instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eile õhtul avaldas Weekend Festival Baltic oma ametlikel sotsiaalmeediakontodel teate, et vaatamata Facebookis levivale infole festival tänavu ei toimu ja loodud üritus on pettus. 2019. aastal kuulutas festivali korraldajafirma välja pankroti, kuid siiski hellitatakse fännide lootusi festivaliks järgmisel suvel. "Andke kommentaarides teada, kui tahaksite festivali tagasi!" seisab postituses.
View this post on Instagram
A post shared by Weekend Festival Baltic (@weekendbaltic)
Weekend Festival Baltic 2021 ürituse lehel on korraldajaks märgitud konto World Dj Win Music, millel on ligi 200 meeldimist. Konto lehelt leiab arvukalt kuulsate artistide kontserte, seal hulgas Travis Scotti kontserti Ungaris, Aerosmithi Euroopa turnee ja Justin Bieberi maailmaturnee, kus kõigil korraldajaks World Dj Win Music, kuid ühelgi üritusel keegi end osalema märkinud pole.
Lisaks on Weekend Festival Baltic 2021 üritusega samal kuupäeval, mullu 29. detsembril lisatud ka näiteks 2021 Viljandi Folk Music Festival üritus. | Petturitel õnnestus tuhandeid Weekend Festivali fänne valeinfoga narritada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eile õhtul avaldas Weekend Festival Baltic oma ametlikel sotsiaalmeediakontodel teate, et vaatamata Facebookis levivale infole festival tänavu ei toimu ja loodud üritus on pettus. 2019. aastal kuulutas festivali korraldajafirma välja pankroti, kuid siiski hellitatakse fännide lootusi festivaliks järgmisel suvel. "Andke kommentaarides teada, kui tahaksite festivali tagasi!" seisab postituses.
View this post on Instagram
A post shared by Weekend Festival Baltic (@weekendbaltic)
Weekend Festival Baltic 2021 ürituse lehel on korraldajaks märgitud konto World Dj Win Music, millel on ligi 200 meeldimist. Konto lehelt leiab arvukalt kuulsate artistide kontserte, seal hulgas Travis Scotti kontserti Ungaris, Aerosmithi Euroopa turnee ja Justin Bieberi maailmaturnee, kus kõigil korraldajaks World Dj Win Music, kuid ühelgi üritusel keegi end osalema märkinud pole.
Lisaks on Weekend Festival Baltic 2021 üritusega samal kuupäeval, mullu 29. detsembril lisatud ka näiteks 2021 Viljandi Folk Music Festival üritus.
### Response:
Petturitel õnnestus tuhandeid Weekend Festivali fänne valeinfoga narritada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2019. aasta maailmameister alustas uut hooaega suurepäraselt, kui edestas noort soomlast avakatsel kolme ja teisel 0,3 sekundiga. Kolmandal kohal on teine Toyota sõitja Elfyn Evans, kes kaotab eestlasele 8,5 sekundit.
Aasta esimene kiiruskatse ei lõppenud hästi M-Spordi jaoks, sest head tempot näidanud ja Tänakutki edestanud Teemu Suninen tegi veidi enne katse lõppu suure avarii ja pidi ralli pooleli jätma ning ainsa M-Spordi sõitjana täishooaja kaasa tegev Gus Greensmith kaotas mõlemal katsel kolmveerand minutit.
Seitsmekordne maailmameister Sebastien Ogier (Toyota) maadles avapäeval piduriprobleemidega ja alustab teist päeva Tänakust 16,9 sekundi kaugusel. Tempot ei suutnud leida ka Hyundai kolmas mees Dani Sordo, hispaanlane kaotab kahe katse järel Tänakule 42 sekundit.
Monte Carlo MM-ralli paremusjärjestus avapäeva järel Autor/allikas: EWRC-results.com
Vaid 46 päeva pärast seda, kui prantslane Sebastien Ogier võitis Toyotal oma seitsmenda MM-tiitli, läheb WRC hooaeg legendaarse Monte Carlo ralliga jälle käima. Legendaarne sõitja alustab oma viimast MM-hooaega, Toyotas on tema tiimikaaslasteks samad mehed kes eelmiselgi aastal ehk Kalle Rovanperä ja dramaatilisel moel individuaalsest tiitlist ilma jäänud Elfyn Evans.
"Tean, et hooaja lõpp valmistas Elfynile ääretult palju pettumust," rääkis Toyota tehniline direktor Tom Fowler. "Samas lõpetas ta teisena oma seitsmenda MM-tiitli võitnud Sebastien Ogier' järel. Paberil näeb see suurepärane välja, seda läbi elada polnud ilmselt samasugune tunne. Loodan, et ta alustab uut hooaega eelmist paberil vaadates, mitte meenutades, kuidas tunne oli."
2019. aasta maailmameister Ott Tänak istub Hyundais koos kaardilugeja Martin Järveojaga. "Meie lähenemine on alati leida endas ja autos maksimum," rääkis Tänak möödunud nädala lõpus Hyundai rallimeeskonna pressiteate vahendusel. "Sel aastal on see mõistagi kergem, sest meil on autoga juba kogemusi. Olen rahul selle üle, kui hästi suutsime tiimiga sellel raskel ajal koostööd teha ja usun, et see teeb meid eesootavaks hooajaks tugevamaks. Meie eesmärk on MM-tiitel ja selle nimel peame kõrgeid punkte saama igal etapil."
Küll ei jätka oma kaardilugejaga Tänaku tiimikaaslsane ja mullune Monte Carlo ralli võitja Thierry Neuville, kes lõpetas vähem kui nädal tagasi koostöö kümme aastat tema kõrval istunud Nicholas Gilsouliga. Monte Carlos loeb belglasele kaarti kaasmaalane Martijn Wydaeghe.
Hooaja avaetapp on suuresti seal valitsevate tingimuste tõttu ühtlasi üheks keerulisemaks MM-kalendris. "Monte on alati väljakutsuv, võib-olla kõige väljakutsuvam terve hooaja jooksul," sõnas Tänak esmaspäeval. "See on aasta esimene võistlus, seega on kõik ärevamad, närvilisemad ja ebakindlamad kui tavaliselt. Ilm on muutlik, seega oodata võib kõike. Montes tuleb kätte saada hea tunne kogu aastaks."
"Talvisel ajal võisteldes võime seal näha nii vihma, rahet, lund kui musta jääd. See on ainus ralli kalendris, kus meil on valida neljade erinevate rehvide vahel," lisas Neuville. Rehve tasub tõepoolest mainida, sest sellest hooajast on kümneaastase pausi järel Michelini asemel rehvitootjaks Pirelli.
"Mida [Juha] Kankkunen ütleski? "Nad on mustad ja ümmargused." Nad on endiselt mustad ja ümmargused," meenutas Tänak möödunud aasta lõpus intervjuus DirtFishile uutest rehvidest rääkides soomlasest neljakordse maailmameistri kunagist ütlemist. "Monte Carlo on tõeliselt kena paik, kuhu minna täiesti uute rehvidega," torkas eestlane samas.
Prantsusmaal kehtestatud liikumispiirangute tõttu pidid korraldajad üsna viimasel hetkel ajakava ümber mängima ja katsete algusi varasemaks nihutama. Üks katse jäeti üldse ära, mistõttu on seekordne Monte Carlo ralli ajaloo kõige lühem. Nädalavahetusel sõidetakse 14 kiiruskatset kogupikkusega 257,64 km.
Monte Carlo ralli ajakava:
Neljapäev
SS1 Saint-Disdier - Corps (20,58 km) 15.08
SS2 Saint-Maurice - Saint-Bonnet (20,78 km) 16.06
Reede
SS3 Aspremont - La Batie-des-Fonts 1 (19,61 km) 07.10
SS4 Chalancon - Gumiane 1 (21,62 km) 08.28
SS5 Montauban-sur-l'Ouveze - Villebois-les-Pins 1 (22,24 km) 10.01
HOOLDUSPAUS
SS6 Aspremont - La Batie-des-Fonts 2 (19,61 km) 13.17
SS7 Chalancon - Gumiane 2 (21,62 km) 14.38
Laupäev
SS9 La Breole - Selonnet 1 (18,31 km) 07.30
SS10 Saint-Clement - Freissinieres (20,48 km) 09.18
HOOLDUSPAUS
SS11 La Breole - Selonnet 2 (18,31 km) 13.08
Pühapäev
SS12 Puget-Theniers - La Penne 1 (12,93 km) 09.30
SS13 Brianconnet - Entrevaux 1 (14,31 km) 11.08
SS14 Puget-Theniers - La Penne 2 (12,93 km) 11.45
SS15 Brianconnet - Entrevaux 2 (punktikatse, 14,31 km) 13.18 | Tänak võitis Monte Carlo ralli avapäeval mõlemad kiiruskatsed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2019. aasta maailmameister alustas uut hooaega suurepäraselt, kui edestas noort soomlast avakatsel kolme ja teisel 0,3 sekundiga. Kolmandal kohal on teine Toyota sõitja Elfyn Evans, kes kaotab eestlasele 8,5 sekundit.
Aasta esimene kiiruskatse ei lõppenud hästi M-Spordi jaoks, sest head tempot näidanud ja Tänakutki edestanud Teemu Suninen tegi veidi enne katse lõppu suure avarii ja pidi ralli pooleli jätma ning ainsa M-Spordi sõitjana täishooaja kaasa tegev Gus Greensmith kaotas mõlemal katsel kolmveerand minutit.
Seitsmekordne maailmameister Sebastien Ogier (Toyota) maadles avapäeval piduriprobleemidega ja alustab teist päeva Tänakust 16,9 sekundi kaugusel. Tempot ei suutnud leida ka Hyundai kolmas mees Dani Sordo, hispaanlane kaotab kahe katse järel Tänakule 42 sekundit.
Monte Carlo MM-ralli paremusjärjestus avapäeva järel Autor/allikas: EWRC-results.com
Vaid 46 päeva pärast seda, kui prantslane Sebastien Ogier võitis Toyotal oma seitsmenda MM-tiitli, läheb WRC hooaeg legendaarse Monte Carlo ralliga jälle käima. Legendaarne sõitja alustab oma viimast MM-hooaega, Toyotas on tema tiimikaaslasteks samad mehed kes eelmiselgi aastal ehk Kalle Rovanperä ja dramaatilisel moel individuaalsest tiitlist ilma jäänud Elfyn Evans.
"Tean, et hooaja lõpp valmistas Elfynile ääretult palju pettumust," rääkis Toyota tehniline direktor Tom Fowler. "Samas lõpetas ta teisena oma seitsmenda MM-tiitli võitnud Sebastien Ogier' järel. Paberil näeb see suurepärane välja, seda läbi elada polnud ilmselt samasugune tunne. Loodan, et ta alustab uut hooaega eelmist paberil vaadates, mitte meenutades, kuidas tunne oli."
2019. aasta maailmameister Ott Tänak istub Hyundais koos kaardilugeja Martin Järveojaga. "Meie lähenemine on alati leida endas ja autos maksimum," rääkis Tänak möödunud nädala lõpus Hyundai rallimeeskonna pressiteate vahendusel. "Sel aastal on see mõistagi kergem, sest meil on autoga juba kogemusi. Olen rahul selle üle, kui hästi suutsime tiimiga sellel raskel ajal koostööd teha ja usun, et see teeb meid eesootavaks hooajaks tugevamaks. Meie eesmärk on MM-tiitel ja selle nimel peame kõrgeid punkte saama igal etapil."
Küll ei jätka oma kaardilugejaga Tänaku tiimikaaslsane ja mullune Monte Carlo ralli võitja Thierry Neuville, kes lõpetas vähem kui nädal tagasi koostöö kümme aastat tema kõrval istunud Nicholas Gilsouliga. Monte Carlos loeb belglasele kaarti kaasmaalane Martijn Wydaeghe.
Hooaja avaetapp on suuresti seal valitsevate tingimuste tõttu ühtlasi üheks keerulisemaks MM-kalendris. "Monte on alati väljakutsuv, võib-olla kõige väljakutsuvam terve hooaja jooksul," sõnas Tänak esmaspäeval. "See on aasta esimene võistlus, seega on kõik ärevamad, närvilisemad ja ebakindlamad kui tavaliselt. Ilm on muutlik, seega oodata võib kõike. Montes tuleb kätte saada hea tunne kogu aastaks."
"Talvisel ajal võisteldes võime seal näha nii vihma, rahet, lund kui musta jääd. See on ainus ralli kalendris, kus meil on valida neljade erinevate rehvide vahel," lisas Neuville. Rehve tasub tõepoolest mainida, sest sellest hooajast on kümneaastase pausi järel Michelini asemel rehvitootjaks Pirelli.
"Mida [Juha] Kankkunen ütleski? "Nad on mustad ja ümmargused." Nad on endiselt mustad ja ümmargused," meenutas Tänak möödunud aasta lõpus intervjuus DirtFishile uutest rehvidest rääkides soomlasest neljakordse maailmameistri kunagist ütlemist. "Monte Carlo on tõeliselt kena paik, kuhu minna täiesti uute rehvidega," torkas eestlane samas.
Prantsusmaal kehtestatud liikumispiirangute tõttu pidid korraldajad üsna viimasel hetkel ajakava ümber mängima ja katsete algusi varasemaks nihutama. Üks katse jäeti üldse ära, mistõttu on seekordne Monte Carlo ralli ajaloo kõige lühem. Nädalavahetusel sõidetakse 14 kiiruskatset kogupikkusega 257,64 km.
Monte Carlo ralli ajakava:
Neljapäev
SS1 Saint-Disdier - Corps (20,58 km) 15.08
SS2 Saint-Maurice - Saint-Bonnet (20,78 km) 16.06
Reede
SS3 Aspremont - La Batie-des-Fonts 1 (19,61 km) 07.10
SS4 Chalancon - Gumiane 1 (21,62 km) 08.28
SS5 Montauban-sur-l'Ouveze - Villebois-les-Pins 1 (22,24 km) 10.01
HOOLDUSPAUS
SS6 Aspremont - La Batie-des-Fonts 2 (19,61 km) 13.17
SS7 Chalancon - Gumiane 2 (21,62 km) 14.38
Laupäev
SS9 La Breole - Selonnet 1 (18,31 km) 07.30
SS10 Saint-Clement - Freissinieres (20,48 km) 09.18
HOOLDUSPAUS
SS11 La Breole - Selonnet 2 (18,31 km) 13.08
Pühapäev
SS12 Puget-Theniers - La Penne 1 (12,93 km) 09.30
SS13 Brianconnet - Entrevaux 1 (14,31 km) 11.08
SS14 Puget-Theniers - La Penne 2 (12,93 km) 11.45
SS15 Brianconnet - Entrevaux 2 (punktikatse, 14,31 km) 13.18
### Response:
Tänak võitis Monte Carlo ralli avapäeval mõlemad kiiruskatsed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tulekahju sai neljapäeva pärastlõunal alguse kahekorruselise hoone teisel korrusel, vahendas Reuters.
Hoones oli põlengu puhkemise ajal 33 inimest.
Päästeteenistus avaldas foto hoonest, mille esimese korruse akendel on ees trellid ning teise korruse katkistest akendest on näha suitsu tulemas.
President Volodõmõr Zelenski kutsus siseministrit üles juhtima tulekahju puudutavat uurimist. | Ukrainas hukkus hooldekodu põlengus 15 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tulekahju sai neljapäeva pärastlõunal alguse kahekorruselise hoone teisel korrusel, vahendas Reuters.
Hoones oli põlengu puhkemise ajal 33 inimest.
Päästeteenistus avaldas foto hoonest, mille esimese korruse akendel on ees trellid ning teise korruse katkistest akendest on näha suitsu tulemas.
President Volodõmõr Zelenski kutsus siseministrit üles juhtima tulekahju puudutavat uurimist.
### Response:
Ukrainas hukkus hooldekodu põlengus 15 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Talihärm eksis lasketiirudes kahel korral ning kaotas finišis võistluse võitnud Lisa Theresa Hauserile (1; 42.29,3) kahe minuti ja 52,3 sekundiga. "Mul on hea meel, et lõpuks tuli korralik sõit. Mul on olnud helgeid hetki nii sõidus kui laskmises, aga täna tulid mõlemad enam-vähem välja. Laskmises olin ebareaalselt aeglane, aga see oli ka taktika," rääkis Talihärm intervjuus ERR-ile.
"Mul ei olnud peaaegu ühtki kohta rajal, mis oleks minu sõidustiilile väga hea. Mulle meeldivad pikemad järsemad tõusud, siin on aga lauge ja rulliv rada," jätkas Talihärm. "Aga suusad olid täna väga head. Määrdemeestele suured pluss-sõnad."
Lasketiirus kulus Talihärmal kokku 2.38,4, mis andis vastavas pingereas 88. tulemuse. Kõige kiiremini lasi kanadalanna Megan Bankes (1.36,5). "Mul oli siin trennides päris palju laskmisega probleeme ja täna oli vaja minna kindla peale, ei olnud mõtet kiirustama hakata ja arvan, et see tasus ära. Täna pidi nii tegema," ütles Talihärm, kes tunnistas, et viimase ringi muutis tihenenud lumesadu raskemaks. "Tundsin, et mul ei olnud ees enam kedagi. Muidu oli mul ees kaks-kolm inimest, kes lükkasid jälje puhtaks, aga viimasel enam polnud ja eks see ka mõjutas."
"Arvan, et mul on palju võistluseid olnud, mis on mulle hea. Olen igal aastal olnud pigem hooaja lõpus parem kui alguses ja loodan, et läheb sel aastal ka enesetunne veel paremaks," lisas Talihärm, pidades silmas kolme nädala pärast algavat MM-i. | Talihärm: hea meel, et lõpuks tulid nii sõitmine kui laskmine korraga välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Talihärm eksis lasketiirudes kahel korral ning kaotas finišis võistluse võitnud Lisa Theresa Hauserile (1; 42.29,3) kahe minuti ja 52,3 sekundiga. "Mul on hea meel, et lõpuks tuli korralik sõit. Mul on olnud helgeid hetki nii sõidus kui laskmises, aga täna tulid mõlemad enam-vähem välja. Laskmises olin ebareaalselt aeglane, aga see oli ka taktika," rääkis Talihärm intervjuus ERR-ile.
"Mul ei olnud peaaegu ühtki kohta rajal, mis oleks minu sõidustiilile väga hea. Mulle meeldivad pikemad järsemad tõusud, siin on aga lauge ja rulliv rada," jätkas Talihärm. "Aga suusad olid täna väga head. Määrdemeestele suured pluss-sõnad."
Lasketiirus kulus Talihärmal kokku 2.38,4, mis andis vastavas pingereas 88. tulemuse. Kõige kiiremini lasi kanadalanna Megan Bankes (1.36,5). "Mul oli siin trennides päris palju laskmisega probleeme ja täna oli vaja minna kindla peale, ei olnud mõtet kiirustama hakata ja arvan, et see tasus ära. Täna pidi nii tegema," ütles Talihärm, kes tunnistas, et viimase ringi muutis tihenenud lumesadu raskemaks. "Tundsin, et mul ei olnud ees enam kedagi. Muidu oli mul ees kaks-kolm inimest, kes lükkasid jälje puhtaks, aga viimasel enam polnud ja eks see ka mõjutas."
"Arvan, et mul on palju võistluseid olnud, mis on mulle hea. Olen igal aastal olnud pigem hooaja lõpus parem kui alguses ja loodan, et läheb sel aastal ka enesetunne veel paremaks," lisas Talihärm, pidades silmas kolme nädala pärast algavat MM-i.
### Response:
Talihärm: hea meel, et lõpuks tulid nii sõitmine kui laskmine korraga välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See, kuidas Euroopa taaskäivitamisrahastu ehk RRF riikide vahel jaguneb, sõltub 30 protsendi ulatuses kohaliku majanduse käekäigust, täpsemini sellest, kuidas läheb liikmesriigil võrreldes Euroopa keskmisega. Eestile on kindlustatud vähemalt 759 700 000 eurot.
Suve hakul arvutas Euroopa Komisjon, et kokku peaks me taaskäivitamisrahastust saama 1,1 miljardit eurot. Võrreldes paljude teiste riikidega läks meie majandusel aga kardetust paremini. Sestap teatas komisjon detsembris, et Eesti võib saada umbes 970 miljonit eurot.
Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Triin Tomingas selgitas, et lõplik summa arvutatakse Eesti jaoks välja alles 2022. aasta juunis.
"Reaalne majandusnäitajate areng võib ka viimasest prognoosist erinevaks osutuda, mis tähendab seda, et RRFi summa võib meie jaoks liikuda ühes või teises suunas," rääkis Tomingas.
Seda, kuidas taaskäivitamisraha kasutada, arutavad Eesti ametnikud Euroopa Komisjoniga juba alates eelmise aasta oktoobrist. Kui komisjon detsembris Eesti rahaümbriku väiksemaks arvutas, andis valitsus suunise, et plaanide tegemiselt tuleb arvestada ikkagi 1,1 miljardiga.
"Euroopa Komisjon on ka soovitanud minna edasi ülebroneeringuga," ütles Tomingas. "Et kui fondi maht jääb ikkagi algselt prognoositud suurusesse, siis meil oleks olemas küpsed projektid seal taga ja et need oleks ka Euroopa Komisjoniga läbi räägitud," ütles Tomingas.
Aga kui 2022. aasta suvel selgub, et Eesti saabki oodatust vähem raha, tuleb parasjagu ametis oleval valitsusel edasi mõelda.
"Ja otsustada siis, kas me kompenseerime selle vahepealse osa riigieelarvest või kas kuskil on võimalik olemasolevates plaanides kärpeid teha," pakkus Tomingas. "Ehk mingid asjad on suudetud võib-olla odavamalt ellu viia."
Valitsusevahetus ilmselt seniseid plaane väga ei mõjuta
Euroopa Komisjon kirjutas Eestile ette, et 20 protsenti taaskäivitamise rahast peab minema digipöördeks ja 37 protsenti rohepöördeks, kõik projektid peavad algama hiljemalt 2023. aasta lõpus ja tegevused peavad lõppema 2026. aasta juuliks. Nende raamide sees me nüüd toimetame.
Detsembris joonistas valitsus üsna laia pintsliga paberile oma põhilised prioriteedid. Digivaldkonnas soovis valitsus panustada nii viimase miili investeeringutesse kui kõnekrattide arendamisse, rohepöördes märgiti muu hulgas ära Rohuküla raudtee ehitus ja Tallinna Vanasadama trammiliin. Tervishoiuvaldkonnas pandi kirja meditsiinikopterid ja kogu rahastu ilmselt kõige kallim üksikobjekt Tallinna haigla.
3. detsembril valitsuskabinetis kokkulepitud prioriteedid Autor/allikas: Rahandusministeerium
Prioriteedid käes, kohtusid ministeeriumide ametnikud Euroopa Komisjoni ametnikega ja rääkisid juba lähemalt, mida rahaga teha võiks. Komisjon omakorda püüdis aru saada, kuidas lähevad ministeeriumide mõtted kokku Eesti pikaajaliste vajadustega.
"Peale neid temaatilisi kohtumisi komisjoniga on ministeeriumid iga teemaploki avamiseks alustanud kirjatööd, et Euroopa Komisjonile saata juba detailsemat materjali iga investeeringu- või reformiplaani kohta," rääkis Tomingas.
Kirjatööd hakkavad valmis saama ning läbirääkimised Euroopa Komisjoniga lähevad üha detailsemaks ja ametlikumaks. Seda ongi vaja, sest aprilli lõpus loodetakse täpsem plaan kokku saada. Valitsuse vahetus toob küll väikese viivituse.
Meenutame, et praegu töötavad ametnikud ametist lahkuva valitsuse prioriteetide järgi, Reformierakond pole jõudnud veel oma sisendit anda. Sestap panid ministeeriumid tehtud täpsustused mõneks ajaks ootele.
Reformierakondlane Aivar Sõerd ütles, et seni peetud läbirääkimistega on nad päris hästi kursis ja olulisi etteheiteid peatsel peaministrierakonnal pole. Ta märkis, et paljudes asjades, alates digiteenuste arendamisest kuni korterelamute soojustamiseni on erakondadel üsna ühine arusaam.
"Kui me seal midagi muudame, siis see pole mitte parteilist joont mööda, vaid pigem selline vaade, et kas need valdkonnad on täpselt vastavuses selle fondi eesmärkidega," selgitas Sõerd.
Kuidas selgitada komisjonile, et meil on uut haiglat vaja?
Seega, seni tehtud plaanidesse võivad muutusi tuua pigem läbirääkimised Euroopa Komisjoniga, mitte niivõrd valitsusevahetus.
Hea näide on taaskäivitamisrahastu Eesti osa kõige kallima objekt Tallinna haigla, milleks me loodame saada kuni 380 miljonit eurot. Võimalust haigla jaoks euroraha kasutada kompas Eesti juba siis, kui koroonakriis veel maailma ei kimbutanud. Toona oli Euroopa Komisjon pigem tõrges. Õigemini öeldi Eestile üsna otse, et Tallinnasse betooni valamiseks tõenäoliselt raha ei anta.
Kuna taaskäivitamisrahastu on muu hulgas mõeldud tervishoiu edendamiseks, avas see haiglale uue võimaluse. Siiski pole veel kindel, et Euroopa Komisjon meie plaaniga nõustub.
Aivar Sõerd nimetas esimese probleemina kitsast ajaraami. Haiglat pole veel projekteerima hakatud, aga komisjoni reeglite järgi peaks ehitus algama juba vähem kui kolme aasta pärast. Teine võimalik takistus on sisulisem. Aivar Sõerd selgitas, et Euroopa Komisjon hindab perioodiliselt iga liikmesriigi majanduse käekäiku ja annab ka soovitusi, kuhu peaks rohkem panustama.
"See ka on üks sisend, et need valdkonnad, kuhu me tahame, et raha läheks, peavad kokku langema komisjoni välja toodud kitsaskohtadega," selgitas Sõerd.
Triin Tomingas tõdes, et Eesti soovi kõrval uut haiglat ehitada näeb komisjon teisi, pisut suuremaid probleeme. Komisjon on küsinud, kas meil ikka jagub piisavalt meditsiinipersonali ja rõhutanud, et kättesaadavamaks tuleb muuta just esmatasandi tervishoiuteenused.
"Ja nüüd nendes konsultatsioonides, mis me RRF-i raames oleme pidanud, eks meile on neid vajadusi meelde tuletatud ja soovitud näha ka vastuseid, et kuidas me ikkagi ka neid kitsaskohti lahendame," rääkis Tomingas.
Ametlikku tagasisidet pole me oma soovidele veel komisjonilt saanud. Aga nagu öeldud, ka ametlikku taotlust alles kirjutatakse ja sinna püütakse seada sobilikud märksõnad.
"Meditsiiniasutuste konsolideerimine peaks andma efekti ka tööjõuressursi mõttes. Kaob dubleerimine ja olemasolevat ressursi saab paremini kasutada," selgitas Triin Tomingas, miks võiks komisjon ka meie haiglaplaani toetada.
Aivar Sõerd lisas, et kui Euroopa Komisjon vaatamata läbirääkimistele Tallinna haiglale toetusraha anda ei soovi, on riigil teisigi võimalusi, näiteks taaskäivitamisrahastu laenuosa.
"Ehk Eesti saaks ka kuni 1,9 miljardit eurot laenu võtta ja võib-olla laenu abil Tallinna haiglat ehitada," selgitas Sõerd. "Seal on jälle küsimus, et võib-olla me saame ise finantsturgudelt soodsamat laenu, kui fondi kaudu."
Esialgu loodab Eesti siistki RRF-i toetusrahale. Kuhu läbirääkimised viivad ja kuidas me täpsemalt taasterahastut kasutame, peaks laiem avalikkus teada saama märtsis. | Tasu hea käekäigu eest: Eesti taaskäivitusfondist saadav raha väheneb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See, kuidas Euroopa taaskäivitamisrahastu ehk RRF riikide vahel jaguneb, sõltub 30 protsendi ulatuses kohaliku majanduse käekäigust, täpsemini sellest, kuidas läheb liikmesriigil võrreldes Euroopa keskmisega. Eestile on kindlustatud vähemalt 759 700 000 eurot.
Suve hakul arvutas Euroopa Komisjon, et kokku peaks me taaskäivitamisrahastust saama 1,1 miljardit eurot. Võrreldes paljude teiste riikidega läks meie majandusel aga kardetust paremini. Sestap teatas komisjon detsembris, et Eesti võib saada umbes 970 miljonit eurot.
Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Triin Tomingas selgitas, et lõplik summa arvutatakse Eesti jaoks välja alles 2022. aasta juunis.
"Reaalne majandusnäitajate areng võib ka viimasest prognoosist erinevaks osutuda, mis tähendab seda, et RRFi summa võib meie jaoks liikuda ühes või teises suunas," rääkis Tomingas.
Seda, kuidas taaskäivitamisraha kasutada, arutavad Eesti ametnikud Euroopa Komisjoniga juba alates eelmise aasta oktoobrist. Kui komisjon detsembris Eesti rahaümbriku väiksemaks arvutas, andis valitsus suunise, et plaanide tegemiselt tuleb arvestada ikkagi 1,1 miljardiga.
"Euroopa Komisjon on ka soovitanud minna edasi ülebroneeringuga," ütles Tomingas. "Et kui fondi maht jääb ikkagi algselt prognoositud suurusesse, siis meil oleks olemas küpsed projektid seal taga ja et need oleks ka Euroopa Komisjoniga läbi räägitud," ütles Tomingas.
Aga kui 2022. aasta suvel selgub, et Eesti saabki oodatust vähem raha, tuleb parasjagu ametis oleval valitsusel edasi mõelda.
"Ja otsustada siis, kas me kompenseerime selle vahepealse osa riigieelarvest või kas kuskil on võimalik olemasolevates plaanides kärpeid teha," pakkus Tomingas. "Ehk mingid asjad on suudetud võib-olla odavamalt ellu viia."
Valitsusevahetus ilmselt seniseid plaane väga ei mõjuta
Euroopa Komisjon kirjutas Eestile ette, et 20 protsenti taaskäivitamise rahast peab minema digipöördeks ja 37 protsenti rohepöördeks, kõik projektid peavad algama hiljemalt 2023. aasta lõpus ja tegevused peavad lõppema 2026. aasta juuliks. Nende raamide sees me nüüd toimetame.
Detsembris joonistas valitsus üsna laia pintsliga paberile oma põhilised prioriteedid. Digivaldkonnas soovis valitsus panustada nii viimase miili investeeringutesse kui kõnekrattide arendamisse, rohepöördes märgiti muu hulgas ära Rohuküla raudtee ehitus ja Tallinna Vanasadama trammiliin. Tervishoiuvaldkonnas pandi kirja meditsiinikopterid ja kogu rahastu ilmselt kõige kallim üksikobjekt Tallinna haigla.
3. detsembril valitsuskabinetis kokkulepitud prioriteedid Autor/allikas: Rahandusministeerium
Prioriteedid käes, kohtusid ministeeriumide ametnikud Euroopa Komisjoni ametnikega ja rääkisid juba lähemalt, mida rahaga teha võiks. Komisjon omakorda püüdis aru saada, kuidas lähevad ministeeriumide mõtted kokku Eesti pikaajaliste vajadustega.
"Peale neid temaatilisi kohtumisi komisjoniga on ministeeriumid iga teemaploki avamiseks alustanud kirjatööd, et Euroopa Komisjonile saata juba detailsemat materjali iga investeeringu- või reformiplaani kohta," rääkis Tomingas.
Kirjatööd hakkavad valmis saama ning läbirääkimised Euroopa Komisjoniga lähevad üha detailsemaks ja ametlikumaks. Seda ongi vaja, sest aprilli lõpus loodetakse täpsem plaan kokku saada. Valitsuse vahetus toob küll väikese viivituse.
Meenutame, et praegu töötavad ametnikud ametist lahkuva valitsuse prioriteetide järgi, Reformierakond pole jõudnud veel oma sisendit anda. Sestap panid ministeeriumid tehtud täpsustused mõneks ajaks ootele.
Reformierakondlane Aivar Sõerd ütles, et seni peetud läbirääkimistega on nad päris hästi kursis ja olulisi etteheiteid peatsel peaministrierakonnal pole. Ta märkis, et paljudes asjades, alates digiteenuste arendamisest kuni korterelamute soojustamiseni on erakondadel üsna ühine arusaam.
"Kui me seal midagi muudame, siis see pole mitte parteilist joont mööda, vaid pigem selline vaade, et kas need valdkonnad on täpselt vastavuses selle fondi eesmärkidega," selgitas Sõerd.
Kuidas selgitada komisjonile, et meil on uut haiglat vaja?
Seega, seni tehtud plaanidesse võivad muutusi tuua pigem läbirääkimised Euroopa Komisjoniga, mitte niivõrd valitsusevahetus.
Hea näide on taaskäivitamisrahastu Eesti osa kõige kallima objekt Tallinna haigla, milleks me loodame saada kuni 380 miljonit eurot. Võimalust haigla jaoks euroraha kasutada kompas Eesti juba siis, kui koroonakriis veel maailma ei kimbutanud. Toona oli Euroopa Komisjon pigem tõrges. Õigemini öeldi Eestile üsna otse, et Tallinnasse betooni valamiseks tõenäoliselt raha ei anta.
Kuna taaskäivitamisrahastu on muu hulgas mõeldud tervishoiu edendamiseks, avas see haiglale uue võimaluse. Siiski pole veel kindel, et Euroopa Komisjon meie plaaniga nõustub.
Aivar Sõerd nimetas esimese probleemina kitsast ajaraami. Haiglat pole veel projekteerima hakatud, aga komisjoni reeglite järgi peaks ehitus algama juba vähem kui kolme aasta pärast. Teine võimalik takistus on sisulisem. Aivar Sõerd selgitas, et Euroopa Komisjon hindab perioodiliselt iga liikmesriigi majanduse käekäiku ja annab ka soovitusi, kuhu peaks rohkem panustama.
"See ka on üks sisend, et need valdkonnad, kuhu me tahame, et raha läheks, peavad kokku langema komisjoni välja toodud kitsaskohtadega," selgitas Sõerd.
Triin Tomingas tõdes, et Eesti soovi kõrval uut haiglat ehitada näeb komisjon teisi, pisut suuremaid probleeme. Komisjon on küsinud, kas meil ikka jagub piisavalt meditsiinipersonali ja rõhutanud, et kättesaadavamaks tuleb muuta just esmatasandi tervishoiuteenused.
"Ja nüüd nendes konsultatsioonides, mis me RRF-i raames oleme pidanud, eks meile on neid vajadusi meelde tuletatud ja soovitud näha ka vastuseid, et kuidas me ikkagi ka neid kitsaskohti lahendame," rääkis Tomingas.
Ametlikku tagasisidet pole me oma soovidele veel komisjonilt saanud. Aga nagu öeldud, ka ametlikku taotlust alles kirjutatakse ja sinna püütakse seada sobilikud märksõnad.
"Meditsiiniasutuste konsolideerimine peaks andma efekti ka tööjõuressursi mõttes. Kaob dubleerimine ja olemasolevat ressursi saab paremini kasutada," selgitas Triin Tomingas, miks võiks komisjon ka meie haiglaplaani toetada.
Aivar Sõerd lisas, et kui Euroopa Komisjon vaatamata läbirääkimistele Tallinna haiglale toetusraha anda ei soovi, on riigil teisigi võimalusi, näiteks taaskäivitamisrahastu laenuosa.
"Ehk Eesti saaks ka kuni 1,9 miljardit eurot laenu võtta ja võib-olla laenu abil Tallinna haiglat ehitada," selgitas Sõerd. "Seal on jälle küsimus, et võib-olla me saame ise finantsturgudelt soodsamat laenu, kui fondi kaudu."
Esialgu loodab Eesti siistki RRF-i toetusrahale. Kuhu läbirääkimised viivad ja kuidas me täpsemalt taasterahastut kasutame, peaks laiem avalikkus teada saama märtsis.
### Response:
Tasu hea käekäigu eest: Eesti taaskäivitusfondist saadav raha väheneb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõppenud aasta neljandas kvartalis kasvas kaubamaja käive 4,5 protsenti 201,3 miljoni euroni ja puhaskasum langes aastavõrdluses 45,6 protsenti 8 miljonile eurole.
Grupi esimehe Raul Puusepa sõnul pöördus positiivselt alanud neljas kvartal novembrist koos haigestumiste tõusuga ettevaatlikumaks ja füüsilistes poodides käidi vähem. "Jõulukingitused ei jäänud ka sel aastal tegemata, kuid moekaupade vastu oli huvi oluliselt väiksem," märkis ta.
Pandeemiaga kaasnevatest trendidest märkis Puusepp, et korraga ostetakse rohkem ning e-poe müügimahud kasvasid aastaga mitmekordseks. Kriisi tõttu on pidanud tegema äris aga kiireid ümberkorraldusi, mis tõid kaasa erakorralisi kulutusi. Näitena märkis Puusepp, et koroonaviiruse ajal kulus erinevatele desinfitseerimis- ja kaitsevahendite ligi 1 miljon eurot.
"Möödunud aasta olulisemaks investeeringuks oli ABC Supermarketsi ost ja Comarketi kaupluste üleviimine Selver ABC kaubamärgi alla," tõi ta välja.
Selveri supermarketite käive kasvas aastaga 11,7 protsenti, Selveri kaubamärgi alla lisandunud Comarketi kauplusi arvestamata oli kasv 5 protsenti. Supermarketite segmendi puhaskasum oli 14 miljonit eurot, mis on 2 miljonit eurot vähem kui aasta varem.
Kaubamaja grupil autokaubandussegmendi müügitulu jäi eelnenud aastale alla 9,8 protsendiga, kokku tehti käivet 117,6 miljonit eurot. Baltikumi autoturg langes samal ajal 21 protsenti.
Kaubamaja gruppi kuuluvad Kaubamaja AS, Selver AS, Kulinaaria OÜ, Viking Security AS, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, UAB TKM Lietuva, SIA TKM Latvija, KIA Auto AS, AS Viking Motors, KIA Auto UAB, Forum Auto SIA, Verte Auto SIA, TKM Auto OÜ, OÜ TKM Beauty, OÜ TKM Beauty Eesti, AS TKM King, TKM Finants AS ning Rävala Parkla AS. | Kaubamaja käive möödunud aastal kasvas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõppenud aasta neljandas kvartalis kasvas kaubamaja käive 4,5 protsenti 201,3 miljoni euroni ja puhaskasum langes aastavõrdluses 45,6 protsenti 8 miljonile eurole.
Grupi esimehe Raul Puusepa sõnul pöördus positiivselt alanud neljas kvartal novembrist koos haigestumiste tõusuga ettevaatlikumaks ja füüsilistes poodides käidi vähem. "Jõulukingitused ei jäänud ka sel aastal tegemata, kuid moekaupade vastu oli huvi oluliselt väiksem," märkis ta.
Pandeemiaga kaasnevatest trendidest märkis Puusepp, et korraga ostetakse rohkem ning e-poe müügimahud kasvasid aastaga mitmekordseks. Kriisi tõttu on pidanud tegema äris aga kiireid ümberkorraldusi, mis tõid kaasa erakorralisi kulutusi. Näitena märkis Puusepp, et koroonaviiruse ajal kulus erinevatele desinfitseerimis- ja kaitsevahendite ligi 1 miljon eurot.
"Möödunud aasta olulisemaks investeeringuks oli ABC Supermarketsi ost ja Comarketi kaupluste üleviimine Selver ABC kaubamärgi alla," tõi ta välja.
Selveri supermarketite käive kasvas aastaga 11,7 protsenti, Selveri kaubamärgi alla lisandunud Comarketi kauplusi arvestamata oli kasv 5 protsenti. Supermarketite segmendi puhaskasum oli 14 miljonit eurot, mis on 2 miljonit eurot vähem kui aasta varem.
Kaubamaja grupil autokaubandussegmendi müügitulu jäi eelnenud aastale alla 9,8 protsendiga, kokku tehti käivet 117,6 miljonit eurot. Baltikumi autoturg langes samal ajal 21 protsenti.
Kaubamaja gruppi kuuluvad Kaubamaja AS, Selver AS, Kulinaaria OÜ, Viking Security AS, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, UAB TKM Lietuva, SIA TKM Latvija, KIA Auto AS, AS Viking Motors, KIA Auto UAB, Forum Auto SIA, Verte Auto SIA, TKM Auto OÜ, OÜ TKM Beauty, OÜ TKM Beauty Eesti, AS TKM King, TKM Finants AS ning Rävala Parkla AS.
### Response:
Kaubamaja käive möödunud aastal kasvas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samuti pääseks Soome perekondlikel põhjustel, kui seda suudetakse tõestada kirjutab Helsingin Sanomat. Ajaleht kirjutas juba eelmisel kolmapäeval, et Soome valitsusel on soov lubada riiki vaid töölkäijad, kes on vajalikud ühiskonna toimimiseks. Riiki pääseksid siseministeeriumi plaani järgi rekajuhid, meditsiini- ja päästetöötajad, eakate hooldajad ning diplomaadid, sõjaväelased ja abiorganisatsioonide liikmed.
Eesmärk on vähendada märkimisväärselt riiki saabujate hulka, et uute viirustüvede levimise vältimiseks saaks testida võimalikult palju riiki saabujaid.
Prognoosi järgi vähendaksid uued piirangud Soome ja Eesti vahel liikumist isegi 75 protsenti. Vähenemine puudutaks ka lennuliiklust. Käesoleval aastal on nädalas keskimiselt Eestis Helsingisse reisinud 30 000 inimest nädalas. Suur osa neist töötab Soomes ehitusalal, vanadekodudes või teenindajana.
Soome kodanikud ja alaliselt Soomes elavad inimesed saaksid endiselt vabalt riigist lahkuda ja riiki saabuda.
Piirangud rakenduvad Helsingin Sanomate ja Ilta-Sanomate andmetel järgmisest nädalast. Soome valitsus peaks uued piirangud heaks kiitma reedesel istungil. Väidetavalt pole piirangute suhtes valitsuses üksmeelt, kuid samas ei julge keegi piiranguid ka vastustada.
Uute piirangute eesmärk on vähendada riske, mis on tekkinud seoses uute koroonaviiruse mutatsioonide levikuga. Helsingin Sanomat kirjutas, et ükski poliitik ei julge piirangute vastu astuda juba seetõttu, et pärast mitte võimaliku puhangu eest vastutust kanda.
Uut piirangute mudelit kirjeldatakse kui edasiarendust kevadistest piirangutest.
Ehitustööstuse liidu tegevjuht Aleksi Randell ütles ajalehele, et tema soov on, et tööjõu vaba liikumine säiliks. "Kui töötajad ei pääse vabalt riiki, tekitaks see ehitusvaldkonnas probleeme. Baltimaad, eriti Eesti, on Soomega ehitusvaldkonna mõttes üks töölkäimispiirkond," märkis ta. | Soome plaanib riiki saabujatele sama karme piiranguid nagu kevadel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samuti pääseks Soome perekondlikel põhjustel, kui seda suudetakse tõestada kirjutab Helsingin Sanomat. Ajaleht kirjutas juba eelmisel kolmapäeval, et Soome valitsusel on soov lubada riiki vaid töölkäijad, kes on vajalikud ühiskonna toimimiseks. Riiki pääseksid siseministeeriumi plaani järgi rekajuhid, meditsiini- ja päästetöötajad, eakate hooldajad ning diplomaadid, sõjaväelased ja abiorganisatsioonide liikmed.
Eesmärk on vähendada märkimisväärselt riiki saabujate hulka, et uute viirustüvede levimise vältimiseks saaks testida võimalikult palju riiki saabujaid.
Prognoosi järgi vähendaksid uued piirangud Soome ja Eesti vahel liikumist isegi 75 protsenti. Vähenemine puudutaks ka lennuliiklust. Käesoleval aastal on nädalas keskimiselt Eestis Helsingisse reisinud 30 000 inimest nädalas. Suur osa neist töötab Soomes ehitusalal, vanadekodudes või teenindajana.
Soome kodanikud ja alaliselt Soomes elavad inimesed saaksid endiselt vabalt riigist lahkuda ja riiki saabuda.
Piirangud rakenduvad Helsingin Sanomate ja Ilta-Sanomate andmetel järgmisest nädalast. Soome valitsus peaks uued piirangud heaks kiitma reedesel istungil. Väidetavalt pole piirangute suhtes valitsuses üksmeelt, kuid samas ei julge keegi piiranguid ka vastustada.
Uute piirangute eesmärk on vähendada riske, mis on tekkinud seoses uute koroonaviiruse mutatsioonide levikuga. Helsingin Sanomat kirjutas, et ükski poliitik ei julge piirangute vastu astuda juba seetõttu, et pärast mitte võimaliku puhangu eest vastutust kanda.
Uut piirangute mudelit kirjeldatakse kui edasiarendust kevadistest piirangutest.
Ehitustööstuse liidu tegevjuht Aleksi Randell ütles ajalehele, et tema soov on, et tööjõu vaba liikumine säiliks. "Kui töötajad ei pääse vabalt riiki, tekitaks see ehitusvaldkonnas probleeme. Baltimaad, eriti Eesti, on Soomega ehitusvaldkonna mõttes üks töölkäimispiirkond," märkis ta.
### Response:
Soome plaanib riiki saabujatele sama karme piiranguid nagu kevadel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuldiga taotlusele UNESCO maailmapärandi nimekirja kandmisele on alla kirjutanud Läti kultuuriminister Nauris Puntulis.
"Kuldiga omavalitsus oma sidusa ja entusiastliku ühiskonnaga on osutunud suurepäraseks võõrustajaks, luues näite headest tavadest linna ajaloolise keskuse säilitamisel, investeeringute tegemisel ja kodanike kaasamisel," lisas Puntulis.
Kuldiga lisamist UNESCO maailmapärandi nimekirja on varem toetanud ka Läti president Egils Levits.
Kuldiga linn asutati 1242. aastal ja 1368. aastal sai linn Hansa Liidu liikmeks.
Kuldiga linnas asub kuulus Kuldiga sild, mis on suuruselt kolmas telliskividest ehitatud sild Euroopas. Samuti asub Kuldigas Euroopa kõige laiem juga. | Läti linn Kuldiga tahab saada UNESCO maailmapärandi nimekirja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuldiga taotlusele UNESCO maailmapärandi nimekirja kandmisele on alla kirjutanud Läti kultuuriminister Nauris Puntulis.
"Kuldiga omavalitsus oma sidusa ja entusiastliku ühiskonnaga on osutunud suurepäraseks võõrustajaks, luues näite headest tavadest linna ajaloolise keskuse säilitamisel, investeeringute tegemisel ja kodanike kaasamisel," lisas Puntulis.
Kuldiga lisamist UNESCO maailmapärandi nimekirja on varem toetanud ka Läti president Egils Levits.
Kuldiga linn asutati 1242. aastal ja 1368. aastal sai linn Hansa Liidu liikmeks.
Kuldiga linnas asub kuulus Kuldiga sild, mis on suuruselt kolmas telliskividest ehitatud sild Euroopas. Samuti asub Kuldigas Euroopa kõige laiem juga.
### Response:
Läti linn Kuldiga tahab saada UNESCO maailmapärandi nimekirja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Annika Laats "Valgus läbi mõrade" (Rahva Raamat)
Vello Salo "Palved ja hommikumõtisklused" (Kirjastus SE&JS)
Sisetunne ütles, et nende kahe mõneti väga erineva, ent suures osas äärmiselt sarnase kirikuõpetaja ja inimsuhtleja ajaliselt lähestikku ilmunud raamatutest tuleks kõnelda koos, mitte eraldi. Nõnda palju on neis toda vaimu, mis ühendab kirjutanuid omavahel, ent enam veel meiega – lugejate, kuulajate, kaasamõtlejatega. Olgu me siis uskujad või kahtlejad, teadjad või arvajad.
Vormiliselt ühendab väljaandeid kas või üksnes asjaolu, et mõlemad on kokku pandud aastate jooksul meedia jaoks loodud sõnumitest. Annika Laatsi raamat seisab koos võrguajakirjas Edasi.org avaldatud artiklitest, Vello Salo kõnekanaliks on olnud tele ja raadio. Rahvusraamatukogus oli Salo raamat lahterdatud "religiooni" alla, Laats aga "religioonifilosoofiaks". Jah, Salo tsiteerib pühakirja rohkem ja suur osa ta lugudest on vähemasti osaliselt palvena vormistatud. Kuigi Salo pühalikkus on talle omaselt loomuldasa segi krutskite ja kõnekeelega, nii et harduspelgur ei pea raamatust mööda minema, vaid leiab oma tee läbi tekstistiku.
Laats on lugeja religiooniteadlikkuse mõttes vabam ja lahedam, aga vaid selles mõttes. Ainet mitut masti mõteluseks jagub siin küll ja veel. Just hästi inimlik, soe ja lähedane suhe võimaliku lugejaga on see, mis teeb ta raamatu korraga targaks ja armsaks. Ta ei eelda, et hea lugeja orienteeruks usuilma aastatuhandetega kivinenud dogmades, ta lähtub põhilisest, annab käe ja juhatab mitte ilmtingimata lihtsamale teele, aga kergema olemiseni. Kergemani ka raskustes, vahest nimelt raskustes. Ja aitab rõõmu ära tunda.
Mõlema õpetaja juures on märkimisväärne, et nad kõnelevad läbivalt päris asjast ja omas ajas, tükkimata ühestki otsast päevapoliitikasse. Ei saa jätta kõige lugupidamise juures tegemata väikest nüket, et näiteks Eesti luterlaste auliku peapiiskopi viimaste aastate avalikud kirjutised jätavad mulje, nagu kutsuks teda pigem poliitiline karjäär – ent eks senises ole ka tipp saavutatud ja kristall-lagi ees. Tean ju hästi, et ülempealikuks olemine nõuab ka kõige loomingulisemalt inimeselt tegelemist asjaajamisega väikese tähega, nõnda et suure tähega Asja ajamine kipubki tihtipeale teiste õlgadele jääma, tahad seda siis või ei. Nii et poliitika pole paha – noor mees, huvi on, miks mitte.
Annika Laats on luterlane ja kirikuõpetaja, Vello Salo oli elupõline katoliiklane, jõudes oma õpetajaelus tema jaoks kõrgeima võimaliku – apostelliku protonotaari – staatusesse. Ja kui me loeme ne raamatuid kõrvuti, näeme, et on hulk olulisi kirjakohti ja teemasid, mida nad mõlemad esile toovad, üsna erinevates kontekstides sealjuures. Ma ei imesta, kui leiame need teosed raamatupoes "eneseabi" rubriigist. Kuhu mujale müüjatar pajuvitsake nad ikka panna mõistab – nad on ju abiks. Nad on selleks mõeldud. Jagugu vaid söakust pakutav abikäsi vastu võtta.
Ei me ükski tea, kunas ja kuidas tänane elu oma ajaliku otsa leiab. Siinmaise teekonna lõpul ei ole me õnneks ealeski üksi, meie sõbrad on meiega (inimese vaba valik, aga tegelikke teekaaslasi maksab hoolsasti kaaluda). Siis, esimeses lõpus, on nad meiega just eriti. Sõltumata sellest, kas nemad asustavad veel oma füüsilist keret või heljuvad uutes mõõtmetes, olenemata tollest, kas nad meil maa-ilmas teadlikult meeleski. Nad on.
Annika ja Velloga on tões ja vaimus võimalik sõbraks saada juba nende raamatute toel. Väärt sõprus, uskuge mind.
John Gribbin "Teaduse ajalugu 1543 – 2001" (Päikese Kirjastus
Kõhutunne ei halasta, näitab kätte, et täpselt siia passib, ei, mitte vastukaaluks ega vastanduma, vaid täienduseks juhtida tähelepanu suurepärasele ülevaateteosele päramise poole aastatuhande teadusajaloo kohta. Saaks juba üle okupatsiooniaja lollusest, nagu teadus ja religioon oleksid midagi teineteist välistavat. Kurat küll, ütleks Jumal, ja muheleks habemesse. Kui ta oleks sihuke piiblipildihabemik. Eesliga ei sõideta merd ja laevaga ei ronita mäkke, kui see just Noa laev ei ole, eks ole.
Tänapäevase teaduseni jõudmise lugu sisaldab muidugi ka kõike seda, mis teaduse teket ja institutsionaliseerunud religiooni suuskipidi risti ajas, aga lammutab ka paljud hangunud müüdid ja valelood. Peamiselt annab siiski sidusa ja haarava ülevaate inimmõtte vabanemisest, teooria ja praktika, mõttemaailma ja tehnoloogia teineteist täiendavast kooskulgemisest. Üle kivide ja kändude kiirtee suunas. Andsin teile aju, mõtleb Jumal, ja kui te seda ei tarvita, siis saate te häda ja viletsust näha. Laias laastus niiviisi ongi inimlugu läinud. Kuidas täpsemalt, see seisab Gribbini raamatus üpris detailselt kirjas.
Tuntud õpetlane Enn Kasak ütles kunagi ilusti, et kuna Jumal on kõikvõimas ja kõiketeadev, siis ei saa ta kahjuks teada, mis tunne on olla loll (lisaksin, et ju ei saa Ta siis tunnetada ka toda, kuidas keegi või miski on mõõtmatult avaram igas suunas ja mõttes). Ja seepärast laskiski Ta areneda inimesel, kelle kaudu saab Temagi tajuda, kuidas alustada rumalusest ja muutuda ajapikku targemaks. Neid hämarusest valgusesse, ahtusest avarusse kulgemise viise täna tutvustatud raamatud meile näitavadki, igaüks omal veenval ja veetleval kombel. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Annika Laats, Vello Salo ja John Gribbin | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Annika Laats "Valgus läbi mõrade" (Rahva Raamat)
Vello Salo "Palved ja hommikumõtisklused" (Kirjastus SE&JS)
Sisetunne ütles, et nende kahe mõneti väga erineva, ent suures osas äärmiselt sarnase kirikuõpetaja ja inimsuhtleja ajaliselt lähestikku ilmunud raamatutest tuleks kõnelda koos, mitte eraldi. Nõnda palju on neis toda vaimu, mis ühendab kirjutanuid omavahel, ent enam veel meiega – lugejate, kuulajate, kaasamõtlejatega. Olgu me siis uskujad või kahtlejad, teadjad või arvajad.
Vormiliselt ühendab väljaandeid kas või üksnes asjaolu, et mõlemad on kokku pandud aastate jooksul meedia jaoks loodud sõnumitest. Annika Laatsi raamat seisab koos võrguajakirjas Edasi.org avaldatud artiklitest, Vello Salo kõnekanaliks on olnud tele ja raadio. Rahvusraamatukogus oli Salo raamat lahterdatud "religiooni" alla, Laats aga "religioonifilosoofiaks". Jah, Salo tsiteerib pühakirja rohkem ja suur osa ta lugudest on vähemasti osaliselt palvena vormistatud. Kuigi Salo pühalikkus on talle omaselt loomuldasa segi krutskite ja kõnekeelega, nii et harduspelgur ei pea raamatust mööda minema, vaid leiab oma tee läbi tekstistiku.
Laats on lugeja religiooniteadlikkuse mõttes vabam ja lahedam, aga vaid selles mõttes. Ainet mitut masti mõteluseks jagub siin küll ja veel. Just hästi inimlik, soe ja lähedane suhe võimaliku lugejaga on see, mis teeb ta raamatu korraga targaks ja armsaks. Ta ei eelda, et hea lugeja orienteeruks usuilma aastatuhandetega kivinenud dogmades, ta lähtub põhilisest, annab käe ja juhatab mitte ilmtingimata lihtsamale teele, aga kergema olemiseni. Kergemani ka raskustes, vahest nimelt raskustes. Ja aitab rõõmu ära tunda.
Mõlema õpetaja juures on märkimisväärne, et nad kõnelevad läbivalt päris asjast ja omas ajas, tükkimata ühestki otsast päevapoliitikasse. Ei saa jätta kõige lugupidamise juures tegemata väikest nüket, et näiteks Eesti luterlaste auliku peapiiskopi viimaste aastate avalikud kirjutised jätavad mulje, nagu kutsuks teda pigem poliitiline karjäär – ent eks senises ole ka tipp saavutatud ja kristall-lagi ees. Tean ju hästi, et ülempealikuks olemine nõuab ka kõige loomingulisemalt inimeselt tegelemist asjaajamisega väikese tähega, nõnda et suure tähega Asja ajamine kipubki tihtipeale teiste õlgadele jääma, tahad seda siis või ei. Nii et poliitika pole paha – noor mees, huvi on, miks mitte.
Annika Laats on luterlane ja kirikuõpetaja, Vello Salo oli elupõline katoliiklane, jõudes oma õpetajaelus tema jaoks kõrgeima võimaliku – apostelliku protonotaari – staatusesse. Ja kui me loeme ne raamatuid kõrvuti, näeme, et on hulk olulisi kirjakohti ja teemasid, mida nad mõlemad esile toovad, üsna erinevates kontekstides sealjuures. Ma ei imesta, kui leiame need teosed raamatupoes "eneseabi" rubriigist. Kuhu mujale müüjatar pajuvitsake nad ikka panna mõistab – nad on ju abiks. Nad on selleks mõeldud. Jagugu vaid söakust pakutav abikäsi vastu võtta.
Ei me ükski tea, kunas ja kuidas tänane elu oma ajaliku otsa leiab. Siinmaise teekonna lõpul ei ole me õnneks ealeski üksi, meie sõbrad on meiega (inimese vaba valik, aga tegelikke teekaaslasi maksab hoolsasti kaaluda). Siis, esimeses lõpus, on nad meiega just eriti. Sõltumata sellest, kas nemad asustavad veel oma füüsilist keret või heljuvad uutes mõõtmetes, olenemata tollest, kas nad meil maa-ilmas teadlikult meeleski. Nad on.
Annika ja Velloga on tões ja vaimus võimalik sõbraks saada juba nende raamatute toel. Väärt sõprus, uskuge mind.
John Gribbin "Teaduse ajalugu 1543 – 2001" (Päikese Kirjastus
Kõhutunne ei halasta, näitab kätte, et täpselt siia passib, ei, mitte vastukaaluks ega vastanduma, vaid täienduseks juhtida tähelepanu suurepärasele ülevaateteosele päramise poole aastatuhande teadusajaloo kohta. Saaks juba üle okupatsiooniaja lollusest, nagu teadus ja religioon oleksid midagi teineteist välistavat. Kurat küll, ütleks Jumal, ja muheleks habemesse. Kui ta oleks sihuke piiblipildihabemik. Eesliga ei sõideta merd ja laevaga ei ronita mäkke, kui see just Noa laev ei ole, eks ole.
Tänapäevase teaduseni jõudmise lugu sisaldab muidugi ka kõike seda, mis teaduse teket ja institutsionaliseerunud religiooni suuskipidi risti ajas, aga lammutab ka paljud hangunud müüdid ja valelood. Peamiselt annab siiski sidusa ja haarava ülevaate inimmõtte vabanemisest, teooria ja praktika, mõttemaailma ja tehnoloogia teineteist täiendavast kooskulgemisest. Üle kivide ja kändude kiirtee suunas. Andsin teile aju, mõtleb Jumal, ja kui te seda ei tarvita, siis saate te häda ja viletsust näha. Laias laastus niiviisi ongi inimlugu läinud. Kuidas täpsemalt, see seisab Gribbini raamatus üpris detailselt kirjas.
Tuntud õpetlane Enn Kasak ütles kunagi ilusti, et kuna Jumal on kõikvõimas ja kõiketeadev, siis ei saa ta kahjuks teada, mis tunne on olla loll (lisaksin, et ju ei saa Ta siis tunnetada ka toda, kuidas keegi või miski on mõõtmatult avaram igas suunas ja mõttes). Ja seepärast laskiski Ta areneda inimesel, kelle kaudu saab Temagi tajuda, kuidas alustada rumalusest ja muutuda ajapikku targemaks. Neid hämarusest valgusesse, ahtusest avarusse kulgemise viise täna tutvustatud raamatud meile näitavadki, igaüks omal veenval ja veetleval kombel.
### Response:
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Annika Laats, Vello Salo ja John Gribbin |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on esmakordse juhusega, kus Glastonbury festival on sunnitud kahel järjestikul aastal ettevõtmise tühistama, kirjutab Pitchfork.
"Hoolimata meie pingutustest liigutada taevast ja maad, on siiski selge, et me ei suuda seda festivali korraldada," teatasid organiseerijad Emily ja Michael Eavis ametlikus teadaandes. Korraldajad lisasid, et jäävad lootma parematele aegadele tulevikus.
Möödunud aastal piletid soetanud, kuid festivalist ilma jäänud külastajad saavad kindlasti soovi korral kasutada pääsmeid 2022. aasta üritusel.
2020. aastal olid esinejate nimekirjas Kendrick Lamar, Taylor Swift ja Paul McCartney. Siiani pole veel järgmise aasta ülesastujate nimesid avalikustatud.
With great regret, we must announce that this year's Glastonbury Festival will not take place, and that this will be another enforced fallow year for us. Tickets for this year will roll over to next year. Full statement below and on our website. Michael & Emily pic.twitter.com/SlNdwA2tHd
— Glastonbury Festival (@glastonbury) January 21, 2021 | Glastonbury festival jääb taas ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on esmakordse juhusega, kus Glastonbury festival on sunnitud kahel järjestikul aastal ettevõtmise tühistama, kirjutab Pitchfork.
"Hoolimata meie pingutustest liigutada taevast ja maad, on siiski selge, et me ei suuda seda festivali korraldada," teatasid organiseerijad Emily ja Michael Eavis ametlikus teadaandes. Korraldajad lisasid, et jäävad lootma parematele aegadele tulevikus.
Möödunud aastal piletid soetanud, kuid festivalist ilma jäänud külastajad saavad kindlasti soovi korral kasutada pääsmeid 2022. aasta üritusel.
2020. aastal olid esinejate nimekirjas Kendrick Lamar, Taylor Swift ja Paul McCartney. Siiani pole veel järgmise aasta ülesastujate nimesid avalikustatud.
With great regret, we must announce that this year's Glastonbury Festival will not take place, and that this will be another enforced fallow year for us. Tickets for this year will roll over to next year. Full statement below and on our website. Michael & Emily pic.twitter.com/SlNdwA2tHd
— Glastonbury Festival (@glastonbury) January 21, 2021
### Response:
Glastonbury festival jääb taas ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR küsis Rataselt, kas tal on inimene välja valitud, kelle ta pakub juhatusele välja peasekretäri kohale.
"Jaa. Aga ma arvan, et juhatusel on seda õigus enne kuulda, kui ajakirjandusel," vastas Ratas.
"See juhtub nii ruttu kui võimalik," lisas ta.
Keskerakonna senine peasekretär Mihhail Korb astus 12. jaanuaril talle ja Keskerakonnale esitatud kriminaalkahtlustuse tõttu ametist tagasi. | Ratas leidis erakonnale uue peasekretäri kandidaadi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR küsis Rataselt, kas tal on inimene välja valitud, kelle ta pakub juhatusele välja peasekretäri kohale.
"Jaa. Aga ma arvan, et juhatusel on seda õigus enne kuulda, kui ajakirjandusel," vastas Ratas.
"See juhtub nii ruttu kui võimalik," lisas ta.
Keskerakonna senine peasekretär Mihhail Korb astus 12. jaanuaril talle ja Keskerakonnale esitatud kriminaalkahtlustuse tõttu ametist tagasi.
### Response:
Ratas leidis erakonnale uue peasekretäri kandidaadi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti prokuratuur taotles Magonisele ja Ossinovskile nelja-aastast vanglakaristust, Magonise vara konfiskeerimist ja viieks aastaks keeldu töötada riigile või omavalitsusele kuuluvas ettevõttes juhtival ametikohal.
Süüdistajad soovisid, et kahtlusaluste kinnipidamisel konfiskeeritud 499 500 eurot tunnistataks kuritegelikuks tuluks ja makstaks riigikassasse.
Läti korruptsioonitõrjebüroo ametnikud pidasid Magonise kinni 2015. aasta suvel. Teda kahtlustati Ossinovskilt 500 000 euro suuruse altkäemaksu vastuvõtmises.
Altkäemaksu andmise süüdistuse saanud Ossinovski soovis, et Läti Raudtee tütarfirma LDz Ritoša sastava serviss ostaks tema ettevõttelt Skinest mitme miljoni euro eest neli vana vedurit.
Kumbki mees end süüdi ei tunnistanud. Ossinovski möönab, et andis Magonisele raha, kuid tema sõnul hoopis teisel eesmärgil, eraviisilise lobi tegemise eest Daugavpilsi vedurivabriku ja Vene raudtee lepingu pikendamiseks.
Otsuse saab kaevata edasi Vidzeme ringkonnakohtusse. | Esimese astme kohus mõistis Oleg Ossinovski ja Ugis Magonise õigeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti prokuratuur taotles Magonisele ja Ossinovskile nelja-aastast vanglakaristust, Magonise vara konfiskeerimist ja viieks aastaks keeldu töötada riigile või omavalitsusele kuuluvas ettevõttes juhtival ametikohal.
Süüdistajad soovisid, et kahtlusaluste kinnipidamisel konfiskeeritud 499 500 eurot tunnistataks kuritegelikuks tuluks ja makstaks riigikassasse.
Läti korruptsioonitõrjebüroo ametnikud pidasid Magonise kinni 2015. aasta suvel. Teda kahtlustati Ossinovskilt 500 000 euro suuruse altkäemaksu vastuvõtmises.
Altkäemaksu andmise süüdistuse saanud Ossinovski soovis, et Läti Raudtee tütarfirma LDz Ritoša sastava serviss ostaks tema ettevõttelt Skinest mitme miljoni euro eest neli vana vedurit.
Kumbki mees end süüdi ei tunnistanud. Ossinovski möönab, et andis Magonisele raha, kuid tema sõnul hoopis teisel eesmärgil, eraviisilise lobi tegemise eest Daugavpilsi vedurivabriku ja Vene raudtee lepingu pikendamiseks.
Otsuse saab kaevata edasi Vidzeme ringkonnakohtusse.
### Response:
Esimese astme kohus mõistis Oleg Ossinovski ja Ugis Magonise õigeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Publikut koroonaviiruse leviku takistamiseks saali ei lubata. Liidermeeskond Saaremaa Võrkpalliklubi võõrustab nädala avamängus kell 16 Leedu klubi Gargzdai Amber-Arlangat. Pühapäeval kell 13 mängib Amber-Arlanga Tartu Bigbankiga. Tallinna Selver sõidab Lätti, kus kohtub laupäeval kell 17.30 RTU/Robežsardze/Jurmalaga ning pühapäeval kell 17.00 Jekabpilsi Lušiga.
Tabelis on Saaremaal esimesena 29 punkti, Tartul on teisena 26 punkti ja Tallinna klubil viiendana 22 punkti. Kolmandal-neljandal kohal on Läti klubid Jekabpils ja RTU vastavalt 24 ja 23 punktiga.
Saaremaa VK käis viimati väljakul detsembris, kui Pärnu VK vastu saadi 0:3 kaotus. Saaremaa peatreeneri Ioannis Kalmazidise hinnangul suhtutakse uue aasta esimesse mängu tabeli viimase meeskonna vastu täie tõsidusega. "Meil oli pärast jõule pikem puhkus, mida kõik hädasti vajasid. Tagasi kokku tulles oleme saanud rahus tööd teha, nii jõusaalis rassida kui teatud tehniliste detailide kallal," sõnas peatreener. "Amber on küll viimasel kohal, ent hooaja esimeses mängus olime nendega kohati hädas, seega läheme mängule vastu tõsise suhtumisega. Neil on väga vähe mänge mängitud, kindlasti pole nad halb meeskond. Nüüd algab hooaja kõige olulisem periood ja tahame tagasi heasse hoogu tõusta. Detsember oli meie jaoks raske aeg, saime kaotusi igas sarjas ja soovime selle ümber pöörata," rääkis juhendaja.
Tallinna Selveri jaoks on mõlemad Läti klubid lähikonkurendid, pealinna meeskonnal on tabelis 22, RTU-l 23 ja Jekabpilsil 24 punkti. Peatreener Rainer Vassiljevi jaoks on neist kohtumistest oodata palju huvitavat. "RTU-ga pole me sel hooajal veel mänginud, see on juba iseenesest huvitav ja põnev. Ja teine vastane on näidanud, et on kodusaalis väga tugev vastane kõigile. Kindlasti on see tabeliseisu osas oluline nädalavahetus ja meie jaoks esimene välisreis sel hooajal. Mina ise pole Lätis mitu aastat käinud," rääkis mitu aastat välismaal töötanud juhendaja. "Pisemaid muresid meil on ja tegeleme nendega jooksvalt. Seega 100% löögivalmis me hetkel pole, aga meie ülesanne on nende mängudega hakkama saada," kommenteeris peatreener.
Tartu Bigbank on Amberiga samuti korra kohtunud, kui oktoobris saadi Leedu klubi vastu 3:2 võit. Tartu meeskonna peatreener Alar Rikberg ütleb, et Leedu klubi kohta on raske midagi ennustada, sest nad tulevad Eestisse väga pika mängupausi pealt. Viimati käisid leedukad väljakul oktoobris. "Nad mängisid hooaja alguses kiirelt viis mängu ära ja mitmel Eesti klubil oli nendega Leedus palju pusimist, nii meil, Saaremaal kui TalTechil. Nüüd on neil koroona tõttu palju pause olnud ja pea terve meeskond on viiruse nüüdseks ka läbi põdenud. Kõike seda arvesse võttes on raske öelda, millises seisus nad täpselt on, aga kindlasti on pikk paus oma jälje jätnud. Olen üsna enesekindel ja selge eesmärk on kolm punkti sellest mängust võtta. Meil on jätkuvalt omajagu muresid vigastustega ja pole selge, millise koosseisuga me mängime," kommenteeris Rikberg. | Võrkpalli meistriliigas tulevad väljakule kolm Eesti klubi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Publikut koroonaviiruse leviku takistamiseks saali ei lubata. Liidermeeskond Saaremaa Võrkpalliklubi võõrustab nädala avamängus kell 16 Leedu klubi Gargzdai Amber-Arlangat. Pühapäeval kell 13 mängib Amber-Arlanga Tartu Bigbankiga. Tallinna Selver sõidab Lätti, kus kohtub laupäeval kell 17.30 RTU/Robežsardze/Jurmalaga ning pühapäeval kell 17.00 Jekabpilsi Lušiga.
Tabelis on Saaremaal esimesena 29 punkti, Tartul on teisena 26 punkti ja Tallinna klubil viiendana 22 punkti. Kolmandal-neljandal kohal on Läti klubid Jekabpils ja RTU vastavalt 24 ja 23 punktiga.
Saaremaa VK käis viimati väljakul detsembris, kui Pärnu VK vastu saadi 0:3 kaotus. Saaremaa peatreeneri Ioannis Kalmazidise hinnangul suhtutakse uue aasta esimesse mängu tabeli viimase meeskonna vastu täie tõsidusega. "Meil oli pärast jõule pikem puhkus, mida kõik hädasti vajasid. Tagasi kokku tulles oleme saanud rahus tööd teha, nii jõusaalis rassida kui teatud tehniliste detailide kallal," sõnas peatreener. "Amber on küll viimasel kohal, ent hooaja esimeses mängus olime nendega kohati hädas, seega läheme mängule vastu tõsise suhtumisega. Neil on väga vähe mänge mängitud, kindlasti pole nad halb meeskond. Nüüd algab hooaja kõige olulisem periood ja tahame tagasi heasse hoogu tõusta. Detsember oli meie jaoks raske aeg, saime kaotusi igas sarjas ja soovime selle ümber pöörata," rääkis juhendaja.
Tallinna Selveri jaoks on mõlemad Läti klubid lähikonkurendid, pealinna meeskonnal on tabelis 22, RTU-l 23 ja Jekabpilsil 24 punkti. Peatreener Rainer Vassiljevi jaoks on neist kohtumistest oodata palju huvitavat. "RTU-ga pole me sel hooajal veel mänginud, see on juba iseenesest huvitav ja põnev. Ja teine vastane on näidanud, et on kodusaalis väga tugev vastane kõigile. Kindlasti on see tabeliseisu osas oluline nädalavahetus ja meie jaoks esimene välisreis sel hooajal. Mina ise pole Lätis mitu aastat käinud," rääkis mitu aastat välismaal töötanud juhendaja. "Pisemaid muresid meil on ja tegeleme nendega jooksvalt. Seega 100% löögivalmis me hetkel pole, aga meie ülesanne on nende mängudega hakkama saada," kommenteeris peatreener.
Tartu Bigbank on Amberiga samuti korra kohtunud, kui oktoobris saadi Leedu klubi vastu 3:2 võit. Tartu meeskonna peatreener Alar Rikberg ütleb, et Leedu klubi kohta on raske midagi ennustada, sest nad tulevad Eestisse väga pika mängupausi pealt. Viimati käisid leedukad väljakul oktoobris. "Nad mängisid hooaja alguses kiirelt viis mängu ära ja mitmel Eesti klubil oli nendega Leedus palju pusimist, nii meil, Saaremaal kui TalTechil. Nüüd on neil koroona tõttu palju pause olnud ja pea terve meeskond on viiruse nüüdseks ka läbi põdenud. Kõike seda arvesse võttes on raske öelda, millises seisus nad täpselt on, aga kindlasti on pikk paus oma jälje jätnud. Olen üsna enesekindel ja selge eesmärk on kolm punkti sellest mängust võtta. Meil on jätkuvalt omajagu muresid vigastustega ja pole selge, millise koosseisuga me mängime," kommenteeris Rikberg.
### Response:
Võrkpalli meistriliigas tulevad väljakule kolm Eesti klubi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riina Sikkut ütles, et fraktsioon ei ole seda arutanud, aga kui kandidaadiks on Kersti Kaljulaid, on selles sotside toetus olemas.
