instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eripreemia sai Würffeli "Breathe", režissööriks Sohvi Viik. Publik hääletas oma lemmikuks A-Rühma "Mingi kukk on mu BMWs", mille režissöör on Sander Allikmäe.
Festivalile laekus 91 muusikavideot, millest režissöör Rao Heidmetsa juhitud eelžürii valis välja 42, mis pääsesid festivali kavasse. Esitatud video pidi olema valminud aastal 2017 või 2018 ning ei tohtinud ületada kaheksat minutit. Hinnati muusikat, ideed ja teostust.
Festivali žürii, kuhu kuulusid Hardi Volmer, Peep Pedmanson, Henri Aruküla ja eelmise aasta festivali võitja Ingel Vaikla, valisid parimaks Jarek Kasari fea t. Saara Kadaku "Mina jään ellu", mille režissöör on Almondi Esco. Esikoha videos "Mina jään ellu" kohtub animatsioon nukufilmiga ning see on avalöök Hollywoodi staari, Youtube'i tähtede ja päästeametiga koostöös valmivale animeeritud mängufilmile ""Danger Island. | Valga raudteejaamas selgus Eesti parim muusikavideo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eripreemia sai Würffeli "Breathe", režissööriks Sohvi Viik. Publik hääletas oma lemmikuks A-Rühma "Mingi kukk on mu BMWs", mille režissöör on Sander Allikmäe.
Festivalile laekus 91 muusikavideot, millest režissöör Rao Heidmetsa juhitud eelžürii valis välja 42, mis pääsesid festivali kavasse. Esitatud video pidi olema valminud aastal 2017 või 2018 ning ei tohtinud ületada kaheksat minutit. Hinnati muusikat, ideed ja teostust.
Festivali žürii, kuhu kuulusid Hardi Volmer, Peep Pedmanson, Henri Aruküla ja eelmise aasta festivali võitja Ingel Vaikla, valisid parimaks Jarek Kasari fea t. Saara Kadaku "Mina jään ellu", mille režissöör on Almondi Esco. Esikoha videos "Mina jään ellu" kohtub animatsioon nukufilmiga ning see on avalöök Hollywoodi staari, Youtube'i tähtede ja päästeametiga koostöös valmivale animeeritud mängufilmile ""Danger Island.
### Response:
Valga raudteejaamas selgus Eesti parim muusikavideo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Westbrook viskas 21 punkti, võttis 12 lauapalli ja andis kümme resultatiivset söötu.
Kõigi aegade edetabelis on Westbroook 98 kolmikduubliga neljandal kohal. Kolmas koht on aga käeulatuses – seal paikneb Jason Kidd 107 kolmikduubliga. Ettepoole jäävad veel Magic Johnson 138 ja Oscar Robertson 181 kolmikduubliga.
Spursi ridades tõid nii Rudy Gay kui Davis Bertans 14 punkti.
Tulemused:
Charlotte – Phoenix 122:115
Miami – Washington 129:102
Dallas – Memphis 114:80
Oklahoma City – San Antonio 104:94
LA Clippers – Orlando 113:105 | Westbrook sai kirja karjääri 98. kolmikduubli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Westbrook viskas 21 punkti, võttis 12 lauapalli ja andis kümme resultatiivset söötu.
Kõigi aegade edetabelis on Westbroook 98 kolmikduubliga neljandal kohal. Kolmas koht on aga käeulatuses – seal paikneb Jason Kidd 107 kolmikduubliga. Ettepoole jäävad veel Magic Johnson 138 ja Oscar Robertson 181 kolmikduubliga.
Spursi ridades tõid nii Rudy Gay kui Davis Bertans 14 punkti.
Tulemused:
Charlotte – Phoenix 122:115
Miami – Washington 129:102
Dallas – Memphis 114:80
Oklahoma City – San Antonio 104:94
LA Clippers – Orlando 113:105
### Response:
Westbrook sai kirja karjääri 98. kolmikduubli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pääsul nelja parema sekka oli Salm 15:14 parem Hispaania esindajast Daniel Jeun Valenzuelast ja poolfinaalis sai 11:10 jagu David Losantos Montesest.
Finaalkohtumises alistas Salm 14:12 itaallase Guillermo Juanes Carreno.
Võistlusest võttis osa 75 sportlast Hispaaniast, Poolast, Saksamaalt ja Eestist. | Noor Eesti vehkleja võidutses Hispaanias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pääsul nelja parema sekka oli Salm 15:14 parem Hispaania esindajast Daniel Jeun Valenzuelast ja poolfinaalis sai 11:10 jagu David Losantos Montesest.
Finaalkohtumises alistas Salm 14:12 itaallase Guillermo Juanes Carreno.
Võistlusest võttis osa 75 sportlast Hispaaniast, Poolast, Saksamaalt ja Eestist.
### Response:
Noor Eesti vehkleja võidutses Hispaanias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tourcoing jäi favoriidikoormat kandnud Chaumonti vastu 0:2 kaotusseisu, kaotades avageimi 19:25 ning teise 24:26. Kaks järgmist vaatust suutis aga Tourcoing võita vastavalt 25:22 ja 25:20 ning mängu saatuse pidi otsustama viies geim, vahendab volley.ee. See kulges punkt-punkti heitlusena, kuni 9:9 viigiseisult läks Tourcoing 11:9 juhtima. Edu suudeti hoida, viigiseisu enam tabloole ei tulnud ning viienda geimi võitis Tourcoing 15:12.
Juhkami jaoks oli tegemist karjääri teise Prantsusmaa karikafinaaliga, 2016. aastal jäädi koos toona esiliigasse kuulunud Rennes’i meeskonnaga hõbedale. Tulises finaalis tuli siis tunnistada Ajaccio võistkonna 3:2 üleolekut. Toona kuulus Rennes’i ridadesse lisaks Juhkamile ka Kert Toobal. 2012. aastal tulid Rennes’i ridades Prantsusmaa karikavõitjaks Keith Pupart ja Raimo Pajusalu.
Poolfinaalis sai Juhkami koduklubi 3:2 jagu Andri Aganitsa eelmisest koduklubist Poitiersi Stade Poitevinist. Eestlase arvele kanti poolfinaalis 17 punkti. | Martti Juhkami krooniti Prantsusmaa karikavõitjaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tourcoing jäi favoriidikoormat kandnud Chaumonti vastu 0:2 kaotusseisu, kaotades avageimi 19:25 ning teise 24:26. Kaks järgmist vaatust suutis aga Tourcoing võita vastavalt 25:22 ja 25:20 ning mängu saatuse pidi otsustama viies geim, vahendab volley.ee. See kulges punkt-punkti heitlusena, kuni 9:9 viigiseisult läks Tourcoing 11:9 juhtima. Edu suudeti hoida, viigiseisu enam tabloole ei tulnud ning viienda geimi võitis Tourcoing 15:12.
Juhkami jaoks oli tegemist karjääri teise Prantsusmaa karikafinaaliga, 2016. aastal jäädi koos toona esiliigasse kuulunud Rennes’i meeskonnaga hõbedale. Tulises finaalis tuli siis tunnistada Ajaccio võistkonna 3:2 üleolekut. Toona kuulus Rennes’i ridadesse lisaks Juhkamile ka Kert Toobal. 2012. aastal tulid Rennes’i ridades Prantsusmaa karikavõitjaks Keith Pupart ja Raimo Pajusalu.
Poolfinaalis sai Juhkami koduklubi 3:2 jagu Andri Aganitsa eelmisest koduklubist Poitiersi Stade Poitevinist. Eestlase arvele kanti poolfinaalis 17 punkti.
### Response:
Martti Juhkami krooniti Prantsusmaa karikavõitjaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See andis talle Tim Duckworthi (6188), Hunter Veithi (6090) ja Tyler Adamsi (6081) järel neljanda koha. Tase oli tõesti korralik, näiteks hiljuti lõppenud sise-MM-il saanuks Erm oma tulemusega kuuenda koha, kirjutab Delfi.
Hooaja esimesel seitsmevõistlusel isiklikuks rekordiks 5716 punkti kogunud Erm liikus seekord tõesti väga hästi ja stabiilselt. Ta sprintis 60 meetrit 7,11 sekundiga (rekord 7,08), viis kaugushüppes siserekordi 7.64-ni (väljas on täpselt sama palju hüpanud), kuulitõukes püstitas isikliku margi 13.77 ja lõpetas avapäeva ilusa rekordiga kõrgushüppes – 1.99.
Teisel päeval jooksis Georgia ülikooli esindav eestlane 60 meetrit tõkkeid 8,38-ga, kuid teivashüppes vaimustas kõiki pöidlahoidjaid. Siiani oli sel alal ta rekord 4.75, nüüd sündis koguni kolm uut rekordit: 4.76, 4.86, 4.96! 1000 meetri jooksus pani ta võistlusele punkti järjekordse rekordiga – 2.39,45.
"Arvan, et igati korraliku võistluse panin kokku," lausus Erm.
Karl Robert Saluri sai USA meistrivõistlustel 5781 punktiga seitsmenda koha. Tema seeria: 6,86-7.37-13.26-1.87-8.41-4.56-2.36,23. | Erm kogus USA-s punktisumma, mis andnuks Birminghami MM-il kuuenda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See andis talle Tim Duckworthi (6188), Hunter Veithi (6090) ja Tyler Adamsi (6081) järel neljanda koha. Tase oli tõesti korralik, näiteks hiljuti lõppenud sise-MM-il saanuks Erm oma tulemusega kuuenda koha, kirjutab Delfi.
Hooaja esimesel seitsmevõistlusel isiklikuks rekordiks 5716 punkti kogunud Erm liikus seekord tõesti väga hästi ja stabiilselt. Ta sprintis 60 meetrit 7,11 sekundiga (rekord 7,08), viis kaugushüppes siserekordi 7.64-ni (väljas on täpselt sama palju hüpanud), kuulitõukes püstitas isikliku margi 13.77 ja lõpetas avapäeva ilusa rekordiga kõrgushüppes – 1.99.
Teisel päeval jooksis Georgia ülikooli esindav eestlane 60 meetrit tõkkeid 8,38-ga, kuid teivashüppes vaimustas kõiki pöidlahoidjaid. Siiani oli sel alal ta rekord 4.75, nüüd sündis koguni kolm uut rekordit: 4.76, 4.86, 4.96! 1000 meetri jooksus pani ta võistlusele punkti järjekordse rekordiga – 2.39,45.
"Arvan, et igati korraliku võistluse panin kokku," lausus Erm.
Karl Robert Saluri sai USA meistrivõistlustel 5781 punktiga seitsmenda koha. Tema seeria: 6,86-7.37-13.26-1.87-8.41-4.56-2.36,23.
### Response:
Erm kogus USA-s punktisumma, mis andnuks Birminghami MM-il kuuenda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Palo kinnitusel on aukonsuli esinduse avamine Chennais oluline samm kahe riigi majanduskoostöö arendamisel.
Ministri sõnul on Chennai üks suuremaid ettevõtluse ja tööstuse keskuseid Indias.
"Nii Chennai kui ka 60-miljonilise rahvaarvuga Tamil Nadu osariigi tervikuna teeb meie jaoks atraktiivseks nende kiirelt kasvav digisektor. Chennai on India suuruselt teine IKT-tööstus Bengaluru järel ning ka Eesti ettevõtetel on võimalik oma tooteid ja teenuseid siin müüa," selgitas ta.
"Meie ekspordi kasvatamiseks Indiasse on aukonsuliks nimetatud Dr Velu juba andnud hindamatu panuse ning ta on avanud uksi ka sellekordse Eesti äridelegatsiooni ettevõtjatele. Usun, et ta teeb oma parima, et leida Eesti majandusele uut turgu Indias," lisas Palo.
Eesti suursaadiku Indias Riho Kruuvi sõnul laiendab uue aukonsuli esinduse avamine konsulaarteenuste osutamist nii Indias elavatele kui ka Chennai piirkonda reisivatele Eesti kodanikele. Tema sõnul on Eesti elanike huvi India vastu iga aastaga kasvanud.
Kruuv selgitas, et aukonsuli põhiülesanded on Eesti kodanikele konsulaarabi andmine ning majandus- ja kultuurikontaktide vahendamine.
Kulandaivelu Gomathy Babu Sadacharam töötab aukonsulina alates eelmise aasta novembrikuust. Indias on Eestil neli aukonsulit.
Aukonsulite kontaktid ja lisainfo leiab välisministeeriumi kodulehelt. | Eesti avas aukonsuli esinduse Indias Chennais | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Palo kinnitusel on aukonsuli esinduse avamine Chennais oluline samm kahe riigi majanduskoostöö arendamisel.
Ministri sõnul on Chennai üks suuremaid ettevõtluse ja tööstuse keskuseid Indias.
"Nii Chennai kui ka 60-miljonilise rahvaarvuga Tamil Nadu osariigi tervikuna teeb meie jaoks atraktiivseks nende kiirelt kasvav digisektor. Chennai on India suuruselt teine IKT-tööstus Bengaluru järel ning ka Eesti ettevõtetel on võimalik oma tooteid ja teenuseid siin müüa," selgitas ta.
"Meie ekspordi kasvatamiseks Indiasse on aukonsuliks nimetatud Dr Velu juba andnud hindamatu panuse ning ta on avanud uksi ka sellekordse Eesti äridelegatsiooni ettevõtjatele. Usun, et ta teeb oma parima, et leida Eesti majandusele uut turgu Indias," lisas Palo.
Eesti suursaadiku Indias Riho Kruuvi sõnul laiendab uue aukonsuli esinduse avamine konsulaarteenuste osutamist nii Indias elavatele kui ka Chennai piirkonda reisivatele Eesti kodanikele. Tema sõnul on Eesti elanike huvi India vastu iga aastaga kasvanud.
Kruuv selgitas, et aukonsuli põhiülesanded on Eesti kodanikele konsulaarabi andmine ning majandus- ja kultuurikontaktide vahendamine.
Kulandaivelu Gomathy Babu Sadacharam töötab aukonsulina alates eelmise aasta novembrikuust. Indias on Eestil neli aukonsulit.
Aukonsulite kontaktid ja lisainfo leiab välisministeeriumi kodulehelt.
### Response:
Eesti avas aukonsuli esinduse Indias Chennais |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 36-aastane Williams, kel pole praegu edetabelikohta, sai teises ringis ligi kaks tundi kestnud kohtumises 7:6 (5), 7:5 jagu turniiril 29. paigutatud hollandlanna Kiki Bertensist.
"Tundsin end kindlasti paremini kui esimeses ringis, aga olen endiselt veidi roostes – teen endiselt vigu, mida ma tavaliselt ei tee," ütles Williams pärast mängu.
Õest aasta vanem Venus Williams, kes on turniiril 8. asetatud, oli tund ja 19 minutit kestnud kohtumises 6:3, 6:4 parem rumeenlanna Sorana Cirsteast (WTA 35.).
Õed Williamsid olid viimati vastamisi mulluste Austraalia lahtiste finaalis, kus jäi peale Serena, võits enda karjääri 23. suure slämmi turniiri. See oli ka Serena viimane turniir enne käimasolevat Indian Wellsi, kuna hiljem selgus, et ta oli rekordilist slämmiturniiri võites lapseootel.
"Venusel oli väga hea eelmine aasta, ta mängib fantastilist tennist. Teadsin, et lähen varakult asetatud mängijaga kokku ja pean selleks valmis olema, aga mõistagi soovin, et see oleks ükskõik kes peale Venuse," tunnistas Serena. "Aga pole hullu, pean lihtsalt minema ja vaatama, kuidas hakkama saan ning andma endast parima."
Õed Williamsid on omavahel mänginud 28 korral, neist 17 matši on võitnud noorem õde Serena. Esimest korda olid nad vastamisi 1998. aasta Austraalia lahtistel, esimesed kolm omavahelist mängu võitis Venus. | Serena Williams jätkas võidulaine ja läheb nüüd õega vastamisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
36-aastane Williams, kel pole praegu edetabelikohta, sai teises ringis ligi kaks tundi kestnud kohtumises 7:6 (5), 7:5 jagu turniiril 29. paigutatud hollandlanna Kiki Bertensist.
"Tundsin end kindlasti paremini kui esimeses ringis, aga olen endiselt veidi roostes – teen endiselt vigu, mida ma tavaliselt ei tee," ütles Williams pärast mängu.
Õest aasta vanem Venus Williams, kes on turniiril 8. asetatud, oli tund ja 19 minutit kestnud kohtumises 6:3, 6:4 parem rumeenlanna Sorana Cirsteast (WTA 35.).
Õed Williamsid olid viimati vastamisi mulluste Austraalia lahtiste finaalis, kus jäi peale Serena, võits enda karjääri 23. suure slämmi turniiri. See oli ka Serena viimane turniir enne käimasolevat Indian Wellsi, kuna hiljem selgus, et ta oli rekordilist slämmiturniiri võites lapseootel.
"Venusel oli väga hea eelmine aasta, ta mängib fantastilist tennist. Teadsin, et lähen varakult asetatud mängijaga kokku ja pean selleks valmis olema, aga mõistagi soovin, et see oleks ükskõik kes peale Venuse," tunnistas Serena. "Aga pole hullu, pean lihtsalt minema ja vaatama, kuidas hakkama saan ning andma endast parima."
Õed Williamsid on omavahel mänginud 28 korral, neist 17 matši on võitnud noorem õde Serena. Esimest korda olid nad vastamisi 1998. aasta Austraalia lahtistel, esimesed kolm omavahelist mängu võitis Venus.
### Response:
Serena Williams jätkas võidulaine ja läheb nüüd õega vastamisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mehhiko ralli on meie tiimi jaoks olnud väga keeruline. See, mis Otiga juhtus, oli suur pettumus kõigile, kuna ta oli nii heal positsioonil," ütles Mäkinen pressiteate vahendusel. "Peame veel palju tööd tegema ja õppima neist raskustest, mida siin kogesime."
"Siiski on Oti sõidust ka positiivset kaasa võtta. Arvan, et tal on auto kohta veel palju õppida, sellepärast on tulevikku silmas pidades väga lubav, et ta oli juba esimesel kruusarallil nii kiire," lisas Mäkinen.
Mehhiko ralli viimast katset ehk power stage 'i saab otseülekandes vaadata ETV2-st ja ERR-i spordiportaalist, ülekanne algab kell 20. | Mäkinen: see on lubav, et Tänak oli juba esimesel kruusarallil nii kiire | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mehhiko ralli on meie tiimi jaoks olnud väga keeruline. See, mis Otiga juhtus, oli suur pettumus kõigile, kuna ta oli nii heal positsioonil," ütles Mäkinen pressiteate vahendusel. "Peame veel palju tööd tegema ja õppima neist raskustest, mida siin kogesime."
"Siiski on Oti sõidust ka positiivset kaasa võtta. Arvan, et tal on auto kohta veel palju õppida, sellepärast on tulevikku silmas pidades väga lubav, et ta oli juba esimesel kruusarallil nii kiire," lisas Mäkinen.
Mehhiko ralli viimast katset ehk power stage 'i saab otseülekandes vaadata ETV2-st ja ERR-i spordiportaalist, ülekanne algab kell 20.
### Response:
Mäkinen: see on lubav, et Tänak oli juba esimesel kruusarallil nii kiire |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käit rääkis Soccernet.ee -le, et kuna teisipäevane kohtumine oli naturaalsel murul ja ta ei saa vana vigastuse tõttu kunstmurul kõiki trenne kaasa teha, siis otsustati treeneriga, et oleks kasulik reservidega platsile joosta. Paraku sai 19-aastane poolkaitsja seal peapõrutuse ja tänaseks ta veel valmis polnud.
Midagi hullu aga ei ole ning nädala pärast peaks Käit Hamilton Academicali vastu platsile jooksma.
Ross County kaotas võõrsil Kilmarnockile 2:3 ning jätkab tabelis 21 punktiga viimasel kohal, eelviimane positsioon jääb nelja punkti kaugusele. | Kerge peapõrutuse saanud Käit peab vigastuspausi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käit rääkis Soccernet.ee -le, et kuna teisipäevane kohtumine oli naturaalsel murul ja ta ei saa vana vigastuse tõttu kunstmurul kõiki trenne kaasa teha, siis otsustati treeneriga, et oleks kasulik reservidega platsile joosta. Paraku sai 19-aastane poolkaitsja seal peapõrutuse ja tänaseks ta veel valmis polnud.
Midagi hullu aga ei ole ning nädala pärast peaks Käit Hamilton Academicali vastu platsile jooksma.
Ross County kaotas võõrsil Kilmarnockile 2:3 ning jätkab tabelis 21 punktiga viimasel kohal, eelviimane positsioon jääb nelja punkti kaugusele.
### Response:
Kerge peapõrutuse saanud Käit peab vigastuspausi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lauffeni linnas loobiti neljapäeva öösel mošeed süütepudelitega ja tekitati märkimisväärset varalist kahju. Imaamil õnnestus põleng siiski omal jõul kustutada. Keegi vigastada ei saanud.
Politsei eestkõneleja kinnitusel uuritakse rünnakut mõrvakatsena ja käimas on viie kahtlustatava tagaotsimine.
"Mitmeid süütepudeleid visati mošeesse avatud akna kaudu," kirjutati Stuttgarti prokuratuuri ja politsei ühisavalduses.
Avalduses märgiti, et tegemist võib olla rassistliku või islamivastase rünnakuga.
Saksamaal elava Türgi kogukonna liider Gokay Sofuoglu mõistis rünnaku hukka ja nimetas seda muu hulgas "ebainimlikuks kuriteoks" ja "terrorirünnakuks".
Saksamaa siseministeeriumi andmetel sooritati riigis möödunud aastal 950 rünnakut moslemite või islamiga seotud paikade vastu. | Saksa politsei uurib mošeesüütamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lauffeni linnas loobiti neljapäeva öösel mošeed süütepudelitega ja tekitati märkimisväärset varalist kahju. Imaamil õnnestus põleng siiski omal jõul kustutada. Keegi vigastada ei saanud.
Politsei eestkõneleja kinnitusel uuritakse rünnakut mõrvakatsena ja käimas on viie kahtlustatava tagaotsimine.
"Mitmeid süütepudeleid visati mošeesse avatud akna kaudu," kirjutati Stuttgarti prokuratuuri ja politsei ühisavalduses.
Avalduses märgiti, et tegemist võib olla rassistliku või islamivastase rünnakuga.
Saksamaal elava Türgi kogukonna liider Gokay Sofuoglu mõistis rünnaku hukka ja nimetas seda muu hulgas "ebainimlikuks kuriteoks" ja "terrorirünnakuks".
Saksamaa siseministeeriumi andmetel sooritati riigis möödunud aastal 950 rünnakut moslemite või islamiga seotud paikade vastu.
### Response:
Saksa politsei uurib mošeesüütamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olin oma sõiduga esimese kruusaralli kohta [Toyotas] päris rahul," sõnas Tänak WRC All Live'ile. "Nüüd pole midagi teha, saame päikest nautida ja siin on fänne palju. On hea nendega koos aega veeta." Enne ning pärast intervjuud jagas Tänak fännidele autogramme ja tegi koos nendega pilte.
"Andmed näitasid, et turbo andis järsku alla ning mõnikord ongi tehnikaspordis nii - mõnikord teeme ise vigu, teine kord veab tehnika alt." Tänak kinnitas, et homseks punktikatseks valmistutakse hoolega. | Tänak: nüüd saame päikest nautida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olin oma sõiduga esimese kruusaralli kohta [Toyotas] päris rahul," sõnas Tänak WRC All Live'ile. "Nüüd pole midagi teha, saame päikest nautida ja siin on fänne palju. On hea nendega koos aega veeta." Enne ning pärast intervjuud jagas Tänak fännidele autogramme ja tegi koos nendega pilte.
"Andmed näitasid, et turbo andis järsku alla ning mõnikord ongi tehnikaspordis nii - mõnikord teeme ise vigu, teine kord veab tehnika alt." Tänak kinnitas, et homseks punktikatseks valmistutakse hoolega.
### Response:
Tänak: nüüd saame päikest nautida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peale K134 mäe hüppevooru startis esimesena 10 km suusarajale norralane Jarl Magnus Riiber. Tema tagant startis jaapanlane Watabe, kes suusatas end järjekordse MK-etapivõidule. Teise koha võitis kaheksandalt kohalt startinud sakslane Fabian Riesslet (+15,5) ja kolmandaks tuli austerlane Mario Seidl (+20,3). Liidrina alustanu Riiber lõpetas võistluse viiendana. Tiirmaa lõpetas 48. kohaga.
Kristjan Ilves täna starti ei pääsenud, kuna tema suusakombinesioon ei vastanud võistlusmäärustele, kuid järgmisel etapil Trondheimis kavatseb eestlane startida samas vormis.
MK-sarja üldliidrina jätkab 1050. punktiga Watabe, talle järgnevad 949 punktiga Schmid ja 532 silmaga Rydzek. Ilves paikneb 16. tabelireal 245 ja Tiirmaa 65. kohal 65 punktiga. | Watabe võidutses järjekordsel MK-etapil, Tiirmaa jäi tagasihoidlikuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peale K134 mäe hüppevooru startis esimesena 10 km suusarajale norralane Jarl Magnus Riiber. Tema tagant startis jaapanlane Watabe, kes suusatas end järjekordse MK-etapivõidule. Teise koha võitis kaheksandalt kohalt startinud sakslane Fabian Riesslet (+15,5) ja kolmandaks tuli austerlane Mario Seidl (+20,3). Liidrina alustanu Riiber lõpetas võistluse viiendana. Tiirmaa lõpetas 48. kohaga.
Kristjan Ilves täna starti ei pääsenud, kuna tema suusakombinesioon ei vastanud võistlusmäärustele, kuid järgmisel etapil Trondheimis kavatseb eestlane startida samas vormis.
MK-sarja üldliidrina jätkab 1050. punktiga Watabe, talle järgnevad 949 punktiga Schmid ja 532 silmaga Rydzek. Ilves paikneb 16. tabelireal 245 ja Tiirmaa 65. kohal 65 punktiga.
### Response:
Watabe võidutses järjekordsel MK-etapil, Tiirmaa jäi tagasihoidlikuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22. juunil nauditi üheskoos Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus, külastati Tartu ülikooli, teaduskeskust AHHAA ja Eesti Rahva Muuseumi.
ETV saatis presidente terve päeva jooksul. Saatejuhid Anna Gavronski ja Jüri Muttika uurisid Islandi, Gruusia, Poola, Läti, Leedu ja Soome presidentidelt, kuidas edenevad juubelipidustused nende riikides ja mida arvavad nad Eestist ning Tartus nähtust.
Üliõpilaste traditsioone ja meeleolusid Gaudeamuselt vahendas Heleri All.
Pikast ja pidulikust nädalavahetusest sündinud saade "Euroopa riigipead Gaudeamusel" on eetris esmaspäeval, 25. juunil kell 20.15 ETV-s. | ERR vahendab kuue Euroopa presidendi visiiti Eestis ja Gaudeamusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22. juunil nauditi üheskoos Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus, külastati Tartu ülikooli, teaduskeskust AHHAA ja Eesti Rahva Muuseumi.
ETV saatis presidente terve päeva jooksul. Saatejuhid Anna Gavronski ja Jüri Muttika uurisid Islandi, Gruusia, Poola, Läti, Leedu ja Soome presidentidelt, kuidas edenevad juubelipidustused nende riikides ja mida arvavad nad Eestist ning Tartus nähtust.
Üliõpilaste traditsioone ja meeleolusid Gaudeamuselt vahendas Heleri All.
Pikast ja pidulikust nädalavahetusest sündinud saade "Euroopa riigipead Gaudeamusel" on eetris esmaspäeval, 25. juunil kell 20.15 ETV-s.
### Response:
ERR vahendab kuue Euroopa presidendi visiiti Eestis ja Gaudeamusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ETV -s jõuab 23. juunil kell 10.55 eetrisse võidupüha paraad, mis peetakse tänavu Tallinna lauluväljakul. Kaitseliidu 100. aastapäeva puhul on rivis kõik Kaitseliidu struktuuriüksused: Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred, Kaitseliidu kool, küberkaitseüksus ja kõik malevad. Lisaks kaitseliitlasele võtavad paraadist osa ka liitlasüksused. Otseülekannet kommenteerivad Andres Kuusk ja Erik Reinhold, reporter on Anna Gavronski. Režissöör Eva Katariina Taimre, produtsent Lii Kuldmäe. Paraadi saab otsepildis jälgida ka portaalis ERR.ee, kus on kättesaadavad ka ülevaatlikud fotogaleriid.
Pärast paraadi, kell 12.10 näitab ETV saadet "Kohtumine Roman Toiga" - Margus Saare tehtud intervjuud karismaatilise koorijuhiga aastast 2014. Kell 13.05 on eetris "Minu laulu- ja tantsupidu" ja vaatajatel on võimalik meenutada, milline oli XII noorte laulu- ja tantsupidu "Mina jään" peo tegelike kangelaste, osavõtjate, silme läbi. Kell 13.50 toob "100 Eesti hetke" meid Eesti Vabariigi algusaastatest tänasesse päeva. Kell 21.20 on eetris legendaarne film "Keskea rõõmud", õhtut jäävad lõpetama kell 23.30 algav ETV live: Curly Strings ning mängufilm "Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta", mis algab kell 00.30.
24. juuni hommikul kell 10.10 loob meeleolu 1983. aastal valminud mängufilm "Nipernaadi", õhtul kell 20.00 jõuab ekraanile Soome dokumentaalfilm "Eesti vabaks! Rokifestival, mis ei lõppenud". See on lugu Soome rokitähtedest, kes läksid 1988. aastal NSV Liitu esinema ja sattusid kitarr käes poolkogemata võitlema vaba Eesti eest.
ETV2 vaatajateni jõuab ETV kullavaramust kokku komponeeritud programm. Kell 11.00 saab näha filmi "Karoliina hõbelõng" ja kell 15.00 on eetris "Siin me oleme". Veel on kavas telelavastus "Vigased pruudid", dokumentaalfilm "Eesti lood: Jaanipäev" ning Andres Söödi autorifilm "Jaanipäev".
Meelt lahutab "Meie Uduvere" ning mõtlema paneb "Ööülikooli rännakud: Bioloog Fred Jüssi".
Pühade ajal on nii ETV kui ka ETV2 kavas ülekanded jalgpalli MM-ilt.
Jaanilaupäeva " Vikerhommikus" räägitakse jaanipäeva kombestikust ja toitudest ning uuritakse, kuidas edenevad ettevalmistused võidupüha paraadiks.
Kell 12.05 on saates "Kajalood" külas mees, kelle ideede järgi taastati 25 aastat tagasi võidupüha paraadide traditsioon ja lisati maakondadele võidutule jagamise tava. See mees on diplomaat ja kultuuritegelane Jüri Trei. Saate autor on Kaja Kärner.
Naiskodukaitse Toompea jaoskonna esinaine, ajaloolane Merike Jürjo jutustab "Eesti loos" Kaitseliidu sünnist ja rollist Eesti elus kahe suure sõja vahelisel ajal saates "Kaitseliit – 100" võidupühal kell 13.05. Laule Vabadussõjast, mida lauldi juba sajand tagasi, kuuleb kell 14.05. Saadete autor on Piret Kriivan. Jaanilaupäeva õhtul kell 19.05 on eetris Jaan Elgula saatega "Jaanid Jaaniga".
Jaanidel kõlab Klassikaraadios palju ilusat eesti muusikat.
22. juuni õhtul kell seitse on Klassikaraadio kohal Suure-Jaani muusikafestivali traditsioonilisel ERSO kontserdil, mis pühendatud Artur Kapi 140. sünniaastapäevale. Kohapeal on Klassikaraadio toimetaja Anne Prommik.
Jaanilaupäeval, 23. juunil laulab kell 14.05 kammerkoor Ellerhein Tõnu Kaljuste juhatusel helilooja Veljo Tormise koorimuusikat. Sarjas "Nyyd-muusika" kõlavad kell 16.05 Tõnu Kõrvitsa fagotikontsert "Vihma laulud vikerkaarele" Martin Kuuskmanni soleerimisel ning orkestriteos "Lillede melanhoolia".
Kell 19.00 on eetris salvestus Nargenfestivali Kreegi päevadelt - Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tõnu Kaljuste kontsert Kreegi lauludest aastast 1918. Kontserdisalvestus mulluselt Viljandi Pärimusmuusikafestivalilt, kui Ene Salumäe ja Celia Roose tegid kummarduse Veljo Tormisele, on eetris kell 22.00. Südaööl nopivad plaadiriiulist välja jaaniööle kõige sobivamad lood Ants Johanson ja Toomas Lunge.
Jaanipäeval, 24. juunil kell 14.05 on kavas Veljo Tormise suurteos "Eesti kalendrilaulud". Õhtused saated on eesti folkmuusikute päralt. Kõlab salvestus Tartu Folgiklubist, kus Ants Johansoni külaliseks on regilaulutundja Mari Sarv. Tund enne südaööd musitseerib ansambel "Lepaseree".
Raadio 4 tähistab võidupüha ja jaanipäeva eriprogrammiga. Traditsiooniliselt toimub ülekanne võidupüha paraadilt, mida kommenteerivad Artur Aukon, Andrian Tšeremenin ja Eesti Kaitseliidu esindaja.
Eraldi saade on pühendatud Eesti Kaitseliidu 100. sünnipäevale. Ajaloolane Igor Kopõtin jutustab selle organisatsiooni ajaloost, arengust ja rollist Eesti iseseisvumisel. Saates "Otsige naist" tutvustavad Dina Prussakova ja Jekaterina Zonova õhutõrjedeviisi operaatorit Anita Šaronbergi ja uurivad, milline näeb välja naise elu sõjaväevormis. Olga Šubinil valmis reisisaade Setumaale. Eetris on palju head muusikat ja kontserdisalvestus tuntud vene rockgrupi "SerGa" Tallinna kontserdilt.
Menu.err.ee lehel on võimalik vaadata suurt interaktiivset kaarti jaanitulede asupaikadest üle Eesti. Tuleb vaid sobiv maakond välja valida ja meelispeopaik üles otsida. | ERR-i pühadekavas on võidupüha paraad, hea eesti muusika ja valik kodumaist filmiklassikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ETV -s jõuab 23. juunil kell 10.55 eetrisse võidupüha paraad, mis peetakse tänavu Tallinna lauluväljakul. Kaitseliidu 100. aastapäeva puhul on rivis kõik Kaitseliidu struktuuriüksused: Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred, Kaitseliidu kool, küberkaitseüksus ja kõik malevad. Lisaks kaitseliitlasele võtavad paraadist osa ka liitlasüksused. Otseülekannet kommenteerivad Andres Kuusk ja Erik Reinhold, reporter on Anna Gavronski. Režissöör Eva Katariina Taimre, produtsent Lii Kuldmäe. Paraadi saab otsepildis jälgida ka portaalis ERR.ee, kus on kättesaadavad ka ülevaatlikud fotogaleriid.
Pärast paraadi, kell 12.10 näitab ETV saadet "Kohtumine Roman Toiga" - Margus Saare tehtud intervjuud karismaatilise koorijuhiga aastast 2014. Kell 13.05 on eetris "Minu laulu- ja tantsupidu" ja vaatajatel on võimalik meenutada, milline oli XII noorte laulu- ja tantsupidu "Mina jään" peo tegelike kangelaste, osavõtjate, silme läbi. Kell 13.50 toob "100 Eesti hetke" meid Eesti Vabariigi algusaastatest tänasesse päeva. Kell 21.20 on eetris legendaarne film "Keskea rõõmud", õhtut jäävad lõpetama kell 23.30 algav ETV live: Curly Strings ning mängufilm "Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta", mis algab kell 00.30.
24. juuni hommikul kell 10.10 loob meeleolu 1983. aastal valminud mängufilm "Nipernaadi", õhtul kell 20.00 jõuab ekraanile Soome dokumentaalfilm "Eesti vabaks! Rokifestival, mis ei lõppenud". See on lugu Soome rokitähtedest, kes läksid 1988. aastal NSV Liitu esinema ja sattusid kitarr käes poolkogemata võitlema vaba Eesti eest.
ETV2 vaatajateni jõuab ETV kullavaramust kokku komponeeritud programm. Kell 11.00 saab näha filmi "Karoliina hõbelõng" ja kell 15.00 on eetris "Siin me oleme". Veel on kavas telelavastus "Vigased pruudid", dokumentaalfilm "Eesti lood: Jaanipäev" ning Andres Söödi autorifilm "Jaanipäev".
Meelt lahutab "Meie Uduvere" ning mõtlema paneb "Ööülikooli rännakud: Bioloog Fred Jüssi".
Pühade ajal on nii ETV kui ka ETV2 kavas ülekanded jalgpalli MM-ilt.
Jaanilaupäeva " Vikerhommikus" räägitakse jaanipäeva kombestikust ja toitudest ning uuritakse, kuidas edenevad ettevalmistused võidupüha paraadiks.
Kell 12.05 on saates "Kajalood" külas mees, kelle ideede järgi taastati 25 aastat tagasi võidupüha paraadide traditsioon ja lisati maakondadele võidutule jagamise tava. See mees on diplomaat ja kultuuritegelane Jüri Trei. Saate autor on Kaja Kärner.
Naiskodukaitse Toompea jaoskonna esinaine, ajaloolane Merike Jürjo jutustab "Eesti loos" Kaitseliidu sünnist ja rollist Eesti elus kahe suure sõja vahelisel ajal saates "Kaitseliit – 100" võidupühal kell 13.05. Laule Vabadussõjast, mida lauldi juba sajand tagasi, kuuleb kell 14.05. Saadete autor on Piret Kriivan. Jaanilaupäeva õhtul kell 19.05 on eetris Jaan Elgula saatega "Jaanid Jaaniga".
Jaanidel kõlab Klassikaraadios palju ilusat eesti muusikat.
22. juuni õhtul kell seitse on Klassikaraadio kohal Suure-Jaani muusikafestivali traditsioonilisel ERSO kontserdil, mis pühendatud Artur Kapi 140. sünniaastapäevale. Kohapeal on Klassikaraadio toimetaja Anne Prommik.
Jaanilaupäeval, 23. juunil laulab kell 14.05 kammerkoor Ellerhein Tõnu Kaljuste juhatusel helilooja Veljo Tormise koorimuusikat. Sarjas "Nyyd-muusika" kõlavad kell 16.05 Tõnu Kõrvitsa fagotikontsert "Vihma laulud vikerkaarele" Martin Kuuskmanni soleerimisel ning orkestriteos "Lillede melanhoolia".
Kell 19.00 on eetris salvestus Nargenfestivali Kreegi päevadelt - Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tõnu Kaljuste kontsert Kreegi lauludest aastast 1918. Kontserdisalvestus mulluselt Viljandi Pärimusmuusikafestivalilt, kui Ene Salumäe ja Celia Roose tegid kummarduse Veljo Tormisele, on eetris kell 22.00. Südaööl nopivad plaadiriiulist välja jaaniööle kõige sobivamad lood Ants Johanson ja Toomas Lunge.
Jaanipäeval, 24. juunil kell 14.05 on kavas Veljo Tormise suurteos "Eesti kalendrilaulud". Õhtused saated on eesti folkmuusikute päralt. Kõlab salvestus Tartu Folgiklubist, kus Ants Johansoni külaliseks on regilaulutundja Mari Sarv. Tund enne südaööd musitseerib ansambel "Lepaseree".
Raadio 4 tähistab võidupüha ja jaanipäeva eriprogrammiga. Traditsiooniliselt toimub ülekanne võidupüha paraadilt, mida kommenteerivad Artur Aukon, Andrian Tšeremenin ja Eesti Kaitseliidu esindaja.
Eraldi saade on pühendatud Eesti Kaitseliidu 100. sünnipäevale. Ajaloolane Igor Kopõtin jutustab selle organisatsiooni ajaloost, arengust ja rollist Eesti iseseisvumisel. Saates "Otsige naist" tutvustavad Dina Prussakova ja Jekaterina Zonova õhutõrjedeviisi operaatorit Anita Šaronbergi ja uurivad, milline näeb välja naise elu sõjaväevormis. Olga Šubinil valmis reisisaade Setumaale. Eetris on palju head muusikat ja kontserdisalvestus tuntud vene rockgrupi "SerGa" Tallinna kontserdilt.
Menu.err.ee lehel on võimalik vaadata suurt interaktiivset kaarti jaanitulede asupaikadest üle Eesti. Tuleb vaid sobiv maakond välja valida ja meelispeopaik üles otsida.
### Response:
ERR-i pühadekavas on võidupüha paraad, hea eesti muusika ja valik kodumaist filmiklassikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mäng sobib sõpruskondadele ja peredele, kes saavad võistluslikult mööda Eestit reisides omavahel teadmistes mõõtu võtta," ütles Muinsuskaitseameti avalike suhete nõunik ja mängu eestvedaja Madle Lippus. Tema sõnul on mängu eesmärk anda igaühele võimalus mänguliselt tutvuda oluliste Eestimaa paikadega ja muuta nad selliselt meeldejäävaks. "Iga Eesti aarde kohta leiab mängija rakendusest põnevaid infokilde ja saab küsimustele vastates võtta mõõtu teiste aardeküttidega."
Eesti 100 aaret valiti 2015. aastal toimunud rahvahääletusel ja nende seas on nii kultuuri- kui looduspärandiobjekte. "Aarete hulgas on nii üldtuntuid nagu Pirita klooster, aga ka peidetud aardeid nagu Poruni ürgmets Alutagusel, kuhu viib vaid üks tee," ütles Lippus.
Mängu mängimiseks tuleb nutitelefoni kasutades minna www.eesti100aaret.ee. Lisaks ajaloole leiab mängu veebilehelt aarete kohta käivaid lugusid ja legende.
Eesti 100 aarde mängimine kestab kuni 2019. aasta sügiseni. Kõik mängijad, kes on kogunud rohkem kui 1/10 maksimaalsest punktisummast ehk 70 punkti, osalevad mängu jooksul toimuvates loosimistes, mille käigus on võimalik võita auhindu.
Avastusmäng Eesti 100 aaret on valminud Muinsuskaitseameti eestvedamisel kingitusena Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.
2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubelisündmuste kohta www.EV100.ee. | Algab suvine jaht Eesti sajale aardele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mäng sobib sõpruskondadele ja peredele, kes saavad võistluslikult mööda Eestit reisides omavahel teadmistes mõõtu võtta," ütles Muinsuskaitseameti avalike suhete nõunik ja mängu eestvedaja Madle Lippus. Tema sõnul on mängu eesmärk anda igaühele võimalus mänguliselt tutvuda oluliste Eestimaa paikadega ja muuta nad selliselt meeldejäävaks. "Iga Eesti aarde kohta leiab mängija rakendusest põnevaid infokilde ja saab küsimustele vastates võtta mõõtu teiste aardeküttidega."
Eesti 100 aaret valiti 2015. aastal toimunud rahvahääletusel ja nende seas on nii kultuuri- kui looduspärandiobjekte. "Aarete hulgas on nii üldtuntuid nagu Pirita klooster, aga ka peidetud aardeid nagu Poruni ürgmets Alutagusel, kuhu viib vaid üks tee," ütles Lippus.
Mängu mängimiseks tuleb nutitelefoni kasutades minna www.eesti100aaret.ee. Lisaks ajaloole leiab mängu veebilehelt aarete kohta käivaid lugusid ja legende.
Eesti 100 aarde mängimine kestab kuni 2019. aasta sügiseni. Kõik mängijad, kes on kogunud rohkem kui 1/10 maksimaalsest punktisummast ehk 70 punkti, osalevad mängu jooksul toimuvates loosimistes, mille käigus on võimalik võita auhindu.
Avastusmäng Eesti 100 aaret on valminud Muinsuskaitseameti eestvedamisel kingitusena Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.
2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubelisündmuste kohta www.EV100.ee.
### Response:
Algab suvine jaht Eesti sajale aardele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Signy Aarna ja Pille Raadiku koduklubi Aland United kohtus võõrsil TPS-iga. Mõlemad eestlannad kuulusid algkoosseisu ja pärast väravateta avapoolaega avas Aarna 52. minutil skoori, tosina minutiga lõi Aland veel kaks ja lõpuks võideti 3:1. Raadik tegi kaasa täismängu, Aarna vahetati 73. minutil välja. Tabelis kerkis Aland juba teiseks ja jääb liidrist HJK-st kolme punktiga, vahendab Soccernet.ee.
Meeste seas käis väljakul Maksim Lipini ja Marek Kaljumäe koduklubi PS Kemi - Eesti meestest tegi kaasa vaid Kaljumäe, kes sai täismängu. 53. minuti väravast võttis külla sõitnud RoPS 1:0 võidu. Tabelis on Kemi eelviimane, 14 mänguga on kogutud 11 punkti. | Aarna lõi hooaja viienda värava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Signy Aarna ja Pille Raadiku koduklubi Aland United kohtus võõrsil TPS-iga. Mõlemad eestlannad kuulusid algkoosseisu ja pärast väravateta avapoolaega avas Aarna 52. minutil skoori, tosina minutiga lõi Aland veel kaks ja lõpuks võideti 3:1. Raadik tegi kaasa täismängu, Aarna vahetati 73. minutil välja. Tabelis kerkis Aland juba teiseks ja jääb liidrist HJK-st kolme punktiga, vahendab Soccernet.ee.
Meeste seas käis väljakul Maksim Lipini ja Marek Kaljumäe koduklubi PS Kemi - Eesti meestest tegi kaasa vaid Kaljumäe, kes sai täismängu. 53. minuti väravast võttis külla sõitnud RoPS 1:0 võidu. Tabelis on Kemi eelviimane, 14 mänguga on kogutud 11 punkti.
### Response:
Aarna lõi hooaja viienda värava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Justiitsministeerium palus California ringkonnakohtul muuta 1997. aasta otsust, mis seadis 20-päevase piirangu ebaseaduslikult - ükskõik, kas koos vanemaga või mitte - riiki saabunud laste kinnipidamisele, vahendas Reuters.
Ministeerium teatas, et hiljutine ebaseaduslikult piiri ületanud perekondade arvu kasv on toonud kaasa destabiliseeriva rändekriisi, mis paneb need perekonnad ohtu ja ohustab avalikku julgeolekut.
"Praeguste seaduste ja õiguslike reeglite kohaselt ei ole USA valitsusel võimalik pidada perekondi kinni koos immigratsiooniprotseduuride ajaks. Seda ei saa teha," selgitas ministeerium. | USA valitsus palus kohtul leevendada lapsimmigrantide kinnipidamise piiranguid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Justiitsministeerium palus California ringkonnakohtul muuta 1997. aasta otsust, mis seadis 20-päevase piirangu ebaseaduslikult - ükskõik, kas koos vanemaga või mitte - riiki saabunud laste kinnipidamisele, vahendas Reuters.
Ministeerium teatas, et hiljutine ebaseaduslikult piiri ületanud perekondade arvu kasv on toonud kaasa destabiliseeriva rändekriisi, mis paneb need perekonnad ohtu ja ohustab avalikku julgeolekut.
"Praeguste seaduste ja õiguslike reeglite kohaselt ei ole USA valitsusel võimalik pidada perekondi kinni koos immigratsiooniprotseduuride ajaks. Seda ei saa teha," selgitas ministeerium.
### Response:
USA valitsus palus kohtul leevendada lapsimmigrantide kinnipidamise piiranguid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kultuurkapital esitas tänavu kevadel Pärnu maakohtule OÜ Jumalikud Ilmutused vastu hagi, milles nõuab kirjastuselt 20 919,98 eurot.
Hagiavalduse kohaselt nõuab Kultuurkapital kirjastuselt tagasi makstud toetusi, kuna firma ainus juhatuse liige Sven Kivisildnik ei ole esitanud aruandeid saadud toetuste kasutamise kohta.
Kultuurkapital ja OÜ Jumalikud Ilmutused on sõlminud 15 sihtotstarbelist toetuste lepingut, mille alusel Kultuurkapital toetused välja maksis.
Lepingu järgi oli kirjastus kohustatud esitama Kultuurkapitalile aruanded toetuste kasutamise kohta vastavalt lepingus ettenähtud otstarbele.
Kultuurkapitali kinnitusel pole OÜ Jumalikud Ilmutused siiani aruandeid esitanud.
"Milles on probleem? Mõned projektid on jäänud venima ja mõnede kohta pole aruandeid, raamatud on poodides, raamatukogudes, kirjanduslugu on tehtud aga aruandeid pole. Kuidas siis nii? Käsi maha kurjategijal! Kas probleemid on ainult minul? Kui jah, siis käsi maha. Olen vast sada aruannet teinud ja nüüd enam ei saa hakkama, miks?," kommenteeris Kivisildnik kohtuasja ERR-ile.
Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks ütles ERR-ile, et OÜ Jumalikud Ilmutused aruandevõlad on pärit aastast 2015 ja 2016.
"Viimase paari aasta jooksul on Kivisildnikule antud korduvalt võimalusi aruanded siiski ära teha, et kultuurkapital ei peaks tegema tagasinõuet. Seda võimalust ei ole kasutatud. Kohtusse pöördumine on äärmuslik samm, mida üritasime viimase hetkeni vältida. Me ei saa OÜ Jumalike Ilmutuste kulusid aktsepteerida ilma aruandeta, sest me ei tea nende sisu. Riigi raha jagajana ei tohi me seda teha," märkis ta.
Saks ütles, et kindlasti ei saa nõustuda arvamusega, et Eesti riik eksisteerib kirjanike rahastamiseks ja toetuste väljamaksmise kohustus on kultuurkapitalil ilma küsimusi esitamata.
"Sellise kohtlemise eeldamine riivab ilmselt väga paljude kultuuri- ja spordi- ning ka paljude muude valdkondade inimeste õiglustunnet," nentis ta.
"Kultuurkapital rahastab kultuuri ja sporti kaheksas valdkonnas ning kõigis maakondades. Ei kirjandus, näitekunst, arhitektuur, kunst, sport, rahvakultuur, audiovisuaalne kunst ega muusika ole kuidagi valdkonnana teistest olulisem ega erikohtlemist või ainukesena riigipoolset rahastust eeldav," selgitas Saks.
"Mis puudutab Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali koosseisu, siis sinna kuulub alati nii kirjanike kui kirjastajate esindajaid. Hetkel juhib seda Kirjanike Liidu juht Tiit Aleksejev ning kindlasti ei ole põhjust arvata, et sihtkapitalis pole kirjanduse valdkonna ekspertiisi," ütles Saks.
Kohus peab asjas eelistungi 3. juulil. | Kultuurkapital nõuab Kivisildnikult ligi 21 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kultuurkapital esitas tänavu kevadel Pärnu maakohtule OÜ Jumalikud Ilmutused vastu hagi, milles nõuab kirjastuselt 20 919,98 eurot.
Hagiavalduse kohaselt nõuab Kultuurkapital kirjastuselt tagasi makstud toetusi, kuna firma ainus juhatuse liige Sven Kivisildnik ei ole esitanud aruandeid saadud toetuste kasutamise kohta.
Kultuurkapital ja OÜ Jumalikud Ilmutused on sõlminud 15 sihtotstarbelist toetuste lepingut, mille alusel Kultuurkapital toetused välja maksis.
Lepingu järgi oli kirjastus kohustatud esitama Kultuurkapitalile aruanded toetuste kasutamise kohta vastavalt lepingus ettenähtud otstarbele.
Kultuurkapitali kinnitusel pole OÜ Jumalikud Ilmutused siiani aruandeid esitanud.
"Milles on probleem? Mõned projektid on jäänud venima ja mõnede kohta pole aruandeid, raamatud on poodides, raamatukogudes, kirjanduslugu on tehtud aga aruandeid pole. Kuidas siis nii? Käsi maha kurjategijal! Kas probleemid on ainult minul? Kui jah, siis käsi maha. Olen vast sada aruannet teinud ja nüüd enam ei saa hakkama, miks?," kommenteeris Kivisildnik kohtuasja ERR-ile.
Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks ütles ERR-ile, et OÜ Jumalikud Ilmutused aruandevõlad on pärit aastast 2015 ja 2016.
"Viimase paari aasta jooksul on Kivisildnikule antud korduvalt võimalusi aruanded siiski ära teha, et kultuurkapital ei peaks tegema tagasinõuet. Seda võimalust ei ole kasutatud. Kohtusse pöördumine on äärmuslik samm, mida üritasime viimase hetkeni vältida. Me ei saa OÜ Jumalike Ilmutuste kulusid aktsepteerida ilma aruandeta, sest me ei tea nende sisu. Riigi raha jagajana ei tohi me seda teha," märkis ta.
Saks ütles, et kindlasti ei saa nõustuda arvamusega, et Eesti riik eksisteerib kirjanike rahastamiseks ja toetuste väljamaksmise kohustus on kultuurkapitalil ilma küsimusi esitamata.
"Sellise kohtlemise eeldamine riivab ilmselt väga paljude kultuuri- ja spordi- ning ka paljude muude valdkondade inimeste õiglustunnet," nentis ta.
"Kultuurkapital rahastab kultuuri ja sporti kaheksas valdkonnas ning kõigis maakondades. Ei kirjandus, näitekunst, arhitektuur, kunst, sport, rahvakultuur, audiovisuaalne kunst ega muusika ole kuidagi valdkonnana teistest olulisem ega erikohtlemist või ainukesena riigipoolset rahastust eeldav," selgitas Saks.
"Mis puudutab Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali koosseisu, siis sinna kuulub alati nii kirjanike kui kirjastajate esindajaid. Hetkel juhib seda Kirjanike Liidu juht Tiit Aleksejev ning kindlasti ei ole põhjust arvata, et sihtkapitalis pole kirjanduse valdkonna ekspertiisi," ütles Saks.
Kohus peab asjas eelistungi 3. juulil.
### Response:
Kultuurkapital nõuab Kivisildnikult ligi 21 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avapoolaeg oli Nižni Novgorodis väga võitluslik ja agressiivne, mõlemad meeskonnad tegid palju tehnilist praaki ja eksisid lihtsates olukordades. Sellele vaatamata jäid esimese 45 minuti jooksul väravad löömata.
Teise poolaja kaheksandal minutil tegi Argentina väravavaht Wilfred Caballero jämeda eksimuse, kui tema sööt maandus Ante Rebici jalal ning horvaat ei eksinud otse õhust teele saadetud löögiga. Argentina asus viigiväravat jahtima, tuues sisse nii Gonzalo Higuaini kui Paulo Dybala, aga sihile jõudis hoopis targalt mänginud Horvaatia, kui Luka Modric saatis 80. minutil Caballero selja taha ilusa kauglöögi. Kohtumise esimesel üleminutil kindlustas Horvaatia edasipääsu Ivan Rakitic.
Matši viimast kümmet minutit polnud Eestis ega mitmetes teistes Euroopa riikides võimalik telepildi vahendusel jälgida, sest signaali segas tugev äikesetorm.
Argentina
0
D-alagrupp
21:00
3
Horvaatia
-
53' Ante Rebic
80' Luka Modric
90+1' Ivan Rakitic
Enne mängu:
Avavooru järel on Horvaatia D-alagrupis liider, kuna 2:0 alistati Nigeeria, Argentina aga leppis esimest korda MM-il mängiva Islandiga 1:1 viiki.
Argentina ja Horvaatia on varem mänginud neljal korral, Argentinal on kirjas kaks ja Horvaatial üks võit ning korra lepiti viiki. MM-il on nad vastamisi olnud vaid korra – 1998. aastal jäi Argentina alagrupifaasis peale 1:0.
Viimati olid Argentina ja Horvaatia vastamisi 2014. aasta novembris Londonis peetud sõprusmatšis, siis tõi Argentinale 2:1 võidu penalti realiseerinud Lionel Messi. Seejuures lõi Messi just Horvaatia vastu enda esimese koondisevärava 2006. aastal peetud sõprusmängus. Viimati suutis Messi aga MM-il värava lüüa nelja aasta taguse MM-i alagrupiturniiril Nigeeria vastu.
Viimane kord kui Horvaatia alustas MM-i võiduga, oli 1998. aastal ja siis pääsesid nad alagrupist edasi ning jõudsid lõpuks poolfinaali. Varem on aga Horvaatia MM-il neljal korral läinud vastamisi Lõuna-Ameerika meeskonnaga ja ühtegi võitu ega viiki pole veel saadud. | Hiilgav Horvaatia tegi Argentina selja prügiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapoolaeg oli Nižni Novgorodis väga võitluslik ja agressiivne, mõlemad meeskonnad tegid palju tehnilist praaki ja eksisid lihtsates olukordades. Sellele vaatamata jäid esimese 45 minuti jooksul väravad löömata.
Teise poolaja kaheksandal minutil tegi Argentina väravavaht Wilfred Caballero jämeda eksimuse, kui tema sööt maandus Ante Rebici jalal ning horvaat ei eksinud otse õhust teele saadetud löögiga. Argentina asus viigiväravat jahtima, tuues sisse nii Gonzalo Higuaini kui Paulo Dybala, aga sihile jõudis hoopis targalt mänginud Horvaatia, kui Luka Modric saatis 80. minutil Caballero selja taha ilusa kauglöögi. Kohtumise esimesel üleminutil kindlustas Horvaatia edasipääsu Ivan Rakitic.
Matši viimast kümmet minutit polnud Eestis ega mitmetes teistes Euroopa riikides võimalik telepildi vahendusel jälgida, sest signaali segas tugev äikesetorm.
Argentina
0
D-alagrupp
21:00
3
Horvaatia
-
53' Ante Rebic
80' Luka Modric
90+1' Ivan Rakitic
Enne mängu:
Avavooru järel on Horvaatia D-alagrupis liider, kuna 2:0 alistati Nigeeria, Argentina aga leppis esimest korda MM-il mängiva Islandiga 1:1 viiki.
Argentina ja Horvaatia on varem mänginud neljal korral, Argentinal on kirjas kaks ja Horvaatial üks võit ning korra lepiti viiki. MM-il on nad vastamisi olnud vaid korra – 1998. aastal jäi Argentina alagrupifaasis peale 1:0.
Viimati olid Argentina ja Horvaatia vastamisi 2014. aasta novembris Londonis peetud sõprusmatšis, siis tõi Argentinale 2:1 võidu penalti realiseerinud Lionel Messi. Seejuures lõi Messi just Horvaatia vastu enda esimese koondisevärava 2006. aastal peetud sõprusmängus. Viimati suutis Messi aga MM-il värava lüüa nelja aasta taguse MM-i alagrupiturniiril Nigeeria vastu.
Viimane kord kui Horvaatia alustas MM-i võiduga, oli 1998. aastal ja siis pääsesid nad alagrupist edasi ning jõudsid lõpuks poolfinaali. Varem on aga Horvaatia MM-il neljal korral läinud vastamisi Lõuna-Ameerika meeskonnaga ja ühtegi võitu ega viiki pole veel saadud.
### Response:
Hiilgav Horvaatia tegi Argentina selja prügiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | OPEC-i ja kartelliväliste naftatootjate energiaministrid peavad reedel ja laupäeval Viinis kõnelusi 2017. aasta jaanuaris naftahinna tõstmiseks sõlmitud kokkuleppe üle tootmiskvoodi kärpimises 1,8 miljoni barreli võrra päevas. Naftahinnad ongi tõusnud 2016. aasta alguse tasemelt 30 USA dollarit barrelist 70 dollarini 2018. aasta teises kvartalis.
