instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loo produtseeris Taani biidimeister TheSkyBeats.
"Systik sümboliseerib üleminekut. Läbimurre ja vajadus edasi minna. See on midagi mida aeg-ajalt tunneme ja on väga isiklik. Vahel pelgame seda sammu teha. Ometigi on tegemata samm valusam, kui mistahes sammu järel kukkumine. Mõni päev on raske isegi püsti tõusta rääkimata enda süstiku selga ronimisest. Nendel päevadel kajab igatsus lennuks rinnus eriti tugevalt ja Linnutee me sees on kauge, aga nii reaalne," kirjeldas Lukamon uut lugu.
Alles jaanuaris avaldas räppar plaadifirma Emerald City alt oma debüüt-EP "Uus mäng", millega võttis kokku oma 2020. aasta loomingu. | Lukamon ja Mick Moon avaldasid ühise singli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loo produtseeris Taani biidimeister TheSkyBeats.
"Systik sümboliseerib üleminekut. Läbimurre ja vajadus edasi minna. See on midagi mida aeg-ajalt tunneme ja on väga isiklik. Vahel pelgame seda sammu teha. Ometigi on tegemata samm valusam, kui mistahes sammu järel kukkumine. Mõni päev on raske isegi püsti tõusta rääkimata enda süstiku selga ronimisest. Nendel päevadel kajab igatsus lennuks rinnus eriti tugevalt ja Linnutee me sees on kauge, aga nii reaalne," kirjeldas Lukamon uut lugu.
Alles jaanuaris avaldas räppar plaadifirma Emerald City alt oma debüüt-EP "Uus mäng", millega võttis kokku oma 2020. aasta loomingu.
### Response:
Lukamon ja Mick Moon avaldasid ühise singli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võrreldes jaanuarikuise küsitlusega on Kallas kogunud juurde 5 protsenti toetust – teda eelistab nüüd valitsuse eesotsas näha 26 protsenti valijatest.
Sama ajaga on Keskerakonda tabanud korruptsiooniskandaali tuules valitsusjuhi ametist lahkunud Jüri Ratase toetus liikunud samavõrd teisele poole. Teda eelistas veebruaris tehtud küsitluses peaministrina näha omakorda 5 protsenti vähem valijaid ehk 23 protsenti küsitletuid üleriigilisest valimist.
EKRE esimeest Martin Helmet näeks peaminsitrina 11 protsenti veebruarikuises küsitluses osalenuist, eriti on tema toetus viimase kuuga kasvanud meeste seas, kus see küündib 17 protsendini.
Esikolmikule järgnevad juba väiksema toetusega Kristina Kallas erakonnast Eesti 200 (kaheksa protsenti) ning sotside esimees Indrek Saar ja Isamaa juht Helir-Valdor Seeder (kolm protsenti),
Turu-uuringute AS-i uuringujuht Karin Reivart ütles kaalukausside asetumise kohta Kallase kasuks, et paar järgmist kuud näitavad, kuidas küsitluse põhikonkurentide toetused uues olukorras settivad. "Statistilisi veapiire arvestades on mõlema erakonnajuhi toetus hetkel samal tasemel ja järgmised kuud näitavad meile, kas Kaja Kallase edumaa suureneb või mitte," märkis Reivart.
Ratase toetus oli Eesti Päevalehe kolme aasta pikkuse uuringu jooksul sedavõrd madal viimati 2018. aasta alguses, kui see kõikus 21–24 protsendi vahel. | Peaministriuuring: Kaja Kallas tõusis eelistatuimaks valitsusjuhiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võrreldes jaanuarikuise küsitlusega on Kallas kogunud juurde 5 protsenti toetust – teda eelistab nüüd valitsuse eesotsas näha 26 protsenti valijatest.
Sama ajaga on Keskerakonda tabanud korruptsiooniskandaali tuules valitsusjuhi ametist lahkunud Jüri Ratase toetus liikunud samavõrd teisele poole. Teda eelistas veebruaris tehtud küsitluses peaministrina näha omakorda 5 protsenti vähem valijaid ehk 23 protsenti küsitletuid üleriigilisest valimist.
EKRE esimeest Martin Helmet näeks peaminsitrina 11 protsenti veebruarikuises küsitluses osalenuist, eriti on tema toetus viimase kuuga kasvanud meeste seas, kus see küündib 17 protsendini.
Esikolmikule järgnevad juba väiksema toetusega Kristina Kallas erakonnast Eesti 200 (kaheksa protsenti) ning sotside esimees Indrek Saar ja Isamaa juht Helir-Valdor Seeder (kolm protsenti),
Turu-uuringute AS-i uuringujuht Karin Reivart ütles kaalukausside asetumise kohta Kallase kasuks, et paar järgmist kuud näitavad, kuidas küsitluse põhikonkurentide toetused uues olukorras settivad. "Statistilisi veapiire arvestades on mõlema erakonnajuhi toetus hetkel samal tasemel ja järgmised kuud näitavad meile, kas Kaja Kallase edumaa suureneb või mitte," märkis Reivart.
Ratase toetus oli Eesti Päevalehe kolme aasta pikkuse uuringu jooksul sedavõrd madal viimati 2018. aasta alguses, kui see kõikus 21–24 protsendi vahel.
### Response:
Peaministriuuring: Kaja Kallas tõusis eelistatuimaks valitsusjuhiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu ilma publikuta toimuvast sündmusest on võimalik osa saada ETV, ETV+ ja Vikerraadio vahendusel.
Toompeal tõuseb lipp hümni saatel Pika Hermanni torni ühes päikesega kell 7.32.
Tseremoonial peab kõne riigikogu esimees Henn Põlluaas. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti loeb ette Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 30. lennu üliõpilane, Voldemar Panso preemia laureaat Hardo Adamson.
Lipuheiskamisel osalevad president Kersti Kaljulaid, peaminister Kaja Kallas, Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi, Mereväe ülem kommodoor Jüri Saska ja Eesti diplomaatilise korpuse vanem Theresa Bubbear.
Kuberneri aeda on hajutatult üles rivistatud akadeemiliste ühenduste ja isamaaliste noorteorganisatsioonide liputoimkonnad.
Rahvusooper Estonia poistekoori esituses kõlavad dirigent Hirvo Surva juhatusel Enn Võrgu "Eesti Lipp" Martin Lipu sõnadele, Juhan Aaviku "Hoia, Jumal, Eestit" Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele ning Viktor Konstantin Oxfordi "Jää vabaks, Eesti meri".
Tseremoonia lõpeb orienteerivalt kell 8.03.
Riigikogu kutsub inimesi üles jäädvustama lipuheiskamisi oma kodudes ning jagama pilte ja videoid lipuehteis kodudest riigikogu Facebooki lehel. | Riigikogu palub 24. veebruaril Toompeale mineku asemel kodus lipud heisata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu ilma publikuta toimuvast sündmusest on võimalik osa saada ETV, ETV+ ja Vikerraadio vahendusel.
Toompeal tõuseb lipp hümni saatel Pika Hermanni torni ühes päikesega kell 7.32.
Tseremoonial peab kõne riigikogu esimees Henn Põlluaas. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti loeb ette Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 30. lennu üliõpilane, Voldemar Panso preemia laureaat Hardo Adamson.
Lipuheiskamisel osalevad president Kersti Kaljulaid, peaminister Kaja Kallas, Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi, Mereväe ülem kommodoor Jüri Saska ja Eesti diplomaatilise korpuse vanem Theresa Bubbear.
Kuberneri aeda on hajutatult üles rivistatud akadeemiliste ühenduste ja isamaaliste noorteorganisatsioonide liputoimkonnad.
Rahvusooper Estonia poistekoori esituses kõlavad dirigent Hirvo Surva juhatusel Enn Võrgu "Eesti Lipp" Martin Lipu sõnadele, Juhan Aaviku "Hoia, Jumal, Eestit" Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele ning Viktor Konstantin Oxfordi "Jää vabaks, Eesti meri".
Tseremoonia lõpeb orienteerivalt kell 8.03.
Riigikogu kutsub inimesi üles jäädvustama lipuheiskamisi oma kodudes ning jagama pilte ja videoid lipuehteis kodudest riigikogu Facebooki lehel.
### Response:
Riigikogu palub 24. veebruaril Toompeale mineku asemel kodus lipud heisata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ametnikud said massiliselt vihaseid kaebusi šokeerivalt suurte elektriarvete kohta, mille põhjustas ootamatult külm ilm.
Nädala alguses USA lõuna- ja keskosas liikunud talvetorm nõudis enam kui 70 inimelu, jättis miljonid inimesed ajutiselt vooluta ja külmutas veetorud.
"Kõik see, mis sel nädalal juhtus, oli etteaimatav ja välditav," ütles Houstoni linnapea Sylvester Turner telekanali CBS saates "Face the Nation". Linnapea sõnul oli juba ammu selge, et Texase iseseisev elektrivõrk on äärmuslike ilmaolude suhtes haavatav.
Turneri sõnul on Texases ka suur nappus torulukkseppadest ja torutöödeks vajalikest tööriistadest.
Teenuste taastamisel on osariigis siiski tehtud edusamme. Nii Houston kui ka lähedal asuv Galvestoni linn tühistasid pühapäeval korralduse, mille kohaselt peaksid elanikud joogivett keetma. Houston on USA suuruselt neljas linn.
Eesti aja järgi esmaspäeva õhtul oli Texases endiselt elektrita üle 20 000 majapidamise.
Osa Texase elanikele esitatud elektriarvetest on olnud tuhandetes eurodes. New York Timesi andmetel oli ühe Texase kliendi elektriarve summa koguni 16 752 USA dollarit.
Suured arved on meedia hinnangul põhjustanud säästmise eesmärgil sõlmitud lepingud, kus elektrihind on vahelduv. Nendega säästab küll sooja ilmaga, kuid külmaga kasvavad kulud hüppeliselt.
Texase kuberner Greg Abbot kohtus laupäeval nii vabariiklaste kui ka demokraatide esindajatega, et arutada kõnealust probleemi.
"Meie kohus on kaitsta teksaslasi nende elektriarvete hüppelise kasvu eest," ütles kuberner.
Houstoni linnapea Turneri sõnul peaks hiigelarvete eest vastutama riik ja mitte üksikud tarbijad, kes seda katastroofi ei põhjustanud.
Väljaande Texas Tribune informatsiooni kohaselt allkirjastas osariigi avalike teenuste komisjon pühapäeval elektri- ja vee-ettevõtetele kaks eraldi ajutist korraldust. Üks neist nõuab, et ettevõtted lõpetaksid elektri väljalülitamise või joogivee kinnikeeramise klientidele, kes pole olnud suutelised hiigelarveid tasuma. | Külmalainest haaratud Texase elanikke šokeerisid suured elektriarved | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ametnikud said massiliselt vihaseid kaebusi šokeerivalt suurte elektriarvete kohta, mille põhjustas ootamatult külm ilm.
Nädala alguses USA lõuna- ja keskosas liikunud talvetorm nõudis enam kui 70 inimelu, jättis miljonid inimesed ajutiselt vooluta ja külmutas veetorud.
"Kõik see, mis sel nädalal juhtus, oli etteaimatav ja välditav," ütles Houstoni linnapea Sylvester Turner telekanali CBS saates "Face the Nation". Linnapea sõnul oli juba ammu selge, et Texase iseseisev elektrivõrk on äärmuslike ilmaolude suhtes haavatav.
Turneri sõnul on Texases ka suur nappus torulukkseppadest ja torutöödeks vajalikest tööriistadest.
Teenuste taastamisel on osariigis siiski tehtud edusamme. Nii Houston kui ka lähedal asuv Galvestoni linn tühistasid pühapäeval korralduse, mille kohaselt peaksid elanikud joogivett keetma. Houston on USA suuruselt neljas linn.
Eesti aja järgi esmaspäeva õhtul oli Texases endiselt elektrita üle 20 000 majapidamise.
Osa Texase elanikele esitatud elektriarvetest on olnud tuhandetes eurodes. New York Timesi andmetel oli ühe Texase kliendi elektriarve summa koguni 16 752 USA dollarit.
Suured arved on meedia hinnangul põhjustanud säästmise eesmärgil sõlmitud lepingud, kus elektrihind on vahelduv. Nendega säästab küll sooja ilmaga, kuid külmaga kasvavad kulud hüppeliselt.
Texase kuberner Greg Abbot kohtus laupäeval nii vabariiklaste kui ka demokraatide esindajatega, et arutada kõnealust probleemi.
"Meie kohus on kaitsta teksaslasi nende elektriarvete hüppelise kasvu eest," ütles kuberner.
Houstoni linnapea Turneri sõnul peaks hiigelarvete eest vastutama riik ja mitte üksikud tarbijad, kes seda katastroofi ei põhjustanud.
Väljaande Texas Tribune informatsiooni kohaselt allkirjastas osariigi avalike teenuste komisjon pühapäeval elektri- ja vee-ettevõtetele kaks eraldi ajutist korraldust. Üks neist nõuab, et ettevõtted lõpetaksid elektri väljalülitamise või joogivee kinnikeeramise klientidele, kes pole olnud suutelised hiigelarveid tasuma.
### Response:
Külmalainest haaratud Texase elanikke šokeerisid suured elektriarved |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 100 000 elaniku kohta on haigestumusnäitaja Nice'is 751, Prantsusmaal üldiselt aga 190.
Keskmiselt 500 uut nakatumist päevas on pannud proovile kohaliku haiglavõrgu võimekuse.
"Cote d'Azur'i piirkond on Lõuna-Prantsusmaa üks olulisemaid ristumispaiku – esiteks on see üks olulisemaid turismisihtkohti, teiseks läheb siit läbi palju migrante ja kolmandaks on tegemist piiritsooniga – siin on piir Itaaliaga. Need kolm faktorit loovad sellest kandist viiruse leviku mõttes strateegilise koha," ütles prantsuse ringhäälingule Michel Carles, Nice'i haigla nakkushaiguste peaarst.
Nice on Prantsusmaa suuruselt viies linn. Uued karantiinireeglid tähendaksid Prantsuse valitsuse jaoks täiesti uut lehekülge viirusvastases võitluses – seni ei ole valitsuse tasandil regioonidele eri tingimusi kehtestatud.
President Emmanuel Macron suhtus ajakirjanduse teatel võimalikku kahenädalasse koroonakarantiini leigelt, kuna ühele piirkonnale karantiini kehtestamise avaks juhtumipõhisel lähenemisel justkui Pandora laeka ja tekiks küsimus, kas ei peaks ka teistes regioonides vastavalt nakatumiste arvule hakkama karantiinikohustust peale panema.
Prantsusmaa ajakirjandus on tõstatanud ka küsimuse, miks pole riik veel välja töötanud oma koroonavaktsiini.
Le Monde'i analüüsi kohaselt on probleem koostöö puudumises avaliku sektori ja eraettevõtjate vahel – uuringute rahastamine ei ole piisav, suurem osa ravimite väljatöötamisest toimub aga ülikoolide juures. Pärast väljatöötamist on vaja vaktsiini või ravimit turustada ehk inimesteni viimiseks on vaja erasektori raha.
Kõrgahariduse, teadusuuringute ja innovatsiooniminister Frederique Vidal ütles hiljuti, et Prantsusmaa on võrreldes Ameerika Ühendriikide, Saksamaa või Šveitsiga valdkonnas vähemalt kümme aastat taga.
Möödunud aasta lõpus vastuvõetud seadusest tulenevalt plaanib valitsus 2030. aastaks investeerida valdkonda juurde 25 miljardit eurot. | Lõuna-Prantsusmaad ähvardab eraldi karantiini panek | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
100 000 elaniku kohta on haigestumusnäitaja Nice'is 751, Prantsusmaal üldiselt aga 190.
Keskmiselt 500 uut nakatumist päevas on pannud proovile kohaliku haiglavõrgu võimekuse.
"Cote d'Azur'i piirkond on Lõuna-Prantsusmaa üks olulisemaid ristumispaiku – esiteks on see üks olulisemaid turismisihtkohti, teiseks läheb siit läbi palju migrante ja kolmandaks on tegemist piiritsooniga – siin on piir Itaaliaga. Need kolm faktorit loovad sellest kandist viiruse leviku mõttes strateegilise koha," ütles prantsuse ringhäälingule Michel Carles, Nice'i haigla nakkushaiguste peaarst.
Nice on Prantsusmaa suuruselt viies linn. Uued karantiinireeglid tähendaksid Prantsuse valitsuse jaoks täiesti uut lehekülge viirusvastases võitluses – seni ei ole valitsuse tasandil regioonidele eri tingimusi kehtestatud.
President Emmanuel Macron suhtus ajakirjanduse teatel võimalikku kahenädalasse koroonakarantiini leigelt, kuna ühele piirkonnale karantiini kehtestamise avaks juhtumipõhisel lähenemisel justkui Pandora laeka ja tekiks küsimus, kas ei peaks ka teistes regioonides vastavalt nakatumiste arvule hakkama karantiinikohustust peale panema.
Prantsusmaa ajakirjandus on tõstatanud ka küsimuse, miks pole riik veel välja töötanud oma koroonavaktsiini.
Le Monde'i analüüsi kohaselt on probleem koostöö puudumises avaliku sektori ja eraettevõtjate vahel – uuringute rahastamine ei ole piisav, suurem osa ravimite väljatöötamisest toimub aga ülikoolide juures. Pärast väljatöötamist on vaja vaktsiini või ravimit turustada ehk inimesteni viimiseks on vaja erasektori raha.
Kõrgahariduse, teadusuuringute ja innovatsiooniminister Frederique Vidal ütles hiljuti, et Prantsusmaa on võrreldes Ameerika Ühendriikide, Saksamaa või Šveitsiga valdkonnas vähemalt kümme aastat taga.
Möödunud aasta lõpus vastuvõetud seadusest tulenevalt plaanib valitsus 2030. aastaks investeerida valdkonda juurde 25 miljardit eurot.
### Response:
Lõuna-Prantsusmaad ähvardab eraldi karantiini panek |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vald võttis direktorilt seletuskirja ja arutab juhtunut esmaspäeval ümarlaual.
10. veebruar, kolmapäevane koolipäev Märjamaa Gümnaasiumis. Hariduslike erivajadustega 4. klassi poiss Kevin (nimi muudetud - toim) keeldub kehalise kasvatuse tundi minemast. Õpetaja püüab poissi veenda, ent ei saa hakkama.
See on tavaline, et Kevin tundi minna ei taha ja poolest päevast koolimajast minema jalutab. Seekord aga on õpetaja tema jope ära võtnud, et ta ei saaks poppi panna. Direktor näeb olukorda pealt ja sekkub. Rabab poisist kinni, karjub ta peale ja tirib jõuga tundi. Poiss osalebki kehalises kasvatuses. Juhtunut pealt näinud lapsed on aga vaatepildist häiritud ja räägivad sellest pärast kooli oma vanematele.
Enam-vähem sellise kirjeldusega on kõik asjaosalised nõus, ent kui intensiivne oli füüsiline sekkumine - oli see pigem toetav taganttõukamine või jõuga natist tundi sikutamine - selle osas lähevad juhtunu kirjeldustes asjaolsaliste versioonid lahku.
Märjamaa on väike koht. Koolis toimunu on asula juttudest kihama pannud. Koolidirektori ümber on poliitiline trall kestnud juba üle aasta.
Eelmine vallavanem Merlin Suurna, kes leidis, et Kalle Uusmaa ei saa direktorina hakkama ja ta seetõttu katseaja lõpus lahti lasi, pidi lõpuks ise ametist lahkuma, sest direktori ametist vabastamisest sai poliitiliste vastaste käes vahend, millega vallavanem ametist lahti teha. Uusmaa ennistati aga ametisse.
Etteheiteid Märjamaa Gümnaasiumi direktoriks saanud Kalle Uusmaale tehti nii tema katseajal kui ka pärast tema ametisse ennistamist. Seetõttu on ka 11-aastase Kevini sakutamise juhtum tiritud poliitilisse kemplusesse, kus direktori tegevusest häiritud mitmed elanikud leiavad, et vald on tema kaitsmisega liiale läinud. Seetõttu nad vallalt erapooletust või sisulist uurimist ei lootnud ja pöördusid päev pärast intsidenti kaebusega haridusministeeriumisse.
"Kolmapäeval, 10. veebruaril toimus Märjamaa gümnaasiumis intsident, kus direktor Kalle Uusmaa erivajadustega last väärkohtles. Direktor oli erivajadustega last vedanud jõuga kehalise kasvatuse tundi ja karjunud väga kõva häälega poisi peale. Seal juures oli ka veel olnud HEV koordinaator (laste jutu järgi). Mõned lapsed olid sellest olukorrast väga endast väljas, ei tahtnud järgmisel päeval kooligi minna. Keeruline oli lapsele selgitada, miks selline asi juhtuda sai," seisab lapsevanemate pöördumises ministeeriumile. "Täiskasvanutena mõistame, et kooli direktor peab igas olukorras tasakaalukas jääma ja füüsiline karistamine ning kõva hääl tekitavad kõigis pealtnägijais hirmu, olgu tegu algklassiõpilaste või suurematega."
Lapsevanemad nimetavad enesevalitsust kaotavat direktorit, kes konflikte füüsilise karistusega lahendab, ohumärgiks.
Haridusministeeriumi õigusnõunik Indrek Kilk vastas lapsevanematele, et kirjeldus vastab karistusseadustikus käsitletava kehalise väärkohtlemise tunnustele. Samas möönab Kilk, et muud, sealhulgas süüd välistavad asjaolud pole teada.
"Need peaks välja selgitama politseikriminaalmenetluse käigus," soovitab Kilk oma vastuskirjas.
Selleks peaks aga kannatanud õpilase vanem pöörduma politseisse. Välistatud pole ka juhtunut pealt näinud õpilaste vanemate pöördumine politseisse.
Lisaks soovitas ministeeriumi õigusnõunik pöörduda mures lapsevanematel kohaliku omavalitsuse lastekaitseametniku poole, kes saaks intsidendi tunnistajaks olnud lastele abi anda.
"Sest traumaatiline kogemus on siin tõenäoliuselt olnud mitte üksnes isikul, kelle suhtes jõudu kasutati, vaid ka pealtnägijatel (teistel õpilastel)," põhjendab Kilk.
Ministeerium pöördus ka kooli pidaja ehk Märjamaa valla poole, et välja selgitada, kas nad on juhtunuga kursis ning milline on nende tegevusplaan.
Kilk tunnistab ERR-ile, et juhtum on keeruline.
"Kuna see on vahendatud jutt ju, ükski vanem seda pealt ei näinud. Oli see rinnust kinni võtmine või mingi muu asi, on spekulatsioon, seda me ei tea," ütleb Kilk. "Hinnangu saabki politsei anda."
Sama oluliseks peab ta aga seda, et lastekaitse intsidenti pealt näinud lastele psühholoogilist abi pakuks.
"Ega sellistes teguviisides pole kannatanu ainult üks inimene, vaid ka teised pealtnägijad – teised lapsed. Lastekaitseametnik on isik, kel on sellised oskused-pädevused olemas. Tal on enim võimalusi neid lapsi aidata," leiab Kilk.
Kuna direktori on tööle võtnud kohalik omavalitsus, ei saa ministeerium ka töölepingusse sekkuda. Üksnes Märjamaa vald saab töölepingu peatada või lõpetada.
"Me ise oleme nõudnud ka nüüd sellelt vallavanemalt selle koha pealt aru, mis see tegevusplaan välja näeb - et see inimene annaks ülevaate, mida direktoriga ette võetakse. Siis on võimalik edasi mõelda," ütleb Kilk, lisades, et õpetajate pikaajaline rahulolematus direktor Uusmaaga on ministeeriumile teada.
Vald on kidakeelne
Valla lastekaitsespetsialist ei ütle juhtunu kohta midagi. Valla haridusnõunik on natuke jutukam.
"Meil on 22. veebruaril ümarlaud sellel teemal, enne me ei kommenteeri seda teemat. Direktoriga on vesteldud, talt on seletuskiri võetud ja kirjalikult vallavanemale edastatud. Seal direktor selgitab, mis toimus, kogu see sündmuste käik on seal lahti selgitatud. Aga esmaspäeval on ümarlaud, siis saame direktorilt veel lisaselgituse võtta ja selge pildi ette. Praegu ei saa otsust teha, kas näeme direktoril süüd või ei näe," ütleb valla sotsiaalnõunik Katri Buht ERR-ile.
Vallavanem Meelis Välis ütleb, et juhtunu menetlemise protseduur on alles pooleli.
"On lepitud kokku suurem ümarlaud. Lõplikku järeldust meil juhtunus veel ei ole," ütleb Välis.
Koolidirektoril lasi vallavanem kirjutada seletuskirja, ent kuniks asja uuritakse, direktorit ametist ei kõrvaldata.
"Meil on vaja välja selgitada, mis täpselt juhtus, millsel tasemel füüsiline sekkumine toimus. Niikaua, kui seda pole välja selgitatud, ei ole sellist otsust teinud tema ametist eemaldamiseks," põhjendab Välis.
Vallavanema sõnul kuulis tema juhtunust direktor Uusmaalt endalt.
"Info jõudis minuni direktori vahendusel, kui ta pöördus lastekaitsespetsialisti poole. Enne pöördus sinna, siis pöördus minu poole," täpsustab Välis.
Direktor ülemäärast jõukasutust ei tunnista
Koolidirektor Kalle Uusmaa ise juhtunus midagi erilist ei näe.
"Eelmisel nädalal oli intsident, kus raskesti käituv õpilane jooksis tunnist ära ja lasi ennast mööda maja taga ajada. Saime ta koos õpetajaga tundi tagasi. Pärast seda tundi tuli õpilane juhtkonna kabinetti, kantseleisse, kus arutasime seda olukorda õppealajuhataja ja õpetajaga. Siis tal hakkas järgmine tund, saatsime ta koos järgmisesse tundi. Läksime koos õpetaja ja õppealajuhatajaga kehalise kasvatuse tundi, aga kuni ta kantseleis oli, käitus ta hästi üleolevalt ja solvavalt, kasutas ebatsensuurseid sõnu meie kõigi suunas päris hullusti. Selliseid juhtumeid tuleb ikka ette, selliseid situatsioone on olnud nii tema kui ka teiste õpilastega, meie jaoks ei olnud see midagi väga haruldast," ütleb Uusmaa.
Ometi võttis ta enda väitel ise lastekaitsega ühendust.
"Tegin seda isiklikult, õpetajate juuresolekul siinsamas kantseleis selle intsidendi toimumise ajal. Lastekaitse soovitas helistada lapsevanemale, keda mul ei õnnestunud kätte saada. Järgmine soovitus lastekaitselt oli saata ta tundi, see oli kehaline kasvatus," jätkab Uusmaa. "Ta ei taha kehalises kasvatuses käia. Selgitasime talle, et on vaja minna ja läksime mitmekesi, õppealajuhataja, õpetaja ja mina, suunasime teda, toetasime teda turjalt ja suunasime kehalise kasvatuse ruumi poole. Kallaleminekut küll ei olnud, kindlasti. Arutasime seda vallainimestega, oleme ka seda olukorda omavahel selgitanud."
Uusmaa ütleb, et Kevin käis kehalises kasvatuses selle peale ära.
"Sealt ära tulles tulin veel poisile vastu, küsisin, kuidas tund meeldis. Läksime sõbralikult lahku," ütleb Uusmaa. "Minuni pole ühtki kaebust jõudnud. Olukord oli minu jaoks tavapärasest erinev ja ma selgitasin seda lastekaitsele ja vallavanemale ja vallavalitsuses arvati selguse huvides, et oleks hea, kui ma selle läbimõeldult kirja paneksin. Ja seda ma tegin. Midagi ülemäärast või kriitilist selles minu meelest küll ei olnud."
Vanaema õigustab direktorit
Reedel kinnitati politseist ERR-ile, et neile keegi kaebust esitanud ei ole, ei vald ega ka õpetajad või lapsevanemad.
Kevinit kasvatavad ema ja vanaema. Kui poiss poole päeva pealt tundidest minema jalutab, seabki ta sammud enamasti vanaema juurde.
Vanaema tunnistab, et poiss on keeruline ja ta ei kuuletu. Seetõttu ta direktorile etteheiteid ka ei tee ega politseisse pöörduda ei plaani.
"Situatsioon oli nii: poiss tuli tulema koolist. Klassijuhataja läks järele, võttis jope ära. Direktor sai tal käest kinni. Seda inimesed nägidki pealt. Nüüd on jutt, et tuuseldamine," ütleb vanaema, lisades, et poiss ise ei rääkinud koolis toimunu kohta midagi.
"Ta on tõesti väga raske laps. Allumatu, ei kuula kedagi. Tuleb tunnist ära, õpetaja ei saa temaga hakkama. Direktor loomulikult ärritus, kui 11-aastane poiss eest ära jookseb ja ei allu. Mul on hea meel, et direktor temast kinni sai ja sai temaga vestelda. Ma ei tea, kuidas see krabamine seal oli. Ma ei usu iialgi, et ta teda ära tahtis tappa. Poisil midagi viga ei olnud, mingeid arme, muhke ega sinikaid ei olnud, kõik on korras. Ütlesin, et seda poissi olekski vaja meesterahva käega tuuseldada natuke, ainult naistekari on ümberringi," selgitab vanaema.
