instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kiik ütles, et vaktsineerimise korraldamise töörühm kindlasti jätkab tööd. "Meil on vaja jätkuvalt Eesti elanike vaktsineerimisega edasi liikuda ja samal ajal teada on, et tõenäoliselt uuel aastal tuleb hakata pihta ka revaktsineerimistega," ütles Kiik ERR-ile.
"Praeguse seisuga valdav osa vaktsineerimise töörühma liikmeid on erinevate riigiasutuste või tervishoiuvaldkonna institutsioonide esindajad. Nüüd ongi küsimus selles, kas selle töörühma juht saab olema mõni tänastest töörühma liikmetest või tuleb vaktsineerimise koordinaatoriks taaskord täiskoormusega inimene juurde. Hetkel ei ole veel vastavat inimest välja valitud. Need nõupidamised on plaanis see kuu ära teha, et oleks selgus, et kuidas me alates septembrist edasi läheme kui Marek Seeri ametiaeg lõppeb," rääkis Kiik.
"Siin on oluline infoga kursis olek, kiire sisse elamine töösse. Kõige tõenäolisemalt me räägime inimestest, kes tegutsevad tervishoiu valdkonnas," ütles Kiik veel.
Kiik rääkis, et vaktsineerimise mahud saavad sügisel olema märkimisväärselt väiksemad, kui need olid kevadel ja suvekuudel. "Selleks ajaks on vaktsineerimise hõlmatus ühiskonnas päris kõrge ja tööprotsessid kindlasti paremini käima saadud kui vaktsineerimise algusfaasidel," sõnas Kiik.
Kiige sõnul on praegu kõige olulisem vaktsineerimise tempo tõstmine, et saavutada 22. septembriks elanikkonna 70-protsendine vaktsineeritus. Selleks on vaja esmaseid vaktsiinisüste teha 20 000 inimesele nädalas. Alates jaanipäevast aga on vaktsineeritud nädalas 20 000-st oluliselt vähem inimesi. Eelmisel nädalal vaktsineeriti 15 000 inimest.
"Jätkuvalt on veel mõni tuhat tõusu vaja erinevate projektidega, erinevate erilahendustega, inimestele vaktsineerimise võimaluse mugavamaks muutmisega, et jõuaksime taas 20 000 tasemeni," sõnas Kiik.
Vaktsiinipuudust Kiige sõnul Eestis ei ole. "Nüüd on küll tarned mõnevõrra väiksemad kui kevade teises pooles ja suve alguses, aga ka inimeste hulk, kes vaktsineerimist vajavad, on nüüd märkimisväärselt madalam," ütles Kiik.
Kiik rääkis, et sel nädalal jõuab Eestisse 29 250 doosi Pfizer/BioNTechi vaktsiini ja 7200 doosi Moderna vaktsiini. Järgmisel nädalal peaks jõudma 29 250 doosi Pfizer/BioNTechi vaktsiini, 7200 doosi Moderna vaktsiini ja 8000 doosi Jansseni vaktsiini. | Kiik otsib Seeri mantlipärijat tervishoiu valdkonnast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kiik ütles, et vaktsineerimise korraldamise töörühm kindlasti jätkab tööd. "Meil on vaja jätkuvalt Eesti elanike vaktsineerimisega edasi liikuda ja samal ajal teada on, et tõenäoliselt uuel aastal tuleb hakata pihta ka revaktsineerimistega," ütles Kiik ERR-ile.
"Praeguse seisuga valdav osa vaktsineerimise töörühma liikmeid on erinevate riigiasutuste või tervishoiuvaldkonna institutsioonide esindajad. Nüüd ongi küsimus selles, kas selle töörühma juht saab olema mõni tänastest töörühma liikmetest või tuleb vaktsineerimise koordinaatoriks taaskord täiskoormusega inimene juurde. Hetkel ei ole veel vastavat inimest välja valitud. Need nõupidamised on plaanis see kuu ära teha, et oleks selgus, et kuidas me alates septembrist edasi läheme kui Marek Seeri ametiaeg lõppeb," rääkis Kiik.
"Siin on oluline infoga kursis olek, kiire sisse elamine töösse. Kõige tõenäolisemalt me räägime inimestest, kes tegutsevad tervishoiu valdkonnas," ütles Kiik veel.
Kiik rääkis, et vaktsineerimise mahud saavad sügisel olema märkimisväärselt väiksemad, kui need olid kevadel ja suvekuudel. "Selleks ajaks on vaktsineerimise hõlmatus ühiskonnas päris kõrge ja tööprotsessid kindlasti paremini käima saadud kui vaktsineerimise algusfaasidel," sõnas Kiik.
Kiige sõnul on praegu kõige olulisem vaktsineerimise tempo tõstmine, et saavutada 22. septembriks elanikkonna 70-protsendine vaktsineeritus. Selleks on vaja esmaseid vaktsiinisüste teha 20 000 inimesele nädalas. Alates jaanipäevast aga on vaktsineeritud nädalas 20 000-st oluliselt vähem inimesi. Eelmisel nädalal vaktsineeriti 15 000 inimest.
"Jätkuvalt on veel mõni tuhat tõusu vaja erinevate projektidega, erinevate erilahendustega, inimestele vaktsineerimise võimaluse mugavamaks muutmisega, et jõuaksime taas 20 000 tasemeni," sõnas Kiik.
Vaktsiinipuudust Kiige sõnul Eestis ei ole. "Nüüd on küll tarned mõnevõrra väiksemad kui kevade teises pooles ja suve alguses, aga ka inimeste hulk, kes vaktsineerimist vajavad, on nüüd märkimisväärselt madalam," ütles Kiik.
Kiik rääkis, et sel nädalal jõuab Eestisse 29 250 doosi Pfizer/BioNTechi vaktsiini ja 7200 doosi Moderna vaktsiini. Järgmisel nädalal peaks jõudma 29 250 doosi Pfizer/BioNTechi vaktsiini, 7200 doosi Moderna vaktsiini ja 8000 doosi Jansseni vaktsiini.
### Response:
Kiik otsib Seeri mantlipärijat tervishoiu valdkonnast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näitemäng viib vaataja radadele, kus nähtava kõrval eksisteerib ka nähtamatu maailm, mida me otseselt silmaga ei näe ja käega ei katsu, kuid mis meid juhib.
Maagiline näitemäng toimub 1930. aastatetel vesiveskis, kus toimetavad värvikad tegelased minevikust, kelle nende mured näivad nii tänapäevased – vastamata armastus või armastuse puudumine, ebakindlus tuleviku ees, rahahädad ja kohustused, mida me ei jaksa täita. Ja kui kõigi nende murede lahendamiseks kasutada pisut nõidust, pisut sõnu ja esivanemate teadmisi, siis võib juhtuma hakata kummalisi asju.
Mängivad: Merle Palmiste (Eesti Draamateater), Liis Haab, Katrin Valkna, Tarvo Krall, Meelis Põdersoo (VAT Teater)
Autor Indrek Hargla
Lavastaja Anne Velt
Kunstnik Karmo Mende
Muusika Mick Pedaja
Grimmikunstnik Sirle Teeäär
Valguskunstnik Rene Topolev
Etendused toimuvad 14., 15., 16., 17., 21., 22., 23., 24., 28., 29., 30., 31. juulil kell 19:00 Ohtu mõisa tallihoones. | Kolmapäeval esietendub Indrek Hargla kirjutatud "Nõid" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näitemäng viib vaataja radadele, kus nähtava kõrval eksisteerib ka nähtamatu maailm, mida me otseselt silmaga ei näe ja käega ei katsu, kuid mis meid juhib.
Maagiline näitemäng toimub 1930. aastatetel vesiveskis, kus toimetavad värvikad tegelased minevikust, kelle nende mured näivad nii tänapäevased – vastamata armastus või armastuse puudumine, ebakindlus tuleviku ees, rahahädad ja kohustused, mida me ei jaksa täita. Ja kui kõigi nende murede lahendamiseks kasutada pisut nõidust, pisut sõnu ja esivanemate teadmisi, siis võib juhtuma hakata kummalisi asju.
Mängivad: Merle Palmiste (Eesti Draamateater), Liis Haab, Katrin Valkna, Tarvo Krall, Meelis Põdersoo (VAT Teater)
Autor Indrek Hargla
Lavastaja Anne Velt
Kunstnik Karmo Mende
Muusika Mick Pedaja
Grimmikunstnik Sirle Teeäär
Valguskunstnik Rene Topolev
Etendused toimuvad 14., 15., 16., 17., 21., 22., 23., 24., 28., 29., 30., 31. juulil kell 19:00 Ohtu mõisa tallihoones.
### Response:
Kolmapäeval esietendub Indrek Hargla kirjutatud "Nõid" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Maha diktatuur! Me tahame vabadust!" kõlasid loosungid.
Peamiselt noored meeleavaldajad karjusid solvanguid ka president Miguel Diaz-Caneli aadressil.
Meeleavaldused algasid spontaanselt hommikul, kui riigis võimutseb viimase 30 aasta suurim majanduskriis.
Ainsad lubatud kogunemised on riigis tavaliselt kommunistliku partei üritused.
"Meid häirib toiduainete puudus ja olukord elektrivoolu ümber," seletas uudisteagentuuri AFP ajakirjanikule üks Havanna meeleavaldusel osaleja.
Julgeolekujõud saabusid varsti pärast meeleavalduste puhkemist. Protestijate vastu kasutati jõudu.
San Antonio de los Banose linna külastas parteiaktivistide saatel hiljem ka president ise, kes süüdistas rahutuste õhutamises välisjõude ja probleemides USA kehtestatud sanktsioone, kuid möönis samas, et inimestel on õigus oma pahameelt väljendada.
"Energiaolukord on kaasa toonud mõninga reaktsiooni. Inimesed on tulnud väljendama oma rahulolematust olukorra üle, milles nad elavad," sõnas riigipea.
San Antonio de los Banoses elab umbes 50 000 inimest ja see asub pealinnast Havannast 30 kilomeetri kaugusel edelas.
USA hoiatas Kuuba võime meeleavaldajate vastase tegevuse eest
Ühendriikide riiklik julgeolekunõunik Jake Sullivan hoiatas pühapäeval Kuuba võime, et need ei tegutseks meelevaldajate vastu, kes osalesid haruldastel protestidel kommunistliku valitsuse vastu.
"USA toetab sõna- ja kogunemisvabadust kogu Kuubal ning mõistaks karmilt hukka igasuguse vägivalla või rahumeelsete meeleavaldajate vastu tegutsemise, kes kasutavad oma universaalseid õigusi," ütles Sullivan.
Rubio kutsus Bidenit sekkuma
USA paljud prominentsed poliitikud, neist suurem osa Vabariikliku partei liikmed, avaldasid toetust meeleavaldajatele ning kutsusid üles president Joe Bideni valitsust sekkuma saareriigis vallandunud kriisi. Eriti aktiivsed oli Kuubale lähima USA osariigi Florida, poliitikud, kus elab sadu tuhandeid väliskuubalasi.
Vabariiklasest senaator Marco Rubio, kes esindab kongressi ülemkojas Floridat, kirjutas Twitteris: "Ma palun president Joe Bidenil ja riigisekretär Antony Blinkenil kutsuda Kuuba sõjaväge üles mitte tulistama oma inimesi."
Florida kuberner Ron DeSantis, kes on samuti vabariiklane, kirjutas Twitteris: "Florida toetab Kuuba rahvast, kui nad tulid Havanna türanliku režiimi vastu tänavatele. Kuuba diktatuur on on oma rahvast represseerinud aastakümneid ning püüab nüüd vaigistada neid, kellel on olnud julgust protestida selle katastroofilise poliitika vastu."
Veel üks juhtiv vabariiklane, Lõuna-Dakota osariigi kuberner Kristi Noem kirjutas: " Inimsüda tahab vabadust, see kehtib nii Kuuba kui Ameerika kohta. Ma toetan oma sõpra senaator Rubiot ja kutsun kuubalasi kommunismi ahelaid heitma ja ühinema vaba maailmaga."
"Kuubalased on väärt ja valmis türanniast vabanemiseks," ütles Miami linnapea Francis Suarez, kui ta osales väliskuubalaste linnaosas Little Havane peetud meeleavaldusel. "See (Kuuba kommunistlik režiim - toim.) saab ja peab nüüd lõppema. Praegune moment võib tähendada vabaduse saabumist miljonitele läänepoolkeral, Nicaraguast Venezuelani," lisas ta.
USA Esindajatekojas Miami piirkonda esindav vabariiklane Maria Elvira Salazar ütles, et meeleavaldused tähendavad kommunistliku režiimi lõpu algust ning avavad võimaluse praeguse valitsuse võimult kõrvaldamiseks.
Arizonast valitud Esindajatekoja liige, Demokraatliku partei liige Ruben Gallego kirjutas Twitteris, et Kuuba režiimil oleks aeg võimult lahkuda ning anda teed demokraatiale. | Kuuba linnades kogunesid tuhanded valitsusvastased meeleavaldajad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Maha diktatuur! Me tahame vabadust!" kõlasid loosungid.
Peamiselt noored meeleavaldajad karjusid solvanguid ka president Miguel Diaz-Caneli aadressil.
Meeleavaldused algasid spontaanselt hommikul, kui riigis võimutseb viimase 30 aasta suurim majanduskriis.
Ainsad lubatud kogunemised on riigis tavaliselt kommunistliku partei üritused.
"Meid häirib toiduainete puudus ja olukord elektrivoolu ümber," seletas uudisteagentuuri AFP ajakirjanikule üks Havanna meeleavaldusel osaleja.
Julgeolekujõud saabusid varsti pärast meeleavalduste puhkemist. Protestijate vastu kasutati jõudu.
San Antonio de los Banose linna külastas parteiaktivistide saatel hiljem ka president ise, kes süüdistas rahutuste õhutamises välisjõude ja probleemides USA kehtestatud sanktsioone, kuid möönis samas, et inimestel on õigus oma pahameelt väljendada.
"Energiaolukord on kaasa toonud mõninga reaktsiooni. Inimesed on tulnud väljendama oma rahulolematust olukorra üle, milles nad elavad," sõnas riigipea.
San Antonio de los Banoses elab umbes 50 000 inimest ja see asub pealinnast Havannast 30 kilomeetri kaugusel edelas.
USA hoiatas Kuuba võime meeleavaldajate vastase tegevuse eest
Ühendriikide riiklik julgeolekunõunik Jake Sullivan hoiatas pühapäeval Kuuba võime, et need ei tegutseks meelevaldajate vastu, kes osalesid haruldastel protestidel kommunistliku valitsuse vastu.
"USA toetab sõna- ja kogunemisvabadust kogu Kuubal ning mõistaks karmilt hukka igasuguse vägivalla või rahumeelsete meeleavaldajate vastu tegutsemise, kes kasutavad oma universaalseid õigusi," ütles Sullivan.
Rubio kutsus Bidenit sekkuma
USA paljud prominentsed poliitikud, neist suurem osa Vabariikliku partei liikmed, avaldasid toetust meeleavaldajatele ning kutsusid üles president Joe Bideni valitsust sekkuma saareriigis vallandunud kriisi. Eriti aktiivsed oli Kuubale lähima USA osariigi Florida, poliitikud, kus elab sadu tuhandeid väliskuubalasi.
Vabariiklasest senaator Marco Rubio, kes esindab kongressi ülemkojas Floridat, kirjutas Twitteris: "Ma palun president Joe Bidenil ja riigisekretär Antony Blinkenil kutsuda Kuuba sõjaväge üles mitte tulistama oma inimesi."
Florida kuberner Ron DeSantis, kes on samuti vabariiklane, kirjutas Twitteris: "Florida toetab Kuuba rahvast, kui nad tulid Havanna türanliku režiimi vastu tänavatele. Kuuba diktatuur on on oma rahvast represseerinud aastakümneid ning püüab nüüd vaigistada neid, kellel on olnud julgust protestida selle katastroofilise poliitika vastu."
Veel üks juhtiv vabariiklane, Lõuna-Dakota osariigi kuberner Kristi Noem kirjutas: " Inimsüda tahab vabadust, see kehtib nii Kuuba kui Ameerika kohta. Ma toetan oma sõpra senaator Rubiot ja kutsun kuubalasi kommunismi ahelaid heitma ja ühinema vaba maailmaga."
"Kuubalased on väärt ja valmis türanniast vabanemiseks," ütles Miami linnapea Francis Suarez, kui ta osales väliskuubalaste linnaosas Little Havane peetud meeleavaldusel. "See (Kuuba kommunistlik režiim - toim.) saab ja peab nüüd lõppema. Praegune moment võib tähendada vabaduse saabumist miljonitele läänepoolkeral, Nicaraguast Venezuelani," lisas ta.
USA Esindajatekojas Miami piirkonda esindav vabariiklane Maria Elvira Salazar ütles, et meeleavaldused tähendavad kommunistliku režiimi lõpu algust ning avavad võimaluse praeguse valitsuse võimult kõrvaldamiseks.
Arizonast valitud Esindajatekoja liige, Demokraatliku partei liige Ruben Gallego kirjutas Twitteris, et Kuuba režiimil oleks aeg võimult lahkuda ning anda teed demokraatiale.
### Response:
Kuuba linnades kogunesid tuhanded valitsusvastased meeleavaldajad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Enne ja pärast" on ruumiline installatsioon kuuldemängu, video, fotode ja joonistustega. Näitus viib publiku rännakule kunstniku traumaatilisse lapsepõlve tõstatades küsimusi väärkohtlemisest ja traumast.
Kui me vaatame lapsepõlvefotosid oma perest või sõpradest, siis me ei mõtle sellele, et need võivad kujutada kedagi kas enne või pärast seksuaalse vägivalla kogemust. Näod võivad olla naeratavad, sünged, kurvad, ükskõiksed, kissitavad, vihased, uhked. Ainult siis, kui me teame, et selline sündmus on aset leidnud, hakkame otsima märke, mis võiksid sellest kogemusest rääkida, võib-olla me küsime: mida sa tunned, kui sa sellele mõtled?
Et neid jälgi nähtavaks, kuuldavaks, aimatavaks teha, loob Mare Tralla audiovisuaalse keskkonna, mis peegeldab tema lapsepõlve ning sellega seotud traumaatilisi kogemusi. Tabud ja hirmud, mis on selliste kogemustega seotud, muudavad nendest rääkimise pea võimatuks. See projekt on autori jaoks üle 20 aastase mõtteprotsessi tulemus.
"Enne ja pärast" on ruum, kus suhted ja proportsioonid on muutunud ning kus märkamatutest detailidest on saanud kõige olulisemad tähenduste kandjad. Ruumis ringi liikudes on külastajatel võimalus kuulata kuuldemängu, mis põhineb erinevatel vestlustel, mida kunstnik aastate jooksul on oma kogemusest rääkides pidanud sõprade, pere liikmete ja terapeutidega.
Näitust korraldab Avangard Galerii MTÜ. Näitus toimub Pärnu Kunstisuve festivali ühe osana ning Pärnu Kunstinädala ühendprogrammina. 18. juulil toimub Pärnu Kunstinädala raames kell 13:00 ekskursioon näitusel. Kohal on ka kunstnik ise ja tutvustab väljapanekut.
Näitus on avatud teisipäevast pühapäevani kella 15:00-19:00 endises Pärnu vanglas (Sillutise 1). | Mare Tralla isikunäitus "Enne ja pärast" käsitleb väärkohtlemist ja traumat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Enne ja pärast" on ruumiline installatsioon kuuldemängu, video, fotode ja joonistustega. Näitus viib publiku rännakule kunstniku traumaatilisse lapsepõlve tõstatades küsimusi väärkohtlemisest ja traumast.
Kui me vaatame lapsepõlvefotosid oma perest või sõpradest, siis me ei mõtle sellele, et need võivad kujutada kedagi kas enne või pärast seksuaalse vägivalla kogemust. Näod võivad olla naeratavad, sünged, kurvad, ükskõiksed, kissitavad, vihased, uhked. Ainult siis, kui me teame, et selline sündmus on aset leidnud, hakkame otsima märke, mis võiksid sellest kogemusest rääkida, võib-olla me küsime: mida sa tunned, kui sa sellele mõtled?
Et neid jälgi nähtavaks, kuuldavaks, aimatavaks teha, loob Mare Tralla audiovisuaalse keskkonna, mis peegeldab tema lapsepõlve ning sellega seotud traumaatilisi kogemusi. Tabud ja hirmud, mis on selliste kogemustega seotud, muudavad nendest rääkimise pea võimatuks. See projekt on autori jaoks üle 20 aastase mõtteprotsessi tulemus.
"Enne ja pärast" on ruum, kus suhted ja proportsioonid on muutunud ning kus märkamatutest detailidest on saanud kõige olulisemad tähenduste kandjad. Ruumis ringi liikudes on külastajatel võimalus kuulata kuuldemängu, mis põhineb erinevatel vestlustel, mida kunstnik aastate jooksul on oma kogemusest rääkides pidanud sõprade, pere liikmete ja terapeutidega.
Näitust korraldab Avangard Galerii MTÜ. Näitus toimub Pärnu Kunstisuve festivali ühe osana ning Pärnu Kunstinädala ühendprogrammina. 18. juulil toimub Pärnu Kunstinädala raames kell 13:00 ekskursioon näitusel. Kohal on ka kunstnik ise ja tutvustab väljapanekut.
Näitus on avatud teisipäevast pühapäevani kella 15:00-19:00 endises Pärnu vanglas (Sillutise 1).
### Response:
Mare Tralla isikunäitus "Enne ja pärast" käsitleb väärkohtlemist ja traumat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 15.-18. juulil Kadrioru staadionil toimuvatel kergejõustiku U-20 Euroopa meistrivõistlustel astub Eesti koondise koosseisus staadionile 39 noorsportlast. Neist 31 võistleb individuaalaladel ning kaheksa poissi ja tüdrukut saavad oma esimese rahvusvahelise võistlemise kogemuse teatejooksudes.
"U-20 vanus on noorte hulgas kõige aktiivsem trennitegemise aeg. Paljud neist on veel keskkooliõpilased ja U-18 vanuseklassi sportlased. On hea meel, et ka nemad saavad oma esimese rahvusvahelise võistlemise kogemuse sel suvel," ütleb kergejõustiku U-20 EM-i Eesti koondise juht Kristel Berendsen pressiteate vahendusel.
"Kindlasti näeme nendel võistlustel üllatajaid. Aga ka neid, kes saavad tuule tiibadesse ja soovivad jätkata tippsportlase karjääri," lisab Berendsen.
Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi loodab, et kodupubliku ees U-20 Eesti koondises võistlemine tekitab noortes soovi pingutada ja saada ka järgmistel rahvusvahelistel võistlustel osalemise kogemus. "See ongi üks olulisi põhjuseid, miks me tõime selle võistluse Eestisse - et meie kõige lootustandvamaid motiveerida ja anda neile kogemus."
U-20 Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus võtab osa 1247 sportlast. Kohal on selle vanuseklassi tänased tipud, sealhulgas tulevased tähed. "Kadrioru staadionil tõotab tulla järjekordne põnev spordinädalalõpp. Kutsun staadionile toimuvat jälgima ja omadele kaasa elama!" ütleb Teigamägi.
Kergejõustiku U-20 EM-i Eesti koondisesse kuuluvad:
Ann Marii Kivikas - 200 m
Hege-Lee Pielberg - 400 m tõkkejooks
Merili Tiik - 800 m
Anete Randma - 1500 m
Mari Mai Ruus - 5000 m
Anna Maria Millend - 100 m tõkkejooks
Elisabeth Pihela - kõrgushüpe
Karmen Bruus - kõrgushüpe
Liisa-Maria Lusti - kaugushüpe
Anna Panenko - kaugushüpe, kolmikhüpe
Gertu Küttmann - kuulitõuge, vasaraheide
Bert Saar - kuulitõuge
Kelly Heinpõld - kettaheide
Katre Marit Liiv - odavise
Pippi Lotta Enok - seitsmevõistlus
Ats Kivimets - 100 m
Oliver Kruuspan - 200 m
Kaspar Grauen - 400 m
Uku Renek Kronbergs - 800 m
Romet Vahter - 100 m tõkkejooks, kaugushüpe
Mait Filipozzi - 400 m tõkkejooks
Artur Djatšuk - 10 000 m käimine
Albert Beilinson - kõrgushüpe
Madis Kaare - teivashüpe
Viktor Morozov - kolmikhüpe
Andri Matrov - kuulitõuge
Hannes Remmelgas - kettaheide
Oskar-Filip Tammik - vasaraheide
Steven Sepp - odavise
Rasmus Roosleht - kümnevõistlus
Tony Ats Tamm - kümnevõistlus
Lisaks asuvad Eesti koondise kolm meeskonnad võistlustulle teatejooksudes:
4x100m (naised) - Ann Marii Kivikas, Anna Maria Millend, Grette-Ly Mäesalu, Mia Lisett Meringo, Matilda Vitsut
4x100m (mehed) - Ats Kivimets, Kristjan Markus Eelmaa, Hanno Tamm, Oliver Kruuspan, Kris Markus Aaslaid
4x400m (mehed) - Kaspar Grauen, Andreas Laksberg, Mait Filipozzi, Romet Kivi, Uku Renek Kronbergs | Kodusel tiitlivõistlusel tulevad starti 39 Eesti noort kergejõustiklast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
15.-18. juulil Kadrioru staadionil toimuvatel kergejõustiku U-20 Euroopa meistrivõistlustel astub Eesti koondise koosseisus staadionile 39 noorsportlast. Neist 31 võistleb individuaalaladel ning kaheksa poissi ja tüdrukut saavad oma esimese rahvusvahelise võistlemise kogemuse teatejooksudes.
"U-20 vanus on noorte hulgas kõige aktiivsem trennitegemise aeg. Paljud neist on veel keskkooliõpilased ja U-18 vanuseklassi sportlased. On hea meel, et ka nemad saavad oma esimese rahvusvahelise võistlemise kogemuse sel suvel," ütleb kergejõustiku U-20 EM-i Eesti koondise juht Kristel Berendsen pressiteate vahendusel.
"Kindlasti näeme nendel võistlustel üllatajaid. Aga ka neid, kes saavad tuule tiibadesse ja soovivad jätkata tippsportlase karjääri," lisab Berendsen.
Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi loodab, et kodupubliku ees U-20 Eesti koondises võistlemine tekitab noortes soovi pingutada ja saada ka järgmistel rahvusvahelistel võistlustel osalemise kogemus. "See ongi üks olulisi põhjuseid, miks me tõime selle võistluse Eestisse - et meie kõige lootustandvamaid motiveerida ja anda neile kogemus."
U-20 Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus võtab osa 1247 sportlast. Kohal on selle vanuseklassi tänased tipud, sealhulgas tulevased tähed. "Kadrioru staadionil tõotab tulla järjekordne põnev spordinädalalõpp. Kutsun staadionile toimuvat jälgima ja omadele kaasa elama!" ütleb Teigamägi.
Kergejõustiku U-20 EM-i Eesti koondisesse kuuluvad:
Ann Marii Kivikas - 200 m
Hege-Lee Pielberg - 400 m tõkkejooks
Merili Tiik - 800 m
Anete Randma - 1500 m
Mari Mai Ruus - 5000 m
Anna Maria Millend - 100 m tõkkejooks
Elisabeth Pihela - kõrgushüpe
Karmen Bruus - kõrgushüpe
Liisa-Maria Lusti - kaugushüpe
Anna Panenko - kaugushüpe, kolmikhüpe
Gertu Küttmann - kuulitõuge, vasaraheide
Bert Saar - kuulitõuge
Kelly Heinpõld - kettaheide
Katre Marit Liiv - odavise
Pippi Lotta Enok - seitsmevõistlus
Ats Kivimets - 100 m
Oliver Kruuspan - 200 m
Kaspar Grauen - 400 m
Uku Renek Kronbergs - 800 m
Romet Vahter - 100 m tõkkejooks, kaugushüpe
Mait Filipozzi - 400 m tõkkejooks
Artur Djatšuk - 10 000 m käimine
Albert Beilinson - kõrgushüpe
Madis Kaare - teivashüpe
Viktor Morozov - kolmikhüpe
Andri Matrov - kuulitõuge
Hannes Remmelgas - kettaheide
Oskar-Filip Tammik - vasaraheide
Steven Sepp - odavise
Rasmus Roosleht - kümnevõistlus
Tony Ats Tamm - kümnevõistlus
Lisaks asuvad Eesti koondise kolm meeskonnad võistlustulle teatejooksudes:
4x100m (naised) - Ann Marii Kivikas, Anna Maria Millend, Grette-Ly Mäesalu, Mia Lisett Meringo, Matilda Vitsut
4x100m (mehed) - Ats Kivimets, Kristjan Markus Eelmaa, Hanno Tamm, Oliver Kruuspan, Kris Markus Aaslaid
4x400m (mehed) - Kaspar Grauen, Andreas Laksberg, Mait Filipozzi, Romet Kivi, Uku Renek Kronbergs
### Response:
Kodusel tiitlivõistlusel tulevad starti 39 Eesti noort kergejõustiklast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22-aastane puurilukk, kes hakkab uuel hooajal esindama Pariisi Saint-Germaini, aitas kolmes alagrupimängus Türgi, Šveitsi ja Walesi vastu hoida Itaalia värava puutumatuna.
Sõelmängudes ta samasugust statistikat ei näidanud, kuid poolfinaalis Hispaaniaga ja finaalis Inglismaaga aitas esimese väravavahina selle auhinna teeninud Donnarumma meeskonna võiduni penaltiseerias.
Turniiri noormängija auhinna teenis UEFA-lt 18-aastane Hispaania koondise poolkaitsja Pedri. Auhinnale kandideerisid kõik turniiril osalenud pallurid, kes olid sündinud 1998. aastal või hiljem.
Turniiri suurimale väravakütile mõeldud auhinna teenis viis tabamust löönud portugallane Cristiano Ronaldo. Kuigi sama palju tegi skoori ka tšehh Patrik Schick, siis võrdse summa juures sai otsustavaks Ronaldo üks resultatiivne sööt. | EM-finaalturniiri parimaks mängijaks valiti esmakordselt väravavaht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22-aastane puurilukk, kes hakkab uuel hooajal esindama Pariisi Saint-Germaini, aitas kolmes alagrupimängus Türgi, Šveitsi ja Walesi vastu hoida Itaalia värava puutumatuna.
Sõelmängudes ta samasugust statistikat ei näidanud, kuid poolfinaalis Hispaaniaga ja finaalis Inglismaaga aitas esimese väravavahina selle auhinna teeninud Donnarumma meeskonna võiduni penaltiseerias.
Turniiri noormängija auhinna teenis UEFA-lt 18-aastane Hispaania koondise poolkaitsja Pedri. Auhinnale kandideerisid kõik turniiril osalenud pallurid, kes olid sündinud 1998. aastal või hiljem.
Turniiri suurimale väravakütile mõeldud auhinna teenis viis tabamust löönud portugallane Cristiano Ronaldo. Kuigi sama palju tegi skoori ka tšehh Patrik Schick, siis võrdse summa juures sai otsustavaks Ronaldo üks resultatiivne sööt.
### Response:
EM-finaalturniiri parimaks mängijaks valiti esmakordselt väravavaht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maardu linnas on täisealistest elanikest vaktsineeritud vaid 28,9 protsenti ning Sillamäel 29,7 protsenti.
Narvas on vaktsineeritud 32,3 protsenti, Kohtla-Järvel 34,7 protsenti ja Narva-Jõesuus 37,6 protsenti täisealistest.
Tallinnas on täisealistest vaktsineeritud 49,8 protsenti, kuid linnaosades on suured käärid. Kui Pirital on vaktsineeritud 63 ja Nõmmel 62 protsenti, siis Lasnamäe näitaja on vaid 36,9 protsenti.
Ka Valgamaal Valga vallas on vaktsineeritud vaid 41,5 protsenti, kuid teistes Valgamaa valdades märkimisväärselt enam.
Maakondadest on kõige madalam ehk 36 protsenti vaktsineerimise hõlmatus Ida-Virumaal. Valgamaal on see 49,6, Harjumaal (sh Tallinn) 51,7 ja Pärnumaal 52 protsenti.
Maakondadest on ainsana üle 70 protsendi täisealistest vaktsineeritud Hiiumaal. Teisel kohal on Tartumaa 64 protsendiga. Saaremaal, Läänemaal ja Jõgevamaal on vaktsineeritud 58 protsenti täisealistest. | Vaktsineerimise pidurid on Maardu ja Sillamäe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maardu linnas on täisealistest elanikest vaktsineeritud vaid 28,9 protsenti ning Sillamäel 29,7 protsenti.
Narvas on vaktsineeritud 32,3 protsenti, Kohtla-Järvel 34,7 protsenti ja Narva-Jõesuus 37,6 protsenti täisealistest.
Tallinnas on täisealistest vaktsineeritud 49,8 protsenti, kuid linnaosades on suured käärid. Kui Pirital on vaktsineeritud 63 ja Nõmmel 62 protsenti, siis Lasnamäe näitaja on vaid 36,9 protsenti.
Ka Valgamaal Valga vallas on vaktsineeritud vaid 41,5 protsenti, kuid teistes Valgamaa valdades märkimisväärselt enam.
Maakondadest on kõige madalam ehk 36 protsenti vaktsineerimise hõlmatus Ida-Virumaal. Valgamaal on see 49,6, Harjumaal (sh Tallinn) 51,7 ja Pärnumaal 52 protsenti.
Maakondadest on ainsana üle 70 protsendi täisealistest vaktsineeritud Hiiumaal. Teisel kohal on Tartumaa 64 protsendiga. Saaremaal, Läänemaal ja Jõgevamaal on vaktsineeritud 58 protsenti täisealistest.
### Response:
Vaktsineerimise pidurid on Maardu ja Sillamäe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas ütles ERR-ile, et otseselt päikesepiste või kuumarabandusega patsiente on praeguse ilmaga üks kuni kaks päevas. Juulis on selliseid juhtumeid praeguseks olnud 14. Esimene päikesepistega patsient vajas kiirabi turgutust juba 10. mail. Tegemist oli 34-aastase mehega, kes oli terve päev töötanud päikese käes.
Enim kuumakahjustustega seotud väljakutseid sai kiirabi aga 22. juunil, siis vajas abi 16 inimest. Adlase kinnitusel ei vaja enamik patsiente haiglaravi ja saavad nõustatud kohapeal.
"Oluliselt rohkem annab praegu kiirabile tööd ilusast ilmast ja puhkustest tingitud rahva lõbutsemine, alkohol," ütles Adlas.
Näiteks möödunud laupäeval registreeris kiirabi Tallinnas 14 vägivallatraumat, seitse jalgratta- ja rulaõnnetust, lisaks kaks tõukeratta- ja samuti kaks mootorrattaõnnetust, kus inimesed viga said. Suur oli väljakutsete hulk kesklinnas, lisas Adlas.
Kuidas kuumaga toime tulla
Allikas: Tallinna kiirabi
Päikesepiste on otsesest päikesekiirgusest pähe tekitatud soojusest aju veresoonte laienemine, mis kutsub esile peavalu ja iiveldust, seda sageli alles tunde peale päikese käes viibimist. Kuumastress ja kuumakurnatus on kuuma käes töötamise või kaua viibimise ja/või higistamist mittevõimaldava riietuse kandmisel tekkiv arteriaalse vererõhu langus, mis avaldub minestamise või halva enesetundena.
Mõlemad nähud on healoomulised ja taanduvad, kui isik saab kuumast keskkonnast ära ja jahtub.
Kuumarabandus esineb kuumas töötamise või sportimise korral, kui keha kuumeneb üle ja kaotab võime jahtuda või on higistamine takistatud. Tekib kehatemperatuuri järsk tõus ja teadvuse hägunemine. Seisund on eluohtlik ja vajab kiirabi ning haiglaravi.
25-30-kraadine soojus ei ole tervisele ohtlik, peab kasutama higistamist võimaldavat riietust, jooma päevas 2-2,5 liitrit vett, töötamise ja sportimise korral veel rohkem. Päikese käes olles peab jahutama ennast aeg-ajalt (kord tunnis) kunstkliimaga ruumis või vees, kandma peakatet.
Kõrgemate temperatuuride korral peaks krooniliste haigustega isikud oma toimetamised õues sättima varasematele hommikutundidele ja pealelõunasel ajal püsima siseruumides, jahutades võimalusega keha ventilaatoriga ruumis. | Kuumapatsientidest rohkem annavad kiirabile tööd lõbutsevad inimesed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas ütles ERR-ile, et otseselt päikesepiste või kuumarabandusega patsiente on praeguse ilmaga üks kuni kaks päevas. Juulis on selliseid juhtumeid praeguseks olnud 14. Esimene päikesepistega patsient vajas kiirabi turgutust juba 10. mail. Tegemist oli 34-aastase mehega, kes oli terve päev töötanud päikese käes.
Enim kuumakahjustustega seotud väljakutseid sai kiirabi aga 22. juunil, siis vajas abi 16 inimest. Adlase kinnitusel ei vaja enamik patsiente haiglaravi ja saavad nõustatud kohapeal.
"Oluliselt rohkem annab praegu kiirabile tööd ilusast ilmast ja puhkustest tingitud rahva lõbutsemine, alkohol," ütles Adlas.
Näiteks möödunud laupäeval registreeris kiirabi Tallinnas 14 vägivallatraumat, seitse jalgratta- ja rulaõnnetust, lisaks kaks tõukeratta- ja samuti kaks mootorrattaõnnetust, kus inimesed viga said. Suur oli väljakutsete hulk kesklinnas, lisas Adlas.
Kuidas kuumaga toime tulla
Allikas: Tallinna kiirabi
Päikesepiste on otsesest päikesekiirgusest pähe tekitatud soojusest aju veresoonte laienemine, mis kutsub esile peavalu ja iiveldust, seda sageli alles tunde peale päikese käes viibimist. Kuumastress ja kuumakurnatus on kuuma käes töötamise või kaua viibimise ja/või higistamist mittevõimaldava riietuse kandmisel tekkiv arteriaalse vererõhu langus, mis avaldub minestamise või halva enesetundena.
Mõlemad nähud on healoomulised ja taanduvad, kui isik saab kuumast keskkonnast ära ja jahtub.
Kuumarabandus esineb kuumas töötamise või sportimise korral, kui keha kuumeneb üle ja kaotab võime jahtuda või on higistamine takistatud. Tekib kehatemperatuuri järsk tõus ja teadvuse hägunemine. Seisund on eluohtlik ja vajab kiirabi ning haiglaravi.
25-30-kraadine soojus ei ole tervisele ohtlik, peab kasutama higistamist võimaldavat riietust, jooma päevas 2-2,5 liitrit vett, töötamise ja sportimise korral veel rohkem. Päikese käes olles peab jahutama ennast aeg-ajalt (kord tunnis) kunstkliimaga ruumis või vees, kandma peakatet.
Kõrgemate temperatuuride korral peaks krooniliste haigustega isikud oma toimetamised õues sättima varasematele hommikutundidele ja pealelõunasel ajal püsima siseruumides, jahutades võimalusega keha ventilaatoriga ruumis.
### Response:
Kuumapatsientidest rohkem annavad kiirabile tööd lõbutsevad inimesed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wimbledoni avaringis tasavägises mängus tšehhitari Marketa Vondroušova paremust tunnistama pidanud Eesti esireket Kontaveit langes 25. realt 28. positsioonile.
Aasta kolmandal slämmiturniiril samuti avaringis konkurentsist langenud Kanepi paikneb nüüd edetabelis 81. kohal.
Maailma esireketina jätkab äsja Wimbledoni võitnud austraallanna Ashleigh Barty, talle järgneb jaapanlanna Naomi Osaka ning kolmandaks tõusis valgevenelanna Arina Sabalenka. Neljandaks kerkis ameeriklanna Sofia Kenin ja viiendaks kanadalanna Bianca Andreescu, ukrainlanna Elina Svitolina langes kuuendaks.
Wimbledonis finaali jõudnud Karolina Pliškova tõusis tagasi esikümnesse, kerkides 13. realt seitsmendaks. Kaheksandale kohale tõusis poolatar Iga Swiatek, vigastuse tõttu Wimbledonilt eemale jäänud tiitlikaitsja Simona Halep langes kolmandalt kohalt üheksandaks. Esikümne lõpetab hispaanlanna Garbine Muguruza. Kahe aasta tagune Wimbledoni finalist Serena Williams langes kaheksandalt kohalt 16. positsioonile.
Meeste edetabelis püsib esikohal Wimbledonis karjääri 20. suure slämmi turniirivõidu teeninud serblane Novak Djokovic, talle järgnevad venelane Daniil Medvedev, hispaanlane Rafael Nadal ja kreeklane Stefanos Tsitsipas. Omavahel vahetasid kohad austerlane Dominic Thiem ja sakslane Alexander Zverev – Thiem langes kuuendaks, Zverev tõusis viiendaks. Venelane Andrei Rubljov jätkab seitsmendana, kaheksandaks tõusis värske Wimbledoni finalist Matteo Berrettini, lükates šveitslase Roger Federeri üheksandaks. 12. realt kerkis kümnendaks Wimbledonis poolfinaali jõudnud kanadalane Denis Shapovalov. | Kontaveit ja Kanepi langesid mõlemad edetabelis kolm kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wimbledoni avaringis tasavägises mängus tšehhitari Marketa Vondroušova paremust tunnistama pidanud Eesti esireket Kontaveit langes 25. realt 28. positsioonile.
Aasta kolmandal slämmiturniiril samuti avaringis konkurentsist langenud Kanepi paikneb nüüd edetabelis 81. kohal.
Maailma esireketina jätkab äsja Wimbledoni võitnud austraallanna Ashleigh Barty, talle järgneb jaapanlanna Naomi Osaka ning kolmandaks tõusis valgevenelanna Arina Sabalenka. Neljandaks kerkis ameeriklanna Sofia Kenin ja viiendaks kanadalanna Bianca Andreescu, ukrainlanna Elina Svitolina langes kuuendaks.
Wimbledonis finaali jõudnud Karolina Pliškova tõusis tagasi esikümnesse, kerkides 13. realt seitsmendaks. Kaheksandale kohale tõusis poolatar Iga Swiatek, vigastuse tõttu Wimbledonilt eemale jäänud tiitlikaitsja Simona Halep langes kolmandalt kohalt üheksandaks. Esikümne lõpetab hispaanlanna Garbine Muguruza. Kahe aasta tagune Wimbledoni finalist Serena Williams langes kaheksandalt kohalt 16. positsioonile.
Meeste edetabelis püsib esikohal Wimbledonis karjääri 20. suure slämmi turniirivõidu teeninud serblane Novak Djokovic, talle järgnevad venelane Daniil Medvedev, hispaanlane Rafael Nadal ja kreeklane Stefanos Tsitsipas. Omavahel vahetasid kohad austerlane Dominic Thiem ja sakslane Alexander Zverev – Thiem langes kuuendaks, Zverev tõusis viiendaks. Venelane Andrei Rubljov jätkab seitsmendana, kaheksandaks tõusis värske Wimbledoni finalist Matteo Berrettini, lükates šveitslase Roger Federeri üheksandaks. 12. realt kerkis kümnendaks Wimbledonis poolfinaali jõudnud kanadalane Denis Shapovalov.
### Response:
Kontaveit ja Kanepi langesid mõlemad edetabelis kolm kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ööpäeva jooksul avati haiglates kaks uut COVID-19 haigusjuhtumit, haiglaravi vajab 24 patsienti. Intensiivravil on kolm patsineti, kes kõik on ka juhitaval hingamisel.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 14 inimesel. 11 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest olid Tallinnas.
Tartu- ja Ida-Virumaale lisandus kaks, Järva- ja Võrumaale üks uus nakkusjuht. Teistesse maakondadesse uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Ühel juhul rahvastikuregistri järgne elukoht puudus.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 39,73.
Nädalaga tehti 42 343 vaktsineerimist
Ööpäeva jooksul manustati 4743 vaktsiinidoosi, millest esmaseid kaitsesüste oli 1572. Vaktsineerimisi on Eestis tehtud kokku 583 560 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 492 660 inimesel.
Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 53,1 protsenti. Üle 70-aastastel 68 protsenti.
Eelmisel nädalal tehti Eestis 42 343 vaktsineerimist, nädal varem tehti vaktsineerimisi 50 127 ehk vaktsineerimistempo langes. Enne jaaninädalat tehti Eestis nädalas vaktsineerimisi 60-70 000 ehk selles võrdluses on tempo veelgi enam langenud. | Ööpäevaga lisandus 21 positiivset koroonatesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööpäeva jooksul avati haiglates kaks uut COVID-19 haigusjuhtumit, haiglaravi vajab 24 patsienti. Intensiivravil on kolm patsineti, kes kõik on ka juhitaval hingamisel.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 14 inimesel. 11 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest olid Tallinnas.
Tartu- ja Ida-Virumaale lisandus kaks, Järva- ja Võrumaale üks uus nakkusjuht. Teistesse maakondadesse uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Ühel juhul rahvastikuregistri järgne elukoht puudus.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 39,73.
Nädalaga tehti 42 343 vaktsineerimist
Ööpäeva jooksul manustati 4743 vaktsiinidoosi, millest esmaseid kaitsesüste oli 1572. Vaktsineerimisi on Eestis tehtud kokku 583 560 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 492 660 inimesel.
Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 53,1 protsenti. Üle 70-aastastel 68 protsenti.
Eelmisel nädalal tehti Eestis 42 343 vaktsineerimist, nädal varem tehti vaktsineerimisi 50 127 ehk vaktsineerimistempo langes. Enne jaaninädalat tehti Eestis nädalas vaktsineerimisi 60-70 000 ehk selles võrdluses on tempo veelgi enam langenud.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 21 positiivset koroonatesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õiguskantsleri poole pöördus Eesti meremeeste sõltumatu ametiühing (EMSA), kes tõi välja, et Eesti ametivõimud ei nõua Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavatelt välismaalastest meremeestelt Eesti elamisloa või viisa olemasolu ega lühiajalise töötamise registreerimist.
EMSA leidis, et selline halduspraktika on vastuolus seadusega. Samuti seab see EMSA hinnangul Eesti meremehed halvemasse olukorda, sest kolmandatest riikidest pärit meremeeste suhtes ei kohaldata sel juhul välismaalaste seaduses sätestatud minimaalse töötasu ning Eesti töötukassa loa nõudeid, mis on kehtestatud Eesti tööturu kaitseks.
Madise leidis siseministeeriumile, transpordiametile ning politsei- ja piirivalveametile (PPA) saadetud soovituses, et ametid rikuvad seadust, kui ei nõua Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavatelt kolmandatest riikidest pärit meremeestelt Eesti elamisluba ega viisat ning lühiajalise töötamise registreerimise nõude järgimist.
Õiguskantsler märkis, et selleks, et neilt inimestelt ei olegi vaja viisat,
elamisluba ega lühiajalise töötamise registreerimist nõuda, peab riigikogu seadust muutma.
"Kehtiva seaduse järgi nimetatud nõuded kehtivad ja Eesti meremeestel on õigus, kui nad peavad seaduse täitmata jätmist oma huve kahjustavaks," nentis Madise.
Valeinfo PPA ja transpordiameti kodulehel
Segadust on tekitanud see, et PPA ja endise veeteede ameti, praeguse transpordiameti kodulehel on üleval info, et kolmandatest riikidest pärit välismaalased ei vaja Eesti lipu all sõitval laeval viibimiseks ja töötamiseks elamisluba, viisat ega lühiajalise töötamise registreerimist, sest neile kehtib erand.
PPA info järgi ei nõua Eestis kehtiv õigus erandina välismaalaselt elamisluba ega viisat Eesti lipu all sõitval laeval viibimiseks ja töötamiseks. "Seega võivad välismaalased viibida ja töötada Eesti lipu all sõitval laeval ilma Eesti viisa või elamisloata," märgitakse PPA kodulehel.
Põhimõtteliselt sama info on üleval ka transpordiameti kodulehel ning nemad toetuvad siseministeeriumi seisukohale, mille järgi kehtib meremeesele erand. Siseministeeriumi hinnangul on erandi aluseks see, et nendele meremeestele elamisloa andmine ei ole vajalik ega põhjendatud. "Kui neilt meremeestelt nõutaks viisa või elamisloa olemasolu, siis peaks neil olema registreeritud elukoht vaatamata sellele, et nad ei pruugi üldse tulla Eestisse või teistesse Schengeni riikidesse," oli siseministeeriumi põhjendus.
Siseministeeriumi hinnangul tekitaks bürokraatlik asjaajamine lisatakistusi ka ettevõtetele, kui on vaja kiiresti personali värvata.
Madise sõnul puudub välismaalaste seaduses selline säte, mis välistaks seaduse nõuete kohaldamise Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate meremeeste suhtes.
"Samuti ei tulene sellist erandit välislepingutest. Kuna riigikogu ei ole sellist erandit kehtestanud, tuleb kohaldada välismaalaste seaduse nõudeid ka Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate välismaalaste suhtes. See tähendab, et seaduse kohaselt peab ka Eesti lipu all sõitvatel kolmandatest riikidest pärit
meremeestel olema kas Eesti elamisluba või viisa, ning vajaduse korral tuleb registreerida nende lühiajaline töötamine," märkis õiguskantsler.
Madise sõnul tuleb halduspraktika kooskõlla seadusega. Samuti peab seadusega kooskõlla viima politsei- ja piirivalveameti ning transpordiameti veebilehel avaldatud teabe. | Madise: kolmandate riikide meremeestelt tuleb nõuda elamisluba või viisat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õiguskantsleri poole pöördus Eesti meremeeste sõltumatu ametiühing (EMSA), kes tõi välja, et Eesti ametivõimud ei nõua Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavatelt välismaalastest meremeestelt Eesti elamisloa või viisa olemasolu ega lühiajalise töötamise registreerimist.
EMSA leidis, et selline halduspraktika on vastuolus seadusega. Samuti seab see EMSA hinnangul Eesti meremehed halvemasse olukorda, sest kolmandatest riikidest pärit meremeeste suhtes ei kohaldata sel juhul välismaalaste seaduses sätestatud minimaalse töötasu ning Eesti töötukassa loa nõudeid, mis on kehtestatud Eesti tööturu kaitseks.
Madise leidis siseministeeriumile, transpordiametile ning politsei- ja piirivalveametile (PPA) saadetud soovituses, et ametid rikuvad seadust, kui ei nõua Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavatelt kolmandatest riikidest pärit meremeestelt Eesti elamisluba ega viisat ning lühiajalise töötamise registreerimise nõude järgimist.
Õiguskantsler märkis, et selleks, et neilt inimestelt ei olegi vaja viisat,
elamisluba ega lühiajalise töötamise registreerimist nõuda, peab riigikogu seadust muutma.
"Kehtiva seaduse järgi nimetatud nõuded kehtivad ja Eesti meremeestel on õigus, kui nad peavad seaduse täitmata jätmist oma huve kahjustavaks," nentis Madise.
Valeinfo PPA ja transpordiameti kodulehel
Segadust on tekitanud see, et PPA ja endise veeteede ameti, praeguse transpordiameti kodulehel on üleval info, et kolmandatest riikidest pärit välismaalased ei vaja Eesti lipu all sõitval laeval viibimiseks ja töötamiseks elamisluba, viisat ega lühiajalise töötamise registreerimist, sest neile kehtib erand.
PPA info järgi ei nõua Eestis kehtiv õigus erandina välismaalaselt elamisluba ega viisat Eesti lipu all sõitval laeval viibimiseks ja töötamiseks. "Seega võivad välismaalased viibida ja töötada Eesti lipu all sõitval laeval ilma Eesti viisa või elamisloata," märgitakse PPA kodulehel.
Põhimõtteliselt sama info on üleval ka transpordiameti kodulehel ning nemad toetuvad siseministeeriumi seisukohale, mille järgi kehtib meremeesele erand. Siseministeeriumi hinnangul on erandi aluseks see, et nendele meremeestele elamisloa andmine ei ole vajalik ega põhjendatud. "Kui neilt meremeestelt nõutaks viisa või elamisloa olemasolu, siis peaks neil olema registreeritud elukoht vaatamata sellele, et nad ei pruugi üldse tulla Eestisse või teistesse Schengeni riikidesse," oli siseministeeriumi põhjendus.
Siseministeeriumi hinnangul tekitaks bürokraatlik asjaajamine lisatakistusi ka ettevõtetele, kui on vaja kiiresti personali värvata.
Madise sõnul puudub välismaalaste seaduses selline säte, mis välistaks seaduse nõuete kohaldamise Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate meremeeste suhtes.
"Samuti ei tulene sellist erandit välislepingutest. Kuna riigikogu ei ole sellist erandit kehtestanud, tuleb kohaldada välismaalaste seaduse nõudeid ka Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate välismaalaste suhtes. See tähendab, et seaduse kohaselt peab ka Eesti lipu all sõitvatel kolmandatest riikidest pärit
meremeestel olema kas Eesti elamisluba või viisa, ning vajaduse korral tuleb registreerida nende lühiajaline töötamine," märkis õiguskantsler.
Madise sõnul tuleb halduspraktika kooskõlla seadusega. Samuti peab seadusega kooskõlla viima politsei- ja piirivalveameti ning transpordiameti veebilehel avaldatud teabe.
### Response:
Madise: kolmandate riikide meremeestelt tuleb nõuda elamisluba või viisat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui valdavas osas EL-i liikmesriikidest jäi vaesusriskis tööealiste inimeste osakaal samaks, siis Iirimaal, Portugalis, Hispaanias, Itaalias, Austrias, Kreekas, Sloveenias, Rootsis ja Bulgaarias suurenes. Ainsa riigina vähenes 18-64-aastaste vanuserühmas vaesusriskis elanike osakaal Eestis, selgub Euroopa Liidu statiskaameti Eurostat esialgsest hinnangust.
Vaesusriski muutused EL-i riikides. Autor/allikas: Eurostat
Samas ülevaatest on näha, et COVID-19 puhangu vallandumise aastal vähenes tööealiste hulgas töine mediaantulu seitsme protsendi võrra 2019. aastaga võrreldes, kuid majapidamiste mediaansissetulek nagu ka vaesusriski näitajad jäid samaks, kuna riikide valitsused rakendasid mitmesuguseid toetusmeetmeid.
Palgasissetuleku vähenemise peamiseks põhjuseks oli koroonapiirangute tõttu töö kaotanute või väiksema koormusega töötama pidanud inimeste suur osakaal, tõdes Eurostat. Kuid valitsuste kehtestatud toetused ja maksumuudatused ning erinevad ajutised poliitikameetmed aitasid leevendada koroonakriisi mõju majapidamistele.
Ajutised toetusmeetmed mängisid tähtsat rolli palkade ja majapidamiste sissetulekute stabiliseerimisel, seda eriti madalamate tuludega inimeste puhul. Kuigi väiksemate sissetulekutega inimesed olid koroonakriisist enam mõjutatud, aitasid valitsuste toetussekeemid kompenseerida nende sissetulekute vähenemist, märkis Eurostat.
Vaesusriskis olevaks peetakse inimesi, kelle sissetulek on 100—125 protsenti vaesuspiirist. | Eesti on ainus EL-i riik, kus vaesus mullu vähenes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui valdavas osas EL-i liikmesriikidest jäi vaesusriskis tööealiste inimeste osakaal samaks, siis Iirimaal, Portugalis, Hispaanias, Itaalias, Austrias, Kreekas, Sloveenias, Rootsis ja Bulgaarias suurenes. Ainsa riigina vähenes 18-64-aastaste vanuserühmas vaesusriskis elanike osakaal Eestis, selgub Euroopa Liidu statiskaameti Eurostat esialgsest hinnangust.
Vaesusriski muutused EL-i riikides. Autor/allikas: Eurostat
Samas ülevaatest on näha, et COVID-19 puhangu vallandumise aastal vähenes tööealiste hulgas töine mediaantulu seitsme protsendi võrra 2019. aastaga võrreldes, kuid majapidamiste mediaansissetulek nagu ka vaesusriski näitajad jäid samaks, kuna riikide valitsused rakendasid mitmesuguseid toetusmeetmeid.
Palgasissetuleku vähenemise peamiseks põhjuseks oli koroonapiirangute tõttu töö kaotanute või väiksema koormusega töötama pidanud inimeste suur osakaal, tõdes Eurostat. Kuid valitsuste kehtestatud toetused ja maksumuudatused ning erinevad ajutised poliitikameetmed aitasid leevendada koroonakriisi mõju majapidamistele.
Ajutised toetusmeetmed mängisid tähtsat rolli palkade ja majapidamiste sissetulekute stabiliseerimisel, seda eriti madalamate tuludega inimeste puhul. Kuigi väiksemate sissetulekutega inimesed olid koroonakriisist enam mõjutatud, aitasid valitsuste toetussekeemid kompenseerida nende sissetulekute vähenemist, märkis Eurostat.
Vaesusriskis olevaks peetakse inimesi, kelle sissetulek on 100—125 protsenti vaesuspiirist.
### Response:
Eesti on ainus EL-i riik, kus vaesus mullu vähenes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 76-aastase Vetevoolu surmast teatas Lääne-Harju vallavalitsus. Vetevool oli volikogu liige ja aktiivne vallaelanik.
Mati Vetevool asutas 1988. aastal Eesti esimese erakapitalil kalandusühistu Vihterpalu. 1994. aastal asutas Vetevool kalatööstusetttevõtte M.V.Wool AS-i, mille kauaaegne juht ta oli.
2017. aastal anti Vetevoolule Eesti Aasta Ettevõtja galal elutööpreemia. Varem oli ta pälvinud presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi. | Suri kalatööstur Mati Vetevool | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
76-aastase Vetevoolu surmast teatas Lääne-Harju vallavalitsus. Vetevool oli volikogu liige ja aktiivne vallaelanik.
Mati Vetevool asutas 1988. aastal Eesti esimese erakapitalil kalandusühistu Vihterpalu. 1994. aastal asutas Vetevool kalatööstusetttevõtte M.V.Wool AS-i, mille kauaaegne juht ta oli.
2017. aastal anti Vetevoolule Eesti Aasta Ettevõtja galal elutööpreemia. Varem oli ta pälvinud presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
### Response:
Suri kalatööstur Mati Vetevool |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sander Mölderi "Elust välja lõigatud" on pühendatud kunstnik Flo Kasearu tegevusele võitluses naistevastase vägivallaga ja kõigile naistele, kes koduvägivallaga on kokku puutunud.
Kooriteos on osaliselt kõlanud Flo Kasearu näitusel "Elust välja lõigatud", mis oli avatud Tallinna Kunstihoones tänavu kevadel, kuid pandeemia tõttu jäi ära teose täispikk esiettekanne. Teoses, mis on komponeeritud koorile ja fonogrammile nutitelefonis, vahelduvad lootus ja lootusetus, dialoogi võimalus ja võimatus. Teose tellis kammerkoor Collegium Musicale.
