instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viis meediakanalit, mille seas riiklik uudisteagentuur Xinhua ja China Global Television Network peavad edaspidi taotlema välisministeeriumi luba Ühendriikides kinnisvara soetamiseks ja esitama töötajate nimekirja, kelle seas ka USA kodanikud.
Varasemalt on samalaadseid piiranguid kehtestatud Venemaa meediakanalitele.
Austraalia keelas läinud aastal välisriikide varjatud mõjutustegevuse. Seadus vihastas välja Hiina, mis on Austraalia suurim eksportturg.
Alates detsembrist on isikud ja ettevõtted, kes proovivad Austraalia valitsust ja poliitikat mõne välisriigi kasuks mõjutada, pidanud end ametlikult registreerima.
Register on vastuseks valitsuse tellitud raportile, kus leiti, et Hiina Kommunistlik Partei on proovinud aastakümne vältel mõjutada Austraalia poliitikat ja erakondi ning proovinud saada ligipääsu valitsusele.
Peking peab lubamatuks USA otsust karmistada reegleid Hiina meediale
Peking mõistis kolmapäeval ebamõistliku ja vastuvõetamatuna hukka Washingtoni otsuse karmistada reegleid Hiina riigimeedia organisatsioonidele Ühendriikides ja liigitada need välismissioonideks.
"Ühendriigid on alati reklaaminud ajakirjandusvabadust, kuid sekkub ja takistab Hiina meedia normaalset tegevust Ühendriikides," lausus välisministeeriumi pressiesindaja Geng Shuang.
"Me jätame endale õiguse selles küsimuses reageerida," hoiatas ta.
Hiina tühistas kolme WSJ ajakirjaniku tegevusloa
Hiina teatas kolmapäeval väljaande Wall Street Journal (WSJ) kolme ajakirjaniku tegevusloa tühistamisest seoses USA väljaande artikli väidetavalt rassistliku pealkirjaga.
Arvamusartikli pealkiri " China is the Real Sick Man of Asia" ("Hiina on tõeline Aasia haige mees") on "rassistlikult diskrimineeriv" ja "sensatsiooniline", ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Geng Shuang, kritiseerides WSJ-d ametlikult vabandamata jätmise ees.
"Selles olukorras on Hiina otsustanud, et tänasest kolme Wall Street Journali ajakirjaniku pressikaardid Pekingis tühistatakse," ütles Geng pressikonverentsil. | USA karmistab reegleid Hiina meediakanalitele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viis meediakanalit, mille seas riiklik uudisteagentuur Xinhua ja China Global Television Network peavad edaspidi taotlema välisministeeriumi luba Ühendriikides kinnisvara soetamiseks ja esitama töötajate nimekirja, kelle seas ka USA kodanikud.
Varasemalt on samalaadseid piiranguid kehtestatud Venemaa meediakanalitele.
Austraalia keelas läinud aastal välisriikide varjatud mõjutustegevuse. Seadus vihastas välja Hiina, mis on Austraalia suurim eksportturg.
Alates detsembrist on isikud ja ettevõtted, kes proovivad Austraalia valitsust ja poliitikat mõne välisriigi kasuks mõjutada, pidanud end ametlikult registreerima.
Register on vastuseks valitsuse tellitud raportile, kus leiti, et Hiina Kommunistlik Partei on proovinud aastakümne vältel mõjutada Austraalia poliitikat ja erakondi ning proovinud saada ligipääsu valitsusele.
Peking peab lubamatuks USA otsust karmistada reegleid Hiina meediale
Peking mõistis kolmapäeval ebamõistliku ja vastuvõetamatuna hukka Washingtoni otsuse karmistada reegleid Hiina riigimeedia organisatsioonidele Ühendriikides ja liigitada need välismissioonideks.
"Ühendriigid on alati reklaaminud ajakirjandusvabadust, kuid sekkub ja takistab Hiina meedia normaalset tegevust Ühendriikides," lausus välisministeeriumi pressiesindaja Geng Shuang.
"Me jätame endale õiguse selles küsimuses reageerida," hoiatas ta.
Hiina tühistas kolme WSJ ajakirjaniku tegevusloa
Hiina teatas kolmapäeval väljaande Wall Street Journal (WSJ) kolme ajakirjaniku tegevusloa tühistamisest seoses USA väljaande artikli väidetavalt rassistliku pealkirjaga.
Arvamusartikli pealkiri " China is the Real Sick Man of Asia" ("Hiina on tõeline Aasia haige mees") on "rassistlikult diskrimineeriv" ja "sensatsiooniline", ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Geng Shuang, kritiseerides WSJ-d ametlikult vabandamata jätmise ees.
"Selles olukorras on Hiina otsustanud, et tänasest kolme Wall Street Journali ajakirjaniku pressikaardid Pekingis tühistatakse," ütles Geng pressikonverentsil.
### Response:
USA karmistab reegleid Hiina meediakanalitele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paolo Sorrentino telesari "Uus paavst" (hetkel veel ka ETV2-st järelvaadatav) algab sealt, kus lõppes "Noor paavst" (jõudis ETV2 eetrisse 2017. aastal) – Pius XIII (Jude Law) lamab koomas ja maailm ootab Vatikani kardinalidelt uut kirikupead. Vatikani võimukaima niiditõmbaja ja nn halli kardinali Angelo Voiello (Silvio Orlando) ning kardinal Hernandeze võimuvõitlus jääb viiki ja lõpeb leebe kardinal Viglietti valimisega paavstiks.
Uus paavst pole aga sugugi ohutu tankist, keda kardinalid oleks auväärsel pjedestaalil näha soovinud. Franciscus II nime all valitsema hakanud kardinal on vaimustunud Püha Franciscuse üllastest ideedest, ta kavatseb avada Vatikani pagulastele ja vabaneda Püha Tooli rikkustest. Muidugi mõista on selline tegevus kardinalidele vastuvõetamatu ning uus paavst hukkub traagiliselt.
Nüüd on punastes mütsikestes vanamehed taas sama probleemi ees nagu enne – kirik vajab juhti ja nemad oma staatust, samas puudub selge, karismaatiline liider, kes suudaks kirikut taas muuta sama populaarseks nagu seda tegi Pius XIII, kelle toetajaskond peab Veneetsias paavsti haigla ees istumisstreiki. Nii jõuavadki kardinalid Inglismaal Doveris elava mõõduka aristokraadi Sir John Brannoxini (John Malkovich), kes on suutnud katoliiklusse tuua juba hulga anglikaane.
Uus paavst
Möllulise noorusega aristokraadist saabki uus paavst - Johannes Paulus III. Selline on lühike kokkuvõte "Uue paavsti" sarja esimesest osast, mis paneb kaasakiskuvalt paika teemad ning tegevusliinid, muutes saaga huvipakkuvaks ka neile vaatajatele, kes "Noort paavsti" pole näinud.
Sorrentino piilub Vatikani hiilgavate kulisside taha, tuues vaatajani fantaasia võimumängudest, mis ajaloohuvilisi köitnud sajandeid. Fantaasia saabki lubada endale seda, mis on reaalsuses varjatut, mis on olemas, aga mida pelga vaatlusega ei taba. Tõlgendusvõimalused on seda enam avatud, mida suletumaks midagi püütakse muuta. Sorrentino ei tegelegi sisulise poolega, sellega, mida kirik teeb – "Uus paavst" keskendub sellele, kuidas see kõik välja näeb.
Katoliku kiriku imagoloogilise poole uurimine on ühelt poolt ajastu märk, teisalt osutab Sorrentino sellele kaunile elevandiluust tornile, millesse kirik on sajandite pikku sulgunud. Kõrgete vaimulike uhked kostüümid, taevani kõrguvad lossi saalid täis kunstiväärtusi, kulda ja karda, mida on kirikule võimaldanud ühiskondlik positsioon ja fiskaalne puutumatus. Kui Franciscus II püüab taaskehtestada algkristlikku kasinust, siis Johannes Paulus III luksus ei häiri, tema jaoks on Vatikan sobiv vaheldus kodumõisale ja sealsele sumbunud õhustikule.
Uus paavst Autor/allikas: Pressimaterjalid
Sorrentino ehitab karismaatilistele karakteritele üles nüansirikka loo võimumängudest, ambitsioonidest, uhkusest ja missioonist. Sealjuures osutab Sorrentino katoliku kirikut vaevavatele probleemidele suletusest ja konservatiivsusest vaimulike salastatud kuritegudeni, lastes sarja jooksul vahetuvatel paavstidel olla igaühel omamoodi reformaatori rollis. Kui Pius XIII on võitlev ja nooruslik, Franciscus II avatud ja kasin, siis Johannes Paulus III on salliv, andestav ja inimlik.
Paavstide esinemised Püha Peetruse väljakul kujunevad Sorrentino telesarjas kristliku kreedo manifestatsioonideks - "Kirik - see oleme meie!", kuulutab John Malkovichi kehastatud Johannes Paulus III Püha Peetruse basiilika rõdult rahvahulgale, kelle seast nopib kaamera punkareid, narkareid, homoseksuaale, võõramaalasi, preestreid, munki ja nunne. Sorrentino annab läbi kirikupea erinevate isiksuste katoliku kirikule vihjeid, kuidas muutuda, kuidas saada taas institutsiooniks, mida usaldada, millele loota ja mis ühendaks rasketel aegadel. Sorrentino näitab läbi lõbusa elujaatava elegantsi, kust kala mädaneb, välistamata sealjuures imelist tervenemist. | Tõnu Karjatse sarjakomm. "Uus paavst" osutab katoliku kirikut vaevavatele probleemidele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paolo Sorrentino telesari "Uus paavst" (hetkel veel ka ETV2-st järelvaadatav) algab sealt, kus lõppes "Noor paavst" (jõudis ETV2 eetrisse 2017. aastal) – Pius XIII (Jude Law) lamab koomas ja maailm ootab Vatikani kardinalidelt uut kirikupead. Vatikani võimukaima niiditõmbaja ja nn halli kardinali Angelo Voiello (Silvio Orlando) ning kardinal Hernandeze võimuvõitlus jääb viiki ja lõpeb leebe kardinal Viglietti valimisega paavstiks.
Uus paavst pole aga sugugi ohutu tankist, keda kardinalid oleks auväärsel pjedestaalil näha soovinud. Franciscus II nime all valitsema hakanud kardinal on vaimustunud Püha Franciscuse üllastest ideedest, ta kavatseb avada Vatikani pagulastele ja vabaneda Püha Tooli rikkustest. Muidugi mõista on selline tegevus kardinalidele vastuvõetamatu ning uus paavst hukkub traagiliselt.
Nüüd on punastes mütsikestes vanamehed taas sama probleemi ees nagu enne – kirik vajab juhti ja nemad oma staatust, samas puudub selge, karismaatiline liider, kes suudaks kirikut taas muuta sama populaarseks nagu seda tegi Pius XIII, kelle toetajaskond peab Veneetsias paavsti haigla ees istumisstreiki. Nii jõuavadki kardinalid Inglismaal Doveris elava mõõduka aristokraadi Sir John Brannoxini (John Malkovich), kes on suutnud katoliiklusse tuua juba hulga anglikaane.
Uus paavst
Möllulise noorusega aristokraadist saabki uus paavst - Johannes Paulus III. Selline on lühike kokkuvõte "Uue paavsti" sarja esimesest osast, mis paneb kaasakiskuvalt paika teemad ning tegevusliinid, muutes saaga huvipakkuvaks ka neile vaatajatele, kes "Noort paavsti" pole näinud.
Sorrentino piilub Vatikani hiilgavate kulisside taha, tuues vaatajani fantaasia võimumängudest, mis ajaloohuvilisi köitnud sajandeid. Fantaasia saabki lubada endale seda, mis on reaalsuses varjatut, mis on olemas, aga mida pelga vaatlusega ei taba. Tõlgendusvõimalused on seda enam avatud, mida suletumaks midagi püütakse muuta. Sorrentino ei tegelegi sisulise poolega, sellega, mida kirik teeb – "Uus paavst" keskendub sellele, kuidas see kõik välja näeb.
Katoliku kiriku imagoloogilise poole uurimine on ühelt poolt ajastu märk, teisalt osutab Sorrentino sellele kaunile elevandiluust tornile, millesse kirik on sajandite pikku sulgunud. Kõrgete vaimulike uhked kostüümid, taevani kõrguvad lossi saalid täis kunstiväärtusi, kulda ja karda, mida on kirikule võimaldanud ühiskondlik positsioon ja fiskaalne puutumatus. Kui Franciscus II püüab taaskehtestada algkristlikku kasinust, siis Johannes Paulus III luksus ei häiri, tema jaoks on Vatikan sobiv vaheldus kodumõisale ja sealsele sumbunud õhustikule.
Uus paavst Autor/allikas: Pressimaterjalid
Sorrentino ehitab karismaatilistele karakteritele üles nüansirikka loo võimumängudest, ambitsioonidest, uhkusest ja missioonist. Sealjuures osutab Sorrentino katoliku kirikut vaevavatele probleemidele suletusest ja konservatiivsusest vaimulike salastatud kuritegudeni, lastes sarja jooksul vahetuvatel paavstidel olla igaühel omamoodi reformaatori rollis. Kui Pius XIII on võitlev ja nooruslik, Franciscus II avatud ja kasin, siis Johannes Paulus III on salliv, andestav ja inimlik.
Paavstide esinemised Püha Peetruse väljakul kujunevad Sorrentino telesarjas kristliku kreedo manifestatsioonideks - "Kirik - see oleme meie!", kuulutab John Malkovichi kehastatud Johannes Paulus III Püha Peetruse basiilika rõdult rahvahulgale, kelle seast nopib kaamera punkareid, narkareid, homoseksuaale, võõramaalasi, preestreid, munki ja nunne. Sorrentino annab läbi kirikupea erinevate isiksuste katoliku kirikule vihjeid, kuidas muutuda, kuidas saada taas institutsiooniks, mida usaldada, millele loota ja mis ühendaks rasketel aegadel. Sorrentino näitab läbi lõbusa elujaatava elegantsi, kust kala mädaneb, välistamata sealjuures imelist tervenemist.
### Response:
Tõnu Karjatse sarjakomm. "Uus paavst" osutab katoliku kirikut vaevavatele probleemidele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänapäeval on lihtne tutvuda interneti teel nii varaanide kui mitmete teiste liikide fotode, videote ja isegi nende DNA järjestustega. Tõsi, ka see info võib olla just muuseumite andmebaasidesse salvestatud – kuid siinsamas Tartu Ülikooli loodusmuuseumi vitriinis välja toodud kõrbevaraan on miski, mida internetist ei leia... See on seesama isend, mis zooloogidel pool sajandit tagasi Turkmenistani lennujaamas plehku pani ja keda mööda lennujaama koridore ühiselt taga aeti.
On teada lugu, kuidas Kesk-Aasia ekspeditsioonilt naasnud teadlased oma elusloomade kollektsiooni käsipagasisse peitsid, ise hinge kinni hoides, et pakke läbi kompav tollitöötaja (tol ajal pagasit läbi ei valgustatud) loomadelt hammustada ei saaks. Pagasis leidus nii varaane kui madusid ja ühte neist pididki ekspeditsiooniliikmed mööda lennujaama taga ajama. Vähe sellest, teine lugu räägib juhtumist, kuidas stjuardess lennu ajal teada saab, et salongis on elus madu: läheb sellest lennu kaptenile teada andma – mille tulemusena zooloogiahuvilisest piloot teadlase koos maoga lennuki kokpitti kutsub ja loomast vaimustusse satub. Madu lendabki lennu lõpuni koos pilootidega.
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi vitriinis välja toodud kõrbevaraan on miski, mida internetist ei leia... See on seesama isend, mis zooloogidel pool sajandit tagasi Turkmenistani lennujaamas plehku pani ja keda mööda lennujaama koridore ühiselt taga aeti.
Need ja veel paljud teisedki lood on osa Tartu Ülikooli loodusmuuseumi näitusest: "Maailm seljakotis. 100 aastat loodusteaduslikke ekspeditsioone." Rahvusülikooli 100. aastapäeva raames keskendubki Tartu Ülikooli loodusmuuseumi näitus just viimase 100 aasta ekspeditsioonidele ja neile teadlastele, kes on seotud muuseumi kollektsioonide tekkimisega vabariigi algusaastatest peale. Üleüldse on loodusmuuseumi vanimad eksponaadid juba enam kui 200 aastat vanad – näiteks 1803. aastast pärinev Saksamaalt toodud mineraalide kollektsioon.
Kolm ajajärku loodusteaduslikke ekspeditsioone
Ekspeditsioonide lugu on jutustatud läbi kümne juhtisiku, teadlase, kes paljude seast välja valiti. Inge Kukk, loodusmuuseumi kuraator, kirjeldab näiteks Viktor Masingu saatust, kes reisikeelust hoolimata suutis anda olulise panuse muuseumi kollektsioonidesse:
"Masing jagab ühte tüüpilist Eesti teadlase saatust nõukogude perioodil. Ta oli noore mehena mobiliseeritud Saksa armeesse ja teda ei lubatud välismaale, sest peeti kahtlaseks isikuks. Aga Masing otsustas, et kuna Nõukogude Liidus on rohkem kui 50 looduskaitseala, siis teadlasena käib ta vähemalt kõik need läbi ja seda ta ka tegi, ja tõi igalt alalt ülikooli kollektsioonidesse ka tohutult materjali."
Teodor Lippmaa on naisele kirjutanud, et "tal on seljas 27,5 kg kaaluv seljakott, peas sääsevõrk, õlal plekist botanisiir taimede korjamiseks ja et väga palav on". Tolleaja professor käis ka looduses valge särgi, lipsu ja kaabuga, sest seisus kohustas.
Loodusteaduslikke ekspeditsioone võibki jagada kolme peamisesse ajajärku: nö esimene Eesti Vabariik, mil keskenduti Eesti looduse tundmaõppimisele, sest puudusid võimalused kaugeid reise ette võtta; nõukogude-aegsed ekspeditsioonid Liidu piirides, mil väisati paljusid läbi-uurimata alasid ja toodi kogudesse hulgaliselt objekte; ja kaasaeg, mil kogu maailm on küll teadlastele lahti, kuid mitmed keelud ja reeglid raskendavad proovide kogumist. Viimaste aastate retked on teadlasi rohkem viinud just troopikasse, kus senimaani vähem käidud.
Kuke sõnul on põnevaim sirvida saja aasta taguseid ekspeditsioonipäevikuid ja lugeda toonase elu-olu kohta: "Näiteks esimese Eesti Vabariigi ajal... ega ülikoolil ei olnud siis raha eriti ja ka riiklik ülesanne oli uurida Eesti loodust. Ja ülikooli professorid läksidki ja liikusid põhimõtteliselt mööda tervet Eestit jalgsi. Paar tudengit oli ka kaasas, rühmad olid väga väikesed ja elati ikkagi äärmiselt askeetlikes tingimustes: küll heinarõugu all, küll valla- või koolimajades – on teada lugu, kuidas professor magas põrandal kooli tahvli peal ja tütarlastest tudengitele loovutas voodid."
Ka 1920. ja 1930. aastate ekspeditsioonide varustus oli midagi muud kui kaasajal, mil näiteks kogu DNA proovide kogumiseks vajalik varustus mahub väikesesse seljakotti. Näiteks Teodor Lippmaa on naisele kirjutanud, et "tal on seljas 27,5 kg kaaluv seljakott, peas sääsevõrk, õlal plekist botanisiir taimede korjamiseks ja et väga palav on". Tolleaja professor käis ka looduses valge särgi, lipsu ja kaabuga, sest seisus kohustas. Ka daamide matkariietuseks oli traditsiooniliselt kleit. Nõukogude ajal vahetas klassikalise riietuse välja iseõmmeldud tuulejakk ehk šturma, millel oli palju taskuid varustuse jaoks.
Kuidas on ekspeditsioonid muutunud 100 aastaga?
Olgugi, et kaasaegne infoühiskond on teinud ekspeditsioonide planeerimise kiiremaks ja lihtsamaks, on elu-olu korraldamine näiteks Paapua vihmametsas ka tänapäeval paras väljakutse, kirjeldab Kukk. Kindlasti on toimunud suured muutused seoses teaduse ja tehnika arenguga, sest enam ei pea ja ei tohigi kõike korjata. Piisab kui kaasas on vajalik aparatuur ja paljud proovid saab analüüsida kohapeal. Võrdluseks, Nõukogude Liidu ajal Aasias käies saadeti rongiga Eesti poole tohutuid kollektsioone, samas kui täna võetakse tihtipeale ekspeditsioonilt vaid andmed kaasa.
Ohud ei ole aga kuhugi kadunud: lähiajaloost on teada lugu, kuidas ühe noorteadlaste troopilise ekspeditsiooni ajal pääses putukahammustuse läbi ohtlik algloom tudengi vereringesse. Arstid ei osanud tundmatut parasiiti diagnoosida, inimese nahale tekkisid suured mädakolded ja võttis kaua aega, enne kui õige ravi leiti.
Ootamatustega tuleb ekspeditsioonidel rinda pista ka tänapäeval. Tulvad viisid Islandil tee minema. Autor/allikas: Randel Kreitsberg
"Nõukogude ajal oli lausa keelatud üksi ekspeditsioonigrupist eralduda," räägib Kukk. "On teada juhus mükoloog Erast Parmastoga, kes 1960. aasta Eesti esimesel noorteadlaste ekspeditsioonil, mida Lennart Meri juhtis, kargas autost maha, öeldes, et siin on toredad seenekohad ja kadus. Teised olnud väga rahulikud, sest oli teada, et ega Erast metsa ära ei eksi. Siiski, mõne aja pärast jõudis ekspeditsioonilaagrisse kuuldus, et karu olevat ühe seljakotiga Eesti poisi nahka pannud. Telefone muidugi metsas polnud ja nii see ekspeditsioonirühm juba vaikselt peiesid pidas. Õnneks ilmus mõne aja pärast seenevana ikkagi välja ja selgus, et kuulujutt oli hoopis ühe salaküti poolt rühmale kättemaksuks lahti lastud."
Samalt ekspeditsioonilt on teada teisigi kuulsaid lugusid, mida detailsemalt võib lugeda ka Lennart Meri raamatust "Lähenevad rannad":
"Tookord oli ekspeditsioonil kaasas ka Tartu Ülikooli zooloog Harri Ling ja tema eesmärk oli tuua ülikooli kollektsiooni kaks Kaug-Ida looma: üks oli siis Middendorffi karuks kutsutud kodiaki karu ja teine oli ülikooli esimese zooloogiaprofessori Eschscholtzi esmakordselt 1829. kirjeldatud lumelammas (Ovis nivicola). Karu saadi kätte, aga lumelambad olid kogu-aeg liiga kaugel ja laskeulatusest väljas. Nii saabus juba ekspeditsiooni lõpp ja päris viimasel päeval tuli Harri Ling koos kohaliku jahimehega laagrisse, kahevahel Eschscholtzi lumelammast kandes. Rõõm oli muidugi kõigil suur, et loom kätte saadi. Selle auks tehti pidu, kokaks oli Lennart Meri, kes valmistas lambast igasuguseid peeneid toite... ja alles pärast selgus, et see oli olnud külarahva poolt pool-kodustatud lumelammas, kes oli kohalikega sõbrunenud ja polnud nii inimpelglik ja sellepärast nad ta kätte saidki. Kuulus lumelammas on aga siiamaani muuseumi vitriinis, kui "lammas, kelle Lennart Meri ära sõi". Tänapäeval on sellisel moel loodusteaduslike kogude täiendamine rangelt keelatud.
Lugusid võiks jutustada veelgi, kuid ega nende lugude pärast ekspeditsioonidel käida. Tõsi on, et ekspeditsioonid on ja jäävad üheks osaks loodusteadlase tööst ka edaspidi – sest ükski arvutisimulatsioon ei asenda loodusest kohapealt kogutud andmeid ning ükski foto, video ega topis aita tudengil saada aimu maailma elurikkusest samal moel, mil ise seal sees olles.
Lumelammas, mille "Lennart Meri ära sõi". Autor/allikas: Randel Kreitsberg
Näitusel saab ekspeditaiooniklassikat ka käega katsuda. Autor/allikas: Randel Kreitsberg
PS - Juba 4. märtsil kell 18 on kõik ekspeditsioonilugude huvilised oodatud Inge Kuke kuraatoritunnile; ja 25. märtsil kell 18 räägib merebioloog Jonne Kotta oma ekspeditsioonidest Antarktikasse ja mujale. | Varaanid käsipagasis ehk 100 aastat loodusteaduslikke ekspeditsioone | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänapäeval on lihtne tutvuda interneti teel nii varaanide kui mitmete teiste liikide fotode, videote ja isegi nende DNA järjestustega. Tõsi, ka see info võib olla just muuseumite andmebaasidesse salvestatud – kuid siinsamas Tartu Ülikooli loodusmuuseumi vitriinis välja toodud kõrbevaraan on miski, mida internetist ei leia... See on seesama isend, mis zooloogidel pool sajandit tagasi Turkmenistani lennujaamas plehku pani ja keda mööda lennujaama koridore ühiselt taga aeti.
On teada lugu, kuidas Kesk-Aasia ekspeditsioonilt naasnud teadlased oma elusloomade kollektsiooni käsipagasisse peitsid, ise hinge kinni hoides, et pakke läbi kompav tollitöötaja (tol ajal pagasit läbi ei valgustatud) loomadelt hammustada ei saaks. Pagasis leidus nii varaane kui madusid ja ühte neist pididki ekspeditsiooniliikmed mööda lennujaama taga ajama. Vähe sellest, teine lugu räägib juhtumist, kuidas stjuardess lennu ajal teada saab, et salongis on elus madu: läheb sellest lennu kaptenile teada andma – mille tulemusena zooloogiahuvilisest piloot teadlase koos maoga lennuki kokpitti kutsub ja loomast vaimustusse satub. Madu lendabki lennu lõpuni koos pilootidega.
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi vitriinis välja toodud kõrbevaraan on miski, mida internetist ei leia... See on seesama isend, mis zooloogidel pool sajandit tagasi Turkmenistani lennujaamas plehku pani ja keda mööda lennujaama koridore ühiselt taga aeti.
Need ja veel paljud teisedki lood on osa Tartu Ülikooli loodusmuuseumi näitusest: "Maailm seljakotis. 100 aastat loodusteaduslikke ekspeditsioone." Rahvusülikooli 100. aastapäeva raames keskendubki Tartu Ülikooli loodusmuuseumi näitus just viimase 100 aasta ekspeditsioonidele ja neile teadlastele, kes on seotud muuseumi kollektsioonide tekkimisega vabariigi algusaastatest peale. Üleüldse on loodusmuuseumi vanimad eksponaadid juba enam kui 200 aastat vanad – näiteks 1803. aastast pärinev Saksamaalt toodud mineraalide kollektsioon.
Kolm ajajärku loodusteaduslikke ekspeditsioone
Ekspeditsioonide lugu on jutustatud läbi kümne juhtisiku, teadlase, kes paljude seast välja valiti. Inge Kukk, loodusmuuseumi kuraator, kirjeldab näiteks Viktor Masingu saatust, kes reisikeelust hoolimata suutis anda olulise panuse muuseumi kollektsioonidesse:
"Masing jagab ühte tüüpilist Eesti teadlase saatust nõukogude perioodil. Ta oli noore mehena mobiliseeritud Saksa armeesse ja teda ei lubatud välismaale, sest peeti kahtlaseks isikuks. Aga Masing otsustas, et kuna Nõukogude Liidus on rohkem kui 50 looduskaitseala, siis teadlasena käib ta vähemalt kõik need läbi ja seda ta ka tegi, ja tõi igalt alalt ülikooli kollektsioonidesse ka tohutult materjali."
Teodor Lippmaa on naisele kirjutanud, et "tal on seljas 27,5 kg kaaluv seljakott, peas sääsevõrk, õlal plekist botanisiir taimede korjamiseks ja et väga palav on". Tolleaja professor käis ka looduses valge särgi, lipsu ja kaabuga, sest seisus kohustas.
Loodusteaduslikke ekspeditsioone võibki jagada kolme peamisesse ajajärku: nö esimene Eesti Vabariik, mil keskenduti Eesti looduse tundmaõppimisele, sest puudusid võimalused kaugeid reise ette võtta; nõukogude-aegsed ekspeditsioonid Liidu piirides, mil väisati paljusid läbi-uurimata alasid ja toodi kogudesse hulgaliselt objekte; ja kaasaeg, mil kogu maailm on küll teadlastele lahti, kuid mitmed keelud ja reeglid raskendavad proovide kogumist. Viimaste aastate retked on teadlasi rohkem viinud just troopikasse, kus senimaani vähem käidud.
Kuke sõnul on põnevaim sirvida saja aasta taguseid ekspeditsioonipäevikuid ja lugeda toonase elu-olu kohta: "Näiteks esimese Eesti Vabariigi ajal... ega ülikoolil ei olnud siis raha eriti ja ka riiklik ülesanne oli uurida Eesti loodust. Ja ülikooli professorid läksidki ja liikusid põhimõtteliselt mööda tervet Eestit jalgsi. Paar tudengit oli ka kaasas, rühmad olid väga väikesed ja elati ikkagi äärmiselt askeetlikes tingimustes: küll heinarõugu all, küll valla- või koolimajades – on teada lugu, kuidas professor magas põrandal kooli tahvli peal ja tütarlastest tudengitele loovutas voodid."
Ka 1920. ja 1930. aastate ekspeditsioonide varustus oli midagi muud kui kaasajal, mil näiteks kogu DNA proovide kogumiseks vajalik varustus mahub väikesesse seljakotti. Näiteks Teodor Lippmaa on naisele kirjutanud, et "tal on seljas 27,5 kg kaaluv seljakott, peas sääsevõrk, õlal plekist botanisiir taimede korjamiseks ja et väga palav on". Tolleaja professor käis ka looduses valge särgi, lipsu ja kaabuga, sest seisus kohustas. Ka daamide matkariietuseks oli traditsiooniliselt kleit. Nõukogude ajal vahetas klassikalise riietuse välja iseõmmeldud tuulejakk ehk šturma, millel oli palju taskuid varustuse jaoks.
Kuidas on ekspeditsioonid muutunud 100 aastaga?
Olgugi, et kaasaegne infoühiskond on teinud ekspeditsioonide planeerimise kiiremaks ja lihtsamaks, on elu-olu korraldamine näiteks Paapua vihmametsas ka tänapäeval paras väljakutse, kirjeldab Kukk. Kindlasti on toimunud suured muutused seoses teaduse ja tehnika arenguga, sest enam ei pea ja ei tohigi kõike korjata. Piisab kui kaasas on vajalik aparatuur ja paljud proovid saab analüüsida kohapeal. Võrdluseks, Nõukogude Liidu ajal Aasias käies saadeti rongiga Eesti poole tohutuid kollektsioone, samas kui täna võetakse tihtipeale ekspeditsioonilt vaid andmed kaasa.
Ohud ei ole aga kuhugi kadunud: lähiajaloost on teada lugu, kuidas ühe noorteadlaste troopilise ekspeditsiooni ajal pääses putukahammustuse läbi ohtlik algloom tudengi vereringesse. Arstid ei osanud tundmatut parasiiti diagnoosida, inimese nahale tekkisid suured mädakolded ja võttis kaua aega, enne kui õige ravi leiti.
Ootamatustega tuleb ekspeditsioonidel rinda pista ka tänapäeval. Tulvad viisid Islandil tee minema. Autor/allikas: Randel Kreitsberg
"Nõukogude ajal oli lausa keelatud üksi ekspeditsioonigrupist eralduda," räägib Kukk. "On teada juhus mükoloog Erast Parmastoga, kes 1960. aasta Eesti esimesel noorteadlaste ekspeditsioonil, mida Lennart Meri juhtis, kargas autost maha, öeldes, et siin on toredad seenekohad ja kadus. Teised olnud väga rahulikud, sest oli teada, et ega Erast metsa ära ei eksi. Siiski, mõne aja pärast jõudis ekspeditsioonilaagrisse kuuldus, et karu olevat ühe seljakotiga Eesti poisi nahka pannud. Telefone muidugi metsas polnud ja nii see ekspeditsioonirühm juba vaikselt peiesid pidas. Õnneks ilmus mõne aja pärast seenevana ikkagi välja ja selgus, et kuulujutt oli hoopis ühe salaküti poolt rühmale kättemaksuks lahti lastud."
Samalt ekspeditsioonilt on teada teisigi kuulsaid lugusid, mida detailsemalt võib lugeda ka Lennart Meri raamatust "Lähenevad rannad":
"Tookord oli ekspeditsioonil kaasas ka Tartu Ülikooli zooloog Harri Ling ja tema eesmärk oli tuua ülikooli kollektsiooni kaks Kaug-Ida looma: üks oli siis Middendorffi karuks kutsutud kodiaki karu ja teine oli ülikooli esimese zooloogiaprofessori Eschscholtzi esmakordselt 1829. kirjeldatud lumelammas (Ovis nivicola). Karu saadi kätte, aga lumelambad olid kogu-aeg liiga kaugel ja laskeulatusest väljas. Nii saabus juba ekspeditsiooni lõpp ja päris viimasel päeval tuli Harri Ling koos kohaliku jahimehega laagrisse, kahevahel Eschscholtzi lumelammast kandes. Rõõm oli muidugi kõigil suur, et loom kätte saadi. Selle auks tehti pidu, kokaks oli Lennart Meri, kes valmistas lambast igasuguseid peeneid toite... ja alles pärast selgus, et see oli olnud külarahva poolt pool-kodustatud lumelammas, kes oli kohalikega sõbrunenud ja polnud nii inimpelglik ja sellepärast nad ta kätte saidki. Kuulus lumelammas on aga siiamaani muuseumi vitriinis, kui "lammas, kelle Lennart Meri ära sõi". Tänapäeval on sellisel moel loodusteaduslike kogude täiendamine rangelt keelatud.
Lugusid võiks jutustada veelgi, kuid ega nende lugude pärast ekspeditsioonidel käida. Tõsi on, et ekspeditsioonid on ja jäävad üheks osaks loodusteadlase tööst ka edaspidi – sest ükski arvutisimulatsioon ei asenda loodusest kohapealt kogutud andmeid ning ükski foto, video ega topis aita tudengil saada aimu maailma elurikkusest samal moel, mil ise seal sees olles.
Lumelammas, mille "Lennart Meri ära sõi". Autor/allikas: Randel Kreitsberg
Näitusel saab ekspeditaiooniklassikat ka käega katsuda. Autor/allikas: Randel Kreitsberg
PS - Juba 4. märtsil kell 18 on kõik ekspeditsioonilugude huvilised oodatud Inge Kuke kuraatoritunnile; ja 25. märtsil kell 18 räägib merebioloog Jonne Kotta oma ekspeditsioonidest Antarktikasse ja mujale.
### Response:
Varaanid käsipagasis ehk 100 aastat loodusteaduslikke ekspeditsioone |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui praegu maksab Eesti ühtekuuluvusfondi projektides omaosaluseks 15 protsenti, siis Soome pakkus oma eesistumise järgmiseks eelarveperioodiks meile 45-protsendilist omaosalust, nüüd on kuuldavasti jäädud 35 protsendi juurde? Kas sellest kõrgema protsendiga Eesti ei nõustu?
Mul olid kohtumised 4. veebruaril Brüsselis nii Ülemkogu eesistuja kui ka komisjoni presidendi ja erinevate komisjoni volinikega, kus ma ütlesin juba seal välja, et kui ühtekuuluvuspoliitika, mis on Eesti inimeste, Eesti ühiskonna jaoks olnud hästi oluline perioodil 2014-2020. Kui me sõidame Eestimaal ringi, siis me näeme neid siniseid silte, mis Euroopa Liidu toel on ehitatud, olgu need teed, jalgrattateed, haridusasutused, tervishoiuasutused, siis sealt on tulnud väga suur panus, seda on olnud sellel perioodil kokku suurusjärgus 3,5 miljardit eurot.
See on arusaadav, et Eesti elujärg ja elatustase on tõusnud ja see on tore. See tähendab seda, et sellist ühtekuuluvuspoliitika protsenti nagu see oli siiani - 15 protsenti - kindlasti me enam taotleda ei saa. Euroopa Komisjoni ja Soome eesistuja toonane ettepanek oli, et ta peab olema siis kas 40 või 45 protsenti. Ja minu seisukoht oli 4. veebruaril kohtudes Charles Micheliga (Euroopa Ülemkogu eesistuja - toim.), et seda on liiga palju, see tõus on kolmekordne. Täna on Eesti oma panus tõesti viidud alla 35 protsendile. Aga kindlasti on meie eesmärk seista jätkuvalt selle eest, et see omaosaluse kasv oleks võimalikult väike ja veelgi laugem.
Kas uuel eelarveperioodil ei või tekkida selline keeruline olukord, et rikkamatel ja suurematel omavalitsustel nagu Tallinnal ja Tartul ei ole selle 35 protsendi maksmisega väga suuri raskusi, aga kehvemasse olukorda satuvadki vaesemad omavalitsused, kellel on lihtsalt seda oma raha, mida panna sellele projektile juurde, vähem? Kas mingeid erisusi ka taotletakse?
Eelarve esimene tõsine läbirääkimine algab selle nädala neljapäeval. Öelda siin välja missuguseks see protsent konkreetselt kujuneb, seda on väga keeruline. Teie küsimusele vastates, on loomulikult riigi huvi regionaalpoliitikat tehes alati ka see, et investeeringuid oleks koha peal võimalik ellu viia ja lähtuda ka väiksemate omavalitsuste võimekusest. Seda fokusseeringut tuleb vaadata siis, kui on teada, milliseks kujuneb Euroopa Liidu eelarve ja ühtekuuluvuspoliitika kaasfinantseerimise protsent.
Rahandusminister Martin Helme (EKRE) on öelnud ERR-ile, et põhimõtteliselt on 400 miljonit eurot ikkagi puudu Rail Balticu rahast, et me täidaksime selle 81 protsendi nõuet, mida te olete valitsusliidu leppesse sisse pannud. Kas see läheb kuidagi eraldi klauslina Ülemkogu lõppjäreldustesse kirja, et me soovime seda raha saada Euroopa Liidult?
Ülemkogu lõppjärelduste osas on täna natukene vara öelda. Kui te küsite, kas Eesti positsioon on see, et taotleda koos meie heade sõprade Läti ja Leeduga kokku suurusjärgus kaks miljardit eurot lisaraha, mis on juba tänasest MFF-i (multiannual financial framework ehk järgmine eelarveperiood - toim.) järgmises perioodis arvestatud ja tõesti seal Eesti osa on nelisada miljonit, siis loomulikult selle eest me seisame.
Kui suur on tõenäosus, et selle sooviga arvestatakse?
Ma kahjuks ei ole mitte kuidagi tegelenud ennustamisega ega ma ei oska tulevikku lugeda. Neid läbirääkimisi me alustame homme keskpäeval Brüsselis oma ametikaaslastega teistest riikidest ja Eesti positsioon, kui rääkida Rail Balticust, on tõesti see, ühelt poolt see kaasrahastuse protsent, mis on täna, säiliks. Ja see, et me tõesti suudaksime koos kolme Balti riigiga saada ka lisalisarahastust. Nagu ma ütlesin, on see suurusjärgus kaks miljardit. See sisaldab ka Vilnius-Kaunase ühendust ja Eesti puhul, kui tänaseid hindasid arvestada, on puudu nelisada miljonit. Siin tuleb loomulikult öelda seda, et enamus ehitushankeid on ju tegemata ja missuguseks summa lõppkokkuvõttes võib kujuneda Rail Balticu valmimise puhul, on täna väga vara öelda.
Kas on ka selline teoreetiline variant, et osa rahast tuleb mitte järgmisest vaid ülejärgmisest eelarveperioodist, et see raudtee ehitus lihtsalt jagatakse kahe eelarveperioodi vahel ära?
Me lähme taotlema ikka perioodil 2021-2027 rahastust, me ei räägi hetkel perioodist 2027 ja edasi.
Räägitakse ka sellest, et kuna järgmine eelarveperiood on kindlasti loodushoiu ja keskkonnateemalise alatooniga, siis kas meile tuleb üle-Euroopaline kilekotimaks?
Eestist saadavatest vahenditest ligi 40 protsenti suunatakse kliimameetmetesse. On räägitud päris palju tõesti sellest plastpakendi oma vahendist. See on siis taaskasutusse võtmata plastpakendi oma vahend, millest on olnud juttu. Sellist otsust pole veel tehtud. Ja see mõte on olnud, et iga taaskasutusse võtmata plastpakendi jäätmete kilogrammi kohta peaks riik Euroopa Liidu eelarvesse maksma 80 senti. Lisaks on rõhutatud, et luuakse mehhanism, et vältida selle tuluallika liigset regressiivsust. Et vaesemad riigid ei peaks suhteliselt rohkem tasuma.
Kui rääkida sellest, kas see tähendab uut maksu tarbijatele või mitte, siis kui selline omavahend üldse luuakse Euroopa Liidus sees ja ma rõhutan, et see ei ole eraldi maks, vaid see on Eesti makse, mis peab olema suurem Euroopa Liidu eelarvesse, kui me ei võta taaskasutusse plastpakendeid piisavalt ja siis peab riigikogu ja valitsus seda ühiselt otsustama, kas see jääb suurema makse näol või see võetakse turult.
Kui suur tõenäosus on, et uus eelarve kava sellel kohtumisel vastu võetakse?
Eesti kindlasti toetab, et me suudaksime järgmise Euroopa Liidu eelarve vastu nii ruttu kui võimalik. See on ka meile oluline, et me saaksime neid rahasid võimalikult kiiresti kasutama hakata, just pidades silmas Eesti inimeste heaolu ja Eesti arengut. Aga loomulikult ka meil on omad prioriteedid, mille eest me seisame. Kui Charles Micheliga kohtudes on tõesti tema soov sellel nädalavahetusel see vastu võtta, aga kui kokkuleppele ei jõuta, tehakse neid lisa või erakorralisi ülemkogusid veel. | Ratas: töötame, et Eesti omaosaluse kasv EL-i projektides oleks võimalikult lauge | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui praegu maksab Eesti ühtekuuluvusfondi projektides omaosaluseks 15 protsenti, siis Soome pakkus oma eesistumise järgmiseks eelarveperioodiks meile 45-protsendilist omaosalust, nüüd on kuuldavasti jäädud 35 protsendi juurde? Kas sellest kõrgema protsendiga Eesti ei nõustu?
Mul olid kohtumised 4. veebruaril Brüsselis nii Ülemkogu eesistuja kui ka komisjoni presidendi ja erinevate komisjoni volinikega, kus ma ütlesin juba seal välja, et kui ühtekuuluvuspoliitika, mis on Eesti inimeste, Eesti ühiskonna jaoks olnud hästi oluline perioodil 2014-2020. Kui me sõidame Eestimaal ringi, siis me näeme neid siniseid silte, mis Euroopa Liidu toel on ehitatud, olgu need teed, jalgrattateed, haridusasutused, tervishoiuasutused, siis sealt on tulnud väga suur panus, seda on olnud sellel perioodil kokku suurusjärgus 3,5 miljardit eurot.
See on arusaadav, et Eesti elujärg ja elatustase on tõusnud ja see on tore. See tähendab seda, et sellist ühtekuuluvuspoliitika protsenti nagu see oli siiani - 15 protsenti - kindlasti me enam taotleda ei saa. Euroopa Komisjoni ja Soome eesistuja toonane ettepanek oli, et ta peab olema siis kas 40 või 45 protsenti. Ja minu seisukoht oli 4. veebruaril kohtudes Charles Micheliga (Euroopa Ülemkogu eesistuja - toim.), et seda on liiga palju, see tõus on kolmekordne. Täna on Eesti oma panus tõesti viidud alla 35 protsendile. Aga kindlasti on meie eesmärk seista jätkuvalt selle eest, et see omaosaluse kasv oleks võimalikult väike ja veelgi laugem.
Kas uuel eelarveperioodil ei või tekkida selline keeruline olukord, et rikkamatel ja suurematel omavalitsustel nagu Tallinnal ja Tartul ei ole selle 35 protsendi maksmisega väga suuri raskusi, aga kehvemasse olukorda satuvadki vaesemad omavalitsused, kellel on lihtsalt seda oma raha, mida panna sellele projektile juurde, vähem? Kas mingeid erisusi ka taotletakse?
Eelarve esimene tõsine läbirääkimine algab selle nädala neljapäeval. Öelda siin välja missuguseks see protsent konkreetselt kujuneb, seda on väga keeruline. Teie küsimusele vastates, on loomulikult riigi huvi regionaalpoliitikat tehes alati ka see, et investeeringuid oleks koha peal võimalik ellu viia ja lähtuda ka väiksemate omavalitsuste võimekusest. Seda fokusseeringut tuleb vaadata siis, kui on teada, milliseks kujuneb Euroopa Liidu eelarve ja ühtekuuluvuspoliitika kaasfinantseerimise protsent.
Rahandusminister Martin Helme (EKRE) on öelnud ERR-ile, et põhimõtteliselt on 400 miljonit eurot ikkagi puudu Rail Balticu rahast, et me täidaksime selle 81 protsendi nõuet, mida te olete valitsusliidu leppesse sisse pannud. Kas see läheb kuidagi eraldi klauslina Ülemkogu lõppjäreldustesse kirja, et me soovime seda raha saada Euroopa Liidult?
Ülemkogu lõppjärelduste osas on täna natukene vara öelda. Kui te küsite, kas Eesti positsioon on see, et taotleda koos meie heade sõprade Läti ja Leeduga kokku suurusjärgus kaks miljardit eurot lisaraha, mis on juba tänasest MFF-i (multiannual financial framework ehk järgmine eelarveperiood - toim.) järgmises perioodis arvestatud ja tõesti seal Eesti osa on nelisada miljonit, siis loomulikult selle eest me seisame.
Kui suur on tõenäosus, et selle sooviga arvestatakse?
Ma kahjuks ei ole mitte kuidagi tegelenud ennustamisega ega ma ei oska tulevikku lugeda. Neid läbirääkimisi me alustame homme keskpäeval Brüsselis oma ametikaaslastega teistest riikidest ja Eesti positsioon, kui rääkida Rail Balticust, on tõesti see, ühelt poolt see kaasrahastuse protsent, mis on täna, säiliks. Ja see, et me tõesti suudaksime koos kolme Balti riigiga saada ka lisalisarahastust. Nagu ma ütlesin, on see suurusjärgus kaks miljardit. See sisaldab ka Vilnius-Kaunase ühendust ja Eesti puhul, kui tänaseid hindasid arvestada, on puudu nelisada miljonit. Siin tuleb loomulikult öelda seda, et enamus ehitushankeid on ju tegemata ja missuguseks summa lõppkokkuvõttes võib kujuneda Rail Balticu valmimise puhul, on täna väga vara öelda.
Kas on ka selline teoreetiline variant, et osa rahast tuleb mitte järgmisest vaid ülejärgmisest eelarveperioodist, et see raudtee ehitus lihtsalt jagatakse kahe eelarveperioodi vahel ära?
Me lähme taotlema ikka perioodil 2021-2027 rahastust, me ei räägi hetkel perioodist 2027 ja edasi.
Räägitakse ka sellest, et kuna järgmine eelarveperiood on kindlasti loodushoiu ja keskkonnateemalise alatooniga, siis kas meile tuleb üle-Euroopaline kilekotimaks?
Eestist saadavatest vahenditest ligi 40 protsenti suunatakse kliimameetmetesse. On räägitud päris palju tõesti sellest plastpakendi oma vahendist. See on siis taaskasutusse võtmata plastpakendi oma vahend, millest on olnud juttu. Sellist otsust pole veel tehtud. Ja see mõte on olnud, et iga taaskasutusse võtmata plastpakendi jäätmete kilogrammi kohta peaks riik Euroopa Liidu eelarvesse maksma 80 senti. Lisaks on rõhutatud, et luuakse mehhanism, et vältida selle tuluallika liigset regressiivsust. Et vaesemad riigid ei peaks suhteliselt rohkem tasuma.
Kui rääkida sellest, kas see tähendab uut maksu tarbijatele või mitte, siis kui selline omavahend üldse luuakse Euroopa Liidus sees ja ma rõhutan, et see ei ole eraldi maks, vaid see on Eesti makse, mis peab olema suurem Euroopa Liidu eelarvesse, kui me ei võta taaskasutusse plastpakendeid piisavalt ja siis peab riigikogu ja valitsus seda ühiselt otsustama, kas see jääb suurema makse näol või see võetakse turult.
Kui suur tõenäosus on, et uus eelarve kava sellel kohtumisel vastu võetakse?
Eesti kindlasti toetab, et me suudaksime järgmise Euroopa Liidu eelarve vastu nii ruttu kui võimalik. See on ka meile oluline, et me saaksime neid rahasid võimalikult kiiresti kasutama hakata, just pidades silmas Eesti inimeste heaolu ja Eesti arengut. Aga loomulikult ka meil on omad prioriteedid, mille eest me seisame. Kui Charles Micheliga kohtudes on tõesti tema soov sellel nädalavahetusel see vastu võtta, aga kui kokkuleppele ei jõuta, tehakse neid lisa või erakorralisi ülemkogusid veel.
### Response:
Ratas: töötame, et Eesti omaosaluse kasv EL-i projektides oleks võimalikult lauge |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neymar usub, et tema koduklubi ei ole andnud talle peale väikest ribi vigastust piisavalt aega ja võimalusi jõuda oma parimasse vormi. Viimati mängis Brasiilia ründaja kaks nädalat tagasi.
"Raske oli jääda eemale klubi neljast mängust, aga kahjuks ei olnud see minu valik. Nii otsustasid klubi ja arstid. Nemad tegid selle otsuse, mis mulle ei meeldinud," rääkis Neymar, kes usub, et tema meeskond on olnud liiga ettevaatlik. "Meil oli selle üle palju arutlemist, sest ma tahtsin mängida. Ma tundsin, et ma olen selleks valmis, aga klubi kartis ja lõpuks olen mina see, kes kannatama peab."
PSG on Meistrite liigast veerandfinaalis välja langenud viimasel kolmel hooajal. Kuigi Neymar ja Kylian Mbappe vormistasid kohtumise jooksul ühe värava, siis enim valmistas Prantsusmaa klubile peavalu 19-aastane norralane Erling Braut Haaland, kes oli Dortmundi Borussia mõlema värava autoriks.
"Kaotusel ei olnud midagi tegemist treeneri taktika või valikutega," ütles peale kohtumist PSG mängija Presnel Kimpembe. "Meie oleme need, kes on väljakul."
Korduskohtumised peetakse 11. märtsil. | Neymar kritiseeris peale kaotusmängu koduklubi PSG-d | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neymar usub, et tema koduklubi ei ole andnud talle peale väikest ribi vigastust piisavalt aega ja võimalusi jõuda oma parimasse vormi. Viimati mängis Brasiilia ründaja kaks nädalat tagasi.
"Raske oli jääda eemale klubi neljast mängust, aga kahjuks ei olnud see minu valik. Nii otsustasid klubi ja arstid. Nemad tegid selle otsuse, mis mulle ei meeldinud," rääkis Neymar, kes usub, et tema meeskond on olnud liiga ettevaatlik. "Meil oli selle üle palju arutlemist, sest ma tahtsin mängida. Ma tundsin, et ma olen selleks valmis, aga klubi kartis ja lõpuks olen mina see, kes kannatama peab."
PSG on Meistrite liigast veerandfinaalis välja langenud viimasel kolmel hooajal. Kuigi Neymar ja Kylian Mbappe vormistasid kohtumise jooksul ühe värava, siis enim valmistas Prantsusmaa klubile peavalu 19-aastane norralane Erling Braut Haaland, kes oli Dortmundi Borussia mõlema värava autoriks.
"Kaotusel ei olnud midagi tegemist treeneri taktika või valikutega," ütles peale kohtumist PSG mängija Presnel Kimpembe. "Meie oleme need, kes on väljakul."
Korduskohtumised peetakse 11. märtsil.
### Response:
Neymar kritiseeris peale kaotusmängu koduklubi PSG-d |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 40-aastane Gruusia kodanik Hangošvili tapeti 2019. aasta 23. augustil Berliini Kleiner Tiergarteni pargis kahe lähilasuga pähe. Väidetavalt oli tapja venelane, kes peeti kinni peatselt pärast veretööd.
Juhtum pingestas Moskva ja Berliini suhteid ning Saksa prokuratuur on juba varem öelnud, et Hangošvili tapmise taga on Venemaa ja Tšetšeenia agendid.
Kolm väljaannet aga täpsustas esmaspäeval, et tapjat aitas Vene julgeolekuteenistus FSB.
Uurimisrühm Bellingcat, veebileht Insider ja Saksa nädalakiri Spiegel teatavad, et kahtlusaluse mobiiliandmete põhjal oli ta kontaktis endiste FSB erivägede organisatsiooni Võmpel liikmete ja FSB endaga.
"Oleme jõudnud selgusele, et operatsioonile tuli tähtis toetus otse FSB-lt," kirjutas Bellingcat esmaspäeval.
Bellingcat on varem tuvastanud, et kahtlusalune, kes dokumentide järgi kannab nime Vadim Sokolov, on tegelikult 54-aastane Vadim Krassikov.
Vene politsei andis 2013. aastal välja Krassikovi rahvusvahelise vahistamiskäsu ärimehe tapmises kahtlustatuna. Bellingcati andmeil pani Venemaa Krassikovi nime Interpoli tagaotsitavate nimekirja, kuid võttis selle hiljem tagasi ning abistas teda valeidentiteedi tegemisel.
Telefoniandmete põhjal oli kahtlusalune mõni kuu enne Berliini tapmist ühenduses Võmpeli juhi Eduard Benderskiga.
Võmpelil on tihedad sidemed FSB terrorivastase võitluse üksuse ehk osakond V-ga, mis kandis Nõukogude ajal samuti nime Võmpel ja viis läbi operatsioone välismaal.
"Benderski ja Krassikov rääkisid ajavahemikus 2019. aasta veebruarist augustini vähemalt 20 korda telefonis," ütles Bellingcat.
Bellingcati sõnul võitles Hangošvili teises Tšetšeenia sõjas 1999.–2002. aastal tšetšeenide poolel ning jätkas separatistide toetamist oma kodumaalt Gruusiast.
Saksamaa saatis seoses Hangošvili tapmisega välja kaks Vene diplomaati, Moskva vastas samaga. Vene president Vladimir Putin väitis koguni, et Hangošvili on seotud Moskva metroos korraldatud plahvatustega. | Meedia: Berliini atentaadi korraldamise taga oli FSB | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
40-aastane Gruusia kodanik Hangošvili tapeti 2019. aasta 23. augustil Berliini Kleiner Tiergarteni pargis kahe lähilasuga pähe. Väidetavalt oli tapja venelane, kes peeti kinni peatselt pärast veretööd.
Juhtum pingestas Moskva ja Berliini suhteid ning Saksa prokuratuur on juba varem öelnud, et Hangošvili tapmise taga on Venemaa ja Tšetšeenia agendid.
Kolm väljaannet aga täpsustas esmaspäeval, et tapjat aitas Vene julgeolekuteenistus FSB.
Uurimisrühm Bellingcat, veebileht Insider ja Saksa nädalakiri Spiegel teatavad, et kahtlusaluse mobiiliandmete põhjal oli ta kontaktis endiste FSB erivägede organisatsiooni Võmpel liikmete ja FSB endaga.
"Oleme jõudnud selgusele, et operatsioonile tuli tähtis toetus otse FSB-lt," kirjutas Bellingcat esmaspäeval.
Bellingcat on varem tuvastanud, et kahtlusalune, kes dokumentide järgi kannab nime Vadim Sokolov, on tegelikult 54-aastane Vadim Krassikov.
Vene politsei andis 2013. aastal välja Krassikovi rahvusvahelise vahistamiskäsu ärimehe tapmises kahtlustatuna. Bellingcati andmeil pani Venemaa Krassikovi nime Interpoli tagaotsitavate nimekirja, kuid võttis selle hiljem tagasi ning abistas teda valeidentiteedi tegemisel.
Telefoniandmete põhjal oli kahtlusalune mõni kuu enne Berliini tapmist ühenduses Võmpeli juhi Eduard Benderskiga.
Võmpelil on tihedad sidemed FSB terrorivastase võitluse üksuse ehk osakond V-ga, mis kandis Nõukogude ajal samuti nime Võmpel ja viis läbi operatsioone välismaal.
"Benderski ja Krassikov rääkisid ajavahemikus 2019. aasta veebruarist augustini vähemalt 20 korda telefonis," ütles Bellingcat.
Bellingcati sõnul võitles Hangošvili teises Tšetšeenia sõjas 1999.–2002. aastal tšetšeenide poolel ning jätkas separatistide toetamist oma kodumaalt Gruusiast.
Saksamaa saatis seoses Hangošvili tapmisega välja kaks Vene diplomaati, Moskva vastas samaga. Vene president Vladimir Putin väitis koguni, et Hangošvili on seotud Moskva metroos korraldatud plahvatustega.
### Response:
Meedia: Berliini atentaadi korraldamise taga oli FSB |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Umbusalduse ühe algataja, Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kristen Michali sõnul sai viimaseks piisaks karikas Beškina hoolimatu hoiak, et ta on teadnud, et vanemliku hooleta laste jaoks on riigist antud raha, kuid seda ei kasutata lastele paremate võimaluste loomiseks.
Michali kinnitusel pole taoline suhtumine vastuvõetav ka Isamaa fraktsiooni esimehele Mart Luigele ega EKRE fraktsiooni esimehele Mart Kallasele. Sotsiaaldemokraadid alles kujundavad oma seisukohta ning tahavad esmalt abilinnapeaga kohtuda.
"Omavalitsuse ülesanne on toetada peresid, kes vajavad selleks abi, olgu põhjuseks lapse erivajadused, kohanemine uue elukeskkonnaga või pere rahaline olukord. Abistamise asemel on Tallinn abi vajavate laste raha kinni hoidnud. Kahjuks juba korduvalt. Analoogne pahandus on varasemalt olnud ka puuetega laste toetustega. Riik eraldab raha, aga Tallinn annab lastele sellest edasi vaid osa," põhjendas Michal.
2019. aastal eraldas riik Tallinna linnale vanemliku hooleta laste kasvatamisega kaasnevate kulude katmiseks 1385 eurot lapse kohta kuus, millest Tallinn eraldas asenduskodus olevale lapsele 385 eurot ja hooldusperes kasvava lapse kulude katmiseks 240 eurot kuus. Seda on ca 1000 eurot vähem, kui raha selleks antud. Kokku jättis Tallinna linn eelmisel aastal kassasse seisma ligi miljon eurot, mille riik eraldas vanemlike hooleta jäänud laste toetuseks.
Teemat kajastas sel nädalal põhjalikult Eesti Päevaleht, kellele valdkonna eest vastutav Beškina ütles, et üle jäänud miljon oli ootamatu ka tema jaoks.
"Abilinnapea Betina Beškina vastutab, et abivajajad saaksid Tallinna vajaminevat hoolt, abi ja teenuseid ning need oleksid rahastatud. Asjaolu, et Tallinn on 2019. aastal vanemliku hoolduseta lapsi toetanud 1385 euro asemel 385 eurot kuus ning sotsiaalküsimuste eest vastutab abilinnapea on seda tõsiasja vaadanud vaikides, näitab, et sotsiaalvaldkond ei ole Tallinnas hästi juhitud. Selline valdkonna juhtimine näitab tõsist hoolimatust ja hoolimatut inimest sotsiaalvaldkonna abilinnapeaks Tallinn küll ei vaja," tutvustas Michal põhjusi umbusalduse algatamiseks.
Beškiona umbusalduse algatavad Tallinna linnavolikogu Reformierakonna, Isamaa, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonid linnavolikogu 20. veebruari istungil. | Tallinna opositsioon umbusaldab sotsiaalvaldkonna abilinnapead | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Umbusalduse ühe algataja, Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kristen Michali sõnul sai viimaseks piisaks karikas Beškina hoolimatu hoiak, et ta on teadnud, et vanemliku hooleta laste jaoks on riigist antud raha, kuid seda ei kasutata lastele paremate võimaluste loomiseks.
Michali kinnitusel pole taoline suhtumine vastuvõetav ka Isamaa fraktsiooni esimehele Mart Luigele ega EKRE fraktsiooni esimehele Mart Kallasele. Sotsiaaldemokraadid alles kujundavad oma seisukohta ning tahavad esmalt abilinnapeaga kohtuda.
"Omavalitsuse ülesanne on toetada peresid, kes vajavad selleks abi, olgu põhjuseks lapse erivajadused, kohanemine uue elukeskkonnaga või pere rahaline olukord. Abistamise asemel on Tallinn abi vajavate laste raha kinni hoidnud. Kahjuks juba korduvalt. Analoogne pahandus on varasemalt olnud ka puuetega laste toetustega. Riik eraldab raha, aga Tallinn annab lastele sellest edasi vaid osa," põhjendas Michal.
2019. aastal eraldas riik Tallinna linnale vanemliku hooleta laste kasvatamisega kaasnevate kulude katmiseks 1385 eurot lapse kohta kuus, millest Tallinn eraldas asenduskodus olevale lapsele 385 eurot ja hooldusperes kasvava lapse kulude katmiseks 240 eurot kuus. Seda on ca 1000 eurot vähem, kui raha selleks antud. Kokku jättis Tallinna linn eelmisel aastal kassasse seisma ligi miljon eurot, mille riik eraldas vanemlike hooleta jäänud laste toetuseks.
Teemat kajastas sel nädalal põhjalikult Eesti Päevaleht, kellele valdkonna eest vastutav Beškina ütles, et üle jäänud miljon oli ootamatu ka tema jaoks.
"Abilinnapea Betina Beškina vastutab, et abivajajad saaksid Tallinna vajaminevat hoolt, abi ja teenuseid ning need oleksid rahastatud. Asjaolu, et Tallinn on 2019. aastal vanemliku hoolduseta lapsi toetanud 1385 euro asemel 385 eurot kuus ning sotsiaalküsimuste eest vastutab abilinnapea on seda tõsiasja vaadanud vaikides, näitab, et sotsiaalvaldkond ei ole Tallinnas hästi juhitud. Selline valdkonna juhtimine näitab tõsist hoolimatust ja hoolimatut inimest sotsiaalvaldkonna abilinnapeaks Tallinn küll ei vaja," tutvustas Michal põhjusi umbusalduse algatamiseks.
Beškiona umbusalduse algatavad Tallinna linnavolikogu Reformierakonna, Isamaa, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonid linnavolikogu 20. veebruari istungil.
### Response:
Tallinna opositsioon umbusaldab sotsiaalvaldkonna abilinnapead |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Komisjoni esimehe Aadu Musta sõnul otsustas riigikogu viimati 1996. aastal rahastada riiklikult tähtsate kultuuriehitistena Kumu, Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ehitamist.
"Nüüd, mil kõik kolm objekti on kultuurkapitali toel valminud, ootame avalikkuse seisukohti selle kohta, millised järgmised ehitised võiksid Eesti kultuuri ja seega ka meie ühiskonna jaoks võtmetähendusega olla," lisas ta.
Eesti kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab kultuurkapitali nõukogu vastavalt riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Üheaegselt toetatakse kuni kahte objekti.
Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse 60,6 protsenti kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust, milleks 2019. aastal oli 8,3 miljonit eurot.
Ettepanekute esitamisel on oluline kirjeldada ka ehitise regionaalset põhjendatust ning selle võimalikke kasutajaid ja osasaajaid. Riiklikult tähtsa kultuuriehitise nimetamisel tuleks lisada ka tööde eeldatava maksumuse kalkulatsioon, teave võimalike kaasrahastajate ja partnerite kohta lisaks kultuurkapitalile ning visioon, kuidas korraldada valminud ehitise edasine ülalpidamine.
Näiteks on kultuuriminister Tõnis Lukas avaldanud arvamust, et kultuurkapitali rahaga võiks rajada linnahalli ooperiteatri. Samas on erinevad kunstiorganisatsioonid teinud ettepaneku, et kultuurkapitali toel ehitatavate riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingeritta tuleks panna viis kunstiga seotud hoonet eesotsas Tallinna kunstihoonega. | Riigikogu kultuurikomisjon ootab ettepanekuid riiklikult tähtsate kultuuriehitiste kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Komisjoni esimehe Aadu Musta sõnul otsustas riigikogu viimati 1996. aastal rahastada riiklikult tähtsate kultuuriehitistena Kumu, Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ehitamist.
"Nüüd, mil kõik kolm objekti on kultuurkapitali toel valminud, ootame avalikkuse seisukohti selle kohta, millised järgmised ehitised võiksid Eesti kultuuri ja seega ka meie ühiskonna jaoks võtmetähendusega olla," lisas ta.
Eesti kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab kultuurkapitali nõukogu vastavalt riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Üheaegselt toetatakse kuni kahte objekti.
Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse 60,6 protsenti kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust, milleks 2019. aastal oli 8,3 miljonit eurot.
Ettepanekute esitamisel on oluline kirjeldada ka ehitise regionaalset põhjendatust ning selle võimalikke kasutajaid ja osasaajaid. Riiklikult tähtsa kultuuriehitise nimetamisel tuleks lisada ka tööde eeldatava maksumuse kalkulatsioon, teave võimalike kaasrahastajate ja partnerite kohta lisaks kultuurkapitalile ning visioon, kuidas korraldada valminud ehitise edasine ülalpidamine.
Näiteks on kultuuriminister Tõnis Lukas avaldanud arvamust, et kultuurkapitali rahaga võiks rajada linnahalli ooperiteatri. Samas on erinevad kunstiorganisatsioonid teinud ettepaneku, et kultuurkapitali toel ehitatavate riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingeritta tuleks panna viis kunstiga seotud hoonet eesotsas Tallinna kunstihoonega.
### Response:
Riigikogu kultuurikomisjon ootab ettepanekuid riiklikult tähtsate kultuuriehitiste kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pittsburghi eest olid resultatiivsed Sidney Crosby, Bryan Rust, Anthony Angello, Jason Zucker ja Teddy Blueger, kes viisid meeskonna teise kolmandiku keskpaigaks 5:0 juhtima. Seejärel olid täpsed Auston Matthews ja Kyle Clifford ning lõpuvileks seisis tablool 5:2.
Pittsburghi väravavaht Tristan Jarry tegi 34 edukat tõrjet ning võidutses neljandat kohtumist järjest.
Hooaja 37. võiduga tõusis Pittsburgh Metropoli divisjonis 80 punktiga liidriks, möödudes Washington Capitalsist, kes hoidis esikohta alates 19. oktoobrist. Idakonverentsis jätkab Pittsburgh kolmandal kohal Boston Bruinsi (86 p) ja Tampa Bay Lightningu (85) järel. Toronto on 70 punktiga üheksas.
Tulemused:
Philadelphia - Columbus 5:1
Pittsburgh - Toronto 5:2
Detroit - Montreal 4:3
Ottawa - Buffalo 7:4
Nashville - Carolina 1:4
St. Louis - New Jersey 3:0
Winnipeg - Los Angeles 6:3 | Pittsburgh tõukas neli kuud Metropoli divisjoni juhtinud Washingtoni esikohalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pittsburghi eest olid resultatiivsed Sidney Crosby, Bryan Rust, Anthony Angello, Jason Zucker ja Teddy Blueger, kes viisid meeskonna teise kolmandiku keskpaigaks 5:0 juhtima. Seejärel olid täpsed Auston Matthews ja Kyle Clifford ning lõpuvileks seisis tablool 5:2.
Pittsburghi väravavaht Tristan Jarry tegi 34 edukat tõrjet ning võidutses neljandat kohtumist järjest.
Hooaja 37. võiduga tõusis Pittsburgh Metropoli divisjonis 80 punktiga liidriks, möödudes Washington Capitalsist, kes hoidis esikohta alates 19. oktoobrist. Idakonverentsis jätkab Pittsburgh kolmandal kohal Boston Bruinsi (86 p) ja Tampa Bay Lightningu (85) järel. Toronto on 70 punktiga üheksas.
Tulemused:
Philadelphia - Columbus 5:1
Pittsburgh - Toronto 5:2
Detroit - Montreal 4:3
Ottawa - Buffalo 7:4
Nashville - Carolina 1:4
St. Louis - New Jersey 3:0
Winnipeg - Los Angeles 6:3
### Response:
Pittsburgh tõukas neli kuud Metropoli divisjoni juhtinud Washingtoni esikohalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ukaas hakkas kehtima alla kirjutamise hetkest, teatas Kremli pressiteenistus.
Teated Putini üheks mõjukamaks nõunikuks peetud Surkovi lahkumisest riigiteenistusest hakkasid levima juba jaanuaris. Väidetavalt olevat tema lahkumissoovi põhjuseks kursimuutus suhetes Ukrainaga.
Surkov töötas Venemaa presidendi nõunikuna alates 2013. aasta septembrist kuni praeguseni, samuti 2004. aasta märtsist 2008. aasta maini.
Ukraina-suhetega hakkab edaspidi Kremlis tegelema Venemaa endine asepeaminister ja praegune presidendi kantselei asejuht Dmitri Kozak
Endine Venemaa asepeaminister ja nüüdne presidendi kantselei asejuht Dmitri Kozak hakkab muude asjade seas tegelema ka Vene-Ukraina suhetega, ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.
Juristiks õppinud Kozak alustas oma karjääri sõjaväeluures (GRU) eriüksuslasena ning ta kuulus Putini lähikonda juba Peterburi linnavalitsuse päevil. | Putin vabastas Surkovi ametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ukaas hakkas kehtima alla kirjutamise hetkest, teatas Kremli pressiteenistus.
Teated Putini üheks mõjukamaks nõunikuks peetud Surkovi lahkumisest riigiteenistusest hakkasid levima juba jaanuaris. Väidetavalt olevat tema lahkumissoovi põhjuseks kursimuutus suhetes Ukrainaga.
Surkov töötas Venemaa presidendi nõunikuna alates 2013. aasta septembrist kuni praeguseni, samuti 2004. aasta märtsist 2008. aasta maini.
Ukraina-suhetega hakkab edaspidi Kremlis tegelema Venemaa endine asepeaminister ja praegune presidendi kantselei asejuht Dmitri Kozak
Endine Venemaa asepeaminister ja nüüdne presidendi kantselei asejuht Dmitri Kozak hakkab muude asjade seas tegelema ka Vene-Ukraina suhetega, ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.
Juristiks õppinud Kozak alustas oma karjääri sõjaväeluures (GRU) eriüksuslasena ning ta kuulus Putini lähikonda juba Peterburi linnavalitsuse päevil.
### Response:
Putin vabastas Surkovi ametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Google'i päises on kujutatud Jaan Krossi kirjutusmasina taga ning päisele vajutades juhatab otsingumootor kasutaja edasi otsingule "Jaan Kross", kust saab juba täpsemalt kirjaniku kohta lugeda.
Päise kujundas Pipedrive'i illustraator Mirjam Laater, kelle poole pöördus Google isiklikult. Oma doodle'i jaoks tutvus Laater täpsemalt Krossi eluga ning püüdis tabada, kuidas ja miks ta just niiviisi kirjutas.
Varem on Google'i päistega ehk nn Google doodle 'itega tähistatud muuhulgas näiteks Eesti Vabariigi aastapäeva, kui otsingumootori päis värvus sinimustvalgeks. | Otsingumootor Google tähistab Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva erikujundusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Google'i päises on kujutatud Jaan Krossi kirjutusmasina taga ning päisele vajutades juhatab otsingumootor kasutaja edasi otsingule "Jaan Kross", kust saab juba täpsemalt kirjaniku kohta lugeda.
Päise kujundas Pipedrive'i illustraator Mirjam Laater, kelle poole pöördus Google isiklikult. Oma doodle'i jaoks tutvus Laater täpsemalt Krossi eluga ning püüdis tabada, kuidas ja miks ta just niiviisi kirjutas.
Varem on Google'i päistega ehk nn Google doodle 'itega tähistatud muuhulgas näiteks Eesti Vabariigi aastapäeva, kui otsingumootori päis värvus sinimustvalgeks.
### Response:
Otsingumootor Google tähistab Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva erikujundusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Advokatuuri põhiõiguste komisjoni esimees Aivar Pilv leiab, et üheks õigusriigile omaseks tunnuseks ning väärtuseks on võrdsuspõhimõte, mida ei saa eri õigusvaldkondades erinevalt tõlgendada ja kohaldada.
"Euroopa õigusruumis kehtivad kehtivad õiguse üldpõhimõtted ja põhiväärtused on kehtivad ka Eestis," märgib Pilv.
Pilv viitab, et psühholoogilised eriuuringud on näidanud, et karistusaluse lootused teistsugusele elule ja tulevikule vabaduse ning positiivsete eluplaanide tegemine säilivad vangistuses reeglina vaid esimese viie-kuue aasta jooksul.
"Edasi haarab karistusalust paljudel juhtudel täielik apaatia oma tuleviku suhtes ning võib alata isiksuse täielik degradeerumine."
Pilv toob näiteks Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi Matiošaitis ja teised versus Leedu, milles leiti, et sõltumata kuriteo raskusest, võib süüdimõistetu olla muutumisvõimeline. Samuti peab inimesel säilima lootus, et tal on kunagi rehabiliteerumise tulemusel võimalik vabaneda.
"Põhiõiguste komisjon on seisukohal, et kurjategijalt vabanemisstiimuli äravõtmine ei teeni õiguskorra huve. Kohus saab kaaluda igat üksikjuhtumit, sh kurjategija edasist ohtlikkust, eraldi. Seadus seevastu ei suuda kõiki elusituatsioone nende lõputus paljususes ette näha," märgib Pilv.
Vastuolu põhiseaduse ja riigikohtu praktikaga
Ta lisab, et advokatuuri põhiõiguste komisjon on veenvalt seisukohal, et ka tänases õiguspraktikas suhtuvad ennetähtaegset vabanemist menetlevad kohtud vastava otsuse tegemisse täie vastutustundega, rakendades neile kuuluvat kaalutlusõigust.
Advokatuur leiab ka, et lisaks võib justiitsministeeriumi plaanitav seadusemuudatus riivata ka põhiseaduse §4 tulenevat võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiipi, kuivõrd sellega vähendatakse kohtute pädevust lahendada iga konkreetset üksikjuhtumit seadusega paika pandud piires, oma siseveendumuse alusel.
Pilv viitab ka riigikohtu varasemale praktikale. Tema sõnul on riigikohus toonitanud, et iga üksikjuhtumit arvestav kaalutlusõigus on reegel.
"Nii on riigikohus tunnistanud põhiseadusevastasteks regulatsioone, mis nägid ette kaalutlusõigust mittevõimaldavaid absoluutseid piiranguid. /.../ Seetõttu tuleb kaaluda iga kaasuse puhul konkreetse isiku tegelikku ohtlikkust ja muid asjaolusid."
Pilv leiab, et muudatuste tegemisel ei tugine justiitsministeerium ühelegi uuringule ning jääb ka ebaselgeks, mis on kõnealuse dokumendi väljatöötamisel asjakohaseks allikaks, millele tuginedes riivab kavandatud muudatus "ühiskonna" õiglustunnet.
"Kõiki eespool esitatud põhjendusi aluseks võttes ei toeta Eesti advokatuuri põhiõiguste komisjon justiitsministeeriumi poolt väljatöötatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsust vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise õiguse piiramise, täpsemalt – välistamise - osas," resümeerib Pilv.
Prokuratuur karmistaks vabastamise tingimusi
Lisaks advokatuurile on saatnud oma arvamuse justiitsministeeriumi plaanitavale seadusemuudatusele riigi peaprokurör Andres Parmas.
ERR on varem kirjutanud, et Parmas märkis justiitsministeeriumile saadetud arvamuses, et prokuratuuri hinnangul ahendab vangistusest ennetähtaegse vabastamise välistamine kohtunike otsustusvabadust. Ka tema hinnangul võib kavandatav muudatus riivata põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet.
Parmas pakkus alternatiivina välja ennetähtaegselt vabanemise tingimuste karmistamise.
"Prokuratuuri hinnangul oleks asjakohane, kui raskemate kuritegude puhul tuleks ennetähtaegne vabanemine kaalumisele alles peale kahe kolmandiku karistuse ära kandmist praeguse vähemalt poole karistusaja asemel. Samuti võiks kõnealuste kuritegude puhul ennetähtaegne vabanemine toimuda üksnes juhul, kui vangistus asendatakse elektroonilise valvega," kirjutas Parmas.
Justiitmisnisteeriumi plaan
Justiitsministeerium kavandab karistusseadustiku muutmist selliselt, et välistatakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise õigus raskemate riigivastaste kuritegude toimepanijatele, inimsusevastastele kurjategijatele ja varem samalaadsete tegude eest karistatud seksuaalkuritegusid või tapmisi toime pannud kurjategijatele.
Konkreetse ajendi selleks andis riigireetur Hermann Simmi enentähtaegne vabanemine, mida justiitsminister Raivo Aeg nimetas ühiskonna õiglustunnet riivavaks.
Aeg ütles kohtunike täiskogul peetud kõnes, et selliste kuritegude kui pani toime riigireetur Hermann Simm, ei tohi kurjategijat enne tähtaega vabastada põhjendusega, et ta pole enam ohtlik.
"Seepärast palusin ma ka asuda ette valmistama seaduseelnõu, mis välistab teatud kuritegude puhul ennetähtaegse vabastamise vanglast. Ennekõike on need riigi- ja inimsusevastased kuriteod, aga ka korduvad seksuaalkuriteod ja tapmised, kuna on suur tõenäosus, et nii raskete kuritegude eest juba korduvalt karistatud inimesed panevad uuesti selliseid tegusid toime," ütles justiitsminister. | Advokatuur: vangistusest ennetähtaegse vabastamise välistamine on vastuolus põhiseadusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Advokatuuri põhiõiguste komisjoni esimees Aivar Pilv leiab, et üheks õigusriigile omaseks tunnuseks ning väärtuseks on võrdsuspõhimõte, mida ei saa eri õigusvaldkondades erinevalt tõlgendada ja kohaldada.
"Euroopa õigusruumis kehtivad kehtivad õiguse üldpõhimõtted ja põhiväärtused on kehtivad ka Eestis," märgib Pilv.
Pilv viitab, et psühholoogilised eriuuringud on näidanud, et karistusaluse lootused teistsugusele elule ja tulevikule vabaduse ning positiivsete eluplaanide tegemine säilivad vangistuses reeglina vaid esimese viie-kuue aasta jooksul.
"Edasi haarab karistusalust paljudel juhtudel täielik apaatia oma tuleviku suhtes ning võib alata isiksuse täielik degradeerumine."
Pilv toob näiteks Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi Matiošaitis ja teised versus Leedu, milles leiti, et sõltumata kuriteo raskusest, võib süüdimõistetu olla muutumisvõimeline. Samuti peab inimesel säilima lootus, et tal on kunagi rehabiliteerumise tulemusel võimalik vabaneda.
"Põhiõiguste komisjon on seisukohal, et kurjategijalt vabanemisstiimuli äravõtmine ei teeni õiguskorra huve. Kohus saab kaaluda igat üksikjuhtumit, sh kurjategija edasist ohtlikkust, eraldi. Seadus seevastu ei suuda kõiki elusituatsioone nende lõputus paljususes ette näha," märgib Pilv.
Vastuolu põhiseaduse ja riigikohtu praktikaga
Ta lisab, et advokatuuri põhiõiguste komisjon on veenvalt seisukohal, et ka tänases õiguspraktikas suhtuvad ennetähtaegset vabanemist menetlevad kohtud vastava otsuse tegemisse täie vastutustundega, rakendades neile kuuluvat kaalutlusõigust.
Advokatuur leiab ka, et lisaks võib justiitsministeeriumi plaanitav seadusemuudatus riivata ka põhiseaduse §4 tulenevat võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiipi, kuivõrd sellega vähendatakse kohtute pädevust lahendada iga konkreetset üksikjuhtumit seadusega paika pandud piires, oma siseveendumuse alusel.
Pilv viitab ka riigikohtu varasemale praktikale. Tema sõnul on riigikohus toonitanud, et iga üksikjuhtumit arvestav kaalutlusõigus on reegel.
"Nii on riigikohus tunnistanud põhiseadusevastasteks regulatsioone, mis nägid ette kaalutlusõigust mittevõimaldavaid absoluutseid piiranguid. /.../ Seetõttu tuleb kaaluda iga kaasuse puhul konkreetse isiku tegelikku ohtlikkust ja muid asjaolusid."
Pilv leiab, et muudatuste tegemisel ei tugine justiitsministeerium ühelegi uuringule ning jääb ka ebaselgeks, mis on kõnealuse dokumendi väljatöötamisel asjakohaseks allikaks, millele tuginedes riivab kavandatud muudatus "ühiskonna" õiglustunnet.
"Kõiki eespool esitatud põhjendusi aluseks võttes ei toeta Eesti advokatuuri põhiõiguste komisjon justiitsministeeriumi poolt väljatöötatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsust vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise õiguse piiramise, täpsemalt – välistamise - osas," resümeerib Pilv.
Prokuratuur karmistaks vabastamise tingimusi
Lisaks advokatuurile on saatnud oma arvamuse justiitsministeeriumi plaanitavale seadusemuudatusele riigi peaprokurör Andres Parmas.
ERR on varem kirjutanud, et Parmas märkis justiitsministeeriumile saadetud arvamuses, et prokuratuuri hinnangul ahendab vangistusest ennetähtaegse vabastamise välistamine kohtunike otsustusvabadust. Ka tema hinnangul võib kavandatav muudatus riivata põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet.
Parmas pakkus alternatiivina välja ennetähtaegselt vabanemise tingimuste karmistamise.
"Prokuratuuri hinnangul oleks asjakohane, kui raskemate kuritegude puhul tuleks ennetähtaegne vabanemine kaalumisele alles peale kahe kolmandiku karistuse ära kandmist praeguse vähemalt poole karistusaja asemel. Samuti võiks kõnealuste kuritegude puhul ennetähtaegne vabanemine toimuda üksnes juhul, kui vangistus asendatakse elektroonilise valvega," kirjutas Parmas.
Justiitmisnisteeriumi plaan
Justiitsministeerium kavandab karistusseadustiku muutmist selliselt, et välistatakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise õigus raskemate riigivastaste kuritegude toimepanijatele, inimsusevastastele kurjategijatele ja varem samalaadsete tegude eest karistatud seksuaalkuritegusid või tapmisi toime pannud kurjategijatele.
Konkreetse ajendi selleks andis riigireetur Hermann Simmi enentähtaegne vabanemine, mida justiitsminister Raivo Aeg nimetas ühiskonna õiglustunnet riivavaks.
Aeg ütles kohtunike täiskogul peetud kõnes, et selliste kuritegude kui pani toime riigireetur Hermann Simm, ei tohi kurjategijat enne tähtaega vabastada põhjendusega, et ta pole enam ohtlik.
"Seepärast palusin ma ka asuda ette valmistama seaduseelnõu, mis välistab teatud kuritegude puhul ennetähtaegse vabastamise vanglast. Ennekõike on need riigi- ja inimsusevastased kuriteod, aga ka korduvad seksuaalkuriteod ja tapmised, kuna on suur tõenäosus, et nii raskete kuritegude eest juba korduvalt karistatud inimesed panevad uuesti selliseid tegusid toime," ütles justiitsminister.
### Response:
Advokatuur: vangistusest ennetähtaegse vabastamise välistamine on vastuolus põhiseadusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste võistluses jagus pinget viimaste radadeni, kuid lõpuks kindlustas endale siiski neljalöögilise paremusega võidu Rae Golfiklubi president Janno Sild tulemusega +20 (86, 71, 79). Klubikaaslane Viljam Põdra sai hõbemedali tulemusega +24 (81, 77, 82) ja pronks kuulus Niitvälja kaptenile Joel Rothbergile tulemusega +30 (86, 77, 83).
Naiste võistlusel kaitses mullust esikohta Anete Liis Adul, kes mängis kolme päeva kokkuvõttes +8 (71, 77, 76). Karola Soe (Saaremaa Golfiklubi) hõbeda tulemuseks oli +14 (80, 76, 74). Pronksi viis seekord koju Kairi Rätsepp Niitvälja Golfiklubist, kelle numbriteks oli +61 (94, 90, 93).
Meesseeniorite klassis võidutses Raido Raamat (Saaremaa Golfiklubi), kelle kolme päeva resultaat oli +29 (83, 81, 81). Teine ja kolmas koht rändas Otepää Golfiklubisse, hõbe Juhan Kolgile tagajärjega +36 (82, 88, 82) ning pronks Benno Maaringule resultaadiga +45 (89, 77, 95).
Kogenumate naiste klassi võitis Anne Petter Niitvälja Golfiklubist, kes mängis kokku +63 (104, 85, 90). Teine koht Sirje Eichelmannile (Rae Golfiklubi) resultaadiga +67 (95, 89, 99) ja pronks Kai Thornbechile (Niitvälja Golfiklubi) tulemusega +86 (106, 100, 96). | Golfi talvistel meistrivõistlustel olid parimad Sild, Adul, Raamat ja Petter | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste võistluses jagus pinget viimaste radadeni, kuid lõpuks kindlustas endale siiski neljalöögilise paremusega võidu Rae Golfiklubi president Janno Sild tulemusega +20 (86, 71, 79). Klubikaaslane Viljam Põdra sai hõbemedali tulemusega +24 (81, 77, 82) ja pronks kuulus Niitvälja kaptenile Joel Rothbergile tulemusega +30 (86, 77, 83).
Naiste võistlusel kaitses mullust esikohta Anete Liis Adul, kes mängis kolme päeva kokkuvõttes +8 (71, 77, 76). Karola Soe (Saaremaa Golfiklubi) hõbeda tulemuseks oli +14 (80, 76, 74). Pronksi viis seekord koju Kairi Rätsepp Niitvälja Golfiklubist, kelle numbriteks oli +61 (94, 90, 93).
Meesseeniorite klassis võidutses Raido Raamat (Saaremaa Golfiklubi), kelle kolme päeva resultaat oli +29 (83, 81, 81). Teine ja kolmas koht rändas Otepää Golfiklubisse, hõbe Juhan Kolgile tagajärjega +36 (82, 88, 82) ning pronks Benno Maaringule resultaadiga +45 (89, 77, 95).
Kogenumate naiste klassi võitis Anne Petter Niitvälja Golfiklubist, kes mängis kokku +63 (104, 85, 90). Teine koht Sirje Eichelmannile (Rae Golfiklubi) resultaadiga +67 (95, 89, 99) ja pronks Kai Thornbechile (Niitvälja Golfiklubi) tulemusega +86 (106, 100, 96).
### Response:
Golfi talvistel meistrivõistlustel olid parimad Sild, Adul, Raamat ja Petter |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hubei provintsi võimude andmetel on viimasest kokkuvõttest saadik surnud 132 inimest ja uusi nakatumisi avastatud 1693. Mujal riigis on surnud veel neli inimest. Kokku oli uusi nakatumisi riigis 1749, mis on kõige väiksem number sel kuul.
Viirusesse on nakatunud rohkem kui 74 185 inimest ja viiruse leidmisest on teatanud umbes 25 riiki.
Hiinast alguse saanud uue koroonaviiruse puhang ei ole kontrolli alt väljunud, kuid olukord on väga ohtlik, ütles teisipäeval ÜRO peasekretär António Guterres.
Jaapanis lubati reisijatel karantiinis kruiisilaevalt lahkuda
Jaapanis hakkasid kolmapäeval kruiisilaevalt karantiinist lahkuma reisijad, kelle testitulemused on negatiivsed ja kel pole uue koroonaviiruse haigustunnuseid, teatasid hommikul võimuesindajad.
Lähitundidel peaksid laevalt lahkuma umbes 500 inimest.
Aluse pardal on Covid-19 viirusesse nakatunud sadu inimesi.
Kolmapäeval lubatakse maale vaid need, kes on andnud negatiivse proovi ega ole olnud lähedases kontaktis viirusega nakatunud inimestega. Paljud lahkujatest on jaapanlased.
Seni on ristluslaeva Diamond Princess pardal uue koroonaviiruse diagnoosi saanud 542 inimest ja seda hoolimata 5. veebruaril kehtestatud karantiinist.
Karantiin kehtestati alusel pärast seda, kui Hongkongis maale astunud endine reisija oli jaanuaris positiivse proovi andnud. | Hiinas jõudis ametlik koroonaviirusese surnute arv üle 2000 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hubei provintsi võimude andmetel on viimasest kokkuvõttest saadik surnud 132 inimest ja uusi nakatumisi avastatud 1693. Mujal riigis on surnud veel neli inimest. Kokku oli uusi nakatumisi riigis 1749, mis on kõige väiksem number sel kuul.
Viirusesse on nakatunud rohkem kui 74 185 inimest ja viiruse leidmisest on teatanud umbes 25 riiki.
Hiinast alguse saanud uue koroonaviiruse puhang ei ole kontrolli alt väljunud, kuid olukord on väga ohtlik, ütles teisipäeval ÜRO peasekretär António Guterres.
Jaapanis lubati reisijatel karantiinis kruiisilaevalt lahkuda
Jaapanis hakkasid kolmapäeval kruiisilaevalt karantiinist lahkuma reisijad, kelle testitulemused on negatiivsed ja kel pole uue koroonaviiruse haigustunnuseid, teatasid hommikul võimuesindajad.
Lähitundidel peaksid laevalt lahkuma umbes 500 inimest.
Aluse pardal on Covid-19 viirusesse nakatunud sadu inimesi.
Kolmapäeval lubatakse maale vaid need, kes on andnud negatiivse proovi ega ole olnud lähedases kontaktis viirusega nakatunud inimestega. Paljud lahkujatest on jaapanlased.
Seni on ristluslaeva Diamond Princess pardal uue koroonaviiruse diagnoosi saanud 542 inimest ja seda hoolimata 5. veebruaril kehtestatud karantiinist.
Karantiin kehtestati alusel pärast seda, kui Hongkongis maale astunud endine reisija oli jaanuaris positiivse proovi andnud.
### Response:
Hiinas jõudis ametlik koroonaviirusese surnute arv üle 2000 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hilary Mantel
"Wolf Hall"
Inglise keeles 2009, e.k. 2011, tõlkinud Karin Suursalu
559 lk
2000 lehekülge higi ja ootust, et Thomas Cromwelli pea lõpuks maha löödaks.
Twitteri avangardi enesekiitusest hoolimata pole lugev inimkond kaotanud lõplikult huvi liikuvast aabitsast pikemate tekstide vastu. Õigupoolest on 21. sajandi kirjanduses endiselt üllatavalt palju pakse raamatuid ja ka menukate teoste seas. Küll aga võib täheldada kahanevat huvi klassikaliste vanamoodsate ajalooliste romaanide vastu, kuigi leidub erandeid. Neist ehk silmapaistvaim on Hilary Manteli triloogia 16. sajandi Inglismaast. Esimene osa "Wolf Hall" ilmus 2009. aastal, teine osa "Aeg äratada surnud" 2013 ning pea tuhande lehekülje paksune viimane osa "Peegel ning valgus" peaks ilmuma tänavu märtsis.
Hilary Mantel (sündinud 1952) on hariduselt jurist, kuid töötanud muuhulgas filmikriitiku ja retsensendina. Tema varasemad raamatud rääkisid näiteks elust Saudi-Araabias ning Prantsuse revolutsioonist, mõn neist pälvis ka tunnustust, kuid tõeline läbimurdeteos on "Wolf Hall", mis pälvis ka Bookeri preemia. 16. sajandi Inglismaaga seostub kohe Henry VIII valitsusaeg ning kuninga kuus värvikat abielu. Triloogia keskne tegelane ei ole siiski Henry VIII, vaid tema üks lähemaid abilisi Thomas Cromwell, lihtrahva hulgast kuninga soosikuks tõusnud niiditõmbaja, keda võis kõrghetkel pidada riigi teiseks kõige mõjuvõimsamaks isikuks. Triloogia esimene osa räägib Cromwelli esiletõusust, lõpututest õukonnaintriigidest, Henry VIII kahest esimesest abielust ning loomulikult ka katoliku kirikuga suurenevast lõhest.
Raamat kubiseb erinevatest ajaloolistest tegelastest ja vanamoodsa ajaloolise romaani kombel on siia lisatud ka näiteks Tudorite ja Seymoride sugupuud (Wolf Hall on Seymouride suguvõsa mõisa nimi). Triloogia teine osa "Aeg äratada surnud" keskendub järgmise naise Jane Seymouri loole, kelle hukus oli oluline osa ka Cromwellil. Ka teine osa pälvis Bookeri preemia ja sellega sai Mantelist esimene naine, kes on saanud antud preemia kaks korda.