Vanaema kinnitab, et klassijuhataja helistas talle kohe pärast juhtumit, kui ta poisi ema kätte ei saanud. Ta on veendunud, et direktori vastased otsivad lihtsalt võimalust juhist lahti saada.
"Midagi kohutavat seal ei olnud. Seal olid need nägijad, kes täpselt otsivad põhjust, et ära väänata direktorile," ütleb vanaema, lisades, et päev hiljem helistati talle ja soovitati asi üles võtta, aga tema keeldus sellest.
"Direktoril ei ole häda midagi, las ta teeb tööd. Direktor peabki olema natuke karmi käega, et need naised saaks aru, kes on direktor. Eelmine oligi pehme. Las kardavad lahtilaskmist," ütleb ta kooli õpetajaskonna kohta. "Kooli pedagoogid ainult närivad, ma oleks ammu mõned juba lahti lasknud. Oleks läbi pekstud, aga selliste pisiasjade peale! Nad olid teda koolimajas taga ajanud. Direktor noomis või rääkis, võib-olla tõstis ka natuke häält, see on ka täitsa loomulik mu meelest. Poiss peab ju koolis käima lõpuks!"
Seetõttu pole vanaema ka täpsemalt huvi tundnud, mis selle intsidendi ajal täpsemalt juhtus.
Küsimus volikogu istungil
Küll aga tundis selle vastu huvi Märjamaa volikogu liige, 10. veebruarini vilistlaste esindajana ka kooli hoolekogusse kuulunud Teet Tomson.
"Minuni on jõudnud kahest erinevast allikast info, et möödunud teisipäeval toimus gümnaasiumis üks intsident, kus üht HEV-õpilast mõjutati füüsiliselt korraldustele alluma. Kas selline info on jõudnud vallavalitsuseni või on see mingisugune kuulujutt?" küsis Tomson möödunud nädalal peetud volikogu koosolekul.
Vallavanem Meelis Välis tunnistas intsidenti ja vastas talle, et koolidirektor on info vallale edastanud ning sellega tegeldakse. Rohkem teema volikogu istungil tähelepanu ei pälvinud.
"See on kogu info, mida oman. See ringkaitse või infosulg on selline, et pole võimalik midagi kätte saada," kurdab Teet Tomson. "Suud vajusid nii kinni, et hakkasin lausa kahtlema, kas intsident üldse toimus."
Olgu märgitud, et Teet Tomson ei kuulu hoolekogusse just koolidirektor Kalle Uusmaa ettepanekul, kelle hinnangul vilistlastel polegi hoolekogus esindajat vaja. Vald kinnitas direktori ettepaneku kiiresti. Tomson ise leiab, et küsimus on tema isikus, mitte vilistlaste esindajas kui sellises.
"Minu nõudlikkus on vallal pinnuks silmas. Praegune koalitsioon püsib direktori ennistamise najal, koolipidaja ei saa endale lubada mingit kriitikat direktori aadressil," ütleb Tomson. "Aga mind ei saa ühelgi viisil süüdistada selles, et oleksin kriitiliste või halvustavate avaldustega esinenud alates direktori ametisse ennistamisest."
Kool on aga siiani ilma hoolekogu esimeheta, sest pärast viimatisi hoolekogu liikmete valimisi pole jõutud sellele uut esimeest valida. Esimees valitakse hoolekogule esmaspäeva õhtul, ent muid punkte - nagu direktori võimalik füüsiline kuritarvitus õpilase kallal - hoolekogu päevakorda ei jõudnud. | Lapsevanemad süüdistavad gümnaasiumi direktorit lapsele kallaleminekus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vald võttis direktorilt seletuskirja ja arutab juhtunut esmaspäeval ümarlaual.
10. veebruar, kolmapäevane koolipäev Märjamaa Gümnaasiumis. Hariduslike erivajadustega 4. klassi poiss Kevin (nimi muudetud - toim) keeldub kehalise kasvatuse tundi minemast. Õpetaja püüab poissi veenda, ent ei saa hakkama.
See on tavaline, et Kevin tundi minna ei taha ja poolest päevast koolimajast minema jalutab. Seekord aga on õpetaja tema jope ära võtnud, et ta ei saaks poppi panna. Direktor näeb olukorda pealt ja sekkub. Rabab poisist kinni, karjub ta peale ja tirib jõuga tundi. Poiss osalebki kehalises kasvatuses. Juhtunut pealt näinud lapsed on aga vaatepildist häiritud ja räägivad sellest pärast kooli oma vanematele.
Enam-vähem sellise kirjeldusega on kõik asjaosalised nõus, ent kui intensiivne oli füüsiline sekkumine - oli see pigem toetav taganttõukamine või jõuga natist tundi sikutamine - selle osas lähevad juhtunu kirjeldustes asjaolsaliste versioonid lahku.
Märjamaa on väike koht. Koolis toimunu on asula juttudest kihama pannud. Koolidirektori ümber on poliitiline trall kestnud juba üle aasta.
Eelmine vallavanem Merlin Suurna, kes leidis, et Kalle Uusmaa ei saa direktorina hakkama ja ta seetõttu katseaja lõpus lahti lasi, pidi lõpuks ise ametist lahkuma, sest direktori ametist vabastamisest sai poliitiliste vastaste käes vahend, millega vallavanem ametist lahti teha. Uusmaa ennistati aga ametisse.
Etteheiteid Märjamaa Gümnaasiumi direktoriks saanud Kalle Uusmaale tehti nii tema katseajal kui ka pärast tema ametisse ennistamist. Seetõttu on ka 11-aastase Kevini sakutamise juhtum tiritud poliitilisse kemplusesse, kus direktori tegevusest häiritud mitmed elanikud leiavad, et vald on tema kaitsmisega liiale läinud. Seetõttu nad vallalt erapooletust või sisulist uurimist ei lootnud ja pöördusid päev pärast intsidenti kaebusega haridusministeeriumisse.
"Kolmapäeval, 10. veebruaril toimus Märjamaa gümnaasiumis intsident, kus direktor Kalle Uusmaa erivajadustega last väärkohtles. Direktor oli erivajadustega last vedanud jõuga kehalise kasvatuse tundi ja karjunud väga kõva häälega poisi peale. Seal juures oli ka veel olnud HEV koordinaator (laste jutu järgi). Mõned lapsed olid sellest olukorrast väga endast väljas, ei tahtnud järgmisel päeval kooligi minna. Keeruline oli lapsele selgitada, miks selline asi juhtuda sai," seisab lapsevanemate pöördumises ministeeriumile. "Täiskasvanutena mõistame, et kooli direktor peab igas olukorras tasakaalukas jääma ja füüsiline karistamine ning kõva hääl tekitavad kõigis pealtnägijais hirmu, olgu tegu algklassiõpilaste või suurematega."
Lapsevanemad nimetavad enesevalitsust kaotavat direktorit, kes konflikte füüsilise karistusega lahendab, ohumärgiks.
Haridusministeeriumi õigusnõunik Indrek Kilk vastas lapsevanematele, et kirjeldus vastab karistusseadustikus käsitletava kehalise väärkohtlemise tunnustele. Samas möönab Kilk, et muud, sealhulgas süüd välistavad asjaolud pole teada.
"Need peaks välja selgitama politseikriminaalmenetluse käigus," soovitab Kilk oma vastuskirjas.
Selleks peaks aga kannatanud õpilase vanem pöörduma politseisse. Välistatud pole ka juhtunut pealt näinud õpilaste vanemate pöördumine politseisse.
Lisaks soovitas ministeeriumi õigusnõunik pöörduda mures lapsevanematel kohaliku omavalitsuse lastekaitseametniku poole, kes saaks intsidendi tunnistajaks olnud lastele abi anda.
"Sest traumaatiline kogemus on siin tõenäoliuselt olnud mitte üksnes isikul, kelle suhtes jõudu kasutati, vaid ka pealtnägijatel (teistel õpilastel)," põhjendab Kilk.
Ministeerium pöördus ka kooli pidaja ehk Märjamaa valla poole, et välja selgitada, kas nad on juhtunuga kursis ning milline on nende tegevusplaan.
Kilk tunnistab ERR-ile, et juhtum on keeruline.
"Kuna see on vahendatud jutt ju, ükski vanem seda pealt ei näinud. Oli see rinnust kinni võtmine või mingi muu asi, on spekulatsioon, seda me ei tea," ütleb Kilk. "Hinnangu saabki politsei anda."
Sama oluliseks peab ta aga seda, et lastekaitse intsidenti pealt näinud lastele psühholoogilist abi pakuks.
"Ega sellistes teguviisides pole kannatanu ainult üks inimene, vaid ka teised pealtnägijad – teised lapsed. Lastekaitseametnik on isik, kel on sellised oskused-pädevused olemas. Tal on enim võimalusi neid lapsi aidata," leiab Kilk.
Kuna direktori on tööle võtnud kohalik omavalitsus, ei saa ministeerium ka töölepingusse sekkuda. Üksnes Märjamaa vald saab töölepingu peatada või lõpetada.
"Me ise oleme nõudnud ka nüüd sellelt vallavanemalt selle koha pealt aru, mis see tegevusplaan välja näeb - et see inimene annaks ülevaate, mida direktoriga ette võetakse. Siis on võimalik edasi mõelda," ütleb Kilk, lisades, et õpetajate pikaajaline rahulolematus direktor Uusmaaga on ministeeriumile teada.
Vald on kidakeelne
Valla lastekaitsespetsialist ei ütle juhtunu kohta midagi. Valla haridusnõunik on natuke jutukam.
"Meil on 22. veebruaril ümarlaud sellel teemal, enne me ei kommenteeri seda teemat. Direktoriga on vesteldud, talt on seletuskiri võetud ja kirjalikult vallavanemale edastatud. Seal direktor selgitab, mis toimus, kogu see sündmuste käik on seal lahti selgitatud. Aga esmaspäeval on ümarlaud, siis saame direktorilt veel lisaselgituse võtta ja selge pildi ette. Praegu ei saa otsust teha, kas näeme direktoril süüd või ei näe," ütleb valla sotsiaalnõunik Katri Buht ERR-ile.
Vallavanem Meelis Välis ütleb, et juhtunu menetlemise protseduur on alles pooleli.
"On lepitud kokku suurem ümarlaud. Lõplikku järeldust meil juhtunus veel ei ole," ütleb Välis.
Koolidirektoril lasi vallavanem kirjutada seletuskirja, ent kuniks asja uuritakse, direktorit ametist ei kõrvaldata.
"Meil on vaja välja selgitada, mis täpselt juhtus, millsel tasemel füüsiline sekkumine toimus. Niikaua, kui seda pole välja selgitatud, ei ole sellist otsust teinud tema ametist eemaldamiseks," põhjendab Välis.
Vallavanema sõnul kuulis tema juhtunust direktor Uusmaalt endalt.
"Info jõudis minuni direktori vahendusel, kui ta pöördus lastekaitsespetsialisti poole. Enne pöördus sinna, siis pöördus minu poole," täpsustab Välis.
Direktor ülemäärast jõukasutust ei tunnista
Koolidirektor Kalle Uusmaa ise juhtunus midagi erilist ei näe.
"Eelmisel nädalal oli intsident, kus raskesti käituv õpilane jooksis tunnist ära ja lasi ennast mööda maja taga ajada. Saime ta koos õpetajaga tundi tagasi. Pärast seda tundi tuli õpilane juhtkonna kabinetti, kantseleisse, kus arutasime seda olukorda õppealajuhataja ja õpetajaga. Siis tal hakkas järgmine tund, saatsime ta koos järgmisesse tundi. Läksime koos õpetaja ja õppealajuhatajaga kehalise kasvatuse tundi, aga kuni ta kantseleis oli, käitus ta hästi üleolevalt ja solvavalt, kasutas ebatsensuurseid sõnu meie kõigi suunas päris hullusti. Selliseid juhtumeid tuleb ikka ette, selliseid situatsioone on olnud nii tema kui ka teiste õpilastega, meie jaoks ei olnud see midagi väga haruldast," ütleb Uusmaa.
Ometi võttis ta enda väitel ise lastekaitsega ühendust.
"Tegin seda isiklikult, õpetajate juuresolekul siinsamas kantseleis selle intsidendi toimumise ajal. Lastekaitse soovitas helistada lapsevanemale, keda mul ei õnnestunud kätte saada. Järgmine soovitus lastekaitselt oli saata ta tundi, see oli kehaline kasvatus," jätkab Uusmaa. "Ta ei taha kehalises kasvatuses käia. Selgitasime talle, et on vaja minna ja läksime mitmekesi, õppealajuhataja, õpetaja ja mina, suunasime teda, toetasime teda turjalt ja suunasime kehalise kasvatuse ruumi poole. Kallaleminekut küll ei olnud, kindlasti. Arutasime seda vallainimestega, oleme ka seda olukorda omavahel selgitanud."
Uusmaa ütleb, et Kevin käis kehalises kasvatuses selle peale ära.
"Sealt ära tulles tulin veel poisile vastu, küsisin, kuidas tund meeldis. Läksime sõbralikult lahku," ütleb Uusmaa. "Minuni pole ühtki kaebust jõudnud. Olukord oli minu jaoks tavapärasest erinev ja ma selgitasin seda lastekaitsele ja vallavanemale ja vallavalitsuses arvati selguse huvides, et oleks hea, kui ma selle läbimõeldult kirja paneksin. Ja seda ma tegin. Midagi ülemäärast või kriitilist selles minu meelest küll ei olnud."
Vanaema õigustab direktorit
Reedel kinnitati politseist ERR-ile, et neile keegi kaebust esitanud ei ole, ei vald ega ka õpetajad või lapsevanemad.
Kevinit kasvatavad ema ja vanaema. Kui poiss poole päeva pealt tundidest minema jalutab, seabki ta sammud enamasti vanaema juurde.
Vanaema tunnistab, et poiss on keeruline ja ta ei kuuletu. Seetõttu ta direktorile etteheiteid ka ei tee ega politseisse pöörduda ei plaani.
"Situatsioon oli nii: poiss tuli tulema koolist. Klassijuhataja läks järele, võttis jope ära. Direktor sai tal käest kinni. Seda inimesed nägidki pealt. Nüüd on jutt, et tuuseldamine," ütleb vanaema, lisades, et poiss ise ei rääkinud koolis toimunu kohta midagi.
"Ta on tõesti väga raske laps. Allumatu, ei kuula kedagi. Tuleb tunnist ära, õpetaja ei saa temaga hakkama. Direktor loomulikult ärritus, kui 11-aastane poiss eest ära jookseb ja ei allu. Mul on hea meel, et direktor temast kinni sai ja sai temaga vestelda. Ma ei tea, kuidas see krabamine seal oli. Ma ei usu iialgi, et ta teda ära tahtis tappa. Poisil midagi viga ei olnud, mingeid arme, muhke ega sinikaid ei olnud, kõik on korras. Ütlesin, et seda poissi olekski vaja meesterahva käega tuuseldada natuke, ainult naistekari on ümberringi," selgitab vanaema.
Vanaema kinnitab, et klassijuhataja helistas talle kohe pärast juhtumit, kui ta poisi ema kätte ei saanud. Ta on veendunud, et direktori vastased otsivad lihtsalt võimalust juhist lahti saada.
"Midagi kohutavat seal ei olnud. Seal olid need nägijad, kes täpselt otsivad põhjust, et ära väänata direktorile," ütleb vanaema, lisades, et päev hiljem helistati talle ja soovitati asi üles võtta, aga tema keeldus sellest.
"Direktoril ei ole häda midagi, las ta teeb tööd. Direktor peabki olema natuke karmi käega, et need naised saaks aru, kes on direktor. Eelmine oligi pehme. Las kardavad lahtilaskmist," ütleb ta kooli õpetajaskonna kohta. "Kooli pedagoogid ainult närivad, ma oleks ammu mõned juba lahti lasknud. Oleks läbi pekstud, aga selliste pisiasjade peale! Nad olid teda koolimajas taga ajanud. Direktor noomis või rääkis, võib-olla tõstis ka natuke häält, see on ka täitsa loomulik mu meelest. Poiss peab ju koolis käima lõpuks!"
Seetõttu pole vanaema ka täpsemalt huvi tundnud, mis selle intsidendi ajal täpsemalt juhtus.
Küsimus volikogu istungil
Küll aga tundis selle vastu huvi Märjamaa volikogu liige, 10. veebruarini vilistlaste esindajana ka kooli hoolekogusse kuulunud Teet Tomson.
"Minuni on jõudnud kahest erinevast allikast info, et möödunud teisipäeval toimus gümnaasiumis üks intsident, kus üht HEV-õpilast mõjutati füüsiliselt korraldustele alluma. Kas selline info on jõudnud vallavalitsuseni või on see mingisugune kuulujutt?" küsis Tomson möödunud nädalal peetud volikogu koosolekul.
Vallavanem Meelis Välis tunnistas intsidenti ja vastas talle, et koolidirektor on info vallale edastanud ning sellega tegeldakse. Rohkem teema volikogu istungil tähelepanu ei pälvinud.
"See on kogu info, mida oman. See ringkaitse või infosulg on selline, et pole võimalik midagi kätte saada," kurdab Teet Tomson. "Suud vajusid nii kinni, et hakkasin lausa kahtlema, kas intsident üldse toimus."
Olgu märgitud, et Teet Tomson ei kuulu hoolekogusse just koolidirektor Kalle Uusmaa ettepanekul, kelle hinnangul vilistlastel polegi hoolekogus esindajat vaja. Vald kinnitas direktori ettepaneku kiiresti. Tomson ise leiab, et küsimus on tema isikus, mitte vilistlaste esindajas kui sellises.
"Minu nõudlikkus on vallal pinnuks silmas. Praegune koalitsioon püsib direktori ennistamise najal, koolipidaja ei saa endale lubada mingit kriitikat direktori aadressil," ütleb Tomson. "Aga mind ei saa ühelgi viisil süüdistada selles, et oleksin kriitiliste või halvustavate avaldustega esinenud alates direktori ametisse ennistamisest."
Kool on aga siiani ilma hoolekogu esimeheta, sest pärast viimatisi hoolekogu liikmete valimisi pole jõutud sellele uut esimeest valida. Esimees valitakse hoolekogule esmaspäeva õhtul, ent muid punkte - nagu direktori võimalik füüsiline kuritarvitus õpilase kallal - hoolekogu päevakorda ei jõudnud.
### Response:
Lapsevanemad süüdistavad gümnaasiumi direktorit lapsele kallaleminekus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tütred põhjendavad oma nõudmist uute tõenditega.
Tütarde andmetel oli 1965. aastal politseiametnikuna töötanud Raymond Wood enne surma kirjutanud kirja, milles väitis, et New Yorgi politsei ja Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kavandasid Malcolmi tapmise.
Malcolm X oli organisatsiooni Nation of Islam eestkõneleja ning ühenduste Muslim Mosque ja Organization of Afro-American Unity asutaja.
21. veebruaril hakkas Malcolm X Manhattanil asuvas Auduboni tantsusaalis kõnet pidama, kui üks mustanahaline mees tulistas talle lühikese rauaga haavlipüssist rindu. Veel kaks meest jooksid lava poole ja tulistasid teda.
Kahtlustatuna aktivisti mõrvas arreteeriti kolm organisatsiooni Nation of Islam liiget Talmadge Hayer, Norman Butler ja Thomas Johnson. Kõik kolm mõisteti märtsis 1966 süüdi esimese astme mõrvas ning mõisteti eluks ajaks vangi. Üks neist on surnud ja kaks tingimisi vabadusse pääsenud.
Pinged Malcolmi ja organisatsiooni Nation of Islam vahel olid enne mõrva pidevalt kasvanud, sest inimõiguslast süüdistati organisatsiooni äärmuslikele vaadetele selja pööramises. 14. veebruaril 1965 heitis Nation of Islam tema New Yorgi kodule süütepommi, kuid Malcolm ja tema perekond pääsesid eluga. | Malcolm X-i lapsed nõuavad mõrvajuurdluse taasavamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tütred põhjendavad oma nõudmist uute tõenditega.
Tütarde andmetel oli 1965. aastal politseiametnikuna töötanud Raymond Wood enne surma kirjutanud kirja, milles väitis, et New Yorgi politsei ja Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kavandasid Malcolmi tapmise.
Malcolm X oli organisatsiooni Nation of Islam eestkõneleja ning ühenduste Muslim Mosque ja Organization of Afro-American Unity asutaja.
21. veebruaril hakkas Malcolm X Manhattanil asuvas Auduboni tantsusaalis kõnet pidama, kui üks mustanahaline mees tulistas talle lühikese rauaga haavlipüssist rindu. Veel kaks meest jooksid lava poole ja tulistasid teda.
Kahtlustatuna aktivisti mõrvas arreteeriti kolm organisatsiooni Nation of Islam liiget Talmadge Hayer, Norman Butler ja Thomas Johnson. Kõik kolm mõisteti märtsis 1966 süüdi esimese astme mõrvas ning mõisteti eluks ajaks vangi. Üks neist on surnud ja kaks tingimisi vabadusse pääsenud.
Pinged Malcolmi ja organisatsiooni Nation of Islam vahel olid enne mõrva pidevalt kasvanud, sest inimõiguslast süüdistati organisatsiooni äärmuslikele vaadetele selja pööramises. 14. veebruaril 1965 heitis Nation of Islam tema New Yorgi kodule süütepommi, kuid Malcolm ja tema perekond pääsesid eluga.
### Response:
Malcolm X-i lapsed nõuavad mõrvajuurdluse taasavamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigipea oli mitu kuud väitnud, et haigus on palvetega alistatud.
Magufuli kutsus pühapäeval kodanikke üles kasutama ettevaatusabinõusid ja kandma isegi näomaske, kuid ainult selliseid, mis on kohapeal valmistatud. Pandeemia jooksul on riigipea väljendanud korduvalt kahtlusi välismaa toodete suhtes, mille seas ka koroonavaktsiinid.
Tansaania on ametlikult teatanud vaid 509 inimese koroonaviirusesse haigestumisest. Kohalike elanike kinnitusel on aga paljud inimesed haigestunud viirusesse, millega kaasnevad hingamisraskused ja haiglates on "täheldatud kopsupõletikujuhtumite tõusu".
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juht Tedros Adhanom Ghebreyesus on Tansaania olukorraga seoses väljendanud sügavat muret, sest paljud riigid teatanud, et sealt saabunud inimesed on tihti nakatunud koroonaviirusesse.
Ghebreyesus nimetas laupäevases avalduses Tansaania olukorda väga murettekitavaks ja kutsus Magufuli valitsust üles meetmeid rakendama. Muret on väljendanud ka USA ja katoliku kirik. | Tansaania president tunnistas probleeme koroonaviirusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigipea oli mitu kuud väitnud, et haigus on palvetega alistatud.
Magufuli kutsus pühapäeval kodanikke üles kasutama ettevaatusabinõusid ja kandma isegi näomaske, kuid ainult selliseid, mis on kohapeal valmistatud. Pandeemia jooksul on riigipea väljendanud korduvalt kahtlusi välismaa toodete suhtes, mille seas ka koroonavaktsiinid.
Tansaania on ametlikult teatanud vaid 509 inimese koroonaviirusesse haigestumisest. Kohalike elanike kinnitusel on aga paljud inimesed haigestunud viirusesse, millega kaasnevad hingamisraskused ja haiglates on "täheldatud kopsupõletikujuhtumite tõusu".
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juht Tedros Adhanom Ghebreyesus on Tansaania olukorraga seoses väljendanud sügavat muret, sest paljud riigid teatanud, et sealt saabunud inimesed on tihti nakatunud koroonaviirusesse.
Ghebreyesus nimetas laupäevases avalduses Tansaania olukorda väga murettekitavaks ja kutsus Magufuli valitsust üles meetmeid rakendama. Muret on väljendanud ka USA ja katoliku kirik.
### Response:
Tansaania president tunnistas probleeme koroonaviirusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise avasetis suutsid naised oma servi hoida vaid viiendas, kaheksandas ja üheksandas geimis, mõlemad tegid seal ka viis topeltviga ja poolatar suutis oma esimeselt servilt võita ainult 47 protsenti mängitud punktidest.
Teises, 36 minutit kestnud setis oli tema ülekaal aga mäekõrgune, Swiatek ei seisnud silmitsi ühegi murdepalliga ning võitis kogu kohtumise 80 minutiga.
Swiatek on nüüd võitnud 11 kohtumist järjest ja triumfeeris juba teisel järjestikusel WTA 1000 kategooria turniiril: Doha finaalis alistas ta mäletatavasti Anett Kontaveidi. Poolatar on võitnud viis oma viimast finaalmatši ja neis kokku vastasele loovutanud ainult 16 geimi. Uuel nädalal tõuseb ta esmakordselt maailma edetabelis teisele kohale. | Võimsas hoos Swiatek alistas finaalis Sakkari ja tõuseb WTA tabelis teiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise avasetis suutsid naised oma servi hoida vaid viiendas, kaheksandas ja üheksandas geimis, mõlemad tegid seal ka viis topeltviga ja poolatar suutis oma esimeselt servilt võita ainult 47 protsenti mängitud punktidest.
Teises, 36 minutit kestnud setis oli tema ülekaal aga mäekõrgune, Swiatek ei seisnud silmitsi ühegi murdepalliga ning võitis kogu kohtumise 80 minutiga.
Swiatek on nüüd võitnud 11 kohtumist järjest ja triumfeeris juba teisel järjestikusel WTA 1000 kategooria turniiril: Doha finaalis alistas ta mäletatavasti Anett Kontaveidi. Poolatar on võitnud viis oma viimast finaalmatši ja neis kokku vastasele loovutanud ainult 16 geimi. Uuel nädalal tõuseb ta esmakordselt maailma edetabelis teisele kohale.
### Response:
Võimsas hoos Swiatek alistas finaalis Sakkari ja tõuseb WTA tabelis teiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaa majandusminister Robert Habeck külastas pühapäeval Katari pealinna. Berliin tahab vähendada sõltuvust Venemaa gaasist. Habeckiga olid Dohas kaasas ka Saksamaa energiafirmade juhid, teatas Financial Times.
"Me võib-olla vajame veel sel aastal Venemaa gaasi, kuid mitte tulevikus," ütles Habeck.
Katar tervitas Saksamaa otsust kiirendada kahe veeldatud maagaasi terminali ehitamist. "Kahe riigi ettevõtted jätkavad arutelusid pikaajalise veeldatud maagaasi tarnimise üle Katarist Saksamaale," teatas Katar.
Neljapäeval kohtuvad Brüsselis Euroopa Liidu (EL) liidrid. Seal arutatakse, kuidas reageerida energiahindade tõusule. Hinnatõusu võimendab sõda Ukrainas ja EL tahab nüüd vähendada oma sõltuvust Venemaa gaasitarnetest.
Berliin välistas Saksamaa allesjäänud tuumajaamade eluea pikendamise. Saksamaa loodab LNG terminalide kaudu vähendada sõltuvust Venemaa gaasist.
EL-i riigid proovivad samuti kaitsta kodumajapidamisi kasvavate energiahindade eest.
Pühapäeval teatas Austria, et kavatseb kulutada kaks miljardit eurot oma kodanike energiaarvete subsideerimiseks. Itaalia on alates eelmise aasta suvest kulutanud juba 16 miljardit eurot, et toetada vaesemaid majapidamisi. | Saksamaa hakkab veeldatud maagaasi ostma Katarist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa majandusminister Robert Habeck külastas pühapäeval Katari pealinna. Berliin tahab vähendada sõltuvust Venemaa gaasist. Habeckiga olid Dohas kaasas ka Saksamaa energiafirmade juhid, teatas Financial Times.
"Me võib-olla vajame veel sel aastal Venemaa gaasi, kuid mitte tulevikus," ütles Habeck.
Katar tervitas Saksamaa otsust kiirendada kahe veeldatud maagaasi terminali ehitamist. "Kahe riigi ettevõtted jätkavad arutelusid pikaajalise veeldatud maagaasi tarnimise üle Katarist Saksamaale," teatas Katar.
Neljapäeval kohtuvad Brüsselis Euroopa Liidu (EL) liidrid. Seal arutatakse, kuidas reageerida energiahindade tõusule. Hinnatõusu võimendab sõda Ukrainas ja EL tahab nüüd vähendada oma sõltuvust Venemaa gaasitarnetest.
Berliin välistas Saksamaa allesjäänud tuumajaamade eluea pikendamise. Saksamaa loodab LNG terminalide kaudu vähendada sõltuvust Venemaa gaasist.
EL-i riigid proovivad samuti kaitsta kodumajapidamisi kasvavate energiahindade eest.
Pühapäeval teatas Austria, et kavatseb kulutada kaks miljardit eurot oma kodanike energiaarvete subsideerimiseks. Itaalia on alates eelmise aasta suvest kulutanud juba 16 miljardit eurot, et toetada vaesemaid majapidamisi.
