instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie esimene eelistus oleks, et uuringud saavad tehtud ja siis tuleks otsus, aga kui kabinet leiab, et on saabunud see hetk, kus selle uuringu ellu viimine sellisel kujul nagu ta praegu on, osutub võimatuks, siis sellisel juhul me toetame eriplaneeringu protsessi lõpetamise algatamist," ütles Mäggi ERR-ile vahetult enne kabinetiistungi algust.
"Kui on saabunud see tingimus, et seda ei ole võimalik ellu viia, see on seaduse punkt. Kui me leiame ühiselt, et see hetk on saabunud, et sellisel kujul seda ei ole võimalik ellu viia, siis seadus annab meile õiguse, võimaluse ja ka kohustuse see eriplaneering lõpetada," rõhutas ta veel.
Kell 10 algas valitsuskabineti istung, kus võetakse vastu otsus eriplaneeringuga jätkamise või mitte jätkamise osas. Valitsus teeb oma otsuse teatavaks eeldatavalt kell 12 algaval valitsuse pressikonverentsil. | Mäggi sõnul ei hakka Keskerakond eriplaneeringu lõpetamise vastu võitlema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie esimene eelistus oleks, et uuringud saavad tehtud ja siis tuleks otsus, aga kui kabinet leiab, et on saabunud see hetk, kus selle uuringu ellu viimine sellisel kujul nagu ta praegu on, osutub võimatuks, siis sellisel juhul me toetame eriplaneeringu protsessi lõpetamise algatamist," ütles Mäggi ERR-ile vahetult enne kabinetiistungi algust.
"Kui on saabunud see tingimus, et seda ei ole võimalik ellu viia, see on seaduse punkt. Kui me leiame ühiselt, et see hetk on saabunud, et sellisel kujul seda ei ole võimalik ellu viia, siis seadus annab meile õiguse, võimaluse ja ka kohustuse see eriplaneering lõpetada," rõhutas ta veel.
Kell 10 algas valitsuskabineti istung, kus võetakse vastu otsus eriplaneeringuga jätkamise või mitte jätkamise osas. Valitsus teeb oma otsuse teatavaks eeldatavalt kell 12 algaval valitsuse pressikonverentsil.
### Response:
Mäggi sõnul ei hakka Keskerakond eriplaneeringu lõpetamise vastu võitlema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Auvere elektrijaamas toimub hetkel korraline aastahooldus. Hooldus algas 3. juunil ja peaks plaani kohaselt kestma 2. juulini," ütles Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk BNS-ile. Hoolduse ajal on kogu jaama võimsus turult väljas.
Pärast aastahooldust on Eesti Energial plaanis teha viimane ühiskatse koos Eleringiga, mille õnnestumisel on võimalik viimaks võtta elektrijaam GE-lt üle.
Kui esialgu planeeriti Auvere elektrijaam Eesti Energiale üle anda 2015. aastal, siis erinevate vigade ilmnemise tõttu on GE tegelenud jätkuvalt üleandmiseks valmistumisega ning on maksnud Eesti Energiale tootmisplaani mittetäitmise tõttu eelmise aasta lõpu seisuga leppetrahvi ligi 100 miljonit eurot. On võimalik, et ka tänavuse aasta eest tuleb GE-l trahvi lisaks tasuda.
Auvere elektrijaama võimsus on 300 megavatti ning jaam kasutab elektritootmiseks efektiivset tsirkuleerivat keevkihttehnoloogiat. Elektrijaama ehitab võtmed kätte lepingu alusel General Electric'u kontsern. Elektrijaama efektiivsus on 40 protsenti ning jaam suudab kütusena kasutada kuni 100 protsendi ulatuses põlevkivi, kuni 50 protsendi ulatuses biomassi, kuni 20 protsendi ulatuses turvast ja kuni 10 protsendi ulatuses põlevkivigaasi.
Eesti Energia Auvere elektrijaama projekti eelarve on 638 miljonit eurot, millest Kaarel Kuuse sõnul oli möödunud aasta lõpuks investeeritud 568 miljonit eurot. Lõplik maksuvus ei ole veel selge. "Eks see selgub veel. Aga ilmselt vähem, kui algselt kavandatud," lisas Kuusk aprillis. | Eesti Energia plaanib juulis Auvere jaama viimaks vastu võtta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Auvere elektrijaamas toimub hetkel korraline aastahooldus. Hooldus algas 3. juunil ja peaks plaani kohaselt kestma 2. juulini," ütles Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk BNS-ile. Hoolduse ajal on kogu jaama võimsus turult väljas.
Pärast aastahooldust on Eesti Energial plaanis teha viimane ühiskatse koos Eleringiga, mille õnnestumisel on võimalik viimaks võtta elektrijaam GE-lt üle.
Kui esialgu planeeriti Auvere elektrijaam Eesti Energiale üle anda 2015. aastal, siis erinevate vigade ilmnemise tõttu on GE tegelenud jätkuvalt üleandmiseks valmistumisega ning on maksnud Eesti Energiale tootmisplaani mittetäitmise tõttu eelmise aasta lõpu seisuga leppetrahvi ligi 100 miljonit eurot. On võimalik, et ka tänavuse aasta eest tuleb GE-l trahvi lisaks tasuda.
Auvere elektrijaama võimsus on 300 megavatti ning jaam kasutab elektritootmiseks efektiivset tsirkuleerivat keevkihttehnoloogiat. Elektrijaama ehitab võtmed kätte lepingu alusel General Electric'u kontsern. Elektrijaama efektiivsus on 40 protsenti ning jaam suudab kütusena kasutada kuni 100 protsendi ulatuses põlevkivi, kuni 50 protsendi ulatuses biomassi, kuni 20 protsendi ulatuses turvast ja kuni 10 protsendi ulatuses põlevkivigaasi.
Eesti Energia Auvere elektrijaama projekti eelarve on 638 miljonit eurot, millest Kaarel Kuuse sõnul oli möödunud aasta lõpuks investeeritud 568 miljonit eurot. Lõplik maksuvus ei ole veel selge. "Eks see selgub veel. Aga ilmselt vähem, kui algselt kavandatud," lisas Kuusk aprillis.
### Response:
Eesti Energia plaanib juulis Auvere jaama viimaks vastu võtta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 37-aastane Ardern, kes Tööpartei juhina eelmise aasta oktoobris peaministriks sai, on Uus-Meremaa ajaloo noorim valitsusjuht. Nüüd läheb ta aga ajalukku sellega, et on kogu maailmas alles teine valitav riigijuht, kes on ametis olles lapse sünnitanud, vahendas Reuters.
Varem on ametis olles lapse sünnitanud Pakistani kunagine peaminister Benazir Bhutto 1990. aastal.
Arderni laps sündis Aucklandi haiglas, mis on riigi suurim avalikult finantseeritav haigla, ning sünnitusel viibis ka peaministri elukaaslane, televisiooni saatejuht Clarke Gayford.
Järgmised umbes kuus nädalat täidab valitsusjuhi ülesandeid asepeaminister Winston Peters.
Ardern sai oma rasedusest teada eelmise aasta 13. oktoobril ehk kuus päeva enne seda, kui ta Petersi erakonnaga koalitsiooni sõlmima hakkas. Ardern on avaldanud veendumust, et riigijuhtimises tema eemalolekul mingit tõrget ei toimu. Samuti on riigi avalikkus olnud lapseootel peaministri suhtes üsna toetaval seisukohal.
Welcome to our village wee one. Feeling very lucky to have a healthy baby girl that arrived at 4.45pm weighing 3.31kg (7.3lb) Thank you so much for your best wishes and your kindness. We're all doing really well thanks to the wonderful team at Auckland City Hospital.
A post shared by Jacinda Ardern (@jacindaardern) on Jun 20, 2018 at 11:14pm PDT | Uus-Meremaa peaminister sünnitas tütre | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
37-aastane Ardern, kes Tööpartei juhina eelmise aasta oktoobris peaministriks sai, on Uus-Meremaa ajaloo noorim valitsusjuht. Nüüd läheb ta aga ajalukku sellega, et on kogu maailmas alles teine valitav riigijuht, kes on ametis olles lapse sünnitanud, vahendas Reuters.
Varem on ametis olles lapse sünnitanud Pakistani kunagine peaminister Benazir Bhutto 1990. aastal.
Arderni laps sündis Aucklandi haiglas, mis on riigi suurim avalikult finantseeritav haigla, ning sünnitusel viibis ka peaministri elukaaslane, televisiooni saatejuht Clarke Gayford.
Järgmised umbes kuus nädalat täidab valitsusjuhi ülesandeid asepeaminister Winston Peters.
Ardern sai oma rasedusest teada eelmise aasta 13. oktoobril ehk kuus päeva enne seda, kui ta Petersi erakonnaga koalitsiooni sõlmima hakkas. Ardern on avaldanud veendumust, et riigijuhtimises tema eemalolekul mingit tõrget ei toimu. Samuti on riigi avalikkus olnud lapseootel peaministri suhtes üsna toetaval seisukohal.
Welcome to our village wee one. Feeling very lucky to have a healthy baby girl that arrived at 4.45pm weighing 3.31kg (7.3lb) Thank you so much for your best wishes and your kindness. We're all doing really well thanks to the wonderful team at Auckland City Hospital.
A post shared by Jacinda Ardern (@jacindaardern) on Jun 20, 2018 at 11:14pm PDT
### Response:
Uus-Meremaa peaminister sünnitas tütre |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tegemist on toreda suvelooga, mis räägib väikesest jalgsimatkast oma kallima inimese juurde. Kutsun kõiki üles samuti meie soojal suvel võimalikult palju ringi liikuma. Vaadake video kindlasti lõpuni, saab näha milline kobakäpp hundiratta viskamises olen ning tehke ise paremini," naeris Birgit.
Loo autoriteks on Timo Vendt, Indrek Sarrap, Silvia Soro ja Birgit Sarrap.
Lugu ilmub ka Birgiti uuel albumi, mis avaldatakse septembrikuus lauljatari 30. sünnipäevaks. | Birgit kutsub uue singliga "15 000 sammu" kõiki suvel ringi liikuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tegemist on toreda suvelooga, mis räägib väikesest jalgsimatkast oma kallima inimese juurde. Kutsun kõiki üles samuti meie soojal suvel võimalikult palju ringi liikuma. Vaadake video kindlasti lõpuni, saab näha milline kobakäpp hundiratta viskamises olen ning tehke ise paremini," naeris Birgit.
Loo autoriteks on Timo Vendt, Indrek Sarrap, Silvia Soro ja Birgit Sarrap.
Lugu ilmub ka Birgiti uuel albumi, mis avaldatakse septembrikuus lauljatari 30. sünnipäevaks.
### Response:
Birgit kutsub uue singliga "15 000 sammu" kõiki suvel ringi liikuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samas see ei tähenda aga, et siinseid põliseid traditsioone ja kombeid ei tule tunda ega tutvustada nii pealekasvavatele põlvkondadele kui neile, kellele Eesti on saanud uueks koduks. "Eesti jaanipäeval on õige mitu kihti, sest traditsioonid ja kombed muutuvad ajas ja tänu sellele nad ka püsivad, nii paradoksaalne, kui see ka ei tundu," märkis Kõivupuu.
Eesti ühiskond on teinud viimase 20–30 aasta jooksul läbi suuri muutusi. Need peegelduvad ka tavades-traditsioonides. "Identiteediloomes on tähtis minevik, traditsioonid, teisalt ollakse vastuvõtlik ka kõige selle suhtes, mida pakub globaliseerunud maailm. Kuid tõsi on seegi, et sajanditetagused talupojakultuuri-kombed jäävad nüüdsetele noortele juba üsna kaugeks, nende mõistmiseks on vaja nii-öelda kultuuritõlget," laiendas folklorist.
Kõivupuu lisas, et inimesed otsivad endale pühade ajal ellu väiksemat või suuremat vaheldust ja traditsioonide kõrvale väheke uudsustki. Pühi on võimalik tähistada ka erinevate rahvuste kommete järgi. Eestis on tänapäeval palju peresid, kus elavad koos eri rahvustest inimesed.
Nõukogude pärand
Oma jälje jättis Eesti jaanipäevatraditsioonidele ka nõukogude aeg. "Nõukogudeaegse lapsena julgen väita, et jaanipäevast sai lärmakas rahvapidu, kus jaanilõkkes tossasid autokummid ja praksus eterniit ning pruugiti ohtralt alkoholi" meenutas folklorist.
Läti jaanipeod olid Kõivupuu hinnangul toona palju rahvuslikumad. See paistab silma ka praegu. "Näiteks kasutatakse jaanipäeval avaliku ruumi ehtimiseks kõike seda, mida loodusest saab – kindlasti kaski, karikakraid, kõiki teisi õitsvaid metsa- ja niidulilli. Kohutuslik toit on sõir, saadetakse jaaniteemalisi tervituspostkaartegi, kas siis elektrooniliselt või tavapostiga," märkis Kõivupuu.
Eesti jaanitoitude hulgas aga domineerib šašlõki küpsetamine ja liha-vorstide grillimine, mis sai hoo sisse nõukogude ajal. "Lihatoidud on uuema aja trend. Suvisel ajal ei söödud lihatoite talupojakultuuris väga erinevatel põhjustel, liha oli ikka külmema aastaaja toit. Traditsioonilised suvised toidud olid kergemad," osutas folklorist. Naljaga pooleks võib öelda, et Eesti üheks moodsaks jaanitraditsiooniks on saanud teema, kuidas jaanijärgsel ajal toime tulla ülesöömisega kaasnenud seedeprobleemidega.
Ühisnimetajad ja Eesti jaanitule eripära
Rituaalse jaanitule süütamine seob eestlasi teiste rahvastega, kes suvist pööripäeva tähistavad. "Tuli annab sooja, sellel saab valmistada toitu ja enne ristiusu tulekut põletasime siinmail surnuid uskudes, et niimoodi vabaneb hing kehast ja läheb oma teed. Tuli kui sümbol ja Päikese võrdkuju ulatub Põhjamaal, kus päikest, sooja ja valgust suhteliselt vähem, aegade algusse," arutles Marju Kõivupuu. Inimeste elukeskkond, laiuskraad, loodus, aastaajad, elatusalad on kujundanud traditsioone ja kombeid ajast aega.
Pööripäevad on olnud eriliselt tähtsad siinmail juba igiammu. "Meie piirkonnale iseloomulike valgete suveööde tõttu on omandanud jaaniöö aegade jooksul maagilise tähtsuse ja tähenduse, kus inimesed kogunevad pidutsemiseks loodusse, koduseinte vahelt välja" laiendas folklorist.
Kõivupuu lisas, eestlased pole väga suur pidutseja- või pühade rahvas. "Selliseid tähtpäevi, kus kõik kipuvad koduseinte vahelt õue, et olla teistega koos, on meie aastaringis ikka väga vähe. Eks selles on süüdi muidugi niivõrd-kuivõrd ka meie laiuskraad. Kui mõni inimpõlv tagasi märkis jaanipäev külaühiskonnas väikest hingetõmbeaega kevadiste põllutööde lõpu ja eesootava heinaaja vahel, siis tänapäevastele kontoriinimestele on jaanipäev kauaoodatud suhteliselt pikema suvepuhkuse stardipauk" märkis Kõivupuu.
Väikesed asjad
"Tänapäeval on kindlasti väga palju niisuguseid noori inimesi, kes enam võib-olla ei oskagi korralikult jaanilõket üles laduda või seda süüdata, sest palju neid majapidamisi enam on kus, ahjus või pliidi alla põletatakse puid, " nentis Marju Kõivupuu. Eriliselt võiks tähelepanu pöörata sellele, mida lõkkesse panna.
Põlisemaid rahvakombeid järgida tahtes ei tohiks olla seal prügi, sünteetilist materjali ja muud sodi, mida enam kodumajapidamises vaja ei lähe. "Kui usume, et jaanilõke puhastab ja tervistab ja anname sellel rituaalse tähenduse, mis tal peaks olema ja on, võiks lõkkes olla ikka ehtsad haod ja halud. Võistlusmoment on eestlastele iseloomulik, aga kui meil pole võimalik teha suurt lõket, võib tunda rõõmu ka väikesest," leidis folklorist.
Samuti ei tohiks kogu jaanipäevatralli ja üle lõkke hüppamise juures ära unustada kõige pisemaid. "Kui aastate eest poja jaanilaupäeval pimesooleoperatsioonile viisin ja teda järgmine päev vaatamas käisin, oli öö jooksul haiglasse toodud traumade ja põletushaavadega lapsi valus vaadata. Valvekirurg nentis, et see on jah kahjuks, selline meie ebameeldiv jaanitraditsioon," meenutas Kõivupuu. | Jaanipäeva eri: "õiget" eesti jaanipäeva pole olemas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samas see ei tähenda aga, et siinseid põliseid traditsioone ja kombeid ei tule tunda ega tutvustada nii pealekasvavatele põlvkondadele kui neile, kellele Eesti on saanud uueks koduks. "Eesti jaanipäeval on õige mitu kihti, sest traditsioonid ja kombed muutuvad ajas ja tänu sellele nad ka püsivad, nii paradoksaalne, kui see ka ei tundu," märkis Kõivupuu.
Eesti ühiskond on teinud viimase 20–30 aasta jooksul läbi suuri muutusi. Need peegelduvad ka tavades-traditsioonides. "Identiteediloomes on tähtis minevik, traditsioonid, teisalt ollakse vastuvõtlik ka kõige selle suhtes, mida pakub globaliseerunud maailm. Kuid tõsi on seegi, et sajanditetagused talupojakultuuri-kombed jäävad nüüdsetele noortele juba üsna kaugeks, nende mõistmiseks on vaja nii-öelda kultuuritõlget," laiendas folklorist.
Kõivupuu lisas, et inimesed otsivad endale pühade ajal ellu väiksemat või suuremat vaheldust ja traditsioonide kõrvale väheke uudsustki. Pühi on võimalik tähistada ka erinevate rahvuste kommete järgi. Eestis on tänapäeval palju peresid, kus elavad koos eri rahvustest inimesed.
Nõukogude pärand
Oma jälje jättis Eesti jaanipäevatraditsioonidele ka nõukogude aeg. "Nõukogudeaegse lapsena julgen väita, et jaanipäevast sai lärmakas rahvapidu, kus jaanilõkkes tossasid autokummid ja praksus eterniit ning pruugiti ohtralt alkoholi" meenutas folklorist.
Läti jaanipeod olid Kõivupuu hinnangul toona palju rahvuslikumad. See paistab silma ka praegu. "Näiteks kasutatakse jaanipäeval avaliku ruumi ehtimiseks kõike seda, mida loodusest saab – kindlasti kaski, karikakraid, kõiki teisi õitsvaid metsa- ja niidulilli. Kohutuslik toit on sõir, saadetakse jaaniteemalisi tervituspostkaartegi, kas siis elektrooniliselt või tavapostiga," märkis Kõivupuu.
Eesti jaanitoitude hulgas aga domineerib šašlõki küpsetamine ja liha-vorstide grillimine, mis sai hoo sisse nõukogude ajal. "Lihatoidud on uuema aja trend. Suvisel ajal ei söödud lihatoite talupojakultuuris väga erinevatel põhjustel, liha oli ikka külmema aastaaja toit. Traditsioonilised suvised toidud olid kergemad," osutas folklorist. Naljaga pooleks võib öelda, et Eesti üheks moodsaks jaanitraditsiooniks on saanud teema, kuidas jaanijärgsel ajal toime tulla ülesöömisega kaasnenud seedeprobleemidega.
Ühisnimetajad ja Eesti jaanitule eripära
Rituaalse jaanitule süütamine seob eestlasi teiste rahvastega, kes suvist pööripäeva tähistavad. "Tuli annab sooja, sellel saab valmistada toitu ja enne ristiusu tulekut põletasime siinmail surnuid uskudes, et niimoodi vabaneb hing kehast ja läheb oma teed. Tuli kui sümbol ja Päikese võrdkuju ulatub Põhjamaal, kus päikest, sooja ja valgust suhteliselt vähem, aegade algusse," arutles Marju Kõivupuu. Inimeste elukeskkond, laiuskraad, loodus, aastaajad, elatusalad on kujundanud traditsioone ja kombeid ajast aega.
Pööripäevad on olnud eriliselt tähtsad siinmail juba igiammu. "Meie piirkonnale iseloomulike valgete suveööde tõttu on omandanud jaaniöö aegade jooksul maagilise tähtsuse ja tähenduse, kus inimesed kogunevad pidutsemiseks loodusse, koduseinte vahelt välja" laiendas folklorist.
Kõivupuu lisas, eestlased pole väga suur pidutseja- või pühade rahvas. "Selliseid tähtpäevi, kus kõik kipuvad koduseinte vahelt õue, et olla teistega koos, on meie aastaringis ikka väga vähe. Eks selles on süüdi muidugi niivõrd-kuivõrd ka meie laiuskraad. Kui mõni inimpõlv tagasi märkis jaanipäev külaühiskonnas väikest hingetõmbeaega kevadiste põllutööde lõpu ja eesootava heinaaja vahel, siis tänapäevastele kontoriinimestele on jaanipäev kauaoodatud suhteliselt pikema suvepuhkuse stardipauk" märkis Kõivupuu.
Väikesed asjad
"Tänapäeval on kindlasti väga palju niisuguseid noori inimesi, kes enam võib-olla ei oskagi korralikult jaanilõket üles laduda või seda süüdata, sest palju neid majapidamisi enam on kus, ahjus või pliidi alla põletatakse puid, " nentis Marju Kõivupuu. Eriliselt võiks tähelepanu pöörata sellele, mida lõkkesse panna.
Põlisemaid rahvakombeid järgida tahtes ei tohiks olla seal prügi, sünteetilist materjali ja muud sodi, mida enam kodumajapidamises vaja ei lähe. "Kui usume, et jaanilõke puhastab ja tervistab ja anname sellel rituaalse tähenduse, mis tal peaks olema ja on, võiks lõkkes olla ikka ehtsad haod ja halud. Võistlusmoment on eestlastele iseloomulik, aga kui meil pole võimalik teha suurt lõket, võib tunda rõõmu ka väikesest," leidis folklorist.
Samuti ei tohiks kogu jaanipäevatralli ja üle lõkke hüppamise juures ära unustada kõige pisemaid. "Kui aastate eest poja jaanilaupäeval pimesooleoperatsioonile viisin ja teda järgmine päev vaatamas käisin, oli öö jooksul haiglasse toodud traumade ja põletushaavadega lapsi valus vaadata. Valvekirurg nentis, et see on jah kahjuks, selline meie ebameeldiv jaanitraditsioon," meenutas Kõivupuu.
### Response:
Jaanipäeva eri: "õiget" eesti jaanipäeva pole olemas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saarte Hääl kirjutab, et karu jälgi nähti saarel esimest korda juba eelmisel neljapäeval. Sel esmaspäeval leidis üks saarel matkanud inimene jäljed aga RMK Kulpri telkimisplatsi kõrvalt liivarannast ja andis sellest ka saarevahile teada.
Saarevaht Avo Piisk ütles Saarte Häälele, et käis asja uurimas ja tuvastas, et tegu oli tõepoolest karuga. Tegi pilti kah. Eilseks oli metsaott saare tolmu aga taas jalgelt pühkinud. "Oleme jälle tagasi toitumisahela tipus," sõnas Piisk rahulolevalt.
Küsimusele, kas karu üldse kunagi varem Vilsandile sattunud on, vastas Piisk, et paljukest neid karusid Saaremaalgi on olnud, Vilsandist rääkimata.
Nädal varem läkitati Saarte Häälele foto karu käpajälgedest Karala kandis suunaga Roopa poole. | Karu tegi ajaloolise visiidi Vilsandile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saarte Hääl kirjutab, et karu jälgi nähti saarel esimest korda juba eelmisel neljapäeval. Sel esmaspäeval leidis üks saarel matkanud inimene jäljed aga RMK Kulpri telkimisplatsi kõrvalt liivarannast ja andis sellest ka saarevahile teada.
Saarevaht Avo Piisk ütles Saarte Häälele, et käis asja uurimas ja tuvastas, et tegu oli tõepoolest karuga. Tegi pilti kah. Eilseks oli metsaott saare tolmu aga taas jalgelt pühkinud. "Oleme jälle tagasi toitumisahela tipus," sõnas Piisk rahulolevalt.
Küsimusele, kas karu üldse kunagi varem Vilsandile sattunud on, vastas Piisk, et paljukest neid karusid Saaremaalgi on olnud, Vilsandist rääkimata.
Nädal varem läkitati Saarte Häälele foto karu käpajälgedest Karala kandis suunaga Roopa poole.
### Response:
Karu tegi ajaloolise visiidi Vilsandile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seejuures nädal tagasi alistas Eesti Kuldliiga poolfinaalis Portugali 3:0. Mis oli nüüd teistmoodi kui nädal aega tagasi? "Lühidalt öeldes – kõik. Üks võistkond ja teine võistkond olid kohad ära vahetanud," tõdes Eesti koondise abitreener Rainer Vassiljev volley.ee Facebooki vahendusel. "Usun küll, et natuke oli peas kinni see asi."
"Praegu on kõige õigem mõelda selle peale, et meil on järgmine mäng homme (täna – toim). Pea on vaja sellest hetkest nüüd puhtaks pühkida ja homme teame, mille nimel mängime," lisas Vassiljev."
"Eks antud hetkel saamegi aru, milline vahe võib olla, kui mängime meie hästi ja kui mängivad nemad hästi. Võib-olla me ise natuke alahindame selliseid situatsioone," arutles Eesti koondise kapten Kert Toobal. "Tegelikult see turniir, mis me tegime eelmisel nädalal, tegime tõeliselt hea partii. Täna nii head partiid ei teinud, oli põhimõtteliselt selle turniiri ainuke hetk, kus võib komistada, loodan, et homme teeme korrektuurid ja mängime juba paremini. Portugal mängis kodus, servis hästi ja oli hoopis teistsugune meeskond kui nädal tagasi."
"Midagi ei ole teha, see ongi mäng. Ma kindlasti seda üle ei dramatiseeri. Meeskond on mai algusest saadik täistuuridel liikunud, eks on näha, mis seisus mehed on – kõik annavad nii palju, kui sees veel on," jätkas Toobal. "Eks siin mõni mees aurude peal liigub juba ammu, loodan, et need aurud veel nii kaua kestavad, et saame need mängud mängitud. Mul meestele mingeid etteheiteid küll ei ole, kõik annavad endast maksimumi."
FIVB Challenger Cupi võitja teenib järgmiseks aastaks koha Rahvuste liigasse (endise nimega Maailmaliiga). Challenger Cupil mängitakse kahes alagrupis, mõlema grupi kaks esimest pääsevad poolfinaali. Neljapäeval kell 20 läheb Eesti vastamisi Kasahstaniga ning 22. juuni on puhkepäev. Poolfinaalid peetakse 23. juunil ning finaal ja pronksimäng 24. juunil.
Teises alagrupis mängivad Tšiili, Tšehhi ja Kuuba, avamängus oli Tšehhi Kuubast kindlalt 3:0 parem. | Kert Toobal avamängu kaotusest: ma ei dramatiseeri seda üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seejuures nädal tagasi alistas Eesti Kuldliiga poolfinaalis Portugali 3:0. Mis oli nüüd teistmoodi kui nädal aega tagasi? "Lühidalt öeldes – kõik. Üks võistkond ja teine võistkond olid kohad ära vahetanud," tõdes Eesti koondise abitreener Rainer Vassiljev volley.ee Facebooki vahendusel. "Usun küll, et natuke oli peas kinni see asi."
"Praegu on kõige õigem mõelda selle peale, et meil on järgmine mäng homme (täna – toim). Pea on vaja sellest hetkest nüüd puhtaks pühkida ja homme teame, mille nimel mängime," lisas Vassiljev."
"Eks antud hetkel saamegi aru, milline vahe võib olla, kui mängime meie hästi ja kui mängivad nemad hästi. Võib-olla me ise natuke alahindame selliseid situatsioone," arutles Eesti koondise kapten Kert Toobal. "Tegelikult see turniir, mis me tegime eelmisel nädalal, tegime tõeliselt hea partii. Täna nii head partiid ei teinud, oli põhimõtteliselt selle turniiri ainuke hetk, kus võib komistada, loodan, et homme teeme korrektuurid ja mängime juba paremini. Portugal mängis kodus, servis hästi ja oli hoopis teistsugune meeskond kui nädal tagasi."
"Midagi ei ole teha, see ongi mäng. Ma kindlasti seda üle ei dramatiseeri. Meeskond on mai algusest saadik täistuuridel liikunud, eks on näha, mis seisus mehed on – kõik annavad nii palju, kui sees veel on," jätkas Toobal. "Eks siin mõni mees aurude peal liigub juba ammu, loodan, et need aurud veel nii kaua kestavad, et saame need mängud mängitud. Mul meestele mingeid etteheiteid küll ei ole, kõik annavad endast maksimumi."
FIVB Challenger Cupi võitja teenib järgmiseks aastaks koha Rahvuste liigasse (endise nimega Maailmaliiga). Challenger Cupil mängitakse kahes alagrupis, mõlema grupi kaks esimest pääsevad poolfinaali. Neljapäeval kell 20 läheb Eesti vastamisi Kasahstaniga ning 22. juuni on puhkepäev. Poolfinaalid peetakse 23. juunil ning finaal ja pronksimäng 24. juunil.
Teises alagrupis mängivad Tšiili, Tšehhi ja Kuuba, avamängus oli Tšehhi Kuubast kindlalt 3:0 parem.
### Response:
Kert Toobal avamängu kaotusest: ma ei dramatiseeri seda üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Marjaana Vaheri fotonäitus on eksperiment, kus 30 fotol kohtuvad esivanemate pärand ja tänapäeva inimene tänavalt.
"Näitust ette valmistades sain aru, et olen, nagu ilmselt suur osa eestlastest, rahvarõivapärimuse vaatepunktist puhas leht. Mul pole õrna aimugi, kust jookseb piir lubatu ja keelatu vahel esiemade pärandi kokku sobitamisel ja kandmisel. Kuna ka kõige suuremate asjatundjate arvamused lahknevad, võtsingi endale vabaduse toimida nagu inimene tänavalt, kes paneb pähe ühe vanaema Kihelkonna tanu ja selga teise vanaema Pärnumaa seeliku, ning asub siis teele mööda Roosi tänavat, et ERM-i rahvarõivanäituse autentsust oma silmaga kaeda," iseloomustas näitust autor Marjaana Vaher.
ERM-i suure rahvarõivanäituse tegemisel oli üheks eesmärgiks meie rahvariiete näitamine nende täies ilus ja lootus, et inimesed hakkavad rahvarõivaid rohkem kandma. "Tahtsime ka tõstatada arutelu, kui vabalt võib rahvariide esemeid kokku panna. Marjaana Vaheri lennukas fotonäitus pakubki selleks diskussiooniks head võimalust," ütles ERM-i produtsent ja kunstiajaloolane Reet Mark.
Näituse avamisele järgneval tunniajasel jalutuskäigul Raadile kommenteerivad fotosid ERM-i peavarahoidja Riina Reinvelt, produtsent Reet Mark ja rahvarõivanäituse kuraator Reet Piiri.
Näitus avatakse täna, 21. juunil kell 15 ja jääb Roosi tänaval avatuks 31. augustini 2018. | Tartu tänavat ehib rahvarõivaist inspireeritud fotonäitus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Marjaana Vaheri fotonäitus on eksperiment, kus 30 fotol kohtuvad esivanemate pärand ja tänapäeva inimene tänavalt.
"Näitust ette valmistades sain aru, et olen, nagu ilmselt suur osa eestlastest, rahvarõivapärimuse vaatepunktist puhas leht. Mul pole õrna aimugi, kust jookseb piir lubatu ja keelatu vahel esiemade pärandi kokku sobitamisel ja kandmisel. Kuna ka kõige suuremate asjatundjate arvamused lahknevad, võtsingi endale vabaduse toimida nagu inimene tänavalt, kes paneb pähe ühe vanaema Kihelkonna tanu ja selga teise vanaema Pärnumaa seeliku, ning asub siis teele mööda Roosi tänavat, et ERM-i rahvarõivanäituse autentsust oma silmaga kaeda," iseloomustas näitust autor Marjaana Vaher.
ERM-i suure rahvarõivanäituse tegemisel oli üheks eesmärgiks meie rahvariiete näitamine nende täies ilus ja lootus, et inimesed hakkavad rahvarõivaid rohkem kandma. "Tahtsime ka tõstatada arutelu, kui vabalt võib rahvariide esemeid kokku panna. Marjaana Vaheri lennukas fotonäitus pakubki selleks diskussiooniks head võimalust," ütles ERM-i produtsent ja kunstiajaloolane Reet Mark.
Näituse avamisele järgneval tunniajasel jalutuskäigul Raadile kommenteerivad fotosid ERM-i peavarahoidja Riina Reinvelt, produtsent Reet Mark ja rahvarõivanäituse kuraator Reet Piiri.
Näitus avatakse täna, 21. juunil kell 15 ja jääb Roosi tänaval avatuks 31. augustini 2018.
### Response:
Tartu tänavat ehib rahvarõivaist inspireeritud fotonäitus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | KuPS jäi kodus 3647 pealtvaataja ees HJK vastu 17. minutil kaotusseisu. Vaid neli minutit hiljem oli tablool aga viigiseis, kui Rasmus Karjalainen, kes hooaja alguses võttis Purjelt tipuründaja koha, realiseeris just Purje söödu väravaks, vahendab Soccernet.ee.
56. minutil sahistas võrku juba Purje ise, viies KuPS-i 2:1 ette. KuPS oligi võidu poole liikumas, ent kolmandal üleminutil viigistas egiptlane Amr Gamal HJK poolelt seisu. 2:2 viigiga matš ka lõppes ehk KuPS andis võidu käest, samas ei lastud tabeliliidril ikkagi ka vahet suurendada. Purje võeti puhkama 88. minutil ja ta valiti mängu parimaks.
Võidumaitset tundis VPS, kes alistas kodus 2021 silmapaari ees 4:1 Mariehamni. Täismängu kirja saanud Marko Meerits oli lähedal ka nullimängule, kuid esimesel üleminutil lõi Ahvenamaa meeskond oma auvärava. Hindrek Ojamaa alustas matši VPS-i paremal äärel ning võeti puhkama 69. minutil, kui tablool oli 4:0 seis
Viigiga pidid leppima Lahti mehed, kui võõrsil Tampere Ilvesele väravaid ei löödud. Henri Anier tegi kaasa kogu kohtumise, Artjom Dmitrijev sai kirja 85 minutit ja 52. minutist ka kollase kaardi.
Mihkel Aksalu pidi SJK-ga Honkalt vastu võtma 1:3 kaotuse. Alates 18. minutist mängiti vähemuses. Sel hetkel oli tablool 1:1 viigiseis. Aksalu sai kirja täismängu.
Eestlaste klubidest on KuPS kolmas, Lahti neljas, VPS kuues ja SJK üheksas. | Ats Purje lõi liiga liidri HJK vastu värava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
KuPS jäi kodus 3647 pealtvaataja ees HJK vastu 17. minutil kaotusseisu. Vaid neli minutit hiljem oli tablool aga viigiseis, kui Rasmus Karjalainen, kes hooaja alguses võttis Purjelt tipuründaja koha, realiseeris just Purje söödu väravaks, vahendab Soccernet.ee.
56. minutil sahistas võrku juba Purje ise, viies KuPS-i 2:1 ette. KuPS oligi võidu poole liikumas, ent kolmandal üleminutil viigistas egiptlane Amr Gamal HJK poolelt seisu. 2:2 viigiga matš ka lõppes ehk KuPS andis võidu käest, samas ei lastud tabeliliidril ikkagi ka vahet suurendada. Purje võeti puhkama 88. minutil ja ta valiti mängu parimaks.
Võidumaitset tundis VPS, kes alistas kodus 2021 silmapaari ees 4:1 Mariehamni. Täismängu kirja saanud Marko Meerits oli lähedal ka nullimängule, kuid esimesel üleminutil lõi Ahvenamaa meeskond oma auvärava. Hindrek Ojamaa alustas matši VPS-i paremal äärel ning võeti puhkama 69. minutil, kui tablool oli 4:0 seis
Viigiga pidid leppima Lahti mehed, kui võõrsil Tampere Ilvesele väravaid ei löödud. Henri Anier tegi kaasa kogu kohtumise, Artjom Dmitrijev sai kirja 85 minutit ja 52. minutist ka kollase kaardi.
Mihkel Aksalu pidi SJK-ga Honkalt vastu võtma 1:3 kaotuse. Alates 18. minutist mängiti vähemuses. Sel hetkel oli tablool 1:1 viigiseis. Aksalu sai kirja täismängu.
Eestlaste klubidest on KuPS kolmas, Lahti neljas, VPS kuues ja SJK üheksas.
### Response:
Ats Purje lõi liiga liidri HJK vastu värava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juuni keskel riigikogus vastu võetud seadusemuudatused annavad Eesti relva- ja lõhkematerjalitööstuse sünniks võimaluse, kirjutab Maaleht.
Eesti Arsenali juht Jens Haug ütles, et riigikaitseliste ja majanduslike aspektide kõrval on tehas vajalik militaar- ja energeetiliste materjalide inseneeria ja sõjandusalase insenerteadmise kasvulavana.
Haugi sõnul on oluline, et lõhkematerjalide tootmine oleks võimalikult ligidal Eesti kaitseväele kui võimalikule tellijale, mis võimaldab toodete kiiret muutmist, annab polügoonidel testimiseks head võimalused.
2015. aastal loodud Eesti Arsenal toodab lahingumoona ning lõhkematerjale – miine, granaate ja treeningmürske ning seni toimub tootmine suurelt osalt väljaspool Eestit. | Eesti Arsenal tahab Eestisse rajada lõhkematerjalitehase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juuni keskel riigikogus vastu võetud seadusemuudatused annavad Eesti relva- ja lõhkematerjalitööstuse sünniks võimaluse, kirjutab Maaleht.
Eesti Arsenali juht Jens Haug ütles, et riigikaitseliste ja majanduslike aspektide kõrval on tehas vajalik militaar- ja energeetiliste materjalide inseneeria ja sõjandusalase insenerteadmise kasvulavana.
Haugi sõnul on oluline, et lõhkematerjalide tootmine oleks võimalikult ligidal Eesti kaitseväele kui võimalikule tellijale, mis võimaldab toodete kiiret muutmist, annab polügoonidel testimiseks head võimalused.
2015. aastal loodud Eesti Arsenal toodab lahingumoona ning lõhkematerjale – miine, granaate ja treeningmürske ning seni toimub tootmine suurelt osalt väljaspool Eestit.
### Response:
Eesti Arsenal tahab Eestisse rajada lõhkematerjalitehase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniiril kolmandana asetatud Thiem jäi ligi poolteist tundi kestnud kohtumises 2:6, 5:7 alla jaapanlasele Yuichi Sugitale (ATP 52.).
Ka mullu piirdus Thiem Halles kahe mänguga, kuid jõudis seejärel Wimbledonis kaheksandikfinaali. Tänavu peakski Thiemi järgmine turniir olema 2. juulil algav Wimbledon.
Sugita läheb veerandfinaalis vastamisi läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud USA esindaja Denis Kudlaga (ATP 109.), kes oli 6:3, 6:4 parem kreeklasest Stefanos Tsitsipasest (ATP 35.).
Teisipäeval langes Halles konkurentsist ka 2. asetatud sakslane Alexander Zverev, kes kaotas juba avaringis. | Prantsusmaa lahtiste finalist kaotas Halles teises ringis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiril kolmandana asetatud Thiem jäi ligi poolteist tundi kestnud kohtumises 2:6, 5:7 alla jaapanlasele Yuichi Sugitale (ATP 52.).
Ka mullu piirdus Thiem Halles kahe mänguga, kuid jõudis seejärel Wimbledonis kaheksandikfinaali. Tänavu peakski Thiemi järgmine turniir olema 2. juulil algav Wimbledon.
Sugita läheb veerandfinaalis vastamisi läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud USA esindaja Denis Kudlaga (ATP 109.), kes oli 6:3, 6:4 parem kreeklasest Stefanos Tsitsipasest (ATP 35.).
Teisipäeval langes Halles konkurentsist ka 2. asetatud sakslane Alexander Zverev, kes kaotas juba avaringis.
### Response:
Prantsusmaa lahtiste finalist kaotas Halles teises ringis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Päevaleht kirjutab, et põlveuuringutele läinud patsient pidanuks masinas olema mõnikümmend minutit, kuid jäi sinna mitmeks tunniks, kuni otsustas sealt ise välja ronida.
Lehe allika väitel vajutas patsient korduvalt ka punast paanikanuppu, kuid sellele keegi ei reageerinud.
MRT-st läks signaal teisele poole seina tehnikute ruumi, kus arvutite taga pidanuks olema kaks radioloogiatehnikut, kuid ei olnud kumbagi.
End masinast ise vabastanud patsient tormas kõrvalasuvasse riietusruumi ja kutsus telefoniga abi.
Kliinikum leidis, et juhtumi eest vastutab 15-aastase staažiga radioloogiaõde, kes seepeale vallandati. | Ülikooli kliinikum unustas patsiendi tundideks MRT-masinasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Päevaleht kirjutab, et põlveuuringutele läinud patsient pidanuks masinas olema mõnikümmend minutit, kuid jäi sinna mitmeks tunniks, kuni otsustas sealt ise välja ronida.
Lehe allika väitel vajutas patsient korduvalt ka punast paanikanuppu, kuid sellele keegi ei reageerinud.
MRT-st läks signaal teisele poole seina tehnikute ruumi, kus arvutite taga pidanuks olema kaks radioloogiatehnikut, kuid ei olnud kumbagi.
End masinast ise vabastanud patsient tormas kõrvalasuvasse riietusruumi ja kutsus telefoniga abi.
Kliinikum leidis, et juhtumi eest vastutab 15-aastase staažiga radioloogiaõde, kes seepeale vallandati.
### Response:
Ülikooli kliinikum unustas patsiendi tundideks MRT-masinasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maanteeameti peadirektor Priit Sauk tõi välja, et sel aastal teeb maanteeamet ehitus- ja remonditöid üle 2000 kilomeetri ulatuses.
Kui eelmisel aastal ehitati uusi teid seitsme, siis tänavu 14 kilomeetri ulatuses. Jätkuvad ka tööd maanteeameti läbi aegade suurimate objektidega – Kose-Ardu maksumusega 44 miljonit eurot ja Ardu-Võõbu maksumusega 33 miljonit eurot.
Pindamistöid tuleb tänavu ligi 1222 ning taastusremonti 224 kilomeetri ulatuses. Lisaks on plaan likvideerida 54 liiklusohtlikku kohta ja remontida 20 silda.
Samuti seisab ees ligi 80 kilomeetrit katete ehitust kruusateedele ning 286 kilomeetrit olemasolevate kruusateede säilitusremonti. Teedevõrgu arendamise investeeringuid on tänavu kokku 184,8 miljoni euro eest.
Lisaks sai liikluskomisjon ülevaate liiklusohutuse olukorrast. Selle aasta esimese viie kuu jooksul kasvas inimkannatanuga liiklusõnnetuste arv kaheksa protsenti, vigastatute arv kasvas 10 ja hukkunute arv 45 protsenti.
Viie kuu jooksul toimus kokku 520 liiklusõnnetust (2017. aastal 482), neis sai vigastada 651 (2017. aastal 590) ja hukkus 29 (2017. aastal 20).
Liikluskomisjoni ülesanne on rahvuslikust liiklusohutusprogrammist tulenevate tegevuste koordineerimine, valitsuse nõustamine liiklusohutusega seonduvate küsimuste lahendamisel, liiklusohutusalaste strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide seadmine ning ettepanekute tegemine valitsusele liiklusohutusega seonduvate probleemide lahendamiseks. | Liikluskomisjon: liiklusohutust aitavad tagada ka paremad teed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maanteeameti peadirektor Priit Sauk tõi välja, et sel aastal teeb maanteeamet ehitus- ja remonditöid üle 2000 kilomeetri ulatuses.
Kui eelmisel aastal ehitati uusi teid seitsme, siis tänavu 14 kilomeetri ulatuses. Jätkuvad ka tööd maanteeameti läbi aegade suurimate objektidega – Kose-Ardu maksumusega 44 miljonit eurot ja Ardu-Võõbu maksumusega 33 miljonit eurot.
Pindamistöid tuleb tänavu ligi 1222 ning taastusremonti 224 kilomeetri ulatuses. Lisaks on plaan likvideerida 54 liiklusohtlikku kohta ja remontida 20 silda.
Samuti seisab ees ligi 80 kilomeetrit katete ehitust kruusateedele ning 286 kilomeetrit olemasolevate kruusateede säilitusremonti. Teedevõrgu arendamise investeeringuid on tänavu kokku 184,8 miljoni euro eest.
Lisaks sai liikluskomisjon ülevaate liiklusohutuse olukorrast. Selle aasta esimese viie kuu jooksul kasvas inimkannatanuga liiklusõnnetuste arv kaheksa protsenti, vigastatute arv kasvas 10 ja hukkunute arv 45 protsenti.
Viie kuu jooksul toimus kokku 520 liiklusõnnetust (2017. aastal 482), neis sai vigastada 651 (2017. aastal 590) ja hukkus 29 (2017. aastal 20).
Liikluskomisjoni ülesanne on rahvuslikust liiklusohutusprogrammist tulenevate tegevuste koordineerimine, valitsuse nõustamine liiklusohutusega seonduvate küsimuste lahendamisel, liiklusohutusalaste strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide seadmine ning ettepanekute tegemine valitsusele liiklusohutusega seonduvate probleemide lahendamiseks.
### Response:
Liikluskomisjon: liiklusohutust aitavad tagada ka paremad teed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR kirjutas kaks nädalat tagasi nelja-aastasest vanemliku hoolitsuseta poisist, kes on elanud juba aasta aega turvakodus, samal ajal kui tema oma tädi käib kohut Tallinna linna lastekaitsjatega, et saada õigust poisi oma perre eestkostele võtmiseks. Kuna kohus on, tuginedes linna argumentidele, otsustanud poissi oma sugulaste perre mitte anda, on pere otsuse edasi kaevanud ja möödunud nädalast tegeleb juhtumiga riigikohus. Poiss aga elab siiani, nüüd juba üle aasta, Tallinna turvakodus edasi.
Poisi keerulise juhtumi valguses selgus, et lapsi, kes on Tallinna turvakodudes elanud kuude kaupa ja mõnel juhul ka üle aasta, on palju. Juba märtsis pööras sellele tähelepanu ka õiguskantsler, kes tuvastas probleemi pärast kontrollkäiku turvakodudesse. Siis saatis ta Põhja-Tallinna linnaosavanem Raimond Kaljulaiule ka märgukirja, kuivõrd ainuüksi selle linnaosa haldusalast oli selliseid lapsi turvakodudes viis.
Kui möödunud aasta lõpuni vastutasid lastele hooldusperede leidmise eest kohalikud omavalitsused, siis sellest aastast läks ülesanne seadusega sotsiaalkindlustusametile. Kuivõrd aga turvakodus olevad lapsed on omavalitsuse vastutusalas, on vajalik omavalitsuste koostöö riigiametiga.
Pärast ERR-is juhtumi avalikustamist tõusis olukord korraga kõigis institutsioonides teravdatud päevakorda. Nii kutsus ka sotsiaalkaitseminister Kaia Iva pealinna ja riigi lastekaitse eest vastutavad ametnikud vaibale, et saada aru, miks on eeskätt Tallinnas kuritarvitatud seadust, mille järgi iga turvakodusse sattunud lapse puhul peaks otsus, mis temast edasi saab, sündima kolme ööpäeva jooksul. Tegelikkus on teine.
"See teema on saanud vähe tähelepanu," möönis Iva.
Tallinna karm statistika
Seda, et Tallinn lapsi kuudeks turvakodusse jätab, hooldusperet asenduseks otsimata või kasvõi last asenduskodusse (ehk nn lastekodusse) paigutamata, tõestab ka statistika.
Möödunud aastal sattus Tallinnas turvakodudesse kokku 398 alaealist. Neist 133 last elasid turvakodus kolm kuni kuus kuud, ja üle poole aasta veetis turvakodus 21 last. Neist 13 olid vastsündinud kuni kuueaastased.
Võrdluseks: ülejäänud Eesti peale kokku jäi turvakodudesse kolmeks kuni kuueks kuuks seitse last ning üle poole aasta üheksa last (neist kuus last olid vastsündinud kuni kuueaastased).
Kõik need juhud on liiast, ent kui ülejäänud Eesti pealt on tegemist pigem üksikjuhtumitega, siis Tallinnas on see olnud tavaline väga halb praktika.
Linn lubab koostööd teha
Minister Ivaga kohtunud Tallinna ja riigi lastekaitseametnikega räägiti nii konkreetsest juhtumist kui ka õiguskantsleri märgukirja aluseks olevast probleemist laiemalt.
Iva möönis ERR-ile nelja-aastase Martini juhtumit kommenteerides, et nii väikese lapse puhul ei ole aasta aega turvakodus elamist aktsepteeritav ning linn pidanuks kohtupidamise ajaks leidma muu lahenduse - poolik kohtuasi ei saa olla põhjuseks, miks laps turvakodusse elama jäetakse.
"Laste pikaajaline hoidmine turvakodu teenusel ei ole ka siis kohane, kui juhtumis on alles ajutised juriidilised lahendused. Tallinna linn põhjendas seda nii, et kuna kohtuvaidluse tulemus pole lõplik ja eestkoste otsus pole selle põhjal veel teada, siis seetõttu on laps turvakodus. Meie selgitasime juurde, et kohtuvaidluste olemasolu ei ole takistus asendushoolduse valimisel," viitas Iva, et ka nn lastekodu olnuks sobiv alternatiiv turvakodule.
"Nii väikeste laste puhul nii pikalt turvakodus viibimine ei ole arengupsühholoogia seisukohast ei mõistlik ega kohane. Linna lastekaitsetöötajad kinnitasid, et otsivad parimaid lahendusi, vajadusel ka hooldusperet," ütles Iva.
Juba järgmisel nädalal peaksid linna esindajad kohtuma Martini tädi perega, et selgitada, miks nad on kohtule poisi nende perre paigutamise asemel eelistanud eestkostjana Tallinna linna.
Samal ajal tegeldakse poisile aktiivselt hoolduspere otsimisega, et laps jõuaks võimalikult kiiresti pere keskkonda kasvama, kinnitas Iva. Ka ajutisele eestkostele tädi perre aga poissi ilma kohtuotsuseta määrata ei saa. See eeldaks niisiis uut, paralleelset kohtuskäiku.
"Praegu nende (linna - toim.) kinnitusel julgen teha järelduse, et reaalseid jõupingutusi tehakse. Tallinna linnavalitsus lubas, et kohtub perega uuesti, teevad perega läbi uue arutelu, põhjendavad oma seisukohti. Milliste otsusteni jõutakse, ei saa ette öelda. Arengud on loodetavasti positiivsed, aga sõltub kohtumiste sisust," võttis Iva konkreetse juhtumi kokku. "Oletades, et kui laps paigutatakse hooldusperre, tuleb tagada ka suhete säilitamine oma perega."
Lahenduseks oleksid kriisipered
Minister tõdeb, et Tallinn ei ole seni teinud pingutusi turvakodus olevatele lastele hooldusperede leidmiseks, kuid nüüd on loota edenemist.
"Nägin linna esindajate poolt tahet seda muuta. See sõnum ja teadmine, et see on oluline mõttelaadi muutmise koht, jäi minu meelest kõlama," hindas minister.
Iva lubas kohtumise tulemusel, et iga turvakodus oleva lapse taust vaadatakse nüüd väga tempokalt üle ja leitakse igaühele kõige sobivam lahendus.
"Jõudsime pika sammu edasi, Tallinna linn kinnitas, et on valmis sotsiaalkindlustusametiga rohkem koostööd tegema, et lapsed ei oleks turvakodu teenusel," kinnitas minister.
Iva sõnul on ka lapsendada soovivate perede seas küllalt neid, kes nõus hoolduspereks hakkama, kuid nad ei ole veel sellest aastast kehtima hakanud hooldusperede registrisse kantud.
Olukorra lahendamisele saab ministri sõnul aga kaasa aidata igaüks, kes leiab endas tahtmist, jõudu ja oskust hakata vanemliku hoolitsuseta lastele hoolduspereks, kasvõi ajutiselt, mis võimaldaks kriitilisi juhtumeid kiirelt lahendada.
"Seni on Eestis puudunud need nn kriisipered, kes oleksid profid, iga kell valmis vastu võtma kiiret hooldust vajava lapse. Siin ka avalikkusele üleskutse, et kes tunneb endas valmidust kodu pakkuda väikestele lastele, võtta sotsiaalkindlstusametiga ühendust."
Ka ajutiseks hoolduspereks ehk nn kriisipereks saamine eeldab ametliku hindamise läbimist ja põhjaliku hooldusperedele mõeldud PRIDE-koolituse läbimist.
Linn eelistas turvakodusid teadlikult
Perede leidmine ei ole väga lihtne. Seetõttu ei olegi Tallinn selleks erilisi jõupingutusi teinud.
Varasematel aastatel, kui omavalitsused ise sobivaid peresid leidma pidid ning üleriigilist hooldusperede registrit polnud loodud, sai Tallinn mitmeid halbu kogemusi, kus pered ei tulnud laste kasvatamisega toime ning loobusid perre võetud lastest. Nii jõudsid niigi väntsutada saanud lapsed tagasi lastekodudesse ja turvakodudesse.
Linna lastekaitseametnikud tegi selline praktika aga ettevaatlikuks ja nad enam ei usaldanud hooldusperesid. Selle tulemusel kujuneski välja muster, kus linn loobus hooldusperede otsimisest, eelistades asutusepõhist lähenemist ehk paigutades lapsed asendushooldusele ehk nn lastekodudesse või jättes nad turvakodudesse. Lastele pere leidmist ei võetud enam eesmärgiks.
"See ei saa pikalt kesta, see vajab muutmist. On vaja, et tekiks tõhus ja hästi toetatud tugiteenustega hooldusupereteenus," leiab minister.
Tugiteenuste väljaarendamine peaks Iva sõnul ära hoidma selle, et pered probleemide ilmnemisel lapsed nö riigile tagasi annavad. Selle asemel peaksid nad probleemide korral hoopis omavalitsuselt igasugust tuge saama, et jätkuks motivatsiooni ja oskusi lastega, kes sageli võivad oma raske lapsepõlve tõttu üsna probleemseks osutuda, toime tulla.
"Pered vajavad põhjalikku koolitust, toetamist erinevate teenustega. Uus süsteem peaks andma suuremat kindlust," usub Iva. "Kõige nukram ongi see, kui lapsega see leping lõpetatakse ja ta satub tagasi turvakodusse või asenduskodusse ja pere, kes on olnud valmis lapse kasvatamiseks, loobub, sest tal on oskusi nappinud." | Poisi aasta turvakodus jätkub: minister päris Tallinna lastekaitsjatelt aru | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR kirjutas kaks nädalat tagasi nelja-aastasest vanemliku hoolitsuseta poisist, kes on elanud juba aasta aega turvakodus, samal ajal kui tema oma tädi käib kohut Tallinna linna lastekaitsjatega, et saada õigust poisi oma perre eestkostele võtmiseks. Kuna kohus on, tuginedes linna argumentidele, otsustanud poissi oma sugulaste perre mitte anda, on pere otsuse edasi kaevanud ja möödunud nädalast tegeleb juhtumiga riigikohus. Poiss aga elab siiani, nüüd juba üle aasta, Tallinna turvakodus edasi.
Poisi keerulise juhtumi valguses selgus, et lapsi, kes on Tallinna turvakodudes elanud kuude kaupa ja mõnel juhul ka üle aasta, on palju. Juba märtsis pööras sellele tähelepanu ka õiguskantsler, kes tuvastas probleemi pärast kontrollkäiku turvakodudesse. Siis saatis ta Põhja-Tallinna linnaosavanem Raimond Kaljulaiule ka märgukirja, kuivõrd ainuüksi selle linnaosa haldusalast oli selliseid lapsi turvakodudes viis.
Kui möödunud aasta lõpuni vastutasid lastele hooldusperede leidmise eest kohalikud omavalitsused, siis sellest aastast läks ülesanne seadusega sotsiaalkindlustusametile. Kuivõrd aga turvakodus olevad lapsed on omavalitsuse vastutusalas, on vajalik omavalitsuste koostöö riigiametiga.
Pärast ERR-is juhtumi avalikustamist tõusis olukord korraga kõigis institutsioonides teravdatud päevakorda. Nii kutsus ka sotsiaalkaitseminister Kaia Iva pealinna ja riigi lastekaitse eest vastutavad ametnikud vaibale, et saada aru, miks on eeskätt Tallinnas kuritarvitatud seadust, mille järgi iga turvakodusse sattunud lapse puhul peaks otsus, mis temast edasi saab, sündima kolme ööpäeva jooksul. Tegelikkus on teine.
"See teema on saanud vähe tähelepanu," möönis Iva.
Tallinna karm statistika
Seda, et Tallinn lapsi kuudeks turvakodusse jätab, hooldusperet asenduseks otsimata või kasvõi last asenduskodusse (ehk nn lastekodusse) paigutamata, tõestab ka statistika.
Möödunud aastal sattus Tallinnas turvakodudesse kokku 398 alaealist. Neist 133 last elasid turvakodus kolm kuni kuus kuud, ja üle poole aasta veetis turvakodus 21 last. Neist 13 olid vastsündinud kuni kuueaastased.
Võrdluseks: ülejäänud Eesti peale kokku jäi turvakodudesse kolmeks kuni kuueks kuuks seitse last ning üle poole aasta üheksa last (neist kuus last olid vastsündinud kuni kuueaastased).
Kõik need juhud on liiast, ent kui ülejäänud Eesti pealt on tegemist pigem üksikjuhtumitega, siis Tallinnas on see olnud tavaline väga halb praktika.
Linn lubab koostööd teha
Minister Ivaga kohtunud Tallinna ja riigi lastekaitseametnikega räägiti nii konkreetsest juhtumist kui ka õiguskantsleri märgukirja aluseks olevast probleemist laiemalt.
Iva möönis ERR-ile nelja-aastase Martini juhtumit kommenteerides, et nii väikese lapse puhul ei ole aasta aega turvakodus elamist aktsepteeritav ning linn pidanuks kohtupidamise ajaks leidma muu lahenduse - poolik kohtuasi ei saa olla põhjuseks, miks laps turvakodusse elama jäetakse.
"Laste pikaajaline hoidmine turvakodu teenusel ei ole ka siis kohane, kui juhtumis on alles ajutised juriidilised lahendused. Tallinna linn põhjendas seda nii, et kuna kohtuvaidluse tulemus pole lõplik ja eestkoste otsus pole selle põhjal veel teada, siis seetõttu on laps turvakodus. Meie selgitasime juurde, et kohtuvaidluste olemasolu ei ole takistus asendushoolduse valimisel," viitas Iva, et ka nn lastekodu olnuks sobiv alternatiiv turvakodule.
"Nii väikeste laste puhul nii pikalt turvakodus viibimine ei ole arengupsühholoogia seisukohast ei mõistlik ega kohane. Linna lastekaitsetöötajad kinnitasid, et otsivad parimaid lahendusi, vajadusel ka hooldusperet," ütles Iva.
Juba järgmisel nädalal peaksid linna esindajad kohtuma Martini tädi perega, et selgitada, miks nad on kohtule poisi nende perre paigutamise asemel eelistanud eestkostjana Tallinna linna.
Samal ajal tegeldakse poisile aktiivselt hoolduspere otsimisega, et laps jõuaks võimalikult kiiresti pere keskkonda kasvama, kinnitas Iva. Ka ajutisele eestkostele tädi perre aga poissi ilma kohtuotsuseta määrata ei saa. See eeldaks niisiis uut, paralleelset kohtuskäiku.
"Praegu nende (linna - toim.) kinnitusel julgen teha järelduse, et reaalseid jõupingutusi tehakse. Tallinna linnavalitsus lubas, et kohtub perega uuesti, teevad perega läbi uue arutelu, põhjendavad oma seisukohti. Milliste otsusteni jõutakse, ei saa ette öelda. Arengud on loodetavasti positiivsed, aga sõltub kohtumiste sisust," võttis Iva konkreetse juhtumi kokku. "Oletades, et kui laps paigutatakse hooldusperre, tuleb tagada ka suhete säilitamine oma perega."
Lahenduseks oleksid kriisipered
Minister tõdeb, et Tallinn ei ole seni teinud pingutusi turvakodus olevatele lastele hooldusperede leidmiseks, kuid nüüd on loota edenemist.
"Nägin linna esindajate poolt tahet seda muuta. See sõnum ja teadmine, et see on oluline mõttelaadi muutmise koht, jäi minu meelest kõlama," hindas minister.
Iva lubas kohtumise tulemusel, et iga turvakodus oleva lapse taust vaadatakse nüüd väga tempokalt üle ja leitakse igaühele kõige sobivam lahendus.
"Jõudsime pika sammu edasi, Tallinna linn kinnitas, et on valmis sotsiaalkindlustusametiga rohkem koostööd tegema, et lapsed ei oleks turvakodu teenusel," kinnitas minister.
Iva sõnul on ka lapsendada soovivate perede seas küllalt neid, kes nõus hoolduspereks hakkama, kuid nad ei ole veel sellest aastast kehtima hakanud hooldusperede registrisse kantud.
Olukorra lahendamisele saab ministri sõnul aga kaasa aidata igaüks, kes leiab endas tahtmist, jõudu ja oskust hakata vanemliku hoolitsuseta lastele hoolduspereks, kasvõi ajutiselt, mis võimaldaks kriitilisi juhtumeid kiirelt lahendada.
"Seni on Eestis puudunud need nn kriisipered, kes oleksid profid, iga kell valmis vastu võtma kiiret hooldust vajava lapse. Siin ka avalikkusele üleskutse, et kes tunneb endas valmidust kodu pakkuda väikestele lastele, võtta sotsiaalkindlstusametiga ühendust."
Ka ajutiseks hoolduspereks ehk nn kriisipereks saamine eeldab ametliku hindamise läbimist ja põhjaliku hooldusperedele mõeldud PRIDE-koolituse läbimist.
Linn eelistas turvakodusid teadlikult
Perede leidmine ei ole väga lihtne. Seetõttu ei olegi Tallinn selleks erilisi jõupingutusi teinud.
Varasematel aastatel, kui omavalitsused ise sobivaid peresid leidma pidid ning üleriigilist hooldusperede registrit polnud loodud, sai Tallinn mitmeid halbu kogemusi, kus pered ei tulnud laste kasvatamisega toime ning loobusid perre võetud lastest. Nii jõudsid niigi väntsutada saanud lapsed tagasi lastekodudesse ja turvakodudesse.
Linna lastekaitseametnikud tegi selline praktika aga ettevaatlikuks ja nad enam ei usaldanud hooldusperesid. Selle tulemusel kujuneski välja muster, kus linn loobus hooldusperede otsimisest, eelistades asutusepõhist lähenemist ehk paigutades lapsed asendushooldusele ehk nn lastekodudesse või jättes nad turvakodudesse. Lastele pere leidmist ei võetud enam eesmärgiks.
"See ei saa pikalt kesta, see vajab muutmist. On vaja, et tekiks tõhus ja hästi toetatud tugiteenustega hooldusupereteenus," leiab minister.
Tugiteenuste väljaarendamine peaks Iva sõnul ära hoidma selle, et pered probleemide ilmnemisel lapsed nö riigile tagasi annavad. Selle asemel peaksid nad probleemide korral hoopis omavalitsuselt igasugust tuge saama, et jätkuks motivatsiooni ja oskusi lastega, kes sageli võivad oma raske lapsepõlve tõttu üsna probleemseks osutuda, toime tulla.
"Pered vajavad põhjalikku koolitust, toetamist erinevate teenustega. Uus süsteem peaks andma suuremat kindlust," usub Iva. "Kõige nukram ongi see, kui lapsega see leping lõpetatakse ja ta satub tagasi turvakodusse või asenduskodusse ja pere, kes on olnud valmis lapse kasvatamiseks, loobub, sest tal on oskusi nappinud."
### Response:
Poisi aasta turvakodus jätkub: minister päris Tallinna lastekaitsjatelt aru |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 8.04 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Kopli 103 territooriumil, kus 49-aastane mees kukkus jalgrattaga. Rattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 10.03 juhtus liiklusõnnetus Sindis Pärnu maantee ja Silla tänava ristmikul, kus 42-aastane mees sõitis Opel Astraga ette peateel liikunud Volkswagen Polole, mida juhtis 78-aastane mees. Volkswageni juht toimetati Pärnu haiglasse.
Kell 12.11 juhtus liiklusõnnetus Kuressaares Rootsi ja Rohu tänava ristmikul, kus 73-aastane mees sõitis mopeediga Lingben ette peateel liikunud Suzuki SX4-le, mida juhtis 44-aastane mees. Mopeedi juht toimetati Kuressaare haiglasse kontrolli.
Kell 12.50 juhtus liiklusõnnetus Tartus Lai 23 juures, kus üheksa-aastane tüdruk ületas tähistatud ülekäigurada ja sai löögi Toyota Corollalt, mida juhtis 60-aastane mees. Tüdruk toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 15.58 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Luunja vallas Tartu-Räpina-Värska maantee 3,6. kilomeetril, kus 61-aastane mees tegi Fiat Hobbyga ringristmikult maha sõitu ja selle jalgrattaga otsa kaheksa-aastane poiss. Poisile andis kiirabi esmaabi kohapeal.
Kell 17.39 juhtus liiklusõnnetus Viljandimaal Viljandi vallas Eesnurga külas, kus 27-aastane mees astus Volkswagen Caddy Kombi ette, mida juhtis 24-aastane mees. Jalakäija toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 18.55 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Narva maantee ja Turba tänava ristmikul, kus 58-aastane mees pidurdas kokkupõrke vältimiseks bussiga MAN ning bussis kukkus reisija, 57-aastane naine. Reisija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Kell 19 juhtus liiklusõnnetus Kohtla-Järvel Puru teel, kus reguleerimata ülekäigurada jalgrattaga ületanud 10-aastane poiss sai löögi BMW-lt, mida juhtis 31-aastane mees. Jalgrattur toimetati Ida-Viru keskhaiglasse kontrolli. | Liikluses sai viga kaheksa inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 8.04 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Kopli 103 territooriumil, kus 49-aastane mees kukkus jalgrattaga. Rattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 10.03 juhtus liiklusõnnetus Sindis Pärnu maantee ja Silla tänava ristmikul, kus 42-aastane mees sõitis Opel Astraga ette peateel liikunud Volkswagen Polole, mida juhtis 78-aastane mees. Volkswageni juht toimetati Pärnu haiglasse.
Kell 12.11 juhtus liiklusõnnetus Kuressaares Rootsi ja Rohu tänava ristmikul, kus 73-aastane mees sõitis mopeediga Lingben ette peateel liikunud Suzuki SX4-le, mida juhtis 44-aastane mees. Mopeedi juht toimetati Kuressaare haiglasse kontrolli.
Kell 12.50 juhtus liiklusõnnetus Tartus Lai 23 juures, kus üheksa-aastane tüdruk ületas tähistatud ülekäigurada ja sai löögi Toyota Corollalt, mida juhtis 60-aastane mees. Tüdruk toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 15.58 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Luunja vallas Tartu-Räpina-Värska maantee 3,6. kilomeetril, kus 61-aastane mees tegi Fiat Hobbyga ringristmikult maha sõitu ja selle jalgrattaga otsa kaheksa-aastane poiss. Poisile andis kiirabi esmaabi kohapeal.
Kell 17.39 juhtus liiklusõnnetus Viljandimaal Viljandi vallas Eesnurga külas, kus 27-aastane mees astus Volkswagen Caddy Kombi ette, mida juhtis 24-aastane mees. Jalakäija toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 18.55 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Narva maantee ja Turba tänava ristmikul, kus 58-aastane mees pidurdas kokkupõrke vältimiseks bussiga MAN ning bussis kukkus reisija, 57-aastane naine. Reisija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Kell 19 juhtus liiklusõnnetus Kohtla-Järvel Puru teel, kus reguleerimata ülekäigurada jalgrattaga ületanud 10-aastane poiss sai löögi BMW-lt, mida juhtis 31-aastane mees. Jalgrattur toimetati Ida-Viru keskhaiglasse kontrolli.
### Response:
Liikluses sai viga kaheksa inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pealinnas Bukarestis skandeeris umbes 5000 protestijat: "Me ei anna alla" ja "Vargad".
Meeleavaldajate ja politsei vahel puhkes mitmeid kähmlusi. Võimude andmeil peeti kinni kaheksa inimest.
Vasakpoolsete enamusega parlament kiitis esmaspäeval heaks parandused kriminaalprotsessi koodeksisse, mis opositsiooni hinnangul kaitseb õigusrikkujaid.
Muudatused vähendavad nende rikkumiste arvu, mille eest isiku vahi alla saab võtta, ning kärbivad märkimisväärselt uurimise kestust.
Vasakpoolse valitsusega korduvalt vaielnud paremtsentristliku presidendi Klaus Iohannise meelest toetavad mõned parandused valitseva Sotsiaaldemokraatliku Partei (PSD) liidrit Liviu Dragnead.
