni alguses kindlaks peaministriametist lahkumise ajakava olenemata sellest, kas seadusandjad tema leppe neljandal korral vastu võtavad või tagasi lükkavad.
"Kui lahkumisleppe seadus tuleb seadusandjate ette, esitan ma uue, julge pakkumise saadikutele üle kogu alamkoja koos parendatud meetmetepaketiga, mis, ma usun, suudab võita uue toetuse," kirjutas May ajalehes Sunday Times.
"Ma ei palu lihtsalt seadusandjatel uuesti mõelda. Selle asemel palun ma neil vaadata uut ja parendatud lepet värske pilguga, ja anda sellele oma toetus," lisas ta.
### Response:
May lubab teha seadusandjatele "julge pakkumise" Brexiti-leppe osas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hiina on osa rahvusvahelisest korrast, kuid see kord, millest Hiina liidrid räägivad, ei ole sama, mis liberaalne rahvusvaheline kord," lausus Yang Hiina ja Lääne suhetele pühendatud paneeldiskussioonis.
Yang on Shanghai rahvusvaheliste uuringute ülikooli rahvusvaheliste suhete ülikooli abidekaan.
Hiina on tema sõnul läbi tegemas üleminekut piirkondlikust võimukeskusest globaalseks võimukeskuseks.
Yang märkis, et Hiina kaotas 1840. aastatel liidripositsiooni Kirde-Aasias ja on unustanud, kuidas suure vennana käituda. "Uue tegelikkusega kohanemine võtab aega," ütles ta.
Hiina ülikooli abidekaani sõnul on Läänes Hiina kohta palju väärarusaamu. "Kõik muretsevad meie pärast, kuid keegi ei räägi meiega," märkis ta.
Tulevane rahvusvaheline kord peaks olema globaalne ja põhinema ühisel konsultatsioonil, koostööl, jagatud huvidel ja vastutusel, lausus Yang.
"Me oleme kõik ühes paadis. Korratuse maailmas peame omavahel koostööd tegema," rääkis Yang.
Shanghai ülikooli abidekaani sõnul peab rahvusvaheline kord põhinema mitmepoolsusel, kuid ei tohiks olla mitmepooluseline.
Mitmepooluselisus tuletab Yangile meelde 19. sajandi suurriikide maailma.
Cheng: USA jaoks on Hiinaga seoses põhiteema intellektuaalne omand
USA valitsuse jaoks on suhetes Hiinaga põhiküsimus intellektuaalse omandiga seonduv, kuigi algselt oli juttu kaubandusbilansist ja valuutamanipulatsioonist, ütles mõttekoja Heritage Foundation teadur Cheng .
"Washington on vaadanud seda Hiina muutuvat lähenemist ja me oleme rohkem kui pisut häiritud," lausus ta.
"Administratsioon rääkis algul kaubandusbilansist ja valuutamanipulatsioonist, kuid seejärel on kõik keerelnud intellektuaalse omandi ümber," ütles ta.
Heritage'i teaduri sõnul on intellektuaalse omandi vargust ja tööstusspionaaži reguleerivad reeglid USA jaoks põhimõtteline küsimus.
Cheng möönis, et USA presidendi Donald Trumpi valitsus on lahkunud mitmest lepingust, kuid on teisest küljest on liitunud uutega. Ta tõi näiteks Põhja-Ameerika uue vabakaubanduslepingu (UNMCA)
Cheng avaldas kahetsust USA otsuse üle lahkuda Vaikse ookeani vabakaubanduslepingust (TPP). "President Obama näitas Obamacare´iga (tervishoiureformi seadus), et on valmis tegema kõik endast oleneva selle kongressist läbisaamiseks. TPP heaks ta seda ei teinud," sõnas ta.
Teaduri sõnul muretseb ta kõige rohkem selle pärast, et Ühendriigid ei toeta enam sajaprotsendiliselt vabakaubandust.
Cheng ütles ka, et Hiina lähtub 19. sajandi suveräänsuse mõistest, ja võrdles riiki 1870. aastate järgse Prantsusmaaga, mis püüdis saada tagasi kaotatud alad, piirid ja hiilguse.
Hiina tegutseb oma lähiümbruses sõjaliselt, kuid mida kaugemale minna, seda rohkem muutub väljakutse poliitiliseks, ütles ta.
"Hiinlaste jaoks on poliitiline sõjapidamine pehme võimu kõige kõvem vorm ja seda viiakse jõuliselt ellu. Sellega tegeleb ka Hiina rahvavabastusarmee poliitilise sõjapidamise haru," sõnas Heritage´i teadur.
Teadur: Hiina ja USA on mõlemad erineval moel status quo võimud
Hiina ja USA peavad mõlemad end status quo võimudeks, küsimus on selles, kumma status quo peale jääb, lausus Cheng.
"Praegu on vastamisi Ameerika seaduse ülimuslikkusele toetuv 250-aastane status quo ja Hiina valitsemisele läbi seaduse toetuv 5000-aastane status quo," sõnas Cheng paneeldiskussioonis.
"Läänel ja Hiinal on väga erinevad minevikud. Euroopal ja USA-l on seaduse ülimuslikkuse (rule of law) traditsioon. Hiinas on ajalooliselt olnud seaduse kaudu või seaduse läbi (rule by law) valitsemine," sõnas Cheng paneeldiskussioonis
Teaduri sõnul on rahvusvahelised suhted Euroopas aastasadu toetunud jõudude tasakaalu põhimõttele. "Aasias pole jõudude tasakaalu kunagi olnud. Hiina on alati domineerinud ja teda on ümbritsenud vasallriigid. See on väga erinev arusaam rahvusvahelistest suhetest," lausus ta. | Hiina teadur: Peking tahab mitmepoolset koostööpõhist maailmakorda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hiina on osa rahvusvahelisest korrast, kuid see kord, millest Hiina liidrid räägivad, ei ole sama, mis liberaalne rahvusvaheline kord," lausus Yang Hiina ja Lääne suhetele pühendatud paneeldiskussioonis.
Yang on Shanghai rahvusvaheliste uuringute ülikooli rahvusvaheliste suhete ülikooli abidekaan.
Hiina on tema sõnul läbi tegemas üleminekut piirkondlikust võimukeskusest globaalseks võimukeskuseks.
Yang märkis, et Hiina kaotas 1840. aastatel liidripositsiooni Kirde-Aasias ja on unustanud, kuidas suure vennana käituda. "Uue tegelikkusega kohanemine võtab aega," ütles ta.
Hiina ülikooli abidekaani sõnul on Läänes Hiina kohta palju väärarusaamu. "Kõik muretsevad meie pärast, kuid keegi ei räägi meiega," märkis ta.
Tulevane rahvusvaheline kord peaks olema globaalne ja põhinema ühisel konsultatsioonil, koostööl, jagatud huvidel ja vastutusel, lausus Yang.
"Me oleme kõik ühes paadis. Korratuse maailmas peame omavahel koostööd tegema," rääkis Yang.
Shanghai ülikooli abidekaani sõnul peab rahvusvaheline kord põhinema mitmepoolsusel, kuid ei tohiks olla mitmepooluseline.
Mitmepooluselisus tuletab Yangile meelde 19. sajandi suurriikide maailma.
Cheng: USA jaoks on Hiinaga seoses põhiteema intellektuaalne omand
USA valitsuse jaoks on suhetes Hiinaga põhiküsimus intellektuaalse omandiga seonduv, kuigi algselt oli juttu kaubandusbilansist ja valuutamanipulatsioonist, ütles mõttekoja Heritage Foundation teadur Cheng .
"Washington on vaadanud seda Hiina muutuvat lähenemist ja me oleme rohkem kui pisut häiritud," lausus ta.
"Administratsioon rääkis algul kaubandusbilansist ja valuutamanipulatsioonist, kuid seejärel on kõik keerelnud intellektuaalse omandi ümber," ütles ta.
Heritage'i teaduri sõnul on intellektuaalse omandi vargust ja tööstusspionaaži reguleerivad reeglid USA jaoks põhimõtteline küsimus.
Cheng möönis, et USA presidendi Donald Trumpi valitsus on lahkunud mitmest lepingust, kuid on teisest küljest on liitunud uutega. Ta tõi näiteks Põhja-Ameerika uue vabakaubanduslepingu (UNMCA)
Cheng avaldas kahetsust USA otsuse üle lahkuda Vaikse ookeani vabakaubanduslepingust (TPP). "President Obama näitas Obamacare´iga (tervishoiureformi seadus), et on valmis tegema kõik endast oleneva selle kongressist läbisaamiseks. TPP heaks ta seda ei teinud," sõnas ta.
Teaduri sõnul muretseb ta kõige rohkem selle pärast, et Ühendriigid ei toeta enam sajaprotsendiliselt vabakaubandust.
Cheng ütles ka, et Hiina lähtub 19. sajandi suveräänsuse mõistest, ja võrdles riiki 1870. aastate järgse Prantsusmaaga, mis püüdis saada tagasi kaotatud alad, piirid ja hiilguse.
Hiina tegutseb oma lähiümbruses sõjaliselt, kuid mida kaugemale minna, seda rohkem muutub väljakutse poliitiliseks, ütles ta.
"Hiinlaste jaoks on poliitiline sõjapidamine pehme võimu kõige kõvem vorm ja seda viiakse jõuliselt ellu. Sellega tegeleb ka Hiina rahvavabastusarmee poliitilise sõjapidamise haru," sõnas Heritage´i teadur.
Teadur: Hiina ja USA on mõlemad erineval moel status quo võimud
Hiina ja USA peavad mõlemad end status quo võimudeks, küsimus on selles, kumma status quo peale jääb, lausus Cheng.
"Praegu on vastamisi Ameerika seaduse ülimuslikkusele toetuv 250-aastane status quo ja Hiina valitsemisele läbi seaduse toetuv 5000-aastane status quo," sõnas Cheng paneeldiskussioonis.
"Läänel ja Hiinal on väga erinevad minevikud. Euroopal ja USA-l on seaduse ülimuslikkuse (rule of law) traditsioon. Hiinas on ajalooliselt olnud seaduse kaudu või seaduse läbi (rule by law) valitsemine," sõnas Cheng paneeldiskussioonis
Teaduri sõnul on rahvusvahelised suhted Euroopas aastasadu toetunud jõudude tasakaalu põhimõttele. "Aasias pole jõudude tasakaalu kunagi olnud. Hiina on alati domineerinud ja teda on ümbritsenud vasallriigid. See on väga erinev arusaam rahvusvahelistest suhetest," lausus ta.
### Response:
Hiina teadur: Peking tahab mitmepoolset koostööpõhist maailmakorda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maardu linnastaadionil 384 pealtvaataja ees peetud kohtumises jäid võõrustajad 36. minutil ühemehelisse vähemusse, kui meeskonna keskkaitsja Deniss Malov sai mängu teise kollase kaardi ja oli sunnitud väljakult lahkuma. Sellele järgnevalt jäi Maardu suure surve alla ning Tallinna Kalevil tekkis rohkelt häid väravavõimalusi, kuid külalised võrku sahistada ei suutnud – mängu tulemuseks 0:0 viik.
Kuus silma kogunud Maardu jätkab eelviimasel ehk üheksandal tabelireal, Tallinna Kalev on viie punktiga kümnnes. | Pea tund aega vähemuses mänginud Maardu päästis Kalevi vastu viigipunkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maardu linnastaadionil 384 pealtvaataja ees peetud kohtumises jäid võõrustajad 36. minutil ühemehelisse vähemusse, kui meeskonna keskkaitsja Deniss Malov sai mängu teise kollase kaardi ja oli sunnitud väljakult lahkuma. Sellele järgnevalt jäi Maardu suure surve alla ning Tallinna Kalevil tekkis rohkelt häid väravavõimalusi, kuid külalised võrku sahistada ei suutnud – mängu tulemuseks 0:0 viik.
Kuus silma kogunud Maardu jätkab eelviimasel ehk üheksandal tabelireal, Tallinna Kalev on viie punktiga kümnnes.
### Response:
Pea tund aega vähemuses mänginud Maardu päästis Kalevi vastu viigipunkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mitu USA osariiki on võtnud hiljuti vastu uued piirangud abordile.
Alabama vabariiklasest kuberner allkirjastas USA rangeima abordiseaduse, mis ei luba rasedust katkestada isegi vägistamise ja intsesti korral.
Missouri kongress keelustas sel nädala abordi alates kaheksandast rasedusnädalast ning Georgia, Ohio, Mississippi, Kentucky, Iowa ja Põhja-Dakota ei luba rasedust katkestada alates hetkest, kui on kuulda loote südamelööke.
Hetkel on veel 16 osariiki uurimas võimalusi, kuidas aborti puudutavaid reegleid karmimaks muuta, vahendas BBC.
Alabama abordikeelu toetajad on kinnitanud, et eeldavad keelu kohtusse kaebamist ja loodavad, et edasikaebamistega jõuab teema ülemkohtuni, kus on hetkel tänu Trumpi poolt määratud kahele uuele ülemkohtunikule ülekaal konservatiivsemate kohtunike käes. Seega on abordikeelu algatajate laiemaks eesmärgiks see, et ülemkohus tühistaks 1973. aasta otsuse (nn Roe vs Wade), mis tegi abordi seaduslikuks üle kogu riigi.
"Nagu teate, olen ma jõuliselt elu pooldav kolme erandiga: vägistamine, intsest ja ema elu kaitsmine," kirjutas Trump Twitteris.
As most people know, and for those who would like to know, I am strongly Pro-Life, with the three exceptions - Rape, Incest and protecting the Life of the mother - the same position taken by Ronald Reagan. We have come very far in the last two years with 105 wonderful new.....
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) May 19, 2019 | Trump pooldab abordi lubamist vägistamise ja intsesti korral | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mitu USA osariiki on võtnud hiljuti vastu uued piirangud abordile.
Alabama vabariiklasest kuberner allkirjastas USA rangeima abordiseaduse, mis ei luba rasedust katkestada isegi vägistamise ja intsesti korral.
Missouri kongress keelustas sel nädala abordi alates kaheksandast rasedusnädalast ning Georgia, Ohio, Mississippi, Kentucky, Iowa ja Põhja-Dakota ei luba rasedust katkestada alates hetkest, kui on kuulda loote südamelööke.
Hetkel on veel 16 osariiki uurimas võimalusi, kuidas aborti puudutavaid reegleid karmimaks muuta, vahendas BBC.
Alabama abordikeelu toetajad on kinnitanud, et eeldavad keelu kohtusse kaebamist ja loodavad, et edasikaebamistega jõuab teema ülemkohtuni, kus on hetkel tänu Trumpi poolt määratud kahele uuele ülemkohtunikule ülekaal konservatiivsemate kohtunike käes. Seega on abordikeelu algatajate laiemaks eesmärgiks see, et ülemkohus tühistaks 1973. aasta otsuse (nn Roe vs Wade), mis tegi abordi seaduslikuks üle kogu riigi.
"Nagu teate, olen ma jõuliselt elu pooldav kolme erandiga: vägistamine, intsest ja ema elu kaitsmine," kirjutas Trump Twitteris.
As most people know, and for those who would like to know, I am strongly Pro-Life, with the three exceptions - Rape, Incest and protecting the Life of the mother - the same position taken by Ronald Reagan. We have come very far in the last two years with 105 wonderful new.....
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) May 19, 2019
### Response:
Trump pooldab abordi lubamist vägistamise ja intsesti korral |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | SPA teatek kutsus Saudi kuningas Salman Pärsia lahe riikide juhid ja AL-i liidrid 30. maiks Mekasse erakorralisele kohtumisele, et arutada "hiljutisi agressioone ja nende tagajärgi regioonile".
Pinged Pärsia lahe piirkonnas on järsult kasvanud, USA saatis vastuseks Iraani väidetavatele ähvardustele regiooni lennukikandja ja pommitajad.
"Saudi Araabia ei taha sõda, kuid on valmis oma huve kaitsma," ütles Saudi välisminister Adel al-Jubeir.
"Soovime regioonis rahu ja stabiilsust, kuid meie käed ei ole seotud," sõnas välisminister.
Araabia Ühendemiraadid tervitasid Saudi Araabia kutset.
Bahrein käskis oma kodanikel Iraagist ja Iraanist lahkuda
Bahrein käskis Pärsia lahes kasvanud pingete taustal oma kodanikel lahkuda Iraagist ja Iraanist.
Bahreini välisministeerium teatas korraldusest laupäeva pärastlõunal.
Ministeerium tõi esile "piirkondliku olukorra ebastabiilsuse ning tõsised arengud ja ohud, mis ähvardavad julgeolekut ja stabiilsust".
Sunniitide juhitud saareriik Saudi Araabia ranniku juures süüdistab Iraani regulaarselt rahutuste õhutamises Bahreini elanikkonna seas.
Välisminister Mohammed Javad Zarif ütles laupäeval riikliku uudisteagentuuri Irna vahendusel, et Iraan ei otsi sõda.
"Nagu kõrgeim juht (ajatolla Ali Khamenei) ütles, siis mingit sõda ei tule, sest me ei otsi sõda ning mitte kellelgi piirkonnas pole peas hallutsinatsiooni, mis paneks teda arvama, et ta suudab Iraanile vastu seista," ütles Zarif.
"Kuigi USA president Donald Trump on öelnud, et ka tema sõda ei otsi, siis mõned tema ümber istunutest otsivad," lisas välisminister.
USA saatis väidetavalt Iraanist, kuid senini täpsustamata ohule viidates Pärsia lahele lennukikandjagrupi. USA on juba Iraagist ära toonud mittehädavajaliku diplomaatilise personali. | Saudi Araabia kutsus pingete tõttu kokku Pärsia lahe riigid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
SPA teatek kutsus Saudi kuningas Salman Pärsia lahe riikide juhid ja AL-i liidrid 30. maiks Mekasse erakorralisele kohtumisele, et arutada "hiljutisi agressioone ja nende tagajärgi regioonile".
Pinged Pärsia lahe piirkonnas on järsult kasvanud, USA saatis vastuseks Iraani väidetavatele ähvardustele regiooni lennukikandja ja pommitajad.
"Saudi Araabia ei taha sõda, kuid on valmis oma huve kaitsma," ütles Saudi välisminister Adel al-Jubeir.
"Soovime regioonis rahu ja stabiilsust, kuid meie käed ei ole seotud," sõnas välisminister.
Araabia Ühendemiraadid tervitasid Saudi Araabia kutset.
Bahrein käskis oma kodanikel Iraagist ja Iraanist lahkuda
Bahrein käskis Pärsia lahes kasvanud pingete taustal oma kodanikel lahkuda Iraagist ja Iraanist.
Bahreini välisministeerium teatas korraldusest laupäeva pärastlõunal.
Ministeerium tõi esile "piirkondliku olukorra ebastabiilsuse ning tõsised arengud ja ohud, mis ähvardavad julgeolekut ja stabiilsust".
Sunniitide juhitud saareriik Saudi Araabia ranniku juures süüdistab Iraani regulaarselt rahutuste õhutamises Bahreini elanikkonna seas.
Välisminister Mohammed Javad Zarif ütles laupäeval riikliku uudisteagentuuri Irna vahendusel, et Iraan ei otsi sõda.
"Nagu kõrgeim juht (ajatolla Ali Khamenei) ütles, siis mingit sõda ei tule, sest me ei otsi sõda ning mitte kellelgi piirkonnas pole peas hallutsinatsiooni, mis paneks teda arvama, et ta suudab Iraanile vastu seista," ütles Zarif.
"Kuigi USA president Donald Trump on öelnud, et ka tema sõda ei otsi, siis mõned tema ümber istunutest otsivad," lisas välisminister.
USA saatis väidetavalt Iraanist, kuid senini täpsustamata ohule viidates Pärsia lahele lennukikandjagrupi. USA on juba Iraagist ära toonud mittehädavajaliku diplomaatilise personali.
### Response:
Saudi Araabia kutsus pingete tõttu kokku Pärsia lahe riigid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lyoni lähim jälitaja St. Etienne alistas samal ajal kodus Nice'i 3:0 (25., 65. Robert Beric, 81. Romain Hamouma), aga peab piirduma kohaga Euroopa liigas. Juba varem oli Meistrite liiga koht kindel tabeli kahel esimesel ehk Pariisi Saint-Germainil ja Lille'il.
Tulemused: Bordeaux - Reims 0:1, Guingamp - Nimes 2:2, Lille - Angers 5:0, Lyon - Caen 4:0, Monaco - Amiens 2:0, Montpellier - Nantes 1:1, Pariisi St. Germain - Dijon 4:0, St. Etienne - Nice 3:0, Strasbourg - Rennes 0:2, Toulouse - Marseille 2:5.
Tabelitipp enne viimast vooru: 1. Pariisi St. Germain 91 punkti, 2. Lille 75, 3. Lyon 69, 4. St. Etienne 65, 5. Montpellier 59, 6. Marseille 58, 7. Nimes 53, 8. Nice 53. | Prantsusmaal selgus viimane Meistrite liigasse jõudja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lyoni lähim jälitaja St. Etienne alistas samal ajal kodus Nice'i 3:0 (25., 65. Robert Beric, 81. Romain Hamouma), aga peab piirduma kohaga Euroopa liigas. Juba varem oli Meistrite liiga koht kindel tabeli kahel esimesel ehk Pariisi Saint-Germainil ja Lille'il.
Tulemused: Bordeaux - Reims 0:1, Guingamp - Nimes 2:2, Lille - Angers 5:0, Lyon - Caen 4:0, Monaco - Amiens 2:0, Montpellier - Nantes 1:1, Pariisi St. Germain - Dijon 4:0, St. Etienne - Nice 3:0, Strasbourg - Rennes 0:2, Toulouse - Marseille 2:5.
Tabelitipp enne viimast vooru: 1. Pariisi St. Germain 91 punkti, 2. Lille 75, 3. Lyon 69, 4. St. Etienne 65, 5. Montpellier 59, 6. Marseille 58, 7. Nimes 53, 8. Nice 53.
### Response:
Prantsusmaal selgus viimane Meistrite liigasse jõudja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kehapoliitika
Kehapoliitika all mõeldakse tavasid ja poliitikat, millega ühiskonnas inimkehasse puutuvat reguleeritakse. Kui palju ja mis viisidel saavad inimesed ise oma keha kontrollida ning kuidas seda mõjutavad ühiskondlikud rollid, normid ja reeglid. Kõikidel ühiskonnaliikmetel ei pruugi olla võrdseid õigusi oma keha üle, ja see sõltub kehtivatest võimumehhanismidest, mis teatud gruppide kehalisse autonoomiasse sekkuda võivad.
Kehapoliitika küsimus on näiteks abordiõigus, mis feministlikku diskursusse tekkis kõige tugevamini alates 1970. aastatest, aga ka võitlus seksuaalse ja soolise vägivalla vastu, asendusemaduse küsimused ning keha (ja geenide) modifitseerimine ja näiteks ka tätoveerimise lubatavus. Kehapoliitika ei kuulu üksnes sooliste õiguste valda, vaid eriti puudutab (sooga lõimununa) valgest erineva nahavärviga inimesi, puudega inimesi ja kõiki teisi, kelle suhtes on institutsionaalselt kehtinud "tavainimesest" erinevad reeglid ning kehtivad mõnel pool siiani.
Surm
Kui sõda viimaks läbi sai, sattus järjekordsele Trooja Helena auks korraldatud eksklusiivsele vastuvõtule üks armunu, nimetame ta lihtsuse mõttes Saphiks. Saph oli tumedalokiline sihvakas noormees, tema mustade silmade igatsev helk pani paljud mõtlema, mis võib küll toimuda tema hinges. Saladus ümbritses noormeest, õigemini ümbritses teda vaikimine, mis küll lubas saladust näha, aga ei andnud täielikku voli seda kinnitada, sellele nii-öelda näppu peale panna. Ei olnud võimalik võidukalt kisada: jah, see, mis Saphis põksub, see on armastus. Meie teeme seda siiski, sest meid lahutab temast vajalik ajaline distants, aga toona ei saanud inimesed, ehkki aimasid tõtt, seda endale lubada. Nagu kohe näeme, oli Saph armunud valesse naisesse.
Helena oli endiselt vaieldamatult maailma kõige ilusam naine. Võiks öelda: tema ilu oli kirjeldamatu, aga see pole päris tõsi. Nimelt olid nii see ilu kui ka Helena ise vägagi kirjeldatavad, viimse detailini. Häda (see ka mõni häda) oli selles, et kirjeldused ei kattunud. Need koguni ei haakunud kuigivõrd. Isegi kui räägiti tulest, mis endiselt lõõmas Helena silmades, võisid ja võtsid mõnedki (ja vägagi põhjendatult, muide) väita, et see ei lõõma, vaid miilab. Kolmandate meelest see hõõgus, neljandate arvates helkis. Kehakumeruste ja -sirgete kirjeldamine peaks olema geomeetriaülesanne, olgugi keerukas, aga siiski konkreetne, lahendatav, ent selleski ei jõutud konsensusele. Muidugi – kirjelduste eest ei olnud lootustki saada kultuurkapitali preemiat, pigem lõuahaak, ja seetõttu jäi suurem osa lausutud lausetest kulisside taha, takerdus eesriideisse, aga ometi võime kindlalt väita, et pelgalt jutu järgi poleks seltskonnast Helenat üles leitud, oleks leitud sootuks teisi, üksteisest ja Helenast täiesti erinevaid naisi. Helena märkamiseks oli vaja öelda, et ta on kõige ilusam ja ihaldusväärsem kõigist naistest, kes on sündinud või kel lootust enne ajaloo lõppu ilmavalgust näha, sellest piisas. Iga katse teda täpsemalt kirjeldada suunas inimeste pilgu kellelegi teisele, kellelegi arusaadavamale.
Päris puhtalt ei olnud Helena sellest Trooja seiklusest välja tulnud. Ta kaldus käituma ekstravagantsemalt kui varem – naeris nagu hüään, tõmbas endal punasest veinist nina viltu ja flirtis, et maa must.
Sel saatuslikul õhtul pälvis Helena tähelepanu noor Saph. Tunnistajad ei osanudki tagantjärele öelda, kas Helena jahtis või meelitas noormeest, langes talle kaela nagu kotkas jänesele või peibutas teda enese poole sööstma, kõrvetas pilguga või puudutas käega, aga kõik olid üksmeelel, et Helena tahtis päris ilmselt sellest poisist selle ööga võtta, mis võtta annab. Helena tahtis nii väga, et kõigile pealtnägijaile jäi meelde, kuidas tühipaljas pealtnägemine kallas nende hinge lõkkesse suure kopsikutäie napalmi, kuidas metsik kuumus nende sisemuses lahvatas, kuidas põlved läksid viivuks nõrgaks ja nahk hakkas puudutuste igatsuses kihelema.
Kõigi jahmatuseks Saph keeldus. Pahameeletorm oli lühike, ent otsustav – Agamemnon ei kannatanud pühaduseteotust välja ja lõi sihvaka noormehe ühe rusikahoobiga surnuks. Saphil polnud mingit õigust seada kahtluse alla pika sõja jooksul toodud ohvreid. Helenat mitte ihaldada võrdus riigireetmisega. Kas siis selle nimel hukkusid vaprad ahhailased, et tema, nolk, saaks kahelda sõja ajendis, liigitada Helena lihtsurelike hulka?
Teemat arutati, ehkki poolihääli, kaua – kahtlemata oleks Saph surnud ka siis, kui ta oleks Helenaga läinud, lihtsalt surm oleks olnud väärikam. Või kas oleks? Kas Saph oleks saanud üles näidata korraga kõikevõitvat iha ja piiritut lugupidamist, mis sunnib teda siiski taganema? Kas tema armastus, jah, ta oli kõrvuni armunud ühte neidu, kelle nime me saame sellest loost välja jätta, tõepoolest pimestas teda, võttis temalt meelemõistuse ja manööverdamisvõime, muutis Helena Saphi silmis millekski hajusajooneliseks, sundis ta saatuslikult eksima olukorras, kus õiget lahendust ei pruukinud olemaski olla?
Kohaliku väitlusseltsi esimees, keda me selles tekstis Pontius Pilatuse eeskujul Poloniuseks nimetame, arvas, et Saphil tõepoolest ei olnud võimalik eluga pääseda, aga kui ta oleks Helena kutsele vastanud, siis vähemalt ei oleks naise ilu kuhtunud, nagu see, oh paraku!, juba mõne napi kuuga juhtus.
Kehaline autonoomia
Kehaline autonoomia on õigus valitseda oma keha üle ilma välise mõjuta või sunnita. Seda võib pidada üheks põhiliseks inimõiguseks, mille alla kuulub inimese individuaalne õigus langetada enda keha puudutavaid otsuseid, mis mõjutavad ta tervist ja tulevikku, näiteks pereplaneerimisotsuseid, sünnitamist, ravi ja aborti puudutavat.
Kehalise autonoomia alla kuulub näiteks ka see, kas loovutada verd või olla organi- või kudededoonor.
Kehaline autonoomia on tugevasti seotud seksuaalse nõusoleku kontseptsiooniga, mis nõuab mistahes seksuaalsetes tegevustes osalejatelt täielikku ja innukat nõusolekut ehk selgesti väljendatud "jah-i", mitte "ei" puudumist.
Kehaline autonoomia peab olema tagatud kõigile, sõltumata soost, füüsilise või vaimse puude puudumisest või olemasolust, nahavärvist, tervislikust seisundist, seksuaalsest orientatsioonist. Just naised ja vähemusgruppidesse kuulujad on need, kelle kehalist autonoomiat sagedamini piiratakse, näiteks suguelundite moonutamise teel, mis on traditsiooniline mitmes Aafrika, Aasia ja Lähis-Ida riigis, või transsooliste inimeste steriliseerimiskohustuse kaudu, mis on praegugi seaduslik mitmes inimõiguste kaitse poolest pigem heas olukorras olevas riigis, sh Soomes.
Piirikivi
Rupert oli keha ja vaimu dualismile nii palju mõelnud, et suutis neid ühel päeval tõepoolest eristada: siin on keha, siin vaim. Rupert tõmbas nende kahe vahele täpse piiri. Keha ja vaim arutasid üllatunult uut olukorda ning leidsid, et ega neil peale selle nüüdseks selge – kuigi vonkleva! – piiri suurt midagi ühist ei ole. Keha ja vaim põrnitsesid üksteist mõnda aega suurema huvi ja vaenuta ning läksid siis kumbki oma teed.
Kehakuvand
Kehakuvandiks võib pidada arusaamu, reaktsioone ja hinnanguid, mida inimene oma füüsilise keha kohta annab. See on pidev protsess, mida mõjutavad füsioloogia ja kultuur. Oma keha suhtes tuntavad emotsioonid võivad olla positiivsed, negatiivsed, mõlemat korraga või neutraalsed, ja need on individuaalsed ja sõltuvad ümbritsevast keskkonnast, näiteks sellest, kas või kui palju positiivset suhtumist kehasse keegi argielus kogeb. Kehakuvand mõjutab vaimset ja füüsilist tervist, seda, kuidas me enda eest hoolitseme, kuidas suhtleme teiste inimestega ja kuidas neisse suhtume.
Tervisliku kehakuvandiga inimesel on oma keha ja välimuse suhtes realistlik, liigselt moonutamata vaade. Ta ei raiska palju aega oma keha või selle vigade kontrollimisele või enese teistega võrdlemisele, ta võib küll olla rahulolematu mõne aspektiga oma keha juures, aga see ei sega tal normaalset elu elamast. Samuti mõistab ta, millised meedia ettesöödetud nõuded kehale on ebarealistlikud.
Negatiivse kehakuvandiga on tegu siis, kui inimene tunneb tugevat tõmmet kujundada oma keha kättesaamatu standardi järgi ehk on sellise standardi enda jaoks normaliseerinud. Negatiivne kehakuvand võib põhjustada madalat enesehinnangut ja selliseid vaimse tervise probleeme nagu depressioon ja ärevus, mis võivad viia veel tõsisemate haigusteni, näiteks söömishäirete ja keha düsmorfilise häireni. Negatiivse kehakuvandi juures tuleb silmas pidada ka seda, et kehakuju muutus näiteks dieedi tulemusena ei pruugi parandada negatiivset arvamust oma kehast.
Kuvandiloome protsessi iseloomustavad sageli soolised erinevused. Naised on tõenäolisemalt huvitatud saleda keha saavutamisest, mehed soovivad pigem lihaselist muskulaarset keha. Naised tegelevad tõenäolisemalt ka kalorite piiramisega kuni ohtliku piirini ning neil on protsentuaalselt rohkem söömishäireid, nagu anoreksia, buliimia või söömissööstud, aga samuti ületreenimisega seotud häireid. Samuti sekkuvad naised soovitud kehakuju saavutamiseks sagedamini kirurgiliselt. Mehed piirduvad pigem steroidide ja toidulisandite kasutamisega, mida kombineeritakse treeningutega.
Kuidas arendada tervislikumat kehakuvandit? Enda harimine mõistmaks meedia mõju kehakuvandile on hea esimene samm. Samuti võib olla kasulik teada, millised tegurid peale keha suuruse, kuju ja kaalu iseloomustavad tervislikkust – näiteks veresuhkur, vererõhk, kolesterooli tase, füüsiline vormisolek või regulaarne, nauditav füüsiline aktiivsus ja rahulolu oma kehaga.
Suurus loeb
Taavet oli täiesti korralikku kasvu sõjamees. Tõsi, Koljat oli suurem, aga Taavet polnud mingi poisike – ta oli võidelnud ja võitnud, võitnud, võitnud. Ta alistas ka Koljati. Taaveti pisemaks valetamine pidi vist tema kangelastegu suurendama, aga tegelikult pole valetada ilus. Ta oli suur ja tugev sõjamees, ta võitis tänu osavusele, külmale verele, täpsele ja ülitugevale käele. See polnudki kangelastegu, oli lihtsalt tegu. Ta oli sõjamees ja tema argipäevaks oli tapatöö.
Napoleon, nii räägitakse, oli tegelikult keskmist kasvu. Teda pisendati, sest see aitas teda pisendada. Vahi seda väikest kompleksides tõbrast – või tema tuleb Euroopat raputama!
Vargamäe Jussil olid kõverad nii kael kui jalg, aga no kuulge – ega ta neid ju ise ei teind. Või mine tea, äkki ikkagi tegi. Igatahes, tema oli tõesti pisike ja – erinevalt Taavetist – ei saanud ta oma Koljatist jagu. Natuke rohkem eneseusku, noored mehed!
Pealtnäha haritud meeste seas leidub hulganisti neid, kes peavad oma oponenti või lihtsalt noorsugu halvustades vajalikuks öelda, et tolle jäsemed on niitjad. Või näevad kedagi veidi teistsugust ja on kohutavalt häiritud sellest, et ei saa aru, kas tegemist on mehe või naisega. Kuule, papi, ta ilmselt nagunii ei taha sinuga seksida. Mis tähtsust ta sool sinu jaoks on? Või, jah, võib-olla jääb ta binaarsest soojaotusest suisa kõrvale. Kas see vähendab tema (argumentide) väärtust? Või on asi ikkagi lihtsalt selles, et meest, olgugi niitjakoivalist, ei söanda hästi kõrvale lükata?
Porthos oli üks tõeliselt tugev mees. Teda ei lükanud keegi kõrvale. Porthose viimased sõnad olid: "liiga raske".
Kehapositiivsus
Kehapositiivsuse põhisõnum on see, et kõik on ära teeninud võimaluse oma keha väärtustada. See tähendab ka kriitilist suhtumist sellesse, kuidas (uusi) kehalisi hierarhiaid luuakse. Idee johtub arusaamast, et ilu on konstruktsioon ning et see konstruktsioon ei tohiks rikkuda inimese võimet tunda enesekindlust või eneseväärikust, sõltumata sellest, millise kehaga on tegemist.
Kehapositiivsuse liikumine loodi, et anda ruumi kehadele, mis on marginaliseeritud, mille kohta ühiskond ütleb, et need pole heakskiitu väärt. Kehapositiivsuse juured viivad paksude kehade aktsepteerimise liikumise juurde (fat acceptance movement), mille algatas Lew Louderback 1960. aastatel raamatuga "More people should be fat" ("Rohkem inimesi peaksid paksud olema"), et lõpetada normiks peetavast suuremate kehade häbistamine. Olulisel kohal oli sõna fat (paks, rasv) kasutuselevõtt neutraalsena ja vabanemine sellega kaasnevast halvustavast toonist ning inetuse, laiskuse ja ebaatraktiivsuse konnotatsioonist. Põhjusi, miks kellelgi on suurem keha, on erinevaid ning suur ja raske keha ei tähenda automaatselt ebatervislikku ega sale tervislikku. 90ndateks oli liikumine arenenud ka muid kehasid arvestavaks: näiteks puudega kehad, krooniliselt haiged kehad, karvased kehad, armidega kehad jne. Kehapositiivsus ei tõsta esile ühtegi kehatüüpi ega kehalise elamise või väljenduse viisi, mis oleks "tõeline" ja parem, olenemata sellest, kas inimene peab üldse ilus/inetu vastandust asjakohaseks.
Kehapositiivsusega on seotud ka probleeme. Kriitika pole niivõrd suunatud liikumise põhisõnumile, kuigi obligatoorne sõnum "armasta oma keha", mida mitmel pool näeb, võib mõjuda kohustusena. Pigem tekib küsimusi visuaalse materjali kasutamisel. Kunagise liikumise on üle võtnud peavool, mille kuvatav materjal on eelkõige vastuvõetav keskmisele tarbijale, kellel on valge nahk, kes saab endale riided osta harilikust riidepoest või kelle sooline väljendus mahub harjumus-pärasesse mees-naine kategooriasse, mitte ei võimesta neid, keda ühiskonnas kõige enam marginaliseeritakse.
Ilu
Tartus on Kuperjanovi ilusalong. Möödun sellest alatasa ja juurdlen: mida nad teevad, mida nad seal ometi teevad?
On ju laialt teada, et näiteks sinikas mehe näol jätab temast pigem ohtliku mulje. Kui ta ei hakka oma pilku peitma, vaatab kõigile trotslikult otsa, siis tekib mõte, et see tüüp võib põhjustada pahandusi. Temaga ei ole nalja. Ta ei karda pihta saada, kui ta hoo üles võtab – ja ta süttib kergesti –, siis on tema peatamiseks vaja mitut meest, ta tuleb lihtsalt nokki lüüa, kinni siduda, talle tuleb peale istuda, ta ei jäta enne, ta ei hooli valust, mida talle tekitatakse, ta ei karda, ta tungib hullunult peale, olles valmis relvana kasutama kõike kättejuhtuvat. Temas peitub berserk. Kahtlemata on selles oma ilu, ehkki see ilu kuulub pigem mingisse teise ajastusse.
Samas, siinsamas, meiegi kõrval on teisi kultuurikihte, ajastuid. Mu sõbra ema kurtis üheksakümnendate alguses, et läks erafirmasse hambaarstiks (see oli siis veel suhteliselt uus asi): palk on küll hea, aga ei ole üldse tore panna noortele meestele nende korralike hammaste asemel suhu raudhambaid, mis siis millegipärast teatud ringkondades moes olid.
Olen Kuperjanovi ilusalongile välja nuputanud terve hunniku reklaamlauseid, aga kuna nad ei ole nende eest maksnud ja – ei saa välistada – nende pakutaval teenusel pole midagi pistmist sõjameestega, siis ei hakka ma neid siin ära tooma.
Ma ei kavatsegi kontrollida, mida nad seal teevad. Eelistan mõelda, et lõikavad pussnugadega inimeste paledele arme ja asendavad käsi mereröövlikonksudega.
Ave
"Ave, Ave!" hõiskan ma mõttes, kui näen teda teisel pool tänavat jalakäijate rohelist tuld ootamas. Sellises olukorras on alati loomulik, et mina ootan. Vanasti ei olnud. Ma võisin Ave poole tee peal sülle kahmata ja tema kaldale tagasi viia. Või siis enda tänavapoolele tuua – oleneb, kuhu me minema pidime. Noh, kui oli näha, et ta seda süllekahmamist lubab. Heidan pilgu üle õla ja taganen poolteist meetrit, siin on ilgelt pika tsükliga foor, vähemalt autodele põleb roheline kaua.
Foor loeb sekundeid rohelise tule süttimiseni ja – kuidas ma ometi suudan selle ohu alatasa unustada? – ühe peal haarab keegi mu tooli seljatoest ning lükkab selle liikvele. Ma tahaksin protestida, aga korraga tõmbab kurgus kokku, ma ei suuda häält teha.