### Response:
Saksamaa hakkab veeldatud maagaasi ostma Katarist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gliwice Piast madistas Krakowi Cracovia ning sai kätte minimaalse võidu. Meeskonna ainsa tabamuse sepistas Damian Kadzior 44. mänguminutil. Sappinen jälgis vastasseisu pingilt, kirjutab Soccernet.ee.
Gliwice Piast paikneb Poola kõrgliigas kuuendal tabelireal, pühapäevane vastane on neli kohta tagapool.
Poola esiliigas väravat valvav Matvei Igonen sai kirja nullimängu. Eestlase koduklubi Bielsko-Biala Podbeskidzie katsus rammu eelviimast kohta hoidva Jastrzebiega, kuid tabamusteni ei jõutudki. Niisiis sai Igoneni leivaisa juurde punkti ning praeguseks tasuks on üheksas tabelirida. | Igonen tegi nullimängu, Sappinen ei saanud väljakule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gliwice Piast madistas Krakowi Cracovia ning sai kätte minimaalse võidu. Meeskonna ainsa tabamuse sepistas Damian Kadzior 44. mänguminutil. Sappinen jälgis vastasseisu pingilt, kirjutab Soccernet.ee.
Gliwice Piast paikneb Poola kõrgliigas kuuendal tabelireal, pühapäevane vastane on neli kohta tagapool.
Poola esiliigas väravat valvav Matvei Igonen sai kirja nullimängu. Eestlase koduklubi Bielsko-Biala Podbeskidzie katsus rammu eelviimast kohta hoidva Jastrzebiega, kuid tabamusteni ei jõutudki. Niisiis sai Igoneni leivaisa juurde punkti ning praeguseks tasuks on üheksas tabelirida.
### Response:
Igonen tegi nullimängu, Sappinen ei saanud väljakule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Androulakise sõnul kuulub meeletutes rünnakutes kannatada saanud sadamalinn Mariupol nüüd ühte nimekirja nende linnadega, keda sarnane kurb saatus on tabanud.
"Mariupol saab osaks nimekirjast, kus on linnad, mis hävitati täielikult sõjas: Guernica, Coventry, Aleppo, Groznõi, Leningrad," ütles ta.
"Mida mina nägin, ma loodan, et keegi enam ei näe," lisas Androulakis, kes saabus pühapäeval Ateenasse.
Androulakis aitas kümnetel kreeklastel ja Kreeka kodakondsetel Mariupolist evakueeruda, ise lahkus ta Mariupolist teisipäeval ja ületas peale neljapäevast reisi Moldaavia-Rumeenia piiri.
Kreeka välisministeeriumi andmetel oli Androulakis viimane Euroopa Liidu diplomaat, kes Mariupolist lahkus.
Vene väed on Mariupolit pommitanud viimased kaks nädalat, pühapäeval pommitasid Vene väed kooli, kuhu oli varjunud 400 inimest. | Kreeka diplomaat Mariupolist: loodan, et keegi ei näe seda, mida mina nägin | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Androulakise sõnul kuulub meeletutes rünnakutes kannatada saanud sadamalinn Mariupol nüüd ühte nimekirja nende linnadega, keda sarnane kurb saatus on tabanud.
"Mariupol saab osaks nimekirjast, kus on linnad, mis hävitati täielikult sõjas: Guernica, Coventry, Aleppo, Groznõi, Leningrad," ütles ta.
"Mida mina nägin, ma loodan, et keegi enam ei näe," lisas Androulakis, kes saabus pühapäeval Ateenasse.
Androulakis aitas kümnetel kreeklastel ja Kreeka kodakondsetel Mariupolist evakueeruda, ise lahkus ta Mariupolist teisipäeval ja ületas peale neljapäevast reisi Moldaavia-Rumeenia piiri.
Kreeka välisministeeriumi andmetel oli Androulakis viimane Euroopa Liidu diplomaat, kes Mariupolist lahkus.
Vene väed on Mariupolit pommitanud viimased kaks nädalat, pühapäeval pommitasid Vene väed kooli, kuhu oli varjunud 400 inimest.
### Response:
Kreeka diplomaat Mariupolist: loodan, et keegi ei näe seda, mida mina nägin |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olümpiahõbe ja maailmameister Holloway võitis teise poolfinaali ajaga 7,29 ehk kordas sellega oma 13 kuud tagasi Madridis püstitatud maailmarekordit.
Kolme poolfinaali peale näitas paremuselt teist aega Holloway koondisekaaslane Jarret Eaton (7,52), aja 7,53 jooksid poolfinaalis välja prantslased Pascal Martinot-Lagarde ja Wilhelm Belocian.
Õhtul toimunud finaalis krooniti Holloway ka maailmameistrks, siis mõõdeti tema ajaks 7,39. Hõbeda võitis Martinot-Lagarde (7,50) ja pronksi Eaton (7,53). | Holloway kordas poolfinaalis maailmarekordit ja võitis hiljem MM-kulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olümpiahõbe ja maailmameister Holloway võitis teise poolfinaali ajaga 7,29 ehk kordas sellega oma 13 kuud tagasi Madridis püstitatud maailmarekordit.
Kolme poolfinaali peale näitas paremuselt teist aega Holloway koondisekaaslane Jarret Eaton (7,52), aja 7,53 jooksid poolfinaalis välja prantslased Pascal Martinot-Lagarde ja Wilhelm Belocian.
Õhtul toimunud finaalis krooniti Holloway ka maailmameistrks, siis mõõdeti tema ajaks 7,39. Hõbeda võitis Martinot-Lagarde (7,50) ja pronksi Eaton (7,53).
### Response:
Holloway kordas poolfinaalis maailmarekordit ja võitis hiljem MM-kulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vuleta kerkis liidriks teises voorus hüpatud 6.89-ga ja kuigi lähimad konkurendid Ese Brume, Lorraine Ugen ja Tiffany Flynn olid mõnda aega serblannast kümne või vähema sentimeetri kaugusel, otsustas Vuleta neljandas voorus kirja läinud 7.06-ga MM-tiitli saatuse.
Hõbeda võitis 6.85-ga nigeerlanna Brume, 6.82 tõi britile Ugenile pronksmedali. Esimesena jäi medalita 6.78 hüpanud ameeriklanna Flynn.
31-aastane Vuleta on Rio olümpiapronks ja kahekordne MM-hõbe, neli aastat tagasi võitis ta Birminghamis oma esimese sise-MM-kulla. Karjääri parimad hüpped on ta teinud just Belgradis: kodumaa pealinnas sündisid nii tema välirekord 7.10 kui siserekord 7.24. | Serbia täht kaitses seitsmemeetrise hüppega kodupubliku ees MM-kulda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vuleta kerkis liidriks teises voorus hüpatud 6.89-ga ja kuigi lähimad konkurendid Ese Brume, Lorraine Ugen ja Tiffany Flynn olid mõnda aega serblannast kümne või vähema sentimeetri kaugusel, otsustas Vuleta neljandas voorus kirja läinud 7.06-ga MM-tiitli saatuse.
Hõbeda võitis 6.85-ga nigeerlanna Brume, 6.82 tõi britile Ugenile pronksmedali. Esimesena jäi medalita 6.78 hüpanud ameeriklanna Flynn.
31-aastane Vuleta on Rio olümpiapronks ja kahekordne MM-hõbe, neli aastat tagasi võitis ta Birminghamis oma esimese sise-MM-kulla. Karjääri parimad hüpped on ta teinud just Belgradis: kodumaa pealinnas sündisid nii tema välirekord 7.10 kui siserekord 7.24.
### Response:
Serbia täht kaitses seitsmemeetrise hüppega kodupubliku ees MM-kulda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me teeme kõik, mis meie võimuses, et toetada ja aidata Ukrainat selles sõjas. Putin ei tohi seda sõda võita," ütles Kallas saates "State of the Union".
Kallase sõnul peab NATO eesmärk olema sõja lõpetamine, kasutades selleks "nutikat ohjeldamist", mis tähendaks NATO riikide liikumist heidutuselt kaitseasendisse. See omakorda tähendaks riikidevahelist koostööd üksteise kaitsevõime tõstmiseks.
"On mõned võimekused, mis on ühe riigi jaoks liiga kallid, kuid kui me teeme seda Euroopas koos, et kaitsta oma riike, siis oleme me tugevamad," ütles Kallas.
Kallase sõnul peaksid kõik riigid Venemaa isoleerima kõikvõimalikel poliitilistel tasanditel.
Poola ettepaneku kohta saata rahuvalvajad Ukrainasse märkis Kallas, et kõigepealt peab rahu saavutama, aga Venemaal ei paista see plaanis olevat.
"See, mis toimub Ukrainas, seal pole näha mingit rahu. See on sõda, ja ma ei näe, et Venemaa teeks midagi rahu saavutamiseks. Seega peaks me esiteks jõudma rahuni ja siis säilitama seda. Mõnikord on rahu saavutamiseks vaja tahet kasutada sõjalist jõudu," lausus Kallas.
Kallas märkis, et ta ei näe praegu võimalust, et Euroopas puhkeks kolmas maailmasõda ja et kogu püüdlus peaks olema suunatud rahu saavutamisele. | Kaja Kallas CNN-ile: Putin ei tohi seda sõda võita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me teeme kõik, mis meie võimuses, et toetada ja aidata Ukrainat selles sõjas. Putin ei tohi seda sõda võita," ütles Kallas saates "State of the Union".
Kallase sõnul peab NATO eesmärk olema sõja lõpetamine, kasutades selleks "nutikat ohjeldamist", mis tähendaks NATO riikide liikumist heidutuselt kaitseasendisse. See omakorda tähendaks riikidevahelist koostööd üksteise kaitsevõime tõstmiseks.
"On mõned võimekused, mis on ühe riigi jaoks liiga kallid, kuid kui me teeme seda Euroopas koos, et kaitsta oma riike, siis oleme me tugevamad," ütles Kallas.
Kallase sõnul peaksid kõik riigid Venemaa isoleerima kõikvõimalikel poliitilistel tasanditel.
Poola ettepaneku kohta saata rahuvalvajad Ukrainasse märkis Kallas, et kõigepealt peab rahu saavutama, aga Venemaal ei paista see plaanis olevat.
"See, mis toimub Ukrainas, seal pole näha mingit rahu. See on sõda, ja ma ei näe, et Venemaa teeks midagi rahu saavutamiseks. Seega peaks me esiteks jõudma rahuni ja siis säilitama seda. Mõnikord on rahu saavutamiseks vaja tahet kasutada sõjalist jõudu," lausus Kallas.
Kallas märkis, et ta ei näe praegu võimalust, et Euroopas puhkeks kolmas maailmasõda ja et kogu püüdlus peaks olema suunatud rahu saavutamisele.
### Response:
Kaja Kallas CNN-ile: Putin ei tohi seda sõda võita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäng sai põneva lõpplahenduse: Pärnu läks 11 sekundit enne kohtumise lõppu Robert Valge tabavast vabaviskest 81:80 juhtima, Viimsi vastas minutilise mõttepausi järel kolm sekundit enne lõppu Ronalds Zakise viskega, aga Alterique Gilbertil oli veel aega, et pall üle tuua ja koos lõpusireeniga raske vise läbi korvirõnga saata.
Pärnu sangariks kerkinud Gilbert oligi 19 punktiga oma meeskonna resultatiivseim, lisaks jäi tema arvele kuus resultatiivset söötu ja sama palju lauapalle. Arturas Valeika viskas 16 punkti ja noppis kümme lauapalli, 16 punkti jäi ka Andris Mistersi arvele. Rain Veideman viskas Viimsi kasuks 20 punkti ja kostitas kaaslasi kaheksa korvisööduga.
Neljanda järjestikuse võidu teeninud Pärnu on 14 võidu ja 11 kaotusega tabelis seitsmendal kohal, Viimsi (16-10) on viies. | VIDEO | Lõpusekundi vise tõi Pärnule raske võidu Viimsi üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäng sai põneva lõpplahenduse: Pärnu läks 11 sekundit enne kohtumise lõppu Robert Valge tabavast vabaviskest 81:80 juhtima, Viimsi vastas minutilise mõttepausi järel kolm sekundit enne lõppu Ronalds Zakise viskega, aga Alterique Gilbertil oli veel aega, et pall üle tuua ja koos lõpusireeniga raske vise läbi korvirõnga saata.
Pärnu sangariks kerkinud Gilbert oligi 19 punktiga oma meeskonna resultatiivseim, lisaks jäi tema arvele kuus resultatiivset söötu ja sama palju lauapalle. Arturas Valeika viskas 16 punkti ja noppis kümme lauapalli, 16 punkti jäi ka Andris Mistersi arvele. Rain Veideman viskas Viimsi kasuks 20 punkti ja kostitas kaaslasi kaheksa korvisööduga.
Neljanda järjestikuse võidu teeninud Pärnu on 14 võidu ja 11 kaotusega tabelis seitsmendal kohal, Viimsi (16-10) on viies.
### Response:
VIDEO | Lõpusekundi vise tõi Pärnule raske võidu Viimsi üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aleksandr Kuhharev viis Tammeka 14. minutil juhtima, aga avapoolaeg lõppes siiski 1:1, sest 36. minutil realiseeris Deabeas Owusu Sekyere penalti.
Owusu Sekyere värav viis Paide ka 59. minutil juhtima ning lõppseisu vormistas 88. minutil vahetusest sekkunud 18-aastane Ebrima Singhateh.
Paide teenis seega kahe kaotuse kõrval teise võidu: eelmises kahes voorus pidi meeskond tunnistama nii Nõmme Kalju kui ka Tallinna FC Flora paremust.
Päeva esimeses mängus sai Pärnu JK Vaprus jagu JK Tallinna Kalevist 3:1 (68. Kevin kauber, 80, 85. Taaniel usta - 90+2. Vadim Mihhailov).
Enne mängu:
Mullu Premium liigas pronksile tulnud Paide Linnameeskond on hooaega alustanud ühe võidu ja kahe kaotusega. Kolmandas voorus pidi Paide tunnistama Tallinna FC Flora 1:2 paremust. Flora võiduvärava lõi üleminutitel Konstantin Vassiljev.
Tammeka suutis eelmises mänguvoorus hooaja esimese võidu saada, kui Sander Puri ja Artur Uljanovi väravatest alistati Narva Trans 2:0. Kolmest kohtumisest on Tammekal kirjas neli punkti ning hetkel hoiavad tartlased liigatabelis Paide ees kuuendat kohta. | Paide Linnameeskond alistas kaotusseisust Tammeka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aleksandr Kuhharev viis Tammeka 14. minutil juhtima, aga avapoolaeg lõppes siiski 1:1, sest 36. minutil realiseeris Deabeas Owusu Sekyere penalti.
Owusu Sekyere värav viis Paide ka 59. minutil juhtima ning lõppseisu vormistas 88. minutil vahetusest sekkunud 18-aastane Ebrima Singhateh.
Paide teenis seega kahe kaotuse kõrval teise võidu: eelmises kahes voorus pidi meeskond tunnistama nii Nõmme Kalju kui ka Tallinna FC Flora paremust.
Päeva esimeses mängus sai Pärnu JK Vaprus jagu JK Tallinna Kalevist 3:1 (68. Kevin kauber, 80, 85. Taaniel usta - 90+2. Vadim Mihhailov).
Enne mängu:
Mullu Premium liigas pronksile tulnud Paide Linnameeskond on hooaega alustanud ühe võidu ja kahe kaotusega. Kolmandas voorus pidi Paide tunnistama Tallinna FC Flora 1:2 paremust. Flora võiduvärava lõi üleminutitel Konstantin Vassiljev.
Tammeka suutis eelmises mänguvoorus hooaja esimese võidu saada, kui Sander Puri ja Artur Uljanovi väravatest alistati Narva Trans 2:0. Kolmest kohtumisest on Tammekal kirjas neli punkti ning hetkel hoiavad tartlased liigatabelis Paide ees kuuendat kohta.
### Response:
Paide Linnameeskond alistas kaotusseisust Tammeka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parimalt stardikohalt teele läinud ja karjääri kolmanda etapivõidu teeninud Leclerc suutis esikohta hoida praktiliselt kogu sõidu vältel, aga täielikuks õudusunenäoks osutus sõidu lõpp Red Bulli jaoks.
Tosin ringi enne lõppu süttis põlema Pierre Gasly (AlphaTauri) masin, mis tõi rajale turvaauto ning pärast selle lahkumist jäi sõita veel seitse ringi.
Seda oli aga liiga palju teisel kohal sõitnud tiitlikaitsja Max Verstappeni jaoks, kes kurtis juba varem juhtimisprobleemide üle, aga kolm ringi enne lõppu sai tema masinal ootamatult jaks otsa ja hollandlane pöördus boksi.
Võistkonnakaaslase katkestamise järel esikolmikusse kerkinud Perez ei saanud seisu kaua nautida, sest mootorisüsteemi rikke tõttu tegi ta viimasel ringil pirueti ja pidi samuti katkestama.
Kahe Ferrari ja Hamiltoni järel jõudis esikaheksasse ka George Russell (Mercedes; +11,211), Kevin Magnussen (Haas; +14,754), Valtteri Bottas (Alfa Romeo; +16,119), Esteban Ocon (Alpine; 19,423) ja Yuki Tsunoda (AlphaTauri; +20,386).
Kahe viimase piloodina teenisid MM-arvestuses punkte sarja kogenuim Fernando Alonso (Alpine; +22,390) ja uustulnuk Guanyu Zhou (Alfa Romeo; +23,064).
Vormel-1 MM-sari jätkub juba nädala pärast Saudi-Araabias.
What an incredible start to the season that was! #BahrainGP #F1 pic.twitter.com/5psskLx9cY
— Formula 1 (@F1) March 20, 2022 | F1 hooaeg algas Ferrari kaksikvõiduga, Red Bulli tabas košmaar | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parimalt stardikohalt teele läinud ja karjääri kolmanda etapivõidu teeninud Leclerc suutis esikohta hoida praktiliselt kogu sõidu vältel, aga täielikuks õudusunenäoks osutus sõidu lõpp Red Bulli jaoks.
Tosin ringi enne lõppu süttis põlema Pierre Gasly (AlphaTauri) masin, mis tõi rajale turvaauto ning pärast selle lahkumist jäi sõita veel seitse ringi.
Seda oli aga liiga palju teisel kohal sõitnud tiitlikaitsja Max Verstappeni jaoks, kes kurtis juba varem juhtimisprobleemide üle, aga kolm ringi enne lõppu sai tema masinal ootamatult jaks otsa ja hollandlane pöördus boksi.
Võistkonnakaaslase katkestamise järel esikolmikusse kerkinud Perez ei saanud seisu kaua nautida, sest mootorisüsteemi rikke tõttu tegi ta viimasel ringil pirueti ja pidi samuti katkestama.
Kahe Ferrari ja Hamiltoni järel jõudis esikaheksasse ka George Russell (Mercedes; +11,211), Kevin Magnussen (Haas; +14,754), Valtteri Bottas (Alfa Romeo; +16,119), Esteban Ocon (Alpine; 19,423) ja Yuki Tsunoda (AlphaTauri; +20,386).
Kahe viimase piloodina teenisid MM-arvestuses punkte sarja kogenuim Fernando Alonso (Alpine; +22,390) ja uustulnuk Guanyu Zhou (Alfa Romeo; +23,064).
Vormel-1 MM-sari jätkub juba nädala pärast Saudi-Araabias.
What an incredible start to the season that was! #BahrainGP #F1 pic.twitter.com/5psskLx9cY
— Formula 1 (@F1) March 20, 2022
### Response:
F1 hooaeg algas Ferrari kaksikvõiduga, Red Bulli tabas košmaar |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaldvee ja Lille jaoks on tegemist kuuenda Eesti meistritiitliga. Ühtlasi annab tänane võit kurlingupaarile õiguse esindada Eestit aprillis toimuvatel maailmameistrivõistlustel Šveitsis.
Turniiri käigus võitsid Kaldvee ja Lill kõik peetud kohtumised, saavutades üheksa võitu. "Mõlemas finaalmängus näitasime head kurlingut ja tiimitööd," kommenteeris Harri Lill. "Finaalmängude algus ei olnud meil parim aga ootasime võimalusi ja ei andnud alla. Mõlemas mängus hakkas meie enda mäng välja tulema ja enesekindlus kasvas," lisas Marie Kaldvee.
Mõlemad kurlingumängijad tunnistasid, et tiitli kaitsmine on läinud iga aastaga raskemaks, kuna Eesti kurlingupaaride tase on kasvanud. "Meie poolt on võiduks vaja stabiilselt head mängu, kuna vastased on aastatega paremaks saanud ja järgi jõudnud," ütles Lill, kelle sõnul oli tänavuse EVM-i tase varasemast kõrgem. "Mängisime ka ise palju paremini kui eelmistel aastatel. Koostöö treeneri Derek Browniga aitas meid ja meie konkurente väga palju. Kahe viimase nädala jooksul on kõik võistkonnad edasi arenenud," lisas Lill.
Eesti meistritiitli eest võistles kaheksa kurlingupaari: Triin Madisson ja Karl Kukner, Marcella Tammes ja Tarmo Vähesoo, Kaidi Elmik ja Mihhail Vlassov, Margit Peebo ja Margus Tubalkain, Liisa Turmann ja Tarvin Kaldvee, Marie Kaldvee ja Harri Lill, Dariia Gudovski ja Olev Gudovski ning Karoliine Kaare ja Andres Jakobson.
Segapaaride kurlingu maailmameistrivõistlused peetakse aprillis Šveitsis, Genfis ning võistlusest võtab osa 20 võistkonda: Šotimaa, Norra, Rootsi, Kanada, Itaalia, Šveits, Tšehhi, Ameerika Ühendriigid, Hiina, Saksamaa, Uus-Meremaa, Austraalia, Inglismaa, Ungari, Jaapan, Korea, Soome, Eesti ja Türgi.
Varem MM-ile kvalifitseerunud Venemaa võistkond on osalejate nimekirjast eemaldatud. Hetkel ei ole Maailma Kurlingu Föderatsioon uut MM-ile pääsejat nimetanud. | Meistriks tulnud Kaldvee - Lill said õiguse osaleda MM-il | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaldvee ja Lille jaoks on tegemist kuuenda Eesti meistritiitliga. Ühtlasi annab tänane võit kurlingupaarile õiguse esindada Eestit aprillis toimuvatel maailmameistrivõistlustel Šveitsis.
Turniiri käigus võitsid Kaldvee ja Lill kõik peetud kohtumised, saavutades üheksa võitu. "Mõlemas finaalmängus näitasime head kurlingut ja tiimitööd," kommenteeris Harri Lill. "Finaalmängude algus ei olnud meil parim aga ootasime võimalusi ja ei andnud alla. Mõlemas mängus hakkas meie enda mäng välja tulema ja enesekindlus kasvas," lisas Marie Kaldvee.
Mõlemad kurlingumängijad tunnistasid, et tiitli kaitsmine on läinud iga aastaga raskemaks, kuna Eesti kurlingupaaride tase on kasvanud. "Meie poolt on võiduks vaja stabiilselt head mängu, kuna vastased on aastatega paremaks saanud ja järgi jõudnud," ütles Lill, kelle sõnul oli tänavuse EVM-i tase varasemast kõrgem. "Mängisime ka ise palju paremini kui eelmistel aastatel. Koostöö treeneri Derek Browniga aitas meid ja meie konkurente väga palju. Kahe viimase nädala jooksul on kõik võistkonnad edasi arenenud," lisas Lill.
Eesti meistritiitli eest võistles kaheksa kurlingupaari: Triin Madisson ja Karl Kukner, Marcella Tammes ja Tarmo Vähesoo, Kaidi Elmik ja Mihhail Vlassov, Margit Peebo ja Margus Tubalkain, Liisa Turmann ja Tarvin Kaldvee, Marie Kaldvee ja Harri Lill, Dariia Gudovski ja Olev Gudovski ning Karoliine Kaare ja Andres Jakobson.
Segapaaride kurlingu maailmameistrivõistlused peetakse aprillis Šveitsis, Genfis ning võistlusest võtab osa 20 võistkonda: Šotimaa, Norra, Rootsi, Kanada, Itaalia, Šveits, Tšehhi, Ameerika Ühendriigid, Hiina, Saksamaa, Uus-Meremaa, Austraalia, Inglismaa, Ungari, Jaapan, Korea, Soome, Eesti ja Türgi.
Varem MM-ile kvalifitseerunud Venemaa võistkond on osalejate nimekirjast eemaldatud. Hetkel ei ole Maailma Kurlingu Föderatsioon uut MM-ile pääsejat nimetanud.
### Response:
Meistriks tulnud Kaldvee - Lill said õiguse osaleda MM-il |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hea stardi teinud Oliveira tõusis seitsmendalt kohalt teiseks ja hiljem ka esimeseks. Kuigi tiitlikaitsja Quartararo pakkus talle kõva lahingu, teenis portugallane karjääri neljanda etapivõidu.
Sõidu algus lükkus hoovihma tõttu enam kui tunni võrra edasi ja samuti ohustas sõitjaid väga kõrge rajatemperatuur, mistõttu lühendati võistlust 27 ringilt 20 ringile.
Stardist puudus kuuekordne MotoGP maailmameister Marc Marquez (Honda), sest hispaanlane kukkus soojendusel ja sai peapõrutuse. Hiljem kirjutas ta küll ühismeedias, et midagi hullu lahti ei ole ja võistlusest loobuti preventatiivsetel kaalutlustel.
Hooaja avaetapil Kataris esikoha teeninud itaallane Enea Bastianini (Ducati) lõpetas küll vaid 11. kohal, aga säilitas kokkuvõttes ikkagi 30 punktiga liidrikoha.
Avaetapi teisena ja Indoneesias kaheksandana lõpetanud Brad Binder (KTM) on 28 silmaga teine ja Quartararo 27 punktiga kolmas. Kuue punkti sees on koguni viis sõitjat.
MotoGP hooaeg jätkub kahe nädala pärast Argentinas. Kokku on tänavu planeeritud 21 etappi. | MotoGP: Oliveira tõrjus Quartararo üritused, üldseis väga tasavägine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hea stardi teinud Oliveira tõusis seitsmendalt kohalt teiseks ja hiljem ka esimeseks. Kuigi tiitlikaitsja Quartararo pakkus talle kõva lahingu, teenis portugallane karjääri neljanda etapivõidu.
Sõidu algus lükkus hoovihma tõttu enam kui tunni võrra edasi ja samuti ohustas sõitjaid väga kõrge rajatemperatuur, mistõttu lühendati võistlust 27 ringilt 20 ringile.
Stardist puudus kuuekordne MotoGP maailmameister Marc Marquez (Honda), sest hispaanlane kukkus soojendusel ja sai peapõrutuse. Hiljem kirjutas ta küll ühismeedias, et midagi hullu lahti ei ole ja võistlusest loobuti preventatiivsetel kaalutlustel.
Hooaja avaetapil Kataris esikoha teeninud itaallane Enea Bastianini (Ducati) lõpetas küll vaid 11. kohal, aga säilitas kokkuvõttes ikkagi 30 punktiga liidrikoha.
Avaetapi teisena ja Indoneesias kaheksandana lõpetanud Brad Binder (KTM) on 28 silmaga teine ja Quartararo 27 punktiga kolmas. Kuue punkti sees on koguni viis sõitjat.
MotoGP hooaeg jätkub kahe nädala pärast Argentinas. Kokku on tänavu planeeritud 21 etappi.
### Response:
MotoGP: Oliveira tõrjus Quartararo üritused, üldseis väga tasavägine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parteide tegevuse peatamise otsuse tegi riigi julgeoleku- ja kaitsenõukogu. Enamik 11 parteist on väikeparteid, kuid üks neist, Opositsiooniline Platvorm Eluks, on parlamendierakond, kellel on 450-kohalises ülemraadas 44 kohta.
"Nende poliitikute tegevus, mis on suunatud lõhestamisele või salakokkulepetele, ei kanna vilja, vaid saab karmi vastuse," ütles Zelenski pühapäeval.
"Võttes arvesse täiemõõdulise sõja, mille algatas Venemaa, ja poliitilised sidemed, mis mitmetel poliitilistel ühendustel on selle riigiga, otsustas julgeolekunõukogu peatada mitme poliitilise partei tegevuse sõjaseisukorra ajaks," lisas Zelenski.
Opositsioonilise Platvormi Eluks juht on Viktor Medvetšuk, Moskva-meelne oligarh, kellel on lähedased sidemed Venemaa president Vladimir Putiniga, kes arvatakse olevat Medvetšuki tütre ristiisa, kirjutab The Guardian.
Ukraina võimud süüdistasid mullu Medvetšukki riigireetmises ning ta paigutati koduaresti. Võimude teatel põgenes Medvetšuk kolm päeva pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ning tema asupaik on seni teadmata.