Sander Mölder on helilooja, muusikaprodutsent ja DJ, kes on tänaseks erinevates rollides ja muusikalistes koosseisudes astunud üles paljudel lavadel üle maailma, muuhulgas Londonis Royal Albert Hallis, Hispaanias Primavera festivalil ja Open'er festivalil Poolas. Viimaste koostööde hulgas on balletid "Keres" (2018) ning "Kuldne Tempel" (2020) koos Timo Steineri ning Teet Kasega, samuti loonud muusikat mitmetele sõnalavastustele, sh "Tallinnville" VAT teatris (2020) ning "Kratt" Tallinna Linnateatris (2018). Mölder on ka üks plaadifirma TIKS eestvedajatest. Valmimisel on Rahvusooper Estonia tellimustööna ballett Louis XIV elust.
Kammerkoor Collegium Musicale tegutseb professionaalsetel alustel ja on olnud Eesti muusikalise eliidi hulgas sellest ajast, kui dirigent Endrik Üksvärav 2010. aastal koori lõi. Koori repertuaar varieerub renessansitoonidest nüüdismuusikani, keskendudes eesti heliloojatele. Collegium Musicale annab aastas keskmiselt 40 kontserti ja on läbi aastate olnud aktiivne uue eesti heliloomingu tellija ja esitaja. 2020. aasta esiettekannete kontole jäi rohkem kui kolme tunni jagu uut eesti koorimuusikat. Koor on pälvinud rahvusvahelist tuntust ja tunnustust, esinetud on mainekatel rahvusvahelistel festivalidel.
2017. aastal võitis Collegium Musicale rahvusvahelisel EBU / Euroradio konkursil Let the People Sing Sing Grand Prix ning Eesti Kooriühing on koori kolmel korral nimetanud Aasta kooriks. Eesti Kultuurikapitali Helikunsti Sihtkapital tunnustas kammerkoori Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksväravat 2018. aastal aastapreemiaga Eesti koorimuusika särava edendamise ning pühendunud ja kõrgetasemelise tutvustamise eest nii Eestis kui ka välismaal. | Klaaspärlimängul kõlab Sander Mölderi "Elust välja lõigatud" täispikk esiettekanne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sander Mölderi "Elust välja lõigatud" on pühendatud kunstnik Flo Kasearu tegevusele võitluses naistevastase vägivallaga ja kõigile naistele, kes koduvägivallaga on kokku puutunud.
Kooriteos on osaliselt kõlanud Flo Kasearu näitusel "Elust välja lõigatud", mis oli avatud Tallinna Kunstihoones tänavu kevadel, kuid pandeemia tõttu jäi ära teose täispikk esiettekanne. Teoses, mis on komponeeritud koorile ja fonogrammile nutitelefonis, vahelduvad lootus ja lootusetus, dialoogi võimalus ja võimatus. Teose tellis kammerkoor Collegium Musicale.
Sander Mölder on helilooja, muusikaprodutsent ja DJ, kes on tänaseks erinevates rollides ja muusikalistes koosseisudes astunud üles paljudel lavadel üle maailma, muuhulgas Londonis Royal Albert Hallis, Hispaanias Primavera festivalil ja Open'er festivalil Poolas. Viimaste koostööde hulgas on balletid "Keres" (2018) ning "Kuldne Tempel" (2020) koos Timo Steineri ning Teet Kasega, samuti loonud muusikat mitmetele sõnalavastustele, sh "Tallinnville" VAT teatris (2020) ning "Kratt" Tallinna Linnateatris (2018). Mölder on ka üks plaadifirma TIKS eestvedajatest. Valmimisel on Rahvusooper Estonia tellimustööna ballett Louis XIV elust.
Kammerkoor Collegium Musicale tegutseb professionaalsetel alustel ja on olnud Eesti muusikalise eliidi hulgas sellest ajast, kui dirigent Endrik Üksvärav 2010. aastal koori lõi. Koori repertuaar varieerub renessansitoonidest nüüdismuusikani, keskendudes eesti heliloojatele. Collegium Musicale annab aastas keskmiselt 40 kontserti ja on läbi aastate olnud aktiivne uue eesti heliloomingu tellija ja esitaja. 2020. aasta esiettekannete kontole jäi rohkem kui kolme tunni jagu uut eesti koorimuusikat. Koor on pälvinud rahvusvahelist tuntust ja tunnustust, esinetud on mainekatel rahvusvahelistel festivalidel.
2017. aastal võitis Collegium Musicale rahvusvahelisel EBU / Euroradio konkursil Let the People Sing Sing Grand Prix ning Eesti Kooriühing on koori kolmel korral nimetanud Aasta kooriks. Eesti Kultuurikapitali Helikunsti Sihtkapital tunnustas kammerkoori Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksväravat 2018. aastal aastapreemiaga Eesti koorimuusika särava edendamise ning pühendunud ja kõrgetasemelise tutvustamise eest nii Eestis kui ka välismaal.
### Response:
Klaaspärlimängul kõlab Sander Mölderi "Elust välja lõigatud" täispikk esiettekanne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugu on pärit muusiku äsja ilmunud kuuendalt stuudioalbumilt "Call Me If You Get Lost", mis jõudis kuulajateni 25. juunil. | Tyler, The Creator avaldas enda lavastatud muusikavideo loole "Lemonhead" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugu on pärit muusiku äsja ilmunud kuuendalt stuudioalbumilt "Call Me If You Get Lost", mis jõudis kuulajateni 25. juunil.
### Response:
Tyler, The Creator avaldas enda lavastatud muusikavideo loole "Lemonhead" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski kirjutas 7. juulil avaldatud statistikaameti blogipostituses Eesti madalale sündimusele viidates: "Keegi ei oska täpselt öelda, kust jookseb piir, millest allpool põhiseaduses nimetatud rahvuse, keele ja kultuuri kestlik areng enam võimalik pole. Julgen siiski arvata, et oleme sellele olulisele piirile väga lähedal."
Nimelt langes summaarne sündimuskordaja Eestis 2020. aastal üsna järsult, eelmise aasta 1,66 pealt 1,58 peale. Selleks, et uued põlvkonnad oma eelkäijaid asendada suudaksid, peaks see olema 2,1.
Seevastu sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar leiab, et olukord nii hull ei ole, ning toob esile migratsiooni, väites, et aeg, mil Eesti kaotas elanikke väljarändes, on lõppenud ning leidis, et praegusi trende pikendades võib eeldada, et ka sündimuskordajad jätkavad kasvu.
Üsna arusaamatu on, missuguseid trende pikendades sündimuskordajad kasvu jätkavad. Kõnesolev näitaja kukkus 1991. aasta 1,8 pealt 1998. aastal 1,28-ni, seejärel tõusis kuni 1,72-ni aastatel 2008 ja 2010, misjärel langes uuesti 1,52-ni 2013. aastal, saavutas 2018. aastal uue, aga 2010. aastast madalama (1,67) tipu, ning on viimasel kahel aastal langenud. Seega oleks Sinisaare järeldusega raske nõustuda, vähemalt toodud andmete alusel. Tõsi, põlvkonnasündimuse näitaja on mõnevõrra kõrgem, aga ka selle dünaamikas pole küll võimalik tõusu täheldada, kui üldse, siis pigem vastupidist trendi.
Hoopis imelik on aga Sinisaare väide, et aeg, mil Eesti kaotas elanikke väljarändes, on möödas. Eesti Vabariigi kodakondsusega isikute rändesaldo pöördus tõesti statistikaameti andmete järgi plussi 2017. aastal, saavutas maksimumi (ligi 1300) järgmisel aastal, langes pisut 2019. aastal (jäi 600-ga plussi), kuid pöördus uuesti miinusesse 2020. aastal, mil Eestist rändas välja üle tuhande Eesti Vabariigi kodakondsususega isiku rohkem kui sisse tuli. Need on statistikaameti andmed, mis täpsusega ei hiilga, ent täpsemaid meil pole. Pole ka Sinisaarel ega valitsusel.
Niisiis pole kahtlust, et kõrge valitsusametnik üritab näidata olukorda tegelikust paremas valguses. Tõsi, me ei tea, kas 2020. aastal toimus uus otsustav rändepööre ning kas Eesti kodanike rändesaldo jääb ka järgmistel aastatel miinusesse. Me ei tea ka 2020. aasta pöörde peamisi põhjusi. Võimalik, et peamiseks asjaoluks on hoopis statistikaameti kasutatud elumärkide-põhine metoodika ning 2020. aasta tagasirände arvude vähenemine on seotud piirangutega, mis ei lubanud Soome eestlastel tihedamalt siin käia ja elumärke koguda. Teisalt tähendab see, et tagasiränne on olnud varem selle metoodika tõttu ülehinnatud.
Igatahes üheks sisuliseks põhjuseks, mis mõjub pikemaajaliselt, on taas mujalt suurenenud sisseränne. 2019.-2020. aastal tuli Eestisse mõlemal aastal 4000-5000 isikut rohkem kui siit lahkus, ning peamiselt andsid positiivse rändesaldo Aasia ja Aafrika maadest ning idaslaavi kultuuriruumist pärit isikud. Eestis on ka mitukümmend tuhat nn lühiajalist töötajat. Need suruvad keskmist palgataset alla ja pidurdavad seega meie inimeste kodumaale naasmist. Ka eestlaste osakaal Eestis on aastatel 2015-2020 langenud, tõsi, seni küll väga aeglaselt. Selle aasta andmed ei ole täielikud.
Eelmise valitsuse laialimineku üheks põhjuseks abielureferendumi kõrval, mis oleks toonud madala sündimuse teema päevakorda, oli ka siseministeeriumist riigikogusse jõudnud eelnõu, millega oleks piiratud immigratsiooni. See ei olnud Keskerakonnale kuidagi vastuvõetav ja kompromissidele ei jõutud. Selle aasta kevadel hääletati uue valitsuskoalitsiooni poolt menetlusest välja ka EKRE fraktsiooni poolt esitatud sarnase eesmärgiga eelnõu.
Näib, et praegune valitsus immigratsiooni piirata ei kavatse. Kuulda pole midagi ka meetmetest, mis toetaksid sündimuse kasvu. Niisiis tuleb Servinskiga täielikult nõustuda - läheneme seetõttu piirile, millest allpool põhiseaduses nimetatud rahvuse, keele ja kultuuri kestlik areng enam võimalik pole. | Jaak Valge: kriitilistele rahvastikunäitajatele tuleb reageerida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski kirjutas 7. juulil avaldatud statistikaameti blogipostituses Eesti madalale sündimusele viidates: "Keegi ei oska täpselt öelda, kust jookseb piir, millest allpool põhiseaduses nimetatud rahvuse, keele ja kultuuri kestlik areng enam võimalik pole. Julgen siiski arvata, et oleme sellele olulisele piirile väga lähedal."
Nimelt langes summaarne sündimuskordaja Eestis 2020. aastal üsna järsult, eelmise aasta 1,66 pealt 1,58 peale. Selleks, et uued põlvkonnad oma eelkäijaid asendada suudaksid, peaks see olema 2,1.
Seevastu sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar leiab, et olukord nii hull ei ole, ning toob esile migratsiooni, väites, et aeg, mil Eesti kaotas elanikke väljarändes, on lõppenud ning leidis, et praegusi trende pikendades võib eeldada, et ka sündimuskordajad jätkavad kasvu.
Üsna arusaamatu on, missuguseid trende pikendades sündimuskordajad kasvu jätkavad. Kõnesolev näitaja kukkus 1991. aasta 1,8 pealt 1998. aastal 1,28-ni, seejärel tõusis kuni 1,72-ni aastatel 2008 ja 2010, misjärel langes uuesti 1,52-ni 2013. aastal, saavutas 2018. aastal uue, aga 2010. aastast madalama (1,67) tipu, ning on viimasel kahel aastal langenud. Seega oleks Sinisaare järeldusega raske nõustuda, vähemalt toodud andmete alusel. Tõsi, põlvkonnasündimuse näitaja on mõnevõrra kõrgem, aga ka selle dünaamikas pole küll võimalik tõusu täheldada, kui üldse, siis pigem vastupidist trendi.
Hoopis imelik on aga Sinisaare väide, et aeg, mil Eesti kaotas elanikke väljarändes, on möödas. Eesti Vabariigi kodakondsusega isikute rändesaldo pöördus tõesti statistikaameti andmete järgi plussi 2017. aastal, saavutas maksimumi (ligi 1300) järgmisel aastal, langes pisut 2019. aastal (jäi 600-ga plussi), kuid pöördus uuesti miinusesse 2020. aastal, mil Eestist rändas välja üle tuhande Eesti Vabariigi kodakondsususega isiku rohkem kui sisse tuli. Need on statistikaameti andmed, mis täpsusega ei hiilga, ent täpsemaid meil pole. Pole ka Sinisaarel ega valitsusel.
Niisiis pole kahtlust, et kõrge valitsusametnik üritab näidata olukorda tegelikust paremas valguses. Tõsi, me ei tea, kas 2020. aastal toimus uus otsustav rändepööre ning kas Eesti kodanike rändesaldo jääb ka järgmistel aastatel miinusesse. Me ei tea ka 2020. aasta pöörde peamisi põhjusi. Võimalik, et peamiseks asjaoluks on hoopis statistikaameti kasutatud elumärkide-põhine metoodika ning 2020. aasta tagasirände arvude vähenemine on seotud piirangutega, mis ei lubanud Soome eestlastel tihedamalt siin käia ja elumärke koguda. Teisalt tähendab see, et tagasiränne on olnud varem selle metoodika tõttu ülehinnatud.
Igatahes üheks sisuliseks põhjuseks, mis mõjub pikemaajaliselt, on taas mujalt suurenenud sisseränne. 2019.-2020. aastal tuli Eestisse mõlemal aastal 4000-5000 isikut rohkem kui siit lahkus, ning peamiselt andsid positiivse rändesaldo Aasia ja Aafrika maadest ning idaslaavi kultuuriruumist pärit isikud. Eestis on ka mitukümmend tuhat nn lühiajalist töötajat. Need suruvad keskmist palgataset alla ja pidurdavad seega meie inimeste kodumaale naasmist. Ka eestlaste osakaal Eestis on aastatel 2015-2020 langenud, tõsi, seni küll väga aeglaselt. Selle aasta andmed ei ole täielikud.
Eelmise valitsuse laialimineku üheks põhjuseks abielureferendumi kõrval, mis oleks toonud madala sündimuse teema päevakorda, oli ka siseministeeriumist riigikogusse jõudnud eelnõu, millega oleks piiratud immigratsiooni. See ei olnud Keskerakonnale kuidagi vastuvõetav ja kompromissidele ei jõutud. Selle aasta kevadel hääletati uue valitsuskoalitsiooni poolt menetlusest välja ka EKRE fraktsiooni poolt esitatud sarnase eesmärgiga eelnõu.
Näib, et praegune valitsus immigratsiooni piirata ei kavatse. Kuulda pole midagi ka meetmetest, mis toetaksid sündimuse kasvu. Niisiis tuleb Servinskiga täielikult nõustuda - läheneme seetõttu piirile, millest allpool põhiseaduses nimetatud rahvuse, keele ja kultuuri kestlik areng enam võimalik pole.
### Response:
Jaak Valge: kriitilistele rahvastikunäitajatele tuleb reageerida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsus kinnitas aprilli lõpus riigieelarve strateegia (RES) aastateks 2022-2025, mis näeb järgmiseks aastaks ette 61 miljoni euro suurust kärbet. RES-i koostades leppis valitsus kokku, et kõik ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid kärbivad oma tegevuskuludelt neli kuni viis protsenti.
Kohtujuhid pöördusid justiitsministri ja rahandusministri poole, kuna kohtute töökoormus on nende väitel kasvanud ja samuti olevat paljudel kohtuametnikel liiga madal palgatase.
Lauri vastas, et mõistab kohtu muret ja samuti seda, et RES-i 2022-2025 protsessis soovitakse saada eelarvevahendite osas kiiresti selgust. Samas ei ole Lauri sõnul hetkel veel võimalik justiitsministeeriumi valitsemisala asutuste eelarve jaotumise kohta täpsemat infot anda.
"Valdkondade vahendite jaotuse osas ei ole veel otsuseid langetatud. Kinnitan, et ma ei toeta proportsionaalset eelarvevahendite vähendamist," märkis Lauri.
Samas peab Lauri õigeks, et riigi eelarvevahendeid kasutataks tulemuslikult ning selleks otsitaks alati võimalusi.
"Seni kuni hakkame valitsuses riigieelarve osas pidama augustis arutelusid, on oluline töötada lahenduste heaks, mis vähendaksid riigi kulutusi võimalusel juba lühemas või muudatuse sisust tulenevalt pikemas perspektiivis."
Minister lisas, et kohtute valdkonnas on justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep algatanud arutelud kohtujuhtide, prokuratuuri ja advokatuuri esindajatega võimalike kokkuhoiukohtade leidmiseks, aga ka kohtute koormuse vähendamiseks.
"Lahendused peavad tagama, et isikute põhiõigused oleksid kaitstud, kohtupidamine toimuks mõistliku aja jooksul ning kvaliteetselt ja kohtutel oleks oma ülesannete täitmiseks piisavad eelarvevahendid. Täna ei tea me veel, milline saab olema nende struktuursete muudatuste mõju järgmise aasta eelarvevahenditele ja kuidas augustikuine majandusprognoos eelarvevahendeid mõjutab," kirjutas Lauri.
Kohtujuhtide pöördumine
Kohtujuhid kirjutasid, et kohtutel on inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitsjana antud põhiseadusega oluline funktsioon. Kui kohtud ei suuda enam mõistliku aja jooksul kohtuasju lahendada, saab tugeva hoobi ka inimeste usaldus oma riigi vastu ja halveneb majanduskeskkond, mis omakorda mõjutab aga kogu ühiskonna toimimist.
"Taunitav on olukord, kus I ja II astme kohtute juhte ei ole kutsutud osalema justiitsministeeriumis kohtute eelarve kujundamise protsessis ning nad ei tea, milliseid tulevikku vaatavaid otsuseid tuleb järgmise aasta eelarve valguses teha. Kohtute käsitlemine eelarvearutelude objekti, mitte subjektina, riivab kohtusüsteemi institutsionaalset sõltumatust," märgiti pöördumises.
Pöördumisele kirjutasid alla Harju maakohtu esimees Astrid Asi, Viru maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, Tartu maakohtu esimees Liivi Loide, Tartu ringkonnakohtu esimees Tiina Pappel, Tartu halduskohtu esimees Sirje Kaljumäe, Tallinna halduskohtu esimees Kaupo Kruusvee, Pärnu maakohtu esimees Toomas Talviste ja Tallinna ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa. | Lauri ei toeta eelarvevahendite proportsionaalset vähendamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsus kinnitas aprilli lõpus riigieelarve strateegia (RES) aastateks 2022-2025, mis näeb järgmiseks aastaks ette 61 miljoni euro suurust kärbet. RES-i koostades leppis valitsus kokku, et kõik ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid kärbivad oma tegevuskuludelt neli kuni viis protsenti.
Kohtujuhid pöördusid justiitsministri ja rahandusministri poole, kuna kohtute töökoormus on nende väitel kasvanud ja samuti olevat paljudel kohtuametnikel liiga madal palgatase.
Lauri vastas, et mõistab kohtu muret ja samuti seda, et RES-i 2022-2025 protsessis soovitakse saada eelarvevahendite osas kiiresti selgust. Samas ei ole Lauri sõnul hetkel veel võimalik justiitsministeeriumi valitsemisala asutuste eelarve jaotumise kohta täpsemat infot anda.
"Valdkondade vahendite jaotuse osas ei ole veel otsuseid langetatud. Kinnitan, et ma ei toeta proportsionaalset eelarvevahendite vähendamist," märkis Lauri.
Samas peab Lauri õigeks, et riigi eelarvevahendeid kasutataks tulemuslikult ning selleks otsitaks alati võimalusi.
"Seni kuni hakkame valitsuses riigieelarve osas pidama augustis arutelusid, on oluline töötada lahenduste heaks, mis vähendaksid riigi kulutusi võimalusel juba lühemas või muudatuse sisust tulenevalt pikemas perspektiivis."
Minister lisas, et kohtute valdkonnas on justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep algatanud arutelud kohtujuhtide, prokuratuuri ja advokatuuri esindajatega võimalike kokkuhoiukohtade leidmiseks, aga ka kohtute koormuse vähendamiseks.
"Lahendused peavad tagama, et isikute põhiõigused oleksid kaitstud, kohtupidamine toimuks mõistliku aja jooksul ning kvaliteetselt ja kohtutel oleks oma ülesannete täitmiseks piisavad eelarvevahendid. Täna ei tea me veel, milline saab olema nende struktuursete muudatuste mõju järgmise aasta eelarvevahenditele ja kuidas augustikuine majandusprognoos eelarvevahendeid mõjutab," kirjutas Lauri.
Kohtujuhtide pöördumine
Kohtujuhid kirjutasid, et kohtutel on inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitsjana antud põhiseadusega oluline funktsioon. Kui kohtud ei suuda enam mõistliku aja jooksul kohtuasju lahendada, saab tugeva hoobi ka inimeste usaldus oma riigi vastu ja halveneb majanduskeskkond, mis omakorda mõjutab aga kogu ühiskonna toimimist.
"Taunitav on olukord, kus I ja II astme kohtute juhte ei ole kutsutud osalema justiitsministeeriumis kohtute eelarve kujundamise protsessis ning nad ei tea, milliseid tulevikku vaatavaid otsuseid tuleb järgmise aasta eelarve valguses teha. Kohtute käsitlemine eelarvearutelude objekti, mitte subjektina, riivab kohtusüsteemi institutsionaalset sõltumatust," märgiti pöördumises.
Pöördumisele kirjutasid alla Harju maakohtu esimees Astrid Asi, Viru maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, Tartu maakohtu esimees Liivi Loide, Tartu ringkonnakohtu esimees Tiina Pappel, Tartu halduskohtu esimees Sirje Kaljumäe, Tallinna halduskohtu esimees Kaupo Kruusvee, Pärnu maakohtu esimees Toomas Talviste ja Tallinna ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa.
### Response:
Lauri ei toeta eelarvevahendite proportsionaalset vähendamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõne nädala eest oli isikuandmete salastatus meilgi kuum teema. Nähtus ise eskaleerub muidugi kõikjal, sest tsivilisatsiooni progressis ei saa osaleda valikuliselt. Andmete kogumine ja kasutamine on möödapääsmatud, et paisuv ja tihenev inimmaailm ei muutuks haldamatuks. Hiina mudel (ilma komparteita) on meie kõigi tulevik.
Seetõttu ma ei kavatsegi vaidlustada kõikvõimalike inim-, riigi- ja loomuõiguslaste sellekohast tegevust. Mõistagi tuleb kaaluda isikuandmete kogumise vastavust meie põhiseadusele, võtta meetmeid võimalike kuritarvitamiste vastu ja nii edasi.
Küll aga väidan, et "nuhkimist" tunnetatakse ühiskonnas erinevalt ja vastupidiselt mõne kolleegi ennustusele on enamikule tegelikult niiöelda savi, mis nende andmetega tehakse. Nuhkimise vastu tõstetakse häält ka muudel -- näiteks erakonnapoliitilistel -- põhjustel. Tervikuna ilmneb selles valdkonnas seesama meeldiv süsteemitus, mis aitab inimesele oma igapäevas üldse hakkama saada.
Vaadakem korraks inimmaailmale kõige üldisemalt – mida on seal peetud avalikkusekõlbulikuks ja mida mitte. Eksisteerib kolm sfääri: avalik, privaatne ehk eraelu ning intiimne. Nende sisu, piirid ja väärtustamine on ajaga muutunud.
Algselt kreeka polises tähendas avalik elu ühiskonna asjadega tegelemist (pre)poliitilise tegevuse vormis. See oli vabale kodanikule ainus väärikas askeldamine. Kõik, mis oli seotud elu bioloogilise küljega sündimisest suremiseni (meditsiin, kokandus jms) toimus erasfääris, enamasti koduses majapidamises, ja oli väheväärikas. Just see sfäär on ammu vallutanud avalikkuse, sest nüüdisriik ongi eeskätt tohutu kollektiivne majapidamine.
Ent siinkohal on olulisem järgmine muutus. Lisaks eraelule on avalikkusse tunginud ka intiimsfäär. Väga palju sellest, millest aegade jooksul pole olnud sobilik rääkida, on tänapäeval soliidsetes väljaannetes endastmõistetav arutlusaine.
Üldse on inimesed varmamad ennast avama kui iial enne (välja arvatud religioosne pihtimine, aga seal avaldatu jäi ju saladusse). Sotsiaalmeedia sellest suurel määral toitubki.
Seoses sellega kerkib paratamatult küsimus: kui ühelt poolt ei panda enda privaatsust mikski ja lausa tormatakse enda kohta kõike üles riputama, siis miks satutakse ärevusse, kui riik või mingi organisatsioon meie andmeid kogub? Need on siiski sama nähtuse kaks külge. Samuti teame ülihästi, et kõikjale, kus me mingit nutiseadet näpime, jääb meist jälg. Aga see ei hoia enamikku tagasi näiteks pangakaardiga maksmast.
Asi näib olevat erimäärases tundlikkuses põhimõtete tasandil. Ise tohime, sest see on vabatahtlik, aga teised ei tohi, sest see on ahistamine. Inimene ise tohib oma tagumikuandmetega eputada, aga teine ei tohi tema verbaalset kleidi- või püksiserva servagi riivata! Andmete püha puutumatus on nagu mõni kliendikaart, mida me oma paisuvast hoidikust praktiliselt kunagi välja ei võta, aga katsugu vaid keegi öelda, et meil pole õigust seda omada -- appi, meie tiibu kärbitakse!
Tuleb lahus hoida andmete kogumise võimalust, kas neid ka praktiliselt kogutakse ja mida kogutud andmetega ette võetakse. Kas neid kogutakse valikuliselt -- näiteks poliitiliste vastaste kohta -- või angroo, terve ühiskonnasegmendi kohta?
Just sellega võivad seonduda teatud hingelised tagamaad. Kui inimesel oleks võimalik kiigata mingisse nimekirja, kus ta oma silmaga veenduks, et tema järel ei "nuhita", siis ta tunneb esimesel hetkel tõenäoselt kergendust. Aga midagi jääb kripeldama. Kuidas siis nii, inimene ise võibolla kujutles, et ta teeb maailmas "diferentsi", muudab midagi, jätab märget. Aga näe, teda ei peeta mitte millekski, ta on "nende" meelest tühisus, kelle järel ei vaevuta isegi nuhkima. See paneb mõne mõtlema, et "parem siis juba nuhitagu, vähemasti olen ma keegi".
Ja tõesti, olla jäl(g)i(ta)tud võib olla inimesele lõpmatu enesega rahuolu allikas. See on andestatav inimlik nõrkus. Muidugi tekib kiusatus talle mõista anda: kes sa sihuke oled, et arvad, nagu peaks keegi su viletsate andmete vastu huvi tundma? Sa oled kui liivatera mererannal, mis hüüab: ma olen nii erandlik! Tegelikult oled sa miljonikordselt asendatav. Aga ei, nii ei tohi kellelegi kunagi öelda, sest see on võibolla kõige ebainimlikum asi üldse.
Igatahes ma ei usu, et inimesed hakkavad tulevikus panoptikumi mudeli järgi käituma, see tähendab seavad oma valikuid ja samme vastavalt nähtamatult juuresoleva valvuri silmale. Nad on enamasti selles suhtes pohhuistid. See, et kogu maailmale on nende elukoht põhimõtteliselt leitav, häirib neid tunduvalt vähem kui üksainus kiri või sõnum: "Me teame, kus te elate."
Jälgimine on tõeliselt inimvaenulik ainult totalitaarses riigis, sest selle eesmärk (erinevalt kõikidest teistest riigimudelitest) ei ole oma kodanike hea- ning rahulolu tõstmine, vaid võim – pikaajaliste utopistlike eesmärkide saavutamiseks. Üldjuhul on nüüdisilmas peamine "konveieri" käigus hoidmine ja sellega tegelejaid ei huvita vabaduste piiramine ega laiendamine kui asi iseeneses. Kõik sõltub sellest, kas see aitab kaasa tootmise, tarbimise ja käibe suurendamisele ehk kasvumantrale. Seega on andmete kogumine konveieri määrdeks, sest laiendab inimeste valikuvõimalusi ning stimuleerib oskuslikult nende ihasid. Nii et ei midagi hullu.
Võiks arvata, et kõike ei saada meist kunagi teada, näiteks meie mõtteid mitte. Isegi Winston Smith "1984-s" jäi vahele eelkõige seetõttu, et reetis käitumisega, et pole "nõuetekohane".
Ja mis siis, kui isegi mõtteid saadaks teada? Kõik oleneb sellest, kes saab teada ja mis ta ette võtab. Vanasti ju usuti, et jumal näeb igaühe südame põhja, ja elati selle teadmisega. Aga see jumal arvati olevat lõpmatult hea.
Ainsana tuleks tõeliselt karta, kui kogutud andmete najal hakkavad inimesi puudutavaid tähtsaid otsuseid langetama masinad. Nii nagu AI "Westworldi" kolmandas osas. "Rehoboami" nime kandvasse programmi oli salvestatud absoluutselt kõikide kohta praktiliselt kõik, nii et iga inimese tulevik oli ette teada.
Selle valgusel, kuidas inimene tahab järjest oma kohustusi masinale üle anda, pole see aeg kaugel. Just siis võiks tõepoolest saabuda meie mõistes inimmaailma lõpp. | Mihkel Mutt: nuhkimise krokodillipisarad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõne nädala eest oli isikuandmete salastatus meilgi kuum teema. Nähtus ise eskaleerub muidugi kõikjal, sest tsivilisatsiooni progressis ei saa osaleda valikuliselt. Andmete kogumine ja kasutamine on möödapääsmatud, et paisuv ja tihenev inimmaailm ei muutuks haldamatuks. Hiina mudel (ilma komparteita) on meie kõigi tulevik.
Seetõttu ma ei kavatsegi vaidlustada kõikvõimalike inim-, riigi- ja loomuõiguslaste sellekohast tegevust. Mõistagi tuleb kaaluda isikuandmete kogumise vastavust meie põhiseadusele, võtta meetmeid võimalike kuritarvitamiste vastu ja nii edasi.
Küll aga väidan, et "nuhkimist" tunnetatakse ühiskonnas erinevalt ja vastupidiselt mõne kolleegi ennustusele on enamikule tegelikult niiöelda savi, mis nende andmetega tehakse. Nuhkimise vastu tõstetakse häält ka muudel -- näiteks erakonnapoliitilistel -- põhjustel. Tervikuna ilmneb selles valdkonnas seesama meeldiv süsteemitus, mis aitab inimesele oma igapäevas üldse hakkama saada.
Vaadakem korraks inimmaailmale kõige üldisemalt – mida on seal peetud avalikkusekõlbulikuks ja mida mitte. Eksisteerib kolm sfääri: avalik, privaatne ehk eraelu ning intiimne. Nende sisu, piirid ja väärtustamine on ajaga muutunud.
Algselt kreeka polises tähendas avalik elu ühiskonna asjadega tegelemist (pre)poliitilise tegevuse vormis. See oli vabale kodanikule ainus väärikas askeldamine. Kõik, mis oli seotud elu bioloogilise küljega sündimisest suremiseni (meditsiin, kokandus jms) toimus erasfääris, enamasti koduses majapidamises, ja oli väheväärikas. Just see sfäär on ammu vallutanud avalikkuse, sest nüüdisriik ongi eeskätt tohutu kollektiivne majapidamine.
Ent siinkohal on olulisem järgmine muutus. Lisaks eraelule on avalikkusse tunginud ka intiimsfäär. Väga palju sellest, millest aegade jooksul pole olnud sobilik rääkida, on tänapäeval soliidsetes väljaannetes endastmõistetav arutlusaine.
Üldse on inimesed varmamad ennast avama kui iial enne (välja arvatud religioosne pihtimine, aga seal avaldatu jäi ju saladusse). Sotsiaalmeedia sellest suurel määral toitubki.
Seoses sellega kerkib paratamatult küsimus: kui ühelt poolt ei panda enda privaatsust mikski ja lausa tormatakse enda kohta kõike üles riputama, siis miks satutakse ärevusse, kui riik või mingi organisatsioon meie andmeid kogub? Need on siiski sama nähtuse kaks külge. Samuti teame ülihästi, et kõikjale, kus me mingit nutiseadet näpime, jääb meist jälg. Aga see ei hoia enamikku tagasi näiteks pangakaardiga maksmast.
Asi näib olevat erimäärases tundlikkuses põhimõtete tasandil. Ise tohime, sest see on vabatahtlik, aga teised ei tohi, sest see on ahistamine. Inimene ise tohib oma tagumikuandmetega eputada, aga teine ei tohi tema verbaalset kleidi- või püksiserva servagi riivata! Andmete püha puutumatus on nagu mõni kliendikaart, mida me oma paisuvast hoidikust praktiliselt kunagi välja ei võta, aga katsugu vaid keegi öelda, et meil pole õigust seda omada -- appi, meie tiibu kärbitakse!
Tuleb lahus hoida andmete kogumise võimalust, kas neid ka praktiliselt kogutakse ja mida kogutud andmetega ette võetakse. Kas neid kogutakse valikuliselt -- näiteks poliitiliste vastaste kohta -- või angroo, terve ühiskonnasegmendi kohta?
Just sellega võivad seonduda teatud hingelised tagamaad. Kui inimesel oleks võimalik kiigata mingisse nimekirja, kus ta oma silmaga veenduks, et tema järel ei "nuhita", siis ta tunneb esimesel hetkel tõenäoselt kergendust. Aga midagi jääb kripeldama. Kuidas siis nii, inimene ise võibolla kujutles, et ta teeb maailmas "diferentsi", muudab midagi, jätab märget. Aga näe, teda ei peeta mitte millekski, ta on "nende" meelest tühisus, kelle järel ei vaevuta isegi nuhkima. See paneb mõne mõtlema, et "parem siis juba nuhitagu, vähemasti olen ma keegi".
Ja tõesti, olla jäl(g)i(ta)tud võib olla inimesele lõpmatu enesega rahuolu allikas. See on andestatav inimlik nõrkus. Muidugi tekib kiusatus talle mõista anda: kes sa sihuke oled, et arvad, nagu peaks keegi su viletsate andmete vastu huvi tundma? Sa oled kui liivatera mererannal, mis hüüab: ma olen nii erandlik! Tegelikult oled sa miljonikordselt asendatav. Aga ei, nii ei tohi kellelegi kunagi öelda, sest see on võibolla kõige ebainimlikum asi üldse.
Igatahes ma ei usu, et inimesed hakkavad tulevikus panoptikumi mudeli järgi käituma, see tähendab seavad oma valikuid ja samme vastavalt nähtamatult juuresoleva valvuri silmale. Nad on enamasti selles suhtes pohhuistid. See, et kogu maailmale on nende elukoht põhimõtteliselt leitav, häirib neid tunduvalt vähem kui üksainus kiri või sõnum: "Me teame, kus te elate."
Jälgimine on tõeliselt inimvaenulik ainult totalitaarses riigis, sest selle eesmärk (erinevalt kõikidest teistest riigimudelitest) ei ole oma kodanike hea- ning rahulolu tõstmine, vaid võim – pikaajaliste utopistlike eesmärkide saavutamiseks. Üldjuhul on nüüdisilmas peamine "konveieri" käigus hoidmine ja sellega tegelejaid ei huvita vabaduste piiramine ega laiendamine kui asi iseeneses. Kõik sõltub sellest, kas see aitab kaasa tootmise, tarbimise ja käibe suurendamisele ehk kasvumantrale. Seega on andmete kogumine konveieri määrdeks, sest laiendab inimeste valikuvõimalusi ning stimuleerib oskuslikult nende ihasid. Nii et ei midagi hullu.
Võiks arvata, et kõike ei saada meist kunagi teada, näiteks meie mõtteid mitte. Isegi Winston Smith "1984-s" jäi vahele eelkõige seetõttu, et reetis käitumisega, et pole "nõuetekohane".
Ja mis siis, kui isegi mõtteid saadaks teada? Kõik oleneb sellest, kes saab teada ja mis ta ette võtab. Vanasti ju usuti, et jumal näeb igaühe südame põhja, ja elati selle teadmisega. Aga see jumal arvati olevat lõpmatult hea.
Ainsana tuleks tõeliselt karta, kui kogutud andmete najal hakkavad inimesi puudutavaid tähtsaid otsuseid langetama masinad. Nii nagu AI "Westworldi" kolmandas osas. "Rehoboami" nime kandvasse programmi oli salvestatud absoluutselt kõikide kohta praktiliselt kõik, nii et iga inimese tulevik oli ette teada.
Selle valgusel, kuidas inimene tahab järjest oma kohustusi masinale üle anda, pole see aeg kaugel. Just siis võiks tõepoolest saabuda meie mõistes inimmaailma lõpp.
### Response:
Mihkel Mutt: nuhkimise krokodillipisarad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelneva kvartaliga võrreldes oli kasv 16 protsenti. Tellimuste koguarv ulatus 110 253 tellimuseni.
Eestis kasvas Ekspress Meedia digitellimuste hulk kvartaliga 17 protsenti ja aastaga 65 protsenti, ulatudes teise kvartali lõpuks 69 082 tellimuseni.
Ekspress Meediasse kuuluvad Eestis uudisteportaal Delfi, ajalehed Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, Maaleht ning mitmed ajakirjad.
50-protsendiliselt Ekspress Grupile kuuluva AS-i Õhtuleht Kirjastus digitellimuste hulk kasvas teise kvartaliga võrreldes seitse protsenti ja aastaga 33 protsenti, ulatudes 16 102 tellimuseni.
Lätis kasvas Delfi A/S-i digitaalsete tellimuste hulk teise kvartaliga 23 protsenti, poolaastaga 16 protsenti ja aastaga ligi kaks korda, ulatudes 12 977 tellimuseni.
Leedus kasvas Delfi digitellimuste hulk teise kvartaliga 22 protsenti, esimese poolaastaga 83 protsenti ja aastaga ligi viis korda ulatudes 12 092 tellimuseni. | Ekspress Grupi digitellimuste arv kasvas aastaga 76 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelneva kvartaliga võrreldes oli kasv 16 protsenti. Tellimuste koguarv ulatus 110 253 tellimuseni.
Eestis kasvas Ekspress Meedia digitellimuste hulk kvartaliga 17 protsenti ja aastaga 65 protsenti, ulatudes teise kvartali lõpuks 69 082 tellimuseni.
Ekspress Meediasse kuuluvad Eestis uudisteportaal Delfi, ajalehed Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, Maaleht ning mitmed ajakirjad.
50-protsendiliselt Ekspress Grupile kuuluva AS-i Õhtuleht Kirjastus digitellimuste hulk kasvas teise kvartaliga võrreldes seitse protsenti ja aastaga 33 protsenti, ulatudes 16 102 tellimuseni.
Lätis kasvas Delfi A/S-i digitaalsete tellimuste hulk teise kvartaliga 23 protsenti, poolaastaga 16 protsenti ja aastaga ligi kaks korda, ulatudes 12 977 tellimuseni.
Leedus kasvas Delfi digitellimuste hulk teise kvartaliga 22 protsenti, esimese poolaastaga 83 protsenti ja aastaga ligi viis korda ulatudes 12 092 tellimuseni.
### Response:
Ekspress Grupi digitellimuste arv kasvas aastaga 76 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Festivali avab 22. juulil "Theodora" — G. F. Händeli eelviimane ja kõige tundeküllasem oratoorium varakristlikust naispühakust. Oratooriumis teeb Didymuse kaalukas rollis kaasa maailma üheks parimaks oma hääleliiki esindavaks vokalistiks tituleeritud USA/Šveitsi päritolu kontratenor Terry Wey. Lisaks astuvad kontserdil üles kammerkoor Voces Tallinn, Haapsalu Festivali Barokkorkester ning kontsertmeistrina astub üles Soome viiuldaja Sirkka-Liisa Kaakinen-Pilch.
23. juuli toob publikuni Reet Suka (traversflööt) ning Reinut Teppi (klavessiin) kontserdi "London 1765: Carl Friedrich Abel, Johann Christian Bach". Lisaks Hollandist pärit Cappella Pratensis, kes esitavad helilooja Josquin Desprez' muusikat. Päeva lõpetab "Õhtutee I" — sissevaade Händeli oratooriumisse "Theodora" muusikateadlase ja dirigendi Toomas Siitani pilgu läbi.
Laupäeval, 24. juulil esineb Jaani kirikus harfimängija Andrew Lawrence-King, kes on maailma üks tunnustatumaid varajase muusika spetsialiste. Ta on esinenud ja salvestanud pea kõigi juhtivate vanamuusikaansamblitega ning juhib omaenda ansamblit The Harp Consort. Eesti publikule on ta tuttav koostööprojektidest Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Tallinna Kammerorkestri ning ansambliga Floridante.
Jean Rondeau ja Thomas Dunfordi ühine plaat "Barricades" ilmus 2020. aasta kevadel ning sama muusika kõlab ka festivalil. Regulaarselt Euroopa ja USA tippsaalides kõlav ja hulgaliselt positiivset vastukaja pälvinud muusikute kontsert on kahtlemata üks Eesti tänavuse klassikasuve tippsündmusi.
Õhtu lõpeb kell 22.30 kontserdiga "Õhtutee II", mille toovad kuulajateni Taavi Kerikmäe ning Anna-Liisa Eller. Ühise kontserdi fookuses on vaiksekõlalised pillid klavikord ja psalteerium ning kahe muusiku ja kahe pilli koostööst sündivad uued tämbrid, värvid ja tekstuurid.
Pühapäeval astub üles ansambel Floridante. Seekordsel õhtul alapealkirjaga "Kuninglik kontsert - aariad ja tantsud Versaille' lossist" taaselustavad muusikud neli erinevat stseeni Louis XIV-aegselt Prantsusmaalt. Festivali lõpetab Jupiter Ensemble, mis sündis lautomängija Thomas Dunfordi soovist koondada uue põlvkonna silmapaistvamaid muusikuid-soliste. Kontserdil tuuakse kuulajateni Bachi ja Vivaldi instrumentaalkontserdid ning ajakiri "Gramophone" nimetab Jupiteri Vivaldi-albumit üheks aegade parimaks tuhandete sama helilooja salvestuste seast.
Festivali projektid toovad kokku Eesti muusikute koorekihi ja oma ala suurimaid meistreid kogu Euroopast — nende koostöös tahetakse elustada paljude sajandite muusikat ja pakkuda publikule unustamatuid elamusi. Kontserdid toimuvad Haapsalu toomkirikus, Haapsalu Jaani kirikus ja Lahe maja salongis. | Haapsalu vanamuusikafestival toob Eestisse muusikamaailma tipud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Festivali avab 22. juulil "Theodora" — G. F. Händeli eelviimane ja kõige tundeküllasem oratoorium varakristlikust naispühakust. Oratooriumis teeb Didymuse kaalukas rollis kaasa maailma üheks parimaks oma hääleliiki esindavaks vokalistiks tituleeritud USA/Šveitsi päritolu kontratenor Terry Wey. Lisaks astuvad kontserdil üles kammerkoor Voces Tallinn, Haapsalu Festivali Barokkorkester ning kontsertmeistrina astub üles Soome viiuldaja Sirkka-Liisa Kaakinen-Pilch.
23. juuli toob publikuni Reet Suka (traversflööt) ning Reinut Teppi (klavessiin) kontserdi "London 1765: Carl Friedrich Abel, Johann Christian Bach". Lisaks Hollandist pärit Cappella Pratensis, kes esitavad helilooja Josquin Desprez' muusikat. Päeva lõpetab "Õhtutee I" — sissevaade Händeli oratooriumisse "Theodora" muusikateadlase ja dirigendi Toomas Siitani pilgu läbi.
Laupäeval, 24. juulil esineb Jaani kirikus harfimängija Andrew Lawrence-King, kes on maailma üks tunnustatumaid varajase muusika spetsialiste. Ta on esinenud ja salvestanud pea kõigi juhtivate vanamuusikaansamblitega ning juhib omaenda ansamblit The Harp Consort. Eesti publikule on ta tuttav koostööprojektidest Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Tallinna Kammerorkestri ning ansambliga Floridante.
Jean Rondeau ja Thomas Dunfordi ühine plaat "Barricades" ilmus 2020. aasta kevadel ning sama muusika kõlab ka festivalil. Regulaarselt Euroopa ja USA tippsaalides kõlav ja hulgaliselt positiivset vastukaja pälvinud muusikute kontsert on kahtlemata üks Eesti tänavuse klassikasuve tippsündmusi.
Õhtu lõpeb kell 22.30 kontserdiga "Õhtutee II", mille toovad kuulajateni Taavi Kerikmäe ning Anna-Liisa Eller. Ühise kontserdi fookuses on vaiksekõlalised pillid klavikord ja psalteerium ning kahe muusiku ja kahe pilli koostööst sündivad uued tämbrid, värvid ja tekstuurid.
Pühapäeval astub üles ansambel Floridante. Seekordsel õhtul alapealkirjaga "Kuninglik kontsert - aariad ja tantsud Versaille' lossist" taaselustavad muusikud neli erinevat stseeni Louis XIV-aegselt Prantsusmaalt. Festivali lõpetab Jupiter Ensemble, mis sündis lautomängija Thomas Dunfordi soovist koondada uue põlvkonna silmapaistvamaid muusikuid-soliste. Kontserdil tuuakse kuulajateni Bachi ja Vivaldi instrumentaalkontserdid ning ajakiri "Gramophone" nimetab Jupiteri Vivaldi-albumit üheks aegade parimaks tuhandete sama helilooja salvestuste seast.
Festivali projektid toovad kokku Eesti muusikute koorekihi ja oma ala suurimaid meistreid kogu Euroopast — nende koostöös tahetakse elustada paljude sajandite muusikat ja pakkuda publikule unustamatuid elamusi. Kontserdid toimuvad Haapsalu toomkirikus, Haapsalu Jaani kirikus ja Lahe maja salongis.
### Response:
Haapsalu vanamuusikafestival toob Eestisse muusikamaailma tipud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsevale Eesti meistrile Viimsi Smsrahale (UEFA saalijalgpalli klubide reitingus 38. koht) sõidavad külla JB Futsal Gentofte (Taani; reitingus 27. koht), Hammarby IF FF (Rootsi; 39.) ja Sparta Belfast Futsal Club (Põhja-Iirimaa, 52.).
Kokku mängib saalijalgpalli Meistrite liiga eelturniiril 32 meeskonda, kes on jagatud kaheksasse alagruppi. Teisele etapile pääseb üheksa meeskonda: iga alagrupi võitja ja parim teise koha meeskond.
Saalijalgpalli Meistrite liigas on 55 riigi 51 meeskonda (kahe meeskonnaga on esindatud Hispaania, Portugal (sh tiitlikaitsja Sporting CP), Venemaa ja Kasahstan) jagatud kahte tugevusgruppi, kusjuures mõlemast grupist on võimalik tõusta turniiri võitjaks.
A-tugevusgruppi kuulub 16 meeskonda, kes on põhiturniiril jagatud nelja alagruppi. Igast alagrupist pääseb eliitringi kolm paremat meeskonda. B-tugevusgruppi kuulub 39 meeskonda, kellest 32 alustavad mänge eelturniirilt. B-tugevusgrupi teisel etapil ehk põhiturniiril on 16 meeskonda jagatud nelja alagruppi ja iga alagrupi võitja pääseb eliitringi.
Eliitringis on 16 meeskonda jagatud nelja alagruppi ja iga alagrupi võitja pääseb finaalturniirile, mis toimub järgmise aasta kevadel.
Korra on saalijalgpalli Meistrite liiga eelturniir Eestis juba korraldatud. 2019. aasta 28.-31 augustini Tallinnas Kalevi spordihallis toimunud turniiri võõrustas samuti Viimsi Smsraha meeskond. Siis viigistati avavoorus 5:5 (2:2) Prantsusmaad esindanud Toulon Elite meeskonnaga, teises voorus alistati 7:2 (2:0) KF Tirana (Albaania) ja kolmandas voorus võideti 3:1 (2:0) Kampuksen Dynamo (Soome).
Eesti klubi sai etapil teise koha. Edasi pääses sama palju punkte, kuid paremat väravate vahet (+12 vs +7) omanud Toulon Elite. Prantslased suutsid avakohtumises Viimsi vastu viimase kahe minutiga lüüa kaks väravat ja viigistada seis 5:5, kusjuures viigivärava lõid külalised eelviimasel sekundil.
Eelmisel hooajal mängis Viimsi FC Smsraha Eurosarjas vaid ühe mängu ja Horvaatias peetud kohtumises kaotati 1:9 (0:6) MNK Olmissumile. | Saalijalgpalli Meistrite liiga eelturniir toimub Viimsis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsevale Eesti meistrile Viimsi Smsrahale (UEFA saalijalgpalli klubide reitingus 38. koht) sõidavad külla JB Futsal Gentofte (Taani; reitingus 27. koht), Hammarby IF FF (Rootsi; 39.) ja Sparta Belfast Futsal Club (Põhja-Iirimaa, 52.).
Kokku mängib saalijalgpalli Meistrite liiga eelturniiril 32 meeskonda, kes on jagatud kaheksasse alagruppi. Teisele etapile pääseb üheksa meeskonda: iga alagrupi võitja ja parim teise koha meeskond.
Saalijalgpalli Meistrite liigas on 55 riigi 51 meeskonda (kahe meeskonnaga on esindatud Hispaania, Portugal (sh tiitlikaitsja Sporting CP), Venemaa ja Kasahstan) jagatud kahte tugevusgruppi, kusjuures mõlemast grupist on võimalik tõusta turniiri võitjaks.
A-tugevusgruppi kuulub 16 meeskonda, kes on põhiturniiril jagatud nelja alagruppi. Igast alagrupist pääseb eliitringi kolm paremat meeskonda. B-tugevusgruppi kuulub 39 meeskonda, kellest 32 alustavad mänge eelturniirilt. B-tugevusgrupi teisel etapil ehk põhiturniiril on 16 meeskonda jagatud nelja alagruppi ja iga alagrupi võitja pääseb eliitringi.
Eliitringis on 16 meeskonda jagatud nelja alagruppi ja iga alagrupi võitja pääseb finaalturniirile, mis toimub järgmise aasta kevadel.
Korra on saalijalgpalli Meistrite liiga eelturniir Eestis juba korraldatud. 2019. aasta 28.-31 augustini Tallinnas Kalevi spordihallis toimunud turniiri võõrustas samuti Viimsi Smsraha meeskond. Siis viigistati avavoorus 5:5 (2:2) Prantsusmaad esindanud Toulon Elite meeskonnaga, teises voorus alistati 7:2 (2:0) KF Tirana (Albaania) ja kolmandas voorus võideti 3:1 (2:0) Kampuksen Dynamo (Soome).
Eesti klubi sai etapil teise koha. Edasi pääses sama palju punkte, kuid paremat väravate vahet (+12 vs +7) omanud Toulon Elite. Prantslased suutsid avakohtumises Viimsi vastu viimase kahe minutiga lüüa kaks väravat ja viigistada seis 5:5, kusjuures viigivärava lõid külalised eelviimasel sekundil.
Eelmisel hooajal mängis Viimsi FC Smsraha Eurosarjas vaid ühe mängu ja Horvaatias peetud kohtumises kaotati 1:9 (0:6) MNK Olmissumile.
### Response:
Saalijalgpalli Meistrite liiga eelturniir toimub Viimsis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna linnakeskkonna osakonna juhi Aigar Palsneri sõnul on toitmiskeelu määruses mõeldud just avalikku ruumi.
"Seda saab tõlgendada niimoodi, et loomi-linde toita ei saa avalikus linnaruumis ehk kõikvõimalikes kohtades, mis on üldsusele avatud, kus inimesed käivad, liiguvad ja viibivad."
Loomakaitsjatele selline määrus ei sobi, sest linnaruumis elavad loomad ja eeskätt linnud on oma elukoha tõttu inimestest sõltuvalt. Eestimaa Loomakaitse liidu juhatuse liikme Pille Teesi sõnul totaalne keeld ei aita. Linnaruumi arengule aitaks tema sõnul kaasa hoopis teadlik tegevus.
"Mina näen, et seda asja peaks lahendama pigem koostöös keskkonnaametiga, ornitoloogiaühinguga, spetsialistidega. Pigem harida inimesi, kuidas toita, millal toita ja võib-olla mõelda laiemalt, et kus võiksid olla need toitmise kohad," selgitas Tees.
Siiski tuleb meeles pidada, et loomade ja lindude toitmine ei pruugi alati vajalik olla. Metsloomaühingu juhatuse liikme Virge Võsujala sõnul võib see tihtilugu kasu asemel kahju tuua.
"Eks see kõige suurem probleem ole kurikuulus piim. See on kuidagi vanast ajast, et lehmapiim tuleb anda kausiga ette ja las muudkui limpsivad. Tõsiasi on see, et seda anda ei tohi ja üldiselt see lõppeb väga ränkade ja valusate surmadega sõna otseses mõttes."
Talviti lindudele pähklite ja rasvapallide panemine on justkui iseenesest mõistetav, kuid siiski ei tasu väikeseid loomakesi unustada ka kuumalaine ajal. Oluline on, et loomakesele toitu ei suruta, vaid ta saab selle vajadusel ise kätte. Virge Võsujala sõnul tasub varjulisse kohta loomakestele kosutust jätta.
"Madalal alusel vesi, lillepoti alused, mida suuremad seda vähem peab täitma. Söögipoolist võib ka alati pakkuda. Praegusel kuumal ajal võib üks kosutav arbuus olla oravatele just see, mida nad väga-väga vajavad, et see leitsak üle elada. See suhkrulaks just. Samamoodi viinamarjad või nektariinid. Kõike sellist värsket võiks neile pakkuda ja nad kindlasti seda väga ka naudivad ja jätavad teile rõõmsad mõnusad hetked," õpetas Võsujalg. | Loomakaitsjad leevendaks linnaloomade ja -lindude toitmise keeldu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna linnakeskkonna osakonna juhi Aigar Palsneri sõnul on toitmiskeelu määruses mõeldud just avalikku ruumi.
"Seda saab tõlgendada niimoodi, et loomi-linde toita ei saa avalikus linnaruumis ehk kõikvõimalikes kohtades, mis on üldsusele avatud, kus inimesed käivad, liiguvad ja viibivad."
Loomakaitsjatele selline määrus ei sobi, sest linnaruumis elavad loomad ja eeskätt linnud on oma elukoha tõttu inimestest sõltuvalt. Eestimaa Loomakaitse liidu juhatuse liikme Pille Teesi sõnul totaalne keeld ei aita. Linnaruumi arengule aitaks tema sõnul kaasa hoopis teadlik tegevus.
"Mina näen, et seda asja peaks lahendama pigem koostöös keskkonnaametiga, ornitoloogiaühinguga, spetsialistidega. Pigem harida inimesi, kuidas toita, millal toita ja võib-olla mõelda laiemalt, et kus võiksid olla need toitmise kohad," selgitas Tees.
Siiski tuleb meeles pidada, et loomade ja lindude toitmine ei pruugi alati vajalik olla. Metsloomaühingu juhatuse liikme Virge Võsujala sõnul võib see tihtilugu kasu asemel kahju tuua.
"Eks see kõige suurem probleem ole kurikuulus piim. See on kuidagi vanast ajast, et lehmapiim tuleb anda kausiga ette ja las muudkui limpsivad. Tõsiasi on see, et seda anda ei tohi ja üldiselt see lõppeb väga ränkade ja valusate surmadega sõna otseses mõttes."
Talviti lindudele pähklite ja rasvapallide panemine on justkui iseenesest mõistetav, kuid siiski ei tasu väikeseid loomakesi unustada ka kuumalaine ajal. Oluline on, et loomakesele toitu ei suruta, vaid ta saab selle vajadusel ise kätte. Virge Võsujala sõnul tasub varjulisse kohta loomakestele kosutust jätta.
"Madalal alusel vesi, lillepoti alused, mida suuremad seda vähem peab täitma. Söögipoolist võib ka alati pakkuda. Praegusel kuumal ajal võib üks kosutav arbuus olla oravatele just see, mida nad väga-väga vajavad, et see leitsak üle elada. See suhkrulaks just. Samamoodi viinamarjad või nektariinid. Kõike sellist värsket võiks neile pakkuda ja nad kindlasti seda väga ka naudivad ja jätavad teile rõõmsad mõnusad hetked," õpetas Võsujalg.
### Response:
Loomakaitsjad leevendaks linnaloomade ja -lindude toitmise keeldu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wolt ja Bolt Foodi rakenduses tuleb ainult nupule vajutamisega kinnitada, et oled alkoholi ostmiseks piisavalt vana. Siiski on lisatud klausel, et kui kuller kohale jõuab, peab klient olema valmis oma vanust kinnitama isikut tõendava dokumendiga. Paljud kullerid aga dokumente ei kontrolli.
Bolt Foodi esindaja teatas ERR-ile, et enne kauba üleandmist kontrollib kuller kliendi dokumente. Selleks, et kuller teaks, et ta peab kliendi dokumente kontrollima, on restoranil kohustus ära markeerida nii Bolt Foodi platvormil kui kliendi pakendil, et tellimus sisaldab alkohoolseid jooke. Kuller peab ka rakenduses kinnitama, et on kliendi dokumente kontrollinud ja alles siis lubab süsteem tellimuse ära lõpetada.
Kui dokumentide kontrollimisel selgub, et klient on alaealine, siis ta tellimust kätte ei saa. Esimesel korral tagastatakse kliendile raha, jätkuvate rikkumiste korral klient raha tagasi ei saa. Lisaks on Boltil õigus platvormilt blokeerida kliendid ja kullerid, kes ei käitu vastavalt reeglitele.
Wolt Baltikumi ärijuht Simon Runzheimer ütles, et rakenduse kasutaja peab olema vähemalt 18-aastane. Kui klient näeb välja noorem kui 30, peab kuller küsima isikut tõendavat dokumenti. Samuti tehakse tema sõnul kulleritele pidevalt koolitusi, mille käigus tuletatakse ka meelde dokumendi küsimist. Runzheimer palub kahtlustuste korra teavitada ettevõtet kullerist, kes pole järginud turvaprotseduure. Kui selgub, et mõni kuller on eksinud reeglite vastu, lõpetatakse leping viivitamatult.
Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri vanemkorrakaitseametnik Kristel-Liis Kaunismaa sõnul ei ole politsei Woltile ega Bolt Foodile kontrolloste teinud.
"Bolti ja Woltiga on täna see lugu, et nemad on ju tegelikult selle kauba vahendajad kaupmehelt ostjale. Nemad otseselt ju ise ei müü erinevaid tooteid. Küll aga nendele, siis tekib see olukord, et kui Wolti või Bolti kuller annab selle kauba üle ostjale ja kui sealt ilmneb, et ta annab ka sealt alkoholi, siis ta peab veenduma, kui vana ostja on. Eesti seadus ütleb ka seda, et mitte ainult müümine, tarbimine, vaid ka vahendamine, üleandmine on siis seadusega keelatud," rääkis politseinik.
Kristel-Liis Kaunismaa tõi välja, et on olnud olukordi, kus alaealised on alkoholi kätte saanud. Samas on ka olukordi, kus kuller keeldub alkoholi müümast.