Kuigi "Wolf Hall" ja Cromwelli-triloogia on Inglismaal ääretult populaarne ja seda on ka üksjagu palju tõlgitud, tuleb siiski lisada hoiatus, et tõenäoliselt meeldib see üksnes Briti ajaloo ning ajalooliste romaanide fännidele ja ennustan, et mõnelgi läheb selle lõpetamisega raskeks, raamatuga võiks komplektis kaasa tulla padi. Ajastu sündmused on pöördelised, kuid jurisprudentsi spetsialist Manteli stiil on võrdlemisi kuivapoolne ja Downton Abbey laadis kerget jalutuskäiku siit oodata ei ole. Kergema vastupanu teed minnes on võimalik vaadata raamatu alusel valminud BBC lühisarja. Kes aga hindab kõrgelt Sienkiewiczit ja Gravesi, leiab siit rohkem rõõmu.
Sally Rooney
"Normaalsed inimesed"
Inglise keeles 2018 ("Normal People"), eesti keeles pole veel ilmunud
266 lk
Selgub et ka 21. sajandil võib armastus olla keeruline ja endiselt oleme lillekesed pasameres.
Kakskümmend aastat tagasi võidi isegi Kopli trammipeatustes arutada, kes sõpruskonnast on rohkem Samantha või Carrie ning samastuti mõnevõrra maalähedasema Bridget Jonesi hädadega. Topelt-öko-macchiato ajastul on mõlemad sama aegunud nähtused kui lumipesuga teksatagis avalikku kohta ilmuda. Sally Rooney (snd 1991 Iirimaal), keda on nimetatud "Snapchati Salingeriks" ja "lumehelbekeste põlvkonna hääleks", esindab siin nimekirjas moodsate naistekate muutunud nägu.
Rooney on kirjutanud seni kaks romaani, "Vestlused sõpradega" (2017, eesti keeles 2019) ning "Normaalsed inimesed" (2018), mis mõlemad on hästi müünud. Iirimaa ilmselt tuntuimas kõrgkoolis, Dublini Ülikooli Trinity College´is Ameerika kirjandusele spetsialiseerunud Rooney töötas restorani administraatorina, kuni tema lühijutte märkas maineka Wylie kirjandusagentuuri töötaja ja ta kirjutas lõpuni oma debüütromaani. "Vestlused sõpradega" räägib ühe tudengipaari suhtest keskealise paariga, mis ootuspäraselt areneb pisut väärakaks armusuhteks. Natuke kompaktsem teine romaan "Normaalsed inimesed" on armastuslugu, mille peategelased on Iiri väikelinnas Sligos elavad Marianne ja Connell. Marianne on koolis tõrjutud tüdruk, kellel on salajane suhe kooli ühe populaarseima poisi Connelliga. Loomulikult on tüdruk rikas ja poiss vaene ning viimase ema töötab esimese perekonna juures koristajana.
Peamiselt keskkooli lõppu ja ülikooliaastaid puudutav raamat jälgib Marianne'i ja Connelli kokku-lahku suhet, kus üritatakse hakkama saada asjaoluga, et ühe sotsiaalne tähetund on olnud koolis ja teisel saabub ülikoolipäevil. Pole vist vaja lisadagi, et ka Marianne käib Trinity College´is.
Kuna kokkuvõte kõlab võrdlemisi banaalselt, jääb ehk natuke arusaamatuks, miks üldse vaieldakse kriitikas selle üle, kas Sally Rooney raamatud on naistekad või aegadeülesem kirjandus? Laskumata liialt naisteka kui termini ebamäärasesse olemusse, on keskmine Rooney lugeja kahtlemata valge noorem või keskealine naine. Rooney lemmikteemaks on immitsevad või ebastandardsed suhted ja kuidas need osalistele haiget teevad või neid muudavad, kuid nüüd, mil isegi president kutsub arutlema seksist robotitega, ei ole seal midagi päris uut. Jah, need raamatud on pigem naistekad, aga nad on kirjutatud ladusalt, kasutavad praeguse aja märksõnu ja endine tudengite väitlusmeister armastab kasutada telesarjalikku ping-pong suhtlust, kus osalised üksteise üle (vähemalt enda arvates) vaimukalt ironiseerivad ja lööke jagavad, sekka pisut uusvasakpoolset kapitalismi- ja sotsiaalkriitikat (raamat toimub 2008. aasta majanduskriisi järel), tüüpilist iiri ängi (katoliiklusega seotud küsimuste asemel pigem seisuslikkuse plaanis) ja maailmavalu, nagu noorte elus ikka.
Paralleele võib tõmmata ka Nick Hornby teostega või 2009. aastal ilmunud David Nichollsi ühe-hiti-imega "Üks päev", aga nende autorid on ju kõigest mehed, Rooney raamatute peategelased on ebakindlad, kuid pikkamööda üha rohkem pead tõstvad naised. Sõltumata sellest, kas lõppude lõpuks on tegu lihtsalt loetava naistekaga või millegi enamaga, on Rooney endast kiirelt teatud märgi jätnud. Raamatust "Normaalsed inimesed" valmib tänavu kevadel Hulu ja BBC lühisari. | 21. sajandi 50 olulist romaani. Hilary Mantel ja Sally Rooney | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hilary Mantel
"Wolf Hall"
Inglise keeles 2009, e.k. 2011, tõlkinud Karin Suursalu
559 lk
2000 lehekülge higi ja ootust, et Thomas Cromwelli pea lõpuks maha löödaks.
Twitteri avangardi enesekiitusest hoolimata pole lugev inimkond kaotanud lõplikult huvi liikuvast aabitsast pikemate tekstide vastu. Õigupoolest on 21. sajandi kirjanduses endiselt üllatavalt palju pakse raamatuid ja ka menukate teoste seas. Küll aga võib täheldada kahanevat huvi klassikaliste vanamoodsate ajalooliste romaanide vastu, kuigi leidub erandeid. Neist ehk silmapaistvaim on Hilary Manteli triloogia 16. sajandi Inglismaast. Esimene osa "Wolf Hall" ilmus 2009. aastal, teine osa "Aeg äratada surnud" 2013 ning pea tuhande lehekülje paksune viimane osa "Peegel ning valgus" peaks ilmuma tänavu märtsis.
Hilary Mantel (sündinud 1952) on hariduselt jurist, kuid töötanud muuhulgas filmikriitiku ja retsensendina. Tema varasemad raamatud rääkisid näiteks elust Saudi-Araabias ning Prantsuse revolutsioonist, mõn neist pälvis ka tunnustust, kuid tõeline läbimurdeteos on "Wolf Hall", mis pälvis ka Bookeri preemia. 16. sajandi Inglismaaga seostub kohe Henry VIII valitsusaeg ning kuninga kuus värvikat abielu. Triloogia keskne tegelane ei ole siiski Henry VIII, vaid tema üks lähemaid abilisi Thomas Cromwell, lihtrahva hulgast kuninga soosikuks tõusnud niiditõmbaja, keda võis kõrghetkel pidada riigi teiseks kõige mõjuvõimsamaks isikuks. Triloogia esimene osa räägib Cromwelli esiletõusust, lõpututest õukonnaintriigidest, Henry VIII kahest esimesest abielust ning loomulikult ka katoliku kirikuga suurenevast lõhest.
Raamat kubiseb erinevatest ajaloolistest tegelastest ja vanamoodsa ajaloolise romaani kombel on siia lisatud ka näiteks Tudorite ja Seymoride sugupuud (Wolf Hall on Seymouride suguvõsa mõisa nimi). Triloogia teine osa "Aeg äratada surnud" keskendub järgmise naise Jane Seymouri loole, kelle hukus oli oluline osa ka Cromwellil. Ka teine osa pälvis Bookeri preemia ja sellega sai Mantelist esimene naine, kes on saanud antud preemia kaks korda.
Kuigi "Wolf Hall" ja Cromwelli-triloogia on Inglismaal ääretult populaarne ja seda on ka üksjagu palju tõlgitud, tuleb siiski lisada hoiatus, et tõenäoliselt meeldib see üksnes Briti ajaloo ning ajalooliste romaanide fännidele ja ennustan, et mõnelgi läheb selle lõpetamisega raskeks, raamatuga võiks komplektis kaasa tulla padi. Ajastu sündmused on pöördelised, kuid jurisprudentsi spetsialist Manteli stiil on võrdlemisi kuivapoolne ja Downton Abbey laadis kerget jalutuskäiku siit oodata ei ole. Kergema vastupanu teed minnes on võimalik vaadata raamatu alusel valminud BBC lühisarja. Kes aga hindab kõrgelt Sienkiewiczit ja Gravesi, leiab siit rohkem rõõmu.
Sally Rooney
"Normaalsed inimesed"
Inglise keeles 2018 ("Normal People"), eesti keeles pole veel ilmunud
266 lk
Selgub et ka 21. sajandil võib armastus olla keeruline ja endiselt oleme lillekesed pasameres.
Kakskümmend aastat tagasi võidi isegi Kopli trammipeatustes arutada, kes sõpruskonnast on rohkem Samantha või Carrie ning samastuti mõnevõrra maalähedasema Bridget Jonesi hädadega. Topelt-öko-macchiato ajastul on mõlemad sama aegunud nähtused kui lumipesuga teksatagis avalikku kohta ilmuda. Sally Rooney (snd 1991 Iirimaal), keda on nimetatud "Snapchati Salingeriks" ja "lumehelbekeste põlvkonna hääleks", esindab siin nimekirjas moodsate naistekate muutunud nägu.
Rooney on kirjutanud seni kaks romaani, "Vestlused sõpradega" (2017, eesti keeles 2019) ning "Normaalsed inimesed" (2018), mis mõlemad on hästi müünud. Iirimaa ilmselt tuntuimas kõrgkoolis, Dublini Ülikooli Trinity College´is Ameerika kirjandusele spetsialiseerunud Rooney töötas restorani administraatorina, kuni tema lühijutte märkas maineka Wylie kirjandusagentuuri töötaja ja ta kirjutas lõpuni oma debüütromaani. "Vestlused sõpradega" räägib ühe tudengipaari suhtest keskealise paariga, mis ootuspäraselt areneb pisut väärakaks armusuhteks. Natuke kompaktsem teine romaan "Normaalsed inimesed" on armastuslugu, mille peategelased on Iiri väikelinnas Sligos elavad Marianne ja Connell. Marianne on koolis tõrjutud tüdruk, kellel on salajane suhe kooli ühe populaarseima poisi Connelliga. Loomulikult on tüdruk rikas ja poiss vaene ning viimase ema töötab esimese perekonna juures koristajana.
Peamiselt keskkooli lõppu ja ülikooliaastaid puudutav raamat jälgib Marianne'i ja Connelli kokku-lahku suhet, kus üritatakse hakkama saada asjaoluga, et ühe sotsiaalne tähetund on olnud koolis ja teisel saabub ülikoolipäevil. Pole vist vaja lisadagi, et ka Marianne käib Trinity College´is.
Kuna kokkuvõte kõlab võrdlemisi banaalselt, jääb ehk natuke arusaamatuks, miks üldse vaieldakse kriitikas selle üle, kas Sally Rooney raamatud on naistekad või aegadeülesem kirjandus? Laskumata liialt naisteka kui termini ebamäärasesse olemusse, on keskmine Rooney lugeja kahtlemata valge noorem või keskealine naine. Rooney lemmikteemaks on immitsevad või ebastandardsed suhted ja kuidas need osalistele haiget teevad või neid muudavad, kuid nüüd, mil isegi president kutsub arutlema seksist robotitega, ei ole seal midagi päris uut. Jah, need raamatud on pigem naistekad, aga nad on kirjutatud ladusalt, kasutavad praeguse aja märksõnu ja endine tudengite väitlusmeister armastab kasutada telesarjalikku ping-pong suhtlust, kus osalised üksteise üle (vähemalt enda arvates) vaimukalt ironiseerivad ja lööke jagavad, sekka pisut uusvasakpoolset kapitalismi- ja sotsiaalkriitikat (raamat toimub 2008. aasta majanduskriisi järel), tüüpilist iiri ängi (katoliiklusega seotud küsimuste asemel pigem seisuslikkuse plaanis) ja maailmavalu, nagu noorte elus ikka.
Paralleele võib tõmmata ka Nick Hornby teostega või 2009. aastal ilmunud David Nichollsi ühe-hiti-imega "Üks päev", aga nende autorid on ju kõigest mehed, Rooney raamatute peategelased on ebakindlad, kuid pikkamööda üha rohkem pead tõstvad naised. Sõltumata sellest, kas lõppude lõpuks on tegu lihtsalt loetava naistekaga või millegi enamaga, on Rooney endast kiirelt teatud märgi jätnud. Raamatust "Normaalsed inimesed" valmib tänavu kevadel Hulu ja BBC lühisari.
### Response:
21. sajandi 50 olulist romaani. Hilary Mantel ja Sally Rooney |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veebruari arvamusküsitluse kohaselt toetab Jussi Halla-aho juhitud Põlissoomlasi 22,4 protsenti valijatest ehk 0,4 protsendipunkti vähem kui eelmisel kuul, vahendasid Helsingin Sanomat ja Yle.
Teisel kohal on samuti opositsioonis olev paremtsentristlik Koonderakond 17,3 protsendiga. Ka Koonderakonna toetus on natuke langenud - 0,2 protsendipunkti.
Kolmandat kohta hoiab 16,3 protsendiga peaminister Sanna Marini SDP. Erakond vaadeldava ajaperioodi (19.1–14.2.2020) suurim tõusja, sest toetus on kasvanud 1,2 protsendipunkti.
Rohelise Liidu toetus on langenud 0,5 protsendipunkti 12,3 protsendini.
Kunagise suurpartei Keskerakonna reitingu langemine võib olla peatunud. Partei toetus hoopis kasvas 0,5 protsendipunkti ning kerkis 12 protsendini.
Vasakliidu toetus on kukkunud 0,6 protsendipunkti 7,7 protsendini.
Viienda valitsuspartei ehk Soome Rootsi Rahvapartei (RKP) reiting langes 0,1 protsendipunkti 4,2 protsendini.
Kristlike Demokraatide toetus oli 3,6 ja Liikumisel Nyt 1,9 protsenti.
Valitsusparteide kogutoetus oli veebruaris 52,5 protsenti.
Arvamusküsitluse veamarginaal on 2,1 protsendipunkti. | HS-i uuring: Põlissoomlased endiselt esikohal, sotsid tõusuteel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veebruari arvamusküsitluse kohaselt toetab Jussi Halla-aho juhitud Põlissoomlasi 22,4 protsenti valijatest ehk 0,4 protsendipunkti vähem kui eelmisel kuul, vahendasid Helsingin Sanomat ja Yle.
Teisel kohal on samuti opositsioonis olev paremtsentristlik Koonderakond 17,3 protsendiga. Ka Koonderakonna toetus on natuke langenud - 0,2 protsendipunkti.
Kolmandat kohta hoiab 16,3 protsendiga peaminister Sanna Marini SDP. Erakond vaadeldava ajaperioodi (19.1–14.2.2020) suurim tõusja, sest toetus on kasvanud 1,2 protsendipunkti.
Rohelise Liidu toetus on langenud 0,5 protsendipunkti 12,3 protsendini.
Kunagise suurpartei Keskerakonna reitingu langemine võib olla peatunud. Partei toetus hoopis kasvas 0,5 protsendipunkti ning kerkis 12 protsendini.
Vasakliidu toetus on kukkunud 0,6 protsendipunkti 7,7 protsendini.
Viienda valitsuspartei ehk Soome Rootsi Rahvapartei (RKP) reiting langes 0,1 protsendipunkti 4,2 protsendini.
Kristlike Demokraatide toetus oli 3,6 ja Liikumisel Nyt 1,9 protsenti.
Valitsusparteide kogutoetus oli veebruaris 52,5 protsenti.
Arvamusküsitluse veamarginaal on 2,1 protsendipunkti.
### Response:
HS-i uuring: Põlissoomlased endiselt esikohal, sotsid tõusuteel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodusaalis peetud mäng algas Riia naiskonna juhtimisel (10:18) ning teisel veerandil lasti teha suur vahe sisse (11:30). Kuigi teisel poolajal tulid eestlannad järgi (kolmas veerand 16:20 ja neljas 18:19), siis sellest enam ei piisanud ning lõppskoor 55:87, kirjutab Korvpall24.ee.
Noorteliiga poolel jagunesid punktid võrdselt: Ivetta Elizavetta Okuneva viskas kümme, Helena Stina Svilberg ning Victoria-Ida Vahi aga üheksa punkti. Võitjatele tõid Vanesa Jasa 13 punkti ja Eva Indrike 12 punkti.
Noorteliiga on teise divisjoni tabelis viie võidu ja seitsme kaotusega 5. kohal, mis tähendab, et ollakse esimesed, kes Final Four turniirilt välja jäävad. Põhihooajal mängisid kõik klubid omavahel kaks korda, kodus ja võõrsil, ning tabeli neli esimest lähevad otse Final Four turniilile, mis toimub 22.-23. veebruaril Lätis.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | G4S Noorteliiga jääb ühisliiga finaalturniirilt eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodusaalis peetud mäng algas Riia naiskonna juhtimisel (10:18) ning teisel veerandil lasti teha suur vahe sisse (11:30). Kuigi teisel poolajal tulid eestlannad järgi (kolmas veerand 16:20 ja neljas 18:19), siis sellest enam ei piisanud ning lõppskoor 55:87, kirjutab Korvpall24.ee.
Noorteliiga poolel jagunesid punktid võrdselt: Ivetta Elizavetta Okuneva viskas kümme, Helena Stina Svilberg ning Victoria-Ida Vahi aga üheksa punkti. Võitjatele tõid Vanesa Jasa 13 punkti ja Eva Indrike 12 punkti.
Noorteliiga on teise divisjoni tabelis viie võidu ja seitsme kaotusega 5. kohal, mis tähendab, et ollakse esimesed, kes Final Four turniirilt välja jäävad. Põhihooajal mängisid kõik klubid omavahel kaks korda, kodus ja võõrsil, ning tabeli neli esimest lähevad otse Final Four turniilile, mis toimub 22.-23. veebruaril Lätis.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
G4S Noorteliiga jääb ühisliiga finaalturniirilt eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailmameistriks krooniti korraldajariik Soome, teise koha saavutas Venemaa ning kolmandaks tuli Ukraina.
Jääaluse kalapüügi MM viiakse läbi kahel päeval, millele eelneb kolm ametlikku treeningpäeva. Mõlemal võistluspäeval püüavad sportlased viies sektoris, igas sektoris on iga koondise üks liige, kokku seega 13 sportlast igast riigist. Sektori äärest juhendavad püüdjaid treenerid, kes annavad infot, mida teevad konkurendid, annavad korraldusi, kuhu liikuda ning koordineerivad nende tegevusi vastavalt oludele ja valitud taktikale. Jääalune kalasport on väga liikuv ala, sest sportlased jooksevad mööda sektorit, puurivad vahel 30 ja rohkem jääauku, et saada võimalikult palju kala. Olulist rolli mängivad nii sportlase kogemused, füüsiline ettevalmistus kui ka analüüsivõime.
Talvine kalasport on nagu male, kus peab alati mõtlema mitu sammu ette ja arvestama konkurentidega. Näiteks võib maha jäetud jääaugu hõivata teise võistkonna püüdja. Sektoris võidab see, kellel on kolme tunni möödudes kaaluliselt kõige rohkem kala ning koondise lõpptulemus on mõlemal päeval iga püüdja poolt saavutatud kohapunktide summa.
Enne MM-i algust veetis Eesti koondis kuus treeningpäeva võistlusveekogul. Selle aja jooksul püüti erinevates järve osades kala, püüti aru saada, milline on kõige parem peibutussööt ja söötmise tehnika, milliste sügavustel, milline kala eelistab toituda, milliseid peibutisi kasutada, et võimalikult palju kala saada.
Treeningpäevadel kogutud infot analüüsiti ning sellest tulenevalt pandi paika võistlustaktika igas sektoris - kust püüki alustada, mitu auku puurida, kui aktiivselt liikuda, milliseid püügiriistu kasutada, millistel sügavustel püüda, kuidas sööta jne. Väga tähtis on ka oma taktikat korrigeerida vastavalt muutuvatele oludele ja ka sellele, mida teevad konkurendid.
Eesti koondise esimeseks võistluspäevaks valitud taktika ei osutunud seekord kõige paremaks ning sellest tulenevalt saavutati suhteliselt tagasihoidlik tulemus. Teiseks päevaks analüüsiti oma vead läbi ning tehti taktikasse mõned korrektuurid tänu millele oli teise päeva tulemus oluliselt kõrgem. Tasub mainida näiteks Hanno Veldemanni ülekaalukat sektorivõitu teisel päeval ning Nikita Saloidi kõrget 2. kohta oma sektoris.
Kõige kaugemalt olid osalejad tulnud kohale Kasahstanist ja Mongooliast. Eesti parim tulemus jääaluse kalapüügi MM-il on siiani 5. koht, mis on pälvitud 2017. aastal. Järgmisel aastal toimub MM Eestis Võrtsjärvel.
Tänavu esindasid Eestit püüdjad Hanno Veldemann, Denis Manov, Nikita Saloid, Alan Priidel ja Aleksei Špalov, varupüüdja Aleksander Andrusenko, treenerid Jaan Grents, Aleksei Viktorov, Denis Mežennõi, Juri Sobolev ja koondise kapten Ivo Sööt. | Eesti kalasportlased pälvisid MM-il 10. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailmameistriks krooniti korraldajariik Soome, teise koha saavutas Venemaa ning kolmandaks tuli Ukraina.
Jääaluse kalapüügi MM viiakse läbi kahel päeval, millele eelneb kolm ametlikku treeningpäeva. Mõlemal võistluspäeval püüavad sportlased viies sektoris, igas sektoris on iga koondise üks liige, kokku seega 13 sportlast igast riigist. Sektori äärest juhendavad püüdjaid treenerid, kes annavad infot, mida teevad konkurendid, annavad korraldusi, kuhu liikuda ning koordineerivad nende tegevusi vastavalt oludele ja valitud taktikale. Jääalune kalasport on väga liikuv ala, sest sportlased jooksevad mööda sektorit, puurivad vahel 30 ja rohkem jääauku, et saada võimalikult palju kala. Olulist rolli mängivad nii sportlase kogemused, füüsiline ettevalmistus kui ka analüüsivõime.
Talvine kalasport on nagu male, kus peab alati mõtlema mitu sammu ette ja arvestama konkurentidega. Näiteks võib maha jäetud jääaugu hõivata teise võistkonna püüdja. Sektoris võidab see, kellel on kolme tunni möödudes kaaluliselt kõige rohkem kala ning koondise lõpptulemus on mõlemal päeval iga püüdja poolt saavutatud kohapunktide summa.
Enne MM-i algust veetis Eesti koondis kuus treeningpäeva võistlusveekogul. Selle aja jooksul püüti erinevates järve osades kala, püüti aru saada, milline on kõige parem peibutussööt ja söötmise tehnika, milliste sügavustel, milline kala eelistab toituda, milliseid peibutisi kasutada, et võimalikult palju kala saada.
Treeningpäevadel kogutud infot analüüsiti ning sellest tulenevalt pandi paika võistlustaktika igas sektoris - kust püüki alustada, mitu auku puurida, kui aktiivselt liikuda, milliseid püügiriistu kasutada, millistel sügavustel püüda, kuidas sööta jne. Väga tähtis on ka oma taktikat korrigeerida vastavalt muutuvatele oludele ja ka sellele, mida teevad konkurendid.
Eesti koondise esimeseks võistluspäevaks valitud taktika ei osutunud seekord kõige paremaks ning sellest tulenevalt saavutati suhteliselt tagasihoidlik tulemus. Teiseks päevaks analüüsiti oma vead läbi ning tehti taktikasse mõned korrektuurid tänu millele oli teise päeva tulemus oluliselt kõrgem. Tasub mainida näiteks Hanno Veldemanni ülekaalukat sektorivõitu teisel päeval ning Nikita Saloidi kõrget 2. kohta oma sektoris.
Kõige kaugemalt olid osalejad tulnud kohale Kasahstanist ja Mongooliast. Eesti parim tulemus jääaluse kalapüügi MM-il on siiani 5. koht, mis on pälvitud 2017. aastal. Järgmisel aastal toimub MM Eestis Võrtsjärvel.
Tänavu esindasid Eestit püüdjad Hanno Veldemann, Denis Manov, Nikita Saloid, Alan Priidel ja Aleksei Špalov, varupüüdja Aleksander Andrusenko, treenerid Jaan Grents, Aleksei Viktorov, Denis Mežennõi, Juri Sobolev ja koondise kapten Ivo Sööt.
### Response:
Eesti kalasportlased pälvisid MM-il 10. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Piirid ja neile omistatud tähendused käivad ajaga kaasas. Keel, mis neist muutustest võiks rääkida, on omamoodi meediumiks. Meie oma eesti keel võimaldab piirist tuletada tegusõnu (piirnema, piirduma, piirama, piiritlema) ja nimisõnu (piirang, piiritus).
Asetades need teatavasse konteksti, saame tuletada mõttelisi seoseid ja seaduspärasusi. Näiteks väita, et riikide esmaseks ülesandeks on piiratud territooriumi, s.o ressursside, töökohtade, tööstusharude ja ideoloogia kaitse ning kontrolli teostamine.
Või et igasugune füüsilise ja sotsiaalse ruumi tähistamine viitab piiritlemisele kujutletava sise- ja välisohu vastu. Kellel on õigus riiki sisenda, mis tingimustel seal elada ja töötada, omada kinnisvara ja osaleda poliitikas, on ju küsimus piirangutest.
Tore, kui piirnevad riigid piirduvad oma valdustega ega ihalda naabri oma. Piiritus seevastu viib erinevad poolused kokku ja ähmastab identiteedid. Ja nii lõputult edasi.
Tänapäeval ei peaks piiri mõistma ainult staatilise eraldusjoone või kokkupuutepunktina, vaid märksa laiemas sotsiaal-kultuurilises tähenduses, mis eksisteerib meie endi kujutluskaartidel ja teadvuses.
Ka siis, kui piirid jäävad territoriaalsete üksuste meelevaldseteks eraldajateks, võivad neil olla sügavad sümboolsed, poliitilised, ajaloolised ja kultuurilised tähendused inimrühmadele.
Piirid aitavad luua identiteeti ning samas olla konstrueeritud identiteedi abil. Piiride vajalikkust võib põhjendada riikliku julgeolekuga, ebakindlusega ja raskustega enesemääratlemisel.
Mida suuremaks takistuseks need inimeste- või riikidevahelisele läbikäimisele on, seda rohkem paistavad selle tagant kerge haavatavuse kõrvad.
Mõelgem sellele, miks mõnede majade ümber on ehitatud kahe meetri kõrgused läbipaistmatud tarad, teiste ümber aga haljendavad madalad põõsashekid. Või mis sõnumi jätab heausksele möödakäijale järgmine märgistus: "Sissetungija saab peksa, kes peksu üle elab, saab kuuli"?
1
19. detsembril 1917 ilmus Rootsi vabameelsete ajalehes Afton-Tidningen artikkel " En ny Östersjöstat?" ("Kas uus Balti riik?") koos kaardiga, kus Veebruarirevolutsiooni järel moodustatud Eestimaa kubermangu oli laiendatud nii, et sellesse riiki kuulusid Valga, natuke Valga-tagust ja Pihkva kant. Eesti riigiidee sai esimese visuaalse vormi võõras trükisõnas ja kõigest mõni kuu enne iseseisvusmanifesti.
Sel ajal oli ebaselgust Eesti tulevase riikluse osas rohkem, kui arvata võib. Eesti rahvuse osas polnud kahtlust, aga kaugemale autonoomiast Vene riigi koosseisus ei suudetud enamasti näha.
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele sündis reaktsioonina valitsevale sõjakaosele. Iseseisev Eesti Vabariik piiritleti kirjas Eesti ajalooliste ja etniliste piiridega. Uue loodava riigi piiridesse kaasati Narva, sealt jäeti aga paraku välja Valga ümbrus ja Petserimaa. Sellist valikut võib põhjendada sõjaolukorraga, mis ei võimaldanud piirialadel riikliku kuuluvuse osas rahvahääletust läbi viia. Või siiski arvame, et mõttelise "Eesti" geograafilises ulatuses polnudki küsitavusi?
Vabadussõda aitas üldpilti paljuski teravustada. Vene impeeriumit kaitsnud Eesti rahvusväeosade baasil loodi kaitsevägi, mis seisis vastu vene enamlastele ja baltisaksa parunitele.
Edu lõunarindel andis Eestile tugevama positsiooni eesti-läti segaasustuses mõõtu võtta. Eesti sai suurema osa Valga linnast ühes raudteesõlmega, mis sellest, et omaaegne Valga maakond jäi lõunapoolsetele lätikeelsetele aladele ning pärast sellist lõiget ka ilma olulise keskuseta.
Eesti saavutas olulise strateegilise edumaa idarindel, mis tõi uue vabariigi koosseisu Narva-taguse osa Ingerimaast ja Petserimaa.
Etnilised kaalutlused olid olulised, kuid määravaks said ikkagi 12 versta Narva jõest ja samapalju veel Jakob Hurda kaardistatud idapoolsetest seto asualadest. 2/3 Valga linnast ja 2/3 Narva elanikkonnast muutsid need linnad osaks Eestist, mida on raskem väita Vastseliina ja Irboska vahelise üleminekuvööndi kohta.
Sotsiaal-kultuurilises plaanis kivistus arusaam sakslastest kui maarahva igipõlistest rõhujatest, aga paralleelselt eelnevaga kasvas ka umbusk idanaabri kavatsuste osas. Juba siis alustati ettevaatlikult müüriladumist, aga mitte sellisel kujul, mis tipnenuks soomlaste ryssäviha ja Mannerheimi liiniga.
Eesti puhul tõmmati uued eraldusjooned maha 1940. aasta juunipöördega ja sellele järgnenud küüditamistega. Ehk eeltoodu selgitab pisutki, miks 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahu on sümboolselt Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks, millest lahti ütlemine võrdsustub eneseeitamisega.
2
Seoses taasiseseisvumisega kerkisid uuesti päevakorda küsimused Eesti geopoliitilisest kuuluvusest. Nõukogudeaegsed repressioonid ja venestamissurve andsid veenvalt märku sellest, et "idakaarest midagi head loota pole".
Üsna kõnekalt joonistus see tsivilisatsiooniline põrkumine välja Narva jõel: Lääne-Euroopa roomakatoliiklik/protestantlik kultuuritraditsioon vastamisi slaavi ortodoksse maailmaga, mille veenvaks tunnistajaks said keskaegsed kindlused jõe mõlemal kaldapealsel.
"Unistajate leer nõudis kaljukindlalt piiri nihutamist veelgi kaugemale itta ehk Tartu rahu järgsele joonele."
Ilmselt veenis selline piiritlemine kõige rohkem neid, kes olid valmis ENSV administratiivpiiri riigipiiriks kuulutama. Unistajate leer nõudis kaljukindlalt piiri nihutamist veelgi kaugemale itta ehk Tartu rahu järgsele joonele. Skeptikute arvates oli jällegi keeruline 80 protsendi ulatuses venekeelset Ida-Virumaad läänelikuks pidada. Vaatamata erinevatele nüanssidele piiritlemisel naasis Eesti enesestmõistetavalt Euroopasse ja eraldus jõuliselt idast.
Eesti poliitiline eliit valis restitutsioonilise tee iseseisvuse taastamisel ja riikluse rajamisel, mis tähendas paljuski 1938. aasta põhiseaduse kohandatud taaselustamist ning ühtlasi ka territoriaalseid pretensioone 2000 km 2 suurusele alale Venemaal, mis kuulus enne Teist maailmasõda Tartu rahulepingu järgselt Eestile ning liideti 1945. aastal administratiivselt vastavalt Leningradi ja Pihkva oblastitega.
Eesti 1992. aasta põhiseadus võimaldas otsustada põhiseadusliku korra üle üksnes kahe maailmasõja vahelisel perioodil eksisteerinud Eesti Vabariigi õigusjärgsetel kodanikel, muutes pool miljonit venekeelset sõjajärgset immigranti eksterritoriaalseteks.
Laulva revolutsiooni ajal laialdaselt levinud "muulane" (ehk siis tulnukas, võõras, välismaalane) kinnistus vähemasti esimeseks kümnendiks kui mitte kauemaks.
Eestil õnnestus tõestada kogu maailmale, et iseseisvus taastati pärast viiekümne aasta pikkust okupatsiooniperioodi. Kuid katse taastada vana rahvusriiki legaalsel teel osutus fiktsiooniks.
Eesti territoorium suurenes "kaotatud territooriumide" arvel, riigiga seotud elanikkond aga sootuks vähenes illegaalsete immigrantide näol. Konstrueeritud reaalsust (sõnaühend, mida Lauri Vahtre "armastab") kajastasid esimesed ajaloo- ja geograafiaõpikud, kooliatlased ja maakaardid, välispoliitiline retoorika ja isegi ilmateenistus.
See oli aeg, kus esimest ja viimast korda eksplitsiitselt defineeriti julgeolekupoliitika alusdokumendis Eesti riiklust ohustava tegurina Venemaad. Kuid samal ajal leidus ka poliitikute hulgas neid, kes soovisid Venemaaga sõlmida sidusalade lepingu, et saada osa õigusjärgsete, kuid hetkel Eesti jurisdiktsiooni alla mittekuuluvate territooriumide ühishaldamisest.
Veel 1992. aastal ületasid radikaalsemad jõud korduvalt kontrolljoont eesmärgiga püstitada piiritulbad õigusjärgsele piirile. Rääkimata tavapärastest pikettidest Toompeal ja Venemaa saatkonna ees, mis nõudsid tagasi kaotatud alasid.
3
Praeguses Eestis on Venemaad palju vähem vaja selleks, et õigustada Eesti iseolemist nii riigi kui rahvusena. Eestlaseks olemine on kaugelt enamat kui venelaseks mitteolemine. Identiteedi tugevusest räägib oskus jääda rahulikuks ka siis, kui välised ärritajad (Venemaa korduvad õhupiiri rikkumised, piiriäärsed sõjamanöövrid ja Sputniku libauudised) punasele joonele ohtlikult lähedale jõuavad.
Enamikku meist ei häiri "Tujurikkuja" klipp küüditamisest. Võime traagilised sündmused musta huumoriga vürtsitada ja samal ajal tõsimeeli kommunismiohvreid mälestada. Eestlaseks olemine on avardunud ning piiritusena toiminud, omasid keeleoskuse alusel liitnud ja joovastanud.
Rääkigu EKRE, mida tahab, verd võib ikka segada – ega see veel sellepärast lahjemaks muutu. Oleme näinud vene emakeelega poliitikuid Eesti asja ajamas ega kipu neile muulase silti külge kleepima. Nad on omad. Seda eriti olukorras, kus eestlane kardab rändesurvet ja on valmis piire sulgema.
Me oleme end kindlalt geopoliitiliselt positsioneerinud ja ebakindlast "kahevahelolekust" distantseerinud. Idapiir on paigas ja demarkeeritud ka maastikul. Nii filigraanselt, et Eston Kohvri lugu enam korduda ei saaks. Aga ega seepärast veel unistamist õigusjärgsetest piiridest saa keelata.
Seda unistust poliitikavankri ette rakendada oleks aga praegustes oludes kurjast. Henn Põlluaas peaks riigikogu esimehena ju teadma, et Eesti maismaapiir on määratud Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega (§122). Keegi ei soovi Eesti riigi sünnitunnistusest loobuda, aga suhteid idanaabriga ei peaks see segama. | Eiki Berg: piiridest ja piiritlemistest Eesti ja Venemaa vahel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Piirid ja neile omistatud tähendused käivad ajaga kaasas. Keel, mis neist muutustest võiks rääkida, on omamoodi meediumiks. Meie oma eesti keel võimaldab piirist tuletada tegusõnu (piirnema, piirduma, piirama, piiritlema) ja nimisõnu (piirang, piiritus).
Asetades need teatavasse konteksti, saame tuletada mõttelisi seoseid ja seaduspärasusi. Näiteks väita, et riikide esmaseks ülesandeks on piiratud territooriumi, s.o ressursside, töökohtade, tööstusharude ja ideoloogia kaitse ning kontrolli teostamine.
Või et igasugune füüsilise ja sotsiaalse ruumi tähistamine viitab piiritlemisele kujutletava sise- ja välisohu vastu. Kellel on õigus riiki sisenda, mis tingimustel seal elada ja töötada, omada kinnisvara ja osaleda poliitikas, on ju küsimus piirangutest.
Tore, kui piirnevad riigid piirduvad oma valdustega ega ihalda naabri oma. Piiritus seevastu viib erinevad poolused kokku ja ähmastab identiteedid. Ja nii lõputult edasi.
Tänapäeval ei peaks piiri mõistma ainult staatilise eraldusjoone või kokkupuutepunktina, vaid märksa laiemas sotsiaal-kultuurilises tähenduses, mis eksisteerib meie endi kujutluskaartidel ja teadvuses.
Ka siis, kui piirid jäävad territoriaalsete üksuste meelevaldseteks eraldajateks, võivad neil olla sügavad sümboolsed, poliitilised, ajaloolised ja kultuurilised tähendused inimrühmadele.
Piirid aitavad luua identiteeti ning samas olla konstrueeritud identiteedi abil. Piiride vajalikkust võib põhjendada riikliku julgeolekuga, ebakindlusega ja raskustega enesemääratlemisel.
Mida suuremaks takistuseks need inimeste- või riikidevahelisele läbikäimisele on, seda rohkem paistavad selle tagant kerge haavatavuse kõrvad.
Mõelgem sellele, miks mõnede majade ümber on ehitatud kahe meetri kõrgused läbipaistmatud tarad, teiste ümber aga haljendavad madalad põõsashekid. Või mis sõnumi jätab heausksele möödakäijale järgmine märgistus: "Sissetungija saab peksa, kes peksu üle elab, saab kuuli"?
1
19. detsembril 1917 ilmus Rootsi vabameelsete ajalehes Afton-Tidningen artikkel " En ny Östersjöstat?" ("Kas uus Balti riik?") koos kaardiga, kus Veebruarirevolutsiooni järel moodustatud Eestimaa kubermangu oli laiendatud nii, et sellesse riiki kuulusid Valga, natuke Valga-tagust ja Pihkva kant. Eesti riigiidee sai esimese visuaalse vormi võõras trükisõnas ja kõigest mõni kuu enne iseseisvusmanifesti.
Sel ajal oli ebaselgust Eesti tulevase riikluse osas rohkem, kui arvata võib. Eesti rahvuse osas polnud kahtlust, aga kaugemale autonoomiast Vene riigi koosseisus ei suudetud enamasti näha.
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele sündis reaktsioonina valitsevale sõjakaosele. Iseseisev Eesti Vabariik piiritleti kirjas Eesti ajalooliste ja etniliste piiridega. Uue loodava riigi piiridesse kaasati Narva, sealt jäeti aga paraku välja Valga ümbrus ja Petserimaa. Sellist valikut võib põhjendada sõjaolukorraga, mis ei võimaldanud piirialadel riikliku kuuluvuse osas rahvahääletust läbi viia. Või siiski arvame, et mõttelise "Eesti" geograafilises ulatuses polnudki küsitavusi?
Vabadussõda aitas üldpilti paljuski teravustada. Vene impeeriumit kaitsnud Eesti rahvusväeosade baasil loodi kaitsevägi, mis seisis vastu vene enamlastele ja baltisaksa parunitele.
Edu lõunarindel andis Eestile tugevama positsiooni eesti-läti segaasustuses mõõtu võtta. Eesti sai suurema osa Valga linnast ühes raudteesõlmega, mis sellest, et omaaegne Valga maakond jäi lõunapoolsetele lätikeelsetele aladele ning pärast sellist lõiget ka ilma olulise keskuseta.
Eesti saavutas olulise strateegilise edumaa idarindel, mis tõi uue vabariigi koosseisu Narva-taguse osa Ingerimaast ja Petserimaa.
Etnilised kaalutlused olid olulised, kuid määravaks said ikkagi 12 versta Narva jõest ja samapalju veel Jakob Hurda kaardistatud idapoolsetest seto asualadest. 2/3 Valga linnast ja 2/3 Narva elanikkonnast muutsid need linnad osaks Eestist, mida on raskem väita Vastseliina ja Irboska vahelise üleminekuvööndi kohta.
Sotsiaal-kultuurilises plaanis kivistus arusaam sakslastest kui maarahva igipõlistest rõhujatest, aga paralleelselt eelnevaga kasvas ka umbusk idanaabri kavatsuste osas. Juba siis alustati ettevaatlikult müüriladumist, aga mitte sellisel kujul, mis tipnenuks soomlaste ryssäviha ja Mannerheimi liiniga.
Eesti puhul tõmmati uued eraldusjooned maha 1940. aasta juunipöördega ja sellele järgnenud küüditamistega. Ehk eeltoodu selgitab pisutki, miks 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahu on sümboolselt Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks, millest lahti ütlemine võrdsustub eneseeitamisega.
2
Seoses taasiseseisvumisega kerkisid uuesti päevakorda küsimused Eesti geopoliitilisest kuuluvusest. Nõukogudeaegsed repressioonid ja venestamissurve andsid veenvalt märku sellest, et "idakaarest midagi head loota pole".
Üsna kõnekalt joonistus see tsivilisatsiooniline põrkumine välja Narva jõel: Lääne-Euroopa roomakatoliiklik/protestantlik kultuuritraditsioon vastamisi slaavi ortodoksse maailmaga, mille veenvaks tunnistajaks said keskaegsed kindlused jõe mõlemal kaldapealsel.
"Unistajate leer nõudis kaljukindlalt piiri nihutamist veelgi kaugemale itta ehk Tartu rahu järgsele joonele."
Ilmselt veenis selline piiritlemine kõige rohkem neid, kes olid valmis ENSV administratiivpiiri riigipiiriks kuulutama. Unistajate leer nõudis kaljukindlalt piiri nihutamist veelgi kaugemale itta ehk Tartu rahu järgsele joonele. Skeptikute arvates oli jällegi keeruline 80 protsendi ulatuses venekeelset Ida-Virumaad läänelikuks pidada. Vaatamata erinevatele nüanssidele piiritlemisel naasis Eesti enesestmõistetavalt Euroopasse ja eraldus jõuliselt idast.
Eesti poliitiline eliit valis restitutsioonilise tee iseseisvuse taastamisel ja riikluse rajamisel, mis tähendas paljuski 1938. aasta põhiseaduse kohandatud taaselustamist ning ühtlasi ka territoriaalseid pretensioone 2000 km 2 suurusele alale Venemaal, mis kuulus enne Teist maailmasõda Tartu rahulepingu järgselt Eestile ning liideti 1945. aastal administratiivselt vastavalt Leningradi ja Pihkva oblastitega.
Eesti 1992. aasta põhiseadus võimaldas otsustada põhiseadusliku korra üle üksnes kahe maailmasõja vahelisel perioodil eksisteerinud Eesti Vabariigi õigusjärgsetel kodanikel, muutes pool miljonit venekeelset sõjajärgset immigranti eksterritoriaalseteks.
Laulva revolutsiooni ajal laialdaselt levinud "muulane" (ehk siis tulnukas, võõras, välismaalane) kinnistus vähemasti esimeseks kümnendiks kui mitte kauemaks.
Eestil õnnestus tõestada kogu maailmale, et iseseisvus taastati pärast viiekümne aasta pikkust okupatsiooniperioodi. Kuid katse taastada vana rahvusriiki legaalsel teel osutus fiktsiooniks.
Eesti territoorium suurenes "kaotatud territooriumide" arvel, riigiga seotud elanikkond aga sootuks vähenes illegaalsete immigrantide näol. Konstrueeritud reaalsust (sõnaühend, mida Lauri Vahtre "armastab") kajastasid esimesed ajaloo- ja geograafiaõpikud, kooliatlased ja maakaardid, välispoliitiline retoorika ja isegi ilmateenistus.
See oli aeg, kus esimest ja viimast korda eksplitsiitselt defineeriti julgeolekupoliitika alusdokumendis Eesti riiklust ohustava tegurina Venemaad. Kuid samal ajal leidus ka poliitikute hulgas neid, kes soovisid Venemaaga sõlmida sidusalade lepingu, et saada osa õigusjärgsete, kuid hetkel Eesti jurisdiktsiooni alla mittekuuluvate territooriumide ühishaldamisest.
Veel 1992. aastal ületasid radikaalsemad jõud korduvalt kontrolljoont eesmärgiga püstitada piiritulbad õigusjärgsele piirile. Rääkimata tavapärastest pikettidest Toompeal ja Venemaa saatkonna ees, mis nõudsid tagasi kaotatud alasid.
3
Praeguses Eestis on Venemaad palju vähem vaja selleks, et õigustada Eesti iseolemist nii riigi kui rahvusena. Eestlaseks olemine on kaugelt enamat kui venelaseks mitteolemine. Identiteedi tugevusest räägib oskus jääda rahulikuks ka siis, kui välised ärritajad (Venemaa korduvad õhupiiri rikkumised, piiriäärsed sõjamanöövrid ja Sputniku libauudised) punasele joonele ohtlikult lähedale jõuavad.
Enamikku meist ei häiri "Tujurikkuja" klipp küüditamisest. Võime traagilised sündmused musta huumoriga vürtsitada ja samal ajal tõsimeeli kommunismiohvreid mälestada. Eestlaseks olemine on avardunud ning piiritusena toiminud, omasid keeleoskuse alusel liitnud ja joovastanud.
Rääkigu EKRE, mida tahab, verd võib ikka segada – ega see veel sellepärast lahjemaks muutu. Oleme näinud vene emakeelega poliitikuid Eesti asja ajamas ega kipu neile muulase silti külge kleepima. Nad on omad. Seda eriti olukorras, kus eestlane kardab rändesurvet ja on valmis piire sulgema.
Me oleme end kindlalt geopoliitiliselt positsioneerinud ja ebakindlast "kahevahelolekust" distantseerinud. Idapiir on paigas ja demarkeeritud ka maastikul. Nii filigraanselt, et Eston Kohvri lugu enam korduda ei saaks. Aga ega seepärast veel unistamist õigusjärgsetest piiridest saa keelata.
Seda unistust poliitikavankri ette rakendada oleks aga praegustes oludes kurjast. Henn Põlluaas peaks riigikogu esimehena ju teadma, et Eesti maismaapiir on määratud Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega (§122). Keegi ei soovi Eesti riigi sünnitunnistusest loobuda, aga suhteid idanaabriga ei peaks see segama.
### Response:
Eiki Berg: piiridest ja piiritlemistest Eesti ja Venemaa vahel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trump külastab järgmisel nädalal kahepäevase India-reisi jooksul Gujarati Ahmedabadi linna, et osaleda üritusel, mis kannab nime "Namaste Trump" ("Tervist, Trump"). USA president sõidab mööda slummi kõrval olevat teed koos Gujaratist pärit India peaminister Narendra Modiga.
Uudisteadete kohaselt oli müür algselt kavandatud umbes kahe meetri kõrguseks, kuid pärast ulatusliku avaliku tähelepanu saamist langetati selle kõrgus 1,2 meetrini.
Kõrge valitsusametnik Bijal Patel ütles, et müür ehitati "julgeolekukaalutlustel" ning üldse mitte slummi varjamiseks.
Mitmed poliitilised liidrid kiirustasid müüri rajamist kritiseerima.
Võimud edastasid esmaspäeval väljatõstmisteateid ka kriketistaadioni lähedal teises slummipiirkonnas elavale 45 perele.
Elanikud ütlesid, et neil paluti lahkuda eelseisva ürituse tõttu, kuid linna kodanikuühendus eitas seda.
"Oleme siin elanud viimased 20 aastat ja nüüd öeldakse meile ootamatult, et peame lahkuma, sest üks tähtis riigijuht külastab seda linna vaid ühe päeva jooksul," rääkis elanik Sanjay Patani. "See on ebaõiglane."
Valitsusametnik Kishore Varna ütles, et maa kuulub kodanikuühendusele ja väljatõstmine toimub seaduse alusel. Ta ei öelnud, miks väljasaatmisteated saadeti vaid mõni päev enne Trumpi visiiti.
Trump külastab Indiat 24.-25. veebruaril. Tema visiidi eesmärgiks on kaubandusvaidluste tõttu pingeliseks muutunud suhete rahustamine ning see võib ühtlasi lubada tal enne USA presidendivalimisi kümnete tuhandete Ameerika indialaste hääli endale meelitada.
Kahe riigi vahelised kaubanduspinged on teravnenud peale seda, kui Trumpi administratsioon kehtestas tollid Indiast pärit terasele ja alumiiniumile.
India vastas tollitariifide tõstmisega USA põllumajandustoodetele ja piiravate regulatsioonidega meditsiiniseadmetele. See ajendas omakorda Ühendriike kehtestama vastumeetmeid, sealhulgas eemaldama India aastakümneid kestnud sooduskaubandusprogrammist. | India ehitab Trumpi visiidi eel slummi varjamiseks müüri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trump külastab järgmisel nädalal kahepäevase India-reisi jooksul Gujarati Ahmedabadi linna, et osaleda üritusel, mis kannab nime "Namaste Trump" ("Tervist, Trump"). USA president sõidab mööda slummi kõrval olevat teed koos Gujaratist pärit India peaminister Narendra Modiga.
Uudisteadete kohaselt oli müür algselt kavandatud umbes kahe meetri kõrguseks, kuid pärast ulatusliku avaliku tähelepanu saamist langetati selle kõrgus 1,2 meetrini.
Kõrge valitsusametnik Bijal Patel ütles, et müür ehitati "julgeolekukaalutlustel" ning üldse mitte slummi varjamiseks.
Mitmed poliitilised liidrid kiirustasid müüri rajamist kritiseerima.
Võimud edastasid esmaspäeval väljatõstmisteateid ka kriketistaadioni lähedal teises slummipiirkonnas elavale 45 perele.
Elanikud ütlesid, et neil paluti lahkuda eelseisva ürituse tõttu, kuid linna kodanikuühendus eitas seda.
"Oleme siin elanud viimased 20 aastat ja nüüd öeldakse meile ootamatult, et peame lahkuma, sest üks tähtis riigijuht külastab seda linna vaid ühe päeva jooksul," rääkis elanik Sanjay Patani. "See on ebaõiglane."
Valitsusametnik Kishore Varna ütles, et maa kuulub kodanikuühendusele ja väljatõstmine toimub seaduse alusel. Ta ei öelnud, miks väljasaatmisteated saadeti vaid mõni päev enne Trumpi visiiti.
Trump külastab Indiat 24.-25. veebruaril. Tema visiidi eesmärgiks on kaubandusvaidluste tõttu pingeliseks muutunud suhete rahustamine ning see võib ühtlasi lubada tal enne USA presidendivalimisi kümnete tuhandete Ameerika indialaste hääli endale meelitada.
Kahe riigi vahelised kaubanduspinged on teravnenud peale seda, kui Trumpi administratsioon kehtestas tollid Indiast pärit terasele ja alumiiniumile.
India vastas tollitariifide tõstmisega USA põllumajandustoodetele ja piiravate regulatsioonidega meditsiiniseadmetele. See ajendas omakorda Ühendriike kehtestama vastumeetmeid, sealhulgas eemaldama India aastakümneid kestnud sooduskaubandusprogrammist.
### Response:
India ehitab Trumpi visiidi eel slummi varjamiseks müüri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kultuuriportaal kandis üle järgmised ettekanded:
9.30–10.00 Cornelius Hasselblatt "Jaan Kross ja sakslastest mõrtsukad"
10.00–10.30 Juhani Salokannel "Rakvere romaan – aktuaalne ka täna?"
10.30–11.00 Eneken Laanes "Laager Jaan Krossi loomingus"
Ettekandeid on võimalik hiljem kultuuriportaalist ka järele vaadata.
Eesti Kirjanike Liidu Musta laega saalis esinevad ettekannetega Jaan Undusk, Tiina Ann Kirss, Cornelius Hasselblatt, Juhani Salokannel, Irina Belobrovtseva, Eneken Laanes, Linda Kaljundi, Margit Sutrop, David Ilmar Lepasaar Beecher, Sirpa Kähkonen, Maarja Undusk ja Kaur Riismaa.
Toimub ingliskeelne vestlusring Jaan Krossi teoste mõjust ja levikust väljaspool Eestit. Jaan Krossi tõlkijad (Maima Grīnberga, Jouko Vanhanen, Turid Farbregd, Frans van Nes) räägivad oma suhtest Krossi loominguga.
Vanalinna hariduskolleegiumi teatriklassi õpilased esitavad Ellen Niidu ja Jaan Krossi luulekava "Oi sina minu pesa". Kaur Riismaa tutvustab Krossi 100. sünniaastapäeva eel korraldatud õpilaste videokonkursi "Igavesti noor Kross" töid.
Konverentsi raames toimub ka ringkäik Eesti rahvusraamatukogu näitusel "Jaan Kross 100. Maailma avastamine". Konverentsi täispikka kava näeb Eesti kirjanike liidu kodulehelt. Konverents on avatud kõigile huvilistele, registreeruma ei pea. | Otseülekanne lõppenud: "Köielkõndija. Jaan Kross 100" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kultuuriportaal kandis üle järgmised ettekanded:
9.30–10.00 Cornelius Hasselblatt "Jaan Kross ja sakslastest mõrtsukad"
10.00–10.30 Juhani Salokannel "Rakvere romaan – aktuaalne ka täna?"
10.30–11.00 Eneken Laanes "Laager Jaan Krossi loomingus"
Ettekandeid on võimalik hiljem kultuuriportaalist ka järele vaadata.
Eesti Kirjanike Liidu Musta laega saalis esinevad ettekannetega Jaan Undusk, Tiina Ann Kirss, Cornelius Hasselblatt, Juhani Salokannel, Irina Belobrovtseva, Eneken Laanes, Linda Kaljundi, Margit Sutrop, David Ilmar Lepasaar Beecher, Sirpa Kähkonen, Maarja Undusk ja Kaur Riismaa.
Toimub ingliskeelne vestlusring Jaan Krossi teoste mõjust ja levikust väljaspool Eestit. Jaan Krossi tõlkijad (Maima Grīnberga, Jouko Vanhanen, Turid Farbregd, Frans van Nes) räägivad oma suhtest Krossi loominguga.
Vanalinna hariduskolleegiumi teatriklassi õpilased esitavad Ellen Niidu ja Jaan Krossi luulekava "Oi sina minu pesa". Kaur Riismaa tutvustab Krossi 100. sünniaastapäeva eel korraldatud õpilaste videokonkursi "Igavesti noor Kross" töid.
Konverentsi raames toimub ka ringkäik Eesti rahvusraamatukogu näitusel "Jaan Kross 100. Maailma avastamine". Konverentsi täispikka kava näeb Eesti kirjanike liidu kodulehelt. Konverents on avatud kõigile huvilistele, registreeruma ei pea.
### Response:
Otseülekanne lõppenud: "Köielkõndija. Jaan Kross 100" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mella poolt viskas parimana Angelika Šalk kaheksa väravat, Anastasija Bušina, Karina Paju ja Kristina Suzdaleva panustasid viie väravaga, neli lisas Jekaterina Tšerneštšuk ning ühe värava viskasid nii Alina Karzubova kui Tatjana Kavunenko.
Tapa suurimaks skoorijaks oli Marjette Maie Müntser, kelle kontosse kanti üheksa väravat. Keili Kadak viskas kolm, Agneliis Pilt ja Karina Kuul kaks ning Marie-Johanna Kippar ja Siiri Andre ühe värava. | Mella alistas Tapa käsipallinaiskonna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mella poolt viskas parimana Angelika Šalk kaheksa väravat, Anastasija Bušina, Karina Paju ja Kristina Suzdaleva panustasid viie väravaga, neli lisas Jekaterina Tšerneštšuk ning ühe värava viskasid nii Alina Karzubova kui Tatjana Kavunenko.
Tapa suurimaks skoorijaks oli Marjette Maie Müntser, kelle kontosse kanti üheksa väravat. Keili Kadak viskas kolm, Agneliis Pilt ja Karina Kuul kaks ning Marie-Johanna Kippar ja Siiri Andre ühe värava.
### Response:
Mella alistas Tapa käsipallinaiskonna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe Alo Ivaski hinnangul on Coop juba aastaid kasvanud konkurentidega võrreldes poolteist kuni kaks korda kiiremini. Selle peamisteks põhjusteks nimetas ta investeeringuid kaupluste uuendamisse, sortimendi arendamisse ja turundusse.
"Coop on ühistuline kaubandusorganisatsioon, mis investeerib teenitud kasumi tagasi kogukonda ehk kauplustesse, töötajatesse ja klientidesse," märkis Ivask pressiteates.
2019. aastal avas või renoveeris Coop kokku 14 kauplust, sealhulgas uued kauplused Märjamaal, Paikusel, Põlvas, Märjal, Narva-Jõesuus, Peetris, Tartus ja Jõhvis. Lisaks tehti Coopi teatel väiksemaid uuendusi mitmekümnes kaupluses üle Eesti.
Coop Eesti on esmatarbekaupade kaupluste kett, mis koosneb 19 piirkondlikust tarbijaühistust ja opereerib kokku rohkem kui 330 kauplusega. 1902. aastal Antslast alguse saanud ühistulise organisatsiooni omanikering koosneb 75 000 klientomanikust ehk piirkondlike tarbijaühistute liikmetest. | Coop Eesti käive kasvas mullu 633 miljoni euroni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe Alo Ivaski hinnangul on Coop juba aastaid kasvanud konkurentidega võrreldes poolteist kuni kaks korda kiiremini. Selle peamisteks põhjusteks nimetas ta investeeringuid kaupluste uuendamisse, sortimendi arendamisse ja turundusse.
"Coop on ühistuline kaubandusorganisatsioon, mis investeerib teenitud kasumi tagasi kogukonda ehk kauplustesse, töötajatesse ja klientidesse," märkis Ivask pressiteates.
2019. aastal avas või renoveeris Coop kokku 14 kauplust, sealhulgas uued kauplused Märjamaal, Paikusel, Põlvas, Märjal, Narva-Jõesuus, Peetris, Tartus ja Jõhvis. Lisaks tehti Coopi teatel väiksemaid uuendusi mitmekümnes kaupluses üle Eesti.
Coop Eesti on esmatarbekaupade kaupluste kett, mis koosneb 19 piirkondlikust tarbijaühistust ja opereerib kokku rohkem kui 330 kauplusega. 1902. aastal Antslast alguse saanud ühistulise organisatsiooni omanikering koosneb 75 000 klientomanikust ehk piirkondlike tarbijaühistute liikmetest.
### Response:
Coop Eesti käive kasvas mullu 633 miljoni euroni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Narva omavalitsus ei suuda psüühikahäiretega inimestele hooldekodu rajamises seisukohta võtta alates eelmise aasta suvest. Lõpuks otsustati korraldada rahvaküsitlus, kuhu hooldekodu rajada, kuid Narva elanikele esitatav avaküsimus, kas lubada psüühikahäiretega inimeste hooldekodu elamute, kaupluste ja teiste avalike kohtade lähedusse, kõlab AS-i Hoolekandeteenused juhi Maarjo Mändmaa hinnangul diskrimineerivalt.
"Küsimused, kas lubada psüühikahäiretega inimesi meie kogukonda, see on see, mis läheb vastuollu ilmselgelt meil kokkulepitud põhimõtetega. Me oleme öelnud, et mitte kedagi ei tohi diskrimineerida erivajaduse, soo, rassi, keele, kultuuri ja millegi muu pärast ja nüüd selline küsimus otseselt läheb sellega vastuollu," rääkis Mändmaa.
Narva küsitluse suhtes küsib AS Hoolekandeteenused seisukohta õiguskantslerilt ja võrdõigusvolinikult.
"Ma loodan, et kui nüüd tuleb tagasiside Narva linnale, et nad saavad aru, et kui nad on tegelikult õiged rahvajuhid, siis nad seisavad ka selle osa eest rahvast, kes ise oma eluga hästi hakkama ei saa ja ütlevad, et meie erivajadustega inimestele need kodud siia linna teeme, ja siis me võime arutada sellel teemal, et mis üks või teine aadress täpselt sobib," lisas Mändmaa.
Narva linnapea Aleksei Jevgrafovi sõnul püütakse rahvaküsitlusega leida erivajadustega inimeste hooldekodule sobiv asukoht olukorras, kus linnaelanikud on vastu.
"Me rääkisime paljude inimestega ja kõik räägivad meile sellest, et nemad ei tahaks, et see maja ilmuks nende majade kõrvale või lähedusse. Ja sellepärast minu arvates on õige otsus, et me küsime inimeste käest, mida teie arvate, sest nemad peavad elama ju koos nende inimestega. Aga veel kord kordan, et meie arvame, et selle maja ilmumine Narva on vajalik ja võime seda toetada, aga ikka peame hoolikalt valima asukoha," ütles Jevgrafov.
Võrdõigusvoliniku Liisa Pakosta hinnangul pole Narvas tehtav küsitlus kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega.
"Me ei küsi ju seda, et kas te oleksite nõus näiteks sellega, et siin on venelaste kodu või kas te oleksite nõus sellega, et siin on vanemate kui 45-aastaste kodu. Selliseid eristavaid küsimusi, kus ühel pool on suur enamus, kelle justkui nagu oleks õigus otsustada selle vähemuse üle, et kus nende kodu tohib olla, see on selgelt võrdse kohtlemise põhimõtte ja Eesti põhiseaduse vaimu eiramine," selgitas Pakosta.
AS Hoolekandeteenused soovib Narva ehitada nelja korteriga hooldekodu, kus võiksid elada ja ööpäevaringset tuge saada 24 psüühilise erivajadusega Narva elanikku. | Narva rahvaküsitlus hooldekodu teemal on võrdse kohtlemise mõttes küsitav | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Narva omavalitsus ei suuda psüühikahäiretega inimestele hooldekodu rajamises seisukohta võtta alates eelmise aasta suvest. Lõpuks otsustati korraldada rahvaküsitlus, kuhu hooldekodu rajada, kuid Narva elanikele esitatav avaküsimus, kas lubada psüühikahäiretega inimeste hooldekodu elamute, kaupluste ja teiste avalike kohtade lähedusse, kõlab AS-i Hoolekandeteenused juhi Maarjo Mändmaa hinnangul diskrimineerivalt.
"Küsimused, kas lubada psüühikahäiretega inimesi meie kogukonda, see on see, mis läheb vastuollu ilmselgelt meil kokkulepitud põhimõtetega. Me oleme öelnud, et mitte kedagi ei tohi diskrimineerida erivajaduse, soo, rassi, keele, kultuuri ja millegi muu pärast ja nüüd selline küsimus otseselt läheb sellega vastuollu," rääkis Mändmaa.
Narva küsitluse suhtes küsib AS Hoolekandeteenused seisukohta õiguskantslerilt ja võrdõigusvolinikult.
"Ma loodan, et kui nüüd tuleb tagasiside Narva linnale, et nad saavad aru, et kui nad on tegelikult õiged rahvajuhid, siis nad seisavad ka selle osa eest rahvast, kes ise oma eluga hästi hakkama ei saa ja ütlevad, et meie erivajadustega inimestele need kodud siia linna teeme, ja siis me võime arutada sellel teemal, et mis üks või teine aadress täpselt sobib," lisas Mändmaa.
Narva linnapea Aleksei Jevgrafovi sõnul püütakse rahvaküsitlusega leida erivajadustega inimeste hooldekodule sobiv asukoht olukorras, kus linnaelanikud on vastu.
"Me rääkisime paljude inimestega ja kõik räägivad meile sellest, et nemad ei tahaks, et see maja ilmuks nende majade kõrvale või lähedusse. Ja sellepärast minu arvates on õige otsus, et me küsime inimeste käest, mida teie arvate, sest nemad peavad elama ju koos nende inimestega. Aga veel kord kordan, et meie arvame, et selle maja ilmumine Narva on vajalik ja võime seda toetada, aga ikka peame hoolikalt valima asukoha," ütles Jevgrafov.
Võrdõigusvoliniku Liisa Pakosta hinnangul pole Narvas tehtav küsitlus kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega.
"Me ei küsi ju seda, et kas te oleksite nõus näiteks sellega, et siin on venelaste kodu või kas te oleksite nõus sellega, et siin on vanemate kui 45-aastaste kodu. Selliseid eristavaid küsimusi, kus ühel pool on suur enamus, kelle justkui nagu oleks õigus otsustada selle vähemuse üle, et kus nende kodu tohib olla, see on selgelt võrdse kohtlemise põhimõtte ja Eesti põhiseaduse vaimu eiramine," selgitas Pakosta.
AS Hoolekandeteenused soovib Narva ehitada nelja korteriga hooldekodu, kus võiksid elada ja ööpäevaringset tuge saada 24 psüühilise erivajadusega Narva elanikku.
### Response:
Narva rahvaküsitlus hooldekodu teemal on võrdse kohtlemise mõttes küsitav |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellise avalduse tegi Ilves ajalehele Postimees Müncheni julgeolekukonverentsil antud intervjuus, kus tal paluti hinnata Eesti välisministri Urmas Reinsalu eelmisel nädalal riigikogus peetud välispoliitika aastakõnet ja hinnata Eesti välispoliitilist kurssi.
Ilves märkis, et tal on raske selle kohta midagi öelda, "sest meil on olnud vähe aastaid, kus välisminister ise midagi välispoliitikast teab", aga võime välispoliitikas orienteeruda annab tema sõnul just see, kui inimene on aastaid lugenud, võib-olla isegi midagi ise kirjutanud, mitte lasknud poliitika planeerimise osakonnal seda ette panna.
"Mulle oli üks isiklikke pettumusi see, et olin üles kasvanud mõeldes, et valitsemise crème de la crème on just välisminister, aga aastal 1996, kui sain ise välisministriks - kuigi mul oli juba see aimdus, sest olin saadik olnud -, nägin, et need on suuresti inimesed, kes on valimistel teisele kohale tulnud erakonna esimehed."
Ilves ei leidnud sõnu kirjeldamaks taset, millega ta toona kokku puutus.
"Usun, et on hea - eriti väikeriigi puhul -, kui on välisminister, kes selles vees ujub," nentis ta lõpetuseks.
Toomas Hendrik Ilves oli Eesti välisminister aastatel 1996-1998 ja 1999-2002 ning Eesti president aastatel 2006-2016.
Välisministrina kohtus Ilves teiste hulgas USA välisministri Colin Powelliga, Saksa välisministrite Klaus Kinkeli ja Joschka Fischeriga, Soome välisministri Tarja Haloneniga, Läti välisministri Valdis Birkavsiga, Taani välisministri Niels Helveg Peterseniga, Ühendkuningriigi välisministri Robin Cookiga, Ukraina välisministri Boriss Tarasjukiga, Leedu väliministri Algirdas Saudargasega, Austria välisministri Wolfgang Schüsseliga ja Venemaa välisministri Igor Ivanoviga. | Ilves: riikide välisministrid ei tea sageli välispoliitikast midagi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellise avalduse tegi Ilves ajalehele Postimees Müncheni julgeolekukonverentsil antud intervjuus, kus tal paluti hinnata Eesti välisministri Urmas Reinsalu eelmisel nädalal riigikogus peetud välispoliitika aastakõnet ja hinnata Eesti välispoliitilist kurssi.
Ilves märkis, et tal on raske selle kohta midagi öelda, "sest meil on olnud vähe aastaid, kus välisminister ise midagi välispoliitikast teab", aga võime välispoliitikas orienteeruda annab tema sõnul just see, kui inimene on aastaid lugenud, võib-olla isegi midagi ise kirjutanud, mitte lasknud poliitika planeerimise osakonnal seda ette panna.
"Mulle oli üks isiklikke pettumusi see, et olin üles kasvanud mõeldes, et valitsemise crème de la crème on just välisminister, aga aastal 1996, kui sain ise välisministriks - kuigi mul oli juba see aimdus, sest olin saadik olnud -, nägin, et need on suuresti inimesed, kes on valimistel teisele kohale tulnud erakonna esimehed."
Ilves ei leidnud sõnu kirjeldamaks taset, millega ta toona kokku puutus.
"Usun, et on hea - eriti väikeriigi puhul -, kui on välisminister, kes selles vees ujub," nentis ta lõpetuseks.
Toomas Hendrik Ilves oli Eesti välisminister aastatel 1996-1998 ja 1999-2002 ning Eesti president aastatel 2006-2016.
Välisministrina kohtus Ilves teiste hulgas USA välisministri Colin Powelliga, Saksa välisministrite Klaus Kinkeli ja Joschka Fischeriga, Soome välisministri Tarja Haloneniga, Läti välisministri Valdis Birkavsiga, Taani välisministri Niels Helveg Peterseniga, Ühendkuningriigi välisministri Robin Cookiga, Ukraina välisministri Boriss Tarasjukiga, Leedu väliministri Algirdas Saudargasega, Austria välisministri Wolfgang Schüsseliga ja Venemaa välisministri Igor Ivanoviga.
### Response:
Ilves: riikide välisministrid ei tea sageli välispoliitikast midagi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaan Aru on ajuteadlane ja psühholoog, kes üritab aru saada inimmõistusest. Tal on doktorikraad Max Plancki aju-uuringute instituudist Frankfurdis. 2009. aastal ilmus Jaan Aru sulest Talis Bachmanniga kahasse kirjutatud raamat "Tähelepanu ja teadvus". 2017. aastal ilmus raamat "Ajust ja arust: unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust". 2019. aastal pälvis ta noore teadlase preemia.
Laupäevaakadeemia loengus küsib Jaan Aru: Miks inimaju teeb kunsti? Mida kunst annab ajule? ja lubab arutleda selle üle, kuidas inimese mõtlemist ja tegevust ajendab tung otsida oma ajule sobivat sisendit, ideid ja kogemusi. On inimesi, kelle jaoks ainus viis seda sisendit saada, on teha, vaadata või õppida kunsti.
Samuti küsib Aru, kuidas nutiseaded mõjutavad kunsti tegemist ning arutleb, kas kümne aasta pärast on meil rohkem või vähem tippkunstnikke. Lisaks saab Laupäevakadeemia loengus "Kunst ja aju" näha pilte ajust ning saada vastuseid küsimustele ajust ja arust kunstiväljal ja nutiseadmete ajastul.
Järgmine Laupäevaakadeemia loeng toimub 29. veebruaril kell 15.00 teemal "Kunst ja ülikool", kus kõneleb Ingrid Sahk.
Näitus Kadrioru kunstimuuseumis on avatud 22. märtsini 2020. | Jaan Aru annab Kadrioru kunstimuuseumis loengu "Kunst ja aju" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaan Aru on ajuteadlane ja psühholoog, kes üritab aru saada inimmõistusest. Tal on doktorikraad Max Plancki aju-uuringute instituudist Frankfurdis. 2009. aastal ilmus Jaan Aru sulest Talis Bachmanniga kahasse kirjutatud raamat "Tähelepanu ja teadvus". 2017. aastal ilmus raamat "Ajust ja arust: unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust". 2019. aastal pälvis ta noore teadlase preemia.
Laupäevaakadeemia loengus küsib Jaan Aru: Miks inimaju teeb kunsti? Mida kunst annab ajule? ja lubab arutleda selle üle, kuidas inimese mõtlemist ja tegevust ajendab tung otsida oma ajule sobivat sisendit, ideid ja kogemusi. On inimesi, kelle jaoks ainus viis seda sisendit saada, on teha, vaadata või õppida kunsti.
Samuti küsib Aru, kuidas nutiseaded mõjutavad kunsti tegemist ning arutleb, kas kümne aasta pärast on meil rohkem või vähem tippkunstnikke. Lisaks saab Laupäevakadeemia loengus "Kunst ja aju" näha pilte ajust ning saada vastuseid küsimustele ajust ja arust kunstiväljal ja nutiseadmete ajastul.
Järgmine Laupäevaakadeemia loeng toimub 29. veebruaril kell 15.00 teemal "Kunst ja ülikool", kus kõneleb Ingrid Sahk.
Näitus Kadrioru kunstimuuseumis on avatud 22. märtsini 2020.
### Response:
Jaan Aru annab Kadrioru kunstimuuseumis loengu "Kunst ja aju" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saaremaal sündinud Saar, kes tähistab märtsi alguses 20. sünnipäeva, on veetnud pea kogu senise karjääri FC Kuressaare ridades, debüteerides esiliigas juba 2015. aastal. 2016. aastat alustas ta Flora duubelmeeskonnas, ent esindas aasta teises pooles taas toona Esiliiga B-sse langenud Kuressaaret, jätkates samal ajal ka mängimist U-17 eliitliigas osalenud Flora rivistuses, kirjutab Soccernet.ee.
2017. aastal mängis Saar taas Flora duubli eest, kuid kahel viimasel aastal on ta esindanud Premium liigasse kerkinud Kuressaaret, saades kahe hooaja peale kirja 49 mängu, kaks väravat ja neli väravasöötu. Tänavu Florasse naasev Saar hakkab meeskonnas kandma särki numbriga 37.
Lisaks liiguvad duubelmeeskonnast esindusrivistusse kaitsjad Maksim Paskotši ja Ralf-Sander Suvinõmm, Tabasalu JK-st liitus aga meeskonnaga Kristo Hussar. Ühtlasi kinnitati esitlusel, et jalgpallisaapad varna riputanud Gert Kamsi järel saab kaptenipaela enda käele Konstantin Vassiljev.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Flora kinnitas: äärekaitsja jääb meeskonda, kaptenipael Vassiljevile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saaremaal sündinud Saar, kes tähistab märtsi alguses 20. sünnipäeva, on veetnud pea kogu senise karjääri FC Kuressaare ridades, debüteerides esiliigas juba 2015. aastal. 2016. aastat alustas ta Flora duubelmeeskonnas, ent esindas aasta teises pooles taas toona Esiliiga B-sse langenud Kuressaaret, jätkates samal ajal ka mängimist U-17 eliitliigas osalenud Flora rivistuses, kirjutab Soccernet.ee.
2017. aastal mängis Saar taas Flora duubli eest, kuid kahel viimasel aastal on ta esindanud Premium liigasse kerkinud Kuressaaret, saades kahe hooaja peale kirja 49 mängu, kaks väravat ja neli väravasöötu. Tänavu Florasse naasev Saar hakkab meeskonnas kandma särki numbriga 37.
Lisaks liiguvad duubelmeeskonnast esindusrivistusse kaitsjad Maksim Paskotši ja Ralf-Sander Suvinõmm, Tabasalu JK-st liitus aga meeskonnaga Kristo Hussar. Ühtlasi kinnitati esitlusel, et jalgpallisaapad varna riputanud Gert Kamsi järel saab kaptenipaela enda käele Konstantin Vassiljev.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
Flora kinnitas: äärekaitsja jääb meeskonda, kaptenipael Vassiljevile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti, Bulgaaria, Küprose, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola ja Rumeenia transpordiministrid soovivad ära hoida eelkõige sõiduki regulaarse tagasipöördumise kohustust, edastas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Vastuseisu avaldati ühiselt Euroopa Komisjoni transpordivolinik Adina-Ioana Valeani ja juhtiva asepresidendi Frans Timmermansiga kohtumistel. Ministrite hinnangul on tekkivad tühisõidud ning loodav protektsionism vastuolus Euroopa Liidu ühtse siseturu ja rohelise leppe põhimõtetega.
Iga kaheksa nädala tagant asutamisriiki tagasipöördumise nõue tähendaks Eesti autoveo-ettevõtjale aastas potentsiaalselt kuute tühjalt tagasisõitu Eestisse, seisab MKM-i teates. Lisaks tekkivatele kasvuhoonegaasidele võib tuua selline käitumine kaasa kõrgemad veohinnad ja logistika üldise ebaefektiivsuse, mis omakorda võib kajastuda kõrgemates teenuste ja kaupade hindades.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on tegemist geograafilise piiranguga pakkuda transporditeenuseid. "Peame seda nõuet koos teiste riikidega diskrimineerivaks Euroopa Liidu äärealade ettevõtjate suhtes," lisas Aas.
Samas kiitsid ministrid, et Euroopa Komisjon on ka enda poolt kinnitanud, et maanteepakett ei ole kooskõlas rohelise kokkuleppega ning ei aita kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele. Euroopa Komisjon viib läbi täiendava mõjuhinnangu nõudele enne, kui see Euroopa Parlamendi plenaaristungil kinnitatakse.
"Tagasipöördumise nõudele tegelikult ei tehtudki algselt mõjuhinnangut, vaid see lihtsalt lisati maanteepaketti pärast 2018. aasta detsembris toimunud hääletust, kui Eesti hääletas paketi üldiste põhimõtete poolt, kuna toona jäi tagasipöördumise nõue välja," lisas Aas.
"Oleme rahulolematud ja kriitilised, kuna maanteepaketi algne eesmärk oli avada ühenduse liikmesriikide veoturud konkurentsile täpsustades ka kehtivaid reegleid, siis lõpptulemus on vastupidine, lisandunud on suur hulk nõudeid, millega kaasneb veoturgude suurem suletus."
Eesti plaanid sõltuvad edasistest arengutest ja lõppteksti käsitlusest. "Kui Euroopa Parlamendis võetakse eelnõu vastu, on mitmed liikmesriigid lubanud kohtusse minna. Sama võimalust kaalume ka meie," ütles Aas. | Eesti koos veel kaheksa riigiga kaalub EL-i maanteepaketi tõttu kohtuteed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti, Bulgaaria, Küprose, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola ja Rumeenia transpordiministrid soovivad ära hoida eelkõige sõiduki regulaarse tagasipöördumise kohustust, edastas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Vastuseisu avaldati ühiselt Euroopa Komisjoni transpordivolinik Adina-Ioana Valeani ja juhtiva asepresidendi Frans Timmermansiga kohtumistel. Ministrite hinnangul on tekkivad tühisõidud ning loodav protektsionism vastuolus Euroopa Liidu ühtse siseturu ja rohelise leppe põhimõtetega.
Iga kaheksa nädala tagant asutamisriiki tagasipöördumise nõue tähendaks Eesti autoveo-ettevõtjale aastas potentsiaalselt kuute tühjalt tagasisõitu Eestisse, seisab MKM-i teates. Lisaks tekkivatele kasvuhoonegaasidele võib tuua selline käitumine kaasa kõrgemad veohinnad ja logistika üldise ebaefektiivsuse, mis omakorda võib kajastuda kõrgemates teenuste ja kaupade hindades.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on tegemist geograafilise piiranguga pakkuda transporditeenuseid. "Peame seda nõuet koos teiste riikidega diskrimineerivaks Euroopa Liidu äärealade ettevõtjate suhtes," lisas Aas.
Samas kiitsid ministrid, et Euroopa Komisjon on ka enda poolt kinnitanud, et maanteepakett ei ole kooskõlas rohelise kokkuleppega ning ei aita kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele. Euroopa Komisjon viib läbi täiendava mõjuhinnangu nõudele enne, kui see Euroopa Parlamendi plenaaristungil kinnitatakse.
"Tagasipöördumise nõudele tegelikult ei tehtudki algselt mõjuhinnangut, vaid see lihtsalt lisati maanteepaketti pärast 2018. aasta detsembris toimunud hääletust, kui Eesti hääletas paketi üldiste põhimõtete poolt, kuna toona jäi tagasipöördumise nõue välja," lisas Aas.
"Oleme rahulolematud ja kriitilised, kuna maanteepaketi algne eesmärk oli avada ühenduse liikmesriikide veoturud konkurentsile täpsustades ka kehtivaid reegleid, siis lõpptulemus on vastupidine, lisandunud on suur hulk nõudeid, millega kaasneb veoturgude suurem suletus."
Eesti plaanid sõltuvad edasistest arengutest ja lõppteksti käsitlusest. "Kui Euroopa Parlamendis võetakse eelnõu vastu, on mitmed liikmesriigid lubanud kohtusse minna. Sama võimalust kaalume ka meie," ütles Aas.
### Response:
Eesti koos veel kaheksa riigiga kaalub EL-i maanteepaketi tõttu kohtuteed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me teatame oma osaluse peatamisest Genfi kõnelustel," edastati pealinnas Tripolis baseeruva valitsuse ametlikus avalduses.
Samas tabas sõjast räsitud Liibüa pealinna sadamat teisipäeval raketilaviin.
"Raketid lendasid üle meie peade ja tabasid ühte Al-Shaabi sadama kaid," ütles linna keskel asuva Dahra linnaosa elanik AFP-le. "Siiani on tulnud üle 15 raketi ja pommitamine jätkub."
Sadamapiirkonnast tõusnud suitsusammas oli jälgitav kogu Tripolis. Riigi idaosa valitsusele lojaalsete vägede ülema Haftari kuudepikkuse operatsiooni eesmärk on kukutada võimult ÜRO tunnustatud rahvusliku ühtsuse valitsus.
Raketirünnakut keegi seni omaks võtnud ei ole.
Raketituli oli jaanuaris kehtima hakanud õrna relvarahu hiliseim rikkumine.
Haftar alustas oma rünnakut Tripolile eelmise aasta aprillis, kuid pärast algset kiiret edenemist takerdusid tema väed pealinna servas.
Lahingutes on hukkunud üle 1000 inimese ja ÜRO andmetel kodust olnud lahkuma sunnitud umbes 140 000 inimest.
Haftarit toetavate Venemaa ja Türgi vahendatud relvarahu jõustus 12. jaanuaril. Mõlemad pooled süüdistavad teineteist selle rikkumises.
ÜRO tervitas teisipäeval uut Euroopa Liidu mereoperatsiooni, mille eesmärgiks on jõustada Liibüas palju rikutud relvaembargo, sellal kui sõdivad pooled kohtusid Genfis sõjalisteks kõnelusteks. | Liibüa rahvusvahelise toetusega valitsus lahkus rahukõnelustelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me teatame oma osaluse peatamisest Genfi kõnelustel," edastati pealinnas Tripolis baseeruva valitsuse ametlikus avalduses.
Samas tabas sõjast räsitud Liibüa pealinna sadamat teisipäeval raketilaviin.
"Raketid lendasid üle meie peade ja tabasid ühte Al-Shaabi sadama kaid," ütles linna keskel asuva Dahra linnaosa elanik AFP-le. "Siiani on tulnud üle 15 raketi ja pommitamine jätkub."
Sadamapiirkonnast tõusnud suitsusammas oli jälgitav kogu Tripolis. Riigi idaosa valitsusele lojaalsete vägede ülema Haftari kuudepikkuse operatsiooni eesmärk on kukutada võimult ÜRO tunnustatud rahvusliku ühtsuse valitsus.
Raketirünnakut keegi seni omaks võtnud ei ole.
Raketituli oli jaanuaris kehtima hakanud õrna relvarahu hiliseim rikkumine.
Haftar alustas oma rünnakut Tripolile eelmise aasta aprillis, kuid pärast algset kiiret edenemist takerdusid tema väed pealinna servas.
Lahingutes on hukkunud üle 1000 inimese ja ÜRO andmetel kodust olnud lahkuma sunnitud umbes 140 000 inimest.
Haftarit toetavate Venemaa ja Türgi vahendatud relvarahu jõustus 12. jaanuaril. Mõlemad pooled süüdistavad teineteist selle rikkumises.
ÜRO tervitas teisipäeval uut Euroopa Liidu mereoperatsiooni, mille eesmärgiks on jõustada Liibüas palju rikutud relvaembargo, sellal kui sõdivad pooled kohtusid Genfis sõjalisteks kõnelusteks.
### Response:
Liibüa rahvusvahelise toetusega valitsus lahkus rahukõnelustelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oliver Venno ja tema tööandja Police SC mängisid Katari karikavõistluste finaalis Al-Ahli meeskonna vastu ning pidid leppima 1:3 (25:22, 24:26, 20:25, 19:25) kaotusega, tasuks seega hõbemedal. Vennolt oma meeskonna resultatiivseimana 23 punkti (+16), kirjutab Volley.ee.
Saksamaa meistriliigas kohtusid Eesti rahvusmeeskonna peatreeneri Cedric Enardi juhendatav Berliini Recycling Volleys ning Karli Alliku koduklubi Königs Wusterhauseni Netzhoppers. 3:1 (31:29, 25:22, 21:25, 25:11) jäi peale Berliini klubi. Allik tõi Netzhoppersi parimana 15 punkti (+6) ning pälvis järjekordse mängu parima ehk MVP tiitli. Nädala esimeses mängus alistas Netzhoppers 3:0 (25:20, 25:23, 25:20) Berliini VCO, Allikult kuus punkti (+0). Berliini Volleys sai nädala teises mängus 3:2 (23:25 19:25 25:20 25:19 16:14) jagu Lüneburgist. Liigatabelis on liidrikohal Martti Juhkami koduklubi VfB Friedrichshafen 45 punktiga, Berliin on 43 punktiga teine ja Netzhoppers 26 punktiga seitsmes. 28. veebruaril kohtub Netzhoppers Saksamaa karikafinaalis Frankfurdiga.
Poolas on pärast vigastusepausi heasse hoogu läinud Robert Täht, kes aitas koos Timo Tammemaaga Rzeszowi Asseco Resovia 3:0 (25:15, 26:24, 29:27) võiduni Belchatowi Skra vastu. Täht tõi võitjatele 16 punkti (+13), Tammemaa ühe punkti (-2). Tabelis on Resovia 46 punktiga neljas. Lisaks käisid eestlased Poolas väljakul ka karikasarjas, kus kaotati veerandfinaalis 0:3 (16:25, 22:25, 19:25) Kedzierzyn-Kozle Zaksale. Täht tõi üheksa punkti (+2) ja Tammemaa kuus punkti (+2).
Prantsusmaa meeste meistriliigas pidas kaks mängu Ardo Kreegi tööandja Arago de Sete. Esmalt alistati 3:0 (25:20, 25:17, 25:23) Narbonne, Kreek tõi seitse punkti (+3). Seejärel tuli aga tunnistada Cannesi 3:2 (25:21, 23:25, 18:25, 25:22, 15:11) paremust, Kreegilt kümme punkti (+4). Markkus Keele koduklubi Nice sai 3:2 (34:36, 25:22, 25:21, 21:25, 15:13) jagu Chaumont'st, Keel kaasa ei teinud. Tabelis on Sete 27 punktiga kümnendal ja Nice 14 punktiga 13. kohal. Meeste esiliigas kaotas Henri Treiali koduklubi Saint-Nazare 1:3 (22:25, 25:18, 20:25, 17:25) Sain Jean D'Illac'le, Treial ei mänginud. Tabelis on eestlase tööandja 37 punktiga esimene.
Prantsusmaa naiste meistriliigas oli tihe mängunädal. Rahvusnaiskonna peatreeneri Lorenzo Micelli juhendatav Le Cannet' Volereo pidi nädala esimeses kohtumises tunnistama Chamalieresi 3:1 (23:25, 25:20, 26:24, 25:17) paremust, Le Cannet' naiskonna temporündaja Liis Kullerkann ei mänginud. Seejärel alistati 3:0 (25:22, 25:17, 25:23) Cannes, Kullerkann taas kaasa ei teinud. Kristiine Miilen ja Nancy Vandoeuvre said 3:1 (25:22, 24:26, 28:26, 25:17) jagu Mougins'st, Miilenilt vähese mänguajaga üks punkt (+1). Teises mängus jäi Nancy 1:3 (19:25, 18:25, 25:18, 19:25) alla Polina Bratuhhina-Pitou tööandjale Terville'i Florange'ile. Miilen sekkus taas hetketi ja skoori ei teinud, Bratuhhina-Pitou ei mänginud. Terville sai teises mängus kirja 3:0 (25:16, 29:27, 25:23) võidu Nantesi üle, Eesti koondise nurgaründajalt kolm punkti (+3). Naiste koondise abitreeneri Alessandro Orefice juhendatav Venelles' Pays D'Aix teenis lõppenud nädalal 0:3 (21:25, 20:25, 16:25) kaotuse Mulhouse'lt ja 3:2 (12:25, 25:15, 25:21, 22:25, 15:12) võidu Pariisi St Cloudi üle. Tabelis on Le Cannet 33 punktiga neljas, Venelles 32 punktiga kuues, Terville 29 punktiga seitsmes ja Nancy 25 punktiga kaheksas.
Hispaania meistriliigas sai Mart Naabri koduklubi CV Teruel kaks kaotust. Kõigepealt tuli tunnistada lähima jälitaja CV Guaguase 3:0 (25:22, 25:21, 25:16) parmust, Naaber tõi kaks punkti (+1). Seejärel kaotati 2:3 (22:25, 25:21, 25:23, 27:29, 9:15) Melillale, Naabrilt seitse punkti (+3). Tabelis on Teruel 62 punktiga esikohal.
Itaalia naiste meistriliigas sai Kertu Laagi koduklubi Chieri kirja 3:1 (25:18, 29:31, 25:20, 25:23) võidu Bergamo naiskonna üle. Samal päeval sünnipäeva tähistanud Laak sekkus vahetusest ning tõi viis punkti (+2). Tabelis on Chieri 42 punktiga viiendal kohal. Itaalia meeste esiliigas kaotas Robert Viiberi tööandja Cantu 2:3 (25:19, 25:18, 24:26, 25:27, 7:15) Castellana Grottele. Viiber tegi kaasa kogu mängu ja tõi lisaks sidemängija tööle ka seitse punkti (+4). Tabelis on Cantu 16 punktiga eelviimane.
Küprosel alistas Kevin Saare koduklubi Nicosia Apoel play-off 'i avamängus (kohtadele 6.-9.) 3:0 (25:14, 28:26, 25:16) Frenarouse Olympiase. Saar panustas võitu 15 punkti (+10). Taavi Nõmmistu tööandja Famagusta Nea Salamis sai samas faasis 3:1 (19:25, 28:26, 25:14, 25:21) jagu Karava Lambousast, Nõmmistult 25 punkti (+17).
Kreekas kaotas Andri Aganitsa koduklubi Thessaloniki PAOK 2:3 (19:25, 25:21, 25:16, 18:25, 7:15) Panathinaikosele. Aganits tõi üheksa punkti (+2). Tabelis on eestlase tööandja 17 punktiga neljandal kohal.
Soome meeste meistriliigas sai Oliver Lüütsepa juhendatav Akaa-Volley kirja 3:0 (25:13, 25:22, 25:18) võidu Team Lakkapää üle ja on tabelis 28 punktiga viies. | Nädal piiri taga: Vennole karikahõbe, Täht on tagasi, Viiber Itaalias resultatiivne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oliver Venno ja tema tööandja Police SC mängisid Katari karikavõistluste finaalis Al-Ahli meeskonna vastu ning pidid leppima 1:3 (25:22, 24:26, 20:25, 19:25) kaotusega, tasuks seega hõbemedal. Vennolt oma meeskonna resultatiivseimana 23 punkti (+16), kirjutab Volley.ee.
Saksamaa meistriliigas kohtusid Eesti rahvusmeeskonna peatreeneri Cedric Enardi juhendatav Berliini Recycling Volleys ning Karli Alliku koduklubi Königs Wusterhauseni Netzhoppers. 3:1 (31:29, 25:22, 21:25, 25:11) jäi peale Berliini klubi. Allik tõi Netzhoppersi parimana 15 punkti (+6) ning pälvis järjekordse mängu parima ehk MVP tiitli. Nädala esimeses mängus alistas Netzhoppers 3:0 (25:20, 25:23, 25:20) Berliini VCO, Allikult kuus punkti (+0). Berliini Volleys sai nädala teises mängus 3:2 (23:25 19:25 25:20 25:19 16:14) jagu Lüneburgist. Liigatabelis on liidrikohal Martti Juhkami koduklubi VfB Friedrichshafen 45 punktiga, Berliin on 43 punktiga teine ja Netzhoppers 26 punktiga seitsmes. 28. veebruaril kohtub Netzhoppers Saksamaa karikafinaalis Frankfurdiga.
Poolas on pärast vigastusepausi heasse hoogu läinud Robert Täht, kes aitas koos Timo Tammemaaga Rzeszowi Asseco Resovia 3:0 (25:15, 26:24, 29:27) võiduni Belchatowi Skra vastu. Täht tõi võitjatele 16 punkti (+13), Tammemaa ühe punkti (-2). Tabelis on Resovia 46 punktiga neljas. Lisaks käisid eestlased Poolas väljakul ka karikasarjas, kus kaotati veerandfinaalis 0:3 (16:25, 22:25, 19:25) Kedzierzyn-Kozle Zaksale. Täht tõi üheksa punkti (+2) ja Tammemaa kuus punkti (+2).