Venemaa ja Saudi Araabia on kutsunud tühistama 18 kuud kestnud naftatootmispiirangut. Vastasleeri eesotsas on Iraan, kes ei toeta naftahinda langetada võivaid samme ajal, kui riik seisab pärast USA presidendi Donald Trumpi otsust Iraani tuumaleppest lahkuda silmitsi uute Ühendriikide sanktsioonidega.
Tõsta tootmiskvooti miljoni dollari võrra päevas kõlab hea sihtmärgina, mille poole töötada, ütles Saudi energiaminister Khalid al-Falih OPEC-i korraldatud seminaril.
Iraani naftaminister Bijan Namdar Zanganeh ütles neljapäeva pärastlõunal, et riik on kokkuleppeks valmis ja on valmis tootmiskvooti suurendamist arutama.
Venezuela ja Iraak ning veel mitu OPEC-i liiget on samuti suurte muudatuste vastu, sest ei ole valmis koheselt naftatootmist suurendama.
Falih märkis, et "mitte kõik riigid ei saa vastata tootmise suurendamisega", lisades, et tähtis on olla nende muredele vastuvõtlik.
Lubada Saudi Araabial ja teistel naftaturul domineerivatel riikidel teiste puudujääke tasa teha, võib olla tehniline lahendus, kuid ei pruugi olla teistele poliitilist vastuvõetav, lausus ta.
"Me loodame kokkuleppe sünnile," sõnas Iraagi naftaminister Jabbar al-Luaibi ajakirjanikele. "Iraak pingutab kõvasti kahe leeri seisukohtade lähendamiseks."
Ka Araabia Ühendemiraatide energiaminister Suhail Mohammed Al-Mazouei väljendas optimismi võimaliku kokkuleppe üle.
14-liikmelise OPEC -i ja selle 10 kartellivälise partnerriigi arvele langeb ühtekokku 50 protsenti maailma naftatoodangust. | OPEC läheneb kokkuleppele naftatoodangu tasemes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
OPEC-i ja kartelliväliste naftatootjate energiaministrid peavad reedel ja laupäeval Viinis kõnelusi 2017. aasta jaanuaris naftahinna tõstmiseks sõlmitud kokkuleppe üle tootmiskvoodi kärpimises 1,8 miljoni barreli võrra päevas. Naftahinnad ongi tõusnud 2016. aasta alguse tasemelt 30 USA dollarit barrelist 70 dollarini 2018. aasta teises kvartalis.
Venemaa ja Saudi Araabia on kutsunud tühistama 18 kuud kestnud naftatootmispiirangut. Vastasleeri eesotsas on Iraan, kes ei toeta naftahinda langetada võivaid samme ajal, kui riik seisab pärast USA presidendi Donald Trumpi otsust Iraani tuumaleppest lahkuda silmitsi uute Ühendriikide sanktsioonidega.
Tõsta tootmiskvooti miljoni dollari võrra päevas kõlab hea sihtmärgina, mille poole töötada, ütles Saudi energiaminister Khalid al-Falih OPEC-i korraldatud seminaril.
Iraani naftaminister Bijan Namdar Zanganeh ütles neljapäeva pärastlõunal, et riik on kokkuleppeks valmis ja on valmis tootmiskvooti suurendamist arutama.
Venezuela ja Iraak ning veel mitu OPEC-i liiget on samuti suurte muudatuste vastu, sest ei ole valmis koheselt naftatootmist suurendama.
Falih märkis, et "mitte kõik riigid ei saa vastata tootmise suurendamisega", lisades, et tähtis on olla nende muredele vastuvõtlik.
Lubada Saudi Araabial ja teistel naftaturul domineerivatel riikidel teiste puudujääke tasa teha, võib olla tehniline lahendus, kuid ei pruugi olla teistele poliitilist vastuvõetav, lausus ta.
"Me loodame kokkuleppe sünnile," sõnas Iraagi naftaminister Jabbar al-Luaibi ajakirjanikele. "Iraak pingutab kõvasti kahe leeri seisukohtade lähendamiseks."
Ka Araabia Ühendemiraatide energiaminister Suhail Mohammed Al-Mazouei väljendas optimismi võimaliku kokkuleppe üle.
14-liikmelise OPEC -i ja selle 10 kartellivälise partnerriigi arvele langeb ühtekokku 50 protsenti maailma naftatoodangust.
### Response:
OPEC läheneb kokkuleppele naftatoodangu tasemes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päästjad lugesid põlengu likvideerimise ajaks neljapäeval kell 19.35. Siiski hoiavad päästjad halbade üllatuste vältimiseks piirkonnal silma peal.
"Suur aitäh kõigile, kes kustutustöödel kaasa aitasid," märkis päästeamet.
Vikipalu põleng sai alguse 10. juunil ning kui alguses oli leekides umbes 40 hektarit metsa, siis tugeva tuule tõttu levis põleng peagi 200 hektarile. | Vikipalu põleng sai lõplikult kustutatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päästjad lugesid põlengu likvideerimise ajaks neljapäeval kell 19.35. Siiski hoiavad päästjad halbade üllatuste vältimiseks piirkonnal silma peal.
"Suur aitäh kõigile, kes kustutustöödel kaasa aitasid," märkis päästeamet.
Vikipalu põleng sai alguse 10. juunil ning kui alguses oli leekides umbes 40 hektarit metsa, siis tugeva tuule tõttu levis põleng peagi 200 hektarile.
### Response:
Vikipalu põleng sai lõplikult kustutatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meeste võrkpallikoondis kaotas avamängus 0:3 Portugalile ja seepärast selgub Eesti edasine saatus Portugali ja Kasahstani omavahelise mängu järel.
Avageimi võitsid eestlased 25:22, teine geim kaotati 19:25 ning kolmas ja neljas võideti vastavalt 25:19 ja 25:20.
Eesti parim oli Renee Teppan 17 punktiga. Robert Täht teenis meeskonnale 16 ja Timo Tammemaa ja Andri Aganits 12 punkti. Kasahstani parim oli 21 punkti kogunud Maxim Michshenko.
Rünnakuprotsent Eesti poolt vaadatuna 45 vs. 49, serviässad 11 vs. 5, blokipunktid 16 vs. 10.
Challenger Cupil mängitakse kahes alagrupis, mõlema grupi kaks esimest pääsevad poolfinaali, mis peetakse 23. juunil ning finaal ja pronksimäng 24. juunil. | Eesti võrkpallikoondis teenis Challengeri turniiril võidu Kasahstani üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meeste võrkpallikoondis kaotas avamängus 0:3 Portugalile ja seepärast selgub Eesti edasine saatus Portugali ja Kasahstani omavahelise mängu järel.
Avageimi võitsid eestlased 25:22, teine geim kaotati 19:25 ning kolmas ja neljas võideti vastavalt 25:19 ja 25:20.
Eesti parim oli Renee Teppan 17 punktiga. Robert Täht teenis meeskonnale 16 ja Timo Tammemaa ja Andri Aganits 12 punkti. Kasahstani parim oli 21 punkti kogunud Maxim Michshenko.
Rünnakuprotsent Eesti poolt vaadatuna 45 vs. 49, serviässad 11 vs. 5, blokipunktid 16 vs. 10.
Challenger Cupil mängitakse kahes alagrupis, mõlema grupi kaks esimest pääsevad poolfinaali, mis peetakse 23. juunil ning finaal ja pronksimäng 24. juunil.
### Response:
Eesti võrkpallikoondis teenis Challengeri turniiril võidu Kasahstani üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Federeril kulus prantslase Benoit Paire (ATP 48.) alistamiseks kaks tundi ja üks minut. Kui esimese seti võitis Federer 6:3, siis teises tuli tal tunnistada vastase paremust 3:6. Tasavägise otsustava kolmanda peaaegu tund aega kestnud seti võitis Federer seisuga 7(9):6(7) ning sellega kindlustas ta pääsu veerandfinaali.
Federer lõi seitse ässa Paire üheksa vastu. Prantslane tegi lisaks kolm topeltviga.
36-aastane Federer on nüüd murul võitnud 18 mängu järjest ning tema võiduseeria sai alguse eelmisel aastal just Hallest, kus ta tänavu püüab kümnendat turniirivõitu.
Veerandfinaalis kohtub Federer austraallase Matthew Ebdeniga (ATP 60.), kes alistas maailma 24. reketi Philipp Kohlschreiberi seisuga 4:6, 6:1, 6:2. | Federer pääses Halle muruturniiril raske võiduga veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Federeril kulus prantslase Benoit Paire (ATP 48.) alistamiseks kaks tundi ja üks minut. Kui esimese seti võitis Federer 6:3, siis teises tuli tal tunnistada vastase paremust 3:6. Tasavägise otsustava kolmanda peaaegu tund aega kestnud seti võitis Federer seisuga 7(9):6(7) ning sellega kindlustas ta pääsu veerandfinaali.
Federer lõi seitse ässa Paire üheksa vastu. Prantslane tegi lisaks kolm topeltviga.
36-aastane Federer on nüüd murul võitnud 18 mängu järjest ning tema võiduseeria sai alguse eelmisel aastal just Hallest, kus ta tänavu püüab kümnendat turniirivõitu.
Veerandfinaalis kohtub Federer austraallase Matthew Ebdeniga (ATP 60.), kes alistas maailma 24. reketi Philipp Kohlschreiberi seisuga 4:6, 6:1, 6:2.
### Response:
Federer pääses Halle muruturniiril raske võiduga veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaubanduskoda tegi riigihalduse ministrile ettepaneku muuta kohalike omavalitsuste tulubaasi, et suurendada omavalitsuste motivatsiooni panustada ettevõtluse arendamisse ning töökohtade loomisse oma omavalitsuse territooriumil, teatas koda.
"Kohalike omavalitsuste (KOV) peamiseks tuluallikaks on füüsilise isiku tulumaks, mis 2016. aastal moodustas ligi 56 protsenti omavalitsuste tuludest. Paraku on selline osakaal tekitanud olukorra, kus omavalitsused on peamiselt huvitatud vaid sellest, et nende valla/linna elanikel oleks töö ja kõrged sissetulekud. Madalam on huvi aga selle vastu, et nende omavalitsuse territooriumil asuksid ka töökohad. Põhjus on selles, et üksikisiku tulumaks laekub elukohajärgse, mitte töökohajärgse omavalitsuse eelarvesse. Sellest tulenevalt esineb juhtumeid, kus KOV on olnud vastu uute töökohtade loomisele," märgitakse koja teates.
Eestis on kaubanduskoja hinnangul kümneid tuhandeid inimesi, kes elavad ühes, kuid töötavad teises omavalitsuses. Seega läbi pendelrände kasutavad nad mõlema omavalitsuse pakutavaid teenuseid, nagu teede, tänavate hooldus ja remont, tänavavalgustus, ühistransport suuremates linnades, kuid maksutulu laekub vaid elukohajärgsele omavalitsusele. Kaubanduskoja ettepanek aitaks koja hinnangul jagada maksutulu selliste omavalitsuste vahel ausamalt.
Kohalikule omavalitsuse üksusele laekub 11,86 protsenti residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Kaubanduskoja ettepaneku kohaselt võiks edaspidi nii elukohajärgne omavalitsus kui töökohajärgne omavalitsus saada võrdselt 5,93 protsenti füüsilise isiku maksustatavast tulust. Nii tõuseks KOV-i tulumaksu laekumine omavalitsuses, kuhu tekib töökohti juurde, sõltumata sellest, kas uutel töökohtadele asub tööle sama KOV-i elanik või mitte. Sellest tingituna võib KOV-il tekkida huvi aidata kaasa uute töökohtade loomisele või ka olemasolevate töökohtade säilitamisele isegi siis, kui vallas/linnas ei ole piisavalt tööjõudu. | Koda: tulumaks võiks jaotuda nii töö- kui elukoha omavalitsusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaubanduskoda tegi riigihalduse ministrile ettepaneku muuta kohalike omavalitsuste tulubaasi, et suurendada omavalitsuste motivatsiooni panustada ettevõtluse arendamisse ning töökohtade loomisse oma omavalitsuse territooriumil, teatas koda.
"Kohalike omavalitsuste (KOV) peamiseks tuluallikaks on füüsilise isiku tulumaks, mis 2016. aastal moodustas ligi 56 protsenti omavalitsuste tuludest. Paraku on selline osakaal tekitanud olukorra, kus omavalitsused on peamiselt huvitatud vaid sellest, et nende valla/linna elanikel oleks töö ja kõrged sissetulekud. Madalam on huvi aga selle vastu, et nende omavalitsuse territooriumil asuksid ka töökohad. Põhjus on selles, et üksikisiku tulumaks laekub elukohajärgse, mitte töökohajärgse omavalitsuse eelarvesse. Sellest tulenevalt esineb juhtumeid, kus KOV on olnud vastu uute töökohtade loomisele," märgitakse koja teates.
Eestis on kaubanduskoja hinnangul kümneid tuhandeid inimesi, kes elavad ühes, kuid töötavad teises omavalitsuses. Seega läbi pendelrände kasutavad nad mõlema omavalitsuse pakutavaid teenuseid, nagu teede, tänavate hooldus ja remont, tänavavalgustus, ühistransport suuremates linnades, kuid maksutulu laekub vaid elukohajärgsele omavalitsusele. Kaubanduskoja ettepanek aitaks koja hinnangul jagada maksutulu selliste omavalitsuste vahel ausamalt.
Kohalikule omavalitsuse üksusele laekub 11,86 protsenti residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Kaubanduskoja ettepaneku kohaselt võiks edaspidi nii elukohajärgne omavalitsus kui töökohajärgne omavalitsus saada võrdselt 5,93 protsenti füüsilise isiku maksustatavast tulust. Nii tõuseks KOV-i tulumaksu laekumine omavalitsuses, kuhu tekib töökohti juurde, sõltumata sellest, kas uutel töökohtadele asub tööle sama KOV-i elanik või mitte. Sellest tingituna võib KOV-il tekkida huvi aidata kaasa uute töökohtade loomisele või ka olemasolevate töökohtade säilitamisele isegi siis, kui vallas/linnas ei ole piisavalt tööjõudu.
### Response:
Koda: tulumaks võiks jaotuda nii töö- kui elukoha omavalitsusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma olen naiskonna sooritusega kindlasti rahul, sest medal on medal ja vahet ei ole, mis värvi see on," rääkis Eesti epeenaiskonna peatreener Kaido Kaaberma ERR-ile. "Medal tiitlivõistlustelt on väikese Eesti jaoks suur saavutus. Tänane päev oli väga raske, sest saalis oli selline palavus. Tüdrukud võitlesid lõpuni, aga väga raske oli."
Eesti epeenaiskond on võistelnud sel hooajal erinevates koosseisudes. "Oleme proovinud erinevaid paigutusi tüdrukutega. See hooaeg on meil üldse päris raske olnud. Meil oli reserve päris palju, seega on veel kuhu areneda," jätkas Kaaberma.
Irina Embrich ennast individuaalvõistlusel lahti vehelda ei saanud ja see võis mõjutada ka tema sooritust. "Nägime, et Embrich ei olnud kõige paremas hoos. Eks see lahti vehklemata jätmine mingi mõju kindlasti andis. Aga viimases minimatšis pani ta enda kogemuse maksma nii Ukraina kui ka Rumeenia vastu," ütles Kaaberma.
Erinevad probleemid koondisega pani epeenaiskonna õlule ka lisapingeid. "Inimesed loevad ikka ajalehti ja internetist leiab ka kõike," jätkas Kaaberma. "See tekitas arutelu minu ja tüdrukute vahel, kuid sellised asjad kellelegi kasu küll ei too. Peale igat võistlust situatsioonid ja olukorrad muutuvad. Nüüd on uus olukord, EM on läbi ja vaatab, mis edasi saab." | Kaaberma: tiitlivõistluste medal on väikese Eesti jaoks suur saavutus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma olen naiskonna sooritusega kindlasti rahul, sest medal on medal ja vahet ei ole, mis värvi see on," rääkis Eesti epeenaiskonna peatreener Kaido Kaaberma ERR-ile. "Medal tiitlivõistlustelt on väikese Eesti jaoks suur saavutus. Tänane päev oli väga raske, sest saalis oli selline palavus. Tüdrukud võitlesid lõpuni, aga väga raske oli."
Eesti epeenaiskond on võistelnud sel hooajal erinevates koosseisudes. "Oleme proovinud erinevaid paigutusi tüdrukutega. See hooaeg on meil üldse päris raske olnud. Meil oli reserve päris palju, seega on veel kuhu areneda," jätkas Kaaberma.
Irina Embrich ennast individuaalvõistlusel lahti vehelda ei saanud ja see võis mõjutada ka tema sooritust. "Nägime, et Embrich ei olnud kõige paremas hoos. Eks see lahti vehklemata jätmine mingi mõju kindlasti andis. Aga viimases minimatšis pani ta enda kogemuse maksma nii Ukraina kui ka Rumeenia vastu," ütles Kaaberma.
Erinevad probleemid koondisega pani epeenaiskonna õlule ka lisapingeid. "Inimesed loevad ikka ajalehti ja internetist leiab ka kõike," jätkas Kaaberma. "See tekitas arutelu minu ja tüdrukute vahel, kuid sellised asjad kellelegi kasu küll ei too. Peale igat võistlust situatsioonid ja olukorrad muutuvad. Nüüd on uus olukord, EM on läbi ja vaatab, mis edasi saab."
### Response:
Kaaberma: tiitlivõistluste medal on väikese Eesti jaoks suur saavutus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otsust on võimalik edasi kaevata, kuid kindlasti mõjutab see Dragnea positsiooni poliitikas.
Süüdistuse kohaselt sekkus Dragnea valitsusametnikuna aastatel 2008-2010 isiklikult, et hoida kaht parteiametnikku sotsiaahoolekandesüsteemi palgalehel.
Valitsusse mittekuuluvat Dragneat, kes on parlamendi alamkoja spiiker, peetakse Rumeenia sisuliseks juhiks, kuigi valitsust juhib tema erakonnakaaslasest peaminister Viorica Dăncilă.
Dragnea ei saanud PSD valimisvõidu järel 2016. aastal talle häältevõltsimise eest määratud tingimisi vanglakaristuse tõttu ise peaministriks hakata. Kolmandas kohtuasjas süüdistatakse teda EL-i toetuse väljapetmiseks dokumentide võltsimises.
9. juunil korraldas PSD meeleavalduse valitsuse toetuseks prokuröride ja kohtusüsteemi väidetavate kuritarvituste vastu. "Paralleelriigi pikk käsi või ulatuda igaüheni teist," lausus Dragnea demonstratsioonil.
PSD juhitav valitsus püüab ametist kangutada korruptsioonitõrjebüroo (DNA) populaarset peaprokuröri Laura Codruța Kövesit, süüdistades teda riigi maine kahjustamises. Paremtsentristlik opositsioon peab selliseid samme korruptsioonivastaseid jõupingutusi õõnestavaks riigis, kus altkäemaksu andmine on endeemiline.
Kohtunikud ja prokurörid on viimastel nädalatel kurtnud nendevastase poliitilise surve suurenemise üle. Dragnea võrdles teleusutluses prokuröre koguni kommunistliku režiimi aegse salapolitseiga.
"Kohtunikud on õigusega vihased," ütles valitsusse kriitiliselt suhtuv paremtsentristlik president Klaus Iohannis eelmisel nädalal ajakirjanikele. "Kuidas julgeb poliitik, kes on ühtlasi seadusrikkuja, ähvardada tele-eetris prokuröre?" küsis riigipea.
Rumeenia parlament võttis sel nädalal vastu mitu vastuolulist karistusseadustiku muudatust, mis on kriitikute sõnul suunatud korruptsioonivastase võitluse takistamisele ja on kasulikud Dragneale. Muudatused vähendavad nende rikkumiste arvu, mille eest isiku vahi alla saab võtta, ning kärbivad märkimisväärselt uurimise kestust.
"Sotsiaaldemokraadid tahavad kärpida kohtusüsteemi võimu ja see on väga ohtlik," sõnas Iohannis.
Korruptsioonitõrjeameti peaprokurörina on Kövesi aidanud viimastel aastatel tuua kohtu ette mitmeid korrumpeerunud ametnikke riigis, mida peetakse Bulgaaria kõrval Euroopa Liidu korrumpeerunuimaks.
Sellega on Kövesi pälvinud välismaalt tunnustust ning tekitanud endale Rumeenias mõjuvõimsaid vaenlasi, kellest nii mõnedki on valitseva Sotsiaaldemokraatliku Partei liikmed või sellele lähedal seisvad ärimehed.
DNA juht ütles varem sel aastal, et amet uuris 2017. aastal võimude "seninägematutest rünnakutest" hoolimata rekordilise arvu korruptsioonijuhtumeid. | Rumeenia kohus mõistis võimupartei juhi kolmeks aastaks vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otsust on võimalik edasi kaevata, kuid kindlasti mõjutab see Dragnea positsiooni poliitikas.
Süüdistuse kohaselt sekkus Dragnea valitsusametnikuna aastatel 2008-2010 isiklikult, et hoida kaht parteiametnikku sotsiaahoolekandesüsteemi palgalehel.
Valitsusse mittekuuluvat Dragneat, kes on parlamendi alamkoja spiiker, peetakse Rumeenia sisuliseks juhiks, kuigi valitsust juhib tema erakonnakaaslasest peaminister Viorica Dăncilă.
Dragnea ei saanud PSD valimisvõidu järel 2016. aastal talle häältevõltsimise eest määratud tingimisi vanglakaristuse tõttu ise peaministriks hakata. Kolmandas kohtuasjas süüdistatakse teda EL-i toetuse väljapetmiseks dokumentide võltsimises.
9. juunil korraldas PSD meeleavalduse valitsuse toetuseks prokuröride ja kohtusüsteemi väidetavate kuritarvituste vastu. "Paralleelriigi pikk käsi või ulatuda igaüheni teist," lausus Dragnea demonstratsioonil.
PSD juhitav valitsus püüab ametist kangutada korruptsioonitõrjebüroo (DNA) populaarset peaprokuröri Laura Codruța Kövesit, süüdistades teda riigi maine kahjustamises. Paremtsentristlik opositsioon peab selliseid samme korruptsioonivastaseid jõupingutusi õõnestavaks riigis, kus altkäemaksu andmine on endeemiline.
Kohtunikud ja prokurörid on viimastel nädalatel kurtnud nendevastase poliitilise surve suurenemise üle. Dragnea võrdles teleusutluses prokuröre koguni kommunistliku režiimi aegse salapolitseiga.
"Kohtunikud on õigusega vihased," ütles valitsusse kriitiliselt suhtuv paremtsentristlik president Klaus Iohannis eelmisel nädalal ajakirjanikele. "Kuidas julgeb poliitik, kes on ühtlasi seadusrikkuja, ähvardada tele-eetris prokuröre?" küsis riigipea.
Rumeenia parlament võttis sel nädalal vastu mitu vastuolulist karistusseadustiku muudatust, mis on kriitikute sõnul suunatud korruptsioonivastase võitluse takistamisele ja on kasulikud Dragneale. Muudatused vähendavad nende rikkumiste arvu, mille eest isiku vahi alla saab võtta, ning kärbivad märkimisväärselt uurimise kestust.
"Sotsiaaldemokraadid tahavad kärpida kohtusüsteemi võimu ja see on väga ohtlik," sõnas Iohannis.
Korruptsioonitõrjeameti peaprokurörina on Kövesi aidanud viimastel aastatel tuua kohtu ette mitmeid korrumpeerunud ametnikke riigis, mida peetakse Bulgaaria kõrval Euroopa Liidu korrumpeerunuimaks.
Sellega on Kövesi pälvinud välismaalt tunnustust ning tekitanud endale Rumeenias mõjuvõimsaid vaenlasi, kellest nii mõnedki on valitseva Sotsiaaldemokraatliku Partei liikmed või sellele lähedal seisvad ärimehed.
DNA juht ütles varem sel aastal, et amet uuris 2017. aastal võimude "seninägematutest rünnakutest" hoolimata rekordilise arvu korruptsioonijuhtumeid.
### Response:
Rumeenia kohus mõistis võimupartei juhi kolmeks aastaks vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pariisi Saint-Germaini ääreründajast Kylian Mbappest sai 19 aasta ja 183 päeva vanusena noorim prantslane, kes suurturniiril värava löönud, kui ta lükkas kohtumise 34. minutil võrku kaitsjast rikošeti võtnud Olivier Giroud' löögi.
Tehniline, kiire ja positiivse mängustiiliga Peruu ärkas seejärel ning hakkas maruliselt viigiväravat jahtima. Pedro Aquino kauglöök tabas Prantsusmaa värava posti, koondise talismani Paolo Guerrero löögi tõrjus Hugo Lloris ning Jefferson Farfani akrobaatiline sooritus sahistas küljevõrku. Vaatamata Peruu püüdlustele lõppes mäng Prantsusmaa 1:0 võiduga.
Kahest mängust kaks võitu kogunud Prantsusmaa kindlustas ühtlasi edasipääsu, Peruu on kindlasti kaheksandikfinaalidest väljas. Otsustava vooru eel on Taanil neli ja Austraalial üks punkt, austraallased peavad lootma Peruu alistamisele ning sellele, et Prantsusmaa on samal ajal üle Taanist.
Prantsusmaa
1
C-alagrupp
18:00
0
Peruu
34' Kylian Mbappe
-
Enne mängu:
Prantsusmaa sai avamängus tänu hilisele omaväravale 2:1 võidu Austraalia üle, 36-aastase vaheaja järel MM-ile pääsenud Peruu aga alustas 0:1 kaotusega Taanile.
Peruu ja Prantsusmaa on varem vaid korra kohtunud – 1982. aasta aprillis jäi Peruu Pariisis peetud sõprusmängus peale 1:0.
Prantsusmaa pole MM-il Lõuna-Ameerika meeskondadele kaotanud seitsmes järjestikuses mängus, olles võitnud kolm ja viigistanud neli kohtumist, seejuures neist neljast viigist koguni kolm on olnud 0:0. Viimane Lõuna-Ameerika meeskond, kes Prantsusmaad MM-il võitis, oli Argentina 1978. aastal. Ja viimane Lõuna-Ameerika koondis, kes Prantsusmaale MM-il värava lõi, Brasiilia 1986. aasta veerandfinaalis. Sellest ajast alates on Prantsusmaa kuues järjestikuses MM-mängus lõuna-ameeriklaste vastu värava puhtana hoidnud.
Prantsusmaa väravavahil Hugo Llorisel täitub sada koondisemängu. Ta on läbi aegade seitsmes Prantsusmaa mängija, kes selle tähiseni jõuab ja alles esimene väravavaht.
Peruu pole enda viimases seitsmes MM-mängus võitu kirja saanud, seejuures Euroopa koondistest pole jagu saadud viimases viies mängus (kaks viiki, kolm kaotust). Viimati saadi MM-il Euroopa meeskonnast jagu 1978. aastal, kui alistati Šotimaa. Peruu viimane võit MM-il pärineb samuti 1978. aastast, kui 4:1 alistati Iraan. | Mbappe karjääri esimene MM-värav kindlustas Prantsusmaale edasipääsu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pariisi Saint-Germaini ääreründajast Kylian Mbappest sai 19 aasta ja 183 päeva vanusena noorim prantslane, kes suurturniiril värava löönud, kui ta lükkas kohtumise 34. minutil võrku kaitsjast rikošeti võtnud Olivier Giroud' löögi.
Tehniline, kiire ja positiivse mängustiiliga Peruu ärkas seejärel ning hakkas maruliselt viigiväravat jahtima. Pedro Aquino kauglöök tabas Prantsusmaa värava posti, koondise talismani Paolo Guerrero löögi tõrjus Hugo Lloris ning Jefferson Farfani akrobaatiline sooritus sahistas küljevõrku. Vaatamata Peruu püüdlustele lõppes mäng Prantsusmaa 1:0 võiduga.
Kahest mängust kaks võitu kogunud Prantsusmaa kindlustas ühtlasi edasipääsu, Peruu on kindlasti kaheksandikfinaalidest väljas. Otsustava vooru eel on Taanil neli ja Austraalial üks punkt, austraallased peavad lootma Peruu alistamisele ning sellele, et Prantsusmaa on samal ajal üle Taanist.
Prantsusmaa
1
C-alagrupp
18:00
0
Peruu
34' Kylian Mbappe
-
Enne mängu:
Prantsusmaa sai avamängus tänu hilisele omaväravale 2:1 võidu Austraalia üle, 36-aastase vaheaja järel MM-ile pääsenud Peruu aga alustas 0:1 kaotusega Taanile.
Peruu ja Prantsusmaa on varem vaid korra kohtunud – 1982. aasta aprillis jäi Peruu Pariisis peetud sõprusmängus peale 1:0.
Prantsusmaa pole MM-il Lõuna-Ameerika meeskondadele kaotanud seitsmes järjestikuses mängus, olles võitnud kolm ja viigistanud neli kohtumist, seejuures neist neljast viigist koguni kolm on olnud 0:0. Viimane Lõuna-Ameerika meeskond, kes Prantsusmaad MM-il võitis, oli Argentina 1978. aastal. Ja viimane Lõuna-Ameerika koondis, kes Prantsusmaale MM-il värava lõi, Brasiilia 1986. aasta veerandfinaalis. Sellest ajast alates on Prantsusmaa kuues järjestikuses MM-mängus lõuna-ameeriklaste vastu värava puhtana hoidnud.
Prantsusmaa väravavahil Hugo Llorisel täitub sada koondisemängu. Ta on läbi aegade seitsmes Prantsusmaa mängija, kes selle tähiseni jõuab ja alles esimene väravavaht.
Peruu pole enda viimases seitsmes MM-mängus võitu kirja saanud, seejuures Euroopa koondistest pole jagu saadud viimases viies mängus (kaks viiki, kolm kaotust). Viimati saadi MM-il Euroopa meeskonnast jagu 1978. aastal, kui alistati Šotimaa. Peruu viimane võit MM-il pärineb samuti 1978. aastast, kui 4:1 alistati Iraan.
### Response:
Mbappe karjääri esimene MM-värav kindlustas Prantsusmaale edasipääsu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teplice kohtus treeningmängus Tšehhi esiliigas mängiva Mas Taborskoga ja alistas nad 3:0. Särki numbriga 25 kandnud Luts kuulus põhikoosseisu ja tegi kaptenina kaasa esimese poolaja, mis võideti 2:0. Tšehhi jalgpallis on see tavaks, et treeningmängudes antakse kaptenipael meeskonna uutele liikmetele, vahendab Soccernet.ee.
Oma sellesuvise esimese treeningkohtumise pidas ka Ken Kallaste koduklubi Kielce Korona, kes alistas samuti 3:0 skooriga Poola madalamas liigas mängiva Daleszyce Spartakuse. Hiljuti Koronaga uue lepingu sõlminud Kallaste tegi vasakkaitses kaasa avapoolaja. | Lutsule usaldati debüütmängus kaptenipael | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teplice kohtus treeningmängus Tšehhi esiliigas mängiva Mas Taborskoga ja alistas nad 3:0. Särki numbriga 25 kandnud Luts kuulus põhikoosseisu ja tegi kaptenina kaasa esimese poolaja, mis võideti 2:0. Tšehhi jalgpallis on see tavaks, et treeningmängudes antakse kaptenipael meeskonna uutele liikmetele, vahendab Soccernet.ee.
Oma sellesuvise esimese treeningkohtumise pidas ka Ken Kallaste koduklubi Kielce Korona, kes alistas samuti 3:0 skooriga Poola madalamas liigas mängiva Daleszyce Spartakuse. Hiljuti Koronaga uue lepingu sõlminud Kallaste tegi vasakkaitses kaasa avapoolaja.
### Response:
Lutsule usaldati debüütmängus kaptenipael |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 34. minutil lõikas Pogba palli vahelt ning seejärel põrkas Giroud' pealelöök rikošetist 19-aastase Mbappe jalale, kellel polnud palli tühja väravasse löömisega mingeid raskusi. Nii sai temast noorim prantslane, kes on MM-finaalturniiril värava löönud.
19 years, 183 days @KMbappe is France's youngest goalscorer at a major tournament ???? pic.twitter.com/xU6izBJQcu
— B/R Football (@brfootball) June 21, 2018 | Mbappest sai Prantsusmaa koondise noorim väravalööja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
34. minutil lõikas Pogba palli vahelt ning seejärel põrkas Giroud' pealelöök rikošetist 19-aastase Mbappe jalale, kellel polnud palli tühja väravasse löömisega mingeid raskusi. Nii sai temast noorim prantslane, kes on MM-finaalturniiril värava löönud.
19 years, 183 days @KMbappe is France's youngest goalscorer at a major tournament ???? pic.twitter.com/xU6izBJQcu
— B/R Football (@brfootball) June 21, 2018
### Response:
Mbappest sai Prantsusmaa koondise noorim väravalööja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maassen selgitas meediakontsernile RedaktionsNetzwerk Deutschland (RND) antud intervjuus, et Venemaa seotuse kahtlustamiseks on mitmeid põhjusi, sealhulgas viis, kuidas küberrünnak teostati, vahendas Reuters.
" Modus operandi on tegelikult üks paljudest märkidest, mis viitab sellele, et rünnakukampaaniat kontrollis Venemaa," nentis BfV juht.
Maassen ei täpsustanud, kui palju ettevõtteid küberrünnaku sihtmärgiks oli.
Moskva on korduvalt eitanud süüdistusi, mille kohaselt on teiste riikide kriitilise tähtsusega taristuid tabanud küberrünnakud või häkkimisoperatsioonid lähtunud Venemaalt.
Kui Kremli pressiesindajalt Dmitri Peskovilt nüüd Maasseni sõnade kohta kommentaari küsiti, vastas ta, et Moskva ei tea, millest Saksamaa kõrge julgeolekuametnik räägib.
"Nad peaksid edastama fakte," lisas omalt poolt Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.
Saksamaa föderaalne küberkaitseamet BSI teatas 13. juunil küberrünnakust Berserk Bear, mis seisnes häkkerite katsetes tungida Saksamaa elektriga varustamisega seotud ettevõtete arvutisüsteemidesse.
BSI hoiatas esimest korda selliste rünnakute võimaluse eest juba aasta tagasi. Seekord õnnestus häkkeritel tungida vaid paari ettevõtte kontorivõrkudesse. Ametnike kinnitusel on praeguseks olukord kontrolli all.
USA süüdistas käesoleva aasta märtsis Venemaad selles, et Moskva on seotud küberrünnakutega Ameerika Ühendriikide elektritaristu vastu. Washingtoni kinnitusel algas see tegevus hiljemalt 2016. aasta märtsis, kuid võib-olla isegi varem.
Välisminister Heiko Maas ütles omakorda käesoleva aasta aprillis, et Berliinil ei jää muud üle kui eeldada, et detsembris välja tulnud küberrünnakuga välisministeeriumi vastu on seotud Venemaa. | Saksa julgeolekujuht seostab Venemaad äsjase ulatusliku küberrünnakuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maassen selgitas meediakontsernile RedaktionsNetzwerk Deutschland (RND) antud intervjuus, et Venemaa seotuse kahtlustamiseks on mitmeid põhjusi, sealhulgas viis, kuidas küberrünnak teostati, vahendas Reuters.
" Modus operandi on tegelikult üks paljudest märkidest, mis viitab sellele, et rünnakukampaaniat kontrollis Venemaa," nentis BfV juht.
Maassen ei täpsustanud, kui palju ettevõtteid küberrünnaku sihtmärgiks oli.
Moskva on korduvalt eitanud süüdistusi, mille kohaselt on teiste riikide kriitilise tähtsusega taristuid tabanud küberrünnakud või häkkimisoperatsioonid lähtunud Venemaalt.
Kui Kremli pressiesindajalt Dmitri Peskovilt nüüd Maasseni sõnade kohta kommentaari küsiti, vastas ta, et Moskva ei tea, millest Saksamaa kõrge julgeolekuametnik räägib.
"Nad peaksid edastama fakte," lisas omalt poolt Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.
Saksamaa föderaalne küberkaitseamet BSI teatas 13. juunil küberrünnakust Berserk Bear, mis seisnes häkkerite katsetes tungida Saksamaa elektriga varustamisega seotud ettevõtete arvutisüsteemidesse.
BSI hoiatas esimest korda selliste rünnakute võimaluse eest juba aasta tagasi. Seekord õnnestus häkkeritel tungida vaid paari ettevõtte kontorivõrkudesse. Ametnike kinnitusel on praeguseks olukord kontrolli all.
USA süüdistas käesoleva aasta märtsis Venemaad selles, et Moskva on seotud küberrünnakutega Ameerika Ühendriikide elektritaristu vastu. Washingtoni kinnitusel algas see tegevus hiljemalt 2016. aasta märtsis, kuid võib-olla isegi varem.
Välisminister Heiko Maas ütles omakorda käesoleva aasta aprillis, et Berliinil ei jää muud üle kui eeldada, et detsembris välja tulnud küberrünnakuga välisministeeriumi vastu on seotud Venemaa.
### Response:
Saksa julgeolekujuht seostab Venemaad äsjase ulatusliku küberrünnakuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Räimele oli see tänavusel hooajal kuuendaks võistluseks, kus ta on kolme parima hulka on jõudnud. Kolmel korral neist on ta saanud tunda võidurõõmu.
Avaetapi, meeskondliku jälitussõidu võitjatiimi kuulunud ja liidrisärgi selga saanud Viviani jätkab esikohal ka kolmanda etapi eel. Teisele kohale tõusis tema meeskonnakaaslane Niki Terpstra kümnesekundilise kaotusega ja kolmandaks Consonni (+0.18). Räim parandas pjedestaalile jõudmisega oma kohta 45. positsiooni võrra ning jätkab kokkuvõttes 37. Kaotust võitjale on üks minut ja 57 sekundit.
Reedel sõidetakse mitmepäevasõidul 158 kilomeetri pikkune etapp, mis lõppeb Psso Giau mäe otsas. Velotuur lõpeb pühapäeval. | Mihkel Räim sprintis end Itaalias kolmandale kohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Räimele oli see tänavusel hooajal kuuendaks võistluseks, kus ta on kolme parima hulka on jõudnud. Kolmel korral neist on ta saanud tunda võidurõõmu.
Avaetapi, meeskondliku jälitussõidu võitjatiimi kuulunud ja liidrisärgi selga saanud Viviani jätkab esikohal ka kolmanda etapi eel. Teisele kohale tõusis tema meeskonnakaaslane Niki Terpstra kümnesekundilise kaotusega ja kolmandaks Consonni (+0.18). Räim parandas pjedestaalile jõudmisega oma kohta 45. positsiooni võrra ning jätkab kokkuvõttes 37. Kaotust võitjale on üks minut ja 57 sekundit.
Reedel sõidetakse mitmepäevasõidul 158 kilomeetri pikkune etapp, mis lõppeb Psso Giau mäe otsas. Velotuur lõpeb pühapäeval.
### Response:
Mihkel Räim sprintis end Itaalias kolmandale kohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saaremaa Laevakompanii teatas kohtule, et Saarte Liinide poolt laeva St.Ola põhjendamatu arestimise taotlus tekitas Saaremaa Laevakompanii jaoks olukorra, kus tal polnud võimalik laeva prahtida ja saada tasu teenuse osutamiseks Fääri saartel ning et tegemist on Saarte Liinide poolt tekitatud kahjuga, teatas Pärnu maakohus.
Saarte Liinid ei tunnistanud Saaremaa Laevakompanii hagi ja märkis omaltpoolt, et Saaremaa Laevakompanii ettevõte ei ole kahjustatud isik ning et mis tahes kahju võis tekkida St.Ola enidsele omanikule ehk OÜ-le St. Ola Maritime, mis on aga vastavast nõudest teises tsiviilasjas sõlmitud kompromissis loobunud.
Maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohtu otsusele võib 30 päeva jooksul esitada apellatsioonkaebuse.
2016. aasta 30. detsembril arestis Pärnu maakohus riigile kuuluva sadamaid haldava riigifirma AS Saarte Liinid taotlusel parvlaeva St.Ola. Põhjuseks oli Leedole kuuluva Väinamere Liinid OÜ ja Saarte Liinid vahelise vaidluse tõttu sadamatasude üle, suurusjärgus 900 000 eurot.
Möödunud aasta 18. aprillil eemaldas kohus keelumärke laeva võõrandamiseks, sest Saarte Liinid said Leedolt laeva asemel tagatiseks panga deposiidi. Seejärel müüs Leedo aluse Itaalia firmale Emanuele d'Abunto hinnanguliselt 1-1,2 miljoni euro eest.
Sadamatasude vaidlus ise on ka veel lõpuni vaidlemata. Esimese astme kohus andis õigus Saarte Liinidele, kuid Leedo ettevõte kaebas selle edasi ja vaidlus ootab praegu millal teise astme kohus istungiaja määrab, ütles Saarte Liinid AS-i juhatuse liige Jaanus Tamkivi BNS-ile. | Leedol ei õnnestunud Saarte Liinidelt St.Ola arestimise hüvitist saada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saaremaa Laevakompanii teatas kohtule, et Saarte Liinide poolt laeva St.Ola põhjendamatu arestimise taotlus tekitas Saaremaa Laevakompanii jaoks olukorra, kus tal polnud võimalik laeva prahtida ja saada tasu teenuse osutamiseks Fääri saartel ning et tegemist on Saarte Liinide poolt tekitatud kahjuga, teatas Pärnu maakohus.
Saarte Liinid ei tunnistanud Saaremaa Laevakompanii hagi ja märkis omaltpoolt, et Saaremaa Laevakompanii ettevõte ei ole kahjustatud isik ning et mis tahes kahju võis tekkida St.Ola enidsele omanikule ehk OÜ-le St. Ola Maritime, mis on aga vastavast nõudest teises tsiviilasjas sõlmitud kompromissis loobunud.
Maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohtu otsusele võib 30 päeva jooksul esitada apellatsioonkaebuse.
2016. aasta 30. detsembril arestis Pärnu maakohus riigile kuuluva sadamaid haldava riigifirma AS Saarte Liinid taotlusel parvlaeva St.Ola. Põhjuseks oli Leedole kuuluva Väinamere Liinid OÜ ja Saarte Liinid vahelise vaidluse tõttu sadamatasude üle, suurusjärgus 900 000 eurot.
Möödunud aasta 18. aprillil eemaldas kohus keelumärke laeva võõrandamiseks, sest Saarte Liinid said Leedolt laeva asemel tagatiseks panga deposiidi. Seejärel müüs Leedo aluse Itaalia firmale Emanuele d'Abunto hinnanguliselt 1-1,2 miljoni euro eest.
Sadamatasude vaidlus ise on ka veel lõpuni vaidlemata. Esimese astme kohus andis õigus Saarte Liinidele, kuid Leedo ettevõte kaebas selle edasi ja vaidlus ootab praegu millal teise astme kohus istungiaja määrab, ütles Saarte Liinid AS-i juhatuse liige Jaanus Tamkivi BNS-ile.
### Response:
Leedol ei õnnestunud Saarte Liinidelt St.Ola arestimise hüvitist saada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gunnar Neeme, sõjakeerises kadunud pallaslase mahuka arhiivi annetas Melbourne'st Eesti Kirjandusmuuseumisse kunstniku perekond. Arhiiv sisaldab maale, akvarelle, graafikat, skulptuure, käsikirjalist pärandit, kirjavahetusi, luule- ja proosateoste käsikirju, eskiiside plokke jpm.
Tartusse jõudsid ka Gunnar Neeme "Kalevipoja"-aineliste piltide originaalid, vanimad aastast 1966. Neid "Kalevipoja" pilte pidas kunstnik oma elutööks. Kokku on Gunnar Neeme loonud eepose ainetel üle 200 suuremõõtmelise teose, milles originaalselt on kujutatud rahvuseepose mütoloogilist maailma. Koostöös Tasmaanias elanud Austraalia luuletaja Triinu Kartusega töötas kunstnik 1998–2003 eepose uue ingliskeelse tõlke raamatu kujundajana. Tõlke käsikiri avaldati koos 80 Gunnar Neeme pildiga Eesti Kirjandusmuuseumi väljaandena 2011. aastal. Näitusel on eksponeeritud Eestis seni tundmatut 18 maali ja 12 pilti "Kalevipojast", käsikirju jm.
Näitus on avatud 28. juunist 28. septembrini 2018. | Kirjandusmuuseumis avatakse Austraalia kultuuripärandi näitus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gunnar Neeme, sõjakeerises kadunud pallaslase mahuka arhiivi annetas Melbourne'st Eesti Kirjandusmuuseumisse kunstniku perekond. Arhiiv sisaldab maale, akvarelle, graafikat, skulptuure, käsikirjalist pärandit, kirjavahetusi, luule- ja proosateoste käsikirju, eskiiside plokke jpm.
Tartusse jõudsid ka Gunnar Neeme "Kalevipoja"-aineliste piltide originaalid, vanimad aastast 1966. Neid "Kalevipoja" pilte pidas kunstnik oma elutööks. Kokku on Gunnar Neeme loonud eepose ainetel üle 200 suuremõõtmelise teose, milles originaalselt on kujutatud rahvuseepose mütoloogilist maailma. Koostöös Tasmaanias elanud Austraalia luuletaja Triinu Kartusega töötas kunstnik 1998–2003 eepose uue ingliskeelse tõlke raamatu kujundajana. Tõlke käsikiri avaldati koos 80 Gunnar Neeme pildiga Eesti Kirjandusmuuseumi väljaandena 2011. aastal. Näitusel on eksponeeritud Eestis seni tundmatut 18 maali ja 12 pilti "Kalevipojast", käsikirju jm.
Näitus on avatud 28. juunist 28. septembrini 2018.
### Response:
Kirjandusmuuseumis avatakse Austraalia kultuuripärandi näitus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hooaja parima korvpalluri auhinna võitmise valem on Vene sõnul lihtne: "Eks tuleb hästi mängida ja teha seda muidugi kuskil mõistlikus liigas. Heas liigas ja heal tasemel mängides on eeltingimused loodud."
"See tiitel on ilus punkt hooaja lõpuks," kommenteeris Anderson portaalile Korvpall24.ee."Hetkel on nii läinud, et ma mängin Euroliigas ja keegi teine naine sellisele tasemele Eestis hetkel ei küündi."
Ka järgmise hooaja lõpus näeb Anderson ennast sama auhinda vastu võtmas: "Kui ma Euroliigat mängin ja oma minutid kätte saan, siis peaks vähemalt üks kord veel tulema." | Lõppenud hooaja parimateks korvpalluriteks valiti Vene ja Anderson | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooaja parima korvpalluri auhinna võitmise valem on Vene sõnul lihtne: "Eks tuleb hästi mängida ja teha seda muidugi kuskil mõistlikus liigas. Heas liigas ja heal tasemel mängides on eeltingimused loodud."
"See tiitel on ilus punkt hooaja lõpuks," kommenteeris Anderson portaalile Korvpall24.ee."Hetkel on nii läinud, et ma mängin Euroliigas ja keegi teine naine sellisele tasemele Eestis hetkel ei küündi."
Ka järgmise hooaja lõpus näeb Anderson ennast sama auhinda vastu võtmas: "Kui ma Euroliigat mängin ja oma minutid kätte saan, siis peaks vähemalt üks kord veel tulema."
### Response:
Lõppenud hooaja parimateks korvpalluriteks valiti Vene ja Anderson |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Komisjon loodab arutada järgmisel nädalal EL-i tippkohtumisel kokkulepet, mis tagaks täieliku kaitse merelt päästetud migrantidele.
"Ma tahan, et see oleks täiesti selge: ma olen migrantide Guantánamo Bay vastu," ütles rändevolinik Dimitris Avramopoulos. "See on vastuolus Euroopa väärtustega."
Washington vallandas ülemaailmse pahameele, kui pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid hakati Kuubal Guantánamo lahes asuvat mereväebaasi kasutama terrorismis kahtlustatavate kinnipidamiseks ja neid hoiti äärmiselt karmides tingimustes.
"Me uurime koos IOM-i ja UNHCR-iga, kuidas kaasata Põhja-Aafrika riigid veelgi enam diskussioonidesse piirkondlike maaleminekuskeemide võimaluse üle," sõnas Avramopoulos.
EL teeb juba Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) ja ÜRO pagulasametiga (UNHCR) koostööd, et aidata Liibüa kinnipidamiskeskustesse jõudnud migrantidel Sahara-taguse Aafrika koduriikidesse tagasi minna.
Avramopoulose sõnul tagavad ÜRO agentuurid selle, et ehtsad sõjapõgenikud või tagakiusamise eest pagenud saaksid jääda Euroopasse, majandusmigrandid aga saadetaks väärikalt ja uue elu alustamiseks piisavate ressurssidega kodumaale tagasi.
Lisaks Põhja-Aafrika riikidele nagu Tuneesia kaalutakse menetluskeskuste asukohana ka EL-i mitte kuuluvaid Euroopa riike nagu Albaania.
Avramopoulos ütles aga, et seni ei ole ükski potentsiaalne keskuse võõrustaja soovi üles näidanud ning ka EL alles arutab, kuidas keskused peaksid töötama, ega ole teinud ametlikke ettepanekuid.
Euroopa Komisjon analüüsib asüülitaotlejate abistamist keelavaid Ungari seadusi
Euroopa Komisjon teatas neljapäeval ka seda, et analüüsib Ungaris vastu võetud uusi seadusi, millega on keelatud kodutus ja karistatakse inimesi, kes aitavad asüülitaotlejaid.
Komisjoni pressiesindaja Christian Wigand ütles, et analüüsi ja Euroopa põhiseaduse järelevalveorgani hinnangu põhjal astutakse vajalikud sammud.
"Me jälgime seda arengut ja neid uusi ettepanekuid murega," sõnas ta. "Me ei tohi keerata selga väärtustele ja põhimõtetele, millele Euroopa on rajatud."
Kui Ungari uued seadused leitakse olevat vastuolus EL-i seadustega, rakendab EK Ungari suhtes samalaadseid samme nagu Poola vastu, kus teeb muret kohtusüsteemi ümberkorraldamine. See võib viia hääletuseni EL-i nõukogus Ungarilt hääleõiguse äravõtmise üle.
Visegrádi riigid lubasid EL-i rändekohtumist boikottida
Poola ja tema kolm Kesk-Euroopa naabrit teatasid neljapäeval, et boikoteerivad kohtumist, mille Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on Euroopa Liidu rändepoliitika arutamiseks pühapäevaks kokku kutsunud.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki ütles pärast Austria ja nelja Visegrádi riigi - Poola, Tšehhi, Ungari ja Slovakkia - kõnelusi, et rändekohtumine on "vastuvõetamatu".
"Me ei kavatse sellest osa võtta, nad tahavad üles soojendada ettepaneku, mille me oleme juba tagasi lükanud," sõnas ta.
Ungari peaminister Viktor Orbán ütles, et kohtumine on vastuolus EL-i tavadega ning õige koht nende küsimuste arutamiseks on järgmiseks nädalaks kavandatud EL-i tippkohtumine. | Eurovolinik: me ei loo migrantidele "Guantanamo laagrit" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Komisjon loodab arutada järgmisel nädalal EL-i tippkohtumisel kokkulepet, mis tagaks täieliku kaitse merelt päästetud migrantidele.
"Ma tahan, et see oleks täiesti selge: ma olen migrantide Guantánamo Bay vastu," ütles rändevolinik Dimitris Avramopoulos. "See on vastuolus Euroopa väärtustega."
Washington vallandas ülemaailmse pahameele, kui pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid hakati Kuubal Guantánamo lahes asuvat mereväebaasi kasutama terrorismis kahtlustatavate kinnipidamiseks ja neid hoiti äärmiselt karmides tingimustes.
"Me uurime koos IOM-i ja UNHCR-iga, kuidas kaasata Põhja-Aafrika riigid veelgi enam diskussioonidesse piirkondlike maaleminekuskeemide võimaluse üle," sõnas Avramopoulos.
EL teeb juba Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) ja ÜRO pagulasametiga (UNHCR) koostööd, et aidata Liibüa kinnipidamiskeskustesse jõudnud migrantidel Sahara-taguse Aafrika koduriikidesse tagasi minna.
Avramopoulose sõnul tagavad ÜRO agentuurid selle, et ehtsad sõjapõgenikud või tagakiusamise eest pagenud saaksid jääda Euroopasse, majandusmigrandid aga saadetaks väärikalt ja uue elu alustamiseks piisavate ressurssidega kodumaale tagasi.
Lisaks Põhja-Aafrika riikidele nagu Tuneesia kaalutakse menetluskeskuste asukohana ka EL-i mitte kuuluvaid Euroopa riike nagu Albaania.
Avramopoulos ütles aga, et seni ei ole ükski potentsiaalne keskuse võõrustaja soovi üles näidanud ning ka EL alles arutab, kuidas keskused peaksid töötama, ega ole teinud ametlikke ettepanekuid.
Euroopa Komisjon analüüsib asüülitaotlejate abistamist keelavaid Ungari seadusi
Euroopa Komisjon teatas neljapäeval ka seda, et analüüsib Ungaris vastu võetud uusi seadusi, millega on keelatud kodutus ja karistatakse inimesi, kes aitavad asüülitaotlejaid.
Komisjoni pressiesindaja Christian Wigand ütles, et analüüsi ja Euroopa põhiseaduse järelevalveorgani hinnangu põhjal astutakse vajalikud sammud.
"Me jälgime seda arengut ja neid uusi ettepanekuid murega," sõnas ta. "Me ei tohi keerata selga väärtustele ja põhimõtetele, millele Euroopa on rajatud."
Kui Ungari uued seadused leitakse olevat vastuolus EL-i seadustega, rakendab EK Ungari suhtes samalaadseid samme nagu Poola vastu, kus teeb muret kohtusüsteemi ümberkorraldamine. See võib viia hääletuseni EL-i nõukogus Ungarilt hääleõiguse äravõtmise üle.
Visegrádi riigid lubasid EL-i rändekohtumist boikottida
Poola ja tema kolm Kesk-Euroopa naabrit teatasid neljapäeval, et boikoteerivad kohtumist, mille Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on Euroopa Liidu rändepoliitika arutamiseks pühapäevaks kokku kutsunud.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki ütles pärast Austria ja nelja Visegrádi riigi - Poola, Tšehhi, Ungari ja Slovakkia - kõnelusi, et rändekohtumine on "vastuvõetamatu".
"Me ei kavatse sellest osa võtta, nad tahavad üles soojendada ettepaneku, mille me oleme juba tagasi lükanud," sõnas ta.
Ungari peaminister Viktor Orbán ütles, et kohtumine on vastuolus EL-i tavadega ning õige koht nende küsimuste arutamiseks on järgmiseks nädalaks kavandatud EL-i tippkohtumine.
### Response:
Eurovolinik: me ei loo migrantidele "Guantanamo laagrit" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäevase otsusega pöörasid ülemkohtu üheksa kohtuniku häältega 5-4 ümber varasema otsuse, mille kohaselt tohtisid osariigid maksutada vaid neid firmasid, mis füüsiliselt osariigis asusid.
Varasem otsus ulatub 20 aasta tagusesse aega ning mitmed osariigid on kurtnud, et see tähendab nende jaoks iga-aastaselt miljardite ulatuses kaotatud maksutulu. | USA ülemkohus: osariigid võivad internetimüügilt maksu koguda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäevase otsusega pöörasid ülemkohtu üheksa kohtuniku häältega 5-4 ümber varasema otsuse, mille kohaselt tohtisid osariigid maksutada vaid neid firmasid, mis füüsiliselt osariigis asusid.
Varasem otsus ulatub 20 aasta tagusesse aega ning mitmed osariigid on kurtnud, et see tähendab nende jaoks iga-aastaselt miljardite ulatuses kaotatud maksutulu.
### Response:
USA ülemkohus: osariigid võivad internetimüügilt maksu koguda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praeguseks on müüdud MM-finaalturniiri mängudele üle 2,6 miljoni pileti, mis tähendab, et keskmiselt on staadionitele välja müüdud 97% kohtadest.
Küsimusi on tekitanud vaid Uruguay ja Egiptuse mängul nähtud tühjad istekohtad, mille osas FIFA algatas uurimise. | MM-finaalturniiri on külastanud üle miljoni inimese | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praeguseks on müüdud MM-finaalturniiri mängudele üle 2,6 miljoni pileti, mis tähendab, et keskmiselt on staadionitele välja müüdud 97% kohtadest.
Küsimusi on tekitanud vaid Uruguay ja Egiptuse mängul nähtud tühjad istekohtad, mille osas FIFA algatas uurimise.
### Response:
MM-finaalturniiri on külastanud üle miljoni inimese |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsuse president Emmanuel Macron sai teisipäeval Saksa kantsleri Angela Merkeli toetuse euroala reformimise ideedele, seal hulgas ühiseelarve ettepanekule.
Macroni sõnul tuleb sellest tegelik eelarve aastatulude ja -kuludega ning Pariis ja Berliin loodavad seda 2021. aastaks.
Merkel on öelnud, et eelarve rahastusmehhanisme tuleb teiste liikmesriikidega arutada.
Eelarve suurust ja muid üksikasju ei ole veel kokku lepitud ja on ka võimalik, et teised eurotsooni liikmed on selle vastu.
Poola presidendi Andrzej Duda kantseleiülem Krzysztof Szczerski ütles neljapäeval, et kui eurotsooni riigid otsustavad kulutada eurotsooni eelarveks lisaraha, siis on see nende siseasi, aga kui eelarve luuakse nende üldise panuse arvel EL-i ühisesse eelarvesse, siis see on EL-i lõpp.
"See tähendaks de facto, et eurotsoon läheb oma teed ja et ta tahab tegutseda väljaspool EL-i üldist raamistikku," ütles Szczerski Poola uudisteagentuurile PAP. | Poola: euroala eelarve võib tähendada EL-i lõppu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsuse president Emmanuel Macron sai teisipäeval Saksa kantsleri Angela Merkeli toetuse euroala reformimise ideedele, seal hulgas ühiseelarve ettepanekule.
Macroni sõnul tuleb sellest tegelik eelarve aastatulude ja -kuludega ning Pariis ja Berliin loodavad seda 2021. aastaks.
Merkel on öelnud, et eelarve rahastusmehhanisme tuleb teiste liikmesriikidega arutada.
Eelarve suurust ja muid üksikasju ei ole veel kokku lepitud ja on ka võimalik, et teised eurotsooni liikmed on selle vastu.
Poola presidendi Andrzej Duda kantseleiülem Krzysztof Szczerski ütles neljapäeval, et kui eurotsooni riigid otsustavad kulutada eurotsooni eelarveks lisaraha, siis on see nende siseasi, aga kui eelarve luuakse nende üldise panuse arvel EL-i ühisesse eelarvesse, siis see on EL-i lõpp.
"See tähendaks de facto, et eurotsoon läheb oma teed ja et ta tahab tegutseda väljaspool EL-i üldist raamistikku," ütles Szczerski Poola uudisteagentuurile PAP.
### Response:
Poola: euroala eelarve võib tähendada EL-i lõppu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praeguseks kogutud andmetel kaldus Tartust Valga suunas liikunud Volkswagen Passati juht seni teadmata põhjusel vastassuunavööndisse.