"Ma arvan, et siin võiks Wolt ja Bolt omalt poolt teha seda, et julgustada oma kullereid, kes neil töötavad, neile öelda, et selline kohustus on neil olemas, selline õigus on neil olemas ja nad võivad ka tehingust keelduda." | Toidukullerid ei kontrolli kliendi vanust alkoholi ostes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wolt ja Bolt Foodi rakenduses tuleb ainult nupule vajutamisega kinnitada, et oled alkoholi ostmiseks piisavalt vana. Siiski on lisatud klausel, et kui kuller kohale jõuab, peab klient olema valmis oma vanust kinnitama isikut tõendava dokumendiga. Paljud kullerid aga dokumente ei kontrolli.
Bolt Foodi esindaja teatas ERR-ile, et enne kauba üleandmist kontrollib kuller kliendi dokumente. Selleks, et kuller teaks, et ta peab kliendi dokumente kontrollima, on restoranil kohustus ära markeerida nii Bolt Foodi platvormil kui kliendi pakendil, et tellimus sisaldab alkohoolseid jooke. Kuller peab ka rakenduses kinnitama, et on kliendi dokumente kontrollinud ja alles siis lubab süsteem tellimuse ära lõpetada.
Kui dokumentide kontrollimisel selgub, et klient on alaealine, siis ta tellimust kätte ei saa. Esimesel korral tagastatakse kliendile raha, jätkuvate rikkumiste korral klient raha tagasi ei saa. Lisaks on Boltil õigus platvormilt blokeerida kliendid ja kullerid, kes ei käitu vastavalt reeglitele.
Wolt Baltikumi ärijuht Simon Runzheimer ütles, et rakenduse kasutaja peab olema vähemalt 18-aastane. Kui klient näeb välja noorem kui 30, peab kuller küsima isikut tõendavat dokumenti. Samuti tehakse tema sõnul kulleritele pidevalt koolitusi, mille käigus tuletatakse ka meelde dokumendi küsimist. Runzheimer palub kahtlustuste korra teavitada ettevõtet kullerist, kes pole järginud turvaprotseduure. Kui selgub, et mõni kuller on eksinud reeglite vastu, lõpetatakse leping viivitamatult.
Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri vanemkorrakaitseametnik Kristel-Liis Kaunismaa sõnul ei ole politsei Woltile ega Bolt Foodile kontrolloste teinud.
"Bolti ja Woltiga on täna see lugu, et nemad on ju tegelikult selle kauba vahendajad kaupmehelt ostjale. Nemad otseselt ju ise ei müü erinevaid tooteid. Küll aga nendele, siis tekib see olukord, et kui Wolti või Bolti kuller annab selle kauba üle ostjale ja kui sealt ilmneb, et ta annab ka sealt alkoholi, siis ta peab veenduma, kui vana ostja on. Eesti seadus ütleb ka seda, et mitte ainult müümine, tarbimine, vaid ka vahendamine, üleandmine on siis seadusega keelatud," rääkis politseinik.
Kristel-Liis Kaunismaa tõi välja, et on olnud olukordi, kus alaealised on alkoholi kätte saanud. Samas on ka olukordi, kus kuller keeldub alkoholi müümast.
"Ma arvan, et siin võiks Wolt ja Bolt omalt poolt teha seda, et julgustada oma kullereid, kes neil töötavad, neile öelda, et selline kohustus on neil olemas, selline õigus on neil olemas ja nad võivad ka tehingust keelduda."
### Response:
Toidukullerid ei kontrolli kliendi vanust alkoholi ostes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mitmed küsitlused prognoosisid, et Trifonovi erakond Selline Rahvas (ITN) ja endise peaministri Bojko Borisovi GERB-i toetuse vaheks kujuneb alla ühe protsendipunkti.
Aprillis peetud valimistel saatis edu pea kümme aastat võimul olnud konservatiivset erakonda GERB, mis kogus 26 protsenti häältest. Peaminister Bojko Borisovi partei populaarsus sai aga kahjustada korruptsioonivastaste meeleavalduste käigus 2020. aasta suvel ning parlamendis sellele toetust ei jagunud ning koalitsiooni luua ei suudetud.
Pärast seda on erakonda tabanud uued hädad, kuna ajutine valitsus on paljastanud Borisovi valitsuse halva juhtimise ja samuti on seda süüdistatud korruptsioonis.
USA on lisaks kehtestanud sanktsioonid Bulgaaria oligarhide vastu, kes Borisovi kriitikute sõnul said kasu tema ametiajal, mil ta juhtis Euroopa Liidu vaeseimat ja suurima korruptsiooniprobleemiga riiki.
Borisov on eitanud kõiki korruptsioonisüüdistusi.
Isegi, kui GERB-il õnnestub saavutada napp võit, siis valitsema nad ei pääse, sest teised erakonnad ei tee nendega koostööd, sõnas üks uudisteagentuuriga AFP vestelnud politoloog. | Lävepakuküsitlused ennustavad Bulgaaria valimistest tasavägiseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mitmed küsitlused prognoosisid, et Trifonovi erakond Selline Rahvas (ITN) ja endise peaministri Bojko Borisovi GERB-i toetuse vaheks kujuneb alla ühe protsendipunkti.
Aprillis peetud valimistel saatis edu pea kümme aastat võimul olnud konservatiivset erakonda GERB, mis kogus 26 protsenti häältest. Peaminister Bojko Borisovi partei populaarsus sai aga kahjustada korruptsioonivastaste meeleavalduste käigus 2020. aasta suvel ning parlamendis sellele toetust ei jagunud ning koalitsiooni luua ei suudetud.
Pärast seda on erakonda tabanud uued hädad, kuna ajutine valitsus on paljastanud Borisovi valitsuse halva juhtimise ja samuti on seda süüdistatud korruptsioonis.
USA on lisaks kehtestanud sanktsioonid Bulgaaria oligarhide vastu, kes Borisovi kriitikute sõnul said kasu tema ametiajal, mil ta juhtis Euroopa Liidu vaeseimat ja suurima korruptsiooniprobleemiga riiki.
Borisov on eitanud kõiki korruptsioonisüüdistusi.
Isegi, kui GERB-il õnnestub saavutada napp võit, siis valitsema nad ei pääse, sest teised erakonnad ei tee nendega koostööd, sõnas üks uudisteagentuuriga AFP vestelnud politoloog.
### Response:
Lävepakuküsitlused ennustavad Bulgaaria valimistest tasavägiseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PAS oli kogunud enam kui 47 toetusprotsenti, kui loetud oli üle 90 protsendi häältest.
Venemaa-meelse ekspresidendi Igor Dodoni ja endise presidendi Vladimir Voronini juhitud sotsialistide ja kommunistide koalitsioon järgnes viimastel andmetel 33 toetusprotsendiga.
Sandu kuulutas võitu "varaste valitsemise" üle.
"Ma loodan, et täna saab varaste valitsemine Moldovas läbi," ütles Sandu.
Sandu sihiks on tüürida Moldova Euroopa Liidu suunas. Mullu novembris võitis ta lubadusega korruptsioonile lõpp teha Kremli toetatud eelmist riigipead Dodoni.
Ukraina ja Rumeenia vahel paiknev Moldova on oma asukoha tõttu pikalt olnud jagatud Brüsseli- ja Moskva-meelsete vahel.
Dodonile lojaalsed rahvasaadikud takistasid Sandul reforme läbi viia, millele viimane vastas aprillis parlamendi laialisaatmisega ning kuulutas välja ennetähtaegsed valimised.
Viimase aasta jooksul on riigis olnud mitu poliitilist kriisi, näiteks miljardi dollari suurune pangapettus, mis on võrdne 15 protsendiga riigi SKP-st.
Pühapäeval olid tules 20 parteid ja kaks valimisliitu. Parlamendikohtade saamiseks peavad erakonnad ületama viie- ning valimisliidud seitsmeprotsendilise valimiskünnise.
101 rahvasaadikut valitakse neljaks aastaks. | Moldova parlamendivalimistel juhivad Euroopa-meelsed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PAS oli kogunud enam kui 47 toetusprotsenti, kui loetud oli üle 90 protsendi häältest.
Venemaa-meelse ekspresidendi Igor Dodoni ja endise presidendi Vladimir Voronini juhitud sotsialistide ja kommunistide koalitsioon järgnes viimastel andmetel 33 toetusprotsendiga.
Sandu kuulutas võitu "varaste valitsemise" üle.
"Ma loodan, et täna saab varaste valitsemine Moldovas läbi," ütles Sandu.
Sandu sihiks on tüürida Moldova Euroopa Liidu suunas. Mullu novembris võitis ta lubadusega korruptsioonile lõpp teha Kremli toetatud eelmist riigipead Dodoni.
Ukraina ja Rumeenia vahel paiknev Moldova on oma asukoha tõttu pikalt olnud jagatud Brüsseli- ja Moskva-meelsete vahel.
Dodonile lojaalsed rahvasaadikud takistasid Sandul reforme läbi viia, millele viimane vastas aprillis parlamendi laialisaatmisega ning kuulutas välja ennetähtaegsed valimised.
Viimase aasta jooksul on riigis olnud mitu poliitilist kriisi, näiteks miljardi dollari suurune pangapettus, mis on võrdne 15 protsendiga riigi SKP-st.
Pühapäeval olid tules 20 parteid ja kaks valimisliitu. Parlamendikohtade saamiseks peavad erakonnad ületama viie- ning valimisliidud seitsmeprotsendilise valimiskünnise.
101 rahvasaadikut valitakse neljaks aastaks.
### Response:
Moldova parlamendivalimistel juhivad Euroopa-meelsed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alagrupis sai Eskov viis võitu ja ühe kaotuse ning oli play-off avaringis vaba. Pääsul 64 parema hulka alistas ta Venemaa vehkleja Igor Korovini 15:12.
Ülejäänud Eesti vehklejate kohad: Andzej Gedzo (SBSK Draakon) 105., Maksim Serhovets (SBSK Draakon) 109., Filipp Djatsuk (SBSK Draakon) 114., Ilian Bobrov (SBSK Draakon) 119., Klim Gusarov (Tallinna MõõK) 169., Nikita Palusaar (Tallinna Mõõk) 183., Jaron Kiiroja (Tallinna Mõõk) 188., Tony Sepp (En Garde) 199., Andri Meister (En Garde) 218. ja Erik Simin (Tartu Kalev) 221. | Ruslan Eskov sai juunioride MK-etapil Riias 35. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alagrupis sai Eskov viis võitu ja ühe kaotuse ning oli play-off avaringis vaba. Pääsul 64 parema hulka alistas ta Venemaa vehkleja Igor Korovini 15:12.
Ülejäänud Eesti vehklejate kohad: Andzej Gedzo (SBSK Draakon) 105., Maksim Serhovets (SBSK Draakon) 109., Filipp Djatsuk (SBSK Draakon) 114., Ilian Bobrov (SBSK Draakon) 119., Klim Gusarov (Tallinna MõõK) 169., Nikita Palusaar (Tallinna Mõõk) 183., Jaron Kiiroja (Tallinna Mõõk) 188., Tony Sepp (En Garde) 199., Andri Meister (En Garde) 218. ja Erik Simin (Tartu Kalev) 221.
### Response:
Ruslan Eskov sai juunioride MK-etapil Riias 35. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Toimus tohutu plahvatus, mis sai alguse lõhkeainelastis veokist. See õhiti ühe hotelli sissepääsu juures K5 ristmiku kõrval," lausus julgeolekuametnik Mohamed Adan.
Politseinik Mohamed Husseini sõnul olid plahvatuse eel veokil sabas julgeolekuametnikud.
Suurbritannia rahvusringhäälingu BBC andmetel varises hotell kokku ja selle rusude alla jäi mitmeid inimesi. Linna kohale tõusis paks must suitsupilv. Linnas kärgatas samal ajal veel teinegi plahvatus, milles sai surma kaks inimest.
Plahvatuse eest pole seni võtnud vastutust keegi, kuid üldiselt sooritab neid terrorivõrgustikuga Al-Qaeda seotud äärmusrühmitus Al-Shabaab, mis sõdib keskvalitsuse vastu.
Pealtnägijate sõnul võis plahvatusest tingitud suitsusammast näha üle linna ning mitmed ütlesid, et nad polnud linnas nii võimast plahvatust varem kuulnud.
"Seal oli liiklusummik ning tee oli tulvil jalakäijaid ja autosid. See on katastroof," ütles lähedalasuva restorani kelner Abdinur Abdulle.
Plahvatus toimus kaks päeva pärast seda, kui USA Aafrika väejuhatuse juht kohtus Muqdishos Somaalia presidendiga ning Somaalia kaitseminister ja sõjaväe juht astusid teadmata põhjusel tagasi. | Somaalia pealinnas hukkus veokipommi plahvatuses 30 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Toimus tohutu plahvatus, mis sai alguse lõhkeainelastis veokist. See õhiti ühe hotelli sissepääsu juures K5 ristmiku kõrval," lausus julgeolekuametnik Mohamed Adan.
Politseinik Mohamed Husseini sõnul olid plahvatuse eel veokil sabas julgeolekuametnikud.
Suurbritannia rahvusringhäälingu BBC andmetel varises hotell kokku ja selle rusude alla jäi mitmeid inimesi. Linna kohale tõusis paks must suitsupilv. Linnas kärgatas samal ajal veel teinegi plahvatus, milles sai surma kaks inimest.
Plahvatuse eest pole seni võtnud vastutust keegi, kuid üldiselt sooritab neid terrorivõrgustikuga Al-Qaeda seotud äärmusrühmitus Al-Shabaab, mis sõdib keskvalitsuse vastu.
Pealtnägijate sõnul võis plahvatusest tingitud suitsusammast näha üle linna ning mitmed ütlesid, et nad polnud linnas nii võimast plahvatust varem kuulnud.
"Seal oli liiklusummik ning tee oli tulvil jalakäijaid ja autosid. See on katastroof," ütles lähedalasuva restorani kelner Abdinur Abdulle.
Plahvatus toimus kaks päeva pärast seda, kui USA Aafrika väejuhatuse juht kohtus Muqdishos Somaalia presidendiga ning Somaalia kaitseminister ja sõjaväe juht astusid teadmata põhjusel tagasi.
### Response:
Somaalia pealinnas hukkus veokipommi plahvatuses 30 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Siin on nagu ajalooliselt üks ring täis saanud. Siin Mihkli talumuuseumi elumajas oli eluase ka Kihelkonna valla kõige esimesel vallavanemal- Karl Friedric Rehtil. Ja üldse ei ole võimatu see, et seesama laud, mille taga tänane volikogu praegu istub, et selle sama laua taga peeti analoogseid koosolekuid kunagi aastatel 1891-1892," ütles "Aktuaalsele kaamerale" Mihkli talumuuseumi teadur Tiina Ojala.
De facto peaks Saaremaa vald tööd alustama 1. jaanuarist. Kuni selleni tekkib ajutine üleminekuperiood, sest praegused Saaremaa omavalitsusjuhid astuvad ametist tagasi ja saavad kätte oma kopsakad aastatasud novembrikuu esimestel päevadel.
Saare maasekretär maavanema ülesannetes Jaan Leivategija ütles, et tegevust jätkavad kõik senised vallavalitsused juba ametiasutustena. Vallavanemat küll enam pole, vallavalitsuse liikmeid pole. Küll jäävad aga valla ametnikud.
Nad toimetavad seal kus nad praegu asuvad, igaüks oma vallas ja töötavad edasi kuni 1. jaanuarini. kuigi tähtsaid otsuseid langetatakse juba novembri algusest Saaremaal ainult Kuressaares. Saaremaa vallavalitsuses saavad näiteks praeguste valdade elanikud ka pärast valimisi kuni aasta lõpuni jätkuvalt oma mure või sooviga pöörduda tänaste koduvaldade ametnike poole.
"Seal on siis vastava valdkonna ametnik, kes tema taotluse või soovi vastu võtab ja lähtuvalt kelle pädevusse see kuulub ja otsuse teeb novembris näiteks uus vallavalitsus.. Ja vanad ametiasutused saavad selleks materjalid ette valmistada," ütles Leivategija. | Saaremaa valdadest viimasena pidas volikogu lõpuistungi Kihelkonna vald | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Siin on nagu ajalooliselt üks ring täis saanud. Siin Mihkli talumuuseumi elumajas oli eluase ka Kihelkonna valla kõige esimesel vallavanemal- Karl Friedric Rehtil. Ja üldse ei ole võimatu see, et seesama laud, mille taga tänane volikogu praegu istub, et selle sama laua taga peeti analoogseid koosolekuid kunagi aastatel 1891-1892," ütles "Aktuaalsele kaamerale" Mihkli talumuuseumi teadur Tiina Ojala.
De facto peaks Saaremaa vald tööd alustama 1. jaanuarist. Kuni selleni tekkib ajutine üleminekuperiood, sest praegused Saaremaa omavalitsusjuhid astuvad ametist tagasi ja saavad kätte oma kopsakad aastatasud novembrikuu esimestel päevadel.
Saare maasekretär maavanema ülesannetes Jaan Leivategija ütles, et tegevust jätkavad kõik senised vallavalitsused juba ametiasutustena. Vallavanemat küll enam pole, vallavalitsuse liikmeid pole. Küll jäävad aga valla ametnikud.
Nad toimetavad seal kus nad praegu asuvad, igaüks oma vallas ja töötavad edasi kuni 1. jaanuarini. kuigi tähtsaid otsuseid langetatakse juba novembri algusest Saaremaal ainult Kuressaares. Saaremaa vallavalitsuses saavad näiteks praeguste valdade elanikud ka pärast valimisi kuni aasta lõpuni jätkuvalt oma mure või sooviga pöörduda tänaste koduvaldade ametnike poole.
"Seal on siis vastava valdkonna ametnik, kes tema taotluse või soovi vastu võtab ja lähtuvalt kelle pädevusse see kuulub ja otsuse teeb novembris näiteks uus vallavalitsus.. Ja vanad ametiasutused saavad selleks materjalid ette valmistada," ütles Leivategija.
### Response:
Saaremaa valdadest viimasena pidas volikogu lõpuistungi Kihelkonna vald |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontaveit on Slovakkia esindaja Cepelovaga kohtunud kaks korda. Kolm aastat tagasi Bastadis võitis Cepelova 6:4, 6:3 ja tänavu mais Roomas Kontaveit 6:2, 4:6, 6:1.
Matš Kontaveidi ja Cepelova vahel toimub esmaspäeval. | Kontaveit alustab aasta viimast turniiri WTA edetabeli 108. reketi vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontaveit on Slovakkia esindaja Cepelovaga kohtunud kaks korda. Kolm aastat tagasi Bastadis võitis Cepelova 6:4, 6:3 ja tänavu mais Roomas Kontaveit 6:2, 4:6, 6:1.
Matš Kontaveidi ja Cepelova vahel toimub esmaspäeval.
### Response:
Kontaveit alustab aasta viimast turniiri WTA edetabeli 108. reketi vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Flora väravad lõid Rauno Sappinen 6., Brent Lepistu 57. ja German Šlein 84. minutil.
Tabeliseis: Tallinna FC Flora 83, Tallinna FC Levadia 79, Nõmme Kalju FC 71, FCI Tallinn 61, JK Narva Trans 44, Tartu JK Tammeka 33, JK Sillamäe Kalev 33, Paide Linnameeskond 31, Viljandi JK Tulevik 25, Pärnu JK Vaprus 8 punkti. | Flora võttis Vapruse vastu kohustusliku võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Flora väravad lõid Rauno Sappinen 6., Brent Lepistu 57. ja German Šlein 84. minutil.
Tabeliseis: Tallinna FC Flora 83, Tallinna FC Levadia 79, Nõmme Kalju FC 71, FCI Tallinn 61, JK Narva Trans 44, Tartu JK Tammeka 33, JK Sillamäe Kalev 33, Paide Linnameeskond 31, Viljandi JK Tulevik 25, Pärnu JK Vaprus 8 punkti.
### Response:
Flora võttis Vapruse vastu kohustusliku võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumine Našices algas küll kahe kiire kodumeeskonna väravaga, ent peagi oli Serviti pärast Henri Sillaste täpset karistusviset 5:4 ees. Siis tuli mõõn ja horvaadid tegid 5:0 spurdi, millele Eesti meister omakorda nelja vastuseta väravaga vastas. Poolaja lõpuks võitles Serviti välja viigi 12:12, heas hoos olid Roman Aizatullov ja Sillaste, kel selleks hetkeks oli kirjas vastavalt viis ja neli väravat.
"Suutsime terve poolaja vastastega sammu pidada, tagaliinis olid liidrid olemas, Aizatullov viskas suurepäraseid väravaid ja Eston Varusk tegi tähtsaid tõrjeid väravasuul. Tundus, et kõik on meie kontrolli all," summeeris Serviti peatreener Kalmer Musting avapoolaja.
Teise pooltunni avavärava viskas samuti Aizatullov, ent siis haaras ohjad Nexe. Põlvalased said mitu kaheminutilist karistust, hoogu sattusid nii olümpiavõitja ja maailmameister Vedran Zrnic kui Katari passiga joonemängija Mario Tomic. Peagi oli hoopis võõrustaja viie väravaga peal ja veidi hiljem kaheksaga, 25:17 ning mäng oli tehtud.
Üks hea number, mis Nexe teise poolaja ülekaalu tõestab, on viskeprotsent. Kui avapoolajal olid need Serviti poolt vaadatuna 63-55, siis kohtumise lõpuks hoopis 48-70! Nexe sai kindla võidu 32:21 ning jätkab EHF Cupi kolmandas eelringis. "Jõu vastu ei saa, oleks lühike kokkuvõte," sõnas Musting.
"Teise poolaja algus läks käest, tegime mõned pahad pallikaotused, sisse puges ka väsimus ja selle pealt tuli omakorda paar eemaldamist, mis mängu meie jaoks lõplikult rikkusid," kirjeldas Musting. "Ei suutnud enam püsida vastaste tempos ja täna jäi väheks ka vaimujõudu. Lõpus oli vormistamise küsimus, andsime mänguaega kõigile."
Serviti poolel viskasid Aizatullov 6, Sillaste 5, Anatoli Tšezlov 3 ja Martin Grištšuk 2 väravat, Kristjan Muuga, Sander Sarapuu, Carl-Eric Uibo, Siivo Sokk ja Sergei Ljubtšenko said käe valgeks korra. Võitjate poolel olid 5 väravaga parimad Zrnic ja 100-protsendilise täpsusega tabanud Marin Šipic. | Põlva Serviti euroteekond lõppes Horvaatias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumine Našices algas küll kahe kiire kodumeeskonna väravaga, ent peagi oli Serviti pärast Henri Sillaste täpset karistusviset 5:4 ees. Siis tuli mõõn ja horvaadid tegid 5:0 spurdi, millele Eesti meister omakorda nelja vastuseta väravaga vastas. Poolaja lõpuks võitles Serviti välja viigi 12:12, heas hoos olid Roman Aizatullov ja Sillaste, kel selleks hetkeks oli kirjas vastavalt viis ja neli väravat.
"Suutsime terve poolaja vastastega sammu pidada, tagaliinis olid liidrid olemas, Aizatullov viskas suurepäraseid väravaid ja Eston Varusk tegi tähtsaid tõrjeid väravasuul. Tundus, et kõik on meie kontrolli all," summeeris Serviti peatreener Kalmer Musting avapoolaja.
Teise pooltunni avavärava viskas samuti Aizatullov, ent siis haaras ohjad Nexe. Põlvalased said mitu kaheminutilist karistust, hoogu sattusid nii olümpiavõitja ja maailmameister Vedran Zrnic kui Katari passiga joonemängija Mario Tomic. Peagi oli hoopis võõrustaja viie väravaga peal ja veidi hiljem kaheksaga, 25:17 ning mäng oli tehtud.
Üks hea number, mis Nexe teise poolaja ülekaalu tõestab, on viskeprotsent. Kui avapoolajal olid need Serviti poolt vaadatuna 63-55, siis kohtumise lõpuks hoopis 48-70! Nexe sai kindla võidu 32:21 ning jätkab EHF Cupi kolmandas eelringis. "Jõu vastu ei saa, oleks lühike kokkuvõte," sõnas Musting.
"Teise poolaja algus läks käest, tegime mõned pahad pallikaotused, sisse puges ka väsimus ja selle pealt tuli omakorda paar eemaldamist, mis mängu meie jaoks lõplikult rikkusid," kirjeldas Musting. "Ei suutnud enam püsida vastaste tempos ja täna jäi väheks ka vaimujõudu. Lõpus oli vormistamise küsimus, andsime mänguaega kõigile."
Serviti poolel viskasid Aizatullov 6, Sillaste 5, Anatoli Tšezlov 3 ja Martin Grištšuk 2 väravat, Kristjan Muuga, Sander Sarapuu, Carl-Eric Uibo, Siivo Sokk ja Sergei Ljubtšenko said käe valgeks korra. Võitjate poolel olid 5 väravaga parimad Zrnic ja 100-protsendilise täpsusega tabanud Marin Šipic.
### Response:
Põlva Serviti euroteekond lõppes Horvaatias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alagrupis teenis Loit viis võitu ja ühe kaotuse. 128 parema seas alistas ta Šveitsi vehkleja Jenny Pego Magalhaesi 15:13 ja 64 parema hulgas poolatari Barbara Piekarska 15:8.
Teise Eesti vehklejana võistlustules olnud Carmen-Lii Targamaa (En Garde) oli 70. Targamaa sai sarnaselt Loidile alagrupis viis võitu ja ühe kaotuse, kuid kaotas seejärel pääsul 64 hulka Saksamaa vehklejale Amelie Hanschkele 13:15. | Karoliine Loit sai juunioride MK-etapil Laupheimis 22. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alagrupis teenis Loit viis võitu ja ühe kaotuse. 128 parema seas alistas ta Šveitsi vehkleja Jenny Pego Magalhaesi 15:13 ja 64 parema hulgas poolatari Barbara Piekarska 15:8.
Teise Eesti vehklejana võistlustules olnud Carmen-Lii Targamaa (En Garde) oli 70. Targamaa sai sarnaselt Loidile alagrupis viis võitu ja ühe kaotuse, kuid kaotas seejärel pääsul 64 hulka Saksamaa vehklejale Amelie Hanschkele 13:15.
### Response:
Karoliine Loit sai juunioride MK-etapil Laupheimis 22. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedese võistluspäeva järel juhtisid rallit Ford Fiesta RS WRC võistlusautol sõitnud Ott Tänak – Georg Gross. Teised olid Egon Kaur – Annika Arnek (Ford Fiesta proto), kes kaotasid liidritele 27,7 sekundiga ning kolmandad Siim Plangi – Urmas Roosimaa (Škoda Fabia R5), kes jäid Tänak – Grossist maha 27,9 sekundiga.
Võistluspäeva alustati Taritu 2/Teetormaja katsega, mille võidu võtsid Tänak – Gross, kes edestasid Plangi – Roosimaad 15,6 sekundiga. Kohe avakatsel katketasid mootoriprobleemide tõttu 2015. aasta Saaremaa ralli võitjad Kaur – Arnek, kelle Ford Fiesta proto autol tekkis mootoriprobleem.
Järgnevana sõidetud ralli pikima katse Kurevere 1/Mobil Super (22,76km) esimesed kaks kohta jagasid samuti Tänak – Gross ja Plangi – Roosimaa.
Enne laupäevase võistluspäeva esimest hoolduspausi sõidetud Pidula/Tesman Auto kiiruskatsega suurendasid Tänak – Gross oma lähimate jälitajate ees edu juba pea kahele minutile.
Enne Pidula katset teist kohta hoidnud Plangi – Roosimaa tegid katsel sõiduvea, mis maksis neile ligi kuus minutit ning üldarvestuses kukkusid mehed 40. kohale.
Tänu eestlaste ebaõnnele tõusid teisele kohale samuti Škoda Fabia R5 autol sõitvad Nikolai Grjazin – Jaroslav Fjodorov. Kolmandana saabusid hoolduspausile Raul Jeets – Andrus Toom (Škoda Fabia R5), kes jäid liidritest maha 2:17,5.
Peale hoolduspausi jätkus ralli Leedri/Cramo katse esimese läbimisega ning juba seitsmenda kiiruskatse võidu järjest võtsid Tänak – Gross.
Võistluse kaheksas kiiruskatse Kurevere 2/Mobil Super pakkus lisaks rasketele ilma- ja teeoludele Ott Tänakule ka ärevad hetked, sest tema juhitud Ford Fiesta WRC-l tuli rool lahti. Sellest hoolimata võttis autoralli MM-sarja teine mees katsevõidu ning suurendas oma üldedu Grjazini ees kahele ka poolele minutile.
„Suht katse alguses hakkas rool käest ära kukkuma, aga suunda sain muuta,“ sõnas Tänak katse lõpus ralliraadiole.
Peale teist hoolduspausi jätkus võistlus Leedri katse teise läbimisega. Tänak kaotas küll oma esimese läbimise ajale 2,2 sekundiga, kuid suurendas üldarvestuses edu Grjazini ees veel 10,7 sekundi võrra.
Ralli eelviimase katsena sõideti Saaremaa klassik Toomalõuka/Citroën, mille võit kuulus võistluspaarile nr.1 Tänak – Gross. Kui üheksanda katse järel olid Siim Plangi – Urmas Roosimaa tõusnud üldarvestuses 13. kohale, siis sõiduviga kümnendal katsel kukutas mehed absoluutarvetuses teise kümne lõppu.
Silveston Saaremaa juubeliralli viimaseks katseks oli Sääre/Silveston, mis oli ka võistluse punktikatseks. Ka sellel katsel ei andnud Ott Tänak – Georg Gross teistele võimalust ning nii kindlustasid mehed endale perfektse saldoga 11/11 katsevõitu 50. Saaremaa ralli võidu.
Nii Tänakule, kui Grossile oli see kolmandaks Saaremaa ralli võiduks. Grossil aga on nüüd piloodina võidetud kahe võidu kõrval ette näidata ka võit kaardilugejana. Saaremaa teedel on varem sellise saavutusega hakkama saanud Jaan Metssalu, kes võitis veoautol sõites kaardilugejana 1978. aasta Tehumardi ralli ning sõitjana aasta hiljem sõidetud võistluse.
„Kui aus olla, siis oli päris nauditav. Olud olid tõesti keerulised ja minulgi parajalt pusimist. Au ja kiitus Georgile. Ulme, mida me tegime. Nii palju, kui mina inimesi tean, siis enamik ei uskunud, et ta hakkama saab. Võitsime kõik katsed ja sõitsime korraliku WRC-hooga. See, mida Georg täna tegi, siis on palju kaardilugejaid, kes sellega hakkama ei saaks. Ma arvan, et mina seda ei teeks,“ võttis Tänak võidu toonud 50. Saaremaa ralli kokku.
Absoluutarvestuse teise koha saavutasid Nikolai Grjazin – Jaroslav Fjodorov, kes jäid 11. kiiruskatse järel Tänak – Grossist maha 3.24,9. Kolmandana finišeerisid Raul Jeets – Andrus Toom, kes jäid kaasmaalastest ralli lõpuks maha 4.49,7. Jeets – Toom saavutasid viimati Eesti meistrivõistluste etapil poodiumikoha 2011. aasta Mulgi rallil.
EMV3 ehk N-rühma Silveston Saaremaa ralli parimad olid Markus Abram – Jarmo Võsa (Mitsubishi Lancer). Klassi teised Allan Popov – Aleksei Krõlov (Mitsubishi Lancer Evo IX) +3.31,4 ja kolmandad Dmitri Feofanov – Normunds Kokins (Mitsubishi Lancer Evo IX) +5.05,3.
Neljaveoliste rahvusliku klassi EMV4 (E12) autode arvestuses olid hooaja viimase võistluse kiireimad Kaspar Koitla – Andres Ots (Mitsubishi Lancer Evo IX). EMV4 arvestuse teised olid Hendrik Kers – Mihkel Kapp (Mitsubishi Lancer Evo V) +3.13,6 ja kolmandad lätlased Rolands Jaunzems – Ainars Kalnins (Mitsubishi Lancer Evo VIII) +4.27,6.
Kuni kaheliitrise mootoriga kaheveoliste autode klassis EMV5 võitsid Silveston Saaremaa ralli Karel Tölp - Martin Vihmann (Honda Civic Type-R). Klassi teised olid Rico Rodi – Ilmar Pukk (Honda Civic Type-R) +8.00,0 ja kolmandad Erkko East – Margus Brant (Honda Civic Type-R) +8.57,6.
Kaheveoliste kuni 1,6 liitrise mootoriga autode EMV6 ja Estonian R2 Challenge arvestuses olid Saaremaa ralli parimad ning teenisid Estonian R2 Challenge peaauhinna 28 000 eurot Ken Torn – Kuldar Sikk (Ford Fiesta R2T). Saaremaa ralli noorte arvestuse teised olid Rasmus Uustulnd – Kauri Pannas (Peugeot 208 R2) +1.07,5 ja kolmandad Roland Poom – Ken Järveoja (Ford Fiesta R2) +1.15,4.
Rahvusliku rühma EMV 7 (E11) klassis, kus sõidetakse üle kaheliitrise mootoritega autodega võtsid Saaremaa teedel klassivõidu leedukad Giedrius Firantas – Matas Valiulis (BMW M3). Teise koha said Marko Ringenberg - Allar Heina (BMW M3) +38,3 ja kolmandad olid Madis Vanaselja – Jaanus Hõbemägi (BMW M3) +3.37,9.
Kaheveoliste klassi EMV8 (E10) Silveston Saaremaa ralli klassivõidu võtsid Lembit Soe – Kalle Ahu (Toyota Starlet). Klassi teised olid Karl Jalakas – Rando Tark (BMW Compact) +3.53,4 ja kolmandad Mick Holland – Karolis Kairys (Ford Escort MK1) +5.23,0.
Rahvusliku E-rühma klassis EMV9 (E9), kus sõidetakse 1,6 liitrise mootoriga kaheveoliste autodega võitsid Klim Baikov – Andrei Klešitšev (Lada 2105). Teised koha teenisid Kermo Laus – Alari Jürgens (Nissan Sunny) +37,9 ja kolmandad olid Priit Guljajev – Janek Ojala (Nissan Sunny) +2:20,8.
Veoautode EMV10 (E13) arvestuse Silveston 50. Saaremaa ralli parimad olid Taavi Niinemets – Esko Allika (GAZ 51A). Klassi teised olid Meelis Hirsnik – Kaido Oru (GAZ 51R) +1.56,10 ja kolmandad EMV10 klassi tänavused meistrid Kaido Vilu – Erik Vaasa (GAZ 51) +2.11,3. | Tänak: ulme, mida me tegime | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedese võistluspäeva järel juhtisid rallit Ford Fiesta RS WRC võistlusautol sõitnud Ott Tänak – Georg Gross. Teised olid Egon Kaur – Annika Arnek (Ford Fiesta proto), kes kaotasid liidritele 27,7 sekundiga ning kolmandad Siim Plangi – Urmas Roosimaa (Škoda Fabia R5), kes jäid Tänak – Grossist maha 27,9 sekundiga.
Võistluspäeva alustati Taritu 2/Teetormaja katsega, mille võidu võtsid Tänak – Gross, kes edestasid Plangi – Roosimaad 15,6 sekundiga. Kohe avakatsel katketasid mootoriprobleemide tõttu 2015. aasta Saaremaa ralli võitjad Kaur – Arnek, kelle Ford Fiesta proto autol tekkis mootoriprobleem.
Järgnevana sõidetud ralli pikima katse Kurevere 1/Mobil Super (22,76km) esimesed kaks kohta jagasid samuti Tänak – Gross ja Plangi – Roosimaa.
Enne laupäevase võistluspäeva esimest hoolduspausi sõidetud Pidula/Tesman Auto kiiruskatsega suurendasid Tänak – Gross oma lähimate jälitajate ees edu juba pea kahele minutile.
Enne Pidula katset teist kohta hoidnud Plangi – Roosimaa tegid katsel sõiduvea, mis maksis neile ligi kuus minutit ning üldarvestuses kukkusid mehed 40. kohale.
Tänu eestlaste ebaõnnele tõusid teisele kohale samuti Škoda Fabia R5 autol sõitvad Nikolai Grjazin – Jaroslav Fjodorov. Kolmandana saabusid hoolduspausile Raul Jeets – Andrus Toom (Škoda Fabia R5), kes jäid liidritest maha 2:17,5.
Peale hoolduspausi jätkus ralli Leedri/Cramo katse esimese läbimisega ning juba seitsmenda kiiruskatse võidu järjest võtsid Tänak – Gross.
Võistluse kaheksas kiiruskatse Kurevere 2/Mobil Super pakkus lisaks rasketele ilma- ja teeoludele Ott Tänakule ka ärevad hetked, sest tema juhitud Ford Fiesta WRC-l tuli rool lahti. Sellest hoolimata võttis autoralli MM-sarja teine mees katsevõidu ning suurendas oma üldedu Grjazini ees kahele ka poolele minutile.
„Suht katse alguses hakkas rool käest ära kukkuma, aga suunda sain muuta,“ sõnas Tänak katse lõpus ralliraadiole.
Peale teist hoolduspausi jätkus võistlus Leedri katse teise läbimisega. Tänak kaotas küll oma esimese läbimise ajale 2,2 sekundiga, kuid suurendas üldarvestuses edu Grjazini ees veel 10,7 sekundi võrra.
Ralli eelviimase katsena sõideti Saaremaa klassik Toomalõuka/Citroën, mille võit kuulus võistluspaarile nr.1 Tänak – Gross. Kui üheksanda katse järel olid Siim Plangi – Urmas Roosimaa tõusnud üldarvestuses 13. kohale, siis sõiduviga kümnendal katsel kukutas mehed absoluutarvetuses teise kümne lõppu.
Silveston Saaremaa juubeliralli viimaseks katseks oli Sääre/Silveston, mis oli ka võistluse punktikatseks. Ka sellel katsel ei andnud Ott Tänak – Georg Gross teistele võimalust ning nii kindlustasid mehed endale perfektse saldoga 11/11 katsevõitu 50. Saaremaa ralli võidu.
Nii Tänakule, kui Grossile oli see kolmandaks Saaremaa ralli võiduks. Grossil aga on nüüd piloodina võidetud kahe võidu kõrval ette näidata ka võit kaardilugejana. Saaremaa teedel on varem sellise saavutusega hakkama saanud Jaan Metssalu, kes võitis veoautol sõites kaardilugejana 1978. aasta Tehumardi ralli ning sõitjana aasta hiljem sõidetud võistluse.
„Kui aus olla, siis oli päris nauditav. Olud olid tõesti keerulised ja minulgi parajalt pusimist. Au ja kiitus Georgile. Ulme, mida me tegime. Nii palju, kui mina inimesi tean, siis enamik ei uskunud, et ta hakkama saab. Võitsime kõik katsed ja sõitsime korraliku WRC-hooga. See, mida Georg täna tegi, siis on palju kaardilugejaid, kes sellega hakkama ei saaks. Ma arvan, et mina seda ei teeks,“ võttis Tänak võidu toonud 50. Saaremaa ralli kokku.
Absoluutarvestuse teise koha saavutasid Nikolai Grjazin – Jaroslav Fjodorov, kes jäid 11. kiiruskatse järel Tänak – Grossist maha 3.24,9. Kolmandana finišeerisid Raul Jeets – Andrus Toom, kes jäid kaasmaalastest ralli lõpuks maha 4.49,7. Jeets – Toom saavutasid viimati Eesti meistrivõistluste etapil poodiumikoha 2011. aasta Mulgi rallil.
EMV3 ehk N-rühma Silveston Saaremaa ralli parimad olid Markus Abram – Jarmo Võsa (Mitsubishi Lancer). Klassi teised Allan Popov – Aleksei Krõlov (Mitsubishi Lancer Evo IX) +3.31,4 ja kolmandad Dmitri Feofanov – Normunds Kokins (Mitsubishi Lancer Evo IX) +5.05,3.
Neljaveoliste rahvusliku klassi EMV4 (E12) autode arvestuses olid hooaja viimase võistluse kiireimad Kaspar Koitla – Andres Ots (Mitsubishi Lancer Evo IX). EMV4 arvestuse teised olid Hendrik Kers – Mihkel Kapp (Mitsubishi Lancer Evo V) +3.13,6 ja kolmandad lätlased Rolands Jaunzems – Ainars Kalnins (Mitsubishi Lancer Evo VIII) +4.27,6.
Kuni kaheliitrise mootoriga kaheveoliste autode klassis EMV5 võitsid Silveston Saaremaa ralli Karel Tölp - Martin Vihmann (Honda Civic Type-R). Klassi teised olid Rico Rodi – Ilmar Pukk (Honda Civic Type-R) +8.00,0 ja kolmandad Erkko East – Margus Brant (Honda Civic Type-R) +8.57,6.
Kaheveoliste kuni 1,6 liitrise mootoriga autode EMV6 ja Estonian R2 Challenge arvestuses olid Saaremaa ralli parimad ning teenisid Estonian R2 Challenge peaauhinna 28 000 eurot Ken Torn – Kuldar Sikk (Ford Fiesta R2T). Saaremaa ralli noorte arvestuse teised olid Rasmus Uustulnd – Kauri Pannas (Peugeot 208 R2) +1.07,5 ja kolmandad Roland Poom – Ken Järveoja (Ford Fiesta R2) +1.15,4.
Rahvusliku rühma EMV 7 (E11) klassis, kus sõidetakse üle kaheliitrise mootoritega autodega võtsid Saaremaa teedel klassivõidu leedukad Giedrius Firantas – Matas Valiulis (BMW M3). Teise koha said Marko Ringenberg - Allar Heina (BMW M3) +38,3 ja kolmandad olid Madis Vanaselja – Jaanus Hõbemägi (BMW M3) +3.37,9.
Kaheveoliste klassi EMV8 (E10) Silveston Saaremaa ralli klassivõidu võtsid Lembit Soe – Kalle Ahu (Toyota Starlet). Klassi teised olid Karl Jalakas – Rando Tark (BMW Compact) +3.53,4 ja kolmandad Mick Holland – Karolis Kairys (Ford Escort MK1) +5.23,0.
Rahvusliku E-rühma klassis EMV9 (E9), kus sõidetakse 1,6 liitrise mootoriga kaheveoliste autodega võitsid Klim Baikov – Andrei Klešitšev (Lada 2105). Teised koha teenisid Kermo Laus – Alari Jürgens (Nissan Sunny) +37,9 ja kolmandad olid Priit Guljajev – Janek Ojala (Nissan Sunny) +2:20,8.
Veoautode EMV10 (E13) arvestuse Silveston 50. Saaremaa ralli parimad olid Taavi Niinemets – Esko Allika (GAZ 51A). Klassi teised olid Meelis Hirsnik – Kaido Oru (GAZ 51R) +1.56,10 ja kolmandad EMV10 klassi tänavused meistrid Kaido Vilu – Erik Vaasa (GAZ 51) +2.11,3.
### Response:
Tänak: ulme, mida me tegime |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate tabamuste eest hoolitsesid Gabriel Jesus 17. ja 56., Raheem Sterling 19., David Silva 27., Fernandinho 60., Leroy Sane 62. ning Bernardo Silva 79. minutil. Kaotajate skoori avas 44. minutil Mame Biram Diouf, teine tabamus läks 47. minutil kirja Kyle Walkeri omaväravana.
Tiitlikaitsja Chelsea kaotas võõrsil Londoni klubide duellis Crystal Palace'ile 1:2. Hooaja esimesed tabamused ja punktid kirja saanud Crystal Palace läks juhtima 11. minutil Cesar Azpilicueta omaväravast, kuid seitse minutit hiljem Tiemoue Bakayoko viigistas. 45. minutil tõi võõrustajatele võidu Wilfried Zaha.
Tottenham Hotspur alistas kodus Christian Erikseni 47. minuti väravast Bournemouthi ning Swansea City Tammy Abrahami 42. ja 48. minuti tabamustest Huddersfield Towni. Burnley ja West Ham United mängisid 1:1 (85. Chris Wood - 19. Michail Antonio) viiki.
Tabeliseis:
1. Manchester City 8 7 1 0 29:4 22
2. Manchester United 8 6 2 0 21:2 20
3. Tottenham Hotspur 8 5 2 1 15:5 17
4. Chelsea 8 4 1 3 13:8 13
5. Arsenal 7 4 1 2 11:8 13
6. Burnley 8 3 4 1 8:6 13
7. Liverpool 8 3 4 1 13:12 13
8. Watford 7 3 3 1 11:12 12
9. Newcastle United 7 3 1 3 7:6 10
10. West Bromwich Albion 7 2 3 2 6:8 9
11. Huddersfield Town 8 2 3 3 5:9 9
12. Southampton 7 2 2 3 5:7 8
13. Swansea City 8 2 2 4 5:8 8
14. West Ham United 8 2 2 4 8:14 8
15. Stoke City 8 2 2 4 9:18 8
16. Brighton and Hove Albion 7 2 1 4 5:9 7
17. Everton 7 2 1 4 4:12 7
----------------------------------------------
18. Leicester City 7 1 2 4 9:12 5
19. Bournemouth 8 1 1 6 4:12 4
20. Crystal Palace 8 1 0 7 2:18 3 | Seitse väravat löönud Man City kerkis liidriks, Chelseale šokk-kaotus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate tabamuste eest hoolitsesid Gabriel Jesus 17. ja 56., Raheem Sterling 19., David Silva 27., Fernandinho 60., Leroy Sane 62. ning Bernardo Silva 79. minutil. Kaotajate skoori avas 44. minutil Mame Biram Diouf, teine tabamus läks 47. minutil kirja Kyle Walkeri omaväravana.
Tiitlikaitsja Chelsea kaotas võõrsil Londoni klubide duellis Crystal Palace'ile 1:2. Hooaja esimesed tabamused ja punktid kirja saanud Crystal Palace läks juhtima 11. minutil Cesar Azpilicueta omaväravast, kuid seitse minutit hiljem Tiemoue Bakayoko viigistas. 45. minutil tõi võõrustajatele võidu Wilfried Zaha.
Tottenham Hotspur alistas kodus Christian Erikseni 47. minuti väravast Bournemouthi ning Swansea City Tammy Abrahami 42. ja 48. minuti tabamustest Huddersfield Towni. Burnley ja West Ham United mängisid 1:1 (85. Chris Wood - 19. Michail Antonio) viiki.
Tabeliseis:
1. Manchester City 8 7 1 0 29:4 22
2. Manchester United 8 6 2 0 21:2 20
3. Tottenham Hotspur 8 5 2 1 15:5 17
4. Chelsea 8 4 1 3 13:8 13
5. Arsenal 7 4 1 2 11:8 13
6. Burnley 8 3 4 1 8:6 13
7. Liverpool 8 3 4 1 13:12 13
8. Watford 7 3 3 1 11:12 12
9. Newcastle United 7 3 1 3 7:6 10
10. West Bromwich Albion 7 2 3 2 6:8 9
11. Huddersfield Town 8 2 3 3 5:9 9
12. Southampton 7 2 2 3 5:7 8
13. Swansea City 8 2 2 4 5:8 8
14. West Ham United 8 2 2 4 8:14 8
15. Stoke City 8 2 2 4 9:18 8
16. Brighton and Hove Albion 7 2 1 4 5:9 7
17. Everton 7 2 1 4 4:12 7
----------------------------------------------
18. Leicester City 7 1 2 4 9:12 5
19. Bournemouth 8 1 1 6 4:12 4
20. Crystal Palace 8 1 0 7 2:18 3
### Response:
Seitse väravat löönud Man City kerkis liidriks, Chelseale šokk-kaotus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanepi asus esimest setti kahe servimurde abil 4:1 juhtima. Seejärel kaotas ta oma servigeimi, kuid murdis taas vastase pallingu ja võitis seti 6:2.
Teises setis suutis Iantšuk hoida vaid enda teise servigeimi ning nii võitis Kanepi 56 minutit kestnud matši 6:2, 6:1.
Kanepi järgmiseks vastaseks on serblanna Ivana Jorovic (WTA 194.). | Kaia Kanepi alustas Kremli karikaturniiri kindla võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanepi asus esimest setti kahe servimurde abil 4:1 juhtima. Seejärel kaotas ta oma servigeimi, kuid murdis taas vastase pallingu ja võitis seti 6:2.
Teises setis suutis Iantšuk hoida vaid enda teise servigeimi ning nii võitis Kanepi 56 minutit kestnud matši 6:2, 6:1.
Kanepi järgmiseks vastaseks on serblanna Ivana Jorovic (WTA 194.).
### Response:
Kaia Kanepi alustas Kremli karikaturniiri kindla võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Homme on valimispäev. Need, kes ei osalenud e-hääletamisel või poetanud eelvalimiste perioodil sedelit urni, seavad sammud jaoskonda.
Mõni riietub selleks tähtsaks protseduuriks tavapärasest pidulikumalt, ajab selga ülikonna või parema kleidi. Mõni teine võtab kabiini kaasa lapse, kelle jaoks on tegemist elu esimese valimispäevaga. Tähtsamad kandidaadid sammuvad jaoskonda fotograafide seltsis. Õhtul aga kogunetakse teleka ette ning hoitakse valimisstuudiote abil pöialt oma lemmikutele.
Üks võitja on aga teada juba enne valimistulemuste ametlikku selgumist. See on Keskerakonna linnapeakandidaat Taavi Aas. Mees, kes on iseenda kohta öelnud, et “hääled lihtsalt ei jää külge”. Mees, keda analüütikud, ajakirjanikud ja konkurendid norisid veel pool aastat tagasi kui “200 hääle meest”. Just nii palju hääli – täpsemalt küll 227 – kogus Aas eelmistel kohalikel valimistel neli aastat tagasi.
Kui Keskerakond tänavu kevadel Taavi Aasa ja Mihhail Kõlvarti vahel valima hakkas, hoidsid konkurendid teistest parteidest pöialt, et linnapeakandidaadiks määrataks Aas. Sellesse, et Aasast suudavad kampaaniameistrid poole aastaga vormida populaarseima linnapeakandidaadi, ei uskunud õieti keegi. Keskerakonnale ennustati Tallinnas keskpärast valimistulemust.
Viimase uuringu järgi aga toetab Aasa linnapeakandidaadina nüüdseks juba 42 protsenti tallinlastest ja Keskerakonnale prognoositakse Tallinna volikogus taas isegi absoluutset enamust. Kahe järgmise suurema erakonna – Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide – toetusarvud aga langevad, nagu ka nende linnapeakandidaatide toetus. Võrreldes eelmiste kohalike valimistega ei ole muutunud sisuliselt midagi muud peale asjaolu, et Savisaare asemel on nüüd Aas.
Keskerakonna edu taga on küüniliselt pragmaatiline näitemäng erakonna “lõhe” osas. Avalikkuses jäetakse mulje, et erakonnas on kaks väga erinevate väärtushoiakutega tiiba, kelle vahel käib võimuvõitlus (ja küllap need tiivad ongi), ent vähemalt poolteadlikult lepitakse teadmisega, et erakonna toetusele tuleb selline “võitlus” ainult kasuks.
Pean silmas muidugi nii-öelda venemeelset tiiba eesotsas Mihhail Kõlvarti ja Yana Toomiga ning teiselt poolt tasakaalukat “eesti asja” ajavat partei pealiini.
Erakonna peasekretär Mihhail Korb võib öelda mida tahes Krimmi referendumi või Eesti NATOsse kuulumise kohta, sest Enn Eesmaa tuleb ja tasakaalustab need väited kohe ära. Vene valijaskond saab Korbi sõnumist innustuse kätte, eesti valijad aga lasevad kõrvust mööda. Tegemist on võida-võida olukorraga. Sellepärast on ka jutt erakonna paratamatust peatsest lõhenemisest väär. Mõlemad pooled saavad aru, et nad vajavad teineteist iseenda eduks.
Sama edukalt on Keskerakond suutnud ennast Tallinnas muuta resistentseks korruptsioonisüüdistustele. Tallinna aastate pikkuse korruptsiooni nägu on Edgar Savisaar. Tähelepandamatut (meenutage – 227 häält) Taavi Aasa enamus valijatest altkäemaksuskeemidega ei seosta, mis sest, et mitu korruptsioonijuhtumit on tulnud just Aasa valdkonnast ning tema lähikondsete seast. Sellel ajal kui need juhtusid, ei teadnud õieti keegi, kes see Aas ongi.
Teised erakonnad annavad küll oma parima, et kleepida korruptsioonisilt ka Aasa külge, ent seda on sisuliselt võimatu teha, kui samal ajal käivad Harju maakohtus põnevad istungid Savisaare üle.
Nii ei olnudki vaja kampaaniameistritel teha Aasast suurt show -meest, kes rahvast osavate etteastetega hullutab või orkestri saatel uusi mänguväljakuid avab. Keskerakond lihtsalt suutis osavalt enda kõige suuremad miinused nullida või isegi enda kasuks pöörata.
Arusaadavalt toetab suur enamus valijaid linnapeakandidaadina just enda valitava erakonna esinumbrit. Selleks, et toetada Taavi Aasa, ei pea üldse olema tema tulihingeline fänn.
Muide, viimase Turu-uuringute uuringu järgi toetab “muust rahvusest valijatest” Taavi Aasa linnapeana koguni 47 protsenti inimesi. Aasast sai mees, kellele hääled jäävad külge küll. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Holger Roonemaa: rõõmsa lõhega Keskerakond | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Homme on valimispäev. Need, kes ei osalenud e-hääletamisel või poetanud eelvalimiste perioodil sedelit urni, seavad sammud jaoskonda.
Mõni riietub selleks tähtsaks protseduuriks tavapärasest pidulikumalt, ajab selga ülikonna või parema kleidi. Mõni teine võtab kabiini kaasa lapse, kelle jaoks on tegemist elu esimese valimispäevaga. Tähtsamad kandidaadid sammuvad jaoskonda fotograafide seltsis. Õhtul aga kogunetakse teleka ette ning hoitakse valimisstuudiote abil pöialt oma lemmikutele.
Üks võitja on aga teada juba enne valimistulemuste ametlikku selgumist. See on Keskerakonna linnapeakandidaat Taavi Aas. Mees, kes on iseenda kohta öelnud, et “hääled lihtsalt ei jää külge”. Mees, keda analüütikud, ajakirjanikud ja konkurendid norisid veel pool aastat tagasi kui “200 hääle meest”. Just nii palju hääli – täpsemalt küll 227 – kogus Aas eelmistel kohalikel valimistel neli aastat tagasi.
Kui Keskerakond tänavu kevadel Taavi Aasa ja Mihhail Kõlvarti vahel valima hakkas, hoidsid konkurendid teistest parteidest pöialt, et linnapeakandidaadiks määrataks Aas. Sellesse, et Aasast suudavad kampaaniameistrid poole aastaga vormida populaarseima linnapeakandidaadi, ei uskunud õieti keegi. Keskerakonnale ennustati Tallinnas keskpärast valimistulemust.
Viimase uuringu järgi aga toetab Aasa linnapeakandidaadina nüüdseks juba 42 protsenti tallinlastest ja Keskerakonnale prognoositakse Tallinna volikogus taas isegi absoluutset enamust. Kahe järgmise suurema erakonna – Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide – toetusarvud aga langevad, nagu ka nende linnapeakandidaatide toetus. Võrreldes eelmiste kohalike valimistega ei ole muutunud sisuliselt midagi muud peale asjaolu, et Savisaare asemel on nüüd Aas.
Keskerakonna edu taga on küüniliselt pragmaatiline näitemäng erakonna “lõhe” osas. Avalikkuses jäetakse mulje, et erakonnas on kaks väga erinevate väärtushoiakutega tiiba, kelle vahel käib võimuvõitlus (ja küllap need tiivad ongi), ent vähemalt poolteadlikult lepitakse teadmisega, et erakonna toetusele tuleb selline “võitlus” ainult kasuks.
Pean silmas muidugi nii-öelda venemeelset tiiba eesotsas Mihhail Kõlvarti ja Yana Toomiga ning teiselt poolt tasakaalukat “eesti asja” ajavat partei pealiini.
Erakonna peasekretär Mihhail Korb võib öelda mida tahes Krimmi referendumi või Eesti NATOsse kuulumise kohta, sest Enn Eesmaa tuleb ja tasakaalustab need väited kohe ära. Vene valijaskond saab Korbi sõnumist innustuse kätte, eesti valijad aga lasevad kõrvust mööda. Tegemist on võida-võida olukorraga. Sellepärast on ka jutt erakonna paratamatust peatsest lõhenemisest väär. Mõlemad pooled saavad aru, et nad vajavad teineteist iseenda eduks.
Sama edukalt on Keskerakond suutnud ennast Tallinnas muuta resistentseks korruptsioonisüüdistustele. Tallinna aastate pikkuse korruptsiooni nägu on Edgar Savisaar. Tähelepandamatut (meenutage – 227 häält) Taavi Aasa enamus valijatest altkäemaksuskeemidega ei seosta, mis sest, et mitu korruptsioonijuhtumit on tulnud just Aasa valdkonnast ning tema lähikondsete seast. Sellel ajal kui need juhtusid, ei teadnud õieti keegi, kes see Aas ongi.
Teised erakonnad annavad küll oma parima, et kleepida korruptsioonisilt ka Aasa külge, ent seda on sisuliselt võimatu teha, kui samal ajal käivad Harju maakohtus põnevad istungid Savisaare üle.
Nii ei olnudki vaja kampaaniameistritel teha Aasast suurt show -meest, kes rahvast osavate etteastetega hullutab või orkestri saatel uusi mänguväljakuid avab. Keskerakond lihtsalt suutis osavalt enda kõige suuremad miinused nullida või isegi enda kasuks pöörata.
Arusaadavalt toetab suur enamus valijaid linnapeakandidaadina just enda valitava erakonna esinumbrit. Selleks, et toetada Taavi Aasa, ei pea üldse olema tema tulihingeline fänn.
Muide, viimase Turu-uuringute uuringu järgi toetab “muust rahvusest valijatest” Taavi Aasa linnapeana koguni 47 protsenti inimesi. Aasast sai mees, kellele hääled jäävad külge küll. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Holger Roonemaa: rõõmsa lõhega Keskerakond |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastatel 2013-2014 oli Klaar Gruusias EL-i järelevalvemissiooni juht. Enne seda oli ta EL-i välisteenistuse inimressursside poliitika ja koordineerimise osakonna juhataja ja oli Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht.
Varem on Klaaril olnud Eesti avalikus teenistuses mitmesuguseid ametikohti, sealhulgas olnud Lennart Meri välispoliitika nõuniku ametis.
Klaaril on Harvardi ülikooli avaliku halduse magistrikraad. | Diplomaat Toivo Klaar sai Euroopa Liidu Lõuna-Kaukaasia eriesindajaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastatel 2013-2014 oli Klaar Gruusias EL-i järelevalvemissiooni juht. Enne seda oli ta EL-i välisteenistuse inimressursside poliitika ja koordineerimise osakonna juhataja ja oli Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht.
Varem on Klaaril olnud Eesti avalikus teenistuses mitmesuguseid ametikohti, sealhulgas olnud Lennart Meri välispoliitika nõuniku ametis.
Klaaril on Harvardi ülikooli avaliku halduse magistrikraad.