Prantsusmaa meeste meistriliigas pidas kaks mängu Ardo Kreegi tööandja Arago de Sete. Esmalt alistati 3:0 (25:20, 25:17, 25:23) Narbonne, Kreek tõi seitse punkti (+3). Seejärel tuli aga tunnistada Cannesi 3:2 (25:21, 23:25, 18:25, 25:22, 15:11) paremust, Kreegilt kümme punkti (+4). Markkus Keele koduklubi Nice sai 3:2 (34:36, 25:22, 25:21, 21:25, 15:13) jagu Chaumont'st, Keel kaasa ei teinud. Tabelis on Sete 27 punktiga kümnendal ja Nice 14 punktiga 13. kohal. Meeste esiliigas kaotas Henri Treiali koduklubi Saint-Nazare 1:3 (22:25, 25:18, 20:25, 17:25) Sain Jean D'Illac'le, Treial ei mänginud. Tabelis on eestlase tööandja 37 punktiga esimene.
Prantsusmaa naiste meistriliigas oli tihe mängunädal. Rahvusnaiskonna peatreeneri Lorenzo Micelli juhendatav Le Cannet' Volereo pidi nädala esimeses kohtumises tunnistama Chamalieresi 3:1 (23:25, 25:20, 26:24, 25:17) paremust, Le Cannet' naiskonna temporündaja Liis Kullerkann ei mänginud. Seejärel alistati 3:0 (25:22, 25:17, 25:23) Cannes, Kullerkann taas kaasa ei teinud. Kristiine Miilen ja Nancy Vandoeuvre said 3:1 (25:22, 24:26, 28:26, 25:17) jagu Mougins'st, Miilenilt vähese mänguajaga üks punkt (+1). Teises mängus jäi Nancy 1:3 (19:25, 18:25, 25:18, 19:25) alla Polina Bratuhhina-Pitou tööandjale Terville'i Florange'ile. Miilen sekkus taas hetketi ja skoori ei teinud, Bratuhhina-Pitou ei mänginud. Terville sai teises mängus kirja 3:0 (25:16, 29:27, 25:23) võidu Nantesi üle, Eesti koondise nurgaründajalt kolm punkti (+3). Naiste koondise abitreeneri Alessandro Orefice juhendatav Venelles' Pays D'Aix teenis lõppenud nädalal 0:3 (21:25, 20:25, 16:25) kaotuse Mulhouse'lt ja 3:2 (12:25, 25:15, 25:21, 22:25, 15:12) võidu Pariisi St Cloudi üle. Tabelis on Le Cannet 33 punktiga neljas, Venelles 32 punktiga kuues, Terville 29 punktiga seitsmes ja Nancy 25 punktiga kaheksas.
Hispaania meistriliigas sai Mart Naabri koduklubi CV Teruel kaks kaotust. Kõigepealt tuli tunnistada lähima jälitaja CV Guaguase 3:0 (25:22, 25:21, 25:16) parmust, Naaber tõi kaks punkti (+1). Seejärel kaotati 2:3 (22:25, 25:21, 25:23, 27:29, 9:15) Melillale, Naabrilt seitse punkti (+3). Tabelis on Teruel 62 punktiga esikohal.
Itaalia naiste meistriliigas sai Kertu Laagi koduklubi Chieri kirja 3:1 (25:18, 29:31, 25:20, 25:23) võidu Bergamo naiskonna üle. Samal päeval sünnipäeva tähistanud Laak sekkus vahetusest ning tõi viis punkti (+2). Tabelis on Chieri 42 punktiga viiendal kohal. Itaalia meeste esiliigas kaotas Robert Viiberi tööandja Cantu 2:3 (25:19, 25:18, 24:26, 25:27, 7:15) Castellana Grottele. Viiber tegi kaasa kogu mängu ja tõi lisaks sidemängija tööle ka seitse punkti (+4). Tabelis on Cantu 16 punktiga eelviimane.
Küprosel alistas Kevin Saare koduklubi Nicosia Apoel play-off 'i avamängus (kohtadele 6.-9.) 3:0 (25:14, 28:26, 25:16) Frenarouse Olympiase. Saar panustas võitu 15 punkti (+10). Taavi Nõmmistu tööandja Famagusta Nea Salamis sai samas faasis 3:1 (19:25, 28:26, 25:14, 25:21) jagu Karava Lambousast, Nõmmistult 25 punkti (+17).
Kreekas kaotas Andri Aganitsa koduklubi Thessaloniki PAOK 2:3 (19:25, 25:21, 25:16, 18:25, 7:15) Panathinaikosele. Aganits tõi üheksa punkti (+2). Tabelis on eestlase tööandja 17 punktiga neljandal kohal.
Soome meeste meistriliigas sai Oliver Lüütsepa juhendatav Akaa-Volley kirja 3:0 (25:13, 25:22, 25:18) võidu Team Lakkapää üle ja on tabelis 28 punktiga viies.
### Response:
Nädal piiri taga: Vennole karikahõbe, Täht on tagasi, Viiber Itaalias resultatiivne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlase panus oli seekord minimaalne – Maide pääses platsile mängu viimaseks minutiks ning ei saanud selle ajaga kirja mitte ühtegi statistilist näitajat. Liberty on nüüd püsinud koduväljakul alistamatuna 35 mängu järjest. Sellest enamat on suutnud vaid NCAA tugevaimaks meeskonnaks peetav Gonzaga (49 mängu), kirjutab Korvpall24.ee.
Sel hooajal on Liberty võitnud 23 mängust 18. Oma konverentsis (Atlantic Sun) on 11 mängust võidetud üheksa, mis annab teise koha. North Alabama hoiab samas konverentsis kuue võidu ja seitsme kaotusega kuuendat kohta, kogu hooaja saldo on neil kümme võitu ja üheksa kaotust.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Marten Maide ülikoolimeeskond võitis kodus juba 35. mängu järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlase panus oli seekord minimaalne – Maide pääses platsile mängu viimaseks minutiks ning ei saanud selle ajaga kirja mitte ühtegi statistilist näitajat. Liberty on nüüd püsinud koduväljakul alistamatuna 35 mängu järjest. Sellest enamat on suutnud vaid NCAA tugevaimaks meeskonnaks peetav Gonzaga (49 mängu), kirjutab Korvpall24.ee.
Sel hooajal on Liberty võitnud 23 mängust 18. Oma konverentsis (Atlantic Sun) on 11 mängust võidetud üheksa, mis annab teise koha. North Alabama hoiab samas konverentsis kuue võidu ja seitsme kaotusega kuuendat kohta, kogu hooaja saldo on neil kümme võitu ja üheksa kaotust.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Marten Maide ülikoolimeeskond võitis kodus juba 35. mängu järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zeniit alustas juba avaveerandit hästi, võites selle 19:15. Teisel neljandikul loovutati vastastele vaid kaks silma ning nii säilis eduseis (40:38) ka poolajapausile minnes. Kolmanda veerandi lõpuks oli tablool aga 54:54 viigiseis. Kui otsustav neljandik algas tasavägiselt, siis üsna pea kallutas Zeniit kaalukausi enda poole ja võitis kogu kohtumise 79:70.
Võitjate resultatiivseimatena viskasid 16 punkti Kevin Pangos ja Arturas Gudaitis. Milano Olimpia parim oli samuti 16 silma kirja saanud Kevin Punter.
Liigatabelis kerkis Zeniit nüüd neljandale positsioonile, olles võitnud 15 ja kaotanud üheksa kohtumist. Olipmpia jätkab 16 võidu ja üheksa kaotusega kolmandal kohal. | Peterburi Zeniit alistas Euroliigas tabeli kolmanda meeskonna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zeniit alustas juba avaveerandit hästi, võites selle 19:15. Teisel neljandikul loovutati vastastele vaid kaks silma ning nii säilis eduseis (40:38) ka poolajapausile minnes. Kolmanda veerandi lõpuks oli tablool aga 54:54 viigiseis. Kui otsustav neljandik algas tasavägiselt, siis üsna pea kallutas Zeniit kaalukausi enda poole ja võitis kogu kohtumise 79:70.
Võitjate resultatiivseimatena viskasid 16 punkti Kevin Pangos ja Arturas Gudaitis. Milano Olimpia parim oli samuti 16 silma kirja saanud Kevin Punter.
Liigatabelis kerkis Zeniit nüüd neljandale positsioonile, olles võitnud 15 ja kaotanud üheksa kohtumist. Olipmpia jätkab 16 võidu ja üheksa kaotusega kolmandal kohal.
### Response:
Peterburi Zeniit alistas Euroliigas tabeli kolmanda meeskonna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuivõrd tase on WSK võistlustel võrdväärne Euroopa ja maailmameistrivõistluste omaga, olid stardirivid vaatamata keerulistele oludele oodatult pikad ja esinduslikud kõigis neljas võistlusklassis: Mini, OK-Junior, OK ja KZ2. Kokku 356 võistlejaga suurvõistluse stardis oli eestlasi kolm: Andri Tsikin, Mark Dubnitski ja Markus Kajak.
Pisemas klassis Mini esindas Eestis valitsev Mini-klassi Eesti meister Andri Tsikin. 116 üleilmse võistlejaga konkurentsis piirdus alles oma kardisõitja tee alguses olev Tsikin kvalifikatsioonis 97. ja eelsõidus 88. kohaga. Edasipääsu sellega ei kaasnenud.
Dubnitskil raske alguse kiuste tempo üleval
Klassis OK-Junior võistlev Mark Dubnitski jaoks oli algus raske, kuid tempo kasvas iga päevaga. "Algus oli raske, sest võrreldes konkurentidega on kogemus kiire OK-Junior kardi ja Adria rajaga kahjuks tagasihoidlik. Kulus küll umbes kolm päeva, kuid usun, et lõpuks olin tugeva keskgrupiga samas tempos," ütles Dubnitski. "Esimese eelsõidu start õnnestus hästi ja ka tempo oli hea, kuni kolmandal ringil proovisin eessõitjast mööduda, konkurent blokeeris ja minu jaoks oli selle sõiduga kõik. Õnneks jäin ise terveks ja ka kart jäi korda."
"Teine eelsõit sujus paremini. Taaskord oli mul hea start, tegin mitu õnnestunud möödasõitu ning kiirus oli tervikuna parem. Finišeerisin 17. kohal, aga kahjuks kukutas viiesekundiline ajakaristus mu 24. kohale," lisas Dubnitski. "Kokkuvõttes arvan, et neli päeva Adrias andis mulle väga väärtusliku kogemuse. Eriti just võistlussõidud, mis ongi parimaks trenniks kogemuste hankimisel. Nädalavahetusele tagasi vaadates pani tagasihoidlik kvalifikatsioonikoht mind juba ette raskesse seisu võistlussõitudes. Siiski oli enne viimast eelsõitu võimalus pääseda eelfinaali, kuid õnnetu avarii ja DNF seda kahjuks siiski ei võimaldanud. Kokkuvõttes saime WSK-lt superkogemuse. Tänan tiimi eesotsas Taavi Toobali ja Madis Laiviga, muidugi ka kõiki poolehoidjaid."
Kajak oodatult maailmatasemel
Kiiremas klassis OK võistelnud valitsev Eesti meister ja aastal 2020 Eesti aasta parimaks kardisportlaseks valitud Markus Kajak oli kvalifikatsiooniaegade põhjal 78 võistleja seas 18. kohal. Ehkki eelsõidud kulgesid seiklusterohkelt, oli läinud novembris maailmameistrivõistlustel 5. kohale kvalifitseerunud Kajakul selge eesmärk finaalis esikümne sekka jõuda.
"Eelsõitudes ei leidnud sobivat seadistust ega sõidurütmi, seega kukkusin mõlemal korral kaks kohta ehk lõpetasin mõlemas eelsõidus üheksandana. Ehkki kohal on maailma paremik, on mul kindel eesmärk lõpuks finaalis siiski TOP10 sekka pääseda," ütles Kajak.
Pärast finaalvõistlust oli Kajak veidi kriitilisem: "Sügav pettumus tänasest, kiirust oli, kuid tegin ise palju vigu. Eks põhjamaa poistele on sõidupaus alati pikem ning see annab iga hooaja alguses pisut tunda. Vigadest õpitakse ja järgmisel nädalal algaval WSK Super Masters Series avavõistlusel annan endast taaskord parima."
Talvine maailmatasemel kardihooaeg jätkub käesoleval nädalal Adria kardirajal Itaalias, kus start antakse neljaetapilisele WSK Super Masters sarjale. Kodumaine kardihooaeg algab 24. aprillil kuueetapilise Eesti meistrivõistluste avaetapiga. | Eesti kardisõitjad avasid hooaja Itaalias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuivõrd tase on WSK võistlustel võrdväärne Euroopa ja maailmameistrivõistluste omaga, olid stardirivid vaatamata keerulistele oludele oodatult pikad ja esinduslikud kõigis neljas võistlusklassis: Mini, OK-Junior, OK ja KZ2. Kokku 356 võistlejaga suurvõistluse stardis oli eestlasi kolm: Andri Tsikin, Mark Dubnitski ja Markus Kajak.
Pisemas klassis Mini esindas Eestis valitsev Mini-klassi Eesti meister Andri Tsikin. 116 üleilmse võistlejaga konkurentsis piirdus alles oma kardisõitja tee alguses olev Tsikin kvalifikatsioonis 97. ja eelsõidus 88. kohaga. Edasipääsu sellega ei kaasnenud.
Dubnitskil raske alguse kiuste tempo üleval
Klassis OK-Junior võistlev Mark Dubnitski jaoks oli algus raske, kuid tempo kasvas iga päevaga. "Algus oli raske, sest võrreldes konkurentidega on kogemus kiire OK-Junior kardi ja Adria rajaga kahjuks tagasihoidlik. Kulus küll umbes kolm päeva, kuid usun, et lõpuks olin tugeva keskgrupiga samas tempos," ütles Dubnitski. "Esimese eelsõidu start õnnestus hästi ja ka tempo oli hea, kuni kolmandal ringil proovisin eessõitjast mööduda, konkurent blokeeris ja minu jaoks oli selle sõiduga kõik. Õnneks jäin ise terveks ja ka kart jäi korda."
"Teine eelsõit sujus paremini. Taaskord oli mul hea start, tegin mitu õnnestunud möödasõitu ning kiirus oli tervikuna parem. Finišeerisin 17. kohal, aga kahjuks kukutas viiesekundiline ajakaristus mu 24. kohale," lisas Dubnitski. "Kokkuvõttes arvan, et neli päeva Adrias andis mulle väga väärtusliku kogemuse. Eriti just võistlussõidud, mis ongi parimaks trenniks kogemuste hankimisel. Nädalavahetusele tagasi vaadates pani tagasihoidlik kvalifikatsioonikoht mind juba ette raskesse seisu võistlussõitudes. Siiski oli enne viimast eelsõitu võimalus pääseda eelfinaali, kuid õnnetu avarii ja DNF seda kahjuks siiski ei võimaldanud. Kokkuvõttes saime WSK-lt superkogemuse. Tänan tiimi eesotsas Taavi Toobali ja Madis Laiviga, muidugi ka kõiki poolehoidjaid."
Kajak oodatult maailmatasemel
Kiiremas klassis OK võistelnud valitsev Eesti meister ja aastal 2020 Eesti aasta parimaks kardisportlaseks valitud Markus Kajak oli kvalifikatsiooniaegade põhjal 78 võistleja seas 18. kohal. Ehkki eelsõidud kulgesid seiklusterohkelt, oli läinud novembris maailmameistrivõistlustel 5. kohale kvalifitseerunud Kajakul selge eesmärk finaalis esikümne sekka jõuda.
"Eelsõitudes ei leidnud sobivat seadistust ega sõidurütmi, seega kukkusin mõlemal korral kaks kohta ehk lõpetasin mõlemas eelsõidus üheksandana. Ehkki kohal on maailma paremik, on mul kindel eesmärk lõpuks finaalis siiski TOP10 sekka pääseda," ütles Kajak.
Pärast finaalvõistlust oli Kajak veidi kriitilisem: "Sügav pettumus tänasest, kiirust oli, kuid tegin ise palju vigu. Eks põhjamaa poistele on sõidupaus alati pikem ning see annab iga hooaja alguses pisut tunda. Vigadest õpitakse ja järgmisel nädalal algaval WSK Super Masters Series avavõistlusel annan endast taaskord parima."
Talvine maailmatasemel kardihooaeg jätkub käesoleval nädalal Adria kardirajal Itaalias, kus start antakse neljaetapilisele WSK Super Masters sarjale. Kodumaine kardihooaeg algab 24. aprillil kuueetapilise Eesti meistrivõistluste avaetapiga.
### Response:
Eesti kardisõitjad avasid hooaja Itaalias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ülemkohus lükkas ekspresidendi advokaatide esitatud taotluse tagasi täpsustavate kommentaarideta.
Trump on pidanud pikka kohtuvõitlust, et tõkestada oma maksuandmete jõudmist Manhattani ringkonna prokuröride kätte.
Manhattani prokurör Cyrus Vance nõuab osana ekspresidendi rahaasjade uurimisest, et Trump avaldaks kaheksa aasta jagu maksuandmeid.
Ülemkohtu otsus puudutab Vance'i kohtukorraldust raamatupidamisfirmale Mazars, et viimane annaks prokuratuurile üle alates 2011. aastast pärinevad andmed.
"Töö jätkub," ütles Vance kohtuotsuse järel lakooniliselt.
Vance'i juurdlus keskendus algul enne 2016. aasta presidendivalimisi tehtud maksetele kahele naisele, kel oli enda sõnul Trumpiga afäär. Nende seas pornotäht Stormy Daniels.
Nüüd uuritakse aga ka võimalikku maksude vältimist ning kindlustus- ja panganduspettust.
Trump ei ole esmaspäevasele kohtuotsusele veel avalikult reageerinud. Varem on ta nimetanud juurdlust "USA ajaloo kõige hullemaks nõiajahiks".
USA presidentidelt ei nõuta isiklike maksuandmete avalikustamist, kuid kõik presidendid alates Richard Nixonist on seda teinud. Ainsaks erandiks on Trump.
Vance'i meeskond on üle kuulanud Trumpi endise ihuadvokaadi Michael Coheni, kes mõisteti kolmeks aastaks vangi vaikimisraha maksmise eest kahele naisele.
Endine advokaat tunnistas kongressis ka, et Trump ja tema firma tõstsid ja langetasid tehislikult oma varade väärtust, et saada pankadelt laenu ja vähendada oma maksukoormust.
Juhul kui väited peavad paika ja Trumpile esitatakse süüdistused, võib ta süüdimõistmisel olla silmitsi vanglakaristusega. Erinevalt föderaalkuritegudest ei saa osariigi tasandi rikkumiste eest armu anda.
Uurijad kuulasid hiljuti üle ka Trump Organizationi kauaaegse partneri Deutsche Banki töötajaid, vahendab USA meedia. Samuti vesteldi kindlustusfirma Aoni töötajatega.
Juulis lükkas ülemkohus tagasi Trumpi väite, et ametisoleva presidendina on tal kriminaalsüüdistustest puutumatus.
New York Times kirjutas novembrikuiste presidendivalimiste eel, et Trump maksis aastatel 2016 ja 2017 vaid 750 dollarit tulumaksu. Ekspresident on seda eitanud. | USA ülemkohus lubas Trumpi maksuandmed prokuröridele edastada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ülemkohus lükkas ekspresidendi advokaatide esitatud taotluse tagasi täpsustavate kommentaarideta.
Trump on pidanud pikka kohtuvõitlust, et tõkestada oma maksuandmete jõudmist Manhattani ringkonna prokuröride kätte.
Manhattani prokurör Cyrus Vance nõuab osana ekspresidendi rahaasjade uurimisest, et Trump avaldaks kaheksa aasta jagu maksuandmeid.
Ülemkohtu otsus puudutab Vance'i kohtukorraldust raamatupidamisfirmale Mazars, et viimane annaks prokuratuurile üle alates 2011. aastast pärinevad andmed.
"Töö jätkub," ütles Vance kohtuotsuse järel lakooniliselt.
Vance'i juurdlus keskendus algul enne 2016. aasta presidendivalimisi tehtud maksetele kahele naisele, kel oli enda sõnul Trumpiga afäär. Nende seas pornotäht Stormy Daniels.
Nüüd uuritakse aga ka võimalikku maksude vältimist ning kindlustus- ja panganduspettust.
Trump ei ole esmaspäevasele kohtuotsusele veel avalikult reageerinud. Varem on ta nimetanud juurdlust "USA ajaloo kõige hullemaks nõiajahiks".
USA presidentidelt ei nõuta isiklike maksuandmete avalikustamist, kuid kõik presidendid alates Richard Nixonist on seda teinud. Ainsaks erandiks on Trump.
Vance'i meeskond on üle kuulanud Trumpi endise ihuadvokaadi Michael Coheni, kes mõisteti kolmeks aastaks vangi vaikimisraha maksmise eest kahele naisele.
Endine advokaat tunnistas kongressis ka, et Trump ja tema firma tõstsid ja langetasid tehislikult oma varade väärtust, et saada pankadelt laenu ja vähendada oma maksukoormust.
Juhul kui väited peavad paika ja Trumpile esitatakse süüdistused, võib ta süüdimõistmisel olla silmitsi vanglakaristusega. Erinevalt föderaalkuritegudest ei saa osariigi tasandi rikkumiste eest armu anda.
Uurijad kuulasid hiljuti üle ka Trump Organizationi kauaaegse partneri Deutsche Banki töötajaid, vahendab USA meedia. Samuti vesteldi kindlustusfirma Aoni töötajatega.
Juulis lükkas ülemkohus tagasi Trumpi väite, et ametisoleva presidendina on tal kriminaalsüüdistustest puutumatus.
New York Times kirjutas novembrikuiste presidendivalimiste eel, et Trump maksis aastatel 2016 ja 2017 vaid 750 dollarit tulumaksu. Ekspresident on seda eitanud.
### Response:
USA ülemkohus lubas Trumpi maksuandmed prokuröridele edastada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Taani koondis pidi teel finaali oodatust rohkem vaeva nägema, saadi finaalis kindel 3:0 võit Prantsusmaa üle.
Esimeses kohtumises tulid väljakule maailma teine reket Viktor Axelsen ja Cristo Popov (BWF 71.). Popov osutas Axelsenile südi vastupanu, kuid pidi siiski vastu võtma kaotuse 16:21, 12:21.
Naiste üksikmängus kohtus Mia Blichfeldt Qi Xuefeiga. Selles kohtumises olid prantslastel suurimad lootused võit võtta ja viia kohtumine ka neljandasse ning viiendasse mängu. Mäng kulgeski tasavägiselt, kuid Blichfeldt oli geimi lõppudes kindlam ning viis Taani 2:0 juhtima tulemusega 21:18, 21:19.
Taanlastel avanes sellega võimalus tiitel võtta juba kolmanda, meeste paarismänguga. Taani koondis saatis väljakule oma esipaari Kim Astrupi ja Anders Skaarup Rasmusseni. Prantslaste poolt astusid vastu Ronan Labar ja Julien Maio. Maailma 15. paar näitas kindlat mängu ning tõi võidu Taanile 21:12, 21:14.
Taanile oli see neljas järjestikune tiitlivõit ning kokku on neil võistkondlikelt Euroopa meistrivõistlustelt 18 kulda. Prantsusmaa koondisele oli hõbe võistkondlikul EM-il esmakordne pjedestaalile jõudmine. Pronksmedali said poolfinaalis Taanile 2:3 kaotanud Saksamaa ja Prantsusmaale 2:3 alla jäänud Venemaa.
Eesti koondis saavutas EM-i alagrupiturniiril teise koha ja jäi kokkuvõttes jagama 9. kohta. | Taani sulgpallikoondis kaitses Euroopa meistri tiitlit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Taani koondis pidi teel finaali oodatust rohkem vaeva nägema, saadi finaalis kindel 3:0 võit Prantsusmaa üle.
Esimeses kohtumises tulid väljakule maailma teine reket Viktor Axelsen ja Cristo Popov (BWF 71.). Popov osutas Axelsenile südi vastupanu, kuid pidi siiski vastu võtma kaotuse 16:21, 12:21.
Naiste üksikmängus kohtus Mia Blichfeldt Qi Xuefeiga. Selles kohtumises olid prantslastel suurimad lootused võit võtta ja viia kohtumine ka neljandasse ning viiendasse mängu. Mäng kulgeski tasavägiselt, kuid Blichfeldt oli geimi lõppudes kindlam ning viis Taani 2:0 juhtima tulemusega 21:18, 21:19.
Taanlastel avanes sellega võimalus tiitel võtta juba kolmanda, meeste paarismänguga. Taani koondis saatis väljakule oma esipaari Kim Astrupi ja Anders Skaarup Rasmusseni. Prantslaste poolt astusid vastu Ronan Labar ja Julien Maio. Maailma 15. paar näitas kindlat mängu ning tõi võidu Taanile 21:12, 21:14.
Taanile oli see neljas järjestikune tiitlivõit ning kokku on neil võistkondlikelt Euroopa meistrivõistlustelt 18 kulda. Prantsusmaa koondisele oli hõbe võistkondlikul EM-il esmakordne pjedestaalile jõudmine. Pronksmedali said poolfinaalis Taanile 2:3 kaotanud Saksamaa ja Prantsusmaale 2:3 alla jäänud Venemaa.
Eesti koondis saavutas EM-i alagrupiturniiril teise koha ja jäi kokkuvõttes jagama 9. kohta.
### Response:
Taani sulgpallikoondis kaitses Euroopa meistri tiitlit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Esiteks pean ütlema, et Põhja-Makedoonia on hull tiim. Nad ei anna kunagi alla. Nad kaotasid Itaalia vastu 16 punktiga ja tulid tagasi ning võitsid. Nad olid täna kaotusseisus ja võitsid meid viimastel sekunditel - müts maha nende ees," rääkis Toijala pressikonverentsil. "Olen väga väga väga õnnelik meie mängijate üle. Olen tegutsenud nendega koos veidi üle aasta. Meil on hea grupp, kes tahab koos töötada. Me saame väga hästi läbi. Parim on see, et meil on noor tiim ning see oli kindlasti neile suurepärane kogemus ja õppimiskoht. Usun, et suudame paaril järgmisel aastal veel areneda ja teha veel suuremaid asju kui vaid kvalifitseeruda."
Kas Toijala arvas kohtumise jooksul kordagi, et finaalturniiri pääse libiseb käest? "Treenerid on alati mures, et midagi võib juhtuda. Aga olin kindel, et kui pärast poolajapausi suutsime nende spurdi üle elada, siis võidame selle mängu. Viimastel minutitel saime aru, et me ei taha lisaajale minna ja parem on kaotada, kui riskida lisaajaga. See oli hull. Olin kindel, et võidame," kommenteeris Toijala.
"Mängijad tahavad alati võita, aga meil on kogenud tagamees Sten Sokk, kes sai selgelt olukorrast aru ja levitas meeste hulgas sõna. Lõpuks võtsime ilusa edasipääsu," lisas Toijala. | Toijala: viimastel minutitel saime aru, et ei taha lisaajale minna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Esiteks pean ütlema, et Põhja-Makedoonia on hull tiim. Nad ei anna kunagi alla. Nad kaotasid Itaalia vastu 16 punktiga ja tulid tagasi ning võitsid. Nad olid täna kaotusseisus ja võitsid meid viimastel sekunditel - müts maha nende ees," rääkis Toijala pressikonverentsil. "Olen väga väga väga õnnelik meie mängijate üle. Olen tegutsenud nendega koos veidi üle aasta. Meil on hea grupp, kes tahab koos töötada. Me saame väga hästi läbi. Parim on see, et meil on noor tiim ning see oli kindlasti neile suurepärane kogemus ja õppimiskoht. Usun, et suudame paaril järgmisel aastal veel areneda ja teha veel suuremaid asju kui vaid kvalifitseeruda."
Kas Toijala arvas kohtumise jooksul kordagi, et finaalturniiri pääse libiseb käest? "Treenerid on alati mures, et midagi võib juhtuda. Aga olin kindel, et kui pärast poolajapausi suutsime nende spurdi üle elada, siis võidame selle mängu. Viimastel minutitel saime aru, et me ei taha lisaajale minna ja parem on kaotada, kui riskida lisaajaga. See oli hull. Olin kindel, et võidame," kommenteeris Toijala.
"Mängijad tahavad alati võita, aga meil on kogenud tagamees Sten Sokk, kes sai selgelt olukorrast aru ja levitas meeste hulgas sõna. Lõpuks võtsime ilusa edasipääsu," lisas Toijala.
### Response:
Toijala: viimastel minutitel saime aru, et ei taha lisaajale minna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See oli kõige hullumeelsem mäng, mida olen iial mänginud. Kuigi kaotasime, olen väga õnnelik oma meeskonna üle, et suutsime kvalifitseeruda finaalturniirile. See on meie jaoks suur asi," rääkis Kullamäe pressikonverentsil.
"See oli meie hetk näitamaks, et meie riigis on talenti. Meil on väga palju potentsiaali, millega töötada ja avanemine on vaid aja küsimus. Olen optimistlik ja usun, et järgmisel aastal suudame EM-il samuti vägevaid esitusi teha," jätkas Kullamäe.
"Mäng oli raske. Ehk üks raskemaid, mida seni mänginud olen. Oleme noor meeskond ja meil jääb rasketel hetkedel kogemusest puudu. Usun, et meil on väga hea meeskonnasisene keemia nii hotellis, riietusruumis ja kogu "mullis". Jäime turniiri ajal ühtseks meeskonnaks ja meil polnud indiviide," lisas Kullamäe, lisades, et kohtumine oli närviline, kuna teati, mis on kaalul. "Raske oli valmistuda selleks kohtumiseks, aga vähemalt oli tulemus positiivne. Tulla Venemaale ja teada, mis on kaalul.. see oli üks kõige keerulisemaid mänge ja turniire, mis on olnud. Olen väga õnnelik võistkonna üle, et suutsime siit ära minna sellega, mille eesmärgiks panime, kui kogunesime. Väga hea meel on kõigi üle ja ootame juba järgmisi mänge!" | Kullamäe: üks raskemaid kohtumisi, mida olen iial mänginud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See oli kõige hullumeelsem mäng, mida olen iial mänginud. Kuigi kaotasime, olen väga õnnelik oma meeskonna üle, et suutsime kvalifitseeruda finaalturniirile. See on meie jaoks suur asi," rääkis Kullamäe pressikonverentsil.
"See oli meie hetk näitamaks, et meie riigis on talenti. Meil on väga palju potentsiaali, millega töötada ja avanemine on vaid aja küsimus. Olen optimistlik ja usun, et järgmisel aastal suudame EM-il samuti vägevaid esitusi teha," jätkas Kullamäe.
"Mäng oli raske. Ehk üks raskemaid, mida seni mänginud olen. Oleme noor meeskond ja meil jääb rasketel hetkedel kogemusest puudu. Usun, et meil on väga hea meeskonnasisene keemia nii hotellis, riietusruumis ja kogu "mullis". Jäime turniiri ajal ühtseks meeskonnaks ja meil polnud indiviide," lisas Kullamäe, lisades, et kohtumine oli närviline, kuna teati, mis on kaalul. "Raske oli valmistuda selleks kohtumiseks, aga vähemalt oli tulemus positiivne. Tulla Venemaale ja teada, mis on kaalul.. see oli üks kõige keerulisemaid mänge ja turniire, mis on olnud. Olen väga õnnelik võistkonna üle, et suutsime siit ära minna sellega, mille eesmärgiks panime, kui kogunesime. Väga hea meel on kõigi üle ja ootame juba järgmisi mänge!"
### Response:
Kullamäe: üks raskemaid kohtumisi, mida olen iial mänginud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | OÜ Telo Talu omanikud on abielupaar Terry Mark ja Elo Knight, kes aasta lõpus koos poegadega naise kodumaale kolides otsustasid hakata linnufarmi pidama. Kohe ettevõtte esimesel tegevuskuul tabas aga linde eriti nakkav lindude gripi viiruse tüvi H5N8, mis küll inimelule ohtu ei kujuta. Kuna haigusele puudub ravi, siis linnud hukati. Elo Knight andis esmaspäeval ERRile intervjuu.
Millal saite aru, et lindudel on midagi viga?
Eelmisel teisipäeval olid osal lindudel esimesed haiguse tundemärgid, võtsime ühendust veterinaariga, kes kirjutas välja antibiootikumid, ning leppisime temaga kokku, et suhtleme ja vaatame, kuidas läheb.
Kolmapäeva hommikul avastasin kuus surnud lindu ja võtsin kohe veterinaariga ühendust, saades aru, et asi ei ole hea ning midagi on väga valesti. Veterinaar teatas kohe Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA). Nende esindajad olid väga kiiresti, umbes tunni ajaga kohal, võeti proovid. Alguses siiski kahtlustades ja ka lootes, et see pole linnugripp, vaid midagi muud, sest linnugripi sümptomeid – paistes päid ja lokuteid jms – meie lindudel ei olnud. Linnud olid lihtsalt loiud.
Algul pidime proovide vastused saama teada reedel, aga saime tulemused teada juba neljapäeva pärastlõunal. Reedel tuldi siia ja hukati kõik linnud. PTA ametnikud toimetasid väga professionaalselt, kõik tehti hästi kiiresti ja nii valutult, kui sellises olukorras teha saab.
Mis linde te kasvatasite?
Meil olid noorkanad ja munakanad, pärlkanad, kalkunid, haned ja pardid. Kokku üle 80 linnu.
Kust teie linnud võisid nakkuse saada?
Meil on siin karstitiik, mis on ka talvel lahti. Ja kuna haned on suured linnud, siis nad ka ise tagusid seda lahti ja hoidsid seal veel liikvel ning käisid seal koos partidega end pesemas ka külmade ilmadega. Seda tiiki toidab vana kaev ehk see on läbivooluga tiik.
Jaanuari lõpus, veebruari alguses nägime seal kaht sinikaelparti ja on arvata, et see on ainus võimalus viiruse saamiseks. Me ise vahetame pidevalt riideid ja jalanõusid, nii et meie ei ole seda väljast sisse toonud või vähemalt me ei näe seda võimalust, kuidas me oleksime seda saanud teha.
Kas gripp võis levida kiiremini seetõttu, et kõik linnud elasid ühes laudas koos?
See võis küll levikut kiirendada, kuid olukord oli selline, et meie haned ja pardid ei näidanud mitte mingeid haiguse sümptomeid, aga nende proovid olid positiivsed.
Kui me oleksime neid eraldi hoidnud, siis jah, tõenäoliselt ei oleks see kanadele kiiresti läinud, vaid oleks partide ja hanede seas olnud. Kui arvestada seda, et me oleme väike talu ning nagu talumajapidamises ikka, liigutakse ühest hoonest teise, me oleks teinud ikkagi kõik talitamised samal ajal, samade riietega. Seega me oleksime võinud täpselt samamoodi viia selle haiguse ühest kohast teise.
Millised piirangud on teie tegevusele seatud?
Kõik desinfitseeriti ära ja meie ohutsoon on selle hoone ümbrus, kus linnud elasid. Kuna see asub eramaal, siis me silte pole pannud, sest talu territooriumile ilma loata ei saa ja me teame, et sinna hoonesse ei tohi minna seni, kuni see on täiesti turvaliseks tehtud.
Kas te teate, millal võiksite oma tegevust jätkata?
Umbes kuu aja pärast võiksime panna sinna taas linnud sisse, sest selleks ajaks on kõik desinfitseerimised tehtud, aga praeguse seisuga ei taha me enam sinna hoonesse linde panna. Meile olid nad pere liikmed, mitte mingisugused tootmislinnud. Nad olid meil aretuseks välja valitud. Lindudele oleks see turvaline, aga me ise ei soovi seda ja otsime uutele lindudele teist elamiskohta.
Mis saab teie ettevõttest edasi?
Me võtame nüüd rahulikumalt, samm-sammult ja enam ei võta siia veelinde. Hoolimata sellest, et ma ise olen suur pardi ja hane armastaja, sest ma kasvasin üles koos nendega, ei julge me enam riskida. Võib-olla kunagi tulevikus, aga mitte praegu.
Aga tootmine siiski jätkub?
Tootmine jätkub, sest me niikuinii ju alles alustasime. Loodame, et suve jooksul jõuame me saada väikese karja uuesti kokku ning jätkame tasapisi, meil ei ole kuskile kiiret.
Me soovime tegelda segapõllumajandusega, meil oli plaan võtta siis eri sorti loomi. Kanad tulevad millalgi tagasi, mingil ajal tulevad tagasi võib-olla ka kalkunid. Lisaks plaanime veidi tegelda taimekasvatuse ja aiapidamisega. Eesmärk on olla oma tegevuses mitmekesine.
Kas kahjud kompenseeritakse?
Eks kahjud küll ju on, aga need pole meile esmatähtsad. Meil on lindudest kahju. Mingi kompensatsioonimehhanism pidi olema, kuid me ootame praegu PTA suuniseid. Kogu kahju polnud suur, sest see kari oli ju väike, seda enam, et me kasvatasime nad üles väikestest lindudest. Ehk seetõttu on emotsionaalne kahju kõige suurem.
Mida te sellest juhtumist olete oma ettevõtte jaoks õppinud?
Ei tohi karta ametnikke. PTA kohalik osakond on olnud äärmisel toetav. Meil on olnud nendega pidev telefoniühendus, nad on lubanud helistada vajaduse korral nädalavahetusel. Nad on olnud hästi mõistvad.
Ja eks see linnigripi levik tuli ju kõigile väga ootamatult, keset talve. Me ju ka arvasime, et kõige suurem oht tuleb rändlindudega ning et kevadel hoiame linde rohkem sees. Ma arvan, et kuna see on nüüd meiega juhtunud, siis on see hoiatuseks kõikidele, et viirus on kogu aeg olemas. | Kõik linnud kaotanud farmi omanikud linnugripi hirmus enam veelinde ei võta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
OÜ Telo Talu omanikud on abielupaar Terry Mark ja Elo Knight, kes aasta lõpus koos poegadega naise kodumaale kolides otsustasid hakata linnufarmi pidama. Kohe ettevõtte esimesel tegevuskuul tabas aga linde eriti nakkav lindude gripi viiruse tüvi H5N8, mis küll inimelule ohtu ei kujuta. Kuna haigusele puudub ravi, siis linnud hukati. Elo Knight andis esmaspäeval ERRile intervjuu.
Millal saite aru, et lindudel on midagi viga?
Eelmisel teisipäeval olid osal lindudel esimesed haiguse tundemärgid, võtsime ühendust veterinaariga, kes kirjutas välja antibiootikumid, ning leppisime temaga kokku, et suhtleme ja vaatame, kuidas läheb.
Kolmapäeva hommikul avastasin kuus surnud lindu ja võtsin kohe veterinaariga ühendust, saades aru, et asi ei ole hea ning midagi on väga valesti. Veterinaar teatas kohe Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA). Nende esindajad olid väga kiiresti, umbes tunni ajaga kohal, võeti proovid. Alguses siiski kahtlustades ja ka lootes, et see pole linnugripp, vaid midagi muud, sest linnugripi sümptomeid – paistes päid ja lokuteid jms – meie lindudel ei olnud. Linnud olid lihtsalt loiud.
Algul pidime proovide vastused saama teada reedel, aga saime tulemused teada juba neljapäeva pärastlõunal. Reedel tuldi siia ja hukati kõik linnud. PTA ametnikud toimetasid väga professionaalselt, kõik tehti hästi kiiresti ja nii valutult, kui sellises olukorras teha saab.
Mis linde te kasvatasite?
Meil olid noorkanad ja munakanad, pärlkanad, kalkunid, haned ja pardid. Kokku üle 80 linnu.
Kust teie linnud võisid nakkuse saada?
Meil on siin karstitiik, mis on ka talvel lahti. Ja kuna haned on suured linnud, siis nad ka ise tagusid seda lahti ja hoidsid seal veel liikvel ning käisid seal koos partidega end pesemas ka külmade ilmadega. Seda tiiki toidab vana kaev ehk see on läbivooluga tiik.
Jaanuari lõpus, veebruari alguses nägime seal kaht sinikaelparti ja on arvata, et see on ainus võimalus viiruse saamiseks. Me ise vahetame pidevalt riideid ja jalanõusid, nii et meie ei ole seda väljast sisse toonud või vähemalt me ei näe seda võimalust, kuidas me oleksime seda saanud teha.
Kas gripp võis levida kiiremini seetõttu, et kõik linnud elasid ühes laudas koos?
See võis küll levikut kiirendada, kuid olukord oli selline, et meie haned ja pardid ei näidanud mitte mingeid haiguse sümptomeid, aga nende proovid olid positiivsed.
Kui me oleksime neid eraldi hoidnud, siis jah, tõenäoliselt ei oleks see kanadele kiiresti läinud, vaid oleks partide ja hanede seas olnud. Kui arvestada seda, et me oleme väike talu ning nagu talumajapidamises ikka, liigutakse ühest hoonest teise, me oleks teinud ikkagi kõik talitamised samal ajal, samade riietega. Seega me oleksime võinud täpselt samamoodi viia selle haiguse ühest kohast teise.
Millised piirangud on teie tegevusele seatud?
Kõik desinfitseeriti ära ja meie ohutsoon on selle hoone ümbrus, kus linnud elasid. Kuna see asub eramaal, siis me silte pole pannud, sest talu territooriumile ilma loata ei saa ja me teame, et sinna hoonesse ei tohi minna seni, kuni see on täiesti turvaliseks tehtud.
Kas te teate, millal võiksite oma tegevust jätkata?
Umbes kuu aja pärast võiksime panna sinna taas linnud sisse, sest selleks ajaks on kõik desinfitseerimised tehtud, aga praeguse seisuga ei taha me enam sinna hoonesse linde panna. Meile olid nad pere liikmed, mitte mingisugused tootmislinnud. Nad olid meil aretuseks välja valitud. Lindudele oleks see turvaline, aga me ise ei soovi seda ja otsime uutele lindudele teist elamiskohta.
Mis saab teie ettevõttest edasi?
Me võtame nüüd rahulikumalt, samm-sammult ja enam ei võta siia veelinde. Hoolimata sellest, et ma ise olen suur pardi ja hane armastaja, sest ma kasvasin üles koos nendega, ei julge me enam riskida. Võib-olla kunagi tulevikus, aga mitte praegu.
Aga tootmine siiski jätkub?
Tootmine jätkub, sest me niikuinii ju alles alustasime. Loodame, et suve jooksul jõuame me saada väikese karja uuesti kokku ning jätkame tasapisi, meil ei ole kuskile kiiret.
Me soovime tegelda segapõllumajandusega, meil oli plaan võtta siis eri sorti loomi. Kanad tulevad millalgi tagasi, mingil ajal tulevad tagasi võib-olla ka kalkunid. Lisaks plaanime veidi tegelda taimekasvatuse ja aiapidamisega. Eesmärk on olla oma tegevuses mitmekesine.
Kas kahjud kompenseeritakse?
Eks kahjud küll ju on, aga need pole meile esmatähtsad. Meil on lindudest kahju. Mingi kompensatsioonimehhanism pidi olema, kuid me ootame praegu PTA suuniseid. Kogu kahju polnud suur, sest see kari oli ju väike, seda enam, et me kasvatasime nad üles väikestest lindudest. Ehk seetõttu on emotsionaalne kahju kõige suurem.
Mida te sellest juhtumist olete oma ettevõtte jaoks õppinud?
Ei tohi karta ametnikke. PTA kohalik osakond on olnud äärmisel toetav. Meil on olnud nendega pidev telefoniühendus, nad on lubanud helistada vajaduse korral nädalavahetusel. Nad on olnud hästi mõistvad.
Ja eks see linnigripi levik tuli ju kõigile väga ootamatult, keset talve. Me ju ka arvasime, et kõige suurem oht tuleb rändlindudega ning et kevadel hoiame linde rohkem sees. Ma arvan, et kuna see on nüüd meiega juhtunud, siis on see hoiatuseks kõikidele, et viirus on kogu aeg olemas.
### Response:
Kõik linnud kaotanud farmi omanikud linnugripi hirmus enam veelinde ei võta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oleme aastajagu päevi elanud koroonaajastus. Inimesed on väsinud piirangutest, hirmust enda ja lähedaste tervise, sissetulekute ja vaimse hakkamasaamise pärast. Tulevik on ebakindel. Veelgi ebakindlam on olevik, sest iga päeva lahutamatuks osaks on uudised uute nakatumiste ja haigestunute, paraku ka surmade kohta.
Märkamatult oleme oma haigusnäitajatega rühkinud Euroopa tippu. Lõplikku kindlust ongi raske luua, aga kindlasti aitaksid ebakindlust vähendada otsustajate ratsionaalsed ja teaduspõhised sammud, külma peaga antud olukorra selgitused, aga kahtlemata ka arusaadavad sihid ja tulevikustsenaariumid.
Olen veendunud, et kriisi saab juhtida otsustavamalt ja mõistuspärasemalt. Juhtida nii, et ühiskond tuleks paremini kaasa ega lööks koroonareeglitele ja valitsuse juhistele käega.
Hetkekski ei tohi unustada, et võitlus käib rahva tervise, iga elu nimel. Eesmärgiks ei tohi olla vaid haiglate võimekus ravida koroonapatsiente, eesmärgiks peab olema Eesti inimeste elude maksimaalne säästmine.
Vaktsineerimise kavadest tuleb suuta kinni pidada ja tempo peab tõusma. Iseäranis kiire on riskirühmade vaktsineerimisega - nakkuskordaja tuleb alla saada enne, kui paljude jaoks juba hilja. Nähes, kui paljudel inimestel on jätkuvalt küsimusi vaktsineerimise turvalisuse ja mõttekuse suhtes, ei ole kindlasti ka aega oodata selgituskampaaniaga maikuuni, nagu valitsus seni on arvanud.
"Tundub, et jaanuaris ametisse astunud valitsus on komistanud sama reha otsa ja üksteise ületrumpamine jätkub."
Viimase aasta jooksul on korduvalt rõhutatud, et praeguses rängas kriisis omab võtmetähtsust tasemel kommunikatsioon, mis ennekõike tähendab üheselt mõistetavaid sõnumeid. Oli põhjust loota, et mure rapsiva kommunikatsiooni pärast kaob valitsusest koos äärmuspopulistidega. Aga võta näpust! Tundub, et jaanuaris ametisse astunud valitsus on komistanud sama reha otsa ja üksteise ületrumpamine jätkub.
Ärevas olukorras püüavad inimesed lootusrikkalt iga valitsusliikme ja sõna. Just kriisisituatsioonis on eriti tähtis, et valitsuse liikmed suudaksid omavahel kokku leppida ega lubaks endile oletusi ja arvamusi enne kui puudub kindlus, mida tegelikult tehakse.
Kui enne otsuseid käiakse välja erinevaid spekulatsioone ja tekitatakse võltsootusi, siis on keeruline või suisa võimatu aru saada, kuidas käituda. Segaste ja vastuoluliste sõnumite taustal ei ole mõtet inimesi süüdistada, kui nad ei jõua enam järge pidada, millised piirangud sel nädalal parasjagu kehtivad ega suuda hoomata, kui tõsiseks üldine tervisepilt on muutunud.
Valitsustasandi poliitviroloogide avalikud mõtisklused erinevate piirangute osas tuleb seega ära lõpetada või vähemasti mõneks ajaks pausile panna. See kehtib eriti ekspeaministri kohta. Kahe peaministriga kriisi tulemuslikult ei juhi.
Elu ja muu maailma praktika on näidanud, et tulemusliku kriisijuhtimise seisukohalt on kasulik vastutajate ringi laiendada ja kaasata ka opositsioon sisulistesse aruteludesse. Teise laine kontrolli all hoidmisel edukad Põhjamaad on otsustajate ringi laiendades saavutanud oluliselt suurema ühisosa ja selgema kommunikatsiooni. Eestvedajateks saavad siin olla need, kes on võimul.
Hea, et oleme vähemasti jõudnud ka riigikogus toimuva suure saali aruteluni, sest kriisiolukorras on debatt riigikogus elementaarne osa kriisi juhtimisest ja kommunikatsioonist.
Kahju, et selleni jõudmine terve nädala aega võttis. loodetavasti olid Kaja Kallase esimesed kohmakad sammud riigikogu ja opositsiooni suunal tingitud meeltesegadusest, mis tulenesid harjumisest valitsusjuhi vastutusega.
Ja loomulikult peavad kõik koroonarindel tehtavad otsused tuginema parimale saadaolevale ekspertiisile, ennekõike teadusnõukoja soovitustele. Ka siin näeme paraku, et valitsuse mitmed otsused ei arvesta teadusnõukoja ettepanekutega ja peaministri selgitused nende eiramise osas ei ole andnud kindlust, et need ei too kaasa terviseolukorra olulist halvenemist.
Haiguse kontrolli alla saamiseks peab tervisekriisi küsimustes kaduma poliitviroloogia ja poliitiline rivaliteet. Püüame leida siin maksimaalse konsensuse ja kriisikomisjoni ning valitsuse sõnumite ühtsuse.
Kui poliitilisel tasandil valitseb korrastatus, siis jaksab ka ühiskond tervikuna rohkem pingutada ja inimesed hoida nii vajalikku kontaktide vähendamise, maski kandmise ja distantsi hoidmise distsipliini. | Indrek Saar: poliitiline rivaliteet takistab pandeemia kontrolli alla saamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oleme aastajagu päevi elanud koroonaajastus. Inimesed on väsinud piirangutest, hirmust enda ja lähedaste tervise, sissetulekute ja vaimse hakkamasaamise pärast. Tulevik on ebakindel. Veelgi ebakindlam on olevik, sest iga päeva lahutamatuks osaks on uudised uute nakatumiste ja haigestunute, paraku ka surmade kohta.
Märkamatult oleme oma haigusnäitajatega rühkinud Euroopa tippu. Lõplikku kindlust ongi raske luua, aga kindlasti aitaksid ebakindlust vähendada otsustajate ratsionaalsed ja teaduspõhised sammud, külma peaga antud olukorra selgitused, aga kahtlemata ka arusaadavad sihid ja tulevikustsenaariumid.
Olen veendunud, et kriisi saab juhtida otsustavamalt ja mõistuspärasemalt. Juhtida nii, et ühiskond tuleks paremini kaasa ega lööks koroonareeglitele ja valitsuse juhistele käega.
Hetkekski ei tohi unustada, et võitlus käib rahva tervise, iga elu nimel. Eesmärgiks ei tohi olla vaid haiglate võimekus ravida koroonapatsiente, eesmärgiks peab olema Eesti inimeste elude maksimaalne säästmine.
Vaktsineerimise kavadest tuleb suuta kinni pidada ja tempo peab tõusma. Iseäranis kiire on riskirühmade vaktsineerimisega - nakkuskordaja tuleb alla saada enne, kui paljude jaoks juba hilja. Nähes, kui paljudel inimestel on jätkuvalt küsimusi vaktsineerimise turvalisuse ja mõttekuse suhtes, ei ole kindlasti ka aega oodata selgituskampaaniaga maikuuni, nagu valitsus seni on arvanud.
"Tundub, et jaanuaris ametisse astunud valitsus on komistanud sama reha otsa ja üksteise ületrumpamine jätkub."
Viimase aasta jooksul on korduvalt rõhutatud, et praeguses rängas kriisis omab võtmetähtsust tasemel kommunikatsioon, mis ennekõike tähendab üheselt mõistetavaid sõnumeid. Oli põhjust loota, et mure rapsiva kommunikatsiooni pärast kaob valitsusest koos äärmuspopulistidega. Aga võta näpust! Tundub, et jaanuaris ametisse astunud valitsus on komistanud sama reha otsa ja üksteise ületrumpamine jätkub.
Ärevas olukorras püüavad inimesed lootusrikkalt iga valitsusliikme ja sõna. Just kriisisituatsioonis on eriti tähtis, et valitsuse liikmed suudaksid omavahel kokku leppida ega lubaks endile oletusi ja arvamusi enne kui puudub kindlus, mida tegelikult tehakse.
Kui enne otsuseid käiakse välja erinevaid spekulatsioone ja tekitatakse võltsootusi, siis on keeruline või suisa võimatu aru saada, kuidas käituda. Segaste ja vastuoluliste sõnumite taustal ei ole mõtet inimesi süüdistada, kui nad ei jõua enam järge pidada, millised piirangud sel nädalal parasjagu kehtivad ega suuda hoomata, kui tõsiseks üldine tervisepilt on muutunud.
Valitsustasandi poliitviroloogide avalikud mõtisklused erinevate piirangute osas tuleb seega ära lõpetada või vähemasti mõneks ajaks pausile panna. See kehtib eriti ekspeaministri kohta. Kahe peaministriga kriisi tulemuslikult ei juhi.
Elu ja muu maailma praktika on näidanud, et tulemusliku kriisijuhtimise seisukohalt on kasulik vastutajate ringi laiendada ja kaasata ka opositsioon sisulistesse aruteludesse. Teise laine kontrolli all hoidmisel edukad Põhjamaad on otsustajate ringi laiendades saavutanud oluliselt suurema ühisosa ja selgema kommunikatsiooni. Eestvedajateks saavad siin olla need, kes on võimul.
Hea, et oleme vähemasti jõudnud ka riigikogus toimuva suure saali aruteluni, sest kriisiolukorras on debatt riigikogus elementaarne osa kriisi juhtimisest ja kommunikatsioonist.
Kahju, et selleni jõudmine terve nädala aega võttis. loodetavasti olid Kaja Kallase esimesed kohmakad sammud riigikogu ja opositsiooni suunal tingitud meeltesegadusest, mis tulenesid harjumisest valitsusjuhi vastutusega.
Ja loomulikult peavad kõik koroonarindel tehtavad otsused tuginema parimale saadaolevale ekspertiisile, ennekõike teadusnõukoja soovitustele. Ka siin näeme paraku, et valitsuse mitmed otsused ei arvesta teadusnõukoja ettepanekutega ja peaministri selgitused nende eiramise osas ei ole andnud kindlust, et need ei too kaasa terviseolukorra olulist halvenemist.
Haiguse kontrolli alla saamiseks peab tervisekriisi küsimustes kaduma poliitviroloogia ja poliitiline rivaliteet. Püüame leida siin maksimaalse konsensuse ja kriisikomisjoni ning valitsuse sõnumite ühtsuse.
Kui poliitilisel tasandil valitseb korrastatus, siis jaksab ka ühiskond tervikuna rohkem pingutada ja inimesed hoida nii vajalikku kontaktide vähendamise, maski kandmise ja distantsi hoidmise distsipliini.
### Response:
Indrek Saar: poliitiline rivaliteet takistab pandeemia kontrolli alla saamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaalministeerium ei tegele plaanitavate vaktsiinidooside prognoosimisega. Seetõttu ei saa nad ka vastata küsimusele, mitu vaktsiinidoosi on plaanis Eestis süstida näiteks 23. või 24. veebruaril. Neist üks on lühendatud tööpäev ja teine riigipüha.
Senine vaktsineerimisstatistika näitab, et nädalalõputi jääb vaktsineerimine Eestis sisuliselt soiku. Ministeerium aga üksikute päevade vaktsineerimisi oluliseks ei pea ega jälgi.
"Tehtud vaktsineerimiste arvu on mõistlik jälgida nädalate, mitte üksikute päevade lõikes. Kuna esialgu on Eestisse jõudvad vaktsiinikogused endiselt piiratud, siis pole niivõrd oluline, millisel nädalapäeval saabunud doose manustatakse, oluline on kõik saabunud doosid manustada. Seega oleme andnud vaktsineerivatele asutustele ülesande ise oma tööd korraldada. Vaktsineerivad asutused planeerivad vaktsineerimisi, tellivad vaktsineerimiseks planeeritud päevadeks vajalikud vaktsiinikogused ja lepivad kokku vaktsineerimise ajad. Meie soov on, et Eestisse saabunud vaktsiinid saaksid vaktsineerijatele välja jagatud ja kasutatud võimalikult kiirelt," selgitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ERR-ile.
Paluste sõnul sõltub vaktsineerimise ajagraafik sõltub lisaks ka vaktsineeritavate valmisolekust.
"Sel nädalal väljastab terviseamet vaktsineerimiseks kokku ca 26 000 doosi erinevaid COVID-19 vaktsiine, sh nii esimesteks kui ka teisteks doosideks. Kui palju vaktsineerimisi nädala jooksul teha jõutakse, selgub tuleva nädala alguseks," ütles Paluste. | Sel nädalal võib vaktsineerimisele minna kuni 26 000 doosi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalministeerium ei tegele plaanitavate vaktsiinidooside prognoosimisega. Seetõttu ei saa nad ka vastata küsimusele, mitu vaktsiinidoosi on plaanis Eestis süstida näiteks 23. või 24. veebruaril. Neist üks on lühendatud tööpäev ja teine riigipüha.
Senine vaktsineerimisstatistika näitab, et nädalalõputi jääb vaktsineerimine Eestis sisuliselt soiku. Ministeerium aga üksikute päevade vaktsineerimisi oluliseks ei pea ega jälgi.
"Tehtud vaktsineerimiste arvu on mõistlik jälgida nädalate, mitte üksikute päevade lõikes. Kuna esialgu on Eestisse jõudvad vaktsiinikogused endiselt piiratud, siis pole niivõrd oluline, millisel nädalapäeval saabunud doose manustatakse, oluline on kõik saabunud doosid manustada. Seega oleme andnud vaktsineerivatele asutustele ülesande ise oma tööd korraldada. Vaktsineerivad asutused planeerivad vaktsineerimisi, tellivad vaktsineerimiseks planeeritud päevadeks vajalikud vaktsiinikogused ja lepivad kokku vaktsineerimise ajad. Meie soov on, et Eestisse saabunud vaktsiinid saaksid vaktsineerijatele välja jagatud ja kasutatud võimalikult kiirelt," selgitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ERR-ile.
Paluste sõnul sõltub vaktsineerimise ajagraafik sõltub lisaks ka vaktsineeritavate valmisolekust.
"Sel nädalal väljastab terviseamet vaktsineerimiseks kokku ca 26 000 doosi erinevaid COVID-19 vaktsiine, sh nii esimesteks kui ka teisteks doosideks. Kui palju vaktsineerimisi nädala jooksul teha jõutakse, selgub tuleva nädala alguseks," ütles Paluste.
### Response:
Sel nädalal võib vaktsineerimisele minna kuni 26 000 doosi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Desna haaras juhtohjad teise poolaja algul, kui skooris Filip Budkivski. Magusad võidupunktid olid lähedal, aga 82. minutil vahetusest sekkunud Denis Bezborodko sai 84. ja 87. minutil kollased kaardid ja Desna jäi kümnekesi. Dinamo penalti realiseeris teisel üleminutil Viktor Tsõgankov. Tamm mängis algusest lõpuni, kirjutab Soccernet.ee.
Kiievi Dinamo on 15 mänguga kogunud 34 puntki ja asub endiselt liidrikohal, edestades suurt rivaali Donetski Šahtari ühe silmaga. Tšernigivi Desna on 24 punktiga neljandal tabelireal.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Tamm ja Desna said Ukraina suurklubi vastu kibedamaitselise viigi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Desna haaras juhtohjad teise poolaja algul, kui skooris Filip Budkivski. Magusad võidupunktid olid lähedal, aga 82. minutil vahetusest sekkunud Denis Bezborodko sai 84. ja 87. minutil kollased kaardid ja Desna jäi kümnekesi. Dinamo penalti realiseeris teisel üleminutil Viktor Tsõgankov. Tamm mängis algusest lõpuni, kirjutab Soccernet.ee.
Kiievi Dinamo on 15 mänguga kogunud 34 puntki ja asub endiselt liidrikohal, edestades suurt rivaali Donetski Šahtari ühe silmaga. Tšernigivi Desna on 24 punktiga neljandal tabelireal.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
Tamm ja Desna said Ukraina suurklubi vastu kibedamaitselise viigi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Thomas Bangalteri ja Guy-Manuel de Homem-Christo 1993. aastal loodud duo teatas oma lahkuminekust 8-minutilise videoga "Epilogue", mis sisaldab katkeid nende 2006. aasta filmist "Electroma". Kuigi Daft Punki esindaja kinnitas, et duo on tõepoolest lahku läinud, ei selgitanud ta, miks.
Bangalter ja Homem-Christo kohtusid Pariisis 1987. aastal ja hakkasid esialgu koos muusikat tegema indie -bändis Darlin', aga kaotasid seejärel sellist sorti muusika vastu huvi ning hakkasid eksperimenteerima trummimasinate ja süntidega. Nime Daft Punk võtsid nad nende bändi Darlin' kohta kirjutatud negatiivsest arvustusest, kus kriitik kasutas nende muusika kirjeldamiseks väljendit "daft punky trash".
Nende debüütsingel "The New Wave" ilmus 1994. aastal, debüütalbum "Homework" ilmus kolm aastat hiljem, 1997. aastal ja sisaldas klassikasse läinud singleid, nagu "Around the World" ja "Da Funk". Oma teise, 2001. aastal ilmunud "Discovery" ajaks olid nad hakanud kontserte andma hiljem nende visuaalse identiteedi lahutamatuks osaks saanud kiivrites.
2005. aastal ilmus nende kolmas album "Human After All", viimaseks jäänud, 2013. aastal ilmunud albumi "Random Access Memories" avasingel "Get Lucky" koostöös Nile Rodgersi ja Pharrell Williamsiga müüs miljoneid koopiaid üle maailma ja võitis kaks Grammyt. "Random Access Memories" tõi duole veel täiendavad kolm Grammyt, sealhulgas aasta parima albumi kategoorias. | Daft Punk lõpetab tegevuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Thomas Bangalteri ja Guy-Manuel de Homem-Christo 1993. aastal loodud duo teatas oma lahkuminekust 8-minutilise videoga "Epilogue", mis sisaldab katkeid nende 2006. aasta filmist "Electroma". Kuigi Daft Punki esindaja kinnitas, et duo on tõepoolest lahku läinud, ei selgitanud ta, miks.
Bangalter ja Homem-Christo kohtusid Pariisis 1987. aastal ja hakkasid esialgu koos muusikat tegema indie -bändis Darlin', aga kaotasid seejärel sellist sorti muusika vastu huvi ning hakkasid eksperimenteerima trummimasinate ja süntidega. Nime Daft Punk võtsid nad nende bändi Darlin' kohta kirjutatud negatiivsest arvustusest, kus kriitik kasutas nende muusika kirjeldamiseks väljendit "daft punky trash".
Nende debüütsingel "The New Wave" ilmus 1994. aastal, debüütalbum "Homework" ilmus kolm aastat hiljem, 1997. aastal ja sisaldas klassikasse läinud singleid, nagu "Around the World" ja "Da Funk". Oma teise, 2001. aastal ilmunud "Discovery" ajaks olid nad hakanud kontserte andma hiljem nende visuaalse identiteedi lahutamatuks osaks saanud kiivrites.
2005. aastal ilmus nende kolmas album "Human After All", viimaseks jäänud, 2013. aastal ilmunud albumi "Random Access Memories" avasingel "Get Lucky" koostöös Nile Rodgersi ja Pharrell Williamsiga müüs miljoneid koopiaid üle maailma ja võitis kaks Grammyt. "Random Access Memories" tõi duole veel täiendavad kolm Grammyt, sealhulgas aasta parima albumi kategoorias.
### Response:
Daft Punk lõpetab tegevuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimati kerkis hind eelmise nädala kolmapäeval, ka toona kahe sendi võrra.
95-oktaanilise bensiini hind kerkis kahe sendi võrra 1,349 euroni.
Diislikütuse hind kerkis samuti kahe sendi võrra 1,219 euroni.
Kütusemüüjad on hindu tõstnud järjest mitu viimast nädalat. Hinnatõusu põhjusena võib näha kütusehinna kerkimist maailmaturul. | Bensiini ja diislikütuse hinnad jätkavad tõusu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati kerkis hind eelmise nädala kolmapäeval, ka toona kahe sendi võrra.
95-oktaanilise bensiini hind kerkis kahe sendi võrra 1,349 euroni.
Diislikütuse hind kerkis samuti kahe sendi võrra 1,219 euroni.
Kütusemüüjad on hindu tõstnud järjest mitu viimast nädalat. Hinnatõusu põhjusena võib näha kütusehinna kerkimist maailmaturul.
### Response:
Bensiini ja diislikütuse hinnad jätkavad tõusu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal siirdus Vaher Kesk-Itaaliasse, kus ta pani end proovile Ferrara SPAL-i noortetiimide testimisel. Edukas nädal lõppes U-17 võistkonnaga lepingu sõlmimisega.
Unitedi põhitiimis on Vaher seni jõudnud platsile kaheksal korral, kuid eelmisel suvel läks ta Flora duubeltiimi laenule. Rohesärkide eest sai Vaher kirja tosin matši, sealhulgas kaheksas neist tegi ta täismängu.
Lisaks Vaherile, kelle isa on spordiajakirjanik Andres Vaher, mängivad samas klubis igapäevaselt Georgi Tunjov ning Kristofer Piht. | Noor jalgpallur sõlmis lepingu eestlastele tuttava Itaalia klubiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal siirdus Vaher Kesk-Itaaliasse, kus ta pani end proovile Ferrara SPAL-i noortetiimide testimisel. Edukas nädal lõppes U-17 võistkonnaga lepingu sõlmimisega.
Unitedi põhitiimis on Vaher seni jõudnud platsile kaheksal korral, kuid eelmisel suvel läks ta Flora duubeltiimi laenule. Rohesärkide eest sai Vaher kirja tosin matši, sealhulgas kaheksas neist tegi ta täismängu.
Lisaks Vaherile, kelle isa on spordiajakirjanik Andres Vaher, mängivad samas klubis igapäevaselt Georgi Tunjov ning Kristofer Piht.
### Response:
Noor jalgpallur sõlmis lepingu eestlastele tuttava Itaalia klubiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiina valitsuse eesmärk on kujutada ennast riigina, mis suudab tegutseda ülemaailmse rahvatervise valvurina, teatas The Wall Street Journal.
Hiina valitsus, riigiettevõtted ja eraettevõtted on kokku pannud tarneahela koroonavaktsiinide tootmisest kuni selle turustamiseni. "Tegemist on tervise siiditeega," teatasid Pekingi ametnikud.
"Kuna USA ja Euroopa keskenduvad oma elanikkonnale, saab Hiina koroonavaktsiini eksportimisega tugevdada oma pehmet diplomaatilist mõjujõudu terves maailmas," ütles Hiina rahvatervise ekspert Ray Yip.
Hiina juht Xi Jinping teatas juba juunis, et Aafrika saab Hiina koroonavaktsiine.
"Vaktsiinide levitamine Aafrikas on Hiina prioriteet 2021. aastal," teatas ka Hiina välisminister Wang Yi.
Hiina välisministeeriumi teatel plaanivad nad koroonavaktsiine tarnida enam kui 60 riigile ja üle 20 juba kasutab neid.
Hiinas on välja töötatud kolm koroonavaktsiini, mis põhinevad traditsiooniliste vaktsiinide valmistamise meetoditel. Seepärast saab neid säilitada lihtsamalt kui lääneriikide arendatud mRNA koroonavaktsiine.
Kliinilised uuringud näitavad, et Hiina koroonavaktsiinide efektiivsus on vahemikus 50,4 protsenti kuni 86 protsenti. Maailma terviseorganisatsioon (WHO) peab seda inimeste kaitsmiseks piisavaks.
Hiina koroonavaktsiine kasutavad riigid on samuti lubanud toetada Hiina ülemaailmseid huve. Eelkõige on lubatud toetada Hiina ambitsioonikat infrastruktuuri "Uue siiditee" projekti.
Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnul peavad Euroopa ja USA eraldama viis protsenti oma koroonavaktsiinidest arenguriikidele.
"Koroonaviiruse vastane vaktsineerimine on kolmandas maailmas vaevu alanud ja Venemaa ning Hiina kasutavad seda tühimikku, et suurendada oma poliitilist mõjuvõimu," teatas Macron. | Hiina kasutab koroonavaktsiini globaalse mõjuvõimu suurendamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina valitsuse eesmärk on kujutada ennast riigina, mis suudab tegutseda ülemaailmse rahvatervise valvurina, teatas The Wall Street Journal.
Hiina valitsus, riigiettevõtted ja eraettevõtted on kokku pannud tarneahela koroonavaktsiinide tootmisest kuni selle turustamiseni. "Tegemist on tervise siiditeega," teatasid Pekingi ametnikud.
"Kuna USA ja Euroopa keskenduvad oma elanikkonnale, saab Hiina koroonavaktsiini eksportimisega tugevdada oma pehmet diplomaatilist mõjujõudu terves maailmas," ütles Hiina rahvatervise ekspert Ray Yip.
Hiina juht Xi Jinping teatas juba juunis, et Aafrika saab Hiina koroonavaktsiine.
"Vaktsiinide levitamine Aafrikas on Hiina prioriteet 2021. aastal," teatas ka Hiina välisminister Wang Yi.
Hiina välisministeeriumi teatel plaanivad nad koroonavaktsiine tarnida enam kui 60 riigile ja üle 20 juba kasutab neid.
Hiinas on välja töötatud kolm koroonavaktsiini, mis põhinevad traditsiooniliste vaktsiinide valmistamise meetoditel. Seepärast saab neid säilitada lihtsamalt kui lääneriikide arendatud mRNA koroonavaktsiine.
Kliinilised uuringud näitavad, et Hiina koroonavaktsiinide efektiivsus on vahemikus 50,4 protsenti kuni 86 protsenti. Maailma terviseorganisatsioon (WHO) peab seda inimeste kaitsmiseks piisavaks.
Hiina koroonavaktsiine kasutavad riigid on samuti lubanud toetada Hiina ülemaailmseid huve. Eelkõige on lubatud toetada Hiina ambitsioonikat infrastruktuuri "Uue siiditee" projekti.
Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnul peavad Euroopa ja USA eraldama viis protsenti oma koroonavaktsiinidest arenguriikidele.
"Koroonaviiruse vastane vaktsineerimine on kolmandas maailmas vaevu alanud ja Venemaa ning Hiina kasutavad seda tühimikku, et suurendada oma poliitilist mõjuvõimu," teatas Macron.
### Response:
Hiina kasutab koroonavaktsiini globaalse mõjuvõimu suurendamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Isamaa Tallinna piirkonna juhatus kiitis esmaspäeval Perlingu liitumisavalduse heaks.
Perlingu hinnangul on Isamaa ainus konservatiivne ja eetiliselt rahvuslik erakond Eestis.
"Minu silmis on Isamaa erakond, kes hoiab Eestit ja kellel on olnud suur roll Eesti riigi ehitamisel. Mul on hea meel, et suur hulk selle erakonna tarku ja avatud mõtlemisega liikmeid on mind endi sekka kutsunud. Koos saame toimetada selle nimel, et Isamaa oleks julgete ideedega tugev erakond, mis pakub selget alternatiivi tänastele mugavuserakondadele," ütles Perling.
Isamaa Tallinna piirkonna esimees Olle Koop tervitas Perlingu otsust Isamaaga liituda.
"Meie erakonda on alati teretulnud aktiivsed ja asjalikud inimesed, kes väärtustavad kaasaegset ja ausat Eesti riigi juhtimist. Eestit ja Tallinnat raputanud korruptsioonijuhtumite valguses on eriti oluline sellise valdkonna tippeksperdi liitumine Isamaaga. Üheskoos suudame pakkuda enda nägemuse ja pikaajalise plaani, kuidas korruptiivset tegevust ennetada ja selle vastu võidelda nii Tallinnas kui ka Eestis tervikuna," ütles Koop.
Ta lisas, et Isamaa läheb kohalike omavalitsuste valimistele vastu tugeva, ühtse ja laiapõhjalise meeskonnaga, mis koondab erinevate valdkondade asjatundjaid.
Lavly Perling esitas 10. veebruaril justiitsministrile avalduse prokuröriteenistusest lahkumiseks, olles juba varem vihjanud kavatsusele poliitikas kaasa lüüa.
Samas oli Perlingu teenistussuhe prokuratuuris peatatud juba 1. oktoobrist 2020 tema töötamise ajaks rahvusvahelisele organisatsioonile UNOPS Ukraina prokuratuuriga seotud rahvusvahelise õigusalase koostöö ning õigusemõistmisega seotud ametikohal ECEAP vahendusel kuni 20. septembrini 2021.
Mullu 25. novembril teatas Lavly Perling, et astus Isamaa liikmeühenduse Parempoolsed toetajaliikmeks. Prokuratuuri eetikanõukogu leidis, et kuna prokuröridel on seaduse järgi keelatud olla erakonna liige, on eetikanõukogu arvates ebaeetiline olla ka erakonna liikmeühenduse toetajaliige, sest toetajaliikmeks astumine ja toetajaliikmena tegutsemine võib seada kahtluse alla prokuratuuri sõltumatuse.
Poliitilistes kuluaarides on spekuleeritud, et Perlingust võib saada Isamaa linnapeakandidaat Tallinnas eelseisvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. | Lavly Perling liitus Isamaaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Isamaa Tallinna piirkonna juhatus kiitis esmaspäeval Perlingu liitumisavalduse heaks.
Perlingu hinnangul on Isamaa ainus konservatiivne ja eetiliselt rahvuslik erakond Eestis.
"Minu silmis on Isamaa erakond, kes hoiab Eestit ja kellel on olnud suur roll Eesti riigi ehitamisel. Mul on hea meel, et suur hulk selle erakonna tarku ja avatud mõtlemisega liikmeid on mind endi sekka kutsunud. Koos saame toimetada selle nimel, et Isamaa oleks julgete ideedega tugev erakond, mis pakub selget alternatiivi tänastele mugavuserakondadele," ütles Perling.
Isamaa Tallinna piirkonna esimees Olle Koop tervitas Perlingu otsust Isamaaga liituda.
"Meie erakonda on alati teretulnud aktiivsed ja asjalikud inimesed, kes väärtustavad kaasaegset ja ausat Eesti riigi juhtimist. Eestit ja Tallinnat raputanud korruptsioonijuhtumite valguses on eriti oluline sellise valdkonna tippeksperdi liitumine Isamaaga. Üheskoos suudame pakkuda enda nägemuse ja pikaajalise plaani, kuidas korruptiivset tegevust ennetada ja selle vastu võidelda nii Tallinnas kui ka Eestis tervikuna," ütles Koop.
Ta lisas, et Isamaa läheb kohalike omavalitsuste valimistele vastu tugeva, ühtse ja laiapõhjalise meeskonnaga, mis koondab erinevate valdkondade asjatundjaid.
Lavly Perling esitas 10. veebruaril justiitsministrile avalduse prokuröriteenistusest lahkumiseks, olles juba varem vihjanud kavatsusele poliitikas kaasa lüüa.
Samas oli Perlingu teenistussuhe prokuratuuris peatatud juba 1. oktoobrist 2020 tema töötamise ajaks rahvusvahelisele organisatsioonile UNOPS Ukraina prokuratuuriga seotud rahvusvahelise õigusalase koostöö ning õigusemõistmisega seotud ametikohal ECEAP vahendusel kuni 20. septembrini 2021.
Mullu 25. novembril teatas Lavly Perling, et astus Isamaa liikmeühenduse Parempoolsed toetajaliikmeks. Prokuratuuri eetikanõukogu leidis, et kuna prokuröridel on seaduse järgi keelatud olla erakonna liige, on eetikanõukogu arvates ebaeetiline olla ka erakonna liikmeühenduse toetajaliige, sest toetajaliikmeks astumine ja toetajaliikmena tegutsemine võib seada kahtluse alla prokuratuuri sõltumatuse.
Poliitilistes kuluaarides on spekuleeritud, et Perlingust võib saada Isamaa linnapeakandidaat Tallinnas eelseisvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel.
### Response:
Lavly Perling liitus Isamaaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mike P. Nelsoni õudusfilm "Vale pööre: kogukond'' kogus lõppenud ja ühtlasi oma avanädalavahetusel 2150 külastust. Film räägib Apalatši mäestikus matkavatest sõpradest, kes satuvad vastamisi sadu aastaid mägedes elanud kogukonnaga.
Teiseks tuli samuti reedel esilinastunud Vassili Rovenski lavastatud "Võlukaar", mis kogus 2128 külastust. Kolmandaks kõige populaarsem film oli möödunud nädalavahetusel Pixari stuudio täispikk animatsioon "Hing", mida käis vaatamas 1911 inimest ja mis on üheksa nädalaga kogunud 22 117 külastust.
Möödunud nädala menukaim film kinodes oli John Lee Hancocki "Väikesed asjad" 3047 vaatajaga.
Kuni 2020. aasta kevadeni vahendas iganädalast kinostatistikat Forum Distribution, mis lõpetas aga möödunud aastal tegevuse. Nüüd võttis aga kinokülastuse numbrite koondamise üle Eesti filmi instituut. | Nädalavahetuse menukaim film kinodes oli "Vale pööre: kogukond'' | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mike P. Nelsoni õudusfilm "Vale pööre: kogukond'' kogus lõppenud ja ühtlasi oma avanädalavahetusel 2150 külastust. Film räägib Apalatši mäestikus matkavatest sõpradest, kes satuvad vastamisi sadu aastaid mägedes elanud kogukonnaga.
Teiseks tuli samuti reedel esilinastunud Vassili Rovenski lavastatud "Võlukaar", mis kogus 2128 külastust. Kolmandaks kõige populaarsem film oli möödunud nädalavahetusel Pixari stuudio täispikk animatsioon "Hing", mida käis vaatamas 1911 inimest ja mis on üheksa nädalaga kogunud 22 117 külastust.
Möödunud nädala menukaim film kinodes oli John Lee Hancocki "Väikesed asjad" 3047 vaatajaga.
Kuni 2020. aasta kevadeni vahendas iganädalast kinostatistikat Forum Distribution, mis lõpetas aga möödunud aastal tegevuse. Nüüd võttis aga kinokülastuse numbrite koondamise üle Eesti filmi instituut.
### Response:
Nädalavahetuse menukaim film kinodes oli "Vale pööre: kogukond'' |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval oli Denverist Honolulule suundunud United Airlines'i lend 328 sunnitud naasma Denveri lennuväljale ja tegema hädamaandumise, kuna lennuki parempoolsel mootoril tekkis rike, vahendas BBC.
Lennuvälja lähistel asuvast elamurajoonist leiti hiljem lennukimootori tükke. Lennuki pardal oli 231 inimest, keegi kannatada ei saanud.
Boeing soovitab nüüd jätta seisma kõik 777 lennukid, mis kasutavad sama ehk Pratt & Whitney toodetud mootorit. See tähendab, et uurimise ajaks tuleks peatada kokku 128 lennuki lennud.
"Kuni uurimine kestab, soovitame peatada 69 teenistuses oleva ning 59 seisva Pratt & Whitney 4000-112 mootorit kasutava 777 lennuki tegevuse," teatas Boeing.
Pratt & Whitney on kokku pannud meeskonna, kes teevad uurijatega koostööd.
USA lennundusameti (FAA) andmetel on United Airlines ainus USA lennufirma, mis kasutab Boeing 777 lennukeid. Lisaks USA firmale kasutavad seda tüüpi lennukeid Jaapani ja Lõuna-Korea lennufirmad.
United Airlines ja Jaapani kaks suuremat lennuoperaatorit on juba peatanud kokku 56 lennuki lennud.
Korean Air, millel on kasutuses kuus ning laos seismas kümme Boeing 777 lennukit, teatas, et ootab Lõuna-Korea ametkondadelt juhiseid.
Mootoririke on järjekordne löök Boeingule pärast seda, kui firma 737 MAX mudeli lennud tuli pärast kaht lennuõnnetust 18 kuuks peatada. Õnnetustes sai surma kokku 346 inimest. 737 MAX lennud said USA-s taas lennuloa eelmise aasta novembris, Euroopas aga alles tänavu jaanuari lõpus. | Boeing soovitab mootorivea tõttu peatada kümned mudeli 777 lennud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval oli Denverist Honolulule suundunud United Airlines'i lend 328 sunnitud naasma Denveri lennuväljale ja tegema hädamaandumise, kuna lennuki parempoolsel mootoril tekkis rike, vahendas BBC.
Lennuvälja lähistel asuvast elamurajoonist leiti hiljem lennukimootori tükke. Lennuki pardal oli 231 inimest, keegi kannatada ei saanud.
Boeing soovitab nüüd jätta seisma kõik 777 lennukid, mis kasutavad sama ehk Pratt & Whitney toodetud mootorit. See tähendab, et uurimise ajaks tuleks peatada kokku 128 lennuki lennud.
"Kuni uurimine kestab, soovitame peatada 69 teenistuses oleva ning 59 seisva Pratt & Whitney 4000-112 mootorit kasutava 777 lennuki tegevuse," teatas Boeing.
Pratt & Whitney on kokku pannud meeskonna, kes teevad uurijatega koostööd.
USA lennundusameti (FAA) andmetel on United Airlines ainus USA lennufirma, mis kasutab Boeing 777 lennukeid. Lisaks USA firmale kasutavad seda tüüpi lennukeid Jaapani ja Lõuna-Korea lennufirmad.
United Airlines ja Jaapani kaks suuremat lennuoperaatorit on juba peatanud kokku 56 lennuki lennud.
Korean Air, millel on kasutuses kuus ning laos seismas kümme Boeing 777 lennukit, teatas, et ootab Lõuna-Korea ametkondadelt juhiseid.
Mootoririke on järjekordne löök Boeingule pärast seda, kui firma 737 MAX mudeli lennud tuli pärast kaht lennuõnnetust 18 kuuks peatada. Õnnetustes sai surma kokku 346 inimest. 737 MAX lennud said USA-s taas lennuloa eelmise aasta novembris, Euroopas aga alles tänavu jaanuari lõpus.
### Response:
Boeing soovitab mootorivea tõttu peatada kümned mudeli 777 lennud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma käsipalliteed Reval-Spordis alustanud 23-aastane noormees käis ka ühe aasta Šveitsis kogemusi hankima ning mängis pärast naasmist Eestis Audenteses, HC Tallases ning HC Tallinnas.
"Hooaja alguses tundsin, et olen käsipalli juba nii pikalt mänginud, et motivatsioon hakkas vähenema ning seetõttu otsustasin sellest väikese puhkuse võtta," alustas Kelk lõpetamise ning naasmise tagamaade selgitamist. "Ühel hetkel siiski üksi treenimine ei olnud enam nii motiveeriv ning seetõttu otsustasin vähemalt selle hooaja lõpuni käsipalli platsile naasta."
"Tiimi on mind väga hästi uuesti vastu võetud ning eriti rahul olen HC Tallinna uue ÜKE-treeneri Martin Aasnaga, kelle lisandumine on andnud võistkonnale uue professionaalsuse taseme," jätkas joonemängija.
"Esimene eesmärk on kolmapäeval Põlvas kõvasti hambaid näidata ning hooaja lõpuosaks ei oleks aus endale ega võistkonnale panna väiksemat eesmärki, kui tiitel pealinna tuua. Nüüd, kui Soome liiga mänge enam ei ole, saame täielikult keskenduda Eesti meistrivõistlustele," vaatas Kelk otsa tulevale kevadele.
"Oma tuleviku osas veel kindlaid otsuseid teinud ei ole. Mul on plaanis sügisest minna magistriõpinguid jätkama välismaale ning sõltuvalt riigist ehk jätkan mingis väiksemas osas ka käsipalli mängimist," lõpetas noormees.
"Mul on väga hea meel, et meie viimase kolme hooaja üks kaitse tugisammas Rainer Kelk meiega taasliitus. Hooaja esimesel poolel oli meil tema asendajaks 16-aastane Karl Kramm, kes hetkel hetkel põlvevigastusega eemal. Rainer on väga heas kehalises vormis ning loodetavasti mängurütmiga kohanemine kaua aega ei võta. Ta on meiega juba paar nädalat treeninud ning võtame tema uuesti sisseelamist rahulikult. Koos Markus Viitkariga on nad varasematel hooaegadel moodustanud võitlusliku ja agressiivse keskkaitsjate paari, kelle vastu pole kellelgi lihtne olnud", lausus HC Tallinna peatreener Risto Lepp, kes kiidab ka joonemängija kõrget tööeetikat. | Rainer Kelk taasliitub HC Tallinnaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma käsipalliteed Reval-Spordis alustanud 23-aastane noormees käis ka ühe aasta Šveitsis kogemusi hankima ning mängis pärast naasmist Eestis Audenteses, HC Tallases ning HC Tallinnas.
"Hooaja alguses tundsin, et olen käsipalli juba nii pikalt mänginud, et motivatsioon hakkas vähenema ning seetõttu otsustasin sellest väikese puhkuse võtta," alustas Kelk lõpetamise ning naasmise tagamaade selgitamist. "Ühel hetkel siiski üksi treenimine ei olnud enam nii motiveeriv ning seetõttu otsustasin vähemalt selle hooaja lõpuni käsipalli platsile naasta."
"Tiimi on mind väga hästi uuesti vastu võetud ning eriti rahul olen HC Tallinna uue ÜKE-treeneri Martin Aasnaga, kelle lisandumine on andnud võistkonnale uue professionaalsuse taseme," jätkas joonemängija.
"Esimene eesmärk on kolmapäeval Põlvas kõvasti hambaid näidata ning hooaja lõpuosaks ei oleks aus endale ega võistkonnale panna väiksemat eesmärki, kui tiitel pealinna tuua. Nüüd, kui Soome liiga mänge enam ei ole, saame täielikult keskenduda Eesti meistrivõistlustele," vaatas Kelk otsa tulevale kevadele.
"Oma tuleviku osas veel kindlaid otsuseid teinud ei ole. Mul on plaanis sügisest minna magistriõpinguid jätkama välismaale ning sõltuvalt riigist ehk jätkan mingis väiksemas osas ka käsipalli mängimist," lõpetas noormees.
"Mul on väga hea meel, et meie viimase kolme hooaja üks kaitse tugisammas Rainer Kelk meiega taasliitus. Hooaja esimesel poolel oli meil tema asendajaks 16-aastane Karl Kramm, kes hetkel hetkel põlvevigastusega eemal. Rainer on väga heas kehalises vormis ning loodetavasti mängurütmiga kohanemine kaua aega ei võta. Ta on meiega juba paar nädalat treeninud ning võtame tema uuesti sisseelamist rahulikult. Koos Markus Viitkariga on nad varasematel hooaegadel moodustanud võitlusliku ja agressiivse keskkaitsjate paari, kelle vastu pole kellelgi lihtne olnud", lausus HC Tallinna peatreener Risto Lepp, kes kiidab ka joonemängija kõrget tööeetikat.
### Response:
Rainer Kelk taasliitub HC Tallinnaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peterburi tee rekonstrueerimise projekt on jagatud kaheks ehitusetapiks. Esimese etapi, lõigul Väo liiklussõlmest Vahuri tänavani, projekteerimiseks on aega 10 kuud, kogu projekt peaks valmima 14 kuuga.
Projekteerimistöö maksumus on 1,05 miljonit eurot.
Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul tuleb remont tuleb põhjalik – kavas on rekonstrueerida Majaka tänava ja Väo liiklussõlme vaheline lõik, kuhu luuakse ohutumad ja mugavamad liikumisvõimalused ka jalakäijatele ning jalgratturitele.
Smuuli tee ja Peterburi tee ristmik ehitatakse eritasandilisena.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja Ain Valdmann on varem ERR-ile öelnud, et Peterburi tee rekonstrueerimisega alustatakse 2022. aastal ning hinnanguliselt kestavad tööd kuni kaks aastat.
Linnapea Mihhail Kõlvart on varem öelnud, et hinnanguliselt läheb Peterburi tee remont maksma 40 miljonit eurot. | Algas Peterburi tee remondi projekteerimine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peterburi tee rekonstrueerimise projekt on jagatud kaheks ehitusetapiks. Esimese etapi, lõigul Väo liiklussõlmest Vahuri tänavani, projekteerimiseks on aega 10 kuud, kogu projekt peaks valmima 14 kuuga.
Projekteerimistöö maksumus on 1,05 miljonit eurot.
Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul tuleb remont tuleb põhjalik – kavas on rekonstrueerida Majaka tänava ja Väo liiklussõlme vaheline lõik, kuhu luuakse ohutumad ja mugavamad liikumisvõimalused ka jalakäijatele ning jalgratturitele.
Smuuli tee ja Peterburi tee ristmik ehitatakse eritasandilisena.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja Ain Valdmann on varem ERR-ile öelnud, et Peterburi tee rekonstrueerimisega alustatakse 2022. aastal ning hinnanguliselt kestavad tööd kuni kaks aastat.
Linnapea Mihhail Kõlvart on varem öelnud, et hinnanguliselt läheb Peterburi tee remont maksma 40 miljonit eurot.
### Response:
Algas Peterburi tee remondi projekteerimine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vallavanem Meelis Välis ütles ERR-ile, et pöördus politseisse reedel. Sellise soovituse andis vallavanemale haridusministeerium, kelle poole lapsevanemad pöördusid, süüdistades Märjamaa Gümnaasiumi direktorit Kalle Uusmaad 4. klassi hariduslike erivajadustega poisi peale karjumises ja füüsilises karistamises, et sundida last minema kehalise kasvatuse tundi.
Vallavanem lasi direktoril kirjutada juhtunu kohta seletuskirja, mida arutati esmaspäeva hommikul peetud ümarlaual.
"Meie peatasime preagu töölepingu direktoriga. Määrasime kohusetäitja ja reedel me teavitasime juhtunust politseid, andsime menetluse PPA-le üle," ütles Välis.
Direktori kohusetäitjaks määrati Märjamaa Gümnaasiumi õppealajuhataja Kristine Niit.
Välis täpsustas, et tööleping Uusmaaga on peatatud politsei menetluse perioodiks.
Eelmisel nädalal, kui ERR vallavanemaga juhtunu asjus suhtles, kinnitas Välis, et direktoriga töölepingut peatada pole plaanis. Nüüd seda siiski tehti. Kas siis ilmnes uusi asjaolusid?
"Korjasime andmeid edasi nädala lõpuni," põhjendas Välis, lisades, et kuna intsidenti sattunud 11-aastase poisi vanem ei soovi, et juhtunut kuidagi avalikult käsitletaks, siis ei saa lisainfot ka enne menetluse lõppu avalikustada.
Samas ütles ta, et direktorilt saadud seletuskiri on siiski üsna sarnane sellega, kuidas ka teised inimsed juhtunut on kirjeldanud.
"Kui otsustasime anda üle politseile, siis nemad teevad lõppjäreldused," ütles Välis.
Koolipere teavitamiseks muudatustest saadab valla haridusnõunik laiali e-kirja.
Reedese seisuga PPA Lääne prefektuuril veel infot valla pöördumise kohta nende poole polnud. Politsei kontrollis ka esmaspäeval ERR-i palvel, kas valla pöördumine on nendeni nüüdseks jõudnud ning kas menetlust on alustatud.
Esmaspäeva õhtuks vastas Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus aga nii: "Asusime ajakirjanduse kaudu reedel meieni jõudnud infot samal õhtul kontrollima. Oleme võtnud ühendust asjaosalistega ning nüüd hindame, kas juhtunus on viiteid võimalikule süüteole."
Seega kui vald väidab, et pöördus ise politseisse, siis politsei kinnitab, et nende info on pärit ERR-ilt ning hoopis nemad ise pöördusid valla poole. Menetlust alustatud ei ole.
ERR kirjutas 10. veebruaril aset leidnud intsidendist, kus lapsevanemad pöördusid haridusministeeriumisse, süüdistades koolidirektorit Kalle Uusmaad 4. klassi poisile kallaleminekus, esmaspäeva hommikul. Uusmaa ise ülemäärast füüsilise jõu kasutust eitas. | Vald peatas töölepingu Märjamaa Gümnaasiumi direktoriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vallavanem Meelis Välis ütles ERR-ile, et pöördus politseisse reedel. Sellise soovituse andis vallavanemale haridusministeerium, kelle poole lapsevanemad pöördusid, süüdistades Märjamaa Gümnaasiumi direktorit Kalle Uusmaad 4. klassi hariduslike erivajadustega poisi peale karjumises ja füüsilises karistamises, et sundida last minema kehalise kasvatuse tundi.
Vallavanem lasi direktoril kirjutada juhtunu kohta seletuskirja, mida arutati esmaspäeva hommikul peetud ümarlaual.
"Meie peatasime preagu töölepingu direktoriga. Määrasime kohusetäitja ja reedel me teavitasime juhtunust politseid, andsime menetluse PPA-le üle," ütles Välis.