Talle vastu liikunud 37-aastasel veokijuhil, kel olid haagisel lastiks sõiduautod, ei õnnestunud kokkupõrget enam vältida. Veoauto Mercedes sõitis teelt välja kraavi külili ning sõiduauto paiskus saadud löögist omakorda umbes poolsesaja meetri jagu kokkupõrkekohast eemale teeserva.
Volkswagenis üksi sõitnud 19-aastane noormees hukkus saadud vigastustesse sündmuskohal. Veoauto roolis olnud mees sai traumapunktis esmaabi ning lubati kodusele ravile, temaga kaasa sõitnud 6-aastane laps pääses vigastusteta.
Õnnetus juhtus sirgel ja hea nähtavusega teelõigul, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h. Õnnetuse juhtudes vihma enam ei sadanud ning sõidutee oli juba võrdlemisi kuiv.
Tunnistajate esmaste ütluste põhjal liikles Volkswageni juht õnnetusele eelnenud ajal liiklusreeglite kohaselt, ka pole noorel sõidukijuhil varasemaid liiklusrikkumisi.
Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk märkis, et seni pole veel üheselt selge, millistel asjaoludel õnnetus juhtus. Kriminaalmenetluse käigus kogutakse lisainfot tunnistajate ülekuulamise, ekspertiiside, veoki pardakaamera salvestuse ning teiste võimalike allikate uurimise teel.
"Äärmiselt kurb päev, kuna üks noor inimene on liikluses taas elu kaotanud. Seda enamgi, et tänane päev pidi noormehele ees oodanud lõpuaktuse tõttu olema üks tema õnnelikumaid päevi," sõnas ta kahjutundega.
"Kui jätta kõrvale joove ja kiirus, mis teistel juhtudel sagedamini traagiliste tagajärgedega avariideni võivad viia, on süvenev probleem paraku ka kõrvalised tegevused autoroolis. Silmad peavad olema kogu aeg sõiduteel ning käed roolil, sest auto juhtimine on tegevus, millele peab kogu oma tähelepanu suunama," ütles ta. Kas ja millist osatähtsust võisid antud õnnetuse puhul omada kõrvalised tegevused või muud tegurid, selgitatakse kriminaalmenetluses. | Nõo vallas hukkus avariis sõiduauto juht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praeguseks kogutud andmetel kaldus Tartust Valga suunas liikunud Volkswagen Passati juht seni teadmata põhjusel vastassuunavööndisse.
Talle vastu liikunud 37-aastasel veokijuhil, kel olid haagisel lastiks sõiduautod, ei õnnestunud kokkupõrget enam vältida. Veoauto Mercedes sõitis teelt välja kraavi külili ning sõiduauto paiskus saadud löögist omakorda umbes poolsesaja meetri jagu kokkupõrkekohast eemale teeserva.
Volkswagenis üksi sõitnud 19-aastane noormees hukkus saadud vigastustesse sündmuskohal. Veoauto roolis olnud mees sai traumapunktis esmaabi ning lubati kodusele ravile, temaga kaasa sõitnud 6-aastane laps pääses vigastusteta.
Õnnetus juhtus sirgel ja hea nähtavusega teelõigul, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h. Õnnetuse juhtudes vihma enam ei sadanud ning sõidutee oli juba võrdlemisi kuiv.
Tunnistajate esmaste ütluste põhjal liikles Volkswageni juht õnnetusele eelnenud ajal liiklusreeglite kohaselt, ka pole noorel sõidukijuhil varasemaid liiklusrikkumisi.
Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk märkis, et seni pole veel üheselt selge, millistel asjaoludel õnnetus juhtus. Kriminaalmenetluse käigus kogutakse lisainfot tunnistajate ülekuulamise, ekspertiiside, veoki pardakaamera salvestuse ning teiste võimalike allikate uurimise teel.
"Äärmiselt kurb päev, kuna üks noor inimene on liikluses taas elu kaotanud. Seda enamgi, et tänane päev pidi noormehele ees oodanud lõpuaktuse tõttu olema üks tema õnnelikumaid päevi," sõnas ta kahjutundega.
"Kui jätta kõrvale joove ja kiirus, mis teistel juhtudel sagedamini traagiliste tagajärgedega avariideni võivad viia, on süvenev probleem paraku ka kõrvalised tegevused autoroolis. Silmad peavad olema kogu aeg sõiduteel ning käed roolil, sest auto juhtimine on tegevus, millele peab kogu oma tähelepanu suunama," ütles ta. Kas ja millist osatähtsust võisid antud õnnetuse puhul omada kõrvalised tegevused või muud tegurid, selgitatakse kriminaalmenetluses.
### Response:
Nõo vallas hukkus avariis sõiduauto juht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondis koosseisus Julia Beljajeva, Irina Embrich ja Kristina Kuusk jäid alguses 3:2 kaotusseisu, kuid viigistasid neljandas minimatšis seisu 8:8-le. Kuuenda minimatši lõpus tegi Beljajeva ukrainlannale Kseniya Pantelyeyevale kaks torget ning viis Eesti naiskonna 11:9 eduseisu, mille suurendas kuuepunktiliseks – 16:10 – Kuusk. Ukrainlanna Olena Kryvytska ei tahtnud olukorraga leppida, kuid Beljajeva suutis vahe hoida enne viimast minimatši viie punkti peal. Vahepeal kahepunktiliseks vähenenud vahest suutis Embrich vormistada lõpuks 42:37 võidu.
Poolfinaalis vehelnud Eesti naiskond jäi tiitlikaitsjale Prantsusmaale alla 45:36. Vahe kasvas sisse teise ja kolmanda minimatšiga – Beljajeva ja Auriane Mallo vehklesid 5:5 viiki, kuid seejärel jäi Embrich 2:5 alla Coraline Vitalis'le ja Kuusk sama skooriga Marie-Florence Candassamyle, koguskoor kolme ringi peale 15:9 Prantsusmaale. Kuusk suutis viiendas minimatšis vähendada vahe kahele punktile – 22:24 –, kuid kuuendas matšis jäi Embrich Candassamyle alla 2:4 ja vahe kasvas taas neljapunktiliseks – 24:28 Eesti poolt vaadatuna. Järgmises matšis jäi Kuusk Vitalis'le alla 1:4 ja vahe kasvas seitsmepunktiliseks – 25:32. Eelviimases matšis vahendas Beljajeva vahe taas viiele punktile – 32:37. Viimases matšis jäi aga Embrich 4:8 alla Mallo'le ja prantslannad võtsid üheksapunktilise võidu.
Mullune maailmameister, tänavusel EM-il teisena asetatud Eesti alistas kaheksandikfinaalis kindlalt 45:26 Suurbritannia. Veerandfinaalis sai Eesti tasavägises heitluses 24:23 jagu Rumeeniast. Matš läks lisaajale ning otsustava võidutorke tegi Embrich. Just Rumeeniale jäi Eesti alla mulluse EM-i pronksimatšis.
Tänavusel individuaalturniiril krooniti Katrina Lehis Euroopa meistriks, Kuusk võitis hõbemedali ja Beljajeva pronksi. | Eesti epeenaiskond võitis EM-il pronksmedali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondis koosseisus Julia Beljajeva, Irina Embrich ja Kristina Kuusk jäid alguses 3:2 kaotusseisu, kuid viigistasid neljandas minimatšis seisu 8:8-le. Kuuenda minimatši lõpus tegi Beljajeva ukrainlannale Kseniya Pantelyeyevale kaks torget ning viis Eesti naiskonna 11:9 eduseisu, mille suurendas kuuepunktiliseks – 16:10 – Kuusk. Ukrainlanna Olena Kryvytska ei tahtnud olukorraga leppida, kuid Beljajeva suutis vahe hoida enne viimast minimatši viie punkti peal. Vahepeal kahepunktiliseks vähenenud vahest suutis Embrich vormistada lõpuks 42:37 võidu.
Poolfinaalis vehelnud Eesti naiskond jäi tiitlikaitsjale Prantsusmaale alla 45:36. Vahe kasvas sisse teise ja kolmanda minimatšiga – Beljajeva ja Auriane Mallo vehklesid 5:5 viiki, kuid seejärel jäi Embrich 2:5 alla Coraline Vitalis'le ja Kuusk sama skooriga Marie-Florence Candassamyle, koguskoor kolme ringi peale 15:9 Prantsusmaale. Kuusk suutis viiendas minimatšis vähendada vahe kahele punktile – 22:24 –, kuid kuuendas matšis jäi Embrich Candassamyle alla 2:4 ja vahe kasvas taas neljapunktiliseks – 24:28 Eesti poolt vaadatuna. Järgmises matšis jäi Kuusk Vitalis'le alla 1:4 ja vahe kasvas seitsmepunktiliseks – 25:32. Eelviimases matšis vahendas Beljajeva vahe taas viiele punktile – 32:37. Viimases matšis jäi aga Embrich 4:8 alla Mallo'le ja prantslannad võtsid üheksapunktilise võidu.
Mullune maailmameister, tänavusel EM-il teisena asetatud Eesti alistas kaheksandikfinaalis kindlalt 45:26 Suurbritannia. Veerandfinaalis sai Eesti tasavägises heitluses 24:23 jagu Rumeeniast. Matš läks lisaajale ning otsustava võidutorke tegi Embrich. Just Rumeeniale jäi Eesti alla mulluse EM-i pronksimatšis.
Tänavusel individuaalturniiril krooniti Katrina Lehis Euroopa meistriks, Kuusk võitis hõbemedali ja Beljajeva pronksi.
### Response:
Eesti epeenaiskond võitis EM-il pronksmedali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Registreerida tuleb ka need relvad, millele PPA või relvameistrid on viimaste aastate jooksul väljastanud vastava tõendi või tunnistuse. Samuti tuleb hiljem registreerida laskekõlbmatu relva omaniku vahetus," ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Teo Niklus.
Kui relv on muudetud laskekõlbmatuks enne 1. juulit, siis on selle registreerimiseks aega järgmise aasta 1. juulini. Varasema korra järgi laskekõlbmatuks tunnistatud relvade registreerimiseks piisab, kui edastada aadressile [email protected] omaniku avaldus ja laskekõlbmatust kinnitavate dokumentide koopia.
Kui relva kohta puuduvad laskekõlbmatust kinnitavad dokumendid, siis tuleb pöörduda PPA teenindusse, teha relva registreerimiseks vastav avaldus ja anda relv PPA-sse hoiule. Sellest kolme kuu jooksul tuleb esitada taotlus relva laskekõlbmatuks muutmiseks või relv võõrandada.
Nii välisriigist toodud Euroopa laskekõlbmatuse nõuetele vastava tulirelva registreerimisel kui ka omaniku vahetumisel tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot. Eestis oleva tulirelva laskekõlbmatuks muutmisel või laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamisel eraldi riigilõivu registreerimise eest ei ole. | Alates juulist tuleb laskekõlbmatud relvad registreerida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Registreerida tuleb ka need relvad, millele PPA või relvameistrid on viimaste aastate jooksul väljastanud vastava tõendi või tunnistuse. Samuti tuleb hiljem registreerida laskekõlbmatu relva omaniku vahetus," ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Teo Niklus.
Kui relv on muudetud laskekõlbmatuks enne 1. juulit, siis on selle registreerimiseks aega järgmise aasta 1. juulini. Varasema korra järgi laskekõlbmatuks tunnistatud relvade registreerimiseks piisab, kui edastada aadressile [email protected] omaniku avaldus ja laskekõlbmatust kinnitavate dokumentide koopia.
Kui relva kohta puuduvad laskekõlbmatust kinnitavad dokumendid, siis tuleb pöörduda PPA teenindusse, teha relva registreerimiseks vastav avaldus ja anda relv PPA-sse hoiule. Sellest kolme kuu jooksul tuleb esitada taotlus relva laskekõlbmatuks muutmiseks või relv võõrandada.
Nii välisriigist toodud Euroopa laskekõlbmatuse nõuetele vastava tulirelva registreerimisel kui ka omaniku vahetumisel tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot. Eestis oleva tulirelva laskekõlbmatuks muutmisel või laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamisel eraldi riigilõivu registreerimise eest ei ole.
### Response:
Alates juulist tuleb laskekõlbmatud relvad registreerida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peterselli sõnul oli ETV pakkumine ootamatu, aga kindlasti positiivselt ootamatu. "Kuivõrd olin mitmed kuud meediast eemal ja alles äsja alustasin taas raadiotööd, siis on muutused päris suured. Arvestades kogu "Terevisiooni" toetavat meeskonda, usun et saame ühiselt hakkama ja muidugi püüan selleks anda oma parima," ütles ta.
"Võib poolnaljatamisi öelda, et olen nüüd "saba ja sarvedega" meedias tagasi," lisas Owe, vihjates vahepealsele pausile Elmari raadiost lahkumise järel eelmise aasta septembris.
ERR-i päevakajaliste saadete peatoimetaja Peep Kala sõnul on tal väga hea meel, et Owe nõustus liituma "Terevisiooni" saatetiimiga. "ETV hommikuprogramm on kümnete tuhandete Eesti televaatajate päeva esimeseks infokanaliks. Siit saavad nad eesootavaks kaasa teadmise Eestis ja maailmas toimuva kohta. Meie jaoks on väga oluline sündmuste tausta ja seoste avamine inimlikult, lihtsal ja soojal moel."
"Mulle tundub, et empaatiline suhtumine kaassaatejuhtidesse, intervjueeritavatesse ja televaatajatesse on Owele loomuomane. Sestap usun, et ta pälvib kiiresti televaatajate poolehoiu ja armastuse," lisas Kala.
22. juuni hommikul läheb eetrisse selle hooaja viimane "Terevisioon". Hooaeg lõpetatakse telemajast väljas – Lahemaa rahvuspargis Oandu lähistelt. Eetris on kõik saatejuhid: Katrin Viirpalu, Piret Järvis-Milder, Reimo Sildvee ja Martin Veisman. Martini jaoks on see saade hommikuprogrammi saatejuhina viimane.
Veismani sõnul ei oleks ta uneski ette kujutanud, milline väljakutse on juhtida varahommikul otse-eetris kahetunnist telesaadet. "Tänan sügisese hulljulge pakkumise eest Urmas Vainot. Aasta oli tormiline, ma hindan väga kõrgelt ühtehoidvat toimetust ja tehnilist meeskonda. Mul on olnud au teiega koos töötada. Jätkan disainifirma juhtimist ja olen enam kui kindel, et varsti kohtume taas ekraanil," ütles Martin Veisman.
"Martin panustas aasta jooksul "Terevisiooni" suure hulga oma aega ja nooruslikku energiat. Aitäh talle selle eest! Ka mina usun, et televaatajad näevad Martinit tulevikuski," ütles Peep Kala.
Owe Peterselliga on enne ETV sügishooaja algust võimalik kohtuda reedeti kell 16-18 Vikerraadios saates "Owe Peterselli Show". | "Terevisioon" värskeneb sügisel: Martin Veismani vahetab välja Owe Petersell | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peterselli sõnul oli ETV pakkumine ootamatu, aga kindlasti positiivselt ootamatu. "Kuivõrd olin mitmed kuud meediast eemal ja alles äsja alustasin taas raadiotööd, siis on muutused päris suured. Arvestades kogu "Terevisiooni" toetavat meeskonda, usun et saame ühiselt hakkama ja muidugi püüan selleks anda oma parima," ütles ta.
"Võib poolnaljatamisi öelda, et olen nüüd "saba ja sarvedega" meedias tagasi," lisas Owe, vihjates vahepealsele pausile Elmari raadiost lahkumise järel eelmise aasta septembris.
ERR-i päevakajaliste saadete peatoimetaja Peep Kala sõnul on tal väga hea meel, et Owe nõustus liituma "Terevisiooni" saatetiimiga. "ETV hommikuprogramm on kümnete tuhandete Eesti televaatajate päeva esimeseks infokanaliks. Siit saavad nad eesootavaks kaasa teadmise Eestis ja maailmas toimuva kohta. Meie jaoks on väga oluline sündmuste tausta ja seoste avamine inimlikult, lihtsal ja soojal moel."
"Mulle tundub, et empaatiline suhtumine kaassaatejuhtidesse, intervjueeritavatesse ja televaatajatesse on Owele loomuomane. Sestap usun, et ta pälvib kiiresti televaatajate poolehoiu ja armastuse," lisas Kala.
22. juuni hommikul läheb eetrisse selle hooaja viimane "Terevisioon". Hooaeg lõpetatakse telemajast väljas – Lahemaa rahvuspargis Oandu lähistelt. Eetris on kõik saatejuhid: Katrin Viirpalu, Piret Järvis-Milder, Reimo Sildvee ja Martin Veisman. Martini jaoks on see saade hommikuprogrammi saatejuhina viimane.
Veismani sõnul ei oleks ta uneski ette kujutanud, milline väljakutse on juhtida varahommikul otse-eetris kahetunnist telesaadet. "Tänan sügisese hulljulge pakkumise eest Urmas Vainot. Aasta oli tormiline, ma hindan väga kõrgelt ühtehoidvat toimetust ja tehnilist meeskonda. Mul on olnud au teiega koos töötada. Jätkan disainifirma juhtimist ja olen enam kui kindel, et varsti kohtume taas ekraanil," ütles Martin Veisman.
"Martin panustas aasta jooksul "Terevisiooni" suure hulga oma aega ja nooruslikku energiat. Aitäh talle selle eest! Ka mina usun, et televaatajad näevad Martinit tulevikuski," ütles Peep Kala.
Owe Peterselliga on enne ETV sügishooaja algust võimalik kohtuda reedeti kell 16-18 Vikerraadios saates "Owe Peterselli Show".
### Response:
"Terevisioon" värskeneb sügisel: Martin Veismani vahetab välja Owe Petersell |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Segapaarismängus tõid oma võistkonnale punkti Wisnu Putro ja Helina Rüütel, kes võitsid vastased Mariana Chang – Tomas Nero seisuga 23:21, 21:8.
Naisüksikmängus Kuuba armu ei andnud ja võitis Catarina Cristina vaid 19 minutit kestnud kohtumises 21:14, 21:9. Täpselt sama tulemusega võitsid Kuuba ja Rüütel ka naispaarismängu. Neljast alagrupist liiguvad edasi veerandfinaali kaks parimat. Neljapäeval seisab ees viimane alagrupi kohtumine Belgia klubi BAD79 Anderlechti vastu. | Eestlaste koduklubi teenis EM-il järjekordse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Segapaarismängus tõid oma võistkonnale punkti Wisnu Putro ja Helina Rüütel, kes võitsid vastased Mariana Chang – Tomas Nero seisuga 23:21, 21:8.
Naisüksikmängus Kuuba armu ei andnud ja võitis Catarina Cristina vaid 19 minutit kestnud kohtumises 21:14, 21:9. Täpselt sama tulemusega võitsid Kuuba ja Rüütel ka naispaarismängu. Neljast alagrupist liiguvad edasi veerandfinaali kaks parimat. Neljapäeval seisab ees viimane alagrupi kohtumine Belgia klubi BAD79 Anderlechti vastu.
### Response:
Eestlaste koduklubi teenis EM-il järjekordse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA presidendi Donald Trumpi kaubandus-, välispoliitika ning tema kriitika NATO kohta on tekitanud viimasel ajal liitlaste hulgas pingeid, vahendas Reuters.
"Meie side on tugev, kuid mõni kahtleb selle sideme tugevuses," ütles Stoltenberg Londonis peetud kõnes.
"Ja, jah, me näeme USA ja teiste liitlaste erimeelsusi seoses kaubanduse, kliima ja Iraani tuumaleppega. See, et transatlantiline side säilib igavesti, ei ole kivisse raiutud, kuid ma usun, et me säilitame selle," rääkis peasekretär.
Stoltenberg usub, et Trump on tippkohtumisel kaitseküsimustega seoses väga karm. Trump on korduvalt kurtnud, et enamik NATO liikmesriikidest ei täida võetud kohustusi ning kuluta kaitsevaldkonnale 2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Stoltenberg kohtus sel aastal Trumpiga ning tunnustas tema tööd liikmesriikide survestamisel. Nüüd võttis peasekretär lepitavama tooni ning märkis, et muu hulgas on tähtis tunnustada seda, et Euroopa riigid on hakanud oma kulutusi suurendama.
"Võib öelda, et me oleme teinud palju, kuid palju jääb veel teha," lisas ta.
Stoltenberg kiitis Londonis Suurbritanniat kui üht neist riikidest, kes oma kaitsekulutuste lubadust täidab. Tema sõnul vajab NATO kogu Suurbritannia kaitsevõimekust. Varem oli peaminister Theresa May seadnud kahtluse alla, kas Suurbritannia on enam esimese taseme sõjaline jõud.
Stoltenberg kinnitas ka, et Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini võimalik kohtumine ei ole vastuolus NATO poliitikaga. | Stoltenberg: transatlantiline side peab vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA presidendi Donald Trumpi kaubandus-, välispoliitika ning tema kriitika NATO kohta on tekitanud viimasel ajal liitlaste hulgas pingeid, vahendas Reuters.
"Meie side on tugev, kuid mõni kahtleb selle sideme tugevuses," ütles Stoltenberg Londonis peetud kõnes.
"Ja, jah, me näeme USA ja teiste liitlaste erimeelsusi seoses kaubanduse, kliima ja Iraani tuumaleppega. See, et transatlantiline side säilib igavesti, ei ole kivisse raiutud, kuid ma usun, et me säilitame selle," rääkis peasekretär.
Stoltenberg usub, et Trump on tippkohtumisel kaitseküsimustega seoses väga karm. Trump on korduvalt kurtnud, et enamik NATO liikmesriikidest ei täida võetud kohustusi ning kuluta kaitsevaldkonnale 2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Stoltenberg kohtus sel aastal Trumpiga ning tunnustas tema tööd liikmesriikide survestamisel. Nüüd võttis peasekretär lepitavama tooni ning märkis, et muu hulgas on tähtis tunnustada seda, et Euroopa riigid on hakanud oma kulutusi suurendama.
"Võib öelda, et me oleme teinud palju, kuid palju jääb veel teha," lisas ta.
Stoltenberg kiitis Londonis Suurbritanniat kui üht neist riikidest, kes oma kaitsekulutuste lubadust täidab. Tema sõnul vajab NATO kogu Suurbritannia kaitsevõimekust. Varem oli peaminister Theresa May seadnud kahtluse alla, kas Suurbritannia on enam esimese taseme sõjaline jõud.
Stoltenberg kinnitas ka, et Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini võimalik kohtumine ei ole vastuolus NATO poliitikaga.
### Response:
Stoltenberg: transatlantiline side peab vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumine algas Taani jaoks suurepäraselt, sest juba seitsmendal minutil jättis tipuründaja Nicolai Jörgensen palli meeskonna staarile Christian Eriksenile, kes saatis selle otse õhust efektselt Austraalia väravavahi Mathew Ryani selja taha.
Et avamängus kaotas Austraalia 1:2 Prantsusmaale, pidi Bert van Marwijki juhendatav koondis rohkem ründama hakkama ja see tõi mitmete võimaluste järel tulemuse 38. minutil, kui nurgalöögile järgnenud olukorras mängis Taani ääreründaja Yussuf Poulsen karistusalas käega ning hispaanlasest peakohtunik Antonio Mateu määras VAR-iga konsulteerimise järel austraallaste kasuks penalti. Ka avamängus penalti realiseerinud kapten Mile Jedinak ei eksinud ning poolajapausile mindi 1:1 viigiseisul.
Teisel poolajal polnud Erikseni aga väljakul enam eriti näha, väsis ka avapoolajal silma paistnud Pione Sisto ning Austraalia haaras mängu üle kontrolli. Mitmetele headele võimalustele vaatamata rohkem väravaid kohtumise jooksul ei löödud.
Taani
1
C-alagrupp
15:00
1
Austraalia
7' Christian Eriksen
38' Mile Jedinak (pen)
Enne mängu:
Taani alustas MM-i 1:0 võiduga Peruu üle, Austraalia aga sai hilisest omaväravast 1:2 kaotuse Prantsusmaalt.
Varasemalt on Taani ja Austraalia vastamisi olnud vaid sõpruskohtumistes, kust Taanil kirjas kaks ja Austraalial üks võit.
Viiendat korda MM-il mängiv Taani on seni vaid korra alustanud finaalturniiri kahe järjestikuse võiduga ja sellega saadi hakkama enda esimesel MM-il 1986. aastal. Samas on aga praegu Taanil käsil 16-mänguline kaotuseta seeria, kui kirja on saadud üheksa võitu ja seitse viiki. Lisaks on Taani 534 minutit enda värava puhtana hoidnud.
Varasemal kolmel MM-il, kui Taani avamängu võitis, pääsesid nad ka alagrupiturniirilt edasi. Kunagi varem pole Taani MM-il enda teist alagrupimängu kaotanud – saadud on kaks võitu ja kaks viiki.
Austraalia aga on kaotanud enda viimased neli MM-mängu ning üldse vaid korra on austraallased MM-il Euroopa meeskonna alistanud – 2010. aastal saadi jagu Serbiast. Ning kui Taani pole kunagi MM-il enda teist alagrupimängu kaotanud, siis Austraalia pole teist mängu kunagi võitnud – vaid korra on viigistatud ning kolmel korral on saadud kaotus. | Avapoolajal väravad löönud Taani ja Austraalia leppisid viiki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumine algas Taani jaoks suurepäraselt, sest juba seitsmendal minutil jättis tipuründaja Nicolai Jörgensen palli meeskonna staarile Christian Eriksenile, kes saatis selle otse õhust efektselt Austraalia väravavahi Mathew Ryani selja taha.
Et avamängus kaotas Austraalia 1:2 Prantsusmaale, pidi Bert van Marwijki juhendatav koondis rohkem ründama hakkama ja see tõi mitmete võimaluste järel tulemuse 38. minutil, kui nurgalöögile järgnenud olukorras mängis Taani ääreründaja Yussuf Poulsen karistusalas käega ning hispaanlasest peakohtunik Antonio Mateu määras VAR-iga konsulteerimise järel austraallaste kasuks penalti. Ka avamängus penalti realiseerinud kapten Mile Jedinak ei eksinud ning poolajapausile mindi 1:1 viigiseisul.
Teisel poolajal polnud Erikseni aga väljakul enam eriti näha, väsis ka avapoolajal silma paistnud Pione Sisto ning Austraalia haaras mängu üle kontrolli. Mitmetele headele võimalustele vaatamata rohkem väravaid kohtumise jooksul ei löödud.
Taani
1
C-alagrupp
15:00
1
Austraalia
7' Christian Eriksen
38' Mile Jedinak (pen)
Enne mängu:
Taani alustas MM-i 1:0 võiduga Peruu üle, Austraalia aga sai hilisest omaväravast 1:2 kaotuse Prantsusmaalt.
Varasemalt on Taani ja Austraalia vastamisi olnud vaid sõpruskohtumistes, kust Taanil kirjas kaks ja Austraalial üks võit.
Viiendat korda MM-il mängiv Taani on seni vaid korra alustanud finaalturniiri kahe järjestikuse võiduga ja sellega saadi hakkama enda esimesel MM-il 1986. aastal. Samas on aga praegu Taanil käsil 16-mänguline kaotuseta seeria, kui kirja on saadud üheksa võitu ja seitse viiki. Lisaks on Taani 534 minutit enda värava puhtana hoidnud.
Varasemal kolmel MM-il, kui Taani avamängu võitis, pääsesid nad ka alagrupiturniirilt edasi. Kunagi varem pole Taani MM-il enda teist alagrupimängu kaotanud – saadud on kaks võitu ja kaks viiki.
Austraalia aga on kaotanud enda viimased neli MM-mängu ning üldse vaid korra on austraallased MM-il Euroopa meeskonna alistanud – 2010. aastal saadi jagu Serbiast. Ning kui Taani pole kunagi MM-il enda teist alagrupimängu kaotanud, siis Austraalia pole teist mängu kunagi võitnud – vaid korra on viigistatud ning kolmel korral on saadud kaotus.
### Response:
Avapoolajal väravad löönud Taani ja Austraalia leppisid viiki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tema olukord muutub iga päevaga paremaks. Ta on heades kätes. Aga ma ei hakka varjama, et ilmselt Nigeeriaga kohtudes ta väljakule veel ei pääse," ütles Islandi koondise peatreener Heimir Hallgrimsson.
Gudmunssoni asendab tuleval kohtumisel Rurik Giaslason, kes mängib igapäevaselt Saksamaa teise divisjoni klubis SV Sandhausenis
Islandi peatreeneri sõnul on nende võtmemängija Gylfi Sigurdsson, kes naasis vigastuspausilt palliväljakule täpselt enne MM-finaalturniiri, on sajaprotsendiliselt vormis.
Kuigi Nigeeria mängijad on kogenumad, siis Island kavatseb neile taas näidata oma meeskonnatöö tugevust, mis on neil aidanud vastu saada palju tugevamatele koondistele. Nii mängisid nad näiteks avamängus 1:1 viiki Argentinaga.
"Kui me mängime nagu meeskond, siis on meil võimalus," ütles Islandi koondise kapten Aron Hunnarsson. "Kui me hakkame individuaalselt võitlema, siis ei võida me midagi." | Islandi ääremängija Gudmunsson jääb mängust Nigeeriaga kõrvale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tema olukord muutub iga päevaga paremaks. Ta on heades kätes. Aga ma ei hakka varjama, et ilmselt Nigeeriaga kohtudes ta väljakule veel ei pääse," ütles Islandi koondise peatreener Heimir Hallgrimsson.
Gudmunssoni asendab tuleval kohtumisel Rurik Giaslason, kes mängib igapäevaselt Saksamaa teise divisjoni klubis SV Sandhausenis
Islandi peatreeneri sõnul on nende võtmemängija Gylfi Sigurdsson, kes naasis vigastuspausilt palliväljakule täpselt enne MM-finaalturniiri, on sajaprotsendiliselt vormis.
Kuigi Nigeeria mängijad on kogenumad, siis Island kavatseb neile taas näidata oma meeskonnatöö tugevust, mis on neil aidanud vastu saada palju tugevamatele koondistele. Nii mängisid nad näiteks avamängus 1:1 viiki Argentinaga.
"Kui me mängime nagu meeskond, siis on meil võimalus," ütles Islandi koondise kapten Aron Hunnarsson. "Kui me hakkame individuaalselt võitlema, siis ei võida me midagi."
### Response:
Islandi ääremängija Gudmunsson jääb mängust Nigeeriaga kõrvale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval toimus Krasnojarskis Rosnefti aktsionäride üldkoosolek, kus kiideti heaks 2017. aasta dividendid ning valiti uus nõukogu, mis valis oma esimeheks Schröderi.
Ainsaks uustulnukaks nõukogus oli Marcuard Holdingu juht Hans-Jörg Ruflodd, kes valiti endise ExxonMobili finantsjuhi Donald Humphrey asemele.
Schröder on Rosnefti nõukogu esimees alates mullu septembrist, lisaks sellele on ta ka Nord Stream AG aktsionäride nõukogu juht. | Rosnefti nõukogu valis Schröderi taas esimeheks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval toimus Krasnojarskis Rosnefti aktsionäride üldkoosolek, kus kiideti heaks 2017. aasta dividendid ning valiti uus nõukogu, mis valis oma esimeheks Schröderi.
Ainsaks uustulnukaks nõukogus oli Marcuard Holdingu juht Hans-Jörg Ruflodd, kes valiti endise ExxonMobili finantsjuhi Donald Humphrey asemele.
Schröder on Rosnefti nõukogu esimees alates mullu septembrist, lisaks sellele on ta ka Nord Stream AG aktsionäride nõukogu juht.
### Response:
Rosnefti nõukogu valis Schröderi taas esimeheks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Barack Obama on äsja kinnitanud oma osalemise Põhjamaade juhtival ärikonverentsil Nordic Business Forum, mis toimub 26. ja 27. septembril Helsingis. Obama esineb regiooni suurimale äriauditooriumile, mille hulgas on ka suur delegatsioon Eestist," kirjutasid konverentsi korraldajad pressiteates.
"President Obama saamine konverentsi peaesinejaks on meile suur töövõit. Konverentsi sisu oli juba ennegi tugev, aga see uudis on kavale ilus kroon. Kahtlemata olulisim esineja, kes meil kunagi olnud on. Usun, et president Obama inspireerib paljusid ja tema nägemine ärikonverentsil kõnelemas on suure tõenäosusega meile paljudele ainulaadne kogemus," rääkis Nordic Business Forumi kaasasutaja ja nõukogu esimees Hans-Peter Siefen.
Käesoleva aasta Nordic Business Forum keskendub kolmele põhiteemale: strateegia, inimvõimekus ja tehisintellekt.
Konverentsil on juba varasemalt väljakuulutatud esinejate seas Whole Foods Marketi asutaja ja tegevjuht John Mackey, mäesuusalegend ja olümpiavõitja Lindsey Vonn, konsultatsioonifirma Strategos asutaja Gary Hamel, sotsiaalpsühholoog Amy Cuddy, Blockchain Research Institute'i kaasasutaja ja juhataja Don Tapscott, MIT digitaalmajanduse initsiatiivi kaasdirektor Andrew McAfee ja "Quiet Revolution" kaasasutaja Susan Cain.
Nordic Business Forumi konverentsidel on varasemalt esinenud Al Gore, Jack Welch, Arnold Schwarzenegger, Arianna Huffington, Sir Richard Branson, Ben Bernanke, Will Smith, Steve Wozniak, Seth Godin, Simon Sinek ja paljud teised.
Helsingis toimuv iga-aastane suurkonverents toob kokku üle 7500 äriliidri üle 40 riigist. Suurim välisdelegatsioon rohkem kui 900 liikmega on Eestist.
Ajaleht Financial Times on kirjutanud, et tasu USA endise riigipea Obama kõne eest on umbes 400 000 dollarit. | Obama esineb Helsingis toimuval ärifoorumil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Barack Obama on äsja kinnitanud oma osalemise Põhjamaade juhtival ärikonverentsil Nordic Business Forum, mis toimub 26. ja 27. septembril Helsingis. Obama esineb regiooni suurimale äriauditooriumile, mille hulgas on ka suur delegatsioon Eestist," kirjutasid konverentsi korraldajad pressiteates.
"President Obama saamine konverentsi peaesinejaks on meile suur töövõit. Konverentsi sisu oli juba ennegi tugev, aga see uudis on kavale ilus kroon. Kahtlemata olulisim esineja, kes meil kunagi olnud on. Usun, et president Obama inspireerib paljusid ja tema nägemine ärikonverentsil kõnelemas on suure tõenäosusega meile paljudele ainulaadne kogemus," rääkis Nordic Business Forumi kaasasutaja ja nõukogu esimees Hans-Peter Siefen.
Käesoleva aasta Nordic Business Forum keskendub kolmele põhiteemale: strateegia, inimvõimekus ja tehisintellekt.
Konverentsil on juba varasemalt väljakuulutatud esinejate seas Whole Foods Marketi asutaja ja tegevjuht John Mackey, mäesuusalegend ja olümpiavõitja Lindsey Vonn, konsultatsioonifirma Strategos asutaja Gary Hamel, sotsiaalpsühholoog Amy Cuddy, Blockchain Research Institute'i kaasasutaja ja juhataja Don Tapscott, MIT digitaalmajanduse initsiatiivi kaasdirektor Andrew McAfee ja "Quiet Revolution" kaasasutaja Susan Cain.
Nordic Business Forumi konverentsidel on varasemalt esinenud Al Gore, Jack Welch, Arnold Schwarzenegger, Arianna Huffington, Sir Richard Branson, Ben Bernanke, Will Smith, Steve Wozniak, Seth Godin, Simon Sinek ja paljud teised.
Helsingis toimuv iga-aastane suurkonverents toob kokku üle 7500 äriliidri üle 40 riigist. Suurim välisdelegatsioon rohkem kui 900 liikmega on Eestist.
Ajaleht Financial Times on kirjutanud, et tasu USA endise riigipea Obama kõne eest on umbes 400 000 dollarit.
### Response:
Obama esineb Helsingis toimuval ärifoorumil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR palus kohtuasja kommenteerida. Kommentaar on järgmine, mina olen eesti kirjanik ja eesti kirjastaja, elava eesti kirjanduse, põhiliselt luule mahitaja ning see riik on tehtud selleks, et ma saaksin tööd teha, riigil on selleks Kultuurkapital.
Olukord on tüüpiline hallide ja värviliste sõda, mille hallid alustavad ja võidavad. Väljendi laenasin poeet Toomas F. Arult, kelle ametnikud kohtu alla andsid. Tõsi, seekord ametnikud kaotasid, aga Pärnu jäi ilma suurepärasest noorsootöö organiseerijast. Ma ei tea kulka aparaadis ühtegi kirjandusinimest, veel vähem eurosertifikaadiga eksperti.
Ma olen kohtu all sellepärast, et ma olen kirjastanud raamatuid, kui palju, täpselt ei tea, üle saja ehk sada viiskümmend ehk vähem ehk rohkem, üksi Ji sarjas on ligi sada raamatut. Sirbis ilmus lähiminevikus lugu väike- ja isekirjastajatest, loo moraal oli see, et auhinnad lähevad väikekirjastustele, kulka raha läheb suurkirjastustele. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/isekirjastaja-happy-end/
Ma olen päris hea väikekirjastaja näide: üksi mu enda raamatud on kaheksa korda olnud aasta parima raamatu nominendid, olen ka aastapreemia võitnud, raamatuid on kritiseeritud - vt kogumikku "Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik" http://www.eki.ee/km/publ/kivisildnik.htm
Eelmisel aastal nomineerus 570 euri eest kirjastatud Kauksi Ülle raamat mm sarjas, näiteid võib tuua palju. Olen toonud kirjandusse ja kasvatanud kaela kandma hulga suurepäraseid autoreid: Vadi, Kolk, Kunnus, Meiel, et nimetada tuntumaid. Millist üüratud toimetustööd ja kujundamisimesid on tehtud, selle mõistmiseks ei pea olema mõttehiiglane.
Milles on probleem? Mõned projektid on jäänud venima ja mõnede kohta pole aruandeid, raamatud on poodides, raamatukogudes, kirjanduslugu on tehtud, aga aruandeid pole. Kuidas nii? Käsi maha kurjategijal! Kas probleemid on ainult minul? Kui jah, siis käsi maha. Olen vast sada aruannet teinud ja nüüd enam ei saa hakkama, miks?
Viimane Kirjanike Liidu üldkogu oli ainult nutt ja hala, Kirjanike Liidu projektid ei saa raha, kirjanikud ei saa raha, kulkas toimub kurat teab mis. Aga mis seal kulkas saabki toimuda, kirjanduse raha on minimalistlik ja eraldused vähenevad, ma mäletan aegu, kui luuleraamatu kirjastamiseks sai 1200-1600, tänaseks on see kahanenud 570-le ja see on ainult trükkimiseks: nii on koheldud mind, Kauksi Üllet, Andra Teedet, Jürgen Rooste sai paksema raamatu jaoks veidi rohkem, aga see on ju täielik absurd. Nimetan esimesi meeldetulevaid. Andmed on avalikud, vaadake ise: kulka.ee.
Kirjastamine ei ole ainult trükkimine, aga seda ma ei saa kellelegi selgeks teha. Kuidas sa annad aru, kui ei aktsepteerita kujundamist ja toimetamist. Ei ole võimalik, et võtad autori käsikirja ja jalutad sellega trükikotta, tehniliselt võimatu. Vaadake suvalist kuuekümnendate, seitsmekümnendate või kaheksakümnendate Eesti Raamatu luulekogu: trükiandmetest leiame toimetaja, kunstilise toimetaja, tehnilise toimetaja ja kaks korrektorit.
Täna oleme olukorras, kus ei anta raha muuks kui trükkimiseks ja vanemad projektid, kus küll anti natuke rohkem raha, aga kuna reaalseid ja vajalikke kulusid ei arvestata, siis nõutakse raha tagasi. Olen tuhandeid tagasi maksnud lootes, et tegevus saab jätkuda, uskunud lihtsameelselt, et mõistus tuleb koju. Tühi lootus.
Kirjanduse raha on isegi sümboolne, aga geniaalne aktsiisipoliitika ja megaprojektid - ehitamine kulka rahaga, Eesti Rahva Muuseum, eks ole. Muusikaakadeemia on tulemas. See on tehtud kirjanike, kirjanike tervise, kirjanike perekondade ja üldise kirjandusliku mandumise hinnaga. ERM on ehitatud kirjanike luudele, iga vitriini all on laip. Vanasti tuli kulka raha ministeeriumi lahtrist - loomingulistele isikutele töötingimuste loomine. Ma näen siin kohtuasja teemat – loomeliidud lööge kollektiivne hagi selga.
Jampsimine aktsepteeritavate kuludega algas juba ammu, mäletan, et kui sain Sumo eest aastapreemia, võis olla aasta 2007, siis nõuti mult ka toimetamisraha tagasi, öeldi, et pole antud toimetamiseks, lepingus ei olnud sellest muidugi sõnagi, ei mäleta, kuidas kujundamisega oli. Loopisin aruannet paari nädala järel neile, nemad mulle tagasi, sel kombel ma ei muutunud võlgnikuks ja sain kirjastustegevust jätkata. Järgmine ekspertgrupp lõpetas idiootliku painamise.
Pärast seda janti ma otsustasin, et ei hakka enam lolli mängima. Klounaad on lõpetatud ja olen lõbusasti kohtu all, raamatute eest, mis on ilmunud ja mis on ilmunud lisaks kulka abile ka hulga entusiastide tasumata töö ja vaevaga. Aitähh kõigile.
Miks nende toimetamiste ja kujundamistega siis on. Suurtel tõlkekirjastustel on palgal toimetajad ja kujundajad, neile pole see lisakulu, minusugune peab aga iga töö friiläntseritelt sisse ostma. Lihtne, see on suurkirjastuse toetamine ja väikekirjastuste hävitamine, kas lollusest, kurjusest, ahnusest või kultuuriimperialismist, pole tähtis, tulemus on sama. Lihtsalt tuletan meelde, et suurkirjastused on äriettevõtted ning teevad raha ja väikesed kirjastavad kunsti.
Siiski pooldan kultuuriimperialismi teooriat, sest tõlkeid rahastatakse kulkas alati paremini kui eesti kirjandust. Keegi näeb vaimusilmas kogu eesti kirjandust nagu eemaletõukavat kirjandusfestivali, kus eesti kirjanik on ainult tõlgi, tõlgitud staari intervjueerija, korraldaja või teenindava personali osas. Mina neid asju nii ei näe ja põhiseaduse mõtte on ka milleski muus.
Kohtus nagu ma aru saan esindab kulkat inkassofirma ja ega olukord ei ole palju parem ka kirjanduse ekspertgruppides olnud. Seal on väga palju juhuslikke inimesi, kui kuuest eksperdist on kaks kirjanikku, siis on juba väga hea. Ma olen kirjutanud ligi nelikümmend raamatut, koostanud, toimetanud ja kirjastanud sadu, samas minu ja minu autorite üle otsustavad kulkas inimesed, kes pole kunagi midagi kirjutanud, kirjastanud, toimetanud ega väga tõenäoliselt isegi lugenud.
Ma olen päris kindel, et kulka ekspertgrupp ei loe käsikirju – sadade käsikirjade menetlemiseks on aega nädala tuuris. Ja eksperditasu on mõnisada, tänapäeval on see küll juba ligi pool raamatu kirjastamiseks antavast abist (570 eur) – nuta või naera.
Eesti kirjanduse rahastamine on sümboolne, süsteem on võhiklik ja kaugel funktsionaalsusest, mul on absoluutne kirjanduslik kuulmine ja märkimisväärsed teened ja ma olen kohtu all. Kusjuures eksperdid, kes andsid parima luuleraamatu preemia Koržetsi amatöörlikule teosele, mida reglemendi järgi rahastadagi ei tohiks, ei ole kohtu all. Need, kes andsid kirjaniku palga Kätlin Kaldmaale ei ole kohtu all. Need, kes on andnud nelikümmend eitust ühele parimale eesti poeedile ei ole kohtu all.
Ootan huviga arenguid.
(:)kivisildnik
Pärnu jõe kaldal
21.06.2018 | ( : ) loodan, et see kohtuasi teeb eesti kirjanduse agooniale lõpu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR palus kohtuasja kommenteerida. Kommentaar on järgmine, mina olen eesti kirjanik ja eesti kirjastaja, elava eesti kirjanduse, põhiliselt luule mahitaja ning see riik on tehtud selleks, et ma saaksin tööd teha, riigil on selleks Kultuurkapital.
Olukord on tüüpiline hallide ja värviliste sõda, mille hallid alustavad ja võidavad. Väljendi laenasin poeet Toomas F. Arult, kelle ametnikud kohtu alla andsid. Tõsi, seekord ametnikud kaotasid, aga Pärnu jäi ilma suurepärasest noorsootöö organiseerijast. Ma ei tea kulka aparaadis ühtegi kirjandusinimest, veel vähem eurosertifikaadiga eksperti.
Ma olen kohtu all sellepärast, et ma olen kirjastanud raamatuid, kui palju, täpselt ei tea, üle saja ehk sada viiskümmend ehk vähem ehk rohkem, üksi Ji sarjas on ligi sada raamatut. Sirbis ilmus lähiminevikus lugu väike- ja isekirjastajatest, loo moraal oli see, et auhinnad lähevad väikekirjastustele, kulka raha läheb suurkirjastustele. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/isekirjastaja-happy-end/
Ma olen päris hea väikekirjastaja näide: üksi mu enda raamatud on kaheksa korda olnud aasta parima raamatu nominendid, olen ka aastapreemia võitnud, raamatuid on kritiseeritud - vt kogumikku "Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik" http://www.eki.ee/km/publ/kivisildnik.htm
Eelmisel aastal nomineerus 570 euri eest kirjastatud Kauksi Ülle raamat mm sarjas, näiteid võib tuua palju. Olen toonud kirjandusse ja kasvatanud kaela kandma hulga suurepäraseid autoreid: Vadi, Kolk, Kunnus, Meiel, et nimetada tuntumaid. Millist üüratud toimetustööd ja kujundamisimesid on tehtud, selle mõistmiseks ei pea olema mõttehiiglane.
Milles on probleem? Mõned projektid on jäänud venima ja mõnede kohta pole aruandeid, raamatud on poodides, raamatukogudes, kirjanduslugu on tehtud, aga aruandeid pole. Kuidas nii? Käsi maha kurjategijal! Kas probleemid on ainult minul? Kui jah, siis käsi maha. Olen vast sada aruannet teinud ja nüüd enam ei saa hakkama, miks?
Viimane Kirjanike Liidu üldkogu oli ainult nutt ja hala, Kirjanike Liidu projektid ei saa raha, kirjanikud ei saa raha, kulkas toimub kurat teab mis. Aga mis seal kulkas saabki toimuda, kirjanduse raha on minimalistlik ja eraldused vähenevad, ma mäletan aegu, kui luuleraamatu kirjastamiseks sai 1200-1600, tänaseks on see kahanenud 570-le ja see on ainult trükkimiseks: nii on koheldud mind, Kauksi Üllet, Andra Teedet, Jürgen Rooste sai paksema raamatu jaoks veidi rohkem, aga see on ju täielik absurd. Nimetan esimesi meeldetulevaid. Andmed on avalikud, vaadake ise: kulka.ee.
Kirjastamine ei ole ainult trükkimine, aga seda ma ei saa kellelegi selgeks teha. Kuidas sa annad aru, kui ei aktsepteerita kujundamist ja toimetamist. Ei ole võimalik, et võtad autori käsikirja ja jalutad sellega trükikotta, tehniliselt võimatu. Vaadake suvalist kuuekümnendate, seitsmekümnendate või kaheksakümnendate Eesti Raamatu luulekogu: trükiandmetest leiame toimetaja, kunstilise toimetaja, tehnilise toimetaja ja kaks korrektorit.
Täna oleme olukorras, kus ei anta raha muuks kui trükkimiseks ja vanemad projektid, kus küll anti natuke rohkem raha, aga kuna reaalseid ja vajalikke kulusid ei arvestata, siis nõutakse raha tagasi. Olen tuhandeid tagasi maksnud lootes, et tegevus saab jätkuda, uskunud lihtsameelselt, et mõistus tuleb koju. Tühi lootus.
Kirjanduse raha on isegi sümboolne, aga geniaalne aktsiisipoliitika ja megaprojektid - ehitamine kulka rahaga, Eesti Rahva Muuseum, eks ole. Muusikaakadeemia on tulemas. See on tehtud kirjanike, kirjanike tervise, kirjanike perekondade ja üldise kirjandusliku mandumise hinnaga. ERM on ehitatud kirjanike luudele, iga vitriini all on laip. Vanasti tuli kulka raha ministeeriumi lahtrist - loomingulistele isikutele töötingimuste loomine. Ma näen siin kohtuasja teemat – loomeliidud lööge kollektiivne hagi selga.
Jampsimine aktsepteeritavate kuludega algas juba ammu, mäletan, et kui sain Sumo eest aastapreemia, võis olla aasta 2007, siis nõuti mult ka toimetamisraha tagasi, öeldi, et pole antud toimetamiseks, lepingus ei olnud sellest muidugi sõnagi, ei mäleta, kuidas kujundamisega oli. Loopisin aruannet paari nädala järel neile, nemad mulle tagasi, sel kombel ma ei muutunud võlgnikuks ja sain kirjastustegevust jätkata. Järgmine ekspertgrupp lõpetas idiootliku painamise.
Pärast seda janti ma otsustasin, et ei hakka enam lolli mängima. Klounaad on lõpetatud ja olen lõbusasti kohtu all, raamatute eest, mis on ilmunud ja mis on ilmunud lisaks kulka abile ka hulga entusiastide tasumata töö ja vaevaga. Aitähh kõigile.
Miks nende toimetamiste ja kujundamistega siis on. Suurtel tõlkekirjastustel on palgal toimetajad ja kujundajad, neile pole see lisakulu, minusugune peab aga iga töö friiläntseritelt sisse ostma. Lihtne, see on suurkirjastuse toetamine ja väikekirjastuste hävitamine, kas lollusest, kurjusest, ahnusest või kultuuriimperialismist, pole tähtis, tulemus on sama. Lihtsalt tuletan meelde, et suurkirjastused on äriettevõtted ning teevad raha ja väikesed kirjastavad kunsti.
Siiski pooldan kultuuriimperialismi teooriat, sest tõlkeid rahastatakse kulkas alati paremini kui eesti kirjandust. Keegi näeb vaimusilmas kogu eesti kirjandust nagu eemaletõukavat kirjandusfestivali, kus eesti kirjanik on ainult tõlgi, tõlgitud staari intervjueerija, korraldaja või teenindava personali osas. Mina neid asju nii ei näe ja põhiseaduse mõtte on ka milleski muus.
Kohtus nagu ma aru saan esindab kulkat inkassofirma ja ega olukord ei ole palju parem ka kirjanduse ekspertgruppides olnud. Seal on väga palju juhuslikke inimesi, kui kuuest eksperdist on kaks kirjanikku, siis on juba väga hea. Ma olen kirjutanud ligi nelikümmend raamatut, koostanud, toimetanud ja kirjastanud sadu, samas minu ja minu autorite üle otsustavad kulkas inimesed, kes pole kunagi midagi kirjutanud, kirjastanud, toimetanud ega väga tõenäoliselt isegi lugenud.
Ma olen päris kindel, et kulka ekspertgrupp ei loe käsikirju – sadade käsikirjade menetlemiseks on aega nädala tuuris. Ja eksperditasu on mõnisada, tänapäeval on see küll juba ligi pool raamatu kirjastamiseks antavast abist (570 eur) – nuta või naera.
Eesti kirjanduse rahastamine on sümboolne, süsteem on võhiklik ja kaugel funktsionaalsusest, mul on absoluutne kirjanduslik kuulmine ja märkimisväärsed teened ja ma olen kohtu all. Kusjuures eksperdid, kes andsid parima luuleraamatu preemia Koržetsi amatöörlikule teosele, mida reglemendi järgi rahastadagi ei tohiks, ei ole kohtu all. Need, kes andsid kirjaniku palga Kätlin Kaldmaale ei ole kohtu all. Need, kes on andnud nelikümmend eitust ühele parimale eesti poeedile ei ole kohtu all.
Ootan huviga arenguid.
(:)kivisildnik
Pärnu jõe kaldal
21.06.2018
### Response:
( : ) loodan, et see kohtuasi teeb eesti kirjanduse agooniale lõpu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Novembris etendus Moskvas Kalevi Aho ooper "Frida ja Diego", mille tõi lavale Arne Mikk. Eesti ooperisõpradel on võimalik lavastust näha Pärnus 5. juulil. "Frida ja Diego" on tõestisündinud lool põhinev ooper, mis räägib Mehhiko kunstnikepaarist Diego Riverast ja Frida Kahlost. Tegevus leiab aset Mehhikos poliitiliselt rahututel aastatel 1939-1940, mil Frida võõrustas Vene revolutsionääri Lev Trotskit ja tema abikaasat. Trotski ei ole selles lavastuses lihtsalt vana emigrandist revolutsionäär, vaid ka kirglik armastaja.
Oma lubaduse ooperipäevi külastada on andnud ka Soome helilooja Kalevi Aho. Vahetult enne etendust toimub ooperisõprade vestlusring helilooja ning lavastaja Arne Mikuga .
Lisaks "Fridale ja Diegole" tuuakse 6. juulil Pärnusse Gioachino Rossini "Türklane Itaalias". See on Rossini elurõõmus, meloodiline ja teravmeelne ooper tema varasemast loomingust, mille tegevustiku virvarris põimuvad mustlaste, türklaste ja itaallaste intriigid ning armulood.
Ooperipäevad lõpevad traditsioonilise galakontserdi ja õhtusöögiga, mis kannab tänavu pealkirja "Maailma maitsed". Õhtut juhib Anu Välba.
13. Pärnu ooperipäevad toimuvad Pärnu kontserdimajas 5.-7. juulini. Üle aasta toimuvad ooperipäevad on maiuspalaks ooperigurmaanidele, sest Eestisse jõuavad meie lavadel harva esitatud või suisa esmakordselt etenduvad ooperid. | Pärnu ooperipäevad toovad Eestisse Arne Miku Moskvas lavastatud "Frida ja Diego" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Novembris etendus Moskvas Kalevi Aho ooper "Frida ja Diego", mille tõi lavale Arne Mikk. Eesti ooperisõpradel on võimalik lavastust näha Pärnus 5. juulil. "Frida ja Diego" on tõestisündinud lool põhinev ooper, mis räägib Mehhiko kunstnikepaarist Diego Riverast ja Frida Kahlost. Tegevus leiab aset Mehhikos poliitiliselt rahututel aastatel 1939-1940, mil Frida võõrustas Vene revolutsionääri Lev Trotskit ja tema abikaasat. Trotski ei ole selles lavastuses lihtsalt vana emigrandist revolutsionäär, vaid ka kirglik armastaja.
Oma lubaduse ooperipäevi külastada on andnud ka Soome helilooja Kalevi Aho. Vahetult enne etendust toimub ooperisõprade vestlusring helilooja ning lavastaja Arne Mikuga .
Lisaks "Fridale ja Diegole" tuuakse 6. juulil Pärnusse Gioachino Rossini "Türklane Itaalias". See on Rossini elurõõmus, meloodiline ja teravmeelne ooper tema varasemast loomingust, mille tegevustiku virvarris põimuvad mustlaste, türklaste ja itaallaste intriigid ning armulood.
Ooperipäevad lõpevad traditsioonilise galakontserdi ja õhtusöögiga, mis kannab tänavu pealkirja "Maailma maitsed". Õhtut juhib Anu Välba.
13. Pärnu ooperipäevad toimuvad Pärnu kontserdimajas 5.-7. juulini. Üle aasta toimuvad ooperipäevad on maiuspalaks ooperigurmaanidele, sest Eestisse jõuavad meie lavadel harva esitatud või suisa esmakordselt etenduvad ooperid.
### Response:
Pärnu ooperipäevad toovad Eestisse Arne Miku Moskvas lavastatud "Frida ja Diego" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Olümpiakomitee spordidirektor Martti Raju märkis, et 2015. aastal toimus mängude esimene katsetus Bakuus ja fakt, et Euroopa mängud uuesti tulevad, näitab, et see võistlus on leidmas oma kindlat kohta eri alade võistluskalendris. "Selge see, et alade kaupa on Euroopa mängude tase ja tähtsus seinast seina – kui osadele spordialadele on see teisejärguline võistlus, siis paljudele aladele tippvõistlus, kus antakse välja Tokyo olümpiakohti või Euroopa meistrivõistluste medalid. Näiteks eelmistel mängudel oli Heiki Nabi pronksmedal seetõttu eriti väärtuslik, et see oli ka EM-i medal," rääkis Raju.
Raju sõnul läheb Eestist Euroopa mängudele tõenäoliselt suurem delegatsioon kui tavaliselt olümpiamängudele. "Esimestel mängudel 2015. aastal oli Eesti koondis 58-liikmeline ning sarnane suurusjärk võiks minna ka Minskisse. Sellega on Euroopa mängud üldse kõige suurem koondis, mida EOK välja paneb, sest nii suvised ja talvised olümpiamängud kui ka noorte olümpiavõistlustel on Eesti koondis alati olnud väiksem," ütles Raju.
2. Euroopa mängud toimuvad 21. - 30. juunil 2019 Valgevene pealinnas Minskis Euroopa rahvuslike olümpiakomiteede katusorganisatsiooni – Euroopa Olümpiakomitee egiidi all. Kavas on 15 spordiala: aerutamine, judo, karate, kergejõustik, 3x3 korvpall, laskmine, lauatennis, maadlus, poks, rannajalgpall, rattasõit, sambo, sulgpall, vibulaskmine, võimlemine. Paljudel aladel on tegu Tokyo olümpia kvalifikatsioonivõistlusega, osade alade jaoks on Euroopa mängud suure tõenäosusega ka Euroopa meistrivõistlused.
Esimesed Euroopa mängud toimusid 2015. aastal Aserbaidžaanis Bakuus. Kavas oli 20 spordiala ning mängudel osales 6000 sportlast poolesajast riigist. Eestit esindas 58 sportlast 12 võistlusalal ning võideti kolm medalit – epeevehklemise naiskond koosseisus Erika Kirpu, Julia Beljajeva, Irina Embrich ja Katrina Lehis võitis hõbeda, Kirpu individiduaalselt ka pronksi ning Heiki Nabi teenis kreeka-rooma maadluses samuti pronksi. | Täpselt aasta pärast algavad 2. Euroopa mängud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Olümpiakomitee spordidirektor Martti Raju märkis, et 2015. aastal toimus mängude esimene katsetus Bakuus ja fakt, et Euroopa mängud uuesti tulevad, näitab, et see võistlus on leidmas oma kindlat kohta eri alade võistluskalendris. "Selge see, et alade kaupa on Euroopa mängude tase ja tähtsus seinast seina – kui osadele spordialadele on see teisejärguline võistlus, siis paljudele aladele tippvõistlus, kus antakse välja Tokyo olümpiakohti või Euroopa meistrivõistluste medalid. Näiteks eelmistel mängudel oli Heiki Nabi pronksmedal seetõttu eriti väärtuslik, et see oli ka EM-i medal," rääkis Raju.