Ave on otsustav. "Mida vittu te enda arvates teete?!" nõuab ta sel eriomasel moel, millest õhkub korraga kõrtsikakleja kuraasi ja kaks doktorikraadi. "Kas Jüri palus teie abi?" Proua, sedapuhku proua, saab kohe oma veast aru. Nime kasutamine aitab, muidu läheks veel löömaks, et ega see teie sant ei ole, mina leidsin! Vabandust paluma ta ei hakka, selleks on Ave pöördumine liiga järsk, aga vastu ka ei paugu. Läheb lihtsalt minema.
"Mina tohin sind lükata?" küsib Ave ja mina ainult noogutan kohmakalt. "Tore," kinnitab ta, "kuule, kõik on korras. Lähme."
Sõidame tasakesi meie vana lemmikkohviku poole ja mul on hea meel, et ta on mu selja taga. Jälle tuli meelde see vana tobe tüli Enega (muide, mis värk on mul naistega, kelle nimes on kolm tähte?), kui ma puhtalt kiusu pärast ulatasin talle ülemiselt riiulilt mingi asja (mis kurat see oli?), mille võtmiseks ta oli juba tooli tooma läinud. Muidugi oli see pigem tüli ajend, aga ikkagi. Ta isegi viskas mind vaasiga. Stiilne! Jah, päris hea, et Ave on mu selja taga, jääb veidi aega ennast koguda.
Kehahäbistamine
Kehahäbistamine on enda või teiste häbistamine füüsilise välimuse põhjal. Kehahäbistamisega kaasneb mõtteviis, et alati tuleks enda keha juures midagi muuta ja et oma kehas end halvasti tunda on norm.
Pidev meeldetuletus, et keha ei ole valmis või vajab parandamist, võib viia põhjendamatute hinnangute andmise ja kriitikani, mis võib igapäevaellu ja enesehinnangusse augu lüüa. Samuti hoitakse sellega alal arusaama, et inimese põhiväärtus on ta välimus.
Kehahäbistamine võib väljenduda oma välimuse madaldamises ja võrdlemises kellegi teise omaga või kellegi teise välimuse kritiseerimises kas tema ees või selja taga. See võib avalduda ka varjatumalt, näiteks toitumissoovitustes, mis toitainete tasakaalu asemel keskenduvad dieeditamisele ja idealiseerivad meedia kaudu mingit teatud kehatüüpi. Häbistamisega tegelevad näiteks ajakirjad, mis soovitavad nippe, kuidas näha välja saledam või kurvikam või peita oma "vigu". Häbistav on ka praktika, mida võib palju sotsiaalmeedias näha – kellegi teise keha kommenteerimine, lähenedes teemale võltsmurelikult "tervise" aspektist, samal ajal kui varjatud eesmärk on enese moraalselt kõrgemale upitamine.
Kehahäbistamist kasutatakse sageli naiste tasalülitamiseks, kes avalikkuses sõna võtavad, viies fookuse sõnumilt üle sõnavõtja välimusele.
Inetu pardipoeg
Ma teen lühidalt. Kord, pesitsusajal, koorus ühest munast tõeliselt inetu pardipoeg. Lai oli tema nokk ja pungis ta silmad, tema tiivaotsad ei oleks kõlvanud lehvikuks ka kõige vähenõudlikumale kerjuseidele – nii inetud olid need. Anname talle nimeks Pessima. Vähe sellest, et ta ise, ka tema vanemad ja õed-vennad langesid põlu alla. Tõsi, nood suunasid kogu agressiivsuse oma värdjaliku õe vastu ning neil õnnestus pikapeale uuesti seltskonda sulanduda. Märk jäi neile küll külge elu lõpuni, aga mis parata – ei saa oma saatust ega õdesid ise valida.
Üksi ja õnnetuna elas inetu pardipoeg suure pardikoloonia keskel, hädavaevu suutis ta teiste eeskujul toituma õppida. Tõrksalt ja torisedes, jagades õpetuseks nokahoope ja sõimu, aidati ta paaril korral surmasuust tagasi siia ilma. Kuidagi elas ta õrna ea üle. Möödusid nädalad ja ta muutus üha ilgemaks, aga oli vaieldamatult elus.
Nüüd tabas pardikolooniat veel üks õnnetus. Kahtlustati kurja silma, needusi. Üks pardipoegadest, kes oli seni tundunud täiesti viisakas ja viks, oli kasvanud kahtlaselt suureks. Juba kolmenädalasena oli ta suurem oma emast ja isast. Lihased lainetasid tema siidjalt läikivate sulgede all. Lai oli tema nokk ja jõrm tema pilk. Ta oli õigupoolest peaaegu sama suur kui see jõle värdjas – temagi oli kole ja lohmakas. Hüüame teist koletist Brutuseks.
Pardikolooniates on teada, et jõud peitub ühtsuses, ja nii hakati nokkima ka Brutuse kallal. Teda solvati, tema eest püüti napsata toitu. Kui ta püüdis kedagi karistada, astuti tema vastu välja ühise rindena.
Brutus ja Pessima oleks võinud ülekantud tähenduses seljad kokku panna, aga mõlemad taotlesid grupi heakskiitu ning ründasid sel vääritul, ent igati mõistetaval eesmärgil tihtilugu hoopis üksteist.
Jah, kuni Pessima ja Brutus olid veel tibud (olgugi suured), salliti neid parasjagu nii palju, et neil oli võimalik ellu jääda. Aga kui suvi käänas üle oma kõrgpunkti, oli selge, et kõik tahavad jäletistest vabaneda. Pessima ja Brutus aeti minema. Brutus viis veel oma laial seljal üle jõe kaks kaldal niitsunud rändurmeest ja kadus siis, Pessima lendas kohe minema.
Jah, Pessima oli tegelikult luik. Brutus oli lihtsalt erakordselt suur ja tugev part. Neid ei ühendanud oma vana pardikolooniaga enam miski. Pessima oleks võinud leida endale sõpru luikede hulgas, aga ta ei pidanud ennast nende vääriliseks. Brutus oligi täiesti lootusetu peletis, sellisega ei taha keegi läbi käia. Omavahel, jah, omavahel ühendas neid kaht depressioon ja lühike, üksildane elu.
Menstruatsioonitabu
Keskmine naine menstrueerib 2535 päeva elu jooksul, see on kokku umbes seitse aastat. Menstruatsiooni peetakse sageli piinlikuks või vastikuks ning selle üle arutletakse harva. Viimastel aastatel on hakatud menstruatsioonist rohkem ja lausa kampaaniatega avalikult rääkima. Miks? Paljudes riikides on menstruatsiooniga seotud hügieenitooted maksustatud kõrgemalt kui muud argikaubad, kuigi neid tooteid läheb vaja iga kuu ja nende kasutamisest ei ole pääsu. Ligipääsuga toodetele on seotud ligipääs avalikele teenustele, kuna muidu ei saa tsükli ajal näiteks õppetööst osa võtta ja kooli minna. Menstruatsioonitabu võib vaadelda misogüünia ühe vormina.
Arusaam menstrueerivast vooluselisest kehast kui haiguste edasikandjast avaldub ka paljudes kultuurides, näiteks saadetakse Nepalis menstrueeriv naine kogukonnast eemale menstruatsioonihütti, kus pole pesemis- ega suhtlemisvõimalust. Tabu tekkimise algpõhjused peituvad muu hulgas religioossetes vaadetes ja õpetustes. Paljud maailma suuremad religioonid – islam, kristlus, judaism ja hinduism – viitavad menstrueerivale naisele kui räpasele, kes ei tohi religioossetest rituaalidest osa võtta või toitu katsuda. Osas kultuuridest on menstrueerivat naist peetud jällegi pühaks ja võimsaks, näiteks Vana-Roomas jatšerokii indiaanlaste seas.
Briti antropoloog Mary Douglas on analüüsinud räpasust kui miskit, mis iseenesest pole korratu, kuid mida peetakse korda ohustavaks, nimetatakse ebapuhtaks. Eritised ületavad keha piirid, justkui laiendades seda ning avardades piire ka keha ja mittekehalise vahel. Menstruatsioon, rasedus ja sünnitamine lööb keha ja kehavälise piirid lootusetult segamini. Ilmselt tekitab segadust veel ka teadmine, et menstrueerivate inimeste sekka ei pruugi kuuluda ainult naised, vaid ka transsoolised mehed ja end mittebinaarsena määratlevad inimesed.
Menstruatsioonitabule aitavad kaasa reklaamid, milles kujutatakse üksnes noori naisi valgetes riietes ilma igasuguste probleemideta aktiivset elu elamas, samal ajal kui tegelikult esineb paljudel menstrueerivatel inimestel tsükli ajal valusid, kehakaalu kõikumist ja krampe.
Menstruatsiooniga seotud diskussioon ei ole vajalik mitte ainult verevooluse või menstruatsioonivalude teemadel harimiseks, vaid see on laiemalt seksuaalhariduslik, parandades teadlikkust kehast, hügieenitoodete kättesaadavusest ja menstruatsiooniga seotud stigmadest.
Martin
Nüüd on kätte jõudnud see hetk, milleks Martin on valmistunud kümneid aastaid. Ta teab, et kodumaal istuvad kõik telerite ees. Suur finaal! Ta alles näitab, et ka väikeses Eestis on mehi, kes võivad tõusta maailma absoluutsesse tippu!
Võidukohustus ei paina teda. Martin tajub, et on poolehoidjate ja toetajate ootusi juba ületanud, Martin on veendunud, et suudab oma vaimu vabaks lasta, suudab keskenduda, suudab ennast kokku võtta, muutumata kramplikuks. Martin tunneb kuuenda meelega, kuidas rahvuskaaslased tema ettevalmistusi jälgides hinge kinni hoiavad. Martin saab sellest jõudu. Nüüd on kätte jõudnud hetk, mil ta tutvustab oma kodumaad maailmale. Enam ei saa keegi öelda, et ei tea, mis või kus on Eesti. Mitte keegi. Mitte kunagi.
Martin peab veel ainult üht vastast liivapaberitestis ületama, hakkama veritsema hiljem kui bulgaarlane ning selle vägiteoga oma nime leekivate tähtedega igaveseks nii spordiajalukku kui ka fännide südametesse raiuma. Ta saab hakkama, meie mõtted on temaga.
Kehaline kasvatus
Juba selle õppeaine nimi – kehaline kasvatus – kõlab prokrusteslikult. Meie kasvatame, sa oled väike ja võimetu, me kasvatame sind üha suuremaks, ainult parimad teie hulgast (nemadki pole küllalt head) jõuavad selleni, et ühel päeval pakub arst-liputaja neile hõlma alt dopingut, et nad saaksid maailma parimaks alal, millega tegeleb tõsiselt ainult kakssada inimest.
Olen fantaseerinud, et selle asemel võiks olla õpetus, kuidas poetada oma argipäevadesse piisavalt liikumist, tarka liikumist, mis pole eraldi ettevõtmine (aga mis ei anna ka sportlikku tulemust ega paku korporatsioonidele ettekäänet teile mingit erilist nänni müüa); õpetus, kuidas oma keha toita sõltuvalt kehalisest aktiivsusest ja muust taolisest. Juhataks inimesi leidma maitsvaid, lihtsaid menüüsid, milles pole haisugi ööbikukeeltest ja mungoast, aga mis eitavad ka kalapulki ja külmutatud friikartuleid. Einoh, võib ka ööbikukeeli ja friikaid süüa, võib, aga kumbki ei tohiks olla igapäevane, vaikimisi lahendus. Või mis mina sellest tean, ma alles õpin.
Igatahes, kui vaatan, kui paljud inimesed loobuvad pärast gümnaasiumi lõppu enese liigutamisest täiesti (ja kuidas teised sellega veidi lolliks lähevad) ning loendan endisi tippsportlasi, kes on viiekümnendaks eluaastaks – nii paistab – kehvemas vormis kui mina, nõrgukesed, siis tundub mulle, et olümpiakomiteeks nimetatava kuritegeliku rühmituse taktis tatsuv haridussüsteem on kas eksiteel või teeb meelega halba. | Aet Kuusik ja Jüri Kolk. Kehasõnastik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kehapoliitika
Kehapoliitika all mõeldakse tavasid ja poliitikat, millega ühiskonnas inimkehasse puutuvat reguleeritakse. Kui palju ja mis viisidel saavad inimesed ise oma keha kontrollida ning kuidas seda mõjutavad ühiskondlikud rollid, normid ja reeglid. Kõikidel ühiskonnaliikmetel ei pruugi olla võrdseid õigusi oma keha üle, ja see sõltub kehtivatest võimumehhanismidest, mis teatud gruppide kehalisse autonoomiasse sekkuda võivad.
Kehapoliitika küsimus on näiteks abordiõigus, mis feministlikku diskursusse tekkis kõige tugevamini alates 1970. aastatest, aga ka võitlus seksuaalse ja soolise vägivalla vastu, asendusemaduse küsimused ning keha (ja geenide) modifitseerimine ja näiteks ka tätoveerimise lubatavus. Kehapoliitika ei kuulu üksnes sooliste õiguste valda, vaid eriti puudutab (sooga lõimununa) valgest erineva nahavärviga inimesi, puudega inimesi ja kõiki teisi, kelle suhtes on institutsionaalselt kehtinud "tavainimesest" erinevad reeglid ning kehtivad mõnel pool siiani.
Surm
Kui sõda viimaks läbi sai, sattus järjekordsele Trooja Helena auks korraldatud eksklusiivsele vastuvõtule üks armunu, nimetame ta lihtsuse mõttes Saphiks. Saph oli tumedalokiline sihvakas noormees, tema mustade silmade igatsev helk pani paljud mõtlema, mis võib küll toimuda tema hinges. Saladus ümbritses noormeest, õigemini ümbritses teda vaikimine, mis küll lubas saladust näha, aga ei andnud täielikku voli seda kinnitada, sellele nii-öelda näppu peale panna. Ei olnud võimalik võidukalt kisada: jah, see, mis Saphis põksub, see on armastus. Meie teeme seda siiski, sest meid lahutab temast vajalik ajaline distants, aga toona ei saanud inimesed, ehkki aimasid tõtt, seda endale lubada. Nagu kohe näeme, oli Saph armunud valesse naisesse.
Helena oli endiselt vaieldamatult maailma kõige ilusam naine. Võiks öelda: tema ilu oli kirjeldamatu, aga see pole päris tõsi. Nimelt olid nii see ilu kui ka Helena ise vägagi kirjeldatavad, viimse detailini. Häda (see ka mõni häda) oli selles, et kirjeldused ei kattunud. Need koguni ei haakunud kuigivõrd. Isegi kui räägiti tulest, mis endiselt lõõmas Helena silmades, võisid ja võtsid mõnedki (ja vägagi põhjendatult, muide) väita, et see ei lõõma, vaid miilab. Kolmandate meelest see hõõgus, neljandate arvates helkis. Kehakumeruste ja -sirgete kirjeldamine peaks olema geomeetriaülesanne, olgugi keerukas, aga siiski konkreetne, lahendatav, ent selleski ei jõutud konsensusele. Muidugi – kirjelduste eest ei olnud lootustki saada kultuurkapitali preemiat, pigem lõuahaak, ja seetõttu jäi suurem osa lausutud lausetest kulisside taha, takerdus eesriideisse, aga ometi võime kindlalt väita, et pelgalt jutu järgi poleks seltskonnast Helenat üles leitud, oleks leitud sootuks teisi, üksteisest ja Helenast täiesti erinevaid naisi. Helena märkamiseks oli vaja öelda, et ta on kõige ilusam ja ihaldusväärsem kõigist naistest, kes on sündinud või kel lootust enne ajaloo lõppu ilmavalgust näha, sellest piisas. Iga katse teda täpsemalt kirjeldada suunas inimeste pilgu kellelegi teisele, kellelegi arusaadavamale.
Päris puhtalt ei olnud Helena sellest Trooja seiklusest välja tulnud. Ta kaldus käituma ekstravagantsemalt kui varem – naeris nagu hüään, tõmbas endal punasest veinist nina viltu ja flirtis, et maa must.
Sel saatuslikul õhtul pälvis Helena tähelepanu noor Saph. Tunnistajad ei osanudki tagantjärele öelda, kas Helena jahtis või meelitas noormeest, langes talle kaela nagu kotkas jänesele või peibutas teda enese poole sööstma, kõrvetas pilguga või puudutas käega, aga kõik olid üksmeelel, et Helena tahtis päris ilmselt sellest poisist selle ööga võtta, mis võtta annab. Helena tahtis nii väga, et kõigile pealtnägijaile jäi meelde, kuidas tühipaljas pealtnägemine kallas nende hinge lõkkesse suure kopsikutäie napalmi, kuidas metsik kuumus nende sisemuses lahvatas, kuidas põlved läksid viivuks nõrgaks ja nahk hakkas puudutuste igatsuses kihelema.
Kõigi jahmatuseks Saph keeldus. Pahameeletorm oli lühike, ent otsustav – Agamemnon ei kannatanud pühaduseteotust välja ja lõi sihvaka noormehe ühe rusikahoobiga surnuks. Saphil polnud mingit õigust seada kahtluse alla pika sõja jooksul toodud ohvreid. Helenat mitte ihaldada võrdus riigireetmisega. Kas siis selle nimel hukkusid vaprad ahhailased, et tema, nolk, saaks kahelda sõja ajendis, liigitada Helena lihtsurelike hulka?
Teemat arutati, ehkki poolihääli, kaua – kahtlemata oleks Saph surnud ka siis, kui ta oleks Helenaga läinud, lihtsalt surm oleks olnud väärikam. Või kas oleks? Kas Saph oleks saanud üles näidata korraga kõikevõitvat iha ja piiritut lugupidamist, mis sunnib teda siiski taganema? Kas tema armastus, jah, ta oli kõrvuni armunud ühte neidu, kelle nime me saame sellest loost välja jätta, tõepoolest pimestas teda, võttis temalt meelemõistuse ja manööverdamisvõime, muutis Helena Saphi silmis millekski hajusajooneliseks, sundis ta saatuslikult eksima olukorras, kus õiget lahendust ei pruukinud olemaski olla?
Kohaliku väitlusseltsi esimees, keda me selles tekstis Pontius Pilatuse eeskujul Poloniuseks nimetame, arvas, et Saphil tõepoolest ei olnud võimalik eluga pääseda, aga kui ta oleks Helena kutsele vastanud, siis vähemalt ei oleks naise ilu kuhtunud, nagu see, oh paraku!, juba mõne napi kuuga juhtus.
Kehaline autonoomia
Kehaline autonoomia on õigus valitseda oma keha üle ilma välise mõjuta või sunnita. Seda võib pidada üheks põhiliseks inimõiguseks, mille alla kuulub inimese individuaalne õigus langetada enda keha puudutavaid otsuseid, mis mõjutavad ta tervist ja tulevikku, näiteks pereplaneerimisotsuseid, sünnitamist, ravi ja aborti puudutavat.
Kehalise autonoomia alla kuulub näiteks ka see, kas loovutada verd või olla organi- või kudededoonor.
Kehaline autonoomia on tugevasti seotud seksuaalse nõusoleku kontseptsiooniga, mis nõuab mistahes seksuaalsetes tegevustes osalejatelt täielikku ja innukat nõusolekut ehk selgesti väljendatud "jah-i", mitte "ei" puudumist.
Kehaline autonoomia peab olema tagatud kõigile, sõltumata soost, füüsilise või vaimse puude puudumisest või olemasolust, nahavärvist, tervislikust seisundist, seksuaalsest orientatsioonist. Just naised ja vähemusgruppidesse kuulujad on need, kelle kehalist autonoomiat sagedamini piiratakse, näiteks suguelundite moonutamise teel, mis on traditsiooniline mitmes Aafrika, Aasia ja Lähis-Ida riigis, või transsooliste inimeste steriliseerimiskohustuse kaudu, mis on praegugi seaduslik mitmes inimõiguste kaitse poolest pigem heas olukorras olevas riigis, sh Soomes.
Piirikivi
Rupert oli keha ja vaimu dualismile nii palju mõelnud, et suutis neid ühel päeval tõepoolest eristada: siin on keha, siin vaim. Rupert tõmbas nende kahe vahele täpse piiri. Keha ja vaim arutasid üllatunult uut olukorda ning leidsid, et ega neil peale selle nüüdseks selge – kuigi vonkleva! – piiri suurt midagi ühist ei ole. Keha ja vaim põrnitsesid üksteist mõnda aega suurema huvi ja vaenuta ning läksid siis kumbki oma teed.
Kehakuvand
Kehakuvandiks võib pidada arusaamu, reaktsioone ja hinnanguid, mida inimene oma füüsilise keha kohta annab. See on pidev protsess, mida mõjutavad füsioloogia ja kultuur. Oma keha suhtes tuntavad emotsioonid võivad olla positiivsed, negatiivsed, mõlemat korraga või neutraalsed, ja need on individuaalsed ja sõltuvad ümbritsevast keskkonnast, näiteks sellest, kas või kui palju positiivset suhtumist kehasse keegi argielus kogeb. Kehakuvand mõjutab vaimset ja füüsilist tervist, seda, kuidas me enda eest hoolitseme, kuidas suhtleme teiste inimestega ja kuidas neisse suhtume.
Tervisliku kehakuvandiga inimesel on oma keha ja välimuse suhtes realistlik, liigselt moonutamata vaade. Ta ei raiska palju aega oma keha või selle vigade kontrollimisele või enese teistega võrdlemisele, ta võib küll olla rahulolematu mõne aspektiga oma keha juures, aga see ei sega tal normaalset elu elamast. Samuti mõistab ta, millised meedia ettesöödetud nõuded kehale on ebarealistlikud.
Negatiivse kehakuvandiga on tegu siis, kui inimene tunneb tugevat tõmmet kujundada oma keha kättesaamatu standardi järgi ehk on sellise standardi enda jaoks normaliseerinud. Negatiivne kehakuvand võib põhjustada madalat enesehinnangut ja selliseid vaimse tervise probleeme nagu depressioon ja ärevus, mis võivad viia veel tõsisemate haigusteni, näiteks söömishäirete ja keha düsmorfilise häireni. Negatiivse kehakuvandi juures tuleb silmas pidada ka seda, et kehakuju muutus näiteks dieedi tulemusena ei pruugi parandada negatiivset arvamust oma kehast.
Kuvandiloome protsessi iseloomustavad sageli soolised erinevused. Naised on tõenäolisemalt huvitatud saleda keha saavutamisest, mehed soovivad pigem lihaselist muskulaarset keha. Naised tegelevad tõenäolisemalt ka kalorite piiramisega kuni ohtliku piirini ning neil on protsentuaalselt rohkem söömishäireid, nagu anoreksia, buliimia või söömissööstud, aga samuti ületreenimisega seotud häireid. Samuti sekkuvad naised soovitud kehakuju saavutamiseks sagedamini kirurgiliselt. Mehed piirduvad pigem steroidide ja toidulisandite kasutamisega, mida kombineeritakse treeningutega.
Kuidas arendada tervislikumat kehakuvandit? Enda harimine mõistmaks meedia mõju kehakuvandile on hea esimene samm. Samuti võib olla kasulik teada, millised tegurid peale keha suuruse, kuju ja kaalu iseloomustavad tervislikkust – näiteks veresuhkur, vererõhk, kolesterooli tase, füüsiline vormisolek või regulaarne, nauditav füüsiline aktiivsus ja rahulolu oma kehaga.
Suurus loeb
Taavet oli täiesti korralikku kasvu sõjamees. Tõsi, Koljat oli suurem, aga Taavet polnud mingi poisike – ta oli võidelnud ja võitnud, võitnud, võitnud. Ta alistas ka Koljati. Taaveti pisemaks valetamine pidi vist tema kangelastegu suurendama, aga tegelikult pole valetada ilus. Ta oli suur ja tugev sõjamees, ta võitis tänu osavusele, külmale verele, täpsele ja ülitugevale käele. See polnudki kangelastegu, oli lihtsalt tegu. Ta oli sõjamees ja tema argipäevaks oli tapatöö.
Napoleon, nii räägitakse, oli tegelikult keskmist kasvu. Teda pisendati, sest see aitas teda pisendada. Vahi seda väikest kompleksides tõbrast – või tema tuleb Euroopat raputama!
Vargamäe Jussil olid kõverad nii kael kui jalg, aga no kuulge – ega ta neid ju ise ei teind. Või mine tea, äkki ikkagi tegi. Igatahes, tema oli tõesti pisike ja – erinevalt Taavetist – ei saanud ta oma Koljatist jagu. Natuke rohkem eneseusku, noored mehed!
Pealtnäha haritud meeste seas leidub hulganisti neid, kes peavad oma oponenti või lihtsalt noorsugu halvustades vajalikuks öelda, et tolle jäsemed on niitjad. Või näevad kedagi veidi teistsugust ja on kohutavalt häiritud sellest, et ei saa aru, kas tegemist on mehe või naisega. Kuule, papi, ta ilmselt nagunii ei taha sinuga seksida. Mis tähtsust ta sool sinu jaoks on? Või, jah, võib-olla jääb ta binaarsest soojaotusest suisa kõrvale. Kas see vähendab tema (argumentide) väärtust? Või on asi ikkagi lihtsalt selles, et meest, olgugi niitjakoivalist, ei söanda hästi kõrvale lükata?
Porthos oli üks tõeliselt tugev mees. Teda ei lükanud keegi kõrvale. Porthose viimased sõnad olid: "liiga raske".
Kehapositiivsus
Kehapositiivsuse põhisõnum on see, et kõik on ära teeninud võimaluse oma keha väärtustada. See tähendab ka kriitilist suhtumist sellesse, kuidas (uusi) kehalisi hierarhiaid luuakse. Idee johtub arusaamast, et ilu on konstruktsioon ning et see konstruktsioon ei tohiks rikkuda inimese võimet tunda enesekindlust või eneseväärikust, sõltumata sellest, millise kehaga on tegemist.
Kehapositiivsuse liikumine loodi, et anda ruumi kehadele, mis on marginaliseeritud, mille kohta ühiskond ütleb, et need pole heakskiitu väärt. Kehapositiivsuse juured viivad paksude kehade aktsepteerimise liikumise juurde (fat acceptance movement), mille algatas Lew Louderback 1960. aastatel raamatuga "More people should be fat" ("Rohkem inimesi peaksid paksud olema"), et lõpetada normiks peetavast suuremate kehade häbistamine. Olulisel kohal oli sõna fat (paks, rasv) kasutuselevõtt neutraalsena ja vabanemine sellega kaasnevast halvustavast toonist ning inetuse, laiskuse ja ebaatraktiivsuse konnotatsioonist. Põhjusi, miks kellelgi on suurem keha, on erinevaid ning suur ja raske keha ei tähenda automaatselt ebatervislikku ega sale tervislikku. 90ndateks oli liikumine arenenud ka muid kehasid arvestavaks: näiteks puudega kehad, krooniliselt haiged kehad, karvased kehad, armidega kehad jne. Kehapositiivsus ei tõsta esile ühtegi kehatüüpi ega kehalise elamise või väljenduse viisi, mis oleks "tõeline" ja parem, olenemata sellest, kas inimene peab üldse ilus/inetu vastandust asjakohaseks.
Kehapositiivsusega on seotud ka probleeme. Kriitika pole niivõrd suunatud liikumise põhisõnumile, kuigi obligatoorne sõnum "armasta oma keha", mida mitmel pool näeb, võib mõjuda kohustusena. Pigem tekib küsimusi visuaalse materjali kasutamisel. Kunagise liikumise on üle võtnud peavool, mille kuvatav materjal on eelkõige vastuvõetav keskmisele tarbijale, kellel on valge nahk, kes saab endale riided osta harilikust riidepoest või kelle sooline väljendus mahub harjumus-pärasesse mees-naine kategooriasse, mitte ei võimesta neid, keda ühiskonnas kõige enam marginaliseeritakse.
Ilu
Tartus on Kuperjanovi ilusalong. Möödun sellest alatasa ja juurdlen: mida nad teevad, mida nad seal ometi teevad?
On ju laialt teada, et näiteks sinikas mehe näol jätab temast pigem ohtliku mulje. Kui ta ei hakka oma pilku peitma, vaatab kõigile trotslikult otsa, siis tekib mõte, et see tüüp võib põhjustada pahandusi. Temaga ei ole nalja. Ta ei karda pihta saada, kui ta hoo üles võtab – ja ta süttib kergesti –, siis on tema peatamiseks vaja mitut meest, ta tuleb lihtsalt nokki lüüa, kinni siduda, talle tuleb peale istuda, ta ei jäta enne, ta ei hooli valust, mida talle tekitatakse, ta ei karda, ta tungib hullunult peale, olles valmis relvana kasutama kõike kättejuhtuvat. Temas peitub berserk. Kahtlemata on selles oma ilu, ehkki see ilu kuulub pigem mingisse teise ajastusse.
Samas, siinsamas, meiegi kõrval on teisi kultuurikihte, ajastuid. Mu sõbra ema kurtis üheksakümnendate alguses, et läks erafirmasse hambaarstiks (see oli siis veel suhteliselt uus asi): palk on küll hea, aga ei ole üldse tore panna noortele meestele nende korralike hammaste asemel suhu raudhambaid, mis siis millegipärast teatud ringkondades moes olid.
Olen Kuperjanovi ilusalongile välja nuputanud terve hunniku reklaamlauseid, aga kuna nad ei ole nende eest maksnud ja – ei saa välistada – nende pakutaval teenusel pole midagi pistmist sõjameestega, siis ei hakka ma neid siin ära tooma.
Ma ei kavatsegi kontrollida, mida nad seal teevad. Eelistan mõelda, et lõikavad pussnugadega inimeste paledele arme ja asendavad käsi mereröövlikonksudega.
Ave
"Ave, Ave!" hõiskan ma mõttes, kui näen teda teisel pool tänavat jalakäijate rohelist tuld ootamas. Sellises olukorras on alati loomulik, et mina ootan. Vanasti ei olnud. Ma võisin Ave poole tee peal sülle kahmata ja tema kaldale tagasi viia. Või siis enda tänavapoolele tuua – oleneb, kuhu me minema pidime. Noh, kui oli näha, et ta seda süllekahmamist lubab. Heidan pilgu üle õla ja taganen poolteist meetrit, siin on ilgelt pika tsükliga foor, vähemalt autodele põleb roheline kaua.
Foor loeb sekundeid rohelise tule süttimiseni ja – kuidas ma ometi suudan selle ohu alatasa unustada? – ühe peal haarab keegi mu tooli seljatoest ning lükkab selle liikvele. Ma tahaksin protestida, aga korraga tõmbab kurgus kokku, ma ei suuda häält teha.
Ave on otsustav. "Mida vittu te enda arvates teete?!" nõuab ta sel eriomasel moel, millest õhkub korraga kõrtsikakleja kuraasi ja kaks doktorikraadi. "Kas Jüri palus teie abi?" Proua, sedapuhku proua, saab kohe oma veast aru. Nime kasutamine aitab, muidu läheks veel löömaks, et ega see teie sant ei ole, mina leidsin! Vabandust paluma ta ei hakka, selleks on Ave pöördumine liiga järsk, aga vastu ka ei paugu. Läheb lihtsalt minema.
"Mina tohin sind lükata?" küsib Ave ja mina ainult noogutan kohmakalt. "Tore," kinnitab ta, "kuule, kõik on korras. Lähme."
Sõidame tasakesi meie vana lemmikkohviku poole ja mul on hea meel, et ta on mu selja taga. Jälle tuli meelde see vana tobe tüli Enega (muide, mis värk on mul naistega, kelle nimes on kolm tähte?), kui ma puhtalt kiusu pärast ulatasin talle ülemiselt riiulilt mingi asja (mis kurat see oli?), mille võtmiseks ta oli juba tooli tooma läinud. Muidugi oli see pigem tüli ajend, aga ikkagi. Ta isegi viskas mind vaasiga. Stiilne! Jah, päris hea, et Ave on mu selja taga, jääb veidi aega ennast koguda.
Kehahäbistamine
Kehahäbistamine on enda või teiste häbistamine füüsilise välimuse põhjal. Kehahäbistamisega kaasneb mõtteviis, et alati tuleks enda keha juures midagi muuta ja et oma kehas end halvasti tunda on norm.
Pidev meeldetuletus, et keha ei ole valmis või vajab parandamist, võib viia põhjendamatute hinnangute andmise ja kriitikani, mis võib igapäevaellu ja enesehinnangusse augu lüüa. Samuti hoitakse sellega alal arusaama, et inimese põhiväärtus on ta välimus.
Kehahäbistamine võib väljenduda oma välimuse madaldamises ja võrdlemises kellegi teise omaga või kellegi teise välimuse kritiseerimises kas tema ees või selja taga. See võib avalduda ka varjatumalt, näiteks toitumissoovitustes, mis toitainete tasakaalu asemel keskenduvad dieeditamisele ja idealiseerivad meedia kaudu mingit teatud kehatüüpi. Häbistamisega tegelevad näiteks ajakirjad, mis soovitavad nippe, kuidas näha välja saledam või kurvikam või peita oma "vigu". Häbistav on ka praktika, mida võib palju sotsiaalmeedias näha – kellegi teise keha kommenteerimine, lähenedes teemale võltsmurelikult "tervise" aspektist, samal ajal kui varjatud eesmärk on enese moraalselt kõrgemale upitamine.
Kehahäbistamist kasutatakse sageli naiste tasalülitamiseks, kes avalikkuses sõna võtavad, viies fookuse sõnumilt üle sõnavõtja välimusele.
Inetu pardipoeg
Ma teen lühidalt. Kord, pesitsusajal, koorus ühest munast tõeliselt inetu pardipoeg. Lai oli tema nokk ja pungis ta silmad, tema tiivaotsad ei oleks kõlvanud lehvikuks ka kõige vähenõudlikumale kerjuseidele – nii inetud olid need. Anname talle nimeks Pessima. Vähe sellest, et ta ise, ka tema vanemad ja õed-vennad langesid põlu alla. Tõsi, nood suunasid kogu agressiivsuse oma värdjaliku õe vastu ning neil õnnestus pikapeale uuesti seltskonda sulanduda. Märk jäi neile küll külge elu lõpuni, aga mis parata – ei saa oma saatust ega õdesid ise valida.
Üksi ja õnnetuna elas inetu pardipoeg suure pardikoloonia keskel, hädavaevu suutis ta teiste eeskujul toituma õppida. Tõrksalt ja torisedes, jagades õpetuseks nokahoope ja sõimu, aidati ta paaril korral surmasuust tagasi siia ilma. Kuidagi elas ta õrna ea üle. Möödusid nädalad ja ta muutus üha ilgemaks, aga oli vaieldamatult elus.
Nüüd tabas pardikolooniat veel üks õnnetus. Kahtlustati kurja silma, needusi. Üks pardipoegadest, kes oli seni tundunud täiesti viisakas ja viks, oli kasvanud kahtlaselt suureks. Juba kolmenädalasena oli ta suurem oma emast ja isast. Lihased lainetasid tema siidjalt läikivate sulgede all. Lai oli tema nokk ja jõrm tema pilk. Ta oli õigupoolest peaaegu sama suur kui see jõle värdjas – temagi oli kole ja lohmakas. Hüüame teist koletist Brutuseks.
Pardikolooniates on teada, et jõud peitub ühtsuses, ja nii hakati nokkima ka Brutuse kallal. Teda solvati, tema eest püüti napsata toitu. Kui ta püüdis kedagi karistada, astuti tema vastu välja ühise rindena.
Brutus ja Pessima oleks võinud ülekantud tähenduses seljad kokku panna, aga mõlemad taotlesid grupi heakskiitu ning ründasid sel vääritul, ent igati mõistetaval eesmärgil tihtilugu hoopis üksteist.
Jah, kuni Pessima ja Brutus olid veel tibud (olgugi suured), salliti neid parasjagu nii palju, et neil oli võimalik ellu jääda. Aga kui suvi käänas üle oma kõrgpunkti, oli selge, et kõik tahavad jäletistest vabaneda. Pessima ja Brutus aeti minema. Brutus viis veel oma laial seljal üle jõe kaks kaldal niitsunud rändurmeest ja kadus siis, Pessima lendas kohe minema.
Jah, Pessima oli tegelikult luik. Brutus oli lihtsalt erakordselt suur ja tugev part. Neid ei ühendanud oma vana pardikolooniaga enam miski. Pessima oleks võinud leida endale sõpru luikede hulgas, aga ta ei pidanud ennast nende vääriliseks. Brutus oligi täiesti lootusetu peletis, sellisega ei taha keegi läbi käia. Omavahel, jah, omavahel ühendas neid kaht depressioon ja lühike, üksildane elu.
Menstruatsioonitabu
Keskmine naine menstrueerib 2535 päeva elu jooksul, see on kokku umbes seitse aastat. Menstruatsiooni peetakse sageli piinlikuks või vastikuks ning selle üle arutletakse harva. Viimastel aastatel on hakatud menstruatsioonist rohkem ja lausa kampaaniatega avalikult rääkima. Miks? Paljudes riikides on menstruatsiooniga seotud hügieenitooted maksustatud kõrgemalt kui muud argikaubad, kuigi neid tooteid läheb vaja iga kuu ja nende kasutamisest ei ole pääsu. Ligipääsuga toodetele on seotud ligipääs avalikele teenustele, kuna muidu ei saa tsükli ajal näiteks õppetööst osa võtta ja kooli minna. Menstruatsioonitabu võib vaadelda misogüünia ühe vormina.
Arusaam menstrueerivast vooluselisest kehast kui haiguste edasikandjast avaldub ka paljudes kultuurides, näiteks saadetakse Nepalis menstrueeriv naine kogukonnast eemale menstruatsioonihütti, kus pole pesemis- ega suhtlemisvõimalust. Tabu tekkimise algpõhjused peituvad muu hulgas religioossetes vaadetes ja õpetustes. Paljud maailma suuremad religioonid – islam, kristlus, judaism ja hinduism – viitavad menstrueerivale naisele kui räpasele, kes ei tohi religioossetest rituaalidest osa võtta või toitu katsuda. Osas kultuuridest on menstrueerivat naist peetud jällegi pühaks ja võimsaks, näiteks Vana-Roomas jatšerokii indiaanlaste seas.
Briti antropoloog Mary Douglas on analüüsinud räpasust kui miskit, mis iseenesest pole korratu, kuid mida peetakse korda ohustavaks, nimetatakse ebapuhtaks. Eritised ületavad keha piirid, justkui laiendades seda ning avardades piire ka keha ja mittekehalise vahel. Menstruatsioon, rasedus ja sünnitamine lööb keha ja kehavälise piirid lootusetult segamini. Ilmselt tekitab segadust veel ka teadmine, et menstrueerivate inimeste sekka ei pruugi kuuluda ainult naised, vaid ka transsoolised mehed ja end mittebinaarsena määratlevad inimesed.
Menstruatsioonitabule aitavad kaasa reklaamid, milles kujutatakse üksnes noori naisi valgetes riietes ilma igasuguste probleemideta aktiivset elu elamas, samal ajal kui tegelikult esineb paljudel menstrueerivatel inimestel tsükli ajal valusid, kehakaalu kõikumist ja krampe.
Menstruatsiooniga seotud diskussioon ei ole vajalik mitte ainult verevooluse või menstruatsioonivalude teemadel harimiseks, vaid see on laiemalt seksuaalhariduslik, parandades teadlikkust kehast, hügieenitoodete kättesaadavusest ja menstruatsiooniga seotud stigmadest.
Martin
Nüüd on kätte jõudnud see hetk, milleks Martin on valmistunud kümneid aastaid. Ta teab, et kodumaal istuvad kõik telerite ees. Suur finaal! Ta alles näitab, et ka väikeses Eestis on mehi, kes võivad tõusta maailma absoluutsesse tippu!
Võidukohustus ei paina teda. Martin tajub, et on poolehoidjate ja toetajate ootusi juba ületanud, Martin on veendunud, et suudab oma vaimu vabaks lasta, suudab keskenduda, suudab ennast kokku võtta, muutumata kramplikuks. Martin tunneb kuuenda meelega, kuidas rahvuskaaslased tema ettevalmistusi jälgides hinge kinni hoiavad. Martin saab sellest jõudu. Nüüd on kätte jõudnud hetk, mil ta tutvustab oma kodumaad maailmale. Enam ei saa keegi öelda, et ei tea, mis või kus on Eesti. Mitte keegi. Mitte kunagi.