Direktori kohusetäitjaks määrati Märjamaa Gümnaasiumi õppealajuhataja Kristine Niit.
Välis täpsustas, et tööleping Uusmaaga on peatatud politsei menetluse perioodiks.
Eelmisel nädalal, kui ERR vallavanemaga juhtunu asjus suhtles, kinnitas Välis, et direktoriga töölepingut peatada pole plaanis. Nüüd seda siiski tehti. Kas siis ilmnes uusi asjaolusid?
"Korjasime andmeid edasi nädala lõpuni," põhjendas Välis, lisades, et kuna intsidenti sattunud 11-aastase poisi vanem ei soovi, et juhtunut kuidagi avalikult käsitletaks, siis ei saa lisainfot ka enne menetluse lõppu avalikustada.
Samas ütles ta, et direktorilt saadud seletuskiri on siiski üsna sarnane sellega, kuidas ka teised inimsed juhtunut on kirjeldanud.
"Kui otsustasime anda üle politseile, siis nemad teevad lõppjäreldused," ütles Välis.
Koolipere teavitamiseks muudatustest saadab valla haridusnõunik laiali e-kirja.
Reedese seisuga PPA Lääne prefektuuril veel infot valla pöördumise kohta nende poole polnud. Politsei kontrollis ka esmaspäeval ERR-i palvel, kas valla pöördumine on nendeni nüüdseks jõudnud ning kas menetlust on alustatud.
Esmaspäeva õhtuks vastas Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus aga nii: "Asusime ajakirjanduse kaudu reedel meieni jõudnud infot samal õhtul kontrollima. Oleme võtnud ühendust asjaosalistega ning nüüd hindame, kas juhtunus on viiteid võimalikule süüteole."
Seega kui vald väidab, et pöördus ise politseisse, siis politsei kinnitab, et nende info on pärit ERR-ilt ning hoopis nemad ise pöördusid valla poole. Menetlust alustatud ei ole.
ERR kirjutas 10. veebruaril aset leidnud intsidendist, kus lapsevanemad pöördusid haridusministeeriumisse, süüdistades koolidirektorit Kalle Uusmaad 4. klassi poisile kallaleminekus, esmaspäeva hommikul. Uusmaa ise ülemäärast füüsilise jõu kasutust eitas.
### Response:
Vald peatas töölepingu Märjamaa Gümnaasiumi direktoriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Susan Sontag selgitab raamatus "Aids kui metafoor", et sõna "katk" on sajandite vältel kasutatud paljude erinevate nakkusepideemiate tähistamiseks ja et mõiste on seetõttu omandanud "kõige suurema kollektiivse õnnetuse, kurja, nuhtluse" ülekantud tähenduse. 1 Oma käsitluses eristab Sontag katkumetafoori kolme semantilist komponenti. Esiteks, vastupidiselt "individuaalsematele haigustele" kiputakse katku mõistma kui karistust, millega üleloomulik jõud, saatus või muu nähtamatu õigluse allikas nuhtleb kollektiivi, kes on üle astunud kehtestatud korrast, seadusest, moraalist. Teiseks, katk seostuvat metafoorselt alati võõrusega, millegagi, mis omadega kokku ei kuulu ja kujutab endast seetõttu saastamisallikat. Viimaks, katkumetafooril on sõjaline iseloom, nakkuse levikut kujutatakse kui sissetungi, millele tuleb reageerida ennast relvastades, kaitstes ja vastu rünnates. Kõik need nakkusepideemiatega seotud metafoorsed elemendid on Sontagi arvates kahjulikud, kuna tulemuseks on teatud üksikindiviidide või inimrühmade ohtlikuks ja vaenulikuks kuulutamine, nende marginaliseerimine ja tagakiusamine. Sontag väidab, et kui 20. sajandil tundus, nagu oleks muutunud võimatuks nakkushaiguste (nt gripi, entsefaliidi või lastehalvatuse) teemal "moraliseerida", pandi tegelikult aidsiepideemia mõtestamisel uuesti tööle katkumetafoori kogu ajalooline arsenal.
HI-viirus arvutikunstniku nägemuses
Edasi käsitlen Sontagi väiteid katku metafoorsusest, sean need osaliselt kahtluse alla ning täiendan neid, võttes aluseks katku olulisemad kirjanduslikud kujutused antiigist kuni 20. sajandi keskpaigani ning viimase 30 aasta jooksul vändatud epideemia-teemalised filmid. Vaatan, millal ülalmainitud katkumetafoori semantilised elemendid tekivad (või kaovad) ja millised muutused rõhuasetuses on toimunud alates Sontagi raamatu avaldamisest 1991. aastal, mis tähistab ka üleilmastumise viimase järgu algust. Iga teemabloki lõpus esitan paar mõtet ka praeguse Covid-19 kriisi kohta.
Agamemnoni ja Oidipuse katkud
Kaks kogu Lääne kirjandusele põhja panevat teost algavad laastava epideemia kirjeldusega. Tegemist pole seejuures kaugeltki ainult kunstiga, vaid kahe žanriga – eepose ja tragöödiaga –, mis kujundasid vanade kreeklaste mõtte- ja tegudemaailma, esitades nende ühiskonna sisemisi konflikte, nende põhjusi ja lahendusi. Pean mõistagi silmas Homerose "Iliast", mis, võttes 8. sajandil e.m.a kokku muistse suulise traditsiooni, pakkus kreeka arhailisele perioodile eetilist raamistikku, ja Sophoklese "Kuningas Oidipust", mille esmalavastus toimus 429 e.m.a klassikalise ajajärgu demokraatlikus Ateenas. Nendes ilmneb esimest korda Lääne ajaloos metafoorne seos nakkusepideemia ning kogukonna ja riigi saatuse ehk poliitika vahel. Vaatame siis lähemalt "Iliase" ja "Oidipuse" meeldejäävat incipit 'it, et hakata lahti harutama selle metafoorse seose eri aspekte.
"Iliase" esimeses laulus murrab kreeklaste leeri kümne päeva vältel "hukkav katk", millega haiguste ja ravimise jumal Apollon maksab kätte kreeklaste väejuhile Agamemnonile. Viimane solvas Apolloni troojalasest preestrit Chrysest, keeldudes vabaks laskmast tema tütart, kelle oli endale orjatariks võtnud. "Süngena kui pime öö, mis laskumas maale", 2 sööstab vihane Apollon Olümposelt alla ja katku kujutatakse poeemis tema nooltena, mis tapavad loomi ja inimesi nii, et "tuleriitade leegid siis peiedel lõõmasid kõikjal" (v 52). Epideemia on siin otsene vahend, millega üleloomulik jõud karistab kogu ühiskonda selle valitseja moraalse üleastumise eest – Agamemnon ei hooli ei perekonnasidemetest ega usukommetest. Epideemia lõpetamine eeldab jumala lepitamist tema solvumise põhjuse likvideerimise teel. Tõe väljaselgitaja ja kohtumõistja rolli astunud Achilleuse nõudmisel tagastabki Agamemnon vastumeelselt Chrysesele tütre ja see rahustab Apolloni, kes lõpetab katku. See on diil jumalaga, mis ei nõua nuheldud ühiskonna sügavamat eetilis-poliitilist puhastust. Agamemnon põhjendab küll neiu loovutamise otsust sellega, et "kasu rahvale soovin ma kindlasti rohkem kui hukku" (v 117), kuid ruttab seejärel kohe Achilleusele kätte maksma, põhjustades viimases kuulsa vimma, mis "tuhat hukatust tõi ahhailaste soole" (v 2). Hybris'e halastamatu loogika valdab siin nii neid tegusid, mis epideemia põhjustavad, kui ka neid, mida põhjustab epideemia lõpetamine; ja epideemia ise on ajendatud Chrysese kättemaksuihast ja Apolloni raevust.
Neli sajandit hiljem avab Sophokles oma "Kuningas Oidipuse" näiliselt sarnase olukorraga, kuid epideemia sümboolne tähendus ja selle seosed ühiskonna ja riigi saatusega on juba sügavalt muutunud. Teeba linna on ka siin löönud "katkuhaldjas" oma "tapva leegiga", 3 kuid see on pigem abstraktne metafoor ja teksti rõhk langeb linna ja rahva kannatuste kirjeldamisele. Ka siin paistab lahendus olevat valitseja käes ja preestri kaudu palub usaldav rahvas Oidipusel teha nõnda, "et võiks jälle kindlalt seista linn" (v 51); kuid valitseja on siin algusest peale valmis täitma kõiki selleks vajalikke tingimusi, kuna tal "kaebleb hing nii enda kui ka linna eest" (v 63). Apollon mängib ka siin otsustavat rolli, kuid mitte enam raevunud haigusejumalana, vaid teadmisallikana Delfi oraakli näol. Kui Delfist saabunud Kreon teatab, et Apollon käsib "meil enda hulgast ruttu välja rookida häbi ja teotus, mis me linna hukka viib" (v 97–98), selgub, et epideemia põhjus peitub linna enda südames eelmise kuninga Laiose mõrva ja mõrvari näol, kelle identiteet on teadmata. Katk pole siin "Iliase" taoliselt kurja jõu külaskäik ehk visitatio, nagu hakatakse epideemia ilmumist nimetama hilisemas, kristlikus kontekstis; Teeba katk tärkab hoopis linna peidetud saladusest, mis on allakäigu reaalne põhjus. "Teotus", mis tuleb linnast välja rookida, tõlgib eeltoodud tragöödiaridades kreeka sõna miasma, 4 mis tähistab vanakreeka ja ka hilisemas meditsiinis aine kõdunemisest tekkivat mürgist "halba õhku", mida peeti epideemiate põhjuseks. 5 Väline, epideemiline katk on niisiis justkui sümptom sügavamast eetilis-poliitilisest katkust ehk miasma'st, mis põhjustab linna moraalse saastatuse. Ainult viimase "välja rookimine", st mõrvari väljaselgitamine ja pakkusaatmine või tapmine saab lepitada kogu "rahva peale tulnud verd" (v 101). Oidipuse soov õiglus jalule seada eeldab siis tõe ehk linna moraalselt reostava miasma päevavalgele toomist – ka siis, kui on juba selge, et see osutub kuningale endale hukatuslikuks. Lahendus ei seisne nagu "Iliases" tülika nakkusesaatja maharahustamises, vaid linnavõimu südamega kokkulangeva saastamisallika pagendamises. Ainult niimoodi saab sootsium oma miasma'st puhastatud ja linn epideemiast lahti.
Charles Jalabert, Teeba katk, 1842.
Nii "Iliases" kui "Oidipuses" nuhtleb katk kriisis olevat, oma suverääni tegude tõttu moraalselt ja poliitiliselt mandunud sootsiumi. Katk ise tähistab metafoorselt seda "kriisi" selle sõna otseses meditsiinilises tähenduses. Tegemist on moraalse ja poliitilise haiguse otsustava hetkega, enne kui toimub muutus, mis võib viia nii organismi tervenemise kui ka hukuni. Mõlema teose puhul eeldab tervenemine juurdlust tõe väljaselgitamiseks, kus meditsiiniline küsimus põimub juriidilise ehk kohtumõistmise praktikaga. Oluline metafoorne erinevus "Iliase" "rahva peale laskuva pimeda ööna" ja "Oidipuse" "rahva seast tõusva miasma 'na" kujutatud katkude vahel viib aga kahe erineva lahenduseni. "Oidipuse" moraalse ja poliitilise haiguse ravimisel on sügavalt transformatiivne mõju (ehkki Teeba saaga jätk Oidipuse laste tragöödiatena näitab, et lahendus pole lõplik), sellal kui "Iliase" epideemia lõpuga sotsiaalset ümbersündi ei toimu.
Peatume nüüd korraks, et vaadelda praegust Covid-19 epideemiat läbi "Iliase" ja "Oidipuse" katkunarratiivide ja nendega seotud metafooride. Esimene ilmne fakt on see, et praegust pandeemiat ei kujutata kunagi pelgalt meditsiinilise probleemina, vaid alati kogu ühiskonda hõlmava kriisina. "Kriis" on just see sõna, millega ülemaailmne poliitika ja meedia praegust olukorda eranditult iseloomustab. Üldjuhul ei mõista meie seda kriisi üleloomuliku sekkumise või saatuse terminites, ehkki praegugi sellised tõlgendused päriselt ei puudu. 6 Kuid ikka kiputakse arvama, et tegemist on meie ühiskonna jaoks otsustava tõehetkega. Ning juurdluse, tõe väljaselgitamise ja kohtupidamise loogikal on sellegi kriisi lahendamisel oluline koht – meenutagem kasvõi kevadist nõiajahti nullpatsiendile ja superlevitajatele, koroonadetektiive ja kontaktsete jälgimise süsteeme ning piirangute rikkujate trahvimist ja häbistamist. Covid-19 pandeemia tõlgendamine ühiskonna probleemide peeglina on seejuures laialt levinud hoiak ka teadlaskonna seas. 7 Samm edasi, ja saame juba nii tõsiseltvõetavaid analüüse kui ka vandenõuteooriate universumis vohavaid tõlgendusi, mis seostavad käesoleva epideemia otseselt meie ühiskonna moraalse ja poliitilise mandumisega. Epideemia põhjusi otsitakse sel juhul meie valest käitumisest (see olevat "pidude" või "reisimise" haigus, nii nagu HIV-i levikus süüdistati mittenormatiivset seksuaalkäitumist ja narkomaaniat) või keskkonnavaenulikest eluviisidest ehk inimeste hybris'est looduse vastu (Wuhani loomaturg, Lombardia ülitihe asustus, Lääne vanurite elu ülemedikaliseerimine jne).
Eelmainitud erinevused Agamemnoni ning Oidipuse katkunarratiivide vahel seostuvad aga otseselt ka praeguse pandeemia puhul kõlava küsimusega – kas kriisi lahenduse ehk kogu ühiskonda halvavast haigusest tervenemise näol on tegemist sügavalt uuendava protsessiga, nii et asjad ei saa enam kunagi olla sellised, nagu nad on siiani olnud (Oidipus), või tuleb business as usual tagasi niipea, kui vaktsiinid on oma töö ära teinud (Agamemnon)?
Ateena ja Firenze katkud
Mis tundub nii "Iliase" kui ka "Oidipuse" katkunarratiivides puuduvat, on olemuslik metafoorne seos katku ja võõruse vahel, mille postuleerib Sontag. Raevunud Apollon on kreeklaste laagris küll soovimatu külaline, aga ta pole võõras, vaid ikkagi oma jumal, keda ei teeni mitte ainult troojalasest preester Chryses, vaid ka kreeklasest selgeltnägija, katku põhjust selgitav Kalchas. Just seepärast on Apollonil õigus nõuda katku kaudu kreeklastelt seda, mida omad inimesed talle võlgnevad. Miasma põhjuseks olevat Oidipus pole teadaolevalt küll sünnilt teebalane, kuid sfinksi tapmise ja kuningaks saamisega on ta muutunud n-ö omadest omamaks. 8
Sama võib öelda juudi-kristliku katkupärimuse kohta. Ka Vana Testamendi katkunarratiiv on otseselt seotud Jumala raevuga ja see võib pöörduda nii Iisraeli rahva vaenlaste kui ka Iisraeli rahva enda vastu. Vähemalt kolm Egiptuse kümnest nuhtlusest 9 seostuvad nakkushaigustega, 10 aga näiteks Saamueli raamatus karistab Jumal katkuga juba oma rahvast selle valitseja Taaveti üleastumiste pärast. 11 Ehkki hilisemas kristlikus traditsioonis säilib üsna tugevalt katku metafoorne seos ühiskonna mandumise ja Jumala vihaga, tõusevad keskajast alates epideemiate puhul järjest rohkem esile pigem Jumal kui tervendaja ning tema sekkumist taotlevad palvetamis- ja muud rituaalid. Paljude Euroopa linnade aasta olulisemad tähtpäevad ja nendega seotud pidustused tähistavad siiamaani rahva tänulikkust Jumalale või tema pühakutele kunagiste epideemiate lõpetamise eest.
Katku võõra päritolu motiivi leiame pigem kahest kuulsast reaalselt toimunud epideemiate kroonikast – vanakreeka ajaloolase Thukydidese "Peloponnesose sõja ajaloo" teises raamatus kirja pandud kirjeldusest Ateena katku kohta (430 e.m.a) ja itaalia kirjaniku Giovanni Boccaccio "Dekameroni" sissejuhatuses jutustatud musta surma käigust Firenze linnas (1348). Mõlemas narratiivis on katku võõras päritolu siiski pigem kõrvaline ja üsna kiiresti ununev teema. Thukydides mainib arvamust, mille järgi olevat katk alguse saanud Etioopiast ja sealt liikunud Ateenasse läbi Egiptuse, Liibüa ja Pärsia impeeriumi; samuti räägib ta kahtlusest, et Ateena vastu sõdivad peloponnesoslased võisid kaasa aidata katku jõudmisele linna, mürgitades Ateena veehoidlad Pireuses. Boccaccio väidab, et katk tuli "idamaadelt", liikudes peatumatult kuni "läänemaadeni". Mis puudutab katku võimalikke põhjusi, siis mainib ta põgusalt "taevatähtede mõju" või "jumala õiglast viha", 12 sellal kui Thukydides piirdub tunnistusega, et katku "lähtealused ja põhjused on teadmata". 13
Franz Xaver Winterhalter, Decameron, 1837.
Seega ei ole katku võõras või jumalik päritolu ei Thukydidese ega Boccaccio katkunarratiivi sümboolses ökonoomias kuigi olulisel kohal. See, mis mõlema teksti puhul kõigepealt silma paistab, on autorite eriline tähelepanu haiguse füüsilisele kohalolule, mis väljendub kehaliste sümptomite ja nende tagajärgede detailses kirjeldamises. Katku ülim õudus seostub seejuures nakkuse printsiibiga – "taud levis seda hoogsamalt, et see kokkupuutumisel haigelt üle kandus tervele", 14 kuna selle tulemuseks on linnakodanikke ja veresugulasi kooshoidvate sidemete rebenemine. Katku tekitatud hirmu tõttu "vend jättis maha oma venna, onu oma vennapoja, õde oma venna ja naine sageli oma mehe, aga mis on veel hullem, oli vaevalt usutav: isad ja emad ei käinud enam oma lapsi vaatamas ega nende eest hoolitsemas, nagu polekski nad nende omad". 15 Thukydides ja Boccaccio peatuvad eriti pikalt katkestusel, mida epideemia põhjustab surmarituaalides – surnukehad kuhjuvad tänavatele, neid maetakse hulgi ja ühishaudadesse. See sümboliseerib mõlema jaoks inimühiskonna taandumist loomalikku seisundisse, milles inimesed surevad nagu "kitsed" (Boccaccio) või "lambad" (Thukydides) ning isegi röövlinnud väldivad nende surnukehi.
Katku lõpptulemust kirjeldab Thukydides kui linnakodanike ülimat hooletust kõige, nii maise kui ka püha suhtes, kuna "jumalahirm ega inimese seadus neid enam tagasi ei hoia". 16 Sarnaselt kirjutab Boccaccio, et "niisuguses masendatud ja viletsas olukorras langes ja kadus meie linnas peagu täiesti kõigi jumalike ja inimlike seaduste autoriteet … ja seetõttu oli igaühel lubatud teha kõik, mis süda soovib". 17 Üleüldine seadusetus muudab katkust laastatud linna karnevali taoliselt ümberpööratud maailmaks, kus rikkad surevad ja vaesed pärivad nende vara, mille nad kohe ära raiskavad, ning majad muutuvad "üldiseks omanduseks", sest "kui võõras sinna sisse astus, võis ta seal talitada nagu peremees kunagi". 18
Kui võrdleme Homerose ja Sophoklese katkunarratiive Thukydidese ja Boccaccio omadega, näeme, et sümboolne seos katku ja ühiskonnakorralduse vahel säilib, kuid selle põhjuslik loogika ja tähendus muutub oluliselt. Homerosel ja Sophoklesel oli katk poliitilise mandumise tagajärg ja sümptom, sellal kui Thukydidesel ja Boccacciol on katk pigem linna poliitilise mandumise põhjus. Või täpsemalt öeldes, epideemia kehastab nende narratiivis hirmu poliitilise korra lagunemise ning sotsiaalse korratuse eest. Katk ei karista ega lunasta, vaid kehtestab paralleeli füsioloogilise ja poliitilise haiguse vahel – kehaliste sümptomite kirjeldamine kandub kohe üle sotsiaalsete sümptomite kirjeldamisele. Katk on siis eelkõige korratus, mis laastab nii üksik-indiviidi kui ühiskondliku organismi tasakaalu ja stabiilsust.
Kui otsene paralleel inimpsüühika ja polis'e korralduse vahel on vähemalt sama vana kui Platoni "Riik", siis võrdlus inimkeha ja poliitilise korra vahel võttis Lääne mõtteloos täpsema kuju keskajal – kui hakati kirjutama suverääni "poliitilisest kehast" (body politic), 19 mis kujutab valitsejat kui riigi ja ühiskondliku terviku kehastust. Kõige tuntuma illustratsiooni sellele ideele leiame ilmselt Thomas Hobbesi "Leviaatani" (1651) kaanel, kus "poliitilist keha" on kujutatud lugematutest alluvatest kehadest koosneva hiiglasliku kehana, millel on valitseja kroonitud pea. Teatavasti tekib Hobbesi järgi poliitiline keha ja seega suveräänsus ühiskonnaliikmete vahelisest kokkuleppest, millega üksikindiviidid loovutavad vägivalla ainuõiguse valitsejale. Kokkuleppe eesmärk on viia inimesed loodusliku seisundi kaosest välja, kehtestades ühiskondliku korra ja stabiilsuse. Thukydidese ja Boccaccio katk kujutab seega poliitilise keha surmavat haigust, mis põhjustab ühiskonna lagunemist ja kodanike tagasiminekut loodusliku seisundi korratusse ja kaosesse, kus inimeste vabadusel pole piire, kuid milles nad surevad nagu lambad ja kitsed.
Covid-19 pandeemiaga seotud diskursuses on ühiskondlike sidemete lagunemise hirm kindlasti tähtsal kohal. Epideemia on meist paljude jaoks eelkõige sündmus, mis takistab meid afektiivselt läbi käimast oma vanemate, vanavanemate, laste ja teiste lähedastega. Epideemia on valusalt häirinud ühiskondlikke sidemeid tekitavate ja kinnitavate rituaalide toimimist – alates igapäevastest ja pidulikest koosviibimistest kuni matusteni välja. Kevadise pandeemialaine narratiivis toimus selge sümboolne pööre siis, kui meieni jõudsid pildid Itaalia sõjaväeveokite kolonnist, mis viis Bergamo linnast ära kümneid matmata jäänud Covid-19sse surnute kirste, nagu ka New Yorgi massihaudadest ja -matmistest. Täpselt nagu Thukydidese ja Boccaccio ajal, mõjus ka nüüd korraliste surmarituaalide ärajäämine kõige selgema märgina olukorra lootusetusest.
Nende paralleelide puhul on siiski selge piir, mis langeb huvitavalt kokku sotsiaalse korratuse tüübiga, mida katk endast kujutab. Ehkki kevadise viiruseleviku intensiivseimal hetkel valitses Euroopas ja USA-s paariks nädalaks paraja kaose tunne, koondus meie tähelepanu üsna kiiresti pigem kriisi poliitilisele haldamisele ja sellega seotud abinõudele. Kui antiik- ja keskaegsetes katkunarratiivides oli keskne metafoorne aspekt piiride kadumine, siis praegune epideemia on vastupidiselt tõstnud esiplaanile "piirangute" küsimuse. Valitseja ehk kannatava poliitilise keha pea, mis puudus Thukydidese ja Boccaccio narratiividest täiesti, on Covid-19 kriisi puhul tugevalt tagasi. Ehkki praeguse kriisi põhjuseks peetakse mõnikord ka valitsejate poliitilist ja moraalset mandumist (omakasupüüdlik varjamine, hirmudega manipuleerimine, inerts jne), oodatakse valitsejatelt ja nendele alluvalt riigimasinalt eelkõige ikkagi päästmist ja lunastust, mida Thukydidese ja Boccaccio lugudes kusagilt ei paista – nende katkunarratiivis arengut ei toimu ning epideemia lõpp või lõpetamine sinna ei mahu. Boccaccio arvates on katku küüsi langenud Firenzes "kõige parem abinõu" hoopis linnast ehk lagunevast poliitilisest kehast lahkumine; "Dekameroni" kümne jõuka ja terve noore kuldset pagendust linnast väljas asuvas villas võib selles valguses lugeda kui eskapistlikku, apoliitilist utoopiat. 20
Tänapäeval ei seostu kriisi valitsemine aga enam Homerose ja Sophoklese või Hobbesi kõikvõimsa suverääniga, vaid moodsa riigi biovõimuga, mille funktsiooniks on Foucault' järgi "elu haldamine" ehk "tagada, toetada, tugevdada, paljundada ja korrastada elu". 21 Kui elu väljaspool poliitilist keha pole enam ette-kujutatav, kuna riigi biopoliitiline haare ulatub kõikjale, siis ei suubu kriis ja hädaolukord enam sotsiaalseks kaoseks, vaid suverääni poolt kehtestatud ja valitsetud eriolukorraks. Epideemia ei kutsu siis inimestes enam esile niivõrd korratust ja kaost, kuivõrd liigse korra ja ahistava järelevalve ning jälituse hirmu.
Uusaegsed katkud: Defoe ja Manzoni
Selline sümboolse tähelepanu nihkumine ilmneb selgesti uusaegsetes katkunarratiivides. Vaatleme Daniel Defoe teost "A Journal of the Plague Year" (1722), milles peategelane H. F. jutustab esimeses isikus 1665. aasta katku "külastusest" (visitation) Londonis, ning Alessandro Manzoni "Kihlatute" (1840) 31. ja 32. peatükki, milles jutustatakse 1630. aastal Milano linna tabanud katku lugu.
Uus lähenemine katkunarratiivile tõuseb eriti selgelt esile Defoe "Journalis" välja toodud arvudes, statistikas, graafikutes ja ametlikes dokumentides. Need toimivad objektiivse ja ratsionaliseeriva raamistikuna katku alguse, kulgemise ja lõpu ilukirjanduslikul kujutamisel. Manzoni toetub samuti katku kaasaegsete kroonikatele, mida ta valgustusajastu mõtlejana kriitiliselt võrdleb ja kommenteerib. Nii Defoe kui ka Manzoni tähelepanu keskendub "kogu rahvakehale" (the whole Body of the People) 22 ja meetmetele selle keha "haldamiseks" 23 ehk sellele, mida me tänapäeva terminites võime nimetada "rahvaterviseks". Mõlemas narratiivis on pikk nimekiri ametnikest, ametiasutustest, eeskirjadest ja määrustest, mille eesmärk on valitseda epideemia korratuse üle uue korra kehtestamise kaudu, mis suuresti põhineb rahvakeha haige osa eraldamisel tervest. Defoe jutustab pikalt rahvarohkete sündmuste keelamisest ja haigete inimeste kodude sulgemisest, kirjeldades tervet rida selleks eesmärgiks rakendatud ametnikke – läbiotsijaid, vaatlejaid, valvureid jne. Manzoni narratiivis on keskseks rahvakeha haldamise vahendiks laatsaret, kuhu suletakse Milano katku nakatunud elanikud. Ta kirjeldab laatsareti korraldust kui selle juhi, kaputsiinlasest isa Felice Casati "diktatuuri". Tegemist on Manzoni arvates "imeliku väljapääsuga", mis on aga möödapääsmatu, sest linna korraline valitsemine ei suudaks katku "suure õnnetusega" toime tulla. See on eriolukorra loogika, mida tuleb mõista Foucault' laadis biopoliitika kaudu, nagu selgesti ilmneb laatsareti "diktaatori" tegevuste kirjelduses Manzoni tekstis: "ta pani liikuma ja korraldas kõike: vaigistas mässe, rahuldas kaebusi, ähvardas, karistas, manitses, lohutas, kuivatas ja valas pisaraid." 24
Sulgemine, isoleerimine, eraldumine pole niisiis enam, nagu Boccacciol ja Thukydidesel, rahva enda hirmunud ja korratu reaktsioon epideemia levikule. Tegemist on pigem mehhanismiga, mida Foucault kirjeldab kui "suurt sulgemist" (grand renfermement), 25 mille eesmärk on korratuse valitsemine karmima sotsiaalse korra ja järelevalve kehtestamise teel. Huvitav on selles mõttes märkida Defoe ja Manzoni erinevat suhtumist rahvakeha haldamisse. Valgustuslikust ratsionalismist juhindudes kritiseerib Manzoni Hispaania kuningriigile alluva 17. sajandi Milano valitsust selle lõdva ja hilinenud reaktsiooni pärast epideemia levikule linnas. Laatsaret on tema jaoks hea näide efektiivsest kriisijuhtimisest ja ta pole rahul, et tervet linna ei suudetud muuta suureks laatsaretiks. Kaupmees Defoe näeb oma peategelase ja jutustaja H. F-i vahendusel vaeva selle nimel, et näidata, kuidas linn kriisi ajal kaosesse ei langenud, ja kiidab ametivõime, kes suutsid hädaolukorras Londonis korda hoida. Samas kritiseerib H. F. näiteks inimeste sunniviisilist sulgemist nende majadesse ning tema narratiivis tulevad korduvalt esile pinged ühelt poolt rahvatervisepoliitika surve ning teisalt individuaalsete ja omandiõiguste vahel. Kui ta on alguses veendunud vajaduses linna jääda, et täita oma kodanikukohustusi, siis lõpuks jõuab ta boccacciolikule järeldusele, et "parim arst katku vastu on selle eest põgenemine". 26
Teravdatud tähelepanu katku biopoliitilisele valitsemisele ei tähenda sugugi, et Defoe ja Manzoni narratiividest kaoksid epideemiaga seotud sümboolsed ja moraalsed aspektid. Vastupidi, just uusaegsed katkunarratiivid võimendavad katkumetafoori mitut aspekti. Esiteks, katku võõras päritolu omandab nüüd selgemad, vaenulikumad jooned – Manzoni narratiivis pääseb katk Milano maadele koos saksa sõjaväeüksustega ja Milano linna müüride sees on nullpatsiendiks vihatud Hispaania okupatsiooniväe sõdur. Defoe narratiivis toovad katku Londonisse Inglismaa suure kaubanduskonkurendi Hollandi kaubad. Veel olulisem on aga see, et kriisi valitsemine suure eraldamise ja sulgemise teel tekitab rahvakeha enda sees varjatud vaenlasi, keda hakatakse paranoiliselt jahtima ja taga kiusama. Manzoni kirjeldab pikalt "pimedat ja korratut hirmu" kujutluslike "määrijate" ehk nakatajate ees, mis kujuneb kiiresti "ebamääraseks arvamuseks, et selle tõve taga pidi olema mingi kuritahtlik kavalus". Katku "vandeseltsi kallaletungi" rahvale kehastab loomulikult võõras, nagu kirjutab Manzoni: "võõraid, keda ainult seepärast kahtlustati, et nad olid võõrad …, vangistati tänavail rahva poolt ja viidi justiitsi ette." 27 Defoel on asi veel õõvastavam, kuna sisevaenlane võtab asümptomaatiliste viirusekandjate nähtamatu kuju, keda "Journali" jutustaja nimetab "kõndivateks hävitajateks" ja "tahtmatuteks mõrvariteks". 28 Defoe mõistab seejuures hirmuga, et sellise nähtamatu sisevaenlase paranoia võib viia eriolukorraliste repressioonide laiendamiseni potentsiaalselt kogu rahvakehale: "ja antud juhul ei aita kaevu sulgemisest ega haigete eemaldamisest, kui ei minda tagasi ega panda luku taha kõiki neid, kellega haiged on läbi käinud veel enne sedagi, kui nad end haigena tundsid; ja keegi ei tea, kui kaugele sellega tagasi minna ja kus jääda pidama, sest keegi ei tea, millal või kus või kuidas või kellelt nad võisid nakkuse saada." 29
Epideemia kui moraalse proovilepaneku metafoor on nii Defoel kui Manzonil ka märksa tugevam kui Thukydidesel ja Boccacciol. Ehkki nad tunnistavad katku looduslikke põhjusi, näevad nad nende taga siiski Jumala ettehoolde kätt, mis kasutab võimalust, et inimesi proovile panna. Niisiis leidub neid, kelle puhul kaasneb katkuga "vooruse kasv ja ülenemine", kuid ka neid, kelle puhul võib täheldada "nurjatuse suurenemist". 30 Manzoni romaanis toimub katk ka individuaalse kohtumõistmise vahendina: haigus tapab loo kurjajuure, hybris 't täis isanda Don Rodrigo, sellal kui tema tagakiusatud vaga ja oma vigu kahetsev talupoeg Renzo küll nakatub, kuid saab siis loo õnnelikuks lõpuks terveks. Epideemia on seega nii tegelaste kui lugejate jaoks moraalselt õpetlik.
Charles E. Rosenberg on kirjeldanud epideemianarratiive kui näidendeid kolmes vaatuses koos epiloogiga: 1. vaatus: katku järkjärguline ilmnemine; 2. vaatus: juhuslikkuse haldamine; 3. vaatus: läbirääkimised ametivõimude reaktsiooni üle; epiloog: kestvad mõjud ja omandatud õppetunnid. 31 Eespool öeldu põhjal saame väita, et selline vaatemäng toimub tegelikult alles uusaegsetes katkunarratiivides. Katku sellist loostamist täheldame nii Defoe ja Manzoni raamatutes kui ka praegusest Covid-19 kriisist jutustamises, mille puhul viibime ilmselt veel kuskil 3. vaatuse poole peal, kuigi tänapäeva maailmale kohaselt kiirustades arutatakse juba ka mõjusid ja õppetunde. Defoe ja Manzoni pakuvad meile kõigepealt väga asjakohaseid mõtisklusi praeguse kriisi eri tüüpi l ockdown 'ide mõtestamiseks kõigi nende ühiskondlike kui ka individuaalsete küsimuste ja dilemmadega. Kõige olulisem on selle juures see, et modernse rahvakeha hädakorraline haldamine pole sugugi mingi steriilne ja neutraalne viis katkuga toimetulekuks, mis vabastab haiguse kõikidest selle metafoorsetest tähenduskihtidest. Otse vastupidi, eriolukorraline suur sulgemine võimendab nõiajahti võõrale ja vaenlasele ning nende eraldamist rahvakeha "tervest" osast – mitte ainult füüsiliselt, vaid ka etniliselt, poliitiliselt, moraalselt.
Näiteid võib siin palju tuua, alates Donald Trumpi Covid-19 tembeldamisest "hiina haiguseks" kuni kahe hiina turisti kinnipidamiseni Viru hotellis – Manzoni sõnutsi: "võõrad, keda ainult seepärast kahtlustati, et nad olid võõrad" –, rääkimata Euroopa riikide kevadisest piiride sulgemisest või võõrtööliste ja välistudengite nimetamisest "ohuks rahvatervisele", mille kaudu Eesti siseministeerium arendas suvel oma ksenofoobset agendat. "Asümptomaatiliste viirusekandjate" ja "lähikontaktsete" ümber tekitatud paanika, süüdistused ja põlgus pole Covid-19 kontekstis sugugi väiksemad kui Defoe narratiivis. Samamoodi ähvardavad mitme riigi praegused sotsiaalreklaamid rahvast "kõndivate hävitajate" ja "potentsiaalsete mõrvaritega" ning ametnikud ja meedia tegelevad sotsiaalsete rühmade stigmatiseerimisega – kord on nendeks kerglased noored, kord "koduarestiga" mitte leppivad vanurid, kord teistsuguse kultuurilise taustaga ja seetõttu viroloogiliselt vastutustundetult käituvad inimesed.
Globaalse puhangu narratiiv: tänapäeva epideemiafilmid
Antiigist kuni Manzonini ja veel 20. sajandi esimesel poolelgi on katkunarratiivide reaalne ja sümboolne ruum alati polis ehk linn, kuid tulles tänapäeva katkunarratiivide juurde, märkame kõigepealt tegevuse laienemist kogu kosmos'ele ehk maailmale. Globaalse ajastu epideemia lood ja kujundid seostuvad kõigepealt pandeemiahirmudega ning pandeemiafilmid ongi külma sõja järgses globaalses maailmas katastroofi-filmide ja -seriaalide alamžanrina eriti menukaks osutunud. Vaatlen lähemalt kolme filmi, mis võimaldavad äsja kirjeldatud katkunarratiivide teisenemist hästi kirjeldada: Wolfgang Peterseni "Puhang" ("Outbreak",1995), Steven Soderberghi "Nakkus" ("Contagion", 2011) ja Marc Forsteri "World War Z" (2013).
Kõigis neis saab surmaviiruse pandeemia alguse kas ülerahvastatud Idast ("Nakkuses" kindlalt Macaust, "World War Z-s" arvatavasti Indiast) või alaarenenud Aafrikast ("Puhang"). Huvitav on aga see, et filmides, kus viiruse võõral päritolul pikemalt peatutakse, seostatakse see primitiivse ja saastatud Aasia-Aafrika sotsiaalse keskkonna kokkupuutega moodsa Lääne tehnoloogilis-majandusliku võimuihaga. "Puhangus" on USA sõjavägi hävitanud katku esimesest puhangust räsitud Aafrika džungliküla, säilitades aga viiruse, mida kuri kindral kavatseb kasutada biorelvana. Katku teine puhang, mis saab alguse ikka Aafrikast, jõuab Ameerikasse väikese ahvi kaudu, kelle eksootiliste loomadega kaubitsejad viivad Hiina laevaga USA mustale turule. "Nakkuses" tekitab katku Hiina palmimetsa lageraie – elukeskkonnast ilmajäänud nahkhiir põgeneb seafarmi, tuues endaga kaasa nakatunud banaanitüki; seda sööb siga, kelle Macau kasiino kokk tapab ja roaks ette valmistab, surudes seejärel ilma end puhastamata tulevase nullpatsiendi ja viiruse superlevitaja kätt. Viimane on Minneapolises elav, abielus, kuid emantsipeerunud naismänedžer, kes lõbutseb oma Aasia ärireisi ajal Macau kasiinos ja toob viiruse Ameerikasse kõigepealt läbi vahepeatuse Chicagos, kus ta kohtub oma armukesega. Moraalne hukkamõist seostub siin selgesti nii otseses kui ka ülekantud tähenduses üle piiri mineva liikuvusega ehk globaalsetest kontaktidest tekkivate hirmudega. Nakkus on tänapäeva maailma ohtlike üleastumiste tulemuseks, mis viivad kokku selle, mis peaks lahku jääma (Lääne ja Ida, nahkhiire ja sea, räpase Aasia koka ja peene Lääne blondiini, aga ka naise ja kõrge sotsiaalse staatuse, äri ja lõbu, abielunaise ja abieluvälise armuafääri), ning lõhuvad sidemeid, mida lõhkuda ei tohiks (loomade ja nende loomuliku elukeskkonna vahel, inimeste ja nende kohalike kultuuritraditsioonide vahel, kuid ka naise ja kodu/pere vahel).
Ülemaailmse pandeemia algushetk filmis "Nakkus"
Kui 1995. aastal vändatud filmis areneb puhang ja sündmustik USA väikelinna piirides, mis kohe ülejäänud maailmast ära lõigatakse, siis kaks kümnendit hiljem vändatud filmides haaravad puhang ja sündmustik juba tervet maailma. Kõigis filmides on narratiivi arengumootoriks tõe väljaselgitamise vajadus, mis seisneb nullpatsiendi ning viiruse levikutrajektoori ja levitajate võrgustiku kindlakstegemises. Valdav fantaasia on, et ainult ülalmainitud üleastumiste lähteallikani jõudmise kaudu saab taastada kadunud tasakaalu ja korra (ehk leiutada vaktsiini ja ravi). Sellise "juurdlusnarratiiviga" jookseb aga nendes filmides paralleelselt eriolukorra ja sellega seotud sõja narratiiv. Sellest vaatepunktist on huvitav võrrelda "Puhangut" ja "World War Z-d". Esimeses kehtestab kuri kindral puhangukoldeks kujunenud väikelinnas karantiini ja sõjaväelise korra, jõudes ühel hetkel otsuseni, et linn tuleb pommiga hävitada, vältimaks mitte ainult viiruse levikut, vaid ka biorelva projekti ohustava tõe päevavalgele tulekut. Peategelane, kes on sõjaväelasest viroloog, juhib juurdlust, et linna päästa ja tõde paljastada, mis tal ka õnnestub. Vaktsiin saab katkust võitu, tervendades ka nakatunuid, kuri kindral vahistatakse ja USA põhiseaduslikud õigused saavad võidu hiiliva sõjaväelise pöörde üle. "World War Z" narratiiv on märksa õõvastavam. Siin on nakatunud muutunud agressiivseteks, hammustamise teel viirust levitavateks zombideks, kes on inimkonna ridadest lootusetult välja arvatud – käimas ongi globaalne sõda terveks jäänud inimkonna ja nakatunud zombide vahel. ÜRO väliagendist peategelase juurdlus ei vii kusagile ja mingist hetkest pole tema otsingud enam eristatavad sõjaväelistest operatsioonidest. Vaktsiin päästab filmis ainult terved inimesed ning annab neile kaitse ja jõu inimlikkuse minetanud nakatunute lõplikuks hävitamiseks. Küsimus pole siin enam kuidagi tõe ja õigluse jaluleseadmises, vaid pelgalt ellujäämises postapokalüptilises maailmas, kus eriolukord ja sõjaseisukord on muutunud permanentseks. Katku võõras päritolu, mis toimis vanemates narratiivides pelgalt loo sissejuhatava elemendina, kuid muutus uusaegsetes narratiivides kesksemaks teemaks, seostub tänapäeva narratiivis juba olemuslikult Sontagi katkumetafoori sõjalise aspektiga. Eriolukord mobiliseerib kogu ühiskonna sõtta surmavaenlase sissetungi vastu, keda tuleb eemale hoida, sisse piirata ja hävitada.
Covid-19 kriisi kirjeldamisel ja mõistmisel on ilmselt kõige rohkem kasutatud just sõjapidamise metafoore. Viirus pole mitte üksnes "vaenlane", kelle levik võrdub "sissetungiga" üle riigipiiride ja meie igapäevaellu. Ja "sõdurid" pole mitte ainult meditsiini "eesliinitöötajad", kes oma "vormides" (kaitsevahendid) ja "relvadega" (raviprotseduurid) viiruse vastu võitlevad. Veel olulisemalt on kogu ühiskond, mis tähendab praeguse pandeemia tingimustes kogu inimkonda, sellesse sõtta "mobiliseeritud". Ehkki Euroopa Liidu tervishoiuvolinik Stella Kyriakides, kirjeldades möödunud kevade sündmusi väga militaarsetes terminites, väitis, et "oleme kõik koos sõjas Covid-19 vastu", 32 kuulub sõjapidamine nii nagu eriolukorra väljakuulutamine tegelikult riikide ja nende valitsejate, mitte nende kodanike otsustuse ja pädevuse hulka. Oma aidsi-raamatu lõpul hoiatab Sontag epideemia kohta kasutatava sõjametafoori ohtude ja kaugeleulatavate mõjude eest, kuna selline metafoor "mitte üksnes ei anna veenvat põhjendust autoritaarsele valitsemisele, vaid annab ka mõista, et on tarvis riiklikult sponsoreeritud repressioone ja vägivalda". 33 Kes oleks aasta tagasi mõelnud, et näeme rahu ajal oma demokraatlike riikide linnades komandanditunde, korrakaitsejõudude teesulgusid ja sõjaväelasi tänavail patrullimas.
Lõpetuseks
Eelnev katkulugude lühilugu võimaldas mul lähemalt analüüsida Susan Sontagi katkumetafoori kolme olulisemat aspekti: katku kui kollektiivi moraalse ja poliitilise mandumise peegeldust ja karistust, katku kui midagi võõrast ja võõrast kui katku ning katku vastu võitlemist kui sõda. Minu analüüs tõstis aga esile veel ühe olulise sümboolse liini, mis Sontagi käsitluses jääb tagaplaanile. See puudutab katku kui korratuse ja ühiskonna lagunemise allegooriat nii antiigi kui ka keskaja kroonikates. See asendub uusaegsetes kroonikates selle korratuse valitsemise ja uue erakorralise korra kehtestamisega, mis põhineb biopoliitilisel "suure sulgemise" paradigmal. Ehkki esmapilgul võib tunduda, et tegemist on pelgalt kriisijuhtimise küsimusega, võimendab see tegelikult ka katku võõruse ja sõja diskursust, millel on konkreetsed sotsiaalsed ja poliitilised tagajärjed.
Näitasin, et praeguse Covid-19 pandeemia puhul on ühel või teisel viisil kasutust leidmas Sontagi katkumetafoori kogu arsenal. Eriti tugevasti tõusevad aga esile kriisi eriolukorralise valitsemise, piirangute, suure sulgemise ja eraldamise küsimused ning nendega seotud kujutlused ja hirmud. Tänapäeva pandeemianarratiivides peegeldub ebakindlus meie üliühendatud maailma protsesside keerukuse ees – oleme muutunud nii avatumaks kui ka haavatavamaks üksikriikide suveräänse kontrolli alt kergesti väljuvate sündmuste ees. Pandeemia on selles kontekstis sümptomaatiline katkestus, mis laseb globaalse maailma näilise korra pinna alt läbi valguda kaosel ja muudab meid ühendavad võrgustikud ja nende võimaldatud piirideta liikuvuse "viirusliku hävituse levikanaliks". 34 Pole siis juhus, et sümboolsed ja poliitilised reaktsioonid sellele ähvardusele seostuvad otseselt globaalse maailma olemuse eitamisega – lahendust nähakse otsustusmehhanismide järsus lihtsustamises ja tsentraliseerimises ning ühenduste läbilõikamises, eraldumises, piiride tõmbamises, sulgemises ja kaitsmises. Rosenberg kirjutas juba aidsi puhul "postmodernsest epideemiast", milles ühiskondlik fragmenteeritus, institutsioonide komplekssus, teaduslik ekspertiis, mediaalne vahendamine ja vaatepunktide paljusus suurendavad üksikisikute disorientatsiooni; selle tulemuseks on tegutsemisvõimetus ja apelleerimine võimutäiusega valitsejale, kes meie eest kõik vajalikud otsused ära teeks ning meid hädaolukorrast välja päästaks. 35 Eriolukorras, mis muutub sellistes tingimustes ainsaks võimalikuks kriisivalitsemise vahendiks, langevad kokku moodsa biopoliitilise rahvastikuhaldamise ja vana suverääni piiramatu võim. Vastupidiselt filminarratiividele, kus kodanikest kangelased päästavad lõpuks maailma, süvendab see, kuidas riik Covid-19 kriisi konjunktuurselt haldab, veelgi üksikisikute võimetustunnet.
Kui tulla lõpetuseks tagasi Agamemnoni ja Oidipuse vastanduse juurde, siis pole hetkel veel võimalik öelda, kas Covid-19 pandeemia kriisil saab olla ühiskonda transformeeriv mõju või mitte; eelöeldu põhjal julgen aga pakkuda, millist transformatsiooni hädasti vaja oleks. Me peame õppima elama oma üliühendatud ja keerulises maailmas nii, et pidevate kriiside eriolukorraline valitsemine ei muutuks uueks normaalsuseks. Sontagi terminites tähendaks see keeldumist kriiside mõtestamisest sõjalistes terminites, mis õigustavad autoritaarsust ja vägivalda. Kui pandeemia materialiseerib meie maailma ühendatuse, vastastikuse sõltuvuse ja liikuvusega seotud hirme, tuleb meil õppida nende hirmudega elama, selle asemel et volitada mingit ülimat (riigi, valitseja) võimu nende hirmude põhjusi hävitama. Neid põhjusi polegi tegelikult võimalik hävitada, kuna nad on olemuslikult seotud inimeseks olemise paradoksiga, mille Priscilla Wald sõnastab oma nakkusemõistele pühendatud raamatus järgnevalt: "Läbikäimised, mis tekitavad haigusi, teevad meist ühtlasi ka kogukonna. Uue haiguse ilmumine toob dramaatiliselt esile dilemma, mis ajendab inimese kõige põhilisemaid narratiive: inimliku kontakti paratamatuse ja ohtlikkuse." 36 Kas selle paradoksi ehk siis meie olemusliku avatuse ja haavatavuse omaksvõtmine võiks meid võimestada, st anda meile kriisiolukorras tagasi selle mõistmis- ja tegutsemisvõime, mille tühja kohta täidab hetkel valitsejavõimu eriolukorraline suurendamine?
Vastuse sellele küsimusele võib leida ühest väga kuulsast 20. sajandi katkunarratiivist, millest hüppasin eespool meelega üle. Tegemist on mõistagi Albert Camus' romaaniga "Katk" (1947), mille peaküsimuseks on: mida saab iga kodanik katku vastu teha, sest, nagu väidab üks romaani tegelasi, ametivõimude lahendused pole kunagi "päris katku kõrgusel". 37 Peategelasest arsti ja tema sõprade korraldatud "sanitaarsalkade" lugu Orani katku ajal pakub meile hea näite sellest, kuidas on siiski võimalik inimese ja kodanikuna kriisides tegudele asuda. Ehkki sõja- ja fašismijärgsel ajal kirjutatud romaanis esineb palju katku "vastu võitlemise" retoorikat, on seda võitlust kujutatud just vastandina sõjalisele hybris'ele, surma ja mõrva triumfile, eksiilile ning inimlikkuse minetamisele, mida katk romaanis endast kujutab. Camus' tegelased tõukuvad hoopis meie inimliku haavatavuse omaksvõtmisest, kuna ainult sellest saabki võrsuda inimlik empaatia ja solidaarsus, mis on "Katku" tegelaste jaoks kriisiolukorras ainus lahendus eelmainitud inimolemise paradoksile. Selline lahendus loobub nii kangelaslikkuse kui ka abituse diskursusest ja võtab tegudele asumise kuju.
Võib muidugi vastu väita, et Camus' "Katk" on erinevalt Covid-19st täiesti modernne narratiiv – sündmustik kulgeb suletud linnas, mitte avatud maailmas, ning sündmuste toimemehhanismid ja inimtegude ajendid on seal lihtsad ja läbipaistvad. Me ei kujuta ette, kuidas saaksid tänapäeva kodanikud oma linnades ise korraldada viirusevastaseid "sanitaarsalku", ja see poleks ilmselt ka mõistlik. Camus' sõnumiks aga on, et eksistentsiaalsel tasandil on asjad pigem selged – "minu meelest on peaasi olla inimene," väidab "Katku" peategelane. Ja siis, kui me oleme seda otsustanud, tuleb "lihtsalt" leida oma kriisiolukorras – olgu kui tahes postmodernses – kõige paremad vahendid võetud otsuse ellu viimiseks. Et asi ei jääks liiga abstraktseks, võiksime praeguse pandeemia puhul sellisest otsusest lähtudes nt vabatahtlikult valida hirmu ja hoolimatuse asemel mõistlikud ja vastutustundlikud käitumisviisid, pöörata tähelepanu üksi jäävatele inimestele meie ümber, toetada nii materiaalsesse kui ka vaimsesse hätta sattunud kaaskodanikke. Poliitiliselt tähendaks see nt jätta toetuseta need jõud, kes sulgevad koole kaubanduskeskuste asemel või kes on alati valmis matma lisamiljoneid sõjavarustusse, kuid muudkui virisevad siis, kui on vaja suurendada tervishoiu, hoolekandesüsteemi ja teaduse rahastust. Kas seda tundub vähe olevat? Kui suur osa meist jõuaksid selliste tegudeni, siis saaksime juba hakata looma teistsugust katku- ja selle põhjustatud kriiside narratiivi. Narratiivi, mille peategelasteks oleksid solidaarsed ja hoolivad kodanikud ning nende õigusriigipõhine ja õiglane ühiskonnakorraldus – võimutäiusega valitseja asemel, kes sõdib oma eriolukorraliste käskude ja keeldudega vaenlase vastu, kes langeb järjest rohkem kokku selles sõjas kaitstava rahvakehaga.
1 S. Sontag, Haigus kui metafoor; Aids ja selle metafoorid. Tlk K. Kaer. Tallinn, 2002, lk 122.
2 Homeros, Ilias. Tlk A. Annist. Tallinn, 2004, lk 6 (1. laul, värss 47).
3 Sophokles, Kuningas Oidipus. Tlk A. Kaalep, Ü. Torpats. Tallinn, 1998, lk 6 (värss 28). Kreeka originaalis on "katkuhaldjas" pigem "tule- või palavikutooja jumal".
4 A. A. Kousoulis jt, The Plague of Thebes. A Historical Epidemic in Sophocles' Oedipus Rex. Another Dimension, 2012, kd 18, nr 1, lk 154.
5 A. Kannadan, History of the Miasma Theory of Disease. ESSAI, 2018, kd 16, lk 41–43.
6 Maailma kõige populaarsema katoliku raadiojaama Radio Maria direktor isa Livio Fanzaga on näiteks väitnud, et Covid-19 on saatana juhitud vandenõu.
7 Vt nt I. Lutsar, Koroonaviiruse luup paljastab ühiskonna nõrkused. Postimees, 05.12.2020, lk 5.
8 Priscilla Wald räägib Oidipuse kui nakkuselevitaja õõvastavast (uncanny) staatusest: just kõige lähedasem muutub sootsiumi jaoks kõige ähvardavamaks. P. Wald, Contagious. Cultures, Carriers and the Outbreak Narrative. Durham; London, 2008, lk 22.
9 2Ms 7:1–12:51.
10 Vt nt P. Vidal, M. Tybairenc, J.-P. Gonzalez, Infectious Diseases and Arts. Rmt-s: Encyclopedia of Infectious Diseases: Modern Methodologies. Toim. M. Tybairenc. Hoboken (NJ), 2007, lk 695–696.
11 2Sm 15–17.
12 G. Bocccaccio, Dekameron. Tlk J. Semper. Tallinn, 2020, lk 10.
13 The History of the Peloponnesian War. Tlk R. Crawley, 2. rmt, 48.
14 G. Boccaccio, Dekameron, lk 11.
15 Sealsamas, lk 13.
16 Thukydides, History, 2. rmt, 52.3–53.4 (minu tõlge).
17 G. Boccaccio, Dekameron, lk 12.
18 Sealsamas.
19"Poliitilise keha" mõiste eestikeelse käsitluse leiab siit: http://www.doktorikool.ut.ee/kstt/term/ET/tahestik/body_politic/
20 Viis sajandit hiljem karistab Edgar Allan Poe oma lühijutus "Punase surma mask" katkust räsitud linnast põgenenud jõukat seltskonda surmaga. 19. sajandil on "Dekameroni" utoopia juba muutunud moraalselt ja poliitiliselt taunitavaks.
21 M. Foucault, Seksuaalsuse ajalugu, I. Teadmistahe. Tlk I. Koff. Tallinn, 2005, lk 148.
22 D. Defoe, A Journal of the Plague Year. Oxford, 2008, lk 73, 119, 127.
23 Sealsamas, lk 119.
24 A. Manzoni, Kihlatud. II köide. Tlk J. Sarv. Tartu, 1939, lk 250.
25 M. Foucault, Hullus ja arutus. Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul. Tlk M. Lepikult. Tallinn, 2003, lk 75–126.
26 D. Defoe, A Journal, lk 118.
27 A. Manzoni, Kihlatud, lk 253, 256.
28 D. Defoe, A Journal, lk 115, 119.
29 Sealsamas, lk 115.
30 A. Manzoni, Kihlatud, lk 274.
31 C. E. Rosenberg, What is an Epidemic? AIDS in Historical Perspective. Daedalus, 1989, kd 118, nr 2, lk 1–17.
32 https://www.euronews.com/2020/04/07/we-re-all-in-a-war-against-covid-19-together.
33 S. Sontag, Haigus kui metafoor, lk 167.
34 P. Wald, Contagious, lk 4.
35 C. E. Rosenberg, What is an Epidemic?, lk 13–14.
36 P. Wald, Contagious, lk 2.
37 A. Camus, Katk. Tlk H. Rajandi. Tallinn, 1996, lk 61. | Daniele Monticelli. Katkulugude lühilugu: metafoorid, narratiivid, poliitika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Susan Sontag selgitab raamatus "Aids kui metafoor", et sõna "katk" on sajandite vältel kasutatud paljude erinevate nakkusepideemiate tähistamiseks ja et mõiste on seetõttu omandanud "kõige suurema kollektiivse õnnetuse, kurja, nuhtluse" ülekantud tähenduse. 1 Oma käsitluses eristab Sontag katkumetafoori kolme semantilist komponenti. Esiteks, vastupidiselt "individuaalsematele haigustele" kiputakse katku mõistma kui karistust, millega üleloomulik jõud, saatus või muu nähtamatu õigluse allikas nuhtleb kollektiivi, kes on üle astunud kehtestatud korrast, seadusest, moraalist. Teiseks, katk seostuvat metafoorselt alati võõrusega, millegagi, mis omadega kokku ei kuulu ja kujutab endast seetõttu saastamisallikat. Viimaks, katkumetafooril on sõjaline iseloom, nakkuse levikut kujutatakse kui sissetungi, millele tuleb reageerida ennast relvastades, kaitstes ja vastu rünnates. Kõik need nakkusepideemiatega seotud metafoorsed elemendid on Sontagi arvates kahjulikud, kuna tulemuseks on teatud üksikindiviidide või inimrühmade ohtlikuks ja vaenulikuks kuulutamine, nende marginaliseerimine ja tagakiusamine. Sontag väidab, et kui 20. sajandil tundus, nagu oleks muutunud võimatuks nakkushaiguste (nt gripi, entsefaliidi või lastehalvatuse) teemal "moraliseerida", pandi tegelikult aidsiepideemia mõtestamisel uuesti tööle katkumetafoori kogu ajalooline arsenal.
HI-viirus arvutikunstniku nägemuses
Edasi käsitlen Sontagi väiteid katku metafoorsusest, sean need osaliselt kahtluse alla ning täiendan neid, võttes aluseks katku olulisemad kirjanduslikud kujutused antiigist kuni 20. sajandi keskpaigani ning viimase 30 aasta jooksul vändatud epideemia-teemalised filmid. Vaatan, millal ülalmainitud katkumetafoori semantilised elemendid tekivad (või kaovad) ja millised muutused rõhuasetuses on toimunud alates Sontagi raamatu avaldamisest 1991. aastal, mis tähistab ka üleilmastumise viimase järgu algust. Iga teemabloki lõpus esitan paar mõtet ka praeguse Covid-19 kriisi kohta.
Agamemnoni ja Oidipuse katkud
Kaks kogu Lääne kirjandusele põhja panevat teost algavad laastava epideemia kirjeldusega. Tegemist pole seejuures kaugeltki ainult kunstiga, vaid kahe žanriga – eepose ja tragöödiaga –, mis kujundasid vanade kreeklaste mõtte- ja tegudemaailma, esitades nende ühiskonna sisemisi konflikte, nende põhjusi ja lahendusi. Pean mõistagi silmas Homerose "Iliast", mis, võttes 8. sajandil e.m.a kokku muistse suulise traditsiooni, pakkus kreeka arhailisele perioodile eetilist raamistikku, ja Sophoklese "Kuningas Oidipust", mille esmalavastus toimus 429 e.m.a klassikalise ajajärgu demokraatlikus Ateenas. Nendes ilmneb esimest korda Lääne ajaloos metafoorne seos nakkusepideemia ning kogukonna ja riigi saatuse ehk poliitika vahel. Vaatame siis lähemalt "Iliase" ja "Oidipuse" meeldejäävat incipit 'it, et hakata lahti harutama selle metafoorse seose eri aspekte.
"Iliase" esimeses laulus murrab kreeklaste leeri kümne päeva vältel "hukkav katk", millega haiguste ja ravimise jumal Apollon maksab kätte kreeklaste väejuhile Agamemnonile. Viimane solvas Apolloni troojalasest preestrit Chrysest, keeldudes vabaks laskmast tema tütart, kelle oli endale orjatariks võtnud. "Süngena kui pime öö, mis laskumas maale", 2 sööstab vihane Apollon Olümposelt alla ja katku kujutatakse poeemis tema nooltena, mis tapavad loomi ja inimesi nii, et "tuleriitade leegid siis peiedel lõõmasid kõikjal" (v 52). Epideemia on siin otsene vahend, millega üleloomulik jõud karistab kogu ühiskonda selle valitseja moraalse üleastumise eest – Agamemnon ei hooli ei perekonnasidemetest ega usukommetest. Epideemia lõpetamine eeldab jumala lepitamist tema solvumise põhjuse likvideerimise teel. Tõe väljaselgitaja ja kohtumõistja rolli astunud Achilleuse nõudmisel tagastabki Agamemnon vastumeelselt Chrysesele tütre ja see rahustab Apolloni, kes lõpetab katku. See on diil jumalaga, mis ei nõua nuheldud ühiskonna sügavamat eetilis-poliitilist puhastust. Agamemnon põhjendab küll neiu loovutamise otsust sellega, et "kasu rahvale soovin ma kindlasti rohkem kui hukku" (v 117), kuid ruttab seejärel kohe Achilleusele kätte maksma, põhjustades viimases kuulsa vimma, mis "tuhat hukatust tõi ahhailaste soole" (v 2). Hybris'e halastamatu loogika valdab siin nii neid tegusid, mis epideemia põhjustavad, kui ka neid, mida põhjustab epideemia lõpetamine; ja epideemia ise on ajendatud Chrysese kättemaksuihast ja Apolloni raevust.
Neli sajandit hiljem avab Sophokles oma "Kuningas Oidipuse" näiliselt sarnase olukorraga, kuid epideemia sümboolne tähendus ja selle seosed ühiskonna ja riigi saatusega on juba sügavalt muutunud. Teeba linna on ka siin löönud "katkuhaldjas" oma "tapva leegiga", 3 kuid see on pigem abstraktne metafoor ja teksti rõhk langeb linna ja rahva kannatuste kirjeldamisele. Ka siin paistab lahendus olevat valitseja käes ja preestri kaudu palub usaldav rahvas Oidipusel teha nõnda, "et võiks jälle kindlalt seista linn" (v 51); kuid valitseja on siin algusest peale valmis täitma kõiki selleks vajalikke tingimusi, kuna tal "kaebleb hing nii enda kui ka linna eest" (v 63). Apollon mängib ka siin otsustavat rolli, kuid mitte enam raevunud haigusejumalana, vaid teadmisallikana Delfi oraakli näol. Kui Delfist saabunud Kreon teatab, et Apollon käsib "meil enda hulgast ruttu välja rookida häbi ja teotus, mis me linna hukka viib" (v 97–98), selgub, et epideemia põhjus peitub linna enda südames eelmise kuninga Laiose mõrva ja mõrvari näol, kelle identiteet on teadmata. Katk pole siin "Iliase" taoliselt kurja jõu külaskäik ehk visitatio, nagu hakatakse epideemia ilmumist nimetama hilisemas, kristlikus kontekstis; Teeba katk tärkab hoopis linna peidetud saladusest, mis on allakäigu reaalne põhjus. "Teotus", mis tuleb linnast välja rookida, tõlgib eeltoodud tragöödiaridades kreeka sõna miasma, 4 mis tähistab vanakreeka ja ka hilisemas meditsiinis aine kõdunemisest tekkivat mürgist "halba õhku", mida peeti epideemiate põhjuseks. 5 Väline, epideemiline katk on niisiis justkui sümptom sügavamast eetilis-poliitilisest katkust ehk miasma'st, mis põhjustab linna moraalse saastatuse. Ainult viimase "välja rookimine", st mõrvari väljaselgitamine ja pakkusaatmine või tapmine saab lepitada kogu "rahva peale tulnud verd" (v 101). Oidipuse soov õiglus jalule seada eeldab siis tõe ehk linna moraalselt reostava miasma päevavalgele toomist – ka siis, kui on juba selge, et see osutub kuningale endale hukatuslikuks. Lahendus ei seisne nagu "Iliases" tülika nakkusesaatja maharahustamises, vaid linnavõimu südamega kokkulangeva saastamisallika pagendamises. Ainult niimoodi saab sootsium oma miasma'st puhastatud ja linn epideemiast lahti.
Charles Jalabert, Teeba katk, 1842.
Nii "Iliases" kui "Oidipuses" nuhtleb katk kriisis olevat, oma suverääni tegude tõttu moraalselt ja poliitiliselt mandunud sootsiumi. Katk ise tähistab metafoorselt seda "kriisi" selle sõna otseses meditsiinilises tähenduses. Tegemist on moraalse ja poliitilise haiguse otsustava hetkega, enne kui toimub muutus, mis võib viia nii organismi tervenemise kui ka hukuni. Mõlema teose puhul eeldab tervenemine juurdlust tõe väljaselgitamiseks, kus meditsiiniline küsimus põimub juriidilise ehk kohtumõistmise praktikaga. Oluline metafoorne erinevus "Iliase" "rahva peale laskuva pimeda ööna" ja "Oidipuse" "rahva seast tõusva miasma 'na" kujutatud katkude vahel viib aga kahe erineva lahenduseni. "Oidipuse" moraalse ja poliitilise haiguse ravimisel on sügavalt transformatiivne mõju (ehkki Teeba saaga jätk Oidipuse laste tragöödiatena näitab, et lahendus pole lõplik), sellal kui "Iliase" epideemia lõpuga sotsiaalset ümbersündi ei toimu.
Peatume nüüd korraks, et vaadelda praegust Covid-19 epideemiat läbi "Iliase" ja "Oidipuse" katkunarratiivide ja nendega seotud metafooride. Esimene ilmne fakt on see, et praegust pandeemiat ei kujutata kunagi pelgalt meditsiinilise probleemina, vaid alati kogu ühiskonda hõlmava kriisina. "Kriis" on just see sõna, millega ülemaailmne poliitika ja meedia praegust olukorda eranditult iseloomustab. Üldjuhul ei mõista meie seda kriisi üleloomuliku sekkumise või saatuse terminites, ehkki praegugi sellised tõlgendused päriselt ei puudu. 6 Kuid ikka kiputakse arvama, et tegemist on meie ühiskonna jaoks otsustava tõehetkega. Ning juurdluse, tõe väljaselgitamise ja kohtupidamise loogikal on sellegi kriisi lahendamisel oluline koht – meenutagem kasvõi kevadist nõiajahti nullpatsiendile ja superlevitajatele, koroonadetektiive ja kontaktsete jälgimise süsteeme ning piirangute rikkujate trahvimist ja häbistamist. Covid-19 pandeemia tõlgendamine ühiskonna probleemide peeglina on seejuures laialt levinud hoiak ka teadlaskonna seas. 7 Samm edasi, ja saame juba nii tõsiseltvõetavaid analüüse kui ka vandenõuteooriate universumis vohavaid tõlgendusi, mis seostavad käesoleva epideemia otseselt meie ühiskonna moraalse ja poliitilise mandumisega. Epideemia põhjusi otsitakse sel juhul meie valest käitumisest (see olevat "pidude" või "reisimise" haigus, nii nagu HIV-i levikus süüdistati mittenormatiivset seksuaalkäitumist ja narkomaaniat) või keskkonnavaenulikest eluviisidest ehk inimeste hybris'est looduse vastu (Wuhani loomaturg, Lombardia ülitihe asustus, Lääne vanurite elu ülemedikaliseerimine jne).
Eelmainitud erinevused Agamemnoni ning Oidipuse katkunarratiivide vahel seostuvad aga otseselt ka praeguse pandeemia puhul kõlava küsimusega – kas kriisi lahenduse ehk kogu ühiskonda halvavast haigusest tervenemise näol on tegemist sügavalt uuendava protsessiga, nii et asjad ei saa enam kunagi olla sellised, nagu nad on siiani olnud (Oidipus), või tuleb business as usual tagasi niipea, kui vaktsiinid on oma töö ära teinud (Agamemnon)?
Ateena ja Firenze katkud
Mis tundub nii "Iliase" kui ka "Oidipuse" katkunarratiivides puuduvat, on olemuslik metafoorne seos katku ja võõruse vahel, mille postuleerib Sontag. Raevunud Apollon on kreeklaste laagris küll soovimatu külaline, aga ta pole võõras, vaid ikkagi oma jumal, keda ei teeni mitte ainult troojalasest preester Chryses, vaid ka kreeklasest selgeltnägija, katku põhjust selgitav Kalchas. Just seepärast on Apollonil õigus nõuda katku kaudu kreeklastelt seda, mida omad inimesed talle võlgnevad. Miasma põhjuseks olevat Oidipus pole teadaolevalt küll sünnilt teebalane, kuid sfinksi tapmise ja kuningaks saamisega on ta muutunud n-ö omadest omamaks. 8
Sama võib öelda juudi-kristliku katkupärimuse kohta. Ka Vana Testamendi katkunarratiiv on otseselt seotud Jumala raevuga ja see võib pöörduda nii Iisraeli rahva vaenlaste kui ka Iisraeli rahva enda vastu. Vähemalt kolm Egiptuse kümnest nuhtlusest 9 seostuvad nakkushaigustega, 10 aga näiteks Saamueli raamatus karistab Jumal katkuga juba oma rahvast selle valitseja Taaveti üleastumiste pärast. 11 Ehkki hilisemas kristlikus traditsioonis säilib üsna tugevalt katku metafoorne seos ühiskonna mandumise ja Jumala vihaga, tõusevad keskajast alates epideemiate puhul järjest rohkem esile pigem Jumal kui tervendaja ning tema sekkumist taotlevad palvetamis- ja muud rituaalid. Paljude Euroopa linnade aasta olulisemad tähtpäevad ja nendega seotud pidustused tähistavad siiamaani rahva tänulikkust Jumalale või tema pühakutele kunagiste epideemiate lõpetamise eest.
Katku võõra päritolu motiivi leiame pigem kahest kuulsast reaalselt toimunud epideemiate kroonikast – vanakreeka ajaloolase Thukydidese "Peloponnesose sõja ajaloo" teises raamatus kirja pandud kirjeldusest Ateena katku kohta (430 e.m.a) ja itaalia kirjaniku Giovanni Boccaccio "Dekameroni" sissejuhatuses jutustatud musta surma käigust Firenze linnas (1348). Mõlemas narratiivis on katku võõras päritolu siiski pigem kõrvaline ja üsna kiiresti ununev teema. Thukydides mainib arvamust, mille järgi olevat katk alguse saanud Etioopiast ja sealt liikunud Ateenasse läbi Egiptuse, Liibüa ja Pärsia impeeriumi; samuti räägib ta kahtlusest, et Ateena vastu sõdivad peloponnesoslased võisid kaasa aidata katku jõudmisele linna, mürgitades Ateena veehoidlad Pireuses. Boccaccio väidab, et katk tuli "idamaadelt", liikudes peatumatult kuni "läänemaadeni". Mis puudutab katku võimalikke põhjusi, siis mainib ta põgusalt "taevatähtede mõju" või "jumala õiglast viha", 12 sellal kui Thukydides piirdub tunnistusega, et katku "lähtealused ja põhjused on teadmata". 13
Franz Xaver Winterhalter, Decameron, 1837.
Seega ei ole katku võõras või jumalik päritolu ei Thukydidese ega Boccaccio katkunarratiivi sümboolses ökonoomias kuigi olulisel kohal. See, mis mõlema teksti puhul kõigepealt silma paistab, on autorite eriline tähelepanu haiguse füüsilisele kohalolule, mis väljendub kehaliste sümptomite ja nende tagajärgede detailses kirjeldamises. Katku ülim õudus seostub seejuures nakkuse printsiibiga – "taud levis seda hoogsamalt, et see kokkupuutumisel haigelt üle kandus tervele", 14 kuna selle tulemuseks on linnakodanikke ja veresugulasi kooshoidvate sidemete rebenemine. Katku tekitatud hirmu tõttu "vend jättis maha oma venna, onu oma vennapoja, õde oma venna ja naine sageli oma mehe, aga mis on veel hullem, oli vaevalt usutav: isad ja emad ei käinud enam oma lapsi vaatamas ega nende eest hoolitsemas, nagu polekski nad nende omad". 15 Thukydides ja Boccaccio peatuvad eriti pikalt katkestusel, mida epideemia põhjustab surmarituaalides – surnukehad kuhjuvad tänavatele, neid maetakse hulgi ja ühishaudadesse. See sümboliseerib mõlema jaoks inimühiskonna taandumist loomalikku seisundisse, milles inimesed surevad nagu "kitsed" (Boccaccio) või "lambad" (Thukydides) ning isegi röövlinnud väldivad nende surnukehi.
Katku lõpptulemust kirjeldab Thukydides kui linnakodanike ülimat hooletust kõige, nii maise kui ka püha suhtes, kuna "jumalahirm ega inimese seadus neid enam tagasi ei hoia". 16 Sarnaselt kirjutab Boccaccio, et "niisuguses masendatud ja viletsas olukorras langes ja kadus meie linnas peagu täiesti kõigi jumalike ja inimlike seaduste autoriteet … ja seetõttu oli igaühel lubatud teha kõik, mis süda soovib". 17 Üleüldine seadusetus muudab katkust laastatud linna karnevali taoliselt ümberpööratud maailmaks, kus rikkad surevad ja vaesed pärivad nende vara, mille nad kohe ära raiskavad, ning majad muutuvad "üldiseks omanduseks", sest "kui võõras sinna sisse astus, võis ta seal talitada nagu peremees kunagi". 18
Kui võrdleme Homerose ja Sophoklese katkunarratiive Thukydidese ja Boccaccio omadega, näeme, et sümboolne seos katku ja ühiskonnakorralduse vahel säilib, kuid selle põhjuslik loogika ja tähendus muutub oluliselt. Homerosel ja Sophoklesel oli katk poliitilise mandumise tagajärg ja sümptom, sellal kui Thukydidesel ja Boccacciol on katk pigem linna poliitilise mandumise põhjus. Või täpsemalt öeldes, epideemia kehastab nende narratiivis hirmu poliitilise korra lagunemise ning sotsiaalse korratuse eest. Katk ei karista ega lunasta, vaid kehtestab paralleeli füsioloogilise ja poliitilise haiguse vahel – kehaliste sümptomite kirjeldamine kandub kohe üle sotsiaalsete sümptomite kirjeldamisele. Katk on siis eelkõige korratus, mis laastab nii üksik-indiviidi kui ühiskondliku organismi tasakaalu ja stabiilsust.
Kui otsene paralleel inimpsüühika ja polis'e korralduse vahel on vähemalt sama vana kui Platoni "Riik", siis võrdlus inimkeha ja poliitilise korra vahel võttis Lääne mõtteloos täpsema kuju keskajal – kui hakati kirjutama suverääni "poliitilisest kehast" (body politic), 19 mis kujutab valitsejat kui riigi ja ühiskondliku terviku kehastust. Kõige tuntuma illustratsiooni sellele ideele leiame ilmselt Thomas Hobbesi "Leviaatani" (1651) kaanel, kus "poliitilist keha" on kujutatud lugematutest alluvatest kehadest koosneva hiiglasliku kehana, millel on valitseja kroonitud pea. Teatavasti tekib Hobbesi järgi poliitiline keha ja seega suveräänsus ühiskonnaliikmete vahelisest kokkuleppest, millega üksikindiviidid loovutavad vägivalla ainuõiguse valitsejale. Kokkuleppe eesmärk on viia inimesed loodusliku seisundi kaosest välja, kehtestades ühiskondliku korra ja stabiilsuse. Thukydidese ja Boccaccio katk kujutab seega poliitilise keha surmavat haigust, mis põhjustab ühiskonna lagunemist ja kodanike tagasiminekut loodusliku seisundi korratusse ja kaosesse, kus inimeste vabadusel pole piire, kuid milles nad surevad nagu lambad ja kitsed.
Covid-19 pandeemiaga seotud diskursuses on ühiskondlike sidemete lagunemise hirm kindlasti tähtsal kohal. Epideemia on meist paljude jaoks eelkõige sündmus, mis takistab meid afektiivselt läbi käimast oma vanemate, vanavanemate, laste ja teiste lähedastega. Epideemia on valusalt häirinud ühiskondlikke sidemeid tekitavate ja kinnitavate rituaalide toimimist – alates igapäevastest ja pidulikest koosviibimistest kuni matusteni välja. Kevadise pandeemialaine narratiivis toimus selge sümboolne pööre siis, kui meieni jõudsid pildid Itaalia sõjaväeveokite kolonnist, mis viis Bergamo linnast ära kümneid matmata jäänud Covid-19sse surnute kirste, nagu ka New Yorgi massihaudadest ja -matmistest. Täpselt nagu Thukydidese ja Boccaccio ajal, mõjus ka nüüd korraliste surmarituaalide ärajäämine kõige selgema märgina olukorra lootusetusest.
Nende paralleelide puhul on siiski selge piir, mis langeb huvitavalt kokku sotsiaalse korratuse tüübiga, mida katk endast kujutab. Ehkki kevadise viiruseleviku intensiivseimal hetkel valitses Euroopas ja USA-s paariks nädalaks paraja kaose tunne, koondus meie tähelepanu üsna kiiresti pigem kriisi poliitilisele haldamisele ja sellega seotud abinõudele. Kui antiik- ja keskaegsetes katkunarratiivides oli keskne metafoorne aspekt piiride kadumine, siis praegune epideemia on vastupidiselt tõstnud esiplaanile "piirangute" küsimuse. Valitseja ehk kannatava poliitilise keha pea, mis puudus Thukydidese ja Boccaccio narratiividest täiesti, on Covid-19 kriisi puhul tugevalt tagasi. Ehkki praeguse kriisi põhjuseks peetakse mõnikord ka valitsejate poliitilist ja moraalset mandumist (omakasupüüdlik varjamine, hirmudega manipuleerimine, inerts jne), oodatakse valitsejatelt ja nendele alluvalt riigimasinalt eelkõige ikkagi päästmist ja lunastust, mida Thukydidese ja Boccaccio lugudes kusagilt ei paista – nende katkunarratiivis arengut ei toimu ning epideemia lõpp või lõpetamine sinna ei mahu. Boccaccio arvates on katku küüsi langenud Firenzes "kõige parem abinõu" hoopis linnast ehk lagunevast poliitilisest kehast lahkumine; "Dekameroni" kümne jõuka ja terve noore kuldset pagendust linnast väljas asuvas villas võib selles valguses lugeda kui eskapistlikku, apoliitilist utoopiat. 20
Tänapäeval ei seostu kriisi valitsemine aga enam Homerose ja Sophoklese või Hobbesi kõikvõimsa suverääniga, vaid moodsa riigi biovõimuga, mille funktsiooniks on Foucault' järgi "elu haldamine" ehk "tagada, toetada, tugevdada, paljundada ja korrastada elu". 21 Kui elu väljaspool poliitilist keha pole enam ette-kujutatav, kuna riigi biopoliitiline haare ulatub kõikjale, siis ei suubu kriis ja hädaolukord enam sotsiaalseks kaoseks, vaid suverääni poolt kehtestatud ja valitsetud eriolukorraks. Epideemia ei kutsu siis inimestes enam esile niivõrd korratust ja kaost, kuivõrd liigse korra ja ahistava järelevalve ning jälituse hirmu.
Uusaegsed katkud: Defoe ja Manzoni
Selline sümboolse tähelepanu nihkumine ilmneb selgesti uusaegsetes katkunarratiivides. Vaatleme Daniel Defoe teost "A Journal of the Plague Year" (1722), milles peategelane H. F. jutustab esimeses isikus 1665. aasta katku "külastusest" (visitation) Londonis, ning Alessandro Manzoni "Kihlatute" (1840) 31. ja 32. peatükki, milles jutustatakse 1630. aastal Milano linna tabanud katku lugu.
Uus lähenemine katkunarratiivile tõuseb eriti selgelt esile Defoe "Journalis" välja toodud arvudes, statistikas, graafikutes ja ametlikes dokumentides. Need toimivad objektiivse ja ratsionaliseeriva raamistikuna katku alguse, kulgemise ja lõpu ilukirjanduslikul kujutamisel. Manzoni toetub samuti katku kaasaegsete kroonikatele, mida ta valgustusajastu mõtlejana kriitiliselt võrdleb ja kommenteerib. Nii Defoe kui ka Manzoni tähelepanu keskendub "kogu rahvakehale" (the whole Body of the People) 22 ja meetmetele selle keha "haldamiseks" 23 ehk sellele, mida me tänapäeva terminites võime nimetada "rahvaterviseks". Mõlemas narratiivis on pikk nimekiri ametnikest, ametiasutustest, eeskirjadest ja määrustest, mille eesmärk on valitseda epideemia korratuse üle uue korra kehtestamise kaudu, mis suuresti põhineb rahvakeha haige osa eraldamisel tervest. Defoe jutustab pikalt rahvarohkete sündmuste keelamisest ja haigete inimeste kodude sulgemisest, kirjeldades tervet rida selleks eesmärgiks rakendatud ametnikke – läbiotsijaid, vaatlejaid, valvureid jne. Manzoni narratiivis on keskseks rahvakeha haldamise vahendiks laatsaret, kuhu suletakse Milano katku nakatunud elanikud. Ta kirjeldab laatsareti korraldust kui selle juhi, kaputsiinlasest isa Felice Casati "diktatuuri". Tegemist on Manzoni arvates "imeliku väljapääsuga", mis on aga möödapääsmatu, sest linna korraline valitsemine ei suudaks katku "suure õnnetusega" toime tulla. See on eriolukorra loogika, mida tuleb mõista Foucault' laadis biopoliitika kaudu, nagu selgesti ilmneb laatsareti "diktaatori" tegevuste kirjelduses Manzoni tekstis: "ta pani liikuma ja korraldas kõike: vaigistas mässe, rahuldas kaebusi, ähvardas, karistas, manitses, lohutas, kuivatas ja valas pisaraid." 24
Sulgemine, isoleerimine, eraldumine pole niisiis enam, nagu Boccacciol ja Thukydidesel, rahva enda hirmunud ja korratu reaktsioon epideemia levikule. Tegemist on pigem mehhanismiga, mida Foucault kirjeldab kui "suurt sulgemist" (grand renfermement), 25 mille eesmärk on korratuse valitsemine karmima sotsiaalse korra ja järelevalve kehtestamise teel. Huvitav on selles mõttes märkida Defoe ja Manzoni erinevat suhtumist rahvakeha haldamisse. Valgustuslikust ratsionalismist juhindudes kritiseerib Manzoni Hispaania kuningriigile alluva 17. sajandi Milano valitsust selle lõdva ja hilinenud reaktsiooni pärast epideemia levikule linnas. Laatsaret on tema jaoks hea näide efektiivsest kriisijuhtimisest ja ta pole rahul, et tervet linna ei suudetud muuta suureks laatsaretiks. Kaupmees Defoe näeb oma peategelase ja jutustaja H. F-i vahendusel vaeva selle nimel, et näidata, kuidas linn kriisi ajal kaosesse ei langenud, ja kiidab ametivõime, kes suutsid hädaolukorras Londonis korda hoida. Samas kritiseerib H. F. näiteks inimeste sunniviisilist sulgemist nende majadesse ning tema narratiivis tulevad korduvalt esile pinged ühelt poolt rahvatervisepoliitika surve ning teisalt individuaalsete ja omandiõiguste vahel. Kui ta on alguses veendunud vajaduses linna jääda, et täita oma kodanikukohustusi, siis lõpuks jõuab ta boccacciolikule järeldusele, et "parim arst katku vastu on selle eest põgenemine". 26
Teravdatud tähelepanu katku biopoliitilisele valitsemisele ei tähenda sugugi, et Defoe ja Manzoni narratiividest kaoksid epideemiaga seotud sümboolsed ja moraalsed aspektid. Vastupidi, just uusaegsed katkunarratiivid võimendavad katkumetafoori mitut aspekti. Esiteks, katku võõras päritolu omandab nüüd selgemad, vaenulikumad jooned – Manzoni narratiivis pääseb katk Milano maadele koos saksa sõjaväeüksustega ja Milano linna müüride sees on nullpatsiendiks vihatud Hispaania okupatsiooniväe sõdur. Defoe narratiivis toovad katku Londonisse Inglismaa suure kaubanduskonkurendi Hollandi kaubad. Veel olulisem on aga see, et kriisi valitsemine suure eraldamise ja sulgemise teel tekitab rahvakeha enda sees varjatud vaenlasi, keda hakatakse paranoiliselt jahtima ja taga kiusama. Manzoni kirjeldab pikalt "pimedat ja korratut hirmu" kujutluslike "määrijate" ehk nakatajate ees, mis kujuneb kiiresti "ebamääraseks arvamuseks, et selle tõve taga pidi olema mingi kuritahtlik kavalus". Katku "vandeseltsi kallaletungi" rahvale kehastab loomulikult võõras, nagu kirjutab Manzoni: "võõraid, keda ainult seepärast kahtlustati, et nad olid võõrad …, vangistati tänavail rahva poolt ja viidi justiitsi ette." 27 Defoel on asi veel õõvastavam, kuna sisevaenlane võtab asümptomaatiliste viirusekandjate nähtamatu kuju, keda "Journali" jutustaja nimetab "kõndivateks hävitajateks" ja "tahtmatuteks mõrvariteks". 28 Defoe mõistab seejuures hirmuga, et sellise nähtamatu sisevaenlase paranoia võib viia eriolukorraliste repressioonide laiendamiseni potentsiaalselt kogu rahvakehale: "ja antud juhul ei aita kaevu sulgemisest ega haigete eemaldamisest, kui ei minda tagasi ega panda luku taha kõiki neid, kellega haiged on läbi käinud veel enne sedagi, kui nad end haigena tundsid; ja keegi ei tea, kui kaugele sellega tagasi minna ja kus jääda pidama, sest keegi ei tea, millal või kus või kuidas või kellelt nad võisid nakkuse saada." 29
Epideemia kui moraalse proovilepaneku metafoor on nii Defoel kui Manzonil ka märksa tugevam kui Thukydidesel ja Boccacciol. Ehkki nad tunnistavad katku looduslikke põhjusi, näevad nad nende taga siiski Jumala ettehoolde kätt, mis kasutab võimalust, et inimesi proovile panna. Niisiis leidub neid, kelle puhul kaasneb katkuga "vooruse kasv ja ülenemine", kuid ka neid, kelle puhul võib täheldada "nurjatuse suurenemist". 30 Manzoni romaanis toimub katk ka individuaalse kohtumõistmise vahendina: haigus tapab loo kurjajuure, hybris 't täis isanda Don Rodrigo, sellal kui tema tagakiusatud vaga ja oma vigu kahetsev talupoeg Renzo küll nakatub, kuid saab siis loo õnnelikuks lõpuks terveks. Epideemia on seega nii tegelaste kui lugejate jaoks moraalselt õpetlik.
Charles E. Rosenberg on kirjeldanud epideemianarratiive kui näidendeid kolmes vaatuses koos epiloogiga: 1. vaatus: katku järkjärguline ilmnemine; 2. vaatus: juhuslikkuse haldamine; 3. vaatus: läbirääkimised ametivõimude reaktsiooni üle; epiloog: kestvad mõjud ja omandatud õppetunnid. 31 Eespool öeldu põhjal saame väita, et selline vaatemäng toimub tegelikult alles uusaegsetes katkunarratiivides. Katku sellist loostamist täheldame nii Defoe ja Manzoni raamatutes kui ka praegusest Covid-19 kriisist jutustamises, mille puhul viibime ilmselt veel kuskil 3. vaatuse poole peal, kuigi tänapäeva maailmale kohaselt kiirustades arutatakse juba ka mõjusid ja õppetunde. Defoe ja Manzoni pakuvad meile kõigepealt väga asjakohaseid mõtisklusi praeguse kriisi eri tüüpi l ockdown 'ide mõtestamiseks kõigi nende ühiskondlike kui ka individuaalsete küsimuste ja dilemmadega. Kõige olulisem on selle juures see, et modernse rahvakeha hädakorraline haldamine pole sugugi mingi steriilne ja neutraalne viis katkuga toimetulekuks, mis vabastab haiguse kõikidest selle metafoorsetest tähenduskihtidest. Otse vastupidi, eriolukorraline suur sulgemine võimendab nõiajahti võõrale ja vaenlasele ning nende eraldamist rahvakeha "tervest" osast – mitte ainult füüsiliselt, vaid ka etniliselt, poliitiliselt, moraalselt.
Näiteid võib siin palju tuua, alates Donald Trumpi Covid-19 tembeldamisest "hiina haiguseks" kuni kahe hiina turisti kinnipidamiseni Viru hotellis – Manzoni sõnutsi: "võõrad, keda ainult seepärast kahtlustati, et nad olid võõrad" –, rääkimata Euroopa riikide kevadisest piiride sulgemisest või võõrtööliste ja välistudengite nimetamisest "ohuks rahvatervisele", mille kaudu Eesti siseministeerium arendas suvel oma ksenofoobset agendat. "Asümptomaatiliste viirusekandjate" ja "lähikontaktsete" ümber tekitatud paanika, süüdistused ja põlgus pole Covid-19 kontekstis sugugi väiksemad kui Defoe narratiivis. Samamoodi ähvardavad mitme riigi praegused sotsiaalreklaamid rahvast "kõndivate hävitajate" ja "potentsiaalsete mõrvaritega" ning ametnikud ja meedia tegelevad sotsiaalsete rühmade stigmatiseerimisega – kord on nendeks kerglased noored, kord "koduarestiga" mitte leppivad vanurid, kord teistsuguse kultuurilise taustaga ja seetõttu viroloogiliselt vastutustundetult käituvad inimesed.
Globaalse puhangu narratiiv: tänapäeva epideemiafilmid
Antiigist kuni Manzonini ja veel 20. sajandi esimesel poolelgi on katkunarratiivide reaalne ja sümboolne ruum alati polis ehk linn, kuid tulles tänapäeva katkunarratiivide juurde, märkame kõigepealt tegevuse laienemist kogu kosmos'ele ehk maailmale. Globaalse ajastu epideemia lood ja kujundid seostuvad kõigepealt pandeemiahirmudega ning pandeemiafilmid ongi külma sõja järgses globaalses maailmas katastroofi-filmide ja -seriaalide alamžanrina eriti menukaks osutunud. Vaatlen lähemalt kolme filmi, mis võimaldavad äsja kirjeldatud katkunarratiivide teisenemist hästi kirjeldada: Wolfgang Peterseni "Puhang" ("Outbreak",1995), Steven Soderberghi "Nakkus" ("Contagion", 2011) ja Marc Forsteri "World War Z" (2013).
Kõigis neis saab surmaviiruse pandeemia alguse kas ülerahvastatud Idast ("Nakkuses" kindlalt Macaust, "World War Z-s" arvatavasti Indiast) või alaarenenud Aafrikast ("Puhang"). Huvitav on aga see, et filmides, kus viiruse võõral päritolul pikemalt peatutakse, seostatakse see primitiivse ja saastatud Aasia-Aafrika sotsiaalse keskkonna kokkupuutega moodsa Lääne tehnoloogilis-majandusliku võimuihaga. "Puhangus" on USA sõjavägi hävitanud katku esimesest puhangust räsitud Aafrika džungliküla, säilitades aga viiruse, mida kuri kindral kavatseb kasutada biorelvana. Katku teine puhang, mis saab alguse ikka Aafrikast, jõuab Ameerikasse väikese ahvi kaudu, kelle eksootiliste loomadega kaubitsejad viivad Hiina laevaga USA mustale turule. "Nakkuses" tekitab katku Hiina palmimetsa lageraie – elukeskkonnast ilmajäänud nahkhiir põgeneb seafarmi, tuues endaga kaasa nakatunud banaanitüki; seda sööb siga, kelle Macau kasiino kokk tapab ja roaks ette valmistab, surudes seejärel ilma end puhastamata tulevase nullpatsiendi ja viiruse superlevitaja kätt. Viimane on Minneapolises elav, abielus, kuid emantsipeerunud naismänedžer, kes lõbutseb oma Aasia ärireisi ajal Macau kasiinos ja toob viiruse Ameerikasse kõigepealt läbi vahepeatuse Chicagos, kus ta kohtub oma armukesega. Moraalne hukkamõist seostub siin selgesti nii otseses kui ka ülekantud tähenduses üle piiri mineva liikuvusega ehk globaalsetest kontaktidest tekkivate hirmudega. Nakkus on tänapäeva maailma ohtlike üleastumiste tulemuseks, mis viivad kokku selle, mis peaks lahku jääma (Lääne ja Ida, nahkhiire ja sea, räpase Aasia koka ja peene Lääne blondiini, aga ka naise ja kõrge sotsiaalse staatuse, äri ja lõbu, abielunaise ja abieluvälise armuafääri), ning lõhuvad sidemeid, mida lõhkuda ei tohiks (loomade ja nende loomuliku elukeskkonna vahel, inimeste ja nende kohalike kultuuritraditsioonide vahel, kuid ka naise ja kodu/pere vahel).