Raju sõnul läheb Eestist Euroopa mängudele tõenäoliselt suurem delegatsioon kui tavaliselt olümpiamängudele. "Esimestel mängudel 2015. aastal oli Eesti koondis 58-liikmeline ning sarnane suurusjärk võiks minna ka Minskisse. Sellega on Euroopa mängud üldse kõige suurem koondis, mida EOK välja paneb, sest nii suvised ja talvised olümpiamängud kui ka noorte olümpiavõistlustel on Eesti koondis alati olnud väiksem," ütles Raju.
2. Euroopa mängud toimuvad 21. - 30. juunil 2019 Valgevene pealinnas Minskis Euroopa rahvuslike olümpiakomiteede katusorganisatsiooni – Euroopa Olümpiakomitee egiidi all. Kavas on 15 spordiala: aerutamine, judo, karate, kergejõustik, 3x3 korvpall, laskmine, lauatennis, maadlus, poks, rannajalgpall, rattasõit, sambo, sulgpall, vibulaskmine, võimlemine. Paljudel aladel on tegu Tokyo olümpia kvalifikatsioonivõistlusega, osade alade jaoks on Euroopa mängud suure tõenäosusega ka Euroopa meistrivõistlused.
Esimesed Euroopa mängud toimusid 2015. aastal Aserbaidžaanis Bakuus. Kavas oli 20 spordiala ning mängudel osales 6000 sportlast poolesajast riigist. Eestit esindas 58 sportlast 12 võistlusalal ning võideti kolm medalit – epeevehklemise naiskond koosseisus Erika Kirpu, Julia Beljajeva, Irina Embrich ja Katrina Lehis võitis hõbeda, Kirpu individiduaalselt ka pronksi ning Heiki Nabi teenis kreeka-rooma maadluses samuti pronksi.
### Response:
Täpselt aasta pärast algavad 2. Euroopa mängud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erdoğani Õigluse ja Arengu Partei (AKP) kandideerib valimistel koos väiksema partneri Rahvusliku Liikumise Parteiga (MHP) nn Rahvaliidus. Eeldatavasti saavad nad pühapäevastel parlamendi- ja presidendivalimistel kõige rohkem hääli.
Mõned analüütikud arvavad aga, et AKP allianss ei saa 600-kohalises parlamendis enamust, sest isekeskis valimisleppe sõlminud opositsioon kujuneb tugevaks vastaseks.
"Kui Rahvaliit saab üle 300 koha, on kõik selge," ütles Erdoğan kolmapäeva õhtul usutluses raadiojaamadele Kral FM ja Kral Pop. "Kui jääme alla 300, tuleb koalitsioon moodustada. See on juba eraldi küsimus."
Raadios kõlanud tõdemus on esimene selge märk Erdoğani kampaaniameeskonnalt, et nad ei pruugi parlamendis enamust saavutada.
President ei öelnud, missuguse parteiga ta koalitsiooni moodustaks.
"Koalitsioone võib moodustada. Aga selle juhtumine on väga-väga väike," ütles ta.
Ühes ennetähtaegsete parlamendivalimistega peetakse 24. juunil Türgis ja presidendivalimised. Valimised on Türgis ajaloolise tähendusega, sest pärast seda jõustub uus presidentaalne süsteem, millele rahvas 2017. aasta aprillis referendumil napi toetuse andis.
Erdoğan on domineerinud Türgi poliitikas alates 2003. aastast esmalt peaministri ja viimasel neljal aastal presidendina.
ENPA Eesti delegatsiooni liikmed vaatlevad Türgi valimisi
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) asepresident ja Eesti delegatsiooni juht Marianne Mikko ning liige Jaak Madison osalevad ENPA vaatlejana presidendi- ja parlamendivalimiste vaatlusmissioonil Türgis.
Mikko vaatleb valimisi Diyarbakıris ning Madison Erzurumis, edastas riigikogu pressiesindaja
"Türgis pannakse meediakanaleid kinni ja valitsusmeelsed ettevõtjad ostavad neid üles. Riigis toimuva kajastamine veebis muutub samuti üha keerulisemaks," sõnas Mikko. "Suur hulk opositsiooni kuuluvaid parlamendiliikmeid on kinni peetud, kelle seas ka presidendikandidaat Selahattin Demirtaş, samuti on kinni peetud ajakirjanikke ja inimõiguste eest võitlejaid."
Mikko osutas, et eelnevat arvestades on oodata keerulist heitlust. "Türgi on Euroopale ülioluline riik. Soovin kogu hingest, et Ankara ei kaldu kõrvale ei demokraatia ega õigusriigi põhimõtetest. Türgi raportöörina tean, kui palju on Türgis demokraate. Ei saa välistada, et valimised võiks võita demokraatlikud jõud," ütles ta.
"Eelmisel aastal muutis Türgi põhiseadust nii, et pärast eesootavaid valimisi saab Türgist sisuliselt sultaniriik, kus praegusel presidendil Erdoğanil on ainuvõim," lausus Madison. Ta lisas, et vaatlemine on oluline, sest põhiseadusreformi tõttu vähendavad valimised tõenäosust, et ühinemisläbirääkimised Türgi ja Euroopa Liidu vahel õnnestuvad.
ENPA 33-liikmeline delegatsioon vaatleb valimisi koos Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) parlamentaarse assamblee ja OSCE inimõiguste teemadele spetsialiseerunud organisatsiooni (ODIHR) vaatlejatega. Delegatsioon kohtub enne valimiste vaatlemist ka valimiskomisjoni (SBE) esimehe ja liikmete, raadio ja televisiooni nõukogu (RTSC) ning meedia ja kodanikuühiskonna esindajatega. | Türgi president ei välista enamusest ilmajäämise korral koalitsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erdoğani Õigluse ja Arengu Partei (AKP) kandideerib valimistel koos väiksema partneri Rahvusliku Liikumise Parteiga (MHP) nn Rahvaliidus. Eeldatavasti saavad nad pühapäevastel parlamendi- ja presidendivalimistel kõige rohkem hääli.
Mõned analüütikud arvavad aga, et AKP allianss ei saa 600-kohalises parlamendis enamust, sest isekeskis valimisleppe sõlminud opositsioon kujuneb tugevaks vastaseks.
"Kui Rahvaliit saab üle 300 koha, on kõik selge," ütles Erdoğan kolmapäeva õhtul usutluses raadiojaamadele Kral FM ja Kral Pop. "Kui jääme alla 300, tuleb koalitsioon moodustada. See on juba eraldi küsimus."
Raadios kõlanud tõdemus on esimene selge märk Erdoğani kampaaniameeskonnalt, et nad ei pruugi parlamendis enamust saavutada.
President ei öelnud, missuguse parteiga ta koalitsiooni moodustaks.
"Koalitsioone võib moodustada. Aga selle juhtumine on väga-väga väike," ütles ta.
Ühes ennetähtaegsete parlamendivalimistega peetakse 24. juunil Türgis ja presidendivalimised. Valimised on Türgis ajaloolise tähendusega, sest pärast seda jõustub uus presidentaalne süsteem, millele rahvas 2017. aasta aprillis referendumil napi toetuse andis.
Erdoğan on domineerinud Türgi poliitikas alates 2003. aastast esmalt peaministri ja viimasel neljal aastal presidendina.
ENPA Eesti delegatsiooni liikmed vaatlevad Türgi valimisi
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) asepresident ja Eesti delegatsiooni juht Marianne Mikko ning liige Jaak Madison osalevad ENPA vaatlejana presidendi- ja parlamendivalimiste vaatlusmissioonil Türgis.
Mikko vaatleb valimisi Diyarbakıris ning Madison Erzurumis, edastas riigikogu pressiesindaja
"Türgis pannakse meediakanaleid kinni ja valitsusmeelsed ettevõtjad ostavad neid üles. Riigis toimuva kajastamine veebis muutub samuti üha keerulisemaks," sõnas Mikko. "Suur hulk opositsiooni kuuluvaid parlamendiliikmeid on kinni peetud, kelle seas ka presidendikandidaat Selahattin Demirtaş, samuti on kinni peetud ajakirjanikke ja inimõiguste eest võitlejaid."
Mikko osutas, et eelnevat arvestades on oodata keerulist heitlust. "Türgi on Euroopale ülioluline riik. Soovin kogu hingest, et Ankara ei kaldu kõrvale ei demokraatia ega õigusriigi põhimõtetest. Türgi raportöörina tean, kui palju on Türgis demokraate. Ei saa välistada, et valimised võiks võita demokraatlikud jõud," ütles ta.
"Eelmisel aastal muutis Türgi põhiseadust nii, et pärast eesootavaid valimisi saab Türgist sisuliselt sultaniriik, kus praegusel presidendil Erdoğanil on ainuvõim," lausus Madison. Ta lisas, et vaatlemine on oluline, sest põhiseadusreformi tõttu vähendavad valimised tõenäosust, et ühinemisläbirääkimised Türgi ja Euroopa Liidu vahel õnnestuvad.
ENPA 33-liikmeline delegatsioon vaatleb valimisi koos Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) parlamentaarse assamblee ja OSCE inimõiguste teemadele spetsialiseerunud organisatsiooni (ODIHR) vaatlejatega. Delegatsioon kohtub enne valimiste vaatlemist ka valimiskomisjoni (SBE) esimehe ja liikmete, raadio ja televisiooni nõukogu (RTSC) ning meedia ja kodanikuühiskonna esindajatega.
### Response:
Türgi president ei välista enamusest ilmajäämise korral koalitsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Liidu kümne liikmesriigi liidrid kohtuvad pühapäeval Brüsselis, et leppida kokku piirikontrollide tugevdamises ja piirata migrantide jõudmist liitu, vahendas BBC.
Itaaliast on saanud riik, kuhu saabub kõige rohkem paadipõgenikke, kellest enamik on Liibüast põgenevad aafriklased.
"Meil on abi vaja praegu. Kui me läheme Brüsselisse ja saame seal kodutöö, mille on Prantsusmaa ja Saksamaa juba ära teinud... oleks peaministrile mõttekam kui ta hoiab reisikuludelt kokku," kirjutas Itaalia siseminister Matteo Salvini Twitteris.
"See on vastuvõetamatu, kui öeldakse, et me aitame teid aasta või paari pärast, kui te hoiate juba saabunud migrandid riigis ja me saadame teile uusi juurde," ütles Salvini Itaalia riiklikule telekanalile Rai.
Salvini on immigratsioonivastase partei Liiga juht. Partei süüdistab EL-i selles, et liit on jätnud Itaalia varjupaigataotlejate koorma alla üksi.
Itaalia peaminister Giuseppe Conte on öelnud, et prioriteet peaks olema Põhja-Aafrikast Itaaliasse saabuva migrandivoo piiramine, mitte migrantide toimetamine ühest EL-i riigist teise.
Itaalia uus valitsus tahab saata riigist välja pool miljonit registreerimata migranti, kellest paljud on paigutatud viletsatesse vastuvõtukeskustesse.
Pühapäevane kohtumine toimub ajal, mil Euroopa Liidu riikide vahel on suured erimeelsused migratsiooni ja varjupaigataotlejatega seoses ning see varjutab 28.-29. juuniks kavandatud EL-i tippkohtumist.
Migratsiooniolukord on Euroopas viimasel ajal halvenenud, eelkõige pärast diplomaatilise tüli puhkemist Itaalia ja Prantsusmaa vahel. Itaalia uus valitsus ei lubanud Vahemerelt migrandid päästnud laeva Aquarius oma sadamasse. Seejärel pakkus Hispaania, et võtab päästelaeva vastu. | Itaalia hoiatas EL-i seoses migrandileppega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liidu kümne liikmesriigi liidrid kohtuvad pühapäeval Brüsselis, et leppida kokku piirikontrollide tugevdamises ja piirata migrantide jõudmist liitu, vahendas BBC.
Itaaliast on saanud riik, kuhu saabub kõige rohkem paadipõgenikke, kellest enamik on Liibüast põgenevad aafriklased.
"Meil on abi vaja praegu. Kui me läheme Brüsselisse ja saame seal kodutöö, mille on Prantsusmaa ja Saksamaa juba ära teinud... oleks peaministrile mõttekam kui ta hoiab reisikuludelt kokku," kirjutas Itaalia siseminister Matteo Salvini Twitteris.
"See on vastuvõetamatu, kui öeldakse, et me aitame teid aasta või paari pärast, kui te hoiate juba saabunud migrandid riigis ja me saadame teile uusi juurde," ütles Salvini Itaalia riiklikule telekanalile Rai.
Salvini on immigratsioonivastase partei Liiga juht. Partei süüdistab EL-i selles, et liit on jätnud Itaalia varjupaigataotlejate koorma alla üksi.
Itaalia peaminister Giuseppe Conte on öelnud, et prioriteet peaks olema Põhja-Aafrikast Itaaliasse saabuva migrandivoo piiramine, mitte migrantide toimetamine ühest EL-i riigist teise.
Itaalia uus valitsus tahab saata riigist välja pool miljonit registreerimata migranti, kellest paljud on paigutatud viletsatesse vastuvõtukeskustesse.
Pühapäevane kohtumine toimub ajal, mil Euroopa Liidu riikide vahel on suured erimeelsused migratsiooni ja varjupaigataotlejatega seoses ning see varjutab 28.-29. juuniks kavandatud EL-i tippkohtumist.
Migratsiooniolukord on Euroopas viimasel ajal halvenenud, eelkõige pärast diplomaatilise tüli puhkemist Itaalia ja Prantsusmaa vahel. Itaalia uus valitsus ei lubanud Vahemerelt migrandid päästnud laeva Aquarius oma sadamasse. Seejärel pakkus Hispaania, et võtab päästelaeva vastu.
### Response:
Itaalia hoiatas EL-i seoses migrandileppega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1971. aastal tehtud Stanfordi vanglaeksperiment oli sirgjooneline. Stanfordi ülikooli rajati libavangla ning katses osalenud üliõpilased jagati vangideks ja valvuriteks. Juba õige pea pärast eksperimendi algust asusid "valvurid" "vange" väärkohtlema, kehtestasid autoritaarsed reeglid ja kasutasid psühholoogilist piinamist.
Nimekas psühholoog Philip Zimardo järeldas sellest kolleegidega, et tavalised inimesed hakkavad võimu saades seda ära kasutama. Igasuguse võimu kaotanud taluvad ahistamist aga passiivselt ja võivad kaotada isegi terve mõistuse.
Kuigi eksperiment on saanud juba popkultuuri lahutamatuks osaks, on tulemuste paikapidavuses kaheldud varemgi. Muu hulgas kaotas vanglat "juhatanud" Zirmado erapooletuse ja eksperimenti jälginud abiliste tehtud tähelepanekud olid suuresti subjektiivsed.
Stanfordi ülikooli arhiive uurinud Ben Blumi artiklist selgub, et tegu on osaliselt ka otsesema pettusega. Zimardo abilised andsid "valvuritele" juhiseid ja soovitusi, kuidas nad käituma peaks. Teisisõnu, "valvurid" ei muutunud julmaks mitte olukorra ja võimu, vaid katsetegijate ootuste tõttu.
Selle ühe näitena viitab Blum "valvurite" käitumismustritele ja "piinamisvõtetele". Kuigi Zimbardo väitis oma karjääri jooksul mitmeid kordi, et "valvurid" jõudsid nendeni ise, kopeerisid nad suuresti eksperimendi väljavõtlemisel võtmerolli mänginud bakalaureusetudengi David Jaffe juhitud koosolekul toodud näiteid. Näiteks pandi vangid selle mõjul määrdunud tekkidest okkaid välja noppima.
Jaffe instrueerib valvurit "karmilt" käituma al 8.35:
Ühel Stanfordi ülikooli arhiivis leiduval salvestisel innustab Jaffe "valvureid" eksperimendi käigus karmimalt käituma. "Valvurid peavad teadma, et igast valvurist saab meie määratluse järgi karm valvur. [...] Loodetavasti soovitatakse selle uuringu mõjul (vanglasüsteemi) väga tõsist reformimist, nii et peaksime pääsema sellega meediasse, et öelda: "Tegelikult on asi selles, et.."," manitseb Jaffe.
"Eriti karmi valvuri" kuulsuse omandanud ja lõunaosariikide aktsendiga kõnelenud Dave Eshelman oli aga õppinud nii keskkoolis kui ka kolledžis näitlemist. Blumile antud intervjuus nentis ta, et võttis eksperimenti improvisatsiooniharjutusena ja "uskus, et tegi seda, mida teadlased tahtsid, et ta teeks". Kuigi Eshelman läks enda hinnangul selle käigus üle piiri, tänas Zimbardo teda pärast eksperimenti isiklikult.
Vanglaeksperimendile pühendatud dokumentaalfilmis "Vaikne raev" esitletud vangi Douglas Korpi hullumeelset karjumist edasi andev audiofail rebiti aga kontekstist välja. Filmi jõudis küll Zimbardo selgitus, et Korpi mängis alguses hullumeelset, kuid kaotas enda üle kontrolli, ent mitte Korpi tõdemus, et ta näitles ja see muutus lõpuks isegi väsitavaks.
Telekanal NBC reportaažist lõigiti aga välja teise vangi Richard Yacco meenutus, kuidas neile öeldi, et nad ei saa eksperimenti pooleli jätta. Zimbardo hinnangul unustasid vangid lihtsalt selleks võimaluse andva lausekatke: "Ma tahan eksperimendi lõpetada".
Blum toob artiklis välja, et kurikuulsat eksperimenti on püütud hiljem teiste poolt korrata. Nendes pole aga suudetud Zimbardo järeldusteni jõuda või pole olnud tulemused sedavõrd ühesed. Näiteks seda 2001. aastal Suurbritannias korrata püüdnud Alex Haslam ja Stephen Reicher nentis id lõpuks, et võtmeroll näib olevat hoopis juhi olemasolul, kes tuletaks osalistele meelde nende teguviisi õilsust. Zimbardo püüdis uurimuse ilmumist Reicheri sõnul takistada.
Stanfordi vanglaeksperimendi võimaliku populaarsuse põhjusena näeb Blum peamiselt kahte põhjust. Esiteks tulid tulemused avalikuks vahetult pärast kahte suurt vanglamässu. Neist ühe, New Yorki Attica vangla tagasivallutamisel hukkus 44 inimest. Zimbardo eksperiment vihjas, et nii vangidel kui ka valvuritel polnud plahvatusliku olukorra tekkimise juures erilist valikut. Vangid muudavad parandamatuks juba vangla olemasolu. Teiseks köitis eksperiment inimesi võimalusega, et igaühest võib saada sobivatel tingimustel sadist.
Loe Ben Blumi artiklit täies mahus. | Helisalvestis viitab, et kuulus vanglaeksperiment põhineb pettusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1971. aastal tehtud Stanfordi vanglaeksperiment oli sirgjooneline. Stanfordi ülikooli rajati libavangla ning katses osalenud üliõpilased jagati vangideks ja valvuriteks. Juba õige pea pärast eksperimendi algust asusid "valvurid" "vange" väärkohtlema, kehtestasid autoritaarsed reeglid ja kasutasid psühholoogilist piinamist.
Nimekas psühholoog Philip Zimardo järeldas sellest kolleegidega, et tavalised inimesed hakkavad võimu saades seda ära kasutama. Igasuguse võimu kaotanud taluvad ahistamist aga passiivselt ja võivad kaotada isegi terve mõistuse.
Kuigi eksperiment on saanud juba popkultuuri lahutamatuks osaks, on tulemuste paikapidavuses kaheldud varemgi. Muu hulgas kaotas vanglat "juhatanud" Zirmado erapooletuse ja eksperimenti jälginud abiliste tehtud tähelepanekud olid suuresti subjektiivsed.
Stanfordi ülikooli arhiive uurinud Ben Blumi artiklist selgub, et tegu on osaliselt ka otsesema pettusega. Zimardo abilised andsid "valvuritele" juhiseid ja soovitusi, kuidas nad käituma peaks. Teisisõnu, "valvurid" ei muutunud julmaks mitte olukorra ja võimu, vaid katsetegijate ootuste tõttu.
Selle ühe näitena viitab Blum "valvurite" käitumismustritele ja "piinamisvõtetele". Kuigi Zimbardo väitis oma karjääri jooksul mitmeid kordi, et "valvurid" jõudsid nendeni ise, kopeerisid nad suuresti eksperimendi väljavõtlemisel võtmerolli mänginud bakalaureusetudengi David Jaffe juhitud koosolekul toodud näiteid. Näiteks pandi vangid selle mõjul määrdunud tekkidest okkaid välja noppima.
Jaffe instrueerib valvurit "karmilt" käituma al 8.35:
Ühel Stanfordi ülikooli arhiivis leiduval salvestisel innustab Jaffe "valvureid" eksperimendi käigus karmimalt käituma. "Valvurid peavad teadma, et igast valvurist saab meie määratluse järgi karm valvur. [...] Loodetavasti soovitatakse selle uuringu mõjul (vanglasüsteemi) väga tõsist reformimist, nii et peaksime pääsema sellega meediasse, et öelda: "Tegelikult on asi selles, et.."," manitseb Jaffe.
"Eriti karmi valvuri" kuulsuse omandanud ja lõunaosariikide aktsendiga kõnelenud Dave Eshelman oli aga õppinud nii keskkoolis kui ka kolledžis näitlemist. Blumile antud intervjuus nentis ta, et võttis eksperimenti improvisatsiooniharjutusena ja "uskus, et tegi seda, mida teadlased tahtsid, et ta teeks". Kuigi Eshelman läks enda hinnangul selle käigus üle piiri, tänas Zimbardo teda pärast eksperimenti isiklikult.
Vanglaeksperimendile pühendatud dokumentaalfilmis "Vaikne raev" esitletud vangi Douglas Korpi hullumeelset karjumist edasi andev audiofail rebiti aga kontekstist välja. Filmi jõudis küll Zimbardo selgitus, et Korpi mängis alguses hullumeelset, kuid kaotas enda üle kontrolli, ent mitte Korpi tõdemus, et ta näitles ja see muutus lõpuks isegi väsitavaks.
Telekanal NBC reportaažist lõigiti aga välja teise vangi Richard Yacco meenutus, kuidas neile öeldi, et nad ei saa eksperimenti pooleli jätta. Zimbardo hinnangul unustasid vangid lihtsalt selleks võimaluse andva lausekatke: "Ma tahan eksperimendi lõpetada".
Blum toob artiklis välja, et kurikuulsat eksperimenti on püütud hiljem teiste poolt korrata. Nendes pole aga suudetud Zimbardo järeldusteni jõuda või pole olnud tulemused sedavõrd ühesed. Näiteks seda 2001. aastal Suurbritannias korrata püüdnud Alex Haslam ja Stephen Reicher nentis id lõpuks, et võtmeroll näib olevat hoopis juhi olemasolul, kes tuletaks osalistele meelde nende teguviisi õilsust. Zimbardo püüdis uurimuse ilmumist Reicheri sõnul takistada.
Stanfordi vanglaeksperimendi võimaliku populaarsuse põhjusena näeb Blum peamiselt kahte põhjust. Esiteks tulid tulemused avalikuks vahetult pärast kahte suurt vanglamässu. Neist ühe, New Yorki Attica vangla tagasivallutamisel hukkus 44 inimest. Zimbardo eksperiment vihjas, et nii vangidel kui ka valvuritel polnud plahvatusliku olukorra tekkimise juures erilist valikut. Vangid muudavad parandamatuks juba vangla olemasolu. Teiseks köitis eksperiment inimesi võimalusega, et igaühest võib saada sobivatel tingimustel sadist.
Loe Ben Blumi artiklit täies mahus.
### Response:
Helisalvestis viitab, et kuulus vanglaeksperiment põhineb pettusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teises ringis alistas Raisma tunni ja 19 minutiga turniiril kuuendana asetatud 28-aastase Guatemala mängija Christopher Diaz-Figueroa (ATP 643.) kindlalt 6:3, 6:1.
Raisma servis ühe ässa ja tegi kaks topeltviga, Diaz-Figueroa sai kirja ühe ässa ja ühe topeltvea. Üheksast murdevõimalusest realiseeris Raisma viis, guatemalalasel oli kolm murdepalli, millest ta kasutas ära ühe. Mängitud punktidest võitis Raisma 66 ja vastane 42.
Veerandfinaalis läheb Raisma vastamisi sakslase Marvin Netuschiliga (ATP 709.), kes alistas 7:6 (4), 6:0 turniiril kõrgeimat paigutust omanud hispaanlase Marc Gineri (ATP 462.). | Väärt võidu saanud Raisma jõudis Belgias veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teises ringis alistas Raisma tunni ja 19 minutiga turniiril kuuendana asetatud 28-aastase Guatemala mängija Christopher Diaz-Figueroa (ATP 643.) kindlalt 6:3, 6:1.
Raisma servis ühe ässa ja tegi kaks topeltviga, Diaz-Figueroa sai kirja ühe ässa ja ühe topeltvea. Üheksast murdevõimalusest realiseeris Raisma viis, guatemalalasel oli kolm murdepalli, millest ta kasutas ära ühe. Mängitud punktidest võitis Raisma 66 ja vastane 42.
Veerandfinaalis läheb Raisma vastamisi sakslase Marvin Netuschiliga (ATP 709.), kes alistas 7:6 (4), 6:0 turniiril kõrgeimat paigutust omanud hispaanlase Marc Gineri (ATP 462.).
### Response:
Väärt võidu saanud Raisma jõudis Belgias veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ojamaa käis Legnicas juba eelmisel suvel, kuid siis jäi tehing katki, kirjutab Soccernet.ee. "Olin teinud ära kõik meditsiinilised ja füüsilised testid, palga ja muu tingimuste osas olime ammu kokkuleppe saavutanud ja ootasin lihtsalt klubi lõplikku versiooni lepingust. Aga selles olid väga murettekitavad punktid, mis mu agendist venna ja advokaadist isa arvamusel olid minu jaoks liiga riskantsed. Neid polnud klubi enam nõus läbi rääkima ja ma ei julgenud sellisele lepingule alla kirjutada," kirjeldas Ojamaa sügisel Soccernet.ee-le, kui oli mängima siirdunud Horvaatiasse Goricasse.
Miedzi huvi aga püsis ja kui Ojamaa kontraht Horvaatia kõrgliigasse tõusnud Goricaga sai läbi, jõuti eelmisel nädalal omavahel lepingu osas kokkuleppele. Sel nädalal Poola reisinud Ojamaa läbis arstliku ülevaatuse ning kirjutas neljapäeva hommikul lepingule alla.
"Olen rõõmus, et olen siin," teatas Ojamaa oma värske tööandja pressiteenistuse vahendusel. "Siin on mängijad, kes loovad väga hea meeskonna ja treener, kellel on huvitavad ideed. Usun, et see hooaeg jätkame arenemist."
Miedzis on Eesti koondislastest varem mänginud Artjom Artjunin ja Igor Subbotin – mõlemad olid seal 2016. aasta esimeses pooles, Artjunini karjäär kestis neli, Subbotini oma 11 mängu. Ojamaa on Poolas esindanud Varssavi Legiat, kellega tuli 2013/14 hooajal riigi meistriks. | Henrik Ojamaa siirdus Poola kõrgliiga klubisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ojamaa käis Legnicas juba eelmisel suvel, kuid siis jäi tehing katki, kirjutab Soccernet.ee. "Olin teinud ära kõik meditsiinilised ja füüsilised testid, palga ja muu tingimuste osas olime ammu kokkuleppe saavutanud ja ootasin lihtsalt klubi lõplikku versiooni lepingust. Aga selles olid väga murettekitavad punktid, mis mu agendist venna ja advokaadist isa arvamusel olid minu jaoks liiga riskantsed. Neid polnud klubi enam nõus läbi rääkima ja ma ei julgenud sellisele lepingule alla kirjutada," kirjeldas Ojamaa sügisel Soccernet.ee-le, kui oli mängima siirdunud Horvaatiasse Goricasse.
Miedzi huvi aga püsis ja kui Ojamaa kontraht Horvaatia kõrgliigasse tõusnud Goricaga sai läbi, jõuti eelmisel nädalal omavahel lepingu osas kokkuleppele. Sel nädalal Poola reisinud Ojamaa läbis arstliku ülevaatuse ning kirjutas neljapäeva hommikul lepingule alla.
"Olen rõõmus, et olen siin," teatas Ojamaa oma värske tööandja pressiteenistuse vahendusel. "Siin on mängijad, kes loovad väga hea meeskonna ja treener, kellel on huvitavad ideed. Usun, et see hooaeg jätkame arenemist."
Miedzis on Eesti koondislastest varem mänginud Artjom Artjunin ja Igor Subbotin – mõlemad olid seal 2016. aasta esimeses pooles, Artjunini karjäär kestis neli, Subbotini oma 11 mängu. Ojamaa on Poolas esindanud Varssavi Legiat, kellega tuli 2013/14 hooajal riigi meistriks.
### Response:
Henrik Ojamaa siirdus Poola kõrgliiga klubisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jeruusalemma ringkonnaprokurör esitas äsja süüdistused peaministri naise vastu," teatas justiitsametkond.
Eelmised aastal teatavaks tehtud kahtlustuste järgi teatasid Sara Netanyahu ja tema abi ekslikult, et peaministri ametlikus residentsis pole kokkasid, ja andsid käsu osta toitlustamine riigi raha eest sisse. See läks riigile maksma üle 350 000 seekli (97 000 USA dollarit), teatas justiitsministeerium.
Valitsusjuhi naine on eitanud üleastumisi.
Netanyahu ise on mitme korruptsioonikahtlustuse tõttu uurimise all. Ühes juhtumis kahtlustatakse peaministrit ja tema pereliikmeid ühe miljoni seekli (240 000 eurot) väärtuses luksussigarite, šampanja ja vääriskivide saamises rikastelt inimestelt vastutatuks rahalistele või isiklikele teenetele. | Iisraeli prokurör esitas Netanyahu naisele süüdistuse pettuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jeruusalemma ringkonnaprokurör esitas äsja süüdistused peaministri naise vastu," teatas justiitsametkond.
Eelmised aastal teatavaks tehtud kahtlustuste järgi teatasid Sara Netanyahu ja tema abi ekslikult, et peaministri ametlikus residentsis pole kokkasid, ja andsid käsu osta toitlustamine riigi raha eest sisse. See läks riigile maksma üle 350 000 seekli (97 000 USA dollarit), teatas justiitsministeerium.
Valitsusjuhi naine on eitanud üleastumisi.
Netanyahu ise on mitme korruptsioonikahtlustuse tõttu uurimise all. Ühes juhtumis kahtlustatakse peaministrit ja tema pereliikmeid ühe miljoni seekli (240 000 eurot) väärtuses luksussigarite, šampanja ja vääriskivide saamises rikastelt inimestelt vastutatuks rahalistele või isiklikele teenetele.
### Response:
Iisraeli prokurör esitas Netanyahu naisele süüdistuse pettuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näituse "Lõõtspillide võistumängimine August Teppo mälestuseks Võrus" eesmärk on väärtustada ja jäädvustada Võrumaa ühe kuulsaima pillimeistri auks 1971. aastal ellukutsutut üritust, mis jõuab 2018. aasta suvel väärika, 30. aasta juubelini.
Pillimeister August Teppol ja tema lõõtsapärandil on väga eriline koht nii Võrumaa kui ka kogu Eesti kultuurielus. Seda on ka vääriliselt hinnatud: 2012. aastal kanti teppo-tüüpi lõõtspilli valmistamine ja mängimine Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse, 2017. aastal valis kultuurpärandi aasta juhtnõukogu koos muinsuskaitseametiga August Teppo 2018. aasta kultuuripärandi üheks aasta näoks. Üheks olulisemaks pärandiks võib aga lugeda ka tema mälestuseks korraldatavat võistumängimist teppo-tüüpi lõõtspillidel.
August Teppo mälestuseks toimunud võistumängimiste ajalugu kandub aastasse 1971, kui Võru RSN Täitevkomitee kultuuriosakonna juhataja Ilmar Kudu eestvedamisel toimus 5. juunil, Võru kultuurimajas Kannel esimene võistumängimine. See kestis 2–3 tundi, mängijaid hindas žürii. Hiljem mindi Loosu külla August Teppo tallu, kus pillimänguga avaldati austust pillimeistrile.
Sarnase formaadiga on üritus jätkusuutlik olnud 46 aastat. Järjepidevalt on see toimunud 1995. aastast alates, kui üritus lisati Võru Folkloorifestivali programmi. Nende aastate jooksul on võistumängimisi väisanud kogu Eesti lõõtspillimängijate paremik ning kroonitud on neli Lõõtsakuningat. Kuid kes ja millal osalesid? Milliseid lugusid, millistel pillidel mängisid? See on nii Võrumaa kui kogu Eesti jaoks pärand, mis väärib jäädvustamist.
20 tahvlist koosnev näitus avatakse Võru Linnagaleriis 25. juunil. Näitus jääb avatuks 30. juulini. Sellesse ajavahemikku jääb ka 30. korda toimuv võistumängimine ning samuti kaks suuremat rahvarohket üritust: XXIV Võru pärimustantsu festival ning ja Võru linna lastefestival.
Pärast selle ajavahemiku lõppu arvatakse näitus MTÜ A. Teppo Lõõtsatalu hallatava Lõõtsamuuseumi püsiekspositsiooni hulka. Lõõtsamuuseum asub Võrumaal, Loosu külas, pillimeistri kodutalu, Tigase talu 19. sajandist pärit rehehoones.
Avatud Ateljee Kunstistuudio 11. aastanäitusel eksponeeritakse kolme kursuse väljapanekut: keraamika (juhendaja Aivar Rumvolt), joonistamine (juhendaja Ruti Jõgi-Rumvolt), õlimaal (juhendaja Aivar Rumvolt). Kursuslaste looming on sündinud septembrist kuni juuni alguseni. Tegemist on suuresti asjaarmastajatega, kel ei ole varasemat kunstialast haridust, kuigi galeriile on antud tagasisidet, et tööd tunduvad väga head ja professionaalsed.
Näitused jäävad avatuks kuni 30. juulini 2018. | Võru linnagaleriis avatakse esmaspäeval kaks näitust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näituse "Lõõtspillide võistumängimine August Teppo mälestuseks Võrus" eesmärk on väärtustada ja jäädvustada Võrumaa ühe kuulsaima pillimeistri auks 1971. aastal ellukutsutut üritust, mis jõuab 2018. aasta suvel väärika, 30. aasta juubelini.
Pillimeister August Teppol ja tema lõõtsapärandil on väga eriline koht nii Võrumaa kui ka kogu Eesti kultuurielus. Seda on ka vääriliselt hinnatud: 2012. aastal kanti teppo-tüüpi lõõtspilli valmistamine ja mängimine Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse, 2017. aastal valis kultuurpärandi aasta juhtnõukogu koos muinsuskaitseametiga August Teppo 2018. aasta kultuuripärandi üheks aasta näoks. Üheks olulisemaks pärandiks võib aga lugeda ka tema mälestuseks korraldatavat võistumängimist teppo-tüüpi lõõtspillidel.
August Teppo mälestuseks toimunud võistumängimiste ajalugu kandub aastasse 1971, kui Võru RSN Täitevkomitee kultuuriosakonna juhataja Ilmar Kudu eestvedamisel toimus 5. juunil, Võru kultuurimajas Kannel esimene võistumängimine. See kestis 2–3 tundi, mängijaid hindas žürii. Hiljem mindi Loosu külla August Teppo tallu, kus pillimänguga avaldati austust pillimeistrile.
Sarnase formaadiga on üritus jätkusuutlik olnud 46 aastat. Järjepidevalt on see toimunud 1995. aastast alates, kui üritus lisati Võru Folkloorifestivali programmi. Nende aastate jooksul on võistumängimisi väisanud kogu Eesti lõõtspillimängijate paremik ning kroonitud on neli Lõõtsakuningat. Kuid kes ja millal osalesid? Milliseid lugusid, millistel pillidel mängisid? See on nii Võrumaa kui kogu Eesti jaoks pärand, mis väärib jäädvustamist.
20 tahvlist koosnev näitus avatakse Võru Linnagaleriis 25. juunil. Näitus jääb avatuks 30. juulini. Sellesse ajavahemikku jääb ka 30. korda toimuv võistumängimine ning samuti kaks suuremat rahvarohket üritust: XXIV Võru pärimustantsu festival ning ja Võru linna lastefestival.
Pärast selle ajavahemiku lõppu arvatakse näitus MTÜ A. Teppo Lõõtsatalu hallatava Lõõtsamuuseumi püsiekspositsiooni hulka. Lõõtsamuuseum asub Võrumaal, Loosu külas, pillimeistri kodutalu, Tigase talu 19. sajandist pärit rehehoones.
Avatud Ateljee Kunstistuudio 11. aastanäitusel eksponeeritakse kolme kursuse väljapanekut: keraamika (juhendaja Aivar Rumvolt), joonistamine (juhendaja Ruti Jõgi-Rumvolt), õlimaal (juhendaja Aivar Rumvolt). Kursuslaste looming on sündinud septembrist kuni juuni alguseni. Tegemist on suuresti asjaarmastajatega, kel ei ole varasemat kunstialast haridust, kuigi galeriile on antud tagasisidet, et tööd tunduvad väga head ja professionaalsed.
Näitused jäävad avatuks kuni 30. juulini 2018.
### Response:
Võru linnagaleriis avatakse esmaspäeval kaks näitust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste seas osales 18 mängijat ja maailma reitingu esinumber Saveljeva võitis nii alagrupiturniiri kui play-off 'i. Veerandfinaalis alistas ta lätlanna Krista-Annija Lagzdina ja poolfinaalis rootslanna Caroline Erikssoni. Finaalseerias võitis ta venelanna Ksenija Obojevat tulemusega 4:1 (3:1, 0:3, 3:2, 3:2, 5:2).
21-aastane Saveljeva mängib lauahokit 13 aastat ja võitis esimese kuldmedali. 2011. aasta MM-il ning 2012. ja 2016. aasta EM-il võitis ta hõbeda.
Eskilstunas sai Saveljeva "Open" kategoorias 53. koha 128 osaleja seas.
Läbi aegade parima tulemuse tegi ka Eesti meeskond, kes esmakordselt ajaloos alistas Rootsi ja lõpetas EM-i kuuenda kohaga. | Tallinlanna tuli lauahokis Euroopa meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste seas osales 18 mängijat ja maailma reitingu esinumber Saveljeva võitis nii alagrupiturniiri kui play-off 'i. Veerandfinaalis alistas ta lätlanna Krista-Annija Lagzdina ja poolfinaalis rootslanna Caroline Erikssoni. Finaalseerias võitis ta venelanna Ksenija Obojevat tulemusega 4:1 (3:1, 0:3, 3:2, 3:2, 5:2).
21-aastane Saveljeva mängib lauahokit 13 aastat ja võitis esimese kuldmedali. 2011. aasta MM-il ning 2012. ja 2016. aasta EM-il võitis ta hõbeda.
Eskilstunas sai Saveljeva "Open" kategoorias 53. koha 128 osaleja seas.
Läbi aegade parima tulemuse tegi ka Eesti meeskond, kes esmakordselt ajaloos alistas Rootsi ja lõpetas EM-i kuuenda kohaga.
### Response:
Tallinlanna tuli lauahokis Euroopa meistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajalehele Põhjarannik teadaolevalt on Keskerakonnale jäetud volikogu esimehe ning vallavanema koht. Uueks volikogu juhiks peaks saama kokkuleppe kohaselt endine vallavanem Eduard East.
Vallavanemaks plaanib Keskerakond aga tuua endise Mustvee linnapea Max Kauri. Abivallavanemaks hariduse- ja sotsiaalvaldkonnas saab ilmselt praegu Jõhvi Meie Kodu fraktsiooni esimees Jelena Bezvoditskaja ning teiseks, majandusküsimusi kureerivaks abivallavanemaks, Viktoria Tsventarnaja, kelle pärast eelmine koalitsioon lagunes, kirjutas ajaleht.
Repinski ütles, et võimalik, et uues vallavalitsuses tuleb ka kolmas abivallavanema koht, kes hakkaks vastutama arenguküsimuste eest.
Tõenäoliselt koguneb volikogu oma järgmisele istungile juba eeloleval teisipäeval, kus valitakse uus volikogu esimees ning vallavanem. | Jõhvis sündis Martin Repinski eestvedamisel uus võimuliit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajalehele Põhjarannik teadaolevalt on Keskerakonnale jäetud volikogu esimehe ning vallavanema koht. Uueks volikogu juhiks peaks saama kokkuleppe kohaselt endine vallavanem Eduard East.
Vallavanemaks plaanib Keskerakond aga tuua endise Mustvee linnapea Max Kauri. Abivallavanemaks hariduse- ja sotsiaalvaldkonnas saab ilmselt praegu Jõhvi Meie Kodu fraktsiooni esimees Jelena Bezvoditskaja ning teiseks, majandusküsimusi kureerivaks abivallavanemaks, Viktoria Tsventarnaja, kelle pärast eelmine koalitsioon lagunes, kirjutas ajaleht.
Repinski ütles, et võimalik, et uues vallavalitsuses tuleb ka kolmas abivallavanema koht, kes hakkaks vastutama arenguküsimuste eest.
Tõenäoliselt koguneb volikogu oma järgmisele istungile juba eeloleval teisipäeval, kus valitakse uus volikogu esimees ning vallavanem.
### Response:
Jõhvis sündis Martin Repinski eestvedamisel uus võimuliit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimati viis aastat tagasi murul mitu mängu järjest võitnud Kanepi alistas Ilkleys teises ringis ligi poolteist tundi kestnud kohtumises 3:6, 6:1, 6:2 ameeriklanna Irina Falconi (WTA 137.).
Mäng algas vastastikuste servimurretega. Uuesti murdis Kanepi Falconi servi viiendas geimis, minnes 3:2 ette, kuid seejärel kaotas ta taas kohe enda servigeimi ja lõpuks ühtekokku neli geimi järjest ning seega seti 3:6. Teises setis läks Kanepi 3:0 juhtima ja võitis selle kindlalt 6:1, Falconil polnud seti jooksul ühtegi murdevõimalust. Otsustavas setis võitsid mõlemad alustuseks enda pallingugeimi, kuid seejärel oli kolm järjestikust murret ja Kanepi asus 3:2 juhtima. Seitsmendas geimis murdis Kanepi taas ameeriklanna servi ja võitis lõpuks seti 6:2.
Kanepi servis mängu jooksul kaks ässa ja tegi neli topeltviga, Falconi sai kirja ühe ässa ja kaks topeltviga. Eestlanna realiseeris üheksast murdevõimalusest seitse, Falconil oli viis murdepalli, millest ta suutis ära kasutada neli. Mängitud punktidest võitis Kanepi 72 ja Falconi 56.
Wimbledoni suure slämmi turniiriks valmistuv Kanepi läheb veerandfinaalis vastamisi turniiril 7. paigutust omava venelanna Jekaterina Aleksandrovaga (WTA 112.), kes alistas 6:2, 7:5 ameeriklanna Jamie Loebi (WTA 160.). | Kaia Kanepi jõudis Ilkleys veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati viis aastat tagasi murul mitu mängu järjest võitnud Kanepi alistas Ilkleys teises ringis ligi poolteist tundi kestnud kohtumises 3:6, 6:1, 6:2 ameeriklanna Irina Falconi (WTA 137.).
Mäng algas vastastikuste servimurretega. Uuesti murdis Kanepi Falconi servi viiendas geimis, minnes 3:2 ette, kuid seejärel kaotas ta taas kohe enda servigeimi ja lõpuks ühtekokku neli geimi järjest ning seega seti 3:6. Teises setis läks Kanepi 3:0 juhtima ja võitis selle kindlalt 6:1, Falconil polnud seti jooksul ühtegi murdevõimalust. Otsustavas setis võitsid mõlemad alustuseks enda pallingugeimi, kuid seejärel oli kolm järjestikust murret ja Kanepi asus 3:2 juhtima. Seitsmendas geimis murdis Kanepi taas ameeriklanna servi ja võitis lõpuks seti 6:2.
Kanepi servis mängu jooksul kaks ässa ja tegi neli topeltviga, Falconi sai kirja ühe ässa ja kaks topeltviga. Eestlanna realiseeris üheksast murdevõimalusest seitse, Falconil oli viis murdepalli, millest ta suutis ära kasutada neli. Mängitud punktidest võitis Kanepi 72 ja Falconi 56.
Wimbledoni suure slämmi turniiriks valmistuv Kanepi läheb veerandfinaalis vastamisi turniiril 7. paigutust omava venelanna Jekaterina Aleksandrovaga (WTA 112.), kes alistas 6:2, 7:5 ameeriklanna Jamie Loebi (WTA 160.).
### Response:
Kaia Kanepi jõudis Ilkleys veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaitseinvesteeringute keskuse direktor kolonel Rauno Sirk kirjutab koos Korea Kaubanduse ja Investeeringute Toetusorganisatsiooni ning kaitsetööstusettevõtte Hanhwa Land Systems juhtide Shin Dong Joon´i ja Son Jael´iga lepingule alla teisipäeval, teatas keskus.
Lepingu sõlmimisel osalevad kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm ning teised kõrgemad ohvitserid ja ametnikud. Ülevaate hangitavatest liikursuurtükkidest ja soomusmanöövervõime arengust teeb suurtükiväeinspektor kolonelleitnant Kaarel Mäesalu.
Liikursuurtükkide ost on üks selle kümnendi olulisemaid kaitsealaseid hankeid ning samme kaitseväe soomusmanöövervõime üles ehitamisel.
Hangitavad liikursuurtükid on mobiilsed, hea läbimisvõime ja suure tulejõuga ning töökindlad relvasüsteemid, mis sobivad kasutamiseks ajateenijatele ja reservväelastele ning viivad kaitseväe lahinguvõime uuele tasemele, märkis kaitseinvesteeringute keskus teates. | Eesti sõlmib lepingu 12 Lõuna-Korea liikursuurtüki ostuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaitseinvesteeringute keskuse direktor kolonel Rauno Sirk kirjutab koos Korea Kaubanduse ja Investeeringute Toetusorganisatsiooni ning kaitsetööstusettevõtte Hanhwa Land Systems juhtide Shin Dong Joon´i ja Son Jael´iga lepingule alla teisipäeval, teatas keskus.
Lepingu sõlmimisel osalevad kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm ning teised kõrgemad ohvitserid ja ametnikud. Ülevaate hangitavatest liikursuurtükkidest ja soomusmanöövervõime arengust teeb suurtükiväeinspektor kolonelleitnant Kaarel Mäesalu.
Liikursuurtükkide ost on üks selle kümnendi olulisemaid kaitsealaseid hankeid ning samme kaitseväe soomusmanöövervõime üles ehitamisel.
Hangitavad liikursuurtükid on mobiilsed, hea läbimisvõime ja suure tulejõuga ning töökindlad relvasüsteemid, mis sobivad kasutamiseks ajateenijatele ja reservväelastele ning viivad kaitseväe lahinguvõime uuele tasemele, märkis kaitseinvesteeringute keskus teates.
### Response:
Eesti sõlmib lepingu 12 Lõuna-Korea liikursuurtüki ostuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iga riigieksami ajal on internetiühendus kogu riigis tund aega blokeeritud ning sellised veebipimendamised kestavad kogu eksamiperioodi vältel 20. - 25. juunini, vahendas BBC.
Otsus on jätk massilisele eksamipettuste lainele 2016. aastal, kui eksamiküsimused lekkisid internetti nii enne eksameid kui ka eksamite ajal.
Esialgu nõudsid võimud teenusepakkujatelt sotsiaalmeedia blokeerimist, kuid hiljem leiti, et sellest meetmest jääb väheks.
Haridusminister märkis Nouria Benghabrit lisas ajalehele Annahar antud intervjuus, et näiteks sotsiaalmeediakeskkond Facebook on Alžeerias suletud terve eksamiperioodi ajal, mitte ainult eksamite ajal.
Minister tunnistas, et valitsuse jaoks ei ole meeldiv sellist otsust teha, kuid samuti ei tohi tema arvates sellise võimaliku lekke asjus passiivseks jääda.
Lisaks interneti tõkestamisele on rakendatud ka muid meetmeid. Umbes 2000 eksamiruumis on keelatud igasugused elektroonilised kommunikatsioonivahendid ning selle keelu täitmist kontrollitakse metallidetektoritega.
Eksamilehti trükkivates asutustes on üles seatud valvekaamerad ning ka mobiiliühendust segav tehnoloogia.
Sel aastal teeb Alzeerias lõpueksameid üle 700 000 abituriendi. | Alžeeria sulgeb eksamitel spikerdamise takistamiseks interneti kogu riigis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iga riigieksami ajal on internetiühendus kogu riigis tund aega blokeeritud ning sellised veebipimendamised kestavad kogu eksamiperioodi vältel 20. - 25. juunini, vahendas BBC.
Otsus on jätk massilisele eksamipettuste lainele 2016. aastal, kui eksamiküsimused lekkisid internetti nii enne eksameid kui ka eksamite ajal.
Esialgu nõudsid võimud teenusepakkujatelt sotsiaalmeedia blokeerimist, kuid hiljem leiti, et sellest meetmest jääb väheks.
Haridusminister märkis Nouria Benghabrit lisas ajalehele Annahar antud intervjuus, et näiteks sotsiaalmeediakeskkond Facebook on Alžeerias suletud terve eksamiperioodi ajal, mitte ainult eksamite ajal.
Minister tunnistas, et valitsuse jaoks ei ole meeldiv sellist otsust teha, kuid samuti ei tohi tema arvates sellise võimaliku lekke asjus passiivseks jääda.
Lisaks interneti tõkestamisele on rakendatud ka muid meetmeid. Umbes 2000 eksamiruumis on keelatud igasugused elektroonilised kommunikatsioonivahendid ning selle keelu täitmist kontrollitakse metallidetektoritega.
Eksamilehti trükkivates asutustes on üles seatud valvekaamerad ning ka mobiiliühendust segav tehnoloogia.
Sel aastal teeb Alzeerias lõpueksameid üle 700 000 abituriendi.
### Response:
Alžeeria sulgeb eksamitel spikerdamise takistamiseks interneti kogu riigis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mati Pops juhtis Cityconi Eesti ja Balti haru alates 2005. aastast, viis aastat oli ta ka kontserni Taani äride juht. 12 aasta jooksul laiendas Citycon Rocca al Mare kaubanduskeskust, ostis ja laiendas Kristiine keskust, soetas ja müüs Mustamäel asuva Magistrali keskuse ning Leedus Mandarinase keskuse.
"Järgnevad projektid on paberkujul valmis või juba käivitatud ning praegu on sobiv aeg need üle anda. Vastavalt kokkuleppele jään mõnda Cityconi projekti edasi nõustama," märkis Mati Pops.
"Mati ambitsioonikus ja otsuste jõulisus on aidanud meil tõusta Tallinnas turuliidriks. Soovime oma positsiooni kindlustada ja arendada nin g meie senine müügidirektor, turgu ja klienti peenusteni tundev Helen on selleks kõige parem valik," sõnas Citycon grupi tegevjuht Jurn Hoeksema.
Helen Metsvaht liitus Cityconiga 2015. aastal. Metsvaht on kaubanduskinnisvaraga tegelnud ja mitmeid arendusprojekte nõustanud alates 2007. aastast ning neist kolm aastat juhtinud ka Järve keskust.
Metsvaht märkis, et kaubanduskeskused ja kaubandus tervikuna on läbi tegemas olulisi muutusi, ent Citycon on selleks põhjalikult valmistunud.
"Kristiine keskuses oleme praegu tegemas selle kümnendi suurimat uuenduskuuri, mille raames saab keskus uue sise- ja välisilme. Mõned ankurrentnikud saavad pinda juurde ning lisandub ka päris uusi tegijaid. Juunis alustas Kristiines Eesti suurim spordirestoran ja meelelahutuskeskus, üleilmselt tuntud O'Learys ning LPP avab Kristiines oma suurima poodide kompleksi Baltikumis," loetles Metsvaht.
Samuti on Cityconil plaanis laiendada Rocca al Mare kaubanduskeskust veelgi.
Cityconi juhi teatepulga võttis üle senine müügidirektor Helen Metsvaht. Autor: Citycon
Kristiine keskuse üldpind on 56 800 m 2, millest 44 000 m 2 moodustab väljaüüritav pind. Aastas külastab Kristiine keskust 7,1 miljonit inimest.
Rocca al Mare Kaubanduskeskuse üldpind on 74 600 m 2, millest 57 600 m 2 on väljaüüritav pind. Aastas külastab keskust 5,5 miljonit inimest.
Citycon on suur Põhjamaade kaubanduskeskuste arendaja ja kinnisvara investeerimisfirma. Koos Kristiine keskusega omab ja peab Citycon kokku 46 kaubanduskeskust Soomes, Rootsis, Norras, Taanis ja Eestis. | Rocca al Mare ja Kristiine kaubanduskeskuste pikaaegne juht paneb ameti maha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mati Pops juhtis Cityconi Eesti ja Balti haru alates 2005. aastast, viis aastat oli ta ka kontserni Taani äride juht. 12 aasta jooksul laiendas Citycon Rocca al Mare kaubanduskeskust, ostis ja laiendas Kristiine keskust, soetas ja müüs Mustamäel asuva Magistrali keskuse ning Leedus Mandarinase keskuse.
"Järgnevad projektid on paberkujul valmis või juba käivitatud ning praegu on sobiv aeg need üle anda. Vastavalt kokkuleppele jään mõnda Cityconi projekti edasi nõustama," märkis Mati Pops.
"Mati ambitsioonikus ja otsuste jõulisus on aidanud meil tõusta Tallinnas turuliidriks. Soovime oma positsiooni kindlustada ja arendada nin g meie senine müügidirektor, turgu ja klienti peenusteni tundev Helen on selleks kõige parem valik," sõnas Citycon grupi tegevjuht Jurn Hoeksema.
Helen Metsvaht liitus Cityconiga 2015. aastal. Metsvaht on kaubanduskinnisvaraga tegelnud ja mitmeid arendusprojekte nõustanud alates 2007. aastast ning neist kolm aastat juhtinud ka Järve keskust.
Metsvaht märkis, et kaubanduskeskused ja kaubandus tervikuna on läbi tegemas olulisi muutusi, ent Citycon on selleks põhjalikult valmistunud.
"Kristiine keskuses oleme praegu tegemas selle kümnendi suurimat uuenduskuuri, mille raames saab keskus uue sise- ja välisilme. Mõned ankurrentnikud saavad pinda juurde ning lisandub ka päris uusi tegijaid. Juunis alustas Kristiines Eesti suurim spordirestoran ja meelelahutuskeskus, üleilmselt tuntud O'Learys ning LPP avab Kristiines oma suurima poodide kompleksi Baltikumis," loetles Metsvaht.
Samuti on Cityconil plaanis laiendada Rocca al Mare kaubanduskeskust veelgi.
Cityconi juhi teatepulga võttis üle senine müügidirektor Helen Metsvaht. Autor: Citycon
Kristiine keskuse üldpind on 56 800 m 2, millest 44 000 m 2 moodustab väljaüüritav pind. Aastas külastab Kristiine keskust 7,1 miljonit inimest.
Rocca al Mare Kaubanduskeskuse üldpind on 74 600 m 2, millest 57 600 m 2 on väljaüüritav pind. Aastas külastab keskust 5,5 miljonit inimest.
Citycon on suur Põhjamaade kaubanduskeskuste arendaja ja kinnisvara investeerimisfirma. Koos Kristiine keskusega omab ja peab Citycon kokku 46 kaubanduskeskust Soomes, Rootsis, Norras, Taanis ja Eestis.
### Response:
Rocca al Mare ja Kristiine kaubanduskeskuste pikaaegne juht paneb ameti maha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jorge Mario Bergoglio
"Ole kiidetud. Laudato si"
Gallus 2018
198 lk.
Mulle tundub, et meil ollakse pigem uhked selle üle, et mõne uurigu järgi on Eesti üks sekulariseerunumaid maid maailmas, ja samuti tundub, et (katoliku) kirik kehastab enamiku jaoks eelkõige tagurlikkust. Ainus koht, kus kohalikud katoliikliku taustaga aktivistid suudavad laiemat ühiskondlikku resonantsi tekitada, on vastuseis kooseluseadusele, tähendab, võetakse kõige ebakonstruktiivsem, vimmakam ja puhtformaalsem aspekt nn "traditsioonilise perekonna kaitsmise" kujutlusest. Isegi kõige elukaugem ja naiivsem poliitpopulist ei ürita samasugust printsipiaalsust üles näidata näiteks abielulahutuse või abortide küsimuses. Kirikukristluse kunagisele kõige olulisemale eksistentsiaalile ehk surmajärgsusele aga ei apelleeri avalikus diskussioonis üldse keegi.
Seda liigutavam on näha, et katoliku kiriku kõrgeim autoriteet – võib ehk öelda, et maailma suurim vaimne autoriteet – on progressiivne sõna parimas mõttes ning mõistab, mis on praegu olulisim. "Noored nõuavad meilt muutust," kirjutab ta. "Nad imestavad, kuidas saab keegi väita, et ta ehitab paremat tulevikku, samal ajal mõtlemata keskkonnakriisile ja tõrjutute kannatustele" (lk 19). Küllap ma isiklikult olen juba tsipa vana selliseks imestamiseks, miska saan pigem pahaseks kui mõni ealt täiskasvanu tuleb tõsimeeli järjekordse ideekavandiga, kuidas taas kord keskkonna arvelt majandust kasvatada (tselluloositehas ja Rail Baltic on siin kohalikeks musternäideteks).
Halb konservatiivsus on antikonservatiivsus
Tõsi, nii on tehtud tööstusrevolutsioonist saati, aga selle traditsiooni jätkamine tähendaks halvima võtmist konservatiivsuselt, nimelt nürimeelset käitumisinertust, ühe haige vea tegemise jätkamist selle põhjendusega, et sedaviisi on tehtud juba kakssada aastat tehtud. See on sedavõrd halb konservatiivsus, et mingis mõttes on see pseudo-, või isegi antikonservatiivsus. Eriti kui määratleda konservatiivsust edmundburke'ilikult, tähendab hoiakuna, mille järgi elujõuline ühiskond on partnerlus surnute, elavate ja tulevikus sündivate vahel.
"Küllap ma isiklikult olen juba tsipa vana selliseks imestamiseks, miska saan pigem pahaseks kui mõni ealt täiskasvanu tuleb tõsimeeli järjekordse ideekavandiga, kuidas taas kord keskkonna arvelt majandust kasvatada (tselluloositehas ja Rail Baltic on siin kohalikeks musternäideteks)."
Tööstusühiskond rikub sellist parnerlust seda rohkem, mida kauem vanaviisi jätkab, sest ta ei anna edasi seda, mille ta ise päranduseks sai, vaid jätab tulevastele põlvkondadele tühjad maardlad, kõrbestunud maastiku ja meeletu reostuse. Paavst Franciscus rõhutab, et: "Põlvkondade vaheline solidaarsus ei ole valikuvõimalus, vaid pigem põhilise õigluse küsimus, kuna maailm, mille meie oleme saanud, kuulub ka neile, kes tulevad pärast meid." (lk 133).