"Kui Keskerakonna ja Reformierakonna valitsus leiab üksmeele presidendikandidaadi osas ja see on Kersti Kaljulaid, siis on mul keeruline ette kujutada, et Sotsiaaldemokraadid ei toeta tema presidendina jätkamist," lausus Sikkut.
"Ma olen Kaja Kallasega täiesti nõus, et Kersti Kaljulaid on hästi hakkama saanud. Ja olukorras, kus pea viis aastat tagasi Sotsiaaldemokraadid toetasid tema presidendiks valimist ja ta on oma tööd hästi teinud, ei ole mingisugust põhjust mitte toetada tema jätkamist," lisas Sikkut.
"Nii, et ma tõesti loodan, et kui koalitsioonikõneluste käigus jõutakse personaalia kokku leppimiseni, on need siis ministrikohad, muud ametikohad ja sealhulgas ka see, keda toetatakse presidendi kandidaadina... Et kui valitsuserakonnad selles nüüd kokku lepivad, siis võiks küll Sotsiaaldemokraatidega läbi rääkida. Kolme peale on meil hääled koos," ütles ta veel.
Kui aga kandidaat ei ole Kersti Kaljulaid, siis peab fraktsioon arutama ja seisukoha kujundama.
Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles ERR-ile, et erakond ei ole veel presidendivalimiste kandidaati otsustanud.
"Ma arvan, et selleks on natuke liiga varajane aeg. Mina olen isiklikult toetanud seda, et Eesti lööks läbi rahvusvaheliselises konkurentsis ja see, kuhu täna Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid kandideerib, OECD, et ta saaks võimalikult hea tulemuse. Seda ma olen küll toetanud," kommenteeris Ratas.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar loodab, et koalitsioon ei ürita Kadriorgu sokutada "oma jopet".
"Kui loodav koalitsioon läheneb presidendi valimisele riigimehelikult, mida ma väga tahaksin loota ja otsib tõesti parimat presidenti Eestile, mitte ei ürita Kadriorgu sokutada mõnda "oma jopet", siis oleme me kindlasti valmis kaasa mõtlema," ütles Saar.
Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles Maalehele antud intervjuus, et loodavas valitsuses uue presidendi valimiseks vajab võimuliit juurde veel vähemalt ühe erakonna toetust.
Kallase sõnul ei ole Reformierakonnal ja Keskerakonnal piisavalt hääli ka selleks, et valida kahekesi riigikogus uus president ning selleks oleks vaja juurde veel vähemalt üht erakonda.
Kas uus võimuliit oleks valmis toetama Kersti Kaljulaidi teist ametiaega, kui ta OECD juhiks ei saa, vastas Kallas diplomaatiliselt, et ka seda pole arutatud: "Aga ma usun, et Kersti Kaljulaid on täiesti hästi hakkama saanud." | Sotsid toetaksid Kersti Kaljulaidi kandidatuuri teiseks ametiajaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riina Sikkut ütles, et fraktsioon ei ole seda arutanud, aga kui kandidaadiks on Kersti Kaljulaid, on selles sotside toetus olemas.
"Kui Keskerakonna ja Reformierakonna valitsus leiab üksmeele presidendikandidaadi osas ja see on Kersti Kaljulaid, siis on mul keeruline ette kujutada, et Sotsiaaldemokraadid ei toeta tema presidendina jätkamist," lausus Sikkut.
"Ma olen Kaja Kallasega täiesti nõus, et Kersti Kaljulaid on hästi hakkama saanud. Ja olukorras, kus pea viis aastat tagasi Sotsiaaldemokraadid toetasid tema presidendiks valimist ja ta on oma tööd hästi teinud, ei ole mingisugust põhjust mitte toetada tema jätkamist," lisas Sikkut.
"Nii, et ma tõesti loodan, et kui koalitsioonikõneluste käigus jõutakse personaalia kokku leppimiseni, on need siis ministrikohad, muud ametikohad ja sealhulgas ka see, keda toetatakse presidendi kandidaadina... Et kui valitsuserakonnad selles nüüd kokku lepivad, siis võiks küll Sotsiaaldemokraatidega läbi rääkida. Kolme peale on meil hääled koos," ütles ta veel.
Kui aga kandidaat ei ole Kersti Kaljulaid, siis peab fraktsioon arutama ja seisukoha kujundama.
Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles ERR-ile, et erakond ei ole veel presidendivalimiste kandidaati otsustanud.
"Ma arvan, et selleks on natuke liiga varajane aeg. Mina olen isiklikult toetanud seda, et Eesti lööks läbi rahvusvaheliselises konkurentsis ja see, kuhu täna Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid kandideerib, OECD, et ta saaks võimalikult hea tulemuse. Seda ma olen küll toetanud," kommenteeris Ratas.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar loodab, et koalitsioon ei ürita Kadriorgu sokutada "oma jopet".
"Kui loodav koalitsioon läheneb presidendi valimisele riigimehelikult, mida ma väga tahaksin loota ja otsib tõesti parimat presidenti Eestile, mitte ei ürita Kadriorgu sokutada mõnda "oma jopet", siis oleme me kindlasti valmis kaasa mõtlema," ütles Saar.
Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles Maalehele antud intervjuus, et loodavas valitsuses uue presidendi valimiseks vajab võimuliit juurde veel vähemalt ühe erakonna toetust.
Kallase sõnul ei ole Reformierakonnal ja Keskerakonnal piisavalt hääli ka selleks, et valida kahekesi riigikogus uus president ning selleks oleks vaja juurde veel vähemalt üht erakonda.
Kas uus võimuliit oleks valmis toetama Kersti Kaljulaidi teist ametiaega, kui ta OECD juhiks ei saa, vastas Kallas diplomaatiliselt, et ka seda pole arutatud: "Aga ma usun, et Kersti Kaljulaid on täiesti hästi hakkama saanud."
### Response:
Sotsid toetaksid Kersti Kaljulaidi kandidatuuri teiseks ametiajaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanada Alberta provintsi esimehe Jason Kenney sõnul on töö kaotanud üle kahe tuhande inimese.
"See on solvang, mis on suunatud USA kõige olulisemale liitlasele ja kaubanduspartnerile ja see kõik juhtus uue administratsiooni esimesel päeval," ütles Kenney.
"Lähinädalatel kaotatakse üle tuhande töökoha," teatas Keystone XL-i president Richard Prior.
Keskonnaaktivistide sõnul suurendab Keystone XL-i naftajuhtme ehitus kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja ohustavad Alberta jõgesid ja metsi.
"Keystone XL-i torujuhtme lõplik tapmine on selge viide sellele, et kliimameetmed on Valge Maja prioriteet," ütles Kanada keskkonnakaitse riikliku kliimaprogrammi juht Dale Marshall
USA kaubanduskoja energiainstituudi presidendi Marty Durbini sõnul ei põhine Bideni otsus teadusel ja tuhanded ameeriklased jäävad lihtsalt tööta.
"See torujuhe on USA ajaloo enim uuritud taristuprojekt. Selle planeerimisel on lahendatud lugematuid õiguslikke ja keskonnaalaseid tõkkeid," teatas Durbin.
Barack Obama administratsiooni ajal ei antud naftajuhtmele samuti ehitusluba, kuid Donald Trump oli projekti tugev toetaja.
2735 kilomeetri pikkune naftajuhe pidi Kanada Alberta provintsist USA osariigi Texase rannikule kandma umbes 800 000 barrelit päevas. | Biden käskis peatada USA ja Kanada vahelise naftajuhtme ehitamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanada Alberta provintsi esimehe Jason Kenney sõnul on töö kaotanud üle kahe tuhande inimese.
"See on solvang, mis on suunatud USA kõige olulisemale liitlasele ja kaubanduspartnerile ja see kõik juhtus uue administratsiooni esimesel päeval," ütles Kenney.
"Lähinädalatel kaotatakse üle tuhande töökoha," teatas Keystone XL-i president Richard Prior.
Keskonnaaktivistide sõnul suurendab Keystone XL-i naftajuhtme ehitus kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja ohustavad Alberta jõgesid ja metsi.
"Keystone XL-i torujuhtme lõplik tapmine on selge viide sellele, et kliimameetmed on Valge Maja prioriteet," ütles Kanada keskkonnakaitse riikliku kliimaprogrammi juht Dale Marshall
USA kaubanduskoja energiainstituudi presidendi Marty Durbini sõnul ei põhine Bideni otsus teadusel ja tuhanded ameeriklased jäävad lihtsalt tööta.
"See torujuhe on USA ajaloo enim uuritud taristuprojekt. Selle planeerimisel on lahendatud lugematuid õiguslikke ja keskonnaalaseid tõkkeid," teatas Durbin.
Barack Obama administratsiooni ajal ei antud naftajuhtmele samuti ehitusluba, kuid Donald Trump oli projekti tugev toetaja.
2735 kilomeetri pikkune naftajuhe pidi Kanada Alberta provintsist USA osariigi Texase rannikule kandma umbes 800 000 barrelit päevas.
### Response:
Biden käskis peatada USA ja Kanada vahelise naftajuhtme ehitamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peaminister Viktor Orbani büroo juht kinnitas, et nii Sputnik V kui ka Oxfordi ja AstraZeneca koostöös valminud vaktsiin said riigi terviseametnikelt heakskiidu, vahendas BBC.
Ungari välisminister Peter Szijjarto teeb visiivi Moskvasse, et pidada läbirääkimisi Sputnik V tarnimise ning jaotamise leppe üle.
Ungari terviseametnikud on ka Pekingis pidamas kõnelusi Hiina võimudega, et anda heakskiit ning saada kiiresti üks miljon doosi Sinopharmi vaktsiini, mida juba kasutatakse naaberriigis Serbias.
Hiina riigifirma Sinopharm andis detsembris teada, et kolmanda faasi testide järgi on ettevõtte vaktsiini tõhusus 79 protsenti, mis on madalam kui Pfizeri ja Moderna omal.
Orban on öelnud, et ainus viis, kuidas riik saab vaktsineerimise nõudlust täita, on osta vaktsiini Venemaalt ja Hiinalt, sest Pfizer/BioNTechi tarned on väga aeglased.
Jaanuari alguses ütles Orban, et Ungari ilmselt ei võta kasutusele Venemaa koroonavaktsiini, kuna selle tootmisvõimsus on piiratud. Orban pidas Hiina vaktsiini Vene omast paljulubavamaks, öeldes, et seda on võimalik saada varem ja suuremates kogustes.
Ungaris on seni vaktsineeritud vähemalt 140 000 inimest. Valitsuse jõupingutused populariseerida Venemaa ja Hiina vaktsiine on aga tekitanud avalikkuses skepsist, ka Euroopa Liit on seda kritiseerinud. EL hinnangul on tegemist järjekordse näitega sellest, kuidas Orbani valitsus tegutseb omapäi ning õõnestab EL-i solidaarsust. | Ungari terviseametnikud andsid Vene koroonavaktsiinile heakskiidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaminister Viktor Orbani büroo juht kinnitas, et nii Sputnik V kui ka Oxfordi ja AstraZeneca koostöös valminud vaktsiin said riigi terviseametnikelt heakskiidu, vahendas BBC.
Ungari välisminister Peter Szijjarto teeb visiivi Moskvasse, et pidada läbirääkimisi Sputnik V tarnimise ning jaotamise leppe üle.
Ungari terviseametnikud on ka Pekingis pidamas kõnelusi Hiina võimudega, et anda heakskiit ning saada kiiresti üks miljon doosi Sinopharmi vaktsiini, mida juba kasutatakse naaberriigis Serbias.
Hiina riigifirma Sinopharm andis detsembris teada, et kolmanda faasi testide järgi on ettevõtte vaktsiini tõhusus 79 protsenti, mis on madalam kui Pfizeri ja Moderna omal.
Orban on öelnud, et ainus viis, kuidas riik saab vaktsineerimise nõudlust täita, on osta vaktsiini Venemaalt ja Hiinalt, sest Pfizer/BioNTechi tarned on väga aeglased.
Jaanuari alguses ütles Orban, et Ungari ilmselt ei võta kasutusele Venemaa koroonavaktsiini, kuna selle tootmisvõimsus on piiratud. Orban pidas Hiina vaktsiini Vene omast paljulubavamaks, öeldes, et seda on võimalik saada varem ja suuremates kogustes.
Ungaris on seni vaktsineeritud vähemalt 140 000 inimest. Valitsuse jõupingutused populariseerida Venemaa ja Hiina vaktsiine on aga tekitanud avalikkuses skepsist, ka Euroopa Liit on seda kritiseerinud. EL hinnangul on tegemist järjekordse näitega sellest, kuidas Orbani valitsus tegutseb omapäi ning õõnestab EL-i solidaarsust.
### Response:
Ungari terviseametnikud andsid Vene koroonavaktsiinile heakskiidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedu peaminister Ingrida Šimonyte vestles neljapäeval rahvusvahelise jäähokiliidu (IIHF) presidendi Rene Faseliga ja teatas valmisolekust turniiri kaaskorraldada. Juba varem on avaldanud soovi osa turniirist oma õlule võtta nii Taani kui ka Slovakkia.
"Leedu on võimeline organiseerima tipptasemel spordivõistlusi ja on seda tõestanud rohkem kui korra," lausus peaminister Šimonyte pressiteate vahendusel. "Logistiliselt oleks turniiri korraldamine naaberriikides pandeemia olukorras palju sobilikum."
"Lisaks sellele on Leedul ka vajalik taristu. Seetõttu pakkusime Läti valitsusele võimalust korraldada osa turniirist Vilniuses ja Kaunases ning arutasime täna hommikul teemat ka rahvusvahelise jäähokiliidu presidendiga."
Algselt pidid Läti ja Valgevene korraldama MM-turniiri koos, aga Valgevenes valitseva poliitilise olukorra tõttu Minskis siiski mänge ei toimu.
Jäähoki maailmameistrivõistlused on planeeritud toimuma 21. maist 6. juunini ning osa võtab 16 koondist. | Jäähoki MM-i tahab korraldada ka Leedu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedu peaminister Ingrida Šimonyte vestles neljapäeval rahvusvahelise jäähokiliidu (IIHF) presidendi Rene Faseliga ja teatas valmisolekust turniiri kaaskorraldada. Juba varem on avaldanud soovi osa turniirist oma õlule võtta nii Taani kui ka Slovakkia.
"Leedu on võimeline organiseerima tipptasemel spordivõistlusi ja on seda tõestanud rohkem kui korra," lausus peaminister Šimonyte pressiteate vahendusel. "Logistiliselt oleks turniiri korraldamine naaberriikides pandeemia olukorras palju sobilikum."
"Lisaks sellele on Leedul ka vajalik taristu. Seetõttu pakkusime Läti valitsusele võimalust korraldada osa turniirist Vilniuses ja Kaunases ning arutasime täna hommikul teemat ka rahvusvahelise jäähokiliidu presidendiga."
Algselt pidid Läti ja Valgevene korraldama MM-turniiri koos, aga Valgevenes valitseva poliitilise olukorra tõttu Minskis siiski mänge ei toimu.
Jäähoki maailmameistrivõistlused on planeeritud toimuma 21. maist 6. juunini ning osa võtab 16 koondist.
### Response:
Jäähoki MM-i tahab korraldada ka Leedu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba mitmeid aastaid on jalgpallimaailmas keerelnud kõlakad ja analüüsid Meistrite liiga asemele planeeritava nn Euroopa superliiga loomisest, mis võtaks ülesehituses malli USA profispordi süsteemist ja kust ei saaks "välja kukkuda".
Üknes suurklubisid eelistav süsteem on olnud väga vastumeelne nii FIFA-le kui mõistagi ka Euroopa jalgpalliliidule UEFA, sest kahandaks kordades Meistrite liiga tähtsust ja samuti koondisejalgpalli.
"Hiljutiste meediaspekulatsioonide valguses Euroopa "superliiga" loomise kohta teatud Euroopa klubide poolt, soovivad FIFA ja kuus konföderatsiooni (AFC, CAF, CONCACAF, CONMEBOL, OFC ja UEFA) taas korrata ja tugevalt rõhutada, et sellist võistlust ei FIFA ega ükski vastav konföderatsioon ei tunnusta," seisis FIFA neljapäevases teates.
"Kui mõni klubi või mängija neil võistlustel osaleb, siis tagajärjena ei lubata neil osa võtta FIFA või mõne konföderatsiooni võistlustest," hoiatas rahvusvaheline alaliit. Sisuliselt tähendaks see jalgpallurile ka näiteks keeldu osaleda MM-il.
Kuigi idee superliigast on ringelnud juba aastaid, siis just viimastel aastatel on need mõtted taas rohkem esile kerkinud. 2018. aasta sügisel kirjutas ajakiri Der Spiegel lekkinud dokumentidele viidates, et Madridi Reali plaanib just sellisest turniirist osa võtta.
Paljud tippklubid on jutud vastavate kõneluste toimumisest tagasi lükanud, aga Reali president Florentino Perez jätkab endiselt rääkimist, kuidas Euroopa klubijalgpall vajab muudatusi.
Mullu oktoobris tunnistas Barcelona presidendi positsioonilt taanduv Josep Maria Bartomeu, et on andnud klubi superliigasse üles. "Juhatus kiitis heaks nõuded, mis on vajalikud tulevikus Euroopa Superliigas osalemiseks, projektis, mida promovad Euroopa suured klubid."
Selle nädala esmaspäeval sõitis Reali president Perez külla Torino Juventuse ametivennale Andrea Agnellile, kes on Euroopa jalgpalliklubide liidu (ECA) juht. Vastav ühendus hõlmab just kontinendi suuremaid klubisid. | FIFA hoiatab jalgpallureid: superliigas osalemine jätab teid MM-ilt kõrvale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba mitmeid aastaid on jalgpallimaailmas keerelnud kõlakad ja analüüsid Meistrite liiga asemele planeeritava nn Euroopa superliiga loomisest, mis võtaks ülesehituses malli USA profispordi süsteemist ja kust ei saaks "välja kukkuda".
Üknes suurklubisid eelistav süsteem on olnud väga vastumeelne nii FIFA-le kui mõistagi ka Euroopa jalgpalliliidule UEFA, sest kahandaks kordades Meistrite liiga tähtsust ja samuti koondisejalgpalli.
"Hiljutiste meediaspekulatsioonide valguses Euroopa "superliiga" loomise kohta teatud Euroopa klubide poolt, soovivad FIFA ja kuus konföderatsiooni (AFC, CAF, CONCACAF, CONMEBOL, OFC ja UEFA) taas korrata ja tugevalt rõhutada, et sellist võistlust ei FIFA ega ükski vastav konföderatsioon ei tunnusta," seisis FIFA neljapäevases teates.
"Kui mõni klubi või mängija neil võistlustel osaleb, siis tagajärjena ei lubata neil osa võtta FIFA või mõne konföderatsiooni võistlustest," hoiatas rahvusvaheline alaliit. Sisuliselt tähendaks see jalgpallurile ka näiteks keeldu osaleda MM-il.
Kuigi idee superliigast on ringelnud juba aastaid, siis just viimastel aastatel on need mõtted taas rohkem esile kerkinud. 2018. aasta sügisel kirjutas ajakiri Der Spiegel lekkinud dokumentidele viidates, et Madridi Reali plaanib just sellisest turniirist osa võtta.
Paljud tippklubid on jutud vastavate kõneluste toimumisest tagasi lükanud, aga Reali president Florentino Perez jätkab endiselt rääkimist, kuidas Euroopa klubijalgpall vajab muudatusi.
Mullu oktoobris tunnistas Barcelona presidendi positsioonilt taanduv Josep Maria Bartomeu, et on andnud klubi superliigasse üles. "Juhatus kiitis heaks nõuded, mis on vajalikud tulevikus Euroopa Superliigas osalemiseks, projektis, mida promovad Euroopa suured klubid."
Selle nädala esmaspäeval sõitis Reali president Perez külla Torino Juventuse ametivennale Andrea Agnellile, kes on Euroopa jalgpalliklubide liidu (ECA) juht. Vastav ühendus hõlmab just kontinendi suuremaid klubisid.
### Response:
FIFA hoiatab jalgpallureid: superliigas osalemine jätab teid MM-ilt kõrvale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Saksamaa võib olla sunnitud oma piirid naaberriikidega sulgema, kui nad ei tõhusta meetmeid koroonaviiruse epideemia peatamiseks," ütles Braun neljapäeval.
Braun sõnas Saksamaa avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioonile ARD, et Saksamaa peab koroonaviiruse uue mutatsiooni leviku tõkestamiseks meetmeid tõhustama.
"On olemas oht, et koroonaviiruse uus mutatsioon levib nii kiiresti, et nakkust ei saa lõpuks enam kontrollida," teatas Braun.
Braun lisas, et koroonaviiruse uute tüvede kontrollimine peab olema Euroopa Liidu peamine prioriteet ja kutsus liikmesriike tegutsema sünkroonselt, et mutatsiooni peatada.
Saksamaa välisminister Heiko Maas ei toeta piirikontrolli taastamist.
"Ma arvan, et peame tegema kõik endast oleneva, et seda enam ei juhtuks," teatas Maas.
Saksamaa Roheliste partei pressiesindaja Franziska Brantner sõnas, et liikmesriigid peaksid keskenduma ühiste reisireeglite kehtestamisele.
"Piirikontroll ei ole lahendus, vaid ainult raskendab olukorda piiridel. Euroopa Liidu riigid peaksid ühiselt tegelema koroonavaktsiinide tootmisega," teatas Brantner.
Euroopa Liidu juhid on neljapäeva õhtul arutamas ideed koroonaviiruse vaktsiinisertifikaatide kasutamisest reisipassidena, kuid ettepanek on alles algusjärgus.
Braun lisas, et koroonaviiruse vaktsiin ja kevad toovad normaalsuse tagasi. | Merkeli personaliülem: Saksamaa võib oma piiri taas sulgeda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Saksamaa võib olla sunnitud oma piirid naaberriikidega sulgema, kui nad ei tõhusta meetmeid koroonaviiruse epideemia peatamiseks," ütles Braun neljapäeval.
Braun sõnas Saksamaa avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioonile ARD, et Saksamaa peab koroonaviiruse uue mutatsiooni leviku tõkestamiseks meetmeid tõhustama.
"On olemas oht, et koroonaviiruse uus mutatsioon levib nii kiiresti, et nakkust ei saa lõpuks enam kontrollida," teatas Braun.
Braun lisas, et koroonaviiruse uute tüvede kontrollimine peab olema Euroopa Liidu peamine prioriteet ja kutsus liikmesriike tegutsema sünkroonselt, et mutatsiooni peatada.
Saksamaa välisminister Heiko Maas ei toeta piirikontrolli taastamist.
"Ma arvan, et peame tegema kõik endast oleneva, et seda enam ei juhtuks," teatas Maas.
Saksamaa Roheliste partei pressiesindaja Franziska Brantner sõnas, et liikmesriigid peaksid keskenduma ühiste reisireeglite kehtestamisele.
"Piirikontroll ei ole lahendus, vaid ainult raskendab olukorda piiridel. Euroopa Liidu riigid peaksid ühiselt tegelema koroonavaktsiinide tootmisega," teatas Brantner.
Euroopa Liidu juhid on neljapäeva õhtul arutamas ideed koroonaviiruse vaktsiinisertifikaatide kasutamisest reisipassidena, kuid ettepanek on alles algusjärgus.
Braun lisas, et koroonaviiruse vaktsiin ja kevad toovad normaalsuse tagasi.
### Response:
Merkeli personaliülem: Saksamaa võib oma piiri taas sulgeda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku on Lätis tuvastatud 58 710 koroonaviirusse nakatumist, surnud on 1057 patsienti ehk 1,8 protsenti teadaolevatest nakatunutest.
Viimase ööpäevaga tehti Lätis 11 816 koroonaviiruse testi, millest positiivseid oli 7,6 protsenti.
Surnud kuulusid vanuserühma 55-95 eluaastat.
Viimase kahe nädala jooksul on Lätis tuvastatud 12 165 nakatunut ehk 637,7 nakatumist saja tuhande inimese kohta. | Lätis tuvastati ööpäevaga 902 koroonajuhtu, suri 25 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku on Lätis tuvastatud 58 710 koroonaviirusse nakatumist, surnud on 1057 patsienti ehk 1,8 protsenti teadaolevatest nakatunutest.
Viimase ööpäevaga tehti Lätis 11 816 koroonaviiruse testi, millest positiivseid oli 7,6 protsenti.
Surnud kuulusid vanuserühma 55-95 eluaastat.
Viimase kahe nädala jooksul on Lätis tuvastatud 12 165 nakatunut ehk 637,7 nakatumist saja tuhande inimese kohta.
### Response:
Lätis tuvastati ööpäevaga 902 koroonajuhtu, suri 25 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu Killustiku tänaval asuvas hoones tegutsev sotsiaalkeskus vajab ligikaudu aastaks asendusruume ning kuivõrd linnal endal praegu Lasnamäel vabu ruume pole, pöördutakse esialgu kaubanduskeskuste poole, ütles ERR-ile Lasnamäe linnaosavanem Vladimir Svet.
"Me ei ole leidnud asenduspindu linnaasutustest, sest meil Lasnamäel on praegu remondis üks põhikool ja üks lasteaed," lausus Svet.
Esimesena pöörduti T1 Mall of Tallinn keskuse poole, kus Svet käis teisipäeval pakutavaga tutvumas. "Praegu veel ei tea, kas T1-l on midagi pakkuda, mis meile huvi pakuks. Nad näitasid meile mõnda ruumi ja saadavad asendiplaanid," ütles Svet.
Sveti sõnul pöördutakse sama sooviga ka Sikupilli ja Ülemiste keskuse poole. "Laias laastus tahame teada, et kuidas taoline teenuste paigutamise formaat toimib," nentis ta.
Svet tõi näiteks Lääne-Euroopa, kus sotsiaalteenuseid pakkuvad asutused viiakse inimestele lähemale, ja just kaubanduskeskustesse. Eestist tõi ta positiivseks näiteks Viimsi valla, kus valla raamatukogu viidi samuti kaubanduskeskuse ruumidesse. Tallinnal, sealhulgas Lasnamäel, on tema sõnul sarnased plaanid.
"Ja kui me oleme nagunii otsimas sotsiaalkeskusele uusi ruume, siis miks mitte proovida sellist asja," ütles Svet.
Kaubanduskeskusse soovitakse kolida sotsiaalkeskuse päevakeskuse osa. Lisaks päevakeskusele pakub Lasnamäe sotsiaalkeskus koduteenuseid. | Lasnamäe võib oma sotsiaalkeskuse kolida T1 kaubanduskeskusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu Killustiku tänaval asuvas hoones tegutsev sotsiaalkeskus vajab ligikaudu aastaks asendusruume ning kuivõrd linnal endal praegu Lasnamäel vabu ruume pole, pöördutakse esialgu kaubanduskeskuste poole, ütles ERR-ile Lasnamäe linnaosavanem Vladimir Svet.
"Me ei ole leidnud asenduspindu linnaasutustest, sest meil Lasnamäel on praegu remondis üks põhikool ja üks lasteaed," lausus Svet.
Esimesena pöörduti T1 Mall of Tallinn keskuse poole, kus Svet käis teisipäeval pakutavaga tutvumas. "Praegu veel ei tea, kas T1-l on midagi pakkuda, mis meile huvi pakuks. Nad näitasid meile mõnda ruumi ja saadavad asendiplaanid," ütles Svet.
Sveti sõnul pöördutakse sama sooviga ka Sikupilli ja Ülemiste keskuse poole. "Laias laastus tahame teada, et kuidas taoline teenuste paigutamise formaat toimib," nentis ta.
Svet tõi näiteks Lääne-Euroopa, kus sotsiaalteenuseid pakkuvad asutused viiakse inimestele lähemale, ja just kaubanduskeskustesse. Eestist tõi ta positiivseks näiteks Viimsi valla, kus valla raamatukogu viidi samuti kaubanduskeskuse ruumidesse. Tallinnal, sealhulgas Lasnamäel, on tema sõnul sarnased plaanid.
"Ja kui me oleme nagunii otsimas sotsiaalkeskusele uusi ruume, siis miks mitte proovida sellist asja," ütles Svet.
Kaubanduskeskusse soovitakse kolida sotsiaalkeskuse päevakeskuse osa. Lisaks päevakeskusele pakub Lasnamäe sotsiaalkeskus koduteenuseid.
### Response:
Lasnamäe võib oma sotsiaalkeskuse kolida T1 kaubanduskeskusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastasrind leiab, et võimukoalitsiooni viis sundida opositsiooni olukorda, kus nende seisukohti ei ole võimalik hääletusel selgelt esitada, on teerullimeetod.
"Aukodanike tiitli ja Tartu Tähe kavaleride küsimuses on oluline leida konsensus kõikide Tartu valijate esindajate hulgas ja paketina tiitli saajate läbi surumine kahjustab kõiki tiitli saajaid ja aukodanike ning Tartu Tähe kavaleride mainet tervikuna. See on väga halb praktika," teatas Keskerakonna fraktsiooni esimees Valdimir Šokman.
Ta lisas, et aukodanike ja Tartu Tähe kavaleride nimetamine on oluline küsimus, kus tuleb konsensust otsida juba varem ka opositsiooniga kokkuleppele jõudes.
Tartu opositsiooni kuuluvad Keskerakonna, EKRE, Isamaa ning valimisliitude Tartu heaks ja Tartu eest saadikud.
Koalitsiooni kuuluv volikogu liige Heljo Pikhof (SDE) ütles ERR-ile, et palju vastukaja tekitanud ärimehe Neinar Seli nimetamine aukodanikuks on osalt mõistetav, kuna Seli on Tartu jaoks palju head teinud.
"Aga eks see ole mõneti ebaõiglane tänaste aukodanike suhtes," lisas Pikhof.
Ta sõnas, et Seli karistus on küll kustunud ja seda ei saa ka terve elu meenutada, kuid karistust ei saa ka olematuks teha.
Lisaks Selile antakse tiitel ka lastearst Lemme Haldrele ja kirjandusteadlasele Jüri Talvetile, kes esitati tiitlile sotside ettepanekul.
Seli esitas kandidaadiks Tartu Spordiliit ning seda toetasid Eesti Olümpiakomitee, Eesti Olümpiaakadeemia ja Kaitseliidu Tartu malev. | Tartu opositsioon taandab ennast aukodanike tiitli hääletuselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastasrind leiab, et võimukoalitsiooni viis sundida opositsiooni olukorda, kus nende seisukohti ei ole võimalik hääletusel selgelt esitada, on teerullimeetod.
"Aukodanike tiitli ja Tartu Tähe kavaleride küsimuses on oluline leida konsensus kõikide Tartu valijate esindajate hulgas ja paketina tiitli saajate läbi surumine kahjustab kõiki tiitli saajaid ja aukodanike ning Tartu Tähe kavaleride mainet tervikuna. See on väga halb praktika," teatas Keskerakonna fraktsiooni esimees Valdimir Šokman.
Ta lisas, et aukodanike ja Tartu Tähe kavaleride nimetamine on oluline küsimus, kus tuleb konsensust otsida juba varem ka opositsiooniga kokkuleppele jõudes.
Tartu opositsiooni kuuluvad Keskerakonna, EKRE, Isamaa ning valimisliitude Tartu heaks ja Tartu eest saadikud.
Koalitsiooni kuuluv volikogu liige Heljo Pikhof (SDE) ütles ERR-ile, et palju vastukaja tekitanud ärimehe Neinar Seli nimetamine aukodanikuks on osalt mõistetav, kuna Seli on Tartu jaoks palju head teinud.
"Aga eks see ole mõneti ebaõiglane tänaste aukodanike suhtes," lisas Pikhof.
Ta sõnas, et Seli karistus on küll kustunud ja seda ei saa ka terve elu meenutada, kuid karistust ei saa ka olematuks teha.
Lisaks Selile antakse tiitel ka lastearst Lemme Haldrele ja kirjandusteadlasele Jüri Talvetile, kes esitati tiitlile sotside ettepanekul.
Seli esitas kandidaadiks Tartu Spordiliit ning seda toetasid Eesti Olümpiakomitee, Eesti Olümpiaakadeemia ja Kaitseliidu Tartu malev.
### Response:
Tartu opositsioon taandab ennast aukodanike tiitli hääletuselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil pole praegusel hetkel mitte mingit põhjust uskuda, et 23. juulil Tokyo olümpiamänge ei Tokyo olümpiastaadionil ei avata," lausus ROK-i president Thomas Bach uudisteagentuurile Kyodo News.
"Seepärast pole ka plaan B-d ja seetõttu oleme täielikult pühendunud nende mängude turvaliseks ja edukaks muutmisele."
Kuigi korraldajad on jätkuvalt optimistlikud, siis kahtlusi tõstatavad asjaolud, et mängudega seotud kulud aina kasvavad, suur enamus kohalikke leiab, et olümpia ei tohiks sel suvel Tokyos toimuda ja lisaks võitleb kogu maailm jätkuvalt koroonaviirusega.
Algselt pidid Tokyo olümpiamängud toimuma eelmisel suvel, aga pandeemia tõttu lükati need aasta võrra edasi. Praeguse kava kohaselt peetakse olümpia 23. juulist 8. augustini.
Järgmine taliolümpia peaks toimuma pisut enam kui aasta pärast ehk 4.-20. veebruaril 2022 Pekingis. | ROK-i president optimistlikult: varuplaani Tokyo olümpiaks pole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil pole praegusel hetkel mitte mingit põhjust uskuda, et 23. juulil Tokyo olümpiamänge ei Tokyo olümpiastaadionil ei avata," lausus ROK-i president Thomas Bach uudisteagentuurile Kyodo News.
"Seepärast pole ka plaan B-d ja seetõttu oleme täielikult pühendunud nende mängude turvaliseks ja edukaks muutmisele."
Kuigi korraldajad on jätkuvalt optimistlikud, siis kahtlusi tõstatavad asjaolud, et mängudega seotud kulud aina kasvavad, suur enamus kohalikke leiab, et olümpia ei tohiks sel suvel Tokyos toimuda ja lisaks võitleb kogu maailm jätkuvalt koroonaviirusega.
Algselt pidid Tokyo olümpiamängud toimuma eelmisel suvel, aga pandeemia tõttu lükati need aasta võrra edasi. Praeguse kava kohaselt peetakse olümpia 23. juulist 8. augustini.
Järgmine taliolümpia peaks toimuma pisut enam kui aasta pärast ehk 4.-20. veebruaril 2022 Pekingis.
### Response:
ROK-i president optimistlikult: varuplaani Tokyo olümpiaks pole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enim kõneainet pakkus sotsiaalmeedias senaator Bernie Sanders:
Same energy. #InaugurationDay pic.twitter.com/O56KE1sHFL
— william. (@willtbh) January 20, 2021
Bernie Sanders vallandas sotsiaalmeedias meemilaine
Bernie Sanders vallandas sotsiaalmeedias meemilaine
Bernie Sanders vallandas sotsiaalmeedias meemilaine
Bernie Sanders vallandas sotsiaalmeedias meemilaine
I've seen enough. This is the winner. pic.twitter.com/DuDeUGnGz4
— Fred (@WaywardWinifred) January 20, 2021
When you got to be at the inauguration at noon and the post office at 1. ❤️ #berniesmittens #InaugurationDay pic.twitter.com/4TD61FVXeY
— dylan toombs (@dylantoombs) January 20, 2021
Bernie Sanders vallandas sotsiaalmeedias meemilaine
God love him. #berniesmittens pic.twitter.com/xm6oUVqS8u
— Claire Young (@TClaireYoung) January 20, 2021
If you add googly eyes to #berniesmittens, 2021 becomes a little more tolerable. pic.twitter.com/vIFWofRKuH
— Jean O'Dwyer (@DrJeanODwyer) January 20, 2021
"This could've been an email" pic.twitter.com/kn68z6eDhY
— Ashley K. (@AshleyKSmalls) January 20, 2021
Tähelepanuta ei jäänud ka Lady Gaga, kes inauguratsioonil hümni esitas:
Life imitating art (2021)
Princess Leia Lady Gaga pic.twitter.com/FyAWAIjPrR
— Alert (@GagasAlerts) January 20, 2021
Lady Gaga went from Star Wars to Hunger Games real quick. pic.twitter.com/VD1BWfAyAT
— 〄 (@PopeChromaticus) January 20, 2021
lady gaga looking like she ab to announce who will be in the next hunger games pic.twitter.com/4ssvRaZ1SS
— cassi (@cassismoonlight) January 20, 2021
Inimesed märkasid ka, et kui Donald ja Melania Trump Valgest Majast lahkusid, ei olnud nende poeg Barron nendega:
Barron walking downstairs for breakfast pic.twitter.com/FLXQoKK6GV
— yum maga tears (@BringOutTheDead) January 20, 2021
*cut to Melania on Air Force One*
BARRON! pic.twitter.com/7k9bGiQYlQ
— Ryan Love (@RyanJL) January 20, 2021 | Bernie Sandersist sai Bideni inauguratsiooni meemide suurim staar | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enim kõneainet pakkus sotsiaalmeedias senaator Bernie Sanders:
Same energy. #InaugurationDay pic.twitter.com/O56KE1sHFL
— william. (@willtbh) January 20, 2021
Bernie Sanders vallandas sotsiaalmeedias meemilaine
Bernie Sanders vallandas sotsiaalmeedias meemilaine
Bernie Sanders vallandas sotsiaalmeedias meemilaine
Bernie Sanders vallandas sotsiaalmeedias meemilaine
I've seen enough. This is the winner. pic.twitter.com/DuDeUGnGz4
— Fred (@WaywardWinifred) January 20, 2021
When you got to be at the inauguration at noon and the post office at 1. ❤️ #berniesmittens #InaugurationDay pic.twitter.com/4TD61FVXeY
— dylan toombs (@dylantoombs) January 20, 2021
Bernie Sanders vallandas sotsiaalmeedias meemilaine
God love him. #berniesmittens pic.twitter.com/xm6oUVqS8u
— Claire Young (@TClaireYoung) January 20, 2021
If you add googly eyes to #berniesmittens, 2021 becomes a little more tolerable. pic.twitter.com/vIFWofRKuH
— Jean O'Dwyer (@DrJeanODwyer) January 20, 2021
"This could've been an email" pic.twitter.com/kn68z6eDhY
— Ashley K. (@AshleyKSmalls) January 20, 2021
Tähelepanuta ei jäänud ka Lady Gaga, kes inauguratsioonil hümni esitas:
Life imitating art (2021)
Princess Leia Lady Gaga pic.twitter.com/FyAWAIjPrR
— Alert (@GagasAlerts) January 20, 2021
Lady Gaga went from Star Wars to Hunger Games real quick. pic.twitter.com/VD1BWfAyAT
— 〄 (@PopeChromaticus) January 20, 2021
lady gaga looking like she ab to announce who will be in the next hunger games pic.twitter.com/4ssvRaZ1SS
— cassi (@cassismoonlight) January 20, 2021
Inimesed märkasid ka, et kui Donald ja Melania Trump Valgest Majast lahkusid, ei olnud nende poeg Barron nendega:
Barron walking downstairs for breakfast pic.twitter.com/FLXQoKK6GV
— yum maga tears (@BringOutTheDead) January 20, 2021
*cut to Melania on Air Force One*
BARRON! pic.twitter.com/7k9bGiQYlQ
— Ryan Love (@RyanJL) January 20, 2021
### Response:
Bernie Sandersist sai Bideni inauguratsiooni meemide suurim staar |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Liit on arutamas uut digitaalset poliitikat, millel oleks suur mõju USA tehnoloogiahiiglastele (Apple, Google, Amazon, Facebook, Twitter). Peamine eesmärk on vähendada internetigigantide monopoolset ülemvõimu ja tagada suurem eraelu puutumatus.
"Peame kehtestama tehnoloogiahiiglaste kontrollimatule poliitilisele võimule demokraatlikud piirid. Kuigi Twitteri tegevus oli õige, kui nad blokeerisid Trumpi konto, siis sellised sõnavabaduse tõkestamised peaksid põhinema seaduste alusel, mitte eraettevõtete reeglite põhjal," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Trumpi administratsioon pidas Euroopa Liidu plaane sotsiaalmeedia sisu reguleerimiseks USA huvidele vaenulikuks. Von der Leyen loodab, et Bideni administratsioon teeb Euroopa Liiduga rohkem koostööd.
"Koos saaksime luua digitaalse majanduse reeglistiku, mis kehtiks kogu maailmas," lisas von der Leyen.
Von der Leyen tervitas Joe Bideni ametisseastumist ja leidis, et tegemist on Atlandi-üleste suhete uue koidikuga. Lisaks hoiatas ta USA internetiettevõtteid, et tulemas on uus reguleerimise ajastu.
"Euroopa Liit ei ole immuunne Donald Trumpi poolt valla päästetud demokraatiaohu suhtes ja peab vandenõuteooriate ja valeinformatsiooni leviku tõkestamiseks internetti rohkem reguleerima," von der Leyen.
Von der Leyen teatas Euroopa Parlamendi liikmetele, et USA administratsiooni vahetus ei tohi viia illusioonideni.
"Kuigi Donald Trumpi presidentuur võib olla ajalugu, pole tema liikumine kuhugi kadunud. Valimistel hääletas tema poolt üle 70 miljoni ameeriklase. Vaid mõni päev tagasi tungisid osad neist Kapitooliumi hoonesse," ütles von der Leyen.
"Kapitooliumi ründamise telepildid šokeerisid meid kõiki. See juhtub siis, kui sõnad õhutavad tegutsema. Nii juhtub, kui vihakõne ja võltsuudised levivad kulutulena digitaalse meedia kaudu. Neist saab oht demokraatiale, peame võtma Kapitooliumi sündmusi kainestava hoiatusena," lisas von der Leyen.
Von der Leyen tõstis samuti esile eelmise aasta augustis toimunud juhtumit, kui paremäärmuslikud meeleavaldajad üritasid tungida Saksamaa parlamendi hoonesse.
"Ka Euroopas on inimesi, kes tunnevad end ebamugavalt ja on väga vihased. On olemas inimesi kes levitavad vandenõuteooriaid, mis on sageli segu täiesti absurdsetest fantaasiatest. Ja muidugi näeme, et vandenõuteooriatest alguse saanud vihkamine ja põlgus levib sotsiaalmeedias filtreerimata miljonitele inimestele," ütles von der Leyen.
Von der Leyeni kõne näitas Euroopa Liidu kasvavat soovi reguleerida interneti-platvormidel levivat sisu. Samuti proovib Euroopa Liit vältida olukorda, kus sisu reguleerimise otsused jäävad eraettevõtetele. | Von der Leyen: EL peab tugevdama internetis leviva sisu järelevalvet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liit on arutamas uut digitaalset poliitikat, millel oleks suur mõju USA tehnoloogiahiiglastele (Apple, Google, Amazon, Facebook, Twitter). Peamine eesmärk on vähendada internetigigantide monopoolset ülemvõimu ja tagada suurem eraelu puutumatus.
"Peame kehtestama tehnoloogiahiiglaste kontrollimatule poliitilisele võimule demokraatlikud piirid. Kuigi Twitteri tegevus oli õige, kui nad blokeerisid Trumpi konto, siis sellised sõnavabaduse tõkestamised peaksid põhinema seaduste alusel, mitte eraettevõtete reeglite põhjal," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Trumpi administratsioon pidas Euroopa Liidu plaane sotsiaalmeedia sisu reguleerimiseks USA huvidele vaenulikuks. Von der Leyen loodab, et Bideni administratsioon teeb Euroopa Liiduga rohkem koostööd.
"Koos saaksime luua digitaalse majanduse reeglistiku, mis kehtiks kogu maailmas," lisas von der Leyen.
Von der Leyen tervitas Joe Bideni ametisseastumist ja leidis, et tegemist on Atlandi-üleste suhete uue koidikuga. Lisaks hoiatas ta USA internetiettevõtteid, et tulemas on uus reguleerimise ajastu.
"Euroopa Liit ei ole immuunne Donald Trumpi poolt valla päästetud demokraatiaohu suhtes ja peab vandenõuteooriate ja valeinformatsiooni leviku tõkestamiseks internetti rohkem reguleerima," von der Leyen.
Von der Leyen teatas Euroopa Parlamendi liikmetele, et USA administratsiooni vahetus ei tohi viia illusioonideni.
"Kuigi Donald Trumpi presidentuur võib olla ajalugu, pole tema liikumine kuhugi kadunud. Valimistel hääletas tema poolt üle 70 miljoni ameeriklase. Vaid mõni päev tagasi tungisid osad neist Kapitooliumi hoonesse," ütles von der Leyen.
"Kapitooliumi ründamise telepildid šokeerisid meid kõiki. See juhtub siis, kui sõnad õhutavad tegutsema. Nii juhtub, kui vihakõne ja võltsuudised levivad kulutulena digitaalse meedia kaudu. Neist saab oht demokraatiale, peame võtma Kapitooliumi sündmusi kainestava hoiatusena," lisas von der Leyen.
Von der Leyen tõstis samuti esile eelmise aasta augustis toimunud juhtumit, kui paremäärmuslikud meeleavaldajad üritasid tungida Saksamaa parlamendi hoonesse.
"Ka Euroopas on inimesi, kes tunnevad end ebamugavalt ja on väga vihased. On olemas inimesi kes levitavad vandenõuteooriaid, mis on sageli segu täiesti absurdsetest fantaasiatest. Ja muidugi näeme, et vandenõuteooriatest alguse saanud vihkamine ja põlgus levib sotsiaalmeedias filtreerimata miljonitele inimestele," ütles von der Leyen.
Von der Leyeni kõne näitas Euroopa Liidu kasvavat soovi reguleerida interneti-platvormidel levivat sisu. Samuti proovib Euroopa Liit vältida olukorda, kus sisu reguleerimise otsused jäävad eraettevõtetele.
### Response:
Von der Leyen: EL peab tugevdama internetis leviva sisu järelevalvet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Praegu on üsna keerulised alad," tõdes tänavu meeskonnas osakoormusega sõitev Teemu Suninen väljaandele Rallit.fi. "Prantsusmaa on üsna suletud, restoranid on kinni ja raske on leida toitu. Aga seni oleme hakkama saanud."
"Me oleme leidnud lahendusi, kuidas toitu hankida. Aga see on see meeskonnale suur väljakutse. Mehaanikutel on nendes oludes samuti keeruline."
Koroonapiirangutest tulenevate ebameeldivuste kõrval tuleb kõikidel rallimeestel kiiresti harjuda ka uute rehvidega, sest alates tänavusest hooajast vahetab Michelini välja Itaalia rehvitootja Pirelli.
"Pirelli rehvid on head, aga vajavad sõitja ja autoga kohanemist," lausus Suninen. "Loodetavasti oleme kodutöö hästi ära teinud ja arenguga kaasas käinud."
Kui eelmised kolm hooaega tegi Suninen M-Spordi ridades kaasa täisprogrammi, siis tänavu pole see M-Spordi finantsilise kitsikuse tõttu võimalik ja kõikidel etappidel sõidab vaid britt Gus Greensmith, kes toob meeskonda ise raha juurde.
Praeguse plaani kohaselt osaleb Suninen kuuel etapil ehk teeb kaasa pool hooaega. "Mõlemal osapoolel on tahet saada rohkem etappe. Aga tõenäoliselt sõltub see rohkem tööandjast," kommenteeris soomlane. | M-Spordil tuli muude murede kõrval lahendada ka söögiprobleem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Praegu on üsna keerulised alad," tõdes tänavu meeskonnas osakoormusega sõitev Teemu Suninen väljaandele Rallit.fi. "Prantsusmaa on üsna suletud, restoranid on kinni ja raske on leida toitu. Aga seni oleme hakkama saanud."
"Me oleme leidnud lahendusi, kuidas toitu hankida. Aga see on see meeskonnale suur väljakutse. Mehaanikutel on nendes oludes samuti keeruline."
Koroonapiirangutest tulenevate ebameeldivuste kõrval tuleb kõikidel rallimeestel kiiresti harjuda ka uute rehvidega, sest alates tänavusest hooajast vahetab Michelini välja Itaalia rehvitootja Pirelli.
"Pirelli rehvid on head, aga vajavad sõitja ja autoga kohanemist," lausus Suninen. "Loodetavasti oleme kodutöö hästi ära teinud ja arenguga kaasas käinud."
Kui eelmised kolm hooaega tegi Suninen M-Spordi ridades kaasa täisprogrammi, siis tänavu pole see M-Spordi finantsilise kitsikuse tõttu võimalik ja kõikidel etappidel sõidab vaid britt Gus Greensmith, kes toob meeskonda ise raha juurde.
Praeguse plaani kohaselt osaleb Suninen kuuel etapil ehk teeb kaasa pool hooaega. "Mõlemal osapoolel on tahet saada rohkem etappe. Aga tõenäoliselt sõltub see rohkem tööandjast," kommenteeris soomlane.
### Response:
M-Spordil tuli muude murede kõrval lahendada ka söögiprobleem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | TTP-l on plaanis on kolmekorruseline Kalma sauna hoone renoveerida ja juurde ehitada neljakorruseline hooneosa. Uue kompleksi nimeks on taotluses märgitud Kalma hotell.
Taotluses on märgitud, et detailplaneeringu eesmärgiks on välja selgitada võimalused muinsuskaitse all oleva amortiseerunud Kalamaja saunahoone ümber ehitamiseks ja laiendamiseks majutushooneks-spaahotelliks.
TTP müügikonsultant Rainis Nagel ütles ERR-ile, et kuigi detailplaneeringu algatamise avaldus on sisse antud, on praegu tegu vaid uitmõttega.
"Täiesti nullpunktis oleme praegu sellega. See teema on praegu ooteriiulis. Anname teada, kui hakkame sellega ka füüsiliselt tegelema. Praegu on see ainult uitmõte, ei midagi kindlat. Meil on miljon asja käsil ja see ei ole kindlasti meil prioriteet number üks," lausus Nagel.
Nagel lisas, et kuigi detailplaneeringut soovitakse algatada, ei tähenda see, et taotluses esitatud lahendused ka sellisena kunagi teoks saavad.
Spaahotelli arhitektuurse kontseptsiooni on koostanud M. Pressi Arhitektuuribüroo AS.
Amortiseerunud Kalma saunahoone on muinsuskaitse all ja seetõttu on selle renoveerimiseks koostatud eritingimused. Näiteks ei tohi juurdeehitis ületada hoone ajaloolise osa maksimaalset kõrgust; säilitada tuleb punastest tellistest korsten saunahoone tagafassaadil. Samas pole muinsuskaitselisi piiranguid selle kohta, kuidas hakkaba välja nägema juurdeehitis ning milliseid materjale selle ehitamiseks kasutatakse.
Juurdeehitis peab selgelt eristuma olemasolevast saunahoonest, olema äratuntavalt moodne, samas ei tohi domineerida lähiala ajalooliste hoonete ega keskkonna üle. Juurdeehituse lahenduse sobivuse üle otsustab Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakond.
Alale on kavandatud kuni kaheksa parkimiskohta, juurdepääs on planeeritud Vana-Kalamaja tänavalt.
Praegu on kinnistu Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus märgitud ühiskondlike hoonete funktsiooniga. Planeeringu taotleja ehk TTP soovib, et koostamisel olevas linnaosa üldplaneeringus muudetaks maakasutus ärimaaks.
1928. aastal valminud uusklassitsistliku art deco elementidega saunahoone projekteeris arhitekt Aleksander Wladovsky.
Kalma spaahotelli eskiislahenduse joonisega saab tutvuda SIIN (pdf) | Omanik kaalub legendaarse Kalma sauna ümberehitamist spaahotelliks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TTP-l on plaanis on kolmekorruseline Kalma sauna hoone renoveerida ja juurde ehitada neljakorruseline hooneosa. Uue kompleksi nimeks on taotluses märgitud Kalma hotell.
Taotluses on märgitud, et detailplaneeringu eesmärgiks on välja selgitada võimalused muinsuskaitse all oleva amortiseerunud Kalamaja saunahoone ümber ehitamiseks ja laiendamiseks majutushooneks-spaahotelliks.
TTP müügikonsultant Rainis Nagel ütles ERR-ile, et kuigi detailplaneeringu algatamise avaldus on sisse antud, on praegu tegu vaid uitmõttega.
"Täiesti nullpunktis oleme praegu sellega. See teema on praegu ooteriiulis. Anname teada, kui hakkame sellega ka füüsiliselt tegelema. Praegu on see ainult uitmõte, ei midagi kindlat. Meil on miljon asja käsil ja see ei ole kindlasti meil prioriteet number üks," lausus Nagel.
Nagel lisas, et kuigi detailplaneeringut soovitakse algatada, ei tähenda see, et taotluses esitatud lahendused ka sellisena kunagi teoks saavad.
Spaahotelli arhitektuurse kontseptsiooni on koostanud M. Pressi Arhitektuuribüroo AS.
Amortiseerunud Kalma saunahoone on muinsuskaitse all ja seetõttu on selle renoveerimiseks koostatud eritingimused. Näiteks ei tohi juurdeehitis ületada hoone ajaloolise osa maksimaalset kõrgust; säilitada tuleb punastest tellistest korsten saunahoone tagafassaadil. Samas pole muinsuskaitselisi piiranguid selle kohta, kuidas hakkaba välja nägema juurdeehitis ning milliseid materjale selle ehitamiseks kasutatakse.
Juurdeehitis peab selgelt eristuma olemasolevast saunahoonest, olema äratuntavalt moodne, samas ei tohi domineerida lähiala ajalooliste hoonete ega keskkonna üle. Juurdeehituse lahenduse sobivuse üle otsustab Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakond.
Alale on kavandatud kuni kaheksa parkimiskohta, juurdepääs on planeeritud Vana-Kalamaja tänavalt.
Praegu on kinnistu Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus märgitud ühiskondlike hoonete funktsiooniga. Planeeringu taotleja ehk TTP soovib, et koostamisel olevas linnaosa üldplaneeringus muudetaks maakasutus ärimaaks.
1928. aastal valminud uusklassitsistliku art deco elementidega saunahoone projekteeris arhitekt Aleksander Wladovsky.
Kalma spaahotelli eskiislahenduse joonisega saab tutvuda SIIN (pdf)
### Response:
Omanik kaalub legendaarse Kalma sauna ümberehitamist spaahotelliks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Täna olid ka valitsuse laua peal lisapiirangud, lisapiirangud 13 maakonnas, mis puudutavad söögikohtasid, spaasid. See vajab veel rahalist arvutust, et mis see kompensatsioonimeede on," ütles Ratas valitsuse pressikonverentsil.
"Nii, et ma usun sellega saab järgmine valitsus järgmisel nädalal edasi tegeleda. See töö ametkonna tasandil tänase valitsuse palvel kindlasti jätkub. See fookus on olnud kõik 13 maakonda," lisas ta.
Praegu on Harjumaal ja Ida-Virumaal restoranide tegevus piiratud, nad saavad olla avatud kell 06.00 - 19.00. Spaad on suletud. | Valitsus valmistab ette piirangute laiendamist üle kogu Eesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täna olid ka valitsuse laua peal lisapiirangud, lisapiirangud 13 maakonnas, mis puudutavad söögikohtasid, spaasid. See vajab veel rahalist arvutust, et mis see kompensatsioonimeede on," ütles Ratas valitsuse pressikonverentsil.
"Nii, et ma usun sellega saab järgmine valitsus järgmisel nädalal edasi tegeleda. See töö ametkonna tasandil tänase valitsuse palvel kindlasti jätkub. See fookus on olnud kõik 13 maakonda," lisas ta.
Praegu on Harjumaal ja Ida-Virumaal restoranide tegevus piiratud, nad saavad olla avatud kell 06.00 - 19.00. Spaad on suletud.
### Response:
Valitsus valmistab ette piirangute laiendamist üle kogu Eesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NHL-is enam kui 700 väravad visanud Ovetškin, keskründaja Jevgeni Kuznetsov, kaitsemängija Dmitri Orlov ja väravavaht Ilja Samsonov kogunesid määrustevastaselt hotelliruumis.
"Ma kahetsen oma valikut veeta meie hotelliruumis aega tiimikaaslastega, olles eemal riietusruumidest," lausus Ovetškin klubi saadetud pressiteate vahendusel. "Võtan sellest kogemusest õppust."
Neli mängijat ei tohi nüüd Washingtoni treeningutest osa võtta, küll aga on võimalik nende naasmine reedeks planeeritud kohtumiseks Buffalo Sabresiga.
Lisaks nelja mängija meeskonnast eraldamisele peab Washington Capitals tasuma ka 100 000 USA dollari suuruse trahvi.
Washington on tänavusel hooajal pidanud idadivisjonis neli kohtumist: kui kahes esimeses mängus alistati Buffalo Sabres, siis järgnevalt kaotati kaks korda Pittsburgh Penguinsile. | Ovetškin ja veel kolm hokimeest rikkusid koroonapiiranguid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NHL-is enam kui 700 väravad visanud Ovetškin, keskründaja Jevgeni Kuznetsov, kaitsemängija Dmitri Orlov ja väravavaht Ilja Samsonov kogunesid määrustevastaselt hotelliruumis.
"Ma kahetsen oma valikut veeta meie hotelliruumis aega tiimikaaslastega, olles eemal riietusruumidest," lausus Ovetškin klubi saadetud pressiteate vahendusel. "Võtan sellest kogemusest õppust."
Neli mängijat ei tohi nüüd Washingtoni treeningutest osa võtta, küll aga on võimalik nende naasmine reedeks planeeritud kohtumiseks Buffalo Sabresiga.
Lisaks nelja mängija meeskonnast eraldamisele peab Washington Capitals tasuma ka 100 000 USA dollari suuruse trahvi.
Washington on tänavusel hooajal pidanud idadivisjonis neli kohtumist: kui kahes esimeses mängus alistati Buffalo Sabres, siis järgnevalt kaotati kaks korda Pittsburgh Penguinsile.
### Response:
Ovetškin ja veel kolm hokimeest rikkusid koroonapiiranguid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paljud arvavad, et Monte Carlos on prantslasel viimane võimalus võita see legendaarne mõõduvõtt rekordilist kaheksandat korda. Ogier selle väitega ei nõustunud, vahendab DirtFish.
"Esiteks ma ei välista ka tulevikus Montes startimist. Seda esiteks," kommenteeris Toyota sõitja enne hooaja avaetappi. "Teiseks, ausalt öeldes ma ei mõtle sellele väga. Ma olen alati väga keskendunud võidusõidule. Ma ei võta aega niimoodi mõtlemiseks."
Tänavuse hooaja eel Toyota tiimipealikuks kerkinud Jari-Matti Latvala ei välistanud samuti võimalust, et prantslane võib tulevikus siin-seal kaasa teha.
"Mul on samuti tunne, et sellisel rallil - isegi, kui Seb ei tee 22. aastal kaasa täisprogrammi, siis mind ei üllataks, kui teda mõnedel rallidel siiski näha on," lausus soomlane.
"Kui me mõtleme, et tagasi on tulnud sellised sõitjad nagu Sebastien Loeb ja kui meenutame, millal Marcus Grönholm lõpetas, siis paljud neist tundsid, et lõpetasid liiga vara."
Oma isikliku karjääri osas on Latvala siiski konkreetsem. "Ma ei arva, et kui oled meeskonna juht ja siis järsku uuesti sõitmas, et see oleks väga teemaks."
"Aga eks me näe. Ma tean Sebi, ta armastab sõitmist ja mina armastan samuti sõitmist, aga olen sõitnud nii palju ja nii kaua ning ma tean, et kui saan osaleda oma vana Toyotaga ajalooliste autode rallidel, siis sellest mulle piisab." | Ogier võib üksikutel rallidel ka tulevikus kaasa teha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paljud arvavad, et Monte Carlos on prantslasel viimane võimalus võita see legendaarne mõõduvõtt rekordilist kaheksandat korda. Ogier selle väitega ei nõustunud, vahendab DirtFish.
"Esiteks ma ei välista ka tulevikus Montes startimist. Seda esiteks," kommenteeris Toyota sõitja enne hooaja avaetappi. "Teiseks, ausalt öeldes ma ei mõtle sellele väga. Ma olen alati väga keskendunud võidusõidule. Ma ei võta aega niimoodi mõtlemiseks."
Tänavuse hooaja eel Toyota tiimipealikuks kerkinud Jari-Matti Latvala ei välistanud samuti võimalust, et prantslane võib tulevikus siin-seal kaasa teha.
"Mul on samuti tunne, et sellisel rallil - isegi, kui Seb ei tee 22. aastal kaasa täisprogrammi, siis mind ei üllataks, kui teda mõnedel rallidel siiski näha on," lausus soomlane.
"Kui me mõtleme, et tagasi on tulnud sellised sõitjad nagu Sebastien Loeb ja kui meenutame, millal Marcus Grönholm lõpetas, siis paljud neist tundsid, et lõpetasid liiga vara."
Oma isikliku karjääri osas on Latvala siiski konkreetsem. "Ma ei arva, et kui oled meeskonna juht ja siis järsku uuesti sõitmas, et see oleks väga teemaks."
"Aga eks me näe. Ma tean Sebi, ta armastab sõitmist ja mina armastan samuti sõitmist, aga olen sõitnud nii palju ja nii kaua ning ma tean, et kui saan osaleda oma vana Toyotaga ajalooliste autode rallidel, siis sellest mulle piisab."
### Response:
Ogier võib üksikutel rallidel ka tulevikus kaasa teha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NyxAiri tegevjuht Jaanus Ojamets ütles ERR-ile, et kõige värskemat statistikat jaanuari kohta veel pole, kuid detsembris oli lendude täituvus keskmiselt 30,8 protsenti.
Firma alustas liinil lendamist 21. detsembril ehk sõidetud on kuu aega, selle aja sisse on mahtunud 54 lendu.
"Reisijate arv kogu aeg kasvab, tihti reedesed ja pühapäevased lennud on täis. Mina olen suve osas suhteliselt optimistilik, et hakkamegi täis lennukiga lendama," sõnas Ojamets.
Ta lisas, et oli alguses projekti tasuvuse osas veidi kahtleval positsioonil, kuid nüüd on ta aina optimistlikum.
NyxAiri lennuk on 48-kohaline, varem sõitis liinil Transaviabaltika 19-kohaline lennuk. Kui vaadata detsembrikuu keskmist täituvust, oli NyxAiri igale lennule ostetud ca 15 kohta. | NyxAir lendab Tallinna ja Kuressaare vahet nädalavahetustel täis lennukiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NyxAiri tegevjuht Jaanus Ojamets ütles ERR-ile, et kõige värskemat statistikat jaanuari kohta veel pole, kuid detsembris oli lendude täituvus keskmiselt 30,8 protsenti.
Firma alustas liinil lendamist 21. detsembril ehk sõidetud on kuu aega, selle aja sisse on mahtunud 54 lendu.
"Reisijate arv kogu aeg kasvab, tihti reedesed ja pühapäevased lennud on täis. Mina olen suve osas suhteliselt optimistilik, et hakkamegi täis lennukiga lendama," sõnas Ojamets.
Ta lisas, et oli alguses projekti tasuvuse osas veidi kahtleval positsioonil, kuid nüüd on ta aina optimistlikum.
NyxAiri lennuk on 48-kohaline, varem sõitis liinil Transaviabaltika 19-kohaline lennuk. Kui vaadata detsembrikuu keskmist täituvust, oli NyxAiri igale lennule ostetud ca 15 kohta.
### Response:
NyxAir lendab Tallinna ja Kuressaare vahet nädalavahetustel täis lennukiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turu-uuringute AS-i 1008 vastajaga küsitluse järgi usaldab ERR-i 69 protsenti, trükiajakirjandust 54 protsenti ja eraringhäälinguid 51 protsenti.
Sealjuures on ERR-i usaldusväärseks pidajate osakaal võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvanud kaks protsenti.
Eestlastest vastajatest usaldab ERR-i 75 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 51 protsenti.
Usaldus ERR-i vastu on keskmisest kõrgem naiste, 15-24- ja üle 65-aastaste seas, kõrgharidusega vastajate, keskastme spetsialistide, õpilaste ja üliõpilaste ning pensionäride seas. Regioniti eriti maal ja väikelinnades elavate inimeste ning Põhja- ja Lõuna-Eesti elanike seas.
Usaldamatus ERR-i vastu on keskmisest suurem 55-64-aastaste ning Lääne- ja Kesk-Eesti elanike seas.
Kõige kõrgema usaldusväärsusega institutsioonid on päästeamet, häirekeskus ning politsei- ja piirivalveamet, keda usaldab üle 90 protsendi elanikest.
Kõige madalam on erakondade usaldusväärsus, keda usaldab 31 protsenti.
Kui kõrvutada usaldab/ei usalda saldot, on ERR-i usaldusväärsus erameedia ees veelgi suurem.
ERR-i usaldab 69 protsenti ja ei usalda 17 protsenti ehk saldo on 52 protsenti.
Trükiajakirjandust usaldab 54 protsenti ja ei usalda 32 protsenti ehk saldo on 22 protsenti.
Eraringhäälingut usaldab 51 protsenti ja ei usalda 25 protsenti ehk saldo on 26 protsenti. | Eesti Rahvusringhäälingut usaldab 69 protsenti elanikest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turu-uuringute AS-i 1008 vastajaga küsitluse järgi usaldab ERR-i 69 protsenti, trükiajakirjandust 54 protsenti ja eraringhäälinguid 51 protsenti.
Sealjuures on ERR-i usaldusväärseks pidajate osakaal võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvanud kaks protsenti.
Eestlastest vastajatest usaldab ERR-i 75 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 51 protsenti.
Usaldus ERR-i vastu on keskmisest kõrgem naiste, 15-24- ja üle 65-aastaste seas, kõrgharidusega vastajate, keskastme spetsialistide, õpilaste ja üliõpilaste ning pensionäride seas. Regioniti eriti maal ja väikelinnades elavate inimeste ning Põhja- ja Lõuna-Eesti elanike seas.
Usaldamatus ERR-i vastu on keskmisest suurem 55-64-aastaste ning Lääne- ja Kesk-Eesti elanike seas.
Kõige kõrgema usaldusväärsusega institutsioonid on päästeamet, häirekeskus ning politsei- ja piirivalveamet, keda usaldab üle 90 protsendi elanikest.
Kõige madalam on erakondade usaldusväärsus, keda usaldab 31 protsenti.
Kui kõrvutada usaldab/ei usalda saldot, on ERR-i usaldusväärsus erameedia ees veelgi suurem.
ERR-i usaldab 69 protsenti ja ei usalda 17 protsenti ehk saldo on 52 protsenti.
Trükiajakirjandust usaldab 54 protsenti ja ei usalda 32 protsenti ehk saldo on 22 protsenti.
Eraringhäälingut usaldab 51 protsenti ja ei usalda 25 protsenti ehk saldo on 26 protsenti.
### Response:
Eesti Rahvusringhäälingut usaldab 69 protsenti elanikest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raha on tänapäeva inimühiskonna loomulik osa. Sellena käibivad paberid ja mündid on standardiseeritud ehk neil on kindel kuju, materjal ja kaal. Varasemate tõlgenduste põhjal on tänapäevases mõttes rahast keeruline rääkida, sest muistsel ajal ei pidanud inimesed oma vääringute mõõtude üle nii täpselt arvet.
Oma äsjases uuringus uurisid Leideni Ülikooli arheoloogid Maikel Kuipers ja Catalin Popa, kas raha võidi kasutada Kesk-Euroopas juba varajasel pronksiajal. Nad kõrvutasid leitud esemeid omavahel just välise ja pigem täpse sarnasuse põhjal.
Arvatav pronksiaegne valuuta kujutab endast ümaraid pronksist esemeid, mida kirjeldatakse kas sõrmuste, kaarepuude või kirveteradena. Arheoloogid võrdlesid omavahel enam kui 5000 säärast eset, mis pärinesid rohkem kui 100 muistsest aardest. Esemete kaalu võrdlemiseks kasutasid nad psühholoogiast laenatud Weberi künnist. Viimane aitab arvutustega näidata, et kui erinevad esemed on piisavalt sarnase massiga, tunnetab esemeid käsitsi kaaluv inimene neid sama rasketena.
Nii tegid arheoloogid kindlaks, et ehkki sõrmuste kaal erines, oli neist 70 protsendi kaal siiski piisavalt sarnane, et inimkäsi võinuks neid võrdseks pidada. Keskmiselt kaalusid sõrmused 195 grammi. Samasugust kaalusarnasust täheldas uurijatepaar ka kaarepuude ja kirveterade puhul.
Esemete sarnase kuju ja kaalu põhjal järeldavad uurijad, et tegu võis olla varase standardiseeritud valuutaga. Avastust toetab veel tõsiasi, et sageli pärinesid esemed aaretest. Pronksiaja keskpaigas ilmuvad leidude sekka juba täpsemad kaalumisriistad ja pronksijäägid, mis viitab, et kaalumissüsteem muutus täpsemaks.
Arheoloogid võrdlevad sõrmuseid, kaarepuid ja kirveterasid eelajaloolise euroga.
Avastusest kirjutatakse ajakirjas PLOS ONE. | Raha jälgedel: muistsed eurooplased arveldasid pronksvõrudega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raha on tänapäeva inimühiskonna loomulik osa. Sellena käibivad paberid ja mündid on standardiseeritud ehk neil on kindel kuju, materjal ja kaal. Varasemate tõlgenduste põhjal on tänapäevases mõttes rahast keeruline rääkida, sest muistsel ajal ei pidanud inimesed oma vääringute mõõtude üle nii täpselt arvet.
Oma äsjases uuringus uurisid Leideni Ülikooli arheoloogid Maikel Kuipers ja Catalin Popa, kas raha võidi kasutada Kesk-Euroopas juba varajasel pronksiajal. Nad kõrvutasid leitud esemeid omavahel just välise ja pigem täpse sarnasuse põhjal.
Arvatav pronksiaegne valuuta kujutab endast ümaraid pronksist esemeid, mida kirjeldatakse kas sõrmuste, kaarepuude või kirveteradena. Arheoloogid võrdlesid omavahel enam kui 5000 säärast eset, mis pärinesid rohkem kui 100 muistsest aardest. Esemete kaalu võrdlemiseks kasutasid nad psühholoogiast laenatud Weberi künnist. Viimane aitab arvutustega näidata, et kui erinevad esemed on piisavalt sarnase massiga, tunnetab esemeid käsitsi kaaluv inimene neid sama rasketena.
Nii tegid arheoloogid kindlaks, et ehkki sõrmuste kaal erines, oli neist 70 protsendi kaal siiski piisavalt sarnane, et inimkäsi võinuks neid võrdseks pidada. Keskmiselt kaalusid sõrmused 195 grammi. Samasugust kaalusarnasust täheldas uurijatepaar ka kaarepuude ja kirveterade puhul.
Esemete sarnase kuju ja kaalu põhjal järeldavad uurijad, et tegu võis olla varase standardiseeritud valuutaga. Avastust toetab veel tõsiasi, et sageli pärinesid esemed aaretest. Pronksiaja keskpaigas ilmuvad leidude sekka juba täpsemad kaalumisriistad ja pronksijäägid, mis viitab, et kaalumissüsteem muutus täpsemaks.
Arheoloogid võrdlevad sõrmuseid, kaarepuid ja kirveterasid eelajaloolise euroga.
Avastusest kirjutatakse ajakirjas PLOS ONE.
### Response:
Raha jälgedel: muistsed eurooplased arveldasid pronksvõrudega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Portlandis marssis umbes 200 musta riietatud inimest kohalikku USA demokraatliku partei peakorterisse, kus nad purustasid aknaid ja süütasid prügikonteineri. Tänavatele tulijad väitsid, et nad on segu anarhistidest, antifašistidest ja rassilise õigluse nimel protestijatest.
"Me ei taha Bidenit, me tahame kätte maksta fašistlike veresaunade ja politsei vägivalla eest," oli kirjas ühel nende plakatil.
Portlandis toimus veel eraldi meeleavaldus, kus tähistati Donald Trumpi ametist lahkumist ja kutsuti üles jätkama valitsuse survestamist.
"Võitlus on alles alanud. Biden ei suuda Trumpi tekitatud kahjusid kõrvaldada ja rahvas peab veel rohkem oma õigusi nõudma hakkama," teatas meeleavaldusel osalenud 25-aastane Ray Austin.
Portlandis on toimunud rassilise ebaõigluse, majandusliku ebavõrdsuse ja ettevõtete võimu vastased protestid juba mitu kuud. Kolmapäeval lubasid meeleavaldajad oma tegevust jätkata, sõltumata sellest, kes on USA president.
"Me oleme valitsematud," oli kirjas ühel loosungil.
Seattle'is marssis kolmapäeval umbes 150 inimest suurte loosungitega, kus oli kirjas: "Kaotage sisserände järelevalve amet (ICE), ei mingeid politseinikke, vanglaid, piire ja presidente". Kohaliku föderaalse kohtumaja juures lõhuti aknaid ja joonistati anarhistlikke sümboleid.
Seattle'i politseinikud jälgisid meeleavaldajaid ja asusid neid öö saabudes ümbritsema.
Portlandis kaklesid politseinikud meeleavaldajatega ja hiljem osa protestijaid arreteeriti. | Portlandis ja Seattle'is toimusid valitsusvastased meeleavaldused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Portlandis marssis umbes 200 musta riietatud inimest kohalikku USA demokraatliku partei peakorterisse, kus nad purustasid aknaid ja süütasid prügikonteineri. Tänavatele tulijad väitsid, et nad on segu anarhistidest, antifašistidest ja rassilise õigluse nimel protestijatest.
"Me ei taha Bidenit, me tahame kätte maksta fašistlike veresaunade ja politsei vägivalla eest," oli kirjas ühel nende plakatil.
Portlandis toimus veel eraldi meeleavaldus, kus tähistati Donald Trumpi ametist lahkumist ja kutsuti üles jätkama valitsuse survestamist.