Martin peab veel ainult üht vastast liivapaberitestis ületama, hakkama veritsema hiljem kui bulgaarlane ning selle vägiteoga oma nime leekivate tähtedega igaveseks nii spordiajalukku kui ka fännide südametesse raiuma. Ta saab hakkama, meie mõtted on temaga.
Kehaline kasvatus
Juba selle õppeaine nimi – kehaline kasvatus – kõlab prokrusteslikult. Meie kasvatame, sa oled väike ja võimetu, me kasvatame sind üha suuremaks, ainult parimad teie hulgast (nemadki pole küllalt head) jõuavad selleni, et ühel päeval pakub arst-liputaja neile hõlma alt dopingut, et nad saaksid maailma parimaks alal, millega tegeleb tõsiselt ainult kakssada inimest.
Olen fantaseerinud, et selle asemel võiks olla õpetus, kuidas poetada oma argipäevadesse piisavalt liikumist, tarka liikumist, mis pole eraldi ettevõtmine (aga mis ei anna ka sportlikku tulemust ega paku korporatsioonidele ettekäänet teile mingit erilist nänni müüa); õpetus, kuidas oma keha toita sõltuvalt kehalisest aktiivsusest ja muust taolisest. Juhataks inimesi leidma maitsvaid, lihtsaid menüüsid, milles pole haisugi ööbikukeeltest ja mungoast, aga mis eitavad ka kalapulki ja külmutatud friikartuleid. Einoh, võib ka ööbikukeeli ja friikaid süüa, võib, aga kumbki ei tohiks olla igapäevane, vaikimisi lahendus. Või mis mina sellest tean, ma alles õpin.
Igatahes, kui vaatan, kui paljud inimesed loobuvad pärast gümnaasiumi lõppu enese liigutamisest täiesti (ja kuidas teised sellega veidi lolliks lähevad) ning loendan endisi tippsportlasi, kes on viiekümnendaks eluaastaks – nii paistab – kehvemas vormis kui mina, nõrgukesed, siis tundub mulle, et olümpiakomiteeks nimetatava kuritegeliku rühmituse taktis tatsuv haridussüsteem on kas eksiteel või teeb meelega halba.
### Response:
Aet Kuusik ja Jüri Kolk. Kehasõnastik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ärm kogus 22 ringi ja 44 km jooksul ühe punktiga Markus Pajurit (Cycling Tartu). Kolmandaks tuli Steven Kalf (Illuminate). Naistest (10 ringi ja 20 km) jõudsid Kalmi järel esikolmikusse veel Mathilde Manuela Nigul (CF) ja Mae Lang (MEXX-Watersley).
Vaata tulemusi siit. | Rait Ärm tuli Eesti meistriks ühepunktilise paremusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ärm kogus 22 ringi ja 44 km jooksul ühe punktiga Markus Pajurit (Cycling Tartu). Kolmandaks tuli Steven Kalf (Illuminate). Naistest (10 ringi ja 20 km) jõudsid Kalmi järel esikolmikusse veel Mathilde Manuela Nigul (CF) ja Mae Lang (MEXX-Watersley).
Vaata tulemusi siit.
### Response:
Rait Ärm tuli Eesti meistriks ühepunktilise paremusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Robert Valge pääses Burgose eest platsile mängu lõpus 39 sekundiks, statistikasse tema nimele teisi näitajaid ei kogunenud. Janari Jõesaar Tenerife koosseisu ei kuulunud, vahendab Korvpall24.ee.
Turniiritabelis hoiab Burgos (14-19) 11. kohta, mängu vähem pidanud Siim-Sander Vene koduklubi Gran Canaria Herbalife (13-19) jätkab nende kannul. Tenerife (17-16) asub hetkel veel kaheksandal ehk viimasel play-off kohal, kuid lähikonkurendil Manresal on saldoks 16-16. Põhihooaja lõpuni on minna veel üks voor.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Robert Valge ja Burgos püsivad Gran Canaria ees, Tenerifele valus kaotus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Robert Valge pääses Burgose eest platsile mängu lõpus 39 sekundiks, statistikasse tema nimele teisi näitajaid ei kogunenud. Janari Jõesaar Tenerife koosseisu ei kuulunud, vahendab Korvpall24.ee.
Turniiritabelis hoiab Burgos (14-19) 11. kohta, mängu vähem pidanud Siim-Sander Vene koduklubi Gran Canaria Herbalife (13-19) jätkab nende kannul. Tenerife (17-16) asub hetkel veel kaheksandal ehk viimasel play-off kohal, kuid lähikonkurendil Manresal on saldoks 16-16. Põhihooaja lõpuni on minna veel üks voor.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Robert Valge ja Burgos püsivad Gran Canaria ees, Tenerifele valus kaotus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaetapil 13. koha saanud Taaramäe oli teise etapi grupifinišis 11. Võitis tema meeskonnakaaslane Jonathan Hivert, kes sai eestlasega sama aja.
Üldarvestuses kerkis esikohale hispaanlane Jesus Ezquerra (Burgos-BH), kellele järgnevad venelane Jevgeni Šalunov (Gazprom-RusVelo; +0.02) ja hispaanlane Eduard Prades (Movistar, +0.02). Taaramäe kaotab liidrile kuue sekundiga.
Aragoni velotuur lõppeb täna 127-kilomeetrise teekonnaga Huescast Zaragozasse ja on profiililt võrreldes kahe eelmisega pisut lamedam. | Rein Taaramäe kerkis Hispaanias kuuendaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaetapil 13. koha saanud Taaramäe oli teise etapi grupifinišis 11. Võitis tema meeskonnakaaslane Jonathan Hivert, kes sai eestlasega sama aja.
Üldarvestuses kerkis esikohale hispaanlane Jesus Ezquerra (Burgos-BH), kellele järgnevad venelane Jevgeni Šalunov (Gazprom-RusVelo; +0.02) ja hispaanlane Eduard Prades (Movistar, +0.02). Taaramäe kaotab liidrile kuue sekundiga.
Aragoni velotuur lõppeb täna 127-kilomeetrise teekonnaga Huescast Zaragozasse ja on profiililt võrreldes kahe eelmisega pisut lamedam.
### Response:
Rein Taaramäe kerkis Hispaanias kuuendaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pärast Gruusiat kolm kuud, pärast Ukrainat viis aastat.. Lääs laseb maha kukkuda kõigel, mida me hammustame /.../ ja ei korja enam kunagi üles," ütles Kaljulaid konverentsi lõpuarutelu ajal sõnumi kohta, mida Euroopa Nõukogu liikmed oma reedese otsusega Venemaale saadavad.
Euroopa Nõukogu võttis reedel vastu deklaratsiooni, mis annab Venemaa delegatsioonile võimaluse hakata taas osalema hääleõigusega Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) töös.
Nõukogu 47 liikmesriigi välisministrid hääletasid ülekaalukalt deklaratsiooni poolt. Selles öeldakse, et kõigil liikmesriikidel peab olema õigus võtta võrdsetel alustel osa nõukogu kahe põhiorgani tööst. Deklaratsiooni vastu hääletasid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Gruusia ja Suurbritannia.
Ministrite vastu võetud deklaratsioon Venemaa hääleõigust ENPA-s sisuliselt ei taasta, vaid see samm tuleb teha parlamentaarsel assambleel endal.
Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves nimetas samal arutelul Euroopa Nõukogu välisministrite otsust Euroopa ainsa normatiivse inimõigusorganisatsiooni surmaks. "Ma teeksin riikidele ettepaneku lahkuda," lisas ta. | Kaljulaid kritiseeris teravalt Venemaa õiguste taastamist Euroopa Nõukogus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pärast Gruusiat kolm kuud, pärast Ukrainat viis aastat.. Lääs laseb maha kukkuda kõigel, mida me hammustame /.../ ja ei korja enam kunagi üles," ütles Kaljulaid konverentsi lõpuarutelu ajal sõnumi kohta, mida Euroopa Nõukogu liikmed oma reedese otsusega Venemaale saadavad.
Euroopa Nõukogu võttis reedel vastu deklaratsiooni, mis annab Venemaa delegatsioonile võimaluse hakata taas osalema hääleõigusega Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) töös.
Nõukogu 47 liikmesriigi välisministrid hääletasid ülekaalukalt deklaratsiooni poolt. Selles öeldakse, et kõigil liikmesriikidel peab olema õigus võtta võrdsetel alustel osa nõukogu kahe põhiorgani tööst. Deklaratsiooni vastu hääletasid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Gruusia ja Suurbritannia.
Ministrite vastu võetud deklaratsioon Venemaa hääleõigust ENPA-s sisuliselt ei taasta, vaid see samm tuleb teha parlamentaarsel assambleel endal.
Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves nimetas samal arutelul Euroopa Nõukogu välisministrite otsust Euroopa ainsa normatiivse inimõigusorganisatsiooni surmaks. "Ma teeksin riikidele ettepaneku lahkuda," lisas ta.
### Response:
Kaljulaid kritiseeris teravalt Venemaa õiguste taastamist Euroopa Nõukogus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii suur pole ühegi mängija edu PGA Championshipi ajaloos veel olnud ning golfi suurturniiride ajalugu ei tunne juhtumeid, kus selline eduseis oleks maha mängitud.
29-aastane Koepka tegi avapäeval tulemuse seitse alla par 'i ja jätkas teisel päeval skooriga viis alla par 'i. Laupäeval oli ameeriklane tagasihoidlikum, piirudes par'iga.
Tema seis on siiski väga roosiline. Lähimad jälitajad Jazz Janewattananond (Tai), Dustin Johnson (USA), Luke List (USA) ja Harold Varner III (USA) jäävad seitsme löögi kaugusele.
Neljakordne PGA Championshipi võitja Tiger Woods piirdus sel korral kahe mängupäevaga, kus tema tulemuseks jäi viis üle par 'i ega pääsenud jätkama. | Ameerika golfimängija hoiab suurturniiril ajaloolist eduseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii suur pole ühegi mängija edu PGA Championshipi ajaloos veel olnud ning golfi suurturniiride ajalugu ei tunne juhtumeid, kus selline eduseis oleks maha mängitud.
29-aastane Koepka tegi avapäeval tulemuse seitse alla par 'i ja jätkas teisel päeval skooriga viis alla par 'i. Laupäeval oli ameeriklane tagasihoidlikum, piirudes par'iga.
Tema seis on siiski väga roosiline. Lähimad jälitajad Jazz Janewattananond (Tai), Dustin Johnson (USA), Luke List (USA) ja Harold Varner III (USA) jäävad seitsme löögi kaugusele.
Neljakordne PGA Championshipi võitja Tiger Woods piirdus sel korral kahe mängupäevaga, kus tema tulemuseks jäi viis üle par 'i ega pääsenud jätkama.
### Response:
Ameerika golfimängija hoiab suurturniiril ajaloolist eduseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seekordne "Spordipühapäev" võtab luubi alla spordifotograafia. Paljude teiste valdkondadega võrreldes on spordifotograafias "sättimise ruumi" vähe, kuid vaatamata sellele tuleb õige emotsioon pildile saada.
Kuidas keerulise ülesandega hakkama saada? Külas on spordifotograafid Jana Pipar ja Gertrud Alatare, kes saanud viimasel kätt proovida kõrgel rahvusvahelisel tasemel.
Olümpiavõitja Jaan Talts tähistab oma 75. sünnipäeva ning arhiivirubriigi pühendame seekord just juubilarile. Talts väärtustas tulemust võidust isegi kõrgemalt ning tema 43 maailmarekordilisest sooritusest nii mõnigi on ERR-i arhiivis helisalvestisena säilinud.
Stuudiovestluses võtame jutuks lõppevast nädalast rohkem kõlama jäänud teemad. Spordipühapäeva panevad kokku Ragnar Kaasik, Juhan Kilumets ja Johannes Vedru.
Kuulake Vikerraadios pühapäeval, 19. mail kell 18.15. | Täna "Spordipühapäevas": spordifotograafia ja Jaan Taltsi juubel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seekordne "Spordipühapäev" võtab luubi alla spordifotograafia. Paljude teiste valdkondadega võrreldes on spordifotograafias "sättimise ruumi" vähe, kuid vaatamata sellele tuleb õige emotsioon pildile saada.
Kuidas keerulise ülesandega hakkama saada? Külas on spordifotograafid Jana Pipar ja Gertrud Alatare, kes saanud viimasel kätt proovida kõrgel rahvusvahelisel tasemel.
Olümpiavõitja Jaan Talts tähistab oma 75. sünnipäeva ning arhiivirubriigi pühendame seekord just juubilarile. Talts väärtustas tulemust võidust isegi kõrgemalt ning tema 43 maailmarekordilisest sooritusest nii mõnigi on ERR-i arhiivis helisalvestisena säilinud.
Stuudiovestluses võtame jutuks lõppevast nädalast rohkem kõlama jäänud teemad. Spordipühapäeva panevad kokku Ragnar Kaasik, Juhan Kilumets ja Johannes Vedru.
Kuulake Vikerraadios pühapäeval, 19. mail kell 18.15.
### Response:
Täna "Spordipühapäevas": spordifotograafia ja Jaan Taltsi juubel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses ringis oli Eesti vaba ja alistas seejärel Venetsueela 45:34. Seejuures kaotas Londoni olümpiavõitja Ruben Limardo Gascon oma minimatšid nii Novosjolovile (2:4) kui ka Priinitsale (2:6), võites vaid Turnaud (10:6).
Kaheksandikfinaalis Itaaliaga jäi Eesti kiirelt kaotusseisu 1:5, 4:10 ja 6:15. Turnau võitis küll minimatši Gabriele Cimini vastu 9:5, aga pärast seda hakkas vahe taas paisuma ja lõpuks olid Itaalia võidunumbrid 43:31. | Epeemeeskond kaotas MK-etapil kaheksandikfinaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses ringis oli Eesti vaba ja alistas seejärel Venetsueela 45:34. Seejuures kaotas Londoni olümpiavõitja Ruben Limardo Gascon oma minimatšid nii Novosjolovile (2:4) kui ka Priinitsale (2:6), võites vaid Turnaud (10:6).
Kaheksandikfinaalis Itaaliaga jäi Eesti kiirelt kaotusseisu 1:5, 4:10 ja 6:15. Turnau võitis küll minimatši Gabriele Cimini vastu 9:5, aga pärast seda hakkas vahe taas paisuma ja lõpuks olid Itaalia võidunumbrid 43:31.
### Response:
Epeemeeskond kaotas MK-etapil kaheksandikfinaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses ringis sai Eesti jagu Suurbritanniast 45:25. Eesti haaras initsiatiivi kohe algusest, kui Lehis ja Embrich võitsid oma minimatšid 5:1 ja 5:3. Pärast Lehise teist matši (võit 9:3) oli Eesti juhtimas juba 25:12 ja sealt enam tagasivaatamist ei olnud.
Kaheksandikfinaalis Ukrainaga läks keerulisemalt, aga võit tuli numbritega 45:42. Eduseisul 21:17 võitis Julia Beljajeva oma minimatši Jana Šemjakina vastu 6:2 ja järgmised kaks vehklejat suutsid edu hoida. Lehis läks Šemjakinaga kokku seisul 40:32 ja viis Eesti võiduni 45:42.
Veerandfinaalis tuli aga tunnistada Poola 45:41 paremust. Eestlannad juhtisid küll matši esimese poole, aga Poola viigistas 15:15. Seejärel said väiksed kaotused Lehis, Embrich ja Beljajeva ning Lehis ei suutnud 30:34 kaotusseisust Ewa Trzebinska vastu kohtumist päästa. | Epeenaiskond piirdus MK-etapil veerandfinaaliga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses ringis sai Eesti jagu Suurbritanniast 45:25. Eesti haaras initsiatiivi kohe algusest, kui Lehis ja Embrich võitsid oma minimatšid 5:1 ja 5:3. Pärast Lehise teist matši (võit 9:3) oli Eesti juhtimas juba 25:12 ja sealt enam tagasivaatamist ei olnud.
Kaheksandikfinaalis Ukrainaga läks keerulisemalt, aga võit tuli numbritega 45:42. Eduseisul 21:17 võitis Julia Beljajeva oma minimatši Jana Šemjakina vastu 6:2 ja järgmised kaks vehklejat suutsid edu hoida. Lehis läks Šemjakinaga kokku seisul 40:32 ja viis Eesti võiduni 45:42.
Veerandfinaalis tuli aga tunnistada Poola 45:41 paremust. Eestlannad juhtisid küll matši esimese poole, aga Poola viigistas 15:15. Seejärel said väiksed kaotused Lehis, Embrich ja Beljajeva ning Lehis ei suutnud 30:34 kaotusseisust Ewa Trzebinska vastu kohtumist päästa.
### Response:
Epeenaiskond piirdus MK-etapil veerandfinaaliga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal kaotas Getafe võõrsil Barcelonale 0:2 ja piirdus eile kodus Villarreali vastu 2:2 viigiga (13. Francisco Portillo, 76. Nemanja Maksimovic - 44. Iborra, 87. Gerard Moreno).
Barcelona ja kahe Madridi klubi järel jõudis Meistrite liigasse Valencia, kes eile sai võõrsil jagu Valladolidist 2:0 (36. Carlos Soler, 52. Rodrigo).
Hispaania kõrgliigale tõmmatakse joon alla täna, kui kohtuvad Madridi Real - Real Betis ja Eibar - Barcelona.
Tulemused: Levante - Madridi Atletico 2:2, Valladolid - Valencia 0:2, Sevilla - Bilbao Athletic 2:0, Getafe - Villarreal 2:2, Espanyol - Real Sociedad 2:0, Huesco - Leganes 2:1, Vigo Celta - Rayo Vallecano 2:2, Alaves - Girona 2:1.
Tabelitipp: 1. Barcelona 86 punkti (37 mängust), 2. Madridi Atletico 76 (38), 3. Madridi Real 68 (37), 4. Valencia 61 (38), 5. Getafe 59 (38), 6. Sevilla 59 (38), 7. Espanyol 53 (38), 8. Bilbao Athletic 53 (38). | Hispaania üllatusklubi siiski Meistrite liigasse ei saa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal kaotas Getafe võõrsil Barcelonale 0:2 ja piirdus eile kodus Villarreali vastu 2:2 viigiga (13. Francisco Portillo, 76. Nemanja Maksimovic - 44. Iborra, 87. Gerard Moreno).
Barcelona ja kahe Madridi klubi järel jõudis Meistrite liigasse Valencia, kes eile sai võõrsil jagu Valladolidist 2:0 (36. Carlos Soler, 52. Rodrigo).
Hispaania kõrgliigale tõmmatakse joon alla täna, kui kohtuvad Madridi Real - Real Betis ja Eibar - Barcelona.
Tulemused: Levante - Madridi Atletico 2:2, Valladolid - Valencia 0:2, Sevilla - Bilbao Athletic 2:0, Getafe - Villarreal 2:2, Espanyol - Real Sociedad 2:0, Huesco - Leganes 2:1, Vigo Celta - Rayo Vallecano 2:2, Alaves - Girona 2:1.
Tabelitipp: 1. Barcelona 86 punkti (37 mängust), 2. Madridi Atletico 76 (38), 3. Madridi Real 68 (37), 4. Valencia 61 (38), 5. Getafe 59 (38), 6. Sevilla 59 (38), 7. Espanyol 53 (38), 8. Bilbao Athletic 53 (38).
### Response:
Hispaania üllatusklubi siiski Meistrite liigasse ei saa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavastuse muusikajuht ja dirigent on Promfesti kunstiline juht Erki Pehk, ooperilavastajana debüteerib Katrin Tegova, lavastuse kunstnik on Madis Nurms, koreograaf on Dainius Bervingis Leedust ning valguskunstnik on Margus Vaigur.
Peaosades on Klaudia Taevi nimelise konkursi võitja Abigail Levis (Ameerika Ühendriigid) ning konkursi finalistid Margarita Levtšuk (Valgevene) ja Juri Rostotski (Venemaa) ning Andrius Apšega ja Liudas Mikalauskas Kaunase riiklikust muusikateatrist. Kaastegevad Kaunase riikliku muusikateatri orkester ja koor.
Lavastus valmib koostöös Kaunase riikliku muusikateatri ning Endla Teatriga.
VIII Pärnu rahvusvaheline ooperimuusika festival PromFest toimub 19.-26.mai 2019.
Festivali programmist leiab lisaks Bellini "Romeo või Julia" uuslavastusele ning konkursiprogrammile ka muud. Taas jõuavad Pärnu publiku ette PromFesti kaks varasemat lavastust – Rimski-Korsakovi "Tsaari mõrsja" (2013) ja Verdi "Aida" (2015). Mõlemad lavastused annavad Endla Teatris festivali publiku ees oma lavalt lahkumise etenduse.
Traditsiooniliselt toimub Pärnu kontserdimajas Klaudia Taevi nimeline konkursi finaalkontsert, millele eelneb kohtumine Metropolitan Opera tähtmetso Dolora Zajickuga Villas Ammende. Dolora Zajick on XI Klaudia Taevi nimelise rahvusvahelise noorte ooperilauljate konkursi žürii esinaine, kes annab Pärnus ka kolmepäevase meistriklassi lauljatele ja laulupedagoogidele. | Endla teatris esietendub Promfesti raames ooper "Romeo või Julia" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavastuse muusikajuht ja dirigent on Promfesti kunstiline juht Erki Pehk, ooperilavastajana debüteerib Katrin Tegova, lavastuse kunstnik on Madis Nurms, koreograaf on Dainius Bervingis Leedust ning valguskunstnik on Margus Vaigur.
Peaosades on Klaudia Taevi nimelise konkursi võitja Abigail Levis (Ameerika Ühendriigid) ning konkursi finalistid Margarita Levtšuk (Valgevene) ja Juri Rostotski (Venemaa) ning Andrius Apšega ja Liudas Mikalauskas Kaunase riiklikust muusikateatrist. Kaastegevad Kaunase riikliku muusikateatri orkester ja koor.
Lavastus valmib koostöös Kaunase riikliku muusikateatri ning Endla Teatriga.
VIII Pärnu rahvusvaheline ooperimuusika festival PromFest toimub 19.-26.mai 2019.
Festivali programmist leiab lisaks Bellini "Romeo või Julia" uuslavastusele ning konkursiprogrammile ka muud. Taas jõuavad Pärnu publiku ette PromFesti kaks varasemat lavastust – Rimski-Korsakovi "Tsaari mõrsja" (2013) ja Verdi "Aida" (2015). Mõlemad lavastused annavad Endla Teatris festivali publiku ees oma lavalt lahkumise etenduse.
Traditsiooniliselt toimub Pärnu kontserdimajas Klaudia Taevi nimeline konkursi finaalkontsert, millele eelneb kohtumine Metropolitan Opera tähtmetso Dolora Zajickuga Villas Ammende. Dolora Zajick on XI Klaudia Taevi nimelise rahvusvahelise noorte ooperilauljate konkursi žürii esinaine, kes annab Pärnus ka kolmepäevase meistriklassi lauljatele ja laulupedagoogidele.
### Response:
Endla teatris esietendub Promfesti raames ooper "Romeo või Julia" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eleringi alajaamas toimunud põlengu tõttu lülitusid välja trafod ja elektrita jäi suur osa Ida-Virumaa elanikest. Alajaama avarii tõttu lülitusid välja Eesti elektrijaama 8. energiaplokk ja õlitehas Enefit280.
"Miks konkreetselt tootmisseadmed välja lülitusid, selgitab uurimine, kuid fakt on, et osa toodangust jäi meil seetõttu tootmata," sõnas Eesti Energias energiatootmise eest vastutav juhatuse liige Raine Pajo.
Intsident oli Pajo hinnangul tõsine, kuna Eesti elektrijaamas oli sel hetkel töös vaid kaks plokki, millest üks lülitus välja. Samuti lülitus välja Enefit280, mis toodab nii õli kui ka elektrit.
Pajo märkis, et olukorra tekkepõhjuste uurimiseks ja kantud kahjude väljaselgitamiseks moodustab Eesti Energia spetsiaalse töörühma.
Eleringi alajaamas puhkenud tulekahju jättis laupäeval Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe umbes tunniks elektrita.
Tulekahju puhkes Narvas Balti elektrijaama kõrval alajaamas asuvas transformaatoris. Eleringi teatel tekkis Balti alajaama ühes seadmes avarii, puhkes väiksem tulekahju ning trafod lülitusid välja. | Eleringi alajaama rike seiskas ka Eesti elektrijaama ploki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eleringi alajaamas toimunud põlengu tõttu lülitusid välja trafod ja elektrita jäi suur osa Ida-Virumaa elanikest. Alajaama avarii tõttu lülitusid välja Eesti elektrijaama 8. energiaplokk ja õlitehas Enefit280.
"Miks konkreetselt tootmisseadmed välja lülitusid, selgitab uurimine, kuid fakt on, et osa toodangust jäi meil seetõttu tootmata," sõnas Eesti Energias energiatootmise eest vastutav juhatuse liige Raine Pajo.
Intsident oli Pajo hinnangul tõsine, kuna Eesti elektrijaamas oli sel hetkel töös vaid kaks plokki, millest üks lülitus välja. Samuti lülitus välja Enefit280, mis toodab nii õli kui ka elektrit.
Pajo märkis, et olukorra tekkepõhjuste uurimiseks ja kantud kahjude väljaselgitamiseks moodustab Eesti Energia spetsiaalse töörühma.
Eleringi alajaamas puhkenud tulekahju jättis laupäeval Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe umbes tunniks elektrita.
Tulekahju puhkes Narvas Balti elektrijaama kõrval alajaamas asuvas transformaatoris. Eleringi teatel tekkis Balti alajaama ühes seadmes avarii, puhkes väiksem tulekahju ning trafod lülitusid välja.
### Response:
Eleringi alajaama rike seiskas ka Eesti elektrijaama ploki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otsustavaks sai 33-aastase Wilderi paremsirge 43 sekundit enne raundi lõppu, millest alles karjääri teise kaotuse (esimene oli 2016. aastal Anthony Joshuale) saanud Breazeale ei toibunud.
2015. aasta jaanuarist maailmameister olev Wilder on nüüd profikarjääri jooksul teeninud 42 matšist 41 võitu ja ühe viigi. Viimane tuli mullu detsembris britt Tyson Fury vastu.
Ameeriklane ei välista lähitulevikus uut matši Fury või siis Joshua vastu. "Kõik osapooled peavad läbirääkimis," lausus ta Showtime'i vahendusel. "Asjaga on seotud liiga palju inimesi ja arvamusi. Meie tiimid peavad maha istuma, asjad lahti harutama ja fännide jaoks korda tegema."
"Suured võitlused juhtuvad siis, kui kõik sellest kasu saavad. Me riskeerime oma eludega, nii et andke meile aega erimeelsused lahendada ja te saate teada, mis juhtuma hakkab."
Kui Wilderi käes on hetkel WBC meistrivöö, siis Joshua on alates 2017. aasta aprillist WBA (super), IBF-i ja WBO maailmameister. | Maailmameister Wilderil piisas väljakutsuja alistamiseks ühest raundist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otsustavaks sai 33-aastase Wilderi paremsirge 43 sekundit enne raundi lõppu, millest alles karjääri teise kaotuse (esimene oli 2016. aastal Anthony Joshuale) saanud Breazeale ei toibunud.
2015. aasta jaanuarist maailmameister olev Wilder on nüüd profikarjääri jooksul teeninud 42 matšist 41 võitu ja ühe viigi. Viimane tuli mullu detsembris britt Tyson Fury vastu.
Ameeriklane ei välista lähitulevikus uut matši Fury või siis Joshua vastu. "Kõik osapooled peavad läbirääkimis," lausus ta Showtime'i vahendusel. "Asjaga on seotud liiga palju inimesi ja arvamusi. Meie tiimid peavad maha istuma, asjad lahti harutama ja fännide jaoks korda tegema."
"Suured võitlused juhtuvad siis, kui kõik sellest kasu saavad. Me riskeerime oma eludega, nii et andke meile aega erimeelsused lahendada ja te saate teada, mis juhtuma hakkab."
Kui Wilderi käes on hetkel WBC meistrivöö, siis Joshua on alates 2017. aasta aprillist WBA (super), IBF-i ja WBO maailmameister.
### Response:
Maailmameister Wilderil piisas väljakutsuja alistamiseks ühest raundist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi see võib mõnele mõjuda äärmiselt provokatiivse ja USA-keskse avalausena, siis tänavuse Cannes'i filmifestivali avanädala üldist diskursust nii festivalil kui turul võib iseloomustada mitte sellega, mis on, vaid hoopis sellega, mida ei ole – juba paar aastat väldanud konflikti Cannes'i ja festivali taga seisva kõikvõimsa Prantsuse kinolevi ning USA suurima voogedastusplatvormi Netflixi vahel. Seda lihtsal põhjusel, et juba teist aastat järjest keeldub Cannes oma võistlusprogrammidesse lubamast neid filme, mille esilinastusele ei järgne korralikku kinolevi. Netflix pole siiani pidanud vajalikuks järele anda ning näitab oma festivalikõlbulikku, Oscari-potentsiaaliga sisu hoopis Veneetsia filmifestivalil.
Tunduvalt poliitilisem on aga küsimus Saudi Araabia kohta, mis avas eelmisel aastal üle 30 aasta oma riigi kinokunstile, lubades (otseloomulikult range sisulise tsensuuri tingimustes) riigis avada kino ja taaselustada filmitootmise. Seda saatis ka Cannes'is kuningliku pere liikme kroonprints Mohammed bin Salmani juhtimisel toimunud suurejooneline kampaania, millele järgnesid äritegevuse läbirääkimised nende Lääne kinooperaatoritega, kellel pole probleemi apartheidiriigis tuluteenimisega. Olukorra muutis moraalselt veelgi hapumaks Süüria ajakirjaniku Jamal Khashoggi brutaalne mõrv Türgis Saudi Araabia saatkonnas eelmisel aastal, mis selleks ajaks, kuniks meedia tähelepanu kestis, aeglustas läbirääkimiste protsessi.
Nüüd aga on selgunud, et mitmed USA kinoketid kavatsevad "pärast põhjalikku moraalset kaalutlemist" siiski sellele potentsiaalselt 1 miljardi dollari väärtusele turule minna. Viimati kuulutas selle välja Kanada kinode ja kinotehnika tootja IMAX. Jääb lugeja otsustada, kumb argument on veenvam – kas see, et nii tagurlikus ja lääne väärtustega iga pidi vastuolus olevas riigis nagu Saudi Araabia on äritegevus moraalselt riukalik, või võib kinos, ka tsenseeritud kujul, olla mingi positiivne mõju sealsele elanikkonnale juba puhtalt liberaalse(ma) maailma visuaalse representeerimise tõttu. Viimane on argument, mida ka mitmed kinoäri esindajad on välja toonud.
"Surnud ei sure" – märk zombižanri elujõulisusest?
Zombimaania näib hetkel olevat olevat sama "elujõuline" kui zombid ise, kes surmale vilistades lõputult edasi rühivad. Cannesi põhivõistluse avafilmiks olnud Jim Jarmuschi süsimust depressiivkomöödia "Surnud ei sure" on järjekordne peatükk filmimotiivis, mis on mind kui vaatajat oma üleküllusega vaikselt zombistamas. Nii nagu superkangelaste temaatika, on sellegi puhul lootusetult üleekspluateeritud ainesega, mis peale üksiku kosmeetilise uuenduse (nt Jarmuschi zombidest voolab vere ja mäda asemel tuhk) enam sisuliselt midagi uut ei paku ja mida ähvardab oht mattuda kaanoniga originaalsust lämmatavate kaasnevate tüüpmotiivide alla.
Ometi, kuna tegu on ikkagi lavastajaga, kes harva pettumust valmistab, olid filmile seatud teatavad kõrgendatud eeldused. Festivali avafilmina mõjus teos eelmise aastate kõrval selles positsioonis värskena, samas valmistab see mõningase pettumuse režissööri enda loomingu kontekstis. Kui "tegin kuulsate Hollywoodi ja muusikatööstuse hipstersõpradega eneseiroonilise satiiri" oleks omaette žanrimääratlus, siis võiks sõnaraamatus selle juurest antud filmi foto tõenäoliselt leida. Adam Driver, Tilda Swinton, Bill Murray ei vaja vast režissööri varasema loominguga kursis olijatele pikemat tutvustamist, eraldi märkimist väärib zombi rolli ideaalselt sobinud Iggy Pop, kelle puhul hoiti võib-olla grimmi pealt nii mõnigi dollar kokku ...
Jarmuschi film on parim hetkedel, kus ta on tabanud zombide (pop)kultuurilise tähenduse vast kõige olulisemat olemust – tuimestatud automaatrežiimil poolinimesed massikultuuri ja kapitalistliku ühiskonna orjastatud subjektide metafoorina, kes on lihasöömise kõrval igaveseks lukus oma surmahetkel tegeldud banaalsete igapäevategevuste motoorses kordamises (Iggy Popi karakter käib näiteks ringi kohvikann näpus). Filmile lisavad ökoloogilise ja poliitilise dimensiooni viited president Trumpile (ja tema valijatele) ja kogu filmis puhkeva zombihäda ning kliimamuutuse põhjustajaks olnud polar fracking (intensiivne maavaarade puurimine polaaraladel), mille pooldajad õigustavad seda uute töökohtade loomisega. Paralleele ei pea kaugelt otsima, sest sama retoorikat kasutas Trump USA söetööstuse taaselustamise ja fracking 'u-kampaania puhul.
Märgiline on Jarmuschi lavastuslik otsus taandada ka kõik filmi elavad karakterid apaatseteks väikelinlasteks, kes on linna ähvardavatele zombidele kahtlaselt sarnased. Justkui elavad, kes lihtsalt juhuse tahtel ei ole veel surnud. See lisab niigi grotesksele ja üha tumedamatesse toonidesse sumbuvale filmile kohati õnnestunud ning kohati mitte nii õnnestunud huumoriga sotsiaalkriitilise lisatasandi. Samas taandab see enamiku andekatest näitlejatest rollidesse, mis nende karjääris kuidagi eriliselt esile ei tõuse. Eraldi väärivad positiivset esiletõstmist filmi operaator Frederick Elmes ja kunstnik Alex DiGerlando, kes on loonud suurepärase visuaalse atmosfääri väikelinna agulile, mis vaikselt apokalüptiliseks getoks muundub. | Cannes'i festivalipäevik 1. Cannes'i filmifestivali zombine algus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi see võib mõnele mõjuda äärmiselt provokatiivse ja USA-keskse avalausena, siis tänavuse Cannes'i filmifestivali avanädala üldist diskursust nii festivalil kui turul võib iseloomustada mitte sellega, mis on, vaid hoopis sellega, mida ei ole – juba paar aastat väldanud konflikti Cannes'i ja festivali taga seisva kõikvõimsa Prantsuse kinolevi ning USA suurima voogedastusplatvormi Netflixi vahel. Seda lihtsal põhjusel, et juba teist aastat järjest keeldub Cannes oma võistlusprogrammidesse lubamast neid filme, mille esilinastusele ei järgne korralikku kinolevi. Netflix pole siiani pidanud vajalikuks järele anda ning näitab oma festivalikõlbulikku, Oscari-potentsiaaliga sisu hoopis Veneetsia filmifestivalil.
Tunduvalt poliitilisem on aga küsimus Saudi Araabia kohta, mis avas eelmisel aastal üle 30 aasta oma riigi kinokunstile, lubades (otseloomulikult range sisulise tsensuuri tingimustes) riigis avada kino ja taaselustada filmitootmise. Seda saatis ka Cannes'is kuningliku pere liikme kroonprints Mohammed bin Salmani juhtimisel toimunud suurejooneline kampaania, millele järgnesid äritegevuse läbirääkimised nende Lääne kinooperaatoritega, kellel pole probleemi apartheidiriigis tuluteenimisega. Olukorra muutis moraalselt veelgi hapumaks Süüria ajakirjaniku Jamal Khashoggi brutaalne mõrv Türgis Saudi Araabia saatkonnas eelmisel aastal, mis selleks ajaks, kuniks meedia tähelepanu kestis, aeglustas läbirääkimiste protsessi.
Nüüd aga on selgunud, et mitmed USA kinoketid kavatsevad "pärast põhjalikku moraalset kaalutlemist" siiski sellele potentsiaalselt 1 miljardi dollari väärtusele turule minna. Viimati kuulutas selle välja Kanada kinode ja kinotehnika tootja IMAX. Jääb lugeja otsustada, kumb argument on veenvam – kas see, et nii tagurlikus ja lääne väärtustega iga pidi vastuolus olevas riigis nagu Saudi Araabia on äritegevus moraalselt riukalik, või võib kinos, ka tsenseeritud kujul, olla mingi positiivne mõju sealsele elanikkonnale juba puhtalt liberaalse(ma) maailma visuaalse representeerimise tõttu. Viimane on argument, mida ka mitmed kinoäri esindajad on välja toonud.
"Surnud ei sure" – märk zombižanri elujõulisusest?
Zombimaania näib hetkel olevat olevat sama "elujõuline" kui zombid ise, kes surmale vilistades lõputult edasi rühivad. Cannesi põhivõistluse avafilmiks olnud Jim Jarmuschi süsimust depressiivkomöödia "Surnud ei sure" on järjekordne peatükk filmimotiivis, mis on mind kui vaatajat oma üleküllusega vaikselt zombistamas. Nii nagu superkangelaste temaatika, on sellegi puhul lootusetult üleekspluateeritud ainesega, mis peale üksiku kosmeetilise uuenduse (nt Jarmuschi zombidest voolab vere ja mäda asemel tuhk) enam sisuliselt midagi uut ei paku ja mida ähvardab oht mattuda kaanoniga originaalsust lämmatavate kaasnevate tüüpmotiivide alla.
Ometi, kuna tegu on ikkagi lavastajaga, kes harva pettumust valmistab, olid filmile seatud teatavad kõrgendatud eeldused. Festivali avafilmina mõjus teos eelmise aastate kõrval selles positsioonis värskena, samas valmistab see mõningase pettumuse režissööri enda loomingu kontekstis. Kui "tegin kuulsate Hollywoodi ja muusikatööstuse hipstersõpradega eneseiroonilise satiiri" oleks omaette žanrimääratlus, siis võiks sõnaraamatus selle juurest antud filmi foto tõenäoliselt leida. Adam Driver, Tilda Swinton, Bill Murray ei vaja vast režissööri varasema loominguga kursis olijatele pikemat tutvustamist, eraldi märkimist väärib zombi rolli ideaalselt sobinud Iggy Pop, kelle puhul hoiti võib-olla grimmi pealt nii mõnigi dollar kokku ...
Jarmuschi film on parim hetkedel, kus ta on tabanud zombide (pop)kultuurilise tähenduse vast kõige olulisemat olemust – tuimestatud automaatrežiimil poolinimesed massikultuuri ja kapitalistliku ühiskonna orjastatud subjektide metafoorina, kes on lihasöömise kõrval igaveseks lukus oma surmahetkel tegeldud banaalsete igapäevategevuste motoorses kordamises (Iggy Popi karakter käib näiteks ringi kohvikann näpus). Filmile lisavad ökoloogilise ja poliitilise dimensiooni viited president Trumpile (ja tema valijatele) ja kogu filmis puhkeva zombihäda ning kliimamuutuse põhjustajaks olnud polar fracking (intensiivne maavaarade puurimine polaaraladel), mille pooldajad õigustavad seda uute töökohtade loomisega. Paralleele ei pea kaugelt otsima, sest sama retoorikat kasutas Trump USA söetööstuse taaselustamise ja fracking 'u-kampaania puhul.
Märgiline on Jarmuschi lavastuslik otsus taandada ka kõik filmi elavad karakterid apaatseteks väikelinlasteks, kes on linna ähvardavatele zombidele kahtlaselt sarnased. Justkui elavad, kes lihtsalt juhuse tahtel ei ole veel surnud. See lisab niigi grotesksele ja üha tumedamatesse toonidesse sumbuvale filmile kohati õnnestunud ning kohati mitte nii õnnestunud huumoriga sotsiaalkriitilise lisatasandi. Samas taandab see enamiku andekatest näitlejatest rollidesse, mis nende karjääris kuidagi eriliselt esile ei tõuse. Eraldi väärivad positiivset esiletõstmist filmi operaator Frederick Elmes ja kunstnik Alex DiGerlando, kes on loonud suurepärase visuaalse atmosfääri väikelinna agulile, mis vaikselt apokalüptiliseks getoks muundub.