Dragnea võib nüüd nõuda, et vaadataks üle talle häältevõltsimise eest määratud kaheaastane tingimisi karistus, mis on takistanud tal peaministriks kandideerimast.
Lisaks peaks Rumeenia kõrgeim apellatsioonikohus langetama Dragnea suhtes otsuse kohtuasjas libatöökohtade üle.
Rumeenia vasakpoolne valitsus tahab vallandada korruptsioonitõrjebüroo DNA peaprokuröri Laura Codruța Kövesi väidetava riigi maine kahjustamise eest.
Paremtsentristlik opositsioon peab selliseid samme korruptsioonivastaseid jõupingutusi õõnestavaks riigis, kus altkäemaksu andmine on endeemiline.
Paljud kohtunikud on mõistnud hukka valitsuse poliitiliselt motiveeritud "rünnakud" kohtusüsteemile.
Korruptsioonitõrjeameti peaprokurörina on Kövesi aidanud viimastel aastatel tuua kohtu ette mitmeid korrumpeerunud ametnikke riigis, mida peetakse Bulgaaria kõrval Euroopa Liidu korrumpeerunuimaks.
Sellega on Kövesi pälvinud välismaalt tunnustust ning tekitanud endale Rumeenias mõjuvõimsaid vaenlasi, kellest nii mõnedki on valitseva Sotsiaaldemokraatliku Partei liikmed või sellele lähedal seisvad ärimehed.
DNA juht ütles varem sel aastal, et amet uuris 2017. aastal võimude "seninägematutest rünnakutest" hoolimata rekordilise arvu korruptsioonijuhtumeid. | Rumeenias protestisid tuhanded korruptsioonitõrje õõnestamise vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pealinnas Bukarestis skandeeris umbes 5000 protestijat: "Me ei anna alla" ja "Vargad".
Meeleavaldajate ja politsei vahel puhkes mitmeid kähmlusi. Võimude andmeil peeti kinni kaheksa inimest.
Vasakpoolsete enamusega parlament kiitis esmaspäeval heaks parandused kriminaalprotsessi koodeksisse, mis opositsiooni hinnangul kaitseb õigusrikkujaid.
Muudatused vähendavad nende rikkumiste arvu, mille eest isiku vahi alla saab võtta, ning kärbivad märkimisväärselt uurimise kestust.
Vasakpoolse valitsusega korduvalt vaielnud paremtsentristliku presidendi Klaus Iohannise meelest toetavad mõned parandused valitseva Sotsiaaldemokraatliku Partei (PSD) liidrit Liviu Dragnead.
Dragnea võib nüüd nõuda, et vaadataks üle talle häältevõltsimise eest määratud kaheaastane tingimisi karistus, mis on takistanud tal peaministriks kandideerimast.
Lisaks peaks Rumeenia kõrgeim apellatsioonikohus langetama Dragnea suhtes otsuse kohtuasjas libatöökohtade üle.
Rumeenia vasakpoolne valitsus tahab vallandada korruptsioonitõrjebüroo DNA peaprokuröri Laura Codruța Kövesi väidetava riigi maine kahjustamise eest.
Paremtsentristlik opositsioon peab selliseid samme korruptsioonivastaseid jõupingutusi õõnestavaks riigis, kus altkäemaksu andmine on endeemiline.
Paljud kohtunikud on mõistnud hukka valitsuse poliitiliselt motiveeritud "rünnakud" kohtusüsteemile.
Korruptsioonitõrjeameti peaprokurörina on Kövesi aidanud viimastel aastatel tuua kohtu ette mitmeid korrumpeerunud ametnikke riigis, mida peetakse Bulgaaria kõrval Euroopa Liidu korrumpeerunuimaks.
Sellega on Kövesi pälvinud välismaalt tunnustust ning tekitanud endale Rumeenias mõjuvõimsaid vaenlasi, kellest nii mõnedki on valitseva Sotsiaaldemokraatliku Partei liikmed või sellele lähedal seisvad ärimehed.
DNA juht ütles varem sel aastal, et amet uuris 2017. aastal võimude "seninägematutest rünnakutest" hoolimata rekordilise arvu korruptsioonijuhtumeid.
### Response:
Rumeenias protestisid tuhanded korruptsioonitõrje õõnestamise vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal Kuldliiga poolfinaalis Portugali 3:0 alistanud Eesti jäi nüüd võõrustajatele kindlalt alla. Avageim kaotati 19:25, teine 16:25 ja kolmas 20:25.
Eesti parim oli Renee Teppan 15 punktiga (+6), s.h. meeskonna ainukesed kaks blokipunkti. Peale tema suutis omadega plussi jääda veel vaid Oliver Venno, aga numbrid olid tema kohta siiski kahvatud neli punkti (+1).
Vastastest tõid vennad Alexandre ja Marco Ferreira meeskonnale vastavalt 24 (+16) ja 14 (+7) punkti.
Portugal oli Eestist üle kõikide näitajate poolest. Rünnakuprotsent Eesti poolt vaadatuna 41 vs. 55, vastuvõtt 42 vs. 46, serviässad 1 vs. 7, blokipunktid 2 vs. 9.
Challenger Cupil mängitakse kahes alagrupis, mõlema grupi kaks esimest pääsevad poolfinaali. Neljapäeval kell 20 läheb Eesti vastamisi Kasahstaniga ning 22. juuni on puhkepäev. Poolfinaalid peetakse 23. juunil ning finaal ja pronksimäng 24. juunil.
Teises alagrupis mängivad Tšiili, Tšehhi ja Kuuba, avamängus oli Tšehhi Kuubast kindlalt 3:0 parem. | Eesti võrkpallikoondis alustas Challengeri turniiri kindla kaotusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal Kuldliiga poolfinaalis Portugali 3:0 alistanud Eesti jäi nüüd võõrustajatele kindlalt alla. Avageim kaotati 19:25, teine 16:25 ja kolmas 20:25.
Eesti parim oli Renee Teppan 15 punktiga (+6), s.h. meeskonna ainukesed kaks blokipunkti. Peale tema suutis omadega plussi jääda veel vaid Oliver Venno, aga numbrid olid tema kohta siiski kahvatud neli punkti (+1).
Vastastest tõid vennad Alexandre ja Marco Ferreira meeskonnale vastavalt 24 (+16) ja 14 (+7) punkti.
Portugal oli Eestist üle kõikide näitajate poolest. Rünnakuprotsent Eesti poolt vaadatuna 41 vs. 55, vastuvõtt 42 vs. 46, serviässad 1 vs. 7, blokipunktid 2 vs. 9.
Challenger Cupil mängitakse kahes alagrupis, mõlema grupi kaks esimest pääsevad poolfinaali. Neljapäeval kell 20 läheb Eesti vastamisi Kasahstaniga ning 22. juuni on puhkepäev. Poolfinaalid peetakse 23. juunil ning finaal ja pronksimäng 24. juunil.
Teises alagrupis mängivad Tšiili, Tšehhi ja Kuuba, avamängus oli Tšehhi Kuubast kindlalt 3:0 parem.
### Response:
Eesti võrkpallikoondis alustas Challengeri turniiri kindla kaotusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29-aastane Larkin jääb veel kaheks hooajaks Efesi ridadesse. Anadolu Efes teatas, et pikendasid lepingut ühe nende meeskonna liidri Shane Larkiniga. Klubi lisas, et Larkinil on võimalus tiimist NBA-sse lahkuda, kui peaks mõni pakkumine tulema, vahendab basketnews.
Keskmiselt viskab Larkin mängus 14,7 punkti ja annab 5,3 söötu. Larkin on üks Euroliiga parimaid mängijaid, kes on Efesi särki kandnud alates 2018. aastast. | Efesiga kaks Euroliiga tiitlit järjest võitnud Larkin pikendas lepingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29-aastane Larkin jääb veel kaheks hooajaks Efesi ridadesse. Anadolu Efes teatas, et pikendasid lepingut ühe nende meeskonna liidri Shane Larkiniga. Klubi lisas, et Larkinil on võimalus tiimist NBA-sse lahkuda, kui peaks mõni pakkumine tulema, vahendab basketnews.
Keskmiselt viskab Larkin mängus 14,7 punkti ja annab 5,3 söötu. Larkin on üks Euroliiga parimaid mängijaid, kes on Efesi särki kandnud alates 2018. aastast.
### Response:
Efesiga kaks Euroliiga tiitlit järjest võitnud Larkin pikendas lepingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel kolmandikul kumbki tiim skoori ei teinud.
Teisel kolmandikul asus Rangers küll mängu 1:0 juhtima Ryan Lindgreni väravast, kuid see jäigi meeskonna ainsaks tabamuseks. Paar minutit enne kolmandiku lõppu viigistas seisu Mihhail Sergatšov.
Tundus, et mäng on minemas lisaajale, kuid otsustava kolmandiku lõpus suutsid Ondrej Palat ja Brandon Hagel (mõlemad Tampa Bay) väravad visata ning meeskonna 3:1 juhtima viia. Kohtumise lõpuni jäi mängida kõigest üks minut ning selle aja jooksul ei suutnud Rangers enam kaotusseisust välja tulla.
Järgmise kohtumise, mis toimub pühapäeva varahommikul, peab Rangers võitma, et viia seeria otsustavasse seitsmendasse mängu. | Tampa Bay jõudis ühe võidu kaugusele NHL-i finaalist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel kolmandikul kumbki tiim skoori ei teinud.
Teisel kolmandikul asus Rangers küll mängu 1:0 juhtima Ryan Lindgreni väravast, kuid see jäigi meeskonna ainsaks tabamuseks. Paar minutit enne kolmandiku lõppu viigistas seisu Mihhail Sergatšov.
Tundus, et mäng on minemas lisaajale, kuid otsustava kolmandiku lõpus suutsid Ondrej Palat ja Brandon Hagel (mõlemad Tampa Bay) väravad visata ning meeskonna 3:1 juhtima viia. Kohtumise lõpuni jäi mängida kõigest üks minut ning selle aja jooksul ei suutnud Rangers enam kaotusseisust välja tulla.
Järgmise kohtumise, mis toimub pühapäeva varahommikul, peab Rangers võitma, et viia seeria otsustavasse seitsmendasse mängu.
### Response:
Tampa Bay jõudis ühe võidu kaugusele NHL-i finaalist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolme võiduni peetavas seerias on Anadolu Efes raskes seisus, kuna liiga võitmiseks tuleb kõigis kolmes järgmises kohtumises Fenerbahce alistada.
Fenerbahce poolelt tõid viis mängijat vähemalt 10 punkti. Jan Vesely ja Marko Guduric viskasid parimatena mõlemad 18 silma. Tarik Biberovic lisas 17, Nando De Colo 16 ja Devin Booker 13 punkti.
Efesi meeskonna parim oli Elijah Bryant, kes sai kirja 19 punkti, Metecan Birsen lisas 12 ja Shane Larkinil ei lastud visata rohkem kui 10 punkti. Äsja vigastuspausilt tagasi tulnud Vasilije Micic lisas 7 punkti.
Järgmine kohtumine peetakse laupäeval algusega kell 19.00 Efesi koduväljakul. | Euroliiga võitja on koduliigas hädas Fenerbahce vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolme võiduni peetavas seerias on Anadolu Efes raskes seisus, kuna liiga võitmiseks tuleb kõigis kolmes järgmises kohtumises Fenerbahce alistada.
Fenerbahce poolelt tõid viis mängijat vähemalt 10 punkti. Jan Vesely ja Marko Guduric viskasid parimatena mõlemad 18 silma. Tarik Biberovic lisas 17, Nando De Colo 16 ja Devin Booker 13 punkti.
Efesi meeskonna parim oli Elijah Bryant, kes sai kirja 19 punkti, Metecan Birsen lisas 12 ja Shane Larkinil ei lastud visata rohkem kui 10 punkti. Äsja vigastuspausilt tagasi tulnud Vasilije Micic lisas 7 punkti.
Järgmine kohtumine peetakse laupäeval algusega kell 19.00 Efesi koduväljakul.
### Response:
Euroliiga võitja on koduliigas hädas Fenerbahce vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 10. juunil kell 22.40:
- Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik kordas, et Ukraina ei anna sentimeetritki oma territooriumist Venemaale, rõhutades, et Ukraina vajab hädasti raskerelvi juurde;
- Ukraina ja Venemaa vahetasid 11. korda sõjavange;
- Mariupoli linnapea sõnul võivad linnas olla kümned inimesed nakatunud koolerasse, kuna surnukehadest ja prügist satuvad mürgid vette, mida inimesed joovad;
- Ukraina sõjaväeluure esindaja sõnul suudab Venemaa sõdida veel maksimaalselt aasta;
- Ukrainas loodi kommunismi ja venestamise mõjude eemaldamise nõukogu;
- Ühendkuningriigi luure sõnul ei suuda Venemaa Ukrainas okupeeritud aladel tagada puhta vee, kanalisatsiooni ja interneti kättesaadavust;
- Viimase 24 tunni jooksul tõrjusid Ukraina kaitsjad seitse vastase rünnakut Donetski ja Luhanski oblastis;
- Vene väed kandsid Ukraina kaitsejõudude peastaabi sõnul viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Harkivi ja Bahmuti kandis ;
- jätkuvad ägedad lahingud Severodonetskis;
- ISW: Vene vägedel on raskusi Siverski Donetsi jõe ületamisel;
- Krivõi Rihis hukkus Venemaa suurtükitules kümneid tsiviilisikuid;
- Zelenski abi: Ukraina kaotab kuni 200 sõdurit päevas, Kiiev ei ole valmis rahukõnelusi jätkama;
- Zelenski: sõja võitnud Ukraina peab kohe üle minema läänelikule majandus- ja valitsemisviisile;
- Macron lubas kõnes Zelenskiga, et Prantsusmaa jätkab Ukraina toetamist, ka raskerelvade saatmist.
Zelenski nõunik: me ei loovuta sentimeetritki oma territooriumist
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik Ihor Žovka kordas Bloombergile antud intervjuus, et Ukraina ei anna sentimeetritki oma territooriumist Venemaale.
"Me ei anna oma territooriumit ära, me ei loobu sentimeetristki, eriti Donbassis. Venemaa on kõik sinna paisanud - ma ei väsi kordamast, et Ukraina vajab kiiresti raskerelvade tarneid," ütles Žovka.
"Ma kordan Donbassi tähtsust Ukraina jaoks. Me loodame relvastuse osas Saksamaa, Prantsusmaa, samuti Hispaania abile. Me ei räägi nende võimete ohustamisest, me vajame lihtsalt nende ülejääki. Laovaru, aegunud tehnikat. Meie jaoks on see väärtuslik," rääkis nõunik.
Tõkestatud teraviljaekspordist rääkides ütles Žovka, et Ukraina on valmis vilja riigist välja saatma, kasutades enda või kolmandate osapoolte laevu. "Aga me ei usalda Venemaad. Me vajame relvarahu ja garantiisid. Me oleme valmis. Siiani ei ole meie jõupingutustest aga piisanud," lisas ta.
Ukraina ja Venemaa vahetasid 11. korda sõjavange
Mõkolajivi oblasti kuberneri Vitali Kimi sõnul vahetasid Ukraina ja Venemaa alates 24. veebruari invasioonist reedel 11. korda sõjavange.
Neli venelast vahetati viie ukrainlase vastu. Kim ütles, et üks vabastatud ukrainlastest oli kohaliku küla vanem Oleh Põlõpenko, kelle Vene väed tema sõnul 10. märtsil röövisid.
Linnapea: surnukehad mürgitavad Mariupoli vett
Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko, kes enam ise linnas ei viibi, ütles, et Mariupolis on tõendeid koolerapuhangust ning kümned inimesed võivad olla haigestunud.
"Mariupolis on palju surnuid. Nad ei ole ära koristanud nende inimeste surnukehi, kelle nad pommitamistes tapsid. Paljud surnukehad on jätkuvalt rusude all. Probleemi süvendab prügiveo puudumine - see süsteem pole veebruarist alates toiminud," rääkis Boitšenko.
Ta lisas, et olukorra teeb hullemaks suvine soojus, samuti see, et hoovihmad rikuvad ajutisi matmispaiku. Lisaks pole linnas toimivat vee- ja kanalisatsioonisüsteemi.
"Saadud segu voolab jõgede ja kaevude suunas, kust inimesed seda vett võtavad ja kasutavad. See vesi on juba mürgitatud. See on juba levinud kogu linnas. Okupatsioonivõimud viivad linna vett, kuid mitte piisavalt. Inimesed lähevad ikkagi kaevude juurde ja võtavad seda mürgitatud vett," rääkis Boitšenko.
Tema sõnul on kasutusel meetmed, millega püütakse vältida koolera levikut Ukraina teistesse piirkondadesse. "Mariupolist Ukraina kontrolli all olevatele aladele minevaid inimestel testitakse koolerasümptomeid," ütles ta.
Ukraina luure: Venemaal on võimekust sõda pidada ainult aasta
Ukraina sõjaväeluure esindaja Vadim Skibitski teatel suudab Venemaa jätkata sõjategevust ainult aasta aega. Piiravaks on majanduslikud ressurssid. Seega võib Venemaa soovida konflikti külmutamist, et lääs osadest sanktsioonidest loobuks, et siis hiljem taas Ukrainat rünnata.
Samuti on venelastel sõjaväeluure hinnangul otsa saamas täppisraketid. Venemaa on teinud viimasel nädalatel vähem raketirünnakuid ja kasutab nüüd vanemaid Kh-22 rakette, mida kasutas Nõukogude Liit 1970. aastatel.
Ukraina loob venestamise mõjude eemaldamise nõukogu
Ukraina kultuuri ja informatsioonipoliitika minister Oleksandr Tkatšenko teatas kommunismi ja venestamise mõjude eemaldamise nõukogu rajamisest.
Nõukogus saavad olema esindajad kodanikuühiskonnast, ajaloolased, toimetajad, filmirezissöörid ja muuseumite juhid.
Tkatšenko pakkus välja, et samasugused nõukogud saaks moodustada ka kohaliku omavalitsuse tasandil
Ühendkuningriigi luure: Venemaa ei suuda okupeeritud territooriumitel tagada puhast vett, kanalisatsiooni ega internetti
Avaldatud luurekokkuvõtte järgi ei suuda venelased okupeeritud aladel tagada puhta joogivee, internetiühenduse ega telefoniliinide töötamist, Hersoni linnas on tõenäoliselt puudu ka ravimitest.
Eelmisel kuul tunnistas Vene presidendi administratsiooni pressiesindaja Dmitri Peskov, et Vene vägede kontrolli all olevatel aladel pole tihti elektrit, vett ega kanalisatsiooni.
Sõjaline olukord Ukraina kaitsejõudude peastaabi hinnangul
Ukraina kaitsejõudude peastaabi sõnul jätkasid Valgevene relvajõud, sh nende siseministeeriumi eribrigaad, manöövreid Valgevenes Gomeli regioonis, mis on piirialaks Ukraina loodepoolsetele Volõõnia ja Rivne oblastile.
Vene väed pommitasid miinipildujatega Seredina-Buda, Rožkovõtši, Senkivka ja Sopiši asulaid. Slobosjanski kandis võitlevad venelased 30 pataljoni grupi suuruse väega. Vene väed jätkavad Harkivi oblastis kaitsetegevust ning püütakse hoida okupeeritud territooriumi.
Slovjanski suunal ei teinud venelased uusi manöövreid ning valmistuvad tõenäoliselt hilisemalt uueks rünnakuks. Samuti ei olnud venelaste väed aktiivsed Lõmanis.
Lahingud Severodonetskis jätkuvad ning venelased püüavad edutult saavutada kontrolli kogu linna üle.
Venelaste edasitungikatsed Nõrkoves, Mõkolajivkas, Nahirnes ja Berestoves tõrjuti tagasi.
Ukrainlaste sõnul on Donetski ja Luhanski oblastitest sundmobiliseeritud meeste seas teada allumatusest sunnimeetoditest hoolimata.
Väidetavalt on Vene 1. armeekorpus keeldunud edasistest lahingutest peale Harkivist väljalöömist.
Viimase 24 tunni jooksul tõrjusid Ukraina kaitsjad seitse vastase rünnakut Donetski ja Luhanski oblastis ning hävitasid kümme tanki, seitse suurtükisüsteemi, neli soomustatud masinat, kolm soomustatud erimasinat, neli muud masinat ja ühe relvalao.
Ukraina tank on positsioonil Severodonetski rindejoonel Autor/allikas: SCANPIX/AP/Oleksandr Ratushniak
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 31 900 (võrdlus eelmise päevaga + 200);
- tankid 1409 (+11);
- jalaväe lahingumasinad 3450 (+12);
- lennukid 212 (+0);
- kopterid 178 (+0);
- suurtükisüsteemid 712 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 222 (+6)
- õhutõrjesüsteemid 97 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 572 (+10);
- tiibraketid 125 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2438 (+17);
- laevad / paadid 13 (+0);
- eritehnika 54 (+1).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Harkivi ja Bahmuti kandis.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Vene väed pommitavad Harkivi tsiviiltaristut
"Ukraina relvajõud hoiavad oma positsioone põhja ja kirde pool," ütles Dnipropetrovski oblasti sõjaväelise üksuse juht Valentõn Reznitšenko.
"Kõige rohkem kannatavad Zelenodolski ja Šõrokivi kogukonnad. Kahjuks hukkus seal kuus inimest, hävis või sai kannatada 179 maja, kaks kooli, lasteaed ja haigla," rääkis Reznitšenko.
Samal ajal sai Harkivis Venemaa rünnakutes surma viis ja vigastada 14 inimest, teatas Harkivi piirkonna sõjaväeadministratsiooni juht Oleh Sõnjehubov.
"Täna ründas vaenlane Harkivi piirkonda, eelkõige asulaid põhja ja kirde pool," ütles Sõnjehubov ja lisas, et rünnakud tabasid Zolotšivi elumaju.
"Viis maja hävis. Vaenlane andis täna löögi ka Tšuhujivi linnaosale," ütles Sõnjehubov neljapäeval Ukraina rahvustelevisiooni otseülekandes.
Küsimusele, miks Vene sõjavägi tsiviilinfrastruktuuri tulistab, kuigi praegu ei ole Harkivi oblastis nähtavaid vastasseise Vene ja Ukraina armee vahel, vastas Sõnjehubov, et Vene väed koondavad oma tähelepanu tsiviilelanikkonna terroriseerimisele.
Jätkuvad ägedad lahingud Severodonetskis
Ukraina vägede sõnul jätkus neljapäeva hilisõhtul lahing Severodonetski linna pärast.
"Olukord on pidevalt keeruline. Meie kaitsjad hoiavad kaitseliini," ütles Ukraina idapoolse Luhanski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Serhi Haidai rahvustelevisioonis.
Haidai süüdistas venelasi vale ja propaganda kasutamises Severodonetskis võidu nõudmisel.
"Venelased olid juba teatanud, et nad on linna vallutanud," ütles Haidai.
Severodonetski sõjaväeadministratsiooni juht Oleksandr Strjuk ütles neljapäeval televisioonis, et käib pidev tänavalahing.
"Linna humanitaarolukord on kriitiline. Sild on tule all, seega on võimatu kaupa kohale toimetada. Veevarustus puudub," rääkis Strjuk.
"Ukraina relvajõud kontrollivad praegu umbes kolmandikku linnast," lisas ta.
Haidai ütles, et naaberlinnas Lõssõtšanskis otseseid lahinguid ei toimu, kuid ta süüdistas Vene vägesid piirkonna tugevas tulistamises.
ISW: Venemaa teeb väikesi edusamme Slovjanski põhjaosas, kuid on silmitsi raksustega linna ründamisel
Washingtonis asuv mõttekoda ütles oma 9. juuni värskenduses, et Vene vägedel võib Slovjanski ründamisel tekkida raskusi, kuna neil seisavad Siverski Donetsi jõe ületamisel ees taktikalised väljakutsed.
Vene sõdurid peavad edukalt ületama jõe Slovjanskist põhjas ja ida pool (Raihorodoki ümbruses), et linna poole liikuda.
Zelenski: sõja võitnud Ukraina peab kohe üle minema läänelikule majandus- ja valitsemisviisile.
President Volodõmõr Zelenski ütles õhtuses kõnes, et Ukrainal on "mõned positiivsed arengud Zaporižžja piirkonnas, kus meil õnnestub okupantide plaanid lõhkuda". Üksikasju ta ei avaldanud.
Olukord Ukraina rinnetel püsib suuremate muutusteta, lisas Zelenski öises telepöördumises.
President puudutas oma pöördumises juba ka sõjajärgset aega, kinnitades, et sõja võitnud Ukraina peab kohe üle minema läänelikule majandus- ja valitsemisviisile, kus pole kohta korruptsioonil, hallil asjaajamisel ja varimajandusel.
Ukraina julgeolekunõukogu sekretär Oleksi Danilov ütles neljapäeval, et olukord Severodonetskis on "äärmiselt keeruline" ja Vene väed koondavad piirkonda kõik oma jõud.
"Nad ei säästa oma inimesi, nad lihtsalt saadavad mehi nagu kahuriliha... nad tulistavad meie sõjaväelasi päeval ja öösel," ütles Danilov intervjuus Reutersile.
Zelenski abi: iga päev tapetakse rindel 100–200 Ukraina sõdurit
Mõhhailo Podoljak ütles, et Ukraina vajab sadu lääne suurtükiväesüsteeme, et saavutada võrdsus Venemaaga Donbassi idaosas. Ta ütles ka, et Kiiev ei ole valmis Moskvaga rahukõnelusi jätkama.
Ukraina vägesid pommitatakse lakkamatult, kuna Vene väed üritavad kogu Donbassi oma kontrolli alla võtta.
"Vene väed on rindele paisanud peaaegu kõik, mis pole tuumaenergia, sealhulgas raskekahurvägi, raketiheitesüsteemid ja lennukid," ütles Podoljak. Ta kordas Ukraina üleskutset lääneriikidele saata rohkem relvi, sest Ukraina suure kaotuste määra põhjuseks on Venemaa ja Ukraina armee pariteedi puudumine.
Macron: Prantsusmaa on valmis rahuldama Ukriana vajadusi
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron arutasid neljapäeval toimunud kõne ajal humanitaar- ja sõjalist toetust.
Prantsuse valitsuse avalduse kohaselt ütles Macron, et tema riik on valmis rahuldama Ukraina vajadusi, sealhulgas raskerelvastuse osas.
Macron küsis Zelenskilt vajaduste kohta nii sõjalise varustuse, poliitilise ja rahalise toetuse kui ka humanitaarabi osas.
Avalduses öeldakse, et kaks liidrit leppisid kokku kontakti jätkamises, eriti arvestades, et Euroopa Komisjon kavatseb jätkab Ukraina Euroopa Liiduga ühinemise kursil. | Sõja 107. päev: Ukraina sõjaväeluure hinnangul suudab Venemaal sõdida veel aasta aega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 10. juunil kell 22.40:
- Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik kordas, et Ukraina ei anna sentimeetritki oma territooriumist Venemaale, rõhutades, et Ukraina vajab hädasti raskerelvi juurde;
- Ukraina ja Venemaa vahetasid 11. korda sõjavange;
- Mariupoli linnapea sõnul võivad linnas olla kümned inimesed nakatunud koolerasse, kuna surnukehadest ja prügist satuvad mürgid vette, mida inimesed joovad;
- Ukraina sõjaväeluure esindaja sõnul suudab Venemaa sõdida veel maksimaalselt aasta;
- Ukrainas loodi kommunismi ja venestamise mõjude eemaldamise nõukogu;
- Ühendkuningriigi luure sõnul ei suuda Venemaa Ukrainas okupeeritud aladel tagada puhta vee, kanalisatsiooni ja interneti kättesaadavust;
- Viimase 24 tunni jooksul tõrjusid Ukraina kaitsjad seitse vastase rünnakut Donetski ja Luhanski oblastis;
- Vene väed kandsid Ukraina kaitsejõudude peastaabi sõnul viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Harkivi ja Bahmuti kandis ;
- jätkuvad ägedad lahingud Severodonetskis;
- ISW: Vene vägedel on raskusi Siverski Donetsi jõe ületamisel;
- Krivõi Rihis hukkus Venemaa suurtükitules kümneid tsiviilisikuid;
- Zelenski abi: Ukraina kaotab kuni 200 sõdurit päevas, Kiiev ei ole valmis rahukõnelusi jätkama;
- Zelenski: sõja võitnud Ukraina peab kohe üle minema läänelikule majandus- ja valitsemisviisile;
- Macron lubas kõnes Zelenskiga, et Prantsusmaa jätkab Ukraina toetamist, ka raskerelvade saatmist.
Zelenski nõunik: me ei loovuta sentimeetritki oma territooriumist
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik Ihor Žovka kordas Bloombergile antud intervjuus, et Ukraina ei anna sentimeetritki oma territooriumist Venemaale.
"Me ei anna oma territooriumit ära, me ei loobu sentimeetristki, eriti Donbassis. Venemaa on kõik sinna paisanud - ma ei väsi kordamast, et Ukraina vajab kiiresti raskerelvade tarneid," ütles Žovka.
"Ma kordan Donbassi tähtsust Ukraina jaoks. Me loodame relvastuse osas Saksamaa, Prantsusmaa, samuti Hispaania abile. Me ei räägi nende võimete ohustamisest, me vajame lihtsalt nende ülejääki. Laovaru, aegunud tehnikat. Meie jaoks on see väärtuslik," rääkis nõunik.
Tõkestatud teraviljaekspordist rääkides ütles Žovka, et Ukraina on valmis vilja riigist välja saatma, kasutades enda või kolmandate osapoolte laevu. "Aga me ei usalda Venemaad. Me vajame relvarahu ja garantiisid. Me oleme valmis. Siiani ei ole meie jõupingutustest aga piisanud," lisas ta.
Ukraina ja Venemaa vahetasid 11. korda sõjavange
Mõkolajivi oblasti kuberneri Vitali Kimi sõnul vahetasid Ukraina ja Venemaa alates 24. veebruari invasioonist reedel 11. korda sõjavange.
Neli venelast vahetati viie ukrainlase vastu. Kim ütles, et üks vabastatud ukrainlastest oli kohaliku küla vanem Oleh Põlõpenko, kelle Vene väed tema sõnul 10. märtsil röövisid.
Linnapea: surnukehad mürgitavad Mariupoli vett
Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko, kes enam ise linnas ei viibi, ütles, et Mariupolis on tõendeid koolerapuhangust ning kümned inimesed võivad olla haigestunud.
"Mariupolis on palju surnuid. Nad ei ole ära koristanud nende inimeste surnukehi, kelle nad pommitamistes tapsid. Paljud surnukehad on jätkuvalt rusude all. Probleemi süvendab prügiveo puudumine - see süsteem pole veebruarist alates toiminud," rääkis Boitšenko.
Ta lisas, et olukorra teeb hullemaks suvine soojus, samuti see, et hoovihmad rikuvad ajutisi matmispaiku. Lisaks pole linnas toimivat vee- ja kanalisatsioonisüsteemi.
"Saadud segu voolab jõgede ja kaevude suunas, kust inimesed seda vett võtavad ja kasutavad. See vesi on juba mürgitatud. See on juba levinud kogu linnas. Okupatsioonivõimud viivad linna vett, kuid mitte piisavalt. Inimesed lähevad ikkagi kaevude juurde ja võtavad seda mürgitatud vett," rääkis Boitšenko.
Tema sõnul on kasutusel meetmed, millega püütakse vältida koolera levikut Ukraina teistesse piirkondadesse. "Mariupolist Ukraina kontrolli all olevatele aladele minevaid inimestel testitakse koolerasümptomeid," ütles ta.
Ukraina luure: Venemaal on võimekust sõda pidada ainult aasta
Ukraina sõjaväeluure esindaja Vadim Skibitski teatel suudab Venemaa jätkata sõjategevust ainult aasta aega. Piiravaks on majanduslikud ressurssid. Seega võib Venemaa soovida konflikti külmutamist, et lääs osadest sanktsioonidest loobuks, et siis hiljem taas Ukrainat rünnata.
Samuti on venelastel sõjaväeluure hinnangul otsa saamas täppisraketid. Venemaa on teinud viimasel nädalatel vähem raketirünnakuid ja kasutab nüüd vanemaid Kh-22 rakette, mida kasutas Nõukogude Liit 1970. aastatel.
Ukraina loob venestamise mõjude eemaldamise nõukogu
Ukraina kultuuri ja informatsioonipoliitika minister Oleksandr Tkatšenko teatas kommunismi ja venestamise mõjude eemaldamise nõukogu rajamisest.
Nõukogus saavad olema esindajad kodanikuühiskonnast, ajaloolased, toimetajad, filmirezissöörid ja muuseumite juhid.
Tkatšenko pakkus välja, et samasugused nõukogud saaks moodustada ka kohaliku omavalitsuse tasandil
Ühendkuningriigi luure: Venemaa ei suuda okupeeritud territooriumitel tagada puhast vett, kanalisatsiooni ega internetti
Avaldatud luurekokkuvõtte järgi ei suuda venelased okupeeritud aladel tagada puhta joogivee, internetiühenduse ega telefoniliinide töötamist, Hersoni linnas on tõenäoliselt puudu ka ravimitest.
Eelmisel kuul tunnistas Vene presidendi administratsiooni pressiesindaja Dmitri Peskov, et Vene vägede kontrolli all olevatel aladel pole tihti elektrit, vett ega kanalisatsiooni.
Sõjaline olukord Ukraina kaitsejõudude peastaabi hinnangul
Ukraina kaitsejõudude peastaabi sõnul jätkasid Valgevene relvajõud, sh nende siseministeeriumi eribrigaad, manöövreid Valgevenes Gomeli regioonis, mis on piirialaks Ukraina loodepoolsetele Volõõnia ja Rivne oblastile.
Vene väed pommitasid miinipildujatega Seredina-Buda, Rožkovõtši, Senkivka ja Sopiši asulaid. Slobosjanski kandis võitlevad venelased 30 pataljoni grupi suuruse väega. Vene väed jätkavad Harkivi oblastis kaitsetegevust ning püütakse hoida okupeeritud territooriumi.
Slovjanski suunal ei teinud venelased uusi manöövreid ning valmistuvad tõenäoliselt hilisemalt uueks rünnakuks. Samuti ei olnud venelaste väed aktiivsed Lõmanis.
Lahingud Severodonetskis jätkuvad ning venelased püüavad edutult saavutada kontrolli kogu linna üle.
Venelaste edasitungikatsed Nõrkoves, Mõkolajivkas, Nahirnes ja Berestoves tõrjuti tagasi.
Ukrainlaste sõnul on Donetski ja Luhanski oblastitest sundmobiliseeritud meeste seas teada allumatusest sunnimeetoditest hoolimata.
Väidetavalt on Vene 1. armeekorpus keeldunud edasistest lahingutest peale Harkivist väljalöömist.
Viimase 24 tunni jooksul tõrjusid Ukraina kaitsjad seitse vastase rünnakut Donetski ja Luhanski oblastis ning hävitasid kümme tanki, seitse suurtükisüsteemi, neli soomustatud masinat, kolm soomustatud erimasinat, neli muud masinat ja ühe relvalao.
Ukraina tank on positsioonil Severodonetski rindejoonel Autor/allikas: SCANPIX/AP/Oleksandr Ratushniak
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 31 900 (võrdlus eelmise päevaga + 200);
- tankid 1409 (+11);
- jalaväe lahingumasinad 3450 (+12);
- lennukid 212 (+0);
- kopterid 178 (+0);
- suurtükisüsteemid 712 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 222 (+6)
- õhutõrjesüsteemid 97 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 572 (+10);
- tiibraketid 125 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2438 (+17);
- laevad / paadid 13 (+0);
- eritehnika 54 (+1).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Harkivi ja Bahmuti kandis.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Vene väed pommitavad Harkivi tsiviiltaristut
"Ukraina relvajõud hoiavad oma positsioone põhja ja kirde pool," ütles Dnipropetrovski oblasti sõjaväelise üksuse juht Valentõn Reznitšenko.
"Kõige rohkem kannatavad Zelenodolski ja Šõrokivi kogukonnad. Kahjuks hukkus seal kuus inimest, hävis või sai kannatada 179 maja, kaks kooli, lasteaed ja haigla," rääkis Reznitšenko.
Samal ajal sai Harkivis Venemaa rünnakutes surma viis ja vigastada 14 inimest, teatas Harkivi piirkonna sõjaväeadministratsiooni juht Oleh Sõnjehubov.
"Täna ründas vaenlane Harkivi piirkonda, eelkõige asulaid põhja ja kirde pool," ütles Sõnjehubov ja lisas, et rünnakud tabasid Zolotšivi elumaju.
"Viis maja hävis. Vaenlane andis täna löögi ka Tšuhujivi linnaosale," ütles Sõnjehubov neljapäeval Ukraina rahvustelevisiooni otseülekandes.
Küsimusele, miks Vene sõjavägi tsiviilinfrastruktuuri tulistab, kuigi praegu ei ole Harkivi oblastis nähtavaid vastasseise Vene ja Ukraina armee vahel, vastas Sõnjehubov, et Vene väed koondavad oma tähelepanu tsiviilelanikkonna terroriseerimisele.
Jätkuvad ägedad lahingud Severodonetskis
Ukraina vägede sõnul jätkus neljapäeva hilisõhtul lahing Severodonetski linna pärast.
"Olukord on pidevalt keeruline. Meie kaitsjad hoiavad kaitseliini," ütles Ukraina idapoolse Luhanski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Serhi Haidai rahvustelevisioonis.
Haidai süüdistas venelasi vale ja propaganda kasutamises Severodonetskis võidu nõudmisel.
"Venelased olid juba teatanud, et nad on linna vallutanud," ütles Haidai.
Severodonetski sõjaväeadministratsiooni juht Oleksandr Strjuk ütles neljapäeval televisioonis, et käib pidev tänavalahing.
"Linna humanitaarolukord on kriitiline. Sild on tule all, seega on võimatu kaupa kohale toimetada. Veevarustus puudub," rääkis Strjuk.
"Ukraina relvajõud kontrollivad praegu umbes kolmandikku linnast," lisas ta.
Haidai ütles, et naaberlinnas Lõssõtšanskis otseseid lahinguid ei toimu, kuid ta süüdistas Vene vägesid piirkonna tugevas tulistamises.
ISW: Venemaa teeb väikesi edusamme Slovjanski põhjaosas, kuid on silmitsi raksustega linna ründamisel
Washingtonis asuv mõttekoda ütles oma 9. juuni värskenduses, et Vene vägedel võib Slovjanski ründamisel tekkida raskusi, kuna neil seisavad Siverski Donetsi jõe ületamisel ees taktikalised väljakutsed.
Vene sõdurid peavad edukalt ületama jõe Slovjanskist põhjas ja ida pool (Raihorodoki ümbruses), et linna poole liikuda.
Zelenski: sõja võitnud Ukraina peab kohe üle minema läänelikule majandus- ja valitsemisviisile.
President Volodõmõr Zelenski ütles õhtuses kõnes, et Ukrainal on "mõned positiivsed arengud Zaporižžja piirkonnas, kus meil õnnestub okupantide plaanid lõhkuda". Üksikasju ta ei avaldanud.
Olukord Ukraina rinnetel püsib suuremate muutusteta, lisas Zelenski öises telepöördumises.
President puudutas oma pöördumises juba ka sõjajärgset aega, kinnitades, et sõja võitnud Ukraina peab kohe üle minema läänelikule majandus- ja valitsemisviisile, kus pole kohta korruptsioonil, hallil asjaajamisel ja varimajandusel.
Ukraina julgeolekunõukogu sekretär Oleksi Danilov ütles neljapäeval, et olukord Severodonetskis on "äärmiselt keeruline" ja Vene väed koondavad piirkonda kõik oma jõud.
"Nad ei säästa oma inimesi, nad lihtsalt saadavad mehi nagu kahuriliha... nad tulistavad meie sõjaväelasi päeval ja öösel," ütles Danilov intervjuus Reutersile.
Zelenski abi: iga päev tapetakse rindel 100–200 Ukraina sõdurit
Mõhhailo Podoljak ütles, et Ukraina vajab sadu lääne suurtükiväesüsteeme, et saavutada võrdsus Venemaaga Donbassi idaosas. Ta ütles ka, et Kiiev ei ole valmis Moskvaga rahukõnelusi jätkama.
Ukraina vägesid pommitatakse lakkamatult, kuna Vene väed üritavad kogu Donbassi oma kontrolli alla võtta.
"Vene väed on rindele paisanud peaaegu kõik, mis pole tuumaenergia, sealhulgas raskekahurvägi, raketiheitesüsteemid ja lennukid," ütles Podoljak. Ta kordas Ukraina üleskutset lääneriikidele saata rohkem relvi, sest Ukraina suure kaotuste määra põhjuseks on Venemaa ja Ukraina armee pariteedi puudumine.
Macron: Prantsusmaa on valmis rahuldama Ukriana vajadusi
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron arutasid neljapäeval toimunud kõne ajal humanitaar- ja sõjalist toetust.
Prantsuse valitsuse avalduse kohaselt ütles Macron, et tema riik on valmis rahuldama Ukraina vajadusi, sealhulgas raskerelvastuse osas.
Macron küsis Zelenskilt vajaduste kohta nii sõjalise varustuse, poliitilise ja rahalise toetuse kui ka humanitaarabi osas.
Avalduses öeldakse, et kaks liidrit leppisid kokku kontakti jätkamises, eriti arvestades, et Euroopa Komisjon kavatseb jätkab Ukraina Euroopa Liiduga ühinemise kursil.
### Response:
Sõja 107. päev: Ukraina sõjaväeluure hinnangul suudab Venemaal sõdida veel aasta aega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vips haaras alles viimasel minutil esikoha, edestades Liam Lawsonit (Carlin Team) 0,163 sekundiga. Dennis Hauger (Prema Racing) teenis kolmanda stardikoha.
Vipsi meeskonnakaaslane Marcus Armstrong sai neljanda koha ning sarja üldliider Felipe Drugovich (MP) sõitis välja viienda aja.
JURI VIPS IS ON POLE!!!
The @redbullracing driver absolutely SENT it around the Baku streets
Take a bow, Juri! #AzerbaijanGP #F2 pic.twitter.com/obCM0YmpN8
— Formula 2 (@Formula2) June 10, 2022 | Jüri Vips võitis vormel-2 etapi kvalifikatsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vips haaras alles viimasel minutil esikoha, edestades Liam Lawsonit (Carlin Team) 0,163 sekundiga. Dennis Hauger (Prema Racing) teenis kolmanda stardikoha.
Vipsi meeskonnakaaslane Marcus Armstrong sai neljanda koha ning sarja üldliider Felipe Drugovich (MP) sõitis välja viienda aja.
JURI VIPS IS ON POLE!!!
The @redbullracing driver absolutely SENT it around the Baku streets
Take a bow, Juri! #AzerbaijanGP #F2 pic.twitter.com/obCM0YmpN8
— Formula 2 (@Formula2) June 10, 2022
### Response:
Jüri Vips võitis vormel-2 etapi kvalifikatsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gloria on kolme Helsingi klubi koostööna moodustatud rühm, kelle pääs finaali oli esmakordne.
Juuniorklassis saavutasid MK etapil pronksi samuti Rütmika klubi võimlejad rühmast Rytmika Junior Team, kes parandasid finaalikatset 0,650 punkti võrra ning said kokkuvõttes 34.250 punkti.
Juunioride arvestuses läks kaks esikohta Soomele - Minetit Junior (37.400) ja OVO Junior Team (36.650). Neljanda koha saavutas VK Janika võistkond Violett, kes avapäeva järgselt jagas Rytmika Junior Teamiga viiendat kohta.
Eesti rühmvõimlemise toimkonna juhi Lea Kriibi sõnul jätsid Tamperes toimunud MK-etapile paljud rühmad ressursside nappuse või muude põhjuste tõttu tulemata.
"Maailma karika etapile eelnenud võistlusel Piruetti Cup olid Eesti laste rühmad tublid. COVIDi tagajärjel oleme kaotanud ligi veerandi Eestis tegutsenud rühmvõimlemise rühmi, aga ikka suudame pakkuda konkurentsi suurriikidele. MK-lt jäid kahjuks eemale VK Janika Tallinna rühm Caresse ja Piruett Junior Team," kommenteeris Kriibi. | Eesti võitis rühmvõimlemise MK-etapilt kaks pronksi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gloria on kolme Helsingi klubi koostööna moodustatud rühm, kelle pääs finaali oli esmakordne.
Juuniorklassis saavutasid MK etapil pronksi samuti Rütmika klubi võimlejad rühmast Rytmika Junior Team, kes parandasid finaalikatset 0,650 punkti võrra ning said kokkuvõttes 34.250 punkti.
Juunioride arvestuses läks kaks esikohta Soomele - Minetit Junior (37.400) ja OVO Junior Team (36.650). Neljanda koha saavutas VK Janika võistkond Violett, kes avapäeva järgselt jagas Rytmika Junior Teamiga viiendat kohta.
Eesti rühmvõimlemise toimkonna juhi Lea Kriibi sõnul jätsid Tamperes toimunud MK-etapile paljud rühmad ressursside nappuse või muude põhjuste tõttu tulemata.
"Maailma karika etapile eelnenud võistlusel Piruetti Cup olid Eesti laste rühmad tublid. COVIDi tagajärjel oleme kaotanud ligi veerandi Eestis tegutsenud rühmvõimlemise rühmi, aga ikka suudame pakkuda konkurentsi suurriikidele. MK-lt jäid kahjuks eemale VK Janika Tallinna rühm Caresse ja Piruett Junior Team," kommenteeris Kriibi.
### Response:
Eesti võitis rühmvõimlemise MK-etapilt kaks pronksi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ferron'i tiimi jaoks oli tegemist teise võiduga Dauphine velotuuril. 15 km enne lõppu oli selge, et võitja tuleb jooksikute hulgast.
600 m enne lõppu vaatasid kõik endiselt üle õla, kuid siis kiirendas prantslane Ferron ning teda kätte ei saadudki.
Pierre Rolland (B&B Hotels) sai teise koha ning Warren Barguil (Arkea Samsic) oli kolmas.
"See on suur võit. Iga päev tahame võita, aga siin World Touril on see võit eriti suur. Sellist asja ei juhtu tihti," sõnas Ferron peale sõitu.
Üldarvestust juhib endiselt Wout van Aert (Jumbo-Visma). Teisel kohal paikneb Mattia Cattaneo (Quick-Step Alpha Vinyl; +1:03) ja kolmandat kohta hoiab Primoz Roglic (Jumbo-Visma;+1:06).
Velotuuri lõpuni jääb sõita veel kaks etappi.
@ValentinFerron a surpris ses compagnons d'échappée pour s'offrir une superbe victoire !
⏪ Revivez le dernier kilomètre de la 6ème étape du #Dauphiné.
@ValentinFerron surprised his breakaway companions to take a superb win!
⏪ Relive the last kilometre of stage 6. pic.twitter.com/iyggCHdKMO
— Critérium du Dauphiné (@dauphine) June 10, 2022 | Ferron üllatas kõiki võimsa lõpuspurdiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ferron'i tiimi jaoks oli tegemist teise võiduga Dauphine velotuuril. 15 km enne lõppu oli selge, et võitja tuleb jooksikute hulgast.
600 m enne lõppu vaatasid kõik endiselt üle õla, kuid siis kiirendas prantslane Ferron ning teda kätte ei saadudki.
Pierre Rolland (B&B Hotels) sai teise koha ning Warren Barguil (Arkea Samsic) oli kolmas.
"See on suur võit. Iga päev tahame võita, aga siin World Touril on see võit eriti suur. Sellist asja ei juhtu tihti," sõnas Ferron peale sõitu.
Üldarvestust juhib endiselt Wout van Aert (Jumbo-Visma). Teisel kohal paikneb Mattia Cattaneo (Quick-Step Alpha Vinyl; +1:03) ja kolmandat kohta hoiab Primoz Roglic (Jumbo-Visma;+1:06).
Velotuuri lõpuni jääb sõita veel kaks etappi.
@ValentinFerron a surpris ses compagnons d'échappée pour s'offrir une superbe victoire !
⏪ Revivez le dernier kilomètre de la 6ème étape du #Dauphiné.
@ValentinFerron surprised his breakaway companions to take a superb win!
⏪ Relive the last kilometre of stage 6. pic.twitter.com/iyggCHdKMO
— Critérium du Dauphiné (@dauphine) June 10, 2022
### Response:
Ferron üllatas kõiki võimsa lõpuspurdiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikogu juhatus muutis sotsiaalkomisjoni ja põhiseaduskomisjoni koosseisu.
Riigikogu juhatus kinnitas Tõnis Möldri lahkumise sotsiaalkomisjoni liikme kohalt ja asumise põhiseaduskomisjoni liikme kohale ning Viktor Vassiljevi lahkumise põhiseaduskomisjoni liikme kohalt ja asumise sotsiaalkomisjoni liikme kohale. | Mölder ja Vassiljev vahetasid riigikogu komisjonides kohad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu juhatus muutis sotsiaalkomisjoni ja põhiseaduskomisjoni koosseisu.
Riigikogu juhatus kinnitas Tõnis Möldri lahkumise sotsiaalkomisjoni liikme kohalt ja asumise põhiseaduskomisjoni liikme kohale ning Viktor Vassiljevi lahkumise põhiseaduskomisjoni liikme kohalt ja asumise sotsiaalkomisjoni liikme kohale.
### Response:
Mölder ja Vassiljev vahetasid riigikogu komisjonides kohad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eeloleval nädalavahetusel sõidetakse Poolas autoralli Euroopa meistrivõistluste (ERC) hooaja neljas etapp. Pärast vahelejäänud Kanaaride rallit on taas stardis Ken Torn / Kauri Pannas, kes sõitmas Ford Fiesta Rally2 autoga.
Eestlaste võistlusauto valmistab ette ja hooldab ralli ajal Poola meeskond C-Rally Team.
"Olen väga tänulik toetajatele, kes tegid võimalikuks selle, et saame hooaega jätkata. Tore oli üle pika aja jälle roolitaga olla. Nädalavahetuseks lubatakse ilusat ilma, seega loodan, et saame nädalavahetust nautida ja oma asja teha," sõnas Torn.
"Kenasti kohal. Ootusärevus on olemas, mis tähendab ainult head. Test on tehtud ja väikese rallitunde saime juba kätte. Teeme enda asja nii hästi, kui saame ja siis näeme, kus me pühapäeva õhtuks oleme," ütles Pannas.
Torn / Pannase ERC hooaeg sai alguse Portugalis sõidetud Fafe rallil, kus tehniliste probleemide tõttu tuli küll avapäev pooleli jätta, kuid võistluse lõpetanud Power Stage'i katse võitsid just eestlased ja teenisid senise hooaja ainsad viis punkti.
Hooaja teisel etapil Assooridel olid möödunud aasta ERC Junior klassi meistrid heitlemas esikoha nimel, kuid tehnilised probleemid 12. kiiruskatsel sundisid saarlased katkestama.
Eeloleva nädalavahetuse teed on Torn / Pannasele tuttavad hooajast 2019, kus nad ERC3 Junior klassivõidu võtsid.
Eestlased said enne tänavust rallit teha Ford Fiesta Rally2 autoga Poolas 50-kilomeetrise testi ja läbisid neljapäeva hommikul kahel korral ka Shakedowni katse, kus sõitsid välja kümnenda aja.
Sellele järgnenud kvalifikatsioonikatsel näitasid eestlased viiendat resultaati. Kvalifikatsiooni võitjatest, kelleks olid Nil Solans / Marc Marti jäid eestlased maha 2,6 sekundiga.
17.30 algavale stardikohtade valimisele läheb Ken Torn viiendana. Ken Torni ja Kauri Pannase uue disaini saanud Ford Fiesta Rally2 kannab Poolas võistlusnumbrit 15.
Euroopa meistrivõistluste Poola etapi avakatse sõidetakse reede õhtul Eesti aja järgi algusega 20.00. Nädalavahetuse jooksul ootab võistlejaid ees 14 kiiruskatset ja üle 188 katsekilomeetri.
Eestlaste tegemistele saab otseülekande vahendusel kaasa elada siin. | Torn - Pannas stadivad Euroopa meistrivõistluste etapil viiendalt kohalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eeloleval nädalavahetusel sõidetakse Poolas autoralli Euroopa meistrivõistluste (ERC) hooaja neljas etapp. Pärast vahelejäänud Kanaaride rallit on taas stardis Ken Torn / Kauri Pannas, kes sõitmas Ford Fiesta Rally2 autoga.
Eestlaste võistlusauto valmistab ette ja hooldab ralli ajal Poola meeskond C-Rally Team.
"Olen väga tänulik toetajatele, kes tegid võimalikuks selle, et saame hooaega jätkata. Tore oli üle pika aja jälle roolitaga olla. Nädalavahetuseks lubatakse ilusat ilma, seega loodan, et saame nädalavahetust nautida ja oma asja teha," sõnas Torn.
"Kenasti kohal. Ootusärevus on olemas, mis tähendab ainult head. Test on tehtud ja väikese rallitunde saime juba kätte. Teeme enda asja nii hästi, kui saame ja siis näeme, kus me pühapäeva õhtuks oleme," ütles Pannas.
Torn / Pannase ERC hooaeg sai alguse Portugalis sõidetud Fafe rallil, kus tehniliste probleemide tõttu tuli küll avapäev pooleli jätta, kuid võistluse lõpetanud Power Stage'i katse võitsid just eestlased ja teenisid senise hooaja ainsad viis punkti.
Hooaja teisel etapil Assooridel olid möödunud aasta ERC Junior klassi meistrid heitlemas esikoha nimel, kuid tehnilised probleemid 12. kiiruskatsel sundisid saarlased katkestama.
Eeloleva nädalavahetuse teed on Torn / Pannasele tuttavad hooajast 2019, kus nad ERC3 Junior klassivõidu võtsid.
Eestlased said enne tänavust rallit teha Ford Fiesta Rally2 autoga Poolas 50-kilomeetrise testi ja läbisid neljapäeva hommikul kahel korral ka Shakedowni katse, kus sõitsid välja kümnenda aja.
Sellele järgnenud kvalifikatsioonikatsel näitasid eestlased viiendat resultaati. Kvalifikatsiooni võitjatest, kelleks olid Nil Solans / Marc Marti jäid eestlased maha 2,6 sekundiga.
17.30 algavale stardikohtade valimisele läheb Ken Torn viiendana. Ken Torni ja Kauri Pannase uue disaini saanud Ford Fiesta Rally2 kannab Poolas võistlusnumbrit 15.
Euroopa meistrivõistluste Poola etapi avakatse sõidetakse reede õhtul Eesti aja järgi algusega 20.00. Nädalavahetuse jooksul ootab võistlejaid ees 14 kiiruskatset ja üle 188 katsekilomeetri.
Eestlaste tegemistele saab otseülekande vahendusel kaasa elada siin.
### Response:
Torn - Pannas stadivad Euroopa meistrivõistluste etapil viiendalt kohalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Advokatuur selgitas, et praegu osutavad üle poole riigi õigusabi mahust n-ö ühemehe-advokaadibürood, peamiselt eakamad advokaadid.
"Riigi õigusabi tasu ei võimalda pidada normaalset kaasaegset bürood, enamikul riigi õigusabile keskendunud advokaatidel puudub normaalne tugistruktuur alustades assistendist, tehnikast ja kaasaegsest kontorist. Kolleegide pensionile jäädes pole noored advokaadid nõus sellistel tingimustel tööd üle võtma," rääkis Vaher.
Advokatuuri riigi õigusabi komisjoni esimehe Eva Tibari sõnul töötab praegune süsteem suuresti n-ö vanade olijate missioonitundel. "Üksnes riigi õigusabi osutamine lubab advokaadil ära elada vaid siis, kui teed seda rohkem kui täiskohaga," selgitas Tibar.
"See tähendab õhtuid Tallinna vanglas, nädalavahetusi kinnipidamiskeskuses, öösiti kirjalike dokumentide kirjutamist. Ühemehe-büroosse vandeadvokaadi abi võttes, kellest võiks saada järelkasv, pead pühendama osa aega töö asemel juhendamisele ning jagama vähemaks jäänud raha veel kahe inimese vahel," lisas ta.
Advokatuuri juhatuse esimehe Imbi Jürgeni sõnul võib olla suurem kriis mõne aasta kaugusel, kui vanema põlvkonna kolleegid hakkavad riigi õigusabi süsteemist välja astuma ja noored praegustel tingimustel - eeskätt sellise tasu eest - tööd üle ei võta.
"See tähendab ohtu õigusriigile ja eeskätt õiglasele kohtumõistmisele. Hammasrataste vahele või ka riigi ülekohtu kätte võib meist sattuda igaüks, aga kvaliteetse kaitseta jäämine ähvardab just haavatavaimat osa ühiskonnast," rääkis Jürgen.
Vaheri kinnitusel vajab riigi õigusabi süsteem eeskätt lahendust alarahastusele, kuid aegunud korraldus vääriks ka sisulist reformimist. | Advokatuur: riigi õigusabi süsteem vajab reformimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Advokatuur selgitas, et praegu osutavad üle poole riigi õigusabi mahust n-ö ühemehe-advokaadibürood, peamiselt eakamad advokaadid.
"Riigi õigusabi tasu ei võimalda pidada normaalset kaasaegset bürood, enamikul riigi õigusabile keskendunud advokaatidel puudub normaalne tugistruktuur alustades assistendist, tehnikast ja kaasaegsest kontorist. Kolleegide pensionile jäädes pole noored advokaadid nõus sellistel tingimustel tööd üle võtma," rääkis Vaher.
Advokatuuri riigi õigusabi komisjoni esimehe Eva Tibari sõnul töötab praegune süsteem suuresti n-ö vanade olijate missioonitundel. "Üksnes riigi õigusabi osutamine lubab advokaadil ära elada vaid siis, kui teed seda rohkem kui täiskohaga," selgitas Tibar.
"See tähendab õhtuid Tallinna vanglas, nädalavahetusi kinnipidamiskeskuses, öösiti kirjalike dokumentide kirjutamist. Ühemehe-büroosse vandeadvokaadi abi võttes, kellest võiks saada järelkasv, pead pühendama osa aega töö asemel juhendamisele ning jagama vähemaks jäänud raha veel kahe inimese vahel," lisas ta.
Advokatuuri juhatuse esimehe Imbi Jürgeni sõnul võib olla suurem kriis mõne aasta kaugusel, kui vanema põlvkonna kolleegid hakkavad riigi õigusabi süsteemist välja astuma ja noored praegustel tingimustel - eeskätt sellise tasu eest - tööd üle ei võta.
"See tähendab ohtu õigusriigile ja eeskätt õiglasele kohtumõistmisele. Hammasrataste vahele või ka riigi ülekohtu kätte võib meist sattuda igaüks, aga kvaliteetse kaitseta jäämine ähvardab just haavatavaimat osa ühiskonnast," rääkis Jürgen.
Vaheri kinnitusel vajab riigi õigusabi süsteem eeskätt lahendust alarahastusele, kuid aegunud korraldus vääriks ka sisulist reformimist.
### Response:
Advokatuur: riigi õigusabi süsteem vajab reformimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene sett kulges väga võrdselt ning kordamööda võitsid mängijad geime. Seega tuli setivõit otsustada kiires lõppmängus, kus Murray oma paremuse maksma pani.
Teises setis oli Murray juba kindlalt parem ning murdis korra ka Tsitsipase pallingu. Mängu kindel favoriit Tsitsipas pidi paraku Murray mängule alla vanduma ning kaotuse vastu võtma.
. @andy_murray defeats No. 5-ranked #Tsitsipas 7-6(4) 6-3 to reach SF in #BOSSOPEN. #Murray won 82% of 1st serve pts, 65% of 2nd serve pts in earning his 1st Top 5 win since 2016 #Nitto #ATP Finals (d No. 2 Djokovic in F).
Murray's last tour-level SF on grass: '16 @Wimbledon (W)
— ATP Media Info (@ATPMediaInfo) June 10, 2022 | Murray sai kuueaastase vahe järel võidu maailma tippu kuuluva reketi üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene sett kulges väga võrdselt ning kordamööda võitsid mängijad geime. Seega tuli setivõit otsustada kiires lõppmängus, kus Murray oma paremuse maksma pani.
Teises setis oli Murray juba kindlalt parem ning murdis korra ka Tsitsipase pallingu. Mängu kindel favoriit Tsitsipas pidi paraku Murray mängule alla vanduma ning kaotuse vastu võtma.
. @andy_murray defeats No. 5-ranked #Tsitsipas 7-6(4) 6-3 to reach SF in #BOSSOPEN. #Murray won 82% of 1st serve pts, 65% of 2nd serve pts in earning his 1st Top 5 win since 2016 #Nitto #ATP Finals (d No. 2 Djokovic in F).
Murray's last tour-level SF on grass: '16 @Wimbledon (W)
— ATP Media Info (@ATPMediaInfo) June 10, 2022
### Response:
Murray sai kuueaastase vahe järel võidu maailma tippu kuuluva reketi üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel aastal Aserbaidžaanis võitnud Perez loodab ka sel hooajal Bakuus sõidu esimesena lõpetada, millega oleks ta ainus sõitja, kes sel rajal kaks aastat järjest võidutsenud.
Esimesel vabatreeningul kiireim olnud Perez edestas 0,127 sekundiga Charles Leclerc'i (Ferrari). Kolmas oli Perezi tiimikaaslane Max Verstappen, kes kaotas liidrile 0,344 sekundit. Carlos Sainz (Ferrari) oli neljas.
Perez läheb nädalavahetusele vastu oma elu parimas vormis, võites äsja Monaco etapi ning on sellega kindlasti üheks tiitlipretendendiks kerkinud. Hiljuti sõlmis ta Red Bulliga ka uue kahe-aastase lepingu.
Head kiirust näitas ka Fernando Alonso (Alpine), kes oli viies, jättes seljataha Lewis Hamiltoni (Mercedes).
Teisel vabatreeningul näitas parimat aega Leclerc, kes edestas Perezit 0,248 ja Verstappenit 0,356 sekundiga. Alonso oli neljas ning Sainz viies. | Perez ja Leclerc olid esimestel vabatreeningutel kiireimad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel aastal Aserbaidžaanis võitnud Perez loodab ka sel hooajal Bakuus sõidu esimesena lõpetada, millega oleks ta ainus sõitja, kes sel rajal kaks aastat järjest võidutsenud.
Esimesel vabatreeningul kiireim olnud Perez edestas 0,127 sekundiga Charles Leclerc'i (Ferrari). Kolmas oli Perezi tiimikaaslane Max Verstappen, kes kaotas liidrile 0,344 sekundit. Carlos Sainz (Ferrari) oli neljas.
Perez läheb nädalavahetusele vastu oma elu parimas vormis, võites äsja Monaco etapi ning on sellega kindlasti üheks tiitlipretendendiks kerkinud. Hiljuti sõlmis ta Red Bulliga ka uue kahe-aastase lepingu.
Head kiirust näitas ka Fernando Alonso (Alpine), kes oli viies, jättes seljataha Lewis Hamiltoni (Mercedes).
Teisel vabatreeningul näitas parimat aega Leclerc, kes edestas Perezit 0,248 ja Verstappenit 0,356 sekundiga. Alonso oli neljas ning Sainz viies.
### Response:
Perez ja Leclerc olid esimestel vabatreeningutel kiireimad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui sa mõtled originaaltöö – Hieronymus Boschi "Maiste naudingute aed" – peale, siis mida mõistis Bosch sinu meelest inimeste ja ühiskonna kohta sellist, mis on asjakohane ka tänapäeval?
Boschi puhul on huvitav see, kui paljud inimesed on projitseerinud tema töödele eri tähendusi. Inimesed, keda tema tööd mõjutasid, tegid 1960. aastatel – vähemalt Ameerika kontrakultuuris – paljude psühhedeelsete albumite jaoks sarnaseid, väga sürreaalseid asju. Ma läksin Boschi töid vaatama pärast seda, kui olin oma töö valmis teinud. Ma polnud originaaltööd kunagi näinud. See oli ka üks põhjus, miks ma selle tegin. Ma olin seda näinud ainult internetist ja raamatust. Aga kui ma läksin Pradosse [Hispaanias Madridis asuv riiklik kunstimuuseum – toim], siis inimene, kes mulle muuseumis tuuri tegi, näitas mulle "Maiste naudingute aeda" ja rääkis, kuidas isegi Salvador Dali käis siin peaaegu iga päev, et Boschi järgi joonistada. Nii et ta mõjutas palju sürrealismi, samuti 60. aastate kontrakultuuri ja resoneerib jätkuvalt ka tänapäeval; inimesed kannavad riideid, kus peal on Boschi tööde trükid jne.
See on põnev, mil moel ta resoneerib, aga huvitav on ka see, et paljud nägid teda kui tüüpi, kes teeb kindlasti narkootikume, psühhedeelikume jne. Aga olgugi et ta ei olnud religioosne, spirituaalne inimene nagu tema aja inimene oli, siis paljude ajaloolaste sõnul ta tõesti uskus, et paljud nägemused, mida ta sai, olid päris. See on põnev. Näiteks põrgu, kus on kõik need pöörased kimäärid, veidrad loomad jne – eeldatakse, et ta tundis, et see on osa reaalsusest, ja seda üldse mitte vaimselt haiges mõttes.
See on küll tehtud allegoorilisel või metafoorsel viisil, aga kui me mõtleme aegade peale, kus me praegu elame – oleme hüpervahendatud, 24 tundi ööpäevas hüperteadlikud kõigist kriisidest, millega maailm silmitsi seisab – siis sul on võimalik vaadata Boschi tööd ja näha, kuidas seal on neid inimkonna eri kriise kujutatud. Need on tehtud oma sürreaalsel moel, aga resoneerivad inimestega ka 500 aastat hiljem. Inimesed saavad endiselt seda tööd vaadata ja kuigi sa ei pruugi olla suuteline tõlkima seda nagu mõnda lauset, tõlgid sa selle vistseraalselt ära mõistmaks, et see pilt kujutab inimkonda. See on päris metsik.
Kas sa tunned, et ühiskond on selle 500 aasta jooksul, mis jääb tema ja sinu tõlgenduse, remikstöö vahele, eriti muutunud?
Muidugi oleme me muutunud. Oleme muutunud ses osas, kuidas me täiendame oma elu rohkem digitehnoloogiatega. Me oleme alati olnud olendid, kes on loonud oma elu täiustamiseks tööriistu. Aga nüüd on meil uued sidevahendid, mis on teatud ajumustreid muutnud. Nii et ses osas on toimunud evolutsioon. Me elame antropotseeni ajastul. See on esimene kord, kui inimesed päriselt osalevad evolutsioonis viisil, mida me pole kunagi varem näinud.
Mis sa täpselt silmas pead?
Antropotseeni ajastu idee tugineb sellele, et meie keskkond, planeedi loodus on inimsekkumise tõttu muutumas ja seetõttu on meil kliimamuutused, keskkonna-, liikide väljasuremise, liustike sulamisega jne seotud kriisid. See on üks muutus. Aga asjad, mis ei ole 500 aastaga muutunud võrreldes Boschi, Leonardo [da Vinci] ajaga ... Leonardo tegi jooniseid lennuseadeldistest. Ta tegi joonised, mis aastad hiljem viidi laborisse ja mille põhjal tehti tema juhiseid järgides robot. Nii et ideed, need mõttesuunad – elu laienduste, tehnoloogia, armastuse, valu, piinaga seoses – ei ole 500 aasta jooksul muutunud. Boschil õnnestus teatud allegoorilisel moel see jäädvustada ja see resoneerib jätkuvalt inimestega. See paneb inimesi endiselt midagi tundma.
Mida sa selle aja jooksul, mil sa Boschi "Maiste naudingute aiaga" töötasid, iseenda ja üldiselt inimeste kohta õppisid?
Ma alustasin seda tööd pikka aega tagasi, 2013. aastal. See on minu jaoks olnud üks pikk periood. Üheksa aastat. Kui ma sellega alustasin, siis see oli küllaltki erinev sellest, mida ma olin seni teinud. Mul oli lihtsalt see lambipirni-moment, kus ma mõtlesin, et mis juhtuks, kui ma üritaks Boschi maali emoji 'dega taasluua. Ma olin lihtsalt terve öö üleval ja tegin visandi. Seejärel kutsuti mind saatesse, mis rääkis inimestest, kes olid emoji 'sid hakanud kunstikeeles kasutama. Arvasin, et inimesed naeravad mind galeriist lihtsalt välja ja mõtlevad, et "Mida ta küll teeb? See on täiesti pöörane idee", ja ma olin üllatunud, et see resoneeris inimestega. Ma ei oodanud seda. Ma ei oodanud sellist vastuvõttu.
Aga miks nii?