### Response:
Diplomaat Toivo Klaar sai Euroopa Liidu Lõuna-Kaukaasia eriesindajaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Dialoog on võimatu, vahendamine on võimatu," ütles CUP pressiesindaja Nuria Gibert. Erakond on järjepidevalt kutsunud üles Kataloonia eraldumisele ülejäänud Hispaaniast.
CUP on Kataloonia valitsuse oluline liitlane, sest sellel on regionaalparlamendis 10 mandaati, milleta poleks iseseisvusmeelsel valitsusel parlamendis absoluutenamust.
Kataloonia pidas 1. oktoobril iseseisvusreferendumi, milles separatistide sõnul toetas regiooni iseseisvumist 90 protsenti katalaanidest.
Puigdemont teatas pärast seda, et aktsepteerib "mandaati Kataloonia saamiseks iseseisvaks riigiks". Seda tõlgendati kui iseseisvusdeklaratsiooni, kuid Puigdemont peatas selle rakendamise mõneks nädalaks, et pidada kõnelusi Hispaania keskvalitsusega.
Hispaania peaminister Mariano Rajoy on korduvalt öelnud, et Kataloonia iseseisvumist keskvõim ei aruta.
Pärast Puigdemonti deklaratsiooni teatas Rajoy, et Puigdemontil on esmaspäeva hommikuni aega selgelt öelda, kas Kataloonia iseseisvus või mitte.
Kui Puigdemont ütleb, et kuulutas Kataloonia iseseisvaks, siis tal on 19. oktoobrini aega meelt muuta, sest Rajoy lubas hakata võtma poolautonoomselt regioonilt võimutäiust ja kehtestada regiooni üle Madridi otsevõim.
"Nõuame, et härra Puigdemonti vastus esmaspäeval on selgelt jaatav," lausus Gibert Barcelonas.
"Me peame tühistmaa (iseseisvusdeklaratsiooni) peatamise ning kodanike vabariik tuleb pühalikult ja kõikehõlmavalt välja kuulutada," lisas ta.
Gibert hoiatas, et CUP toob järgmisel nädalal inimesed tänavale. | Kataloonia valitsuse liitlaserakond peab dialoogi Madridiga võimatuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Dialoog on võimatu, vahendamine on võimatu," ütles CUP pressiesindaja Nuria Gibert. Erakond on järjepidevalt kutsunud üles Kataloonia eraldumisele ülejäänud Hispaaniast.
CUP on Kataloonia valitsuse oluline liitlane, sest sellel on regionaalparlamendis 10 mandaati, milleta poleks iseseisvusmeelsel valitsusel parlamendis absoluutenamust.
Kataloonia pidas 1. oktoobril iseseisvusreferendumi, milles separatistide sõnul toetas regiooni iseseisvumist 90 protsenti katalaanidest.
Puigdemont teatas pärast seda, et aktsepteerib "mandaati Kataloonia saamiseks iseseisvaks riigiks". Seda tõlgendati kui iseseisvusdeklaratsiooni, kuid Puigdemont peatas selle rakendamise mõneks nädalaks, et pidada kõnelusi Hispaania keskvalitsusega.
Hispaania peaminister Mariano Rajoy on korduvalt öelnud, et Kataloonia iseseisvumist keskvõim ei aruta.
Pärast Puigdemonti deklaratsiooni teatas Rajoy, et Puigdemontil on esmaspäeva hommikuni aega selgelt öelda, kas Kataloonia iseseisvus või mitte.
Kui Puigdemont ütleb, et kuulutas Kataloonia iseseisvaks, siis tal on 19. oktoobrini aega meelt muuta, sest Rajoy lubas hakata võtma poolautonoomselt regioonilt võimutäiust ja kehtestada regiooni üle Madridi otsevõim.
"Nõuame, et härra Puigdemonti vastus esmaspäeval on selgelt jaatav," lausus Gibert Barcelonas.
"Me peame tühistmaa (iseseisvusdeklaratsiooni) peatamise ning kodanike vabariik tuleb pühalikult ja kõikehõlmavalt välja kuulutada," lisas ta.
Gibert hoiatas, et CUP toob järgmisel nädalal inimesed tänavale.
### Response:
Kataloonia valitsuse liitlaserakond peab dialoogi Madridiga võimatuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rebellin ja 22-aastane Nicola Toffali sõitsid kahekesi eest ära, kui lõpuni jäi 30 kilomeetrit. Koostöö klappis ja paar jäi finišini ette. Lõpus näitas teravamat minekut Rebellin. Nicola Toffali on Rebellini kunagise tiimikaaslase Marco Toffali poeg, vahendas Rattauudised.ee.
See oli Rebellinile teiseks võiduks lühikese aja jooksul. Septembri lõpus Indoneesias peetud International Tour de Banyuwangi Ijenil võitis ta avaetapi ja oli parim ka kokkuvõttes. Rebellin on sportlastee vältel pälvinud 36 võitu ja osalenud 19 suurtuuril. Rebellini karjääri on varjutanud dopinguga vahelejäämine Pekingi olümpial, mistõttu pidi ta tegema kaheaastase võistluspausi.
Rebellini profikarjäär on väldanud veerand sajandit. Eks varsti saame teada, mis plaanid on mehel järgmiseks aastaks. | 46-aastane itaallane näitab suurepärast vormi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rebellin ja 22-aastane Nicola Toffali sõitsid kahekesi eest ära, kui lõpuni jäi 30 kilomeetrit. Koostöö klappis ja paar jäi finišini ette. Lõpus näitas teravamat minekut Rebellin. Nicola Toffali on Rebellini kunagise tiimikaaslase Marco Toffali poeg, vahendas Rattauudised.ee.
See oli Rebellinile teiseks võiduks lühikese aja jooksul. Septembri lõpus Indoneesias peetud International Tour de Banyuwangi Ijenil võitis ta avaetapi ja oli parim ka kokkuvõttes. Rebellin on sportlastee vältel pälvinud 36 võitu ja osalenud 19 suurtuuril. Rebellini karjääri on varjutanud dopinguga vahelejäämine Pekingi olümpial, mistõttu pidi ta tegema kaheaastase võistluspausi.
Rebellini profikarjäär on väldanud veerand sajandit. Eks varsti saame teada, mis plaanid on mehel järgmiseks aastaks.
### Response:
46-aastane itaallane näitab suurepärast vormi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõikjal Eestis on pühapäeval väljas suurem arv korrakaitsjad ning valimistega seotud rikkumised on sel päeval suurema tähelepanu all. Tallinnas on mitmes valimisjaoskonnas kohal abipolitseinikud ning patrullid liiguvad vabadel hetkedel valimisjaoskondade läheduses. Oleme valmis koheselt rikkumistele reageerima," lausus Põhja prefekt Kristian Jaani ja andis teada, et igast rikkumisest tuleb teavitada häirekeskust numbril 112, sest kõik valijad peavad saama teha oma valiku mõjutamatult.
Valimispäevale eelnevast ööst kuni valimisjaoskondade sulgemiseni tagavad patrullid valimisjaoskondade ja nende vahetus läheduses avalikku korda. Üle Eesti on väljas lisapatrullid, kes on valmis reageerima just valimistega seotud teadetele ja rikkumistele. Korrakaitsjad jälgivad, et valimispäeval ei toimuks aktiivset agitatsioon ega levitataks välireklaami. Aktiivne valimisagitatsioon on valimiste päeval igal pool keelatud.
Neljapäevase seisuga on politseile seoses välireklaamidega laekunud 169 teadet ja pöördumist. Politseinikud on teinud 32 ettekirjutust ning käimas on üheksa väärteomenetlust.
Lisaks on inimesed politseid teavitanud kahtlasena tundunud tegevustest valimisjaoskondade läheduses ja tähelepanekutest, mis võivad olla seotud häälte ostmisega. Kõiki neid vihjeid ja teateid politsei kontrollib. | Politsei on valimispäeval väljas täiendavate jõududega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõikjal Eestis on pühapäeval väljas suurem arv korrakaitsjad ning valimistega seotud rikkumised on sel päeval suurema tähelepanu all. Tallinnas on mitmes valimisjaoskonnas kohal abipolitseinikud ning patrullid liiguvad vabadel hetkedel valimisjaoskondade läheduses. Oleme valmis koheselt rikkumistele reageerima," lausus Põhja prefekt Kristian Jaani ja andis teada, et igast rikkumisest tuleb teavitada häirekeskust numbril 112, sest kõik valijad peavad saama teha oma valiku mõjutamatult.
Valimispäevale eelnevast ööst kuni valimisjaoskondade sulgemiseni tagavad patrullid valimisjaoskondade ja nende vahetus läheduses avalikku korda. Üle Eesti on väljas lisapatrullid, kes on valmis reageerima just valimistega seotud teadetele ja rikkumistele. Korrakaitsjad jälgivad, et valimispäeval ei toimuks aktiivset agitatsioon ega levitataks välireklaami. Aktiivne valimisagitatsioon on valimiste päeval igal pool keelatud.
Neljapäevase seisuga on politseile seoses välireklaamidega laekunud 169 teadet ja pöördumist. Politseinikud on teinud 32 ettekirjutust ning käimas on üheksa väärteomenetlust.
Lisaks on inimesed politseid teavitanud kahtlasena tundunud tegevustest valimisjaoskondade läheduses ja tähelepanekutest, mis võivad olla seotud häälte ostmisega. Kõiki neid vihjeid ja teateid politsei kontrollib.
### Response:
Politsei on valimispäeval väljas täiendavate jõududega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pealinlaste väravad lõid Luc Landry Tabi Manga 25., Rimo Hunt 45., Jevgeni Kobzar 57. ja Pavel Marin 68. minutil.
Levadial on nüüd koos 79 punkti, mida on ühe silma võrra vähem 32 mängu pidanud liidrist Tallinna Florast, kes võõrustab täna algusega kell 19.00 viimasel kohal olevat Pärnu Vaprust. | Levadia jõudis Florast ühe punkti kaugusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pealinlaste väravad lõid Luc Landry Tabi Manga 25., Rimo Hunt 45., Jevgeni Kobzar 57. ja Pavel Marin 68. minutil.
Levadial on nüüd koos 79 punkti, mida on ühe silma võrra vähem 32 mängu pidanud liidrist Tallinna Florast, kes võõrustab täna algusega kell 19.00 viimasel kohal olevat Pärnu Vaprust.
### Response:
Levadia jõudis Florast ühe punkti kaugusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hispaanlane Nadal sai poolfinaalis 7:5, 7:6 (7:3) jagu horvaadist Marin Cilicist (ATP 5.) ning šveitlslane Federer oli 3:6, 6:3, 6:3 üle argentiinlasest Juan Martin Del Potrost (ATP 23.).
Federeri ja Del Potro vahelises matšis nähti avasetis ühte servimurret, mille argentiinlane tegi 3:2 eduseisul. Teine sett kulges sama stsenaariumi järgi, kuid šveitslase taktikepi all. Kolmandas setis läks Federer servimurde abil juhtima 3:1 ning murdis vastase pallingu ka viimaseks jäänud üheksandas geimis. | Shanghai turniiri finaalis saab näha Nadali ja Federeri vastasseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hispaanlane Nadal sai poolfinaalis 7:5, 7:6 (7:3) jagu horvaadist Marin Cilicist (ATP 5.) ning šveitlslane Federer oli 3:6, 6:3, 6:3 üle argentiinlasest Juan Martin Del Potrost (ATP 23.).
Federeri ja Del Potro vahelises matšis nähti avasetis ühte servimurret, mille argentiinlane tegi 3:2 eduseisul. Teine sett kulges sama stsenaariumi järgi, kuid šveitslase taktikepi all. Kolmandas setis läks Federer servimurde abil juhtima 3:1 ning murdis vastase pallingu ka viimaseks jäänud üheksandas geimis.
### Response:
Shanghai turniiri finaalis saab näha Nadali ja Federeri vastasseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avapäeval kõik kolm katset võitnud Tänak jätkas samas hoos ka laupäeva hommikul, võites päeva kolm esimest kiiruskatset. Pärast teeninduspausi rajale naastes võttis Tänak veel kaks katsevõitu.
Teise teeninduspausi järel näitas Tänak jätkuvalt head minekut, võttes kümnenda järjestikuse katsevõidu. Tänau nimele kirjutati ka 11., power stage'i, katsevõit.
Tänakule järgnesid lätlane Nikolai Grjazin (Škoda) 3.24,9, Raul Jeets (Škoda) 4.49,7, soomlane Tomi Tukiainen (Škoda) 5.24,9, Rainer Aus (Volkswagen) 5.27,0 ning Kaspar Koitla (Mitsubishi) 6.03,7 suuruse kaotusega võitjale.
Avapäeva järel esikolmikus olnud Egon Kaur ja Siim Plangi sõitsid laupäeva hommikul mõlemad teelt välja. | Ott Tänak võitis Saaremaa rallil kõik kiiruskatsed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapäeval kõik kolm katset võitnud Tänak jätkas samas hoos ka laupäeva hommikul, võites päeva kolm esimest kiiruskatset. Pärast teeninduspausi rajale naastes võttis Tänak veel kaks katsevõitu.
Teise teeninduspausi järel näitas Tänak jätkuvalt head minekut, võttes kümnenda järjestikuse katsevõidu. Tänau nimele kirjutati ka 11., power stage'i, katsevõit.
Tänakule järgnesid lätlane Nikolai Grjazin (Škoda) 3.24,9, Raul Jeets (Škoda) 4.49,7, soomlane Tomi Tukiainen (Škoda) 5.24,9, Rainer Aus (Volkswagen) 5.27,0 ning Kaspar Koitla (Mitsubishi) 6.03,7 suuruse kaotusega võitjale.
Avapäeva järel esikolmikus olnud Egon Kaur ja Siim Plangi sõitsid laupäeva hommikul mõlemad teelt välja.
### Response:
Ott Tänak võitis Saaremaa rallil kõik kiiruskatsed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27-aastane uusmeremaalane asendab Carlos Sainzi, kes siiruds Renault leeri. Eelmisel etapil Suzukas pääses hispaanlase asemel Toro Rosso rooli Pierre Gasly, kuid prantslane heitleb USA GP-ga samal ajal Jaapani supervormeli tiitli eest.
Hartley tegutses aastatel 2009 ja 2010 Toro Rosso kolmanda piloodina, kuid seejärel langes mees Red Bulli noorte sõitjate nimekirjast välja. | Toro Rosso palkas USA etapiks noore uusmeremaalase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27-aastane uusmeremaalane asendab Carlos Sainzi, kes siiruds Renault leeri. Eelmisel etapil Suzukas pääses hispaanlase asemel Toro Rosso rooli Pierre Gasly, kuid prantslane heitleb USA GP-ga samal ajal Jaapani supervormeli tiitli eest.
Hartley tegutses aastatel 2009 ja 2010 Toro Rosso kolmanda piloodina, kuid seejärel langes mees Red Bulli noorte sõitjate nimekirjast välja.
### Response:
Toro Rosso palkas USA etapiks noore uusmeremaalase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Henn-Kaarel Hellat sündis 5. aprillil 1932. Eesti Kirjanike Liidu liige oli ta aastast 1975. Ta oli Eesti Kongressi liige.
Aastatel 1975–1983 oli Hellat vabakutseline kirjanik, 1983–1985 ajalehe Sirp ja Vasar kirjandusosakonna juhataja, 1985–1986 Kirjanike Liidu Kirjanduse Propaganda Büroo direktor, 1986–1990 vabakutseline kirjanik ja 1990–1993 Kirjanike Liidu Tartu osakonna sekretär. Viimased aastad elas ta Põltsamaal, kus sel kevadel tähistati tema 85. sünnipäeva.
Temalt pärineb sõna "ulme" ("Ilukirjanduse põnevad provintsid". Sirp ja Vasar, 18. september 1970, nr 38), mis oli algselt mõeldud 'teadusulme' (tollal "teaduslik fantastika") tähenduses.
Hellati teoseid: "Fuugad paradoksidele" (1973), "Vanad fookused" (1974), "Naiste maailm" I-II, Mirabilia-sari, (1976–78), "Armastusest surmani: kaks Jaak Lõmme lugu" (jutustused) (1986), "Tühiasjad" (1989), "Raamatu sisse minek" (valimik kirjanduskriitikat ja kirjutisi 1967–1987) (1991), luulekogu "Mälulehed: kolme kümnendi tekste" (1992), "Tagamaad" (2000), "Paturegister" (2001), "Salve" (2007)
ning meenutusraamatute tsükkel üldpealkirjaga "Inimese tegemine": I raamat "Niidiliimija" 2002, II "Poiste sõda" I 2003, III "Poiste sõda" II 2004, IV "Kappan kaugele" 2006 ja V "Templis ja tavernis" 2008.
Henn-Kaarel Hellat on koostanud raamatu "Artur Alliksaar mälestustes" (2007), ning avaldanud selles kogumikus ka oma meenutusi ja kirjavahetuse Matti Vagaga. | Suri Henn-Kaarel Hellat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Henn-Kaarel Hellat sündis 5. aprillil 1932. Eesti Kirjanike Liidu liige oli ta aastast 1975. Ta oli Eesti Kongressi liige.
Aastatel 1975–1983 oli Hellat vabakutseline kirjanik, 1983–1985 ajalehe Sirp ja Vasar kirjandusosakonna juhataja, 1985–1986 Kirjanike Liidu Kirjanduse Propaganda Büroo direktor, 1986–1990 vabakutseline kirjanik ja 1990–1993 Kirjanike Liidu Tartu osakonna sekretär. Viimased aastad elas ta Põltsamaal, kus sel kevadel tähistati tema 85. sünnipäeva.
Temalt pärineb sõna "ulme" ("Ilukirjanduse põnevad provintsid". Sirp ja Vasar, 18. september 1970, nr 38), mis oli algselt mõeldud 'teadusulme' (tollal "teaduslik fantastika") tähenduses.
Hellati teoseid: "Fuugad paradoksidele" (1973), "Vanad fookused" (1974), "Naiste maailm" I-II, Mirabilia-sari, (1976–78), "Armastusest surmani: kaks Jaak Lõmme lugu" (jutustused) (1986), "Tühiasjad" (1989), "Raamatu sisse minek" (valimik kirjanduskriitikat ja kirjutisi 1967–1987) (1991), luulekogu "Mälulehed: kolme kümnendi tekste" (1992), "Tagamaad" (2000), "Paturegister" (2001), "Salve" (2007)
ning meenutusraamatute tsükkel üldpealkirjaga "Inimese tegemine": I raamat "Niidiliimija" 2002, II "Poiste sõda" I 2003, III "Poiste sõda" II 2004, IV "Kappan kaugele" 2006 ja V "Templis ja tavernis" 2008.
Henn-Kaarel Hellat on koostanud raamatu "Artur Alliksaar mälestustes" (2007), ning avaldanud selles kogumikus ka oma meenutusi ja kirjavahetuse Matti Vagaga.
### Response:
Suri Henn-Kaarel Hellat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaheksandikfinaalis kohtus Saar maailma edetabeli 56. reketi, taanlanna Sofie Holmboe Dahliga. Sel korral jäi eestlannale Dahl alistamatuks ja taanlanna võitis mängu 21:13, 23:21.
Saar lõpetas MK-etapi 9. kohaga. | Getter Saar jõudis MK-etapil esikümnesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaheksandikfinaalis kohtus Saar maailma edetabeli 56. reketi, taanlanna Sofie Holmboe Dahliga. Sel korral jäi eestlannale Dahl alistamatuks ja taanlanna võitis mängu 21:13, 23:21.
Saar lõpetas MK-etapi 9. kohaga.
### Response:
Getter Saar jõudis MK-etapil esikümnesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jana Kukaine kuraatoriprojekt „Jumalannad ex machina “ Tartu Kunstimaja suures saalis, Mētra Saberova isikunäitus „Pimpin’ Yo Mama Crib“ monumentaalgaleriis ja Margrieta Griestiņa näitus väikeses galeriis 17. XI – 10. XII, isikunäituste kuraator on Šelda Puķīte.
Läti kunstiteadlane Māra Traumane on pealkirjastanud läti feministliku kunsti kä sitluse – täpsemalt, selle diskursuse visa jõudmise läti kunsti – puudumise kaudu: „Naiste kunst ja feminismi eitamine: näituste ajalugu Lätis 1977–2011“*. Ta on seal toonud välja paar huvitavat tähelepanekut. Läti naiskunstnike teoseid hakati kõigepealt feministlikus võtmes tõlgendama väljaspool Lätit ja läti kunstiteadust. Ka esimene naiskunstnike rühmitus Latvian National Women League Project (Läti Rahvuslik Naiste Liiga Projekt) käsitles küll ülima intensiivsusega feministlikke teemasid ja algatas ühiskonnas arutelu naise rolli üle, kuid eitas seost feminismiga, sest selle mõtteviis i visuaalne väljendus feministlik kunst on liiga agressiivne. Feminism jõudis Läti kunstiinstitutsioonide ja kuraatorite huviorbiiti alles 2006. aastal, ja ka siis üsna ettevaatlikult.
Novembri keskel avatakse Tartu Kunstimajas kolm läti naiskunstnike näitust: suure saali Jana Kukaine kuraatoriprojekti „Jumalannad ex machina “ on nimetatud feministlikuks näituseks, Mētra Saberova ja Margrieta Griestiņa isikunäituste puhul on jäädud neutraalseks. Aga teades nende kuraatori Šelda Puķīte varasemat kuraatorikäekirja, siis vaevalt needki neutraalsed naiskunstnike väljapanekud on.
Millises seisus on läti feministlik kunst XXI sajandi teisel kümnendil, iseäranis kui seda võrrelda 1990ndate feministliku kunstiga, kui see diskursus Baltimaadesse jõudis?
Šelda Puķīte: Ma alustaksin sellest, et mõistega „feministlik kunst“ on Lätis XXI sajandil keeruline lugu, sest meil on väga vähe kunstnikke või kultuuriprofessionaale, kes ennast otseselt seostavad feminismiga. On iseasi, kui palju kunstnikke tegelikult tegeleb naise ja naiselikkuse küsimustega, kuid nad ei taha nimetada ennast feministiks, sest see kipub seniajani tähendama vana stereotüüpi, et nad on elus pettunud tigedad vanatüdrukud. Kahjuks on see levinud ka Läti kunstimaailmas. Võib-olla ei taha kunstnikud olla sildistatud, mis on ju igati mõistlik. Aga see võib tähendada ka, et feminism on niivõrd läbi põimunud meie argielumõtetega, et me ei tunne enam ära allikat, kust need ideed pärit on. Aga on paar kunstnikku, kes kasutavad feminismi oma ideede lipukirjana, nimetavad ennast kunstnikuks ja aktivistiks.
Kui tähtsad on Läti ühiskonnas feministlikust mõttest alguse saanud ideed, nt LGBT+ liikumine, võrdõiguslikkus?
Puķīte: Ma usun, et Läti ühiskonna puhul võib rääkida kah est suundumusest. Ühiskonna suur osa arvab, et naiste õigused on tagatud ega ole enam mingit vajadust seda teemat üleval hoida või veel enam naiste õiguste eest võidelda, iseäranis kui meil on demograafilised probleemid ja tuleks teha kõik, et sünniks rohkem lapsi. Aga meie ühiskonnas on ka neid, peamiselt kultuuriinimesed, kes on just viimasel ajal taas algatanud naiste õiguste ja positsiooniga seotud diskussiooni ja kutsuvad üles naisi oma õiguste eest seisma. Et aga ä ärmuslikult parempoolse te vaadetega poliitikud on viimasel ajal saanud järjest rohkem võimu, on konservatiivne šovinistlik mõtteviis hakanud naasma ka valitsusse.
Kuid, ma vähemalt arvan nii, osaliselt on feministlik mõtteviis taas ühiskonnas pead tõstnud ka sellepärast, et see on moekas peavooluteema. Nii on see olnud paljude uute mõtteviisidega. Aga ma olen ka veendunud, et see on siiski kõigepealt reaktsioon kõigele sellele, mis poliitilises elus toimub.
Jana Kukaine: Sõna „feminism“ seostub Läti ühiskonnas enamikule siiski millegi ähvardavaga. Selles mõttes on meie harituse tase kahjuks väga madal, eel- ja väärarvamuste tase on aga see-eest üsna kõrge. Paradoksaalselt ei tähenda see, et võrdõiguslikkuse, naiste õiguste eest võitlemise idee või vajadus vähendada vägivalda oleks kõrvale lükatud, neid teemasid lihtsalt ei seostata feminismiga. Õnneks, kui võrrelda 1990ndatega, saab praegu kätte märksa rohkem teavet ja uus põlvkond on avatud meelega.
Feministlik kunst on marginaalne nähtus, mingis mõttes on see isegi demoniseeritud. Feministe seostatakse siiani õnnetu abikaasa, hüsteerilise naise või sinisuklusega. Mul on tunne, et ikka veel tahetakse naist näha ainult kena, õrn ja armsana, kes on valmis ennast ohvriks tooma ja kes peab alati ilus välja nägema. Sidet feminismiga võib võrrelda ohtliku armulooga, mis hävitab elu täielikult. Seetõttu peab feministlik kunst ennast alles tõestama tõelise kunstina, et mitte olla preili Xi veider kapriis. Kuid – kuigi kaunis kummalisel viisil – just see on mulle olnud tõestuseks, et feministlik kunst on midagi sellist, millega tuleb tegelda.
Miks olete valinud just Margrieta Griestiņa ja Mētra Saberova läti feministliku kunsti diskursuse tutvustamiseks Tartus?
Puķīte: Mind on huvitanud eelkõige tugeva sõnumiga naiskunstnikud. Ma ei mõelnud Tartu Kunstimaja näituste puhul otseselt feministliku diskursuse peale. Suure saali grupinäituse usaldasin Jana Kukainele, kes on praegu Läti kunstiareenil vaat et ainuke kuraator, kes lähtub feministlikust diskursusest.
Margrieta Griestiņa ja Mētra Saberova on väheseid väga tugevaid ja omal viisil radikaalseid naiskunstnikke. Nad kuuluvad läti kõige nooremasse kunstnike põlvkonda, sündinud 1990ndate esimesel poolel. Nende kunst annab kogu projektile erilise värvingu.
Olen nimetanud Mētra Saberovat läti Orlaniks, sest tema kasutab oma keha samaviisi, nagu seda tegi too kuulus prantsuse kunstnik, et luua suuri sümboleid ja öelda selgelt oma seisukoht. Kunstnik harrastab meditsiinilist turismi: ta laseb oma kehaga arstidel manipuleerida, näitustel eksponeeritakse selle põhjal valminud animatsioone, maale, fotosid, videoid või installatsioone, kuhu on lisatud ka haigladokumentatsioon. Saberova esitab väga avameelselt, mõnikord isegi jõhkralt, mõnikord aga mänguliselt küsimusi naise õiguse kohta oma keha suhtes, et vabastada keha tabudest ja klišeedest. Ta loob teadlikult olukordi, kus kohtuvad kunst ja aktivism.
Maali-, foto-, installatsiooni- ja tegevuskunstnik Margrieta Griestiņa mängib selles projektis autsaideri rolli. Ta on selles lihtsalt haruldane, lausa marginaalsete maailmade kuninganna. Tema valitud teemasid ja formaate on väga raske paigutada mingi stiili või liikumise alla. Griestiņa puhul ei saa rääkida ideedest või kommentaaridest, vaid neist saadud impulssidest, mida esitatakse kitšile ja massikultuurile lähedases esteetikas nagu reegliteta naljakat mängu. Tema hiljutised projektid sarnanevad moedemonstratsiooniga, kus ei esinenud modellid ja tegemist oli taaskasutuses rõivastega, lip-syncing- lahingutesse on ta kaasanud oma sõbrad. Ühes performance ’is näitab ta fotosid, kus teda on kujutatud tema enda välja mõeldud tegelasena, kes kannab videomängu järgi nime Daggy. Daggy on keskealine mustanahaline maamees, mats. Daggy eirab tavapäraste videomängude reegleid ja hakkab virtuaalsest maailmast selfie ’sid tegema, mis mingis mõttes loob kummalise meta- selfie situatsiooni.
Jana Kukaine, kes osalevad teie kuraatoriprojektis?
Kukaine: Näitusele „Jumalannad ex machina “ olen valinud Rasa Jansone, Anda Magone, Inga Meldere, Ingrīda Pičukāne ja Eva Vēvere teosed. Kõik nad esindavad 1970ndatel ja 1980ndatel sündinud kunstnike põlvkonda, kes alustasid oma kunstnikuteed 1990ndate lõpul või 2000ndate algul. Rasa Jansone on maali- ja installatsioonikunstnik, kes mõtestab oma kunstis naiskunstniku ja ema rolli, esitab küsimusi loov- ja pereinimese stereotüübi kohta. Ingrīda Pičukānele meeldib tuua avalikkuse ette pooleldi tabuteemasid, nagu menstruatsioon ja masturbatsioon, mida ta kujutab koomilistel maalidel. Anda Magone on saanud fotograafihariduse, ta on aastaid pildistanud ennast ja oma sõpru alasti, dokumenteerinud keha muutumist ja vananemise jälgede häbenemist. Eva Vēverelt on väljas nõukogudeaegsed naistepäevakaardid, mida ta on töödelnud. Inga Meldere, keda esindab edukalt Temnikova ja Kasela galerii, näitab Tartus sümbolistlikke kollaaže, neitsi Maarja ja antiik-kreeka jumalannade ikooniliste kujutiste töötlusi.
Näitused avatakse 17. XI Mētra Saberova ja Ingrīda Pičukāne performance ’iga ja eksperimentaalse muusika ansambli TVMaskava etteastega.
* Māra Traumane, Women’s art and denial of feminism: history of exhibitions in Latvia 1977–2011. Kogumikus Working with feminism: curating and exhibitions in Eastern Europe. Toimetanud Katrin Kivimaa. Tallinn, TLU Press 2012. | Reet Varblane. Kas jumalannad tulevad tõesti masinast? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jana Kukaine kuraatoriprojekt „Jumalannad ex machina “ Tartu Kunstimaja suures saalis, Mētra Saberova isikunäitus „Pimpin’ Yo Mama Crib“ monumentaalgaleriis ja Margrieta Griestiņa näitus väikeses galeriis 17. XI – 10. XII, isikunäituste kuraator on Šelda Puķīte.
Läti kunstiteadlane Māra Traumane on pealkirjastanud läti feministliku kunsti kä sitluse – täpsemalt, selle diskursuse visa jõudmise läti kunsti – puudumise kaudu: „Naiste kunst ja feminismi eitamine: näituste ajalugu Lätis 1977–2011“*. Ta on seal toonud välja paar huvitavat tähelepanekut. Läti naiskunstnike teoseid hakati kõigepealt feministlikus võtmes tõlgendama väljaspool Lätit ja läti kunstiteadust. Ka esimene naiskunstnike rühmitus Latvian National Women League Project (Läti Rahvuslik Naiste Liiga Projekt) käsitles küll ülima intensiivsusega feministlikke teemasid ja algatas ühiskonnas arutelu naise rolli üle, kuid eitas seost feminismiga, sest selle mõtteviis i visuaalne väljendus feministlik kunst on liiga agressiivne. Feminism jõudis Läti kunstiinstitutsioonide ja kuraatorite huviorbiiti alles 2006. aastal, ja ka siis üsna ettevaatlikult.
Novembri keskel avatakse Tartu Kunstimajas kolm läti naiskunstnike näitust: suure saali Jana Kukaine kuraatoriprojekti „Jumalannad ex machina “ on nimetatud feministlikuks näituseks, Mētra Saberova ja Margrieta Griestiņa isikunäituste puhul on jäädud neutraalseks. Aga teades nende kuraatori Šelda Puķīte varasemat kuraatorikäekirja, siis vaevalt needki neutraalsed naiskunstnike väljapanekud on.
Millises seisus on läti feministlik kunst XXI sajandi teisel kümnendil, iseäranis kui seda võrrelda 1990ndate feministliku kunstiga, kui see diskursus Baltimaadesse jõudis?
Šelda Puķīte: Ma alustaksin sellest, et mõistega „feministlik kunst“ on Lätis XXI sajandil keeruline lugu, sest meil on väga vähe kunstnikke või kultuuriprofessionaale, kes ennast otseselt seostavad feminismiga. On iseasi, kui palju kunstnikke tegelikult tegeleb naise ja naiselikkuse küsimustega, kuid nad ei taha nimetada ennast feministiks, sest see kipub seniajani tähendama vana stereotüüpi, et nad on elus pettunud tigedad vanatüdrukud. Kahjuks on see levinud ka Läti kunstimaailmas. Võib-olla ei taha kunstnikud olla sildistatud, mis on ju igati mõistlik. Aga see võib tähendada ka, et feminism on niivõrd läbi põimunud meie argielumõtetega, et me ei tunne enam ära allikat, kust need ideed pärit on. Aga on paar kunstnikku, kes kasutavad feminismi oma ideede lipukirjana, nimetavad ennast kunstnikuks ja aktivistiks.
Kui tähtsad on Läti ühiskonnas feministlikust mõttest alguse saanud ideed, nt LGBT+ liikumine, võrdõiguslikkus?
Puķīte: Ma usun, et Läti ühiskonna puhul võib rääkida kah est suundumusest. Ühiskonna suur osa arvab, et naiste õigused on tagatud ega ole enam mingit vajadust seda teemat üleval hoida või veel enam naiste õiguste eest võidelda, iseäranis kui meil on demograafilised probleemid ja tuleks teha kõik, et sünniks rohkem lapsi. Aga meie ühiskonnas on ka neid, peamiselt kultuuriinimesed, kes on just viimasel ajal taas algatanud naiste õiguste ja positsiooniga seotud diskussiooni ja kutsuvad üles naisi oma õiguste eest seisma. Et aga ä ärmuslikult parempoolse te vaadetega poliitikud on viimasel ajal saanud järjest rohkem võimu, on konservatiivne šovinistlik mõtteviis hakanud naasma ka valitsusse.
Kuid, ma vähemalt arvan nii, osaliselt on feministlik mõtteviis taas ühiskonnas pead tõstnud ka sellepärast, et see on moekas peavooluteema. Nii on see olnud paljude uute mõtteviisidega. Aga ma olen ka veendunud, et see on siiski kõigepealt reaktsioon kõigele sellele, mis poliitilises elus toimub.
Jana Kukaine: Sõna „feminism“ seostub Läti ühiskonnas enamikule siiski millegi ähvardavaga. Selles mõttes on meie harituse tase kahjuks väga madal, eel- ja väärarvamuste tase on aga see-eest üsna kõrge. Paradoksaalselt ei tähenda see, et võrdõiguslikkuse, naiste õiguste eest võitlemise idee või vajadus vähendada vägivalda oleks kõrvale lükatud, neid teemasid lihtsalt ei seostata feminismiga. Õnneks, kui võrrelda 1990ndatega, saab praegu kätte märksa rohkem teavet ja uus põlvkond on avatud meelega.
Feministlik kunst on marginaalne nähtus, mingis mõttes on see isegi demoniseeritud. Feministe seostatakse siiani õnnetu abikaasa, hüsteerilise naise või sinisuklusega. Mul on tunne, et ikka veel tahetakse naist näha ainult kena, õrn ja armsana, kes on valmis ennast ohvriks tooma ja kes peab alati ilus välja nägema. Sidet feminismiga võib võrrelda ohtliku armulooga, mis hävitab elu täielikult. Seetõttu peab feministlik kunst ennast alles tõestama tõelise kunstina, et mitte olla preili Xi veider kapriis. Kuid – kuigi kaunis kummalisel viisil – just see on mulle olnud tõestuseks, et feministlik kunst on midagi sellist, millega tuleb tegelda.
Miks olete valinud just Margrieta Griestiņa ja Mētra Saberova läti feministliku kunsti diskursuse tutvustamiseks Tartus?
Puķīte: Mind on huvitanud eelkõige tugeva sõnumiga naiskunstnikud. Ma ei mõelnud Tartu Kunstimaja näituste puhul otseselt feministliku diskursuse peale. Suure saali grupinäituse usaldasin Jana Kukainele, kes on praegu Läti kunstiareenil vaat et ainuke kuraator, kes lähtub feministlikust diskursusest.
Margrieta Griestiņa ja Mētra Saberova on väheseid väga tugevaid ja omal viisil radikaalseid naiskunstnikke. Nad kuuluvad läti kõige nooremasse kunstnike põlvkonda, sündinud 1990ndate esimesel poolel. Nende kunst annab kogu projektile erilise värvingu.
Olen nimetanud Mētra Saberovat läti Orlaniks, sest tema kasutab oma keha samaviisi, nagu seda tegi too kuulus prantsuse kunstnik, et luua suuri sümboleid ja öelda selgelt oma seisukoht. Kunstnik harrastab meditsiinilist turismi: ta laseb oma kehaga arstidel manipuleerida, näitustel eksponeeritakse selle põhjal valminud animatsioone, maale, fotosid, videoid või installatsioone, kuhu on lisatud ka haigladokumentatsioon. Saberova esitab väga avameelselt, mõnikord isegi jõhkralt, mõnikord aga mänguliselt küsimusi naise õiguse kohta oma keha suhtes, et vabastada keha tabudest ja klišeedest. Ta loob teadlikult olukordi, kus kohtuvad kunst ja aktivism.
Maali-, foto-, installatsiooni- ja tegevuskunstnik Margrieta Griestiņa mängib selles projektis autsaideri rolli. Ta on selles lihtsalt haruldane, lausa marginaalsete maailmade kuninganna. Tema valitud teemasid ja formaate on väga raske paigutada mingi stiili või liikumise alla. Griestiņa puhul ei saa rääkida ideedest või kommentaaridest, vaid neist saadud impulssidest, mida esitatakse kitšile ja massikultuurile lähedases esteetikas nagu reegliteta naljakat mängu. Tema hiljutised projektid sarnanevad moedemonstratsiooniga, kus ei esinenud modellid ja tegemist oli taaskasutuses rõivastega, lip-syncing- lahingutesse on ta kaasanud oma sõbrad. Ühes performance ’is näitab ta fotosid, kus teda on kujutatud tema enda välja mõeldud tegelasena, kes kannab videomängu järgi nime Daggy. Daggy on keskealine mustanahaline maamees, mats. Daggy eirab tavapäraste videomängude reegleid ja hakkab virtuaalsest maailmast selfie ’sid tegema, mis mingis mõttes loob kummalise meta- selfie situatsiooni.
Jana Kukaine, kes osalevad teie kuraatoriprojektis?
Kukaine: Näitusele „Jumalannad ex machina “ olen valinud Rasa Jansone, Anda Magone, Inga Meldere, Ingrīda Pičukāne ja Eva Vēvere teosed. Kõik nad esindavad 1970ndatel ja 1980ndatel sündinud kunstnike põlvkonda, kes alustasid oma kunstnikuteed 1990ndate lõpul või 2000ndate algul. Rasa Jansone on maali- ja installatsioonikunstnik, kes mõtestab oma kunstis naiskunstniku ja ema rolli, esitab küsimusi loov- ja pereinimese stereotüübi kohta. Ingrīda Pičukānele meeldib tuua avalikkuse ette pooleldi tabuteemasid, nagu menstruatsioon ja masturbatsioon, mida ta kujutab koomilistel maalidel. Anda Magone on saanud fotograafihariduse, ta on aastaid pildistanud ennast ja oma sõpru alasti, dokumenteerinud keha muutumist ja vananemise jälgede häbenemist. Eva Vēverelt on väljas nõukogudeaegsed naistepäevakaardid, mida ta on töödelnud. Inga Meldere, keda esindab edukalt Temnikova ja Kasela galerii, näitab Tartus sümbolistlikke kollaaže, neitsi Maarja ja antiik-kreeka jumalannade ikooniliste kujutiste töötlusi.
Näitused avatakse 17. XI Mētra Saberova ja Ingrīda Pičukāne performance ’iga ja eksperimentaalse muusika ansambli TVMaskava etteastega.
* Māra Traumane, Women’s art and denial of feminism: history of exhibitions in Latvia 1977–2011. Kogumikus Working with feminism: curating and exhibitions in Eastern Europe. Toimetanud Katrin Kivimaa. Tallinn, TLU Press 2012.
### Response:
Reet Varblane. Kas jumalannad tulevad tõesti masinast? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klavan jälgis Liverpoolis toimunud kohtumist varumeeste pingilt.
Turniiritabeli tippu kerkinud Manchester Unitedil on kaheksast mängust koos 20 punkti. Liverpool on 13 silmaga kuues.
Enne mängu:
Inglismaa kõrgliigas lähevad laupäeval keskses kohtumises vastamisi Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Liverpool ja Manchester United, eestlane alustab varumeestepingilt.
Liverpooli põhikoosseisus on Simon Mignolet, Joseph Gomez, Joel Matip, Dejan Lovren, Alberto Moreno, Jordan Henderson, Emre Can, Georginio Wijnaldum, Mohamed Salah, Philippe Coutinho ja Roberto Firmino.
Varumeestepingil on Klavan, Loris Karius, Trent Alexander-Arnold, James Milner, Alex Oxlade-Chamberlain, Daniel Sturridge ja Dominic Solanke.
???? Confirmed #LFC team and subs to face @ManUtd... pic.twitter.com/iW4Wpo6TQB
— Liverpool FC (@LFC) October 14, 2017
Today's #MUFC line-up for #LIVMUN... ⚪️ pic.twitter.com/zR4rbRJoUV
— Manchester United (@ManUtd) October 14, 2017 | Klavanita mänginud Liverpool tegi Manchester Unitediga viigi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klavan jälgis Liverpoolis toimunud kohtumist varumeeste pingilt.
Turniiritabeli tippu kerkinud Manchester Unitedil on kaheksast mängust koos 20 punkti. Liverpool on 13 silmaga kuues.
Enne mängu:
Inglismaa kõrgliigas lähevad laupäeval keskses kohtumises vastamisi Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Liverpool ja Manchester United, eestlane alustab varumeestepingilt.
Liverpooli põhikoosseisus on Simon Mignolet, Joseph Gomez, Joel Matip, Dejan Lovren, Alberto Moreno, Jordan Henderson, Emre Can, Georginio Wijnaldum, Mohamed Salah, Philippe Coutinho ja Roberto Firmino.
Varumeestepingil on Klavan, Loris Karius, Trent Alexander-Arnold, James Milner, Alex Oxlade-Chamberlain, Daniel Sturridge ja Dominic Solanke.
???? Confirmed #LFC team and subs to face @ManUtd... pic.twitter.com/iW4Wpo6TQB
— Liverpool FC (@LFC) October 14, 2017
Today's #MUFC line-up for #LIVMUN... ⚪️ pic.twitter.com/zR4rbRJoUV
— Manchester United (@ManUtd) October 14, 2017
### Response:
Klavanita mänginud Liverpool tegi Manchester Unitediga viigi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 20 000 lehma on umbes veerand Eestis kasvatatavate piimalehmade arvust. Kuna veisekasvatus on oluline atmosfäärimetaani allikas, on ka merepõhja elanike – karpide ja usside – metaanitoodang eeltoodud arve arvestades muljetavaldav. Eriti globaalses vaates, kus lisandub Läänemerele veel kogu ülejäänud maailmameri koos sealsete karpide ja ussikestega.
Läänemere pisiloomade metaaniproduktsioonile on aga oma värskes teadustöös hinnangu andnud Rootsi ja Walesi teadlased, kes on avaldanud eelviidatud tulemused ajakirjas Scientific Reports. Stefano Bonaglia Stockholmi ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad seal, et Läänemere metaaniheitmetest pärineb karpidelt ja ussidelt tervelt kümnendik. Kokku siis, nagu öeldud, umbes 20 000 lehma jagu. Seda varem ei teatud ega osatud väga kahtlustadagi.
Kui nüüd päris täpselt öelda, ei tooda metaani mitte karbid ja ussid ise, vaid nagu lehmade puhulgi, nende kõhus elutsevad mikroobid.
Oma tulemusteni jõudsid Bonaglia ja ta kaaslased katsetega, kus mõõtsid, milliseid gaase immitseb välja Läänemerest võetud põhjasetetest, mis kas sisaldasid või ei sisaldanud karpe ehk liistaklõpuselisi või hulkharjasusse ehk polüheete.
Autorid kirjutavad, et nende uurimistulemustele võiks tähelepanu pöörata siin-seal levivate ideede kontekstis hakata maailmameredesse rajama suuri karbikasvatusi. Neist kasvandustest saaksid siis veel omakorda ju suured metaaniallikad.
Pühapäeval kell 17.05 Vikerraadios eetrisse minevas saates „Labor“ kuuleb arutelu „Kas teadus päästab maailma?“ teist osa, milles osalevad teadlsed Maarja Kruusmaa, Aveliina Helm ja Tarmo Soomere. | Läänemere karbid ja ussid toodavad sama palju metaani kui 20 000 lehma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
20 000 lehma on umbes veerand Eestis kasvatatavate piimalehmade arvust. Kuna veisekasvatus on oluline atmosfäärimetaani allikas, on ka merepõhja elanike – karpide ja usside – metaanitoodang eeltoodud arve arvestades muljetavaldav. Eriti globaalses vaates, kus lisandub Läänemerele veel kogu ülejäänud maailmameri koos sealsete karpide ja ussikestega.
Läänemere pisiloomade metaaniproduktsioonile on aga oma värskes teadustöös hinnangu andnud Rootsi ja Walesi teadlased, kes on avaldanud eelviidatud tulemused ajakirjas Scientific Reports. Stefano Bonaglia Stockholmi ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad seal, et Läänemere metaaniheitmetest pärineb karpidelt ja ussidelt tervelt kümnendik. Kokku siis, nagu öeldud, umbes 20 000 lehma jagu. Seda varem ei teatud ega osatud väga kahtlustadagi.
Kui nüüd päris täpselt öelda, ei tooda metaani mitte karbid ja ussid ise, vaid nagu lehmade puhulgi, nende kõhus elutsevad mikroobid.
Oma tulemusteni jõudsid Bonaglia ja ta kaaslased katsetega, kus mõõtsid, milliseid gaase immitseb välja Läänemerest võetud põhjasetetest, mis kas sisaldasid või ei sisaldanud karpe ehk liistaklõpuselisi või hulkharjasusse ehk polüheete.
Autorid kirjutavad, et nende uurimistulemustele võiks tähelepanu pöörata siin-seal levivate ideede kontekstis hakata maailmameredesse rajama suuri karbikasvatusi. Neist kasvandustest saaksid siis veel omakorda ju suured metaaniallikad.
Pühapäeval kell 17.05 Vikerraadios eetrisse minevas saates „Labor“ kuuleb arutelu „Kas teadus päästab maailma?“ teist osa, milles osalevad teadlsed Maarja Kruusmaa, Aveliina Helm ja Tarmo Soomere.
### Response:
Läänemere karbid ja ussid toodavad sama palju metaani kui 20 000 lehma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullugi viis loos samad tiimid karikasarjas vastamisi, Kehra sai siis Aruküla SK üle kaheksandikfinaalis võidu koondtulemusega 76:36. Mõned nädalad tagasi pidid mõlemad meeskonnad kaheksa parema hulka pääsemiseks vaeva nägema, olles toonastest vastastest kahe mängu kokkuvõttes vaid kahe värava võrra paremad.
Teisipäeval hooaja esimesele liigavõidule lähedal olnud Aruküla/Audentes alustas kodusaalis hästi ja juhtis 10. minutiks 5:3. Siis tegid külalised Kaspar Leesi kolme värava toel 7:0 spurdi, ei aidanud ka Aruküla/Audentese peatreeneri Martin Noodla time-out – Kehra läks oma teed ja võitis poolaja 21:11. Lees viskas esimese pooltunniga 10 väravat.
Pärast vaheaega mängupilt suurt ei muutunud, kehralased kasvatasid pidevalt eduseisu ja said lõpuks korduskohtumiseks 16-väravalise edu – 41:25. Lees lisas oma kontosse teisel poolajal veel viis tabamust ja oli lõpuks 15 väravaga üleplatsimees. Antti Rogenbaum ja kohtumise lõpuminuteil punase kaardi teeninud Nikita Jermaševitš lisasid viis tabamust. Kaotajate poolel viskas Hendrik Lohk 6 ja Jan Jürgen Veski 5 väravat
Järgmised mängud Eesti karikavõistlustel, veerandfinaalide avakohtumised:
16.10. 19.00 Viljandi HC – Tartu Ülikool
20.10. 19.00 Põlva/Arcwood – HC Viimsi/Tööriistamarket | HC Kehra astus suure sammu karikavõistluste finaalneliku suunas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullugi viis loos samad tiimid karikasarjas vastamisi, Kehra sai siis Aruküla SK üle kaheksandikfinaalis võidu koondtulemusega 76:36. Mõned nädalad tagasi pidid mõlemad meeskonnad kaheksa parema hulka pääsemiseks vaeva nägema, olles toonastest vastastest kahe mängu kokkuvõttes vaid kahe värava võrra paremad.
Teisipäeval hooaja esimesele liigavõidule lähedal olnud Aruküla/Audentes alustas kodusaalis hästi ja juhtis 10. minutiks 5:3. Siis tegid külalised Kaspar Leesi kolme värava toel 7:0 spurdi, ei aidanud ka Aruküla/Audentese peatreeneri Martin Noodla time-out – Kehra läks oma teed ja võitis poolaja 21:11. Lees viskas esimese pooltunniga 10 väravat.
Pärast vaheaega mängupilt suurt ei muutunud, kehralased kasvatasid pidevalt eduseisu ja said lõpuks korduskohtumiseks 16-väravalise edu – 41:25. Lees lisas oma kontosse teisel poolajal veel viis tabamust ja oli lõpuks 15 väravaga üleplatsimees. Antti Rogenbaum ja kohtumise lõpuminuteil punase kaardi teeninud Nikita Jermaševitš lisasid viis tabamust. Kaotajate poolel viskas Hendrik Lohk 6 ja Jan Jürgen Veski 5 väravat
Järgmised mängud Eesti karikavõistlustel, veerandfinaalide avakohtumised:
16.10. 19.00 Viljandi HC – Tartu Ülikool
20.10. 19.00 Põlva/Arcwood – HC Viimsi/Tööriistamarket
### Response:
HC Kehra astus suure sammu karikavõistluste finaalneliku suunas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Atwoodi 1985ndal aastal kirjutatud düstoopne romaan "Teenijanna lugu" kujutab totalitaarset tulevikuühiskonda USAs, kus naised on alistatud seksuaalsesse orjusse. Hlijuti vändati romaani põhjal menukas telesari, mis on saanud mitmeid auhindu. Atwoodi sõnul on telesari sellepärast populaarne, et inimesed tunnevad selles ära võimalikud tulevikuarengud.
Kriitikute hinnangul on Donald Trumpi saamine presidendiks toonud seda ähvardavat tulevikunägemust meile lähemale, kuna Trump kasutab sotsiaalmeedait oma oponentide alavääristamiseks ja mitmete osariikide seadusandjad püüavad piirata naiste enesemääramisõigust. | Margaret Atwood: maailm on 30ndate totalitarismile lähemal kui kunagi varem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Atwoodi 1985ndal aastal kirjutatud düstoopne romaan "Teenijanna lugu" kujutab totalitaarset tulevikuühiskonda USAs, kus naised on alistatud seksuaalsesse orjusse. Hlijuti vändati romaani põhjal menukas telesari, mis on saanud mitmeid auhindu. Atwoodi sõnul on telesari sellepärast populaarne, et inimesed tunnevad selles ära võimalikud tulevikuarengud.
Kriitikute hinnangul on Donald Trumpi saamine presidendiks toonud seda ähvardavat tulevikunägemust meile lähemale, kuna Trump kasutab sotsiaalmeedait oma oponentide alavääristamiseks ja mitmete osariikide seadusandjad püüavad piirata naiste enesemääramisõigust.
### Response:
Margaret Atwood: maailm on 30ndate totalitarismile lähemal kui kunagi varem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie jaoks on läinud hästi. Oleme valinud sellise mitte kohe ründava taktika ja proovinud oma sõitu sõita. Kui esmapilgul on väike umbusaldus teede ja libeduse suhtes, siis oleme natuke ettevaatlikumalt sõitnud," rääkis Jeets ERR-ile. "Aga nüüd on paljudel konkurentidel ebaõnne olnud ja oleme vaikselt tempot tõstnud, hetkel tundub, et oleme päris hea positsiooni peal ja püüame seda hoida."
Teisel kohal paiknev lätlane Nikolai Grjazin (Škoda) on Jeetsist 40 sekundi kaugusel, kas on plaan järelejäänud katsetega lätlast püüda? "Teise koha mees on professionaalne rallisõitja. Arvan, et see vahe on nii suur, et seda sõiduga püüda ei saa," nentis Jeets. "Meie taktika võiks olla kolmandat kohta hoida. Mitte vigu teha ja sõita selle koha peal."
Ralli liider on kaheksa katse järel Ott Tänak (Ford), Grjazin kaotab talle 2.32,80 ja Jeets 3.12,0. Kokku sõidetakse 11 kiiruskatset. | Jeets: püüame head positsiooni hoida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie jaoks on läinud hästi. Oleme valinud sellise mitte kohe ründava taktika ja proovinud oma sõitu sõita. Kui esmapilgul on väike umbusaldus teede ja libeduse suhtes, siis oleme natuke ettevaatlikumalt sõitnud," rääkis Jeets ERR-ile. "Aga nüüd on paljudel konkurentidel ebaõnne olnud ja oleme vaikselt tempot tõstnud, hetkel tundub, et oleme päris hea positsiooni peal ja püüame seda hoida."
Teisel kohal paiknev lätlane Nikolai Grjazin (Škoda) on Jeetsist 40 sekundi kaugusel, kas on plaan järelejäänud katsetega lätlast püüda? "Teise koha mees on professionaalne rallisõitja. Arvan, et see vahe on nii suur, et seda sõiduga püüda ei saa," nentis Jeets. "Meie taktika võiks olla kolmandat kohta hoida. Mitte vigu teha ja sõita selle koha peal."
Ralli liider on kaheksa katse järel Ott Tänak (Ford), Grjazin kaotab talle 2.32,80 ja Jeets 3.12,0. Kokku sõidetakse 11 kiiruskatset.
### Response:
Jeets: püüame head positsiooni hoida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Interaktiivne viktoriin: kui palju sulle Nobeli preemiatest meelde jäi? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Interaktiivne viktoriin: kui palju sulle Nobeli preemiatest meelde jäi? | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimases mänguvoorus viigistas Pärnu 1:1 Tallinna FC Floraga,es võitis hooaja kokkuvõttes hõbeda.
Pärnu kogus 20 mänguga 58 punkti, Flora teisena 47 punkti. Ühtekokku on Pärnu naiskond nüüd meistritiitli võitnud 13 korral.
Viigiga lõppes viimases voorus ka JK Tallinna Kalevi ja Põlva Lootose kohtumine, kus seis jäi 2:2. Tallinna FC Levadia alistas 4:0 Tartu SK 10 Premiumi ning Tartu Tammeka oli 2:1 parem Noortekoondisest.
Hooaja kokkuvõttes oli 32 punktiga kolmas Tallinna FC Levadia. | Hooaja viigiga lõpetanud Pärnu tuli kaheksandat korda järjest meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimases mänguvoorus viigistas Pärnu 1:1 Tallinna FC Floraga,es võitis hooaja kokkuvõttes hõbeda.
Pärnu kogus 20 mänguga 58 punkti, Flora teisena 47 punkti. Ühtekokku on Pärnu naiskond nüüd meistritiitli võitnud 13 korral.
Viigiga lõppes viimases voorus ka JK Tallinna Kalevi ja Põlva Lootose kohtumine, kus seis jäi 2:2. Tallinna FC Levadia alistas 4:0 Tartu SK 10 Premiumi ning Tartu Tammeka oli 2:1 parem Noortekoondisest.
Hooaja kokkuvõttes oli 32 punktiga kolmas Tallinna FC Levadia.
### Response:
Hooaja viigiga lõpetanud Pärnu tuli kaheksandat korda järjest meistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trans alistas võõrsil Bi Sehi Elysee Irie kolmanda minuti väravast Viljandi Tuleviku, keda nüüd suure tõenäosusega ootavad ees üleminekumängud.
Tammeka sai Sillamäel 2:1 jagu sealsest Kalevist. 19. minutil lõi Kaarel Kiidron omavärava, 34. minutil viigistas Tristan Koskor seisu ja 68. minutil lõi ka võiduvärava.
Trans on liigatabelis 44 punktiga viies ja Tammeka 33 punktiga kuues, samuti 33 punkti kogunud Sillamäe Kalev on seitsmes. Tulevik püsib 25 punktiga üheksandal ehk eelviimasel kohal. | Tammeka ja Trans olid võõrsil võidukad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trans alistas võõrsil Bi Sehi Elysee Irie kolmanda minuti väravast Viljandi Tuleviku, keda nüüd suure tõenäosusega ootavad ees üleminekumängud.
Tammeka sai Sillamäel 2:1 jagu sealsest Kalevist. 19. minutil lõi Kaarel Kiidron omavärava, 34. minutil viigistas Tristan Koskor seisu ja 68. minutil lõi ka võiduvärava.
Trans on liigatabelis 44 punktiga viies ja Tammeka 33 punktiga kuues, samuti 33 punkti kogunud Sillamäe Kalev on seitsmes. Tulevik püsib 25 punktiga üheksandal ehk eelviimasel kohal.
### Response:
Tammeka ja Trans olid võõrsil võidukad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rudar haaras koduplatsil juhtohjad 34. minutil. Maribor viigistas seisu 52. minutil ning lõi oma võiduvärava vaid kaheksa minutit enne normaalaja lõppu, vahendab Soccernet.ee.
Teisipäeval Eesti eest iluvärava löönud Antonov alustas Rudari eest põhikoosseisus ja vahetati puhkama 64. minutil, kui seis oli veel 1:1.
Tabelis tõusis Maribor 28 punktiga esimeseks, Rudar jätkab 19 silmaga kolmandana. 12. vooru lõpuks võib Maribor liidrikoha kaotada siiski Olimpijale, kel on hetkel koos 27 punkti ja selle vooru kohtumine veel pidamata. Rudar edestab lähimat jälitajat kolme silmaga. | Antonovi koduklubi kaotas eduseisust valitsevale meistrile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rudar haaras koduplatsil juhtohjad 34. minutil. Maribor viigistas seisu 52. minutil ning lõi oma võiduvärava vaid kaheksa minutit enne normaalaja lõppu, vahendab Soccernet.ee.
Teisipäeval Eesti eest iluvärava löönud Antonov alustas Rudari eest põhikoosseisus ja vahetati puhkama 64. minutil, kui seis oli veel 1:1.
Tabelis tõusis Maribor 28 punktiga esimeseks, Rudar jätkab 19 silmaga kolmandana. 12. vooru lõpuks võib Maribor liidrikoha kaotada siiski Olimpijale, kel on hetkel koos 27 punkti ja selle vooru kohtumine veel pidamata. Rudar edestab lähimat jälitajat kolme silmaga.
### Response:
Antonovi koduklubi kaotas eduseisust valitsevale meistrile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jämtland oli 92:82 (44:40) parem Norrköping Dolphinsist, vahendab Delf i.
Puidet kuulus algviisikusse ja teenis mänguaega 30 minutit. Tema arvele jäi 10 punkti (visked väljakult 4/5) ja 12 lauapalli (tervelt 5 ründelauda). Efektiivsusnäitajalt oli Puidet teist mängu järjest meeskonna parim.