### Response:
Cannes'i festivalipäevik 1. Cannes'i filmifestivali zombine algus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna linn, riik, ettevõtted ja pered kulutavad transpordisüsteemi arendamisele ja ülalpidamisele ning igapäevasele transpordile rohkem raha kui kunagi varem. Autokasutus ja energiatarbimine on Tallinnas kasvanud kiiremini kui rahvaarv või majandus, järjest rohkem linnaruumi läheb asfaldi alla ning järjest sagedamini on autos liikuja teel ummikud. Uue kontorihoone või kortermaja kerkimine teeb murelikuks nii kohalikke elanikke kui ka liikluskorraldajaid. Kes on selliste arengute puhul võitjad ja kaotajad? Kas kogu see kulu on soovitud ja vajalik?
Transpordi- või liikuvusvaesuseks (ingl transport poverty) nimetatakse olukorda, kus mõistliku vaeva, kulu ja ajaga ei ole võimalik vajalikesse kohtadesse liikuda. Inimene kannatab liikuvusvaesuse all, kui tema igapäevased liikumised on mõjutatud ühest järgnevast tingimusest: 1) puudub liiklusvahend, mis vastaks tema füüsilistele võimetele ja oskustele; 2) olemasolev transpordisüsteem ja liikumiskeskkond ei võimalda jõuda kohtadeni, kuhu on vaja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks pääseda; 3) pärast igakuiste vältimatute transpordikulude katmist jääb leibkonnale kätte vaesuspiirist vähem raha; 4) inimene peab kulutama liikumisele ebamõistlikult palju aega; 5) liikumiskeskkond on ohtlik, ebaturvaline või ebatervislik.
Peamised grupid, kellel on risk langeda liikuvusvaesusesse, on madala sissetulekuga või ilma autota leibkonnad, autojuhtimiseks liiga noored või liiga vanad, või füüsilistel, vaimsetel vm põhjustel raskendatud iseseisva liikumisega inimesed. Liikuvusvaesus sõltub oluliselt elukoha transporditeenustest ning igapäevateenuste kättesaadavusest. Linnades oleneb see ühistranspordist ja toimivast liikumiskeskkonnast nii jalgsi kui ka abivahenditega liikujatele aasta ringi. Hõreasustusega piirkondades tekitab kõige suuremat liikuvusvaesusesse langemise riski autost sõltumine. Samas ei piisa riski maandamiseks bussipeatuse lähedusest, vaid ühistranspordiga peab jõudma ka mõistliku ajaga tööle, kooli või lasteaeda.
Demograafilised muutused, kiire majandusareng või majanduskriis võivad oluliselt suurendada liikuvusvaesusesse sattumise riski nt erivajadustega inimestel, suurperedel, hõreasustuses elavate eakatel. Eestis ei ole seda teemat tervikuna uuritud. Kas tiheda asustusega Tallinnas, kus on võrdlemisi head ühistranspordiühendused, kohalikele tasuta ühistransport, mitmekesised igapäevateenused ja üsna lühikesed vahemaad, on üldse tõsiseid liikuvusvaesuse ilminguid ja riske? Mida see tähendab ruumi ja liikuvuse planeerimise jaoks?
Kuigi liikuvusvaesus pole Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia koostamisel olnud otsene uurimisobjekt, on siiski mõned riskid näha. Suurenevad nii avaliku sektori kui ka perede kulud igapäevasele liikumisele, väheneb ühistranspordi- ja jalgsi liikumise osakaal ning kiirelt on kasvanud kahe autoga leibkondade arv. Kasvanud on ka madalapalgaliste autoga tööle liikumise sõltuvus, mida mõjutab nii maakonna-, rongi- kui linna ühistranspordi vähene integreeritus ja kõrge hind, samuti uute elu- ja töökohtade tekkimine kohtadesse, kuhu ühistransport mõistliku ajaga ei vii. Lisandunud autoliiklus on suurendanud ajakulu, negatiivset keskkonnamõju ja liiklusriske kõikidele, kuid eriti jalgsi liikujatele ja tiheda liiklusega tänavate ääres elavatele inimestele.
Liikumismustrid on elu jooksul pidevas muutuses – kord autoga liikumise kasuks otsustanu ei pea autosõltlaseks jääma. Kodukohavalik mõjutab väga suurel määral liikumisvõimaluste mitmekesisust ning pere igapäevalogistika aja- ja transpordikulu. Elu sõlmpunktides tehakse vähem või rohkem teadlikult, vabatahtlikult või sunnitult valikuid oma peamise liikumisviisi osas. Teatud maani saab igaüks neid valikuid ise teha. Autost võimalikult sõltumatu kodukohavaliku populaarsust näitab linnast välja kolimise raugemine ja kraanade kerkimine Tallinna sees. Kiire ja mugav ühistransport ning atraktiivne jalgsi või rattaga liikumise keskkond kaalub paljude jaoks üles autokasutuse eelised.
Miks siis Tallinn ikkagi autostub sellise tempoga nagu ei kunagi varem? Miks isegi Mustamäel, mis on väga hea ühistranspordiühendusega, kasvab autoomanike arv ning Tallinna ringteed ummistuvad aasta-aastalt aina rohkem?
Harjumuste kujundamisel on oluline, millist liikumiskeskkonda arendab avalik sektor, kus paiknevad lasteaiad, koolid ning elutähtsad teenused; kuhu loovad ettevõtted töökohti ja kas neile on oluline ainult mugav autoühendus ja parkimine või ka ligipääsetavus ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga. Kuna Tallinnasse on tekkinud uusi olulisi tõmbepiirkondi, siis enamus suundadel on autoga linnas liikumine ühistranspordiga võrreldes kaks või isegi kolm korda kiirem. Kuna tasuliste parkimisaladega on seotud ainult 10% autoga liikumistest ning üle 120 000 inimese liigub tööle või kooli Tallinna ja naabervaldade vahel, siis pole tasuline parkimine ega tasuta ühistransport liikumisi tervikuna mõjutanud.
Enamiku jaoks on autost saanud kas kõige kiirem või mugavam, paljudel juhtudel ka kõige soodsam variant. Noor pere võib valida elamise Mustamäele mugavalt trollipeatuse lähedusse, kus kõik on käe-jala juures, kuid kui töö asukohta pole võimalik valida, siis võib mõne tööandja otsus kolida ettevõte ringteetagusele platsile sundida valiku ette, kas võtta töö vastu ja kulutada 200 eurot autoga tööle sõitmiseks või kulutada üle kahe tunni päevas ühistranspordiga liikumisele.
Tallinna tasuta ühistransport on saanud palju tähelepanu. Ühistranspordi taskukohasus on liikuvusvaesuse vähendamisel oluline element. Tallinna linnavalitsus kulutab praegu ühistranspordile üle 30 miljoni euro rohkem kui 2012. aastal. Elanike arv on kasvanud, majandus taastunud, aga ühistranspordi kasutajate arv on jäänud samaks. Tähelepanu ei ole pööratud pendelrändajatele, kes töötavad või elavad väljaspool Tallinna. Kuna linna ühistransport, Harju maakonna bussiliinid ja rongid pole ühtses piletisüsteemis, siis kolme süsteemi mugavaks ristkasutuseks peaks näiteks Keilas elav ja Tallinnas töötav inimene kulutama üle 100 euro kuus. Seega ei motiveeri praegune killustatus seda kasutama ja Tallinna piirkonna ühistransport on atraktiivne ainult neile, kelle sihtkohad jäävad ühe kindla ühistranspordiliigi vahetusse lähedusse. Seepärast tuleb viia kõik Harjumaa ühistranspordiliigid ühtselt korraldatud tsoonipõhisesse piletisüsteemi.
Maanteeameti ja Tallinna transpordiameti koostöös valmiv linnaliikuvuse strateegia peab praeguse autosõltuvuse ja liikuvusvaesuse trendi muutmiseks vajalikuks planeerida suuremad elu- ja töökohtade arendused juba olemasoleva väga hea ühistranspordi, eriti rongi, vahetusse lähedusse, arendada atraktiivset ühistransporditeenust uute linnakeskuste vahel ning jalgsi ja jalgrattaga liikumist soodustavat linnakeskkonda.
Artikkel põhineb "Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035" (valmib juunis 2019) koostamisega seotud uuringutel. | Mari Jüssi. Liikuvusvaesus – isevooluteed läinud linnaarengu varjatud lõks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna linn, riik, ettevõtted ja pered kulutavad transpordisüsteemi arendamisele ja ülalpidamisele ning igapäevasele transpordile rohkem raha kui kunagi varem. Autokasutus ja energiatarbimine on Tallinnas kasvanud kiiremini kui rahvaarv või majandus, järjest rohkem linnaruumi läheb asfaldi alla ning järjest sagedamini on autos liikuja teel ummikud. Uue kontorihoone või kortermaja kerkimine teeb murelikuks nii kohalikke elanikke kui ka liikluskorraldajaid. Kes on selliste arengute puhul võitjad ja kaotajad? Kas kogu see kulu on soovitud ja vajalik?
Transpordi- või liikuvusvaesuseks (ingl transport poverty) nimetatakse olukorda, kus mõistliku vaeva, kulu ja ajaga ei ole võimalik vajalikesse kohtadesse liikuda. Inimene kannatab liikuvusvaesuse all, kui tema igapäevased liikumised on mõjutatud ühest järgnevast tingimusest: 1) puudub liiklusvahend, mis vastaks tema füüsilistele võimetele ja oskustele; 2) olemasolev transpordisüsteem ja liikumiskeskkond ei võimalda jõuda kohtadeni, kuhu on vaja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks pääseda; 3) pärast igakuiste vältimatute transpordikulude katmist jääb leibkonnale kätte vaesuspiirist vähem raha; 4) inimene peab kulutama liikumisele ebamõistlikult palju aega; 5) liikumiskeskkond on ohtlik, ebaturvaline või ebatervislik.
Peamised grupid, kellel on risk langeda liikuvusvaesusesse, on madala sissetulekuga või ilma autota leibkonnad, autojuhtimiseks liiga noored või liiga vanad, või füüsilistel, vaimsetel vm põhjustel raskendatud iseseisva liikumisega inimesed. Liikuvusvaesus sõltub oluliselt elukoha transporditeenustest ning igapäevateenuste kättesaadavusest. Linnades oleneb see ühistranspordist ja toimivast liikumiskeskkonnast nii jalgsi kui ka abivahenditega liikujatele aasta ringi. Hõreasustusega piirkondades tekitab kõige suuremat liikuvusvaesusesse langemise riski autost sõltumine. Samas ei piisa riski maandamiseks bussipeatuse lähedusest, vaid ühistranspordiga peab jõudma ka mõistliku ajaga tööle, kooli või lasteaeda.
Demograafilised muutused, kiire majandusareng või majanduskriis võivad oluliselt suurendada liikuvusvaesusesse sattumise riski nt erivajadustega inimestel, suurperedel, hõreasustuses elavate eakatel. Eestis ei ole seda teemat tervikuna uuritud. Kas tiheda asustusega Tallinnas, kus on võrdlemisi head ühistranspordiühendused, kohalikele tasuta ühistransport, mitmekesised igapäevateenused ja üsna lühikesed vahemaad, on üldse tõsiseid liikuvusvaesuse ilminguid ja riske? Mida see tähendab ruumi ja liikuvuse planeerimise jaoks?
Kuigi liikuvusvaesus pole Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia koostamisel olnud otsene uurimisobjekt, on siiski mõned riskid näha. Suurenevad nii avaliku sektori kui ka perede kulud igapäevasele liikumisele, väheneb ühistranspordi- ja jalgsi liikumise osakaal ning kiirelt on kasvanud kahe autoga leibkondade arv. Kasvanud on ka madalapalgaliste autoga tööle liikumise sõltuvus, mida mõjutab nii maakonna-, rongi- kui linna ühistranspordi vähene integreeritus ja kõrge hind, samuti uute elu- ja töökohtade tekkimine kohtadesse, kuhu ühistransport mõistliku ajaga ei vii. Lisandunud autoliiklus on suurendanud ajakulu, negatiivset keskkonnamõju ja liiklusriske kõikidele, kuid eriti jalgsi liikujatele ja tiheda liiklusega tänavate ääres elavatele inimestele.
Liikumismustrid on elu jooksul pidevas muutuses – kord autoga liikumise kasuks otsustanu ei pea autosõltlaseks jääma. Kodukohavalik mõjutab väga suurel määral liikumisvõimaluste mitmekesisust ning pere igapäevalogistika aja- ja transpordikulu. Elu sõlmpunktides tehakse vähem või rohkem teadlikult, vabatahtlikult või sunnitult valikuid oma peamise liikumisviisi osas. Teatud maani saab igaüks neid valikuid ise teha. Autost võimalikult sõltumatu kodukohavaliku populaarsust näitab linnast välja kolimise raugemine ja kraanade kerkimine Tallinna sees. Kiire ja mugav ühistransport ning atraktiivne jalgsi või rattaga liikumise keskkond kaalub paljude jaoks üles autokasutuse eelised.
Miks siis Tallinn ikkagi autostub sellise tempoga nagu ei kunagi varem? Miks isegi Mustamäel, mis on väga hea ühistranspordiühendusega, kasvab autoomanike arv ning Tallinna ringteed ummistuvad aasta-aastalt aina rohkem?
Harjumuste kujundamisel on oluline, millist liikumiskeskkonda arendab avalik sektor, kus paiknevad lasteaiad, koolid ning elutähtsad teenused; kuhu loovad ettevõtted töökohti ja kas neile on oluline ainult mugav autoühendus ja parkimine või ka ligipääsetavus ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga. Kuna Tallinnasse on tekkinud uusi olulisi tõmbepiirkondi, siis enamus suundadel on autoga linnas liikumine ühistranspordiga võrreldes kaks või isegi kolm korda kiirem. Kuna tasuliste parkimisaladega on seotud ainult 10% autoga liikumistest ning üle 120 000 inimese liigub tööle või kooli Tallinna ja naabervaldade vahel, siis pole tasuline parkimine ega tasuta ühistransport liikumisi tervikuna mõjutanud.
Enamiku jaoks on autost saanud kas kõige kiirem või mugavam, paljudel juhtudel ka kõige soodsam variant. Noor pere võib valida elamise Mustamäele mugavalt trollipeatuse lähedusse, kus kõik on käe-jala juures, kuid kui töö asukohta pole võimalik valida, siis võib mõne tööandja otsus kolida ettevõte ringteetagusele platsile sundida valiku ette, kas võtta töö vastu ja kulutada 200 eurot autoga tööle sõitmiseks või kulutada üle kahe tunni päevas ühistranspordiga liikumisele.
Tallinna tasuta ühistransport on saanud palju tähelepanu. Ühistranspordi taskukohasus on liikuvusvaesuse vähendamisel oluline element. Tallinna linnavalitsus kulutab praegu ühistranspordile üle 30 miljoni euro rohkem kui 2012. aastal. Elanike arv on kasvanud, majandus taastunud, aga ühistranspordi kasutajate arv on jäänud samaks. Tähelepanu ei ole pööratud pendelrändajatele, kes töötavad või elavad väljaspool Tallinna. Kuna linna ühistransport, Harju maakonna bussiliinid ja rongid pole ühtses piletisüsteemis, siis kolme süsteemi mugavaks ristkasutuseks peaks näiteks Keilas elav ja Tallinnas töötav inimene kulutama üle 100 euro kuus. Seega ei motiveeri praegune killustatus seda kasutama ja Tallinna piirkonna ühistransport on atraktiivne ainult neile, kelle sihtkohad jäävad ühe kindla ühistranspordiliigi vahetusse lähedusse. Seepärast tuleb viia kõik Harjumaa ühistranspordiliigid ühtselt korraldatud tsoonipõhisesse piletisüsteemi.
Maanteeameti ja Tallinna transpordiameti koostöös valmiv linnaliikuvuse strateegia peab praeguse autosõltuvuse ja liikuvusvaesuse trendi muutmiseks vajalikuks planeerida suuremad elu- ja töökohtade arendused juba olemasoleva väga hea ühistranspordi, eriti rongi, vahetusse lähedusse, arendada atraktiivset ühistransporditeenust uute linnakeskuste vahel ning jalgsi ja jalgrattaga liikumist soodustavat linnakeskkonda.
Artikkel põhineb "Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035" (valmib juunis 2019) koostamisega seotud uuringutel.
### Response:
Mari Jüssi. Liikuvusvaesus – isevooluteed läinud linnaarengu varjatud lõks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lähemal uurimisel selgus siiski, et neljapäevast koolinädalat rakendavad USA-s vaesemate piirkondade koolid raha kokkuhoiu huvides. Ja koolide rahapuudus on seal nii suur, et koolis käiakse vaid neljal päeval nädalas koguni 25 osariigis, kokku 560 koolis. Nii saadakse maksta õpetajatele natuke kõrgemat palka.
Aga mis on saanud õpilastest? Üllataval kombel on õpilaste tulemused paranenud, ja seda isegi matemaatikas. Seda kinnitab 2015. aastal tehtud uuring. Ja see pole veel kõik – õpilased puuduvad pärast neljapäevase koolinädala rakendamist tundidest tunduvalt vähem ning distsipliin on koolis parem.
Tunde on neljapäevase koolinädala puhul iga päev rohkem. Põhikoolis algavad tunnid seal enamasti kell 8.30 ja lõpevad kell 16.30. Päeva pikkust pehmendatakse sellega, et lastele korraldatakse rohkesti liikumis-, huvi- ja mänguminuteid.
"Õpetajad väidavad, et neljapäevase nädala korral on neil palju kergem tööle keskenduda."
Ja veel üks oluline asjaolu: õpetajatele meeldib töötada neljapäevase töönädalaga koolis. Kolm vaba päeva nädalas meeldib neile. Õpetajad väidavad, et neljapäevase nädala korral on neil palju kergem tööle keskenduda. Ka nägevat nad oma klassides vähem uniseid lapsi. USA õpetajad tegevat kõik selle nimel, et viiepäevane koolinädal tagasi ei tuleks.
Siiski tekkis ka üks probleem. Kui õpilastel tekkis kolm vaba päeva järjest, hakkasid mõnedki neist avalikus ruumis rohkem pahandust tegema. Olukorra päästmiseks hakati lapsi sellel kolmel vabal päeval suunama sporti tegema, poiste ja tüdrukute klubidesse, raamatukogusse ja muudesse huviringidesse, kus neil aidatakse vajaduse korral ka midagi õppida.
Ega lapsel suurt vahet ole, mitu päeva nädalas ta koolis käib. Sotsiaalmeedias hakati hiljuti arutama, millal kadusid Eesti NSV-s õpilaspäevikust laupäevased tunnid. Mitte keegi ei osanud täpselt öelda. Mingit järsku muutust keegi ei mäletanud. Kas neljapäevasele koolinädalale üleminek oleks õpilastele niisama märkamatu?
Kui prooviks meilgi neljapäevast koolinädalat? Meie väikestel maakoolidel on ju samuti suur rahapuudus. Ka napib seal motiveeritud õpetajaid. Ning meilgi oleks ju hea meel, kui õpilaste tulemused paraneksid ja nad tundidest vähem poppi teeksid. | Raivo Juurak: neljapäevane koolinädal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lähemal uurimisel selgus siiski, et neljapäevast koolinädalat rakendavad USA-s vaesemate piirkondade koolid raha kokkuhoiu huvides. Ja koolide rahapuudus on seal nii suur, et koolis käiakse vaid neljal päeval nädalas koguni 25 osariigis, kokku 560 koolis. Nii saadakse maksta õpetajatele natuke kõrgemat palka.
Aga mis on saanud õpilastest? Üllataval kombel on õpilaste tulemused paranenud, ja seda isegi matemaatikas. Seda kinnitab 2015. aastal tehtud uuring. Ja see pole veel kõik – õpilased puuduvad pärast neljapäevase koolinädala rakendamist tundidest tunduvalt vähem ning distsipliin on koolis parem.
Tunde on neljapäevase koolinädala puhul iga päev rohkem. Põhikoolis algavad tunnid seal enamasti kell 8.30 ja lõpevad kell 16.30. Päeva pikkust pehmendatakse sellega, et lastele korraldatakse rohkesti liikumis-, huvi- ja mänguminuteid.
"Õpetajad väidavad, et neljapäevase nädala korral on neil palju kergem tööle keskenduda."
Ja veel üks oluline asjaolu: õpetajatele meeldib töötada neljapäevase töönädalaga koolis. Kolm vaba päeva nädalas meeldib neile. Õpetajad väidavad, et neljapäevase nädala korral on neil palju kergem tööle keskenduda. Ka nägevat nad oma klassides vähem uniseid lapsi. USA õpetajad tegevat kõik selle nimel, et viiepäevane koolinädal tagasi ei tuleks.
Siiski tekkis ka üks probleem. Kui õpilastel tekkis kolm vaba päeva järjest, hakkasid mõnedki neist avalikus ruumis rohkem pahandust tegema. Olukorra päästmiseks hakati lapsi sellel kolmel vabal päeval suunama sporti tegema, poiste ja tüdrukute klubidesse, raamatukogusse ja muudesse huviringidesse, kus neil aidatakse vajaduse korral ka midagi õppida.
Ega lapsel suurt vahet ole, mitu päeva nädalas ta koolis käib. Sotsiaalmeedias hakati hiljuti arutama, millal kadusid Eesti NSV-s õpilaspäevikust laupäevased tunnid. Mitte keegi ei osanud täpselt öelda. Mingit järsku muutust keegi ei mäletanud. Kas neljapäevasele koolinädalale üleminek oleks õpilastele niisama märkamatu?
Kui prooviks meilgi neljapäevast koolinädalat? Meie väikestel maakoolidel on ju samuti suur rahapuudus. Ka napib seal motiveeritud õpetajaid. Ning meilgi oleks ju hea meel, kui õpilaste tulemused paraneksid ja nad tundidest vähem poppi teeksid.
### Response:
Raivo Juurak: neljapäevane koolinädal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajalehe andmetel on Trump palunud ette valmistada dokumendid, et sõduritele saaks armu anda juba mai lõpus, kui USA-s peetakse mälestuspäeva (Memorial Day), mil peetakse meeles sõdades langenud ameeriklasi.
Teiste hulgas kavatseb Trump armu anda Edvard Gallagherile, kunagisele Navy Seals erirühmade juhile, keda süüdistatakse relvastamata tsiviiliisikute mahalaskmises ning vangistatud vaenlase noaga tapmises.
Samas nimekirjas on New York Timesi andmetel Mathew Golsteyn, keda süüdistatakse relvastamata afgaani tapmises.
Asjatundjate hinnangul on sõjakuritegudes süüdimõistetutele armuandmine USA-s harukordne, praeguse olukorra teeb aga eriti harukordseks see, et armu võidakse anda ka neile, kelle süüdistusjuhtumid pole veel kohtusaaligi jõudnud.
Samuti kardetakse, et armuandmistel võib olla tõsine mõju sellele, kuidas sõdurid tulevikus sõjapidamise seadusi järgivad.
Valge Maja pole armuandmise plaani kommenteerinud. | Leht: Trump kavatseb armu anda süüdimõistetud sõduritele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajalehe andmetel on Trump palunud ette valmistada dokumendid, et sõduritele saaks armu anda juba mai lõpus, kui USA-s peetakse mälestuspäeva (Memorial Day), mil peetakse meeles sõdades langenud ameeriklasi.
Teiste hulgas kavatseb Trump armu anda Edvard Gallagherile, kunagisele Navy Seals erirühmade juhile, keda süüdistatakse relvastamata tsiviiliisikute mahalaskmises ning vangistatud vaenlase noaga tapmises.
Samas nimekirjas on New York Timesi andmetel Mathew Golsteyn, keda süüdistatakse relvastamata afgaani tapmises.
Asjatundjate hinnangul on sõjakuritegudes süüdimõistetutele armuandmine USA-s harukordne, praeguse olukorra teeb aga eriti harukordseks see, et armu võidakse anda ka neile, kelle süüdistusjuhtumid pole veel kohtusaaligi jõudnud.
Samuti kardetakse, et armuandmistel võib olla tõsine mõju sellele, kuidas sõdurid tulevikus sõjapidamise seadusi järgivad.
Valge Maja pole armuandmise plaani kommenteerinud.
### Response:
Leht: Trump kavatseb armu anda süüdimõistetud sõduritele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse juhi Rami Abdel Rahmani informatsiooni kohaselt üürgasid õhuhäiresireenid regioonis teist ööd järjest.
Iisraeli sõjalennukid tulistasid vähemalt kolm raketti, millest kaks tabasid Quneitra provintsis valitsusvägede tugipunkti. Kolmanda lasi alla Süüria õhutõrje.
Süüria õhutõrjepatareid lasid ka reedel alla Iisraelist tulistatud rakette.
"Meie õhutõrjesüsteemid pidasid kinni helendavaid objekte, mis tulid okupeeritud territooriumidelt (Iisraelist), ja tulistasid mitu neist alla," tsiteeris riiklik uudisteagentuur SANA üht sõjaväeallikat.
SANA teatel saabusid "vaenulikud sihtmärgid" Iisraeli okupeeritud Golani kõrgendike Quenitra piirkonna suunast.
Tel Avivis toimus laupäeva õhtul Eurovisiooni lauluvõistluse finaal. | Iisrael ründas Eurovisiooni ajal Süüria lõunaosa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse juhi Rami Abdel Rahmani informatsiooni kohaselt üürgasid õhuhäiresireenid regioonis teist ööd järjest.
Iisraeli sõjalennukid tulistasid vähemalt kolm raketti, millest kaks tabasid Quneitra provintsis valitsusvägede tugipunkti. Kolmanda lasi alla Süüria õhutõrje.
Süüria õhutõrjepatareid lasid ka reedel alla Iisraelist tulistatud rakette.
"Meie õhutõrjesüsteemid pidasid kinni helendavaid objekte, mis tulid okupeeritud territooriumidelt (Iisraelist), ja tulistasid mitu neist alla," tsiteeris riiklik uudisteagentuur SANA üht sõjaväeallikat.
SANA teatel saabusid "vaenulikud sihtmärgid" Iisraeli okupeeritud Golani kõrgendike Quenitra piirkonna suunast.
Tel Avivis toimus laupäeva õhtul Eurovisiooni lauluvõistluse finaal.
### Response:
Iisrael ründas Eurovisiooni ajal Süüria lõunaosa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Warriors oli terve esimene poolaeg tagaajaja seisus ja vahepeal isegi 18 punktiga (42:60), siis pärast vaheaega tuli kohtumise käiku pööre - kolmandal perioodil tehtud 18:3 spurdiga mindi esmakordselt 77:76 juhtima.
Viimase veerandi alguses viigistas Trail Blazers 82:82, aga sealtmaalt haaras Warriors eduseisud 95:85, 104:92 ja vormistas võidu numbritega 110:99.
Stephen Curry (Warriors) viskas üleplatsimehena 36 punktiga. Karjääri seitsmenda play-off 'ide kolmikduublini jõudis Draymond Green (Warriors; 20 punkti, 13 lauapalli, 12 resultatiivset söötu). C.J. McCollum tõi Portlandile 23 silma.
Seeria järgmine mäng peetakse teisipäeval, 21. mail taas Portlandis ja külaliste edu korral jääb see viimaseks. Teises poolfinaalseerias juhib Milwakee Bucks Toronto Raptorsi vastu mängudega kaks-null. | Golden State Warriors jõudis võidu kaugusele finaalist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Warriors oli terve esimene poolaeg tagaajaja seisus ja vahepeal isegi 18 punktiga (42:60), siis pärast vaheaega tuli kohtumise käiku pööre - kolmandal perioodil tehtud 18:3 spurdiga mindi esmakordselt 77:76 juhtima.
Viimase veerandi alguses viigistas Trail Blazers 82:82, aga sealtmaalt haaras Warriors eduseisud 95:85, 104:92 ja vormistas võidu numbritega 110:99.
Stephen Curry (Warriors) viskas üleplatsimehena 36 punktiga. Karjääri seitsmenda play-off 'ide kolmikduublini jõudis Draymond Green (Warriors; 20 punkti, 13 lauapalli, 12 resultatiivset söötu). C.J. McCollum tõi Portlandile 23 silma.
Seeria järgmine mäng peetakse teisipäeval, 21. mail taas Portlandis ja külaliste edu korral jääb see viimaseks. Teises poolfinaalseerias juhib Milwakee Bucks Toronto Raptorsi vastu mängudega kaks-null.
### Response:
Golden State Warriors jõudis võidu kaugusele finaalist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Biden on valinud Philadelphia oma kampaania peakorteriks.
Kampaania avakõnes kutsus Biden valijaid üles otsima mõistmist ja head läbisaamist ning tõrjuma president Donald Trumpi "kõva südant".
Biden sõnas, et üritab demokraatidele ja vabariiklastele pakkuda teist teed ühtsusele.
Endise asepresidendi sõnul ei võida demokraadid valimisi, kui nad valivad vihase kandidaadi, kes vabariiklasi ründama asub ja sõidab Trumpi vihkamisel.
"Seda nad teile räägivad, et seda on vaja demokraatide valimiste võitmiseks. Mina seda ei usu. Ma usun, et demokraadid tahavad seda rahvast ühendada. See on alati olnud erakonna tuumaks. Ühtsus," manitses Biden.
Telekanali CNN aprillilõpu küsitluse järgi toetab Bidenit 39 protsenti demokraatidest või demokraatide poolde kalduvatest valijatest. Senaator Bernie Sandersit on teisel kohal 15 toetusprotsendiga. Demokraatide presidendikandidaadiks pürgib juba 23 poliitikut. | USA endine asepresident Joe Biden alustas valimiskampaaniaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Biden on valinud Philadelphia oma kampaania peakorteriks.
Kampaania avakõnes kutsus Biden valijaid üles otsima mõistmist ja head läbisaamist ning tõrjuma president Donald Trumpi "kõva südant".
Biden sõnas, et üritab demokraatidele ja vabariiklastele pakkuda teist teed ühtsusele.
Endise asepresidendi sõnul ei võida demokraadid valimisi, kui nad valivad vihase kandidaadi, kes vabariiklasi ründama asub ja sõidab Trumpi vihkamisel.
"Seda nad teile räägivad, et seda on vaja demokraatide valimiste võitmiseks. Mina seda ei usu. Ma usun, et demokraadid tahavad seda rahvast ühendada. See on alati olnud erakonna tuumaks. Ühtsus," manitses Biden.
Telekanali CNN aprillilõpu küsitluse järgi toetab Bidenit 39 protsenti demokraatidest või demokraatide poolde kalduvatest valijatest. Senaator Bernie Sandersit on teisel kohal 15 toetusprotsendiga. Demokraatide presidendikandidaadiks pürgib juba 23 poliitikut.
### Response:
USA endine asepresident Joe Biden alustas valimiskampaaniaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimelt on Napoli maffiavastase osakonna uurimise järel kutsunud Itaalia jalgpalliliit ülekuulamisele nii Reina kui ka endised Napoli mängijad Paolo Cannavaro ja Salvatore Aronica, kirjutab Soccernet.ee.
Põhjusteks sidemed maffiaga seotud inimestega, mis on jalgpalluritest kolmikule toonud kaasa erinevaid hüvesid sõpruse, puhkusereiside ja muude teenete näol.
Väidetavalt on see ka põhjuseks, miks Napoli ei soovinud 35-aastase väravavahiga lepingut pikendada. Hispaanlasest vabaagendi on endale korjamas Milan. | Itaalias klubi vahetavat Reinat seostatakse maffiaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimelt on Napoli maffiavastase osakonna uurimise järel kutsunud Itaalia jalgpalliliit ülekuulamisele nii Reina kui ka endised Napoli mängijad Paolo Cannavaro ja Salvatore Aronica, kirjutab Soccernet.ee.
Põhjusteks sidemed maffiaga seotud inimestega, mis on jalgpalluritest kolmikule toonud kaasa erinevaid hüvesid sõpruse, puhkusereiside ja muude teenete näol.
Väidetavalt on see ka põhjuseks, miks Napoli ei soovinud 35-aastase väravavahiga lepingut pikendada. Hispaanlasest vabaagendi on endale korjamas Milan.
### Response:
Itaalias klubi vahetavat Reinat seostatakse maffiaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "On raske MM-i võitmisest mitte unistada," kommenteeris lõppenud hooajal kõikide võistlussarjade peale kokku 41 väravat löönud Kane. "See on maailma kõige olulisem turniir."
"Ma usun, et oleme suutelised tulema maailmameistriteks – kõik riigid on. Ma ei saa öelda, et me seda ei tee, sest oleme selleks igati võimelised. Selline on minu mõtteviis ja ma tahan olla võidukas kõiges, mida teen."
"Muidugi pole me favoriidid, aga kui vaadata lõppenud hooaega, siis poleks ka keegi arvanud, et Liverpool Meistrite liiga finaali jõuab," lisas Tottenhami ründaja. "Manchester Unitedil oli Sir Alex Fergusoni käe all küll noor meeskond, kuid nad domineerisid Inglismaa kõrgliigas mitmeid aastaid," viitas Kane Inglismaa noorele koosseisule.
Viimati ja ainukest korda 1966. aastal maailmameistriks kroonitud Inglismaa tuleb 14. juunil algaval MM-il esimest korda murule 18. juunil, kui vastamisi minnakse Tuneesiaga. G-gruppi kuuluvad lisaks Inglismaale ja Tuneesiale ka Belgia ja Panama. | Inglismaa jalgpallikoondise kapten: võime MM-i võita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"On raske MM-i võitmisest mitte unistada," kommenteeris lõppenud hooajal kõikide võistlussarjade peale kokku 41 väravat löönud Kane. "See on maailma kõige olulisem turniir."
"Ma usun, et oleme suutelised tulema maailmameistriteks – kõik riigid on. Ma ei saa öelda, et me seda ei tee, sest oleme selleks igati võimelised. Selline on minu mõtteviis ja ma tahan olla võidukas kõiges, mida teen."
"Muidugi pole me favoriidid, aga kui vaadata lõppenud hooaega, siis poleks ka keegi arvanud, et Liverpool Meistrite liiga finaali jõuab," lisas Tottenhami ründaja. "Manchester Unitedil oli Sir Alex Fergusoni käe all küll noor meeskond, kuid nad domineerisid Inglismaa kõrgliigas mitmeid aastaid," viitas Kane Inglismaa noorele koosseisule.
Viimati ja ainukest korda 1966. aastal maailmameistriks kroonitud Inglismaa tuleb 14. juunil algaval MM-il esimest korda murule 18. juunil, kui vastamisi minnakse Tuneesiaga. G-gruppi kuuluvad lisaks Inglismaale ja Tuneesiale ka Belgia ja Panama.
### Response:
Inglismaa jalgpallikoondise kapten: võime MM-i võita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klubi sõnul intsidendis keegi viga ei saanud ja mängijad jätkasid paraadi jalgsi.
Vaata videot BBC kodulehelt. | VIDEO | Serbia jalgpallimeistrite buss süttis võiduparaadil põlema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klubi sõnul intsidendis keegi viga ei saanud ja mängijad jätkasid paraadi jalgsi.
Vaata videot BBC kodulehelt.
### Response:
VIDEO | Serbia jalgpallimeistrite buss süttis võiduparaadil põlema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pariisi prokuratuur uurib ebakorrapärasusi kuluka ürituse korraldamisel 2016. aastal Consumer Electronics Show raames USA-s.
Üritusest võttis osa ka toonane Prantsuse majandusminister Emmanuel Macron. Juurdlus praegust Prantsuse presidenti otseselt ei puuduta.
Ürituse nimega Prantsuse Tehnoloogiaõhtu (French Tech Night) korraldas reklaamiettevõte Havas, mida süüdistatakse vajalike hankeprotseduuride vältimises ja teistes rikkumistes.
Pénicaud juhtis toona valitsuse all tegutsevat agentuuri Business France, mis allkirjastas Havasiga hankelepingu. Tööminister on tunnistanud, et tehti protseduuriviga, mille järel lasi ta toimunu suhtes läbi viia sise- ja välisauditi. | Prantsuse prokuratuur kutsus tööministri ülekuulamisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pariisi prokuratuur uurib ebakorrapärasusi kuluka ürituse korraldamisel 2016. aastal Consumer Electronics Show raames USA-s.
Üritusest võttis osa ka toonane Prantsuse majandusminister Emmanuel Macron. Juurdlus praegust Prantsuse presidenti otseselt ei puuduta.
Ürituse nimega Prantsuse Tehnoloogiaõhtu (French Tech Night) korraldas reklaamiettevõte Havas, mida süüdistatakse vajalike hankeprotseduuride vältimises ja teistes rikkumistes.
Pénicaud juhtis toona valitsuse all tegutsevat agentuuri Business France, mis allkirjastas Havasiga hankelepingu. Tööminister on tunnistanud, et tehti protseduuriviga, mille järel lasi ta toimunu suhtes läbi viia sise- ja välisauditi.
### Response:
Prantsuse prokuratuur kutsus tööministri ülekuulamisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olen kuulutanud soovimatuks isikuks ja teatanud 48 tunni jooksul Ühendriikide ajutise asjuri (Todd Robinson) lahkumisest," ütles Maduro telepöördumises pärast seda, kui ta kuulutati ametlikult pühapäevaste vastuoluliste presidendivalimiste võitjaks.
Koos Robinsoniga lahkub ka tema asetäitja Brian Naranjo.
Robinson on karjääridiplomaat, kes on varem töötanud Ühendriikide suursaadikuna Guatemalas.
USA-l ja Venezuelal pole teineteise pealinnas suursaadikuid alates 2010. aastast.
Esmaspäeval teatas USA valitsus finantssanktsioonide karmistamisest Venezuela vastu valimiste tõttu, mida peetakse laialdaselt farsiks.
Maduro kuulutati pühapäeval peetud valimiste võitjaks, kuigi tema rivaalid nimetasid tulemusi kehtetuks ja kutsusid korraldama hiljem sel aastal uued valimised.
Keskvalimiskomisjoni esimees Tibisay Lucena ütles, et kui loetud oli rohkem kui 90 protsenti hääletussedelitest, toetas Madurot 67,7 protsenti ja tema peamist rivaali Henri Falcóni 21,2 protsenti valimas käinutest.
Valimistel osales vaid 46 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, opositsioon boikottis valimisi ning rahvusvaheline üldsus on need hukka mõistnud.
Võit annab Madurole teise ametiaja kuni 2025. aastani.
Venezuela on Maduro esimese ametiaja jooksul langenud sügavasse majanduskriisi.
EL kaalub valimiste järel Venezuela vastu lisasanktsioone
Euroopa Liit teatas teisipäeval, et kaalub uute sanktsioonide kehtestamist Venezuelale pärast Nicolás Maduro tagasivalimist presidendivalimistel, mida varjutasid ebakorrapärasused ja mis ei vastanud rahvusvahelistele standarditele.
"EL ja selle liikmesriigid kaaluvad kohaste meetmete rakendamist" selliste valimiste tõttu, ütles bloki välispoliitikajuht Federica Mogherini avalduses.
Valimised "ei vastanud usaldusväärse protsessi, poliitilise pluralismi mitteaustamise, demokraatia, läbipaistvuse ja seaduse ülimuslikkuse koha pealt minimaalsetele rahvusvahelistele standarditele", seisis avalduses.
Selles toodi välja ka Venezuela opositsiooni osalemisele seatud suured takistused ja lisati, et valimispäeval teatatud arvukad ebakorrapärasused, muuhulgas hääleostmine, takistasid õiglaste ja ausate valimiste läbiviimist.
EL hoiatas aprillis, et kaalub uusi sanktsioone Venezuela vastu, kui 20. mai valimisi ei ausalt läbi ei viida.
Jaanuaris kandis EL seitse Venezuela kõrget ametnikku, teiste seas siseministri, sanktsioonidega karistatud isikute musta nimekirja. Novembris oli EL kehtestanud embargo relvadele ja varustusele, mida on võimalik kasutada poliitilisteks repressioonideks. | Venezuela president andis USA asjurile käsu riigist lahkuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olen kuulutanud soovimatuks isikuks ja teatanud 48 tunni jooksul Ühendriikide ajutise asjuri (Todd Robinson) lahkumisest," ütles Maduro telepöördumises pärast seda, kui ta kuulutati ametlikult pühapäevaste vastuoluliste presidendivalimiste võitjaks.
Koos Robinsoniga lahkub ka tema asetäitja Brian Naranjo.
Robinson on karjääridiplomaat, kes on varem töötanud Ühendriikide suursaadikuna Guatemalas.
USA-l ja Venezuelal pole teineteise pealinnas suursaadikuid alates 2010. aastast.
Esmaspäeval teatas USA valitsus finantssanktsioonide karmistamisest Venezuela vastu valimiste tõttu, mida peetakse laialdaselt farsiks.