Ülemaailmse pandeemia algushetk filmis "Nakkus"
Kui 1995. aastal vändatud filmis areneb puhang ja sündmustik USA väikelinna piirides, mis kohe ülejäänud maailmast ära lõigatakse, siis kaks kümnendit hiljem vändatud filmides haaravad puhang ja sündmustik juba tervet maailma. Kõigis filmides on narratiivi arengumootoriks tõe väljaselgitamise vajadus, mis seisneb nullpatsiendi ning viiruse levikutrajektoori ja levitajate võrgustiku kindlakstegemises. Valdav fantaasia on, et ainult ülalmainitud üleastumiste lähteallikani jõudmise kaudu saab taastada kadunud tasakaalu ja korra (ehk leiutada vaktsiini ja ravi). Sellise "juurdlusnarratiiviga" jookseb aga nendes filmides paralleelselt eriolukorra ja sellega seotud sõja narratiiv. Sellest vaatepunktist on huvitav võrrelda "Puhangut" ja "World War Z-d". Esimeses kehtestab kuri kindral puhangukoldeks kujunenud väikelinnas karantiini ja sõjaväelise korra, jõudes ühel hetkel otsuseni, et linn tuleb pommiga hävitada, vältimaks mitte ainult viiruse levikut, vaid ka biorelva projekti ohustava tõe päevavalgele tulekut. Peategelane, kes on sõjaväelasest viroloog, juhib juurdlust, et linna päästa ja tõde paljastada, mis tal ka õnnestub. Vaktsiin saab katkust võitu, tervendades ka nakatunuid, kuri kindral vahistatakse ja USA põhiseaduslikud õigused saavad võidu hiiliva sõjaväelise pöörde üle. "World War Z" narratiiv on märksa õõvastavam. Siin on nakatunud muutunud agressiivseteks, hammustamise teel viirust levitavateks zombideks, kes on inimkonna ridadest lootusetult välja arvatud – käimas ongi globaalne sõda terveks jäänud inimkonna ja nakatunud zombide vahel. ÜRO väliagendist peategelase juurdlus ei vii kusagile ja mingist hetkest pole tema otsingud enam eristatavad sõjaväelistest operatsioonidest. Vaktsiin päästab filmis ainult terved inimesed ning annab neile kaitse ja jõu inimlikkuse minetanud nakatunute lõplikuks hävitamiseks. Küsimus pole siin enam kuidagi tõe ja õigluse jaluleseadmises, vaid pelgalt ellujäämises postapokalüptilises maailmas, kus eriolukord ja sõjaseisukord on muutunud permanentseks. Katku võõras päritolu, mis toimis vanemates narratiivides pelgalt loo sissejuhatava elemendina, kuid muutus uusaegsetes narratiivides kesksemaks teemaks, seostub tänapäeva narratiivis juba olemuslikult Sontagi katkumetafoori sõjalise aspektiga. Eriolukord mobiliseerib kogu ühiskonna sõtta surmavaenlase sissetungi vastu, keda tuleb eemale hoida, sisse piirata ja hävitada.
Covid-19 kriisi kirjeldamisel ja mõistmisel on ilmselt kõige rohkem kasutatud just sõjapidamise metafoore. Viirus pole mitte üksnes "vaenlane", kelle levik võrdub "sissetungiga" üle riigipiiride ja meie igapäevaellu. Ja "sõdurid" pole mitte ainult meditsiini "eesliinitöötajad", kes oma "vormides" (kaitsevahendid) ja "relvadega" (raviprotseduurid) viiruse vastu võitlevad. Veel olulisemalt on kogu ühiskond, mis tähendab praeguse pandeemia tingimustes kogu inimkonda, sellesse sõtta "mobiliseeritud". Ehkki Euroopa Liidu tervishoiuvolinik Stella Kyriakides, kirjeldades möödunud kevade sündmusi väga militaarsetes terminites, väitis, et "oleme kõik koos sõjas Covid-19 vastu", 32 kuulub sõjapidamine nii nagu eriolukorra väljakuulutamine tegelikult riikide ja nende valitsejate, mitte nende kodanike otsustuse ja pädevuse hulka. Oma aidsi-raamatu lõpul hoiatab Sontag epideemia kohta kasutatava sõjametafoori ohtude ja kaugeleulatavate mõjude eest, kuna selline metafoor "mitte üksnes ei anna veenvat põhjendust autoritaarsele valitsemisele, vaid annab ka mõista, et on tarvis riiklikult sponsoreeritud repressioone ja vägivalda". 33 Kes oleks aasta tagasi mõelnud, et näeme rahu ajal oma demokraatlike riikide linnades komandanditunde, korrakaitsejõudude teesulgusid ja sõjaväelasi tänavail patrullimas.
Lõpetuseks
Eelnev katkulugude lühilugu võimaldas mul lähemalt analüüsida Susan Sontagi katkumetafoori kolme olulisemat aspekti: katku kui kollektiivi moraalse ja poliitilise mandumise peegeldust ja karistust, katku kui midagi võõrast ja võõrast kui katku ning katku vastu võitlemist kui sõda. Minu analüüs tõstis aga esile veel ühe olulise sümboolse liini, mis Sontagi käsitluses jääb tagaplaanile. See puudutab katku kui korratuse ja ühiskonna lagunemise allegooriat nii antiigi kui ka keskaja kroonikates. See asendub uusaegsetes kroonikates selle korratuse valitsemise ja uue erakorralise korra kehtestamisega, mis põhineb biopoliitilisel "suure sulgemise" paradigmal. Ehkki esmapilgul võib tunduda, et tegemist on pelgalt kriisijuhtimise küsimusega, võimendab see tegelikult ka katku võõruse ja sõja diskursust, millel on konkreetsed sotsiaalsed ja poliitilised tagajärjed.
Näitasin, et praeguse Covid-19 pandeemia puhul on ühel või teisel viisil kasutust leidmas Sontagi katkumetafoori kogu arsenal. Eriti tugevasti tõusevad aga esile kriisi eriolukorralise valitsemise, piirangute, suure sulgemise ja eraldamise küsimused ning nendega seotud kujutlused ja hirmud. Tänapäeva pandeemianarratiivides peegeldub ebakindlus meie üliühendatud maailma protsesside keerukuse ees – oleme muutunud nii avatumaks kui ka haavatavamaks üksikriikide suveräänse kontrolli alt kergesti väljuvate sündmuste ees. Pandeemia on selles kontekstis sümptomaatiline katkestus, mis laseb globaalse maailma näilise korra pinna alt läbi valguda kaosel ja muudab meid ühendavad võrgustikud ja nende võimaldatud piirideta liikuvuse "viirusliku hävituse levikanaliks". 34 Pole siis juhus, et sümboolsed ja poliitilised reaktsioonid sellele ähvardusele seostuvad otseselt globaalse maailma olemuse eitamisega – lahendust nähakse otsustusmehhanismide järsus lihtsustamises ja tsentraliseerimises ning ühenduste läbilõikamises, eraldumises, piiride tõmbamises, sulgemises ja kaitsmises. Rosenberg kirjutas juba aidsi puhul "postmodernsest epideemiast", milles ühiskondlik fragmenteeritus, institutsioonide komplekssus, teaduslik ekspertiis, mediaalne vahendamine ja vaatepunktide paljusus suurendavad üksikisikute disorientatsiooni; selle tulemuseks on tegutsemisvõimetus ja apelleerimine võimutäiusega valitsejale, kes meie eest kõik vajalikud otsused ära teeks ning meid hädaolukorrast välja päästaks. 35 Eriolukorras, mis muutub sellistes tingimustes ainsaks võimalikuks kriisivalitsemise vahendiks, langevad kokku moodsa biopoliitilise rahvastikuhaldamise ja vana suverääni piiramatu võim. Vastupidiselt filminarratiividele, kus kodanikest kangelased päästavad lõpuks maailma, süvendab see, kuidas riik Covid-19 kriisi konjunktuurselt haldab, veelgi üksikisikute võimetustunnet.
Kui tulla lõpetuseks tagasi Agamemnoni ja Oidipuse vastanduse juurde, siis pole hetkel veel võimalik öelda, kas Covid-19 pandeemia kriisil saab olla ühiskonda transformeeriv mõju või mitte; eelöeldu põhjal julgen aga pakkuda, millist transformatsiooni hädasti vaja oleks. Me peame õppima elama oma üliühendatud ja keerulises maailmas nii, et pidevate kriiside eriolukorraline valitsemine ei muutuks uueks normaalsuseks. Sontagi terminites tähendaks see keeldumist kriiside mõtestamisest sõjalistes terminites, mis õigustavad autoritaarsust ja vägivalda. Kui pandeemia materialiseerib meie maailma ühendatuse, vastastikuse sõltuvuse ja liikuvusega seotud hirme, tuleb meil õppida nende hirmudega elama, selle asemel et volitada mingit ülimat (riigi, valitseja) võimu nende hirmude põhjusi hävitama. Neid põhjusi polegi tegelikult võimalik hävitada, kuna nad on olemuslikult seotud inimeseks olemise paradoksiga, mille Priscilla Wald sõnastab oma nakkusemõistele pühendatud raamatus järgnevalt: "Läbikäimised, mis tekitavad haigusi, teevad meist ühtlasi ka kogukonna. Uue haiguse ilmumine toob dramaatiliselt esile dilemma, mis ajendab inimese kõige põhilisemaid narratiive: inimliku kontakti paratamatuse ja ohtlikkuse." 36 Kas selle paradoksi ehk siis meie olemusliku avatuse ja haavatavuse omaksvõtmine võiks meid võimestada, st anda meile kriisiolukorras tagasi selle mõistmis- ja tegutsemisvõime, mille tühja kohta täidab hetkel valitsejavõimu eriolukorraline suurendamine?
Vastuse sellele küsimusele võib leida ühest väga kuulsast 20. sajandi katkunarratiivist, millest hüppasin eespool meelega üle. Tegemist on mõistagi Albert Camus' romaaniga "Katk" (1947), mille peaküsimuseks on: mida saab iga kodanik katku vastu teha, sest, nagu väidab üks romaani tegelasi, ametivõimude lahendused pole kunagi "päris katku kõrgusel". 37 Peategelasest arsti ja tema sõprade korraldatud "sanitaarsalkade" lugu Orani katku ajal pakub meile hea näite sellest, kuidas on siiski võimalik inimese ja kodanikuna kriisides tegudele asuda. Ehkki sõja- ja fašismijärgsel ajal kirjutatud romaanis esineb palju katku "vastu võitlemise" retoorikat, on seda võitlust kujutatud just vastandina sõjalisele hybris'ele, surma ja mõrva triumfile, eksiilile ning inimlikkuse minetamisele, mida katk romaanis endast kujutab. Camus' tegelased tõukuvad hoopis meie inimliku haavatavuse omaksvõtmisest, kuna ainult sellest saabki võrsuda inimlik empaatia ja solidaarsus, mis on "Katku" tegelaste jaoks kriisiolukorras ainus lahendus eelmainitud inimolemise paradoksile. Selline lahendus loobub nii kangelaslikkuse kui ka abituse diskursusest ja võtab tegudele asumise kuju.
Võib muidugi vastu väita, et Camus' "Katk" on erinevalt Covid-19st täiesti modernne narratiiv – sündmustik kulgeb suletud linnas, mitte avatud maailmas, ning sündmuste toimemehhanismid ja inimtegude ajendid on seal lihtsad ja läbipaistvad. Me ei kujuta ette, kuidas saaksid tänapäeva kodanikud oma linnades ise korraldada viirusevastaseid "sanitaarsalku", ja see poleks ilmselt ka mõistlik. Camus' sõnumiks aga on, et eksistentsiaalsel tasandil on asjad pigem selged – "minu meelest on peaasi olla inimene," väidab "Katku" peategelane. Ja siis, kui me oleme seda otsustanud, tuleb "lihtsalt" leida oma kriisiolukorras – olgu kui tahes postmodernses – kõige paremad vahendid võetud otsuse ellu viimiseks. Et asi ei jääks liiga abstraktseks, võiksime praeguse pandeemia puhul sellisest otsusest lähtudes nt vabatahtlikult valida hirmu ja hoolimatuse asemel mõistlikud ja vastutustundlikud käitumisviisid, pöörata tähelepanu üksi jäävatele inimestele meie ümber, toetada nii materiaalsesse kui ka vaimsesse hätta sattunud kaaskodanikke. Poliitiliselt tähendaks see nt jätta toetuseta need jõud, kes sulgevad koole kaubanduskeskuste asemel või kes on alati valmis matma lisamiljoneid sõjavarustusse, kuid muudkui virisevad siis, kui on vaja suurendada tervishoiu, hoolekandesüsteemi ja teaduse rahastust. Kas seda tundub vähe olevat? Kui suur osa meist jõuaksid selliste tegudeni, siis saaksime juba hakata looma teistsugust katku- ja selle põhjustatud kriiside narratiivi. Narratiivi, mille peategelasteks oleksid solidaarsed ja hoolivad kodanikud ning nende õigusriigipõhine ja õiglane ühiskonnakorraldus – võimutäiusega valitseja asemel, kes sõdib oma eriolukorraliste käskude ja keeldudega vaenlase vastu, kes langeb järjest rohkem kokku selles sõjas kaitstava rahvakehaga.
1 S. Sontag, Haigus kui metafoor; Aids ja selle metafoorid. Tlk K. Kaer. Tallinn, 2002, lk 122.
2 Homeros, Ilias. Tlk A. Annist. Tallinn, 2004, lk 6 (1. laul, värss 47).
3 Sophokles, Kuningas Oidipus. Tlk A. Kaalep, Ü. Torpats. Tallinn, 1998, lk 6 (värss 28). Kreeka originaalis on "katkuhaldjas" pigem "tule- või palavikutooja jumal".
4 A. A. Kousoulis jt, The Plague of Thebes. A Historical Epidemic in Sophocles' Oedipus Rex. Another Dimension, 2012, kd 18, nr 1, lk 154.
5 A. Kannadan, History of the Miasma Theory of Disease. ESSAI, 2018, kd 16, lk 41–43.
6 Maailma kõige populaarsema katoliku raadiojaama Radio Maria direktor isa Livio Fanzaga on näiteks väitnud, et Covid-19 on saatana juhitud vandenõu.
7 Vt nt I. Lutsar, Koroonaviiruse luup paljastab ühiskonna nõrkused. Postimees, 05.12.2020, lk 5.
8 Priscilla Wald räägib Oidipuse kui nakkuselevitaja õõvastavast (uncanny) staatusest: just kõige lähedasem muutub sootsiumi jaoks kõige ähvardavamaks. P. Wald, Contagious. Cultures, Carriers and the Outbreak Narrative. Durham; London, 2008, lk 22.
9 2Ms 7:1–12:51.
10 Vt nt P. Vidal, M. Tybairenc, J.-P. Gonzalez, Infectious Diseases and Arts. Rmt-s: Encyclopedia of Infectious Diseases: Modern Methodologies. Toim. M. Tybairenc. Hoboken (NJ), 2007, lk 695–696.
11 2Sm 15–17.
12 G. Bocccaccio, Dekameron. Tlk J. Semper. Tallinn, 2020, lk 10.
13 The History of the Peloponnesian War. Tlk R. Crawley, 2. rmt, 48.
14 G. Boccaccio, Dekameron, lk 11.
15 Sealsamas, lk 13.
16 Thukydides, History, 2. rmt, 52.3–53.4 (minu tõlge).
17 G. Boccaccio, Dekameron, lk 12.
18 Sealsamas.
19"Poliitilise keha" mõiste eestikeelse käsitluse leiab siit: http://www.doktorikool.ut.ee/kstt/term/ET/tahestik/body_politic/
20 Viis sajandit hiljem karistab Edgar Allan Poe oma lühijutus "Punase surma mask" katkust räsitud linnast põgenenud jõukat seltskonda surmaga. 19. sajandil on "Dekameroni" utoopia juba muutunud moraalselt ja poliitiliselt taunitavaks.
21 M. Foucault, Seksuaalsuse ajalugu, I. Teadmistahe. Tlk I. Koff. Tallinn, 2005, lk 148.
22 D. Defoe, A Journal of the Plague Year. Oxford, 2008, lk 73, 119, 127.
23 Sealsamas, lk 119.
24 A. Manzoni, Kihlatud. II köide. Tlk J. Sarv. Tartu, 1939, lk 250.
25 M. Foucault, Hullus ja arutus. Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul. Tlk M. Lepikult. Tallinn, 2003, lk 75–126.
26 D. Defoe, A Journal, lk 118.
27 A. Manzoni, Kihlatud, lk 253, 256.
28 D. Defoe, A Journal, lk 115, 119.
29 Sealsamas, lk 115.
30 A. Manzoni, Kihlatud, lk 274.
31 C. E. Rosenberg, What is an Epidemic? AIDS in Historical Perspective. Daedalus, 1989, kd 118, nr 2, lk 1–17.
32 https://www.euronews.com/2020/04/07/we-re-all-in-a-war-against-covid-19-together.
33 S. Sontag, Haigus kui metafoor, lk 167.
34 P. Wald, Contagious, lk 4.
35 C. E. Rosenberg, What is an Epidemic?, lk 13–14.
36 P. Wald, Contagious, lk 2.
37 A. Camus, Katk. Tlk H. Rajandi. Tallinn, 1996, lk 61.
### Response:
Daniele Monticelli. Katkulugude lühilugu: metafoorid, narratiivid, poliitika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kongo ostab kino oma ettevõtte kaudu. Kongo sõnul tuli initsiatiiv ostuks temalt ning ta on MM Grupiga kokku leppinud, et ostab Forum Cinemases korraga välja 51-protsendilise osaluse ja ülejäänud 49 protsenti järgneva aasta jooksul.
Tehingu hinda Kongo ei avaldanud, ent ütles, et ta ostab ettevõtte ära sisuliselt sama hinnaga, mis MM Grupp on selle eest maksnud.
Kongo sõnul plaanib ta tehingu rahastamiseks kaasata mõne välisinvestori.
Konkurentsiamet jõudis möödunud nädalal menetluse tulemusena seisukohale, et koondumine võib oluliselt kahjustada konkurentsi kinodes filmide näitamise kaubaturgudel Tallinnas ja Tartus. Seetõttu otsustasid osalised koondumisest loobuda.
Forum Cinemas opereerib Eestis kolme kino. Ettevõttele kuuluvad Coca-Cola Plaza Tallinnas, kino Ekraan Tartus ja kino Centrum Viljandis. | Forum Cinemas Eesti kinod ostab ettevõtte juht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kongo ostab kino oma ettevõtte kaudu. Kongo sõnul tuli initsiatiiv ostuks temalt ning ta on MM Grupiga kokku leppinud, et ostab Forum Cinemases korraga välja 51-protsendilise osaluse ja ülejäänud 49 protsenti järgneva aasta jooksul.
Tehingu hinda Kongo ei avaldanud, ent ütles, et ta ostab ettevõtte ära sisuliselt sama hinnaga, mis MM Grupp on selle eest maksnud.
Kongo sõnul plaanib ta tehingu rahastamiseks kaasata mõne välisinvestori.
Konkurentsiamet jõudis möödunud nädalal menetluse tulemusena seisukohale, et koondumine võib oluliselt kahjustada konkurentsi kinodes filmide näitamise kaubaturgudel Tallinnas ja Tartus. Seetõttu otsustasid osalised koondumisest loobuda.
Forum Cinemas opereerib Eestis kolme kino. Ettevõttele kuuluvad Coca-Cola Plaza Tallinnas, kino Ekraan Tartus ja kino Centrum Viljandis.
### Response:
Forum Cinemas Eesti kinod ostab ettevõtte juht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Open jääpiigi klassi avasõidus pakkusid põnevuslahingu kvalifikatsiooni kiireim Ardo Kaurit (KTM, AYR Racing Team) ning seni kõik sõidud ja etapid võitnud Andre Park (Husqvarna, RedMoto Racing). Kaurit haaras avaringil kohe liidrikoha, noored mehed kihutasid terve sõidu ratas-rattas ning Kaurit suutis kõik konkurendi rünnakud pareerida ja edestas teda lõpuks napi 0,1 sekundiga. Kolmandana kihutas üle lõpujoone terve sõidu samal kohal uhkes üksinduses purjetanud Timmo Mõts (Husqvarna, Sõmerpalu MK).
Teises sõidus sai aga Park kohe liidriks ja suutis Kauritiga väikse vahe sisse sõita ning seda lõpuni hoida. Mõts oli taas kolmas, kuid seekord oli tema edu neljandana lõpetanud Kenor Kotkase (Husqvarna, Motoextreme) ees tunduvalt väiksem.
Kahe sõidu kokkuvõttes sai Park tänu teise sõidu võidule ka etapivõidu Kauriti ja Mõtsi ees.
Jääpiigiga koos rajal olnud EKV arvestuse Vabaklassis võitis Riho Kollist (Husaberg, Sõmerpalu MK) Hannes Lepmeta (KTM, Aseltec Racing) ees.
MX A klassi esimeses sõidus osales Park stardikurvis toimunud kukkumises ja sai sealt minema eelviimasena. Sõitu juhtis kindlalt stardist finišini Alex Vetkin (Husqvarna, Almaca Motosport), meeletut tempot teinud Park suutis end teiseks sõita ning kolmas oli Sven Simulask (Husqvarna, Vihur Motosport). Teises sõidus Park ei vääratanud ja võitis kindlalt Vetkini ees, kolmas oli seekord avasõidu seitsmes Kairo Katkosilt (KTM, RedMoto Racing).
Kahe sõidu tulemusena moodustasid esikolmiku Park, Vetkin ja Katkosilt.
Samades sõitudes kihutanud MX125/MX2 kiireim oli seekord Aksel Pärtelpog (Äksi39Team), kellele järgnesid Karl Takk (Husqvarna, Almaca Motosport) ja Heido Havam (Honda, HRC, Eesti Racing Team).
Külgvankrite sõitudes ei leidunud taas vastaseid seni kõik sõidud võitnud Renee Reinu ja eet Eier (KTM, Kohila Motospordi Klubi) tiimile, kes võitsid ülivõimsalt mõlemad võidukihutamised. Teised olid kummaski sõidus taas Maarek ja Markkus Kõre (KTM, AYR Racing Team) ning kolmas koht kuulus seekord tiimile Katrin Põldma ja Rain Vaikmäe (KTM, MK D&T).
Quadidel võttis kolmanda etapi järjest kaks kindlat sõiduvõitu mitmekordne Euroopa meister Kevin Saar (Yamaha, Pärnu MC), kelle järel lõpetas mõlemas sõidus Martin Filatov (Honda, Kagu MK). Avasõidus oli kolmas Argo Abel (Yamaha, Kagu MK), kes edestas Carl Torni (Yamaha, Paikuse MK) ainult 0,5 sekundiga. Teises sõidus heitlesid kolmandale kohale viimaste meetriteni lausa kuus sõitjat, kellest esimesena sai üle lõpujoone avasõidu kuues Viljar Värat (Honda, Estonian Supermoto Racing Team).
Kokkuvõttes oli aga Saare ja Filatovi järel kolmas teise sõidu neljas Torn.
Lisaks pakkusid kõikidele närvikõdi Eesti karikavõistluste arvestuses kihutanud 85cc klassi sõidud, kus kummaski kihutasid ratas-rattas algusest lõpuni Gregor Kuusk (Husqvarna, RedMoto Racing) ja Hugo-Brent Freimann (KTM, Vihur Motosport). Kuusk suutis mõlemas sõidus külma närvi hoida ning konkurenti ülinapilt edestada. Kolmandana sõitis mõlemas sõidus Jan-Marten Paju (Husqvarna, RedMoto Racing), ta oli kohe esiduo taga ning ootas oma võimalust, kuid seekord konkurendid ei vääratanud ja ta pidi kolmanda kohaga leppima.
Jäärajasõidu EMV jätkub järgmisel kolmapäeval 24. veebruaril taas Pärnus, kui ilmastikutingimused seda soosivad.
Pärnu jääraja detailsed tulemused. | Pärnu jäärajavõistlus pakkus palju põnevust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Open jääpiigi klassi avasõidus pakkusid põnevuslahingu kvalifikatsiooni kiireim Ardo Kaurit (KTM, AYR Racing Team) ning seni kõik sõidud ja etapid võitnud Andre Park (Husqvarna, RedMoto Racing). Kaurit haaras avaringil kohe liidrikoha, noored mehed kihutasid terve sõidu ratas-rattas ning Kaurit suutis kõik konkurendi rünnakud pareerida ja edestas teda lõpuks napi 0,1 sekundiga. Kolmandana kihutas üle lõpujoone terve sõidu samal kohal uhkes üksinduses purjetanud Timmo Mõts (Husqvarna, Sõmerpalu MK).
Teises sõidus sai aga Park kohe liidriks ja suutis Kauritiga väikse vahe sisse sõita ning seda lõpuni hoida. Mõts oli taas kolmas, kuid seekord oli tema edu neljandana lõpetanud Kenor Kotkase (Husqvarna, Motoextreme) ees tunduvalt väiksem.
Kahe sõidu kokkuvõttes sai Park tänu teise sõidu võidule ka etapivõidu Kauriti ja Mõtsi ees.
Jääpiigiga koos rajal olnud EKV arvestuse Vabaklassis võitis Riho Kollist (Husaberg, Sõmerpalu MK) Hannes Lepmeta (KTM, Aseltec Racing) ees.
MX A klassi esimeses sõidus osales Park stardikurvis toimunud kukkumises ja sai sealt minema eelviimasena. Sõitu juhtis kindlalt stardist finišini Alex Vetkin (Husqvarna, Almaca Motosport), meeletut tempot teinud Park suutis end teiseks sõita ning kolmas oli Sven Simulask (Husqvarna, Vihur Motosport). Teises sõidus Park ei vääratanud ja võitis kindlalt Vetkini ees, kolmas oli seekord avasõidu seitsmes Kairo Katkosilt (KTM, RedMoto Racing).
Kahe sõidu tulemusena moodustasid esikolmiku Park, Vetkin ja Katkosilt.
Samades sõitudes kihutanud MX125/MX2 kiireim oli seekord Aksel Pärtelpog (Äksi39Team), kellele järgnesid Karl Takk (Husqvarna, Almaca Motosport) ja Heido Havam (Honda, HRC, Eesti Racing Team).
Külgvankrite sõitudes ei leidunud taas vastaseid seni kõik sõidud võitnud Renee Reinu ja eet Eier (KTM, Kohila Motospordi Klubi) tiimile, kes võitsid ülivõimsalt mõlemad võidukihutamised. Teised olid kummaski sõidus taas Maarek ja Markkus Kõre (KTM, AYR Racing Team) ning kolmas koht kuulus seekord tiimile Katrin Põldma ja Rain Vaikmäe (KTM, MK D&T).
Quadidel võttis kolmanda etapi järjest kaks kindlat sõiduvõitu mitmekordne Euroopa meister Kevin Saar (Yamaha, Pärnu MC), kelle järel lõpetas mõlemas sõidus Martin Filatov (Honda, Kagu MK). Avasõidus oli kolmas Argo Abel (Yamaha, Kagu MK), kes edestas Carl Torni (Yamaha, Paikuse MK) ainult 0,5 sekundiga. Teises sõidus heitlesid kolmandale kohale viimaste meetriteni lausa kuus sõitjat, kellest esimesena sai üle lõpujoone avasõidu kuues Viljar Värat (Honda, Estonian Supermoto Racing Team).
Kokkuvõttes oli aga Saare ja Filatovi järel kolmas teise sõidu neljas Torn.
Lisaks pakkusid kõikidele närvikõdi Eesti karikavõistluste arvestuses kihutanud 85cc klassi sõidud, kus kummaski kihutasid ratas-rattas algusest lõpuni Gregor Kuusk (Husqvarna, RedMoto Racing) ja Hugo-Brent Freimann (KTM, Vihur Motosport). Kuusk suutis mõlemas sõidus külma närvi hoida ning konkurenti ülinapilt edestada. Kolmandana sõitis mõlemas sõidus Jan-Marten Paju (Husqvarna, RedMoto Racing), ta oli kohe esiduo taga ning ootas oma võimalust, kuid seekord konkurendid ei vääratanud ja ta pidi kolmanda kohaga leppima.
Jäärajasõidu EMV jätkub järgmisel kolmapäeval 24. veebruaril taas Pärnus, kui ilmastikutingimused seda soosivad.
Pärnu jääraja detailsed tulemused.
### Response:
Pärnu jäärajavõistlus pakkus palju põnevust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pfizer/BioNTechi vaktsiini vaktsiini Comirnaty kohta saadeti 81 teatist, millest tõsiseid reaktsioone kirjeldati kolmes teatises.
Esimesel juhul tekkisid 82-aastasel naisel päev pärast esimest vaktsiiniannust palavik, peavalu, halb enesetunne ja minestus, mille tõttu ta kukkus. Haiglaravi ta ei vajanud ja paranes.
Teisel juhul tekkis 37-aastasel mehel tekkis üks päev pärast teist vaktsiiniannust krambihoog, muid kõrvaltoimeid ei esinenud. Anamneesis olid varasemast teada krambihood, määrati krambivastane ravi.
Kolmandal juhul tekkis 60-aastasel mehel viis päeva pärast vaktsineerimist polüneuropaatia, tänaseks on ta paranemas.
AstraZeneca vaktsiini kohta tehti eelmisel nädalal kokku 104 teatist, kus tõsiseid reaktsioone ei olnud.
Teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone: palavik ja külmavärinad või kuumahood, peavalu jm valud (sh kõhu-, lihas-, liiges- või luuvalu), süstekoha reaktsioonid, halb enesetunne, jõuetus, nõrkus, tasakaaluhäired, minetamistunne ja minestamine. Üldjuhul kestsid nähud kaks-kolm päeva, väga üksikutel juhtudel mõni päev kauem.
Uuringute andmetel tekib AstraZeneca vaktsiini kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi vähem võrreldes esimese annusega.
Moderna vaktsiinide kohta tehti kolm teatist, milles kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone: peavalu, süstekoha reaktsioonid, palavik. Süstekoha reaktsioonid kestsid kahel juhul üle nädala.
Covid-19 vaktsiinidega on terviseameti andmetel ajavahemikus 27. detsember kuni 22. veebruar hommik tehtud 88 790 doosi.
Ravimiametile on sel perioodil saadetud 774 kõrvaltoime teatist ehk 0,87 protsenti vaktsiinidoosidest. Neist 665 teatist Comirnaty, viis teatist Moderna vaktsiini ja 104 teatist AstraZeneca vaktsiiniga seoses. | Eelmisel nädalal tekitas vaktsineerimine kolm raskemat kõrvaltoimet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pfizer/BioNTechi vaktsiini vaktsiini Comirnaty kohta saadeti 81 teatist, millest tõsiseid reaktsioone kirjeldati kolmes teatises.
Esimesel juhul tekkisid 82-aastasel naisel päev pärast esimest vaktsiiniannust palavik, peavalu, halb enesetunne ja minestus, mille tõttu ta kukkus. Haiglaravi ta ei vajanud ja paranes.
Teisel juhul tekkis 37-aastasel mehel tekkis üks päev pärast teist vaktsiiniannust krambihoog, muid kõrvaltoimeid ei esinenud. Anamneesis olid varasemast teada krambihood, määrati krambivastane ravi.
Kolmandal juhul tekkis 60-aastasel mehel viis päeva pärast vaktsineerimist polüneuropaatia, tänaseks on ta paranemas.
AstraZeneca vaktsiini kohta tehti eelmisel nädalal kokku 104 teatist, kus tõsiseid reaktsioone ei olnud.
Teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone: palavik ja külmavärinad või kuumahood, peavalu jm valud (sh kõhu-, lihas-, liiges- või luuvalu), süstekoha reaktsioonid, halb enesetunne, jõuetus, nõrkus, tasakaaluhäired, minetamistunne ja minestamine. Üldjuhul kestsid nähud kaks-kolm päeva, väga üksikutel juhtudel mõni päev kauem.
Uuringute andmetel tekib AstraZeneca vaktsiini kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi vähem võrreldes esimese annusega.
Moderna vaktsiinide kohta tehti kolm teatist, milles kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone: peavalu, süstekoha reaktsioonid, palavik. Süstekoha reaktsioonid kestsid kahel juhul üle nädala.
Covid-19 vaktsiinidega on terviseameti andmetel ajavahemikus 27. detsember kuni 22. veebruar hommik tehtud 88 790 doosi.
Ravimiametile on sel perioodil saadetud 774 kõrvaltoime teatist ehk 0,87 protsenti vaktsiinidoosidest. Neist 665 teatist Comirnaty, viis teatist Moderna vaktsiini ja 104 teatist AstraZeneca vaktsiiniga seoses.
### Response:
Eelmisel nädalal tekitas vaktsineerimine kolm raskemat kõrvaltoimet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa valitsuse juures tegutsev ühiskondlik nõukoda teatas, et valijatele antakse võimalus valida Dzeržinski ja Aleksander Nevski ausammaste vahel.
Veebihääletus algab reedel ja kestab 5. märtsini. Hääletuses nähakse vahendit Venemaa kommunistlike ja natsionalistlike rühmituste rahustamiseks.
"Feliks Dzeržinski on endiselt meie emamaa suveräänsuse ja sõltumatuse sümbol," ütles Venemaa kommunistliku partei poliitik Maksim Ševtšenko.
"Raudse Feliksi" mälestusmärk seisis Moskva Lubjanka väljakul KGB peakorteri ees, kus nüüd asub FSB luureagentuur.
Dzeržinski kuju eemaldati Lubjanka väljakult 1991. aastal, pärast KGB ja sõjaväe ebaõnnestunud riigipööret. Dzeržinski kuju pannakse tagasi samasse kohta, kui valijad seda toetavad.
Dzeržinski oli 1917. aastal loodud Tšekaa asutajaliige. Sellest organisatsioonist kasvas hiljem välja KGB. Tšekaa agendid tapsid punase terrori raames Venemaa kodusõjas kümneid tuhandeid oletatavaid "klassivaenlasi".
Dzeržinski mälestussamba taastamise vastu on kohalik õigeusu kirik. "See näitaks ajaloolist amneesiat," ütles piiskop Savva.
Sotsiaalmeedias naljatavad nooremad venelased, et Dzeržinski kuju võiks tuua tagasi, kuna inimesed olid liiga noored, et seda 1991. aastal lammutada. "Miks vanemal põlvkonnal võib ainult lõbus olla?" kirjutas üks kommentaator. | Moskva kesklinna võib taas tulla Feliks Dzeržinski ausammas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa valitsuse juures tegutsev ühiskondlik nõukoda teatas, et valijatele antakse võimalus valida Dzeržinski ja Aleksander Nevski ausammaste vahel.
Veebihääletus algab reedel ja kestab 5. märtsini. Hääletuses nähakse vahendit Venemaa kommunistlike ja natsionalistlike rühmituste rahustamiseks.
"Feliks Dzeržinski on endiselt meie emamaa suveräänsuse ja sõltumatuse sümbol," ütles Venemaa kommunistliku partei poliitik Maksim Ševtšenko.
"Raudse Feliksi" mälestusmärk seisis Moskva Lubjanka väljakul KGB peakorteri ees, kus nüüd asub FSB luureagentuur.
Dzeržinski kuju eemaldati Lubjanka väljakult 1991. aastal, pärast KGB ja sõjaväe ebaõnnestunud riigipööret. Dzeržinski kuju pannakse tagasi samasse kohta, kui valijad seda toetavad.
Dzeržinski oli 1917. aastal loodud Tšekaa asutajaliige. Sellest organisatsioonist kasvas hiljem välja KGB. Tšekaa agendid tapsid punase terrori raames Venemaa kodusõjas kümneid tuhandeid oletatavaid "klassivaenlasi".
Dzeržinski mälestussamba taastamise vastu on kohalik õigeusu kirik. "See näitaks ajaloolist amneesiat," ütles piiskop Savva.
Sotsiaalmeedias naljatavad nooremad venelased, et Dzeržinski kuju võiks tuua tagasi, kuna inimesed olid liiga noored, et seda 1991. aastal lammutada. "Miks vanemal põlvkonnal võib ainult lõbus olla?" kirjutas üks kommentaator.
### Response:
Moskva kesklinna võib taas tulla Feliks Dzeržinski ausammas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ganna edestas esmaspäevasel temposõidul 14 sekundiga šveitslast Stefan Bisseggerit (EF Education - Nippo) ja 21 sekundiga taanlast Mikkel Bjergi (UAE - Team Emirates). Mullune Tour de France'i võitja Pogacar oli 24-sekundilise kaotusega neljas.
Kokkuvõttes kerkis Pogacar viiendalt kohalt liidriks ja tema edu portugallase Joao Almeida (Deceunick - Quick Step) ees on viis sekundit. Austraallane Chris Harper (Jumbo-Visma) jääb kolmandana juba 33 sekundi kaugusele.
Avaetapi võitnud hollandlane Mathieu van der Poel ja kogu Alpecin-Fenixi meeskond esmaspäeval starti ei tulnud, sest pühapäeva õhtul avastati tiimist koroonapositiivne ning kogu seltskond jäi isolatsiooni.
Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) teenis temposõidus 65. koha (+1.20) ja jätkab kokkuvõttes 72. positsioonil (+9.27). Martin Laas (Bora - Hansgrohe) näitas 130. aega (+2.36) ja asub kokkuvõttes 129. kohal (+10.43).
Araabia Ühendemiraatide velotuur jätkub teisipäeval 166-kilomeetrise etapiga (Strata Manufactoring - Jebel Hafeet), mille lõpuosa moodustab pea seitsmeprotsendine tõus. | Tour de France'i võitja tõusis AÜE velotuuri liidriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ganna edestas esmaspäevasel temposõidul 14 sekundiga šveitslast Stefan Bisseggerit (EF Education - Nippo) ja 21 sekundiga taanlast Mikkel Bjergi (UAE - Team Emirates). Mullune Tour de France'i võitja Pogacar oli 24-sekundilise kaotusega neljas.
Kokkuvõttes kerkis Pogacar viiendalt kohalt liidriks ja tema edu portugallase Joao Almeida (Deceunick - Quick Step) ees on viis sekundit. Austraallane Chris Harper (Jumbo-Visma) jääb kolmandana juba 33 sekundi kaugusele.
Avaetapi võitnud hollandlane Mathieu van der Poel ja kogu Alpecin-Fenixi meeskond esmaspäeval starti ei tulnud, sest pühapäeva õhtul avastati tiimist koroonapositiivne ning kogu seltskond jäi isolatsiooni.
Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) teenis temposõidus 65. koha (+1.20) ja jätkab kokkuvõttes 72. positsioonil (+9.27). Martin Laas (Bora - Hansgrohe) näitas 130. aega (+2.36) ja asub kokkuvõttes 129. kohal (+10.43).
Araabia Ühendemiraatide velotuur jätkub teisipäeval 166-kilomeetrise etapiga (Strata Manufactoring - Jebel Hafeet), mille lõpuosa moodustab pea seitsmeprotsendine tõus.
### Response:
Tour de France'i võitja tõusis AÜE velotuuri liidriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Utilitase kontserni juht Priit Koit ütles, et Kiti tugev reaalainete taust ja kogemus kriitilise infrastruktuuri käitava ettevõtte juhtimisel aitavad tal energeetika valdkonda sujuvalt sisse elada ning muuta Utilitase teenused veelgi kättesaadavamaks.
Kitt lisas, et suurima kaugkütteettevõttena ja taastuvenergia tootjana on Utilitas tõestanud ennast vastutustundliku ettevõttena ning et nende viimase kaheksa aasta rohepööre on olnud muljet avaldav.
"Koos kontserni kompetentsiga näen potentsiaali pakkuda keskkonnasõbralikke kütte- ning jahutuslahendusi ka neile, kes ei ole veel Utilitase kliendid, kuid kes tähtsustavad mugavust ning ökoloogilise jalajälje vähendamist. Näen võimalusi ka oma TalTechi tehnilise füüsika doktorikraadi rakendamiseks tulevikuenergeetikat arendava ettevõtte juhtimisel."
Robert Kitt on osalenud Swedbanki, pangaliidu ja kaubandus-tööstuskoja juhtimises. Tal on tehnilise füüsika doktorikraad Tallinna Tehnikaülikoolist, kus ta on hiljem töötanud teaduri ja õppejõuna ning on ka praegu TalTechi nõukogu liige.
AS-i Utilitas Tallinn ja AS-i Utilitas Eesti juhatuses jätkavad pikaajalise kogemusega praegused juhatuse liikmed Aulis Meitus ja Janek Trumsi. Ettevõtete praegune juhatuse esimees Andres Veske jätkab kuni 15. märtsini ning seejärel astub Rohetiigri nõukogu liikme ametisse.
"Täname Andrest olulise panuse eest kaugkütte arendamisse ja kaugjahutusteenuse käivitamisse. Andres omab suurt pilti energeetikasektori eesseisvatest väljakutsetest ning mul on hea meel, et ta saab rakendada oma teadmisi ühiskonnas laiemalt. Soovime talle edu Rohetiigris," kommenteeris Andres Veske edasiliikumist Priit Koit.
AS Utilitas Tallinn ja AS Utilitas Eesti on kontserni emaettevõtte OÜ Utilitas tütarettevõtted, kes osutavad kaugkütteteenust kaheksas linnas üle Eesti. Utilitase kontserni kuuluvad lisaks kaugkütteettevõtetele Tallinnas soojust ja elektrit tootev OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam. Grupi ettevõtted haldavad 547 km kaugküttetorustikku, kolme koostootmisjaama, 26 katlamaja ja 9 päikeseelektrijaama. Utilitase kontsernis töötab 256 töötajat. | Robert Kitt asub tööle Utilitase juhtkonnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Utilitase kontserni juht Priit Koit ütles, et Kiti tugev reaalainete taust ja kogemus kriitilise infrastruktuuri käitava ettevõtte juhtimisel aitavad tal energeetika valdkonda sujuvalt sisse elada ning muuta Utilitase teenused veelgi kättesaadavamaks.
Kitt lisas, et suurima kaugkütteettevõttena ja taastuvenergia tootjana on Utilitas tõestanud ennast vastutustundliku ettevõttena ning et nende viimase kaheksa aasta rohepööre on olnud muljet avaldav.
"Koos kontserni kompetentsiga näen potentsiaali pakkuda keskkonnasõbralikke kütte- ning jahutuslahendusi ka neile, kes ei ole veel Utilitase kliendid, kuid kes tähtsustavad mugavust ning ökoloogilise jalajälje vähendamist. Näen võimalusi ka oma TalTechi tehnilise füüsika doktorikraadi rakendamiseks tulevikuenergeetikat arendava ettevõtte juhtimisel."
Robert Kitt on osalenud Swedbanki, pangaliidu ja kaubandus-tööstuskoja juhtimises. Tal on tehnilise füüsika doktorikraad Tallinna Tehnikaülikoolist, kus ta on hiljem töötanud teaduri ja õppejõuna ning on ka praegu TalTechi nõukogu liige.
AS-i Utilitas Tallinn ja AS-i Utilitas Eesti juhatuses jätkavad pikaajalise kogemusega praegused juhatuse liikmed Aulis Meitus ja Janek Trumsi. Ettevõtete praegune juhatuse esimees Andres Veske jätkab kuni 15. märtsini ning seejärel astub Rohetiigri nõukogu liikme ametisse.
"Täname Andrest olulise panuse eest kaugkütte arendamisse ja kaugjahutusteenuse käivitamisse. Andres omab suurt pilti energeetikasektori eesseisvatest väljakutsetest ning mul on hea meel, et ta saab rakendada oma teadmisi ühiskonnas laiemalt. Soovime talle edu Rohetiigris," kommenteeris Andres Veske edasiliikumist Priit Koit.
AS Utilitas Tallinn ja AS Utilitas Eesti on kontserni emaettevõtte OÜ Utilitas tütarettevõtted, kes osutavad kaugkütteteenust kaheksas linnas üle Eesti. Utilitase kontserni kuuluvad lisaks kaugkütteettevõtetele Tallinnas soojust ja elektrit tootev OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam. Grupi ettevõtted haldavad 547 km kaugküttetorustikku, kolme koostootmisjaama, 26 katlamaja ja 9 päikeseelektrijaama. Utilitase kontsernis töötab 256 töötajat.
### Response:
Robert Kitt asub tööle Utilitase juhtkonnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tiina Mölder on 30. lennuga töötanud alates 2019. aasta sügisest, alguses kaks semestrit erialatundide raames ning 2020. aasta sügissemestril tantsutundides.
Lavastus põhineb tudengite mõtetel, kõik 30. lennu tudengid on igaüks kirja pannud oma mõtteid unistamisest ja jooksmisest, olukordi ning tähelepanekuid oma elust ja see on olnud lavastuse sünni algmaterjal.
"Jooks" lavastajad on Tiina Mölder ja Helen Reitsnik, kunstnik Keili Retter, muusikalise kujunduse autor Lauri-Dag Tüür, valguskujundus Oliver Kulpsoo, dramaturgiline tugi Elo Tuule Järv, koreograafia ja tekstid on ühisloome koos kõigi 30. lennu üliõpilastega.
Laval on EMTA lavakunstikooli 30. lennu tudengid Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Elo Tuule Järv, Maria Teresa Kalmet, Merlin Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Karel Käos, Maria Liive, Alden Marcus Mayfield, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Tuuli Maarja Põldma, Mark Erik Savi.
Esietendus on 22. veebruaril, etendused 23., 25., 26., 27. veebruaril ja 11., 12., 13. märtsil 2021 kell 19.00. Etendused toimuvad Eesti muusika- ja teatriakadeemia black box 'is. | EMTAblack box'is esietendub lavakunstikooli 30. lennu uuslavastus "Jooks" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tiina Mölder on 30. lennuga töötanud alates 2019. aasta sügisest, alguses kaks semestrit erialatundide raames ning 2020. aasta sügissemestril tantsutundides.
Lavastus põhineb tudengite mõtetel, kõik 30. lennu tudengid on igaüks kirja pannud oma mõtteid unistamisest ja jooksmisest, olukordi ning tähelepanekuid oma elust ja see on olnud lavastuse sünni algmaterjal.
"Jooks" lavastajad on Tiina Mölder ja Helen Reitsnik, kunstnik Keili Retter, muusikalise kujunduse autor Lauri-Dag Tüür, valguskujundus Oliver Kulpsoo, dramaturgiline tugi Elo Tuule Järv, koreograafia ja tekstid on ühisloome koos kõigi 30. lennu üliõpilastega.
Laval on EMTA lavakunstikooli 30. lennu tudengid Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Elo Tuule Järv, Maria Teresa Kalmet, Merlin Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Karel Käos, Maria Liive, Alden Marcus Mayfield, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Tuuli Maarja Põldma, Mark Erik Savi.
Esietendus on 22. veebruaril, etendused 23., 25., 26., 27. veebruaril ja 11., 12., 13. märtsil 2021 kell 19.00. Etendused toimuvad Eesti muusika- ja teatriakadeemia black box 'is.
### Response:
EMTAblack box'is esietendub lavakunstikooli 30. lennu uuslavastus "Jooks" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene Soosaare film Kihnu lastest valmis juba 2012. aastal "Eesti lugude" sarjas ning kandis pealkirja "Rasmus, kormorandid ning...". Kaks aastat tagasi esilinastus PÖFF-il ka täispikk dokumentaalfilm "Kihnu lapsed", mis jõuab ETV2 eetrisse 28. veebruaril kell 15.30.
ETV2 peatoimetaja Viola Salu selgitas, et uued lühifilmid võimaldavad vaatajail heita pilgu ühte haruldasse Eesti kultuuriruumi. "Näeme laste sirgumist looduse ja muusika keskel, rõõm on jälgida elu, mille väärtused põhinevad lihtsusel ja siirusel ning muidugi moodustab laste eludes olulise osa pillimäng," sõnas ta ja lisas, et Soosaar jälgis operaatori ja lavastajana Kihnu laste elu kokku kaheksa aastat.
Viis uut lühifilmi, mis ETV2 eetrisse jõuavad:
"Engel, Rasmus ning..."
22. veebruaril kell 19.30
Kolde Engel ning Läänemetsä Rasmus aitavad kosklapoegadel pääseda merre. Kosklaid on kihnlsed pidanud omatehtud komgides aastasadu. Linnud munevad rohkem mune kui suudavad ise välja haududa. Munade ülejääk on üüritasuks inimestele, kes lindudele majakesi ehitavad ja linde vaenlaste eest kaitsevad. Rasmuse vanaisale teevad muret üleilmne vägivald ja sallimatus inimeste ning riikide vahel. Taadi lahkumist teise ilma oleks lastel väga raske üle elada, kui metsad ei heliseks edasi linnulaulust...
"Linnud, tillud, mardid ning..."
23. veebruaril kell 19.30
Saabub sügis ja linnud asuvad pikale teekonnale. Enne äralendu saavad nad jalga rõngad, osa aga langeb jahimeeste haavlite läbi. Mardid jooksevad perest perre ning jagavad saaki. Lambad hakkavad poegima enne jõule ning lapsed panevad talledele nimed.
"Ristsed Kihnu moodi"
24. veebruaril kell 19.30
Manija kalurid päästavad jäässe kinnijäänud noore luige. Esimesed päevad kosub ta Kase talu laudas. Kevade lähenedes viib Kolde Ago luige Kihnu, sest seal läheb meri varem lahti. Lapsed ristivad luige Tuuliks. Peagi tulevad ristsed ka Kihnu kirikus, kus Rasmuse tädipojad Joonas ning Joosep ja täditütar Iris pühasse vette kastetakse. Ning siis avastavad lapsed Eesti meresaarte harukordse külalise – kukkurtihase pesa...
"Kihnu rohutirtsud Ahvenamaal"
25. veebruaril kell 19.30
Kihnu lapsed Raigo, Kaisa ja Kelli ning nende viiuliõpetaja Kuraga Mari on kutsutud Ahvenamaale, pisikesele Kirikuaia saarele, kus igas augustis toimub rahvusvaheline pillilaager. Lõppkontserdil Önningeby kimstimussuemi õuel õpetavad kihnlased rootslastele aleksandri valssi. Oi kui tore on saagida viiuleid võidu skandinaavia parimate rohutirtsudega!
"Pillimehe leib"
26. veebruaril kell 19.30
Pillilaagris Manija saarel saavad kokku eesti viiuli- ja lõõtsalapsed. Kihnu-Munalaiu liinile ilmub suur ja uhke laev, mis kannab nime Kihnu Virve. Algab uus ajaarvamine kihnlaste elus. Avasõidu teeb kaasa Kuraga Mari ning Anto poeg, kes on alles 7-päeva-vanune ning kellel pole veel nime. Kolde Mattias ning Lennart proovivad koos isa Agoga kaluri ning traktoristi ameteid. Jõuluks on Kuraga poiss omale nimeks saanud Kusti ning siis on aeg talle katsikule minna... | ETV2 toob vaatajate ette viis uut Mark Soosaare lühifilmi Kihnu lastest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene Soosaare film Kihnu lastest valmis juba 2012. aastal "Eesti lugude" sarjas ning kandis pealkirja "Rasmus, kormorandid ning...". Kaks aastat tagasi esilinastus PÖFF-il ka täispikk dokumentaalfilm "Kihnu lapsed", mis jõuab ETV2 eetrisse 28. veebruaril kell 15.30.
ETV2 peatoimetaja Viola Salu selgitas, et uued lühifilmid võimaldavad vaatajail heita pilgu ühte haruldasse Eesti kultuuriruumi. "Näeme laste sirgumist looduse ja muusika keskel, rõõm on jälgida elu, mille väärtused põhinevad lihtsusel ja siirusel ning muidugi moodustab laste eludes olulise osa pillimäng," sõnas ta ja lisas, et Soosaar jälgis operaatori ja lavastajana Kihnu laste elu kokku kaheksa aastat.
Viis uut lühifilmi, mis ETV2 eetrisse jõuavad:
"Engel, Rasmus ning..."
22. veebruaril kell 19.30
Kolde Engel ning Läänemetsä Rasmus aitavad kosklapoegadel pääseda merre. Kosklaid on kihnlsed pidanud omatehtud komgides aastasadu. Linnud munevad rohkem mune kui suudavad ise välja haududa. Munade ülejääk on üüritasuks inimestele, kes lindudele majakesi ehitavad ja linde vaenlaste eest kaitsevad. Rasmuse vanaisale teevad muret üleilmne vägivald ja sallimatus inimeste ning riikide vahel. Taadi lahkumist teise ilma oleks lastel väga raske üle elada, kui metsad ei heliseks edasi linnulaulust...
"Linnud, tillud, mardid ning..."
23. veebruaril kell 19.30
Saabub sügis ja linnud asuvad pikale teekonnale. Enne äralendu saavad nad jalga rõngad, osa aga langeb jahimeeste haavlite läbi. Mardid jooksevad perest perre ning jagavad saaki. Lambad hakkavad poegima enne jõule ning lapsed panevad talledele nimed.
"Ristsed Kihnu moodi"
24. veebruaril kell 19.30
Manija kalurid päästavad jäässe kinnijäänud noore luige. Esimesed päevad kosub ta Kase talu laudas. Kevade lähenedes viib Kolde Ago luige Kihnu, sest seal läheb meri varem lahti. Lapsed ristivad luige Tuuliks. Peagi tulevad ristsed ka Kihnu kirikus, kus Rasmuse tädipojad Joonas ning Joosep ja täditütar Iris pühasse vette kastetakse. Ning siis avastavad lapsed Eesti meresaarte harukordse külalise – kukkurtihase pesa...
"Kihnu rohutirtsud Ahvenamaal"
25. veebruaril kell 19.30
Kihnu lapsed Raigo, Kaisa ja Kelli ning nende viiuliõpetaja Kuraga Mari on kutsutud Ahvenamaale, pisikesele Kirikuaia saarele, kus igas augustis toimub rahvusvaheline pillilaager. Lõppkontserdil Önningeby kimstimussuemi õuel õpetavad kihnlased rootslastele aleksandri valssi. Oi kui tore on saagida viiuleid võidu skandinaavia parimate rohutirtsudega!
"Pillimehe leib"
26. veebruaril kell 19.30
Pillilaagris Manija saarel saavad kokku eesti viiuli- ja lõõtsalapsed. Kihnu-Munalaiu liinile ilmub suur ja uhke laev, mis kannab nime Kihnu Virve. Algab uus ajaarvamine kihnlaste elus. Avasõidu teeb kaasa Kuraga Mari ning Anto poeg, kes on alles 7-päeva-vanune ning kellel pole veel nime. Kolde Mattias ning Lennart proovivad koos isa Agoga kaluri ning traktoristi ameteid. Jõuluks on Kuraga poiss omale nimeks saanud Kusti ning siis on aeg talle katsikule minna...
### Response:
ETV2 toob vaatajate ette viis uut Mark Soosaare lühifilmi Kihnu lastest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vestlesime Soosaarega ja tegime kompetentside ülevaatuse. Jõudsime arusaamisele, et vajame Eesti Posti etteotsa suure rahvusvahelise kogemusega juhti," rääkis nimetamiskomitee juht Kaido Padar esmaspäeval ERR-ile.
Tema sõnul jõuti otsusele sõbralikult ning ta tänas Soosaart antud panuse eest. "Tänan Steni panuse ja kaasamõtlemise eest Eesti Postis," ütles Padar majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi edastatud pressiteate vahjendusel. "Muudatused, mida Sten ette võttis, olid küll valulikud, kuid organisatsiooni arengu mõttes vajalikud."
"Nimetamiskomitee roll ongi riigi äriettevõtetel silm peal hoida ja nende käekäik aeg-ajalt üle vaadata. Selliseid asju tuleb ikka ette," märkis Padar ERR-ile.
Pressiteate kohaselt alustab nimetamiskomitee peagi uue nõukogu liikme otsimist ja esitab ministrile kinnitamiseks lähiajal. "Meie eesmärk on leida parimad koosseisud ja kompetentsid, et riigile kuuluvad ettevõtted areneksid õiges suunas. Näeme, et järgnevatel aastatel oleks nõukogude juhtimises rohkem suurte ja rahvusvaheliste organisatsioonide kogemust," ütles Padar.
Eesti Posti nõukogu ajutiseks esimeheks saab Mari Avarmaa. Ettevõtte nõukogu on kuueliikmeline.
Soosaar sai Eesti Posti nõukogu juhiks alles mullu juunis, kui väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem kinnitas nimetamiskomitee ettepanekul nõukogu uuteks liikmeteks Soosaare, Regina Raukase, Mari Avarmaa, Madis Laansalu, Raivo Uukkivi ja Kalle Viksi. | Nimetamiskomitee soovitas Eesti Posti nõukogu juhi välja vahetada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vestlesime Soosaarega ja tegime kompetentside ülevaatuse. Jõudsime arusaamisele, et vajame Eesti Posti etteotsa suure rahvusvahelise kogemusega juhti," rääkis nimetamiskomitee juht Kaido Padar esmaspäeval ERR-ile.
Tema sõnul jõuti otsusele sõbralikult ning ta tänas Soosaart antud panuse eest. "Tänan Steni panuse ja kaasamõtlemise eest Eesti Postis," ütles Padar majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi edastatud pressiteate vahjendusel. "Muudatused, mida Sten ette võttis, olid küll valulikud, kuid organisatsiooni arengu mõttes vajalikud."
"Nimetamiskomitee roll ongi riigi äriettevõtetel silm peal hoida ja nende käekäik aeg-ajalt üle vaadata. Selliseid asju tuleb ikka ette," märkis Padar ERR-ile.
Pressiteate kohaselt alustab nimetamiskomitee peagi uue nõukogu liikme otsimist ja esitab ministrile kinnitamiseks lähiajal. "Meie eesmärk on leida parimad koosseisud ja kompetentsid, et riigile kuuluvad ettevõtted areneksid õiges suunas. Näeme, et järgnevatel aastatel oleks nõukogude juhtimises rohkem suurte ja rahvusvaheliste organisatsioonide kogemust," ütles Padar.
Eesti Posti nõukogu ajutiseks esimeheks saab Mari Avarmaa. Ettevõtte nõukogu on kuueliikmeline.
Soosaar sai Eesti Posti nõukogu juhiks alles mullu juunis, kui väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem kinnitas nimetamiskomitee ettepanekul nõukogu uuteks liikmeteks Soosaare, Regina Raukase, Mari Avarmaa, Madis Laansalu, Raivo Uukkivi ja Kalle Viksi.
### Response:
Nimetamiskomitee soovitas Eesti Posti nõukogu juhi välja vahetada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Harju maakohtust öeldi ERR-ile, et kohus rahuldas hagi osaliselt, kohustades Lusti ümber lükkama ebaõiged väited, sealhulgas TV3 ees, ning avaldama omal kulul jõustunud kohtuotsusele järgneva esimese telesaate "Kuuuurija" alguses, enne saates käsitletavate teemade tutvustamist, ebaõigeid andmeid ümberlükkav audiovisuaalne teadaanne.
Samuti kohustati Lusti eemaldama telesaate "Kuuuurija" Facebooki lehelt kõik postitused, mis puudutavad 17. mail 2016 esmakordselt eetrisse läinud saadet ning milles viidatakse hagejale.
Kohus mõistis Lustilt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 10 000 eurot ja seadusjärgse viivise 10 000 eurolt võlaõigusseaduses sätestatud määras alates 28. detsembrist 2018 kuni põhinõude tasumiseni.
Kohus jättis rahuldamata hagi Lusti vastu varalise kahju hüvitise 1550,42 euro ja viivise nõudes.
Pooltel on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsus edasi kaevata.
Mano teatas, et kavatseb otsuse edasi kaevata. ""Kuigi kohus mõistis Katrin Lustilt välja rahalise hüvitise, siis kaalun siiski otsuse edasikaebamist, sest hüvitise suurus pole minu hinnangul piisav korvamaks minule tekitatud kahju," teatas Mano esindaja kaudu.
Kõnealuse saate ja seal esitatud valeväidete kohta tegi tauniva otsuse 15. septembris 2016 ka pressinõukogu, kelle hinnangul rikkusid "Kuuuurija" tegijad head ajakirjandustava ning eksisid Eesti ajakirjanduseetika koodeksi mitmete punktide vastu. | Kohus mõistis saatejuht Katrin Lustilt Veet Mano kasuks välja 10 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Harju maakohtust öeldi ERR-ile, et kohus rahuldas hagi osaliselt, kohustades Lusti ümber lükkama ebaõiged väited, sealhulgas TV3 ees, ning avaldama omal kulul jõustunud kohtuotsusele järgneva esimese telesaate "Kuuuurija" alguses, enne saates käsitletavate teemade tutvustamist, ebaõigeid andmeid ümberlükkav audiovisuaalne teadaanne.
Samuti kohustati Lusti eemaldama telesaate "Kuuuurija" Facebooki lehelt kõik postitused, mis puudutavad 17. mail 2016 esmakordselt eetrisse läinud saadet ning milles viidatakse hagejale.
Kohus mõistis Lustilt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 10 000 eurot ja seadusjärgse viivise 10 000 eurolt võlaõigusseaduses sätestatud määras alates 28. detsembrist 2018 kuni põhinõude tasumiseni.
Kohus jättis rahuldamata hagi Lusti vastu varalise kahju hüvitise 1550,42 euro ja viivise nõudes.
Pooltel on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsus edasi kaevata.
Mano teatas, et kavatseb otsuse edasi kaevata. ""Kuigi kohus mõistis Katrin Lustilt välja rahalise hüvitise, siis kaalun siiski otsuse edasikaebamist, sest hüvitise suurus pole minu hinnangul piisav korvamaks minule tekitatud kahju," teatas Mano esindaja kaudu.
Kõnealuse saate ja seal esitatud valeväidete kohta tegi tauniva otsuse 15. septembris 2016 ka pressinõukogu, kelle hinnangul rikkusid "Kuuuurija" tegijad head ajakirjandustava ning eksisid Eesti ajakirjanduseetika koodeksi mitmete punktide vastu.
### Response:
Kohus mõistis saatejuht Katrin Lustilt Veet Mano kasuks välja 10 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 11. veebruaril andis isea Serdarile kolm uut ametikohta. Serdarist sai Türkmenistani asepeaminister, julgeolekunõukogu liige ja samuti maksuameti juhataja. Serdari isa Gurbanguly Berdymukhamedov sai Türkmenistani presidendiks 2007. aastal 11. veebruaril, teatas RFERL.
Türkmenistani põhiseaduses on kirjas, et president peab olema vähemalt 40-aastane, Serdaril saab see vanus täis 22. septembril.
Serdar sai Türkmenistani parlamendiliikmeks 2016. aastal, kui oli vaja täita vabu kohti. Veel pole selge, miks parlamendis kohad vabanesid. Neli kuud pärast parlamenti valimist, nimetati Serdar Türkmenistani riigikogu õiguskomisjoni esimeheks 2018. aastal valiti Serdar parlamenti tagasi.
2019. aasta jaanuaris määrati Serdar Ahali provintsi asekuberneriks, juunis sai temast kuberner.
Serdar lõpetas ülikooli 2014. aastal, kui ta omandas Türkmenistani teaduste akadeemias füüsika ja matemaatikateaduste kraadi.
Serdari tõus Türkmenistani võimuhierarhias on toimunud paralleelselt kuulujuttudega tema isa terviseprobleemidest. On avalik saladus, et Gurbanguly Berdymukhamedov on diabeetik.
Kesk-Aasias pole poliitiliste dünastiate loomine harukordne, kuid Berdymukhamedov pole iseseisva Türkmenistani esimene president. Seetõttu on raske ennustada, kas võimu saab sujuvalt üle anda isalt pojale.
Alates koroonaviiruse epideemia puhangust on välismaalastel Türkmenistani sisenemine olnud peaaegu võimatu. Pealinn Asgabat on suletud kõigile välismaalastele, siseneda saab ainult presidendi eriloaga. | Türkmenistani president tahab pojast teha järgmist riigipead | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
11. veebruaril andis isea Serdarile kolm uut ametikohta. Serdarist sai Türkmenistani asepeaminister, julgeolekunõukogu liige ja samuti maksuameti juhataja. Serdari isa Gurbanguly Berdymukhamedov sai Türkmenistani presidendiks 2007. aastal 11. veebruaril, teatas RFERL.
Türkmenistani põhiseaduses on kirjas, et president peab olema vähemalt 40-aastane, Serdaril saab see vanus täis 22. septembril.
Serdar sai Türkmenistani parlamendiliikmeks 2016. aastal, kui oli vaja täita vabu kohti. Veel pole selge, miks parlamendis kohad vabanesid. Neli kuud pärast parlamenti valimist, nimetati Serdar Türkmenistani riigikogu õiguskomisjoni esimeheks 2018. aastal valiti Serdar parlamenti tagasi.
2019. aasta jaanuaris määrati Serdar Ahali provintsi asekuberneriks, juunis sai temast kuberner.
Serdar lõpetas ülikooli 2014. aastal, kui ta omandas Türkmenistani teaduste akadeemias füüsika ja matemaatikateaduste kraadi.
Serdari tõus Türkmenistani võimuhierarhias on toimunud paralleelselt kuulujuttudega tema isa terviseprobleemidest. On avalik saladus, et Gurbanguly Berdymukhamedov on diabeetik.
Kesk-Aasias pole poliitiliste dünastiate loomine harukordne, kuid Berdymukhamedov pole iseseisva Türkmenistani esimene president. Seetõttu on raske ennustada, kas võimu saab sujuvalt üle anda isalt pojale.
Alates koroonaviiruse epideemia puhangust on välismaalastel Türkmenistani sisenemine olnud peaaegu võimatu. Pealinn Asgabat on suletud kõigile välismaalastele, siseneda saab ainult presidendi eriloaga.
### Response:
Türkmenistani president tahab pojast teha järgmist riigipead |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | HTM-i kantsleri Mart Laidmetsa sõnul on juba 18 aasta pikkune koostöö EOK-ga olnud tõhus ning tal on hea meel, et programm on olnud jätkusuutlik.
"Tippsportlased ei saa pühenduda võrdselt sportlike tulemuste saavutamisele ning õppetööle, seepärast on väga oluline toetada tublimate võimalust omandada teadmised ja oskused, millest peale aktiivse sportlaskarjääri lõppemist kogu eluks kasu on," ütles Laidmets EOK pressiteate vahendusel.
Sportlased hindavad haridusstipendiumeid kõrgelt. Tokyo suveolümpiamängudeks valmistuva ning Tartu Ülikoolis kehakultuuri õppiva sulgpalluri Kristin Kuuba sõnul on stipendium aidanud omavahel siduda ülikooliõpingud ning treeningud ja võistlused.
"Üheks osakoormusel õppimise eesmärgiks oli, et ülikooli lõpetamine ja olümpiahooaeg omavahel ei kattuks, kuid elul olid teised plaanid. Olümpia edasilükkamine tähendab minu jaoks seda, et nii kooli lõputunnistuse saamine kui Tokyo OM toimuvad ikkagi samal aastal. Siiski oli see suureks abiks, kuna väiksema mahu tõttu ülikoolis sain täielikult spordile keskenduda ning ükski treeninglaager ega võistlus ei jäänud kooli tõttu pidamata," sõnas Kuuba.
28 stipendiumi pälvinud sportlasest on sel korral ainult kolm uut taotlejat, ülejäänud on korduvtaotlejad. Stipendiumisaajatest neli on lõpetamas ülikooli tuleval suvel. Kokku toetatakse sel semestril sportlaste õpinguid 25 894 euroga.
Toetatavad sportlased on 20 spordialalt:
Saskia Alusalu (kiiruisutamine)
Meril Beilmann (laskesuusatamine)
Aleksa Gold (ujumine)
Mari-Liis Juul (pararattasport)
Stefan Kaibald (võrkpall)
Christopher Kalev (murdmaasuusatamine)
Mihkel Kalja (jalgrattasport)
Joosep Karlson (aerutamine)
Toomas Kollo (murdmaasuusatamine)
Kristin Kuuba (sulgpall)
Armin Evert Lelle (ujumine)
Sander Maasing (jalgrattasport)
Aslanbeg Magomedkerimov (judo)
Robin Nool (kergejõustik)
Margareth Olde (male)
Ants Oscar Pertelson (judo)
Han Hendrik Piho (kahevõistlus)
Piret Pormeister (murdmaasuusatamine)
Mariel Merlii Pulles (murdmaasuusatamine)
Martin Remmelg (laskesuusatamine)
Henri Sai (kergejõustik)
Anna Sokk (karate)
Tanel Sokk (korvpall)
Lembi Vaher (kergejõustik)
Karolin Valdmaa (rühmvõimlemine)
Walter Herold Veedla (squash)
Andreas Välis (maadlus)
Jasmiin Üpraus (veemootorisport)
Haridusstipendiumi pälvinud tippsportlased on õpingud jätkamas nii Eestis kui ka välismaal asuvates kõrg- ja rakenduskõrghariduskoolides. Eesti kõrgkoolidest on esindatud TalTech, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Massaaži-ja Teraapiakool, Estonian Business School, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, väljaspool Eestit London South Bank University, Charles University, The Hague University of Applied Sciences, University of Alaska Anchorage, University of Alaska Fairbanks, University of Padova, University of Amsterdam, University of Toronto ja University of Memphis.
Kaks korda aastas väljaantavat EOK ja HTM-i haridusstipendiumit saavad taotleda praegused ja endised tippsportlased kõrgkooli või kutseõppeasutuse õppemaksu tasumiseks. Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot semestris. Stipendiumile on võimalik konkureerida sportlastel, kes on Eesti koondisesse kuulunud vähemalt kolme aasta jooksul. Kui sportlane on tegevkarjääri juba lõpetanud, ei tohi olla sellest möödunud üle viie aasta. Samuti oodatakse stipendiaatidelt oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtete järgimist, noorematele eeskujuks olemist ning dopinguvastaste reeglite järgimist.
Haridusstipendiumi saajad valib välja komisjon, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Eesti Olümpiakomitee esindajad, sealjuures osaleb stipendiumite määramises ka EOK sportlaskomisjoni esindaja. Haridusstipendiumeid antakse välja aastast 2003 ning need on osa noorsportlaste treeningtoetuste ja tippsportlaste koolitustoetuste projektist. | EOK ja HTM-i haridusstipendiumi pälvisid 28 tippsportlast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HTM-i kantsleri Mart Laidmetsa sõnul on juba 18 aasta pikkune koostöö EOK-ga olnud tõhus ning tal on hea meel, et programm on olnud jätkusuutlik.
"Tippsportlased ei saa pühenduda võrdselt sportlike tulemuste saavutamisele ning õppetööle, seepärast on väga oluline toetada tublimate võimalust omandada teadmised ja oskused, millest peale aktiivse sportlaskarjääri lõppemist kogu eluks kasu on," ütles Laidmets EOK pressiteate vahendusel.
Sportlased hindavad haridusstipendiumeid kõrgelt. Tokyo suveolümpiamängudeks valmistuva ning Tartu Ülikoolis kehakultuuri õppiva sulgpalluri Kristin Kuuba sõnul on stipendium aidanud omavahel siduda ülikooliõpingud ning treeningud ja võistlused.
"Üheks osakoormusel õppimise eesmärgiks oli, et ülikooli lõpetamine ja olümpiahooaeg omavahel ei kattuks, kuid elul olid teised plaanid. Olümpia edasilükkamine tähendab minu jaoks seda, et nii kooli lõputunnistuse saamine kui Tokyo OM toimuvad ikkagi samal aastal. Siiski oli see suureks abiks, kuna väiksema mahu tõttu ülikoolis sain täielikult spordile keskenduda ning ükski treeninglaager ega võistlus ei jäänud kooli tõttu pidamata," sõnas Kuuba.
28 stipendiumi pälvinud sportlasest on sel korral ainult kolm uut taotlejat, ülejäänud on korduvtaotlejad. Stipendiumisaajatest neli on lõpetamas ülikooli tuleval suvel. Kokku toetatakse sel semestril sportlaste õpinguid 25 894 euroga.
Toetatavad sportlased on 20 spordialalt:
Saskia Alusalu (kiiruisutamine)
Meril Beilmann (laskesuusatamine)
Aleksa Gold (ujumine)
Mari-Liis Juul (pararattasport)
Stefan Kaibald (võrkpall)
Christopher Kalev (murdmaasuusatamine)
Mihkel Kalja (jalgrattasport)
Joosep Karlson (aerutamine)
Toomas Kollo (murdmaasuusatamine)
Kristin Kuuba (sulgpall)
Armin Evert Lelle (ujumine)
Sander Maasing (jalgrattasport)
Aslanbeg Magomedkerimov (judo)
Robin Nool (kergejõustik)
Margareth Olde (male)
Ants Oscar Pertelson (judo)
Han Hendrik Piho (kahevõistlus)
Piret Pormeister (murdmaasuusatamine)
Mariel Merlii Pulles (murdmaasuusatamine)
Martin Remmelg (laskesuusatamine)
Henri Sai (kergejõustik)
Anna Sokk (karate)
Tanel Sokk (korvpall)
Lembi Vaher (kergejõustik)
Karolin Valdmaa (rühmvõimlemine)
Walter Herold Veedla (squash)
Andreas Välis (maadlus)
Jasmiin Üpraus (veemootorisport)
Haridusstipendiumi pälvinud tippsportlased on õpingud jätkamas nii Eestis kui ka välismaal asuvates kõrg- ja rakenduskõrghariduskoolides. Eesti kõrgkoolidest on esindatud TalTech, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Massaaži-ja Teraapiakool, Estonian Business School, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, väljaspool Eestit London South Bank University, Charles University, The Hague University of Applied Sciences, University of Alaska Anchorage, University of Alaska Fairbanks, University of Padova, University of Amsterdam, University of Toronto ja University of Memphis.
Kaks korda aastas väljaantavat EOK ja HTM-i haridusstipendiumit saavad taotleda praegused ja endised tippsportlased kõrgkooli või kutseõppeasutuse õppemaksu tasumiseks. Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot semestris. Stipendiumile on võimalik konkureerida sportlastel, kes on Eesti koondisesse kuulunud vähemalt kolme aasta jooksul. Kui sportlane on tegevkarjääri juba lõpetanud, ei tohi olla sellest möödunud üle viie aasta. Samuti oodatakse stipendiaatidelt oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtete järgimist, noorematele eeskujuks olemist ning dopinguvastaste reeglite järgimist.
Haridusstipendiumi saajad valib välja komisjon, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Eesti Olümpiakomitee esindajad, sealjuures osaleb stipendiumite määramises ka EOK sportlaskomisjoni esindaja. Haridusstipendiumeid antakse välja aastast 2003 ning need on osa noorsportlaste treeningtoetuste ja tippsportlaste koolitustoetuste projektist.
### Response:
EOK ja HTM-i haridusstipendiumi pälvisid 28 tippsportlast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Holst hakkab SKA juhina teenima 6300 eurot kuus. Uus peadirektor asub ametisse 1. märtsist, seni jätkab praegu ametis olev peadirektor Egon Veermäe, teatas sotsiaalministeerium.
Indrek Holst on omandanud matemaatika magistrikraadi Tartu Ülikoolis, töötanud Eesti Vabariigi Kindlustusinspektsioonis, Hansapanga Kindlustuse AS aktuaarina ja SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimehena. Alates 2019. aastast on ta puhastustarvete firma Cordeline OÜ omanik ja juhatuse liige.
Holst loodab oma pikaajalise elu- ja pensionikindlustussektori kogemusega tuua SKA-sse värskeid mõtteid ja ideid peamiste eesmärkide saavutamiseks.
Holsti sõnul saab sotsiaalkindlustusamet koos sotsiaalministeeriumiga kui riikliku pensionipoliitika haldajaga võtta rohkem initsiatiivi pensioniteadlikkuse parandamiseks, sealhulgas luua riigina inimese jaoks personaalse ja tervikliku pensionivaate.
Sotsiaalkindlustusametit pea neli ja pool aastat juhtinud Egon Veermäe otsustas eelmise aasta novembris, et soovib edasi liikuda erasektorisse. | Sotsiaalkindlustusameti uueks juhiks saab Indrek Holst | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Holst hakkab SKA juhina teenima 6300 eurot kuus. Uus peadirektor asub ametisse 1. märtsist, seni jätkab praegu ametis olev peadirektor Egon Veermäe, teatas sotsiaalministeerium.
Indrek Holst on omandanud matemaatika magistrikraadi Tartu Ülikoolis, töötanud Eesti Vabariigi Kindlustusinspektsioonis, Hansapanga Kindlustuse AS aktuaarina ja SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimehena. Alates 2019. aastast on ta puhastustarvete firma Cordeline OÜ omanik ja juhatuse liige.
Holst loodab oma pikaajalise elu- ja pensionikindlustussektori kogemusega tuua SKA-sse värskeid mõtteid ja ideid peamiste eesmärkide saavutamiseks.
Holsti sõnul saab sotsiaalkindlustusamet koos sotsiaalministeeriumiga kui riikliku pensionipoliitika haldajaga võtta rohkem initsiatiivi pensioniteadlikkuse parandamiseks, sealhulgas luua riigina inimese jaoks personaalse ja tervikliku pensionivaate.
Sotsiaalkindlustusametit pea neli ja pool aastat juhtinud Egon Veermäe otsustas eelmise aasta novembris, et soovib edasi liikuda erasektorisse.
### Response:
Sotsiaalkindlustusameti uueks juhiks saab Indrek Holst |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast Podravka võitu andis Saracevic pressikonverentsi, aga hiljem areenilt lahkununa sai äkki südamerabanduse. Abi saabus kiirelt ja arstid üritasid 59-aastast treenerit 40 minutit elustada, kuid ebaõnnestunult.
Saracevic kuulus aastaid Jugoslaavia ja Horvaatia koondistesse ning esindas karjääri lõpuosas ka Bosnia ja Hertsegoviinat. Kokku teenis ta viis täiskasvanute tiitlivõistluste medalit, neist säravaimad olid 1996. aasta olümpiakuld Horvaatiaga ja 1986. aasta MM-tiitel Jugoslaaviaga.
Klubikäsipallis jõudis ta kolmel korral Euroopa Meistrite liiga finaali (Zagrebi Badel 1862-ga 1998 ja 1999 ning Veszpremiga 2002. aastal), aga kaotas need kõik. Hooaegadel 1998/1999 ja 1999/2000 oli ta ka Meistrite liiga parim väravakütt. | Horvaatia käsipallilegend suri ootamatult | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast Podravka võitu andis Saracevic pressikonverentsi, aga hiljem areenilt lahkununa sai äkki südamerabanduse. Abi saabus kiirelt ja arstid üritasid 59-aastast treenerit 40 minutit elustada, kuid ebaõnnestunult.
Saracevic kuulus aastaid Jugoslaavia ja Horvaatia koondistesse ning esindas karjääri lõpuosas ka Bosnia ja Hertsegoviinat. Kokku teenis ta viis täiskasvanute tiitlivõistluste medalit, neist säravaimad olid 1996. aasta olümpiakuld Horvaatiaga ja 1986. aasta MM-tiitel Jugoslaaviaga.
Klubikäsipallis jõudis ta kolmel korral Euroopa Meistrite liiga finaali (Zagrebi Badel 1862-ga 1998 ja 1999 ning Veszpremiga 2002. aastal), aga kaotas need kõik. Hooaegadel 1998/1999 ja 1999/2000 oli ta ka Meistrite liiga parim väravakütt.
### Response:
Horvaatia käsipallilegend suri ootamatult |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Töövaidluskomisjoni kommunikatsioonispetsialist Kristel Abel ütles ERR-ile, et tööinspektsiooni nõustamistelefonile on samas vaktsineerimist puudutavaid kõnesid tulnud küll.
"Just sooviga teada oma õigusi," täpsustas Abel.
Kuna aga nõustamistelefon on anonüümne, ei saa esile tuua, millistest asutustest nõu on küsitud.
Tööinspektsiooni nõustamisjurist Greete Kaar selgitas, et vaktsineerimise võimaldamine on üks tööandja võimalikest meetmetest töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks.
"Meetmed töökeskkonna riskide vähendamiseks saab määrata vaid sel moel, et enne kaardistatakse, mis on risk ja kui suur on selle realiseerumise tõenäosus. Seega peab tööandja kindlasti koroonaviiruse leviku tõkestamiseks üle vaatama oma töökeskkonna riskianalüüsi, vajadusel seda täiendama ning tegelikkusele vastava riskianalüüsi alusel koostama asjakohase tegevuskava," soovitas Kaar.
Otsus sõltub töö iseloomust
Tööinspektsiooni seisukoht on, et kedagi end vaktsineerima sundida ei saa, ent kui töö iseloom ilma vaktsineerimata töötada ei võimalda, saab kaaluda töölepingu erakorralist ülesütlemist. Siis on see juba töötaja valik, kas vaktsineerida või loobuda tööst.
"Tööandja saab nakatumisohu vähendamiseks näha ette ühe võimaliku meetmena töötjatele vaktsineerimise ehk see oleks näiteks 2021. aasta töökeskkonna riskianalüüsi tegevuskava üks osa. Vaktsineerimine ei ole siiski ainus võimalus bioloogiliste ohuteguritega nakatumise vältimiseks ning töötajatel on õigus vaktsineerimisest keelduda. Seega tuleb tööandjal mõelda ka teistele riskide maandamise meetmetele, näiteks täiendavate isikukaitsevahendite väljastamine või töö ümberkorraldamine," lisas Kaar.
Samas kui riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud sektorites või tegevusalade puhul eriliselt oluline, nagu näiteks tervishoius, hooldekodudes, ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või patsientide tervise kaitseks, võib vaktsineerimine olla põhjendatud.
"Tööandja võib töökeskkonna riskianalüüsi tegevuskava alusel näha ette, et ta tagab võimaluse töötajate vaktsineerimiseks, kuid see ei tähenda seda, et töötaja peab sundkorras minema vaktsineerima. Vägisi töötajaid vaktsineerima sundida ei saa ega tohi, sest see on vastuolus inimese kehalise puutumatuse põhimõttega ning oleks selgelt inimõigusi riivav," toonitas Kaar.
Töötaja peab olema teadlik kõigest sellest, mis puudutab töökeskkonna terviseriske, ettevaatusabinõusid bioloogiliste ohutegurite mõjust hoidumiseks, hügieeninõudeid, isikukaitsevahendite kasutamist, ohuolukorra vältimist ja tegutsemist õnnetusohu korral. See tähendab, et pärast riskianalüüsi korraldamist või uuendamist ning uute meetmete kasutuselevõttu tuleb nendest ka töötajaid teavitada.
"Kui töötajad ei tea, miks mingid meetmed on kasutusele võetud või miks tööandja on uued reeglid kehtestanud, siis tekitab see arusaamatusi. Seega on oluline tööandjapoolne selgitamine, miks on vaktsineerimine oluline ning mis on järgnevad tegevused, kui töötaja ei soovi vaktsineerimist," ütles Kaar.
Oluline on ka, et töötaja teaks, mis on vaktsineerimisest keeldumise tagajärg – kas tööandja peab tema töö ümber korraldama, tagama täiendavaid isiku- või üldkaitsevahendeid või kui tööandjal ei ole mõistlikult võimalik tööd ümber korraldada või võtta kasutusele teisi meetmeid riskide tõhusaks maandamiseks ning risk viiruse edasikandmiseks on suur, seades ohtu tööandja patsiendid või kliendid, öeldakse põhjendatud juhtudel töötajaga tööleping erakorraliselt üles.
Kui töötaja vaktsineerimisest loobub ning ka muud võimalused riskide vähendamiseks ei ole tööandja hinnangul piisavad, tuleb töötajale selgitada tagajärge, teda eelnevalt hoiatada - soovitavalt vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis - ja muude lahenduste puudumisel öelda tööleping erakorraliselt üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 2 alusel.
"Rõhutame, et vaktsineerime on endiselt iga isiku enda valik. Tööandja ega keegi teine ei saa töötajat sundida seda tegema. Võib tekkida olukord, kus töötaja peab tegema valiku, kas soovitud töökoht koos sellele kehtestatud nõuetega on talle vastuvõetav," ütles Kaar.
Kuigi koroonaviiruse kiire levikuga on vaktsineerimine väga päevakajaline, siis töölepingu seaduse alusel ülesütlemine on varasemalt kõne alla tulnud ka teistes sarnastes olukordades, kus töökohale esitavad nõuded on muutunud. Näiteks keelenõuete puhul, kui töötaja keeleoskus pole piisav ametikohal jätkamiseks, haridusnõuete puhul, kui seadus muutus ja ametikohale on kehtestatud kõrgema haridustaseme nõue, nii et töötajal tuleb teha otsus, kas omandada kõrgem haridustase või töösuhe öeldakse üles.
"Ka vaktsineerimise nõue ei ole uus, näiteks hooldekodudes hoolealuste kaitseks on vajalik olnud gripivaktsiin," lisas Kaar. | Töövaidluskomisjonile ei ole vaktsineerimisele kohustamise kohta kaevatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Töövaidluskomisjoni kommunikatsioonispetsialist Kristel Abel ütles ERR-ile, et tööinspektsiooni nõustamistelefonile on samas vaktsineerimist puudutavaid kõnesid tulnud küll.
"Just sooviga teada oma õigusi," täpsustas Abel.
Kuna aga nõustamistelefon on anonüümne, ei saa esile tuua, millistest asutustest nõu on küsitud.
Tööinspektsiooni nõustamisjurist Greete Kaar selgitas, et vaktsineerimise võimaldamine on üks tööandja võimalikest meetmetest töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks.
"Meetmed töökeskkonna riskide vähendamiseks saab määrata vaid sel moel, et enne kaardistatakse, mis on risk ja kui suur on selle realiseerumise tõenäosus. Seega peab tööandja kindlasti koroonaviiruse leviku tõkestamiseks üle vaatama oma töökeskkonna riskianalüüsi, vajadusel seda täiendama ning tegelikkusele vastava riskianalüüsi alusel koostama asjakohase tegevuskava," soovitas Kaar.
Otsus sõltub töö iseloomust
Tööinspektsiooni seisukoht on, et kedagi end vaktsineerima sundida ei saa, ent kui töö iseloom ilma vaktsineerimata töötada ei võimalda, saab kaaluda töölepingu erakorralist ülesütlemist. Siis on see juba töötaja valik, kas vaktsineerida või loobuda tööst.
"Tööandja saab nakatumisohu vähendamiseks näha ette ühe võimaliku meetmena töötjatele vaktsineerimise ehk see oleks näiteks 2021. aasta töökeskkonna riskianalüüsi tegevuskava üks osa. Vaktsineerimine ei ole siiski ainus võimalus bioloogiliste ohuteguritega nakatumise vältimiseks ning töötajatel on õigus vaktsineerimisest keelduda. Seega tuleb tööandjal mõelda ka teistele riskide maandamise meetmetele, näiteks täiendavate isikukaitsevahendite väljastamine või töö ümberkorraldamine," lisas Kaar.
Samas kui riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud sektorites või tegevusalade puhul eriliselt oluline, nagu näiteks tervishoius, hooldekodudes, ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või patsientide tervise kaitseks, võib vaktsineerimine olla põhjendatud.
"Tööandja võib töökeskkonna riskianalüüsi tegevuskava alusel näha ette, et ta tagab võimaluse töötajate vaktsineerimiseks, kuid see ei tähenda seda, et töötaja peab sundkorras minema vaktsineerima. Vägisi töötajaid vaktsineerima sundida ei saa ega tohi, sest see on vastuolus inimese kehalise puutumatuse põhimõttega ning oleks selgelt inimõigusi riivav," toonitas Kaar.
Töötaja peab olema teadlik kõigest sellest, mis puudutab töökeskkonna terviseriske, ettevaatusabinõusid bioloogiliste ohutegurite mõjust hoidumiseks, hügieeninõudeid, isikukaitsevahendite kasutamist, ohuolukorra vältimist ja tegutsemist õnnetusohu korral. See tähendab, et pärast riskianalüüsi korraldamist või uuendamist ning uute meetmete kasutuselevõttu tuleb nendest ka töötajaid teavitada.
"Kui töötajad ei tea, miks mingid meetmed on kasutusele võetud või miks tööandja on uued reeglid kehtestanud, siis tekitab see arusaamatusi. Seega on oluline tööandjapoolne selgitamine, miks on vaktsineerimine oluline ning mis on järgnevad tegevused, kui töötaja ei soovi vaktsineerimist," ütles Kaar.
Oluline on ka, et töötaja teaks, mis on vaktsineerimisest keeldumise tagajärg – kas tööandja peab tema töö ümber korraldama, tagama täiendavaid isiku- või üldkaitsevahendeid või kui tööandjal ei ole mõistlikult võimalik tööd ümber korraldada või võtta kasutusele teisi meetmeid riskide tõhusaks maandamiseks ning risk viiruse edasikandmiseks on suur, seades ohtu tööandja patsiendid või kliendid, öeldakse põhjendatud juhtudel töötajaga tööleping erakorraliselt üles.
Kui töötaja vaktsineerimisest loobub ning ka muud võimalused riskide vähendamiseks ei ole tööandja hinnangul piisavad, tuleb töötajale selgitada tagajärge, teda eelnevalt hoiatada - soovitavalt vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis - ja muude lahenduste puudumisel öelda tööleping erakorraliselt üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 2 alusel.
"Rõhutame, et vaktsineerime on endiselt iga isiku enda valik. Tööandja ega keegi teine ei saa töötajat sundida seda tegema. Võib tekkida olukord, kus töötaja peab tegema valiku, kas soovitud töökoht koos sellele kehtestatud nõuetega on talle vastuvõetav," ütles Kaar.
Kuigi koroonaviiruse kiire levikuga on vaktsineerimine väga päevakajaline, siis töölepingu seaduse alusel ülesütlemine on varasemalt kõne alla tulnud ka teistes sarnastes olukordades, kus töökohale esitavad nõuded on muutunud. Näiteks keelenõuete puhul, kui töötaja keeleoskus pole piisav ametikohal jätkamiseks, haridusnõuete puhul, kui seadus muutus ja ametikohale on kehtestatud kõrgema haridustaseme nõue, nii et töötajal tuleb teha otsus, kas omandada kõrgem haridustase või töösuhe öeldakse üles.
"Ka vaktsineerimise nõue ei ole uus, näiteks hooldekodudes hoolealuste kaitseks on vajalik olnud gripivaktsiin," lisas Kaar.
### Response:
Töövaidluskomisjonile ei ole vaktsineerimisele kohustamise kohta kaevatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iga-aastase indekseerimisega kasvab pension tänavu 3,8 euro võrra ehk 1,6 protsenti.
Tänavune riikliku pensioni indeksi väärtus on 1,016, ja seda vaatamata mullusele erakordsele aastale. Kui indeksi väärtus oleks koroonapandeemia tõttu jäänud alla ühe, siis seaduse järgi pensioni ei indekseeritaks ehk väheneda pension ei saa, selgitas ERR-ile sotsiaalministeeriumi nõunik Merle Sumil-Laanemaa. "Sellel aastal on tänu sotsiaalmaksu heale laekumisele indeks positiivne ning pensionid suurenevad," lausus ta.
Indeksi arvutamisel võetakse arvesse 80 protsendi ulatuses eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutust ning
20 protsendi ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutust.
Lisaks indekseerimisele tõuseb pension tänu erakorralisele pensionitõusule. Riigikogu võttis mullu detsembris vastu pensionitõusus seaduse, millega pensioni baasosa tõsteti 16 euro võrra ning iga lapse eest makstakse senisest 3,55 eurot rohkem.
Keskmine 44-aastase staažiga inimese vanaduspension suureneb tänaselt 528,09 eurolt pärast indekseerimist 536,38 euroni ja pärast täiendavat pensioni baasosa suurenemist 552,38 euroni ehk 24,29 euro võrra, selgitas Sumil-Laanemaa.
Rahvapensioni ehk pensioni, mida makstakse inimestele, kel ei ole õigust vanaduspensionile, suurendatakse pärast indekseerimist 30 euro võrra, millega kasvab rahvapension 225,17 eurolt 255,17 euroni.
Pensionitõus puudutab 320 908 pensionäri. Vanemapensioni ehk pensionilisa sai mullu veidi üle 200 000 pensionäri.
Puhtalt pensioni indekseerimine 2021. aastal läheb riigile maksma 23,7 miljonit eurot. Kui lisada erakorraline pensionitõus (16 eurot), rahvapensioni tõus 30 euro võrra ning laste eest makstav lisaraha, on kulu kokku 83,8 miljonit eurot. | Pension tõuseb 1. aprillil keskmiselt 24 euro võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iga-aastase indekseerimisega kasvab pension tänavu 3,8 euro võrra ehk 1,6 protsenti.