Jämtland jätkab Rootsi liigas täisedu kahe võiduga. Kaotuseta on ka Boras Basket ja Södertälje Kings. | Puidet säras Jämtlandi võidumängus kaksikduubliga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jämtland oli 92:82 (44:40) parem Norrköping Dolphinsist, vahendab Delf i.
Puidet kuulus algviisikusse ja teenis mänguaega 30 minutit. Tema arvele jäi 10 punkti (visked väljakult 4/5) ja 12 lauapalli (tervelt 5 ründelauda). Efektiivsusnäitajalt oli Puidet teist mängu järjest meeskonna parim.
Jämtland jätkab Rootsi liigas täisedu kahe võiduga. Kaotuseta on ka Boras Basket ja Södertälje Kings.
### Response:
Puidet säras Jämtlandi võidumängus kaksikduubliga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Valimispäeval on Eesti lipp heisatud ka valimisjaoskondade hoonetele.
Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. | Valimiste puhul on pühapäeval lipupäev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Valimispäeval on Eesti lipp heisatud ka valimisjaoskondade hoonetele.
Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul.
### Response:
Valimiste puhul on pühapäeval lipupäev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vanuserühmas 51-55 aastat võistlenud Haapsalu treener Aap Uspenski võitis kreeka-rooma maadluse kehakaalus -100 kg eelringides Kasahstani ja Iraani sportlasi, finaalis tuli tunnistada aga Saksamaa maadleja paremust.
Teiste Eesti veteranmaadlejate kohad: kreeka-rooma maadluses Tiit Seiton 6. (51-55.a, -100 kg), Endel Uppin 14. (56-60 a., -88 kg) ning vabamaadluses Andrus Belõi 8. (41-45 a., -70 kg). | Eesti maadleja võitis veteranide MM-il hõbeda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vanuserühmas 51-55 aastat võistlenud Haapsalu treener Aap Uspenski võitis kreeka-rooma maadluse kehakaalus -100 kg eelringides Kasahstani ja Iraani sportlasi, finaalis tuli tunnistada aga Saksamaa maadleja paremust.
Teiste Eesti veteranmaadlejate kohad: kreeka-rooma maadluses Tiit Seiton 6. (51-55.a, -100 kg), Endel Uppin 14. (56-60 a., -88 kg) ning vabamaadluses Andrus Belõi 8. (41-45 a., -70 kg).
### Response:
Eesti maadleja võitis veteranide MM-il hõbeda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma ei usalda seda seekord kellelegi teisele. Ma kandideerin presidendiametisse. Me võidame, et riik taas jalule tõsta," ütles Tõmošenko.
Ta meenutas, et toetas omal ajal Viktor Juštšenko presidendiks ja Arseni Jatsenjuki peaministriks valimist, kuid see ei viinud kuhugi.
"Ma olen oma riigi liidreid rohkem kui üks kord usaldanud ja andnud oma hääle riigi juhtimise heaks. Enam ei kavatse ma usalda oma häält, oma meeskonna ega meisse uskuvate inimeste häält kellelegi teisele," sõnas Tõmošenko.
Ukraina järgmised presidendivalimised peetakse 2019. aasta sügisel. | Tõmošenko kavatseb Ukraina presidendiks kandideerida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma ei usalda seda seekord kellelegi teisele. Ma kandideerin presidendiametisse. Me võidame, et riik taas jalule tõsta," ütles Tõmošenko.
Ta meenutas, et toetas omal ajal Viktor Juštšenko presidendiks ja Arseni Jatsenjuki peaministriks valimist, kuid see ei viinud kuhugi.
"Ma olen oma riigi liidreid rohkem kui üks kord usaldanud ja andnud oma hääle riigi juhtimise heaks. Enam ei kavatse ma usalda oma häält, oma meeskonna ega meisse uskuvate inimeste häält kellelegi teisele," sõnas Tõmošenko.
Ukraina järgmised presidendivalimised peetakse 2019. aasta sügisel.
### Response:
Tõmošenko kavatseb Ukraina presidendiks kandideerida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Žürii sõnul on teos hästi ära tabanud IT-agentuuri hoone olemuse. IT-agentuuri hoone on kui jäämäe tipp, millest näeme vaid üht kümnendikku. Ülejäänud struktuuri osad on Strasbourgis ja Austria mägedes, kus asuvad mahukad andmepargid. Teos tekitab kontrasti ruumi üldisele sisearhitektuursele lahendusele, mängides julgelt erinevale värvilahendusele ning kasutades hästi ära aatriumi loomulikku valgust. Tulemuseks on päevavalguses erinevatest nurkadest vaadeldav, kihiline, õhuline ja pidevalt värvi muutev skulptuur, mis enda muutumise kaudu muudab ka kogu aatriumi tunnetust.
Teos hakkab paiknema IT-agentuuri peahoone 15 meetri kõrguses ülevalt laienevas aatriumis, mis on hoone üks mõjusamaid ja paremini eksponeeritud kohti. Lihtsate naturaalsete materjalidega kujundatud aatrium on hästi nähtav tänavalt ja kõigilt korrustelt.
Konkursil pälvis teise koha ideekavand “Graaf”, autoriteks klaasikunstnikud Kai Kiudsoo-Värv, Piret Ellamaa ja Kateriin Rikken. Teos on kaasaegseid materjale ja tehnilisi lahendusi julgelt proovile panev ja täidab hästi ruumi.
Kolmanda koha saavutas võistlustöö „Mandala“, mille autoriks on klaasikunstnik Kati Kerstna. Teosel on hea vormi- ja ruumitunnetus, mis võimaldab sellel eripalgeliselt esile tõusta ja muutuda vastavalt valgusoludele.
Eraldi märkis žürii ära kaks teost. Tõnis Malkovi, Märt Vaidla ja Martin Tago ideekavandi „Võrgukaart“ , mis on hästi läbimõeldud ja efektne hämaras valguses ning Flo Kasearu, Tõnu Narro, Rael Arteli ja Bruno Kadaku teose „Internet on tehtud kassidest“, mis tunnetab hästi kaasaegset visuaalkultuuri, olles samaaegselt humoorikas.
Kunstikonkursi võitjalt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 65 000 eurot. Teos valmib 2018. aasta suveks.
Kunstikonkursi žüriisse kuulusid Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Maarin Ektermann ja Triin Tulgiste, Eesti Kunstnike Liidu esindajatena Mari-Liis Tammi, Reimo Võsa-Tangsoo ja IT-agentuuri hoone arhitekt Jaan Kuusemets, Siseministeeriumi esindaja Katrin Varik ja hoone sisearhitekt Margit Teikari. Ekspertidena osalevad Riigi Kinnisvara ASi esindaja Raivo Toom, eu-LISA esindaja Alar Kalamees ja IT-agentuuri hoone sisearhitekt Tuuli Trei.
2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste hinna ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks. | Euroopa Liidu IT-agentuuri kunstikonkursi võitis installatsioon "Jäämägi" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Žürii sõnul on teos hästi ära tabanud IT-agentuuri hoone olemuse. IT-agentuuri hoone on kui jäämäe tipp, millest näeme vaid üht kümnendikku. Ülejäänud struktuuri osad on Strasbourgis ja Austria mägedes, kus asuvad mahukad andmepargid. Teos tekitab kontrasti ruumi üldisele sisearhitektuursele lahendusele, mängides julgelt erinevale värvilahendusele ning kasutades hästi ära aatriumi loomulikku valgust. Tulemuseks on päevavalguses erinevatest nurkadest vaadeldav, kihiline, õhuline ja pidevalt värvi muutev skulptuur, mis enda muutumise kaudu muudab ka kogu aatriumi tunnetust.
Teos hakkab paiknema IT-agentuuri peahoone 15 meetri kõrguses ülevalt laienevas aatriumis, mis on hoone üks mõjusamaid ja paremini eksponeeritud kohti. Lihtsate naturaalsete materjalidega kujundatud aatrium on hästi nähtav tänavalt ja kõigilt korrustelt.
Konkursil pälvis teise koha ideekavand “Graaf”, autoriteks klaasikunstnikud Kai Kiudsoo-Värv, Piret Ellamaa ja Kateriin Rikken. Teos on kaasaegseid materjale ja tehnilisi lahendusi julgelt proovile panev ja täidab hästi ruumi.
Kolmanda koha saavutas võistlustöö „Mandala“, mille autoriks on klaasikunstnik Kati Kerstna. Teosel on hea vormi- ja ruumitunnetus, mis võimaldab sellel eripalgeliselt esile tõusta ja muutuda vastavalt valgusoludele.
Eraldi märkis žürii ära kaks teost. Tõnis Malkovi, Märt Vaidla ja Martin Tago ideekavandi „Võrgukaart“ , mis on hästi läbimõeldud ja efektne hämaras valguses ning Flo Kasearu, Tõnu Narro, Rael Arteli ja Bruno Kadaku teose „Internet on tehtud kassidest“, mis tunnetab hästi kaasaegset visuaalkultuuri, olles samaaegselt humoorikas.
Kunstikonkursi võitjalt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 65 000 eurot. Teos valmib 2018. aasta suveks.
Kunstikonkursi žüriisse kuulusid Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Maarin Ektermann ja Triin Tulgiste, Eesti Kunstnike Liidu esindajatena Mari-Liis Tammi, Reimo Võsa-Tangsoo ja IT-agentuuri hoone arhitekt Jaan Kuusemets, Siseministeeriumi esindaja Katrin Varik ja hoone sisearhitekt Margit Teikari. Ekspertidena osalevad Riigi Kinnisvara ASi esindaja Raivo Toom, eu-LISA esindaja Alar Kalamees ja IT-agentuuri hoone sisearhitekt Tuuli Trei.
2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste hinna ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.
### Response:
Euroopa Liidu IT-agentuuri kunstikonkursi võitis installatsioon "Jäämägi" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 134,3 kilomeetri pikkuse etapi võitis grupifinišis Itaalia sprinter Jakub Marecko (Wilier Triestina – Selle Italia) kaasmaalase Nicolas Marini (Nippo – Vini Fantini) ees. Kolmas oli Laasi meeskonnakaaslane Benjamin Giraud, vahendab Rattauudised.ee.
Mõlemad eestlased said kirja võitjaga sama aja. Räim osales ka kukkumises umbes 5 km enne finišit, kuid sai peagruppi tagasi.
Velotuuri üldliidriks tõusis Marini, Mareczko tõusis teiseks. Senine üldliider, Räime tiimikaaslane Guillaume Boivin, langes neljandaks.
Räim on kokkuvõttes 15. kohal (+0.13), Laas 83. (+0.40).
Pühapäeval on tuuril 117,4 kilomeetri pikkune etapp. | Laas jätkas Hiinas 11. kohaga, kukkumises osalenud Räim oli 64. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
134,3 kilomeetri pikkuse etapi võitis grupifinišis Itaalia sprinter Jakub Marecko (Wilier Triestina – Selle Italia) kaasmaalase Nicolas Marini (Nippo – Vini Fantini) ees. Kolmas oli Laasi meeskonnakaaslane Benjamin Giraud, vahendab Rattauudised.ee.
Mõlemad eestlased said kirja võitjaga sama aja. Räim osales ka kukkumises umbes 5 km enne finišit, kuid sai peagruppi tagasi.
Velotuuri üldliidriks tõusis Marini, Mareczko tõusis teiseks. Senine üldliider, Räime tiimikaaslane Guillaume Boivin, langes neljandaks.
Räim on kokkuvõttes 15. kohal (+0.13), Laas 83. (+0.40).
Pühapäeval on tuuril 117,4 kilomeetri pikkune etapp.
### Response:
Laas jätkas Hiinas 11. kohaga, kukkumises osalenud Räim oli 64. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vabapääsmega Tianjini põhitabelisse koha saanud Šarapova (WTA 86.) alistas turniiril 3. asetatud Pengi (WTA 25.) tund ja 18 minutit kestnud kohtumises 6:3, 6:1.
Finaalis läheb Šarapova vastamisi 19-aastase valgevenelanna Arina Sabalenkaga, kes paikneb maailma edetabelis 102. real. Sabalenka oli poolfinaalis 6:1, 6:3 parem itaallanna Sara Erranist (WTA 280.), kellele see oli esimene turniir pärast kahekuulist dopingukeeldu.
Šarapova jõudis viimati WTA turniiri finaali 2015. aasta maikuus, kui ta triumfeeris Rooma turniiril. Ühtekokku on Šarapova võitnud 35 WTA turniiri. Sabalenka pole kunagi varem WTA turniiril finaali jõudnud.
30-aastane Šarapova naasis tänavu kevadel 15-kuulise dopingukaristuse järel võistlustulle. 2016. aasta Austraalia lahtistel andis Šarapova positiivse dopinguproovi, põrudes meldooniumiga, mis oli 1. jaanuarist lisandunud keelatud ainete nimekirja. Šarapova sõnul oli ta aastaid tarvitanud südamerohtu, mis sisaldas meldooniumit ja ta polnud teadlik, et see lisati dopinguainete alla. Mullu juunis määrati Šarapovale kaheaastane võistluskeeld, mille Rahvusvaheline Spordiarbitraaž lühendas 15 kuule.
Šarapova jõudis tänavustel USA lahtistel 16 parema sekka ja pääses sama kaugele ka eelmisel nädalal Pekingis peetud kõrgetasemelisel turniiril, kuid kaotas seejärel maailma esireketiks tõusnud Simona Halepile.
Hong Kongis peetaval WTA turniiril jõudsid finaali 6. asetatud venelanna Anastassia Pavljutšenkova (WTA 21.), kes alistas 6:3, 6:4 hiinlanna Qiang Wangi (WTA 48.) ning 7. asetatud Austraaliat esindav Daria Gavrilova (WTA 22.), kes oli 6:0, 7:5 parem ameeriklanna Jennifer Bradyst (WTA 70.). | Šarapova jõudis enam kui kaheaastase vaheaja järel WTA turniiril finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vabapääsmega Tianjini põhitabelisse koha saanud Šarapova (WTA 86.) alistas turniiril 3. asetatud Pengi (WTA 25.) tund ja 18 minutit kestnud kohtumises 6:3, 6:1.
Finaalis läheb Šarapova vastamisi 19-aastase valgevenelanna Arina Sabalenkaga, kes paikneb maailma edetabelis 102. real. Sabalenka oli poolfinaalis 6:1, 6:3 parem itaallanna Sara Erranist (WTA 280.), kellele see oli esimene turniir pärast kahekuulist dopingukeeldu.
Šarapova jõudis viimati WTA turniiri finaali 2015. aasta maikuus, kui ta triumfeeris Rooma turniiril. Ühtekokku on Šarapova võitnud 35 WTA turniiri. Sabalenka pole kunagi varem WTA turniiril finaali jõudnud.
30-aastane Šarapova naasis tänavu kevadel 15-kuulise dopingukaristuse järel võistlustulle. 2016. aasta Austraalia lahtistel andis Šarapova positiivse dopinguproovi, põrudes meldooniumiga, mis oli 1. jaanuarist lisandunud keelatud ainete nimekirja. Šarapova sõnul oli ta aastaid tarvitanud südamerohtu, mis sisaldas meldooniumit ja ta polnud teadlik, et see lisati dopinguainete alla. Mullu juunis määrati Šarapovale kaheaastane võistluskeeld, mille Rahvusvaheline Spordiarbitraaž lühendas 15 kuule.
Šarapova jõudis tänavustel USA lahtistel 16 parema sekka ja pääses sama kaugele ka eelmisel nädalal Pekingis peetud kõrgetasemelisel turniiril, kuid kaotas seejärel maailma esireketiks tõusnud Simona Halepile.
Hong Kongis peetaval WTA turniiril jõudsid finaali 6. asetatud venelanna Anastassia Pavljutšenkova (WTA 21.), kes alistas 6:3, 6:4 hiinlanna Qiang Wangi (WTA 48.) ning 7. asetatud Austraaliat esindav Daria Gavrilova (WTA 22.), kes oli 6:0, 7:5 parem ameeriklanna Jennifer Bradyst (WTA 70.).
### Response:
Šarapova jõudis enam kui kaheaastase vaheaja järel WTA turniiril finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste toetus on keskmisest suurem Keskerakonnale (33 protsenti, meestest 25 protsenti), Reformierakonnale (27 protsenti, meestest 24 protsenti) ja Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale (12 protsenti, meestest kaheksa protsenti). EKRE-t aga toetavad rohkem mehed (16 protsenti, naistest üheksa protsenti).
Suurim erinevus sotsiaaldemograafilistes jaotustes ilmneb traditsiooniliselt vastaja rahvuse pinnalt. Eestlastest valijate eelistustes on esikohal Reformierakond 30 protsendiga. Järgnevad Keskerakond 18 ja EKRE 16 protsendiga. Eestlastest toetab Sotsiaaldemokraatlikku erakonda 12, IRL-i kaheksa, Rohelisi ja Vabaerakonda mõlemat neli protsenti.
Muust rahvusest valijate seas on esikohal Keskerakond 75-protsendise toetusega. Teistest erakondadest pälvivad mõningal määral mitte-eestlaste toetust ka Sotsiaaldemokraatlik erakond ja Reformierakond - mõlemad viis protsenti.
Keskerakonna toetus on endiselt kõige suurem 65-74-aastaste (34 protsenti) ja 75 aastast vanemate vastajate (39 protsenti) seas. 50-64-aastaste seas on Keskerakonna toetus võrdne Reformierakonnaga (26-27 protsenti). 35-49-aastaste vanusegrupis on aga liidriks Reformierakond 26 protsendiga (Keskerakond 22 protsenti). Alla 25-aastastest toetab Keskerakonda 27 ja Reformierakonda 23 protsenti. 25-34-aastastest Keskerakonda 30 ja Reformierakonda 22 protsenti.
EKRE toetus on keskmisest suurem 65-74-aastaste vanusegrupis (21 protsenti); sotsiaaldemokraatidel aga 50 aastast nooremate seas (18-24- ja 35-49-aastastest 13 protsenti).
Madalama haridusega valijad toetavad keskmisest enam Keskerakonda ja EKRE-t. Kõrgharidusega vastajad aga Reformierakonda (31 protsenti) ja sotsiaaldemokraate (13 protsenti). Keskerakonna toetus kõrgharidusega vastajate seas on 23, EKRE-l üheksa protsenti.
Linnaelanike seas on populaarseim Keskerakond 33 protsendiga (maal toetab neid vaid 21 protsenti). Ka Reformierakonna toetus on veidi kõrgem linnas (27 protsenti, maal 22 protsenti). Maaelanike seas on linnaelanikega võrreldes suurem toetus EKRE-le (22 protsenti, linnas vaid 8 protsenti).
Keskerakonna toetus on suurim kõige nende vastajate seas, kelle pere liikme keskmine sissetulek kuus jääb 201 ja 650 euro vahele. Vastajate seas keskmise sissetulekuga üle 650 euro on liidriks Reformierakond (29 protsenti). Selles sissetulekugrupis on keskmisest suurem ka sotsiaaldemokraatide toetus (15 protsenti). EKRE toetus on suurim 301-500-eurose keskmise sissetuleku puhul. | EKRE-t valivad rohkem mehed, teisi suuremaid erakondi naised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste toetus on keskmisest suurem Keskerakonnale (33 protsenti, meestest 25 protsenti), Reformierakonnale (27 protsenti, meestest 24 protsenti) ja Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale (12 protsenti, meestest kaheksa protsenti). EKRE-t aga toetavad rohkem mehed (16 protsenti, naistest üheksa protsenti).
Suurim erinevus sotsiaaldemograafilistes jaotustes ilmneb traditsiooniliselt vastaja rahvuse pinnalt. Eestlastest valijate eelistustes on esikohal Reformierakond 30 protsendiga. Järgnevad Keskerakond 18 ja EKRE 16 protsendiga. Eestlastest toetab Sotsiaaldemokraatlikku erakonda 12, IRL-i kaheksa, Rohelisi ja Vabaerakonda mõlemat neli protsenti.
Muust rahvusest valijate seas on esikohal Keskerakond 75-protsendise toetusega. Teistest erakondadest pälvivad mõningal määral mitte-eestlaste toetust ka Sotsiaaldemokraatlik erakond ja Reformierakond - mõlemad viis protsenti.
Keskerakonna toetus on endiselt kõige suurem 65-74-aastaste (34 protsenti) ja 75 aastast vanemate vastajate (39 protsenti) seas. 50-64-aastaste seas on Keskerakonna toetus võrdne Reformierakonnaga (26-27 protsenti). 35-49-aastaste vanusegrupis on aga liidriks Reformierakond 26 protsendiga (Keskerakond 22 protsenti). Alla 25-aastastest toetab Keskerakonda 27 ja Reformierakonda 23 protsenti. 25-34-aastastest Keskerakonda 30 ja Reformierakonda 22 protsenti.
EKRE toetus on keskmisest suurem 65-74-aastaste vanusegrupis (21 protsenti); sotsiaaldemokraatidel aga 50 aastast nooremate seas (18-24- ja 35-49-aastastest 13 protsenti).
Madalama haridusega valijad toetavad keskmisest enam Keskerakonda ja EKRE-t. Kõrgharidusega vastajad aga Reformierakonda (31 protsenti) ja sotsiaaldemokraate (13 protsenti). Keskerakonna toetus kõrgharidusega vastajate seas on 23, EKRE-l üheksa protsenti.
Linnaelanike seas on populaarseim Keskerakond 33 protsendiga (maal toetab neid vaid 21 protsenti). Ka Reformierakonna toetus on veidi kõrgem linnas (27 protsenti, maal 22 protsenti). Maaelanike seas on linnaelanikega võrreldes suurem toetus EKRE-le (22 protsenti, linnas vaid 8 protsenti).
Keskerakonna toetus on suurim kõige nende vastajate seas, kelle pere liikme keskmine sissetulek kuus jääb 201 ja 650 euro vahele. Vastajate seas keskmise sissetulekuga üle 650 euro on liidriks Reformierakond (29 protsenti). Selles sissetulekugrupis on keskmisest suurem ka sotsiaaldemokraatide toetus (15 protsenti). EKRE toetus on suurim 301-500-eurose keskmise sissetuleku puhul.
### Response:
EKRE-t valivad rohkem mehed, teisi suuremaid erakondi naised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas on Riia linn viimase kümne aasta jooksul muutunud nii füüsiselt kui ka inimeste mõtteviisis?
Kümme aastat tagasi märkasime äkitselt, et me oleme kaotanud oma vanalinna. See oli šokk. Läksid vanalinna ja seal oli ainult välismaalased ja ööelu. Nüüd oleme teda tasapisi tagasi saamas. Viimasel ajal on tekkinud palju kohalike algatusi, ühe tänava või kvartali rahvas teeb midagi koos. Meil on ka selline liikumine nagu Occupy Riga. See pole skvottimine mitte elamiseks, vaid ajutisteks kultuurisündmusteks. Asi algas majanduskriisi aegu, mil paljud luksuspoed sulgesid uksed ja neis toimus näiteks kaasaegse kunsti sündmus „Survival Kit“. Selline ruumide uuskasutus on Riias omamoodi traditsioon.
Meil on muidugi probleem linnavalitsuse ja linnapeaga. Nad plaanivad näiteks ühissõidukiliine, ilma et nad suhtleksid selles osas linnaosade elanike või asumiaktivistidega. Või teisalt: Krišjānis Baronsi tänavale ehitati laste mänguväljak, kus ei ole ühtegi puud. Palaval päeval on seal väga tolmune ja päike lõõskab lagipähe. See ei ole laste jaoks. Aga linn ehitas selle elanike vastuseisust hoolimata. Paljud on pettunud, ei mõista, miks neid muudatusi just niimoodi tehakse, ja tajuvad Riia kesklinna aina vähem oma ruumina. Selle suhtes tuleb midagi ette võtta.
Kui kaua linnapea Nils Ušakovs juba võimul on olnud?
Kaheksa aastat. Aga tal on linna volikogus vaid napp 53% enamus. Nii et olukord võib muutuda. Kui valimiste osalus oleks kõrgem, oleks meil võib-olla linnapeaks keegi teine. Näiteks Aivars Lembergs sai Ventspilsi linnapeaks ainult 7000 häälega. Osalusprotsent inimeste hulgas, kes üldse valida said, oli Ventspilsis ainult 30.
Paljud peavad teid Läti üheks paremaks kultuuriesseistiks. Milliseid tendentse näete praeguses kultuurielus?
Meie praegune kultuuriminister Dace Melbārde on Rahvuslaste Ühendusest (Nacionālā apvienība). Ta kasvas välja ministeeriumi oma töötajate hulgast, nii et ehkki ta astus ministriks saades erakonna liikmeks, ei ole ta rangelt võttes poliitik. Kuid ta räägib viimasel ajal üha rohkem sellest, et Läti kultuurielu ei põhine piisavalt läti keelel ja läti traditsioonilistel väärtustel. Ma arvan, et enamik nüüdisaegse kultuuriga tegelevaid institutsioone töötab suuresti riigist sõltumatult, näiteks teatrifestival „Homo novus“ või nüüdisaegse eksperimentaalmuusika festival „Skaņu mežs“. Paljud neist saavad küll toetust Läti Kultuurkapitalilt, aga on siiski keerulises olukorras ning enamik vahenditest tuleb väljastpoolt riigisektorit. Enamik kultuuriministeeriumi toetusest kulub laulupeole ja järgmisel aastal ka Läti vabariigi 100 aasta juubeli pidustustele.
Kuidas suhtutakse Läti vabariigi 100. aastapäeva tähistamise kultuuriprogrammi?
Ma arvan, et juba praegu ollakse kogu sellest järgmiseks aastaks plaanide tegemisest tüdinenud. Kostab üha rohkem hääli, mis ütlevad, et ärme teeme üldse midagi, väikesemahulisest tähistamisest piisab, ärme lihtsalt raiskame raha. Küllap oleme harjunud olema rahulolematud riigi kulutustega. Me arutame alatasa, kui palju raha on kasutatud valesti, kuidas ei peaks ehitama seda või teist. Niisamuti on ka LV 100ga. Aga vähemasti läheb osa sellest rahast ka töötasudeks filmirežissööridele, lavastajatele, näitlejatele või heliloojatele. Ma arvan, et oleme oma riigi ettevõtmistes nii palju kordi pettunud, et ma kardan, et ka järgmine, LV 100 aasta on paljudele pettumus. Võib-olla me ei oskagi selliseid asju tähistada.
Eestis on EV 100 kandvaks ideeks kingitused oma riigile.
Meil on ka midagi sellesarnast.
Huvitav, et ka Soomes.
Lätlastel oli veel mõte kinkida eestlastele ja leedulastele kook. Sünnipäevakook. Ja viia see naabritele mööda Balti keti trajektoori. Augustis tehtigi see ära. Kõik naersid selle üle. Päris jabur viis raha kulutada.
Eestis tekkis sel suvel terav laulupeo diskussioon, kuhu lisas hagu ühe korea päritolu Vene-meelseks peetava poliitiku arvamus, et laulupeol võiks olla ka mõni venekeelne laul. Ka Lätis on tugev laulupidude traditsioon, millised on siinsed selleteemalised arutelud?
Jutt käib ainult rahast. Aga kui rääkida venelastest, siis Lätti on viimasel ajal pagenud üksjagu Vene intelligentsi. Näiteks filmiinimesed Vitali Manski või Sergei Loznitsa või luuletaja Dmitri Kuzmin. Nad on rajanud siin uue kodu ja nende tegevus on hakanud ka kohalikku keskkonda mõjutama.
Manski reageeris näiteks ühele venekeelses Delfis ilmunud artiklile, kus keegi oli avaldanud paari filmi kohta väga Kremli-meelseid arvamusi. Manski kirjutas, et Venemaalgi ei ole keegi nende filmide kohta kunagi sellises stiilis arvustusi näinud. Inimesed, kes kirjutavad Lätis vene keeles on Kremli-meelsemad kui Venemaa venelased. See eri tüüpi venelaste omavaheline põrkumine siin Lätis oli huvitav olukord.
Ma olen aru saanud, et Läti administratiivne kujunemine oli keerukas. Kas see regionaalne mitmetahulisus püsib seniajani?
Meil elab regioonides nii vähe inimesi, et see ei ole väga tajutav. Me ei tunne oma ajalugu nii hästi, et suudaksime neid erisusi elus hoida. Latgale eristub nii murde kui ka vaesuse poolest. Riik on aastaid püüdnud Latgalesse pumbata ELi raha. Sealne eripära on ka piirnemine Venemaaga ja sellest tulenev salakaubandus. Latgales on normaalseid poliitilisi struktuure väga raske üles ehitada, sest illegaalse raha mõju on väga suur. Nõustutakse illegaalse äriga, paljudele on see vastuvõetav. Vähemasti palju rohkem kui Riias.
Kuidas mõjutab Lätit tõsiasi, et üle poole elanikest elab Riias?
Raske öelda, sest ma ise elan ju Riias. Aga vahel, kui käin bussiga Ventspilsis või Daugavpilsis või Liepājas, kuulen kaassõitjate vestlusi ja taipan, et nende elu on väga teistsugune. Paljudel on probleeme tervise, sissetuleku ja sotsiaalkindlusega. Reaalsed, igapäevased probleemid. Siin Riias on eluga hakkama saada pisut lihtsam. Sellepärast paljud lätlased Riiga kolivadki.
Kas Vene propaganda mõju Lätis on midagi tõelist või on see selline mugav jututeema?
Ma arvan küll, et see on reaalne ja mitte isegi niivõrd sealse riigiomanduses telekanalite ametlik propaganda. Nende mõju ei ole märkimisväärne, ehkki ilmselt on inimesi, kes neid vaatavad. Aga hiljuti näiteks olid teemaks vene trollifarmide toetatud internetimeemid Hillary Clintoni vastu, kuidas ta kavatseb Ameerikas rakendada šariaadiseadused. Väljamõeldud, absurdsed, aga Facebookis kinnimakstud sõnumid, mis mõjutasid mitte ainult Ameerika valijaid, vaid ka lätlasi. Ma mäletan, et kuidas Lätis suhtumine Hillary Clintonisse muutus – paljud poliitikud ja ajakirjanikud kirjutasid, et ega see Clintongi hea ole. Arvan, et see oli eduka Vene propagandategevuse kaja Lätis.
Kuidas Trump Lätist vaadates paistab?
Oleneb, kellelt küsida.
Eestis on viimasel ajal esile kerkinud EKRE, kelle seisukohad on marurahvuslikud ja protektsionistlikud. Nende toetus on tõusnud 6-7 protsendilt pea 20ni ja mõõdukamalt rahvuslik IRL on pildilt peaaegu kadunud. Milliseid tendentse Läti konservatiivsete erakondade puhul olete märganud?
Meil ei ole klassikaliselt konservatiivset parteid. Ühtsus (Vienotība) on ühendpartei. 1990ndate algusest peale oli peamine poliitiline vastandus lätlased versus venelased. Vene erakonnad moodustasid ühendpartei Koosmeel (Saskaņa), kuid läti erakonnad võitlevad endiselt omavahel. Meil ei olnud kaua ühtegi liberaalset erakonda, selline tekkis alles viimaste valimistega – Läti Arengu Eest (Latvijas Attīstībai) –, kuid nad ei osutunud valituks. Sel aastal proovisid kätt ka kohalikel valimistel ja järgmisel aastal lähevad nad uuesti parlamendivalimistele. Augustis eraldus sellest erakonnast rühm, kes moodustas uue erakonna – Liikumine Poolt! (Kustība Par) – ja see üritab pälvida nii lätlaste kui ka Euroopa-meelsete venelaste hääli. Nende esindajate hulgas on palju akadeemilise taustaga inimesi. Viimasel ajal on rohkem toetust kogunud ka Uued Konservatiivid (Jaunā konservatīvā partija), eeskätt tänu karismaatilistele juhtidele. Nende uus liider on Juta Strīķe, kes töötas varem korruptsiooni vastu võitlemise büroos. Uute Konservatiivide ainus teema ongi praegu korruptsioon.
Mis on teie meelest praegu Lätis peamine poliitiline vastasseis?
Traditsiooniline versus uus, kohalik versus globaalne, avatus versus suletus. Nende teemade üle tahavad valijad arvamust avaldada. Ja aus poliitika versus valelik. Nii et järgmise aasta parlamendivalimised tulevad igatahes huvitavad.
2008. aasta võlakriis tabas Lätit eriti rängalt. Millised seosed on tollase olukorra ja praeguste ühiskondlike lõhede vahel?
Tegu on sotsioloogilise fenomeniga, hirmuga muutuste ees. Varem, 1990ndatel oli kõik pidevas muutumises. Me lootsime, et Euroopas ootab meid uus elu ja kõik saab korda. See lootus on nüüd kuhugi kadunud. Rahanduskriisi aegu kogesime omal nahal, et meie elu saab minna mitte ainult paremaks, vaid ka halvemaks. Nüüd püüeldakse tagasi stabiilsuse poole. Võib-olla koges osa inimesi, et väga suur avatus ei ole nende huvides. Kõik siiski muutub. Võib-olla enam mitte nii kiiresti, võib-olla rohkem lainetena. Eeskätt tuleneb see põlvkondade vahetusest. Peale tulevad noored, kes tahavad asju arutada avatumalt. Need on inimesed, kellel on kontakte eakaaslastega mujal Euroopas, kes reisivad rohkem kui nende eelkäijad.
Mitmel pool toimub maailmavaateline getostumine. Tekivad homogeense maailmapildiga saarekesed. On see ka Lätis nii?
Muidugi, aga nüüdisühiskonnas puutuvad kogukonnad siiski üha rohkem kokku. Kui te lähete Riias sellisse kohta nagu Kaņepes Kultūras centrs, siis sealsed inimesed ei osale tõrvikurongkäikudes. Ma arvan, et digimeedia teeb oma töö ja me näeme palju rohkem lahknevaid seisukohti. Loen inimeste kommentaare, mõtlen, et need on kohutavad ega suuda uskuda, et nii võib üldse mõelda, ja nemad loevad meie omi ja mõtlevad samamoodi: millised kohutavad inimesed. Aga me teeme tutvust ja see on esimene samm üksteisest arusaamise poole.
Teie olete Lätis vist pigem avatuse pooldaja. Mis paneks teie arvates muutuste kartjaid vähem hirmu tundma? Mis oleks teie vastus neile?
Ma arvan, et see on arusaamatus ja et avatus on tegelikult ka neile hea. Ma mõistagi ei saa seda öelda otse, ma ei saa öelda inimesele näkku, et sa ei saa asjadest aru, sest see ei tõesta talle mitte midagi.
Te rääkisite tõrvikumarssidest. Kas sellised etenduslikud poliitilised meeleavaldused tõmbavad Lätis ka noori? Kui jah, siis milliseid?
Ikka tõmbavad. 1990ndatel olid marurahvuslaste eesotsas 60ndates inimesed, nüüd on eestvedajad 20sed. Ka neil on oma taust. Nad ei ole nõukogude ajal koolis käinud, nad kasvasid 1990ndatel hoopis teises olukorras ja ehkki samas sektoris, on ka nende poliitilised ideed hoopis teistsugused. Aga mingit spetsiifilist ühiskondlikku gruppi nende hulgas küll täheldada ei saa. Nad ei ole töölised ega põlluharijad ega reklaamiinimesed. Võib-olla määrab kõige rohkem siiski perekonna mõju. Aga sealsamas – ka minu poeg oli kuueteistkümneselt paras rahvuslane. Ta tegi endale isegi läti rahvusornamendiga tätoveeringu, selle Jumise märgi, mis on peaaegu pool haakristi. Kuuldavasti küsisid vahel vene poisid talt öösiti linna peal, mida see märk tähendab. Nüüd on ta vegan, toetab loomade õiglast kohtlemist ja tegeleb hoopis teiste asjadega.
Tahab ta nüüd oma vana tätoveeringu eemaldada?
(Naerab.) Ma pole küsinud.
Kas korruptsioon puudutab Lätis eeskätt mõnda kindlat erakonda või on see Läti poliitikas laiem teema?
Kõige nähtavam korruptsioonis süüdistatav poliitik on muidugi Aivars Lembergs. Korruptsiooniga võitluse teravik on suunatud kohtu aegluse vastu. Kui keegi jääb vahele, ei tähenda see ometi, et ta pannakse vangi. Lembergsi kohtuprotsess riigiga kestab juba üle kümne aasta. Samal ajal võib ta olla ametis ja kandideerida. Asi ei olegi niivõrd suure nähtavusega poliitikutes, kuivõrd taustajõududes. 1990ndatel oli paljudel ärimeestel huvi korrumpeerida poliitikuid. Nad püüdsid üheaegselt toetada mitut erakonda. Liikus kuulujutte, et Lembergs olevat andnud otseselt ümbrikus raha parlamendisaadikutele. Nii oli tal oma valimismasin – umbes 25 inimest, kes hääletasid, nagu tal vaja oli. Seda ei suudetud küll tõestada, aga usun, et täpselt nii see käiski. Nüüd on Lembergsil tihedam side Roheliste ja Talurahva Liiduga (Zaļo un Zemnieku savienība).Ametlikult on tal küll vaid väike regionaalne erakond Läti ja Ventspilsi Eest (Latvijai un Ventspilij), millel on Talurahva liiduga koostööleping. Kuid selle kaudu on tal võimalus istuda laua taga inimestega, kes osalevad valitsuse töös. Samal ajal on tal kukil korruptsioonisüüdistusega kohtuasi.
Aga kohtu alla on läinud vaid altkäemaksu võtjad. Või ka andjad?
Just praegu on kohtu all Läti Raudtee endine juht, kes peeti oma autos kinni miljoni euroga, mille oli talle andnud Eesti ärimees Oleg Ossinovski.
Kurioosumina tuleb muidugi märkida, et tegu on ühe erakonna juhi isaga.
Ta vahistati kaks aastat tagasi, aga selle ajaga pole õieti midagi toimunud. Tema naine pakkus, et ta võib maksta abikaasa eeluurimisvanglast väljapäästmise eest 400 000 eurot, aga hiljuti vähendas kohus kautsjoni 200 000-le. Nii et jah …
Läti iseseisvuse saavutamine 100 aastat tagasi oli mõnevõrra keerukam kui Eestis: siin võitles õige mitu armeed ja ka lätlased võitlesid mitmel poolel. Kuidas seda komplitseeritud olukorda Läti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul käsitletakse?
Eks akadeemilisi arutelusid ja konverentse ikka toimub. Aga laiemat käsitlust on olulisem vähem.
Või ka hilisemad perioodid viimasest sajast aastast. Lätis oli kunagi ju ka arvestatav juudi elanikkond. Või on Läti ühiskond nendest aruteludest väsinud?
Ma arvan, et ei ole väsinud, sest arutlema pole üldse hakatudki. Ehkki mõned intellektuaalid neid arutelusid ootavad, ei meeldi lätlastele meenutada ajaloolisi rahvuslikke traumasid. Kuid on muid arenguid. Viimase holokausti mälestuspäeva ajal näiteks tulid Rumbula metsa, kus hukati ühe päeva jooksul vist tuhatkond inimest, väga paljud lätlased ja panid sinna mälestuseks küünlaid. Täiesti rohujuure tasandi initsiatiiv, mis ei olnud seotud ühegi organisatsiooniga. Tuldi kohale Facebooki sündumusekutse peale. See oli huvitav ühiskondlik areng ja ma arvan, et selliseid mitteformaalseid, mitteriiklikke asju tuleb ajaloo keerukust puudutavates küsimustes veel.
Kas on veel teemasid, mis Läti 100. aastapäeva valguses vääriks rohkem käsitlemist?
Üks selline teema on kindlasti lustratsioon. KGB arhiive ju ei avatud ja kaastöötajate nimesid ei avalikustatud. See on endiselt raske koorem kanda, sest paljud neist töötavad poliitikas ja mõjutavad ühiskonda. Need inimesed lihtsalt ei räägi oma minevikust. Mõned neist on muidugi ka väga kõrges eas. Samas süüdistatakse paljusid poliitikuid juba ka selles, et nad kuulusid mitte parteisse, vaid selle noorteorganisatsiooni, komsomoli.
Milline oleks Lätis õiglane viis selle küsimuse käsitlemiseks?
On ju olemas edukas näide – Saksamaa. Lustratsiooni meenutatakse Lätis sageli ja on inimesi, kes kirjutavad, et tuleb avada arhiivid ja kahetseda. Ma arvan, et küsimus ongi mingis ametlikus ja avalikus kahetsemises Nõukogude ajal toimunu pärast.
Eestis kõlab tihti retoorika, et oli okupatsioon ja okupeerisid venelased.
Ja meie olime lihtsalt ohvrid ega puutunud asjasse. Ma arvan, et okupatsioonist rääkimine on paljudele lätlastele lihtsalt kaitsekilp, et sellest kõigest mitte rääkida. Ometi läti ühiskond ju tegi koostööd Nõukogude režiimiga. Me peame mõistma selle koostöö mehhanisme ja seda, kuidas see meid mõjutas. Ja ma ei mõtle 1940-50ndaid, vaid ka näiteks 1970ndaid aastaid. See oli kollaboratsioon valitseva režiimiga. Hiljuti kirjutas [Vene teatrilavastaja Kirill Serebrennikovi vahistamise kohta] ühe pika essee Ivan Võrõpajev. Me tõlkisin selle läti keelde ja meie kultuuriportaal Satori avaldas selle. Väga palju lätlased lugesid ja arutasid seda teksti. Võrõpajev kirjutab vajadusest Venemaal kommunistlik minevik kriminaliseerida. Ta kirjutab, et praegu Venemaal toimuv on väga seotud selle riigi kommunistliku ajalooga. Ta kirjutab niisamuti lustratsioonist ja sellest, et Venemaa saab vabaks alles siis, kui selle nabanööri läbi lõikab. Me oleme Venemaa ja tema probleemidega väga seotud. Me ei asu temast kuigi kaugel. Ma ei mõtle vaid geograafiat. Ma mõtlen kultuuriruumi sidemeid.
Kas läti ühiskonnas on tendentse, mille puhul teile tundub, et need on nõukogude perioodi ühiskondliku mõtteviisi jätk?
Me kohaneme väga vaevaliselt olukorraga, et inimestel ongi erinevad seisukohad. Me arvame endiselt, et on ainult üks õige viis, kuidas midagi teha ja ühiskonda ehitada. Arvame endiselt, et probleemide lahendamisega, haigetele ja vaestele raha andmisega peab tegelema riik ja valitsus, mitte ühiskond. Meie ühiskonnas leidub väga vähe isiklikku initsiatiivi. Lätlaste erakonnaliikmesus on üks Euroopa madalamaid. Lätis on erakondi, millel on paarsada liiget. Mõnedel vanadel olijatel ulatub see arv ka tuhandetesse, aga need pole ju aktiivsed liikmed, nad lihtsalt on kunagi liitunud. Meile ei meeldi osaleda poliitikas, sest me arvame, et erakonda kuulumine on räpane värk, sest ka parteisse kuulumine nõukogude ajal oli seda. Sest ega Kommunistlik Partei olnud ju mingi erakord lääne demokraatia mõistes, vaid inimeste kontrollimise mehhanism, millega sai peale suruda teatud ideoloogiat.
Millises seisus on Lätis vasakpoolsus?
Meil ei ole klassikalisi vasak- ja parempoolseid poliitikuid. Ja enam ei ole neid vaja ka. See muutus on toimumas igal pool, mitte ainult Lätis. Tavapärane erisus vasak- ja parempoolse poliitika vahel on möödanik, erimeelsused kerkivad teiste probleemide ümber.
Millised mõjud tänapäeva Lätis pärinevad 1990ndatest?
Kõik mõjutab kõike, asi pole ainult konkreetses ajalooperioodis. On näiteks teatud inimrühm, kes teenis oma raha suuresti 1990ndatel – erastades ja erastatut edasi müües. Nad teenisid raha ka mitte kõige korrektsemal viisil. Tollal toimus palju kriminaalset, ka äris. Praegu on nad rikkad inimesed. Muidugi nad mõjutavad väga erineval moel Läti ühiskonda ja poliitikat. Sellepärast üldiselt ei arvata Lätis rikastest inimestest hästi. Öeldakse, et puhaste kätega raha ei tee.
Millisena paistab Eesti Lätist vaadatuna?
Te vist olete igapäevaelus palju praktilisemad. Leiutate uusi lahendusi, eriti digivaldkonnas.
Arvan, et meie oleme rohkem mures oma rahvusidentiteedi pärast, et Eestis sellest ehk nii palju ei räägita. Me räägime siiamaani, mida tähendab olla lätlane, kuidas me peame ellu jääma, kuidas me peame säilitama oma keele. Me oleme väga mures läti keele puhtuse pärast. Kardame endiselt vene või inglise keele mõju oma keelele. Ma räägime väga palju arvudest. Kui palju meid on, kui palju meist sünnib välismaal, kui paljud elavad veel Lätis, palju meil lapsi on, kuidas saada rohkem lapsi. Lätlastele vist lihtsalt meeldib elada hävimisohus.
Miks?
Inimestele meeldib oht. See annab adrenaliini. Karta on ju huvitav. Miks meeldib inimestele kihutada kiire autoga või hüpata alla kaljunukilt? Muidu võiks ju lihtsalt elada ja elu nautida, aga tulevikku karta on huvitavam.
Artikkel 13. oktoobri Sirbist. | Lätlastele vist lihtsalt meeldib elada hävimisohus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas on Riia linn viimase kümne aasta jooksul muutunud nii füüsiselt kui ka inimeste mõtteviisis?
Kümme aastat tagasi märkasime äkitselt, et me oleme kaotanud oma vanalinna. See oli šokk. Läksid vanalinna ja seal oli ainult välismaalased ja ööelu. Nüüd oleme teda tasapisi tagasi saamas. Viimasel ajal on tekkinud palju kohalike algatusi, ühe tänava või kvartali rahvas teeb midagi koos. Meil on ka selline liikumine nagu Occupy Riga. See pole skvottimine mitte elamiseks, vaid ajutisteks kultuurisündmusteks. Asi algas majanduskriisi aegu, mil paljud luksuspoed sulgesid uksed ja neis toimus näiteks kaasaegse kunsti sündmus „Survival Kit“. Selline ruumide uuskasutus on Riias omamoodi traditsioon.
Meil on muidugi probleem linnavalitsuse ja linnapeaga. Nad plaanivad näiteks ühissõidukiliine, ilma et nad suhtleksid selles osas linnaosade elanike või asumiaktivistidega. Või teisalt: Krišjānis Baronsi tänavale ehitati laste mänguväljak, kus ei ole ühtegi puud. Palaval päeval on seal väga tolmune ja päike lõõskab lagipähe. See ei ole laste jaoks. Aga linn ehitas selle elanike vastuseisust hoolimata. Paljud on pettunud, ei mõista, miks neid muudatusi just niimoodi tehakse, ja tajuvad Riia kesklinna aina vähem oma ruumina. Selle suhtes tuleb midagi ette võtta.
Kui kaua linnapea Nils Ušakovs juba võimul on olnud?
Kaheksa aastat. Aga tal on linna volikogus vaid napp 53% enamus. Nii et olukord võib muutuda. Kui valimiste osalus oleks kõrgem, oleks meil võib-olla linnapeaks keegi teine. Näiteks Aivars Lembergs sai Ventspilsi linnapeaks ainult 7000 häälega. Osalusprotsent inimeste hulgas, kes üldse valida said, oli Ventspilsis ainult 30.
Paljud peavad teid Läti üheks paremaks kultuuriesseistiks. Milliseid tendentse näete praeguses kultuurielus?
Meie praegune kultuuriminister Dace Melbārde on Rahvuslaste Ühendusest (Nacionālā apvienība). Ta kasvas välja ministeeriumi oma töötajate hulgast, nii et ehkki ta astus ministriks saades erakonna liikmeks, ei ole ta rangelt võttes poliitik. Kuid ta räägib viimasel ajal üha rohkem sellest, et Läti kultuurielu ei põhine piisavalt läti keelel ja läti traditsioonilistel väärtustel. Ma arvan, et enamik nüüdisaegse kultuuriga tegelevaid institutsioone töötab suuresti riigist sõltumatult, näiteks teatrifestival „Homo novus“ või nüüdisaegse eksperimentaalmuusika festival „Skaņu mežs“. Paljud neist saavad küll toetust Läti Kultuurkapitalilt, aga on siiski keerulises olukorras ning enamik vahenditest tuleb väljastpoolt riigisektorit. Enamik kultuuriministeeriumi toetusest kulub laulupeole ja järgmisel aastal ka Läti vabariigi 100 aasta juubeli pidustustele.
Kuidas suhtutakse Läti vabariigi 100. aastapäeva tähistamise kultuuriprogrammi?
Ma arvan, et juba praegu ollakse kogu sellest järgmiseks aastaks plaanide tegemisest tüdinenud. Kostab üha rohkem hääli, mis ütlevad, et ärme teeme üldse midagi, väikesemahulisest tähistamisest piisab, ärme lihtsalt raiskame raha. Küllap oleme harjunud olema rahulolematud riigi kulutustega. Me arutame alatasa, kui palju raha on kasutatud valesti, kuidas ei peaks ehitama seda või teist. Niisamuti on ka LV 100ga. Aga vähemasti läheb osa sellest rahast ka töötasudeks filmirežissööridele, lavastajatele, näitlejatele või heliloojatele. Ma arvan, et oleme oma riigi ettevõtmistes nii palju kordi pettunud, et ma kardan, et ka järgmine, LV 100 aasta on paljudele pettumus. Võib-olla me ei oskagi selliseid asju tähistada.
Eestis on EV 100 kandvaks ideeks kingitused oma riigile.
Meil on ka midagi sellesarnast.
Huvitav, et ka Soomes.
Lätlastel oli veel mõte kinkida eestlastele ja leedulastele kook. Sünnipäevakook. Ja viia see naabritele mööda Balti keti trajektoori. Augustis tehtigi see ära. Kõik naersid selle üle. Päris jabur viis raha kulutada.
Eestis tekkis sel suvel terav laulupeo diskussioon, kuhu lisas hagu ühe korea päritolu Vene-meelseks peetava poliitiku arvamus, et laulupeol võiks olla ka mõni venekeelne laul. Ka Lätis on tugev laulupidude traditsioon, millised on siinsed selleteemalised arutelud?
Jutt käib ainult rahast. Aga kui rääkida venelastest, siis Lätti on viimasel ajal pagenud üksjagu Vene intelligentsi. Näiteks filmiinimesed Vitali Manski või Sergei Loznitsa või luuletaja Dmitri Kuzmin. Nad on rajanud siin uue kodu ja nende tegevus on hakanud ka kohalikku keskkonda mõjutama.
Manski reageeris näiteks ühele venekeelses Delfis ilmunud artiklile, kus keegi oli avaldanud paari filmi kohta väga Kremli-meelseid arvamusi. Manski kirjutas, et Venemaalgi ei ole keegi nende filmide kohta kunagi sellises stiilis arvustusi näinud. Inimesed, kes kirjutavad Lätis vene keeles on Kremli-meelsemad kui Venemaa venelased. See eri tüüpi venelaste omavaheline põrkumine siin Lätis oli huvitav olukord.
Ma olen aru saanud, et Läti administratiivne kujunemine oli keerukas. Kas see regionaalne mitmetahulisus püsib seniajani?
Meil elab regioonides nii vähe inimesi, et see ei ole väga tajutav. Me ei tunne oma ajalugu nii hästi, et suudaksime neid erisusi elus hoida. Latgale eristub nii murde kui ka vaesuse poolest. Riik on aastaid püüdnud Latgalesse pumbata ELi raha. Sealne eripära on ka piirnemine Venemaaga ja sellest tulenev salakaubandus. Latgales on normaalseid poliitilisi struktuure väga raske üles ehitada, sest illegaalse raha mõju on väga suur. Nõustutakse illegaalse äriga, paljudele on see vastuvõetav. Vähemasti palju rohkem kui Riias.
Kuidas mõjutab Lätit tõsiasi, et üle poole elanikest elab Riias?
Raske öelda, sest ma ise elan ju Riias. Aga vahel, kui käin bussiga Ventspilsis või Daugavpilsis või Liepājas, kuulen kaassõitjate vestlusi ja taipan, et nende elu on väga teistsugune. Paljudel on probleeme tervise, sissetuleku ja sotsiaalkindlusega. Reaalsed, igapäevased probleemid. Siin Riias on eluga hakkama saada pisut lihtsam. Sellepärast paljud lätlased Riiga kolivadki.
Kas Vene propaganda mõju Lätis on midagi tõelist või on see selline mugav jututeema?
Ma arvan küll, et see on reaalne ja mitte isegi niivõrd sealse riigiomanduses telekanalite ametlik propaganda. Nende mõju ei ole märkimisväärne, ehkki ilmselt on inimesi, kes neid vaatavad. Aga hiljuti näiteks olid teemaks vene trollifarmide toetatud internetimeemid Hillary Clintoni vastu, kuidas ta kavatseb Ameerikas rakendada šariaadiseadused. Väljamõeldud, absurdsed, aga Facebookis kinnimakstud sõnumid, mis mõjutasid mitte ainult Ameerika valijaid, vaid ka lätlasi. Ma mäletan, et kuidas Lätis suhtumine Hillary Clintonisse muutus – paljud poliitikud ja ajakirjanikud kirjutasid, et ega see Clintongi hea ole. Arvan, et see oli eduka Vene propagandategevuse kaja Lätis.
Kuidas Trump Lätist vaadates paistab?
Oleneb, kellelt küsida.
Eestis on viimasel ajal esile kerkinud EKRE, kelle seisukohad on marurahvuslikud ja protektsionistlikud. Nende toetus on tõusnud 6-7 protsendilt pea 20ni ja mõõdukamalt rahvuslik IRL on pildilt peaaegu kadunud. Milliseid tendentse Läti konservatiivsete erakondade puhul olete märganud?
Meil ei ole klassikaliselt konservatiivset parteid. Ühtsus (Vienotība) on ühendpartei. 1990ndate algusest peale oli peamine poliitiline vastandus lätlased versus venelased. Vene erakonnad moodustasid ühendpartei Koosmeel (Saskaņa), kuid läti erakonnad võitlevad endiselt omavahel. Meil ei olnud kaua ühtegi liberaalset erakonda, selline tekkis alles viimaste valimistega – Läti Arengu Eest (Latvijas Attīstībai) –, kuid nad ei osutunud valituks. Sel aastal proovisid kätt ka kohalikel valimistel ja järgmisel aastal lähevad nad uuesti parlamendivalimistele. Augustis eraldus sellest erakonnast rühm, kes moodustas uue erakonna – Liikumine Poolt! (Kustība Par) – ja see üritab pälvida nii lätlaste kui ka Euroopa-meelsete venelaste hääli. Nende esindajate hulgas on palju akadeemilise taustaga inimesi. Viimasel ajal on rohkem toetust kogunud ka Uued Konservatiivid (Jaunā konservatīvā partija), eeskätt tänu karismaatilistele juhtidele. Nende uus liider on Juta Strīķe, kes töötas varem korruptsiooni vastu võitlemise büroos. Uute Konservatiivide ainus teema ongi praegu korruptsioon.
Mis on teie meelest praegu Lätis peamine poliitiline vastasseis?
Traditsiooniline versus uus, kohalik versus globaalne, avatus versus suletus. Nende teemade üle tahavad valijad arvamust avaldada. Ja aus poliitika versus valelik. Nii et järgmise aasta parlamendivalimised tulevad igatahes huvitavad.
2008. aasta võlakriis tabas Lätit eriti rängalt. Millised seosed on tollase olukorra ja praeguste ühiskondlike lõhede vahel?
Tegu on sotsioloogilise fenomeniga, hirmuga muutuste ees. Varem, 1990ndatel oli kõik pidevas muutumises. Me lootsime, et Euroopas ootab meid uus elu ja kõik saab korda. See lootus on nüüd kuhugi kadunud. Rahanduskriisi aegu kogesime omal nahal, et meie elu saab minna mitte ainult paremaks, vaid ka halvemaks. Nüüd püüeldakse tagasi stabiilsuse poole. Võib-olla koges osa inimesi, et väga suur avatus ei ole nende huvides. Kõik siiski muutub. Võib-olla enam mitte nii kiiresti, võib-olla rohkem lainetena. Eeskätt tuleneb see põlvkondade vahetusest. Peale tulevad noored, kes tahavad asju arutada avatumalt. Need on inimesed, kellel on kontakte eakaaslastega mujal Euroopas, kes reisivad rohkem kui nende eelkäijad.
Mitmel pool toimub maailmavaateline getostumine. Tekivad homogeense maailmapildiga saarekesed. On see ka Lätis nii?
Muidugi, aga nüüdisühiskonnas puutuvad kogukonnad siiski üha rohkem kokku. Kui te lähete Riias sellisse kohta nagu Kaņepes Kultūras centrs, siis sealsed inimesed ei osale tõrvikurongkäikudes. Ma arvan, et digimeedia teeb oma töö ja me näeme palju rohkem lahknevaid seisukohti. Loen inimeste kommentaare, mõtlen, et need on kohutavad ega suuda uskuda, et nii võib üldse mõelda, ja nemad loevad meie omi ja mõtlevad samamoodi: millised kohutavad inimesed. Aga me teeme tutvust ja see on esimene samm üksteisest arusaamise poole.
Teie olete Lätis vist pigem avatuse pooldaja. Mis paneks teie arvates muutuste kartjaid vähem hirmu tundma? Mis oleks teie vastus neile?
Ma arvan, et see on arusaamatus ja et avatus on tegelikult ka neile hea. Ma mõistagi ei saa seda öelda otse, ma ei saa öelda inimesele näkku, et sa ei saa asjadest aru, sest see ei tõesta talle mitte midagi.
Te rääkisite tõrvikumarssidest. Kas sellised etenduslikud poliitilised meeleavaldused tõmbavad Lätis ka noori? Kui jah, siis milliseid?
Ikka tõmbavad. 1990ndatel olid marurahvuslaste eesotsas 60ndates inimesed, nüüd on eestvedajad 20sed. Ka neil on oma taust. Nad ei ole nõukogude ajal koolis käinud, nad kasvasid 1990ndatel hoopis teises olukorras ja ehkki samas sektoris, on ka nende poliitilised ideed hoopis teistsugused. Aga mingit spetsiifilist ühiskondlikku gruppi nende hulgas küll täheldada ei saa. Nad ei ole töölised ega põlluharijad ega reklaamiinimesed. Võib-olla määrab kõige rohkem siiski perekonna mõju. Aga sealsamas – ka minu poeg oli kuueteistkümneselt paras rahvuslane. Ta tegi endale isegi läti rahvusornamendiga tätoveeringu, selle Jumise märgi, mis on peaaegu pool haakristi. Kuuldavasti küsisid vahel vene poisid talt öösiti linna peal, mida see märk tähendab. Nüüd on ta vegan, toetab loomade õiglast kohtlemist ja tegeleb hoopis teiste asjadega.
Tahab ta nüüd oma vana tätoveeringu eemaldada?
(Naerab.) Ma pole küsinud.
Kas korruptsioon puudutab Lätis eeskätt mõnda kindlat erakonda või on see Läti poliitikas laiem teema?