Üks põhjus on see, et 2013. aastal polnud emoji 'd veel nii üldlevinud. Nad polnud igal pool nagu praegu. Praegu on emoji 'd igal pool. Alates 2013. aastast on nad muutunud aina populaarsemaks. Aga kui kasutada kunstis, visuaalkunstis, kaunites kunstides neid armsaid väikseid sümboleid, mida me tavaliselt kasutame nutitelefonis, siis nad ei ole tegelikult kunstimaailma ega -keelega seotud. Ma kartsin, et seda tööd ei võeta tõsiselt ja ma isegi kahtlesin iseendas, sest selle tegemine tundus pigem absurdne. Aga ma jätkasin ja tegin kogu teose suure trükisena, seejärel tegin video, pärast seda tööd liitreaalsuses. Aga selleks kulus aasta, enne kui ma tegin esmalt trükise ja seejärel video. Kogu töö tegemiseks kulus umbes poolteist aastat. Nii et ma elasin Boschiga koos ja olin mõnes mõttes kogu selle aja tema peas.
Kusjuures, ma pidin tegema väga palju uusi emoji 'sid, sest 2013.–2014. aastal ei olnud see selline keel nagu praegu. Selleks, et ma oleks oma kujutusele, Boschi remiksile truu, tuli mul teha kõik need tegelased. Seda sorti loominguline väljund oli minu jaoks tõeliselt inspireeriv. Õppimine sellest, kuidas tõlkida omal moel need 500 aasta tagused sümbolid – ajast, kui inimesed ei elanud nii kaua kui praegu, kui nad olid hoopis religioossemad – nutitelefoni keelt kasutades, pöörates need samas pea peale nii, et me ei mõtleks sellest kui kiirest viisist öelda "Tere, mul on täna hea tuju", vaid mõeldes sellele, mida tähendab sellise keele kasutamine kunstikeelena ja seoses väga kuulsa ajaloolise kunstitööga.
Kui ma tõlkimisega alustasin, siis avastasin, et paljud sümbolid, mida me kasutame täna, sobituvad tegelikult sümbolitega tollest ajast – pealuu, nuga, Saatana pea jms asjad. See oli ka koht, kus ma taipasin, et olenemata sellest, kui palju me me oleneme tulevikku suunatud – ja ma töötan arvukate tehnoloogiate, virtuaalreaalsusega kogu aeg, ma olen alati tulevikku suunatud –, peame me jätkuvalt vaatama ka minevikku. Me ei saa oma minevikku unustada, kuna see on see, kust me pärit oleme. Me oleme kustumatult seotud oma minevikuga ja minevik on see, mis peaks andma infot meie tuleviku kohta. Selle töö tegemise ajal tekkis mul ühendus mineviku, oleviku ja tuleviku vahel, teatud teadlikkus sellest.
Kas see oli moment, kus su aju piltlikult öeldes plahvatas?
Ma pean tunnistama, et ma ei maganud see poolteist aastat, mil ma seda tööd tegin, eriti palju, sest tol ajal olid emoji 'd vot nii väikesed ja ma tegin neist kunstitöö. Anna andeks, et ma ei ole meetermõõdustikus eriti hea, aga see on 13 x 7 jalga (4 x 2 m) suur. See on tegelikkuses väga suur. Ma pidin kõik need emoji 'd digitaalselt taaslooma. Sageli inimesed arvavad, et kui sa töötad digitööriistadega, siis sa pead vajutama kõigest nuppu ja kõik käib väga kiiresti. Ei, see oli vaevarikas. Ma pidin kõik selle taaslooma mastaapses vormis – emoji 'd on vot nii suured ja need tuleb trükkida õiges resolutsioonis jne.
Nii et see kätkes endas palju tööd ja tähendas Boschi maailma sisenemist viisil, et su pea plahvatab. Sa hakkad mõtlema, et "OK, nunnast siga – mida see võiks tähendada ja mida see tähendab tänasel päeval?" Paradiisipaneelil kukub lennuk alla – ma olin 9/11 ajal New Yorgis – ja paradiis muutub põuaseks, kuivaks kohaks. Keskmine paneel on inimestest ja loomadest tühi. See on minu viis rääkida kliimamuutustest, aktuaalsetest asjadest ja viis, kuidas ma vormindan Boschi keelt ümber rääkimaks ajast, kus me elame praegu. Nn põrgupaneel, see jäätub ära. See põhineb Robert Frosti luuletusel maailmalõpust ja sellest, et maailmalõpp võib lõppeda tule asemel jääga. Aga inglise keeles on ka väljend till hell freezes over (eesti keeles "enne jäätub põrgu") ja seda ma tegingi – külmutasin põrgu ära, mõeldes sellest, milline põrgu võib välja näha. Isegi kliimamuutuste puhul, mille eitajad väidavad, et maailm ei muutu kuumemaks paigaks igal pool, sest "meil on siin ju lund", ja ma pean ütlema, et "ei, kõik see toimub siiski, asjad liiguvad jätkuvalt vales suunas ka siis, kui meil on lumi", nii et ma külmutasin põrgu ära. Ma tahtsin selle tööga öelda ka teisi asju, see ei olnud kõigest Boschi taasloomine mängulisel moel mõnede emoji 'dega. Ma üritasin sellesse keelde ja töösse süvitsi minna ning teha see ka praegusest ajast, meie praegustest inimoludest.
Sa rääkisid digitaalsest maailmast kui laiendusest, aga tänapäeva ühiskonnas tundub, et digitaalne maailm on võrdväärne pärismaailmaga. Millised su mõtted ses osas on? Kas sa saad neid kahte tegelikult üksteisest eraldada? Me elame oma elu justkui mõlemal platvormil korraga.
Ma õpetan New Yorgi Ülikoolis ja haldan XR-laboratooriumi. "XR" on katustermin virtuaalreaalsusele, liitreaalsusele, segareaalsusele. Ma kasutasin varem nende kahe eristamiseks termineid IRL [ in real life ] ehk päriselu, ja URL [ingl uniform resource locator, veebiaadress] ehk võrguelu – OK, täna ma olen IRL, homme URL. Aga olukord on muutunud. Me elame püsivalt segareaalsuses ja see on midagi hoopis muud. See tähendab nutitelefoni keele, digikeele, virtuaalkeele kasutamist paralleelselt sellega, mida peame loomulikuks ning viitab sellele, et see, mida peame naturaalseks, on omandanud uue tähenduse. See on miski, mis eksisteerib hübriidolekus virtuaalse ja füüsilise vahel.
Ma töötan peakomplektide ja asjadega, mille kaudu sa tõesti sukeldud virtuaalruumidesse. Ma töötan nende tehnoloogiatega, need on väga põnevad ja mulle meeldib nende raames asju välja töötada. Aga me ei tohi kaotada sidet tõsiasjaga, et me oleme jätkuvalt füüsilised olendid ja endiselt eksisteerib looduslik maailm. Teinekord, kui ma veedan väga palju aega virtuaalreaalsuses ja võtan peakomplekti peast ning vaatan loomulikku, füüsilist maailma, olen hämmastunud, kuivõrd kompleksne see on, sest ma võtan seda enesestmõistetavalt. See on miski, mida on edasiliikumisel väga tähtis teadvustada. Tuleb omaks võtta need uued tehnoloogiad ja selle, kuidas need meie elu paremaks võiksid muuta, kuidas need meid paremini ühenduses saavad hoida, kuidas need maailma kunsti juurde saavad tuua. Aga me oleme jätkuvalt inimesed, bioloogilised olendid ja elame jätkuvalt selles bioloogilises konstruktsioonis, nii et me peame olema kahe jalaga maa peal mõlemas reaalsuses. Mida aeg edasi, seda simultaansemaks see muutub.
Super, et sa nii arvad, sest ma kuulen sageli seda ideed, et me liigume oma intelligentsi mõttes tagasisuunas, kuna kasutame nii palju digitaalseid vahendeid, nutitelefone ning inimesed tunnevad, see võib meie intelligentsi või elu negatiivselt mõjutada. Nii et on tore kuulda, et sa mõtled teistpidi.
Näiteks 18. sajandi paiku tekkinud romaani kui formaadi puhul tundsid inimesed, et ilukirjandus hävitab inimkonna ja küsisid, miks inimesed kirjutavad neid väljamõeldud lugusid. Olgugi et meil olid müüdid ja kõik muu selline juba olemas, inimestel oli sellega tõesti probleem. 19. sajandil tuli telegrammisüsteem ja inimesed hakkasid telegrammide vahendusel abielluma, kuigi nad polnud isegi kunagi kohtunud. Kõik olid sellest väga häiritud. Inimesed rääkisid, kuidas oleme saavutanud tehnoloogia ülima taseme ja see hävitab keele. Mäletad, kui Twitter tuli ja kõik rääkisid, kuidas see hävitab keele ja inimesed muutuvad lolliks, sest seal on ainult 140 tähemärki? Nad rääkisid 19. sajandil sama asja telegraafi kohta!
Inimesi, kes ei taha muutustega kaasa tulla, leiab alati. Me peame neid asju vaatama eetilisest vaatenurgast. Ma töötan ka tehisintellektiga ja tuleb teadvustada, et tehisintellekt on kallutatud. Kas sa tead, miks see nii on? Sest seda kodeerivad inimesed. Masinad ei saa olema objektiivsed ja mitte kallutatud seni, kuni neid kodeerivad inimesed, sest me ise oleme kaudselt kallutatud. Esindatus peab olema suurem, nende süsteemidega peab tegelema rohkem eri rassist, eri nahavärvi ja usutunnistusega inimesi, et tagada meile parem tulevik. Et me ei põlistaks kallutatust ja kogu negatiivsust, mida läbi ajaloo näinud oleme. Aga samal ajal ei peaks me kartma ka muutusi, sest kogu inimkonna ajajoon koosneb muutustest, kasvust, uute töövahendite väljatöötamisest.
19. sajandil olid kõik hirmunud ja rääkisid, kuidas siit enam kaugemale minna ei saa, ja praegu on meil metaversumis Veeb 3.0. Selle ümber on nii palju vaidlusi – osa inimesi elab sellele täiega kaasa, teised leiavad, et see on kohutav. Lahendus, kuidas muutustele läheneda, peitub alati kuskil seal vahepeal – OK, see on hea, aga kuidas samal ajal olla ühe jalaga maa peal ja teha nii, et sellest ei kujuneks midagi halba, millega inimesi ära kasutada või neile haiget teha. Kuidas arendada neid uusi tehnoloogiaid viisil, et need tegelikult ka aitaksid inimkonda, täiustaksid seda, muudaksid meid targemaks ja paneksid meid rohkem hoolima? Asi pole ainult selles, et olla targem, tuleb ka rohkem hoolida.
Mis tundeid metaversum sinus tekitab? On's see samm õiges suunas?
Ma olen metaversumi ruumides tunde andnud 2000. aastatest alates. Ma tegin oma esimese avatari aastal 1998. Tema nimi oli Sister Gemini. Tal polnud väga palju kohti, kus käia, aga ma andsin kunagi tunde platvormil Second Life ja veetsin seal palju aega. See on sisuliselt metaversumi varajane, protoversioon. Neal Stephenson oli see, kes võttis oma 1992. aasta raamatus "Snow Crash" kasutusele mõiste metaversum. Nii et need ideed ei ole isegi uued. Inimesed on nendele asjadele mõelnud pikka aega. Kui minna ajas tagasi Platoni koopamüüdi juurde, mille raames ta seab küsimuse alla reaalsuse ja räägib varjudest koopas, siis Platon oli mõnes mõttes see, kes käis välja selle, mida täna mõistame metaversumina. Nii et ma usun, et selle juures on mitmeid positiivseid aspekte.
Praegu on palju spinni, ja kui ma ütlen spinni, siis palju neid inimesi, kes mõtlevad sellele kommertsliku nurga alt, kuidas sellega raha teenida ja räägivad seda aina suuremaks. Mind muudab murelikuks see, et metaversumi haldavad suured, monopolettevõtted. Ma ei nimeta nimesid, aga meil siin Ameerikas on üks selline. Ma olen mures selle pärast, et meie vabadusi, privaatsust ja isegi meie identiteete müüakse reklaamitegijatele Veeb 3.0 raames ja metaversumi ruumides veelgi aktiivsemalt. Ma ei usu, et see on trajektoor, mida mööda liikuda. On väga palju kunstnikke, tehnolooge ja insenere, kes ehitavad neid ruume, mõtlevad rohkem detsentraliseeritud võrkudele, kus kõike ei kontrolli üks konkreetne tegelane ladvikus. Sellised ideed metaversumist on minu jaoks palju huvitavamad, kus on tegemist inimeste kollektiiviga, kes ehitavad seda koos. Ma ehitan väga palju erinevaid sotsiaalseid virtuaalreaalsuse ruume, kuhu minnakse rühma avataridega ja mida kõiki haldavad erinevad ettevõtted, nii et sa ei saa vabalt liikuda ühest teise ilma, et muudaksid oma avatari ja süsteemi, millega sa töötad. Ma ise usun, et ideaalis on metaversum avalik ruum, mida ei domineeri üks konkreetne ettevõte, vaid kus saab vabamalt ringi uidata ja kus inimesed ning ettevõtted teevad selle uue eksisteerimise sfääri loomise nimel koostööd.
Mil moel võiks see metaversum, mida sa näha loodad, täiustada sind kui inimest oma identiteediga?
Mind on alati huvitanud digitaalse elu ja identiteedi elastsus. Elastsus nagu kummipaelal, mida saad laiemaks venitada, sest me oleme siin üsna piiratud. Ma toon sulle näite. Ma jooksin kümme aastat tagasi maratoni ja mul oli Second Life'is avatar. Pärast seda, kui ma maratoni ära jooksin, olin ma väsinud. Minu avatar suutnuks edasi joosta. Ta võiks lennata. Ta saab iga päev oma identiteeti muuta. Ta võib kaalus alla ja juurde võtta, juuksed lillaks värvida ja muutuda Boschi nunnast seaks. Ta saab teha kõiki neid asju ja mina seda reaalsusest tingituna teha ei saa. Kunstnikuna on see hea koht, kus olla, sest sa saad omaenda identiteedile väga loovalt läheneda. Enese loov väljendamine on miski, mis on mulle nende digiruumide puhul pikemat aega huvi pakkunud.
Aga tulles uuesti avatari juurde, kes oli võimeline jooksma terve päev ja mitte väsima – ma korraldasin temaga võistluse. Tema alustas jooksmist omas ruumis piki maanteed, ja ma läksin ühte väga väiksesse linna, mida võinuks peaaegu külaks nimetada, ja hakkasin seal omakorda piki maanteed jooksma ning me võistlesime üksteisega. Ma mõtlesin samadele asjadele, millest sa räägid – kümme aastat tagasi ma mõtlesin, et mida see minu jaoks tähendab. Tol ajal ma üritasin endiselt neid kaht lahus hoida – et see olen mina füüsilises reaalsuses ja see on mina kõigi nende lisadega. Ta tegi mulle ära, aga mul oli seda võistlust vaja selleks, et mõelda läbi idee minu digitaalsest identiteedist ja võimust, mis temal ja minu identiteedil füüsilise inimesena on. Juhtus see, et ta liitus minu ruumiga ja me hakkasime koos selles ruumis jooksma. See oli omamoodi leppimine, kui ma taipasin, et OK, praegu on ajastu, kus füüsiline ja virtuaalne on üheks saamas ning on teatud asjad, mida ma ei saa teha seal, on teatud asjad, mida ma ei saa teha siin, aga kui need kaks kombineerida, siis on selles midagi tõeliselt põnevat.
Nii et inimene nagu sina ise on pigem nagu skaala, mis on venitatud üle digitaalse ja pärismaailma ning mitte niivõrd teatud konkreetne, fikseeritud olemise viis?
Jah. Ma rääkisin enne romaanist. See oli esimene virtuaalreaalsus. Inimesed loevad aina vähem raamatuid. Me oleme internetis, loeme artikleid, käime Twitteris. Ma lugesin varem väga palju. Ma loen endiselt väga palju, aga ma ei loe enam nii palju füüsilisi raamatuid. Aga romaani lugemine ja sellesse kadumine – see lugu, see haarab sind, sa hakkad neid tegelasi ette kujutama – see oli esimene virtuaalreaalsus. Nii et jällegi, need formaadid on meil inimestena olemas olnud läbi ajaloo ja me ka arendame neid jooksvalt aina edasi, aga samas on see kõik meie oma kujutlusvõime, alateadvus. Mingil põhjusel oleme me nii loodud. Me vajame võimalust põgeneda virtuaalruumidesse. Meie kujutlusvõime vajab taolisi platvorme. Need olid raamatutes, need olid koopaseinal 44 000 aastat tagasi ja nüüd on need metaversumi ruumides. On ilmne, et tegemist on inimliku impulsiga, sest me aina ehitame neid. Me ehitame neid määrani, mis teinekord muudab mõned inimesed murelikuks, sest nad mõtlevad, kas me suudame eristada seda, mis on päris, sellest, mis ei ole. Ma ei usu, et see on õige küsimus. See kõik on päris!
Kas sa oled mõelnud selle peale, mis on see põhjus, miks meile meeldib pärismaailmast põgeneda, näiteks mängida videomänge, ehitada seal omi karaktereid ja nendega teistes maailmades ringi käia? Miks me ei suuda leppida sellega, mis meie ümber on ja otsime uusi võimalusi, kuidas elu kogeda?
Kõik, mida on liiga palju, pole hea. Kui sa mängid päev läbi videomänge ja püüad reaalsusest põgeneda, või oled päev läbi VR-is ja püüad reaalsusest põgeneda või teed päev otsa narkootikume ja püüad reaalsusest põgeneda, siis see ei ole tervislik. Seda on liiga palju. Aga me oleme algusest peale olnud lugude jutustajad, seda koopamaalidest ja kaljujoonistest alates. Kui sa loed kreeka, rooma või skandinaavia müüte, siis jumala eest, millised lood seal kõik on! Meis on lihtsalt impulss elada oma elu läbi lugude. Kui sa tõesti süüvid sellesse, siis teadvus ja reaalsus on konstruktsioonid. Me võime konstrueerida reaalsuse, mille osas saame kõik nõustuda, et see on meie reaalsus. Internet on meile näidanud, et on palju inimesi, kes elavad väga erinevates reaalsustes, mis nad on omale poliitilises ja sotsiaalpoliitilises plaanis loonud. Seepärast ma ütlen, et see kõik on päris.
Kui sa näed midagi unes, siis see võib olla imelik, aga see on sinu jaoks ju jätkuvalt reaalne, sest see sündis su ajus. See on päris. Sa ei saa sellest kinni võtta, sa ei saa seda puudutada, sa ei saa öelda, see toimus sellel konkreetsel aadressil sellel konkreetsel ajal, aga see oli siiski päris kogemus sinu ajus, mida sa kogesid ajal, kui sa magasid ja mäletasid veel järgmisel päeval. Me näeme unes asju, mida me isegi ei mõista. See on põnev. Teinekord ma satun jäneseurgu ja jään lugema aju-uuringuid – me ei ole suutnud aju isegi pöördprojekteerida mõistmaks, miks me funktsioneerime nagu me funktsioneerime, miks me näeme und. Aga mingil põhjusel me näeme und ja näeme und läbi lugude. Kui me oleme ärkvel, peame töötama, sööma, hoolitsema teiste inimeste eest. Samas vajame me ka võimalust põgeneda. Me vajame suuri lugusid, me vajame kohti, kus meie aju saab ärkveloleku ajal olla unenäolaadses olekus. Nii et meil on mängud, meil on metaversumi ruumid, meil on raamatud, meil on filmid ...
... meil on emoji 'd.
Meil on emoji 'd! Meil on kunst.
Emoji 'dest rääkides. Emoji on omamoodi vahendaja – sa ütled midagi millegi vahendusel. See pole sirge, konkreetne viis sõnumi edastamiseks. Nende kasutamine on digiajastul muutunud aina tavalisemaks. Kas sa oled mõelnud, miks on lihtsam suhelda millegi kaudu kui et öelda otse? Miks me pigem saadame ühe emoji kui et kirjutame klaviatuuri kasutades selle sõnumi enda?
Ma tegelikult ka kirjutasin sellest. Emoji 'sid on võrreldud Egiptuse hieroglüüfidega. Aga kui sa mõtled, siis emoji 'sid on 3300, ja kui sa võrdled seda inglise keelega, siis appi – seal on oma 100 000 sõna, nii et see ei ole keelena nii arenenud. Egiptuse hieroglüüfid samas – igal hieroglüüfil oli oma konkreetne tähendus ja ajalugu, et sul oleks võimalik moodustada täislause, mida emoji 'dega ei ole veel võimalik teha.
Lihtsaid lauseid on võimalik samas küll moodustada.
Ma õpetasin paar aastat tagasi Hiinas. Ma ei räägi hiina keelt. Ma vahetasin sõnumeid õpilastega, kellega me pidime tegema ettekande, ja õhtuti, kui minuga polnud tõlki, olid nad minuga WeChati vahendusel ühenduses ja saatsid pilte sellest, mille kallal nad töötavad, ja ma saatsin neile vastu emoji. Nad mõistsid, mida ma tahan sellega öelda ja nad saatsid mulle omakorda emoji vastu ja me mõistsime üksteist. See on üks asi, mis on emoji 'de osas köitev olnud – see on visuaalne märgisüsteem. Inimesed saavad kohe, lihtsalt ühe emoji kaudu lugeda välja midagi, mille ütlemiseks kuluks muidu terve lause, mida tuleks tõlkida, kui sa räägid kellegagi teisest riigist. See vahetus selles suhtluses tõesti meeldib inimestele.
Tehtud on ka mitmeid uuringuid selle kohta, et meie kultuur on muutumas visuaalsemaks. Mõtle kas või Youtube'i, Instagrami või Pinteresti populaarsuse tõusu peale. Näib, et me võtame visuaalset kujundlikkust ja visuaalseid lugusid aina paremini omaks. See on ehk teine põhjus, miks emoji 'd ja visuaalsed märgisüsteemid meiega resoneeruvad. See vahetu väljendamise võimalus on ka vistseraalne, sest me oleme nii vahendatud. Me loeme palju sõnu. Kui sa oled õpilane või professor, siis sa loed või kirjutad väga palju teadusuuringuid. See on üks suhtlusviise, mis on hädavajalik ja tähtis. Aga kui sul on need väikesed sümbolid, mis võimaldavad väljendada midagi, mille puhul sa emotsionaalselt tabad ära, mis see tähendab ... siis see tekitab sus hea tunde. Tundub, et see lihtsalt sobib meie kui inimestega.
Aga emoji 'dega ei ole see alati nii üheseltmõistetav. Kui ma mõtlen naerunäo peale, siis töökeskkonnas, seda eriti koroona ajal, kui palju suhtlusest toimus Skype'is, siis ma panin tähele, et inimesed kasutavad naerunägu täiesti vastupidise funktsiooniga. Passiiv-agressiivsel moel.
Ka mina olen seda varem teinud.
See on ilmselt võimalik ka teiste emoji 'dega, aga kuidas see sinu meelest mõjutab emoji 'de keelt, kui selle tähendus on kasutuse käigus muutunud?
Keel muutub alati. Kõik keeled kohanevad, arenevad. Inglise sõnastikku on digiajastul tekkinud igasuguseid uusi sõnu. Me oleme superfluidne liik, mis areneb pidevalt ja eri viisidel, sealhulgas keele osas. Naerunäo irooniline kasutamine – kõik on pekkis, aga ma saadan sulle naerunäo, või ma olen su peale pahane, aga saadan sulle naerunäo – see kõik toimub [" Emoji -naudingute aia" peal] ka põrgus. Mul on seal põrgukuumuses kõik need naeratavad inimesed. See on justkui kognitiivne dissonants – sa vaatad põrgupaneeli ja näed neid naeratavaid emoji 'sid ja mõtled et "WTF, see on ju imelik". Aga see on jällegi omaette olek või seisund, kontekst määrab kõik. Mida rohkem me vahendatud platvormi kaudu suhtleme, seda enam õpime tundma selle süntaksit ja seda omandama. Kui keegi saadab sulle teinekord midagi, siis sa saad aru, et ta on parasjagu passiivagressiivne või irooniline. See peitub lause konstruktsioonis.
Ma kirjutasin just hiljuti sellest, et emoji 'de keelt võiks võrrelda pidžiniga – keelega, mis on kahe keele hübriid. Näiteks, Ameerika inglise keel ja hispaania keel on teinekord justkui kokku kondenseerunud – mõned sõnad on ingliskeelsed ja teised on hispaaniakeelsed. Inglise, hispaania, inglise, hispaania. See on kiirkirjaline, lühendatud viis kahel eri kultuurist pärit inimesel üksteisega suhelda. Emoji 'de puhul on see nii, et sul on lause keeles, mis iganes keelt sa siis kõneled ja emoji 'd seal vahel. Nii et see on endiselt hübriidne pidžinkeel. Ma mõtlesin hiljuti, kuidas öelda emoji 'dega midagi filosoofilist. Mõtlesin, et pöördun [René] Descartes'i poole ja üritan konstrueerida lauset "Mõtlen, järelikult olen" ning saatsin selle paarile sõbrale. Nad ütlesid, et ei saa aru, mida ma tahan öelda. Aga visuaalkunsti puhul tekib sul võimalus näidata millegi ulatust ja suurust, olenevalt sellest, mis asjad paiknevad kõrvuti ja kuidas need üksteise suhtes liiguvad. See [" Emoji -naudingute aed"] on liikuv teos. Liikumise kaudu hakkab see väljendama rohkemaid asju. See saab sügavust juurde. Isegi emoji 'de kasutamisel sõltub palju sellest, kuidas need paiknevad teiste asjade suhtes, kus need omandavad suurema väljendusjõu või tähenduse. Aga lihtsalt emoji 'dega on jätkuvalt raske öelda "mõtlen, järelikult olen".
Emoji -kultuuriga on kaasas käinud ka palju vääriti tõlgendamist. Ma näen seda palju Instagramis. Sellest tehakse meeme, kuidas inimesed ei saa üksteisest aru. Endiselt. Kuigi emoji 'sid on kasutatud juba aastad, esineb endiselt palju üksteisest möödarääkimist.
Sul ei ole grammatikat. Sul ei ole nimisõnu, tegusõnu ja omadussõnu samal moel nagu kõneldavas keeles. See on asjaolu, mis muudab selle omamoodi poeetiliseks või kunstikeeleks. Sest kui me räägime Boschist, siis sa võid rääkida kümne inimesega ja need kümme inimest annavad sellest tööst kümme erinevat tõlgendust. Kui ma ütlen sulle lause "taevas on sinine", siis kümme inimest ütlevad, et "aa, tõesti, taevas on sinine". Me suhtleme eri keelte kaudu. Mõned neist on didaktilisemad, konkreetsemad ja väljendavad seda, mis on. Aga teised, nagu emoji 'd, kunst ja luule, on vähem didaktilised, nii et tõlgendusruumi on rohkem. See võib olla põnev, aga ka segadusseajav. Seepärast vajame me suhtlemiseks eri keelevorme.
Mida sa ise ühest kunstitöös otsid? Kui konkreetne sa tahad, et see edastatav sõnum oleks?
Mulle meeldib kirjutada. Mulle meeldib kasutada sõnu. Aga ma hakkasin joonistama nelja-aastaselt, nii et ma olen alati tundnud, et mu peamine keel on visuaalne. Kunstikeelega on aga see asi, et sul võivad olla väga konkreetsed kavatsused, aga inimesed võivad sealt välja lugeda ikkagi hoopis midagi teistsugust kui see, mida sa plaanisid. Ma arvan, et on oluline jätta sellele ruumi. Ma ei taha, et mu kunst oleks matemaatiline tehe. 2 + 2 = 4 ei ole eesmärk, mida ma tahan oma kunstiga saavutada. Visuaalkunst on suhtlusvahend. Kui sa ei ürita inimestele edastada sõnumit, kui inimesed ei loe su tehtust midagi välja, siis see on probleem. Aga ma ei taha neile anda matemaatilist tehet, kus tulemus on alati sama, samuti ei taha ma kirjutada lauset, et "taevas on sinine ja täna vihma ei saja". Ma tahan, et see resoneeruks inimestega, mõjutaks neid eri tasanditel.
Kui nad seda tööd esimest korda näevad, võib nende esimene reaktsioon olla, et "OMG, ma pean seda oma viieaastasele lapsele näitama, see on nii nunnu ja värviline", aga siis nad vaatavad seda videot ja näevad, kuidas maailm lendab õhku, inimesed ja loomad kaovad ning põrgu külmub ära ja mõtlevad, et "OK, vau, see on natuke tumedam kui ma arvasin". Nad vaatavad põrgus naeratavaid inimesi ja mõtlevad, et mis see nende enda kui inimese kohta ütleb – ehk näiteks seda, et "ma ei ole oma eluga eriti rahul, aga rühin naeratus näol edasi". Võib-olla ütleb see midagi muud. Ma ei saa seda kontrollida, mida nad sellest välja loevad, aga ma panen need asjad sinna sisse ja vaatan, mis juhtub. Aga ma ei taha seda panna sisse viisil, mis mõjuks kui proosa. Proosa on nagu kiri, mida sa kellelegi kirjutad, kuidas see on see ja millega sa tahad väga selgelt väljendada ühte konkreetset mõtet. Visuaalse keelega on sul suurem laiuskraad, see võimaldab mõned asjad jätta häguseks ja lasta neid inimestel eri moel tõlgendada, sest need on sümbolid ja neil sümbolitel võivad eri kultuuride ja positsioonide jaoks olla eri tähendused olenevalt sellest, kui vana sa oled või kus sa elad. See on põnev, et selle ulatus on omamoodi vabam.
Olin just küsimas, et kas sa oleksid häiritud, kui keegi tuleb näitusele, vaatab seda tööd ja ütleb, et see on nii ilus ja sellega piirdubki? Kas sa tunneksid, et tööd, mis sa oled teinud, ei kohelda ausalt, kui keegi leiab, et su töö on lihtsalt ilus, visuaalselt atraktiivne?
See on väga hea küsimus ja miski, millega ma maadlen. Ma arvan, et kunstnikud üldiselt. Aga eriti just seepärast, sest ma teen kunsti, mis on väliselt köitev. Ma olen pärit kahtlemata sellest popkunsti liinist, mis tekkis 60ndatel Euroopas ja seejärel Ühendkuningriigis, ideest vaadata popkultuuri või kõike, mis on ligitõmbav ning panna see visuaalkunstisse, aga viisil, mis on veidi irooniline ja kui sellesse süüvida, siis avaldub ka selle teine tähendus. Sellega ei üritata sulle enam müüa toodet, see on lahutatud oma algsest tähistajast ning on nüüd omandamas uut tähendust. See paneb meid mõtlema, et "vau, need on pildid, mida me näeme kogu aeg igal pool popkultuuris, aga mida see tähendab, kui ma näen seda selles kontekstis". Võib-olla see paneb inimesi rohkem mõtlema. Teinekord see ei pane neid rohkem mõtlema ja ma pean sellest lahti laskma. Ma pean olema alandlik ja mõtlema, et "Nad arvasid, et see on ilus! Vau, see on lahe. Vähemalt nad mõtlesid midagi". See on minu kontrolli alt väljas. Aga ma olen akadeemik ja muidugi on aegu, kui ma mõtlen, et tahan, et inimesed võtaksid mind tõsiselt.
Ma annan käimasoleval semestril huumoriteemalist loengut pealkirjaga "Huumor teeb meist paremad lugude jutustajad". Mina ja minu õpilased oleme avatarid metaversumis ja on olnud väga hea pakkuda huumori kaudu kergendust, sest maailm on praegu väga tume ja kurb koht. Me peame vahepeal naerma, eriti ülikoolis, kus kõik on väga tõsine, ja me vajame seda ka oma kunstis. Me vajame seda oma elus. Mul on kursusel tehisintellektist avatar, kes räägib nalju ja see aitab mul end vähem tõsiselt võtta. Nii et kui keegi ütleb, et su töö on ilus ja see on kõik, siis ma mõtlen, et "OK, see on lahe. See on siis see, mis sa näed. See on väga hea".
Su töö on üsna hedonistlik. Asjad, mida see kujutab, on hedonistlikud. Mida sa arvad hedonistlikust elustiilist või hedonismist üleüldse? Kas see on midagi patust või midagi, mille poole inimesed peaksid enam püüdlema? Olema hedonistlikud olendid.
Vau, mulle väga meeldib see küsimus. Mulle väga meeldib see tõlgendus. Eriti selle teose puhul, sest ma võtsin vihjeid Boschilt. Tema teoses näib olevat väga palju hedonismi, olgugi et ta oli palju moraalsem kui inimesed arvasid ja ta tegelikult räägib üle nende paneelide lugu sellest, kuhu see sind välja viib. Aga jällegi, ma leian, et äärmuslik hedonism on ohtlik. Sotsiaalmeedia hedonism, pidevalt võrgus olemine ja hüpervahendatus. Ma arvan, et annan ka oma kunsti kaudu selle sõnumi. Ma kirjeldan oma kunsti ka ladinakeelse väljendiga horror vacui, mis tähendab hirmu tühjade ruumide ees, seega iga koht on täidetud. See on maksimalistlik. Keegi ei ütleks kunagi, et ma olen minimalistlik kunstnik. Ma olen maksimalistlik kunstnik ja minu lähenemine on maksimalistlik. Aga jällegi, sageli ma kasutan seda keelt mitte seepärast, et see on mu jaoks loomulik, vaid ka selleks, et inimestes sellega ebamugavust tekitada – kas seda on liiga palju? Kas see on liiane? Veidi hedonismi ja huumorit meie elus on hea asi, aga kas üleküllus on tõesti parim viis, kuidas edasi minna või elada täisväärtuslikku elu?
See on hea vastus. Ma küsisin ära kõik, mis ma tahtsin küsida. Kas sa soovid midagi lisada?
Ma arvan, et ma olen juba üksjagu rääkinud.
Aga see oli kõik nii huvitav. Väga huvitav. Mul on hea meel, et ma sinuga rääkisin.
Aitäh, et huvi tundsid ja aega leidsid! | Carla Gannis: hübriidolek virtuaalse ja füüsilise vahel on uus normaalsus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui sa mõtled originaaltöö – Hieronymus Boschi "Maiste naudingute aed" – peale, siis mida mõistis Bosch sinu meelest inimeste ja ühiskonna kohta sellist, mis on asjakohane ka tänapäeval?
Boschi puhul on huvitav see, kui paljud inimesed on projitseerinud tema töödele eri tähendusi. Inimesed, keda tema tööd mõjutasid, tegid 1960. aastatel – vähemalt Ameerika kontrakultuuris – paljude psühhedeelsete albumite jaoks sarnaseid, väga sürreaalseid asju. Ma läksin Boschi töid vaatama pärast seda, kui olin oma töö valmis teinud. Ma polnud originaaltööd kunagi näinud. See oli ka üks põhjus, miks ma selle tegin. Ma olin seda näinud ainult internetist ja raamatust. Aga kui ma läksin Pradosse [Hispaanias Madridis asuv riiklik kunstimuuseum – toim], siis inimene, kes mulle muuseumis tuuri tegi, näitas mulle "Maiste naudingute aeda" ja rääkis, kuidas isegi Salvador Dali käis siin peaaegu iga päev, et Boschi järgi joonistada. Nii et ta mõjutas palju sürrealismi, samuti 60. aastate kontrakultuuri ja resoneerib jätkuvalt ka tänapäeval; inimesed kannavad riideid, kus peal on Boschi tööde trükid jne.
See on põnev, mil moel ta resoneerib, aga huvitav on ka see, et paljud nägid teda kui tüüpi, kes teeb kindlasti narkootikume, psühhedeelikume jne. Aga olgugi et ta ei olnud religioosne, spirituaalne inimene nagu tema aja inimene oli, siis paljude ajaloolaste sõnul ta tõesti uskus, et paljud nägemused, mida ta sai, olid päris. See on põnev. Näiteks põrgu, kus on kõik need pöörased kimäärid, veidrad loomad jne – eeldatakse, et ta tundis, et see on osa reaalsusest, ja seda üldse mitte vaimselt haiges mõttes.
See on küll tehtud allegoorilisel või metafoorsel viisil, aga kui me mõtleme aegade peale, kus me praegu elame – oleme hüpervahendatud, 24 tundi ööpäevas hüperteadlikud kõigist kriisidest, millega maailm silmitsi seisab – siis sul on võimalik vaadata Boschi tööd ja näha, kuidas seal on neid inimkonna eri kriise kujutatud. Need on tehtud oma sürreaalsel moel, aga resoneerivad inimestega ka 500 aastat hiljem. Inimesed saavad endiselt seda tööd vaadata ja kuigi sa ei pruugi olla suuteline tõlkima seda nagu mõnda lauset, tõlgid sa selle vistseraalselt ära mõistmaks, et see pilt kujutab inimkonda. See on päris metsik.
Kas sa tunned, et ühiskond on selle 500 aasta jooksul, mis jääb tema ja sinu tõlgenduse, remikstöö vahele, eriti muutunud?
Muidugi oleme me muutunud. Oleme muutunud ses osas, kuidas me täiendame oma elu rohkem digitehnoloogiatega. Me oleme alati olnud olendid, kes on loonud oma elu täiustamiseks tööriistu. Aga nüüd on meil uued sidevahendid, mis on teatud ajumustreid muutnud. Nii et ses osas on toimunud evolutsioon. Me elame antropotseeni ajastul. See on esimene kord, kui inimesed päriselt osalevad evolutsioonis viisil, mida me pole kunagi varem näinud.
Mis sa täpselt silmas pead?
Antropotseeni ajastu idee tugineb sellele, et meie keskkond, planeedi loodus on inimsekkumise tõttu muutumas ja seetõttu on meil kliimamuutused, keskkonna-, liikide väljasuremise, liustike sulamisega jne seotud kriisid. See on üks muutus. Aga asjad, mis ei ole 500 aastaga muutunud võrreldes Boschi, Leonardo [da Vinci] ajaga ... Leonardo tegi jooniseid lennuseadeldistest. Ta tegi joonised, mis aastad hiljem viidi laborisse ja mille põhjal tehti tema juhiseid järgides robot. Nii et ideed, need mõttesuunad – elu laienduste, tehnoloogia, armastuse, valu, piinaga seoses – ei ole 500 aasta jooksul muutunud. Boschil õnnestus teatud allegoorilisel moel see jäädvustada ja see resoneerib jätkuvalt inimestega. See paneb inimesi endiselt midagi tundma.
Mida sa selle aja jooksul, mil sa Boschi "Maiste naudingute aiaga" töötasid, iseenda ja üldiselt inimeste kohta õppisid?
Ma alustasin seda tööd pikka aega tagasi, 2013. aastal. See on minu jaoks olnud üks pikk periood. Üheksa aastat. Kui ma sellega alustasin, siis see oli küllaltki erinev sellest, mida ma olin seni teinud. Mul oli lihtsalt see lambipirni-moment, kus ma mõtlesin, et mis juhtuks, kui ma üritaks Boschi maali emoji 'dega taasluua. Ma olin lihtsalt terve öö üleval ja tegin visandi. Seejärel kutsuti mind saatesse, mis rääkis inimestest, kes olid emoji 'sid hakanud kunstikeeles kasutama. Arvasin, et inimesed naeravad mind galeriist lihtsalt välja ja mõtlevad, et "Mida ta küll teeb? See on täiesti pöörane idee", ja ma olin üllatunud, et see resoneeris inimestega. Ma ei oodanud seda. Ma ei oodanud sellist vastuvõttu.
Aga miks nii?
Üks põhjus on see, et 2013. aastal polnud emoji 'd veel nii üldlevinud. Nad polnud igal pool nagu praegu. Praegu on emoji 'd igal pool. Alates 2013. aastast on nad muutunud aina populaarsemaks. Aga kui kasutada kunstis, visuaalkunstis, kaunites kunstides neid armsaid väikseid sümboleid, mida me tavaliselt kasutame nutitelefonis, siis nad ei ole tegelikult kunstimaailma ega -keelega seotud. Ma kartsin, et seda tööd ei võeta tõsiselt ja ma isegi kahtlesin iseendas, sest selle tegemine tundus pigem absurdne. Aga ma jätkasin ja tegin kogu teose suure trükisena, seejärel tegin video, pärast seda tööd liitreaalsuses. Aga selleks kulus aasta, enne kui ma tegin esmalt trükise ja seejärel video. Kogu töö tegemiseks kulus umbes poolteist aastat. Nii et ma elasin Boschiga koos ja olin mõnes mõttes kogu selle aja tema peas.
Kusjuures, ma pidin tegema väga palju uusi emoji 'sid, sest 2013.–2014. aastal ei olnud see selline keel nagu praegu. Selleks, et ma oleks oma kujutusele, Boschi remiksile truu, tuli mul teha kõik need tegelased. Seda sorti loominguline väljund oli minu jaoks tõeliselt inspireeriv. Õppimine sellest, kuidas tõlkida omal moel need 500 aasta tagused sümbolid – ajast, kui inimesed ei elanud nii kaua kui praegu, kui nad olid hoopis religioossemad – nutitelefoni keelt kasutades, pöörates need samas pea peale nii, et me ei mõtleks sellest kui kiirest viisist öelda "Tere, mul on täna hea tuju", vaid mõeldes sellele, mida tähendab sellise keele kasutamine kunstikeelena ja seoses väga kuulsa ajaloolise kunstitööga.
Kui ma tõlkimisega alustasin, siis avastasin, et paljud sümbolid, mida me kasutame täna, sobituvad tegelikult sümbolitega tollest ajast – pealuu, nuga, Saatana pea jms asjad. See oli ka koht, kus ma taipasin, et olenemata sellest, kui palju me me oleneme tulevikku suunatud – ja ma töötan arvukate tehnoloogiate, virtuaalreaalsusega kogu aeg, ma olen alati tulevikku suunatud –, peame me jätkuvalt vaatama ka minevikku. Me ei saa oma minevikku unustada, kuna see on see, kust me pärit oleme. Me oleme kustumatult seotud oma minevikuga ja minevik on see, mis peaks andma infot meie tuleviku kohta. Selle töö tegemise ajal tekkis mul ühendus mineviku, oleviku ja tuleviku vahel, teatud teadlikkus sellest.
Kas see oli moment, kus su aju piltlikult öeldes plahvatas?
Ma pean tunnistama, et ma ei maganud see poolteist aastat, mil ma seda tööd tegin, eriti palju, sest tol ajal olid emoji 'd vot nii väikesed ja ma tegin neist kunstitöö. Anna andeks, et ma ei ole meetermõõdustikus eriti hea, aga see on 13 x 7 jalga (4 x 2 m) suur. See on tegelikkuses väga suur. Ma pidin kõik need emoji 'd digitaalselt taaslooma. Sageli inimesed arvavad, et kui sa töötad digitööriistadega, siis sa pead vajutama kõigest nuppu ja kõik käib väga kiiresti. Ei, see oli vaevarikas. Ma pidin kõik selle taaslooma mastaapses vormis – emoji 'd on vot nii suured ja need tuleb trükkida õiges resolutsioonis jne.
Nii et see kätkes endas palju tööd ja tähendas Boschi maailma sisenemist viisil, et su pea plahvatab. Sa hakkad mõtlema, et "OK, nunnast siga – mida see võiks tähendada ja mida see tähendab tänasel päeval?" Paradiisipaneelil kukub lennuk alla – ma olin 9/11 ajal New Yorgis – ja paradiis muutub põuaseks, kuivaks kohaks. Keskmine paneel on inimestest ja loomadest tühi. See on minu viis rääkida kliimamuutustest, aktuaalsetest asjadest ja viis, kuidas ma vormindan Boschi keelt ümber rääkimaks ajast, kus me elame praegu. Nn põrgupaneel, see jäätub ära. See põhineb Robert Frosti luuletusel maailmalõpust ja sellest, et maailmalõpp võib lõppeda tule asemel jääga. Aga inglise keeles on ka väljend till hell freezes over (eesti keeles "enne jäätub põrgu") ja seda ma tegingi – külmutasin põrgu ära, mõeldes sellest, milline põrgu võib välja näha. Isegi kliimamuutuste puhul, mille eitajad väidavad, et maailm ei muutu kuumemaks paigaks igal pool, sest "meil on siin ju lund", ja ma pean ütlema, et "ei, kõik see toimub siiski, asjad liiguvad jätkuvalt vales suunas ka siis, kui meil on lumi", nii et ma külmutasin põrgu ära. Ma tahtsin selle tööga öelda ka teisi asju, see ei olnud kõigest Boschi taasloomine mängulisel moel mõnede emoji 'dega. Ma üritasin sellesse keelde ja töösse süvitsi minna ning teha see ka praegusest ajast, meie praegustest inimoludest.
Sa rääkisid digitaalsest maailmast kui laiendusest, aga tänapäeva ühiskonnas tundub, et digitaalne maailm on võrdväärne pärismaailmaga. Millised su mõtted ses osas on? Kas sa saad neid kahte tegelikult üksteisest eraldada? Me elame oma elu justkui mõlemal platvormil korraga.
Ma õpetan New Yorgi Ülikoolis ja haldan XR-laboratooriumi. "XR" on katustermin virtuaalreaalsusele, liitreaalsusele, segareaalsusele. Ma kasutasin varem nende kahe eristamiseks termineid IRL [ in real life ] ehk päriselu, ja URL [ingl uniform resource locator, veebiaadress] ehk võrguelu – OK, täna ma olen IRL, homme URL. Aga olukord on muutunud. Me elame püsivalt segareaalsuses ja see on midagi hoopis muud. See tähendab nutitelefoni keele, digikeele, virtuaalkeele kasutamist paralleelselt sellega, mida peame loomulikuks ning viitab sellele, et see, mida peame naturaalseks, on omandanud uue tähenduse. See on miski, mis eksisteerib hübriidolekus virtuaalse ja füüsilise vahel.
Ma töötan peakomplektide ja asjadega, mille kaudu sa tõesti sukeldud virtuaalruumidesse. Ma töötan nende tehnoloogiatega, need on väga põnevad ja mulle meeldib nende raames asju välja töötada. Aga me ei tohi kaotada sidet tõsiasjaga, et me oleme jätkuvalt füüsilised olendid ja endiselt eksisteerib looduslik maailm. Teinekord, kui ma veedan väga palju aega virtuaalreaalsuses ja võtan peakomplekti peast ning vaatan loomulikku, füüsilist maailma, olen hämmastunud, kuivõrd kompleksne see on, sest ma võtan seda enesestmõistetavalt. See on miski, mida on edasiliikumisel väga tähtis teadvustada. Tuleb omaks võtta need uued tehnoloogiad ja selle, kuidas need meie elu paremaks võiksid muuta, kuidas need meid paremini ühenduses saavad hoida, kuidas need maailma kunsti juurde saavad tuua. Aga me oleme jätkuvalt inimesed, bioloogilised olendid ja elame jätkuvalt selles bioloogilises konstruktsioonis, nii et me peame olema kahe jalaga maa peal mõlemas reaalsuses. Mida aeg edasi, seda simultaansemaks see muutub.
Super, et sa nii arvad, sest ma kuulen sageli seda ideed, et me liigume oma intelligentsi mõttes tagasisuunas, kuna kasutame nii palju digitaalseid vahendeid, nutitelefone ning inimesed tunnevad, see võib meie intelligentsi või elu negatiivselt mõjutada. Nii et on tore kuulda, et sa mõtled teistpidi.
Näiteks 18. sajandi paiku tekkinud romaani kui formaadi puhul tundsid inimesed, et ilukirjandus hävitab inimkonna ja küsisid, miks inimesed kirjutavad neid väljamõeldud lugusid. Olgugi et meil olid müüdid ja kõik muu selline juba olemas, inimestel oli sellega tõesti probleem. 19. sajandil tuli telegrammisüsteem ja inimesed hakkasid telegrammide vahendusel abielluma, kuigi nad polnud isegi kunagi kohtunud. Kõik olid sellest väga häiritud. Inimesed rääkisid, kuidas oleme saavutanud tehnoloogia ülima taseme ja see hävitab keele. Mäletad, kui Twitter tuli ja kõik rääkisid, kuidas see hävitab keele ja inimesed muutuvad lolliks, sest seal on ainult 140 tähemärki? Nad rääkisid 19. sajandil sama asja telegraafi kohta!
Inimesi, kes ei taha muutustega kaasa tulla, leiab alati. Me peame neid asju vaatama eetilisest vaatenurgast. Ma töötan ka tehisintellektiga ja tuleb teadvustada, et tehisintellekt on kallutatud. Kas sa tead, miks see nii on? Sest seda kodeerivad inimesed. Masinad ei saa olema objektiivsed ja mitte kallutatud seni, kuni neid kodeerivad inimesed, sest me ise oleme kaudselt kallutatud. Esindatus peab olema suurem, nende süsteemidega peab tegelema rohkem eri rassist, eri nahavärvi ja usutunnistusega inimesi, et tagada meile parem tulevik. Et me ei põlistaks kallutatust ja kogu negatiivsust, mida läbi ajaloo näinud oleme. Aga samal ajal ei peaks me kartma ka muutusi, sest kogu inimkonna ajajoon koosneb muutustest, kasvust, uute töövahendite väljatöötamisest.
19. sajandil olid kõik hirmunud ja rääkisid, kuidas siit enam kaugemale minna ei saa, ja praegu on meil metaversumis Veeb 3.0. Selle ümber on nii palju vaidlusi – osa inimesi elab sellele täiega kaasa, teised leiavad, et see on kohutav. Lahendus, kuidas muutustele läheneda, peitub alati kuskil seal vahepeal – OK, see on hea, aga kuidas samal ajal olla ühe jalaga maa peal ja teha nii, et sellest ei kujuneks midagi halba, millega inimesi ära kasutada või neile haiget teha. Kuidas arendada neid uusi tehnoloogiaid viisil, et need tegelikult ka aitaksid inimkonda, täiustaksid seda, muudaksid meid targemaks ja paneksid meid rohkem hoolima? Asi pole ainult selles, et olla targem, tuleb ka rohkem hoolida.
Mis tundeid metaversum sinus tekitab? On's see samm õiges suunas?
Ma olen metaversumi ruumides tunde andnud 2000. aastatest alates. Ma tegin oma esimese avatari aastal 1998. Tema nimi oli Sister Gemini. Tal polnud väga palju kohti, kus käia, aga ma andsin kunagi tunde platvormil Second Life ja veetsin seal palju aega. See on sisuliselt metaversumi varajane, protoversioon. Neal Stephenson oli see, kes võttis oma 1992. aasta raamatus "Snow Crash" kasutusele mõiste metaversum. Nii et need ideed ei ole isegi uued. Inimesed on nendele asjadele mõelnud pikka aega. Kui minna ajas tagasi Platoni koopamüüdi juurde, mille raames ta seab küsimuse alla reaalsuse ja räägib varjudest koopas, siis Platon oli mõnes mõttes see, kes käis välja selle, mida täna mõistame metaversumina. Nii et ma usun, et selle juures on mitmeid positiivseid aspekte.
Praegu on palju spinni, ja kui ma ütlen spinni, siis palju neid inimesi, kes mõtlevad sellele kommertsliku nurga alt, kuidas sellega raha teenida ja räägivad seda aina suuremaks. Mind muudab murelikuks see, et metaversumi haldavad suured, monopolettevõtted. Ma ei nimeta nimesid, aga meil siin Ameerikas on üks selline. Ma olen mures selle pärast, et meie vabadusi, privaatsust ja isegi meie identiteete müüakse reklaamitegijatele Veeb 3.0 raames ja metaversumi ruumides veelgi aktiivsemalt. Ma ei usu, et see on trajektoor, mida mööda liikuda. On väga palju kunstnikke, tehnolooge ja insenere, kes ehitavad neid ruume, mõtlevad rohkem detsentraliseeritud võrkudele, kus kõike ei kontrolli üks konkreetne tegelane ladvikus. Sellised ideed metaversumist on minu jaoks palju huvitavamad, kus on tegemist inimeste kollektiiviga, kes ehitavad seda koos. Ma ehitan väga palju erinevaid sotsiaalseid virtuaalreaalsuse ruume, kuhu minnakse rühma avataridega ja mida kõiki haldavad erinevad ettevõtted, nii et sa ei saa vabalt liikuda ühest teise ilma, et muudaksid oma avatari ja süsteemi, millega sa töötad. Ma ise usun, et ideaalis on metaversum avalik ruum, mida ei domineeri üks konkreetne ettevõte, vaid kus saab vabamalt ringi uidata ja kus inimesed ning ettevõtted teevad selle uue eksisteerimise sfääri loomise nimel koostööd.
Mil moel võiks see metaversum, mida sa näha loodad, täiustada sind kui inimest oma identiteediga?
Mind on alati huvitanud digitaalse elu ja identiteedi elastsus. Elastsus nagu kummipaelal, mida saad laiemaks venitada, sest me oleme siin üsna piiratud. Ma toon sulle näite. Ma jooksin kümme aastat tagasi maratoni ja mul oli Second Life'is avatar. Pärast seda, kui ma maratoni ära jooksin, olin ma väsinud. Minu avatar suutnuks edasi joosta. Ta võiks lennata. Ta saab iga päev oma identiteeti muuta. Ta võib kaalus alla ja juurde võtta, juuksed lillaks värvida ja muutuda Boschi nunnast seaks. Ta saab teha kõiki neid asju ja mina seda reaalsusest tingituna teha ei saa. Kunstnikuna on see hea koht, kus olla, sest sa saad omaenda identiteedile väga loovalt läheneda. Enese loov väljendamine on miski, mis on mulle nende digiruumide puhul pikemat aega huvi pakkunud.
Aga tulles uuesti avatari juurde, kes oli võimeline jooksma terve päev ja mitte väsima – ma korraldasin temaga võistluse. Tema alustas jooksmist omas ruumis piki maanteed, ja ma läksin ühte väga väiksesse linna, mida võinuks peaaegu külaks nimetada, ja hakkasin seal omakorda piki maanteed jooksma ning me võistlesime üksteisega. Ma mõtlesin samadele asjadele, millest sa räägid – kümme aastat tagasi ma mõtlesin, et mida see minu jaoks tähendab. Tol ajal ma üritasin endiselt neid kaht lahus hoida – et see olen mina füüsilises reaalsuses ja see on mina kõigi nende lisadega. Ta tegi mulle ära, aga mul oli seda võistlust vaja selleks, et mõelda läbi idee minu digitaalsest identiteedist ja võimust, mis temal ja minu identiteedil füüsilise inimesena on. Juhtus see, et ta liitus minu ruumiga ja me hakkasime koos selles ruumis jooksma. See oli omamoodi leppimine, kui ma taipasin, et OK, praegu on ajastu, kus füüsiline ja virtuaalne on üheks saamas ning on teatud asjad, mida ma ei saa teha seal, on teatud asjad, mida ma ei saa teha siin, aga kui need kaks kombineerida, siis on selles midagi tõeliselt põnevat.
Nii et inimene nagu sina ise on pigem nagu skaala, mis on venitatud üle digitaalse ja pärismaailma ning mitte niivõrd teatud konkreetne, fikseeritud olemise viis?
Jah. Ma rääkisin enne romaanist. See oli esimene virtuaalreaalsus. Inimesed loevad aina vähem raamatuid. Me oleme internetis, loeme artikleid, käime Twitteris. Ma lugesin varem väga palju. Ma loen endiselt väga palju, aga ma ei loe enam nii palju füüsilisi raamatuid. Aga romaani lugemine ja sellesse kadumine – see lugu, see haarab sind, sa hakkad neid tegelasi ette kujutama – see oli esimene virtuaalreaalsus. Nii et jällegi, need formaadid on meil inimestena olemas olnud läbi ajaloo ja me ka arendame neid jooksvalt aina edasi, aga samas on see kõik meie oma kujutlusvõime, alateadvus. Mingil põhjusel oleme me nii loodud. Me vajame võimalust põgeneda virtuaalruumidesse. Meie kujutlusvõime vajab taolisi platvorme. Need olid raamatutes, need olid koopaseinal 44 000 aastat tagasi ja nüüd on need metaversumi ruumides. On ilmne, et tegemist on inimliku impulsiga, sest me aina ehitame neid. Me ehitame neid määrani, mis teinekord muudab mõned inimesed murelikuks, sest nad mõtlevad, kas me suudame eristada seda, mis on päris, sellest, mis ei ole. Ma ei usu, et see on õige küsimus. See kõik on päris!
Kas sa oled mõelnud selle peale, mis on see põhjus, miks meile meeldib pärismaailmast põgeneda, näiteks mängida videomänge, ehitada seal omi karaktereid ja nendega teistes maailmades ringi käia? Miks me ei suuda leppida sellega, mis meie ümber on ja otsime uusi võimalusi, kuidas elu kogeda?
Kõik, mida on liiga palju, pole hea. Kui sa mängid päev läbi videomänge ja püüad reaalsusest põgeneda, või oled päev läbi VR-is ja püüad reaalsusest põgeneda või teed päev otsa narkootikume ja püüad reaalsusest põgeneda, siis see ei ole tervislik. Seda on liiga palju. Aga me oleme algusest peale olnud lugude jutustajad, seda koopamaalidest ja kaljujoonistest alates. Kui sa loed kreeka, rooma või skandinaavia müüte, siis jumala eest, millised lood seal kõik on! Meis on lihtsalt impulss elada oma elu läbi lugude. Kui sa tõesti süüvid sellesse, siis teadvus ja reaalsus on konstruktsioonid. Me võime konstrueerida reaalsuse, mille osas saame kõik nõustuda, et see on meie reaalsus. Internet on meile näidanud, et on palju inimesi, kes elavad väga erinevates reaalsustes, mis nad on omale poliitilises ja sotsiaalpoliitilises plaanis loonud. Seepärast ma ütlen, et see kõik on päris.
Kui sa näed midagi unes, siis see võib olla imelik, aga see on sinu jaoks ju jätkuvalt reaalne, sest see sündis su ajus. See on päris. Sa ei saa sellest kinni võtta, sa ei saa seda puudutada, sa ei saa öelda, see toimus sellel konkreetsel aadressil sellel konkreetsel ajal, aga see oli siiski päris kogemus sinu ajus, mida sa kogesid ajal, kui sa magasid ja mäletasid veel järgmisel päeval. Me näeme unes asju, mida me isegi ei mõista. See on põnev. Teinekord ma satun jäneseurgu ja jään lugema aju-uuringuid – me ei ole suutnud aju isegi pöördprojekteerida mõistmaks, miks me funktsioneerime nagu me funktsioneerime, miks me näeme und. Aga mingil põhjusel me näeme und ja näeme und läbi lugude. Kui me oleme ärkvel, peame töötama, sööma, hoolitsema teiste inimeste eest. Samas vajame me ka võimalust põgeneda. Me vajame suuri lugusid, me vajame kohti, kus meie aju saab ärkveloleku ajal olla unenäolaadses olekus. Nii et meil on mängud, meil on metaversumi ruumid, meil on raamatud, meil on filmid ...
... meil on emoji 'd.
Meil on emoji 'd! Meil on kunst.
Emoji 'dest rääkides. Emoji on omamoodi vahendaja – sa ütled midagi millegi vahendusel. See pole sirge, konkreetne viis sõnumi edastamiseks. Nende kasutamine on digiajastul muutunud aina tavalisemaks. Kas sa oled mõelnud, miks on lihtsam suhelda millegi kaudu kui et öelda otse? Miks me pigem saadame ühe emoji kui et kirjutame klaviatuuri kasutades selle sõnumi enda?
Ma tegelikult ka kirjutasin sellest. Emoji 'sid on võrreldud Egiptuse hieroglüüfidega. Aga kui sa mõtled, siis emoji 'sid on 3300, ja kui sa võrdled seda inglise keelega, siis appi – seal on oma 100 000 sõna, nii et see ei ole keelena nii arenenud. Egiptuse hieroglüüfid samas – igal hieroglüüfil oli oma konkreetne tähendus ja ajalugu, et sul oleks võimalik moodustada täislause, mida emoji 'dega ei ole veel võimalik teha.
Lihtsaid lauseid on võimalik samas küll moodustada.
Ma õpetasin paar aastat tagasi Hiinas. Ma ei räägi hiina keelt. Ma vahetasin sõnumeid õpilastega, kellega me pidime tegema ettekande, ja õhtuti, kui minuga polnud tõlki, olid nad minuga WeChati vahendusel ühenduses ja saatsid pilte sellest, mille kallal nad töötavad, ja ma saatsin neile vastu emoji. Nad mõistsid, mida ma tahan sellega öelda ja nad saatsid mulle omakorda emoji vastu ja me mõistsime üksteist. See on üks asi, mis on emoji 'de osas köitev olnud – see on visuaalne märgisüsteem. Inimesed saavad kohe, lihtsalt ühe emoji kaudu lugeda välja midagi, mille ütlemiseks kuluks muidu terve lause, mida tuleks tõlkida, kui sa räägid kellegagi teisest riigist. See vahetus selles suhtluses tõesti meeldib inimestele.
Tehtud on ka mitmeid uuringuid selle kohta, et meie kultuur on muutumas visuaalsemaks. Mõtle kas või Youtube'i, Instagrami või Pinteresti populaarsuse tõusu peale. Näib, et me võtame visuaalset kujundlikkust ja visuaalseid lugusid aina paremini omaks. See on ehk teine põhjus, miks emoji 'd ja visuaalsed märgisüsteemid meiega resoneeruvad. See vahetu väljendamise võimalus on ka vistseraalne, sest me oleme nii vahendatud. Me loeme palju sõnu. Kui sa oled õpilane või professor, siis sa loed või kirjutad väga palju teadusuuringuid. See on üks suhtlusviise, mis on hädavajalik ja tähtis. Aga kui sul on need väikesed sümbolid, mis võimaldavad väljendada midagi, mille puhul sa emotsionaalselt tabad ära, mis see tähendab ... siis see tekitab sus hea tunde. Tundub, et see lihtsalt sobib meie kui inimestega.
Aga emoji 'dega ei ole see alati nii üheseltmõistetav. Kui ma mõtlen naerunäo peale, siis töökeskkonnas, seda eriti koroona ajal, kui palju suhtlusest toimus Skype'is, siis ma panin tähele, et inimesed kasutavad naerunägu täiesti vastupidise funktsiooniga. Passiiv-agressiivsel moel.
Ka mina olen seda varem teinud.
See on ilmselt võimalik ka teiste emoji 'dega, aga kuidas see sinu meelest mõjutab emoji 'de keelt, kui selle tähendus on kasutuse käigus muutunud?
Keel muutub alati. Kõik keeled kohanevad, arenevad. Inglise sõnastikku on digiajastul tekkinud igasuguseid uusi sõnu. Me oleme superfluidne liik, mis areneb pidevalt ja eri viisidel, sealhulgas keele osas. Naerunäo irooniline kasutamine – kõik on pekkis, aga ma saadan sulle naerunäo, või ma olen su peale pahane, aga saadan sulle naerunäo – see kõik toimub [" Emoji -naudingute aia" peal] ka põrgus. Mul on seal põrgukuumuses kõik need naeratavad inimesed. See on justkui kognitiivne dissonants – sa vaatad põrgupaneeli ja näed neid naeratavaid emoji 'sid ja mõtled et "WTF, see on ju imelik". Aga see on jällegi omaette olek või seisund, kontekst määrab kõik. Mida rohkem me vahendatud platvormi kaudu suhtleme, seda enam õpime tundma selle süntaksit ja seda omandama. Kui keegi saadab sulle teinekord midagi, siis sa saad aru, et ta on parasjagu passiivagressiivne või irooniline. See peitub lause konstruktsioonis.
Ma kirjutasin just hiljuti sellest, et emoji 'de keelt võiks võrrelda pidžiniga – keelega, mis on kahe keele hübriid. Näiteks, Ameerika inglise keel ja hispaania keel on teinekord justkui kokku kondenseerunud – mõned sõnad on ingliskeelsed ja teised on hispaaniakeelsed. Inglise, hispaania, inglise, hispaania. See on kiirkirjaline, lühendatud viis kahel eri kultuurist pärit inimesel üksteisega suhelda. Emoji 'de puhul on see nii, et sul on lause keeles, mis iganes keelt sa siis kõneled ja emoji 'd seal vahel. Nii et see on endiselt hübriidne pidžinkeel. Ma mõtlesin hiljuti, kuidas öelda emoji 'dega midagi filosoofilist. Mõtlesin, et pöördun [René] Descartes'i poole ja üritan konstrueerida lauset "Mõtlen, järelikult olen" ning saatsin selle paarile sõbrale. Nad ütlesid, et ei saa aru, mida ma tahan öelda. Aga visuaalkunsti puhul tekib sul võimalus näidata millegi ulatust ja suurust, olenevalt sellest, mis asjad paiknevad kõrvuti ja kuidas need üksteise suhtes liiguvad. See [" Emoji -naudingute aed"] on liikuv teos. Liikumise kaudu hakkab see väljendama rohkemaid asju. See saab sügavust juurde. Isegi emoji 'de kasutamisel sõltub palju sellest, kuidas need paiknevad teiste asjade suhtes, kus need omandavad suurema väljendusjõu või tähenduse. Aga lihtsalt emoji 'dega on jätkuvalt raske öelda "mõtlen, järelikult olen".
Emoji -kultuuriga on kaasas käinud ka palju vääriti tõlgendamist. Ma näen seda palju Instagramis. Sellest tehakse meeme, kuidas inimesed ei saa üksteisest aru. Endiselt. Kuigi emoji 'sid on kasutatud juba aastad, esineb endiselt palju üksteisest möödarääkimist.
Sul ei ole grammatikat. Sul ei ole nimisõnu, tegusõnu ja omadussõnu samal moel nagu kõneldavas keeles. See on asjaolu, mis muudab selle omamoodi poeetiliseks või kunstikeeleks. Sest kui me räägime Boschist, siis sa võid rääkida kümne inimesega ja need kümme inimest annavad sellest tööst kümme erinevat tõlgendust. Kui ma ütlen sulle lause "taevas on sinine", siis kümme inimest ütlevad, et "aa, tõesti, taevas on sinine". Me suhtleme eri keelte kaudu. Mõned neist on didaktilisemad, konkreetsemad ja väljendavad seda, mis on. Aga teised, nagu emoji 'd, kunst ja luule, on vähem didaktilised, nii et tõlgendusruumi on rohkem. See võib olla põnev, aga ka segadusseajav. Seepärast vajame me suhtlemiseks eri keelevorme.
Mida sa ise ühest kunstitöös otsid? Kui konkreetne sa tahad, et see edastatav sõnum oleks?
Mulle meeldib kirjutada. Mulle meeldib kasutada sõnu. Aga ma hakkasin joonistama nelja-aastaselt, nii et ma olen alati tundnud, et mu peamine keel on visuaalne. Kunstikeelega on aga see asi, et sul võivad olla väga konkreetsed kavatsused, aga inimesed võivad sealt välja lugeda ikkagi hoopis midagi teistsugust kui see, mida sa plaanisid. Ma arvan, et on oluline jätta sellele ruumi. Ma ei taha, et mu kunst oleks matemaatiline tehe. 2 + 2 = 4 ei ole eesmärk, mida ma tahan oma kunstiga saavutada. Visuaalkunst on suhtlusvahend. Kui sa ei ürita inimestele edastada sõnumit, kui inimesed ei loe su tehtust midagi välja, siis see on probleem. Aga ma ei taha neile anda matemaatilist tehet, kus tulemus on alati sama, samuti ei taha ma kirjutada lauset, et "taevas on sinine ja täna vihma ei saja". Ma tahan, et see resoneeruks inimestega, mõjutaks neid eri tasanditel.
Kui nad seda tööd esimest korda näevad, võib nende esimene reaktsioon olla, et "OMG, ma pean seda oma viieaastasele lapsele näitama, see on nii nunnu ja värviline", aga siis nad vaatavad seda videot ja näevad, kuidas maailm lendab õhku, inimesed ja loomad kaovad ning põrgu külmub ära ja mõtlevad, et "OK, vau, see on natuke tumedam kui ma arvasin". Nad vaatavad põrgus naeratavaid inimesi ja mõtlevad, et mis see nende enda kui inimese kohta ütleb – ehk näiteks seda, et "ma ei ole oma eluga eriti rahul, aga rühin naeratus näol edasi". Võib-olla ütleb see midagi muud. Ma ei saa seda kontrollida, mida nad sellest välja loevad, aga ma panen need asjad sinna sisse ja vaatan, mis juhtub. Aga ma ei taha seda panna sisse viisil, mis mõjuks kui proosa. Proosa on nagu kiri, mida sa kellelegi kirjutad, kuidas see on see ja millega sa tahad väga selgelt väljendada ühte konkreetset mõtet. Visuaalse keelega on sul suurem laiuskraad, see võimaldab mõned asjad jätta häguseks ja lasta neid inimestel eri moel tõlgendada, sest need on sümbolid ja neil sümbolitel võivad eri kultuuride ja positsioonide jaoks olla eri tähendused olenevalt sellest, kui vana sa oled või kus sa elad. See on põnev, et selle ulatus on omamoodi vabam.
Olin just küsimas, et kas sa oleksid häiritud, kui keegi tuleb näitusele, vaatab seda tööd ja ütleb, et see on nii ilus ja sellega piirdubki? Kas sa tunneksid, et tööd, mis sa oled teinud, ei kohelda ausalt, kui keegi leiab, et su töö on lihtsalt ilus, visuaalselt atraktiivne?