Jättes kõrvale autori staatusest tuleva atribuutika ehk ohtrad viited Piiblile ja kiriklikele dokumentidele, võiks paavst olla mutatis mutandis üks neist rohkem kui 15 000 teadlasest, kes mullu sügisel ajakirjas BioScience avaldasid hoiatuse, et kui inimkond kurssi ei muuda, terendab katastroof. Põhjuseks liikide elupaikade kadu ja metsade häving, reostamine ja põhjavee saastumine, kliimasoojenemine, ookeanides laienevad surnud alad, kontrollimatu inimkonna kasv ja muu selline.
Kuna tegu on ringkirjaga, mis on mõeldud võimalikult laiadele hulkadele, siis korratakse seal üle mitmed aabitsatarkused, mis on küll üsna lihtsalt mõistetavad, aga paraku üsna raskelt rakendatavad.
"Keskkond on üks neist kaupadest, mida turu mehhanismid ei suuda piisavalt kaitsta ja edendada," (lk 156) ütleb ta ja rõhutab rahvusvahelise dialoogi vajalikkust tulemuslikuks keskkonnakaitseks.
Paavst ja Mikita
"Pikas perspektiivis lükkab majanduslik ja tehnoloogiline liit kõrvale kõik, mis ei seondu vahetult nendevaheliste huvidega. Parimal juhul võib selle tulemusena oodata pealiskaudset retoorikat, kordineerimatut heategevust või pealiskaudselt väljendatud muret keskkonna pärast, samas kui sisuliste muutuste nimel tegutsevaid ühiskondlikke rühmitusi vaadatakse kui romantilistel illusioonidel põhinevat tüütust või takistust, keda tuleks vältida" (lk 50). Kas ei kõla see tuttavalt?
Nagu ka osutus sellele, et sageli võivad "just üksikisikud ja kohalikud rühmitused tegelikult midagi muuta. Nad suudavad ilmutada tugevamat vastutus- ja kogukonnatunnet, loomingulist vaimu ja sügavat armastust oma maa vastu ning näitavad valmisolekut kaaslasi kaitsta. Samuti paneb neid muretsema see, mida nad lõpuks oma lastele ja lastelastele maha jätavad. Sellised väärtused on eriti sügavalt juurdunud põlisrahvaste juures" (lk 148). Selliste lokaalset laadi lojaalsussuhete olulisust keskkonnakaitses on rõhutanud ka Briti konservatiiv Roger Scruton ning nooremast keskeast vanem lugeja ehk mäletab isiklikultki põlisrahvusliku ja keskkonnakaitselise aktiivsuse lahutamatut ühtepõimitust kaheksakümnendate lõpul.
"Kui inimkond kurssi ei muuda, terendab katastroof. Põhjuseks liikide elupaikade kadu ja metsade häving, reostamine ja põhjavee saastumine, kliimasoojenemine, ookeanides laienevad surnud alad, kontrollimatu inimkonna kasv ja muu selline."
Aasta eest ütles seda ringkirja tutvustav Jaan Kaplinski, et tema "jaoks räägib paavst siin üsna sama, mida meil näiteks Valdur Mikita oma "Läänemeresoomlase viimases karjes". Vatikani entsüklikas on koos katoliiklik teoloogia, ökoloogia ja inimkonna muistne elutarkus, millega meie uue aja ideoloogia on rängas vastuolus. Me oleme juba mitu põlve masinavärgi teenrid, mis muutub vähehaaval aina totalitaarsemaks." ("Paavst Franciscuse öko-entsüklika – religioonil ja teadusel on meile sama sõnum", Sirp 2. VI. 2017)
Ökoloogide kaitsepühak
Novembris 2016 Paavstliku Teaduste Akadeemia koosolekul ütles Franciscus teadlastega kohtudes veel: "Inimesed kaasaja maailmas on kasvanud mõeldes, et me oleme looduse omanikud ja isandad, kel on voli seda laastada, hoolimata tema varjatud võimalustest ja evolutsiooni seadustest, otsekui oleks loodus inertne aine; selkombel kahaneb tõsiselt ka biodiversiteet. On tarvis ökoloogilist pöördumist (konversiooni), kus inimesed mõistaksid oma vastutust kõige loodu ja tema ressursside ees, vajadust saavutada sotsiaalne õiglus ja saada üle süsteemist, mis toodab viletsust, võrdsusetust ja hüljatust."
Ringkirja kolmanda peatüki pealkiri on "Ökoloogilise kriisi inimlikud juured". Siin võib näha dialoogi Lynn White juuniori artikliga "Meie ökoloogilise kriisi ajaloolised juured", selle ajakirjas Science aastal 1967 ilmunud artikliga(e.k. 2008, kogumikus Keskkonnaeetika võtmetekste), mille lõpus White tegi ettepaneku kuulutada Franciscus ökoloogide kaitsepühakuks. Nii on ka läinud.
"Poliitika ja äri on aga olnud aeglased reageerima meie maailma ees seisvatele kiireloomulistele probleemidele. Ehkki tööstusrevolutsiooni järgset maailma võidakse mäletada küll mäletada kui üht vastutustundetumat, on siiski põhjust loota, et 21. sajandi koidiku inimkonda meenutatakse sellisena, kes soostus oma raskeid ülesandeid ise kandma." (lk 139)
Jah, paavst kõneleb lootusest. | Mihkel Kunnus: ole kiidetud, paavst Franciscus! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jorge Mario Bergoglio
"Ole kiidetud. Laudato si"
Gallus 2018
198 lk.
Mulle tundub, et meil ollakse pigem uhked selle üle, et mõne uurigu järgi on Eesti üks sekulariseerunumaid maid maailmas, ja samuti tundub, et (katoliku) kirik kehastab enamiku jaoks eelkõige tagurlikkust. Ainus koht, kus kohalikud katoliikliku taustaga aktivistid suudavad laiemat ühiskondlikku resonantsi tekitada, on vastuseis kooseluseadusele, tähendab, võetakse kõige ebakonstruktiivsem, vimmakam ja puhtformaalsem aspekt nn "traditsioonilise perekonna kaitsmise" kujutlusest. Isegi kõige elukaugem ja naiivsem poliitpopulist ei ürita samasugust printsipiaalsust üles näidata näiteks abielulahutuse või abortide küsimuses. Kirikukristluse kunagisele kõige olulisemale eksistentsiaalile ehk surmajärgsusele aga ei apelleeri avalikus diskussioonis üldse keegi.
Seda liigutavam on näha, et katoliku kiriku kõrgeim autoriteet – võib ehk öelda, et maailma suurim vaimne autoriteet – on progressiivne sõna parimas mõttes ning mõistab, mis on praegu olulisim. "Noored nõuavad meilt muutust," kirjutab ta. "Nad imestavad, kuidas saab keegi väita, et ta ehitab paremat tulevikku, samal ajal mõtlemata keskkonnakriisile ja tõrjutute kannatustele" (lk 19). Küllap ma isiklikult olen juba tsipa vana selliseks imestamiseks, miska saan pigem pahaseks kui mõni ealt täiskasvanu tuleb tõsimeeli järjekordse ideekavandiga, kuidas taas kord keskkonna arvelt majandust kasvatada (tselluloositehas ja Rail Baltic on siin kohalikeks musternäideteks).
Halb konservatiivsus on antikonservatiivsus
Tõsi, nii on tehtud tööstusrevolutsioonist saati, aga selle traditsiooni jätkamine tähendaks halvima võtmist konservatiivsuselt, nimelt nürimeelset käitumisinertust, ühe haige vea tegemise jätkamist selle põhjendusega, et sedaviisi on tehtud juba kakssada aastat tehtud. See on sedavõrd halb konservatiivsus, et mingis mõttes on see pseudo-, või isegi antikonservatiivsus. Eriti kui määratleda konservatiivsust edmundburke'ilikult, tähendab hoiakuna, mille järgi elujõuline ühiskond on partnerlus surnute, elavate ja tulevikus sündivate vahel.
"Küllap ma isiklikult olen juba tsipa vana selliseks imestamiseks, miska saan pigem pahaseks kui mõni ealt täiskasvanu tuleb tõsimeeli järjekordse ideekavandiga, kuidas taas kord keskkonna arvelt majandust kasvatada (tselluloositehas ja Rail Baltic on siin kohalikeks musternäideteks)."
Tööstusühiskond rikub sellist parnerlust seda rohkem, mida kauem vanaviisi jätkab, sest ta ei anna edasi seda, mille ta ise päranduseks sai, vaid jätab tulevastele põlvkondadele tühjad maardlad, kõrbestunud maastiku ja meeletu reostuse. Paavst Franciscus rõhutab, et: "Põlvkondade vaheline solidaarsus ei ole valikuvõimalus, vaid pigem põhilise õigluse küsimus, kuna maailm, mille meie oleme saanud, kuulub ka neile, kes tulevad pärast meid." (lk 133).
Jättes kõrvale autori staatusest tuleva atribuutika ehk ohtrad viited Piiblile ja kiriklikele dokumentidele, võiks paavst olla mutatis mutandis üks neist rohkem kui 15 000 teadlasest, kes mullu sügisel ajakirjas BioScience avaldasid hoiatuse, et kui inimkond kurssi ei muuda, terendab katastroof. Põhjuseks liikide elupaikade kadu ja metsade häving, reostamine ja põhjavee saastumine, kliimasoojenemine, ookeanides laienevad surnud alad, kontrollimatu inimkonna kasv ja muu selline.
Kuna tegu on ringkirjaga, mis on mõeldud võimalikult laiadele hulkadele, siis korratakse seal üle mitmed aabitsatarkused, mis on küll üsna lihtsalt mõistetavad, aga paraku üsna raskelt rakendatavad.
"Keskkond on üks neist kaupadest, mida turu mehhanismid ei suuda piisavalt kaitsta ja edendada," (lk 156) ütleb ta ja rõhutab rahvusvahelise dialoogi vajalikkust tulemuslikuks keskkonnakaitseks.
Paavst ja Mikita
"Pikas perspektiivis lükkab majanduslik ja tehnoloogiline liit kõrvale kõik, mis ei seondu vahetult nendevaheliste huvidega. Parimal juhul võib selle tulemusena oodata pealiskaudset retoorikat, kordineerimatut heategevust või pealiskaudselt väljendatud muret keskkonna pärast, samas kui sisuliste muutuste nimel tegutsevaid ühiskondlikke rühmitusi vaadatakse kui romantilistel illusioonidel põhinevat tüütust või takistust, keda tuleks vältida" (lk 50). Kas ei kõla see tuttavalt?
Nagu ka osutus sellele, et sageli võivad "just üksikisikud ja kohalikud rühmitused tegelikult midagi muuta. Nad suudavad ilmutada tugevamat vastutus- ja kogukonnatunnet, loomingulist vaimu ja sügavat armastust oma maa vastu ning näitavad valmisolekut kaaslasi kaitsta. Samuti paneb neid muretsema see, mida nad lõpuks oma lastele ja lastelastele maha jätavad. Sellised väärtused on eriti sügavalt juurdunud põlisrahvaste juures" (lk 148). Selliste lokaalset laadi lojaalsussuhete olulisust keskkonnakaitses on rõhutanud ka Briti konservatiiv Roger Scruton ning nooremast keskeast vanem lugeja ehk mäletab isiklikultki põlisrahvusliku ja keskkonnakaitselise aktiivsuse lahutamatut ühtepõimitust kaheksakümnendate lõpul.
"Kui inimkond kurssi ei muuda, terendab katastroof. Põhjuseks liikide elupaikade kadu ja metsade häving, reostamine ja põhjavee saastumine, kliimasoojenemine, ookeanides laienevad surnud alad, kontrollimatu inimkonna kasv ja muu selline."
Aasta eest ütles seda ringkirja tutvustav Jaan Kaplinski, et tema "jaoks räägib paavst siin üsna sama, mida meil näiteks Valdur Mikita oma "Läänemeresoomlase viimases karjes". Vatikani entsüklikas on koos katoliiklik teoloogia, ökoloogia ja inimkonna muistne elutarkus, millega meie uue aja ideoloogia on rängas vastuolus. Me oleme juba mitu põlve masinavärgi teenrid, mis muutub vähehaaval aina totalitaarsemaks." ("Paavst Franciscuse öko-entsüklika – religioonil ja teadusel on meile sama sõnum", Sirp 2. VI. 2017)
Ökoloogide kaitsepühak
Novembris 2016 Paavstliku Teaduste Akadeemia koosolekul ütles Franciscus teadlastega kohtudes veel: "Inimesed kaasaja maailmas on kasvanud mõeldes, et me oleme looduse omanikud ja isandad, kel on voli seda laastada, hoolimata tema varjatud võimalustest ja evolutsiooni seadustest, otsekui oleks loodus inertne aine; selkombel kahaneb tõsiselt ka biodiversiteet. On tarvis ökoloogilist pöördumist (konversiooni), kus inimesed mõistaksid oma vastutust kõige loodu ja tema ressursside ees, vajadust saavutada sotsiaalne õiglus ja saada üle süsteemist, mis toodab viletsust, võrdsusetust ja hüljatust."
Ringkirja kolmanda peatüki pealkiri on "Ökoloogilise kriisi inimlikud juured". Siin võib näha dialoogi Lynn White juuniori artikliga "Meie ökoloogilise kriisi ajaloolised juured", selle ajakirjas Science aastal 1967 ilmunud artikliga(e.k. 2008, kogumikus Keskkonnaeetika võtmetekste), mille lõpus White tegi ettepaneku kuulutada Franciscus ökoloogide kaitsepühakuks. Nii on ka läinud.
"Poliitika ja äri on aga olnud aeglased reageerima meie maailma ees seisvatele kiireloomulistele probleemidele. Ehkki tööstusrevolutsiooni järgset maailma võidakse mäletada küll mäletada kui üht vastutustundetumat, on siiski põhjust loota, et 21. sajandi koidiku inimkonda meenutatakse sellisena, kes soostus oma raskeid ülesandeid ise kandma." (lk 139)
Jah, paavst kõneleb lootusest.
### Response:
Mihkel Kunnus: ole kiidetud, paavst Franciscus! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Populaarne 1990ndate muusikasaade "Aeg peatub" Taavi Libe juhtimisel kell 14.05.
"Owe Peterselli show" hea muusika ja rõõmsate külalistega kell 16.05.
Eriti heatujuline maailmamuusikasaade "Rahvasteball" Ando Kivibergi juhtimisel kell 19.05.
Alates 22. juunist on kell 23-02 eetris uus kolmetunnine otsesaade "Suveöö", kus hakkab juhtuma nii mõndagi.
Klipi autor on Rauno Viltrop. | Lõbus video: Vikerraadio tuhiseb reedesse lendaval vaibal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Populaarne 1990ndate muusikasaade "Aeg peatub" Taavi Libe juhtimisel kell 14.05.
"Owe Peterselli show" hea muusika ja rõõmsate külalistega kell 16.05.
Eriti heatujuline maailmamuusikasaade "Rahvasteball" Ando Kivibergi juhtimisel kell 19.05.
Alates 22. juunist on kell 23-02 eetris uus kolmetunnine otsesaade "Suveöö", kus hakkab juhtuma nii mõndagi.
Klipi autor on Rauno Viltrop.
### Response:
Lõbus video: Vikerraadio tuhiseb reedesse lendaval vaibal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Asja mõte oli kolmeminutiloengu formaadis anda ülevaade iga riigi jalgpalliajaloost ja sellest, kuidas jalgpall suhestub ühiskonnaga," selgitas Indrek Schwede. "Jalgpallist kui ühiskondlikust nähtusest on saanud teadusharu, mida uuritakse maailma ülikoolides. Kirjutatakse doktoritöid. Juba paarkümmend aastat ilmub akadeemiline ajakiri Soccer & Society. Jalgpalli käsitlevaid teaduslikke artikleid ilmub ka teistes akadeemilistes ajakirjades. Klippide tegemisel toetusingi peamiselt neile artiklitele ja ajalooraamatutele."
Schwede rõhutas, et klippides ei esita ta isiklikke seisukohti, vaid vahendab teiste jalgpalliuurijate poolt avaldatut. Muidugi on paratamatu, et suuremate riikide kohta on materjali rohkem, kuid aina enam ilmub põnevaid uurimusi ka väiksemate ja meie jaoks kaugete rahvaste jalgpalli kohta.
"Jalgpall on väga paljudes paikades üle maailma läbi põimunud poliitika, majanduse, kultuuri ja inimeste igapäevaeluga," rääkis Schwede. "Eestlastele, kelle jalgpallikultuur on läbi elanud poole sajandi pikkuse katkestuse, võib tunduda uskumatu, kui ulatuslikult jalgpall mõjutab ühiskonna tegemisi."
ERR-i jalgpallistuudio näitab 30 riigi ajalooklippi. Kuna kõikide mängude eel stuudiot pole, pidi kaks riiki välja jääma ning nendeks on Tuneesia ja Panama. Otse-eetris on ajalooklippide lühemad variandid. Täispikad versioonid kõigist seni eetris olnud kolmeminutiloengutest on järelvaadatavad siit. | Schwede ajalooklipid toetuvad akadeemilistele materjalidele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Asja mõte oli kolmeminutiloengu formaadis anda ülevaade iga riigi jalgpalliajaloost ja sellest, kuidas jalgpall suhestub ühiskonnaga," selgitas Indrek Schwede. "Jalgpallist kui ühiskondlikust nähtusest on saanud teadusharu, mida uuritakse maailma ülikoolides. Kirjutatakse doktoritöid. Juba paarkümmend aastat ilmub akadeemiline ajakiri Soccer & Society. Jalgpalli käsitlevaid teaduslikke artikleid ilmub ka teistes akadeemilistes ajakirjades. Klippide tegemisel toetusingi peamiselt neile artiklitele ja ajalooraamatutele."
Schwede rõhutas, et klippides ei esita ta isiklikke seisukohti, vaid vahendab teiste jalgpalliuurijate poolt avaldatut. Muidugi on paratamatu, et suuremate riikide kohta on materjali rohkem, kuid aina enam ilmub põnevaid uurimusi ka väiksemate ja meie jaoks kaugete rahvaste jalgpalli kohta.
"Jalgpall on väga paljudes paikades üle maailma läbi põimunud poliitika, majanduse, kultuuri ja inimeste igapäevaeluga," rääkis Schwede. "Eestlastele, kelle jalgpallikultuur on läbi elanud poole sajandi pikkuse katkestuse, võib tunduda uskumatu, kui ulatuslikult jalgpall mõjutab ühiskonna tegemisi."
ERR-i jalgpallistuudio näitab 30 riigi ajalooklippi. Kuna kõikide mängude eel stuudiot pole, pidi kaks riiki välja jääma ning nendeks on Tuneesia ja Panama. Otse-eetris on ajalooklippide lühemad variandid. Täispikad versioonid kõigist seni eetris olnud kolmeminutiloengutest on järelvaadatavad siit.
### Response:
Schwede ajalooklipid toetuvad akadeemilistele materjalidele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mai keskel tegi sihtasutus Uue Kunsti Muuseum linnavolikogule ja linnavalitsusele ettepaneku täiendada Pärnu selle aasta lisaeelarvet nii, et linn ostab eraomanikult poole miljoni euro eest muuseumi kasutuses olevad Esplanaadi 10 ruumid.
Ettepanekut asusid toetama volikogu liikmed Kalev Kaljuste ja Toomas Kivimägi, kes rõhutasid, et hooneosa ostetaks linnale, mitte sihtasutusele. Võimuliit leidis, et uue kunsti muuseumi eestvedaja Mark Soosaare ettevõtmistele kaasa aitamiseks peaks olema rahaline piir. Esplanaadi 10 hoone on halvas tehnilises seisukorras ja pärast ruumide ostmist tuleks neid remontima hakata.
2017. aasta lõpus sõlmisid valimisliit Pärnu Ühendab, Keskerakond ning Isamaa ja Res Publica Liit koalitsioonilepingu, milles lubatakse toetada Läänemere kunstisadama väljaarendamist. Pärnu eelarvestrateegias on selleks reserveeritud 300 000 eurot.
"Kõik arengudokumendid on seni suunatud Läänemere kunstisadama toetamisele, aga kui muuseumi jaoks on olulisem Esplanaadi 10, oleme valmis kasutama sama rahasummat Uue Kunsti Muuseumi ruumiprobleemide lahendamiseks," ütles koalitsiooninõukogu esimees ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.
Kosenkraniuse sõnul tuleks Uue Kunsti Muuseumil otsustada, mida ta on suuteline 300 000 euro eest tegema, mitte üritada saada nii ruumide ostmiseks kui kunstisadama ehitamiseks summasid, millest asjade lõpuni viimiseks ei piisa. Pärnu kunstielu elavdamiseks on linnal kavas ehitada kesklinna kunstihoone, mida kasutaksid kõik näituste korraldajad. | Pärnu linn ei osta Uue Kunsti Muuseumi ruume | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mai keskel tegi sihtasutus Uue Kunsti Muuseum linnavolikogule ja linnavalitsusele ettepaneku täiendada Pärnu selle aasta lisaeelarvet nii, et linn ostab eraomanikult poole miljoni euro eest muuseumi kasutuses olevad Esplanaadi 10 ruumid.
Ettepanekut asusid toetama volikogu liikmed Kalev Kaljuste ja Toomas Kivimägi, kes rõhutasid, et hooneosa ostetaks linnale, mitte sihtasutusele. Võimuliit leidis, et uue kunsti muuseumi eestvedaja Mark Soosaare ettevõtmistele kaasa aitamiseks peaks olema rahaline piir. Esplanaadi 10 hoone on halvas tehnilises seisukorras ja pärast ruumide ostmist tuleks neid remontima hakata.
2017. aasta lõpus sõlmisid valimisliit Pärnu Ühendab, Keskerakond ning Isamaa ja Res Publica Liit koalitsioonilepingu, milles lubatakse toetada Läänemere kunstisadama väljaarendamist. Pärnu eelarvestrateegias on selleks reserveeritud 300 000 eurot.
"Kõik arengudokumendid on seni suunatud Läänemere kunstisadama toetamisele, aga kui muuseumi jaoks on olulisem Esplanaadi 10, oleme valmis kasutama sama rahasummat Uue Kunsti Muuseumi ruumiprobleemide lahendamiseks," ütles koalitsiooninõukogu esimees ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.
Kosenkraniuse sõnul tuleks Uue Kunsti Muuseumil otsustada, mida ta on suuteline 300 000 euro eest tegema, mitte üritada saada nii ruumide ostmiseks kui kunstisadama ehitamiseks summasid, millest asjade lõpuni viimiseks ei piisa. Pärnu kunstielu elavdamiseks on linnal kavas ehitada kesklinna kunstihoone, mida kasutaksid kõik näituste korraldajad.
### Response:
Pärnu linn ei osta Uue Kunsti Muuseumi ruume |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuring näitas ka, et illegaalse alkoholi tarbimine on jäänud samale tasemele, kuid kasvanud on nende inimeste hulk, kes tarbivad salasigarette vahetevahel.
Maksu- ja tolliameti (MTA) teabeosakonna juhataja Janek Leisi sõnul on positiivne, et kasvanud on palgasaajate osakaal, kes ei poolda ümbrikupalka. Võrreldes eelmise uuringuga kasvas mittepooldajate osakaal 62 protsendilt 70 protsendini.
"Uuring toetab ameti kontrollitegevusel põhinevat hinnangut, et täielikult ebaseaduslikku töötasu saavate inimeste hulk jätkuvalt väheneb, kuid osalist ümbrikupalka saavate inimeste hulk on kasvanud," ütles Leis.
Tulemused näitavad, et surve ümbrikupalkade maksmiseks on tulnud eeskätt tööandjatelt, mida võib tõlgendada tugeva palgasurvega.
"Kuigi rohkem on neid inimesi, kes saavad osaliselt ümbrikupalka, on siiski positiivne see, et illegaalselt saadud summad on jäänud väiksemaks. Seega ümbrikupalka makstakse väiksemates summades ja suurema osa tulust teenivad inimesed ausalt," lisas Leis.
Illegaalseid alkohoolseid jooke tarbis uuringu järgi teadlikult viis protsenti elanikest. Sellele eelnenud, 2016. aastal tarbis salaalkoholi teadlikult kolm protsenti alkoholitarbijatest. "Salaalkoholi tarbimine on jätkuvalt pigem ebapopulaarne, kuid näeme siiski ohtusid Lätist ostetud alkoholi edasimüümises. Samas ei ole MTA kontrollid toitlustus- ja meelelahutuskohtades seni märkimisväärseid koguseid Läti alkoholi tuvastanud," lausus Leis.
Teadlikult ostis 2016. aastal salasigarette 16 protsenti suitsetajatest ja 2017. aastal 26 protsenti suitsetajatest. Janek Leisi sõnul illegaalsete ja legaalsete sigarettide hinnaerinevus samas vähenes, millest võib järeldada, et kuigi salasigarettide eelistamine on kasvanud, on nende kättesaadavus muutunud halvemaks. "Üheks põhjuseks on siin kindlasti ka MTA edukas kontrollitegevus ning tänu läbivalgustusseadmete lisandumisele kasvanud avastamise võimekus," lisas Leis.
Varimajanduse uuring tugineb 2017. aasta lõpus täiskasvanud elanikkonna seas toimunud küsitluste tulemustele, millele vastas 1074 inimest vanuses 18-74 eluaastat. EKI on illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimise ning ümbrikupalkade maksmise uuringuid teinud alates 1998. aastast. | Konjunktuuriinstituudi uuring: ümbrikupalkade osakaal on kasvanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuring näitas ka, et illegaalse alkoholi tarbimine on jäänud samale tasemele, kuid kasvanud on nende inimeste hulk, kes tarbivad salasigarette vahetevahel.
Maksu- ja tolliameti (MTA) teabeosakonna juhataja Janek Leisi sõnul on positiivne, et kasvanud on palgasaajate osakaal, kes ei poolda ümbrikupalka. Võrreldes eelmise uuringuga kasvas mittepooldajate osakaal 62 protsendilt 70 protsendini.
"Uuring toetab ameti kontrollitegevusel põhinevat hinnangut, et täielikult ebaseaduslikku töötasu saavate inimeste hulk jätkuvalt väheneb, kuid osalist ümbrikupalka saavate inimeste hulk on kasvanud," ütles Leis.
Tulemused näitavad, et surve ümbrikupalkade maksmiseks on tulnud eeskätt tööandjatelt, mida võib tõlgendada tugeva palgasurvega.
"Kuigi rohkem on neid inimesi, kes saavad osaliselt ümbrikupalka, on siiski positiivne see, et illegaalselt saadud summad on jäänud väiksemaks. Seega ümbrikupalka makstakse väiksemates summades ja suurema osa tulust teenivad inimesed ausalt," lisas Leis.
Illegaalseid alkohoolseid jooke tarbis uuringu järgi teadlikult viis protsenti elanikest. Sellele eelnenud, 2016. aastal tarbis salaalkoholi teadlikult kolm protsenti alkoholitarbijatest. "Salaalkoholi tarbimine on jätkuvalt pigem ebapopulaarne, kuid näeme siiski ohtusid Lätist ostetud alkoholi edasimüümises. Samas ei ole MTA kontrollid toitlustus- ja meelelahutuskohtades seni märkimisväärseid koguseid Läti alkoholi tuvastanud," lausus Leis.
Teadlikult ostis 2016. aastal salasigarette 16 protsenti suitsetajatest ja 2017. aastal 26 protsenti suitsetajatest. Janek Leisi sõnul illegaalsete ja legaalsete sigarettide hinnaerinevus samas vähenes, millest võib järeldada, et kuigi salasigarettide eelistamine on kasvanud, on nende kättesaadavus muutunud halvemaks. "Üheks põhjuseks on siin kindlasti ka MTA edukas kontrollitegevus ning tänu läbivalgustusseadmete lisandumisele kasvanud avastamise võimekus," lisas Leis.
Varimajanduse uuring tugineb 2017. aasta lõpus täiskasvanud elanikkonna seas toimunud küsitluste tulemustele, millele vastas 1074 inimest vanuses 18-74 eluaastat. EKI on illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimise ning ümbrikupalkade maksmise uuringuid teinud alates 1998. aastast.
### Response:
Konjunktuuriinstituudi uuring: ümbrikupalkade osakaal on kasvanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikohus võttis neljapäeval arutusele Märt Ringmaa (80) hagi AS Eesti Meedia vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
Ringmaa ei ole rahul, et 2006. aasta 28. septembril avaldas Pärnu Postimees artikli "Märt Ringmaa hingel on seitse inimelu", milles kirjutati, et Ringmaa kontos on seitse hukkunut ja kuus vigastatut.
Ringmaa sõnul saab mõistlik inimene nimetatud väidetest aru, et ta on süüdi seitsme inimese tapmises ja kuue inimese vigastamises, samas ei ole teda Harju maakohtu 23. septembri 2009 kohtuotsusega süüdi tunnistatud teise isiku tapmise või talle kehavigastuse tekitamise eest.
Seetõttu on Ringmaa hinnangul ebaõiged ajalehes esitatud väited selle kohta justkui ta oleks kedagi tapnud või kellelegi kehavigastusi tekitanud.
Ringmaa tahab, et kohus käsiks Eesti Meediat avaldama kahe nädala jooksul kohtulahendi jõustumisest avaldatud andmetega samal viisil ja samas kohas Pärnu Postimehe veebis ja paberlehel teade, milles 2006. aastal esitatud väited ümber lükatakse.
Mullu suvel leidis Tartu maakohus, et Ringmaa hagiavaldus ei ole põhjendatud ja Eesti Meedia ei ole ebaõigeid faktiväiteid avaldanud. Kohus tõdes, et artiklist nähtus, et kogu süüdistuse kontrollimine kohtumenetluses seisab alles ees ja kõigi nende kuritegude eest (kokku) võib kohus süüdimõistmise korral määrata Ringmaale kuni eluaegse vanglakaristuse.
Kohus märkis ka, et vaidlusaluses artiklis avaldati andmeid, mille teadasaamise vastu oli avalikkuse huvi õigustatud.
Eesti Meedia on selgitanud, et 10 aasta taguse artikli avaldamisel kasutati selle allikatena kaitsepolitsei komissari ja riigiprokuröri poolt pressikonverentsil avaldatut, kusjuures nimetatud ametiisikud tuginesid andmeid esitades kohtusse saadetud süüdistusaktile.
Tartu ringkonnakohus jättis tänavu 12. jaanuari otsusega maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kolmest kohtunikust koosnev kolleegium nõustus maakohtu põhjendustega.
Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et artiklis ei ole AS Eesti Meedia ebaõigeid faktiväiteid avaldanud, kuna artiklis on selgelt esile toodud, et avaldatud andmed põhinevad Ringmaale esitatud süüdistusest, süüdistusakt saadeti kohtusse ja asja kohtulik arutamine seisab alles ees.
"Seega on põhjendamatu Ringmaa etteheide, nagu oleks Eesti Meedia rikkunud süütuse presumptsiooni ja käsitlenud teda artiklis süüdiolevana enne kohtuotsuse tegemist," leidis ringkonnakohus.
Ringmaa sellega nõus ei ole ning vaidlustas kohtuotsuse riigkohtus.
Alates 2005. aasta sügisest vanglas viibiva Ringmaa 15-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta veebruaris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele.
Vandeadvokaat Urmas Simon taotles riigikohtult Ringmaa õigeksmõistmist kahe lõhkemata jäänud pommi süüdistuses ning talle pensioni väljapetmise eest leebema karistuse määramist.
2009. aasta detsembri lõpus teatas toonane juhtiv riigiprokurör Margus Kurm, et ta loobub Ringmaa süüasjas Tallinna ringkonnakohtus langetatud kohtuotsuse vaidlustamisest.
Kurm taotles ringkonnakohtus edutult Ringmaa süüdimõistmist kõikides plahvatuse episoodides alates 2003. aastast ning talle rangeima võimaliku ehk eluaegse vangistuse mõistmist.
2009. aasta märtsis karistas Harju maakohus Ringmaad kahe lõhkekeha paigaldamise ning kelmuse eest 15-aastase vangistusega. Kohus mõistis Ringmaalt välja riigi tsiviilhagi 20 255 krooni, sundraha 10 875 krooni ja advokaadile 10 000 krooni. Maakohus ei rahuldanud Ringmaa vastu esitatud tsiviilhagisid summas 6 661 382 krooni.
Kohus mõistis Ringmaa süüdi Tallinnas Lasnamäel Punane tänav 15 taarakioski juurde pommi panemises 2001. aasta 11. aprillil ning Pae tänav 23 2003. aasta 19. novembri öösel pommi panemises. Mõlemad pommid avastati ning need ei plahvatanud.
Ühtlasi mõistis kohus Ringmaa süüdi pensioniametile võltsitud tööraamatu esitamises, mille alusel maksis amet talle 2001. aasta maist 2005. aasta novembrini alusetult 20 255 krooni pensionit.
Ringmaa väidetav süü jäi tõendamata
Maakohus mõistis Ringmaa süü tõendamatuse tõttu õigeks 1994. aasta 5. detsembril Harjumaal Kuusalu vallas Kiiu külas plahvatuse korraldamises, 1998. aasta 18. detsembril Tallinnas Pae 48 trepikojas toimunud plahvatuses, milles hukkus Nina (46) ja tema kaheaastane lapselaps ning vigastada sai veel kaks inimest.
Kohus mõistis Ringmaa õigeks 2000. aasta 22. septembri öösel Tallinnas Sõpruse puiesteel Hansapanga rahaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2001. aasta 4. jaanuaril Vikerlase 23 maja juures pangaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2003. aasta 11. mai varahommikul Pae 23a elumajas toimunud plahvatuses, milles hukkus Valentina (56) ning üks inimene sai kergelt vigastada.
Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2004. aasta 17. mai öösel Pae 23a majas toimunud plahvatuses ning 2004. aasta 3. septembri hommikul Pae 68/78 kõrval asuvas telefonikabiinis toimunud plahvatuses, milles hukkusid 55-aastane mees ja 54-aastane naine. Kohus mõistis Ringmaa õigeks ka 2005. aasta 6. aprilli hommikul Punane 17a maja juures asunud taarakioski taga toimunud plahvatuses, milles sai vigastada 64-aastane mees.
Kohus ei pidanud Ringmaa süüd tõendatuks ka 2005. aasta 9. septembri hommikul Pae 56 maja ühe rõdu all toimunud plahvatuses, milles hukkus 66-aastane mees ja vigastada sai üks laps. Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2005. aasta 3. novembri hommikul Pae 19 maja juures toimunud plahvatuses, milles hukkus 27-aastane mees.
Kaitsepolitsei võttis Ringmaa kuritegudes kahtlustatuna kinni 2005. aasta 11. novembril ning alates sellest ajast viibib ta vanglas. Pärast Ringmaa kinnipidamist lõppesid ka plahvatused.
Ringmaa on enda seotust plahvatustega kategooriliselt eitanud. | Ringmaa kaebust tema süüasja kungisele meediakajastusele vaeb riigikohus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikohus võttis neljapäeval arutusele Märt Ringmaa (80) hagi AS Eesti Meedia vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
Ringmaa ei ole rahul, et 2006. aasta 28. septembril avaldas Pärnu Postimees artikli "Märt Ringmaa hingel on seitse inimelu", milles kirjutati, et Ringmaa kontos on seitse hukkunut ja kuus vigastatut.
Ringmaa sõnul saab mõistlik inimene nimetatud väidetest aru, et ta on süüdi seitsme inimese tapmises ja kuue inimese vigastamises, samas ei ole teda Harju maakohtu 23. septembri 2009 kohtuotsusega süüdi tunnistatud teise isiku tapmise või talle kehavigastuse tekitamise eest.
Seetõttu on Ringmaa hinnangul ebaõiged ajalehes esitatud väited selle kohta justkui ta oleks kedagi tapnud või kellelegi kehavigastusi tekitanud.
Ringmaa tahab, et kohus käsiks Eesti Meediat avaldama kahe nädala jooksul kohtulahendi jõustumisest avaldatud andmetega samal viisil ja samas kohas Pärnu Postimehe veebis ja paberlehel teade, milles 2006. aastal esitatud väited ümber lükatakse.
Mullu suvel leidis Tartu maakohus, et Ringmaa hagiavaldus ei ole põhjendatud ja Eesti Meedia ei ole ebaõigeid faktiväiteid avaldanud. Kohus tõdes, et artiklist nähtus, et kogu süüdistuse kontrollimine kohtumenetluses seisab alles ees ja kõigi nende kuritegude eest (kokku) võib kohus süüdimõistmise korral määrata Ringmaale kuni eluaegse vanglakaristuse.
Kohus märkis ka, et vaidlusaluses artiklis avaldati andmeid, mille teadasaamise vastu oli avalikkuse huvi õigustatud.
Eesti Meedia on selgitanud, et 10 aasta taguse artikli avaldamisel kasutati selle allikatena kaitsepolitsei komissari ja riigiprokuröri poolt pressikonverentsil avaldatut, kusjuures nimetatud ametiisikud tuginesid andmeid esitades kohtusse saadetud süüdistusaktile.
Tartu ringkonnakohus jättis tänavu 12. jaanuari otsusega maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kolmest kohtunikust koosnev kolleegium nõustus maakohtu põhjendustega.
Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et artiklis ei ole AS Eesti Meedia ebaõigeid faktiväiteid avaldanud, kuna artiklis on selgelt esile toodud, et avaldatud andmed põhinevad Ringmaale esitatud süüdistusest, süüdistusakt saadeti kohtusse ja asja kohtulik arutamine seisab alles ees.
"Seega on põhjendamatu Ringmaa etteheide, nagu oleks Eesti Meedia rikkunud süütuse presumptsiooni ja käsitlenud teda artiklis süüdiolevana enne kohtuotsuse tegemist," leidis ringkonnakohus.
Ringmaa sellega nõus ei ole ning vaidlustas kohtuotsuse riigkohtus.
Alates 2005. aasta sügisest vanglas viibiva Ringmaa 15-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta veebruaris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele.
Vandeadvokaat Urmas Simon taotles riigikohtult Ringmaa õigeksmõistmist kahe lõhkemata jäänud pommi süüdistuses ning talle pensioni väljapetmise eest leebema karistuse määramist.
2009. aasta detsembri lõpus teatas toonane juhtiv riigiprokurör Margus Kurm, et ta loobub Ringmaa süüasjas Tallinna ringkonnakohtus langetatud kohtuotsuse vaidlustamisest.
Kurm taotles ringkonnakohtus edutult Ringmaa süüdimõistmist kõikides plahvatuse episoodides alates 2003. aastast ning talle rangeima võimaliku ehk eluaegse vangistuse mõistmist.
2009. aasta märtsis karistas Harju maakohus Ringmaad kahe lõhkekeha paigaldamise ning kelmuse eest 15-aastase vangistusega. Kohus mõistis Ringmaalt välja riigi tsiviilhagi 20 255 krooni, sundraha 10 875 krooni ja advokaadile 10 000 krooni. Maakohus ei rahuldanud Ringmaa vastu esitatud tsiviilhagisid summas 6 661 382 krooni.
Kohus mõistis Ringmaa süüdi Tallinnas Lasnamäel Punane tänav 15 taarakioski juurde pommi panemises 2001. aasta 11. aprillil ning Pae tänav 23 2003. aasta 19. novembri öösel pommi panemises. Mõlemad pommid avastati ning need ei plahvatanud.
Ühtlasi mõistis kohus Ringmaa süüdi pensioniametile võltsitud tööraamatu esitamises, mille alusel maksis amet talle 2001. aasta maist 2005. aasta novembrini alusetult 20 255 krooni pensionit.
Ringmaa väidetav süü jäi tõendamata
Maakohus mõistis Ringmaa süü tõendamatuse tõttu õigeks 1994. aasta 5. detsembril Harjumaal Kuusalu vallas Kiiu külas plahvatuse korraldamises, 1998. aasta 18. detsembril Tallinnas Pae 48 trepikojas toimunud plahvatuses, milles hukkus Nina (46) ja tema kaheaastane lapselaps ning vigastada sai veel kaks inimest.
Kohus mõistis Ringmaa õigeks 2000. aasta 22. septembri öösel Tallinnas Sõpruse puiesteel Hansapanga rahaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2001. aasta 4. jaanuaril Vikerlase 23 maja juures pangaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2003. aasta 11. mai varahommikul Pae 23a elumajas toimunud plahvatuses, milles hukkus Valentina (56) ning üks inimene sai kergelt vigastada.
Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2004. aasta 17. mai öösel Pae 23a majas toimunud plahvatuses ning 2004. aasta 3. septembri hommikul Pae 68/78 kõrval asuvas telefonikabiinis toimunud plahvatuses, milles hukkusid 55-aastane mees ja 54-aastane naine. Kohus mõistis Ringmaa õigeks ka 2005. aasta 6. aprilli hommikul Punane 17a maja juures asunud taarakioski taga toimunud plahvatuses, milles sai vigastada 64-aastane mees.
Kohus ei pidanud Ringmaa süüd tõendatuks ka 2005. aasta 9. septembri hommikul Pae 56 maja ühe rõdu all toimunud plahvatuses, milles hukkus 66-aastane mees ja vigastada sai üks laps. Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2005. aasta 3. novembri hommikul Pae 19 maja juures toimunud plahvatuses, milles hukkus 27-aastane mees.
Kaitsepolitsei võttis Ringmaa kuritegudes kahtlustatuna kinni 2005. aasta 11. novembril ning alates sellest ajast viibib ta vanglas. Pärast Ringmaa kinnipidamist lõppesid ka plahvatused.
Ringmaa on enda seotust plahvatustega kategooriliselt eitanud.
### Response:
Ringmaa kaebust tema süüasja kungisele meediakajastusele vaeb riigikohus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alustuseks üks mõttemäng. Kui Eesti200 oleks juba partei ja koalitsioonis, siis mida ütleksite valitsuse istungil, kus tuleb otsustada, mida teha Emajõe-äärde kavandatava puidurafineerimistehase eriplaneeringu algatamisega – kas sellega edasi minna ja edasi uurida või kuulutada kõik lõppenuks?
Kas Eestil on ka tulevikus tööstust vaja? Jah, on küll. Mina ei ole paadis, kus arvatakse, et oma majandust saame arendada ainult metsas elades ja arvutiga töötades. Teiseks, kas Tartu äärelinnas võiks olla tselluloositehas? Siin jään pigem Tartu inimeste poolele, et see koht ei ole kõige paremini valitud.
Kui täna räägitakse mingi tehase võimalikust tulekust, siis kohalik kogukond ei näe, miks see võiks olla neile pikaajaliselt kasulik. Töökohad, jah. Ent seadusandlus ei motiveeri kohalikke kogukondi läbi rääkima otse ettevõtjatega, et sinna investeeritaks. Ettevõtte lõplikust tulust sinna väga palju ei laeku. Nii ei ole meil praegu võimalik pidada mõistlikku diskussiooni, et ettevõtjad lähevad kogukonna juurde: me tahame teie juurde teha tehase, mis võibolla kaks päeva ka haiseb, kas olete seda valmis kannatama, kui meie ehitame teile uue kooli, lasteaia, finantseerime neid järgmised kümme aastat.
Kui selline diskussioon tekiks, oleks ka avalikkuse reaktsioon hoopis teistsugune.
See on kompromissi otsimine avaliku arvamuse ja ettevõtluse toetamise vahel?
Olen 100 protsenti poolt, et kohalikul kogukonnal peaks olema väga selge kaasamõtlemise ja –ütlemise õigus, mis sinna ehitatakse. Täna nad ei näe, mis neile sellest tagasi tuleb. Tartu-suurusele linnale 200 töökohta ei ole argument. Aga võibolla mõnele teisele piirkonnale oleks. Eriti, kui mingi osa ettevõtte tulumaksust laekuks nende eelarvesse, näiteks.
Kui Eesti200 – toona veel sõpruskonnana – tuli maikuu alguses välja oma manifestiga, siis lubasite: "Vaatame ühiskondlikku reaktsiooni ja selle pealt mitte meie ei otsusta, kas sellest peaks tekkima mingi erakond, vaid inimesed otsustavad, kas selline vajadus on üldse olemas." Mida inimesed tänaseks on otsustanud?
Inimesed ei ole tänaseks mitte midagi otsustanud. Paarist avaliku arvamuse küsitlusest, kuhu ka meid on sisse pandud, saame tugeva avansi, mis näitab, et on teatavaks võetud fakt, et me oleme olemas, on mingi toetus meie ideestikule... Oleme väga luksuslikus olukorras, kus saame rääkida täpselt seda, mida arvame. Sest, meil ei ole ühtegi valijat, keda kardame kaotada. Mis edasi, seda näeb sügisel, oleme veel nii noored, toored ja värsked.
Turu-uuringute AS-i küsitluse järgi arvas juunikuus kolm protsenti valimisealistest kodanikest, et valimistel võiksid nad kindlasti hääletada Eesti200 poolt ja 12 protsenti, et pigem jah. Kokku 15 protsenti. Pole paha?
Pole paha, nagu üks poliitik kunagi ütles. Muidugi võtame seda suure komplimendina.
Võrdselt 21 protsenti vastas, kas kindlasti ei või pigem ei. Kuidas te neid ümber veenate?
Me ei kavatse hakata ühiskonnale pakkuma sõnumeid, mida arvame, et ühiskond võiks oodata. Räägime sellest, mis meie hinnangul on Eestile mõistlik. Kavatseme seda joont jätkata.
Priit Alamäe. Autor: Priit Mürk
Kas jätkate seda joont nii, et vahepeal mittetulundusühinguna registreeritud Eesti200 saab parteiks?
Seda näitab sügis. Keegi meist ei ärka hommikul mõttega: oh, kurat, õudselt tahaks erakonda teha. Või: oi, saaks vaid riigikokku. Eesti demokraatlikus süsteemis on võimalik meie soovitud muutusi täide viia läbi riigikogu, sinna pääsemiseks on vaja teha erakond, aga, kas me erakonna teeme, sõltub ühiskonna reaktsioonist. Kui septembris näeme, et viis protsenti inimestest arvab, et me räägime mõistlikku juttu, siis mis huvi peaks meil olema edasi minna?
Siis te pääsete parlamenti.
Aga see ei ole kellegi eesmärk.
Kui suur teie toetus peaks siis olema? 20 protsenti ning kolmas koht pärast Kesk- ja Reformierakonda?
[Eesti200 üks algataja, Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor] Kristina Kallas ütles väga õigesti: kui seda mängu minna mängima, siis minna võitma.
Seega – härra peaminister?
Ei-ei-ei... (Naerab) Aga kui tahad oma asju ellu viia, peab sul olema piisavalt suur mandaat. Kui näeme, et meie ideedele ja mõtetele on suur toetus, siis... See ei ole meie otsus, vaid Eesti inimeste otsus, kas nad tahavad seda kõike.
Ja toetus peab olema nii suur, mis teoreetiliselt viib teid valitsusse?
Kuidas teistmoodi saakski oma ideid ellu viia?
Opositsioonipingil küll mitte.
Tõsi. Ei saa.
Väga kõrged eesmärgid.
Ei ole mõtet väikesi eesmärke seada.
Meie miinimumeesmärk on, et suudaksime mingitel teemadel diskussiooni nii käima tõmmata, et Eesti inimeste poolt tekiks tugev tellimus ja ootus – ükskõik millisele poliitilisele jõule – meie teemade oma programmi lülitamiseks.
Maksimumeesmärk on, et kui näeme, et meil on nii suur toetus, et võiksime valijalt saada mandaadi oma ideid teoks teha, siis seda me ka kasutame.
Et pidada diskussiooni, on vaja nimesid. Eesti200 nimede väljatulemine on teil aga keeruline ja salapärane tegevus. Miks?
Poliitikahuvi esimesel tasemel kõik me kirume ja arutame mingeid asju saunas, söögilauas või lõkke ääres. Järgmine tase on siis, kui inimene võtab mõtted kokku ja kirjutab arvamusartikli, mida on paljud meist teinud. Aga seda, et tulla oma nimega välja ja öelda, et nüüd hakkame midagi tegema, seda ei taha inimesed väga teha.
Mis iganes põhjustel on tänane ühiskondlik suhtumine niikaugel, et kui keegi defineerib end poliitiliselt aktiivsena, võib lugupeetud ettevõtjast või arstist saada ühe sekundiga räpane poliitik. See on probleem. Inimesed ei taha öelda, et on poliitiliselt aktiivsed, sest saavad kohe musta märgi otsaette.
On ju räägitud nimedest Carri Ginter, Ando Kiviberg, toetajana Margus Linnamäe... On need õiged nimed?
Ando Kiviberg kirjutas hiljuti avalduse, et astuda Eesti200 MTÜ liikmeks. Aga mina ei hakka ühtegi nime enne kommenteerima, kui nad on teinud enda sisemise otsuse tulla välja enda nime ja näoga. Muidu on see lihtsalt arutu spekulatsioon.
Kas te lugesite Postimehest [ettevõtja] Meelis Niinepuu artiklit "Kuidas tugevdada parlamenti?" Tõepoolest, kui suudaksime teha muudatuse, kus inimese poliitiliselt aktiivseks muutumisega ei ole ta sunnitud kriipsu peale tõmbama oma eelnevale karjäärile ja tegelikult ka tulevasele, siis saaksime aktiveerida Eesti ühiskonnas palju rohkem inimesi. Niinepuu ettepanek oli legaliseerida riigikogu praegune töökoormus. Ka mina olen rääkinud parlamendisaadikutega ja nad tunnistavad, et keskmiselt tehaksegi riigikogus aktiivset tööd nädal aega kuus. Teeme siis muudatuse, kus paneme riigikogu tööle samamoodi, nagu töötavad praegu volikogud. On üks nädal kuus, mil tehakse väga aktiivset tööd, see on istungite ja otsustamiste nädal ning kolm nädalat tegelevad nad oma senise tööga. Kirurg saab olla kirurg, ettevõtja olla ettevõtja, dirigent olla dirigent...
Aga kas siis pole ohtu, et riigikogu muutub tõepoolest kummitempliks, kes lihtsalt tembeldab valitsuse algatusi?
Mina arvan just vastupidi. Kui lõikad poliitikasse minnes enda senise karjääri läbi, näiteks kirurgina enam tegutseda ei saa, siis paratamatult tekib sisemine surve saada valitud ka järgmisesse riigikogusse. Nii kaob palju oma arvamusest ja riskijulgusest, kuna tead, mida ei tohi kaotada. Kindlasti on [parlamendis] neid, kes nii ei mõtle, aga kindlasti on neid, kelle põhiline motivatsioon on saada tagasi valitud, sest see garanteerib nende senise elujärje kestmise. Kui need hirmud maha võtame, muutuvad inimesed oma personaalsetes otsustes oluliselt vabamaks. Sest nad teavad: nende kvalifikatsioon säilib, nende karjäär läheb edasi ja kui neid järgmistel valimistel tagasi ei valita, saavad jätkata oma muu eluga.
Konks on selles, et osa riigikogu liikmeid ei olegi peale poliitika mujal karjääri teinud.
Tõsi ta on.
Kui paneksime siia juurde veel lahtiste nimekirjade – riigikokku saavad need, kes saavad valimistel rohkem hääli – põhimõtte, võiks see meie tänast poliitilist diskussiooni oluliselt elavdada.
Põhiküsimus, millele vastata, on: kes ja miks kandideerivad riigikokku.
Teie olete öelnud, et ise ei kandideeri.
Jah, sest ma peaksin kogu oma elu noaga läbi lõikama. Aga kui riigikogu töötaks nädal kuus, siis ma täitsa kaaluksin. Paljud inimesed, oma ala professionaalid, kes on öelnud, et tahaksid panustada – mitte raha pärast, vaid neis on patriotismi vedru ja tahaksid ühiskonnale midagi tagasi anda –, aga nad ei taha hakata professionaalseteks poliitikuteks.
Kas see tähendaks, et riigikogu liikmete kuupalk oleks ka kolm-neli korda väiksem kui tänane ca 3500 eurot?
Absoluutselt, mina toetan seda. Nende töö tuleb kompenseerida, näiteks Eesti keskmise palgaga. Sealt vabaneb terve hulk raha, mida saab kasutada parlamendisaadikute professionaalsete abide palkamiseks, kes aitavad läbi töötada seadusandluse, valmistavad ette taustad. Me ju ootame riigikogu liikmetelt, et nad teeksid õigeid otsuseid, selleks me valimegi nad parlamenti. Nende põhiline väärtus on otsustamises.
Ja kui oleksid avatud nimekirjad, siis see suurendaks isiku rolli ja vähendaks erakondade rolli.
101 liiget võib riigikogusse jääda?
Jah. Kas Eesti parlamendis on 101 või 81 liiget, on kosmeetika. Kes ja miks seal on – sellest tuleb rääkida.
Olite ammu-ammu Isamaaliidu noorteorganisatsiooni Noor-Isamaa aseesimees, te peaksite ju teadma, kui keeruline on erakonda käigus hoida?
Mina astusin Isamaaliitu puhtast idealismist, see oli huvitav võimalus oma aktiivsust rakendada. Väga lahe tunne oli, et saadki ühiskonda mõjutada.
Miks siis möödunud aastal IRL-ist välja astusite?
See ajajärk sai minu jaoks ümber.
Kas sai ümber koos IRL-i eelmise esimehe Margus Tsahkna lahkumisega erakonnast?
Arvan, et see ei ole otseselt seotud.
Paljud ütlevad, et Margus Tsahkna on üks Eesti200 niiditõmbajaid.
Defineerige "niiditõmbaja". Margus on minu vana sõber, tunneme teineteist paarkümmend aastat ja ei ole mingit saladust, et ta on osalenud paljudel meie koosolekutel. Kui aga tahate otsida halle kardinale ja niiditõmbajaid, siis see [Eesti200] on vale koht, kust otsida. Meie punt on täna veel nii väike, et siin ei ole ruumi hallidele kardinalidele. Igal inimesel, kes täna on meiega kaasas, on oma tugev hääl ja me liigume sinna, kuhu enamik meist tahab liikuda.
Priit Alamäe. Autor: Priit Mürk
Aga – no names?
Mis mõttes? Ega me ole varjanud, et Margus [Tsahkna] on meiega väga palju kaasa mõelnud.
Kuivõrd moodustab teie tuumiku sõpruskond, kes enam-vähem ühel ajal õppis Tartu Ülikoolis ja on seotud korporatsiooniga Sakala?
Selle lause esimene pool on väga hea definitsioon. Me olemegi enam-vähem ühel ajal õppinud kõrgkoolides ja sealt on tekkinud tutvuskond, võrgustik, isiklikud sidemed. Sealt me tuleme.
Kuidas Eesti200 oma tegevust rahastab?
Kõik, kes on osalenud, on jõudmööda ise raha alla pannud. Me kulud ei ole ka väga kõrged.
Kui palju te ise olete sellele peale maksnud?
(Naerab) Mina olen olnud üks neist, kes on maksnud kinni meie... vorsti, leiba ja mõnikord pudeli õlut.
Saate ju aru, et samal hetkel, kui Eesti200 muutub erakonnaks, muutub avalikuks ka teie rahastamine?
Absoluutselt. Täiesti loogiline. Me oleme selleks valmis, loomulikult.
Reformierakonna veteran Jürgen Ligi ütles Eesti200 kohta "õletuli" ning lisas, et erakonna loomine on väga suur töö ja see, mida teie olete välja hõiganud, on lugupidamatuseavaldus sellele tõsidusele. Kuidas tundub?
Oleme võtnud väga selge põhimõtte: me ei kritiseeri teisi erakondi ja teisi poliitikuid. Me ei taha sisse minna igapäevasesse poliitkemplusesse.
Kui te erakonnaks muutute ja valimistel osalete, siis pole valikut, sest valimisdebatil küsitakse kindlasti, mida te arvate sellest või teisest parteist.
Ma arvan, et tegelikult meil on valik. On iga poliitilise jõu valik, millest ta räägib, kas ja kuidas ta kritiseerib teisi, palju ta räägib päevapoliitikast versus suurtest asjadest.
Kas te olete nõus EKRE-ga, kes ütleb, et kohtunike pead peavad veerema?
Ma ei kommenteeri praegu ühegi teise erakonna seisukohti. Me ei lähe selle mänguga kaasa, meil on oma teemad.
Kas Eesti vajab justiitsreformi? Selline neutraalne küsimus. Ehk teisisõnu: kas kohtunikud peavad olema valitavad?
(Paus) Sel teemal mul ei ole arvamust. Küll aga on mul tugev arvamus teemal, et kui tahame, et Eesti oleks 20 aasta pärast väga hea majanduskeskkonnaga riik, siis on üks võtmesõna toimiv ja kiire, ka rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteediga kohtusüsteem. Näitlikult: kui täna on kvaliteedimärk Stockholmi Arbitraaž, siis meie eesmärk võiks olla, et kui 10 aasta pärast teevad Soome ja Rootsi ettevõtte mingi diili, lepivad nad kokku, et vaidlused lahendatakse Tallinna Arbitraažis. See näitaks tunnustatud kvaliteeti.
Teiseks, kui tahame rääkida Eestist kui riigist, kus ja mille kaudu on hea äri teha, siis kohtusüsteemi kiirus on väga oluline. Täna oleme Euroopas pigem plusspoolel, aga eesmärk võiks olla, et meie kohtusüsteem oleks Euroopa kõige kiirem. See oleks meeletult tasuv investeering, sest usaldus kohtu kiirusesse ja kvaliteeti kandub edasi kogu riigile.
Reformierakonna uus esimees Kaja Kallas reageeris teie stardimanifestile üleskutsega "Eesti200: tulge meiega, teeme ära!". Teil pole tahtmist imbuda teistesse erakondadesse ja üritada seal ära teha?
Selle ettepaneku eelduseks on arvamine, et meie inimeste ülim eesmärk on riigikogusse kandideerida. Ei. Meie eemärk on tõmmata teemad käima ja juhul, kui saame piisava toetuse, siis tagada, et need teemad ära tehtaks. Kui praegustel erakondadel oleks siiras veendumus, et just need ongi need [vajalikud] teemad Eesti ühiskonnale, oleks nendega juba varem tegeldud.
Priit Alamäe. Autor: Priit Mürk
Kes saab Eesti200 vapinäoks?
Seda on meilt küsitud algusest peale. Mina ei usu, et eestlased on inimesed, kes kangesti tahaksid ühte kõva käega liidrit.
Vaadake [endise peaministri] Andrus Ansipi valimistulemusi, näiteks.
Ajad muutuvad. Mina usun sellesse, et eesmärk pole üks tugev liider, vaid meie keskmine kvaliteet on nii kõrge, et sul on kümme inimest, kes võiksid olla liidrid.
Erakonna esimees saab olla ainult üks inimene.
Jah, aga kui sul kümme inimest, kelles igaühes on see potentsiaal, siis on palju parem olukord, kui sul on üks inimene, kelle ümber üritad koondada teisi, kes tema tuules edasi seilavad.
Kas Eesti200 on need kümme inimest olemas, kelle tuules vähemalt 490 seilata tahaksid?
Seltskonnas, kes on läbi käinud meie erinevatelt aruteludelt ja mõttevahetustelt, on potentsiaalse liidri omadustega inimesi piisavalt.
Võinuks see olla endine välisminister ja Reformierakonna üks presidendikandidaate Marina Kaljurand, kelle te sotsidele kaotasite?