Tänavune riikliku pensioni indeksi väärtus on 1,016, ja seda vaatamata mullusele erakordsele aastale. Kui indeksi väärtus oleks koroonapandeemia tõttu jäänud alla ühe, siis seaduse järgi pensioni ei indekseeritaks ehk väheneda pension ei saa, selgitas ERR-ile sotsiaalministeeriumi nõunik Merle Sumil-Laanemaa. "Sellel aastal on tänu sotsiaalmaksu heale laekumisele indeks positiivne ning pensionid suurenevad," lausus ta.
Indeksi arvutamisel võetakse arvesse 80 protsendi ulatuses eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutust ning
20 protsendi ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutust.
Lisaks indekseerimisele tõuseb pension tänu erakorralisele pensionitõusule. Riigikogu võttis mullu detsembris vastu pensionitõusus seaduse, millega pensioni baasosa tõsteti 16 euro võrra ning iga lapse eest makstakse senisest 3,55 eurot rohkem.
Keskmine 44-aastase staažiga inimese vanaduspension suureneb tänaselt 528,09 eurolt pärast indekseerimist 536,38 euroni ja pärast täiendavat pensioni baasosa suurenemist 552,38 euroni ehk 24,29 euro võrra, selgitas Sumil-Laanemaa.
Rahvapensioni ehk pensioni, mida makstakse inimestele, kel ei ole õigust vanaduspensionile, suurendatakse pärast indekseerimist 30 euro võrra, millega kasvab rahvapension 225,17 eurolt 255,17 euroni.
Pensionitõus puudutab 320 908 pensionäri. Vanemapensioni ehk pensionilisa sai mullu veidi üle 200 000 pensionäri.
Puhtalt pensioni indekseerimine 2021. aastal läheb riigile maksma 23,7 miljonit eurot. Kui lisada erakorraline pensionitõus (16 eurot), rahvapensioni tõus 30 euro võrra ning laste eest makstav lisaraha, on kulu kokku 83,8 miljonit eurot.
### Response:
Pension tõuseb 1. aprillil keskmiselt 24 euro võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Halja Klaar lõpetas 1950. aastal Antsla keskkooli. 1957. aastal lõpetas ta Eesti NSV riikliku kunstiinstituudi maaliteaduskonna teatridekoratsiooni eriala, diplomitööna tuli tal luua kavandid Evald Aava ooperile "Vikerlased". Ta on kujundanud 20 mängufilmi, nende hulgas "Ohtlikud kurvid", "Inimesed sõdurisinelis", "Hullumeelsus", "Verekivi", "Ukuaru" ja "Tuulte pesa". Samuti on ta töötanud kunstniku-lavastajana mitmete Elbert Tuganovi ja Heino Parsi filmide juures.
2017. aastal pälvis Halja Klaar kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia mitmekülgse ja pikaajalise loomingu eest filmikunstnikuna. Samuti tunnustati teda 1982. aastal ENSV teenelise kunstitegelase preemiaga. | Suri filmi- ja maalikunstnik Halja Klaar | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Halja Klaar lõpetas 1950. aastal Antsla keskkooli. 1957. aastal lõpetas ta Eesti NSV riikliku kunstiinstituudi maaliteaduskonna teatridekoratsiooni eriala, diplomitööna tuli tal luua kavandid Evald Aava ooperile "Vikerlased". Ta on kujundanud 20 mängufilmi, nende hulgas "Ohtlikud kurvid", "Inimesed sõdurisinelis", "Hullumeelsus", "Verekivi", "Ukuaru" ja "Tuulte pesa". Samuti on ta töötanud kunstniku-lavastajana mitmete Elbert Tuganovi ja Heino Parsi filmide juures.
2017. aastal pälvis Halja Klaar kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia mitmekülgse ja pikaajalise loomingu eest filmikunstnikuna. Samuti tunnustati teda 1982. aastal ENSV teenelise kunstitegelase preemiaga.
### Response:
Suri filmi- ja maalikunstnik Halja Klaar |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ""Temple Run" on energiline, feel good tunnetusega, dünaamiliselt modernne rokk, mille sõnum rõhub julgusele olla, kes sa oled või kunagi eales olla tahad," kirjeldab värske loo olemust bändi vokalist-kitarrist ning bändi lugude põhiline autor Georg Orover.
Echolove on oma muusikaliste eeskujudena nimetanud nii briti kui Ameerika rokkmuusika suurnimesid nagu Oasis, Jack White, Queens of the Stone Age, Black Keys. Lisaks leiab bändi helikeelest elemente ka tänapäevasest house ja techno kultuurist.
2021. aastaks on bändil suured plaanid. "Kevadel ilmub esikalbum, aprillis on plaanis selle esitlemine, mais näeb meid loodetavasti Tallinn Music Week'il ning suvel, kui olukord vähegi lubab, tahame võimalikult palju esineda."
Echolove'i koosseisu kuuluvad Georg Orover (vokaal, kitarr), Martin Mitt (trummid), Siim Siimer (kitarr) ja Hendrik Tamberg (basskitarr). | Noortebändi finalist Echolove avaldas uue singli "Temple Run" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
""Temple Run" on energiline, feel good tunnetusega, dünaamiliselt modernne rokk, mille sõnum rõhub julgusele olla, kes sa oled või kunagi eales olla tahad," kirjeldab värske loo olemust bändi vokalist-kitarrist ning bändi lugude põhiline autor Georg Orover.
Echolove on oma muusikaliste eeskujudena nimetanud nii briti kui Ameerika rokkmuusika suurnimesid nagu Oasis, Jack White, Queens of the Stone Age, Black Keys. Lisaks leiab bändi helikeelest elemente ka tänapäevasest house ja techno kultuurist.
2021. aastaks on bändil suured plaanid. "Kevadel ilmub esikalbum, aprillis on plaanis selle esitlemine, mais näeb meid loodetavasti Tallinn Music Week'il ning suvel, kui olukord vähegi lubab, tahame võimalikult palju esineda."
Echolove'i koosseisu kuuluvad Georg Orover (vokaal, kitarr), Martin Mitt (trummid), Siim Siimer (kitarr) ja Hendrik Tamberg (basskitarr).
### Response:
Noortebändi finalist Echolove avaldas uue singli "Temple Run" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui tavalise paberi võib panna lihtsalt prügikasti, siis see komposteerub ja laguneb suhteliselt kiiresti ära. Rahapaberiga seda ei juhtu," ütleb Eesti Maaülikooli biomajandustehnoloogiate professor Timo Kikas. Koos kolleegidega Eesti Maaülikoolist, Tartu Ülikoolist ja Iraani ülikoolidest katsetas ta võimalust, kuidas valmistada paberraha-jäätmetest bioetanooli ja biogaasi.
Loodud kestma
Timo Kikase sõnul pole kõik maailma rahatähed päris samasugused, kuid oma otstarbe tõttu siiski sarnased. "Nad peavad vastu pidama nii mehhaaniliselt kui ka bioloogiliselt ja keemiliselt," selgitab ta.
Arvestades, et maamunal on kõik keskkonnad täis mikroobe, on rahapaber valmistatud võimalikult lagunemiskindlaks. "Paber, millest raha on tehtud, määrab ära ka selle, et raha on hiljem väga keeruline käidelda," lisab Kikas. Kui kasutuskõlbmatud rahatähed maha matta, lagunevad need lõpuks ära, ent rahatähtede koostises olevad keemilised ühendid võivad kahjustada mulla mikrofloorat. Kui aga käibelt läinud raha põletada, satuvad mürgised ained õhku.
Seega proovisidki Kikas ja kolleegid nii tinti sisaldavaid kui ka tindita rahatähti enne lõhustamist eeltöödelda erinevates kogustes väävelhappega ja erineval temperatuuril lämmastiku plahvatusliku rõhulangetusega (NED). Ehkki tindiga ja tindita paberraha käitus protsessis erinevalt, õnnestus uurijail väärindada kahjulik jääde bioetanooliks ja -gaasiks.
Kikas ise möönab, et ei jäänud tulemusega veel lõpuni rahule. "Paberimaterjal on enamasti puuvillast. See tähendab, et rahal on väga kõrge tselluloosisisaldus, aga sellest tselluloosist meie saime etanooli ja biogaasi tootmisel kätte võib-olla ainult kolmandiku. Tegelikult potentsiaali oleks palju rohkem," selgitab ta.
Samas on uurimisrühmal Kikase sõnul plaanis meetodit edasi arendada. Muu hulgas plaanivad nad välja töötada uue eeltöötlusviisi, mis peaks paberikiude paremini lõhkuma. Veel on plaanis katsetada rahapaberi lagundamist eesmärgiga toota saadud massist kõrgväärtuslikke biokemikaale.
Raske raha
Rahatähtede käitlus pole Timo Kikase hinnangul konkreetselt Eesti mure. "Meie ise raha ei trüki, meie ise kasutatud raha ei käitle, aga tegelikult on see probleem ülemaailmne," märgib ta. Kuigi rahapaber on kahjulikke kemikaale täis, lähevad paljud riigid siiski põletamise teed. Teised, nagu Suurbritannia, matavad oma pangatähed lihtsalt maha. Eestis käibivad eurod saadetakse riigist välja põletamisele.
Kumbki lahendus pole Kikase hinnangul aga kuigi jätkusuutlik. "Kui vaadata neid maid, kus kogutakse rahatähed kokku, siis paberimassid on seal päris suured. Massi tuleb ikka tonnide ja tonnide viisi juurde ja see kuulub ohtlike jäätmete hulka," ütleb ta.
Kikas soovitab nii raha kui ka kõiki muid jäätmeid vaadata kui tooret. "Tuleb leida võimalusi, kuidas kasutada seda tooret ära niimoodi, et tuleks välja midagi, mida saab kasutada edasi," võtab ta mõtte kokku.
Timo Kikas ja kolleegid kirjutavad oma tööst ajakirjades Polymers ja Processes. | Eesti teadlased proovivad koledat raha biogaasiks muuta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui tavalise paberi võib panna lihtsalt prügikasti, siis see komposteerub ja laguneb suhteliselt kiiresti ära. Rahapaberiga seda ei juhtu," ütleb Eesti Maaülikooli biomajandustehnoloogiate professor Timo Kikas. Koos kolleegidega Eesti Maaülikoolist, Tartu Ülikoolist ja Iraani ülikoolidest katsetas ta võimalust, kuidas valmistada paberraha-jäätmetest bioetanooli ja biogaasi.
Loodud kestma
Timo Kikase sõnul pole kõik maailma rahatähed päris samasugused, kuid oma otstarbe tõttu siiski sarnased. "Nad peavad vastu pidama nii mehhaaniliselt kui ka bioloogiliselt ja keemiliselt," selgitab ta.
Arvestades, et maamunal on kõik keskkonnad täis mikroobe, on rahapaber valmistatud võimalikult lagunemiskindlaks. "Paber, millest raha on tehtud, määrab ära ka selle, et raha on hiljem väga keeruline käidelda," lisab Kikas. Kui kasutuskõlbmatud rahatähed maha matta, lagunevad need lõpuks ära, ent rahatähtede koostises olevad keemilised ühendid võivad kahjustada mulla mikrofloorat. Kui aga käibelt läinud raha põletada, satuvad mürgised ained õhku.
Seega proovisidki Kikas ja kolleegid nii tinti sisaldavaid kui ka tindita rahatähti enne lõhustamist eeltöödelda erinevates kogustes väävelhappega ja erineval temperatuuril lämmastiku plahvatusliku rõhulangetusega (NED). Ehkki tindiga ja tindita paberraha käitus protsessis erinevalt, õnnestus uurijail väärindada kahjulik jääde bioetanooliks ja -gaasiks.
Kikas ise möönab, et ei jäänud tulemusega veel lõpuni rahule. "Paberimaterjal on enamasti puuvillast. See tähendab, et rahal on väga kõrge tselluloosisisaldus, aga sellest tselluloosist meie saime etanooli ja biogaasi tootmisel kätte võib-olla ainult kolmandiku. Tegelikult potentsiaali oleks palju rohkem," selgitab ta.
Samas on uurimisrühmal Kikase sõnul plaanis meetodit edasi arendada. Muu hulgas plaanivad nad välja töötada uue eeltöötlusviisi, mis peaks paberikiude paremini lõhkuma. Veel on plaanis katsetada rahapaberi lagundamist eesmärgiga toota saadud massist kõrgväärtuslikke biokemikaale.
Raske raha
Rahatähtede käitlus pole Timo Kikase hinnangul konkreetselt Eesti mure. "Meie ise raha ei trüki, meie ise kasutatud raha ei käitle, aga tegelikult on see probleem ülemaailmne," märgib ta. Kuigi rahapaber on kahjulikke kemikaale täis, lähevad paljud riigid siiski põletamise teed. Teised, nagu Suurbritannia, matavad oma pangatähed lihtsalt maha. Eestis käibivad eurod saadetakse riigist välja põletamisele.
Kumbki lahendus pole Kikase hinnangul aga kuigi jätkusuutlik. "Kui vaadata neid maid, kus kogutakse rahatähed kokku, siis paberimassid on seal päris suured. Massi tuleb ikka tonnide ja tonnide viisi juurde ja see kuulub ohtlike jäätmete hulka," ütleb ta.
Kikas soovitab nii raha kui ka kõiki muid jäätmeid vaadata kui tooret. "Tuleb leida võimalusi, kuidas kasutada seda tooret ära niimoodi, et tuleks välja midagi, mida saab kasutada edasi," võtab ta mõtte kokku.
Timo Kikas ja kolleegid kirjutavad oma tööst ajakirjades Polymers ja Processes.
### Response:
Eesti teadlased proovivad koledat raha biogaasiks muuta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma edetabelis 81. kohta hoidnud Brown asus juhtima 2:0 ja 4:1, kuid 3:5 kaotusseisust võitis O'Sullivan kolm partiid järjest. Järgnevalt suutis Brown omakorda 7:6 ette asuda ja kuni lõpuni võideti partiisid vaheldumisi.
Valitsev maailmameister sooritas kohtumise jooksul kolm enam kui sajapunktist seeriat vastase ühe vastu ja ka 50+ seeriaid oli inglasel seitse, põhja-iirlasel viis, kuid Brown sai karjääri esimese reitinguturniiri võidu siiski kätte. Madalama edetabelikohaga mängija võitis viimati reitinguturniiri 1993. aastal.
"Finaalis Ronnie'ga mängimine oli privileeg. Ma teadsin, et kui ma ei saa üle aukartusest Ronnie vastu üle, siis ma ei võida, nii et keskendusin oma mängule," lausus esimese põhja-iirlasena selle turniiri võitnud Brown.
"Ma olen endasse alati uskunud. Mul on olnud kehvemaid aegu, aga need muudavad sind mängija ja isikuna tugevamateks. Viis aastat tagasi keskendusin snuukrile korralikult ja nüüdseks on see end ära tasunud."
Veerandfinaalis oli Brown lülitanud konkurentsist kolmekordse maailmameistri Mark Selby 5:4 ja poolfinaalis šotlase Stephen Maguire 6:1. O'Sullivan sai veerandfinaalis Ali Carterilt loobumisvõidu ja oli poolfinaalis üle kolmekordsest maailmameistrist Mark Williamsist 6:1.
Turniiril tiitlikaitsjana osalenud inglane Shaun Murphy pääses veerandfinaali, kus alistus Maguirele 4:5. Maailma esinumber Judd Trump kaotas kolmandas ringis ehk 32 tugevama seas Iraani mängijale Hossein Vafaeile 2:4. | Snuukri reitinguturniiri võitis viimase 28 aasta madalaima edetabelikohaga mängija | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma edetabelis 81. kohta hoidnud Brown asus juhtima 2:0 ja 4:1, kuid 3:5 kaotusseisust võitis O'Sullivan kolm partiid järjest. Järgnevalt suutis Brown omakorda 7:6 ette asuda ja kuni lõpuni võideti partiisid vaheldumisi.
Valitsev maailmameister sooritas kohtumise jooksul kolm enam kui sajapunktist seeriat vastase ühe vastu ja ka 50+ seeriaid oli inglasel seitse, põhja-iirlasel viis, kuid Brown sai karjääri esimese reitinguturniiri võidu siiski kätte. Madalama edetabelikohaga mängija võitis viimati reitinguturniiri 1993. aastal.
"Finaalis Ronnie'ga mängimine oli privileeg. Ma teadsin, et kui ma ei saa üle aukartusest Ronnie vastu üle, siis ma ei võida, nii et keskendusin oma mängule," lausus esimese põhja-iirlasena selle turniiri võitnud Brown.
"Ma olen endasse alati uskunud. Mul on olnud kehvemaid aegu, aga need muudavad sind mängija ja isikuna tugevamateks. Viis aastat tagasi keskendusin snuukrile korralikult ja nüüdseks on see end ära tasunud."
Veerandfinaalis oli Brown lülitanud konkurentsist kolmekordse maailmameistri Mark Selby 5:4 ja poolfinaalis šotlase Stephen Maguire 6:1. O'Sullivan sai veerandfinaalis Ali Carterilt loobumisvõidu ja oli poolfinaalis üle kolmekordsest maailmameistrist Mark Williamsist 6:1.
Turniiril tiitlikaitsjana osalenud inglane Shaun Murphy pääses veerandfinaali, kus alistus Maguirele 4:5. Maailma esinumber Judd Trump kaotas kolmandas ringis ehk 32 tugevama seas Iraani mängijale Hossein Vafaeile 2:4.
### Response:
Snuukri reitinguturniiri võitis viimase 28 aasta madalaima edetabelikohaga mängija |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avalikus kirjas süüdistavad Prantsusmaa akadeemikud Frederique Vidali riigi intellektuaalide laimamises. Nende seas on ka maailmakuulus majandusteadlane Thomas Piketty, teatas The Times.
Akadeemikute avaldus ilmus ajalehes Le Monde, kus Vidali süüdistati populistlike liidrite järgimises.
Vidal väitis, et Prantsusmaa ülikoole mõjutab "islami-vasakpoolsuse gangreen". Samuti leidis Vidal, et vasakpoolsed õigustavad islamistliku äärmuslust sellega, et moslemid on Prantsusmaal tagakiusatud vähemus.
"Minu eesmärk oli eristada ehtsat uurimistööd ideoloogiast," ütles Vidal.
Euroopa Parlamendi Prantsusmaa roheliste partei saadik Yannick Jadot kutsus samuti Vidali ametist loobuma ja süüdistas ministrit ülikoolide mõttepolitsei loomise püüdluses.
"Macroni valitsus aitas natsidega koostööd teinud marssal Philippe Petaini rehabiliteerida," lisas Jadot.
Jadot kandideerib suure tõenäosusega 2022. aastal Prantsusmaa presidendivalimistel.
Vidali asus kaitsma Macroni kodupartei En Marche'i juht Stanislas Guerin.
"Me näeme seda vasakpoolsuse osa, selle ideed on on üha lähenemas poliitilisele islamile," ütles Guerin.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron on varasemalt kujutanud ennast populismi vastaste kaitsjana, kuid viimasel aastal on ta kaldunud paremale, proovides võita Marine Le Peni toetajaid.
Suurbritannia peaminister Boriss Johnson tahab samuti võidelda tühistamiskultuuri vastu (cancel culture), kohustades ülikoole propageerima sõnavabadust. | Prantsusmaa vasakpoolsed teadlased nõuavad haridusministri tagasiastumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avalikus kirjas süüdistavad Prantsusmaa akadeemikud Frederique Vidali riigi intellektuaalide laimamises. Nende seas on ka maailmakuulus majandusteadlane Thomas Piketty, teatas The Times.
Akadeemikute avaldus ilmus ajalehes Le Monde, kus Vidali süüdistati populistlike liidrite järgimises.
Vidal väitis, et Prantsusmaa ülikoole mõjutab "islami-vasakpoolsuse gangreen". Samuti leidis Vidal, et vasakpoolsed õigustavad islamistliku äärmuslust sellega, et moslemid on Prantsusmaal tagakiusatud vähemus.
"Minu eesmärk oli eristada ehtsat uurimistööd ideoloogiast," ütles Vidal.
Euroopa Parlamendi Prantsusmaa roheliste partei saadik Yannick Jadot kutsus samuti Vidali ametist loobuma ja süüdistas ministrit ülikoolide mõttepolitsei loomise püüdluses.
"Macroni valitsus aitas natsidega koostööd teinud marssal Philippe Petaini rehabiliteerida," lisas Jadot.
Jadot kandideerib suure tõenäosusega 2022. aastal Prantsusmaa presidendivalimistel.
Vidali asus kaitsma Macroni kodupartei En Marche'i juht Stanislas Guerin.
"Me näeme seda vasakpoolsuse osa, selle ideed on on üha lähenemas poliitilisele islamile," ütles Guerin.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron on varasemalt kujutanud ennast populismi vastaste kaitsjana, kuid viimasel aastal on ta kaldunud paremale, proovides võita Marine Le Peni toetajaid.
Suurbritannia peaminister Boriss Johnson tahab samuti võidelda tühistamiskultuuri vastu (cancel culture), kohustades ülikoole propageerima sõnavabadust.
### Response:
Prantsusmaa vasakpoolsed teadlased nõuavad haridusministri tagasiastumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäletan hästi vaimustust, mida tekitas nooruspõlves suusatamise maailmameistrivõistluste jälgimine. Kui sai viimasest koolitunnist põgenetud, et vaadata maailma murdmaaässade liuglemist kaugete maade lumistel nõlvadel. Ja kui endale suusad alla said, oli tore vahel ka kedagi neist matkida. Kasvõi salaja. Süüvimata niivõrd tippsuusatajate mõttemaailma.
Mäletan jäähoki Kanada karikaturniiri (vastu hommikut kell 5!) või MM-i mängude vaatamist ja kuidas see kaasa haaras. Ehkki kevad võis olla täies hoos, oli vaja keldrist hokikepp taas välja otsida, pall tasku pista ja õues vastu autoväravat oma oskused proovile panna. See oli võimalus enda nahal läbi elada seda, mida silmad olid televiisorist just näinud. Tunnetada, kas üks või teine pealevise tuleb välja. Muuseas, saalihoki oli siis Eestis veel tundmatu mäng.
Vaimustuda silmadega millestki ja kanda see üle omaenda päeva, keha tunnetamisse, käte osavusse ja jalgade liikumisse. Just selliselt kasvab mängides laps, hakkab oma võimeid tajuma nooruk ja lõpuks tunnetame seeläbi ka täiskasvanuna kogu füüsilist maailma, kõrge vanaduseni välja. Veremaitse suus tugevast sportlikust pingutusest lisab elule omamoodi värvi, aga rikastab ka tundeelu ja tekitab küsimusi. Millise maitsega on sport kellegi teise elus? Kas peale jääb füüsiline kannatus või nauding toimuvast? Mis paneb meid sporti vaatama ja sellest vaimustuma, ise järele proovima?
Ajakirjaniku ja kommentaatori töö tõttu olen viibinud nüüd juba loendamatul hulgal võistlustel ja aja möödudes tekib neist sündmuste ja mälestuste kogum, kus mõni fail on terviklikum kui teine. Selles kogumis eristuvad selgesti üksikud hetked, mis on viinud mind kas mingi äratundmiseni, liigutanud hingeliselt, aidanud mõista kellegi väärtust või spordi ja elu olemust. Oluline on olnud tundetasand, mitte niivõrd võistlus ise.
Kobe Bryant 2012. aasta Londoni olümpiafinaali järel Pau Gasoli embamas. Autor/allikas: SCANPIX/ imago images/Sven Simon
2012. aasta Londoni olümpia korvpallifinaalis mängisid taaskord USA ja Hispaania. Nagu neli aastat varem Pekingis. Jälle olid hispaanlased lähedal sellele, et maailma tugevaim USA korvpallimeeskond üle mängida, puudu jäi mõnest korvist. Lõpuvile kõlades istus hispaanlaste liider Pau Gasol pingile ja tal tulid pisarad silma. Ta viskas mängu parimana 24 punkti, aga nuttis. Siis see juhtus: USA koondise staarid tulid ükshaaval Gasoli juurde, et teda kallistada ja lohutada. Nad mõistsid Gasoli ja mõistsin ka mina. Kaotusevalu kõnetas meid. Mängust endast mäletan paari üksikut korvi.
2016. aasta jalgpalli EM-i finaalis vigastas Portugali ründestaar Cristiano Ronaldo juba 8. minutil põlve. Telekaamera näitas suures plaanis tema nägu, kui ta istus murule. Ronaldo kogu ilme, silmad kõnelesid meile lugu Portugali tabanud leinast. Tundus, et Prantsusmaa võitu saab väärata veel vaid ime. Hetk hiljem maandus maas istunud Ronaldo nina peale liblikas ja justkui sosistas talle midagi. Siis vahetati Ronaldo välja ja ta asus meeskonda energiliselt toetama väljaku kõrvalt. Mäletan just tema emotsioone ja Portugali võiduväravat, muu on ähmastunud. See kinnitas teadmist: pole lootusetuid olukordi, loobuda saame vaid ise.
2016. aasta Rio olümpia korvpalliturniiril mängis Argentina koondise pikaaegne tugitala Emanuel Ginobili viimase kohtumise rahvusmeeskonna eest. See oli veerandfinaalis USA vastu. Jänkide võidus polnud mingisugust kahtlust, kui saabus kogu turniiri kõige mälestusväärsem hetk. Ginobili kaasmaalasi oli korvpallisaali kogunenud tuhandeid ja siis nad koondusid selle korvi taha, kuhu Argentina ründas. Viimased kolm minutit mängust lauldi kooris Ginobili auks. See oli nagu laulupidu, mänguskooril polnud tähtsust.
Manu Ginobili 2016. aasta Rio olümpial pärast enda koondisekarjääri viimast mängu. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters
Mõtlesin, kas oskame alati vääriliselt hinnata oma kangelasi. Et me ei unustaks inimest meetrite, sekundite, punktide, väravate taga. Need ei pea alati olema isegi spordisangarid, aga oma lähedased kodus, inimesed mõnes teises eluvaldkonnas.
Ja värskeim näide möödunud nädalavahetusest. Novak Djokovic võitis Austraalia lahtiste finaalis Daniil Medvedevi, mille järel meenutas venelane oma esimest kohtumist tennisemaailma ühe valitsejaga. Siis, kui ta oli keegi tundmatu nende sadade seas, kes püüdlevad tennise Parnassosele. Ta olevat seisnud nagu silmitsi jumalaga, oma häbelikkuses ei julgenud Medvedev oma iidolit isegi kõnetada. Takistus kadus, kui Djokovic suhtus temasse avatult ja sõbralikult, nagu omasse, ja see joon pole Djokovicis aastatega kadunud.
Minu küsimus on, kui paljud meist kõigist, jõudnuna omal alal tippu, suudame sinna pürgijaid vaadata avatud meelega, toetada neid sõnades ja tegudes? Või püüame nende liikumist hoopis takistada?
Need näited kinnitavad vähemalt mulle, et peamine pole mitte spordi vaatamine või ka tegemine kui selline, aga sellega kaasnevad elulised tunded ja mõtted. Need annavad võimaluse inimlikult samastuda ja need jäävad kestma. Võistlus ise – et mitte öelda meelelahutus! – ei suuda selliselt pikemas perspektiivis kauaks kõnetada. | Kristjan Kalkun: millest ma vaimustun? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäletan hästi vaimustust, mida tekitas nooruspõlves suusatamise maailmameistrivõistluste jälgimine. Kui sai viimasest koolitunnist põgenetud, et vaadata maailma murdmaaässade liuglemist kaugete maade lumistel nõlvadel. Ja kui endale suusad alla said, oli tore vahel ka kedagi neist matkida. Kasvõi salaja. Süüvimata niivõrd tippsuusatajate mõttemaailma.
Mäletan jäähoki Kanada karikaturniiri (vastu hommikut kell 5!) või MM-i mängude vaatamist ja kuidas see kaasa haaras. Ehkki kevad võis olla täies hoos, oli vaja keldrist hokikepp taas välja otsida, pall tasku pista ja õues vastu autoväravat oma oskused proovile panna. See oli võimalus enda nahal läbi elada seda, mida silmad olid televiisorist just näinud. Tunnetada, kas üks või teine pealevise tuleb välja. Muuseas, saalihoki oli siis Eestis veel tundmatu mäng.
Vaimustuda silmadega millestki ja kanda see üle omaenda päeva, keha tunnetamisse, käte osavusse ja jalgade liikumisse. Just selliselt kasvab mängides laps, hakkab oma võimeid tajuma nooruk ja lõpuks tunnetame seeläbi ka täiskasvanuna kogu füüsilist maailma, kõrge vanaduseni välja. Veremaitse suus tugevast sportlikust pingutusest lisab elule omamoodi värvi, aga rikastab ka tundeelu ja tekitab küsimusi. Millise maitsega on sport kellegi teise elus? Kas peale jääb füüsiline kannatus või nauding toimuvast? Mis paneb meid sporti vaatama ja sellest vaimustuma, ise järele proovima?
Ajakirjaniku ja kommentaatori töö tõttu olen viibinud nüüd juba loendamatul hulgal võistlustel ja aja möödudes tekib neist sündmuste ja mälestuste kogum, kus mõni fail on terviklikum kui teine. Selles kogumis eristuvad selgesti üksikud hetked, mis on viinud mind kas mingi äratundmiseni, liigutanud hingeliselt, aidanud mõista kellegi väärtust või spordi ja elu olemust. Oluline on olnud tundetasand, mitte niivõrd võistlus ise.
Kobe Bryant 2012. aasta Londoni olümpiafinaali järel Pau Gasoli embamas. Autor/allikas: SCANPIX/ imago images/Sven Simon
2012. aasta Londoni olümpia korvpallifinaalis mängisid taaskord USA ja Hispaania. Nagu neli aastat varem Pekingis. Jälle olid hispaanlased lähedal sellele, et maailma tugevaim USA korvpallimeeskond üle mängida, puudu jäi mõnest korvist. Lõpuvile kõlades istus hispaanlaste liider Pau Gasol pingile ja tal tulid pisarad silma. Ta viskas mängu parimana 24 punkti, aga nuttis. Siis see juhtus: USA koondise staarid tulid ükshaaval Gasoli juurde, et teda kallistada ja lohutada. Nad mõistsid Gasoli ja mõistsin ka mina. Kaotusevalu kõnetas meid. Mängust endast mäletan paari üksikut korvi.
2016. aasta jalgpalli EM-i finaalis vigastas Portugali ründestaar Cristiano Ronaldo juba 8. minutil põlve. Telekaamera näitas suures plaanis tema nägu, kui ta istus murule. Ronaldo kogu ilme, silmad kõnelesid meile lugu Portugali tabanud leinast. Tundus, et Prantsusmaa võitu saab väärata veel vaid ime. Hetk hiljem maandus maas istunud Ronaldo nina peale liblikas ja justkui sosistas talle midagi. Siis vahetati Ronaldo välja ja ta asus meeskonda energiliselt toetama väljaku kõrvalt. Mäletan just tema emotsioone ja Portugali võiduväravat, muu on ähmastunud. See kinnitas teadmist: pole lootusetuid olukordi, loobuda saame vaid ise.
2016. aasta Rio olümpia korvpalliturniiril mängis Argentina koondise pikaaegne tugitala Emanuel Ginobili viimase kohtumise rahvusmeeskonna eest. See oli veerandfinaalis USA vastu. Jänkide võidus polnud mingisugust kahtlust, kui saabus kogu turniiri kõige mälestusväärsem hetk. Ginobili kaasmaalasi oli korvpallisaali kogunenud tuhandeid ja siis nad koondusid selle korvi taha, kuhu Argentina ründas. Viimased kolm minutit mängust lauldi kooris Ginobili auks. See oli nagu laulupidu, mänguskooril polnud tähtsust.
Manu Ginobili 2016. aasta Rio olümpial pärast enda koondisekarjääri viimast mängu. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters
Mõtlesin, kas oskame alati vääriliselt hinnata oma kangelasi. Et me ei unustaks inimest meetrite, sekundite, punktide, väravate taga. Need ei pea alati olema isegi spordisangarid, aga oma lähedased kodus, inimesed mõnes teises eluvaldkonnas.
Ja värskeim näide möödunud nädalavahetusest. Novak Djokovic võitis Austraalia lahtiste finaalis Daniil Medvedevi, mille järel meenutas venelane oma esimest kohtumist tennisemaailma ühe valitsejaga. Siis, kui ta oli keegi tundmatu nende sadade seas, kes püüdlevad tennise Parnassosele. Ta olevat seisnud nagu silmitsi jumalaga, oma häbelikkuses ei julgenud Medvedev oma iidolit isegi kõnetada. Takistus kadus, kui Djokovic suhtus temasse avatult ja sõbralikult, nagu omasse, ja see joon pole Djokovicis aastatega kadunud.
Minu küsimus on, kui paljud meist kõigist, jõudnuna omal alal tippu, suudame sinna pürgijaid vaadata avatud meelega, toetada neid sõnades ja tegudes? Või püüame nende liikumist hoopis takistada?
Need näited kinnitavad vähemalt mulle, et peamine pole mitte spordi vaatamine või ka tegemine kui selline, aga sellega kaasnevad elulised tunded ja mõtted. Need annavad võimaluse inimlikult samastuda ja need jäävad kestma. Võistlus ise – et mitte öelda meelelahutus! – ei suuda selliselt pikemas perspektiivis kauaks kõnetada.
### Response:
Kristjan Kalkun: millest ma vaimustun? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Epideemia piiramine meenutab kohati tuulelohe lennutamist või purjetamist. Ühel juhul tuleb püüda tuult ja jälgida maapinda või vett, teisel juhul tabada viiruse leviku südamikke ja tunnetada meeleolu ühiskonnas. Mõni liigutus on tõhusam kui teine, mõni samm töötab ühes kohas või ühel ajahetkel ja teises mitte, mõnikord tulevad tulemused kiiremini, mõnel juhul tuleb neid kaua oodata, mõnikord jääb toime nähtamatuks, mõnel juhul näib oma rolli mängivat ka lihtsalt õnn või ebaõnn või kokkusattumused.
Eri riikidel on erinevad eesmärgid ehk viiruse leviku tase, mida veel talutavaks peetakse. Samas tundub siiski, et mõned riigid on viiruse ohjeldamise kunsti teistest paremini kätte saanud kas nutikuse, hoolivuse või järjepideva sitkusega.
Riikide koroonapiirangute kohta kogub võrdlevalt infot Oxfordi Ülikool. Nende kaardil on Eesti Euroopa kaardil paistnud silma ühe heledaima laiguna ehk leebeimate piirangutega riigina. Vaadates piirangute muutumist ajas, siis viiruse esimese laine ajal panid pea kõik riigid meie regioonis end kiiresti üsna ühtmoodi lukku, ainsa erandina valis vaba lähenemise Rootsi.
Teine laine on olnud pikem ja võimsam, samas püüavad kõik riigid sellega omal moel hakkama saada. Kõik meie piirkonna riigid paistavad globaalses võrdluses silma algse püüdega ühiskonda maksimaalselt avatuna hoida. Mida ajas edasi ja mida rohkem haigestunuid, seda karmimaks on muutunud piirangud, eriti paistavad sügisese karmi reaktsiooni poolest silma Leedu ja Läti.
Allpool riikide koroonapiiranguid võrreldes oleme keskendunud konkreetsetele riiklikele sekkumistele kindlates tegevusvaldkondades. Lisaks sellele on kõikides riikides valitsused kutsunud pidevalt üles üldiselt kontaktidest hoiduma, piiranud mingil määral ürituste korraldamist ja rahvakogunemisi, nõudnud inimeste hajutamist, soovitanud kodus töötamist ja palju muud sellist.
Graafikana esitatud info pärineb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC), Oxfordi ülikooli lehtedelt ja ajakirjandusest.
Riiklikud piirangud on detailides väga erinevad ja neid on pidevalt muudetud, nii on nende ajas võrdlemine üsna keerukas ülesanne ja võib detailides olla ebatäpne, üldist pilti järgnev võrdlus siiski pakub.
.
Eesti koroonapiirangute üks peaarhitekt viroloog Irja Lutsar räägib laveerimisest, millega me oleme seni tema hinnangul üsna hästi hakkama saanud.
"Alati saab paremini, eks ma mõtlen ju kogu aeg, et mis ja kuidas, see ongi selline balansseerimine. Ühtepidi on väga kerge terve ühiskond väga lukku panna ja keegi ei lähe kodust kaugemale kui 500 meetrit ja sealt üldse välja ei tule ja lahti on ainult mõni toidupood ja apteek, kõik muu on kinni, aga kas see on paremini talutav? Me peame natukene mõtlema ikka kogu ühiskonna peale ja seal ongi see dilemma. Siin väga häid valikuid ei ole. Meie tegime niisuguse valiku, pooled inimesed on ilmselt rahul ja pooled ei ole rahul, see on ka täitsa selge," ütleb Lutsar.
Eesti reageeris pandeemiale märtsis eriolukorra väljakuulutamise ja seni kõige karmimaks jäänud piirangutega. Tipp-perioodi märtsi lõpust mai keskpaigani jäid riigi välispiiri sulgemine ja liikumispiirangud saartele, uksed pidid kinni panema koolid, kultuuri-, spordi- ja meelelahutusasutused ning kaubanduskeskused. Viiruse levikuga maadelnud Saaremaal kehtis vahepeal suisa kohustus koju jääda.
Siiski jäid Eesti piirangud isegi siis paljude teiste Euroopa riikidega võrreldes leebeteks. Epideemia algusest pärinevad vaated tühjadelt linnatänavatelt iseloomustasid rohkem inimeste hirmu ja ettevaatlikkust kui otsest sundi koju jääda.
Viiendal nädalal pärast eriolukorra ja piirangute kehtestamist pöördus nakatumiskõver allapoole. Piirangute leevenemisele järgnes väike tõus, kuid üldiselt tuli suvi, väiksed nakatumise arvud ning suhteline vabadus.
Viiruse teise lainega on Eesti püüdnud hakkama saada juba oluliselt enam ühiskonda avatuks jättes. Piiranguid asus valitsus kehtestama suuremate nakatumise arvude juures ja esimeseks olulisemaks uueks reegliks kujunes novembris maskikandmise kohustus avalikes siseruumides.
Seejärel üritas valitsus haigestumisele piiri panna toitlustus- ja meelelahutusasutuste sulgemisega kell 10 õhtul ning astus järgmise sammu Ida-Virumaa ja Harjumaa kultuuri-, spordi-, meelelahutus- ja toitlustusasutuste täieliku kinnipanekuga ja kooliõpilaste distantsõppele saatmisega. Jaanuaris läksid lapsed taas kooli ja Ida-Virumaa ning Harjumaa erikord lõpetati.
Kõikide nende meetmetega jäi nakatumine kokkuvõttes aastavahetusest alates üsna stabiilsele tasemele, viimastel päevadel ja nädalatel on see aga tõusma hakanud. On see siis koolide taasavamise ja piirangute leevendamise või hoopis inimeste ohutaju vähenemise või koroonaväsimuse hind. Viirust ei piira lõpuks riiklikud korraldused, vaid see, kuidas inimesed tegelikult käituvad.
Klõpsa riikide võrdlemiseks ja slaidide vahetamiseks graafiku all olevatele nooltele.
"Ma eile vaatasin telerist, et mees ütles, et ta ei tea, mis piirangud on," ütleb Irja Lutsar ja raputab ka endale tuhka pähe puuduliku kommunikatsiooni pärast.
"Me näitame televiisoris igal õhtul, et nii palju on uusi juhtumeid, nii palju surnud, nii palju haiglas, aga sellele juurde ei tule see, et püsime kodus, kanname maski, hoiame distantsi, ärme sõpru külla kutsu, kogu see retoorika jääb ütlemata ja inimesed mulle ka ütlevad, et miks ma siia restorani ei lähe, kui see lahti on. Muidugi, võid ju minna, aga ma olen mitmele telekanalile ka öelnud, et mul on väga imelik vaadata, et inimesed panevad sotsiaalmeediasse oma pidude pilte, ma mõtlesin, et praegu üldse pidusid ei toimu, aga tegelikult inimesed ei tunnetagi, et meil on eriline olukord. Inimkäitumisega on raskem toime tulla kui kopsupõletiku ravimisega," ütleb Lutsar. Ehk peaks rohkem üle kordama, meelde tuletama ja ka rohkem kontrollima ning trahvima.
.
"Läti on minu jaoks üsna arusaamatu," ütleb Lutsar.
"Minu meelest on nad olnud ranged märtsikuust saadik. Sellel ajal, kui meie siin suvel elasime suhteliselt ilusat elu, siis olid Lätis ikka kõik kohad kinni. Neil oli vahepeal juba komandanditund ja ikkagi, võib-olla on need näitajad nüüd natukene madalamad kui meil, aga mitte nii väga oluliselt," ütleb Lutsar.
Läti käitumismuster kevadel viiruse esimese laine ajal sarnanes Eesti omale. Viiruse teisele lainele reageeris Läti aegsasti ulatuslike piirangutega. Maskikohustus kehtestati Lätis juba kevadel ühistranspordis, oktoobris muutus mask kohustuslikuks kõigis avalikes siseruumides. Novembri alguses pandi elu juba suuresti pausile, suuremate klasside kooliõpilased saadeti koduõppele, kultuuri-, meelelahutus- ja spordiasutused pandi kinni, samuti restoranid ja hakati piirama ka mittehädavajalike kaupade kaupluste lahtiolekut. Seda kõike tehti siis, kui uute haigusjuhtumite arv 100 000 inimese kohta 14 päeva jooksul oli 231. Võrdluseks, sama kaugele jõudis novembris ka Eesti, kes nii karmide piiranguteni ei ole jõudnud praegugi, mil see näitaja on juba pea kolm korda nii suur.
Vaatamata karmi korra sisseseadmisele jätkas nakatumine tõusu kaheksa pikka nädalat, murdepunkt tuli alles üheksandal nädalal ehk uue aasta alguses. Nüüd on Läti hakanud piiranguid veidi leevendama, näiteks on lõpetatud komandanditunniga, mis kehtis alates aastavahetusest kuni veebruari alguseni pühade ajal ja nädalavahetustel.
"Läti ekspertide arvates piirangud siiski töötavad - ilma nendeta olnuks olukord veelgi hullem. Tulemused tulevadki aeglaselt, leiavad lätlased," räägib rahvusringhäälingu Läti korrespondent Ragnar Kond. Piirangute leevendamisest kavatsevad lätlased rääkima hakata siiski alles siis kui 14 päeva haigestumised 100 000 inimese kohta jäävad alla 200 ja sinna on veel pikk maa minna.
"Aga ilmselgelt ootasid Lätis nii ettevõtjad kui ka poliitikud, et karmide piirangute mõju on kiirem. Nüüd ongi tekkinud olukord, kus piiranguid leevendada ei saa, aga kuidagi tuleb eluga ka edasi minna. Ja sestap proovitakse teisi lahendusi," ütleb Kond. Nii püütakse poode siiski lisapiirangutega avada ja uuest nädalast pääsevad algklasside lapsed taas kooli.
Ühtlasi on Lätis levinud arvamus, et Eestis on piiranguid vähem seetõttu, et rahvas on sõna- ja seaduskuulekam kui Lätis.
Läti kogemus näitab Kondi sõnul aga seda, et kui kontrolli ja trahve pole, siis piiranguid ei järgita ka. Probleeme süvendavad kohati suured sotsiaalsed probleemid.
Küsin Irja Lutsarilt, ehk on lätlased lihtsalt sellest kõigest ära väsinud. "See ongi nende väga varaste piirangutega mõningane häda. See mees, kelle ma näiteks tõin, on minu meelest väga hea näide. Need piirangud kehtivad juba 14. detsembrist, neid on pikendatud, aga tavainimesele on see juba nagu tapeet, ta ei pane seda tähele."
.
Leedu koroonastatistika näitab samuti viiruse leviku järsku kiirenemist oktoobri lõpus ja novembri alguses, detsembris jõudis Leedu Euroopa musta edetabeli tippu.
Leedu valitsus püüdis alguses hakkama saada leebemate piirangutega, maskid muutusid kohustuslikuks igal pool ja restoranide ning kohvikute uksed jäid suletuks. Viirus aga taandumise märke ei näidanud, vaid vastupidi kogus hoogu. Uute haigusjuhtude hulk 100 000 inimese kohta 14 päeva jooksul jõudis 1376 juhtumini, mis on ligi kaks korda rohkem kui Eestis praegu.
Detsembri keskel kehtestas valitsus juba väga karmid meetmed, kinni pandi koolid ja poed, inimesed sunniti koduseinte vahele ja liikumispiirangutest kinnipidamist kontrollis politsei teetõketega. Pärast sellist sammu hakkas nakatumine langema, neli nädalat pärast kojujäämise käsku oli uusi nakatumisjuhtumeid ligi poole vähem, praegu, kaheksa nädalat hiljem on võrreldes tippajaga alles jäänud veerand toonasest nakatumise määrast ja Leedu on viiruse leviku poolest jõudnud tagasi Euroopa keskmike hulka.
.
Soome on meie piirkonna edulugu.
Soome on suutnud haigusjuhtumite hulka pidevalt madalal hoida, kuigi on näha, et ka meie põhjanaabrite juures püüdis viirus novembris oma haaret laieneda. Tipphetkel tähendas see siiski vaid 112 uut haigusjuhtumit 100 000 inimese kohta 14 päeva jooksul.
Soome edulugu on põhjendatud kõigepealt tõhusa testimise ja kontaktsete inimeste kindlakstegemise ning isoleerimisega, samuti soomlaste hoolikusega käskude ja ka pelgalt soovituste järgimisel. Üks märk soomlaste usaldusest riigi vastu ja soovituste kuulamisest on näiteks see, et koroonaäpi on oma telefoni alla laadinud iga teine soomlane.
Soome piirangud on erinevad riigi eri piirkondades, viiruse esimese laine ajal piirati ka liikumist piirkondade vahel. Haiguse leviku suurenedes kehtivad tugevamad ettevaatusmeetmed, piirkondades, kus haigust on vähem, saab end vabamalt tunda.
Kõige suurem viiruse levik ja ka kõige rangemad piirangud on kehtinud Helsingi ja Uusimaa piirkonnas. Nii on seal olnud näiteks ka teise laine ajal suletud kultuuri- ja spordikeskused, piiratud hobitegevust ja üle 10 inimese kogunemisi. Koole on sügisel ja talvel kõikjal Soomes püütud maksimaalselt avatuna hoida, siiski on Helsingi keskkooliastme õpilased pidanud nüüd talvel distantsõppega hakkama saama.
Teine iseloomulik joon Soome lähenemises on olnud välispiiri kinnihoidmine. Sügisel sulgus piir välisturistidele alates 28. septembrist, nüüdseks on liikumine keelatud ka paljudele töö tõttu Eesti ja Soome vahet liikujatele, vabalt saavad riikide vahel pendeldada üksnes meedikud ja veel mõned hädavajalike reiside tegijad.
"Paljud riigid, kes on suutnud hoida selle viiruse eemal, on riigi sulgenud, see ilmselt ei ole halb meetod, Uus-Meremaa on täiesti kinni, Austraalia täiesti kinni, tean päris mitmeid austraallasi, kes koju ei saa ja kes ongi Euroopasse lõksu jäänud, see on teine ekstreemsus, et ka oma riigi inimesi ei lasta tagasi," ütleb Irja Lutsar.
.
Rootsi otsustas kevadel käia oma teed ja jätta ühiskond erinevalt enamusest Euroopa riikidest oluliselt vabamaks. Ajal, mil ülejäänud Euroopast pärinevad pildid tühjadest linnatänavatest, võisid rootslased üsna vabalt ringi liikuda ja soovi korral kasvõi restoranis istuda.
Kindlasti ei ole õige öelda, nagu oleks elu Rootsis läinud edasi nagu koroonat ei olekski. Ka Rootsis pandi alguses koolid osaliselt kinni, keelati ära rahvakogunemised ja üritused, soovitati inimestel koju tööle jääda, oma kontakte vähendada ja hügieenireeglitest kinni pidada. Rangete riiklike korralduste asemel on aga jäädud rohkem soovituste juurde. See tähendas kõigepealt oluliselt intensiivsemat viiruse esimest lainet, rekordilist surmade hulka ja ka üsna laialdase levikuni jõudnud viiruse teist lainet.
Rootsis kõlavad oma riigi koroonapoliitika suhtes mitmed kriitilised hääled, selle hindamiseks on moodustatud erikomisjon, mis on juba andnud hinnangu selles osas, et Rootsi ei suutnud epideemia eest kaitsta oma eakaid ja selles osas oli lähenemine läbikukkumine. Samuti on sügisel valitsus võtnud suurema vastutuse ja karmimal häälel inimestega rääkinud. Valitsus kehtestas kogunemiste piiriks kaheksa inimest, soovitab tungivalt tipptunnil ühistranspordis makse kanda ja Rootsi on võtnud vastu pandeemiaseaduse, mis annab vajadusel valitsusele suurema voli korraldusi jagada erasektorile. Aga ikkagi on kõik suuremas osas jäänud soovituste tasemele.
Võib öelda, et kuigi Rootsi paistab silma kurva statistikaga, ei ole see nii halb kui võiks arvata nii leebe elukorralduse põhjal ja jääb alla mitmele täiesti suletud elu elanud Lõuna-Euroopa riigile. Ja praeguseks on uute viirusjuhtumite arv mitme nädala jooksul languses olnud. Praegune 397 juhtumit 100 000 inimese kohta 14 päeva jooksul on küll üle Euroopa keskmise, aga jääb edetabeli tipule juba oluliselt alla.
Rootslased on justkui üksnes soovituste järgi oma tegevust korrigeerinud ja viiruse leviku lõpuks taanduma sundinud. "Kui ma vaatan Rootsis praegu seda sügisest aega, neil oli ju ka suur noorte inimeste puhang ja Rootsi ei ole teinud mingeid väga rangeid piiranguid, aga nad on ilmselt palju järjekindlamad kui meie, inimeste õpetamisega tulevad Rootsi numbrid praegu kõvasti alla või on kõvasti alla tulnud on õige öelda. Seal kogu aeg tuleb see, et nüüd tuleb neil koolivaheaeg või mingi asi ja juba käib niisugune jutt, et ärge minge suusatama, Stockholmi inimesed, olge Stockholmis, Göteborgi inimesed olge Göteborgis, et see kogu aeg käib," ütleb Irja Lutsar.
Kogunemiste piiramine, äri ja koolide sulgemine on tõhusaimad viiruse piirajad
Piirangute efektiivsus on lisaks tavainimestele ja poliitiliste otsuste tegijatele huvi pakkunud ka teadlastele.
Kuigi enamus piiranguid vähendab inimkontakte ja sellega viiruse levikut, siis selles, mis täpselt ja mil määral ja millest kõik sõltub on küsimused, millele ei ole lihtsaid vastuseid ka teadlastel. Konkreetse meetme täpset mõju ongi raske hinnata juba kasvõi selle pärast, et reeglina rakendatakse samaaegselt erinevaid piiranguid, nende mõju ilmneb sageli koosmõjus või kaudselt. Muutujaid on selles valemis palju.
Jaanuaris mainekas teadusajakirjas Nature avaldatud artiklis leiavad 175 riiki võrrelnud Saksamaa ja Luksemburgi uurimisasutustes töötavad matemaatikud, andmeanalüütikud ja majandusteadlased Nikolaos Askitas, Konstantinos Tatsiramos ja Bertrand Verheyden, et avalike ürituste ärajätmisel, erakogunemiste piiramisel, koolide ja töökohtade sulgemisel on viiruse levikule märkimisväärne mõju.
Koolide sulgemine vähendab haigusjuhtumite hulka kuue nädala jooksul ligi 12 protsenti ja töökohtade sulgemine ligi 15 protsenti. Samas ei oma uurimuse kohaselt erilist mõju näiteks riigisisese liikumise piiramine, sest enamasti liiguvad inimesed juba varasemate piirangute tõttu niikuinii vähem.
Kodus püsimise korraldust kasutatakse tavaliselt viimase abinõuna ja selle täiendava efekti avaldumine võtab rohkem aega, aga see mõju on olemas. Rahvusvahelise reisimise piiramisel oli selle uuringu järgi üldiselt lühiajaline efekt, sest seda ei ole tehtud reeglina piisavalt kiiresti ja piisavalt rangelt.
"Rahvusvahelise reisimise piiramine vähendas viiruse levikut veidi, aga seda tehti liiga hilja. See on nagu tammide puhul, et kui vesi murrab tammist läbi, siis tuleb vesi ära kuivatada. Tamm tuleb samuti ära parandada, aga selle parandamine ei aita lahendada üleujutatud keldrite probleemi, selleks tuleb teha teisi asju," ütleb Saksamaa Tööökonoomika Instituudi uurija Nikolaos Askitas.
Askitase sõnul üllatab teda suur erinevus Eesti ja Soome epidemioloogilise olukorra vahel. Eesti eelistena selles kriisis näeb ta head digitaliseeritust ja inimeste võimalust looduses käia ilma teiste inimestega kokku puutumata.
Teadusartiklit saab lugeda siit.
Teine teadlaste rühm eesotsas Oxfordi ülikooli uurija Jan Brauneriga avaldas samuti hiljuti analüüsi teises tunnustatud teadusajakirjas Science. See 41 riigi andmete põhjal tehtud uuring tõstab esile, et kogunemiste piiramine maksimaalselt kümne inimesega, koolide sulgemine ja inimestevahelist kontakti sisaldava äri sulgemine vähendas viiruse levikut oluliselt. Samas oli inimeste kojusundimisel järgmise sammuna juba suhteliselt vähene mõju.
Oxfordi ülikooli arvutiteaduse osakonna teadur Jan Brauner ütleb, et nende analüüsi järgi on koolide kinnipanekul selge piirav mõju viiruse levikule. Selliste uuringute põhjal ei saa, aga täpselt öelda, millest täpselt see tuleneb.
"Võib-olla see juhtus sellepärast, et vanemad pidid laste pärast koju jääma. Aga võib-olla inimesed muutusid murelikuks ja poliitikud tahtsid midagi teha ja panid koolid kinni, aga inimesed muutusid tegelikult hoopis oma murelikkuse pärast ettevaatlikumaks ja sellest tuli see mõju. Nii et me ei saa siin milleski 100% kindel olla," selgitab Brauner.
Majanduse piiramisel avaldasid Brauneri sõnul selget mõju sellise tegevuse kinnipanek, kus kliendiga kohtutakse. "Selle all peame me silmas kõiki selliseid asutusi, kuhu saab kliendina sisse jalutada. See ei hõlma tehaseid ja kontoreid, vaid selliseid kohti, kus asutuse töötajate ja rahva vahel on kontakt, näiteks poed, kaubandus, toitlustus ja kõik muu selline," ütleb Brauner.
Teadusartikliga saab tutvuda siin.
WHO Euroopa: Ei ole ühtset lahendust, astmelised piirangud on sobivaimad
Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa büroo kirjutab rahvusringhäälingule saadetud kommentaaris, et aasta jooksul on riigid õppinud, et kiire ühiskonna lukkupanek ja avamine ei ole strateegiad, mille poole püüda.
"Astmeline meetmete sisseseadmine ja neist loobumine olenevalt epidemioloogilisest olukorrast ja inimeste käitumisest on parim võimalus. Paljud riigid Euroopas rakendavad praegu kevadisi õppetunde ja rakendavad piiranguid rohkem ajas piiritletud ja kohalikul moel," kirjutab WHO.
Uued ja senisest paremini levivad viirustüved on aga põhjus, miks paljud riigid on end taas üsna lukku pannud ja WHO kinnitusel on uute viirustüvede tõttu eriti oluline kõiki viiruse leviku piiramise meetmeid jätkuvalt järjekindlalt rakendada.
Riiklikke piiranguid tuleks WHO kinnitusel rakendada vastavalt viiruse leviku intensiivsusele ja tervishoiusüsteemi võimekusele epideemiaga hakkama saada. Strateegia tuleb kujundada lähtudes kohalikust kontekstist, epideemia stsenaariumist ja see peab olema teaduslikult põhjendatud ja kultuuriliselt vastuvõetav. "Kõik riigid seisavad silmitsi vajadusega otsida õrna tasakaalu elude päästmise, heaolu ja toimetuleku säilitamise vahel. Ei ole olemas kõigile sobivat lähenemist, aga viiruse leviku kontrolli all hoidmine on võimalik igal pool." | Viirust püüdes: Eesti, Läti, Soome, Leedu ja Rootsi piirangute lugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Epideemia piiramine meenutab kohati tuulelohe lennutamist või purjetamist. Ühel juhul tuleb püüda tuult ja jälgida maapinda või vett, teisel juhul tabada viiruse leviku südamikke ja tunnetada meeleolu ühiskonnas. Mõni liigutus on tõhusam kui teine, mõni samm töötab ühes kohas või ühel ajahetkel ja teises mitte, mõnikord tulevad tulemused kiiremini, mõnel juhul tuleb neid kaua oodata, mõnikord jääb toime nähtamatuks, mõnel juhul näib oma rolli mängivat ka lihtsalt õnn või ebaõnn või kokkusattumused.
Eri riikidel on erinevad eesmärgid ehk viiruse leviku tase, mida veel talutavaks peetakse. Samas tundub siiski, et mõned riigid on viiruse ohjeldamise kunsti teistest paremini kätte saanud kas nutikuse, hoolivuse või järjepideva sitkusega.
Riikide koroonapiirangute kohta kogub võrdlevalt infot Oxfordi Ülikool. Nende kaardil on Eesti Euroopa kaardil paistnud silma ühe heledaima laiguna ehk leebeimate piirangutega riigina. Vaadates piirangute muutumist ajas, siis viiruse esimese laine ajal panid pea kõik riigid meie regioonis end kiiresti üsna ühtmoodi lukku, ainsa erandina valis vaba lähenemise Rootsi.
Teine laine on olnud pikem ja võimsam, samas püüavad kõik riigid sellega omal moel hakkama saada. Kõik meie piirkonna riigid paistavad globaalses võrdluses silma algse püüdega ühiskonda maksimaalselt avatuna hoida. Mida ajas edasi ja mida rohkem haigestunuid, seda karmimaks on muutunud piirangud, eriti paistavad sügisese karmi reaktsiooni poolest silma Leedu ja Läti.
Allpool riikide koroonapiiranguid võrreldes oleme keskendunud konkreetsetele riiklikele sekkumistele kindlates tegevusvaldkondades. Lisaks sellele on kõikides riikides valitsused kutsunud pidevalt üles üldiselt kontaktidest hoiduma, piiranud mingil määral ürituste korraldamist ja rahvakogunemisi, nõudnud inimeste hajutamist, soovitanud kodus töötamist ja palju muud sellist.
Graafikana esitatud info pärineb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC), Oxfordi ülikooli lehtedelt ja ajakirjandusest.
Riiklikud piirangud on detailides väga erinevad ja neid on pidevalt muudetud, nii on nende ajas võrdlemine üsna keerukas ülesanne ja võib detailides olla ebatäpne, üldist pilti järgnev võrdlus siiski pakub.
.
Eesti koroonapiirangute üks peaarhitekt viroloog Irja Lutsar räägib laveerimisest, millega me oleme seni tema hinnangul üsna hästi hakkama saanud.
"Alati saab paremini, eks ma mõtlen ju kogu aeg, et mis ja kuidas, see ongi selline balansseerimine. Ühtepidi on väga kerge terve ühiskond väga lukku panna ja keegi ei lähe kodust kaugemale kui 500 meetrit ja sealt üldse välja ei tule ja lahti on ainult mõni toidupood ja apteek, kõik muu on kinni, aga kas see on paremini talutav? Me peame natukene mõtlema ikka kogu ühiskonna peale ja seal ongi see dilemma. Siin väga häid valikuid ei ole. Meie tegime niisuguse valiku, pooled inimesed on ilmselt rahul ja pooled ei ole rahul, see on ka täitsa selge," ütleb Lutsar.
Eesti reageeris pandeemiale märtsis eriolukorra väljakuulutamise ja seni kõige karmimaks jäänud piirangutega. Tipp-perioodi märtsi lõpust mai keskpaigani jäid riigi välispiiri sulgemine ja liikumispiirangud saartele, uksed pidid kinni panema koolid, kultuuri-, spordi- ja meelelahutusasutused ning kaubanduskeskused. Viiruse levikuga maadelnud Saaremaal kehtis vahepeal suisa kohustus koju jääda.
Siiski jäid Eesti piirangud isegi siis paljude teiste Euroopa riikidega võrreldes leebeteks. Epideemia algusest pärinevad vaated tühjadelt linnatänavatelt iseloomustasid rohkem inimeste hirmu ja ettevaatlikkust kui otsest sundi koju jääda.
Viiendal nädalal pärast eriolukorra ja piirangute kehtestamist pöördus nakatumiskõver allapoole. Piirangute leevenemisele järgnes väike tõus, kuid üldiselt tuli suvi, väiksed nakatumise arvud ning suhteline vabadus.
Viiruse teise lainega on Eesti püüdnud hakkama saada juba oluliselt enam ühiskonda avatuks jättes. Piiranguid asus valitsus kehtestama suuremate nakatumise arvude juures ja esimeseks olulisemaks uueks reegliks kujunes novembris maskikandmise kohustus avalikes siseruumides.
Seejärel üritas valitsus haigestumisele piiri panna toitlustus- ja meelelahutusasutuste sulgemisega kell 10 õhtul ning astus järgmise sammu Ida-Virumaa ja Harjumaa kultuuri-, spordi-, meelelahutus- ja toitlustusasutuste täieliku kinnipanekuga ja kooliõpilaste distantsõppele saatmisega. Jaanuaris läksid lapsed taas kooli ja Ida-Virumaa ning Harjumaa erikord lõpetati.
Kõikide nende meetmetega jäi nakatumine kokkuvõttes aastavahetusest alates üsna stabiilsele tasemele, viimastel päevadel ja nädalatel on see aga tõusma hakanud. On see siis koolide taasavamise ja piirangute leevendamise või hoopis inimeste ohutaju vähenemise või koroonaväsimuse hind. Viirust ei piira lõpuks riiklikud korraldused, vaid see, kuidas inimesed tegelikult käituvad.
Klõpsa riikide võrdlemiseks ja slaidide vahetamiseks graafiku all olevatele nooltele.
"Ma eile vaatasin telerist, et mees ütles, et ta ei tea, mis piirangud on," ütleb Irja Lutsar ja raputab ka endale tuhka pähe puuduliku kommunikatsiooni pärast.
"Me näitame televiisoris igal õhtul, et nii palju on uusi juhtumeid, nii palju surnud, nii palju haiglas, aga sellele juurde ei tule see, et püsime kodus, kanname maski, hoiame distantsi, ärme sõpru külla kutsu, kogu see retoorika jääb ütlemata ja inimesed mulle ka ütlevad, et miks ma siia restorani ei lähe, kui see lahti on. Muidugi, võid ju minna, aga ma olen mitmele telekanalile ka öelnud, et mul on väga imelik vaadata, et inimesed panevad sotsiaalmeediasse oma pidude pilte, ma mõtlesin, et praegu üldse pidusid ei toimu, aga tegelikult inimesed ei tunnetagi, et meil on eriline olukord. Inimkäitumisega on raskem toime tulla kui kopsupõletiku ravimisega," ütleb Lutsar. Ehk peaks rohkem üle kordama, meelde tuletama ja ka rohkem kontrollima ning trahvima.
.
"Läti on minu jaoks üsna arusaamatu," ütleb Lutsar.
"Minu meelest on nad olnud ranged märtsikuust saadik. Sellel ajal, kui meie siin suvel elasime suhteliselt ilusat elu, siis olid Lätis ikka kõik kohad kinni. Neil oli vahepeal juba komandanditund ja ikkagi, võib-olla on need näitajad nüüd natukene madalamad kui meil, aga mitte nii väga oluliselt," ütleb Lutsar.
Läti käitumismuster kevadel viiruse esimese laine ajal sarnanes Eesti omale. Viiruse teisele lainele reageeris Läti aegsasti ulatuslike piirangutega. Maskikohustus kehtestati Lätis juba kevadel ühistranspordis, oktoobris muutus mask kohustuslikuks kõigis avalikes siseruumides. Novembri alguses pandi elu juba suuresti pausile, suuremate klasside kooliõpilased saadeti koduõppele, kultuuri-, meelelahutus- ja spordiasutused pandi kinni, samuti restoranid ja hakati piirama ka mittehädavajalike kaupade kaupluste lahtiolekut. Seda kõike tehti siis, kui uute haigusjuhtumite arv 100 000 inimese kohta 14 päeva jooksul oli 231. Võrdluseks, sama kaugele jõudis novembris ka Eesti, kes nii karmide piiranguteni ei ole jõudnud praegugi, mil see näitaja on juba pea kolm korda nii suur.
Vaatamata karmi korra sisseseadmisele jätkas nakatumine tõusu kaheksa pikka nädalat, murdepunkt tuli alles üheksandal nädalal ehk uue aasta alguses. Nüüd on Läti hakanud piiranguid veidi leevendama, näiteks on lõpetatud komandanditunniga, mis kehtis alates aastavahetusest kuni veebruari alguseni pühade ajal ja nädalavahetustel.
"Läti ekspertide arvates piirangud siiski töötavad - ilma nendeta olnuks olukord veelgi hullem. Tulemused tulevadki aeglaselt, leiavad lätlased," räägib rahvusringhäälingu Läti korrespondent Ragnar Kond. Piirangute leevendamisest kavatsevad lätlased rääkima hakata siiski alles siis kui 14 päeva haigestumised 100 000 inimese kohta jäävad alla 200 ja sinna on veel pikk maa minna.
"Aga ilmselgelt ootasid Lätis nii ettevõtjad kui ka poliitikud, et karmide piirangute mõju on kiirem. Nüüd ongi tekkinud olukord, kus piiranguid leevendada ei saa, aga kuidagi tuleb eluga ka edasi minna. Ja sestap proovitakse teisi lahendusi," ütleb Kond. Nii püütakse poode siiski lisapiirangutega avada ja uuest nädalast pääsevad algklasside lapsed taas kooli.
Ühtlasi on Lätis levinud arvamus, et Eestis on piiranguid vähem seetõttu, et rahvas on sõna- ja seaduskuulekam kui Lätis.
Läti kogemus näitab Kondi sõnul aga seda, et kui kontrolli ja trahve pole, siis piiranguid ei järgita ka. Probleeme süvendavad kohati suured sotsiaalsed probleemid.
Küsin Irja Lutsarilt, ehk on lätlased lihtsalt sellest kõigest ära väsinud. "See ongi nende väga varaste piirangutega mõningane häda. See mees, kelle ma näiteks tõin, on minu meelest väga hea näide. Need piirangud kehtivad juba 14. detsembrist, neid on pikendatud, aga tavainimesele on see juba nagu tapeet, ta ei pane seda tähele."
.
Leedu koroonastatistika näitab samuti viiruse leviku järsku kiirenemist oktoobri lõpus ja novembri alguses, detsembris jõudis Leedu Euroopa musta edetabeli tippu.
Leedu valitsus püüdis alguses hakkama saada leebemate piirangutega, maskid muutusid kohustuslikuks igal pool ja restoranide ning kohvikute uksed jäid suletuks. Viirus aga taandumise märke ei näidanud, vaid vastupidi kogus hoogu. Uute haigusjuhtude hulk 100 000 inimese kohta 14 päeva jooksul jõudis 1376 juhtumini, mis on ligi kaks korda rohkem kui Eestis praegu.
Detsembri keskel kehtestas valitsus juba väga karmid meetmed, kinni pandi koolid ja poed, inimesed sunniti koduseinte vahele ja liikumispiirangutest kinnipidamist kontrollis politsei teetõketega. Pärast sellist sammu hakkas nakatumine langema, neli nädalat pärast kojujäämise käsku oli uusi nakatumisjuhtumeid ligi poole vähem, praegu, kaheksa nädalat hiljem on võrreldes tippajaga alles jäänud veerand toonasest nakatumise määrast ja Leedu on viiruse leviku poolest jõudnud tagasi Euroopa keskmike hulka.
.
Soome on meie piirkonna edulugu.
Soome on suutnud haigusjuhtumite hulka pidevalt madalal hoida, kuigi on näha, et ka meie põhjanaabrite juures püüdis viirus novembris oma haaret laieneda. Tipphetkel tähendas see siiski vaid 112 uut haigusjuhtumit 100 000 inimese kohta 14 päeva jooksul.
Soome edulugu on põhjendatud kõigepealt tõhusa testimise ja kontaktsete inimeste kindlakstegemise ning isoleerimisega, samuti soomlaste hoolikusega käskude ja ka pelgalt soovituste järgimisel. Üks märk soomlaste usaldusest riigi vastu ja soovituste kuulamisest on näiteks see, et koroonaäpi on oma telefoni alla laadinud iga teine soomlane.
Soome piirangud on erinevad riigi eri piirkondades, viiruse esimese laine ajal piirati ka liikumist piirkondade vahel. Haiguse leviku suurenedes kehtivad tugevamad ettevaatusmeetmed, piirkondades, kus haigust on vähem, saab end vabamalt tunda.
Kõige suurem viiruse levik ja ka kõige rangemad piirangud on kehtinud Helsingi ja Uusimaa piirkonnas. Nii on seal olnud näiteks ka teise laine ajal suletud kultuuri- ja spordikeskused, piiratud hobitegevust ja üle 10 inimese kogunemisi. Koole on sügisel ja talvel kõikjal Soomes püütud maksimaalselt avatuna hoida, siiski on Helsingi keskkooliastme õpilased pidanud nüüd talvel distantsõppega hakkama saama.
Teine iseloomulik joon Soome lähenemises on olnud välispiiri kinnihoidmine. Sügisel sulgus piir välisturistidele alates 28. septembrist, nüüdseks on liikumine keelatud ka paljudele töö tõttu Eesti ja Soome vahet liikujatele, vabalt saavad riikide vahel pendeldada üksnes meedikud ja veel mõned hädavajalike reiside tegijad.
"Paljud riigid, kes on suutnud hoida selle viiruse eemal, on riigi sulgenud, see ilmselt ei ole halb meetod, Uus-Meremaa on täiesti kinni, Austraalia täiesti kinni, tean päris mitmeid austraallasi, kes koju ei saa ja kes ongi Euroopasse lõksu jäänud, see on teine ekstreemsus, et ka oma riigi inimesi ei lasta tagasi," ütleb Irja Lutsar.
.
Rootsi otsustas kevadel käia oma teed ja jätta ühiskond erinevalt enamusest Euroopa riikidest oluliselt vabamaks. Ajal, mil ülejäänud Euroopast pärinevad pildid tühjadest linnatänavatest, võisid rootslased üsna vabalt ringi liikuda ja soovi korral kasvõi restoranis istuda.
Kindlasti ei ole õige öelda, nagu oleks elu Rootsis läinud edasi nagu koroonat ei olekski. Ka Rootsis pandi alguses koolid osaliselt kinni, keelati ära rahvakogunemised ja üritused, soovitati inimestel koju tööle jääda, oma kontakte vähendada ja hügieenireeglitest kinni pidada. Rangete riiklike korralduste asemel on aga jäädud rohkem soovituste juurde. See tähendas kõigepealt oluliselt intensiivsemat viiruse esimest lainet, rekordilist surmade hulka ja ka üsna laialdase levikuni jõudnud viiruse teist lainet.
Rootsis kõlavad oma riigi koroonapoliitika suhtes mitmed kriitilised hääled, selle hindamiseks on moodustatud erikomisjon, mis on juba andnud hinnangu selles osas, et Rootsi ei suutnud epideemia eest kaitsta oma eakaid ja selles osas oli lähenemine läbikukkumine. Samuti on sügisel valitsus võtnud suurema vastutuse ja karmimal häälel inimestega rääkinud. Valitsus kehtestas kogunemiste piiriks kaheksa inimest, soovitab tungivalt tipptunnil ühistranspordis makse kanda ja Rootsi on võtnud vastu pandeemiaseaduse, mis annab vajadusel valitsusele suurema voli korraldusi jagada erasektorile. Aga ikkagi on kõik suuremas osas jäänud soovituste tasemele.
Võib öelda, et kuigi Rootsi paistab silma kurva statistikaga, ei ole see nii halb kui võiks arvata nii leebe elukorralduse põhjal ja jääb alla mitmele täiesti suletud elu elanud Lõuna-Euroopa riigile. Ja praeguseks on uute viirusjuhtumite arv mitme nädala jooksul languses olnud. Praegune 397 juhtumit 100 000 inimese kohta 14 päeva jooksul on küll üle Euroopa keskmise, aga jääb edetabeli tipule juba oluliselt alla.
Rootslased on justkui üksnes soovituste järgi oma tegevust korrigeerinud ja viiruse leviku lõpuks taanduma sundinud. "Kui ma vaatan Rootsis praegu seda sügisest aega, neil oli ju ka suur noorte inimeste puhang ja Rootsi ei ole teinud mingeid väga rangeid piiranguid, aga nad on ilmselt palju järjekindlamad kui meie, inimeste õpetamisega tulevad Rootsi numbrid praegu kõvasti alla või on kõvasti alla tulnud on õige öelda. Seal kogu aeg tuleb see, et nüüd tuleb neil koolivaheaeg või mingi asi ja juba käib niisugune jutt, et ärge minge suusatama, Stockholmi inimesed, olge Stockholmis, Göteborgi inimesed olge Göteborgis, et see kogu aeg käib," ütleb Irja Lutsar.
Kogunemiste piiramine, äri ja koolide sulgemine on tõhusaimad viiruse piirajad
Piirangute efektiivsus on lisaks tavainimestele ja poliitiliste otsuste tegijatele huvi pakkunud ka teadlastele.
Kuigi enamus piiranguid vähendab inimkontakte ja sellega viiruse levikut, siis selles, mis täpselt ja mil määral ja millest kõik sõltub on küsimused, millele ei ole lihtsaid vastuseid ka teadlastel. Konkreetse meetme täpset mõju ongi raske hinnata juba kasvõi selle pärast, et reeglina rakendatakse samaaegselt erinevaid piiranguid, nende mõju ilmneb sageli koosmõjus või kaudselt. Muutujaid on selles valemis palju.
Jaanuaris mainekas teadusajakirjas Nature avaldatud artiklis leiavad 175 riiki võrrelnud Saksamaa ja Luksemburgi uurimisasutustes töötavad matemaatikud, andmeanalüütikud ja majandusteadlased Nikolaos Askitas, Konstantinos Tatsiramos ja Bertrand Verheyden, et avalike ürituste ärajätmisel, erakogunemiste piiramisel, koolide ja töökohtade sulgemisel on viiruse levikule märkimisväärne mõju.
Koolide sulgemine vähendab haigusjuhtumite hulka kuue nädala jooksul ligi 12 protsenti ja töökohtade sulgemine ligi 15 protsenti. Samas ei oma uurimuse kohaselt erilist mõju näiteks riigisisese liikumise piiramine, sest enamasti liiguvad inimesed juba varasemate piirangute tõttu niikuinii vähem.
Kodus püsimise korraldust kasutatakse tavaliselt viimase abinõuna ja selle täiendava efekti avaldumine võtab rohkem aega, aga see mõju on olemas. Rahvusvahelise reisimise piiramisel oli selle uuringu järgi üldiselt lühiajaline efekt, sest seda ei ole tehtud reeglina piisavalt kiiresti ja piisavalt rangelt.
"Rahvusvahelise reisimise piiramine vähendas viiruse levikut veidi, aga seda tehti liiga hilja. See on nagu tammide puhul, et kui vesi murrab tammist läbi, siis tuleb vesi ära kuivatada. Tamm tuleb samuti ära parandada, aga selle parandamine ei aita lahendada üleujutatud keldrite probleemi, selleks tuleb teha teisi asju," ütleb Saksamaa Tööökonoomika Instituudi uurija Nikolaos Askitas.
Askitase sõnul üllatab teda suur erinevus Eesti ja Soome epidemioloogilise olukorra vahel. Eesti eelistena selles kriisis näeb ta head digitaliseeritust ja inimeste võimalust looduses käia ilma teiste inimestega kokku puutumata.
Teadusartiklit saab lugeda siit.
Teine teadlaste rühm eesotsas Oxfordi ülikooli uurija Jan Brauneriga avaldas samuti hiljuti analüüsi teises tunnustatud teadusajakirjas Science. See 41 riigi andmete põhjal tehtud uuring tõstab esile, et kogunemiste piiramine maksimaalselt kümne inimesega, koolide sulgemine ja inimestevahelist kontakti sisaldava äri sulgemine vähendas viiruse levikut oluliselt. Samas oli inimeste kojusundimisel järgmise sammuna juba suhteliselt vähene mõju.
Oxfordi ülikooli arvutiteaduse osakonna teadur Jan Brauner ütleb, et nende analüüsi järgi on koolide kinnipanekul selge piirav mõju viiruse levikule. Selliste uuringute põhjal ei saa, aga täpselt öelda, millest täpselt see tuleneb.
"Võib-olla see juhtus sellepärast, et vanemad pidid laste pärast koju jääma. Aga võib-olla inimesed muutusid murelikuks ja poliitikud tahtsid midagi teha ja panid koolid kinni, aga inimesed muutusid tegelikult hoopis oma murelikkuse pärast ettevaatlikumaks ja sellest tuli see mõju. Nii et me ei saa siin milleski 100% kindel olla," selgitab Brauner.
Majanduse piiramisel avaldasid Brauneri sõnul selget mõju sellise tegevuse kinnipanek, kus kliendiga kohtutakse. "Selle all peame me silmas kõiki selliseid asutusi, kuhu saab kliendina sisse jalutada. See ei hõlma tehaseid ja kontoreid, vaid selliseid kohti, kus asutuse töötajate ja rahva vahel on kontakt, näiteks poed, kaubandus, toitlustus ja kõik muu selline," ütleb Brauner.
Teadusartikliga saab tutvuda siin.
WHO Euroopa: Ei ole ühtset lahendust, astmelised piirangud on sobivaimad
Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa büroo kirjutab rahvusringhäälingule saadetud kommentaaris, et aasta jooksul on riigid õppinud, et kiire ühiskonna lukkupanek ja avamine ei ole strateegiad, mille poole püüda.
"Astmeline meetmete sisseseadmine ja neist loobumine olenevalt epidemioloogilisest olukorrast ja inimeste käitumisest on parim võimalus. Paljud riigid Euroopas rakendavad praegu kevadisi õppetunde ja rakendavad piiranguid rohkem ajas piiritletud ja kohalikul moel," kirjutab WHO.
Uued ja senisest paremini levivad viirustüved on aga põhjus, miks paljud riigid on end taas üsna lukku pannud ja WHO kinnitusel on uute viirustüvede tõttu eriti oluline kõiki viiruse leviku piiramise meetmeid jätkuvalt järjekindlalt rakendada.
Riiklikke piiranguid tuleks WHO kinnitusel rakendada vastavalt viiruse leviku intensiivsusele ja tervishoiusüsteemi võimekusele epideemiaga hakkama saada. Strateegia tuleb kujundada lähtudes kohalikust kontekstist, epideemia stsenaariumist ja see peab olema teaduslikult põhjendatud ja kultuuriliselt vastuvõetav. "Kõik riigid seisavad silmitsi vajadusega otsida õrna tasakaalu elude päästmise, heaolu ja toimetuleku säilitamise vahel. Ei ole olemas kõigile sobivat lähenemist, aga viiruse leviku kontrolli all hoidmine on võimalik igal pool."
### Response:
Viirust püüdes: Eesti, Läti, Soome, Leedu ja Rootsi piirangute lugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Millised meetmed teie analüüsi põhjal on tõhusaimad ja kuivõrd võimalik on tõhusust üldse nii selgelt mõõta?
Alustame teisest küsimusest. See on huvitav teema. Tavaliselt kui me meditsiinis või mingil teisel alal tahame teada saada põhjuse ja tagajärje seost, antud juhul seost piirangu sisseseadmise ja viiruse leviku vahel, siis peaksime me tegema kontrollitud katseid. See on ainus viis kindlaks teha, et tegu on 100 protsenti põhjusliku seosega.
Näiteks selleks, et tuua turule uus ravim, tuleb alati teha juhuvalikuga kontrollitud uuring. Valitsuse piirangumeetmete puhul ei saa seda teha, see ei oleks võimalik poliitiliselt ega eetiliselt. See tähendaks, et mitmed piirkonnad peaksid omavahel kokku leppima ja siis visatakse kulli ja kirja, mõned piirkonnad panevad kooli kinni, teised mitte, seda tuleks teha, kui tahad olla 100 protsenti kindel. Selliseid tõendeid ei ole.
Teine asi, mida epidemioloogid ja nakkushaiguste leviku modelleerijad armastavad teha, on simuleerimine. Sa lood pildi maailmast ja paned paika mitmed eeldused ja siis mängid seda filmi justkui edasi. Tuleks eeldada näiteks seda, kui palju nakkusohtlikke kontakte algkooli lapsel on igal koolipäeval. Nagu te aru saate, siis on raske kujutada tegelikkust 100-protsendilise täpsusega. Samuti tuleb eeldada mitmeid asju ja ühe eelduse muutmisel, muutuvad järeldused.
Kolmas tee on andmeanalüüs. Sellise lähenemise korral võtad teatud hulga riike, mis on rakendanud erinevaid eeldusi eri ajal ja vaatad, kuidas pärast piirangu sisseseadmist, näiteks pärast kogunemiste keelu rakendamist muutub uute haigusjuhtude ja surmade hulk. See tähendab lihtsalt graafikute vaatamist. Sel juhul ei saa muidugi kindlalt väita, et tegu on põhjusliku efektiga. Saab ainult öelda, et pärast koolide ja ülikoolide sulgemist läks viiruse leviku tase alla, aga sa ei saa kindlalt öelda, et see juhtus koolide ja ülikoolide kinnipanemise pärast. Võib-olla see juhtus sellepärast, et vanemad pidid laste pärast koju jääma. Aga võib-olla inimesed muutusid murelikuks ja poliitikud tahtsid midagi teha ja panid koolid kinni, aga inimesed muutusid tegelikult oma murelikkuse pärast ettevaatlikumaks ja sellest tuli see mõju.
Nii et me ei saa siin milleski 100 protsenti kindel olla. Kui tahta hästi mõista, mis töötab ja mis mitte, siis tuleb teha eksperimentaalseid uuringuid.
Maskidega on seda teatud määral tehtud. Näiteks teame me sajaprotsendilise kindlusega, et maskikandmine aitab tervishoiu kontekstis, sest seal on suhteliselt kerge teha katseid. Kogukonna kontekstis ei ole seda nii palju tehtud. Kui sind huvitavad näiteks haridusasutused, siis tuleb koolides teha seroloogilisi uuringuid ja muud sellist ja lugeda kokku viirusjuhtumeid koolilaste hulgas. Tuleb koguda selliseid tõendeid, teha simulatsioone, aga ka selliseid suure pildi andmeanalüüse nagu meie tegime. Ja lõpuks tahad sa need kokku panna ja selle pealt mingid järeldused teha. See annab aimu, kuidas neid uuringuid tehakse ja kui täpsed nad on, nad ei ole väga täpsed.
Aga te olete siiski välja pakkunud, mis töötab paremini oma uuringu põhjal.
Jah, just. Otsuseid tuleb teha ebakindluses. Isegi kui sa ei ole 100 protsenti kindel, tahad sa teha võimalikult häid otsuseid, selle põhjal, mida sa pead kõige tõenäolisemalt õigeks. Seda saab muidugi teha.
Meie leidsime oma analüüsis, et haridusasutuste nagu koolid ja ülikoolid kinnipanek oli väga tõhus, mis täpselt mõjus, seda ei luba andmed meil öelda. Samuti kogunemiste piiramine, et pered omavahel kokku ei puutuks, see oli samuti tõhus meede viiruse piiramisel.
Kui te küsite, kas piirangutel üldse mingi mõju on COVID-i levikule, siis sellega on praegu nagu kliimasoojenemise küsimusega, sajast teadustööst 95 leiavad, et jah ja viis, et ei. Umbes selline on praegu olukord.
Koolide sulgemise üle käib ka Eestis praegu tuline debatt. Te ütlete siis, et koolide kinnipanek aitab, aga te ei tea, miks, see võib olla viiruse leviku pärast aga võib-olla ka sellepärast, et inimesed muutuvad ettevaatlikumaks või vanemad jäävad koju või mis iganes, aga see toimib.
Meie uuring näitas, et koolide ja ülikoolide kinnipanek aitas. Me ei tea, kas see on koolide või ülikoolide või nende mõlema tõttu. Ja tõenäoliselt on suur vahe, millisest koolist räägitakse. Lasteaed, algkool ja keskkool on ilmselt üsna erinevad.
Aga üldiselt jah haridusasutuste sulgemine aitab. Sellel on muidugi kõrge hind, laste haridus kannatab. Selle üle peab iga valitsus otsustama sõltuvalt situatsioonist.
Te kirjutate seal ka näost näkku äri sulgemise tõhususest. Ma ei saanud päris täpselt aru, mida see mõiste täpselt hõlmab.
Me olime hädas hea nimetuse leidmisega. Selle all peame me silmas kõiki selliseid asutusi, kuhu saab kliendina sisse jalutada. See ei hõlma tehaseid ja kontoreid, vaid selliseid kohti, kus asutuse töötajate ja rahva vahel on kontakt, näiteks poed, kaubandus, toitlustus ja kõik muu selline.
Kas ilmnes ka erisusi piirkondade vahel? Kas meie siin Põhja-Euroopas oleme kuidagi teistsugused lõunaeurooplastest, kas me peame mõtlema teistsugustele piirangutele? Suhtumine siin on leebem kui Lõuna-Euroopas.
Me ei uurinud seda otseselt, aga muidugi on see õige. Näiteks Island, ma ei tea, kuidas neil läheb praegu, aga esimese laine ajal sai Island COVID-iga üsna hästi hakkama. Selle põhjuseks peetakse üldiselt ulatuslikku testimist. Ma arvan, et nad testisid kogu rahvast üks või kaks korda, palju rohkem kui teised riigid. Ja loomulikult sellised asjaolud nagu rahvastiku tihedus ja kliima mängivad olulist rolli.
Ja väga lihtsad asjad. Kui riigi elanikkond on väga noor, siis on haridusasutuste sulgemisel suurem mõju kui eaka elanikkonnaga riigis.
Ja näiteks Rootsi ei tegutsenud küll superhästi, aga siiski paremini kui võinuks piirangute põhjal arvata. Seda põhjendatakse tavaliselt sellega, et rootslased hoiavad üksteisest eemale üsna hästi ka ilma rangete reegliteta. Aga ärge saage minust valesti aru, Rootsil on ikkagi palju koroonajuhtumeid ja surmajuhtumeid. | Piirangute täpse mõju hindamine on siiski keerukas ülesanne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Millised meetmed teie analüüsi põhjal on tõhusaimad ja kuivõrd võimalik on tõhusust üldse nii selgelt mõõta?
Alustame teisest küsimusest. See on huvitav teema. Tavaliselt kui me meditsiinis või mingil teisel alal tahame teada saada põhjuse ja tagajärje seost, antud juhul seost piirangu sisseseadmise ja viiruse leviku vahel, siis peaksime me tegema kontrollitud katseid. See on ainus viis kindlaks teha, et tegu on 100 protsenti põhjusliku seosega.
Näiteks selleks, et tuua turule uus ravim, tuleb alati teha juhuvalikuga kontrollitud uuring. Valitsuse piirangumeetmete puhul ei saa seda teha, see ei oleks võimalik poliitiliselt ega eetiliselt. See tähendaks, et mitmed piirkonnad peaksid omavahel kokku leppima ja siis visatakse kulli ja kirja, mõned piirkonnad panevad kooli kinni, teised mitte, seda tuleks teha, kui tahad olla 100 protsenti kindel. Selliseid tõendeid ei ole.
Teine asi, mida epidemioloogid ja nakkushaiguste leviku modelleerijad armastavad teha, on simuleerimine. Sa lood pildi maailmast ja paned paika mitmed eeldused ja siis mängid seda filmi justkui edasi. Tuleks eeldada näiteks seda, kui palju nakkusohtlikke kontakte algkooli lapsel on igal koolipäeval. Nagu te aru saate, siis on raske kujutada tegelikkust 100-protsendilise täpsusega. Samuti tuleb eeldada mitmeid asju ja ühe eelduse muutmisel, muutuvad järeldused.
Kolmas tee on andmeanalüüs. Sellise lähenemise korral võtad teatud hulga riike, mis on rakendanud erinevaid eeldusi eri ajal ja vaatad, kuidas pärast piirangu sisseseadmist, näiteks pärast kogunemiste keelu rakendamist muutub uute haigusjuhtude ja surmade hulk. See tähendab lihtsalt graafikute vaatamist. Sel juhul ei saa muidugi kindlalt väita, et tegu on põhjusliku efektiga. Saab ainult öelda, et pärast koolide ja ülikoolide sulgemist läks viiruse leviku tase alla, aga sa ei saa kindlalt öelda, et see juhtus koolide ja ülikoolide kinnipanemise pärast. Võib-olla see juhtus sellepärast, et vanemad pidid laste pärast koju jääma. Aga võib-olla inimesed muutusid murelikuks ja poliitikud tahtsid midagi teha ja panid koolid kinni, aga inimesed muutusid tegelikult oma murelikkuse pärast ettevaatlikumaks ja sellest tuli see mõju.
Nii et me ei saa siin milleski 100 protsenti kindel olla. Kui tahta hästi mõista, mis töötab ja mis mitte, siis tuleb teha eksperimentaalseid uuringuid.
Maskidega on seda teatud määral tehtud. Näiteks teame me sajaprotsendilise kindlusega, et maskikandmine aitab tervishoiu kontekstis, sest seal on suhteliselt kerge teha katseid. Kogukonna kontekstis ei ole seda nii palju tehtud. Kui sind huvitavad näiteks haridusasutused, siis tuleb koolides teha seroloogilisi uuringuid ja muud sellist ja lugeda kokku viirusjuhtumeid koolilaste hulgas. Tuleb koguda selliseid tõendeid, teha simulatsioone, aga ka selliseid suure pildi andmeanalüüse nagu meie tegime. Ja lõpuks tahad sa need kokku panna ja selle pealt mingid järeldused teha. See annab aimu, kuidas neid uuringuid tehakse ja kui täpsed nad on, nad ei ole väga täpsed.
Aga te olete siiski välja pakkunud, mis töötab paremini oma uuringu põhjal.
Jah, just. Otsuseid tuleb teha ebakindluses. Isegi kui sa ei ole 100 protsenti kindel, tahad sa teha võimalikult häid otsuseid, selle põhjal, mida sa pead kõige tõenäolisemalt õigeks. Seda saab muidugi teha.
Meie leidsime oma analüüsis, et haridusasutuste nagu koolid ja ülikoolid kinnipanek oli väga tõhus, mis täpselt mõjus, seda ei luba andmed meil öelda. Samuti kogunemiste piiramine, et pered omavahel kokku ei puutuks, see oli samuti tõhus meede viiruse piiramisel.
Kui te küsite, kas piirangutel üldse mingi mõju on COVID-i levikule, siis sellega on praegu nagu kliimasoojenemise küsimusega, sajast teadustööst 95 leiavad, et jah ja viis, et ei. Umbes selline on praegu olukord.
Koolide sulgemise üle käib ka Eestis praegu tuline debatt. Te ütlete siis, et koolide kinnipanek aitab, aga te ei tea, miks, see võib olla viiruse leviku pärast aga võib-olla ka sellepärast, et inimesed muutuvad ettevaatlikumaks või vanemad jäävad koju või mis iganes, aga see toimib.
Meie uuring näitas, et koolide ja ülikoolide kinnipanek aitas. Me ei tea, kas see on koolide või ülikoolide või nende mõlema tõttu. Ja tõenäoliselt on suur vahe, millisest koolist räägitakse. Lasteaed, algkool ja keskkool on ilmselt üsna erinevad.
Aga üldiselt jah haridusasutuste sulgemine aitab. Sellel on muidugi kõrge hind, laste haridus kannatab. Selle üle peab iga valitsus otsustama sõltuvalt situatsioonist.
Te kirjutate seal ka näost näkku äri sulgemise tõhususest. Ma ei saanud päris täpselt aru, mida see mõiste täpselt hõlmab.