"Võitlus on alles alanud. Biden ei suuda Trumpi tekitatud kahjusid kõrvaldada ja rahvas peab veel rohkem oma õigusi nõudma hakkama," teatas meeleavaldusel osalenud 25-aastane Ray Austin.
Portlandis on toimunud rassilise ebaõigluse, majandusliku ebavõrdsuse ja ettevõtete võimu vastased protestid juba mitu kuud. Kolmapäeval lubasid meeleavaldajad oma tegevust jätkata, sõltumata sellest, kes on USA president.
"Me oleme valitsematud," oli kirjas ühel loosungil.
Seattle'is marssis kolmapäeval umbes 150 inimest suurte loosungitega, kus oli kirjas: "Kaotage sisserände järelevalve amet (ICE), ei mingeid politseinikke, vanglaid, piire ja presidente". Kohaliku föderaalse kohtumaja juures lõhuti aknaid ja joonistati anarhistlikke sümboleid.
Seattle'i politseinikud jälgisid meeleavaldajaid ja asusid neid öö saabudes ümbritsema.
Portlandis kaklesid politseinikud meeleavaldajatega ja hiljem osa protestijaid arreteeriti.
### Response:
Portlandis ja Seattle'is toimusid valitsusvastased meeleavaldused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jack Mad filmiti heategevusprogrammi raames maapiirkonna õpetajatega kohtumas, kus ta ei maininud oma probleeme Hiina keskvalitsusega.
"Oleme oma kolleegidega õppinud ja mõelnud. Oleme nüüd rohkem veendunud, et pühendame ennast hariduse edendamisele," teatas Jack Ma videos.
Videos lubas Jack Ma toetada Hiina maaelu haridussüsteemi.
"Meie põlvkonna ettevõtjate ülesandeks on toetada maakoolide õpetajaid, arendada maaelu ja töötada maainimeste heaolu nimel," ütles Jack Ma.
Jack Ma toon erines videos tunduvalt tema oktoobris peetud kõnest, kus ta kritiseeris Hiina valitsust. Oktoobris peetud kõnes leidis Jack Ma, et Hiina valitsus lämmatab innovatsiooni ja riigipangad tegutsevad "pandimaja mentaliteediga". Peale kõnet asus Pekingi võim uurima Jack Ma äritegevust ja peatas tema ettevõtte Ant Groupi börsile minemise.
Mõned lääne vaatlejad on väitnud, et Hiina valitsus soovib juurdepääsu Jack Ma äriimpeeriumi valduses olevatele tarbijaandmetele. Samuti oletati, et ta põgenes Hiinast või on isegi vangistatud.
Jack Ma varanduse väärtuseks hinnatakse umbes 50 miljardit dollarit. | Hiina rikkaim mees naasis avalikkuse ette | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jack Mad filmiti heategevusprogrammi raames maapiirkonna õpetajatega kohtumas, kus ta ei maininud oma probleeme Hiina keskvalitsusega.
"Oleme oma kolleegidega õppinud ja mõelnud. Oleme nüüd rohkem veendunud, et pühendame ennast hariduse edendamisele," teatas Jack Ma videos.
Videos lubas Jack Ma toetada Hiina maaelu haridussüsteemi.
"Meie põlvkonna ettevõtjate ülesandeks on toetada maakoolide õpetajaid, arendada maaelu ja töötada maainimeste heaolu nimel," ütles Jack Ma.
Jack Ma toon erines videos tunduvalt tema oktoobris peetud kõnest, kus ta kritiseeris Hiina valitsust. Oktoobris peetud kõnes leidis Jack Ma, et Hiina valitsus lämmatab innovatsiooni ja riigipangad tegutsevad "pandimaja mentaliteediga". Peale kõnet asus Pekingi võim uurima Jack Ma äritegevust ja peatas tema ettevõtte Ant Groupi börsile minemise.
Mõned lääne vaatlejad on väitnud, et Hiina valitsus soovib juurdepääsu Jack Ma äriimpeeriumi valduses olevatele tarbijaandmetele. Samuti oletati, et ta põgenes Hiinast või on isegi vangistatud.
Jack Ma varanduse väärtuseks hinnatakse umbes 50 miljardit dollarit.
### Response:
Hiina rikkaim mees naasis avalikkuse ette |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koroonaviirusesse nakatunuga lähikontakti tõttu peab välisminister Urmas Reinsalu viibima isolatsioonis, seetõttu võtab ta pressikonverentsist osa veebi vahendusel. | Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Reinsalu, Lukas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koroonaviirusesse nakatunuga lähikontakti tõttu peab välisminister Urmas Reinsalu viibima isolatsioonis, seetõttu võtab ta pressikonverentsist osa veebi vahendusel.
### Response:
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Reinsalu, Lukas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui saabub päev, küsime endilt,
kust leiaksime valgust selles lõputus varjus?
Me kanname endaga kaotust,
peame kahlama läbi mere
Saime hakkama elaja kõhus
Õppisime, et vaikus ei ole alati rahu
Ja normid ja arusaamad
sellest mis lihtsalt on
Ei ole alati lihtsalt õiglus
Ja ikkagi kuulus koidik meile
juba enne kui me seda teadsime
Kuidagi me seda teeme
Kuidagi oleme vastu pidanud ja näinud
rahvast, mis pole murdunud
üksnes lõpetamata
Meie, maa ja aja järglased
Kus kõhn must tüdruk
kes põlvneb orjadest ja keda kasvatas üksikema
võib unistada presidendiks saamisest
ja leida end ühe sellise ees esinemas
Ning jah me pole kaugeltki lihvitud
kaugel hiilgavast
kuid see ei tähenda, et me
püüame luua täiuslikku liitu
Me püüame luua liitu, millel on eesmärk
Luua maad, mis pühendub kõigile inimese kultuuridele, nahavärvidele, loomustele ja
loomujoontele
Ja nii tõstame oma pilgud mitte sellele, mis seisab meie vahel
vaid sellele, mis seisab meie ees
Me sulgeme lõhe, sest teame, et tulevikule pühendumiseks
peame esmalt jätma kõrvale oma erinevused
Me paneme relvad käest
et võiksime ulatada käed
üksteisele
Me ei taha kellelegi kahju, vaid kõigile üksmeelt
Tunnistagu maailm tõeks seegi, kui ei midagi muud:
Et isegi leinas me lootsime
Et isegi piinas me püüdsime
Et isegi kurnatult me kasvasime
Et me jääme alati seotuks võidukaina
Mitte sellepärast, et me enam iial lüüa ei saa
vaid sellepärast, et me enam kunagi ei lõhene
Pühakiri käsib meil kujutleda
et igaüks istub oma viina- ja viigipuude all
Ja mitte keegi ei hirmuta neid
Kui me elame oma aja vääriliselt
Siis ei peitu võit mitte relvas
Vaid meie ehitatud sildades
See on lubadus lagendikule
Mägi, millele me ronime
Kui me vaid julgeme
Sellepärast, et olla ameeriklane on enamat kui päritud uhkus,
see on minevik, millesse me astume
ja viis, kuidas me seda parandame
Oleme näinud jõudu, mis pigem purustaks me rahva
kui laseks end jagada
Hävitaks me riigi, kui see tähendaks demokraatiaga viivitamist
Ja see püüd oleks peaaegu õnnestunud
Aga kuigi demokraatiaga saab vahel viivitada
ei saa seda kunagi alatiseks lüüa
Sellesse tõesse
sellesse usku me usume
Sest kuni meie vaatame tulevikku
vaatab ajalugu meid
See on õiglase lunastuse ajastu
Me kartsime selle sünnil
Me polnud valmis saama pärijaiks
nii hirmutavale tunnile
kuid leidsime selles jõu
kirjutada uus peatükk
Pakkuda endile lootust ja naeru
Nii et kui me kord küsisime
kuidas võiksime katastroofist jagu saada?
Küsime nüüd
kuidas võiks katastroof meist jagu saada?
Me ei marsi tagasi selle juurde, mis oli
vaid liigume selle poole, mis olema saab
Maa, mis on räsitud, kuid terve,
heatahtlik, kuid julge,
raevukas ja vaba
Meid ei peleta
ega katkesta ähvardused
sest me teame, et meie enda tegevusetus ja tuimus
oleks järgmise põlvkonna pärand
Meie komistused saaksid nende koormaks
Kuid üks on kindel:
Kui me ühendame halastuse jõuga
ja jõu õiglusega,
siis saab meie pärandiks armastus
ja see muudab me laste sünniõigust
Nii et jätkem endast maha maa,
mis on parem kui see, mis jäeti meile
Iga hingetõmbega mu pronksrinnast
muudame selle haavatud maailma imeliseks
Me tõuseme lääne kullakarvalistest mägedest,
me tõuseme tuulisest kirdest
kus meie esiisad esmakordselt rajasid revolutsiooni
Me tõuseme kesklääne osariikide järvelinnadest,
me tõuseme päikses küpsenud lõunast
Me ehitame taas üles, lepitame ja taastume
ja meie riigi iga nurgake ja
iga paik, mida kutsutakse meie maaks,
meie kirev ja kaunis rahvas tõuseb,
räsitud ja kaunis
Kui saabub päev, astume varjust välja,
leekides ja kartmatud
Uus koidik lööb õitsele, kui me ta vabastame
Sest valgus on alati,
kui me vaid oleme küllalt julged, et seda näha,
kui me vaid oleme küllalt julged, et see olla | Amanda Gorman. Mägi, millele me ronime | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui saabub päev, küsime endilt,
kust leiaksime valgust selles lõputus varjus?
Me kanname endaga kaotust,
peame kahlama läbi mere
Saime hakkama elaja kõhus
Õppisime, et vaikus ei ole alati rahu
Ja normid ja arusaamad
sellest mis lihtsalt on
Ei ole alati lihtsalt õiglus
Ja ikkagi kuulus koidik meile
juba enne kui me seda teadsime
Kuidagi me seda teeme
Kuidagi oleme vastu pidanud ja näinud
rahvast, mis pole murdunud
üksnes lõpetamata
Meie, maa ja aja järglased
Kus kõhn must tüdruk
kes põlvneb orjadest ja keda kasvatas üksikema
võib unistada presidendiks saamisest
ja leida end ühe sellise ees esinemas
Ning jah me pole kaugeltki lihvitud
kaugel hiilgavast
kuid see ei tähenda, et me
püüame luua täiuslikku liitu
Me püüame luua liitu, millel on eesmärk
Luua maad, mis pühendub kõigile inimese kultuuridele, nahavärvidele, loomustele ja
loomujoontele
Ja nii tõstame oma pilgud mitte sellele, mis seisab meie vahel
vaid sellele, mis seisab meie ees
Me sulgeme lõhe, sest teame, et tulevikule pühendumiseks
peame esmalt jätma kõrvale oma erinevused
Me paneme relvad käest
et võiksime ulatada käed
üksteisele
Me ei taha kellelegi kahju, vaid kõigile üksmeelt
Tunnistagu maailm tõeks seegi, kui ei midagi muud:
Et isegi leinas me lootsime
Et isegi piinas me püüdsime
Et isegi kurnatult me kasvasime
Et me jääme alati seotuks võidukaina
Mitte sellepärast, et me enam iial lüüa ei saa
vaid sellepärast, et me enam kunagi ei lõhene
Pühakiri käsib meil kujutleda
et igaüks istub oma viina- ja viigipuude all
Ja mitte keegi ei hirmuta neid
Kui me elame oma aja vääriliselt
Siis ei peitu võit mitte relvas
Vaid meie ehitatud sildades
See on lubadus lagendikule
Mägi, millele me ronime
Kui me vaid julgeme
Sellepärast, et olla ameeriklane on enamat kui päritud uhkus,
see on minevik, millesse me astume
ja viis, kuidas me seda parandame
Oleme näinud jõudu, mis pigem purustaks me rahva
kui laseks end jagada
Hävitaks me riigi, kui see tähendaks demokraatiaga viivitamist
Ja see püüd oleks peaaegu õnnestunud
Aga kuigi demokraatiaga saab vahel viivitada
ei saa seda kunagi alatiseks lüüa
Sellesse tõesse
sellesse usku me usume
Sest kuni meie vaatame tulevikku
vaatab ajalugu meid
See on õiglase lunastuse ajastu
Me kartsime selle sünnil
Me polnud valmis saama pärijaiks
nii hirmutavale tunnile
kuid leidsime selles jõu
kirjutada uus peatükk
Pakkuda endile lootust ja naeru
Nii et kui me kord küsisime
kuidas võiksime katastroofist jagu saada?
Küsime nüüd
kuidas võiks katastroof meist jagu saada?
Me ei marsi tagasi selle juurde, mis oli
vaid liigume selle poole, mis olema saab
Maa, mis on räsitud, kuid terve,
heatahtlik, kuid julge,
raevukas ja vaba
Meid ei peleta
ega katkesta ähvardused
sest me teame, et meie enda tegevusetus ja tuimus
oleks järgmise põlvkonna pärand
Meie komistused saaksid nende koormaks
Kuid üks on kindel:
Kui me ühendame halastuse jõuga
ja jõu õiglusega,
siis saab meie pärandiks armastus
ja see muudab me laste sünniõigust
Nii et jätkem endast maha maa,
mis on parem kui see, mis jäeti meile
Iga hingetõmbega mu pronksrinnast
muudame selle haavatud maailma imeliseks
Me tõuseme lääne kullakarvalistest mägedest,
me tõuseme tuulisest kirdest
kus meie esiisad esmakordselt rajasid revolutsiooni
Me tõuseme kesklääne osariikide järvelinnadest,
me tõuseme päikses küpsenud lõunast
Me ehitame taas üles, lepitame ja taastume
ja meie riigi iga nurgake ja
iga paik, mida kutsutakse meie maaks,
meie kirev ja kaunis rahvas tõuseb,
räsitud ja kaunis
Kui saabub päev, astume varjust välja,
leekides ja kartmatud
Uus koidik lööb õitsele, kui me ta vabastame
Sest valgus on alati,
kui me vaid oleme küllalt julged, et seda näha,
kui me vaid oleme küllalt julged, et see olla
### Response:
Amanda Gorman. Mägi, millele me ronime |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurima probleemina tõstatatakse viimasel ajal manipuleerimist – nii üksikisikute tasandil, keda kardetakse võrgutavast tehnoloogiast kohe sõltuvusse jäävat, kui ühiskonna tasandil, mille alustalasid närib infokorratus ja võõramaiste trollide armee. Tegelikult on meil märksa suurem probleem – valdava enamiku internetikasutajate igapäevakogemustes domineerib kommertslik sotsiaalmeedia, kus indiviididel tänaseks puudub nii toimimisvõime kui ka autonoomia.
Üks võimalus mõista internetis ja sotsiaalmeedias – teisiti öeldes, digitaalses osaluskultuuris – viimase paarikümne aastaga toimunud muutusi on analüüsida metafoore. George Lakoff ja Mark Johnson käisid 1980. aastal välja näiliselt lihtsa idee, et see, kuidas me asjadest räägime, vormib seda, kuidas me neist mõtleme. 1 Metafoorid, niisiis, ei peegelda, vaid hoopis loovad meie reaalsuse-kogemusi.
Kuidas? Metafoorid toimivad tuntu ja vähem tuntu kõrvutamise kaudu. Kui te mind ei tunne ja keegi ütleb teile, et Katrin on täielik robot (ehkki ma loodan, et keegi teile nii ei ütle), siis muutuvad robotitele omistatavad tunnused – tõhusus, täpsus, mehaanilisus ja tundetus – Katrini olemuse selgitamise võrdluspunktideks ja talle lähenemise juhisteks. Kui teie ja kõneleja peate silmas ühesugust robotit, leiate te peagi ühise keele selle osas, milline on Katrin. Teooria järgi toimivad metafoorid n-ö pinna all, ehk kui metafoor on tabav ja jääb püsima, hakkab ta meile märkamatult mõjutama seda, kuidas me metafooriga kirjeldatust mõtleme, kuidas teda kogeme ja mismoodi neid kogemusi määratleme. Metafooridega kaasneb tähenduse ülekandmine, kuid mitte täielikul, vaid osalisel kujul. Kirjeldatava nähtuse teatud tahud muutuvad tänu metafooridele vähem tähtsaks ja vähem märgatavaks, samas kui teised tõusevad esile. Enamasti keskendutakse metafoori-analüüsis kas juba laialt käibele läinud või teatud gruppide (valitsus, aktivistid, ettevõtted) poolt jõuliselt pealesurutud metafooridele ja tehakse nende põhjal järeldusi selle kohta, kuidas metafooriga kirjeldatut mõtestatakse, kasutatakse või kasutama innustatakse.
1990. aastate lõpus ja 2000ndate alguses, kui internet oli enamiku inimeste jaoks alles uus ja erutav, iseloomustasid digikultuuri lennukad ja pürgivad metafoorid. Internet oli elektrooniline piirimaa, avastamata territoorium, kust leida uusi ressursse ja kus luua uutmoodi suhteid, süsteeme ja isegi ühiskonda. Nüüdseks on internet kodustatud ja me ei kirjelda seda enam metafooride abiga. Küll aga kasutatakse metafoore konkreetsete veebipõhiste teenuste ja tehniliste lahenduste selgitamiseks. Näiteks öeldakse meile, et me paneks oma pildid pilve, kuna see juhib tähelepanu eemale asjaolult, et me hoiame neid kellegi teise arvutis. Youtube ja Facebook hakkasid 2010. aasta paiku rääkima platvormidest, kuna selle sõna arhitektuurilised tähendused lubasid neutraalset struktuuri, mis võimaldab piiranguteta osalust. Eesliide nuti – hägustab sihipäraselt (eriti inglise keeles, kus on kasutusel smart) eri tüüpi intelligentsuste piire – nutiseadme nutikus ei tähenda arukust, haritust ja taibukust, vaid isiku- ja sensorandmete arvutuslikku analüüsi. Ent pinna all toimiva arukusega võrdlemise tõttu on meil väga raske poes öelda, et ei, palun mulle see loll kell ja loll tolmuimeja, aitäh. Millisel arukal inimesel siis lollid asjad on. Kuhu see kõlbab?
Siinses essees teen ettepaneku läheneda internetimetafooridele teistpidi. Prooviks analüüsida seda, kuidas sotsiaalmeediapõhine digikultuur hetkel toimib, mis seda mõjutab ning kuhu see välja viib. Seejärel püüaks leida kõige paslikuma metafoori olukorra kirjeldamiseks. Kui see metafoor meile ei meeldi, oleme ilmselgelt valel teel. Selleks alustan ühe konkreetse kultuurivormi (seksuaalkultuur) elukaare kirjeldamisest ühel konkreetsel platvormil (Tumblr). Väidan, et selle juhtumi analüüs kirjeldab sotsiaalmeedia hetkeolukorda pigem trööstitutes toonides, kus seaduste, võimu ja kommertshuvide koosmõjust vormitud digikultuur pole enam piirimaa, vaid pigem gentrifitseerunud äärelinn.
Juhtumiuuring: seksuaalne sisu Tumblris
Tumblr on sotsiaalmeedia- ja mikroblogimisplatvorm, mille lõi omal ajal meedia poolt pidevalt "imelapseks" tituleeritud 21-aastane David Karp New Yorgis – ja mitte Silicon Valleys – 2007. aastal. David keeldus algusest peale paralleelidest, mida ajakirjanikud üritasid tõmmata Tumblri ja Facebooki ning tema ja Mark Zuckerbergi vahele, väites, et see, kui su internetikogemus päädib Facebookiga, on ikka üsna nõme küll. Eestis ei olnud Tumblr kunagi väga populaarne, ent globaalses sotsiaalmeediaplatvormide pingereas oli ta aastatel 2012–2018 süstemaatiliselt 4.–6. kohal, uhkeldades stabiilselt suurema kasutajaarvuga kui Twitter, Snapchat või LinkedIn. Lisaks on teadlased, ajakirjanikud ja aktivistid viimase kümnendi vältel ikka ja jälle näidanud, et Tumblr on mänginud võtmerolli 21. sajandi digikultuuri kujunemises, õpetanud mitmele internetikasutajate põlvkonnale sotsiaalse õigluse nimel sõna võtmist, olnud poliitaktivismi kasvulava, teinud LGBTQ+ identiteetide normaliseerimiseks rohkem kui mistahes muu internetinurgake, lansseerinud meeme ja trende ning olnud igas mõttes internetisotsiaalsuse subkultuurne ground zero.
Tumblri lähenemine kahele sotsiaalmeedia toimimise nurgakivile – reklaamimüügile ja sisumodereerimisele – erines märkimisväärselt platvormi "eakaaslaste" taktikatest. David Karp avaldas korduvalt põlgust personaliseeritud reklaamide vastu ning keeldus tsenseerimast seksuaalset sisu, väites, et porno on tema meelest põhimõtteliselt okei ja tal puudub igasugune huvi üritada tõmmata piiri "kunsti" ja "Lady GaGa lavataguse tissipildi" vahele. Selle asemel palus Tumblr neil kasutajatel, kes seksuaalset sisu postitasid, oma blogi süsteemis sellisena ka ära märkida, et nende postitused oleks võimalik välja filtreerida nende kasutajate infovoogudest, kes sellist sisu näha ei taha või selle jaoks liiga noored on. Eriti usinalt nad sellest reeglist kinnipidamist ei kontrollinud. Selle tulemusena arenes Tumblris välja üsnagi dünaamiline digitaalne seksuaalkultuur, mida aastatel 2011–2018 ka uurisin.
Seksuaalne sisu elas Tumblril mitmekülgset elu – kujutage ette ökosüsteemi, milles kohtuvad isiklikud, päevikulaadsed seksiblogid (kus kirjutatakse oma elustiilist, kogemustest, aga ka ärevustest ja unistustest), kureeritud erootilised pildi-galeriid (nt ajaloolistest burlesque – või mustvalgetest BDSM-piltidest), muudele teemadele keskenduvad, kuid aeg-ajalt seksuaalselt avameelsed blogid (nt fänni-, kunsti- või igapäevablogid, kus seksuaalsus esineb loomingulise või poliitilise eneseväljenduse osana) ning muidugi pornokogud, kuhu keegi korjab kokku gife, pilte ja lühilõike pornofilmidest. Viimastel aastatel olid kõigi eelmainitud kasutajagruppide pahameeleks platvormil hakanud levima ka n-ö porn-bot -kontod, 2 aga see ei olnud midagi Tumblrile spetsiifilist, pornobottidega võitlevad ka teised platvormid, praegu eriti Instagram.
2013. aastal müüs Karp Tumblri 1,1 miljardi USA dollari eest Yahoo!-le (kontekstiks, Facebook ostis Instagrami 2012. aastal 1 miljardi eest). Tehingut nimetati vananenud internetihiiule hädavajalikuks puusaoperatsiooniks. Mõned aastad hiljem müüdi Yahoo! ise, ja koos sellega ka Tumblr, omakorda Ameerika telekomi-gigandile Verizon. Pärast Yahoo! tehingut nihkus fookus sellele, kuidas Tumblri suur populaarsus kasumiks pöörata, mis osutus, nagu ikka, keerulisemaks, kui plaanitud. Yahoo! katsetas reklaamimüügi hõlbustamiseks mõned aastad erinevate, aina jõulisemate seksuaalse sisu väljafiltreerimise ja sildistamise mehhanismidega, mis ühtekokku jäid kasutajaskonna jaoks siiski enam-vähem talutavatesse piiridesse.
Siis, aastal 2018 juhtus nii mõndagi. Aprillis võttis Ameerika Senat vastu SESTA/FOSTA nimelise paarisseaduse (Stop Enabling Sex Traffickers Act ja Allow States and Victims to Fight Online Sex Trafficking Act). Seadus muutis 1996. aastal jõustunud ning internetiinnovatsiooni ja sõnavabaduse pühaks lehmaks peetava Kommunikatsioonikõlbluse akti (Communications Decency Act) lõiget 230. Selle järgi ei vastuta internetis vahendusteenust pakkuvad ettevõtted (ka kõik sotsiaalmeediaplatvormid) nende platvormile üleslaetava sisu eest, ei ole kohustatud selles korda pidama, ent kui nad ka otsustavad sisu mingil moel reguleerida (nt reklaamimüügi tõhustamiseks, mida nad kõik teevad), ei jää nad seaduse pakutavast vastutusevabastusest ometigi ilma. Seda topeltvabastust nimetatakse mõnikord turvalise sadama ehk safe harbor põhimõtteks. SESTA/FOSTA muutis nimetatud seadust, sätestades, et platvorme võib siiski vastutusele võtta, kui nad prostitutsioonile või seksikaubandusele kaasa aitavad. Inim- ja seksuaalkaubanduse vastu võitlemine on ilmselgelt oluline, ent SESTA/FOSTA seadus on nii umbmääraselt sõnastatud, et juba enne selle jõustumist nentisid kriitikud, et see paneb platvormid ennast üle reguleerima, nii et kaitsmaks end võimalike probleemide eest, visatakse laps koos musta pesuveega välja. SESTA/FOSTA tuules vihiseski läbi interneti pretsedenditu seksitsensuurilohe – legendaarne kuulutusportaal Craigslist kustutas kogu tutvumiste osa, Reddit keelas sekstöötajate turvalisusele pühendatud foorumid, Google hakkas inimeste draividest faile kustutama ning keelas terve hulga uusi otsisõnakombinatsioone.
Sama aasta novembris oli Tumblri mobiilirakendus ühtäkki Apple App Store'i veebikauplusest kadunud. Mitu nädalat. Lähemal uurimisel selgus, et Tumblrist olla leitud lastepornot – see on täiesti võimalik, aga lihtsalt konteksti mõttes lisan, et olles umbes 10 aastat regulaarselt seksitumblris surfanud, ei ole ma mitte kunagi näinud ei seda ega ka muud rõvedusena klassifitseeritavat seksuaalset sisu. App Store'i keeld oli aga viimane piisk Verizoni Tumblri-karikas ning 2018. aasta detsembri alguses teatati, et veel enne aasta lõppu keelatakse platvormil kogu sisu, millel kuvatakse seksiakte, genitaale ja naiste rinnanibusid. Hoolimata sellest, et teadlased, aktivistid ja kasutajad keeldu laialdaselt kritiseerisid, väites, et sellise monoliitse lahenduse suurimad ohvrid on juba niigi haavatavad grupid (nt LGBTQ+ noored), et seksuaalne sisu Tumblris ei ole lihtsalt porno, vaid inimeste eneseväljenduse, loomingu, poliitika, eneseteraapia ja minaloome loomulik osa, et pornobotilaine ja üksikute rõveda sisu piiskadega võitlemiseks on kindlasti tõhusamaid lahendusi kui üritada kogu meri tühjaks juua, jõustus keeld plaanipäraselt.
Ahastuses kasutajad lahkusid en masse. Minu uuritavatest paljud olid vihased ja kurvad, peaaegu leinas, kuna Tumblr oli nende jaoks olnud koht, kus nad esimest korda elus tundsid, et see, kes või mis neile meeldib, mida nad atraktiivseks peavad või mis neid huvitab, ei tee neid veidraks või isegi kui teeb, ei ole nad selles veidruses üksi. Nad leidsid kuuluvustunde ja heakskiidu ja lõpuks ka iseenda. Tumblri poolt piirangujärgsete reeglirikkujate leidmiseks ja sisu sildistamiseks kasutatavad algoritmid esinesid isegi tänaseid tööstuse standardeid arvestades erakordselt nõrgalt. Nad märkisid keelatuks mitte üksnes rohkelt alasti nahka sisaldavaid, ent mitteseksuaalseid pilte (see on praeguse pildituvastusvõimekuse puhul ootuspärane), vaid ka Donald Ducki, Joe Bideni, lõngakerade ja saiakeste pildid. Nii sai Tumblrist mõneks kuuks meemikangelane, mida naeruvääristati üle kogu sotsiaalmeedia. Ma ise kogusin keelu väljakuulutamise järgsel nädalal umbes 25 000 Twitteri säutsu ning analüüsisin säutsudes ja teemaviidetes esinevaid hoiakuid. 3 Levinuim oli Tumblri surnuks kuulutamine ("puhka rahus, sa oled selgelt liiga loll, et elada", "kuidas on võimalik, et ma üldse oma kasutajaskonda ei tunne?" jms väljendused). Esimese kolme kuuga kaotas Tumblr umbes 30% kasutajaskonnast. 2019. aasta augustis müüs Verizon Tumblri firmale nimega Automattic, kellele kuulub muuhulgas ka legendaarne blogimisplatvorm WordPress. Hinnasilt? Alla 3 miljoni USD. Kukkumine kõrge ja valus.
Platvormivõim ja digigentrifikatsioon 4
Tumblri lugu toob minu hinnangul üsna reljeefselt päevavalgele selle trajektoori, millel sotsiaalmeedia täna liigub. Digi- ja osaluskultuurilisest perspektiivist, mis interneti alguspäevist alates on eeldanud, et loovus, innovatsioon ja demokraatia on võimalikult ulatusliku ja mitmekülgse osaluse tulemus, on see trajektoor ühemõtteliselt tume. Põhimõtteliselt võib seda kirjeldada kolmetiselt:
1. Võim koondub väikese hulga globaalselt domineerivate platvormide ja neid omavate ettevõtete kätte.
Sel aastal jaguneb maailma enim kasutatud sotsiaalmeediaplatvormide esikümme nii: Facebookile kuuluvad Facebook, WhatsApp, Facebook Messenger ja Instagram; Google'ile kuulub Youtube; Tencentile kuuluvad QQ, QZone ja Weixin / WeChat ning ByteDance'ile kuuluvad TikTok ja Douyin. Arvestades, et kokku kasutab mistahes sotsiaalmeediat maailmas 3,8 miljardit inimest (49% maailma elanikkonnast) ja et ainuüksi Facebooki kasutab 2,4 miljardit ja Weixini / WeChati 1,2 miljardit, võib ülearust liialdamist pelgamata väita, et valdav enamus maailma sotsiaalmeediakasutajatest on nende nelja suurkorporatsiooni käes. Nelja. Kaks Hiinas, kaks Ameerika Ühendriikides.
Nendel korporatsioonidel on oma platvormide kujundamise ja kasutusreeglite seadmise kaudu ebaproportsionaalne võim avalike keskustelude, massikommunikatsiooni, inimestevahelise suhtluse ja riiklike poliitikate üle. Mida iganes nad oma väärtushinnangute ja sotsiaalse vastutuse adumise kohta pressiteadetes ka ütleks, on platvormide võimalusi ja lubavusi ning kasutustingimusi analüüsides selge, et kõik otsused tehakse johtuvalt ärihuvidest. Kui hästi sobib reklaamimüügi tõhustamiseks timmitud süsteem aga valimiseelse väärinfo, COVID-19 kuulujuttude ja konspiratsiooniteooriate keerutamiseks, oleme viimaste aastate jooksul korduvalt näinud.
2. Võim koondub veelgi enam mobiilirakenduspoodidesse.
Maailmas on 3,5 miljardit nutitelefonide kasutajat, aina suurem osakaal inimesi kasutab internetti ja sotsiaalmeediat esmalt ja valdavalt nutiseadmest ja harvem arvutist. Ehkki ka nutiseadmes on sotsiaalmeediaplatvorme võimalik külastada üle veebilehitseja, on enamikul platvormiettevõtetest selleks loodud nutirakendused. Neid saab üldjuhul alla laadida ainult seadme opsüsteemiga sobivast rakenduspoest. Siin on arvestatavaid mängijaid veelgi vähem ja nende vahelised jõujooned veel aredamad. Läänes domineerivad Apple App Store ja Google Play Store, Idas Tencent MyApp ja Apple App Store. Miljonitest kättesaadavatest rakendustest allalaetavaimad on sotsiaalmeedia omad. Viimase kümnendi popimad rakendused olid juba mainitud Facebooki nelik. Eelmise aasta allalaetavaimad olid TikTok ja Facebook Messenger ning 2020. aasta teises ja kolmandas kvartalis ronis TikToki järel teisele kohale arusaadavatel põhjustel Zoom.
Rakenduspoode – eriti Apple App Store'i – on eksperdid juba aastaid kritiseerinud konkurentsivaenuliku tegevuse eest, läbipaistmatute põhimõtete eest rakenduste keelustamisel ja hinnastamisel ning arendajate ja lõppkasutajate enda süsteemi lukustamise eest. Ehkki Apple App Store on aastate jooksul keelustanud[5] terve hulga üsna objektiivselt nõmedate, matslike või manipulatiivsetena näivaid rakendusi, on neil komme keelduda ka rakendustest, mis:
konkureerivad nende ärihuvidega (keelustatud või hinnastamisega välja puksitud on näiteks podcast'i-rakendusi, veebilehitsejaid ja meilirakendusi, mis on Apple'i enda toodetega liiga sarnased või konkurentide – Google, Spotify – poolt välja töötatud);
kritiseerivad Apple'it või tema partnereid (nt hariduslikud mängud töötingimuste kohta globaalses majanduses);
on aktiivselt ühiskonnakriitilised või aktivismile suunatud;
on seksuaalselt avameelsed, isegi kui on suunatud vaid täiskasvanutele.
Eksperdid kasutavad rakenduspoodide (ja eelmises punktis kirjeldatud platvormide) analüüsimiseks viimastel aastatel peamiselt platvormivõimu mõistet. Platvormivõim on võim tehniliste protokollide abil eri turge siduda või neis osalemist piirata. 6 Hollandi uurijad Thomas Poell, David Nieborg ja Jose van Dijck 7 väidavad, et rakenduspoed toimivad läbipaistmatute ja keerukate turgudena, milles valitsevad äärmiselt problemaatilised, konkurentsivaenulikud turule sisenemise ning kaupade ja teenuste ringluse põhimõtted, eriti kultuuritööstuse jaoks. Rakenduspoodides kui platvormivõimu põhimõtetel toimivail turgudel valitsevad suhted on avalikkusele nähtamatud ja sotsiaalsele kontrollile allumatud.
3. Platvormivõimu on keeruline reguleerida ja me oleme uue mudeliga sobivate regulatsioonipõhimõtete ja seaduste väljatöötamisega hiljaks jäänud.
Nagu eelpool mainitud, peetakse Ameerika Ühendriikide CDA lõiget 230 üheks olulisemaks internetiseaduseks, ent paljude meelest on selle pakutav turvalise sadama põhimõte ka praeguse – vihakõnest ja väärinfost pakatava, kommertshuvidele allutatud – digikultuuriruumi looja. Me ei ole suutnud välja mõelda, kuidas sisu ja käitumist sotsiaalmeediaplatvormide tänasel, miljardite rahvusvaheliste kasutajateni ulatuval skaalal tõhusalt ja õiglaselt modereerida. Esiteks on kultuuride vahel suhteliselt teravad lahkarvamused selle osas, millised väärtused on ülimuslikud. Ameeriklaste jaoks kaalub sõnavabadus üles õigluse, lugupidamise ja tolerantsuse. Paljudes Euroopa kultuurides on sallimatu ja vihkava sõna vabadus seadustega oluliselt piiratud, kuid üleilmastunud interneti kontekstis näeme ikka ja jälle, et ühe riigi seadused teises riigis registreeritud ettevõttele ei rakendu. Hiinas on nii sõnavabaduse kui ka tolerantsusega Lääne perspektiivist hinnatuna kehvad lood, seal on sisumodereerimist suunavaks põhimõtteks konformsus.
Teiseks ei ole platvormidel ja rakenduspoodidel tänu turvalise sadama topeltvabastusele mingit erilist motivatsiooni tegeleda keeruliste, automatiseerimisele halvasti alluvate kommunikatsioonivormide korraldamisega, kui sel nende rahakotile mingit otsest mõju ei ole. Omapäi jäetuna on platvormiettevõtted lubatud ja lubamatut käitumist piiritlenud lähtuvalt kitsastest kommertseesmärkidest ning keeldunud end meediaks või avalikuks sfääriks tunnistamast ja sellega kaasnevat vastutust võtmast. Alles päris viimasel ajal, peamiselt möödunud nelja aasta jooksul toimunud riiklikesse valimistesse sekkumise kontekstis on Euroopa Liit (andmeregulatsiooniseadus, Max Schremsi andmekaitse ja andmete liikuvuse ning Iiri Andmekaitsekomisjoni privaatsusekilbi teemalised kohtuvaidlused Facebooki ja Google'iga) ja mingil määral ka Ameerika Ühendriikide institutsioonid (Facebooki ähvardatakse kartellidevastasuse põhimõtte rikkumise eest kohtusse anda) asunud platvormide tegevust reguleerima. Seni tähendab see peamiselt aastatepikkusi edasi-tagasi kohtuvaidlusi ja väga vähe reaalseid muutusi andmete piiriülese liikumise, andmeturve, kasutajate kontsentratsiooni, konkurentsi jms osas. Mainitud SESTA/FOSTA seaduse näitel võib rapsiv ja ebakompetentne reguleerimine osutuda kahjulikumaks kui regulatsioonide puudumine. Lisaks ei puuduta regulatsiooniprobleem mitte ainult platvorme kasutavate inimeste tegevuse ja kõne modereerimist. Praegused, traditsioonilistel majandussektoritel (transport, uudised, haridus) põhinevad ja riigi piirides opereerivad seadused ei käi üle globaalsest, sektoriülesest platvormimajandusest. Kartelli- ja konkurentsiseadused jäävad hätta andmeringluse, -standardite ja nähtavushierarhiatega loodavate infrastruktuuriteenuste reguleerimisega.
Kokkuvõtteks: piirimaalt äärelinna
Väidan niisiis, et seksi väljapuksimine sotsiaalmeediast peaks meile kõigile korda minema. Mitte sellepärast, et tore on ju teiste inimeste paljaid pilte vahtida, vaid sellepärast, et see on digigentrifikatsiooni ja äärelinnastumise sümptom.
See kõneleb levivast platvormivõimust, mille tulemusena jäävad kestma vaid keskkonnad, kus on võimalik sooritada üksnes selliseid tegevusi, mida on lihtne andmestada ja kaubastada, ning kus kaubastamispotentsiaali hinnatakse Ameerika Ühendriikide või Hiina kultuurinormidest lähtuvalt. Kui 1990. aastatel oli internet piirimaa – avastamist ootav, uusi, senistest paremaid, vabamaid, õiglasemaid reegleid luua võimaldav Metsik Lääs, 8 siis tänane sotsiaalmeediainternet on tarastatud kogukondadest koosnev, naabrivalve ja eramaa siltidest kubisev, murukõrguse üle valvajatega suburbia.
1 G. Lakoff, M. Johnson, Metafoorid, mille järgi me elame. Tlk E. Vainik. Tallinn, 2011.
2 Bottkontode aluseks on programm, mis võimaldab neil platvormiandmete põhjal autonoomselt tegutseda. Sotsiaalmeedia puhul räägime enamasti social-bot'idest, mis jäljendavad teatud platvormipõhiseid sotsiaalseid tegevusi (nt sõbrakutsete saatmist). Social-bot'id võivad inimesi abistada (nt blokkides kõik kontod, kust keegi postitab ahistavaid kommentaare), ent neid kasutatakse aina enam ka raha teenimise eesmärgil inimestega manipuleerimiseks. Pornobotid kasutavad tähelepanu pälvimiseks pornograafilist sisu ja teenivad raha koostööviidete abil (kui keegi lingile klikib, isegi kui ta ei soorita ostu, saab konto omanik tähelepanuvoogude suunamise eest väikese tasu).
3 Vt K. Tiidenberg, E. van der Nagel, Sex and Social Media. Bingley, 2020.
4 Digigentrifikatsiooni idee sain konverentsiarutelu käigus kolleeg Jessa Lingelilt, kellel ilmub mõne kuu pärast, 2021. aasta aprillis ka raamat "The Gentrification of the Internet".
5 Vt T. Gillespie, Exodus International. Rmt-s: Appified: Culture in the Age of Apps. Toim. J. W. Morris, S. Murray. Ann Arbor, 2018, lk 61–60.
6 Vt J. Cohen, The Regulatory State in the Information Age. Theoretical Inquiries in Law, 2016, kd 17, nr 2, lk 349–414.
7 Vt J. van Dijck, D. Nieborg, T. Poell, Reframing Platform Power. Internet Policy Review, 2019, kd 8, nr 2; D. Nieborg, T. Poell, J. van Dijck, Analyzing Platform Power: App Stores as Infrastructural Platform Services. AoIR Selected Papers of Internet Research, 2019.
8 Siinkohal on siiski paslik mainida, et piirimaa metafooris oli omajagu interneti algusaegade utoopiat, milles omakorda omajagu tolleaegsete internetikasutajate sotsiaaldemograafilisest staatusest tulenevat privilegeeritust. 1995. aastal oli maailmas kokku umbes 40 miljonit internetikasutajat, see moodustas 0,4% maailma elanikkonnast. Täna on internetilevik 59%. Interneti laienemisega demokratiseerus juurdepääs, tuues veebi aina enam aina erinevama taustaga kasutajagruppe, kel on erinevad hoiakud vabaduse osas ja erinevad vajadused selle osas, milliseid funktsioone internet nende elus peaks täitma. | Katrin Tiidenberg. Piirimaalt äärelinna: seks, digigentrifikatsioon ja sotsiaalmeedia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurima probleemina tõstatatakse viimasel ajal manipuleerimist – nii üksikisikute tasandil, keda kardetakse võrgutavast tehnoloogiast kohe sõltuvusse jäävat, kui ühiskonna tasandil, mille alustalasid närib infokorratus ja võõramaiste trollide armee. Tegelikult on meil märksa suurem probleem – valdava enamiku internetikasutajate igapäevakogemustes domineerib kommertslik sotsiaalmeedia, kus indiviididel tänaseks puudub nii toimimisvõime kui ka autonoomia.
Üks võimalus mõista internetis ja sotsiaalmeedias – teisiti öeldes, digitaalses osaluskultuuris – viimase paarikümne aastaga toimunud muutusi on analüüsida metafoore. George Lakoff ja Mark Johnson käisid 1980. aastal välja näiliselt lihtsa idee, et see, kuidas me asjadest räägime, vormib seda, kuidas me neist mõtleme. 1 Metafoorid, niisiis, ei peegelda, vaid hoopis loovad meie reaalsuse-kogemusi.
Kuidas? Metafoorid toimivad tuntu ja vähem tuntu kõrvutamise kaudu. Kui te mind ei tunne ja keegi ütleb teile, et Katrin on täielik robot (ehkki ma loodan, et keegi teile nii ei ütle), siis muutuvad robotitele omistatavad tunnused – tõhusus, täpsus, mehaanilisus ja tundetus – Katrini olemuse selgitamise võrdluspunktideks ja talle lähenemise juhisteks. Kui teie ja kõneleja peate silmas ühesugust robotit, leiate te peagi ühise keele selle osas, milline on Katrin. Teooria järgi toimivad metafoorid n-ö pinna all, ehk kui metafoor on tabav ja jääb püsima, hakkab ta meile märkamatult mõjutama seda, kuidas me metafooriga kirjeldatust mõtleme, kuidas teda kogeme ja mismoodi neid kogemusi määratleme. Metafooridega kaasneb tähenduse ülekandmine, kuid mitte täielikul, vaid osalisel kujul. Kirjeldatava nähtuse teatud tahud muutuvad tänu metafooridele vähem tähtsaks ja vähem märgatavaks, samas kui teised tõusevad esile. Enamasti keskendutakse metafoori-analüüsis kas juba laialt käibele läinud või teatud gruppide (valitsus, aktivistid, ettevõtted) poolt jõuliselt pealesurutud metafooridele ja tehakse nende põhjal järeldusi selle kohta, kuidas metafooriga kirjeldatut mõtestatakse, kasutatakse või kasutama innustatakse.
1990. aastate lõpus ja 2000ndate alguses, kui internet oli enamiku inimeste jaoks alles uus ja erutav, iseloomustasid digikultuuri lennukad ja pürgivad metafoorid. Internet oli elektrooniline piirimaa, avastamata territoorium, kust leida uusi ressursse ja kus luua uutmoodi suhteid, süsteeme ja isegi ühiskonda. Nüüdseks on internet kodustatud ja me ei kirjelda seda enam metafooride abiga. Küll aga kasutatakse metafoore konkreetsete veebipõhiste teenuste ja tehniliste lahenduste selgitamiseks. Näiteks öeldakse meile, et me paneks oma pildid pilve, kuna see juhib tähelepanu eemale asjaolult, et me hoiame neid kellegi teise arvutis. Youtube ja Facebook hakkasid 2010. aasta paiku rääkima platvormidest, kuna selle sõna arhitektuurilised tähendused lubasid neutraalset struktuuri, mis võimaldab piiranguteta osalust. Eesliide nuti – hägustab sihipäraselt (eriti inglise keeles, kus on kasutusel smart) eri tüüpi intelligentsuste piire – nutiseadme nutikus ei tähenda arukust, haritust ja taibukust, vaid isiku- ja sensorandmete arvutuslikku analüüsi. Ent pinna all toimiva arukusega võrdlemise tõttu on meil väga raske poes öelda, et ei, palun mulle see loll kell ja loll tolmuimeja, aitäh. Millisel arukal inimesel siis lollid asjad on. Kuhu see kõlbab?
Siinses essees teen ettepaneku läheneda internetimetafooridele teistpidi. Prooviks analüüsida seda, kuidas sotsiaalmeediapõhine digikultuur hetkel toimib, mis seda mõjutab ning kuhu see välja viib. Seejärel püüaks leida kõige paslikuma metafoori olukorra kirjeldamiseks. Kui see metafoor meile ei meeldi, oleme ilmselgelt valel teel. Selleks alustan ühe konkreetse kultuurivormi (seksuaalkultuur) elukaare kirjeldamisest ühel konkreetsel platvormil (Tumblr). Väidan, et selle juhtumi analüüs kirjeldab sotsiaalmeedia hetkeolukorda pigem trööstitutes toonides, kus seaduste, võimu ja kommertshuvide koosmõjust vormitud digikultuur pole enam piirimaa, vaid pigem gentrifitseerunud äärelinn.
Juhtumiuuring: seksuaalne sisu Tumblris
Tumblr on sotsiaalmeedia- ja mikroblogimisplatvorm, mille lõi omal ajal meedia poolt pidevalt "imelapseks" tituleeritud 21-aastane David Karp New Yorgis – ja mitte Silicon Valleys – 2007. aastal. David keeldus algusest peale paralleelidest, mida ajakirjanikud üritasid tõmmata Tumblri ja Facebooki ning tema ja Mark Zuckerbergi vahele, väites, et see, kui su internetikogemus päädib Facebookiga, on ikka üsna nõme küll. Eestis ei olnud Tumblr kunagi väga populaarne, ent globaalses sotsiaalmeediaplatvormide pingereas oli ta aastatel 2012–2018 süstemaatiliselt 4.–6. kohal, uhkeldades stabiilselt suurema kasutajaarvuga kui Twitter, Snapchat või LinkedIn. Lisaks on teadlased, ajakirjanikud ja aktivistid viimase kümnendi vältel ikka ja jälle näidanud, et Tumblr on mänginud võtmerolli 21. sajandi digikultuuri kujunemises, õpetanud mitmele internetikasutajate põlvkonnale sotsiaalse õigluse nimel sõna võtmist, olnud poliitaktivismi kasvulava, teinud LGBTQ+ identiteetide normaliseerimiseks rohkem kui mistahes muu internetinurgake, lansseerinud meeme ja trende ning olnud igas mõttes internetisotsiaalsuse subkultuurne ground zero.
Tumblri lähenemine kahele sotsiaalmeedia toimimise nurgakivile – reklaamimüügile ja sisumodereerimisele – erines märkimisväärselt platvormi "eakaaslaste" taktikatest. David Karp avaldas korduvalt põlgust personaliseeritud reklaamide vastu ning keeldus tsenseerimast seksuaalset sisu, väites, et porno on tema meelest põhimõtteliselt okei ja tal puudub igasugune huvi üritada tõmmata piiri "kunsti" ja "Lady GaGa lavataguse tissipildi" vahele. Selle asemel palus Tumblr neil kasutajatel, kes seksuaalset sisu postitasid, oma blogi süsteemis sellisena ka ära märkida, et nende postitused oleks võimalik välja filtreerida nende kasutajate infovoogudest, kes sellist sisu näha ei taha või selle jaoks liiga noored on. Eriti usinalt nad sellest reeglist kinnipidamist ei kontrollinud. Selle tulemusena arenes Tumblris välja üsnagi dünaamiline digitaalne seksuaalkultuur, mida aastatel 2011–2018 ka uurisin.
Seksuaalne sisu elas Tumblril mitmekülgset elu – kujutage ette ökosüsteemi, milles kohtuvad isiklikud, päevikulaadsed seksiblogid (kus kirjutatakse oma elustiilist, kogemustest, aga ka ärevustest ja unistustest), kureeritud erootilised pildi-galeriid (nt ajaloolistest burlesque – või mustvalgetest BDSM-piltidest), muudele teemadele keskenduvad, kuid aeg-ajalt seksuaalselt avameelsed blogid (nt fänni-, kunsti- või igapäevablogid, kus seksuaalsus esineb loomingulise või poliitilise eneseväljenduse osana) ning muidugi pornokogud, kuhu keegi korjab kokku gife, pilte ja lühilõike pornofilmidest. Viimastel aastatel olid kõigi eelmainitud kasutajagruppide pahameeleks platvormil hakanud levima ka n-ö porn-bot -kontod, 2 aga see ei olnud midagi Tumblrile spetsiifilist, pornobottidega võitlevad ka teised platvormid, praegu eriti Instagram.
2013. aastal müüs Karp Tumblri 1,1 miljardi USA dollari eest Yahoo!-le (kontekstiks, Facebook ostis Instagrami 2012. aastal 1 miljardi eest). Tehingut nimetati vananenud internetihiiule hädavajalikuks puusaoperatsiooniks. Mõned aastad hiljem müüdi Yahoo! ise, ja koos sellega ka Tumblr, omakorda Ameerika telekomi-gigandile Verizon. Pärast Yahoo! tehingut nihkus fookus sellele, kuidas Tumblri suur populaarsus kasumiks pöörata, mis osutus, nagu ikka, keerulisemaks, kui plaanitud. Yahoo! katsetas reklaamimüügi hõlbustamiseks mõned aastad erinevate, aina jõulisemate seksuaalse sisu väljafiltreerimise ja sildistamise mehhanismidega, mis ühtekokku jäid kasutajaskonna jaoks siiski enam-vähem talutavatesse piiridesse.
Siis, aastal 2018 juhtus nii mõndagi. Aprillis võttis Ameerika Senat vastu SESTA/FOSTA nimelise paarisseaduse (Stop Enabling Sex Traffickers Act ja Allow States and Victims to Fight Online Sex Trafficking Act). Seadus muutis 1996. aastal jõustunud ning internetiinnovatsiooni ja sõnavabaduse pühaks lehmaks peetava Kommunikatsioonikõlbluse akti (Communications Decency Act) lõiget 230. Selle järgi ei vastuta internetis vahendusteenust pakkuvad ettevõtted (ka kõik sotsiaalmeediaplatvormid) nende platvormile üleslaetava sisu eest, ei ole kohustatud selles korda pidama, ent kui nad ka otsustavad sisu mingil moel reguleerida (nt reklaamimüügi tõhustamiseks, mida nad kõik teevad), ei jää nad seaduse pakutavast vastutusevabastusest ometigi ilma. Seda topeltvabastust nimetatakse mõnikord turvalise sadama ehk safe harbor põhimõtteks. SESTA/FOSTA muutis nimetatud seadust, sätestades, et platvorme võib siiski vastutusele võtta, kui nad prostitutsioonile või seksikaubandusele kaasa aitavad. Inim- ja seksuaalkaubanduse vastu võitlemine on ilmselgelt oluline, ent SESTA/FOSTA seadus on nii umbmääraselt sõnastatud, et juba enne selle jõustumist nentisid kriitikud, et see paneb platvormid ennast üle reguleerima, nii et kaitsmaks end võimalike probleemide eest, visatakse laps koos musta pesuveega välja. SESTA/FOSTA tuules vihiseski läbi interneti pretsedenditu seksitsensuurilohe – legendaarne kuulutusportaal Craigslist kustutas kogu tutvumiste osa, Reddit keelas sekstöötajate turvalisusele pühendatud foorumid, Google hakkas inimeste draividest faile kustutama ning keelas terve hulga uusi otsisõnakombinatsioone.
Sama aasta novembris oli Tumblri mobiilirakendus ühtäkki Apple App Store'i veebikauplusest kadunud. Mitu nädalat. Lähemal uurimisel selgus, et Tumblrist olla leitud lastepornot – see on täiesti võimalik, aga lihtsalt konteksti mõttes lisan, et olles umbes 10 aastat regulaarselt seksitumblris surfanud, ei ole ma mitte kunagi näinud ei seda ega ka muud rõvedusena klassifitseeritavat seksuaalset sisu. App Store'i keeld oli aga viimane piisk Verizoni Tumblri-karikas ning 2018. aasta detsembri alguses teatati, et veel enne aasta lõppu keelatakse platvormil kogu sisu, millel kuvatakse seksiakte, genitaale ja naiste rinnanibusid. Hoolimata sellest, et teadlased, aktivistid ja kasutajad keeldu laialdaselt kritiseerisid, väites, et sellise monoliitse lahenduse suurimad ohvrid on juba niigi haavatavad grupid (nt LGBTQ+ noored), et seksuaalne sisu Tumblris ei ole lihtsalt porno, vaid inimeste eneseväljenduse, loomingu, poliitika, eneseteraapia ja minaloome loomulik osa, et pornobotilaine ja üksikute rõveda sisu piiskadega võitlemiseks on kindlasti tõhusamaid lahendusi kui üritada kogu meri tühjaks juua, jõustus keeld plaanipäraselt.
Ahastuses kasutajad lahkusid en masse. Minu uuritavatest paljud olid vihased ja kurvad, peaaegu leinas, kuna Tumblr oli nende jaoks olnud koht, kus nad esimest korda elus tundsid, et see, kes või mis neile meeldib, mida nad atraktiivseks peavad või mis neid huvitab, ei tee neid veidraks või isegi kui teeb, ei ole nad selles veidruses üksi. Nad leidsid kuuluvustunde ja heakskiidu ja lõpuks ka iseenda. Tumblri poolt piirangujärgsete reeglirikkujate leidmiseks ja sisu sildistamiseks kasutatavad algoritmid esinesid isegi tänaseid tööstuse standardeid arvestades erakordselt nõrgalt. Nad märkisid keelatuks mitte üksnes rohkelt alasti nahka sisaldavaid, ent mitteseksuaalseid pilte (see on praeguse pildituvastusvõimekuse puhul ootuspärane), vaid ka Donald Ducki, Joe Bideni, lõngakerade ja saiakeste pildid. Nii sai Tumblrist mõneks kuuks meemikangelane, mida naeruvääristati üle kogu sotsiaalmeedia. Ma ise kogusin keelu väljakuulutamise järgsel nädalal umbes 25 000 Twitteri säutsu ning analüüsisin säutsudes ja teemaviidetes esinevaid hoiakuid. 3 Levinuim oli Tumblri surnuks kuulutamine ("puhka rahus, sa oled selgelt liiga loll, et elada", "kuidas on võimalik, et ma üldse oma kasutajaskonda ei tunne?" jms väljendused). Esimese kolme kuuga kaotas Tumblr umbes 30% kasutajaskonnast. 2019. aasta augustis müüs Verizon Tumblri firmale nimega Automattic, kellele kuulub muuhulgas ka legendaarne blogimisplatvorm WordPress. Hinnasilt? Alla 3 miljoni USD. Kukkumine kõrge ja valus.
Platvormivõim ja digigentrifikatsioon 4
Tumblri lugu toob minu hinnangul üsna reljeefselt päevavalgele selle trajektoori, millel sotsiaalmeedia täna liigub. Digi- ja osaluskultuurilisest perspektiivist, mis interneti alguspäevist alates on eeldanud, et loovus, innovatsioon ja demokraatia on võimalikult ulatusliku ja mitmekülgse osaluse tulemus, on see trajektoor ühemõtteliselt tume. Põhimõtteliselt võib seda kirjeldada kolmetiselt:
1. Võim koondub väikese hulga globaalselt domineerivate platvormide ja neid omavate ettevõtete kätte.
Sel aastal jaguneb maailma enim kasutatud sotsiaalmeediaplatvormide esikümme nii: Facebookile kuuluvad Facebook, WhatsApp, Facebook Messenger ja Instagram; Google'ile kuulub Youtube; Tencentile kuuluvad QQ, QZone ja Weixin / WeChat ning ByteDance'ile kuuluvad TikTok ja Douyin. Arvestades, et kokku kasutab mistahes sotsiaalmeediat maailmas 3,8 miljardit inimest (49% maailma elanikkonnast) ja et ainuüksi Facebooki kasutab 2,4 miljardit ja Weixini / WeChati 1,2 miljardit, võib ülearust liialdamist pelgamata väita, et valdav enamus maailma sotsiaalmeediakasutajatest on nende nelja suurkorporatsiooni käes. Nelja. Kaks Hiinas, kaks Ameerika Ühendriikides.
Nendel korporatsioonidel on oma platvormide kujundamise ja kasutusreeglite seadmise kaudu ebaproportsionaalne võim avalike keskustelude, massikommunikatsiooni, inimestevahelise suhtluse ja riiklike poliitikate üle. Mida iganes nad oma väärtushinnangute ja sotsiaalse vastutuse adumise kohta pressiteadetes ka ütleks, on platvormide võimalusi ja lubavusi ning kasutustingimusi analüüsides selge, et kõik otsused tehakse johtuvalt ärihuvidest. Kui hästi sobib reklaamimüügi tõhustamiseks timmitud süsteem aga valimiseelse väärinfo, COVID-19 kuulujuttude ja konspiratsiooniteooriate keerutamiseks, oleme viimaste aastate jooksul korduvalt näinud.
2. Võim koondub veelgi enam mobiilirakenduspoodidesse.
Maailmas on 3,5 miljardit nutitelefonide kasutajat, aina suurem osakaal inimesi kasutab internetti ja sotsiaalmeediat esmalt ja valdavalt nutiseadmest ja harvem arvutist. Ehkki ka nutiseadmes on sotsiaalmeediaplatvorme võimalik külastada üle veebilehitseja, on enamikul platvormiettevõtetest selleks loodud nutirakendused. Neid saab üldjuhul alla laadida ainult seadme opsüsteemiga sobivast rakenduspoest. Siin on arvestatavaid mängijaid veelgi vähem ja nende vahelised jõujooned veel aredamad. Läänes domineerivad Apple App Store ja Google Play Store, Idas Tencent MyApp ja Apple App Store. Miljonitest kättesaadavatest rakendustest allalaetavaimad on sotsiaalmeedia omad. Viimase kümnendi popimad rakendused olid juba mainitud Facebooki nelik. Eelmise aasta allalaetavaimad olid TikTok ja Facebook Messenger ning 2020. aasta teises ja kolmandas kvartalis ronis TikToki järel teisele kohale arusaadavatel põhjustel Zoom.
Rakenduspoode – eriti Apple App Store'i – on eksperdid juba aastaid kritiseerinud konkurentsivaenuliku tegevuse eest, läbipaistmatute põhimõtete eest rakenduste keelustamisel ja hinnastamisel ning arendajate ja lõppkasutajate enda süsteemi lukustamise eest. Ehkki Apple App Store on aastate jooksul keelustanud[5] terve hulga üsna objektiivselt nõmedate, matslike või manipulatiivsetena näivaid rakendusi, on neil komme keelduda ka rakendustest, mis:
konkureerivad nende ärihuvidega (keelustatud või hinnastamisega välja puksitud on näiteks podcast'i-rakendusi, veebilehitsejaid ja meilirakendusi, mis on Apple'i enda toodetega liiga sarnased või konkurentide – Google, Spotify – poolt välja töötatud);
kritiseerivad Apple'it või tema partnereid (nt hariduslikud mängud töötingimuste kohta globaalses majanduses);
on aktiivselt ühiskonnakriitilised või aktivismile suunatud;
on seksuaalselt avameelsed, isegi kui on suunatud vaid täiskasvanutele.
Eksperdid kasutavad rakenduspoodide (ja eelmises punktis kirjeldatud platvormide) analüüsimiseks viimastel aastatel peamiselt platvormivõimu mõistet. Platvormivõim on võim tehniliste protokollide abil eri turge siduda või neis osalemist piirata. 6 Hollandi uurijad Thomas Poell, David Nieborg ja Jose van Dijck 7 väidavad, et rakenduspoed toimivad läbipaistmatute ja keerukate turgudena, milles valitsevad äärmiselt problemaatilised, konkurentsivaenulikud turule sisenemise ning kaupade ja teenuste ringluse põhimõtted, eriti kultuuritööstuse jaoks. Rakenduspoodides kui platvormivõimu põhimõtetel toimivail turgudel valitsevad suhted on avalikkusele nähtamatud ja sotsiaalsele kontrollile allumatud.
3. Platvormivõimu on keeruline reguleerida ja me oleme uue mudeliga sobivate regulatsioonipõhimõtete ja seaduste väljatöötamisega hiljaks jäänud.
Nagu eelpool mainitud, peetakse Ameerika Ühendriikide CDA lõiget 230 üheks olulisemaks internetiseaduseks, ent paljude meelest on selle pakutav turvalise sadama põhimõte ka praeguse – vihakõnest ja väärinfost pakatava, kommertshuvidele allutatud – digikultuuriruumi looja. Me ei ole suutnud välja mõelda, kuidas sisu ja käitumist sotsiaalmeediaplatvormide tänasel, miljardite rahvusvaheliste kasutajateni ulatuval skaalal tõhusalt ja õiglaselt modereerida. Esiteks on kultuuride vahel suhteliselt teravad lahkarvamused selle osas, millised väärtused on ülimuslikud. Ameeriklaste jaoks kaalub sõnavabadus üles õigluse, lugupidamise ja tolerantsuse. Paljudes Euroopa kultuurides on sallimatu ja vihkava sõna vabadus seadustega oluliselt piiratud, kuid üleilmastunud interneti kontekstis näeme ikka ja jälle, et ühe riigi seadused teises riigis registreeritud ettevõttele ei rakendu. Hiinas on nii sõnavabaduse kui ka tolerantsusega Lääne perspektiivist hinnatuna kehvad lood, seal on sisumodereerimist suunavaks põhimõtteks konformsus.
Teiseks ei ole platvormidel ja rakenduspoodidel tänu turvalise sadama topeltvabastusele mingit erilist motivatsiooni tegeleda keeruliste, automatiseerimisele halvasti alluvate kommunikatsioonivormide korraldamisega, kui sel nende rahakotile mingit otsest mõju ei ole. Omapäi jäetuna on platvormiettevõtted lubatud ja lubamatut käitumist piiritlenud lähtuvalt kitsastest kommertseesmärkidest ning keeldunud end meediaks või avalikuks sfääriks tunnistamast ja sellega kaasnevat vastutust võtmast. Alles päris viimasel ajal, peamiselt möödunud nelja aasta jooksul toimunud riiklikesse valimistesse sekkumise kontekstis on Euroopa Liit (andmeregulatsiooniseadus, Max Schremsi andmekaitse ja andmete liikuvuse ning Iiri Andmekaitsekomisjoni privaatsusekilbi teemalised kohtuvaidlused Facebooki ja Google'iga) ja mingil määral ka Ameerika Ühendriikide institutsioonid (Facebooki ähvardatakse kartellidevastasuse põhimõtte rikkumise eest kohtusse anda) asunud platvormide tegevust reguleerima. Seni tähendab see peamiselt aastatepikkusi edasi-tagasi kohtuvaidlusi ja väga vähe reaalseid muutusi andmete piiriülese liikumise, andmeturve, kasutajate kontsentratsiooni, konkurentsi jms osas. Mainitud SESTA/FOSTA seaduse näitel võib rapsiv ja ebakompetentne reguleerimine osutuda kahjulikumaks kui regulatsioonide puudumine. Lisaks ei puuduta regulatsiooniprobleem mitte ainult platvorme kasutavate inimeste tegevuse ja kõne modereerimist. Praegused, traditsioonilistel majandussektoritel (transport, uudised, haridus) põhinevad ja riigi piirides opereerivad seadused ei käi üle globaalsest, sektoriülesest platvormimajandusest. Kartelli- ja konkurentsiseadused jäävad hätta andmeringluse, -standardite ja nähtavushierarhiatega loodavate infrastruktuuriteenuste reguleerimisega.
Kokkuvõtteks: piirimaalt äärelinna
Väidan niisiis, et seksi väljapuksimine sotsiaalmeediast peaks meile kõigile korda minema. Mitte sellepärast, et tore on ju teiste inimeste paljaid pilte vahtida, vaid sellepärast, et see on digigentrifikatsiooni ja äärelinnastumise sümptom.
See kõneleb levivast platvormivõimust, mille tulemusena jäävad kestma vaid keskkonnad, kus on võimalik sooritada üksnes selliseid tegevusi, mida on lihtne andmestada ja kaubastada, ning kus kaubastamispotentsiaali hinnatakse Ameerika Ühendriikide või Hiina kultuurinormidest lähtuvalt. Kui 1990. aastatel oli internet piirimaa – avastamist ootav, uusi, senistest paremaid, vabamaid, õiglasemaid reegleid luua võimaldav Metsik Lääs, 8 siis tänane sotsiaalmeediainternet on tarastatud kogukondadest koosnev, naabrivalve ja eramaa siltidest kubisev, murukõrguse üle valvajatega suburbia.
1 G. Lakoff, M. Johnson, Metafoorid, mille järgi me elame. Tlk E. Vainik. Tallinn, 2011.
2 Bottkontode aluseks on programm, mis võimaldab neil platvormiandmete põhjal autonoomselt tegutseda. Sotsiaalmeedia puhul räägime enamasti social-bot'idest, mis jäljendavad teatud platvormipõhiseid sotsiaalseid tegevusi (nt sõbrakutsete saatmist). Social-bot'id võivad inimesi abistada (nt blokkides kõik kontod, kust keegi postitab ahistavaid kommentaare), ent neid kasutatakse aina enam ka raha teenimise eesmärgil inimestega manipuleerimiseks. Pornobotid kasutavad tähelepanu pälvimiseks pornograafilist sisu ja teenivad raha koostööviidete abil (kui keegi lingile klikib, isegi kui ta ei soorita ostu, saab konto omanik tähelepanuvoogude suunamise eest väikese tasu).
3 Vt K. Tiidenberg, E. van der Nagel, Sex and Social Media. Bingley, 2020.
4 Digigentrifikatsiooni idee sain konverentsiarutelu käigus kolleeg Jessa Lingelilt, kellel ilmub mõne kuu pärast, 2021. aasta aprillis ka raamat "The Gentrification of the Internet".
5 Vt T. Gillespie, Exodus International. Rmt-s: Appified: Culture in the Age of Apps. Toim. J. W. Morris, S. Murray. Ann Arbor, 2018, lk 61–60.
6 Vt J. Cohen, The Regulatory State in the Information Age. Theoretical Inquiries in Law, 2016, kd 17, nr 2, lk 349–414.
7 Vt J. van Dijck, D. Nieborg, T. Poell, Reframing Platform Power. Internet Policy Review, 2019, kd 8, nr 2; D. Nieborg, T. Poell, J. van Dijck, Analyzing Platform Power: App Stores as Infrastructural Platform Services. AoIR Selected Papers of Internet Research, 2019.
8 Siinkohal on siiski paslik mainida, et piirimaa metafooris oli omajagu interneti algusaegade utoopiat, milles omakorda omajagu tolleaegsete internetikasutajate sotsiaaldemograafilisest staatusest tulenevat privilegeeritust. 1995. aastal oli maailmas kokku umbes 40 miljonit internetikasutajat, see moodustas 0,4% maailma elanikkonnast. Täna on internetilevik 59%. Interneti laienemisega demokratiseerus juurdepääs, tuues veebi aina enam aina erinevama taustaga kasutajagruppe, kel on erinevad hoiakud vabaduse osas ja erinevad vajadused selle osas, milliseid funktsioone internet nende elus peaks täitma.
### Response:
Katrin Tiidenberg. Piirimaalt äärelinna: seks, digigentrifikatsioon ja sotsiaalmeedia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ademola Lookman viis Fulhami viiendal minutil juhtima, aga 21. minutil Edinson Cavani viigistas ja Paul Pogba suurepärane löök 65. minutil tõi võidu külalistele.
Sellega säilitati kahepunktine edu Manchester City ees, kes oli kodus parem Aston Villast 2:0 (79. Bernardo Silva, 90. pen Ilkay Gündogan). Tõsi, Cityl on võrreldes Unitediga üks mäng varuks.
Tiitlikaitsja Liverpool kohtub neljapäeval Burnleyga.
Tabelitipp: 1. Manchester United 40 punkti (19 mängust), 2. Manchester City 38 (18), 3. Leicester 38 (19), 4. Liverpool 34 (18), 5. Tottenham 33 (18), 6. Everton 31 (17), 7. West Ham 32 (19), 8. Chelsea 29 (19). | Manchesteri klubid teenisid võidulisa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ademola Lookman viis Fulhami viiendal minutil juhtima, aga 21. minutil Edinson Cavani viigistas ja Paul Pogba suurepärane löök 65. minutil tõi võidu külalistele.
Sellega säilitati kahepunktine edu Manchester City ees, kes oli kodus parem Aston Villast 2:0 (79. Bernardo Silva, 90. pen Ilkay Gündogan). Tõsi, Cityl on võrreldes Unitediga üks mäng varuks.
Tiitlikaitsja Liverpool kohtub neljapäeval Burnleyga.
Tabelitipp: 1. Manchester United 40 punkti (19 mängust), 2. Manchester City 38 (18), 3. Leicester 38 (19), 4. Liverpool 34 (18), 5. Tottenham 33 (18), 6. Everton 31 (17), 7. West Ham 32 (19), 8. Chelsea 29 (19).
### Response:
Manchesteri klubid teenisid võidulisa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Eva Lehtla ütles ERR-ile, et esmaspäeval tuleb Eestisse 9750 Pfizer-BioNTechi vaktsiini. Moderna vaktsiine tuleb uuel nädalal 1200.
Lehtla selgitas, et esimesed Moderna vaktsiinid jõudsid Eestisse möödunud kolmapäeval, 13. jaanuaril ning neid oli samuti 1200.
Veel pole aga heakskiitu saanud AstraZeneca vaktsiin. Lehtla lisas, et praeguse info järgi peaks Euroopa Ravimiamet vaktsiinile oma hinnangu andma 29. jaanuaril ehk järgmise nädala lõpus.
Neljapäeva hommikuse seisuga on tehtud Eestis kokku 21 985 vaktsineerimist. Ühe kaitsesüsti on saanud 20 501 ja kaks kaitsesüsti 1484 inimest.
Eesti on seni ühinenud Euroopa Liidu COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac), millega on Eestile tellitud kokku 3 477 726 doosi vaktsiini. Valitsus on andnud põhimõttelise heakskiidu Eesti ühinemisele kõigi seitsme Euroopa Liidu ühishankes oleva vaktsiinitootja eelostulepingutega. | Uuel nädalal jõuab Eestisse pea 11 000 vaktsiinidoosi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Eva Lehtla ütles ERR-ile, et esmaspäeval tuleb Eestisse 9750 Pfizer-BioNTechi vaktsiini. Moderna vaktsiine tuleb uuel nädalal 1200.
Lehtla selgitas, et esimesed Moderna vaktsiinid jõudsid Eestisse möödunud kolmapäeval, 13. jaanuaril ning neid oli samuti 1200.
Veel pole aga heakskiitu saanud AstraZeneca vaktsiin. Lehtla lisas, et praeguse info järgi peaks Euroopa Ravimiamet vaktsiinile oma hinnangu andma 29. jaanuaril ehk järgmise nädala lõpus.
Neljapäeva hommikuse seisuga on tehtud Eestis kokku 21 985 vaktsineerimist. Ühe kaitsesüsti on saanud 20 501 ja kaks kaitsesüsti 1484 inimest.
Eesti on seni ühinenud Euroopa Liidu COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac), millega on Eestile tellitud kokku 3 477 726 doosi vaktsiini. Valitsus on andnud põhimõttelise heakskiidu Eesti ühinemisele kõigi seitsme Euroopa Liidu ühishankes oleva vaktsiinitootja eelostulepingutega.
### Response:
Uuel nädalal jõuab Eestisse pea 11 000 vaktsiinidoosi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arusaadavalt valdas paljusid rohkem või vähem poliitikast huvitatud inimesi suuremat sorti kergendus, kui Ameerika Ühendriigid said nende vaates palju parema presidendi kui eelmine. Samamoodi avati reaalseid ja mõttelisi vahuveinipudeleid kui peaminister Jüri Ratas tagasi astus ja valitsus lagunes.
Ilus oli olla, sest et paha oli möödas ning headuse suure võidu puhul võib heaks kiita isegi ülisuurt ilutulestikku, mille vastu sai alles vähem kui kuu aega tagasi agaralt võideldud, sest see teeb loomadele paha ja on üldse mõttetu poosekomme, aga see selleks.
Õnneks või kahjuks langeb tolm maha, tänavad pühitakse puhtaks ning algab hall argipäev reaalpoliitika ja reaaleluga. Kui Barack Obama 2009. aastal USA presidendiks sai, oli tema kõlavaimaks hüüdlauseks "Change!" ehk muutus. Muutust kui sellist oodatakse ka Bidenilt ja muidugi ka Reformierakonna ning Keskerakonna tandemilt.
Kindlasti muutused tulevad, miks ei peaks tulema, kuid meenutagem, et üks muutus, mis näiteks Obama valitsusaeg kaasa tõi, oli see, et tema järel õnnestus presidendivalimised võita stabiilsel geeniusel Donald Trumpil, mis omakorda paneb muretsema, et vahest saab Bideni järel presidendiks mõni veelgi stabiilsem geenius.