Kõige nähtavam korruptsioonis süüdistatav poliitik on muidugi Aivars Lembergs. Korruptsiooniga võitluse teravik on suunatud kohtu aegluse vastu. Kui keegi jääb vahele, ei tähenda see ometi, et ta pannakse vangi. Lembergsi kohtuprotsess riigiga kestab juba üle kümne aasta. Samal ajal võib ta olla ametis ja kandideerida. Asi ei olegi niivõrd suure nähtavusega poliitikutes, kuivõrd taustajõududes. 1990ndatel oli paljudel ärimeestel huvi korrumpeerida poliitikuid. Nad püüdsid üheaegselt toetada mitut erakonda. Liikus kuulujutte, et Lembergs olevat andnud otseselt ümbrikus raha parlamendisaadikutele. Nii oli tal oma valimismasin – umbes 25 inimest, kes hääletasid, nagu tal vaja oli. Seda ei suudetud küll tõestada, aga usun, et täpselt nii see käiski. Nüüd on Lembergsil tihedam side Roheliste ja Talurahva Liiduga (Zaļo un Zemnieku savienība).Ametlikult on tal küll vaid väike regionaalne erakond Läti ja Ventspilsi Eest (Latvijai un Ventspilij), millel on Talurahva liiduga koostööleping. Kuid selle kaudu on tal võimalus istuda laua taga inimestega, kes osalevad valitsuse töös. Samal ajal on tal kukil korruptsioonisüüdistusega kohtuasi.
Aga kohtu alla on läinud vaid altkäemaksu võtjad. Või ka andjad?
Just praegu on kohtu all Läti Raudtee endine juht, kes peeti oma autos kinni miljoni euroga, mille oli talle andnud Eesti ärimees Oleg Ossinovski.
Kurioosumina tuleb muidugi märkida, et tegu on ühe erakonna juhi isaga.
Ta vahistati kaks aastat tagasi, aga selle ajaga pole õieti midagi toimunud. Tema naine pakkus, et ta võib maksta abikaasa eeluurimisvanglast väljapäästmise eest 400 000 eurot, aga hiljuti vähendas kohus kautsjoni 200 000-le. Nii et jah …
Läti iseseisvuse saavutamine 100 aastat tagasi oli mõnevõrra keerukam kui Eestis: siin võitles õige mitu armeed ja ka lätlased võitlesid mitmel poolel. Kuidas seda komplitseeritud olukorda Läti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul käsitletakse?
Eks akadeemilisi arutelusid ja konverentse ikka toimub. Aga laiemat käsitlust on olulisem vähem.
Või ka hilisemad perioodid viimasest sajast aastast. Lätis oli kunagi ju ka arvestatav juudi elanikkond. Või on Läti ühiskond nendest aruteludest väsinud?
Ma arvan, et ei ole väsinud, sest arutlema pole üldse hakatudki. Ehkki mõned intellektuaalid neid arutelusid ootavad, ei meeldi lätlastele meenutada ajaloolisi rahvuslikke traumasid. Kuid on muid arenguid. Viimase holokausti mälestuspäeva ajal näiteks tulid Rumbula metsa, kus hukati ühe päeva jooksul vist tuhatkond inimest, väga paljud lätlased ja panid sinna mälestuseks küünlaid. Täiesti rohujuure tasandi initsiatiiv, mis ei olnud seotud ühegi organisatsiooniga. Tuldi kohale Facebooki sündumusekutse peale. See oli huvitav ühiskondlik areng ja ma arvan, et selliseid mitteformaalseid, mitteriiklikke asju tuleb ajaloo keerukust puudutavates küsimustes veel.
Kas on veel teemasid, mis Läti 100. aastapäeva valguses vääriks rohkem käsitlemist?
Üks selline teema on kindlasti lustratsioon. KGB arhiive ju ei avatud ja kaastöötajate nimesid ei avalikustatud. See on endiselt raske koorem kanda, sest paljud neist töötavad poliitikas ja mõjutavad ühiskonda. Need inimesed lihtsalt ei räägi oma minevikust. Mõned neist on muidugi ka väga kõrges eas. Samas süüdistatakse paljusid poliitikuid juba ka selles, et nad kuulusid mitte parteisse, vaid selle noorteorganisatsiooni, komsomoli.
Milline oleks Lätis õiglane viis selle küsimuse käsitlemiseks?
On ju olemas edukas näide – Saksamaa. Lustratsiooni meenutatakse Lätis sageli ja on inimesi, kes kirjutavad, et tuleb avada arhiivid ja kahetseda. Ma arvan, et küsimus ongi mingis ametlikus ja avalikus kahetsemises Nõukogude ajal toimunu pärast.
Eestis kõlab tihti retoorika, et oli okupatsioon ja okupeerisid venelased.
Ja meie olime lihtsalt ohvrid ega puutunud asjasse. Ma arvan, et okupatsioonist rääkimine on paljudele lätlastele lihtsalt kaitsekilp, et sellest kõigest mitte rääkida. Ometi läti ühiskond ju tegi koostööd Nõukogude režiimiga. Me peame mõistma selle koostöö mehhanisme ja seda, kuidas see meid mõjutas. Ja ma ei mõtle 1940-50ndaid, vaid ka näiteks 1970ndaid aastaid. See oli kollaboratsioon valitseva režiimiga. Hiljuti kirjutas [Vene teatrilavastaja Kirill Serebrennikovi vahistamise kohta] ühe pika essee Ivan Võrõpajev. Me tõlkisin selle läti keelde ja meie kultuuriportaal Satori avaldas selle. Väga palju lätlased lugesid ja arutasid seda teksti. Võrõpajev kirjutab vajadusest Venemaal kommunistlik minevik kriminaliseerida. Ta kirjutab, et praegu Venemaal toimuv on väga seotud selle riigi kommunistliku ajalooga. Ta kirjutab niisamuti lustratsioonist ja sellest, et Venemaa saab vabaks alles siis, kui selle nabanööri läbi lõikab. Me oleme Venemaa ja tema probleemidega väga seotud. Me ei asu temast kuigi kaugel. Ma ei mõtle vaid geograafiat. Ma mõtlen kultuuriruumi sidemeid.
Kas läti ühiskonnas on tendentse, mille puhul teile tundub, et need on nõukogude perioodi ühiskondliku mõtteviisi jätk?
Me kohaneme väga vaevaliselt olukorraga, et inimestel ongi erinevad seisukohad. Me arvame endiselt, et on ainult üks õige viis, kuidas midagi teha ja ühiskonda ehitada. Arvame endiselt, et probleemide lahendamisega, haigetele ja vaestele raha andmisega peab tegelema riik ja valitsus, mitte ühiskond. Meie ühiskonnas leidub väga vähe isiklikku initsiatiivi. Lätlaste erakonnaliikmesus on üks Euroopa madalamaid. Lätis on erakondi, millel on paarsada liiget. Mõnedel vanadel olijatel ulatub see arv ka tuhandetesse, aga need pole ju aktiivsed liikmed, nad lihtsalt on kunagi liitunud. Meile ei meeldi osaleda poliitikas, sest me arvame, et erakonda kuulumine on räpane värk, sest ka parteisse kuulumine nõukogude ajal oli seda. Sest ega Kommunistlik Partei olnud ju mingi erakord lääne demokraatia mõistes, vaid inimeste kontrollimise mehhanism, millega sai peale suruda teatud ideoloogiat.
Millises seisus on Lätis vasakpoolsus?
Meil ei ole klassikalisi vasak- ja parempoolseid poliitikuid. Ja enam ei ole neid vaja ka. See muutus on toimumas igal pool, mitte ainult Lätis. Tavapärane erisus vasak- ja parempoolse poliitika vahel on möödanik, erimeelsused kerkivad teiste probleemide ümber.
Millised mõjud tänapäeva Lätis pärinevad 1990ndatest?
Kõik mõjutab kõike, asi pole ainult konkreetses ajalooperioodis. On näiteks teatud inimrühm, kes teenis oma raha suuresti 1990ndatel – erastades ja erastatut edasi müües. Nad teenisid raha ka mitte kõige korrektsemal viisil. Tollal toimus palju kriminaalset, ka äris. Praegu on nad rikkad inimesed. Muidugi nad mõjutavad väga erineval moel Läti ühiskonda ja poliitikat. Sellepärast üldiselt ei arvata Lätis rikastest inimestest hästi. Öeldakse, et puhaste kätega raha ei tee.
Millisena paistab Eesti Lätist vaadatuna?
Te vist olete igapäevaelus palju praktilisemad. Leiutate uusi lahendusi, eriti digivaldkonnas.
Arvan, et meie oleme rohkem mures oma rahvusidentiteedi pärast, et Eestis sellest ehk nii palju ei räägita. Me räägime siiamaani, mida tähendab olla lätlane, kuidas me peame ellu jääma, kuidas me peame säilitama oma keele. Me oleme väga mures läti keele puhtuse pärast. Kardame endiselt vene või inglise keele mõju oma keelele. Ma räägime väga palju arvudest. Kui palju meid on, kui palju meist sünnib välismaal, kui paljud elavad veel Lätis, palju meil lapsi on, kuidas saada rohkem lapsi. Lätlastele vist lihtsalt meeldib elada hävimisohus.
Miks?
Inimestele meeldib oht. See annab adrenaliini. Karta on ju huvitav. Miks meeldib inimestele kihutada kiire autoga või hüpata alla kaljunukilt? Muidu võiks ju lihtsalt elada ja elu nautida, aga tulevikku karta on huvitavam.
Artikkel 13. oktoobri Sirbist.
### Response:
Lätlastele vist lihtsalt meeldib elada hävimisohus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vabatreeningutel näitas head minekut MM-tiitli suunas liikuv hispaanlane Marc Marquez (Honda), kuid kvalifikatsioonis tegi ta taktikalise vea – kohe alguses parima aja kirja saanud Marquez otsustas ajasõidu teises osas kasutada kuiva ilma rehve, paraku polnud rada varasemast vihmast veel täielikult kuivanud.
Kui ajasõidu lõpuni oli jäänud veel minut, sõitis Zarco Marquezi aja üle, edestades hispaanlase nelja kümnendikuga. Zarcole on see teine kord startida MotoGP etapil esikohalt.
Marquezi edestas ka ka Danilo Petrucci (Ducati), kaotades Zarcole 0,318 sekundiga. Marquez lõpetas kvalifikatsiooni kolmandana. Neljas oli Aleix Espargaro (Aprilia), viies Jorge Lorenzo (Ducati) ja kuues Dani Pedrosa (Honda).
Valentino Rossi (Yamaha) sai kirja alles 12. ja MM-tiitli nimel heitlev Maverick Vinales (Yamaha) 14. aja. | MotoGP Jaapani etapil oli kvalifikatsioonis üllatuslikult kiireim Zarco | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vabatreeningutel näitas head minekut MM-tiitli suunas liikuv hispaanlane Marc Marquez (Honda), kuid kvalifikatsioonis tegi ta taktikalise vea – kohe alguses parima aja kirja saanud Marquez otsustas ajasõidu teises osas kasutada kuiva ilma rehve, paraku polnud rada varasemast vihmast veel täielikult kuivanud.
Kui ajasõidu lõpuni oli jäänud veel minut, sõitis Zarco Marquezi aja üle, edestades hispaanlase nelja kümnendikuga. Zarcole on see teine kord startida MotoGP etapil esikohalt.
Marquezi edestas ka ka Danilo Petrucci (Ducati), kaotades Zarcole 0,318 sekundiga. Marquez lõpetas kvalifikatsiooni kolmandana. Neljas oli Aleix Espargaro (Aprilia), viies Jorge Lorenzo (Ducati) ja kuues Dani Pedrosa (Honda).
Valentino Rossi (Yamaha) sai kirja alles 12. ja MM-tiitli nimel heitlev Maverick Vinales (Yamaha) 14. aja.
### Response:
MotoGP Jaapani etapil oli kvalifikatsioonis üllatuslikult kiireim Zarco |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne koondisepausi Fulhami esindusega treeninud ja kolmel mängul kaasas käinud Käit reisis Londonisse tagasi alles kolmapäeval, kuid juba reedel jooksis U-23 tiimi eest kodusel Motspur Parkil väljakule. Klubi kodulehe teatel mängis Käit seekord number kümne positsioonil ja oli aktiivne mitmel rünnakul, vahendab Soccernet.ee.
Võõrsiltiim Stoke asus matši juba teisel minutil juhtima, kuid puhkepausiks oli Fulham 2:1 ees ning teisel poolajal võrgud enam ei sahisenudki.
Võit oli Fulhami noortele hädavajalik, sest see oli neile sel hooajal alles teine. Hooaja algusfaasis saadi mitu nappi kaotust, kuid reedese kolme punkti toel tõusti liigatabelis täpselt Stoke'i ette kümnendale kohale.
Hetkel jääb viies koht vaid ühe võidu kaugusele, kuid teistel meeskondadel on oma seitsmenda vooru kohtumised pidamata. | Käit naasis klubisse võiduka mänguga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne koondisepausi Fulhami esindusega treeninud ja kolmel mängul kaasas käinud Käit reisis Londonisse tagasi alles kolmapäeval, kuid juba reedel jooksis U-23 tiimi eest kodusel Motspur Parkil väljakule. Klubi kodulehe teatel mängis Käit seekord number kümne positsioonil ja oli aktiivne mitmel rünnakul, vahendab Soccernet.ee.
Võõrsiltiim Stoke asus matši juba teisel minutil juhtima, kuid puhkepausiks oli Fulham 2:1 ees ning teisel poolajal võrgud enam ei sahisenudki.
Võit oli Fulhami noortele hädavajalik, sest see oli neile sel hooajal alles teine. Hooaja algusfaasis saadi mitu nappi kaotust, kuid reedese kolme punkti toel tõusti liigatabelis täpselt Stoke'i ette kümnendale kohale.
Hetkel jääb viies koht vaid ühe võidu kaugusele, kuid teistel meeskondadel on oma seitsmenda vooru kohtumised pidamata.
### Response:
Käit naasis klubisse võiduka mänguga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Töö juures töölkäimise traditsioon on juurdunud sajandite jooksul ning sarnaselt paljude muude sotsiaalsete normidega on see harjumus visa kaduma, kirjutab Hazak Sirbis. Laevakaptenit, poemüüjat, kirurgi, teatrinäitlejat või turvameest on kahtlemata raske kodus töötamas ette kujutada, vähemasti tehnoloogia praeguste võimaluste juures.
On palju teisigi ameteid nii tootmis-, teenindus- ja taristu- kui ka loome- ja muudes valdkondades, kus kaugtöö rakendamisel on selged piirid – peamiselt seadmete või taristu kasutamise vajaduse ja meeskonnatöö tõttu. Samal ajal on tehtavate tööde iseloom viimastel aastakümnetel tugevalt muutunud ning üha enam töid ei nõua ruumilist ega ka ajalist määratust.
Töö sisendiks või väljundiks olev informatsioon on tihtipeale lihtsa vaevaga töötaja, tööandja ja kolleegide vahel edastatav, olgu töötaja seejuures tööl, kodus või maailma teises otsas palmi all peesitamas.
Seega tekib küsimus, millised on kaugtöö seosed nii tööandja (majanduslike) huvide kui ka töötaja heaoluga. On töö juures töölkäimine pelgalt väljakujunenud tava või on sellel häid või halbu mõjusid tööandjale-töötajale? Varasemates teadusuuringutes on kaugtöö mõjusid mitmekülgselt uuritud.
Näiteks Belgia tehnoloogiasektoris tehtud uuringu tulemused viitavad kaugtöö positiivsele mõjule arendustöö tulemuslikkuses. Töökorraldusega töötajale antud otsustusvabaduse ehk töö autonoomiaga käib mujal maailmas tehtud arvukate uuringute põhjal kaasas suurem töörahulolu ja töö tulemuslikkus, väiksem tööstress ning parem töö ja töövälise elu tasakaal.
Mõned varasemad uuringud ei ole üheseid seoseid paindliku töökorralduse, töötulemuste ja töötaja heaolu vahel suutnud tuvastada.
Kaugtöö on tulemuslik
Loominguline töö on eripärane, põhinedes individuaalse loova potentsiaali kasutamisel. Kui seda teha valel ajal või vales kohas, ei pruugi töötaja loovus parimal moel avalduda. Tallinna tehnikaülikooli majandus- ja meditsiiniteadlased koostöös rahvusvaheliste partneritega Helsingi ülikoolist ja Sydney Macquarie ülikoolist on alates 2015. aastast tegelnud Eesti teadus- ja arendusvaldkonna loovtöötajate töökorralduse tõhususe uurimisega.
Üheteistkümne teadus ja arendus (T&A) valdkonna tööandja 153 loovtöötaja hulgas kahe aasta jooksul tehtud uuring aitab mõista kaugtöö, paindliku tööaja, töö tulemuslikkuse, töötajate unerežiimi, unisuse-väsimuse ja õnnelikkuse vahelisi seoseid. Uuringust saame aimu, millised on töökorralduse paindlikkuse järelmid rakendusteadlastele, inseneridele ning toote- ja IT-arendajatele.
Selgelt joonistub välja kaugtöö roll töötulemuste kujunemises – töötajad, kel on võimalus teha tööd väljaspool kontorit, tunnetavad oma töö tulemuslikkust palju paremini kui need, kes loovust töökoha nelja seina vahel ilmutama peavad. Niisamuti tunnetavad loovtöötajad positiivset tagasisidet oma tööle seda enam, mida rohkem töötunde nad väljaspool töökohta teevad.
Küllap on loovtöötajad vabad linnud, kel puuris istudes loometuhin niisama kergelt peale ei tule. Seega võib kaugtöö võimaluse andmine olla tööandja huvides – mida kõrgem on loovtöötaja produktiivsus, seda kasulikum tööandjale, olgu see töö tehtud büroolaua taga või kodus vannis lebades.
Paljud meie uuringus osalenud nägid töökohal tehtava töö varjuküljena avatud kontoriga kaasnevat müra, helisevaid telefone, häiritust kolleegide ja ülemustega suhtlemisest või muudest loovasse töösse keskendumist takistavatest teguritest. Kuigi kodukontoris võib olla teiselaadseid segavaid tegureid, siis üldistatult tunnetasid loovtöötajad kaugtöö võimaluste tugevaid eeliseid.
Kaugtöö eelistes kahtlejate peamiseks argumendiks on tavapäraselt kontrolli puudumine töötaja üle. Mine tea, kas töötaja, kes väidab end kodus tööd tegevat, seda ikka teeb või tegeleb hoopis muruniitmisega, voodis pikutamise või mõne laenurga värvimisega.
Ülemuse valvsa silma all oleks ülevaade töötaja tegemistest justkui parem. Vähemasti meie uuringutulemused näitavad, et Eesti loovad teadus- ja arendusvaldkonna töötajad on oma tööle pühendunud, tehes keskmiselt kümme töötundi päevas.
Enamgi veel, nad tunnetavad oma töö tulemuslikkust seda paremini, mida rohkem tunde päevas nad tööle pühendavad. Tavapärast kaheksat tundi kõvasti ületav töötundide keskmine ning positiivne seos töötundide ja töötulemustega rahulolu vahel on ohu märgiks. Ent oht ei seisne mitte selles, et loovtöötaja tööd tegema ei asu, vaid pigem asjaolus, et ta ei pruugi märgata tööd õigel ajal lõpetada.
Peale meie uurimuse Eesti praktiliste andmetega võib uusimast teaduskirjandusest leida ka veenvaid teoreetilisi põhjendusi, miks loovtöötaja just vähesema kontrolli tingimustes oma tööd paremini teeb. Tugev tööandja kontroll võib vähendada töötaja motivatsiooni loomast uudseid ja innovatiivseid lahendusi, kuna tööandja saab need kiiresti oma valdusse ning ootused uute loovate tulemuste suhtes kasvavad.
Kaugtöö ja muus vormis suurema autonoomia tingimustes tööandja küll kaotab osaliselt kontrolli loova töö protsessi üle, kuid seda tihti vaid kitsalt ja lühiajaliselt vaadates. Laiemas perspektiivis võib vabadus ja kontrollimatus loovtöötajat uudsete ideede genereerimisel tugevalt motiveerida ning seeläbi tööandjale palju kasulikumaks osutuda.
Paindlik töökorraldus ja heaolu
Seega on mitmeid argumente kaugtöö kasulikkuse kohta tööandja vaatevinklist. Millised on aga paindliku töökorralduse seosed töötaja heaoluga?
Meie uuringu tulemused viitavad positiivsetele aspektidele kaugtöö võimaldamise ja heaolu seostes T&A valdkonna loovtöötajate puhul. Ilmneb, et need, kel on võimalus töötada väljaspool ametlikku töötegemise kohta, on oluliselt õnnelikumad kui loovad töötajad, kes töö juures laua taga oma loovust rakendama on pandud.
Seejuures ilmneb kaugtöö mõju nii tunnetatava heaolu lühiajalisele (rõõm igapäevastest tegemistest) ja tulevikku vaatavale perspektiivile (optimism tuleviku suhtes) kui üldisele õnnelikkuse tunnetusele.
Samuti ilmneb meie uuringust, et kaugtöövõimalusega loovtöötajate väsimus on väiksem võrreldes nendega, kel kodus töötamise võimalus puudub. Samuti tunnetavad paindliku töökohaga töötajad vähemal määral, et töökorraldus nende uneharjumusi häiriks.
Seega on kaugtöö roll töötaja heaolu kujunemises märksa laiema tähendusega kui pelgalt suurem ruumiline vabadus. Loomupärase unerežiimi vähesem häiritus ning vähesem väsimus on ilmselgelt inimese heaolu suurendavad aspektid.
Nii unerežiimi ja paljude muude inimkäitumise aspektide geneetiline taust kui ka individuaalsetest eripäradest tulenevad mõjud majandusotsustele on teadusuuringutes kuumad teemad. Olgu näiteks selle aasta Nobeli meditsiinipreemia ööpäevarütme mõjutavate molekulaartasandi protsesside avastamise eest USA teadlastele Jeffrey C. Hallile, Michael Rosbashile ja Michael W. Youngile või sel nädalal välja kuulutatud Nobeli majanduspreemia Richard Thalerile USAst inimeste majandusotsuste kujunemise isikuomaduslike ja käitumuslike ajendite uurimise eest.
Seega viitavad meie uuringutulemused sellele, et oludes, kus teatud seadmete või taristu kasutamise vajadus või meeskonnatööst tulenevad piirangud kaugtöö kasutamist ei takista, võib paindlikkus töötegemise kohas olla nii tööandja kui ka töötajate huvides.
Kaugtöö majanduslik mõju tööandjale on palju laiem kui tavapäraselt esile toodav kokkuhoid kontorikuludelt või tööle jõudmiseks kuluvalt ajalt – märkimisväärne efekt võib tekkida õnnelikuma ja tegusama loovtöötaja parematest töötulemustest. Vares katusel võib olla parem kui varblane peos.
Kaugtöö käib tihti kaasas paindliku tööajaga. Enamjaolt annab tööandja kodus töötajatele voli otsustada selle üle, millal tööd teha, kuigi on ka ettevõtjaid, kes kodus töötajatelt näiteks üheksast viieni arvuti taga viibimist eeldavad. Paindliku tööaja, aga ka tööpäeva pikkuse, tööpäeva ja -nädala struktuuri, loovtöö osatähtsuse ja töölepingu kestuse seosed loovtöö tulemuslikkuse ning töötajate une, väsimuse ja heaoluga on mõned aspektid, mida meie mahukas uurimisprojekt kattis.
Nii meie uuringu kui ka mitme varasema rahvusvahelise uuringu tulemused peaksid andma tööandjatele ainest mõtlemiseks, kas on mõistlik töötajaid kokku kutsuda kindlal ajal kindlasse kohta tööd tegema. Töö iseloom on aja jooksul tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel.
Projekti toetati Euroopa Liidu „Horisont 2020“ teadus- ja innovatsiooniprogrammist Marie Skłodowska-Curie grandiga. | Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Töö juures töölkäimise traditsioon on juurdunud sajandite jooksul ning sarnaselt paljude muude sotsiaalsete normidega on see harjumus visa kaduma, kirjutab Hazak Sirbis. Laevakaptenit, poemüüjat, kirurgi, teatrinäitlejat või turvameest on kahtlemata raske kodus töötamas ette kujutada, vähemasti tehnoloogia praeguste võimaluste juures.
On palju teisigi ameteid nii tootmis-, teenindus- ja taristu- kui ka loome- ja muudes valdkondades, kus kaugtöö rakendamisel on selged piirid – peamiselt seadmete või taristu kasutamise vajaduse ja meeskonnatöö tõttu. Samal ajal on tehtavate tööde iseloom viimastel aastakümnetel tugevalt muutunud ning üha enam töid ei nõua ruumilist ega ka ajalist määratust.
Töö sisendiks või väljundiks olev informatsioon on tihtipeale lihtsa vaevaga töötaja, tööandja ja kolleegide vahel edastatav, olgu töötaja seejuures tööl, kodus või maailma teises otsas palmi all peesitamas.
Seega tekib küsimus, millised on kaugtöö seosed nii tööandja (majanduslike) huvide kui ka töötaja heaoluga. On töö juures töölkäimine pelgalt väljakujunenud tava või on sellel häid või halbu mõjusid tööandjale-töötajale? Varasemates teadusuuringutes on kaugtöö mõjusid mitmekülgselt uuritud.
Näiteks Belgia tehnoloogiasektoris tehtud uuringu tulemused viitavad kaugtöö positiivsele mõjule arendustöö tulemuslikkuses. Töökorraldusega töötajale antud otsustusvabaduse ehk töö autonoomiaga käib mujal maailmas tehtud arvukate uuringute põhjal kaasas suurem töörahulolu ja töö tulemuslikkus, väiksem tööstress ning parem töö ja töövälise elu tasakaal.
Mõned varasemad uuringud ei ole üheseid seoseid paindliku töökorralduse, töötulemuste ja töötaja heaolu vahel suutnud tuvastada.
Kaugtöö on tulemuslik
Loominguline töö on eripärane, põhinedes individuaalse loova potentsiaali kasutamisel. Kui seda teha valel ajal või vales kohas, ei pruugi töötaja loovus parimal moel avalduda. Tallinna tehnikaülikooli majandus- ja meditsiiniteadlased koostöös rahvusvaheliste partneritega Helsingi ülikoolist ja Sydney Macquarie ülikoolist on alates 2015. aastast tegelnud Eesti teadus- ja arendusvaldkonna loovtöötajate töökorralduse tõhususe uurimisega.
Üheteistkümne teadus ja arendus (T&A) valdkonna tööandja 153 loovtöötaja hulgas kahe aasta jooksul tehtud uuring aitab mõista kaugtöö, paindliku tööaja, töö tulemuslikkuse, töötajate unerežiimi, unisuse-väsimuse ja õnnelikkuse vahelisi seoseid. Uuringust saame aimu, millised on töökorralduse paindlikkuse järelmid rakendusteadlastele, inseneridele ning toote- ja IT-arendajatele.
Selgelt joonistub välja kaugtöö roll töötulemuste kujunemises – töötajad, kel on võimalus teha tööd väljaspool kontorit, tunnetavad oma töö tulemuslikkust palju paremini kui need, kes loovust töökoha nelja seina vahel ilmutama peavad. Niisamuti tunnetavad loovtöötajad positiivset tagasisidet oma tööle seda enam, mida rohkem töötunde nad väljaspool töökohta teevad.
Küllap on loovtöötajad vabad linnud, kel puuris istudes loometuhin niisama kergelt peale ei tule. Seega võib kaugtöö võimaluse andmine olla tööandja huvides – mida kõrgem on loovtöötaja produktiivsus, seda kasulikum tööandjale, olgu see töö tehtud büroolaua taga või kodus vannis lebades.
Paljud meie uuringus osalenud nägid töökohal tehtava töö varjuküljena avatud kontoriga kaasnevat müra, helisevaid telefone, häiritust kolleegide ja ülemustega suhtlemisest või muudest loovasse töösse keskendumist takistavatest teguritest. Kuigi kodukontoris võib olla teiselaadseid segavaid tegureid, siis üldistatult tunnetasid loovtöötajad kaugtöö võimaluste tugevaid eeliseid.
Kaugtöö eelistes kahtlejate peamiseks argumendiks on tavapäraselt kontrolli puudumine töötaja üle. Mine tea, kas töötaja, kes väidab end kodus tööd tegevat, seda ikka teeb või tegeleb hoopis muruniitmisega, voodis pikutamise või mõne laenurga värvimisega.
Ülemuse valvsa silma all oleks ülevaade töötaja tegemistest justkui parem. Vähemasti meie uuringutulemused näitavad, et Eesti loovad teadus- ja arendusvaldkonna töötajad on oma tööle pühendunud, tehes keskmiselt kümme töötundi päevas.
Enamgi veel, nad tunnetavad oma töö tulemuslikkust seda paremini, mida rohkem tunde päevas nad tööle pühendavad. Tavapärast kaheksat tundi kõvasti ületav töötundide keskmine ning positiivne seos töötundide ja töötulemustega rahulolu vahel on ohu märgiks. Ent oht ei seisne mitte selles, et loovtöötaja tööd tegema ei asu, vaid pigem asjaolus, et ta ei pruugi märgata tööd õigel ajal lõpetada.
Peale meie uurimuse Eesti praktiliste andmetega võib uusimast teaduskirjandusest leida ka veenvaid teoreetilisi põhjendusi, miks loovtöötaja just vähesema kontrolli tingimustes oma tööd paremini teeb. Tugev tööandja kontroll võib vähendada töötaja motivatsiooni loomast uudseid ja innovatiivseid lahendusi, kuna tööandja saab need kiiresti oma valdusse ning ootused uute loovate tulemuste suhtes kasvavad.
Kaugtöö ja muus vormis suurema autonoomia tingimustes tööandja küll kaotab osaliselt kontrolli loova töö protsessi üle, kuid seda tihti vaid kitsalt ja lühiajaliselt vaadates. Laiemas perspektiivis võib vabadus ja kontrollimatus loovtöötajat uudsete ideede genereerimisel tugevalt motiveerida ning seeläbi tööandjale palju kasulikumaks osutuda.
Paindlik töökorraldus ja heaolu
Seega on mitmeid argumente kaugtöö kasulikkuse kohta tööandja vaatevinklist. Millised on aga paindliku töökorralduse seosed töötaja heaoluga?
Meie uuringu tulemused viitavad positiivsetele aspektidele kaugtöö võimaldamise ja heaolu seostes T&A valdkonna loovtöötajate puhul. Ilmneb, et need, kel on võimalus töötada väljaspool ametlikku töötegemise kohta, on oluliselt õnnelikumad kui loovad töötajad, kes töö juures laua taga oma loovust rakendama on pandud.
Seejuures ilmneb kaugtöö mõju nii tunnetatava heaolu lühiajalisele (rõõm igapäevastest tegemistest) ja tulevikku vaatavale perspektiivile (optimism tuleviku suhtes) kui üldisele õnnelikkuse tunnetusele.
Samuti ilmneb meie uuringust, et kaugtöövõimalusega loovtöötajate väsimus on väiksem võrreldes nendega, kel kodus töötamise võimalus puudub. Samuti tunnetavad paindliku töökohaga töötajad vähemal määral, et töökorraldus nende uneharjumusi häiriks.
Seega on kaugtöö roll töötaja heaolu kujunemises märksa laiema tähendusega kui pelgalt suurem ruumiline vabadus. Loomupärase unerežiimi vähesem häiritus ning vähesem väsimus on ilmselgelt inimese heaolu suurendavad aspektid.
Nii unerežiimi ja paljude muude inimkäitumise aspektide geneetiline taust kui ka individuaalsetest eripäradest tulenevad mõjud majandusotsustele on teadusuuringutes kuumad teemad. Olgu näiteks selle aasta Nobeli meditsiinipreemia ööpäevarütme mõjutavate molekulaartasandi protsesside avastamise eest USA teadlastele Jeffrey C. Hallile, Michael Rosbashile ja Michael W. Youngile või sel nädalal välja kuulutatud Nobeli majanduspreemia Richard Thalerile USAst inimeste majandusotsuste kujunemise isikuomaduslike ja käitumuslike ajendite uurimise eest.
Seega viitavad meie uuringutulemused sellele, et oludes, kus teatud seadmete või taristu kasutamise vajadus või meeskonnatööst tulenevad piirangud kaugtöö kasutamist ei takista, võib paindlikkus töötegemise kohas olla nii tööandja kui ka töötajate huvides.
Kaugtöö majanduslik mõju tööandjale on palju laiem kui tavapäraselt esile toodav kokkuhoid kontorikuludelt või tööle jõudmiseks kuluvalt ajalt – märkimisväärne efekt võib tekkida õnnelikuma ja tegusama loovtöötaja parematest töötulemustest. Vares katusel võib olla parem kui varblane peos.
Kaugtöö käib tihti kaasas paindliku tööajaga. Enamjaolt annab tööandja kodus töötajatele voli otsustada selle üle, millal tööd teha, kuigi on ka ettevõtjaid, kes kodus töötajatelt näiteks üheksast viieni arvuti taga viibimist eeldavad. Paindliku tööaja, aga ka tööpäeva pikkuse, tööpäeva ja -nädala struktuuri, loovtöö osatähtsuse ja töölepingu kestuse seosed loovtöö tulemuslikkuse ning töötajate une, väsimuse ja heaoluga on mõned aspektid, mida meie mahukas uurimisprojekt kattis.
Nii meie uuringu kui ka mitme varasema rahvusvahelise uuringu tulemused peaksid andma tööandjatele ainest mõtlemiseks, kas on mõistlik töötajaid kokku kutsuda kindlal ajal kindlasse kohta tööd tegema. Töö iseloom on aja jooksul tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel.
Projekti toetati Euroopa Liidu „Horisont 2020“ teadus- ja innovatsiooniprogrammist Marie Skłodowska-Curie grandiga.
### Response:
Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõnast „sallivus“ on saanud viimaste aegade avalike debattide üks võtmesõnu – ning mitte alati ei saada selle sõna esitamist kõige parem kõla. Ma ei taha hakata pidama järjekordset sallivuse kaitsekõnet, mida paljud tajuksid varjatud sallimatusena. Eks püüa minagi lõpuks jõuda millegi üldkohaldatavani, sellise taotluse osas aga on kõnekad P. F. Strawsoni sõnad: „soov leida üksainuke peavõti kõigi lukkude avamiseks tundub meie liigile loomuomane: meil on raske sellest lapselikust intellektuaalsest harjumusest vabaneda“. Hoides seda lauset meeles, püüan vahelduseks poolt mitte valida, vaid astuda paar sammu tagasi ja mõelda mõnele sallivusega seotud enesestmõistetavusele, mis on debattide käigus kui mitte kaduma läinud, siis vähemalt varjule jäänud.
Ringlema on hakanud sõna „sallivuslane“. See on huvitav määratlus, sageli viidatakse sellega hoopis sallimatusele: keegi kuulutab sallivust nõnda pealetükkivalt, et see mõjub vastupidiselt sõnumi sisule. Ent see sõna võib tekitada ka ekslikke kujutlusi. Näiteks kujutluse, et sallivus lähtub maailmavaatest: näiteks vasakliberaalile on sallivus olulisem kui rahvuskonservatiivile. See ei pruugigi ju vale olla, ent nagu praegu avalikes aruteludes sageli juhtub, hakkavad siin võimenduma otspunktid, kus tolerantsest inimesest saab rahvuse reetur ja konservatiivsest inimesest rassist. Seetõttu on oluline meeles pidada, et kindlasti on olemas sallimatuid vasakliberaale – sallivusse uskumine ei muuda inimest veel sallivaks – ja salliva meelelaadiga rahvuskonservatiive. Teisisõnu: sallivus pole maailmavaateline, vaid praktiline. See pole kuidagi determineeritud, see on valiku küsimus, pidevalt avatud. Ma ei tea, kas seda saab pidada suisa elustiilivalikuks, ent see on igaühe sisemise otsuse küsimus. Sallimatus seega samuti. Seda tuleb kindlasti silmas pidada. Mul on sõpru, kes kalduvad rahvuskonservatiivsuse poole, teades, et mina kaldun sotsiaaldemokraatlike väärtuste suunas – ent nad pole kunagi minu suhtes sallimatust üles näidanud. Seega ei ole „salliv rahvuskonservatiiv“ minu elukogemuse valguses oksüümoron.
Olgu. Ent mis see sallivus siis on? Jan Assmann on määratlenud sallimatuse järgmiselt: „Sallimatus lähtub suutmatusest või tahtmatusest taluda erinevaid vaateid ja neist tulenevaid teguviise.“ Seda määratlust aluseks võttes võiks siis väita, et sallivus on suutlikkus või valmisolek taluda erinevaid vaateid ja neist tulenevaid teguviise. Siin jõuame ühe sallivuse paradoksini, mida sallivuse jutlustajate kriitikud tihti kasutavad: kuidas sallida sallimatuid? Kui sallivus ei ulatu nendeni, kes ei salli, siis kas on ülepea tegemist sallivusega? Põhimõtteliselt ei ole see väide mu silmis aluseta. Kui me respekteerime vaba otsust ja sallivus seda on, siis ei saa me hukka mõista vaba otsust sallivusest keelduda.
Ent nagu sageli, on medalil ka teine külg, mõõgal teine tera.
Asi on nimelt selles, et keegi ei taha olla sallimatuse objekt. Mitte sallida on palju kergem kui mitte sallitud saada – ja siin ei mängi sallimatuse intensiivsus eriti suurt rolli. Põhjus on lihtne: esimene on rohkem seotud vaba tahtega. Inimene võib langetada muidugi teadlikult ka pisut keerukama otsuse: olen vaba olema sallimatu ja seetõttu valmis taluma teiste sallimatust. Ent enamasti ei järgne esimesele otsusele teist. Sallimatuse objektina tajutakse oma olukorda sageli ebaõiglusena, enda sallimatust mitte – märkan seda ühismeedia aruteludes tihti. Mu arust oleks oluline, et sallivusest keelduva otsuse teinud inimene arvestaks võimalusega, et see ei vähenda sallimatust, vastupidi. Mida külvad, seda ka sageli lõikad. Alandaja alandub, solvaja solvub. Sallimatu tunneb eriti teravalt teiste sallimatust ja tunneb ka sageli, et sallimatus sai alguse mujalt, mitte temast. Surnud ring.
Kui viia see mõttekäik pisut kitsamale tasandile, siis toob see mulle meelde kirjandusringkonnas aeg-ajalt lahvatavad „kurja kriitiku“ ihalused. Enamasti ilmneb üks paradoks: kurja kriitiku ihaleja või kehastaja on oma valikuga rahul seni, kuni keegi talle samaga vastab, s.t tema ideaali temast väljaspool või tema peal rakendab, tehes temast omaenda ideaali objekti. Saada kurja kriitika osaliseks ei tundu enam „ausa“ ja „otsekohese“ ja „igasugusest liigsest viisakusest vaba“ võimalusena. Mu arust avaldubki siin sallimatuse üks kõige suuremaid hädasid: sallimatust on kerge luua, ent palju keerulisem välja kannatada. Sallimatus on emotsionaalselt palju kurnavam valik kui sallivus.
Mõnigi sallivuse jutlustaja teeb sageli selle vea, et ei kuula tähelepanelikult, kuidas talle reageeritakse. Veelgi täpsemalt: ta ei püüa järele mõelda, mis ajendab niivõrd valuliselt reageerima. Ma pakun, et põhjus võib sageli olla hirm. Hirm on nõnda oluline ja tugev ajend, et sellesse ei maksa üleolevalt suhtuda. Üleolek pole küll otseselt sallimatus, ent on siiski teistsugususe tõrjumine, teisiti kõlava hääle pisendamine. Sõnaraamatus nimetatakse hirmuks erutusseisundit, mida põhjustab „selgesti tajutav oht“. Antud juhul pole tegelikult primaarne, milles õieti praeguses Eestis või praegusele Eestile ohtu tajutakse – kas pagulaskvootides ja homoabieludes või nendes inimestes, kes tajuvad pagulaskvootides või homoabieludes ohtu –, vaid tõsiasi, et hirm on olemas, kusjuures kõikides oma üsna ebameeldivates varjundites umbusust otsese vaenuni.
Pole midagi imelikku selles, et ohutunnet on kergem taluda, kui see suunatakse endast välja, ümbritsevale tegelikkusele. Kõige lihtsam ja tajutavam viis selleks on viha. Viha on tugev ja selge, selles pole midagi ülearu keerulist. Mõnikord püütakse viha jahutada, muuta see näiteks üleolekuks, ent sellinegi käik aitab viha taastoota. Probleem ilmneb selles, et tajudes siin Eestis elades ohtu omaenda eksistentsile, oleme me hakanud oma hirmu suunama üha rohkem nende vastu, keda otsekui soovime hoida, st üksteise vastu – ja sageli just vihana. Nii et kartes oma eksistentsi pärast, õõnestame me ise sellesama eksistentsi aluseid. On imelik, et meie rahvuse retoorikas nõnda oluline väiksuse tunne, väljasuremise oht on kadumas üksteise hirmutamise ja üksteise peale vihastamise taha.
See ongi mind ajendanud kaaluma, kas vihale on ka tõsiselt võetavat alternatiivi – vihavastane vihakõne seda kardetavasti pole. Olengi mõelnud, et äkki aitaks see, kui astuda viha juurest samm tagasi hirmu juurde ja korraks mõelda, mida või keda me õieti kardame. Mul on nimelt tunne, et sageli ei kardeta mitte niivõrd inimesi, kuivõrd ideoloogiad: kes kardab multikultuurilisust, kes vastupidi protektsionismi. Kardetakse totaalselt erinevaid vaateviise, ühisosa ilmneb tõsiasjas, et kardetakse. Ning konkreetseid inimesi kardetakse ainult juhul, kui neis kehastub selgelt mõni ideoloogia, kui inimene ideoloogia taha „ära kaob“. Kui inimese nägu ideoloogia tagant nähtavale tuua, ei ole teda sageli ka põhjust karta, põlata, mitte sallida (välja arvatud juhul, kui ta pole näiteks lihtsalt vägivaldne isik). Ma pole nõus uskuma, et iga EKRE valija tahab anda mõnele mustanahalisele tappa. Kindlasti leiab selliseidki, ent eeldagem, et rohkem on neid, kelles tekitab hirmu ideoloogia ja seda teostav poliitika, kui ei nähta teistest kultuurioludest pärit inimeste Eestisse paiskamises probleemi või takistust.
Mind ajendab kirjutama samuti hirm, ent pigem hirm, et on hilja. On hilja otsida ühisosa, on hilja muuta enda kasuks tõsiasja, et ühisosa, mis meile on jäänud, on üksnes kollektiivne hirm. Arvatavasti olen naiivne, ent mu meelest poleks võimatu leppida kokku positiivsemas ühisosas. Või selles, kust ühisosa määratlemine võiks alata. Nimelt sellest, et me ei sea kahtluse alla üksteise isikut, üksteise eksistentsi, vaid ideoloogia, mida igaüks meist parasjagu usub või kuulutab. Olgu, ideoloogia on osa isiku eksistentsist, ent ometi mitte ainus osa.
Lähen oma jutu illustreerimiseks korraks jälle kirjanduse juurde tagasi. Mul on üks kirjanikust sõber, keda hindan muu hulgas seetõttu, et ta oskab öelda mu loomingu kohta igasuguseid asju. Ta on mu tekste kiitnud, aga ka päris karmilt kritiseerinud, ilma et meie sõprus selle pärast kuidagi kannatanud oleks. Selliseid suhteid võiks kirjanike vahel olla rohkemgi. Olen selle sõnastanud nii, et suudame hoida omavahel inimese ja tema loomingu lahus. Loomulikult pole need kaks alati selgelt eristatavad, „Autori surm“ pole veel enesestmõistetavus, ent pole ka raske uskuda, et hea kirjanik võib osutuda keskpäraseks inimeseks ja vastupidi. (Mu sõber on andekas nii kirjaniku kui ka inimesena. Kui ta oleks inimesena keskpärane, ei huvitaks mind temaga suhtlemine, olgu ta nii andekas kirjanik kui tahes.)
Ühiselulises läbikäimises võiks võtta aluseks samalaadse sõnastamatu kokkuleppe: hoida inimene ja tema kantud ideoloogia lahus. Loomulikult pole see alati lihtne ja mingil tasandil võimalikki. Meenutagem veel korraks Assmanni määratlust: küsimus pole ainult vaadetes, vaid ka nendekohastes tegudes. Kui ikka ultraliberaalsete vaadetega inimene laseks ehitada Tallinna kesklinna suure mošee või padukonservatiivselt meelestatud poliitik keelustaks abordi, oleks selliseid tegusid kindlasti paljudel raske nende algatajast eraldada. (Olgu lisatud, et kasutan siinkohal nii jõulisi näiteid oma jutu mõtte selgemaks illustreerimiseks, mitte kellelegi viitamiseks.)
Ent n-ö igapäevasel rohujuuretasandil võiks siiski kaaluda, et sallimatus ideoloogia vastu ei pea vältimatult tähendama sallimatust selle esindaja vastu. Inimene pole ju staatiline olend, tema suhe ideoloogiatega on pidevas liikumises, ideoloogiad ise muutuvad ajas samuti. Milleks vaielda, kui mitte teineteise veendumuste mõjutamiseks? Kui harjume väitlema eeldusel, et isik ja ideoloogia, mida isik usub, on üks ja sama asi, siis kaotame võime näha, et on asju, mis võivad asuda ideoloogiatest sügavamal – näiteks tunded. Igaüks meist, hoolimata maailmavaatest, on võimeline läbi elama täpselt samasuguseid tundeid, nagu meie poliitilised vastased. Näiteks soovi olla mõistetud ja aktsepteeritud.
Tundubki, et praktilist sallivust on tegelikult rohkem kui tajume: me ju ei kleebi inimesi igapäevases suhtluses pidevalt nende uskumustega kokku, me näeme ju nägusid, mitte maske. Enamasti sallime täiesti teadvustamatult. Me ei tunne inimestega kokku puutudes, et sotsiaaldemokraatia pooldajast õhkub stalinismi ja antikristlust või et konservatiiv suhtub enda kõrval seisvasse liberaali nagu natsionaalsotsialist koonduslaagrivangi. Aga ehk aitaks praktilise mõistlikkuse teadvustamine pisut piirata poliitilise läbikäimise üha selgemini hirmudest ammutava ja sedakaudu sallimatust kasvatava retoorika mõju? Poliitteatris etendatakse sageli just n-ö täit vastandust – vastane on oma veendumustega otsekui igaveseks seotud –, kohati apokalüptilisest retoorikast ei hakka rääkimagi. Oleks mõistlik uskuda, et mu ideoloogiliste vastaste edu korral ei saa vältimata otsa ei demokraatia ega ühiskond ega Eesti. Ühiskond kindlasti muutub ja võib muutuda paljudele ebameeldivas suunas, ent otsa see ei saa. Siis võib selguda, et ehk polegi võimatu sallida väga praktilisel tasandil: tunnistada üksteise isikliku eksistentsi tõsiasja. Inimesel, kellel on mulle ebasümpaatsed põhimõtted, on sama suur õigus eksisteerida kui mul. Ainus, mida ma võiksin temalt eeldada, on samasugune nõusolek minu eksistentsiga. See ei takistaks meil eksistentsi eesmärkides elu lõpuni eriarvamusele jääda ja oma eriarvamust jõudumööda praktiseerida. Siin siis võikski näha lähtepunkti kooseksistentsiks, mida Erwin Schrödinger on nimetanud „üksikisikute huvitavaks ja arukaks võistluseks“ –, et anda ja saada võimalusi praktiseerida ühes kultuuriruumis erinevaid uskumusi. Äkki enamakski: võib juhtuda, et korraga võib erinevate uskumuste tagant hakata kasvama ühisosa. Kui me laseme sellise võimaluse käest, võib võitlus olla küll huvitav, ent kaotada paljuski oma arukuses. Aga see on juba eraldi jutt.
PS Mu mõtisklus on kirjutatud enne, kui avalikkuse ette tulid mitmed mulle olulised seisukohavõtud, nagu Tõnu Lehtsaare artikkel „Saatana sigidikud, valguse inglid, eeslid ja mökud ehk sildistamine konfliktis“ 30. septembri Postimehe AKs ja muidugi Annika Laatsi emotsionaalne esinemine saates „Suud puhtaks“. Jäin mõtlema, miks Laatsi sõnavõtt mulle sedasi korda läks. Üks võimalus ongi see, et ta pakkus välja kõnetamise viisi, kus esiplaanil pole mitte ideoloogia, vaid just nimelt üldinimlik tunne – antud juhul kaastunne. Tõsi, kaastunne mängib kristlikus ideoloogias olulist rolli, ent ometi kehastab kaastunne hoiakut, mis on ideoloogiaülene. Kaastunne, kus ideoloogiatevahelised vertikaalsed erisused pole esmased, võib olla osaline ükskõik millise inimese, näiteks range ateisti hoiakutes-tegudes. Laats pakkus vihakõne alternatiivina välja kaastundekõne ja see ehk inimestes vastu kõlaski. Kaastundekõnega on aga nii, et selles võib õiglusejanu kasvada tõejanust tugevamaks, s.t kaastundest pole pikk samm kaasamõtlemiseni. Olgu siinne tekst avaldatud väikese toetusena Laatsi taotlusele. | Jan Kaus. Praktilisest sallivusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõnast „sallivus“ on saanud viimaste aegade avalike debattide üks võtmesõnu – ning mitte alati ei saada selle sõna esitamist kõige parem kõla. Ma ei taha hakata pidama järjekordset sallivuse kaitsekõnet, mida paljud tajuksid varjatud sallimatusena. Eks püüa minagi lõpuks jõuda millegi üldkohaldatavani, sellise taotluse osas aga on kõnekad P. F. Strawsoni sõnad: „soov leida üksainuke peavõti kõigi lukkude avamiseks tundub meie liigile loomuomane: meil on raske sellest lapselikust intellektuaalsest harjumusest vabaneda“. Hoides seda lauset meeles, püüan vahelduseks poolt mitte valida, vaid astuda paar sammu tagasi ja mõelda mõnele sallivusega seotud enesestmõistetavusele, mis on debattide käigus kui mitte kaduma läinud, siis vähemalt varjule jäänud.
Ringlema on hakanud sõna „sallivuslane“. See on huvitav määratlus, sageli viidatakse sellega hoopis sallimatusele: keegi kuulutab sallivust nõnda pealetükkivalt, et see mõjub vastupidiselt sõnumi sisule. Ent see sõna võib tekitada ka ekslikke kujutlusi. Näiteks kujutluse, et sallivus lähtub maailmavaatest: näiteks vasakliberaalile on sallivus olulisem kui rahvuskonservatiivile. See ei pruugigi ju vale olla, ent nagu praegu avalikes aruteludes sageli juhtub, hakkavad siin võimenduma otspunktid, kus tolerantsest inimesest saab rahvuse reetur ja konservatiivsest inimesest rassist. Seetõttu on oluline meeles pidada, et kindlasti on olemas sallimatuid vasakliberaale – sallivusse uskumine ei muuda inimest veel sallivaks – ja salliva meelelaadiga rahvuskonservatiive. Teisisõnu: sallivus pole maailmavaateline, vaid praktiline. See pole kuidagi determineeritud, see on valiku küsimus, pidevalt avatud. Ma ei tea, kas seda saab pidada suisa elustiilivalikuks, ent see on igaühe sisemise otsuse küsimus. Sallimatus seega samuti. Seda tuleb kindlasti silmas pidada. Mul on sõpru, kes kalduvad rahvuskonservatiivsuse poole, teades, et mina kaldun sotsiaaldemokraatlike väärtuste suunas – ent nad pole kunagi minu suhtes sallimatust üles näidanud. Seega ei ole „salliv rahvuskonservatiiv“ minu elukogemuse valguses oksüümoron.
Olgu. Ent mis see sallivus siis on? Jan Assmann on määratlenud sallimatuse järgmiselt: „Sallimatus lähtub suutmatusest või tahtmatusest taluda erinevaid vaateid ja neist tulenevaid teguviise.“ Seda määratlust aluseks võttes võiks siis väita, et sallivus on suutlikkus või valmisolek taluda erinevaid vaateid ja neist tulenevaid teguviise. Siin jõuame ühe sallivuse paradoksini, mida sallivuse jutlustajate kriitikud tihti kasutavad: kuidas sallida sallimatuid? Kui sallivus ei ulatu nendeni, kes ei salli, siis kas on ülepea tegemist sallivusega? Põhimõtteliselt ei ole see väide mu silmis aluseta. Kui me respekteerime vaba otsust ja sallivus seda on, siis ei saa me hukka mõista vaba otsust sallivusest keelduda.
Ent nagu sageli, on medalil ka teine külg, mõõgal teine tera.
Asi on nimelt selles, et keegi ei taha olla sallimatuse objekt. Mitte sallida on palju kergem kui mitte sallitud saada – ja siin ei mängi sallimatuse intensiivsus eriti suurt rolli. Põhjus on lihtne: esimene on rohkem seotud vaba tahtega. Inimene võib langetada muidugi teadlikult ka pisut keerukama otsuse: olen vaba olema sallimatu ja seetõttu valmis taluma teiste sallimatust. Ent enamasti ei järgne esimesele otsusele teist. Sallimatuse objektina tajutakse oma olukorda sageli ebaõiglusena, enda sallimatust mitte – märkan seda ühismeedia aruteludes tihti. Mu arust oleks oluline, et sallivusest keelduva otsuse teinud inimene arvestaks võimalusega, et see ei vähenda sallimatust, vastupidi. Mida külvad, seda ka sageli lõikad. Alandaja alandub, solvaja solvub. Sallimatu tunneb eriti teravalt teiste sallimatust ja tunneb ka sageli, et sallimatus sai alguse mujalt, mitte temast. Surnud ring.
Kui viia see mõttekäik pisut kitsamale tasandile, siis toob see mulle meelde kirjandusringkonnas aeg-ajalt lahvatavad „kurja kriitiku“ ihalused. Enamasti ilmneb üks paradoks: kurja kriitiku ihaleja või kehastaja on oma valikuga rahul seni, kuni keegi talle samaga vastab, s.t tema ideaali temast väljaspool või tema peal rakendab, tehes temast omaenda ideaali objekti. Saada kurja kriitika osaliseks ei tundu enam „ausa“ ja „otsekohese“ ja „igasugusest liigsest viisakusest vaba“ võimalusena. Mu arust avaldubki siin sallimatuse üks kõige suuremaid hädasid: sallimatust on kerge luua, ent palju keerulisem välja kannatada. Sallimatus on emotsionaalselt palju kurnavam valik kui sallivus.
Mõnigi sallivuse jutlustaja teeb sageli selle vea, et ei kuula tähelepanelikult, kuidas talle reageeritakse. Veelgi täpsemalt: ta ei püüa järele mõelda, mis ajendab niivõrd valuliselt reageerima. Ma pakun, et põhjus võib sageli olla hirm. Hirm on nõnda oluline ja tugev ajend, et sellesse ei maksa üleolevalt suhtuda. Üleolek pole küll otseselt sallimatus, ent on siiski teistsugususe tõrjumine, teisiti kõlava hääle pisendamine. Sõnaraamatus nimetatakse hirmuks erutusseisundit, mida põhjustab „selgesti tajutav oht“. Antud juhul pole tegelikult primaarne, milles õieti praeguses Eestis või praegusele Eestile ohtu tajutakse – kas pagulaskvootides ja homoabieludes või nendes inimestes, kes tajuvad pagulaskvootides või homoabieludes ohtu –, vaid tõsiasi, et hirm on olemas, kusjuures kõikides oma üsna ebameeldivates varjundites umbusust otsese vaenuni.
Pole midagi imelikku selles, et ohutunnet on kergem taluda, kui see suunatakse endast välja, ümbritsevale tegelikkusele. Kõige lihtsam ja tajutavam viis selleks on viha. Viha on tugev ja selge, selles pole midagi ülearu keerulist. Mõnikord püütakse viha jahutada, muuta see näiteks üleolekuks, ent sellinegi käik aitab viha taastoota. Probleem ilmneb selles, et tajudes siin Eestis elades ohtu omaenda eksistentsile, oleme me hakanud oma hirmu suunama üha rohkem nende vastu, keda otsekui soovime hoida, st üksteise vastu – ja sageli just vihana. Nii et kartes oma eksistentsi pärast, õõnestame me ise sellesama eksistentsi aluseid. On imelik, et meie rahvuse retoorikas nõnda oluline väiksuse tunne, väljasuremise oht on kadumas üksteise hirmutamise ja üksteise peale vihastamise taha.
See ongi mind ajendanud kaaluma, kas vihale on ka tõsiselt võetavat alternatiivi – vihavastane vihakõne seda kardetavasti pole. Olengi mõelnud, et äkki aitaks see, kui astuda viha juurest samm tagasi hirmu juurde ja korraks mõelda, mida või keda me õieti kardame. Mul on nimelt tunne, et sageli ei kardeta mitte niivõrd inimesi, kuivõrd ideoloogiad: kes kardab multikultuurilisust, kes vastupidi protektsionismi. Kardetakse totaalselt erinevaid vaateviise, ühisosa ilmneb tõsiasjas, et kardetakse. Ning konkreetseid inimesi kardetakse ainult juhul, kui neis kehastub selgelt mõni ideoloogia, kui inimene ideoloogia taha „ära kaob“. Kui inimese nägu ideoloogia tagant nähtavale tuua, ei ole teda sageli ka põhjust karta, põlata, mitte sallida (välja arvatud juhul, kui ta pole näiteks lihtsalt vägivaldne isik). Ma pole nõus uskuma, et iga EKRE valija tahab anda mõnele mustanahalisele tappa. Kindlasti leiab selliseidki, ent eeldagem, et rohkem on neid, kelles tekitab hirmu ideoloogia ja seda teostav poliitika, kui ei nähta teistest kultuurioludest pärit inimeste Eestisse paiskamises probleemi või takistust.
Mind ajendab kirjutama samuti hirm, ent pigem hirm, et on hilja. On hilja otsida ühisosa, on hilja muuta enda kasuks tõsiasja, et ühisosa, mis meile on jäänud, on üksnes kollektiivne hirm. Arvatavasti olen naiivne, ent mu meelest poleks võimatu leppida kokku positiivsemas ühisosas. Või selles, kust ühisosa määratlemine võiks alata. Nimelt sellest, et me ei sea kahtluse alla üksteise isikut, üksteise eksistentsi, vaid ideoloogia, mida igaüks meist parasjagu usub või kuulutab. Olgu, ideoloogia on osa isiku eksistentsist, ent ometi mitte ainus osa.
Lähen oma jutu illustreerimiseks korraks jälle kirjanduse juurde tagasi. Mul on üks kirjanikust sõber, keda hindan muu hulgas seetõttu, et ta oskab öelda mu loomingu kohta igasuguseid asju. Ta on mu tekste kiitnud, aga ka päris karmilt kritiseerinud, ilma et meie sõprus selle pärast kuidagi kannatanud oleks. Selliseid suhteid võiks kirjanike vahel olla rohkemgi. Olen selle sõnastanud nii, et suudame hoida omavahel inimese ja tema loomingu lahus. Loomulikult pole need kaks alati selgelt eristatavad, „Autori surm“ pole veel enesestmõistetavus, ent pole ka raske uskuda, et hea kirjanik võib osutuda keskpäraseks inimeseks ja vastupidi. (Mu sõber on andekas nii kirjaniku kui ka inimesena. Kui ta oleks inimesena keskpärane, ei huvitaks mind temaga suhtlemine, olgu ta nii andekas kirjanik kui tahes.)