Keelatud erakondade hulka kuulub ka Naši, kelle liidri on Yevhen Murajevi puhul spekuleeriti sissetungi alguses, et kui Venemaa sissetung on edukas, soovib Kreml ta panna Ukraina nukuvalitsuse etteotsa. | Ukrainas peatati 11 Vene sidemetega partei tegevus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parteide tegevuse peatamise otsuse tegi riigi julgeoleku- ja kaitsenõukogu. Enamik 11 parteist on väikeparteid, kuid üks neist, Opositsiooniline Platvorm Eluks, on parlamendierakond, kellel on 450-kohalises ülemraadas 44 kohta.
"Nende poliitikute tegevus, mis on suunatud lõhestamisele või salakokkulepetele, ei kanna vilja, vaid saab karmi vastuse," ütles Zelenski pühapäeval.
"Võttes arvesse täiemõõdulise sõja, mille algatas Venemaa, ja poliitilised sidemed, mis mitmetel poliitilistel ühendustel on selle riigiga, otsustas julgeolekunõukogu peatada mitme poliitilise partei tegevuse sõjaseisukorra ajaks," lisas Zelenski.
Opositsioonilise Platvormi Eluks juht on Viktor Medvetšuk, Moskva-meelne oligarh, kellel on lähedased sidemed Venemaa president Vladimir Putiniga, kes arvatakse olevat Medvetšuki tütre ristiisa, kirjutab The Guardian.
Ukraina võimud süüdistasid mullu Medvetšukki riigireetmises ning ta paigutati koduaresti. Võimude teatel põgenes Medvetšuk kolm päeva pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ning tema asupaik on seni teadmata.
Keelatud erakondade hulka kuulub ka Naši, kelle liidri on Yevhen Murajevi puhul spekuleeriti sissetungi alguses, et kui Venemaa sissetung on edukas, soovib Kreml ta panna Ukraina nukuvalitsuse etteotsa.
### Response:
Ukrainas peatati 11 Vene sidemetega partei tegevus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasesse lasketiiru jõudis esimesena rootslane Sebastian Samuelsson, ent PyeongChangi olümpiavõitja tegi seal lausa kolm möödalasku ja pidi lõpuks leppima 11. kohaga.
Hooaja viimasest tiirust läksid esimestena ära nulliga lasknud Sivert Bakken ja Sturla Holm Lägreid (0+0+1+1), kaheksa sekundit kaotasid neile Erik Lesser (1+1+0+0) ja Emilien Jacquelin (0+0+2+0) ning 11 sekundit sarnaselt Bakkenile kõik tiirud puhaste paberitega läbinud Vetle Sjaastad Christiansen.
Bakken ja Lägreid pakkusid Oslo publikule vinge lõpuheitluse, kus jäi seekord poole sekundiga peale karjääri esimese etapivõidu teeninud Bakken. Kolmanda koha teenis lõpuks Jacquelin (+13,4) ja neljanda Lesser (+21,6).
Ühtlasi võitis Bakken ühisstardist sõitude väikese kristallgloobuse.
Enne võistlust:
Ühtegi Eesti laskesuusatajat stardis ei ole. Eelmisel nädalavahetusel võttis Otepääl toimunud etapil võidu norralane Vetle Sjaastad Christiansen, kes edestas MK-sarja üldvõitjat Quentin Fillon Maillet ja kaasmaalast Sivert Guttorm Bakkenit.
Lisaks Christiansenile on lõppeval hooajal ühisstardis võidutsenud Emilien Jacquelin ja Benedikt Doll. Pekingi taliolümpial teenis kuldmedali Johannes Thingnes Bö. | Bakken sai laskesuusahooaja viimasel võistlusel karjääri esimese etapivõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasesse lasketiiru jõudis esimesena rootslane Sebastian Samuelsson, ent PyeongChangi olümpiavõitja tegi seal lausa kolm möödalasku ja pidi lõpuks leppima 11. kohaga.
Hooaja viimasest tiirust läksid esimestena ära nulliga lasknud Sivert Bakken ja Sturla Holm Lägreid (0+0+1+1), kaheksa sekundit kaotasid neile Erik Lesser (1+1+0+0) ja Emilien Jacquelin (0+0+2+0) ning 11 sekundit sarnaselt Bakkenile kõik tiirud puhaste paberitega läbinud Vetle Sjaastad Christiansen.
Bakken ja Lägreid pakkusid Oslo publikule vinge lõpuheitluse, kus jäi seekord poole sekundiga peale karjääri esimese etapivõidu teeninud Bakken. Kolmanda koha teenis lõpuks Jacquelin (+13,4) ja neljanda Lesser (+21,6).
Ühtlasi võitis Bakken ühisstardist sõitude väikese kristallgloobuse.
Enne võistlust:
Ühtegi Eesti laskesuusatajat stardis ei ole. Eelmisel nädalavahetusel võttis Otepääl toimunud etapil võidu norralane Vetle Sjaastad Christiansen, kes edestas MK-sarja üldvõitjat Quentin Fillon Maillet ja kaasmaalast Sivert Guttorm Bakkenit.
Lisaks Christiansenile on lõppeval hooajal ühisstardis võidutsenud Emilien Jacquelin ja Benedikt Doll. Pekingi taliolümpial teenis kuldmedali Johannes Thingnes Bö.
### Response:
Bakken sai laskesuusahooaja viimasel võistlusel karjääri esimese etapivõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks päeva varem laskesuusatamise MK-etapil Holmenkollenis võistlenud Ränkel suutis lõpuspurdis edestada 0,3 sekundiga Martin Himmat, kellega ta oli kogu eelneva distantsi koos läbinud.
Pikalt püsis kaaslastega koos ka sprinter Marko Kilp, kes lasi viimastel kilomeetritel siiski paremad eest ära ja kaotas Ränkelile lõpuks ühe minuti ja 31,3 sekundiga. Neljandana finišijoone ületanud Kristjan Koll kaotas võitjale juba pea seitsme minutiga.
Kaheksanda koha teenis endine jalgrattaproff Gert Jõeäär, kaotades Ränkelile üheksa minuti ja 9,1 sekundiga.
Naiste 30 km distantsil mahtus esikolmik vaid 0,3 sekundi sisse. Võitis Kaidy Kaasiku (1:16.08,8), kellele 0,2 sekundiga kaotas kaksikõde Keidy Kaasiku. Pronksi sai kogenud Tatjana Mannima (+0,3). | Laskesuusataja Ränkel pani endised kolleegid paika, naistel ülitihe finiš | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks päeva varem laskesuusatamise MK-etapil Holmenkollenis võistlenud Ränkel suutis lõpuspurdis edestada 0,3 sekundiga Martin Himmat, kellega ta oli kogu eelneva distantsi koos läbinud.
Pikalt püsis kaaslastega koos ka sprinter Marko Kilp, kes lasi viimastel kilomeetritel siiski paremad eest ära ja kaotas Ränkelile lõpuks ühe minuti ja 31,3 sekundiga. Neljandana finišijoone ületanud Kristjan Koll kaotas võitjale juba pea seitsme minutiga.
Kaheksanda koha teenis endine jalgrattaproff Gert Jõeäär, kaotades Ränkelile üheksa minuti ja 9,1 sekundiga.
Naiste 30 km distantsil mahtus esikolmik vaid 0,3 sekundi sisse. Võitis Kaidy Kaasiku (1:16.08,8), kellele 0,2 sekundiga kaotas kaksikõde Keidy Kaasiku. Pronksi sai kogenud Tatjana Mannima (+0,3).
### Response:
Laskesuusataja Ränkel pani endised kolleegid paika, naistel ülitihe finiš |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui pühapäeval oli päeva keskmine hind elektril 85,37 eurot megavatt-tunni eest, siis esmaspäeval kerkib hind 162 euroni, viimati oli hind sama kõrge selle nädala teisipäeval.
Kui pühapäeval oli näiteks kella 14 ja 15 vahel megavatt-tunni hinnaks vaid 11,79 eurot, siis esmaspäeval on kõigil tundidel hind üle 100 euro. Kui alates kella 10 hommikul kuni kell 18 õhtul jääb megavatt-tunni hind 140 ja 160 euro vahele, siis pärast seda tõuseb hind 200 euro lähedale ja kella 19-st üle 200 euro.
Kõige odavam on elekter esmaspäeval öösel, kella ühest kuni kella viieni, kui megavatt-tunni hind on veidi alla 120 euro. | Elektri hind kerkib esmaspäeval pea kaks korda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui pühapäeval oli päeva keskmine hind elektril 85,37 eurot megavatt-tunni eest, siis esmaspäeval kerkib hind 162 euroni, viimati oli hind sama kõrge selle nädala teisipäeval.
Kui pühapäeval oli näiteks kella 14 ja 15 vahel megavatt-tunni hinnaks vaid 11,79 eurot, siis esmaspäeval on kõigil tundidel hind üle 100 euro. Kui alates kella 10 hommikul kuni kell 18 õhtul jääb megavatt-tunni hind 140 ja 160 euro vahele, siis pärast seda tõuseb hind 200 euro lähedale ja kella 19-st üle 200 euro.
Kõige odavam on elekter esmaspäeval öösel, kella ühest kuni kella viieni, kui megavatt-tunni hind on veidi alla 120 euro.
### Response:
Elektri hind kerkib esmaspäeval pea kaks korda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistlust kolmandalt kohalt alustanud Vips tõusis esimesel ringil liidriks. Eestlane püsis liidrikohal kuni boksipeatuseni, kui mehaanikute vea tõttu kulus vasaku esirehvi vahetamisele kõvasti aega.
Rajale naastes suutis Vips mitmetest konkurentidest mööduda ning seitse ringi enne võistluse lõppu tõusis ta kolmandale kohale, kus ta püsis kuni võistluse lõpuni.
Võitjaks tuli prantslane Theo Pourchaire (ART), teise koha pälvis uus-meremaalane Liam Lawson (Carlin). Bahreini põhisõiduga kogus Vips 16 punkti ning on sarja üldarvestuses 18 punktiga kolmandal kohal.
Our point-scorers from the first Feature Race of 2022!
Well done to all #BahrainGP #F2 pic.twitter.com/KMw7NRX5Xb
— Formula 2 (@Formula2) March 20, 2022 | Vips pääses hooaja avaetapil pjedestaalile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlust kolmandalt kohalt alustanud Vips tõusis esimesel ringil liidriks. Eestlane püsis liidrikohal kuni boksipeatuseni, kui mehaanikute vea tõttu kulus vasaku esirehvi vahetamisele kõvasti aega.
Rajale naastes suutis Vips mitmetest konkurentidest mööduda ning seitse ringi enne võistluse lõppu tõusis ta kolmandale kohale, kus ta püsis kuni võistluse lõpuni.
Võitjaks tuli prantslane Theo Pourchaire (ART), teise koha pälvis uus-meremaalane Liam Lawson (Carlin). Bahreini põhisõiduga kogus Vips 16 punkti ning on sarja üldarvestuses 18 punktiga kolmandal kohal.
Our point-scorers from the first Feature Race of 2022!
Well done to all #BahrainGP #F2 pic.twitter.com/KMw7NRX5Xb
— Formula 2 (@Formula2) March 20, 2022
### Response:
Vips pääses hooaja avaetapil pjedestaalile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantslanna järel ületas teisena finišijoone Franziska Preuss (2; +7,8) ning kolmandana koha teenis MK-sarja üldvõitja Marte Ölsbu Röiseland (2, +8,6).
Kaheksa parema hulka pääsesid veel rootslannad Linn Persson (2; +13,6) ja Elvia Öberg (2; +13,7) ning Ingrid Landmark Tandrevold (2; +14,1), Denise Herrmann (3; +14,5) ja Lisa Theresa Hauser (1; +15,4). Holmenkollenis sprindi ja jälitussõidu võitnud Tiril Eckhoff tegi neli möödalasku ja lõpetas võistluse 13. kohal (+57,1).
Enne võistlust:
Ühtegi Eesti laskesuusatajat stardis ei ole. Reedel peetud sprindi võitis kodupubliku rõõmuks Tiril Eckhoff, kes laupäeval kordas saavutust jälitussõidus.
Sel hooajal on sõidetud neli ühisstardist distantsi. Le-Grand Bornandis ja Otepääl võidutses rootslanna Elvira Öberg, Anterselvas võttis võidu itaallanna Dorothea Wierer. Olümpiavõitjaks tuli prantslanna Justine Braisaz-Bouchet. | Naiste ühisstardis võttis võidu Braisaz-Bouchet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantslanna järel ületas teisena finišijoone Franziska Preuss (2; +7,8) ning kolmandana koha teenis MK-sarja üldvõitja Marte Ölsbu Röiseland (2, +8,6).
Kaheksa parema hulka pääsesid veel rootslannad Linn Persson (2; +13,6) ja Elvia Öberg (2; +13,7) ning Ingrid Landmark Tandrevold (2; +14,1), Denise Herrmann (3; +14,5) ja Lisa Theresa Hauser (1; +15,4). Holmenkollenis sprindi ja jälitussõidu võitnud Tiril Eckhoff tegi neli möödalasku ja lõpetas võistluse 13. kohal (+57,1).
Enne võistlust:
Ühtegi Eesti laskesuusatajat stardis ei ole. Reedel peetud sprindi võitis kodupubliku rõõmuks Tiril Eckhoff, kes laupäeval kordas saavutust jälitussõidus.
Sel hooajal on sõidetud neli ühisstardist distantsi. Le-Grand Bornandis ja Otepääl võidutses rootslanna Elvira Öberg, Anterselvas võttis võidu itaallanna Dorothea Wierer. Olümpiavõitjaks tuli prantslanna Justine Braisaz-Bouchet.
### Response:
Naiste ühisstardis võttis võidu Braisaz-Bouchet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rein Agur on esimene nukuteatri lavastaja Eestis, kes on saanud professionaalse nukuteatrialase koolituse nukunäitleja erialal toonases Leningradi riiklikus teatri-, muusika- ja kinematograafia instituudis. Ta on loonud pea 60 aasta jooksul ümmarguselt 130 lavastust.
Aguri lavastustele on omane mängulisus, kujundlikkus, mitmetasandilisus, fantaasia ning erinevate mängulaadide ja stiilide põimimine. Esimesena Eestis tõi ta nukuteatrisse eesti kirjandusklassikud Tammsaare, Tuglase ja Kitzbergi ning maailmaklassikast Shakespeare'i.
Esimese Väikese Printsi auhinna pälvis lavastaja Rein Agur. Autor/allikas: Rene Topolev
Laureaadi valis välja viieliikmeline žürii, ASSITEJ Eesti keskuse juhatus koosseisus Janika Johanna Koppel, Reeli Lonks, Marek Demjanov, Allan Kress ja Kaido Rannik.
Laureaadile antava Väikese Printsi skulptuuri on loonud Rahumäe Põhikooli Kaunite Kunstide tarbekunstiringi 6. klassi õpilased Elisabeth Eesalu ja Saskia Sokk juhendaja Heddi Veske käe all. | Esimese Väikese Printsi auhinna pälvis Rein Agur | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rein Agur on esimene nukuteatri lavastaja Eestis, kes on saanud professionaalse nukuteatrialase koolituse nukunäitleja erialal toonases Leningradi riiklikus teatri-, muusika- ja kinematograafia instituudis. Ta on loonud pea 60 aasta jooksul ümmarguselt 130 lavastust.
Aguri lavastustele on omane mängulisus, kujundlikkus, mitmetasandilisus, fantaasia ning erinevate mängulaadide ja stiilide põimimine. Esimesena Eestis tõi ta nukuteatrisse eesti kirjandusklassikud Tammsaare, Tuglase ja Kitzbergi ning maailmaklassikast Shakespeare'i.
Esimese Väikese Printsi auhinna pälvis lavastaja Rein Agur. Autor/allikas: Rene Topolev
Laureaadi valis välja viieliikmeline žürii, ASSITEJ Eesti keskuse juhatus koosseisus Janika Johanna Koppel, Reeli Lonks, Marek Demjanov, Allan Kress ja Kaido Rannik.
Laureaadile antava Väikese Printsi skulptuuri on loonud Rahumäe Põhikooli Kaunite Kunstide tarbekunstiringi 6. klassi õpilased Elisabeth Eesalu ja Saskia Sokk juhendaja Heddi Veske käe all.
### Response:
Esimese Väikese Printsi auhinna pälvis Rein Agur |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | West sai reedel telefonikõne, millega teatati, et ta on tänavuse gala esinejate nimekirjast eemaldatud, vahendab Billboard.
Kuigi West on nomineeritud auhinnale viies kategoorias, ei olnud ta esimeste artistide hulgas, kelle salvestusakadeemia esinejatena välja kuulutas.
Räppari esindaja ei kinnitanud, kas West plaanib üritusel osaleda või on sinna üldse kutsutud. 2022. aasta Grammy auhinnagala toimub 4. aprillil MGM Grand Garden Arenal.
Westile määrati ööpäevane Instagrami keeld pärast seda, kui ta oli korduvalt avalikult solvanud oma endise abikaasa Kim Kardashiani uut väljavalitut Pete Davidsoni, aga ka "The Daily Show" saatejuhti Trevor Noah'd. | Salvestusakadeemia tühistas Kanye Westi esinemise Grammy galal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
West sai reedel telefonikõne, millega teatati, et ta on tänavuse gala esinejate nimekirjast eemaldatud, vahendab Billboard.
Kuigi West on nomineeritud auhinnale viies kategoorias, ei olnud ta esimeste artistide hulgas, kelle salvestusakadeemia esinejatena välja kuulutas.
Räppari esindaja ei kinnitanud, kas West plaanib üritusel osaleda või on sinna üldse kutsutud. 2022. aasta Grammy auhinnagala toimub 4. aprillil MGM Grand Garden Arenal.
Westile määrati ööpäevane Instagrami keeld pärast seda, kui ta oli korduvalt avalikult solvanud oma endise abikaasa Kim Kardashiani uut väljavalitut Pete Davidsoni, aga ka "The Daily Show" saatejuhti Trevor Noah'd.
### Response:
Salvestusakadeemia tühistas Kanye Westi esinemise Grammy galal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuue rahvuse turniiril osalevad Prantsusmaa, Inglismaa, Walesi, Iirimaa, Šotimaa ja Itaalia koondised. Otsustavas mängus alistas Prantsusmaa 25:13 tulemusega Inglismaa ning tuli 18. korda turniiri võitjaks.
Turniiri jooksul ei kaotanud Prantsusmaa ühtegi kohtumist ning tänu tiitlivõidule tõusevad nad maailma edetabelis teisele kohale. Esimest kohta hoiab Lõuna-Aafrika Vabariik.
Teisena lõpetas nelja võidu ja ühe kaotusega Iirimaa ning kolmandaks tuli kaks võitu ja kolm kaotust kogunud Inglismaa. Eelmisel aastal võidutsenud Walesi koondis pidi ühe võidu ja nelja kaotusega leppima viienda kohaga. | Prantsusmaa võitis 12-aastase pausi järel Kuue rahvuse turniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuue rahvuse turniiril osalevad Prantsusmaa, Inglismaa, Walesi, Iirimaa, Šotimaa ja Itaalia koondised. Otsustavas mängus alistas Prantsusmaa 25:13 tulemusega Inglismaa ning tuli 18. korda turniiri võitjaks.
Turniiri jooksul ei kaotanud Prantsusmaa ühtegi kohtumist ning tänu tiitlivõidule tõusevad nad maailma edetabelis teisele kohale. Esimest kohta hoiab Lõuna-Aafrika Vabariik.
Teisena lõpetas nelja võidu ja ühe kaotusega Iirimaa ning kolmandaks tuli kaks võitu ja kolm kaotust kogunud Inglismaa. Eelmisel aastal võidutsenud Walesi koondis pidi ühe võidu ja nelja kaotusega leppima viienda kohaga.
### Response:
Prantsusmaa võitis 12-aastase pausi järel Kuue rahvuse turniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast seda, kui favoriidid Wout van Aert (Jumbo-Visma) ja Tadej Pogacar (UAE Emirates) olid viimasel tõusul tulutult proovinud eest sõita, näitas Mohoric laskumisel suurepäraseid oskuseid, põgenedes peagrupist ja pälvides lõpuks võidu kahesekundilise eduga Anthony Turgise (TotalEnergies) ja Mathieu van der Poeli (Alpecin-Fenix) ees, vahendab EJL.
Esikümnesse mahtusid veel Michael Matthews (Team BikeExchange-Jayco), Pogacar, Mads Pedersen (Trek-Segafredo), Sören Kragh Andersen (Team DSM), Van Aert, Jan Tratnik (Bahrain-Victorious; +0.05) ja Arnaud Demare (Groupama-FDJ; +0.11).
"Ma mõtlesin selle sõidu peale terve talve. Meeskond pakkus välja kasutada rattal langetatavat sadulaposti (dropper post), sest see võistlus sobib mulle just lõpulaskumise pärast, kus see võiks eelise anda. Teadsin, et kui suudan teha talvel ideaalse ettevalmistuse, siis olen piisavalt hea, et mitte viimasel tõusul maha jääda," rääkis Mohoric finišis.
"Tegin seejärel oma parima laskumise, riskides ka natuke. Ma ei uskunud algul, et selline teistmoodi spetsiaalselt minu jaoks seadistatud ratas võiks sellise märkimisväärse eelise anda, aga andis," lisas ta.
140. koha saanud Taaramäe kaotas võitjale küll 11 minuti ja 15 sekundiga, kuid eestlane tegi suurepärast tööd oma tiimi liidri Biniam Girmay Hailu jaoks, kes sai oma esimesel monumendil kirja 12. koha.
Eestlased olid laupäeval veel stardis Prantsusmaa ühepäevasõidul Classic Loire Atlantique (UCI 1.1; 182,8 km). Rait Ärm (Groupama-FDJ) ega Norman Vahtra (Go Sport – Roubaix Lille Metropole) tulemust kirja ei saanud. Seejuures tegi Ärm aga Groupama põhimeeskonnas tööd liidri Lewis Askey jaoks, kes pälvis lõpuks grupifinišis Anthony Perezi (Cofidis; 4:16.15) järel teise koha. Viimasele pjedestaali astmele mahtus Matis Louvel (Team Arkea Samsic).
Portugalis jätkuval Volta ao Alentejo (UCI 2.2) velotuuri neljandal etapil sõideti 8,4-kilomeetrine temposõit, kus kiireim oli Orluis Aular (Caja Rural – Seguros RGA) ajaga 12.39. Kahe sekundiga kaotasid Xabier Mikel Azparren (Euskatel – Euskadi) ja Jose Neves (W52/FC Porto). Grupisõidurattaga võistelnud Mihkel Räim (Burgos-BH) kaotas võitjale ühe minuti ja 36 sekundiga ning sai 79. koha.
Kokkuvõttes jätkab liidrina Aular. Azparren jääb Kolumbia ratturist nüüd maha viie sekundiga. Kolmandale positsioonile kerkis Neves, kaotades liidrile 24 sekundiga. Räim jätkab võistlemist 74. positsioonil (+1.58). Pühapäeval võisteldakse viimasel, 171,9-kilomeetrisel etapil.
Hollandis jätkavad Team Ampler – Tartu2024 noored võistlemist Olympia's Touril (UCI 2.2). Kolmanda, 182,6-kilomeetrise etapi võitis grupifinišist Elmar Reinders (Riwal Cycling Team; 4:03.00), edestades Maikel Zijaardi (Volkerwessels Cycling Team) ja Stian Fredheimi (Uno-X Dare Development Team).
Madis Mihkels, Pauls Rubenis ja Alekss Krasts lõpetasid teises suuremas grupis, kaotades viie minuti ja seitsme sekundiga ning saades vastavalt 39., 40. ja 41. koha. Markus Knaapi, Joonas Kurits ja Artjom Köster tulemust kirja ei saanud.
Kokkuvõttes läheb viimasele, 165,3-kilomeetrisele etapile liidrisärgis vastu Reinders, edestades Zijaardi seitsme ja Bert-Jan Lindemani (Volkerwessen Cycling Team) 18 sekundiga. Mihkels (+5.46) on kokkuvõttes 25., Rubenis (+6.37) 31. ja Krasts (+7.58) 41. kohal. Krasts jätkab seejuures parima ronija särgis. | Mohoric pälvis Milano – San Remol soolovõidu, Taaramäe 140. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast seda, kui favoriidid Wout van Aert (Jumbo-Visma) ja Tadej Pogacar (UAE Emirates) olid viimasel tõusul tulutult proovinud eest sõita, näitas Mohoric laskumisel suurepäraseid oskuseid, põgenedes peagrupist ja pälvides lõpuks võidu kahesekundilise eduga Anthony Turgise (TotalEnergies) ja Mathieu van der Poeli (Alpecin-Fenix) ees, vahendab EJL.
Esikümnesse mahtusid veel Michael Matthews (Team BikeExchange-Jayco), Pogacar, Mads Pedersen (Trek-Segafredo), Sören Kragh Andersen (Team DSM), Van Aert, Jan Tratnik (Bahrain-Victorious; +0.05) ja Arnaud Demare (Groupama-FDJ; +0.11).
"Ma mõtlesin selle sõidu peale terve talve. Meeskond pakkus välja kasutada rattal langetatavat sadulaposti (dropper post), sest see võistlus sobib mulle just lõpulaskumise pärast, kus see võiks eelise anda. Teadsin, et kui suudan teha talvel ideaalse ettevalmistuse, siis olen piisavalt hea, et mitte viimasel tõusul maha jääda," rääkis Mohoric finišis.
"Tegin seejärel oma parima laskumise, riskides ka natuke. Ma ei uskunud algul, et selline teistmoodi spetsiaalselt minu jaoks seadistatud ratas võiks sellise märkimisväärse eelise anda, aga andis," lisas ta.
140. koha saanud Taaramäe kaotas võitjale küll 11 minuti ja 15 sekundiga, kuid eestlane tegi suurepärast tööd oma tiimi liidri Biniam Girmay Hailu jaoks, kes sai oma esimesel monumendil kirja 12. koha.
Eestlased olid laupäeval veel stardis Prantsusmaa ühepäevasõidul Classic Loire Atlantique (UCI 1.1; 182,8 km). Rait Ärm (Groupama-FDJ) ega Norman Vahtra (Go Sport – Roubaix Lille Metropole) tulemust kirja ei saanud. Seejuures tegi Ärm aga Groupama põhimeeskonnas tööd liidri Lewis Askey jaoks, kes pälvis lõpuks grupifinišis Anthony Perezi (Cofidis; 4:16.15) järel teise koha. Viimasele pjedestaali astmele mahtus Matis Louvel (Team Arkea Samsic).
Portugalis jätkuval Volta ao Alentejo (UCI 2.2) velotuuri neljandal etapil sõideti 8,4-kilomeetrine temposõit, kus kiireim oli Orluis Aular (Caja Rural – Seguros RGA) ajaga 12.39. Kahe sekundiga kaotasid Xabier Mikel Azparren (Euskatel – Euskadi) ja Jose Neves (W52/FC Porto). Grupisõidurattaga võistelnud Mihkel Räim (Burgos-BH) kaotas võitjale ühe minuti ja 36 sekundiga ning sai 79. koha.
Kokkuvõttes jätkab liidrina Aular. Azparren jääb Kolumbia ratturist nüüd maha viie sekundiga. Kolmandale positsioonile kerkis Neves, kaotades liidrile 24 sekundiga. Räim jätkab võistlemist 74. positsioonil (+1.58). Pühapäeval võisteldakse viimasel, 171,9-kilomeetrisel etapil.
Hollandis jätkavad Team Ampler – Tartu2024 noored võistlemist Olympia's Touril (UCI 2.2). Kolmanda, 182,6-kilomeetrise etapi võitis grupifinišist Elmar Reinders (Riwal Cycling Team; 4:03.00), edestades Maikel Zijaardi (Volkerwessels Cycling Team) ja Stian Fredheimi (Uno-X Dare Development Team).
Madis Mihkels, Pauls Rubenis ja Alekss Krasts lõpetasid teises suuremas grupis, kaotades viie minuti ja seitsme sekundiga ning saades vastavalt 39., 40. ja 41. koha. Markus Knaapi, Joonas Kurits ja Artjom Köster tulemust kirja ei saanud.
Kokkuvõttes läheb viimasele, 165,3-kilomeetrisele etapile liidrisärgis vastu Reinders, edestades Zijaardi seitsme ja Bert-Jan Lindemani (Volkerwessen Cycling Team) 18 sekundiga. Mihkels (+5.46) on kokkuvõttes 25., Rubenis (+6.37) 31. ja Krasts (+7.58) 41. kohal. Krasts jätkab seejuures parima ronija särgis.
### Response:
Mohoric pälvis Milano – San Remol soolovõidu, Taaramäe 140. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsis olid nii Tänak kui ka Elfyn Evans (Toyota) sunnitud ralli katkestama hübriidsüsteemide ohutulede süttimise tõttu. Enne katkestamist võitis Tänak viiest kiiruskatsest kaks ja hoidis üldarvestuses Evansi järel teist kohta, kaotades britile vaid 1,1 sekundiga. Tänak sai küll laupäevast ja pühapäevast võistluspäeva kaasa teha, ent seda superralli süsteemis.