Ei oska kommenteerida väidet sotsidele kaotamisest, sest Marina Kaljurand pole kunagi meie oma olnud.
Aga te tahtsite teda endale saada?
Mina ei ole kordagi Marina Kaljurannaga kohtunud. Olen kindel, et erinevad inimesed on temaga palju rääkinud. Aga, meie eesmärk ei ole otsida ühte käilakuju. Oluline pole mitte üks liider, kuivõrd üks nägemus, mille ümber koondub palju inimesi.
(Küsija on kimbatuses)
See pole ehk väga traditsionaalne mõtlemine, aga see on meie mõtlemine. Kui valid inimese välja ja hakkad tema ümber ehitama erakonda, siis see on kellegi võimule viimise projekt. See ei ole meie point. Meie point on oluliste teemade ülestõmbamine.
Võibolla Marek Helm, maksu- ja tolliameti endine peadirektor ja nüüdne Nortali töötaja Araabia maades, mõjuks Eesti200 käilakujuna väga usaldusväärselt?
Marek on absoluutselt väga tark ja iseseisev inimene, kes teeb ise oma otsuseid. Mina tema eest ei räägi.
Olete ise öelnud, et teie teemad "ei ole sellised positiivsed, toredad hääli toovad asjad, millest oleks inimestega tore rääkida" ja need on "vastikud, pikki arutelusid nõudvad asjad". Aga just inimeste hääli on teil ju vaja?
Te võtate vale eelduse, nagu oleks meie eesmärk hääled.
Ilma häälteta ei pääse parlamenti ega valitsusse.
Praegu on meie jaoks test-periood, kas suudame oma mõtted Eesti ühiskonnale arusaadavaks teha või maha müüa, kuidas iganes öelda. Nagu ütlesin: kui näeme, et meie mõtetel ei ole kandepinda, siis seda ei ole. Ent meie usume, et on. Nüüd siis testime, kas seda usume ainult meie, või veel 20, 30, 50 protsenti Eesti inimestest.
Räägime neist vastikutest asjadest. Teie manifestis on lause, et loodusvarade kasutamine peab olema võimalikult suurt lisandväärtust loov ja keskkonda minimaalselt koormav. Kuidas neid kahte ühitada?
Metsaraie kui nähtus on normaalne. Eestis on mets väga oluline loodusvara ja me ei usu, et metsaraie peaks ära lõpetama. Seda tuleb teha mõistliku raiemahuga, mis tagab metsa vajaliku juurdekasvu ja säilitab looduslikud kooslused.
Küsimus on, mis me metsaga edasi teeme.
Ümarpalk veereb sadamasse ja...
Vaat selle vastu me olemegi tugevalt. Eestis on täna kolm loodusvara: meil on mets, meil on inimeste ajud kui kõige suurem loodusvara ja põlevkivi. Olen siiras uskumuses, et me ei tohiks oma loodusvarasid ümarpalgi moel välja vedada. See käib ka ajude kohta.
Kui räägime, et toome siia mõne järjekordse suurettevõtte tootmise või arenduskeskuse, siis oleme selle ettevõtte väärtusahelas väga all. Oleme neile kulukeskus. Ettevõtte huvi on aga kulusid minimeerida ja kasum viiakse sinna, kus on ettevõtte peakorter, kus on aktsionärid ja kus tehakse otsuseid, kas järgmine tehas ehitatakse Eestisse, Lätti, Brasiiliasse... Meie eesmärk peaks olema, et need otsused tehakse Eestis, kust ei veeta metsa ja ajusid ümarpalgina välja, vaid siin need väärindatakse.
Et meil ei ole vaja Elcoteq'i koostetsehhi, vaid nende peakorterit?
Täna on meil vaja siia ka Elcoteq'i koostetsehhi. Aga ambitsioon võiks olla, et 10-20 aastaga kasvavad Eesti ettevõtetest hargmaised ettevõtted, kelle peakorter asub Eestis, aga kelle heaks töötavad inimesed väga paljudes riikides.
Vägagi nähtavas tulevikus kaob meie tööturult 60-80 tuhat inimest. See on 10 protsenti praegusest töötajaskonnast! Tühi on lootus, et saame samasugust riiki ülal pidada ka 10 aasta pärast ilma, et toome sama palju inimesi sisse võõrtööjõuna või hakkavad Eesti heaks tööle inimesed teistes riikides, toetades meie sotsiaal- ja pensioni-, tervishoiu-, haridussüsteemi ja kõike muud. Eesti ühiskond ei ole valmis, et toome 80 000 inimest kuskilt sisse. Tegelik alternatiiv ongi see, et meie heaks töötavad inimesed teistes riikides.
Priit Alamäe. Autor: Priit Mürk
Tahate lõpetada praeguse "postiindeksi loterii", kus inimese õnn või ebaõnn saada osa ühiskonna jõukusest sõltub sellest, millises Eestimaa nurgas ta elab. Kas Tallinnas-Tartus ja Moostes peaksid kõik teenused olema võrdselt kättesaadavad?
Mida tahab riigilt saada kodanik või ettevõtja? Keegi ei taha, et riik topiks tema ellu liialt oma nina. Aga kõik tahavad, et riik oleks olemas, kui teda vaja on. Universaalteenuseid vajatakse sõltumata sellest, kas laps läheb kooli Värskas või Tallinna kesklinnas või Kuressaares.
Inimesed ei taha teada, kuidas riik toimib. Nemad tahavad oma elu elada. Ja kuna nad maksavad makse, siis tahavad, et ühiskondliku kokkuleppe alusel defineeritud teenused – mille eest sa makse maksadki – oleksid tagatud. Aga kui perre sünnib puudega laps, ei taha sa teada, millistest ustest pead ametnike juurde minema või milliseid tõendeid vajad, sul on elus niigi muresid. Sa ei taha teada, kuidas riik toimib. Ka ettevõtjad ei taha.
Me tahame personaliseeritud teenindust. Et kui läheme ühest uksest sisse või ühele netiaadressile, siis edasi meie eest hoolitsetakse. Riigil on inimeste kohta nii palju andmeid, et ta teab täpselt, millised on meie õigused ja kohustused. Riik ju teab, palju sul lapsi on, miks peab lastetoetuse saamiseks veel avalduse kirjutama? Miks on vaja kirjutada pensionile minekul avaldus? Riik ju teab, et sul on õigus pensioni saada.
Te loete nagu loengut...
Jah, sest me võime olemasolevat teed edasi minna, aga see ei vii meid kaugele, sest on vana ja katki.
Niisiis, automaatsed teenused, mis leiavad su üles, kui neid vaja on või kui sul tekivad õigused neid saada. Ja teine on üks füüsiline uks, kus keegi peab midagi näost-näkku seletama ja aitama, sest kõiki teenuseid siiski elektrooniliselt ei saa või kõik ei ole nende kasutamiseks veel valmis.
Järgmine tase on universaalteenused. Maksud, tööjõuturg, haridus, igasugune sotsiaalhoolekanne, tervishoid. Meil on Eestis 1,3 miljonit elanikku, keskmise suurusega Euroopa linn. Kas me tõesti ei suuda universaalteenuseid professionaalselt üle kogu Eesti ära korraldada? Suudame küll.
Mis tähendaks koolide riigistamist...
Miks te nimetate seda riigistamiseks? Kõige rohkem on kooli käekäigust huvitatud lapsevanemate kogukond, sest nemad on otseselt sellega seotud. Rohkem võiks anda otsustamise võimu ja usaldust sellele kogukonnale. Korraldamise puhul – kas meil peab tõesti olema 79 koolivõrku, üks iga omavalitsuse kohta? Me optimeerime ja korraldame Eesti ühistransporti 20 geograafilises punktis. See ei ole tark. Me räägime ju universaalteenustest, mis peavad olema kõigile ühtemoodi tagatud.
Siiski, kas koolid peaksid olema riigi või omavalitsuste hallata?
Defineerige "haldus". Selleks, et tagada universaalteenused – haridus- ja sotsiaalteenused – ei suuda me endale lubada luksust korraldada neid 79 erinevas süsteemis. Oleme ausad, kompetents hariduse korraldamiseks, et kool pakuks tõesti kvaliteetset haridust, on 5000 elanikuga sootsiumis väiksem kui 100 000 või 400 000 või 1,3 miljoni puhul.
Kas peaks üle minema põhimõttele "üks maakond – üks omavalitsus", mõned suuremad linnad lisaks?
Tänased omavalitsuste piirid on tekkinud... peaaegu suvaliselt. Mingid omavalitsusjuhid võtsid vastu [keskvalitsuse pakutud] porgandi ja panid vallad kokku, mingid jonnisid ning [valdade-linnade] suurused on väga erinevad. Et meie väikeses riigis elu mõistlikult korraldada, ei ole vaja universaalteenuste pakkumist killustada 79 erineva omavalitsuse vahel. 1,3 miljonit inimest ja 45 000 ruutkilometrit, aga meie valitseme seda nagu Saksamaad.
Pooled ametnikud võib koondada, nagu pakuvad riigireformi ettepanekutega esinenud ettevõtjad?
Mulle selline probleemi püstitus ei meeldi. Meil on teatud hulk raha, mida suudame ühiskonnalt kokku koguda ilma, et kõrid lõpuni kinni tõmmatakse. Eesmärk ei saa olla inimeste vallandamine, vaid see, et suudame mõistliku [maksu]koorumusega pakkuda ühiskonnas kokkulepitud teenuseid.
Eesti-vene paralleelühiskondade kokkusulatamiseks toetate Eesti ühtset koolimudelit, kus õpivad koos eesti, vene ja teiste emakeeltega lapsed. Tähendab see ainult eestikeelset kooli?
Ei, miks? Niipalju kui olen uuringuid lugenud, siis vaid 10 protsenti venekeelsest elanikkonnast tahab, et nende lapsed õpiksid ainult vene keeles. Valdav enamus tahab, et õpitaks segakeeles. Sellest pole ju kasu, kui õpid küll eesti keelt, aga teise paralleelühiskonnaga – ja meil on paralleelühiskonnad – ei suhtle. Võid rääkida eesti keelt tasemel B1, aga kui ei tea, kust tuleb [filmist "Viimne reliikvia" pärit] tsitaat "Liivimaa parim ratsutaja", siis tegelikult ei saa sa sellest kultuurist aru. Keeleõppest on olulisem, et lapsed kasvavad samas koolimajas...
Priit Alamäe. Autor: Priit Mürk
Kas me räägime keelekümblusest?
Miks ei võiks samas koolimajas olla klass, kus õpitakse ainult eesti keeles, paralleelklassis 30 protsenti vene keeles, teises paralleelklassis 50 protsenti inglise keeles... Aga need lapsed istuvad samas saalis 1. septembri ja vabariigi aastapäeva aktustel, mängivad koos ühes korv- või jalgpallivõistkonnas, käivad koos kooliekskursioonidel. See pole mõistlik, kui suur osa meie eestlasi ja venelasi puutub omavahel esimest korda tõsisemalt kokku alles kõrgkoolis.
Eesti200 ei taha aktsepteerida seni toiminud poliitilisi vastandumisi. Kesk- ja Reformierakond nagu ka sotsid ja EKRE on ju lepitamatud?
Kõige klassikalisem poliittehnoloogia on vastandumine, kui defineerid end läbi kellelegi vastandumise ja üritad seletada, et kui teie nüüd need teised valite, kukub taevas maa peale. Võibolla on see rumal otsus, aga meie oleme otsustanud, et Eesti200 seda teed ei lähe. Me ei lähe ütlema, et see on loll või too on loll.
Imekena, aga sellist lillelast ei saa enam mängida, kui teist saab erakond.
Aga miks ei saa, äkki saab?
Sest siis küsitakse teilt kui erakonnalt kommentaare ka teiste parteide öeldud mõtetele ja tehtud tegudele.
Seda vastandumise teed on väga kerge minna, aga see on vale tee. Enda tõestamine läbi teiste kritiseerimise on mõneti kõige lihtsam, aga ei vii meid edasi.
Jaanuaris ütlesite intervjuus Äripäevale, et poliitiline maastik Eestis on segi paisatud ja Jumal teab, mis saab järgmistel valimistel. Kas valitsus peaks vahetuma?
Olen suhteliselt kindel, et valitsus tõenäoliselt vahetub isegi siis, kui meie läheme pikale puhkusele. Seda näitavad kõik märgid, kui vaadata tänaseid populaarsusküsitlusi.
Kuidas on poolteist aastat tagasi opositsioonist Stenbocki majja lennanud Keskerakond hakkama saanud?
Absoluutselt kõik Eesti erakonnad, kes on olnud võimu juures viimase 20 aasta jooksul, on teinud Eesti jaoks häid otsuseid, ka Keskerakond. Ma ei lähe sellele liimile, et hakkan neid kritiseerima.
Aga... See pole kellegi süü, vaid paratamatus, et kui oled pikka aega võimu juures, siis tõmbad endale maha palju punaseid jooni, et seda ja toda me põhimõtteliselt ei tee ning lõpuks jääb suhteliselt kitsaks see edasiviiv tee, mida sa ei ole veel punaseks jooninud. Ja kui pead siis tegema koalitsioonivalitsuse, on ühine tee veel kitsam, sest ka teistel on oma punased jooned. Mis kokkuvõttes tähendab, et erakonnad ei taha minna süsteemi päriselt muutma, sest kõik on kuskile punased jooned tõmmanud.
Meil on täna luksus, et meil pole ühtegi punast joont, pole ühtegi teises ajas või teises ruumis antud lubadust, et oleme põhimõtteliselt millegi vastu, aga vahepeal on aeg 20 aasta edasi läinud.
Kas teie olete samasooliste inimeste kooselu seadustamise poolt või vastu?
Religiooni koht on kirikus ja riigi koht ei ole inimese magamistoas.
Eesti keel pakub vastamiseks ohtralt võimalusi... Kas teie olete surmanuhtluse poolt või vastu?
Mina olen surmanuhtluse vastu.
Ikkagi sain nüüd kätte sõna "vastu", mis näitab, et ka teil on mõni punane joon.
Surmanuhtlus on huvitav filosoofiline küsimus. Kui võtad tüübi, kes ärandab autobussi ja ajab 80 inimest alla, siis on paljude inimeste loogiline kihvatus – mida kuradit... Aga me oleme teinud ühiskonnana kokkuleppe, et kui tahame olla osa Euroopast, siis aktsepteerime põhimõtet, et surmanuhtlust ei kasuta. See on meie valik, kas tahame olla ühel või teisel pool joont.
Kas Eesti riigieelarve peab olema iga hinna eest tasakaalus?
Võtmesõna on "iga hinna eest". Iga hinna eest ei pea. Kas me peaksime jooksvate kulutustega üle jõu elama? Kindlasti mitte. Eestlaste geenidesse on emapiimaga sisse söödetud, et võlg on võõra oma. Eestlastele ei meeldi võlgu elada ja statistika järgi oleme kogu Euroopas üksikisikute tasemel vist lausa kõige paremad võlgade tagasimaksjad.
Aga, kui on vaja teha mingid suured asjad ära, siis selle nimel võib võlgu võtta.
Priit Alamäe. Autor: Priit Mürk
Niisiis võiks Eesti võtta laenu, et ehitada neljarealisteks maanteed Tallinnast Tartusse, Narva, Pärnusse?
Näiteks. Jah.
Aga ega küsimus ole ainult asfaldis ja betoonis. Küsimus on ka näiteks kaitseinvesteeringutes. Kui meil on vaja luua mingi kaitsevõimekus ja on olemas sisemine suutlikkus see investeering "ära süüa", sest see poleks ju ainult raua või lõhkemoona ostmine, peavad olema ka treenitud inimesed, kes seda kasutada oskavad. Selle nimel võiks [laenu] võtta.
Samamoodi on mingite põhimõtteliste reformidega. Kui näiteks tekib otsus, et tuleb kaks aastat kogu haridussüsteemile rohkem kulutada ja tänu sellele saame viie aasta pärast milleski hüppelise tõusu – selle jaoks võib absoluutselt laenu võtta.
Kas riigiettevõtted võiks erastada?
See on laiem küsimus. Kui oleks minu otsustada, viiksin kõigist riigiettevõtetest – igast ühest – vähemalt 25 protsenti börsile. Alguses.
Esiteks, tänu avalikule tähelepanule ja läbipaistvusnõuetele võtab see suuresti maha korruptsioonihirmu ning tekitab rahva seas rohkemat usaldust. Teiseks aitab see käima tõmmata meie kapitaliturgu.
Eestis on – julgen arvata – Euroopas üks kõige halvemini arenenud kapitaliturg. Igasugune kapital, mis ei ole laen, et ettevõtetele pigem raskesti kättesaadav. Järjest rohkem ettevõtteid on pigem vähese varaga, pigem teenustele suunatud ja klassikalises mõttes pole neil tagatisi, mida pankadele anda. Nende võime pangast laenu võtta järjest kahaneb. Kokkuvõttes on riigid, kus kapitaliturg korralikult ei toimi, on teistega halvemas seisus.
Kui Soome ja Eesti võrdsed ettevõtted tahavad osta Saksa ettevõtet, siis kõikide parameetrite samaks jäädes, Soome ettevõttele on kapitali hind soodsam. Igal juhul on tal meie ees eelis. Siin me hakkamegi maha jääma. Mina usun, et kapitalil on rahvus ja Eestil on vaja tegeleda süstemaatiliselt sellega, et meil tekkiks rohkem rahvuslikku kapitali. Muidu ei ole meil võimekust teisi majandusi kokku osta.
Kas Selverist peaks saama osta aspiriini ja silmatilku?
Ooh... (Naerab) Ma ei tea.
Kas pensioni II sammas tuleks senisel kujul kaotada?
Ei. Pensioni II sammas kui nähtus on hea mõte. Pigem esitaksin küsimuse, kuidas luua olukord, kus vähemalt 50 protsenti sellest rahast oleks investeeritud Eestisse. Mina ei näe tulevikus olukorda, kus Eesti majandusel ei lähe hästi, aga Eesti pensionäril läheb hästi. See poleks võimalik.
Pensionifondid on paljudes riikides rahvusliku kapitali alus, mis annab oma majandusele minimaalse vajaliku stabiilsuse ja pikaajalise vaate.
Meie pensionifondide raha on Eestist väljas.
Jah, sest kunagi tehtud regulatsioonid ei loo ei porgandi ega kaikaga motivatsiooni – nüüd on küll asi natuke paremaks läinud – seda raha Eestis investeerida. Mingil hetkel oli 95 protsenti meie pensionifondide rahast Eestist väljas. Saksamaal, minu teada, on 92 protsenti Saksamaal. See ongi pikaajaline rahvuslik kapital, millele nad oma majandust ehitavad.
Kui mõelda järgmisele majanduskriisile, mis millalgi tuleb, on Eesti üks esimesi kohti, kust tõmmatakse investeeringud välja. Meil on väike, avatud majandus, mis põhineb suuresti väliskapitalil ja paljudele investoritele oleme endiselt riskitsoon. Kui siit kapital välja tõmmatakse, on Eesti majandusel hing kinni. Majanduskriis pole ju midagi muud kui kapitali puudus. Võidavad need, kes siis omavad paremat ligipääsu kapitalile. Näiteks Poola seilas viimasest majanduskriisist läbi ilma kukkumiseta, vaid väikese jõnksuga, sest neil oli rõhuv enamus pensionifondide rahast investeeritud riigi-poolse sunniga Poolasse.
Ei ole kindel, kas sund on kõige õigem lähenemine, pigem tuleks koos pensionifondidega mõelda, kuidas anda neile motivatsioon Eestisse investeerida, olgu see hooldustasude diferentseerimisega või kuidas iganes.
Mida arvate ideest tõsta 100 eurot pensioni?
See ei lahenda Eesti pikaajalisi ja suuri probleeme. Aga jällegi – las kõigil erakondadel olla oma ideed ja meie neid ei kritiseeri.
Ma ei nimetanud Keskerakonna nime selle idee juures.
Nii palju ma ajalehti loen, et selle sideme suudan luua.
Priit Alamäe. Autor: Priit Mürk
Kui hea on Euroopa Liidu konkurentsivõime?
Ei ole väga hea. [Prantsusmaa president] Emmanuel Macron ütles ühes kõnes, et Euroopa Liidu suurimad ettevõtted on maailma mõistes liiga väikesed. Meil ei ole mastaapi konkureerida Hiina või USA ettevõtetega. Jõuan tagasi kapitali hinna juurde. Näitlikult: kas Microsoft ostab ära SAP-i, Euroopa suurima tarkvarafirma või vastupidi, sõltub lõpuks sellest, kummal on odavam kapitali hind. Mida suurem sa oled, seda parem see on sul. Ja Euroopa Liidus on endiselt keeruline üle piiride äri teha. Kui hakkad USA-s äri tegema, on sul samas keeles rääkiv 350 miljoni inimega turg. Eesti turg kui nähtus on globaalses mõttes olematu.
Kui vaatad Euroopat, siis ei ole seal praegu väga palju rõõmustavat. Poliitiline veelahe, mis on tekkimas nn vana-Euroopa ja Visegradi vahel... Kaklus ja erinevad arusaamad immigratsiooni ümber... Ei ole head trendid.
Kas Saksamaa käitus õigesti, kui lubas kõik põgenikud riiki?
Minu arvates mitte. Euroopas liikus valitsev eliit viimase 20-25 aasta jooksul tugevalt liberaalsuse suunas. Aga rahvas ei liikunud nii palju. Praegused AfD-d on tugev reaktsioon sellele, et rahvas jäi keskele pidama, ei tahtnud nii kaugele liberaalsuse poole liikuda. Ei Saksa rahvas ega ülejäänud Euroopa olnud selle tere-tulemast-kultuuri jaoks valmis.
Kas Eesti vajab NATO liitlaste alalist kohalolekut?
Ja.
Kas Trump ajab õiget asja?
Oleneb, kelle jaoks. Siin on huvitav allhoovus, mis puudutab NATO liitlaste võimekust ja Trumpi soovi, et teised investeeriksid rohkem ühisesse kaitsesse. Eestile on need positiivsed arutelud, sest mida rohkem panustavad kõik meie NATO liitlased, seda parem. Ma ei usu, et Trump hakkaks artikkel 5 taganema. Kui aga tänu tema survele NATO üldine kaitsevõime paraneb, siis see on hea.
Mis ei ole kindlasti hea – et ebakindlus maailmas suureneb.
Ka Atlandi-ülene side nõrgeneb, et mitte öelda mõraneb, ja selles on Trumpil oma roll.
See ei ole kindlasti hea. Igasugune lisanduv ebastabiilsus niigi ebastabiilses maailmas ei ole meile hea. Pikas perspektiivis ka Ameerika Ühendriikidele.
Ennist tsiteerisite president Macroni. Kas tema on üks Eesti200 eeskujusid?
Võibolla selles mõttes, et tema [En Marche!] oli minu teada esimene liikumine Euroopas, kes ei kukkunud klassikalisse maailmavaate-poliitikasse. Ka meil ei ole vaja religioosset poliitikat, vaid hajaasustuses elava 1,3 miljoni inimese elu mõistlikult korraldada ja luua neile uusi võimalusi.
Kelles näeb Eesti200 enda võimalike liitlasi tulevases parlamendis? Reformierakonnas... Keskerakonnas...
Keskerakond on teinud otsuseid, mida neli aastat tagasi poleks neilt keegi oodanud. Võta või NATO siinoleku tugevdamine. Ehk siis – kõigil on potentsiaali teha Eestile häid otsuseid.
Iga kord on valimiste eel paratamatu kiusatus tulla välja kolme- või kahesõnaliste loosungitega ja kalibreerida oma sõnumid väga täpselt fookusgrupi uuringute järgi. Teine suur kiusatus on minna klassikalise vastandumise teed. Eks edasine sõltub sellestki, kas erakonnad suudavad neile kiusatustele vastu panna.
Kas Eesti200 on riigikogu järgmises koosseisus?
(Paus) Sügis – oktoober, pluss või miinus – näitab. Siis oskame öelda, kas ei või jah. Praegu oleme alles pinda kraapinud, kuigi meie Facebooki grupis on juba 1200 liiget. Seega räägime asjadest, mis inimesi tegelikult puudutavad, sest inimesed tahavad kaugemale mõelda, et kuidas me siin 20 aasta pärast elame.
Priit Alamäe ja Toomas Sildam. Autor: Priit Mürk | Eesti200 üks algataja Priit Alamäe: ümarpuitu ja ajusid ei tohi välja viia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alustuseks üks mõttemäng. Kui Eesti200 oleks juba partei ja koalitsioonis, siis mida ütleksite valitsuse istungil, kus tuleb otsustada, mida teha Emajõe-äärde kavandatava puidurafineerimistehase eriplaneeringu algatamisega – kas sellega edasi minna ja edasi uurida või kuulutada kõik lõppenuks?
Kas Eestil on ka tulevikus tööstust vaja? Jah, on küll. Mina ei ole paadis, kus arvatakse, et oma majandust saame arendada ainult metsas elades ja arvutiga töötades. Teiseks, kas Tartu äärelinnas võiks olla tselluloositehas? Siin jään pigem Tartu inimeste poolele, et see koht ei ole kõige paremini valitud.
Kui täna räägitakse mingi tehase võimalikust tulekust, siis kohalik kogukond ei näe, miks see võiks olla neile pikaajaliselt kasulik. Töökohad, jah. Ent seadusandlus ei motiveeri kohalikke kogukondi läbi rääkima otse ettevõtjatega, et sinna investeeritaks. Ettevõtte lõplikust tulust sinna väga palju ei laeku. Nii ei ole meil praegu võimalik pidada mõistlikku diskussiooni, et ettevõtjad lähevad kogukonna juurde: me tahame teie juurde teha tehase, mis võibolla kaks päeva ka haiseb, kas olete seda valmis kannatama, kui meie ehitame teile uue kooli, lasteaia, finantseerime neid järgmised kümme aastat.
Kui selline diskussioon tekiks, oleks ka avalikkuse reaktsioon hoopis teistsugune.
See on kompromissi otsimine avaliku arvamuse ja ettevõtluse toetamise vahel?
Olen 100 protsenti poolt, et kohalikul kogukonnal peaks olema väga selge kaasamõtlemise ja –ütlemise õigus, mis sinna ehitatakse. Täna nad ei näe, mis neile sellest tagasi tuleb. Tartu-suurusele linnale 200 töökohta ei ole argument. Aga võibolla mõnele teisele piirkonnale oleks. Eriti, kui mingi osa ettevõtte tulumaksust laekuks nende eelarvesse, näiteks.
Kui Eesti200 – toona veel sõpruskonnana – tuli maikuu alguses välja oma manifestiga, siis lubasite: "Vaatame ühiskondlikku reaktsiooni ja selle pealt mitte meie ei otsusta, kas sellest peaks tekkima mingi erakond, vaid inimesed otsustavad, kas selline vajadus on üldse olemas." Mida inimesed tänaseks on otsustanud?
Inimesed ei ole tänaseks mitte midagi otsustanud. Paarist avaliku arvamuse küsitlusest, kuhu ka meid on sisse pandud, saame tugeva avansi, mis näitab, et on teatavaks võetud fakt, et me oleme olemas, on mingi toetus meie ideestikule... Oleme väga luksuslikus olukorras, kus saame rääkida täpselt seda, mida arvame. Sest, meil ei ole ühtegi valijat, keda kardame kaotada. Mis edasi, seda näeb sügisel, oleme veel nii noored, toored ja värsked.
Turu-uuringute AS-i küsitluse järgi arvas juunikuus kolm protsenti valimisealistest kodanikest, et valimistel võiksid nad kindlasti hääletada Eesti200 poolt ja 12 protsenti, et pigem jah. Kokku 15 protsenti. Pole paha?
Pole paha, nagu üks poliitik kunagi ütles. Muidugi võtame seda suure komplimendina.
Võrdselt 21 protsenti vastas, kas kindlasti ei või pigem ei. Kuidas te neid ümber veenate?
Me ei kavatse hakata ühiskonnale pakkuma sõnumeid, mida arvame, et ühiskond võiks oodata. Räägime sellest, mis meie hinnangul on Eestile mõistlik. Kavatseme seda joont jätkata.
Priit Alamäe. Autor: Priit Mürk
Kas jätkate seda joont nii, et vahepeal mittetulundusühinguna registreeritud Eesti200 saab parteiks?
Seda näitab sügis. Keegi meist ei ärka hommikul mõttega: oh, kurat, õudselt tahaks erakonda teha. Või: oi, saaks vaid riigikokku. Eesti demokraatlikus süsteemis on võimalik meie soovitud muutusi täide viia läbi riigikogu, sinna pääsemiseks on vaja teha erakond, aga, kas me erakonna teeme, sõltub ühiskonna reaktsioonist. Kui septembris näeme, et viis protsenti inimestest arvab, et me räägime mõistlikku juttu, siis mis huvi peaks meil olema edasi minna?
Siis te pääsete parlamenti.
Aga see ei ole kellegi eesmärk.
Kui suur teie toetus peaks siis olema? 20 protsenti ning kolmas koht pärast Kesk- ja Reformierakonda?
[Eesti200 üks algataja, Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor] Kristina Kallas ütles väga õigesti: kui seda mängu minna mängima, siis minna võitma.
Seega – härra peaminister?
Ei-ei-ei... (Naerab) Aga kui tahad oma asju ellu viia, peab sul olema piisavalt suur mandaat. Kui näeme, et meie ideedele ja mõtetele on suur toetus, siis... See ei ole meie otsus, vaid Eesti inimeste otsus, kas nad tahavad seda kõike.
Ja toetus peab olema nii suur, mis teoreetiliselt viib teid valitsusse?
Kuidas teistmoodi saakski oma ideid ellu viia?
Opositsioonipingil küll mitte.
Tõsi. Ei saa.
Väga kõrged eesmärgid.
Ei ole mõtet väikesi eesmärke seada.
Meie miinimumeesmärk on, et suudaksime mingitel teemadel diskussiooni nii käima tõmmata, et Eesti inimeste poolt tekiks tugev tellimus ja ootus – ükskõik millisele poliitilisele jõule – meie teemade oma programmi lülitamiseks.
Maksimumeesmärk on, et kui näeme, et meil on nii suur toetus, et võiksime valijalt saada mandaadi oma ideid teoks teha, siis seda me ka kasutame.
Et pidada diskussiooni, on vaja nimesid. Eesti200 nimede väljatulemine on teil aga keeruline ja salapärane tegevus. Miks?
Poliitikahuvi esimesel tasemel kõik me kirume ja arutame mingeid asju saunas, söögilauas või lõkke ääres. Järgmine tase on siis, kui inimene võtab mõtted kokku ja kirjutab arvamusartikli, mida on paljud meist teinud. Aga seda, et tulla oma nimega välja ja öelda, et nüüd hakkame midagi tegema, seda ei taha inimesed väga teha.
Mis iganes põhjustel on tänane ühiskondlik suhtumine niikaugel, et kui keegi defineerib end poliitiliselt aktiivsena, võib lugupeetud ettevõtjast või arstist saada ühe sekundiga räpane poliitik. See on probleem. Inimesed ei taha öelda, et on poliitiliselt aktiivsed, sest saavad kohe musta märgi otsaette.
On ju räägitud nimedest Carri Ginter, Ando Kiviberg, toetajana Margus Linnamäe... On need õiged nimed?
Ando Kiviberg kirjutas hiljuti avalduse, et astuda Eesti200 MTÜ liikmeks. Aga mina ei hakka ühtegi nime enne kommenteerima, kui nad on teinud enda sisemise otsuse tulla välja enda nime ja näoga. Muidu on see lihtsalt arutu spekulatsioon.
Kas te lugesite Postimehest [ettevõtja] Meelis Niinepuu artiklit "Kuidas tugevdada parlamenti?" Tõepoolest, kui suudaksime teha muudatuse, kus inimese poliitiliselt aktiivseks muutumisega ei ole ta sunnitud kriipsu peale tõmbama oma eelnevale karjäärile ja tegelikult ka tulevasele, siis saaksime aktiveerida Eesti ühiskonnas palju rohkem inimesi. Niinepuu ettepanek oli legaliseerida riigikogu praegune töökoormus. Ka mina olen rääkinud parlamendisaadikutega ja nad tunnistavad, et keskmiselt tehaksegi riigikogus aktiivset tööd nädal aega kuus. Teeme siis muudatuse, kus paneme riigikogu tööle samamoodi, nagu töötavad praegu volikogud. On üks nädal kuus, mil tehakse väga aktiivset tööd, see on istungite ja otsustamiste nädal ning kolm nädalat tegelevad nad oma senise tööga. Kirurg saab olla kirurg, ettevõtja olla ettevõtja, dirigent olla dirigent...
Aga kas siis pole ohtu, et riigikogu muutub tõepoolest kummitempliks, kes lihtsalt tembeldab valitsuse algatusi?
Mina arvan just vastupidi. Kui lõikad poliitikasse minnes enda senise karjääri läbi, näiteks kirurgina enam tegutseda ei saa, siis paratamatult tekib sisemine surve saada valitud ka järgmisesse riigikogusse. Nii kaob palju oma arvamusest ja riskijulgusest, kuna tead, mida ei tohi kaotada. Kindlasti on [parlamendis] neid, kes nii ei mõtle, aga kindlasti on neid, kelle põhiline motivatsioon on saada tagasi valitud, sest see garanteerib nende senise elujärje kestmise. Kui need hirmud maha võtame, muutuvad inimesed oma personaalsetes otsustes oluliselt vabamaks. Sest nad teavad: nende kvalifikatsioon säilib, nende karjäär läheb edasi ja kui neid järgmistel valimistel tagasi ei valita, saavad jätkata oma muu eluga.
Konks on selles, et osa riigikogu liikmeid ei olegi peale poliitika mujal karjääri teinud.
Tõsi ta on.
Kui paneksime siia juurde veel lahtiste nimekirjade – riigikokku saavad need, kes saavad valimistel rohkem hääli – põhimõtte, võiks see meie tänast poliitilist diskussiooni oluliselt elavdada.
Põhiküsimus, millele vastata, on: kes ja miks kandideerivad riigikokku.
Teie olete öelnud, et ise ei kandideeri.
Jah, sest ma peaksin kogu oma elu noaga läbi lõikama. Aga kui riigikogu töötaks nädal kuus, siis ma täitsa kaaluksin. Paljud inimesed, oma ala professionaalid, kes on öelnud, et tahaksid panustada – mitte raha pärast, vaid neis on patriotismi vedru ja tahaksid ühiskonnale midagi tagasi anda –, aga nad ei taha hakata professionaalseteks poliitikuteks.
Kas see tähendaks, et riigikogu liikmete kuupalk oleks ka kolm-neli korda väiksem kui tänane ca 3500 eurot?
Absoluutselt, mina toetan seda. Nende töö tuleb kompenseerida, näiteks Eesti keskmise palgaga. Sealt vabaneb terve hulk raha, mida saab kasutada parlamendisaadikute professionaalsete abide palkamiseks, kes aitavad läbi töötada seadusandluse, valmistavad ette taustad. Me ju ootame riigikogu liikmetelt, et nad teeksid õigeid otsuseid, selleks me valimegi nad parlamenti. Nende põhiline väärtus on otsustamises.
Ja kui oleksid avatud nimekirjad, siis see suurendaks isiku rolli ja vähendaks erakondade rolli.
101 liiget võib riigikogusse jääda?
Jah. Kas Eesti parlamendis on 101 või 81 liiget, on kosmeetika. Kes ja miks seal on – sellest tuleb rääkida.
Olite ammu-ammu Isamaaliidu noorteorganisatsiooni Noor-Isamaa aseesimees, te peaksite ju teadma, kui keeruline on erakonda käigus hoida?
Mina astusin Isamaaliitu puhtast idealismist, see oli huvitav võimalus oma aktiivsust rakendada. Väga lahe tunne oli, et saadki ühiskonda mõjutada.
Miks siis möödunud aastal IRL-ist välja astusite?
See ajajärk sai minu jaoks ümber.
Kas sai ümber koos IRL-i eelmise esimehe Margus Tsahkna lahkumisega erakonnast?
Arvan, et see ei ole otseselt seotud.
Paljud ütlevad, et Margus Tsahkna on üks Eesti200 niiditõmbajaid.
Defineerige "niiditõmbaja". Margus on minu vana sõber, tunneme teineteist paarkümmend aastat ja ei ole mingit saladust, et ta on osalenud paljudel meie koosolekutel. Kui aga tahate otsida halle kardinale ja niiditõmbajaid, siis see [Eesti200] on vale koht, kust otsida. Meie punt on täna veel nii väike, et siin ei ole ruumi hallidele kardinalidele. Igal inimesel, kes täna on meiega kaasas, on oma tugev hääl ja me liigume sinna, kuhu enamik meist tahab liikuda.
Priit Alamäe. Autor: Priit Mürk
Aga – no names?
Mis mõttes? Ega me ole varjanud, et Margus [Tsahkna] on meiega väga palju kaasa mõelnud.
Kuivõrd moodustab teie tuumiku sõpruskond, kes enam-vähem ühel ajal õppis Tartu Ülikoolis ja on seotud korporatsiooniga Sakala?
Selle lause esimene pool on väga hea definitsioon. Me olemegi enam-vähem ühel ajal õppinud kõrgkoolides ja sealt on tekkinud tutvuskond, võrgustik, isiklikud sidemed. Sealt me tuleme.
Kuidas Eesti200 oma tegevust rahastab?
Kõik, kes on osalenud, on jõudmööda ise raha alla pannud. Me kulud ei ole ka väga kõrged.
Kui palju te ise olete sellele peale maksnud?
(Naerab) Mina olen olnud üks neist, kes on maksnud kinni meie... vorsti, leiba ja mõnikord pudeli õlut.
Saate ju aru, et samal hetkel, kui Eesti200 muutub erakonnaks, muutub avalikuks ka teie rahastamine?
Absoluutselt. Täiesti loogiline. Me oleme selleks valmis, loomulikult.
Reformierakonna veteran Jürgen Ligi ütles Eesti200 kohta "õletuli" ning lisas, et erakonna loomine on väga suur töö ja see, mida teie olete välja hõiganud, on lugupidamatuseavaldus sellele tõsidusele. Kuidas tundub?
Oleme võtnud väga selge põhimõtte: me ei kritiseeri teisi erakondi ja teisi poliitikuid. Me ei taha sisse minna igapäevasesse poliitkemplusesse.
Kui te erakonnaks muutute ja valimistel osalete, siis pole valikut, sest valimisdebatil küsitakse kindlasti, mida te arvate sellest või teisest parteist.
Ma arvan, et tegelikult meil on valik. On iga poliitilise jõu valik, millest ta räägib, kas ja kuidas ta kritiseerib teisi, palju ta räägib päevapoliitikast versus suurtest asjadest.
Kas te olete nõus EKRE-ga, kes ütleb, et kohtunike pead peavad veerema?
Ma ei kommenteeri praegu ühegi teise erakonna seisukohti. Me ei lähe selle mänguga kaasa, meil on oma teemad.
Kas Eesti vajab justiitsreformi? Selline neutraalne küsimus. Ehk teisisõnu: kas kohtunikud peavad olema valitavad?
(Paus) Sel teemal mul ei ole arvamust. Küll aga on mul tugev arvamus teemal, et kui tahame, et Eesti oleks 20 aasta pärast väga hea majanduskeskkonnaga riik, siis on üks võtmesõna toimiv ja kiire, ka rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteediga kohtusüsteem. Näitlikult: kui täna on kvaliteedimärk Stockholmi Arbitraaž, siis meie eesmärk võiks olla, et kui 10 aasta pärast teevad Soome ja Rootsi ettevõtte mingi diili, lepivad nad kokku, et vaidlused lahendatakse Tallinna Arbitraažis. See näitaks tunnustatud kvaliteeti.
Teiseks, kui tahame rääkida Eestist kui riigist, kus ja mille kaudu on hea äri teha, siis kohtusüsteemi kiirus on väga oluline. Täna oleme Euroopas pigem plusspoolel, aga eesmärk võiks olla, et meie kohtusüsteem oleks Euroopa kõige kiirem. See oleks meeletult tasuv investeering, sest usaldus kohtu kiirusesse ja kvaliteeti kandub edasi kogu riigile.
Reformierakonna uus esimees Kaja Kallas reageeris teie stardimanifestile üleskutsega "Eesti200: tulge meiega, teeme ära!". Teil pole tahtmist imbuda teistesse erakondadesse ja üritada seal ära teha?
Selle ettepaneku eelduseks on arvamine, et meie inimeste ülim eesmärk on riigikogusse kandideerida. Ei. Meie eemärk on tõmmata teemad käima ja juhul, kui saame piisava toetuse, siis tagada, et need teemad ära tehtaks. Kui praegustel erakondadel oleks siiras veendumus, et just need ongi need [vajalikud] teemad Eesti ühiskonnale, oleks nendega juba varem tegeldud.
Priit Alamäe. Autor: Priit Mürk
Kes saab Eesti200 vapinäoks?
Seda on meilt küsitud algusest peale. Mina ei usu, et eestlased on inimesed, kes kangesti tahaksid ühte kõva käega liidrit.
Vaadake [endise peaministri] Andrus Ansipi valimistulemusi, näiteks.
Ajad muutuvad. Mina usun sellesse, et eesmärk pole üks tugev liider, vaid meie keskmine kvaliteet on nii kõrge, et sul on kümme inimest, kes võiksid olla liidrid.
Erakonna esimees saab olla ainult üks inimene.
Jah, aga kui sul kümme inimest, kelles igaühes on see potentsiaal, siis on palju parem olukord, kui sul on üks inimene, kelle ümber üritad koondada teisi, kes tema tuules edasi seilavad.
Kas Eesti200 on need kümme inimest olemas, kelle tuules vähemalt 490 seilata tahaksid?
Seltskonnas, kes on läbi käinud meie erinevatelt aruteludelt ja mõttevahetustelt, on potentsiaalse liidri omadustega inimesi piisavalt.
Võinuks see olla endine välisminister ja Reformierakonna üks presidendikandidaate Marina Kaljurand, kelle te sotsidele kaotasite?
Ei oska kommenteerida väidet sotsidele kaotamisest, sest Marina Kaljurand pole kunagi meie oma olnud.
Aga te tahtsite teda endale saada?
Mina ei ole kordagi Marina Kaljurannaga kohtunud. Olen kindel, et erinevad inimesed on temaga palju rääkinud. Aga, meie eesmärk ei ole otsida ühte käilakuju. Oluline pole mitte üks liider, kuivõrd üks nägemus, mille ümber koondub palju inimesi.
(Küsija on kimbatuses)
See pole ehk väga traditsionaalne mõtlemine, aga see on meie mõtlemine. Kui valid inimese välja ja hakkad tema ümber ehitama erakonda, siis see on kellegi võimule viimise projekt. See ei ole meie point. Meie point on oluliste teemade ülestõmbamine.
Võibolla Marek Helm, maksu- ja tolliameti endine peadirektor ja nüüdne Nortali töötaja Araabia maades, mõjuks Eesti200 käilakujuna väga usaldusväärselt?
Marek on absoluutselt väga tark ja iseseisev inimene, kes teeb ise oma otsuseid. Mina tema eest ei räägi.
Olete ise öelnud, et teie teemad "ei ole sellised positiivsed, toredad hääli toovad asjad, millest oleks inimestega tore rääkida" ja need on "vastikud, pikki arutelusid nõudvad asjad". Aga just inimeste hääli on teil ju vaja?
Te võtate vale eelduse, nagu oleks meie eesmärk hääled.
Ilma häälteta ei pääse parlamenti ega valitsusse.
Praegu on meie jaoks test-periood, kas suudame oma mõtted Eesti ühiskonnale arusaadavaks teha või maha müüa, kuidas iganes öelda. Nagu ütlesin: kui näeme, et meie mõtetel ei ole kandepinda, siis seda ei ole. Ent meie usume, et on. Nüüd siis testime, kas seda usume ainult meie, või veel 20, 30, 50 protsenti Eesti inimestest.
Räägime neist vastikutest asjadest. Teie manifestis on lause, et loodusvarade kasutamine peab olema võimalikult suurt lisandväärtust loov ja keskkonda minimaalselt koormav. Kuidas neid kahte ühitada?
Metsaraie kui nähtus on normaalne. Eestis on mets väga oluline loodusvara ja me ei usu, et metsaraie peaks ära lõpetama. Seda tuleb teha mõistliku raiemahuga, mis tagab metsa vajaliku juurdekasvu ja säilitab looduslikud kooslused.
Küsimus on, mis me metsaga edasi teeme.
Ümarpalk veereb sadamasse ja...
Vaat selle vastu me olemegi tugevalt. Eestis on täna kolm loodusvara: meil on mets, meil on inimeste ajud kui kõige suurem loodusvara ja põlevkivi. Olen siiras uskumuses, et me ei tohiks oma loodusvarasid ümarpalgi moel välja vedada. See käib ka ajude kohta.
Kui räägime, et toome siia mõne järjekordse suurettevõtte tootmise või arenduskeskuse, siis oleme selle ettevõtte väärtusahelas väga all. Oleme neile kulukeskus. Ettevõtte huvi on aga kulusid minimeerida ja kasum viiakse sinna, kus on ettevõtte peakorter, kus on aktsionärid ja kus tehakse otsuseid, kas järgmine tehas ehitatakse Eestisse, Lätti, Brasiiliasse... Meie eesmärk peaks olema, et need otsused tehakse Eestis, kust ei veeta metsa ja ajusid ümarpalgina välja, vaid siin need väärindatakse.
Et meil ei ole vaja Elcoteq'i koostetsehhi, vaid nende peakorterit?
Täna on meil vaja siia ka Elcoteq'i koostetsehhi. Aga ambitsioon võiks olla, et 10-20 aastaga kasvavad Eesti ettevõtetest hargmaised ettevõtted, kelle peakorter asub Eestis, aga kelle heaks töötavad inimesed väga paljudes riikides.
Vägagi nähtavas tulevikus kaob meie tööturult 60-80 tuhat inimest. See on 10 protsenti praegusest töötajaskonnast! Tühi on lootus, et saame samasugust riiki ülal pidada ka 10 aasta pärast ilma, et toome sama palju inimesi sisse võõrtööjõuna või hakkavad Eesti heaks tööle inimesed teistes riikides, toetades meie sotsiaal- ja pensioni-, tervishoiu-, haridussüsteemi ja kõike muud. Eesti ühiskond ei ole valmis, et toome 80 000 inimest kuskilt sisse. Tegelik alternatiiv ongi see, et meie heaks töötavad inimesed teistes riikides.
Priit Alamäe. Autor: Priit Mürk
Tahate lõpetada praeguse "postiindeksi loterii", kus inimese õnn või ebaõnn saada osa ühiskonna jõukusest sõltub sellest, millises Eestimaa nurgas ta elab. Kas Tallinnas-Tartus ja Moostes peaksid kõik teenused olema võrdselt kättesaadavad?
Mida tahab riigilt saada kodanik või ettevõtja? Keegi ei taha, et riik topiks tema ellu liialt oma nina. Aga kõik tahavad, et riik oleks olemas, kui teda vaja on. Universaalteenuseid vajatakse sõltumata sellest, kas laps läheb kooli Värskas või Tallinna kesklinnas või Kuressaares.
Inimesed ei taha teada, kuidas riik toimib. Nemad tahavad oma elu elada. Ja kuna nad maksavad makse, siis tahavad, et ühiskondliku kokkuleppe alusel defineeritud teenused – mille eest sa makse maksadki – oleksid tagatud. Aga kui perre sünnib puudega laps, ei taha sa teada, millistest ustest pead ametnike juurde minema või milliseid tõendeid vajad, sul on elus niigi muresid. Sa ei taha teada, kuidas riik toimib. Ka ettevõtjad ei taha.
Me tahame personaliseeritud teenindust. Et kui läheme ühest uksest sisse või ühele netiaadressile, siis edasi meie eest hoolitsetakse. Riigil on inimeste kohta nii palju andmeid, et ta teab täpselt, millised on meie õigused ja kohustused. Riik ju teab, palju sul lapsi on, miks peab lastetoetuse saamiseks veel avalduse kirjutama? Miks on vaja kirjutada pensionile minekul avaldus? Riik ju teab, et sul on õigus pensioni saada.
Te loete nagu loengut...
Jah, sest me võime olemasolevat teed edasi minna, aga see ei vii meid kaugele, sest on vana ja katki.
Niisiis, automaatsed teenused, mis leiavad su üles, kui neid vaja on või kui sul tekivad õigused neid saada. Ja teine on üks füüsiline uks, kus keegi peab midagi näost-näkku seletama ja aitama, sest kõiki teenuseid siiski elektrooniliselt ei saa või kõik ei ole nende kasutamiseks veel valmis.
Järgmine tase on universaalteenused. Maksud, tööjõuturg, haridus, igasugune sotsiaalhoolekanne, tervishoid. Meil on Eestis 1,3 miljonit elanikku, keskmise suurusega Euroopa linn. Kas me tõesti ei suuda universaalteenuseid professionaalselt üle kogu Eesti ära korraldada? Suudame küll.
Mis tähendaks koolide riigistamist...
Miks te nimetate seda riigistamiseks? Kõige rohkem on kooli käekäigust huvitatud lapsevanemate kogukond, sest nemad on otseselt sellega seotud. Rohkem võiks anda otsustamise võimu ja usaldust sellele kogukonnale. Korraldamise puhul – kas meil peab tõesti olema 79 koolivõrku, üks iga omavalitsuse kohta? Me optimeerime ja korraldame Eesti ühistransporti 20 geograafilises punktis. See ei ole tark. Me räägime ju universaalteenustest, mis peavad olema kõigile ühtemoodi tagatud.
Siiski, kas koolid peaksid olema riigi või omavalitsuste hallata?
Defineerige "haldus". Selleks, et tagada universaalteenused – haridus- ja sotsiaalteenused – ei suuda me endale lubada luksust korraldada neid 79 erinevas süsteemis. Oleme ausad, kompetents hariduse korraldamiseks, et kool pakuks tõesti kvaliteetset haridust, on 5000 elanikuga sootsiumis väiksem kui 100 000 või 400 000 või 1,3 miljoni puhul.
Kas peaks üle minema põhimõttele "üks maakond – üks omavalitsus", mõned suuremad linnad lisaks?
Tänased omavalitsuste piirid on tekkinud... peaaegu suvaliselt. Mingid omavalitsusjuhid võtsid vastu [keskvalitsuse pakutud] porgandi ja panid vallad kokku, mingid jonnisid ning [valdade-linnade] suurused on väga erinevad. Et meie väikeses riigis elu mõistlikult korraldada, ei ole vaja universaalteenuste pakkumist killustada 79 erineva omavalitsuse vahel. 1,3 miljonit inimest ja 45 000 ruutkilometrit, aga meie valitseme seda nagu Saksamaad.
Pooled ametnikud võib koondada, nagu pakuvad riigireformi ettepanekutega esinenud ettevõtjad?
Mulle selline probleemi püstitus ei meeldi. Meil on teatud hulk raha, mida suudame ühiskonnalt kokku koguda ilma, et kõrid lõpuni kinni tõmmatakse. Eesmärk ei saa olla inimeste vallandamine, vaid see, et suudame mõistliku [maksu]koorumusega pakkuda ühiskonnas kokkulepitud teenuseid.
Eesti-vene paralleelühiskondade kokkusulatamiseks toetate Eesti ühtset koolimudelit, kus õpivad koos eesti, vene ja teiste emakeeltega lapsed. Tähendab see ainult eestikeelset kooli?
Ei, miks? Niipalju kui olen uuringuid lugenud, siis vaid 10 protsenti venekeelsest elanikkonnast tahab, et nende lapsed õpiksid ainult vene keeles. Valdav enamus tahab, et õpitaks segakeeles. Sellest pole ju kasu, kui õpid küll eesti keelt, aga teise paralleelühiskonnaga – ja meil on paralleelühiskonnad – ei suhtle. Võid rääkida eesti keelt tasemel B1, aga kui ei tea, kust tuleb [filmist "Viimne reliikvia" pärit] tsitaat "Liivimaa parim ratsutaja", siis tegelikult ei saa sa sellest kultuurist aru. Keeleõppest on olulisem, et lapsed kasvavad samas koolimajas...
Priit Alamäe. Autor: Priit Mürk
Kas me räägime keelekümblusest?
Miks ei võiks samas koolimajas olla klass, kus õpitakse ainult eesti keeles, paralleelklassis 30 protsenti vene keeles, teises paralleelklassis 50 protsenti inglise keeles... Aga need lapsed istuvad samas saalis 1. septembri ja vabariigi aastapäeva aktustel, mängivad koos ühes korv- või jalgpallivõistkonnas, käivad koos kooliekskursioonidel. See pole mõistlik, kui suur osa meie eestlasi ja venelasi puutub omavahel esimest korda tõsisemalt kokku alles kõrgkoolis.
Eesti200 ei taha aktsepteerida seni toiminud poliitilisi vastandumisi. Kesk- ja Reformierakond nagu ka sotsid ja EKRE on ju lepitamatud?
Kõige klassikalisem poliittehnoloogia on vastandumine, kui defineerid end läbi kellelegi vastandumise ja üritad seletada, et kui teie nüüd need teised valite, kukub taevas maa peale. Võibolla on see rumal otsus, aga meie oleme otsustanud, et Eesti200 seda teed ei lähe. Me ei lähe ütlema, et see on loll või too on loll.
Imekena, aga sellist lillelast ei saa enam mängida, kui teist saab erakond.
Aga miks ei saa, äkki saab?
Sest siis küsitakse teilt kui erakonnalt kommentaare ka teiste parteide öeldud mõtetele ja tehtud tegudele.
Seda vastandumise teed on väga kerge minna, aga see on vale tee. Enda tõestamine läbi teiste kritiseerimise on mõneti kõige lihtsam, aga ei vii meid edasi.
Jaanuaris ütlesite intervjuus Äripäevale, et poliitiline maastik Eestis on segi paisatud ja Jumal teab, mis saab järgmistel valimistel. Kas valitsus peaks vahetuma?
Olen suhteliselt kindel, et valitsus tõenäoliselt vahetub isegi siis, kui meie läheme pikale puhkusele. Seda näitavad kõik märgid, kui vaadata tänaseid populaarsusküsitlusi.
Kuidas on poolteist aastat tagasi opositsioonist Stenbocki majja lennanud Keskerakond hakkama saanud?
Absoluutselt kõik Eesti erakonnad, kes on olnud võimu juures viimase 20 aasta jooksul, on teinud Eesti jaoks häid otsuseid, ka Keskerakond. Ma ei lähe sellele liimile, et hakkan neid kritiseerima.
Aga... See pole kellegi süü, vaid paratamatus, et kui oled pikka aega võimu juures, siis tõmbad endale maha palju punaseid jooni, et seda ja toda me põhimõtteliselt ei tee ning lõpuks jääb suhteliselt kitsaks see edasiviiv tee, mida sa ei ole veel punaseks jooninud. Ja kui pead siis tegema koalitsioonivalitsuse, on ühine tee veel kitsam, sest ka teistel on oma punased jooned. Mis kokkuvõttes tähendab, et erakonnad ei taha minna süsteemi päriselt muutma, sest kõik on kuskile punased jooned tõmmanud.
Meil on täna luksus, et meil pole ühtegi punast joont, pole ühtegi teises ajas või teises ruumis antud lubadust, et oleme põhimõtteliselt millegi vastu, aga vahepeal on aeg 20 aasta edasi läinud.
Kas teie olete samasooliste inimeste kooselu seadustamise poolt või vastu?
Religiooni koht on kirikus ja riigi koht ei ole inimese magamistoas.
Eesti keel pakub vastamiseks ohtralt võimalusi... Kas teie olete surmanuhtluse poolt või vastu?
Mina olen surmanuhtluse vastu.
Ikkagi sain nüüd kätte sõna "vastu", mis näitab, et ka teil on mõni punane joon.
Surmanuhtlus on huvitav filosoofiline küsimus. Kui võtad tüübi, kes ärandab autobussi ja ajab 80 inimest alla, siis on paljude inimeste loogiline kihvatus – mida kuradit... Aga me oleme teinud ühiskonnana kokkuleppe, et kui tahame olla osa Euroopast, siis aktsepteerime põhimõtet, et surmanuhtlust ei kasuta. See on meie valik, kas tahame olla ühel või teisel pool joont.
Kas Eesti riigieelarve peab olema iga hinna eest tasakaalus?
Võtmesõna on "iga hinna eest". Iga hinna eest ei pea. Kas me peaksime jooksvate kulutustega üle jõu elama? Kindlasti mitte. Eestlaste geenidesse on emapiimaga sisse söödetud, et võlg on võõra oma. Eestlastele ei meeldi võlgu elada ja statistika järgi oleme kogu Euroopas üksikisikute tasemel vist lausa kõige paremad võlgade tagasimaksjad.
Aga, kui on vaja teha mingid suured asjad ära, siis selle nimel võib võlgu võtta.
Priit Alamäe. Autor: Priit Mürk
Niisiis võiks Eesti võtta laenu, et ehitada neljarealisteks maanteed Tallinnast Tartusse, Narva, Pärnusse?
Näiteks. Jah.
Aga ega küsimus ole ainult asfaldis ja betoonis. Küsimus on ka näiteks kaitseinvesteeringutes. Kui meil on vaja luua mingi kaitsevõimekus ja on olemas sisemine suutlikkus see investeering "ära süüa", sest see poleks ju ainult raua või lõhkemoona ostmine, peavad olema ka treenitud inimesed, kes seda kasutada oskavad. Selle nimel võiks [laenu] võtta.
Samamoodi on mingite põhimõtteliste reformidega. Kui näiteks tekib otsus, et tuleb kaks aastat kogu haridussüsteemile rohkem kulutada ja tänu sellele saame viie aasta pärast milleski hüppelise tõusu – selle jaoks võib absoluutselt laenu võtta.
Kas riigiettevõtted võiks erastada?
See on laiem küsimus. Kui oleks minu otsustada, viiksin kõigist riigiettevõtetest – igast ühest – vähemalt 25 protsenti börsile. Alguses.
Esiteks, tänu avalikule tähelepanule ja läbipaistvusnõuetele võtab see suuresti maha korruptsioonihirmu ning tekitab rahva seas rohkemat usaldust. Teiseks aitab see käima tõmmata meie kapitaliturgu.
Eestis on – julgen arvata – Euroopas üks kõige halvemini arenenud kapitaliturg. Igasugune kapital, mis ei ole laen, et ettevõtetele pigem raskesti kättesaadav. Järjest rohkem ettevõtteid on pigem vähese varaga, pigem teenustele suunatud ja klassikalises mõttes pole neil tagatisi, mida pankadele anda. Nende võime pangast laenu võtta järjest kahaneb. Kokkuvõttes on riigid, kus kapitaliturg korralikult ei toimi, on teistega halvemas seisus.
Kui Soome ja Eesti võrdsed ettevõtted tahavad osta Saksa ettevõtet, siis kõikide parameetrite samaks jäädes, Soome ettevõttele on kapitali hind soodsam. Igal juhul on tal meie ees eelis. Siin me hakkamegi maha jääma. Mina usun, et kapitalil on rahvus ja Eestil on vaja tegeleda süstemaatiliselt sellega, et meil tekkiks rohkem rahvuslikku kapitali. Muidu ei ole meil võimekust teisi majandusi kokku osta.