Me olime hädas hea nimetuse leidmisega. Selle all peame me silmas kõiki selliseid asutusi, kuhu saab kliendina sisse jalutada. See ei hõlma tehaseid ja kontoreid, vaid selliseid kohti, kus asutuse töötajate ja rahva vahel on kontakt, näiteks poed, kaubandus, toitlustus ja kõik muu selline.
Kas ilmnes ka erisusi piirkondade vahel? Kas meie siin Põhja-Euroopas oleme kuidagi teistsugused lõunaeurooplastest, kas me peame mõtlema teistsugustele piirangutele? Suhtumine siin on leebem kui Lõuna-Euroopas.
Me ei uurinud seda otseselt, aga muidugi on see õige. Näiteks Island, ma ei tea, kuidas neil läheb praegu, aga esimese laine ajal sai Island COVID-iga üsna hästi hakkama. Selle põhjuseks peetakse üldiselt ulatuslikku testimist. Ma arvan, et nad testisid kogu rahvast üks või kaks korda, palju rohkem kui teised riigid. Ja loomulikult sellised asjaolud nagu rahvastiku tihedus ja kliima mängivad olulist rolli.
Ja väga lihtsad asjad. Kui riigi elanikkond on väga noor, siis on haridusasutuste sulgemisel suurem mõju kui eaka elanikkonnaga riigis.
Ja näiteks Rootsi ei tegutsenud küll superhästi, aga siiski paremini kui võinuks piirangute põhjal arvata. Seda põhjendatakse tavaliselt sellega, et rootslased hoiavad üksteisest eemale üsna hästi ka ilma rangete reegliteta. Aga ärge saage minust valesti aru, Rootsil on ikkagi palju koroonajuhtumeid ja surmajuhtumeid.
### Response:
Piirangute täpse mõju hindamine on siiski keerukas ülesanne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Te olete teinud hiiglasliku töö ja uurinud ligi 200 riiki ning tohutul hulgal andmeid. Millised olid teie jaoks põhilised järeldused sellest uurimusest?
Me kirjutasime selle analüüsi kuue nädalaga, mis oli rekordiline aeg. Oli väga põnev uurida, mis toimub. Oli palju uurimusi juba ja inimesed ütlesid, et koolide kinnipanek loeb või see või teine tegevus loeb, aga puudusid eristavad uuringud, näiteks eeldades, et koolid on kinni, kas lisaefekti annab töökohtade kinnipanek. Nii et me kasutasime andmeid ja uurisime kaheksat poliitikat, et küsida täpselt neid küsimusi.
Peamine järeldus on, et on kohad, mille kinnipanek, isegi kui muud kohad on juba varem kinni pandud, annab ikkagi mingit efekti. Need on töökohad, koolid, muidugi üritused ja kogunemised ehk väiksemad üritused. Ja siis on kõrvalmõjud, ehk et kui inimestel ei ole ühtegi võimalikku sihtkohta, kuhu minna, siis nad ei reisi. Kui kõik kohad kinni panna, siis on transpordi seiskumine kaasnev mõju.
Me nägime USA kohta arvu ühes uurimuses, et ühistransporti kasutajatest 80 protsenti on tööinimesed või kooliõpilased. Kui koolid ja töökohad kinni panna, siis väheneb de facto ühistranspordi kasutus sedavõrd, et seal ei ole enam ohtu, inimesed on üksteisest kaugel.
Ja siis me leidsime samuti nagu teistes uuringutes, et rahvusvahelise reisimise piiramine vähendas viiruse levikut veidi, aga seda tehti liiga hilja. See on nagu tammide puhul, et kui vesi murrab tammist läbi, siis tuleb vesi ära kuivatada. Tamm tuleb samuti ära parandada, aga selle parandamine ei aita lahendada üleujutatud keldrite probleemi, selleks tuleb teha teisi asju.
Ja lõpuks muidugi riigisisese liikumise vähenemine oli kõige muu kinnipanemise kaasnev mõju. Nii et need on peamised tulemused.
Need on peamised tulemused ja me võime kindlusega öelda, et haiguspuhangu korral ei saa piirduda vaid ühega neist neljast piirangust, vaid kõiki nelja tuleks kasutada. Muidugi otsustades selle üle, kas panna erinevaid kohtasid kinni, tuleb mõelda, kui palju neid on ja kui tihedalt on neis rahvast, milline on käitumisnorm.
Näiteks jalgpallimatšil sa kallistad inimesi ja jood paar õlut, seal on võimatu ära hoida viiruse levikut. Samamoodi näiteks pulmas. Vana-aastaõhtu ja ilutulestik on samasugune sündmus.
Töökohtades on teistsugused käitumisnormid ja saab sisse seada veelgi rangemaid norme. Teised asjad, mis loevad on arvukus ja tihedus, asjade ulatus, näiteks jalgpallimatš meistrivõistlustel on suure epidemioloogilise ulatusega, see võib viia viirust ühest kohast teise.
Jälgitavus on oluline. Jalgpallimatšil ei ole võimalik kontakte kindlaks teha ehk seda, kes oli nullpatsient.
Need on olulised asjad, mida arvesse võtta. Ja muidugi ajakasutus. Mind üllatas sellise fakti teadasaamine, et tööstusriikides veedavad inimesed enamuse oma ajast kodus, 12-13 tundi, ja kõigest 3,5 tundi veedavad inimesed keskmiselt tööl.
Kuigi te olete välja pakkunud eri meetmete tõhususe määra nagu 12 või 15 protsenti, siis te ütlete, et tegelikult on väga raske seda niimoodi hinnata. Mis teeb selle täpse mõju hindamise nii keeruliseks?
Kui ma üritan paljude riikide kohta seletada midagi, siis on alati mure, et midagi olulist jääb arvesse võtmata. Klassikaline statistika viga on näiteks öelda, et kooliaastate hulk määrab sinu edasise elu sissetuleku, siis see ei pruugi olla põhjuslik seos, hoopis andekus võib olla mõlema põhjus. Andekus või intelligents võib olla kooliedukuse ja koolis veedetud aja põhjus ja ka hilisema tööedu põhjus.
Kui sinu otsused võivad mõjutada inimeste elu, siis tuleb olla sõnadega väga ettevaatlik. Nii et kui oled jõudnud mingite tulemusteni, siis tuleb tulemusi kaaluda riigi omadustega, jõukusega, rahvastiku tihedusega ja linnastumise määraga, võib-olla miski muudab tulemusi, võib-olla tuleb välja, et põhjus on linnastumine või mis iganes.
Me kaalusime tulemusi ka ilma, sademete ja temperatuuriga, sest see määrab, kuidas inimesed käivad väljas ja nii edasi. Pärast kõige selle arvesse võtmist saada sa öelda, et ma arvestasin kõigega, mida saab arvesse võtta ja need tulemused ikkagi kehtivad.
Kuidas meie piirkond Põhja-Euroopas välja paistab – Eesti, Läti, Leedu, Soome? Kas siin on midagi erilist, tundub, et põhjapoolsed riigid püüavad epideemiat piirata leebemate meetmetega kui lõunapoolsed riigid, kas siin paistavad silma mingid põhjused?
Ma mõtlesin samale asjale, ma vaatasin eile kaardile ja vaatasin Eesti näitajaid ja teie naabrite näitajaid. Ma arvan, et teil on õuesolek hea väljapääs. Mina käin igal nädalavahetusel metsas ja läbin seal 20 kilomeetrit, ma ei kohtu seal kellegagi, spordikeskused on kinni, kui seda saab teha, siis see on suurepärane.
On ühiskonna sulgemised, mis toimivad ja sulgemised, mis tapavad. Ei peaks inimestel matkamist ära keelama. Ma ei ole selles ainus, kui vaadata Google otsingus matkaradu, siis nende populaarsus on koroona ajal kasvanud.
Põhjamaades on saunad olulised, mina olen harjunud saunas käima. Saksamaal käis arutelu 15-kilomeetrise liikumisraadiuse üle, mis on idiootne mõte ja mis tuleneb väga naiivsest mudelist. Kõigepealt ei ole võimalik seda rakendada. Selleks tuleks inimesed peatada ja küsida, kus nad elavad ja mida nad siin teevad. Teiseks, oluline ei ole mitte see, kui kaugele sa lähed vaid selle koha karakteristikud, kuhu sa lähed. Kas seal on palju rahvast, kas see innustab rumalat käitumist, kas seal on palju inimesi, seda tüüpi asjad.
Ma kohtun suurema hulga inimestega oma kodu ümber kui siis kui lähen matkama 100 kilomeetri kaugusele Belgiasse ja ei kohtu seal ühegi inimesega.
Ma arvan, et meil ei ole uurimusi selle kohta, kuidas külm viirusele mõjub. Ma vaatasin, et Eesti epidemioloogiline olukord sarnaneb praegu Rootsile ja on väga erinev Soomest. Soomel läheb palju paremini.
Ma vaatasin eile Eesti näitajaid ja mõtlesin, et te peaksite olema väga edukad koduõppes, sest te olete e-riik, ma lugesin, et umbes 99 protsenti riigi teenustest on kättesaadavad internetis, ma eeldan, et see on õige info.
Jah, me saame teha peaaegu kõike peale abiellumise ja veel mõne asja internetis.
Nii et teil on väga head võimalused seada sisse komandanditund ja hoida majandus samal ajal toimimas. Ja ma eeldan, et te ei tegutse ohtlikult, lubades jalgpallikohtumisi ja muid selliseid üritusi. Ma arvan, et erakogunemisi on vähem ja inimesed järgivad reegleid.
Ka kultuuriliselt, ma ei tea, kas see vastab tõele, aga turismiteatmikud räägivad, et eestlased on sellised ja sellised ja selle põhjal ma arvan, et te ei korralda kodudes suuri pidusid. Ja ma mõtlesin, mis seletab erinevust Soomega. Rahvastikutihedus on sarnane. Aga ma arvan, et küsimus ei olegi selles, miks Eesti on kõrge viiruse levikuga ja Soome madalaga. Ma võrdlesin numbreid Helsingiga, kas te teate, mis toimub Helsingis? Seal on näitaja 200. Teie vahel peaks ju olema laevaliin. Ma eeldan, et see on kinni pandud?
Jah, Soome ei lase eriti välismaalasi riiki.
Kas on tööpendelrännet?
See on piiratud, meedikud saavad edasi-tagasi liikuda, aga ehitajad näiteks mitte.
Minu küsimus on, et kui Helsingil on ühendus Eestiga, siis miks haigus sealt üle maa edasi ei levi.
Eesti erinevus Helsingiga on väiksem kui ülejäänud Soomega, Helsingis on viiruse levik laialdasem. Vaja on ainult ühte mitte nii hoolikat inimest, et see juhtuks.
Kas te näete ka vahet Põhja-Euroopa ja Lõuna-Euroopa vahel? Kas lõunas ja põhjas tuleb rakendada erinevaid piiranguid, kas te näete seda või mitte?
Põhimõtteliselt jah. Kui liikuda edasi esimesest paanika reaktsioonist, mis tähendas kõige kinnipanekut, siis seda ei saa teha igavesti, tuleb võimaldada inimestel elada, töötada ja saada haridust.
Teatud hetkel tuleb hakata nüansseeritumalt tegutsema, näiteks öelda, et mind ei huvita, kui kaugele sa lähed, aga mine autoga ja mine oma perega ja kui lähed parklasse, siis ole ettevaatlik, aga mine metsa. Ja näiteks kuumad saunad ei ole ohtlikud. Tuleks vähemalt kaaluda kõiki võimalusi, nüüd on olemas ka testid ja saab kõike mõõta, mida sa teed.
Loomulikult tuleb arvesse võtta iga riigi spetsiifikat.
Ma tean, et kui kreeklased lähevad päikselise ilmaga õue, siis nad lähevad üksteisele liiga lähedale. See on rumal ja seda ei tohiks teha, aga on selge, et kui neil lubatakse randa minna, siis nad lähevad üksteisele liiga lähedale.
Aga kui te ütlete eestlastele, et minge välja matkama, siis te suudate üksteise lähedust vältida. Samamoodi Saksamaal, kui me kohtume matkates kellegagi, siis me tantsime ümber üksteise.
Jah, omapäradel on suur roll. Ma ei tea Eesti kohta palju, ma ole veidi lugenud riigi ja kultuuri kohta, aga digitaliseeritus on kahtlemata Eesti suur pluss. Saksamaal näiteks on minu internetiühendus ebastabiilne, ma saan üldiselt töötada üle interneti, meie instituut on hästi varustatud, aga kui internet ei ole piisavalt hea, siis ei ole midagi teha.
Me Eestis arutame restoranide ja kohvikute ja baaride ja alkoholi müügi üle. Võib-olla see on nõrk koht Põhja-Euroopas. Te ei uurinud seda eriliselt, mida te sellest arvate?
Me nimetame sotsiaalteadustes seda käitumisnormiks. Käitumisnorm muutub alkoholi juues palju. Kui inimesed joovad baaris õlut, siis nad kindlasti kallistavad üksteist ja nakatavad üksteist.
Ma arvan, et alkoholi vältimine võõraste juuresolekul on ilmselt hea idee. Aga ilmselt samamoodi hea idee on võtta üks või kaks klaasi pere ja sõprade ringis, kellega te niikuinii seotud olete. Samamoodi tantsimine, ei ole võimalik hoida distantsi, joomine viib teid teistega kokku, midagi ei ole teha. On hea mõte võtta üks klaas pere ringis, aga ei ole hea idee minna baari seda tegema.
Nii et tuleb vähemalt suveni üksi juua.
Just. | Saksa teadlane: igas riigis töötavad piirangud erinevalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Te olete teinud hiiglasliku töö ja uurinud ligi 200 riiki ning tohutul hulgal andmeid. Millised olid teie jaoks põhilised järeldused sellest uurimusest?
Me kirjutasime selle analüüsi kuue nädalaga, mis oli rekordiline aeg. Oli väga põnev uurida, mis toimub. Oli palju uurimusi juba ja inimesed ütlesid, et koolide kinnipanek loeb või see või teine tegevus loeb, aga puudusid eristavad uuringud, näiteks eeldades, et koolid on kinni, kas lisaefekti annab töökohtade kinnipanek. Nii et me kasutasime andmeid ja uurisime kaheksat poliitikat, et küsida täpselt neid küsimusi.
Peamine järeldus on, et on kohad, mille kinnipanek, isegi kui muud kohad on juba varem kinni pandud, annab ikkagi mingit efekti. Need on töökohad, koolid, muidugi üritused ja kogunemised ehk väiksemad üritused. Ja siis on kõrvalmõjud, ehk et kui inimestel ei ole ühtegi võimalikku sihtkohta, kuhu minna, siis nad ei reisi. Kui kõik kohad kinni panna, siis on transpordi seiskumine kaasnev mõju.
Me nägime USA kohta arvu ühes uurimuses, et ühistransporti kasutajatest 80 protsenti on tööinimesed või kooliõpilased. Kui koolid ja töökohad kinni panna, siis väheneb de facto ühistranspordi kasutus sedavõrd, et seal ei ole enam ohtu, inimesed on üksteisest kaugel.
Ja siis me leidsime samuti nagu teistes uuringutes, et rahvusvahelise reisimise piiramine vähendas viiruse levikut veidi, aga seda tehti liiga hilja. See on nagu tammide puhul, et kui vesi murrab tammist läbi, siis tuleb vesi ära kuivatada. Tamm tuleb samuti ära parandada, aga selle parandamine ei aita lahendada üleujutatud keldrite probleemi, selleks tuleb teha teisi asju.
Ja lõpuks muidugi riigisisese liikumise vähenemine oli kõige muu kinnipanemise kaasnev mõju. Nii et need on peamised tulemused.
Need on peamised tulemused ja me võime kindlusega öelda, et haiguspuhangu korral ei saa piirduda vaid ühega neist neljast piirangust, vaid kõiki nelja tuleks kasutada. Muidugi otsustades selle üle, kas panna erinevaid kohtasid kinni, tuleb mõelda, kui palju neid on ja kui tihedalt on neis rahvast, milline on käitumisnorm.
Näiteks jalgpallimatšil sa kallistad inimesi ja jood paar õlut, seal on võimatu ära hoida viiruse levikut. Samamoodi näiteks pulmas. Vana-aastaõhtu ja ilutulestik on samasugune sündmus.
Töökohtades on teistsugused käitumisnormid ja saab sisse seada veelgi rangemaid norme. Teised asjad, mis loevad on arvukus ja tihedus, asjade ulatus, näiteks jalgpallimatš meistrivõistlustel on suure epidemioloogilise ulatusega, see võib viia viirust ühest kohast teise.
Jälgitavus on oluline. Jalgpallimatšil ei ole võimalik kontakte kindlaks teha ehk seda, kes oli nullpatsient.
Need on olulised asjad, mida arvesse võtta. Ja muidugi ajakasutus. Mind üllatas sellise fakti teadasaamine, et tööstusriikides veedavad inimesed enamuse oma ajast kodus, 12-13 tundi, ja kõigest 3,5 tundi veedavad inimesed keskmiselt tööl.
Kuigi te olete välja pakkunud eri meetmete tõhususe määra nagu 12 või 15 protsenti, siis te ütlete, et tegelikult on väga raske seda niimoodi hinnata. Mis teeb selle täpse mõju hindamise nii keeruliseks?
Kui ma üritan paljude riikide kohta seletada midagi, siis on alati mure, et midagi olulist jääb arvesse võtmata. Klassikaline statistika viga on näiteks öelda, et kooliaastate hulk määrab sinu edasise elu sissetuleku, siis see ei pruugi olla põhjuslik seos, hoopis andekus võib olla mõlema põhjus. Andekus või intelligents võib olla kooliedukuse ja koolis veedetud aja põhjus ja ka hilisema tööedu põhjus.
Kui sinu otsused võivad mõjutada inimeste elu, siis tuleb olla sõnadega väga ettevaatlik. Nii et kui oled jõudnud mingite tulemusteni, siis tuleb tulemusi kaaluda riigi omadustega, jõukusega, rahvastiku tihedusega ja linnastumise määraga, võib-olla miski muudab tulemusi, võib-olla tuleb välja, et põhjus on linnastumine või mis iganes.
Me kaalusime tulemusi ka ilma, sademete ja temperatuuriga, sest see määrab, kuidas inimesed käivad väljas ja nii edasi. Pärast kõige selle arvesse võtmist saada sa öelda, et ma arvestasin kõigega, mida saab arvesse võtta ja need tulemused ikkagi kehtivad.
Kuidas meie piirkond Põhja-Euroopas välja paistab – Eesti, Läti, Leedu, Soome? Kas siin on midagi erilist, tundub, et põhjapoolsed riigid püüavad epideemiat piirata leebemate meetmetega kui lõunapoolsed riigid, kas siin paistavad silma mingid põhjused?
Ma mõtlesin samale asjale, ma vaatasin eile kaardile ja vaatasin Eesti näitajaid ja teie naabrite näitajaid. Ma arvan, et teil on õuesolek hea väljapääs. Mina käin igal nädalavahetusel metsas ja läbin seal 20 kilomeetrit, ma ei kohtu seal kellegagi, spordikeskused on kinni, kui seda saab teha, siis see on suurepärane.
On ühiskonna sulgemised, mis toimivad ja sulgemised, mis tapavad. Ei peaks inimestel matkamist ära keelama. Ma ei ole selles ainus, kui vaadata Google otsingus matkaradu, siis nende populaarsus on koroona ajal kasvanud.
Põhjamaades on saunad olulised, mina olen harjunud saunas käima. Saksamaal käis arutelu 15-kilomeetrise liikumisraadiuse üle, mis on idiootne mõte ja mis tuleneb väga naiivsest mudelist. Kõigepealt ei ole võimalik seda rakendada. Selleks tuleks inimesed peatada ja küsida, kus nad elavad ja mida nad siin teevad. Teiseks, oluline ei ole mitte see, kui kaugele sa lähed vaid selle koha karakteristikud, kuhu sa lähed. Kas seal on palju rahvast, kas see innustab rumalat käitumist, kas seal on palju inimesi, seda tüüpi asjad.
Ma kohtun suurema hulga inimestega oma kodu ümber kui siis kui lähen matkama 100 kilomeetri kaugusele Belgiasse ja ei kohtu seal ühegi inimesega.
Ma arvan, et meil ei ole uurimusi selle kohta, kuidas külm viirusele mõjub. Ma vaatasin, et Eesti epidemioloogiline olukord sarnaneb praegu Rootsile ja on väga erinev Soomest. Soomel läheb palju paremini.
Ma vaatasin eile Eesti näitajaid ja mõtlesin, et te peaksite olema väga edukad koduõppes, sest te olete e-riik, ma lugesin, et umbes 99 protsenti riigi teenustest on kättesaadavad internetis, ma eeldan, et see on õige info.
Jah, me saame teha peaaegu kõike peale abiellumise ja veel mõne asja internetis.
Nii et teil on väga head võimalused seada sisse komandanditund ja hoida majandus samal ajal toimimas. Ja ma eeldan, et te ei tegutse ohtlikult, lubades jalgpallikohtumisi ja muid selliseid üritusi. Ma arvan, et erakogunemisi on vähem ja inimesed järgivad reegleid.
Ka kultuuriliselt, ma ei tea, kas see vastab tõele, aga turismiteatmikud räägivad, et eestlased on sellised ja sellised ja selle põhjal ma arvan, et te ei korralda kodudes suuri pidusid. Ja ma mõtlesin, mis seletab erinevust Soomega. Rahvastikutihedus on sarnane. Aga ma arvan, et küsimus ei olegi selles, miks Eesti on kõrge viiruse levikuga ja Soome madalaga. Ma võrdlesin numbreid Helsingiga, kas te teate, mis toimub Helsingis? Seal on näitaja 200. Teie vahel peaks ju olema laevaliin. Ma eeldan, et see on kinni pandud?
Jah, Soome ei lase eriti välismaalasi riiki.
Kas on tööpendelrännet?
See on piiratud, meedikud saavad edasi-tagasi liikuda, aga ehitajad näiteks mitte.
Minu küsimus on, et kui Helsingil on ühendus Eestiga, siis miks haigus sealt üle maa edasi ei levi.
Eesti erinevus Helsingiga on väiksem kui ülejäänud Soomega, Helsingis on viiruse levik laialdasem. Vaja on ainult ühte mitte nii hoolikat inimest, et see juhtuks.
Kas te näete ka vahet Põhja-Euroopa ja Lõuna-Euroopa vahel? Kas lõunas ja põhjas tuleb rakendada erinevaid piiranguid, kas te näete seda või mitte?
Põhimõtteliselt jah. Kui liikuda edasi esimesest paanika reaktsioonist, mis tähendas kõige kinnipanekut, siis seda ei saa teha igavesti, tuleb võimaldada inimestel elada, töötada ja saada haridust.
Teatud hetkel tuleb hakata nüansseeritumalt tegutsema, näiteks öelda, et mind ei huvita, kui kaugele sa lähed, aga mine autoga ja mine oma perega ja kui lähed parklasse, siis ole ettevaatlik, aga mine metsa. Ja näiteks kuumad saunad ei ole ohtlikud. Tuleks vähemalt kaaluda kõiki võimalusi, nüüd on olemas ka testid ja saab kõike mõõta, mida sa teed.
Loomulikult tuleb arvesse võtta iga riigi spetsiifikat.
Ma tean, et kui kreeklased lähevad päikselise ilmaga õue, siis nad lähevad üksteisele liiga lähedale. See on rumal ja seda ei tohiks teha, aga on selge, et kui neil lubatakse randa minna, siis nad lähevad üksteisele liiga lähedale.
Aga kui te ütlete eestlastele, et minge välja matkama, siis te suudate üksteise lähedust vältida. Samamoodi Saksamaal, kui me kohtume matkates kellegagi, siis me tantsime ümber üksteise.
Jah, omapäradel on suur roll. Ma ei tea Eesti kohta palju, ma ole veidi lugenud riigi ja kultuuri kohta, aga digitaliseeritus on kahtlemata Eesti suur pluss. Saksamaal näiteks on minu internetiühendus ebastabiilne, ma saan üldiselt töötada üle interneti, meie instituut on hästi varustatud, aga kui internet ei ole piisavalt hea, siis ei ole midagi teha.
Me Eestis arutame restoranide ja kohvikute ja baaride ja alkoholi müügi üle. Võib-olla see on nõrk koht Põhja-Euroopas. Te ei uurinud seda eriliselt, mida te sellest arvate?
Me nimetame sotsiaalteadustes seda käitumisnormiks. Käitumisnorm muutub alkoholi juues palju. Kui inimesed joovad baaris õlut, siis nad kindlasti kallistavad üksteist ja nakatavad üksteist.
Ma arvan, et alkoholi vältimine võõraste juuresolekul on ilmselt hea idee. Aga ilmselt samamoodi hea idee on võtta üks või kaks klaasi pere ja sõprade ringis, kellega te niikuinii seotud olete. Samamoodi tantsimine, ei ole võimalik hoida distantsi, joomine viib teid teistega kokku, midagi ei ole teha. On hea mõte võtta üks klaas pere ringis, aga ei ole hea idee minna baari seda tegema.
Nii et tuleb vähemalt suveni üksi juua.
Just.
### Response:
Saksa teadlane: igas riigis töötavad piirangud erinevalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaasik on aastate jooksul töötanud politseis erinevatel ametikohtadel. Vaheri kinnitusel on tal väga head teoreetilised teadmised juhtimisest ning praktilised kogemused nii politseist kui ka TalTechist.
Kaasik ise peab turvalisuse tagamise edu võtmeks koostööd ja seda nii organisatsiooni sees kui ka partneritega.
Siseminister Kristian Jaani (eelmine Põhja prefekt) sõnul on omaette väärtus, et vahepeal teises valdkonnas töötanud politseinik naaseb organisatsiooni, tuues väljastpoolt kaasa uut ja teistmoodi teadmist.
"Olen kindel, et Joosep Kaasik toob nelja-aastase teadusasutuse kogemuse pealt PPA-sse uusi suundi. Tema naasmine näitab, et politsei väärtustab uute kogemuste saamist ning on valmis neid oma organisatsioonis rakendama."
Joosep Kaasik astus politseiteenistusse 1991. aastal ning töötas politseis 26 aastat. Viimase ametikohana PPA-s juhtis ta arendusosakonda. Enne seda töötas ta korrakaitsepolitseiosakonnas ja Lääne prefektuuris ning on käinud ka Euroopa Liidu politseimissioonil Bosnia ja Hertsegoviinas.
Pärast PPA-st lahkumist 2017. aastal asus Joosep Kaasik tööle Tallinna Tehnikaülikoolis administratsioonidirektori ametikohal ning vastutas ülikooli rektoraadi liikmena haldus- ja tugiteenuste taseme tõstmise ja võimekuse arendamise eest.
Joosep Kaasik lõpetas Paikuse politseikooli 1993. aastal ning sisekaitseakadeemia politseikolledži 2001. aastal. Tal on 2005. aastast magistrikraad haldusjuhtimises Tallinna Tehnikaülikoolist, 2017. aastal omandas ta magistrikraadi CEPOLi õppeprogrammis ning lõpetas 2019. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis digimuutuste magistriõppe cum laude.
Joosep Kaasik alustab Põhja prefektina 1. aprillil. | Põhja prefektiks saab Joosep Kaasik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaasik on aastate jooksul töötanud politseis erinevatel ametikohtadel. Vaheri kinnitusel on tal väga head teoreetilised teadmised juhtimisest ning praktilised kogemused nii politseist kui ka TalTechist.
Kaasik ise peab turvalisuse tagamise edu võtmeks koostööd ja seda nii organisatsiooni sees kui ka partneritega.
Siseminister Kristian Jaani (eelmine Põhja prefekt) sõnul on omaette väärtus, et vahepeal teises valdkonnas töötanud politseinik naaseb organisatsiooni, tuues väljastpoolt kaasa uut ja teistmoodi teadmist.
"Olen kindel, et Joosep Kaasik toob nelja-aastase teadusasutuse kogemuse pealt PPA-sse uusi suundi. Tema naasmine näitab, et politsei väärtustab uute kogemuste saamist ning on valmis neid oma organisatsioonis rakendama."
Joosep Kaasik astus politseiteenistusse 1991. aastal ning töötas politseis 26 aastat. Viimase ametikohana PPA-s juhtis ta arendusosakonda. Enne seda töötas ta korrakaitsepolitseiosakonnas ja Lääne prefektuuris ning on käinud ka Euroopa Liidu politseimissioonil Bosnia ja Hertsegoviinas.
Pärast PPA-st lahkumist 2017. aastal asus Joosep Kaasik tööle Tallinna Tehnikaülikoolis administratsioonidirektori ametikohal ning vastutas ülikooli rektoraadi liikmena haldus- ja tugiteenuste taseme tõstmise ja võimekuse arendamise eest.
Joosep Kaasik lõpetas Paikuse politseikooli 1993. aastal ning sisekaitseakadeemia politseikolledži 2001. aastal. Tal on 2005. aastast magistrikraad haldusjuhtimises Tallinna Tehnikaülikoolist, 2017. aastal omandas ta magistrikraadi CEPOLi õppeprogrammis ning lõpetas 2019. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis digimuutuste magistriõppe cum laude.
Joosep Kaasik alustab Põhja prefektina 1. aprillil.
### Response:
Põhja prefektiks saab Joosep Kaasik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teadlaste hinnangul saaks neid teadmisi rakendada mikrobioota ja selle omaniku tervise parandamiseks. Samuti saab tõenäoliselt eakate mikroobikooslustest eraldada suure probiootilise potentsiaaliga bakterid, mis aitaksid hoida ja edendada praeguste ja tulevaste põlvkondade tervist.
Inimese mikrobioota koostis sõltub ühelt poolt geneetilisest taustast, ent teisalt elukeskkonnast ning toitumis- ja hügieeniharjumustest. Nii keskkond kui ka harjumused on aga viimase saja aasta jooksul suuresti muutunud. Kuna mikrobioota kujuneb välja teiseks-kolmandaks eluaastaks, annab see võimaluse võrrelda sajandivanust mikrobiootat tänapäevasega. Sellest teadmisest innustatuna võeti Tartu Ülikooli mikroobiökoloogia töörühma juhtimisel ette uurimisprojekt "100-aastased bakterid eestlaste terviseks".
Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia kaasprofessor Epp Sepp kirjeldas, et praeguste saja-aastaste inimeste mikrobioota on alguse saanud ajal, mil polnud antibiootikume ja kasutati ülivähe tarbekeemiat. "Nende inimeste organismis võivad olla säilinud niinimetatud vanad mikroobikooslused, millest on võimalik eraldada suure probiootilise potentsiaaliga bakterid," rääkis Sepp.
Tartu Ülikooli meditsiinilise mikroobiökoloogia professori Reet Mändari hinnangul on vajadus selliseid baktereid leida suur. Nimelt seostatakse paljusid tänapäeva ühiskonnas levinud terviseprobleeme, nagu näiteks allergia, rasvumine, diabeet ja südame-veresoonkonna haigused, seostatakse inimese seedetrakti mikroobivaesusega. Mikroobivaesust põhjustavad tsiviliseeritud ühiskonnas paljud tegurid, näiteks keisrilõige, perekondade väiksus, rasvarikas toit, antibakteriaalsete puhastusvahendite, antibiootikumide ja rinnapiimaasendajate kasutamine ning vähene kokkupuude loomadega.
"Eestis tehtud uuringud on näidanud, et allergiliste, suhkruhaigete ja ülekaaluliste laste mikrobioota erineb tervete laste seedetrakti mikrobiootast, eelkõige mikroobivaesuse poolest, aga ka suurte mikroobirühmade suhete muutuse poolest. Sobivate probiootikumidega on võimalik neid tsivilisatsioonihaigusi ennetada ja ravida seedetrakti mikrobioota mõjutamise kaudu," tõdes Mändar.
Tervise mõjutamisest mikrobioota muutmisega on saamas kaalukas teraapiavaldkond. Selle eelduseks on aga teaduspõhised uuringud inimese tervisenäitajate seostest erinevate mikroobiliikide ja -rühmadega. Tartu Ülikooli mikroobiökoloogia töörühm on olnud nii haiguste ja mikrobioota seoste tuvastamisel kui ka probiootikumide arendamisel väga edukas, neile on antud rohkesti patente ning mitmeid probiootilisi baktereid kasutatakse piimatoodetes ja apteegipreparaatides.
Uuringu tulemused
Teadlased kaasasid projekti "100-aastased bakterid eestlaste terviseks" 25 Eesti inimest vanuses 96–103 aastat ja 25 inimest vanuses 19–23 aastat. Uuritud rühmade võrdlemisel leiti, et 100-aastaste mikrobioota on liigirikkam ning selle koostises on rohkem väliskeskkonna mikroorganisme. Eakate ja noorte mikrobiootas ilmnes erinevusi, mida võib seostada keskkonna ja toitumise muutustega.
Üllataval kombel nähtus uuringust, et eakad ja noored elavad sarnase suurusega leibkondades. Ka toitumisharjumused olid suuresti sarnased, kuid eakad söövad rohkem teraviljatooteid ja kartulit. Saja-aastased olid lapseeas rohkem kokku puutunud loomadega, elanud maal ja ilma kanalisatsioonita. Uuritud noortel oli lapseeas kokkupuude loomadega olnud aga väike ja nad olid elanud moodsates mugavustega kodudes.
Seedetrakti mikrobioota koostis
Saja-aastaste seedetrakti mikrobiootas domineeris Prevotella enterotüüp, mida seostatakse süsivesikurikka dieediga, aga noortel Bacteroides 'e enterotüüp, mida seostatakse valgu ja loomse rasva suurema tarbimisega.
Eakate seedetraktis oli enam mikroorganisme, mida leidub sageli keskkonnas: Methanobacteriaceae, Synergistaceae, Sarcina, Clostridium sensu stricto ja Escherichia-Shigella. Seda võib seostada looduslähedase keskkonnaga nende lapseeas. Ka esines eakatel rohkem mikroobe, mida seostatakse metaboolsete ja kardiovaskulaarsete haiguste väiksema riskiga. Noortel oli aga suurem selliste bakterite osakaal, mida seostatakse vistseraalse rasvumise ja rasvarikka toidu tarbimisega.
Seedetrakti piimhappebakterid
Bakterioloogiliste uuringute alusel oli eakate laktofloora liigirikkam ja mitmekesisem ning piimhappebakterite hulk suurem. "Ka oli neil enam keskkonnast pärit piimhappebaktereid, mis produtseerivad rohkem ainevahetussaadusi. Noortelt leidsime seevastu sagedamini bifidobaktereid ja nende bifidobakterite kooslused oli võrreldes saja-aastastega mitmekesisemad," kirjeldas Epp Sepp.
Võrdlustulemused aitavad mõista saja-aastaste ja noorte vanuserühma mikrobioota erinevusi ning nende erinevuste põhjusi. See teadmine ja eakatelt kogutud kasulikud piimhappebakterid on aluseks nii mikrobiootat säästvate elustiilisoovituste kui ka uute probiootikumide väljatöötamisele. | Saja-aastaste eestlaste mikroobid sillutavad teed teiste paremale tervisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teadlaste hinnangul saaks neid teadmisi rakendada mikrobioota ja selle omaniku tervise parandamiseks. Samuti saab tõenäoliselt eakate mikroobikooslustest eraldada suure probiootilise potentsiaaliga bakterid, mis aitaksid hoida ja edendada praeguste ja tulevaste põlvkondade tervist.
Inimese mikrobioota koostis sõltub ühelt poolt geneetilisest taustast, ent teisalt elukeskkonnast ning toitumis- ja hügieeniharjumustest. Nii keskkond kui ka harjumused on aga viimase saja aasta jooksul suuresti muutunud. Kuna mikrobioota kujuneb välja teiseks-kolmandaks eluaastaks, annab see võimaluse võrrelda sajandivanust mikrobiootat tänapäevasega. Sellest teadmisest innustatuna võeti Tartu Ülikooli mikroobiökoloogia töörühma juhtimisel ette uurimisprojekt "100-aastased bakterid eestlaste terviseks".
Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia kaasprofessor Epp Sepp kirjeldas, et praeguste saja-aastaste inimeste mikrobioota on alguse saanud ajal, mil polnud antibiootikume ja kasutati ülivähe tarbekeemiat. "Nende inimeste organismis võivad olla säilinud niinimetatud vanad mikroobikooslused, millest on võimalik eraldada suure probiootilise potentsiaaliga bakterid," rääkis Sepp.
Tartu Ülikooli meditsiinilise mikroobiökoloogia professori Reet Mändari hinnangul on vajadus selliseid baktereid leida suur. Nimelt seostatakse paljusid tänapäeva ühiskonnas levinud terviseprobleeme, nagu näiteks allergia, rasvumine, diabeet ja südame-veresoonkonna haigused, seostatakse inimese seedetrakti mikroobivaesusega. Mikroobivaesust põhjustavad tsiviliseeritud ühiskonnas paljud tegurid, näiteks keisrilõige, perekondade väiksus, rasvarikas toit, antibakteriaalsete puhastusvahendite, antibiootikumide ja rinnapiimaasendajate kasutamine ning vähene kokkupuude loomadega.
"Eestis tehtud uuringud on näidanud, et allergiliste, suhkruhaigete ja ülekaaluliste laste mikrobioota erineb tervete laste seedetrakti mikrobiootast, eelkõige mikroobivaesuse poolest, aga ka suurte mikroobirühmade suhete muutuse poolest. Sobivate probiootikumidega on võimalik neid tsivilisatsioonihaigusi ennetada ja ravida seedetrakti mikrobioota mõjutamise kaudu," tõdes Mändar.
Tervise mõjutamisest mikrobioota muutmisega on saamas kaalukas teraapiavaldkond. Selle eelduseks on aga teaduspõhised uuringud inimese tervisenäitajate seostest erinevate mikroobiliikide ja -rühmadega. Tartu Ülikooli mikroobiökoloogia töörühm on olnud nii haiguste ja mikrobioota seoste tuvastamisel kui ka probiootikumide arendamisel väga edukas, neile on antud rohkesti patente ning mitmeid probiootilisi baktereid kasutatakse piimatoodetes ja apteegipreparaatides.
Uuringu tulemused
Teadlased kaasasid projekti "100-aastased bakterid eestlaste terviseks" 25 Eesti inimest vanuses 96–103 aastat ja 25 inimest vanuses 19–23 aastat. Uuritud rühmade võrdlemisel leiti, et 100-aastaste mikrobioota on liigirikkam ning selle koostises on rohkem väliskeskkonna mikroorganisme. Eakate ja noorte mikrobiootas ilmnes erinevusi, mida võib seostada keskkonna ja toitumise muutustega.
Üllataval kombel nähtus uuringust, et eakad ja noored elavad sarnase suurusega leibkondades. Ka toitumisharjumused olid suuresti sarnased, kuid eakad söövad rohkem teraviljatooteid ja kartulit. Saja-aastased olid lapseeas rohkem kokku puutunud loomadega, elanud maal ja ilma kanalisatsioonita. Uuritud noortel oli lapseeas kokkupuude loomadega olnud aga väike ja nad olid elanud moodsates mugavustega kodudes.
Seedetrakti mikrobioota koostis
Saja-aastaste seedetrakti mikrobiootas domineeris Prevotella enterotüüp, mida seostatakse süsivesikurikka dieediga, aga noortel Bacteroides 'e enterotüüp, mida seostatakse valgu ja loomse rasva suurema tarbimisega.
Eakate seedetraktis oli enam mikroorganisme, mida leidub sageli keskkonnas: Methanobacteriaceae, Synergistaceae, Sarcina, Clostridium sensu stricto ja Escherichia-Shigella. Seda võib seostada looduslähedase keskkonnaga nende lapseeas. Ka esines eakatel rohkem mikroobe, mida seostatakse metaboolsete ja kardiovaskulaarsete haiguste väiksema riskiga. Noortel oli aga suurem selliste bakterite osakaal, mida seostatakse vistseraalse rasvumise ja rasvarikka toidu tarbimisega.
Seedetrakti piimhappebakterid
Bakterioloogiliste uuringute alusel oli eakate laktofloora liigirikkam ja mitmekesisem ning piimhappebakterite hulk suurem. "Ka oli neil enam keskkonnast pärit piimhappebaktereid, mis produtseerivad rohkem ainevahetussaadusi. Noortelt leidsime seevastu sagedamini bifidobaktereid ja nende bifidobakterite kooslused oli võrreldes saja-aastastega mitmekesisemad," kirjeldas Epp Sepp.
Võrdlustulemused aitavad mõista saja-aastaste ja noorte vanuserühma mikrobioota erinevusi ning nende erinevuste põhjusi. See teadmine ja eakatelt kogutud kasulikud piimhappebakterid on aluseks nii mikrobiootat säästvate elustiilisoovituste kui ka uute probiootikumide väljatöötamisele.
### Response:
Saja-aastaste eestlaste mikroobid sillutavad teed teiste paremale tervisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Produtsent Tanel Tatter kinnitas, et esialgsete plaanide kohaselt pidanuks "Eesti matuse" filmiversioon esilinastuma juba jaanuaris lõpus. "Kinod olid aga suletud ja kuupäev liikus märtsisse, kuid nüüd tegime otsuse viia filmi esilinastus 20. augustile," selgitas ta ja mainis, et pea iga nädal tuleb uusi signaale ja väga keeruline on teha pikemas perspektiivis filmile leviplaane. "Filmi linastumine ei ole ainult filmi kinno panek, vaid turundus, levi, materjalide tootmine ja nii edasi, mis on suur ning kulukas protsess."
Tema sõnul saab "Eesti matus" olema publikufilm ja peab saama oma teenitud kinoakna. "Alati on kõige pimedam ennem koitu, seega loodame siiralt, et augustiks on katku selgroog murtud, inimestes hirm taandunud ja saame tavarütmi juurde tagasi," rõhutas ta ja kinnitas, et digiplatvormidel linastumist nad ei kaalunud. "See film vajab esimesena ikka suurt kinoekraani."
Koos "Eesti matusega" esilinastub iseseisvuse taastamise päeval ka teine Rene Vilbre lavastatud film ehk lühianimatsioon "Kaka ja kevad", filmid linastuvad koos ühel seansil. "Mõlemad filmid on Vilbre lavastatud ja see on meie poolt sügav kummardus Andrus Kivirähki loomingule ja üllatus kinokülastajale."
Vaatamata sellele, et "Eesti matuse" esilinastus lükkus pea pool aastat edasi, plaanivad filmitegijad aprillis alguses kinodesse tuua Oskar Lutsu jutustuse "Soo" ekraniseeringu. "Lavastaja Ergo Kuld on filmiga järeltootmises lõpusirgel, hetkel hoiame kuupäevana 9. aprilli, aga kui paari nädala jooksul olukord ei parane, eks siis tuleb teha edasisi otsuseid," mainis produtsent Tanel Tatter. | "Eesti matuse" filmiversiooni esilinastus lükkus augustisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Produtsent Tanel Tatter kinnitas, et esialgsete plaanide kohaselt pidanuks "Eesti matuse" filmiversioon esilinastuma juba jaanuaris lõpus. "Kinod olid aga suletud ja kuupäev liikus märtsisse, kuid nüüd tegime otsuse viia filmi esilinastus 20. augustile," selgitas ta ja mainis, et pea iga nädal tuleb uusi signaale ja väga keeruline on teha pikemas perspektiivis filmile leviplaane. "Filmi linastumine ei ole ainult filmi kinno panek, vaid turundus, levi, materjalide tootmine ja nii edasi, mis on suur ning kulukas protsess."
Tema sõnul saab "Eesti matus" olema publikufilm ja peab saama oma teenitud kinoakna. "Alati on kõige pimedam ennem koitu, seega loodame siiralt, et augustiks on katku selgroog murtud, inimestes hirm taandunud ja saame tavarütmi juurde tagasi," rõhutas ta ja kinnitas, et digiplatvormidel linastumist nad ei kaalunud. "See film vajab esimesena ikka suurt kinoekraani."
Koos "Eesti matusega" esilinastub iseseisvuse taastamise päeval ka teine Rene Vilbre lavastatud film ehk lühianimatsioon "Kaka ja kevad", filmid linastuvad koos ühel seansil. "Mõlemad filmid on Vilbre lavastatud ja see on meie poolt sügav kummardus Andrus Kivirähki loomingule ja üllatus kinokülastajale."
Vaatamata sellele, et "Eesti matuse" esilinastus lükkus pea pool aastat edasi, plaanivad filmitegijad aprillis alguses kinodesse tuua Oskar Lutsu jutustuse "Soo" ekraniseeringu. "Lavastaja Ergo Kuld on filmiga järeltootmises lõpusirgel, hetkel hoiame kuupäevana 9. aprilli, aga kui paari nädala jooksul olukord ei parane, eks siis tuleb teha edasisi otsuseid," mainis produtsent Tanel Tatter.
### Response:
"Eesti matuse" filmiversiooni esilinastus lükkus augustisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäeva õhtul antud koroonaproovid näitasid ühe Alpecin-Fenixi taustajõu nakatumist, mis tähendas isolatsiooni nii talle kui ka kõigile, kes temaga lähiajal kokku puutusid. Seega tuleb Alpecin-Fenixi meeskonnal velotuur pooleli jätta ja van der Poel peab seda tegema liidrisärgis.
Koroonaviirus räsis Araabia Ühendemiraatide velotuuri ka eelmisel aastal, kui võistlus jäeti koroonaviiruse pandeemia puhkemise tõttu viienda etapi järel pooleli.
Pühapäevasel avaetapil järgnesid van der Poelile grupifinišis kaasmaalane Erik Dekker (Jumbo-Visma), taanlane Michael Mörköv (Deceuninck - Quick Step) ja lätlane Emils Liepinš (Trek - Segafredo).
Velotuuril löövad kaasa ka eestlased Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) ja Martin Laas (Bora - Hangrohe), kes lõpetasid võitjale enam kui kaheksa minutiga kaotanud peagrupis.
Kolmandat korda toimuval Araabia Ühendemiraatide velotuuril on seitse etappi, neist kõige mägisem on kavas neljapäeval, 25. veebruaril. | Hooaja esimese tippvelotuuri liider astus koroona tõttu sadulast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäeva õhtul antud koroonaproovid näitasid ühe Alpecin-Fenixi taustajõu nakatumist, mis tähendas isolatsiooni nii talle kui ka kõigile, kes temaga lähiajal kokku puutusid. Seega tuleb Alpecin-Fenixi meeskonnal velotuur pooleli jätta ja van der Poel peab seda tegema liidrisärgis.
Koroonaviirus räsis Araabia Ühendemiraatide velotuuri ka eelmisel aastal, kui võistlus jäeti koroonaviiruse pandeemia puhkemise tõttu viienda etapi järel pooleli.
Pühapäevasel avaetapil järgnesid van der Poelile grupifinišis kaasmaalane Erik Dekker (Jumbo-Visma), taanlane Michael Mörköv (Deceuninck - Quick Step) ja lätlane Emils Liepinš (Trek - Segafredo).
Velotuuril löövad kaasa ka eestlased Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) ja Martin Laas (Bora - Hangrohe), kes lõpetasid võitjale enam kui kaheksa minutiga kaotanud peagrupis.
Kolmandat korda toimuval Araabia Ühendemiraatide velotuuril on seitse etappi, neist kõige mägisem on kavas neljapäeval, 25. veebruaril.
### Response:
Hooaja esimese tippvelotuuri liider astus koroona tõttu sadulast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dener Jaanimaa ja CSKA kohtusid Rootsi klubi Alingsås HK-ga kahel päeval Moskvas ning avapäeval pühiti vastane teelt juba avapoolajal, mis võideti 16:5. Eesti koondise paremsisemine viskas 31:23 võidumängus viis väravat. Päev hiljem oli Jaanimaa platsi parim mees seitsme tabamusega, aga CSKA pidi kõvasti töötama, et 29:28 (14:14) võit saada.
Kaks võitu tõstsid CSKA C-alagrupis teisele kohale ning samas kindlustati koht nelja kaheksandikfinaali pääseja sekka. Laupäeval oli Jaanimaa veelgi võimsamas hoos, visates Venemaa kõrgliigas kaheksa väravat HC Permskije medvedi võrku. CSKA alistas "Permi karud" võõrsil tulemusega 34:29 (18:16) ning jätkab liigatabelis teisel kohal.
"Oli tõesti edukas nädal ja saime võidud väga tähtsates mängudes, sest praegu võitleme nii Venemaa liigas kui ka eurosarjas võimalikult hea lähtepositsiooni nimel play-offideks. Endalgi tuli hästi välja ning heameelt teeb, et mitte ainult resultatiivselt, vaid ka hea protsendiga sai visatud," kommenteeris Jaanimaa, kel kulus 20 värava viskamiseks 29 viset, Eesti käsipalliliidu pressiteate vahendusel.
"Venemaa koondise peatreeneri Velimir Petkovici tulek meie juhendajaks on meid kaitses oluliselt paremini mängima pannud. Tean teda juba ThSV Eisenachi aegadest – ta on väga range treener ning sunnib meid võitlema iga palli ja iga meetri pärast. Isegi minust on saamas päris hea kaitsemängija," muigas neljakordne Eesti parim käsipallur.
"Meie võtmemängijad Pavel Atman ja Stanislav Žukov on hooaja lõpuni väljas, aga saan liidrirolli kandmisega hakkama. Pinged on suured, ent sellega peab arvestama igaüks, kes Venemaale pallima tuleb. Närvid peavad korras olema ja pingetaluvus kõrge," rääkis CSKA parima snaiprina sel hooajal kahes sarjas 112 väravat visanud Jaanimaa.
Mait Patrail ja Rhein-Neckar Löwen noppisid kaks eurovõitu kolme päevaga, kui kodus oldi 37:30 (20:13) üle ungarlaste Grundfos Tatabanya HC-st ja 31:28 (15:11) Sloveenia klubist Trebnje RK Trimo. Patrail aitas meeskonda peamiselt kaitsefaasis ning väravaid ei visanud. "Lõvid" kindlustasid kaks vooru enne lõppu D-alagrupi võidu ja pääsu 16 parema hulka.
Pühapäeval kordas Patrail koondisekaaslase Jaanimaa saavutust – välja arvatud visatud väravad – ning oli osaline Löweni kolmandas võidus eelmisel nädalal. Võõrsil alistati Bundesliga-tabelis seni samal pulgal olnud Berlini Füchse 29:23 (18:11), Patraili nimele resultatiivsuspunkte ei kirjutatud.
Tihedas rütmis jätkub Soome meistriliiga vaheturniir, kuid eestlastele eelmine nädal rõõmu ei toonud. Tugevamas nelikus sai kaks kodukaotust Siuntio IF ning jätkab punktita. SIF jäi Helsingi Dickenile alla 24:32 (11:17) ja Karjaa BK-46-le 24:31 (14:13). Ott Varik viskas Siuntio kasuks vastavalt kaks ja viis väravat.
Kristo Voika püstitas küll hooaja isikliku skoorirekordi kümne tabamusega, aga Helsingi IFK tunnistas teisipäeval Grankulla IFK 33:25 (16:18) paremust. Kolm päeva hiljem jäi Voika arvele neli väravat ja HIFK kaotas Åbo IFK-le 21:25 (10:14).
Hooaja tippmargi sai oma nimele ka Jürgen Rooba, visates viis väravat, kuid Nice'i Cavigal Handball sai valusa kaotuse. Prantsusmaa esiliigas liidrikohta jagav Pontault-Combault Handball alistas nizzalased viimase sekundi väravaga 28:27 (16:11).
Rootsi esiliigas tulevad liider Hammarby IF-ile viimasel ajal avapoolajad väga raskelt. Eelmisel nädalal saadi hooaja teine kaotus, jäädes 23:28 (7:15) alla HK Torslanda Elitile. Laupäeval võideldi siiski välja 29:24 (11:13) võit Tyresö Handbolli üle. Hendrik Varul viskas Hammarby kasuks neis mängudes vastavalt kolm ja kaks väravat. | Heas hoos Jaanimaa viskas CSKA-s kolme mänguga 20 väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dener Jaanimaa ja CSKA kohtusid Rootsi klubi Alingsås HK-ga kahel päeval Moskvas ning avapäeval pühiti vastane teelt juba avapoolajal, mis võideti 16:5. Eesti koondise paremsisemine viskas 31:23 võidumängus viis väravat. Päev hiljem oli Jaanimaa platsi parim mees seitsme tabamusega, aga CSKA pidi kõvasti töötama, et 29:28 (14:14) võit saada.
Kaks võitu tõstsid CSKA C-alagrupis teisele kohale ning samas kindlustati koht nelja kaheksandikfinaali pääseja sekka. Laupäeval oli Jaanimaa veelgi võimsamas hoos, visates Venemaa kõrgliigas kaheksa väravat HC Permskije medvedi võrku. CSKA alistas "Permi karud" võõrsil tulemusega 34:29 (18:16) ning jätkab liigatabelis teisel kohal.
"Oli tõesti edukas nädal ja saime võidud väga tähtsates mängudes, sest praegu võitleme nii Venemaa liigas kui ka eurosarjas võimalikult hea lähtepositsiooni nimel play-offideks. Endalgi tuli hästi välja ning heameelt teeb, et mitte ainult resultatiivselt, vaid ka hea protsendiga sai visatud," kommenteeris Jaanimaa, kel kulus 20 värava viskamiseks 29 viset, Eesti käsipalliliidu pressiteate vahendusel.
"Venemaa koondise peatreeneri Velimir Petkovici tulek meie juhendajaks on meid kaitses oluliselt paremini mängima pannud. Tean teda juba ThSV Eisenachi aegadest – ta on väga range treener ning sunnib meid võitlema iga palli ja iga meetri pärast. Isegi minust on saamas päris hea kaitsemängija," muigas neljakordne Eesti parim käsipallur.
"Meie võtmemängijad Pavel Atman ja Stanislav Žukov on hooaja lõpuni väljas, aga saan liidrirolli kandmisega hakkama. Pinged on suured, ent sellega peab arvestama igaüks, kes Venemaale pallima tuleb. Närvid peavad korras olema ja pingetaluvus kõrge," rääkis CSKA parima snaiprina sel hooajal kahes sarjas 112 väravat visanud Jaanimaa.
Mait Patrail ja Rhein-Neckar Löwen noppisid kaks eurovõitu kolme päevaga, kui kodus oldi 37:30 (20:13) üle ungarlaste Grundfos Tatabanya HC-st ja 31:28 (15:11) Sloveenia klubist Trebnje RK Trimo. Patrail aitas meeskonda peamiselt kaitsefaasis ning väravaid ei visanud. "Lõvid" kindlustasid kaks vooru enne lõppu D-alagrupi võidu ja pääsu 16 parema hulka.
Pühapäeval kordas Patrail koondisekaaslase Jaanimaa saavutust – välja arvatud visatud väravad – ning oli osaline Löweni kolmandas võidus eelmisel nädalal. Võõrsil alistati Bundesliga-tabelis seni samal pulgal olnud Berlini Füchse 29:23 (18:11), Patraili nimele resultatiivsuspunkte ei kirjutatud.
Tihedas rütmis jätkub Soome meistriliiga vaheturniir, kuid eestlastele eelmine nädal rõõmu ei toonud. Tugevamas nelikus sai kaks kodukaotust Siuntio IF ning jätkab punktita. SIF jäi Helsingi Dickenile alla 24:32 (11:17) ja Karjaa BK-46-le 24:31 (14:13). Ott Varik viskas Siuntio kasuks vastavalt kaks ja viis väravat.
Kristo Voika püstitas küll hooaja isikliku skoorirekordi kümne tabamusega, aga Helsingi IFK tunnistas teisipäeval Grankulla IFK 33:25 (16:18) paremust. Kolm päeva hiljem jäi Voika arvele neli väravat ja HIFK kaotas Åbo IFK-le 21:25 (10:14).
Hooaja tippmargi sai oma nimele ka Jürgen Rooba, visates viis väravat, kuid Nice'i Cavigal Handball sai valusa kaotuse. Prantsusmaa esiliigas liidrikohta jagav Pontault-Combault Handball alistas nizzalased viimase sekundi väravaga 28:27 (16:11).
Rootsi esiliigas tulevad liider Hammarby IF-ile viimasel ajal avapoolajad väga raskelt. Eelmisel nädalal saadi hooaja teine kaotus, jäädes 23:28 (7:15) alla HK Torslanda Elitile. Laupäeval võideldi siiski välja 29:24 (11:13) võit Tyresö Handbolli üle. Hendrik Varul viskas Hammarby kasuks neis mängudes vastavalt kolm ja kaks väravat.
### Response:
Heas hoos Jaanimaa viskas CSKA-s kolme mänguga 20 väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel ajal kütab kirgi ohtlike ainete laevalt laevale pumpamine looduskaitsealusel Pakri ankrualal. Nagu sellistel puhkudel ikka, tehakse mainekujundust, leitakse konkreetsele murekohale kiire lahendus ja raporteeritakse: "Tehtud!".
Samal ajal ei pruugi hoogtöö viia probleemi sügavama olemuseni. Miks selline olukord üldse tekkis? Kas probleem piirdub vaid ohtlike ainete ümberpumpamisega või see mingi sügavama probleemi tagajärg?
Kuna meri ja sellega seonduv on Eestis laiemale avalikkusele suhteliselt kauge ja võõras teema, siis kõigepealt mõned seletused.
Esiteks ei ole inimene mere- vaid maismaaloom. Meri ei ole inimesele sobiv elukeskkond. Merekeskkond on põhimõtteliselt erinev kuivast maast. Kui me kõik õpime maismaal liikuma varases lapsepõlves, siis merel liikuma õpivad vähesed. Koroonaaeg on küll suurendamas hobimeresõitu, aga merega päris sina peale saadakse ikka merekoolis ja selle järel seda merd sõites. Seetõttu saaavad mis iganes merenduse valdkonnaga edukalt tegeleda inimesed, kel on vastav erialane ettevalmistus, st haridus ja kogemus.
Teiseks, inimene kasutab merd kolmel peamisel põhjusel:
et vedada kaupu ja inimesi;
et vedada sõjavägesid;
et ammutada loodusvarasid merest või merepõhjast.
Neile lisandub terve rida lisapõhjuseid: ajaveetmine, teadustöö jms. Kõiki neid põhjusi ühendab aga fakt, et tegutsetakse merel. Selleks on vaja erialaselt ettevalmistatud inimesi ning mingit sorti veesõidukeid. Seetõttu on kõik merega seonduv võrreldes samalaadsete tegevustega kuival maal suhteliselt kallis.
Aga tagasi Pakri ankrualale. Nii probleem ise kui ka selle lahendamise viis illustreerivad Eesti merenduse juurprobleemi. Pakri probleemi lahendamiseks kutsuti kokku erinevate osapoolte ümarlaud, kusjuures selgus, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovib karmimat laevalt laevale operatsioonide korda kui keskkonnaministeerium.
Majandusministeeriumi haldusala koondab endas suuremat osa avaliku sektori meremajanduse, keskkonnaministeeriumi haldusala keskkonnakaitse kompetentsi. Asja iva ütles välja keskkonnaministeeriumi ametnik Kuku raadio saates "Ärataja", vastates ajakirjaniku küsimusele, et mis on selles segases loos riigi huvi. Ametnik vastas ausalt, et tema saab rääkida vaid keskkonnaministeeriumi huvidest.
Tõepoolest, kui püüda kuskilt leida, mis on Eesti Vabariigi huvid merel, siis sellist kohta pole. Väismaised analüütikud on näiteks viidanud, et kui lugeda Balti riikide, sh Eesti julgeoleku alusdokumente, on mere osa neis pehmelt öeldes "õhuke", kuigi need riigid asuvad ju Läänemerel kaldal 1.
On selge, et meie silotornistatud avaliku sektori korralduse juures ongi keeruline leida riigi huve või ametikandjaid, kel voli neid sõnastada. Sellise avaliku sektori korralduse ja valitsemiskultuuri tagajärjeks on tõdemus, et ühe valdkonna efektiivseks korraldamiseks ja juhtimiseks peab see asuma ühe silotorni sees.
Soovitused teha rohkem koostööd on toredad ja kui parasjagu on ametis koostööaltid inimesed, siis seda ju tehaksegi, aga nagu ka Pakri probleemi puhul, ei taga ümarlauad jms süsteemset ja jätkusuutlikku valitsemist ega riigi huvide edendamist ja kaitsmist.
Siit koorubki Eesti merenduse juurprobleem – killustatus. Merendus on jagatud kuue ja riigikaitseline merendus kolme ministeeriumi haldusalasse. Merenduse arengut takistavad nii selge eesmärgi puudumine, silotornide seinad kui ka see, et erialaselt ettevalmistatud merendusspetsialiste ei pruugi igale poole jaguda.
Selle aasta algusest alustas tööd transpordiamet, millesse koondati ka veeteede amet. Kuigi transpordi integreeritud vaade on vajalik, siis merenduse ühe valdkonna, meretranspordi liitmine väliste toimijatega ei lahenda juurprobleemi. Kompensatsiooniks luuakse küll meremajanduse asekantsleri ametikoht, kuid erialane ettevalmistus ei ole selle täitmise otseseks nõudeks.
Kui seni oli ühe valitsuse liikme vahetuks alluvaks veeteede ameti peadirektori näol päris meremees, siis nüüd nihkub merendusteema mitu astet otsustajast eemale. See on väikeriikide merenduses ja merekaitses ammutuvastatud probleem – valdkonda tundvad juhid on mõistliku poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks otsustajatest liiga kaugel 2.
Merekaitse valdkonnas jätkub samuti killustatus. Sõjalise merekaitse sasipuntra lahendamise välistas eelmine kaitseminister riigikogu infotunnis 13. septembril 2020 järgmiselt:
"Kõige soodsam variant ja kõige mõistlikum variant väikeriigi puhul oleks muidugi laevastike ühendamine. Seda on proovitud teha /.../ üheksakümnendate aastate algusest peale, kui meil esimesed laevad tulid. Seda ei ole kunagi õnnestunud teha. Me võime öelda, siin on ametkondlikud takistused ja nii edasi."
Siinkohal on paslik meenutada Vabadussõda. 1918. aastal asuti riiki ehitama paratamatult Tsaari-Venemaa suurriiklikul eeskujul. Nii tekkis merenduses ja merekaitses terve rida omavahel konkureerivaid asutusi, mis sõja tingimustes tekitas paratamatult segaduse.
Killustatus lõpetati ajutise valitsuse korraldusega 1919. aasta jaanuaris, millega tsiviilmerenduse asutused anti ülemjuhataja Johan Laidoneri alluvusse, kes need omakorda merejõudude koosseisu määras. Nii sai merejõudude juhatajast Johan Pitkast mõneks ajaks kogu riikliku merenduse juht.
Selline korraldus tagas lisaks merelise sõjategevuse otstarbekale korraldamisele ka strateegiliste kaupade ja liitlasabi kohalesaabumise rekvireeritud laevadel, mis võimaldas noorel riigil üldse jalule jääda. Nagu tänapäevalgi, avaldasid nii Pitka kui ka teised mereväeohvitserid juba Vabadussõja alguses arvamust, et kogu riiklik merendus tuleks koondada ühtse juhtimise alla ning üles ehitada vastavalt väikeriigi vajadustele ja mitte kopeerida Vene impeeriumi struktuure. 3
"Mereteede tähtsus on endine ning rinderiigina peame endiselt olema valmis toimima lisaks praegusele olukorrale ka kriisis ja sõjas."
Praegu ei ole Eesti geostrateegiline asukoht ja oht võrreldes Vabadussõjaga kuidagi lihtsam – mereteede tähtsus on endine ning rinderiigina peame endiselt olema valmis toimima lisaks praegusele olukorrale ka kriisis ja sõjas.
See viib aga tagasi küsimuse juurde, mis on Eesti Vabariigi huvid merel, selmet rääkida ametkondlikkusest.
Kuna riigi huve merel pole kuskil sõnastatud, lähtun geograafiast. Strateegilise võrrandi ainsast muutumatust suurusest. Eesti strateegilised huvid merel jagunevad laias laastus kaheks – majanduslikeks ja riigikaitselisteks.
Meie majandus on teavasti sõltuvuses ekspordist ning siseriiklik heaolu impordist. Suur osa ekspordist ja impordist toimub meritsi nii Eesti kui ka teiste Balti riikide sadamate kaudu. Seega on Eesti majanduslik huvi merel meretranspordi toimepidevus Läänemerel.
Riigikaitseliselt pööratakse tavapäraselt tähelepanu, kui üldse, vastase rünnaku võimalusele merelt – äkki tulevad ja võtavad Saaremaa ära. Lisaks loodame riigikaitses liitlaste abile. Nagu ka Vabadussõjas, on meri peamine transporditee suure mahuga kaupade veol.
Mis juhtub, kui ainus Eestit Euroopaga ühendav maismaakoridor Suwalkis kinni pannakse, nägime kevadel, kui paljud kaubad ja inimesed Poola taha kinni jäid. Seda siiski vaid lühikeseks ajaks, et mõju avaldada. Kõigele lisaks sõltub igapäevane elu Eestis üha rohkem ilmaveebist. See jõuab meieni käputäie Läänemere-aluste sidekaablite abil, mille lõhkumine ei ole teab kui keeruline.
Meremehed räägivad merevõhiklusest, merepimedusest, välismaised merendusvaatlejad juba ka mereapaatiast Eestis. Me ei saa ühiskonnana aru, mis see meri on, kuidas see meid mõjutab ja kuidas meie elu tegelikult merest sõltub. Kui merelise kompetentsi kesisus korraks kõrvale jätta, siis ametkondlikus konkurentsis on puudu strateegiline vaade, puudub arusaam, miks on Eesti geograafilises asukohas üldse merendust vaja.
Seetõttu ei paista Eesti merendusele just liiga helge tulevik. Pole kahtlust, et Pakri probleem lahendatakse, aga kui just sõda ei tule, tabab varsti meid sama juurprobleemi uus sümptom.
Kommentaar väljendab autori isiklikke seisukohti ega ole seotud ametikohustuste täitmisega.
1 Combes, W. 2020. Maritime security strategies for very small states: the case of the Baltic states. – Europe, Small Navies and Maritime Security. McCabe, R et al (eds.). Routledge, p. 123.
2 Till, G. 2014. Are Small Navies Different? – Small Navies: Strategy and Policy for Small Navies in War and Peace. Mulqueen, M.; Sanders, D.; Speller, I. (eds.). Ashgate, p. 23.
3 Oll, A. 2018. Merevägi Vabadussõjas 1918-1920. Doktoritöö. Tallinna Ülikool, lk 48-58. | Ott Laanemets: Pakri probleem ja Eesti huvid merel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel ajal kütab kirgi ohtlike ainete laevalt laevale pumpamine looduskaitsealusel Pakri ankrualal. Nagu sellistel puhkudel ikka, tehakse mainekujundust, leitakse konkreetsele murekohale kiire lahendus ja raporteeritakse: "Tehtud!".
Samal ajal ei pruugi hoogtöö viia probleemi sügavama olemuseni. Miks selline olukord üldse tekkis? Kas probleem piirdub vaid ohtlike ainete ümberpumpamisega või see mingi sügavama probleemi tagajärg?
Kuna meri ja sellega seonduv on Eestis laiemale avalikkusele suhteliselt kauge ja võõras teema, siis kõigepealt mõned seletused.
Esiteks ei ole inimene mere- vaid maismaaloom. Meri ei ole inimesele sobiv elukeskkond. Merekeskkond on põhimõtteliselt erinev kuivast maast. Kui me kõik õpime maismaal liikuma varases lapsepõlves, siis merel liikuma õpivad vähesed. Koroonaaeg on küll suurendamas hobimeresõitu, aga merega päris sina peale saadakse ikka merekoolis ja selle järel seda merd sõites. Seetõttu saaavad mis iganes merenduse valdkonnaga edukalt tegeleda inimesed, kel on vastav erialane ettevalmistus, st haridus ja kogemus.
Teiseks, inimene kasutab merd kolmel peamisel põhjusel:
et vedada kaupu ja inimesi;
et vedada sõjavägesid;
et ammutada loodusvarasid merest või merepõhjast.
Neile lisandub terve rida lisapõhjuseid: ajaveetmine, teadustöö jms. Kõiki neid põhjusi ühendab aga fakt, et tegutsetakse merel. Selleks on vaja erialaselt ettevalmistatud inimesi ning mingit sorti veesõidukeid. Seetõttu on kõik merega seonduv võrreldes samalaadsete tegevustega kuival maal suhteliselt kallis.
Aga tagasi Pakri ankrualale. Nii probleem ise kui ka selle lahendamise viis illustreerivad Eesti merenduse juurprobleemi. Pakri probleemi lahendamiseks kutsuti kokku erinevate osapoolte ümarlaud, kusjuures selgus, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovib karmimat laevalt laevale operatsioonide korda kui keskkonnaministeerium.
Majandusministeeriumi haldusala koondab endas suuremat osa avaliku sektori meremajanduse, keskkonnaministeeriumi haldusala keskkonnakaitse kompetentsi. Asja iva ütles välja keskkonnaministeeriumi ametnik Kuku raadio saates "Ärataja", vastates ajakirjaniku küsimusele, et mis on selles segases loos riigi huvi. Ametnik vastas ausalt, et tema saab rääkida vaid keskkonnaministeeriumi huvidest.
Tõepoolest, kui püüda kuskilt leida, mis on Eesti Vabariigi huvid merel, siis sellist kohta pole. Väismaised analüütikud on näiteks viidanud, et kui lugeda Balti riikide, sh Eesti julgeoleku alusdokumente, on mere osa neis pehmelt öeldes "õhuke", kuigi need riigid asuvad ju Läänemerel kaldal 1.
On selge, et meie silotornistatud avaliku sektori korralduse juures ongi keeruline leida riigi huve või ametikandjaid, kel voli neid sõnastada. Sellise avaliku sektori korralduse ja valitsemiskultuuri tagajärjeks on tõdemus, et ühe valdkonna efektiivseks korraldamiseks ja juhtimiseks peab see asuma ühe silotorni sees.
Soovitused teha rohkem koostööd on toredad ja kui parasjagu on ametis koostööaltid inimesed, siis seda ju tehaksegi, aga nagu ka Pakri probleemi puhul, ei taga ümarlauad jms süsteemset ja jätkusuutlikku valitsemist ega riigi huvide edendamist ja kaitsmist.
Siit koorubki Eesti merenduse juurprobleem – killustatus. Merendus on jagatud kuue ja riigikaitseline merendus kolme ministeeriumi haldusalasse. Merenduse arengut takistavad nii selge eesmärgi puudumine, silotornide seinad kui ka see, et erialaselt ettevalmistatud merendusspetsialiste ei pruugi igale poole jaguda.
Selle aasta algusest alustas tööd transpordiamet, millesse koondati ka veeteede amet. Kuigi transpordi integreeritud vaade on vajalik, siis merenduse ühe valdkonna, meretranspordi liitmine väliste toimijatega ei lahenda juurprobleemi. Kompensatsiooniks luuakse küll meremajanduse asekantsleri ametikoht, kuid erialane ettevalmistus ei ole selle täitmise otseseks nõudeks.
Kui seni oli ühe valitsuse liikme vahetuks alluvaks veeteede ameti peadirektori näol päris meremees, siis nüüd nihkub merendusteema mitu astet otsustajast eemale. See on väikeriikide merenduses ja merekaitses ammutuvastatud probleem – valdkonda tundvad juhid on mõistliku poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks otsustajatest liiga kaugel 2.
Merekaitse valdkonnas jätkub samuti killustatus. Sõjalise merekaitse sasipuntra lahendamise välistas eelmine kaitseminister riigikogu infotunnis 13. septembril 2020 järgmiselt:
"Kõige soodsam variant ja kõige mõistlikum variant väikeriigi puhul oleks muidugi laevastike ühendamine. Seda on proovitud teha /.../ üheksakümnendate aastate algusest peale, kui meil esimesed laevad tulid. Seda ei ole kunagi õnnestunud teha. Me võime öelda, siin on ametkondlikud takistused ja nii edasi."
Siinkohal on paslik meenutada Vabadussõda. 1918. aastal asuti riiki ehitama paratamatult Tsaari-Venemaa suurriiklikul eeskujul. Nii tekkis merenduses ja merekaitses terve rida omavahel konkureerivaid asutusi, mis sõja tingimustes tekitas paratamatult segaduse.
Killustatus lõpetati ajutise valitsuse korraldusega 1919. aasta jaanuaris, millega tsiviilmerenduse asutused anti ülemjuhataja Johan Laidoneri alluvusse, kes need omakorda merejõudude koosseisu määras. Nii sai merejõudude juhatajast Johan Pitkast mõneks ajaks kogu riikliku merenduse juht.
Selline korraldus tagas lisaks merelise sõjategevuse otstarbekale korraldamisele ka strateegiliste kaupade ja liitlasabi kohalesaabumise rekvireeritud laevadel, mis võimaldas noorel riigil üldse jalule jääda. Nagu tänapäevalgi, avaldasid nii Pitka kui ka teised mereväeohvitserid juba Vabadussõja alguses arvamust, et kogu riiklik merendus tuleks koondada ühtse juhtimise alla ning üles ehitada vastavalt väikeriigi vajadustele ja mitte kopeerida Vene impeeriumi struktuure. 3
"Mereteede tähtsus on endine ning rinderiigina peame endiselt olema valmis toimima lisaks praegusele olukorrale ka kriisis ja sõjas."
Praegu ei ole Eesti geostrateegiline asukoht ja oht võrreldes Vabadussõjaga kuidagi lihtsam – mereteede tähtsus on endine ning rinderiigina peame endiselt olema valmis toimima lisaks praegusele olukorrale ka kriisis ja sõjas.
See viib aga tagasi küsimuse juurde, mis on Eesti Vabariigi huvid merel, selmet rääkida ametkondlikkusest.
Kuna riigi huve merel pole kuskil sõnastatud, lähtun geograafiast. Strateegilise võrrandi ainsast muutumatust suurusest. Eesti strateegilised huvid merel jagunevad laias laastus kaheks – majanduslikeks ja riigikaitselisteks.
Meie majandus on teavasti sõltuvuses ekspordist ning siseriiklik heaolu impordist. Suur osa ekspordist ja impordist toimub meritsi nii Eesti kui ka teiste Balti riikide sadamate kaudu. Seega on Eesti majanduslik huvi merel meretranspordi toimepidevus Läänemerel.
Riigikaitseliselt pööratakse tavapäraselt tähelepanu, kui üldse, vastase rünnaku võimalusele merelt – äkki tulevad ja võtavad Saaremaa ära. Lisaks loodame riigikaitses liitlaste abile. Nagu ka Vabadussõjas, on meri peamine transporditee suure mahuga kaupade veol.
Mis juhtub, kui ainus Eestit Euroopaga ühendav maismaakoridor Suwalkis kinni pannakse, nägime kevadel, kui paljud kaubad ja inimesed Poola taha kinni jäid. Seda siiski vaid lühikeseks ajaks, et mõju avaldada. Kõigele lisaks sõltub igapäevane elu Eestis üha rohkem ilmaveebist. See jõuab meieni käputäie Läänemere-aluste sidekaablite abil, mille lõhkumine ei ole teab kui keeruline.
Meremehed räägivad merevõhiklusest, merepimedusest, välismaised merendusvaatlejad juba ka mereapaatiast Eestis. Me ei saa ühiskonnana aru, mis see meri on, kuidas see meid mõjutab ja kuidas meie elu tegelikult merest sõltub. Kui merelise kompetentsi kesisus korraks kõrvale jätta, siis ametkondlikus konkurentsis on puudu strateegiline vaade, puudub arusaam, miks on Eesti geograafilises asukohas üldse merendust vaja.
Seetõttu ei paista Eesti merendusele just liiga helge tulevik. Pole kahtlust, et Pakri probleem lahendatakse, aga kui just sõda ei tule, tabab varsti meid sama juurprobleemi uus sümptom.
Kommentaar väljendab autori isiklikke seisukohti ega ole seotud ametikohustuste täitmisega.
1 Combes, W. 2020. Maritime security strategies for very small states: the case of the Baltic states. – Europe, Small Navies and Maritime Security. McCabe, R et al (eds.). Routledge, p. 123.
2 Till, G. 2014. Are Small Navies Different? – Small Navies: Strategy and Policy for Small Navies in War and Peace. Mulqueen, M.; Sanders, D.; Speller, I. (eds.). Ashgate, p. 23.
3 Oll, A. 2018. Merevägi Vabadussõjas 1918-1920. Doktoritöö. Tallinna Ülikool, lk 48-58.
### Response:
Ott Laanemets: Pakri probleem ja Eesti huvid merel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Revolut võttis esmaspäeval Eestis kasutusele oma spetsialiseeritud Euroopa pangalitsentsi, ettevõttel on Eestis praegu 40 000 klienti, teatas Revolut pressiteate vahendusel.
Eripanga tegevusluba võimaldab Revolut pangal oma rakenduse kaudu pakkuda piiratud pangateenuseid.
Revolut rakenduse abil saab klient teha ülekandeid või küsida raha, piirata oma kaardimakseid ja koguda vahetusraha, teatas ettevõte.
Lisaks saavad Revoluti kliendid raha hoida hoiusekaitsega kontodel.
Tähtajalisi hoiuseid Revolut praegu ei paku, kuid kaalutakse võimalust seda teenust pakkuda, ütles ERR-ile Revolut Banki turundusjuht Ingrida Daunaraviciene.
Revolut panga tegevjuht Virgilijus Mirkes märkis, et lähitulevikus on Eestis plaanis turule tuua uus pangatooteid.
Eelmisel aastal alustas Revolut Poolas ja Leedus tegevust ka eripangana ning hakkas mõlemas riigis pakkuma krediiditooteid. Läti turule siseneti möödunud nädalal.
Revolut Ltd on Suurbritannia finantstehnoloogia ettevõte, mis pakub pangateenuseid, sealhulgas ettemakstud deebetkaarti, valuutavahetust, krüptovaluutavahetust ja üksikisikute vahelisi makseid. | Eestis alustas tegevust Revolut pank | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Revolut võttis esmaspäeval Eestis kasutusele oma spetsialiseeritud Euroopa pangalitsentsi, ettevõttel on Eestis praegu 40 000 klienti, teatas Revolut pressiteate vahendusel.
Eripanga tegevusluba võimaldab Revolut pangal oma rakenduse kaudu pakkuda piiratud pangateenuseid.
Revolut rakenduse abil saab klient teha ülekandeid või küsida raha, piirata oma kaardimakseid ja koguda vahetusraha, teatas ettevõte.
Lisaks saavad Revoluti kliendid raha hoida hoiusekaitsega kontodel.
Tähtajalisi hoiuseid Revolut praegu ei paku, kuid kaalutakse võimalust seda teenust pakkuda, ütles ERR-ile Revolut Banki turundusjuht Ingrida Daunaraviciene.
Revolut panga tegevjuht Virgilijus Mirkes märkis, et lähitulevikus on Eestis plaanis turule tuua uus pangatooteid.
Eelmisel aastal alustas Revolut Poolas ja Leedus tegevust ka eripangana ning hakkas mõlemas riigis pakkuma krediiditooteid. Läti turule siseneti möödunud nädalal.
Revolut Ltd on Suurbritannia finantstehnoloogia ettevõte, mis pakub pangateenuseid, sealhulgas ettemakstud deebetkaarti, valuutavahetust, krüptovaluutavahetust ja üksikisikute vahelisi makseid.
### Response:
Eestis alustas tegevust Revolut pank |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti segapaariskurlingu meistrivõistluste finaalis kohtusid tiitlikaitsjad Marie Turmann ja Harri Lill ning Triin Madisson ja Karl Kukner. Esimene finaalmäng lõppes tiitlikaitsjatele kaotusega 5:6. Teine ja kolmas mäng aga tiitlikaitsjate kasuks 7:2 ja 8:5. Kolmanda koha saavutasid Liisa Turmann ja Siim Sein.
"Kindlasti on tunda, et meistrivõistluste tase on tõusnud ja selle üle on väga hea meel," lausus Lill alaliidu pressiteate vahendusel. "Meistrivõistlustel oli meil mitu tugevat vastast ja kindlasti peab kiitma finaali vastaseid. Eesti Curlingu Liidu peatreener Derek Brown on head tööd teinud."
Marie Turmann ja Harri Lill on taganud Eesti esindajana pääsu eelseisvatele segapaariskurlingu maailmameistrivõistlustele. Panused on Eesti jaoks kõrged, sest osalejatel on võimalik teenida 2022. aasta Pekingi taliolümpiamängude kvalifikatsioonipunkte. Kurlingu maailmameistrivõistlused segapaaride arvestuses toimuvad hetkeseisuga 24. aprillist 1. maini Šotimaal.
Varasemalt on jagatud taliolümpia kvalifikatsioonipunke kahe järjestikuse MM-i kokkuvõttes. Pandeemia leviku tõttu 2020. aasta maailmameistrivõistlused tühistati ning sel korral jagatakse kvalifikatsioonipunkte ühelt otsustavalt MM-ilt.
Kui maailmameistrivõistlustelt kvalifikatsioonipunke koguda ei õnnestu, siis on Eestile koht tagatud ka olümpiamängude kvalifikatsioonis, mis on planeeritud 2021. aasta detsembrisse. | Turmann ja Lill tulid taas meistriteks ja lähevad jahtima olümpiapunkte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti segapaariskurlingu meistrivõistluste finaalis kohtusid tiitlikaitsjad Marie Turmann ja Harri Lill ning Triin Madisson ja Karl Kukner. Esimene finaalmäng lõppes tiitlikaitsjatele kaotusega 5:6. Teine ja kolmas mäng aga tiitlikaitsjate kasuks 7:2 ja 8:5. Kolmanda koha saavutasid Liisa Turmann ja Siim Sein.
"Kindlasti on tunda, et meistrivõistluste tase on tõusnud ja selle üle on väga hea meel," lausus Lill alaliidu pressiteate vahendusel. "Meistrivõistlustel oli meil mitu tugevat vastast ja kindlasti peab kiitma finaali vastaseid. Eesti Curlingu Liidu peatreener Derek Brown on head tööd teinud."
Marie Turmann ja Harri Lill on taganud Eesti esindajana pääsu eelseisvatele segapaariskurlingu maailmameistrivõistlustele. Panused on Eesti jaoks kõrged, sest osalejatel on võimalik teenida 2022. aasta Pekingi taliolümpiamängude kvalifikatsioonipunkte. Kurlingu maailmameistrivõistlused segapaaride arvestuses toimuvad hetkeseisuga 24. aprillist 1. maini Šotimaal.
Varasemalt on jagatud taliolümpia kvalifikatsioonipunke kahe järjestikuse MM-i kokkuvõttes. Pandeemia leviku tõttu 2020. aasta maailmameistrivõistlused tühistati ning sel korral jagatakse kvalifikatsioonipunkte ühelt otsustavalt MM-ilt.
Kui maailmameistrivõistlustelt kvalifikatsioonipunke koguda ei õnnestu, siis on Eestile koht tagatud ka olümpiamängude kvalifikatsioonis, mis on planeeritud 2021. aasta detsembrisse.
### Response:
Turmann ja Lill tulid taas meistriteks ja lähevad jahtima olümpiapunkte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on äge maailm, see on nii kreisi. See on huumor edasijõudnutele. Need inimesed, kes tulevad ridiküliga, et nüüd hakkab teater, nad võivad natuke ehmatada, aga edasijõudnutele on see maiuspala," rääkis Seeman. "Ma tean, et paljud inimesed, kui kuulsid, et Endla teatris tuleb Kokkola, olid väga õnnelikud."
"See on tõesti päris elu, seda tuleb teha väga tõsiselt ja siis on see erakordselt naljakas," lisas Vaarik. "See on väga hea näidend. Meil on au Leea ja Klaus Klemola Kokkola saagat juba kolmas kord esitada. See, mis meil praegu käsil on, on dramaturgiliselt kõige tugevam, nad on arenenud."
Vaarik rääkis, et lavastuse dramaturgia on väga tugev, lavastaja on usaldusväärne ning partnerid on unistuste partnerid.
Sepo Seeman nimetas lavastust 'kreisiks'. "See kaader, kes seal kokku on sattunud, kes proovivad iga hinna eest head inimesed olla ja üksteist aidata ja, mis seal salata, ka kogu aeg ellu jääda. Ja ega alkoholgi ei ole võõras, see on igapäevane kohustuslik asi," rääkis ta.
Andrus Vaarik kinnitas, et Soomes Kokkolas toimuva tegevustikuga lavastus ei ole kindlasti pilge soomlaste üle. Huvitav nüanss lavastuses on see, et Vaarik ja Seeman mängivad lavastuses mehe-naise abielupaari. "See viimane näidend on küll universaalne. Minu abikaasal Martti Piano Larssonil on sõltuvus inimesi aidata. Mina olen 75-aastane Marja-Terttu Zeppelin ja mul on sõltuvus pakasest," rääkis Vaarik.
"Leea Klemola Tamperes esmalavastuses pani Heikki Kinnuneni mängima seda Marjat, sest seal oli üks koht, kus teda tuli näkku lüüa ja ta ütles, et see on nii õudne, kui mees lööb naist laval, et las siis olla kaks meest," selgitas Vaarik, miks "Arktilistes mängudes" mees naist mängib.
Koroonaviiruse tõttu mõnda aega proovikohtumisi ei toimunud. "Meil on üle hulga aja võimalus kokku saada, muidu oleme teinud Zoomis proovi," rääkis Seeman, lisades, et ka selline proovitegemine töötab, aga midagi jääb lõpuks siiski puudu.
"Me loodame hinge kinni hoides, et see 13. märtsi esietendus saab teoks, me oleme teineteisest puudust tundnud." | Sepo Seeman: "Arktilised mängud" on huumor edasijõudnutele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on äge maailm, see on nii kreisi. See on huumor edasijõudnutele. Need inimesed, kes tulevad ridiküliga, et nüüd hakkab teater, nad võivad natuke ehmatada, aga edasijõudnutele on see maiuspala," rääkis Seeman. "Ma tean, et paljud inimesed, kui kuulsid, et Endla teatris tuleb Kokkola, olid väga õnnelikud."
"See on tõesti päris elu, seda tuleb teha väga tõsiselt ja siis on see erakordselt naljakas," lisas Vaarik. "See on väga hea näidend. Meil on au Leea ja Klaus Klemola Kokkola saagat juba kolmas kord esitada. See, mis meil praegu käsil on, on dramaturgiliselt kõige tugevam, nad on arenenud."
Vaarik rääkis, et lavastuse dramaturgia on väga tugev, lavastaja on usaldusväärne ning partnerid on unistuste partnerid.
Sepo Seeman nimetas lavastust 'kreisiks'. "See kaader, kes seal kokku on sattunud, kes proovivad iga hinna eest head inimesed olla ja üksteist aidata ja, mis seal salata, ka kogu aeg ellu jääda. Ja ega alkoholgi ei ole võõras, see on igapäevane kohustuslik asi," rääkis ta.
Andrus Vaarik kinnitas, et Soomes Kokkolas toimuva tegevustikuga lavastus ei ole kindlasti pilge soomlaste üle. Huvitav nüanss lavastuses on see, et Vaarik ja Seeman mängivad lavastuses mehe-naise abielupaari. "See viimane näidend on küll universaalne. Minu abikaasal Martti Piano Larssonil on sõltuvus inimesi aidata. Mina olen 75-aastane Marja-Terttu Zeppelin ja mul on sõltuvus pakasest," rääkis Vaarik.
"Leea Klemola Tamperes esmalavastuses pani Heikki Kinnuneni mängima seda Marjat, sest seal oli üks koht, kus teda tuli näkku lüüa ja ta ütles, et see on nii õudne, kui mees lööb naist laval, et las siis olla kaks meest," selgitas Vaarik, miks "Arktilistes mängudes" mees naist mängib.
Koroonaviiruse tõttu mõnda aega proovikohtumisi ei toimunud. "Meil on üle hulga aja võimalus kokku saada, muidu oleme teinud Zoomis proovi," rääkis Seeman, lisades, et ka selline proovitegemine töötab, aga midagi jääb lõpuks siiski puudu.
"Me loodame hinge kinni hoides, et see 13. märtsi esietendus saab teoks, me oleme teineteisest puudust tundnud."
### Response:
Sepo Seeman: "Arktilised mängud" on huumor edasijõudnutele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Wikipedia kindel pühendumine neutraalsusele on juba ammu möödas. Ideoloogiline ja religioosne kallutatus on tõeline ja murettekitav. Samuti paljud käsitlevad seda jätkuvalt erapooletu teatmetööna," ütles Sanger.
"Wikipedia artikkel Donald Trumpi kohta on halastamatult negatiivne, kuid Barack Obamat käsitlevas artiklis ei mainita täielikult paljusid tuntud skandaale," tõi Sanger ühe näite.
Sotsialismi ja kommunismiga seotud Wikipedia lehed sisaldavad teravaid näiteid veebipõhise entsüklopeedia kallutatusest.
"Suurte massimõrvade, orjatöö ja inimeste põhjustatud näljahädade väljajätmine on hooletu ja sügavalt eksitav," ütles kommunismi ajalugu uurinud majandusprofessor Bryan Caplan.
Caplani sõnul sisaldavad Wikipedia artiklid palju ajalugu ja need ei piirdu ainult filosoofiliste väidetega. Kuid ajalugu keskendub sageli meelitavatele väidetele.
Wikipedia sotsialismi artikkel teatab näiteks: "Nõukogude aeg nägi 20. sajandi kõige olulisemaid tehnoloogilisi saavutusi". See artikkel ignoreerib näljahäda, kus Nõukogude Liidu diktaator Jossif Stalin käskis jõuga vilja kokku koguda sellistest piirkondadest nagu Ukraina ja Kasahstan. Selle käigus surid miljonid inimesed, samal ajal eksportis NSVL teravilja välisriikidesse.
Wikipedia põhilehtedel ei arutata samuti kommunismiga seotud kuritegude üle, mis sageli on hoopis alamlehe all, koos lingiga "vaata ka".
Kaks Wikipedia peamist sotsialismi lehte ei kajasta ühtegi julmust, mille on toime pannud sellised sotsialistlikud ja kommunistlikud režiimid nagu Venezuela, Nicaragua, Kambodža.
Wikipedia toimetaja Jonathan Weissi sõnul saavutab entsüklopeedia tasakaalu ainult siis, kui sellega liitub rohkem mittevasakpoolseid toimetajaid.
"Wikipedia kallutatus kajastab mõnevõrra akadeemiliste ringkondade ja ajakirjanduse kallutatust. Lihtsam on leida pigem avatud marksist kui paremtsentristlik konservatiiv," ütles Weiss.
"Teoreetiliselt on Wikipedia veel päästetav. Ma ei anna veel alla," lisas Weiss.
Eestikeelse Vikipeedia administraator pole nõus
Eestikeelse Vikipeedia administraator Ivo Kruusamägi teatas kommentaariks, et Wikipedia usaldusväärsust on korduvalt teaduslikult uuritud ning leitud, et see on reeglina usaldusväärne ning neutraalne, kuigi obskuursemate teemade ja vähemuudetud artiklite puhul võib esineda kvaliteediprobleeme.
Eestikeelne versioon on Kruusmägi sõnul siin sarnane ingliskeelsega, kuigi areneb aeglasemalt, sest kaastöölisi on vähem. Tänaseks on pigem üldlevinud arvamus, et Vikipeedia kehastab seda, mis on internetis head ning samuti on lehekülg edukas väärinfo vastases võitluses, lisas ta.
Kruusamägi rõhutas, et kuigi Wikipediat võivad teha kõik, siis on ekslik tõlgendada seda viisil, et sisukoostajad on asjatundmatud. Vähemalt Eesti vikipedistide haridustase ületavat ühiskonna keskmist ning doktorikraadid ei ole sugugi haruldus.
Ka ei sobi Kruusamägi hinnangul sellised inimesed entsüklopeediat tegema, kes süüdistavad oma poliitiliste veendumuste ja kinnitatud faktide lahknemisel fakte kallutatuses: "Entsüklopeedia eesmärk on rääkida asjadest nagu need on ja mitte nii nagu meile meeldiks, kuidas asjad olla võiksid. See ongi neutraalsus."
"Sisuliselt räägime siin etteheitest sellele, et Vikipeedia on liiga teaduslik, aga kas see on ikka kallutus?" küsis Kruusamägi. "Kuigi paiguti esineb tõesti Vikipeedias sisuliselt nõrkasid ja poolikuid artikleid, siis kallutatus on veebientsüklopeedias ikka ainult teadusliku maailmavaate poole. See ei tohiks aga entsüklopeedia puhul olla grammigi üllatav." | Wikipedia asutaja: tegemist pole enam neutraalse entsüklopeediaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Wikipedia kindel pühendumine neutraalsusele on juba ammu möödas. Ideoloogiline ja religioosne kallutatus on tõeline ja murettekitav. Samuti paljud käsitlevad seda jätkuvalt erapooletu teatmetööna," ütles Sanger.