See on väga hea küsimus ja miski, millega ma maadlen. Ma arvan, et kunstnikud üldiselt. Aga eriti just seepärast, sest ma teen kunsti, mis on väliselt köitev. Ma olen pärit kahtlemata sellest popkunsti liinist, mis tekkis 60ndatel Euroopas ja seejärel Ühendkuningriigis, ideest vaadata popkultuuri või kõike, mis on ligitõmbav ning panna see visuaalkunstisse, aga viisil, mis on veidi irooniline ja kui sellesse süüvida, siis avaldub ka selle teine tähendus. Sellega ei üritata sulle enam müüa toodet, see on lahutatud oma algsest tähistajast ning on nüüd omandamas uut tähendust. See paneb meid mõtlema, et "vau, need on pildid, mida me näeme kogu aeg igal pool popkultuuris, aga mida see tähendab, kui ma näen seda selles kontekstis". Võib-olla see paneb inimesi rohkem mõtlema. Teinekord see ei pane neid rohkem mõtlema ja ma pean sellest lahti laskma. Ma pean olema alandlik ja mõtlema, et "Nad arvasid, et see on ilus! Vau, see on lahe. Vähemalt nad mõtlesid midagi". See on minu kontrolli alt väljas. Aga ma olen akadeemik ja muidugi on aegu, kui ma mõtlen, et tahan, et inimesed võtaksid mind tõsiselt.
Ma annan käimasoleval semestril huumoriteemalist loengut pealkirjaga "Huumor teeb meist paremad lugude jutustajad". Mina ja minu õpilased oleme avatarid metaversumis ja on olnud väga hea pakkuda huumori kaudu kergendust, sest maailm on praegu väga tume ja kurb koht. Me peame vahepeal naerma, eriti ülikoolis, kus kõik on väga tõsine, ja me vajame seda ka oma kunstis. Me vajame seda oma elus. Mul on kursusel tehisintellektist avatar, kes räägib nalju ja see aitab mul end vähem tõsiselt võtta. Nii et kui keegi ütleb, et su töö on ilus ja see on kõik, siis ma mõtlen, et "OK, see on lahe. See on siis see, mis sa näed. See on väga hea".
Su töö on üsna hedonistlik. Asjad, mida see kujutab, on hedonistlikud. Mida sa arvad hedonistlikust elustiilist või hedonismist üleüldse? Kas see on midagi patust või midagi, mille poole inimesed peaksid enam püüdlema? Olema hedonistlikud olendid.
Vau, mulle väga meeldib see küsimus. Mulle väga meeldib see tõlgendus. Eriti selle teose puhul, sest ma võtsin vihjeid Boschilt. Tema teoses näib olevat väga palju hedonismi, olgugi et ta oli palju moraalsem kui inimesed arvasid ja ta tegelikult räägib üle nende paneelide lugu sellest, kuhu see sind välja viib. Aga jällegi, ma leian, et äärmuslik hedonism on ohtlik. Sotsiaalmeedia hedonism, pidevalt võrgus olemine ja hüpervahendatus. Ma arvan, et annan ka oma kunsti kaudu selle sõnumi. Ma kirjeldan oma kunsti ka ladinakeelse väljendiga horror vacui, mis tähendab hirmu tühjade ruumide ees, seega iga koht on täidetud. See on maksimalistlik. Keegi ei ütleks kunagi, et ma olen minimalistlik kunstnik. Ma olen maksimalistlik kunstnik ja minu lähenemine on maksimalistlik. Aga jällegi, sageli ma kasutan seda keelt mitte seepärast, et see on mu jaoks loomulik, vaid ka selleks, et inimestes sellega ebamugavust tekitada – kas seda on liiga palju? Kas see on liiane? Veidi hedonismi ja huumorit meie elus on hea asi, aga kas üleküllus on tõesti parim viis, kuidas edasi minna või elada täisväärtuslikku elu?
See on hea vastus. Ma küsisin ära kõik, mis ma tahtsin küsida. Kas sa soovid midagi lisada?
Ma arvan, et ma olen juba üksjagu rääkinud.
Aga see oli kõik nii huvitav. Väga huvitav. Mul on hea meel, et ma sinuga rääkisin.
Aitäh, et huvi tundsid ja aega leidsid!
### Response:
Carla Gannis: hübriidolek virtuaalse ja füüsilise vahel on uus normaalsus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meeste maratonitiim on loodud selleks, et valmistada ette kolm Eesti meesmaratoonarit võistlemaks meeskondliku medali eest kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel Münchenis 2022. aasta augustis. Meeskonnas on kolm liiget - Tiidrek Nurme, Roman Fosti ja Kaur Kivistik. Kõik kolm sportlast on staažikad kestvusjooksjad, kes on osalenud mitmetel tiitlivõistlustel, sealhulgas olümpiamängudel, ning esindanud Eesti koondist rohkem kui kümme aastat.
Eesti maratonitiim korraldab ühiselt juulikuus enne Euroopa meistrivõistluseid viienädalase treeninglaagri Euroopa kõrgmäestikus. Laagripaigaks on nad valinud jooksjate seas armastatud Šveitsi linna St. Moritza. See on taliolümpialinn, kus suvisel perioodil harjutab lugematu hulk maailma parimaid jooksjaid erinevatest riikidest (Soome, Norra, USA ja Taani).
Šveitsi treeninglaager läheb tiimile maksma ligikaudu 25 000 eurot. Suurem osa sellest rahast koos. Spordisõprade abiga oleks vaja juurde saada viimased 7000 eurot. Rahaline toetus leiab rakendust lennupiletite ostmisel, majutuskulude katmisel, autotranspordi kulude katteks ja lisaks abipersonali kaasamisega seotud kulutuste jaoks.
Projektist saab lähemalt lugeda ja ka oma panus anda siin. | Eesti maratonitiim vajab spordisõprade abi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meeste maratonitiim on loodud selleks, et valmistada ette kolm Eesti meesmaratoonarit võistlemaks meeskondliku medali eest kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel Münchenis 2022. aasta augustis. Meeskonnas on kolm liiget - Tiidrek Nurme, Roman Fosti ja Kaur Kivistik. Kõik kolm sportlast on staažikad kestvusjooksjad, kes on osalenud mitmetel tiitlivõistlustel, sealhulgas olümpiamängudel, ning esindanud Eesti koondist rohkem kui kümme aastat.
Eesti maratonitiim korraldab ühiselt juulikuus enne Euroopa meistrivõistluseid viienädalase treeninglaagri Euroopa kõrgmäestikus. Laagripaigaks on nad valinud jooksjate seas armastatud Šveitsi linna St. Moritza. See on taliolümpialinn, kus suvisel perioodil harjutab lugematu hulk maailma parimaid jooksjaid erinevatest riikidest (Soome, Norra, USA ja Taani).
Šveitsi treeninglaager läheb tiimile maksma ligikaudu 25 000 eurot. Suurem osa sellest rahast koos. Spordisõprade abiga oleks vaja juurde saada viimased 7000 eurot. Rahaline toetus leiab rakendust lennupiletite ostmisel, majutuskulude katmisel, autotranspordi kulude katteks ja lisaks abipersonali kaasamisega seotud kulutuste jaoks.
Projektist saab lähemalt lugeda ja ka oma panus anda siin.
### Response:
Eesti maratonitiim vajab spordisõprade abi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa suursaadikuga kohtunud välisministeeriumi asekantsleri Rein Tammsaare sõnul on väga kahetsusväärne see, mida ütles Putin muu hulgas Eesti linna Narva kohta.
"Ajal, mil Venemaa viib Ukraina omariikluse ja rahva hävitamise kaudu ellu oma revanšistlikku Russkii Miri ideoloogia kastmes poliitikat, on see ka täiesti vastuvõetamatu," ütles Tammsaar.
"Ukraina-vastase agressiooni taustal sel nädalal Venemaa riigiduumasse esitatud seaduseelnõu, millega soovitakse tühistada Leedu iseseisvust tunnustanud määrust, samuti teiste riikide ähvardamine "denatsifitseerimise" ja "demilitariseerimisega" on ohtlikud ja vastutustundetud. Selle asemel, et püüelda rahvusvahelise õiguse austamise poole ning lähtuda oma tegevuses riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõttest, on Venemaa üritanud rakendada oma imperialistlike ambitsioonide vankri ette lisaks armeele ka propaganda, kasutades selleks muu hulgas ka ajaloo võltsimist. Selline lähenemine on määratud läbikukkumisele ja lõpuks see võib osutada ohtlikuks ka Venemaale endale," lisas Tammsaar.
Välisministeerium kordas, et Venemaa on Ukrainasse tungides rikkunud rängalt rahvusvahelist õigust ja peab viivitamata täitma Rahvusvahelise Kohtu 16. märtsi otsust. "Kutsume taas Venemaad üles oma väed Ukrainast viivitamatult välja viima, lõpetama sõjategevuse ning austama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides." | Välisministeerium kutsus Putini sõnade pärast välja Venemaa suursaadiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa suursaadikuga kohtunud välisministeeriumi asekantsleri Rein Tammsaare sõnul on väga kahetsusväärne see, mida ütles Putin muu hulgas Eesti linna Narva kohta.
"Ajal, mil Venemaa viib Ukraina omariikluse ja rahva hävitamise kaudu ellu oma revanšistlikku Russkii Miri ideoloogia kastmes poliitikat, on see ka täiesti vastuvõetamatu," ütles Tammsaar.
"Ukraina-vastase agressiooni taustal sel nädalal Venemaa riigiduumasse esitatud seaduseelnõu, millega soovitakse tühistada Leedu iseseisvust tunnustanud määrust, samuti teiste riikide ähvardamine "denatsifitseerimise" ja "demilitariseerimisega" on ohtlikud ja vastutustundetud. Selle asemel, et püüelda rahvusvahelise õiguse austamise poole ning lähtuda oma tegevuses riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõttest, on Venemaa üritanud rakendada oma imperialistlike ambitsioonide vankri ette lisaks armeele ka propaganda, kasutades selleks muu hulgas ka ajaloo võltsimist. Selline lähenemine on määratud läbikukkumisele ja lõpuks see võib osutada ohtlikuks ka Venemaale endale," lisas Tammsaar.
Välisministeerium kordas, et Venemaa on Ukrainasse tungides rikkunud rängalt rahvusvahelist õigust ja peab viivitamata täitma Rahvusvahelise Kohtu 16. märtsi otsust. "Kutsume taas Venemaad üles oma väed Ukrainast viivitamatult välja viima, lõpetama sõjategevuse ning austama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides."
### Response:
Välisministeerium kutsus Putini sõnade pärast välja Venemaa suursaadiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellega sai meeste alagrupiturniir ka läbi ja finaalturniirile seekord ei jõutud.
Tabeliseisu ja ajagraafikut arvesse võttes ei peeta ärajäänud mängu ka hiljem järele. Eestile jäi kirja neli võitu, mis annab alagrupis Tšehhi järel teise koha. | Võrkpallikoondise kohtumine Tšehhiga jääb koroonaviiruse tõttu ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellega sai meeste alagrupiturniir ka läbi ja finaalturniirile seekord ei jõutud.
Tabeliseisu ja ajagraafikut arvesse võttes ei peeta ärajäänud mängu ka hiljem järele. Eestile jäi kirja neli võitu, mis annab alagrupis Tšehhi järel teise koha.
### Response:
Võrkpallikoondise kohtumine Tšehhiga jääb koroonaviiruse tõttu ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise nõukogu esimehe Andres Oopkaubi esimehe kohalt tagasiastumise avalduse rahuldas maaeluminister Urmas Kruuse mai lõpus.
"Uute nõukogu juhtide teadmised ja kogemused on märkimisväärsed ning aitavad kaasa sihtasutuse arendamisele," ütles MES-i juhataja Meelis Annus.
Gorbani sõnul on MES andnud olulise panuse maapiirkonna ettevõtluse toetamisse ja edendamisse. "Viimaste aastate kriisid on näidanud, kui oluline on põllumajandus-, toiduainesektori ja maaettevõtjate jaoks usaldusväärne ja tugeva valdkondliku kompetentsiga partner, kes suudab kiirelt ja paindlikult aidata ettevõtjatel rahastamismurede korral lahendusi leida," rääkis ta.
"Inimeste valmisolek ennast maapiirkonna ja maaettevõtlusega siduda on pärast Covidi pandeemiat kasvanud ning siin on Maaelu Edendamise Sihtasutus pakkumas rahastamisel abikätt peredele, kellel maale elama asumine on piiratud rahastamisvõimaluste taha jäänud," lisas ta.
MES-i nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ning teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.
Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks, ning tõsta maaettevõtluse konkurentsivõimet. | MES-i nõukogu esimeheks sai Marko Gorban ja aseesimeheks Mait Klaassen | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise nõukogu esimehe Andres Oopkaubi esimehe kohalt tagasiastumise avalduse rahuldas maaeluminister Urmas Kruuse mai lõpus.
"Uute nõukogu juhtide teadmised ja kogemused on märkimisväärsed ning aitavad kaasa sihtasutuse arendamisele," ütles MES-i juhataja Meelis Annus.
Gorbani sõnul on MES andnud olulise panuse maapiirkonna ettevõtluse toetamisse ja edendamisse. "Viimaste aastate kriisid on näidanud, kui oluline on põllumajandus-, toiduainesektori ja maaettevõtjate jaoks usaldusväärne ja tugeva valdkondliku kompetentsiga partner, kes suudab kiirelt ja paindlikult aidata ettevõtjatel rahastamismurede korral lahendusi leida," rääkis ta.
"Inimeste valmisolek ennast maapiirkonna ja maaettevõtlusega siduda on pärast Covidi pandeemiat kasvanud ning siin on Maaelu Edendamise Sihtasutus pakkumas rahastamisel abikätt peredele, kellel maale elama asumine on piiratud rahastamisvõimaluste taha jäänud," lisas ta.
MES-i nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ning teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.
Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks, ning tõsta maaettevõtluse konkurentsivõimet.
### Response:
MES-i nõukogu esimeheks sai Marko Gorban ja aseesimeheks Mait Klaassen |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vips sõitis viimasel ringil välja parima aja 1.55,924, jättes seljataha Liam Lawsoni (Carlin Team) ja tiimikaaslase Marcus Armstrongi. Jack Doohan (Virtuosi Racing) ja Frederik Vesti (ART Grand Prix) järgnesid neljandal ja viiendal kohal.
Paraku said kõik sõitjad vähem rajaaega, kui nad oleks lootnud. Vabatreening algas segaste tingimustega. Tugeva tuule ning tolmuse rajapinna tõttu polnud ajad nii kiired, kui võis arvata.
Enzo Fittipaldi (Charouz Racing) oli esimene, kes seina riivas, kuid sai sõitu siiski jätkata. Peagi kihutas seina Clement Novalak, kelle tõttu lehvitati ka punast lippu.
Kauaks ei saanud rohelised lipud lehvida, kui juba uus mees Ralph Boschung (Campos Racing) rajalt välja seina sõitis. | Vips oli Aserbaidžaani etapi vabatreeningul kiireim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vips sõitis viimasel ringil välja parima aja 1.55,924, jättes seljataha Liam Lawsoni (Carlin Team) ja tiimikaaslase Marcus Armstrongi. Jack Doohan (Virtuosi Racing) ja Frederik Vesti (ART Grand Prix) järgnesid neljandal ja viiendal kohal.
Paraku said kõik sõitjad vähem rajaaega, kui nad oleks lootnud. Vabatreening algas segaste tingimustega. Tugeva tuule ning tolmuse rajapinna tõttu polnud ajad nii kiired, kui võis arvata.
Enzo Fittipaldi (Charouz Racing) oli esimene, kes seina riivas, kuid sai sõitu siiski jätkata. Peagi kihutas seina Clement Novalak, kelle tõttu lehvitati ka punast lippu.
Kauaks ei saanud rohelised lipud lehvida, kui juba uus mees Ralph Boschung (Campos Racing) rajalt välja seina sõitis.
### Response:
Vips oli Aserbaidžaani etapi vabatreeningul kiireim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimase mõne aasta jooksul oleme näinud mitmeid sündmusi ja poliitilisi pöördeid, mis oleks pidanud tooma teaduse rambivalgusesse, sh koroonapandeemia ja rohelepe. Euroopa Liidu olulisima teaduse rahastamise programmi Horisont Euroopa maht on aga isegi pärast taasterahastu vahendite lisamist alla 100 miljardi euro. See jääb kaugelt alla huvirühmade ja isegi Euroopa Parlamendi soovitule. Miks on nende soovide vahel taoline lõhe? Kas osapooled peavad tunnistama, et demokraatiates võtab väärtuste muutumine aega?
Nii Science Europe kui ka teised sidusrühmad olid oma vaateid ja huvisid põhjalikult tutvustanud. Euroopa Liidu käesoleva rahastusperioodi eelarve nägemine oli meie jaoks seetõttu tõsine pettumus. Raamprogrammi maht oli oluliselt väiksem, kui lootsime ja tahtsime. Võrreldes sellega, mida läheks tarvis nende väljakutsete lahendamiseks, mis meie ees praegu ja lähikümnenditel seisavad, on seda kaugelt liiga vähe.
Muidugi lubati meile, et teaduse tegemist ja innovatsiooni toetavad teisedki raamprogrammid, rohelepe jne. Peame ootama ja vaatama, kas see ka niimoodi läheb. Arvestades, kui raske on poliitikakujundajatel seda kooki jagada – kõigele lisaks tuleb arvestada liikmesriikide omahuvidega – on tulemus mõnes mõttes mõistetav. Liiatigi võtab alusuuringutest käegakatsutava tulemuseni jõudmine palju aega, samas kui otsustajad mõtlevad lühikeses plaanis.
"Me ei peaks aga nägema kõike tumedates toonides. Mitmetes riikides on investeeringud teadusesse ja innovatsiooni märkimisväärselt kasvanud."
Sellegipoolest paluksin ma neil pöörata neil tähelepanu mitte ainult praegusele kriisile, vaid ka tulevastele, sh kliimakriisile, sest investeeringud on pika vinnaga. Nüüd ega viie aasta pärast ei pruugi olla olukord paista kuigi hulluna, kuid kui me selle aja jooksul ei tegutse, tõotavad pikaajalised tagajärjed olla palju hullemad. Poliitikakujundajate mõtteviisis peab toimuma nihe.
Me ei peaks aga nägema kõike tumedates toonides. Mitmetes riikides on investeeringud teadusesse ja innovatsiooni märkimisväärselt kasvanud. Vähemalt riiklikul tasandil on seeläbi koroonapandeemia mõju nähtav, isegi kui tänu sellele tekkinud muutustest inimeste meelsuses jäi enda Euroopa tasandil kehtestamiseks väheseks.
Hiljuti valiti teid kolmandat korda Science Europe'i juhiks. Te olete seega osav kas kontori poliitmängudes või teete midagi õigesti. Kas riiklikud teadusagentuurid tunnevad teie taktikepi all, et neil jätkub nii Euroopa tasemel kui ka kodumaal tehtavate otsuste mõjutamiseks piisavalt võimu ja oskusi?
Seda peab uurima nende käest, kes minu poolt hääletasid. Ent on väga hea küsimus, kui palju Science Europe'ist tegelikult kasu on. Muidugi kaitseme oma huvisid Euroopa Komisjoni ja teiste Euroopa võimuorganite juures, kuid me toetame oma liikmeid selles ka riiklikul tasandil.
Riigiti on selles osas erinevusi. Mõnel pool kuulavad valitsused teadusagentuuride soovitusi tõsiselt. Teistes pole nende vahel ametlikku kanalit, sest agentuurid on peaaegu täiesti autonoomsed. Samas tähendab see, et neil on riiklike poliitikate kujundamisel vähem mõjuvõimu.
Üldiselt näen kasvõi omaenda koduriigis Luksemburgis ja ka teistes väikeriikides, et kui suhtlen valitsustega ja toetan teatud seisukohti, tuues seejuures välja, et see on kõigi meie liikmete ühine vaade, võetakse seda tõsisemalt. Seeläbi lisab Science Europe oma liikmete sõnumitele kaalu ja tähtsust kaudselt. Sellest ei tohiks mööda vaadata.
Märkisite oma ettekandes, et kellegi või millegi, sh teaduse eestkostjaks olemine on lihtsalt viisakas sõna lobitöö kohta. Lobi pole iseenesest halb, sest eriti teaduses on pikaajalise vaate ja järjepidevuse hoidmine oluline, ent kuidas see ka väliselt piisavalt hea välja näeks, et poliitikud end seejuures mugavalt tunneksid? Süvariigil on halb konnotatsioon, aga me oleme näinud ilmselt kõik vähemalt ühte sarja "Jah, härra peaminister" osa.
(Naerab). Enamikul meist on volitus olemas. Seeläbi ei saa kuidagi öelda, et meie ülesanne on kaitsta puhtalt teaduse ja innovatsiooniga tegeleva sektori enda huvisid. Meie avalik mandaat hõlmab teaduse erineval viisil toetamist, et seda tehtaks terve ühiskonnas huvides. Me ei saa olla teadlaste ametiühing.
"Peame lähtume mõtteviisist, et teadus on avalik hüve ja üritama seda sõnumit kinnistada."
Mõnel juhul oleme oma tegemistes edukad. Teisel juhul mitte nii väga, nagu viimati Euroopa Liidu eelarvet mõjutada üritades. Peame lähtuma mõtteviisist, et teadus on avalik hüve ja üritama seda sõnumit kinnistada.
Viimase kümmekonna aasta jooksul on olnud teaduskommunikatsiooni mõttes vähemalt Eestis südantsoojendav näha, et teadlased ise on muutunud oma tegemiste selgitamises varasemast avatumaks. Teisalt olete varem pikemaajalisele suundumusele osutades viidanud, et usaldus teaduse vastu on kahanemas ja näeme sarnaseid mustreid ka teiste institutsioonide puhul. Mis on siinkohal lahendus, veel rohkem avatust?
Jah, nagu ka president Kaljulaid märkis, usaldus autoriteetide vastu kahaneb. Ühiskonna mõnedes valdkondades näeme teaduse ja teaduslike tõendite lausalist hülgamist, valeuudiseid jne. Positiivse noodina on tehtud aga paljudes riikides esinduslikke küsitlusi, mille põhjal nähakse ühiskonnas laiemalt teadlasi ühtede kõige usaldusväärsemate figuuridena. Näiteks Luksemburgis küündib see näitaja üle 70 protsendi. Ma ei ütle, kes on tulemuste põhjal tabeli lõpus, kuid võite seda ise aimata.
Selles mõttes on teadus heas kohas. Seda öelnuna olen aga veendunud, et peame ühiskonnaga rohkem tegelema. See tänav ei saa jääda ühesuunaliseks. Oleme teaduskommunikatsiooniga imeliselt hakkama saanud, kuid ainult sellest ei piisa. See pidas paika isegi enne koroonapandeemiat.
"Peame tuleviku väljakutsete lahendamisel, prioriteetide seadmisel ja uurimisküsimuste püstitamisel avalikkust rohkem kaasama."
Peame tuleviku väljakutsete lahendamisel, prioriteetide seadmisel ja uurimisküsimuste püstitamisel avalikkust rohkem kaasama. Näiteks viidi mõned aastad tagasi Hollandis läbi huvitav eksperiment, kus riikliku teadusstrateegia koostamisse kaasati terve ühiskond. Muu hulgas said esitada kõik ettepanekuid, misjärel arutati nende üle komiteedes, kuhu kuulusid teadlased ja ühiskonna eri huvirühmade esindajad, et peamised eesmärgid paika panna. Sama on proovitud Uus-Meremaal.
Peale selle on võimalusi teisigi ja me peame olema selles osas loovad. Idee, et teadust tehakse elevandiluust tornides, kuulub minevikku.
Horisont Euroopa struktuuri vaadates võib märgata selles suunas liikumist. Selle rahaliselt kõige mahukam teine sammas haarab erinevate ühiskondlikult oluliste väljakutsete lahendamist, isegi kui pelgalt märksõnade põhjal võib olla lihtinimesele raske mõista, kuidas tema sellest konkreetselt kasu saab. Mida see muudab ja kas see uus lähenemine õigustab ennast?
Esmalt peame meenutama, et sambaid on veel. Neist esimene haarab suuresti Euroopa Teadusnõukogu grante, Marie Curie teadusstipendiume jms. Minu arvates on nii selle kui ka teiste rahastusprogrammide puhul on oluline, et neis leiduks taolisi alt-üles elemente, mis ei tegeleks sel hetkel ühiskonnale tähtsana paistavate väljakutsetega.
See on igipõline küsimus, kuidas sa nende vahel tasakaalu leiad ja seda pole võimalik lõplikult lahendada. Sõltuvalt olukorrast on see igas riigis või regioonis erinev. Muidugi näeme tihti poliitikutelt survet tegeleda just konkreetsete probleemidega, ent see ei tohiks tulla pikaajaliste projektide arvelt – kui me praegu ei investeeri, on meil hiljem tühjad pihud. Eriti puudutab see inimesi, sest just nemad kannavad teadmisi edasi ja neid niisama lihtsalt ei leia.
Teise samba juurde tulles peame vaatama, kuidas see väljakutsepõhine lähenemine toimima hakkab. See on n-ö huvitav eksperiment.
Eksperiment, mille hind on umbes 50 miljardit eurot.
Ma ei kahtle, et need missioonid on põhjendatud. Eksperiment pole ehk parim sõna, kuid see on uus viis teaduse rahastamiseks. Minu jaoks on huvitav, et nende missioonide nõukogudesse ei kaasatud mitte ainult teadlasi, vaid ka teisi sidusrühmi.
"Kui mõelda kasvõi vähiravi arendamisele, on ülioluline kaasata lisaks teadlastele ja arstidele ka patsiente ning nende ühendusi."
Vajame tulevikus seda rohkem. Vähemalt kindlustab see, et need missioonid ei põhine ainult teadusvaldkonna esindajatel, sest teadlastel on tuhandeid ideid. Kui mõelda kasvõi vähiravi arendamisele, on ülioluline kaasata lisaks teadlastele ja arstidele ka patsiente ning nende ühendusi. Selles mõttes on see huvitav innovatsioon, millest me hiljem õppida saame.
Nüüd kui need missioonid on enam-vähem kuju võtnud, peame vaatama, kuidas neid juurutatakse. Lahtiseid küsimusi on veel palju. See iseloomustab muidugi kõiki uusi rahastusinstrumente.
Inimestel on praegu mõttes Ukraina sõda, sügisel terendav energiakriis, kahekohaline inflatsioon ja võimalik uus koroonalaine. Nende argimurede kõrval ei jää muule mõtlemiseks just kuigi palju ruumi. Kui majanduse olukorra tõttu on vaja teha riigieelarves parandusi, mida võiks teadlaskond teha, et neil selle käigus tooli alt ei tõmmata?
Ma arvan, et teadlased on enda vajalikkust koroonakriisi ajal juba piisavalt tõestanud. Nad on aidanud teaduspõhist infot pakkudes valitsustel kriisi juhtida. Ühtlasi on see kena näide, kuidas pikaajalised alusuuringud end ära tasuvad. Ilma nendeta poleks olnud meil varnast võtta täiesti uut tüüpi tõhusaid mRNA-vaktsiine. Samal ajal näitas see, et mingi avastuse üle lävepaku kandmiseks on vaja ka rakendusuuringuid.
"Ma ei ütle, et teadus lahendab kõik. Meil on vaja sinna kõrvale teisi meetmeid, aga pikaajaliste lahenduste leidmiseks on vaja teha palju uuringuid."
Kui aga tarvis on veel rohkem tõendeid, peaks teadlased juhtima veel rohkem tähelepanu meie ees seisvatele probleemidele. Hea näide on kasvõi valitsustevahelise kliimapaneeli raportid, mille toon on süngem kui kunagi varem, kutsudes üles kiiresti lahenduste leidmisele. Ilmselt on see tingitud osaliselt frustratsioonist. Kui tahame kindlustada, et meie lastel ja lapselastel on samuti elukõlbulik planeet, on teaduse rahastamine selle oluline osa.
Ma ei ütle, et teadus lahendab kõik. Meil on vaja sinna kõrvale teisi meetmeid, aga pikaajaliste lahenduste leidmiseks on vaja teha palju uuringuid. Kui see pole veel poliitikakujundajatele selge, oleme teinud selle edasi andmisel kehva tööd.
Seega, kui poliitikute ees peaks seisma valik, kas maksta inimestele sügisel energiatoetust või tõsta professorite palka, on juba eos midagi valesti läinud?
Tõenäoliselt saad teha mõlemat, kuid sa ei saa teha ühte teise arvelt. Kindlasti on vaja inimesi lühiajaliselt raskel ajal toetada, aga me peame tegelema ka probleemi juurpõhjusega.
Mida me ise unustama kipume?
Isegi kui te kaldute olema enesekriitilised, on Eesti Teadusagentuur on omadega hästi hakkama saanud ja on oma professionaalsuselt Euroopas esirinnas. Olen uhke, mida on see oma esimese kümne tegevusaastaga saavutanud ja ülejäänud Euroopal on teilt õppida.
Marc Schiltz pidas ettekande tänavu kümnendat tegevusaastat tähistanud Eesti Teadusagentuuri konverentsil "Teadust rahastavate organisatsioonide roll muutuvas maailmas". Lisaks Euroopa Liidu teadusagentuuride katuseorganisatsiooni Science Europe presidendi rolli täitmisele juhib ta Luksemburgi teadusagentuuri. | Teadusekspert: ühiskonna kaasamiseks ei piisa säravast teaduskommunikatsioonist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimase mõne aasta jooksul oleme näinud mitmeid sündmusi ja poliitilisi pöördeid, mis oleks pidanud tooma teaduse rambivalgusesse, sh koroonapandeemia ja rohelepe. Euroopa Liidu olulisima teaduse rahastamise programmi Horisont Euroopa maht on aga isegi pärast taasterahastu vahendite lisamist alla 100 miljardi euro. See jääb kaugelt alla huvirühmade ja isegi Euroopa Parlamendi soovitule. Miks on nende soovide vahel taoline lõhe? Kas osapooled peavad tunnistama, et demokraatiates võtab väärtuste muutumine aega?
Nii Science Europe kui ka teised sidusrühmad olid oma vaateid ja huvisid põhjalikult tutvustanud. Euroopa Liidu käesoleva rahastusperioodi eelarve nägemine oli meie jaoks seetõttu tõsine pettumus. Raamprogrammi maht oli oluliselt väiksem, kui lootsime ja tahtsime. Võrreldes sellega, mida läheks tarvis nende väljakutsete lahendamiseks, mis meie ees praegu ja lähikümnenditel seisavad, on seda kaugelt liiga vähe.
Muidugi lubati meile, et teaduse tegemist ja innovatsiooni toetavad teisedki raamprogrammid, rohelepe jne. Peame ootama ja vaatama, kas see ka niimoodi läheb. Arvestades, kui raske on poliitikakujundajatel seda kooki jagada – kõigele lisaks tuleb arvestada liikmesriikide omahuvidega – on tulemus mõnes mõttes mõistetav. Liiatigi võtab alusuuringutest käegakatsutava tulemuseni jõudmine palju aega, samas kui otsustajad mõtlevad lühikeses plaanis.
"Me ei peaks aga nägema kõike tumedates toonides. Mitmetes riikides on investeeringud teadusesse ja innovatsiooni märkimisväärselt kasvanud."
Sellegipoolest paluksin ma neil pöörata neil tähelepanu mitte ainult praegusele kriisile, vaid ka tulevastele, sh kliimakriisile, sest investeeringud on pika vinnaga. Nüüd ega viie aasta pärast ei pruugi olla olukord paista kuigi hulluna, kuid kui me selle aja jooksul ei tegutse, tõotavad pikaajalised tagajärjed olla palju hullemad. Poliitikakujundajate mõtteviisis peab toimuma nihe.
Me ei peaks aga nägema kõike tumedates toonides. Mitmetes riikides on investeeringud teadusesse ja innovatsiooni märkimisväärselt kasvanud. Vähemalt riiklikul tasandil on seeläbi koroonapandeemia mõju nähtav, isegi kui tänu sellele tekkinud muutustest inimeste meelsuses jäi enda Euroopa tasandil kehtestamiseks väheseks.
Hiljuti valiti teid kolmandat korda Science Europe'i juhiks. Te olete seega osav kas kontori poliitmängudes või teete midagi õigesti. Kas riiklikud teadusagentuurid tunnevad teie taktikepi all, et neil jätkub nii Euroopa tasemel kui ka kodumaal tehtavate otsuste mõjutamiseks piisavalt võimu ja oskusi?
Seda peab uurima nende käest, kes minu poolt hääletasid. Ent on väga hea küsimus, kui palju Science Europe'ist tegelikult kasu on. Muidugi kaitseme oma huvisid Euroopa Komisjoni ja teiste Euroopa võimuorganite juures, kuid me toetame oma liikmeid selles ka riiklikul tasandil.
Riigiti on selles osas erinevusi. Mõnel pool kuulavad valitsused teadusagentuuride soovitusi tõsiselt. Teistes pole nende vahel ametlikku kanalit, sest agentuurid on peaaegu täiesti autonoomsed. Samas tähendab see, et neil on riiklike poliitikate kujundamisel vähem mõjuvõimu.
Üldiselt näen kasvõi omaenda koduriigis Luksemburgis ja ka teistes väikeriikides, et kui suhtlen valitsustega ja toetan teatud seisukohti, tuues seejuures välja, et see on kõigi meie liikmete ühine vaade, võetakse seda tõsisemalt. Seeläbi lisab Science Europe oma liikmete sõnumitele kaalu ja tähtsust kaudselt. Sellest ei tohiks mööda vaadata.
Märkisite oma ettekandes, et kellegi või millegi, sh teaduse eestkostjaks olemine on lihtsalt viisakas sõna lobitöö kohta. Lobi pole iseenesest halb, sest eriti teaduses on pikaajalise vaate ja järjepidevuse hoidmine oluline, ent kuidas see ka väliselt piisavalt hea välja näeks, et poliitikud end seejuures mugavalt tunneksid? Süvariigil on halb konnotatsioon, aga me oleme näinud ilmselt kõik vähemalt ühte sarja "Jah, härra peaminister" osa.
(Naerab). Enamikul meist on volitus olemas. Seeläbi ei saa kuidagi öelda, et meie ülesanne on kaitsta puhtalt teaduse ja innovatsiooniga tegeleva sektori enda huvisid. Meie avalik mandaat hõlmab teaduse erineval viisil toetamist, et seda tehtaks terve ühiskonnas huvides. Me ei saa olla teadlaste ametiühing.
"Peame lähtume mõtteviisist, et teadus on avalik hüve ja üritama seda sõnumit kinnistada."
Mõnel juhul oleme oma tegemistes edukad. Teisel juhul mitte nii väga, nagu viimati Euroopa Liidu eelarvet mõjutada üritades. Peame lähtuma mõtteviisist, et teadus on avalik hüve ja üritama seda sõnumit kinnistada.
Viimase kümmekonna aasta jooksul on olnud teaduskommunikatsiooni mõttes vähemalt Eestis südantsoojendav näha, et teadlased ise on muutunud oma tegemiste selgitamises varasemast avatumaks. Teisalt olete varem pikemaajalisele suundumusele osutades viidanud, et usaldus teaduse vastu on kahanemas ja näeme sarnaseid mustreid ka teiste institutsioonide puhul. Mis on siinkohal lahendus, veel rohkem avatust?
Jah, nagu ka president Kaljulaid märkis, usaldus autoriteetide vastu kahaneb. Ühiskonna mõnedes valdkondades näeme teaduse ja teaduslike tõendite lausalist hülgamist, valeuudiseid jne. Positiivse noodina on tehtud aga paljudes riikides esinduslikke küsitlusi, mille põhjal nähakse ühiskonnas laiemalt teadlasi ühtede kõige usaldusväärsemate figuuridena. Näiteks Luksemburgis küündib see näitaja üle 70 protsendi. Ma ei ütle, kes on tulemuste põhjal tabeli lõpus, kuid võite seda ise aimata.
Selles mõttes on teadus heas kohas. Seda öelnuna olen aga veendunud, et peame ühiskonnaga rohkem tegelema. See tänav ei saa jääda ühesuunaliseks. Oleme teaduskommunikatsiooniga imeliselt hakkama saanud, kuid ainult sellest ei piisa. See pidas paika isegi enne koroonapandeemiat.
"Peame tuleviku väljakutsete lahendamisel, prioriteetide seadmisel ja uurimisküsimuste püstitamisel avalikkust rohkem kaasama."
Peame tuleviku väljakutsete lahendamisel, prioriteetide seadmisel ja uurimisküsimuste püstitamisel avalikkust rohkem kaasama. Näiteks viidi mõned aastad tagasi Hollandis läbi huvitav eksperiment, kus riikliku teadusstrateegia koostamisse kaasati terve ühiskond. Muu hulgas said esitada kõik ettepanekuid, misjärel arutati nende üle komiteedes, kuhu kuulusid teadlased ja ühiskonna eri huvirühmade esindajad, et peamised eesmärgid paika panna. Sama on proovitud Uus-Meremaal.
Peale selle on võimalusi teisigi ja me peame olema selles osas loovad. Idee, et teadust tehakse elevandiluust tornides, kuulub minevikku.
Horisont Euroopa struktuuri vaadates võib märgata selles suunas liikumist. Selle rahaliselt kõige mahukam teine sammas haarab erinevate ühiskondlikult oluliste väljakutsete lahendamist, isegi kui pelgalt märksõnade põhjal võib olla lihtinimesele raske mõista, kuidas tema sellest konkreetselt kasu saab. Mida see muudab ja kas see uus lähenemine õigustab ennast?
Esmalt peame meenutama, et sambaid on veel. Neist esimene haarab suuresti Euroopa Teadusnõukogu grante, Marie Curie teadusstipendiume jms. Minu arvates on nii selle kui ka teiste rahastusprogrammide puhul on oluline, et neis leiduks taolisi alt-üles elemente, mis ei tegeleks sel hetkel ühiskonnale tähtsana paistavate väljakutsetega.
See on igipõline küsimus, kuidas sa nende vahel tasakaalu leiad ja seda pole võimalik lõplikult lahendada. Sõltuvalt olukorrast on see igas riigis või regioonis erinev. Muidugi näeme tihti poliitikutelt survet tegeleda just konkreetsete probleemidega, ent see ei tohiks tulla pikaajaliste projektide arvelt – kui me praegu ei investeeri, on meil hiljem tühjad pihud. Eriti puudutab see inimesi, sest just nemad kannavad teadmisi edasi ja neid niisama lihtsalt ei leia.
Teise samba juurde tulles peame vaatama, kuidas see väljakutsepõhine lähenemine toimima hakkab. See on n-ö huvitav eksperiment.
Eksperiment, mille hind on umbes 50 miljardit eurot.
Ma ei kahtle, et need missioonid on põhjendatud. Eksperiment pole ehk parim sõna, kuid see on uus viis teaduse rahastamiseks. Minu jaoks on huvitav, et nende missioonide nõukogudesse ei kaasatud mitte ainult teadlasi, vaid ka teisi sidusrühmi.
"Kui mõelda kasvõi vähiravi arendamisele, on ülioluline kaasata lisaks teadlastele ja arstidele ka patsiente ning nende ühendusi."
Vajame tulevikus seda rohkem. Vähemalt kindlustab see, et need missioonid ei põhine ainult teadusvaldkonna esindajatel, sest teadlastel on tuhandeid ideid. Kui mõelda kasvõi vähiravi arendamisele, on ülioluline kaasata lisaks teadlastele ja arstidele ka patsiente ning nende ühendusi. Selles mõttes on see huvitav innovatsioon, millest me hiljem õppida saame.
Nüüd kui need missioonid on enam-vähem kuju võtnud, peame vaatama, kuidas neid juurutatakse. Lahtiseid küsimusi on veel palju. See iseloomustab muidugi kõiki uusi rahastusinstrumente.
Inimestel on praegu mõttes Ukraina sõda, sügisel terendav energiakriis, kahekohaline inflatsioon ja võimalik uus koroonalaine. Nende argimurede kõrval ei jää muule mõtlemiseks just kuigi palju ruumi. Kui majanduse olukorra tõttu on vaja teha riigieelarves parandusi, mida võiks teadlaskond teha, et neil selle käigus tooli alt ei tõmmata?
Ma arvan, et teadlased on enda vajalikkust koroonakriisi ajal juba piisavalt tõestanud. Nad on aidanud teaduspõhist infot pakkudes valitsustel kriisi juhtida. Ühtlasi on see kena näide, kuidas pikaajalised alusuuringud end ära tasuvad. Ilma nendeta poleks olnud meil varnast võtta täiesti uut tüüpi tõhusaid mRNA-vaktsiine. Samal ajal näitas see, et mingi avastuse üle lävepaku kandmiseks on vaja ka rakendusuuringuid.
"Ma ei ütle, et teadus lahendab kõik. Meil on vaja sinna kõrvale teisi meetmeid, aga pikaajaliste lahenduste leidmiseks on vaja teha palju uuringuid."
Kui aga tarvis on veel rohkem tõendeid, peaks teadlased juhtima veel rohkem tähelepanu meie ees seisvatele probleemidele. Hea näide on kasvõi valitsustevahelise kliimapaneeli raportid, mille toon on süngem kui kunagi varem, kutsudes üles kiiresti lahenduste leidmisele. Ilmselt on see tingitud osaliselt frustratsioonist. Kui tahame kindlustada, et meie lastel ja lapselastel on samuti elukõlbulik planeet, on teaduse rahastamine selle oluline osa.
Ma ei ütle, et teadus lahendab kõik. Meil on vaja sinna kõrvale teisi meetmeid, aga pikaajaliste lahenduste leidmiseks on vaja teha palju uuringuid. Kui see pole veel poliitikakujundajatele selge, oleme teinud selle edasi andmisel kehva tööd.
Seega, kui poliitikute ees peaks seisma valik, kas maksta inimestele sügisel energiatoetust või tõsta professorite palka, on juba eos midagi valesti läinud?
Tõenäoliselt saad teha mõlemat, kuid sa ei saa teha ühte teise arvelt. Kindlasti on vaja inimesi lühiajaliselt raskel ajal toetada, aga me peame tegelema ka probleemi juurpõhjusega.
Mida me ise unustama kipume?
Isegi kui te kaldute olema enesekriitilised, on Eesti Teadusagentuur on omadega hästi hakkama saanud ja on oma professionaalsuselt Euroopas esirinnas. Olen uhke, mida on see oma esimese kümne tegevusaastaga saavutanud ja ülejäänud Euroopal on teilt õppida.
Marc Schiltz pidas ettekande tänavu kümnendat tegevusaastat tähistanud Eesti Teadusagentuuri konverentsil "Teadust rahastavate organisatsioonide roll muutuvas maailmas". Lisaks Euroopa Liidu teadusagentuuride katuseorganisatsiooni Science Europe presidendi rolli täitmisele juhib ta Luksemburgi teadusagentuuri.
### Response:
Teadusekspert: ühiskonna kaasamiseks ei piisa säravast teaduskommunikatsioonist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uue brändi osaks on ring ja kaks joont, mis peaks esindama burgerit ja kahte friikartulit, vahendab BBC.
McDonaldsi logo Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS
Kiirtoidukett ei ole veel ettevõtte uut nime avaldanud.
McDonald's teatas mais, et väljub ebakindla majanduskeskkonna ja Ukraina humanitaarkriisi pärast Vene turult. Toidukett oli Venemaal tegutsenud 30 aastat.
Ümberbränditud kiirtoidukett peaks nädalavahetusel avama 15 restorani Vene uudisteagentuuri TASS teatel.
Varasemalt on kaalutud uue toidukoha nimeks "Tot Sami" (ehk samasugune) ja "Svobodnaja Kassa" (vaba kassa). | Venemaa teatas oma McDonald'si uuest logost | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uue brändi osaks on ring ja kaks joont, mis peaks esindama burgerit ja kahte friikartulit, vahendab BBC.
McDonaldsi logo Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS
Kiirtoidukett ei ole veel ettevõtte uut nime avaldanud.
McDonald's teatas mais, et väljub ebakindla majanduskeskkonna ja Ukraina humanitaarkriisi pärast Vene turult. Toidukett oli Venemaal tegutsenud 30 aastat.
Ümberbränditud kiirtoidukett peaks nädalavahetusel avama 15 restorani Vene uudisteagentuuri TASS teatel.
Varasemalt on kaalutud uue toidukoha nimeks "Tot Sami" (ehk samasugune) ja "Svobodnaja Kassa" (vaba kassa).
### Response:
Venemaa teatas oma McDonald'si uuest logost |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärnu etapp on EM-i kirderegiooni, mille 10 parimat pääsevad EM-finaali, kalendris esimene. Klassis EMX65 läheb starti eelmise aasta Euroopa meister Lucas Leok, kuid lisaks talle veel üheksa kiiret Eesti sõitjat ning konkurendid Lätist, Leedust, Poolast ja koguni Ukrainast.
Klassis EMX85 on suured lootused kindlasti seotud Gregor Kuusega, kes on tänavu võimutsenud kõigil seni toimunud Castrol motokrossi Eesti meistrivõistluste etappidel, kuid kellel eelmisel aastal EM-hooaeg vigastuse tõttu kahjuks pooleli jäi. Ka selles klassis on eestlaste stardirivi pikk. Finaalikoha püüdmist alustab kaheksa meie sõitjat, kokku on klassis EMX85 registreerunud 18 lähiriikide kiiret noort.
Naiste klassis on Pärnus stardis enamus meie kiirematest naistest, kes saavad kindlasti hea kogemuse ja võrdlusmomendi võisteldes Euroopa parimatega eesotsas meistrivõistluste liidri norralanna Mathea Seleböga.
Lisaks EM-klassidele võistlevad laupäeval ja pühapäeval vahesõitudes 50cc klass Eesti meistrivõistluste raames ning meie parimad MX Hobi, MX Veteran 40+, MX Veteran 50+ ja MX Open klassi sõitjad.
Täpse ajakava leiab siit. | Nädalavahetusel toimub Pärnus Euroopa meistrivõistluste etapp | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärnu etapp on EM-i kirderegiooni, mille 10 parimat pääsevad EM-finaali, kalendris esimene. Klassis EMX65 läheb starti eelmise aasta Euroopa meister Lucas Leok, kuid lisaks talle veel üheksa kiiret Eesti sõitjat ning konkurendid Lätist, Leedust, Poolast ja koguni Ukrainast.
Klassis EMX85 on suured lootused kindlasti seotud Gregor Kuusega, kes on tänavu võimutsenud kõigil seni toimunud Castrol motokrossi Eesti meistrivõistluste etappidel, kuid kellel eelmisel aastal EM-hooaeg vigastuse tõttu kahjuks pooleli jäi. Ka selles klassis on eestlaste stardirivi pikk. Finaalikoha püüdmist alustab kaheksa meie sõitjat, kokku on klassis EMX85 registreerunud 18 lähiriikide kiiret noort.
Naiste klassis on Pärnus stardis enamus meie kiirematest naistest, kes saavad kindlasti hea kogemuse ja võrdlusmomendi võisteldes Euroopa parimatega eesotsas meistrivõistluste liidri norralanna Mathea Seleböga.
Lisaks EM-klassidele võistlevad laupäeval ja pühapäeval vahesõitudes 50cc klass Eesti meistrivõistluste raames ning meie parimad MX Hobi, MX Veteran 40+, MX Veteran 50+ ja MX Open klassi sõitjad.
Täpse ajakava leiab siit.
### Response:
Nädalavahetusel toimub Pärnus Euroopa meistrivõistluste etapp |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Indermitte kõrval täidab abitreeneri ülesandeid Joonas Ljaš, väravavahtide treener on Andrus Lukjanov, füsioterapeut Margus Parts ja koondise mänedžer Even Laanemaa, vahendab jalgpall.ee
Laagris osaleb 22 mängijat. Erinevatel põhjustel jäävad sel korral kogunemisest eemale Dimitri Jepihhin, Tristan Vendelin, Aleksandr Alteberg, Tristan Pajo, Kristofer Käit, Oliver Nikola Cekredzi, Mark William Mugra, Rihard Meesit, Välek Altnurme, Oskar Mägi, Karel Mustmaa ja Roman Bažkov.
Eesti U18 koondis:
Väravavahid
Daniil Pareiko (11.03.2005) - Tallinna FCI Levadia
Rudolf Aun (27.01.2005) - JK Tallinna Kalev
Andero Antsov (23.02.2005) - Tartu JK Tammeka
Kaitsjad
Alex Boronilštšikov (11.10.2005) - Ida-Virumaa FC Alliance
Laurits Õunpuu (10.08.2005) - Tartu JK Tammeka
Mihkel Sepp (17.02.2005) - Tartu JK Tammeka
Grigori Mitsuk (09.04.2005) - Ida-Virumaa FC Alliance
Ramaz Kardava (03.09.2005) - Ida-Virumaa FC Alliance
Robert Veering (01.12.2005) - Tallinna FC Flora
Poolkaitsjad ja ründajad
Kristjan Kriis (16.03.2005) - Harju JK Laagri
Anton Volossatov (11.03.2005) - Ida-Virumaa FC Alliance
Oskar Hõim (01.07.2005) - JK Tabasalu
Emir Dikajev (27.03.2005) - Nõmme Kalju FC
Sander Soo (14.01.2005) - Paide Linnameeskond JK
Herman Pedmanson (12.08.2005) - Tartu JK Tammeka
Bruno Vain (15.09.2005) - Tallinna FC Flora
Markus Miiter (02.09.2005) - Pärnu JK Vaprus
Egor Zhuravlev (11.07.2005) - JK Narva Trans
Joosep Põder (31.05.2005) - JK Tabasalu
Kristofer Põldme (22.10.2005) - Pärnu JK Vaprus
Vadim Velikanov (07.06.2005) - Ida-Virumaa FC Alliance
Roland Pakaste (11.08.2005) - Rakvere JK Tarvas | U-18 koondis kogunes uue peatreeneri käe all | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Indermitte kõrval täidab abitreeneri ülesandeid Joonas Ljaš, väravavahtide treener on Andrus Lukjanov, füsioterapeut Margus Parts ja koondise mänedžer Even Laanemaa, vahendab jalgpall.ee
Laagris osaleb 22 mängijat. Erinevatel põhjustel jäävad sel korral kogunemisest eemale Dimitri Jepihhin, Tristan Vendelin, Aleksandr Alteberg, Tristan Pajo, Kristofer Käit, Oliver Nikola Cekredzi, Mark William Mugra, Rihard Meesit, Välek Altnurme, Oskar Mägi, Karel Mustmaa ja Roman Bažkov.
Eesti U18 koondis:
Väravavahid
Daniil Pareiko (11.03.2005) - Tallinna FCI Levadia
Rudolf Aun (27.01.2005) - JK Tallinna Kalev
Andero Antsov (23.02.2005) - Tartu JK Tammeka
Kaitsjad
Alex Boronilštšikov (11.10.2005) - Ida-Virumaa FC Alliance
Laurits Õunpuu (10.08.2005) - Tartu JK Tammeka
Mihkel Sepp (17.02.2005) - Tartu JK Tammeka
Grigori Mitsuk (09.04.2005) - Ida-Virumaa FC Alliance
Ramaz Kardava (03.09.2005) - Ida-Virumaa FC Alliance
Robert Veering (01.12.2005) - Tallinna FC Flora
Poolkaitsjad ja ründajad
Kristjan Kriis (16.03.2005) - Harju JK Laagri
Anton Volossatov (11.03.2005) - Ida-Virumaa FC Alliance
Oskar Hõim (01.07.2005) - JK Tabasalu
Emir Dikajev (27.03.2005) - Nõmme Kalju FC
Sander Soo (14.01.2005) - Paide Linnameeskond JK
Herman Pedmanson (12.08.2005) - Tartu JK Tammeka
Bruno Vain (15.09.2005) - Tallinna FC Flora
Markus Miiter (02.09.2005) - Pärnu JK Vaprus
Egor Zhuravlev (11.07.2005) - JK Narva Trans
Joosep Põder (31.05.2005) - JK Tabasalu
Kristofer Põldme (22.10.2005) - Pärnu JK Vaprus
Vadim Velikanov (07.06.2005) - Ida-Virumaa FC Alliance
Roland Pakaste (11.08.2005) - Rakvere JK Tarvas
### Response:
U-18 koondis kogunes uue peatreeneri käe all |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meditsiiniline kanep legaliseeriti Tais 2018. aastal. Laiema dekriminaliseerimisega püüab Tai saada kanepiturismi sihtkohaks. Terviseminister Anutin Charnvirakul hoiatas siiski tailasi, et nad "ei kasutaks taime kodus naeratades mitte millegi tegemiseks, kuna nii ei saa riigis töö tehtud ning see pole ka legaliseerimise eesmärk".
Terviseminister lisas, et kanepi tarvitamisega seotud stigma on nüüd minema pühitud ning taime abil saab hakata leevendama osa tervisehädasid. Neljapäeval eemaldati kanep Tai narkootiliste ainete nimistust. Riigis võib kanepit kasvatada, kui oma taim on registreeritud ametlikus Tai valitsuse kanepiäpis.
Kanepi suitsetamine avalikus kohas on jätkuvalt keelatud ning selle eest võidakse karistada trahvide ja vanglakaristusega.
Psühhoaktiivne aine marihuaanas on THC, mille seaduslik määr on piiratud 0,2 protsendile kanepiekstraktis ja kanepitoodetes, mida Tais on lubatud müüa.
Praeguseks on 300 000 inimest Tais end ametlikus valitsuse kanepiäpis kanepikasvatajaks registreerinud ning lisaks veel miljonid inimesed on äpi endale alla laadinud.
Tai kinnipidamisasutuste teatel vabastatakse riigis ka 3000 inimest, kes on varasemalt kanepiga seotult vangi määratud. | Tai riik jagas elanikele kasvatamiseks miljon kanepitaime | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meditsiiniline kanep legaliseeriti Tais 2018. aastal. Laiema dekriminaliseerimisega püüab Tai saada kanepiturismi sihtkohaks. Terviseminister Anutin Charnvirakul hoiatas siiski tailasi, et nad "ei kasutaks taime kodus naeratades mitte millegi tegemiseks, kuna nii ei saa riigis töö tehtud ning see pole ka legaliseerimise eesmärk".
Terviseminister lisas, et kanepi tarvitamisega seotud stigma on nüüd minema pühitud ning taime abil saab hakata leevendama osa tervisehädasid. Neljapäeval eemaldati kanep Tai narkootiliste ainete nimistust. Riigis võib kanepit kasvatada, kui oma taim on registreeritud ametlikus Tai valitsuse kanepiäpis.
Kanepi suitsetamine avalikus kohas on jätkuvalt keelatud ning selle eest võidakse karistada trahvide ja vanglakaristusega.
Psühhoaktiivne aine marihuaanas on THC, mille seaduslik määr on piiratud 0,2 protsendile kanepiekstraktis ja kanepitoodetes, mida Tais on lubatud müüa.
Praeguseks on 300 000 inimest Tais end ametlikus valitsuse kanepiäpis kanepikasvatajaks registreerinud ning lisaks veel miljonid inimesed on äpi endale alla laadinud.
Tai kinnipidamisasutuste teatel vabastatakse riigis ka 3000 inimest, kes on varasemalt kanepiga seotult vangi määratud.
### Response:
Tai riik jagas elanikele kasvatamiseks miljon kanepitaime |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskkonnaamet kontrollis neile saabunud teadete põhjal rannaalasid Keibul, Alliklepal, Pedasel, Kurkse sadamas ja Paldiski lõunasadamas, Paldiski poolsaare panga all, Laulasmaal ning Türisalu panga all. Lisaks kontrolliti üle Tallinnast idas asuvad rannaalad Salmistus, Kaberneemes ja Ihasalus, mis olid reostusest puutumata.
Keibu, Alliklepa ja Pedase rannas tuvastati masuuditäppe vähe ning suurema osa neist kogusid inspektorid kokku. Kurkse ja Paldiski sadamate rannaaladel ning Laulasmaal neljapäeval reostust ei tuvastatud.
Tihedamalt esines täppe aga Paldiski poolsaare tipus panga all, kus masuuditükid paiknesid kohati paari meetri laiustel ribadel ning osaliselt olid tükid rannakivide vahel. Väiksemaid masuuditükke leiti ka Türisalu panga alt, millest suurem osa koristati ning sealt võtsid inspektorid kaasa ka naftaprodukti proovi, mis viidi keskkonnauuringute keskuse laborisse. Proovi võrreldakse Vormsi ja Hiiumaa randadesse jõudnud naftaproduktiga. Tallinna suunas liivarannal reostust ei tuvastatud.
Rannaalad kontrolliti üle ka Haabneemes, Püünsis, Pringis ja Rohuneemes ning väike masuuditükk leiti Haabneeme rannast. Päästeamet kontrollib reedel Pakri saarte rannikuala.
Keskkonnaameti Harjumaa järelevalvebüroo juht Tarmo Tehva kinnitas, et seniste kontrollreidide tulemusena ulatuslikku reostust ei tuvastatud. "Suure osa rannal hajali leidunud reostusetükkidest korjasid inspektorid juba kontrollkäikude ajal kokku, kuid vähesel määral reostust veel leidub," ütles Tehva.
Olgugi, et reostus pole ulatuslik, on olemasoleva kokku korjamiseks appi oodatud kõik keskkonnast hoolivad vallaelanikud, ütles Lääne-Harju vallavalitsuse keskkonna-ja ehituse osakonna juhataja Kerli Lambing.
Koristustöödeks on vaja kaitsekindaid, mõnda kraapimiseks sobilikku vahendit ning prügikotti. Masuuti sisaldavad prügikotid võib jätta randades asuvate prügikastide juurde maha, kust vald need esmaspäeval kokku korjab ning selleks ette nähtud kohta viib.
Täiendavate masuuditükkide leiukohtade avastamisel palutakse inimestel sellest jätkuvalt teada anda riigiinfotelefonil 1247 | Lääne-Harju rannikule jõudsid masuudireostuse jäägid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskkonnaamet kontrollis neile saabunud teadete põhjal rannaalasid Keibul, Alliklepal, Pedasel, Kurkse sadamas ja Paldiski lõunasadamas, Paldiski poolsaare panga all, Laulasmaal ning Türisalu panga all. Lisaks kontrolliti üle Tallinnast idas asuvad rannaalad Salmistus, Kaberneemes ja Ihasalus, mis olid reostusest puutumata.
Keibu, Alliklepa ja Pedase rannas tuvastati masuuditäppe vähe ning suurema osa neist kogusid inspektorid kokku. Kurkse ja Paldiski sadamate rannaaladel ning Laulasmaal neljapäeval reostust ei tuvastatud.
Tihedamalt esines täppe aga Paldiski poolsaare tipus panga all, kus masuuditükid paiknesid kohati paari meetri laiustel ribadel ning osaliselt olid tükid rannakivide vahel. Väiksemaid masuuditükke leiti ka Türisalu panga alt, millest suurem osa koristati ning sealt võtsid inspektorid kaasa ka naftaprodukti proovi, mis viidi keskkonnauuringute keskuse laborisse. Proovi võrreldakse Vormsi ja Hiiumaa randadesse jõudnud naftaproduktiga. Tallinna suunas liivarannal reostust ei tuvastatud.
Rannaalad kontrolliti üle ka Haabneemes, Püünsis, Pringis ja Rohuneemes ning väike masuuditükk leiti Haabneeme rannast. Päästeamet kontrollib reedel Pakri saarte rannikuala.
Keskkonnaameti Harjumaa järelevalvebüroo juht Tarmo Tehva kinnitas, et seniste kontrollreidide tulemusena ulatuslikku reostust ei tuvastatud. "Suure osa rannal hajali leidunud reostusetükkidest korjasid inspektorid juba kontrollkäikude ajal kokku, kuid vähesel määral reostust veel leidub," ütles Tehva.
Olgugi, et reostus pole ulatuslik, on olemasoleva kokku korjamiseks appi oodatud kõik keskkonnast hoolivad vallaelanikud, ütles Lääne-Harju vallavalitsuse keskkonna-ja ehituse osakonna juhataja Kerli Lambing.
Koristustöödeks on vaja kaitsekindaid, mõnda kraapimiseks sobilikku vahendit ning prügikotti. Masuuti sisaldavad prügikotid võib jätta randades asuvate prügikastide juurde maha, kust vald need esmaspäeval kokku korjab ning selleks ette nähtud kohta viib.
Täiendavate masuuditükkide leiukohtade avastamisel palutakse inimestel sellest jätkuvalt teada anda riigiinfotelefonil 1247
### Response:
Lääne-Harju rannikule jõudsid masuudireostuse jäägid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Märtsis oli inflatsioon 8,5 protsenti, aprillis pisut madalam ehk 8,3 protsenti, vahendas The Wall Street Journal.
"Suur pilt on see, et inflatsioon püsib väga visa ning taanb väga aeglaselt," ütles investeeringufirma Wells Fargo Securities vanemökonomist Sarah House. "Arvestades, mida me oleme näinud viimastel nädalatel energiaturgudel, ei ole me tõenäoliselt näinud veel selle inflatsioonitsükli tippu," lisas ta.
Maikuus kasvasid USA-s energia hinnad ning bensiini hinnad on viimastel nädalatel kerkinud rekordtasemeteni. Toiduhinnad on kasvanud selle aasta algusest alates enam kui kümme protsenti võrreldes aastataguse ajaga. Selline hinnakasvu kiirenemine oli viimati 1980. aastate alguses. | USA inflatsioon kiirenes mais 8,6 protsendini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Märtsis oli inflatsioon 8,5 protsenti, aprillis pisut madalam ehk 8,3 protsenti, vahendas The Wall Street Journal.
"Suur pilt on see, et inflatsioon püsib väga visa ning taanb väga aeglaselt," ütles investeeringufirma Wells Fargo Securities vanemökonomist Sarah House. "Arvestades, mida me oleme näinud viimastel nädalatel energiaturgudel, ei ole me tõenäoliselt näinud veel selle inflatsioonitsükli tippu," lisas ta.
Maikuus kasvasid USA-s energia hinnad ning bensiini hinnad on viimastel nädalatel kerkinud rekordtasemeteni. Toiduhinnad on kasvanud selle aasta algusest alates enam kui kümme protsenti võrreldes aastataguse ajaga. Selline hinnakasvu kiirenemine oli viimati 1980. aastate alguses.
### Response:
USA inflatsioon kiirenes mais 8,6 protsendini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kostornaja treenis koos Tutberidzega kuni hooajani 2020/21. Seejärel kuulus ta lühikest aega Jevgeni Pljuštšenko akadeemiasse, kuid naasis Tutberidze juurde enne olümpiahooaega. Käevigastuse tõttu jäi Kostornaja Venemaa meistrivõistlustest eemale ning Euroopa meistrivõistlustel ja Pekingi olümpiamängudel ta Venemaa koondisesse ei kuulunud.
Tutberidze rääkis Vene meediale, et uisutaja vigastus ei olnud piisavalt tõsine, et teda riigi meistrivõistlustelt eemal hoida. "See solvas mind väga, sest mulle ei meeldi, kui inimesed vähendavad teiste probleemide tähtsust. Mul oli suur ja raske kips, ainult kaks sõrmeliigest olid vabad ning ma ei saanud oma parema käega midagi teha. See kaalus nii palju ja ma ei saanud hüpata," rääkis Kostornaja.
"Oli oht, et kukkudes murraksin käe veelgi raskemalt. Ma ei vajanud seda riski, see ei olnud seda väärt. Mind solvas, et treenerite arvates oli mul "katkine sõrm", kuigi tegemist oli reaalse luumurruga," lisas venelanna. | EM-kuld kritiseeris kuulsat uisutreenerit: tema sõnad solvasid mind väga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kostornaja treenis koos Tutberidzega kuni hooajani 2020/21. Seejärel kuulus ta lühikest aega Jevgeni Pljuštšenko akadeemiasse, kuid naasis Tutberidze juurde enne olümpiahooaega. Käevigastuse tõttu jäi Kostornaja Venemaa meistrivõistlustest eemale ning Euroopa meistrivõistlustel ja Pekingi olümpiamängudel ta Venemaa koondisesse ei kuulunud.
Tutberidze rääkis Vene meediale, et uisutaja vigastus ei olnud piisavalt tõsine, et teda riigi meistrivõistlustelt eemal hoida. "See solvas mind väga, sest mulle ei meeldi, kui inimesed vähendavad teiste probleemide tähtsust. Mul oli suur ja raske kips, ainult kaks sõrmeliigest olid vabad ning ma ei saanud oma parema käega midagi teha. See kaalus nii palju ja ma ei saanud hüpata," rääkis Kostornaja.
"Oli oht, et kukkudes murraksin käe veelgi raskemalt. Ma ei vajanud seda riski, see ei olnud seda väärt. Mind solvas, et treenerite arvates oli mul "katkine sõrm", kuigi tegemist oli reaalse luumurruga," lisas venelanna.
### Response:
EM-kuld kritiseeris kuulsat uisutreenerit: tema sõnad solvasid mind väga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa keskpanga sõnul oli majandustegevuse langus Venemaal väiksem kui aprillis prognoositi, kuigi majanduskeskkond on veel väljakutsuv. Keskpank langetas 26. mai intressimäärasid 14-lt protsendile 11-le protsendile.
Praegu on 2022. aasta inflatsiooni prognoos Venemaal vahemikus 14-17 protsenti. Vene keskpank märkis, et inflatsiooni vähenemine oli suuresti tingitud kaupade ja teenuste hindade korrigeerimisest pärast nende järsku tõusu märtsis. Samuti aitas kaasa rubla tugevnemine. Aastal 2023 peaks inflatsioon Venemaa keskpanga sõnul langema viie-seitsme protsendini ja jõudma aastaks 2024 nelja protsendini.
Venemaa keskpank tõstis intressimäärad 20-le protsendile kui Venemaa üritas enda majandust stabiliseerida peale ulatuslike lääne sanktsioonide jõustumist, mis olid vastuseks Vene sissetungile Ukrainas. Sõja alguses langes Vene rubla tugevalt, olles nüüd oma väärtuse taastanud. | Venemaa keskpank kärbib intressimäärasid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa keskpanga sõnul oli majandustegevuse langus Venemaal väiksem kui aprillis prognoositi, kuigi majanduskeskkond on veel väljakutsuv. Keskpank langetas 26. mai intressimäärasid 14-lt protsendile 11-le protsendile.
Praegu on 2022. aasta inflatsiooni prognoos Venemaal vahemikus 14-17 protsenti. Vene keskpank märkis, et inflatsiooni vähenemine oli suuresti tingitud kaupade ja teenuste hindade korrigeerimisest pärast nende järsku tõusu märtsis. Samuti aitas kaasa rubla tugevnemine. Aastal 2023 peaks inflatsioon Venemaa keskpanga sõnul langema viie-seitsme protsendini ja jõudma aastaks 2024 nelja protsendini.
Venemaa keskpank tõstis intressimäärad 20-le protsendile kui Venemaa üritas enda majandust stabiliseerida peale ulatuslike lääne sanktsioonide jõustumist, mis olid vastuseks Vene sissetungile Ukrainas. Sõja alguses langes Vene rubla tugevalt, olles nüüd oma väärtuse taastanud.
### Response:
Venemaa keskpank kärbib intressimäärasid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mis täpselt laupäeval Isamaa volikogul juhtuma hakkab?
Laupäeval on nii-öelda tavapärane volikogu, mis oli kokku kutsutud enne, kui need tormilised sündmused Eesti poliitilisel maastikul alguse said ja praegune peaminister koalitsioonipartneri ministrid ametist vabastas.
Homme hakkame arutama kujunenud poliitilist olukorda - see oleks olnud niikuinii päevakorras. Aga lisaks tavapärasele arutelule ja poliitilisele avaldusele, mille me oleks vastu võtnud, on sellel konkreetsem sisu ja olulisem tähendus.
Me soovime kujunenud valitsuskriisis aidata kaasa võimalikult kiirele kriisi lahendamisele. Ja kuna ettepaneku on teinud uue koalitsiooni läbirääkimisteks nii Reformierakond kui ka Keskerakond, siis mõlemat initsiatiivi volikogu arutama hakkabki ja langetab otsuse, mis teed me edasi läheme.
Kas teil on juba see otsuse projekt valmis, mille te homme volikogu liikmetele ette panete?
Oi, ei ole! Otsuse projekti me ka ette ei valmista. See sünnib kohapeal arutelude käigus. Loomulikult on inimesed [seda] arutanud, erakonna eestseisuski mitu päeva tagasi arutas. Me andsime sellest ka avalikkusele teada, et eestseisus tegi ettepaneku viia see arutelu laupäevasele volikogule, kuna volikogu oli kohe-kohe tulemas ja oli igati mõistlik langetada see otsus volikogus.
Eestseisuse soov oli enne, kui volikogu hakkab arutama, kohtuda mõlema kolmikuga. Tänaseks on need kohtumised peetud, nii et see informatsioon, see tunnetus, mis me nendest kohtumistest saime, selle me anname volikogu liikmetele edasi.
Ja vaba arutelu tulemusena meie seisukoht ka kujuneb. Mingisugust ette valmistatud eelnõu erakonna esimehe või eestseisuse poolt me volikogule esitada ei kavatse.
Aga kas te teete valiku hääletusega või loodate konsensusele jõuda?