Aga hea küll, kauge tulevik võib tuua mida iganes, seda enam, et Igor Volke kinnitusel poleks meil ilma maavälise toetuseta niikuinii enam palju lootust.
"Kaja Kallase ning Mailis Repsi juhitavate delegatsioonide kokkulepped ei pruugi sugugi olla meeltmööda kõigile, kes igatsesid EKRE lahkumist koalitsioonist."
Triviaalselt väljendudes on lähitulevik olulisem, sest see on lähemal ja võib pakkuda pettumusi mitte millalgi hiljem vaid kohe ja praegu. Bideni poliitika ei pruugi rakendudes sobida kõigile, kes tema valimisele kaasa elasid, eriti kui seda tehti põhjusel, et peaasi, et Trump ei võidaks. Kaja Kallase ning Mailis Repsi juhitavate delegatsioonide kokkulepped ei pruugi sugugi olla meeltmööda kõigile, kes igatsesid EKRE lahkumist koalitsioonist. Vastandumisel kaugele ei purjeta.
Üks illusioon, mis on Ameerika ja Eesti sündmuste taustal kiire tekkima, on see, et nüüd on Trumpi ja tema mõtteviisi toetajatega kõik ühel pool ja samamoodi on kõik ühel pool EKRE ja selle poliitika toetajatega. Tegelikust elust on see arvamus sama kaugel kui juustukera Kuust, teate ju küll vend Johannese maksiimi: "Selle tulekahju pärast ei lõpe veel meie püha üritus."
Trump ja tema toetajad on alles ja neid on palju, EKRE ja selle toetajad on alles ja palju on neidki. Suhtleliselt silmakirjalik oleks nüüd, kui varasemast opositsioonist on saanud koalitsioon, hakata üles kutsuma uut opositsiooni vaigistama.
Kui opositsioonis oli Reformierakond, siis oli nende arvamus oluline, kui opositsioonis on EKRE ja Isamaa, siis pole nende arvamus oluline, sest nad ei ole võimul? See on väga vildakas arusaamine sõnavabadusest. Ega see, kui hullumaja aknad kinni müürida, ei tähenda, et hullud ära kaoksid.
Sel teemal kirjutas neil päevil ERR-i portaalis Euroopa Komisjoni asepresident Vera Jourova: "Pärast Trumpi blokeerimist liikusid paljud tema toetajad teistesse internetikeskkondadesse ja sulgesid end veelgi hermeetilisematesse mullidesse. Me ei tohi neid unustada. Peame leidma viisi, kuidas nad saaksid taas osaleda demokraatlikus arutelus, ning taastama kodanike usalduse demokraatia ja demokraatlike uuenduste jõu vastu."
Jourova nentis sedagi, et demokraatia ei ole täiuslik, aga see on meie enda peegelpilt, kuid selle suurim eelis on, et see sõltub meist endist ja meie vastastikusest usaldusest.
Koalitsioon on Eestis muutunud, aga riigikogu koosseis jäi samaks ja jätkuvalt on see meie ühiskonna peegelpilt kõigi oma pahede, valede ja vihadega, aga ehk ka tõsimeelsete püüetega muuta elu rohelisemaks, sinisemaks, mustemaks ja valgemaks.
Keskerakond ja Reformierakond peavad selgelt mängima kaartidega, mis neile on jagatud, pole suurem asi kombinatsioon, aga parem kui mitte midagi. Ühiskond kui tervik peab aga alati mängima kõigi kaartidega, sest kui üks mast pakist välja visata, siis on see sohk. | Kaupo Meiel: muutuste rõõmupisaraist saab alati tolm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arusaadavalt valdas paljusid rohkem või vähem poliitikast huvitatud inimesi suuremat sorti kergendus, kui Ameerika Ühendriigid said nende vaates palju parema presidendi kui eelmine. Samamoodi avati reaalseid ja mõttelisi vahuveinipudeleid kui peaminister Jüri Ratas tagasi astus ja valitsus lagunes.
Ilus oli olla, sest et paha oli möödas ning headuse suure võidu puhul võib heaks kiita isegi ülisuurt ilutulestikku, mille vastu sai alles vähem kui kuu aega tagasi agaralt võideldud, sest see teeb loomadele paha ja on üldse mõttetu poosekomme, aga see selleks.
Õnneks või kahjuks langeb tolm maha, tänavad pühitakse puhtaks ning algab hall argipäev reaalpoliitika ja reaaleluga. Kui Barack Obama 2009. aastal USA presidendiks sai, oli tema kõlavaimaks hüüdlauseks "Change!" ehk muutus. Muutust kui sellist oodatakse ka Bidenilt ja muidugi ka Reformierakonna ning Keskerakonna tandemilt.
Kindlasti muutused tulevad, miks ei peaks tulema, kuid meenutagem, et üks muutus, mis näiteks Obama valitsusaeg kaasa tõi, oli see, et tema järel õnnestus presidendivalimised võita stabiilsel geeniusel Donald Trumpil, mis omakorda paneb muretsema, et vahest saab Bideni järel presidendiks mõni veelgi stabiilsem geenius.
Aga hea küll, kauge tulevik võib tuua mida iganes, seda enam, et Igor Volke kinnitusel poleks meil ilma maavälise toetuseta niikuinii enam palju lootust.
"Kaja Kallase ning Mailis Repsi juhitavate delegatsioonide kokkulepped ei pruugi sugugi olla meeltmööda kõigile, kes igatsesid EKRE lahkumist koalitsioonist."
Triviaalselt väljendudes on lähitulevik olulisem, sest see on lähemal ja võib pakkuda pettumusi mitte millalgi hiljem vaid kohe ja praegu. Bideni poliitika ei pruugi rakendudes sobida kõigile, kes tema valimisele kaasa elasid, eriti kui seda tehti põhjusel, et peaasi, et Trump ei võidaks. Kaja Kallase ning Mailis Repsi juhitavate delegatsioonide kokkulepped ei pruugi sugugi olla meeltmööda kõigile, kes igatsesid EKRE lahkumist koalitsioonist. Vastandumisel kaugele ei purjeta.
Üks illusioon, mis on Ameerika ja Eesti sündmuste taustal kiire tekkima, on see, et nüüd on Trumpi ja tema mõtteviisi toetajatega kõik ühel pool ja samamoodi on kõik ühel pool EKRE ja selle poliitika toetajatega. Tegelikust elust on see arvamus sama kaugel kui juustukera Kuust, teate ju küll vend Johannese maksiimi: "Selle tulekahju pärast ei lõpe veel meie püha üritus."
Trump ja tema toetajad on alles ja neid on palju, EKRE ja selle toetajad on alles ja palju on neidki. Suhtleliselt silmakirjalik oleks nüüd, kui varasemast opositsioonist on saanud koalitsioon, hakata üles kutsuma uut opositsiooni vaigistama.
Kui opositsioonis oli Reformierakond, siis oli nende arvamus oluline, kui opositsioonis on EKRE ja Isamaa, siis pole nende arvamus oluline, sest nad ei ole võimul? See on väga vildakas arusaamine sõnavabadusest. Ega see, kui hullumaja aknad kinni müürida, ei tähenda, et hullud ära kaoksid.
Sel teemal kirjutas neil päevil ERR-i portaalis Euroopa Komisjoni asepresident Vera Jourova: "Pärast Trumpi blokeerimist liikusid paljud tema toetajad teistesse internetikeskkondadesse ja sulgesid end veelgi hermeetilisematesse mullidesse. Me ei tohi neid unustada. Peame leidma viisi, kuidas nad saaksid taas osaleda demokraatlikus arutelus, ning taastama kodanike usalduse demokraatia ja demokraatlike uuenduste jõu vastu."
Jourova nentis sedagi, et demokraatia ei ole täiuslik, aga see on meie enda peegelpilt, kuid selle suurim eelis on, et see sõltub meist endist ja meie vastastikusest usaldusest.
Koalitsioon on Eestis muutunud, aga riigikogu koosseis jäi samaks ja jätkuvalt on see meie ühiskonna peegelpilt kõigi oma pahede, valede ja vihadega, aga ehk ka tõsimeelsete püüetega muuta elu rohelisemaks, sinisemaks, mustemaks ja valgemaks.
Keskerakond ja Reformierakond peavad selgelt mängima kaartidega, mis neile on jagatud, pole suurem asi kombinatsioon, aga parem kui mitte midagi. Ühiskond kui tervik peab aga alati mängima kõigi kaartidega, sest kui üks mast pakist välja visata, siis on see sohk.
### Response:
Kaupo Meiel: muutuste rõõmupisaraist saab alati tolm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lady Gaga esituses kõlas USA hümn "The Star-Spangled Banner":
Jennifer Lopezi esituses kõlas lugu "This Land Is Your Land":
Garth Brooks esitas loo "Amazing Grace":
90ndate lõpus lühiajaliselt tegutsenud The New Radicals tuli Bideni ametisse vannutamise ürituseks üheks õhtuks taas kokku ja esitas loo "You Get What You Give":
John Legend esitas loo "Feeling Good":
Jon Bon Jovi kandis ette loo "Here Comes the Sun":
The Black Pumas esitas loo "Colors":
Bruce Springsteeni esituses kõlas laul "Land of Hope and Dreams":
Justin Timberlake ja Ant Clemons esitlesid oma uut lugu "Better Days":
Tim McGraw ja Tyler Hubbard tõid televaatajateni loo "Undivided":
Foo Fighters esitas oma 2002. aasta hittloo "Times Like These":
Õhtu lõpetas Katy Perry looga "Firework": | Videod: Bideni ametisse vannutamise tseremoonial esinesid mitmed tuntud artistid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lady Gaga esituses kõlas USA hümn "The Star-Spangled Banner":
Jennifer Lopezi esituses kõlas lugu "This Land Is Your Land":
Garth Brooks esitas loo "Amazing Grace":
90ndate lõpus lühiajaliselt tegutsenud The New Radicals tuli Bideni ametisse vannutamise ürituseks üheks õhtuks taas kokku ja esitas loo "You Get What You Give":
John Legend esitas loo "Feeling Good":
Jon Bon Jovi kandis ette loo "Here Comes the Sun":
The Black Pumas esitas loo "Colors":
Bruce Springsteeni esituses kõlas laul "Land of Hope and Dreams":
Justin Timberlake ja Ant Clemons esitlesid oma uut lugu "Better Days":
Tim McGraw ja Tyler Hubbard tõid televaatajateni loo "Undivided":
Foo Fighters esitas oma 2002. aasta hittloo "Times Like These":
Õhtu lõpetas Katy Perry looga "Firework":
### Response:
Videod: Bideni ametisse vannutamise tseremoonial esinesid mitmed tuntud artistid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajakirjanduses on viimasel nädalal spekuleeritud, kas loodavas valitsuses asub ministriametisse ka Reps.
"Tähelepanu on meeldiv, kuid selleks, et koalitsiooniläbirääkimisi pidavad delegatsioonid saaksid keskenduda sisuteemadele ja vältimaks erinevaid spekulatsioone, kinnitan, et järgmises valitsuses mina ministrina ei jätka," ütles Reps meediale saadetud avalduses.
Reps astus eelmise aasta novembris haridusministrikohalt tagasi pärast Õhtulehes ilmunud artikleid sellest, kuidas ta ministrina lasi oma lapsi maksumaksja raha eest sõidutada.
Politsei käivitas Repsi ametiauto kasutamise uurimiseks ka väärteomenetluse, mis veel kestab. | Reps uues valitsuses ministrikohta ei võta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajakirjanduses on viimasel nädalal spekuleeritud, kas loodavas valitsuses asub ministriametisse ka Reps.
"Tähelepanu on meeldiv, kuid selleks, et koalitsiooniläbirääkimisi pidavad delegatsioonid saaksid keskenduda sisuteemadele ja vältimaks erinevaid spekulatsioone, kinnitan, et järgmises valitsuses mina ministrina ei jätka," ütles Reps meediale saadetud avalduses.
Reps astus eelmise aasta novembris haridusministrikohalt tagasi pärast Õhtulehes ilmunud artikleid sellest, kuidas ta ministrina lasi oma lapsi maksumaksja raha eest sõidutada.
Politsei käivitas Repsi ametiauto kasutamise uurimiseks ka väärteomenetluse, mis veel kestab.
### Response:
Reps uues valitsuses ministrikohta ei võta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige rohkem tundis arhitektide tegemiste vastu huvi president Toomas-Hendrik Ilves. Iga kahe aasta tagant saabus ta arhitektide liidu üldkogule, et isiklikult anda üle noore arhitekti preemia. Noorte ruumiloojate käekäik läks talle korda. Iseäranis aga köitis president Ilvest puitarhitektuur, milles ta nägi Eesti arhitektuuri tulevikku.
President Lennart Merele ei olnud arhitektuur kaugeltki võõras teema. Kaheksakümnendatel osales ta visionäärina koos arhitektidest sõpradega edukalt rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel Soomes.
Paraku langes Mere maine arhitektuurisõprade silmis pärast seda, kui Viimsi imekaunile rannakrundile valmis presidendi kodu, mis arhitektuurilt on üsna mannetu tüüpmaja.
President Arnold Rüütli austus arhitektuuri vastu piirdus arhitektide liidu juhi kutsumisega vabariigi aastapäeval vastuvõtule. Ka see oli arhitektidele, keda ühiskonnas tol ajal oli vähe näha ja kuulda, oluline.
President Kersti Kaljulaid on arhitektide meelehärmiks andnud mõista, et arhitektuur ei kuulu tema huviorbiiti. Presidendi kantselei lükkas oma patronaaži alt välja noore arhitekti preemia ning arhitektide liidu president ei ole enam olnud pidulauda oodatud.
Olulisem kui presidendi vastuvõtt on aga see, kuidas mõistetakse arhitektuuri tähtsust valitsuse tasandil.
Arhitektid on üle kümne aastat aktiivselt rääkinud, et Eestil peab olema riigiarhitekti institutsioon. Seda teemat on veeretatud ühest valitsusest teise ja üks hetk tundus asi olevat juba päris lootusrikas.
2017. aastal loodi riigikantselei alluvusse ruumiloome ekspertrühm. Üsna väheütleva nime taga tegutses inimestegrupp, kes koosnes arhitektuurivaldkonna erialaliitude, ülikoolide, ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste esindajatest. Nende eesmärk oli selgitada, mida saab riigi tasandil teha selleks, et Eestis loodus- ja ehitatud keskkond muutuks senisest kvaliteetsemaks. On ju arhitektuur see, mis annab riigile füüsilise näo, meelitab turiste ja loob elukeskkonna.
Ekspertrühm lõpetas oma tegevuse ettepanekuga moodustada riigi tasandi ruumiloome meeskond – Ruumiamet. Sisuliselt olekski see analoog mitmes Euroopa riigis loodud riigiarhitekti büroole. Institutsioonile, kes vastutab selle eest, et riigi poolt tellitav või toetatav arhitektuur on kvaliteetne, et planeerimist ja projekteerimist suunav seadusandlus on kestlik ja teenib eeskätt riigi ning rahva huve.
Tundus, et asi on otsustatud, kui üks hetk pandi rahandusministeeriumis kogu teema kalevi alla ...
Praeguses kontekstis tekib paratamatult kahtlus – kas ministeeriumis tekkis äkki kellegil hirm, et Ruumiamet ei lase enam riigi toetusi jagada ministeeriumi nägemuse kohaselt? Kas mitte ei muutu see amet ministeeriumile segavaks? Võibolla avastas keegi, et see, mida ministeeriumis nimetatakse ehitamiseks ja arendamiseks, on ühtlasi ka arhitektuur?
Karta on, et taoline Ruumiamet ei oleks kiitnud heaks riigi toetust kinnisvaraarendajale, kes on Tallinna mereäärelt võtnud majanduslikus mõttes kõik, mis võtta annab ja natuke rohkemgi... Kes on kalda äärde lajatanud ebamastaapse hoonemahu, kaotanud avalikud tänavad, sulgenud kaldalt vaated linnale... Ehk loonud Eesti pealinnale visiitkaardi, mille sõnum on: siin teenitakse raha!
Lähedal paiknev Rotermanni kvartal oma ajalooliste ja ultramoodsate hoonete sümbioosi ja peenekoelise tänavavõrgustikuga on sadamapiirkonnale leidnud piltlikult öeldes kuldse võtme põneva ja tundliku keskkonna kujundamiseks. Analoogset struktuuri pakuti mitme arhitektuurivõistluse käigus ka Admiraliteedi basseini äärde. Kuid kuldvõtmeke lendas kuskile Lollidemaa sohu ja siia pole oodata peenekoelist struktuuri ja põnevat keskkonda, mis kannaks Tallinna maailmalinnade kaardile ja epideemia vaibudes meelitaks kohale turistid ja jõuaks Facebooki ja Instagrammi fotoseeriatesse. Kui kvartali struktuur koosneb suures osas ühest ignorantsest hoonelahmakast, võib ju palgata maailma parimad arhitektid fassaade kujundama, aga see ei päästa üldmuljet. Kulda või seinad üle.
Väärib see projekt siis riigi toetust?
Uus aasta algab uue valitsuse moodustamisega. Arhitektide jaoks aga taas lootusega, et rahandusministeeriumis sahtlisse peidetud dokument taas välja otsitakse ja Ruumiamet käima lükatakse. | Margit Mutso: Tallinnale loodud visiitkaardi sõnum on, et siin teenitakse raha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige rohkem tundis arhitektide tegemiste vastu huvi president Toomas-Hendrik Ilves. Iga kahe aasta tagant saabus ta arhitektide liidu üldkogule, et isiklikult anda üle noore arhitekti preemia. Noorte ruumiloojate käekäik läks talle korda. Iseäranis aga köitis president Ilvest puitarhitektuur, milles ta nägi Eesti arhitektuuri tulevikku.
President Lennart Merele ei olnud arhitektuur kaugeltki võõras teema. Kaheksakümnendatel osales ta visionäärina koos arhitektidest sõpradega edukalt rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel Soomes.
Paraku langes Mere maine arhitektuurisõprade silmis pärast seda, kui Viimsi imekaunile rannakrundile valmis presidendi kodu, mis arhitektuurilt on üsna mannetu tüüpmaja.
President Arnold Rüütli austus arhitektuuri vastu piirdus arhitektide liidu juhi kutsumisega vabariigi aastapäeval vastuvõtule. Ka see oli arhitektidele, keda ühiskonnas tol ajal oli vähe näha ja kuulda, oluline.
President Kersti Kaljulaid on arhitektide meelehärmiks andnud mõista, et arhitektuur ei kuulu tema huviorbiiti. Presidendi kantselei lükkas oma patronaaži alt välja noore arhitekti preemia ning arhitektide liidu president ei ole enam olnud pidulauda oodatud.
Olulisem kui presidendi vastuvõtt on aga see, kuidas mõistetakse arhitektuuri tähtsust valitsuse tasandil.
Arhitektid on üle kümne aastat aktiivselt rääkinud, et Eestil peab olema riigiarhitekti institutsioon. Seda teemat on veeretatud ühest valitsusest teise ja üks hetk tundus asi olevat juba päris lootusrikas.
2017. aastal loodi riigikantselei alluvusse ruumiloome ekspertrühm. Üsna väheütleva nime taga tegutses inimestegrupp, kes koosnes arhitektuurivaldkonna erialaliitude, ülikoolide, ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste esindajatest. Nende eesmärk oli selgitada, mida saab riigi tasandil teha selleks, et Eestis loodus- ja ehitatud keskkond muutuks senisest kvaliteetsemaks. On ju arhitektuur see, mis annab riigile füüsilise näo, meelitab turiste ja loob elukeskkonna.
Ekspertrühm lõpetas oma tegevuse ettepanekuga moodustada riigi tasandi ruumiloome meeskond – Ruumiamet. Sisuliselt olekski see analoog mitmes Euroopa riigis loodud riigiarhitekti büroole. Institutsioonile, kes vastutab selle eest, et riigi poolt tellitav või toetatav arhitektuur on kvaliteetne, et planeerimist ja projekteerimist suunav seadusandlus on kestlik ja teenib eeskätt riigi ning rahva huve.
Tundus, et asi on otsustatud, kui üks hetk pandi rahandusministeeriumis kogu teema kalevi alla ...
Praeguses kontekstis tekib paratamatult kahtlus – kas ministeeriumis tekkis äkki kellegil hirm, et Ruumiamet ei lase enam riigi toetusi jagada ministeeriumi nägemuse kohaselt? Kas mitte ei muutu see amet ministeeriumile segavaks? Võibolla avastas keegi, et see, mida ministeeriumis nimetatakse ehitamiseks ja arendamiseks, on ühtlasi ka arhitektuur?
Karta on, et taoline Ruumiamet ei oleks kiitnud heaks riigi toetust kinnisvaraarendajale, kes on Tallinna mereäärelt võtnud majanduslikus mõttes kõik, mis võtta annab ja natuke rohkemgi... Kes on kalda äärde lajatanud ebamastaapse hoonemahu, kaotanud avalikud tänavad, sulgenud kaldalt vaated linnale... Ehk loonud Eesti pealinnale visiitkaardi, mille sõnum on: siin teenitakse raha!
Lähedal paiknev Rotermanni kvartal oma ajalooliste ja ultramoodsate hoonete sümbioosi ja peenekoelise tänavavõrgustikuga on sadamapiirkonnale leidnud piltlikult öeldes kuldse võtme põneva ja tundliku keskkonna kujundamiseks. Analoogset struktuuri pakuti mitme arhitektuurivõistluse käigus ka Admiraliteedi basseini äärde. Kuid kuldvõtmeke lendas kuskile Lollidemaa sohu ja siia pole oodata peenekoelist struktuuri ja põnevat keskkonda, mis kannaks Tallinna maailmalinnade kaardile ja epideemia vaibudes meelitaks kohale turistid ja jõuaks Facebooki ja Instagrammi fotoseeriatesse. Kui kvartali struktuur koosneb suures osas ühest ignorantsest hoonelahmakast, võib ju palgata maailma parimad arhitektid fassaade kujundama, aga see ei päästa üldmuljet. Kulda või seinad üle.
Väärib see projekt siis riigi toetust?
Uus aasta algab uue valitsuse moodustamisega. Arhitektide jaoks aga taas lootusega, et rahandusministeeriumis sahtlisse peidetud dokument taas välja otsitakse ja Ruumiamet käima lükatakse.
### Response:
Margit Mutso: Tallinnale loodud visiitkaardi sõnum on, et siin teenitakse raha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hinnanguliselt kogeb ühes aastas vaimse tervise probleemi iga viies inimene, kuid kogu elu jooksul lausa iga teine inimene maailmas. 1 Seetõttu on vaimne tervis oluline teema ning seda kõikides elukaare etappides, sest täiskasvanu vaimsele tervisele pannakse alus just lapse- ja noorukieas ning sealt alguse saanud mured võivad nii väljenduda kui ka võimenduda täiskasvanueas. 2
Kujutagem ette olukorda, kus ülemaailmse koroonakriisi kiuste kasvab vaimset tuge vajavate noorte arv selliselt, et ei jätku enam psühholooge ja tugispetsialiste. Suure kriisi järgselt ei tahaks keegi läbi elada uusi väiksemaid kriise näiteks tugispetsialistide seas.
Pöörame pilgu tööjõuvajadustele. Paraku on Eestis koolipsühholoog igapäevaselt olemas umbes pooltes põhikoolides ja tööjõuvajaduse prognoos ütleb, et järgneva kaheksa aasta jooksul on igal aastal vaja juurde 11 koolipsühholoogi.
Koolipsühholoogi ettevalmistus eeldab magistritaseme haridust ning kutsealase täiendkoolituse läbimist. Samas töötab Eestis ca 220 koolipsühholoogi, kehtiv koolipsühholoogi kutse on väljastatud vaid 68 inimesele.
Seega valdaval enamikul koolipsühholoogina töötavatest inimestest ei ole koolipsühholoogi kutset. Selline kontekst ei soosi õpilastele pidevat nõustamisteenuse süsteemset toimimist. 3
Teame, et nõudlus pole lähiaastatel kuhugi kadumas, mistõttu vajab haridussüsteem rohkem kvalifitseeritud psühholooge ja tugispetsialiste. Vastasel juhul jõuame uude kriisi. Sel juhul on tegemist kriisiga, millele lahenduse leidmine osutub keerulisemaks kui kunagi varem.
Depressioon ja ärevus on noorte hulgas ühed enim levinud psüühikahäired. Depressioon on globaalselt 15–24 aastaste noorte seas lausa teisel kohal üldise haiguskoormuse põhjustajana 4. Pikaajalise depressiooniga võib kaasneda ennastkahjustav käitumine, seda ka enesetapumõtete ja -katseteni välja. Suitsiidsus on Eestis jätkuvalt suur. Märgatavalt on halvenenud 13–15-aastaste vaimne tervis, neist iga viies on aasta jooksul mõelnud enesetapule. 5
Võttes arvesse vaimselt rusuvat ja keerulist 2020. aastat, võib osutuda kurvaks tõusutrendiks vabasurma minejate arvu kasv. Ennatlik ja eksitav oleks seda eeldada, kuid vaadates viimase suure majanduskriisi 2008. ja 2009. aasta numbreid, jääb silma kasvu tendents 6.
"Jutu käigus tulevad välja lisaks hariduspoliitilistele teemadele ka noorte vaimse tervise mured, mis omakorda heidab varju kooli tugisüsteemi nõrkustele."
Ilma piisava vaimse abita on oht jääda noorel oma murega üksi. Näeme, kuidas aina rohkem õpilasi pöördub esmalt Eesti Õpilasesinduste Liidu poole, kus jutu käigus tulevad välja lisaks hariduspoliitilistele teemadele ka noorte vaimse tervise mured, mis omakorda heidab varju kooli tugisüsteemi nõrkustele. Selleks on enamikel juhtudel näiteks logopeedi või koolipsühholoogi vähene kohalolek üldhariduskoolis või selle teenuse täielik puudumine.
Kõhedust tekitav statistika tugispetsialistide vähesuse ning vaimse tervise probleemide käes kannatavate noorte kohta annab ühiskonnale märku, et tuleb vaadata süvitsi sinna, kust probleemid alguse saavad.
Tänapäeval, mil ühiskond muutub üha vabamaks, tekib noortes inimestes lõpuks ometi tunne, et enam pole vaja teeselda ning on võimalik olla just see, kes päriselt sisimas ollakse. Teiselt poolt leidub aga palju inimesi, kelle jaoks normide lõdvenemine terendav ei ole ning seetõttu elame ikkagi ühiskonnas, kus need noored, kes soovivad ja proovivad olla need, kellena nad end tunnevad, on ikkagi klassifitseeritud vähemusena, keda kiusatakse.
Nii jäävad üksi näiteks seksuaalvähemused, keda hetkel ei toeta õppekavad ega osa ühiskonnast. Neid noori, kes end seksuaalse orientatsiooni tõttu koolis mugavalt ja turvaliselt ei tunne, oli Eesti LGBT ühingu 2018. uuringust tulenevalt 39 protsenti 7. See tuleneb suuresti sellest, et hetkel ei käsitleta õppekavades sekusaalsete sättumuste ja arusaamade kirevat maailma, vaid see on jäänud ainuüksi mõne usina õpetaja algatuseks.
Kui selle teadlikkuse puudusega ühineb ka tugispetsialisti puudumine koolis, ei oskagi end alles avastav noor kellegi poole pöörduda. Kahjuks esineb tihti olukordi, mil just selle üksi jäämise tõttu muutub noor koolikiusamise ohvriks. Ometi pole ainult seksuaalvähemusse kuuluv noor kiusamisohver, vaid selleks võib osutuda pea iga noor.
Koolikiusamise tagajärjed on rängad. Kiusamise tõttu tekib vaimne ja/või füüsiline trauma, mis jääb seda noort inimest, kellel on veel enamik elu ees, igavesti saatma 8.
Hetkel pole Eesti haridussüsteemis veel uuritud, kuidas mõjutab kiusaja ja kiusatava erinev sugu, usuline sättumus või seksuaalne orientatsioon kiusamise tagajärgi. Turu Ülikooli teadlaste uuringust saame aga järeldada, et tagajärjed on lausa traagilised 9.
Usume, et ehk oleks aeg ka Eestis teema tõsisemalt kätte võtta, julgustades tugispetsialiste inimese seksuaalsusest ja selle kujunemisest rohkem rääkima. Kindel on aga see, et just praegu valitsev infovaegus on üks oluline tegur, miks noored, kes veel üritavad selgusele jõuda oma minapildis, kiusavad või satuvad kiusamise ohvriks.
Koolikiusamine on aga noorte puhul suurim tegur, mis vaimset tervist mõjutab, sest koolis veedab nooruk just enim aega. Sellest tulenevalt on noorel vaimse tervisega raskusi tõenäoliselt just siis, kui ta ei saa end koolis turvaliselt ja mugavalt tunda.
Seepärast peaks iga õpilane, õpetaja, kool ja tegelikult iga kodanik püüdlema selle poole, et luua esmalt infoväli, kus nii noored kui vanad teaksid sooliste, rassiliste, usuliste, poliitiliste ja seksuaalsete erisuste tagamaid.
See paneb noore inimese end kindlamalt tundma ning aitab ennetada kiusamist, sest nii potentsiaalne kiusaja kui kiusatav on teadlikud ning ei võta erisust millegi imelikuna, vaid tavalise osana meie ühiskonnast. Just nii säästame me noorte vaimset tervist ning aitame kaasa sellele, et tulevikus oleksid tööturul terved ja õnnelikud inimesed.
Kuni ühiskonnas suhtumine ja hoiakud ei muutu, on pelgalt kooli keskkonna muutumise abil raske kiusamist täielikult ära hoida. Kool on siiski ühiskonna peegel.
Sellest olenemata tuleb aga algust teha ning seepärast peaksid kõik haridusega seotud inimesed mõtlema, et just tema saab õpilase, õpetaja, koolijuhi või lapsevanemana olla haridusmaastikul toetajaks ning suunajaks. Sealt edasi saab igaüks meist olla hooliv kodanik, kes hädasolijat märkab ja aitab ning vajadusel nõrgema eest välja astub.
Mis puudutab aga ühiskonda laiemalt, siis võiks alustada näiteks psühhiaatrilise abi seaduse muudatustest, et noor ei peaks oma muredega üksi jääma vaid saab spetsialisti poole pöörduda ajal, mil ta seda enim vajab.
1 Institution for Health Metrics and Evaluation
2 Eyre, O., Thapar, A. (2014). Common Adolescent Mental Disorders: Transition to Adulthood. The Lancet, 383(9926), 1366–1368.
3 OSKA Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: tervishoid
4 Mokdad, A. H., Forouzanfar, M. H., Daoud, F., Mokdad, A. A., El Bcheraoui, C., Moradi-Lakeh, M., … Murray, C. J. L. (2016). Global Burden of Diseases, Injuries, and Risk Factors for Young People's Health During 1990–2013: A Systematic Analysis for the Global Burden of Disease Study 2013. The Lancet, 387(10036), 2383–2401.
5 Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2017/2018. õppeaasta uuringu raport. (Tervise Arengu Instituut, 2019)
6 Statistikaamet
7 Eesti esimese LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring.
8 Wolke, D., Lereya, S. T. Long-term effects of bullying.
9 Sainio, M., Veenstra, R., Little, D. T., Salmivalli, C., Kärnä, A. Being bullied by same- versus other-sex peers: Does it matter for adolescent victims. | Õpilasesinduste liit: vaimse tervise probleemidega noored pole pelk statistika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hinnanguliselt kogeb ühes aastas vaimse tervise probleemi iga viies inimene, kuid kogu elu jooksul lausa iga teine inimene maailmas. 1 Seetõttu on vaimne tervis oluline teema ning seda kõikides elukaare etappides, sest täiskasvanu vaimsele tervisele pannakse alus just lapse- ja noorukieas ning sealt alguse saanud mured võivad nii väljenduda kui ka võimenduda täiskasvanueas. 2
Kujutagem ette olukorda, kus ülemaailmse koroonakriisi kiuste kasvab vaimset tuge vajavate noorte arv selliselt, et ei jätku enam psühholooge ja tugispetsialiste. Suure kriisi järgselt ei tahaks keegi läbi elada uusi väiksemaid kriise näiteks tugispetsialistide seas.
Pöörame pilgu tööjõuvajadustele. Paraku on Eestis koolipsühholoog igapäevaselt olemas umbes pooltes põhikoolides ja tööjõuvajaduse prognoos ütleb, et järgneva kaheksa aasta jooksul on igal aastal vaja juurde 11 koolipsühholoogi.
Koolipsühholoogi ettevalmistus eeldab magistritaseme haridust ning kutsealase täiendkoolituse läbimist. Samas töötab Eestis ca 220 koolipsühholoogi, kehtiv koolipsühholoogi kutse on väljastatud vaid 68 inimesele.
Seega valdaval enamikul koolipsühholoogina töötavatest inimestest ei ole koolipsühholoogi kutset. Selline kontekst ei soosi õpilastele pidevat nõustamisteenuse süsteemset toimimist. 3
Teame, et nõudlus pole lähiaastatel kuhugi kadumas, mistõttu vajab haridussüsteem rohkem kvalifitseeritud psühholooge ja tugispetsialiste. Vastasel juhul jõuame uude kriisi. Sel juhul on tegemist kriisiga, millele lahenduse leidmine osutub keerulisemaks kui kunagi varem.
Depressioon ja ärevus on noorte hulgas ühed enim levinud psüühikahäired. Depressioon on globaalselt 15–24 aastaste noorte seas lausa teisel kohal üldise haiguskoormuse põhjustajana 4. Pikaajalise depressiooniga võib kaasneda ennastkahjustav käitumine, seda ka enesetapumõtete ja -katseteni välja. Suitsiidsus on Eestis jätkuvalt suur. Märgatavalt on halvenenud 13–15-aastaste vaimne tervis, neist iga viies on aasta jooksul mõelnud enesetapule. 5
Võttes arvesse vaimselt rusuvat ja keerulist 2020. aastat, võib osutuda kurvaks tõusutrendiks vabasurma minejate arvu kasv. Ennatlik ja eksitav oleks seda eeldada, kuid vaadates viimase suure majanduskriisi 2008. ja 2009. aasta numbreid, jääb silma kasvu tendents 6.
"Jutu käigus tulevad välja lisaks hariduspoliitilistele teemadele ka noorte vaimse tervise mured, mis omakorda heidab varju kooli tugisüsteemi nõrkustele."
Ilma piisava vaimse abita on oht jääda noorel oma murega üksi. Näeme, kuidas aina rohkem õpilasi pöördub esmalt Eesti Õpilasesinduste Liidu poole, kus jutu käigus tulevad välja lisaks hariduspoliitilistele teemadele ka noorte vaimse tervise mured, mis omakorda heidab varju kooli tugisüsteemi nõrkustele. Selleks on enamikel juhtudel näiteks logopeedi või koolipsühholoogi vähene kohalolek üldhariduskoolis või selle teenuse täielik puudumine.
Kõhedust tekitav statistika tugispetsialistide vähesuse ning vaimse tervise probleemide käes kannatavate noorte kohta annab ühiskonnale märku, et tuleb vaadata süvitsi sinna, kust probleemid alguse saavad.
Tänapäeval, mil ühiskond muutub üha vabamaks, tekib noortes inimestes lõpuks ometi tunne, et enam pole vaja teeselda ning on võimalik olla just see, kes päriselt sisimas ollakse. Teiselt poolt leidub aga palju inimesi, kelle jaoks normide lõdvenemine terendav ei ole ning seetõttu elame ikkagi ühiskonnas, kus need noored, kes soovivad ja proovivad olla need, kellena nad end tunnevad, on ikkagi klassifitseeritud vähemusena, keda kiusatakse.
Nii jäävad üksi näiteks seksuaalvähemused, keda hetkel ei toeta õppekavad ega osa ühiskonnast. Neid noori, kes end seksuaalse orientatsiooni tõttu koolis mugavalt ja turvaliselt ei tunne, oli Eesti LGBT ühingu 2018. uuringust tulenevalt 39 protsenti 7. See tuleneb suuresti sellest, et hetkel ei käsitleta õppekavades sekusaalsete sättumuste ja arusaamade kirevat maailma, vaid see on jäänud ainuüksi mõne usina õpetaja algatuseks.
Kui selle teadlikkuse puudusega ühineb ka tugispetsialisti puudumine koolis, ei oskagi end alles avastav noor kellegi poole pöörduda. Kahjuks esineb tihti olukordi, mil just selle üksi jäämise tõttu muutub noor koolikiusamise ohvriks. Ometi pole ainult seksuaalvähemusse kuuluv noor kiusamisohver, vaid selleks võib osutuda pea iga noor.
Koolikiusamise tagajärjed on rängad. Kiusamise tõttu tekib vaimne ja/või füüsiline trauma, mis jääb seda noort inimest, kellel on veel enamik elu ees, igavesti saatma 8.
Hetkel pole Eesti haridussüsteemis veel uuritud, kuidas mõjutab kiusaja ja kiusatava erinev sugu, usuline sättumus või seksuaalne orientatsioon kiusamise tagajärgi. Turu Ülikooli teadlaste uuringust saame aga järeldada, et tagajärjed on lausa traagilised 9.
Usume, et ehk oleks aeg ka Eestis teema tõsisemalt kätte võtta, julgustades tugispetsialiste inimese seksuaalsusest ja selle kujunemisest rohkem rääkima. Kindel on aga see, et just praegu valitsev infovaegus on üks oluline tegur, miks noored, kes veel üritavad selgusele jõuda oma minapildis, kiusavad või satuvad kiusamise ohvriks.
Koolikiusamine on aga noorte puhul suurim tegur, mis vaimset tervist mõjutab, sest koolis veedab nooruk just enim aega. Sellest tulenevalt on noorel vaimse tervisega raskusi tõenäoliselt just siis, kui ta ei saa end koolis turvaliselt ja mugavalt tunda.
Seepärast peaks iga õpilane, õpetaja, kool ja tegelikult iga kodanik püüdlema selle poole, et luua esmalt infoväli, kus nii noored kui vanad teaksid sooliste, rassiliste, usuliste, poliitiliste ja seksuaalsete erisuste tagamaid.
See paneb noore inimese end kindlamalt tundma ning aitab ennetada kiusamist, sest nii potentsiaalne kiusaja kui kiusatav on teadlikud ning ei võta erisust millegi imelikuna, vaid tavalise osana meie ühiskonnast. Just nii säästame me noorte vaimset tervist ning aitame kaasa sellele, et tulevikus oleksid tööturul terved ja õnnelikud inimesed.
Kuni ühiskonnas suhtumine ja hoiakud ei muutu, on pelgalt kooli keskkonna muutumise abil raske kiusamist täielikult ära hoida. Kool on siiski ühiskonna peegel.
Sellest olenemata tuleb aga algust teha ning seepärast peaksid kõik haridusega seotud inimesed mõtlema, et just tema saab õpilase, õpetaja, koolijuhi või lapsevanemana olla haridusmaastikul toetajaks ning suunajaks. Sealt edasi saab igaüks meist olla hooliv kodanik, kes hädasolijat märkab ja aitab ning vajadusel nõrgema eest välja astub.
Mis puudutab aga ühiskonda laiemalt, siis võiks alustada näiteks psühhiaatrilise abi seaduse muudatustest, et noor ei peaks oma muredega üksi jääma vaid saab spetsialisti poole pöörduda ajal, mil ta seda enim vajab.
1 Institution for Health Metrics and Evaluation
2 Eyre, O., Thapar, A. (2014). Common Adolescent Mental Disorders: Transition to Adulthood. The Lancet, 383(9926), 1366–1368.
3 OSKA Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: tervishoid
4 Mokdad, A. H., Forouzanfar, M. H., Daoud, F., Mokdad, A. A., El Bcheraoui, C., Moradi-Lakeh, M., … Murray, C. J. L. (2016). Global Burden of Diseases, Injuries, and Risk Factors for Young People's Health During 1990–2013: A Systematic Analysis for the Global Burden of Disease Study 2013. The Lancet, 387(10036), 2383–2401.
5 Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2017/2018. õppeaasta uuringu raport. (Tervise Arengu Instituut, 2019)
6 Statistikaamet
7 Eesti esimese LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring.
8 Wolke, D., Lereya, S. T. Long-term effects of bullying.
9 Sainio, M., Veenstra, R., Little, D. T., Salmivalli, C., Kärnä, A. Being bullied by same- versus other-sex peers: Does it matter for adolescent victims.
### Response:
Õpilasesinduste liit: vaimse tervise probleemidega noored pole pelk statistika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Distantsõpe jätkub Harjumaa ja Ida-Virumaa koolides 25. jaanuarini. Mujal Eestis on õpilased üksikute eranditega oodatud koolimajja.
Haridusministeeriumi kesk- ja täiskasvanuhariduse asekantsler Robert Lippini ütles, et ta mõistab nende lastevanemate hirmusid, kes hoiaks oma lapsed kodused, ent rõhutas, et võimalusel võiks kõik lapsed osaleda siiski kontaktõppes.
"Kui lapsevanem teeb otsuse, et ta last kooli ei saada, misiganes see põhjus on, viirusekartus, kodused olud või perekondlikud sündmused, siis lapsevanemal ei ole õigust nõuda, et kool paneks püsti paralleelsüsteemi ja õpetaks õpilasi nii koolis kui ka kodus olevaid lapsi," ütles Lippin.
"Et õpetajad peavad kahte paralleelset süsteemi tegema, see kindlasti pole võimalik, sest ööpäevas on siiski limiteeritud hulk tunde."
Lippin lisas, et kui kool suudab pakkuda distantsõppe võimalust, on see tervitatav. Isegi siis, kui õpilane peab ennast lähikontaktsena isoleerima, ei ole kool tegelikult kohustatud distantsõpet võimaldama.
"Kui kogu klass on viiruse leviku tõttu läinud distantsõppele, siis koolid kindlasti peavad õppetöö korraldama distantsilt. Kui keegi haiguse tõttu või selle tõttu, et ta on lähikontaktne, on koju jäänud, siis koole ja õpetajaid selleks sundida ei saa."
Tartu Kivilinna kooli direktor Karin Lukk ütles, et neil on viis koolilast, kes vanema soovil koolimajas õppetöös ei osale. Lukki sõnul on neil siiski siiani õnnestunud murelikke vanemaid ümber veenda või kui tõesti vaja, ka distantsõpet pakkuda.
"Kindlasti, mida rohkem neid tuleb, seda keerulisemaks see läheb, sest seda suuremaks läheb erisuste hulk, mida peaks tegema. Kui peaks hakkama rohkem tulema, siis tuleb hakata ikkagi iga konkreetse juhtumi puhul vaatama, kuidas see luba anda, mis tingimustel luba anda," ütles Lukk.
"Võib-olla annab perega rääkida ja neid hirmusid vähendada ja laps ikkagi saab käia koolis, kui me teatud juhtudel neile abiks oleme. See kõik tahab mõtlemist iga konkreetse lapse puhul."
Jaan Poska Gümnaasium direktor Helmer Jõgi leidis, et kui õpilane on valmis suuremal määral iseseisvaks tööks, peaks kool lahenduse leidma.
"Kui seda tehakse ametlikult õpilase vanemate poolt, no miks mitte. Kool ei saa sellele vastu olla. See tähendab ka seda, et õpilasel oma õppimise ja õpitulemuste ees lasub suurem vastutus kui tavaolukorras või kui ta on terve klassiga eneseisolatsioonis. Seal on koolil kohustus ikkagi kvaliteetset õpet tagada." | Kool ei pea vanema soovil kodusele lapsele distantsõpet pakkuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Distantsõpe jätkub Harjumaa ja Ida-Virumaa koolides 25. jaanuarini. Mujal Eestis on õpilased üksikute eranditega oodatud koolimajja.
Haridusministeeriumi kesk- ja täiskasvanuhariduse asekantsler Robert Lippini ütles, et ta mõistab nende lastevanemate hirmusid, kes hoiaks oma lapsed kodused, ent rõhutas, et võimalusel võiks kõik lapsed osaleda siiski kontaktõppes.
"Kui lapsevanem teeb otsuse, et ta last kooli ei saada, misiganes see põhjus on, viirusekartus, kodused olud või perekondlikud sündmused, siis lapsevanemal ei ole õigust nõuda, et kool paneks püsti paralleelsüsteemi ja õpetaks õpilasi nii koolis kui ka kodus olevaid lapsi," ütles Lippin.
"Et õpetajad peavad kahte paralleelset süsteemi tegema, see kindlasti pole võimalik, sest ööpäevas on siiski limiteeritud hulk tunde."
Lippin lisas, et kui kool suudab pakkuda distantsõppe võimalust, on see tervitatav. Isegi siis, kui õpilane peab ennast lähikontaktsena isoleerima, ei ole kool tegelikult kohustatud distantsõpet võimaldama.
"Kui kogu klass on viiruse leviku tõttu läinud distantsõppele, siis koolid kindlasti peavad õppetöö korraldama distantsilt. Kui keegi haiguse tõttu või selle tõttu, et ta on lähikontaktne, on koju jäänud, siis koole ja õpetajaid selleks sundida ei saa."
Tartu Kivilinna kooli direktor Karin Lukk ütles, et neil on viis koolilast, kes vanema soovil koolimajas õppetöös ei osale. Lukki sõnul on neil siiski siiani õnnestunud murelikke vanemaid ümber veenda või kui tõesti vaja, ka distantsõpet pakkuda.
"Kindlasti, mida rohkem neid tuleb, seda keerulisemaks see läheb, sest seda suuremaks läheb erisuste hulk, mida peaks tegema. Kui peaks hakkama rohkem tulema, siis tuleb hakata ikkagi iga konkreetse juhtumi puhul vaatama, kuidas see luba anda, mis tingimustel luba anda," ütles Lukk.
"Võib-olla annab perega rääkida ja neid hirmusid vähendada ja laps ikkagi saab käia koolis, kui me teatud juhtudel neile abiks oleme. See kõik tahab mõtlemist iga konkreetse lapse puhul."
Jaan Poska Gümnaasium direktor Helmer Jõgi leidis, et kui õpilane on valmis suuremal määral iseseisvaks tööks, peaks kool lahenduse leidma.
"Kui seda tehakse ametlikult õpilase vanemate poolt, no miks mitte. Kool ei saa sellele vastu olla. See tähendab ka seda, et õpilasel oma õppimise ja õpitulemuste ees lasub suurem vastutus kui tavaolukorras või kui ta on terve klassiga eneseisolatsioonis. Seal on koolil kohustus ikkagi kvaliteetset õpet tagada."
### Response:
Kool ei pea vanema soovil kodusele lapsele distantsõpet pakkuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ööpäevaga suri viis inimest. Kokku on koroonaviirusega Eestis surnud 354 inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus kõige enam ehk 293 positiivset testitulemust Harjumaale, neist omakorda tuli Tallinnasse juurde 241 testi.
Ida-Virumaale lisandus 117, Tartumaale 62, Pärnumaale 49, Valgamaale 28, Võrumaale 20 ja Raplamaale 15 uut positiivset testitulemust. Järvamaale lisandus 14, Viljandi ja Jõgevamaale 13, Lääne-Virumaale kümme, Põlvamaale üheksa, Läänemaale kuus, Saaremaale neli ja Hiiumaale üks uus nakkusjuht.
15 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Haiglaravil on 401 patsienti, mida on viie võrra vähem kui ööpäev varem. Juhitaval hingamisel on 31 (päev varem 28) ja intensiivravil 45 (päev varem 46) patsienti.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 561,64 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 11,5 protsenti.
Ööpäevaga sai vaktsiini 1507 inimest ehk 21. jaanuari seisuga on Eestis vaktsiini saanud 21 985 inimest. Mõlemad vaktsiinisüstid on saanud 1484 inimest. | Ööpäevaga lisandus 669 positiivset testitulemust, suri viis inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööpäevaga suri viis inimest. Kokku on koroonaviirusega Eestis surnud 354 inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus kõige enam ehk 293 positiivset testitulemust Harjumaale, neist omakorda tuli Tallinnasse juurde 241 testi.
Ida-Virumaale lisandus 117, Tartumaale 62, Pärnumaale 49, Valgamaale 28, Võrumaale 20 ja Raplamaale 15 uut positiivset testitulemust. Järvamaale lisandus 14, Viljandi ja Jõgevamaale 13, Lääne-Virumaale kümme, Põlvamaale üheksa, Läänemaale kuus, Saaremaale neli ja Hiiumaale üks uus nakkusjuht.
15 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Haiglaravil on 401 patsienti, mida on viie võrra vähem kui ööpäev varem. Juhitaval hingamisel on 31 (päev varem 28) ja intensiivravil 45 (päev varem 46) patsienti.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 561,64 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 11,5 protsenti.
Ööpäevaga sai vaktsiini 1507 inimest ehk 21. jaanuari seisuga on Eestis vaktsiini saanud 21 985 inimest. Mõlemad vaktsiinisüstid on saanud 1484 inimest.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 669 positiivset testitulemust, suri viis inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma pean ütlema, et parim mälestus on see, kui ma kaheksa-aastaselt koos isaga kalal käisin."
Nii ütleb olnu kohta neljakordne olümpiavõitja Matti Nykänen. Ütlemise hetkel oli Soome rahva iidolil jäänud elada veidi rohkem kui aasta.
See on raamatu kõige mõtlemapanevam lause.
Läbi ekraani meieni jõudvad kangelasteod ei lase meil kahelda, et teo sooritaja on üliinimene. Ja kui võtamegi filmides nähtavat kui fiktsiooni ja "kunsti", siis telespordikangelased on meie jaoks "päris".
Nad võidavad, naeratavad, näitavad pjedestaalil medalit ja... on nõrkusteta. Ainus murdumine võib tulla hümni ajal, kui kangelase silmast veereb allapoole pisar, aga see käib mängu juurde ja on hetke pärast vaatajatele ununenud.
Alles jääb murdumatu kangelane, sest kui sa spordis võidad, siis oled vigadeta ja purustamatu. Nii füüsises kui hinges. Eriti hinges.
Vaim peab tugev olema, ütleb tänapäeva spordimantra.
Nõrgad tippu ei jõua, kuulutab teine loosung ja me kõik noogutame kaasa.
Jah, nõrkusele, ükskõik millisele, meie tänapäeva maailmas kohta ei ole. Eriti spordimaailmas.
Matti Nykänenist kõnelev raamat räägib hirmude all kannatavast hea südamega poisist. Kes ei saanud õigel ajal tuge ja abi ning jutt ei ole sugugi sellest, et ta pani kõvasti tina ja oli sageli vägivaldne.
Nykäneni saatis läbi elu kaaslane nimega aktiivsus- ja tähelepanuhäire ja teda vaevas kogu aeg küsimus: "Kas ma olen piisavalt hea ja vastan ootustele?"
Ühtpidi nautis Nykänen edu ja hiljem nimega kaasnevat tähelepanu. Teiselt poolt saadab teda läbi raamatu hirm sellesama tähelepanu ees. Et hirmu peletada, tuli appi alkohol ja alkohol ja alkohol ja nii lõpuni välja.
Soomlased vaatasid Nykäneni kõrvalt. Kui läks hästi, tõusis riik maast lendu; kui Nykäneni spordijärgne litraaž muudkui tõusis, oli teda vaja vaid selleks, et isiklikku uudishimu rahuldada.
Nykänenist sai laulumees. Kõik kuulasid ja said aru, et asi on kummaliselt nihkes, aga et pilli ja pulli taheti saada, siis: lõbutsegem, äraaetud trubaduurid lastaksegi maha.
Jah, Nykänen sai lehelugude ning oma eraelu eksponeerimise eest raha ja seega oli justkui aus kaup. Tänapäeva maailmas pure business. Kaupmees ütleks, et kui on nõudlust, tuleb pakkuda. Samas ei pea kõike ostma, mis lettide tarbeks pakendatakse.
Raamat Matti Nykänenist tuletab meile ligemale neljasaja lehekülje jooksul meelde, et telekast nähtav värviline pilt on vaid väike osa tõest. Suuremat ja olulisemat osa me ei näe, ehk ei peagi.
Aga enne, kui järgmisel korral Eesti sportlase peal end teleka ees või kommentaariumis välja elama hakkame, võiks mõelda, et äkki on ka temal hing ja tunded ja nii. Ehk mõni eluline probleem isegi.
Olen spordireporterina ise selle vastu eksinud ja ilmselt juhtub nii tulevikus ka. Nykäneni raamat pani tõsiselt mõtlema. Hea raamat, järelikult! | Arvustus. Hapra hinge lend ja laul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma pean ütlema, et parim mälestus on see, kui ma kaheksa-aastaselt koos isaga kalal käisin."
Nii ütleb olnu kohta neljakordne olümpiavõitja Matti Nykänen. Ütlemise hetkel oli Soome rahva iidolil jäänud elada veidi rohkem kui aasta.
See on raamatu kõige mõtlemapanevam lause.
Läbi ekraani meieni jõudvad kangelasteod ei lase meil kahelda, et teo sooritaja on üliinimene. Ja kui võtamegi filmides nähtavat kui fiktsiooni ja "kunsti", siis telespordikangelased on meie jaoks "päris".
Nad võidavad, naeratavad, näitavad pjedestaalil medalit ja... on nõrkusteta. Ainus murdumine võib tulla hümni ajal, kui kangelase silmast veereb allapoole pisar, aga see käib mängu juurde ja on hetke pärast vaatajatele ununenud.
Alles jääb murdumatu kangelane, sest kui sa spordis võidad, siis oled vigadeta ja purustamatu. Nii füüsises kui hinges. Eriti hinges.
Vaim peab tugev olema, ütleb tänapäeva spordimantra.
Nõrgad tippu ei jõua, kuulutab teine loosung ja me kõik noogutame kaasa.
Jah, nõrkusele, ükskõik millisele, meie tänapäeva maailmas kohta ei ole. Eriti spordimaailmas.
Matti Nykänenist kõnelev raamat räägib hirmude all kannatavast hea südamega poisist. Kes ei saanud õigel ajal tuge ja abi ning jutt ei ole sugugi sellest, et ta pani kõvasti tina ja oli sageli vägivaldne.
Nykäneni saatis läbi elu kaaslane nimega aktiivsus- ja tähelepanuhäire ja teda vaevas kogu aeg küsimus: "Kas ma olen piisavalt hea ja vastan ootustele?"
Ühtpidi nautis Nykänen edu ja hiljem nimega kaasnevat tähelepanu. Teiselt poolt saadab teda läbi raamatu hirm sellesama tähelepanu ees. Et hirmu peletada, tuli appi alkohol ja alkohol ja alkohol ja nii lõpuni välja.
Soomlased vaatasid Nykäneni kõrvalt. Kui läks hästi, tõusis riik maast lendu; kui Nykäneni spordijärgne litraaž muudkui tõusis, oli teda vaja vaid selleks, et isiklikku uudishimu rahuldada.
Nykänenist sai laulumees. Kõik kuulasid ja said aru, et asi on kummaliselt nihkes, aga et pilli ja pulli taheti saada, siis: lõbutsegem, äraaetud trubaduurid lastaksegi maha.
Jah, Nykänen sai lehelugude ning oma eraelu eksponeerimise eest raha ja seega oli justkui aus kaup. Tänapäeva maailmas pure business. Kaupmees ütleks, et kui on nõudlust, tuleb pakkuda. Samas ei pea kõike ostma, mis lettide tarbeks pakendatakse.
Raamat Matti Nykänenist tuletab meile ligemale neljasaja lehekülje jooksul meelde, et telekast nähtav värviline pilt on vaid väike osa tõest. Suuremat ja olulisemat osa me ei näe, ehk ei peagi.
Aga enne, kui järgmisel korral Eesti sportlase peal end teleka ees või kommentaariumis välja elama hakkame, võiks mõelda, et äkki on ka temal hing ja tunded ja nii. Ehk mõni eluline probleem isegi.
Olen spordireporterina ise selle vastu eksinud ja ilmselt juhtub nii tulevikus ka. Nykäneni raamat pani tõsiselt mõtlema. Hea raamat, järelikult!
### Response:
Arvustus. Hapra hinge lend ja laul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seened täidavad olulist ökoloogilist rolli, olles lagundajad maismaa ökosüsteemides. Seente ja bakterite koostöös toimuvad biokeemilised protsessid mullas. Seejuures lagundavad nad üheskoos mitmeid keerukaid ühendeid, samuti võivad seenega seotud bakterid pärssida patogeene ja keskkonnatoksiinide mõju. Seni on tähelepanu all olnud seenefarmides majanduslikku kahju põhjustavad bakterid ja nende ohjamine.
Mari Pent uuris molekulaarselt ja kultuuri-viimise meetodil bakterikoosluse struktuuri ja funktsioone kandseente viljakehades. Lisaks vaatles ta peremehe ja keskkonna mõju, näiteks mullakeskkonna rolli seene mikroobikoosluse kujunemisel.
"Valdav osa kübara ja jalaga seeni, sealhulgas ka enamik tuntud söögiseeni, kuulub kandseente hõimkonda. Igal seeneliigil on iseloomulik mikroobikooslus, samuti erinevad lagundajaseente ja taimedega sümbioosis elavate mükoriisaseente viljakehade bakterikooslused," selgitab Pent.
Suhte bakteritega otsustavad seene geenid
Sarnaselt inimestele, loomadele ja taimedele mõjutab seenega seotud mikroobikooslust värske doktori sõnul ka seene genotüüp. "Kokkuvõttes selgus, et seene enda tegurid, mis võivad kõige otsesemalt mõjutada erinevate seenerühmade keemilisi omadusi, mängivad seene viljakehaga seotud bakterikoosluse kujunemisel suuremat rolli kui keskkonnategurid," tõdeb ta. Samas on ligikaudu pooled seene viljakehi asustavatest bakteritest pärit ümbritsevast mullast.
Seene viljakeha mõju bakterikooslusele on suurem kui keskkonnal. Tõsi, enamik seene bakteritest pärineb mullast, mille happelisus on seene viljakeha bakterikooslust enim mõjutav keskkonnategur. Samas on koosluse kujunemisel olulisem roll sugulusel teiste seentega, aga ka seene eluviisil.
Penti uuring tuvastas esmakordselt, et sarnaselt teiste päristuumsete organismidega, sõltub seeneliigi bakterikoosluse struktuur ja toime suuresti seene genotüübist. Samuti leidis värske doktor, et viljakeha keemiline koostis mõjutab olulisel määral seene bakterikooslust.
Seente viljakehadest välja kasvatatud bakterikultuurid. Autor/allikas: Mari Pent
Koostöös Uppsala ülikooli teadlastega, kes tegelesid aasnööbiku genoomi ja evolutsiooni uurimisega, keskendus Pent seene mikroobide uurimisele. "Töö käigus jõuti arusaamani, et sama andmestikuga saab analüüsida seene mikroobikooslusi ja sellega ma tegelesingi," ütleb ta. Aasnööbik on tema sõnul eriline liik, kuna moodustab seeneringe, mis koosnevad arvukatest sama genotüübiga viljakehadest. Seen on söödav ja teda leiab Eesti haljasaladel ja aedadeski.
"Lisaks aasnööbikule uurisin ka teisi Eesti metsades leiduvaid seeni, näiteks kukeseent," märgib Pent.
Valdav osa seene bakterite funktsionaalsetest geenidest on seotud süsinikühendite, aminohapete, valkude, kofaktorite (valguvaba keemiline ühend – toim) ja vitamiinide ainevahetusega. Seega võib baktereid koos peremeesseenega käsitleda kui terviklikku organismi ehk holobionti, kus osapooled täidavad kindlaid ülesandeid. Seen-bakter suhete edasine uurimine on Penti sõnul igal juhul oluline mõistmaks paremini nende rolli erinevates keskkondades.
Seene funktsionaalsed omadused varieeruvad sõltuvalt genotüübist ja seetõttu võivad erineva genotüübiga seened eelistada kindla toimega baktereid, kelle olemasolul ei ole seenel teatud geene vaja või ei tee need geenid mitte midagi. Näiteks on teada, et seenes toodavad mitmeid mükotoksiine ja antibiootikume hoopis neis elavad bakterid.
"Mõistesse "seenemürgistus" peab suhtuma kriitiliselt, kuid kui toksiin saab sisse söödud seenega, siis otseselt vale see mõiste ka ei ole," arutleb Pent. Olukorda, kus toksilisi ühendeid seenes toodavad seene asemel tegelikult bakterid, on tema sõnul tuvastatud peamiselt taimpatogeensete seente puhul. "Samas, kuna seente ainevahetust ja eriti seente-bakterite seoseid on sel tasemel vähe uuritud, võivad mitmed praegu seentele omistatud toksiinid ja muud ühendid tõepoolest olla toodetud bakterite poolt," tõdeb ta.
Penti töö viitab, et seente ja bakterite seosed on tõenäoliselt kujunenud evolutsiooni vältel, nagu on tuvastatud ka taimede ja loomade ning neile omaste mikroobikoosluste puhul. Sellest tulenevalt on seene mikroobikooslusel, sarnaselt teiste päristuumsete organismidega, tõenäoliselt sama oluline roll. Selle rolli selgitamine aga vajab edasisi uuringuid.
Mari Pent kaitses doktoritöö"Bacterial communities associated with fungal fruitbodies" Tartu Ülikoolis 15. detsembril 2020, tööd juhendasid Kadri Põldmaa ja Mohammad Bahram. | Doktoritöö: bakter seenes – tüütu külaline või kasulik kaasreisija | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seened täidavad olulist ökoloogilist rolli, olles lagundajad maismaa ökosüsteemides. Seente ja bakterite koostöös toimuvad biokeemilised protsessid mullas. Seejuures lagundavad nad üheskoos mitmeid keerukaid ühendeid, samuti võivad seenega seotud bakterid pärssida patogeene ja keskkonnatoksiinide mõju. Seni on tähelepanu all olnud seenefarmides majanduslikku kahju põhjustavad bakterid ja nende ohjamine.
Mari Pent uuris molekulaarselt ja kultuuri-viimise meetodil bakterikoosluse struktuuri ja funktsioone kandseente viljakehades. Lisaks vaatles ta peremehe ja keskkonna mõju, näiteks mullakeskkonna rolli seene mikroobikoosluse kujunemisel.
"Valdav osa kübara ja jalaga seeni, sealhulgas ka enamik tuntud söögiseeni, kuulub kandseente hõimkonda. Igal seeneliigil on iseloomulik mikroobikooslus, samuti erinevad lagundajaseente ja taimedega sümbioosis elavate mükoriisaseente viljakehade bakterikooslused," selgitab Pent.
Suhte bakteritega otsustavad seene geenid
Sarnaselt inimestele, loomadele ja taimedele mõjutab seenega seotud mikroobikooslust värske doktori sõnul ka seene genotüüp. "Kokkuvõttes selgus, et seene enda tegurid, mis võivad kõige otsesemalt mõjutada erinevate seenerühmade keemilisi omadusi, mängivad seene viljakehaga seotud bakterikoosluse kujunemisel suuremat rolli kui keskkonnategurid," tõdeb ta. Samas on ligikaudu pooled seene viljakehi asustavatest bakteritest pärit ümbritsevast mullast.
Seene viljakeha mõju bakterikooslusele on suurem kui keskkonnal. Tõsi, enamik seene bakteritest pärineb mullast, mille happelisus on seene viljakeha bakterikooslust enim mõjutav keskkonnategur. Samas on koosluse kujunemisel olulisem roll sugulusel teiste seentega, aga ka seene eluviisil.
Penti uuring tuvastas esmakordselt, et sarnaselt teiste päristuumsete organismidega, sõltub seeneliigi bakterikoosluse struktuur ja toime suuresti seene genotüübist. Samuti leidis värske doktor, et viljakeha keemiline koostis mõjutab olulisel määral seene bakterikooslust.
Seente viljakehadest välja kasvatatud bakterikultuurid. Autor/allikas: Mari Pent
Koostöös Uppsala ülikooli teadlastega, kes tegelesid aasnööbiku genoomi ja evolutsiooni uurimisega, keskendus Pent seene mikroobide uurimisele. "Töö käigus jõuti arusaamani, et sama andmestikuga saab analüüsida seene mikroobikooslusi ja sellega ma tegelesingi," ütleb ta. Aasnööbik on tema sõnul eriline liik, kuna moodustab seeneringe, mis koosnevad arvukatest sama genotüübiga viljakehadest. Seen on söödav ja teda leiab Eesti haljasaladel ja aedadeski.
"Lisaks aasnööbikule uurisin ka teisi Eesti metsades leiduvaid seeni, näiteks kukeseent," märgib Pent.
Valdav osa seene bakterite funktsionaalsetest geenidest on seotud süsinikühendite, aminohapete, valkude, kofaktorite (valguvaba keemiline ühend – toim) ja vitamiinide ainevahetusega. Seega võib baktereid koos peremeesseenega käsitleda kui terviklikku organismi ehk holobionti, kus osapooled täidavad kindlaid ülesandeid. Seen-bakter suhete edasine uurimine on Penti sõnul igal juhul oluline mõistmaks paremini nende rolli erinevates keskkondades.
Seene funktsionaalsed omadused varieeruvad sõltuvalt genotüübist ja seetõttu võivad erineva genotüübiga seened eelistada kindla toimega baktereid, kelle olemasolul ei ole seenel teatud geene vaja või ei tee need geenid mitte midagi. Näiteks on teada, et seenes toodavad mitmeid mükotoksiine ja antibiootikume hoopis neis elavad bakterid.
"Mõistesse "seenemürgistus" peab suhtuma kriitiliselt, kuid kui toksiin saab sisse söödud seenega, siis otseselt vale see mõiste ka ei ole," arutleb Pent. Olukorda, kus toksilisi ühendeid seenes toodavad seene asemel tegelikult bakterid, on tema sõnul tuvastatud peamiselt taimpatogeensete seente puhul. "Samas, kuna seente ainevahetust ja eriti seente-bakterite seoseid on sel tasemel vähe uuritud, võivad mitmed praegu seentele omistatud toksiinid ja muud ühendid tõepoolest olla toodetud bakterite poolt," tõdeb ta.
Penti töö viitab, et seente ja bakterite seosed on tõenäoliselt kujunenud evolutsiooni vältel, nagu on tuvastatud ka taimede ja loomade ning neile omaste mikroobikoosluste puhul. Sellest tulenevalt on seene mikroobikooslusel, sarnaselt teiste päristuumsete organismidega, tõenäoliselt sama oluline roll. Selle rolli selgitamine aga vajab edasisi uuringuid.
Mari Pent kaitses doktoritöö"Bacterial communities associated with fungal fruitbodies" Tartu Ülikoolis 15. detsembril 2020, tööd juhendasid Kadri Põldmaa ja Mohammad Bahram.
### Response:
Doktoritöö: bakter seenes – tüütu külaline või kasulik kaasreisija |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne Eestisse tulekut ei teadnud Carlos E. Lesmes rohkemat kui paari põhifakti Eesti ajaloost. See teadmatus teda aga paeluski. Esimene kokkupuude siinse eluoluga oli tema jaoks šokeeriv: Tallinna vanalinn meenutas talle postkaarti või filmi võtteplatsi, samuti nägi ta just Eestis esimest korda lund. Esimese eesti filmina sattus ta vaatama Rainer Sarneti "Idiooti", mis tundus Lesmesile erakordselt keeruline. Ent Eestis elatud aastatega on ta hakanud mõistma siinset filmikultuuri. Kui esialgu oli arusaamatu, miks peaks keegi tegema filmi üksinda metsas elavast mehest, siis nüüd ta näeb, et see on eestlaste moodus maailma näha.
Oma nooruspõlve seostab Carlos Lesmes Hollywoodi kinokunstiga ning ta leiab, et ema ja isa kõrval oli tema kolmandaks vanemaks animasari "Simpsonid". Tema lemmikute hulka kuulusid ka Tim Burtoni ja Woody Alleni varased filmid, Sam Mendesi "Tabamatu ilu" ja Harmony Korine'i "Gummo", mille nägemine MTVst 14-aastasena muutis ta elu.
Pärast gümnaasiumi lõpetamist soovis ta tegelikult õppida hoopis koomiksikunstnikuks, aga selleks ei olnud spetsiaalseid koole, mistõttu tundus hea lahendus hoopis filmindus, täpsemalt storyboard'id. Need sarnanevad paljuski koomiksiga, aga kui joonistad midagi valmis, saad selle ka üles filmida. Lesmes sai filmialase bakalaureusekraadi Colombias, kuid kohalikud inimesed sealset filmikunsti väga ei austa ning suurt osa Colombia filmitoodangust peetakse isegi halvaks. Tema sõnul on küll mingid Colombia filmid, mida kõik inimesed teavad, aga neist ei vaimustuta ja need ei saavuta eriti suurt kõlapinda. Viimase kümne aastaga on sealne arthouse -kino aga rohkem esile tõusnud, seda suuresti tänu rahvusvaheliselt hinnatud filmitegijatele, nagu Ciro Guerra ("Mao embus", "Rändlinnud"). Küll aga ei ole Colombia kinolevis kohalikele filmidele eriti palju ruumi. Kui Eestis antakse kohalikele filmidele rohkelt ekraaniaega, siis Colombias paigutatakse omatoodang mõne seansiga "Kiirete ja vihaste" või "Tasujate" vahele. Viimastel aastatel on Lesmesi sõnul olnud märgata küll tendentsi muutumist, kuid Ameerika kassahittide vastu kohalik toodang veel ei saa.
Praegu näeb Lesmes oma kodumaiseid filme põhiliselt PÖFFil, kus ta proovib uued Colombia filmid alati ära vaadata. Ta tunnistab isegi, et tõenäoliselt oleks tal neid kodumaal keerulisem üles leida kui aasta lõpus Pimedate Ööde filmifestivalil.
Filmikunst peab olema lõbus
Just Eestis BFMi režii eriala magistrantuuris õppides tekkis Carlos Lesmesil tugevam side autorikinoga. Kuigi ka Colombias paluti tal ülikooliõpingute ajal autorikino klassikasse kuuluvaid teoseid vaadata, jäi sellele toona paratamatult külge koolitöö maik ning suurt isu ega ka aega nende vaatamiseks polnud. Eestis on tal aga tekkinud filmindusega seotud inimestest koosnev sõprusring, kus jagatakse soovitusi. Talle meenub isegi üks toonane õppejõud, kelle sõnul pole noorel filmitegijal mingisugust sõnaõigust, kui ta pole näinud Tarkovski filme, millest ta polnud siis veel ühtegi vaadanud. Kuigi nüüdseks on ta end legendaarse vene lavastaja loominguga rohkem kurssi viinud, pole elitaarsusel ja tõusiklikkusel tema sõnul filminduses kohta. Lesmesi arvates peab filmikunstis säilima pigem lõbu. Suure koomiksifilmide fännina kinnitab ta, et kuigi keeruliste ja tõsiste filmide vaatamises pole midagi imelikku, siis viletsa tuju või kehva enesetunde korral paneb ta ikkagi peale "Ämblikmehe". "Mulle ei meeldi paljud asjad, aga pole minu asi öelda, mis on hea või halb," nendib režissöör oma filmimaitse kohta ja kinnitab, et vahel on tore minna lihtsalt kinno ja lõbutseda. Film ei pea olema alati elu muutev, kohati ongi tore, kui tegelased lendavad ringi ja teevad midagi lahedat. Seda näitlikustavad tema viimase aja lemmikud – Akira Kurosawa ja Wes Andersoni looming.
Aga mis filme tahaks Lesmes ise teha? Tema suur unistus on suuta ühendada oma kaks kodu ehk Eesti ja Colombia, näiteks on tal mõttes film sellest, kuidas üks colombia mees eksib Nõukogude Eestis ära. See idee pole tal aga õhust võetud, sest 1970. aastatel saadeti inimesi Ladina-Ameerikast kommunismi tundmaõppimise eesmärgiga Nõukogude Liitu, et neid teadmisi siis kodumaal edasi õpetada.
Tunneb end osana Eesti filmitööstusest
Vaatamata sellele, et juba BFMis õppimise ajal sai Lesmes tööd Eesti filmitööstuses, polnud ta sugugi kindel, et ta jääb siia püsivalt elama. Esialgu pikendas ta oma elamisluba aasta kaupa, kuna pidevalt tuli peale kõikvõimalikke projekte, mis tuli ära lõpetada. Alles kolm aastat tagasi tegi ta otsuse, et jääb Eestisse ka ilma ühegi siduva tööprojektita. Nüüdseks tunneb Lesmes end osana Eesti filmitööstusest, kuigi esialgu oli tööd leida küllaltki keeruline – polnud tutvusi ega head showreel'i, mida esitleda. Kuid ta ei kaotanud lootust, töötas ajutiselt isegi hostelis ning töötles koos kursusekaaslastega videoid, et oleks võimalik arendada edasi enda filmiprojekte.
Lisaks kõikvõimalikele ametitele filmide juures – ta oli Lauri Lagle "Portugali" rekvisiitor ja Veiko Õunpuu "Viimaste" operaatori assistent ning tegi Miguel Llanso filmile "Jeesus juhatab sind kiirteele" eriefekte – on Carlos Lesmesi käe all valminud kolm lühifilmi: "Kaardimaja", "Äralend" ja "Vaata, mis sa tegid". Neist viimane esilinastus 2020. aasta lõpus Pimedate Ööde filmifestivalil. Kuigi Carlos Lesmes on pärit Colombiast, on ta võtnud endale Eestis filme tehes ühe eesmärgi: näitlejad räägivad tema filmides eesti keeles. See nõuab talt aga palju eeltööd ja suurt usaldust näitlejate vastu. Ta võib küll mõelda, kuidas midagi võiks öelda, aga lõpliku sõnastuse, selle, kuidas mingit mõtet oma emakeeles edasi anda, valib ikkagi näitleja. See aga tähendab, et sõnastuses tuleb loobuda detailitäpsusest, sest konkreetsete suuniste andmine on võõrkeeles pea võimatu. Kuigi oma eesti keele õpingutega pole Carlos veel eriti kaugele jõudnud, mõistab ta seda siiski piisaval tasemel, nii et ka koostöö siinsete näitlejatega on muutunud lihtsamaks.