Nüüd otsustas FIA muuta reeglit nii, et kui tavapäraselt määratakse päeva pooleli jätnud ekipaažile iga vahelejäetud katse eest 10 minutit trahvi, siis hübriidsüsteemiga seotud probleemide puhul saavad võistlejad ainult kaks trahviminutit.
Ühtlasi teatas FIA, et võistkondadega saavutatud kokkuleppe tulemusena antakse ekipaažidele üks lisapäev võistluseelseks testimiseks. Uued reeglid jõustuvad järgmisest MM-etapist, mis toimub 21.-24. aprillini Horvaatias. | FIA muutis Tänaku ralli rikkunud reeglit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsis olid nii Tänak kui ka Elfyn Evans (Toyota) sunnitud ralli katkestama hübriidsüsteemide ohutulede süttimise tõttu. Enne katkestamist võitis Tänak viiest kiiruskatsest kaks ja hoidis üldarvestuses Evansi järel teist kohta, kaotades britile vaid 1,1 sekundiga. Tänak sai küll laupäevast ja pühapäevast võistluspäeva kaasa teha, ent seda superralli süsteemis.
Nüüd otsustas FIA muuta reeglit nii, et kui tavapäraselt määratakse päeva pooleli jätnud ekipaažile iga vahelejäetud katse eest 10 minutit trahvi, siis hübriidsüsteemiga seotud probleemide puhul saavad võistlejad ainult kaks trahviminutit.
Ühtlasi teatas FIA, et võistkondadega saavutatud kokkuleppe tulemusena antakse ekipaažidele üks lisapäev võistluseelseks testimiseks. Uued reeglid jõustuvad järgmisest MM-etapist, mis toimub 21.-24. aprillini Horvaatias.
### Response:
FIA muutis Tänaku ralli rikkunud reeglit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Millal teatripisik sind tabas?
Esimese ja ilmselt kõige eredama elamuse sain siis, kui 10-aastaselt Philippe Genty' (prantsuse lavastaja, koreograaf ja nukunäitleja) trupi etendusel käisin. Nad esinesid Peterburis, ema sai imekombel piletid ja läksime. Olin selle lavastuse jaoks veel liiga väike ja loomulikult ei saanud ma mitte millestki aru, kuid see jättis mulle tohutu mulje. Tundus, et laval pole miski võimatu ning mõned fragmendid ja stseenid jäid püsivalt mällu. See lavastus mõjutas mind ja minu arusaamu teatrist suuresti.
Oled sündinud kultuurilinnas Peterburis. Kuidas koolipoiss seal elas?
Sündisin loomingulisse peresse. Sel ajal, kui ma kasvasin, polnud vist ühtegi lastelavastust, mida vaatama mind poleks viidud. Samas ei piiratud mind kunagi hobide valikul, nii et ma proovisin paljusid asju. Jõudsin aga ikkagi teatrini.
Sa ei saanud esimesel katsel Peterburi Teatrikunstide Akadeemiasse sisse ning õppisid fotograafiat. Kas sellest on saanud nüüdseks midagi rohkemat kui harrastus?
Mulle meeldib pildistada. Minu jaoks ei ole see lihtsalt hobi, see on kirg. Tahan katsetada midagi uut, proovida erinevaid protsesse, see kõik avardab mõistmist. Viimasel ajal olen palju teatrit ja näitlejaid pildistanud – mulle meeldib, et saan neid kahte protsessi ühendada, midagi fikseerida. Mulle tundub, et fotograafia abil suudan sügavamale inimesesse süüvida, see harjutab olema tähelepanelik, tabama hetke. Püüan alati midagi pildistada, erinevaid ideid ellu viia, et avada teatrit erinevate nurkade alt, näidata näitlejaid eri tahkudest, näidata, kui erakordne ja huvitav on teatrimaailm. See on oluline.
Teine katse teatrikooli sisse saada viis sihile ja lõpetasid akadeemia aastal 2011. Valik Tallinna kasuks sündis vist mõnevõrra juhuslikult. Kas tulid siia plaaniga jääda või võtad seda vahepeatusena suurematele lavadele jõudmise teel? Oled valikut kahetsenud?
Pärast lõpetamist käisime erinevates teatrites proovimas. Siis jõudis meieni info näitlejate vastuvõtust Vene teatrisse ja tulime kohale. Juhtus tõesti nii, et mind ja mu kahte kursusekaaslast kutsuti Tallinna ja me tulimegi. See otsus muutis mu elu. Mul on väga hea meel, et töötan Eesti Vene teatris, mul on väga hea meel, et elan siin maal.
Alguses käisid praktiliselt igal nädalal Peterburis. Kas hoiad sünnilinnaga endiselt sidet? Kui palju jälgid teatri arenguid Venemaal?
Ma pole Peterburis väga kaua käinud, üle kolme aasta. Aga suhtlen seal elavate vanematega. Üritan seal toimuvat jälgida internetist.
Kui palju tunnetad Vene teatris missiooni hoida Eestis vene kultuurielu? Või peaksime rääkima pigem üldiselt eesti kultuurielust, mis oma mitmekesisuses koosnebki erinevatest kohalikest kultuuridest?
Teater on protsess, mis on pidevas muutumises, otsingutes või olemasoleva ümbermõtestamises. Samas püüdes kõike säilitada, konserveerida, muuta museaaliks, mis lõpuks kattub tolmuga. Kultuur areneb ja rikastub pidevalt ega seisa paigal. Mulle tundub, et Eesti on väga ilmekas näide sellest, kuidas saab erinevaid kultuure loominguliselt akumuleerida, kaotamata enda isikupära.
Sinu rollidepagas on väga mitmekülgne, lavastajadebüüdina tõid lavale "Vasjakese" Leonid Andrejevi jutustuse "Vassili Fiveiski elu" põhjal. Lavastus on saanud väga palju kiita ning muuhulgas valitud ühena viiest esindama Eesti visuaalteatrit Balti visuaalteatri esitlusfestivalil maikuus. Teine Vene teatris tehtud lavastus "Parun Münchhauseni seiklused" on samuti visuaalselt mitmekesine – seal põimuvad nukud, visuaalne ja füüsiline. Tundub, et füüsilisus ja visuaalsus on su jaoks loomuomased väljendusviisid?
Jah, usun küll. Alustasin sellest, et tegelesin pantomiimi ja plastikaga ning see on minu jaoks orgaaniline väljendusvorm. Elus arvestame kiiremini mitteverbaalsete signaalidega, meie füüsis reageerib kiiremini ja ausamalt, kehal on raskem valetada. Mind tohutult köidab võimalus ainult plastilisuse abil midagi väljendada, selleks pole sõnu vaja. Põhimõtteliselt pole eneseväljenduseks üldse midagi vaja – on vaid alasti inimene tühjal laval ja ta võib öelda kõike, rääkida mistahes teemal ja igaüks saab aru. See on tõeline ime.
Suurem osa Andrejevi loomingust on mõjutatud murest "väikese inimese" pärast. Nüüd lavastad Gogoli "Sinelit", mis samuti tegeleb selle nn väikese inimesega. Tundub, et väikese inimese mured panevad ka sinu südame valutama?
Seekordne lavastus on pigem arutlus, milliseks võib väike inimene muutuda. Tasub meeles pidada loo finaali, kus tegemist pole enam väikese mehega, vaid kummitusega, keda kõik kardavad. Alles on jäänud vaid kest, mille sees on kõik tühi, surnud, tal pole midagi kaotada, ta ei karda midagi.
Miks valisid noore vaataja teatri lavale just Gogoli ja tema "Sineli"? Mis on sel tänapäeva vaatajale öelda?
Mulle tundub, et just praegu on see materjal uskumatult ajakohane ja oluline. Lavastuses ei räägi me ainult väikesest inimesest, vaid sellest, kuidas ta muutub suureks türanniks. Sellest, kuidas pidev surve ja rõhumine võib inimest muuta. Kelleks ta võib jõu kasvades saada; sellest, mida ta teeb siis, kui pole enam piiranguid. Sellest, kui sageli me võtame inimest ainult selle järgi, millist vormi või sinelit ta kannab, milline on ta staatus, positsioon, ega pane tähele, mis peitub kehakatte all tegelikult. On äärmiselt oluline rääkida, kuidas mõjub meile agressioon – mitte kõik ei suuda sellele vastu seista. Valem on ju lihtne ja ammu teada: vägivald sünnitab vägivalda. Lavastus on sellest, kuidas inimene iseennast reedab, et paista teistele parem ja tugevam, kui ta tegelikult on.
Kui ma vaatasin Rosita Raua kujunduse kavandeid "Sinelile" ja ideed, kuidas kavatsed lavastuse välja tuua, tundus see väga julge – rääkida lugu ilma sõnadeta ja jutustada seda täiskasvanud vaatajale näitlejate kõrval ka nukkude kaudu. Miks just selline lavastusvorm?
Vormi dikteerib teos ise, selles puuduvad dialoogid. Ma tahan kogu rõhu suunata kangelase sisemisele ümberkujunemisele. Sõnu pole vaja, siin on oluline, mida kangelane teeb ja mida ta ei tee, seda saab edasi anda ilma sõnadeta.
Lavastus on mõeldud noortele ja täiskasvanutele, kes oma aega üha säästlikumalt kasutavad ja püüavad kõik vajaliku nutitelefonist kätte saada. Miks nad peaksid oma elust pühendama ühe tunni selle lavastuse vaatamisele?
Me kõik veedame ühel või teisel põhjusel palju aega erinevate vidinate ees – töötame ekraani vaadates, lõõgastume ekraani vaadates, suhtleme ekraani vaadates. Mulle tundub, et teater on elu ja ühenduse loomine, suhtlemine, nii laval kui saalis on elus inimesed. Ühed räägivad lugu, teised vaatavad. Mis sellest igal konkreetsel õhtul välja tuleb, sõltub protsessi kõigist osalejatest, nii publikust kui ka näitlejatest.
Sinu senise lavaelu põhjal tundub, et ebaõnnestumisi sa ei tunne. Kardad sa läbikukkumist? Mida ebaõnnestumine sinu jaoks tähendab?
Paljud asjad pole õnnestunud või pole õnnestunud päris nii, nagu oleksin tahtnud, aga see on normaalne, see on protsess. Ei, ebaõnnestumised mind ei hirmuta, vastupidi, neist saab õppida ja rohkem kasu saada. Teate, ma püüan mitte maha rahuneda, rahulolus pole loomingulist olekut, pole otsingulisust. Kui oled rahul ega otsi midagi, siis ei tohiks sa tõenäoliselt selle ametiga tegeleda.
Koos sinuga tuleb meie teatrisse uus inimene ja uued vaatenurgad. Kas tunnetad ka trupi kõrgeid ootuseid? Tekitab see pingeid?
Mul on väga hea meel teie teatris töötada, siin on imeline atmosfäär ja võrratud inimesed. Hämmastavad näitlejad. Teate, üks juhtum oli mu jaoks väga kõnekas, päris proovide alguses, kui paljud töötajad istusid karantiinis. Lavamehi ei jätkunud, kuid teatrijuht vahetas riided ära ja läks õhtuse etenduse dekoratsioone paigaldama! Mida muud siin öelda. Inimesed armastavad teatrit, teevad oma tööd armastusega ja alandlikult.
Sõnadeta visuaalteatrietendus "Sinel" esietendub Eesti Noorsooteatri väikeses saalis 10. aprillil, noortele (16+) ja täiskasvanutele.
Autor Nikolai Gogol, lavastaja Daniil Zandberg (Vene teater), kunstnik Rosita Raud, liikumisjuht Olga Privis, valguskunstnik Anton Andrejuk, helilooja Markus Robam.
Mängivad Anti Kobin, Getter Meresmaa, Jevgeni Moissejenko, Steffi Pähn, Taavi Tõnisson. | Daniil Zandberg: ebaõnnestumised mind ei hirmuta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Millal teatripisik sind tabas?
Esimese ja ilmselt kõige eredama elamuse sain siis, kui 10-aastaselt Philippe Genty' (prantsuse lavastaja, koreograaf ja nukunäitleja) trupi etendusel käisin. Nad esinesid Peterburis, ema sai imekombel piletid ja läksime. Olin selle lavastuse jaoks veel liiga väike ja loomulikult ei saanud ma mitte millestki aru, kuid see jättis mulle tohutu mulje. Tundus, et laval pole miski võimatu ning mõned fragmendid ja stseenid jäid püsivalt mällu. See lavastus mõjutas mind ja minu arusaamu teatrist suuresti.
Oled sündinud kultuurilinnas Peterburis. Kuidas koolipoiss seal elas?
Sündisin loomingulisse peresse. Sel ajal, kui ma kasvasin, polnud vist ühtegi lastelavastust, mida vaatama mind poleks viidud. Samas ei piiratud mind kunagi hobide valikul, nii et ma proovisin paljusid asju. Jõudsin aga ikkagi teatrini.
Sa ei saanud esimesel katsel Peterburi Teatrikunstide Akadeemiasse sisse ning õppisid fotograafiat. Kas sellest on saanud nüüdseks midagi rohkemat kui harrastus?
Mulle meeldib pildistada. Minu jaoks ei ole see lihtsalt hobi, see on kirg. Tahan katsetada midagi uut, proovida erinevaid protsesse, see kõik avardab mõistmist. Viimasel ajal olen palju teatrit ja näitlejaid pildistanud – mulle meeldib, et saan neid kahte protsessi ühendada, midagi fikseerida. Mulle tundub, et fotograafia abil suudan sügavamale inimesesse süüvida, see harjutab olema tähelepanelik, tabama hetke. Püüan alati midagi pildistada, erinevaid ideid ellu viia, et avada teatrit erinevate nurkade alt, näidata näitlejaid eri tahkudest, näidata, kui erakordne ja huvitav on teatrimaailm. See on oluline.
Teine katse teatrikooli sisse saada viis sihile ja lõpetasid akadeemia aastal 2011. Valik Tallinna kasuks sündis vist mõnevõrra juhuslikult. Kas tulid siia plaaniga jääda või võtad seda vahepeatusena suurematele lavadele jõudmise teel? Oled valikut kahetsenud?
Pärast lõpetamist käisime erinevates teatrites proovimas. Siis jõudis meieni info näitlejate vastuvõtust Vene teatrisse ja tulime kohale. Juhtus tõesti nii, et mind ja mu kahte kursusekaaslast kutsuti Tallinna ja me tulimegi. See otsus muutis mu elu. Mul on väga hea meel, et töötan Eesti Vene teatris, mul on väga hea meel, et elan siin maal.
Alguses käisid praktiliselt igal nädalal Peterburis. Kas hoiad sünnilinnaga endiselt sidet? Kui palju jälgid teatri arenguid Venemaal?
Ma pole Peterburis väga kaua käinud, üle kolme aasta. Aga suhtlen seal elavate vanematega. Üritan seal toimuvat jälgida internetist.
Kui palju tunnetad Vene teatris missiooni hoida Eestis vene kultuurielu? Või peaksime rääkima pigem üldiselt eesti kultuurielust, mis oma mitmekesisuses koosnebki erinevatest kohalikest kultuuridest?
Teater on protsess, mis on pidevas muutumises, otsingutes või olemasoleva ümbermõtestamises. Samas püüdes kõike säilitada, konserveerida, muuta museaaliks, mis lõpuks kattub tolmuga. Kultuur areneb ja rikastub pidevalt ega seisa paigal. Mulle tundub, et Eesti on väga ilmekas näide sellest, kuidas saab erinevaid kultuure loominguliselt akumuleerida, kaotamata enda isikupära.
Sinu rollidepagas on väga mitmekülgne, lavastajadebüüdina tõid lavale "Vasjakese" Leonid Andrejevi jutustuse "Vassili Fiveiski elu" põhjal. Lavastus on saanud väga palju kiita ning muuhulgas valitud ühena viiest esindama Eesti visuaalteatrit Balti visuaalteatri esitlusfestivalil maikuus. Teine Vene teatris tehtud lavastus "Parun Münchhauseni seiklused" on samuti visuaalselt mitmekesine – seal põimuvad nukud, visuaalne ja füüsiline. Tundub, et füüsilisus ja visuaalsus on su jaoks loomuomased väljendusviisid?
Jah, usun küll. Alustasin sellest, et tegelesin pantomiimi ja plastikaga ning see on minu jaoks orgaaniline väljendusvorm. Elus arvestame kiiremini mitteverbaalsete signaalidega, meie füüsis reageerib kiiremini ja ausamalt, kehal on raskem valetada. Mind tohutult köidab võimalus ainult plastilisuse abil midagi väljendada, selleks pole sõnu vaja. Põhimõtteliselt pole eneseväljenduseks üldse midagi vaja – on vaid alasti inimene tühjal laval ja ta võib öelda kõike, rääkida mistahes teemal ja igaüks saab aru. See on tõeline ime.
Suurem osa Andrejevi loomingust on mõjutatud murest "väikese inimese" pärast. Nüüd lavastad Gogoli "Sinelit", mis samuti tegeleb selle nn väikese inimesega. Tundub, et väikese inimese mured panevad ka sinu südame valutama?
Seekordne lavastus on pigem arutlus, milliseks võib väike inimene muutuda. Tasub meeles pidada loo finaali, kus tegemist pole enam väikese mehega, vaid kummitusega, keda kõik kardavad. Alles on jäänud vaid kest, mille sees on kõik tühi, surnud, tal pole midagi kaotada, ta ei karda midagi.
Miks valisid noore vaataja teatri lavale just Gogoli ja tema "Sineli"? Mis on sel tänapäeva vaatajale öelda?
Mulle tundub, et just praegu on see materjal uskumatult ajakohane ja oluline. Lavastuses ei räägi me ainult väikesest inimesest, vaid sellest, kuidas ta muutub suureks türanniks. Sellest, kuidas pidev surve ja rõhumine võib inimest muuta. Kelleks ta võib jõu kasvades saada; sellest, mida ta teeb siis, kui pole enam piiranguid. Sellest, kui sageli me võtame inimest ainult selle järgi, millist vormi või sinelit ta kannab, milline on ta staatus, positsioon, ega pane tähele, mis peitub kehakatte all tegelikult. On äärmiselt oluline rääkida, kuidas mõjub meile agressioon – mitte kõik ei suuda sellele vastu seista. Valem on ju lihtne ja ammu teada: vägivald sünnitab vägivalda. Lavastus on sellest, kuidas inimene iseennast reedab, et paista teistele parem ja tugevam, kui ta tegelikult on.
Kui ma vaatasin Rosita Raua kujunduse kavandeid "Sinelile" ja ideed, kuidas kavatsed lavastuse välja tuua, tundus see väga julge – rääkida lugu ilma sõnadeta ja jutustada seda täiskasvanud vaatajale näitlejate kõrval ka nukkude kaudu. Miks just selline lavastusvorm?
Vormi dikteerib teos ise, selles puuduvad dialoogid. Ma tahan kogu rõhu suunata kangelase sisemisele ümberkujunemisele. Sõnu pole vaja, siin on oluline, mida kangelane teeb ja mida ta ei tee, seda saab edasi anda ilma sõnadeta.
Lavastus on mõeldud noortele ja täiskasvanutele, kes oma aega üha säästlikumalt kasutavad ja püüavad kõik vajaliku nutitelefonist kätte saada. Miks nad peaksid oma elust pühendama ühe tunni selle lavastuse vaatamisele?
Me kõik veedame ühel või teisel põhjusel palju aega erinevate vidinate ees – töötame ekraani vaadates, lõõgastume ekraani vaadates, suhtleme ekraani vaadates. Mulle tundub, et teater on elu ja ühenduse loomine, suhtlemine, nii laval kui saalis on elus inimesed. Ühed räägivad lugu, teised vaatavad. Mis sellest igal konkreetsel õhtul välja tuleb, sõltub protsessi kõigist osalejatest, nii publikust kui ka näitlejatest.
Sinu senise lavaelu põhjal tundub, et ebaõnnestumisi sa ei tunne. Kardad sa läbikukkumist? Mida ebaõnnestumine sinu jaoks tähendab?
Paljud asjad pole õnnestunud või pole õnnestunud päris nii, nagu oleksin tahtnud, aga see on normaalne, see on protsess. Ei, ebaõnnestumised mind ei hirmuta, vastupidi, neist saab õppida ja rohkem kasu saada. Teate, ma püüan mitte maha rahuneda, rahulolus pole loomingulist olekut, pole otsingulisust. Kui oled rahul ega otsi midagi, siis ei tohiks sa tõenäoliselt selle ametiga tegeleda.
Koos sinuga tuleb meie teatrisse uus inimene ja uued vaatenurgad. Kas tunnetad ka trupi kõrgeid ootuseid? Tekitab see pingeid?
Mul on väga hea meel teie teatris töötada, siin on imeline atmosfäär ja võrratud inimesed. Hämmastavad näitlejad. Teate, üks juhtum oli mu jaoks väga kõnekas, päris proovide alguses, kui paljud töötajad istusid karantiinis. Lavamehi ei jätkunud, kuid teatrijuht vahetas riided ära ja läks õhtuse etenduse dekoratsioone paigaldama! Mida muud siin öelda. Inimesed armastavad teatrit, teevad oma tööd armastusega ja alandlikult.
Sõnadeta visuaalteatrietendus "Sinel" esietendub Eesti Noorsooteatri väikeses saalis 10. aprillil, noortele (16+) ja täiskasvanutele.
Autor Nikolai Gogol, lavastaja Daniil Zandberg (Vene teater), kunstnik Rosita Raud, liikumisjuht Olga Privis, valguskunstnik Anton Andrejuk, helilooja Markus Robam.
Mängivad Anti Kobin, Getter Meresmaa, Jevgeni Moissejenko, Steffi Pähn, Taavi Tõnisson.
### Response:
Daniil Zandberg: ebaõnnestumised mind ei hirmuta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keiso Pedriks lõpetas enda eeljooksu viienda ajaga (7,77), kindlast edasipääsukohast jäi eestlane 0,07 sekundi kaugusele. Jooksu võitis brasiillane Rafael Pereira (7,60), kes edestas Tokyo olümpiamängudel viiendaks tulnud Pascal Martinot-Lagarde'i (7,69) ja poolakat Jakub Szymanskit (7,70).
Kokkuvõttes lõpetas Pedriks 31. kohal, eeljooksude kõige kiirem mees oli Tokyo olümpiamängude hõbemedalist Grant Holloway (7,40).
Enne võistlust:
Eelmise aasta lõpus 60 meetri tõkkejooksus uue Eesti siserekordi (7,66) püstitanud Keiso Pedriks stardib pühapäeval kell 11.12. Pedriks jookseb teises eeljooksus koos jaapanlase Shuhei Ishikawa, prantslase Pascal Martinot-Lagarde, poolaka Jakub Szymanski, brasiillase Rafael Pereira, kreeklase Konstantinos Douvaldise ja soomlase Ilari Mannineniga.
Igast eeljooksust pääseb edasi kolm paremat, lisaks kuue eeljooksu peale kolme kõige kiirema ajaga meest. | Pedriks eeljooksust edasi ei pääsenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keiso Pedriks lõpetas enda eeljooksu viienda ajaga (7,77), kindlast edasipääsukohast jäi eestlane 0,07 sekundi kaugusele. Jooksu võitis brasiillane Rafael Pereira (7,60), kes edestas Tokyo olümpiamängudel viiendaks tulnud Pascal Martinot-Lagarde'i (7,69) ja poolakat Jakub Szymanskit (7,70).
Kokkuvõttes lõpetas Pedriks 31. kohal, eeljooksude kõige kiirem mees oli Tokyo olümpiamängude hõbemedalist Grant Holloway (7,40).
Enne võistlust:
Eelmise aasta lõpus 60 meetri tõkkejooksus uue Eesti siserekordi (7,66) püstitanud Keiso Pedriks stardib pühapäeval kell 11.12. Pedriks jookseb teises eeljooksus koos jaapanlase Shuhei Ishikawa, prantslase Pascal Martinot-Lagarde, poolaka Jakub Szymanski, brasiillase Rafael Pereira, kreeklase Konstantinos Douvaldise ja soomlase Ilari Mannineniga.
Igast eeljooksust pääseb edasi kolm paremat, lisaks kuue eeljooksu peale kolme kõige kiirema ajaga meest.
### Response:
Pedriks eeljooksust edasi ei pääsenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Chelsea otsustas mängu saatuse juba esimese pooltunniga, kui 14. minutil viis Romelu Lukaku kodumeeskonna juhtima ning 31. minutil vormistas lõppskoori Hakim Ziyechi tabamus. Mõlemale väravale andis resultatiivse söödu Inglismaa koondislane Mason Mount.
Ülejäänud kolm poolfinalisti selguvad pühapäeval. Crystal Palace võõrustab Evertoni, Southampton mängib Manchester City vastu ning esiliigaklubi Nottingham Forest võtab mõõtu Liverpooliga.
Eelmisel hooajal võitis karikasarja Leicester City, kes alistas finaalis 1:0 tulemusega Chelsea. | Inglismaa karikasarja esimene poolfinalist on Londoni Chelsea | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Chelsea otsustas mängu saatuse juba esimese pooltunniga, kui 14. minutil viis Romelu Lukaku kodumeeskonna juhtima ning 31. minutil vormistas lõppskoori Hakim Ziyechi tabamus. Mõlemale väravale andis resultatiivse söödu Inglismaa koondislane Mason Mount.
Ülejäänud kolm poolfinalisti selguvad pühapäeval. Crystal Palace võõrustab Evertoni, Southampton mängib Manchester City vastu ning esiliigaklubi Nottingham Forest võtab mõõtu Liverpooliga.
Eelmisel hooajal võitis karikasarja Leicester City, kes alistas finaalis 1:0 tulemusega Chelsea.
### Response:
Inglismaa karikasarja esimene poolfinalist on Londoni Chelsea |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Püsiv lumikate sadas maha juba novembri lõpus ning viimati sadas lund veel 8. märtsilgi. Riigi Ilmateenistuse andmetel oli kõige paksem lumikate 5. veebruaril, ulatudes mõõtmispaigas 35 sentimeetrini," rääkis abilinnapea Vladimir Svet.
"Seega olid ka linnast välja veetud lumekogused väga suured. Näiteks talvehooajal 2020/21, mis oli samuti üsna lumerohke, veeti välja "vaid" 251 260 kuupmeetrit lund. Senine lumeveo rekord jäi siiski püsima 2010/11. aasta talvele, mil ära veeti 609 070 kuupmeetrit lund," märkis Svet.
Pidevalt pluss- ja miinuskraadide vahel pendeldav õhutemperatuur põhjustas ka laialdast libedust. Libedustõrjeks puistati maha 9955 tonni kloriide ja 4944 tonni sõelmeid. Peale selle jagasid linnaosavalitsused läbi kogu talve tasuta graniitsõelmeid korteriühistutele.
"Ekstreemsed ilmastikuolud olid suureks väljakutseks nii liiklejatele kui ka teehooldajatele. Raskete ilmastikuolude korral tegeles lume- ja libedusetõrjega igapäevaselt ligikaudu 150 tehnikaühikut ja pea 40 käsitööbrigaadi," ütles Svet.
"Talve jooksul tuli linna lepingupartneritel puhastamise tehnoloogiat osaliselt ka muuta, sest suure lume ja sagedaste plusskraadide koosmõjul oli ühistranspordipeatuste ja ülekäikude puhastamine käsitööbrigaadidele ülimalt keerukas. Seetõttu kutsuti appi veel ka alltöövõtjate brigaadid väikelaaduritega," lisas Svet.
Raskete ilmastikuoludega olid masinad ekstreemse lumekoguse tõttu kõnniteede lumetõrjel tavalisest aeglasemad ning teede puhastamine võttis ettenähtust kauem aega.
Kõrvaltänavatel tuli tegeleda tavapärasest enam lume- ja jääroobastega, mis vajasid lisaressurssi. Talitööde kvaliteeti mõjutas Sveti sõnul ka suur pargitud sõidukite hulk, mille tõttu hooldusmasinad igale poole ei pääsenud. | Lume väljaveoks kulus Tallinnal ligi 4,3 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Püsiv lumikate sadas maha juba novembri lõpus ning viimati sadas lund veel 8. märtsilgi. Riigi Ilmateenistuse andmetel oli kõige paksem lumikate 5. veebruaril, ulatudes mõõtmispaigas 35 sentimeetrini," rääkis abilinnapea Vladimir Svet.
"Seega olid ka linnast välja veetud lumekogused väga suured. Näiteks talvehooajal 2020/21, mis oli samuti üsna lumerohke, veeti välja "vaid" 251 260 kuupmeetrit lund. Senine lumeveo rekord jäi siiski püsima 2010/11. aasta talvele, mil ära veeti 609 070 kuupmeetrit lund," märkis Svet.
Pidevalt pluss- ja miinuskraadide vahel pendeldav õhutemperatuur põhjustas ka laialdast libedust. Libedustõrjeks puistati maha 9955 tonni kloriide ja 4944 tonni sõelmeid. Peale selle jagasid linnaosavalitsused läbi kogu talve tasuta graniitsõelmeid korteriühistutele.