Maduro kuulutati pühapäeval peetud valimiste võitjaks, kuigi tema rivaalid nimetasid tulemusi kehtetuks ja kutsusid korraldama hiljem sel aastal uued valimised.
Keskvalimiskomisjoni esimees Tibisay Lucena ütles, et kui loetud oli rohkem kui 90 protsenti hääletussedelitest, toetas Madurot 67,7 protsenti ja tema peamist rivaali Henri Falcóni 21,2 protsenti valimas käinutest.
Valimistel osales vaid 46 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, opositsioon boikottis valimisi ning rahvusvaheline üldsus on need hukka mõistnud.
Võit annab Madurole teise ametiaja kuni 2025. aastani.
Venezuela on Maduro esimese ametiaja jooksul langenud sügavasse majanduskriisi.
EL kaalub valimiste järel Venezuela vastu lisasanktsioone
Euroopa Liit teatas teisipäeval, et kaalub uute sanktsioonide kehtestamist Venezuelale pärast Nicolás Maduro tagasivalimist presidendivalimistel, mida varjutasid ebakorrapärasused ja mis ei vastanud rahvusvahelistele standarditele.
"EL ja selle liikmesriigid kaaluvad kohaste meetmete rakendamist" selliste valimiste tõttu, ütles bloki välispoliitikajuht Federica Mogherini avalduses.
Valimised "ei vastanud usaldusväärse protsessi, poliitilise pluralismi mitteaustamise, demokraatia, läbipaistvuse ja seaduse ülimuslikkuse koha pealt minimaalsetele rahvusvahelistele standarditele", seisis avalduses.
Selles toodi välja ka Venezuela opositsiooni osalemisele seatud suured takistused ja lisati, et valimispäeval teatatud arvukad ebakorrapärasused, muuhulgas hääleostmine, takistasid õiglaste ja ausate valimiste läbiviimist.
EL hoiatas aprillis, et kaalub uusi sanktsioone Venezuela vastu, kui 20. mai valimisi ei ausalt läbi ei viida.
Jaanuaris kandis EL seitse Venezuela kõrget ametnikku, teiste seas siseministri, sanktsioonidega karistatud isikute musta nimekirja. Novembris oli EL kehtestanud embargo relvadele ja varustusele, mida on võimalik kasutada poliitilisteks repressioonideks.
### Response:
Venezuela president andis USA asjurile käsu riigist lahkuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu Tamme staadionil 385 pealtvaataja eest peetud kohtumises oli selgelt domineerivam pool Tammeka, kes tegi mängu jooksul 24 pealelööki ja teenis 13 nurgalööki. Tartlased valdasid palli 70% mänguajast. Tuleviku parima võimaluse värava löömiseks luhtas viljandlaste kapten Indrek Ilves, kes saatis üks-ühele olukorras palli Tammeka väravavahi jalgadesse.
Liigatabelisse Tammeka ja Tuleviku vaheline tulemuse muutusi ei toonud – 15 mänguga 22 punkti kogunud Tartu Tammeka jätkab viiendal kohal, jäädes neljandal tabelireal asuvast Transist maha juba seitsme silmaga. 12 punkti teeninud Viljandi Tulevik on seitsmes, jäädes Paidest maha kahe punktiga. | Tulevik teenis Tartust väärtusliku viigipunkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu Tamme staadionil 385 pealtvaataja eest peetud kohtumises oli selgelt domineerivam pool Tammeka, kes tegi mängu jooksul 24 pealelööki ja teenis 13 nurgalööki. Tartlased valdasid palli 70% mänguajast. Tuleviku parima võimaluse värava löömiseks luhtas viljandlaste kapten Indrek Ilves, kes saatis üks-ühele olukorras palli Tammeka väravavahi jalgadesse.
Liigatabelisse Tammeka ja Tuleviku vaheline tulemuse muutusi ei toonud – 15 mänguga 22 punkti kogunud Tartu Tammeka jätkab viiendal kohal, jäädes neljandal tabelireal asuvast Transist maha juba seitsme silmaga. 12 punkti teeninud Viljandi Tulevik on seitsmes, jäädes Paidest maha kahe punktiga.
### Response:
Tulevik teenis Tartust väärtusliku viigipunkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk ütles eelmisel nädalal, et kui on niisugused sõbrad nagu Trump, siis pole vaenlasi vajagi. Tunne Kelam (IRL) märkis saates, et Tusk võis minna veidi liiale.
"Ma ütleksin, et eelkõige oleks meil vaja rahu ja natuke huumorimeelt, sest ükskõik, kuidas me suhtume Donald Trumpi käitumisse, asi on selles, et isegi kui ta tahaks Euroopa Liidule mingil määral halba, siis on ta teinud väga palju positiivset: ta on tõuganud meid välja mugavustsoonist kaitsekulude osas, nüüd Altandi-üleste suhete osas, siis Iraaniga suhtlemises. Ma arvan, et meil on vaja niisugust avanemist ja probleemide tegelikku nägemist. Ma ei vahetaks taktikalised erinevused põhimõtteliste lahkhelide vahel," rääkis Kelam.
"Tusk võib-olla läks omadega natuke liiga kaugele, sest me jääme kindlasti sõpradeks üle Atlandi ja seda kinnitasid ka möödunud nädala arutelud parlamendis. Taktikalised vastuolud, jah, aga oht on selles, et kui me nüüd näeme, et Iraani juhid on äkki meie liitlased ja Trump meie vastane, siis on asi küll üle mõõdu läinud," lisas ta.
Urmas Paet (RE) ütles, et lootus selles osas, et Euroopa Liit hakkab viima oma geopoliitilist rolli vastavusse sellega, milleks ta on võimeline, on olemas. Samas pole tema hinnangul midagi rõõmustavat USA ja Euroopa Liidu praeguste suhete osas.
"Kui vaadata mingeid konkreetseid märke, näiteks kaitsepoliitika väljakujundamine, selle sees küberkaitse valdkond, siis need on mõned, kus lõpuks Euroopa hakkab realiseerima seda, milleks ta võimekas on. Aga samas ma arvan, et muidugi pole meil siin millegi üle väga rõõmustada, mis puudutab Ühendriikide ja Euroopa suhete hetkeseisu," rääkis ta.
"Siiski on Trump teinud asju, millega ei saa nõus olla, alates vabakaubanduslepingu kõneluste peatamisest Euroopa ja Ühendriikide vahel, kliimapoliitikast taganemisest ja viimane samm, Iraani tuumaleppest taganemisest. Selle sisu üle võib vaielda, aga nii lihtsalt ei tehta. Kui on liitlased, siis liitlased peaksid neid asju arutama koos ja otsustama koos," lisas Paet.
Yana Toom (KE) ei nõustunud Tunne Kelamiga, et suhetes Trumpiga on vaja varuda ka huumorimeelt. "Pole see enam naljakas, mida ta Iraanis teeb. See väljub igasuguse terve mõistuse raamest. Seda enam, et see oli Euroopa Liidu välispoliitika suurim töövõit läbi aegade," ütles ta.
Indrek Tarand tõi välja, et USA ei ole maailmas ainus geopoliitiline mängija, sest Hiina on sama suur, kui mitte suuremgi. Tema sõnul võiks seda olla ka Euroopa Liit.
"Euroopa Liit, kui ta toimiks nii nagu Euroopa Liidu alusidee on, et räägiks ühe häälega, ühel meelel olles, oleks samamoodi geopoliitiline tegija," märkis ta.
Vastates saatejuhi väitele, et Washingtonil paistab olema ka mõjuvõim ja võimalus sekka öelda Nord Stream 2 gaasitoru osas, ütles Tarand, et tema sellele ei panustaks. Trump on väljendanud vastumeelsust Nord Stream 2-le ning ähvardanud ka sanktsioonidega.
Tarandi hinnangul võiks Euroopa Liit ise avaldada gaasitoru üle rohkem survet.
Vastates saatejuhi küsimusele, mida Euroopa Parlamendis arvatakse sellest, kas Trumpiga peaks olema karmim, ütles Ivari Padar (SDE), et arvamusi on erinevaid.
"Kindlasti on ka neid mõtteid siin majas. Pole kahtlustki. Nagu ka neid mõtteid, mis olnud alates sanktsioonide algusest Venemaa suhtes - kui õiged ja põhjendatud need on. /.../ Ma usun, et siin majas vaadatakse ka natukene, kuidas need asjad hakkavad kulgema, millised on Iraani poolt reaalsed vastumeetmed, kas tekib dialoog omakorda Iraani ja Euroopa Liidu vahel. See supp on natuke kuum. Aga selles majas on kindlasti väga erineva tonaalsusega kolleege, kes on käremeelsed ja kes on leplikumad," arutles ta.
Kaja Kallas (RE) rõhutas, et mida rohkem on selliseid olukordi, kus USA ja Euroopa Liit on erineval seisukohal, seda halvem kõigile.
"Kui vaadata maailmas üldist pilti, siis selge on see, et kultuuriliselt oleme kõige lähemal, majanduslikult kõige paremates siedmetes siiani olnud. Nii et selle ohtu seadmine on kindlasti problemaatiline," sõnas Kallas. | "Foorum" Brüsselis: USA ja Euroopa suhete osas pole praegu midagi rõõmustavat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk ütles eelmisel nädalal, et kui on niisugused sõbrad nagu Trump, siis pole vaenlasi vajagi. Tunne Kelam (IRL) märkis saates, et Tusk võis minna veidi liiale.
"Ma ütleksin, et eelkõige oleks meil vaja rahu ja natuke huumorimeelt, sest ükskõik, kuidas me suhtume Donald Trumpi käitumisse, asi on selles, et isegi kui ta tahaks Euroopa Liidule mingil määral halba, siis on ta teinud väga palju positiivset: ta on tõuganud meid välja mugavustsoonist kaitsekulude osas, nüüd Altandi-üleste suhete osas, siis Iraaniga suhtlemises. Ma arvan, et meil on vaja niisugust avanemist ja probleemide tegelikku nägemist. Ma ei vahetaks taktikalised erinevused põhimõtteliste lahkhelide vahel," rääkis Kelam.
"Tusk võib-olla läks omadega natuke liiga kaugele, sest me jääme kindlasti sõpradeks üle Atlandi ja seda kinnitasid ka möödunud nädala arutelud parlamendis. Taktikalised vastuolud, jah, aga oht on selles, et kui me nüüd näeme, et Iraani juhid on äkki meie liitlased ja Trump meie vastane, siis on asi küll üle mõõdu läinud," lisas ta.
Urmas Paet (RE) ütles, et lootus selles osas, et Euroopa Liit hakkab viima oma geopoliitilist rolli vastavusse sellega, milleks ta on võimeline, on olemas. Samas pole tema hinnangul midagi rõõmustavat USA ja Euroopa Liidu praeguste suhete osas.
"Kui vaadata mingeid konkreetseid märke, näiteks kaitsepoliitika väljakujundamine, selle sees küberkaitse valdkond, siis need on mõned, kus lõpuks Euroopa hakkab realiseerima seda, milleks ta võimekas on. Aga samas ma arvan, et muidugi pole meil siin millegi üle väga rõõmustada, mis puudutab Ühendriikide ja Euroopa suhete hetkeseisu," rääkis ta.
"Siiski on Trump teinud asju, millega ei saa nõus olla, alates vabakaubanduslepingu kõneluste peatamisest Euroopa ja Ühendriikide vahel, kliimapoliitikast taganemisest ja viimane samm, Iraani tuumaleppest taganemisest. Selle sisu üle võib vaielda, aga nii lihtsalt ei tehta. Kui on liitlased, siis liitlased peaksid neid asju arutama koos ja otsustama koos," lisas Paet.
Yana Toom (KE) ei nõustunud Tunne Kelamiga, et suhetes Trumpiga on vaja varuda ka huumorimeelt. "Pole see enam naljakas, mida ta Iraanis teeb. See väljub igasuguse terve mõistuse raamest. Seda enam, et see oli Euroopa Liidu välispoliitika suurim töövõit läbi aegade," ütles ta.
Indrek Tarand tõi välja, et USA ei ole maailmas ainus geopoliitiline mängija, sest Hiina on sama suur, kui mitte suuremgi. Tema sõnul võiks seda olla ka Euroopa Liit.
"Euroopa Liit, kui ta toimiks nii nagu Euroopa Liidu alusidee on, et räägiks ühe häälega, ühel meelel olles, oleks samamoodi geopoliitiline tegija," märkis ta.
Vastates saatejuhi väitele, et Washingtonil paistab olema ka mõjuvõim ja võimalus sekka öelda Nord Stream 2 gaasitoru osas, ütles Tarand, et tema sellele ei panustaks. Trump on väljendanud vastumeelsust Nord Stream 2-le ning ähvardanud ka sanktsioonidega.
Tarandi hinnangul võiks Euroopa Liit ise avaldada gaasitoru üle rohkem survet.
Vastates saatejuhi küsimusele, mida Euroopa Parlamendis arvatakse sellest, kas Trumpiga peaks olema karmim, ütles Ivari Padar (SDE), et arvamusi on erinevaid.
"Kindlasti on ka neid mõtteid siin majas. Pole kahtlustki. Nagu ka neid mõtteid, mis olnud alates sanktsioonide algusest Venemaa suhtes - kui õiged ja põhjendatud need on. /.../ Ma usun, et siin majas vaadatakse ka natukene, kuidas need asjad hakkavad kulgema, millised on Iraani poolt reaalsed vastumeetmed, kas tekib dialoog omakorda Iraani ja Euroopa Liidu vahel. See supp on natuke kuum. Aga selles majas on kindlasti väga erineva tonaalsusega kolleege, kes on käremeelsed ja kes on leplikumad," arutles ta.
Kaja Kallas (RE) rõhutas, et mida rohkem on selliseid olukordi, kus USA ja Euroopa Liit on erineval seisukohal, seda halvem kõigile.
"Kui vaadata maailmas üldist pilti, siis selge on see, et kultuuriliselt oleme kõige lähemal, majanduslikult kõige paremates siedmetes siiani olnud. Nii et selle ohtu seadmine on kindlasti problemaatiline," sõnas Kallas.
### Response:
"Foorum" Brüsselis: USA ja Euroopa suhete osas pole praegu midagi rõõmustavat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avamängus Kosovost kindlalt 3:0 jagu saanud naiskond pole Šveitsi vastu mänginud pikka aega – viimati oldi vastamisi aastal 2004, kui kaotati 0:3.
Eesti koondise üks liidreid, nurgaründaja Anu Ennok on kolm viimast klubihooaega mänginud Šveitsis Pfeffingeni Sm'Aeschi naiskonnas ja tunneb sealset võrkpalli hästi. Ka vastaste peatreener Timothy Lippuner on kahel hooajal Ennokit juhendanud. "Umbes poolte mängijatega Šveitsi koondisest olen ma mingil hooajal koos mänginud. Üldiselt on neil noor ja andekas naiskond, ent kogemusi veel napib. Põhidiagonaal on neil homme puudu ja mõni mängija veel," sõnas Ennok. "Šveitsi temporündajad on pikad, üks neist ka üsna kiire ja üks nurgaründaja on korraliku rünnakuga. Suurim murekoht on neil vastuvõtt, sest puudub stabiilselt hea vastuvõtja. Seega peame ise hästi servima. Treener Timothy on väga hea taktik, kes kindlasti püüab meie vastu midagi välja mõelda," lisas nurgaründaja.
Šveitsil on avamängust kirjas 0:3 kaotus Rootsile, kellega Eesti kohtub laupäeval kell 17.00 samuti kodusaalis.
Naiskonna koosseis mänguks Šveitsiga: Ingrid Kiisk, Hanna Pajula, Nette Peit, Eliisa Peit, Eliise Hollas, Marje Rosenblatt, Kaisa Bahmatsev, Kristi Nõlvak, Julija Mõnnakmäe, Anu Ennok, Kristiine Miilen, Liis Kullerkann, Kertu Laak, Kristel Moor.
Alagrupis mängitakse kõigiga läbi kodus-võõrsil süsteemis, neli paremat pääsevad Final Four turniirile ja liiga võitja tõuseb järgmiseks aastaks Euroopa Kuldliigasse.
Meeskond kohtub vana tuttava Belgiaga
Meeste koondis läheb Kuldliiga teises alagrupimängus vastamisi vana tuttava Belgiaga, kellega viimati mängiti eelmisel suvel maailmameistrivõistluste kolmanda ringi turniiril. MM-finaalturniirile pääsu otsustanud kohtumise võitis Belgia 3:1.
Belgia on peatreener Gheorghe Cretu sõnul võrreldes Slovakkiaga teisest klassist meeskond, kuigi neil on mitmeid puudujaid nagu näiteks Sam Deroo. "Neil on piisavalt kvaliteeti ka suuremate tähtede puudumisel ja Slovakkiast on Belgia klassi võrra kõrgem. Ka neil noortel, kes koondisekutse on saanud, on selja taga väga edukad klubihooajad tugevates liigades ja mäng tuleb kahtlemata väga võitluslik," sõnas Cretu ja kutsus võrkpallifänne Rakverre kaasa elama. "Koduseinad on ülimalt olulised ja ma väga loodan, et inimesed leiavad tee Rakvere saali, et meile kaasa elada. See on esimene kodumäng ja usun, et fännid tahavad poisse üle pika aja taas väljakul näha," lisas peatreener.
Euroopa tippu kuuluv Belgia oli avakohtumises 3:1 parem Rootsist.
Eesti koondise koosseis mänguks Belgiaga: Kert Toobal, Andres Toobal, Markkus Keel, Renee Teppan, Oliver Venno, Henri Treial, Mart Naaber, Andri Aganits, Timo Tammemaa, Karli Allik, Robert Täht, Kristo Kollo, Rauno Tamme, Silver Maar, Rait Rikberg.
Alagrupis mängitakse kõigiga läbi kodus-võõrsil süsteemis, seejärel toimub Final Four turniir, kust pääseb kaks paremat meeskonda üleminekumängudele, et võidelda ühe koha eest uue nimega Maailmaliigasse: FIVB Volleyball Nations League'i. | Võrkpalli rahvuskoondised võõrustavad Rakveres Belgiat ja Šveitsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avamängus Kosovost kindlalt 3:0 jagu saanud naiskond pole Šveitsi vastu mänginud pikka aega – viimati oldi vastamisi aastal 2004, kui kaotati 0:3.
Eesti koondise üks liidreid, nurgaründaja Anu Ennok on kolm viimast klubihooaega mänginud Šveitsis Pfeffingeni Sm'Aeschi naiskonnas ja tunneb sealset võrkpalli hästi. Ka vastaste peatreener Timothy Lippuner on kahel hooajal Ennokit juhendanud. "Umbes poolte mängijatega Šveitsi koondisest olen ma mingil hooajal koos mänginud. Üldiselt on neil noor ja andekas naiskond, ent kogemusi veel napib. Põhidiagonaal on neil homme puudu ja mõni mängija veel," sõnas Ennok. "Šveitsi temporündajad on pikad, üks neist ka üsna kiire ja üks nurgaründaja on korraliku rünnakuga. Suurim murekoht on neil vastuvõtt, sest puudub stabiilselt hea vastuvõtja. Seega peame ise hästi servima. Treener Timothy on väga hea taktik, kes kindlasti püüab meie vastu midagi välja mõelda," lisas nurgaründaja.
Šveitsil on avamängust kirjas 0:3 kaotus Rootsile, kellega Eesti kohtub laupäeval kell 17.00 samuti kodusaalis.
Naiskonna koosseis mänguks Šveitsiga: Ingrid Kiisk, Hanna Pajula, Nette Peit, Eliisa Peit, Eliise Hollas, Marje Rosenblatt, Kaisa Bahmatsev, Kristi Nõlvak, Julija Mõnnakmäe, Anu Ennok, Kristiine Miilen, Liis Kullerkann, Kertu Laak, Kristel Moor.
Alagrupis mängitakse kõigiga läbi kodus-võõrsil süsteemis, neli paremat pääsevad Final Four turniirile ja liiga võitja tõuseb järgmiseks aastaks Euroopa Kuldliigasse.
Meeskond kohtub vana tuttava Belgiaga
Meeste koondis läheb Kuldliiga teises alagrupimängus vastamisi vana tuttava Belgiaga, kellega viimati mängiti eelmisel suvel maailmameistrivõistluste kolmanda ringi turniiril. MM-finaalturniirile pääsu otsustanud kohtumise võitis Belgia 3:1.
Belgia on peatreener Gheorghe Cretu sõnul võrreldes Slovakkiaga teisest klassist meeskond, kuigi neil on mitmeid puudujaid nagu näiteks Sam Deroo. "Neil on piisavalt kvaliteeti ka suuremate tähtede puudumisel ja Slovakkiast on Belgia klassi võrra kõrgem. Ka neil noortel, kes koondisekutse on saanud, on selja taga väga edukad klubihooajad tugevates liigades ja mäng tuleb kahtlemata väga võitluslik," sõnas Cretu ja kutsus võrkpallifänne Rakverre kaasa elama. "Koduseinad on ülimalt olulised ja ma väga loodan, et inimesed leiavad tee Rakvere saali, et meile kaasa elada. See on esimene kodumäng ja usun, et fännid tahavad poisse üle pika aja taas väljakul näha," lisas peatreener.
Euroopa tippu kuuluv Belgia oli avakohtumises 3:1 parem Rootsist.
Eesti koondise koosseis mänguks Belgiaga: Kert Toobal, Andres Toobal, Markkus Keel, Renee Teppan, Oliver Venno, Henri Treial, Mart Naaber, Andri Aganits, Timo Tammemaa, Karli Allik, Robert Täht, Kristo Kollo, Rauno Tamme, Silver Maar, Rait Rikberg.
Alagrupis mängitakse kõigiga läbi kodus-võõrsil süsteemis, seejärel toimub Final Four turniir, kust pääseb kaks paremat meeskonda üleminekumängudele, et võidelda ühe koha eest uue nimega Maailmaliigasse: FIVB Volleyball Nations League'i.
### Response:
Võrkpalli rahvuskoondised võõrustavad Rakveres Belgiat ja Šveitsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise esimese värava eest hoolitses Narva Transi britist keskkaitsja Dante, kes viis piirilinna klubi viiendal minutil 135 pealtvaataja ees juhtima. Transi kaitsjale oli tegemist mehe kolmanda väravaga käesoleval hooajal – märtsis skooris Dante Kuressaare vastu ja kõige hiljutisemalt koduses 1:0 võidumängus Paide vastu. Kolmandal lisaminutil sai Trans ka teise värava, kui samal minutil vahetusest mängu sekkunud Arseni Kovaltšuk lõi Viktor Plotnikovi söödust lõppseisuks 2:0.
Kõrgliigas kolmanda järjestikuse võidu noppinud Narva on nüüd 15 mänguga kogunud 29 punktiga, millega paiknetakse neljandal kohal ja ollakse kolme silma kaugusel pronksikohal asuvast Tallinna Florast. Flora kohtub kolmapäeval Tipneri karikafinaali kordusetenduses Tallinna Levadiaga.
14 silma kogunud Paide Linnameeskond jätkab kuuendal tabelireal, seitsme punkti kaugusel viiendal tabelireal asuvast Tartu Tammekast. | Trans võttis kolmanda järjestikuse võidu ning tõusis Flora kannule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise esimese värava eest hoolitses Narva Transi britist keskkaitsja Dante, kes viis piirilinna klubi viiendal minutil 135 pealtvaataja ees juhtima. Transi kaitsjale oli tegemist mehe kolmanda väravaga käesoleval hooajal – märtsis skooris Dante Kuressaare vastu ja kõige hiljutisemalt koduses 1:0 võidumängus Paide vastu. Kolmandal lisaminutil sai Trans ka teise värava, kui samal minutil vahetusest mängu sekkunud Arseni Kovaltšuk lõi Viktor Plotnikovi söödust lõppseisuks 2:0.
Kõrgliigas kolmanda järjestikuse võidu noppinud Narva on nüüd 15 mänguga kogunud 29 punktiga, millega paiknetakse neljandal kohal ja ollakse kolme silma kaugusel pronksikohal asuvast Tallinna Florast. Flora kohtub kolmapäeval Tipneri karikafinaali kordusetenduses Tallinna Levadiaga.
14 silma kogunud Paide Linnameeskond jätkab kuuendal tabelireal, seitsme punkti kaugusel viiendal tabelireal asuvast Tartu Tammekast.
### Response:
Trans võttis kolmanda järjestikuse võidu ning tõusis Flora kannule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu sügisel hooaega vägevalt alustanud Dortmundi järsk vormilangus tõi kaasa peatreener Peter Boszi vallandamise. Tema mantlipärija Peter Stöger suutis Dortmundi vaevu hoida esinelikus, kirjutab Soccernet.ee.
Saksamaal aastaid Berliini Herthat ja Mönchengladbachi juhendanud Favre töötas viimasel kahel hooajal Nice'is. Prantsusmaa meekonna viis Favre oma debüüthooajal mitmete kümnendite parimale kolmandale positsioonile.
Dortmundiga sõlmis Favre 2020. aastani kestva lepingu. | Dortmundi tüüri juurde asub kogenud šveitslane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu sügisel hooaega vägevalt alustanud Dortmundi järsk vormilangus tõi kaasa peatreener Peter Boszi vallandamise. Tema mantlipärija Peter Stöger suutis Dortmundi vaevu hoida esinelikus, kirjutab Soccernet.ee.
Saksamaal aastaid Berliini Herthat ja Mönchengladbachi juhendanud Favre töötas viimasel kahel hooajal Nice'is. Prantsusmaa meekonna viis Favre oma debüüthooajal mitmete kümnendite parimale kolmandale positsioonile.
Dortmundiga sõlmis Favre 2020. aastani kestva lepingu.
### Response:
Dortmundi tüüri juurde asub kogenud šveitslane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uusmeremaalane läbis distantsi 40 minutiga, edestades teise koha saanud sakslast Tony Martinit (Team Katusha Alpecin) 14 sekundiga. Kolmanda koha teenis üldarvestuses teisel kohal paiknev mulluse Itaalia velotuuri võitja Tom Dumoulin (Team Sunweb), kaotades Dennisele 22 sekundiga.
Üldarvestuse liider Simon Yates (Mitchelton-Scott) sai teisipäevasel etapil protokolli kirja 20. koha, kaotades võitjale ühe minuti ja 37 sekundiga.
Itaalia velotuuri üldliidrina jätkab viis etappi enne lõppu Simon Yates. Tom Dumoulin kaotab britile 56 sekundiga, kolmandal kohal paiknev Domenico Pozzovivo (Bahrain-Merida) aga kolme minuti ja 11 sekundiga. | Giro 16. etapil võidutses Rohan Dennis, üldliidrina jätkab Yates | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uusmeremaalane läbis distantsi 40 minutiga, edestades teise koha saanud sakslast Tony Martinit (Team Katusha Alpecin) 14 sekundiga. Kolmanda koha teenis üldarvestuses teisel kohal paiknev mulluse Itaalia velotuuri võitja Tom Dumoulin (Team Sunweb), kaotades Dennisele 22 sekundiga.
Üldarvestuse liider Simon Yates (Mitchelton-Scott) sai teisipäevasel etapil protokolli kirja 20. koha, kaotades võitjale ühe minuti ja 37 sekundiga.
Itaalia velotuuri üldliidrina jätkab viis etappi enne lõppu Simon Yates. Tom Dumoulin kaotab britile 56 sekundiga, kolmandal kohal paiknev Domenico Pozzovivo (Bahrain-Merida) aga kolme minuti ja 11 sekundiga.
### Response:
Giro 16. etapil võidutses Rohan Dennis, üldliidrina jätkab Yates |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Caics on Eestis esindanud nii Tartu Bigbanki kui ka Rakvere meeskonda. Kogenud mängumees aitas viimati Eestis mängides Rakvere Võrkpalliklubi Credit24 meistriliiga võitjaks.
Eelmise hooaja jättis lätlane seljavigastuse tõttu vahele, kuid nüüd on Caics täielikult paranenud ja taas valmis suurde mängu sekkuma.
Mehele ei olnud Saaremaa pakkuminine ainukene Eestist, kuid sidemängija valis Saaremaa Võrkpalliklubi just klubi tugevate ambitsioonide ja professionaalsuse tõttu – Saaremaa tundub olevat parim paik, et taas suurde mängu astuda. | Saaremaa Võrkpalliklubi täiendas ridu kogenud lätlasega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Caics on Eestis esindanud nii Tartu Bigbanki kui ka Rakvere meeskonda. Kogenud mängumees aitas viimati Eestis mängides Rakvere Võrkpalliklubi Credit24 meistriliiga võitjaks.
Eelmise hooaja jättis lätlane seljavigastuse tõttu vahele, kuid nüüd on Caics täielikult paranenud ja taas valmis suurde mängu sekkuma.
Mehele ei olnud Saaremaa pakkuminine ainukene Eestist, kuid sidemängija valis Saaremaa Võrkpalliklubi just klubi tugevate ambitsioonide ja professionaalsuse tõttu – Saaremaa tundub olevat parim paik, et taas suurde mängu astuda.
### Response:
Saaremaa Võrkpalliklubi täiendas ridu kogenud lätlasega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 140 pealtvaataja ees kulgenud kohtumises tulid väravad päris mängu lõpus, kui esimene löödi Nybergsundi võrku 86. minutil ning teine kaks minutit hiljem, vahendab Soccernet.ee.
Meeskonna kapten Eino Puri tegi kaasa täismängu, Sidorenkov koosseisu ei kuulunud.
Hooaega kahe kaotusega alustanud Nybergsund teenis eelmise kolme mänguga seitse punkti ja praegu asutakse tabelis 14 meeskonna konkurentsis 11. kohal. | Kurvad lõpuminutid tõid Puri ja Sidorenkovi klubile kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
140 pealtvaataja ees kulgenud kohtumises tulid väravad päris mängu lõpus, kui esimene löödi Nybergsundi võrku 86. minutil ning teine kaks minutit hiljem, vahendab Soccernet.ee.
Meeskonna kapten Eino Puri tegi kaasa täismängu, Sidorenkov koosseisu ei kuulunud.
Hooaega kahe kaotusega alustanud Nybergsund teenis eelmise kolme mänguga seitse punkti ja praegu asutakse tabelis 14 meeskonna konkurentsis 11. kohal.
### Response:
Kurvad lõpuminutid tõid Puri ja Sidorenkovi klubile kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondis valmistus hooajaks treeninglaagriga Hispaanias Giverolas, kus peeti kaks treeningmängu Saksamaaga ning üks kohtumine Šveitsiga.
Maavõistlus Soomega saab olema peatreeneri Kristian Marmori jaoks esimese kohtumisega kodupubliku ees. Soome vastu ka oma koondisedebüüdi mängijana teinud Marmor on pühapäeval mängiva treeneri rollis. "Seis on hetkel mängimiseks kõlbulik. Vasak jalg pole küll oma parimate päevade vormis, aga laseb kõiki asju teha. Plaanime Soome vastu minna välja parima võimaliku koosseisuga ja eelmise aasta tulemus (Eesti 4:3 võit – toim.) näitas, et vastast alahinnata ei tohi. Läheme peale täie tõsidusega ning meie eesmärgiks on võit!" ütles Kristian Marmor.
Rannajalgpallikoondis valmistub Euroliiga põhiturniiriks, mis peetakse 20.–23. juulini Moskvas. Alagrupi kaks paremat pääsevad 6.–9. septembrini toimuvale Euroliiga Superfinaalile.
Eesti koondis:
Väravavahid
Markus Lukk
Rauno Rahnik
Kaitsjad
Joosep Juha
Rasmus Munskind
Kristian Marmor
Ründajad
Kevin Sooaluste
Rauno Nõmmiko
Sander Lepik
Marko Truusalu
Janek Remmelgas
Treener: Kristian Marmor | Rannajalgpallikoondis võõrustab Soomet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondis valmistus hooajaks treeninglaagriga Hispaanias Giverolas, kus peeti kaks treeningmängu Saksamaaga ning üks kohtumine Šveitsiga.
Maavõistlus Soomega saab olema peatreeneri Kristian Marmori jaoks esimese kohtumisega kodupubliku ees. Soome vastu ka oma koondisedebüüdi mängijana teinud Marmor on pühapäeval mängiva treeneri rollis. "Seis on hetkel mängimiseks kõlbulik. Vasak jalg pole küll oma parimate päevade vormis, aga laseb kõiki asju teha. Plaanime Soome vastu minna välja parima võimaliku koosseisuga ja eelmise aasta tulemus (Eesti 4:3 võit – toim.) näitas, et vastast alahinnata ei tohi. Läheme peale täie tõsidusega ning meie eesmärgiks on võit!" ütles Kristian Marmor.
Rannajalgpallikoondis valmistub Euroliiga põhiturniiriks, mis peetakse 20.–23. juulini Moskvas. Alagrupi kaks paremat pääsevad 6.–9. septembrini toimuvale Euroliiga Superfinaalile.
Eesti koondis:
Väravavahid
Markus Lukk
Rauno Rahnik
Kaitsjad
Joosep Juha
Rasmus Munskind
Kristian Marmor
Ründajad
Kevin Sooaluste
Rauno Nõmmiko
Sander Lepik
Marko Truusalu
Janek Remmelgas
Treener: Kristian Marmor
### Response:
Rannajalgpallikoondis võõrustab Soomet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Non Grata on justkui ühiskonna sanitar – et ühiskonda parandada, lõikab ta selle lahti ja eemaldab roiskunud osad. Iseenesest ühiskond ei muutu, ja et midagi muuta, tuleb ühiskonda vormivatesse süsteemidesse siseneda," kirjeldas näituse Eesti-poolne kuraator Al Paldrok kunsti revolutsioonivõimekust. "Intellektuaalide ja loovjõudude mõte viib maailma edasi ja muudab teda pikemas perspektiivis paremaks, aga need muutused toimuvad alles kunagi pärast meid."
"Kultuur on rohkemat kui pelgalt kunst. Kultuur hõlmab kõiki meie edusamme: teadust ja tehnoloogiat, haridust ja väljaõpet, traditsioone ja eetikat, moodi, disaini, urbanismi, vastastikust respekti ja mõistmist. Seda kõike võib nimetada ühiskondlikuks aluseks – kommunikatsioonikultuuriks. Ainuüksi see moodustab vastastikuse ja rahvusvahelise koostöö väärtustiku ja me oleme valmis seda kaitsma. "3FREE" projekti arendades pidasime me silmas meid ühendava vabaduse aspekti," esitles ühisprojekti Leedu-poolne kuraator ja Klaipėda Kultuurikommunikatsiooni Keskuse juhataja Ignas Kazakevičius sündmuse ideed.
"Ma usun, et sisemist vabadust võib tunda isegi erakordselt ebasoodsates välistingimustes. Ja ka vastupidi. Seda tõestab suur hulk näiteid nii olevikust kui ka minevikust. Mõnikord soodustab jäik poliitiline süsteem väga tugeva underground-kultuuri teket, olgu seda siis tänapäeva Venemaal või Nõukogude ajal. Rääkides meie projekti kontekstis kultuurist, piiridest ja ajast, põhineb minu valik sellel, kuidas lätlased tunnetavad väga erilisel viisil enda maad ning tajuvad aega ja võtavad vastu kultuuri. Ma arvan, et Vika Ekstra ja Kristaps Epnersi teosed on hea näide sellest," rääkis "3FREE" Läti-poolne kuraator Liena Bondare.
Klaipėda Kunstimuuseumis ja Klaipėda Kultuurikommunikatsiooni Keskuses avatud suurnäitusel "3FREE" esindavad Leedu kunsti Severija Inčirauskaitė, Kristina Inčiūraitė ja Žygimantas Augustinas ning Läti kunsti Kristaps Epners, Ivars Drulle, Vilnis Putrāms ja Vladimir Jakushonok.
Performance 'itega esinevad Non Grata grupp, Sandra Tereza Ruul Eestist, Steve Vanoni USA-st, Niña Yhared Mehhikost ning soomlaste Kinobox Obscura koosseisus Panu Ollikainen, Maija Kivi, Pösiloe ja Jussi Suomalainen. Näitust toetavad teiste seas Eesti Kultuurkapital ja Nordic Culture Point.
Näituse avasid Leedu kultuuriminister Liana Ruokytė-Jonsson ja Klaipėda linnapea Vytautas Grubliauskas. | Klaipėdas näeb Balti iseseisvusjuubelile pühendatud suurnäitust "3FREE" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Non Grata on justkui ühiskonna sanitar – et ühiskonda parandada, lõikab ta selle lahti ja eemaldab roiskunud osad. Iseenesest ühiskond ei muutu, ja et midagi muuta, tuleb ühiskonda vormivatesse süsteemidesse siseneda," kirjeldas näituse Eesti-poolne kuraator Al Paldrok kunsti revolutsioonivõimekust. "Intellektuaalide ja loovjõudude mõte viib maailma edasi ja muudab teda pikemas perspektiivis paremaks, aga need muutused toimuvad alles kunagi pärast meid."
"Kultuur on rohkemat kui pelgalt kunst. Kultuur hõlmab kõiki meie edusamme: teadust ja tehnoloogiat, haridust ja väljaõpet, traditsioone ja eetikat, moodi, disaini, urbanismi, vastastikust respekti ja mõistmist. Seda kõike võib nimetada ühiskondlikuks aluseks – kommunikatsioonikultuuriks. Ainuüksi see moodustab vastastikuse ja rahvusvahelise koostöö väärtustiku ja me oleme valmis seda kaitsma. "3FREE" projekti arendades pidasime me silmas meid ühendava vabaduse aspekti," esitles ühisprojekti Leedu-poolne kuraator ja Klaipėda Kultuurikommunikatsiooni Keskuse juhataja Ignas Kazakevičius sündmuse ideed.
"Ma usun, et sisemist vabadust võib tunda isegi erakordselt ebasoodsates välistingimustes. Ja ka vastupidi. Seda tõestab suur hulk näiteid nii olevikust kui ka minevikust. Mõnikord soodustab jäik poliitiline süsteem väga tugeva underground-kultuuri teket, olgu seda siis tänapäeva Venemaal või Nõukogude ajal. Rääkides meie projekti kontekstis kultuurist, piiridest ja ajast, põhineb minu valik sellel, kuidas lätlased tunnetavad väga erilisel viisil enda maad ning tajuvad aega ja võtavad vastu kultuuri. Ma arvan, et Vika Ekstra ja Kristaps Epnersi teosed on hea näide sellest," rääkis "3FREE" Läti-poolne kuraator Liena Bondare.
Klaipėda Kunstimuuseumis ja Klaipėda Kultuurikommunikatsiooni Keskuses avatud suurnäitusel "3FREE" esindavad Leedu kunsti Severija Inčirauskaitė, Kristina Inčiūraitė ja Žygimantas Augustinas ning Läti kunsti Kristaps Epners, Ivars Drulle, Vilnis Putrāms ja Vladimir Jakushonok.
Performance 'itega esinevad Non Grata grupp, Sandra Tereza Ruul Eestist, Steve Vanoni USA-st, Niña Yhared Mehhikost ning soomlaste Kinobox Obscura koosseisus Panu Ollikainen, Maija Kivi, Pösiloe ja Jussi Suomalainen. Näitust toetavad teiste seas Eesti Kultuurkapital ja Nordic Culture Point.
Näituse avasid Leedu kultuuriminister Liana Ruokytė-Jonsson ja Klaipėda linnapea Vytautas Grubliauskas.
### Response:
Klaipėdas näeb Balti iseseisvusjuubelile pühendatud suurnäitust "3FREE" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eetikakoodeksile esitatakse veel muudatusettepanekuid ja see ootab 2. juunil volikogu heakskiitu.
Esmaspäeval tutvustas Toom eetikakoodeksit Keskerakonna juhatuse koosolekul.
ERR avaldab väljavõtte eetikakoodeksist muutmata kujul.
KE liige austab teiste poliitiliste erakondade õigust ja vabadust propageerida nende poliitilist maailmavaadet ja viia läbi valimiseelset kampaaniat.
KE liige hoidub igasugustest katsetest segada teistel erakondadel ja kandidaatidel valimiseelse kampaania läbiviimist.
KE liige hoidub teiste poliitiliste erakondade ja nende sümbolite solvamisest ja naeruvääristamisest, samuti vihkamise õhutamisest oponentide vastu
KE liige hoidub alusetust kriitikast ja ei süüdista kedagi tõendeid ja argumente esitamata.
KE liige austab eraelu puutumatust ning hoidub argumentidest, mis on seotud kellegi isikliku elu või muude elu aspektidega, mis ei puuduta teiste avalikus ruumis osalejate poliitilist tegevust.