Reis teadmatusse
Tema seniseks suurimaks filmiprojektiks on dokumentaalfilm "Üht kaotust igavesti kandsin", mille Eesti esilinastus toimub DocPointi filmifestivalil, ning varakevadel jõuab see ka loodetavasti Eesti kinolevisse. Kõik sai alguse kohtumisest filmi keskse tegelase Eevaga, kes soovis oma ainsalt colombia tuttavalt abi küsida. Nimelt oli tema vend Lauri mõnda aega Colombias elanud, kuid polnud perekonnaga juba pikalt ühendust võtnud. Selle vestluse käigus mõistis Lesmes, et Lauri otsingutest võiks sündida film. Samal õhtul kohtus Lesmes produtsent Liis Nimikuga, kes oli kohe nõus filmi ka produtseerima. Sealt läks asi aga väga kiiresti käima – pärast üksikuid võtteid Eestis istusid nad kolme nädala pärast juba lennukis ja liikusid Colombia poole. Otsest rahastust filmil tol hetkel veel polnudki. Nii Eeva koos oma mehega, produktsioonifirma kui ka tema ise panid pisut raha alla, et saaks Bogotásse minna ja otsingutega alustada. Asjaga oli mõistagi kiire.
Eeltöö sai alguse juba Eestis, kuna väga suur osa – lisaks filmimisele ja lavastamisele – oli ka lõputul bürokraatial, millest Carlos Lesmes pidi läbi murdma. Colombias pole Eesti saatkonda, mistõttu tuli suhelda kümnete institutsioonidega ning leida see võtmekoht, kust oleks võimalik edasi liikuda. Kõige suuremaks abiks olid telefoninumbrid, kust Lauri oli perekonnale varem helistanud. Filmimeeskond hakkas neile numbritele tagasi helistama ja kaardistama täpsemalt Lauri liikumisi. Vaatamata sellele, et Lauri jälgi tuli ajada tihti tänavatel kodutute ja narkomaanidega suheldes, ei tundnud nad kordagi otsest ohtu. Carlosel oli pidevalt meeles ühe võõrutusraviga tegeleva inimese mõte: liigne enesekindlus saab turvalisusele saatuslikuks. Seetõttu olid nad oma eesmärkides väga avatud. Nad rääkisid kõigile, kes nende kaamerate ette sattusid, ausalt oma motiividest ja eesmärkidest. Režissöör kinnitas, et sellisel juhul on enamik inimesi valmis kaasa aitama, ent kui filmida kedagi salaja, võib olukord ootamatult kriitiliseks muutuda.
Carlos kinnitab, et kuigi ühelt poolt talle väga meeldis, et Colombiasse minnes polnud tal mingit plaani, kuidas film kulgema hakkab, sai see neile kohati ka saatuslikuks, sest polnud võimalik ette näha, milline on nende reisi lõpptulemus, mistõttu kogu toimuvat varjutas pidev teadmatus. Sel põhjusel muutus film režissööri peas iga päevaga ning emotsionaalselt oli see nii tema kui ka Eeva ja tema abikaasa jaoks väga keeruline. Esimese Colombia reisi lõpuks oli ta sügavas masenduses ning tundis, et elu on mõttetu.
Carlos mäletab hästi ka hetke, mil neil tekkis paanika: mis saab siis, kui nad Lauri leiavad? Nad ei olnud arvestanud oma plaanides olukorraga, kus nad jõuavad reaalselt lahenduseni. Nende keeruliste küsimuste ja vastuolude tõttu oli nii ta ise kui ka Eeva korduvalt valmis filmist loobuma. Üheks väljakutseks oli ka see, et Eeva on nii stoiline ja tugev inimene, et filmitegija ei saanud temalt pahatihti mingit infot kätte. Keerulised probleemid muutsid neid aga lähedasemaks ja nende vahel tekkis usaldus.
Järeltöötluses tuli film üles leida
Carlose sõnul said nad suure osa filmi materjalist kätte juba esimese Colombia reisiga, mis kestis umbes kuu aega. Teine reis tuli ette võtta pigem bürokraatia pärast, kuid seal said nad tegeleda veel viimaste võtetega, filmisid üldplaane ja atmosfääre, milleks polnud esimesel korral lihtsalt aega. Sellega aga töö alles algas – film tuli umbes 70 tunni jagu materjalist üles leida. Järeltöötlus oligi pikk ja keeruline – nad töötasid paar kuud ja tegid siis kuuajase pausi, et pea puhtaks saada. Carlos ei ole enda sõnul väga narratiivne filmitegija, mistõttu tal oli kohati keeruline põhjendada, miks peaks mingid momendid filmis sees olema. Suureks abiks olid seejuures monteerija Hendrik Mägar ja produtsent Liis Nimik. Koostöös nendega tuligi idee, et kuna loos on sees teatud trilleri elemendid, võiks selle üles ehitada kui dokumentaalse müsteeriumi. Tänu neile oli tal ka lihtsam oma materjalist lahti lasta ja teha objektiivsemaid otsuseid.
Filmi lõplik lahendus muutus aga protsessi käigus korduvalt. Filmimist alustades kujutas Carlos ette, et see räägib rohkem Eeva ja tema ema suhtest. Colombias kohapeal sai ta aga aru, et film käsitleb hoopis sõltuvust. Vahepeal nägi ta isegi, et fookuses võiks olla Colombia ja Eesti reaalsuse kõrvutamine. Kui võtted olid lõppenud, kujutas režissöör hoopis ette, et loo keskmes võiksid olla Eeva ja tema rännakud. Järeltöötluse käigus mõistis ta aga, et lõpplahendus on mõnes mõttes nende kõigi hübriid – "Üht kaotust igavesti kandsin" räägib suhtekolmnurgast ema, õe ja venna vahel.
Eesti vaatajate ette pole film veel jõudnud, kuid Carlose jaoks oli suur üllatus, kui soojalt võeti tema esimene täispikk dokumentaalfilm vastu Bogotá rahvusvahelisel filmifestivalil. Esialgu oli tal suur hirm, et colombialased ei taha sellist filmi näha, sest, nagu talt küsis üks brasiilia produtsent, miks on alati nii, et kogu pask toimub Ladina-Ameerikas. Tema hirm ei olnud aga põhjendatud, sest Bogotá festivalil pälvis film isegi publiku lemmiku auhinna ning vaatajad mõistsid, et elu pahupoole ja narkootikumide asemel on fookuses hoopis ühe perekonna traagiline elusaatus.
Kuigi koroonaviirus on Carlose täispika debüüdi tulevikuplaanid veidi segasemaks muutnud, on ta kõigele vaatamata lootusrikas. Mitmed festivalid on praegu ootel või edasi lükkunud, millestki konkreetsest ta veel rääkida ei saa. Ta ei pelga ka Eesti vaatajate tagasisidet: kui kellelegi film meeldib, on ta õnnelik, kui keegi seda aga vihkab, siis Carlos loodab, et vähemalt kirglikult.
Filmi "Üht kaotust igavesti kandsin" Eesti esilinastus peaks toimuma veebruari alguses dokumentaalfilmide festivalil DocPoint Tallinn. Kinolevisse jõuab see loodetavasti varakevadel. | Colombialasest režissöör Carlos Lesmes: Tallinna vanalinn meenutas postkaarti või filmi võtteplatsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne Eestisse tulekut ei teadnud Carlos E. Lesmes rohkemat kui paari põhifakti Eesti ajaloost. See teadmatus teda aga paeluski. Esimene kokkupuude siinse eluoluga oli tema jaoks šokeeriv: Tallinna vanalinn meenutas talle postkaarti või filmi võtteplatsi, samuti nägi ta just Eestis esimest korda lund. Esimese eesti filmina sattus ta vaatama Rainer Sarneti "Idiooti", mis tundus Lesmesile erakordselt keeruline. Ent Eestis elatud aastatega on ta hakanud mõistma siinset filmikultuuri. Kui esialgu oli arusaamatu, miks peaks keegi tegema filmi üksinda metsas elavast mehest, siis nüüd ta näeb, et see on eestlaste moodus maailma näha.
Oma nooruspõlve seostab Carlos Lesmes Hollywoodi kinokunstiga ning ta leiab, et ema ja isa kõrval oli tema kolmandaks vanemaks animasari "Simpsonid". Tema lemmikute hulka kuulusid ka Tim Burtoni ja Woody Alleni varased filmid, Sam Mendesi "Tabamatu ilu" ja Harmony Korine'i "Gummo", mille nägemine MTVst 14-aastasena muutis ta elu.
Pärast gümnaasiumi lõpetamist soovis ta tegelikult õppida hoopis koomiksikunstnikuks, aga selleks ei olnud spetsiaalseid koole, mistõttu tundus hea lahendus hoopis filmindus, täpsemalt storyboard'id. Need sarnanevad paljuski koomiksiga, aga kui joonistad midagi valmis, saad selle ka üles filmida. Lesmes sai filmialase bakalaureusekraadi Colombias, kuid kohalikud inimesed sealset filmikunsti väga ei austa ning suurt osa Colombia filmitoodangust peetakse isegi halvaks. Tema sõnul on küll mingid Colombia filmid, mida kõik inimesed teavad, aga neist ei vaimustuta ja need ei saavuta eriti suurt kõlapinda. Viimase kümne aastaga on sealne arthouse -kino aga rohkem esile tõusnud, seda suuresti tänu rahvusvaheliselt hinnatud filmitegijatele, nagu Ciro Guerra ("Mao embus", "Rändlinnud"). Küll aga ei ole Colombia kinolevis kohalikele filmidele eriti palju ruumi. Kui Eestis antakse kohalikele filmidele rohkelt ekraaniaega, siis Colombias paigutatakse omatoodang mõne seansiga "Kiirete ja vihaste" või "Tasujate" vahele. Viimastel aastatel on Lesmesi sõnul olnud märgata küll tendentsi muutumist, kuid Ameerika kassahittide vastu kohalik toodang veel ei saa.
Praegu näeb Lesmes oma kodumaiseid filme põhiliselt PÖFFil, kus ta proovib uued Colombia filmid alati ära vaadata. Ta tunnistab isegi, et tõenäoliselt oleks tal neid kodumaal keerulisem üles leida kui aasta lõpus Pimedate Ööde filmifestivalil.
Filmikunst peab olema lõbus
Just Eestis BFMi režii eriala magistrantuuris õppides tekkis Carlos Lesmesil tugevam side autorikinoga. Kuigi ka Colombias paluti tal ülikooliõpingute ajal autorikino klassikasse kuuluvaid teoseid vaadata, jäi sellele toona paratamatult külge koolitöö maik ning suurt isu ega ka aega nende vaatamiseks polnud. Eestis on tal aga tekkinud filmindusega seotud inimestest koosnev sõprusring, kus jagatakse soovitusi. Talle meenub isegi üks toonane õppejõud, kelle sõnul pole noorel filmitegijal mingisugust sõnaõigust, kui ta pole näinud Tarkovski filme, millest ta polnud siis veel ühtegi vaadanud. Kuigi nüüdseks on ta end legendaarse vene lavastaja loominguga rohkem kurssi viinud, pole elitaarsusel ja tõusiklikkusel tema sõnul filminduses kohta. Lesmesi arvates peab filmikunstis säilima pigem lõbu. Suure koomiksifilmide fännina kinnitab ta, et kuigi keeruliste ja tõsiste filmide vaatamises pole midagi imelikku, siis viletsa tuju või kehva enesetunde korral paneb ta ikkagi peale "Ämblikmehe". "Mulle ei meeldi paljud asjad, aga pole minu asi öelda, mis on hea või halb," nendib režissöör oma filmimaitse kohta ja kinnitab, et vahel on tore minna lihtsalt kinno ja lõbutseda. Film ei pea olema alati elu muutev, kohati ongi tore, kui tegelased lendavad ringi ja teevad midagi lahedat. Seda näitlikustavad tema viimase aja lemmikud – Akira Kurosawa ja Wes Andersoni looming.
Aga mis filme tahaks Lesmes ise teha? Tema suur unistus on suuta ühendada oma kaks kodu ehk Eesti ja Colombia, näiteks on tal mõttes film sellest, kuidas üks colombia mees eksib Nõukogude Eestis ära. See idee pole tal aga õhust võetud, sest 1970. aastatel saadeti inimesi Ladina-Ameerikast kommunismi tundmaõppimise eesmärgiga Nõukogude Liitu, et neid teadmisi siis kodumaal edasi õpetada.
Tunneb end osana Eesti filmitööstusest
Vaatamata sellele, et juba BFMis õppimise ajal sai Lesmes tööd Eesti filmitööstuses, polnud ta sugugi kindel, et ta jääb siia püsivalt elama. Esialgu pikendas ta oma elamisluba aasta kaupa, kuna pidevalt tuli peale kõikvõimalikke projekte, mis tuli ära lõpetada. Alles kolm aastat tagasi tegi ta otsuse, et jääb Eestisse ka ilma ühegi siduva tööprojektita. Nüüdseks tunneb Lesmes end osana Eesti filmitööstusest, kuigi esialgu oli tööd leida küllaltki keeruline – polnud tutvusi ega head showreel'i, mida esitleda. Kuid ta ei kaotanud lootust, töötas ajutiselt isegi hostelis ning töötles koos kursusekaaslastega videoid, et oleks võimalik arendada edasi enda filmiprojekte.
Lisaks kõikvõimalikele ametitele filmide juures – ta oli Lauri Lagle "Portugali" rekvisiitor ja Veiko Õunpuu "Viimaste" operaatori assistent ning tegi Miguel Llanso filmile "Jeesus juhatab sind kiirteele" eriefekte – on Carlos Lesmesi käe all valminud kolm lühifilmi: "Kaardimaja", "Äralend" ja "Vaata, mis sa tegid". Neist viimane esilinastus 2020. aasta lõpus Pimedate Ööde filmifestivalil. Kuigi Carlos Lesmes on pärit Colombiast, on ta võtnud endale Eestis filme tehes ühe eesmärgi: näitlejad räägivad tema filmides eesti keeles. See nõuab talt aga palju eeltööd ja suurt usaldust näitlejate vastu. Ta võib küll mõelda, kuidas midagi võiks öelda, aga lõpliku sõnastuse, selle, kuidas mingit mõtet oma emakeeles edasi anda, valib ikkagi näitleja. See aga tähendab, et sõnastuses tuleb loobuda detailitäpsusest, sest konkreetsete suuniste andmine on võõrkeeles pea võimatu. Kuigi oma eesti keele õpingutega pole Carlos veel eriti kaugele jõudnud, mõistab ta seda siiski piisaval tasemel, nii et ka koostöö siinsete näitlejatega on muutunud lihtsamaks.
Reis teadmatusse
Tema seniseks suurimaks filmiprojektiks on dokumentaalfilm "Üht kaotust igavesti kandsin", mille Eesti esilinastus toimub DocPointi filmifestivalil, ning varakevadel jõuab see ka loodetavasti Eesti kinolevisse. Kõik sai alguse kohtumisest filmi keskse tegelase Eevaga, kes soovis oma ainsalt colombia tuttavalt abi küsida. Nimelt oli tema vend Lauri mõnda aega Colombias elanud, kuid polnud perekonnaga juba pikalt ühendust võtnud. Selle vestluse käigus mõistis Lesmes, et Lauri otsingutest võiks sündida film. Samal õhtul kohtus Lesmes produtsent Liis Nimikuga, kes oli kohe nõus filmi ka produtseerima. Sealt läks asi aga väga kiiresti käima – pärast üksikuid võtteid Eestis istusid nad kolme nädala pärast juba lennukis ja liikusid Colombia poole. Otsest rahastust filmil tol hetkel veel polnudki. Nii Eeva koos oma mehega, produktsioonifirma kui ka tema ise panid pisut raha alla, et saaks Bogotásse minna ja otsingutega alustada. Asjaga oli mõistagi kiire.
Eeltöö sai alguse juba Eestis, kuna väga suur osa – lisaks filmimisele ja lavastamisele – oli ka lõputul bürokraatial, millest Carlos Lesmes pidi läbi murdma. Colombias pole Eesti saatkonda, mistõttu tuli suhelda kümnete institutsioonidega ning leida see võtmekoht, kust oleks võimalik edasi liikuda. Kõige suuremaks abiks olid telefoninumbrid, kust Lauri oli perekonnale varem helistanud. Filmimeeskond hakkas neile numbritele tagasi helistama ja kaardistama täpsemalt Lauri liikumisi. Vaatamata sellele, et Lauri jälgi tuli ajada tihti tänavatel kodutute ja narkomaanidega suheldes, ei tundnud nad kordagi otsest ohtu. Carlosel oli pidevalt meeles ühe võõrutusraviga tegeleva inimese mõte: liigne enesekindlus saab turvalisusele saatuslikuks. Seetõttu olid nad oma eesmärkides väga avatud. Nad rääkisid kõigile, kes nende kaamerate ette sattusid, ausalt oma motiividest ja eesmärkidest. Režissöör kinnitas, et sellisel juhul on enamik inimesi valmis kaasa aitama, ent kui filmida kedagi salaja, võib olukord ootamatult kriitiliseks muutuda.
Carlos kinnitab, et kuigi ühelt poolt talle väga meeldis, et Colombiasse minnes polnud tal mingit plaani, kuidas film kulgema hakkab, sai see neile kohati ka saatuslikuks, sest polnud võimalik ette näha, milline on nende reisi lõpptulemus, mistõttu kogu toimuvat varjutas pidev teadmatus. Sel põhjusel muutus film režissööri peas iga päevaga ning emotsionaalselt oli see nii tema kui ka Eeva ja tema abikaasa jaoks väga keeruline. Esimese Colombia reisi lõpuks oli ta sügavas masenduses ning tundis, et elu on mõttetu.
Carlos mäletab hästi ka hetke, mil neil tekkis paanika: mis saab siis, kui nad Lauri leiavad? Nad ei olnud arvestanud oma plaanides olukorraga, kus nad jõuavad reaalselt lahenduseni. Nende keeruliste küsimuste ja vastuolude tõttu oli nii ta ise kui ka Eeva korduvalt valmis filmist loobuma. Üheks väljakutseks oli ka see, et Eeva on nii stoiline ja tugev inimene, et filmitegija ei saanud temalt pahatihti mingit infot kätte. Keerulised probleemid muutsid neid aga lähedasemaks ja nende vahel tekkis usaldus.
Järeltöötluses tuli film üles leida
Carlose sõnul said nad suure osa filmi materjalist kätte juba esimese Colombia reisiga, mis kestis umbes kuu aega. Teine reis tuli ette võtta pigem bürokraatia pärast, kuid seal said nad tegeleda veel viimaste võtetega, filmisid üldplaane ja atmosfääre, milleks polnud esimesel korral lihtsalt aega. Sellega aga töö alles algas – film tuli umbes 70 tunni jagu materjalist üles leida. Järeltöötlus oligi pikk ja keeruline – nad töötasid paar kuud ja tegid siis kuuajase pausi, et pea puhtaks saada. Carlos ei ole enda sõnul väga narratiivne filmitegija, mistõttu tal oli kohati keeruline põhjendada, miks peaks mingid momendid filmis sees olema. Suureks abiks olid seejuures monteerija Hendrik Mägar ja produtsent Liis Nimik. Koostöös nendega tuligi idee, et kuna loos on sees teatud trilleri elemendid, võiks selle üles ehitada kui dokumentaalse müsteeriumi. Tänu neile oli tal ka lihtsam oma materjalist lahti lasta ja teha objektiivsemaid otsuseid.
Filmi lõplik lahendus muutus aga protsessi käigus korduvalt. Filmimist alustades kujutas Carlos ette, et see räägib rohkem Eeva ja tema ema suhtest. Colombias kohapeal sai ta aga aru, et film käsitleb hoopis sõltuvust. Vahepeal nägi ta isegi, et fookuses võiks olla Colombia ja Eesti reaalsuse kõrvutamine. Kui võtted olid lõppenud, kujutas režissöör hoopis ette, et loo keskmes võiksid olla Eeva ja tema rännakud. Järeltöötluse käigus mõistis ta aga, et lõpplahendus on mõnes mõttes nende kõigi hübriid – "Üht kaotust igavesti kandsin" räägib suhtekolmnurgast ema, õe ja venna vahel.
Eesti vaatajate ette pole film veel jõudnud, kuid Carlose jaoks oli suur üllatus, kui soojalt võeti tema esimene täispikk dokumentaalfilm vastu Bogotá rahvusvahelisel filmifestivalil. Esialgu oli tal suur hirm, et colombialased ei taha sellist filmi näha, sest, nagu talt küsis üks brasiilia produtsent, miks on alati nii, et kogu pask toimub Ladina-Ameerikas. Tema hirm ei olnud aga põhjendatud, sest Bogotá festivalil pälvis film isegi publiku lemmiku auhinna ning vaatajad mõistsid, et elu pahupoole ja narkootikumide asemel on fookuses hoopis ühe perekonna traagiline elusaatus.
Kuigi koroonaviirus on Carlose täispika debüüdi tulevikuplaanid veidi segasemaks muutnud, on ta kõigele vaatamata lootusrikas. Mitmed festivalid on praegu ootel või edasi lükkunud, millestki konkreetsest ta veel rääkida ei saa. Ta ei pelga ka Eesti vaatajate tagasisidet: kui kellelegi film meeldib, on ta õnnelik, kui keegi seda aga vihkab, siis Carlos loodab, et vähemalt kirglikult.
Filmi "Üht kaotust igavesti kandsin" Eesti esilinastus peaks toimuma veebruari alguses dokumentaalfilmide festivalil DocPoint Tallinn. Kinolevisse jõuab see loodetavasti varakevadel.
### Response:
Colombialasest režissöör Carlos Lesmes: Tallinna vanalinn meenutas postkaarti või filmi võtteplatsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2020. aasta detsembris registreeriti Läti perekonnaseisuametites 1273 sündi, mis on 17,2 protsenti vähem kui vastaval kuul aastal 2019. See on Lätis viimase saja aasta madalaim sündimus detsembris.
2020. aastal registreeriti Lätis 17 500 sündi, mis on 6,9 protsenti vähem kui 2019. aastal (18 800).
Alates juulist on sündide arv Lätis vähenenud iga kuu - eelmise aasta teisel poolel sündis 11,4 protsenti vähem lapsi kui 2019. aasta juulist detsembrini.
CSB esialgsed andmed näitavad, et 2020. aastal ületas Lätis surmade arv sündide arvu 11 200 võrra. 2020. aasta detsembris oli Lätis 1905 surma rohkem kui sündi.
2020. aastal registreeriti Lätis 10 700 abielu, mis on 17 protsenti vähem kui 2019. aastal (12 900). Detsembris registreeriti Lätis 628 abielu, mis on 15 protsenti vähem kui 2019. aasta vastaval kuul.
1. jaanuaril 2021 oli Lätis hinnanguliselt 1 894 000 elanikku. | Läti detsembri sündide arv oli viimase saja aasta väikseim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2020. aasta detsembris registreeriti Läti perekonnaseisuametites 1273 sündi, mis on 17,2 protsenti vähem kui vastaval kuul aastal 2019. See on Lätis viimase saja aasta madalaim sündimus detsembris.
2020. aastal registreeriti Lätis 17 500 sündi, mis on 6,9 protsenti vähem kui 2019. aastal (18 800).
Alates juulist on sündide arv Lätis vähenenud iga kuu - eelmise aasta teisel poolel sündis 11,4 protsenti vähem lapsi kui 2019. aasta juulist detsembrini.
CSB esialgsed andmed näitavad, et 2020. aastal ületas Lätis surmade arv sündide arvu 11 200 võrra. 2020. aasta detsembris oli Lätis 1905 surma rohkem kui sündi.
2020. aastal registreeriti Lätis 10 700 abielu, mis on 17 protsenti vähem kui 2019. aastal (12 900). Detsembris registreeriti Lätis 628 abielu, mis on 15 protsenti vähem kui 2019. aasta vastaval kuul.
1. jaanuaril 2021 oli Lätis hinnanguliselt 1 894 000 elanikku.
### Response:
Läti detsembri sündide arv oli viimase saja aasta väikseim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Real asus avapoolaja lõpus kohtumist Eder Militao tabamusest juhtima, kuid kümme minutit enne lõpuvilet Jose Solbes (Alcoyano) viigistas ja lisaajal lõi Juanan (115. minutil) ka kodumeeskonna võiduvärava.
Seejuures lõpetas Alcoyano kolmanda ringi kohtumise arvulises vähemuses, sest viis minutit enne Juanani skoorimist sai Ramon Lopez teise kollase kaardi ja eemaldati.
Karikasarja varasemale faasile omaselt puudusid Reali koosseisus mitmed põhimehed, aga teiste seas käisid väljakul näiteks Karim Benzema, Eden Hazard, Marcelo, Casemiro ja Toni Kroos.
Ühtlasi tekitas kaotus taas küsimusi peatreener Zinedine Zidane'i tuleviku osas. Prantslane ise kommenteeris allajäämist järgnevalt: "Ma võtan vastutuse ja mis iganes võib ka juhtuda, see juhtub."
Realil on sel sajandil karikasarjas kolmanda liiga klubidega tõeliselt raske, sest alates 2001. aastast on tegemist juba viienda korraga, kui just selle liigataseme klubi nende teekonna lõpetab.
Ajaloo jooksul 19 korda Hispaania karikavõitjaks kroonitud Reali eelmine triumf jääb seitsme aasta taha ja pärast 1993. aastat on tiitlini jõutud vaid kaks korda. | Kolmanda liiga klubi sai Madridi Realile taas saatuslikuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Real asus avapoolaja lõpus kohtumist Eder Militao tabamusest juhtima, kuid kümme minutit enne lõpuvilet Jose Solbes (Alcoyano) viigistas ja lisaajal lõi Juanan (115. minutil) ka kodumeeskonna võiduvärava.
Seejuures lõpetas Alcoyano kolmanda ringi kohtumise arvulises vähemuses, sest viis minutit enne Juanani skoorimist sai Ramon Lopez teise kollase kaardi ja eemaldati.
Karikasarja varasemale faasile omaselt puudusid Reali koosseisus mitmed põhimehed, aga teiste seas käisid väljakul näiteks Karim Benzema, Eden Hazard, Marcelo, Casemiro ja Toni Kroos.
Ühtlasi tekitas kaotus taas küsimusi peatreener Zinedine Zidane'i tuleviku osas. Prantslane ise kommenteeris allajäämist järgnevalt: "Ma võtan vastutuse ja mis iganes võib ka juhtuda, see juhtub."
Realil on sel sajandil karikasarjas kolmanda liiga klubidega tõeliselt raske, sest alates 2001. aastast on tegemist juba viienda korraga, kui just selle liigataseme klubi nende teekonna lõpetab.
Ajaloo jooksul 19 korda Hispaania karikavõitjaks kroonitud Reali eelmine triumf jääb seitsme aasta taha ja pärast 1993. aastat on tiitlini jõutud vaid kaks korda.
### Response:
Kolmanda liiga klubi sai Madridi Realile taas saatuslikuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valmis on uue skaneerija laboriprototüüp, kuid plaanis on ehitada ka täismõõdus prototüüp ja liikuda sealt edasi seadmete tootmise juurde. Teadlasrühma projekt SilentBorder sai arendustööks H2020 taotlusvoorus 7,5 miljonit eurot toetust.
"Meil on soov muuta reisimist ja üldse avalikus ruumis viibimist turvalisemaks," ütleb Gscan-i kaasasutaja Märt Mägi. Näiteks pääseb USA sisejulgeolekuministeeriumi andmetel riigis turvakontrollist mööda pidevalt umbes 95 protsenti varjatud relvadest ja lõhkeainetest "Tegelik mõju on ainult viis protsenti ja ülejäänud on heidutus, aga meie tahaks selle vastupidi pöörata," sõnab Mägi.
TÜ ioniseeriva kiirguse füüsika kaasprofessori ja GScan-i kaasasutaja Madis Kiisa sõnul puudub praegu veel tehnoloogia, mis oleks piisavalt odav ja kiire suurte kaubakoguste läbiskaneerimiseks. Nii Euroopa Liidus kui ka rahvusvahelises kaubanduses laiemalt jõutakse läbi skaneerida vaid mõni protsent kaubast. "See on teine asi, mida me tahaksime muuta, et tekiks tehnoloogia, mis on piisavalt odav ja võimekas, et läbilaskevõime kasvaks," tõdeb Kiisk.
Mis jääb osakestele ette?
Madis Kiisa sõnul töötab prototüüp kosmilise kiirguse abil. Täpsemalt tuleb detektoril ära mõõta laetud osakeste ehk müüonite liikumissuund ruumis. Kiisa sõnul tasub masina töö mõistmiseks ette kujutada esmalt detektorit, mille vahel müüonid liiguvad vabalt, ja seejärel detektorit, mille vahele pannakse mingi uuritav keha, mis osakeste trajektoori murrab. "Mõõtes müüoneid enne ja pärast, saame selle põhjal hakata arvutama, mis objekt seal vahel oli. Mis oli see keha ja mis materjal, kui suur või väike ta oli," kirjeldab Kiisk.
"Kui osake tuli sealt ruumist sirgelt läbi, annab see vihje, et suure tõenäosusega osakese trajektoori ette ei jäänud midagi," täpsustab Märt Mägi.
"Kui mõõdame röntgenkiirtega, siis tegelikult mõõdame lihtsalt objekti tihedust," seletab Mägi veel, "aga kui me mõõdame laetud osakeste vooga nagu müüonid, siis me saame palju rohkem infot selle kohta, mis keemilistest elementidest materjal koosneb."
Uus looduslikul müüonkiirgusel põhinev tomograaf ei vaja ei luba ega ohutuskoolitust, kuna kasutab töötamiseks ära atmosfääris juba olemasolevat kosmilist kiirgust. Autor/allikas: Airika Harrik
Võrreldes praegu kasutatavate röntgenkiirgusel põhinevate skaneerijatega on looduslikul kiirgusel põhineval skaneerijal mitu eelist. Esiteks pole looduslikul kiirgusel põhinev masin erinevalt röntgenskaneerijast inimese ohtlik.
"Selle seadmega on lihtne: inimene võib jalutada sellest kohvriga läbi ilma midagi seljast võtmata. Läheb läbi ja teda käigu pealt skaneeritakse," selgitab Gscan-i esimees Andi Hektor ja lisab, et tegu on siiski tulevikulahendusega. Samas teeb uus lahendus elu kergemaks piiripunktis, kus suurte veoautode skaneerimise ajaks peab juht praegu autost väljuma. "Nüüd kaob see vajadus ära. Kui skanner juba töötab, saab piirivalve samal ajal tegeleda autojuhiga," ütleb Hektor.
Teiseks vajavad röntgenkiirgust kasutavad tomograafid ehk objektist kujutist loovad seadmed kasutamiseks kiirgustegevusluba. Röntgenseadmeid kasutavad inimesed peavad aga läbima erikoolituse. Uus looduslikul müüonkiirgusel põhinev tomograaf ei vaja ei luba ega ohutuskoolitust, kuna kasutab töötamiseks ära atmosfääris juba olemasolevat kosmilist kiirgust.
Hektori sõnul on mõõdetav kiirgus tekkinud kosmilise kiirguse ja atmosfääris toimuvate tuumareaktsioonide tulemusena. Tehislikult on sellist kiirgust tema sõnul keeruline teha. Märt Mägi täpsustab, et just kiirguse päritolu eristabki uut lähenemist röntgenist. "See voog on looduslik, me ise ei loo mingisugust voogu," ütleb ta. "Põhimõtteliselt skannitava inimese jaoks ei ole vahet, kas ta on skanneris või väljaspool seda. Looduslik foon on täpselt ühesugune."
Müüonkiirgusel põhineva tomograafi kolmas eelis on, et see läbistab röntgenkiirgusest tõhusamalt kümneid meetreid materjale, sealhulgas paksu metalli ja vedelikke.
Lisaks vähendab uus tomograaf operaatori inimliku eksimuse võimalust. "Kuhu me tahame jõuda, on see, et skannersüsteem teeb ise otsused ära, tuvastab materjalid, leiab automaatselt lõhkeained ja relvad üles," selgitab Mägi.
Andi Hektori sõnul leiab uus tehnoloogia tulevikus rakendust ilmselt ka teistes valdkondades. Lisaks turvarakendusele saab seda kasutada hoonete ja suurte tööstusseadmete läbivalgustamisel, ent ka meditsiinis.
Nüüd hakkab müüonkiirguse tomograafi ideest saama reaalsus. Laboriprototüüp on valmis ning ametliku rahastusteate sai nüüd ka vastav suur H2020 projekt. Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi teadlased iCV laborist ja iduettevõtte GScan koostööprojekti eesmärk on valmis ehitada autode ja merekonteinerite skaneerimiseks tollile ning turvakontrollile sobiv looduslikul kiirgusel põhinev tomograaf.
Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna välispiiri valdkonnajuhi Ants Kutti sõnul on projekt ja selle õnnestumine ametile väga oluline. "Tegemist on viimase kümnendi maailma kõige innovaatilisema arendusprojektiga tollikontrolli tehnika valdkonnas, mis võimaldab tulevikus vähema aja- ja ressursikuluga oluliselt tõhustada tollikontrolli võimekust piiripunktides ja katta muid vajadusi järelevalve ja turvalisuse tagamisel," ütleb ta.
Kutti täpsustab, et Maksu- ja Tolliamet teeb teadlaste ja GScaniga koostööd ning sõlmitud on koostööleping. "See tähendab, et toll panustab seadme arendusse sisendi andmisega ning oleme huvitatud prototüüpide testimisest," selgitab ta. "Lisaks on projekti kaasatud ka Soome ja Türgi tolliasutused, mis näitab, kui oluline on antud tehnoloogia tollivaldkonna arengule." | Eesti teadlased said 7,5 miljonit eurot kosmilise tomograafi ehitamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valmis on uue skaneerija laboriprototüüp, kuid plaanis on ehitada ka täismõõdus prototüüp ja liikuda sealt edasi seadmete tootmise juurde. Teadlasrühma projekt SilentBorder sai arendustööks H2020 taotlusvoorus 7,5 miljonit eurot toetust.
"Meil on soov muuta reisimist ja üldse avalikus ruumis viibimist turvalisemaks," ütleb Gscan-i kaasasutaja Märt Mägi. Näiteks pääseb USA sisejulgeolekuministeeriumi andmetel riigis turvakontrollist mööda pidevalt umbes 95 protsenti varjatud relvadest ja lõhkeainetest "Tegelik mõju on ainult viis protsenti ja ülejäänud on heidutus, aga meie tahaks selle vastupidi pöörata," sõnab Mägi.
TÜ ioniseeriva kiirguse füüsika kaasprofessori ja GScan-i kaasasutaja Madis Kiisa sõnul puudub praegu veel tehnoloogia, mis oleks piisavalt odav ja kiire suurte kaubakoguste läbiskaneerimiseks. Nii Euroopa Liidus kui ka rahvusvahelises kaubanduses laiemalt jõutakse läbi skaneerida vaid mõni protsent kaubast. "See on teine asi, mida me tahaksime muuta, et tekiks tehnoloogia, mis on piisavalt odav ja võimekas, et läbilaskevõime kasvaks," tõdeb Kiisk.
Mis jääb osakestele ette?
Madis Kiisa sõnul töötab prototüüp kosmilise kiirguse abil. Täpsemalt tuleb detektoril ära mõõta laetud osakeste ehk müüonite liikumissuund ruumis. Kiisa sõnul tasub masina töö mõistmiseks ette kujutada esmalt detektorit, mille vahel müüonid liiguvad vabalt, ja seejärel detektorit, mille vahele pannakse mingi uuritav keha, mis osakeste trajektoori murrab. "Mõõtes müüoneid enne ja pärast, saame selle põhjal hakata arvutama, mis objekt seal vahel oli. Mis oli see keha ja mis materjal, kui suur või väike ta oli," kirjeldab Kiisk.
"Kui osake tuli sealt ruumist sirgelt läbi, annab see vihje, et suure tõenäosusega osakese trajektoori ette ei jäänud midagi," täpsustab Märt Mägi.
"Kui mõõdame röntgenkiirtega, siis tegelikult mõõdame lihtsalt objekti tihedust," seletab Mägi veel, "aga kui me mõõdame laetud osakeste vooga nagu müüonid, siis me saame palju rohkem infot selle kohta, mis keemilistest elementidest materjal koosneb."
Uus looduslikul müüonkiirgusel põhinev tomograaf ei vaja ei luba ega ohutuskoolitust, kuna kasutab töötamiseks ära atmosfääris juba olemasolevat kosmilist kiirgust. Autor/allikas: Airika Harrik
Võrreldes praegu kasutatavate röntgenkiirgusel põhinevate skaneerijatega on looduslikul kiirgusel põhineval skaneerijal mitu eelist. Esiteks pole looduslikul kiirgusel põhinev masin erinevalt röntgenskaneerijast inimese ohtlik.
"Selle seadmega on lihtne: inimene võib jalutada sellest kohvriga läbi ilma midagi seljast võtmata. Läheb läbi ja teda käigu pealt skaneeritakse," selgitab Gscan-i esimees Andi Hektor ja lisab, et tegu on siiski tulevikulahendusega. Samas teeb uus lahendus elu kergemaks piiripunktis, kus suurte veoautode skaneerimise ajaks peab juht praegu autost väljuma. "Nüüd kaob see vajadus ära. Kui skanner juba töötab, saab piirivalve samal ajal tegeleda autojuhiga," ütleb Hektor.
Teiseks vajavad röntgenkiirgust kasutavad tomograafid ehk objektist kujutist loovad seadmed kasutamiseks kiirgustegevusluba. Röntgenseadmeid kasutavad inimesed peavad aga läbima erikoolituse. Uus looduslikul müüonkiirgusel põhinev tomograaf ei vaja ei luba ega ohutuskoolitust, kuna kasutab töötamiseks ära atmosfääris juba olemasolevat kosmilist kiirgust.
Hektori sõnul on mõõdetav kiirgus tekkinud kosmilise kiirguse ja atmosfääris toimuvate tuumareaktsioonide tulemusena. Tehislikult on sellist kiirgust tema sõnul keeruline teha. Märt Mägi täpsustab, et just kiirguse päritolu eristabki uut lähenemist röntgenist. "See voog on looduslik, me ise ei loo mingisugust voogu," ütleb ta. "Põhimõtteliselt skannitava inimese jaoks ei ole vahet, kas ta on skanneris või väljaspool seda. Looduslik foon on täpselt ühesugune."
Müüonkiirgusel põhineva tomograafi kolmas eelis on, et see läbistab röntgenkiirgusest tõhusamalt kümneid meetreid materjale, sealhulgas paksu metalli ja vedelikke.
Lisaks vähendab uus tomograaf operaatori inimliku eksimuse võimalust. "Kuhu me tahame jõuda, on see, et skannersüsteem teeb ise otsused ära, tuvastab materjalid, leiab automaatselt lõhkeained ja relvad üles," selgitab Mägi.
Andi Hektori sõnul leiab uus tehnoloogia tulevikus rakendust ilmselt ka teistes valdkondades. Lisaks turvarakendusele saab seda kasutada hoonete ja suurte tööstusseadmete läbivalgustamisel, ent ka meditsiinis.
Nüüd hakkab müüonkiirguse tomograafi ideest saama reaalsus. Laboriprototüüp on valmis ning ametliku rahastusteate sai nüüd ka vastav suur H2020 projekt. Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi teadlased iCV laborist ja iduettevõtte GScan koostööprojekti eesmärk on valmis ehitada autode ja merekonteinerite skaneerimiseks tollile ning turvakontrollile sobiv looduslikul kiirgusel põhinev tomograaf.
Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna välispiiri valdkonnajuhi Ants Kutti sõnul on projekt ja selle õnnestumine ametile väga oluline. "Tegemist on viimase kümnendi maailma kõige innovaatilisema arendusprojektiga tollikontrolli tehnika valdkonnas, mis võimaldab tulevikus vähema aja- ja ressursikuluga oluliselt tõhustada tollikontrolli võimekust piiripunktides ja katta muid vajadusi järelevalve ja turvalisuse tagamisel," ütleb ta.
Kutti täpsustab, et Maksu- ja Tolliamet teeb teadlaste ja GScaniga koostööd ning sõlmitud on koostööleping. "See tähendab, et toll panustab seadme arendusse sisendi andmisega ning oleme huvitatud prototüüpide testimisest," selgitab ta. "Lisaks on projekti kaasatud ka Soome ja Türgi tolliasutused, mis näitab, kui oluline on antud tehnoloogia tollivaldkonna arengule."
### Response:
Eesti teadlased said 7,5 miljonit eurot kosmilise tomograafi ehitamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üldiselt valitseb ühiskonnas arvamus, et erakonnad moodustuvad lähtudes erinevatest maailmavaadetest ja ideoloogiatest. Kas see eristumine lähtub vasak- või parempoolsest majanduspoliitikast või sotsiaalselt liberaalsemast või konservatiivsemast maailmapildist, on juba iga erakonna puhul erinev.
Viimase valitsuskriisiga ja Keskerakonna ning Reformierakonna valitsuse tekkepõhjusega ei saa siiski eirata meie kodumaistest erakondadest kõrgemalseisvate üle-euroopaliste parteide mõju. Kõige puhtamal kujul tõestas seda abielureferendumist tõusnud poleemika ja vaidlus, millesse sekkusid ka Euroopa Liidu kõrgemad parteifunktsionäärid.
Keskerakond ja Reformierakond kuuluvad üheskoos üle-euroopalisse parteisse ALDE (Euroopa liberaaldemokraatlike parteide ühendus). Üle-euroopalised erakonnad koondavad enda alla riikide erakondi, mis mõtlevad sarnaselt ning kelle ideoloogia on võimalikult lähedane.
Näiteks minu koduerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on liige üle-euroopalises erakonnas Identiteet ja Demokraatia, mille liikmeserakondade põhiline ühistunnus on rahvuslus, demokraatia austamine ja eurorealism ehk suveräänsuse kaitse.
Kui Eestis üritavad Keskerakond ja Reformierakond üksteisele enne valimisi vastanduda ning näida väga erinevate erakondadena, siis kuulumine samasse üle-euroopalisse parteisse näitab siiski kahe erakonna identset poliitikat, mis puudutab suhtumist Euroopa Liitu, otsedemokraatiasse või perepoliitikasse. Just viimase, perepoliitika puhul, nägime väga selget korralduste järgimist, mis tulid ALDE-st.
2019. aasta suvel ehk vahetult peale riigikogu valimisi ja uue valitsuse moodustamist algatas ALDE monitooringu Keskerakonna ja Eesti suhtes. Raporti koostasid ALDE asepresidendid Henrik Bach Mortensen Taani erakonnast Venstre ja Annelou van Egmond Hollandi erakonnast D66, kes külastasid Tallinna 2.-3. septembril 2019 ja kohtusid siin nii Keskerakonna kui ka Reformierakonna esindajatega.
Olgu taustsüsteemi mõistmiseks selgitatud, et näiteks Hollandi erakond D66 on olnud tuline toetaja eutanaasia, samasooliste abielu ja prostitutsiooni legaliseerimisel. Lisaks toetavad nad tugevalt föderaalset Euroopa Liitu ühise migratsioonipoliitkaga.
Raporti koostamise ametlikuks põhjuseks oli Keskerakonna otsus teha koalitsioon Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga. ALDE hinnangul oli see kohutavalt sobimatu, sest EKRE ei esinda nende arvates õigeid väärtusi. ALDE jaoks ei olnud olulised Eestis toimunud valimiste tulemused või rahva tahe, vaid olulisem oli ALDE arvamus, mis on õige ja mis on vale.
"Raportööride jaoks ei olnud absoluutselt olulised Eesti põhiseadus ega Eesti inimeste arvamus, vaid nende endi ideoloogiline seisukoht."
2019. aasta oktoobris avaldatud ALDE raportis tuuakse konkreetselt esile vastuseis koalitsioonileppes lubatud abielureferendumile, et täpsustada abielu mõistet ja sooviga see sätestada vaid mehe ja naise vahelise liiduna. Raportis oli sõnastatud: "See ümbersõnastamine võib kaotada võrdsed õigused abiellumisel ja suurendada riigis lõhesid." Raportööride jaoks ei olnud absoluutselt olulised Eesti põhiseadus ega Eesti inimeste arvamus, vaid nende endi ideoloogiline seisukoht.
Raporti üks koostajatest Annelou van Egmond Hollandi äärmusliberaalsest erakonnast D66 pidas Eesti Rahvusringhäälingule antud intervjuus kõige suuremaks mureks kavatsust korraldada referendum määratlemaks põhiseaduses abielu mõiste mehe ja naise vahelise liiduna.
Van Egmond sõnas täpsemalt: "Kui see kehtestataks Eesti põhiseaduses, siis meie hinnangul oleks see tõsine tagasilangemine ja murettekitav". Lisaks lubati tõsiselt jälgida Keskerakonna edasist tegevust.
Nendest faktidest lähtuvalt saab üheselt väita, et Keskerakonna ja Reformierakonna jaoks ei ole primaarne kaitsta Eesti rahva tahet, meie demokraatiat või austada valimistulemusi. See on nende jaoks sekundaarne.
Kui üle-euroopaliste parteide mõju riikide erakondadele on niivõrd suur, siis kui palju me saame üldse rääkida demokraatiast ja rahva tahtest? Kas ongi mõtet rääkida, et valimistel otsustab rahvas ise, millist poliitikat ja otsuseid soovitakse näha, kui avalikkusele nähtamatu jõuna sekkuvad jõuliselt siseriiklikku poliitikasse suurparteid, mille liikmed on meie kodumaised erakonnad?
Need on sügavat muret tekitavad arengud, mis näitavad taas, et demokraatia on illusioon – oluline pole mitte inimeste valik valimistel või võimalus kaasa rääkida referendumitel, vaid Euroopa parteide heakskiit või keelud.
Just seda näeme Keskerakonna ja Reformierakonna sündinud liidu puhul, kus põhimõtteliste otsuste langetamisel tuleb jälgida ALDE seatud liini. Eesti ühiskonna ja valijate arvamus ei maksa siin midagi. | Jaak Madison: Euroopa suurte erakondade mõjust Eesti parteidele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üldiselt valitseb ühiskonnas arvamus, et erakonnad moodustuvad lähtudes erinevatest maailmavaadetest ja ideoloogiatest. Kas see eristumine lähtub vasak- või parempoolsest majanduspoliitikast või sotsiaalselt liberaalsemast või konservatiivsemast maailmapildist, on juba iga erakonna puhul erinev.
Viimase valitsuskriisiga ja Keskerakonna ning Reformierakonna valitsuse tekkepõhjusega ei saa siiski eirata meie kodumaistest erakondadest kõrgemalseisvate üle-euroopaliste parteide mõju. Kõige puhtamal kujul tõestas seda abielureferendumist tõusnud poleemika ja vaidlus, millesse sekkusid ka Euroopa Liidu kõrgemad parteifunktsionäärid.
Keskerakond ja Reformierakond kuuluvad üheskoos üle-euroopalisse parteisse ALDE (Euroopa liberaaldemokraatlike parteide ühendus). Üle-euroopalised erakonnad koondavad enda alla riikide erakondi, mis mõtlevad sarnaselt ning kelle ideoloogia on võimalikult lähedane.
Näiteks minu koduerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on liige üle-euroopalises erakonnas Identiteet ja Demokraatia, mille liikmeserakondade põhiline ühistunnus on rahvuslus, demokraatia austamine ja eurorealism ehk suveräänsuse kaitse.
Kui Eestis üritavad Keskerakond ja Reformierakond üksteisele enne valimisi vastanduda ning näida väga erinevate erakondadena, siis kuulumine samasse üle-euroopalisse parteisse näitab siiski kahe erakonna identset poliitikat, mis puudutab suhtumist Euroopa Liitu, otsedemokraatiasse või perepoliitikasse. Just viimase, perepoliitika puhul, nägime väga selget korralduste järgimist, mis tulid ALDE-st.
2019. aasta suvel ehk vahetult peale riigikogu valimisi ja uue valitsuse moodustamist algatas ALDE monitooringu Keskerakonna ja Eesti suhtes. Raporti koostasid ALDE asepresidendid Henrik Bach Mortensen Taani erakonnast Venstre ja Annelou van Egmond Hollandi erakonnast D66, kes külastasid Tallinna 2.-3. septembril 2019 ja kohtusid siin nii Keskerakonna kui ka Reformierakonna esindajatega.
Olgu taustsüsteemi mõistmiseks selgitatud, et näiteks Hollandi erakond D66 on olnud tuline toetaja eutanaasia, samasooliste abielu ja prostitutsiooni legaliseerimisel. Lisaks toetavad nad tugevalt föderaalset Euroopa Liitu ühise migratsioonipoliitkaga.
Raporti koostamise ametlikuks põhjuseks oli Keskerakonna otsus teha koalitsioon Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga. ALDE hinnangul oli see kohutavalt sobimatu, sest EKRE ei esinda nende arvates õigeid väärtusi. ALDE jaoks ei olnud olulised Eestis toimunud valimiste tulemused või rahva tahe, vaid olulisem oli ALDE arvamus, mis on õige ja mis on vale.
"Raportööride jaoks ei olnud absoluutselt olulised Eesti põhiseadus ega Eesti inimeste arvamus, vaid nende endi ideoloogiline seisukoht."
2019. aasta oktoobris avaldatud ALDE raportis tuuakse konkreetselt esile vastuseis koalitsioonileppes lubatud abielureferendumile, et täpsustada abielu mõistet ja sooviga see sätestada vaid mehe ja naise vahelise liiduna. Raportis oli sõnastatud: "See ümbersõnastamine võib kaotada võrdsed õigused abiellumisel ja suurendada riigis lõhesid." Raportööride jaoks ei olnud absoluutselt olulised Eesti põhiseadus ega Eesti inimeste arvamus, vaid nende endi ideoloogiline seisukoht.
Raporti üks koostajatest Annelou van Egmond Hollandi äärmusliberaalsest erakonnast D66 pidas Eesti Rahvusringhäälingule antud intervjuus kõige suuremaks mureks kavatsust korraldada referendum määratlemaks põhiseaduses abielu mõiste mehe ja naise vahelise liiduna.
Van Egmond sõnas täpsemalt: "Kui see kehtestataks Eesti põhiseaduses, siis meie hinnangul oleks see tõsine tagasilangemine ja murettekitav". Lisaks lubati tõsiselt jälgida Keskerakonna edasist tegevust.
Nendest faktidest lähtuvalt saab üheselt väita, et Keskerakonna ja Reformierakonna jaoks ei ole primaarne kaitsta Eesti rahva tahet, meie demokraatiat või austada valimistulemusi. See on nende jaoks sekundaarne.
Kui üle-euroopaliste parteide mõju riikide erakondadele on niivõrd suur, siis kui palju me saame üldse rääkida demokraatiast ja rahva tahtest? Kas ongi mõtet rääkida, et valimistel otsustab rahvas ise, millist poliitikat ja otsuseid soovitakse näha, kui avalikkusele nähtamatu jõuna sekkuvad jõuliselt siseriiklikku poliitikasse suurparteid, mille liikmed on meie kodumaised erakonnad?
Need on sügavat muret tekitavad arengud, mis näitavad taas, et demokraatia on illusioon – oluline pole mitte inimeste valik valimistel või võimalus kaasa rääkida referendumitel, vaid Euroopa parteide heakskiit või keelud.
Just seda näeme Keskerakonna ja Reformierakonna sündinud liidu puhul, kus põhimõtteliste otsuste langetamisel tuleb jälgida ALDE seatud liini. Eesti ühiskonna ja valijate arvamus ei maksa siin midagi.
### Response:
Jaak Madison: Euroopa suurte erakondade mõjust Eesti parteidele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõrvalt vaadates võib igasugu kommentaare anda, aga tegelikkus on see, et kõik erakonnad tahtsid teha Keskerakonnaga koalitsiooni," kommenteeris Kallas Vikerhommikus endise peaprokuröri Lavly Perlingu kriitikat, et kaasates Keskerakonna, normaliseerib just Reformierakond korruptsiooni.
Kallase sõnul oli Reformierakonnal kaks valikut - kas jätkab praegune Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon või tuleb uus Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon.
"Need olid valikud ja muidugi võib väljastpoolt kritiseerida, aga oluline on see, et me saame toimiva valitsuse."
Reformierakonna liider leidis, et korruptsioonikahtlustuste kohta peab aru andma eeskätt Keskerakond.
"Reformierakond ei ole Keskerakonna ema ega kaitsja. Nad kaitsevad ennast ise süüdistuste eest. Nad peavad esitama tõendeid ja kohtus end kaitsma. Poliitiliselt on meie koostöö vajalik oluliste otsuste vastu võtmiseks, mis on vaja teha tervisekriisi ja majanduskriisi jaoks."
Kallas lisas, et Keskerakonda on juba kriminaalkorras karistatud, kuid see pole takistanud kellelgi nendega koostööd tegemast.
"Meie olime viimased. Kui otsused järjest tulevad, siis kindlasti peab Keskerakond vastavalt tegutsema. Et mis see süüdistus ja karistus siis on. Aga seda saab teha Keskerakond ise."
Presidendivalimisteks vaja ühe erakonna toetust juurde
Maalehele antud usutluses ütles Kallas, et loodavas valitsuses saab Reformierakonnal ja Keskerakonnal olema ministreid ühepalju, kuid uue presidendi valimiseks vajab võimuliit juurde veel vähemalt üht erakonda.
Kes saavad ministrikohad, aga ka riigikogu esimehe ja tulevase presidendi kohad, seda Kallas nimeliselt veel täpsustada ei soovinud.
Ta ütles, et kindlasti on riigikogu esimees koalitsiooni kokkuleppe osa, kuid kas see võiks olla valitsusjuhi kohalt tagasi astunud Keskerakonna esimees Jüri Ratas, seda Kallase sõnul veel arutatud pole.
Kallase sõnul ei ole Reformierakonnal ja Keskerakonnal piisavalt hääli ka selleks, et valida kahekesi riigikogus uus president ning selleks oleks vaja juurde veel vähemalt üht erakonda.
Kas uus võimuliit oleks valmis toetama Kersti Kaljulaidi teist ametiaega, kui ta OECD juhiks ei saa, vastas Kallas diplomaatiliselt, et ka seda pole arutatud: "Aga ma usun, et Kersti Kaljulaid on täiesti hästi hakkama saanud." | Kallas: Reformierakond ei ole Keskerakonna ema ega kaitsja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõrvalt vaadates võib igasugu kommentaare anda, aga tegelikkus on see, et kõik erakonnad tahtsid teha Keskerakonnaga koalitsiooni," kommenteeris Kallas Vikerhommikus endise peaprokuröri Lavly Perlingu kriitikat, et kaasates Keskerakonna, normaliseerib just Reformierakond korruptsiooni.
Kallase sõnul oli Reformierakonnal kaks valikut - kas jätkab praegune Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon või tuleb uus Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon.
"Need olid valikud ja muidugi võib väljastpoolt kritiseerida, aga oluline on see, et me saame toimiva valitsuse."
Reformierakonna liider leidis, et korruptsioonikahtlustuste kohta peab aru andma eeskätt Keskerakond.
"Reformierakond ei ole Keskerakonna ema ega kaitsja. Nad kaitsevad ennast ise süüdistuste eest. Nad peavad esitama tõendeid ja kohtus end kaitsma. Poliitiliselt on meie koostöö vajalik oluliste otsuste vastu võtmiseks, mis on vaja teha tervisekriisi ja majanduskriisi jaoks."
Kallas lisas, et Keskerakonda on juba kriminaalkorras karistatud, kuid see pole takistanud kellelgi nendega koostööd tegemast.
"Meie olime viimased. Kui otsused järjest tulevad, siis kindlasti peab Keskerakond vastavalt tegutsema. Et mis see süüdistus ja karistus siis on. Aga seda saab teha Keskerakond ise."
Presidendivalimisteks vaja ühe erakonna toetust juurde
Maalehele antud usutluses ütles Kallas, et loodavas valitsuses saab Reformierakonnal ja Keskerakonnal olema ministreid ühepalju, kuid uue presidendi valimiseks vajab võimuliit juurde veel vähemalt üht erakonda.
Kes saavad ministrikohad, aga ka riigikogu esimehe ja tulevase presidendi kohad, seda Kallas nimeliselt veel täpsustada ei soovinud.
Ta ütles, et kindlasti on riigikogu esimees koalitsiooni kokkuleppe osa, kuid kas see võiks olla valitsusjuhi kohalt tagasi astunud Keskerakonna esimees Jüri Ratas, seda Kallase sõnul veel arutatud pole.
Kallase sõnul ei ole Reformierakonnal ja Keskerakonnal piisavalt hääli ka selleks, et valida kahekesi riigikogus uus president ning selleks oleks vaja juurde veel vähemalt üht erakonda.
Kas uus võimuliit oleks valmis toetama Kersti Kaljulaidi teist ametiaega, kui ta OECD juhiks ei saa, vastas Kallas diplomaatiliselt, et ka seda pole arutatud: "Aga ma usun, et Kersti Kaljulaid on täiesti hästi hakkama saanud."
### Response:
Kallas: Reformierakond ei ole Keskerakonna ema ega kaitsja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERIK TERK, JOHANNA VALLISTU: Kodanikupalk – mis, miks või miks mitte?
Ida-Euroopa poliitikas on kodanikupalka pooldanud just autsaiderid, sest nii saab lubada paljudele tasuta kingitust, ilma et oldaks kohustatud oma plaani teoks tegema.
Eesti keeles kodanikupalgaks nimetatut tuntakse mujal teaduskirjanduses universaalse baassissetuleku või tingimusteta põhisissetuleku nimetuse all. Asja mõte on, et Universal Basic Income (UBI, eestikeelne lühend UBSi) tagab kõigile regulaarselt (nt kord kuus) ühesuguse inimesest ja staatusest (töötav, õppiv või töötu, jõukas või vaene) sõltumatu sissetuleku.
ERIK TERK: Kodanikupalgast kui sotsiaalutoopiast
Universaalse baassissetuleku ideed (UBS) on finantsilisest küljest lihtne rünnata. Tirida voodis tekki ülespoole, kattes sellega pea, mis eriti külma ei karda, ja jättes sellega teki alt välja jalad, mis seda kardavad. Et tekki ei hakataks uuesti allapoole tirima, peame ostma täiendava teki jalgade katmiseks ja oleme jälle küsimuse ees, kust selleks raha saada. Unustame aga momendiks selle ja kujutame ette, et raha on. Näiteks hinnaliste loodusvarade ammutamise teel või tehnoloogiarevolutsiooni tulemusena (robotid, tehisintellekti rakendused jms). Kas UBSi kasutuselevõtt oleks sellistes tingimustes mõistlik ja mis see endaga kaasa toob? Ka paljud UBSi üle arutlejad pole käsitlenud seda mitte niivõrd realiseerimisvalmis lahendina, vaid sotsiaalse utoopiana, mis avab ühiskonnateemade käsitlemisel uued horisondid. Mõttes utoopiate läbimängimist peetakse lausa üheks tulevikuseire meetodiks.
JAAN KAPLINSKI, VALDUR MIKITA: Paiga vaim ja vaimu paik
Jaan Kaplinski üleskutse: "Jätame kas või paar ruutmeetrit liblikatele, mesilastele, kimalastele ja teistele; toome tagasi natuke metsikust – oma koju, aeda, ussaeda, parki ..."
Sirbil on au tutvustada Kaplinski järgmist raamatut. Aprillis ilmub sarja "Ööülikooli raamatukogu" esimene raamat – Jaan Kaplinski "Vaimu paik". Tegu on "Ööülikoolis" peetud loengute koguga.
Sarja eestvedaja Jaan Tootsen meenutab: "Paarikümne aasta jooksul on Jaan Kaplinski "Ööülikoolis" kõnelemas käinud õige mitu korda. Tema esimene loeng "Eesti keel ja meel" (2000) oli üks tõeliselt vaimu-liigutav loeng, mis andis alustavale "Ööülikoolile" õige hoo sisse." Küllap annab Kaplinski hea hoo ka uuele raamatusarjale. Avateos algab Tõnu Õnnepalu ja Jaan Kaplinski spetsiaalselt selle raamatu eessõna tarvis loodud kirjavahetusega ning lõpeb samuti kahe kirjamehe vestlusega: Jaan Kaplinski ja Valdur Mikita. Olgugi peetud 2014. aastal ning ajalehes ruumikitsikuse tõttu pisut lühendatud, mõjub dialoog äärmiselt aktuaalselt. Head lugemist ja palju õnne sünnipäevaks! – Toim.
TALVI NURGAMAA: Avastades uusi heliloojaid ja ansambleid
Just õnnestumiste, ettekujutuste ja tõlgenduste kogum annab heliloojale hindamatu kogemuspagasi selle kohta, kui erinevalt võib tema kirjapandu kõlada.
Detsembri algul jõudis lõpusirgele väga eriline ja laiaulatuslik noorte Euroopas õppivate heliloojate konkurss DYCE (Discovering Young Composers of Europe ehk "Avastades noori Euroopa heliloojaid"). Konkurss algas juba 2018. aastal, mil kuulutati välja üsna tavapärane kindla instrumentatsiooniga (flööt, klarnet, viiul, tšello, klaver, löökpillid) noodivoor. Žürii valis igas neljas regioonis välja kolm teost, seega kokku kaheteistkümne helilooja tööd.
TIIT PALU: Näitlejanna
Näitlejanna läheb võitlusse enda, mitte autori ja lavastaja eest, ja see on võitlus elu eest ja surma peale iga etenduse igal hetkel.
Näitlejad põlvnevad enamasti ahvidest, sellest ei jää kellelegi kahtlust. Näitlejannad on seevastu taevalikku päritolu.
Vanad kreeklased panid kirja sokumängu reeglid ja tegid riitusest teatrikunsti, kuid nad ei suutnud leiutada näitlejannat. Nende parimaks tulemuseks jäi deus ex machina, mille peal lasti liugu tuhat aastat ja mida parema puudumisel siiamaani tihti kasutatakse.
Maskiga mehed ekslesid müütide labürindis, nii oli mõnus olla. Muu seas kehastasid nad ka kõikvõimalikke naissoost tegelasi ja olevusi ning kogunesid isegi naiskooriks. Tahaks tõepoolest kohata neid mehi, kes astusid üles Medeia, Phaedra või Antigonena, ma surun neil vaimus kätt!
SIGRID SOLNIK: Argikultuur ja linnaplaneerimine
Hea linnaplaneerimise eeldus on empaatia: võime – ja tahe! – saada aru, mida teine pool vajab ja tunneb.
Linnaruum on materiaalses vormis kultuur. Väärtused, argikultuur ja ühiskondlikud suhted mõjutavad ruumiloomet ning meid ümbritsevad avalikud ja intiimsed ruumid mõjutavad ja taastoodavad omakorda väärtusi, argikultuuri ja suhteid.
Võimusuhete avaldumine linnas
Muu hulgas avalduvad linnaruumis kultuuri osaks olevad võimusuhted. Palju on räägitud, kuidas Tallinna kujundavad linnas autoga sõitvad otsustajad. Autokasutaja on selle linna ruumihierarhias justkui kõige kõrgemal kohal. Marje Karu on Sirbi külgedel tõdenud, et "linnaplaneerimise käigus muudetakse nähtavaks või nähtamatuks eri ühiskonnagruppe, selle nurga alt tuleks vormiloomet käsitleda totalitaarse poliitika seisukohast, ometi kaasneb vormi andmise vajadus igasuguse inimtegevusega".Võimusuhted on paratamatud, lõpuks on küsimus selles, kui hästi otsustajad oma privileege ja positsiooni tunnetavad ning kas ja kuidas kasutavad oma võimalusi, selleks et teha linn heaks paigaks ka neile, kes pole praeguses hierarhias kõrgel paiknevad autoga sõitvad otsustajad. See, kui palju arvestatakse endast erinevate gruppidega sõltub ka kultuurist, näiteks poliitilisest kultuurist ja ühiskondliku koe tihedusest, väärtustest, uskumustest ning väljakujunenud käitumisviisist.
RISTO KOZER, MITTE_TALLINN: Kikilipsukujuline Tallinn. Intervjuu Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga.
Mihhail Kõlvart: "See on igati positiivne, kui linlased linna kujundamisel aktiivselt kaasa räägivad ja mitte ainult ei kritiseeri, vaid pakuvad ka lahendusi."
Pealinna elanikkond ning teadlikkus inimväärsest atraktiivsest elukeskkonnast kasvab, sellega koos paisuvad ka etteheited Tallinna jalakäija- ja jalgrattasõbralikule linnaruumile. Seoses nurinaga vestlesime Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga avalikust ruumist, rulatamisest ja linna aregustrateegiast "Tallinn 2035".
ANDREI LIIMETS Voogedastussõjas surma ei saa
Netflix võttis oma enam-vähem tänase kuju aastal 2007, kuid väljendi "voogedastusplatvorm" (streaming platform) laialdasemalt käibesse minekuks kulus veel terve kümnend. Sealt alates pole tagasiteed olnud – üha uute konkurentide lisandumisel on hakatud rääkima hoopis voogedastussõjast.
TSIPE AAVIK, VIRVE SÕBER: Glüfosaadisaaga jätkub
II osa. Ka normi piiresse jäävad glüfosaadikogused ohustavad keskkonda ja tervist
Pestitsiididele ja teistele keskkonda ning põhjavette jõudvatele ja selle kaudu meie joogivee kvaliteeti mõjutavatele saasteainetele on kehtestatud piirnormid, mille ületamine võib põhjustada tervise- ja keskkonnariske. Kui leitud jäägid jäävad alla piirväärtuste, tekib kergelt usk, et selline joogivesi või toit on organismile täiesti ohutu. Glüfosaati on esitletud kui ühte kõige ohutumat pestitsiidi, mida võib ilma suuremaid terviseriske kartmata kasutada märkimisväärselt rohkemgi, kui keskkonnale ja joogiveele seatud piirnormid ette näevad. Siiski tekib kohe mitu "aga". Esiteks, need piirnormid on üldjuhul paika pandud katsete põhjal, millega hinnatakse põhitoimeaine mõju ilma toimeaine organismi jõudmist soodustavate lisaaineteta. Lisa- ja toimeainete segud aga võivad, nagu eelmises artiklis on kirjeldatud, olla märkimisväärselt toksilisemad võrreldes puhaste toimeainetega, rääkimata siis erinevate pestitsiidide samaaegse kasutamise sünergilisest mõjust.
Lõhnamaailma ekspert. Intervjuu lõhnateadlase Kristel Venega.
Kristel Vene: "Tahaksin isegi kunagi olla sama hea, et võtan ühe suvalise toote, nuusutan ja ütlen peast, millistest molekulidest see koosneb."
Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor Kristel Vene on lõhnateadlane, kes uurib peamiselt seda, millistest ühenditest mingi toidu lõhn ja maitse koosneb.
Üleilmselt on lõhna- ja maitseteadlaste päevakorras näiteks küsimused, kuidas vähendada toidus ilma maitset mõjutamata soola- ja suhkrusisaldust, populaarsed uurimisteemad on taimsed toormed, laboriliha ja putukad (täpsemalt, putukajahu toiduainena, kuna putukad on väga hea rasvhappelise ja valgu koostisega ja nende kasvatamine on keskkonnasõbralik), aga ka kuidas lahendada vanemaealiste alatoitumise probleem.
AIN RAAL, KRISTEL VILBASTE: Piparmünt ehk Kuidas Anija mehed vehvermintsi päästmas käisid
Piparmünti peetakse Eestis üheks vanimaks kultuurtaimeks, aga kindlasti leidis maarahvas enne piparmündi ja ka rohemündi peenral kasvatamist üles meie omamaised mündiliigid. Tuntuim neist on põldmünt, tüütu umbrohi meie põldudel, sest ka tema kihutab maa sees edasi igast risoomijupist, mis välja rohimata on jäänud. Põldmündi lõhn kahvatub peenramüntide kõrval, aga tõeline lõhnaime on vesimünt, mida kohtab harva ja seda tuleb otsida selgeveelistest jõgedest ja nende kallastelt. Värske vesimündi taime väikegi tükike täidab toa tõelise mündilõhnaga. Tänapäeva aednikud on müntide aretustööga eriti hoogu läinud ja praeguses mündisortide virvarris on vist juba raske orienteeruda.
Kuidas vähendada kunstivaldkonna ökoloogilist jalajälge?Airi Triisberg intervjueeris Tallinna Kunstihoone kuraatorit Siim Preimani.
Siim Preiman: " Ideaalis ja meie unistustes on Tallinna Kunstihoone väikese ökoloogilise jalajäljega näitusemaja, mis ei sõltu saastavast energiast.
Tallinna Kunstihoone kuraator Siim Preiman tahtis teha 2019. aasta suvel näituse "Hea olemise kunst" võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega. Ta kehtestas endale selle näituse korraldamisel kliimakriisist tingitult ka möödapääsmatu standardi.
Arvustamisel
Jaan Kaplinski "Helmemänni varju all"
Ragnar Jónassoni "Lumepimedus", Yrsa Sigurðardóttiri "Lüllikivi" ja
Auður Ava Ólafsdóttiri "Arm"
Mari Kalkuni stuudiokontsert
noorte Euroopas õppivate heliloojate konkurss DYCE
näitused: Alan Proosa "Armastuse, õitsengu, hurma ja kaduviku lood" ja Olesja Katšanovskaja-Mündi "Hetkes olemise jäljed"
Kuressaare teatri "Shakespeare'i kogutud teosed"
mängufilm "Hõbedased uisud"
animafilm "Hing" | Reedel Sirbis kodanikupalk, võimusuhete avaldumine linnas ja voogedastussõda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERIK TERK, JOHANNA VALLISTU: Kodanikupalk – mis, miks või miks mitte?
Ida-Euroopa poliitikas on kodanikupalka pooldanud just autsaiderid, sest nii saab lubada paljudele tasuta kingitust, ilma et oldaks kohustatud oma plaani teoks tegema.
Eesti keeles kodanikupalgaks nimetatut tuntakse mujal teaduskirjanduses universaalse baassissetuleku või tingimusteta põhisissetuleku nimetuse all. Asja mõte on, et Universal Basic Income (UBI, eestikeelne lühend UBSi) tagab kõigile regulaarselt (nt kord kuus) ühesuguse inimesest ja staatusest (töötav, õppiv või töötu, jõukas või vaene) sõltumatu sissetuleku.
ERIK TERK: Kodanikupalgast kui sotsiaalutoopiast
Universaalse baassissetuleku ideed (UBS) on finantsilisest küljest lihtne rünnata. Tirida voodis tekki ülespoole, kattes sellega pea, mis eriti külma ei karda, ja jättes sellega teki alt välja jalad, mis seda kardavad. Et tekki ei hakataks uuesti allapoole tirima, peame ostma täiendava teki jalgade katmiseks ja oleme jälle küsimuse ees, kust selleks raha saada. Unustame aga momendiks selle ja kujutame ette, et raha on. Näiteks hinnaliste loodusvarade ammutamise teel või tehnoloogiarevolutsiooni tulemusena (robotid, tehisintellekti rakendused jms). Kas UBSi kasutuselevõtt oleks sellistes tingimustes mõistlik ja mis see endaga kaasa toob? Ka paljud UBSi üle arutlejad pole käsitlenud seda mitte niivõrd realiseerimisvalmis lahendina, vaid sotsiaalse utoopiana, mis avab ühiskonnateemade käsitlemisel uued horisondid. Mõttes utoopiate läbimängimist peetakse lausa üheks tulevikuseire meetodiks.
JAAN KAPLINSKI, VALDUR MIKITA: Paiga vaim ja vaimu paik
Jaan Kaplinski üleskutse: "Jätame kas või paar ruutmeetrit liblikatele, mesilastele, kimalastele ja teistele; toome tagasi natuke metsikust – oma koju, aeda, ussaeda, parki ..."
Sirbil on au tutvustada Kaplinski järgmist raamatut. Aprillis ilmub sarja "Ööülikooli raamatukogu" esimene raamat – Jaan Kaplinski "Vaimu paik". Tegu on "Ööülikoolis" peetud loengute koguga.
Sarja eestvedaja Jaan Tootsen meenutab: "Paarikümne aasta jooksul on Jaan Kaplinski "Ööülikoolis" kõnelemas käinud õige mitu korda. Tema esimene loeng "Eesti keel ja meel" (2000) oli üks tõeliselt vaimu-liigutav loeng, mis andis alustavale "Ööülikoolile" õige hoo sisse." Küllap annab Kaplinski hea hoo ka uuele raamatusarjale. Avateos algab Tõnu Õnnepalu ja Jaan Kaplinski spetsiaalselt selle raamatu eessõna tarvis loodud kirjavahetusega ning lõpeb samuti kahe kirjamehe vestlusega: Jaan Kaplinski ja Valdur Mikita. Olgugi peetud 2014. aastal ning ajalehes ruumikitsikuse tõttu pisut lühendatud, mõjub dialoog äärmiselt aktuaalselt. Head lugemist ja palju õnne sünnipäevaks! – Toim.
TALVI NURGAMAA: Avastades uusi heliloojaid ja ansambleid
Just õnnestumiste, ettekujutuste ja tõlgenduste kogum annab heliloojale hindamatu kogemuspagasi selle kohta, kui erinevalt võib tema kirjapandu kõlada.
Detsembri algul jõudis lõpusirgele väga eriline ja laiaulatuslik noorte Euroopas õppivate heliloojate konkurss DYCE (Discovering Young Composers of Europe ehk "Avastades noori Euroopa heliloojaid"). Konkurss algas juba 2018. aastal, mil kuulutati välja üsna tavapärane kindla instrumentatsiooniga (flööt, klarnet, viiul, tšello, klaver, löökpillid) noodivoor. Žürii valis igas neljas regioonis välja kolm teost, seega kokku kaheteistkümne helilooja tööd.