See on nii nagu arutelu kujuneb. Kõigepealt ma tahan ära märkida, et põhikirja kohaselt ei ole see üldse volikogu pädevus või volikogu otsustustasand. Seda oleks saanud ka eestseisuse tasemel teha. Aga selline laiem arutelu on kindlasti erakonna jaoks hea. Need erinevad vaatenurgad ja seisukohad, mis inimestel on, tulevad seal ka välja. Ma arvan, et sellises formaadis otsuse tegemine on õige.
Aga eestseisuses ei olnud vaja hääletada, sest eestseisus jõudis lõpuks konsensusliku seisukohani. Nii et ei ole välistatud, et volikogu jõuab samuti konsensuslikku seisukohani. Aga kui vaja, siis hääletame - seda me ei ole ette kirjutanud kellelegi ja see samamoodi kujuneb seal kohapeal.
Aga kui koalitsioonikõneluste alustamise otsus põhimõtteliselt ei olegi volikogu pädevus, siis kas võib ka juhtuda, et homme volikogu ütleb, et anname selle eestseisuse otsustada ja homme üldse ei tulegi veel otsust?
Oi ei, kindlasti mitte, kindlasti mitte! Selle me oleme küll juhtkonna tasemel ära otsustanud ja ma arvan, et erakonna liikmete hulgas sama meeleolu, et me niimoodi edasi-tagasi põrgatama seda omavahel ei hakka. Nii et homme kindlasti erakonna volikogu kujundab selle sisendi, mida eestseisus ja läbirääkimisdelegatsioon hakkavad ellu viima.
See ei ole kindlasti ka ainult valik kellega edasi minna, vaid ka teatud teemad, nii-öelda mandaat, suunis eestseisusele ja läbirääkijatele oluliste teemade kohta, mis meie arvates on nii Eesti riigi kui Isamaa vaatenurgast kõige olulisemad.
Isamaa kohtus kolmapäeval mõlema võimaliku koalitsiooni osapooltega. Kas teil teiste erakondade juhtidega veel sellised kõnelusi on olnud?
Mina olen suhelnud nende päevade jooksul kõigi erakondade juhtidega lisaks ka telefoni teel. Ja mitte ainult võimaliku uue valitsuskoalitsiooni moodustamise teemal, vaid ka laiemalt ja seadusandluse kujundamise teemadel selle ümber, mis praegu riigikogus toimub - et rakendatakse obstruktsiooni ja nii edasi.
Nii et olen suhelnud telefonitsi kõigi nelja parlamendierakonna juhiga, kes peale Isamaa veel parlamendis esindatud on.
Kuidas teil operatsioonist taastumine läheb, kas te homme olete volikogul füüsiliselt kohal või osalete interneti teel?
Mina olen hetkel veel haiglas, sellel nädalal välja ei saa, aga loodetavasti järgmise nädala algul ma saan kodusele taastumisele minna. Ja kuna ma siin haiglas olen, siis ma homme ka füüsiliselt. erakonna volikogu koosolekul osaleda ei saa.
Aga meil on hübriidkoosolek, on võimalus osaleda arvuti vahendusel, elektrooniliste vahendite abil ja ma kindlasti osalen loomulikult elektrooniliste vahendite abil ja teen omapoolsed ettekanded ja vastan erakonna liikmete küsimustele. Nii, et ma osalen kogu volikogu koosolekul aktiivselt.
Ja nii nagu mina, nii ilmselt ka mitmed teised volikogu liikmed erinevates Eestimaa nurkades osalevad läbi elektrooniliste vahendite, sest hübriidkoosolek seda võimaldab ja me oleme ka varem selliseid koosolekuid teinud.
Eeldades, et Isamaa järgmises valitsuses on, siis kas te ise ka plaanite valitsuse liikmeks hakata?
No nüüd me läheme spekulatsioonidega väga kaugele! Kõigepealt on vaja otsustada, kuidas ja kellega püütakse valitsuskoalitsiooni moodustada ja sealt juba edasi tulevad teemad, millega on vaja kiireloomuliselt tegeleda. Sest selle uue võimaliku valitsuse ametisoleku aeg on väga lühike ja see saab olema väga keeruline. Seda mitte ainult selle tõttu, et julgeolekuolukord on Euroopas ebastabiilne ja inflatsioon ebanormaalselt kõrge ja probleeme on palju, vaid ka sellepärast, et tulevad valimised ja kõik erakonnad on kõikidele valimistel konkurendid. Samal ajal käib ju valimiskampaania ja ametisolev valitsus peab tegelema küsimustega, mis on kaugeltki laiemad ja ulatuvad kaugemale kui päevapoliitiline kemplus.
Aga see, mis puudutab nüüd minu enda tulevikku - oi, sinna on aega maailm ja kõik see sõltub üldse sellest, kas jõutakse kokkuleppele, kui jõutakse kokkuleppele, siis milline saab olema kabineti koosseis, milline saab olema portfellide jaotus koalitsiooni osapoolte vahel ja seejärel isikud.
Nii et ei, mina nende spekulatsioonidega ette ei tõtta, iga asi omal ajal.
Mõned erakonnad on öelnud, et nad ei karda ka erakorralisi valimisi. Kuidas Isamaa suhtub erakorralistesse valimistesse?
Meie ei karda mingisuguseid erakorralisi valimisi. Aga me ei soovi ka erakorralist segadust. Nagu mina olen aru saanud, soovib praegu erakorralisi valimisi parlamendis ainult üks erakond – see on Reformierakond. Seetõttu on ta teinud ka kõik, et olukord Eestis oleks võimalikult keeruline ja vastuoluline, et viia praegune olukord erakorraliste valimisteni.
Ma arvan, et ka see järsk ja kõigile teistele erakondadele ootamatu koalitsioonipartneri ministrite vabastamine, millest ka osa ministreid sai teada lausa ajalehtede ja meedia vahendusel – see oli ka üks samm selles suunas, et viia olukord erakorraliste valimisteni, et viia ka Keskerakond sellisesse emotsionaalsesse seisundisse.
Ja sellele lisaks otsustas Reformierakond veel samal ajal, olles peaministripartei, võimupartei, rakendada ka obstruktsiooni, mis on Eesti parlamendis esimest korda, et seda peaministripartei rakendab. Lisaks sellele, et pool valitsusest on täitmata, paralüseeritakse ka parlamendi töö ja siis peaminister ütleb, et umbusaldage mind! Nii, et kogu see tegevus ja segaduse külvamine Reformierakonna poolt on väga selgelt kantud eesmärgist, et viia asjad nii kaugele, et läheks erakorralisteks valimisteks.
Aga erakorralised valimised saavad toimuda ikkagi siis, kui parlamendi enamus ja teised erakonnad selle algatusega kaasa lähevad või Kaja Kallas astub tagasi ja põhiseaduslik protsess uue valitsuse moodustamisel läheb nii, et ei suudeta uut valitsust moodustada lõpuks ka mitte parlamendi poolt ise – siis jõutakse ka erakorraliste valimisteni.
Aga seda teed Kaja Kallas ei soovi, tundub, et ta sooviks kiireid erakorralisi valimisi. Eks selles osas on ka Kadrioruga suheldud ja Kadriorg on andnud märku ja ilmutanud ka oma valmisolekut erakorralisteks valimisteks. Küllap siis mingisugune koostöö ja informatsiooni liikumine ka peaministri ja presidendi vahel nendes küsimustes on olnud.
Te olite nüüd natuke kriitiline Kaja Kallase suhtes. Kas siit võib järeldada teie eelistust koalitsiooni valikul?
Ma ei olnud natuke kriitiline, vaid ma olin väga kriitliine selle osas, kuidas peaminister on lahendanud praegu seda valitsuskoalitsioonide vahetust. Ja seda ma olen ju varem korduvalt välja öelnud, et praegu tehakse seda täiesti põhiseaduse mõtte vastaselt. Seda ei ole öelnud mitte ainult mina, vaid väga mitmed inimesed, poliitikud, ka need, kes on olnud põhiseaduse väljatöötamise juures. Sellisel kujul vahetada Eestis valitsuskoalitsiooni, nii et parlament jäetakse kõrvale, - see ei vasta meie riigi põhiseaduse vaimule, mis ütleb, et Eesti riik on parlamentaarne riik.
Nii et jah, ma olen olnud selle protsessi osas väga kriitiline. Aga see ei tähenda, et me ei arvesta reaalsust, mis on Eesti riigis, milline on ühe või teise erakonna mandaatide arv parlamendis, millist poliitikat laiemalt üks või teine erakond ajab, milline on hetkeseisund Eestis ja rahvusvaheline olukord Euroopas laiemalt, mis on need valikud ja mida on teised erakonnad viimastel kuudel teinud, milliseid otsuseid langetanud.
See on ju kõik suhteline, tuleb võrrelda teiste erinevate erakondadega ja nii kujuneb meil Isamaa seisukoht. Nii et sellest ei saa te küll midagi välja lugeda, et mul on peaministrile etteheiteid praegu selle protsessi osas, mis puudutab valitsuskriisi esilekutsumist ja selle lahendamist.
Te viitasite veel presidendile ja peaministri-presidendi omavahelisele suhtlusele. Kas Alar Karise käitumist võib tõlgendada erapoolikuna?
Ei, mina ei saa siin praegu küll hinnangut anda. Ma eeldan küll, et praeguses olukorras president ja peaminister omavahel suhtlevad - see oleks ju igati loogiline ja normaalne. Palju ebanormaalsem oleks, kui peaminister ja president praegu omavahel ei suhtleks.
Aga see, mis puudutab presidendi kantselei kirja valimiskomisjonile praeguses hetkes, kus see on päevapoliitilise kempluse teema erakondade vahel ja kus on teada, mida see tegelikult Eestile ja erakondadele tähendab, siis presidendilt oodatakse loomulikult seda, et ta ei seisa mitte päevapoliitilise kempluse väljakul ja ei kähmle koos parteidega, vaid tema roll on olla kõrval, püüda tasakaalustada, ühendada, lepitada ka kõrvalt neid erinevate erakondade vastuolusid.
Aga selle kirja saatmisega minu arvates kahetsusväärselt astus küll president ka päevapoliitilisse kemplusse. Ma loodan, et see tuli lihtsalt kogenematusest, vaevalt president teadlikult soovis sellist sammu astuda. Sest kõik me saame aru, kes me oleme olnud riigi juhtimise juures erinevatel tasemetel - valitsuses, ametiasutusi juhtinud, ükskõik mida - siis sellist informatsiooni nagu presidendi kantselei vajas, siis see on nii elementaarne, et kantselei direktor ja valimiskomisjoni esimees või vastavad ametnikud saavad kokku ja räägivad asjad selgeks ja saavad oma küsimustele vastused, kui neid küsimusi oli. Aga et saata avalik kiri, mis registreeritakse nagu kord ja kohus ja juhuslikult jäetakse AK ehk ametkondlikuks kasutamiseks märge ka tegemata /---/ ja see leiab siis koheselt Eesti meedias elavat vastukaja ja võimendust, see sõnum... Selle kirja eesmärk vast ei olnud mitte niivõrd saada tõsiselt oma vastasid küsimusele, kuivõrd indikeerida, milleks Kadriorg valmis on?
Lõpuks - kas te ei tahaks ikkagi öelda, kumba koalitsioonide pooldate?
Teate, mina mitte ei taha öelda, vaid ma ju ei oskagi öelda. Sellepärast et ma kinnitan siiralt, et see saab olema meie erakonna kollektiivne otsus, mis seal välja kujuneb nende arutelude ja arvamuste käigus nii nagu see oli ka 2019. aastal, pärast valimisi. Väga palju on spekuleeritud ja räägitud sellest, et justkui oleks otsus enne juba tehtud ja läbi räägitud ja nii edasi. Aga ma tuletan meelde, et see oli samamoodi laiendatud koosolek, kus olid meil eestseisuse liikmed, fraktsiooni liikmed ja veel mitmed teised juhtivad tegelased ja arvamusliidrid erakonnast kohal ja see otsus tuli ka tol ajal praktiliselt konsensuslikult. Tõsi, üks hääl oli vastu, et hääletadagi ei olnud vaja.
Nii et ma arvan, et selliste oluliste otsuste kujundamine, nii et see on läbi arutatud ja kujuneb konsensuslikult selles mõttes, et inimesed saavad lõpuks aru, et erakond saab teha ju ainult ühe valiku, kuigi erakonna liikmete hulgas võib olla erinevaid arvamusi ja et me nendest võimalikest valikutest teeme parima. Ja kui me oleme selle teinud, siis me oleme ka ühiselt selle otsuse taga, see oleks kõige parem lahendus ja mina erakonna esimehena soovin, et see protsess läheks nii. | Seeder: Isamaa otsus sünnib laupäeval kohapeal arutelude käigus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mis täpselt laupäeval Isamaa volikogul juhtuma hakkab?
Laupäeval on nii-öelda tavapärane volikogu, mis oli kokku kutsutud enne, kui need tormilised sündmused Eesti poliitilisel maastikul alguse said ja praegune peaminister koalitsioonipartneri ministrid ametist vabastas.
Homme hakkame arutama kujunenud poliitilist olukorda - see oleks olnud niikuinii päevakorras. Aga lisaks tavapärasele arutelule ja poliitilisele avaldusele, mille me oleks vastu võtnud, on sellel konkreetsem sisu ja olulisem tähendus.
Me soovime kujunenud valitsuskriisis aidata kaasa võimalikult kiirele kriisi lahendamisele. Ja kuna ettepaneku on teinud uue koalitsiooni läbirääkimisteks nii Reformierakond kui ka Keskerakond, siis mõlemat initsiatiivi volikogu arutama hakkabki ja langetab otsuse, mis teed me edasi läheme.
Kas teil on juba see otsuse projekt valmis, mille te homme volikogu liikmetele ette panete?
Oi, ei ole! Otsuse projekti me ka ette ei valmista. See sünnib kohapeal arutelude käigus. Loomulikult on inimesed [seda] arutanud, erakonna eestseisuski mitu päeva tagasi arutas. Me andsime sellest ka avalikkusele teada, et eestseisus tegi ettepaneku viia see arutelu laupäevasele volikogule, kuna volikogu oli kohe-kohe tulemas ja oli igati mõistlik langetada see otsus volikogus.
Eestseisuse soov oli enne, kui volikogu hakkab arutama, kohtuda mõlema kolmikuga. Tänaseks on need kohtumised peetud, nii et see informatsioon, see tunnetus, mis me nendest kohtumistest saime, selle me anname volikogu liikmetele edasi.
Ja vaba arutelu tulemusena meie seisukoht ka kujuneb. Mingisugust ette valmistatud eelnõu erakonna esimehe või eestseisuse poolt me volikogule esitada ei kavatse.
Aga kas te teete valiku hääletusega või loodate konsensusele jõuda?
See on nii nagu arutelu kujuneb. Kõigepealt ma tahan ära märkida, et põhikirja kohaselt ei ole see üldse volikogu pädevus või volikogu otsustustasand. Seda oleks saanud ka eestseisuse tasemel teha. Aga selline laiem arutelu on kindlasti erakonna jaoks hea. Need erinevad vaatenurgad ja seisukohad, mis inimestel on, tulevad seal ka välja. Ma arvan, et sellises formaadis otsuse tegemine on õige.
Aga eestseisuses ei olnud vaja hääletada, sest eestseisus jõudis lõpuks konsensusliku seisukohani. Nii et ei ole välistatud, et volikogu jõuab samuti konsensuslikku seisukohani. Aga kui vaja, siis hääletame - seda me ei ole ette kirjutanud kellelegi ja see samamoodi kujuneb seal kohapeal.
Aga kui koalitsioonikõneluste alustamise otsus põhimõtteliselt ei olegi volikogu pädevus, siis kas võib ka juhtuda, et homme volikogu ütleb, et anname selle eestseisuse otsustada ja homme üldse ei tulegi veel otsust?
Oi ei, kindlasti mitte, kindlasti mitte! Selle me oleme küll juhtkonna tasemel ära otsustanud ja ma arvan, et erakonna liikmete hulgas sama meeleolu, et me niimoodi edasi-tagasi põrgatama seda omavahel ei hakka. Nii et homme kindlasti erakonna volikogu kujundab selle sisendi, mida eestseisus ja läbirääkimisdelegatsioon hakkavad ellu viima.
See ei ole kindlasti ka ainult valik kellega edasi minna, vaid ka teatud teemad, nii-öelda mandaat, suunis eestseisusele ja läbirääkijatele oluliste teemade kohta, mis meie arvates on nii Eesti riigi kui Isamaa vaatenurgast kõige olulisemad.
Isamaa kohtus kolmapäeval mõlema võimaliku koalitsiooni osapooltega. Kas teil teiste erakondade juhtidega veel sellised kõnelusi on olnud?
Mina olen suhelnud nende päevade jooksul kõigi erakondade juhtidega lisaks ka telefoni teel. Ja mitte ainult võimaliku uue valitsuskoalitsiooni moodustamise teemal, vaid ka laiemalt ja seadusandluse kujundamise teemadel selle ümber, mis praegu riigikogus toimub - et rakendatakse obstruktsiooni ja nii edasi.
Nii et olen suhelnud telefonitsi kõigi nelja parlamendierakonna juhiga, kes peale Isamaa veel parlamendis esindatud on.
Kuidas teil operatsioonist taastumine läheb, kas te homme olete volikogul füüsiliselt kohal või osalete interneti teel?
Mina olen hetkel veel haiglas, sellel nädalal välja ei saa, aga loodetavasti järgmise nädala algul ma saan kodusele taastumisele minna. Ja kuna ma siin haiglas olen, siis ma homme ka füüsiliselt. erakonna volikogu koosolekul osaleda ei saa.
Aga meil on hübriidkoosolek, on võimalus osaleda arvuti vahendusel, elektrooniliste vahendite abil ja ma kindlasti osalen loomulikult elektrooniliste vahendite abil ja teen omapoolsed ettekanded ja vastan erakonna liikmete küsimustele. Nii, et ma osalen kogu volikogu koosolekul aktiivselt.
Ja nii nagu mina, nii ilmselt ka mitmed teised volikogu liikmed erinevates Eestimaa nurkades osalevad läbi elektrooniliste vahendite, sest hübriidkoosolek seda võimaldab ja me oleme ka varem selliseid koosolekuid teinud.
Eeldades, et Isamaa järgmises valitsuses on, siis kas te ise ka plaanite valitsuse liikmeks hakata?
No nüüd me läheme spekulatsioonidega väga kaugele! Kõigepealt on vaja otsustada, kuidas ja kellega püütakse valitsuskoalitsiooni moodustada ja sealt juba edasi tulevad teemad, millega on vaja kiireloomuliselt tegeleda. Sest selle uue võimaliku valitsuse ametisoleku aeg on väga lühike ja see saab olema väga keeruline. Seda mitte ainult selle tõttu, et julgeolekuolukord on Euroopas ebastabiilne ja inflatsioon ebanormaalselt kõrge ja probleeme on palju, vaid ka sellepärast, et tulevad valimised ja kõik erakonnad on kõikidele valimistel konkurendid. Samal ajal käib ju valimiskampaania ja ametisolev valitsus peab tegelema küsimustega, mis on kaugeltki laiemad ja ulatuvad kaugemale kui päevapoliitiline kemplus.
Aga see, mis puudutab nüüd minu enda tulevikku - oi, sinna on aega maailm ja kõik see sõltub üldse sellest, kas jõutakse kokkuleppele, kui jõutakse kokkuleppele, siis milline saab olema kabineti koosseis, milline saab olema portfellide jaotus koalitsiooni osapoolte vahel ja seejärel isikud.
Nii et ei, mina nende spekulatsioonidega ette ei tõtta, iga asi omal ajal.
Mõned erakonnad on öelnud, et nad ei karda ka erakorralisi valimisi. Kuidas Isamaa suhtub erakorralistesse valimistesse?
Meie ei karda mingisuguseid erakorralisi valimisi. Aga me ei soovi ka erakorralist segadust. Nagu mina olen aru saanud, soovib praegu erakorralisi valimisi parlamendis ainult üks erakond – see on Reformierakond. Seetõttu on ta teinud ka kõik, et olukord Eestis oleks võimalikult keeruline ja vastuoluline, et viia praegune olukord erakorraliste valimisteni.
Ma arvan, et ka see järsk ja kõigile teistele erakondadele ootamatu koalitsioonipartneri ministrite vabastamine, millest ka osa ministreid sai teada lausa ajalehtede ja meedia vahendusel – see oli ka üks samm selles suunas, et viia olukord erakorraliste valimisteni, et viia ka Keskerakond sellisesse emotsionaalsesse seisundisse.
Ja sellele lisaks otsustas Reformierakond veel samal ajal, olles peaministripartei, võimupartei, rakendada ka obstruktsiooni, mis on Eesti parlamendis esimest korda, et seda peaministripartei rakendab. Lisaks sellele, et pool valitsusest on täitmata, paralüseeritakse ka parlamendi töö ja siis peaminister ütleb, et umbusaldage mind! Nii, et kogu see tegevus ja segaduse külvamine Reformierakonna poolt on väga selgelt kantud eesmärgist, et viia asjad nii kaugele, et läheks erakorralisteks valimisteks.
Aga erakorralised valimised saavad toimuda ikkagi siis, kui parlamendi enamus ja teised erakonnad selle algatusega kaasa lähevad või Kaja Kallas astub tagasi ja põhiseaduslik protsess uue valitsuse moodustamisel läheb nii, et ei suudeta uut valitsust moodustada lõpuks ka mitte parlamendi poolt ise – siis jõutakse ka erakorraliste valimisteni.
Aga seda teed Kaja Kallas ei soovi, tundub, et ta sooviks kiireid erakorralisi valimisi. Eks selles osas on ka Kadrioruga suheldud ja Kadriorg on andnud märku ja ilmutanud ka oma valmisolekut erakorralisteks valimisteks. Küllap siis mingisugune koostöö ja informatsiooni liikumine ka peaministri ja presidendi vahel nendes küsimustes on olnud.
Te olite nüüd natuke kriitiline Kaja Kallase suhtes. Kas siit võib järeldada teie eelistust koalitsiooni valikul?
Ma ei olnud natuke kriitiline, vaid ma olin väga kriitliine selle osas, kuidas peaminister on lahendanud praegu seda valitsuskoalitsioonide vahetust. Ja seda ma olen ju varem korduvalt välja öelnud, et praegu tehakse seda täiesti põhiseaduse mõtte vastaselt. Seda ei ole öelnud mitte ainult mina, vaid väga mitmed inimesed, poliitikud, ka need, kes on olnud põhiseaduse väljatöötamise juures. Sellisel kujul vahetada Eestis valitsuskoalitsiooni, nii et parlament jäetakse kõrvale, - see ei vasta meie riigi põhiseaduse vaimule, mis ütleb, et Eesti riik on parlamentaarne riik.
Nii et jah, ma olen olnud selle protsessi osas väga kriitiline. Aga see ei tähenda, et me ei arvesta reaalsust, mis on Eesti riigis, milline on ühe või teise erakonna mandaatide arv parlamendis, millist poliitikat laiemalt üks või teine erakond ajab, milline on hetkeseisund Eestis ja rahvusvaheline olukord Euroopas laiemalt, mis on need valikud ja mida on teised erakonnad viimastel kuudel teinud, milliseid otsuseid langetanud.
See on ju kõik suhteline, tuleb võrrelda teiste erinevate erakondadega ja nii kujuneb meil Isamaa seisukoht. Nii et sellest ei saa te küll midagi välja lugeda, et mul on peaministrile etteheiteid praegu selle protsessi osas, mis puudutab valitsuskriisi esilekutsumist ja selle lahendamist.
Te viitasite veel presidendile ja peaministri-presidendi omavahelisele suhtlusele. Kas Alar Karise käitumist võib tõlgendada erapoolikuna?
Ei, mina ei saa siin praegu küll hinnangut anda. Ma eeldan küll, et praeguses olukorras president ja peaminister omavahel suhtlevad - see oleks ju igati loogiline ja normaalne. Palju ebanormaalsem oleks, kui peaminister ja president praegu omavahel ei suhtleks.
Aga see, mis puudutab presidendi kantselei kirja valimiskomisjonile praeguses hetkes, kus see on päevapoliitilise kempluse teema erakondade vahel ja kus on teada, mida see tegelikult Eestile ja erakondadele tähendab, siis presidendilt oodatakse loomulikult seda, et ta ei seisa mitte päevapoliitilise kempluse väljakul ja ei kähmle koos parteidega, vaid tema roll on olla kõrval, püüda tasakaalustada, ühendada, lepitada ka kõrvalt neid erinevate erakondade vastuolusid.
Aga selle kirja saatmisega minu arvates kahetsusväärselt astus küll president ka päevapoliitilisse kemplusse. Ma loodan, et see tuli lihtsalt kogenematusest, vaevalt president teadlikult soovis sellist sammu astuda. Sest kõik me saame aru, kes me oleme olnud riigi juhtimise juures erinevatel tasemetel - valitsuses, ametiasutusi juhtinud, ükskõik mida - siis sellist informatsiooni nagu presidendi kantselei vajas, siis see on nii elementaarne, et kantselei direktor ja valimiskomisjoni esimees või vastavad ametnikud saavad kokku ja räägivad asjad selgeks ja saavad oma küsimustele vastused, kui neid küsimusi oli. Aga et saata avalik kiri, mis registreeritakse nagu kord ja kohus ja juhuslikult jäetakse AK ehk ametkondlikuks kasutamiseks märge ka tegemata /---/ ja see leiab siis koheselt Eesti meedias elavat vastukaja ja võimendust, see sõnum... Selle kirja eesmärk vast ei olnud mitte niivõrd saada tõsiselt oma vastasid küsimusele, kuivõrd indikeerida, milleks Kadriorg valmis on?
Lõpuks - kas te ei tahaks ikkagi öelda, kumba koalitsioonide pooldate?
Teate, mina mitte ei taha öelda, vaid ma ju ei oskagi öelda. Sellepärast et ma kinnitan siiralt, et see saab olema meie erakonna kollektiivne otsus, mis seal välja kujuneb nende arutelude ja arvamuste käigus nii nagu see oli ka 2019. aastal, pärast valimisi. Väga palju on spekuleeritud ja räägitud sellest, et justkui oleks otsus enne juba tehtud ja läbi räägitud ja nii edasi. Aga ma tuletan meelde, et see oli samamoodi laiendatud koosolek, kus olid meil eestseisuse liikmed, fraktsiooni liikmed ja veel mitmed teised juhtivad tegelased ja arvamusliidrid erakonnast kohal ja see otsus tuli ka tol ajal praktiliselt konsensuslikult. Tõsi, üks hääl oli vastu, et hääletadagi ei olnud vaja.
Nii et ma arvan, et selliste oluliste otsuste kujundamine, nii et see on läbi arutatud ja kujuneb konsensuslikult selles mõttes, et inimesed saavad lõpuks aru, et erakond saab teha ju ainult ühe valiku, kuigi erakonna liikmete hulgas võib olla erinevaid arvamusi ja et me nendest võimalikest valikutest teeme parima. Ja kui me oleme selle teinud, siis me oleme ka ühiselt selle otsuse taga, see oleks kõige parem lahendus ja mina erakonna esimehena soovin, et see protsess läheks nii.
### Response:
Seeder: Isamaa otsus sünnib laupäeval kohapeal arutelude käigus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29-aastane egiptlane lõi lõppenud hooajal kõigi sarjade peale kokku 31 väravat ning aitas Liverpoolil võita Inglismaa karika ning liigakarika. PFA hooaja parimaks nimetati Salah ka 2018. aastal.
"See on tähtis auhind, sest hääli annavad kaasmängijad. See tõestab, et olen teinud palju tööd ja saanud vastava tasu," sõnas Salah. "Mul on tuba auhinnakapiga ja tegin kindlaks, et mul on seal ruumi veel vähemalt ühe jaoks!"
Parima naismängija auhinna teenis esmakordselt Chelsea austraallannast ründaja Sam Kerr, parimateks noormängijateks nimetati teist aastat järjest Manchcester City mängijad Phil Foden ja Lauren Hemp. | Mängijad nimetasid Inglismaal parimaks Mohamed Salahi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29-aastane egiptlane lõi lõppenud hooajal kõigi sarjade peale kokku 31 väravat ning aitas Liverpoolil võita Inglismaa karika ning liigakarika. PFA hooaja parimaks nimetati Salah ka 2018. aastal.
"See on tähtis auhind, sest hääli annavad kaasmängijad. See tõestab, et olen teinud palju tööd ja saanud vastava tasu," sõnas Salah. "Mul on tuba auhinnakapiga ja tegin kindlaks, et mul on seal ruumi veel vähemalt ühe jaoks!"
Parima naismängija auhinna teenis esmakordselt Chelsea austraallannast ründaja Sam Kerr, parimateks noormängijateks nimetati teist aastat järjest Manchcester City mängijad Phil Foden ja Lauren Hemp.
### Response:
Mängijad nimetasid Inglismaal parimaks Mohamed Salahi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskpank Lätis hoiatas, et nende praeguseid hinnanguid peab hindama suure ebakindluse keskkonnas – teisisõnu majanduskeskkonna muutudes võib olukord järgmisel ja ülejärgmisel aastal hoopis teistsugune olla. Suurim tundmatu muutuja on Vene-Ukraina sõda ja selle majanduslikud tagajärjed, vahendab Läti rahvusringhääling.
Läti majanduskasvu prognoos aastaks 2022 on 2,9 protsenti, mis on kõrgem kui varasemalt hinnatud 1,8 protsenti.
Aastaks 2023 hinnatakse majanduskasvuks 2,4 protsenti (veel märtsis hinnati kasvuks 3,2 protsenti). Samas aastaks 2024 on majanduskasvu prognoos 4,2 protsenti (märtsi prognoos oli 4,1).
Inflatsioon on Läti jaoks jätkuvalt väljakutse. Läti keskpank hindab 2022. ja 2023. aasta inflatsiooniks vastavalt 14,8 protsenti ja seitse protsenti (märtsi hinnangud olid 9,5 protsenti ja 3,7 protsenti).
2024. aastaks peaks inflatsioon langema 2,4 protsenti (märtsi hinnang oli 2,1 protsenti). Inflatsiooni langemise eelduseks on energiahindade langus ja geopoliitilise olukorra rahunemine, teatas Läti Keskpank. | Läti keskpank prognoosib 15-protsendilist inflatsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskpank Lätis hoiatas, et nende praeguseid hinnanguid peab hindama suure ebakindluse keskkonnas – teisisõnu majanduskeskkonna muutudes võib olukord järgmisel ja ülejärgmisel aastal hoopis teistsugune olla. Suurim tundmatu muutuja on Vene-Ukraina sõda ja selle majanduslikud tagajärjed, vahendab Läti rahvusringhääling.
Läti majanduskasvu prognoos aastaks 2022 on 2,9 protsenti, mis on kõrgem kui varasemalt hinnatud 1,8 protsenti.
Aastaks 2023 hinnatakse majanduskasvuks 2,4 protsenti (veel märtsis hinnati kasvuks 3,2 protsenti). Samas aastaks 2024 on majanduskasvu prognoos 4,2 protsenti (märtsi prognoos oli 4,1).
Inflatsioon on Läti jaoks jätkuvalt väljakutse. Läti keskpank hindab 2022. ja 2023. aasta inflatsiooniks vastavalt 14,8 protsenti ja seitse protsenti (märtsi hinnangud olid 9,5 protsenti ja 3,7 protsenti).
2024. aastaks peaks inflatsioon langema 2,4 protsenti (märtsi hinnang oli 2,1 protsenti). Inflatsiooni langemise eelduseks on energiahindade langus ja geopoliitilise olukorra rahunemine, teatas Läti Keskpank.
### Response:
Läti keskpank prognoosib 15-protsendilist inflatsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1950ndatel ristuvad nelja inimese saatused Coney Islandi lõbustuspargis. Filmi keskseks tegelaseks kujuneb migreenide küüsis vaevlev ja närvivapustuse äärel olev ettekandja Ginny, kes pole rahul oma kiiva kiskunud eluga.
Naisele pakub aeg-ajalt tröösti noor vetelpäästja Mickey, kes omakorda armub Ginny mühakliku abikaasa Humpty tütresse Carolinasse, kes varjab end isa juures teda jahtivate gangsterite eest.
Režissöör Woody Allen, osades Kate Winslet Justin Timberlake, Juno Temple, Jim Belushi jt.
"Ilmaratas" on vaadatav Jupiteris. | Kultuuriportaal soovitab: Woody Alleni "Ilmaratas" Jupiteris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1950ndatel ristuvad nelja inimese saatused Coney Islandi lõbustuspargis. Filmi keskseks tegelaseks kujuneb migreenide küüsis vaevlev ja närvivapustuse äärel olev ettekandja Ginny, kes pole rahul oma kiiva kiskunud eluga.
Naisele pakub aeg-ajalt tröösti noor vetelpäästja Mickey, kes omakorda armub Ginny mühakliku abikaasa Humpty tütresse Carolinasse, kes varjab end isa juures teda jahtivate gangsterite eest.
Režissöör Woody Allen, osades Kate Winslet Justin Timberlake, Juno Temple, Jim Belushi jt.
"Ilmaratas" on vaadatav Jupiteris.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: Woody Alleni "Ilmaratas" Jupiteris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalias Roomas toimuval MM-il C-alagruppi kuuluvad Nõlvak ja Tiisaar kohtusid reedeses avamängus mehhiklaste Juan Virgeni - Miguel Sarabiaga ning said 21:12, 24:26, 15:11 võidu.
Kõige rohkem rõõmu valmistas meestele tõsiasi, et tabelisse kirjutati võit ning mängu keskel suudeti taset tõsta ja mõõnast välja tulla. "Mehhiklased üllatasid esimese geimi algusega, hästi aeglaselt tulid," rääkis Tiisaar volley.ee-le vahetult pärast matši. "Esimeses geimis oli nende vastu väga lihtne, aga võib-olla mitte nii väga meie soorituste tõttu. Kui nad oma mängu mängima hakkasid, siis meil läks natuke aega, et oma mängu kohandada. See oli selle mängu kehv koht – kui vastane tuleb nõrgalt peale, siis peaks täiega üle sõitma, aga natuke jäime selle aeglusega kaasa."
Tiisaar tunnustas Nõlvakut, kes suutis mängu käigus servil taset kõvasti parandada. "Kusti tõi täitsa uue agressiivsuse platsile, väga head servi lõi seal. See oli väga positiivne, et mängu jooksul suutsime tuua muutuse," sõnas Tiisaar.
Kohaneda tuli ka väga tugeva tuulega. "Võttis natuke kauem aega kohanemiseks, kui arvasin," tunnistas Nõlvak. "Tänavu me väga tuulega polegi mänginud, aga muidu Eestis Pärnu rannas on tuulega küll mängitud ja seal olen mina tuulega kiiremini kohanenud."
Tegu oli mõnes mõttes kõige tähtsama alagrupimänguga, kuna vastamisi läksid grupi teise ja kolmanda asetusega paarid. Kui laupäeval saadakse võit Maroko paari Mohamed Abicha – Oussama El Azhari üle, siis tagatakse ülisuure tõenäosusega koht play-off 'is 32 parema hulgas. Pühapäeval on vaba päev, esmaspäeval katsutakse jõudu maailma tippu kuuluvate hollandlaste Alexander Brouweri – Robert Meeuvseniga.
Tiisaar ja Nõlvak teavad, et ka Abicha ja El Azhari vastu tuleb mängida algusest lõpuni täieliku keskendumisega. "Mingit alahindamist küll ei ole," lubas Nõlvak.
"Selliste vastaste vastu, keda sa ei tea ja kellest oled paberil nii palju üle, võib päris keeruline see algus olla. Vahel teevad võib-olla mingeid asju, mida sa ei oskagi oodata. Aga kui me oma asju teeme, peaksime võitma," usub Tiisaar. | Tiisaar tähtsast võidust: väga positiivne, et tõime mängu muutuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalias Roomas toimuval MM-il C-alagruppi kuuluvad Nõlvak ja Tiisaar kohtusid reedeses avamängus mehhiklaste Juan Virgeni - Miguel Sarabiaga ning said 21:12, 24:26, 15:11 võidu.
Kõige rohkem rõõmu valmistas meestele tõsiasi, et tabelisse kirjutati võit ning mängu keskel suudeti taset tõsta ja mõõnast välja tulla. "Mehhiklased üllatasid esimese geimi algusega, hästi aeglaselt tulid," rääkis Tiisaar volley.ee-le vahetult pärast matši. "Esimeses geimis oli nende vastu väga lihtne, aga võib-olla mitte nii väga meie soorituste tõttu. Kui nad oma mängu mängima hakkasid, siis meil läks natuke aega, et oma mängu kohandada. See oli selle mängu kehv koht – kui vastane tuleb nõrgalt peale, siis peaks täiega üle sõitma, aga natuke jäime selle aeglusega kaasa."
Tiisaar tunnustas Nõlvakut, kes suutis mängu käigus servil taset kõvasti parandada. "Kusti tõi täitsa uue agressiivsuse platsile, väga head servi lõi seal. See oli väga positiivne, et mängu jooksul suutsime tuua muutuse," sõnas Tiisaar.
Kohaneda tuli ka väga tugeva tuulega. "Võttis natuke kauem aega kohanemiseks, kui arvasin," tunnistas Nõlvak. "Tänavu me väga tuulega polegi mänginud, aga muidu Eestis Pärnu rannas on tuulega küll mängitud ja seal olen mina tuulega kiiremini kohanenud."
Tegu oli mõnes mõttes kõige tähtsama alagrupimänguga, kuna vastamisi läksid grupi teise ja kolmanda asetusega paarid. Kui laupäeval saadakse võit Maroko paari Mohamed Abicha – Oussama El Azhari üle, siis tagatakse ülisuure tõenäosusega koht play-off 'is 32 parema hulgas. Pühapäeval on vaba päev, esmaspäeval katsutakse jõudu maailma tippu kuuluvate hollandlaste Alexander Brouweri – Robert Meeuvseniga.
Tiisaar ja Nõlvak teavad, et ka Abicha ja El Azhari vastu tuleb mängida algusest lõpuni täieliku keskendumisega. "Mingit alahindamist küll ei ole," lubas Nõlvak.
"Selliste vastaste vastu, keda sa ei tea ja kellest oled paberil nii palju üle, võib päris keeruline see algus olla. Vahel teevad võib-olla mingeid asju, mida sa ei oskagi oodata. Aga kui me oma asju teeme, peaksime võitma," usub Tiisaar.
### Response:
Tiisaar tähtsast võidust: väga positiivne, et tõime mängu muutuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kavandatava NASA uurimuse käigus võetakse vaatluse alla juhtumid, mille puhul on kindel, et tegemist ei ole lennuki ega muu loodusliku fenomeniga. Töö eesmärk on paremini selgitada selgituseta õhufenomenide tekkepõhjuseid.
NASA teadusvaldkonna asejuhi Thomas Zurbucheni sõnul on neil praegu olemas vajalikud vahendid ja inimesed, et mõista seda mida veel ei mõisteta.
Zurbucheni sõnul vajavad selgitamata atmosfäärifenomenid uurimist nii USA rahvusliku julgeoleku kui ka õhuteede ohutuse pärast. Uurimuse raames püütakse parandada looduslike fenomenide mõistmist ja seeläbi selliste sündmuste ja juhtumite paremat haldamist. NASA üks eesmärke on tagada USAs lennukite ohutus.
Ameerika Ühendriikide valitsus avaldas eelmisel aastal raporti 140-e anomaalse õhufenomeni kohta, mida USA relvajõud viimase kahe aastakümne jooksul on näinud ja jäädvustanud. USA valitsus nentis, et ei suuda täiel määral kõiki avaldatud juhtumite tekkepõhjuseid selgitada. Samas rõhutati, et tegu polnud USA avalikustamata lennutehnoloogiaga ning puuduvad ka tõendid ebamaiste olendite rollist antud sündmuste tekkes.
USA valitsuse raportis pakuti võimalike selgitustena nii õhupalle, juhuslikult lendu tõusnud prügikotte kui ka jääkristalle atmosfääris, õhuniiskust ning kuuma ilma. Samas on selgitusena välja pakutud ka veel avalikustamata välisriikide kõrgtehnoloogilisi lennumasinaid. Osade juhtumite puhul võis tegemist olla sündmust jäädvustanud masina sensoriveaga.
NASA-juhitud tiimi liikmeteks on eksperdid reaalteadustes, aeronautikas ja andmeanalüütikas. NASA meeskond teeb oma tööd sõltumatult USA kaitseministeeriumist. | NASA algatab UFO-uurimuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kavandatava NASA uurimuse käigus võetakse vaatluse alla juhtumid, mille puhul on kindel, et tegemist ei ole lennuki ega muu loodusliku fenomeniga. Töö eesmärk on paremini selgitada selgituseta õhufenomenide tekkepõhjuseid.
NASA teadusvaldkonna asejuhi Thomas Zurbucheni sõnul on neil praegu olemas vajalikud vahendid ja inimesed, et mõista seda mida veel ei mõisteta.
Zurbucheni sõnul vajavad selgitamata atmosfäärifenomenid uurimist nii USA rahvusliku julgeoleku kui ka õhuteede ohutuse pärast. Uurimuse raames püütakse parandada looduslike fenomenide mõistmist ja seeläbi selliste sündmuste ja juhtumite paremat haldamist. NASA üks eesmärke on tagada USAs lennukite ohutus.
Ameerika Ühendriikide valitsus avaldas eelmisel aastal raporti 140-e anomaalse õhufenomeni kohta, mida USA relvajõud viimase kahe aastakümne jooksul on näinud ja jäädvustanud. USA valitsus nentis, et ei suuda täiel määral kõiki avaldatud juhtumite tekkepõhjuseid selgitada. Samas rõhutati, et tegu polnud USA avalikustamata lennutehnoloogiaga ning puuduvad ka tõendid ebamaiste olendite rollist antud sündmuste tekkes.
USA valitsuse raportis pakuti võimalike selgitustena nii õhupalle, juhuslikult lendu tõusnud prügikotte kui ka jääkristalle atmosfääris, õhuniiskust ning kuuma ilma. Samas on selgitusena välja pakutud ka veel avalikustamata välisriikide kõrgtehnoloogilisi lennumasinaid. Osade juhtumite puhul võis tegemist olla sündmust jäädvustanud masina sensoriveaga.
NASA-juhitud tiimi liikmeteks on eksperdid reaalteadustes, aeronautikas ja andmeanalüütikas. NASA meeskond teeb oma tööd sõltumatult USA kaitseministeeriumist.
### Response:
NASA algatab UFO-uurimuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väljaande RMC Sport sõnul pakkus PSG omanik ja Katari emiir Tamim bin Hamad Al-Thani Zidane'ile PSG peatreenerikohta juba detsembris, kuid neljakordne Meistrite liiga võitja keeldus siis võimalusest. Sealjuures rääkis Zidane mõned aastad tagasi, et Marseille'ist pärit inimesena oleks tal võimatu PSG-d juhendada.
Nüüd kirjutab Prantsusmaa meedia aga, et Katari emiir saavutas Zidane'iga mai viimastel päevadel kontakti ning järgnenud on läbirääkimised, mis on nüüd lõpule jõudmas. Samuti on RMC Spordi sõnul tema meelt aidanud muuta Emmanuel Macroni hiljutised sõnad, nimelt sõnas Prantsusmaa president, et tahab mängijana maailmameistriks tulnud Zidane'i kodumaal ametis näha.
Mundo Deportivo kirjutab, et Zidane on viimaste detailide selgitamiseks juba Katari sõitnud. Kunagine keskväljamaestro on treenerina töötanud ainult Madridi Realis, kellega võitis kahel korral Hispaania meistritiitli ning kolmel hooajal Meistrite liiga. | Meedia: Zidane'ist saab lähiajal PSG uus peatreener | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väljaande RMC Sport sõnul pakkus PSG omanik ja Katari emiir Tamim bin Hamad Al-Thani Zidane'ile PSG peatreenerikohta juba detsembris, kuid neljakordne Meistrite liiga võitja keeldus siis võimalusest. Sealjuures rääkis Zidane mõned aastad tagasi, et Marseille'ist pärit inimesena oleks tal võimatu PSG-d juhendada.
Nüüd kirjutab Prantsusmaa meedia aga, et Katari emiir saavutas Zidane'iga mai viimastel päevadel kontakti ning järgnenud on läbirääkimised, mis on nüüd lõpule jõudmas. Samuti on RMC Spordi sõnul tema meelt aidanud muuta Emmanuel Macroni hiljutised sõnad, nimelt sõnas Prantsusmaa president, et tahab mängijana maailmameistriks tulnud Zidane'i kodumaal ametis näha.
Mundo Deportivo kirjutab, et Zidane on viimaste detailide selgitamiseks juba Katari sõitnud. Kunagine keskväljamaestro on treenerina töötanud ainult Madridi Realis, kellega võitis kahel korral Hispaania meistritiitli ning kolmel hooajal Meistrite liiga.
### Response:
Meedia: Zidane'ist saab lähiajal PSG uus peatreener |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Grammyle nomineeritud Demi Lovato uus singel on isikliku sõnumiga ja käsitleb tema aastaid kestnud sõltuvusprobleemi - näiteks viidi ta 2018. aastal heroiini üledoosi tõttu haiglasse.
Lauljanna uus singel on pop-pungiliku kõlaga ning loo sõnad on Lovato kirjutanud koos Alex Niceforo, Keith Sorrellsi, Laura Veltzi ja Lil Aaroniga.
Lovato kaheksas stuudioalbum "Holy Fvck" tuleb välja 19. augustil.
Kuula Lovato uut singlit "Skin of My Teeth" siit: | Demi Lovatol ilmus debüütsingel uuelt albumilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Grammyle nomineeritud Demi Lovato uus singel on isikliku sõnumiga ja käsitleb tema aastaid kestnud sõltuvusprobleemi - näiteks viidi ta 2018. aastal heroiini üledoosi tõttu haiglasse.
Lauljanna uus singel on pop-pungiliku kõlaga ning loo sõnad on Lovato kirjutanud koos Alex Niceforo, Keith Sorrellsi, Laura Veltzi ja Lil Aaroniga.
Lovato kaheksas stuudioalbum "Holy Fvck" tuleb välja 19. augustil.
Kuula Lovato uut singlit "Skin of My Teeth" siit:
### Response:
Demi Lovatol ilmus debüütsingel uuelt albumilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Johnny Depp ja Jeff Beck teatasid, et annavad varsti välja ühise albumi ning esimese singlina avaldati "This Is a Song for Miss Hedy Lamarr". Loo sõnad on Deppi kirjutatud.
Uus lugu on inspireeritud näitlejannast Lamarrist, kes suri 2000. aastal 85-aastasena. Beck teatas, et oli "Hedy Lamarri" loost hämmingus, kui Depp seda talle esimest korda kolm aastat tagasi esitas. "See laul on üks põhjusi, miks ma palusin tal endaga albumi teha," ütles Beck. "Mul ei ole sellist loomingulist partnerit nagu Depp väga pikka aega olnud," lisas ta.
Deppi ja Becki ühine plaat tuleb välja 15. juulil ning vinüülina saab albumit soetada alatest 30. septembrist. | Johnny Depp andis välja muusikavideo singlile "This Is a Song for Miss Hedy Lamarr" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Johnny Depp ja Jeff Beck teatasid, et annavad varsti välja ühise albumi ning esimese singlina avaldati "This Is a Song for Miss Hedy Lamarr". Loo sõnad on Deppi kirjutatud.
Uus lugu on inspireeritud näitlejannast Lamarrist, kes suri 2000. aastal 85-aastasena. Beck teatas, et oli "Hedy Lamarri" loost hämmingus, kui Depp seda talle esimest korda kolm aastat tagasi esitas. "See laul on üks põhjusi, miks ma palusin tal endaga albumi teha," ütles Beck. "Mul ei ole sellist loomingulist partnerit nagu Depp väga pikka aega olnud," lisas ta.
Deppi ja Becki ühine plaat tuleb välja 15. juulil ning vinüülina saab albumit soetada alatest 30. septembrist.
### Response:
Johnny Depp andis välja muusikavideo singlile "This Is a Song for Miss Hedy Lamarr" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ehkki nutitelefoniga valimistel hääletamine peaks olema tehniliselt teostatav, tehakse selle nimel nüüd ka reaalseid samme. Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ütles ERR-ile, et takistuseks on olnud siiani kahtlus, et kui inimesed kasutavad niikuinii arvuteid, siis kas nutiseade väga lisandväärtust annab.
"Kuna mobiilseadmete operatsioonisüsteemid olid uued ja arenevad, siis oli neil ka palju selliseid turvaprobleeme. Nüüd on need keskkonnad muutunud stabiilsemaks," ütles Koitmäe.
Juunikuuks peaks Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) m-valimiste esialgne rakendus valmis saama. RIA valimiste infosüsteemide arenduse osakonnajuhi Alo Einla sõnul järgneb sellele võimalike ohtude väljaselgitamine ja riskianalüüs.
"Selliselt, et temaga saab läbida kõik e-hääletamise protseduurid alates valija autentimisest, valikute kuvamisest, allkirjastamisest ja hääle saatmisest, hääle kontrollimisest," sõnas Einla.
Arne Koitmäe loodab, et detsembris saab rakendust katsetada proovihääletusega.
"Tavapäraselt sellised demovalimised on olnud nii-öelda fiktiivsete kandidaatidega. Ehk inimesed saavad seda katsetada. Hiljem saab need tulemused kindlaks teha ja kontrollida, kuidas see süsteem toimib."
5-10 protsenti e-valijaid juurde
Eelmise aasta kohalikel valimistel moodustasid e-hääled 46 protsenti kõikidest häältest. 2018. aasta Kantar Emori uuringu põhjal annaks võimalus nutitelefoniga hääletada juurde umbes neli protsenti e-valijaid. Koitmäe sõnul on praegu nutitelefoni tähtsus suurenenud.
"See osakaal võiks kasvada suurusjärguni 5-10 protsenti," pakkus Koitmäe.
Telefonid üldjuhul ei luba rakendust veebilehelt alla laadida. RIA peab läbirääkimisi Apple'i ja Google'i platvormidega. Tehniliselt on see keeruline ülesanne, sest platvormid peavad olema valmis võimalikult kiiresti rakenduses muudatusi tegema.
Riigi jaoks on olukord uudne, sest valimiste korraldaja ja valija vahele võetakse erapartner.
"Rakendus ei hakka olema enam valimiste korraldaja otsekontrollis. Me delegeerime osa vastutusest ja peame ka usaldama siis neid platvorme," ütles Alo Einla.
RIA hinnangul maksab rakenduse ehitamine umbes 900 000 eurot. M-hääletuse projekti kogumaksumus pole teada, sest hilisem turvatestimine (ja muud kulud) on alles ees. Lisaks on projektile tellitud mitu riskianalüüsi.
"Kui me tahame olla kindlad, et see rakendus on turvaliselt kasutatav, siis me peame sellesse investeerima ja demokraatia ongi kallis," leidis Einla.
Hääle kontrolliks vaja teist telefoni
Nii nagu projekti hind, on lahtine ka rakenduse tulevik. Koitmäe sõnul on vara veel öelda, kas see võiks olla 5. märtsil 2023 toimuvad riigikogu valimised või hilisemad valimised.
On võimalik, et rakendust valimistel kasutusele ei võetagi, sest see ei pruugi vastata riiklike valimiste nõuetele. Alo Einla sõnul teeb RIA kõik selleks, et rakendus valmis saaks. Aga lõppotsus, kas seda rakendatakse ka riigikogu valimistel, on valimiste korraldajal.
Arvutis antud e-häält saab soovi korral kontrollida telefoniga. Mobiiliga hääletajal oleks selleks tarvis teist telefoni.
"Vähemalt hetkel ei ole mingit paremat lahendust, et inimene peab kasutama teist telefoni. Ja kust ta siis selle saab ning kas me usaldame seda inimest, kelle käest ma võtan telefoni, et kontrollida oma häält," selgitas Einla.
Einla hinnangul kontrolliks inimesed oma e-hääli sellisel juhul ka vähem. | Riik loodab detsembris testida esimest mobiiliga hääletamise rakendust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ehkki nutitelefoniga valimistel hääletamine peaks olema tehniliselt teostatav, tehakse selle nimel nüüd ka reaalseid samme. Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ütles ERR-ile, et takistuseks on olnud siiani kahtlus, et kui inimesed kasutavad niikuinii arvuteid, siis kas nutiseade väga lisandväärtust annab.
"Kuna mobiilseadmete operatsioonisüsteemid olid uued ja arenevad, siis oli neil ka palju selliseid turvaprobleeme. Nüüd on need keskkonnad muutunud stabiilsemaks," ütles Koitmäe.
Juunikuuks peaks Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) m-valimiste esialgne rakendus valmis saama. RIA valimiste infosüsteemide arenduse osakonnajuhi Alo Einla sõnul järgneb sellele võimalike ohtude väljaselgitamine ja riskianalüüs.
"Selliselt, et temaga saab läbida kõik e-hääletamise protseduurid alates valija autentimisest, valikute kuvamisest, allkirjastamisest ja hääle saatmisest, hääle kontrollimisest," sõnas Einla.
Arne Koitmäe loodab, et detsembris saab rakendust katsetada proovihääletusega.
"Tavapäraselt sellised demovalimised on olnud nii-öelda fiktiivsete kandidaatidega. Ehk inimesed saavad seda katsetada. Hiljem saab need tulemused kindlaks teha ja kontrollida, kuidas see süsteem toimib."
5-10 protsenti e-valijaid juurde
Eelmise aasta kohalikel valimistel moodustasid e-hääled 46 protsenti kõikidest häältest. 2018. aasta Kantar Emori uuringu põhjal annaks võimalus nutitelefoniga hääletada juurde umbes neli protsenti e-valijaid. Koitmäe sõnul on praegu nutitelefoni tähtsus suurenenud.
"See osakaal võiks kasvada suurusjärguni 5-10 protsenti," pakkus Koitmäe.
Telefonid üldjuhul ei luba rakendust veebilehelt alla laadida. RIA peab läbirääkimisi Apple'i ja Google'i platvormidega. Tehniliselt on see keeruline ülesanne, sest platvormid peavad olema valmis võimalikult kiiresti rakenduses muudatusi tegema.
Riigi jaoks on olukord uudne, sest valimiste korraldaja ja valija vahele võetakse erapartner.
"Rakendus ei hakka olema enam valimiste korraldaja otsekontrollis. Me delegeerime osa vastutusest ja peame ka usaldama siis neid platvorme," ütles Alo Einla.
RIA hinnangul maksab rakenduse ehitamine umbes 900 000 eurot. M-hääletuse projekti kogumaksumus pole teada, sest hilisem turvatestimine (ja muud kulud) on alles ees. Lisaks on projektile tellitud mitu riskianalüüsi.
"Kui me tahame olla kindlad, et see rakendus on turvaliselt kasutatav, siis me peame sellesse investeerima ja demokraatia ongi kallis," leidis Einla.
Hääle kontrolliks vaja teist telefoni
Nii nagu projekti hind, on lahtine ka rakenduse tulevik. Koitmäe sõnul on vara veel öelda, kas see võiks olla 5. märtsil 2023 toimuvad riigikogu valimised või hilisemad valimised.
On võimalik, et rakendust valimistel kasutusele ei võetagi, sest see ei pruugi vastata riiklike valimiste nõuetele. Alo Einla sõnul teeb RIA kõik selleks, et rakendus valmis saaks. Aga lõppotsus, kas seda rakendatakse ka riigikogu valimistel, on valimiste korraldajal.
Arvutis antud e-häält saab soovi korral kontrollida telefoniga. Mobiiliga hääletajal oleks selleks tarvis teist telefoni.
"Vähemalt hetkel ei ole mingit paremat lahendust, et inimene peab kasutama teist telefoni. Ja kust ta siis selle saab ning kas me usaldame seda inimest, kelle käest ma võtan telefoni, et kontrollida oma häält," selgitas Einla.
Einla hinnangul kontrolliks inimesed oma e-hääli sellisel juhul ka vähem.
### Response:
Riik loodab detsembris testida esimest mobiiliga hääletamise rakendust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Johannes Erm sai 100 meetri jooksus vigastada ning pidi katkestama, mille järel jäi ainsa Eesti kümnevõistlejana võistlustulle Simulask. Oklahoma ülikooli esindav mees kogus kahe päeva koondsummana 7457 punkti (10,94 - 7.25 - 13.37 - 1.98 - 49,74 - 15,19 - 37.59 - 4.41 - 46.35 - 4.37,70), millega jäi isiklikule rekordile alla pea 500 punktiga.
Kümnevõistluse võitis eestlasest täpselt 1000 punkti rohkem teeninud Arkansas' tudeng Ayden Owens-Delerme, 8362 punktiga oli teine Leo Neugebauer ning kolmas alles kuu aega tagasi 8720 punktiga USA meistrivõistlustel üliõpilaste rekordi püstitanud Kyle Garland, kelle saldoks jäi seekord 8333 silma.
Naiste teivashüppes ei suutnud sel aastal mitmel korral Eesti rekordit parandanud Marleen Mülla head vormi näidata ning ta piirdus 4.05-ga, mis andis talle 16. koha. NCAA meistriks tuli 4.60 ületanud Gabriela Leon. Eesti rekordi 4.42 kordamine oleks Müllale näiteks andnud viienda koha. | Mülla ja Simulask ebaõnnestusid NCAA meistrivõistlustel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Johannes Erm sai 100 meetri jooksus vigastada ning pidi katkestama, mille järel jäi ainsa Eesti kümnevõistlejana võistlustulle Simulask. Oklahoma ülikooli esindav mees kogus kahe päeva koondsummana 7457 punkti (10,94 - 7.25 - 13.37 - 1.98 - 49,74 - 15,19 - 37.59 - 4.41 - 46.35 - 4.37,70), millega jäi isiklikule rekordile alla pea 500 punktiga.
Kümnevõistluse võitis eestlasest täpselt 1000 punkti rohkem teeninud Arkansas' tudeng Ayden Owens-Delerme, 8362 punktiga oli teine Leo Neugebauer ning kolmas alles kuu aega tagasi 8720 punktiga USA meistrivõistlustel üliõpilaste rekordi püstitanud Kyle Garland, kelle saldoks jäi seekord 8333 silma.
Naiste teivashüppes ei suutnud sel aastal mitmel korral Eesti rekordit parandanud Marleen Mülla head vormi näidata ning ta piirdus 4.05-ga, mis andis talle 16. koha. NCAA meistriks tuli 4.60 ületanud Gabriela Leon. Eesti rekordi 4.42 kordamine oleks Müllale näiteks andnud viienda koha.
### Response:
Mülla ja Simulask ebaõnnestusid NCAA meistrivõistlustel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cruise enimtuntud lugu on "Falling" – selle instrumentaalversiooni, mille autor on Angelo Badalamenti, kasutati Lynchi 1990. aastal eetridebüüdi teinud ikoonilise telesarja "Twin Peaks" tunnusteemana.
Cruise vokaalversioonile kirjutas sõnad Lynch ise, lugu jõudis Ühendkuningriigi singliedetabelis 7. kohale, sellest sai hitt üle kogu Euroopa ning see jõudis ka Austraalia singliedetabeli tippu. Lugu ilmus Cruise'i 1989. aastal ilmunud debüütalbumil "Floating Into the Night".
1956. aastal Iowas sündinud Cruise alustas oma koostööd Lynchiga 1986. aastal viimase filmi "Blue Velvet" juures, kus on prominentselt kasutatud tema ja Badalamenti koostöölugu "Mysteries of Love". 1990. aastal astus ta Nicolas Cage'i ja Laura Derni kõrval üles Lynchi avangardses teatriproduktsioonis "Industrial Symphony No 1".
"Tehniliselt on see muusika nii habras, et selle laulmine on juba omaette väljakutse," tunnistas Cruise aastal 1990. "Samal ajal võimaldab see mul olla dramaatilisem ja psühhootilisem, kui laulaksin lihtsalt mikrofoni "Oh, baby, baby". Teatud asjadega ei saa laulmise ajal liialdada. Sellega võin ma aga üle panna ja pääsen terve nahaga. Ma saan seda stiliseerida."
Cruise tegi rolli ka "Twin Peaksis" ja sarja 1992. aastal esilinastunud jätkufilmis "Twin Peaks: Fire Walk With Me" ning osales ka kultussarja 2017. aastal linastunud kolmandas hooajas.
Tema albumid ilmusid üsna juhuslikult: 1993. aastal andis ta välja teise stuudioalbumi "The Voice of Love", mille kolm lugu pärinesid "Twin Peaksi" filmist, seejärel ilmus 2002. aastal album "The Art of Being a Girl" ning 2011. aastal "My Secret Life". 1990. aastatel tuuritas ta ansambli B-52's liikmena, teiste hulgas on ta Pharrell Williamsi kõrval külalismuusikuna üles astunud duo Handsome Boy Modeling School loos "Class System".
2018. aastal teatas ta, et tal on diagnoositud luupus. | Suri laulja Julee Cruise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cruise enimtuntud lugu on "Falling" – selle instrumentaalversiooni, mille autor on Angelo Badalamenti, kasutati Lynchi 1990. aastal eetridebüüdi teinud ikoonilise telesarja "Twin Peaks" tunnusteemana.
Cruise vokaalversioonile kirjutas sõnad Lynch ise, lugu jõudis Ühendkuningriigi singliedetabelis 7. kohale, sellest sai hitt üle kogu Euroopa ning see jõudis ka Austraalia singliedetabeli tippu. Lugu ilmus Cruise'i 1989. aastal ilmunud debüütalbumil "Floating Into the Night".
1956. aastal Iowas sündinud Cruise alustas oma koostööd Lynchiga 1986. aastal viimase filmi "Blue Velvet" juures, kus on prominentselt kasutatud tema ja Badalamenti koostöölugu "Mysteries of Love". 1990. aastal astus ta Nicolas Cage'i ja Laura Derni kõrval üles Lynchi avangardses teatriproduktsioonis "Industrial Symphony No 1".
"Tehniliselt on see muusika nii habras, et selle laulmine on juba omaette väljakutse," tunnistas Cruise aastal 1990. "Samal ajal võimaldab see mul olla dramaatilisem ja psühhootilisem, kui laulaksin lihtsalt mikrofoni "Oh, baby, baby". Teatud asjadega ei saa laulmise ajal liialdada. Sellega võin ma aga üle panna ja pääsen terve nahaga. Ma saan seda stiliseerida."
Cruise tegi rolli ka "Twin Peaksis" ja sarja 1992. aastal esilinastunud jätkufilmis "Twin Peaks: Fire Walk With Me" ning osales ka kultussarja 2017. aastal linastunud kolmandas hooajas.
Tema albumid ilmusid üsna juhuslikult: 1993. aastal andis ta välja teise stuudioalbumi "The Voice of Love", mille kolm lugu pärinesid "Twin Peaksi" filmist, seejärel ilmus 2002. aastal album "The Art of Being a Girl" ning 2011. aastal "My Secret Life". 1990. aastatel tuuritas ta ansambli B-52's liikmena, teiste hulgas on ta Pharrell Williamsi kõrval külalismuusikuna üles astunud duo Handsome Boy Modeling School loos "Class System".
2018. aastal teatas ta, et tal on diagnoositud luupus.
### Response:
Suri laulja Julee Cruise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas 2020. aasta algul välja rahvusvahelise hädaolukorra, muutis see paljude perede elu. Nii vanemad kui ka lapsed pidid riiklikult kehtestatud koroonaisolatsiooni tõttu tulema toime uue elukorralduse ja vähenenud sotsiaaleluga. Ootamatu ja ettenägematu situatsioon tõi ebakindlust igapäevaellu ja esitas väljakutseid laste heaolule. Kuna lapsi peeti vaid viiruse kandjateks ja koroonat vaadati rohkem vanemate inimeste perspektiivist, jäid laste vajadused ja arvamus kriisis tähelepanuta.
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalpoliitika kaasprofessor Dagmar Kutsar uuris koos teiste CUWB (Children's Understandings of Well-Being) võrgustikku kuuluvate teadlastega koroonaisolatsiooni mõju Eesti, Kanada ja Šveitsi laste seas.
Teadlased analüüsisid uuringus 5–17-aastaste laste ja noorte hakkamasaamist koroonaisolatsiooniga. Ehkki kolmes riigis olid sulgemine ja tavaelust eraldumine erinev, näitas uuring, kuidas koolist eemale jäänud lapsed tunnetasid isolatsiooniaega. Kvalitatiivne uuring, kus vastused saadi 403 lapselt, vaatles nelja aspekti: pere- ja koolielu, suhteid sõpradega ning suhtumist aega ja iseendasse.
Peresuhted muutusid koroonaisolatsioonis pigem paremaks
Lapsed hindasid isolatsiooniaegseid peresuhteid üldiselt positiivselt, näiteks toodi välja perega ühiselt veedetud aega. Isolatsiooniaeg lähendas lapsi vanematega ja neilt saadud toetust peeti väga oluliseks. Näiteks rääkis 15-aastane tüdruk Kanadast, et sai isolatsiooni ajal oma emaga väga lähedaseks. "Me saime emaga nii lähedaseks ja aitasime teineteist isolatsiooni ajal. Nii hea oli tunda end emale lähemal."
Samas tõid lapsed välja ka halbu külgi, mis isolatsiooniga kaasnesid – muu hulgas vanemate suuremat kontrolli nende elu üle ja lahkhelisid vendade-õdedega. Mõned lapsed tunnistasid, et nad kogesid rohkem ärevust, stressi ja ebamugavaid olukordi. Tihedamini märgati perekonnaliikmete halba tuju ja tunti puudust omaette olemisest. "Mulle ei meeldi, et mu õde ja vend mind kiusavad, aga vahel kiusan mina neid ka," rääkis kuueaastane Eesti poiss.
Mõned lapsed kurtsid ka üksinduse ja igavuse üle. See võis tuleneda sellest, et mitmed olulised suhted, näiteks vanavanematega, olid pausil ning omavahel ei saadud kohtuda. "Läksin ühel hetkel oma vanaisale külla – ma nägin teda läbi akna, rääkisin temaga telefonis ja see tõesti murdis mu südame," jagas oma tundeid 15-aastane Kanada poiss.
Kaugõpe lubas töötada omas tempos
Üleöö kaugõppele üleminek oli Šveitsi ja Eesti noorte jaoks suur muutus. Ka Kanadas olid koolid suletud, kuid sotsiaalse ebavõrdsuse tekkimise vältimiseks ei toimunud seal veebipõhist kaugõpet.
Koolilapsed tõid positiivsena välja võimaluse ise oma aega planeerida ja valida ise tempo õppimiseks. Samuti nauditi võimalust hommikul kauem magada. 16-aastane Eesti tüdruk rääkis, et talle meeldis kodus õppida. "Mulle meeldis kauem magada, ja see, et polnud vajadust kooliminekuks riideid vahetada."
Lapsed tõdesid lisaks, et said kodus töötada kiiremini, sest kaasõpilased ei seganud neid, boonuseks oli võimalus küsida vanematelt abi. Just Eesti noored tõid välja omandatud uued oskused nagu arvuti kasutamine või ajaplaneerimine.
Kaugõppes nähti ka murekohti – Šveitsi lapsed leidsid, et kaugõppe puhul ei tundnud nad nii suurt arengut. Eesti õpilased ägasid aga liiga suure koormuse all. Distantsõppe kõige üldisemaks miinuseks peetigi just distantsi – nii õppimisest, õpetajatest kui ka klassikaaslastest – ning paljud noored tunnistasid, et tegelikult nad igatsesid kooli.
Kurbust tunti sellegi üle, et aastalõpuüritused ja lõpetamised jäid ära. "Ühelt poolt on see kergendus, et kooliaasta lõpeb sel moel, ent teisalt olen kurb, et ei saa õigel viisil oma keskkooliajaga hüvasti jätta," kirjeldas 17-aastane Kanada poiss.
Sõprussuhted kannatasid
Kõigi kolme riigi lapsed tõid olulise isolatsiooniaja probleemina välja sõpradest eemaloleku, nendega kontakti kadumise ja samuti suhete jahenemise. Näiteks 13-aastane Šveitsi tüdruk märkis, et ta näeb sõpru vaid videokõne kaudu. "Nii on raskem isiklikel teemadel rääkida ja me oleme äkitselt vähem lähedased kui varem."
Lapsed ja noored tajusid sotsiaalset distantseerumist negatiivsena, sest seetõttu oli sõpradega vähem teemasid, millest rääkida. Kuna ei jagatud enam igapäevaelu, ei osatud üksteisega ka ühendust hoida. Eriti keeruline oli sotsiaalse distantsi hoidmine noorukitele, kes ei saanud kohtuda oma romantiliste partneritega. Teiste kommunikatsioonivõimaluste leidmine ei suutnud asendada reaalset kontakti. "Suhtlus sõpradega sotsiaalmeedias ei ole minu jaoks piisav, ma igatsen otsest kontakti," jagas 16-aastane Eesti tüdruk.
Laste heaolu määramisel on sõprussuhted väga oluline tegur. See tuli selgelt välja laste lugudest, kui nad kirjeldasid igatsust, mida nad sõprade vastu tunnevad.
Koroonakriis õpetas nautima oma aega ja elu
Veel üks murekoht oli võimalus või võimetus tegeleda oma hobidega. Paljusid spordialasid ei saadud isolatsioonis harrastada, samuti jäid ära võistlused. Noored tundsid muret vormi kadumise pärast ja märkasid unekvaliteedi halvenemist.