KE liige ei õhuta vaenu rahvuslikust kuuluvusest, nahavärvusest, keelest, soost, usulisest, seksuaalsest orientatsioonist, veendumustest ja muudest sellelaadsetest tunnustest lähtuvalt.
KE ei vastanda valijaterühmi.
KE liige hoidub vägivalla, vandalismi ja avaliku korra rikkumisele õhutamisest.
KE liige teavitab avalikkust oma tegevusest ja maailmavaatest tõetruult, et valijad saaksid teha valiku võimalikult täielikule teabele toetudes.
KE liige selgitab argumenteeritult oma seisukohta, vältides valijate eksitusse viimist. KE liige ei anna valijale teadlikult täidetamatuid lubadusi.
KE liige annab oma panuse erakonna ja juhatuse seisukohtade väljatöötamisse ning järgib vastuvõetud otsuseid. Eriarvamuse puhul ta eristab oma väljaütlemistes selgelt isiklikku vaatepunkti ja erakonna seisukohta.
Erakonna juhtivatesse institutsioonidesse kuuluvad liikmed otsivad enne strateegiliste seisukohtade võtmist võimalikult laia konsensust teiste erakonna liikmetega | Loe, milles Keskerakond oma eetikakoodeksis kokku leppis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eetikakoodeksile esitatakse veel muudatusettepanekuid ja see ootab 2. juunil volikogu heakskiitu.
Esmaspäeval tutvustas Toom eetikakoodeksit Keskerakonna juhatuse koosolekul.
ERR avaldab väljavõtte eetikakoodeksist muutmata kujul.
KE liige austab teiste poliitiliste erakondade õigust ja vabadust propageerida nende poliitilist maailmavaadet ja viia läbi valimiseelset kampaaniat.
KE liige hoidub igasugustest katsetest segada teistel erakondadel ja kandidaatidel valimiseelse kampaania läbiviimist.
KE liige hoidub teiste poliitiliste erakondade ja nende sümbolite solvamisest ja naeruvääristamisest, samuti vihkamise õhutamisest oponentide vastu
KE liige hoidub alusetust kriitikast ja ei süüdista kedagi tõendeid ja argumente esitamata.
KE liige austab eraelu puutumatust ning hoidub argumentidest, mis on seotud kellegi isikliku elu või muude elu aspektidega, mis ei puuduta teiste avalikus ruumis osalejate poliitilist tegevust.
KE liige ei õhuta vaenu rahvuslikust kuuluvusest, nahavärvusest, keelest, soost, usulisest, seksuaalsest orientatsioonist, veendumustest ja muudest sellelaadsetest tunnustest lähtuvalt.
KE ei vastanda valijaterühmi.
KE liige hoidub vägivalla, vandalismi ja avaliku korra rikkumisele õhutamisest.
KE liige teavitab avalikkust oma tegevusest ja maailmavaatest tõetruult, et valijad saaksid teha valiku võimalikult täielikule teabele toetudes.
KE liige selgitab argumenteeritult oma seisukohta, vältides valijate eksitusse viimist. KE liige ei anna valijale teadlikult täidetamatuid lubadusi.
KE liige annab oma panuse erakonna ja juhatuse seisukohtade väljatöötamisse ning järgib vastuvõetud otsuseid. Eriarvamuse puhul ta eristab oma väljaütlemistes selgelt isiklikku vaatepunkti ja erakonna seisukohta.
Erakonna juhtivatesse institutsioonidesse kuuluvad liikmed otsivad enne strateegiliste seisukohtade võtmist võimalikult laia konsensust teiste erakonna liikmetega
### Response:
Loe, milles Keskerakond oma eetikakoodeksis kokku leppis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Umbes 200 000 elanikuga Akronis elav Aaron Carey soovib annetustega koguda miljon dollarit, et püstitada linna kolmekordsele NBA meistrile LeBron Jamesile elusuuruses monument. "Me tahame seda teha ühes kõikide LeBroni fännidega," sõnas Carey Akroni kohalikule ajalehele. "Tahame, et fännidel oleks võimalik LeBroni tänada kõige selle eest, mida ta on Akroni ja Cleveland Cavaliersi jaoks teinud."
Carey lisas, et on juba ühendust võtnud skulptor Omri Amrany'ga, kes on loonud ka teistest korvpallilegendidest skulptuure – nende seas Michael Jordan, Shaquille O'Neal ja Magic Johnson.
LeBron James, kes kuulis plaanist esmaspäeval, on mõttest liigutatud. "Tahaksin esmalt tänada kõiki osalisi," sõnas James. "See oleks väga lahe – mitte ainult minu jaoks, aga ka mu pere ja kõikidele inimeste jaoks, kes mind sellel teekonnal on aidanud. Juba mõte monumendist on väga liigutav."
Tänavu püüab LeBron James jõuda kaheksandat korda järjest NBA play-off 'ide finaali. Idakonverentsi finaalis mängib Jamesi koduklubi Cavaliers Boston Celticsiga, kellega hetkel on nelja võiduni peetav seeria 2:2 viigis. | LeBron Jamesile tahetakse sünnilinna ausammas püstitada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Umbes 200 000 elanikuga Akronis elav Aaron Carey soovib annetustega koguda miljon dollarit, et püstitada linna kolmekordsele NBA meistrile LeBron Jamesile elusuuruses monument. "Me tahame seda teha ühes kõikide LeBroni fännidega," sõnas Carey Akroni kohalikule ajalehele. "Tahame, et fännidel oleks võimalik LeBroni tänada kõige selle eest, mida ta on Akroni ja Cleveland Cavaliersi jaoks teinud."
Carey lisas, et on juba ühendust võtnud skulptor Omri Amrany'ga, kes on loonud ka teistest korvpallilegendidest skulptuure – nende seas Michael Jordan, Shaquille O'Neal ja Magic Johnson.
LeBron James, kes kuulis plaanist esmaspäeval, on mõttest liigutatud. "Tahaksin esmalt tänada kõiki osalisi," sõnas James. "See oleks väga lahe – mitte ainult minu jaoks, aga ka mu pere ja kõikidele inimeste jaoks, kes mind sellel teekonnal on aidanud. Juba mõte monumendist on väga liigutav."
Tänavu püüab LeBron James jõuda kaheksandat korda järjest NBA play-off 'ide finaali. Idakonverentsi finaalis mängib Jamesi koduklubi Cavaliers Boston Celticsiga, kellega hetkel on nelja võiduni peetav seeria 2:2 viigis.
### Response:
LeBron Jamesile tahetakse sünnilinna ausammas püstitada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | AK-d vaatas möödunud nädalal 116 000 vaatajat. Nädal varem oli uudistesaade tabeli viies 123 000 vaatajaga, teatas Kantar Emor.
Tabeli teisel kohal oli möödunud nädalal "Pealtnägija" 115 000 vaatajaga. Tabeli kolmas vaadatuim saade oli Kanal 2 seriaal "Pilvede all" 112 000 vaatajaga.
ETV saadetest mahtus tabeli esikümnesse veel "Aktuaalne kaamera. Nädal" (108 000), "Hommik Anuga" (103 000) ja "Sport. Sport" (91 000).
Teletabel Autor: Kantar Emor | "Aktuaalne kaamera" tõusis nädala vaadatuimaks saateks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
AK-d vaatas möödunud nädalal 116 000 vaatajat. Nädal varem oli uudistesaade tabeli viies 123 000 vaatajaga, teatas Kantar Emor.
Tabeli teisel kohal oli möödunud nädalal "Pealtnägija" 115 000 vaatajaga. Tabeli kolmas vaadatuim saade oli Kanal 2 seriaal "Pilvede all" 112 000 vaatajaga.
ETV saadetest mahtus tabeli esikümnesse veel "Aktuaalne kaamera. Nädal" (108 000), "Hommik Anuga" (103 000) ja "Sport. Sport" (91 000).
Teletabel Autor: Kantar Emor
### Response:
"Aktuaalne kaamera" tõusis nädala vaadatuimaks saateks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikohtu suuniste järgi uue otsuse teinud ringkonnakohus jättis Viru maakohtu otsuse muutmata osas, millega Pärnoja (47) mõisteti õigeks võltsitud dokumendi kasutamises, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.
Samuti mõistis kohus õigeks Diana Kožina (48) dokumendi võltsimises 3. novembri 2013 avalduse esitamisega seonduvas episoodis ning valeütluse andmises süüdustuses.
"Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et üheselt ei ole ümber lükatud Pärnoja versioon, et ta andis ülekande jaoks vajaliku summa kannatanule sularahas," märkis kohus.
Tamme sõnul on ainsateks tõenditeks Pärnoja ja kannatanu vastukäivad ütlused. "Asjas ei ole kogutud tõendeid, mis näitaks, et 300 000 krooni ei pärinenud Pärnojalt ja Kožina oli sellest teadlik, esitades oma avalduses tahtlikult ebaõigeid andmeid. Avalduse puhul ei ole tuvastatud tõele vastavaid asjaolusid ning kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks," leidis kohus.
Pärnojale esitatud võltsitud dokumendi kasutamise süüdistus on omakorda seotud Kožina süüdistusega avalduse võltsimises.
"Kuna avalduse võltsitust ei ole võimalik tuvastada, puudub ka alus väita, et sama dokumendi esitamisega on Pärnoja toime pannud talle etteheidetava kuriteo," märkis kohus.
Ühtlasi leidis kohus, et kuna tõendid ei lükka ümber seda, et Pärnoja andis ülekande jaoks vajaliku summa sularahas kannatanule, ei saa ka tõsikindlalt väita, nagu oleks Kožina andnud sularaha üleandmise kohta ebaõigeid ütlusi ning sel põhjusel tuli Kožina valeütluste andmises õigeks mõista.
Samas jättis ringkonnakohus muutmata Viru maakohtu mullu 19. juuni otsuse 2008. aasta 23. juuli võltsitud lepingu esitamises. Ühtlasi jäi muutmata Pärnojale selle eest määratud rahaline karistus.
Samas kuriteoepisoodis jäi süüdi ka Kožina ning muutmata jäi talle selle eest mõistetud rahaline karistus.
Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada riigikohtus 30 päeva jooksul.
Süüdistus
Viru ringkonnaprokuratuur süüdistab Pärnoja selles, et ta omastas 300 000 krooni, mille kannatanu oli Pärnoja juhtimisel tegutsenud OÜ Sidiv Õigusbüroole laenanud. Selles osas mõistis maakohus Pärnoja õigeks ning ka ringkonnakohus jättis selle muutmata.
Tagasimaksmise kohustusest vabanemiseks esitas Pärnoja sama laenu puudutanud tsiviilvaidluse raames kohtule OÜ Sidiv Õigusbüroo eelmise juhatuse liikme Diana Kožina allkirjastatud avalduse, milles Kožina kinnitas, et OÜ Sidiv sai 2008. aasta 300 000 krooni laenu hoopis Artur Pärnojalt, mille viimane andis väidetavale kannatanule Diana Kožina juuresolekul, märkis süüdistus.
Samuti esitas Pärnoja tsiviilvaidluse raames kohtule dokumentaalse tõendina väidetavalt 23.07.2008 sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt laenas OÜ Sidiv Artur Pärnojalt 300 000 krooni.
Süüdistuse kohaselt tuvastas dokumendiekspertiis, et nimetatud laenuleping on tegelikult koostatud ja allkirjastatud tagantjärgi, alles 2013. aastal. | Narva eksprefekt jäi osaliselt süüdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikohtu suuniste järgi uue otsuse teinud ringkonnakohus jättis Viru maakohtu otsuse muutmata osas, millega Pärnoja (47) mõisteti õigeks võltsitud dokumendi kasutamises, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.
Samuti mõistis kohus õigeks Diana Kožina (48) dokumendi võltsimises 3. novembri 2013 avalduse esitamisega seonduvas episoodis ning valeütluse andmises süüdustuses.
"Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et üheselt ei ole ümber lükatud Pärnoja versioon, et ta andis ülekande jaoks vajaliku summa kannatanule sularahas," märkis kohus.
Tamme sõnul on ainsateks tõenditeks Pärnoja ja kannatanu vastukäivad ütlused. "Asjas ei ole kogutud tõendeid, mis näitaks, et 300 000 krooni ei pärinenud Pärnojalt ja Kožina oli sellest teadlik, esitades oma avalduses tahtlikult ebaõigeid andmeid. Avalduse puhul ei ole tuvastatud tõele vastavaid asjaolusid ning kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks," leidis kohus.
Pärnojale esitatud võltsitud dokumendi kasutamise süüdistus on omakorda seotud Kožina süüdistusega avalduse võltsimises.
"Kuna avalduse võltsitust ei ole võimalik tuvastada, puudub ka alus väita, et sama dokumendi esitamisega on Pärnoja toime pannud talle etteheidetava kuriteo," märkis kohus.
Ühtlasi leidis kohus, et kuna tõendid ei lükka ümber seda, et Pärnoja andis ülekande jaoks vajaliku summa sularahas kannatanule, ei saa ka tõsikindlalt väita, nagu oleks Kožina andnud sularaha üleandmise kohta ebaõigeid ütlusi ning sel põhjusel tuli Kožina valeütluste andmises õigeks mõista.
Samas jättis ringkonnakohus muutmata Viru maakohtu mullu 19. juuni otsuse 2008. aasta 23. juuli võltsitud lepingu esitamises. Ühtlasi jäi muutmata Pärnojale selle eest määratud rahaline karistus.
Samas kuriteoepisoodis jäi süüdi ka Kožina ning muutmata jäi talle selle eest mõistetud rahaline karistus.
Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada riigikohtus 30 päeva jooksul.
Süüdistus
Viru ringkonnaprokuratuur süüdistab Pärnoja selles, et ta omastas 300 000 krooni, mille kannatanu oli Pärnoja juhtimisel tegutsenud OÜ Sidiv Õigusbüroole laenanud. Selles osas mõistis maakohus Pärnoja õigeks ning ka ringkonnakohus jättis selle muutmata.
Tagasimaksmise kohustusest vabanemiseks esitas Pärnoja sama laenu puudutanud tsiviilvaidluse raames kohtule OÜ Sidiv Õigusbüroo eelmise juhatuse liikme Diana Kožina allkirjastatud avalduse, milles Kožina kinnitas, et OÜ Sidiv sai 2008. aasta 300 000 krooni laenu hoopis Artur Pärnojalt, mille viimane andis väidetavale kannatanule Diana Kožina juuresolekul, märkis süüdistus.
Samuti esitas Pärnoja tsiviilvaidluse raames kohtule dokumentaalse tõendina väidetavalt 23.07.2008 sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt laenas OÜ Sidiv Artur Pärnojalt 300 000 krooni.
Süüdistuse kohaselt tuvastas dokumendiekspertiis, et nimetatud laenuleping on tegelikult koostatud ja allkirjastatud tagantjärgi, alles 2013. aastal.
### Response:
Narva eksprefekt jäi osaliselt süüdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Medalimängu üritab eestlaste koduklubidest sekkuda Sarpsborg, kelle eest Joonas Tamm tavapärased 90 minutit kaasa tegi. 44. minuti penaltist võetud 1:0 võit Sandefjordi üle kergitas Sarpsborgi liigatabelis neljandale kohale, kirjutab Soccernet.ee.
Tabelis veidi allpool sai väärt võidu Kristiansund, alistades pärast 3:0 võidetud avapoolaega lõpuks 4:0 Strömsgodseti. Mäng oli eriskummaline, sest koguni kaks väravat lõid külalised enda võrku ise. Ka eestlastele jätkus tegevust - nii Nikita Baranov kui Brent Lepistu sekkusid vahetusest ja teenisid kollase kaardi. Baranov mängis 70 minutit, Lepistu 30. Andreas Vaikla jäi pingile.
Vigastatud Enar Jäägerita Valerenga kaotas 0:3 Tromsöle. Matvei Igoneni ja Taijo Teniste ehk Lilleströmi ja Bergeni Branni duell lõppes 1:1 viigiga - Igonen jälgis asjade käiku pingilt, vigastatud Teniste koosseisu ei kuulunud. | Eestlaste panused aitasid Norras võita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Medalimängu üritab eestlaste koduklubidest sekkuda Sarpsborg, kelle eest Joonas Tamm tavapärased 90 minutit kaasa tegi. 44. minuti penaltist võetud 1:0 võit Sandefjordi üle kergitas Sarpsborgi liigatabelis neljandale kohale, kirjutab Soccernet.ee.
Tabelis veidi allpool sai väärt võidu Kristiansund, alistades pärast 3:0 võidetud avapoolaega lõpuks 4:0 Strömsgodseti. Mäng oli eriskummaline, sest koguni kaks väravat lõid külalised enda võrku ise. Ka eestlastele jätkus tegevust - nii Nikita Baranov kui Brent Lepistu sekkusid vahetusest ja teenisid kollase kaardi. Baranov mängis 70 minutit, Lepistu 30. Andreas Vaikla jäi pingile.
Vigastatud Enar Jäägerita Valerenga kaotas 0:3 Tromsöle. Matvei Igoneni ja Taijo Teniste ehk Lilleströmi ja Bergeni Branni duell lõppes 1:1 viigiga - Igonen jälgis asjade käiku pingilt, vigastatud Teniste koosseisu ei kuulunud.
### Response:
Eestlaste panused aitasid Norras võita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Planeeringu algatamine tähendab otsust sobivaimat asukohta otsima asuda. Juhul kui näiteks asukohavaliku läbiviimisel selgub, et tehase rajamiseks sobivat asukohta ei ole, pole tegevuse elluviimine tulevikus võimalik ja planeeringu koostamine lõpetatakse," kirjutas Mäggi vastuses pöördumisele.
Mäggi sõnul on riigi eriplaneeringu raames läbi viidavate uuringute eesmärk saada teadmispõhist infot planeeringuga seonduvate otsuste langetamiseks ning kas asukoht on tehase rajamiseks sobiv või mitte.
Minister märgib vastuses, et eriplaneeringu koostamise käigus tuleb hinnata ka planeeritava tehase mõju Eesti metsandussektorile ja planeeringuotsuste langetamisel sellega arvestada.
"Selgitan veel, et riigi eriplaneering ja sellega paralleelselt läbi viidav mõjude hindamine koosneb kahest osast. Esmalt valitakse alternatiivide võrdluse teel kavandatavale objektile parim võimalik asukoht ning seejärel koostatakse väljavalitud asukohta detailne lahendus, mis on oma olemuselt sarnane detailplaneeringule," lisas Mäggi.
Est-For plaanib Tartu lähistele rajada umbes miljardi euro suuruse investeeringuga tselluloositehase, mis hakkaks ümber töötlema umbes 3,3 miljonit tonni puiduhaket ja paberipuitu aastas. Tööstuse rajamisega kaasneks umbes 200 uut töökohta.
Tartu linnavalitsus esitas möödunud nädalal Tallinna halduskohtusse kaebuse, millega taotletakse Est-For puidurafineerimistehase rajamiseks algatatud riigi eriplaneeringu koostamise lõpetamist.
28. märtsil andis Tartu apelli töörühm toonasele riigihalduse ministrile Jaak Aabile ning keskkonnaminister Siim Kiislerile üle memo, milles osutatakse keskkonnaohtudele ning tõsistele küsitavustele tehase eriplaneeringu algatamise protsessis.
Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal. Tootmisvõimsuseks planeeritakse keskmiselt kuni 750 000 tonni biotooteid aastas. Lõpptoodang läheks ekspordiks.
Valitsus algatas Tartu- ja Viljandimaal riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise võimaliku puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks möödunud aasta 12. mail.
Protsess koosneb asukohtade võrdluse etapist ja sobivas asukohas detailse planeeringulahenduse koostamisest. Paralleelselt viiakse läbi asjakohased uuringud ja hinnatakse planeeringu elluviimisega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. | Mäggi: tselluloositehasese planeeringuga on alles alustatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Planeeringu algatamine tähendab otsust sobivaimat asukohta otsima asuda. Juhul kui näiteks asukohavaliku läbiviimisel selgub, et tehase rajamiseks sobivat asukohta ei ole, pole tegevuse elluviimine tulevikus võimalik ja planeeringu koostamine lõpetatakse," kirjutas Mäggi vastuses pöördumisele.
Mäggi sõnul on riigi eriplaneeringu raames läbi viidavate uuringute eesmärk saada teadmispõhist infot planeeringuga seonduvate otsuste langetamiseks ning kas asukoht on tehase rajamiseks sobiv või mitte.
Minister märgib vastuses, et eriplaneeringu koostamise käigus tuleb hinnata ka planeeritava tehase mõju Eesti metsandussektorile ja planeeringuotsuste langetamisel sellega arvestada.
"Selgitan veel, et riigi eriplaneering ja sellega paralleelselt läbi viidav mõjude hindamine koosneb kahest osast. Esmalt valitakse alternatiivide võrdluse teel kavandatavale objektile parim võimalik asukoht ning seejärel koostatakse väljavalitud asukohta detailne lahendus, mis on oma olemuselt sarnane detailplaneeringule," lisas Mäggi.
Est-For plaanib Tartu lähistele rajada umbes miljardi euro suuruse investeeringuga tselluloositehase, mis hakkaks ümber töötlema umbes 3,3 miljonit tonni puiduhaket ja paberipuitu aastas. Tööstuse rajamisega kaasneks umbes 200 uut töökohta.
Tartu linnavalitsus esitas möödunud nädalal Tallinna halduskohtusse kaebuse, millega taotletakse Est-For puidurafineerimistehase rajamiseks algatatud riigi eriplaneeringu koostamise lõpetamist.
28. märtsil andis Tartu apelli töörühm toonasele riigihalduse ministrile Jaak Aabile ning keskkonnaminister Siim Kiislerile üle memo, milles osutatakse keskkonnaohtudele ning tõsistele küsitavustele tehase eriplaneeringu algatamise protsessis.
Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal. Tootmisvõimsuseks planeeritakse keskmiselt kuni 750 000 tonni biotooteid aastas. Lõpptoodang läheks ekspordiks.
Valitsus algatas Tartu- ja Viljandimaal riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise võimaliku puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks möödunud aasta 12. mail.
Protsess koosneb asukohtade võrdluse etapist ja sobivas asukohas detailse planeeringulahenduse koostamisest. Paralleelselt viiakse läbi asjakohased uuringud ja hinnatakse planeeringu elluviimisega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
### Response:
Mäggi: tselluloositehasese planeeringuga on alles alustatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanada režissööri Etienne Desrosiers'i "Roger D'Astous" on kauni pildikeelega põhjalik film mehest, kelle loomingusse kuuluvad sellised ehitised nagu Montreali olümpiaküla majutuskompleks, hotell Chateau Champlain, Beaubieni metroojaam, 1967. aasta Expo maailmanäituse Kristlik paviljon, aga ka terve rida modernseid kirikuid ja orgaanilist arhitektuuri järgivaid eramuid. Just viimastes on tunda disainiuuenduslikkust, kus interjöörile pööratakse võrdväärset tähelepanu eksterjööriga.
Ehkki D'Astous' looming on tugevasti mõjutatud tema õpetajast Frank Lloyd Wrightist, töötas ta välja isikupärase, põhjamaistest printsiipidest lähtuva Kanada arhitektuuri. Aga film ei heida valgust mitte ainult D'Astous' loomingulistele impulssidele, vaid ka tema elu traagilisemale poolele, tõusudele ja mõõnadele.
Film moodustab huvitava paari praegu Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud näitusega "Uude Maailma! Eesti arhitektid Torontos".
23. mail kell 18 Kumu auditooriumis aset leidva seansi juhatab sisse režissöör Etienne Desrosiers, kellega vestleb arhitektuuriteadlane Jarmo Kauge.
Film on prantsuse ja inglise keeles ingliskeelsete subtiitritega. Sissepääs tasuta.
Kultuuriteemaliste filmide sarja Kumu Dokumentaal korraldavad Kumu ja PÖFF. | Kumu näitab filmi Kanada arhitektuuri suurmehest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanada režissööri Etienne Desrosiers'i "Roger D'Astous" on kauni pildikeelega põhjalik film mehest, kelle loomingusse kuuluvad sellised ehitised nagu Montreali olümpiaküla majutuskompleks, hotell Chateau Champlain, Beaubieni metroojaam, 1967. aasta Expo maailmanäituse Kristlik paviljon, aga ka terve rida modernseid kirikuid ja orgaanilist arhitektuuri järgivaid eramuid. Just viimastes on tunda disainiuuenduslikkust, kus interjöörile pööratakse võrdväärset tähelepanu eksterjööriga.
Ehkki D'Astous' looming on tugevasti mõjutatud tema õpetajast Frank Lloyd Wrightist, töötas ta välja isikupärase, põhjamaistest printsiipidest lähtuva Kanada arhitektuuri. Aga film ei heida valgust mitte ainult D'Astous' loomingulistele impulssidele, vaid ka tema elu traagilisemale poolele, tõusudele ja mõõnadele.
Film moodustab huvitava paari praegu Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud näitusega "Uude Maailma! Eesti arhitektid Torontos".
23. mail kell 18 Kumu auditooriumis aset leidva seansi juhatab sisse režissöör Etienne Desrosiers, kellega vestleb arhitektuuriteadlane Jarmo Kauge.
Film on prantsuse ja inglise keeles ingliskeelsete subtiitritega. Sissepääs tasuta.
Kultuuriteemaliste filmide sarja Kumu Dokumentaal korraldavad Kumu ja PÖFF.
### Response:
Kumu näitab filmi Kanada arhitektuuri suurmehest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | B36 läks kodus 1000 silmapaari ees avapoolaja viimastel hetkel juhtima ja kuigi vastane viigistas 60. minutil seisu, lõi B36 neli minutit hiljem oma võiduvärava, vahendab Soccernet.ee.
Saag mängis kaasa kogu kohtumise. Liigatabelis on B36 25 punktiga teisel kohal. Liidrist HB-st jäädakse maha kolme silmaga. Vikingur on 17 punktiga viies. | Kaimar Saagi koduklubi alistas valitseva meistri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
B36 läks kodus 1000 silmapaari ees avapoolaja viimastel hetkel juhtima ja kuigi vastane viigistas 60. minutil seisu, lõi B36 neli minutit hiljem oma võiduvärava, vahendab Soccernet.ee.
Saag mängis kaasa kogu kohtumise. Liigatabelis on B36 25 punktiga teisel kohal. Liidrist HB-st jäädakse maha kolme silmaga. Vikingur on 17 punktiga viies.
### Response:
Kaimar Saagi koduklubi alistas valitseva meistri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bändiliikmed meenutasid, et igaüks pani esimesel kontserdil selga oma parimad riided, mis tol hetkel võtta olid, ja seetõttu nähti ka väga erinevad välja. "Selle vist olime ikka kokku leppinud, et teksa on alumises osas, nagu fotodelt võib järeldada. Kuna kolme raadiomikrofoni polnud, siis Helenile anti peamikker nagu tantsutreeneritel," meenutasid lauljad.
Bändiliikmete esimene honorar jäi umbes 150 krooni juurde.
Nexuse esimene kontsert Autor: facebook.com/nexus15juubel
Möödunud aasta lõpus teatas tüdrukuteansambel Nexus taasühinemisest ja 15. aastapäeva puhul kontserdituurile minekust.
Nexus loodi 2003. aastal muusikaprodutsent Vahur Valgmaa poolt. Oma aja populaarseima tüdrukutebändi moodustasid Merlyn Uusküla, Janne Saar ja Helen Randmets. Tüdrukud lõpetasid aktiivse tegutsemise kõigest kolm aastat hiljem.
Sel suvel saab Nexust näha ajastufestivalil Retrobest, mis on bändile üks suve tähtsündmustest. Retrobest "Suvepuhkus" toimub 29. ja 30. juunil Otepääl Pühajärve ääres. Lisaks saab Nexust näha 8. juunil Märjamaa lauluväljakul, 9. juunil Põlva Intsikurmu lauluväljakul ja 22. juunil Kose jaanitulel. | Nexus avaldas haruldased fotod oma esimesest kontserdist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bändiliikmed meenutasid, et igaüks pani esimesel kontserdil selga oma parimad riided, mis tol hetkel võtta olid, ja seetõttu nähti ka väga erinevad välja. "Selle vist olime ikka kokku leppinud, et teksa on alumises osas, nagu fotodelt võib järeldada. Kuna kolme raadiomikrofoni polnud, siis Helenile anti peamikker nagu tantsutreeneritel," meenutasid lauljad.
Bändiliikmete esimene honorar jäi umbes 150 krooni juurde.
Nexuse esimene kontsert Autor: facebook.com/nexus15juubel
Möödunud aasta lõpus teatas tüdrukuteansambel Nexus taasühinemisest ja 15. aastapäeva puhul kontserdituurile minekust.
Nexus loodi 2003. aastal muusikaprodutsent Vahur Valgmaa poolt. Oma aja populaarseima tüdrukutebändi moodustasid Merlyn Uusküla, Janne Saar ja Helen Randmets. Tüdrukud lõpetasid aktiivse tegutsemise kõigest kolm aastat hiljem.
Sel suvel saab Nexust näha ajastufestivalil Retrobest, mis on bändile üks suve tähtsündmustest. Retrobest "Suvepuhkus" toimub 29. ja 30. juunil Otepääl Pühajärve ääres. Lisaks saab Nexust näha 8. juunil Märjamaa lauluväljakul, 9. juunil Põlva Intsikurmu lauluväljakul ja 22. juunil Kose jaanitulel.
### Response:
Nexus avaldas haruldased fotod oma esimesest kontserdist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajavahemikus 2017. aasta novembrist kuni 2018. aasta veebruarini testisid Venemaa relvajõud nimetatud raketti neli korda ning kõigil kordadel kukkus rakett plaanitust palju varem alla, vahendas CNBC.
USA luure hinnangul oli selle raketi pikim lend enne juhitavuse kaotamist ja alla kukkumist vaid 22 miili ehk natuke üle 35 kilomeetri. Kõige lühem lend kestis vaid neli sekundit ja selle ajaga läbis rakett kaheksa kilomeetrit.
Väidetavalt kasutab 2000. aastate algusest saadik arendamisel olnud rakett õhkutõusmiseks bensiini ning õhus lülitub ümber tuumajõule. Testide käigus olevat aga tulnud välja, et ümberlülitumine raketi sees oleva väikese tuumareaktori peale ei toimunud soovitud viisil ja seetõttu ei saavutatud ka Putini poolt välja käidud lennukiirust- ja kaugust.
Allikate sõnul olid raketikatsetusi nõudnud kõrged Kremli ametnikud hoolimata sellest, et programmiga seotud teadlased selgitasid, et süsteem pole veel piisavalt põhjalikult välja arendatud.
USA luureraport ei märkinud seda, kas tuumareaktorit sisaldava raketi katsetamisega kaasnes ka mingi oht elanikkonna tervisele või keskkonnale. | Meedia: Putini poolt kiidetud rakett lendas testi ajal vaid 35 kilomeetrit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajavahemikus 2017. aasta novembrist kuni 2018. aasta veebruarini testisid Venemaa relvajõud nimetatud raketti neli korda ning kõigil kordadel kukkus rakett plaanitust palju varem alla, vahendas CNBC.
USA luure hinnangul oli selle raketi pikim lend enne juhitavuse kaotamist ja alla kukkumist vaid 22 miili ehk natuke üle 35 kilomeetri. Kõige lühem lend kestis vaid neli sekundit ja selle ajaga läbis rakett kaheksa kilomeetrit.
Väidetavalt kasutab 2000. aastate algusest saadik arendamisel olnud rakett õhkutõusmiseks bensiini ning õhus lülitub ümber tuumajõule. Testide käigus olevat aga tulnud välja, et ümberlülitumine raketi sees oleva väikese tuumareaktori peale ei toimunud soovitud viisil ja seetõttu ei saavutatud ka Putini poolt välja käidud lennukiirust- ja kaugust.
Allikate sõnul olid raketikatsetusi nõudnud kõrged Kremli ametnikud hoolimata sellest, et programmiga seotud teadlased selgitasid, et süsteem pole veel piisavalt põhjalikult välja arendatud.
USA luureraport ei märkinud seda, kas tuumareaktorit sisaldava raketi katsetamisega kaasnes ka mingi oht elanikkonna tervisele või keskkonnale.
### Response:
Meedia: Putini poolt kiidetud rakett lendas testi ajal vaid 35 kilomeetrit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läinud aasta novembris otsustas Tartu maakohus, et Soop on süüdi toimingupiirangu rikkumises ja valla raha eest kütuse omastamises. Soobile määrati tingimisi vanglakaristus ja kohustus maksta riigile ligi 55 000 eurot. Soop ise kinnitas läbi kogu menetluse, et on süütu.
Kahest süüdistusest polnud Soop nõus just toimingupiirangu rikkumisega, kuna seda tehti tema hinnangul valla huvides.
Esmaspäeval mõistiski ringkonnakohus Soopi õigeks. Nimelt kui süüdistus ütles, et vallavanem tegi tehinguid sihtasutusega Emajõe Jõeriik ja oli samal ajal sihtasutuse nõukogus, siis ringkonnakohus leidis, et tehingute ajaks oli Soop nõukogust välja astunud. Ühtlasi leidis kohus, et tõepoolest sai tehingutest kasu mitte Soop, vaid Tartu vallaelanikud. Mis aga puudutab kütuse omastamist, siis ütles kohus, et kuna valla raha eest sai Soop endale kütust jupiti, siis ühte kriminaalset piiri, ehk 200 eurot ületavat omastamist ei toimunud. Prokuratuur plaanib otsuse vaidlustada, kuid missuguste argumentidega, selgub lähiajal.
"Ma arvan, et ega neil on suhteliselt raske edasi minna. Ringkonnakohus ju vaatas asja väga põhjalikult. Meil oli seal kaks apellatsiooni, isiklik ja advokaadi poolt tehtud, ja asju oli põhjalikult käsitletud," ütles Soop ERR-i raadiouudistele.
Hoopis teine lugu sai suurema hoo läinud sügisel, pisut enne seda, kui maakohus Soopi süüdi mõistis. Nimelt esitas prokuratuur talle uue kahtlustuse, mis hiljem vormus süüdistuseks ja võib juba nädala pärast oma lahenduse leida. Prokuratuur süüdistab Soopi Tartu vallavanemana riigihangete teostamise nõuete rikkumises ning Tartu valla rahaliste vahendite omastamises kolmandate isikute kasuks. Need teod jäävad aega, mil Tartus valmistuti Eesti Rahva Muuseumi avamiseks. Toona kulutas Tartu vald sadu tuhandeid eurosid, et teha Raadil erinevaid korrastustöid. Ühes heakorratööde hankes andis Soop eelise ettevõtjale, kes hanke ka võitis. Soop ise sellest süüdistuse järgi kasu ei saanud. Ühtlasi ei saanud ta isiklikku kasu ka omastamisest, küll aga võitsid Raadil asuvate erakinnistute omanikud.
"Nüüd on siis välja toodud need summad, et palju siis nende erakinnistute hooldamiseks või koristamiseks raha on läinud. See on siis see teema. Ja see oli kõik vahetult ERM-i peahoone lähedal. Nii saja või paarisaja meetri raadiuses," selgitas Soop.
Endine vallavanem tunnistab, et eraomanikud said Tartu valla töödest kasu, kuid ütleb samas, et tööd oligi tarvis ära teha. Kõige suurem asi puudutab Soobi sõnul ERM-i peahoonest saja meetri kaugusel asunud sõjaväehoone lammutamist.
"Ma näiteks vaatasin Eesti Vabariigi sajandal juubelil tehtud droonipilte. Ja ma kujutasin ette, et kui see laga seal oleks olnud, siis seal pildi peal oleks üks õudusunenägu olnud. Need said ära koristatud."
Pikka kohtusaagat ilmselt ei tule, sest nii Aivar Soop kui prokuratuur soovivad kokkuleppementlust. Kolmandatele isikutele omastatud ligi 8000 eurot on Soop vallale tagasi maksnud ja poolteistaastase tingimisi vanglakaristuse on ta valmis vastu võtma. See, kas ka kohus kokkuleppega nõustub, selgub 29. mail. | Ühes kriminaalasjas õigeks jäänud Soopi ähvardab siiski tingimisi vangistus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läinud aasta novembris otsustas Tartu maakohus, et Soop on süüdi toimingupiirangu rikkumises ja valla raha eest kütuse omastamises. Soobile määrati tingimisi vanglakaristus ja kohustus maksta riigile ligi 55 000 eurot. Soop ise kinnitas läbi kogu menetluse, et on süütu.
Kahest süüdistusest polnud Soop nõus just toimingupiirangu rikkumisega, kuna seda tehti tema hinnangul valla huvides.
Esmaspäeval mõistiski ringkonnakohus Soopi õigeks. Nimelt kui süüdistus ütles, et vallavanem tegi tehinguid sihtasutusega Emajõe Jõeriik ja oli samal ajal sihtasutuse nõukogus, siis ringkonnakohus leidis, et tehingute ajaks oli Soop nõukogust välja astunud. Ühtlasi leidis kohus, et tõepoolest sai tehingutest kasu mitte Soop, vaid Tartu vallaelanikud. Mis aga puudutab kütuse omastamist, siis ütles kohus, et kuna valla raha eest sai Soop endale kütust jupiti, siis ühte kriminaalset piiri, ehk 200 eurot ületavat omastamist ei toimunud. Prokuratuur plaanib otsuse vaidlustada, kuid missuguste argumentidega, selgub lähiajal.
"Ma arvan, et ega neil on suhteliselt raske edasi minna. Ringkonnakohus ju vaatas asja väga põhjalikult. Meil oli seal kaks apellatsiooni, isiklik ja advokaadi poolt tehtud, ja asju oli põhjalikult käsitletud," ütles Soop ERR-i raadiouudistele.
Hoopis teine lugu sai suurema hoo läinud sügisel, pisut enne seda, kui maakohus Soopi süüdi mõistis. Nimelt esitas prokuratuur talle uue kahtlustuse, mis hiljem vormus süüdistuseks ja võib juba nädala pärast oma lahenduse leida. Prokuratuur süüdistab Soopi Tartu vallavanemana riigihangete teostamise nõuete rikkumises ning Tartu valla rahaliste vahendite omastamises kolmandate isikute kasuks. Need teod jäävad aega, mil Tartus valmistuti Eesti Rahva Muuseumi avamiseks. Toona kulutas Tartu vald sadu tuhandeid eurosid, et teha Raadil erinevaid korrastustöid. Ühes heakorratööde hankes andis Soop eelise ettevõtjale, kes hanke ka võitis. Soop ise sellest süüdistuse järgi kasu ei saanud. Ühtlasi ei saanud ta isiklikku kasu ka omastamisest, küll aga võitsid Raadil asuvate erakinnistute omanikud.
"Nüüd on siis välja toodud need summad, et palju siis nende erakinnistute hooldamiseks või koristamiseks raha on läinud. See on siis see teema. Ja see oli kõik vahetult ERM-i peahoone lähedal. Nii saja või paarisaja meetri raadiuses," selgitas Soop.
Endine vallavanem tunnistab, et eraomanikud said Tartu valla töödest kasu, kuid ütleb samas, et tööd oligi tarvis ära teha. Kõige suurem asi puudutab Soobi sõnul ERM-i peahoonest saja meetri kaugusel asunud sõjaväehoone lammutamist.
"Ma näiteks vaatasin Eesti Vabariigi sajandal juubelil tehtud droonipilte. Ja ma kujutasin ette, et kui see laga seal oleks olnud, siis seal pildi peal oleks üks õudusunenägu olnud. Need said ära koristatud."
Pikka kohtusaagat ilmselt ei tule, sest nii Aivar Soop kui prokuratuur soovivad kokkuleppementlust. Kolmandatele isikutele omastatud ligi 8000 eurot on Soop vallale tagasi maksnud ja poolteistaastase tingimisi vanglakaristuse on ta valmis vastu võtma. See, kas ka kohus kokkuleppega nõustub, selgub 29. mail.
### Response:
Ühes kriminaalasjas õigeks jäänud Soopi ähvardab siiski tingimisi vangistus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemad sportlased saavad vastavalt järgmise suve- ja taliolümpiani igal hooajal 10 000-eurose stipendiumi, millest kolmandik suunatakse vaimse treeningu, meeskonnajuhtimise ja toetajate leidmise suunalistesse koolitustesse. Välja antud stipendiumite perioodiks suve- ja talisportlaste puhul on vastavalt kaks ja pool ning neli aastat.