"Ekstreemsed ilmastikuolud olid suureks väljakutseks nii liiklejatele kui ka teehooldajatele. Raskete ilmastikuolude korral tegeles lume- ja libedusetõrjega igapäevaselt ligikaudu 150 tehnikaühikut ja pea 40 käsitööbrigaadi," ütles Svet.
"Talve jooksul tuli linna lepingupartneritel puhastamise tehnoloogiat osaliselt ka muuta, sest suure lume ja sagedaste plusskraadide koosmõjul oli ühistranspordipeatuste ja ülekäikude puhastamine käsitööbrigaadidele ülimalt keerukas. Seetõttu kutsuti appi veel ka alltöövõtjate brigaadid väikelaaduritega," lisas Svet.
Raskete ilmastikuoludega olid masinad ekstreemse lumekoguse tõttu kõnniteede lumetõrjel tavalisest aeglasemad ning teede puhastamine võttis ettenähtust kauem aega.
Kõrvaltänavatel tuli tegeleda tavapärasest enam lume- ja jääroobastega, mis vajasid lisaressurssi. Talitööde kvaliteeti mõjutas Sveti sõnul ka suur pargitud sõidukite hulk, mille tõttu hooldusmasinad igale poole ei pääsenud.
### Response:
Lume väljaveoks kulus Tallinnal ligi 4,3 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Milline on olnud sinu teekond etenduskunstide juurde?
Ise pean ennast mitte niivõrd etendus-, vaid tantsukunstnikuks. Kõik algas sellest, et mu vanemad õed mängisid klaveril klassikalist muusikat ja mina tantsisin nende muusika saatel. Mulle hakkas meeldima kujutada muusika mängimise ajal ette tantsimist. Seetõttu teadsin varakult, et tulevikus tahan olla koreograaf, isegi kui ma siis veel täpselt ei teadnud, mida see tähendab. Läksin Viljandisse, lõpetasin kultuuriakadeemia, aga ühel hetkel sai mul tantsimisest villand.
Oled sa kunagi unistanud klassikalise tantsu õppimisest?
Ma ei ole unistanud baleriiniks saamisest, küll aga tahtsin kunagi väga laeval tantsida. Õnneks on mu puusad kas liiga kitsad või liiga laiad ning nad ei võtnud mind. Selle üle on mul hea meel, sest laeval tantsimine ei sobiks mulle: see on tantsimine ilma mingi eesmärgita. Teiste lõbustamine ja meelelahutuse pakkumine on tore, aga mulle sellest ei piisa.
Oled öelnud, et sulle on tähtis suhe publikuga. Miks?
Publikut ootan alati põnevusega, aga selle arusaamiseni jõudmine on olnud pikk teekond. Kui ma Viljandis õppides kirjutasin üht seminaritööd, siis valisin teemaks "metaetenduse" ning kirjeldasin sellise lavastuse võimalikkust, kus publikut üldse ei ole. Olin kindel, et tahan teha etenduse, mida mitte keegi mitte kunagi ei näe. Nüüd aga olen tasapisi jõudnud punkti, kus mulle on publikut vastupidi väga vaja. Seda ka prooviprotsessis. Mul on vaja, et minu tiimiliikmed tuleksid ja vaataksid, kui olen millegagi valmis saanud, ning annaksid juba oma kohaloluga tagasisidet.
Neid ei ole igas proovis?
Ei ole. Minu töömeetod on selline, et esmalt teen üksinda, siis näitan, siis mõtlen ja teen muudatusi, siis näitan uuesti – ja nii edasi.
Mille järgi sa otsustad lavastuse õnnestumise üle?
Ennekõike oma isikliku kogemuse põhjal. Teiselt poolt asetan oma lavastuste üle mõeldes ennast alati publiku rolli: proovin ette kujutada, mis tunne mul oleks publiku seas istudes seda lavastust vaadata.
Kas sa kardad, et publikul on igav?
Ei karda. Igavus pole halb. Inimene võib ka magada, see ei ütle midagi etenduse õnnestumise või ebaõnnestumise kohta. Hoopis rohkem kardan etendusel hetke, kui tunnen, et mitte keegi pole minuga kaasas. Soovin, et vaatajad oleksid mõtetega etenduse juures, aga nad ei ole, ning seeläbi, ükskõik mida ma ka teeks, olen etendajana muutunud nähtamatuks ning tegevus tähtsusetuks. See ebaõnnestunud hetk ei sõltu ainult minust, vaid ka publikust või sellest, mis on juhtunud enne etendust maailmas või nendega.
Sulle on tähtis ruum. Missugused ruumi tingimused peavad olema täidetud, et sa tahaksid sellega või selles töötada?
Ma ei sea ruumile mingeid väliseid tingimusi: et ta peab olema teatud ajaloo või tunnustega. Näiteks lavastuseni, mis ma tegin Alexela kontserdimajas ja kus oli korraga saalis vaid üks pealtvaataja, jõudsin seeläbi, et esmalt katsetasin lavastusega, kus inimesed on oma kodus, nad saavad paki ja etendus toimub telefoni teel. Ent see ei toiminud, kõik oli üliigav. Seejärel mõtlesin, kus ma tahaksin teha, ja tundsin, et kontserdimajas. See oli kõhutunne või kujutlus.
Millal sul tantsimisest villand sai?
See juhtus tasapisi. Lähed tantsusaali, kõik liiguvad nagu liblikad sinu ümber, aga sa ise tahaksid ronida või joosta, teha midagi muud. Praeguseks mul enam villand ei ole: nüüd proovin taas tantsida. Minu peamine meetod või töövahend on siiski mu keha, lähenen kõigele oma keha kaudu. Järelikult pean keha treenima ning kõige lihtsam on teha seda tantsides.
Treeningu all ei mõtle sa MyFitnessi treeninguid?
Ma olen seal käinud, aga oma katkiste dressidega tunnen ennast võõrkehana. Ma ei mõtle tõesti sellist treenimist. Liikudes otsin ma võimalusi koreograafia kaudu kehamustrite või muude mustrite nägemiseks. Tantsimine ei ole ainult treenimine, vaid ka ühiselt ruumis viibimine. Puudutus, enda kehast paremini arusaamine – see kõik kuulub treeningu juurde.
Oled harjutanud paljusid tantsustiile ja -laade. Misasi on näiteks aerial hammock?
Sa ripud kanga küljes, mis on nagu U-täht, mässid ennast sinna sisse. Füüsiliselt on see raske, aga paneb keha kuidagi teistmoodi tajuma. Ülikooliajal tegin rahateenimiseks ka tuletantsu, samuti olen akrobaatikat teinud.
Oled ka Indoneesias tantsu õppinud.
Jah, elasin mitu kuud Indoneesias. Tahtsin Viljandist ära käia ja tuli pakkumine minna sinna üliõpilaseks. Kuna nad minu kirjadele ei vastanud, siis eeldasin, et see on nüüdistantsukool, aga kui kohale jõudsin, selgus, et seal õpetatakse hoopis traditsioonilist tantsu. Indoneesia tantse on väga erisuguseid. Seal on palju saari, igal saarel oma stiil. Mina õppisin Jaava saare tantse. Oli huvitav märgata, et meeste liigutused ja naiste liigutused on seal eristatud: ühed tohivad liigutada ühtmoodi, teised peavad liigutama teistmoodi. Väljastpoolt vaadates on erinevus aga vaid detailides.
Kas seal oli ka mingeid kokkupuutepunkte sinu varasemate kogemustega?
Raske öelda. Läksin Indoneesiasse väga ülbelt, arvates, et tean kõiki tantse balletist hip-hop 'ini, aga Indoneesias olin šokis. Ma ei suutnud korraga oma keha liigutada nii, nagu nemad seda teevad. See oli samasugune efekt nagu siis, kui klassikalise tantsu inimene teeb põrandatehnikat: ta ei suuda samuti liigutusi meelde jätta, sest mitte ainult koreograafia, vaid kogu liigutuste loogika on teistmoodi. Ma ei suutnud meelde jätta isegi nii lihtsaid asju nagu kehahoiakud või kuidas asetada sõrmi. See oli väga vajalik raputus, tõmbas minus ülbust vähemaks.
Kas naisesus on sulle loomingus tähtis? Sa vist ei mõtle sellele?
Ei, ükspäev just mõtlesin. Aga naisesus pole kindlasti mu töös kesksel kohal. Tegelikult ma vist ei mõtle üldse sellele. Tean, et olen naine ja see on mu keha, aga kuidas keegi teine seda poliitiliselt näeb … ma ei saa seda muidugi takistada. Mul tuleb meelde, kuidas käisin ühe plaksutamissoologa, kus ma seisan laval ja plaksutan, festivalil, ja hiljem selgus, et mind kutsuti, kuna festivali teema oli "tugev naine". Olin väga üllatunud. Ma ei olnud kunagi mõelnud, et mu lavastus on tugevast naisesusest.
Miks sa Eesti Kunstiakadeemiasse õppima läksid?
Läksin algul stsenograafiat õppima, sest nii kultuuriline kui ka füüsiline ruum, kus kunst asetseb, huvitavad mind ning tahtsin ruumi kasutamise võimalustest rohkem teada saada. Lootsin, et seal mõeldakse ruumist kui vahendist, aga seal pidi tegema hoopis "Kuningas Ubule" lavakujunduse. See polnud midagi hullu või valet, aga mitte minu jaoks. Mõtlesin, et lähen enne ära, kui pean "Romeole ja Juliale" kujunduse välja mõtlema.
Vahetasin eriala ja läksin õppima kaasaegset kunsti. Tahtsin teada rohkem visuaalsest kunstist – ja ma vajasin ka seltskonda enda ümber, kellega rääkida. Kui oled vabakutseline, siis oled väga üksik ega jõua kaugele. Pluss, ma sain õppides endale lõpuks ometi tervisekindlustuse.
Mida publik võiks tunda sinu etendustelt tulles?
Olen mõelnud, et "Sinu nirvaanale" võiks tekitada tunde, nagu oleksid saunas käinud, jääauku hüpanud ja siis sealt välja roninud. Mitte just lõõgastunud, aga lõdvestunud. Alexela soolo võiks jällegi tekitada tunde, nagu oleksid kohanud vana sõpra. Soe, isiklik tunne. Ja see sõber pole kusjuures mina laval, vaid see ruum. Ma ei välista publikuga suheldes provotseerimist, sest sooja kohta jõuadki sageli katsumuse kaudu. Aga ma ei taha mõelda, et ma manipuleerin publikuga, sest selle sõnaga käib kaasas negatiivne tunne: oleks nagu targem kui mu publik. Aga ma ei ole. Olen pigem trikster: proovin publikut üllatada.
Mis sul praegu pooleli on?
Olen koos kahe kunstnikuga residentuuris. Uurime avalikku ruumi seeläbi, et kõnnime öösel linnas ringi. Oleme teinud siiani kolm öist jalutuskäiku: Jaapani aias Kadriorus, Lasnamäel Majaka tänava kandis ja ümber lennujaama tara kõndinud. Seda viimast soovitan kõigile, väga huvitav kogemus. | Intervjuu. Triksterist tantsu- ja etenduskunstnik Karolin Poska | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Milline on olnud sinu teekond etenduskunstide juurde?
Ise pean ennast mitte niivõrd etendus-, vaid tantsukunstnikuks. Kõik algas sellest, et mu vanemad õed mängisid klaveril klassikalist muusikat ja mina tantsisin nende muusika saatel. Mulle hakkas meeldima kujutada muusika mängimise ajal ette tantsimist. Seetõttu teadsin varakult, et tulevikus tahan olla koreograaf, isegi kui ma siis veel täpselt ei teadnud, mida see tähendab. Läksin Viljandisse, lõpetasin kultuuriakadeemia, aga ühel hetkel sai mul tantsimisest villand.
Oled sa kunagi unistanud klassikalise tantsu õppimisest?
Ma ei ole unistanud baleriiniks saamisest, küll aga tahtsin kunagi väga laeval tantsida. Õnneks on mu puusad kas liiga kitsad või liiga laiad ning nad ei võtnud mind. Selle üle on mul hea meel, sest laeval tantsimine ei sobiks mulle: see on tantsimine ilma mingi eesmärgita. Teiste lõbustamine ja meelelahutuse pakkumine on tore, aga mulle sellest ei piisa.
Oled öelnud, et sulle on tähtis suhe publikuga. Miks?
Publikut ootan alati põnevusega, aga selle arusaamiseni jõudmine on olnud pikk teekond. Kui ma Viljandis õppides kirjutasin üht seminaritööd, siis valisin teemaks "metaetenduse" ning kirjeldasin sellise lavastuse võimalikkust, kus publikut üldse ei ole. Olin kindel, et tahan teha etenduse, mida mitte keegi mitte kunagi ei näe. Nüüd aga olen tasapisi jõudnud punkti, kus mulle on publikut vastupidi väga vaja. Seda ka prooviprotsessis. Mul on vaja, et minu tiimiliikmed tuleksid ja vaataksid, kui olen millegagi valmis saanud, ning annaksid juba oma kohaloluga tagasisidet.
Neid ei ole igas proovis?
Ei ole. Minu töömeetod on selline, et esmalt teen üksinda, siis näitan, siis mõtlen ja teen muudatusi, siis näitan uuesti – ja nii edasi.
Mille järgi sa otsustad lavastuse õnnestumise üle?
Ennekõike oma isikliku kogemuse põhjal. Teiselt poolt asetan oma lavastuste üle mõeldes ennast alati publiku rolli: proovin ette kujutada, mis tunne mul oleks publiku seas istudes seda lavastust vaadata.
Kas sa kardad, et publikul on igav?
Ei karda. Igavus pole halb. Inimene võib ka magada, see ei ütle midagi etenduse õnnestumise või ebaõnnestumise kohta. Hoopis rohkem kardan etendusel hetke, kui tunnen, et mitte keegi pole minuga kaasas. Soovin, et vaatajad oleksid mõtetega etenduse juures, aga nad ei ole, ning seeläbi, ükskõik mida ma ka teeks, olen etendajana muutunud nähtamatuks ning tegevus tähtsusetuks. See ebaõnnestunud hetk ei sõltu ainult minust, vaid ka publikust või sellest, mis on juhtunud enne etendust maailmas või nendega.
Sulle on tähtis ruum. Missugused ruumi tingimused peavad olema täidetud, et sa tahaksid sellega või selles töötada?
Ma ei sea ruumile mingeid väliseid tingimusi: et ta peab olema teatud ajaloo või tunnustega. Näiteks lavastuseni, mis ma tegin Alexela kontserdimajas ja kus oli korraga saalis vaid üks pealtvaataja, jõudsin seeläbi, et esmalt katsetasin lavastusega, kus inimesed on oma kodus, nad saavad paki ja etendus toimub telefoni teel. Ent see ei toiminud, kõik oli üliigav. Seejärel mõtlesin, kus ma tahaksin teha, ja tundsin, et kontserdimajas. See oli kõhutunne või kujutlus.
Millal sul tantsimisest villand sai?
See juhtus tasapisi. Lähed tantsusaali, kõik liiguvad nagu liblikad sinu ümber, aga sa ise tahaksid ronida või joosta, teha midagi muud. Praeguseks mul enam villand ei ole: nüüd proovin taas tantsida. Minu peamine meetod või töövahend on siiski mu keha, lähenen kõigele oma keha kaudu. Järelikult pean keha treenima ning kõige lihtsam on teha seda tantsides.
Treeningu all ei mõtle sa MyFitnessi treeninguid?
Ma olen seal käinud, aga oma katkiste dressidega tunnen ennast võõrkehana. Ma ei mõtle tõesti sellist treenimist. Liikudes otsin ma võimalusi koreograafia kaudu kehamustrite või muude mustrite nägemiseks. Tantsimine ei ole ainult treenimine, vaid ka ühiselt ruumis viibimine. Puudutus, enda kehast paremini arusaamine – see kõik kuulub treeningu juurde.
Oled harjutanud paljusid tantsustiile ja -laade. Misasi on näiteks aerial hammock?
Sa ripud kanga küljes, mis on nagu U-täht, mässid ennast sinna sisse. Füüsiliselt on see raske, aga paneb keha kuidagi teistmoodi tajuma. Ülikooliajal tegin rahateenimiseks ka tuletantsu, samuti olen akrobaatikat teinud.
Oled ka Indoneesias tantsu õppinud.
Jah, elasin mitu kuud Indoneesias. Tahtsin Viljandist ära käia ja tuli pakkumine minna sinna üliõpilaseks. Kuna nad minu kirjadele ei vastanud, siis eeldasin, et see on nüüdistantsukool, aga kui kohale jõudsin, selgus, et seal õpetatakse hoopis traditsioonilist tantsu. Indoneesia tantse on väga erisuguseid. Seal on palju saari, igal saarel oma stiil. Mina õppisin Jaava saare tantse. Oli huvitav märgata, et meeste liigutused ja naiste liigutused on seal eristatud: ühed tohivad liigutada ühtmoodi, teised peavad liigutama teistmoodi. Väljastpoolt vaadates on erinevus aga vaid detailides.
Kas seal oli ka mingeid kokkupuutepunkte sinu varasemate kogemustega?
Raske öelda. Läksin Indoneesiasse väga ülbelt, arvates, et tean kõiki tantse balletist hip-hop 'ini, aga Indoneesias olin šokis. Ma ei suutnud korraga oma keha liigutada nii, nagu nemad seda teevad. See oli samasugune efekt nagu siis, kui klassikalise tantsu inimene teeb põrandatehnikat: ta ei suuda samuti liigutusi meelde jätta, sest mitte ainult koreograafia, vaid kogu liigutuste loogika on teistmoodi. Ma ei suutnud meelde jätta isegi nii lihtsaid asju nagu kehahoiakud või kuidas asetada sõrmi. See oli väga vajalik raputus, tõmbas minus ülbust vähemaks.
Kas naisesus on sulle loomingus tähtis? Sa vist ei mõtle sellele?
Ei, ükspäev just mõtlesin. Aga naisesus pole kindlasti mu töös kesksel kohal. Tegelikult ma vist ei mõtle üldse sellele. Tean, et olen naine ja see on mu keha, aga kuidas keegi teine seda poliitiliselt näeb … ma ei saa seda muidugi takistada. Mul tuleb meelde, kuidas käisin ühe plaksutamissoologa, kus ma seisan laval ja plaksutan, festivalil, ja hiljem selgus, et mind kutsuti, kuna festivali teema oli "tugev naine". Olin väga üllatunud. Ma ei olnud kunagi mõelnud, et mu lavastus on tugevast naisesusest.
Miks sa Eesti Kunstiakadeemiasse õppima läksid?
Läksin algul stsenograafiat õppima, sest nii kultuuriline kui ka füüsiline ruum, kus kunst asetseb, huvitavad mind ning tahtsin ruumi kasutamise võimalustest rohkem teada saada. Lootsin, et seal mõeldakse ruumist kui vahendist, aga seal pidi tegema hoopis "Kuningas Ubule" lavakujunduse. See polnud midagi hullu või valet, aga mitte minu jaoks. Mõtlesin, et lähen enne ära, kui pean "Romeole ja Juliale" kujunduse välja mõtlema.
Vahetasin eriala ja läksin õppima kaasaegset kunsti. Tahtsin teada rohkem visuaalsest kunstist – ja ma vajasin ka seltskonda enda ümber, kellega rääkida. Kui oled vabakutseline, siis oled väga üksik ega jõua kaugele. Pluss, ma sain õppides endale lõpuks ometi tervisekindlustuse.
Mida publik võiks tunda sinu etendustelt tulles?
Olen mõelnud, et "Sinu nirvaanale" võiks tekitada tunde, nagu oleksid saunas käinud, jääauku hüpanud ja siis sealt välja roninud. Mitte just lõõgastunud, aga lõdvestunud. Alexela soolo võiks jällegi tekitada tunde, nagu oleksid kohanud vana sõpra. Soe, isiklik tunne. Ja see sõber pole kusjuures mina laval, vaid see ruum. Ma ei välista publikuga suheldes provotseerimist, sest sooja kohta jõuadki sageli katsumuse kaudu. Aga ma ei taha mõelda, et ma manipuleerin publikuga, sest selle sõnaga käib kaasas negatiivne tunne: oleks nagu targem kui mu publik. Aga ma ei ole. Olen pigem trikster: proovin publikut üllatada.
Mis sul praegu pooleli on?
Olen koos kahe kunstnikuga residentuuris. Uurime avalikku ruumi seeläbi, et kõnnime öösel linnas ringi. Oleme teinud siiani kolm öist jalutuskäiku: Jaapani aias Kadriorus, Lasnamäel Majaka tänava kandis ja ümber lennujaama tara kõndinud. Seda viimast soovitan kõigile, väga huvitav kogemus.
### Response:
Intervjuu. Triksterist tantsu- ja etenduskunstnik Karolin Poska |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koomiks kannab pealkirja "Riddler: Year One" ja ilmub oktoobris. DC Comics avaldas sotsiaalmeedias koomiksist esimese pildi. Koomiksi sisu pole veel teada, samuti pole teada see, kas see jääb ainsaks või ilmub koomiksist terve seeria, vahendab Consequence.
A new Riddler comic book hits stores this October with RIDDLER: YEAR ONE. Written by Paul Dano, unmask your first look here and see #TheBatman only in theaters now. pic.twitter.com/OVuIw7QEO0
— DC (@DCComics) March 18, 2022
See pole Dano jaoks päris esimene kord midagi kirjutada – näiteks kirjutas ta oma abikaasa Zoe Kazaniga kahasse 2018. aasta draama "Wildlife" stsenaariumi.
Dano astub järgmisena üles filmis "The Fabelmans", kus ta kehastab Steven Spielbergi isa, samuti on tal Adam Sandleri, Carey Mulligani ja Isabella Rossellini kõrval roll Netflixi eelolevas filmis "Spaceman". | Paul Dano kirjutab oma "The Batmani" tegelaskuju põhjal koomiksi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koomiks kannab pealkirja "Riddler: Year One" ja ilmub oktoobris. DC Comics avaldas sotsiaalmeedias koomiksist esimese pildi. Koomiksi sisu pole veel teada, samuti pole teada see, kas see jääb ainsaks või ilmub koomiksist terve seeria, vahendab Consequence.
A new Riddler comic book hits stores this October with RIDDLER: YEAR ONE. Written by Paul Dano, unmask your first look here and see #TheBatman only in theaters now. pic.twitter.com/OVuIw7QEO0
— DC (@DCComics) March 18, 2022
See pole Dano jaoks päris esimene kord midagi kirjutada – näiteks kirjutas ta oma abikaasa Zoe Kazaniga kahasse 2018. aasta draama "Wildlife" stsenaariumi.
Dano astub järgmisena üles filmis "The Fabelmans", kus ta kehastab Steven Spielbergi isa, samuti on tal Adam Sandleri, Carey Mulligani ja Isabella Rossellini kõrval roll Netflixi eelolevas filmis "Spaceman".
### Response:
Paul Dano kirjutab oma "The Batmani" tegelaskuju põhjal koomiksi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmekordne Indian Wellsi turniiri võitja Rafael Nadal alistas poolfinaalis 18-aastase kaasmaalase Carlos Alcarazi (ATP 19.) 6:4, 4:6, 6:3. Hooaega 20 järjestikuse võiduga alustanud Nadalil kulus võiduks kolm tundi ja 12 minutit.
"Ma olen üliõnnelik, et pääsesin finaali. Ta (Alcarez - toim) ei ole tavaline esisajas olev noormängija, vaid ta mängib nagu tipptegija. Teadsin väga hästi, et mängin maailma ühe parima mängija vastu. Vahet pole, kas ta on noor või mitte. Ta on äärmiselt talendikas ja kindlasti on tal ees suur tulevik," rääkis Nadal pärast matši, vahendab ATP.
Nadal lõi matši jooksul kaks ässa Alcarezi ühe vastu, ent tegi rohkem topeltvigu (4-3) ning realiseeris üheksa murdepalli 14-st, see-eest Alcarez realiseeris 15 murdepalli 21-st. Servimisel olid hispaanlaste näitajad sarnased. Esimeselt servilt võitis Nadal 63 protsenti punktidest, Alcarez 60 protsenti. Teisel servimisel oli Nadali näitaja 44 protsenti, Alcarezil 46 protsenti.
Finaalis läheb Nadal vastamisi ameeriklase Taylor Fritziga, kes sai poolfinaalis 7:5, 6:4 jagu Andrei Rubljovist (ATP 7.). | Nadal alistas põnevuslahingus Alcarazi ja pääses finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmekordne Indian Wellsi turniiri võitja Rafael Nadal alistas poolfinaalis 18-aastase kaasmaalase Carlos Alcarazi (ATP 19.) 6:4, 4:6, 6:3. Hooaega 20 järjestikuse võiduga alustanud Nadalil kulus võiduks kolm tundi ja 12 minutit.
"Ma olen üliõnnelik, et pääsesin finaali. Ta (Alcarez - toim) ei ole tavaline esisajas olev noormängija, vaid ta mängib nagu tipptegija. Teadsin väga hästi, et mängin maailma ühe parima mängija vastu. Vahet pole, kas ta on noor või mitte. Ta on äärmiselt talendikas ja kindlasti on tal ees suur tulevik," rääkis Nadal pärast matši, vahendab ATP.
Nadal lõi matši jooksul kaks ässa Alcarezi ühe vastu, ent tegi rohkem topeltvigu (4-3) ning realiseeris üheksa murdepalli 14-st, see-eest Alcarez realiseeris 15 murdepalli 21-st. Servimisel olid hispaanlaste näitajad sarnased. Esimeselt servilt võitis Nadal 63 protsenti punktidest, Alcarez 60 protsenti. Teisel servimisel oli Nadali näitaja 44 protsenti, Alcarezil 46 protsenti.
Finaalis läheb Nadal vastamisi ameeriklase Taylor Fritziga, kes sai poolfinaalis 7:5, 6:4 jagu Andrei Rubljovist (ATP 7.).
### Response:
Nadal alistas põnevuslahingus Alcarazi ja pääses finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kotsar teenis 31 minutit mänguaega, mille jooksul viskas ta 11 punkti (vabavisked 1/2, kahesed 5/10) ja võttis 11 lauapalli. Samuti jäi eestlase arvele neli vaheltlõiget, üks korvisööt ja üks blokeeritud vise.
Hamburgi parimana viskas Seth Hinrichs 19 punkti ja võttis 11 lauapalli ning Max DiLeo toetas 13 punktiga. Võitjate resultatiivseim oli Jonah Radebaugh 17 punktiga.
12 võitu ja 12 kaotust kogunud Hamburg hoiab liigatabelis üheksandat ehk esimest playoffist välja jäävat kohta.
Reedel käis Saksamaa kõrgliigas platsil ka Janari Jõesaar, kelle koduklubi Bayreuthi Medi jäi 65:86 alla liiga liidrile Bonni Telekom Basketsile. Jõesaar viskas meeskonna parimana 12 punkti (kahesed 3/5, kolmesed 2/4), võttis seitse lauapalli ja tegi kolm vaheltlõiget. Bonni resultatiivseimana viskas Saulius Kulvietis 22 punkti.
Bayreuth on 11 võidu ja 14 kaotusega tabelis 10. kohal. | Kotsar tegi Hamburgi kaotusmängus kaksikduubli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kotsar teenis 31 minutit mänguaega, mille jooksul viskas ta 11 punkti (vabavisked 1/2, kahesed 5/10) ja võttis 11 lauapalli. Samuti jäi eestlase arvele neli vaheltlõiget, üks korvisööt ja üks blokeeritud vise.
Hamburgi parimana viskas Seth Hinrichs 19 punkti ja võttis 11 lauapalli ning Max DiLeo toetas 13 punktiga. Võitjate resultatiivseim oli Jonah Radebaugh 17 punktiga.
12 võitu ja 12 kaotust kogunud Hamburg hoiab liigatabelis üheksandat ehk esimest playoffist välja jäävat kohta.
Reedel käis Saksamaa kõrgliigas platsil ka Janari Jõesaar, kelle koduklubi Bayreuthi Medi jäi 65:86 alla liiga liidrile Bonni Telekom Basketsile. Jõesaar viskas meeskonna parimana 12 punkti (kahesed 3/5, kolmesed 2/4), võttis seitse lauapalli ja tegi kolm vaheltlõiget. Bonni resultatiivseimana viskas Saulius Kulvietis 22 punkti.
Bayreuth on 11 võidu ja 14 kaotusega tabelis 10. kohal.
### Response:
Kotsar tegi Hamburgi kaotusmängus kaksikduubli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "USA ametnikud on viimase kuu jooksul S-400 üleandmist Ukrainale arutanud oma Türgi kolleegidega. Ametlikku taotlust pole esitatud," ütlesid allikad Reutersile. Allikate teatel tuli see lühidalt päevakorda ka siis, kui USA asevälisminister Wendy Sherman külastas märtsi alguses Türgit.
Analüütikute hinnangul Türgi kindlasti selle ideega ei nõustu.