Kas Selverist peaks saama osta aspiriini ja silmatilku?
Ooh... (Naerab) Ma ei tea.
Kas pensioni II sammas tuleks senisel kujul kaotada?
Ei. Pensioni II sammas kui nähtus on hea mõte. Pigem esitaksin küsimuse, kuidas luua olukord, kus vähemalt 50 protsenti sellest rahast oleks investeeritud Eestisse. Mina ei näe tulevikus olukorda, kus Eesti majandusel ei lähe hästi, aga Eesti pensionäril läheb hästi. See poleks võimalik.
Pensionifondid on paljudes riikides rahvusliku kapitali alus, mis annab oma majandusele minimaalse vajaliku stabiilsuse ja pikaajalise vaate.
Meie pensionifondide raha on Eestist väljas.
Jah, sest kunagi tehtud regulatsioonid ei loo ei porgandi ega kaikaga motivatsiooni – nüüd on küll asi natuke paremaks läinud – seda raha Eestis investeerida. Mingil hetkel oli 95 protsenti meie pensionifondide rahast Eestist väljas. Saksamaal, minu teada, on 92 protsenti Saksamaal. See ongi pikaajaline rahvuslik kapital, millele nad oma majandust ehitavad.
Kui mõelda järgmisele majanduskriisile, mis millalgi tuleb, on Eesti üks esimesi kohti, kust tõmmatakse investeeringud välja. Meil on väike, avatud majandus, mis põhineb suuresti väliskapitalil ja paljudele investoritele oleme endiselt riskitsoon. Kui siit kapital välja tõmmatakse, on Eesti majandusel hing kinni. Majanduskriis pole ju midagi muud kui kapitali puudus. Võidavad need, kes siis omavad paremat ligipääsu kapitalile. Näiteks Poola seilas viimasest majanduskriisist läbi ilma kukkumiseta, vaid väikese jõnksuga, sest neil oli rõhuv enamus pensionifondide rahast investeeritud riigi-poolse sunniga Poolasse.
Ei ole kindel, kas sund on kõige õigem lähenemine, pigem tuleks koos pensionifondidega mõelda, kuidas anda neile motivatsioon Eestisse investeerida, olgu see hooldustasude diferentseerimisega või kuidas iganes.
Mida arvate ideest tõsta 100 eurot pensioni?
See ei lahenda Eesti pikaajalisi ja suuri probleeme. Aga jällegi – las kõigil erakondadel olla oma ideed ja meie neid ei kritiseeri.
Ma ei nimetanud Keskerakonna nime selle idee juures.
Nii palju ma ajalehti loen, et selle sideme suudan luua.
Priit Alamäe. Autor: Priit Mürk
Kui hea on Euroopa Liidu konkurentsivõime?
Ei ole väga hea. [Prantsusmaa president] Emmanuel Macron ütles ühes kõnes, et Euroopa Liidu suurimad ettevõtted on maailma mõistes liiga väikesed. Meil ei ole mastaapi konkureerida Hiina või USA ettevõtetega. Jõuan tagasi kapitali hinna juurde. Näitlikult: kas Microsoft ostab ära SAP-i, Euroopa suurima tarkvarafirma või vastupidi, sõltub lõpuks sellest, kummal on odavam kapitali hind. Mida suurem sa oled, seda parem see on sul. Ja Euroopa Liidus on endiselt keeruline üle piiride äri teha. Kui hakkad USA-s äri tegema, on sul samas keeles rääkiv 350 miljoni inimega turg. Eesti turg kui nähtus on globaalses mõttes olematu.
Kui vaatad Euroopat, siis ei ole seal praegu väga palju rõõmustavat. Poliitiline veelahe, mis on tekkimas nn vana-Euroopa ja Visegradi vahel... Kaklus ja erinevad arusaamad immigratsiooni ümber... Ei ole head trendid.
Kas Saksamaa käitus õigesti, kui lubas kõik põgenikud riiki?
Minu arvates mitte. Euroopas liikus valitsev eliit viimase 20-25 aasta jooksul tugevalt liberaalsuse suunas. Aga rahvas ei liikunud nii palju. Praegused AfD-d on tugev reaktsioon sellele, et rahvas jäi keskele pidama, ei tahtnud nii kaugele liberaalsuse poole liikuda. Ei Saksa rahvas ega ülejäänud Euroopa olnud selle tere-tulemast-kultuuri jaoks valmis.
Kas Eesti vajab NATO liitlaste alalist kohalolekut?
Ja.
Kas Trump ajab õiget asja?
Oleneb, kelle jaoks. Siin on huvitav allhoovus, mis puudutab NATO liitlaste võimekust ja Trumpi soovi, et teised investeeriksid rohkem ühisesse kaitsesse. Eestile on need positiivsed arutelud, sest mida rohkem panustavad kõik meie NATO liitlased, seda parem. Ma ei usu, et Trump hakkaks artikkel 5 taganema. Kui aga tänu tema survele NATO üldine kaitsevõime paraneb, siis see on hea.
Mis ei ole kindlasti hea – et ebakindlus maailmas suureneb.
Ka Atlandi-ülene side nõrgeneb, et mitte öelda mõraneb, ja selles on Trumpil oma roll.
See ei ole kindlasti hea. Igasugune lisanduv ebastabiilsus niigi ebastabiilses maailmas ei ole meile hea. Pikas perspektiivis ka Ameerika Ühendriikidele.
Ennist tsiteerisite president Macroni. Kas tema on üks Eesti200 eeskujusid?
Võibolla selles mõttes, et tema [En Marche!] oli minu teada esimene liikumine Euroopas, kes ei kukkunud klassikalisse maailmavaate-poliitikasse. Ka meil ei ole vaja religioosset poliitikat, vaid hajaasustuses elava 1,3 miljoni inimese elu mõistlikult korraldada ja luua neile uusi võimalusi.
Kelles näeb Eesti200 enda võimalike liitlasi tulevases parlamendis? Reformierakonnas... Keskerakonnas...
Keskerakond on teinud otsuseid, mida neli aastat tagasi poleks neilt keegi oodanud. Võta või NATO siinoleku tugevdamine. Ehk siis – kõigil on potentsiaali teha Eestile häid otsuseid.
Iga kord on valimiste eel paratamatu kiusatus tulla välja kolme- või kahesõnaliste loosungitega ja kalibreerida oma sõnumid väga täpselt fookusgrupi uuringute järgi. Teine suur kiusatus on minna klassikalise vastandumise teed. Eks edasine sõltub sellestki, kas erakonnad suudavad neile kiusatustele vastu panna.
Kas Eesti200 on riigikogu järgmises koosseisus?
(Paus) Sügis – oktoober, pluss või miinus – näitab. Siis oskame öelda, kas ei või jah. Praegu oleme alles pinda kraapinud, kuigi meie Facebooki grupis on juba 1200 liiget. Seega räägime asjadest, mis inimesi tegelikult puudutavad, sest inimesed tahavad kaugemale mõelda, et kuidas me siin 20 aasta pärast elame.
Priit Alamäe ja Toomas Sildam. Autor: Priit Mürk
### Response:
Eesti200 üks algataja Priit Alamäe: ümarpuitu ja ajusid ei tohi välja viia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Briti valitsusallikad ütlesid Timesile, et Ameerika ametnikud üritavad saada paika kõneluste kuupäeva, mis oleks kas enne NATO tippkohtumist või pärast tippkohtumisele järgnevat Trumpi visiiti Ühendkuningriiki.
NATO tippkohtumine toimub 11.-12. juulil. Trump külastab Ühendkuningriiki päev hiljem, 13. juulil.
Tõenäoliseks kohtumispaigaks peetakse Viini, sest seal asub Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peakorter, kirjutas leht. USA ja Venemaa on ühenduse liikmed.
Valge Maja allika sõnul pole USA ja Vene liidri kohtumise kohta esialgu võimalik teadet teha. USA sõjaväe endine komandör kinnitas, et kõnelused "on töös", aga kuupäev ja koht pole paigas.
Kõrge Lääne diplomaadist allikas ütles, et Trumpi ja Putini kohtumine enne NATO tippkohtumist põhjustaks "meelehärmi ja ärevust". "See oleks äärmiselt negatiivne asi, mida teha," lisas ta.
NATO arutab kohtumisel Venemaa agressiooni heidutamise meetmete tugevdamist. "Kõikidele tekitab toimuv segadust ning kõik kardavad alliansi tuleviku pärast," ütles allikas Whitehallist lehele.
"Pole selge, kas see kohtumine toimub enne NATO- või pärast Briti-visiiti. Ilmselgelt oleks pärast meile parem," lausus üks Whitehalli ametnik. "See lisab veel ühe dünaamika juba värvikale nädalale," ütles ta.
Trump ärgitas 8. juunil riike taastama Venemaaga koostöö formaadis G8. Timesi sõnul purustas Trump sellega Briti peaministri Theresa May püüdlused isoleerida Putinit veelgi rohkem Salisburys toimunud mürgitamise tõttu. Lisaks sidus Trump NATO rahastamise Euroopa Liiduga peetava kaubandusvaidlusega ning kritiseeris eraldi Saksamaad.
Samas saatis just USA pärast Salisbury juhtumit karistuseks välja kõige enam Vene diplomaate. Venemaa ja USA suhted on pärast seda olnud tõelises madalseisus.
Kreml kinnitas Boltoni eelseisvat visiiti Moskvasse
Kreml neljapäeval kinnitas USA presidendi rahvusliku julgeoleku nõuniku John Boltoni eelseisvat visiiti Moskvasse.
"Niipalju kui meie teame, siis tõepoolest selline visiit toimub. See on kõik, mida saame öelda," ütles Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov.
Allikad Washingtonis ütlesid neljapäeval uudisteagentuurile Interfax, et Bolton külastab oodatavasti tuleval nädalal Moskvat, et valmistada ette Vene presidendi Vladimir Putini ja USA presidendi Donald Trumpi kohtumine.
Kreml ei kinnitanud ega lükanud ümber teateid Trumpi ja Putini kohtumise kavandamisest.
"Nagu teate, mingeid ametlikke avaldusi ei ole selle kohta ei Kremlist ega Valgest Majast tulnud. Esialgu ei ole meil midagi öelda. Kui me selleks valmis oleme, saate vastava avalduse," ütles Peskov.
Trump kohtub juulis Briti kuningannaga
Trump kohtub järgmisel kuul Briti kuninganna Elizabeth II-ga, ütles kolmapäeval Sky Newsile Ühendriikide suursaadik Londonis Robert Wood.
Saadiku sõnul saabub Trump Suurbritanniasse 13. juulil. Tegemist ei ole ametliku riigivisiidiga, mistõttu Trumpi ja kuninganna kohtumine ei ole protokolli järgi kohustuslik.
Wood kinnitas, et Trump siiski kohtub kuningannaga, kuid muu visiidikava ei ole veel lõplikult paigas. | Ajaleht: Trump ja Putin valmistuvad kohtuma juulis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Briti valitsusallikad ütlesid Timesile, et Ameerika ametnikud üritavad saada paika kõneluste kuupäeva, mis oleks kas enne NATO tippkohtumist või pärast tippkohtumisele järgnevat Trumpi visiiti Ühendkuningriiki.
NATO tippkohtumine toimub 11.-12. juulil. Trump külastab Ühendkuningriiki päev hiljem, 13. juulil.
Tõenäoliseks kohtumispaigaks peetakse Viini, sest seal asub Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peakorter, kirjutas leht. USA ja Venemaa on ühenduse liikmed.
Valge Maja allika sõnul pole USA ja Vene liidri kohtumise kohta esialgu võimalik teadet teha. USA sõjaväe endine komandör kinnitas, et kõnelused "on töös", aga kuupäev ja koht pole paigas.
Kõrge Lääne diplomaadist allikas ütles, et Trumpi ja Putini kohtumine enne NATO tippkohtumist põhjustaks "meelehärmi ja ärevust". "See oleks äärmiselt negatiivne asi, mida teha," lisas ta.
NATO arutab kohtumisel Venemaa agressiooni heidutamise meetmete tugevdamist. "Kõikidele tekitab toimuv segadust ning kõik kardavad alliansi tuleviku pärast," ütles allikas Whitehallist lehele.
"Pole selge, kas see kohtumine toimub enne NATO- või pärast Briti-visiiti. Ilmselgelt oleks pärast meile parem," lausus üks Whitehalli ametnik. "See lisab veel ühe dünaamika juba värvikale nädalale," ütles ta.
Trump ärgitas 8. juunil riike taastama Venemaaga koostöö formaadis G8. Timesi sõnul purustas Trump sellega Briti peaministri Theresa May püüdlused isoleerida Putinit veelgi rohkem Salisburys toimunud mürgitamise tõttu. Lisaks sidus Trump NATO rahastamise Euroopa Liiduga peetava kaubandusvaidlusega ning kritiseeris eraldi Saksamaad.
Samas saatis just USA pärast Salisbury juhtumit karistuseks välja kõige enam Vene diplomaate. Venemaa ja USA suhted on pärast seda olnud tõelises madalseisus.
Kreml kinnitas Boltoni eelseisvat visiiti Moskvasse
Kreml neljapäeval kinnitas USA presidendi rahvusliku julgeoleku nõuniku John Boltoni eelseisvat visiiti Moskvasse.
"Niipalju kui meie teame, siis tõepoolest selline visiit toimub. See on kõik, mida saame öelda," ütles Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov.
Allikad Washingtonis ütlesid neljapäeval uudisteagentuurile Interfax, et Bolton külastab oodatavasti tuleval nädalal Moskvat, et valmistada ette Vene presidendi Vladimir Putini ja USA presidendi Donald Trumpi kohtumine.
Kreml ei kinnitanud ega lükanud ümber teateid Trumpi ja Putini kohtumise kavandamisest.
"Nagu teate, mingeid ametlikke avaldusi ei ole selle kohta ei Kremlist ega Valgest Majast tulnud. Esialgu ei ole meil midagi öelda. Kui me selleks valmis oleme, saate vastava avalduse," ütles Peskov.
Trump kohtub juulis Briti kuningannaga
Trump kohtub järgmisel kuul Briti kuninganna Elizabeth II-ga, ütles kolmapäeval Sky Newsile Ühendriikide suursaadik Londonis Robert Wood.
Saadiku sõnul saabub Trump Suurbritanniasse 13. juulil. Tegemist ei ole ametliku riigivisiidiga, mistõttu Trumpi ja kuninganna kohtumine ei ole protokolli järgi kohustuslik.
Wood kinnitas, et Trump siiski kohtub kuningannaga, kuid muu visiidikava ei ole veel lõplikult paigas.
### Response:
Ajaleht: Trump ja Putin valmistuvad kohtuma juulis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel nädalal avas Malmström ka ametlikult kaubanduskõnelused Austraaliaga. Mõlema leppe puhul peaks esimene läbirääkimisvoor aset leidma juulis Brüsselis - Austraalia puhul 2.-6. juulil ning Uus-Meremaa puhul 16.-20. juulil.
"Uus-Meremaa puhul teame, et tegemist on partneriga, kes seisab samade oluliste väärtuste eest nagu meie. See leping on suurepärane võimalus kehtestada põhjalikud ühised eeskirjad ja kujundada üleilmastumist, muuta kaubandus lihtsamaks ja tagada samal ajal kestlik areng. Me saame olla eeskujuks," ütles Malmström.
EL-i ja Uus-Meremaa vahelise kahepoolse kaubavahetuse maht oli möödunud aastal 8,7 miljardit eurot. Suurema osa EL-i ekspordist Uus-Meremaale moodustavad tööstuskaubad, nagu transpordivahendid, masinad ja seadmed, samuti kemikaalid, plast, toiduained ja teenused. Lisaks oli kaubavahetuse maht tunamullu teenuste valdkonnas 4,4 miljardit eurot.
EL on Uus-Meremaa suuruselt kolmas kaubanduspartner ja kaubandusleping võiks suurendada kaubavahetust peaaegu 50 protsendi või kolmandiku võrra, kui võtta arvesse nii kaupu kui teenuseid. | Uus-Meremaa ja Euroopa Liit alustasid ametlikult vabakaubanduskõnelusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel nädalal avas Malmström ka ametlikult kaubanduskõnelused Austraaliaga. Mõlema leppe puhul peaks esimene läbirääkimisvoor aset leidma juulis Brüsselis - Austraalia puhul 2.-6. juulil ning Uus-Meremaa puhul 16.-20. juulil.
"Uus-Meremaa puhul teame, et tegemist on partneriga, kes seisab samade oluliste väärtuste eest nagu meie. See leping on suurepärane võimalus kehtestada põhjalikud ühised eeskirjad ja kujundada üleilmastumist, muuta kaubandus lihtsamaks ja tagada samal ajal kestlik areng. Me saame olla eeskujuks," ütles Malmström.
EL-i ja Uus-Meremaa vahelise kahepoolse kaubavahetuse maht oli möödunud aastal 8,7 miljardit eurot. Suurema osa EL-i ekspordist Uus-Meremaale moodustavad tööstuskaubad, nagu transpordivahendid, masinad ja seadmed, samuti kemikaalid, plast, toiduained ja teenused. Lisaks oli kaubavahetuse maht tunamullu teenuste valdkonnas 4,4 miljardit eurot.
EL on Uus-Meremaa suuruselt kolmas kaubanduspartner ja kaubandusleping võiks suurendada kaubavahetust peaaegu 50 protsendi või kolmandiku võrra, kui võtta arvesse nii kaupu kui teenuseid.
### Response:
Uus-Meremaa ja Euroopa Liit alustasid ametlikult vabakaubanduskõnelusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alli sai vigastada esmaspäevases 2:1 võidumängus Tuneesiaga. "Masendav, et sain esmaspäevases kohtumises veidi vigastada. Annan endast kõik, et võimalikult kiiresti terveks saada," kirjutas Alli Twitteris.
Inglismaa jätkab MM-i pühapäeval Panama vastu, alagrupi viimases kohtumises minnakse järgmise nädala neljapäeval vastamisi Belgiaga.
Juhul kui vigastus ei lase Allil siiski mängida, on tema võimalikud asendajad Ruben Loftus-Cheek, Fabian Delph ja Marcus Rashford. | Inglismaa koondislast vaevab jalavigastus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alli sai vigastada esmaspäevases 2:1 võidumängus Tuneesiaga. "Masendav, et sain esmaspäevases kohtumises veidi vigastada. Annan endast kõik, et võimalikult kiiresti terveks saada," kirjutas Alli Twitteris.
Inglismaa jätkab MM-i pühapäeval Panama vastu, alagrupi viimases kohtumises minnakse järgmise nädala neljapäeval vastamisi Belgiaga.
Juhul kui vigastus ei lase Allil siiski mängida, on tema võimalikud asendajad Ruben Loftus-Cheek, Fabian Delph ja Marcus Rashford.
### Response:
Inglismaa koondislast vaevab jalavigastus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uus andmekogu koosneb umbes 1,2 miljonist dokumendist, millest vanimad on pärit 2016. aasta aprillist ehk ajast, mil Panama dokumentide skandaal avalikkuse ette jõudis, kuni 2017. aasta detsembrini. Andmed sai enda kätte Saksa ajaleht Süddeutsche Zeitung, mis jagas seda ülejäänud konsortsiumi liikmetega.
Dokumentidest tuleb välja, kuidas nn maksuparadiisi teenust pakkunud Panama advokaadibüroo ei suutnud ise välja selgitada, kellele kuulub kolmveerand büroo poolt hallatud riiuliettevõtetest.
Suure osa dokumentidest moodustab kirjavahetus advokaadibüroo, vahendajate ja klientide vahel ning sellest tuleb ühelt poolt välja - praeguseks pankrotti läinud - firma katsed kahju leevendada ja oma dokumentatsiooni korrastada ning teiselt poolt vihased kliendid, kes tunnevad, et neid on alt veetud kõige olulisemal teemal ehk konfidentsiaalsuse tagamisel.
Erinevalt algsest 2016. aasta andmelekkest ja näiteks samuti ICIJ poolt avaldatud nn Paradise Papersi dokumentidest mingeid suuri avastusi pole dokumendid siiski veel pakkunud.
Avastusi siiski on. Näiteks Yle kirjutab, kuidas Nordea oma kliendid Panama dokumentide skandaali tekkimisel hätta jättis. Samuti tuli välja, et Odessa linnapeal Gennadi Truhhanovil on lisaks Ukraina kodakondsusele ikkagi ka Venemaa kodakondsus. Samuti on uuemat informatsiooni Argentina jalgpallitähe Lionel Messi ja tema kodumaa presidendi Mauricio Macri rahaasjade kohta ning selle kohta, kuidas mõned Vene oligarhid on maksuparadiiside abil lääneriikide poolt kehtestatud sanktsioonidest kõrvale hiilinud.
Postimees kirjutab, et andmekogus on ligi 5000 Eestit puudutavat dokumenti ja e-kirja, milles mainitakse otsesõnu Eesti riiki.
Oluline on meeles pidada, et offshore-firmade ja maksuparadiisideks peetud riikide võimaluste kasutamine ei ole iseenesest ebaseaduslik, kui kodanik või ettevõte tegutseb vastavalt seadustele ja finantstehinguid puudutavatele reeglitele. Seega ei ole dokumentides mainitud inimesed ilmtingimata seadusi rikkunud või isegi huvide konflikti sattunud. | ICIJ avaldas uue koguse Panama advokaadibüroo dokumente | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uus andmekogu koosneb umbes 1,2 miljonist dokumendist, millest vanimad on pärit 2016. aasta aprillist ehk ajast, mil Panama dokumentide skandaal avalikkuse ette jõudis, kuni 2017. aasta detsembrini. Andmed sai enda kätte Saksa ajaleht Süddeutsche Zeitung, mis jagas seda ülejäänud konsortsiumi liikmetega.
Dokumentidest tuleb välja, kuidas nn maksuparadiisi teenust pakkunud Panama advokaadibüroo ei suutnud ise välja selgitada, kellele kuulub kolmveerand büroo poolt hallatud riiuliettevõtetest.
Suure osa dokumentidest moodustab kirjavahetus advokaadibüroo, vahendajate ja klientide vahel ning sellest tuleb ühelt poolt välja - praeguseks pankrotti läinud - firma katsed kahju leevendada ja oma dokumentatsiooni korrastada ning teiselt poolt vihased kliendid, kes tunnevad, et neid on alt veetud kõige olulisemal teemal ehk konfidentsiaalsuse tagamisel.
Erinevalt algsest 2016. aasta andmelekkest ja näiteks samuti ICIJ poolt avaldatud nn Paradise Papersi dokumentidest mingeid suuri avastusi pole dokumendid siiski veel pakkunud.
Avastusi siiski on. Näiteks Yle kirjutab, kuidas Nordea oma kliendid Panama dokumentide skandaali tekkimisel hätta jättis. Samuti tuli välja, et Odessa linnapeal Gennadi Truhhanovil on lisaks Ukraina kodakondsusele ikkagi ka Venemaa kodakondsus. Samuti on uuemat informatsiooni Argentina jalgpallitähe Lionel Messi ja tema kodumaa presidendi Mauricio Macri rahaasjade kohta ning selle kohta, kuidas mõned Vene oligarhid on maksuparadiiside abil lääneriikide poolt kehtestatud sanktsioonidest kõrvale hiilinud.
Postimees kirjutab, et andmekogus on ligi 5000 Eestit puudutavat dokumenti ja e-kirja, milles mainitakse otsesõnu Eesti riiki.
Oluline on meeles pidada, et offshore-firmade ja maksuparadiisideks peetud riikide võimaluste kasutamine ei ole iseenesest ebaseaduslik, kui kodanik või ettevõte tegutseb vastavalt seadustele ja finantstehinguid puudutavatele reeglitele. Seega ei ole dokumentides mainitud inimesed ilmtingimata seadusi rikkunud või isegi huvide konflikti sattunud.
### Response:
ICIJ avaldas uue koguse Panama advokaadibüroo dokumente |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | UAE Team Emirates kaotas 14 ja Trek-Segafredo 16 sekundit. Mihkel Räime tööandja Israel Cycling Academy pidi leppima 14. ehk tagantpoolt kolmanda kohaga. Quick-Step Floorsist jäädi maha 1.59-ga, vahendab Marathon100.
"Erilisi ootusi meil polnud," tunnistas Räim oma Facebooki kontol. "Eile alles sain esimest korda sel aastal enda TT ratast proovida ning täna võistlus. Ei hakanud millegagi riskima ning võtsime "rahulikult", kuna kokkuvõttes pole meil teha siin midagi. Panustame etappidele. Seltskond on esinduslik ning loodan, et enesetunne on sel nädalal parem kui oli eelmise nädalal Belgias."
Üldliidriks tõusis Elia Viviani (Quick-Step Floors), Räim asub 82. positsioonil (+1.51). Velotuur lõpeb pühapäeval. | Räim ja Israel Cycling Academy võtsid uue velotuuri avaetappi rahulikult | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
UAE Team Emirates kaotas 14 ja Trek-Segafredo 16 sekundit. Mihkel Räime tööandja Israel Cycling Academy pidi leppima 14. ehk tagantpoolt kolmanda kohaga. Quick-Step Floorsist jäädi maha 1.59-ga, vahendab Marathon100.
"Erilisi ootusi meil polnud," tunnistas Räim oma Facebooki kontol. "Eile alles sain esimest korda sel aastal enda TT ratast proovida ning täna võistlus. Ei hakanud millegagi riskima ning võtsime "rahulikult", kuna kokkuvõttes pole meil teha siin midagi. Panustame etappidele. Seltskond on esinduslik ning loodan, et enesetunne on sel nädalal parem kui oli eelmise nädalal Belgias."
Üldliidriks tõusis Elia Viviani (Quick-Step Floors), Räim asub 82. positsioonil (+1.51). Velotuur lõpeb pühapäeval.
### Response:
Räim ja Israel Cycling Academy võtsid uue velotuuri avaetappi rahulikult |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viipemaksevõimalus on alles üsna uus nähtus - esimesed kaardid väljastati Eesti pankades 2016. aasta lõpus.
Mugavuslahendust, kus ilma PIN-koodita saab makse kõigest kaardiga makseterminali peal viibeldes kinnitada, saab alates 2017. aasta lõpust kasutada kuni 25-euroste maksete puhul (senini oli limiidiks kümme eurot).
Eestis tasutakse pangakaardiga 95 protsendi ostude eest. Neist omakorda 75 protsenti jääb alla 25 euro, mis võimaldaks kasutada viipemakset.
SEB-s, mille klient saab ise otsustada, kas tellida viipevõimalusega kaart või ilma, on tänavu esimese viie kuu jooksul väljastatud pangakaartidest umbes pooled viipemakse fuktsiooniga.
Swedbank väljastab aga kõik uued pangakaardid juba vaikimisi viipemaksevõimalusega, mille kasutaja peab soovi korral ise aktiveerima. Ligi 80 protsenti viipekaardiomanikest ongi viipemaksed aktiveerinud. Nüüdseks moodustavad viipekaardid juba üle 35 protsendi kõigist Swedbanki väljastatud pangakaartidest ja nendega tehakse 22 protsenti kõigist maksetest.
"Viipemaksete tegemine on kasvavas trendis. Samuti on kasvamas ka suuremate ostude osakaal viipetehingutes, mis on seotud viipemakse limiidi suurendamisega kümnelt eurolt 25-le eurole 2017. aasta sügisel," kommenteeris Swedbanki krediitkaartide osakonna juht Kai Voore.
Kuivõrd SEB viipekaarte vaikimisi ei väljasta, on ka nende klientuuri tehtud viipemaksete osakaal väiksem. Tänavu esimese viie kuuga tegid SEB kliendid neli protsenti kõigist ostudest viipemaksena. Ka nende väljastatavatel MasterCard pangakaartidel saab soovi korral viipemaksefunktsiooni deaktiveerida.
See on iga riigi enda otsustada, millise limiidi ta viipemaksetele kehtestab. Eesti on oma 25 euroga pigem konservatiivne.
"Üldiselt seostatakse limiidi suurust riigi üldise heaolu ja inimeste sissetulekute tasemega ning siin peaks mainima, et paljudes Euroopa riikides on viipemakse limiit oluliselt kõrgem, ületades ka 40 eurot," ütles SEB kommunikatsioonijuht Julia Piilmann.
Siiski on ka Eestis erandeid. Näiteks SEB väljastab koolilaste ISIC-kaarte vaikimisi kümneeurose limidiiga.
"Sest nii nagu me teame, eriti algkoolilastel esineb vahel teatud hooletus oma asjade hoidmisel. Aga vanemad muidugi saavad limiiti ise suuremaks-väiksemaks sättida vastavalt lapse-noore vajadustele," põhjendas Piilmann.
Kuritarvitustest rääkida ei taheta
Ehkki viipekaart on kasutajale mugav, seostuvad sellega ka riskid: kes kaardi ära kaotab, riskib kuritarvitustega. Kuna PIN-kaarti viipemakse tegemisel sisestama ei pea, võib seda kasutada igaüks.
Nii Swedbank kui SEB tunnistavad, et nendeni on jõudnud info mõnest kuritarvitusest, ent kui palju kokku on võimalik raha võõralt kontolt kuni 25 euro kaupa varastada, enne kui kaart PIN-koodi hakkab küsima (juhl kui omanik kaotust või vargust ei avasta), pangad ei ütle.
"On esinenud vaid väga üksikuid juhtumeid. Lõputult viipemakseid teostada järjest ei saa ja aeg-ajalt tuleb tehing kinnitada PIN-koodiga," ütles Swedbanki krediitkaartide osakonna juht Kai Voore vaid.
"SEB viipefunktsioon on seadistatud selliselt, et aeg-ajalt peab ikkagi kinnitama oma ostu PIN-koodiga. Mis puudutab turvalisust, siis kuna viipemakse funktsioon oli enne Eestisse jõudmist testitud Euroopas vähemalt vie-kuue aasta jooksul, ei ole seoses sellega registreeritud erilist turvalisuse riski. See andiski uuele teenuse liigile võimaluse jõuliselt areneda üle terve maailma," lisas Piilmann SEB-st.
Varasemalt on Swedbank väitnud, et viipekaardid võimaldavad ostude eest maksta järjest ilma PIN-koodi sisestamata ja kaarti terminali panemata maksimaalselt kuni 50 euro eest ning SEB öelnud, et kaartide puhul kehtib vaikimisi kumulatiivne limiit päevas, mis on 50 eurot. Vajadusel saab klient teha limiidid netipangas veelgi väiksemaks. | Üha enam makseid tehakse viipekaartidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viipemaksevõimalus on alles üsna uus nähtus - esimesed kaardid väljastati Eesti pankades 2016. aasta lõpus.
Mugavuslahendust, kus ilma PIN-koodita saab makse kõigest kaardiga makseterminali peal viibeldes kinnitada, saab alates 2017. aasta lõpust kasutada kuni 25-euroste maksete puhul (senini oli limiidiks kümme eurot).
Eestis tasutakse pangakaardiga 95 protsendi ostude eest. Neist omakorda 75 protsenti jääb alla 25 euro, mis võimaldaks kasutada viipemakset.
SEB-s, mille klient saab ise otsustada, kas tellida viipevõimalusega kaart või ilma, on tänavu esimese viie kuu jooksul väljastatud pangakaartidest umbes pooled viipemakse fuktsiooniga.
Swedbank väljastab aga kõik uued pangakaardid juba vaikimisi viipemaksevõimalusega, mille kasutaja peab soovi korral ise aktiveerima. Ligi 80 protsenti viipekaardiomanikest ongi viipemaksed aktiveerinud. Nüüdseks moodustavad viipekaardid juba üle 35 protsendi kõigist Swedbanki väljastatud pangakaartidest ja nendega tehakse 22 protsenti kõigist maksetest.
"Viipemaksete tegemine on kasvavas trendis. Samuti on kasvamas ka suuremate ostude osakaal viipetehingutes, mis on seotud viipemakse limiidi suurendamisega kümnelt eurolt 25-le eurole 2017. aasta sügisel," kommenteeris Swedbanki krediitkaartide osakonna juht Kai Voore.
Kuivõrd SEB viipekaarte vaikimisi ei väljasta, on ka nende klientuuri tehtud viipemaksete osakaal väiksem. Tänavu esimese viie kuuga tegid SEB kliendid neli protsenti kõigist ostudest viipemaksena. Ka nende väljastatavatel MasterCard pangakaartidel saab soovi korral viipemaksefunktsiooni deaktiveerida.
See on iga riigi enda otsustada, millise limiidi ta viipemaksetele kehtestab. Eesti on oma 25 euroga pigem konservatiivne.
"Üldiselt seostatakse limiidi suurust riigi üldise heaolu ja inimeste sissetulekute tasemega ning siin peaks mainima, et paljudes Euroopa riikides on viipemakse limiit oluliselt kõrgem, ületades ka 40 eurot," ütles SEB kommunikatsioonijuht Julia Piilmann.
Siiski on ka Eestis erandeid. Näiteks SEB väljastab koolilaste ISIC-kaarte vaikimisi kümneeurose limidiiga.
"Sest nii nagu me teame, eriti algkoolilastel esineb vahel teatud hooletus oma asjade hoidmisel. Aga vanemad muidugi saavad limiiti ise suuremaks-väiksemaks sättida vastavalt lapse-noore vajadustele," põhjendas Piilmann.
Kuritarvitustest rääkida ei taheta
Ehkki viipekaart on kasutajale mugav, seostuvad sellega ka riskid: kes kaardi ära kaotab, riskib kuritarvitustega. Kuna PIN-kaarti viipemakse tegemisel sisestama ei pea, võib seda kasutada igaüks.
Nii Swedbank kui SEB tunnistavad, et nendeni on jõudnud info mõnest kuritarvitusest, ent kui palju kokku on võimalik raha võõralt kontolt kuni 25 euro kaupa varastada, enne kui kaart PIN-koodi hakkab küsima (juhl kui omanik kaotust või vargust ei avasta), pangad ei ütle.
"On esinenud vaid väga üksikuid juhtumeid. Lõputult viipemakseid teostada järjest ei saa ja aeg-ajalt tuleb tehing kinnitada PIN-koodiga," ütles Swedbanki krediitkaartide osakonna juht Kai Voore vaid.
"SEB viipefunktsioon on seadistatud selliselt, et aeg-ajalt peab ikkagi kinnitama oma ostu PIN-koodiga. Mis puudutab turvalisust, siis kuna viipemakse funktsioon oli enne Eestisse jõudmist testitud Euroopas vähemalt vie-kuue aasta jooksul, ei ole seoses sellega registreeritud erilist turvalisuse riski. See andiski uuele teenuse liigile võimaluse jõuliselt areneda üle terve maailma," lisas Piilmann SEB-st.
Varasemalt on Swedbank väitnud, et viipekaardid võimaldavad ostude eest maksta järjest ilma PIN-koodi sisestamata ja kaarti terminali panemata maksimaalselt kuni 50 euro eest ning SEB öelnud, et kaartide puhul kehtib vaikimisi kumulatiivne limiit päevas, mis on 50 eurot. Vajadusel saab klient teha limiidid netipangas veelgi väiksemaks.
### Response:
Üha enam makseid tehakse viipekaartidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ootan muidugi veel avaldusi. Tore oleks, kui inimese soovist paistaks välja kas see, et tal on mingi teema südamel või siis see, et tal on olnud soov raadiosaadet teha ning see pole mingil põhjusel varem realiseerinud ning nüüd saab ta oma salakire ühel ööl välja elada. Mõlemat tüüpi avaldusi on seni ka laekunud," avaldas Libe ERR Menule.
Libe sõnul oleks tore, kui avalikkusele tuntud inimesed võtaks vastu väljakutse teises valdkonnas kätt proovida. "Kandideerimise perioodil ei soovi nimedest rääkida, aga soovi on avaldanud ka paar inimest, kes on avalikkuse jaoks väga tuttavad," rääkis Libe.
Libe paneb kõigile soovijatele südamele, et kindlasti ei pea keegi kartma seda, et ei saa hakkama. "Ma olen ikkagi väga põhjalikult nii saate ettevalmistuse kui ka saate enda ajal toeks, õpetamas ja vajadusel protsessi juhtohje haaramas. Piinlikku olukorda sattumise hirmu ei ole kellelgi vaja tunda," julgustas Libe.
Endast peaksid märku andma need, kes on alati tahtnud raadiosaadet teha, aga kellel pole varem võimalust avanenud. Esimeses voorus tuleb kirjeldada paari lausega saateideed. Kandidaadid võiksid kirjutada aadressile [email protected] 30. juunini. Saade on eetris 3. augustil.
Vikerraadio värvikas öösaade
Sel suvel on Vikerraadio reedesed ööd hoopis teistsugused. Alates 22. juunist on kell 23-02 eetris "Suveöö", kus hakkab toimuma nii mõndagi.
"Suveöö" teemad varieeruvad Eesti inimeste muredest-rõõmudest, filmiklassikast, kirevast Türgist õuduste öö ja piinlike haigusteni, sekka värvikaid noppeid ERR-i arhiivist. Lisaks läheb üks saade eetrisse voodistuudiost ning teisele otsitakse saatejuhti kuulajate seast.
Esimene saade on eetris 22. juunil kell 23.03, kus kuulame Eesti inimeste rõõme ja muresid. Saatejuht Mirko Ojakivi avab öisele ajale vaatamata telefoniliinid ning ootab kuulajaid südant puistama või rõõmu jagama. Tartust eetrisse mineva otsesaate külalised on teada-tuntud inimesed. Lisaks annavad saatele tooni lähenev jaanipäev ja üliõpilaste laulu- ja tantsufestival Gaudeamus.
29. juuni öösse jagub glamuuri, nostalgiat ja kaasahaaravat tänapäevast filmimuusikat. Kuldajastu Hollywoodi ja Eesti filmiklassika toob stuudiosse Kerttu Kaldoja.
6. juulil on Taavi Libe ja Margus Kamlat i saate alateema "Õuduste öö". Räägitakse õudustest erinevates vormides alates kinolinal nähtust ja selle mõjust kuni kurjategijate vaimse tervise lahtimõtestamiseni.
13. juuli öösaateks laotab Urmas Vadi aga stuudiosse madratsid, tekid ja padjad ning kutsub enda kõrvale lesima kirjanik Peeter Sauter i. Kas voodistuudios on mõtted teistsugused kui tavaliselt ning kas eetrisse kostab ka vaikset norinat, kuuleb juba saates.
Hille Hanso ja Arp Müller räägivad oma saates 20. juulil Türgi elu nendest tahkudest, mis Eestis enamasti uudiskünnist ei ületa: värvikatest ja lahketest inimestest, kirjust kultuurist, imelisest muusikast, rikkalikust köögist, mitmekesisest loodusest, turismist, ajaloost ja lihtsalt mõnusast äraolemisest.
27. juulil on "Suveöö" ERR-i põhjatu arhiivi päralt. Kõige vanem helilõik pärineb 1927. aastast. Pärast seda on meie helipagasisse kogunenud muusikat ja arutelusid, teatrit ja toorest nõukogude propagandat, aga ka loodussaateid, lastesaateid ja kõnesid nii kuulajatelt kui ka riigijuhtidelt. Arhiivis tuulab Madis Hindre.
3. augustiks otsib Taavi Libe kaassaatejuhti kuulajate seast.
24. augustil läheb olukord pisut piinlikuks. Miks meile tundub, et mõne probleemiga on piinlik arsti poole pöörduda? Millised on üldse võimalused varjatud ja delikaatsete probleemide korral kiiret abi saada?
Meelis Süld võtab öösaates teemaks piinlikud haigused.
Lisaks teevad "Suveöö" saateid Ingrid Peek, Priit Ennet, Lauri Varik ja Anvar Samost.
"Suveöö" Vikerraadios alates 22. juunist kell 23.03-02.00. | Taavi Libe otsib kaassaatejuhti: juba on kandideerinud ka avalikkusele tuntud inimesi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ootan muidugi veel avaldusi. Tore oleks, kui inimese soovist paistaks välja kas see, et tal on mingi teema südamel või siis see, et tal on olnud soov raadiosaadet teha ning see pole mingil põhjusel varem realiseerinud ning nüüd saab ta oma salakire ühel ööl välja elada. Mõlemat tüüpi avaldusi on seni ka laekunud," avaldas Libe ERR Menule.
Libe sõnul oleks tore, kui avalikkusele tuntud inimesed võtaks vastu väljakutse teises valdkonnas kätt proovida. "Kandideerimise perioodil ei soovi nimedest rääkida, aga soovi on avaldanud ka paar inimest, kes on avalikkuse jaoks väga tuttavad," rääkis Libe.
Libe paneb kõigile soovijatele südamele, et kindlasti ei pea keegi kartma seda, et ei saa hakkama. "Ma olen ikkagi väga põhjalikult nii saate ettevalmistuse kui ka saate enda ajal toeks, õpetamas ja vajadusel protsessi juhtohje haaramas. Piinlikku olukorda sattumise hirmu ei ole kellelgi vaja tunda," julgustas Libe.
Endast peaksid märku andma need, kes on alati tahtnud raadiosaadet teha, aga kellel pole varem võimalust avanenud. Esimeses voorus tuleb kirjeldada paari lausega saateideed. Kandidaadid võiksid kirjutada aadressile [email protected] 30. juunini. Saade on eetris 3. augustil.
Vikerraadio värvikas öösaade
Sel suvel on Vikerraadio reedesed ööd hoopis teistsugused. Alates 22. juunist on kell 23-02 eetris "Suveöö", kus hakkab toimuma nii mõndagi.
"Suveöö" teemad varieeruvad Eesti inimeste muredest-rõõmudest, filmiklassikast, kirevast Türgist õuduste öö ja piinlike haigusteni, sekka värvikaid noppeid ERR-i arhiivist. Lisaks läheb üks saade eetrisse voodistuudiost ning teisele otsitakse saatejuhti kuulajate seast.
Esimene saade on eetris 22. juunil kell 23.03, kus kuulame Eesti inimeste rõõme ja muresid. Saatejuht Mirko Ojakivi avab öisele ajale vaatamata telefoniliinid ning ootab kuulajaid südant puistama või rõõmu jagama. Tartust eetrisse mineva otsesaate külalised on teada-tuntud inimesed. Lisaks annavad saatele tooni lähenev jaanipäev ja üliõpilaste laulu- ja tantsufestival Gaudeamus.
29. juuni öösse jagub glamuuri, nostalgiat ja kaasahaaravat tänapäevast filmimuusikat. Kuldajastu Hollywoodi ja Eesti filmiklassika toob stuudiosse Kerttu Kaldoja.
6. juulil on Taavi Libe ja Margus Kamlat i saate alateema "Õuduste öö". Räägitakse õudustest erinevates vormides alates kinolinal nähtust ja selle mõjust kuni kurjategijate vaimse tervise lahtimõtestamiseni.
13. juuli öösaateks laotab Urmas Vadi aga stuudiosse madratsid, tekid ja padjad ning kutsub enda kõrvale lesima kirjanik Peeter Sauter i. Kas voodistuudios on mõtted teistsugused kui tavaliselt ning kas eetrisse kostab ka vaikset norinat, kuuleb juba saates.
Hille Hanso ja Arp Müller räägivad oma saates 20. juulil Türgi elu nendest tahkudest, mis Eestis enamasti uudiskünnist ei ületa: värvikatest ja lahketest inimestest, kirjust kultuurist, imelisest muusikast, rikkalikust köögist, mitmekesisest loodusest, turismist, ajaloost ja lihtsalt mõnusast äraolemisest.
27. juulil on "Suveöö" ERR-i põhjatu arhiivi päralt. Kõige vanem helilõik pärineb 1927. aastast. Pärast seda on meie helipagasisse kogunenud muusikat ja arutelusid, teatrit ja toorest nõukogude propagandat, aga ka loodussaateid, lastesaateid ja kõnesid nii kuulajatelt kui ka riigijuhtidelt. Arhiivis tuulab Madis Hindre.
3. augustiks otsib Taavi Libe kaassaatejuhti kuulajate seast.
24. augustil läheb olukord pisut piinlikuks. Miks meile tundub, et mõne probleemiga on piinlik arsti poole pöörduda? Millised on üldse võimalused varjatud ja delikaatsete probleemide korral kiiret abi saada?
Meelis Süld võtab öösaates teemaks piinlikud haigused.
Lisaks teevad "Suveöö" saateid Ingrid Peek, Priit Ennet, Lauri Varik ja Anvar Samost.
"Suveöö" Vikerraadios alates 22. juunist kell 23.03-02.00.
### Response:
Taavi Libe otsib kaassaatejuhti: juba on kandideerinud ka avalikkusele tuntud inimesi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Peame enne starti teadma, kes pälvis 2017. aastal üldvõidu. Me ei saa siin istuda teadmata, mis juhtus aasta tagasi," märkis Guillén. "Froome võitis Giro ja me ei tea, mis juhtub teiste sõitudega, kus ta on osalenud."
Samas pole teada, kas Froome Vueltal stardib. Girol üldvõidu pälvinud Suurbritannia rattur asub õige pea kaitsma Tour de France'i tiitlit, kirjutab Spordipartner.ee. | Vuelta direktor: tahame teada, kes pälvis 2017. aastal üldvõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Peame enne starti teadma, kes pälvis 2017. aastal üldvõidu. Me ei saa siin istuda teadmata, mis juhtus aasta tagasi," märkis Guillén. "Froome võitis Giro ja me ei tea, mis juhtub teiste sõitudega, kus ta on osalenud."
Samas pole teada, kas Froome Vueltal stardib. Girol üldvõidu pälvinud Suurbritannia rattur asub õige pea kaitsma Tour de France'i tiitlit, kirjutab Spordipartner.ee.
### Response:
Vuelta direktor: tahame teada, kes pälvis 2017. aastal üldvõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu käest on viimasel ajal palju küsitud, kas ma kandideerin kevadel riigikogu valimistel. Olen seekord otsustanud mitte kandideerida," teatas Sulling sotsiaalmeedias.
Sullingu sõnul soovib ta pärast mitmeid aastaid avalikus sektoris ja poliitikas taas kätt proovida erasektoris ja tegeleda oma lemmikteemadega ehk väliskaubanduse ja innovatsioonivaldkonnaga, aga teises vormis.
Samas jätkab Sulling Reformierakonna juhatuses ega välista tulevikus poliitikasse naasmist. Viimastel riigikogu valimistel kandideeris Anne Sulling Tartus ning kogus seal 4197 häält ning osutus valituks.
Reformierakonnaga liitus Sulling 2014. aasta märtsis, kui temast sai Taavi Rõivase valitsuses väliskaubandus- ja ettevõtlusminister. Varasemalt tegeles ta muuhulgas Eesti saastekvoodi müügiga ning juhtis Eesti eurole ülemineku projekti.
Reformierakonna riigikogu saadikutest on varem Lauri Luik Lääne Elule öelnud, et loobub arvatavasti uuesti riigikogusse kandideerimisest. | Anne Sulling ei kandideeri riigikogu valimistel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu käest on viimasel ajal palju küsitud, kas ma kandideerin kevadel riigikogu valimistel. Olen seekord otsustanud mitte kandideerida," teatas Sulling sotsiaalmeedias.
Sullingu sõnul soovib ta pärast mitmeid aastaid avalikus sektoris ja poliitikas taas kätt proovida erasektoris ja tegeleda oma lemmikteemadega ehk väliskaubanduse ja innovatsioonivaldkonnaga, aga teises vormis.
Samas jätkab Sulling Reformierakonna juhatuses ega välista tulevikus poliitikasse naasmist. Viimastel riigikogu valimistel kandideeris Anne Sulling Tartus ning kogus seal 4197 häält ning osutus valituks.
Reformierakonnaga liitus Sulling 2014. aasta märtsis, kui temast sai Taavi Rõivase valitsuses väliskaubandus- ja ettevõtlusminister. Varasemalt tegeles ta muuhulgas Eesti saastekvoodi müügiga ning juhtis Eesti eurole ülemineku projekti.
Reformierakonna riigikogu saadikutest on varem Lauri Luik Lääne Elule öelnud, et loobub arvatavasti uuesti riigikogusse kandideerimisest.
### Response:
Anne Sulling ei kandideeri riigikogu valimistel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inimõigusrühmitus Care esitas eelmisel aastal kaebuse üht koerafarmi pidanud ettevõtja vastu, süüdistades teda "loomade ilma korraliku põhjuseta tapmises" ning ehitus- ja hügieenireeglite rikkumises. Hiljem andis prokuratuur ta kohtu alla.
Bucheoni linna kohus otsustas aprillis, et liha tarbimine pole õiguslik alus koerte tapmiseks ning trahvis ettevõtjat kolme miljoni vonniga (2340 euroga). Ettevõtja ei kaevanud otsust edasi.
Otsus on murdeline. Aktivistide sõnul võib see avada tee koeraliha söömise keelustamisele.
Koeraliha on pikalt olnud osa Lõuna-Korea köögist. Arvatakse, et riigis süüakse iga aasta umbes miljon koera.
Samas süüakse koeraliha aina vähem, sest aina rohkem lõunakorealasi peavad koeri kaaslasteks, mitte kariloomadeks. Koeraliha söömine on lõunakorealastest noorte seas saamas tabuks ning aktivistide surve suureneb.
Koerakasvatajad on kohtu otsuse peale pahased. Üldiselt on kasvandustes ka tapamajad, sest riik ei luba luua asutusi, mille ainus funktsioon on koerte tapamaja.
Riigis on umbes 17 000 koerakasvandust. | Lõuna-Korea kohus keelas koerte tapmise liha saamise eesmärgil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inimõigusrühmitus Care esitas eelmisel aastal kaebuse üht koerafarmi pidanud ettevõtja vastu, süüdistades teda "loomade ilma korraliku põhjuseta tapmises" ning ehitus- ja hügieenireeglite rikkumises. Hiljem andis prokuratuur ta kohtu alla.
Bucheoni linna kohus otsustas aprillis, et liha tarbimine pole õiguslik alus koerte tapmiseks ning trahvis ettevõtjat kolme miljoni vonniga (2340 euroga). Ettevõtja ei kaevanud otsust edasi.
Otsus on murdeline. Aktivistide sõnul võib see avada tee koeraliha söömise keelustamisele.
Koeraliha on pikalt olnud osa Lõuna-Korea köögist. Arvatakse, et riigis süüakse iga aasta umbes miljon koera.
Samas süüakse koeraliha aina vähem, sest aina rohkem lõunakorealasi peavad koeri kaaslasteks, mitte kariloomadeks. Koeraliha söömine on lõunakorealastest noorte seas saamas tabuks ning aktivistide surve suureneb.
Koerakasvatajad on kohtu otsuse peale pahased. Üldiselt on kasvandustes ka tapamajad, sest riik ei luba luua asutusi, mille ainus funktsioon on koerte tapamaja.
Riigis on umbes 17 000 koerakasvandust.
### Response:
Lõuna-Korea kohus keelas koerte tapmise liha saamise eesmärgil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on neljanda Facebooki platvormiga, mis saavutas miljardi kasutaja taseme. Facebooki enda nime kandval sotsiaalvõrgustikul on kasutajaid üle kahe miljardi ning sõnumirakendustel WhatsApp ja Messenger enam kui miljard.
Uudisest anti teada San Franciscos korraldatud üritusel, kus Instagrami juht Kevin Systrom tutvustas uut rakendust IGTV, mis võimaldab jagada pikki, kuni tunnipikkuseid videoid.
"Viis, kuidas me videosid vaatame, on muutumas," lausus Systrom.
"Alates oma käivitamisest 2010. aastal oleme hämmastusega jälginud, kuidas kogukond õitseb ja kasvab," lisas ta.
Veel septembris oli Instagramil 800 miljonit kasutajat, kuid see on kasvanud kiiremini kui konkureerivad võrgustikud nagu Twitter and Snapchat ning on meelitanud juurde nooremaid, samas kui Facebook ise on noortesegmendis läbi teinud languse. | Instagramil on üle miljardi aktiivse kasutaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on neljanda Facebooki platvormiga, mis saavutas miljardi kasutaja taseme. Facebooki enda nime kandval sotsiaalvõrgustikul on kasutajaid üle kahe miljardi ning sõnumirakendustel WhatsApp ja Messenger enam kui miljard.
Uudisest anti teada San Franciscos korraldatud üritusel, kus Instagrami juht Kevin Systrom tutvustas uut rakendust IGTV, mis võimaldab jagada pikki, kuni tunnipikkuseid videoid.
"Viis, kuidas me videosid vaatame, on muutumas," lausus Systrom.
"Alates oma käivitamisest 2010. aastal oleme hämmastusega jälginud, kuidas kogukond õitseb ja kasvab," lisas ta.
Veel septembris oli Instagramil 800 miljonit kasutajat, kuid see on kasvanud kiiremini kui konkureerivad võrgustikud nagu Twitter and Snapchat ning on meelitanud juurde nooremaid, samas kui Facebook ise on noortesegmendis läbi teinud languse.
### Response:
Instagramil on üle miljardi aktiivse kasutaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Piltuudis: Vanalinnas tuli krohvi alt välja vuntsidega mehe kuju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Piltuudis: Vanalinnas tuli krohvi alt välja vuntsidega mehe kuju | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Norra õiguskaitseorganid süüdistavad türklast enda rahvuskaaslase tapmises mullu suvel Oslo eeslinnas Hellerudis, kirjutab VG.
Kuna sama meest kahtlustatakse ka enda äripartneri tapmises Eestis, kuulas Norra kolleegidega koostööd tegev Eesti politsei eeluurimisvanglas istuva 41-aastase türklase Oslos üle. Eesti politsei eeldab nimelt, et mehe kadunuks jäänud äripartner on surnud.
Norras enda 54-aastase rahvuskaaslase tapmises süüdistatav türgi mees tabati veidi pärast kuriteo toimepanekut Bulgaarias ja anti Norrale välja. Sama kriminaalasja raames vahistati Soomes 50-aastane soomlane, kes toimetati seejärel samuti Norra.
Uurimise käigus on türklast puudutavad süüdistused järjest kaalukamaks muutunud, soomlane aga vabastati vahi alt tõendite vähesuse tõttu.
Norra politsei jõudis Oslos toimunud tapmise uurimisega lõpule ja saatis asja prokuratuuri, ütles Oslo politseiadvokaat Sturla Henriksbø VG-le. | VG: Eesti politsei kahtlustab Norras vahi all viibivat türklast tapmises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Norra õiguskaitseorganid süüdistavad türklast enda rahvuskaaslase tapmises mullu suvel Oslo eeslinnas Hellerudis, kirjutab VG.
Kuna sama meest kahtlustatakse ka enda äripartneri tapmises Eestis, kuulas Norra kolleegidega koostööd tegev Eesti politsei eeluurimisvanglas istuva 41-aastase türklase Oslos üle. Eesti politsei eeldab nimelt, et mehe kadunuks jäänud äripartner on surnud.
Norras enda 54-aastase rahvuskaaslase tapmises süüdistatav türgi mees tabati veidi pärast kuriteo toimepanekut Bulgaarias ja anti Norrale välja. Sama kriminaalasja raames vahistati Soomes 50-aastane soomlane, kes toimetati seejärel samuti Norra.
Uurimise käigus on türklast puudutavad süüdistused järjest kaalukamaks muutunud, soomlane aga vabastati vahi alt tõendite vähesuse tõttu.
Norra politsei jõudis Oslos toimunud tapmise uurimisega lõpule ja saatis asja prokuratuuri, ütles Oslo politseiadvokaat Sturla Henriksbø VG-le.
### Response:
VG: Eesti politsei kahtlustab Norras vahi all viibivat türklast tapmises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vallbaum ütles ERR-ile, et piirkonna inimesed mõistavad, et kui on töökohad, siis on raha, ja kui on raha, siis on elu.
"Oleme tööstusrajoon, tööstusmaakond. Põhja-Eesti on kogu aeg tuntud selle poolest, et siin on tehased," rääkis vallavanem.
Kundas asuv Estonian Celli puitmassitehas on Vallbaumi sõnul positiivne hea näide. "Ei lõhna, ei tee halba kellelegi. Inimesed elavad tema kõrval. Kõik töötab."
Estonian Cell otsis seejuures 2000. aastatel tehasele asukohta viis aastat. Algselt Türile ja Kehrasse planeeritud projektid jäid katki keskkonnakaitselistel kaalutlustel.
Küsimusele, kas vald ootab valitsuselt otsust, mis lõpetaks tselluloositehase eriplaneeringu Tartu- ja Jõgevamaal, vastas Vallbaum, et loomulikult.
"Terve maakond ootab seda, mitte mina üksi. Just täna oli koosolek ja kõik olid seda meelt, et võtame ettevõtluse vastu, mis meile pakutakse," sõnas ta. | Viru-Nigula vald loodab tselluloositehase enda juurde meelitada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vallbaum ütles ERR-ile, et piirkonna inimesed mõistavad, et kui on töökohad, siis on raha, ja kui on raha, siis on elu.
"Oleme tööstusrajoon, tööstusmaakond. Põhja-Eesti on kogu aeg tuntud selle poolest, et siin on tehased," rääkis vallavanem.
Kundas asuv Estonian Celli puitmassitehas on Vallbaumi sõnul positiivne hea näide. "Ei lõhna, ei tee halba kellelegi. Inimesed elavad tema kõrval. Kõik töötab."
Estonian Cell otsis seejuures 2000. aastatel tehasele asukohta viis aastat. Algselt Türile ja Kehrasse planeeritud projektid jäid katki keskkonnakaitselistel kaalutlustel.
Küsimusele, kas vald ootab valitsuselt otsust, mis lõpetaks tselluloositehase eriplaneeringu Tartu- ja Jõgevamaal, vastas Vallbaum, et loomulikult.
"Terve maakond ootab seda, mitte mina üksi. Just täna oli koosolek ja kõik olid seda meelt, et võtame ettevõtluse vastu, mis meile pakutakse," sõnas ta.
### Response:
Viru-Nigula vald loodab tselluloositehase enda juurde meelitada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsuses toimus pingeline kohtumine, milles May palus kaitseminister Gavin Williamsonil õigustada Suurbritannia rolli "esimese järgu" sõjalise jõuna, kirjutas Financial Times ja vahendas sealhulgas Reuters.
Williamson peab esitama juulis peaministrile täpsustava dokumendi sellest, mida praktikas tähendab lahinguvõime täiemahulise spektri kasutamise võime.
May hinnangul peaks Williamson uuesti üle vaatama võimekused, mida Suurbritannia vajab, et olla kaasaja sõjaline jõud, ning keskenduma rohkem kübersõja võimele.
Mõned kaitseametnikud ei suutnud May avaldust uskuda ning peavad seda märgiks, et nende koostatud plaanid Briti kaitse kaasajastamiseks on ohus. Plaanid on kavas esitada juulis toimuval NATO tippkohtumisel.
Williamson peab nüüd esitama valitsusele dokumendi sellest, mida tähendab võime lasta käiku lahinguvõime täielik spekter. Sellise sõjalise jõu taset hoiavad lisaks Suurbritanniale veel neli riiki: USA, Venemaa, Hiina ja Prantsusmaa.
Downing Street tunnistas, et May vaidlustas Williamsoni kava teisipäevasel kohtumisel, kuid tõrjus väidet, et May tahab vähendada Suurbritannia sõjalist staatust.