Eesti oli erandlik, sest siin jätkusid huviringid veebis ja nii saadi osa muusika- ja laulutundidest ning osaleti isegi tantsutrennides. See aga ei vähendanud noorte igatsust teistega üheskoos tegutsemise järele.
Ehkki Šveitsis pidi 75 protsenti noortest loobuma senistest hobidest, toodi olulise positiivse joonena välja, et isolatsioon inspireeris proovima uusi hobisid, näiteks joogat, päevikupidamist, kokandust, aiandust ja õmblemist. Seda tehti tihtipeale koos vanematega.
"Nüüd oleme vabamad ja naudime rohkem elu," ütles 10-aastane Kanada tüdruk. Kuna teha oli vähem, said noored Kanadas võtta tempo maha ning kogesid seetõttu vähem stressi ja ärevust. Vabadus võimaldas neil rohkem iseend tundma õppida. "Ma sain aru, et varem võtsin kõike loomulikuna ega hinnanud seda, mis mul on," kirjeldas 17-aastane Kanada poiss.
Lapsed tõestasid olukorras oma paindlikkust
Eesti, Šveitsi ja Kanada laste ning noorte esmaseid pandeemiaaegseid kogemusi ja toimetulekut võrdlev artikkel näitas, et koroonapandeemiaga kaasnenud isolatsioon pani neid ühelt poolt proovile ning õpetas, kuidas raskemates oludes hakkama saada. Teisalt andis see täiskasvanueaks olulise kogemuse iseenda aja ja tegevuste planeerimise osas. Sõprussuhted küll kannatasid, kuid samas kogeti vanemate suuremat tuge ja nauditi aega perega. Mõni laps tundis siiski, et ta oli üksi ja pidi toime tulema vanemate suurenenud koormuse ja stressiga.
Artikli üks autor Dagmar Kutsar tõi kõige olulisema leiuna uurimusest välja just selle, kui palju sarnasusi leiti eri riikide laste ja noorte kogemustes. Noored väärtustasid enim võimalust oma tegevusi planeerida ja aega juhtida, kuid ka võimalust kauem magada. "Kusjuures mitte ainult nendes kolmes riigis, vaid sarnaseid tähelepanekuid on tehtud teisteski riikides," tõi Kutsar välja.
Ta rõhutas, et laste puhul sai kõige rohkem kannatada suhtepõhine heaolu – nii klassikaaslaste, sõprade, õpetajate kui ka vanavanemate ja sugulastega. Sellel on aga tähtis koht laste sotsiaalses arengus.
Kuna Covid-19 pandeemia ajal uuriti lisaks vanemate heaolu, märkasid teadlased, et lapsed ja noored tulid muutuvate oludega palju paremini toime kui nende vanemad. Kuna laste ja noorte heaolu ning toimetuleku jaoks on kõige olulisemad just suhted lähikonnas, näitaski see aeg, et lapsed nautisid seni napiks jäänud, kuid nüüd kasvanud koosveedetud aega.
Eesti vastused näitasid, et siinsed lapsed mõistsid hästi pandeemia tõsidust ja said aru, miks sulgemised vajalikud olid. Šveitsi lapsed ja noored olid muutuste suhtes paindlikumad ning nende perspektiivist ei olnud koroonaisolatsioon nii eriline kui nende vanemate jaoks. Kanada noored muretsesid küll mõneti haigestumise pärast, kuid rohkem kardeti sellepärast, et mitte anda haigust edasi eakatele sugulastele.
Teadusartikkel ilmus ajakirjas Childhood Vulnerability Journal. | Noored tundsid koroonaajal puudust romantilistest suhetest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas 2020. aasta algul välja rahvusvahelise hädaolukorra, muutis see paljude perede elu. Nii vanemad kui ka lapsed pidid riiklikult kehtestatud koroonaisolatsiooni tõttu tulema toime uue elukorralduse ja vähenenud sotsiaaleluga. Ootamatu ja ettenägematu situatsioon tõi ebakindlust igapäevaellu ja esitas väljakutseid laste heaolule. Kuna lapsi peeti vaid viiruse kandjateks ja koroonat vaadati rohkem vanemate inimeste perspektiivist, jäid laste vajadused ja arvamus kriisis tähelepanuta.
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalpoliitika kaasprofessor Dagmar Kutsar uuris koos teiste CUWB (Children's Understandings of Well-Being) võrgustikku kuuluvate teadlastega koroonaisolatsiooni mõju Eesti, Kanada ja Šveitsi laste seas.
Teadlased analüüsisid uuringus 5–17-aastaste laste ja noorte hakkamasaamist koroonaisolatsiooniga. Ehkki kolmes riigis olid sulgemine ja tavaelust eraldumine erinev, näitas uuring, kuidas koolist eemale jäänud lapsed tunnetasid isolatsiooniaega. Kvalitatiivne uuring, kus vastused saadi 403 lapselt, vaatles nelja aspekti: pere- ja koolielu, suhteid sõpradega ning suhtumist aega ja iseendasse.
Peresuhted muutusid koroonaisolatsioonis pigem paremaks
Lapsed hindasid isolatsiooniaegseid peresuhteid üldiselt positiivselt, näiteks toodi välja perega ühiselt veedetud aega. Isolatsiooniaeg lähendas lapsi vanematega ja neilt saadud toetust peeti väga oluliseks. Näiteks rääkis 15-aastane tüdruk Kanadast, et sai isolatsiooni ajal oma emaga väga lähedaseks. "Me saime emaga nii lähedaseks ja aitasime teineteist isolatsiooni ajal. Nii hea oli tunda end emale lähemal."
Samas tõid lapsed välja ka halbu külgi, mis isolatsiooniga kaasnesid – muu hulgas vanemate suuremat kontrolli nende elu üle ja lahkhelisid vendade-õdedega. Mõned lapsed tunnistasid, et nad kogesid rohkem ärevust, stressi ja ebamugavaid olukordi. Tihedamini märgati perekonnaliikmete halba tuju ja tunti puudust omaette olemisest. "Mulle ei meeldi, et mu õde ja vend mind kiusavad, aga vahel kiusan mina neid ka," rääkis kuueaastane Eesti poiss.
Mõned lapsed kurtsid ka üksinduse ja igavuse üle. See võis tuleneda sellest, et mitmed olulised suhted, näiteks vanavanematega, olid pausil ning omavahel ei saadud kohtuda. "Läksin ühel hetkel oma vanaisale külla – ma nägin teda läbi akna, rääkisin temaga telefonis ja see tõesti murdis mu südame," jagas oma tundeid 15-aastane Kanada poiss.
Kaugõpe lubas töötada omas tempos
Üleöö kaugõppele üleminek oli Šveitsi ja Eesti noorte jaoks suur muutus. Ka Kanadas olid koolid suletud, kuid sotsiaalse ebavõrdsuse tekkimise vältimiseks ei toimunud seal veebipõhist kaugõpet.
Koolilapsed tõid positiivsena välja võimaluse ise oma aega planeerida ja valida ise tempo õppimiseks. Samuti nauditi võimalust hommikul kauem magada. 16-aastane Eesti tüdruk rääkis, et talle meeldis kodus õppida. "Mulle meeldis kauem magada, ja see, et polnud vajadust kooliminekuks riideid vahetada."
Lapsed tõdesid lisaks, et said kodus töötada kiiremini, sest kaasõpilased ei seganud neid, boonuseks oli võimalus küsida vanematelt abi. Just Eesti noored tõid välja omandatud uued oskused nagu arvuti kasutamine või ajaplaneerimine.
Kaugõppes nähti ka murekohti – Šveitsi lapsed leidsid, et kaugõppe puhul ei tundnud nad nii suurt arengut. Eesti õpilased ägasid aga liiga suure koormuse all. Distantsõppe kõige üldisemaks miinuseks peetigi just distantsi – nii õppimisest, õpetajatest kui ka klassikaaslastest – ning paljud noored tunnistasid, et tegelikult nad igatsesid kooli.
Kurbust tunti sellegi üle, et aastalõpuüritused ja lõpetamised jäid ära. "Ühelt poolt on see kergendus, et kooliaasta lõpeb sel moel, ent teisalt olen kurb, et ei saa õigel viisil oma keskkooliajaga hüvasti jätta," kirjeldas 17-aastane Kanada poiss.
Sõprussuhted kannatasid
Kõigi kolme riigi lapsed tõid olulise isolatsiooniaja probleemina välja sõpradest eemaloleku, nendega kontakti kadumise ja samuti suhete jahenemise. Näiteks 13-aastane Šveitsi tüdruk märkis, et ta näeb sõpru vaid videokõne kaudu. "Nii on raskem isiklikel teemadel rääkida ja me oleme äkitselt vähem lähedased kui varem."
Lapsed ja noored tajusid sotsiaalset distantseerumist negatiivsena, sest seetõttu oli sõpradega vähem teemasid, millest rääkida. Kuna ei jagatud enam igapäevaelu, ei osatud üksteisega ka ühendust hoida. Eriti keeruline oli sotsiaalse distantsi hoidmine noorukitele, kes ei saanud kohtuda oma romantiliste partneritega. Teiste kommunikatsioonivõimaluste leidmine ei suutnud asendada reaalset kontakti. "Suhtlus sõpradega sotsiaalmeedias ei ole minu jaoks piisav, ma igatsen otsest kontakti," jagas 16-aastane Eesti tüdruk.
Laste heaolu määramisel on sõprussuhted väga oluline tegur. See tuli selgelt välja laste lugudest, kui nad kirjeldasid igatsust, mida nad sõprade vastu tunnevad.
Koroonakriis õpetas nautima oma aega ja elu
Veel üks murekoht oli võimalus või võimetus tegeleda oma hobidega. Paljusid spordialasid ei saadud isolatsioonis harrastada, samuti jäid ära võistlused. Noored tundsid muret vormi kadumise pärast ja märkasid unekvaliteedi halvenemist.
Eesti oli erandlik, sest siin jätkusid huviringid veebis ja nii saadi osa muusika- ja laulutundidest ning osaleti isegi tantsutrennides. See aga ei vähendanud noorte igatsust teistega üheskoos tegutsemise järele.
Ehkki Šveitsis pidi 75 protsenti noortest loobuma senistest hobidest, toodi olulise positiivse joonena välja, et isolatsioon inspireeris proovima uusi hobisid, näiteks joogat, päevikupidamist, kokandust, aiandust ja õmblemist. Seda tehti tihtipeale koos vanematega.
"Nüüd oleme vabamad ja naudime rohkem elu," ütles 10-aastane Kanada tüdruk. Kuna teha oli vähem, said noored Kanadas võtta tempo maha ning kogesid seetõttu vähem stressi ja ärevust. Vabadus võimaldas neil rohkem iseend tundma õppida. "Ma sain aru, et varem võtsin kõike loomulikuna ega hinnanud seda, mis mul on," kirjeldas 17-aastane Kanada poiss.
Lapsed tõestasid olukorras oma paindlikkust
Eesti, Šveitsi ja Kanada laste ning noorte esmaseid pandeemiaaegseid kogemusi ja toimetulekut võrdlev artikkel näitas, et koroonapandeemiaga kaasnenud isolatsioon pani neid ühelt poolt proovile ning õpetas, kuidas raskemates oludes hakkama saada. Teisalt andis see täiskasvanueaks olulise kogemuse iseenda aja ja tegevuste planeerimise osas. Sõprussuhted küll kannatasid, kuid samas kogeti vanemate suuremat tuge ja nauditi aega perega. Mõni laps tundis siiski, et ta oli üksi ja pidi toime tulema vanemate suurenenud koormuse ja stressiga.
Artikli üks autor Dagmar Kutsar tõi kõige olulisema leiuna uurimusest välja just selle, kui palju sarnasusi leiti eri riikide laste ja noorte kogemustes. Noored väärtustasid enim võimalust oma tegevusi planeerida ja aega juhtida, kuid ka võimalust kauem magada. "Kusjuures mitte ainult nendes kolmes riigis, vaid sarnaseid tähelepanekuid on tehtud teisteski riikides," tõi Kutsar välja.
Ta rõhutas, et laste puhul sai kõige rohkem kannatada suhtepõhine heaolu – nii klassikaaslaste, sõprade, õpetajate kui ka vanavanemate ja sugulastega. Sellel on aga tähtis koht laste sotsiaalses arengus.
Kuna Covid-19 pandeemia ajal uuriti lisaks vanemate heaolu, märkasid teadlased, et lapsed ja noored tulid muutuvate oludega palju paremini toime kui nende vanemad. Kuna laste ja noorte heaolu ning toimetuleku jaoks on kõige olulisemad just suhted lähikonnas, näitaski see aeg, et lapsed nautisid seni napiks jäänud, kuid nüüd kasvanud koosveedetud aega.
Eesti vastused näitasid, et siinsed lapsed mõistsid hästi pandeemia tõsidust ja said aru, miks sulgemised vajalikud olid. Šveitsi lapsed ja noored olid muutuste suhtes paindlikumad ning nende perspektiivist ei olnud koroonaisolatsioon nii eriline kui nende vanemate jaoks. Kanada noored muretsesid küll mõneti haigestumise pärast, kuid rohkem kardeti sellepärast, et mitte anda haigust edasi eakatele sugulastele.
Teadusartikkel ilmus ajakirjas Childhood Vulnerability Journal.
### Response:
Noored tundsid koroonaajal puudust romantilistest suhetest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalias Roomas toimuval MM-il C-alagruppi kuuluvad Nõlvak ja Tiisaar kohtusid reedeses avamängus mehhiklaste Juan Virgeni - Miguel Sarabiaga ning said 21:12, 24:26, 15:11 võidu.
Lisaks kuuluvad C-alagruppi hollandlased Alexander Brouwer – Robert Meeuvsen ja Mohamed Abicha – Oussama El Azhari Marokost. 11. juunil mängitakse marokolastega ja 13. juunil hollandlastega.
Neljast paarist on kõige säravamad tulemused hollandlastel, kel on muu hulgas ette näidata 2016. aasta Rio olümpiapronks ja 2013. aasta MM-kuld.
Igast alagrupist pääseb edasi kaks esimest paari, lisaks tagavad koha play-off 'is kõigi alagruppide peale neli paremat kolmanda koha saajat. Kaheksa ülejäänud kolmanda koha saajat mängivad neljamängulise lisaringi, selgitamaks viimased edasipääsejad. | Nõlvak ja Tiisaar debüteerisid rannavolle MM-il võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalias Roomas toimuval MM-il C-alagruppi kuuluvad Nõlvak ja Tiisaar kohtusid reedeses avamängus mehhiklaste Juan Virgeni - Miguel Sarabiaga ning said 21:12, 24:26, 15:11 võidu.
Lisaks kuuluvad C-alagruppi hollandlased Alexander Brouwer – Robert Meeuvsen ja Mohamed Abicha – Oussama El Azhari Marokost. 11. juunil mängitakse marokolastega ja 13. juunil hollandlastega.
Neljast paarist on kõige säravamad tulemused hollandlastel, kel on muu hulgas ette näidata 2016. aasta Rio olümpiapronks ja 2013. aasta MM-kuld.
Igast alagrupist pääseb edasi kaks esimest paari, lisaks tagavad koha play-off 'is kõigi alagruppide peale neli paremat kolmanda koha saajat. Kaheksa ülejäänud kolmanda koha saajat mängivad neljamängulise lisaringi, selgitamaks viimased edasipääsejad.
### Response:
Nõlvak ja Tiisaar debüteerisid rannavolle MM-il võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige kiiremat perioodi Vantaa lennujaamas on oodata 14 ja 18 vahemikus.
Soome lennunduse eest vastutav FINAVIA teatas, et lennujaamas on ajaloo suurim reisijate arv. Eeldatavasti ületab reisijate arv 2019. aasta rekordi.
Lennujaama esimese terminali turvakontroll suleti personalipuuduse tõttu reedel kl 10.45. Seega palutakse Lufthansa, SAS-i ja Norwegiani reisijatel pärast enda registreerimist ja pagasi äraandmist jätkata registreeringut teises terminalis.
Erakordsete olude tõttu peaksid kõik reisijad varuma tavapärasest rohkem aega registreerimiseks ja kontrolliks, eriti peab suurema ajakuluga arvestama pagasi olemasolul.
FINAVIA prognoosib, et kogu juunikuu jooksul ja eriti nädalavahetustel on oodata pühadeaegseid ummikuid. | Helsingi Vantaa lennujaamas on reedel oodata ajaloo suurimat reisijate arvu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige kiiremat perioodi Vantaa lennujaamas on oodata 14 ja 18 vahemikus.
Soome lennunduse eest vastutav FINAVIA teatas, et lennujaamas on ajaloo suurim reisijate arv. Eeldatavasti ületab reisijate arv 2019. aasta rekordi.
Lennujaama esimese terminali turvakontroll suleti personalipuuduse tõttu reedel kl 10.45. Seega palutakse Lufthansa, SAS-i ja Norwegiani reisijatel pärast enda registreerimist ja pagasi äraandmist jätkata registreeringut teises terminalis.
Erakordsete olude tõttu peaksid kõik reisijad varuma tavapärasest rohkem aega registreerimiseks ja kontrolliks, eriti peab suurema ajakuluga arvestama pagasi olemasolul.
FINAVIA prognoosib, et kogu juunikuu jooksul ja eriti nädalavahetustel on oodata pühadeaegseid ummikuid.
### Response:
Helsingi Vantaa lennujaamas on reedel oodata ajaloo suurimat reisijate arvu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neeme Järvi on üle kolme aasta taas kodumaal, et pidada uhke sünnipäevapidu koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, mille eluaegne aupeadirigent ta on. Maestro dirigeerib üllatusterohket kava ning lisaks ERSOle astub lavale Eesti Rahvusmeeskoor. "See on niisugune põnev kolmnurk – orkester, publik, dirigent – ja dirigendist hakkab igaõhtune sündmus peale. Dirigent peab tooma muusika esile nii, nagu tema seda ette kujutab, ja tal peab olema see teadmine, et ta teeb muusikat kellegi jaoks," ütleb Neeme Järvi.
ETV vahendab pidulikku kontserti kell 18.45 ja lisaks muusikale jõuavad tele-ekraanile Neeme Järvi lähedaste ja kaasteeliste head soovid. Sünnipäevatervitused saadavad Neeme Järvile ka Alar Karis ning eelmised presidendid. Juubelikontserdi meeleolusid vahendavad Karmel Killandi ja Urmas Vaino, režissöörid Ülle Õun ja Eva Katariina Taimre, produtsent Helen Valkna.
Klassikaraadio ülekanne Estonia kontserdisaalist algab kell 19.00. Juubelikontserti vahendavad helirežissöör Kaspar Karner ja saatejuht Nele-Eva Steinfeld. | Neeme Järvi juubelikontsert jõuab nii tele- kui raadioeetrisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neeme Järvi on üle kolme aasta taas kodumaal, et pidada uhke sünnipäevapidu koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, mille eluaegne aupeadirigent ta on. Maestro dirigeerib üllatusterohket kava ning lisaks ERSOle astub lavale Eesti Rahvusmeeskoor. "See on niisugune põnev kolmnurk – orkester, publik, dirigent – ja dirigendist hakkab igaõhtune sündmus peale. Dirigent peab tooma muusika esile nii, nagu tema seda ette kujutab, ja tal peab olema see teadmine, et ta teeb muusikat kellegi jaoks," ütleb Neeme Järvi.
ETV vahendab pidulikku kontserti kell 18.45 ja lisaks muusikale jõuavad tele-ekraanile Neeme Järvi lähedaste ja kaasteeliste head soovid. Sünnipäevatervitused saadavad Neeme Järvile ka Alar Karis ning eelmised presidendid. Juubelikontserdi meeleolusid vahendavad Karmel Killandi ja Urmas Vaino, režissöörid Ülle Õun ja Eva Katariina Taimre, produtsent Helen Valkna.
Klassikaraadio ülekanne Estonia kontserdisaalist algab kell 19.00. Juubelikontserti vahendavad helirežissöör Kaspar Karner ja saatejuht Nele-Eva Steinfeld.
### Response:
Neeme Järvi juubelikontsert jõuab nii tele- kui raadioeetrisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Töörühma sõnul on uue sõrme nahk kergelt niiske ja suudab end ise ravida. Osaliselt nähakse leiutises muljetavaldavat tehnilist saavutust, mis hägustab elava ja masinliku piiri. Teisalt on teadlased eri meelt, kas inimesed peaksid olema elutruust robotisõrmest võlutud või hoopis häiritud, vahendab The Guardian.
Uuringu juhtivautori ja Tokyo Ülikooli professori Shoji Takeuchi sõnul üllatas töörühma ennastki, kuivõrd hästi nahakude roboti pinnaga ühildub. Siiski on professori sõnul tegu alles esimese sammuga ehtsa nahaga kaetud robotite loomises.
Uurijate sõnul läviksid aga elutruumad humanoidid inimestega kõikvõimalikes rollides loomulikumalt, sealhulgas õendusabis ja teenindussektoris. Takeuchi hinnangul on just ehtsast nahast kate parim viis, kuidas roboted elusolendite moodi välja nägema ja ümbrust tunnetama panna – nii kataks nii inimeste kui ka robotite kehasid täpselt sama materjal. Sedalaadi arengud võivad tema sõnul aidata luua mõlema vahel uutmoodi suhteid.
Teadlased on nahaimplantaate valmistanud varemgi. Näiteks on loodud nahalatakaid, mida saab taastavas kirurgias kokku õmmelda. Siiski pole seni ehtsa nahaga suudetud katta ühtki kolmemõõtmelist ja liikuvat objekti.
Kohutavalt vaimustav?
Uues teadustöös uputas töörühm silindrisse asetatud robotisõrme esmalt kollageeni ja naha fibroblasti lahusesse. Tegu on naha sidekoe kahe peamise koostisosaga. Lahuses hulpiva sõrme pinnale tekkis pahtlilaadne kiht, millele sai veatult kinnituda järgmine, inimese epidermaalsetest keratinotsüütidest koosnev rakukiht.
Sõrme edasi-tagasi painutades tekkisid selle nukkidele loomulikuna näivad kortsukesed. Kui sõrmenahka vigastati, suutis see end kollageenisideme abil end inimese naha kombel tervendada. Teadlaste sõnul tundub see katsudes samuti justkui päris nahk.
Töö sõrmega jätkub. Esiteks on selle nahk loomulikust nahast siiski palju õrnem, mistõttu tuleb seda pidevalt niiskena hoida. Ilma tehisvereringeta sureksid sõrme naharakud kuivades ära. Teiseks pole sõrme liigutused veel selgelt sujuvad.
Ekspertide sõnul on sõrm ühtaegu äärmiselt elutruu ja mehhaaniline. See võib vaatajas tekitada niinimetatud õõvaoru efekti ehk vastumeelsuse tunde. Näiteks ütles Ankaras asuva Blinkenti Ülikooli teadur Burcu Ürgen, et roboti inimest meenutav välimus äratab vaatajas teatavaid ootusi, mis täitumata jäädes tekitavad kõheduse- või hirmutunnet.
Samas hindas õõvaoru efekti uurinud Oxfordi Ülikooli neuroteadlane Fabian Grabenhorst sõrme fantastiliseks tehnoloogiliseks uuenduseks. Temagi nõustus, et inimestel võib alguses tekkida sõrme nähes negatiivne reaktsioon, kuid lisas, et uuringute järgi võib see tunne robotiga meeldivalt suheldes muutuda.
Töörühm plaanib nüüd sõrme naha sisse ehitada keerukamaid ja erinevaid otstarbeid täitvaid struktuure, näiteks tajuneuroneid, karvanääpse, küüsi ja higinäärmeid. Ühtlasi töötavad nad välja nahaga kaetud robotinägu.
Tööst kirjutatakse ajakirjas Matter. | Jaapani teadlased valmistasid ehtsa nahaga kaetud robotisõrme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Töörühma sõnul on uue sõrme nahk kergelt niiske ja suudab end ise ravida. Osaliselt nähakse leiutises muljetavaldavat tehnilist saavutust, mis hägustab elava ja masinliku piiri. Teisalt on teadlased eri meelt, kas inimesed peaksid olema elutruust robotisõrmest võlutud või hoopis häiritud, vahendab The Guardian.
Uuringu juhtivautori ja Tokyo Ülikooli professori Shoji Takeuchi sõnul üllatas töörühma ennastki, kuivõrd hästi nahakude roboti pinnaga ühildub. Siiski on professori sõnul tegu alles esimese sammuga ehtsa nahaga kaetud robotite loomises.
Uurijate sõnul läviksid aga elutruumad humanoidid inimestega kõikvõimalikes rollides loomulikumalt, sealhulgas õendusabis ja teenindussektoris. Takeuchi hinnangul on just ehtsast nahast kate parim viis, kuidas roboted elusolendite moodi välja nägema ja ümbrust tunnetama panna – nii kataks nii inimeste kui ka robotite kehasid täpselt sama materjal. Sedalaadi arengud võivad tema sõnul aidata luua mõlema vahel uutmoodi suhteid.
Teadlased on nahaimplantaate valmistanud varemgi. Näiteks on loodud nahalatakaid, mida saab taastavas kirurgias kokku õmmelda. Siiski pole seni ehtsa nahaga suudetud katta ühtki kolmemõõtmelist ja liikuvat objekti.
Kohutavalt vaimustav?
Uues teadustöös uputas töörühm silindrisse asetatud robotisõrme esmalt kollageeni ja naha fibroblasti lahusesse. Tegu on naha sidekoe kahe peamise koostisosaga. Lahuses hulpiva sõrme pinnale tekkis pahtlilaadne kiht, millele sai veatult kinnituda järgmine, inimese epidermaalsetest keratinotsüütidest koosnev rakukiht.
Sõrme edasi-tagasi painutades tekkisid selle nukkidele loomulikuna näivad kortsukesed. Kui sõrmenahka vigastati, suutis see end kollageenisideme abil end inimese naha kombel tervendada. Teadlaste sõnul tundub see katsudes samuti justkui päris nahk.
Töö sõrmega jätkub. Esiteks on selle nahk loomulikust nahast siiski palju õrnem, mistõttu tuleb seda pidevalt niiskena hoida. Ilma tehisvereringeta sureksid sõrme naharakud kuivades ära. Teiseks pole sõrme liigutused veel selgelt sujuvad.
Ekspertide sõnul on sõrm ühtaegu äärmiselt elutruu ja mehhaaniline. See võib vaatajas tekitada niinimetatud õõvaoru efekti ehk vastumeelsuse tunde. Näiteks ütles Ankaras asuva Blinkenti Ülikooli teadur Burcu Ürgen, et roboti inimest meenutav välimus äratab vaatajas teatavaid ootusi, mis täitumata jäädes tekitavad kõheduse- või hirmutunnet.
Samas hindas õõvaoru efekti uurinud Oxfordi Ülikooli neuroteadlane Fabian Grabenhorst sõrme fantastiliseks tehnoloogiliseks uuenduseks. Temagi nõustus, et inimestel võib alguses tekkida sõrme nähes negatiivne reaktsioon, kuid lisas, et uuringute järgi võib see tunne robotiga meeldivalt suheldes muutuda.
Töörühm plaanib nüüd sõrme naha sisse ehitada keerukamaid ja erinevaid otstarbeid täitvaid struktuure, näiteks tajuneuroneid, karvanääpse, küüsi ja higinäärmeid. Ühtlasi töötavad nad välja nahaga kaetud robotinägu.
Tööst kirjutatakse ajakirjas Matter.
### Response:
Jaapani teadlased valmistasid ehtsa nahaga kaetud robotisõrme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Härra Bach, minu nimi on Maria Lasitskene, olen Tokyo olümpiavõitja kõrgushüppes. Ma ei ole kindel, et olete minust kuulnud, sest teie sõnavõtte lugedes kahtlustan, et olete palju lähemal poliitikale kui tippspordile," alustas venelanna oma pöördumist.
"Viimase seitsme aasta jooksul ei ole ma rahvusvahelistel võistlustel saanud osaleda kokku neli aastat. Rahvusvaheline kergejõustikuliit kasutab minu Vene passi igal võimalusel minu vastu. Teil ei ole selle vastu kunagi midagi olnud. Nüüd tehakse seda taas, aga seekord teie õhutusel," jätkas Lasitskene.
"Kõrgushüppesektoris on minu peamised konkurendid Ukraina tüdrukud. Ma ei tea siiani, mida neile öelda, kuidas neile silma vaadata. Nemad ja nende sõbrad ning sugulased elavad läbi asju, mida ükski inimene ei tohiks kunagi tunda. Midagi sellist ei oleks tohtinud juhtuda ja ükski argument ei pane mind teisiti arvama. Aga teid see ei huvita, te eelistate seda, et ei tea Venemaa sportlaste arvamustest ja nende elust Ukrainas toimuva valguses mitte midagi. Kui teid tõesti huvitaks sportlaste saatus, ei nõuaks te, et nad räägiks kõnealustest sündmustest avalikult, vaid üritaks maailma spordi kaudu ühendada."
Lasitskene lisas veel justkui möödaminnes, et tema arvates peaks nii olümpiamängudel kui ka kõigil muudel spordivõistlustel lõpetama rahvuslippude ja -hümnide kasutamise. "Sportlasi armastatakse mitte nende kodakondsuse ega rahvuse, vaid võistlustel sooritatu tõttu. Teie otsus mitte ei lõpetanud sõda, vaid sünnitas uue, spordi ümber ja sees toimuva sõja, mida on võimatu peatada. Ma ei kahtlegi, et teil ei jätku julgust ega väärikust Venemaa sportlastele kehtestatud võistluskeeld lõpetada, sest sellisel juhul peaksite tunnistama, et rikkusite ROK-i hartat," lõpetas Lasitskene.
View this post on Instagram
A post shared by Мария Ласицкене (@lasitskene.maria)
Olümpiavõitja avaldas Bachile saadetud kirja ka Instagramis, millele vastas teiste seas ukrainlannast MM-hõbe Julia Levtšenko.
"Toetasime teid nii palju kui võimalik; riskides maine kahjustamisega, ei kaotanud kaastunnet. Isegi pärast Krimmi annekteerimist ja Ida-Ukrainas puhkenud sõja algust," alustas 24-aastane ukrainlanna. "Tahtsin uskuda, et kõik [venelased] ei ole sellised. Isegi kui teid ei lubatud teie riigi vigade tõttu rahvusvahelistel võistlustel osalema."
"Aga kui 24. veebruari hommikul algas invasioon, rakett lendas viie kilomeetri kaugusele minu majast, kui ärkasin hommikul kell 4 hirmust värisedes ja ei teadnud, kellele esimesena helistada ning mu treener saatis mulle sõnumi, et pean kohvrid pakkima, ei tulnud Venemaa sportlastelt ühtegi sõna... vastupidi, kontserdid sõja auks ning peaaegu üksmeelne toetus," jätkas Levtšenko.
"Need on inimeste elud! Kõige tähtsam maailmas! Need ei ole medalid ega rekordid, see on õigus eksisteerida, elada ja hingata. Täiskasvanud, vanurid, lapsed... suurem osa neist on keldrites, paljud on vigastatud, paljudel on kogu eluks psühholoogiline trauma ja paljudelt on võetud elu. Kas sa arvad, et sport on tähtsam kui õigus elada? Sinul ei lubata, sest oled venelanna? Meid tapetakse lihtsalt sellepärast, et oleme ukrainlased! Kas näed erinevust?" lõpetas Levtšenko tulise vastuse. | Vene kõrgushüppetäht tahab võistelda, ukrainlanna andis karmi vastuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Härra Bach, minu nimi on Maria Lasitskene, olen Tokyo olümpiavõitja kõrgushüppes. Ma ei ole kindel, et olete minust kuulnud, sest teie sõnavõtte lugedes kahtlustan, et olete palju lähemal poliitikale kui tippspordile," alustas venelanna oma pöördumist.
"Viimase seitsme aasta jooksul ei ole ma rahvusvahelistel võistlustel saanud osaleda kokku neli aastat. Rahvusvaheline kergejõustikuliit kasutab minu Vene passi igal võimalusel minu vastu. Teil ei ole selle vastu kunagi midagi olnud. Nüüd tehakse seda taas, aga seekord teie õhutusel," jätkas Lasitskene.
"Kõrgushüppesektoris on minu peamised konkurendid Ukraina tüdrukud. Ma ei tea siiani, mida neile öelda, kuidas neile silma vaadata. Nemad ja nende sõbrad ning sugulased elavad läbi asju, mida ükski inimene ei tohiks kunagi tunda. Midagi sellist ei oleks tohtinud juhtuda ja ükski argument ei pane mind teisiti arvama. Aga teid see ei huvita, te eelistate seda, et ei tea Venemaa sportlaste arvamustest ja nende elust Ukrainas toimuva valguses mitte midagi. Kui teid tõesti huvitaks sportlaste saatus, ei nõuaks te, et nad räägiks kõnealustest sündmustest avalikult, vaid üritaks maailma spordi kaudu ühendada."
Lasitskene lisas veel justkui möödaminnes, et tema arvates peaks nii olümpiamängudel kui ka kõigil muudel spordivõistlustel lõpetama rahvuslippude ja -hümnide kasutamise. "Sportlasi armastatakse mitte nende kodakondsuse ega rahvuse, vaid võistlustel sooritatu tõttu. Teie otsus mitte ei lõpetanud sõda, vaid sünnitas uue, spordi ümber ja sees toimuva sõja, mida on võimatu peatada. Ma ei kahtlegi, et teil ei jätku julgust ega väärikust Venemaa sportlastele kehtestatud võistluskeeld lõpetada, sest sellisel juhul peaksite tunnistama, et rikkusite ROK-i hartat," lõpetas Lasitskene.
View this post on Instagram
A post shared by Мария Ласицкене (@lasitskene.maria)
Olümpiavõitja avaldas Bachile saadetud kirja ka Instagramis, millele vastas teiste seas ukrainlannast MM-hõbe Julia Levtšenko.
"Toetasime teid nii palju kui võimalik; riskides maine kahjustamisega, ei kaotanud kaastunnet. Isegi pärast Krimmi annekteerimist ja Ida-Ukrainas puhkenud sõja algust," alustas 24-aastane ukrainlanna. "Tahtsin uskuda, et kõik [venelased] ei ole sellised. Isegi kui teid ei lubatud teie riigi vigade tõttu rahvusvahelistel võistlustel osalema."
"Aga kui 24. veebruari hommikul algas invasioon, rakett lendas viie kilomeetri kaugusele minu majast, kui ärkasin hommikul kell 4 hirmust värisedes ja ei teadnud, kellele esimesena helistada ning mu treener saatis mulle sõnumi, et pean kohvrid pakkima, ei tulnud Venemaa sportlastelt ühtegi sõna... vastupidi, kontserdid sõja auks ning peaaegu üksmeelne toetus," jätkas Levtšenko.
"Need on inimeste elud! Kõige tähtsam maailmas! Need ei ole medalid ega rekordid, see on õigus eksisteerida, elada ja hingata. Täiskasvanud, vanurid, lapsed... suurem osa neist on keldrites, paljud on vigastatud, paljudel on kogu eluks psühholoogiline trauma ja paljudelt on võetud elu. Kas sa arvad, et sport on tähtsam kui õigus elada? Sinul ei lubata, sest oled venelanna? Meid tapetakse lihtsalt sellepärast, et oleme ukrainlased! Kas näed erinevust?" lõpetas Levtšenko tulise vastuse.
### Response:
Vene kõrgushüppetäht tahab võistelda, ukrainlanna andis karmi vastuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Natuke nii, natuke naa" loo tegemine oli Reketile albumil olevatest lugudest kõige väljakutsuvam. "Enamasti kõige lihtsama refrääni kirjutamine võtab just enim aega", kommenteeris Reket. Tema sõnul sobib lugu ideaalselt selleks, et end lõpuks suvelainele keerata.
Muusikavideost leiab meeleolukaid kaadreid artisti aastatepikkusest tööst ja puhkusest. "Kõik, mis ma elu jooksul teinud olen, on teinud minust selle, kes ma olen täna. Elu peab olema elamist väärt ja usun, et see muusikavideo seda ka vaatajale meelde tuletab. Work hard, play hard", tutvustas Reket oma uut muusikavideot.
Videomaterjal pärineb peamiselt Reketi enda telefonist. Muusikavideo monteeris kokku Henry Parelo. Loo on produtseerinud Harhan ning miksinud ja masterdanud Vallo Kikas.
6. mail andis Reket välja oma kuuenda sooloalbumi nimega "Palun puhka", kus on kokku 13 lugu. Album sai esimesel nädalal enimstriimitud albumiks Eestis. "Palun puhka" ilmus esialgu digitaalsel kujul, kuid Reket teatas, et tal on käesoleval aastal plaanis välja anda ka füüsiline plaat. | Reket avaldas uue muusikavideo suvisele loole "Natuke nii, natuke naa" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Natuke nii, natuke naa" loo tegemine oli Reketile albumil olevatest lugudest kõige väljakutsuvam. "Enamasti kõige lihtsama refrääni kirjutamine võtab just enim aega", kommenteeris Reket. Tema sõnul sobib lugu ideaalselt selleks, et end lõpuks suvelainele keerata.
Muusikavideost leiab meeleolukaid kaadreid artisti aastatepikkusest tööst ja puhkusest. "Kõik, mis ma elu jooksul teinud olen, on teinud minust selle, kes ma olen täna. Elu peab olema elamist väärt ja usun, et see muusikavideo seda ka vaatajale meelde tuletab. Work hard, play hard", tutvustas Reket oma uut muusikavideot.
Videomaterjal pärineb peamiselt Reketi enda telefonist. Muusikavideo monteeris kokku Henry Parelo. Loo on produtseerinud Harhan ning miksinud ja masterdanud Vallo Kikas.
6. mail andis Reket välja oma kuuenda sooloalbumi nimega "Palun puhka", kus on kokku 13 lugu. Album sai esimesel nädalal enimstriimitud albumiks Eestis. "Palun puhka" ilmus esialgu digitaalsel kujul, kuid Reket teatas, et tal on käesoleval aastal plaanis välja anda ka füüsiline plaat.
### Response:
Reket avaldas uue muusikavideo suvisele loole "Natuke nii, natuke naa" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leibkondadele Lätis, kes tarbivad kuni 250 kuupmeetrit maagaasi aastas, tõuseb maagaasi hind koos maksudega 65,6 protsenti 1,6896 euroni. Praegu maksab kuupmeeter maagaasi 1,10209 eurot sellele tarbijasegmendile.
Samas leibkondadele, kes tarbivad vahemikus 250 kuni 500 kuupmeetrit, tõuseb gaasi maksumus 74,7 protsenti, tõstes gaasikuupmeetri hinna 0,96649 euro pealt 1,6896 euroni.
Kõige suurem tõus on kavas leibkondadele, kes tarbivad üle 500 kuupmeetri gaasi aastas – nende kulutused gaasile tõusevad 89,9 protsenti ehk 0,80405 eurot kuupmeetri pealt on 1,52715 euroni.
Maagaasi hinna fikseeritud osa jääb 2022. aasta teiseks pooleks Lätis samaks.
Läti gaasiettevõtte Latvijas gāze tegevjuhi Aigars Kalvitisi sõnul sai riigil otsa varem odavamalt ostetud maagaas ning nüüd tuleb ettevõttel osta maagaasi maailmaturuhindade alusel.
Gaasi hind Lätis koosneb neljast komponendist: 1) maagaasi hind, mis pannakse paika riikliku regulaatori poolt maailmaturu hindade järgi, 2) gaasi transporditasu, mis lepitakse kokku ettevõttega Conexus Baltic Grid, 3) võrgujaotuskulud ning 4) riiklikud tariifid ja maksud.
Lätis muudetakse gaasi maksumust kaks korda aastas tarbijatele, kes kulutavad alla 25 000 kuupmeetri gaasi aastas. | Lätis tõuseb juulis gaasi hind | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leibkondadele Lätis, kes tarbivad kuni 250 kuupmeetrit maagaasi aastas, tõuseb maagaasi hind koos maksudega 65,6 protsenti 1,6896 euroni. Praegu maksab kuupmeeter maagaasi 1,10209 eurot sellele tarbijasegmendile.
Samas leibkondadele, kes tarbivad vahemikus 250 kuni 500 kuupmeetrit, tõuseb gaasi maksumus 74,7 protsenti, tõstes gaasikuupmeetri hinna 0,96649 euro pealt 1,6896 euroni.
Kõige suurem tõus on kavas leibkondadele, kes tarbivad üle 500 kuupmeetri gaasi aastas – nende kulutused gaasile tõusevad 89,9 protsenti ehk 0,80405 eurot kuupmeetri pealt on 1,52715 euroni.
Maagaasi hinna fikseeritud osa jääb 2022. aasta teiseks pooleks Lätis samaks.
Läti gaasiettevõtte Latvijas gāze tegevjuhi Aigars Kalvitisi sõnul sai riigil otsa varem odavamalt ostetud maagaas ning nüüd tuleb ettevõttel osta maagaasi maailmaturuhindade alusel.
Gaasi hind Lätis koosneb neljast komponendist: 1) maagaasi hind, mis pannakse paika riikliku regulaatori poolt maailmaturu hindade järgi, 2) gaasi transporditasu, mis lepitakse kokku ettevõttega Conexus Baltic Grid, 3) võrgujaotuskulud ning 4) riiklikud tariifid ja maksud.
Lätis muudetakse gaasi maksumust kaks korda aastas tarbijatele, kes kulutavad alla 25 000 kuupmeetri gaasi aastas.
### Response:
Lätis tõuseb juulis gaasi hind |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juuni teisel nädalal avalikustas linnavalitsus Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava. On näha strateegiakeskuse väga head tööd. Arengukava eesmärk on minna konkreetsemaks arengustrateegia "Tallinn 2035" rakendamisel: aastani 2035 pannakse kirja eesmärgid, tegevused ja mõõdikud (seireindikaatoreid ehk väljund- või tulemusnäitajaid). Töö eest vastutab Tallinna transpordiamet, mis on abilinnapea Andrei Novikov juhtimise all. Neile peame usaldama selle kava elluviimise, mis teeb väga murelikuks.
Mis on head?
Alustagem heast. Sisu ja strateegia on hea. Seda tuleb öelda küll tunnustuseks, küll sellepärast, et kõik pole negatiivne.
Näiteks on kirjas ohutu liikluskeskkonna kujundamine (punkt 1.3), piirkiiruse seadmine 30 km/h elamualadel, keskustes, suurema kohaväärtusega tänavalõikudel. Tunnustust väärib Tallinna edasiliikumine strateegiatega töötamisel, kuna see jätkusuutlik liikuvuskava toetab juba varem alustatud tööd: nüüd saab edasi liikuda linna põhilise strateegia "Tallinn 2035" strateegiliste sihtide poole nagu "Terve Tallinn liigub", "Sõbralik linnaruum", "Kodu, mis algab tänavast", "Roheline pööre" ja "Loov maailmalinn".
Tallinna linn on varemgi paberile pannud väga häid asju: kliimakava, Tallinn 2035, Tallinna mereääre visioon, Tallinna mürakaart, Tallinna rattastrateegia või rohepealinn. Paberil on need head asjad. Kas ka reaalsuses? Kas te olete märganud, et linn liigub oma sihtidele lähemale?
Mida mõõdetakse, see saab tehtud, on öelnud taani füüsik Niels Bohr. Linn ei mõõda oma progressi. Näiteks rattaliiklust ei mõõdeta: rataste andmeid ei sisalda ka tänavu avaldatud uus digitaalne liiklusmudel. Rakendussätted puuduvad selles kavas.
Autod on tähtsamad kui inimesed
Tallinna suurim probleem on tänavate ohtlikkus, autostumine, valglinnastumine ja kõik need on omavahel seotud asjad. Inimeste turvalisus peab olema tähtsam kui autode läbilaskevõime sõiduteedel. Euroopa linnades ei mõõdeta enam autode läbilaskevõimet, mõõdetakse inimeste läbilaskevõimet, mistahes liikumisviisi nad ka kasutavad. Inimeste turvalisusele tänaval on äärmiselt oluline, et kiirus sõiduteel oleks 30 km/h ja mitte 50 km/h kohtades, kus on koolid, reguleerimata ülekäigurajad või kus on rattarajad sõiduteedel.
See väike töövõit meenutab ütlust, et Tallinn annab lusikaga, võtab kulbiga. Tallinnas on suuri probleeme, aga liikuvuskava pakub vähe jõulisi lahendusi. Kus on arutelu ja ettepanekud maksude kohta? Kavas pole sõnagi heitme-, ummiku-, naastrehvi- ega linnamaasturimaksust. Vähe on poliitikuid, kes julgevad makse välja pakkuda, tõsi. Kuid vähe on kaasaegseid linnu, kus seda moel või teisel tehtud ei ole. Kopenhaagenis näiteks on isiklikku sõiduautot väga kulukas omada.
Kas maksud peavad tulema? Jah, osad maksud peavad kindlasti pealinnas tulema. Näiteks ei saa kõik niisama kogu aeg kesklinnast läbi sõita, sest seal on kõigil suur huvi, samas ka võrdne õigus olla. Sõidad ringiga mööda või kui sõidad läbi, maksad ummikumaksu. See on üks konkreetne, tõestust leidnud meede ummikute vähendamiseks.
Kui see tundub liiast, võtkem müra ja tervis. 58 protsenti tallinlastest elab müra keskel, mis on tervist kahjustav. See on reaalne probleem. Linn ei ole aastaid midagi selle probleemi lahendamiseks teinud.
Miks ei ole kehtestatud naastrehvimaksu, et inimesed ei sõidaks (kesklinnas) naeltega, mis tekitavad õhusaastet, lõhuvaid teid ning tekitavad müra? Stockholmi kesklinnas on need näiteks ammu juba keelatud.
Ühistranspordist
Miks ei ole linnarongi liikuvuskavas sees? Rööpad on olemas. Miks ei võeta ette samme, et inimesed hakkaksid kasutama ühistransporti rohkem nagu strateegiad ette näevad? Ühistranspordi kasutajate osakaal on langenud alates selle piletivabaks tegemisest. Isegi väikseid asju pole tehtud. Kas olete teinekord proovinud bussi või trammi aknast välja vaadata, aga ei saa, sest aken on kinni kleebitud?
Miks ei ole ära keelatud reklaami Tallinna ühistranspordil? Inimesed ei näe trammikaknast tihti väljagi ning see vähendab soovi trammiga sõita. Linnavalitsus mõnitab trammireisijaid, kui laseb aknad reklaamiga kinni katta.
Parkimisest
Kas olete kogenud, kui ohtlikud ja ebameeldivad on kõnniteedel ja rattaradadel parkivad autod? Liiklusseadus küll keelab seda, aga nii tehakse. See sage autojuhtide õlakehitamine kahvatub aga pealinna õlakehitamise ees. Kuidas on võimalik, et linn jättis reguleerimata kullerite parkimise? Miks ei ole autojagamisteenustele eraldi kohti?
Platvormimajandus on päris majandus, on vist vaja linnaisadele selgitada. Päris suur ja päris kiiresti kasvav majandus. Inimesed tellivad aina rohkem kaupa, maksavad teenuse eest ja maksavad makse. Kulleritele on vaja turvalist ruumi liikumiseks rattateedel, pakiautodel tuleb parkida neile ette nähtud parkimiskohtadel.
"Miks nõuab Tallinna linnavalitsus endiselt koos iga uue korteriga vähemalt ühte parkimiskohta?"
Kas olete proovinud Tallinnas parkimiskohta leida ja seda lihtsalt ei ole? Või olete soovinud osta korterit ning hoolimata pingsast eelarvest on teil sund osta lisaks viiekohalise summa eest ka parkimiskoht? Miks nõuab Tallinna linnavalitsus endiselt koos iga uue korteriga vähemalt ühte parkimiskohta?
Põhjamaade pealinnade uusarendustel, eriti kesklinnas, nõutakse 0,4 parkimiskohta korteri kohta. Kõik ei pea kogu aeg autoga igale poole sõitma, aga tallinlased peavad. Ja selle eest tuleb maksta hingehinda. Kinnisvaraarendajad, arhitektid, linnaplaneerijad ja teised eksperdid on aastaid sellest rääkinud, kuid linnavalitsus ei saa lihtsalt probleemist aru.
Mis saab edasi?
Transpordiamet, Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet ja abilinnapea Andrei Novikov jätkavad selle valdkonna arengu pidurdamist. Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava jääb rakenduskava ja poliitilise tahte puudumise tõttu riiulisse. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist jõudis selle kava tööversioon ja tööde järjekord Tallinna kätte kaks aastat tagasi. Miks on see nii kaua on olnud linnavalitsuse laual? Miks ei ole seda dokumenti avaldatud varem tööversioonina sisendi korjamiseks? Kus on olnud arutelu? Miks on konkreetselt Novikov keeldunud seda inimestele jagamast nagu linna peal räägitakse?
Need on äärmiselt olulised küsimused, sest mõjutavad nii sisu kui ka elluviimist. Probleem on abilinnapea Andrei Novikov. Probleem on linna transpordiameti juht Andres Harjo ja probleem on keskkonna- ja kommunaalameti juht Ain Valdmann. Nad on aastaid töötanud Tallinna arengukavadele vastu. Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava tulemus, selle saamislugu ning selle puudused tõestavad järjekordselt, et pealinna ei juhi pädevad inimesed. Kuniks Novikov, Harjo ja Valdmann ei ole ametist vabastatud, ei juhtu Tallinnas sisulisi muudatusi. | Pärtel-Peeter Pere: kriitiliselt Tallinna värskest linnaliikuvuskavast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juuni teisel nädalal avalikustas linnavalitsus Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava. On näha strateegiakeskuse väga head tööd. Arengukava eesmärk on minna konkreetsemaks arengustrateegia "Tallinn 2035" rakendamisel: aastani 2035 pannakse kirja eesmärgid, tegevused ja mõõdikud (seireindikaatoreid ehk väljund- või tulemusnäitajaid). Töö eest vastutab Tallinna transpordiamet, mis on abilinnapea Andrei Novikov juhtimise all. Neile peame usaldama selle kava elluviimise, mis teeb väga murelikuks.
Mis on head?
Alustagem heast. Sisu ja strateegia on hea. Seda tuleb öelda küll tunnustuseks, küll sellepärast, et kõik pole negatiivne.
Näiteks on kirjas ohutu liikluskeskkonna kujundamine (punkt 1.3), piirkiiruse seadmine 30 km/h elamualadel, keskustes, suurema kohaväärtusega tänavalõikudel. Tunnustust väärib Tallinna edasiliikumine strateegiatega töötamisel, kuna see jätkusuutlik liikuvuskava toetab juba varem alustatud tööd: nüüd saab edasi liikuda linna põhilise strateegia "Tallinn 2035" strateegiliste sihtide poole nagu "Terve Tallinn liigub", "Sõbralik linnaruum", "Kodu, mis algab tänavast", "Roheline pööre" ja "Loov maailmalinn".
Tallinna linn on varemgi paberile pannud väga häid asju: kliimakava, Tallinn 2035, Tallinna mereääre visioon, Tallinna mürakaart, Tallinna rattastrateegia või rohepealinn. Paberil on need head asjad. Kas ka reaalsuses? Kas te olete märganud, et linn liigub oma sihtidele lähemale?
Mida mõõdetakse, see saab tehtud, on öelnud taani füüsik Niels Bohr. Linn ei mõõda oma progressi. Näiteks rattaliiklust ei mõõdeta: rataste andmeid ei sisalda ka tänavu avaldatud uus digitaalne liiklusmudel. Rakendussätted puuduvad selles kavas.
Autod on tähtsamad kui inimesed
Tallinna suurim probleem on tänavate ohtlikkus, autostumine, valglinnastumine ja kõik need on omavahel seotud asjad. Inimeste turvalisus peab olema tähtsam kui autode läbilaskevõime sõiduteedel. Euroopa linnades ei mõõdeta enam autode läbilaskevõimet, mõõdetakse inimeste läbilaskevõimet, mistahes liikumisviisi nad ka kasutavad. Inimeste turvalisusele tänaval on äärmiselt oluline, et kiirus sõiduteel oleks 30 km/h ja mitte 50 km/h kohtades, kus on koolid, reguleerimata ülekäigurajad või kus on rattarajad sõiduteedel.
See väike töövõit meenutab ütlust, et Tallinn annab lusikaga, võtab kulbiga. Tallinnas on suuri probleeme, aga liikuvuskava pakub vähe jõulisi lahendusi. Kus on arutelu ja ettepanekud maksude kohta? Kavas pole sõnagi heitme-, ummiku-, naastrehvi- ega linnamaasturimaksust. Vähe on poliitikuid, kes julgevad makse välja pakkuda, tõsi. Kuid vähe on kaasaegseid linnu, kus seda moel või teisel tehtud ei ole. Kopenhaagenis näiteks on isiklikku sõiduautot väga kulukas omada.
Kas maksud peavad tulema? Jah, osad maksud peavad kindlasti pealinnas tulema. Näiteks ei saa kõik niisama kogu aeg kesklinnast läbi sõita, sest seal on kõigil suur huvi, samas ka võrdne õigus olla. Sõidad ringiga mööda või kui sõidad läbi, maksad ummikumaksu. See on üks konkreetne, tõestust leidnud meede ummikute vähendamiseks.
Kui see tundub liiast, võtkem müra ja tervis. 58 protsenti tallinlastest elab müra keskel, mis on tervist kahjustav. See on reaalne probleem. Linn ei ole aastaid midagi selle probleemi lahendamiseks teinud.
Miks ei ole kehtestatud naastrehvimaksu, et inimesed ei sõidaks (kesklinnas) naeltega, mis tekitavad õhusaastet, lõhuvaid teid ning tekitavad müra? Stockholmi kesklinnas on need näiteks ammu juba keelatud.
Ühistranspordist
Miks ei ole linnarongi liikuvuskavas sees? Rööpad on olemas. Miks ei võeta ette samme, et inimesed hakkaksid kasutama ühistransporti rohkem nagu strateegiad ette näevad? Ühistranspordi kasutajate osakaal on langenud alates selle piletivabaks tegemisest. Isegi väikseid asju pole tehtud. Kas olete teinekord proovinud bussi või trammi aknast välja vaadata, aga ei saa, sest aken on kinni kleebitud?
Miks ei ole ära keelatud reklaami Tallinna ühistranspordil? Inimesed ei näe trammikaknast tihti väljagi ning see vähendab soovi trammiga sõita. Linnavalitsus mõnitab trammireisijaid, kui laseb aknad reklaamiga kinni katta.
Parkimisest
Kas olete kogenud, kui ohtlikud ja ebameeldivad on kõnniteedel ja rattaradadel parkivad autod? Liiklusseadus küll keelab seda, aga nii tehakse. See sage autojuhtide õlakehitamine kahvatub aga pealinna õlakehitamise ees. Kuidas on võimalik, et linn jättis reguleerimata kullerite parkimise? Miks ei ole autojagamisteenustele eraldi kohti?
Platvormimajandus on päris majandus, on vist vaja linnaisadele selgitada. Päris suur ja päris kiiresti kasvav majandus. Inimesed tellivad aina rohkem kaupa, maksavad teenuse eest ja maksavad makse. Kulleritele on vaja turvalist ruumi liikumiseks rattateedel, pakiautodel tuleb parkida neile ette nähtud parkimiskohtadel.
"Miks nõuab Tallinna linnavalitsus endiselt koos iga uue korteriga vähemalt ühte parkimiskohta?"
Kas olete proovinud Tallinnas parkimiskohta leida ja seda lihtsalt ei ole? Või olete soovinud osta korterit ning hoolimata pingsast eelarvest on teil sund osta lisaks viiekohalise summa eest ka parkimiskoht? Miks nõuab Tallinna linnavalitsus endiselt koos iga uue korteriga vähemalt ühte parkimiskohta?
Põhjamaade pealinnade uusarendustel, eriti kesklinnas, nõutakse 0,4 parkimiskohta korteri kohta. Kõik ei pea kogu aeg autoga igale poole sõitma, aga tallinlased peavad. Ja selle eest tuleb maksta hingehinda. Kinnisvaraarendajad, arhitektid, linnaplaneerijad ja teised eksperdid on aastaid sellest rääkinud, kuid linnavalitsus ei saa lihtsalt probleemist aru.
Mis saab edasi?
Transpordiamet, Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet ja abilinnapea Andrei Novikov jätkavad selle valdkonna arengu pidurdamist. Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava jääb rakenduskava ja poliitilise tahte puudumise tõttu riiulisse. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist jõudis selle kava tööversioon ja tööde järjekord Tallinna kätte kaks aastat tagasi. Miks on see nii kaua on olnud linnavalitsuse laual? Miks ei ole seda dokumenti avaldatud varem tööversioonina sisendi korjamiseks? Kus on olnud arutelu? Miks on konkreetselt Novikov keeldunud seda inimestele jagamast nagu linna peal räägitakse?
Need on äärmiselt olulised küsimused, sest mõjutavad nii sisu kui ka elluviimist. Probleem on abilinnapea Andrei Novikov. Probleem on linna transpordiameti juht Andres Harjo ja probleem on keskkonna- ja kommunaalameti juht Ain Valdmann. Nad on aastaid töötanud Tallinna arengukavadele vastu. Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava tulemus, selle saamislugu ning selle puudused tõestavad järjekordselt, et pealinna ei juhi pädevad inimesed. Kuniks Novikov, Harjo ja Valdmann ei ole ametist vabastatud, ei juhtu Tallinnas sisulisi muudatusi.
### Response:
Pärtel-Peeter Pere: kriitiliselt Tallinna värskest linnaliikuvuskavast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Teame, et meil on vaja teha palju asju, suuri asju," rääkis Tänak intervjuus ralliportaalile DirtFish. "See on meeskonna jaoks suur töö, sest me ei ole kruusal masinat veel üldse arendanud. Iga ralli on meie jaoks arendamisprotsessiks, õpime samm-sammult ja peame vaatama, kui kiirelt suudame reageerida. Kui tahame MM-tiitli nimel võidelda, peame olema väga efektiivsed."
Kuigi Tänak lõpetas Sardiinias pika, 2021. aasta veebruarist kestnud võidupõua, ei möödunud nädalavahetus tema jaoks täiesti probleemivabalt: reede pärastlõunal sai tema Hyundaist kolmikveoline masin, aga päeva kahe viimase katse ärajäämise tõttu pääses eestlane ajakaost.
"On olnud keeruline," tõdes Tänak. "Aga me jätkame tööd, see oli üks nädalavahetus, kus asjad töötasid ning meil oli mõnes kohas ka õnne," lisas eestlane.
MM-hooaeg jätkub 23. juunil algava Keenia ralliga. | Tänak: meil on vaja veel palju muuta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Teame, et meil on vaja teha palju asju, suuri asju," rääkis Tänak intervjuus ralliportaalile DirtFish. "See on meeskonna jaoks suur töö, sest me ei ole kruusal masinat veel üldse arendanud. Iga ralli on meie jaoks arendamisprotsessiks, õpime samm-sammult ja peame vaatama, kui kiirelt suudame reageerida. Kui tahame MM-tiitli nimel võidelda, peame olema väga efektiivsed."
Kuigi Tänak lõpetas Sardiinias pika, 2021. aasta veebruarist kestnud võidupõua, ei möödunud nädalavahetus tema jaoks täiesti probleemivabalt: reede pärastlõunal sai tema Hyundaist kolmikveoline masin, aga päeva kahe viimase katse ärajäämise tõttu pääses eestlane ajakaost.
"On olnud keeruline," tõdes Tänak. "Aga me jätkame tööd, see oli üks nädalavahetus, kus asjad töötasid ning meil oli mõnes kohas ka õnne," lisas eestlane.
MM-hooaeg jätkub 23. juunil algava Keenia ralliga.
### Response:
Tänak: meil on vaja veel palju muuta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sibyl Vane'i bassisti ja mänedžeri Heiko Leesmenti sõnul on see kogu kollektiivile suur tunnustus. "See on tõesti suur au, et meid on välja valitud ja selline võimalus antud. Ja muidugi meile teeb suurt rõõmu, et Sibyl Vane'i muusika lõunanaabreid jätkuvalt köidab, sest meid seob ju Lätis tuuritamisega kümneaastane ajalugu. Publiku huvi kontserdi vastu on väga suur ja on kindel, et tuleb üks väga äge õhtu. Usun, et Siguldasse kogunevaid Placebo fänne kõnetab ka Sibyl Vane'i looming," rääkis Leesment.
Sibyl Vane on Pärnust pärit alternatiivrokitrio, mille asutasid 2010. aastal kitarrist ja laulja Helena Randlaht ning bassist Heiko Leesment. Aastate jooksul on bänd andnud üle 300 kontserdi Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis ja kaugemal. Kokku on avaldatud kolm stuudioalbumit, millest viimane "Duchess", ilmus 2020. aastal ja nomineeriti Eesti muusikaauhindadel aasta rokkalbumi tiitlile.
Eesti laiema avalikkuse tähelepanu pälvis Sibyl Vane 2018. aastal Eesti Laulu finaalis oma looga "Thousand Words", millega bänd võitis žürii hääletuses teise ja lõpptulemusena neljanda koha. Selle aasta juulis avaldab Sibyl Vane oma esimese kontsertalbumi ja sügisel avaldab Läti plaadifirma I Love You Records nende kümne aasta eest ilmunud debüütalbumi esimest korda vinüülil, topelt-CD-na ja kassetil.
22. juunil Sigulda lossivaremetes toimuva Placebo kontserdi soojendajana hõigati lisaks Sibyl Vane'ile välja ka Läti enda kollektiiv Purple Negative.
"Purple Negative on kindlasti üks praegu Läti alternatiivroki kuumi nimesid. 2020. aasta suvel soojendasid nad meid albumi esitlusel Riias, kust meie sõprus nendega alguse sai. Loodetavasti saame neid lähiajal ka Eesti publikule tutvustada," ütles Sibyl Vane'i laulja ja kitarrist Helena Randlaht.
Tänavu kevadel, pärast üheksa aastat kestnud pausi stuudioalbumi "Never Let Me Go" avaldanud Placebo on oma 25 aastat kestnud karjääri jooksul müünud üle 13 miljoni albumi. Bändil on aastate jooksul olnud mitmeid hitte, millest tuntuimad on "Every You Every Me", "Pure Morning", "Running Up That Hill", "The Bitter End" ja "Special Needs". | Placebo Läti kontserdi soojendajaks valiti Sibyl Vane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sibyl Vane'i bassisti ja mänedžeri Heiko Leesmenti sõnul on see kogu kollektiivile suur tunnustus. "See on tõesti suur au, et meid on välja valitud ja selline võimalus antud. Ja muidugi meile teeb suurt rõõmu, et Sibyl Vane'i muusika lõunanaabreid jätkuvalt köidab, sest meid seob ju Lätis tuuritamisega kümneaastane ajalugu. Publiku huvi kontserdi vastu on väga suur ja on kindel, et tuleb üks väga äge õhtu. Usun, et Siguldasse kogunevaid Placebo fänne kõnetab ka Sibyl Vane'i looming," rääkis Leesment.
Sibyl Vane on Pärnust pärit alternatiivrokitrio, mille asutasid 2010. aastal kitarrist ja laulja Helena Randlaht ning bassist Heiko Leesment. Aastate jooksul on bänd andnud üle 300 kontserdi Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis ja kaugemal. Kokku on avaldatud kolm stuudioalbumit, millest viimane "Duchess", ilmus 2020. aastal ja nomineeriti Eesti muusikaauhindadel aasta rokkalbumi tiitlile.
Eesti laiema avalikkuse tähelepanu pälvis Sibyl Vane 2018. aastal Eesti Laulu finaalis oma looga "Thousand Words", millega bänd võitis žürii hääletuses teise ja lõpptulemusena neljanda koha. Selle aasta juulis avaldab Sibyl Vane oma esimese kontsertalbumi ja sügisel avaldab Läti plaadifirma I Love You Records nende kümne aasta eest ilmunud debüütalbumi esimest korda vinüülil, topelt-CD-na ja kassetil.
22. juunil Sigulda lossivaremetes toimuva Placebo kontserdi soojendajana hõigati lisaks Sibyl Vane'ile välja ka Läti enda kollektiiv Purple Negative.
"Purple Negative on kindlasti üks praegu Läti alternatiivroki kuumi nimesid. 2020. aasta suvel soojendasid nad meid albumi esitlusel Riias, kust meie sõprus nendega alguse sai. Loodetavasti saame neid lähiajal ka Eesti publikule tutvustada," ütles Sibyl Vane'i laulja ja kitarrist Helena Randlaht.
Tänavu kevadel, pärast üheksa aastat kestnud pausi stuudioalbumi "Never Let Me Go" avaldanud Placebo on oma 25 aastat kestnud karjääri jooksul müünud üle 13 miljoni albumi. Bändil on aastate jooksul olnud mitmeid hitte, millest tuntuimad on "Every You Every Me", "Pure Morning", "Running Up That Hill", "The Bitter End" ja "Special Needs".
### Response:
Placebo Läti kontserdi soojendajaks valiti Sibyl Vane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parimaks mängijaks valiti Roman Sobtšenko, kes lõi maikuu jooksul viiest mängust kuus väravat. Mängudes, kus Sobtšenko osales, võitis Harju neli ja viigistas ühe. Tähtsad võidud saadi kätte lähikonkurentide Tallinna FC Flora U21 ja Paide Linnameeskond U21 vastu. Lisaks võideti ka FC Elvat ja Ida-Virumaa FC Alliance'i. Ainuke viigimäng tuli tabelinaabri Tallinna FCI Levadia U21 vastu.
Sobtšenko väravate toel teenis Harju mais tabelisse 14 punkti, kui lisaks eelpool mainitud mängudele mängiti viiki ka Viljandi JK Tulevikuga. Selle saldoga asetseb Harju tabelis 32 punktiga kolmandal tabelireal.
Kuu parima treeneri auhind läks aga Levadiasse, mille teenis Ivan Stojkovic. Maikuu jooksul teenis Levadia Stojkovici juhendamisel kuuest mängust neli võitu ja kaks viiki väravatevahega 14:4. Mais suudeti võidud võtta Pärnu Jalgpalliklubi, FC Elva, Ida-Virumaa FC Alliance'i ja Paide Linnameeskond U21 üle. Tabelinaabri Harju JK Laagri ja Viljandi JK Tuleviku vastu mängiti 1:1 viiki.
Nende mängude toel teeniti mais Esiliigas Harjuga koos kõige rohkem punkte, millega hoitakse hetkel tabelis 33 punktiga Paide U21 järel teist positsiooni. | Esiliiga kuu parimaks mängijaks valiti Sobtšenko | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parimaks mängijaks valiti Roman Sobtšenko, kes lõi maikuu jooksul viiest mängust kuus väravat. Mängudes, kus Sobtšenko osales, võitis Harju neli ja viigistas ühe. Tähtsad võidud saadi kätte lähikonkurentide Tallinna FC Flora U21 ja Paide Linnameeskond U21 vastu. Lisaks võideti ka FC Elvat ja Ida-Virumaa FC Alliance'i. Ainuke viigimäng tuli tabelinaabri Tallinna FCI Levadia U21 vastu.
Sobtšenko väravate toel teenis Harju mais tabelisse 14 punkti, kui lisaks eelpool mainitud mängudele mängiti viiki ka Viljandi JK Tulevikuga. Selle saldoga asetseb Harju tabelis 32 punktiga kolmandal tabelireal.
Kuu parima treeneri auhind läks aga Levadiasse, mille teenis Ivan Stojkovic. Maikuu jooksul teenis Levadia Stojkovici juhendamisel kuuest mängust neli võitu ja kaks viiki väravatevahega 14:4. Mais suudeti võidud võtta Pärnu Jalgpalliklubi, FC Elva, Ida-Virumaa FC Alliance'i ja Paide Linnameeskond U21 üle. Tabelinaabri Harju JK Laagri ja Viljandi JK Tuleviku vastu mängiti 1:1 viiki.
Nende mängude toel teeniti mais Esiliigas Harjuga koos kõige rohkem punkte, millega hoitakse hetkel tabelis 33 punktiga Paide U21 järel teist positsiooni.
### Response:
Esiliiga kuu parimaks mängijaks valiti Sobtšenko |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Osa meediamaju saab Facebookilt üle 10 miljoni dollari aastas. Facebook maksab aastas üle 15 miljoni dollari Washington Postile, veidi üle 20 miljoni dollari New York Timesile ja üle 10 miljoni The Wall Street Journalile, vahendas the Wall Street Journal. Enamik USA meediaväljaannetest saab vaid murdosa suurtele uudisteorganisatsioonidele makstud summast.
Kokkulepete tuum on USA-s ja Ühendkuningriigis ligipääsetav Facebooki uudiste sektsioon, mille kaudu lugejad saavad osa meediaväljaannete artikleid tasuta lugeda. Kolmeaastane leping meediamajade ja Facebooki vahel sõlmiti 2019. aastal ehk peaks aeguma selle aasta jooksul.
Facebook pole näidanud valmidust kokkuleppe uuendamiseks. Sotsiaalmeediahiid on oma huvi nihutanud uudistelt suunamudijatele, et paremini konkureerida TikTokiga. Samuti suurendab ettevõte investeeringuid Metaverse'i, mida ilmestab Facebooki otsus nimetada oma emafirma ümber Metaks.