"Wikipedia artikkel Donald Trumpi kohta on halastamatult negatiivne, kuid Barack Obamat käsitlevas artiklis ei mainita täielikult paljusid tuntud skandaale," tõi Sanger ühe näite.
Sotsialismi ja kommunismiga seotud Wikipedia lehed sisaldavad teravaid näiteid veebipõhise entsüklopeedia kallutatusest.
"Suurte massimõrvade, orjatöö ja inimeste põhjustatud näljahädade väljajätmine on hooletu ja sügavalt eksitav," ütles kommunismi ajalugu uurinud majandusprofessor Bryan Caplan.
Caplani sõnul sisaldavad Wikipedia artiklid palju ajalugu ja need ei piirdu ainult filosoofiliste väidetega. Kuid ajalugu keskendub sageli meelitavatele väidetele.
Wikipedia sotsialismi artikkel teatab näiteks: "Nõukogude aeg nägi 20. sajandi kõige olulisemaid tehnoloogilisi saavutusi". See artikkel ignoreerib näljahäda, kus Nõukogude Liidu diktaator Jossif Stalin käskis jõuga vilja kokku koguda sellistest piirkondadest nagu Ukraina ja Kasahstan. Selle käigus surid miljonid inimesed, samal ajal eksportis NSVL teravilja välisriikidesse.
Wikipedia põhilehtedel ei arutata samuti kommunismiga seotud kuritegude üle, mis sageli on hoopis alamlehe all, koos lingiga "vaata ka".
Kaks Wikipedia peamist sotsialismi lehte ei kajasta ühtegi julmust, mille on toime pannud sellised sotsialistlikud ja kommunistlikud režiimid nagu Venezuela, Nicaragua, Kambodža.
Wikipedia toimetaja Jonathan Weissi sõnul saavutab entsüklopeedia tasakaalu ainult siis, kui sellega liitub rohkem mittevasakpoolseid toimetajaid.
"Wikipedia kallutatus kajastab mõnevõrra akadeemiliste ringkondade ja ajakirjanduse kallutatust. Lihtsam on leida pigem avatud marksist kui paremtsentristlik konservatiiv," ütles Weiss.
"Teoreetiliselt on Wikipedia veel päästetav. Ma ei anna veel alla," lisas Weiss.
Eestikeelse Vikipeedia administraator pole nõus
Eestikeelse Vikipeedia administraator Ivo Kruusamägi teatas kommentaariks, et Wikipedia usaldusväärsust on korduvalt teaduslikult uuritud ning leitud, et see on reeglina usaldusväärne ning neutraalne, kuigi obskuursemate teemade ja vähemuudetud artiklite puhul võib esineda kvaliteediprobleeme.
Eestikeelne versioon on Kruusmägi sõnul siin sarnane ingliskeelsega, kuigi areneb aeglasemalt, sest kaastöölisi on vähem. Tänaseks on pigem üldlevinud arvamus, et Vikipeedia kehastab seda, mis on internetis head ning samuti on lehekülg edukas väärinfo vastases võitluses, lisas ta.
Kruusamägi rõhutas, et kuigi Wikipediat võivad teha kõik, siis on ekslik tõlgendada seda viisil, et sisukoostajad on asjatundmatud. Vähemalt Eesti vikipedistide haridustase ületavat ühiskonna keskmist ning doktorikraadid ei ole sugugi haruldus.
Ka ei sobi Kruusamägi hinnangul sellised inimesed entsüklopeediat tegema, kes süüdistavad oma poliitiliste veendumuste ja kinnitatud faktide lahknemisel fakte kallutatuses: "Entsüklopeedia eesmärk on rääkida asjadest nagu need on ja mitte nii nagu meile meeldiks, kuidas asjad olla võiksid. See ongi neutraalsus."
"Sisuliselt räägime siin etteheitest sellele, et Vikipeedia on liiga teaduslik, aga kas see on ikka kallutus?" küsis Kruusamägi. "Kuigi paiguti esineb tõesti Vikipeedias sisuliselt nõrkasid ja poolikuid artikleid, siis kallutatus on veebientsüklopeedias ikka ainult teadusliku maailmavaate poole. See ei tohiks aga entsüklopeedia puhul olla grammigi üllatav."
### Response:
Wikipedia asutaja: tegemist pole enam neutraalse entsüklopeediaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädala sees Meistrite liiga kaheksandikfinaali avamängus võõrsil Barcelona koguni 4:1 alistanud PSG mängis vigastatud Neymari ja Angel Di Mariata ning poolkaitsja Marco Verratti alustas varumeestepingil.
Barcelona vastu kübaratriki sooritanud Kylian Mbappe oli mõni päev hiljem Monaco kaitsega tõsises hädas ja kuigi teisel poolajal avaldati külalistele rohkem survet, siis tabamuseni ei jõutud.
"See on tiitliheitluses järjekordne käestlastud võimalus," oli Verrati kriitiline. "Me peame mõistma, et ka Prantsusmaal on häid tiime. Mitte üksnes Meistrite liigas."
PSG komistamisest lõikas kasu Lille, kes alistas võõrsil Lorient'i 4:1 ja kasvatas liigatabelis vahe neljale punktile. Nende vahele mahub Lyoni Olymique.
Tabelitipp: 1. Lille 58 punkti (26 mängust), 2. Lyon 55 (26), 3. PSG 54 (26), 4. Monaco 52 (26), 5. Lens 40 (26), 6. Metz 38 (26), 7. Marseille 38 (25), 8. Rennes 38 (25). | Barcelona vastu hiilgavalt tegutsenud PSG jäi koduliigas hätta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädala sees Meistrite liiga kaheksandikfinaali avamängus võõrsil Barcelona koguni 4:1 alistanud PSG mängis vigastatud Neymari ja Angel Di Mariata ning poolkaitsja Marco Verratti alustas varumeestepingil.
Barcelona vastu kübaratriki sooritanud Kylian Mbappe oli mõni päev hiljem Monaco kaitsega tõsises hädas ja kuigi teisel poolajal avaldati külalistele rohkem survet, siis tabamuseni ei jõutud.
"See on tiitliheitluses järjekordne käestlastud võimalus," oli Verrati kriitiline. "Me peame mõistma, et ka Prantsusmaal on häid tiime. Mitte üksnes Meistrite liigas."
PSG komistamisest lõikas kasu Lille, kes alistas võõrsil Lorient'i 4:1 ja kasvatas liigatabelis vahe neljale punktile. Nende vahele mahub Lyoni Olymique.
Tabelitipp: 1. Lille 58 punkti (26 mängust), 2. Lyon 55 (26), 3. PSG 54 (26), 4. Monaco 52 (26), 5. Lens 40 (26), 6. Metz 38 (26), 7. Marseille 38 (25), 8. Rennes 38 (25).
### Response:
Barcelona vastu hiilgavalt tegutsenud PSG jäi koduliigas hätta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koiksoni algne plaan oli tegelikult luua lastekoori laul.
"Soovisin kirjutada loo, mis sõnastaks noorema põlve kiindumust meie väikesesse eestimaasse. Või, kui seda kiindumust veel tekkida pole jõudnud, õpetaks märkama kõike ilusat, mis meile siin antud on. Nüüd saangi selle minule väga olulise koosluse eesti inimestele kinkida, et ka nemad seda laulu kuulates mõne kõrge puu all korraks peatuksid, imetleksid seda tohutut sinist taevalappi, mis neid kõrgelt katab, jääksid korraks tasa, et linnud julgeksid kõvemini häält teha ja teeksid oma sammudega igale ruutmeetrile heaperemehelikult pai, sest see kõik ongi ju meie õu, mis tahab, et teda koduks kutsuksime," avas Koikson loo tausta.
"Sind vaid kiidan" muusika ja sõnade autor on Liisi Koikson. Orkestrile tegi seade Ülo Krigul, salvestasid Kaarel Tamra, Peeter Salmela ja Tanel Klesment. | Liisi Koikson avaldas ERSO-ga loo "Sind vaid kiidan" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koiksoni algne plaan oli tegelikult luua lastekoori laul.
"Soovisin kirjutada loo, mis sõnastaks noorema põlve kiindumust meie väikesesse eestimaasse. Või, kui seda kiindumust veel tekkida pole jõudnud, õpetaks märkama kõike ilusat, mis meile siin antud on. Nüüd saangi selle minule väga olulise koosluse eesti inimestele kinkida, et ka nemad seda laulu kuulates mõne kõrge puu all korraks peatuksid, imetleksid seda tohutut sinist taevalappi, mis neid kõrgelt katab, jääksid korraks tasa, et linnud julgeksid kõvemini häält teha ja teeksid oma sammudega igale ruutmeetrile heaperemehelikult pai, sest see kõik ongi ju meie õu, mis tahab, et teda koduks kutsuksime," avas Koikson loo tausta.
"Sind vaid kiidan" muusika ja sõnade autor on Liisi Koikson. Orkestrile tegi seade Ülo Krigul, salvestasid Kaarel Tamra, Peeter Salmela ja Tanel Klesment.
### Response:
Liisi Koikson avaldas ERSO-ga loo "Sind vaid kiidan" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Marcel Sabitzer avas 28. minutil skoori ning teisel poolajal jõudsid tabamuseni ka vahetusmees Nordi Mukiele (71. minutil) ja kaitsja Willi Orban (84.).
Müncheni Bayern on kogunud nüüd 22 vooruga 49 ja RB Leipzig 47 punkti. Laupäeval võõrustab Bayerni tabelis 14. kohta hoidvat Kölni ja Leipzig tabeli kaheksandat Mönchengladbachi Borussiat.
Leverkuseni Bayer viigistas võõrsil Augsburgiga 1:1 ja on nüüd kõigi sarjade peale võitnud viimasest seitsmest kohtumisest vaid ühe.
Tabelitipp 22. vooru järel: 1. Müncheni Bayern 49, 2. RB Leipzig 47, 3. Wolfsburg 42, 4. Frankfurdi Eintracht 42, 5. Leverkuseni Bayer 37, 6. Dortmundi Borussia 36, 7. Berliini Union 33, 8. Mönchengladbachi Borussia 33. | RB Leipzig avaldab Müncheni Bayernile survet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Marcel Sabitzer avas 28. minutil skoori ning teisel poolajal jõudsid tabamuseni ka vahetusmees Nordi Mukiele (71. minutil) ja kaitsja Willi Orban (84.).
Müncheni Bayern on kogunud nüüd 22 vooruga 49 ja RB Leipzig 47 punkti. Laupäeval võõrustab Bayerni tabelis 14. kohta hoidvat Kölni ja Leipzig tabeli kaheksandat Mönchengladbachi Borussiat.
Leverkuseni Bayer viigistas võõrsil Augsburgiga 1:1 ja on nüüd kõigi sarjade peale võitnud viimasest seitsmest kohtumisest vaid ühe.
Tabelitipp 22. vooru järel: 1. Müncheni Bayern 49, 2. RB Leipzig 47, 3. Wolfsburg 42, 4. Frankfurdi Eintracht 42, 5. Leverkuseni Bayer 37, 6. Dortmundi Borussia 36, 7. Berliini Union 33, 8. Mönchengladbachi Borussia 33.
### Response:
RB Leipzig avaldab Müncheni Bayernile survet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 471 inimesel. 329 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 73, Tartumaale 63, Lääne-Virumaale 55, Pärnumaale 42, Võrumaale 31 ja Järvamaale 26 uut positiivset testi. Viljandimaale lisandus 18, Raplamaale 14, Jõgevamaale 10, Valgamaale seitse, Põlvamaale kolm, Lääne- ja Saaremaale kaks, Hiiumaale üks nakkusjuht. 11 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Ööpäeva jooksul suri viis koroonaviirusega nakatunud inimest – 88-aastane mees, 81-aastane naine, 79-aastane naine, 64-aastane naine ja 55-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 540 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 763 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 12,9 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 36, haiglaravi vajab 525 patsienti, mis on 18 võrra rohkem kui päev varem. Intensiivravil on 41 patsienti (pühapäeval 36), neist 26 on juhitaval hingamisel (pühapäeval 24).
Ööpäeva jooksul vakstineeriti 833 inimest, neist 512 sai vaktsiini esmakordselt.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 62 415 inimesele, kaks doosi on saanud 26 375 inimest. | Ööpäevaga tuvastati 829 koroonapositiivset, suri viis inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 471 inimesel. 329 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 73, Tartumaale 63, Lääne-Virumaale 55, Pärnumaale 42, Võrumaale 31 ja Järvamaale 26 uut positiivset testi. Viljandimaale lisandus 18, Raplamaale 14, Jõgevamaale 10, Valgamaale seitse, Põlvamaale kolm, Lääne- ja Saaremaale kaks, Hiiumaale üks nakkusjuht. 11 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Ööpäeva jooksul suri viis koroonaviirusega nakatunud inimest – 88-aastane mees, 81-aastane naine, 79-aastane naine, 64-aastane naine ja 55-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 540 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 763 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 12,9 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 36, haiglaravi vajab 525 patsienti, mis on 18 võrra rohkem kui päev varem. Intensiivravil on 41 patsienti (pühapäeval 36), neist 26 on juhitaval hingamisel (pühapäeval 24).
Ööpäeva jooksul vakstineeriti 833 inimest, neist 512 sai vaktsiini esmakordselt.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 62 415 inimesele, kaks doosi on saanud 26 375 inimest.
### Response:
Ööpäevaga tuvastati 829 koroonapositiivset, suri viis inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige edukamaks kujunes meeste 200 meetri vabaltujumine, mille Zirk võitis ajaga 1.48,88. Euroopa hooaja edetabelis annab see neljanda koha. Eestlase isiklik ja ühtlasi Eesti rekord jäi 37 sajandiku kaugusele.
Esikoht tuli ka 200 meetri liblikujumises ajaga 1.59,86. See annab Euroopa hooaja edetabelis kaheksanda koha. Zirgi nimel olev Eesti rekord sel distantsil on 1.58,04.
Lisaks võistles Zirk ka 100 meetri vabaltujumises, kus tuli 51,00-ga teiseks ja 100 meetri liblikujumises, kus tuli 54,25-ga kolmandaks.
"Kokkuvõtteks saab öelda, et viimased kolm päeva on olnud täitsa head. Võistlustele vastu minnes ma ei seadnud endale otseselt eesmärke, tahtsin lihtsalt näha, kus omadega olen hetkel," kirjutas Zirk ühismeedias.
"Aga võta näpust, vaatamata uuele keskkonnale ja korralikule treeningmahule tegin karjääri parimad hooajasisesed ujumised just põhialadel ehk 200 m vabalt- ja liblikaujumises. Lisaks on vabalt distantsil ujutud aeg 1.48,88 Euroopa hooaja edetabeli paremuselt neljas tulemus ja liblika distantsil ujutud 1.59,86 Euroopa kaheksas."
Zirk lisas kokkuvõtvalt: "Mul on hea meel, et koormuste pealt tehtud ajad on jälle sammu edasi teinud. Seda protsessi on olnud väga huvitav aastast aastasse võrrelda." | Türgis kaks starti võitnud Zirk ujus välja Euroopa hooaja neljanda aja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige edukamaks kujunes meeste 200 meetri vabaltujumine, mille Zirk võitis ajaga 1.48,88. Euroopa hooaja edetabelis annab see neljanda koha. Eestlase isiklik ja ühtlasi Eesti rekord jäi 37 sajandiku kaugusele.
Esikoht tuli ka 200 meetri liblikujumises ajaga 1.59,86. See annab Euroopa hooaja edetabelis kaheksanda koha. Zirgi nimel olev Eesti rekord sel distantsil on 1.58,04.
Lisaks võistles Zirk ka 100 meetri vabaltujumises, kus tuli 51,00-ga teiseks ja 100 meetri liblikujumises, kus tuli 54,25-ga kolmandaks.
"Kokkuvõtteks saab öelda, et viimased kolm päeva on olnud täitsa head. Võistlustele vastu minnes ma ei seadnud endale otseselt eesmärke, tahtsin lihtsalt näha, kus omadega olen hetkel," kirjutas Zirk ühismeedias.
"Aga võta näpust, vaatamata uuele keskkonnale ja korralikule treeningmahule tegin karjääri parimad hooajasisesed ujumised just põhialadel ehk 200 m vabalt- ja liblikaujumises. Lisaks on vabalt distantsil ujutud aeg 1.48,88 Euroopa hooaja edetabeli paremuselt neljas tulemus ja liblika distantsil ujutud 1.59,86 Euroopa kaheksas."
Zirk lisas kokkuvõtvalt: "Mul on hea meel, et koormuste pealt tehtud ajad on jälle sammu edasi teinud. Seda protsessi on olnud väga huvitav aastast aastasse võrrelda."
### Response:
Türgis kaks starti võitnud Zirk ujus välja Euroopa hooaja neljanda aja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mis on see avaliku debati teema, mille puhul paljud ajakirjanikud ei suuda jääda objektiivseks ja unustavad ajakirjanduseetika põhialused? Teema, mille puhul isegi peaprokurör oma rolli õiguskorra kaitsjana unustab? See on vaenukõne.
Vaenukõne puhul on tegemist kontseptsiooniga, mida erinevad õiguskultuurid ja jurisdiktsioonid käsitlevad eri võtmes. Vaenukõne regulatsiooni lõplik sisu ei ole meile ette öeldud. Seega on meil võimalus ühiskondlikult läbi arutada, mis on vaenukõne ja mis seda ei ole.
Euroopa inimõiguste kohus määratleb vaenukõnet järgmiselt: "kõik väljendusvormid, mis levitavad, õhutavad, propageerivad või õigustavad rassivaenu, ksenofoobiat, antisemitismi või muid vaenu vorme, mis põhinevad sallimatusel".
Kujutame ette olukorda, kui enne valimisi peab ametisolev peaminister suurtel kogunemistel rida kõnesid, milles levitab valet, et opositsiooni pooldajad, kes kuuluvad enamasti mõnda teise etnilisse rühma, relvastavad ennast ja on ohuks tema toetajatele ja riigile. Ta sõnakasutus on rassistlik. Ta edastab oma poolehoidjatele samu juhiseid, kuidas paar aastakümmet varem riigis massimõrvu läbi viidi, ja kutsub neid üles kiirelt tegutsema.
See vaenukõne näide pärineb sõnavabaduse eest seisva inimõigusorganisatsiooni Article 19 vaenukõne juhendist. Näeme, et vaenukõne eesmärk on kahjustada, dehumaniseerida, ahistada, hirmutada, alavääristada, alandada ja ohvristada valitud gruppe, õhutada nende suhtes tundetust ja jõhkrust.
Vaenukõne piiramine ei tähenda, et sõnavabadus kaob. Vaenukõne ei ole vihased, valed, solvavad, ropud ja muud räiged väljaütlemised. Sellise kõnepruugi kasutamist ei piira seadused, vaid näiteks hea kodune kasvatus.
Samas toob Article 19 välja näite, et kui teismeline poiss, kellel on Twitteris vähe jälgijaid, teeb postituse, milles ta seksistliku naljaga solvab ühte koolitüdrukut ja naeruvääristab olukorda tüdruku kadumisest ja tapmisest, siis see ei ole vaenukõne.
Tegu on küll räigelt misogüünse postitusega, aga poiss ei kutsunud üles teatud grupivaenule ja tal pole ka piisavalt võimu. Sellise olukorraga peaksid tegelema kool, vanemad, kohalik kogukond või platvorm, kus postitus tehti. Aga see ei ole põhjus riigi sekkumiseks.
Seega on ühiskonda eksitav, kui räägitakse viha piiramise eelnõust. Tegelikult soovitakse eelnõuga piirata eriti ohtlikku vaenukõnet, mis kasvatab vaenukuritegude tõenäosust ja inimeste diskrimineerimist.
Inimõigused on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad
Väljendusvabadus on üks laiemalt ja tugevamalt tagatud põhiõigusi, sest see loob igale inimesele võimaluse vabaks eneseteostuseks ja mõttevahetuseks. Ühiskonnas loob väljendusvabadus terve ja pluralistliku ühiskonna, kus kõigi arvamused, kriitika ning ideed on aktsepteeritud.
Võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise printsiip kaitseb inimesi vägivalla ning diskrimineerimise eest. Neid kahte õigust tuleb tasakaalustada ja ühtegi õigust ei saa teise vastu kasutada: liikumisvabadus lõpeb seal, kus hakkab teise inimese kodu, ning sõnavabadus lõpeb seal, kus algab vaenukõne.
"Kuniks vaenukõne on ühiskonnas tavaline ja sisuliselt lubatud, pole ka kõigi ühiskonnagruppide inimõigused võrdselt tagatud."
Avalik vaenu õhutamine suurendab vaenukuritegude tõenäosust ja inimeste diskrimineerimist. Inimõiguste mõtte vastane on kasutada inimõigusi teiste õiguste piiramiseks. Seega ei ole vaenukõne väljendusvabaduse all kaitstud. Kuniks vaenukõne on ühiskonnas tavaline ja sisuliselt lubatud, pole ka kõigi ühiskonnagruppide inimõigused võrdselt tagatud.
Vaenukõne piiramisele on ühiskondlik ootus
Euroopa inimõiguste kohus on korduvalt tõdenud, et vaenukõne ei kuulu sõnavabaduse alla ehk inimõigusi austavatel riikidel on selge luba astuda vaenu õhutamise vastu seaduslikke samme.
Vaenu õhutamise keeld on kirjas ka Eesti põhiseaduses. Seega on meie ühine kokkulepe, et eri ühiskonnakihtide vahel vihkamisele, vägivallale ja diskrimineerimisele õhutamine on keelatud ning karistatav.
Uus koalitsioon on lubanud vaenu õhutamist keelava seaduseelnõuga edasi liikuda ja töötada selle nimel, et iga inimene end Eestis turvaliselt tunneks. Eelnõud on toetanud Reformierakonnast nii peaminister Kaja Kallas kui ka justiitsminister Maris Lauri. Samuti on seda toetanud Keskerakond oma viimases valimisprogrammis, milles on lubatud vaenu õhutamise keelu selgemat reguleerimist.
Tegu pole ainult poliitikute lubadustega, vaid ka ühiskondliku ootusega. Mais 2021 toimub ÜRO inimõiguste nõukogus kolmas korraline ülevaatus, kus rahvusvahelisel tasandil hinnatakse Eesti riigi tegevust inimõiguste tagamisel ja kaitsmisel.
Võrdse kohtlemise võrgustikku kuuluvad vabaühendused, mis esindavad erinevaid ühiskonnagruppe puuetega inimestest noorteühendusteni, esitasid omapoolse aruande, kus andsid selge sõnumi, et Eestis puudub tegelik ja toimiv vaenu õhutamise regulatsioon.
Seega, riik võib vaenukõnet seaduslikult ära hoida ja selle parem regulatsioon on positiivne samm. Muidugi ei ole eesmärk inimesi karistada, vaid saata riigi poolt signaal, et põhiseaduses kokkulepitu kehtib ja ohtlik vaenukõne ei ole karistamatu. | Egert Rünne: turvaline ühiskond vajab reguleeritud vaenukõnet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mis on see avaliku debati teema, mille puhul paljud ajakirjanikud ei suuda jääda objektiivseks ja unustavad ajakirjanduseetika põhialused? Teema, mille puhul isegi peaprokurör oma rolli õiguskorra kaitsjana unustab? See on vaenukõne.
Vaenukõne puhul on tegemist kontseptsiooniga, mida erinevad õiguskultuurid ja jurisdiktsioonid käsitlevad eri võtmes. Vaenukõne regulatsiooni lõplik sisu ei ole meile ette öeldud. Seega on meil võimalus ühiskondlikult läbi arutada, mis on vaenukõne ja mis seda ei ole.
Euroopa inimõiguste kohus määratleb vaenukõnet järgmiselt: "kõik väljendusvormid, mis levitavad, õhutavad, propageerivad või õigustavad rassivaenu, ksenofoobiat, antisemitismi või muid vaenu vorme, mis põhinevad sallimatusel".
Kujutame ette olukorda, kui enne valimisi peab ametisolev peaminister suurtel kogunemistel rida kõnesid, milles levitab valet, et opositsiooni pooldajad, kes kuuluvad enamasti mõnda teise etnilisse rühma, relvastavad ennast ja on ohuks tema toetajatele ja riigile. Ta sõnakasutus on rassistlik. Ta edastab oma poolehoidjatele samu juhiseid, kuidas paar aastakümmet varem riigis massimõrvu läbi viidi, ja kutsub neid üles kiirelt tegutsema.
See vaenukõne näide pärineb sõnavabaduse eest seisva inimõigusorganisatsiooni Article 19 vaenukõne juhendist. Näeme, et vaenukõne eesmärk on kahjustada, dehumaniseerida, ahistada, hirmutada, alavääristada, alandada ja ohvristada valitud gruppe, õhutada nende suhtes tundetust ja jõhkrust.
Vaenukõne piiramine ei tähenda, et sõnavabadus kaob. Vaenukõne ei ole vihased, valed, solvavad, ropud ja muud räiged väljaütlemised. Sellise kõnepruugi kasutamist ei piira seadused, vaid näiteks hea kodune kasvatus.
Samas toob Article 19 välja näite, et kui teismeline poiss, kellel on Twitteris vähe jälgijaid, teeb postituse, milles ta seksistliku naljaga solvab ühte koolitüdrukut ja naeruvääristab olukorda tüdruku kadumisest ja tapmisest, siis see ei ole vaenukõne.
Tegu on küll räigelt misogüünse postitusega, aga poiss ei kutsunud üles teatud grupivaenule ja tal pole ka piisavalt võimu. Sellise olukorraga peaksid tegelema kool, vanemad, kohalik kogukond või platvorm, kus postitus tehti. Aga see ei ole põhjus riigi sekkumiseks.
Seega on ühiskonda eksitav, kui räägitakse viha piiramise eelnõust. Tegelikult soovitakse eelnõuga piirata eriti ohtlikku vaenukõnet, mis kasvatab vaenukuritegude tõenäosust ja inimeste diskrimineerimist.
Inimõigused on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad
Väljendusvabadus on üks laiemalt ja tugevamalt tagatud põhiõigusi, sest see loob igale inimesele võimaluse vabaks eneseteostuseks ja mõttevahetuseks. Ühiskonnas loob väljendusvabadus terve ja pluralistliku ühiskonna, kus kõigi arvamused, kriitika ning ideed on aktsepteeritud.
Võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise printsiip kaitseb inimesi vägivalla ning diskrimineerimise eest. Neid kahte õigust tuleb tasakaalustada ja ühtegi õigust ei saa teise vastu kasutada: liikumisvabadus lõpeb seal, kus hakkab teise inimese kodu, ning sõnavabadus lõpeb seal, kus algab vaenukõne.
"Kuniks vaenukõne on ühiskonnas tavaline ja sisuliselt lubatud, pole ka kõigi ühiskonnagruppide inimõigused võrdselt tagatud."
Avalik vaenu õhutamine suurendab vaenukuritegude tõenäosust ja inimeste diskrimineerimist. Inimõiguste mõtte vastane on kasutada inimõigusi teiste õiguste piiramiseks. Seega ei ole vaenukõne väljendusvabaduse all kaitstud. Kuniks vaenukõne on ühiskonnas tavaline ja sisuliselt lubatud, pole ka kõigi ühiskonnagruppide inimõigused võrdselt tagatud.
Vaenukõne piiramisele on ühiskondlik ootus
Euroopa inimõiguste kohus on korduvalt tõdenud, et vaenukõne ei kuulu sõnavabaduse alla ehk inimõigusi austavatel riikidel on selge luba astuda vaenu õhutamise vastu seaduslikke samme.
Vaenu õhutamise keeld on kirjas ka Eesti põhiseaduses. Seega on meie ühine kokkulepe, et eri ühiskonnakihtide vahel vihkamisele, vägivallale ja diskrimineerimisele õhutamine on keelatud ning karistatav.
Uus koalitsioon on lubanud vaenu õhutamist keelava seaduseelnõuga edasi liikuda ja töötada selle nimel, et iga inimene end Eestis turvaliselt tunneks. Eelnõud on toetanud Reformierakonnast nii peaminister Kaja Kallas kui ka justiitsminister Maris Lauri. Samuti on seda toetanud Keskerakond oma viimases valimisprogrammis, milles on lubatud vaenu õhutamise keelu selgemat reguleerimist.
Tegu pole ainult poliitikute lubadustega, vaid ka ühiskondliku ootusega. Mais 2021 toimub ÜRO inimõiguste nõukogus kolmas korraline ülevaatus, kus rahvusvahelisel tasandil hinnatakse Eesti riigi tegevust inimõiguste tagamisel ja kaitsmisel.
Võrdse kohtlemise võrgustikku kuuluvad vabaühendused, mis esindavad erinevaid ühiskonnagruppe puuetega inimestest noorteühendusteni, esitasid omapoolse aruande, kus andsid selge sõnumi, et Eestis puudub tegelik ja toimiv vaenu õhutamise regulatsioon.
Seega, riik võib vaenukõnet seaduslikult ära hoida ja selle parem regulatsioon on positiivne samm. Muidugi ei ole eesmärk inimesi karistada, vaid saata riigi poolt signaal, et põhiseaduses kokkulepitu kehtib ja ohtlik vaenukõne ei ole karistamatu.
### Response:
Egert Rünne: turvaline ühiskond vajab reguleeritud vaenukõnet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie kultuuriminister, Oliver Dowden uuris väga tähelepanelikult, kuidas Suurbritannia saaks panna Facebooki kompenseerima teiste meediaväljaannete sisu kasutamise eest," teatas Hancock.
Suurbritannia valitsuse allika sõnul pidas valitsus konsultatsioone eelnõu osas, mis reguleeriks sotsiaalmeediaettevõtete tegevust.
"Kindlasti ei välista me Austraalia stiilis õigusakte, et parandada tasakaalustamatust suurte tehnoloogiaettevõtete ja meediaväljaannete suhetes. Enne peame selle läbiviimiseks aga pidama konsultatsioone," ütles allikas.
Facebooki sõnul pole juriidilisi muudatusi vaja ja ettevõtte soovib meediaväljaannetega lepingud sõlmida.
"Viimastel nädalatel oleme alustanud skeemi, mille kohaselt makstakse uudisteorganisatsioonidele meie platvormil ilmunud sisu eest," teatas Facebooki pressiesindaja.
Traditsioonilised meediaettevõtted väidavad, et nad kaotavad miljardeid eurosid reklaamitulu sellistele ettevõtetele nagu Facebook. Samuti väidavad kriitikud, et sotsiaalmeedia platvormid on võimaldanud valeinformatsiooni ja muu ohtliku sisu levikut.
Kanada valitsus on teatanud, et loodab luua ülemaailmse liidu suurte tehnoloogiafirmade vastu. Õigusakte suurte tehnoloogiafirmade vastu on välja töötamas ka Prantsusmaa.
"Kanada on selles lahingus esirinnas. Ma kahtlustan, et peagi on meil 15 riiki, kes on sarnased reeglid vastu võtnud," ütles Kanada kultuuriminister Steven Guilbeault.
"Ma olen Kanada ja Austraalia suur austaja. Ma arvan, et see on (Facebooki maksustamine) väga oluline küsimus," lisas Hancock. | Suurbritannia minister: Facebook peab uudiste kajastamise eest maksma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie kultuuriminister, Oliver Dowden uuris väga tähelepanelikult, kuidas Suurbritannia saaks panna Facebooki kompenseerima teiste meediaväljaannete sisu kasutamise eest," teatas Hancock.
Suurbritannia valitsuse allika sõnul pidas valitsus konsultatsioone eelnõu osas, mis reguleeriks sotsiaalmeediaettevõtete tegevust.
"Kindlasti ei välista me Austraalia stiilis õigusakte, et parandada tasakaalustamatust suurte tehnoloogiaettevõtete ja meediaväljaannete suhetes. Enne peame selle läbiviimiseks aga pidama konsultatsioone," ütles allikas.
Facebooki sõnul pole juriidilisi muudatusi vaja ja ettevõtte soovib meediaväljaannetega lepingud sõlmida.
"Viimastel nädalatel oleme alustanud skeemi, mille kohaselt makstakse uudisteorganisatsioonidele meie platvormil ilmunud sisu eest," teatas Facebooki pressiesindaja.
Traditsioonilised meediaettevõtted väidavad, et nad kaotavad miljardeid eurosid reklaamitulu sellistele ettevõtetele nagu Facebook. Samuti väidavad kriitikud, et sotsiaalmeedia platvormid on võimaldanud valeinformatsiooni ja muu ohtliku sisu levikut.
Kanada valitsus on teatanud, et loodab luua ülemaailmse liidu suurte tehnoloogiafirmade vastu. Õigusakte suurte tehnoloogiafirmade vastu on välja töötamas ka Prantsusmaa.
"Kanada on selles lahingus esirinnas. Ma kahtlustan, et peagi on meil 15 riiki, kes on sarnased reeglid vastu võtnud," ütles Kanada kultuuriminister Steven Guilbeault.
"Ma olen Kanada ja Austraalia suur austaja. Ma arvan, et see on (Facebooki maksustamine) väga oluline küsimus," lisas Hancock.
### Response:
Suurbritannia minister: Facebook peab uudiste kajastamise eest maksma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontaveidi langus oli tingitud asjaolust, et temast möödusid Austraalia lahtiste naisüksikmängu finalist Jennifer Brady ja poolfinalist Karolina Muchova.
Maailma edetabelit juhib jätkuvalt austraallanna Ashleigh Barty, aga Austraalia lahtised võitnud Naomi Osaka möödus rumeenlannast Simona Halepist ja kerkis teiseks.
Kaheksa hulka mahuvad veel ameeriklanna Sofia Kenin, ukrainlanna Elina Svitolina, tšehhitar Karolina Pliškova, ameeriklanna Serena Williams ja valgevenelanna Arina Sabalenka.
Meeste maailma edetabelit juhib jätkuvalt Austraalia lahtised võitnud Novak Djokovic, kellele järgnevad hispaanlane Rafael Nadal ja Austraalia lahtiste finalist Daniil Medvedev.
Kaheksa hulka kuuluvad ka austerlane Dominic Thiem, šveitslane Roger Federer, kreeklane Stefanos Tsitsipas, sakslane Alexander Zverev ja venelane Andrei Rubljov. | Kontaveit pidi hästi mänginud konkurendid mööda laskma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontaveidi langus oli tingitud asjaolust, et temast möödusid Austraalia lahtiste naisüksikmängu finalist Jennifer Brady ja poolfinalist Karolina Muchova.
Maailma edetabelit juhib jätkuvalt austraallanna Ashleigh Barty, aga Austraalia lahtised võitnud Naomi Osaka möödus rumeenlannast Simona Halepist ja kerkis teiseks.
Kaheksa hulka mahuvad veel ameeriklanna Sofia Kenin, ukrainlanna Elina Svitolina, tšehhitar Karolina Pliškova, ameeriklanna Serena Williams ja valgevenelanna Arina Sabalenka.
Meeste maailma edetabelit juhib jätkuvalt Austraalia lahtised võitnud Novak Djokovic, kellele järgnevad hispaanlane Rafael Nadal ja Austraalia lahtiste finalist Daniil Medvedev.
Kaheksa hulka kuuluvad ka austerlane Dominic Thiem, šveitslane Roger Federer, kreeklane Stefanos Tsitsipas, sakslane Alexander Zverev ja venelane Andrei Rubljov.
### Response:
Kontaveit pidi hästi mänginud konkurendid mööda laskma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Joseph Helleri originaalis 1961. aastal ilmunud romaan "Nõks-22" (ingl "Catch-22") kuulub maailmakirjanduse kullafondi ning on väga rõõmustav, et see on nüüd olemas ka eesti keeles. Mõtlen seda täiesti siiralt. Paraku pole ma päris erapooletu, sest mulle lihtsalt väga meeldib see raamat. Järgnev arvustus üritab kirjeldada lühidalt probleemi nimega nõks-22, millega pistab rinda romaani peategelane John Yossarian, ning öelda paar sõna ka selle tõlke kohta.
Yossarian
USA õhujõudude kapten John Yossarian täidab II maailmasõja ajal lennukis B-25 Mitchell pommisihturi ülesandeid. Sihturina istub ta masina klaasitud ninas, peab juhtima pommitaja täpselt sihtmärgile ja vabastama pommid õigel hetkel. Kõige rohkem on Yossarian pühendunud piloodile käskusid jagades õhutõrjetule vältimisele. Romaani jutustus ei ole ajaliselt lineaarne, kuid suurem osa tegevusest toimub 1944. aastal Itaalias. Yossariani eskadrill baseerub Pianosa saarel Türreeni meres ning teeb pommireide Mandri-Itaaliasse (näiteks pommitatakse Ferrarat ja Bolognat). Jutustuse sees kirjeldatakse ka minevikustseene Yossariani väljaõppest Colorados ja kadetikoolist Californias.
Erinevalt teistest sõduritest on Yossarian (eriti pärast kuulipildur Snowdeni 1 traagilist surma) veendunud, et kõik tahavad teda tappa. See võib kõlada hullumeelselt, kuid Yossarianil on hea põhjendus. Nimelt iga kord, kui ta vaenlasi pommitama lendab, tulistavad need tema pihta (lk 22). Talle tuletatakse meelde, et vaenlased tulistavad kõikide pihta, kuid see ei muuda tõsiasja, et nad üritavad tappa (ka) just Yossarianit. Vähe sellest, Yossarianit üritavad tappa peale vaenlaste ka omad, kes saadavad teda täitma lahinguülesandeid, kus võib surma saada. Nagu ütleb peategelane ise: "Vaenlane […] on igaüks, kes su ära tapab, olenemata sellest, kummal poolel ta on, ja nende hulgas on ka kolonel Cathcart." (lk 162) See oli tegelikult selge juba väljaõppe ajal, kui distsiplinaarnõukogu absurdsetel põhjustel kadett Clevingeri üle raevukalt kohut mõistis: "Nad olid kolm täiskasvanud meest ja tema oli poiss ja nad vihkasid teda ja tahtsid, et ta surnud oleks." (lk 106) Yossarian otsustab selle peale, et tema ainus eesmärk on iga hinna eest ellu jääda. Ometi peavad paljud teda hulluks.
Nõks-22
Hullumeelsusega pole asjad aga sugugi üheselt selged. Hullus mängib olulist rolli nõks-22 juures, kui seda esimest korda tutvustatakse. Nimelt pöördub Yossarian doktor Daneeka poole, et too tal lendamise ära keelaks, kuna ta on hull (lk 59–60). Doktor möönab varmalt, et ta saab lendamise ära keelata kõigil, kes on hullud, kuid inimene, kes ei taha teha lahingulende, ei saa hull olla. Hullud on kõik teised, kes lendavad, kuid neil ei saa lendamist ära keelata, sest nad ei palu seda. Yossarian saab doktor Daneekalt teada, et selle konksu nimeks on nõks-22.
Üldistades võib öelda, et nõks-22 on paradoks kui selline. Eri situatsioonides avaldub paradoks erinevalt, ent kõik tegelased puutuvad sellega ühel või teisel kujul kokku või rakendavad seda. Näiteks seab eraklusse tõugatud eskadrilliülem major Major sisse korra, mille järgi ta võtab oma kabinetis inimesi vastu ainult siis, kui teda seal ei ole (lk 128–131). Roomas kohtab Yossarian aga Lucianat, kes ütleb, et ta ei saa Yossarianiga abielluda, kuna Yossarian on hull – hull on ta aga seepärast, et tahab temaga abielluda (lk 207–208). Paradokse esineb kogu raamatus nii lause- kui ka süžeetasandil, viidates nii elu üldisele paradoksaalsusele. Väiksemates doosides teevad Helleri romaanis leiduvad paradoksid palju nalja, suuremates doosides tekitavad meeleheidet.
Sõda
Tekib küsimus, kas teoses kirjeldatud paradoksid on seotud spetsiifiliselt sõjaga ja väljendavad sõja nn absurdsust. Esimese hooga saaks tõesti paigutada Helleri ühte ritta teiste "sõja mõttetusest" rääkivate autoritega, nagu Jaroslav Hašek, Erich Maria Remarque, Ernest Hemingway ja Kurt Vonnegut. Nalja ja satiiri mõttes meenutab "Nõks-22" esmajoones Hašeki "Vahvat sõdurit Švejki" ja Vonneguti "Tapamaja korpus viit". Samas lõikab Heller palju sügavamale ja tegeleb nalja taga tõsisemate ja keerulisemate probleemidega kui viimati nimetatud autorid – ta näeb sõda vähemalt sama ängistavana kui Remarque ja Hemingway. Raamatu lõpupoole vägistab ja tapab navigaator Aarfy Roomas Michaela ja viskab surnukeha aknast alla, sest Aarfy moraal ei luba prostituuti võtta ja seksi eest maksta (lk 535–536). Samuti üritab Yossarian aidata esmapilgul kerge tabamuse saanud Snowdenit, kuni mõistab, et Snowdenil on killuvesti all nii suur haav, et sealt on välja valgunud tema sisikond (lk 564). Need kirjeldused on traagilised nagu parimatel hetkedel Remarque'i ja Hemingway omad, ometi näib sõda tähendavat neile midagi natuke muud kui Hellerile.
Ühelt poolt toimub romaani tegevus algusest lõpuni II maailmasõja päevil ning on sõja ja sõjaväega pidevalt seotud. Teisalt kasutab autor teadlikult anakronisme, näiteks major Majori on ülendanud majoriks IBMi arvuti (lk 112), mida 1944. aastal ilmselt juhtuda ei saanud. Selliste detailidega tõstetakse tegevus sõjaajast välja. Samavõrd kui lahingus langemise pärast, muretseb Yossarian ka haiguste pärast, mis pole üldse sõjaga seotud (lk 216–217 ja 223–224). Elu paradoksaalsuse ja mõttetuse kohta tehakse palju suuremaid üldistusi, väljudes nõnda sõja piirest. Näiteks kui Yossarian väljaõppe aegu simulandina haiglasse satub ja väidab, et tema küll suremas ei ole, vastab arst talle järgmiselt: "Muidugi oled. Me kõik oleme suremas. Kuhu kuradi suunas sa oma arust siis minekul oled?" (lk 236) Nii ei saa olla kindel, kas sõda on Helleril lihtsalt sõda või hoopis elu metafoor. Sõda võib olla elu metafoor muidugi ka teistel eespool mainitud autoritel, kuid Helleri raamatus näib suund olevat teine: kui tavaliselt on sõda vorminud maailmapildi, mida rakendatakse elule üldiselt, siis teoses "Nõks-22" on sõda vormitud hoopis elu järgi. Näiteks surm varitseb meid kõiki ja igal ajal, sõjas paistab see ainult selgemalt kätte.
Elu
Yossarian on seadnud (olgu siis hullu või ainsa normaalse inimesena) ellujäämise oma väärtussüsteemis kõrgeimale kohale. See teguviis on ühtaegu nii moraalne kui ka ebamoraalne. Ühest küljest tundub mingite ideaalide nimel sõjas tappa või surra absurdne. Paljude sõja mõttetusest rääkivate raamatute järeldus näib olevat see, et me peame lihtsalt hindama elu, mis on eesmärk ja väärtus iseeneses. Alustama peaksime oma elu hindamisest, sest kui seame teised ettepoole, langeme jälle mingi ideaali nimel iseenda ohverdamise lõksu. Samas kaasneb elu suurimaks väärtuseks kuulutamisega vähemalt kaks probleemi.
Esiteks, kui elusolemine ise on suurim eesmärk, muutub elu seest tühjaks. Paljud Helleri kangelased tegelevad lihtsalt olemasolemisega: eskadrilliülemast major Majorist ei sõltu absoluutselt midagi; major – de Coverley pühendub ainult hobuseraudade loopimisele ja korterite üürimisele; endine nooremkapral Wintergreen kaevab Colorados hüppesse mineku eest karistuseks mõttetuid auke ja leiab, et see on tema kohus, nagu on võitlejate kohus võita sõda (lk 137–138). Elada selleks, et elada, on ringikujuline põhjendus, seega nõks-22.
Teiseks, kui me alustame oma elu hindamisest, siis juhtub, et me ei hinda teiste oma, ning elu kui sellise suurimaks väärtuseks seadmise programm kukub ikka läbi. Yossarian, paludes major Majorilt lahingukohustustest vabastamist, ütleb, et las keegi teine saab surma tema asemel. Major uurib seepeale, et mis siis saab, kui kõik nii mõtleksid, ja Yossarian vastab: "Siis ma peaksin ju päris loll olema, et kuidagi teisiti mõelda." (lk 134) See on järjekordne nõks-22.
Tõlge
Paraku on nõks-22 kohati keerulisem ja salakavalam kui see, mida suudab edastada Tiina Randuse tõlge, mis on üldiselt väga ladusalt loetav. Ingliskeelsed roppused on tõlgitud üsna orgaanilisse keelde ning pole jäädud ka jäikade tõlkevastete juurde, nii et inglise bastard võib olla vastavalt vajadusele nii litapoeg, värdjas, kusik kui ka sitapea. Kalambuurid on aeg-ajalt siiski tõlkeprotsessis hukkunud (või mulle arusaamatuks muutunud). Näiteks kirjutab major Major ametlikele dokumentidele sõnamänge John Miltoni nimega ning on ise eriti uhke järgmise üle: "Kus on John, Milton?" (lk 127) Originaalis kõlab see järgmiselt: "Is anybody in the John, Milton?" Siin viitab john peldikule. 2
Probleeme, mis on toimetamisest hoolimata sisse jäänud, on paraku veel mitmeid. Kui tuua paar näidet, siis Bologna kohal põigeldes käsib Yossarian eesti tõlkes keerata lennukit järsult vasakule (lk 191), originaalis aga paremale. 3 Nõks-22 ise tuleb mängu kolonel Cargilli särava ebapädevuse kirjelduses, mille võtab kokku tõdemus: "Ta oli end ise üles töötanud ega võlgnenud oma edu kellelegi." (lk 36) Originaalis räägitakse aga ebaedust: "He was a self-made man who owed his lack of success to nobody". 4 See on nõks-22-le omane paradoksaalne väljendusviis, mis tõlkes selles kohas puudub. Soovi korral leiab ka mitmeid nn trükivigu, mis mõtet õnneks ei kahjusta.
Olemine
See, kas Joseph Heller pakub lõpuks eksistentsi paradoksaalsusest ka väljapääsu, jäägu igaühe enda otsustada. Ma kaldun arvama, et meie olemine ongi paradoksaalne ja see väljendub igal sammul eri apooriate kujul. Kõiges on süüdi aga surm, millega nõustuks ka Yossarian, näiteks kui ütleme kartesiaanlikult, et miski on olemas, kuna mõtlev subjekt saab sellest mõelda, siis iga mõtlev subjekt lakkab ühel hetkel olemast ja iga olemise kinnitusega kaasneb ka selle lakkamine. See ongi nõks-22, millest meil pole pääsu. Küll aga on võimalik nõks-22 lähemalt tundma õppida ja selleks tuleb kindlasti lugeda Joseph Helleri raamatut.
1 Snowden on Yossariani lennukis hukkunud kuulipildur. Yossarian esitab selle romaani keskse eksistentsiaalse küsimuse Clevingerile ja kapralile muuhulgas vahelduseks ka prantsuse keeles: "Où sont les Neigedens d'antan?" (lk 46) See on viide François Villoni tekstile "Ballade des dames du temps jadis", kus kordub rida "Mais où sont les neiges d'antan?" – "Aga kuhu said mullused lumed?". Taustal kõlab kindlasti ka Pete Seegeri laul "Where Have All the Flowers gone?".
2 Vt Heller, J. 2010. Catch-22. Vintage Books, lk 112.
3 Ibid., lk 168.
4 Ibid., lk 31. | Arvustus. Kus on mullused Snowdenid? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Joseph Helleri originaalis 1961. aastal ilmunud romaan "Nõks-22" (ingl "Catch-22") kuulub maailmakirjanduse kullafondi ning on väga rõõmustav, et see on nüüd olemas ka eesti keeles. Mõtlen seda täiesti siiralt. Paraku pole ma päris erapooletu, sest mulle lihtsalt väga meeldib see raamat. Järgnev arvustus üritab kirjeldada lühidalt probleemi nimega nõks-22, millega pistab rinda romaani peategelane John Yossarian, ning öelda paar sõna ka selle tõlke kohta.
Yossarian
USA õhujõudude kapten John Yossarian täidab II maailmasõja ajal lennukis B-25 Mitchell pommisihturi ülesandeid. Sihturina istub ta masina klaasitud ninas, peab juhtima pommitaja täpselt sihtmärgile ja vabastama pommid õigel hetkel. Kõige rohkem on Yossarian pühendunud piloodile käskusid jagades õhutõrjetule vältimisele. Romaani jutustus ei ole ajaliselt lineaarne, kuid suurem osa tegevusest toimub 1944. aastal Itaalias. Yossariani eskadrill baseerub Pianosa saarel Türreeni meres ning teeb pommireide Mandri-Itaaliasse (näiteks pommitatakse Ferrarat ja Bolognat). Jutustuse sees kirjeldatakse ka minevikustseene Yossariani väljaõppest Colorados ja kadetikoolist Californias.
Erinevalt teistest sõduritest on Yossarian (eriti pärast kuulipildur Snowdeni 1 traagilist surma) veendunud, et kõik tahavad teda tappa. See võib kõlada hullumeelselt, kuid Yossarianil on hea põhjendus. Nimelt iga kord, kui ta vaenlasi pommitama lendab, tulistavad need tema pihta (lk 22). Talle tuletatakse meelde, et vaenlased tulistavad kõikide pihta, kuid see ei muuda tõsiasja, et nad üritavad tappa (ka) just Yossarianit. Vähe sellest, Yossarianit üritavad tappa peale vaenlaste ka omad, kes saadavad teda täitma lahinguülesandeid, kus võib surma saada. Nagu ütleb peategelane ise: "Vaenlane […] on igaüks, kes su ära tapab, olenemata sellest, kummal poolel ta on, ja nende hulgas on ka kolonel Cathcart." (lk 162) See oli tegelikult selge juba väljaõppe ajal, kui distsiplinaarnõukogu absurdsetel põhjustel kadett Clevingeri üle raevukalt kohut mõistis: "Nad olid kolm täiskasvanud meest ja tema oli poiss ja nad vihkasid teda ja tahtsid, et ta surnud oleks." (lk 106) Yossarian otsustab selle peale, et tema ainus eesmärk on iga hinna eest ellu jääda. Ometi peavad paljud teda hulluks.
Nõks-22
Hullumeelsusega pole asjad aga sugugi üheselt selged. Hullus mängib olulist rolli nõks-22 juures, kui seda esimest korda tutvustatakse. Nimelt pöördub Yossarian doktor Daneeka poole, et too tal lendamise ära keelaks, kuna ta on hull (lk 59–60). Doktor möönab varmalt, et ta saab lendamise ära keelata kõigil, kes on hullud, kuid inimene, kes ei taha teha lahingulende, ei saa hull olla. Hullud on kõik teised, kes lendavad, kuid neil ei saa lendamist ära keelata, sest nad ei palu seda. Yossarian saab doktor Daneekalt teada, et selle konksu nimeks on nõks-22.
Üldistades võib öelda, et nõks-22 on paradoks kui selline. Eri situatsioonides avaldub paradoks erinevalt, ent kõik tegelased puutuvad sellega ühel või teisel kujul kokku või rakendavad seda. Näiteks seab eraklusse tõugatud eskadrilliülem major Major sisse korra, mille järgi ta võtab oma kabinetis inimesi vastu ainult siis, kui teda seal ei ole (lk 128–131). Roomas kohtab Yossarian aga Lucianat, kes ütleb, et ta ei saa Yossarianiga abielluda, kuna Yossarian on hull – hull on ta aga seepärast, et tahab temaga abielluda (lk 207–208). Paradokse esineb kogu raamatus nii lause- kui ka süžeetasandil, viidates nii elu üldisele paradoksaalsusele. Väiksemates doosides teevad Helleri romaanis leiduvad paradoksid palju nalja, suuremates doosides tekitavad meeleheidet.
Sõda
Tekib küsimus, kas teoses kirjeldatud paradoksid on seotud spetsiifiliselt sõjaga ja väljendavad sõja nn absurdsust. Esimese hooga saaks tõesti paigutada Helleri ühte ritta teiste "sõja mõttetusest" rääkivate autoritega, nagu Jaroslav Hašek, Erich Maria Remarque, Ernest Hemingway ja Kurt Vonnegut. Nalja ja satiiri mõttes meenutab "Nõks-22" esmajoones Hašeki "Vahvat sõdurit Švejki" ja Vonneguti "Tapamaja korpus viit". Samas lõikab Heller palju sügavamale ja tegeleb nalja taga tõsisemate ja keerulisemate probleemidega kui viimati nimetatud autorid – ta näeb sõda vähemalt sama ängistavana kui Remarque ja Hemingway. Raamatu lõpupoole vägistab ja tapab navigaator Aarfy Roomas Michaela ja viskab surnukeha aknast alla, sest Aarfy moraal ei luba prostituuti võtta ja seksi eest maksta (lk 535–536). Samuti üritab Yossarian aidata esmapilgul kerge tabamuse saanud Snowdenit, kuni mõistab, et Snowdenil on killuvesti all nii suur haav, et sealt on välja valgunud tema sisikond (lk 564). Need kirjeldused on traagilised nagu parimatel hetkedel Remarque'i ja Hemingway omad, ometi näib sõda tähendavat neile midagi natuke muud kui Hellerile.
Ühelt poolt toimub romaani tegevus algusest lõpuni II maailmasõja päevil ning on sõja ja sõjaväega pidevalt seotud. Teisalt kasutab autor teadlikult anakronisme, näiteks major Majori on ülendanud majoriks IBMi arvuti (lk 112), mida 1944. aastal ilmselt juhtuda ei saanud. Selliste detailidega tõstetakse tegevus sõjaajast välja. Samavõrd kui lahingus langemise pärast, muretseb Yossarian ka haiguste pärast, mis pole üldse sõjaga seotud (lk 216–217 ja 223–224). Elu paradoksaalsuse ja mõttetuse kohta tehakse palju suuremaid üldistusi, väljudes nõnda sõja piirest. Näiteks kui Yossarian väljaõppe aegu simulandina haiglasse satub ja väidab, et tema küll suremas ei ole, vastab arst talle järgmiselt: "Muidugi oled. Me kõik oleme suremas. Kuhu kuradi suunas sa oma arust siis minekul oled?" (lk 236) Nii ei saa olla kindel, kas sõda on Helleril lihtsalt sõda või hoopis elu metafoor. Sõda võib olla elu metafoor muidugi ka teistel eespool mainitud autoritel, kuid Helleri raamatus näib suund olevat teine: kui tavaliselt on sõda vorminud maailmapildi, mida rakendatakse elule üldiselt, siis teoses "Nõks-22" on sõda vormitud hoopis elu järgi. Näiteks surm varitseb meid kõiki ja igal ajal, sõjas paistab see ainult selgemalt kätte.
Elu
Yossarian on seadnud (olgu siis hullu või ainsa normaalse inimesena) ellujäämise oma väärtussüsteemis kõrgeimale kohale. See teguviis on ühtaegu nii moraalne kui ka ebamoraalne. Ühest küljest tundub mingite ideaalide nimel sõjas tappa või surra absurdne. Paljude sõja mõttetusest rääkivate raamatute järeldus näib olevat see, et me peame lihtsalt hindama elu, mis on eesmärk ja väärtus iseeneses. Alustama peaksime oma elu hindamisest, sest kui seame teised ettepoole, langeme jälle mingi ideaali nimel iseenda ohverdamise lõksu. Samas kaasneb elu suurimaks väärtuseks kuulutamisega vähemalt kaks probleemi.
Esiteks, kui elusolemine ise on suurim eesmärk, muutub elu seest tühjaks. Paljud Helleri kangelased tegelevad lihtsalt olemasolemisega: eskadrilliülemast major Majorist ei sõltu absoluutselt midagi; major – de Coverley pühendub ainult hobuseraudade loopimisele ja korterite üürimisele; endine nooremkapral Wintergreen kaevab Colorados hüppesse mineku eest karistuseks mõttetuid auke ja leiab, et see on tema kohus, nagu on võitlejate kohus võita sõda (lk 137–138). Elada selleks, et elada, on ringikujuline põhjendus, seega nõks-22.
Teiseks, kui me alustame oma elu hindamisest, siis juhtub, et me ei hinda teiste oma, ning elu kui sellise suurimaks väärtuseks seadmise programm kukub ikka läbi. Yossarian, paludes major Majorilt lahingukohustustest vabastamist, ütleb, et las keegi teine saab surma tema asemel. Major uurib seepeale, et mis siis saab, kui kõik nii mõtleksid, ja Yossarian vastab: "Siis ma peaksin ju päris loll olema, et kuidagi teisiti mõelda." (lk 134) See on järjekordne nõks-22.
Tõlge
Paraku on nõks-22 kohati keerulisem ja salakavalam kui see, mida suudab edastada Tiina Randuse tõlge, mis on üldiselt väga ladusalt loetav. Ingliskeelsed roppused on tõlgitud üsna orgaanilisse keelde ning pole jäädud ka jäikade tõlkevastete juurde, nii et inglise bastard võib olla vastavalt vajadusele nii litapoeg, värdjas, kusik kui ka sitapea. Kalambuurid on aeg-ajalt siiski tõlkeprotsessis hukkunud (või mulle arusaamatuks muutunud). Näiteks kirjutab major Major ametlikele dokumentidele sõnamänge John Miltoni nimega ning on ise eriti uhke järgmise üle: "Kus on John, Milton?" (lk 127) Originaalis kõlab see järgmiselt: "Is anybody in the John, Milton?" Siin viitab john peldikule. 2
Probleeme, mis on toimetamisest hoolimata sisse jäänud, on paraku veel mitmeid. Kui tuua paar näidet, siis Bologna kohal põigeldes käsib Yossarian eesti tõlkes keerata lennukit järsult vasakule (lk 191), originaalis aga paremale. 3 Nõks-22 ise tuleb mängu kolonel Cargilli särava ebapädevuse kirjelduses, mille võtab kokku tõdemus: "Ta oli end ise üles töötanud ega võlgnenud oma edu kellelegi." (lk 36) Originaalis räägitakse aga ebaedust: "He was a self-made man who owed his lack of success to nobody". 4 See on nõks-22-le omane paradoksaalne väljendusviis, mis tõlkes selles kohas puudub. Soovi korral leiab ka mitmeid nn trükivigu, mis mõtet õnneks ei kahjusta.
Olemine
See, kas Joseph Heller pakub lõpuks eksistentsi paradoksaalsusest ka väljapääsu, jäägu igaühe enda otsustada. Ma kaldun arvama, et meie olemine ongi paradoksaalne ja see väljendub igal sammul eri apooriate kujul. Kõiges on süüdi aga surm, millega nõustuks ka Yossarian, näiteks kui ütleme kartesiaanlikult, et miski on olemas, kuna mõtlev subjekt saab sellest mõelda, siis iga mõtlev subjekt lakkab ühel hetkel olemast ja iga olemise kinnitusega kaasneb ka selle lakkamine. See ongi nõks-22, millest meil pole pääsu. Küll aga on võimalik nõks-22 lähemalt tundma õppida ja selleks tuleb kindlasti lugeda Joseph Helleri raamatut.
1 Snowden on Yossariani lennukis hukkunud kuulipildur. Yossarian esitab selle romaani keskse eksistentsiaalse küsimuse Clevingerile ja kapralile muuhulgas vahelduseks ka prantsuse keeles: "Où sont les Neigedens d'antan?" (lk 46) See on viide François Villoni tekstile "Ballade des dames du temps jadis", kus kordub rida "Mais où sont les neiges d'antan?" – "Aga kuhu said mullused lumed?". Taustal kõlab kindlasti ka Pete Seegeri laul "Where Have All the Flowers gone?".
2 Vt Heller, J. 2010. Catch-22. Vintage Books, lk 112.
3 Ibid., lk 168.
4 Ibid., lk 31.
### Response:
Arvustus. Kus on mullused Snowdenid? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iga mõne aja tagant saavad Euroopas ja Eestis parlamenti uued poliitikud ning välislähetusse lähevad värsked diplomaadid, kes usuvad kahte asja: esiteks seda, et Venemaaga on kuidagi võimalik "läänelikku" dialoogi pidada, ja teiseks seda, et kõige parem asi, mille Eesti võiks laiale maailmale edasi anda on meie ID-kaardi kasutamise kogemus.
Optimism nendes küsimustes kohtub aga kiiresti paratamatute ja sügavate kultuuriliste ja praktiliste vastuoludega. Kui esimeses küsimuses on eestlaste reaalsustajuga kõik hästi, siis teise osas on vaja kodumaal pidada mingil määral informeeritumat diskussiooni.
Mõnda aega tagasi pakkus ka endine hea kolleeg Harri Tiido"Harri Tiido taustajuttude" saate rändeteemalises loos taaskord välja vana mõtte: miks ei võiks Eesti olla eestvedaja niinimetatud Euroopa ID-kaardi loomises?
Iseenesest justkui hea mõte, kuid - nagu Tiido ka ise tõdeb - mitte eriti uus. Tegelikult heideti Euroopa ID-kaardi mõtte üle nalja juba 1981. aasta kultusseriaalis "Jah, härra minister" – ministri poliitnõunik Frank Weisel tõdes, et vähemalt Ühendkuningriigis oleks sellise asja sisseviimine ministri jaoks poliitiline enesetapp.
Hetkeseis ühtse elektroonilise identiteedi loomisega
Päriselus asju siiski läbi huumoriprisma ei vaadata ja nüüdseks on juba üle kümne aasta kehtinud teenuste direktiiv, mis näebki ette, et piiriüleselt teenust osutada soovivad ettevõtjad peaksid suutma kõik teiste liikmesriikide teenuste turule ligipääsuks vajalikud menetlused ja formaalsused läbi viia distantsilt ja elektrooniliselt. Praktikas see muidugi pole õnnestunud ja lihtsalt niisama ei õnnestugi.
Peatselt pärast teenuste direktiivi jõustumist tuli see üsna kiiresti ilmsiks - liikmesriigid ei suuda piiriülest elektroonilist avalike teenuste osutamise kohustust täita, kuivõrd liikmesriigid ei tunnustanud teistest riikidest pärit elektroonilise identiteedi kasutamise vahendeid.
Ka sellest probleemist saadi iseenesest aru kiiresti ning suuresti just sel põhjusel kutsuti ellu midagi, mida Brüsselis nimetatakse "eIDAS määruseks" (Electronic Identification, Authentication and Trust Services). Vahemärkusena: seda määrust ei oleks ilmselt praegu olemas, kui ei oleks olnud Eesti digilugu ja kogemust.
Selle määruse eesmärk oli luua liikmesriikide elektrooniliste identiteetide vahel koostalitusvõimet tekitav keskkond – et kõigil Euroopa Liidu kodanikel oleks võimalik oma kodumaise elektroonilise identiteedi vahendiga (ka näiteks Eesti ID-kaardiga) nii oma koduriigi kui ka teiste liikmesriikide vähemalt avaliku sektori teenustele lihtsalt ja turvaliselt ligi pääseda ja neid kasutada.
Paraku pole seegi iseenesest hea initsiatiiv leidnud laiemat rakendamist. Paljud meist on proovinud eIDAS-e kaudu ennast autentida mõne teise riigi teenuse tarbimiseks? Vastus on, et väga vähesed ning põhjused, miks see nii on, ei ole üheselt ja lihtsalt likvideeritavad.
Peamine põhjus tundub olevat see, et liikmesriikides kasutusel olevatel vahenditel puuduvad unikaalsed ja püsivad tunnused, mis võimaldaksid kodaniku identiteedis veenduda. Ehk liikmesriigis puudub eIDAS-e standarditele vastav lahendus üldse.
Määruse eIDAS kohaldamisaja vältel on selgunud, et elektroonilise identiteedi süsteem vajabki digitaalse siseturu toimimise tagamiseks liikmesriikide vahel ühtse lähenemise rakendamist veel vähemalt kahes väga olulises küsimuses.
Esimene küsimus on turvalise elektroonilise identiteedi väljaandmisest. Nagu öeldud - kõigele vaatamata on Euroopa Liidus mitmeid liikmesriike, mis ei võimalda siiani oma kodanikele üldse eIDAS-e kohaseid kõrge usaldusväärsuse tasemega elektroonilise identiteedi kasutamise vahendeid (nagu Eestis näiteks ID-kaart või mobiil-ID).
Teine on küsimus tunnustest, mida elektroonilise identiteedi kasutamise vahendid teenuste piiriüleseks kasutamiseks omama peaksid. Jutt on niinimetatud unikaalsetest ja püsivatest identifitseerimistunnustest (näiteks Eesti puhul isikukood) ja sellest, kuidas teha päringuid erinevate riikide vastavate registrite vahel.
Mis saab edasi?
Euroopa Liit jätkab muidugi võimaluste otsimist, et viia digitaalse identiteedi alustalad liidus ühtsetele alustele.
Euroopa Komisjon viib selleks 2021. aasta esimesel poolaastal läbi eIDAS-e määruse ülevaatuse, mis annab meile uue võimaluse ühtse digitaalse turu toimimise kitsaskohtade tõstatamiseks ja lahenduste otsimiseks.
"Ega me vist ju ise ka ei tahaks, et meie armas ID-kaart asendatakse mingi üleöö mõne uue ja meile tundmatu ning harjumatu lahendusega."
EIDAS-e ülevaatamise tulemusena tuleks luua süsteem, mis tagab liikmesriikide suveräänsete ja juba loodud e-ID ökosüsteemide säilitamise. Ega me vist ju ise ka ei tahaks, et meie armas ID-kaart asendatakse mingi üleöö mõne uue ja meile tundmatu ning harjumatu lahendusega ja teised riigid vaatlevad neid asju olemuslikult sarnaselt, sest inimesed on inimesed igal pool.
See on olnud üks eIDAS määruse nurgakivi ja vaevalt milleski muus nähtavas tulevikus kokku leppida õnnestukski. Ülevaatuse raames on siiski ühe variandina komisjoni poolt kaalumisel ka Euroopa eID loomine, aga see saaks olema vaid täiendav lisavõimalus EL-i kodanikele ega asendaks praegust süsteemi.
Praeguses etapis oleks märkimisväärne saavutus, kui kõik liikmesriigid võtaksid endale kohustuse kasutusele võtta vähemalt üks kõrge usaldusväärsuse tasemega elektroonilise identiteedi kasutamise vahend.
Edasi tuleb tagada nende mugav ja kasutajasõbralik koostoime. Selles osas tuleb liikmesriikide hulgas veenmistööd teha. Euroopa Komisjoni vaates pole aga erilist tarvidust lahtisest uksest sisse murda, sest nii Komisjoni president Ursula von der Leyen kui ka volinik Thierry Breton saavad selle lahendusega avanevatest võimalustest juba suurepäraselt aru. Rääkimata meie oma volinikust Kadri Simsonist ja tema meeskonnast.
Kultuuriline probleem aga ei seisne minu hinnangul mitte üksnes selles, et erinevate liikmesriikide kodanikel on oma andmete riigile usaldamisega väga erinev (ja vahel ka väga halb) kogemus, vaid selleski, et vanas Euroopas ei riski valitsused välja tulla mingite poolikute ja alles arendamisel olevate lahendustega nagu Eesti 2002. aasta jaanuaris ID-kaarti kasutusele võttes tegi.
See oli julge samm ja eks me mäleta järgnenud kriitikat veel ju ise elavalt. Võttis aega kuni ID-kaardi funktsionaalsus jõudis tasemeni, mida inimesed vastuvõetavaks ja hiljem kasulikuks hakkasid pidama ja tekkis vajalik mastaabiefekt. Eestis juhtus see suuresti peale seda, kui pangad kaardi autentimiseks kasutusele võtsid. Euroopas tuleb tulla välja lahendusega, mis on usaldusväärsed ja töökindlad juba kasutuselevõtmise hetkel.
Samal ajal pole kindlasti mõistlik vaatamata ettevõtmise suhtelisele keerukusele ambitsioonitaset kuidagi alla lasta. Eesti ja Euroopa siseturu ning konkurentsivõime jaoks on oluline, et eIDAS-e ülevaatuse tulemus ei oleks näiline, vaid lahendaks ka tegelikult piiriülese e-identimise probleemid ja tagaks laialdase kasutajaskonna. | Marten Kokk: unistus üleeuroopalisest digitaalsest identiteedist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iga mõne aja tagant saavad Euroopas ja Eestis parlamenti uued poliitikud ning välislähetusse lähevad värsked diplomaadid, kes usuvad kahte asja: esiteks seda, et Venemaaga on kuidagi võimalik "läänelikku" dialoogi pidada, ja teiseks seda, et kõige parem asi, mille Eesti võiks laiale maailmale edasi anda on meie ID-kaardi kasutamise kogemus.
Optimism nendes küsimustes kohtub aga kiiresti paratamatute ja sügavate kultuuriliste ja praktiliste vastuoludega. Kui esimeses küsimuses on eestlaste reaalsustajuga kõik hästi, siis teise osas on vaja kodumaal pidada mingil määral informeeritumat diskussiooni.
Mõnda aega tagasi pakkus ka endine hea kolleeg Harri Tiido"Harri Tiido taustajuttude" saate rändeteemalises loos taaskord välja vana mõtte: miks ei võiks Eesti olla eestvedaja niinimetatud Euroopa ID-kaardi loomises?
Iseenesest justkui hea mõte, kuid - nagu Tiido ka ise tõdeb - mitte eriti uus. Tegelikult heideti Euroopa ID-kaardi mõtte üle nalja juba 1981. aasta kultusseriaalis "Jah, härra minister" – ministri poliitnõunik Frank Weisel tõdes, et vähemalt Ühendkuningriigis oleks sellise asja sisseviimine ministri jaoks poliitiline enesetapp.
Hetkeseis ühtse elektroonilise identiteedi loomisega
Päriselus asju siiski läbi huumoriprisma ei vaadata ja nüüdseks on juba üle kümne aasta kehtinud teenuste direktiiv, mis näebki ette, et piiriüleselt teenust osutada soovivad ettevõtjad peaksid suutma kõik teiste liikmesriikide teenuste turule ligipääsuks vajalikud menetlused ja formaalsused läbi viia distantsilt ja elektrooniliselt. Praktikas see muidugi pole õnnestunud ja lihtsalt niisama ei õnnestugi.
Peatselt pärast teenuste direktiivi jõustumist tuli see üsna kiiresti ilmsiks - liikmesriigid ei suuda piiriülest elektroonilist avalike teenuste osutamise kohustust täita, kuivõrd liikmesriigid ei tunnustanud teistest riikidest pärit elektroonilise identiteedi kasutamise vahendeid.
Ka sellest probleemist saadi iseenesest aru kiiresti ning suuresti just sel põhjusel kutsuti ellu midagi, mida Brüsselis nimetatakse "eIDAS määruseks" (Electronic Identification, Authentication and Trust Services). Vahemärkusena: seda määrust ei oleks ilmselt praegu olemas, kui ei oleks olnud Eesti digilugu ja kogemust.
Selle määruse eesmärk oli luua liikmesriikide elektrooniliste identiteetide vahel koostalitusvõimet tekitav keskkond – et kõigil Euroopa Liidu kodanikel oleks võimalik oma kodumaise elektroonilise identiteedi vahendiga (ka näiteks Eesti ID-kaardiga) nii oma koduriigi kui ka teiste liikmesriikide vähemalt avaliku sektori teenustele lihtsalt ja turvaliselt ligi pääseda ja neid kasutada.
Paraku pole seegi iseenesest hea initsiatiiv leidnud laiemat rakendamist. Paljud meist on proovinud eIDAS-e kaudu ennast autentida mõne teise riigi teenuse tarbimiseks? Vastus on, et väga vähesed ning põhjused, miks see nii on, ei ole üheselt ja lihtsalt likvideeritavad.
Peamine põhjus tundub olevat see, et liikmesriikides kasutusel olevatel vahenditel puuduvad unikaalsed ja püsivad tunnused, mis võimaldaksid kodaniku identiteedis veenduda. Ehk liikmesriigis puudub eIDAS-e standarditele vastav lahendus üldse.
Määruse eIDAS kohaldamisaja vältel on selgunud, et elektroonilise identiteedi süsteem vajabki digitaalse siseturu toimimise tagamiseks liikmesriikide vahel ühtse lähenemise rakendamist veel vähemalt kahes väga olulises küsimuses.
Esimene küsimus on turvalise elektroonilise identiteedi väljaandmisest. Nagu öeldud - kõigele vaatamata on Euroopa Liidus mitmeid liikmesriike, mis ei võimalda siiani oma kodanikele üldse eIDAS-e kohaseid kõrge usaldusväärsuse tasemega elektroonilise identiteedi kasutamise vahendeid (nagu Eestis näiteks ID-kaart või mobiil-ID).
Teine on küsimus tunnustest, mida elektroonilise identiteedi kasutamise vahendid teenuste piiriüleseks kasutamiseks omama peaksid. Jutt on niinimetatud unikaalsetest ja püsivatest identifitseerimistunnustest (näiteks Eesti puhul isikukood) ja sellest, kuidas teha päringuid erinevate riikide vastavate registrite vahel.
Mis saab edasi?
Euroopa Liit jätkab muidugi võimaluste otsimist, et viia digitaalse identiteedi alustalad liidus ühtsetele alustele.
Euroopa Komisjon viib selleks 2021. aasta esimesel poolaastal läbi eIDAS-e määruse ülevaatuse, mis annab meile uue võimaluse ühtse digitaalse turu toimimise kitsaskohtade tõstatamiseks ja lahenduste otsimiseks.
"Ega me vist ju ise ka ei tahaks, et meie armas ID-kaart asendatakse mingi üleöö mõne uue ja meile tundmatu ning harjumatu lahendusega."
EIDAS-e ülevaatamise tulemusena tuleks luua süsteem, mis tagab liikmesriikide suveräänsete ja juba loodud e-ID ökosüsteemide säilitamise. Ega me vist ju ise ka ei tahaks, et meie armas ID-kaart asendatakse mingi üleöö mõne uue ja meile tundmatu ning harjumatu lahendusega ja teised riigid vaatlevad neid asju olemuslikult sarnaselt, sest inimesed on inimesed igal pool.
See on olnud üks eIDAS määruse nurgakivi ja vaevalt milleski muus nähtavas tulevikus kokku leppida õnnestukski. Ülevaatuse raames on siiski ühe variandina komisjoni poolt kaalumisel ka Euroopa eID loomine, aga see saaks olema vaid täiendav lisavõimalus EL-i kodanikele ega asendaks praegust süsteemi.
Praeguses etapis oleks märkimisväärne saavutus, kui kõik liikmesriigid võtaksid endale kohustuse kasutusele võtta vähemalt üks kõrge usaldusväärsuse tasemega elektroonilise identiteedi kasutamise vahend.
Edasi tuleb tagada nende mugav ja kasutajasõbralik koostoime. Selles osas tuleb liikmesriikide hulgas veenmistööd teha. Euroopa Komisjoni vaates pole aga erilist tarvidust lahtisest uksest sisse murda, sest nii Komisjoni president Ursula von der Leyen kui ka volinik Thierry Breton saavad selle lahendusega avanevatest võimalustest juba suurepäraselt aru. Rääkimata meie oma volinikust Kadri Simsonist ja tema meeskonnast.
Kultuuriline probleem aga ei seisne minu hinnangul mitte üksnes selles, et erinevate liikmesriikide kodanikel on oma andmete riigile usaldamisega väga erinev (ja vahel ka väga halb) kogemus, vaid selleski, et vanas Euroopas ei riski valitsused välja tulla mingite poolikute ja alles arendamisel olevate lahendustega nagu Eesti 2002. aasta jaanuaris ID-kaarti kasutusele võttes tegi.
See oli julge samm ja eks me mäleta järgnenud kriitikat veel ju ise elavalt. Võttis aega kuni ID-kaardi funktsionaalsus jõudis tasemeni, mida inimesed vastuvõetavaks ja hiljem kasulikuks hakkasid pidama ja tekkis vajalik mastaabiefekt. Eestis juhtus see suuresti peale seda, kui pangad kaardi autentimiseks kasutusele võtsid. Euroopas tuleb tulla välja lahendusega, mis on usaldusväärsed ja töökindlad juba kasutuselevõtmise hetkel.
Samal ajal pole kindlasti mõistlik vaatamata ettevõtmise suhtelisele keerukusele ambitsioonitaset kuidagi alla lasta. Eesti ja Euroopa siseturu ning konkurentsivõime jaoks on oluline, et eIDAS-e ülevaatuse tulemus ei oleks näiline, vaid lahendaks ka tegelikult piiriülese e-identimise probleemid ja tagaks laialdase kasutajaskonna.
### Response:
Marten Kokk: unistus üleeuroopalisest digitaalsest identiteedist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lautaro Martinez avas juba viiendal minutil skoori ning teisel poolajal suurendasid külaliste edu uuesti Martinez (57. minutil) ja Romalu Lukaku (66.).
Üheväravalises kaotusseisus oli paar võimalust ka Milani tähtmängijal Zlatan Ibrahimovicile, aga rootslasel ei õnnestunud mängu käiku pööret tuua.
Itaalia jalgpalli üks põhimõttelisemaid vastasseise toimus ajastule omaselt tühjade tribüünide ees, kuid väljaspool staadionit oli mõlema meeskonna fännide kogunemist siiski märgata.
Milano Interi poolehoidjad Autor/allikas: SCANPIX / ZUMAPRESS.com
Viimati kohtusid Milan ja Inter liigatabeli kahe tipmise meeskonnana pea kümme aastat tagasi ehk 2011. aasta aprillis.
Tabeli kolmas AS Roma viigistas võõrsil Beneventoga 0:0 ning neljandal positsioonil asuv Atalanta sai kodus jagu Napolist 4:2.
Tabelitipp: 1. Inter 53 punkti (23 mängust), 2. AC Milan 49 (23), 3. AS Roma 44 (23), 4. Atalanta 43 (23), 5. Lazio 43 (23), 6. Juventus 42 (21), 7. Napoli 40 (22), 8. Sassuolo 35 (23). | Itaalia liidrite duellis jäi kindlalt peale Inter | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lautaro Martinez avas juba viiendal minutil skoori ning teisel poolajal suurendasid külaliste edu uuesti Martinez (57. minutil) ja Romalu Lukaku (66.).
Üheväravalises kaotusseisus oli paar võimalust ka Milani tähtmängijal Zlatan Ibrahimovicile, aga rootslasel ei õnnestunud mängu käiku pööret tuua.
Itaalia jalgpalli üks põhimõttelisemaid vastasseise toimus ajastule omaselt tühjade tribüünide ees, kuid väljaspool staadionit oli mõlema meeskonna fännide kogunemist siiski märgata.
Milano Interi poolehoidjad Autor/allikas: SCANPIX / ZUMAPRESS.com
Viimati kohtusid Milan ja Inter liigatabeli kahe tipmise meeskonnana pea kümme aastat tagasi ehk 2011. aasta aprillis.
Tabeli kolmas AS Roma viigistas võõrsil Beneventoga 0:0 ning neljandal positsioonil asuv Atalanta sai kodus jagu Napolist 4:2.
Tabelitipp: 1. Inter 53 punkti (23 mängust), 2. AC Milan 49 (23), 3. AS Roma 44 (23), 4. Atalanta 43 (23), 5. Lazio 43 (23), 6. Juventus 42 (21), 7. Napoli 40 (22), 8. Sassuolo 35 (23).
### Response:
Itaalia liidrite duellis jäi kindlalt peale Inter |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haigekassa nõuete osakonna juhataja Jelena Kont ütles, et viise, mille eest ja kuidas haigekassa peab seaduse järgi raha tagasi nõudma, on mitu.
Näiteks üks levinud viis, kuidas nii maksu- ja tolliametit ning haigekassat petetakse, käib läbi sotsiaalmaksu deklareerimise ning selle hilisema mittemaksmise, samas arvutab haigekassa näiteks töövõimetushüvitisi ja sünnitushüvitist just sotsiaalmaksu aluseks võttes.
"Tavaline on olukord, kus ettevõte deklareerib töötaja eest sotsiaalmaksu, aga tegelikkuses ei maksa seda hiljem maksuametile ära. Samal ajal on töötaja haiguslehel ja saab selle eest meilt hüvitist. Kui maksuamet tuvastab, et sotsiaalmaksu tegelikkuses ei maksta ning parandab andmed, on ka meil alus haigusraha tagasinõudmiseks," rääkis Kont.
Samal ajal käivad ka kriminaalmenetlused, kus haigekassat kaasatakse kannatanuna, sest alati ei õnnestu haldusmenetluse kaudu raha tagasi saada. "Pettuste eest raha tagasi nõudmine on lisaks meie kohustusele ka põhimõtte küsimus, sest inimeste raviks mõeldud raha välja pettes panevad petjad kannatama need, kes selle raha eest võiks tegelikult ravi saada," lisas ta.
Samuti ei tohi tööandja haiguslehel olevale inimesele samaaegselt maksta palka, ka see on alus tagasinõudeks. "Töövõimetushüvitist maksab haigekassa inimestele, kel samal ajal jääb sissetulek haiguse ajal saamata. Hüvitis pole mõeldud selleks, et riiki ja tegelikult kõiki makse maksnud inimesi petta ning rohkem teenida, kui tavaliselt kuupalk oleks. Lisaks on see seadusevastane," manitses Kont.
Kuigi paljud ei tea, nõuab haigekassa raha tagasi ka juhul, kui näiteks kakluse või muu vägivalla käigus tekitab vägivallatseja kannatanule vigastusi, mis vajavad arstiabi ja selle eest esitatakse haigekassale arved. Just needsamad raviarved tuleb kriminaalmenetluse tulemusena süüdi mõistetud inimesel haigekassale tagasi maksta.
2020. aastal oli selliseid olukordi 366 korda ja tagasinõudeks läks kokku 350 000 eurot.
Nõuete osakonna juhi sõnutsi näitab lihtne arvutus, et keskmiselt tuli süüdlasel maksta tuhatkond eurot, kuid reaalsuses on nii paarikümne euroseid arveid, aga ka paarikümne tuhande euroseid nõudeid.
Nõudesumma mittelaekumisel pöördub haigekassa kohtusse. Mullu esitas haigekassa kohtule 142 hagiavaldust summas üle 232 000 euro.
Väga suure nõude võib kaasa tuua liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi jäämine, ka sel juhul nõuab haigekassa kannatanute ravikulud, ravimite kulud ning töövõimetushüvitise tagasi.
Eelmisel aastal oli selliseid nõudeid vähem kui 2019. aastal, kuid samas on tõusnud nõuete kogusumma, sest tervishoid kallineb pidevalt. 2019. aastal oli kokku 830 nõuet summas ligikaudu 804 000 eurot ja eelmisel aastal 800 nõuet summas ligikaudu 881 000 eurot.
Üks sageli teadmatusest tekkiv nõue on seotud Euroopa ravikindlustuskaardi kasutamisega. Inimesed vajavad reisi ajal sageli arstiabi ja esitavad Euroopa Liidu liikmesriigi raviasutusele ravikindlustuskaardi, omamata samal ajal Eestis ravikindlustust. "Ei arvestata, et kaarti võib kasutada ainult juhul, kui inimesel kehtib Eestis ravikindlustus. Kaart on mõeldud ainult kindlustuse kehtivuse ajaks. Hiljem jõuavad kõik ravikindlustuskaardi alusel osutatud arstiabi arved meile ja kui arstiabi saamise ajal inimesel kindlustust polnud, peame raha tagasi nõudma," rääkis Kont.
Eelmisel aasta oli selliseid juhtumeid 34 kokku summas 27 000 eurot.
Tagasinõuetest ei pääse ka raviasutused. Kuigi suur osa tagasinõuetest on seotud inimliku eksimusega, on ka neid, kes kirjutavad arveid teenuste eest, mida inimesed pole saanud. Mullu oli raviarvete esitamisega raviasutustele kokku 572 nõuet ligikaudu 332 000 euro eest.
"Palume jätkuvalt inimestel digiloo keskkonnas oma raviarveid vaadata. Ainult inimene teab, kas arsti poolt kirja pandud teenuseid on inimene tegelikult saanud või ei. Meile laekus eelmisel aastal inimeste poolt mitmeid vihjeid, kontrollisime neid ning tegime ka tagasinõudeid," avaldas Kont. | Haigekassa esitas mullu raha tagasinõudeid 1,7 miljoni ulatuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haigekassa nõuete osakonna juhataja Jelena Kont ütles, et viise, mille eest ja kuidas haigekassa peab seaduse järgi raha tagasi nõudma, on mitu.
Näiteks üks levinud viis, kuidas nii maksu- ja tolliametit ning haigekassat petetakse, käib läbi sotsiaalmaksu deklareerimise ning selle hilisema mittemaksmise, samas arvutab haigekassa näiteks töövõimetushüvitisi ja sünnitushüvitist just sotsiaalmaksu aluseks võttes.
"Tavaline on olukord, kus ettevõte deklareerib töötaja eest sotsiaalmaksu, aga tegelikkuses ei maksa seda hiljem maksuametile ära. Samal ajal on töötaja haiguslehel ja saab selle eest meilt hüvitist. Kui maksuamet tuvastab, et sotsiaalmaksu tegelikkuses ei maksta ning parandab andmed, on ka meil alus haigusraha tagasinõudmiseks," rääkis Kont.
Samal ajal käivad ka kriminaalmenetlused, kus haigekassat kaasatakse kannatanuna, sest alati ei õnnestu haldusmenetluse kaudu raha tagasi saada. "Pettuste eest raha tagasi nõudmine on lisaks meie kohustusele ka põhimõtte küsimus, sest inimeste raviks mõeldud raha välja pettes panevad petjad kannatama need, kes selle raha eest võiks tegelikult ravi saada," lisas ta.
Samuti ei tohi tööandja haiguslehel olevale inimesele samaaegselt maksta palka, ka see on alus tagasinõudeks. "Töövõimetushüvitist maksab haigekassa inimestele, kel samal ajal jääb sissetulek haiguse ajal saamata. Hüvitis pole mõeldud selleks, et riiki ja tegelikult kõiki makse maksnud inimesi petta ning rohkem teenida, kui tavaliselt kuupalk oleks. Lisaks on see seadusevastane," manitses Kont.
Kuigi paljud ei tea, nõuab haigekassa raha tagasi ka juhul, kui näiteks kakluse või muu vägivalla käigus tekitab vägivallatseja kannatanule vigastusi, mis vajavad arstiabi ja selle eest esitatakse haigekassale arved. Just needsamad raviarved tuleb kriminaalmenetluse tulemusena süüdi mõistetud inimesel haigekassale tagasi maksta.
2020. aastal oli selliseid olukordi 366 korda ja tagasinõudeks läks kokku 350 000 eurot.
Nõuete osakonna juhi sõnutsi näitab lihtne arvutus, et keskmiselt tuli süüdlasel maksta tuhatkond eurot, kuid reaalsuses on nii paarikümne euroseid arveid, aga ka paarikümne tuhande euroseid nõudeid.
Nõudesumma mittelaekumisel pöördub haigekassa kohtusse. Mullu esitas haigekassa kohtule 142 hagiavaldust summas üle 232 000 euro.
Väga suure nõude võib kaasa tuua liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi jäämine, ka sel juhul nõuab haigekassa kannatanute ravikulud, ravimite kulud ning töövõimetushüvitise tagasi.
Eelmisel aastal oli selliseid nõudeid vähem kui 2019. aastal, kuid samas on tõusnud nõuete kogusumma, sest tervishoid kallineb pidevalt. 2019. aastal oli kokku 830 nõuet summas ligikaudu 804 000 eurot ja eelmisel aastal 800 nõuet summas ligikaudu 881 000 eurot.
Üks sageli teadmatusest tekkiv nõue on seotud Euroopa ravikindlustuskaardi kasutamisega. Inimesed vajavad reisi ajal sageli arstiabi ja esitavad Euroopa Liidu liikmesriigi raviasutusele ravikindlustuskaardi, omamata samal ajal Eestis ravikindlustust. "Ei arvestata, et kaarti võib kasutada ainult juhul, kui inimesel kehtib Eestis ravikindlustus. Kaart on mõeldud ainult kindlustuse kehtivuse ajaks. Hiljem jõuavad kõik ravikindlustuskaardi alusel osutatud arstiabi arved meile ja kui arstiabi saamise ajal inimesel kindlustust polnud, peame raha tagasi nõudma," rääkis Kont.
Eelmisel aasta oli selliseid juhtumeid 34 kokku summas 27 000 eurot.
Tagasinõuetest ei pääse ka raviasutused. Kuigi suur osa tagasinõuetest on seotud inimliku eksimusega, on ka neid, kes kirjutavad arveid teenuste eest, mida inimesed pole saanud. Mullu oli raviarvete esitamisega raviasutustele kokku 572 nõuet ligikaudu 332 000 euro eest.
"Palume jätkuvalt inimestel digiloo keskkonnas oma raviarveid vaadata. Ainult inimene teab, kas arsti poolt kirja pandud teenuseid on inimene tegelikult saanud või ei. Meile laekus eelmisel aastal inimeste poolt mitmeid vihjeid, kontrollisime neid ning tegime ka tagasinõudeid," avaldas Kont.
### Response:
Haigekassa esitas mullu raha tagasinõudeid 1,7 miljoni ulatuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lionel Messi realiseeris küll 32. minutil penalti, aga eelviimasel minutil õnnestus 11 meetri karistuslöök teenida ka Cadizil ja Aleix Fernandez ei eksinud.
Alates hetkest, kui Sevilla lülitas 10. veebruaril Barcelona Hispaania kariksarjas välja, pole klubil kõige paremini läinud. Järgnevalt purustati La Ligas küll Alaves 5:1, aga eelmisel nädalal saadi Meistrite liiga kaheksandikfinaali avamängus kodus PSG-lt suur 1:4 kaotus, millele järgnes pühapäevane pettumus kohtumises Cadiziga.
Tabelis 14. kohta hoidev Cadiz võis üle pika aja rõõmustada, kuna eelnevat oli meeskond kaotanud neli liigamängu järjest koondskooriga 3:15.
Kodumeeskonna poolelt oli põhjust väikseks tähistamiseks Messil ja mitte üksnes värava tõttu - ta esindas Barcelonat Hispaania kõrgliiga kohtumises 506. korda ja see tähistab Barcelona rekordit. Argentiinlane ületas endise meeskonnakaaslase Xavi tippmargi.
Tabelitipp: 1. Madridi Atletico 55 punkti (23 mängust), 2. Madridi Real 52 (24), 3. Barcelona 47 (23), 4. Sevilla 45 (22), 5. Real Sociedad 41 (24), 6. Villarreal 37 (24), 7. Real Betis 36 (24), 8. Levante 31 (24). | Barcelona kaotas kodus punkte, Messi jõudis uue tähiseni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lionel Messi realiseeris küll 32. minutil penalti, aga eelviimasel minutil õnnestus 11 meetri karistuslöök teenida ka Cadizil ja Aleix Fernandez ei eksinud.
Alates hetkest, kui Sevilla lülitas 10. veebruaril Barcelona Hispaania kariksarjas välja, pole klubil kõige paremini läinud. Järgnevalt purustati La Ligas küll Alaves 5:1, aga eelmisel nädalal saadi Meistrite liiga kaheksandikfinaali avamängus kodus PSG-lt suur 1:4 kaotus, millele järgnes pühapäevane pettumus kohtumises Cadiziga.
Tabelis 14. kohta hoidev Cadiz võis üle pika aja rõõmustada, kuna eelnevat oli meeskond kaotanud neli liigamängu järjest koondskooriga 3:15.
Kodumeeskonna poolelt oli põhjust väikseks tähistamiseks Messil ja mitte üksnes värava tõttu - ta esindas Barcelonat Hispaania kõrgliiga kohtumises 506. korda ja see tähistab Barcelona rekordit. Argentiinlane ületas endise meeskonnakaaslase Xavi tippmargi.
Tabelitipp: 1. Madridi Atletico 55 punkti (23 mängust), 2. Madridi Real 52 (24), 3. Barcelona 47 (23), 4. Sevilla 45 (22), 5. Real Sociedad 41 (24), 6. Villarreal 37 (24), 7. Real Betis 36 (24), 8. Levante 31 (24).
### Response:
Barcelona kaotas kodus punkte, Messi jõudis uue tähiseni |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.