Stipendiumikomisjon otsustas määrata eristipendiumi vibulaskja Reena Pärnatile, kellel kaetakse kuni 5000 euro väärtuses spordipsühholoogia ja vaimse treeningu teenuseid kuni 2020. aasta Tokyo olümpiamängudeni.
Tänavusele Noored Olümpiale stipendiumikonkursile kandideeris 28 sportlast 14 erinevalt olümpiamängude individuaalalalt. Lõppvaliku tegi kuue intervjuuvooru pääsenud noorsportlase seast komisjon alles pärast pikka arutelu, sest häid kandidaate oli palju ning konkurents väga tihe. "Võimaluse korral oleksime tahtnud toetada kõiki lõppvooru jõudnud sportlasi, kuna nad olid eranditult väga sisukad ja tugevad sportlased," märkis sihtasutuse üks asutajatest Valdur Jaht.
Kiiruisutaja Marten Liiv on teinud viimase kahe aastaga tippsportlasena suure sammu edasi ja esindas Eestit edukalt tänavustel PyeongChangi olümpiamängudel. "Arvestades Marteni vanust, noormees on 21-aastane, näeme temas potentsiaali tõusta kiiruisutamise absoluutsesse tippu. Lisaks on Marten algavaks olümpiatsükliks leidnud endale hea treeneri ja korraliku rahvusvahelise treeninggrupi Poola koondise juures, mis annab talle võimalused edasiseks arenguks," kommenteeris Jaht valikut.
Marten Liiv oli Noored Olümpiale stipendiaat ka kahel eelneval hooajal.
"Katrina Lehisel on väga head füüsilised ja vaimsed eelduseid epeevehklemise absoluutsesse tippu jõudmiseks. Tegemist on andeka, pika ja vasakukäelise vehklejaga, kes on paljudele väga ebamugav vastane. Usume, et kui saame aidata Katrinale tagada mitmekülgse ettevalmistuse, siis suudab ta pakkuda meile kõigile juba õigepea väga kaasakiskuvaid emotsioone vehklemisrajalt," selgitas Jaht.
Stipendiumikomisjoni kuulusid olümpiavõitja Gerd Kanter, treener Tõnis Sildaru, ettevõtja Tiit Rahkema, spordimänedžer Kadri Kallas, spordipsühholoog Snežana Stoljarova, Persoonibrändi Agentuuri asutaja Liisi Toom ja sihtasutuse esindajana Valdur Jaht.
Tänavu anti stipendium välja kolmandat korda, eelmisel aastal pälvisid toetuse Joosep Karlson (aerutamine), Anna Maria Orel (vasaraheide), Mattias Kuusik (judo) ja Kristjan Ilves (kahevõistlus). Järgmine stipendiumikonkurss toimub aasta pärast.
Sihtasutus Noored Olümpiale on ettevõtjate Paavo Pauklini ja Valdur Jahti poolt asutatud noorte tippspordi tugisüsteem, mille eesmärgiks on aidata Eesti sporditalentidel oma unistustele lähemale jõuda ja võimaldada neil kasvada rahvuslikeks eeskujudeks nii spordis kui selle väliselt. | Sihtasutus Noored Olümpiale jagas tulevikulootustele 70 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemad sportlased saavad vastavalt järgmise suve- ja taliolümpiani igal hooajal 10 000-eurose stipendiumi, millest kolmandik suunatakse vaimse treeningu, meeskonnajuhtimise ja toetajate leidmise suunalistesse koolitustesse. Välja antud stipendiumite perioodiks suve- ja talisportlaste puhul on vastavalt kaks ja pool ning neli aastat.
Stipendiumikomisjon otsustas määrata eristipendiumi vibulaskja Reena Pärnatile, kellel kaetakse kuni 5000 euro väärtuses spordipsühholoogia ja vaimse treeningu teenuseid kuni 2020. aasta Tokyo olümpiamängudeni.
Tänavusele Noored Olümpiale stipendiumikonkursile kandideeris 28 sportlast 14 erinevalt olümpiamängude individuaalalalt. Lõppvaliku tegi kuue intervjuuvooru pääsenud noorsportlase seast komisjon alles pärast pikka arutelu, sest häid kandidaate oli palju ning konkurents väga tihe. "Võimaluse korral oleksime tahtnud toetada kõiki lõppvooru jõudnud sportlasi, kuna nad olid eranditult väga sisukad ja tugevad sportlased," märkis sihtasutuse üks asutajatest Valdur Jaht.
Kiiruisutaja Marten Liiv on teinud viimase kahe aastaga tippsportlasena suure sammu edasi ja esindas Eestit edukalt tänavustel PyeongChangi olümpiamängudel. "Arvestades Marteni vanust, noormees on 21-aastane, näeme temas potentsiaali tõusta kiiruisutamise absoluutsesse tippu. Lisaks on Marten algavaks olümpiatsükliks leidnud endale hea treeneri ja korraliku rahvusvahelise treeninggrupi Poola koondise juures, mis annab talle võimalused edasiseks arenguks," kommenteeris Jaht valikut.
Marten Liiv oli Noored Olümpiale stipendiaat ka kahel eelneval hooajal.
"Katrina Lehisel on väga head füüsilised ja vaimsed eelduseid epeevehklemise absoluutsesse tippu jõudmiseks. Tegemist on andeka, pika ja vasakukäelise vehklejaga, kes on paljudele väga ebamugav vastane. Usume, et kui saame aidata Katrinale tagada mitmekülgse ettevalmistuse, siis suudab ta pakkuda meile kõigile juba õigepea väga kaasakiskuvaid emotsioone vehklemisrajalt," selgitas Jaht.
Stipendiumikomisjoni kuulusid olümpiavõitja Gerd Kanter, treener Tõnis Sildaru, ettevõtja Tiit Rahkema, spordimänedžer Kadri Kallas, spordipsühholoog Snežana Stoljarova, Persoonibrändi Agentuuri asutaja Liisi Toom ja sihtasutuse esindajana Valdur Jaht.
Tänavu anti stipendium välja kolmandat korda, eelmisel aastal pälvisid toetuse Joosep Karlson (aerutamine), Anna Maria Orel (vasaraheide), Mattias Kuusik (judo) ja Kristjan Ilves (kahevõistlus). Järgmine stipendiumikonkurss toimub aasta pärast.
Sihtasutus Noored Olümpiale on ettevõtjate Paavo Pauklini ja Valdur Jahti poolt asutatud noorte tippspordi tugisüsteem, mille eesmärgiks on aidata Eesti sporditalentidel oma unistustele lähemale jõuda ja võimaldada neil kasvada rahvuslikeks eeskujudeks nii spordis kui selle väliselt.
### Response:
Sihtasutus Noored Olümpiale jagas tulevikulootustele 70 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kooskõlastamisele läinud eelnõuga soovib ministeerium tagada toetuse maksmise ainult siis, kui töötu ei saa ilma toetuseta tööle asuda.
Palgatoetuse maksmise eesmärk on mõjutada tööandja värbamisotsust. Kui tööandjal on valida, kas võtta tööle inimene, kes äsja lahkus eelmisest töökohast, või pikaajaline või vanglast vabanenud töötu, siis tõenäoliselt eelistab ta inimest, kes ei ole pikka aega ilma tööta olnud.
Riik mõjutab palgatoetusega tööandja värbamisotsusel eelistama pikaajalist töötut, hüvitatades kuni pool palgakulust.
Praktikas on palgatoetust taotlenud ka inimesed, kes saaksid töötu töölevõtmise otsuse teha ka motiveeriva palgatoetuseta.
Näiteks lubab praegune seadus taotleda palgatoetust äriühingu esindajana töötul endal ehk iseenda tööle võtmiseks äriühingus, milles ta on ainuosanik ja juhatuse liige.
Eelnõu põhjal ei maksta edaspidi palgatoetust siis, kui töötu on selle eraõigusliku juriidilise isiku, kuhu teda soovitakse tööle võtta, juhtimis- või kontrollorani liige või usaldus- või täisühingu osanik. Samuti siis, kui ta on enamusaktsionär või -osanik.
Sotsiaalministeerium toob eelnõu seletuskirjas näite: "Mittetulundusühingul on kaks juhatuse liiget, kes ei saa tasu ja on töötuna arvel. Nad saaksid tööle asuda ka ilma palgatoetuseta. Kui palgatoetust antaks ühe või mõlema töölevõtmiseks, ei oleks see kooskõlas palgatoetuse maksmise eesmärgiga ja tegemist oleks tühikulu efektiga."
Palgatoetusega saab tööle rakendada töötu, kes on olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud, 16–24-aastase puhul vähemalt kuus kuud.
Palgatoetusele kvalifitseerub ka inimene, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud.
Palgatoetuse suurus ühes kalendrikuus on 50 protsenti töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töötasu alammäär. | Töötu ei saa endale kuuluva äriühingu kaudu edaspidi palgatoetust küsida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kooskõlastamisele läinud eelnõuga soovib ministeerium tagada toetuse maksmise ainult siis, kui töötu ei saa ilma toetuseta tööle asuda.
Palgatoetuse maksmise eesmärk on mõjutada tööandja värbamisotsust. Kui tööandjal on valida, kas võtta tööle inimene, kes äsja lahkus eelmisest töökohast, või pikaajaline või vanglast vabanenud töötu, siis tõenäoliselt eelistab ta inimest, kes ei ole pikka aega ilma tööta olnud.
Riik mõjutab palgatoetusega tööandja värbamisotsusel eelistama pikaajalist töötut, hüvitatades kuni pool palgakulust.
Praktikas on palgatoetust taotlenud ka inimesed, kes saaksid töötu töölevõtmise otsuse teha ka motiveeriva palgatoetuseta.
Näiteks lubab praegune seadus taotleda palgatoetust äriühingu esindajana töötul endal ehk iseenda tööle võtmiseks äriühingus, milles ta on ainuosanik ja juhatuse liige.
Eelnõu põhjal ei maksta edaspidi palgatoetust siis, kui töötu on selle eraõigusliku juriidilise isiku, kuhu teda soovitakse tööle võtta, juhtimis- või kontrollorani liige või usaldus- või täisühingu osanik. Samuti siis, kui ta on enamusaktsionär või -osanik.
Sotsiaalministeerium toob eelnõu seletuskirjas näite: "Mittetulundusühingul on kaks juhatuse liiget, kes ei saa tasu ja on töötuna arvel. Nad saaksid tööle asuda ka ilma palgatoetuseta. Kui palgatoetust antaks ühe või mõlema töölevõtmiseks, ei oleks see kooskõlas palgatoetuse maksmise eesmärgiga ja tegemist oleks tühikulu efektiga."
Palgatoetusega saab tööle rakendada töötu, kes on olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud, 16–24-aastase puhul vähemalt kuus kuud.
Palgatoetusele kvalifitseerub ka inimene, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud.
Palgatoetuse suurus ühes kalendrikuus on 50 protsenti töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töötasu alammäär.
### Response:
Töötu ei saa endale kuuluva äriühingu kaudu edaspidi palgatoetust küsida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Argento rääkis auhinnatseremoonial laval avameelselt sellest, kuidas nüüdseks Ameerika filmiakadeemiast välja heidetud ning kohtuteed käiv Harvey Weinstein teda Cannes'is 1997. aastal vägistas ning kuidas see festival oli Weinsteini-suguse seksuaalkiskja jaoks jahiterritoorium, tuletades samal ajal meelde, et tegu ei ole kaugeltki mitte ainsa patustajaga (filmi)maailmas. Kõne lõppes sisuliselt hoiatusega teiste weinsteinide aadressil: seksuaalkuritegude ohvritele on üldjuhul kurjategija isik teada. Ning murrang on toimunud: süsteem ei saa sellest probleemist enam mööda vaadata, rääkimata selle vaikimisi toetamisest, nagu toimus Weinsteini puhul enam kui 20 aastat.
Sooküsimus tõusis korduvalt õhku ka tänavuse põhiprogrammi selektsiooni puhul, mille 21 filmist vaid kolm olid naiste lavastatud. Austraalia näitlejanna Cate Blanchetti juhitud naisenamusega žürii andis neist kahele ka auhinnad: Nadine Labaki "Capharnaüm" sai žürii eriauhinna ning Alice Rohrwacheri "Lazzaro õnn" sai parima stsenaariumi preemia, mis läks jagamisele "Kolme näo" stsenaristi ja lavastaja Jafar Panahi ning tema kaasautorite vahel.
Rohrwacheri maagilise realismi elementidega, aja ja ajalooga manipuleeriv südamlik, magusalt melanhoolne lugu oli igati auhinna vääriline, kuid kahjuks ei saa sama öelda Labaki maailmaparandamisfilmi kohta, mis tõstatab tänavalapsi näitlejatena kasutades küll õigustatud küsimusi lastesaamise poliitika, ülerahvastumise ja vanema vastutuse teemadel, kuid teeb seda nii ühetaoliselt ja läbinähtavalt emotsionaalselt manipuleerides, et tema küllaltki kõrge auhind tekitas võitjatest kõige rohkem küsimusi.
Spike Lee auhind üllatas oma päevakajalisuse tõttu küll vähem – terve filmimaailm, kaasa arvatud lõviosa Hollywoodist, on kategooriliselt Donald Trumpi presidendiks olemise vastu ning kuulutab seda avalikult põhimõtteliselt igal võimalusel. Ja kuigi Lee tegi üle pika aja oma ühe tugevama filmi, mis võetakse üle maailma kindlasti erinevate publikute poolt soojalt vastu, jättis tema töö näitlejatega, dialoogid ning narratiivse pinge hoidmine antud filmis kohati kergelt soovida, jäädes alla mitmetele tugevamatele pretendentidele. Samas on Cannes alati olnud poliitiliselt ülimalt laetud üritus, seega ei saa eeldada, et see olustik ka filmide hindamisel žüriid, kas teadlikult või alateadlikult, mingil määral ei mõjutaks.
Kuigi peaauhinna võitnud filmile "Poevargad" ennustati peauhinda vähem kui näiteks Pawel Pawlikowski "Külmale sõjale", või kiideti kriitikute poolt rahulikumalt kui Lee Chang-Dongi meisterlikult mitmekihilist müsteeriumit "Põlemine", on film seda siiski igati väärt, tähistades režissööri omamoodi tagasitulekut pärast teatavat loomingulist mõõnaperioodi. Tema loo petlikult lihtne süžee esitab järgemööda kaks perspektiivi ühele perekonnale, mis elab ühiskonna äärealal, osaledes selles vaid nii palju, et jagatakse ühist ruumi ning varastatakse poest eluks vajalikku. Filmi esimene pool tutvustab, järk-järgult, läbi fragmentaarsete detailide ja lugude jutustamise meile armukestest pisisulide ning nende ebaseaduslikult lapsendatud hoolealuseid, kes kõik elavad üksiku vanatädi ehk "vanaema" kitsas majas. Ideaalsest perekonnast on see inimkogum sama kaugel kui inimkond maailmarahust, ometi avaldub läbi väikeste žestide ning episoodide nende karakterite üldinimlik soojus ning vajadus jagada ja midagi luua, nii palju kui nende piiratud võimalustega reaalsuses see võimalik on.
Filmi teine pool näitab meile perekonda kõrverpeeglis, nn normaalse, ühiskonna legitimiseeritud pilgu läbi, rõhutades nüüd perekonna düsfunktsionaalsust ning ühiskondlikele elementaarsetele standarditele mittevastavust – lapsed ei käi koolis, tegelevad kuritegevusega jne. Kore-eda geniaalsus seisneb lõpliku positsiooni mittevõtmises – läbi ülimalt põhjaliku ning soojalt humaanse ja oma karakterite suhtes empaatilise kaemuse räägitakse meile universaalse hinnangu andmise võimatusest. Ühiskond sünnib läbi kollektiivse enamuse diktatuuri, kus vähemuste perspektiive pidevalt jalge alla tallutakse. Enamikul juhtudel võib nõustuda, et see on meie kõigi huvides, kui oluline on mitte kaotada humaanset sidet nendega, keda süsteem "korrigeerima" peab. Küllaltki raskekäeliste ja otsekoheste sotsiaalpoliitiliste sõnavõttudega programmi puhul ei ole raske näha, miks just see film žürii silmis esile tõusis.
Täiesti teenitult võitsid ka "Külma sõja" eest parima režissööri tiitli pälvinud Pawel Pawlikowski (millest oli juttu eelmises ülevaates) ja meespeaosatäitja auhinna Matteo Garrone karmis sümbolistlikus karakterdraamas "Koermees" südamlikku veterinaari kehastanud Marcello Fonte. Kasahhi lavastaja Sergei Dorjevorski "Aykas" nimitegelast kehastanud Samal Jesljamova parima naispeaosatäitja auhind oli tiheda konkurentsi tingimustes võib-olla veidi küsitavam, kuid enim füüsiliselt ja vaimselt ekraanil kannatanud karakteri tiitli oleks tema mängitud, kalgis ning kaastundetus Moskvas valdavalt ellujäämisega tegelevat immigrant Aykat kehastades auga välja teeninud.
Žürii otsustas ka välja anda eriauhinna 87-aastasele elavale kino suurkujule ning igavesele innovaatorile ja provokaatorile Jean Luc Godardile, kes oli võistlusprogrammis esindatud kollaažfilmi/visuaalse esseega "Piltide raamat". Dekonstruktvistlikest ideedest lähtuv teos tegeles filmikunsti mõtestamise, teksti ja pildi suhte ning paralleelselt ka ida ja lääne kultuurikonflikti mõtestamisega. Sellega suutis see saavutada sama efekti nagu prantsuse esidekonstruktivist Jacques Derrida oma hiilgehetkedel, luues ühes küljest paeluva tekstivoo, mis samas ärritab iseenda pakutud tähenduste pideva tühistamise ning lugejal tähenduslikku vaiba jalge alt tõmbamisega. Godardi enda hüpnootiliselt kähe narraatori hääl, kordustel ja loopimisel tuginev, ent tabavalt lummav heliriba Bachist Prokofjevi "Ivan Julmani" ning katkendid kinoklassikutest segatuna ISISe terrorivideotega annavad tulemuseks preesterlikult jutlustava, samal ajal nii vaatajat ja kui ka iseennast tügava kunstiteose, mis oleks võistlusprogrammist võib-olla isegi paremini sobinud hoopis näiteks ava- või lõpufilmiks.
50 – igavesti noor "Režissööride kaksnädal"
Kõrvalprogrammides nähtud filmidest jätsid kustumatu mulje 50. aastapäeva tähistanud paralleelfestivali "Režisööride kaksnädala" ehk Quinzaine des Realiseteuri võidufilm, Gaspar Noé "Kliimaks" ning samas programmis näidatud Hispaania psühholoogiline õõvadraama "Petra", mille küllaltki keeruka ülesehituse analüüs nõuaks eraldi artiklit, sestab räägin siinkohal vaid "lihtsamast" Noé teosest.
Tundub igati kohane, et 1968. aasta rahutuste kontekstis establishment' i vastase ehk nn " fringe -festivalina" sündinud Quinzaine'i võitis just Argentiinast pärit kino pahapoiss Noé, kes muuseas on Cannes'ile etteheitnud seda, et seal osaleb pidulikel esilinastustel liiga palju prantsuse kodanlust. "Kliimaks" on üks füüsilisemaid elamusi kogu festivalil, mis mõjub, nagu režissööri filmid varemgi, värskendava vormieksperimendina. Ülimalt lihtsa, valdavalt ühes hoones aset leidva loo keskmes on vogue ingu, kruping u ja electro tantsudega tegelev, kirevate identiteetide ja veelgi kirevama seksuaalsusega tantsutrupp, kes pärast muljet avaldavat, mõnekümne minutise stseenina näidatud ning suurepärase koreograafiaga proovi saavad lõpuks lõõgastuda ning peomeeleolusse lülituda. Läbi põgusate interaktsioonide ja dialoogide tutvustatakse tegelaste omavahelisi suhteid, mis hiljem nende käitumises kaalukaks saavad.
Peagi selgub, et keegi on otsustanud õhtule vürtsi lisada ja rikastanud booli, mida peaaegu kogu trupp terve senise õhtu tublisti tarbinud on, ohtra koguse tugevalt hallutsinogeense narkootikumiga. Kaaderhaaval hakkavad karakterid üksteise järel üha sügavamasse segadusse langema. Nende ekstaas muteerub eri suundades, leides valdavalt väljundi kas ekstaatilises tantsimises, ärevas tõmblemises või süüdlast otsivas paranoias, mis ähvardab kalduda vägisvaldsusesse. Kogu olustik degradeerub küllaltki veenvalt, kuigi muidugi kunstiliselt liialdades paradiisist põrguks. Mitte midagi võõrast ka siinmail ööklubides toimuva kontekstis. Nakkavas massipühhoosis ei käitu päris iseendana ka need, kes alkoholi ei tarbinud, paraku on nemad ka esimesed, kellest patuoinad tehakse, kui grupiajule on kohale jõudnud, et "asi pole vist ainult alkoholis".
Noé'l, kes on ammutanud inspiratsiooni nii piiratud sündmuskohal toimuvatest ("Elavate surnute koidik"), kui ka vaimudest vaevatud ehk possession- temaatikast, õnnestub siin küllaltki ideaalilähedaselt rääkida sümboolsel tasandil ka lugu tsivilisatsiooni langemisest põrgusse – eesmärk, mille üritamisel näiteks Darren Aronofsky hiljuti oma "Ema!-ga" läbi kukkus, kui ta loojutustamise liigse kujundlikkuse koorma alla mattis. Tegu on tripiga, mis tuletab meile iga kaadriga meelde, nagu Cannes'i festival tervikunagi, kui oluline on meil filmikunsti praeguse kuju juures vaja säilitada kvaliteetses kinos filmide vaatamise kogemus.
***
Kahjuks ei mahtunud nähtud 36 filmi hulka teiste seas sellised filmid nagu Lars von Trieri provokatiivne sarimõrvari portree "Maja, mille Jack ehitas", viimaks valmis saanud ning üle noatera (Pariisi kohtu otsusega) festivali lõpetama pääsenud Terry Gilliami unelmate projekt "Mees, kes tappis Don Quijote" ning Un Certain Regardi programmi võidutöö, Ali Abbasi debüüt "Piirid". Loodetavasti jõuavad need millalgi meie kinolevisse või järgmisele PÖFFile. | Cannes'i filmifestival: kui auhinnatseremooniast saab kriitiline peegel räpasele tööstusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Argento rääkis auhinnatseremoonial laval avameelselt sellest, kuidas nüüdseks Ameerika filmiakadeemiast välja heidetud ning kohtuteed käiv Harvey Weinstein teda Cannes'is 1997. aastal vägistas ning kuidas see festival oli Weinsteini-suguse seksuaalkiskja jaoks jahiterritoorium, tuletades samal ajal meelde, et tegu ei ole kaugeltki mitte ainsa patustajaga (filmi)maailmas. Kõne lõppes sisuliselt hoiatusega teiste weinsteinide aadressil: seksuaalkuritegude ohvritele on üldjuhul kurjategija isik teada. Ning murrang on toimunud: süsteem ei saa sellest probleemist enam mööda vaadata, rääkimata selle vaikimisi toetamisest, nagu toimus Weinsteini puhul enam kui 20 aastat.
Sooküsimus tõusis korduvalt õhku ka tänavuse põhiprogrammi selektsiooni puhul, mille 21 filmist vaid kolm olid naiste lavastatud. Austraalia näitlejanna Cate Blanchetti juhitud naisenamusega žürii andis neist kahele ka auhinnad: Nadine Labaki "Capharnaüm" sai žürii eriauhinna ning Alice Rohrwacheri "Lazzaro õnn" sai parima stsenaariumi preemia, mis läks jagamisele "Kolme näo" stsenaristi ja lavastaja Jafar Panahi ning tema kaasautorite vahel.
Rohrwacheri maagilise realismi elementidega, aja ja ajalooga manipuleeriv südamlik, magusalt melanhoolne lugu oli igati auhinna vääriline, kuid kahjuks ei saa sama öelda Labaki maailmaparandamisfilmi kohta, mis tõstatab tänavalapsi näitlejatena kasutades küll õigustatud küsimusi lastesaamise poliitika, ülerahvastumise ja vanema vastutuse teemadel, kuid teeb seda nii ühetaoliselt ja läbinähtavalt emotsionaalselt manipuleerides, et tema küllaltki kõrge auhind tekitas võitjatest kõige rohkem küsimusi.
Spike Lee auhind üllatas oma päevakajalisuse tõttu küll vähem – terve filmimaailm, kaasa arvatud lõviosa Hollywoodist, on kategooriliselt Donald Trumpi presidendiks olemise vastu ning kuulutab seda avalikult põhimõtteliselt igal võimalusel. Ja kuigi Lee tegi üle pika aja oma ühe tugevama filmi, mis võetakse üle maailma kindlasti erinevate publikute poolt soojalt vastu, jättis tema töö näitlejatega, dialoogid ning narratiivse pinge hoidmine antud filmis kohati kergelt soovida, jäädes alla mitmetele tugevamatele pretendentidele. Samas on Cannes alati olnud poliitiliselt ülimalt laetud üritus, seega ei saa eeldada, et see olustik ka filmide hindamisel žüriid, kas teadlikult või alateadlikult, mingil määral ei mõjutaks.
Kuigi peaauhinna võitnud filmile "Poevargad" ennustati peauhinda vähem kui näiteks Pawel Pawlikowski "Külmale sõjale", või kiideti kriitikute poolt rahulikumalt kui Lee Chang-Dongi meisterlikult mitmekihilist müsteeriumit "Põlemine", on film seda siiski igati väärt, tähistades režissööri omamoodi tagasitulekut pärast teatavat loomingulist mõõnaperioodi. Tema loo petlikult lihtne süžee esitab järgemööda kaks perspektiivi ühele perekonnale, mis elab ühiskonna äärealal, osaledes selles vaid nii palju, et jagatakse ühist ruumi ning varastatakse poest eluks vajalikku. Filmi esimene pool tutvustab, järk-järgult, läbi fragmentaarsete detailide ja lugude jutustamise meile armukestest pisisulide ning nende ebaseaduslikult lapsendatud hoolealuseid, kes kõik elavad üksiku vanatädi ehk "vanaema" kitsas majas. Ideaalsest perekonnast on see inimkogum sama kaugel kui inimkond maailmarahust, ometi avaldub läbi väikeste žestide ning episoodide nende karakterite üldinimlik soojus ning vajadus jagada ja midagi luua, nii palju kui nende piiratud võimalustega reaalsuses see võimalik on.
Filmi teine pool näitab meile perekonda kõrverpeeglis, nn normaalse, ühiskonna legitimiseeritud pilgu läbi, rõhutades nüüd perekonna düsfunktsionaalsust ning ühiskondlikele elementaarsetele standarditele mittevastavust – lapsed ei käi koolis, tegelevad kuritegevusega jne. Kore-eda geniaalsus seisneb lõpliku positsiooni mittevõtmises – läbi ülimalt põhjaliku ning soojalt humaanse ja oma karakterite suhtes empaatilise kaemuse räägitakse meile universaalse hinnangu andmise võimatusest. Ühiskond sünnib läbi kollektiivse enamuse diktatuuri, kus vähemuste perspektiive pidevalt jalge alla tallutakse. Enamikul juhtudel võib nõustuda, et see on meie kõigi huvides, kui oluline on mitte kaotada humaanset sidet nendega, keda süsteem "korrigeerima" peab. Küllaltki raskekäeliste ja otsekoheste sotsiaalpoliitiliste sõnavõttudega programmi puhul ei ole raske näha, miks just see film žürii silmis esile tõusis.
Täiesti teenitult võitsid ka "Külma sõja" eest parima režissööri tiitli pälvinud Pawel Pawlikowski (millest oli juttu eelmises ülevaates) ja meespeaosatäitja auhinna Matteo Garrone karmis sümbolistlikus karakterdraamas "Koermees" südamlikku veterinaari kehastanud Marcello Fonte. Kasahhi lavastaja Sergei Dorjevorski "Aykas" nimitegelast kehastanud Samal Jesljamova parima naispeaosatäitja auhind oli tiheda konkurentsi tingimustes võib-olla veidi küsitavam, kuid enim füüsiliselt ja vaimselt ekraanil kannatanud karakteri tiitli oleks tema mängitud, kalgis ning kaastundetus Moskvas valdavalt ellujäämisega tegelevat immigrant Aykat kehastades auga välja teeninud.
Žürii otsustas ka välja anda eriauhinna 87-aastasele elavale kino suurkujule ning igavesele innovaatorile ja provokaatorile Jean Luc Godardile, kes oli võistlusprogrammis esindatud kollaažfilmi/visuaalse esseega "Piltide raamat". Dekonstruktvistlikest ideedest lähtuv teos tegeles filmikunsti mõtestamise, teksti ja pildi suhte ning paralleelselt ka ida ja lääne kultuurikonflikti mõtestamisega. Sellega suutis see saavutada sama efekti nagu prantsuse esidekonstruktivist Jacques Derrida oma hiilgehetkedel, luues ühes küljest paeluva tekstivoo, mis samas ärritab iseenda pakutud tähenduste pideva tühistamise ning lugejal tähenduslikku vaiba jalge alt tõmbamisega. Godardi enda hüpnootiliselt kähe narraatori hääl, kordustel ja loopimisel tuginev, ent tabavalt lummav heliriba Bachist Prokofjevi "Ivan Julmani" ning katkendid kinoklassikutest segatuna ISISe terrorivideotega annavad tulemuseks preesterlikult jutlustava, samal ajal nii vaatajat ja kui ka iseennast tügava kunstiteose, mis oleks võistlusprogrammist võib-olla isegi paremini sobinud hoopis näiteks ava- või lõpufilmiks.
50 – igavesti noor "Režissööride kaksnädal"
Kõrvalprogrammides nähtud filmidest jätsid kustumatu mulje 50. aastapäeva tähistanud paralleelfestivali "Režisööride kaksnädala" ehk Quinzaine des Realiseteuri võidufilm, Gaspar Noé "Kliimaks" ning samas programmis näidatud Hispaania psühholoogiline õõvadraama "Petra", mille küllaltki keeruka ülesehituse analüüs nõuaks eraldi artiklit, sestab räägin siinkohal vaid "lihtsamast" Noé teosest.
Tundub igati kohane, et 1968. aasta rahutuste kontekstis establishment' i vastase ehk nn " fringe -festivalina" sündinud Quinzaine'i võitis just Argentiinast pärit kino pahapoiss Noé, kes muuseas on Cannes'ile etteheitnud seda, et seal osaleb pidulikel esilinastustel liiga palju prantsuse kodanlust. "Kliimaks" on üks füüsilisemaid elamusi kogu festivalil, mis mõjub, nagu režissööri filmid varemgi, värskendava vormieksperimendina. Ülimalt lihtsa, valdavalt ühes hoones aset leidva loo keskmes on vogue ingu, kruping u ja electro tantsudega tegelev, kirevate identiteetide ja veelgi kirevama seksuaalsusega tantsutrupp, kes pärast muljet avaldavat, mõnekümne minutise stseenina näidatud ning suurepärase koreograafiaga proovi saavad lõpuks lõõgastuda ning peomeeleolusse lülituda. Läbi põgusate interaktsioonide ja dialoogide tutvustatakse tegelaste omavahelisi suhteid, mis hiljem nende käitumises kaalukaks saavad.
Peagi selgub, et keegi on otsustanud õhtule vürtsi lisada ja rikastanud booli, mida peaaegu kogu trupp terve senise õhtu tublisti tarbinud on, ohtra koguse tugevalt hallutsinogeense narkootikumiga. Kaaderhaaval hakkavad karakterid üksteise järel üha sügavamasse segadusse langema. Nende ekstaas muteerub eri suundades, leides valdavalt väljundi kas ekstaatilises tantsimises, ärevas tõmblemises või süüdlast otsivas paranoias, mis ähvardab kalduda vägisvaldsusesse. Kogu olustik degradeerub küllaltki veenvalt, kuigi muidugi kunstiliselt liialdades paradiisist põrguks. Mitte midagi võõrast ka siinmail ööklubides toimuva kontekstis. Nakkavas massipühhoosis ei käitu päris iseendana ka need, kes alkoholi ei tarbinud, paraku on nemad ka esimesed, kellest patuoinad tehakse, kui grupiajule on kohale jõudnud, et "asi pole vist ainult alkoholis".
Noé'l, kes on ammutanud inspiratsiooni nii piiratud sündmuskohal toimuvatest ("Elavate surnute koidik"), kui ka vaimudest vaevatud ehk possession- temaatikast, õnnestub siin küllaltki ideaalilähedaselt rääkida sümboolsel tasandil ka lugu tsivilisatsiooni langemisest põrgusse – eesmärk, mille üritamisel näiteks Darren Aronofsky hiljuti oma "Ema!-ga" läbi kukkus, kui ta loojutustamise liigse kujundlikkuse koorma alla mattis. Tegu on tripiga, mis tuletab meile iga kaadriga meelde, nagu Cannes'i festival tervikunagi, kui oluline on meil filmikunsti praeguse kuju juures vaja säilitada kvaliteetses kinos filmide vaatamise kogemus.
***
Kahjuks ei mahtunud nähtud 36 filmi hulka teiste seas sellised filmid nagu Lars von Trieri provokatiivne sarimõrvari portree "Maja, mille Jack ehitas", viimaks valmis saanud ning üle noatera (Pariisi kohtu otsusega) festivali lõpetama pääsenud Terry Gilliami unelmate projekt "Mees, kes tappis Don Quijote" ning Un Certain Regardi programmi võidutöö, Ali Abbasi debüüt "Piirid". Loodetavasti jõuavad need millalgi meie kinolevisse või järgmisele PÖFFile.
### Response:
Cannes'i filmifestival: kui auhinnatseremooniast saab kriitiline peegel räpasele tööstusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma olen seda öelnud väga selgelt ka Vene ajakirjanikele: kui meie piirileping saab ratifitseeritud, siis ma olen kindlasti valmis minema Moskvasse ja tänama selle eest," sõnas Kaljulaid ajakirjanik Artur Aukoni küsimustele vastates.
Ajakirjaniku täpsustavale küsimusele, kas Kaljulaid oleks valmis ka president Vladimir Putiniga kohtuma, vastas Kaljulaid, et "aga loomulikult, sest ratifitseerimise protsess ei kulge temast sõltumatult".
Kaljulaid ei soostunud hindama, millal see kõik võiks juhtuda, eriti arvestades pikka vaidlusperioodi piirilepingu ümber.
"Minevik ei võimalda kunagi ennustada tulevikku. Minul oleks hea meel, kui piirileping saaks ratifitseeritud."
Viimati käis Eesti president Moskvas 9. mail 2010, kui Toomas Hendrik Ilves osales Venemaa tollase riigipea Dmitri Medvedevi kutsel Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõppemise 65. aastapäeva üritustel.
Kodakondsuspoliitika ei vaja muutmist
Rääkides Eesti sisepoliitikas viimasel ajal üles kerkinud kodakondsuspoliitika debatist, tunnistas president Kaljulaid, et Eesti senised kodakondsuspõhimõtted ei vaja muutmist.
"Mulle tundub, et meie senine kodakondsuspoliitika on tasakaalukas. See eeldab eesti keele, ajaloo ja kultuuri tundmist. Inimesed, kel pole Eesti kodakondsust, saavad siin väga hästi hakkama. Meil ei diskrimineerita neid, kel on mõni teine kodakondsus või hall pass. Kodakondsuspoliitika ei vaja muutmist."
Küll aga leidis president, et Eesti riik peaks võtma vastutusse, et iga seitsmeaastane laps saaks minna eestikeelsesse kooli.
"Eestist on saanud sisserände maa. Ja kui me võtame inimesi vastu teistest riikidest, siis panevad nad ju ka oma lapsed siin lasteaeda ja kooli. Mõistlikum viis oleks, et riik võtaks vastutuse, et iga kooli minev laps saab minna eestikeelsesse kooli. Praegu minnakse ka vene kooli."
Kaljulaidi sõnul eelistaks ta, et laps omandaks juba lasteaias ühe võõrkeele.
"See ei tähenda, et me peaks igasse lasteaeda võtma metoodikud-õpetajad. Mida me peame tegema on see, et oleme enesekindlad ja suhtleme eesti keeles lastega. Näiteks Valgas valivad vene emakeelega lapsed üha enam eestikeelse kooli. Sest nii saavad nad hiljem paremini hakkama. Aga neile lastele peab jääma ka enesekindlus nende emakeeles. Ehk meil pole täna tahtmatuse probleem eesti keelt õppida, vaid suutlikkuse probleem, et me ei suuda teha niivõrd palju keelekümblusklasse ja -rühmi kui vaja."
Kaljulaid lisas, et suheldes vene peredest pärit lastega, on nad jätnud talle väga rõõmsameelse ja avatud mulje.
"Väike temperamendi erisus eesti lastega on, kuigi väga üldistada ei saa. Nad tulevad hästi lähedale. Vene kooli minnes on rokkstaari tunne."
Narva "pakasuhat" tegema ei lähe
President kinnitas, et ta ei ole matnud maha mõtet kolida üheks kuuks Narva, kuid see ei saa toimuma kalendrikuu põhiselt.
"Presidendi töö on paras kaleidoskoop - on välisvisiidid ja Eestisse tulevad visiidid. Ja kui ma lähen kuuks ajaks Narva, aga olen tegelikult poole ajast sealt visiitide tõttu eemal, siis oleks see "pakasuha". Ma tahan oma ettevõtmisega näidata, et Narva ei ole kaugemal kui need kilomeetrid, mis on Tallinnast Narva. Aga mida ma Narvas teha või näha tahaks, selle võiksid Narva inimesed ise välja käia ja kantselei siseosakonna juhatajale Erki Holmbergile teada anda. Paljud presidendi sõidud ja külastused Eestis saavadki tegelikult alguse sellest, et inimesed ise on kutsunud ja välja pakkunud."
Rääkides veel sisepoliitikast, tervitas Kaljulaid nii Eesti 200 kui ka Riigireformi Sihtasutuse algatusi ning nimetas neid dialoogi toojateks.
"Mõlemad algatused näitavad, et Eesti kodanikud on valmis kaasa lööma poliitikas ilma, et nad tingimata tahaks saada professionaalseteks poliitikuteks. Eesti 200 on dialoogi tooja, nagu ka Riigireformi Sihtasutus. Kõige vähem, mis ma tahan on see, et keegi ei viitsi Eestis poliitikaga tegeleda. Et noored spetsialistid ei tule poliitikasse, sest nad kardavad, et nad ei saa hiljem oma erialast tööd teha."
Valimiskampaania olgu suunatud tulevikku
Eelseisvate riigikogu valimiste ja selle kampaania väljakutsetena märkis Kaljulaid, et teemad peaksid olema tulevikku suunatud, mitte sellele, kuidas olemasolevat lühiajaliselt ümber jagada.
"Minu jaoks on oluline, et Eesti jääks avatud riigiks ja oleks Euroopa-meelne. Me peame olema rahvusvahelises suhtluses hästi turvavõrgustatud. See on väikesele riigile hästi oluline. Teine asi on Eesti majandus. Et meil oleks häid ideid, mis meie majandust edasi viiks. Kolmandaks ühtluskool. Ma loodan, et see mõte lendab, sest see on meie ainus tulevikku suunatud loodusvara. Neljandaks, meie e-riik vajab uuendamist. Ehk meil on hästi palju tulevikku vaatavaid küsimusi ja need on palju olulisemad kui lühiajalised ümberjagamised."
President rääkis ka, et kavatseb oma Ukraina visiidi ajal külastada Kiievis toimuvat jalgpalli Meistrite Liiga finaali, kuid kas võidab Madridi Real või Liverpool, ta arvata ei osanud.
"Mängu vaatamine tundus hea võimalus viia lihtsa Ukraina inimeseni sõnum, et me seal oleme. Aga ma ei oska öelda, kes on mängu favoriit. Tegemist on minu jaoks esmakordse jalgpallidiplomaatia harjutusega." | Kaljulaid: lähen Moskvasse, kui Venemaa ratifitseerib piirilepingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma olen seda öelnud väga selgelt ka Vene ajakirjanikele: kui meie piirileping saab ratifitseeritud, siis ma olen kindlasti valmis minema Moskvasse ja tänama selle eest," sõnas Kaljulaid ajakirjanik Artur Aukoni küsimustele vastates.
Ajakirjaniku täpsustavale küsimusele, kas Kaljulaid oleks valmis ka president Vladimir Putiniga kohtuma, vastas Kaljulaid, et "aga loomulikult, sest ratifitseerimise protsess ei kulge temast sõltumatult".