TIIT PALU: Näitlejanna
Näitlejanna läheb võitlusse enda, mitte autori ja lavastaja eest, ja see on võitlus elu eest ja surma peale iga etenduse igal hetkel.
Näitlejad põlvnevad enamasti ahvidest, sellest ei jää kellelegi kahtlust. Näitlejannad on seevastu taevalikku päritolu.
Vanad kreeklased panid kirja sokumängu reeglid ja tegid riitusest teatrikunsti, kuid nad ei suutnud leiutada näitlejannat. Nende parimaks tulemuseks jäi deus ex machina, mille peal lasti liugu tuhat aastat ja mida parema puudumisel siiamaani tihti kasutatakse.
Maskiga mehed ekslesid müütide labürindis, nii oli mõnus olla. Muu seas kehastasid nad ka kõikvõimalikke naissoost tegelasi ja olevusi ning kogunesid isegi naiskooriks. Tahaks tõepoolest kohata neid mehi, kes astusid üles Medeia, Phaedra või Antigonena, ma surun neil vaimus kätt!
SIGRID SOLNIK: Argikultuur ja linnaplaneerimine
Hea linnaplaneerimise eeldus on empaatia: võime – ja tahe! – saada aru, mida teine pool vajab ja tunneb.
Linnaruum on materiaalses vormis kultuur. Väärtused, argikultuur ja ühiskondlikud suhted mõjutavad ruumiloomet ning meid ümbritsevad avalikud ja intiimsed ruumid mõjutavad ja taastoodavad omakorda väärtusi, argikultuuri ja suhteid.
Võimusuhete avaldumine linnas
Muu hulgas avalduvad linnaruumis kultuuri osaks olevad võimusuhted. Palju on räägitud, kuidas Tallinna kujundavad linnas autoga sõitvad otsustajad. Autokasutaja on selle linna ruumihierarhias justkui kõige kõrgemal kohal. Marje Karu on Sirbi külgedel tõdenud, et "linnaplaneerimise käigus muudetakse nähtavaks või nähtamatuks eri ühiskonnagruppe, selle nurga alt tuleks vormiloomet käsitleda totalitaarse poliitika seisukohast, ometi kaasneb vormi andmise vajadus igasuguse inimtegevusega".Võimusuhted on paratamatud, lõpuks on küsimus selles, kui hästi otsustajad oma privileege ja positsiooni tunnetavad ning kas ja kuidas kasutavad oma võimalusi, selleks et teha linn heaks paigaks ka neile, kes pole praeguses hierarhias kõrgel paiknevad autoga sõitvad otsustajad. See, kui palju arvestatakse endast erinevate gruppidega sõltub ka kultuurist, näiteks poliitilisest kultuurist ja ühiskondliku koe tihedusest, väärtustest, uskumustest ning väljakujunenud käitumisviisist.
RISTO KOZER, MITTE_TALLINN: Kikilipsukujuline Tallinn. Intervjuu Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga.
Mihhail Kõlvart: "See on igati positiivne, kui linlased linna kujundamisel aktiivselt kaasa räägivad ja mitte ainult ei kritiseeri, vaid pakuvad ka lahendusi."
Pealinna elanikkond ning teadlikkus inimväärsest atraktiivsest elukeskkonnast kasvab, sellega koos paisuvad ka etteheited Tallinna jalakäija- ja jalgrattasõbralikule linnaruumile. Seoses nurinaga vestlesime Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga avalikust ruumist, rulatamisest ja linna aregustrateegiast "Tallinn 2035".
ANDREI LIIMETS Voogedastussõjas surma ei saa
Netflix võttis oma enam-vähem tänase kuju aastal 2007, kuid väljendi "voogedastusplatvorm" (streaming platform) laialdasemalt käibesse minekuks kulus veel terve kümnend. Sealt alates pole tagasiteed olnud – üha uute konkurentide lisandumisel on hakatud rääkima hoopis voogedastussõjast.
TSIPE AAVIK, VIRVE SÕBER: Glüfosaadisaaga jätkub
II osa. Ka normi piiresse jäävad glüfosaadikogused ohustavad keskkonda ja tervist
Pestitsiididele ja teistele keskkonda ning põhjavette jõudvatele ja selle kaudu meie joogivee kvaliteeti mõjutavatele saasteainetele on kehtestatud piirnormid, mille ületamine võib põhjustada tervise- ja keskkonnariske. Kui leitud jäägid jäävad alla piirväärtuste, tekib kergelt usk, et selline joogivesi või toit on organismile täiesti ohutu. Glüfosaati on esitletud kui ühte kõige ohutumat pestitsiidi, mida võib ilma suuremaid terviseriske kartmata kasutada märkimisväärselt rohkemgi, kui keskkonnale ja joogiveele seatud piirnormid ette näevad. Siiski tekib kohe mitu "aga". Esiteks, need piirnormid on üldjuhul paika pandud katsete põhjal, millega hinnatakse põhitoimeaine mõju ilma toimeaine organismi jõudmist soodustavate lisaaineteta. Lisa- ja toimeainete segud aga võivad, nagu eelmises artiklis on kirjeldatud, olla märkimisväärselt toksilisemad võrreldes puhaste toimeainetega, rääkimata siis erinevate pestitsiidide samaaegse kasutamise sünergilisest mõjust.
Lõhnamaailma ekspert. Intervjuu lõhnateadlase Kristel Venega.
Kristel Vene: "Tahaksin isegi kunagi olla sama hea, et võtan ühe suvalise toote, nuusutan ja ütlen peast, millistest molekulidest see koosneb."
Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor Kristel Vene on lõhnateadlane, kes uurib peamiselt seda, millistest ühenditest mingi toidu lõhn ja maitse koosneb.
Üleilmselt on lõhna- ja maitseteadlaste päevakorras näiteks küsimused, kuidas vähendada toidus ilma maitset mõjutamata soola- ja suhkrusisaldust, populaarsed uurimisteemad on taimsed toormed, laboriliha ja putukad (täpsemalt, putukajahu toiduainena, kuna putukad on väga hea rasvhappelise ja valgu koostisega ja nende kasvatamine on keskkonnasõbralik), aga ka kuidas lahendada vanemaealiste alatoitumise probleem.
AIN RAAL, KRISTEL VILBASTE: Piparmünt ehk Kuidas Anija mehed vehvermintsi päästmas käisid
Piparmünti peetakse Eestis üheks vanimaks kultuurtaimeks, aga kindlasti leidis maarahvas enne piparmündi ja ka rohemündi peenral kasvatamist üles meie omamaised mündiliigid. Tuntuim neist on põldmünt, tüütu umbrohi meie põldudel, sest ka tema kihutab maa sees edasi igast risoomijupist, mis välja rohimata on jäänud. Põldmündi lõhn kahvatub peenramüntide kõrval, aga tõeline lõhnaime on vesimünt, mida kohtab harva ja seda tuleb otsida selgeveelistest jõgedest ja nende kallastelt. Värske vesimündi taime väikegi tükike täidab toa tõelise mündilõhnaga. Tänapäeva aednikud on müntide aretustööga eriti hoogu läinud ja praeguses mündisortide virvarris on vist juba raske orienteeruda.
Kuidas vähendada kunstivaldkonna ökoloogilist jalajälge?Airi Triisberg intervjueeris Tallinna Kunstihoone kuraatorit Siim Preimani.
Siim Preiman: " Ideaalis ja meie unistustes on Tallinna Kunstihoone väikese ökoloogilise jalajäljega näitusemaja, mis ei sõltu saastavast energiast.
Tallinna Kunstihoone kuraator Siim Preiman tahtis teha 2019. aasta suvel näituse "Hea olemise kunst" võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega. Ta kehtestas endale selle näituse korraldamisel kliimakriisist tingitult ka möödapääsmatu standardi.
Arvustamisel
Jaan Kaplinski "Helmemänni varju all"
Ragnar Jónassoni "Lumepimedus", Yrsa Sigurðardóttiri "Lüllikivi" ja
Auður Ava Ólafsdóttiri "Arm"
Mari Kalkuni stuudiokontsert
noorte Euroopas õppivate heliloojate konkurss DYCE
näitused: Alan Proosa "Armastuse, õitsengu, hurma ja kaduviku lood" ja Olesja Katšanovskaja-Mündi "Hetkes olemise jäljed"
Kuressaare teatri "Shakespeare'i kogutud teosed"
mängufilm "Hõbedased uisud"
animafilm "Hing"
### Response:
Reedel Sirbis kodanikupalk, võimusuhete avaldumine linnas ja voogedastussõda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarja esimene hooaeg sai kriitikultelt palju positiivset tagasisidet, mistõttu kinnitas voogedastusplatvorm Peacock sarja teise hooaja vaid kaks kuud pärast esimese hooaja ilmumist, kirjutab NME.
"Päästja koolikella" uusversioon viib vaatajad tagasi Bayside'i kooli, kus nüüd on teadmisi omandamas uus põlvkond õpilasi.
Sarjas teevad aga kaasa ka juba varasemast tuttavad tegelased nagu Zack Morris (Mark-Paul Gosselaar), Kelly Kapowski (Tiffani Thiessen), Jessie Spano (Elizabeth Berkley) ja A.C. Slater (Mario Lopez).
"Päästja koolikella" esimene hooaeg linastus 1989. aastal, sarja viimane ehk neljas hooaeg aga 1993. aastal. | "Päästja koolikella" uusversioon saab teise hooaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarja esimene hooaeg sai kriitikultelt palju positiivset tagasisidet, mistõttu kinnitas voogedastusplatvorm Peacock sarja teise hooaja vaid kaks kuud pärast esimese hooaja ilmumist, kirjutab NME.
"Päästja koolikella" uusversioon viib vaatajad tagasi Bayside'i kooli, kus nüüd on teadmisi omandamas uus põlvkond õpilasi.
Sarjas teevad aga kaasa ka juba varasemast tuttavad tegelased nagu Zack Morris (Mark-Paul Gosselaar), Kelly Kapowski (Tiffani Thiessen), Jessie Spano (Elizabeth Berkley) ja A.C. Slater (Mario Lopez).
"Päästja koolikella" esimene hooaeg linastus 1989. aastal, sarja viimane ehk neljas hooaeg aga 1993. aastal.
### Response:
"Päästja koolikella" uusversioon saab teise hooaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku on aastate jooksul läinud jagamisele 44 maailmameistritiitlit ja seda 11 erineva automargi abil. Kõige enam on ühe margiga võidetud lausa üheksa tiitlit, teisega näiteks kuus ja kolmandaga viis esikohta.
Millised autod on edu toonud, saab teada viktoriini lahendades. | VIKTORIIN | Milliste automarkidega on võidetud ralli MM-tiitleid? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku on aastate jooksul läinud jagamisele 44 maailmameistritiitlit ja seda 11 erineva automargi abil. Kõige enam on ühe margiga võidetud lausa üheksa tiitlit, teisega näiteks kuus ja kolmandaga viis esikohta.
Millised autod on edu toonud, saab teada viktoriini lahendades.
### Response:
VIKTORIIN | Milliste automarkidega on võidetud ralli MM-tiitleid? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See on juba kolmas kord, kui Euroopa riigijuhid kogunevad erakorraliselt videokõne teel, et rääkida koroonapandeemiast.
Varasema kahe kohtumise keskmes on olnud pigem viiruse laiema leviku takistamine ehk piirangud ning testimine. Sedakorda on aga liidritel võimalik juba keskenduda selle alistamisele ehk vaktsineerimisele.
Kuigi eelmise korraga võrreldes on see märgatav muutus, et kõikjal liikmesriikides kaitsesüste tehakse, tuleb siiski rääkida probleemidest. Siin on võimalik riigijuhtidel väljendada oma frustratsiooni, et Biontechi ja Pfizeri vaktsiinitarned viimasel nädalal vähenenud on. Näiteks Itaalia on juba lubanud juriidilisi samme vaktsiinitootja vastu.
Kuid arutelu keskmes on siiski see, kuidas hakata lähikuudel vaktsineerima aina suuremaid inimhulki.
Euroopa Komisjon on viimastel päevadel välja käinud eesmärgid vaktsineerida märtsiks 80 protsenti üle 80-aastastest inimestest ja tervishoiu töötajatest ning suveks 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast.
Et seda saavutada tuleb Euroopa riikidel teha enneolematuid jõupingutusi.
Seepärast arutatakse ka võimaliku koroonavaktsiini passi või sertifikaadi loomist. Selle alusel oleks vaktsineeritud inimestel võimalik hõlpsamini reisida ilma eneseisolatsioonita.
Samas pole loota, et sellised tõendid lähinädalatel kasutusele võetaks.
Euroopa ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel ütles sel nädalal, et kuigi sertifikaadid on hea idee, siis tekitaks nende liigvarajane kasutusele võtmine vaid frustratsiooni - inimeste seas, kes sooviksid, aga ei saa ennast vaktsineerida.
Kuid aruteluteemasid on teisigi. Üks osa probleemidest on seotud uute reisipiirangutega, mis puudutavad kolmandaid riike, sealhulgas Suurbritanniat. Kuivõrd levimas on viiruse uued tüved, siis peab liit leidma ühised meetmed nende leviku peatamiseks. Samuti arutatakse seda kuidas tulevikus jagada Euroopa Liidust üle jäävaid vaktsiine lähinaabruse vaesematele riikidele.
Ent kuna maailmas juhtub igal nädalal miskit ootamatut, on koroonateemalistel video ülemkogudel ka varasemalt arutatud teisi teemasid.
Sel korral võib arutlusele tulla Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi vahistamisega seonduv. Kas ja kui palju seda arutatakse, selgub juba täna Eesti aja järgi kell 19 algaval ülemkogul. | Euroopa riigijuhid võtavad ette aeglase vaktsineerimise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See on juba kolmas kord, kui Euroopa riigijuhid kogunevad erakorraliselt videokõne teel, et rääkida koroonapandeemiast.
Varasema kahe kohtumise keskmes on olnud pigem viiruse laiema leviku takistamine ehk piirangud ning testimine. Sedakorda on aga liidritel võimalik juba keskenduda selle alistamisele ehk vaktsineerimisele.
Kuigi eelmise korraga võrreldes on see märgatav muutus, et kõikjal liikmesriikides kaitsesüste tehakse, tuleb siiski rääkida probleemidest. Siin on võimalik riigijuhtidel väljendada oma frustratsiooni, et Biontechi ja Pfizeri vaktsiinitarned viimasel nädalal vähenenud on. Näiteks Itaalia on juba lubanud juriidilisi samme vaktsiinitootja vastu.
Kuid arutelu keskmes on siiski see, kuidas hakata lähikuudel vaktsineerima aina suuremaid inimhulki.
Euroopa Komisjon on viimastel päevadel välja käinud eesmärgid vaktsineerida märtsiks 80 protsenti üle 80-aastastest inimestest ja tervishoiu töötajatest ning suveks 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast.
Et seda saavutada tuleb Euroopa riikidel teha enneolematuid jõupingutusi.
Seepärast arutatakse ka võimaliku koroonavaktsiini passi või sertifikaadi loomist. Selle alusel oleks vaktsineeritud inimestel võimalik hõlpsamini reisida ilma eneseisolatsioonita.
Samas pole loota, et sellised tõendid lähinädalatel kasutusele võetaks.
Euroopa ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel ütles sel nädalal, et kuigi sertifikaadid on hea idee, siis tekitaks nende liigvarajane kasutusele võtmine vaid frustratsiooni - inimeste seas, kes sooviksid, aga ei saa ennast vaktsineerida.
Kuid aruteluteemasid on teisigi. Üks osa probleemidest on seotud uute reisipiirangutega, mis puudutavad kolmandaid riike, sealhulgas Suurbritanniat. Kuivõrd levimas on viiruse uued tüved, siis peab liit leidma ühised meetmed nende leviku peatamiseks. Samuti arutatakse seda kuidas tulevikus jagada Euroopa Liidust üle jäävaid vaktsiine lähinaabruse vaesematele riikidele.
Ent kuna maailmas juhtub igal nädalal miskit ootamatut, on koroonateemalistel video ülemkogudel ka varasemalt arutatud teisi teemasid.
Sel korral võib arutlusele tulla Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi vahistamisega seonduv. Kas ja kui palju seda arutatakse, selgub juba täna Eesti aja järgi kell 19 algaval ülemkogul.
### Response:
Euroopa riigijuhid võtavad ette aeglase vaktsineerimise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu ja Jõhvi arestimajade ülesannete üleandmisega vanglatele loodetakse kokku hoida kulusid. Vanglates saab ka pakkuda kinnipeetavatele paremaid tingimusi, ütles siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse-, ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar.
Kommusaare sõnul on nendes kinnipidamiskohtades, mida riik on ehitanud ja kus on olemas nii vangla kui arestimaja – ennekõike Tartus ja Jõhvis – piisavalt vaba pinda selle jaoks, et ühest loobuda ja mitte paralleelselt kuluna riigile üleval pidada.
Eelnõu on praegu menetlusel õiguskomisjonis, kus sellele seisab vastu Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda kuuluv Kert Kingo. Kingo sõnul ei muuda eelnõu midagi paremaks või efektiivsemaks.
"See nii-öelda väidetav kokkuhoidmine toob kaasa selle, et kannatab inimeste, kodanike turvatunne. Aga ka kriminaalpolitsei operatiivsus ja näiteks ka menetluste tähtajad, mille jooksul on võimalik neid kriminaalmenetlusi lõpuni viia. Need hakkavad venima. Siis siin see tasakaal on kindlasti paigast ära," sõnas Kingo.
Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees, reformierakondlane Toomas Kivimägi seevastu toetab plaani.
"Turvatunde teema on iseenesest oluline märkus, aga ma olen aru saanud, et see on arestimaja on täiesti eraldatud ala. Ta asub küll vangla territooriumil, aga kokkupuudet vangidega - seda ei ole. Piltlikult öeldes on seal sein vahel. Jah, võib olla teatud määral uurimiste läbiviimiseks see mõnevõrra komplitseerib tegevust PPA töötajate poolt, aga ma arvan, et see on ikkagi korraldamise küsimus ja aja möödudes loksub see ikkagi paika," rääkis Kivimägi.
Õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid ütles, et võimuliit EKRE-ga ei lubanud neil eelnõuga edasi liikuda. Nüüd loodab Karilaid 30 päeva jooksul eelnõu lõpliku teksti valmis saada.
"Teatud küsimustes peab usaldama eksperte. Nii justiitsministeeriumi, siseministeeriumi kui ka PPA esindajad on korduvalt õiguskomisjonis käinud selle eelnõu raames. Kõikide käest on küsitud erinevate aspektide koha pealt. Nii, et kõigele on antud vastused ja ma arvan, et nüüd oleks küll aeg selle eelnõuga edasi liikuda, et jõuda ka tulemuseni," ütles Karilaid.
Siseministeeriumi asekantsleri Veiko Kommusaar sõnul on ettevalmistused nii kaugel, et seaduse vastuvõtmisel saaks samal nädalal vangla arestimaja ülesanded üle võtta.
"Oleme kokku leppinud nii politsei kui ka vangla vahel tingimused, et oleks tagatud 24/7 juurdepääs patrullpolitseinikele, oleks tagatud juurdepääs uurijatele uurimistoimingute läbi viimiseks, oleks olemas piisaval hulgal ülekuulamisruume, oleme valmistunud, et politseinikul oleks võimalik oma tööd vanglas teha ka oma arvutis ja oma infosüsteemis - kõik need eeltööd on tänaseks tehtud."
Justiitsministeeriumi vanglate poliitika asekantsler Priit Kama kinnitab, et politsei- ja piirvalveametiga on koostöö juba väga hea ja ka nende poolt on valmisolek ümberkorralduseks olemas. | Tartu ja Jõhvi arestimajade ülesanded antakse peagi vanglatele üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu ja Jõhvi arestimajade ülesannete üleandmisega vanglatele loodetakse kokku hoida kulusid. Vanglates saab ka pakkuda kinnipeetavatele paremaid tingimusi, ütles siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse-, ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar.
Kommusaare sõnul on nendes kinnipidamiskohtades, mida riik on ehitanud ja kus on olemas nii vangla kui arestimaja – ennekõike Tartus ja Jõhvis – piisavalt vaba pinda selle jaoks, et ühest loobuda ja mitte paralleelselt kuluna riigile üleval pidada.
Eelnõu on praegu menetlusel õiguskomisjonis, kus sellele seisab vastu Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda kuuluv Kert Kingo. Kingo sõnul ei muuda eelnõu midagi paremaks või efektiivsemaks.
"See nii-öelda väidetav kokkuhoidmine toob kaasa selle, et kannatab inimeste, kodanike turvatunne. Aga ka kriminaalpolitsei operatiivsus ja näiteks ka menetluste tähtajad, mille jooksul on võimalik neid kriminaalmenetlusi lõpuni viia. Need hakkavad venima. Siis siin see tasakaal on kindlasti paigast ära," sõnas Kingo.
Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees, reformierakondlane Toomas Kivimägi seevastu toetab plaani.
"Turvatunde teema on iseenesest oluline märkus, aga ma olen aru saanud, et see on arestimaja on täiesti eraldatud ala. Ta asub küll vangla territooriumil, aga kokkupuudet vangidega - seda ei ole. Piltlikult öeldes on seal sein vahel. Jah, võib olla teatud määral uurimiste läbiviimiseks see mõnevõrra komplitseerib tegevust PPA töötajate poolt, aga ma arvan, et see on ikkagi korraldamise küsimus ja aja möödudes loksub see ikkagi paika," rääkis Kivimägi.
Õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid ütles, et võimuliit EKRE-ga ei lubanud neil eelnõuga edasi liikuda. Nüüd loodab Karilaid 30 päeva jooksul eelnõu lõpliku teksti valmis saada.
"Teatud küsimustes peab usaldama eksperte. Nii justiitsministeeriumi, siseministeeriumi kui ka PPA esindajad on korduvalt õiguskomisjonis käinud selle eelnõu raames. Kõikide käest on küsitud erinevate aspektide koha pealt. Nii, et kõigele on antud vastused ja ma arvan, et nüüd oleks küll aeg selle eelnõuga edasi liikuda, et jõuda ka tulemuseni," ütles Karilaid.
Siseministeeriumi asekantsleri Veiko Kommusaar sõnul on ettevalmistused nii kaugel, et seaduse vastuvõtmisel saaks samal nädalal vangla arestimaja ülesanded üle võtta.
"Oleme kokku leppinud nii politsei kui ka vangla vahel tingimused, et oleks tagatud 24/7 juurdepääs patrullpolitseinikele, oleks tagatud juurdepääs uurijatele uurimistoimingute läbi viimiseks, oleks olemas piisaval hulgal ülekuulamisruume, oleme valmistunud, et politseinikul oleks võimalik oma tööd vanglas teha ka oma arvutis ja oma infosüsteemis - kõik need eeltööd on tänaseks tehtud."
Justiitsministeeriumi vanglate poliitika asekantsler Priit Kama kinnitab, et politsei- ja piirvalveametiga on koostöö juba väga hea ja ka nende poolt on valmisolek ümberkorralduseks olemas.
### Response:
Tartu ja Jõhvi arestimajade ülesanded antakse peagi vanglatele üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kes saavad ministrikohad, aga ka riigikogu esimehe ja tulevase presidendi kohad, seda Kallas nimeliselt veel täpsustada ei soovinud.
Ta ütles, et kindlasti on riigikogu esimees koalitsiooni kokkuleppe osa, kuid kas see võiks olla valitsusjuhi kohalt tagasi astunud Keskerakonna esimees Jüri Ratas, seda Kallase sõnul veel arutatud pole.
Kallase sõnul ei ole Reformierakonnal ja Keskerakonnal piisavalt hääli ka selleks, et valida kahekesi riigikogus uus president ning selleks oleks vaja juurde veel vähemalt üht erakonda.
Kas uus võimuliit oleks valmis toetama Kersti Kaljulaidi teist ametiaega, kui ta OECD juhiks ei saa, vastas Kallas diplomaatiliselt, et ka seda pole arutatud: "Aga ma usun, et Kersti Kaljulaid on täiesti hästi hakkama saanud." | Kallas: presidendi valimiseks vajame toeks vähemalt üht erakonda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kes saavad ministrikohad, aga ka riigikogu esimehe ja tulevase presidendi kohad, seda Kallas nimeliselt veel täpsustada ei soovinud.
Ta ütles, et kindlasti on riigikogu esimees koalitsiooni kokkuleppe osa, kuid kas see võiks olla valitsusjuhi kohalt tagasi astunud Keskerakonna esimees Jüri Ratas, seda Kallase sõnul veel arutatud pole.
Kallase sõnul ei ole Reformierakonnal ja Keskerakonnal piisavalt hääli ka selleks, et valida kahekesi riigikogus uus president ning selleks oleks vaja juurde veel vähemalt üht erakonda.
Kas uus võimuliit oleks valmis toetama Kersti Kaljulaidi teist ametiaega, kui ta OECD juhiks ei saa, vastas Kallas diplomaatiliselt, et ka seda pole arutatud: "Aga ma usun, et Kersti Kaljulaid on täiesti hästi hakkama saanud."
### Response:
Kallas: presidendi valimiseks vajame toeks vähemalt üht erakonda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval kohtus majandusministeeriumi, Eesti Posti ja konkurentsiameti osalusel juhtrühm, mille eesmärk on seada paika uued sihid. Edaspidi ei tohiks postiteenuse kättesaadavust mõõta postkontorite arvu ja tiheduse järgi, vaid selle järgi, kui paljude inimesteni postiteenus reaalselt jõuab.
Näiteks Tallinnas on mitmed postkontorid avatud tööpäeviti kella kümnest hommikul õhtul kuueni ja nädalavahetusel on need suletud. See tähendab, et paljudel inimestel ei jää töö kõrvalt aega postkontorisse jõuda. Teised postipunktid on avatud näiteks päevasel ajal kell 13 kuni 15. Harjumaal Harku vallas on postkontor avatud teisipäeviti, kolmapäeviti, reedeti ja laupäeviti kell 9-12 ja neljapäeviti kell 15-18.
Omniva kaubamärki kasutava Eesti Posti kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Kaja Sepa sõnul saavutasid osapooled kättesaadavuse põhise postiteenuse põhimõttelise kokkuleppe.
"Esimene samm oleks kõigepealt fikseerida tänane olukord ja kokku leppida, kuidas kättesaadavust ja kvaliteeti mõõdame. See ei tee olukorda halvemaks ega paremaks, aga annab mõõdiku, mille alusel edaspidi muudatuste järel aru saada, kas kättesaadavus on läinud paremaks või halvemaks," selgitas Eesti Posti kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kaja Sepp.
Mõnel pool on postivõrk ülekoormatud, teisel pool aga ei vahendata ühtegi pakki. Mõõdikute alusel muudatuste tegemisel saaks viia ressursi üle sinna, kus seda praegu puudu on.
Mõõdetakse konkreetseid teenuseid, nagu postimarkide ostmine, universaalse postiteenuse osana pakkide ja kirjade saatmine ja vastuvõtmine, perioodika kättetoimetamine, rahasiirded. Mõõdikutena arvestatakse näiteks inimeste kaugust teenuspunktist, teenuse kasutamise võimalikkuse tunde nädalas, teenuspunkti kättesaadavust ning teenuse kiirust ja kvaliteeti.
"Kui olukord on paigas, saab vaadata mida tegema hakata, et see paremaks muutuks," sõnas Sepp.
Postkontorite nimel pingutamise asemel juurde postipunkte ja -automaate
Töörühm leppis kokku, et teenuste osutamise viisi käsitsetakse ühtsena ning edaspidi ei tehta vahet, kas postipunkt on koos inimesega, või on seal paki saatmise teenust pakkuv automaat.
Sepa sõnul ei tähenda see, et Eesti Post hakkaks postkontoreid sulgema. "Pigem näeks varianti, tegelikult tuleb postivõrku teha tihedamaks, eriti maapiirkondades," märkis ta.
"Mitte tihedamaks sellega, et panna igale poole postkontor, seda ei kannataks finantsiliselt ei ettevõtja ega maksumaksja välja. Selle uue kvaliteedimõõdiku alusel tekiks võimalus ehitada üles paindlik postivõrk," kirjeldas Sepp.
Tema sõnul tähendaks see, et maakonnakeskustes oleksid saadaval suured täisfunktsionaalsed postkontorid, kus pakutakse nõustamist ja kõiki muid teenuseid, mida võiks vaja minna.
Väiksemates kohtades aga tuleks juurde luua postipunkte, mis on leidnud oma koha nii raamatukogudes, poodides kui kohalike käsitöötegijate juures. "Need on sellised kohad, kus inimene saab oma paki kätte, marki osta, elementaarsed asjad ära teha. Näeme, et need võiksid olla toetatud pakiautomaadiga," lisas ta.
Murekohaks jäävad endiselt talud, mis asuvad nii postkontorist kui postipunktist kaugele eemale ning lahendada tuleb küsimus, kuidas saab oma paki panna teele näiteks postkontorist kaugel talus elav üksik vanainimene. "Kõige ratsionaalsem on viia teenus talle piltlikult öeldes taksoga koju," kirjeldas Sepp.
Sellist teenust pakub postifirma juba praegu, kuid edaspidi sooviks Eesti Post teenust laiendada ja kättesaadavamaks teha.
Postifirma on alustanud maapiirkondades ka postiautomaatide pilootprojektiga, mille raames paigaldatakse kaheksasse omavalitsusse väiksemõõdulised postiautomaadid. Tulevikus näeb firma, et sellised võiks olla igas külas, kus elab vähemalt 150 inimest. See tähendaks 1000 automaadi paigaldamist üle riigi.
Sepa sõnul sõltub postivõrgus suuremate muudatuste tegemine ka poliitilisest tahtest. Muu seas ootab muudatust postiseadus, esialgne muudatus vajaks vaid ministeeriumi määrust. Eesti Post kinnitab omalt poolt, et tahe ja valmidus postivõrgu parandamiseks on olemas ja ka poliitikute tagasiside on seni olnud positiivne. | Eesti Post tahab postiteenuse kättesaadavust ümber defineerida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval kohtus majandusministeeriumi, Eesti Posti ja konkurentsiameti osalusel juhtrühm, mille eesmärk on seada paika uued sihid. Edaspidi ei tohiks postiteenuse kättesaadavust mõõta postkontorite arvu ja tiheduse järgi, vaid selle järgi, kui paljude inimesteni postiteenus reaalselt jõuab.
Näiteks Tallinnas on mitmed postkontorid avatud tööpäeviti kella kümnest hommikul õhtul kuueni ja nädalavahetusel on need suletud. See tähendab, et paljudel inimestel ei jää töö kõrvalt aega postkontorisse jõuda. Teised postipunktid on avatud näiteks päevasel ajal kell 13 kuni 15. Harjumaal Harku vallas on postkontor avatud teisipäeviti, kolmapäeviti, reedeti ja laupäeviti kell 9-12 ja neljapäeviti kell 15-18.
Omniva kaubamärki kasutava Eesti Posti kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Kaja Sepa sõnul saavutasid osapooled kättesaadavuse põhise postiteenuse põhimõttelise kokkuleppe.
"Esimene samm oleks kõigepealt fikseerida tänane olukord ja kokku leppida, kuidas kättesaadavust ja kvaliteeti mõõdame. See ei tee olukorda halvemaks ega paremaks, aga annab mõõdiku, mille alusel edaspidi muudatuste järel aru saada, kas kättesaadavus on läinud paremaks või halvemaks," selgitas Eesti Posti kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kaja Sepp.
Mõnel pool on postivõrk ülekoormatud, teisel pool aga ei vahendata ühtegi pakki. Mõõdikute alusel muudatuste tegemisel saaks viia ressursi üle sinna, kus seda praegu puudu on.
Mõõdetakse konkreetseid teenuseid, nagu postimarkide ostmine, universaalse postiteenuse osana pakkide ja kirjade saatmine ja vastuvõtmine, perioodika kättetoimetamine, rahasiirded. Mõõdikutena arvestatakse näiteks inimeste kaugust teenuspunktist, teenuse kasutamise võimalikkuse tunde nädalas, teenuspunkti kättesaadavust ning teenuse kiirust ja kvaliteeti.
"Kui olukord on paigas, saab vaadata mida tegema hakata, et see paremaks muutuks," sõnas Sepp.
Postkontorite nimel pingutamise asemel juurde postipunkte ja -automaate
Töörühm leppis kokku, et teenuste osutamise viisi käsitsetakse ühtsena ning edaspidi ei tehta vahet, kas postipunkt on koos inimesega, või on seal paki saatmise teenust pakkuv automaat.
Sepa sõnul ei tähenda see, et Eesti Post hakkaks postkontoreid sulgema. "Pigem näeks varianti, tegelikult tuleb postivõrku teha tihedamaks, eriti maapiirkondades," märkis ta.
"Mitte tihedamaks sellega, et panna igale poole postkontor, seda ei kannataks finantsiliselt ei ettevõtja ega maksumaksja välja. Selle uue kvaliteedimõõdiku alusel tekiks võimalus ehitada üles paindlik postivõrk," kirjeldas Sepp.
Tema sõnul tähendaks see, et maakonnakeskustes oleksid saadaval suured täisfunktsionaalsed postkontorid, kus pakutakse nõustamist ja kõiki muid teenuseid, mida võiks vaja minna.
Väiksemates kohtades aga tuleks juurde luua postipunkte, mis on leidnud oma koha nii raamatukogudes, poodides kui kohalike käsitöötegijate juures. "Need on sellised kohad, kus inimene saab oma paki kätte, marki osta, elementaarsed asjad ära teha. Näeme, et need võiksid olla toetatud pakiautomaadiga," lisas ta.
Murekohaks jäävad endiselt talud, mis asuvad nii postkontorist kui postipunktist kaugele eemale ning lahendada tuleb küsimus, kuidas saab oma paki panna teele näiteks postkontorist kaugel talus elav üksik vanainimene. "Kõige ratsionaalsem on viia teenus talle piltlikult öeldes taksoga koju," kirjeldas Sepp.
Sellist teenust pakub postifirma juba praegu, kuid edaspidi sooviks Eesti Post teenust laiendada ja kättesaadavamaks teha.
Postifirma on alustanud maapiirkondades ka postiautomaatide pilootprojektiga, mille raames paigaldatakse kaheksasse omavalitsusse väiksemõõdulised postiautomaadid. Tulevikus näeb firma, et sellised võiks olla igas külas, kus elab vähemalt 150 inimest. See tähendaks 1000 automaadi paigaldamist üle riigi.
Sepa sõnul sõltub postivõrgus suuremate muudatuste tegemine ka poliitilisest tahtest. Muu seas ootab muudatust postiseadus, esialgne muudatus vajaks vaid ministeeriumi määrust. Eesti Post kinnitab omalt poolt, et tahe ja valmidus postivõrgu parandamiseks on olemas ja ka poliitikute tagasiside on seni olnud positiivne.
### Response:
Eesti Post tahab postiteenuse kättesaadavust ümber defineerida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29,1 protsenti, Keskerakonda 21,5 protsenti ja Eesti 200 15,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Esikolmikule järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 15,4 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,9 protsendiga ning Isamaa 6,3 protsendiga.
Kuigi aasta alguses on erakondade toetusprotsendid püsinud küllaltki stabiilsena, siis on muutunud mõned pikemaajalised trendid. Eelmise aasta lõpus toimunud Eesti 200 tõus on praeguseks peatunud ning detsembris madalseisus olnud EKRE toetus on nelja nädalaga tõusnud 1,8 protsendi võrra. See tähendab, et kui detsembris oli Eesti 200 edu EKRE ees 2,2 protsenti, siis praeguseks on nende kahe erakonna toetus praktiliselt võrdsustunud.
Praegu koalitsiooniläbirääkimisi pidavaid erakondi toetab kokku 50,6 protsenti ja opositsioonierakondi 29,6 protsenti.
Esileht koondtulemused
Infogram
Politoloog: uue valitsuse ümber hõljub korruptsioonioht
Teadur Martin Mölderi sõnul ei ole üllatav, et Eesti 200 positsioon mõnevõrra nõrgeneb, sest nende toetuse kõrge tase oli ilmselgelt üles ehitatud nüüdseks lagunenud koalitsioonile ning abielureferendumile vastandumises. Selles kontekstis oleks loogiline, et Eesti 200 pöördub oma algse rõhuasetuse juurde, mis keskendus probleemidele Eesti poliitilises või erakondlikus süsteemis ja selle toimimises tervikuna.
"Kahe suhteliselt vähe ideoloogilise ning pigem valitsemisele orienteeritud erakonna ehk Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon, mille ümber jääb hõljuma korruptsioonilõhn, pakub selleks ideaalse võimaluse. Võime oodata, et Eesti 200 toetus langeb lähinädalatel veel natuke, kuid sama madalale kui see oli kuni eelmise aasta oktoobrini, see ilmselt ei kuku," ütles Mölder.
Teiste erakondade tulevikuväljavaadete osas on Mölderi sõnul palju keerulisem praegus oletusi teha. "Ka Reformierakonna väga kõrge toetus pärast valimisi oli suuresti üles ehitatud valitsusele vastandumisele. Lisaks ei ole paljudele Reformierakonna toetajatele koalitsioon Keskerakonnaga ilmselt meelt mööda. Selle pinnalt võiks oodata, et nende toetus nüüd peagi valitsuses olles ehk natuke kahaneb. Ning kuigi Keskerakonna probleemiks on nende kohal taas olev korruptsioonipilv, võib oletada, et see nende toetust nii palju ei kõiguta, sest nende valijaskond on aastate lõikes olnud vägagi lojaalne," lisas Mölder. | Norstat: Eesti 200 tõus peatus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29,1 protsenti, Keskerakonda 21,5 protsenti ja Eesti 200 15,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Esikolmikule järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 15,4 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,9 protsendiga ning Isamaa 6,3 protsendiga.
Kuigi aasta alguses on erakondade toetusprotsendid püsinud küllaltki stabiilsena, siis on muutunud mõned pikemaajalised trendid. Eelmise aasta lõpus toimunud Eesti 200 tõus on praeguseks peatunud ning detsembris madalseisus olnud EKRE toetus on nelja nädalaga tõusnud 1,8 protsendi võrra. See tähendab, et kui detsembris oli Eesti 200 edu EKRE ees 2,2 protsenti, siis praeguseks on nende kahe erakonna toetus praktiliselt võrdsustunud.
Praegu koalitsiooniläbirääkimisi pidavaid erakondi toetab kokku 50,6 protsenti ja opositsioonierakondi 29,6 protsenti.
Esileht koondtulemused
Infogram
Politoloog: uue valitsuse ümber hõljub korruptsioonioht
Teadur Martin Mölderi sõnul ei ole üllatav, et Eesti 200 positsioon mõnevõrra nõrgeneb, sest nende toetuse kõrge tase oli ilmselgelt üles ehitatud nüüdseks lagunenud koalitsioonile ning abielureferendumile vastandumises. Selles kontekstis oleks loogiline, et Eesti 200 pöördub oma algse rõhuasetuse juurde, mis keskendus probleemidele Eesti poliitilises või erakondlikus süsteemis ja selle toimimises tervikuna.
"Kahe suhteliselt vähe ideoloogilise ning pigem valitsemisele orienteeritud erakonna ehk Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon, mille ümber jääb hõljuma korruptsioonilõhn, pakub selleks ideaalse võimaluse. Võime oodata, et Eesti 200 toetus langeb lähinädalatel veel natuke, kuid sama madalale kui see oli kuni eelmise aasta oktoobrini, see ilmselt ei kuku," ütles Mölder.
Teiste erakondade tulevikuväljavaadete osas on Mölderi sõnul palju keerulisem praegus oletusi teha. "Ka Reformierakonna väga kõrge toetus pärast valimisi oli suuresti üles ehitatud valitsusele vastandumisele. Lisaks ei ole paljudele Reformierakonna toetajatele koalitsioon Keskerakonnaga ilmselt meelt mööda. Selle pinnalt võiks oodata, et nende toetus nüüd peagi valitsuses olles ehk natuke kahaneb. Ning kuigi Keskerakonna probleemiks on nende kohal taas olev korruptsioonipilv, võib oletada, et see nende toetust nii palju ei kõiguta, sest nende valijaskond on aastate lõikes olnud vägagi lojaalne," lisas Mölder.
### Response:
Norstat: Eesti 200 tõus peatus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Perling kirjutas Postimehes avaldatud arvamusloos, et üks tulevase valitsuse peamisi ülesandeid peaks olema korruptsiooniriskide maandamine, kuid see saab olema keeruline, sest avalikkuses kõlanud kahtlustuste järgi on tegu poliitilise korruptsiooni kõrgtasemega.
"Praegu leidsime end olukorrast, kus ühel koalitsioonikõneluste eesläbirääkijal on väärteomenetlus korruptsiooniasjas pooleli, erakondadest üks on kriminaalasjas korruptsioonis kahtlustatav ja teine on sellise erakonnaga läbirääkimisi pidades tekkinud situatsiooni normaliseerunud."
Perling toob ühe esimese reaalse ohuna välja selle, et tulenevalt Keskerakonna korruptsioonikahtlustest ei saa nad Reformierakonna esimehe Kaja Kallase sõnul tulevases valitsuses ei justiits- ega siseministri kohta.
Perlingu sõnul on aga Eesti õigussüsteemi läbipaistvuse ja sõltumatuse garantiisid olnud alati põhimõte, et justiitsminister ja siseminister tulevad eri erakondadest, et vältida riski, et ühe erakonna huvid tõusevad kõrgkorruptsiooniasjades esile, puudutagu see menetluse infot, asutusejuhtide ametisse nimetamist või korruptsioonivastase võitlusega seotud seadusandlikke muudatusi. | Perling: Keskerakonnaga valitsust tehes normaliseerib Reformierakond korruptsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Perling kirjutas Postimehes avaldatud arvamusloos, et üks tulevase valitsuse peamisi ülesandeid peaks olema korruptsiooniriskide maandamine, kuid see saab olema keeruline, sest avalikkuses kõlanud kahtlustuste järgi on tegu poliitilise korruptsiooni kõrgtasemega.
"Praegu leidsime end olukorrast, kus ühel koalitsioonikõneluste eesläbirääkijal on väärteomenetlus korruptsiooniasjas pooleli, erakondadest üks on kriminaalasjas korruptsioonis kahtlustatav ja teine on sellise erakonnaga läbirääkimisi pidades tekkinud situatsiooni normaliseerunud."
Perling toob ühe esimese reaalse ohuna välja selle, et tulenevalt Keskerakonna korruptsioonikahtlustest ei saa nad Reformierakonna esimehe Kaja Kallase sõnul tulevases valitsuses ei justiits- ega siseministri kohta.
Perlingu sõnul on aga Eesti õigussüsteemi läbipaistvuse ja sõltumatuse garantiisid olnud alati põhimõte, et justiitsminister ja siseminister tulevad eri erakondadest, et vältida riski, et ühe erakonna huvid tõusevad kõrgkorruptsiooniasjades esile, puudutagu see menetluse infot, asutusejuhtide ametisse nimetamist või korruptsioonivastase võitlusega seotud seadusandlikke muudatusi.
### Response:
Perling: Keskerakonnaga valitsust tehes normaliseerib Reformierakond korruptsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jesse rääkis Tartu Postimehele, et haiglajuhi käitumine ei olnud õige, sest haiglajuht pidi kasutama haiglasse tellitud vaktsiine prioriteetsete gruppide vaktsineerimiseks, kelleks on haigla töötajad.
"Kui haigla töötajad ei soovinud vaktsineerimist, oleks pidanud seda pakkuma kohe järgmistele tervishoiutöötajatele Valgamaal või hooldekodude või oma enda haigla õendushoolduse patsientide vaktsineerimiseks," ütles Jesse ja lisas, et vaktsineerimise plaanis on ka see kõik selgelt kirjas.
Jesse sõnul pöördus kliinikum siseauditi tegijate poole, et uurida, mis haiglas täpselt toimus ehk kui palju oli selleks hetkeks, kui Margus Ulst oma klubikaaslastele pakkumise tegi, vaktsineeritud tervishoiutöötajaid ja keda veel oli seal vaktsineeritud.
Edasi arutab seda Valga haigla nõukogu ning toimetab vastavalt saadud informatsioonile. | Jesse: Valga haigla juhi teole mõistlikku selgitust pole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jesse rääkis Tartu Postimehele, et haiglajuhi käitumine ei olnud õige, sest haiglajuht pidi kasutama haiglasse tellitud vaktsiine prioriteetsete gruppide vaktsineerimiseks, kelleks on haigla töötajad.
"Kui haigla töötajad ei soovinud vaktsineerimist, oleks pidanud seda pakkuma kohe järgmistele tervishoiutöötajatele Valgamaal või hooldekodude või oma enda haigla õendushoolduse patsientide vaktsineerimiseks," ütles Jesse ja lisas, et vaktsineerimise plaanis on ka see kõik selgelt kirjas.
Jesse sõnul pöördus kliinikum siseauditi tegijate poole, et uurida, mis haiglas täpselt toimus ehk kui palju oli selleks hetkeks, kui Margus Ulst oma klubikaaslastele pakkumise tegi, vaktsineeritud tervishoiutöötajaid ja keda veel oli seal vaktsineeritud.
Edasi arutab seda Valga haigla nõukogu ning toimetab vastavalt saadud informatsioonile.
### Response:
Jesse: Valga haigla juhi teole mõistlikku selgitust pole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeleavaldusel protesteeriti Prantsusmaa sõjalise rolli vastu riigis. Koos prantslastega on Malis ka Eesti üksus.
Linna keskväljakul viibinud meeleavaldajad aeti suurte sandarmi- ja politseijõudude poolt laiali. Politsei teetõkked peatasid meeleavaldajate mootorrattakolonnid, kes olid suundumas väljaku poole erinevatest linnaosadest.
Bamako linnavalitsus oli enne seda meeleavalduse keelanud viidates koroonapiirangutele. | Malis avaldati meelt Prantsusmaa vägede rolli vastu riigis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeleavaldusel protesteeriti Prantsusmaa sõjalise rolli vastu riigis. Koos prantslastega on Malis ka Eesti üksus.
Linna keskväljakul viibinud meeleavaldajad aeti suurte sandarmi- ja politseijõudude poolt laiali. Politsei teetõkked peatasid meeleavaldajate mootorrattakolonnid, kes olid suundumas väljaku poole erinevatest linnaosadest.
Bamako linnavalitsus oli enne seda meeleavalduse keelanud viidates koroonapiirangutele.
### Response:
Malis avaldati meelt Prantsusmaa vägede rolli vastu riigis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haines on esimene kandidaat Bideni administratsiooni võtmetähtsusega ametikohtadele, kes sai senati heakskiidu.
Neli Bideni ministrikandidaatidest osalesid teisipäeval senati kuulamistel, nende seas ka rahandusministeeriumi ja välisministeeriumi juhi kandidaadid. Biden nimetas rahandusministriks Janet Yelleni ja riigisekretäriks Antony Blinkeni. Telekanali CNN andmetel läheb tõenäoliselt senatis kiiresti läbi ka Yelleni kinnitamine.
Haines on öelnud, et kavatseb jääda apoliitiliseks ja taastada pärast Donald Trumpi administratsiooni tekitatud segadust usalduse liitlasriikide luuretega. Haines lisas, et USA luurekogukond peab keskenduma Hiinale kui peamisele ohule.
Praegu 51-aastane Haines on olnud CIA asedirektor ja president Barack Obama administratsiooni rahvusliku julgeoleku nõuniku asetäitja 2009-2017.
Esimese naisena luuredirektoraadi eesotsas tuleb tal asuda koordineerima 18 luureametkonna, teiste hulgas CIA, Riikliku Julgeolekuagentuuri NSA ja vastuluureteenistuse FBI tegevust. Samuti vastutab ta presidendi luurealase teavitamise eest.
Hainesi hinnang "enesekindla ja agressiivse Hiina" olulisusele kattub teiste uue administratsiooni julgeolekutöö ja välispoliitika võtmeisikute omaga.
Samuti lubas Haines senaatoritele, et avaldab senini salastatud raporti Ühendriikides elanud Saudi Araabia päritolu ajakirjaniku Jamal Khashoggi tapmise kohta. | USA senat kinnitas ametisse uue luurejuhi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haines on esimene kandidaat Bideni administratsiooni võtmetähtsusega ametikohtadele, kes sai senati heakskiidu.
Neli Bideni ministrikandidaatidest osalesid teisipäeval senati kuulamistel, nende seas ka rahandusministeeriumi ja välisministeeriumi juhi kandidaadid. Biden nimetas rahandusministriks Janet Yelleni ja riigisekretäriks Antony Blinkeni. Telekanali CNN andmetel läheb tõenäoliselt senatis kiiresti läbi ka Yelleni kinnitamine.
Haines on öelnud, et kavatseb jääda apoliitiliseks ja taastada pärast Donald Trumpi administratsiooni tekitatud segadust usalduse liitlasriikide luuretega. Haines lisas, et USA luurekogukond peab keskenduma Hiinale kui peamisele ohule.
Praegu 51-aastane Haines on olnud CIA asedirektor ja president Barack Obama administratsiooni rahvusliku julgeoleku nõuniku asetäitja 2009-2017.
Esimese naisena luuredirektoraadi eesotsas tuleb tal asuda koordineerima 18 luureametkonna, teiste hulgas CIA, Riikliku Julgeolekuagentuuri NSA ja vastuluureteenistuse FBI tegevust. Samuti vastutab ta presidendi luurealase teavitamise eest.
Hainesi hinnang "enesekindla ja agressiivse Hiina" olulisusele kattub teiste uue administratsiooni julgeolekutöö ja välispoliitika võtmeisikute omaga.
Samuti lubas Haines senaatoritele, et avaldab senini salastatud raporti Ühendriikides elanud Saudi Araabia päritolu ajakirjaniku Jamal Khashoggi tapmise kohta.
### Response:
USA senat kinnitas ametisse uue luurejuhi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Grupifinišiga etapi lõpuspurdis edestas 24-aastane eestlane (3:51.41) norralast Fredrik Dversnest (Coop) ja belglast Stan van Trichti (SEG Racing Academy).
Velotuuri üldvõitjaks kerkis viimase etapiga Dversnes, kes edestas nelja sekundiga sakslast Christian Kochi (Lotto - Kern Haus). Lauk oli 37. (+7.05).
"Sõidu alguses leppisime meeskonnaga kokku, et kui ma tõusud üle elan, siis mängime minu peale. Kuna täna sõideti kokkuvõtte peale, siis üritas Saksa meeskond tervet sõitu kontrollida. Ütlesin tiimile, et tempo on liiga madal ja võiksime ikka ise üritada tõusudel, aga sellel hetkel ma ei teadnud, et see üks tõsunukk nii terav on," kommenteeris Lauk pühapäevast etappi.
"Tõusu üleval oli meid ca 30-40, minu tiimi jaoks oli olukord sobiv, sest meil oli neli meest sees. Tahtsin tiimikale öelda, et anname gaasi, kuna ma olin ainuke sprinter seal ees pundis, meile olukord sobis ja punt oleks võinud sama väikseks jäädagi. Kuid siis otsustas tiimikas 80 km enne lõppu rünnata, laskumisel oli vastutuul ja punt jooksis jälle kokku."
"Siis oli selge, et on taas vaja valmistuda pundifinišiks, sest jooksikud saadi kätte. Enne lõppu oli veel üks tõus, kus oli tempo päris tugev, peale seda oli jalgades suhteliselt hapu tunne. Lõpp oli pigem allamäge, üritasin olla tiimikate sabas ja säästa jalga."
"Enne lõppu oli veel üks kukkumine, millest meie õnneks puhtalt pääsesime," jätkas Lauk. "Tiim tegi täna hea sõidu, olles mulle koguaeg abiks, kaitstes tuule eest ja motiveerides mind. Ma ise kommunikeerisin ka täna paremini kui eelnevatel päevadel."
Lauk tegi hea sõidu ka velotuuri esimesel etapil, mille lõpetas neljandana, kuid UCI punkte teenis ta esimest korda sel aastal just pühapäeval. | Eesti jalgrattur finišeeris Kreekas esimesena | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Grupifinišiga etapi lõpuspurdis edestas 24-aastane eestlane (3:51.41) norralast Fredrik Dversnest (Coop) ja belglast Stan van Trichti (SEG Racing Academy).
Velotuuri üldvõitjaks kerkis viimase etapiga Dversnes, kes edestas nelja sekundiga sakslast Christian Kochi (Lotto - Kern Haus). Lauk oli 37. (+7.05).
"Sõidu alguses leppisime meeskonnaga kokku, et kui ma tõusud üle elan, siis mängime minu peale. Kuna täna sõideti kokkuvõtte peale, siis üritas Saksa meeskond tervet sõitu kontrollida. Ütlesin tiimile, et tempo on liiga madal ja võiksime ikka ise üritada tõusudel, aga sellel hetkel ma ei teadnud, et see üks tõsunukk nii terav on," kommenteeris Lauk pühapäevast etappi.
"Tõusu üleval oli meid ca 30-40, minu tiimi jaoks oli olukord sobiv, sest meil oli neli meest sees. Tahtsin tiimikale öelda, et anname gaasi, kuna ma olin ainuke sprinter seal ees pundis, meile olukord sobis ja punt oleks võinud sama väikseks jäädagi. Kuid siis otsustas tiimikas 80 km enne lõppu rünnata, laskumisel oli vastutuul ja punt jooksis jälle kokku."
"Siis oli selge, et on taas vaja valmistuda pundifinišiks, sest jooksikud saadi kätte. Enne lõppu oli veel üks tõus, kus oli tempo päris tugev, peale seda oli jalgades suhteliselt hapu tunne. Lõpp oli pigem allamäge, üritasin olla tiimikate sabas ja säästa jalga."
"Enne lõppu oli veel üks kukkumine, millest meie õnneks puhtalt pääsesime," jätkas Lauk. "Tiim tegi täna hea sõidu, olles mulle koguaeg abiks, kaitstes tuule eest ja motiveerides mind. Ma ise kommunikeerisin ka täna paremini kui eelnevatel päevadel."
Lauk tegi hea sõidu ka velotuuri esimesel etapil, mille lõpetas neljandana, kuid UCI punkte teenis ta esimest korda sel aastal just pühapäeval.
### Response:
Eesti jalgrattur finišeeris Kreekas esimesena |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Edinson Cavani toimetas 35. minutil esimest korda palli Tottenhami väravasse, aga VAR jättis selle eelneva vea tõttu lugemata. Viis minutit hiljem viis Son Heung-min hoopis Tottenhami juhtima.
Teisel poolajal kallutas Man United kohtumise siiski oma kasuks: skoori tegid Fred (57. minutil), Cavani (79.) ja vahetusmees Mason Greenwood (90+6.).
Heitluses järgmiste Meistrite liiga kohtade nimel sai West Ham United kodus jagu Leicester Cityst 3:2 (29., 44. Jesse Lingard, 48. Jarrod Bowen - 70., 90+1. Kelechi Iheanacho).
Tabelitipp: 1. Manchester City 74 punkti (32 mängust), 2. Manchester United 63 (31), 3. Leicester City 56 (31), 4. West Ham United 55 (31), 5. Chelsea 54 (31), 6. Liverpool 52 (31), 7. Tottenham Hotspur 49 (31), 8. Everton 47 (29). | Avapoolaja kaotanud Man United alistas Tottenham Hotspuri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Edinson Cavani toimetas 35. minutil esimest korda palli Tottenhami väravasse, aga VAR jättis selle eelneva vea tõttu lugemata. Viis minutit hiljem viis Son Heung-min hoopis Tottenhami juhtima.
Teisel poolajal kallutas Man United kohtumise siiski oma kasuks: skoori tegid Fred (57. minutil), Cavani (79.) ja vahetusmees Mason Greenwood (90+6.).
Heitluses järgmiste Meistrite liiga kohtade nimel sai West Ham United kodus jagu Leicester Cityst 3:2 (29., 44. Jesse Lingard, 48. Jarrod Bowen - 70., 90+1. Kelechi Iheanacho).
Tabelitipp: 1. Manchester City 74 punkti (32 mängust), 2. Manchester United 63 (31), 3. Leicester City 56 (31), 4. West Ham United 55 (31), 5. Chelsea 54 (31), 6. Liverpool 52 (31), 7. Tottenham Hotspur 49 (31), 8. Everton 47 (29).
### Response:
Avapoolaja kaotanud Man United alistas Tottenham Hotspuri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänak võitis esimese kiiruskatse ajaga 6.45,7, edestades Thierry Neuville'i 3,3 ja Pierre-Louis Loubet'd 6,9 sekundiga. Valestardi tegemise eest sai eestlane aga kümnesekundilise ajatrahvi.
Teise kiiruskatse võitis Tänak ajaga 4.56,4, kuid meeskonnakaaslane Neuville jäi maha vaid 0,4 sekundiga.
Kolmandal kiiruskatsel oli parim Neuville ajaga 9.50,9, edestades Tänakut kahe sekundiga. Kuna eestlasel oli kümnesekundiline ajakaristus, siis mindi lõunapausile Neuville'i juhtimisel.
Peale lõunapausi teenis Tänak kolmanda kiiruskatse võidu, kui läbis 11,7 kilomeetrit ajaga 6.39,9. Neuville kaotas eestlasele 1,1 ja Loubet 6,3 sekundiga. Kuna Neuville sai kontrollpunkti hilinemise eest samuti kümnesekundilise karistuse, siis kerkis Tänak uuesti liidriks.
Viiendal kiiruskatsel edestas Tänak ajaga ajaga 4.59,3 Neuville'I 0,7 ja Loubet'd 8,1 sekundiga. Kokkuvõttes suurendas eestlane vahet belglasega 3,5 sekundile, Loubet kaotas 27,2 sekundiga.
Kuuendal kiiruskatsel näitas parimat aega, 9.59,7, Neuville. Tänak jäi meeskonnakaaslasest maha 6,1 sekundiga, Loubet kaotas belglasele 24 sekundiga. Neuville keriks esimeseks ka kokkuvõttes, edestades nüüd Tänakut 2,6 sekundiga. Loubet jätkab kolmandal kohal, kaotades belglasele 47,7 sekundiga.
Ralli viimasel kiiruskatsel kaotas Tänak Neuville'ile 1,3 sekundiga ja jäi kokkuvõttes konkurendile 3,9 sekundiga, mis tähendas teist kohta. Loubet kaotas neile enam kui minutiga.
Sanremo ralli on heaks peaprooviks Horvaatias sõidetavale MM-etapile, mis toimub 22.-25. aprillil.
Pühapäevased kiiruskatsed:
SS2 San Bartolomeo 1, 11,70 km, kell 9.31
SS3 Colle d'Oggia 1, 7,89 km, kell 9.52
SS3 Vignai 1, 14,23 km, kell 10.25
SS4 San Bartolomeo 2, 11,70 km, kell 13.52
SS5 Colle d'Oggia 2, 7,89 km, kell 14.13
SS7 Vignai 2, 14,23 km, kell 14.46
SS8 Cesio – Carpasio, 20,48 km, kell 18.20 | Tänak sai Sanremos Neuville'i järel teise koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänak võitis esimese kiiruskatse ajaga 6.45,7, edestades Thierry Neuville'i 3,3 ja Pierre-Louis Loubet'd 6,9 sekundiga. Valestardi tegemise eest sai eestlane aga kümnesekundilise ajatrahvi.
Teise kiiruskatse võitis Tänak ajaga 4.56,4, kuid meeskonnakaaslane Neuville jäi maha vaid 0,4 sekundiga.
Kolmandal kiiruskatsel oli parim Neuville ajaga 9.50,9, edestades Tänakut kahe sekundiga. Kuna eestlasel oli kümnesekundiline ajakaristus, siis mindi lõunapausile Neuville'i juhtimisel.
Peale lõunapausi teenis Tänak kolmanda kiiruskatse võidu, kui läbis 11,7 kilomeetrit ajaga 6.39,9. Neuville kaotas eestlasele 1,1 ja Loubet 6,3 sekundiga. Kuna Neuville sai kontrollpunkti hilinemise eest samuti kümnesekundilise karistuse, siis kerkis Tänak uuesti liidriks.
Viiendal kiiruskatsel edestas Tänak ajaga ajaga 4.59,3 Neuville'I 0,7 ja Loubet'd 8,1 sekundiga. Kokkuvõttes suurendas eestlane vahet belglasega 3,5 sekundile, Loubet kaotas 27,2 sekundiga.
Kuuendal kiiruskatsel näitas parimat aega, 9.59,7, Neuville. Tänak jäi meeskonnakaaslasest maha 6,1 sekundiga, Loubet kaotas belglasele 24 sekundiga. Neuville keriks esimeseks ka kokkuvõttes, edestades nüüd Tänakut 2,6 sekundiga. Loubet jätkab kolmandal kohal, kaotades belglasele 47,7 sekundiga.
Ralli viimasel kiiruskatsel kaotas Tänak Neuville'ile 1,3 sekundiga ja jäi kokkuvõttes konkurendile 3,9 sekundiga, mis tähendas teist kohta. Loubet kaotas neile enam kui minutiga.
Sanremo ralli on heaks peaprooviks Horvaatias sõidetavale MM-etapile, mis toimub 22.-25. aprillil.
Pühapäevased kiiruskatsed:
SS2 San Bartolomeo 1, 11,70 km, kell 9.31
SS3 Colle d'Oggia 1, 7,89 km, kell 9.52
SS3 Vignai 1, 14,23 km, kell 10.25
SS4 San Bartolomeo 2, 11,70 km, kell 13.52
SS5 Colle d'Oggia 2, 7,89 km, kell 14.13
SS7 Vignai 2, 14,23 km, kell 14.46
SS8 Cesio – Carpasio, 20,48 km, kell 18.20
### Response:
Tänak sai Sanremos Neuville'i järel teise koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olen väga rahul! Täitsin täna ühe oma suurtest eesmärkidest - saada lõpuks 50 m vabaltujumise aeg alla 29 sekundi," lausus Kaul pärast edukat võistluspäeva. "Nüüd on mul Tokyo 2020 A-norm täidetud kahel alal ja EM-il lähen kolmandat jahtima."
Sellega on maailma karika etapp Sheffieldis lõppenud. Järgmiseks ootavad ujujaid ees maikuus toimuvad paraujumise Euroopa meistrivõistlused. | Susannah Kaul ujus paralümpia A-normi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olen väga rahul! Täitsin täna ühe oma suurtest eesmärkidest - saada lõpuks 50 m vabaltujumise aeg alla 29 sekundi," lausus Kaul pärast edukat võistluspäeva. "Nüüd on mul Tokyo 2020 A-norm täidetud kahel alal ja EM-il lähen kolmandat jahtima."
Sellega on maailma karika etapp Sheffieldis lõppenud. Järgmiseks ootavad ujujaid ees maikuus toimuvad paraujumise Euroopa meistrivõistlused.
### Response:
Susannah Kaul ujus paralümpia A-normi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koroonaviirusest tingitud isolatsioonis viibinud Flora läks 28. minutil juhtima Rauno Sappineni tabamusest, aga 42. minutil Aleksandr Šapovalov viigistas. 58. minutil kindlustas Florale võidu Sappineni täpne penalti.
Vahetult enne Flora avaväravat eemaldas kohtunik Kristo Tohver platsi äärest Legioni peatreeneri Deniss Belovi.
Tabeliseis: 1. Tallinna FCI Levadia 12 punkti (4 mängust), 2. Paide Linnameeskond 10 (4), 3. JK Narva Trans 8 (5), 4. Tartu JK Tammeka 6 (2), 5. Nõmme Kalju FC 6 (4), 6. Tallinna FC Flora 3 (1), 7. Viljandi JK Tulevik 3 (4), 8. Tallinna JK Legion 2 (5), 9. Pärnu JK Vaprus 1 (3), 10. FC Kuressaare 0 (4). | Flora alustas hooaega võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koroonaviirusest tingitud isolatsioonis viibinud Flora läks 28. minutil juhtima Rauno Sappineni tabamusest, aga 42. minutil Aleksandr Šapovalov viigistas. 58. minutil kindlustas Florale võidu Sappineni täpne penalti.
Vahetult enne Flora avaväravat eemaldas kohtunik Kristo Tohver platsi äärest Legioni peatreeneri Deniss Belovi.
Tabeliseis: 1. Tallinna FCI Levadia 12 punkti (4 mängust), 2. Paide Linnameeskond 10 (4), 3. JK Narva Trans 8 (5), 4. Tartu JK Tammeka 6 (2), 5. Nõmme Kalju FC 6 (4), 6. Tallinna FC Flora 3 (1), 7. Viljandi JK Tulevik 3 (4), 8. Tallinna JK Legion 2 (5), 9. Pärnu JK Vaprus 1 (3), 10. FC Kuressaare 0 (4).
### Response:
Flora alustas hooaega võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuna Eestis puudub lihasrõhu mõõtmise võimalus pingutuse pealt, siis lähen kirjelduste alusel diagnoositud säärelihase survesündroomi operatsioonile," ütles Tomingas Õhtulehele.
"Madise jaoks on see uus asi, ta pole seda opereerinud," märkis Tomingas. "Ta polnud väga kursis, kui palju seda tehtud on. Kui ta võttis asja tõsisemalt uurimise alla, siis ta leidis, et see on nii uisutamises kui ka uisustiilis suusatamises olnud väga levinud probleem ja 94 protsenti operatsioonil käinutest said sellele ka lahenduse." | Tuuli Tomingas läheb operatsioonile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuna Eestis puudub lihasrõhu mõõtmise võimalus pingutuse pealt, siis lähen kirjelduste alusel diagnoositud säärelihase survesündroomi operatsioonile," ütles Tomingas Õhtulehele.
"Madise jaoks on see uus asi, ta pole seda opereerinud," märkis Tomingas. "Ta polnud väga kursis, kui palju seda tehtud on. Kui ta võttis asja tõsisemalt uurimise alla, siis ta leidis, et see on nii uisutamises kui ka uisustiilis suusatamises olnud väga levinud probleem ja 94 protsenti operatsioonil käinutest said sellele ka lahenduse."
### Response:
Tuuli Tomingas läheb operatsioonile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kristlik-demokraatliku liidu CDU juht Armin Laschet ja Baieri kristlik-sotsiaalse liidu juht Markus Söder kinnitasid ajakirjanikele, et on valmis olema ühisnimekirja kandidaadid Saksamaa kantsleri kohale septembris toimuvatel parlamendivalimistel.
"Oleme selgeks teinud, et oleme mõlemad sobivad ja tahame seda," ütles Söder, kinnitades pärast kuid kestnud spekulatsioone oma valmisolekut juhtida väiksema partei liidrina ühisnimekirja.
Jaanuaris võttis CDU juhtimise Merkelilt üle tema ammune liitlane, 60-aastane Armin Laschet, kes peaks seetõttu olema esimene valik, kui Merkel pärast 16 aastat kantsleriametist lahkub.
Samal ajal on aga kristlike demokraatide toetus koroonaviiruse pandeemia ajal langenud ja mõnedki on kutsunud Laschetit üles, et ta loovutaks juhtpositsiooni 54-aastasele karismaatilisele Söderile.
Laschet kinnitas pühapäeval, et neil oli Söderiga pikk jutuajamine, kus lepiti kokku, et mõlemad kandideerivad, püüdes seeläbi kaasa aidata CDU ja CSU võimalikult suurele ühtsusele.
Ajaleht Bild kuulutas pühapäeval toimunud parteikoosoleku tõehetkeks, mis peab selgitama Merkeli mantlipärija.
"Meil on suur huvi, et kogu see asi nüüd kiiresti edasi läheks," ütles CDU parlamendifraktsiooni juht Ralph Brinkhaus enne kõneluste algust.
Ka Laschet rõhutas usutluses nädalalehele Bild am Sonntag, et CDU-s valitsevat meeleolu arvestades tuleks kiiresti otsusele jõuda. "Ühtsus on väga tähtis. CDU-le ja CSU-le teeks palju head, kui otsus langetataks ühiselt. Ja väga ruttu," ütles ta.
Kandidaat valitakse tõenäoliselt kinniste uste taga. Laschet ütles ringhäälingule ZDF, et konservatiivid valivad selle, kes sobib nende valimisprogrammiga kõige paremini.
Söder kinnitas kolmapäeval ajakirjale Spiegel, et kandidaati peaks toetama kogu rahvas, mitte üksnes partei.
Avalik-õigusliku ringhäälingu ARD hiljutises küsitluses arvas 54 protsenti sakslastest, et Söder oleks hea kandidaat, tema vastast Laschetit eelistas vaid 19 protsenti.
Saksamaa suurimate liidumaade juhid, Nordrhein-Westfaleni juht Laschet ja Baieri peaminister Söder, on koroonaviiruse pandeemia ajal vastastikku ka hoope jaganud.
Lascheti maine järjepidevuse hoidjana sai löögi, kui Merkel kritiseeris teda koroonapiirangute liiga aeglase kehtestamise pärast. Söder on püüdnud selle järel olukorda ära kasutada ja kiitnud Merkeli pandeemiahaldust.
"CDU/CSU kandidaat ei saa olla edukas ilma Merkeli toetuseta," ütles Söder eelmisel nädalavahetusel ajalehele Bild.
CDU/CSU populaarsust on räsinud nii aeglane vaktsineerimine kui ka CDU parlamendisaadikute korruptsiooniskandaal ja see on langenud alla 30 protsendi. | Merkeli mantlipärijaks pürgib kaks CDU/CSU kandidaati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kristlik-demokraatliku liidu CDU juht Armin Laschet ja Baieri kristlik-sotsiaalse liidu juht Markus Söder kinnitasid ajakirjanikele, et on valmis olema ühisnimekirja kandidaadid Saksamaa kantsleri kohale septembris toimuvatel parlamendivalimistel.
"Oleme selgeks teinud, et oleme mõlemad sobivad ja tahame seda," ütles Söder, kinnitades pärast kuid kestnud spekulatsioone oma valmisolekut juhtida väiksema partei liidrina ühisnimekirja.
Jaanuaris võttis CDU juhtimise Merkelilt üle tema ammune liitlane, 60-aastane Armin Laschet, kes peaks seetõttu olema esimene valik, kui Merkel pärast 16 aastat kantsleriametist lahkub.
Samal ajal on aga kristlike demokraatide toetus koroonaviiruse pandeemia ajal langenud ja mõnedki on kutsunud Laschetit üles, et ta loovutaks juhtpositsiooni 54-aastasele karismaatilisele Söderile.
Laschet kinnitas pühapäeval, et neil oli Söderiga pikk jutuajamine, kus lepiti kokku, et mõlemad kandideerivad, püüdes seeläbi kaasa aidata CDU ja CSU võimalikult suurele ühtsusele.
Ajaleht Bild kuulutas pühapäeval toimunud parteikoosoleku tõehetkeks, mis peab selgitama Merkeli mantlipärija.
"Meil on suur huvi, et kogu see asi nüüd kiiresti edasi läheks," ütles CDU parlamendifraktsiooni juht Ralph Brinkhaus enne kõneluste algust.
Ka Laschet rõhutas usutluses nädalalehele Bild am Sonntag, et CDU-s valitsevat meeleolu arvestades tuleks kiiresti otsusele jõuda. "Ühtsus on väga tähtis. CDU-le ja CSU-le teeks palju head, kui otsus langetataks ühiselt. Ja väga ruttu," ütles ta.
Kandidaat valitakse tõenäoliselt kinniste uste taga. Laschet ütles ringhäälingule ZDF, et konservatiivid valivad selle, kes sobib nende valimisprogrammiga kõige paremini.
Söder kinnitas kolmapäeval ajakirjale Spiegel, et kandidaati peaks toetama kogu rahvas, mitte üksnes partei.
Avalik-õigusliku ringhäälingu ARD hiljutises küsitluses arvas 54 protsenti sakslastest, et Söder oleks hea kandidaat, tema vastast Laschetit eelistas vaid 19 protsenti.
Saksamaa suurimate liidumaade juhid, Nordrhein-Westfaleni juht Laschet ja Baieri peaminister Söder, on koroonaviiruse pandeemia ajal vastastikku ka hoope jaganud.
Lascheti maine järjepidevuse hoidjana sai löögi, kui Merkel kritiseeris teda koroonapiirangute liiga aeglase kehtestamise pärast. Söder on püüdnud selle järel olukorda ära kasutada ja kiitnud Merkeli pandeemiahaldust.
"CDU/CSU kandidaat ei saa olla edukas ilma Merkeli toetuseta," ütles Söder eelmisel nädalavahetusel ajalehele Bild.
CDU/CSU populaarsust on räsinud nii aeglane vaktsineerimine kui ka CDU parlamendisaadikute korruptsiooniskandaal ja see on langenud alla 30 protsendi.
### Response:
Merkeli mantlipärijaks pürgib kaks CDU/CSU kandidaati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Agentuuri pressiesindaja Behrouz Kamalvandi oli mõned tunnid varem öelnud, et kompleksi uraanirikastustehase elektrivõrgus juhtus õnnetus.
"Iraan rõhutab, et rahvusvaheline kogukond ja rahvusvaheline aatomienergiaagentuur (IAEA) peavad tuumaenergia vastasele terrorismile vastu seisma," ütles riigi tuumaagentuuri juht Ali Akbar Salehi.
Salehi lisas, et Iraan kaalub rünnaku tegijatele vastulöögi andmist.
Iraani uudisteagentuuri teatel ei olnud rünnakus inimohvreid ega tekkinud lekkeid.
Salehi ei täpsustanud, kes rünnaku taga on, vahendas BBC. Iisraeli meedia on välja pakkunud, et tegu oli Iisraeli küberrünnakuga. Mullu puhkes Matanzi maa-aluses kompleksis tulekahju, mis Iraani võimude teatel oli küberrünnaku tagajärg.