Ühiselulises läbikäimises võiks võtta aluseks samalaadse sõnastamatu kokkuleppe: hoida inimene ja tema kantud ideoloogia lahus. Loomulikult pole see alati lihtne ja mingil tasandil võimalikki. Meenutagem veel korraks Assmanni määratlust: küsimus pole ainult vaadetes, vaid ka nendekohastes tegudes. Kui ikka ultraliberaalsete vaadetega inimene laseks ehitada Tallinna kesklinna suure mošee või padukonservatiivselt meelestatud poliitik keelustaks abordi, oleks selliseid tegusid kindlasti paljudel raske nende algatajast eraldada. (Olgu lisatud, et kasutan siinkohal nii jõulisi näiteid oma jutu mõtte selgemaks illustreerimiseks, mitte kellelegi viitamiseks.)
Ent n-ö igapäevasel rohujuuretasandil võiks siiski kaaluda, et sallimatus ideoloogia vastu ei pea vältimatult tähendama sallimatust selle esindaja vastu. Inimene pole ju staatiline olend, tema suhe ideoloogiatega on pidevas liikumises, ideoloogiad ise muutuvad ajas samuti. Milleks vaielda, kui mitte teineteise veendumuste mõjutamiseks? Kui harjume väitlema eeldusel, et isik ja ideoloogia, mida isik usub, on üks ja sama asi, siis kaotame võime näha, et on asju, mis võivad asuda ideoloogiatest sügavamal – näiteks tunded. Igaüks meist, hoolimata maailmavaatest, on võimeline läbi elama täpselt samasuguseid tundeid, nagu meie poliitilised vastased. Näiteks soovi olla mõistetud ja aktsepteeritud.
Tundubki, et praktilist sallivust on tegelikult rohkem kui tajume: me ju ei kleebi inimesi igapäevases suhtluses pidevalt nende uskumustega kokku, me näeme ju nägusid, mitte maske. Enamasti sallime täiesti teadvustamatult. Me ei tunne inimestega kokku puutudes, et sotsiaaldemokraatia pooldajast õhkub stalinismi ja antikristlust või et konservatiiv suhtub enda kõrval seisvasse liberaali nagu natsionaalsotsialist koonduslaagrivangi. Aga ehk aitaks praktilise mõistlikkuse teadvustamine pisut piirata poliitilise läbikäimise üha selgemini hirmudest ammutava ja sedakaudu sallimatust kasvatava retoorika mõju? Poliitteatris etendatakse sageli just n-ö täit vastandust – vastane on oma veendumustega otsekui igaveseks seotud –, kohati apokalüptilisest retoorikast ei hakka rääkimagi. Oleks mõistlik uskuda, et mu ideoloogiliste vastaste edu korral ei saa vältimata otsa ei demokraatia ega ühiskond ega Eesti. Ühiskond kindlasti muutub ja võib muutuda paljudele ebameeldivas suunas, ent otsa see ei saa. Siis võib selguda, et ehk polegi võimatu sallida väga praktilisel tasandil: tunnistada üksteise isikliku eksistentsi tõsiasja. Inimesel, kellel on mulle ebasümpaatsed põhimõtted, on sama suur õigus eksisteerida kui mul. Ainus, mida ma võiksin temalt eeldada, on samasugune nõusolek minu eksistentsiga. See ei takistaks meil eksistentsi eesmärkides elu lõpuni eriarvamusele jääda ja oma eriarvamust jõudumööda praktiseerida. Siin siis võikski näha lähtepunkti kooseksistentsiks, mida Erwin Schrödinger on nimetanud „üksikisikute huvitavaks ja arukaks võistluseks“ –, et anda ja saada võimalusi praktiseerida ühes kultuuriruumis erinevaid uskumusi. Äkki enamakski: võib juhtuda, et korraga võib erinevate uskumuste tagant hakata kasvama ühisosa. Kui me laseme sellise võimaluse käest, võib võitlus olla küll huvitav, ent kaotada paljuski oma arukuses. Aga see on juba eraldi jutt.
PS Mu mõtisklus on kirjutatud enne, kui avalikkuse ette tulid mitmed mulle olulised seisukohavõtud, nagu Tõnu Lehtsaare artikkel „Saatana sigidikud, valguse inglid, eeslid ja mökud ehk sildistamine konfliktis“ 30. septembri Postimehe AKs ja muidugi Annika Laatsi emotsionaalne esinemine saates „Suud puhtaks“. Jäin mõtlema, miks Laatsi sõnavõtt mulle sedasi korda läks. Üks võimalus ongi see, et ta pakkus välja kõnetamise viisi, kus esiplaanil pole mitte ideoloogia, vaid just nimelt üldinimlik tunne – antud juhul kaastunne. Tõsi, kaastunne mängib kristlikus ideoloogias olulist rolli, ent ometi kehastab kaastunne hoiakut, mis on ideoloogiaülene. Kaastunne, kus ideoloogiatevahelised vertikaalsed erisused pole esmased, võib olla osaline ükskõik millise inimese, näiteks range ateisti hoiakutes-tegudes. Laats pakkus vihakõne alternatiivina välja kaastundekõne ja see ehk inimestes vastu kõlaski. Kaastundekõnega on aga nii, et selles võib õiglusejanu kasvada tõejanust tugevamaks, s.t kaastundest pole pikk samm kaasamõtlemiseni. Olgu siinne tekst avaldatud väikese toetusena Laatsi taotlusele.
### Response:
Jan Kaus. Praktilisest sallivusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viie mänguga üheksa väravat visanud Ovetškin on ka liiga väravaküttide edetabeli kindel liider, lisaks jagab ta esikohta punktitabelis.
Capitalsi väravasuul tegi Braden Holtby 21 tõrjet. Nicklas Bäckström sai kirja ühe värava ja kolm väravasöötu, T.J. Oshie viskas kaks väravat ja andis ühe resultatiivse söödu ning Jevgeni Kuznetsov andis kaks väravasöötu. Ühe värava viskas ka Jakub Varna.
Devilsile oli see kolme võidu kõrvale hooaja esimene kaotus.
Tulemused:
Las Vegas – Detroit 3:6
Colorado – Anaheim 3:1
Calgary – Ottawa 0:6
New Jersey – Washington 2:5
Columbus – NY Rangers 3:1 | Ovetškin viskas juba hooaja üheksanda värava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viie mänguga üheksa väravat visanud Ovetškin on ka liiga väravaküttide edetabeli kindel liider, lisaks jagab ta esikohta punktitabelis.
Capitalsi väravasuul tegi Braden Holtby 21 tõrjet. Nicklas Bäckström sai kirja ühe värava ja kolm väravasöötu, T.J. Oshie viskas kaks väravat ja andis ühe resultatiivse söödu ning Jevgeni Kuznetsov andis kaks väravasöötu. Ühe värava viskas ka Jakub Varna.
Devilsile oli see kolme võidu kõrvale hooaja esimene kaotus.
Tulemused:
Las Vegas – Detroit 3:6
Colorado – Anaheim 3:1
Calgary – Ottawa 0:6
New Jersey – Washington 2:5
Columbus – NY Rangers 3:1
### Response:
Ovetškin viskas juba hooaja üheksanda värava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tunnustust vastu võttes ütles Mart Laar, et see pole talle, vaid kogu Eesti rahvale.
„Üleminekuperioodi raskustele vaatamata julgesime teha pöörde, millega lõime tugeva aluse edasistele arengutele. Mitmed rahvad kõhklesid ning valisid sel hetkel kergema vastupanu tee ega ole seetõttu nii kiirelt edasi liikunud. Loomulikult olid reformid valulised, kuid nad on Eestile edu toonud,” lisas Laar.
Leontiefi auhind on loodud mälestamaks vene-ameerika majandusteadlast ja nobelisti Vassili Leontiefi, kes lahkus nooruses Venemaalt vastuolude tõttu kommunistidega.
1991. aastal asutati Leontiefi keskus, mis tegeleb sotsiaal- ja majandusuuringutega.
Varasemalt on Leontiefi medal annetatud näiteks Poola majandusteadlasele ja endisele rahandusministrile Leszek Balcerowiczile, Slovakkia endisele asepeaministrile ja rahandusministrile Ivan Miklosele, USA majandusteadlasele Jeffrey Sachsile, Tšehhi endisele presidendile Vaclav Klausile ning Rootsi majandusteadlasele Anders Aslundile. | Mart Laar pälvis majandusreformide eest Leontiefi medali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tunnustust vastu võttes ütles Mart Laar, et see pole talle, vaid kogu Eesti rahvale.
„Üleminekuperioodi raskustele vaatamata julgesime teha pöörde, millega lõime tugeva aluse edasistele arengutele. Mitmed rahvad kõhklesid ning valisid sel hetkel kergema vastupanu tee ega ole seetõttu nii kiirelt edasi liikunud. Loomulikult olid reformid valulised, kuid nad on Eestile edu toonud,” lisas Laar.
Leontiefi auhind on loodud mälestamaks vene-ameerika majandusteadlast ja nobelisti Vassili Leontiefi, kes lahkus nooruses Venemaalt vastuolude tõttu kommunistidega.
1991. aastal asutati Leontiefi keskus, mis tegeleb sotsiaal- ja majandusuuringutega.
Varasemalt on Leontiefi medal annetatud näiteks Poola majandusteadlasele ja endisele rahandusministrile Leszek Balcerowiczile, Slovakkia endisele asepeaministrile ja rahandusministrile Ivan Miklosele, USA majandusteadlasele Jeffrey Sachsile, Tšehhi endisele presidendile Vaclav Klausile ning Rootsi majandusteadlasele Anders Aslundile.
### Response:
Mart Laar pälvis majandusreformide eest Leontiefi medali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suure valimisõhtu eel, laupäeval kell 21.35 jõuab ETV eetrisse neljas "Valimisstuudio" debatt, kus väitlevad Tallinnas kandideerivate erakondade ja valimisliitude esindajad. Debatti juhivad Andres Kuusk ja Ainar Ruussaar.
Kohalike valimiste kulminatsioonipäeva õhtul vahendab ETV mitmetunnises otsesaates tulemusi, kuid veel enne seda, algusega kell 19.10 saab näha värsket saadet "Alla 16 keelatud". Saates uuritakse, mida arvavad 16-17-aastased valimisõigusest ja kuidas nad oma esmakordset võimalust kasutavad. Näitlejad Andrus Vaarik, Rasmus Kaljujärv ja Jekaterina Kordas ning videoblogija Victoria Villig võtavad selle teadasaamiseks ette reisi mööda Eestit. Saate autorid on Balti Filmi- ja Meediakooli tudengid.
Pühapäeval kell 19.55 jõuab ekraanile põhjalik otsesaade "Valimiste õhtu", kus Eesti Televisioon vahendab operatiivselt kohalike valimiste tulemusi. Eetrisse jõuavad otselülitused, kommentaarid ja analüüsid ning eetris ollakse kuni valimistulemuste selgumiseni. Saadet juhivad Indrek Treufeldt ja Rain Kooli.
Vikerraadio eetrisse jõuab "Valimiste õhtu" kell 20. Vikerraadio ja ERRi raadiouudiste toimetuse ühine saade aitab kuulajaid kurssi viia valimispäeva õhtul toimuvaga. Saate valmimisse panustavad kümned uudistetoimetuse ajakirjanikud üle kogu Eesti. Valimisstuudios aitavad alates kella 20st kuni lõplike tulemuste selgumiseni valimispäevast kokkuvõtteid teha ning omapoolset kiiret analüüsi pakkuda Uku Toom, Mirko Ojakivi, Ainar Ruussaar ja Anvar Samost. Toimuvad otselülitused erakondade peopaikadesse ja valimisjaoskondadesse - kõikjale, kus midagi kajastusväärset toimub. Stuudiost astuvad läbi ka erakondade juhtivpoliitikud. Vikerraadio ja ERRi raadiouudiste toimetuse ühist valimisstuudiot saab jälgida ka videopildis rahvusringhäälingu portaalis err.ee.
Raadio 4 teeb "Valimiste õhtu" koostöös venekeelse telekanaliga ETV+. Eriprogramm algab kell 20.30 ning lõppeb kell 01.00. Saadet saab kuulata Raadio 4 eetris ning vaadata ETV+ eetris või Raadio 4 kodulehel r4.err.ee. Saatejuhid on Artur Aukon (Raadio 4) ja Andrei Titov (ETV+). Saate jooksul tulevad stuudiosse poliitikud ja eksperdid, Raadio 4 ja ETV+ reporterid teevad otselülitusi kõikide erakondade kogunemiskohtadest.
ETV saade " Terevisioon" pakub esmaspäeva hommikul põhjalikku ülevaadet sellest, kes ja missugustes linnades ning suurvaldades on võidumehed ja -naised. Saates räägitakse tulevaste Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu linnapeadega sellest, milliseks kujuneb nende linnade elu pärast valimisi ning milliseid koalitsioone moodustatakse. Esmaspäeva hommikul pakub "Terevisioon" kõige värskemat võimalust vaadata, mis juhtub valimistulemuste valguses haldusreformi järgses Eestis ning detailsemalt seda, kes vaataja koduvallas või -linnas volikogusse pääses.
Raadio 2 annab eetrisse saate "Olukorrast riigis" valimiste eriväljaande esmaspäeval kell 12.15, kus tulemusi analüüsivad Ahto Lobjakas ja Andrus Karnau.
Värskete valimisteemaliste uudistega saab end kursis hoida aadressil valimised.err.ee. | Suur valimiste õhtu ERRis: otsesaated, kommentaarid, analüüsid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suure valimisõhtu eel, laupäeval kell 21.35 jõuab ETV eetrisse neljas "Valimisstuudio" debatt, kus väitlevad Tallinnas kandideerivate erakondade ja valimisliitude esindajad. Debatti juhivad Andres Kuusk ja Ainar Ruussaar.
Kohalike valimiste kulminatsioonipäeva õhtul vahendab ETV mitmetunnises otsesaates tulemusi, kuid veel enne seda, algusega kell 19.10 saab näha värsket saadet "Alla 16 keelatud". Saates uuritakse, mida arvavad 16-17-aastased valimisõigusest ja kuidas nad oma esmakordset võimalust kasutavad. Näitlejad Andrus Vaarik, Rasmus Kaljujärv ja Jekaterina Kordas ning videoblogija Victoria Villig võtavad selle teadasaamiseks ette reisi mööda Eestit. Saate autorid on Balti Filmi- ja Meediakooli tudengid.
Pühapäeval kell 19.55 jõuab ekraanile põhjalik otsesaade "Valimiste õhtu", kus Eesti Televisioon vahendab operatiivselt kohalike valimiste tulemusi. Eetrisse jõuavad otselülitused, kommentaarid ja analüüsid ning eetris ollakse kuni valimistulemuste selgumiseni. Saadet juhivad Indrek Treufeldt ja Rain Kooli.
Vikerraadio eetrisse jõuab "Valimiste õhtu" kell 20. Vikerraadio ja ERRi raadiouudiste toimetuse ühine saade aitab kuulajaid kurssi viia valimispäeva õhtul toimuvaga. Saate valmimisse panustavad kümned uudistetoimetuse ajakirjanikud üle kogu Eesti. Valimisstuudios aitavad alates kella 20st kuni lõplike tulemuste selgumiseni valimispäevast kokkuvõtteid teha ning omapoolset kiiret analüüsi pakkuda Uku Toom, Mirko Ojakivi, Ainar Ruussaar ja Anvar Samost. Toimuvad otselülitused erakondade peopaikadesse ja valimisjaoskondadesse - kõikjale, kus midagi kajastusväärset toimub. Stuudiost astuvad läbi ka erakondade juhtivpoliitikud. Vikerraadio ja ERRi raadiouudiste toimetuse ühist valimisstuudiot saab jälgida ka videopildis rahvusringhäälingu portaalis err.ee.
Raadio 4 teeb "Valimiste õhtu" koostöös venekeelse telekanaliga ETV+. Eriprogramm algab kell 20.30 ning lõppeb kell 01.00. Saadet saab kuulata Raadio 4 eetris ning vaadata ETV+ eetris või Raadio 4 kodulehel r4.err.ee. Saatejuhid on Artur Aukon (Raadio 4) ja Andrei Titov (ETV+). Saate jooksul tulevad stuudiosse poliitikud ja eksperdid, Raadio 4 ja ETV+ reporterid teevad otselülitusi kõikide erakondade kogunemiskohtadest.
ETV saade " Terevisioon" pakub esmaspäeva hommikul põhjalikku ülevaadet sellest, kes ja missugustes linnades ning suurvaldades on võidumehed ja -naised. Saates räägitakse tulevaste Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu linnapeadega sellest, milliseks kujuneb nende linnade elu pärast valimisi ning milliseid koalitsioone moodustatakse. Esmaspäeva hommikul pakub "Terevisioon" kõige värskemat võimalust vaadata, mis juhtub valimistulemuste valguses haldusreformi järgses Eestis ning detailsemalt seda, kes vaataja koduvallas või -linnas volikogusse pääses.
Raadio 2 annab eetrisse saate "Olukorrast riigis" valimiste eriväljaande esmaspäeval kell 12.15, kus tulemusi analüüsivad Ahto Lobjakas ja Andrus Karnau.
Värskete valimisteemaliste uudistega saab end kursis hoida aadressil valimised.err.ee.
### Response:
Suur valimiste õhtu ERRis: otsesaated, kommentaarid, analüüsid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisel päeval olid Itaalias võistlustules ujujad Susannah Kaul, Anette Remmelg ning Robin Liksor.
Kaul ja Remmelg lõpetasid oma stardid Euroopa noorte paramängudel 400 m vabaltujumisega. Kaul läbis distantsi uue isikliku rekordiga, võttes oma teise kuldmedali (jagades esikohta Serbia esindajaga), Remmelg oli 6.
Liksor läbis 100 m liblikat uue isikliku rekordiga ja autasuks samuti teine kuldmedal. | Eestlased teenisid Euroopa noorte paramängudel medalilisa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisel päeval olid Itaalias võistlustules ujujad Susannah Kaul, Anette Remmelg ning Robin Liksor.
Kaul ja Remmelg lõpetasid oma stardid Euroopa noorte paramängudel 400 m vabaltujumisega. Kaul läbis distantsi uue isikliku rekordiga, võttes oma teise kuldmedali (jagades esikohta Serbia esindajaga), Remmelg oli 6.
Liksor läbis 100 m liblikat uue isikliku rekordiga ja autasuks samuti teine kuldmedal.
### Response:
Eestlased teenisid Euroopa noorte paramängudel medalilisa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA merevägi teatas reedel, et järgmisel nädalal peetakse õppused, millest võtab osa nende lennukikandja. Tegemist on järjekordse jõudemonstratsiooniga Põhja-Korea tuumakatsetuste tõttu süvenenud pingete olukorras.
Õppused ärritavad Pyongyangi, kes ei ole eelmistel kordadel neile vastamata jätnud.
Ajaleht Donga Ilbo kirjutas valitsusallikatele viidates, et sateliidipildid näitavad, kuidas Pyongyangi lähedalt ja Põhja-Phyongani provintsis angaarist välja toodud ballistilistilisi rakette stardiplatvormidele asetatakse.
USA ja Lõuna-Korea sõjaväeametnikud kahtlustavad, et Põhja-Korea valmistub katsetama rakette, mis ulatuvad Ühendriikide territooriumini, lisas leht.
Nendeks võivad olla mandritevaheline ballistiline rakett (ICBM) Hwasong-14, mis suudab lennata Alaskani või keskmaarakett Hwasong-12, millega Pyongyang ähvardas augustis USA Vaikse ookeani territooriumi Guami.
Pole ka võimatu, et katsetada kavatsetakse hoopis uut ICBM-i Hwasong-13, mille lennuulatus on suurem kui eelmisel kahel ja mis võib jõuda USA läänerannikuni, kirjutas ajaleht.
Kaitseministeeriumi esindaja keeldus teadet kommenteerimast. | Ajaleht: Põhja-Korea valmistub uueks raketikatsetuseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA merevägi teatas reedel, et järgmisel nädalal peetakse õppused, millest võtab osa nende lennukikandja. Tegemist on järjekordse jõudemonstratsiooniga Põhja-Korea tuumakatsetuste tõttu süvenenud pingete olukorras.
Õppused ärritavad Pyongyangi, kes ei ole eelmistel kordadel neile vastamata jätnud.
Ajaleht Donga Ilbo kirjutas valitsusallikatele viidates, et sateliidipildid näitavad, kuidas Pyongyangi lähedalt ja Põhja-Phyongani provintsis angaarist välja toodud ballistilistilisi rakette stardiplatvormidele asetatakse.
USA ja Lõuna-Korea sõjaväeametnikud kahtlustavad, et Põhja-Korea valmistub katsetama rakette, mis ulatuvad Ühendriikide territooriumini, lisas leht.
Nendeks võivad olla mandritevaheline ballistiline rakett (ICBM) Hwasong-14, mis suudab lennata Alaskani või keskmaarakett Hwasong-12, millega Pyongyang ähvardas augustis USA Vaikse ookeani territooriumi Guami.
Pole ka võimatu, et katsetada kavatsetakse hoopis uut ICBM-i Hwasong-13, mille lennuulatus on suurem kui eelmisel kahel ja mis võib jõuda USA läänerannikuni, kirjutas ajaleht.
Kaitseministeeriumi esindaja keeldus teadet kommenteerimast.
### Response:
Ajaleht: Põhja-Korea valmistub uueks raketikatsetuseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Kalevi esindusmeeskond suutis Marko Pärnpuu juhendamisel möödunud kuul võita kõik viis esiliiga matši väravate vahega 21:5. Kalev on tõusnud tabeli tippu, sarnaselt neile on 65 punkti kogunud ka teisel real asetsev Maardu Linnameeskond. Maardust tuleb septembrikuu parim mängija Vitali Gussev, kes lõi viie mänguga kokku seitse väravat.
JK Tallinna Kalev U-21 järgis septembris esindusmeeskonna poolt loodud standardeid ja suutis võita kõik viis kohtumist. Daniel Meijeli meeskond lõi 21 väravat ja lasi endale lüüa vaid ühe. Võistkonna ründaja Karl Anton Sõerde lõi viie mänguga lausa 15 väravat, neist seitse kõmmutas ta Vändra JK Vapruse võrku kuu parima valimisel arvestusse kuulunud 1. oktoobri mängul. | Esiliiga ja esiliiga B parimate valimisel saatis edu JK Tallinna Kalevit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Kalevi esindusmeeskond suutis Marko Pärnpuu juhendamisel möödunud kuul võita kõik viis esiliiga matši väravate vahega 21:5. Kalev on tõusnud tabeli tippu, sarnaselt neile on 65 punkti kogunud ka teisel real asetsev Maardu Linnameeskond. Maardust tuleb septembrikuu parim mängija Vitali Gussev, kes lõi viie mänguga kokku seitse väravat.
JK Tallinna Kalev U-21 järgis septembris esindusmeeskonna poolt loodud standardeid ja suutis võita kõik viis kohtumist. Daniel Meijeli meeskond lõi 21 väravat ja lasi endale lüüa vaid ühe. Võistkonna ründaja Karl Anton Sõerde lõi viie mänguga lausa 15 väravat, neist seitse kõmmutas ta Vändra JK Vapruse võrku kuu parima valimisel arvestusse kuulunud 1. oktoobri mängul.
### Response:
Esiliiga ja esiliiga B parimate valimisel saatis edu JK Tallinna Kalevit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ekstravagantse, luksusliku ja eristuva stiili poolest tuntud moelooja näitab Tallinn Fashion Weekil lisaks käsitööna valminud teostele ka klassikalisemaid peokleite. Samuti näeb moelaval ka luksuslikke sügisjakke- ja mantleid, mis on kaunistatud pärlitesse või karusnahka.
Äsja Pariisi moenädalalt naasnud moelooja Tallinn Fashion Weekist: „Lähen kollektsiooniga TFWle juba kolmandat korda. Enesetunne on mõnus ja nagu alati – naudin loomingu teostamist hoolimata sellest, et mõningad teosed saavad alles nüüd viimast lihvi. Ateljees on nagu alati enne suursündmusi kiire sagimine, ettevalmistused ja töö detailide kallal.” Liina Stein lisab: “Mul varuks veel tõelisi moeüllatusi ja ainueksemplare. Intrigeerivus, filigraansus ja sügavus on vihjed moegurmaanidele. Märksõnadeks on värviküllased lillemustrites sädelevad pitsid, sulgede embus, värviküllus ja klassika.”
Liina Steini sügis-talv 2017 kollektsioon on pühendatud peohooajale, mis visuaalselt väljendub pitside luksuslikkuses, pärlisäras, dramaatiliselt külluslikult lendlevas kõrgkvaliteetses siidis ja tähistaevalikult helkivates romantilistes sulekangastes.
Disaineri moeloomingut on võimalik soetada endale Liina Steini stuudio-poes, kus lisaks valmiskollektsioonide soetamisele on võimalik esitada ka eritellimusi ning ametlikus e-poes. Lisaks on kunstniku looming saadaval Tallinna Kaubamajas, Venemaal Peterburis ja Saudi-Araabias Mediinas ning alates oktoobrikuust ka Pariisis.
Liina Stein avab novembrikuus uue boutique’i Tallinna Vanalinnas Harju tänaval. Liina Steini kollektsiooni esitlus toimub Telliskivi Vaba Lava teatrimajas laupäeval, 14. oktoobril kell 19.30. | Tallinn Fashion Weeki lõpetavad peokleidid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ekstravagantse, luksusliku ja eristuva stiili poolest tuntud moelooja näitab Tallinn Fashion Weekil lisaks käsitööna valminud teostele ka klassikalisemaid peokleite. Samuti näeb moelaval ka luksuslikke sügisjakke- ja mantleid, mis on kaunistatud pärlitesse või karusnahka.
Äsja Pariisi moenädalalt naasnud moelooja Tallinn Fashion Weekist: „Lähen kollektsiooniga TFWle juba kolmandat korda. Enesetunne on mõnus ja nagu alati – naudin loomingu teostamist hoolimata sellest, et mõningad teosed saavad alles nüüd viimast lihvi. Ateljees on nagu alati enne suursündmusi kiire sagimine, ettevalmistused ja töö detailide kallal.” Liina Stein lisab: “Mul varuks veel tõelisi moeüllatusi ja ainueksemplare. Intrigeerivus, filigraansus ja sügavus on vihjed moegurmaanidele. Märksõnadeks on värviküllased lillemustrites sädelevad pitsid, sulgede embus, värviküllus ja klassika.”
Liina Steini sügis-talv 2017 kollektsioon on pühendatud peohooajale, mis visuaalselt väljendub pitside luksuslikkuses, pärlisäras, dramaatiliselt külluslikult lendlevas kõrgkvaliteetses siidis ja tähistaevalikult helkivates romantilistes sulekangastes.
Disaineri moeloomingut on võimalik soetada endale Liina Steini stuudio-poes, kus lisaks valmiskollektsioonide soetamisele on võimalik esitada ka eritellimusi ning ametlikus e-poes. Lisaks on kunstniku looming saadaval Tallinna Kaubamajas, Venemaal Peterburis ja Saudi-Araabias Mediinas ning alates oktoobrikuust ka Pariisis.
Liina Stein avab novembrikuus uue boutique’i Tallinna Vanalinnas Harju tänaval. Liina Steini kollektsiooni esitlus toimub Telliskivi Vaba Lava teatrimajas laupäeval, 14. oktoobril kell 19.30.
### Response:
Tallinn Fashion Weeki lõpetavad peokleidid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bohemians jäi kodus 3872 pealtvaataja ees 20. minutil kaotusseisu, kui Tšehhi legendaarne ründaja Milan Baroš viis külalised juhtima. 33. minutil leidis Luts hea sööduga Sillamäe Kalevi endise ründaja Jevgeni Kabajevi, kes kauni tabamusega seisu viigistas, vahendab Soccernet.ee.
56. minutil lõi Bohemians oma teise värava, mis tõi neile kolm punkti. Siim Luts sai lisaks väravasöödule kirja täismängu, Kabajev vahetati puhkama 81. minutil.
Liigatabelis tõusis Bohemians hetkel kümnest mängust kogutud 13 punktiga seitsmendale kohale. Ostrava jätkab praegu 13. tabelireal. Eelmisel nädalal oli Banikus testimisel Eesti koondislane Henrik Ojamaa. | Siim Luts naasis klubisse väravasööduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bohemians jäi kodus 3872 pealtvaataja ees 20. minutil kaotusseisu, kui Tšehhi legendaarne ründaja Milan Baroš viis külalised juhtima. 33. minutil leidis Luts hea sööduga Sillamäe Kalevi endise ründaja Jevgeni Kabajevi, kes kauni tabamusega seisu viigistas, vahendab Soccernet.ee.
56. minutil lõi Bohemians oma teise värava, mis tõi neile kolm punkti. Siim Luts sai lisaks väravasöödule kirja täismängu, Kabajev vahetati puhkama 81. minutil.
Liigatabelis tõusis Bohemians hetkel kümnest mängust kogutud 13 punktiga seitsmendale kohale. Ostrava jätkab praegu 13. tabelireal. Eelmisel nädalal oli Banikus testimisel Eesti koondislane Henrik Ojamaa.
### Response:
Siim Luts naasis klubisse väravasööduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trumpi otsus raskendab edaspidi tuumaohu vähendamisele suunatud lepete saavutamist ja suurendab tuumarelvade kasutamise riski kogu maailmas, teatas Rahvusvaheline Kampaania Tuumarelvade Kaotamiseks.
Trump teatas reedel, et ei kinnita lepet, kuid siiski ei taganenud veel sellest. Ta ähvardas, et võib pesidendina igal ajal leppe tühistada, kuid selle asemel jättis kongressile otsustada, kas kehtestada Teheranile uued sanktsioonid, mis võivad lepingu lammutada.
Nüüd on kongressil aega 60 päeva, et otsustada sanktsioonide taasrakendamise üle. Teheran on hoiatanud, et seesugune tegu tähendaks leppe lõppu.
USA välisministri Rex Tillersoni sõnul ei kutsu administratsioon üles uusi sanktsioone kehtestama.
"Mõistagi, kui nad seda teevad, seab see JCPOA lepingu kahtluse alla," ütles Tillerson.
Kongress võib ka mitte midagi ette võtta ja jätta leppe kehtima endisel kujul.
Iraani tuumaleppe ehk JCPOA (Ühine Kõikehõlmav Tegevuskava) allkirjastasid Iraan ja kuus suurriiki - Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa ja USA, neist viimane Trumpi eelkäija Barack Obama administratsiooni ajal.
See näeb ette Iraani tuumaprogrammi kärpimist vastutasuks sanktsioonide leevendamisele. | Nobeli laureaadid taunisid Trumpi otsust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trumpi otsus raskendab edaspidi tuumaohu vähendamisele suunatud lepete saavutamist ja suurendab tuumarelvade kasutamise riski kogu maailmas, teatas Rahvusvaheline Kampaania Tuumarelvade Kaotamiseks.
Trump teatas reedel, et ei kinnita lepet, kuid siiski ei taganenud veel sellest. Ta ähvardas, et võib pesidendina igal ajal leppe tühistada, kuid selle asemel jättis kongressile otsustada, kas kehtestada Teheranile uued sanktsioonid, mis võivad lepingu lammutada.
Nüüd on kongressil aega 60 päeva, et otsustada sanktsioonide taasrakendamise üle. Teheran on hoiatanud, et seesugune tegu tähendaks leppe lõppu.
USA välisministri Rex Tillersoni sõnul ei kutsu administratsioon üles uusi sanktsioone kehtestama.
"Mõistagi, kui nad seda teevad, seab see JCPOA lepingu kahtluse alla," ütles Tillerson.
Kongress võib ka mitte midagi ette võtta ja jätta leppe kehtima endisel kujul.
Iraani tuumaleppe ehk JCPOA (Ühine Kõikehõlmav Tegevuskava) allkirjastasid Iraan ja kuus suurriiki - Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa ja USA, neist viimane Trumpi eelkäija Barack Obama administratsiooni ajal.
See näeb ette Iraani tuumaprogrammi kärpimist vastutasuks sanktsioonide leevendamisele.
### Response:
Nobeli laureaadid taunisid Trumpi otsust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tasavägises kohtumises polnud kummalgi meeskonnal mängu jooksul suuremat kui seitsmepunktilist edu, põnevus säilis mängus kuni viimaste sekunditeni – Zvezdal oli ka võiduvõimalus, aga Taylor Rochestie kolmepunktivise ei tabanud.
Žalgirise mängijad tegid koguni 21 pallikaotust, aga tabasid 18 vabaviskest 17. Resultatiivseim oli Paulius Jankunas 15 punktiga, Kevin Pangos lisas 14 ja Edgaras Ulanovas 11 punkti.
Zvezda parim oli Milko Bjelica 18 punktiga, Pero Antic sai kirja 17 punkti.
Tulemused:
Himki – Valencia 75:70
Kaunase Žalgiris – Belgradi Crvena Zvezda 78:76
Barcelona – Panathinaikos 98:71 | Žalgiris võitis Euroliiga avavoorus põnevusmängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tasavägises kohtumises polnud kummalgi meeskonnal mängu jooksul suuremat kui seitsmepunktilist edu, põnevus säilis mängus kuni viimaste sekunditeni – Zvezdal oli ka võiduvõimalus, aga Taylor Rochestie kolmepunktivise ei tabanud.
Žalgirise mängijad tegid koguni 21 pallikaotust, aga tabasid 18 vabaviskest 17. Resultatiivseim oli Paulius Jankunas 15 punktiga, Kevin Pangos lisas 14 ja Edgaras Ulanovas 11 punkti.
Zvezda parim oli Milko Bjelica 18 punktiga, Pero Antic sai kirja 17 punkti.
Tulemused:
Himki – Valencia 75:70
Kaunase Žalgiris – Belgradi Crvena Zvezda 78:76
Barcelona – Panathinaikos 98:71
### Response:
Žalgiris võitis Euroliiga avavoorus põnevusmängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Volikogu pressiesindaja Liina Kaev ütles ERR-ile, et kulude hulka kuulusid ruumide üürimine ja kaunistamine, toitlustamine, kutsete trükkimine ja saatmine, fotograafi ning esinejate tasu ning meened külalistele. Kutsutud oli 110 inimest.
Kaev rääkis, et see oli ainult mõnetunnine sündmus ja see oli mõeldud puhtalt volikogu liikmetele.
"Tegemist oli kokkuvõtva sündmusega, fraktsioonide esimehed esinesid kõnedega. Ja see koht sai valitud seetõttu, et kuna volikogu koosseis on piisavalt suur, siis see rahvahulk kuskile mahutada oli väga raske," sõnas Kaev.
Kaev rääkis, et volikogu majas ei olegi sellist ruumi, kuhu volikogu liikmed kõik koosviibimiseks ära mahutada, sest volikogu saalis on töölauad.
"See on traditsiooniline, volikogu on alati kogunenud, kui on koosseisu lõpp," ütles ta veel. | Tallinna linnavolikogu koosseisu lõpetamine läks maksma üle 13 000 euro | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Volikogu pressiesindaja Liina Kaev ütles ERR-ile, et kulude hulka kuulusid ruumide üürimine ja kaunistamine, toitlustamine, kutsete trükkimine ja saatmine, fotograafi ning esinejate tasu ning meened külalistele. Kutsutud oli 110 inimest.
Kaev rääkis, et see oli ainult mõnetunnine sündmus ja see oli mõeldud puhtalt volikogu liikmetele.
"Tegemist oli kokkuvõtva sündmusega, fraktsioonide esimehed esinesid kõnedega. Ja see koht sai valitud seetõttu, et kuna volikogu koosseis on piisavalt suur, siis see rahvahulk kuskile mahutada oli väga raske," sõnas Kaev.
Kaev rääkis, et volikogu majas ei olegi sellist ruumi, kuhu volikogu liikmed kõik koosviibimiseks ära mahutada, sest volikogu saalis on töölauad.
"See on traditsiooniline, volikogu on alati kogunenud, kui on koosseisu lõpp," ütles ta veel.
### Response:
Tallinna linnavolikogu koosseisu lõpetamine läks maksma üle 13 000 euro |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VAATA UUESTI | Nõmme Kalju FC – FCI Tallinn täispikkuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
VAATA UUESTI | Nõmme Kalju FC – FCI Tallinn täispikkuses | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Williami ja Mary kolledži labori AidData uuring on seni kõige ulatuslikum katse Hiina ametlikku rahastust mõõta. Peking ise avaldab oma abiraha liikumise kohta teavet väga napilt, mis on omakorda põhjustanud muret maailma teise majandusena oma üleilmset mõju kasvatava Hiina kavatsuste pärast.
AidData andmetel Hiina andis või laenas 15 aasta jooksul kuni 2014. aastani Aafrikas, Aasias ja mujal 354,4 miljardit USA dollarit võrrelduna Ühendriikide 394,6 miljardi dollariga.
AidData avaldas tuhandetele infoallikate põhjal Hiina rahastuse andmed ja ühtlasi uuringu selle mõju kohta, mille koostasid Harvardi ülikooli, Saksamaa Heidelbergi ülikooli ning Williamis ja Mary kolledži teadlased.
"Võib öelda, et kõige ülemisel tasandil võistlevad USA ja Hiina nüüd selles osas, mis puudutab nende rahaülekandeid teistesse riikidesse," märkis AidData täitevdirektor Bradley C. Parks.
Saladuskate Hiina kulutuste ümber on tekitanud nurinat, et Peking võib toetada korrumpeerunud režiime või õõnestada keskkonna- ja inimõigusstandardeid, mida lääne doonorid üritavad juurutada.
Tähelepanu Hiina rahastusele on kasvanud seoses "Vöö ja Tee algatusega", mille raames soovib Peking laiendada oma kaubandussidemeid Aasia, Aafrika ja Lähis-Idaga, ehitades teid sadamaid ja teisi rajatisi.
Umbkaudu 23 protsenti Hiina kulutustest mahtus Majanduskoostöö- ja Arengu Organisatsiooni (OECD) "abi" ("aid") või "ametlik arenguabi" ("official development assistance") määratluste alla, mille kohaselt peab vähemalt 25 protsenti rahast olema tagastamatu abi. Ühendriikide kuludest moodustab säärane abi 93 protsenti.
Suurem osa Pekingi rahastusest näivad moodustavat ekspordilaenud ja teised meetmed, millega soovitakse edendada Hiina eksporti ja teisi eesmärke, mis on toonud Parksi sõnul vähe mõõdetavat kasu saajariikides. Ta ütles, et seesugust ametlikku rahastust ei saa käsitleda arenguabina, vaid osana OECD laiemast abidefinitsioonist.
"Lõviosa portfooliost ei too, vähemalt keskmiselt, mingit märkimisväärset majanduskasvu selle partnerriikidele," lausus Parks.
See jätab Pekingile palju kasvuruumi positiivse mõju avaldamiseks, suunates kulutused eelkõige arenguabile, ütles Parks
Samas on abiks kvalifitseeruv osa Hiina rahastusest aidanud raporti kohaselt oluliselt majanduskasvu parandada. Selle tulemused on võrreldavad USA ja teiste lääneriikide projektidega. Parks nimetas seda oluliseks ja julgustavaks tähelepanekuks.
AidData uuring hõlmab 4304 projekti 138 riigis ja territooriumil.
Selle kohaselt on Hiina laenupoliitika valimatu, mitmed suured laenajad on maad kus olukord õigusriigi põhimõtete järgimisel on kesine, nagu Venezuela, Angola ja Pakistan. | Raport: Hiina abi ja laenud teenivad suuresti riigi enda huve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Williami ja Mary kolledži labori AidData uuring on seni kõige ulatuslikum katse Hiina ametlikku rahastust mõõta. Peking ise avaldab oma abiraha liikumise kohta teavet väga napilt, mis on omakorda põhjustanud muret maailma teise majandusena oma üleilmset mõju kasvatava Hiina kavatsuste pärast.
AidData andmetel Hiina andis või laenas 15 aasta jooksul kuni 2014. aastani Aafrikas, Aasias ja mujal 354,4 miljardit USA dollarit võrrelduna Ühendriikide 394,6 miljardi dollariga.
AidData avaldas tuhandetele infoallikate põhjal Hiina rahastuse andmed ja ühtlasi uuringu selle mõju kohta, mille koostasid Harvardi ülikooli, Saksamaa Heidelbergi ülikooli ning Williamis ja Mary kolledži teadlased.
"Võib öelda, et kõige ülemisel tasandil võistlevad USA ja Hiina nüüd selles osas, mis puudutab nende rahaülekandeid teistesse riikidesse," märkis AidData täitevdirektor Bradley C. Parks.
Saladuskate Hiina kulutuste ümber on tekitanud nurinat, et Peking võib toetada korrumpeerunud režiime või õõnestada keskkonna- ja inimõigusstandardeid, mida lääne doonorid üritavad juurutada.
Tähelepanu Hiina rahastusele on kasvanud seoses "Vöö ja Tee algatusega", mille raames soovib Peking laiendada oma kaubandussidemeid Aasia, Aafrika ja Lähis-Idaga, ehitades teid sadamaid ja teisi rajatisi.
Umbkaudu 23 protsenti Hiina kulutustest mahtus Majanduskoostöö- ja Arengu Organisatsiooni (OECD) "abi" ("aid") või "ametlik arenguabi" ("official development assistance") määratluste alla, mille kohaselt peab vähemalt 25 protsenti rahast olema tagastamatu abi. Ühendriikide kuludest moodustab säärane abi 93 protsenti.
Suurem osa Pekingi rahastusest näivad moodustavat ekspordilaenud ja teised meetmed, millega soovitakse edendada Hiina eksporti ja teisi eesmärke, mis on toonud Parksi sõnul vähe mõõdetavat kasu saajariikides. Ta ütles, et seesugust ametlikku rahastust ei saa käsitleda arenguabina, vaid osana OECD laiemast abidefinitsioonist.
"Lõviosa portfooliost ei too, vähemalt keskmiselt, mingit märkimisväärset majanduskasvu selle partnerriikidele," lausus Parks.
See jätab Pekingile palju kasvuruumi positiivse mõju avaldamiseks, suunates kulutused eelkõige arenguabile, ütles Parks
Samas on abiks kvalifitseeruv osa Hiina rahastusest aidanud raporti kohaselt oluliselt majanduskasvu parandada. Selle tulemused on võrreldavad USA ja teiste lääneriikide projektidega. Parks nimetas seda oluliseks ja julgustavaks tähelepanekuks.
AidData uuring hõlmab 4304 projekti 138 riigis ja territooriumil.
Selle kohaselt on Hiina laenupoliitika valimatu, mitmed suured laenajad on maad kus olukord õigusriigi põhimõtete järgimisel on kesine, nagu Venezuela, Angola ja Pakistan.
### Response:
Raport: Hiina abi ja laenud teenivad suuresti riigi enda huve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
EUROOPA
Hispaania ja iseseisvuspüüdlused Kataloonias
Politico: kumbki pool ei taha pingete suurenemist, kuid kokkupõrget ei saa välistada.
The Local: Human Rights Watch leidis, et Hispaania politsei kasutas liiga palju jõudu.
Politico: Puigdemont üritas kavalat trikki, kuid ärritas nii vastaseid kui ka liitlasi.
The Local: suurem osa Hispaania ajaloost on olnud metsik ja lõhestav tüli.
AFP: Kataloonia kriis on libauudiste jaoks viljakas pinnas.
Saksamaa
Politico: Saksamaal on aeg natsiminevikust üle saada ning liituda EL-i kaitsmisega.
The Local: fiproniliskandaal laieneb, mürgine aine on jõudnud ka pagaritoodetesse.
Politico: AfD avalik tõrjumine Bundestagis võib aidata kaasa "ohvrimüüdi" tekkele.
New York Times: Saksa välispoliitika eksperdid hoiatavad antiamerikanismi eest.
The Local: Alam-Saksi liidumaal ei tohi põgenikud enam Salzgitteri linna kolida.
EUobserver, Euractiv ja Politico Schäuble ajastu lõppemisest.
DPA/The Local: jõuluturu rünnaku raportis on rohkelt etteheiteid politseile.
Politico: pühapäeval on Merkeli ja Schulzi jaoks olulised valimised Alam-Saksi liidumaal.
Prantsusmaa
Politico Macroni reformiplaanide järgmisest faasist.
AFP: Macron vaidleb euroskeptikutega EL-i lipu pärast.
Suurbritannia
The Times: Suurbritanniast on saamas esimesi riike, kus rahvastikustatistika inimeste sugu ei kajasta.
Reuters ja Guardian Dove'i "rassistlikust" dušigeeli skandaalist.
EUobserver: volinik Kingi hinnangul alahindas EL küberohtu. Ka Politico kirjutab volinik Kingist.
Politico: Brexiti-kõnelused - tragikomöödia viies vaatuses.
Atlantic: osadest Brexiteer 'idest on saanud Bregretter 'id.
Sky News: Londonis koju jalutanud neiut tabas kolm erinevat seksuaalset rünnakut.
Põhjamaad
EUobserver: Taani uus seadus võib Vene gaasitorule pidurit tõmmata.
Guardian: "Minu sõber, ajakirjanik Kim Wall."
The Local: Stockholm on maailma turvalisemate linnade seas 8. kohal.
Quartz: Rootsi radioaktiivsed metssead näitavad, kuivõrd pikka mõju tuumakatastroofid omavad.
The Local: Rootsi transpordiameteid tabasid küberrünnakud.
Politico: Norra-Rootsi õppetunnid Brexiti-järgse Suurbritannia jaoks.
The Local: Norra valitsus teeb samme topeltkodakondsuse suunas.
The Local: Soome randa jõudis parvlaev Estonia päästerõngas.
Yle: Turu ründajale tehakse psühhiaatriline ekspertiis.
Helsingin Sanomat: Oksanen kasutab Ida-Euroopa naiste vastu samu stereotüüpe, mille vastu ta sõdib. Oksaneni algne avalik kiri Melania Trumpile on loetav SIIN.
Yle: parlamendi külaliste nimekirjade vaidluse uu etapp - appi tõttab MTÜ.
Austria
Politico: Austria "Kaardimaja".
AFP Austria tulisest valimisdebatist.
EUobserver: kas tsentristlikud jõud suudavad Kesk-Euroopas rinnet hoida?
AFP: Austria tulevane valitsus võib EL-ile tõsist peavalu valmistada. Veel samal teemal.
Politico: Heinz-Christian Strache on liitumas poliitilise establishment 'iga. Strachest kirjutab ka AFP.
Ukraina
EUobserver: EL kutsus "Euroopa viimase diktaatori" Brüsselisse külla.
Atlantic: Anne Applebaum kirjeldab, kuidas välispress aitas golodomorit varjata.
Defense One: Ukraina võitlusrobot võib jõuda Donbassi rindele juba järgmisel aastal.
Business Ukraine: Karl von Habsburg Ukraina euroopalikust pärandist.
Teised Euroopa riigid
Politico Euroopa Liidu lõhestumisest idatiival.
Carnegie Europe ohtlikust "hallist tsoonist" EL-i ja Venemaa vahel.
Läti ringhääling: Riia lubab, et tuleval aastal jõuavad kaitsekulutused kahe protsendini SKP-st.
EUobserver: migratsioon on Euroopa Liidu jaoks põletavam prioriteet kui terrorism.
Reuters: NATO-st Musta mere ääres.
AFP: Itaalias kasutasid kaks vangi lõunasööki paavstiga selleks, et põgeneda.
The Local: Euroopa inimõigustevolinik soovib teada, millise kokkuleppe Itaalia ja Liibüa ikkagi sõlmisid.
AFP: Itaalia naine sai töövõimetuslehe, et oma haige koera eest hoolitseda.
USA
Trumpi administratsioon
Vox: igavad põhjused, miks Trump on võitmas ka 2020. aastal. Washington Post samal teemal.
New York Times, Atlantic, PBS, CNN ja New Yorker kirjutavad Trumpi ja senaator Corkeri sõnasõjast.
New York Timesi õiendus ühe Trumpi väite kohta Corkeri teemal.
Atlantic: mida arvasid sellest sõnasõjast aga teised vabariiklastest senaatorid.
Commentary Magazine: Trumpi valijad on valimislubaduste täitmise asjus väga kannatlikud.
Vox: Trump on kõndiv riigiteaduslik eksperiment.
Daily Beast: Bannon pole Trumpi aitamise vastu midagi, kuid see pole tema peamine eesmärk.
Bloomberg: kui palju pärast Alabamat toetus Trumpilt üldse maksab?
Wall Street Journal: Donald Trump - president ilma parteita.
Atlantic Trumpi "talitsemisega" kaasnevatest probleemidest.
Observer: häda Steele'i toimikuga, juttu ka Eestist.
Politico: presidendi advokaadid võivad pakkuda Muellerile kohtumist Trumpi endaga.
Reuters ja Politico: järjekordsed administratsiooni liikmed on reisikulude asjus tähelepanu all.
Guardian: Briti dokumentalist tunnistas, et ta imetleb Trumpi "häbematust".
Politico: kuidas Valge Maja personaliülem erukindral Kelly meeleoluka pressikonverentsi andis.
Commentary Magazine: Trumpi vastased ei suuda vastu panna kiusatusele võidelda temaga viimase poolt valitud lahinguväljal.
Muud USA teemad
Spectator: Tech vs Trump - Niall Ferguson meie aja suure lahingu algusest.
Daily Beast: kuidas Venemaa Clintoni vastu Youtube-räppareid värbas.
National Review: möödub 50 aastat John McCaini vangi langemisest Vietnamis.
Politico: raporti kohaselt on Vene häkkerid võimelised USA valimismasinatesse tungima.
Daily Beast: Venemaa uurimine võttis luubi alla ka Cambridge Analytica.
Politico: Twitter kustutas andmeid, mi võisid olla olulised Vene-juurdluse jaoks.
PsychCentral: vandenõuteooriate uskumine tuleneb eelkõige inimestest, mitte faktidest - vaidlemine on seetõttu raske.
New York Times veel kord sellest, kuidas Venemaa Facebooki abil USA-s raevu külvas.
Daily Beast: Bannonil on plaan Vabariikliku Partei vastu ning ilus see ei ole. Samal teemal ka Hill ja Axios.
Politico: tänapäeva kuulsust janunevas maailmas on massimõrvast saanud verine tee surematuseni.
Chicago Tribune: kuidas magusamaks Cooki maakonnas oma otsa leidis.
Spectator: tehnoloogiahiidudest on saanud uued trükimagnaadid.
Atlantic: võimalus, et Facebook võib mõjutada valimitulemust, oli näha juba ammu.
Politico: erasektor küsib, miks valitsus ei jaga rohkem küberturvalisuse nippe.
Vox: nimekiri kõigist naistest, kes on Harvey Weinsteini seksuaalses ahistamises või rünnakus süüdistanud.
Daily Beast: New Yorgi politsei oli 2015. aastal valmis Weinsteini vahistama.
Axios: võrdlus, kuidas õhtused saated pilasid Weinsteini ja O'Reillyt.
Vox: Rose McGowani blokeerimine ei näita Twitterit heast küljest.
Huffington Post: Hollandi huumorisaade võttis sihikule USA relvakultuuri.
VENEMAA
Window on Eurasia: miks politsei oli Putini sünnipäeval võrdlemisi vaoshoitud. Meduza fotogalerii meeleavaldustest.
Raadio Vaba Euroopa: uus USA suursaadik Venemaal ütles, et Ukraina on suhete parandamiseks võtmeküsimus.
Meduza: Venemaa teatas, et Põhja-Korea tunnustas Krimmi annekteerimist.
Window on Eurasia: Kreml leidis uue viisi, kuidas langenud sõdurite arvuga hämada.
Meduza: kuidas Vene justiitsministeerium USA ajakirjanikke hoiatas.
Moscow Times: Kudrin võttis sõna suurte kaitsekulude vastu.
Window on Eurasia: ka praegune Vene rahandusminister on murelik.
Meduza: tšetšeeni tsiviilisikuid mõrvanud endine ohvitser on lõpuks trellide taga.
National Review: Juri Dmitrijevi kohtuasi on praegu ilmselt kõige olulisem sündmus Venemaal.
Window on Eurasia: Putin taastab pärast valimisi "raudse eesriide".
The Local: millise kauni sünnipäevakingituse tegi Putinile endine Itaalia peaminister Berlusconi.
Window on Eurasia: venelased on naasmas meelelaadi, mis neil oli Nõukogude Liidu lõpuaastail.
Foreign Affairs: kas Putin on kaotamas kontrolli Venemaa konservatiivide ja rahvuslaste üle?
Window on Eurasia: Vene impeerium on ohus, sest pole migratsiooni keskustest ääremaadele.
MUU MAAILM
Lähis-Ida
Foreign Policy: USA õhuvägi võib hakata Afganistanis ja Iraagis kasutama kerget ja odavat ründelennukit.
Vice News: "Kalifaadi Kutsikad" ehk ülevaatelugu ISIS-e lapssõduritest.
Spectator: kuidas Putin pääses Lähis-Ida valitsema.
Politico"pantvangide" vahetamisest Erdogani uue Türgiga.
Wall Street Journali juhtkiri nende soomlannast ajakirjaniku Türgi kohtuotsuse teemal.
Bloomberg: Araabia Ühendemiraatide esindaja kutsus Katari jalgpalli MM-ist loobuma.
Guardian: kuidas Iraani revolutsiooniline kaardivägi on üha võimsamaks paisunud.
Commentary Magazine: Trump tegi UNESCO asjus õige sammu.
Põhja-Korea
Bloomberg: Trump võib Lõuna-Korea visiidi ajal külastada ka demilitariseeritud tsooni.
Reuters: maavärinad näitavad, et Põhja-Korea viimane tuumakatsetus on piirkonda geoloogiliselt destabiliseerinud.
Wall Street Journal: viga, mis aitas Põhja-Koreal lõunanaabri sõjaplaani varastada.
Aasia
Bloomberg: tee võimuni Hiinas.
BBC: peasekretär Xi mõtteid.
Guardian: Hiina kosmosejaam kukub peagi Maa peale tagasi.
Bloomberg: Taani Singapuri vastu - pole mingit kindlust, et demokraatia annab majanduses paremaid tulemusi.
Ameerika
Associated Press sai kätte audiosalvestuse kummalisest helist, millegi rünnati Kuubal asuva USA saatkonna töötajaid.
Aafrika
Al Jazeera räägib Human Rights Watchi raportist, mille kohaselt käib Rwandas ulatuslik tsiviilelanike piinamine.
New York Times Nigeris toimunud rünnakust USA sõdurite vastu ja sellest, mida see näitab.
Daily Telegraph: kuidas Ghana kahtlast raha Inglismaal taksoga panka viiakse.
Quartz: Nairobis on palju säravat kontoripinda, mis seisab aga paraku tühjalt.
Ameerika Hääl: Tšaad tõmbus tagasi Boko Harami vastasest võitlusest, põhjuseks võib olla USA reisikeeld.
Austraalia ja Okeaania
ABC: surnud mehe saatmata tekstisõnumit arvestati kui testamenti. | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (28) | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
EUROOPA
Hispaania ja iseseisvuspüüdlused Kataloonias
Politico: kumbki pool ei taha pingete suurenemist, kuid kokkupõrget ei saa välistada.
The Local: Human Rights Watch leidis, et Hispaania politsei kasutas liiga palju jõudu.
Politico: Puigdemont üritas kavalat trikki, kuid ärritas nii vastaseid kui ka liitlasi.
The Local: suurem osa Hispaania ajaloost on olnud metsik ja lõhestav tüli.
AFP: Kataloonia kriis on libauudiste jaoks viljakas pinnas.
Saksamaa
Politico: Saksamaal on aeg natsiminevikust üle saada ning liituda EL-i kaitsmisega.
The Local: fiproniliskandaal laieneb, mürgine aine on jõudnud ka pagaritoodetesse.
Politico: AfD avalik tõrjumine Bundestagis võib aidata kaasa "ohvrimüüdi" tekkele.
New York Times: Saksa välispoliitika eksperdid hoiatavad antiamerikanismi eest.
The Local: Alam-Saksi liidumaal ei tohi põgenikud enam Salzgitteri linna kolida.
EUobserver, Euractiv ja Politico Schäuble ajastu lõppemisest.
DPA/The Local: jõuluturu rünnaku raportis on rohkelt etteheiteid politseile.
Politico: pühapäeval on Merkeli ja Schulzi jaoks olulised valimised Alam-Saksi liidumaal.
Prantsusmaa
Politico Macroni reformiplaanide järgmisest faasist.
AFP: Macron vaidleb euroskeptikutega EL-i lipu pärast.
Suurbritannia
The Times: Suurbritanniast on saamas esimesi riike, kus rahvastikustatistika inimeste sugu ei kajasta.
Reuters ja Guardian Dove'i "rassistlikust" dušigeeli skandaalist.
EUobserver: volinik Kingi hinnangul alahindas EL küberohtu. Ka Politico kirjutab volinik Kingist.
Politico: Brexiti-kõnelused - tragikomöödia viies vaatuses.
Atlantic: osadest Brexiteer 'idest on saanud Bregretter 'id.
Sky News: Londonis koju jalutanud neiut tabas kolm erinevat seksuaalset rünnakut.
Põhjamaad
EUobserver: Taani uus seadus võib Vene gaasitorule pidurit tõmmata.
Guardian: "Minu sõber, ajakirjanik Kim Wall."
The Local: Stockholm on maailma turvalisemate linnade seas 8. kohal.
Quartz: Rootsi radioaktiivsed metssead näitavad, kuivõrd pikka mõju tuumakatastroofid omavad.
The Local: Rootsi transpordiameteid tabasid küberrünnakud.
Politico: Norra-Rootsi õppetunnid Brexiti-järgse Suurbritannia jaoks.
The Local: Norra valitsus teeb samme topeltkodakondsuse suunas.
The Local: Soome randa jõudis parvlaev Estonia päästerõngas.
Yle: Turu ründajale tehakse psühhiaatriline ekspertiis.
Helsingin Sanomat: Oksanen kasutab Ida-Euroopa naiste vastu samu stereotüüpe, mille vastu ta sõdib. Oksaneni algne avalik kiri Melania Trumpile on loetav SIIN.
Yle: parlamendi külaliste nimekirjade vaidluse uu etapp - appi tõttab MTÜ.
Austria
Politico: Austria "Kaardimaja".
AFP Austria tulisest valimisdebatist.
EUobserver: kas tsentristlikud jõud suudavad Kesk-Euroopas rinnet hoida?
AFP: Austria tulevane valitsus võib EL-ile tõsist peavalu valmistada. Veel samal teemal.
Politico: Heinz-Christian Strache on liitumas poliitilise establishment 'iga. Strachest kirjutab ka AFP.