Kaljulaid ei soostunud hindama, millal see kõik võiks juhtuda, eriti arvestades pikka vaidlusperioodi piirilepingu ümber.
"Minevik ei võimalda kunagi ennustada tulevikku. Minul oleks hea meel, kui piirileping saaks ratifitseeritud."
Viimati käis Eesti president Moskvas 9. mail 2010, kui Toomas Hendrik Ilves osales Venemaa tollase riigipea Dmitri Medvedevi kutsel Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõppemise 65. aastapäeva üritustel.
Kodakondsuspoliitika ei vaja muutmist
Rääkides Eesti sisepoliitikas viimasel ajal üles kerkinud kodakondsuspoliitika debatist, tunnistas president Kaljulaid, et Eesti senised kodakondsuspõhimõtted ei vaja muutmist.
"Mulle tundub, et meie senine kodakondsuspoliitika on tasakaalukas. See eeldab eesti keele, ajaloo ja kultuuri tundmist. Inimesed, kel pole Eesti kodakondsust, saavad siin väga hästi hakkama. Meil ei diskrimineerita neid, kel on mõni teine kodakondsus või hall pass. Kodakondsuspoliitika ei vaja muutmist."
Küll aga leidis president, et Eesti riik peaks võtma vastutusse, et iga seitsmeaastane laps saaks minna eestikeelsesse kooli.
"Eestist on saanud sisserände maa. Ja kui me võtame inimesi vastu teistest riikidest, siis panevad nad ju ka oma lapsed siin lasteaeda ja kooli. Mõistlikum viis oleks, et riik võtaks vastutuse, et iga kooli minev laps saab minna eestikeelsesse kooli. Praegu minnakse ka vene kooli."
Kaljulaidi sõnul eelistaks ta, et laps omandaks juba lasteaias ühe võõrkeele.
"See ei tähenda, et me peaks igasse lasteaeda võtma metoodikud-õpetajad. Mida me peame tegema on see, et oleme enesekindlad ja suhtleme eesti keeles lastega. Näiteks Valgas valivad vene emakeelega lapsed üha enam eestikeelse kooli. Sest nii saavad nad hiljem paremini hakkama. Aga neile lastele peab jääma ka enesekindlus nende emakeeles. Ehk meil pole täna tahtmatuse probleem eesti keelt õppida, vaid suutlikkuse probleem, et me ei suuda teha niivõrd palju keelekümblusklasse ja -rühmi kui vaja."
Kaljulaid lisas, et suheldes vene peredest pärit lastega, on nad jätnud talle väga rõõmsameelse ja avatud mulje.
"Väike temperamendi erisus eesti lastega on, kuigi väga üldistada ei saa. Nad tulevad hästi lähedale. Vene kooli minnes on rokkstaari tunne."
Narva "pakasuhat" tegema ei lähe
President kinnitas, et ta ei ole matnud maha mõtet kolida üheks kuuks Narva, kuid see ei saa toimuma kalendrikuu põhiselt.
"Presidendi töö on paras kaleidoskoop - on välisvisiidid ja Eestisse tulevad visiidid. Ja kui ma lähen kuuks ajaks Narva, aga olen tegelikult poole ajast sealt visiitide tõttu eemal, siis oleks see "pakasuha". Ma tahan oma ettevõtmisega näidata, et Narva ei ole kaugemal kui need kilomeetrid, mis on Tallinnast Narva. Aga mida ma Narvas teha või näha tahaks, selle võiksid Narva inimesed ise välja käia ja kantselei siseosakonna juhatajale Erki Holmbergile teada anda. Paljud presidendi sõidud ja külastused Eestis saavadki tegelikult alguse sellest, et inimesed ise on kutsunud ja välja pakkunud."
Rääkides veel sisepoliitikast, tervitas Kaljulaid nii Eesti 200 kui ka Riigireformi Sihtasutuse algatusi ning nimetas neid dialoogi toojateks.
"Mõlemad algatused näitavad, et Eesti kodanikud on valmis kaasa lööma poliitikas ilma, et nad tingimata tahaks saada professionaalseteks poliitikuteks. Eesti 200 on dialoogi tooja, nagu ka Riigireformi Sihtasutus. Kõige vähem, mis ma tahan on see, et keegi ei viitsi Eestis poliitikaga tegeleda. Et noored spetsialistid ei tule poliitikasse, sest nad kardavad, et nad ei saa hiljem oma erialast tööd teha."
Valimiskampaania olgu suunatud tulevikku
Eelseisvate riigikogu valimiste ja selle kampaania väljakutsetena märkis Kaljulaid, et teemad peaksid olema tulevikku suunatud, mitte sellele, kuidas olemasolevat lühiajaliselt ümber jagada.
"Minu jaoks on oluline, et Eesti jääks avatud riigiks ja oleks Euroopa-meelne. Me peame olema rahvusvahelises suhtluses hästi turvavõrgustatud. See on väikesele riigile hästi oluline. Teine asi on Eesti majandus. Et meil oleks häid ideid, mis meie majandust edasi viiks. Kolmandaks ühtluskool. Ma loodan, et see mõte lendab, sest see on meie ainus tulevikku suunatud loodusvara. Neljandaks, meie e-riik vajab uuendamist. Ehk meil on hästi palju tulevikku vaatavaid küsimusi ja need on palju olulisemad kui lühiajalised ümberjagamised."
President rääkis ka, et kavatseb oma Ukraina visiidi ajal külastada Kiievis toimuvat jalgpalli Meistrite Liiga finaali, kuid kas võidab Madridi Real või Liverpool, ta arvata ei osanud.
"Mängu vaatamine tundus hea võimalus viia lihtsa Ukraina inimeseni sõnum, et me seal oleme. Aga ma ei oska öelda, kes on mängu favoriit. Tegemist on minu jaoks esmakordse jalgpallidiplomaatia harjutusega."
### Response:
Kaljulaid: lähen Moskvasse, kui Venemaa ratifitseerib piirilepingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Casale võitis avaveerandi 25:19 ning poolajale mindi neljapunktilises eduseisus. Udine tegi seejärel tugeva kolmanda veerandaja, kus visati 30 punkti külaliste 15 vastu. Viimane neljandik läks aga vastupidiselt: ise suudeti vaid üheksa punkti tuua ja Casale viskas koguni 21 silma. Kokkuvõttes tähendas see Casale meeskonna ühepunktilist võitu ja seeria 3:1 paremust, vahendab Korvpall24.ee.
Rain Veideman Udine kosseisu ei kuulunud. Troy Caupain oli meeskonna parim 19 punkti ja 9 lauapalliga. Kyndall Dykes lisas 16 punkti. Võitjate eest viskas Niccolo Martinoni 20 punkti, kes kogus ka kaheksa lauapalli. | Veidemani koduklubi langes veerandfinaalis konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Casale võitis avaveerandi 25:19 ning poolajale mindi neljapunktilises eduseisus. Udine tegi seejärel tugeva kolmanda veerandaja, kus visati 30 punkti külaliste 15 vastu. Viimane neljandik läks aga vastupidiselt: ise suudeti vaid üheksa punkti tuua ja Casale viskas koguni 21 silma. Kokkuvõttes tähendas see Casale meeskonna ühepunktilist võitu ja seeria 3:1 paremust, vahendab Korvpall24.ee.
Rain Veideman Udine kosseisu ei kuulunud. Troy Caupain oli meeskonna parim 19 punkti ja 9 lauapalliga. Kyndall Dykes lisas 16 punkti. Võitjate eest viskas Niccolo Martinoni 20 punkti, kes kogus ka kaheksa lauapalli.
### Response:
Veidemani koduklubi langes veerandfinaalis konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nii välisministeeriumi kui valitsuse peaeesmärk on poliitvangide vabastamine. Kui see sünnib ükskõik millise kolmanda poole vahendusel, on meil ainult hea meel. Kõik on võimalik, ma ei saa üksikasju avaldada," tsiteeris Betsat RBK.
Pressiesindaja märkis, et läbirääkimised vangi mõistetud ukrainlaste vabastamiseks käivad pidevalt.
2015. aasta augustis mõistis Doni-äärses Rostovis asuv Põhja-Kaukaasia sõjaväekohus 2014. aastal Krimmis kinni võetud Sentsovi poolsaarel terroriühenduse loomise eest 20 aastaks range režiimiga vangilaagrisse. Ukraina ja lääneriigid käsitlevad meest kui poliitvangi.15. mail otsis Ukraina julgeolekuteenistus SBU läbi Vene uudisteagentuuri RIA Novosti kontori, võttis kinni ning andis riigireetmises kahtlustatavana kohtu alla selle Ukraina-Vene topeltkodakondsusega juhi Võšinski.
Kreml: me pole saanud pakkumist Sentsovi-Võšinski vahetuseks
Kreml ei ole saanud teavet, mis kinnitaks Ukraina välisministeeriumi ettepanekut vahetada Venemaal vangis istuv filmilavastaja Oleg Sentsov Ukrainas vahi alla võetud uudisteagentuuri RIA Novosti juhi Kirill Võšinski vastu, rõhutades samas, et taolise küsimuse lahendamine ei tohiks käia avalikult.
"Esialgu ei ole mingeid algatusi minu teada olnud, me ei ole teavet saanud. Aga igal juhul ei arutata seliseid küsimusi avalikult. Need on küsimused, mis armastavad vaikust," ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov. | Kiiev: võime RIA Novosti juhi Sentsovi vastu vahetada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nii välisministeeriumi kui valitsuse peaeesmärk on poliitvangide vabastamine. Kui see sünnib ükskõik millise kolmanda poole vahendusel, on meil ainult hea meel. Kõik on võimalik, ma ei saa üksikasju avaldada," tsiteeris Betsat RBK.
Pressiesindaja märkis, et läbirääkimised vangi mõistetud ukrainlaste vabastamiseks käivad pidevalt.
2015. aasta augustis mõistis Doni-äärses Rostovis asuv Põhja-Kaukaasia sõjaväekohus 2014. aastal Krimmis kinni võetud Sentsovi poolsaarel terroriühenduse loomise eest 20 aastaks range režiimiga vangilaagrisse. Ukraina ja lääneriigid käsitlevad meest kui poliitvangi.15. mail otsis Ukraina julgeolekuteenistus SBU läbi Vene uudisteagentuuri RIA Novosti kontori, võttis kinni ning andis riigireetmises kahtlustatavana kohtu alla selle Ukraina-Vene topeltkodakondsusega juhi Võšinski.
Kreml: me pole saanud pakkumist Sentsovi-Võšinski vahetuseks
Kreml ei ole saanud teavet, mis kinnitaks Ukraina välisministeeriumi ettepanekut vahetada Venemaal vangis istuv filmilavastaja Oleg Sentsov Ukrainas vahi alla võetud uudisteagentuuri RIA Novosti juhi Kirill Võšinski vastu, rõhutades samas, et taolise küsimuse lahendamine ei tohiks käia avalikult.
"Esialgu ei ole mingeid algatusi minu teada olnud, me ei ole teavet saanud. Aga igal juhul ei arutata seliseid küsimusi avalikult. Need on küsimused, mis armastavad vaikust," ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov.
### Response:
Kiiev: võime RIA Novosti juhi Sentsovi vastu vahetada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Seaduse järgi lõpeb minu ametiaeg selle aasta lõpus ja ma olen teinud otsuse, et ma ametis ei jätka," ütles Loot ERR-ile.
Loot on riigisekretärina töötanud alates 2003. aastast. Aastal 2013 jõustus aga avaliku teenistuse seadus ja seal nähti ette kõikidele avaliku teenistuse tippjuhtidele viie aasta pikkune ametiaeg, kaasa arvatud riigisekretärile.
"Peaminister arutas minuga ka jätkamise võimalust, aga kuna selle aasta lõpus saab ametis oldud üle 15 aasta, on õige aeg teatepulk edasi anda," sõnas Loot.
Loodist võib saada riigikohtunik
Heiki Loot soovib edaspidi pühenduda tööle õigusvaldkonnas ja temast võib saada riigikohtunik.
Teisipäeval toimus riigikohtu üldkogu istung riigikohtuniku kandidaatide ärakuulamiseks ning Loot on üks kuuest kandidaadist.
Riigikohtuniku koht halduskolleegiumis vabaneb seoses Indrek Koolmeistri pensionileminekuga 30. juunist.
Loot ütles, et kandideerimine oli tema joaks loomulik valik.
"Ma olen taustalt jurist ja riigikohtus kunagi ammu ka töötanud. Samuti olen töötanud justiitsministeeriumis. Minu jaoks oli see loomulik valik, kui soovin edasi teha juriidilist tööd ja jätkata riigi teenistuses," selgitas ta.
"Täitevvõimus olen jõudnud tippu, poliitikasse ma minna ei soovi, seega kohtuvõim on täitsa sobiv, millesse kandideerida," lisas Loot.
Kes valituks osutub, pole praegu veel teada. Riigikohtu esimees kuulab pärast üldkogu otsust ära ka kohtute haldamise nõukoja seisukoha ja seejärel teeb ettepaneku sobiva kandidaadi ametisse nimetamiseks riigikogule.
Uus riigisekretär peab olema juuraharidusega
Kehtiv vabariigi valitsuse seadus ütleb, et riigisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega.
Valikuringi piirav nõue on, et riigisekretär peab tingimata omama juriidilist kõrgharidust.
Loodi hinnangul võib see nõue olla tänasel päeval aegunud ja peaministri valikuvabadust piirama hakata.
"Juriidilise kõrghariduse nõue ei ole enam tingimata vajalik. Riigikantseleile on lisandunud palju uusi ülesandeid. Valitsuse aktide õiguspärasuse tagamine on loomulikult jätkuvalt oluline ülesanne, kuid riigikantseleil on tugev õigusloome osakond. Usun, et uus riigisekretär saab toetuda sellele tugevale meeskonnale," ütles Loot.
Heiki Loot on riigisekretär alates 11. augustist 2003. Aastatel 1998-2003 oli ta sisekaitseakadeemia rektor.
1995-1998 töötas Loot justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhatajana ja
1994-1995 riigikohtu esimehe abina. | Riigisekretäri ametist lahkuv Heiki Loot pürib riigikohtunikuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Seaduse järgi lõpeb minu ametiaeg selle aasta lõpus ja ma olen teinud otsuse, et ma ametis ei jätka," ütles Loot ERR-ile.
Loot on riigisekretärina töötanud alates 2003. aastast. Aastal 2013 jõustus aga avaliku teenistuse seadus ja seal nähti ette kõikidele avaliku teenistuse tippjuhtidele viie aasta pikkune ametiaeg, kaasa arvatud riigisekretärile.
"Peaminister arutas minuga ka jätkamise võimalust, aga kuna selle aasta lõpus saab ametis oldud üle 15 aasta, on õige aeg teatepulk edasi anda," sõnas Loot.
Loodist võib saada riigikohtunik
Heiki Loot soovib edaspidi pühenduda tööle õigusvaldkonnas ja temast võib saada riigikohtunik.
Teisipäeval toimus riigikohtu üldkogu istung riigikohtuniku kandidaatide ärakuulamiseks ning Loot on üks kuuest kandidaadist.
Riigikohtuniku koht halduskolleegiumis vabaneb seoses Indrek Koolmeistri pensionileminekuga 30. juunist.
Loot ütles, et kandideerimine oli tema joaks loomulik valik.
"Ma olen taustalt jurist ja riigikohtus kunagi ammu ka töötanud. Samuti olen töötanud justiitsministeeriumis. Minu jaoks oli see loomulik valik, kui soovin edasi teha juriidilist tööd ja jätkata riigi teenistuses," selgitas ta.
"Täitevvõimus olen jõudnud tippu, poliitikasse ma minna ei soovi, seega kohtuvõim on täitsa sobiv, millesse kandideerida," lisas Loot.
Kes valituks osutub, pole praegu veel teada. Riigikohtu esimees kuulab pärast üldkogu otsust ära ka kohtute haldamise nõukoja seisukoha ja seejärel teeb ettepaneku sobiva kandidaadi ametisse nimetamiseks riigikogule.
Uus riigisekretär peab olema juuraharidusega
Kehtiv vabariigi valitsuse seadus ütleb, et riigisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega.
Valikuringi piirav nõue on, et riigisekretär peab tingimata omama juriidilist kõrgharidust.
Loodi hinnangul võib see nõue olla tänasel päeval aegunud ja peaministri valikuvabadust piirama hakata.
"Juriidilise kõrghariduse nõue ei ole enam tingimata vajalik. Riigikantseleile on lisandunud palju uusi ülesandeid. Valitsuse aktide õiguspärasuse tagamine on loomulikult jätkuvalt oluline ülesanne, kuid riigikantseleil on tugev õigusloome osakond. Usun, et uus riigisekretär saab toetuda sellele tugevale meeskonnale," ütles Loot.
Heiki Loot on riigisekretär alates 11. augustist 2003. Aastatel 1998-2003 oli ta sisekaitseakadeemia rektor.
1995-1998 töötas Loot justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhatajana ja
1994-1995 riigikohtu esimehe abina.
### Response:
Riigisekretäri ametist lahkuv Heiki Loot pürib riigikohtunikuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Minister Harris Georgiadese sõnul on taotlusprotseduuri muudetud rangemaks ja usaldusväärsemaks. "Selle skeemi alusel väljastatavate passide ülempiir on 700 aastas."
Ta rõhutas, et taotleja kõlbulikkuse väljaselgitamiseks tehakse põhjalik kontroll.
Georgiades tunnistas, et protseduuris võis varem olla nõrku kohti, kuid mingil juhul ei vasta tõele väide, et "Küprose passi saab osta". | Küpros karmistas investoritele passide jagamise reegleid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Minister Harris Georgiadese sõnul on taotlusprotseduuri muudetud rangemaks ja usaldusväärsemaks. "Selle skeemi alusel väljastatavate passide ülempiir on 700 aastas."
Ta rõhutas, et taotleja kõlbulikkuse väljaselgitamiseks tehakse põhjalik kontroll.
Georgiades tunnistas, et protseduuris võis varem olla nõrku kohti, kuid mingil juhul ei vasta tõele väide, et "Küprose passi saab osta".
### Response:
Küpros karmistas investoritele passide jagamise reegleid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil ei ole veel selgust," ütles Malmström teisipäeval ajakirjanikele ja lisas, et ta räägib USA kaubandusministri Wilbur Rossiga mitu korda nädalas.
Trump kiitis märtsis heaks 25-protsendilise imporditariifi terasele ja 10-protsendise alumiiniumile, tehes ajutise erandi mõnedele USA liitlastele, nende seas Mehhiko, Kanada ja Euroopa Liit.
Erand Euroopa Liidule saab läbi mai lõpus ning blokk on teatanud valmisolekust kehtestada tariifide jõustumisel ka vastumeetmed.
"Ma ei usu, et neid erandeid pikendatakse, nii et mingi otsus tuleb ja me peame oleme valmis erinevateks stsenaariumideks," ütles Malmström. | Malmström: EL-il ei ole USA tariifide asjus endiselt selgust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil ei ole veel selgust," ütles Malmström teisipäeval ajakirjanikele ja lisas, et ta räägib USA kaubandusministri Wilbur Rossiga mitu korda nädalas.
Trump kiitis märtsis heaks 25-protsendilise imporditariifi terasele ja 10-protsendise alumiiniumile, tehes ajutise erandi mõnedele USA liitlastele, nende seas Mehhiko, Kanada ja Euroopa Liit.
Erand Euroopa Liidule saab läbi mai lõpus ning blokk on teatanud valmisolekust kehtestada tariifide jõustumisel ka vastumeetmed.
"Ma ei usu, et neid erandeid pikendatakse, nii et mingi otsus tuleb ja me peame oleme valmis erinevateks stsenaariumideks," ütles Malmström.
### Response:
Malmström: EL-il ei ole USA tariifide asjus endiselt selgust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Israel Cycling Academy rattur Räim kaotas võitjale Grega Bolele (Bahrain-Merida) kolm sekundit, vahendab Marathon100.
Kokkuvõttes langes Räim koha võrra, kuuendaks, kaotades üldliider Bolele 18 sekundit.
Kolmapäeval on kavas 139,4 km etapp Minos, velotuur lõpeb pühapäeval. | Räim oli Jaapani velotuuri kolmandal etapil kaheksas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Israel Cycling Academy rattur Räim kaotas võitjale Grega Bolele (Bahrain-Merida) kolm sekundit, vahendab Marathon100.
Kokkuvõttes langes Räim koha võrra, kuuendaks, kaotades üldliider Bolele 18 sekundit.
Kolmapäeval on kavas 139,4 km etapp Minos, velotuur lõpeb pühapäeval.
### Response:
Räim oli Jaapani velotuuri kolmandal etapil kaheksas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Donbassis sai viimase ööpäevaga sõjategevuses Pivdenne (Tšigiri) juures surma kaks ja haavata neli valitsusväelast, teatas Kiiev esmaspäeval.
Viimase viie päeva jooksul on Donbassis vaenutegevuses hukkunud üheksa inimest, mis märgib viimaste kuude tõsisemat vägivallapuhangut Ukraina sõjaväe ja Kremli-meelsete jõudude lahutusjoonel.
Presidendi pressiesindaja sõnul ei avalikustata turvakaalutlustel Kaljulaidi täpset sihtkohta, mida ta Ida-Ukrainas külastada kavatseb.
Ukraina ametnik: Kaljulaid on esimene vabastatud Donbassi piirkonda külastav riigipea
Ukrainas visiiti alustanud Eesti president Kersti Kaljulaid on esimene välisriigi juht, kes külastab vallutajate käest tagasi võetud piirkonda Donbassi oblastis.
"Eesti president on esimene välisriigi pea, kes külastab Vene vallutajate käest vabastatud Donbassi osa," kirjutas Ukraina presidendi pressiesindaja Svjatoslav Tsegolko teisipäeval sotsiaalmeedias.
"Eesti oli esimene riik, mis tunnistas Holodomori (Nõukogude võimude kunstlikult korraldatud näljahäda 1930. aastatel Ukrainas - Toim.) ukraina rahva suhtes toime pandud genotsiidiks. See oli juba 1993. aastal," lisas Tsegolko.
Kaljulaid kohtub visiidi raames paljude Ukraina esindajatega
President Kersti Kaljulaid suundub teisipäeval ametlikule visiidile Ukrainasse, kus kohtub presidendi ja peaministriga ning külastab lisaks Ida-Ukrainat, kus tutvub olukorraga sõjapiirkonnas ja humanitaarorganisatsioonide tegevusega.
Neljapäevani toimuval ametlikul visiidil Ukrainasse kohtub riigipea Ukraina presidendi Petro Porošenkoga ja kohtumise järel antakse ühine pressikonverents.
Teisipäeval kohtub president ka peaminister Volodymyr Groysmaniga, asepeaminister Ivanna Klympush-Tsintsadzega ja Ukraina ülemraada esimehe Andri Parubiga.
Lisaks kõneleb president Kiievis Eesti toetatud projekti "Naised ettevõtluses" lõpetamisel, avab Eesti-Ukraina äriseminari, kohtub Ukraina Rahvusliku Korruptsioonivastase Büroo juhi Artem Sytniku ja büroo töötajatega, kohalike ettevõtjate ja Ukraina kodanikuühiskonna esindajatega.
Kaljulaid külastab ametliku visiidi käigus ka Ida-Ukrainat, kus tutvub sõjas kannatada saanud piirkonna taastamistööde ja humanitaarolukorraga. Eesti riigipea külastab Ida-Ukrainas ka operatsioone juhtivat ühendvägede staapi.
Riigipeaga sõidab visiidile ka esinduslik äridelegatsioon Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori juhtimisel, riigikogu liikmed Eerik-Niiles Kross ja Johannes Kert ning kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.
Pärast ametliku visiidi lõppu osaleb riigipea president Petro Poroshenko kutsel Kiievis 26. mail UEFA Meistrite Liiga finaalmängul. Riigipea saabub tagasi Eestisse pühapäeval . | Kaljulaidi külastatavas Ida-Ukrainas on vaenutegevus taas ägenenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Donbassis sai viimase ööpäevaga sõjategevuses Pivdenne (Tšigiri) juures surma kaks ja haavata neli valitsusväelast, teatas Kiiev esmaspäeval.
Viimase viie päeva jooksul on Donbassis vaenutegevuses hukkunud üheksa inimest, mis märgib viimaste kuude tõsisemat vägivallapuhangut Ukraina sõjaväe ja Kremli-meelsete jõudude lahutusjoonel.
Presidendi pressiesindaja sõnul ei avalikustata turvakaalutlustel Kaljulaidi täpset sihtkohta, mida ta Ida-Ukrainas külastada kavatseb.
Ukraina ametnik: Kaljulaid on esimene vabastatud Donbassi piirkonda külastav riigipea
Ukrainas visiiti alustanud Eesti president Kersti Kaljulaid on esimene välisriigi juht, kes külastab vallutajate käest tagasi võetud piirkonda Donbassi oblastis.
"Eesti president on esimene välisriigi pea, kes külastab Vene vallutajate käest vabastatud Donbassi osa," kirjutas Ukraina presidendi pressiesindaja Svjatoslav Tsegolko teisipäeval sotsiaalmeedias.
"Eesti oli esimene riik, mis tunnistas Holodomori (Nõukogude võimude kunstlikult korraldatud näljahäda 1930. aastatel Ukrainas - Toim.) ukraina rahva suhtes toime pandud genotsiidiks. See oli juba 1993. aastal," lisas Tsegolko.
Kaljulaid kohtub visiidi raames paljude Ukraina esindajatega
President Kersti Kaljulaid suundub teisipäeval ametlikule visiidile Ukrainasse, kus kohtub presidendi ja peaministriga ning külastab lisaks Ida-Ukrainat, kus tutvub olukorraga sõjapiirkonnas ja humanitaarorganisatsioonide tegevusega.
Neljapäevani toimuval ametlikul visiidil Ukrainasse kohtub riigipea Ukraina presidendi Petro Porošenkoga ja kohtumise järel antakse ühine pressikonverents.
Teisipäeval kohtub president ka peaminister Volodymyr Groysmaniga, asepeaminister Ivanna Klympush-Tsintsadzega ja Ukraina ülemraada esimehe Andri Parubiga.
Lisaks kõneleb president Kiievis Eesti toetatud projekti "Naised ettevõtluses" lõpetamisel, avab Eesti-Ukraina äriseminari, kohtub Ukraina Rahvusliku Korruptsioonivastase Büroo juhi Artem Sytniku ja büroo töötajatega, kohalike ettevõtjate ja Ukraina kodanikuühiskonna esindajatega.
Kaljulaid külastab ametliku visiidi käigus ka Ida-Ukrainat, kus tutvub sõjas kannatada saanud piirkonna taastamistööde ja humanitaarolukorraga. Eesti riigipea külastab Ida-Ukrainas ka operatsioone juhtivat ühendvägede staapi.
Riigipeaga sõidab visiidile ka esinduslik äridelegatsioon Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori juhtimisel, riigikogu liikmed Eerik-Niiles Kross ja Johannes Kert ning kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.
Pärast ametliku visiidi lõppu osaleb riigipea president Petro Poroshenko kutsel Kiievis 26. mail UEFA Meistrite Liiga finaalmängul. Riigipea saabub tagasi Eestisse pühapäeval .
### Response:
Kaljulaidi külastatavas Ida-Ukrainas on vaenutegevus taas ägenenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Teen juhatusele ettepaneku nimetada aseesimeesteks Monika Haukanõmm ja Kaul Nurm," ütles Herkel ERR-ile.
"Monika Haukanõmm on tugev sotsiaal- ja rahvastikupoliitika valdkonnas ning Kaul Nurm on maaelu küsimuste parimaid asjatundjaid, keskmiste- ja väiketootjate eestkõneleja. Soovin sellega tähtsustada nende poolt esindatud valdkondi. Lisaks näen mõlemas potentsiaali olla tugev kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel, mis samuti toimuvad tuleval aastal," põhjendas Herkel oma valikut.
Vabaerakonna juhatus koguneb tuleval teisipäeval.
Vabaerakond valis Herkeli partei esimeheks 12. mail. | Herkel soovib aseesimeesteks Haukanõmme ja Nurme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Teen juhatusele ettepaneku nimetada aseesimeesteks Monika Haukanõmm ja Kaul Nurm," ütles Herkel ERR-ile.
"Monika Haukanõmm on tugev sotsiaal- ja rahvastikupoliitika valdkonnas ning Kaul Nurm on maaelu küsimuste parimaid asjatundjaid, keskmiste- ja väiketootjate eestkõneleja. Soovin sellega tähtsustada nende poolt esindatud valdkondi. Lisaks näen mõlemas potentsiaali olla tugev kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel, mis samuti toimuvad tuleval aastal," põhjendas Herkel oma valikut.
Vabaerakonna juhatus koguneb tuleval teisipäeval.
Vabaerakond valis Herkeli partei esimeheks 12. mail.
### Response:
Herkel soovib aseesimeesteks Haukanõmme ja Nurme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enduro Tallinna GP Eesti pealinna selle ala maailma tipud ja annab ühtlasi võimaluse ka eestlastel ennast nendega võrrelda. Junior klassis teeb MM-sarja kaasa Priit Biene ning Aigar Leok, kes mõned aastad tagasi suurest spordist lahkus, teeb ühekordse tagasituleku MM-sarja just sellel võistlusel. MM-sarjas hõbeda ja pronksi võitnud Leoki naasmine üheks võistluseks on ületanud ka rahvusvahelise uudiskünnise. 2017. aastal Dakari maratonralli Malle-Moto klassi võitnud Toomas Triisa on veel üks Eesti sõitjatest, kes Tallinnas ja Harjumaal sõidetaval Tallinna GP-l stardib. Sõidu kõrval on tal oma roll ka võistluse korralduses, kuna võistluse korraldaja on Redmoto klubi ja Triisa on selle klubi üks asutajaist.
Loomulikult pole Triisa roll kogu võistluse korraldamine, sellega tegeleb suur rühm inimesi, kelle eesotsas on võistluse peakorraldaja Veiko Biene. Küll tõdes Triisa, et aktiivse sõitjana on tal lihtsam mõista, mida võistlejad ja ka publik ühelt healt võistluselt ootavad ja nii talle kui Redmoto klubile on üheks eesmärgiks teha korralik võistlus, mis jääb meelde sõitjatele ja publikule.
"Meeskond on meil hea ja minu peale on põhiliselt jäänud lauluväljakul toimuv. Nii proloog kui ka kogu liikumine ja erinevate asjade asukohad. Eesmärk on panna kogu asi liikuma loogiliselt ja lihtsalt," rääkis Triisa.
Enduro Tallinna GP algab 1. juunil Tallinna lauluväljakul sõidetava proloogiga. Selleks ehitatakse laulukaare alla asfaldiplatsile spetsiaalne rada. Triisa sõnul on eesmärk, et see oleks nii keeruline kui võimalik ja samas ka piisavalt kiire.
"Oleme ka varem oma tiimiga erinevatel võistlustel toonud sisse uusi asju. Nii ka nüüd. Kui tavaliselt stardivad sõitjad proloogile kõrvuti, siis meie näeme seda pisut teisiti. Kaks sõitjat on igal juhul korraga rajal. Proloogi rada, mis on lühike ja atraktiivne, saab lõplikult paika, kui oleme selle lauluväljakule maha pannud. Kindlasti saab seal olema sõitjatele ja publikule korralikke maiuspalasid ja kui vihma sajab, siis on see kaks korda keerulisem, kuna kõik elemendid muutuvad libedamaks. Kõige ägedam on see, et saan seda ka ise sõitjana kogeda. Julgen lubada head vaatemängu ja seda saab kõige paremini lauluväljakul kohapeal kogeda. Samuti on ägedaid kohti vaatamiseks ka teistel testidel Maardus ja Jõelähtmel," kutsus Triisa kõiki raja äärde maailma parimate etteasteid vaatama.
Enduro MM-sarjast võtab osa üle 100 sõitja, kuid koos erinevate võistlusklassidega on Tallinnas võistlustules ligi 200 sõitjat.
Tallinna GP võistluskeskuseks on Tallinna lauluväljak, kus saab näha ka MM-sarjas olevaid meeskondi oma telkide all tegutsemas. Lauluväljakul sõidetakse ka reede, 1. juuni õhtul atraktiivne proloog, kus võistlejad saavad sõita mees-mehe vastu. Programm Tallinna lauluväljakul algab kell 17.30 võistluse piduliku avamisega. Proloogi start on kell 19.30.
2. ja 3. juunil on kavas pikad enduropäevad, start antakse kell 9 ja siis ootavad võistlejaid ees krossitest Maardu krossirajal ja enduro- ning ekstreemtestid Jõelähtmel. Mõlemad päevad lõppevad publikukatsega lauluväljakul algusega orienteeruvalt kell 15.30. | Toomas Triisa stardib kodusel enduro MM-etapil korraldaja ja võistlejana | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enduro Tallinna GP Eesti pealinna selle ala maailma tipud ja annab ühtlasi võimaluse ka eestlastel ennast nendega võrrelda. Junior klassis teeb MM-sarja kaasa Priit Biene ning Aigar Leok, kes mõned aastad tagasi suurest spordist lahkus, teeb ühekordse tagasituleku MM-sarja just sellel võistlusel. MM-sarjas hõbeda ja pronksi võitnud Leoki naasmine üheks võistluseks on ületanud ka rahvusvahelise uudiskünnise. 2017. aastal Dakari maratonralli Malle-Moto klassi võitnud Toomas Triisa on veel üks Eesti sõitjatest, kes Tallinnas ja Harjumaal sõidetaval Tallinna GP-l stardib. Sõidu kõrval on tal oma roll ka võistluse korralduses, kuna võistluse korraldaja on Redmoto klubi ja Triisa on selle klubi üks asutajaist.
Loomulikult pole Triisa roll kogu võistluse korraldamine, sellega tegeleb suur rühm inimesi, kelle eesotsas on võistluse peakorraldaja Veiko Biene. Küll tõdes Triisa, et aktiivse sõitjana on tal lihtsam mõista, mida võistlejad ja ka publik ühelt healt võistluselt ootavad ja nii talle kui Redmoto klubile on üheks eesmärgiks teha korralik võistlus, mis jääb meelde sõitjatele ja publikule.
"Meeskond on meil hea ja minu peale on põhiliselt jäänud lauluväljakul toimuv. Nii proloog kui ka kogu liikumine ja erinevate asjade asukohad. Eesmärk on panna kogu asi liikuma loogiliselt ja lihtsalt," rääkis Triisa.
Enduro Tallinna GP algab 1. juunil Tallinna lauluväljakul sõidetava proloogiga. Selleks ehitatakse laulukaare alla asfaldiplatsile spetsiaalne rada. Triisa sõnul on eesmärk, et see oleks nii keeruline kui võimalik ja samas ka piisavalt kiire.
"Oleme ka varem oma tiimiga erinevatel võistlustel toonud sisse uusi asju. Nii ka nüüd. Kui tavaliselt stardivad sõitjad proloogile kõrvuti, siis meie näeme seda pisut teisiti. Kaks sõitjat on igal juhul korraga rajal. Proloogi rada, mis on lühike ja atraktiivne, saab lõplikult paika, kui oleme selle lauluväljakule maha pannud. Kindlasti saab seal olema sõitjatele ja publikule korralikke maiuspalasid ja kui vihma sajab, siis on see kaks korda keerulisem, kuna kõik elemendid muutuvad libedamaks. Kõige ägedam on see, et saan seda ka ise sõitjana kogeda. Julgen lubada head vaatemängu ja seda saab kõige paremini lauluväljakul kohapeal kogeda. Samuti on ägedaid kohti vaatamiseks ka teistel testidel Maardus ja Jõelähtmel," kutsus Triisa kõiki raja äärde maailma parimate etteasteid vaatama.
Enduro MM-sarjast võtab osa üle 100 sõitja, kuid koos erinevate võistlusklassidega on Tallinnas võistlustules ligi 200 sõitjat.
Tallinna GP võistluskeskuseks on Tallinna lauluväljak, kus saab näha ka MM-sarjas olevaid meeskondi oma telkide all tegutsemas. Lauluväljakul sõidetakse ka reede, 1. juuni õhtul atraktiivne proloog, kus võistlejad saavad sõita mees-mehe vastu. Programm Tallinna lauluväljakul algab kell 17.30 võistluse piduliku avamisega. Proloogi start on kell 19.30.
2. ja 3. juunil on kavas pikad enduropäevad, start antakse kell 9 ja siis ootavad võistlejaid ees krossitest Maardu krossirajal ja enduro- ning ekstreemtestid Jõelähtmel. Mõlemad päevad lõppevad publikukatsega lauluväljakul algusega orienteeruvalt kell 15.30.
### Response:
Toomas Triisa stardib kodusel enduro MM-etapil korraldaja ja võistlejana |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politicole on teemat kommenteerinud kaks Valge Maja kõrget ametnikku, kelle sõnul on Trump on vastanud eitavalt oma ametnike korduvatele, lausa igakuistele katsetele tema telefonikasutust turvalisemaks muuta. Riigipea, kes kasutab nutitelefone nii oma sõprade kui ka miljonite Twitteri-jälgijatega suhtlemiseks, on põhjendanud keeldumist sellega, et peab seda "liiga tülikaks".
Trumpi käsutuses on vähemalt kaks iPhone'i. Ühega saab helistada, teine on varustatud ainult Twitteri-rakenduse ja väikese hulga uudisterakendustega. Nutitelefonid on presidendile andnud Valge Maja infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniagentuur, kus töötavad peamiselt USA relvajõudude töötajad.
Allika sõnul pole presidendi Twitteri-telefoni küberekspertide poolt kontrollitud lausa viis kuud. Pole teada, kui tihti helistamiseks mõeldud telefoni välja vahetatakse.
Valge Maja keeldus Politicole selle artikli asjus kommentaare jagamast, kuid üks ametnikust allikas selgitas anonüümselt, et helistamistelefone vahetatakse välja regulaarselt. Twitteri-telefoni aga turvaseadistuste tõttu nii sagedast väljavahetamist ei vaja, väitis ametnik.
Muret tekitab aga see, et Trumpi helistamistelefonil on ka kaamera ja mikrofon, mis võib omakorda suurendada häkkimis- ja jälitamisvõimalust. GPS on aga kõigil Trumpi seadmetel välja lülitatud.
Trumpi telefonikasutus erineb seega oluliselt tema eelkäijate omast. Näiteks ühe kunagise ametniku kinnitusel andis president Barack Obama oma telefonid iga 30 päeva järel küberekspertide kätte analüüsimiseks. | Politico: kübereksperdid pole Trumpi nutitelefoni viis kuud kontrollinud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politicole on teemat kommenteerinud kaks Valge Maja kõrget ametnikku, kelle sõnul on Trump on vastanud eitavalt oma ametnike korduvatele, lausa igakuistele katsetele tema telefonikasutust turvalisemaks muuta. Riigipea, kes kasutab nutitelefone nii oma sõprade kui ka miljonite Twitteri-jälgijatega suhtlemiseks, on põhjendanud keeldumist sellega, et peab seda "liiga tülikaks".
Trumpi käsutuses on vähemalt kaks iPhone'i. Ühega saab helistada, teine on varustatud ainult Twitteri-rakenduse ja väikese hulga uudisterakendustega. Nutitelefonid on presidendile andnud Valge Maja infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniagentuur, kus töötavad peamiselt USA relvajõudude töötajad.
Allika sõnul pole presidendi Twitteri-telefoni küberekspertide poolt kontrollitud lausa viis kuud. Pole teada, kui tihti helistamiseks mõeldud telefoni välja vahetatakse.
Valge Maja keeldus Politicole selle artikli asjus kommentaare jagamast, kuid üks ametnikust allikas selgitas anonüümselt, et helistamistelefone vahetatakse välja regulaarselt. Twitteri-telefoni aga turvaseadistuste tõttu nii sagedast väljavahetamist ei vaja, väitis ametnik.
Muret tekitab aga see, et Trumpi helistamistelefonil on ka kaamera ja mikrofon, mis võib omakorda suurendada häkkimis- ja jälitamisvõimalust. GPS on aga kõigil Trumpi seadmetel välja lülitatud.
Trumpi telefonikasutus erineb seega oluliselt tema eelkäijate omast. Näiteks ühe kunagise ametniku kinnitusel andis president Barack Obama oma telefonid iga 30 päeva järel küberekspertide kätte analüüsimiseks.
### Response:
Politico: kübereksperdid pole Trumpi nutitelefoni viis kuud kontrollinud |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.