Iraan teatas laupäeval, et on Natanzi kompleksis pannud tööle täiustatud tsentrifuugid, mis rikastavad uraani senisest kiiremini. | Iraani tuumaagentuur teatas terrorirünnakust Natanzi tuumakompleksis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Agentuuri pressiesindaja Behrouz Kamalvandi oli mõned tunnid varem öelnud, et kompleksi uraanirikastustehase elektrivõrgus juhtus õnnetus.
"Iraan rõhutab, et rahvusvaheline kogukond ja rahvusvaheline aatomienergiaagentuur (IAEA) peavad tuumaenergia vastasele terrorismile vastu seisma," ütles riigi tuumaagentuuri juht Ali Akbar Salehi.
Salehi lisas, et Iraan kaalub rünnaku tegijatele vastulöögi andmist.
Iraani uudisteagentuuri teatel ei olnud rünnakus inimohvreid ega tekkinud lekkeid.
Salehi ei täpsustanud, kes rünnaku taga on, vahendas BBC. Iisraeli meedia on välja pakkunud, et tegu oli Iisraeli küberrünnakuga. Mullu puhkes Matanzi maa-aluses kompleksis tulekahju, mis Iraani võimude teatel oli küberrünnaku tagajärg.
Iraan teatas laupäeval, et on Natanzi kompleksis pannud tööle täiustatud tsentrifuugid, mis rikastavad uraani senisest kiiremini.
### Response:
Iraani tuumaagentuur teatas terrorirünnakust Natanzi tuumakompleksis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finaalmäng algas võimsa tempo ja tiheda skoorimisega, 12. minutil juhtis Dragunas 10:5. Balti liiga põhiturniiri võitnud Šviesa tuli mängu tagasi, vähendas vahe kahele, kuid lubas siis uuesti vastased eest. Kodusaalis mänginud Dragunas võitis poolaja 17:12 ja juhtis suure osa teisestki pooltunnist viie-kuue väravaga.
Alles lõpuminutitel suutis Šviesa lähemale tulla, aga võidu jaoks oli vahe liiga suureks kärisenud. Dragunas võitis finaali 33:30 ja tähistas klubiajaloo esimest Balti liiga võitu. Võimsas hoos olnud vennad Deividas ja Žanas Gabrielius Virbauskas viskasid vastavalt üheksa ja seitse väravat võitjate ning Karolis Antanavičius tosin tabamust kaotajate kasuks.
Sümboolne koosseis: Mathias Rebane, Ülljo Pihus (mõl Serviti), Žygimantas Micevicius (Varsa-Stronglasas) Edmundas Peleda, Karolis Antanavičius, Valdas Drabavicius (kõik Šviesa), Gytis Šmantauskas (Dragunas).
Finaalturniiri MVP: Deividas Virbauskas (Dragunas).
Parim väravakütt: Karolis Antanavicius (Šviesa) 89 väravaga. | Käsipalli Balti liiga sai uue võitja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finaalmäng algas võimsa tempo ja tiheda skoorimisega, 12. minutil juhtis Dragunas 10:5. Balti liiga põhiturniiri võitnud Šviesa tuli mängu tagasi, vähendas vahe kahele, kuid lubas siis uuesti vastased eest. Kodusaalis mänginud Dragunas võitis poolaja 17:12 ja juhtis suure osa teisestki pooltunnist viie-kuue väravaga.
Alles lõpuminutitel suutis Šviesa lähemale tulla, aga võidu jaoks oli vahe liiga suureks kärisenud. Dragunas võitis finaali 33:30 ja tähistas klubiajaloo esimest Balti liiga võitu. Võimsas hoos olnud vennad Deividas ja Žanas Gabrielius Virbauskas viskasid vastavalt üheksa ja seitse väravat võitjate ning Karolis Antanavičius tosin tabamust kaotajate kasuks.
Sümboolne koosseis: Mathias Rebane, Ülljo Pihus (mõl Serviti), Žygimantas Micevicius (Varsa-Stronglasas) Edmundas Peleda, Karolis Antanavičius, Valdas Drabavicius (kõik Šviesa), Gytis Šmantauskas (Dragunas).
Finaalturniiri MVP: Deividas Virbauskas (Dragunas).
Parim väravakütt: Karolis Antanavicius (Šviesa) 89 väravaga.
### Response:
Käsipalli Balti liiga sai uue võitja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27-aastane Talahadze püstitas maailmarekordi 222 kg ka rebimises ja lisas sellele tõukamises 263 kg. Mõlemas tõstmisviisis oli ta parim.
Grusiinile oli see karjääri viiendaks EM-kullaks. Lisaks on tema kaukas Rio de Janeiro olümpiakuld ja neli maailmameistritiitlit.
Hõbedale tulnud armeenlane Gor Minasjan kaotas Talahadzele 21 kiloga ehk sai kirja 465 kg. Pronksi võitis 445 kilogrammiga teine armeenlane Varazdat Lalajan.
Mart Seim jäi hiljuti läbipõetud koroonaviiruse tõttu Euroopa meistrivõistlustelt eemale.
Euroopa meistrivõistluste edukaimaks riigiks osutus Ukraina, kelle sportlased teenisid esikoha neljas kaalukategoorias. Kolm kuldmedalit sai Bulgaaria koondis.
Võõrustaja ja võistluste ajaloo edukaim koondis (koos NSV Liidu perioodiga) Venemaa piirdus vaid ühe kullaga, mille kuni 87 kg kaaluvate naiste seas teenis Darja Ahmerova. | Talahadze püstitas maailmarekordid ja võitis viienda EM-tiitli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27-aastane Talahadze püstitas maailmarekordi 222 kg ka rebimises ja lisas sellele tõukamises 263 kg. Mõlemas tõstmisviisis oli ta parim.
Grusiinile oli see karjääri viiendaks EM-kullaks. Lisaks on tema kaukas Rio de Janeiro olümpiakuld ja neli maailmameistritiitlit.
Hõbedale tulnud armeenlane Gor Minasjan kaotas Talahadzele 21 kiloga ehk sai kirja 465 kg. Pronksi võitis 445 kilogrammiga teine armeenlane Varazdat Lalajan.
Mart Seim jäi hiljuti läbipõetud koroonaviiruse tõttu Euroopa meistrivõistlustelt eemale.
Euroopa meistrivõistluste edukaimaks riigiks osutus Ukraina, kelle sportlased teenisid esikoha neljas kaalukategoorias. Kolm kuldmedalit sai Bulgaaria koondis.
Võõrustaja ja võistluste ajaloo edukaim koondis (koos NSV Liidu perioodiga) Venemaa piirdus vaid ühe kullaga, mille kuni 87 kg kaaluvate naiste seas teenis Darja Ahmerova.
### Response:
Talahadze püstitas maailmarekordid ja võitis viienda EM-tiitli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | On tore, et Eesti ja Vene välisminister lõpuks omavahel rääkisid. Seda polnud viis aastat juhtunud. Aga naabrid võiksid kasvõi telefonitsi suhelda, hoolimata erimeelsustest, nagu Eva-Maria Liimets ütles. Ja nagu üks tema varasemaid eelkäijaid, pikaaegne välisminister Urmas Paet lisas: keerulistel aegadel tuleb naabrite vahel suhelda kas või selleks, et olude muutumisel oleks lihtsam.
Olud ei muutu niipea, sai selgeks Liimetsa ja Lavrovi telefonikõnest.
See kõne toimus Eesti algatusel, sest Liimets tahtis Moskvale selgelt öelda, et Kaja Kallase valitsus on valmis Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisega edasi minema.
Aga Lavrov ei öelnud, et tore uudis, tema toetab seda ning nüüd peaksid teemat edasi arutama Eesti ja Venemaa parlamendid. Ei, ta nimetas piirilepingu ratifitseerimise "kohustuslikuks eeltingimuseks", et Eesti ühemõtteliselt loobuks territoriaalsete nõudmiste esitamisest Venemaale.
Härra Lavrov, Eesti on seda juba ammu teinud, kui Urmas Paet kirjutas seitse aastat tagasi koos teiega alla piirilepingule, mis määrab Eesti-Vene piirijoone enam-vähem sinna, kus see praegu kulgeb. Pealegi ei ole viimase 30 aasta jooksul ükski Eesti valitsus rääkinud Petserimaa või Jaanilinna tagasi küsimisest.
See "kohustuslik eeltingimus" on Vene välisministri poolt otsitud ettekääne.
Lavrovi tahtmatus ratifitseerida tema enda sõlmitud piirileping vaatab varjamatult vastu ka lausest, et "Venemaal soovitakse näha naabri (s.o. Eesti – toim) valmisolekut normaalse, mittevastanduva atmosfääri tekkeks kahepoolsetes suhetes".
Muidugi tahab Eesti naabritega normaalseid, mittevastanduvaid suhteid, kes ei tahaks. Aga tõlgime, mida Lavrov praeguses asjade seisus Liimetsale ütles. Et Eesti ei peaks toetama Venemaale rahvusvaheliste sanktsioonide kehtestamist Ukraina ründamise ja seal sõjategevuse toetamise pärast, ei peaks nüüd vähemalt avalikult muretsema Venemaa relvajõudude koondumise üle Ukraina piiride lähedale, ei peaks tõstatama niinimetatud Navalnõi küsimust jne.
Ehk otse öeldes: Eesti peaks muutma enda senist välispoliitilist kurssi, loobuma Euroopa Liidu ühtse välis- ja julgeolekupoliitika toetamisest ning NATO heidutusstrateegiast, siis võib rääkida ka Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisest. Võibolla, sest – nagu Lavrov mitte ainult enda pressiteate järgi, vaid ka tegelikult nende telefonikõnes Liimetsale ette luges – lisaks peab Eesti astuma konkreetseid samme, seoses massilise kodakondsusetuse, venekeelse elanikkonna diskrimineerimise, info- ja haridusruumist vene keele välja surumise ja ajaloo võltsimise katsetega.
Niisiis, me ei tohiks rääkida näiteks ühtsest koolist ega sellest, et 1940. aastal hävitas Nõukogude Liit Eesti iseseisvuse.
Väga hea, nüüd on siis teada, et nii pea pole Tallinnas põhjust piirilepingu ratifitseerimise juurde tagasi tulla.
Eesti ulatas käe, Venemaa ei võtnud seda vastu.
Urmas Paet tõmbas teemale joone diplomaatiliselt alla, öeldes, et piirilepingu enamvähem üheaegseks ratifitseerimiseks mõlema riigi parlamendis läheb veel aega.
Selleks läheb vaja ka tahet, aga mitte kõikvõimalikke lepingutesse mittepuutuvaid ettekäändeid, lisas Paet, pannes punkti lausega: "Praegune suhete pingestatus selle tahte teket aga ei toeta." | Toomas Sildam: Eesti ulatas käe, Venemaa ei võtnud seda vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
On tore, et Eesti ja Vene välisminister lõpuks omavahel rääkisid. Seda polnud viis aastat juhtunud. Aga naabrid võiksid kasvõi telefonitsi suhelda, hoolimata erimeelsustest, nagu Eva-Maria Liimets ütles. Ja nagu üks tema varasemaid eelkäijaid, pikaaegne välisminister Urmas Paet lisas: keerulistel aegadel tuleb naabrite vahel suhelda kas või selleks, et olude muutumisel oleks lihtsam.
Olud ei muutu niipea, sai selgeks Liimetsa ja Lavrovi telefonikõnest.
See kõne toimus Eesti algatusel, sest Liimets tahtis Moskvale selgelt öelda, et Kaja Kallase valitsus on valmis Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisega edasi minema.
Aga Lavrov ei öelnud, et tore uudis, tema toetab seda ning nüüd peaksid teemat edasi arutama Eesti ja Venemaa parlamendid. Ei, ta nimetas piirilepingu ratifitseerimise "kohustuslikuks eeltingimuseks", et Eesti ühemõtteliselt loobuks territoriaalsete nõudmiste esitamisest Venemaale.
Härra Lavrov, Eesti on seda juba ammu teinud, kui Urmas Paet kirjutas seitse aastat tagasi koos teiega alla piirilepingule, mis määrab Eesti-Vene piirijoone enam-vähem sinna, kus see praegu kulgeb. Pealegi ei ole viimase 30 aasta jooksul ükski Eesti valitsus rääkinud Petserimaa või Jaanilinna tagasi küsimisest.
See "kohustuslik eeltingimus" on Vene välisministri poolt otsitud ettekääne.
Lavrovi tahtmatus ratifitseerida tema enda sõlmitud piirileping vaatab varjamatult vastu ka lausest, et "Venemaal soovitakse näha naabri (s.o. Eesti – toim) valmisolekut normaalse, mittevastanduva atmosfääri tekkeks kahepoolsetes suhetes".
Muidugi tahab Eesti naabritega normaalseid, mittevastanduvaid suhteid, kes ei tahaks. Aga tõlgime, mida Lavrov praeguses asjade seisus Liimetsale ütles. Et Eesti ei peaks toetama Venemaale rahvusvaheliste sanktsioonide kehtestamist Ukraina ründamise ja seal sõjategevuse toetamise pärast, ei peaks nüüd vähemalt avalikult muretsema Venemaa relvajõudude koondumise üle Ukraina piiride lähedale, ei peaks tõstatama niinimetatud Navalnõi küsimust jne.
Ehk otse öeldes: Eesti peaks muutma enda senist välispoliitilist kurssi, loobuma Euroopa Liidu ühtse välis- ja julgeolekupoliitika toetamisest ning NATO heidutusstrateegiast, siis võib rääkida ka Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisest. Võibolla, sest – nagu Lavrov mitte ainult enda pressiteate järgi, vaid ka tegelikult nende telefonikõnes Liimetsale ette luges – lisaks peab Eesti astuma konkreetseid samme, seoses massilise kodakondsusetuse, venekeelse elanikkonna diskrimineerimise, info- ja haridusruumist vene keele välja surumise ja ajaloo võltsimise katsetega.
Niisiis, me ei tohiks rääkida näiteks ühtsest koolist ega sellest, et 1940. aastal hävitas Nõukogude Liit Eesti iseseisvuse.
Väga hea, nüüd on siis teada, et nii pea pole Tallinnas põhjust piirilepingu ratifitseerimise juurde tagasi tulla.
Eesti ulatas käe, Venemaa ei võtnud seda vastu.
Urmas Paet tõmbas teemale joone diplomaatiliselt alla, öeldes, et piirilepingu enamvähem üheaegseks ratifitseerimiseks mõlema riigi parlamendis läheb veel aega.
Selleks läheb vaja ka tahet, aga mitte kõikvõimalikke lepingutesse mittepuutuvaid ettekäändeid, lisas Paet, pannes punkti lausega: "Praegune suhete pingestatus selle tahte teket aga ei toeta."
### Response:
Toomas Sildam: Eesti ulatas käe, Venemaa ei võtnud seda vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29-aastane mängija alustas päeva kuuenda koha jagamiselt tulemusega neli alla par 'i, aga kulutas laupäeval vaid 65 lööki ja saavutas konkurentide ees neljalöögilise edu.
Matsuyama pole suurturniire võitnud, kuid jagas 2017. aasta USA lahtistel teist kohta. Mastersil pärineb ta parim tulemus 2015. aastast, kui lõpetas viiendana. Ükski Aasia mängija pole varem Mastersit võitnud.
Enne pühapäevaseid etteasteid jäävad jaapanlasest nelja löögi kaugusele austraallane Marc Leishman, inglane Justin Rose, ameeriklane Xander Schauffele ja ameeriklane Will Zalatoris.
Kuuendal kohal asub kanadalane Corey Conners (-6), kes kolmandal rajal (par 3) tegi ka hole-in-one 'i ehk saatis palli ühe löögiga auku. | Mastersil tõusis liidrikohale jaapanlane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29-aastane mängija alustas päeva kuuenda koha jagamiselt tulemusega neli alla par 'i, aga kulutas laupäeval vaid 65 lööki ja saavutas konkurentide ees neljalöögilise edu.
Matsuyama pole suurturniire võitnud, kuid jagas 2017. aasta USA lahtistel teist kohta. Mastersil pärineb ta parim tulemus 2015. aastast, kui lõpetas viiendana. Ükski Aasia mängija pole varem Mastersit võitnud.
Enne pühapäevaseid etteasteid jäävad jaapanlasest nelja löögi kaugusele austraallane Marc Leishman, inglane Justin Rose, ameeriklane Xander Schauffele ja ameeriklane Will Zalatoris.
Kuuendal kohal asub kanadalane Corey Conners (-6), kes kolmandal rajal (par 3) tegi ka hole-in-one 'i ehk saatis palli ühe löögiga auku.
### Response:
Mastersil tõusis liidrikohale jaapanlane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kirjastuse Pilgrim juht Tiina Ristimets ütles, et neil oli Kaja Heinsaluga algusest peale jutt, et raamatu autor on Heinsalu ning Raud koostaja-toimetaja, paraku raamatu kirjutamise käigus tööpanused muutusid. "Kuna mõlemad tegid oma tööd samaväärselt, soovis Neeme Raud olla Kaja Heinsalu kõrval kaasautoriks," rääkis Ristimets Eesti Ekspressile.
"Intervjuude tegija ei ole koostaja, vaid autor," selgitas Raud, lisades, et tema idee oli ka raamatu pealkiri, üldkontseptsioon, kujundusidee, Kaupo Kikkase kaasamine fotode tegemiseks ja sissejuhatav essee. "Ja siis lohutusauhinnana pandi minu nimi kaanele, sest raamatut on vaja ju müüa. Ma ei nõustunud sellega," ütleb Raud, rõhutades, et mingeid rahalisi proteste tal pole, küsimus on põhimõtteline.
Kaja Heinsalu ei olnud nõus Ekspressile vastama, miks ta ei taha Neeme Rauda pidada kaasautoriks. "Neeme Raua kui olulise koostaja nimi on esikaanel ja minu soov oleks, et see ka nii jääb."
Tiina Ristimets möönis, et kirjastus on nõus, kui raamatul on kaks kaasautorit, kuid see oleneb siiski Kaja Heinsalu ja Neeme Raua omavahelisest kokkuleppele saamisest. | Neeme Raua intervjuuraamat sõltuvusest ei jõudnud erimeelsuste tõttu trükki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kirjastuse Pilgrim juht Tiina Ristimets ütles, et neil oli Kaja Heinsaluga algusest peale jutt, et raamatu autor on Heinsalu ning Raud koostaja-toimetaja, paraku raamatu kirjutamise käigus tööpanused muutusid. "Kuna mõlemad tegid oma tööd samaväärselt, soovis Neeme Raud olla Kaja Heinsalu kõrval kaasautoriks," rääkis Ristimets Eesti Ekspressile.
"Intervjuude tegija ei ole koostaja, vaid autor," selgitas Raud, lisades, et tema idee oli ka raamatu pealkiri, üldkontseptsioon, kujundusidee, Kaupo Kikkase kaasamine fotode tegemiseks ja sissejuhatav essee. "Ja siis lohutusauhinnana pandi minu nimi kaanele, sest raamatut on vaja ju müüa. Ma ei nõustunud sellega," ütleb Raud, rõhutades, et mingeid rahalisi proteste tal pole, küsimus on põhimõtteline.
Kaja Heinsalu ei olnud nõus Ekspressile vastama, miks ta ei taha Neeme Rauda pidada kaasautoriks. "Neeme Raua kui olulise koostaja nimi on esikaanel ja minu soov oleks, et see ka nii jääb."
Tiina Ristimets möönis, et kirjastus on nõus, kui raamatul on kaks kaasautorit, kuid see oleneb siiski Kaja Heinsalu ja Neeme Raua omavahelisest kokkuleppele saamisest.
### Response:
Neeme Raua intervjuuraamat sõltuvusest ei jõudnud erimeelsuste tõttu trükki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval kasutati vaktsineerimisel kolme vaktsiini. AstraZeneca vaktsiini Vaxzevriaga tehti vaktsineerimisi 1946, neist 1598 doosi üle 60-aastastele ja 348 doosi alla 60-aastastele
Pfizer/BioNTech vaktsiin Comirnatyga tehti vaktsineerimisi 10 142, neist 7977 doosi üle 60-aastastele ja 2165 doosi alla 60-aastastele. Moderna vaktsiiniga tehti vaktsineerimisi 812, neist 646 üle 60-aastastele ja 166 alla 60-aastastele, öeldi sotsiaalministeeriumist.
"Andmete põhjal näeme, et valdav osa vaktsineerimistest tehti neljapäeva jooksul üle 60-aastastele inimestele. Perearstinimistutes on palju ka alla 60-aastaseid riskirühma patsiente ja seetõttu võib arvata, et suur osa noorematest vaktsineeritutest on perearstide nimistutes olevad riskirühma patsiendid," ütles ministeeriumi pressiesindaja Eva Lehtla.
Lehtla lisas, et kuna immunoprofülaktika ekspertkomisjon on andnud soovituse uute andmete laekumiseni mitte alustada Vaxzevriaga uusi vaktsiinikuure alla 60-aastastel inimestel, siis võib eeldada, et AstraZeneca vaktsiini puhul oli alla 60-aastaste vaktsineeritute enamjaolt tegemist veebruaris 1. doosi saanud inimeste teiste doosidega.
Lehtla kinnitas, et iga vaktsiinidoosi, sealhulgas neid, millest keegi on loobunud, peab praegu kasutama ennekõike vanemaealiste riskirühma inimeste kaitsmiseks. | Vaktsineerimise rekordpäeval tehti 80 protsenti süstidest üle 60-aastastele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval kasutati vaktsineerimisel kolme vaktsiini. AstraZeneca vaktsiini Vaxzevriaga tehti vaktsineerimisi 1946, neist 1598 doosi üle 60-aastastele ja 348 doosi alla 60-aastastele
Pfizer/BioNTech vaktsiin Comirnatyga tehti vaktsineerimisi 10 142, neist 7977 doosi üle 60-aastastele ja 2165 doosi alla 60-aastastele. Moderna vaktsiiniga tehti vaktsineerimisi 812, neist 646 üle 60-aastastele ja 166 alla 60-aastastele, öeldi sotsiaalministeeriumist.
"Andmete põhjal näeme, et valdav osa vaktsineerimistest tehti neljapäeva jooksul üle 60-aastastele inimestele. Perearstinimistutes on palju ka alla 60-aastaseid riskirühma patsiente ja seetõttu võib arvata, et suur osa noorematest vaktsineeritutest on perearstide nimistutes olevad riskirühma patsiendid," ütles ministeeriumi pressiesindaja Eva Lehtla.
Lehtla lisas, et kuna immunoprofülaktika ekspertkomisjon on andnud soovituse uute andmete laekumiseni mitte alustada Vaxzevriaga uusi vaktsiinikuure alla 60-aastastel inimestel, siis võib eeldada, et AstraZeneca vaktsiini puhul oli alla 60-aastaste vaktsineeritute enamjaolt tegemist veebruaris 1. doosi saanud inimeste teiste doosidega.
Lehtla kinnitas, et iga vaktsiinidoosi, sealhulgas neid, millest keegi on loobunud, peab praegu kasutama ennekõike vanemaealiste riskirühma inimeste kaitsmiseks.
### Response:
Vaktsineerimise rekordpäeval tehti 80 protsenti süstidest üle 60-aastastele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise ainsa värava lõi 77. minutil Interi kaitsja Matteo Darmian. Klavan veetis terve mängu Cagliari varumeestepingil.
Interil on 30 mänguga kogutud 74 punkti ja edu lähimaja jälitaja AC Milani ees on kaheksa vooru enne lõppu 11 silma. Cagliari on 22 punktiga 18. ehk väljakukkumisohus. | Klavani klubi alistus liider Interile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise ainsa värava lõi 77. minutil Interi kaitsja Matteo Darmian. Klavan veetis terve mängu Cagliari varumeestepingil.
Interil on 30 mänguga kogutud 74 punkti ja edu lähimaja jälitaja AC Milani ees on kaheksa vooru enne lõppu 11 silma. Cagliari on 22 punktiga 18. ehk väljakukkumisohus.
### Response:
Klavani klubi alistus liider Interile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Muidugi ei kavatse keegi sõja suunas liikuda ja üldiselt ei aktsepteeri keegi sellise sõja võimalust," ütles Peskov usutluses telekanali Rossija 1 saatejuhile Pavel Zarubinile programmis "Moskva. Kreml. Putin".
Pressiesindaja sõnul ei aktsepteeri keegi ka kodusõja võimalust Ukrainas. "Venemaa pole kunagi olnud selle konflikti osaline. Kuid Venemaa on alati öelnud, et ei jää riigi kaguosas elavate venekeelsete inimeste saatuse puhul osavõtmatuks," ütles ta.
Peskovi sõnul selgitab Moskva oma arusaama Donbassi kohta kannatlikult, ehkki Kiiev püüab kadestusväärse visadusega kujutada Venemaad konflikti osapoolena.
"See ei ole nii. Venemaa pole konflikti osapool," väitis Vene presidendi pressiesindaja. "Venemaa rakendab kõiki jõupingutusi, et seda konflikti reguleerida. Ja me jätkame seda selgitustööd väsimatult."
Peskov väitis ka, et Normandia nelikusse kuuluvad riigid, kui välja arvata Ukraina, saavad sellest aru.
"Kuid ilmselt on Ukraina nende jaoks enfant terrible ja seda jubedat last ei saa hüljata, aga temaga on hirmus palju peavalu. Umbes nii võib see olla," rääkis Peskov.
Kõneldes olukorrast Donbassis väitis ta, et peamiselt iseloomustab seda Ukraina relvajõudude provokatsiooniliste tegevuste kasv. "See tähendab, et toimuvad provokatsioonid ja vastuseks provokatsioonidele avatakse tuli," lausus Peskov.
Kuna pinge olevat väga kõrge, polevat konflikti rahustamine võimalik.
Valitseb oht, et Ukraina konfliktis võidakse üleöö lõkkele puhuda kodusõja, mille pärast Venemaa on Peskovi sõnul väga mures. Seetõttu ei välista Moskva, et Ukraina võib asuda jõumeetodiga ka siseprobleeme lahendama, mis olevat Venemaa jaoks ohtlik ja sundivat suurendama jõupingutusi oma julgeoleku tagamiseks, kinnitas pressiesindaja.
"Seega on meie kõrval riik, kus võidakse taas alustada kodusõda," väitis Peskov. "Kas see on meile ohtlik? Muidugi on. Kas me peame võtma meetmeid oma julgeoleku tagamiseks? Peame."
Peskovilt küsiti, kas vastab tõele, et Saksa kantsler Angela Merkel nõudis vestluses Putiniga "Venemaa sõjalise kohaloleku piiramist Ida-Ukrainas".
"Ei, Merkel ütles tegelikult seda, et Euroopale valmistab muret Vene vägede koondumine piirialale. Jah, seda ta ütles ja sellist muret väljendas," vastas Peskov.
Selle järel olevat selgitatud Peskovi sõnul Merkelile tegelikku olukorda.
"Kuidas me oma vägesid oma territooriumil ümber paigutame või kuhu neid paigutame, on meie oma asi, siseasi. Ja see ei pea kellelegi muret valmistama. Venemaa pole iialgi kellegi jaoks ohtu kujutanud," kinnitas Kremli pressiesindaja.
Ida-Ukrainas on teravnenud vastasseis valitsusvägede ja separatistide vahel. Konflikt piirkonnas kestab 2014. aastast alates. Venemaa on toonud oma väed piiri lähedale ja hoiatanud Ukrainat katsete eest hõivata separatistide territooriumi. Kiiev eitab valmistumist pealetungiks.
Valge Maja andmetel on Vene vägede arv Ukraina piiril suurim alates 2014. aastast. | Peskov: sõda Ukrainaga ei tule, tulla võib Ukraina kodusõda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Muidugi ei kavatse keegi sõja suunas liikuda ja üldiselt ei aktsepteeri keegi sellise sõja võimalust," ütles Peskov usutluses telekanali Rossija 1 saatejuhile Pavel Zarubinile programmis "Moskva. Kreml. Putin".
Pressiesindaja sõnul ei aktsepteeri keegi ka kodusõja võimalust Ukrainas. "Venemaa pole kunagi olnud selle konflikti osaline. Kuid Venemaa on alati öelnud, et ei jää riigi kaguosas elavate venekeelsete inimeste saatuse puhul osavõtmatuks," ütles ta.
Peskovi sõnul selgitab Moskva oma arusaama Donbassi kohta kannatlikult, ehkki Kiiev püüab kadestusväärse visadusega kujutada Venemaad konflikti osapoolena.
"See ei ole nii. Venemaa pole konflikti osapool," väitis Vene presidendi pressiesindaja. "Venemaa rakendab kõiki jõupingutusi, et seda konflikti reguleerida. Ja me jätkame seda selgitustööd väsimatult."
Peskov väitis ka, et Normandia nelikusse kuuluvad riigid, kui välja arvata Ukraina, saavad sellest aru.
"Kuid ilmselt on Ukraina nende jaoks enfant terrible ja seda jubedat last ei saa hüljata, aga temaga on hirmus palju peavalu. Umbes nii võib see olla," rääkis Peskov.
Kõneldes olukorrast Donbassis väitis ta, et peamiselt iseloomustab seda Ukraina relvajõudude provokatsiooniliste tegevuste kasv. "See tähendab, et toimuvad provokatsioonid ja vastuseks provokatsioonidele avatakse tuli," lausus Peskov.
Kuna pinge olevat väga kõrge, polevat konflikti rahustamine võimalik.
Valitseb oht, et Ukraina konfliktis võidakse üleöö lõkkele puhuda kodusõja, mille pärast Venemaa on Peskovi sõnul väga mures. Seetõttu ei välista Moskva, et Ukraina võib asuda jõumeetodiga ka siseprobleeme lahendama, mis olevat Venemaa jaoks ohtlik ja sundivat suurendama jõupingutusi oma julgeoleku tagamiseks, kinnitas pressiesindaja.
"Seega on meie kõrval riik, kus võidakse taas alustada kodusõda," väitis Peskov. "Kas see on meile ohtlik? Muidugi on. Kas me peame võtma meetmeid oma julgeoleku tagamiseks? Peame."
Peskovilt küsiti, kas vastab tõele, et Saksa kantsler Angela Merkel nõudis vestluses Putiniga "Venemaa sõjalise kohaloleku piiramist Ida-Ukrainas".
"Ei, Merkel ütles tegelikult seda, et Euroopale valmistab muret Vene vägede koondumine piirialale. Jah, seda ta ütles ja sellist muret väljendas," vastas Peskov.
Selle järel olevat selgitatud Peskovi sõnul Merkelile tegelikku olukorda.
"Kuidas me oma vägesid oma territooriumil ümber paigutame või kuhu neid paigutame, on meie oma asi, siseasi. Ja see ei pea kellelegi muret valmistama. Venemaa pole iialgi kellegi jaoks ohtu kujutanud," kinnitas Kremli pressiesindaja.
Ida-Ukrainas on teravnenud vastasseis valitsusvägede ja separatistide vahel. Konflikt piirkonnas kestab 2014. aastast alates. Venemaa on toonud oma väed piiri lähedale ja hoiatanud Ukrainat katsete eest hõivata separatistide territooriumi. Kiiev eitab valmistumist pealetungiks.
Valge Maja andmetel on Vene vägede arv Ukraina piiril suurim alates 2014. aastast.
### Response:
Peskov: sõda Ukrainaga ei tule, tulla võib Ukraina kodusõda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tõid plaadile" What Have You Become?" kokku eri kohad ja helid, mida sa muusiku ja inimesena kogenud oled, piiritlemata end konkreetsete žanrite ja meeleoludega. Millised need maailmad on, mida siin kuulda võib?
Eks kõik see, mida ma kuulnud ja kogenud olen, toimib praeguseks mingil alateadlikul tasandil, teadlikult ma väga ei jäljenda kedagi ega midagi. Aga plaadi referentslugude seast võib leida näiteks Tansaaniast kogutud arhiivisalvestised, Enya, Maarja Nuudi, Billie Eilishi jpm.
" What Have You Become?" tundub väga isiklik album. Mis teemasid sa siin lahkad ning kuidas selle valmimine sind ennast kasvatas?
Praegu tagasi vaadates näib, et mul oli vaja mõned asjad lihtsalt südamelt ära saada, kuidagi vormistada see suureks saamise veider ja valulik periood. Lugude kirjutamise ajal tundus, et paljudes mind ümbritsevates seltskondades ei olnud hea toon liiga negatiivset juttu rääkida. "Lihtsalt usu endasse", " you attract what you radiate" ja muud väljendid. Nägin, kui ohtlikud need võivad olla, kui neid põhjalikult lahti ei seletata; kuidas üks noor inimene võibki noorte hulgas kulutulena levivaid manifesteerimise õpetusi lugedes jõuda järeldusele, et ta on kõiges ise süüdi. Trotsist selle kõige vastu oli vist paratamatu, et loominguhetkedel just need maha vaikitud mured ja mõtted välja tulid. Ja nüüd saab kergusega järgmiste väljakutsete juurde edasi liikuda.
Plaat on ka sinu enda produtseeritud. Kas olid produtseerimisega varem kokku puutunud ning kuidas see protsess sinu jaoks kulges?
See tuli hästi loomulikult. Eks ma olin kõike seda, mida mu albumi produtseerimine tähendas, juba mõnda aega teinud, teadvustamata, kuidas seda nimetatakse. Ma tegin lihtsalt mussi ja õppides sammhaaval, kuidas mu peas kõlavat arvutis realiseerida, saigi sellest sujuvalt produtseerimine. Siinkohal võlgnen tänu ka Viljandi parimale helitehnoloogia õppejõule Jose Diogo Nevesile, kes selgitas meile, et tehnika ei pea jääma ainult tehnoloogide kätte, muusikud oskavad seda vahel hoopis teistmoodi ja loomingulisemalt kasutada.
Sa oled öelnud, et sinu jaoks algab kõik sõnadest, olgu see laulu tekst või pealkiri. Sinu varasema koosseisuga Pihlap.uud rõhutasite te samuti eesti keele olulisust ja eesti luulet. Kas keele tähtsus muusikas on sinu arvates aja jooksul muutunud? Keda sa muusikas sõnade tasandil hindad ning kuidas sa enda oskuseid selles lihvid?
Keele tähtsus muusikas ei muutu vist nii väga aja jooksul, kuivõrd erineb žanriti. Loos peab midagi head olema, mõnikord on see tekst, mõnikord on see miski muu. Kuna mul isiklikult tekib tugev side tekstiga ja sõnad võimaldavad oma ideid vahel palju otsesemalt ja ausamalt väljendada, siis tundub loomulik seda kasutada.
Hindan väga artiste, kes oskavad oma mõtteid lihtsalt ja otse välja öelda, mõjumata sealjuures liiga kohmakalt, üks parimaid näiteid on norra laulja Emilie Nicolas. Minul oli noore kasvava naisena mingil hetkel väga vaja tema sõnu kuulda ja soovitan igal 16–99-aastasel tüdrukul sama teha. Eesti keele lemmikmuusad on Marten Kuningas, Taavi-Peeter Liiv ja Tiina Tubli. Ja kuigi hea tekstiga musa leidub mõlemas keeles palju, siis iseenda sõnavara ja oskusi täiendan pigem hoopis luulet lugedes.
Mis kriteeriume sa muusika puhul veel hindad?
Oleneb muusikast. Muusikal on alati funktsioon. Mõnikord on see panna inimesed tantsima, mõnikord midagi õpetada, mõnikord aidata aega mööda saata, mõnikord raske töö tegemist kergendada, mõnikord ilusat hetke kaunistada. Kui ta oma funktsiooni täidab, siis jääb üle vaid õigel hetkel õige lugu mängima panna.
Mida pead muusikuna kõige suuremaks väljakutseks?
See kõlab küll klišeena, aga minu arust on tihti kõige suurem väljakutse uskuda endasse. Uskuda nii palju, et ilmudki iga päev kohale ja teed selle "kodutöö" ära, ka siis, kui tulemusi veel ei paista. Kuni ühel hetkel oled piisavalt hea. Ja siis uskuda endasse nii palju, et julgeda panna see asi välja. Ja siis uskuda nii palju, et tööd jätkata. Muud nagu polegi, tehnika on tänapäeval odav ja õppematerjalid kättesaadavad, looming igaühe sees kuskil ise olemas. | Maris Pihlap: looming on igaühe sees kuskil olemas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tõid plaadile" What Have You Become?" kokku eri kohad ja helid, mida sa muusiku ja inimesena kogenud oled, piiritlemata end konkreetsete žanrite ja meeleoludega. Millised need maailmad on, mida siin kuulda võib?
Eks kõik see, mida ma kuulnud ja kogenud olen, toimib praeguseks mingil alateadlikul tasandil, teadlikult ma väga ei jäljenda kedagi ega midagi. Aga plaadi referentslugude seast võib leida näiteks Tansaaniast kogutud arhiivisalvestised, Enya, Maarja Nuudi, Billie Eilishi jpm.
" What Have You Become?" tundub väga isiklik album. Mis teemasid sa siin lahkad ning kuidas selle valmimine sind ennast kasvatas?
Praegu tagasi vaadates näib, et mul oli vaja mõned asjad lihtsalt südamelt ära saada, kuidagi vormistada see suureks saamise veider ja valulik periood. Lugude kirjutamise ajal tundus, et paljudes mind ümbritsevates seltskondades ei olnud hea toon liiga negatiivset juttu rääkida. "Lihtsalt usu endasse", " you attract what you radiate" ja muud väljendid. Nägin, kui ohtlikud need võivad olla, kui neid põhjalikult lahti ei seletata; kuidas üks noor inimene võibki noorte hulgas kulutulena levivaid manifesteerimise õpetusi lugedes jõuda järeldusele, et ta on kõiges ise süüdi. Trotsist selle kõige vastu oli vist paratamatu, et loominguhetkedel just need maha vaikitud mured ja mõtted välja tulid. Ja nüüd saab kergusega järgmiste väljakutsete juurde edasi liikuda.
Plaat on ka sinu enda produtseeritud. Kas olid produtseerimisega varem kokku puutunud ning kuidas see protsess sinu jaoks kulges?
See tuli hästi loomulikult. Eks ma olin kõike seda, mida mu albumi produtseerimine tähendas, juba mõnda aega teinud, teadvustamata, kuidas seda nimetatakse. Ma tegin lihtsalt mussi ja õppides sammhaaval, kuidas mu peas kõlavat arvutis realiseerida, saigi sellest sujuvalt produtseerimine. Siinkohal võlgnen tänu ka Viljandi parimale helitehnoloogia õppejõule Jose Diogo Nevesile, kes selgitas meile, et tehnika ei pea jääma ainult tehnoloogide kätte, muusikud oskavad seda vahel hoopis teistmoodi ja loomingulisemalt kasutada.
Sa oled öelnud, et sinu jaoks algab kõik sõnadest, olgu see laulu tekst või pealkiri. Sinu varasema koosseisuga Pihlap.uud rõhutasite te samuti eesti keele olulisust ja eesti luulet. Kas keele tähtsus muusikas on sinu arvates aja jooksul muutunud? Keda sa muusikas sõnade tasandil hindad ning kuidas sa enda oskuseid selles lihvid?
Keele tähtsus muusikas ei muutu vist nii väga aja jooksul, kuivõrd erineb žanriti. Loos peab midagi head olema, mõnikord on see tekst, mõnikord on see miski muu. Kuna mul isiklikult tekib tugev side tekstiga ja sõnad võimaldavad oma ideid vahel palju otsesemalt ja ausamalt väljendada, siis tundub loomulik seda kasutada.
Hindan väga artiste, kes oskavad oma mõtteid lihtsalt ja otse välja öelda, mõjumata sealjuures liiga kohmakalt, üks parimaid näiteid on norra laulja Emilie Nicolas. Minul oli noore kasvava naisena mingil hetkel väga vaja tema sõnu kuulda ja soovitan igal 16–99-aastasel tüdrukul sama teha. Eesti keele lemmikmuusad on Marten Kuningas, Taavi-Peeter Liiv ja Tiina Tubli. Ja kuigi hea tekstiga musa leidub mõlemas keeles palju, siis iseenda sõnavara ja oskusi täiendan pigem hoopis luulet lugedes.
Mis kriteeriume sa muusika puhul veel hindad?
Oleneb muusikast. Muusikal on alati funktsioon. Mõnikord on see panna inimesed tantsima, mõnikord midagi õpetada, mõnikord aidata aega mööda saata, mõnikord raske töö tegemist kergendada, mõnikord ilusat hetke kaunistada. Kui ta oma funktsiooni täidab, siis jääb üle vaid õigel hetkel õige lugu mängima panna.
Mida pead muusikuna kõige suuremaks väljakutseks?
See kõlab küll klišeena, aga minu arust on tihti kõige suurem väljakutse uskuda endasse. Uskuda nii palju, et ilmudki iga päev kohale ja teed selle "kodutöö" ära, ka siis, kui tulemusi veel ei paista. Kuni ühel hetkel oled piisavalt hea. Ja siis uskuda endasse nii palju, et julgeda panna see asi välja. Ja siis uskuda nii palju, et tööd jätkata. Muud nagu polegi, tehnika on tänapäeval odav ja õppematerjalid kättesaadavad, looming igaühe sees kuskil ise olemas.
### Response:
Maris Pihlap: looming on igaühe sees kuskil olemas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väga tuulistes ilmaoludes ja äärmiselt põnevates duellides võitles Jäätma end pronksimatši, kus tal tuli alla vanduda eelringides parima tulemuse lasknud poolakale Lukasz Przybylskile tulemusega 135:138.
"Kuna tegemist oli hooaja esimese välistingimustes lastud võistlusega, siis võib üldjoontes selle tulemusega rahule jääda," kommenteeris Jäätma. "Sellise tuulega pole ma varem pidanud võistlema. Eks neljandaks jäämine on ikka pigem kaotus kui võit, kuid täna läks nii. Alati ei saagi võita."
Plokkvibu naiste arvestuses saavutas Lisell Jäätma 6. koha.
Sportvibu naised on samuti välihooaega edukalt alustanud – eelringides ületasid Reena Pärnat ja Triinu Lilienthal oma hooaja esimestel välisvõistlustel A-normi kindlakäeliselt, saavutades vastavalt 26. (640, 70m) ja 31. koha (638, 70m).
Lisaks osalesid Türgis veel sportvibu mehed Märt Oona ja Karl Kivilo, kelle tulemused olid vastavalt 605 ja 585 (70 m) ning plokkvibu naised Maris Tetsmann (681), Hanna Liina Lippand (671) ja Emily Hõim (647). | Robin Jäätma pälvis Euroopa GP-etapil neljanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väga tuulistes ilmaoludes ja äärmiselt põnevates duellides võitles Jäätma end pronksimatši, kus tal tuli alla vanduda eelringides parima tulemuse lasknud poolakale Lukasz Przybylskile tulemusega 135:138.
"Kuna tegemist oli hooaja esimese välistingimustes lastud võistlusega, siis võib üldjoontes selle tulemusega rahule jääda," kommenteeris Jäätma. "Sellise tuulega pole ma varem pidanud võistlema. Eks neljandaks jäämine on ikka pigem kaotus kui võit, kuid täna läks nii. Alati ei saagi võita."
Plokkvibu naiste arvestuses saavutas Lisell Jäätma 6. koha.
Sportvibu naised on samuti välihooaega edukalt alustanud – eelringides ületasid Reena Pärnat ja Triinu Lilienthal oma hooaja esimestel välisvõistlustel A-normi kindlakäeliselt, saavutades vastavalt 26. (640, 70m) ja 31. koha (638, 70m).
Lisaks osalesid Türgis veel sportvibu mehed Märt Oona ja Karl Kivilo, kelle tulemused olid vastavalt 605 ja 585 (70 m) ning plokkvibu naised Maris Tetsmann (681), Hanna Liina Lippand (671) ja Emily Hõim (647).
### Response:
Robin Jäätma pälvis Euroopa GP-etapil neljanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 19.30 "OP" Rita Raave, 2020
Kell 19.45 "Siin ja praegu", 1999
Jüri Aarma külaliseks on Vanalinnastuudio näitleja Rita Raave.
Kell 20.45 "Nipernaadi", 1983
Toomas Nipernaadi teekond ümber suvise Eesti, talude ja perenaiste järgib kirjandusklassika ekraniseerimise kaanoneid. Rõõmus seikleja, kelle jaoks peaaegu kõik on võimalik, mängib naistega, tehes neid sellest hoolimata õnnelikumaks. Rolle vahetades muutub ta vahel ka endale koormaks ja on sunnitud jälle teele asuma. Režissöör Kaljo Kiisk valis Gailiti romaanist kõige iseloomulikumad lõigud ja sidus need peategelase mõõdule vastavaks tervikuks. Varjamatult poeetiline ja maaliliselt lavastatud "Nipernaadi" seob unistusi ning irooniat. Osades Tõnu Kark, Viire Valdma, Katrin Kohv, Aire Johanson, Rita Raave, Margus Oopkaup jt. Film taastati ja restaureeriti projekti Eesti film 100 raames.
Kell 22.15 "Luigeluum. Mängufilmi "Corrida" võtetel", 1982
Mängufilmi "Corrida" võtete argipäevast ja sellest tabamatust, mis ikka kunstitegija ees terendab ning mille poole püüdmiseta ei sünniks vist isegi ebaõnnestumisi. Muusika Sven Grünberg, operaator Dorian Supin. Auhind parima debüüdi eest dokumentaalfilmis režissöör Sulev Keedusele II Nõukogude Eesti filmifestivalil - Tallinn 1983.
Kell 22.40 "Corrida", 1982
Psühholoogiline armastusdraama. Film inimese igatsusest ilu, õnne ja harmoonia järele, mida saab saavutada vaid võltsi ning valet võites. Režissöör Olav Neuland, operaator Arvo Iho. Osades Rein Aren, Rita Raave, Sulev Luik.
Kell 00.10 "Näitleja. Rita Raave", 1990
Saates räägib Rita Raave näitlejaks olemisest, üksindusest, lilledest ja oma "minast". Intervjueerib Anne Tuuling. | ETV2 teemaõhtu on pühendatud Rita Raavele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 19.30 "OP" Rita Raave, 2020
Kell 19.45 "Siin ja praegu", 1999
Jüri Aarma külaliseks on Vanalinnastuudio näitleja Rita Raave.
Kell 20.45 "Nipernaadi", 1983
Toomas Nipernaadi teekond ümber suvise Eesti, talude ja perenaiste järgib kirjandusklassika ekraniseerimise kaanoneid. Rõõmus seikleja, kelle jaoks peaaegu kõik on võimalik, mängib naistega, tehes neid sellest hoolimata õnnelikumaks. Rolle vahetades muutub ta vahel ka endale koormaks ja on sunnitud jälle teele asuma. Režissöör Kaljo Kiisk valis Gailiti romaanist kõige iseloomulikumad lõigud ja sidus need peategelase mõõdule vastavaks tervikuks. Varjamatult poeetiline ja maaliliselt lavastatud "Nipernaadi" seob unistusi ning irooniat. Osades Tõnu Kark, Viire Valdma, Katrin Kohv, Aire Johanson, Rita Raave, Margus Oopkaup jt. Film taastati ja restaureeriti projekti Eesti film 100 raames.
Kell 22.15 "Luigeluum. Mängufilmi "Corrida" võtetel", 1982
Mängufilmi "Corrida" võtete argipäevast ja sellest tabamatust, mis ikka kunstitegija ees terendab ning mille poole püüdmiseta ei sünniks vist isegi ebaõnnestumisi. Muusika Sven Grünberg, operaator Dorian Supin. Auhind parima debüüdi eest dokumentaalfilmis režissöör Sulev Keedusele II Nõukogude Eesti filmifestivalil - Tallinn 1983.
Kell 22.40 "Corrida", 1982
Psühholoogiline armastusdraama. Film inimese igatsusest ilu, õnne ja harmoonia järele, mida saab saavutada vaid võltsi ning valet võites. Režissöör Olav Neuland, operaator Arvo Iho. Osades Rein Aren, Rita Raave, Sulev Luik.
Kell 00.10 "Näitleja. Rita Raave", 1990
Saates räägib Rita Raave näitlejaks olemisest, üksindusest, lilledest ja oma "minast". Intervjueerib Anne Tuuling.
### Response:
ETV2 teemaõhtu on pühendatud Rita Raavele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võiduaeg tähistas ka 31-aastase Ringi isiklikku rekordit. Senine tippmark, mis oli püstitatud 2017. aastal Gold Coast maratonil, paranes koguni 12 minutiga (2:54.29). Ringi heast vormist andis märku juba detsembrikuine 50 km jooks, kus tema 41,5 km vaheajaks märgiti 2:44.52, vahendab Marathon100.com.
Ringi võit oli ülekaalukas. Teise koha saanud Erchana Murray-Bartlett kaotas eestlannale 12 minutiga (2:54.25). "Jäiselt külm, tuuline, palju mägesid ja valu tegev varbaküün," kommenteeris Eesti jooksja oma võistlust sotsiaalmeedias.
Ringi elab Austraalias alates 2012. aastast, kuid 2018. aastal osales ta ka Tallinna maratonil, mille lõpetas tulemusega 3:05.13. | Ringi võitis Austraalias maratoni Eesti kõigi aegade üheksanda tulemusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võiduaeg tähistas ka 31-aastase Ringi isiklikku rekordit. Senine tippmark, mis oli püstitatud 2017. aastal Gold Coast maratonil, paranes koguni 12 minutiga (2:54.29). Ringi heast vormist andis märku juba detsembrikuine 50 km jooks, kus tema 41,5 km vaheajaks märgiti 2:44.52, vahendab Marathon100.com.
Ringi võit oli ülekaalukas. Teise koha saanud Erchana Murray-Bartlett kaotas eestlannale 12 minutiga (2:54.25). "Jäiselt külm, tuuline, palju mägesid ja valu tegev varbaküün," kommenteeris Eesti jooksja oma võistlust sotsiaalmeedias.
Ringi elab Austraalias alates 2012. aastast, kuid 2018. aastal osales ta ka Tallinna maratonil, mille lõpetas tulemusega 3:05.13.
### Response:
Ringi võitis Austraalias maratoni Eesti kõigi aegade üheksanda tulemusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolfinaalis kahes mängus Szekszardi Atomerömüle alla jäänud Györ alustas pronksiseeriat isukalt, võites avaveerandi suurelt 27:14. Poolajaks näitas tabloo 50:35 eduseisu võõrustajatele. Kõik tehti viimseni selgeks pärast poolajapausi ja enne viimast veerandaega oli võõrustajate eduseis kasvanud 24-punktiliseks, kirjutab Korvpall24.ee.
Hea mängu tegi ka eestlanna Kadri-Ann Lass, kes veidi alla 17 mänguminuti jooksul viskas seitse punkti (kahesed 2/2, kolmesed 1/3) ja pani ühele vastaste viskele käe peale.
Kahe võiduni peetava seeria järgmine ja ühtlasi ka potentsiaalne otsustav kohtumine peetakse 14. aprillil Aluinventi kodusaalis.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Lass ja Györ on Ungaris pronksmedalitest ühe võidu kaugusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolfinaalis kahes mängus Szekszardi Atomerömüle alla jäänud Györ alustas pronksiseeriat isukalt, võites avaveerandi suurelt 27:14. Poolajaks näitas tabloo 50:35 eduseisu võõrustajatele. Kõik tehti viimseni selgeks pärast poolajapausi ja enne viimast veerandaega oli võõrustajate eduseis kasvanud 24-punktiliseks, kirjutab Korvpall24.ee.
Hea mängu tegi ka eestlanna Kadri-Ann Lass, kes veidi alla 17 mänguminuti jooksul viskas seitse punkti (kahesed 2/2, kolmesed 1/3) ja pani ühele vastaste viskele käe peale.
Kahe võiduni peetava seeria järgmine ja ühtlasi ka potentsiaalne otsustav kohtumine peetakse 14. aprillil Aluinventi kodusaalis.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Lass ja Györ on Ungaris pronksmedalitest ühe võidu kaugusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvuslik leinaperiood Suurbritannias lõpeb matusepäeval, kirjutab BBC.
Prints Philipi matused peetakse Windsori lossi Püha Jüri kabelis. Kohaliku aja järgi kell 15 peetakse ka üleriigiline vaikuseminut.
Matusele on lubatud vaid 30 inimest. Nende hulgas on Edinburghi hertsogi lapsed, lapselapsed ja teised lähimad pereliikmed. Briti peaminister Boris Johnson teatas, et tema matustel ei osale, kuna soovib, et osaleda saaks võimalikud palju pereliikmeid. Avalikkusel palutakse matusepaika mitte tulla.
Rahvas tõi möödunud päevadel Windsori lossi juurde palju lilli, kuid valitsus palus seda mitte teha ning annetada raha pigem heategevuseks.
Prints Philipi matuse korraldamisel on Buckinghami palee teatel lähtutult võimalikult palju hertsogi enda soovidest ning lisapiiranguid seab loomulikult leviv koroonaviiruse pandeemia.
Kuningliku perekonnaga osaleb matusel ka prints Harry, kes lendab kohale oma praegusest elupaigast Californiast. Tema abikaasa Meghan jääb Ameerikasse, kuna palee teatel ei lubanud lapseootel hertsoginna arst tal reisi ette võtta. | Prints Philip maetakse vaid 30 pereliikme juuresolekul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvuslik leinaperiood Suurbritannias lõpeb matusepäeval, kirjutab BBC.
Prints Philipi matused peetakse Windsori lossi Püha Jüri kabelis. Kohaliku aja järgi kell 15 peetakse ka üleriigiline vaikuseminut.
Matusele on lubatud vaid 30 inimest. Nende hulgas on Edinburghi hertsogi lapsed, lapselapsed ja teised lähimad pereliikmed. Briti peaminister Boris Johnson teatas, et tema matustel ei osale, kuna soovib, et osaleda saaks võimalikud palju pereliikmeid. Avalikkusel palutakse matusepaika mitte tulla.
Rahvas tõi möödunud päevadel Windsori lossi juurde palju lilli, kuid valitsus palus seda mitte teha ning annetada raha pigem heategevuseks.
Prints Philipi matuse korraldamisel on Buckinghami palee teatel lähtutult võimalikult palju hertsogi enda soovidest ning lisapiiranguid seab loomulikult leviv koroonaviiruse pandeemia.
Kuningliku perekonnaga osaleb matusel ka prints Harry, kes lendab kohale oma praegusest elupaigast Californiast. Tema abikaasa Meghan jääb Ameerikasse, kuna palee teatel ei lubanud lapseootel hertsoginna arst tal reisi ette võtta.
### Response:
Prints Philip maetakse vaid 30 pereliikme juuresolekul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kiiruskatsed on päris lõbusad, võistlen siin esimest korda," rääkis Tänak lõunapausil. "Tingimused on märjad, aga ühtlased ning on kasulik, kui saame ka sellistes oludes sõita. See on hea võimalus testida rehve märjaga."
Neuville lisas: "Sõidame esimest korda Pirelli asfaldirehvidega, mistõttu olin alguses ettevaatlikum. Üldiselt töötab kõik hästi, saame siin hea treeningu."
Võistluspäev jätkub Sanremos WRC masinatele kella 13.52-st. | Tänak oma esimesest Sanremo rallist: kiiruskatsed on päris lõbusad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kiiruskatsed on päris lõbusad, võistlen siin esimest korda," rääkis Tänak lõunapausil. "Tingimused on märjad, aga ühtlased ning on kasulik, kui saame ka sellistes oludes sõita. See on hea võimalus testida rehve märjaga."
Neuville lisas: "Sõidame esimest korda Pirelli asfaldirehvidega, mistõttu olin alguses ettevaatlikum. Üldiselt töötab kõik hästi, saame siin hea treeningu."
Võistluspäev jätkub Sanremos WRC masinatele kella 13.52-st.
### Response:
Tänak oma esimesest Sanremo rallist: kiiruskatsed on päris lõbusad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks kolmele väravale andis Matthews ka ühe resultatiivse söödu. Tegemist oli 23-aastase ameeriklase kolmanda kübaratrikiga ning hetkel on ta tänavuse NHL-i hooaja parimate väravaküttide pingereas 31 väravaga liidripositsioonil.
Kuuenda järjestikuse võidu aitasid Torontole tuua veel Mitchell Marner, Zach Hyman ja Ilja Mihhejev. Vastaste ridades sai värava seitsmendat kohtumist järjest kirja Connor Brown, mis tähistab Ottawa meeskonna rekordit.
Liigatabelis hoiab Toronto 59 punktiga põhjadivisjonis esikohta. Winnipeg Jets (53) on teisel ja Edmonton Oilers (52) kolmandal positsioonil. Ottawa on 30 punktiga viimasel ehk seitsmendal kohal.
Tulemused:
Dallas – Florida 4:1
Philadelphia – Boston 3:2
Carolina – Detroit 4:5 (la)
Columbus – Chicago 3:4
Montreal – Winnipeg 0:5
Toronto – Ottawa 6:5
Nashville – Tampa Bay 0:3
St. Louis – Minnesota 3:2
Calgary – Edmonton 5:0
San Jose – Los Angeles 2:4 | NHL: Matthews tõi kübaratrikiga Torontole kuuenda järjestikuse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks kolmele väravale andis Matthews ka ühe resultatiivse söödu. Tegemist oli 23-aastase ameeriklase kolmanda kübaratrikiga ning hetkel on ta tänavuse NHL-i hooaja parimate väravaküttide pingereas 31 väravaga liidripositsioonil.
Kuuenda järjestikuse võidu aitasid Torontole tuua veel Mitchell Marner, Zach Hyman ja Ilja Mihhejev. Vastaste ridades sai värava seitsmendat kohtumist järjest kirja Connor Brown, mis tähistab Ottawa meeskonna rekordit.
Liigatabelis hoiab Toronto 59 punktiga põhjadivisjonis esikohta. Winnipeg Jets (53) on teisel ja Edmonton Oilers (52) kolmandal positsioonil. Ottawa on 30 punktiga viimasel ehk seitsmendal kohal.
Tulemused:
Dallas – Florida 4:1
Philadelphia – Boston 3:2
Carolina – Detroit 4:5 (la)
Columbus – Chicago 3:4
Montreal – Winnipeg 0:5
Toronto – Ottawa 6:5
Nashville – Tampa Bay 0:3
St. Louis – Minnesota 3:2
Calgary – Edmonton 5:0
San Jose – Los Angeles 2:4
### Response:
NHL: Matthews tõi kübaratrikiga Torontole kuuenda järjestikuse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas on viimane aasta mõjutanud sinu tegutsemist erialaselt?
Hästi mitmekülgselt. Osalesin 2020. aasta sügisel Tallinn Fashion Weeki Kuldse Nõelakoja moe- show 'l, kuhu tegin suuremõõtmelisi aksessuaare kehale ning fantaasia ja võimekus olid täiesti laes. Teisalt, mõni aeg hiljem hääbus koos viiruse leviku kasvu, liikumispiirangute ning pimedusega mõtlemine ja energia pea olematuseni. Klientide seisukohast tunnen end hoituna ja olen selle eest lõpmata tänulik, sest tänu neile olen suutnud kulud tasa teenida.
Milline on olnud viimase aasta mõju sinu vaimsele, majanduslikule ja professionaalsele heaolule?
See küsimus tuleb väga heal ajal, sest vaimne tervis on mul just praegu tugevas fookuses. Ma ei võta ette ühtegi asja enne, kui olen oma südamelt küsinud, kuidas ta ennast tunneb. See fookus on väga hea ja vajalik, kuid ma ei oleks sellesse punkti ilmselt jõudnud ilma halvas kohas varem viibimata. Hirmu- ja teadmatusetunne on aasta lõikes ka suurte ja põnevate elumuutuste ning ettevõtmiste taustal ikkagi pidevalt oma kohaloluga märku andnud. Lõpuks see väsitab, rusub ning murendab julguse suurelt mõelda, rääkimata selles suunas tegutsemisest. Laine liigub loomulikult edasi majandusliku ja siis professionaalse heaolu suunas. Eks kõik on saanud kõigutatud, raputatud ja mõjutatud. Kuid sellel on omakorda olnud ka positiivne mõju – raputused on sundinud rohkem sissepoole vaatama ja looma rohujuuretasandil korrektuure, iseendas ja ettevõttes. Pannud küsima küsimusi nagu miks, kellele, kas, kuidas jne. Alati ei ole neile vastuseid ja aasta lõikes on need aeg-ajalt pinnale ujunud, pannud kahtlema ja ka väljaspoolt abi otsima.
Millist tuge või toetust oled selle aasta jooksul saanud, kui üldse?
Rahalise poole pealt alandas ruumi üürileandja möödunud aasta kevadel mõneks kuuks üüri. Kaasaelajate väsimatut toetust on aga olnud tõesti rohkesti. Kitsaskohtadest on selline toetus mind ikkagi läbi kandnud ja andnud jõudu edasirühkimiseks. Üks asi on emotsionaalne toetus ja julgustavad, usku sisendavad toetussõnad, teine aspekt on loomulikult klientide toetus, tänu kellele on mul olnud võimalik ka reaalselt oma tööd jätkata.
Mis on pettumust valmistanud?
Pettumus tekib seal, kus on lootused ja ootused. Üldiselt tekivad mul lootused/ootused siis, kui on selge visioon, mida tahan saada ja olemas meetod, kuidas selleni jõuda. Sageli viib soovituni ikkagi töö ja pühendumus. Eelmise aasta märtsis, epideemia alguses, sai aga selgeks, et ainult iseenda tööst ei pruugi piisata, sest väliseid tegureid, mis ootuseid võivad mõjutada, on rohkem kui hooman või mille ulatust mõistan. Selle käigus ei lubanud ma ootustel isegi tekkida. Pigem olen üllatunud, et olen kõigega toime tulnud.
Milliseid lahendusi või muutusi on sul tulnud jooksvalt leiutada ja ellu viia?
Väikeettevõtjana on mul rõõm, et kõik muutused ja ideed saavad teoks või läbikatsetatud lühikese ajaga. See on alati nii olnud ja pole ka epideemia-aasta mingi erand. Tekib mõte ja katsetame! Kui ei toimi, kohendame või loobume täiesti. Selles osas on põhimõtteliselt iga tegu katsetus ja väike leiutis. Siin annan endale ka hästi selgelt aru, et olla nii väike bränd on ka ühtaegu tore, sest võib endale põhimõtteliselt kõike lubada.
Millise perspektiivitundega vaatad oma tulevikku?
Tunnen kuidagi, et kõik on nii lahtine ja ebastabiilne, et mitte endale kõrgeid ootusi seada, püüan planeerida tulevikku lühiajalisemalt. Mingil hetkel ma vist ka tunnistasin endale kergendunult, et kui mu töö ehtekunstnikuna ei õnnestu, siis see on ka okei! Selle otsuse vastuvõtmine ja tunnistamine vabastas ja on andnud ruumi vabamalt hingata.
Kas sooviksid sellest pandeemia-aastast välja tuua ka midagi positiivset?
Juba varem mainitu ongi kandev osa positiivsest aspektist – usk minu tegemistesse on olnud vahepeal väljaspoolt suurem kui minu enda oma. See on olnud võimestav. Vaimse tervise halvenemise juures olen leidnud kõige kiuste tee ja fookuse selle parendamise suunas. Tegelikult on aasta olnud täis ägedaid ettevõtmisi – oma stuudiopinna üürimine, moe- show ja väike uuendav bränding, mis kindlasti on ka ettevõtlust toetanud. Minu jaoks on need olnud suured riskantsed sammud, mis on end ära tasunud ja kuhjaga häid emotsioone tagasi toonud.
Mis vajaks radikaalset muutmist, et kultuuriväli ja sellega ka laiemalt seotud inimesed nii kriisis kui kriisiväliselt paremini toime saaks tulla?
Olles õppinud nii kõrgemas kunstikoolis Pallas kui ka Eesti kunstiakadeemias, olen ma igatsenud ikka ja jälle finantsharidust. Igasugune kunsti-/kunstnikukoolitus võiks sisaldada ka finantskirjaoskust. Väikeettevõtja ja kunstnikuna peab suutma adapteeruda igasuguse olukorraga ka finantsiliselt. Ilmselgelt ei ole alustava kunstnikuna kellelgi finantstiimi kõrval, mis tähendab, et kõigil tuleb omapäi hakkama saada, et kulud-tulud rahulikult läbi analüüsida.
Toetused on toredad, aga üldine finantstarkus peab kasvama, sest ainuüksi toetuste najal äri ei tee, nende toel ehk võib protsessi pikendada, et jalad uuesti alla saada, kuid teadlikud otsused edasi liikumiseks tulevad ikkagi ettevõtjatelt endilt. Loomulikult võiks rahatarkus juba varem ehk põhikoolis alguse saada.
Tahaksid sa jätta mingi üleskutse või õpetussõna kolleegidele, kes on end sarnasest olukorrast leidnud?
Kõige olulisem on leida enda jaoks vastus küsimusele "miks?". Miks ma seda teen, miks see vajalik on või, mis on see sisemine tung, mis mind valitud teed käima paneb ja miks? Niikuinii läheb varem või hiljem moel või teisel keeruliseks. Teadlik fookus abistab ja aitab rajal püsida. Vähemalt minul.
Mulle toimib ka igapäevane rutiin, mille loonud olen – hommikuti kirjutan, teen trenni (jooga, jooks või võimlemine) ja vaatan üle päevase kava, sean mini-eesmärgid, et mõttel oleks vähem ruumi hajuda. Kindlasti ei ole see universaalne ja igaühele toimib erinev rütm, kuid see on see, milles olen enda jaoks toe leidnud.
Kui sa saaksid saata sõnumi iseendale kolm aastat tagasi, mida sa ütleksid?
Kolm aastat tagasi sai alguse mu elu üks kõige keerulisemaid perioode ja sellele tagasi vaadates ma isegi ei tea, mida öelda. Arvan, et soovitaksin püüda rohkem püüda lõdvestuda ja lubada endal võtta aega olukorra seedimiseks, mis ilmselt oleks praegust vaimse tervise olukorda ka leevendanud. Aga see on kõik spekulatsioon. Kindlasti saadaksin endale aga sõnumi, et igal kümnel juhul tuleb kindlatesse kanalitesse investeerida!
Sigrid Kuusk on ehtekunstnik, kes loob tähelepanu armastavaid ehteid. Aeg-ajalt tegutseb ka vabakutselise fotograafina. | Segane aasta | Ehtekunstnik Sigrid Kuusk: püüan planeerida tulevikku lühiajalisemalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas on viimane aasta mõjutanud sinu tegutsemist erialaselt?
Hästi mitmekülgselt. Osalesin 2020. aasta sügisel Tallinn Fashion Weeki Kuldse Nõelakoja moe- show 'l, kuhu tegin suuremõõtmelisi aksessuaare kehale ning fantaasia ja võimekus olid täiesti laes. Teisalt, mõni aeg hiljem hääbus koos viiruse leviku kasvu, liikumispiirangute ning pimedusega mõtlemine ja energia pea olematuseni. Klientide seisukohast tunnen end hoituna ja olen selle eest lõpmata tänulik, sest tänu neile olen suutnud kulud tasa teenida.
Milline on olnud viimase aasta mõju sinu vaimsele, majanduslikule ja professionaalsele heaolule?
See küsimus tuleb väga heal ajal, sest vaimne tervis on mul just praegu tugevas fookuses. Ma ei võta ette ühtegi asja enne, kui olen oma südamelt küsinud, kuidas ta ennast tunneb. See fookus on väga hea ja vajalik, kuid ma ei oleks sellesse punkti ilmselt jõudnud ilma halvas kohas varem viibimata. Hirmu- ja teadmatusetunne on aasta lõikes ka suurte ja põnevate elumuutuste ning ettevõtmiste taustal ikkagi pidevalt oma kohaloluga märku andnud. Lõpuks see väsitab, rusub ning murendab julguse suurelt mõelda, rääkimata selles suunas tegutsemisest. Laine liigub loomulikult edasi majandusliku ja siis professionaalse heaolu suunas. Eks kõik on saanud kõigutatud, raputatud ja mõjutatud. Kuid sellel on omakorda olnud ka positiivne mõju – raputused on sundinud rohkem sissepoole vaatama ja looma rohujuuretasandil korrektuure, iseendas ja ettevõttes. Pannud küsima küsimusi nagu miks, kellele, kas, kuidas jne. Alati ei ole neile vastuseid ja aasta lõikes on need aeg-ajalt pinnale ujunud, pannud kahtlema ja ka väljaspoolt abi otsima.
Millist tuge või toetust oled selle aasta jooksul saanud, kui üldse?
Rahalise poole pealt alandas ruumi üürileandja möödunud aasta kevadel mõneks kuuks üüri. Kaasaelajate väsimatut toetust on aga olnud tõesti rohkesti. Kitsaskohtadest on selline toetus mind ikkagi läbi kandnud ja andnud jõudu edasirühkimiseks. Üks asi on emotsionaalne toetus ja julgustavad, usku sisendavad toetussõnad, teine aspekt on loomulikult klientide toetus, tänu kellele on mul olnud võimalik ka reaalselt oma tööd jätkata.
Mis on pettumust valmistanud?
Pettumus tekib seal, kus on lootused ja ootused. Üldiselt tekivad mul lootused/ootused siis, kui on selge visioon, mida tahan saada ja olemas meetod, kuidas selleni jõuda. Sageli viib soovituni ikkagi töö ja pühendumus. Eelmise aasta märtsis, epideemia alguses, sai aga selgeks, et ainult iseenda tööst ei pruugi piisata, sest väliseid tegureid, mis ootuseid võivad mõjutada, on rohkem kui hooman või mille ulatust mõistan. Selle käigus ei lubanud ma ootustel isegi tekkida. Pigem olen üllatunud, et olen kõigega toime tulnud.
Milliseid lahendusi või muutusi on sul tulnud jooksvalt leiutada ja ellu viia?
Väikeettevõtjana on mul rõõm, et kõik muutused ja ideed saavad teoks või läbikatsetatud lühikese ajaga. See on alati nii olnud ja pole ka epideemia-aasta mingi erand. Tekib mõte ja katsetame! Kui ei toimi, kohendame või loobume täiesti. Selles osas on põhimõtteliselt iga tegu katsetus ja väike leiutis. Siin annan endale ka hästi selgelt aru, et olla nii väike bränd on ka ühtaegu tore, sest võib endale põhimõtteliselt kõike lubada.
Millise perspektiivitundega vaatad oma tulevikku?
Tunnen kuidagi, et kõik on nii lahtine ja ebastabiilne, et mitte endale kõrgeid ootusi seada, püüan planeerida tulevikku lühiajalisemalt. Mingil hetkel ma vist ka tunnistasin endale kergendunult, et kui mu töö ehtekunstnikuna ei õnnestu, siis see on ka okei! Selle otsuse vastuvõtmine ja tunnistamine vabastas ja on andnud ruumi vabamalt hingata.
Kas sooviksid sellest pandeemia-aastast välja tuua ka midagi positiivset?
Juba varem mainitu ongi kandev osa positiivsest aspektist – usk minu tegemistesse on olnud vahepeal väljaspoolt suurem kui minu enda oma. See on olnud võimestav. Vaimse tervise halvenemise juures olen leidnud kõige kiuste tee ja fookuse selle parendamise suunas. Tegelikult on aasta olnud täis ägedaid ettevõtmisi – oma stuudiopinna üürimine, moe- show ja väike uuendav bränding, mis kindlasti on ka ettevõtlust toetanud. Minu jaoks on need olnud suured riskantsed sammud, mis on end ära tasunud ja kuhjaga häid emotsioone tagasi toonud.
Mis vajaks radikaalset muutmist, et kultuuriväli ja sellega ka laiemalt seotud inimesed nii kriisis kui kriisiväliselt paremini toime saaks tulla?
Olles õppinud nii kõrgemas kunstikoolis Pallas kui ka Eesti kunstiakadeemias, olen ma igatsenud ikka ja jälle finantsharidust. Igasugune kunsti-/kunstnikukoolitus võiks sisaldada ka finantskirjaoskust. Väikeettevõtja ja kunstnikuna peab suutma adapteeruda igasuguse olukorraga ka finantsiliselt. Ilmselgelt ei ole alustava kunstnikuna kellelgi finantstiimi kõrval, mis tähendab, et kõigil tuleb omapäi hakkama saada, et kulud-tulud rahulikult läbi analüüsida.
Toetused on toredad, aga üldine finantstarkus peab kasvama, sest ainuüksi toetuste najal äri ei tee, nende toel ehk võib protsessi pikendada, et jalad uuesti alla saada, kuid teadlikud otsused edasi liikumiseks tulevad ikkagi ettevõtjatelt endilt. Loomulikult võiks rahatarkus juba varem ehk põhikoolis alguse saada.
Tahaksid sa jätta mingi üleskutse või õpetussõna kolleegidele, kes on end sarnasest olukorrast leidnud?
Kõige olulisem on leida enda jaoks vastus küsimusele "miks?". Miks ma seda teen, miks see vajalik on või, mis on see sisemine tung, mis mind valitud teed käima paneb ja miks? Niikuinii läheb varem või hiljem moel või teisel keeruliseks. Teadlik fookus abistab ja aitab rajal püsida. Vähemalt minul.
Mulle toimib ka igapäevane rutiin, mille loonud olen – hommikuti kirjutan, teen trenni (jooga, jooks või võimlemine) ja vaatan üle päevase kava, sean mini-eesmärgid, et mõttel oleks vähem ruumi hajuda. Kindlasti ei ole see universaalne ja igaühele toimib erinev rütm, kuid see on see, milles olen enda jaoks toe leidnud.
Kui sa saaksid saata sõnumi iseendale kolm aastat tagasi, mida sa ütleksid?