Türgi võimud pole kommenteerinud USA väidetavat ettepanekut saata S-400 süsteemid Ukrainasse.
Washington on varem korduvalt kritiseerinud, et Ankara ostis Venemaalt raketitõrjesüsteemi. USA kehtestas seetõttu sanktsioonid Türgi kaitsetööstuse suhtes. Ankara väidab, et liitlased ei pakkunud samaväärseid relvi rahuldavatel tingimustel.
Türgi on korduvalt kritiseerinud Venemaa sissetungi Ukrainasse. Ankara proovib siiski säilitada Moskvaga häid suhteid.
"Türgil on õnnestunud käia noateral, S-400 saatmine Ukrainasse tooks kaasa tõsise Venemaa viha," ütles Philadelphias asuva välispoliitika instituudi teadur Aaron Stein. | Allikad: USA soovitas Türgil saata Ukrainasse Venemaa S-400 raketisüsteemi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"USA ametnikud on viimase kuu jooksul S-400 üleandmist Ukrainale arutanud oma Türgi kolleegidega. Ametlikku taotlust pole esitatud," ütlesid allikad Reutersile. Allikate teatel tuli see lühidalt päevakorda ka siis, kui USA asevälisminister Wendy Sherman külastas märtsi alguses Türgit.
Analüütikute hinnangul Türgi kindlasti selle ideega ei nõustu.
Türgi võimud pole kommenteerinud USA väidetavat ettepanekut saata S-400 süsteemid Ukrainasse.
Washington on varem korduvalt kritiseerinud, et Ankara ostis Venemaalt raketitõrjesüsteemi. USA kehtestas seetõttu sanktsioonid Türgi kaitsetööstuse suhtes. Ankara väidab, et liitlased ei pakkunud samaväärseid relvi rahuldavatel tingimustel.
Türgi on korduvalt kritiseerinud Venemaa sissetungi Ukrainasse. Ankara proovib siiski säilitada Moskvaga häid suhteid.
"Türgil on õnnestunud käia noateral, S-400 saatmine Ukrainasse tooks kaasa tõsise Venemaa viha," ütles Philadelphias asuva välispoliitika instituudi teadur Aaron Stein.
### Response:
Allikad: USA soovitas Türgil saata Ukrainasse Venemaa S-400 raketisüsteemi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korsikal puhkesid rahutused pärast seda, kui Prantsusmaa vanglas rünnati iseseisvusmeelset inimest. Saarele saabus ka siseminister Darmanin.
"Oleme valmis minema autonoomiani, olgu see sõna välja öeldud," ütles Darmanin.
Mandri-Prantsusmaa Arles'i vanglas rünnati süüdimõistetud mõrvarit ja iseseisvusmeelset tegelast Yvan Colonnat. Ta kannab eluaegset vanglakaristust.
Korsika üliõpilased, rahvuslikud organisatsioonid ja ametiühingud süüdistavad riiki vastutuse kandmises. Colonna on pikka aega taotlenud, et ta viidaks Korsika vanglasse, vahendas euronews.
Kolmapäeval hõivasid protestijad mitu valitsuse hoonet. Darmanin tunnistas, et Colonna rünnakus kannab vastutust ka riik, kuid leiab, et protestijate kriitika on liiga suur.
Korsika ametnikud on nüüd eeskujuks toonud Assooride saared. Tegemist on Portugali autonoomse piirkonnaga.
Korsika küsimus mõjutab tõenäoliselt ka Prantsusmaa presidendivalimisi. Esimene voor toimub aprilli alguses.
Korsikal elab praegu umbes 330 000 inimest. Korsikalt on pärit ka Prantsusmaa endine valitseja Napoleon Bonaparte.
Korsika on ajaloos juba varem Pariisiga riius olnud. Pärast Prantsuse revolutsiooni 1789. aastal kasutasid korsiklased kaost ära ja said 1794. aastal Suurbritannia klientriigiks. Korsikal toimunud lahingutes kaotas silma ka legendaarne Briti admiral Horatio Nelson. | Korsikal puhkesid rahutused, Pariis kaalub autonoomia pakkumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korsikal puhkesid rahutused pärast seda, kui Prantsusmaa vanglas rünnati iseseisvusmeelset inimest. Saarele saabus ka siseminister Darmanin.
"Oleme valmis minema autonoomiani, olgu see sõna välja öeldud," ütles Darmanin.
Mandri-Prantsusmaa Arles'i vanglas rünnati süüdimõistetud mõrvarit ja iseseisvusmeelset tegelast Yvan Colonnat. Ta kannab eluaegset vanglakaristust.
Korsika üliõpilased, rahvuslikud organisatsioonid ja ametiühingud süüdistavad riiki vastutuse kandmises. Colonna on pikka aega taotlenud, et ta viidaks Korsika vanglasse, vahendas euronews.
Kolmapäeval hõivasid protestijad mitu valitsuse hoonet. Darmanin tunnistas, et Colonna rünnakus kannab vastutust ka riik, kuid leiab, et protestijate kriitika on liiga suur.
Korsika ametnikud on nüüd eeskujuks toonud Assooride saared. Tegemist on Portugali autonoomse piirkonnaga.
Korsika küsimus mõjutab tõenäoliselt ka Prantsusmaa presidendivalimisi. Esimene voor toimub aprilli alguses.
Korsikal elab praegu umbes 330 000 inimest. Korsikalt on pärit ka Prantsusmaa endine valitseja Napoleon Bonaparte.
Korsika on ajaloos juba varem Pariisiga riius olnud. Pärast Prantsuse revolutsiooni 1789. aastal kasutasid korsiklased kaost ära ja said 1794. aastal Suurbritannia klientriigiks. Korsikal toimunud lahingutes kaotas silma ka legendaarne Briti admiral Horatio Nelson.
### Response:
Korsikal puhkesid rahutused, Pariis kaalub autonoomia pakkumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Shenzheni sadam on Hiinas üks suuremaid. Nüüd on tekkinud seal kaubalaevade ummik, mis võib maailmas tarnehäired suurendada, teatas The Wall Street Journal.
Laevafirmade sõnul ootab Shenzhenis sadamasse pääsemist rohkem kui 35 kaubalaeva. Põhja pool Qingdaos seisab veel 30 laeva. Shenzheni sadam teenindab suurt tootmiskeskust, mis haldab umbes veerandi kogu USA-sse suunduvast Hiina ekspordist.
"Meil on jalgrataste koorem, kuid oleme sadamasse mineval teel kinni jäänud. Linnas saab väga vähe liikuda," ütles kohalik veokijuht.
Kompartei leevendas Shenzhenis reedel piiranguid, Xi Jinping ütles poliitbüroo koosolekul, et valitsus peab pandeemia mõju riigi majandusele minimeerima. Kompartei siiski pole loobunud karmist piirangute poliitikast.
Logistikafirma Seko Worldwid teatas eelmisel nädalal, et Shenzhenist sisse ja välja sõitvate veoautode suhtes kehtivad piirangud. Veokite liikumise piirangud kehtivad ka maailma suurimas sadamas Shanghais.
Koroonaviiruse kiire leviku tõttu on suurfirmad Hiinas oma tootmist kärpinud. Seda on teinud nii Foxconn, Toyota ja Tesla. Umbes pool Hiina ekspordist toodetakse koroonaviiruse puhangutega piirkondades. | Hiinas kiireneb koroonaviiruse levik, Shenzheni sadamas on ummikud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Shenzheni sadam on Hiinas üks suuremaid. Nüüd on tekkinud seal kaubalaevade ummik, mis võib maailmas tarnehäired suurendada, teatas The Wall Street Journal.
Laevafirmade sõnul ootab Shenzhenis sadamasse pääsemist rohkem kui 35 kaubalaeva. Põhja pool Qingdaos seisab veel 30 laeva. Shenzheni sadam teenindab suurt tootmiskeskust, mis haldab umbes veerandi kogu USA-sse suunduvast Hiina ekspordist.
"Meil on jalgrataste koorem, kuid oleme sadamasse mineval teel kinni jäänud. Linnas saab väga vähe liikuda," ütles kohalik veokijuht.
Kompartei leevendas Shenzhenis reedel piiranguid, Xi Jinping ütles poliitbüroo koosolekul, et valitsus peab pandeemia mõju riigi majandusele minimeerima. Kompartei siiski pole loobunud karmist piirangute poliitikast.
Logistikafirma Seko Worldwid teatas eelmisel nädalal, et Shenzhenist sisse ja välja sõitvate veoautode suhtes kehtivad piirangud. Veokite liikumise piirangud kehtivad ka maailma suurimas sadamas Shanghais.
Koroonaviiruse kiire leviku tõttu on suurfirmad Hiinas oma tootmist kärpinud. Seda on teinud nii Foxconn, Toyota ja Tesla. Umbes pool Hiina ekspordist toodetakse koroonaviiruse puhangutega piirkondades.
### Response:
Hiinas kiireneb koroonaviiruse levik, Shenzheni sadamas on ummikud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Venemaa luure- ja kaitseagentuuride seas on alanud üksteise süüdistamine, kuna Ukraina vastane sõjaline tegevus on muutunud kulukaks ja piinlikuks," ütlesid USA ametnikud ajalehele The Wall Street Journal.
Ühe USA ametniku sõnul on need teated usaldusväärsed, mis väidavad, et FSB Ukraina eest vastutava üksuse ülem pandi koduaresti. Ametniku sõnul puhkes tüli ka FSB ja kaitseministeeriumi vahel.
CIA juht William Burns ütles märtsi alguses kongressis, et Putin tahtis Kiievi vallutada kahe päeva jooksul. Selle asemel tabasid Vene vägesid Ukraina ägedad vasturünnakud. Venemaa armee pole viimaste nädalate jooksul suuri edusamme teinud.
USA praegused ja endised ametnikud väidavad, et Venemaa luureagentuurid kardavad sageli oma ülemustele rääkida halbu uudiseid. Seetõttu võis Putin eeldada, et Ukraina armee variseb kiiresti kokku.
"On raske ette kujutada, et kõrge luurejuht räägiks Putiniga ja siis ütleks seda, mida Putin kuulda ei taha," ütles endine CIA ametnik Jeffrey Edmonds.
Edmondsi sõnul valitseb Venemaal endiselt kultuur, kus keegi on lõpuks süüdi ja peab selle eest maksma
Väidetavalt on koduarestis FSB välisluureosakonna juht Sergei Beseda.
Veel ühe USA endise luureametniku sõnul aitas seda osakonda luua Putin isiklikult. Beseda osakond vastutas luureandmete kogumise eest Ukrainas.
Venemaa uuriva ajakirjaniku Andrei Soldatovi sõnul võib Putin süüdistada FSB-d selles, et ei suudetud tagada Ukraina valitsuse kiiret kokkuvarisemist.
"Putin on ise olnud täiesti kindel, et ta mõistab väga hästi Ukrainat. Ta ootas, et tema agentuurid ja ennekõike FSB teeksid eeltööd, mis võiksid toetada Venemaa sissetungi. Ilmselgelt seda toetust pole," ütles Soldatov.
"Putin võib kahtlustada FSB-d leketes, kuna USA luureagentuurid teadsid üksikasjalikult Venemaa sissetungimise plaanidest, osa sellest Washington ka avalikustas," lisas Soldatov.
USA endine kõrge luurejuht Andrea Kendall-Taylor ütles, et Venemaa julgeolekuteenistustel on kattuvad ülesanded ja nad konkureerivad Kremli poolehoiu pärast.
"Tundub, et Putin valib välja üksikisikud ja veeretab süü nende peale," ütles Kendall-Taylor | USA allikad: Kreml alustas Ukraina kaose tõttu süüdlaste otsimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Venemaa luure- ja kaitseagentuuride seas on alanud üksteise süüdistamine, kuna Ukraina vastane sõjaline tegevus on muutunud kulukaks ja piinlikuks," ütlesid USA ametnikud ajalehele The Wall Street Journal.
Ühe USA ametniku sõnul on need teated usaldusväärsed, mis väidavad, et FSB Ukraina eest vastutava üksuse ülem pandi koduaresti. Ametniku sõnul puhkes tüli ka FSB ja kaitseministeeriumi vahel.
CIA juht William Burns ütles märtsi alguses kongressis, et Putin tahtis Kiievi vallutada kahe päeva jooksul. Selle asemel tabasid Vene vägesid Ukraina ägedad vasturünnakud. Venemaa armee pole viimaste nädalate jooksul suuri edusamme teinud.
USA praegused ja endised ametnikud väidavad, et Venemaa luureagentuurid kardavad sageli oma ülemustele rääkida halbu uudiseid. Seetõttu võis Putin eeldada, et Ukraina armee variseb kiiresti kokku.
"On raske ette kujutada, et kõrge luurejuht räägiks Putiniga ja siis ütleks seda, mida Putin kuulda ei taha," ütles endine CIA ametnik Jeffrey Edmonds.
Edmondsi sõnul valitseb Venemaal endiselt kultuur, kus keegi on lõpuks süüdi ja peab selle eest maksma
Väidetavalt on koduarestis FSB välisluureosakonna juht Sergei Beseda.
Veel ühe USA endise luureametniku sõnul aitas seda osakonda luua Putin isiklikult. Beseda osakond vastutas luureandmete kogumise eest Ukrainas.
Venemaa uuriva ajakirjaniku Andrei Soldatovi sõnul võib Putin süüdistada FSB-d selles, et ei suudetud tagada Ukraina valitsuse kiiret kokkuvarisemist.
"Putin on ise olnud täiesti kindel, et ta mõistab väga hästi Ukrainat. Ta ootas, et tema agentuurid ja ennekõike FSB teeksid eeltööd, mis võiksid toetada Venemaa sissetungi. Ilmselgelt seda toetust pole," ütles Soldatov.
"Putin võib kahtlustada FSB-d leketes, kuna USA luureagentuurid teadsid üksikasjalikult Venemaa sissetungimise plaanidest, osa sellest Washington ka avalikustas," lisas Soldatov.
USA endine kõrge luurejuht Andrea Kendall-Taylor ütles, et Venemaa julgeolekuteenistustel on kattuvad ülesanded ja nad konkureerivad Kremli poolehoiu pärast.
"Tundub, et Putin valib välja üksikisikud ja veeretab süü nende peale," ütles Kendall-Taylor
### Response:
USA allikad: Kreml alustas Ukraina kaose tõttu süüdlaste otsimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veebruari lõpus keelustas USA kaitse-, kosmose- ja meretööstuses kasutatavate kõrgtehnoloogiliste toodete müügi Venemaale. Keeld laienes ka välismaistele toodetele, mis kasutavad USA tarkvara või seadmeid.
"Venemaa jaoks on koordineeritud sanktsioonide mõju märkimisväärne. Suured ekspordikeelud puudutavad eelkõige tipptasemel pooljuhtide tarnimist. Nende tootmise on monopoliseerinud Korea ja Taiwan, Venemaa ei saa nendele asendust leida," ütles ajakirja Economist analüüsiüksuse (Economist Intelligence Unit - EIU) Aasia piirkonna juht Tom Rafferty.
Washingtonis baseeruva kaubandusühingu Semiconductor Industry Association andmed näitavad, et Taiwan toodab enamikku maailma tipptasemel pooljuhtidest. Ülejäänud toodetakse Lõuna-Koreas. Jaapan valmistab aga tööriistu, mis on kiipide valmistamisel üliolulised.
Maailma suurim kiibitootja TSMC teatas, et järgib uusi ekspordikontrolli piiranguid. Samsung teatas, et geopoliitiliste arengute tõttu peatas firma kõigi oma toodete tarnimise Venemaale.
"Venemaa kiibitehnoloogia jääb TSMC omast maha enam kui 15 aasta võrra. Tehnoloogiliste sanktsioonide mõju avaldumine Venemaa strateegilistes tööstusharudes võtab aega mitu kuud," ütlesid asjaga kursis inimesed ajalehele The Wall Street Journal.
Tipptasemel kiipe ei suuda asendada ka Hiina firmad, nende tehnoloogia pole piisavalt arenenud.
"Isegi vanema tehnoloogiaga kiipide puhul ei pruugi Hiina Venemaad aidata. Nad ei taha pingete eskaleerumist USA-ga. Nad võidakse ära lõigata juurdepääsust USA tehnoloogiale," ütles Rafferty. | Venemaa tööstust ootab ees suur kiibipuudus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veebruari lõpus keelustas USA kaitse-, kosmose- ja meretööstuses kasutatavate kõrgtehnoloogiliste toodete müügi Venemaale. Keeld laienes ka välismaistele toodetele, mis kasutavad USA tarkvara või seadmeid.
"Venemaa jaoks on koordineeritud sanktsioonide mõju märkimisväärne. Suured ekspordikeelud puudutavad eelkõige tipptasemel pooljuhtide tarnimist. Nende tootmise on monopoliseerinud Korea ja Taiwan, Venemaa ei saa nendele asendust leida," ütles ajakirja Economist analüüsiüksuse (Economist Intelligence Unit - EIU) Aasia piirkonna juht Tom Rafferty.
Washingtonis baseeruva kaubandusühingu Semiconductor Industry Association andmed näitavad, et Taiwan toodab enamikku maailma tipptasemel pooljuhtidest. Ülejäänud toodetakse Lõuna-Koreas. Jaapan valmistab aga tööriistu, mis on kiipide valmistamisel üliolulised.
Maailma suurim kiibitootja TSMC teatas, et järgib uusi ekspordikontrolli piiranguid. Samsung teatas, et geopoliitiliste arengute tõttu peatas firma kõigi oma toodete tarnimise Venemaale.
"Venemaa kiibitehnoloogia jääb TSMC omast maha enam kui 15 aasta võrra. Tehnoloogiliste sanktsioonide mõju avaldumine Venemaa strateegilistes tööstusharudes võtab aega mitu kuud," ütlesid asjaga kursis inimesed ajalehele The Wall Street Journal.
Tipptasemel kiipe ei suuda asendada ka Hiina firmad, nende tehnoloogia pole piisavalt arenenud.
"Isegi vanema tehnoloogiaga kiipide puhul ei pruugi Hiina Venemaad aidata. Nad ei taha pingete eskaleerumist USA-ga. Nad võidakse ära lõigata juurdepääsust USA tehnoloogiale," ütles Rafferty.
### Response:
Venemaa tööstust ootab ees suur kiibipuudus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Folkmuusik Maarja Nuut andis möödunud aastal ligi 80 kontserti, kusjuures enamiku neist välismaal. Tema kontsert "Une meeles" toimus Berliinis 16. veebruaril, mil algas ka suurem Balti riikide festival. Mõni nädal hiljem, nüüd märtsi keskel, tutvustas Nuut Zürichi lavalaudadel juba värsket loomingut.
Veel enne, kui lennukiga suund Saksamaale võeti, väisas "MI" saatetiim Maarja Nuudi uut stuudiot Koplis. "Olete peaaegu esimesed külalised. Siit on küll mõned inimesed läbi käinud, aga tegelikult on siin alles üsna värske," jutustas Nuut saates ja teeb televaatajale tuuri läbi stuudio ruumide, selgitades, mis kuskil toimub. "Oma toas on mul üsna minimalistlik set-up, see on tavaline komplekt, mis minuga kaasas on," sõnas muusik ning tutvustas lähemalt salvestus- ja esitusvahendi looper kasutamist.
" Looper on tõesti kasvanud kuidagi väga minu külge, ta on täpselt samavõrra oluline instrument kui viiul," tunnistas Maarja Nuut, kes on looper i kasutamise kohta loenguid andnud isegi Sibeliuse Akadeemias. "See oli esimene kord, kui ma pidin analüüsima, et mismoodi, miks ja kuidas ma midagi teen," meenutas ta. "Ja tuleb välja, et mul on ikkagi välja kujunenud mustrid, mida kasutan. Rütmilised vormelid ja mingid kindlad arvud, mille peale ma pole ise kunagi mõelnud. Ma justkui improviseerin, aga samal ajal on seal all mingisugune keel, mingisugune reeglistik, mis on aja jooksul tekkinud ja mida kogu aeg uuesti loon."
Improvisatsioon on siiski väga suur märksõna tema loomingus. "Kui ma uut materjali loon, siis tegelikult ma tulen lihtsalt siia [stuudiosse] ja hakkan improviseerima üldiselt. Ma lihtsalt laulan või mängin midagi, mingisuguseid motiive, ma jätan võib-olla mingi loop ’i siia mängima, käin vahepeal eestoas, teen omale teed, tulen tagasi, võib-olla 20 minutit on see niimoodi loop ’inud ja proovin jälle midagi muud," kirjeldas Nuut.
Selline viisijuppide heietamine ja samas süstematiseerimine on miski, mis on Maarja Nuudiga kaasas käinud lapsepõlvest alates. "Mul on olnud lapsest saati kalduvus, et kui ma käisin jalutamas, sellistel pikematel ringidel üksinda, siis kogu aeg midagi peas tiksus alati: oli see siis viisijupp või tihtipeale lõin teatud rütmilised vormelid lihtsalt oma sammudest."
Looper võimaldab artistil endal justkui muusika omapead jätta ja ise sobival hetkel ka "mängust lahkuda". "On erinevad kihid ja nad kõik natuke justkui elavad oma elu ja mina siinjuures siis vastavalt kompositsioonile valin, missuguse kihiga ma nii-öelda koos eksisteerin ja teised jätan omaette, ja mis hetkel ma kuhugi mujale liigun. Ühel hetkel valin viisi, kuidas ma soovin siit lahkuda, et näiteks võib-olla võtan põhiviisi või võtan ülevalt midagi vaikselt ära. Jätkan laulmist selle loop ’iga ja siis tasapisi väljun siit mängust."
Lisaks artistiomadustele on Maarja Nuudis olemas ka teadlasele omane intellektuaalne uudishimu: talle meeldib arhiivis aega veeta, seal vanade paberite lõhna tunda. Ajalooline uurimistöö suudab teda käima tõmmata ning rahvaluule ja -lauluga on ta seda omajagu teinud ka. "Minu loomingut on mõjutanud paljud faktorid: üks oluline osa on pärimuskultuur ja aastad, mis ma veetsin Viljandi kultuuriakadeemias ja hiljem Stockholmi kuninglikus muusikaakadeemias – need olid väga kirglikud uurimisaastad minu jaoks," meenutas Nuut. Nii mõnigi kord otsib ta inspiratsiooni saamiseks välja mõne konkreetse teema, viimati näiteks Jakob Hurda kogutud rahvalauludest.
Vanu ürikuid käis Berliinis uudistamas ka "MI" saatetiim. Üle tee Berliini filharmoonikute majast asub nimelt Berliini riiklik raamatukogu, kus saab näha esimesi rahvalaule, mis Eestist 18. sajandil koguti. Käsikirju on kaheksa: Põltsamaa pastor Wilhelm Hupel saatis need omal ajal saksa filosoof Johan Gottfried Herderile. Kogutud on need laulud 1777. aasta rahvalaulude kogu ettevalmistusprotsessis, jutustab muusikasaates "MI" Kaspar Renner.
Maarja Nuut otsib rahvaluulest ka lugusid, mida kontsertidel jutustada. "Olen imestunud regilaulude puhul, kuidas midagi öeldakse nii täpselt, kuid samal ajal kunagi mitte liialt avades. Piiri peal on need kujundid. Kui ma kombineerin, on seal palju variante – mõtlen omale meelepärase loo, koostan ja kombineerin," rääkis Nuut.
Jutustatud lugudega püüab ta muuhulgas aidata kuulajal leida kontakti emotsioonidega, sest nende läbitöötamine on täisväärtuslikuks eluks hädavajalik. "Mitmetes ühiskondades on räägitud palju sellest, kuidas me peame olema pidevalt õnnelikud. Ei saa rääkida oma läbikukkumistest ja on selline edukuse tagaajamine – mida iganes see praegu tähendab – mis seab kindlad käitumisreeglid, mismoodi peaksime olema. Ent palju keerulisem on olla elus edukas, kui sa ei ela läbi neid asju, mis elus on. Kui räägid koledama loo, saad selle läbi elada ja sellega hüvasti jätta ja edasi minna. Seal on teraapiline pool ja lihtsalt kogemuste pagas," selgitas Nuut.
Et olla ehe ja elulähedane, kasutab ta kontsertidel lugusid, millel pole alati kõige loogilisemat sündmuste järgnevust või kus ei ole paigas klassikalised jõuvahekorrad. "See aktiveerib nii mind ennast kui seeläbi ka kuulajat. Kontserdil on mäng emotsioonidega: ärritan kuulajaid eri impulssidega, mitte halvas mõttes, vaid et äratada ja tekitada tundlikkust," jutustas Nuut. "Ma arvan, et üks kõige olulisemaid asju tänapäeval on omada kindlat meelt ja julgust olla haavatav, sest ainult selle läbi saab see maailm kuidagipidi paremaks muutuda," leidis Maarja Nuut. | Maarja Nuudi kontsert on mäng emotsioonidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Folkmuusik Maarja Nuut andis möödunud aastal ligi 80 kontserti, kusjuures enamiku neist välismaal. Tema kontsert "Une meeles" toimus Berliinis 16. veebruaril, mil algas ka suurem Balti riikide festival. Mõni nädal hiljem, nüüd märtsi keskel, tutvustas Nuut Zürichi lavalaudadel juba värsket loomingut.
Veel enne, kui lennukiga suund Saksamaale võeti, väisas "MI" saatetiim Maarja Nuudi uut stuudiot Koplis. "Olete peaaegu esimesed külalised. Siit on küll mõned inimesed läbi käinud, aga tegelikult on siin alles üsna värske," jutustas Nuut saates ja teeb televaatajale tuuri läbi stuudio ruumide, selgitades, mis kuskil toimub. "Oma toas on mul üsna minimalistlik set-up, see on tavaline komplekt, mis minuga kaasas on," sõnas muusik ning tutvustas lähemalt salvestus- ja esitusvahendi looper kasutamist.
" Looper on tõesti kasvanud kuidagi väga minu külge, ta on täpselt samavõrra oluline instrument kui viiul," tunnistas Maarja Nuut, kes on looper i kasutamise kohta loenguid andnud isegi Sibeliuse Akadeemias. "See oli esimene kord, kui ma pidin analüüsima, et mismoodi, miks ja kuidas ma midagi teen," meenutas ta. "Ja tuleb välja, et mul on ikkagi välja kujunenud mustrid, mida kasutan. Rütmilised vormelid ja mingid kindlad arvud, mille peale ma pole ise kunagi mõelnud. Ma justkui improviseerin, aga samal ajal on seal all mingisugune keel, mingisugune reeglistik, mis on aja jooksul tekkinud ja mida kogu aeg uuesti loon."
Improvisatsioon on siiski väga suur märksõna tema loomingus. "Kui ma uut materjali loon, siis tegelikult ma tulen lihtsalt siia [stuudiosse] ja hakkan improviseerima üldiselt. Ma lihtsalt laulan või mängin midagi, mingisuguseid motiive, ma jätan võib-olla mingi loop ’i siia mängima, käin vahepeal eestoas, teen omale teed, tulen tagasi, võib-olla 20 minutit on see niimoodi loop ’inud ja proovin jälle midagi muud," kirjeldas Nuut.
Selline viisijuppide heietamine ja samas süstematiseerimine on miski, mis on Maarja Nuudiga kaasas käinud lapsepõlvest alates. "Mul on olnud lapsest saati kalduvus, et kui ma käisin jalutamas, sellistel pikematel ringidel üksinda, siis kogu aeg midagi peas tiksus alati: oli see siis viisijupp või tihtipeale lõin teatud rütmilised vormelid lihtsalt oma sammudest."
Looper võimaldab artistil endal justkui muusika omapead jätta ja ise sobival hetkel ka "mängust lahkuda". "On erinevad kihid ja nad kõik natuke justkui elavad oma elu ja mina siinjuures siis vastavalt kompositsioonile valin, missuguse kihiga ma nii-öelda koos eksisteerin ja teised jätan omaette, ja mis hetkel ma kuhugi mujale liigun. Ühel hetkel valin viisi, kuidas ma soovin siit lahkuda, et näiteks võib-olla võtan põhiviisi või võtan ülevalt midagi vaikselt ära. Jätkan laulmist selle loop ’iga ja siis tasapisi väljun siit mängust."
Lisaks artistiomadustele on Maarja Nuudis olemas ka teadlasele omane intellektuaalne uudishimu: talle meeldib arhiivis aega veeta, seal vanade paberite lõhna tunda. Ajalooline uurimistöö suudab teda käima tõmmata ning rahvaluule ja -lauluga on ta seda omajagu teinud ka. "Minu loomingut on mõjutanud paljud faktorid: üks oluline osa on pärimuskultuur ja aastad, mis ma veetsin Viljandi kultuuriakadeemias ja hiljem Stockholmi kuninglikus muusikaakadeemias – need olid väga kirglikud uurimisaastad minu jaoks," meenutas Nuut. Nii mõnigi kord otsib ta inspiratsiooni saamiseks välja mõne konkreetse teema, viimati näiteks Jakob Hurda kogutud rahvalauludest.