"On kategooriliselt ebatõene väita, et Ühendkuningriigi praegune positsioon juhtiva kaitseriigina on kuidagi küsimärgi all. Peaminister on jõuliselt pühendunud Ühendkuningriigi relvajõududele ja nende tugevuse hoidmisele," ütles valitsuse pressiesindaja.
Kuigi niiöelda esimese järgu jõudu pole ametlikult määratletud, siis Briti kaitseministeerium tõlgendab seda kui vajadust omada kõiki sõjalisi võimeid, mille seas on muuhulgas sõltumatu tuumaheidutus ning maa-, mere- ja õhuvägi, mida saab paigutada kõikjale maailmas.
Williamson taotles Whitehallis avalikult relvajõududele lisaraha ajal, mil kaitseministeeriumil jääb järgmise aastakümne jooksul puudu kuni 20 miljardist naelast.
Teisipäevasel kohtumisel osales ka rahandusminister Philip Hammond, kes suhtus kaitseministri kavasse samuti skeptiliselt. Vaidluse taustal on ka May hiljutine teade, et ta oluliselt suurendab Brexiti järel riikliku tervishoiuteenistuse rahastust seni Euroopa Liidule läinud raha arvelt.
Ühendkuningriik on alates 2017. aasta aprillist Eestis paikneva NATO lahingugrupi juhtriigiks, kus umbes 1200-liikmelise pataljoni lahingugrupist 800 on Briti sõjaväelased. Raamriigina panustab Suurbritannia oma kaitseväelaste kõrval ka tankidega Challenger 2, jalaväe lahingumasinatega Warrior ning liikursuurtükkidega AS90. | Ajaleht: Briti peaminister vaidlustas kaitseministri kuluplaani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsuses toimus pingeline kohtumine, milles May palus kaitseminister Gavin Williamsonil õigustada Suurbritannia rolli "esimese järgu" sõjalise jõuna, kirjutas Financial Times ja vahendas sealhulgas Reuters.
Williamson peab esitama juulis peaministrile täpsustava dokumendi sellest, mida praktikas tähendab lahinguvõime täiemahulise spektri kasutamise võime.
May hinnangul peaks Williamson uuesti üle vaatama võimekused, mida Suurbritannia vajab, et olla kaasaja sõjaline jõud, ning keskenduma rohkem kübersõja võimele.
Mõned kaitseametnikud ei suutnud May avaldust uskuda ning peavad seda märgiks, et nende koostatud plaanid Briti kaitse kaasajastamiseks on ohus. Plaanid on kavas esitada juulis toimuval NATO tippkohtumisel.
Williamson peab nüüd esitama valitsusele dokumendi sellest, mida tähendab võime lasta käiku lahinguvõime täielik spekter. Sellise sõjalise jõu taset hoiavad lisaks Suurbritanniale veel neli riiki: USA, Venemaa, Hiina ja Prantsusmaa.
Downing Street tunnistas, et May vaidlustas Williamsoni kava teisipäevasel kohtumisel, kuid tõrjus väidet, et May tahab vähendada Suurbritannia sõjalist staatust.
"On kategooriliselt ebatõene väita, et Ühendkuningriigi praegune positsioon juhtiva kaitseriigina on kuidagi küsimärgi all. Peaminister on jõuliselt pühendunud Ühendkuningriigi relvajõududele ja nende tugevuse hoidmisele," ütles valitsuse pressiesindaja.
Kuigi niiöelda esimese järgu jõudu pole ametlikult määratletud, siis Briti kaitseministeerium tõlgendab seda kui vajadust omada kõiki sõjalisi võimeid, mille seas on muuhulgas sõltumatu tuumaheidutus ning maa-, mere- ja õhuvägi, mida saab paigutada kõikjale maailmas.
Williamson taotles Whitehallis avalikult relvajõududele lisaraha ajal, mil kaitseministeeriumil jääb järgmise aastakümne jooksul puudu kuni 20 miljardist naelast.
Teisipäevasel kohtumisel osales ka rahandusminister Philip Hammond, kes suhtus kaitseministri kavasse samuti skeptiliselt. Vaidluse taustal on ka May hiljutine teade, et ta oluliselt suurendab Brexiti järel riikliku tervishoiuteenistuse rahastust seni Euroopa Liidule läinud raha arvelt.
Ühendkuningriik on alates 2017. aasta aprillist Eestis paikneva NATO lahingugrupi juhtriigiks, kus umbes 1200-liikmelise pataljoni lahingugrupist 800 on Briti sõjaväelased. Raamriigina panustab Suurbritannia oma kaitseväelaste kõrval ka tankidega Challenger 2, jalaväe lahingumasinatega Warrior ning liikursuurtükkidega AS90.
### Response:
Ajaleht: Briti peaminister vaidlustas kaitseministri kuluplaani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Singel järgneb koostööpalale "Bed", mille Grande ja Minaj avaldasid juuni keskel, vahendas Huffington Post.
"The Light Is Coming" autorite seas on Pharrell Williams.
Fännide tähelepanu on äratanud läbi loo kõlav hõige: "Sa ei lase kellelgi rääkida" ("You wouldn't let anybody speak"). Fraas on pärit CNN-i salvestisest aastast 2009, kus seda karjub Pennsylvania linnavalitsuse koosolekul osalenu.
Ariana avaldas sel kevadel esimese singli "No Tears Left To Cry" pärast Manchesteri kontserdil toimunud terrorirünnakut 2017. aastal. 17. augustil ilmub Grande uus album, kus kõlavad mõlemad palad | Ariana Grande ja Nicki Minaj avaldasid ühise singli "The Light Is Coming" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Singel järgneb koostööpalale "Bed", mille Grande ja Minaj avaldasid juuni keskel, vahendas Huffington Post.
"The Light Is Coming" autorite seas on Pharrell Williams.
Fännide tähelepanu on äratanud läbi loo kõlav hõige: "Sa ei lase kellelgi rääkida" ("You wouldn't let anybody speak"). Fraas on pärit CNN-i salvestisest aastast 2009, kus seda karjub Pennsylvania linnavalitsuse koosolekul osalenu.
Ariana avaldas sel kevadel esimese singli "No Tears Left To Cry" pärast Manchesteri kontserdil toimunud terrorirünnakut 2017. aastal. 17. augustil ilmub Grande uus album, kus kõlavad mõlemad palad
### Response:
Ariana Grande ja Nicki Minaj avaldasid ühise singli "The Light Is Coming" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti president Kersti Kaljulaid külastas teisipäeval 19. juunil armas-idüllilist Haapsalu linna. Tegemist oli tavapärase regionaalpoliitilise visiidiga uurimaks, kuidas läheb Läänemaal ja Haapsalu linnal.
Üldjuhul ei pälvi selline külaskäik üle-eestilise meedia tähelepanu. Kuid ma jälgin suure huviga meie presidendi tegemisi tema Facebooki lehekülje vahendusel ning kolm presidendi kontol postitatud fotot andsid märku kohtumisest Haapsalu linnavolikoguga. Tegemist oli tavaliste pressifotodega, aga...
Üks foto pani mind kulmu kergitama. Sellel fotol kohtub meie president, kes kannab õlgadel elegantset haapsalu salli, Haapsalu linnavolikogu liikmetega. Pildil on näha kümmet inimest, kes istuvad koosolekulaudade taga. Laudadel nende ees on kokku 42 plastpudelivett – mulliga ja mullita.
Suvisel ajal on vee joomine igati vajalik ja tervislik ning pudelivee olemasolu ametlikel kohtumistel ei peaks ehk mingit hämmingut tekitama. Siiski: kas Haapsalu joogivesi ei ole joogikõlbulik? Nii väärikal seltskonnal on parim võimalus oma tarbimisharjumustega üldist eeskuju näidata, kuid antud juhul ei tehtud seda sugugi parimal moel.
Esmaspäeval postitas Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar oma Facebooki lehele üleskutse "Teeme jaanipäeva plastivabaks". Ta soovitab mitte kasutada plastnõusid ja plasttooteid ning pigem kasutada tavalisi toidunõusid, et keskkonnale jääks jaanipäevast väiksem jälg. Igati meeldiv üleskutse ja see peaks ju haakuma loodusrahva nimetust kanda armastava eestlaskonnaga.
Sellel nädalal avaldas Euroopa kliimamuutustega võitlevate organisatsioonide koalitsioon Climate Action Network Europe (CAN Europe) raporti, milles leidis, et enamik Euroopa riike ei suuda Pariisi kliimaleppes seatud eesmärke täita. Eesti on eemärkide täitmisel ja seadmisel 28 riigi arvestuses tagantpoolt kolmandal kohal, eelviimane on Iirimaa ning päris viimane on Poola.
Raportis on kirjas õõvastav väide, et kolm tagareas olevat riiki on kangekaelselt vastu nii siseriiklikult kui ka Euroopa Liidu tasandil kliimamuutusega tegelevate poliitikate ellukutsumisele ja juurutamisele.
Eestist maalib raport suhteliselt inetu pildi. Nimelt on sõltub Eesti endiselt liiga palju keskkonda saastavast põlevkivipõhisest elektritootmisest. Taastuvenergia kasutuselevõtmisel esinevad puudulikud kriteeriumid jätkusuutlikkuse tagamisel. Lisaks mainitakse veel, et Eestil ei õnnestunud Euroopa Liidu eesistumise ajal luua ambitsioonikamat EL-i kliima- ja energiaalast seadusandlust, ning et Eesti ei soovi ühineda progressiivsemat kliimapoliitikat soovivate riikide ühendusega.
Seega, kuidas läheb tegelikult Eesti keskkonnateadlikkusel?
Mis saab neist tühjaks joodud plastpudelite korkidest ja pudelitest endist? Kas lõpetavad nad osaliselt oma tee Haapsalu rannikul, veelindude magudes? Plastist küllastunud randade ning surnud veelindude ja kalade magudest leitud plastikesemete postitusi levib Facebookis palju. Plastikjäätmete reostus, kliimamuutus ning energiatootmise transformatsioon on nii kohalik kui ka globaalne väljakutse.
Võrumaalt Navi külast pärit Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar kirjutab oma plastikvaba jaanipäeva üleskutses, et hääd muutused algavad ikka meist endist. Ma nõustun sellega, kuid selle saavutamiseks on vaja ka poliitikute seadusandlikku tuge ja tegevust, olgu see siis plastikpakendite maksustamine, ühekordsete plasttoodete keelustamine, kliimamuutusega tegelemine, kiirem energeetiline transformatsioon taastuvenergia suunal või Eesti metsa- ja põllumaa kaitse. Et Euroopal oleks tegelikult põhjust kaasaegse ja ökoloogiliselt eluterve Eesti suunas kiigata. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Plastpudelid presidendi laual ehk kuidas läheb tegelikult Eesti keskkonnateadlikkusel? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti president Kersti Kaljulaid külastas teisipäeval 19. juunil armas-idüllilist Haapsalu linna. Tegemist oli tavapärase regionaalpoliitilise visiidiga uurimaks, kuidas läheb Läänemaal ja Haapsalu linnal.
Üldjuhul ei pälvi selline külaskäik üle-eestilise meedia tähelepanu. Kuid ma jälgin suure huviga meie presidendi tegemisi tema Facebooki lehekülje vahendusel ning kolm presidendi kontol postitatud fotot andsid märku kohtumisest Haapsalu linnavolikoguga. Tegemist oli tavaliste pressifotodega, aga...
Üks foto pani mind kulmu kergitama. Sellel fotol kohtub meie president, kes kannab õlgadel elegantset haapsalu salli, Haapsalu linnavolikogu liikmetega. Pildil on näha kümmet inimest, kes istuvad koosolekulaudade taga. Laudadel nende ees on kokku 42 plastpudelivett – mulliga ja mullita.
Suvisel ajal on vee joomine igati vajalik ja tervislik ning pudelivee olemasolu ametlikel kohtumistel ei peaks ehk mingit hämmingut tekitama. Siiski: kas Haapsalu joogivesi ei ole joogikõlbulik? Nii väärikal seltskonnal on parim võimalus oma tarbimisharjumustega üldist eeskuju näidata, kuid antud juhul ei tehtud seda sugugi parimal moel.
Esmaspäeval postitas Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar oma Facebooki lehele üleskutse "Teeme jaanipäeva plastivabaks". Ta soovitab mitte kasutada plastnõusid ja plasttooteid ning pigem kasutada tavalisi toidunõusid, et keskkonnale jääks jaanipäevast väiksem jälg. Igati meeldiv üleskutse ja see peaks ju haakuma loodusrahva nimetust kanda armastava eestlaskonnaga.
Sellel nädalal avaldas Euroopa kliimamuutustega võitlevate organisatsioonide koalitsioon Climate Action Network Europe (CAN Europe) raporti, milles leidis, et enamik Euroopa riike ei suuda Pariisi kliimaleppes seatud eesmärke täita. Eesti on eemärkide täitmisel ja seadmisel 28 riigi arvestuses tagantpoolt kolmandal kohal, eelviimane on Iirimaa ning päris viimane on Poola.
Raportis on kirjas õõvastav väide, et kolm tagareas olevat riiki on kangekaelselt vastu nii siseriiklikult kui ka Euroopa Liidu tasandil kliimamuutusega tegelevate poliitikate ellukutsumisele ja juurutamisele.
Eestist maalib raport suhteliselt inetu pildi. Nimelt on sõltub Eesti endiselt liiga palju keskkonda saastavast põlevkivipõhisest elektritootmisest. Taastuvenergia kasutuselevõtmisel esinevad puudulikud kriteeriumid jätkusuutlikkuse tagamisel. Lisaks mainitakse veel, et Eestil ei õnnestunud Euroopa Liidu eesistumise ajal luua ambitsioonikamat EL-i kliima- ja energiaalast seadusandlust, ning et Eesti ei soovi ühineda progressiivsemat kliimapoliitikat soovivate riikide ühendusega.
Seega, kuidas läheb tegelikult Eesti keskkonnateadlikkusel?
Mis saab neist tühjaks joodud plastpudelite korkidest ja pudelitest endist? Kas lõpetavad nad osaliselt oma tee Haapsalu rannikul, veelindude magudes? Plastist küllastunud randade ning surnud veelindude ja kalade magudest leitud plastikesemete postitusi levib Facebookis palju. Plastikjäätmete reostus, kliimamuutus ning energiatootmise transformatsioon on nii kohalik kui ka globaalne väljakutse.
Võrumaalt Navi külast pärit Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar kirjutab oma plastikvaba jaanipäeva üleskutses, et hääd muutused algavad ikka meist endist. Ma nõustun sellega, kuid selle saavutamiseks on vaja ka poliitikute seadusandlikku tuge ja tegevust, olgu see siis plastikpakendite maksustamine, ühekordsete plasttoodete keelustamine, kliimamuutusega tegelemine, kiirem energeetiline transformatsioon taastuvenergia suunal või Eesti metsa- ja põllumaa kaitse. Et Euroopal oleks tegelikult põhjust kaasaegse ja ökoloogiliselt eluterve Eesti suunas kiigata. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Plastpudelid presidendi laual ehk kuidas läheb tegelikult Eesti keskkonnateadlikkusel? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Efterglow astub 17. juulil kell 21 üles Lokki laval.
Festivali koduleht kirjeldab kvinteti muusikat kui "äärmiselt stiilset ja instrumentaalset rokki, mis on omakorda 70ndate kombel väga unenäoline ja groovy".
Festivalil, mis vältab Soome linnas Poris 14.–22. juulini, astuvad muu hulgas üles ka Nick Cave and the Bad Seeds, James Blunt, Alanis Morissette, Burt Bacharach, Jessie Ware, Cigarettes After Sex, Katie Melua jne. | Erki Pärnoja esineb Pori Jazzil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Efterglow astub 17. juulil kell 21 üles Lokki laval.
Festivali koduleht kirjeldab kvinteti muusikat kui "äärmiselt stiilset ja instrumentaalset rokki, mis on omakorda 70ndate kombel väga unenäoline ja groovy".
Festivalil, mis vältab Soome linnas Poris 14.–22. juulini, astuvad muu hulgas üles ka Nick Cave and the Bad Seeds, James Blunt, Alanis Morissette, Burt Bacharach, Jessie Ware, Cigarettes After Sex, Katie Melua jne.
### Response:
Erki Pärnoja esineb Pori Jazzil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näitaja oli madalaim 49 protsenti Bulgaarias ja 61 protsenti Horvaatias. Eesti 77 protsendile jäi alla veel Ungari, Rumeenia, Läti, Poola ja Kreeka. Eestiga võrdsel tasemel oli see Slovakkias ja Portugalis ning napilt kõrgem oli see 78 protsenti Leedus, selgub Eurostati andmetest.
Ehkki SKP elaniku kohta jääb Eestis alla liidu keskmisele, on see aastate jooksul jõudsalt keskmisele lähenenud - näiteks veel 2010. aastal oli see näitaja 64 protsenti ja Euroopa Liiduga liitumisel 2004. aastal 54 protsenti. Eesti positsiooni paranemine kajastub ka hiljutistes Euroopa Liidu 2021-2027. aastate eelarveperioodi ettepanekutes, kuivõrd 75-90 protsendi vahemikku jäävaid piirkondi peetakse niinimetatud üleminekupiirkondadeks, millele eraldatakse toetusi mõneti vähem.
Euroopa Liidu keskmisest oli SKP elaniku kohta ostujõupariteedi alusel kõrgem 11 liikmesriigis - Luksemburgis, Saksamaal, Austrias, Ühendkuningriigis, Soomes, Belgias, Taanis, Hollandis, Prantsusmaal, Rootsis ja Iirimaal.
Elanike ostujõudu arvestava tegeliku individuaalse tarbimise (AIC) tasemelt oli Eesti tagantpoolt kuues liikmesriik.
Kui Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 72 protsendi tasemele, ehk võrdseks 2016. aastaga. Eestist maha jäid vaid Läti, Rumeenia, Ungari, Horvaatia ja Bulgaaria. | Eesti SKP elaniku kohta on 77 protsenti Euroopa Liidu keskmisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näitaja oli madalaim 49 protsenti Bulgaarias ja 61 protsenti Horvaatias. Eesti 77 protsendile jäi alla veel Ungari, Rumeenia, Läti, Poola ja Kreeka. Eestiga võrdsel tasemel oli see Slovakkias ja Portugalis ning napilt kõrgem oli see 78 protsenti Leedus, selgub Eurostati andmetest.
Ehkki SKP elaniku kohta jääb Eestis alla liidu keskmisele, on see aastate jooksul jõudsalt keskmisele lähenenud - näiteks veel 2010. aastal oli see näitaja 64 protsenti ja Euroopa Liiduga liitumisel 2004. aastal 54 protsenti. Eesti positsiooni paranemine kajastub ka hiljutistes Euroopa Liidu 2021-2027. aastate eelarveperioodi ettepanekutes, kuivõrd 75-90 protsendi vahemikku jäävaid piirkondi peetakse niinimetatud üleminekupiirkondadeks, millele eraldatakse toetusi mõneti vähem.
Euroopa Liidu keskmisest oli SKP elaniku kohta ostujõupariteedi alusel kõrgem 11 liikmesriigis - Luksemburgis, Saksamaal, Austrias, Ühendkuningriigis, Soomes, Belgias, Taanis, Hollandis, Prantsusmaal, Rootsis ja Iirimaal.
Elanike ostujõudu arvestava tegeliku individuaalse tarbimise (AIC) tasemelt oli Eesti tagantpoolt kuues liikmesriik.
Kui Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 72 protsendi tasemele, ehk võrdseks 2016. aastaga. Eestist maha jäid vaid Läti, Rumeenia, Ungari, Horvaatia ja Bulgaaria.
### Response:
Eesti SKP elaniku kohta on 77 protsenti Euroopa Liidu keskmisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Definitsiooni järgi paistab Päike suvisel pööripäeval keskpäeval põhjapolaarjoonel ehk 23,5° laiuskraadil inimestele otse lagipähe. Põhjapooluselt põhjapolaarjooneni on polaarpäev ja lõunapooluselt lõunapolaarjooneni polaaröö.
Samuti hakkavad päevad pärast suvist pööripäeva taas lühenema. Juunis ei pruugi olla vahe kuigi tuntav. Kui 21. juunil kestab päev 18 tundi 39 minutit ja 23 sekundit, siis 30. juuniks on päev pelgalt seitse minutit lühem. Pööripäevast maksimumi võtmiseks oleks pidanud ärkama Eestis täna Narvas ja uinuma Nootamaa saarel. Sellisel juhul jätkuks päevavalgust kümne minuti võrra pikemaks ajaks.
" Klimaatiline suvi algas Kagu- ja Ida-Eestis 7. mail, mujal mõni päev hiljem. 6.-9. juuni jahedus ongi klimaatilise suve jahedam periood, mida tuleb ikka ette," märkis keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi.
Definitsiooni järgi ei tohi langeda klimaatilise suve alguseks langeda ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt alla 13 ºC. Eestis langeb see tavaliselt hästi kokku fenoloogilise suve algusega. Täpne kuupäev võib erineda Eesti piires aga kuni kaks nädalat. Selle määramiseks võib aluseks võtta viljapuude õitsemise lõpu, pihlakate õitsemise alguse.
Tegu pole siiski kõige varem alanud suvega. "1993. aastal oli 25. aprillist kuni mai teise pooleni soe periood, aga siis kuu aega jahedam. Eelnev soe periood oli järgnenud jahedamast perioodist võimsam vaid Eestis lõunaservas," selgitas atmosfääriteadlane Jüri Kamenik. Näiteks Tartus ja Võrus tuli märkida seetõttu suve alguseks 25. aprill, mis on suve varajasuse rekordiks. Saartel ja lääne pool algas suvi aga alles juuni teises pooles.
Boonusfakt
Maa pöörlemine aeglustub loodeliste jõudude tõttu pidevalt ja sajandi kohta kasvab päeva pikkus ligikaudu kolme millisekundi võrra. 2018. aasta suvine pööripäev pole siiski Maa ajaloo kõige pikem. Planeedi pöörlemiskiirust mõjutavad muu hulgas ka maavärinad, hoovused ja tuuled. Kõik tegurid kokku liites oli teadlaste hinnangul kõige päikem suvine pööripäev hoopis 1912. aastal. | Täna algas suvi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Definitsiooni järgi paistab Päike suvisel pööripäeval keskpäeval põhjapolaarjoonel ehk 23,5° laiuskraadil inimestele otse lagipähe. Põhjapooluselt põhjapolaarjooneni on polaarpäev ja lõunapooluselt lõunapolaarjooneni polaaröö.
Samuti hakkavad päevad pärast suvist pööripäeva taas lühenema. Juunis ei pruugi olla vahe kuigi tuntav. Kui 21. juunil kestab päev 18 tundi 39 minutit ja 23 sekundit, siis 30. juuniks on päev pelgalt seitse minutit lühem. Pööripäevast maksimumi võtmiseks oleks pidanud ärkama Eestis täna Narvas ja uinuma Nootamaa saarel. Sellisel juhul jätkuks päevavalgust kümne minuti võrra pikemaks ajaks.
" Klimaatiline suvi algas Kagu- ja Ida-Eestis 7. mail, mujal mõni päev hiljem. 6.-9. juuni jahedus ongi klimaatilise suve jahedam periood, mida tuleb ikka ette," märkis keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi.
Definitsiooni järgi ei tohi langeda klimaatilise suve alguseks langeda ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt alla 13 ºC. Eestis langeb see tavaliselt hästi kokku fenoloogilise suve algusega. Täpne kuupäev võib erineda Eesti piires aga kuni kaks nädalat. Selle määramiseks võib aluseks võtta viljapuude õitsemise lõpu, pihlakate õitsemise alguse.
Tegu pole siiski kõige varem alanud suvega. "1993. aastal oli 25. aprillist kuni mai teise pooleni soe periood, aga siis kuu aega jahedam. Eelnev soe periood oli järgnenud jahedamast perioodist võimsam vaid Eestis lõunaservas," selgitas atmosfääriteadlane Jüri Kamenik. Näiteks Tartus ja Võrus tuli märkida seetõttu suve alguseks 25. aprill, mis on suve varajasuse rekordiks. Saartel ja lääne pool algas suvi aga alles juuni teises pooles.
Boonusfakt
Maa pöörlemine aeglustub loodeliste jõudude tõttu pidevalt ja sajandi kohta kasvab päeva pikkus ligikaudu kolme millisekundi võrra. 2018. aasta suvine pööripäev pole siiski Maa ajaloo kõige pikem. Planeedi pöörlemiskiirust mõjutavad muu hulgas ka maavärinad, hoovused ja tuuled. Kõik tegurid kokku liites oli teadlaste hinnangul kõige päikem suvine pööripäev hoopis 1912. aastal.
### Response:
Täna algas suvi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Navalnõi on pikemat aega väitnud, et riigitelevisioonis on ta lisatud nn musta nimekirja. Ning ka vaatlejad on märganud, et rääkimata intervjuude andmisest, paistab olevat keelatud lausa tema nime mainida, kirjutavad Meduza ja Raadio Vaba Euroopa.
Seega olid Venemaa televaatajad vägagi üllatunud, kui sõna "navalnõi" ikkagi Pervõi Kanali eetris kõlas ja seda veel jalgpallimatši otseülekande ajal.
Kõik sai alguse sellest, kui teleajakirjanikud Kirill Dementjev ja Leonid Slutski (NB! Tegu on skandaalse rahvasaadiku nimekaimuga - Toim.) kommenteerisid 17. juunil Saksamaa ja Mehhiko vahelist mängu.
49. minutil arutles Dementjev selle üle, kas Saksamaa kasutab intensiivset mängustiili, mida ta iseloomustas omadussõnaga " навальный", mida võib eesti keelde tõlkida kui "tulvav" või "pealevoolav". Igal juhul ei ole tegu spordikommentaatorite seas mingi igapäevase omadussõnaga.
Teiseks kommentaatoriks olnud tuntud jalgpallitreener ja endine mängija Slutski viskas selle arutluse peale nalja küsimusega: "Navalnõi mängib jalgpalli?"
Pärast väikest pausi, mille jooksul Dementjev midagi ei vastanud, märkis Slutski: "Nojah, seda oleks huvitav näha."
"Навальный играет в футбол? Интересно было бы глянуть!" pic.twitter.com/B3VcJ3gOc4
— Anna Bo (@ann_bo_) June 17, 2018
Sellega kogu Navalnõi-temaatika ka piirdus ning mängu kommenteerimine jätkus, kuid sotsiaalmeedias sai teema palju vastukaja, sest paljude hinnangul oli Pervõi Kanal just maininud teda, "kelle nime ei tohi nimetada". Kuigi mingit ametlikku statistikat selle kohta pole, oli sotsiaalmeedias neidki, kes olid veendunud, et Slutskist sai üleüldse esimene inimene, kes Pervõi Kanali eetris on Navalnõi nime maininud või vähemalt teinud seda kontekstis, mis pole otseselt negatiivne.
Järgmisel päeval oli Slutski koos Viktor Gusseviga kommenteerimas Tuneesia ja Inglismaa vahelist mängu ning seekord Navalnõid ei mainitud. Küll aga jätkus torm sotsiaalmeedias, kus inimesed hakkasid ise võimalikke Kremli-kriitilisi dialooge välja mõtlema.
Mõned näited:
Gussev: Tuneesia on seni pallita.
Slutski: just nagu Sentsov toiduta.
Гусев: Пока Тунис без мяча.
Слуцкий: Как Сенцов без еды.
— Петр Кузнецов (@peterkuznetsov) June 18, 2018
Gussev: väga hilja läks sööt Kane'ile.
Slutski: ja väga palju hiljem läheme nüüd meie pensionile.
Гусев: Очень поздно пошла передача на Кейна
Слуцкий: Очень поздно мы теперь на пенсию выходить будем
— #Клюква (@Klyukvaofficial) June 18, 2018
Gussev: ma ei usu, et seal oli penalti.
Slutski: loomulikult - nii nagu pole Ukrainas Vene sõdureid.
Гусев: Пенальти,мне кажется, не было.
Слуцкий:Конечно,как и российских солдат на Украине.
— Elshansky (@pezhnya) June 18, 2018
Gussev: Tuneesia teeb vahetuse.
Slutski: ja meie pole teinud ühtki vahetust juba 18 aastat.
Гусев: замена в команде Туниса.
Слуцкий: а у нас 18 лет уже без замен
— Паша Ники (@pasha_niki) June 18, 2018
Kolmapäeval Egiptuse ja Venemaa vahelist mängu kommenteerides andis Vene koondise kunagine peatreener Slutski aga teada, et edaspidi ta enam mänge ei kommenteeri.
Slutski sõnul oli põhjuseks see, et teda ootavad muud väljakutsed. Temast saab Hollandi jalgpalliklubi SBV Vitesse peatreener alates 1. juulist ning Vene meedia andmetel algab klubis juba 22. juunil meeskonna meditsiiniline ülevaatus. Samas on märkimisväärne, et Slutski siirdumine Hollandi klubi peatreeneriks oli teada juba käesoleva aasta märtsis ning teade, et ta Pervõi Kanalis rohkem mänge ei kommenteeri, tuli alles nüüd.
Äsja taas vabadusse pääsenud Navalnõi aga kavandab samal ajal 1. juuliks protestiaktsioone pensioniea tõusu vastu. | Vene kommentaator mainis eetris Navalnõi nime, mänge ta enam ei kajasta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Navalnõi on pikemat aega väitnud, et riigitelevisioonis on ta lisatud nn musta nimekirja. Ning ka vaatlejad on märganud, et rääkimata intervjuude andmisest, paistab olevat keelatud lausa tema nime mainida, kirjutavad Meduza ja Raadio Vaba Euroopa.
Seega olid Venemaa televaatajad vägagi üllatunud, kui sõna "navalnõi" ikkagi Pervõi Kanali eetris kõlas ja seda veel jalgpallimatši otseülekande ajal.
Kõik sai alguse sellest, kui teleajakirjanikud Kirill Dementjev ja Leonid Slutski (NB! Tegu on skandaalse rahvasaadiku nimekaimuga - Toim.) kommenteerisid 17. juunil Saksamaa ja Mehhiko vahelist mängu.
49. minutil arutles Dementjev selle üle, kas Saksamaa kasutab intensiivset mängustiili, mida ta iseloomustas omadussõnaga " навальный", mida võib eesti keelde tõlkida kui "tulvav" või "pealevoolav". Igal juhul ei ole tegu spordikommentaatorite seas mingi igapäevase omadussõnaga.
Teiseks kommentaatoriks olnud tuntud jalgpallitreener ja endine mängija Slutski viskas selle arutluse peale nalja küsimusega: "Navalnõi mängib jalgpalli?"
Pärast väikest pausi, mille jooksul Dementjev midagi ei vastanud, märkis Slutski: "Nojah, seda oleks huvitav näha."
"Навальный играет в футбол? Интересно было бы глянуть!" pic.twitter.com/B3VcJ3gOc4
— Anna Bo (@ann_bo_) June 17, 2018
Sellega kogu Navalnõi-temaatika ka piirdus ning mängu kommenteerimine jätkus, kuid sotsiaalmeedias sai teema palju vastukaja, sest paljude hinnangul oli Pervõi Kanal just maininud teda, "kelle nime ei tohi nimetada". Kuigi mingit ametlikku statistikat selle kohta pole, oli sotsiaalmeedias neidki, kes olid veendunud, et Slutskist sai üleüldse esimene inimene, kes Pervõi Kanali eetris on Navalnõi nime maininud või vähemalt teinud seda kontekstis, mis pole otseselt negatiivne.
Järgmisel päeval oli Slutski koos Viktor Gusseviga kommenteerimas Tuneesia ja Inglismaa vahelist mängu ning seekord Navalnõid ei mainitud. Küll aga jätkus torm sotsiaalmeedias, kus inimesed hakkasid ise võimalikke Kremli-kriitilisi dialooge välja mõtlema.
Mõned näited:
Gussev: Tuneesia on seni pallita.
Slutski: just nagu Sentsov toiduta.
Гусев: Пока Тунис без мяча.
Слуцкий: Как Сенцов без еды.
— Петр Кузнецов (@peterkuznetsov) June 18, 2018
Gussev: väga hilja läks sööt Kane'ile.
Slutski: ja väga palju hiljem läheme nüüd meie pensionile.
Гусев: Очень поздно пошла передача на Кейна
Слуцкий: Очень поздно мы теперь на пенсию выходить будем
— #Клюква (@Klyukvaofficial) June 18, 2018
Gussev: ma ei usu, et seal oli penalti.
Slutski: loomulikult - nii nagu pole Ukrainas Vene sõdureid.
Гусев: Пенальти,мне кажется, не было.
Слуцкий:Конечно,как и российских солдат на Украине.
— Elshansky (@pezhnya) June 18, 2018
Gussev: Tuneesia teeb vahetuse.
Slutski: ja meie pole teinud ühtki vahetust juba 18 aastat.
Гусев: замена в команде Туниса.
Слуцкий: а у нас 18 лет уже без замен
— Паша Ники (@pasha_niki) June 18, 2018
Kolmapäeval Egiptuse ja Venemaa vahelist mängu kommenteerides andis Vene koondise kunagine peatreener Slutski aga teada, et edaspidi ta enam mänge ei kommenteeri.
Slutski sõnul oli põhjuseks see, et teda ootavad muud väljakutsed. Temast saab Hollandi jalgpalliklubi SBV Vitesse peatreener alates 1. juulist ning Vene meedia andmetel algab klubis juba 22. juunil meeskonna meditsiiniline ülevaatus. Samas on märkimisväärne, et Slutski siirdumine Hollandi klubi peatreeneriks oli teada juba käesoleva aasta märtsis ning teade, et ta Pervõi Kanalis rohkem mänge ei kommenteeri, tuli alles nüüd.
Äsja taas vabadusse pääsenud Navalnõi aga kavandab samal ajal 1. juuliks protestiaktsioone pensioniea tõusu vastu.
### Response:
Vene kommentaator mainis eetris Navalnõi nime, mänge ta enam ei kajasta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | SA Eesti Kontserdi juhatuse liikme ülesanne on juhtida ja esindada SA Eesti Kontserti ning tagada organisatsiooni põhikirjalistele eesmärkidele tugineva arengukava koostamine ja täitmine.
Kandidaat peab omama kõrgharidust, ta peab tundma Eesti muusikavaldkonda ning orienteeruma rahvusvahelises muusikaelus. Oluline on vähemalt 3-aastane organisatsiooni või suurema struktuuriüksuse juhtimise kogemus ning eesti, inglise ja vene keele oskus. Kandidaadilt eeldatakse võimekust luua ja viia ellu visiooni ning müügi- ja finantsalast teadlikkust.
Kandideerijatel palutakse esitada elulookirjeldus, motiveeritud avaldus ning kõrgharidust tõendav dokument koos 1-2 lehekülje pikkuse visiooniga SA Eesti Kontserdi arengust aastani 2024. Dokumendid tuleb esitada hiljemalt 24. augustil 2018 kella 16.00-ks valimiskomisjonile aadressil SA Eesti Kontsert, Estonia pst 4, Tallinn, 10143 või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile [email protected]. Lisainfot konkursi tingimuste kohta saab telefonil 5659035.
Uue juhatuse valib SA Eesti Kontserdi nõukogu. Konkursi võitjast teavitatakse hiljemalt 5. oktoobril toimuval nõukogu koosolekul.
Sihtasutus Eesti Kontsert on Eesti suurim kontserdikorraldaja, kelle ülesanne on organiseerida kontserte ja festivale, algatada uusi muusikaprogramme ning koordineerida Eesti Rahvusmeeskoori ning Hortus Musicuse tegevust. Tähtsal kohal on rahvusvahelised koostööd. Aastas korraldatakse ligemale 1300 kontserti nii Eestis kui ka välismaal.
Eesti Kontsert haldab ka Eesti suuremaid kontserdisaale: Estonia kontserdisaali Tallinnas, Vanemuise kontserdimaja Tartus, Pärnu ja Jõhvi kontserdimaju ning Peterburi Jaani kirikut. | Eesti Kontsert kuulutab välja konkursi juhatuse liikme ametikohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
SA Eesti Kontserdi juhatuse liikme ülesanne on juhtida ja esindada SA Eesti Kontserti ning tagada organisatsiooni põhikirjalistele eesmärkidele tugineva arengukava koostamine ja täitmine.
Kandidaat peab omama kõrgharidust, ta peab tundma Eesti muusikavaldkonda ning orienteeruma rahvusvahelises muusikaelus. Oluline on vähemalt 3-aastane organisatsiooni või suurema struktuuriüksuse juhtimise kogemus ning eesti, inglise ja vene keele oskus. Kandidaadilt eeldatakse võimekust luua ja viia ellu visiooni ning müügi- ja finantsalast teadlikkust.
Kandideerijatel palutakse esitada elulookirjeldus, motiveeritud avaldus ning kõrgharidust tõendav dokument koos 1-2 lehekülje pikkuse visiooniga SA Eesti Kontserdi arengust aastani 2024. Dokumendid tuleb esitada hiljemalt 24. augustil 2018 kella 16.00-ks valimiskomisjonile aadressil SA Eesti Kontsert, Estonia pst 4, Tallinn, 10143 või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile [email protected]. Lisainfot konkursi tingimuste kohta saab telefonil 5659035.
Uue juhatuse valib SA Eesti Kontserdi nõukogu. Konkursi võitjast teavitatakse hiljemalt 5. oktoobril toimuval nõukogu koosolekul.
Sihtasutus Eesti Kontsert on Eesti suurim kontserdikorraldaja, kelle ülesanne on organiseerida kontserte ja festivale, algatada uusi muusikaprogramme ning koordineerida Eesti Rahvusmeeskoori ning Hortus Musicuse tegevust. Tähtsal kohal on rahvusvahelised koostööd. Aastas korraldatakse ligemale 1300 kontserti nii Eestis kui ka välismaal.
Eesti Kontsert haldab ka Eesti suuremaid kontserdisaale: Estonia kontserdisaali Tallinnas, Vanemuise kontserdimaja Tartus, Pärnu ja Jõhvi kontserdimaju ning Peterburi Jaani kirikut.
### Response:
Eesti Kontsert kuulutab välja konkursi juhatuse liikme ametikohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ehkki täiskasvanuks loetakse inimene alates 18. eluaastast, kajastab statistikaameti surmade üldtabel laste surmade all kuni 19-aastaste (k.a) suremust. Seega kajastuvad alljärgnevas kohati väikese moondena ka 18-19-aastaste surmad.
Möödunud aastal suri Eestis 81 last. Neist 59 olid alla 14-aastased ning ülejäänud 22 vanuses 15-19. Aastaga on laste surmade arv pisut kahanenud: 2016. aastal suri 89 last.
Aasta-aastalt, mõne väikese erandiga, on laste suremus vähenenud. Näiteks 2010. aastal suri Eestis 135 last, seejärel kukkus saja piirile. Vähenenud on laste surmad ka suhtarvuna (arvestades, et sündimus aasta-aastalt väheneb).
Sünnieelsed surmad ja õnnetused
Suru hulk lapsi sureb oma esimese elunädala jooksul ehk perinataalperioodil. Selle põhjuseks võivad olla nii sügav enneaegsus kui kaasasündinud väärarengud. Näiteks möödunud aastal suri oma esimesel elunädalal 18 last.
Suur hulk lapsi sureb ka esimese eluaasta jooksul. Neid on igal aastal keskmiselt üle 30, näiteks möödunud aastal 32. Umbes kolmandik neist sureb kaasasündinud väärarengute tõttu ja ka enneaegsus võib siingi rolli mängida.
Järgmine suurem põhjus on õnnetused, mürgitused ja traumad. See statistika möödunud aastal õnneks vähenes. Kui keskmiselt sureb õnnetuste tagajärjel 35 last aastas (neist umbes pooled kuni 14-aastased ja pooled üle selle), siis möödunud aastal hukkus õnnetuste tagajärjel 21 last, neist kuus olid kuni 14-aastased ning 15 vanuses 15-19.
Neist liiklusõnnetustes hukkus viis last ja neli uppus. Kuus last tegi enesetapu.
Iseäranis kahanes mullu poiste suremus õnnetuste tagajärjel.
Närvisüsteemihaigused viisid möödunud aastal seitse last, mida on rohkem kui varasemalt. Kasvajate tõttu suri seitse last, neist kuus olid kuni 14-aastased ja üks vanem. Nakkushaiguste tagajärjel suri kolm väikelast - ka seda on varasemast rohkem. | Must statistika: millesse lapsed surevad? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ehkki täiskasvanuks loetakse inimene alates 18. eluaastast, kajastab statistikaameti surmade üldtabel laste surmade all kuni 19-aastaste (k.a) suremust. Seega kajastuvad alljärgnevas kohati väikese moondena ka 18-19-aastaste surmad.
Möödunud aastal suri Eestis 81 last. Neist 59 olid alla 14-aastased ning ülejäänud 22 vanuses 15-19. Aastaga on laste surmade arv pisut kahanenud: 2016. aastal suri 89 last.
Aasta-aastalt, mõne väikese erandiga, on laste suremus vähenenud. Näiteks 2010. aastal suri Eestis 135 last, seejärel kukkus saja piirile. Vähenenud on laste surmad ka suhtarvuna (arvestades, et sündimus aasta-aastalt väheneb).
Sünnieelsed surmad ja õnnetused
Suru hulk lapsi sureb oma esimese elunädala jooksul ehk perinataalperioodil. Selle põhjuseks võivad olla nii sügav enneaegsus kui kaasasündinud väärarengud. Näiteks möödunud aastal suri oma esimesel elunädalal 18 last.
Suur hulk lapsi sureb ka esimese eluaasta jooksul. Neid on igal aastal keskmiselt üle 30, näiteks möödunud aastal 32. Umbes kolmandik neist sureb kaasasündinud väärarengute tõttu ja ka enneaegsus võib siingi rolli mängida.
Järgmine suurem põhjus on õnnetused, mürgitused ja traumad. See statistika möödunud aastal õnneks vähenes. Kui keskmiselt sureb õnnetuste tagajärjel 35 last aastas (neist umbes pooled kuni 14-aastased ja pooled üle selle), siis möödunud aastal hukkus õnnetuste tagajärjel 21 last, neist kuus olid kuni 14-aastased ning 15 vanuses 15-19.
Neist liiklusõnnetustes hukkus viis last ja neli uppus. Kuus last tegi enesetapu.
Iseäranis kahanes mullu poiste suremus õnnetuste tagajärjel.
Närvisüsteemihaigused viisid möödunud aastal seitse last, mida on rohkem kui varasemalt. Kasvajate tõttu suri seitse last, neist kuus olid kuni 14-aastased ja üks vanem. Nakkushaiguste tagajärjel suri kolm väikelast - ka seda on varasemast rohkem.
### Response:
Must statistika: millesse lapsed surevad? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juhatus tutvus Eesti-Läti ühisliiga kontseptsiooni ja formaadiga ning kinnitas selle. Uues liigas hakkab mängima 15 võistkonda – kaheksa Lätist ja seitse Eestist, arvestusega, et Valga-Valka on Eesti võistkond ning mängib kevadel Eesti meistrivõistluste play-off'is. Põhihooajal mängitakse kaks ringi – üks mäng kodus ja teine võõrsil. Veerandfinaalides selguvad võitjad kahe mängu kokkuvõttes. Eesti-Läti ühisliiga medaliomanikud selgitatakse välja Final Four turniiril. Audentese Spordigümnaasiumi võistkond ühisliigas kaasa ei tee.
Eesti Korvpalliliidu president Jaak Salumets volitati asutama eraldi kehana mittetulundusühingut, mis kinnitab uue juhendi, eelarve, seab kõik muud tingimused liigas osalemiseks ning hakkab liigat juhtima. MTÜ põhikiri ja täpne juhtimisstruktuur selgub lähiajal. EKL on omapoolse visiooni lätlastele edastanud.
"Korvpallistrateegia 2030" raames tutvuti laiendatud strateegia töörühma ettepanekutega. Otsustati kinnitada kuus alatöörühma, mille koosseisude komplekteerimise tähtajaks on 14. august (järgmine juhatuse koosolek).
Eesti Korvpalliliidu peasekretäri Keio Kuhi sõnul on võimalus kõikidel kaasa rääkida. "Läbi töörühmade saame rohujuure tasandil minna arengukava detaili. See on koht, kus on võimalus reaalselt midagi muuta ja kõigil enda sisend anda. Selleks on andnud oma nõusoleku kõik Lepaninal laiendatud strateegianõupidamisel osalenud ning paljud korvpalli kogukonna liikmed," lausus Kuhi.
Juhatuse koosolekul kinnitati ka Eesti Korvpalliliidu 2018/2019 hooaja eelarve.
Olulise muudatusena kinnitati ka üle kümne aasta kehtinud meeste I ja II liiga üleminekusüsteem. Saku I ja II liiga vahel hakkab toimuma automaatne rotatsioon – esiliiga kaks viimast klubi langeb teise ja teise liiga kaks esimest ülendatakse esiliigasse. Saku I liiga võitja saab võimaluse kandideerida loodavasse Eesti-Läti ühisliigasse. | Korvpalliliidu juhatus kiitis Eesti-Läti ühisliiga kontseptsiooni heaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juhatus tutvus Eesti-Läti ühisliiga kontseptsiooni ja formaadiga ning kinnitas selle. Uues liigas hakkab mängima 15 võistkonda – kaheksa Lätist ja seitse Eestist, arvestusega, et Valga-Valka on Eesti võistkond ning mängib kevadel Eesti meistrivõistluste play-off'is. Põhihooajal mängitakse kaks ringi – üks mäng kodus ja teine võõrsil. Veerandfinaalides selguvad võitjad kahe mängu kokkuvõttes. Eesti-Läti ühisliiga medaliomanikud selgitatakse välja Final Four turniiril. Audentese Spordigümnaasiumi võistkond ühisliigas kaasa ei tee.
Eesti Korvpalliliidu president Jaak Salumets volitati asutama eraldi kehana mittetulundusühingut, mis kinnitab uue juhendi, eelarve, seab kõik muud tingimused liigas osalemiseks ning hakkab liigat juhtima. MTÜ põhikiri ja täpne juhtimisstruktuur selgub lähiajal. EKL on omapoolse visiooni lätlastele edastanud.
"Korvpallistrateegia 2030" raames tutvuti laiendatud strateegia töörühma ettepanekutega. Otsustati kinnitada kuus alatöörühma, mille koosseisude komplekteerimise tähtajaks on 14. august (järgmine juhatuse koosolek).
Eesti Korvpalliliidu peasekretäri Keio Kuhi sõnul on võimalus kõikidel kaasa rääkida. "Läbi töörühmade saame rohujuure tasandil minna arengukava detaili. See on koht, kus on võimalus reaalselt midagi muuta ja kõigil enda sisend anda. Selleks on andnud oma nõusoleku kõik Lepaninal laiendatud strateegianõupidamisel osalenud ning paljud korvpalli kogukonna liikmed," lausus Kuhi.
Juhatuse koosolekul kinnitati ka Eesti Korvpalliliidu 2018/2019 hooaja eelarve.
Olulise muudatusena kinnitati ka üle kümne aasta kehtinud meeste I ja II liiga üleminekusüsteem. Saku I ja II liiga vahel hakkab toimuma automaatne rotatsioon – esiliiga kaks viimast klubi langeb teise ja teise liiga kaks esimest ülendatakse esiliigasse. Saku I liiga võitja saab võimaluse kandideerida loodavasse Eesti-Läti ühisliigasse.
### Response:
Korvpalliliidu juhatus kiitis Eesti-Läti ühisliiga kontseptsiooni heaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tiidemanni sõnul on oluline kalandussektori pikaajaline konkurentsivõime, mis sõltub nii kohandumisest globaalsete muudatustega kui ka kalavaru heast majandamisest, teatas ministeerium.
"Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kogemustele tuginedes peame kujundama ühist kalandus- ja põllumajanduspoliitikat paremini vastavaks Eesti huvidele. Samuti on tähtis avada uusi turge, et kasvatada eksporti ning suurendada lisandväärtust. Teeme tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kasutada parimat teadmussisendit poliitikate kujundamisel," ütles Tiidemann.
"Maailm ja keskkond meie ümber muutuvad kiiresti. Selleks, et põllumajandus-, kalandus- ja toiduainesektor ning maaettevõtjad muutustega kaasas käiksid ja neist ka sammu ees oleksid, peame meie ise sedasama tegema. Selle saavutamiseks oleme ette võtnud ministeeriumi põllumajanduse, töötleva tööstuse ja maaelu valdkonna osakondade töö ümberkorraldamise. Oleme seadnud eesmärgiks, et selle muudatusega peab kaasnema valdkonna terviklikum käsitlemine, valmisolek olulistesse teemadesse senisest enam panustada ning ka suurem suutlikkus olla analüütiliseks ja tulevikku vaatavaks koostööpartneriks," ütles ministeeriumi kantslet Illar Lemetti. | Maaeluministeeriumi uueks asekantsleriks saab Siim Tiidemann | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tiidemanni sõnul on oluline kalandussektori pikaajaline konkurentsivõime, mis sõltub nii kohandumisest globaalsete muudatustega kui ka kalavaru heast majandamisest, teatas ministeerium.
"Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kogemustele tuginedes peame kujundama ühist kalandus- ja põllumajanduspoliitikat paremini vastavaks Eesti huvidele. Samuti on tähtis avada uusi turge, et kasvatada eksporti ning suurendada lisandväärtust. Teeme tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kasutada parimat teadmussisendit poliitikate kujundamisel," ütles Tiidemann.
"Maailm ja keskkond meie ümber muutuvad kiiresti. Selleks, et põllumajandus-, kalandus- ja toiduainesektor ning maaettevõtjad muutustega kaasas käiksid ja neist ka sammu ees oleksid, peame meie ise sedasama tegema. Selle saavutamiseks oleme ette võtnud ministeeriumi põllumajanduse, töötleva tööstuse ja maaelu valdkonna osakondade töö ümberkorraldamise. Oleme seadnud eesmärgiks, et selle muudatusega peab kaasnema valdkonna terviklikum käsitlemine, valmisolek olulistesse teemadesse senisest enam panustada ning ka suurem suutlikkus olla analüütiliseks ja tulevikku vaatavaks koostööpartneriks," ütles ministeeriumi kantslet Illar Lemetti.
### Response:
Maaeluministeeriumi uueks asekantsleriks saab Siim Tiidemann |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prayut kinnitas, et Tai korraldab üldvalimised järgmise aasta algul, vahendasid ERR-i teleuudised.
Prayut on Tai relvajõudude endine ülem, kes kukutas 2014. aastal tsiviilvalitsuse. Esialgu lubas sõjaväehunta korraldada valimised juba 2015. aastal, aga sellest peale on neid korduvalt edasi lükatud.
Briti peaministri pressiesindaja sõnul toonitas May kohtumisel, et valimised peavad olema kooskõlas rahvusvaheliste standarditega ja piirangud erakondadele tuleks juba eos kaotada. | May kutsus Tai peaministrit üles vabu valimisi korraldama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prayut kinnitas, et Tai korraldab üldvalimised järgmise aasta algul, vahendasid ERR-i teleuudised.
Prayut on Tai relvajõudude endine ülem, kes kukutas 2014. aastal tsiviilvalitsuse. Esialgu lubas sõjaväehunta korraldada valimised juba 2015. aastal, aga sellest peale on neid korduvalt edasi lükatud.
Briti peaministri pressiesindaja sõnul toonitas May kohtumisel, et valimised peavad olema kooskõlas rahvusvaheliste standarditega ja piirangud erakondadele tuleks juba eos kaotada.
### Response:
May kutsus Tai peaministrit üles vabu valimisi korraldama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näitleja rääkis EW-le, et tahab kuulsast rollist välja astuda ja mõneks ajaks varju jääda, vahendas Independent. "Ma tahan ennast teha vähem äratuntavaks oma karakteriga võrreldes ja teha asju täiesti teistsuguse väljanägemisega," tõdes näitleja.
Mees avaldas, et plaanib oma õlgadeni juuksed maha lõigata ning Jon Snowle omasest habemest lahti saada. "Habemega on keerulisem, sest mulle täitsa meeldib see. Mulle meeldivad nii pikad juuksed kui ka habe, aga see on rohkem nagu rituaalne tegevus. Ma ei saa oma järgmises rollis näha välja samasugune nagu praegu. See roll oli võrratu, aga ma tahan Jon Snowst lahti saada," avaldas Harington.
Eelmine kord, kui Harington avalikkuse ette lühikeste juustega ilmus, oli see viienda ja kuuenda hooaja vahel, kui ta pidi vaatajatele jätma mulje, et Jon Snow enam sarjas ei jätka.
Harington pole ainus näitleja, kes pärast võtteid stiilimuutuse läbi on teinud. "Harry Potteri" staar Emma Watson põhjendas juuste lühikeseks lõikamist samuti sooviga rollist eemale saada. "Ma ei ole enam väike tüdruk. Ma olen "Harry Potteris" mänginud kümme aastat ja pidin enda jaoks lõppu kuidagi tähistama," tunnistas näitlejanna.
"Troonide mängu" seitsmes hooaeg linastus eelmisel suvel, jättes mitmed otsad lahtiseks. Viimasel hooajal 2019. aastal jõuab eetrisse kõigest kuus osa | "Troonide mängu" kangelane: tahan sellest rollist välja astuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näitleja rääkis EW-le, et tahab kuulsast rollist välja astuda ja mõneks ajaks varju jääda, vahendas Independent. "Ma tahan ennast teha vähem äratuntavaks oma karakteriga võrreldes ja teha asju täiesti teistsuguse väljanägemisega," tõdes näitleja.
Mees avaldas, et plaanib oma õlgadeni juuksed maha lõigata ning Jon Snowle omasest habemest lahti saada. "Habemega on keerulisem, sest mulle täitsa meeldib see. Mulle meeldivad nii pikad juuksed kui ka habe, aga see on rohkem nagu rituaalne tegevus. Ma ei saa oma järgmises rollis näha välja samasugune nagu praegu. See roll oli võrratu, aga ma tahan Jon Snowst lahti saada," avaldas Harington.
Eelmine kord, kui Harington avalikkuse ette lühikeste juustega ilmus, oli see viienda ja kuuenda hooaja vahel, kui ta pidi vaatajatele jätma mulje, et Jon Snow enam sarjas ei jätka.
Harington pole ainus näitleja, kes pärast võtteid stiilimuutuse läbi on teinud. "Harry Potteri" staar Emma Watson põhjendas juuste lühikeseks lõikamist samuti sooviga rollist eemale saada. "Ma ei ole enam väike tüdruk. Ma olen "Harry Potteris" mänginud kümme aastat ja pidin enda jaoks lõppu kuidagi tähistama," tunnistas näitlejanna.
"Troonide mängu" seitsmes hooaeg linastus eelmisel suvel, jättes mitmed otsad lahtiseks. Viimasel hooajal 2019. aastal jõuab eetrisse kõigest kuus osa
### Response:
"Troonide mängu" kangelane: tahan sellest rollist välja astuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häirekeskus sai teate põlengust kolmapäeva keskpäeva paiku ning tugeva tuule tõttu levis tuli kiiresti ning kõrghetkel oli metsas 53 päästjat paljudest regiooni komandodest. Lisaks metsakustutuse eritehnikale oli kaasatud politsei- ja piirivalveameti helikopter.
Kell 2 said päästjad tulekahju kontrolli alla ning kustutustöid jätkati hommikul.
Neljapäevane ilm soosib igati põlengu kustutamist, kuna sajab vihma ning tuul on vaibunud.
Neljapäeval on tegelevad järelkustutusega Pärnu-Jaagupi, Vändra, Häädemeeste, Tõstamaa komandod ning Sindi vabatahtlikud päästjad.
Päästeamete märkis, et tuleoht püsib endiselt väga kõrge ning seetõttu tuleb olla igal inimesel ettevaatlik.
31. maist hakkas kogu Eestis kehtima suure tuleohuga aeg, mis seab inimeste jaoks lisapiirangud metsas tegutsemisel.
Suure tuleohuga ajal on keelatud metsas ja maastikul suitsetamine, grilliseadme kasutamine ja lõkke tegemine sh selleks ettevalmistatud kohas.
Lisaks sellele palub päästeamet mootorsõidukiga looduses sõitmist vältida ning auto tuleks parkida mittesüttivale pinnasele ja mitte sõita ATV-ga turbasel pinnal. | Päästjad panid Tori vallas rabapõlengule piiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häirekeskus sai teate põlengust kolmapäeva keskpäeva paiku ning tugeva tuule tõttu levis tuli kiiresti ning kõrghetkel oli metsas 53 päästjat paljudest regiooni komandodest. Lisaks metsakustutuse eritehnikale oli kaasatud politsei- ja piirivalveameti helikopter.
Kell 2 said päästjad tulekahju kontrolli alla ning kustutustöid jätkati hommikul.
Neljapäevane ilm soosib igati põlengu kustutamist, kuna sajab vihma ning tuul on vaibunud.
Neljapäeval on tegelevad järelkustutusega Pärnu-Jaagupi, Vändra, Häädemeeste, Tõstamaa komandod ning Sindi vabatahtlikud päästjad.
Päästeamete märkis, et tuleoht püsib endiselt väga kõrge ning seetõttu tuleb olla igal inimesel ettevaatlik.
31. maist hakkas kogu Eestis kehtima suure tuleohuga aeg, mis seab inimeste jaoks lisapiirangud metsas tegutsemisel.
Suure tuleohuga ajal on keelatud metsas ja maastikul suitsetamine, grilliseadme kasutamine ja lõkke tegemine sh selleks ettevalmistatud kohas.
Lisaks sellele palub päästeamet mootorsõidukiga looduses sõitmist vältida ning auto tuleks parkida mittesüttivale pinnasele ja mitte sõita ATV-ga turbasel pinnal.
### Response:
Päästjad panid Tori vallas rabapõlengule piiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 15 miljardit saab Argentina kätte kohe, ülejäänud eraldised sõltuvad riigi edusammudest, vahendasid ERR-i teleuudised.
Argentina on lubanud juba järgmiseks aastaks oma eelarvedefitsiiti tunduvalt vähendada.
Argentina suhtus pärast 2001. aasta kriisi IMF-i vastumeelsusega, sest paljude argentiinlaste arvates olid majanduskriisis süüdi just IMF-i kokkuhoiumeetmed.
Argentina peeso on aga nõrgenenud ja mai alguses pöörduti abi saamiseks IMF-i poole. | IMF ja Argentina leppisid kokku 50 miljardi dollari suuruses abipaketis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
15 miljardit saab Argentina kätte kohe, ülejäänud eraldised sõltuvad riigi edusammudest, vahendasid ERR-i teleuudised.
Argentina on lubanud juba järgmiseks aastaks oma eelarvedefitsiiti tunduvalt vähendada.
Argentina suhtus pärast 2001. aasta kriisi IMF-i vastumeelsusega, sest paljude argentiinlaste arvates olid majanduskriisis süüdi just IMF-i kokkuhoiumeetmed.
Argentina peeso on aga nõrgenenud ja mai alguses pöörduti abi saamiseks IMF-i poole.
### Response:
IMF ja Argentina leppisid kokku 50 miljardi dollari suuruses abipaketis |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.