Kolm aastat tagasi sai alguse mu elu üks kõige keerulisemaid perioode ja sellele tagasi vaadates ma isegi ei tea, mida öelda. Arvan, et soovitaksin püüda rohkem püüda lõdvestuda ja lubada endal võtta aega olukorra seedimiseks, mis ilmselt oleks praegust vaimse tervise olukorda ka leevendanud. Aga see on kõik spekulatsioon. Kindlasti saadaksin endale aga sõnumi, et igal kümnel juhul tuleb kindlatesse kanalitesse investeerida!
Sigrid Kuusk on ehtekunstnik, kes loob tähelepanu armastavaid ehteid. Aeg-ajalt tegutseb ka vabakutselise fotograafina.
### Response:
Segane aasta | Ehtekunstnik Sigrid Kuusk: püüan planeerida tulevikku lühiajalisemalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fosti jooksis maratoni isiklikku rekordit tähistava ajaga 2:10.46, millega ta täitis kindlalt olümpianormi (2:11.30) ja pälvis 29. koha. Kokku osales võistlusel 49 meest.
Eestlase varasem isiklik rekord oli 2:12.49, mille ta jooksis 2019. aasta detsembris Valencias. Lisaks Fostile on Tokyo OM-ile juba olümpiapääsme teeninud Tiidrek Nurme.
Maratonil osales veel Kaisa Kukk, kes püstitas samuti uue isikliku rekordi, joostes ajaks 2:43.26. Eesti kõigi aegade naiste edetabelis hoiab ta sellega kümnendat kohta. | Isikliku rekordi jooksnud Fosti teenis olümpiapääsme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fosti jooksis maratoni isiklikku rekordit tähistava ajaga 2:10.46, millega ta täitis kindlalt olümpianormi (2:11.30) ja pälvis 29. koha. Kokku osales võistlusel 49 meest.
Eestlase varasem isiklik rekord oli 2:12.49, mille ta jooksis 2019. aasta detsembris Valencias. Lisaks Fostile on Tokyo OM-ile juba olümpiapääsme teeninud Tiidrek Nurme.
Maratonil osales veel Kaisa Kukk, kes püstitas samuti uue isikliku rekordi, joostes ajaks 2:43.26. Eesti kõigi aegade naiste edetabelis hoiab ta sellega kümnendat kohta.
### Response:
Isikliku rekordi jooksnud Fosti teenis olümpiapääsme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne viimast etappi kokkuvõttes teist positsiooni hoidnud Roglic ei hoidnud end tagasi Elosua-Gorla tõusu otsast laskudes, sest liidri Brandon McNultyga (UAE Team Emirates) oli vaja tagasi sõita 23-sekundiline vahe. Ameeriklase jaks saigi otsa Krabelini järsul tõusul, mistõttu osutus võitlus liidrisärgi kaitsmiseks äärmiselt raskeks. UAE Team Emirates andis seejärel raadios käskluse pjedestaali nimel heidelda mullusele Tour de France'i võitjale Tadej Pogacarile.
Lõputõusul ründas esimeste hulgast prantslane David Gaudu (Groupama – FDJ), kellega suutis kaasa minna vaid Roglic. Gaudu teenis lõpuks ka etapivõidu. Lähimad jälitajad jõudsid finišisse 35 sekundit hiljem ning kolmanda koha teenis Alejandro Valverde (Movistar Team). Samas grupis olid veel Adam Yates (Ineos Grenadiers), Pogacar ja Jonas Vingegaard (Team Jumbo-Visma).
Roglic pälvis seega ka velotuuri üldvõidu Vingegaardi ja Pogacari ees vastavalt 52 sekundi ning ühe minuti ja seitsme sekundiga. Etapi võitnud Gaudu kerkis 16. kohalt viiendaks. McNulty langes aga liidripositsioonilt 17. kohale. | Roglic teenis Baski velotuuri võidu, McNulty langes pjedestaalilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne viimast etappi kokkuvõttes teist positsiooni hoidnud Roglic ei hoidnud end tagasi Elosua-Gorla tõusu otsast laskudes, sest liidri Brandon McNultyga (UAE Team Emirates) oli vaja tagasi sõita 23-sekundiline vahe. Ameeriklase jaks saigi otsa Krabelini järsul tõusul, mistõttu osutus võitlus liidrisärgi kaitsmiseks äärmiselt raskeks. UAE Team Emirates andis seejärel raadios käskluse pjedestaali nimel heidelda mullusele Tour de France'i võitjale Tadej Pogacarile.
Lõputõusul ründas esimeste hulgast prantslane David Gaudu (Groupama – FDJ), kellega suutis kaasa minna vaid Roglic. Gaudu teenis lõpuks ka etapivõidu. Lähimad jälitajad jõudsid finišisse 35 sekundit hiljem ning kolmanda koha teenis Alejandro Valverde (Movistar Team). Samas grupis olid veel Adam Yates (Ineos Grenadiers), Pogacar ja Jonas Vingegaard (Team Jumbo-Visma).
Roglic pälvis seega ka velotuuri üldvõidu Vingegaardi ja Pogacari ees vastavalt 52 sekundi ning ühe minuti ja seitsme sekundiga. Etapi võitnud Gaudu kerkis 16. kohalt viiendaks. McNulty langes aga liidripositsioonilt 17. kohale.
### Response:
Roglic teenis Baski velotuuri võidu, McNulty langes pjedestaalilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 258 inimesel. 178 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 44, Raplamaale 27, Tartumaale 25, Pärnumaale 17, Viljandimaale 11, Lääne-Virumaale kümme ning Järva- ja Võrumaale kaheksa uut positiivset testi. Saare- ja Põlvamaale lisandus neli, Läänemaale kolm, Valga- ja Jõgevamaale kaks ning Hiiumaale üks uus positiivne proov. 14 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Ööpäeva jooksul suri kaheksa koroonaviirusega nakatunud inimest – 59-aastane naine, 62-aastane mees, 65-aastane naine, 78-aastane mees, 84-aastased naine ja mees ning kaks 86-aastast meest. Kokku on Eestis surnud 1028 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 793,7 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 15,7 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 43, haiglaravi vajab 589 patsienti. Kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 454 inimest (77 protsenti).
Ööpäeva jooksul manustati 1628 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 259 061 inimesele, kellest 74 774 on saanud mõlemad doosid. Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 51 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud Hiiu-, Lääne-, Tartu-, Järva-, Rapla- ja Saaremaal. | Ööpäevaga lisandus 438 positiivset koroonaproovi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 258 inimesel. 178 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 44, Raplamaale 27, Tartumaale 25, Pärnumaale 17, Viljandimaale 11, Lääne-Virumaale kümme ning Järva- ja Võrumaale kaheksa uut positiivset testi. Saare- ja Põlvamaale lisandus neli, Läänemaale kolm, Valga- ja Jõgevamaale kaks ning Hiiumaale üks uus positiivne proov. 14 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Ööpäeva jooksul suri kaheksa koroonaviirusega nakatunud inimest – 59-aastane naine, 62-aastane mees, 65-aastane naine, 78-aastane mees, 84-aastased naine ja mees ning kaks 86-aastast meest. Kokku on Eestis surnud 1028 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 793,7 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 15,7 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 43, haiglaravi vajab 589 patsienti. Kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 454 inimest (77 protsenti).
Ööpäeva jooksul manustati 1628 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 259 061 inimesele, kellest 74 774 on saanud mõlemad doosid. Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 51 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud Hiiu-, Lääne-, Tartu-, Järva-, Rapla- ja Saaremaal.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 438 positiivset koroonaproovi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Need olid suurimad annetused Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale esimeses kvartalis, kokku kogusid sotsiaaldemokraadid rahalisi annetusi 27 622 eurot.
2021 eurot annetasid erakonnale IT-ettevõtjad Ragnar Sass ja Sten Tamkivi. 1500 eurot annetas Priit Vaikmaa, 1335 eurot Heljo Pikhof. Erakonna esimees Indrek Saar annetas 600 eurot.
Riigitoetust said sotsiaaldemokraadid esimeses kvartalis 131 510 eurot, liikmemaksu koguti 5646 eurot.
Kokku olid Sotsiaaldemokraatliku erakonna sissetulekud 175 284 eurot, erakonna kulud samal perioodil olid 67 981 eurot. | Sotsiaaldemokraadid said suurimad annetused oma eurosaadikutelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Need olid suurimad annetused Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale esimeses kvartalis, kokku kogusid sotsiaaldemokraadid rahalisi annetusi 27 622 eurot.
2021 eurot annetasid erakonnale IT-ettevõtjad Ragnar Sass ja Sten Tamkivi. 1500 eurot annetas Priit Vaikmaa, 1335 eurot Heljo Pikhof. Erakonna esimees Indrek Saar annetas 600 eurot.
Riigitoetust said sotsiaaldemokraadid esimeses kvartalis 131 510 eurot, liikmemaksu koguti 5646 eurot.
Kokku olid Sotsiaaldemokraatliku erakonna sissetulekud 175 284 eurot, erakonna kulud samal perioodil olid 67 981 eurot.
### Response:
Sotsiaaldemokraadid said suurimad annetused oma eurosaadikutelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Madridi Real lõi mõlemad väravad esimese 28 minutiga. Esmalt sahistas võrku Karim Benzema ja seejärel Toni Kroos. Barcelona eest lõi ühe värava tagasi 60. minutil Oscar Mingueza, kuid rohkemat legendaarse rivaali vastu ei suudetud, kuigi kohtumise lõpp kujunes äärmiselt põnevaks.
Nimelt esmalt teenis Casemiro lõpuminutitel kaks kollast kaarti, jättes Madridi Reali mängima kümnekesi. Seejärel sai Barcelona karistuslöögi, mis lendas vastu latti.
Klubid on omavahel punktidele mänginud 246 korda ning võitude arvestuses asus Madridi Real nüüd kahega ette. Kui Barcelona on võidutsenud 96 korda, siis Madridi Real 98.
Kolme võidupunktiga kerkis Madridi Real liigatabeli liidriks. Sama palju punkte, 66, on ka teisel positsioonil asuval Madridi Atleticol. Barcelona jätkab 65 silmaga kolmandal tabelireal.
Teised tulemused: Getafe – Cadiz CF 0:1; Bilbao Athletico – Alaves 0:0, Eibar – Levante 0:1. | El Clasico võitnud Madridi Real muutis liigatabeli seisu põnevaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Madridi Real lõi mõlemad väravad esimese 28 minutiga. Esmalt sahistas võrku Karim Benzema ja seejärel Toni Kroos. Barcelona eest lõi ühe värava tagasi 60. minutil Oscar Mingueza, kuid rohkemat legendaarse rivaali vastu ei suudetud, kuigi kohtumise lõpp kujunes äärmiselt põnevaks.
Nimelt esmalt teenis Casemiro lõpuminutitel kaks kollast kaarti, jättes Madridi Reali mängima kümnekesi. Seejärel sai Barcelona karistuslöögi, mis lendas vastu latti.
Klubid on omavahel punktidele mänginud 246 korda ning võitude arvestuses asus Madridi Real nüüd kahega ette. Kui Barcelona on võidutsenud 96 korda, siis Madridi Real 98.
Kolme võidupunktiga kerkis Madridi Real liigatabeli liidriks. Sama palju punkte, 66, on ka teisel positsioonil asuval Madridi Atleticol. Barcelona jätkab 65 silmaga kolmandal tabelireal.
Teised tulemused: Getafe – Cadiz CF 0:1; Bilbao Athletico – Alaves 0:0, Eibar – Levante 0:1.
### Response:
El Clasico võitnud Madridi Real muutis liigatabeli seisu põnevaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aasia sajandi kontekstis räägitakse üha sagedamini Hiina maailmakorrast, mis olevat kohe tulemas või juba tulnud. 1 Kui vaadata üldisi majanduse näitajaid, siis tõepoolest, Hiina juhtivas osas nii Aasias kui ka kogu maailmas ei saa kahelda: Hiina RV ligi 15 triljoni Ameerika dollari väärtuses SKT ületab Jaapani oma umbes kolm korda, India oma üle viie korra ja kaalub sellega üksi üles kogu ülejäänud Aasia.
Maailmas jääb Hiina majandus koguhulga poolest alla ainult Ameerika Ühendriikidele ja Euroopa Liidule tervikuna. 2
Meeldib see meile või mitte, aga tootmismahud ja -võimekus, majanduskasv ja SKT, see meie aja jumalik kolmainsus paraku loeb ning tootmis- ja müügivõime (suurel määral toodetakse lääne firmadele, kes käona on munenud oma investeeringud Hiina pessa) on teinud Hiina nii suureks, et temast ei saa enam üle ega ümber.
Kui veel põlvkond tagasi räägiti kollase rassi tulekust ja maailma ülevõtmisest eksootilise põnevusvärina saatel poolmüstilise teooriana, mida kuigi tõsiselt ei võetudki, siis nüüd on see käes. Hiina mitte ei koputa meie uksele, vaid laiutab juba elutoas – sest oleme ise talle ukse kenasti lahti hoidnud – ja on hakanud meie majapidamist enda järgi ümber korraldama. Ja meie?
Lepime olukorraga või võtame midagi ette? Me ju tahame, et meie kehtestatud reeglid ja elukorraldus kestaksid edasi. Või on Hiinal meile, kogu maailmale midagi paremat pakkuda ja tema valitsemissoovile on mõttetu vastu punnida?
Kuidas Hiina tuli?
Kui mõelda mõni aastakümme tagasi, siis Hiina tulekut ju oodati, selleks valmistuti ja Hiinale sillutati varmalt teed. Otsa tegi lahti 1970ndate algul, ajal mil kommunistlik Hiina tormles alles kultuurirevolutsiooni kaoses, hinnatud Henry Kissinger, kelle suur visioon oli kaasata Hiina (bringing China in) riikidevahelisse suhtlusse ja soodustada tema kasvu, et Hiinast saaks vastutustundlik kaasamängija (responsible stakeholder). 3
President Nixoni julgeolekunõunikuna alustas ta (Pakistani vahendusel) salaläbirääkimisi Pekingiga, mis päädisid 1972. aasta veebruaris Nixoni visiidiga Hiina Rahvavabariiki (mida kuni viimase hetkeni samuti salajas hoiti) ja kahepoolse Shanghai kommünikee 4 allakirjutamisega.
Kuigi selles dokumendis Hiina RV kinnitas, et "Hiinast ei saa kunagi ülijõudu (superpower) ning ta on vastu igasugusele hegemooniale ja jõupoliitikale", oli vaid paarkümmend aastat hiljem olukord teine ja sõna superpower ei peetud Hiinast rääkides enam sugugi anakronismiks. Seda ei kasutanud mitte niivõrd Hiina ise, kui teised, st meie.
Euroatlantiline maailm nägi Hiinas enneolematut võimalust, eelkõige hiiglasuurt turgu, kuhu saab müüa ja investeerida. Kissingeri visioon paistis tõeks saavat, Hiinaga otsiti sõprust ja püüti talle meele järele olla. 5
Esimees Mao valitsemisaja lõpuaastatel põlu all olnud ja tema surma järel kommunistliku partei võimuladvikusse naasnud Hiina kommunistide ühe juhtkuju Deng Xiaopingi partei võimul püsimise päästmiseks algatatud majandusreformide kava pani maailma ahhetama ja investorid käsi hõõruma. Tema poolt ühes 1980. aastate alguse programmilises kõnes pillatud hiina rahvatarkust "pole tähtis, kas kass on must või valge, peaasi, et ta hiiri püüab" võeti märgilisena. Seda hakati mantrana kordama kui muutuva Hiina pragmaatilise poliitika lipukirja.
Deng oskas äratada maailmas usaldust Hiina ja selle juhtide vastu. Usuti, et kapitalistlik majandus tõmbab kiiresti kaasa ka poliitika ja on ainult aja küsimus, millal Hiinast saabki enam-vähem normaalne riik, mis sujuvalt sulandub kaua ja kannatlikult ehitatud lääne liberaalsesse maailmakorda.
Isegi esimese hooga maailma ehmatanud Tiananmeni väljaku veresaun 1989. aasta juuni algul, mil sõjavägi kaks kuud kestnud demokraatiameelsete meeleavalduse kuulipildujate ja tankide toel sadade, kui mitte tuhandete, ohvritega verre uputas – korralduse selleks andis ei keegi muu, kui majandusreformide peaarhitekt ise –, ei muutnud lääne suhtumist Hiinasse.
Toimunut isegi õigustati väidetega, et suuremat ja tähtsamat eesmärki silmas pidades käitus Hiina valitsus õigesti, sest demokraatlike ümberkorralduste nõudmised tulid liiga vara ja kätkenuksid endas Hiina ja tema reformipoliitika vankuma löömise või isegi kokkuvarisemise ohtu. "Ootame! Laseme Hiina tarkadel juhtidel atra seada. Küll ühel heal päeval on Hiina valmis. Ärme teda segame, ärme ärritame. Jätame talle võimaluse minna omaenda teed." Eks ole ju teada, et kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad.
Umbes samal ajal tuli Deng maailma rahustamiseks välja teisegi, samuti Hiina sügavast traditsioonist pärit loosungi või stratageemiga "varja oma hiilgust, oota oma aega". 6 Üsna kaua tõlgendati seda väljaspool Hiinat Shanghai kommünikee vaimus kui Hiina juhtide tõelist kavatsust mitte seada eesmärgiks oma mõjuvõimu suurendamist maailmas, vaid toimetadagi tasa ja targu oma sisemist arengut ja rahva heaolu kasvu silmas pidades.
Hiina pool toitis seda lääne soovmõtlemist omapoolsete kinnituste ja selgitustega ning – sisemise eduga. Sest tõepoolest, see, mis Hiinas toimus, oli ennenägematu oma ulatuse ja tempo poolest: majanduskasv tormas kõrgustesse, olles rekordaastatel kuni 14 protsenti; Hiina majandusse voolasid välisinvesteeringud, kerkisid (esialgu peamiselt välisfirmade) tootmiskompleksid ja terved uued linnad, loodi moodne infrastruktuur, paranes sadade miljonite elujärg.
See, et kõike seda juhtis autokraatlikul moel leninlik kommunistlik partei, kes ei kiirustanud iseennast reformima, vaid rääkis Hiina eripäraga sotsialismist ja lämmatas eos igasuguse altpoolt tuleva vabamõtlemise, ei paistnud maailma kuigi palju häirivat. Peaasi, et kass hiiri püüaks ja Hiinasse investeeritud raha hästi tasa teeniks ning kasumit toodaks.
Kuni … jõudis kätte aeg näitemäng lõpetada ja saalis tuled põlema panna. Lavale astus mees, kelle enesekindlat "kiipsmailingut" maailm hästi tunneb, 2012. aastal Hiina kommunistliku partei peasekretäriks ja järgmisel aastal riigi esimeheks tõusnud Xi Jinping.
"Võib-olla just selle kõnega astus Hiina uude ajastusse ja maailmas algas (taas?) Hiina ajastu."
Oma teist ametiaega sissejuhatavas kolme ja poole tunni pikkuses mammutkõnes 2017. aasta sügisel toimunud parteikongressil ütles ta varjamatult, et Dengi üleskutse varjus püsida on nüüdseks oma aja ära elanud ning Hiinal on aeg võtta aktiivne positsioon välispoliitikas ja "… olla ülemaailmse rahu ülesehitaja, maailma juhtimises osaleja ja rahvusvahelise korra kaitsja". 7 Võib-olla just selle kõnega astus Hiina uude ajastusse ja maailmas algas (taas?) Hiina ajastu.
Vahepala: makroajalooline mõtisklus
Kes maailma ajalugu tunneb, see teab, et toimumas ei ole midagi enneolematut ega ebaharilikku. Mitte ükski geopoliitiline suurvõim – impeerium – ei ole seni igaveseks püsima jäänud. Nende iga on olnud heal juhul mõnisada aastat ja siis on nad paratamatult hääbunud ning andnud teed teistele, uutele või ka uuenenud vanadele tulijatele.
Kus on Rooma, Bütsants, kalifaat, Osmanid, mongoli khaanide maailmariik ja paljud teised? Ka uusaegsed impeeriumid – Hispaania, Briti, Vene, Saksa – on kadunud või teisenenud. Euroopa päritolu lääne suurvõimude raskuskese on kandunud üle Ameerika mandrile ja kehastunud Ameerika Ühendriikides, jättes Euroopa perifeersesse seisundisse.
Selline tundub olevat inimkonna organisatsiooni arengukulu objektiivne seaduspära ja loogika. Ka riigiülesed tsivilisatsioonide mõjuvektorid (domineerivad mõtteviisid, religioonid, ideoloogiad, tehnoloogiad) muudavad üleilmses plaanis teatud regulaarsusega suunda ja teisenevad uutes oludes, et sealt kunagi uuesti teise nurga alt tagasi peegelduda.
Hiina oli vähemalt oma maailmajaos võimas ja mõjukas uskumatult kaua aega, laias laastus tuhat aastat Tangi riigi ajast (618–906) kuni XVIII sajandini, olles enamiku sellest ajast, isegi võõraste (mongoli ja mandžude) valitsuse all igas mõttes maailma suurim riik. Kõige olulisemad mõjuvektorid Euraasia mandril lähtusid Hiinast: Euroopa ei oleks tõusnud ilma Hiina leiutiste loova rakendamiseta.
Hiinas leiutatud paberi, kompassi ja püssirohu maailma muutnud mõjust on ammu saanud tüütuseni äraleierdatud lugu – isegi kui see on tõsi. Ka jesuiitide vahendatud konfutsianistlike ideede mõju valgustusajastu Euroopa mõtteviiside kujunemisele ei saa võtta pelga müüdina.
XVII–XVIII sajandil hakkas tsivilisatsioonide vaekauss aeglaselt teisele poole kalduma. Hiina stagneerus ja Euroopa aktiveerus. 1793. aastal võis Briti saadik, lord George Macartney lubada endale – pärast seda kui keiser Qianlong oli kõrgilt keeldunud igasugusest kaubanduslikust ja diplomaatilisest läbikäimisest kahepoolsete lepingute alusel Hiina perspektiivist vaadatuna mingi kauge meresaare rahvaga – väljenduse: "Kui Hiina oma uksi ei ava, siis tuleb need maha lüüa."
"Hiina uue tõusu taga viimasel sajandivahetusel on taas lääne tehnoloogiate ja osaliselt ka majandusmudelite oskuslik rakendamine ja kohandamine."
Järgmise poolteise sajandi vältel seda ka tehti ning nii kiireid ja kardinaalseid muutusi, kui toimusid XIX ja XX sajandi vältel, ei oldud Hiinas varem nähtud. Laias laastus tähendas see Hiina põhjalikku ümberkujundamist lääne kultuuri, tehnoloogiate ja ideoloogiate mõjul ning kohati ka sõjalisel survel. Kommunismi omaksvõtmine ja rakendamine on üks neist. Hiina uue tõusu taga viimasel sajandivahetusel on taas lääne tehnoloogiate ja osaliselt ka majandusmudelite oskuslik rakendamine ja kohandamine.
Kaalukauss on taas kaldumas teisele poole. Paradoksaalsel moel, nagu juba sai osutatud, on lääs ise teinud selle Hiina, millega ta nüüd hädas on. Hiina näeb oma tähtsuse ja mõjuvõimu tõusu revanšina "alanduste sajandi" eest ja oma õige – Keskriigi – koha taashõivamisena.
Hiina pehme ja kõva jõud
Pehme jõud (soft power) ja kõva jõud (hard power) – eesti keeles kõlab ilusamini ehk "vali jõud" – on juba mitu aastakümmet rahvusvaheliste suhete ja riikide mõjutustegevuse uurimise sõnavaras juurdunud mõisted. 8
Esimene on lühidalt öeldes oma riigi, maailmavaate, mõtteviiside propageerimine kultuuri, hariduse, turismi, diplomaatia jne kaudu ehk ilma otsese surve ja mõjutustegevuseta. Teine on otsese surve ehk jõu – eeskätt sõjalise jõu – ja raha ehk majandustegevuse kaudu mõjutamine.
Hiina on pehme jõu rakendamisel olnud väga edukas. Konfutsiuse instituutide ülemaailmne võrgustik hiina keele ja kultuuri õppimise propageerimiseks ja toetamiseks on üks paremini tuntud Hiina pehme jõu ilminguid. Aga ka kõikvõimalike Hiina pühade ja festivalide (eriti Hiina kuukalendri uue aasta püha) tähistamine, hiina köök muidugi jpm, millega luuakse Hiina kui meeldiva, sõbraliku ja kaasava riigi kuvandit.
Siia juurde konfutsianismi kui maailma päästva ideoloogia propageerimine Hiina kui maailmarahu ja rahvaste ühise saatuse eest ainukesena tõelise vastutuse võtnud riigi juhtimisel. 9
Kõik see aga, nagu ka mõjukate inimeste värbamine nn Hiina sõprade ja apologeetide hulka, on range ja otsese riikliku kontrolli ja koordineerimise all, mis ilma eriteadmisteta inimesele välja ei paista. 10
Kõva ehk vali jõud ei ole pehme kõrval sugugi unarusse jäänud, õigemini on see prioriteet. Eesliinil on Hiina sõjamasina ülikiire ülesehitamine ja moderniseerimine, millega esmajärjekorras tahetakse ennast oma regioonis maksma panna (baaside rajamine Lõuna-Hiina meres, Taiwani sihikul hoidmine, intsidendid India piiril).
Selle kaugem eesmärk on aga Ameerika Ühendriikide kui praeguse maailmakorra peamise hoidja väljasurumine nii Vaikse kui ka India ookeani regioonist ja järk-järgult sõjaliseks ülivõimuks saamine kogu maailmas. Hiina ei hoia seda eesmärki vaka all.
Kui varem on Hiina juhtide militaarses retoorikas rõhutatud peamiselt kaitset ja sõja ärahoidmist (välja arvatud rünnakuähvardused Taiwanile, aga see "ei loe", sest Taiwani puhul on ju tegemist "Hiina siseasjaga"), siis selle aasta alguse tavapärases pöördumises Hiina RV sõjajõudude ehk rahvavabastusarmee poole, mille ülemjuhataja ta HKP kaitse keskkomisjoni esimehena on, nõudis Xi armeelt sõjalist valmisolekut iga sekund ja rõhutas lahingukogemuse omandamise, sh tehniliste vahendite kasutamise oskuse tähtsust, tõelises lahinguolukorras. 11
Valju jõu alla käib ka väga laialdane globaalse võrgustikus luuretegevus, mille haarmed ulatuvad igale poole. (Meenutagem alles hiljuti välja tulnud Hiina sõjaväeluure kasuks tegutsemise juhtu Eestis.) Peale otsese luure on see Hiina puhul läbi põimunud majandustegevuse ja teaduskoostööga, mis on kõik kommunistliku partei kontrolli all.
Hiina firmad on seadusega kohustatud tegema koostööd riigi- ja parteiorganitega. Hiina kõrgtehnoloogia, IT- ja andmeside teenuste ning aparatuuri pakkujate imbumine teiste maade infovõrkudesse ja taristutesse on suur julgeolekuoht. 12
Hiina üle-euraasialise transpordivõrgustiku väljaarendamise megaprojekt "Vöö ja tee" ("Belt and Road", 一帶一路 yi dai yi lu), mille abil maailm Hiina kaupadega üle ujutatakse ja neist sõltuvusse pannakse, ning Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Kagu-Aasia ressursside ülesostmine on hästi tuntud ja nii mahukad teemad, et neid siinkohal pikemalt ei puuduta.
Ka pehme jõud on tegelikkuses valju jõuga tihedalt läbi põimunud. Konfutsiuse instituudid tegelevad õppetöö kõrval inimeste kohta info kogumisega ning ettekirjutuste andmise ja otsese sekkumisega, kui on leitud, et partnerülikoolis uuritakse või käsitletakse Hiinat "valesti".
See on viinud mitmel pool nende instituutide sulgemiseni. Hiina-kriitiliste teadlaste, ettevõtjate ja poliitikute suhtes rakendatakse keelde ja sanktsioone. Hiina üliõpilasi värvatakse ja rakendatakse laialdaselt Hiinat toetavate meeleavalduste korraldamisel ja Hiina-kriitiliste hoiakute trollimisel ning ühismeedias valeuudiste levitamisel. Teaduslik koostöö teiste maade teadusasutustega hõlmab pahatihti teadusspionaaži, teadusinfo vargust, teiste maade teadlaste Hiina kasuks tööle värbamist jne. 13
1 Ka eesti keeles on ilmunud mitu analüütilist kirjutist sellel teemal. Vt näiteks: Nadege Rolland, Uus maailmakord Pekingi vaatest, Eesti Välispoliitika Instituut, 17. II 2021, https://efpi.icds.ee/et/luhidalt-uus-maailmakord-pekingi-vaatest/ (vaadatud 22. III 2021); Martin Hala, Hiina on täis indu kujundada ümber inimkonna tulevik, Diplomaatia, nr 204, veebruar 2021. https://diplomaatia.ee/hiina-on-tais-indu-kujundada-umber-inimkonna-tulevik/ (vaadatud 22. III 2021)
2 Selle arutluse aluseks on SKT arvestus nominaalväärtuse põhiselt; ostujõu pariteedi alusel rehkendatud SKT poolest on Hiina maailmas kõigist, ka USAst kaugel ees ning India tublil kolmandal kohal, jättes seljataha Jaapani.
3 Kissingeri vaated Hiina arengule ning tema suhetele Ameerika Ühendriikide ja mu maailmaga leiavad põhjalikku käsitlust tema hilisemas raamatus "On China", Penguine Books, 2011.
4 Täistekst inglise keeles: Joint Communique of the United States of America and the People's Republic of China (Shanghai Communique), February 28, 1972. (vaadatud 22. III 2021)
5 Näiteks mäletan, et 1993. aasta septembri algul ütles ka Eesti tollane välisminister Trivimi Velliste töövisiidil Pekingis oma Hiina RV ametivennaga kohtudes otsesõnu, et Eesti näeb Hiinat superpower 'ina. Viibisin nende kõneluste juures delegatsiooni liikmena, kuna töötasin tol ajal välisministeeriumis teise sekretärina, täites nn Hiina lauaülema ülesandeid. Kinnitan, et mina küll ministrile neid sõnu suhu ei pannud, vaid olin pigem üllatunud. Aga aeg oli selline ja Eesti sinisilmsed välispoliitika kujundajad nägid (või vähemalt lootsid naiivselt) Hiinas potentsiaalset liitlast, eelkõige problemaatilistes suhetes Venemaaga.
6 韜光養晦 tao guang yang hui, sõna-sõnalt "hoidu valgusest, püsi hämaras". Tegemist on iidse stratageemiga, mis manitseb hoidma madalat profiili; edukas strateeg ei näita välja oma plaane ja eesmärke, vaid hoiab neid peidus ehk hämaras nii kaua, kuni on õige aeg kaardid lauale lüüa.
7 Tsiteeritud artiklist: Son Daekwon, Xi Jinping Thought Vs. Deng Xiaoping Theory. The Diplomat, 27. X 2017. (vaadatud 22. III 2017).
8 Aktiivsese käibesse tõi selle mõistepaari Ameerika poliitikateadlane Joseph S. Nye mitmes oma raamatus, millest olulisim on "Soft Power: The Means to Success in World Politics" (2004).
9 Selle kohta olen kirjutanud varem: Märt Läänemets, Kas Hiina päästab maailma? Sirp 6. III 2020. (vaadatud 25. III 2021).
10 Vt: Frank Jüris, Hiina mõjutustegevusest Eestis, Eesti Välispoliitika Instituut, 17. IX 2020. (vaadatud 25. III 2020).
11 Vt näiteks: 'Without fear of death': Xi Jinping orders Chinese army to be ready to fight 'at any second', RT, 5. I 2021. https://www.rt.com/news/511546-xi-jinping-military-order/ (vaadatud 25.III 2021).
12 Mitmeid uurimusi ja analüüse selle kohta on avaldatud Eesti Välispoliitika Instituudi (VPI) kodulehel. Vt näiteks: Frank Jüris, The Talsinki Tunnel: Channelling Chinese Interests into the Baltic Sea, VPI 3. XII 2019. https://efpi.icds.ee/the-talsinki-tunnel-channelling-chinese-interests-into-the-baltic-sea/ (vaadatud 25. III 2021); Kadri Kaska ja Maria Tolppa, Hiina interneti valitsemine ja suveräänsus, VPI, 4. VI 2020. https://efpi.icds.ee/et/hiina-interneti-valitsemine-ja-suveraansus/ (vaadatud 25.III 2021); F. Jüris, Arctic Connect ja digitaalne Siiditee Arktikas, Riigikogu Toimetised, nr 41, juuni 2020, lk 145–159. https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-41/arctic-connect-ja-digitaalne-siiditee-arktikas/ (vaadatud 25.III 2021).
13 Vt ka: Märt Läänemets, Akadeemilisest koostööst Hiina Rahvavabariigiga: ohud ja ahvatlused, VPI, 27. IV 2020. (vaadatud 25. III 2021). | Märt Läänemets: Aasia sajand II – Hiina maailmakord? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasia sajandi kontekstis räägitakse üha sagedamini Hiina maailmakorrast, mis olevat kohe tulemas või juba tulnud. 1 Kui vaadata üldisi majanduse näitajaid, siis tõepoolest, Hiina juhtivas osas nii Aasias kui ka kogu maailmas ei saa kahelda: Hiina RV ligi 15 triljoni Ameerika dollari väärtuses SKT ületab Jaapani oma umbes kolm korda, India oma üle viie korra ja kaalub sellega üksi üles kogu ülejäänud Aasia.
Maailmas jääb Hiina majandus koguhulga poolest alla ainult Ameerika Ühendriikidele ja Euroopa Liidule tervikuna. 2
Meeldib see meile või mitte, aga tootmismahud ja -võimekus, majanduskasv ja SKT, see meie aja jumalik kolmainsus paraku loeb ning tootmis- ja müügivõime (suurel määral toodetakse lääne firmadele, kes käona on munenud oma investeeringud Hiina pessa) on teinud Hiina nii suureks, et temast ei saa enam üle ega ümber.
Kui veel põlvkond tagasi räägiti kollase rassi tulekust ja maailma ülevõtmisest eksootilise põnevusvärina saatel poolmüstilise teooriana, mida kuigi tõsiselt ei võetudki, siis nüüd on see käes. Hiina mitte ei koputa meie uksele, vaid laiutab juba elutoas – sest oleme ise talle ukse kenasti lahti hoidnud – ja on hakanud meie majapidamist enda järgi ümber korraldama. Ja meie?
Lepime olukorraga või võtame midagi ette? Me ju tahame, et meie kehtestatud reeglid ja elukorraldus kestaksid edasi. Või on Hiinal meile, kogu maailmale midagi paremat pakkuda ja tema valitsemissoovile on mõttetu vastu punnida?
Kuidas Hiina tuli?
Kui mõelda mõni aastakümme tagasi, siis Hiina tulekut ju oodati, selleks valmistuti ja Hiinale sillutati varmalt teed. Otsa tegi lahti 1970ndate algul, ajal mil kommunistlik Hiina tormles alles kultuurirevolutsiooni kaoses, hinnatud Henry Kissinger, kelle suur visioon oli kaasata Hiina (bringing China in) riikidevahelisse suhtlusse ja soodustada tema kasvu, et Hiinast saaks vastutustundlik kaasamängija (responsible stakeholder). 3
President Nixoni julgeolekunõunikuna alustas ta (Pakistani vahendusel) salaläbirääkimisi Pekingiga, mis päädisid 1972. aasta veebruaris Nixoni visiidiga Hiina Rahvavabariiki (mida kuni viimase hetkeni samuti salajas hoiti) ja kahepoolse Shanghai kommünikee 4 allakirjutamisega.
Kuigi selles dokumendis Hiina RV kinnitas, et "Hiinast ei saa kunagi ülijõudu (superpower) ning ta on vastu igasugusele hegemooniale ja jõupoliitikale", oli vaid paarkümmend aastat hiljem olukord teine ja sõna superpower ei peetud Hiinast rääkides enam sugugi anakronismiks. Seda ei kasutanud mitte niivõrd Hiina ise, kui teised, st meie.
Euroatlantiline maailm nägi Hiinas enneolematut võimalust, eelkõige hiiglasuurt turgu, kuhu saab müüa ja investeerida. Kissingeri visioon paistis tõeks saavat, Hiinaga otsiti sõprust ja püüti talle meele järele olla. 5
Esimees Mao valitsemisaja lõpuaastatel põlu all olnud ja tema surma järel kommunistliku partei võimuladvikusse naasnud Hiina kommunistide ühe juhtkuju Deng Xiaopingi partei võimul püsimise päästmiseks algatatud majandusreformide kava pani maailma ahhetama ja investorid käsi hõõruma. Tema poolt ühes 1980. aastate alguse programmilises kõnes pillatud hiina rahvatarkust "pole tähtis, kas kass on must või valge, peaasi, et ta hiiri püüab" võeti märgilisena. Seda hakati mantrana kordama kui muutuva Hiina pragmaatilise poliitika lipukirja.
Deng oskas äratada maailmas usaldust Hiina ja selle juhtide vastu. Usuti, et kapitalistlik majandus tõmbab kiiresti kaasa ka poliitika ja on ainult aja küsimus, millal Hiinast saabki enam-vähem normaalne riik, mis sujuvalt sulandub kaua ja kannatlikult ehitatud lääne liberaalsesse maailmakorda.
Isegi esimese hooga maailma ehmatanud Tiananmeni väljaku veresaun 1989. aasta juuni algul, mil sõjavägi kaks kuud kestnud demokraatiameelsete meeleavalduse kuulipildujate ja tankide toel sadade, kui mitte tuhandete, ohvritega verre uputas – korralduse selleks andis ei keegi muu, kui majandusreformide peaarhitekt ise –, ei muutnud lääne suhtumist Hiinasse.
Toimunut isegi õigustati väidetega, et suuremat ja tähtsamat eesmärki silmas pidades käitus Hiina valitsus õigesti, sest demokraatlike ümberkorralduste nõudmised tulid liiga vara ja kätkenuksid endas Hiina ja tema reformipoliitika vankuma löömise või isegi kokkuvarisemise ohtu. "Ootame! Laseme Hiina tarkadel juhtidel atra seada. Küll ühel heal päeval on Hiina valmis. Ärme teda segame, ärme ärritame. Jätame talle võimaluse minna omaenda teed." Eks ole ju teada, et kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad.
Umbes samal ajal tuli Deng maailma rahustamiseks välja teisegi, samuti Hiina sügavast traditsioonist pärit loosungi või stratageemiga "varja oma hiilgust, oota oma aega". 6 Üsna kaua tõlgendati seda väljaspool Hiinat Shanghai kommünikee vaimus kui Hiina juhtide tõelist kavatsust mitte seada eesmärgiks oma mõjuvõimu suurendamist maailmas, vaid toimetadagi tasa ja targu oma sisemist arengut ja rahva heaolu kasvu silmas pidades.
Hiina pool toitis seda lääne soovmõtlemist omapoolsete kinnituste ja selgitustega ning – sisemise eduga. Sest tõepoolest, see, mis Hiinas toimus, oli ennenägematu oma ulatuse ja tempo poolest: majanduskasv tormas kõrgustesse, olles rekordaastatel kuni 14 protsenti; Hiina majandusse voolasid välisinvesteeringud, kerkisid (esialgu peamiselt välisfirmade) tootmiskompleksid ja terved uued linnad, loodi moodne infrastruktuur, paranes sadade miljonite elujärg.
See, et kõike seda juhtis autokraatlikul moel leninlik kommunistlik partei, kes ei kiirustanud iseennast reformima, vaid rääkis Hiina eripäraga sotsialismist ja lämmatas eos igasuguse altpoolt tuleva vabamõtlemise, ei paistnud maailma kuigi palju häirivat. Peaasi, et kass hiiri püüaks ja Hiinasse investeeritud raha hästi tasa teeniks ning kasumit toodaks.
Kuni … jõudis kätte aeg näitemäng lõpetada ja saalis tuled põlema panna. Lavale astus mees, kelle enesekindlat "kiipsmailingut" maailm hästi tunneb, 2012. aastal Hiina kommunistliku partei peasekretäriks ja järgmisel aastal riigi esimeheks tõusnud Xi Jinping.
"Võib-olla just selle kõnega astus Hiina uude ajastusse ja maailmas algas (taas?) Hiina ajastu."
Oma teist ametiaega sissejuhatavas kolme ja poole tunni pikkuses mammutkõnes 2017. aasta sügisel toimunud parteikongressil ütles ta varjamatult, et Dengi üleskutse varjus püsida on nüüdseks oma aja ära elanud ning Hiinal on aeg võtta aktiivne positsioon välispoliitikas ja "… olla ülemaailmse rahu ülesehitaja, maailma juhtimises osaleja ja rahvusvahelise korra kaitsja". 7 Võib-olla just selle kõnega astus Hiina uude ajastusse ja maailmas algas (taas?) Hiina ajastu.
Vahepala: makroajalooline mõtisklus
Kes maailma ajalugu tunneb, see teab, et toimumas ei ole midagi enneolematut ega ebaharilikku. Mitte ükski geopoliitiline suurvõim – impeerium – ei ole seni igaveseks püsima jäänud. Nende iga on olnud heal juhul mõnisada aastat ja siis on nad paratamatult hääbunud ning andnud teed teistele, uutele või ka uuenenud vanadele tulijatele.
Kus on Rooma, Bütsants, kalifaat, Osmanid, mongoli khaanide maailmariik ja paljud teised? Ka uusaegsed impeeriumid – Hispaania, Briti, Vene, Saksa – on kadunud või teisenenud. Euroopa päritolu lääne suurvõimude raskuskese on kandunud üle Ameerika mandrile ja kehastunud Ameerika Ühendriikides, jättes Euroopa perifeersesse seisundisse.
Selline tundub olevat inimkonna organisatsiooni arengukulu objektiivne seaduspära ja loogika. Ka riigiülesed tsivilisatsioonide mõjuvektorid (domineerivad mõtteviisid, religioonid, ideoloogiad, tehnoloogiad) muudavad üleilmses plaanis teatud regulaarsusega suunda ja teisenevad uutes oludes, et sealt kunagi uuesti teise nurga alt tagasi peegelduda.
Hiina oli vähemalt oma maailmajaos võimas ja mõjukas uskumatult kaua aega, laias laastus tuhat aastat Tangi riigi ajast (618–906) kuni XVIII sajandini, olles enamiku sellest ajast, isegi võõraste (mongoli ja mandžude) valitsuse all igas mõttes maailma suurim riik. Kõige olulisemad mõjuvektorid Euraasia mandril lähtusid Hiinast: Euroopa ei oleks tõusnud ilma Hiina leiutiste loova rakendamiseta.
Hiinas leiutatud paberi, kompassi ja püssirohu maailma muutnud mõjust on ammu saanud tüütuseni äraleierdatud lugu – isegi kui see on tõsi. Ka jesuiitide vahendatud konfutsianistlike ideede mõju valgustusajastu Euroopa mõtteviiside kujunemisele ei saa võtta pelga müüdina.
XVII–XVIII sajandil hakkas tsivilisatsioonide vaekauss aeglaselt teisele poole kalduma. Hiina stagneerus ja Euroopa aktiveerus. 1793. aastal võis Briti saadik, lord George Macartney lubada endale – pärast seda kui keiser Qianlong oli kõrgilt keeldunud igasugusest kaubanduslikust ja diplomaatilisest läbikäimisest kahepoolsete lepingute alusel Hiina perspektiivist vaadatuna mingi kauge meresaare rahvaga – väljenduse: "Kui Hiina oma uksi ei ava, siis tuleb need maha lüüa."
"Hiina uue tõusu taga viimasel sajandivahetusel on taas lääne tehnoloogiate ja osaliselt ka majandusmudelite oskuslik rakendamine ja kohandamine."
Järgmise poolteise sajandi vältel seda ka tehti ning nii kiireid ja kardinaalseid muutusi, kui toimusid XIX ja XX sajandi vältel, ei oldud Hiinas varem nähtud. Laias laastus tähendas see Hiina põhjalikku ümberkujundamist lääne kultuuri, tehnoloogiate ja ideoloogiate mõjul ning kohati ka sõjalisel survel. Kommunismi omaksvõtmine ja rakendamine on üks neist. Hiina uue tõusu taga viimasel sajandivahetusel on taas lääne tehnoloogiate ja osaliselt ka majandusmudelite oskuslik rakendamine ja kohandamine.
Kaalukauss on taas kaldumas teisele poole. Paradoksaalsel moel, nagu juba sai osutatud, on lääs ise teinud selle Hiina, millega ta nüüd hädas on. Hiina näeb oma tähtsuse ja mõjuvõimu tõusu revanšina "alanduste sajandi" eest ja oma õige – Keskriigi – koha taashõivamisena.
Hiina pehme ja kõva jõud
Pehme jõud (soft power) ja kõva jõud (hard power) – eesti keeles kõlab ilusamini ehk "vali jõud" – on juba mitu aastakümmet rahvusvaheliste suhete ja riikide mõjutustegevuse uurimise sõnavaras juurdunud mõisted. 8
Esimene on lühidalt öeldes oma riigi, maailmavaate, mõtteviiside propageerimine kultuuri, hariduse, turismi, diplomaatia jne kaudu ehk ilma otsese surve ja mõjutustegevuseta. Teine on otsese surve ehk jõu – eeskätt sõjalise jõu – ja raha ehk majandustegevuse kaudu mõjutamine.
Hiina on pehme jõu rakendamisel olnud väga edukas. Konfutsiuse instituutide ülemaailmne võrgustik hiina keele ja kultuuri õppimise propageerimiseks ja toetamiseks on üks paremini tuntud Hiina pehme jõu ilminguid. Aga ka kõikvõimalike Hiina pühade ja festivalide (eriti Hiina kuukalendri uue aasta püha) tähistamine, hiina köök muidugi jpm, millega luuakse Hiina kui meeldiva, sõbraliku ja kaasava riigi kuvandit.
Siia juurde konfutsianismi kui maailma päästva ideoloogia propageerimine Hiina kui maailmarahu ja rahvaste ühise saatuse eest ainukesena tõelise vastutuse võtnud riigi juhtimisel. 9
Kõik see aga, nagu ka mõjukate inimeste värbamine nn Hiina sõprade ja apologeetide hulka, on range ja otsese riikliku kontrolli ja koordineerimise all, mis ilma eriteadmisteta inimesele välja ei paista. 10
Kõva ehk vali jõud ei ole pehme kõrval sugugi unarusse jäänud, õigemini on see prioriteet. Eesliinil on Hiina sõjamasina ülikiire ülesehitamine ja moderniseerimine, millega esmajärjekorras tahetakse ennast oma regioonis maksma panna (baaside rajamine Lõuna-Hiina meres, Taiwani sihikul hoidmine, intsidendid India piiril).
Selle kaugem eesmärk on aga Ameerika Ühendriikide kui praeguse maailmakorra peamise hoidja väljasurumine nii Vaikse kui ka India ookeani regioonist ja järk-järgult sõjaliseks ülivõimuks saamine kogu maailmas. Hiina ei hoia seda eesmärki vaka all.
Kui varem on Hiina juhtide militaarses retoorikas rõhutatud peamiselt kaitset ja sõja ärahoidmist (välja arvatud rünnakuähvardused Taiwanile, aga see "ei loe", sest Taiwani puhul on ju tegemist "Hiina siseasjaga"), siis selle aasta alguse tavapärases pöördumises Hiina RV sõjajõudude ehk rahvavabastusarmee poole, mille ülemjuhataja ta HKP kaitse keskkomisjoni esimehena on, nõudis Xi armeelt sõjalist valmisolekut iga sekund ja rõhutas lahingukogemuse omandamise, sh tehniliste vahendite kasutamise oskuse tähtsust, tõelises lahinguolukorras. 11
Valju jõu alla käib ka väga laialdane globaalse võrgustikus luuretegevus, mille haarmed ulatuvad igale poole. (Meenutagem alles hiljuti välja tulnud Hiina sõjaväeluure kasuks tegutsemise juhtu Eestis.) Peale otsese luure on see Hiina puhul läbi põimunud majandustegevuse ja teaduskoostööga, mis on kõik kommunistliku partei kontrolli all.
Hiina firmad on seadusega kohustatud tegema koostööd riigi- ja parteiorganitega. Hiina kõrgtehnoloogia, IT- ja andmeside teenuste ning aparatuuri pakkujate imbumine teiste maade infovõrkudesse ja taristutesse on suur julgeolekuoht. 12
Hiina üle-euraasialise transpordivõrgustiku väljaarendamise megaprojekt "Vöö ja tee" ("Belt and Road", 一帶一路 yi dai yi lu), mille abil maailm Hiina kaupadega üle ujutatakse ja neist sõltuvusse pannakse, ning Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Kagu-Aasia ressursside ülesostmine on hästi tuntud ja nii mahukad teemad, et neid siinkohal pikemalt ei puuduta.
Ka pehme jõud on tegelikkuses valju jõuga tihedalt läbi põimunud. Konfutsiuse instituudid tegelevad õppetöö kõrval inimeste kohta info kogumisega ning ettekirjutuste andmise ja otsese sekkumisega, kui on leitud, et partnerülikoolis uuritakse või käsitletakse Hiinat "valesti".
See on viinud mitmel pool nende instituutide sulgemiseni. Hiina-kriitiliste teadlaste, ettevõtjate ja poliitikute suhtes rakendatakse keelde ja sanktsioone. Hiina üliõpilasi värvatakse ja rakendatakse laialdaselt Hiinat toetavate meeleavalduste korraldamisel ja Hiina-kriitiliste hoiakute trollimisel ning ühismeedias valeuudiste levitamisel. Teaduslik koostöö teiste maade teadusasutustega hõlmab pahatihti teadusspionaaži, teadusinfo vargust, teiste maade teadlaste Hiina kasuks tööle värbamist jne. 13
1 Ka eesti keeles on ilmunud mitu analüütilist kirjutist sellel teemal. Vt näiteks: Nadege Rolland, Uus maailmakord Pekingi vaatest, Eesti Välispoliitika Instituut, 17. II 2021, https://efpi.icds.ee/et/luhidalt-uus-maailmakord-pekingi-vaatest/ (vaadatud 22. III 2021); Martin Hala, Hiina on täis indu kujundada ümber inimkonna tulevik, Diplomaatia, nr 204, veebruar 2021. https://diplomaatia.ee/hiina-on-tais-indu-kujundada-umber-inimkonna-tulevik/ (vaadatud 22. III 2021)
2 Selle arutluse aluseks on SKT arvestus nominaalväärtuse põhiselt; ostujõu pariteedi alusel rehkendatud SKT poolest on Hiina maailmas kõigist, ka USAst kaugel ees ning India tublil kolmandal kohal, jättes seljataha Jaapani.
3 Kissingeri vaated Hiina arengule ning tema suhetele Ameerika Ühendriikide ja mu maailmaga leiavad põhjalikku käsitlust tema hilisemas raamatus "On China", Penguine Books, 2011.
4 Täistekst inglise keeles: Joint Communique of the United States of America and the People's Republic of China (Shanghai Communique), February 28, 1972. (vaadatud 22. III 2021)
5 Näiteks mäletan, et 1993. aasta septembri algul ütles ka Eesti tollane välisminister Trivimi Velliste töövisiidil Pekingis oma Hiina RV ametivennaga kohtudes otsesõnu, et Eesti näeb Hiinat superpower 'ina. Viibisin nende kõneluste juures delegatsiooni liikmena, kuna töötasin tol ajal välisministeeriumis teise sekretärina, täites nn Hiina lauaülema ülesandeid. Kinnitan, et mina küll ministrile neid sõnu suhu ei pannud, vaid olin pigem üllatunud. Aga aeg oli selline ja Eesti sinisilmsed välispoliitika kujundajad nägid (või vähemalt lootsid naiivselt) Hiinas potentsiaalset liitlast, eelkõige problemaatilistes suhetes Venemaaga.
6 韜光養晦 tao guang yang hui, sõna-sõnalt "hoidu valgusest, püsi hämaras". Tegemist on iidse stratageemiga, mis manitseb hoidma madalat profiili; edukas strateeg ei näita välja oma plaane ja eesmärke, vaid hoiab neid peidus ehk hämaras nii kaua, kuni on õige aeg kaardid lauale lüüa.
7 Tsiteeritud artiklist: Son Daekwon, Xi Jinping Thought Vs. Deng Xiaoping Theory. The Diplomat, 27. X 2017. (vaadatud 22. III 2017).
8 Aktiivsese käibesse tõi selle mõistepaari Ameerika poliitikateadlane Joseph S. Nye mitmes oma raamatus, millest olulisim on "Soft Power: The Means to Success in World Politics" (2004).
9 Selle kohta olen kirjutanud varem: Märt Läänemets, Kas Hiina päästab maailma? Sirp 6. III 2020. (vaadatud 25. III 2021).
10 Vt: Frank Jüris, Hiina mõjutustegevusest Eestis, Eesti Välispoliitika Instituut, 17. IX 2020. (vaadatud 25. III 2020).
11 Vt näiteks: 'Without fear of death': Xi Jinping orders Chinese army to be ready to fight 'at any second', RT, 5. I 2021. https://www.rt.com/news/511546-xi-jinping-military-order/ (vaadatud 25.III 2021).
12 Mitmeid uurimusi ja analüüse selle kohta on avaldatud Eesti Välispoliitika Instituudi (VPI) kodulehel. Vt näiteks: Frank Jüris, The Talsinki Tunnel: Channelling Chinese Interests into the Baltic Sea, VPI 3. XII 2019. https://efpi.icds.ee/the-talsinki-tunnel-channelling-chinese-interests-into-the-baltic-sea/ (vaadatud 25. III 2021); Kadri Kaska ja Maria Tolppa, Hiina interneti valitsemine ja suveräänsus, VPI, 4. VI 2020. https://efpi.icds.ee/et/hiina-interneti-valitsemine-ja-suveraansus/ (vaadatud 25.III 2021); F. Jüris, Arctic Connect ja digitaalne Siiditee Arktikas, Riigikogu Toimetised, nr 41, juuni 2020, lk 145–159. https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-41/arctic-connect-ja-digitaalne-siiditee-arktikas/ (vaadatud 25.III 2021).
13 Vt ka: Märt Läänemets, Akadeemilisest koostööst Hiina Rahvavabariigiga: ohud ja ahvatlused, VPI, 27. IV 2020. (vaadatud 25. III 2021).
### Response:
Märt Läänemets: Aasia sajand II – Hiina maailmakord? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Helenius on lubanud liituda erakonnaga Eesti 200, kuid äriregistri andmetel ta 11. aprilli hommikuse seisuga veel parlamendivälise erakonna liige pole.
Kokku sai Isamaa esimeses kvartalis rahalisi annetusi 43 258 eurot, annetusi tegi 58 inimest.
Suurima summa, 10 000 eurot sai Isamaa erakonna liikmest ettevõtjalt Kaspar Kokalt.
Lisaks temale ja Heleniusele sai Isamaa annetusi ka Eesti tuntud IT-ettevõtjatelt, kellest Taavet Hinrikus annetas erakonnale 3021 eurot ja ülejäänud võrdselt 2021 eurot.
500 eurot annetasid Isamaale nii Tarmo Jüristo kui ka Isamaa erakonna Parempoolsete ühenduse üks liidreid Tõnis Kons.
30 eurot sai Isamaa kunagiselt keskerakondlaselt Tõnu Kaubalt.
Riigieelarvelist toetust sai Isamaa 157 812 eurot ja liikmemakse kogus 6083 eurot. Tulu erakonna varalt sai Isamaa 14 eurot. Isamaa kogutulud esimeses kvartalis olid 207 167 eurot.
Isamaa kulid esimees kvartalis olid 175 284 eurot. Sellest omakorda reklaamikulud olid 76 236 eurot. Isamaa tegi esimeses kvartalis reklaamikampaania seoses pensionireformiga. | Helenius annetas Isamaale enne parteist lahkumist 5000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Helenius on lubanud liituda erakonnaga Eesti 200, kuid äriregistri andmetel ta 11. aprilli hommikuse seisuga veel parlamendivälise erakonna liige pole.
Kokku sai Isamaa esimeses kvartalis rahalisi annetusi 43 258 eurot, annetusi tegi 58 inimest.
Suurima summa, 10 000 eurot sai Isamaa erakonna liikmest ettevõtjalt Kaspar Kokalt.
Lisaks temale ja Heleniusele sai Isamaa annetusi ka Eesti tuntud IT-ettevõtjatelt, kellest Taavet Hinrikus annetas erakonnale 3021 eurot ja ülejäänud võrdselt 2021 eurot.
500 eurot annetasid Isamaale nii Tarmo Jüristo kui ka Isamaa erakonna Parempoolsete ühenduse üks liidreid Tõnis Kons.
30 eurot sai Isamaa kunagiselt keskerakondlaselt Tõnu Kaubalt.
Riigieelarvelist toetust sai Isamaa 157 812 eurot ja liikmemakse kogus 6083 eurot. Tulu erakonna varalt sai Isamaa 14 eurot. Isamaa kogutulud esimeses kvartalis olid 207 167 eurot.
Isamaa kulid esimees kvartalis olid 175 284 eurot. Sellest omakorda reklaamikulud olid 76 236 eurot. Isamaa tegi esimeses kvartalis reklaamikampaania seoses pensionireformiga.
### Response:
Helenius annetas Isamaale enne parteist lahkumist 5000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nagu ülikooli semiootikaloengus õpetatakse, sünnib kunstilise teksti tähendus pingest erisuguste tõlgenduste vahel, millest ükski ei suuda hõlmata teksti kõiki elemente. Vabamu produtseeritud telefonilavastust "Kuuluvusharjutused" reklaamiti kui etenduskunstnike loodud teost. "Kuuluvusharjutuste" puhul pole tegemist mainitud sedastuse kohase kunstiliselt tähendusliku teosega, sest selles puudub vajalik laeng ambivalentsust. Teatrilavastuse puhul pole see iseenesest teab mis määrava tähtsusega puudus.
Teatril on täita ka muid ühiselulisi rolle peale kunstilise. Kohaajaloolised või kirjandusloolised tarbelavastused on eesti teatris väärikal kohal, kuigi selget kunstilise või vormilise eneseteostuse taotlust kohtab neis harva. Pigem on sellistel puhkudel pingutus sihitud lavastuse vormistamisele nii, et etenduse peamist toimet – publitsistlikku, rahvahariduslikku või enesetajuloomelist – segataks võimalikult vähe. Nii on ka "Kuuluvusharjutustega", mida võib ühelt poolt pidada vormilt hüperminimalistlikuks. Enne etendust saadeti postiautomaati neli fotosid sisaldavat pruuni ümbrikku, millele oli kirjutatud telefoninumber ja kellaaeg, millal number valida. Võib ka väita, et "Kuuluvusharjutustel" üleüldse puudus vorm, et tegemist oli lihtsalt hästi korraldatud telefonikõnega või õigupoolest telefonimonoloogiga, sest kuulajal oli keelatud kõne ajal rääkida.
Tarbeteatrilavastustes sünnib sündmuslikke rolle haruharva, kuigi ka kohaajalugu tutvustavas suvelavastuses võib leida näitlejakunsti pärle. Kuivõrd "Kuuluvusharjutustes" oma kaheksaminutilisi elulugusid esitavad kuusteist Eesti inimest pole näitlejad, vajanuks lavastus muud vormilist või dramaturgilist nihestust, et olla käsitletav teatriteosena. Tegijad on erilaadsed lood komponeerinud ja korrastanud, sättinud need kenasti kaheksa minuti sisse hästi jälgitavateks juppideks, ent pärast nelja monoloogi kuulamist pidin tõdema, et tegelikult oligi tegu telefonikõne vormi leidnud lähiajaloolise museaaliga. Kuuldeteatri tarvis jäi puudu ergastavast kokku- või lahkukõlast, kuuldenäituse tarvis puudus nelja eluloo kaaseksponeerimist õigustanud siduv teema.
"Kuuluvusharjutuste" puhul võinuks olla tegemist kosutava sotsiaalabiga epideemia tõttu suhtlusvaeguses inimestele, ent ka sotsiaalabiprojektina oli ettevõtmine hambutu, pigem ebamugavalt kummastava, mitte üksildust leevendava toimega. Olin juhatatud tehniliselt intiimsesse vestlusolukorda (tundmatu telefoninumbri valimine põhjustab pigem ärevust kui lõõgastab) inimesega, kes mulle oma elukäigu jutustas, aga isegi "tere" ja "aitäh, head aega" ütlemiseks pidin koguma julgust, sest rääkimine oli telefonikõne katkestamise ähvardusel keelatud. Isoleerituse tunnet süvendas asjaolu, et oma lugu jaganud inimesed jäid kõne lõpuni nimetuks. Kõne saateks vaatamiseks postiga edastatud perekonna- või muudel isiklikel fotodel oli jutustajate nägu "söövitatud" valgeks laiguks.
Kuidas pidanuks see õudusfilmidest tuttav võte looma kuuluvustunnet või seda käivitavat nostalgiat? Vanamoeliselt fotopaberile trükitud retrovaibi kandvad fotod ja tänapäeval analoogtehnoloogiana mõjuv telefonikõne justkui riivasid nostalgiasagarat, aga just selle vestluspartnerist äralõigatuse tõttu, mida mainitud põhjustel kõne ajal tajusin, oli nostalgia turvaline avaldumine pärsitud. Mu telefonikõnepartner kutsus justkui üles oma loole kaasa elama, ent lõikas seejuures ära igasuguse võimaluse tema isikuga lähemalt kontakti saada.
Isegi väljamõeldud nimi oleks isoleeritust leevendanud. Anonüümsuse oleks võinud tagada ainult neil osalistel, kes seda ise vajalikuks pidasid. Ühetaoline salastamine mõjus tegijate ülehoolitsemisena. Suhtlesin justkui Margaret Atwoodi "Teenijanna loost" tuttavate teenijannadega, kellel keelati pärisnime kasutamine. Vabastava pihi asemel kogesin enesesalgamise vaibi. Hirmudele tuleb neist ülesaamiseks silma vaadata, aga just see silmavaatamise võimalus lõigati "Kuuluvusharjutusis" vahedalt ära. Ehk see oligi kunstilise mitmetimõistetavuse võimaldamiseks vajalik nihestus, ehk soovitigi lavastusega osutada vaenukõne ühiselu nüristavale mõjule? Kas ei olegi see lavastuse põhiteema?
Pigem ei, sest 25. märtsil veebis Keiu Virro juhatusel korraldatud vestlusringis põhjendas Barbara Lehtna võtet üheselt vajadusega kaitsta kuutteist inimest, kes usaldasid publikule oma isikliku loo, vaenamise ja kiusu eest. Mulle räägitud neljas loos ei jäänud kõrva ühtki elementi, mida oleks saanud kasutada kurjasti kõneleja vastu, eriti kui arvestada sellise suhteliselt marginaalse vormiga lavastuse eeldatavat publikukoosseisu. Kas sellise krampliku ettehooldusega hoopis ei levitata ohvrimentaliteeti, mille levikut Vabamu nime- ja ideekohaselt peaks aitama ennetada? Sooviti ju okupatsioonide muuseumi nimetusest Vabamu kasuks loobuda, et eemalduda ohvrimentaliteedi ja minevikuhaavade näppimisest, olla institutsioonina jõustav, toetav, julgustavalt tulevikku vaatav.
Anonüümsed ja üht suhtluspartnerit vaikima sundivad telefonikõned mõjuvad kuuluvusharjutuse vormivalikuna möödalasuna. See poleks nii, kui tegijad selle möödalasu taotluslikkusele kas või vihjanuks. Kuna tegijate ring hõlmab etenduskunstnikke ka Lätist ja Argentinast, on kavas korrata ettevõtmist ka välismaal. Soovitan katsetada julgelt muudatusi, mis lähendaksid telefonikõne etenduskogemusele ning jõustaksid nii oma loo rääkinud toredaid inimesi kui ka nende lugude kuulajaid või siis paneksid saavutatud kõheda vastupidise mõju veidikegi taotluslikuna kõlama.
Olen tänulik neljale inimesele, kes järjestikku oma loo rääkisid. Isegi muinasjutuvestja J-le (nime sain vestlusringis teada), kelle puhul tundus, et harrastusnäitleja üritab kõne ajal ennast müüa, muinasjutuvestjana demoesinemist pakkuda. J-i jutt oli teiste siiraste ja vahetute rääkijatega võrreldes märksa tehtum, püüdlikum, pealetükkivam. Korraks käis peast läbi mõte kõne katkestada, aga seegi oleks olnud totter ülereageerimine. Ülejäänud kolme minuga rääkima sattunud inimese puhul avaldas muljet esituse loomulikkus, mis oli suudetud saavutada ilmselt eeltöö ja juhendamise tulemusena. Ka loomulikkusefekt nõuab teadlikku pingutust, eriti kuna tegemist on dokumentaalpihtimusega.
Eestlased ei ole üldiselt erilised pihtijad. Ehk julgustab pealkirja "Kuuluvusharjutused" kandev katsetus oma lugu sõnastama, seda teistele jutustama ja saavutama seeläbi iseenesega vahetum kontakt. Tunnustan Vabamut, mis võiks vabalt piirduda rahvuslike minevikuhaavade nokkimisega. Selle asemel otsitakse nutikaid võimalusi olevikusuhete tervistamiseks. Vabamu ajab õiget asja ning ka harrastuskuuldeteatri mõte on äge ja kordamist väärt, etenduskunstnike katseprojekt väärib kindlasti edasiarendamist. Seekord tehti häirivalt ebateadlikuna mõjuv samm, aga õiges suunas. Julget jätku! | Arvustus. Salgamisharjutused üksildust ei ravi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nagu ülikooli semiootikaloengus õpetatakse, sünnib kunstilise teksti tähendus pingest erisuguste tõlgenduste vahel, millest ükski ei suuda hõlmata teksti kõiki elemente. Vabamu produtseeritud telefonilavastust "Kuuluvusharjutused" reklaamiti kui etenduskunstnike loodud teost. "Kuuluvusharjutuste" puhul pole tegemist mainitud sedastuse kohase kunstiliselt tähendusliku teosega, sest selles puudub vajalik laeng ambivalentsust. Teatrilavastuse puhul pole see iseenesest teab mis määrava tähtsusega puudus.
Teatril on täita ka muid ühiselulisi rolle peale kunstilise. Kohaajaloolised või kirjandusloolised tarbelavastused on eesti teatris väärikal kohal, kuigi selget kunstilise või vormilise eneseteostuse taotlust kohtab neis harva. Pigem on sellistel puhkudel pingutus sihitud lavastuse vormistamisele nii, et etenduse peamist toimet – publitsistlikku, rahvahariduslikku või enesetajuloomelist – segataks võimalikult vähe. Nii on ka "Kuuluvusharjutustega", mida võib ühelt poolt pidada vormilt hüperminimalistlikuks. Enne etendust saadeti postiautomaati neli fotosid sisaldavat pruuni ümbrikku, millele oli kirjutatud telefoninumber ja kellaaeg, millal number valida. Võib ka väita, et "Kuuluvusharjutustel" üleüldse puudus vorm, et tegemist oli lihtsalt hästi korraldatud telefonikõnega või õigupoolest telefonimonoloogiga, sest kuulajal oli keelatud kõne ajal rääkida.
Tarbeteatrilavastustes sünnib sündmuslikke rolle haruharva, kuigi ka kohaajalugu tutvustavas suvelavastuses võib leida näitlejakunsti pärle. Kuivõrd "Kuuluvusharjutustes" oma kaheksaminutilisi elulugusid esitavad kuusteist Eesti inimest pole näitlejad, vajanuks lavastus muud vormilist või dramaturgilist nihestust, et olla käsitletav teatriteosena. Tegijad on erilaadsed lood komponeerinud ja korrastanud, sättinud need kenasti kaheksa minuti sisse hästi jälgitavateks juppideks, ent pärast nelja monoloogi kuulamist pidin tõdema, et tegelikult oligi tegu telefonikõne vormi leidnud lähiajaloolise museaaliga. Kuuldeteatri tarvis jäi puudu ergastavast kokku- või lahkukõlast, kuuldenäituse tarvis puudus nelja eluloo kaaseksponeerimist õigustanud siduv teema.
"Kuuluvusharjutuste" puhul võinuks olla tegemist kosutava sotsiaalabiga epideemia tõttu suhtlusvaeguses inimestele, ent ka sotsiaalabiprojektina oli ettevõtmine hambutu, pigem ebamugavalt kummastava, mitte üksildust leevendava toimega. Olin juhatatud tehniliselt intiimsesse vestlusolukorda (tundmatu telefoninumbri valimine põhjustab pigem ärevust kui lõõgastab) inimesega, kes mulle oma elukäigu jutustas, aga isegi "tere" ja "aitäh, head aega" ütlemiseks pidin koguma julgust, sest rääkimine oli telefonikõne katkestamise ähvardusel keelatud. Isoleerituse tunnet süvendas asjaolu, et oma lugu jaganud inimesed jäid kõne lõpuni nimetuks. Kõne saateks vaatamiseks postiga edastatud perekonna- või muudel isiklikel fotodel oli jutustajate nägu "söövitatud" valgeks laiguks.
Kuidas pidanuks see õudusfilmidest tuttav võte looma kuuluvustunnet või seda käivitavat nostalgiat? Vanamoeliselt fotopaberile trükitud retrovaibi kandvad fotod ja tänapäeval analoogtehnoloogiana mõjuv telefonikõne justkui riivasid nostalgiasagarat, aga just selle vestluspartnerist äralõigatuse tõttu, mida mainitud põhjustel kõne ajal tajusin, oli nostalgia turvaline avaldumine pärsitud. Mu telefonikõnepartner kutsus justkui üles oma loole kaasa elama, ent lõikas seejuures ära igasuguse võimaluse tema isikuga lähemalt kontakti saada.
Isegi väljamõeldud nimi oleks isoleeritust leevendanud. Anonüümsuse oleks võinud tagada ainult neil osalistel, kes seda ise vajalikuks pidasid. Ühetaoline salastamine mõjus tegijate ülehoolitsemisena. Suhtlesin justkui Margaret Atwoodi "Teenijanna loost" tuttavate teenijannadega, kellel keelati pärisnime kasutamine. Vabastava pihi asemel kogesin enesesalgamise vaibi. Hirmudele tuleb neist ülesaamiseks silma vaadata, aga just see silmavaatamise võimalus lõigati "Kuuluvusharjutusis" vahedalt ära. Ehk see oligi kunstilise mitmetimõistetavuse võimaldamiseks vajalik nihestus, ehk soovitigi lavastusega osutada vaenukõne ühiselu nüristavale mõjule? Kas ei olegi see lavastuse põhiteema?
Pigem ei, sest 25. märtsil veebis Keiu Virro juhatusel korraldatud vestlusringis põhjendas Barbara Lehtna võtet üheselt vajadusega kaitsta kuutteist inimest, kes usaldasid publikule oma isikliku loo, vaenamise ja kiusu eest. Mulle räägitud neljas loos ei jäänud kõrva ühtki elementi, mida oleks saanud kasutada kurjasti kõneleja vastu, eriti kui arvestada sellise suhteliselt marginaalse vormiga lavastuse eeldatavat publikukoosseisu. Kas sellise krampliku ettehooldusega hoopis ei levitata ohvrimentaliteeti, mille levikut Vabamu nime- ja ideekohaselt peaks aitama ennetada? Sooviti ju okupatsioonide muuseumi nimetusest Vabamu kasuks loobuda, et eemalduda ohvrimentaliteedi ja minevikuhaavade näppimisest, olla institutsioonina jõustav, toetav, julgustavalt tulevikku vaatav.
Anonüümsed ja üht suhtluspartnerit vaikima sundivad telefonikõned mõjuvad kuuluvusharjutuse vormivalikuna möödalasuna. See poleks nii, kui tegijad selle möödalasu taotluslikkusele kas või vihjanuks. Kuna tegijate ring hõlmab etenduskunstnikke ka Lätist ja Argentinast, on kavas korrata ettevõtmist ka välismaal. Soovitan katsetada julgelt muudatusi, mis lähendaksid telefonikõne etenduskogemusele ning jõustaksid nii oma loo rääkinud toredaid inimesi kui ka nende lugude kuulajaid või siis paneksid saavutatud kõheda vastupidise mõju veidikegi taotluslikuna kõlama.
Olen tänulik neljale inimesele, kes järjestikku oma loo rääkisid. Isegi muinasjutuvestja J-le (nime sain vestlusringis teada), kelle puhul tundus, et harrastusnäitleja üritab kõne ajal ennast müüa, muinasjutuvestjana demoesinemist pakkuda. J-i jutt oli teiste siiraste ja vahetute rääkijatega võrreldes märksa tehtum, püüdlikum, pealetükkivam. Korraks käis peast läbi mõte kõne katkestada, aga seegi oleks olnud totter ülereageerimine. Ülejäänud kolme minuga rääkima sattunud inimese puhul avaldas muljet esituse loomulikkus, mis oli suudetud saavutada ilmselt eeltöö ja juhendamise tulemusena. Ka loomulikkusefekt nõuab teadlikku pingutust, eriti kuna tegemist on dokumentaalpihtimusega.
Eestlased ei ole üldiselt erilised pihtijad. Ehk julgustab pealkirja "Kuuluvusharjutused" kandev katsetus oma lugu sõnastama, seda teistele jutustama ja saavutama seeläbi iseenesega vahetum kontakt. Tunnustan Vabamut, mis võiks vabalt piirduda rahvuslike minevikuhaavade nokkimisega. Selle asemel otsitakse nutikaid võimalusi olevikusuhete tervistamiseks. Vabamu ajab õiget asja ning ka harrastuskuuldeteatri mõte on äge ja kordamist väärt, etenduskunstnike katseprojekt väärib kindlasti edasiarendamist. Seekord tehti häirivalt ebateadlikuna mõjuv samm, aga õiges suunas. Julget jätku!
### Response:
Arvustus. Salgamisharjutused üksildust ei ravi |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.