Meta tegevjuht Mark Zuckerberg on väidetavalt häiritud paljude riikide plaanist sundida Facebooki ja Google'i emafirmat Alphabeti uudiste eest maksma. Sellise arengusuuna pärast on vähenenud Zuckerbergi huvi laiendada uudiste rolli Facebooki keskkonnas. Juba 2018. aastaks oli Facebooki ja Google'i käes 77 protsenti USA reklaamitulust kohalikul tasandil.
Uudisteorganisatsioonid pole interneti ja eriti sotsiaalmeedia ajastul enam suutelised Google'i ja Facebookiga reklaamitulu pärast konkureerima. Samuti on meediamajad kritiseerinud tehnoloogiaettevõtteid, kuna nad ei maksa neile internetis jagatud uudiste eest.
Regulaatorid Euroopa Liidus, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides on astunud samme, et panna Google ja Facebook maksma nende kaudu jagatud uudiste eest. Facebook oli eriti vastu Austraalia vastavale seadusele, mistõttu lõpetati riigis Facebooki kaudu kõikide uudiste jagamine. Samasugune seadus on kaalumisel Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. | Facebook kaalub USA meediamajadega uusi kokkuleppeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Osa meediamaju saab Facebookilt üle 10 miljoni dollari aastas. Facebook maksab aastas üle 15 miljoni dollari Washington Postile, veidi üle 20 miljoni dollari New York Timesile ja üle 10 miljoni The Wall Street Journalile, vahendas the Wall Street Journal. Enamik USA meediaväljaannetest saab vaid murdosa suurtele uudisteorganisatsioonidele makstud summast.
Kokkulepete tuum on USA-s ja Ühendkuningriigis ligipääsetav Facebooki uudiste sektsioon, mille kaudu lugejad saavad osa meediaväljaannete artikleid tasuta lugeda. Kolmeaastane leping meediamajade ja Facebooki vahel sõlmiti 2019. aastal ehk peaks aeguma selle aasta jooksul.
Facebook pole näidanud valmidust kokkuleppe uuendamiseks. Sotsiaalmeediahiid on oma huvi nihutanud uudistelt suunamudijatele, et paremini konkureerida TikTokiga. Samuti suurendab ettevõte investeeringuid Metaverse'i, mida ilmestab Facebooki otsus nimetada oma emafirma ümber Metaks.
Meta tegevjuht Mark Zuckerberg on väidetavalt häiritud paljude riikide plaanist sundida Facebooki ja Google'i emafirmat Alphabeti uudiste eest maksma. Sellise arengusuuna pärast on vähenenud Zuckerbergi huvi laiendada uudiste rolli Facebooki keskkonnas. Juba 2018. aastaks oli Facebooki ja Google'i käes 77 protsenti USA reklaamitulust kohalikul tasandil.
Uudisteorganisatsioonid pole interneti ja eriti sotsiaalmeedia ajastul enam suutelised Google'i ja Facebookiga reklaamitulu pärast konkureerima. Samuti on meediamajad kritiseerinud tehnoloogiaettevõtteid, kuna nad ei maksa neile internetis jagatud uudiste eest.
Regulaatorid Euroopa Liidus, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides on astunud samme, et panna Google ja Facebook maksma nende kaudu jagatud uudiste eest. Facebook oli eriti vastu Austraalia vastavale seadusele, mistõttu lõpetati riigis Facebooki kaudu kõikide uudiste jagamine. Samasugune seadus on kaalumisel Ameerika Ühendriikides ja Kanadas.
### Response:
Facebook kaalub USA meediamajadega uusi kokkuleppeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Viimsi valla elanike ja seejuures ka sõidukite arv on pärast ringristmiku rajamist 2003. aastal enam kui kahekordistunud. Suurenenud liiklussagedus on kaasa toonud ka liiklusõnnetuste arvu kasvu," ütles transpordiameti pressiesindaja Erki Varma ERR-ile.
Seetõttu algasidki juunis ristmiku ümberehitustööd, mille käigus kujundatakse see ümber kaherealiseks turbo-ringristmikuks. Rekonstrueeritud ristmikul peaks paranema liiklusohutus ja kasvama ristmiku läbilaskevõime.
Varma selgitas, et turbo-ringristmiku lahenduse puhul on ristmiku läbimise kiirused väiksed ja sõidukite vahel tekib vähem konfliktpunkte ning seetõttu on ka õnnetuste esinemise võimalus väiksem.
"Uuringud ja eksperimendid näitavad, et võrreldes tavalise mitmerajalise ringristmikuga on turbo-ringristmikul õnnetuste arv koguni 72 protsenti väiksem. Samuti on sellise liiklussageduse ja sõiduradade juures ristmiku läbilaskvus suurem ja sujuvam," kinnitas transpordiameti esindaja.
Turbo-ringristmik on suhteliselt uus leiutis
Varma sõnul on turbo-ringristmik suhteliselt uus leiutis ning sajandi algul, kui Viimsi praegust ringristmikku planeeriti ja ehitama hakati, oli nendest veel vähe teada.
"Kuna turbo-ringristmik on küllaltki uus ringristmiku tüüp, millest esimene ehitati Hollandis 2000. aastal ja mille tegelik efektiivsus oli veel tõendamata, siis otsustati [toona] projekteerida liiklussagedusele vastav tavapärane ringristmik," märkis ta.
Praeguse rekonstrueerimise käigus eraldatakse vahetult enne ringristmikku ja ringristmikul sõidurajad eralduskividega, mis tähendab, et liiklejal tuleb teha õige sõiduraja valik enne ringristmikule jõudmist ja ringristmikul ei toimu rajavahetusi. Liiklusohutuse tõstmiseks korrigeeritakse ka ringristmiku geomeetriat. Samuti hõlmab Teedeprojekt OÜ koostatud ehitusprojekti ka tee katendi ja muldkeha remonti.
Ringristmiku ümberehitustööd lähevad maksma 876 849 eurot, need teeb ettevõte Viaston Infra OÜ.
Viimsi ristmik jääb suletuks septembrini
Viimsi ringristmik on liiklusele suletud alates 8. juunist ning sõidukid on suunatud ümbersõidule, läbipääs on tagatud vaid operatiivsõidukitele ja ühistranspordile.
Transpordiameti teatel saab uue ringristmiku täielikult liiklusele avada eeldatavalt 1. septembril ja tööd peaksid valmima septembri lõpuks.
Varma tõi välja, et viimastel aastatel on turbo-ringristmike ehitatud ka Saku–Laagri, Tallinna–Paldiski, Rannamõisa–Kloogaranna ja Tallinna–Rapla riigiteedele. | Viimsi ringristmiku uuendamise tingis liiklusvoo kahekordistumine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Viimsi valla elanike ja seejuures ka sõidukite arv on pärast ringristmiku rajamist 2003. aastal enam kui kahekordistunud. Suurenenud liiklussagedus on kaasa toonud ka liiklusõnnetuste arvu kasvu," ütles transpordiameti pressiesindaja Erki Varma ERR-ile.
Seetõttu algasidki juunis ristmiku ümberehitustööd, mille käigus kujundatakse see ümber kaherealiseks turbo-ringristmikuks. Rekonstrueeritud ristmikul peaks paranema liiklusohutus ja kasvama ristmiku läbilaskevõime.
Varma selgitas, et turbo-ringristmiku lahenduse puhul on ristmiku läbimise kiirused väiksed ja sõidukite vahel tekib vähem konfliktpunkte ning seetõttu on ka õnnetuste esinemise võimalus väiksem.
"Uuringud ja eksperimendid näitavad, et võrreldes tavalise mitmerajalise ringristmikuga on turbo-ringristmikul õnnetuste arv koguni 72 protsenti väiksem. Samuti on sellise liiklussageduse ja sõiduradade juures ristmiku läbilaskvus suurem ja sujuvam," kinnitas transpordiameti esindaja.
Turbo-ringristmik on suhteliselt uus leiutis
Varma sõnul on turbo-ringristmik suhteliselt uus leiutis ning sajandi algul, kui Viimsi praegust ringristmikku planeeriti ja ehitama hakati, oli nendest veel vähe teada.
"Kuna turbo-ringristmik on küllaltki uus ringristmiku tüüp, millest esimene ehitati Hollandis 2000. aastal ja mille tegelik efektiivsus oli veel tõendamata, siis otsustati [toona] projekteerida liiklussagedusele vastav tavapärane ringristmik," märkis ta.
Praeguse rekonstrueerimise käigus eraldatakse vahetult enne ringristmikku ja ringristmikul sõidurajad eralduskividega, mis tähendab, et liiklejal tuleb teha õige sõiduraja valik enne ringristmikule jõudmist ja ringristmikul ei toimu rajavahetusi. Liiklusohutuse tõstmiseks korrigeeritakse ka ringristmiku geomeetriat. Samuti hõlmab Teedeprojekt OÜ koostatud ehitusprojekti ka tee katendi ja muldkeha remonti.
Ringristmiku ümberehitustööd lähevad maksma 876 849 eurot, need teeb ettevõte Viaston Infra OÜ.
Viimsi ristmik jääb suletuks septembrini
Viimsi ringristmik on liiklusele suletud alates 8. juunist ning sõidukid on suunatud ümbersõidule, läbipääs on tagatud vaid operatiivsõidukitele ja ühistranspordile.
Transpordiameti teatel saab uue ringristmiku täielikult liiklusele avada eeldatavalt 1. septembril ja tööd peaksid valmima septembri lõpuks.
Varma tõi välja, et viimastel aastatel on turbo-ringristmike ehitatud ka Saku–Laagri, Tallinna–Paldiski, Rannamõisa–Kloogaranna ja Tallinna–Rapla riigiteedele.
### Response:
Viimsi ringristmiku uuendamise tingis liiklusvoo kahekordistumine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroalal tervikuna ulatus tarbijahindade tõus maikuus 8,1 protsendini, mis on kaugelt üle keskpanga pikaajaliselt sihitud kaheprotsendilisest hinnatõusust. Kõrged energiahinnad kanduvad järjest enam üle teiste toodete ja teenuste hindadesse.
Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas on tõstnud hindu ka toidu- ja muudel toormetel, mille puhul Venemaa ja Ukraina on olnud olulised tootjad. Sõja ja sellega kaasnenud sanktsioonide mõjule on vinti peale keeranud Hiina koroonapiirangud. On järjest selgem, et kohane on rääkida juba ka loomult püsivamast hinnatõususurvest ja just see on olukord, kus keskpank peab sekkuma.
Euroala, sh Eesti praegust kiiret hinnatõusu ei ole olulisel määral põhjustanud Euroopa Keskpanga palju aastaid kestnud äärmiselt leebe rahapoliitika, ehkki kostub vastupidiseid seisukohti.
Keskpanga võlakirjaostud ehk rahvakeeli "rahatrükk" kestis seitse–kaheksa aastat, kuid veel eelmise aasta keskpaigani oli euroala keskmine hinnatõus alla kahe protsendi. Kindlasti oleks hinnatõus olnud veel mõnevõrra madalam, kui keskpank ei oleks majandust sellises ulatuses turgutanud.
Keskpanga rahatrüki mõju oli aga piiratud, kuna selle kaudu turule paisatud raha ei jõudnud tegelikult suures mahus ettevõtete ja inimesteni. Pangad lihtsalt ei leidnud piisavalt võimalusi keskpangale võlakirju müües teenitud raha täies ulatuses majandusse edasi laenamiseks.
Laenukasv on euroalal aastate jooksul olnud pigem mõõdukas, ehk teisiti öeldes ei jõudnud turule liiga palju raha, mis oleks mahukate investeeringute või kasvanud kulutuste kaudu majandust elavdades põhjustanud järsu hinnatõusu.
Küll aga jääks keskpank süüdi võimalikus süvenevas hinnatõusus, kui me nüüd järjest laiapõhjalisemaks muutunud hinnakasvule ei reageeriks. Keskpanga praeguste otsuste täielik mõju hinnatõusule avaldub alles kuni paari aasta jooksul, aga seda enam ei saa me kaua kõhelda. Sellest tõdemusest on kantud Euroopa Keskpanga nõukogu selle nädala otsused.
Euroopa Keskpanga täiendavad võlakirjaostud lõppevad 1. juulist. Lisaks oleme sisuliselt otsustanud, et juulis alustame ka keskpanga intressimäärade tõstmist. Seda muutust on finantsturgudel juba mõnda aega ennustatud, mistõttu on laenulepingutes tüüpiliselt viidatud euribori intressimäärad viimasel ajal kerkinud. Nii on alates sellest nädalast taas plussmärgiga Eestis enamikke laenuvõtjaid mõjutav kuue kuu euribor, mis on alates 2015. aasta lõpust olnud alla nulli.
"Kui kõhklev keskpank kaotab usalduse, on inflatsiooni hiljem väga raske taas kontrolli alla saada."
Võib tunduda paradoksaalne, et miks teeb keskpank oma otsustega inimeste kodulaenumaksed kallimaks, kui kiire hinnatõusu tõttu on kõigil juba niigi raske. Põhjus on selles, et kui me intresse ei tõsta, kiireneb hinnatõus veelgi ja see on selgelt hullem. Ja kui kõhklev keskpank kaotab usalduse, on inflatsiooni hiljem väga raske taas kontrolli alla saada. Siis nõuaks see veel suuremat intressimäärade tõstmist ja seda võib-olla juba majanduslanguse hinnaga.
Kiire hinnatõusu tõttu kannatavad pea kõigi sissetulekud ja säästud, aga suurima löögi saavad majanduslikult kõige haavatavamad inimesed. Just nende sissetulekud lähevad suures osas esmavajaduste katteks ja neil pole üldjuhul ka kinnisvara või muid investeeringuid, mis suudaksid ka kiire inflatsiooni perioodil oma väärtust säilitada. Euroopa Keskpanga jaoks on otsuste langetamisel kriteeriumiks ainult see, et umbes mõne aasta ettevaates oleks hinnatõus võimalikult lähedal kahele protsendile.
Ajaloolises võrdluses tuleb tõdeda, et ka pärast selle aasta tõenäolist mitut intressitõusu jäävad intressimäärad euroalal tegelikult väga madalale tasemele. Tuletan meelde, et kuue kuu euribor, mille miinusmärgiga jõudsime viimastel aastatel juba harjuda, ulatus nii 2008. kui ka 2000. aastal üle viie protsendi. Sellest lähtudes on Eesti Pank juba aastaid nõudnud kommertspankadelt eluasemelaenude pakkumisel konservatiivset hoiakut. See tähendab, et laenuvõtja maksevõimet tuleb hinnata ka tänasest palju kõrgemate intressimäärade puhul.
Kokkuvõttes on selge, et hinnatõusu kontrolli alla saamisel peab keskpank tegema oma osa ja me oleme selleks valmis. Kuna Euroopa Keskpanga otsused lähtuvad majanduse olukorrast euroalal tervikuna, peab Eestis siinse veelgi kiirema hinnatõusu pidurdamiseks kasutama muid majanduspoliitilisi hoobasid. Eelkõige tähendab see riigile vajadust olla ettevaatlik, et liiga ulatusliku laenuraha arvelt kulutamise ja investeerimisega hinnatõusule veelgi suuremat hoogu ei antaks.
Majanduslikult kõige haavatavamatele inimestele, keda energia- ja toiduhindade tõus eriti tugevalt mõjutab, on vaja pakkuda hästi sihitud abi. Ka tuleb targalt valida investeeringud, mis aitaksid näiteks kallimast energiast põhjustatud hinnasurvet püsivamalt leevendada.
Kui riik läheb laiapõhjaliste toetuste ja maksulangetustega inimestele abikätt pakkudes liiga kaugele, siis võib juhtuda, et seetõttu veelgi kiirenev hinnatõus muudab kokkuvõttes olukorra ka kõige haavatavamate inimeste jaoks hullemaks.
Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis. | Madis Müller: kui keskpank intresse ei tõsta, kiireneb hinnatõus veelgi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroalal tervikuna ulatus tarbijahindade tõus maikuus 8,1 protsendini, mis on kaugelt üle keskpanga pikaajaliselt sihitud kaheprotsendilisest hinnatõusust. Kõrged energiahinnad kanduvad järjest enam üle teiste toodete ja teenuste hindadesse.
Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas on tõstnud hindu ka toidu- ja muudel toormetel, mille puhul Venemaa ja Ukraina on olnud olulised tootjad. Sõja ja sellega kaasnenud sanktsioonide mõjule on vinti peale keeranud Hiina koroonapiirangud. On järjest selgem, et kohane on rääkida juba ka loomult püsivamast hinnatõususurvest ja just see on olukord, kus keskpank peab sekkuma.
Euroala, sh Eesti praegust kiiret hinnatõusu ei ole olulisel määral põhjustanud Euroopa Keskpanga palju aastaid kestnud äärmiselt leebe rahapoliitika, ehkki kostub vastupidiseid seisukohti.
Keskpanga võlakirjaostud ehk rahvakeeli "rahatrükk" kestis seitse–kaheksa aastat, kuid veel eelmise aasta keskpaigani oli euroala keskmine hinnatõus alla kahe protsendi. Kindlasti oleks hinnatõus olnud veel mõnevõrra madalam, kui keskpank ei oleks majandust sellises ulatuses turgutanud.
Keskpanga rahatrüki mõju oli aga piiratud, kuna selle kaudu turule paisatud raha ei jõudnud tegelikult suures mahus ettevõtete ja inimesteni. Pangad lihtsalt ei leidnud piisavalt võimalusi keskpangale võlakirju müües teenitud raha täies ulatuses majandusse edasi laenamiseks.
Laenukasv on euroalal aastate jooksul olnud pigem mõõdukas, ehk teisiti öeldes ei jõudnud turule liiga palju raha, mis oleks mahukate investeeringute või kasvanud kulutuste kaudu majandust elavdades põhjustanud järsu hinnatõusu.
Küll aga jääks keskpank süüdi võimalikus süvenevas hinnatõusus, kui me nüüd järjest laiapõhjalisemaks muutunud hinnakasvule ei reageeriks. Keskpanga praeguste otsuste täielik mõju hinnatõusule avaldub alles kuni paari aasta jooksul, aga seda enam ei saa me kaua kõhelda. Sellest tõdemusest on kantud Euroopa Keskpanga nõukogu selle nädala otsused.
Euroopa Keskpanga täiendavad võlakirjaostud lõppevad 1. juulist. Lisaks oleme sisuliselt otsustanud, et juulis alustame ka keskpanga intressimäärade tõstmist. Seda muutust on finantsturgudel juba mõnda aega ennustatud, mistõttu on laenulepingutes tüüpiliselt viidatud euribori intressimäärad viimasel ajal kerkinud. Nii on alates sellest nädalast taas plussmärgiga Eestis enamikke laenuvõtjaid mõjutav kuue kuu euribor, mis on alates 2015. aasta lõpust olnud alla nulli.
"Kui kõhklev keskpank kaotab usalduse, on inflatsiooni hiljem väga raske taas kontrolli alla saada."
Võib tunduda paradoksaalne, et miks teeb keskpank oma otsustega inimeste kodulaenumaksed kallimaks, kui kiire hinnatõusu tõttu on kõigil juba niigi raske. Põhjus on selles, et kui me intresse ei tõsta, kiireneb hinnatõus veelgi ja see on selgelt hullem. Ja kui kõhklev keskpank kaotab usalduse, on inflatsiooni hiljem väga raske taas kontrolli alla saada. Siis nõuaks see veel suuremat intressimäärade tõstmist ja seda võib-olla juba majanduslanguse hinnaga.
Kiire hinnatõusu tõttu kannatavad pea kõigi sissetulekud ja säästud, aga suurima löögi saavad majanduslikult kõige haavatavamad inimesed. Just nende sissetulekud lähevad suures osas esmavajaduste katteks ja neil pole üldjuhul ka kinnisvara või muid investeeringuid, mis suudaksid ka kiire inflatsiooni perioodil oma väärtust säilitada. Euroopa Keskpanga jaoks on otsuste langetamisel kriteeriumiks ainult see, et umbes mõne aasta ettevaates oleks hinnatõus võimalikult lähedal kahele protsendile.
Ajaloolises võrdluses tuleb tõdeda, et ka pärast selle aasta tõenäolist mitut intressitõusu jäävad intressimäärad euroalal tegelikult väga madalale tasemele. Tuletan meelde, et kuue kuu euribor, mille miinusmärgiga jõudsime viimastel aastatel juba harjuda, ulatus nii 2008. kui ka 2000. aastal üle viie protsendi. Sellest lähtudes on Eesti Pank juba aastaid nõudnud kommertspankadelt eluasemelaenude pakkumisel konservatiivset hoiakut. See tähendab, et laenuvõtja maksevõimet tuleb hinnata ka tänasest palju kõrgemate intressimäärade puhul.
Kokkuvõttes on selge, et hinnatõusu kontrolli alla saamisel peab keskpank tegema oma osa ja me oleme selleks valmis. Kuna Euroopa Keskpanga otsused lähtuvad majanduse olukorrast euroalal tervikuna, peab Eestis siinse veelgi kiirema hinnatõusu pidurdamiseks kasutama muid majanduspoliitilisi hoobasid. Eelkõige tähendab see riigile vajadust olla ettevaatlik, et liiga ulatusliku laenuraha arvelt kulutamise ja investeerimisega hinnatõusule veelgi suuremat hoogu ei antaks.
Majanduslikult kõige haavatavamatele inimestele, keda energia- ja toiduhindade tõus eriti tugevalt mõjutab, on vaja pakkuda hästi sihitud abi. Ka tuleb targalt valida investeeringud, mis aitaksid näiteks kallimast energiast põhjustatud hinnasurvet püsivamalt leevendada.
Kui riik läheb laiapõhjaliste toetuste ja maksulangetustega inimestele abikätt pakkudes liiga kaugele, siis võib juhtuda, et seetõttu veelgi kiirenev hinnatõus muudab kokkuvõttes olukorra ka kõige haavatavamate inimeste jaoks hullemaks.
Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis.
### Response:
Madis Müller: kui keskpank intresse ei tõsta, kiireneb hinnatõus veelgi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Svensson jõudis Eestis meediasse esimest korda, kui ostis Südameapteegi ketti omanud Tarmo Laanetult apteegifirmas 70-protsendilise osaluse.
Svensson hoiab ise pigem varjule. 2016. aastal ütles Laanetu Eesti Päevalehele, et Rootsi omanik külastab Eestit kord kvartalis. Ajakirjanduses on ilmunud küsimusi tema sisulise rolli kohta ravimiäris, kus suurimad tegijad on Margus Linnamäele kuuluvad ettevõtted.
Pharma Holding OÜ teatas reedel, et Svensson tegi otsuse Eestisse tehtud investeeringust väljuda.
"Kaalusime viimase poole aasta jooksul mitut võimalust ning management buyout tundus neist kõige parem nii ettevõtte tuleviku kui seniste omanike jaoks," ütles Svensson ettevõtte teatel.
Ettevõtte teisel omanikul Tarmo Laanetul olid enda sõnul laual kõik kolm võimalust – hoida, osta või müüa. "Tegin otsuse oma äripartneri müügisooviga kaasa minna, et veelgi selgemalt keskenduda viimase paari aasta jooksul kiiresti kasvanud meditsiinikontserni Confido Healthcare Group edasisele arendamisele," selgitas Laanetu.
Confidot käitav Condifo Healtcare Group kuulub suures osas KT Holdingule, mis on ka Südameapteegi omanik. 70 protsendi ulatuses kuulub KT Holding Rootsis registreeritud Pharmaswed AB-le, mille osanikud olid seni Tarmo Laanetu ja Rootsi ettevõtja Oskar Svensson. 10-protsendilise osalusega on omanikuks Laanetu Sihtasutus, mille esindaja on samuti Tarmo Laanetu ning 10-protsendilise osalusega on omanikeringis Confido juhatuse liige ja meditsiinijuht Kadi Lambot.
Risto Lauri sõnul peeti läbirääkimisi juba talvest alates. "Üks jutt viis teiseni ja lõpuks avanes võimalus, millest otsustasin kinni haarata. Mingeid suuremaid erimeelsusi ei olnud meil algusest peale, kuid täpsed tingimused oli vaja siiski paika loksutada," selgitas Laur, kes andis juba aprillis teada ettevõtte tegevjuhtimisest taandumisest.
"Kõik on liikunud plaanipäraselt, Evelin Härma on ettevõtte operatiivse juhtimise sisuliselt üle võtnud ja muudatused jõustuvad lõplikult juunikuu jooksul," ütles Laur, kes kavatseb edaspidi keskenduda Südameapteegi frantsiisi strateegilisele arendamisele.
Lepingu maksumust ega detaile poolte konfidentsiaalsuskokkuleppe järgi ei avaldata.
Südameapteegi kaubamärgi all tegutseb 66 apteeki. | Senine juht ostab Südameapteegi frantsiisiettevõtte Pharma Holdingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Svensson jõudis Eestis meediasse esimest korda, kui ostis Südameapteegi ketti omanud Tarmo Laanetult apteegifirmas 70-protsendilise osaluse.
Svensson hoiab ise pigem varjule. 2016. aastal ütles Laanetu Eesti Päevalehele, et Rootsi omanik külastab Eestit kord kvartalis. Ajakirjanduses on ilmunud küsimusi tema sisulise rolli kohta ravimiäris, kus suurimad tegijad on Margus Linnamäele kuuluvad ettevõtted.
Pharma Holding OÜ teatas reedel, et Svensson tegi otsuse Eestisse tehtud investeeringust väljuda.
"Kaalusime viimase poole aasta jooksul mitut võimalust ning management buyout tundus neist kõige parem nii ettevõtte tuleviku kui seniste omanike jaoks," ütles Svensson ettevõtte teatel.
Ettevõtte teisel omanikul Tarmo Laanetul olid enda sõnul laual kõik kolm võimalust – hoida, osta või müüa. "Tegin otsuse oma äripartneri müügisooviga kaasa minna, et veelgi selgemalt keskenduda viimase paari aasta jooksul kiiresti kasvanud meditsiinikontserni Confido Healthcare Group edasisele arendamisele," selgitas Laanetu.
Confidot käitav Condifo Healtcare Group kuulub suures osas KT Holdingule, mis on ka Südameapteegi omanik. 70 protsendi ulatuses kuulub KT Holding Rootsis registreeritud Pharmaswed AB-le, mille osanikud olid seni Tarmo Laanetu ja Rootsi ettevõtja Oskar Svensson. 10-protsendilise osalusega on omanikuks Laanetu Sihtasutus, mille esindaja on samuti Tarmo Laanetu ning 10-protsendilise osalusega on omanikeringis Confido juhatuse liige ja meditsiinijuht Kadi Lambot.
Risto Lauri sõnul peeti läbirääkimisi juba talvest alates. "Üks jutt viis teiseni ja lõpuks avanes võimalus, millest otsustasin kinni haarata. Mingeid suuremaid erimeelsusi ei olnud meil algusest peale, kuid täpsed tingimused oli vaja siiski paika loksutada," selgitas Laur, kes andis juba aprillis teada ettevõtte tegevjuhtimisest taandumisest.
"Kõik on liikunud plaanipäraselt, Evelin Härma on ettevõtte operatiivse juhtimise sisuliselt üle võtnud ja muudatused jõustuvad lõplikult juunikuu jooksul," ütles Laur, kes kavatseb edaspidi keskenduda Südameapteegi frantsiisi strateegilisele arendamisele.
Lepingu maksumust ega detaile poolte konfidentsiaalsuskokkuleppe järgi ei avaldata.
Südameapteegi kaubamärgi all tegutseb 66 apteeki.
### Response:
Senine juht ostab Südameapteegi frantsiisiettevõtte Pharma Holdingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Edward Rutherfurd "Hiina" (Varrak)
Tõlkinud Tõnis Värnik
Olgu alustuseks öeldud, et "Hiina" on suurepärane suvelugemine neile, kes päevas üle kümne lehekülje ei loe. Sellisel juhul jätkub raamatust täpselt terveks suveks, lehekülgi on napilt üle kaheksasaja. Kui tahate suvega lugeda ühe raamatu, võtke "Hiina".
Edward Rutherfurdi tellisemõõtu ajalooromaanide läbiv nõks on olnud ühe või teise paiga ajaloo lahtikirjutamine ilukirjanduslikus võtmes, aegade algusest meie päevini. Enamjaolt läbi paari suguvõsa eri põlvkondade lugude. New Yorgi ja Londoni lood on ka eesti keeles olemas, soovitan tungivalt. (Ootan muidugi ka Pariisi ja Iirimaa raamatuid…) Ja nüüd siis Hiina!
Esimese hooga võttis tiba kõhedaks. Hiinaga võrreldes on eelmainitud paigad küllaltki lühikese ajalooga, päris poisikesed. Aga püüda Hiina ühte kirjandusteosesse kokku suruda… Õnneks on autor asjast aru saanud ning keskendanud oma 800 lehekülge vaid ühele, ent see-eest segasele ja põnevale aastasajale – 19. sajandile, oopiumisõdade ning Hiina ja ülejäänud maailma vaheliste ülikeerukate suhete tekkimise ja kadumise ajastule. Ajajärgule, mil toimunu mõjutab maailma jõujooni kõige otsesemalt meie päevini.
Rutherfurdile omaselt on tegelaste galerii servast serva mitmekirev, tegevus toimub igal pool, rütm on raugematu ning ajalugu immitseb lugejasse otsekui iseenesest. Üldiselt ma muidugi kahtlen, kas õnnestub kümne leheküljega päevas piirduda, kui kord juba lugemiseks läheb. Lugema aga peaks, Hiina asjal ja ajal tasub pilk peal hoida.
Isaac Asimov "Nägemused robotitest" (Fantaasia)
Tõlkijad Martin Kirotar, Triin Loide, Juhan Habicht, Ats Miller, Ain Raitviir
Ei taha ma jätta Isaac Asimovit meelde tuletamata, kui jälle midagi ilmub. Kuigi kirjutas ta omal ajal nõnda palju, et kui see kõik kunagi ära tõlgitaks, siis ei jaksaks keegi kõigest kirjutada. Õnneks on osa kraami vanaks läinud ja kõik pole kuld, kõik isegi ei hiilga, nii et täieliku eestikeelse Asimovi oht meid nähtavas tulevikus ei ähvarda. Eks tunnista vanameister isegi, et mingist hetkest alates hakkas kirjastajatele vist tunduma, et mida iganes ta neile ka ei viinud, selle avaldamata jätmine paistis neile seadusevastane. Või umbes nii.
"Nägemused robotitest" väärib siiski märkimist. Mitmedki siinsed robotilood on meil varem ilmunud, aga nüüd on nad kenasti koos. Parem ja põnevam osa raamatust on mitteilukirjanduslik: Asimovi enda jutt robotite juurde jõudmisest ja nendega edasi elamisest ning hulk häid esseid. Viimaste teemad ja mõttearendused on kohati üllatavalt tänapäevased – kirjutatud küll mitmete aastakümnete vältel.
Vahest polegi parim viis neid korraga ja järjest lugeda, sest mitmeid mõttekäike kordab autor üsna sageli üle ja ka lugejale võiks veidi arutlusruumi jääda. Eks suurem osa Asimovi loomingust ongi esmalt jupphaaval ajakirjades ilmunud, mis tundub tõesti tema jaoks parim formaat olevat. Alles hiljem on noid lugusid mitmel moel komplektideks kokku tõstetud. Meil lugudega tegelevaid ajakirju napib, aga ulmeklassikat kirjastatakse kõvasti, nii et raamat on olemas ja oldagu rõõmsad.
Heas lihtsas inimkeeles (mingi stiilimeister pole Asimov eales olnud) mõttemängud inimese ja tuleviku teemadel panevad mõnuga mõtisklema ka lugeja, kel muidu mõtisklemine pahatihti tagaplaanile jääma kipub. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Edward Rutherfurd ja Isaac Asimov | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Edward Rutherfurd "Hiina" (Varrak)
Tõlkinud Tõnis Värnik
Olgu alustuseks öeldud, et "Hiina" on suurepärane suvelugemine neile, kes päevas üle kümne lehekülje ei loe. Sellisel juhul jätkub raamatust täpselt terveks suveks, lehekülgi on napilt üle kaheksasaja. Kui tahate suvega lugeda ühe raamatu, võtke "Hiina".
Edward Rutherfurdi tellisemõõtu ajalooromaanide läbiv nõks on olnud ühe või teise paiga ajaloo lahtikirjutamine ilukirjanduslikus võtmes, aegade algusest meie päevini. Enamjaolt läbi paari suguvõsa eri põlvkondade lugude. New Yorgi ja Londoni lood on ka eesti keeles olemas, soovitan tungivalt. (Ootan muidugi ka Pariisi ja Iirimaa raamatuid…) Ja nüüd siis Hiina!
Esimese hooga võttis tiba kõhedaks. Hiinaga võrreldes on eelmainitud paigad küllaltki lühikese ajalooga, päris poisikesed. Aga püüda Hiina ühte kirjandusteosesse kokku suruda… Õnneks on autor asjast aru saanud ning keskendanud oma 800 lehekülge vaid ühele, ent see-eest segasele ja põnevale aastasajale – 19. sajandile, oopiumisõdade ning Hiina ja ülejäänud maailma vaheliste ülikeerukate suhete tekkimise ja kadumise ajastule. Ajajärgule, mil toimunu mõjutab maailma jõujooni kõige otsesemalt meie päevini.
Rutherfurdile omaselt on tegelaste galerii servast serva mitmekirev, tegevus toimub igal pool, rütm on raugematu ning ajalugu immitseb lugejasse otsekui iseenesest. Üldiselt ma muidugi kahtlen, kas õnnestub kümne leheküljega päevas piirduda, kui kord juba lugemiseks läheb. Lugema aga peaks, Hiina asjal ja ajal tasub pilk peal hoida.
Isaac Asimov "Nägemused robotitest" (Fantaasia)
Tõlkijad Martin Kirotar, Triin Loide, Juhan Habicht, Ats Miller, Ain Raitviir
Ei taha ma jätta Isaac Asimovit meelde tuletamata, kui jälle midagi ilmub. Kuigi kirjutas ta omal ajal nõnda palju, et kui see kõik kunagi ära tõlgitaks, siis ei jaksaks keegi kõigest kirjutada. Õnneks on osa kraami vanaks läinud ja kõik pole kuld, kõik isegi ei hiilga, nii et täieliku eestikeelse Asimovi oht meid nähtavas tulevikus ei ähvarda. Eks tunnista vanameister isegi, et mingist hetkest alates hakkas kirjastajatele vist tunduma, et mida iganes ta neile ka ei viinud, selle avaldamata jätmine paistis neile seadusevastane. Või umbes nii.
"Nägemused robotitest" väärib siiski märkimist. Mitmedki siinsed robotilood on meil varem ilmunud, aga nüüd on nad kenasti koos. Parem ja põnevam osa raamatust on mitteilukirjanduslik: Asimovi enda jutt robotite juurde jõudmisest ja nendega edasi elamisest ning hulk häid esseid. Viimaste teemad ja mõttearendused on kohati üllatavalt tänapäevased – kirjutatud küll mitmete aastakümnete vältel.
Vahest polegi parim viis neid korraga ja järjest lugeda, sest mitmeid mõttekäike kordab autor üsna sageli üle ja ka lugejale võiks veidi arutlusruumi jääda. Eks suurem osa Asimovi loomingust ongi esmalt jupphaaval ajakirjades ilmunud, mis tundub tõesti tema jaoks parim formaat olevat. Alles hiljem on noid lugusid mitmel moel komplektideks kokku tõstetud. Meil lugudega tegelevaid ajakirju napib, aga ulmeklassikat kirjastatakse kõvasti, nii et raamat on olemas ja oldagu rõõmsad.
Heas lihtsas inimkeeles (mingi stiilimeister pole Asimov eales olnud) mõttemängud inimese ja tuleviku teemadel panevad mõnuga mõtisklema ka lugeja, kel muidu mõtisklemine pahatihti tagaplaanile jääma kipub.
### Response:
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Edward Rutherfurd ja Isaac Asimov |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muusikud on koostööd teinud ka varem. Nende ühine hittlugu "Niiea" püsis Eesti digitabelites kümneid nädalaid, oli raadiotes aastal 2020 üks mängitumaid lugusid ning on kogunud Spotifys ja YouTube'is üle 2,6 miljoni kuulamise-vaatamise.
"Lugu sündis väga loominguliselt ja kergelt ning on hea meel, et saan taas Elinaga hääled ühte kappi panna. See oli mõnes mõttes natuke nagu klassikokkutulek - kogu produktsioonitiim loo ümber oli sama, mis "Niieal". Eks kindlasti on nii endal kui ka fännidel kohe võrdlusmoment, aga näen ise seda lugu n-ö mõttelise järjena "Niieale". Las jääda rahva otsustada, kas on siis niiea või lausa veelparem," rääkis Villemdrillem värske pala sünnist.
"Huvitav on mõelda, et "Niieast" on möödas juba kaks aastat. Villem on väga andekas ja meie omavaheline koostöö nii stuudios kui ka laval on väga orgaaniline. Hea meel, et leidsin uue sõbra! "Niiea" avas mind artistina täiesti uuele sihtrühmale ja oleme selle looga väga palju ka koos esineda saanud, minu jaoks täiesti uuele publikule," lisas Elina Born.
"Veelparema" muusika ja sõnade taga seisavad lisaks Elinale ja Villemile veel Gevin Niglas ja Karl Killing, kes on ka loo produtsentideks. Video filmis Helsingis fotograaf Julian Riikonen. | Villemdrillem ja Elina Born avaldasid ühise loo "Veelparem" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muusikud on koostööd teinud ka varem. Nende ühine hittlugu "Niiea" püsis Eesti digitabelites kümneid nädalaid, oli raadiotes aastal 2020 üks mängitumaid lugusid ning on kogunud Spotifys ja YouTube'is üle 2,6 miljoni kuulamise-vaatamise.
"Lugu sündis väga loominguliselt ja kergelt ning on hea meel, et saan taas Elinaga hääled ühte kappi panna. See oli mõnes mõttes natuke nagu klassikokkutulek - kogu produktsioonitiim loo ümber oli sama, mis "Niieal". Eks kindlasti on nii endal kui ka fännidel kohe võrdlusmoment, aga näen ise seda lugu n-ö mõttelise järjena "Niieale". Las jääda rahva otsustada, kas on siis niiea või lausa veelparem," rääkis Villemdrillem värske pala sünnist.
"Huvitav on mõelda, et "Niieast" on möödas juba kaks aastat. Villem on väga andekas ja meie omavaheline koostöö nii stuudios kui ka laval on väga orgaaniline. Hea meel, et leidsin uue sõbra! "Niiea" avas mind artistina täiesti uuele sihtrühmale ja oleme selle looga väga palju ka koos esineda saanud, minu jaoks täiesti uuele publikule," lisas Elina Born.
"Veelparema" muusika ja sõnade taga seisavad lisaks Elinale ja Villemile veel Gevin Niglas ja Karl Killing, kes on ka loo produtsentideks. Video filmis Helsingis fotograaf Julian Riikonen.
### Response:
Villemdrillem ja Elina Born avaldasid ühise loo "Veelparem" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti andis 1993. aastal mittekodanikele hääleõiguse kohalikel valimistel. Nüüd, tagantjärele, võib vist välja öelda, et ehkki see järeleandmine oli mõnes mõttes paratamatu niikuinii, pressiti see Eestilt ka välja. Euroopas ei tuntud eestlaste mentaliteeti ja kardeti, et Eestis käivitub venelaste räige rahvuslik rõhumine, mida Vene propaganda väitiski ja väidab tänase päevani.
Tegelikult rõhumist ega ülekohut ei olnud ega polnud kellelgi kavas seda ka rakendada, ent järeleandmine hääleõiguse osas tehti ja jäi seadusse alles. Lätlased näiteks hoidsid varju, neid Euroopa ideoloogide otserünnak millegipärast ei tabanud ja nad pääsesid ilma selle möönduseta. Euroopa Liitu mittekuuluvate võõrriikide kodanikud ei saa seal valida tänini.
Eestis on teema taas teravalt päevakorda tõusnud seoses Ukraina sõjaga. Olukorras, kus Vene sportlasi ei lasta rahvusvahelistele võistlustele, on äärmiselt veider, et meil mõjutavad Venemaa kodanikud samal ajal otseselt Eesti pealinna valitsemist ning kaudselt koguni presidendivalimisi (kui president valitakse valimiskogus). See on äärmiselt ebaloogiline.
Hanno Pevkuri ja teiste esitatud väited, et Vene kodanikelt hääleõiguse äravõtmine nõuab põhiseaduse muutmist, on puhtakujuline eksitamine. Põhiseaduse paragrahv 156 jätab valijaskonna piiritlemise küsimused selgesõnaliselt seaduse otsustada, nii nagu see praegu ongi. Kehtivat seadust saab ilma suuremate sekeldusteta muuta.
Pevkur viitab ka nimetatud paragrahvis justkui sisalduvale normile, et kohalikku elu juhtigu kohalikud elanikud. Ta jätab seejuures selgitamata, miks Reformierakond siis 2007. aastal koos Keskerakonnaga tühistas sätte, mille kohaselt hääleõiguslik inimene pidi olema elanud teatud aja vastava omavalitsuse piires (paiksustsensus). Praeguses seaduses pole kohalikkusest enam juttugi ja selle üle muretsemine on silmakirjalik.
Tanel Kiik apelleerib kaastundele "vanaproua" suhtes, kellelt võetakse hääleõigus, sest ta pole ära teinud keeleeksamit. Kurb tõesti, ainult et vanaproua oli 30 aasta eest siiski 30 aastat noorem ja võinuks keeleeksami kindlasti sooritada, kuid valis selle asemel Vene kodakondsuse ja see valik oli teadlik.
Maris Lauri kurvastus selle üle, kuidas seadusemuudatusega kaotaksid hääleõiguse ka Eestis elavad Briti, Norra ja USA kodanikud, on aga demagoogia. See pole küll probleem, mille pärast muretseda. Nende inimeste hääleõigus ei ole päris kindlasti suurem väärtus kui see, et Eesti pealinna juhitaks Eesti ja mitte Vene kodanike häältega.
Ka Lauri Läänemetsa argumentatsioon on jõuetu. Läänemets osutab, et hääleõiguse äravõtmine ei kasvata nende inimeste lojaalsust Eesti suhtes ja väidab, et küsida tuleks hoopis, kuidas neid lojaalsemaks muuta. Millega ta tahtmatult lobiseb välja, et isegi tema meelest ei ole nad praegu piisavalt lojaalsed. See on kahtlemata hea küsimus, ainult et naiivne.
Riik ei ole lasteaiatädi ega peagi kedagi kasvatama. Riik lihtsalt peab tagama, et hääleõigus oleks neil, kes on oma lojaalsust millegagi näidanud või kelle puhul saab seda eeldada mingite üldiste näitajate põhjal. Kes aga on 30 aasta jooksul veenvalt tõestanud, et nende arvates eesti keel õppimist ega Eesti kodakondsus taotlemist ei vääri, olgu ilma. | Lauri Vahtre: mittekodanike valimisõigusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti andis 1993. aastal mittekodanikele hääleõiguse kohalikel valimistel. Nüüd, tagantjärele, võib vist välja öelda, et ehkki see järeleandmine oli mõnes mõttes paratamatu niikuinii, pressiti see Eestilt ka välja. Euroopas ei tuntud eestlaste mentaliteeti ja kardeti, et Eestis käivitub venelaste räige rahvuslik rõhumine, mida Vene propaganda väitiski ja väidab tänase päevani.
Tegelikult rõhumist ega ülekohut ei olnud ega polnud kellelgi kavas seda ka rakendada, ent järeleandmine hääleõiguse osas tehti ja jäi seadusse alles. Lätlased näiteks hoidsid varju, neid Euroopa ideoloogide otserünnak millegipärast ei tabanud ja nad pääsesid ilma selle möönduseta. Euroopa Liitu mittekuuluvate võõrriikide kodanikud ei saa seal valida tänini.
Eestis on teema taas teravalt päevakorda tõusnud seoses Ukraina sõjaga. Olukorras, kus Vene sportlasi ei lasta rahvusvahelistele võistlustele, on äärmiselt veider, et meil mõjutavad Venemaa kodanikud samal ajal otseselt Eesti pealinna valitsemist ning kaudselt koguni presidendivalimisi (kui president valitakse valimiskogus). See on äärmiselt ebaloogiline.
Hanno Pevkuri ja teiste esitatud väited, et Vene kodanikelt hääleõiguse äravõtmine nõuab põhiseaduse muutmist, on puhtakujuline eksitamine. Põhiseaduse paragrahv 156 jätab valijaskonna piiritlemise küsimused selgesõnaliselt seaduse otsustada, nii nagu see praegu ongi. Kehtivat seadust saab ilma suuremate sekeldusteta muuta.
Pevkur viitab ka nimetatud paragrahvis justkui sisalduvale normile, et kohalikku elu juhtigu kohalikud elanikud. Ta jätab seejuures selgitamata, miks Reformierakond siis 2007. aastal koos Keskerakonnaga tühistas sätte, mille kohaselt hääleõiguslik inimene pidi olema elanud teatud aja vastava omavalitsuse piires (paiksustsensus). Praeguses seaduses pole kohalikkusest enam juttugi ja selle üle muretsemine on silmakirjalik.
Tanel Kiik apelleerib kaastundele "vanaproua" suhtes, kellelt võetakse hääleõigus, sest ta pole ära teinud keeleeksamit. Kurb tõesti, ainult et vanaproua oli 30 aasta eest siiski 30 aastat noorem ja võinuks keeleeksami kindlasti sooritada, kuid valis selle asemel Vene kodakondsuse ja see valik oli teadlik.
Maris Lauri kurvastus selle üle, kuidas seadusemuudatusega kaotaksid hääleõiguse ka Eestis elavad Briti, Norra ja USA kodanikud, on aga demagoogia. See pole küll probleem, mille pärast muretseda. Nende inimeste hääleõigus ei ole päris kindlasti suurem väärtus kui see, et Eesti pealinna juhitaks Eesti ja mitte Vene kodanike häältega.
Ka Lauri Läänemetsa argumentatsioon on jõuetu. Läänemets osutab, et hääleõiguse äravõtmine ei kasvata nende inimeste lojaalsust Eesti suhtes ja väidab, et küsida tuleks hoopis, kuidas neid lojaalsemaks muuta. Millega ta tahtmatult lobiseb välja, et isegi tema meelest ei ole nad praegu piisavalt lojaalsed. See on kahtlemata hea küsimus, ainult et naiivne.
Riik ei ole lasteaiatädi ega peagi kedagi kasvatama. Riik lihtsalt peab tagama, et hääleõigus oleks neil, kes on oma lojaalsust millegagi näidanud või kelle puhul saab seda eeldada mingite üldiste näitajate põhjal. Kes aga on 30 aasta jooksul veenvalt tõestanud, et nende arvates eesti keel õppimist ega Eesti kodakondsus taotlemist ei vääri, olgu ilma.
### Response:
Lauri Vahtre: mittekodanike valimisõigusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jõhvi vallavalitsusest selgitati õiguskantsleri nõunikule, et Jõhvi lasteaia direktori kinnitusel võtavad õpetajad küll toitu kaasa, kuid söövad seda lasteaia abiruumis.
Õiguskantsleri hinnangul võib kirja saatnud lapsevanemaga nõustuda, et lapsed võivad õpetajate söömist siiski märgata ning olla selle tõttu häiritud. "Eeldatavasti on lasteaias pakutav toit tervislik, maitsev ja mitmekesine. Mõistagi ei pea õpetaja sööma lõunat lastega koos, kuid lastega koos ühesugust toitu süües annab õpetaja lastele head eeskuju ning aitab kaasa laste tervislike söömisharjumuste kujundamisele. Peale selle võib selline tava aidata rühmas luua suuremat ühtekuuluvustunnet," märkis Madise.
Kui õpetaja soovib süüa kaasavõetud toitu, oleks hea, kui ta lastele vajaduse korral selgitaks, miks ta seda teeb, leidis Madise. "Õpetaja selgitusest oleks kasu ka siis, kui mõni laps sööb teistsugust toitu kui teised lapsed. Söömisharjumused ja teadlik toitumine täidavad lapse arengus tähtsat rolli. Lasteaiaõpetajate ülesanne on laste arengut toetada," sõnas Madise.
Pidev ebatervisliku toidu söömine kahjustab lapse tervist, sealhulgas vaimset tervist, lisas Madise. "Halbade söömisharjumuste mõju tervisele ei pruugi avalduda kohe, kuid üle- või alakaalulisus, hammaste halb olukord ning teised söömisega seotud haigusseisundid võivad suurendada haigestumise riske terve
eluea jooksul," hoiatas Madise.
Õiguskantsler tõi ka välja, et info tervisliku toitumise kohta sisaldub ka koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas ja et Tervise Arengu Instituut on koostanud lasteaiaõpetajatele asjakohase õppematerjali ning korraldab neile koolitusi. | Õiguskantsler: õpetaja võiks süüa lõunal lastega sama toitu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jõhvi vallavalitsusest selgitati õiguskantsleri nõunikule, et Jõhvi lasteaia direktori kinnitusel võtavad õpetajad küll toitu kaasa, kuid söövad seda lasteaia abiruumis.
Õiguskantsleri hinnangul võib kirja saatnud lapsevanemaga nõustuda, et lapsed võivad õpetajate söömist siiski märgata ning olla selle tõttu häiritud. "Eeldatavasti on lasteaias pakutav toit tervislik, maitsev ja mitmekesine. Mõistagi ei pea õpetaja sööma lõunat lastega koos, kuid lastega koos ühesugust toitu süües annab õpetaja lastele head eeskuju ning aitab kaasa laste tervislike söömisharjumuste kujundamisele. Peale selle võib selline tava aidata rühmas luua suuremat ühtekuuluvustunnet," märkis Madise.
Kui õpetaja soovib süüa kaasavõetud toitu, oleks hea, kui ta lastele vajaduse korral selgitaks, miks ta seda teeb, leidis Madise. "Õpetaja selgitusest oleks kasu ka siis, kui mõni laps sööb teistsugust toitu kui teised lapsed. Söömisharjumused ja teadlik toitumine täidavad lapse arengus tähtsat rolli. Lasteaiaõpetajate ülesanne on laste arengut toetada," sõnas Madise.
Pidev ebatervisliku toidu söömine kahjustab lapse tervist, sealhulgas vaimset tervist, lisas Madise. "Halbade söömisharjumuste mõju tervisele ei pruugi avalduda kohe, kuid üle- või alakaalulisus, hammaste halb olukord ning teised söömisega seotud haigusseisundid võivad suurendada haigestumise riske terve
eluea jooksul," hoiatas Madise.
Õiguskantsler tõi ka välja, et info tervisliku toitumise kohta sisaldub ka koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas ja et Tervise Arengu Instituut on koostanud lasteaiaõpetajatele asjakohase õppematerjali ning korraldab neile koolitusi.
### Response:
Õiguskantsler: õpetaja võiks süüa lõunal lastega sama toitu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kimeli võimas lõpp 60 m enne finišit jättis seljataha teiseks jäänud Jacob Kropi, kes püstitas isikliku rekordi ajaga 12.46,79.
Naiste 100 meetri tõkkejooksu võitis Jasmine Camacho Quinn, püstitades ajaga 12,37 hooaja tippmargi.
Hooaja tippmargid sündisid veel naiste 800 meetri jooksus (Athing Mu; 1.57,01) ja naiste teivashüppes (Sandi Morris; 4.81).
Naiste 200 m sai Shericka Jackson kirja maailma hooaja paremuselt teise aja 21,91, kes lõi neljapäeval üle Dina Asher-Smithi nimel olnud senise Rooma etapi rekordi (22,06).
Teise koha sai tema koondisekaaslane Elaine Thompson-Herah 22,25-ga, Asher-Smith kaotas kolmandana vaid 0,02 sekundit. | Rooma Teemantliiga etapil püstitati mitu hooaja tipptulemust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kimeli võimas lõpp 60 m enne finišit jättis seljataha teiseks jäänud Jacob Kropi, kes püstitas isikliku rekordi ajaga 12.46,79.
Naiste 100 meetri tõkkejooksu võitis Jasmine Camacho Quinn, püstitades ajaga 12,37 hooaja tippmargi.
Hooaja tippmargid sündisid veel naiste 800 meetri jooksus (Athing Mu; 1.57,01) ja naiste teivashüppes (Sandi Morris; 4.81).
Naiste 200 m sai Shericka Jackson kirja maailma hooaja paremuselt teise aja 21,91, kes lõi neljapäeval üle Dina Asher-Smithi nimel olnud senise Rooma etapi rekordi (22,06).
Teise koha sai tema koondisekaaslane Elaine Thompson-Herah 22,25-ga, Asher-Smith kaotas kolmandana vaid 0,02 sekundit.
### Response:
Rooma Teemantliiga etapil püstitati mitu hooaja tipptulemust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurim toetussumma Lätis, 668,01 miljonit eurot, maksti 2020. aasta novembri ja 2021. aasta juuni vahemikus.
2021. aasta oktoobri ja 2022. aasta veebruari vahel maksti välja 89,61 miljonit eurot ja 2020. aasta märtsi ja juuni maksti välja 53,82 miljonit eurot.
Kõigil kolme perioodi peale saadi 69,778 avaldust.
Palgatoetusi maksti üle 23 miljoni euro eest 30 455 inimesele pandeemia teise laine ajal ning kolmandas laines tehti makseid peaaegu 20 miljonit. | Läti maksis koroonaabina välja üle 800 miljoni euro | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurim toetussumma Lätis, 668,01 miljonit eurot, maksti 2020. aasta novembri ja 2021. aasta juuni vahemikus.
2021. aasta oktoobri ja 2022. aasta veebruari vahel maksti välja 89,61 miljonit eurot ja 2020. aasta märtsi ja juuni maksti välja 53,82 miljonit eurot.
Kõigil kolme perioodi peale saadi 69,778 avaldust.
Palgatoetusi maksti üle 23 miljoni euro eest 30 455 inimesele pandeemia teise laine ajal ning kolmandas laines tehti makseid peaaegu 20 miljonit.
### Response:
Läti maksis koroonaabina välja üle 800 miljoni euro |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viis uut kategooriat on: parim mitteklassikalise teose autor (Songwriter of the Year, Non-Classical), parim esitus alternatiivmuusikas (Best Alternative Music Performance), parim americana -esitus (Best Americana Performance), parim heliriba videomängule ja muule interaktiivmeediale (Best Score Soundtrack for Video Games and Other Interactive Media) ja parim suusõnalise luule album (Best Spoken Word Poetry Album), vahendab Pitchfork.
Lisaks eelmainitutele toob akadeemia auhinnagalale uue erilise tänu auhinna parimale laulule sotsiaalsete muutuste kohta.
2022. aasta Grammy auhindadel jagas akadeemia välja kaks uut auhinda: parim maailmamuusika esitus ja parim urbanmuusika album, mille võitsid vastavalt Arooj Aftab ja Bad Bunny. Sellele eelneval aastal võitis ajaloo esimese parima maailmamuusika albumi auhinna Burna Boy. | Salvestusakadeemia lisas Grammydele kuus uut kategooriat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viis uut kategooriat on: parim mitteklassikalise teose autor (Songwriter of the Year, Non-Classical), parim esitus alternatiivmuusikas (Best Alternative Music Performance), parim americana -esitus (Best Americana Performance), parim heliriba videomängule ja muule interaktiivmeediale (Best Score Soundtrack for Video Games and Other Interactive Media) ja parim suusõnalise luule album (Best Spoken Word Poetry Album), vahendab Pitchfork.
Lisaks eelmainitutele toob akadeemia auhinnagalale uue erilise tänu auhinna parimale laulule sotsiaalsete muutuste kohta.
2022. aasta Grammy auhindadel jagas akadeemia välja kaks uut auhinda: parim maailmamuusika esitus ja parim urbanmuusika album, mille võitsid vastavalt Arooj Aftab ja Bad Bunny. Sellele eelneval aastal võitis ajaloo esimese parima maailmamuusika albumi auhinna Burna Boy.
### Response:
Salvestusakadeemia lisas Grammydele kuus uut kategooriat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karl Jakob Hein tõrjus veerand tundi kestnud mängu järel võõrustajate penalti, kuid eksis teise poolaja alguses, tõrjudes Malta nurgalöögi enda võrku. Sellele eelnes Konstantin Vassiljevi tabav kauglöök ning järgnes Sergei Zenjovi hea eeltöö realiseerinud Henri Anieri võiduvärav matši neljandal lisaminutil.
"Ootasime sellist mängu, võõrsil ja Malta on väga normaalne koondis," rääkis Vassiljev pärast mängu Viaplay otseülekandes. "Me ei oodanud, et tuleb kerge jalutuskäik. Alguses Karl päästis meid, võinuksime jääda kaotusseisu, siis oleks kindlasti olnud keerulisem. Lõime värava ja ei saa öelda, et Maltal oli palju võimalusi, aga teisel poolajal nad ikkagi tekkisid ja lasime endale lüüa värava."
"Mingit paanikat ei tekkinud, teadsime, et suudame sellest olukorrast välja tulla. Vahetusmehed tegid oma töö ära. Väga vajalik võit, vahet ei ole, kuidas see tuli," tõdes Vassiljev.
Mis sai neljapäevases mängus Eesti jaoks otsustavaks? "Suutsime jääda rusikaks, see värav ei tekitanud meis mingit paanikat: sellised asjad juhtuvad jalgpallis tihti ja mängida oli veel pool tundi. Riietusruumis ka rääkisime, et oleme valmis lõpuni, viimase sekundini mängima ja see tõi edu," ütles kapten. | Vassiljev: viigivärav ei tekitanud paanikat, olime valmis lõpuni mängima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karl Jakob Hein tõrjus veerand tundi kestnud mängu järel võõrustajate penalti, kuid eksis teise poolaja alguses, tõrjudes Malta nurgalöögi enda võrku. Sellele eelnes Konstantin Vassiljevi tabav kauglöök ning järgnes Sergei Zenjovi hea eeltöö realiseerinud Henri Anieri võiduvärav matši neljandal lisaminutil.
"Ootasime sellist mängu, võõrsil ja Malta on väga normaalne koondis," rääkis Vassiljev pärast mängu Viaplay otseülekandes. "Me ei oodanud, et tuleb kerge jalutuskäik. Alguses Karl päästis meid, võinuksime jääda kaotusseisu, siis oleks kindlasti olnud keerulisem. Lõime värava ja ei saa öelda, et Maltal oli palju võimalusi, aga teisel poolajal nad ikkagi tekkisid ja lasime endale lüüa värava."
"Mingit paanikat ei tekkinud, teadsime, et suudame sellest olukorrast välja tulla. Vahetusmehed tegid oma töö ära. Väga vajalik võit, vahet ei ole, kuidas see tuli," tõdes Vassiljev.
Mis sai neljapäevases mängus Eesti jaoks otsustavaks? "Suutsime jääda rusikaks, see värav ei tekitanud meis mingit paanikat: sellised asjad juhtuvad jalgpallis tihti ja mängida oli veel pool tundi. Riietusruumis ka rääkisime, et oleme valmis lõpuni, viimase sekundini mängima ja see tõi edu," ütles kapten.
### Response:
Vassiljev: viigivärav ei tekitanud paanikat, olime valmis lõpuni mängima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Albumil kohtuvad bändi sõnul jahtrokk, adult-oriented rock, jaapani linnapop ja "Miami Vice'i" atmosfäär. Helikeele inspiratsiooniks said lämmatavalt palavad ilmad ja mõnusad jahutavad briisid.
"Meie uus EP on täielik ja täiuslik suve soundtrack," sõnas Robert Linna. "Idee sai alguse sellest, et me kammisime Martin Laksbergiga demosid läbi ning panime tähele, et päris mitu lugu olid baleaarse funk 'i ja jahtroki vaibiga."
Lühialbumile vormiti kokku neli lugu, mis avavad Lexsouli nende sõnul natuke teistsugusest küljest. "Me pole ainult higist nõretav küttebänd, vaid oskame ka jahutada ja lõõgastada," kommenteeris Linna uut muusikalist suunda.
Albumi visuaalse poole eest vastutab digikunstnik Estookin, kellega nad tegid koostööd ka "Lexplosion II" albumi kujunduse loomisel. Esimesena valmis graafika "Pigeon Pit" singlile, mis kujutab palavat suvepäeva kontoris ning proovib edasi anda puhkuse igatsemise tunnet.
Ülejäänud teosed valmisid selle pildi põhjal ning kätkevad endas suvist kuumust.
Lühialbumi ilmumist tähistab bänd Tallinna kruiisiterminalis reedel, 1. juulil minifestivaliga. Külalistena astuvad lavale Gram-Of-Fun ning Yasmyn.
Kollektiivi Lexsoul Dancemachine loomingus kohtub tänavafunk ja soul. Koosseisu kuuluvad Robert Linna vokaalil ja perkussioonidel, Martin Laksberg basskitarril, Jürgen Kütner kitarril, Kristen Kütner kitarril, Joonas Mattias Sarapuu klahvpillidel ning Caspar Salo löökpillidel. | Lexsoul Dancemachine avaldas lühialbumi "Lex On The Beach" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Albumil kohtuvad bändi sõnul jahtrokk, adult-oriented rock, jaapani linnapop ja "Miami Vice'i" atmosfäär. Helikeele inspiratsiooniks said lämmatavalt palavad ilmad ja mõnusad jahutavad briisid.
"Meie uus EP on täielik ja täiuslik suve soundtrack," sõnas Robert Linna. "Idee sai alguse sellest, et me kammisime Martin Laksbergiga demosid läbi ning panime tähele, et päris mitu lugu olid baleaarse funk 'i ja jahtroki vaibiga."
Lühialbumile vormiti kokku neli lugu, mis avavad Lexsouli nende sõnul natuke teistsugusest küljest. "Me pole ainult higist nõretav küttebänd, vaid oskame ka jahutada ja lõõgastada," kommenteeris Linna uut muusikalist suunda.
Albumi visuaalse poole eest vastutab digikunstnik Estookin, kellega nad tegid koostööd ka "Lexplosion II" albumi kujunduse loomisel. Esimesena valmis graafika "Pigeon Pit" singlile, mis kujutab palavat suvepäeva kontoris ning proovib edasi anda puhkuse igatsemise tunnet.
Ülejäänud teosed valmisid selle pildi põhjal ning kätkevad endas suvist kuumust.
Lühialbumi ilmumist tähistab bänd Tallinna kruiisiterminalis reedel, 1. juulil minifestivaliga. Külalistena astuvad lavale Gram-Of-Fun ning Yasmyn.
Kollektiivi Lexsoul Dancemachine loomingus kohtub tänavafunk ja soul. Koosseisu kuuluvad Robert Linna vokaalil ja perkussioonidel, Martin Laksberg basskitarril, Jürgen Kütner kitarril, Kristen Kütner kitarril, Joonas Mattias Sarapuu klahvpillidel ning Caspar Salo löökpillidel.
### Response:
Lexsoul Dancemachine avaldas lühialbumi "Lex On The Beach" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Joanna jõudis muusika loomiseni alles hiljuti. Debüütsingel "Troonid" räägib keerulistest valikutest, mis vajavad teinekord lihtsaid ja konkreetseid lahendusi. "Alati ei kulge elu selliselt, nagu sa seda planeerinud oled. Lõpuks tuleb lihtsalt elu usaldada," tõdes ta.
"Võib-olla ei ole kõige parem idee debüütsingel nii isiklikus laadis teha, aga selline ta kuidagi asjade kokku langedes iseenesest tuli," sõnas Joanna.
Joanna ise leiab, et selle loo parim kuulamisaeg on pühapäeval. "See lugu annab mulle sellist saan-kõigega-hakkama energiat. Miks mitte just sellise tundega uuele nädalale vastu minna."
Laulu aitas välja mõelda ja produtseerida Hyrr Innokent Vainola (Ouu, Seltskond Pargis). "See lugu oli hüpe kõrvale enda tavapärasest muusikalisest keskkonnast," märkis Vainola "Troonide" kohta. "Minust on kõiksugu värve maha jäänud, kuid nüüd rikastus palett ka roosakate toonidega."
"Hyrriga oli tohutult lihtne ja orgaaniline koostööd teha. Tundus, et meie mõtted ja ideed klappisid silmapilkselt," tunnistas Joanna.
Mis tundeid see lugu peaks inimestes tekitama? "Mõtle oma kunagise nätsumulli puhumise isikliku rekordi peale, mille palavas suvekuumuses tegid," kirjeldas Vainola. | Joanna avaldas debüütsingli "Troonid" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Joanna jõudis muusika loomiseni alles hiljuti. Debüütsingel "Troonid" räägib keerulistest valikutest, mis vajavad teinekord lihtsaid ja konkreetseid lahendusi. "Alati ei kulge elu selliselt, nagu sa seda planeerinud oled. Lõpuks tuleb lihtsalt elu usaldada," tõdes ta.
"Võib-olla ei ole kõige parem idee debüütsingel nii isiklikus laadis teha, aga selline ta kuidagi asjade kokku langedes iseenesest tuli," sõnas Joanna.
Joanna ise leiab, et selle loo parim kuulamisaeg on pühapäeval. "See lugu annab mulle sellist saan-kõigega-hakkama energiat. Miks mitte just sellise tundega uuele nädalale vastu minna."
Laulu aitas välja mõelda ja produtseerida Hyrr Innokent Vainola (Ouu, Seltskond Pargis). "See lugu oli hüpe kõrvale enda tavapärasest muusikalisest keskkonnast," märkis Vainola "Troonide" kohta. "Minust on kõiksugu värve maha jäänud, kuid nüüd rikastus palett ka roosakate toonidega."
"Hyrriga oli tohutult lihtne ja orgaaniline koostööd teha. Tundus, et meie mõtted ja ideed klappisid silmapilkselt," tunnistas Joanna.
Mis tundeid see lugu peaks inimestes tekitama? "Mõtle oma kunagise nätsumulli puhumise isikliku rekordi peale, mille palavas suvekuumuses tegid," kirjeldas Vainola.
### Response:
Joanna avaldas debüütsingli "Troonid" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Portugal läks Lissabonis Sportingu kodustaadionil Tšehhi vastu Joao Cancelo väravast juhtima 33. minutil, lõppskoori vormistas viis minutit hiljem Goncalo Guedes. Mõlemale väravale tegi hea eeltöö Bernardo Silva. Ka Hispaania võttis võidu avapoolaja väravast, kui võõrsil sahistas 13. minutil Šveitsi vastu võrku Pablo Sarabia.
A-liiga teises grupis on kolme vooru järel liidriks seitse punkti kogunud Portugal, Hispaanial on viis ja Tšehhil neli punkti. Šveits ei ole veel suutnud punktiarvet avada.
Tugevuselt teises divisjonis mängis Norra Sloveenia vastu viimase pooltunni arvulises enamuses, kuid ei suutnud enamat väravateta viigist. Serbia alistas võõrsil Rootsi 1:0. C-liigas teenis esimese punkti Gibraltar, kes mängis Bulgaariaga 1:1 viiki, Kreeka alistas Küprose 3:0, Kosovo Põhja-Iirimaa 3:2 ning Gruusia Põhja-Makedoonia 3:0. | Silva söödud aitasid Portugalil Tšehhi alistada, Hispaania avas võiduarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Portugal läks Lissabonis Sportingu kodustaadionil Tšehhi vastu Joao Cancelo väravast juhtima 33. minutil, lõppskoori vormistas viis minutit hiljem Goncalo Guedes. Mõlemale väravale tegi hea eeltöö Bernardo Silva. Ka Hispaania võttis võidu avapoolaja väravast, kui võõrsil sahistas 13. minutil Šveitsi vastu võrku Pablo Sarabia.
A-liiga teises grupis on kolme vooru järel liidriks seitse punkti kogunud Portugal, Hispaanial on viis ja Tšehhil neli punkti. Šveits ei ole veel suutnud punktiarvet avada.
Tugevuselt teises divisjonis mängis Norra Sloveenia vastu viimase pooltunni arvulises enamuses, kuid ei suutnud enamat väravateta viigist. Serbia alistas võõrsil Rootsi 1:0. C-liigas teenis esimese punkti Gibraltar, kes mängis Bulgaariaga 1:1 viiki, Kreeka alistas Küprose 3:0, Kosovo Põhja-Iirimaa 3:2 ning Gruusia Põhja-Makedoonia 3:0.
### Response:
Silva söödud aitasid Portugalil Tšehhi alistada, Hispaania avas võiduarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NATO asepeasekretär Mircea Geoană ütles neljapäeval POLITICO Live'i üritusel esinedes, et NATO on valmis Madridis teatama jõulistest ja ajaloolistest otsustest seoses edasise abiga Baltikumile nii õhutõrje kui vägede osas.
Baltimaad soovivad NATO vägede püsivamat kohalolekut.
"Venemaa on jätkuvalt agressiivne ja ettearvamatu mängija Euroopa ja ülemaailmsetes asjades," ütles Geoană.
"Arvud on loomulikult olulised," ütles Geoană, viidates vägedele. "Kuid me vaatame maad, me vaatame õhku, me vaatame merd, kosmost ja küberruumi," ütles ta, samuti seadmete, juhtimis- ja kontrolli, logistika ning kütuse- ja tarneahelate eelpaigutamist."