Ukraina
EUobserver: EL kutsus "Euroopa viimase diktaatori" Brüsselisse külla.
Atlantic: Anne Applebaum kirjeldab, kuidas välispress aitas golodomorit varjata.
Defense One: Ukraina võitlusrobot võib jõuda Donbassi rindele juba järgmisel aastal.
Business Ukraine: Karl von Habsburg Ukraina euroopalikust pärandist.
Teised Euroopa riigid
Politico Euroopa Liidu lõhestumisest idatiival.
Carnegie Europe ohtlikust "hallist tsoonist" EL-i ja Venemaa vahel.
Läti ringhääling: Riia lubab, et tuleval aastal jõuavad kaitsekulutused kahe protsendini SKP-st.
EUobserver: migratsioon on Euroopa Liidu jaoks põletavam prioriteet kui terrorism.
Reuters: NATO-st Musta mere ääres.
AFP: Itaalias kasutasid kaks vangi lõunasööki paavstiga selleks, et põgeneda.
The Local: Euroopa inimõigustevolinik soovib teada, millise kokkuleppe Itaalia ja Liibüa ikkagi sõlmisid.
AFP: Itaalia naine sai töövõimetuslehe, et oma haige koera eest hoolitseda.
USA
Trumpi administratsioon
Vox: igavad põhjused, miks Trump on võitmas ka 2020. aastal. Washington Post samal teemal.
New York Times, Atlantic, PBS, CNN ja New Yorker kirjutavad Trumpi ja senaator Corkeri sõnasõjast.
New York Timesi õiendus ühe Trumpi väite kohta Corkeri teemal.
Atlantic: mida arvasid sellest sõnasõjast aga teised vabariiklastest senaatorid.
Commentary Magazine: Trumpi valijad on valimislubaduste täitmise asjus väga kannatlikud.
Vox: Trump on kõndiv riigiteaduslik eksperiment.
Daily Beast: Bannon pole Trumpi aitamise vastu midagi, kuid see pole tema peamine eesmärk.
Bloomberg: kui palju pärast Alabamat toetus Trumpilt üldse maksab?
Wall Street Journal: Donald Trump - president ilma parteita.
Atlantic Trumpi "talitsemisega" kaasnevatest probleemidest.
Observer: häda Steele'i toimikuga, juttu ka Eestist.
Politico: presidendi advokaadid võivad pakkuda Muellerile kohtumist Trumpi endaga.
Reuters ja Politico: järjekordsed administratsiooni liikmed on reisikulude asjus tähelepanu all.
Guardian: Briti dokumentalist tunnistas, et ta imetleb Trumpi "häbematust".
Politico: kuidas Valge Maja personaliülem erukindral Kelly meeleoluka pressikonverentsi andis.
Commentary Magazine: Trumpi vastased ei suuda vastu panna kiusatusele võidelda temaga viimase poolt valitud lahinguväljal.
Muud USA teemad
Spectator: Tech vs Trump - Niall Ferguson meie aja suure lahingu algusest.
Daily Beast: kuidas Venemaa Clintoni vastu Youtube-räppareid värbas.
National Review: möödub 50 aastat John McCaini vangi langemisest Vietnamis.
Politico: raporti kohaselt on Vene häkkerid võimelised USA valimismasinatesse tungima.
Daily Beast: Venemaa uurimine võttis luubi alla ka Cambridge Analytica.
Politico: Twitter kustutas andmeid, mi võisid olla olulised Vene-juurdluse jaoks.
PsychCentral: vandenõuteooriate uskumine tuleneb eelkõige inimestest, mitte faktidest - vaidlemine on seetõttu raske.
New York Times veel kord sellest, kuidas Venemaa Facebooki abil USA-s raevu külvas.
Daily Beast: Bannonil on plaan Vabariikliku Partei vastu ning ilus see ei ole. Samal teemal ka Hill ja Axios.
Politico: tänapäeva kuulsust janunevas maailmas on massimõrvast saanud verine tee surematuseni.
Chicago Tribune: kuidas magusamaks Cooki maakonnas oma otsa leidis.
Spectator: tehnoloogiahiidudest on saanud uued trükimagnaadid.
Atlantic: võimalus, et Facebook võib mõjutada valimitulemust, oli näha juba ammu.
Politico: erasektor küsib, miks valitsus ei jaga rohkem küberturvalisuse nippe.
Vox: nimekiri kõigist naistest, kes on Harvey Weinsteini seksuaalses ahistamises või rünnakus süüdistanud.
Daily Beast: New Yorgi politsei oli 2015. aastal valmis Weinsteini vahistama.
Axios: võrdlus, kuidas õhtused saated pilasid Weinsteini ja O'Reillyt.
Vox: Rose McGowani blokeerimine ei näita Twitterit heast küljest.
Huffington Post: Hollandi huumorisaade võttis sihikule USA relvakultuuri.
VENEMAA
Window on Eurasia: miks politsei oli Putini sünnipäeval võrdlemisi vaoshoitud. Meduza fotogalerii meeleavaldustest.
Raadio Vaba Euroopa: uus USA suursaadik Venemaal ütles, et Ukraina on suhete parandamiseks võtmeküsimus.
Meduza: Venemaa teatas, et Põhja-Korea tunnustas Krimmi annekteerimist.
Window on Eurasia: Kreml leidis uue viisi, kuidas langenud sõdurite arvuga hämada.
Meduza: kuidas Vene justiitsministeerium USA ajakirjanikke hoiatas.
Moscow Times: Kudrin võttis sõna suurte kaitsekulude vastu.
Window on Eurasia: ka praegune Vene rahandusminister on murelik.
Meduza: tšetšeeni tsiviilisikuid mõrvanud endine ohvitser on lõpuks trellide taga.
National Review: Juri Dmitrijevi kohtuasi on praegu ilmselt kõige olulisem sündmus Venemaal.
Window on Eurasia: Putin taastab pärast valimisi "raudse eesriide".
The Local: millise kauni sünnipäevakingituse tegi Putinile endine Itaalia peaminister Berlusconi.
Window on Eurasia: venelased on naasmas meelelaadi, mis neil oli Nõukogude Liidu lõpuaastail.
Foreign Affairs: kas Putin on kaotamas kontrolli Venemaa konservatiivide ja rahvuslaste üle?
Window on Eurasia: Vene impeerium on ohus, sest pole migratsiooni keskustest ääremaadele.
MUU MAAILM
Lähis-Ida
Foreign Policy: USA õhuvägi võib hakata Afganistanis ja Iraagis kasutama kerget ja odavat ründelennukit.
Vice News: "Kalifaadi Kutsikad" ehk ülevaatelugu ISIS-e lapssõduritest.
Spectator: kuidas Putin pääses Lähis-Ida valitsema.
Politico"pantvangide" vahetamisest Erdogani uue Türgiga.
Wall Street Journali juhtkiri nende soomlannast ajakirjaniku Türgi kohtuotsuse teemal.
Bloomberg: Araabia Ühendemiraatide esindaja kutsus Katari jalgpalli MM-ist loobuma.
Guardian: kuidas Iraani revolutsiooniline kaardivägi on üha võimsamaks paisunud.
Commentary Magazine: Trump tegi UNESCO asjus õige sammu.
Põhja-Korea
Bloomberg: Trump võib Lõuna-Korea visiidi ajal külastada ka demilitariseeritud tsooni.
Reuters: maavärinad näitavad, et Põhja-Korea viimane tuumakatsetus on piirkonda geoloogiliselt destabiliseerinud.
Wall Street Journal: viga, mis aitas Põhja-Koreal lõunanaabri sõjaplaani varastada.
Aasia
Bloomberg: tee võimuni Hiinas.
BBC: peasekretär Xi mõtteid.
Guardian: Hiina kosmosejaam kukub peagi Maa peale tagasi.
Bloomberg: Taani Singapuri vastu - pole mingit kindlust, et demokraatia annab majanduses paremaid tulemusi.
Ameerika
Associated Press sai kätte audiosalvestuse kummalisest helist, millegi rünnati Kuubal asuva USA saatkonna töötajaid.
Aafrika
Al Jazeera räägib Human Rights Watchi raportist, mille kohaselt käib Rwandas ulatuslik tsiviilelanike piinamine.
New York Times Nigeris toimunud rünnakust USA sõdurite vastu ja sellest, mida see näitab.
Daily Telegraph: kuidas Ghana kahtlast raha Inglismaal taksoga panka viiakse.
Quartz: Nairobis on palju säravat kontoripinda, mis seisab aga paraku tühjalt.
Ameerika Hääl: Tšaad tõmbus tagasi Boko Harami vastasest võitlusest, põhjuseks võib olla USA reisikeeld.
Austraalia ja Okeaania
ABC: surnud mehe saatmata tekstisõnumit arvestati kui testamenti.
### Response:
Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (28) |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhikoosseisu kuulunud Teniste vahetati välja 57. minutil, kui Brann oli 0:2 kaotusseisus. Lõpuks kaotas tema koduklubi tulemusega 1:3, kirjutab Soccernet.ee.
Brann on nüüd võiduta neli liigamängu järjest ning jagab tabelis 6.-9. kohta.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Teniste lõi Norra kõrgliigas kiire omavärava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhikoosseisu kuulunud Teniste vahetati välja 57. minutil, kui Brann oli 0:2 kaotusseisus. Lõpuks kaotas tema koduklubi tulemusega 1:3, kirjutab Soccernet.ee.
Brann on nüüd võiduta neli liigamängu järjest ning jagab tabelis 6.-9. kohta.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
Teniste lõi Norra kõrgliigas kiire omavärava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna JK Legion alistas koduväljakul RL. IBK Here for beer meeskonna tulemusega 9:0. Väravate autoriteks olid Denis Vnukov (18.), Maksim Lipin (45., 54. (penaltist), 87.), Albert Prosa (66., 68., 75.), Stefan Tšendei (81.) ja Dmitri Kovtunovitš (90.).
Paide Linnameeskond sai kodus jagu RL. AFC Eyjafjallajökullist tulemusega 24:0. Võrku sahistasid Kevin Kauber (7., 18., 55., 88.), Andre Ott Valge (13., 21., 25.), Joel Kokla (23.), Kevin Kärp (27., 79., 82.), Mikel Gurrutxaga Barruetabena (29., 72.), Kevor Palumets (40., 44. (penaltist), 70., 75.), Siim Aer (50.), Jaagup Luts (58.), Edrisa Lubega (62., 69., 86.) ja Andre Frolov (87., 90.).
Tallinna FCI Levadia võitis kodus RL. Kohtla-Nõmmet tulemusega 6:0. Resultatiivsed olid Jalmar Joosep Saar (omavärav 28.), Igor Morozov (30.), Artjom Komlov (35., 55. (penaltist), 62. (penaltist)) ja Karl Rudolf Õigus (42.). | Tipneri karikavõistluste mängupäev üllatusi ei pakkunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna JK Legion alistas koduväljakul RL. IBK Here for beer meeskonna tulemusega 9:0. Väravate autoriteks olid Denis Vnukov (18.), Maksim Lipin (45., 54. (penaltist), 87.), Albert Prosa (66., 68., 75.), Stefan Tšendei (81.) ja Dmitri Kovtunovitš (90.).
Paide Linnameeskond sai kodus jagu RL. AFC Eyjafjallajökullist tulemusega 24:0. Võrku sahistasid Kevin Kauber (7., 18., 55., 88.), Andre Ott Valge (13., 21., 25.), Joel Kokla (23.), Kevin Kärp (27., 79., 82.), Mikel Gurrutxaga Barruetabena (29., 72.), Kevor Palumets (40., 44. (penaltist), 70., 75.), Siim Aer (50.), Jaagup Luts (58.), Edrisa Lubega (62., 69., 86.) ja Andre Frolov (87., 90.).
Tallinna FCI Levadia võitis kodus RL. Kohtla-Nõmmet tulemusega 6:0. Resultatiivsed olid Jalmar Joosep Saar (omavärav 28.), Igor Morozov (30.), Artjom Komlov (35., 55. (penaltist), 62. (penaltist)) ja Karl Rudolf Õigus (42.).
### Response:
Tipneri karikavõistluste mängupäev üllatusi ei pakkunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Lühidalt öeldes on neil liiga palju võimu," ütles esindajatekoja õiguskomisjoni monopolivastase alamkomitee esimees David Cicilline, avades pretsedenditut istungit, kus kongresmenide küsimustele on vastamas nelja tehnoloogiahiiu tegevjuhid.
"Ükskõik, kas see toimub röövelliku hinnakujunduse kaudu või kasutajatelt täiendavate toodete ostmist nõudes, on domineerivad platvormid kasutanud laienemiseks oma võimu destruktiivsel ja kahjulikul viisil," ütles Rhode Islandi demokraat.
"Juba enne COVID-19 pandeemiat paistsid need korporatsioonid välja kui meie majanduse titaanid," ütles Cicilline. "COVID-19 järel aga tulevad nad välja ilmselt tugevamana ja märksa mõjuvõimsamana kui eales varem."
Vabariiklasest esindajatekoja saadik Jim Sensenbrenner oli tunduvalt leebem oma sõnades, öeldes, et "suur olemine ei tähenda tingimata paha olemist".
"Otse vastupidi, Ameerikas peaks edukus tagama sulle hüved," ütles Sensenbrenner.
Pretsedenditust ühisistungist võtavad osa Tim Cook Apple'ist, Jeff Bezos Amazonist, Mark Zuckerberg Facebookist ja Sundar Pichai Google'ist ning selle emafirmast Alphabet.
Istungi on osa konkurentsiga seotud juurdlusest, kuid tõenäoliselt küsib komitee ka muude valdkondadega seotud küsimusi, nagu näiteks vihakõne ja sisu toimetamise teemal, majandusliku ebavõrdsuse, privaatsuse ja andmekaitse teemal ning isegi väidete kohta poliitilisest kallutatusest, mida on väidetavalt korda saatnud president Donald Trump ja tema liitlased.
Istungi eel püüdsid tippjuhid anda positiivset ülevaadet tehnoloogiamaastikule tervikuna, tuues esile firmade kuuluvuse juuri ning väärtusi ning kuidas kompaniid on keskmise ameeriklase elu tunduvalt paremaks muutnud.
"Oluline viis, kuidas me panustame, on see, et me ehitame tooteid, mis on abiks ameerika kasutajatele nii suurte kui väikeste hetkede juures, kas nad otsivad kiiremat marsruuti koju, õpivad YouTube'ist mõne uue toidu valmistamist või laiendavad oma väikeettevõtet," ütles Pichai oma kommentaaris.
Cook ütles, et Apple on "ainulaadselt Ameerika kompanii, mille edu on võimalik vaid selles riigis. Tema sõnul motiveerib California tehnoloogiahiidu "missioon" luua maailma juurde asju, mis rikastavad inimeste elusid.
Oma esimesel kongressi komitee istungil rääkis Bezos oma tagasihoidlikust lapsepõlvest ning vanemate toetusest panna alus Amazonile ning esimeste aastate kahjumist, mis ulatus miljarditesse dollaritesse.
"Kõndisin minema püsivalt töökohalt Seattle'i garaagi, et luua oma startup, saades täielikult aru, et see ei pruugi töötada," ütles Bezos, kes Amazoni aktsiapaki tõttu on maailma rikkaim inimene.
Zuckerberg nimetas sotsiaalmeediakolossi Facebooki "uhkusega Ameerika kompaniiks" ning lisas, et nende lugu ei oleks olnud võimalik ilma Ühendriikide seadusteta, mis soodustavad konkurentsi ning innovaatilisust.
Kuid vaid mõni tund enne istungi algust süüdistas kiiresti populaarsust koguv videoäpp TikTok Facebooki pahatahtlikes rünnakutes, mis on osa patriotismiks maskeeritud liikumisest, mille eesmärk on teha lõpp meie kohalolule USA-s.
TiKTok-i tegevjuht Kevin Mayer ütles blogipostituses, et tema ettevõte toetab igati ausat konkurentsi ning et ilma TikTok-ita oleks Ameerika reklaamiandjatel vähem valikuid.
Istung on osa kongressi juurdlusest veebiplatvormide ja turuosaliste mõjuvõimu üle ning sellega on seotud laiemalt ka muud monopolivastased juurdlused nii Ühendriikides, Euroopas kui ka mujal maailmas. | USA kongresmen: tehnoloogiahiidudel on liiga palju võimu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Lühidalt öeldes on neil liiga palju võimu," ütles esindajatekoja õiguskomisjoni monopolivastase alamkomitee esimees David Cicilline, avades pretsedenditut istungit, kus kongresmenide küsimustele on vastamas nelja tehnoloogiahiiu tegevjuhid.
"Ükskõik, kas see toimub röövelliku hinnakujunduse kaudu või kasutajatelt täiendavate toodete ostmist nõudes, on domineerivad platvormid kasutanud laienemiseks oma võimu destruktiivsel ja kahjulikul viisil," ütles Rhode Islandi demokraat.
"Juba enne COVID-19 pandeemiat paistsid need korporatsioonid välja kui meie majanduse titaanid," ütles Cicilline. "COVID-19 järel aga tulevad nad välja ilmselt tugevamana ja märksa mõjuvõimsamana kui eales varem."
Vabariiklasest esindajatekoja saadik Jim Sensenbrenner oli tunduvalt leebem oma sõnades, öeldes, et "suur olemine ei tähenda tingimata paha olemist".
"Otse vastupidi, Ameerikas peaks edukus tagama sulle hüved," ütles Sensenbrenner.
Pretsedenditust ühisistungist võtavad osa Tim Cook Apple'ist, Jeff Bezos Amazonist, Mark Zuckerberg Facebookist ja Sundar Pichai Google'ist ning selle emafirmast Alphabet.
Istungi on osa konkurentsiga seotud juurdlusest, kuid tõenäoliselt küsib komitee ka muude valdkondadega seotud küsimusi, nagu näiteks vihakõne ja sisu toimetamise teemal, majandusliku ebavõrdsuse, privaatsuse ja andmekaitse teemal ning isegi väidete kohta poliitilisest kallutatusest, mida on väidetavalt korda saatnud president Donald Trump ja tema liitlased.
Istungi eel püüdsid tippjuhid anda positiivset ülevaadet tehnoloogiamaastikule tervikuna, tuues esile firmade kuuluvuse juuri ning väärtusi ning kuidas kompaniid on keskmise ameeriklase elu tunduvalt paremaks muutnud.
"Oluline viis, kuidas me panustame, on see, et me ehitame tooteid, mis on abiks ameerika kasutajatele nii suurte kui väikeste hetkede juures, kas nad otsivad kiiremat marsruuti koju, õpivad YouTube'ist mõne uue toidu valmistamist või laiendavad oma väikeettevõtet," ütles Pichai oma kommentaaris.
Cook ütles, et Apple on "ainulaadselt Ameerika kompanii, mille edu on võimalik vaid selles riigis. Tema sõnul motiveerib California tehnoloogiahiidu "missioon" luua maailma juurde asju, mis rikastavad inimeste elusid.
Oma esimesel kongressi komitee istungil rääkis Bezos oma tagasihoidlikust lapsepõlvest ning vanemate toetusest panna alus Amazonile ning esimeste aastate kahjumist, mis ulatus miljarditesse dollaritesse.
"Kõndisin minema püsivalt töökohalt Seattle'i garaagi, et luua oma startup, saades täielikult aru, et see ei pruugi töötada," ütles Bezos, kes Amazoni aktsiapaki tõttu on maailma rikkaim inimene.
Zuckerberg nimetas sotsiaalmeediakolossi Facebooki "uhkusega Ameerika kompaniiks" ning lisas, et nende lugu ei oleks olnud võimalik ilma Ühendriikide seadusteta, mis soodustavad konkurentsi ning innovaatilisust.
Kuid vaid mõni tund enne istungi algust süüdistas kiiresti populaarsust koguv videoäpp TikTok Facebooki pahatahtlikes rünnakutes, mis on osa patriotismiks maskeeritud liikumisest, mille eesmärk on teha lõpp meie kohalolule USA-s.
TiKTok-i tegevjuht Kevin Mayer ütles blogipostituses, et tema ettevõte toetab igati ausat konkurentsi ning et ilma TikTok-ita oleks Ameerika reklaamiandjatel vähem valikuid.
Istung on osa kongressi juurdlusest veebiplatvormide ja turuosaliste mõjuvõimu üle ning sellega on seotud laiemalt ka muud monopolivastased juurdlused nii Ühendriikides, Euroopas kui ka mujal maailmas.
### Response:
USA kongresmen: tehnoloogiahiidudel on liiga palju võimu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Septembri keskel saabub Poolast pataljon kaheks nädalaks lühikesele väljaõppele Pabrade polügoonile. Mõnenädalase või kuupikkuse vaheaja järel on kavas vähemalt pataljoni suurem osa taas kuni järgmise aasta juuni lõpuni Pabradesse tuua," ütles Karoblis BNS-ile.
Sajad ameerika sõdurid viibisid Vilniuse lähedal Pabrades 2019. aasta oktoobrist kuni 2020. aasta juunini. Tegemist oli USA pataljoni esimese rotatsiooniga Leedus.
Karoblise sõnul hindasid ameeriklased seda kui täielikku edu ning see pani aluse edasisele koostööle.
Kaitseministri sõnadele eelnes veidi varem USA kaitseministri Mark Esperi kommentaar, mille kohaselt "on võimalusi" saata täiendavaid Ameerika üksusi Poola ja Baltimaadesse, kuna Ühendriigid vähendavad oma väeüksuse suurust Saksamaal.
Üksikasjadesse laskumata ütles Karoblis, et USA sõjaväelased on juba praegu Leedus kohal, ent Vilnius soovib suuremat kontingenti, millel oleks "suurem heidutuse ja kaitseefekt".
"Oleme korduvalt USA-le mõista andnud, et me tahame lasta (Washingtonil) kaaluda Leedut kui nende vägede alalist asukohta," ütles ta BNS-ile.
Leedu peab investeerima täiendavalt oma infrastruktuuri, et võimaldada Ameerika üksuste võõrustamist, märkis Karoblis.
Tema sõnul ei ole väekontingendi Leetu tulek iseenesestmõistetav.
"Me peame tegema kõva tööd, et tagada parimad võimalikud tingimused USA sõduritele viia ellu oma ülesandeid," sõnas ta. "Me jätkame tööd selles suunas."
USA ametnikud on öelnud, et ameerika sõjaväelaste paigutamise Leetu võimaldas riigi suuremahuline investeering oma riigikaitsesse.
Leedu on üks vaid üheksast NATO liikmesriigist, mis kulutab kaitsevaldkonnale aastas vähemalt kaks protsenti oma SKT-st, mis on alliansi kokkuleppeline protsentuaalne tingimus.
Heidutuseks Venemaale on Saksa väeüksuse juhitav NATO rahvusvaheline pataljon olnud Leedus alates 2017. aastast. Hetkel on pataljoni koosseisus üle tuhande sõjaväelase. | Minister: USA saadab sügisel Leetu pataljoni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Septembri keskel saabub Poolast pataljon kaheks nädalaks lühikesele väljaõppele Pabrade polügoonile. Mõnenädalase või kuupikkuse vaheaja järel on kavas vähemalt pataljoni suurem osa taas kuni järgmise aasta juuni lõpuni Pabradesse tuua," ütles Karoblis BNS-ile.
Sajad ameerika sõdurid viibisid Vilniuse lähedal Pabrades 2019. aasta oktoobrist kuni 2020. aasta juunini. Tegemist oli USA pataljoni esimese rotatsiooniga Leedus.
Karoblise sõnul hindasid ameeriklased seda kui täielikku edu ning see pani aluse edasisele koostööle.
Kaitseministri sõnadele eelnes veidi varem USA kaitseministri Mark Esperi kommentaar, mille kohaselt "on võimalusi" saata täiendavaid Ameerika üksusi Poola ja Baltimaadesse, kuna Ühendriigid vähendavad oma väeüksuse suurust Saksamaal.
Üksikasjadesse laskumata ütles Karoblis, et USA sõjaväelased on juba praegu Leedus kohal, ent Vilnius soovib suuremat kontingenti, millel oleks "suurem heidutuse ja kaitseefekt".
"Oleme korduvalt USA-le mõista andnud, et me tahame lasta (Washingtonil) kaaluda Leedut kui nende vägede alalist asukohta," ütles ta BNS-ile.
Leedu peab investeerima täiendavalt oma infrastruktuuri, et võimaldada Ameerika üksuste võõrustamist, märkis Karoblis.
Tema sõnul ei ole väekontingendi Leetu tulek iseenesestmõistetav.
"Me peame tegema kõva tööd, et tagada parimad võimalikud tingimused USA sõduritele viia ellu oma ülesandeid," sõnas ta. "Me jätkame tööd selles suunas."
USA ametnikud on öelnud, et ameerika sõjaväelaste paigutamise Leetu võimaldas riigi suuremahuline investeering oma riigikaitsesse.
Leedu on üks vaid üheksast NATO liikmesriigist, mis kulutab kaitsevaldkonnale aastas vähemalt kaks protsenti oma SKT-st, mis on alliansi kokkuleppeline protsentuaalne tingimus.
Heidutuseks Venemaale on Saksa väeüksuse juhitav NATO rahvusvaheline pataljon olnud Leedus alates 2017. aastast. Hetkel on pataljoni koosseisus üle tuhande sõjaväelase.
### Response:
Minister: USA saadab sügisel Leetu pataljoni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Soome WRC-rallit tänavu ei toimu, siis sõidetakse Soome metsade vahel siiski võidu. Nimelt toimub 8. augustil Jämsä lähedal võistlus, mida varasemalt tunti ka nime Neste Rally Finland all. Üritusel sõidetakse vaid kolm kiiruskatset, kuid see annab Lappile hea võimaluse end hooaja eel proovile panna. Kiired lõigud ja suured hüpped on ideaalseks soojenduseks Rally Estoniat silmas pidades.
"Viimastest võistlustest on väga palju aega möödas ja ma ootan põnevusega uuesti rajale pääsemist. Ma olen igatsenud rooli taga olemist ja see ralli annab meile ideaalse võimaluse sõita maailma parimatel kruusateedel. See on ideaalne soojendus enne Rally Estoniat," ütles Lappi pressiteate vahendusel.
"Tore, et Esapekka saab taas sõita Ford Fiesta WRC masinaga," jätkas M-Spordi pealik Richard Millener. "Isegi mina igatsen teda sõitmas näha, kes teab, mida see veel tema jaoks tähendab."
Lappi ja Ferm võistlevad väikesel võistlusel JanPro Racing võistkonnas. | Esapekka Lappi teeb enne Rally Estoniat kaasa Soome kohalikul võistlusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Soome WRC-rallit tänavu ei toimu, siis sõidetakse Soome metsade vahel siiski võidu. Nimelt toimub 8. augustil Jämsä lähedal võistlus, mida varasemalt tunti ka nime Neste Rally Finland all. Üritusel sõidetakse vaid kolm kiiruskatset, kuid see annab Lappile hea võimaluse end hooaja eel proovile panna. Kiired lõigud ja suured hüpped on ideaalseks soojenduseks Rally Estoniat silmas pidades.
"Viimastest võistlustest on väga palju aega möödas ja ma ootan põnevusega uuesti rajale pääsemist. Ma olen igatsenud rooli taga olemist ja see ralli annab meile ideaalse võimaluse sõita maailma parimatel kruusateedel. See on ideaalne soojendus enne Rally Estoniat," ütles Lappi pressiteate vahendusel.
"Tore, et Esapekka saab taas sõita Ford Fiesta WRC masinaga," jätkas M-Spordi pealik Richard Millener. "Isegi mina igatsen teda sõitmas näha, kes teab, mida see veel tema jaoks tähendab."
Lappi ja Ferm võistlevad väikesel võistlusel JanPro Racing võistkonnas.
### Response:
Esapekka Lappi teeb enne Rally Estoniat kaasa Soome kohalikul võistlusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängijad saabusid Walt Disney teemaparki selle kuu alguses, et jätkata alates neljapäevast NBA korvpalliliiga hooajaga, mis pandi märtsis pausile. Kõik kohtumised peetakse pealtvaatajateta ning mängijatel on keelatud kinniselt territooriumilt lahkuda enne kui nende meeskond turniirilt välja langeb.
Alates 1. augustist jätkab hooajaga ka jäähokiliiga NHL. | Kõikide NBA mängijate koroonatestid olid päev enne liiga jätkumist negatiivsed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängijad saabusid Walt Disney teemaparki selle kuu alguses, et jätkata alates neljapäevast NBA korvpalliliiga hooajaga, mis pandi märtsis pausile. Kõik kohtumised peetakse pealtvaatajateta ning mängijatel on keelatud kinniselt territooriumilt lahkuda enne kui nende meeskond turniirilt välja langeb.
Alates 1. augustist jätkab hooajaga ka jäähokiliiga NHL.
### Response:
Kõikide NBA mängijate koroonatestid olid päev enne liiga jätkumist negatiivsed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelnõu järgi vajab Operail täiendavat aktsiakapitali sissemakset, et finantseerida ettevõtte kasvu, vastata omaniku dividendiootustele ning sälilitada jätkusuutlik kapitalistruktuur.
Operail on Eesti riigile kuuluv raudtee-ettevõte, mille põhilisteks ärisuundadeks on kaubavedu, vedurite ja vagunite remont ja ehitus ning veeremi rent. Ettevõte annab tööd pea 650 inimesele.
Operaili gruppi kuuluvad lisaks emaettevõttele ka vagunirendi ettevõtted AS Operail Leasing ja Operail Leasing Finland Oy ning Soome raudteeveo ettevõte Operail Finland Oy. | Valitsus plaanib teha Operaili 22 miljoni euro suuruse rahasüsti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelnõu järgi vajab Operail täiendavat aktsiakapitali sissemakset, et finantseerida ettevõtte kasvu, vastata omaniku dividendiootustele ning sälilitada jätkusuutlik kapitalistruktuur.
Operail on Eesti riigile kuuluv raudtee-ettevõte, mille põhilisteks ärisuundadeks on kaubavedu, vedurite ja vagunite remont ja ehitus ning veeremi rent. Ettevõte annab tööd pea 650 inimesele.
Operaili gruppi kuuluvad lisaks emaettevõttele ka vagunirendi ettevõtted AS Operail Leasing ja Operail Leasing Finland Oy ning Soome raudteeveo ettevõte Operail Finland Oy.
### Response:
Valitsus plaanib teha Operaili 22 miljoni euro suuruse rahasüsti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etapivõidu pälvis suures grupifinišis UAE-Team Emiratesi sprinter Fernando Gaviria, edestades prantslast Arnaud Demare'i (Groupama - FDJ) ja iirlast Sam Bennetti (Deceuninck-QuickStep). Laas kaotas võitjale kahe minuti ja 25 sekundiga ning sai 122. koha.
"Loomulikult on see sel aastal üks magusamaid võite kogu selle koroonaviiruse pandeemia taustal," ütles Gaviria võistlusjärgses intervjuus. "Peale kogu seda kodus olemise perioodi ja teadmatust on võitmine lihtsalt imeline."
Kokkuvõttes jätkab liidrina eestlase klubikaaslane Felix Grossschartner. Teisele kohale kerkis hispaanlane Jon Aberasturi (Caja Rujal; +0.08) ja kolmandale positsioonile itaallane Matteo Trentin (CCC Team). Laas jätkab velotuuri 130. kohal (+11.22).
Mitmepäevasõit jätkub 150-kilomeetrise etapiga, mis lõpeb Picon Blanco mäe otsas 1507 meetri kõrgusel merepinnast. | Martin Laas jätkas Burgose velotuuril 122. kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etapivõidu pälvis suures grupifinišis UAE-Team Emiratesi sprinter Fernando Gaviria, edestades prantslast Arnaud Demare'i (Groupama - FDJ) ja iirlast Sam Bennetti (Deceuninck-QuickStep). Laas kaotas võitjale kahe minuti ja 25 sekundiga ning sai 122. koha.
"Loomulikult on see sel aastal üks magusamaid võite kogu selle koroonaviiruse pandeemia taustal," ütles Gaviria võistlusjärgses intervjuus. "Peale kogu seda kodus olemise perioodi ja teadmatust on võitmine lihtsalt imeline."
Kokkuvõttes jätkab liidrina eestlase klubikaaslane Felix Grossschartner. Teisele kohale kerkis hispaanlane Jon Aberasturi (Caja Rujal; +0.08) ja kolmandale positsioonile itaallane Matteo Trentin (CCC Team). Laas jätkab velotuuri 130. kohal (+11.22).
Mitmepäevasõit jätkub 150-kilomeetrise etapiga, mis lõpeb Picon Blanco mäe otsas 1507 meetri kõrgusel merepinnast.
### Response:
Martin Laas jätkas Burgose velotuuril 122. kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlane lõi käed Lv Racing tiimiga, olles osa tiimi kolmesõitjalisest ekipaažist. Rumpi kaassõitjateks kuuetunnisel kestussõidul saavad olema rahvusvaheliselt kogenud Läti võidusõitja Konstantin Calko ja Legends masinatel kiirust näidanud soomlane Antti Rantala. Võidu minnakse kihutama TCR-klassis Audi RS3 LMS roolis.
BEC 6h avaetapp toimub 14.-16. augustil Pärnus. | Martin Rumpi näeb osalemas kodustel võistlustel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlane lõi käed Lv Racing tiimiga, olles osa tiimi kolmesõitjalisest ekipaažist. Rumpi kaassõitjateks kuuetunnisel kestussõidul saavad olema rahvusvaheliselt kogenud Läti võidusõitja Konstantin Calko ja Legends masinatel kiirust näidanud soomlane Antti Rantala. Võidu minnakse kihutama TCR-klassis Audi RS3 LMS roolis.
BEC 6h avaetapp toimub 14.-16. augustil Pärnus.
### Response:
Martin Rumpi näeb osalemas kodustel võistlustel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näiteks toimub festivalil tänavatantsu võistlus, kus võetakse mõõtu hiphop ja dancehall kategoorias. Muusikat mängivad DJ-d Mirson & Makush ning tantse hindavad Igor Exit & Ancheska.
Lisaks korraldab tsirkusestuudio Folie erinevaid töötubasid, kus saab harjutada pallidega žongleerimist, õppida diabolotrikke, kõndida suurel tasakaalupallil ehk gloobusel ja proovida monorattasõitu.
Terve päeva vältel saavad huvilised proovida ka slackline 'il tasakaalu hoida ja osaleda kesklinna noortekeskuste korraldatud orienteerimismängus. Minifestivalil toimub ka kendama jam ja rula töötuba.
"Kesklinna noortekeskuse korraldatavate iganädalaste ürituste kõrval toob minifest kindlasti oodatud vaheldust noorte suvevaheaega. Lisaks pakub see võimalust panna nüüd võistlusolukorras proovile neid oskusi, mida on suvistel pargitreeningutel omandatud," ütles kesklinna vanema kohusetäitja Anu Aus. | Politseipargis toimub reedel noortele suunatud minifestival | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näiteks toimub festivalil tänavatantsu võistlus, kus võetakse mõõtu hiphop ja dancehall kategoorias. Muusikat mängivad DJ-d Mirson & Makush ning tantse hindavad Igor Exit & Ancheska.
Lisaks korraldab tsirkusestuudio Folie erinevaid töötubasid, kus saab harjutada pallidega žongleerimist, õppida diabolotrikke, kõndida suurel tasakaalupallil ehk gloobusel ja proovida monorattasõitu.
Terve päeva vältel saavad huvilised proovida ka slackline 'il tasakaalu hoida ja osaleda kesklinna noortekeskuste korraldatud orienteerimismängus. Minifestivalil toimub ka kendama jam ja rula töötuba.
"Kesklinna noortekeskuse korraldatavate iganädalaste ürituste kõrval toob minifest kindlasti oodatud vaheldust noorte suvevaheaega. Lisaks pakub see võimalust panna nüüd võistlusolukorras proovile neid oskusi, mida on suvistel pargitreeningutel omandatud," ütles kesklinna vanema kohusetäitja Anu Aus.
### Response:
Politseipargis toimub reedel noortele suunatud minifestival |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Marokost pärit ründaja kolis Eestisse eelmisel suvel ja esindas esialgu harrastajatest koosnevat Kalev III võistkonda, kuid sai talvel võimaluse esinduse juures ja tegi märtsis Premium liiga debüüdi. Kokku jäi kõrgliigas El Aabchi saldosse üheksa mängu ja 236 minutit, esiliiga B-s mängivat U-21 võistkonda aitas ta tänavu viies mängus kaheksa väravaga, kirjutab Soccernet.ee.
"Selim teatas, et otsus ei tulnud talle lihtsalt, aga oli vajalik. Põhjuseks tõi ta asjaolu, et töö kõrvalt polnud tal enam võimalik professionaalselt jalgpalliga jätkata ning pereinimesena tahaks ta ka rohkem perega aega veeta," kirjutas Kalev sotsiaalmeedias.
El Aabchi on kolmas mängija, kellest Premium liiga punane latern suvel ilma on jäänud: noor poolkaitsja Tristan Toomas Teeväli kolis üle Flora süsteemi, A-koondise kogemusega kaitsjast Sören Kaldmast sai aga Kuressaare mängija.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Tallinna Kalevi ainus leegionär lõpetas tipptasemel mängimise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Marokost pärit ründaja kolis Eestisse eelmisel suvel ja esindas esialgu harrastajatest koosnevat Kalev III võistkonda, kuid sai talvel võimaluse esinduse juures ja tegi märtsis Premium liiga debüüdi. Kokku jäi kõrgliigas El Aabchi saldosse üheksa mängu ja 236 minutit, esiliiga B-s mängivat U-21 võistkonda aitas ta tänavu viies mängus kaheksa väravaga, kirjutab Soccernet.ee.
"Selim teatas, et otsus ei tulnud talle lihtsalt, aga oli vajalik. Põhjuseks tõi ta asjaolu, et töö kõrvalt polnud tal enam võimalik professionaalselt jalgpalliga jätkata ning pereinimesena tahaks ta ka rohkem perega aega veeta," kirjutas Kalev sotsiaalmeedias.
El Aabchi on kolmas mängija, kellest Premium liiga punane latern suvel ilma on jäänud: noor poolkaitsja Tristan Toomas Teeväli kolis üle Flora süsteemi, A-koondise kogemusega kaitsjast Sören Kaldmast sai aga Kuressaare mängija.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
Tallinna Kalevi ainus leegionär lõpetas tipptasemel mängimise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loosimisest võttis osa 13 naiskonda ning avaringis peetakse kolm kohtumist. Ülejäänud naiskonnad teenisid otsepääsme 1/8-finaali.
Edasipääsejat hakkavad selgitama ka esiliigas mängivad Tallinna JK Legion – JK Tabasalu. Kolmandas kohtumises lähevad vastamisi rahvaliiga naiskond KadRak United ja esiliiga võistkond Tallinna FC Flora II.
Loosi tahtel pääsesid ilma mänguta järgmisesse ringi: Nõmme Kalju FC, JK Tallinna Kalev II, Põlva FC Lootos, Kohta-Järve JK Järve, Põhja-Tallinna JK Volta, FC Kuressaare, JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN.
Möödunud hooajal naiste meistrivõistlustel esinelikusse kuulunud võistkonnad Tallinna FC Flora, JK Tallinna Kalev ja Saku Sporting alustavad karikamänge veerandfinaalidest. Eelmisel aastal teise koha teeninud Pärnu JK alates sellest aastast meistri- ega karikavõistlustest osa ei võta.
Mängude täpsed toimumisajad teatab jalgpalliliit esimesel võimalusel. | Naiste jalgpalli karikavõistluste avaring toob meistriliiga klubide vastasseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loosimisest võttis osa 13 naiskonda ning avaringis peetakse kolm kohtumist. Ülejäänud naiskonnad teenisid otsepääsme 1/8-finaali.
Edasipääsejat hakkavad selgitama ka esiliigas mängivad Tallinna JK Legion – JK Tabasalu. Kolmandas kohtumises lähevad vastamisi rahvaliiga naiskond KadRak United ja esiliiga võistkond Tallinna FC Flora II.
Loosi tahtel pääsesid ilma mänguta järgmisesse ringi: Nõmme Kalju FC, JK Tallinna Kalev II, Põlva FC Lootos, Kohta-Järve JK Järve, Põhja-Tallinna JK Volta, FC Kuressaare, JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN.
Möödunud hooajal naiste meistrivõistlustel esinelikusse kuulunud võistkonnad Tallinna FC Flora, JK Tallinna Kalev ja Saku Sporting alustavad karikamänge veerandfinaalidest. Eelmisel aastal teise koha teeninud Pärnu JK alates sellest aastast meistri- ega karikavõistlustest osa ei võta.
Mängude täpsed toimumisajad teatab jalgpalliliit esimesel võimalusel.
### Response:
Naiste jalgpalli karikavõistluste avaring toob meistriliiga klubide vastasseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa lennukitootja Airbus teatas reedel leppest Prantsuse ja Hispaania valitsusega, mille järgi tõstetakse intressimäär rahastusele, mida pakuti firmale A350 lennuki arendamiseks, tasemele, mida WTO peab sobivaks.
Euroopa Komisjoni teatel kõrvaldas see põhjuse, mille alusel kehtestas USA karistava tollitariifi miljardite dollarite väärtuses EL-i kaupadele.
USA esindaja ütles kolmapäeval WTO vaidluste lahendamise organile, et ei Washingtonil ega kaubandusorganisatsioonil endal pole otsuse kohta mingeid üksikasju.
"Arvestades detailide puudumist, teatas USA, et ei saa võtta tõsiselt väidet, et see samm lahendab täies mahus ebaseaduslike meetmete küsimuse," ütles WTO kaubandusametnik.
Lennukitootjaid Airbus ja Boeing puudutav vaidlus algas 2004. aastal, kui Washington süüdistas Ühendkuningriiki, Prantsusmaad ja Hispaaniat Airbusile ebaseadusliku riigiabi andmises.
Aasta hiljem väitis Brüssel, et 19,1 miljardi dollari väärtuses ebaseaduslikku riigiabi on saanud ka Boeing.
Läinud aastal andis WTO Ühendriikidele loa kehtestada kuni sajaprotsendine tollimaks 7,5 miljardi väärtuses Euroopa kaupadele. Washington kehtestas seejärel EL-i kaupadele nagu vein, juust ja oliivid 25-protsendise tolli.
Märtsis tõsteti Airbusi lennukitele kehtestatud kümneprotsendine toll 15-protsendile.
Juunis ähvardas USA kehtestada vastavalt WTO-lt saadud loale tolli veel 3,1 miljardi väärtuses EL-i kaupadele.
Airbusi teatel on nende tollide ja koroonaviiruse pandeemia koosmõju põhjus, miks firma WTO ajaloo pikimat vaidlust lahendada püüab. | USA ei võta EL-i katset Airbusi riigiabi vaidlust lahendada tõsiselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa lennukitootja Airbus teatas reedel leppest Prantsuse ja Hispaania valitsusega, mille järgi tõstetakse intressimäär rahastusele, mida pakuti firmale A350 lennuki arendamiseks, tasemele, mida WTO peab sobivaks.
Euroopa Komisjoni teatel kõrvaldas see põhjuse, mille alusel kehtestas USA karistava tollitariifi miljardite dollarite väärtuses EL-i kaupadele.
USA esindaja ütles kolmapäeval WTO vaidluste lahendamise organile, et ei Washingtonil ega kaubandusorganisatsioonil endal pole otsuse kohta mingeid üksikasju.
"Arvestades detailide puudumist, teatas USA, et ei saa võtta tõsiselt väidet, et see samm lahendab täies mahus ebaseaduslike meetmete küsimuse," ütles WTO kaubandusametnik.
Lennukitootjaid Airbus ja Boeing puudutav vaidlus algas 2004. aastal, kui Washington süüdistas Ühendkuningriiki, Prantsusmaad ja Hispaaniat Airbusile ebaseadusliku riigiabi andmises.
Aasta hiljem väitis Brüssel, et 19,1 miljardi dollari väärtuses ebaseaduslikku riigiabi on saanud ka Boeing.
Läinud aastal andis WTO Ühendriikidele loa kehtestada kuni sajaprotsendine tollimaks 7,5 miljardi väärtuses Euroopa kaupadele. Washington kehtestas seejärel EL-i kaupadele nagu vein, juust ja oliivid 25-protsendise tolli.
Märtsis tõsteti Airbusi lennukitele kehtestatud kümneprotsendine toll 15-protsendile.
Juunis ähvardas USA kehtestada vastavalt WTO-lt saadud loale tolli veel 3,1 miljardi väärtuses EL-i kaupadele.
Airbusi teatel on nende tollide ja koroonaviiruse pandeemia koosmõju põhjus, miks firma WTO ajaloo pikimat vaidlust lahendada püüab.
### Response:
USA ei võta EL-i katset Airbusi riigiabi vaidlust lahendada tõsiselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viie päeva jooksul õppisid pillihuvilised 143-aasta vanuseses traditsioonilises seto talus mängima nii kannelt, karmoškat, lõõtsa, viiulit kui ka kitarri. Lisaks tuntud pilliõpetajatele andsid tunde ka noored pillimehed ansamblist Lõõtsavägilased.
Peale pillimängu tehti laagris muidki tegevusi – näiteks toimusid mitmed sportlikud mängud, paelapunumine, joonistamine ja autolahvka külastus. Õhtuti tantsiti ja kuulati Merca setokeelseid muinasjutte. Tegevusi aitasid läbi viia laagri vabatahtlikud.
Juba mitmel aastal on osavõtjaid olnud lisaks Seto- ja Võromaale ka mujalt Eestist ning kaugemaltki. Tallinnas elav Marten Joonas Ruut osales laagris juba 11. korda. Tema sõnul teeb laagri eriliseks mõnus seltskond ja keskkond, samuti saab juurde nii uusi sõpru kui ka õppida uusi pillilugusid.
Pillilaager lõppes sel reedel laagri lõppkontserdiga talu õuel, kus äsja õpitud pillilugudega esinesid kõik laagris osalenud lapsed. Mõnele oli see üldse esimene kord pillimänguga publiku ees esineda. | Setomaal toimus 18. korda Rikka Ivvani pillilaager | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viie päeva jooksul õppisid pillihuvilised 143-aasta vanuseses traditsioonilises seto talus mängima nii kannelt, karmoškat, lõõtsa, viiulit kui ka kitarri. Lisaks tuntud pilliõpetajatele andsid tunde ka noored pillimehed ansamblist Lõõtsavägilased.
Peale pillimängu tehti laagris muidki tegevusi – näiteks toimusid mitmed sportlikud mängud, paelapunumine, joonistamine ja autolahvka külastus. Õhtuti tantsiti ja kuulati Merca setokeelseid muinasjutte. Tegevusi aitasid läbi viia laagri vabatahtlikud.
Juba mitmel aastal on osavõtjaid olnud lisaks Seto- ja Võromaale ka mujalt Eestist ning kaugemaltki. Tallinnas elav Marten Joonas Ruut osales laagris juba 11. korda. Tema sõnul teeb laagri eriliseks mõnus seltskond ja keskkond, samuti saab juurde nii uusi sõpru kui ka õppida uusi pillilugusid.
Pillilaager lõppes sel reedel laagri lõppkontserdiga talu õuel, kus äsja õpitud pillilugudega esinesid kõik laagris osalenud lapsed. Mõnele oli see üldse esimene kord pillimänguga publiku ees esineda.
### Response:
Setomaal toimus 18. korda Rikka Ivvani pillilaager |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siseministeerium kinnitas, et töötab selle nimel, et saada e-residentsust taotlevate inimeste kohta teistest riikidest võimalikult palju andmeid. Järjest enam on tähtsam ka järelkontroll, mille meetmeid ajakohastatakse ja täiendatakse pidevalt.
Ministeerium märkis, et juba praegu annavad e-residendid Eesti riigile oma biomeetrilised andmed – ID-kaardi saamise aluseks on sõrmejälgede andmine – ja läbivad põhjaliku kontrolli.
"Samas tuleb arvestada, et nii nagu võib Schengeni avatud viisaruumis asuvasse Eestisse saabuda halbade kavatsustega inimesi füüsiliselt, ei saa selliseid inimesi täielikult välistada ka kümnete tuhandete e-residentide seas. Küll jätab e-resident Eesti majandusruumis tegutsedes maha digitaalse jalajälje, mis vähendab tunduvalt riske võrreldes teiste mitteresidentidega," selgitas siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus.
"Nõustume riigikontrolliga, et paraku ei saa me alati informatsiooni teistest riikidest kõikide e-residendi kandidaatide kohta. Rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu ja iga riigi enda reeglid piiravad sageli andmete edastamist ning andmete edastamine sõltub ka sellest, mis alusel neid küsitakse. Riikidevahelises infovahetuses on Eesti riik ainult üks osapool. Eesti riik ei saa nõuda, et mõni välisriik meile oma karistusregistri andmeid väljastaks. Meile kättesaadavate andmete alusel teeb Eesti riik kõik, et välistada e-residentsuse programmist välismaalased, kes ei ole õiguskuulekad ja võivad kujutada ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule," selgitas Annus.
Riigikontroll leiab oma auditis, et e-residentsus kätkeb senini endas mitmeid riske. Näiteks leiab riigikontroll, et riik ei kontrolli piisavalt e-residentsuse taotlejate tausta, mis omakorda võimaldab kriminaalkaristusega inimestel hõlpsalt Eesti e-residendiks saada. | Ministeerium: Eesti teeb kõik, et e-residentsust ei saaks ohtu kujutavad välismaalased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siseministeerium kinnitas, et töötab selle nimel, et saada e-residentsust taotlevate inimeste kohta teistest riikidest võimalikult palju andmeid. Järjest enam on tähtsam ka järelkontroll, mille meetmeid ajakohastatakse ja täiendatakse pidevalt.
Ministeerium märkis, et juba praegu annavad e-residendid Eesti riigile oma biomeetrilised andmed – ID-kaardi saamise aluseks on sõrmejälgede andmine – ja läbivad põhjaliku kontrolli.
"Samas tuleb arvestada, et nii nagu võib Schengeni avatud viisaruumis asuvasse Eestisse saabuda halbade kavatsustega inimesi füüsiliselt, ei saa selliseid inimesi täielikult välistada ka kümnete tuhandete e-residentide seas. Küll jätab e-resident Eesti majandusruumis tegutsedes maha digitaalse jalajälje, mis vähendab tunduvalt riske võrreldes teiste mitteresidentidega," selgitas siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus.
"Nõustume riigikontrolliga, et paraku ei saa me alati informatsiooni teistest riikidest kõikide e-residendi kandidaatide kohta. Rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu ja iga riigi enda reeglid piiravad sageli andmete edastamist ning andmete edastamine sõltub ka sellest, mis alusel neid küsitakse. Riikidevahelises infovahetuses on Eesti riik ainult üks osapool. Eesti riik ei saa nõuda, et mõni välisriik meile oma karistusregistri andmeid väljastaks. Meile kättesaadavate andmete alusel teeb Eesti riik kõik, et välistada e-residentsuse programmist välismaalased, kes ei ole õiguskuulekad ja võivad kujutada ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule," selgitas Annus.
Riigikontroll leiab oma auditis, et e-residentsus kätkeb senini endas mitmeid riske. Näiteks leiab riigikontroll, et riik ei kontrolli piisavalt e-residentsuse taotlejate tausta, mis omakorda võimaldab kriminaalkaristusega inimestel hõlpsalt Eesti e-residendiks saada.
### Response:
Ministeerium: Eesti teeb kõik, et e-residentsust ei saaks ohtu kujutavad välismaalased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmakordselt minnakse Võrus vastamisi 6. augustil kell 18, seejärel päev hiljem Tartus kell 18 ning 8. augusti mäng peetakse Tartu Ülikooli spordihoones kell 16, kirjutab Volley.ee.
Võrreldes eelmisel nädalal Soomega peetud kohtumistega on meeskonnas mõned muudatused. Puudu on Soomes vigastada saanud Andrus Raadik, ent rivis peaks olema õlavigastusest taastuv Martti Juhkami. Lisaks liitub koondisega Oliver Orav.
Seoses koroonaviiruse leviku tõkestamisest tulenevate piirangutega pääseb saali piiratud arv pealtvaatajaid. Võru s pääseb tribüünidele vaid 200 pealtvaatajat ning Tartus maksimaalselt 1000.
Järgmisel suvel toimuvate Euroopa meistrivõistluste ühe korraldajana on Eesti koha finaalturniiril taganud ja valikmänge pidama ei pea. Seega peetakse sel suvel vaid kontrollmänge.
Ajakava:
6.08 kell 18 Eesti - Läti (Võru spordikeskus)
7.08 kell 18 Eesti - Läti (Tartu Ülikooli spordihoone)
8.08 kell 16 Eesti - Läti (Tartu Ülikooli spordihoone)
Koondise koosseis mängudeks Lätiga:
Sidemängijad: Markkus Keel, Robert Viiber
Diagonaalründajad: Oliver Venno, Markus Uuskari, Taavi Nõmmistu, Oliver Orav
Nurgaründajad: Kristo Kollo, Rauno Tamme, Albert Hurt, Stefan Kaibald, Martti Juhkami
Temporündajad: Andri Aganits, Mart Naaber, Alex Saaremaa, Henri Treial
Liberod: Johan Vahter, Silver Maar
Peatreener Cedric Enard, abitreenerid Loic Geiler ja Oliver Lüütsepp, ÜKE-treener Mirko Fasini, statistik Alar Rikberg, füsioterapeut Siret Kalbus, mänedžer Robin Ristmäe. | Eesti meeste võrkpallikoondis peab kodus Lätiga kolm kontrollmängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmakordselt minnakse Võrus vastamisi 6. augustil kell 18, seejärel päev hiljem Tartus kell 18 ning 8. augusti mäng peetakse Tartu Ülikooli spordihoones kell 16, kirjutab Volley.ee.
Võrreldes eelmisel nädalal Soomega peetud kohtumistega on meeskonnas mõned muudatused. Puudu on Soomes vigastada saanud Andrus Raadik, ent rivis peaks olema õlavigastusest taastuv Martti Juhkami. Lisaks liitub koondisega Oliver Orav.
Seoses koroonaviiruse leviku tõkestamisest tulenevate piirangutega pääseb saali piiratud arv pealtvaatajaid. Võru s pääseb tribüünidele vaid 200 pealtvaatajat ning Tartus maksimaalselt 1000.
Järgmisel suvel toimuvate Euroopa meistrivõistluste ühe korraldajana on Eesti koha finaalturniiril taganud ja valikmänge pidama ei pea. Seega peetakse sel suvel vaid kontrollmänge.
Ajakava:
6.08 kell 18 Eesti - Läti (Võru spordikeskus)
7.08 kell 18 Eesti - Läti (Tartu Ülikooli spordihoone)
8.08 kell 16 Eesti - Läti (Tartu Ülikooli spordihoone)
Koondise koosseis mängudeks Lätiga:
Sidemängijad: Markkus Keel, Robert Viiber
Diagonaalründajad: Oliver Venno, Markus Uuskari, Taavi Nõmmistu, Oliver Orav
Nurgaründajad: Kristo Kollo, Rauno Tamme, Albert Hurt, Stefan Kaibald, Martti Juhkami
Temporündajad: Andri Aganits, Mart Naaber, Alex Saaremaa, Henri Treial
Liberod: Johan Vahter, Silver Maar
Peatreener Cedric Enard, abitreenerid Loic Geiler ja Oliver Lüütsepp, ÜKE-treener Mirko Fasini, statistik Alar Rikberg, füsioterapeut Siret Kalbus, mänedžer Robin Ristmäe.
### Response:
Eesti meeste võrkpallikoondis peab kodus Lätiga kolm kontrollmängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kluge rääkis BBC Radio 4 saatele Today, et riikide juhid peaksid püüdma paremini jõuda ühiskonna nooremate liikmeteni.
"Üha enamates riikides on kohalikke puhanguid ning juhtumite järske tõuse. Me teame, et see on inimeste käitumise muutumise tagajärg," ütles ta.
"Me oleme saanud mitme riigi terviseasutustelt teateid, et uute nakatunute seas on rohkem noori inimesi. Minu hinnangul on see piisav, et mõelda, kuidas paremini kaasata noori inimesi," lisas ta.
Kluge ütles, et kahe tütre isana mõistab ta, et noored ei soovi suvest ilma jääda. Samas lisas doktor, et noortel on vastutus nii enda kui ka oma vanemate, vanavanemate ja kogukondade ees. "Me teame nüüd, kuidas käituda hästi ja tervislikult. Kasutame seda teadmist siis ära," sõnas ta.
Teiste hulgas on näiteks Holland teatanud, et viimastel nädalatel on olnud uute nakatunute seas rohkem noori inimesi kui vanemaid.
Prantsusmaal Bretagne'is süüdistasid võimud kohalikes nakkuspuhangutes noori vanuses 18 kuni 25 eluaastat, öeldes, et nad ei järgi suhtlusvahemaa meetmeid nii hästi kui teised. "Noored inimesed levitavad viirust," ütles kohaliku terviseameti juht Anne-Briac Bili France3-le.
Hispaania pealinnas Madridis püüavad võimud tõkestada nakkuste arvu kasvu, kuid sealse regiooni juht Isabel Diaz Ayuso hoiatas teisipäeval noorte inimeste käitumise eest, öeldes, et viimased ohustavad oma naabreid, aga ka oma kooli ja tööga seotud tulevikku. | WHO: Euroopas on noorte seas koroonasse nakatumine kasvanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kluge rääkis BBC Radio 4 saatele Today, et riikide juhid peaksid püüdma paremini jõuda ühiskonna nooremate liikmeteni.
"Üha enamates riikides on kohalikke puhanguid ning juhtumite järske tõuse. Me teame, et see on inimeste käitumise muutumise tagajärg," ütles ta.
"Me oleme saanud mitme riigi terviseasutustelt teateid, et uute nakatunute seas on rohkem noori inimesi. Minu hinnangul on see piisav, et mõelda, kuidas paremini kaasata noori inimesi," lisas ta.
Kluge ütles, et kahe tütre isana mõistab ta, et noored ei soovi suvest ilma jääda. Samas lisas doktor, et noortel on vastutus nii enda kui ka oma vanemate, vanavanemate ja kogukondade ees. "Me teame nüüd, kuidas käituda hästi ja tervislikult. Kasutame seda teadmist siis ära," sõnas ta.
Teiste hulgas on näiteks Holland teatanud, et viimastel nädalatel on olnud uute nakatunute seas rohkem noori inimesi kui vanemaid.
Prantsusmaal Bretagne'is süüdistasid võimud kohalikes nakkuspuhangutes noori vanuses 18 kuni 25 eluaastat, öeldes, et nad ei järgi suhtlusvahemaa meetmeid nii hästi kui teised. "Noored inimesed levitavad viirust," ütles kohaliku terviseameti juht Anne-Briac Bili France3-le.
Hispaania pealinnas Madridis püüavad võimud tõkestada nakkuste arvu kasvu, kuid sealse regiooni juht Isabel Diaz Ayuso hoiatas teisipäeval noorte inimeste käitumise eest, öeldes, et viimased ohustavad oma naabreid, aga ka oma kooli ja tööga seotud tulevikku.
### Response:
WHO: Euroopas on noorte seas koroonasse nakatumine kasvanud |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.