"Me teeme põhimõttelise muudatuse viisis, kuidas me kaitseme oma idapoolseid riike. Rootsi ja Soome lisandumine annab kogu idatiivale ühtsust Norrast kuni Türgini. See on väga oluline ümberkujundamine," rääkis Geoană.
Geoană kommentaarid kajastavad Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi esmaspäeval Vilniuses antud lubadust saata Baltimaadesse rohkem vägesid. | NATO tippkohtumisel on fookus Baltimaadel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NATO asepeasekretär Mircea Geoană ütles neljapäeval POLITICO Live'i üritusel esinedes, et NATO on valmis Madridis teatama jõulistest ja ajaloolistest otsustest seoses edasise abiga Baltikumile nii õhutõrje kui vägede osas.
Baltimaad soovivad NATO vägede püsivamat kohalolekut.
"Venemaa on jätkuvalt agressiivne ja ettearvamatu mängija Euroopa ja ülemaailmsetes asjades," ütles Geoană.
"Arvud on loomulikult olulised," ütles Geoană, viidates vägedele. "Kuid me vaatame maad, me vaatame õhku, me vaatame merd, kosmost ja küberruumi," ütles ta, samuti seadmete, juhtimis- ja kontrolli, logistika ning kütuse- ja tarneahelate eelpaigutamist."
"Me teeme põhimõttelise muudatuse viisis, kuidas me kaitseme oma idapoolseid riike. Rootsi ja Soome lisandumine annab kogu idatiivale ühtsust Norrast kuni Türgini. See on väga oluline ümberkujundamine," rääkis Geoană.
Geoană kommentaarid kajastavad Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi esmaspäeval Vilniuses antud lubadust saata Baltimaadesse rohkem vägesid.
### Response:
NATO tippkohtumisel on fookus Baltimaadel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kriisi muusikas on kuulda varjundeid nii R&B-st, träpist kui ka emolembelisest punkmuusikast. Kollektiivi kuuluvad Frank Karjus ja Alvar Antson, kes tutvusid 2021. aastal.
""Fake ID-d" kirjutades ja muusikavideot filmides tundsin esimest korda kolme-nelja aasta jooksul, et olen ennast musikaalselt leidnud," kommenteeris Kriisi solist Karjus uue singli sündi.
"Olen leidnud sound 'i, millest peab saama mind teistest eristav nišš. Kindlasti on see toimunud läbi silmaringi laienemise," lisas ta. Franki sõnul on koomiline öelda, et on "elu rohkem näinud", aga reaalsuses nii see isegi on, kui rääkida kõigest kahest aastast endise ja praeguse tema vahel.
"Smuuviga esmalt kohtudes saatsime neile ligi sada demo, millest üksmeelse otsusena valisime välja Fake ID," ütles loo produtsent Alvar Antson "Laul on täpselt see, mis Kriis on ja iseloomustab hästi, mida me ka tulevikus musikaalselt teha tahame," lisas ta. | Kriis avaldas videosingli "Fake ID" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kriisi muusikas on kuulda varjundeid nii R&B-st, träpist kui ka emolembelisest punkmuusikast. Kollektiivi kuuluvad Frank Karjus ja Alvar Antson, kes tutvusid 2021. aastal.
""Fake ID-d" kirjutades ja muusikavideot filmides tundsin esimest korda kolme-nelja aasta jooksul, et olen ennast musikaalselt leidnud," kommenteeris Kriisi solist Karjus uue singli sündi.
"Olen leidnud sound 'i, millest peab saama mind teistest eristav nišš. Kindlasti on see toimunud läbi silmaringi laienemise," lisas ta. Franki sõnul on koomiline öelda, et on "elu rohkem näinud", aga reaalsuses nii see isegi on, kui rääkida kõigest kahest aastast endise ja praeguse tema vahel.
"Smuuviga esmalt kohtudes saatsime neile ligi sada demo, millest üksmeelse otsusena valisime välja Fake ID," ütles loo produtsent Alvar Antson "Laul on täpselt see, mis Kriis on ja iseloomustab hästi, mida me ka tulevikus musikaalselt teha tahame," lisas ta.
### Response:
Kriis avaldas videosingli "Fake ID" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aprillis koroonaviirusega nakatunud Kontaveit rääkis nädala alguses ERR-ile antud intervjuus, et pole siiani veel täielikult taastunud. "Lähen nüüd põhjalikumatele uuringutele. Kui need on tehtud, siis tean rohkem, mis must edasi saab. Praegu ei saa ma isegi trenni teha," sõnas eestlanna esmaspäeval.
Lisaks Kontaveidile on Berliini muruturniirist loobunud veel mitmed tipptennisistid, näiteks jääb eemale kogu maailma esikolmik, sest puuduvad ka Iga Swiatek ja Paula Badosa. Maailma esikümnesse kuuluvatest mängijatest jäävad eemale veel ameeriklannad Jessica Pegula ja Danielle Collins.
Et loobujaid on palju, tagas esmaspäeval kaheksa-aastase vaheaja järel taas WTA edetabelis 40 parema sekka pääsenud Kaia Kanepi koha põhiturniiril. Mullu võidutses Berliinis venelanna Ljudmila Samsonova. | Kontaveidi loobumine aitas Kanepi Berliinis põhitabelisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aprillis koroonaviirusega nakatunud Kontaveit rääkis nädala alguses ERR-ile antud intervjuus, et pole siiani veel täielikult taastunud. "Lähen nüüd põhjalikumatele uuringutele. Kui need on tehtud, siis tean rohkem, mis must edasi saab. Praegu ei saa ma isegi trenni teha," sõnas eestlanna esmaspäeval.
Lisaks Kontaveidile on Berliini muruturniirist loobunud veel mitmed tipptennisistid, näiteks jääb eemale kogu maailma esikolmik, sest puuduvad ka Iga Swiatek ja Paula Badosa. Maailma esikümnesse kuuluvatest mängijatest jäävad eemale veel ameeriklannad Jessica Pegula ja Danielle Collins.
Et loobujaid on palju, tagas esmaspäeval kaheksa-aastase vaheaja järel taas WTA edetabelis 40 parema sekka pääsenud Kaia Kanepi koha põhiturniiril. Mullu võidutses Berliinis venelanna Ljudmila Samsonova.
### Response:
Kontaveidi loobumine aitas Kanepi Berliinis põhitabelisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brenti toornafta tulevikuhinnad augustiks langesid pärast eelmise päeva 0,4 protsendi suurust langust veel 1,01 dollari ehk 0,8 protsendi võrra, 122,06 dollarile barreli kohta.
USA West Texas Intermediate toornafta juuli hind langes 98 senti ehk 0,8 protsenti 120,53 dollarile barreli eest, olles neljapäeval langenud 0,5 protsenti.
Mõlemad võrdlusindeksid sulgusid alles kolmapäeval oma kõrgeimal tasemel alates 8. märtsist. Tol päeval oli hind üldse kõrgeim pärast 2008. aastat.
"Shanghai uued pandeemiapiirangud tekitasid muret nõudluse pärast Hiinas," ütles Fujitomi Securities Co Ltd peaanalüütik Kazuhiko Saito.
"Kuid kaotusi piirasid ootused, et ülemaailmne pakkumine jätkub, kuna USA nõudlus kütuse järele ja OPEC+ aeglane toornafta tootmine kasvab," ütles ta.
Hiina toornafta import kasvas maikuus ligi 12 protsenti, võrreldes aasta varasemaga, kuigi rafineerimistehastel on ees üsna suur varu seoses Covid-19 ja aeglustunud majandusega.
Eelmisel nädalal leppis OPEC+ kokku kiirendada toodangu suurendamist, et taltsutada jooksvaid kütusehindu ja aeglustada inflatsiooni. | Nafta nõudlus vähenes Shanghais taas kehtestatud piirangute tõttu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brenti toornafta tulevikuhinnad augustiks langesid pärast eelmise päeva 0,4 protsendi suurust langust veel 1,01 dollari ehk 0,8 protsendi võrra, 122,06 dollarile barreli kohta.
USA West Texas Intermediate toornafta juuli hind langes 98 senti ehk 0,8 protsenti 120,53 dollarile barreli eest, olles neljapäeval langenud 0,5 protsenti.
Mõlemad võrdlusindeksid sulgusid alles kolmapäeval oma kõrgeimal tasemel alates 8. märtsist. Tol päeval oli hind üldse kõrgeim pärast 2008. aastat.
"Shanghai uued pandeemiapiirangud tekitasid muret nõudluse pärast Hiinas," ütles Fujitomi Securities Co Ltd peaanalüütik Kazuhiko Saito.
"Kuid kaotusi piirasid ootused, et ülemaailmne pakkumine jätkub, kuna USA nõudlus kütuse järele ja OPEC+ aeglane toornafta tootmine kasvab," ütles ta.
Hiina toornafta import kasvas maikuus ligi 12 protsenti, võrreldes aasta varasemaga, kuigi rafineerimistehastel on ees üsna suur varu seoses Covid-19 ja aeglustunud majandusega.
Eelmisel nädalal leppis OPEC+ kokku kiirendada toodangu suurendamist, et taltsutada jooksvaid kütusehindu ja aeglustada inflatsiooni.
### Response:
Nafta nõudlus vähenes Shanghais taas kehtestatud piirangute tõttu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konkurentsiolukord on ebakindel, sest reisijad soovivad odavaid lende, mida pakub alati mõni subsideeritud lennufirma.
Finnairi lennukite täituvus on alates suusapuhkuste hooajast oluliselt tõusnud, eriti Euroopa, Põhja-Ameerika ja Lõuna-Aasia liinidel. Kohati on see ületanud isegi pandeemiaeelse taseme. Kaubaliiklus on taastunud ja hinnad tõusnud.
Järgmise kvartali kahjum peaks eeldatavasti vähenema. See on aga samas suurusjärgus 2021. aasta viimase kvartaliga, mil kahjum oli 65 miljonit eurot.
Soome riik maksumaksja raha ettevõttesse investeerida ei plaani.
Finnairi peamine probleem on see, et ettevõtte pikaaegne strateegia lagunes Ukrianas peetava sõja tõttu kehtestatud Venemaa ülelennukeelu tõttu.
Finnair on juba aastaid lootnud sellele, et Helsingi on Põhja-Aasia lendude mõttes suurepärases kohas. Helsingist on Euroopas lühim vahemaa Hiina, Jaapani ja Korea peamiste linnadeni. Jaapan on olnud Soome järel Finnairi suurim turg.
Nüüd peab Finnair sanktsioonide tõttu ümber Venemaa sõitma ehk lendama isegi kauem kui paljud lõunapoolsetest Euroopa riikidest väljuvad lennukid.
Aasta esimese vahearuande järgi pikenesid Finnairi Aasia lennuliinid näiteks Jaapanis ja Koreas seetõttu 40 protsendi võrra. See tähendab oluliselt rohkem kütuse-, personali- ja navigatsioonikulusid.
Ettevõtte võrreldav ärikahjum esimesel poolaastal oli 133 miljonit eurot, millest kuni 51 miljonit eurot oli seletatav oluliselt kõrgema kütusekuluga.
Kütused moodustavad nüüd 55 protsenti Finnairi kuludest, detsembris oli see veidi alla 30 protsendi.
Finnairil - nagu paljudel teistel Euroopa lennufirmadel - on tulevikus üsna raske konkureerida näiteks Hiina lennufirmadega, kuna nood saavad endiselt lennata üle Venemaa.
Probleem puudutab ka hiiglaslikku Helsingi-Vantaa lennujaama, mille kogu idee on olla ühenduslüli lääne ja ida vahel. Vladimir Putini sõda katkestas selle sideme.
Finnairi lennukid on soetatud spetsiaalselt Põhja-Aasiasse lendamiseks. Nüüd peab firma olulise osa hiljuti soetatud suurtest masinatest välja rentima.
Soome riik ehk maksumaksjad on koroonaperioodil ettevõttesse süstinud ligikaudu 700 miljonit eurot aktsiakapitalina. Otsekapital on 280 miljonit eurot ja olemas on ka hübriidlaen, mida saab konverteerida omakapitaliks.
Riigile kuulub ligi 56 protsenti Finnairist.
Ka Finnairi müümine või ühendamine mõne teise ettevõttega on keeruline seni, kuni pole infot, kuidas ta uues olukorras hakkama saab. Ajalehel Helsingin Sanomat puuduvad andmed, et müügiläbirääkimised käiks.
Ettevõte on oma lennustrateegiat juba osaliselt uuendanud. Investeerima on hakatud nii läänesuunalistele liinidele Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas ning kaguliinidele, kus suletud õhuruumi mõjud on selgelt leebemad.
Finnair on suurendanud lende USA-sse ja Indiasse.
Ettevõttel käimas ka uus 60 miljoni euro suurune programm, mille eesmärk on püsiv kulude kokkuhoid.
Suvehooajaks rendib Finnair lennukeid ja meeskondi ka teistele lennufirmadele.
Ettevõtte päästetööd on seega juba alanud. | Raskustes Finnair otsib uut strateegiat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konkurentsiolukord on ebakindel, sest reisijad soovivad odavaid lende, mida pakub alati mõni subsideeritud lennufirma.
Finnairi lennukite täituvus on alates suusapuhkuste hooajast oluliselt tõusnud, eriti Euroopa, Põhja-Ameerika ja Lõuna-Aasia liinidel. Kohati on see ületanud isegi pandeemiaeelse taseme. Kaubaliiklus on taastunud ja hinnad tõusnud.
Järgmise kvartali kahjum peaks eeldatavasti vähenema. See on aga samas suurusjärgus 2021. aasta viimase kvartaliga, mil kahjum oli 65 miljonit eurot.
Soome riik maksumaksja raha ettevõttesse investeerida ei plaani.
Finnairi peamine probleem on see, et ettevõtte pikaaegne strateegia lagunes Ukrianas peetava sõja tõttu kehtestatud Venemaa ülelennukeelu tõttu.
Finnair on juba aastaid lootnud sellele, et Helsingi on Põhja-Aasia lendude mõttes suurepärases kohas. Helsingist on Euroopas lühim vahemaa Hiina, Jaapani ja Korea peamiste linnadeni. Jaapan on olnud Soome järel Finnairi suurim turg.
Nüüd peab Finnair sanktsioonide tõttu ümber Venemaa sõitma ehk lendama isegi kauem kui paljud lõunapoolsetest Euroopa riikidest väljuvad lennukid.
Aasta esimese vahearuande järgi pikenesid Finnairi Aasia lennuliinid näiteks Jaapanis ja Koreas seetõttu 40 protsendi võrra. See tähendab oluliselt rohkem kütuse-, personali- ja navigatsioonikulusid.
Ettevõtte võrreldav ärikahjum esimesel poolaastal oli 133 miljonit eurot, millest kuni 51 miljonit eurot oli seletatav oluliselt kõrgema kütusekuluga.
Kütused moodustavad nüüd 55 protsenti Finnairi kuludest, detsembris oli see veidi alla 30 protsendi.
Finnairil - nagu paljudel teistel Euroopa lennufirmadel - on tulevikus üsna raske konkureerida näiteks Hiina lennufirmadega, kuna nood saavad endiselt lennata üle Venemaa.
Probleem puudutab ka hiiglaslikku Helsingi-Vantaa lennujaama, mille kogu idee on olla ühenduslüli lääne ja ida vahel. Vladimir Putini sõda katkestas selle sideme.
Finnairi lennukid on soetatud spetsiaalselt Põhja-Aasiasse lendamiseks. Nüüd peab firma olulise osa hiljuti soetatud suurtest masinatest välja rentima.
Soome riik ehk maksumaksjad on koroonaperioodil ettevõttesse süstinud ligikaudu 700 miljonit eurot aktsiakapitalina. Otsekapital on 280 miljonit eurot ja olemas on ka hübriidlaen, mida saab konverteerida omakapitaliks.
Riigile kuulub ligi 56 protsenti Finnairist.
Ka Finnairi müümine või ühendamine mõne teise ettevõttega on keeruline seni, kuni pole infot, kuidas ta uues olukorras hakkama saab. Ajalehel Helsingin Sanomat puuduvad andmed, et müügiläbirääkimised käiks.
Ettevõte on oma lennustrateegiat juba osaliselt uuendanud. Investeerima on hakatud nii läänesuunalistele liinidele Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas ning kaguliinidele, kus suletud õhuruumi mõjud on selgelt leebemad.
Finnair on suurendanud lende USA-sse ja Indiasse.
Ettevõttel käimas ka uus 60 miljoni euro suurune programm, mille eesmärk on püsiv kulude kokkuhoid.
Suvehooajaks rendib Finnair lennukeid ja meeskondi ka teistele lennufirmadele.
Ettevõtte päästetööd on seega juba alanud.
### Response:
Raskustes Finnair otsib uut strateegiat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese sagedusloa enampakkumise võitja Elisa Eesti on tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti teatel tasunud ühekordse loatasu 7 206 208 eurot ning aastase riigilõivu 81 900 eurot, seega on neil võimalik alustada 5G võrkude rajamisega. Kuna Elisa Eestil on luba juba väljastatud, siis ei ole ettevõttel võimalust konkureerida sageduslubade II ja III enampakkumisel.
"Vaatamata sellele, et osalejaid on ühe võrra vähem, võib eeldada, et pinge oksjonilt kuskile ei kao. Esimese loa enampakkumise 57 vooru näitasid, et konkurents on tõsine ning sideettevõtjate huvi pakkuda 5G sideteenuseid on kõrge," ütles tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti peadirektor Kristi Talving.
Konkursi tulemusena ehitatakse Eestis sagedusalas 3410-3800 MHz välja kolm 5G tehnoloogial põhinevat võrku. Sagedusloa omanikul on kohustus teha lõppkasutajale ühe aasta jooksul arvates sagedusloa saamisest kättesaadavaks 5G standardi vähemalt 15. versioonil baseeruva sideteenuse ning kahe aasta jooksul paigaldada ja aktiveerida üle Eesti minimaalselt 200 sideteenust osutavat tugijaama, millest 100 tugijaama võivad asuda Harju maakonnas, kuid igas maakonnas peab asuma vähemalt viis tugijaama.
Sagedusala, mis teisele enampakkumisele läheb, on 3480-3540 MHz ja 3660-3730 MHz ning 3540-3670 MHz (pärast 130 MHz-i laiusega ribale üleminekut).
Sagedusloa II alghind on 1 597 000 eurot ja osaleda saavad Tele2 Eesti AS, Telia Eesti AS ja UAB Bite Lietuva.
Pakkumuste sammuks on 100 000 eurot, mis tähendab, et igas järgmises voorus peab pakkumus olema eelmise vooru kõrgeimast pakkumusest vähemalt 100 000 eurot suurem. | Algab 5G konkursi teise sagedusloa enampakkumine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese sagedusloa enampakkumise võitja Elisa Eesti on tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti teatel tasunud ühekordse loatasu 7 206 208 eurot ning aastase riigilõivu 81 900 eurot, seega on neil võimalik alustada 5G võrkude rajamisega. Kuna Elisa Eestil on luba juba väljastatud, siis ei ole ettevõttel võimalust konkureerida sageduslubade II ja III enampakkumisel.
"Vaatamata sellele, et osalejaid on ühe võrra vähem, võib eeldada, et pinge oksjonilt kuskile ei kao. Esimese loa enampakkumise 57 vooru näitasid, et konkurents on tõsine ning sideettevõtjate huvi pakkuda 5G sideteenuseid on kõrge," ütles tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti peadirektor Kristi Talving.
Konkursi tulemusena ehitatakse Eestis sagedusalas 3410-3800 MHz välja kolm 5G tehnoloogial põhinevat võrku. Sagedusloa omanikul on kohustus teha lõppkasutajale ühe aasta jooksul arvates sagedusloa saamisest kättesaadavaks 5G standardi vähemalt 15. versioonil baseeruva sideteenuse ning kahe aasta jooksul paigaldada ja aktiveerida üle Eesti minimaalselt 200 sideteenust osutavat tugijaama, millest 100 tugijaama võivad asuda Harju maakonnas, kuid igas maakonnas peab asuma vähemalt viis tugijaama.
Sagedusala, mis teisele enampakkumisele läheb, on 3480-3540 MHz ja 3660-3730 MHz ning 3540-3670 MHz (pärast 130 MHz-i laiusega ribale üleminekut).
Sagedusloa II alghind on 1 597 000 eurot ja osaleda saavad Tele2 Eesti AS, Telia Eesti AS ja UAB Bite Lietuva.
Pakkumuste sammuks on 100 000 eurot, mis tähendab, et igas järgmises voorus peab pakkumus olema eelmise vooru kõrgeimast pakkumusest vähemalt 100 000 eurot suurem.
### Response:
Algab 5G konkursi teise sagedusloa enampakkumine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ameerika Ühendriikide strateegiline naftavaru on praegu 519 miljonit barrelit, nii väike ei ole see olnud üle 35 aasta.
Kütuseturu ekspert Alan Vaht ütles ERR-ile, et ka teine globaalselt oluline ehk OECD varu on mahult 10 protsenti alla viimase viie aasta keskmise.
Sellised mahukad varud loodi 1970. aastatel, kui maailma räsis naftakriis koos ulatusliku kütusepuudusega. Varud peaksid olema turvavõrguks selle kriisi kordumise vastu, aga kui kütuse tarbimine ei vähene, ei pruugi nad olla piisavad.
"Murepilved ei ole mitte väiksed ja teadmatus on see, mille põhjal on täna jube keeruline öelda, kas mingisugune kütusekriis võib meid tabada. Ma tahaks loota, et mitte ja need kõrged hinnad toovad tarbimise globaalselt ikka alla," ütles Vaht.
Vaht rõhutas, et toornaftat kütusepaaki tankida ei saa. Kütustel on oma turuloogika ja nende hind võib tõusta ka kiiremini kui nafta hind.
Kõige täbaram on praegu seis bensiiniga ja just Ameerika Ühendriikides.
"Suvine sõiduhooaeg algas just hiljuti – sellel kuul. Laovarud on allapoole viie aasta keskmist taset, nõudlus on kõrgemal viie aasta keskmisest tasemest. Sisuliselt on mindud sõiduhooajale, millal on kõrgtarbimine, tühjade kütusepaakidega," selgitas Vaht.
Siiski kinnitas Vaht, et kuigi varud on kahanenud, on need ikka mahukad.
Lootust annab ka tõik, et Eestis on hakanud kõrged kütusehinnad juba tarbimist oluliselt mõjutama.
Eesti Varude Keskus on hoiule pannud kolme kuu tarbimise jagu diislikütust, bensiini ja lennukikütust.
Keskuse juhatuse liige Priit Enok ütles, et Eestis olevate kütuseladude täitumus on isegi suurem, kui 2021. aastal oli kuu keskmine. "Meie laod on hästi varustatud. Siin ma räägin ka ettevõtjate laoseisudest, sellele täienduseks on veel riigi kütusevaru," lisas ta.
Enok selgitas, et kuigi varusid ei kasutata hinnatõusu leevendamiseks, on eesmärk siiski need käiku lasta enne puudujäägi tekkimist, et seda vältida.
Tegelikku ohtu, et Eesti bensiinijaamades võiks kütus otsa saada, Enoki sõnul pole.
"Turuosalised kinnitavad, et kõik, mis on nende kontrolli all – rääkides nii ladustamisest, maaletoomisest, tarnimisest, logistikast ja müügist – kõiges selles tunnevad nad ennast turvaliselt. Nad andsid selge sõnumi, et ettevõtjad oma ülesandeid täidavad ja on väga võimelised meie turgu varustama," lisas Enok. | Lisaks kiirele hinnatõusule võib maailma tabada vedelkütuste puudus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameerika Ühendriikide strateegiline naftavaru on praegu 519 miljonit barrelit, nii väike ei ole see olnud üle 35 aasta.
Kütuseturu ekspert Alan Vaht ütles ERR-ile, et ka teine globaalselt oluline ehk OECD varu on mahult 10 protsenti alla viimase viie aasta keskmise.
Sellised mahukad varud loodi 1970. aastatel, kui maailma räsis naftakriis koos ulatusliku kütusepuudusega. Varud peaksid olema turvavõrguks selle kriisi kordumise vastu, aga kui kütuse tarbimine ei vähene, ei pruugi nad olla piisavad.
"Murepilved ei ole mitte väiksed ja teadmatus on see, mille põhjal on täna jube keeruline öelda, kas mingisugune kütusekriis võib meid tabada. Ma tahaks loota, et mitte ja need kõrged hinnad toovad tarbimise globaalselt ikka alla," ütles Vaht.
Vaht rõhutas, et toornaftat kütusepaaki tankida ei saa. Kütustel on oma turuloogika ja nende hind võib tõusta ka kiiremini kui nafta hind.
Kõige täbaram on praegu seis bensiiniga ja just Ameerika Ühendriikides.
"Suvine sõiduhooaeg algas just hiljuti – sellel kuul. Laovarud on allapoole viie aasta keskmist taset, nõudlus on kõrgemal viie aasta keskmisest tasemest. Sisuliselt on mindud sõiduhooajale, millal on kõrgtarbimine, tühjade kütusepaakidega," selgitas Vaht.
Siiski kinnitas Vaht, et kuigi varud on kahanenud, on need ikka mahukad.
Lootust annab ka tõik, et Eestis on hakanud kõrged kütusehinnad juba tarbimist oluliselt mõjutama.
Eesti Varude Keskus on hoiule pannud kolme kuu tarbimise jagu diislikütust, bensiini ja lennukikütust.
Keskuse juhatuse liige Priit Enok ütles, et Eestis olevate kütuseladude täitumus on isegi suurem, kui 2021. aastal oli kuu keskmine. "Meie laod on hästi varustatud. Siin ma räägin ka ettevõtjate laoseisudest, sellele täienduseks on veel riigi kütusevaru," lisas ta.
Enok selgitas, et kuigi varusid ei kasutata hinnatõusu leevendamiseks, on eesmärk siiski need käiku lasta enne puudujäägi tekkimist, et seda vältida.
Tegelikku ohtu, et Eesti bensiinijaamades võiks kütus otsa saada, Enoki sõnul pole.
"Turuosalised kinnitavad, et kõik, mis on nende kontrolli all – rääkides nii ladustamisest, maaletoomisest, tarnimisest, logistikast ja müügist – kõiges selles tunnevad nad ennast turvaliselt. Nad andsid selge sõnumi, et ettevõtjad oma ülesandeid täidavad ja on väga võimelised meie turgu varustama," lisas Enok.
### Response:
Lisaks kiirele hinnatõusule võib maailma tabada vedelkütuste puudus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle aasta esimeses kvartalis tõusis maakonna bussiliinide kasutamine 26 protsenti. Samasugune kasv jätkub ka teises kvartalis.
Transpordiameti ühistranspordi osakonna juhataja Mihkel Mäeker ütles ERR-ile, et raske on veel öelda, kas see kasv on tingitud kütusehindade tõusust, osaliselt kindlasti. Osaliselt mängib ka koroonaviiruse taandumine mingit rolli.
Enim kasutavad inimesed busse, samas on ka parvlaevade kasutamine rekordtaseme lähedal.
"Kui siia juurde panna ka suursaartele reisijate arv, siis see on samamoodi suures kasvutrendis," ütles Mäeker.
Bussifirma Lux Express juhatuse liige Ingmar Roos ütles, et kui vaadata märtsi ja aprilli andmeid, selgub, et kütusehindade tõus on toonud reisijaid 10–12 protsendi juurde. "Inimesed planeerivad oma liikumisi ilmselt nüüd kulude kasvu tõttu selliselt, et kus võimalik, sõidavad ühissõidukiga ja iseenesest selle üle on hea meel."
Roosi sõnul on nendele liinidele, kus suvel reisib rohkem inimesi, pandud juba lisabusse.
"Näiteks Tallinna-Kuressaare liini me alates esimesest juunist sõidame kõige suurema mahuga, mida me üldse kunagi sõitnud oleme, viis reisi mõlemas suunas igapäevaselt, sama kehtib Pärnu osas," ütles Roos. "Tallinn-Tartul on suvel sõitjate arv mõnevõrra väiksem – ülikool seisab, ettevõtlus toimib aeglasemalt."
Kas tõusevad ka piletite hinnad?
"Piletite hinnatõusu osas oleme olnud kannatlikud ja ettevaatlikud, tõsi on see, et kütuse hinnatõus loomulikult meid tugevasti mõjutab, üle kolmandiku kuludest ongi tänaseks juba kütus. Teistpidi me oleme üritanud vältida seda, et olukorras, kus autokasutus hakkab rahakoti pihta, tekitame kohe tugeva hinnašoki bussipiletite hindade osas," ütles Roos.
Tartu abilinnapea Raimond Tamme sõnul on Tartu linnas registreeritud sõitude arv kasvanud 23 protsenti.
"Mis nüüd täpselt sõitude arvu kasvu taga on, seda ma isegi nii detailselt ei oska hetkel öelda. Kindlasti võib seal üks osa olla sellel, et inimesed kasutavadki rohkem ühistransporti sellepärast, et kütusekulud on kallid, aga seal võib-olla ka muid argumente. Aasta algusega võrreldes ei ole üldse mõtet mõelda, seal selgelt olid veel koroonakriisi mõjud ja inimeste väiksem liikuvus," ütles Tamm. | Kütusehindade tõus paneb inimesed ühistransporti kasutama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle aasta esimeses kvartalis tõusis maakonna bussiliinide kasutamine 26 protsenti. Samasugune kasv jätkub ka teises kvartalis.
Transpordiameti ühistranspordi osakonna juhataja Mihkel Mäeker ütles ERR-ile, et raske on veel öelda, kas see kasv on tingitud kütusehindade tõusust, osaliselt kindlasti. Osaliselt mängib ka koroonaviiruse taandumine mingit rolli.
Enim kasutavad inimesed busse, samas on ka parvlaevade kasutamine rekordtaseme lähedal.
"Kui siia juurde panna ka suursaartele reisijate arv, siis see on samamoodi suures kasvutrendis," ütles Mäeker.
Bussifirma Lux Express juhatuse liige Ingmar Roos ütles, et kui vaadata märtsi ja aprilli andmeid, selgub, et kütusehindade tõus on toonud reisijaid 10–12 protsendi juurde. "Inimesed planeerivad oma liikumisi ilmselt nüüd kulude kasvu tõttu selliselt, et kus võimalik, sõidavad ühissõidukiga ja iseenesest selle üle on hea meel."
Roosi sõnul on nendele liinidele, kus suvel reisib rohkem inimesi, pandud juba lisabusse.
"Näiteks Tallinna-Kuressaare liini me alates esimesest juunist sõidame kõige suurema mahuga, mida me üldse kunagi sõitnud oleme, viis reisi mõlemas suunas igapäevaselt, sama kehtib Pärnu osas," ütles Roos. "Tallinn-Tartul on suvel sõitjate arv mõnevõrra väiksem – ülikool seisab, ettevõtlus toimib aeglasemalt."
Kas tõusevad ka piletite hinnad?
"Piletite hinnatõusu osas oleme olnud kannatlikud ja ettevaatlikud, tõsi on see, et kütuse hinnatõus loomulikult meid tugevasti mõjutab, üle kolmandiku kuludest ongi tänaseks juba kütus. Teistpidi me oleme üritanud vältida seda, et olukorras, kus autokasutus hakkab rahakoti pihta, tekitame kohe tugeva hinnašoki bussipiletite hindade osas," ütles Roos.
Tartu abilinnapea Raimond Tamme sõnul on Tartu linnas registreeritud sõitude arv kasvanud 23 protsenti.
"Mis nüüd täpselt sõitude arvu kasvu taga on, seda ma isegi nii detailselt ei oska hetkel öelda. Kindlasti võib seal üks osa olla sellel, et inimesed kasutavadki rohkem ühistransporti sellepärast, et kütusekulud on kallid, aga seal võib-olla ka muid argumente. Aasta algusega võrreldes ei ole üldse mõtet mõelda, seal selgelt olid veel koroonakriisi mõjud ja inimeste väiksem liikuvus," ütles Tamm.
### Response:
Kütusehindade tõus paneb inimesed ühistransporti kasutama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui praegu on Niine tänav üks peamine tee, kust liigutakse Põhja-Tallinnast välja, siis uue korraldusega muudetakse peatee suunda Tööstuse ja Kalaranna tänavate ristmikul ja suunatakse väljasõit Kopli poolsaarelt Kalaranna teele.
"See tähendab, et hetkel Kopli poolt sõites on peatee Tööstuse tänaval liiklejatel. Pärast liikluskorralduse muudatust on peatee Kopli poolt tulles Tööstuse tänaval sõitjal kuni Kalaranna teeni. Edasi kulgeb peatee Kalaranna teele. Selliselt suunatakse liiklus Tööstuse tänavalt Kalaranna tänavale," kirjeldas Põhja-Tallinna vanem Manuela Pihlap.
Pihlapi sõnul rakendatakse muudatusi juulikuu esimestel nädalatel.
Praegu ootavad tipptundidel Kalaranna ja Kalasadama tänaval sõitjad pikkades ummikutes. Ummikute likvideerimiseks pikendatakse rohelise fooritule aega Kalasadama ja Põhja puiestee ristmikul, mille tulemusel peaks Kalasadamast pääsema kesklinna poole ühe fooritsükliga rohkem autosid ning ummikud lühenema.
Kesklinna poole liikujatel on järgmiseks takistuseks foor Põhja puiestee ja Suure Rannavärava tänava ristil, mis peatab samuti Kalaranna tänava suunalt tuleva liiklusvoo. Viimase lahendamiseks kaotatakse sellelt ristmikult foor, et Kalasadama tänava läbilaskevõimet suurendada.
Suveperioodil toimuva katse ajal foori veel täiesti maha ei võeta, vaid esialgu kaetakse see kinni, ütles Pihlap.
Kuna liiklus suunatakse eemale Kalamaja väikestelt tänavatelt, nagu Niine tänavalt, loodab Põhja-Tallinna linnaosavalitsus ka bussiühenduste kiirenemisele. Pihlap märkis, et väikseid tänavaid läbiv buss number kolm jääb seal sageli autode vahele ummikusse ning liikluskoormuse vähenemisel peaks ka bussigraafik sujuvam olema.
Suure Rannavärava tänaval tuleb ühe sõiduraja asemele rattatee
Muudatuste käigus loob linn ka kahesuunalise rattatee Rannamäe teele. Rattatee hakkab asendama ühte praegust sõidurada.
Sõidukoormuse vähendamiseks suletakse Suurtüki ja Rannamäe tee ristmikul autodele vasakpööre Kesklinna suunal ning edaspidi saab Suurtüki tänavalt pöörata vaid paremale ehk Balti jaama poole.
Suur Rannavärava ja Põhja puiestee ristmikul hakkab foor reguleerima vaid trammitee ületust.
Uus liiklusskeem. Autor/allikas: Tallinna linnavalitsus | Põhja-Tallinn proovib foorimuutusega liiklust Kalamajast välja suunata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui praegu on Niine tänav üks peamine tee, kust liigutakse Põhja-Tallinnast välja, siis uue korraldusega muudetakse peatee suunda Tööstuse ja Kalaranna tänavate ristmikul ja suunatakse väljasõit Kopli poolsaarelt Kalaranna teele.
"See tähendab, et hetkel Kopli poolt sõites on peatee Tööstuse tänaval liiklejatel. Pärast liikluskorralduse muudatust on peatee Kopli poolt tulles Tööstuse tänaval sõitjal kuni Kalaranna teeni. Edasi kulgeb peatee Kalaranna teele. Selliselt suunatakse liiklus Tööstuse tänavalt Kalaranna tänavale," kirjeldas Põhja-Tallinna vanem Manuela Pihlap.
Pihlapi sõnul rakendatakse muudatusi juulikuu esimestel nädalatel.
Praegu ootavad tipptundidel Kalaranna ja Kalasadama tänaval sõitjad pikkades ummikutes. Ummikute likvideerimiseks pikendatakse rohelise fooritule aega Kalasadama ja Põhja puiestee ristmikul, mille tulemusel peaks Kalasadamast pääsema kesklinna poole ühe fooritsükliga rohkem autosid ning ummikud lühenema.
Kesklinna poole liikujatel on järgmiseks takistuseks foor Põhja puiestee ja Suure Rannavärava tänava ristil, mis peatab samuti Kalaranna tänava suunalt tuleva liiklusvoo. Viimase lahendamiseks kaotatakse sellelt ristmikult foor, et Kalasadama tänava läbilaskevõimet suurendada.
Suveperioodil toimuva katse ajal foori veel täiesti maha ei võeta, vaid esialgu kaetakse see kinni, ütles Pihlap.
Kuna liiklus suunatakse eemale Kalamaja väikestelt tänavatelt, nagu Niine tänavalt, loodab Põhja-Tallinna linnaosavalitsus ka bussiühenduste kiirenemisele. Pihlap märkis, et väikseid tänavaid läbiv buss number kolm jääb seal sageli autode vahele ummikusse ning liikluskoormuse vähenemisel peaks ka bussigraafik sujuvam olema.
Suure Rannavärava tänaval tuleb ühe sõiduraja asemele rattatee
Muudatuste käigus loob linn ka kahesuunalise rattatee Rannamäe teele. Rattatee hakkab asendama ühte praegust sõidurada.
Sõidukoormuse vähendamiseks suletakse Suurtüki ja Rannamäe tee ristmikul autodele vasakpööre Kesklinna suunal ning edaspidi saab Suurtüki tänavalt pöörata vaid paremale ehk Balti jaama poole.
Suur Rannavärava ja Põhja puiestee ristmikul hakkab foor reguleerima vaid trammitee ületust.
Uus liiklusskeem. Autor/allikas: Tallinna linnavalitsus
### Response:
Põhja-Tallinn proovib foorimuutusega liiklust Kalamajast välja suunata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1.05 (kell 14.00) Kehra Spordihoone: HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Viimsi/Tööriistamarket
Omavahelised mängud põhiturniiril: 31:23, 43:29, 35:25, 33:30, 30:31
Omavahelised mängud poolfinaalis: 35:19, 37:31
HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi ja Viimsi/Tööriistamarketi vahel peetavas seerias on kaks senist mängu olnud väga eriilmelised. Kui avakohtumises ei suutnud Viimsi Kehrale tõsiseltvõetavat konkurentsi pakkuda, siis teine mäng läks juba lisaajale.
"Tahaks Viimsi meeskonda kiita, et nad kodusaalis meie vastu nii kõva mängu tegid, aga samas olen uhke, et me suutsime lõpuni kannatada," meenutas Kehra peatreener Indrek Lillsoo.
Viimsi lootsi Ain Pinnoneni järel tegi Viimsi/Tööriistamarket esimese kohtumise sauna järel kõva analüüsi. "Saime asjad paremini toimima, aga nii palju ei olnud jaksu, et oleksime normaalajal asja ära lõpetanud."
Pinnonen lisas, et Viimsi/Tööriistamarket üritab ka kolmandas poolfinaalkohtumises Kehrale vastu hakata. "Kaks päeva on eelmise kohtumisega vahet, mis tähendab, et jaksu peaks olema. Alla andma me kindlasti ei lähe."
Lillsoo ei soovinud enne poolfinaalseeria võidu kindlustamist finaali suunas vaadata, kuid tõdes, et ootab meeskonna mängupildilt veel paranemist. "Kõik mängijad pole veel sellises seisus, milles nad peaksid olema."
2.05 (kell 19.00) Mesikäpa Hall: Põlva Serviti – Viljandi HC
Omavahelised mängud põhiturniiril: 31:23, 26:25, 27:27, 34:22, 24:18
Omavaheline mäng karikaturniiril: 30:22
Omavahelised mängud poolfinaalis: 26:20, 27:24
Põlva Serviti on finaalseeriast küll vaid ühe võidu kaugusel, kuid peatreeneri Kalmer Mustingu hinnangul pole meeskond seni suutnud oma potentsiaali avada.
"Natuke on tunda play-off'i ärevust. Samuti teeb muret see, et pole üles kerkinud üht kindlat liidrit. Õnneks tõusevad erinevates mängudes esile erinevad mängijad, aga see tähendab, et läbi mängu peame pidevalt katsetama ja otsima," rääkis Musting.
Viljandi pole sel hooajal endiselt suutnud kordagi Servitit võita, kuid Mustingu sõnul on mulgid hooaja otsustavas faasis suutnud hoogu lisada. "Neile on kõvasti juurde andnud Robert Lõpu naasmine pikalt vigastuspausilt. Kodumäng oli meie jaoks lihtsam, aga võõrsil ei suutnud me lõpuni turvalisesse eduseisu pääseda."
Viljandi peatreener Marko Koks kurtis, et kodumängus ei õnnestunud hiilgavat võimalust ära kasutada. "See mäng oli reaalselt ikka meie mängu. Kahju, et me ei suutnud seda ära realiseerida. Peame peeglisse vaatama. Sellises faasis selliseid vigu teha ei saa."
Koks lisas, et kuigi Serviti pink on pikem ja jaksu rohkem, soovib Viljandi seeriat pikendada ja seeria veel kodusaali tuua. "Ehk õnnestub meil vaikselt väravaviskajate ringi laiendada, mis vähendaks ka teatud mängijate koormust." | Eesti meeste käsipalli meistrivõistlustel võivad selguda finalistid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1.05 (kell 14.00) Kehra Spordihoone: HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Viimsi/Tööriistamarket
Omavahelised mängud põhiturniiril: 31:23, 43:29, 35:25, 33:30, 30:31
Omavahelised mängud poolfinaalis: 35:19, 37:31
HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi ja Viimsi/Tööriistamarketi vahel peetavas seerias on kaks senist mängu olnud väga eriilmelised. Kui avakohtumises ei suutnud Viimsi Kehrale tõsiseltvõetavat konkurentsi pakkuda, siis teine mäng läks juba lisaajale.
"Tahaks Viimsi meeskonda kiita, et nad kodusaalis meie vastu nii kõva mängu tegid, aga samas olen uhke, et me suutsime lõpuni kannatada," meenutas Kehra peatreener Indrek Lillsoo.
Viimsi lootsi Ain Pinnoneni järel tegi Viimsi/Tööriistamarket esimese kohtumise sauna järel kõva analüüsi. "Saime asjad paremini toimima, aga nii palju ei olnud jaksu, et oleksime normaalajal asja ära lõpetanud."
Pinnonen lisas, et Viimsi/Tööriistamarket üritab ka kolmandas poolfinaalkohtumises Kehrale vastu hakata. "Kaks päeva on eelmise kohtumisega vahet, mis tähendab, et jaksu peaks olema. Alla andma me kindlasti ei lähe."
Lillsoo ei soovinud enne poolfinaalseeria võidu kindlustamist finaali suunas vaadata, kuid tõdes, et ootab meeskonna mängupildilt veel paranemist. "Kõik mängijad pole veel sellises seisus, milles nad peaksid olema."
2.05 (kell 19.00) Mesikäpa Hall: Põlva Serviti – Viljandi HC
Omavahelised mängud põhiturniiril: 31:23, 26:25, 27:27, 34:22, 24:18
Omavaheline mäng karikaturniiril: 30:22
Omavahelised mängud poolfinaalis: 26:20, 27:24
Põlva Serviti on finaalseeriast küll vaid ühe võidu kaugusel, kuid peatreeneri Kalmer Mustingu hinnangul pole meeskond seni suutnud oma potentsiaali avada.
"Natuke on tunda play-off'i ärevust. Samuti teeb muret see, et pole üles kerkinud üht kindlat liidrit. Õnneks tõusevad erinevates mängudes esile erinevad mängijad, aga see tähendab, et läbi mängu peame pidevalt katsetama ja otsima," rääkis Musting.
Viljandi pole sel hooajal endiselt suutnud kordagi Servitit võita, kuid Mustingu sõnul on mulgid hooaja otsustavas faasis suutnud hoogu lisada. "Neile on kõvasti juurde andnud Robert Lõpu naasmine pikalt vigastuspausilt. Kodumäng oli meie jaoks lihtsam, aga võõrsil ei suutnud me lõpuni turvalisesse eduseisu pääseda."
Viljandi peatreener Marko Koks kurtis, et kodumängus ei õnnestunud hiilgavat võimalust ära kasutada. "See mäng oli reaalselt ikka meie mängu. Kahju, et me ei suutnud seda ära realiseerida. Peame peeglisse vaatama. Sellises faasis selliseid vigu teha ei saa."
Koks lisas, et kuigi Serviti pink on pikem ja jaksu rohkem, soovib Viljandi seeriat pikendada ja seeria veel kodusaali tuua. "Ehk õnnestub meil vaikselt väravaviskajate ringi laiendada, mis vähendaks ka teatud mängijate koormust."
### Response:
Eesti meeste käsipalli meistrivõistlustel võivad selguda finalistid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uus suurmeister on ordu eesotsas ühe aasta pärast seda, kui paavst andis senisele suurmeistrite britt Matthew Festingile võimuvõitluse tõttu jaanuaris käsu tagasi astuda.
Sajanditevanune ordu osutab abi maailma kriisitsoonides.
Malta ordu rajati Jeruusalemmas ja paavst tunnustas seda 1113. aastal. Praegu on ordul 3500 liiget, see tegutseb umbes 120 riigis ja on üks Itaalia suuremaid maaomanikke. | Malta ordu uueks suurmeistriks valiti Itaalia kunstiteadlane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uus suurmeister on ordu eesotsas ühe aasta pärast seda, kui paavst andis senisele suurmeistrite britt Matthew Festingile võimuvõitluse tõttu jaanuaris käsu tagasi astuda.
Sajanditevanune ordu osutab abi maailma kriisitsoonides.
Malta ordu rajati Jeruusalemmas ja paavst tunnustas seda 1113. aastal. Praegu on ordul 3500 liiget, see tegutseb umbes 120 riigis ja on üks Itaalia suuremaid maaomanikke.
### Response:
Malta ordu uueks suurmeistriks valiti Itaalia kunstiteadlane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Inimesed küsivad: "Kas ta on täie mõistuse juures?" Mul pole õrna aimugi," ütles Trump pühapäeval telekanalile CBS.
President rõhutas, et Kim sai võimu enda kätte väga noorelt pärast oma isa surma ning tal tuli seda teha riigis, kus peab asju ajama "väga karmide inimestega".
"Ma olen kindel, et mõningad inimesed üritasid seda võimu temalt ka ära võtta, olgu selleks siis tema onu või keegi teine. Kuid ta oli võimeline seda tegema (Kim võimu enda kätte võtma - Toim.). Seega ilmselgelt on ta üsna nutikas tegelane (inglise keeles "pretty smart cookie")," selgitas Trump.
Põhja-Korea hiljutiste ebaõnnestunud raketikatsetuste asjus küsiti presidendilt, miks need jätkuvalt lennu käigus ootamatult plahvatavad.
Trumpi sõnul ta "parem seda ei arutaks, kuid ehk pole need väga head raketid".
"Samas lõpuks saavad tal olema head raketid," lisas riigipea.
President ei soovinud arutada ka USA sõjalisi valikuid, sest "me ei tohiks teatada ette kõikidest meie sammudest."
"See on malemäng. Ma lihtsalt ei taha, et inimesed teaksid, mida mõtlen. Seega lõpuks saavad tal olema paremad (lõhkepea) kohaletoimetamise vahendid. Kui asi nii kaugele jõuab, siis me ei saa lasta sellel juhtuda," lisas Trump.
USA president kiitis intervjuus ka oma head suhet Hiina kolleegi Xi Jinpingiga ja viimase pingutusi Põhja-Koread ohjeldada.
Intervjuu Põhja-Koread puudutav osa:
Intervjuu täismahus: | Trump: Põhja-Korea juht on "üsna nutikas tegelane" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Inimesed küsivad: "Kas ta on täie mõistuse juures?" Mul pole õrna aimugi," ütles Trump pühapäeval telekanalile CBS.
President rõhutas, et Kim sai võimu enda kätte väga noorelt pärast oma isa surma ning tal tuli seda teha riigis, kus peab asju ajama "väga karmide inimestega".
"Ma olen kindel, et mõningad inimesed üritasid seda võimu temalt ka ära võtta, olgu selleks siis tema onu või keegi teine. Kuid ta oli võimeline seda tegema (Kim võimu enda kätte võtma - Toim.). Seega ilmselgelt on ta üsna nutikas tegelane (inglise keeles "pretty smart cookie")," selgitas Trump.
Põhja-Korea hiljutiste ebaõnnestunud raketikatsetuste asjus küsiti presidendilt, miks need jätkuvalt lennu käigus ootamatult plahvatavad.
Trumpi sõnul ta "parem seda ei arutaks, kuid ehk pole need väga head raketid".
"Samas lõpuks saavad tal olema head raketid," lisas riigipea.
President ei soovinud arutada ka USA sõjalisi valikuid, sest "me ei tohiks teatada ette kõikidest meie sammudest."
"See on malemäng. Ma lihtsalt ei taha, et inimesed teaksid, mida mõtlen. Seega lõpuks saavad tal olema paremad (lõhkepea) kohaletoimetamise vahendid. Kui asi nii kaugele jõuab, siis me ei saa lasta sellel juhtuda," lisas Trump.
USA president kiitis intervjuus ka oma head suhet Hiina kolleegi Xi Jinpingiga ja viimase pingutusi Põhja-Koread ohjeldada.
Intervjuu Põhja-Koread puudutav osa:
Intervjuu täismahus:
### Response:
Trump: Põhja-Korea juht on "üsna nutikas tegelane" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jagiellonia võõrustas oma tiitligrupi avamängus Szczecini Pogonit ja alistas nad avapoolajal löödud väravast 1:0. See tähendab, et liigatabelis jätkab Eesti koondislase klubi 33 punktiga liidrina, kirjutab Soccernet.ee.
Pärast kolme vahelejäetud mängu sekkus Vassiljev täna 85. minutil 12 100 pealtvaataja ette platsile, tõmmates oma vigastuspausile kriipsu peale.
Järgmisel reedel kohtuvad Vassiljev ja Jagiellonia Ken Kallaste koduklubi Kielce Koronaga. | Vassiljev lõpetas vigastuspausi ja Jagiellonia sai tähtsa võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jagiellonia võõrustas oma tiitligrupi avamängus Szczecini Pogonit ja alistas nad avapoolajal löödud väravast 1:0. See tähendab, et liigatabelis jätkab Eesti koondislase klubi 33 punktiga liidrina, kirjutab Soccernet.ee.
Pärast kolme vahelejäetud mängu sekkus Vassiljev täna 85. minutil 12 100 pealtvaataja ette platsile, tõmmates oma vigastuspausile kriipsu peale.
Järgmisel reedel kohtuvad Vassiljev ja Jagiellonia Ken Kallaste koduklubi Kielce Koronaga.
### Response:
Vassiljev lõpetas vigastuspausi ja Jagiellonia sai tähtsa võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Chelsea meeskond lõi kõik väravad teisel poolajal, kui 66. minutil oli täpne Pedro Rodriguez, 79. lisas teise tabamuse Gary Cahill ja 86. minutil vormistas lõppseisu Willian.
Meistrite liiga kohtade eest võitlevad Manchesteri klubid pidid mõlemad leppima viigiga, kui Man United mängis kodus 1:1 väljakukkumistsoonis (18. kohal) paikneva Swansea City'ga ning Man City tegi võõrsil 2:2 viigi Swanseast veel koha võrra madalamal oleva Middlesbrough'ga.
Liigatabeli teine meeskond Tottenham sai koduväljakul 2:0 jagu Londoni Arsenalist. Dele Alli avas skoori 55. minutil ja Harry Kane suurendas 58. minutil skoori penaltipunktilt.
Chelseal on tabeliliidrina 81 punkti ning Tottenhamist ollakse ees 4 silmaga ning Liverpooli edestatakse juba 15 punktiga. Man City'l on sarnaselt Liverpoolile 66 ning Man Unitedil 65 silma. | Chelsea kindlustas esikohta, Manchesteri klubid tegid fännidele pettumuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Chelsea meeskond lõi kõik väravad teisel poolajal, kui 66. minutil oli täpne Pedro Rodriguez, 79. lisas teise tabamuse Gary Cahill ja 86. minutil vormistas lõppseisu Willian.
Meistrite liiga kohtade eest võitlevad Manchesteri klubid pidid mõlemad leppima viigiga, kui Man United mängis kodus 1:1 väljakukkumistsoonis (18. kohal) paikneva Swansea City'ga ning Man City tegi võõrsil 2:2 viigi Swanseast veel koha võrra madalamal oleva Middlesbrough'ga.
Liigatabeli teine meeskond Tottenham sai koduväljakul 2:0 jagu Londoni Arsenalist. Dele Alli avas skoori 55. minutil ja Harry Kane suurendas 58. minutil skoori penaltipunktilt.
Chelseal on tabeliliidrina 81 punkti ning Tottenhamist ollakse ees 4 silmaga ning Liverpooli edestatakse juba 15 punktiga. Man City'l on sarnaselt Liverpoolile 66 ning Man Unitedil 65 silma.
### Response:
Chelsea kindlustas esikohta, Manchesteri klubid tegid fännidele pettumuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neuville oli enne viimast katset Elfyn Evansist (Ford) 0,6 sekundit maas, kuid edestas britti viimasel katsel 1,3 sekundiga ning teenis rallivõidu kõigest 0,7 sekundilise eduga. Tänak kaotas viimasel katsel parimale 2,7 sekundit ning üldkokkuvõttes jäi belglasest maha 29,9 sekundiga.
MM-sarja kokkuvõttes on Tänak viie etapi järel 66 punktiga neljandal kohal. Eestlast edestavad Sebastien Ogier (102 silma), Jari-Matti Latvala (86) ja Thierry Neuville (84). Lähima jälitajana on Dani Sordo eestlasest 15 silma kaugusel.
Järgmine MM-etapp sõidetakse 19.-21. mail, kui kavas on Portugali kruusaralli, kus kokku 349,17 võistluskilomeetrit.
Ralli käik:
SS 16 (16,32 km). Viimase võistluspäeva esimese kiiruskatse võitis Ott Tänak (Ford), kes edestas belglast Thierry Neuville'i (Hyundai) 1,3 ja britti Elfyn Evansit (Ford) 3,8 sekundiga.
SS 17 (22,64 km). Katse võitis belglane Neuville, kes edestas 8,4 sekundiga ralli üldliidrit Evansit ja tuli britist kokkuvõttes vaid 0,6 sekundi kaugusele. Tänak kaotas võitjale 13,5 sekundiga ning oli katsel neljas.
SS 18 (16,32 km) power stage. Tänak teenis lisapunkte, kui sai ralli viimasel katsel kolmanda koha. Eestlane kaotas Neuville'ile 2,7 sekundiga. Kokkuvõttes tõusis tänu viimasele katsele võitjaks just belglane, kes keeras 0,6 sekundilise kaotuse viimasel katsel Elfyn Evansi vastu 0,7 sekundiliseks võitjaks.
Tulemused:
1. Thierry Neuville, Hyundai 3.38.10,6 2. Elfyn Evans, Ford + 0,7 3. Ott Tänak, Ford + 29,9 4. Sebastien Ogier, Ford + 1.24,7 5. Jari-Matti Latvala, Toyota + 1.48,1 6. Hayden Paddon, Hyundai + 7.42,7 7. Juho Hänninen, Toyota + 11.16,9 8. Daniel Sordo, Hyundai + 14.44,1 9. Mads Östberg, Ford + 15.11,3 10. Pontus Tidemand, Škoda + 17.32,1 | Tänak teenis ülipõneva lõpplahenduse saanud Argentina rallil kolmanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neuville oli enne viimast katset Elfyn Evansist (Ford) 0,6 sekundit maas, kuid edestas britti viimasel katsel 1,3 sekundiga ning teenis rallivõidu kõigest 0,7 sekundilise eduga. Tänak kaotas viimasel katsel parimale 2,7 sekundit ning üldkokkuvõttes jäi belglasest maha 29,9 sekundiga.
MM-sarja kokkuvõttes on Tänak viie etapi järel 66 punktiga neljandal kohal. Eestlast edestavad Sebastien Ogier (102 silma), Jari-Matti Latvala (86) ja Thierry Neuville (84). Lähima jälitajana on Dani Sordo eestlasest 15 silma kaugusel.
Järgmine MM-etapp sõidetakse 19.-21. mail, kui kavas on Portugali kruusaralli, kus kokku 349,17 võistluskilomeetrit.
Ralli käik:
SS 16 (16,32 km). Viimase võistluspäeva esimese kiiruskatse võitis Ott Tänak (Ford), kes edestas belglast Thierry Neuville'i (Hyundai) 1,3 ja britti Elfyn Evansit (Ford) 3,8 sekundiga.
SS 17 (22,64 km). Katse võitis belglane Neuville, kes edestas 8,4 sekundiga ralli üldliidrit Evansit ja tuli britist kokkuvõttes vaid 0,6 sekundi kaugusele. Tänak kaotas võitjale 13,5 sekundiga ning oli katsel neljas.
SS 18 (16,32 km) power stage. Tänak teenis lisapunkte, kui sai ralli viimasel katsel kolmanda koha. Eestlane kaotas Neuville'ile 2,7 sekundiga. Kokkuvõttes tõusis tänu viimasele katsele võitjaks just belglane, kes keeras 0,6 sekundilise kaotuse viimasel katsel Elfyn Evansi vastu 0,7 sekundiliseks võitjaks.
Tulemused:
1. Thierry Neuville, Hyundai 3.38.10,6 2. Elfyn Evans, Ford + 0,7 3. Ott Tänak, Ford + 29,9 4. Sebastien Ogier, Ford + 1.24,7 5. Jari-Matti Latvala, Toyota + 1.48,1 6. Hayden Paddon, Hyundai + 7.42,7 7. Juho Hänninen, Toyota + 11.16,9 8. Daniel Sordo, Hyundai + 14.44,1 9. Mads Östberg, Ford + 15.11,3 10. Pontus Tidemand, Škoda + 17.32,1
### Response:
Tänak teenis ülipõneva lõpplahenduse saanud Argentina rallil kolmanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäeval avaldatud Bild am Sonntagi arvamusuuringu kohaselt toetab Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liitu (CDU) ja selle Baieri sõsarparteid ehk Kristlik-Sotsiaalset Liitu (CSU) 36 protsenti valijatest. CDU/CSU positsioon pole nädalataguse uuringuga võrreldes muutunud, vahendas Reuters.
Euroopa Parlamendi endise presidendi Martin Schulzi juhitud sotsiaaldemokraatide (SPD) langus aga jätkub ning nädalaga kaotasid nad kaks protsendipunkti. Nüüd hääletaks sotsiaaldemokraatide poolt 29 protsenti valijatest.
CDU/CSU olid pikka aega reitingutabelite tipus, kuid just Schulzi valimine SPD juhiks kergitas nad mingiks ajaks CDU/CSU kõrvale. Aprilli alguses hakkas aga senine olukord ehk Merkeli partei eduseis taastuma.
Nädal aega enne olulisi valimisi Schleswig-Holsteini liidumaal kerkis eelmise nädalaga võrreldes ühe protsendipunkti võrra ka CDU/CSU kõige eelistatuma koalitsioonipartneri ehk Vaba Demokraatliku Partei (FDP) toetus. Neile annaks nüüd hääle kuus protsenti valijatest.
Samas ei õnnestuks sellisel paremtsentristlikul koalitsioonil riigi parlamendis vajalikku enamust siiski saavutada.
Paremäärmusluses süüdistatud protestipartei Alternatiiv Saksamaale (AfD) toetus nädalaga ei muutunud ning püsib üheksa protsendi juures. Kõik teised erakonnad on juba varem teatanud, et nemad AfD-ga koalitsiooni ega koostööd tegema ei hakkaks.
SPD eelistatuim koalitsioonipartner ehk Rohelised tõusis aga nädalaga ühe protsendipunkti võrra seitsme protsendi peale. Vasakäärmuslikuks peetud Die Linke toetus pole muutunud ja nende toetajaid on valijaskonnast üheksa protsenti. Oluline on märkida, et ka nn punane-punane-roheline koalitsioon ei saaks praeguse seisuga Bundestagis valitsemiseks vajalikku enamust.
"Suure koalitsiooni" osapooled ehk CDU/CSU ja sotsiaaldemokraadid on mõlemad teatanud, et nemad ei soovi sellist üheskoos valitsemist pärast 24. septembril toimuvaid valimisi enam jätkata. | Uuring: Saksa sotsiaaldemokraatide toetus langeb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäeval avaldatud Bild am Sonntagi arvamusuuringu kohaselt toetab Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liitu (CDU) ja selle Baieri sõsarparteid ehk Kristlik-Sotsiaalset Liitu (CSU) 36 protsenti valijatest. CDU/CSU positsioon pole nädalataguse uuringuga võrreldes muutunud, vahendas Reuters.
Euroopa Parlamendi endise presidendi Martin Schulzi juhitud sotsiaaldemokraatide (SPD) langus aga jätkub ning nädalaga kaotasid nad kaks protsendipunkti. Nüüd hääletaks sotsiaaldemokraatide poolt 29 protsenti valijatest.
CDU/CSU olid pikka aega reitingutabelite tipus, kuid just Schulzi valimine SPD juhiks kergitas nad mingiks ajaks CDU/CSU kõrvale. Aprilli alguses hakkas aga senine olukord ehk Merkeli partei eduseis taastuma.
Nädal aega enne olulisi valimisi Schleswig-Holsteini liidumaal kerkis eelmise nädalaga võrreldes ühe protsendipunkti võrra ka CDU/CSU kõige eelistatuma koalitsioonipartneri ehk Vaba Demokraatliku Partei (FDP) toetus. Neile annaks nüüd hääle kuus protsenti valijatest.
Samas ei õnnestuks sellisel paremtsentristlikul koalitsioonil riigi parlamendis vajalikku enamust siiski saavutada.
Paremäärmusluses süüdistatud protestipartei Alternatiiv Saksamaale (AfD) toetus nädalaga ei muutunud ning püsib üheksa protsendi juures. Kõik teised erakonnad on juba varem teatanud, et nemad AfD-ga koalitsiooni ega koostööd tegema ei hakkaks.
SPD eelistatuim koalitsioonipartner ehk Rohelised tõusis aga nädalaga ühe protsendipunkti võrra seitsme protsendi peale. Vasakäärmuslikuks peetud Die Linke toetus pole muutunud ja nende toetajaid on valijaskonnast üheksa protsenti. Oluline on märkida, et ka nn punane-punane-roheline koalitsioon ei saaks praeguse seisuga Bundestagis valitsemiseks vajalikku enamust.
"Suure koalitsiooni" osapooled ehk CDU/CSU ja sotsiaaldemokraadid on mõlemad teatanud, et nemad ei soovi sellist üheskoos valitsemist pärast 24. septembril toimuvaid valimisi enam jätkata.
### Response:
Uuring: Saksa sotsiaaldemokraatide toetus langeb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avakohtumise prantslaste Saint-Raphael Var Handballi vastu 26:30 kaotanud Melsungen jäi kodusaalis peetud korduskohtumises alla 23:31. Jaanimaa viskas kordusmängus kaks väravat.
Saksa klubid domineerivad EHF-i karikasarja siiski täielikult, sest nelja parema sekka jõudsid Frisch Auf Göppingen, Berliini Füchse ja Magdeburg.
Saksamaa kõrgliigas teenis Melsungen võidulisa, kui oli võõral väljakul TSV GWD Mindenist parem 28:21. Selles mängus viskas Jaanimaa koguni viis väravat ja jagas sellega klubi parima väravaküti staatust.
Mait Patrail ja TSV Hannover-Burgdorf on sel aastal Bundesligas ikka võiduta. Viimati kaotati Berliini Füchsele võõrsil 27:34. Patrail viskas neli väravat. 28 kohtumisega 28 punkti kogunud Melsungen on tabelis 8. kohal. Hannoveril on punkte 22 ja tabelikoht on kümnes.
Saksamaa esiliigas oli eestlaste klubidest ainsana võidukas Karl Roosna tööandja Esseni TUSEM, kes oli HSG Konstanzist parem 38:34. Roosna väravaarvet ei avanud.
Jürgen Rooba arvele jäi kolm väravat, kui HSG Nordhorn-Lingen jäi 26:33 alla Ludwigshafen-Friesenheimile. Janar Mägi viskas ühe värava, kui Aue kaotas 27:33 Wilhelmshavenerile. Karl Toom jäi TV 2893 Neuhauseni 19:22 kaotusmängus TuS N-Lübbecke vastu nullile.
Nordhorn-Lingen on tabelis 7., Aue 11., Essen 15. ja Neuhausen 19. ehk eelviimane.
Islandi kõrgliigas mängiva Mikk Pinnoneni viiest tabamusest ei piisanud, et päästa Aftureldingut poolfinaalseeria kolmandas mängus 19:23 kaotusest Hafnarfjörduri vastu. Afturelding kaotas seeria 0:3.
Soome kõrgliigas teenis pronksmedali Sten Toomla koduklubi GrlFK, kes oli kahemängulises seerias 54:50 üle Ardo Puna ja Taavi Tibari tööandjast Siuntiost.
Toomla viskas kohtumistes vastavalt 3 ja 1 väravat. Puna arvele kanti 4 ja 6 ning Tibarile 2 ja 2 tabamust.
Eesti koondise joonemängija Martin Johannsoni koduklubi Bukaresti Steaua teenis Rumeenia kõrgliiga 9.-13. koha turniiril järjekordse võidu, kui oli CSM Focsanist üle 27:20. Neljanda võidu järjest teeninud Steaua on niinimetatud play-out'i turniiri liider.
Andris Celminši tööandja Slovenj Gradec võitis Sloveenia meistrivõistluste 7.-14. koha turniiril RD Izolat 26:23 ja on turniiril hetkel 5. kohal.
Prantsusmaa esiliigas teenis olulise 28:24 võidu Armi Pärdi tööandja Massy Essonne, kes oli parem Grand Besanconist. Pärt viskas kaks väravat.
Massy on tabelis 33 punktiga neljas, kuid kolmandal kohal oleval Istres'l on sama palju punkte. | Käsipallurid välismaal: Jaanimaa eurosarja finaalturniirile ei jõudnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avakohtumise prantslaste Saint-Raphael Var Handballi vastu 26:30 kaotanud Melsungen jäi kodusaalis peetud korduskohtumises alla 23:31. Jaanimaa viskas kordusmängus kaks väravat.
Saksa klubid domineerivad EHF-i karikasarja siiski täielikult, sest nelja parema sekka jõudsid Frisch Auf Göppingen, Berliini Füchse ja Magdeburg.
Saksamaa kõrgliigas teenis Melsungen võidulisa, kui oli võõral väljakul TSV GWD Mindenist parem 28:21. Selles mängus viskas Jaanimaa koguni viis väravat ja jagas sellega klubi parima väravaküti staatust.
Mait Patrail ja TSV Hannover-Burgdorf on sel aastal Bundesligas ikka võiduta. Viimati kaotati Berliini Füchsele võõrsil 27:34. Patrail viskas neli väravat. 28 kohtumisega 28 punkti kogunud Melsungen on tabelis 8. kohal. Hannoveril on punkte 22 ja tabelikoht on kümnes.
Saksamaa esiliigas oli eestlaste klubidest ainsana võidukas Karl Roosna tööandja Esseni TUSEM, kes oli HSG Konstanzist parem 38:34. Roosna väravaarvet ei avanud.
Jürgen Rooba arvele jäi kolm väravat, kui HSG Nordhorn-Lingen jäi 26:33 alla Ludwigshafen-Friesenheimile. Janar Mägi viskas ühe värava, kui Aue kaotas 27:33 Wilhelmshavenerile. Karl Toom jäi TV 2893 Neuhauseni 19:22 kaotusmängus TuS N-Lübbecke vastu nullile.
Nordhorn-Lingen on tabelis 7., Aue 11., Essen 15. ja Neuhausen 19. ehk eelviimane.
Islandi kõrgliigas mängiva Mikk Pinnoneni viiest tabamusest ei piisanud, et päästa Aftureldingut poolfinaalseeria kolmandas mängus 19:23 kaotusest Hafnarfjörduri vastu. Afturelding kaotas seeria 0:3.
Soome kõrgliigas teenis pronksmedali Sten Toomla koduklubi GrlFK, kes oli kahemängulises seerias 54:50 üle Ardo Puna ja Taavi Tibari tööandjast Siuntiost.
Toomla viskas kohtumistes vastavalt 3 ja 1 väravat. Puna arvele kanti 4 ja 6 ning Tibarile 2 ja 2 tabamust.
Eesti koondise joonemängija Martin Johannsoni koduklubi Bukaresti Steaua teenis Rumeenia kõrgliiga 9.-13. koha turniiril järjekordse võidu, kui oli CSM Focsanist üle 27:20. Neljanda võidu järjest teeninud Steaua on niinimetatud play-out'i turniiri liider.
Andris Celminši tööandja Slovenj Gradec võitis Sloveenia meistrivõistluste 7.-14. koha turniiril RD Izolat 26:23 ja on turniiril hetkel 5. kohal.
Prantsusmaa esiliigas teenis olulise 28:24 võidu Armi Pärdi tööandja Massy Essonne, kes oli parem Grand Besanconist. Pärt viskas kaks väravat.
Massy on tabelis 33 punktiga neljas, kuid kolmandal kohal oleval Istres'l on sama palju punkte.
### Response:
Käsipallurid välismaal: Jaanimaa eurosarja finaalturniirile ei jõudnud |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.