Vanu ürikuid käis Berliinis uudistamas ka "MI" saatetiim. Üle tee Berliini filharmoonikute majast asub nimelt Berliini riiklik raamatukogu, kus saab näha esimesi rahvalaule, mis Eestist 18. sajandil koguti. Käsikirju on kaheksa: Põltsamaa pastor Wilhelm Hupel saatis need omal ajal saksa filosoof Johan Gottfried Herderile. Kogutud on need laulud 1777. aasta rahvalaulude kogu ettevalmistusprotsessis, jutustab muusikasaates "MI" Kaspar Renner.
Maarja Nuut otsib rahvaluulest ka lugusid, mida kontsertidel jutustada. "Olen imestunud regilaulude puhul, kuidas midagi öeldakse nii täpselt, kuid samal ajal kunagi mitte liialt avades. Piiri peal on need kujundid. Kui ma kombineerin, on seal palju variante – mõtlen omale meelepärase loo, koostan ja kombineerin," rääkis Nuut.
Jutustatud lugudega püüab ta muuhulgas aidata kuulajal leida kontakti emotsioonidega, sest nende läbitöötamine on täisväärtuslikuks eluks hädavajalik. "Mitmetes ühiskondades on räägitud palju sellest, kuidas me peame olema pidevalt õnnelikud. Ei saa rääkida oma läbikukkumistest ja on selline edukuse tagaajamine – mida iganes see praegu tähendab – mis seab kindlad käitumisreeglid, mismoodi peaksime olema. Ent palju keerulisem on olla elus edukas, kui sa ei ela läbi neid asju, mis elus on. Kui räägid koledama loo, saad selle läbi elada ja sellega hüvasti jätta ja edasi minna. Seal on teraapiline pool ja lihtsalt kogemuste pagas," selgitas Nuut.
Et olla ehe ja elulähedane, kasutab ta kontsertidel lugusid, millel pole alati kõige loogilisemat sündmuste järgnevust või kus ei ole paigas klassikalised jõuvahekorrad. "See aktiveerib nii mind ennast kui seeläbi ka kuulajat. Kontserdil on mäng emotsioonidega: ärritan kuulajaid eri impulssidega, mitte halvas mõttes, vaid et äratada ja tekitada tundlikkust," jutustas Nuut. "Ma arvan, et üks kõige olulisemaid asju tänapäeval on omada kindlat meelt ja julgust olla haavatav, sest ainult selle läbi saab see maailm kuidagipidi paremaks muutuda," leidis Maarja Nuut.
### Response:
Maarja Nuudi kontsert on mäng emotsioonidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mehhiko ralli lõppes õnnelikult Sebastien Ogier' jaoks, kes sai esikoha eest 25 punkti ning punktikatsel saavutatud teise koha eest veel neli punkti lisaks. Ott Tänak punktikohal ei lõpetanud, kuid võitis Power Stage'i, mis andis talle viis silma.
Sõitjate punktiseis pärast Mehhiko MM-rallit:
1. Sebastien Ogier 56p
2. Thierry Neuville 52p
3. Andreas Mikkelsen 35p
4. Kris Meeke 32p
5. Jari-Matti Latvala 31p
6. Ott Tänak 26p
7. Esapekka Lappi 23p
8. Craig Breen 20p
Konstruktorite punktiseis:
1. Hyundai 84p
2. M-Sport 72p
3. Citroen 71p
4. Toyota 67p | Tänak langes MM-sarja üldarvestuses ühe koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mehhiko ralli lõppes õnnelikult Sebastien Ogier' jaoks, kes sai esikoha eest 25 punkti ning punktikatsel saavutatud teise koha eest veel neli punkti lisaks. Ott Tänak punktikohal ei lõpetanud, kuid võitis Power Stage'i, mis andis talle viis silma.
Sõitjate punktiseis pärast Mehhiko MM-rallit:
1. Sebastien Ogier 56p
2. Thierry Neuville 52p
3. Andreas Mikkelsen 35p
4. Kris Meeke 32p
5. Jari-Matti Latvala 31p
6. Ott Tänak 26p
7. Esapekka Lappi 23p
8. Craig Breen 20p
Konstruktorite punktiseis:
1. Hyundai 84p
2. M-Sport 72p
3. Citroen 71p
4. Toyota 67p
### Response:
Tänak langes MM-sarja üldarvestuses ühe koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Et Bundesliga liider Bayernil on lähima jälitaja ees 20-punktiline edumaa, võitlevad kolme allesjäänud Meistrite liigasse viiva koha eest suisa viis klubi, kes kõik mahuvad kuue punkti sisse. Võidu korral oleks Frankfurt Dortmundi esinelikust välja lükanud, kuid võõrsil peetud kohtumises seda paraku korda saata ei suudetud.
Dortmund asus mängu juhtima 12. minutil, kui Frankfurdi kaitsja Marco Russ saatis palli enda väravasse. Külalised suutsid seisu viigistada alles 75. minutil, kui täpne oli Luka Jovic. 77. minutil viis aga Dortmundi uuesti juhtima Chelseast laenul olev Michy Batshuayi, kes tegi seisuks 2:1.
Dramaatilise lõpplahenduse sai kohtumine üleajal, kui esimesel lisaminutil viigistas Danny Blum meeskonnakaaslase Danny da Costa tsenderdusest mänguseisu. Külalised arvasid end olevat juba pääsenud viigipunktiga, kuid viimasel üleaja minutil sai jala taas valgeks Batshuayi, kes tõi sellega Dortmundile kõik kolm punkti.
Saadud võiduga kindlustas Dortmund mõnevõrra enda kohta esinelikus. 45 punktiga 26 mängust jätkatakse kolmandal kohal. 42 punkti kogunud Frankfurt on viies.
Tulemused:
Stuttgart – Leipzig 0:0
Dortmund – Frankfurt 3:2 | Dortmund sai dramaatilise lõpuga mängus hinnalise võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Et Bundesliga liider Bayernil on lähima jälitaja ees 20-punktiline edumaa, võitlevad kolme allesjäänud Meistrite liigasse viiva koha eest suisa viis klubi, kes kõik mahuvad kuue punkti sisse. Võidu korral oleks Frankfurt Dortmundi esinelikust välja lükanud, kuid võõrsil peetud kohtumises seda paraku korda saata ei suudetud.
Dortmund asus mängu juhtima 12. minutil, kui Frankfurdi kaitsja Marco Russ saatis palli enda väravasse. Külalised suutsid seisu viigistada alles 75. minutil, kui täpne oli Luka Jovic. 77. minutil viis aga Dortmundi uuesti juhtima Chelseast laenul olev Michy Batshuayi, kes tegi seisuks 2:1.
Dramaatilise lõpplahenduse sai kohtumine üleajal, kui esimesel lisaminutil viigistas Danny Blum meeskonnakaaslase Danny da Costa tsenderdusest mänguseisu. Külalised arvasid end olevat juba pääsenud viigipunktiga, kuid viimasel üleaja minutil sai jala taas valgeks Batshuayi, kes tõi sellega Dortmundile kõik kolm punkti.
Saadud võiduga kindlustas Dortmund mõnevõrra enda kohta esinelikus. 45 punktiga 26 mängust jätkatakse kolmandal kohal. 42 punkti kogunud Frankfurt on viies.
Tulemused:
Stuttgart – Leipzig 0:0
Dortmund – Frankfurt 3:2
### Response:
Dortmund sai dramaatilise lõpuga mängus hinnalise võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Välk lõi laupäeval Nyaruguru piirkonna Seitsmenda päeva adventistide kirikusse.
14 inimest sai surma kohapeal, kaks suri hiljem vigastustesse.
140 kirikulist toimetati kohalikku haiglasse ja tervisekeskustesse, kolme vigastatu seisund on kriitiline. | Välgutabamuse saanud Rwanda kirikus sai surma 16 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Välk lõi laupäeval Nyaruguru piirkonna Seitsmenda päeva adventistide kirikusse.
14 inimest sai surma kohapeal, kaks suri hiljem vigastustesse.
140 kirikulist toimetati kohalikku haiglasse ja tervisekeskustesse, kolme vigastatu seisund on kriitiline.
### Response:
Välgutabamuse saanud Rwanda kirikus sai surma 16 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti võitis kahe vanuseklassi kokkuvõttes esikoha 49 826 punktiga. Teine oli Läti (49131 punkti) ja kolmas Leedu (44502 punkti).
U-20 arvestuses tuli esimeseks samuti Eesti, kogudes 25 160 punkti, järgnesid Läti ja Leedu. U-18 vanuses võitis Läti 25 176 punktiga, Eesti oli teine ja Leedu kolmas.
Eesti kergejõustiklased võitsid ka ühe individuaalse esikoha ja tõid mitmeid poodiumikohti.
U-20 neidudest tuli võitjaks eestlanna Katre Sofia Palm (Saue KJK), kes kogus viie alaga 3700 punkti. Leanne Siimumäe (KJK Kose 2000) tõi Eestile kaksikvõidu tulemusega 3632 punkti.
U-20 noormeeste arvestuses sai Hendrik Lillemets (KJK Saare) 5085 punktiga teise koha. Võitis Edgaras Benkunskas Leedust 5487 punktiga.
U-18 neidudest tuli teiseks Emely Karhu (Niidupargi KJK) 3825 punktiga, võit läks 3937 punktiga Lätisse Kristine Blaževicale.
U-18 noormeestest sai Eerik Haamer (TÜ/ASK) teise koha tulemusega 4831 punkti. Võitis lätlane Olegs Kozjakovs, kes kogus 5202 silma. Pronksile tuli Eesti koondislane Igor Andrejev (Audentese SK), kes kogus 4643 punkti. | Eesti võitis U-20 vanuse Balti mitmevõistluse meistrivõistlused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti võitis kahe vanuseklassi kokkuvõttes esikoha 49 826 punktiga. Teine oli Läti (49131 punkti) ja kolmas Leedu (44502 punkti).
U-20 arvestuses tuli esimeseks samuti Eesti, kogudes 25 160 punkti, järgnesid Läti ja Leedu. U-18 vanuses võitis Läti 25 176 punktiga, Eesti oli teine ja Leedu kolmas.
Eesti kergejõustiklased võitsid ka ühe individuaalse esikoha ja tõid mitmeid poodiumikohti.
U-20 neidudest tuli võitjaks eestlanna Katre Sofia Palm (Saue KJK), kes kogus viie alaga 3700 punkti. Leanne Siimumäe (KJK Kose 2000) tõi Eestile kaksikvõidu tulemusega 3632 punkti.
U-20 noormeeste arvestuses sai Hendrik Lillemets (KJK Saare) 5085 punktiga teise koha. Võitis Edgaras Benkunskas Leedust 5487 punktiga.
U-18 neidudest tuli teiseks Emely Karhu (Niidupargi KJK) 3825 punktiga, võit läks 3937 punktiga Lätisse Kristine Blaževicale.
U-18 noormeestest sai Eerik Haamer (TÜ/ASK) teise koha tulemusega 4831 punkti. Võitis lätlane Olegs Kozjakovs, kes kogus 5202 silma. Pronksile tuli Eesti koondislane Igor Andrejev (Audentese SK), kes kogus 4643 punkti.
### Response:
Eesti võitis U-20 vanuse Balti mitmevõistluse meistrivõistlused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Putin näitas 1. märtsil videosid ja kirjeldas mitut uut relva, mida Venemaa arendab. Nende seas on ka ülihelikiirusel rakett, mille eesmärk on vältida õhutõrjet lennutrajektoori muutmisega keset lendu.
Mattise sõnul ei näidanud Putin midagi, mis muudaks Pentagoni strateegilist kalkulatsiooni.
"Kui ma vaatasin läbi ülesvõtteid sellest, mida (Putin) videotes näidati..., ei näinud ma mingit muutust Venemaa sõjalises võimekuses ning need süsteemid, millest tema rääkis, on aastate kaugusel. Mina ei näe neid muutmas sõjalist tasakaalu," lausus Mattis.
"Need ei tekita meie poolt vajadust muuta meie heidutuse hoiakut," ütles minister.
Putini kõne oli "pettumus, kuid üllatusi seal polnud", lisas ta.
Üks tehnoloogiatest, millest Putin rääkis, oli robottorpeedo, mis suudab tabada USA sadamalinnu. Mattise sõnul ei paku see Venemaale midagi uut, sest Venemaa suudab tabada USA sadamalinnu rakettidega.
"See ei muuda midagi, välja arvatud seda, kui palju raha nad tahavad kulutada millelegi, mis ei muuda strateegilist tasakaalu üldse," lausus Mattis. | Mattis: Putini avaldatud uus sõjatehnika ei muuda USA strateegiat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Putin näitas 1. märtsil videosid ja kirjeldas mitut uut relva, mida Venemaa arendab. Nende seas on ka ülihelikiirusel rakett, mille eesmärk on vältida õhutõrjet lennutrajektoori muutmisega keset lendu.
Mattise sõnul ei näidanud Putin midagi, mis muudaks Pentagoni strateegilist kalkulatsiooni.
"Kui ma vaatasin läbi ülesvõtteid sellest, mida (Putin) videotes näidati..., ei näinud ma mingit muutust Venemaa sõjalises võimekuses ning need süsteemid, millest tema rääkis, on aastate kaugusel. Mina ei näe neid muutmas sõjalist tasakaalu," lausus Mattis.
"Need ei tekita meie poolt vajadust muuta meie heidutuse hoiakut," ütles minister.
Putini kõne oli "pettumus, kuid üllatusi seal polnud", lisas ta.
Üks tehnoloogiatest, millest Putin rääkis, oli robottorpeedo, mis suudab tabada USA sadamalinnu. Mattise sõnul ei paku see Venemaale midagi uut, sest Venemaa suudab tabada USA sadamalinnu rakettidega.
"See ei muuda midagi, välja arvatud seda, kui palju raha nad tahavad kulutada millelegi, mis ei muuda strateegilist tasakaalu üldse," lausus Mattis.
### Response:
Mattis: Putini avaldatud uus sõjatehnika ei muuda USA strateegiat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei kasutas pipragaasi mõnede protestijate vastu, kes avaldasi meelt Põhja-Süürias Afrinis vältava Türgi sõjaoperatsiooni Oliivioks vastu.
Nädalavahetusel toimus Saksamaal mitu kurdi meeleavaldust, kuid Düsseldorfi lennujaamas puhkes vägivald ning "mitu" inimest sai viga, ütles föderaalpolitsei.
Sotsiaalmeedias avaldatud piltidelt oli näha meeleavaldajaid hoidmas silti, milles öeldi "Afrinist on saamas meie Vietnam - me seljatame fašismi".
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on ähvardanud "puhastada" kurdi üksused Afrini linnast. Türgi sõdurid ja nendega liidus olevad süüria mässulised on linnast mõne kilomeetri kaugusel.
Erdoğan kritiseeris NATO-t Türgi Afrini kampaania toetamata jätmise eest
Erdoğan kritiseeris pühapäeval NATO-t ja tegi alliansile etteheite, et see ei toetanud Türgi pealetungi Põhja-Süürias.
Türgi käivitas 20. jaanuaril Afrinis sõjaoperatsiooni piirkonda kontrollivate kurdi Rahvakaitseüksuste (YPG) vastu. Türgi ja selle toetatud üksused on Afrini linnast mõne kilomeetri kaugusel.
Ankara peab YPG-d Türgi keskvõimu vastu sõdiva Kurdistani Töölispartei (PKK) haruks ja terroristideks, kuid YPG on ühtlasi USA üks tähtsamaid liitlasi võitluses Süürias tegutseva ISIS-e vastu.
Huvide lahknevus tekitab pingeid ühelt poolt Türgi ja teiselt poolt USA ja NATO Euroopa liikmesriikide vahel.
"Kuule, NATO! Arvestades Süürias toimuvat, millal te tulete ja olete meie kõrval?" küsis Erdoğan Bolu linnas oma toetajatele tehtud avalduses.
"Terrorirühmitused ahistavad meid meie piiril pidevalt... Kahjuks pole senini tulnud ühtegi positiivset sõna või häält," lausus ta.
Pealetungi alguses ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et Türgil on õigus end kaitsta. Samas rõhutas ta, et Türgi peab end kaitsma "proportsionaalsel ja kaalutletud moel".
Erdoğan kritiseeris Washingtoni YPG relvastamise eest. Tema väitel on YPG saanud 5000 veokit ja 2000 kaubalennuki jagu relvi.
"Kas see on sõprus? Kas see on NATO ühtsus?" küsis president hiljem peetud kõnes. Ta tõi esile, kuidas Türgi toetas allianssi, kui osales selle operatsioonides Afganistanis ja mujal. "Kas me pole NATO liige?" küsis ta.
Erdoğan ütles varem laupäeval, et pärast Afrini hõivamist laieneb Türgi pealetung teistele YPG kontrollitud piirilinnadele kuni Iraagi piirini. | Saksamaal läks kurdide meeleavaldusel kähmluseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei kasutas pipragaasi mõnede protestijate vastu, kes avaldasi meelt Põhja-Süürias Afrinis vältava Türgi sõjaoperatsiooni Oliivioks vastu.
Nädalavahetusel toimus Saksamaal mitu kurdi meeleavaldust, kuid Düsseldorfi lennujaamas puhkes vägivald ning "mitu" inimest sai viga, ütles föderaalpolitsei.
Sotsiaalmeedias avaldatud piltidelt oli näha meeleavaldajaid hoidmas silti, milles öeldi "Afrinist on saamas meie Vietnam - me seljatame fašismi".
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on ähvardanud "puhastada" kurdi üksused Afrini linnast. Türgi sõdurid ja nendega liidus olevad süüria mässulised on linnast mõne kilomeetri kaugusel.
Erdoğan kritiseeris NATO-t Türgi Afrini kampaania toetamata jätmise eest
Erdoğan kritiseeris pühapäeval NATO-t ja tegi alliansile etteheite, et see ei toetanud Türgi pealetungi Põhja-Süürias.
Türgi käivitas 20. jaanuaril Afrinis sõjaoperatsiooni piirkonda kontrollivate kurdi Rahvakaitseüksuste (YPG) vastu. Türgi ja selle toetatud üksused on Afrini linnast mõne kilomeetri kaugusel.
Ankara peab YPG-d Türgi keskvõimu vastu sõdiva Kurdistani Töölispartei (PKK) haruks ja terroristideks, kuid YPG on ühtlasi USA üks tähtsamaid liitlasi võitluses Süürias tegutseva ISIS-e vastu.
Huvide lahknevus tekitab pingeid ühelt poolt Türgi ja teiselt poolt USA ja NATO Euroopa liikmesriikide vahel.
"Kuule, NATO! Arvestades Süürias toimuvat, millal te tulete ja olete meie kõrval?" küsis Erdoğan Bolu linnas oma toetajatele tehtud avalduses.
"Terrorirühmitused ahistavad meid meie piiril pidevalt... Kahjuks pole senini tulnud ühtegi positiivset sõna või häält," lausus ta.
Pealetungi alguses ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et Türgil on õigus end kaitsta. Samas rõhutas ta, et Türgi peab end kaitsma "proportsionaalsel ja kaalutletud moel".
Erdoğan kritiseeris Washingtoni YPG relvastamise eest. Tema väitel on YPG saanud 5000 veokit ja 2000 kaubalennuki jagu relvi.
"Kas see on sõprus? Kas see on NATO ühtsus?" küsis president hiljem peetud kõnes. Ta tõi esile, kuidas Türgi toetas allianssi, kui osales selle operatsioonides Afganistanis ja mujal. "Kas me pole NATO liige?" küsis ta.
Erdoğan ütles varem laupäeval, et pärast Afrini hõivamist laieneb Türgi pealetung teistele YPG kontrollitud piirilinnadele kuni Iraagi piirini.
### Response:
Saksamaal läks kurdide meeleavaldusel kähmluseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | raani riigitelevisioon ütles viitega eriolukordade keskuse kõneisikule Mojtaba Khaledile, et lennuk tabas mäekülge Shahr-e Kordi lähistel ja süttis põlema. Shahr-e Kord asub umbes 370 kilomeetrit Teheranist lõunas.
Khaledi ütles hiljem riigitelevisiooniga seotud veebiportaalis, et kohalikud külaelanikud jõudsid õnnetuspaika Zagrose mägedes ja leidsid ainult rängalt põlenud surnukehi ja mitte ühtegi ellujäänut.
Kohalike külaelanike väitel olid nad näinud enne lennuki allakukkumist, et selle üks mootoritest oli leekides.
Uudisteagentuuri Fars andmeil tõusis lennuk õhku Araabia Ühendemiraatidest Sharjah'st ja oli teel Türki Istanbuli.
Türgi transpordiministeeriumi sõnul kuulus Bombardier CL604 tüüpi lennuk ettevõttele Basaran Holding.
Türgi meedia teatel oli lennukis kolm meeskonnaliiget ja kaheksa reisijat, viimaste seas Türgi mõjuka ärimehe Huseyin Basarani tütar Mina, kes oli koos sõbrannadega tähistanud Dubais abiellumise eelselt tüdrukuteõhtut. Mina Basarani pulmad pidid toimuma märtsi lõpus.
Meedia andmetel oli Mina Basaran postitanud sotsiaalmeediasse foto, kus ta astub sama eralennuki pardale enne teeleasumist Istanbuli.
28-aastane Mina oli saanud juba 2013. aastal oma isa firma juhatuse liikmeks. Basaran Holding tegutseb Türgi energeetika-, ehitus- ja turismisektoris. | Iraanis sõitis vastu mäekülge Türgi eralennuk 11 pardalolijaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
raani riigitelevisioon ütles viitega eriolukordade keskuse kõneisikule Mojtaba Khaledile, et lennuk tabas mäekülge Shahr-e Kordi lähistel ja süttis põlema. Shahr-e Kord asub umbes 370 kilomeetrit Teheranist lõunas.
Khaledi ütles hiljem riigitelevisiooniga seotud veebiportaalis, et kohalikud külaelanikud jõudsid õnnetuspaika Zagrose mägedes ja leidsid ainult rängalt põlenud surnukehi ja mitte ühtegi ellujäänut.
Kohalike külaelanike väitel olid nad näinud enne lennuki allakukkumist, et selle üks mootoritest oli leekides.
Uudisteagentuuri Fars andmeil tõusis lennuk õhku Araabia Ühendemiraatidest Sharjah'st ja oli teel Türki Istanbuli.
Türgi transpordiministeeriumi sõnul kuulus Bombardier CL604 tüüpi lennuk ettevõttele Basaran Holding.
Türgi meedia teatel oli lennukis kolm meeskonnaliiget ja kaheksa reisijat, viimaste seas Türgi mõjuka ärimehe Huseyin Basarani tütar Mina, kes oli koos sõbrannadega tähistanud Dubais abiellumise eelselt tüdrukuteõhtut. Mina Basarani pulmad pidid toimuma märtsi lõpus.
Meedia andmetel oli Mina Basaran postitanud sotsiaalmeediasse foto, kus ta astub sama eralennuki pardale enne teeleasumist Istanbuli.
28-aastane Mina oli saanud juba 2013. aastal oma isa firma juhatuse liikmeks. Basaran Holding tegutseb Türgi energeetika-, ehitus- ja turismisektoris.
### Response:
Iraanis sõitis vastu mäekülge Türgi eralennuk 11 pardalolijaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemad meeskonnad konkureerivad kõrgliigasse viivatele kohtadele ja tänanegi mäng oli väga tasavägine. Köge asus esmalt 1:0 ette, lubas siis viigistada, kuid läks poolajapausile 2:1 eduseisus. Teise alustuseks lõi Thisted 2:2 viigi, kuid 76. minuti väravast teenis Köge ikkagi võidupunktid, kirjutab Soccernet.ee.
Eestlaste duellis sai samas väikese võidu Thistedi mees Hannes Anier, kes vahetult enne mängu viimast väravat väljakule vahetati. Sarnaselt Anierile pingilt alustanud Karl Mööl võimalust ei saanud.
Tabelis jääb teisel kohal paiknev Thisted hetkel ettepoole, olles mängu rohkem pidanud. Kui Köge oma pidamata mängu võidab, ollakse võrdselt 36 silma peal, kuid konkurente on teisigi: Thistedi ja seitsmendat kohta lahutab vaid neli punkti. | Anier sai minuteid juurde, Mööl peab veel ootama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemad meeskonnad konkureerivad kõrgliigasse viivatele kohtadele ja tänanegi mäng oli väga tasavägine. Köge asus esmalt 1:0 ette, lubas siis viigistada, kuid läks poolajapausile 2:1 eduseisus. Teise alustuseks lõi Thisted 2:2 viigi, kuid 76. minuti väravast teenis Köge ikkagi võidupunktid, kirjutab Soccernet.ee.
Eestlaste duellis sai samas väikese võidu Thistedi mees Hannes Anier, kes vahetult enne mängu viimast väravat väljakule vahetati. Sarnaselt Anierile pingilt alustanud Karl Mööl võimalust ei saanud.
Tabelis jääb teisel kohal paiknev Thisted hetkel ettepoole, olles mängu rohkem pidanud. Kui Köge oma pidamata mängu võidab, ollakse võrdselt 36 silma peal, kuid konkurente on teisigi: Thistedi ja seitsmendat kohta lahutab vaid neli punkti.
### Response:
Anier sai minuteid juurde, Mööl peab veel ootama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tund ja kümme minutit kestnud matšis võidutsenud Anisimova polnud enne tänast kohtumist ühtegi WTA mängu võitnud ning noor ameeriklanna pääses kõrgetasemelisele Indian Wellsi turniirile üleüldse tänu korraldajate vabapääsmele. Suure võiduga lõpetas Anisimova ka Kvitova 14-mängulise kaotusteta seeria.
Amanda Anisimovast sai esimene 16-aastane alates 2005. aastast, kes Indian Wellsis neljandasse ringi jõudnud. Viimati sama saavutusega hakkama saanud Viktorija Kutuzova pääses turniirile samuti vabapääsmega.
Anisimova läheb järgmises ringis vastamisi paari Karolina Pliskova (WTA 5.) – Zhang Shuai (WTA 33.) võitjaga. | 16-aastane ameeriklanna alistas Indian Wellsis kahekordse Wimbledoni võitja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tund ja kümme minutit kestnud matšis võidutsenud Anisimova polnud enne tänast kohtumist ühtegi WTA mängu võitnud ning noor ameeriklanna pääses kõrgetasemelisele Indian Wellsi turniirile üleüldse tänu korraldajate vabapääsmele. Suure võiduga lõpetas Anisimova ka Kvitova 14-mängulise kaotusteta seeria.
Amanda Anisimovast sai esimene 16-aastane alates 2005. aastast, kes Indian Wellsis neljandasse ringi jõudnud. Viimati sama saavutusega hakkama saanud Viktorija Kutuzova pääses turniirile samuti vabapääsmega.
Anisimova läheb järgmises ringis vastamisi paari Karolina Pliskova (WTA 5.) – Zhang Shuai (WTA 33.) võitjaga.
### Response:
16-aastane ameeriklanna alistas Indian Wellsis kahekordse Wimbledoni võitja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eile kolmandalt kohalt alustanud Tänakut tabas laupäeva esimesel katsel tehniline rike, mis sundis teda rallipäeva katkestama. Päeva keskel mahtus esinelik ka 15 sekundi sisse, kuid siis lõhkusid Sebastien Loeb ning Dani Sordo rehvi, Kris Meeke tegi mõned sõiduvead ja konkurentide ebaõnne tõttu haaras ohjad Sebastien Ogier.
Viimase võistluspäeva esimesel katsel keeras Meeke aga oma masina külili ning seetõttu möödus temast Sordo. Tänak võitis päeva eelviimase katse ning punktikatse eel kordas ta Sebastien Ogier' taktikalist käiku Rootsi rallilt - nimelt otsustas Tänak starti hilineda ja võttis vastu ajalise karistuse, kuid sai startida teistest sõitjatest hiljem ehk puhtaks sõidetud teele. Punktikatsel edestas Tänak Ogier'd 0,4 sekundiga, kolm punkti võttis Jari-Matti Latvala, kaks Thierry Neuville ning ühe Andreas Mikkelsen. Ralli üldvõidu võtnud Ogier edestas teise koha saanud Sordot 1.13,6-ga, kolmanda koha sai Meeke (+1.29,2). | Taktikaliselt kavaldanud Tänak võttis punktikatselt maksimumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eile kolmandalt kohalt alustanud Tänakut tabas laupäeva esimesel katsel tehniline rike, mis sundis teda rallipäeva katkestama. Päeva keskel mahtus esinelik ka 15 sekundi sisse, kuid siis lõhkusid Sebastien Loeb ning Dani Sordo rehvi, Kris Meeke tegi mõned sõiduvead ja konkurentide ebaõnne tõttu haaras ohjad Sebastien Ogier.
Viimase võistluspäeva esimesel katsel keeras Meeke aga oma masina külili ning seetõttu möödus temast Sordo. Tänak võitis päeva eelviimase katse ning punktikatse eel kordas ta Sebastien Ogier' taktikalist käiku Rootsi rallilt - nimelt otsustas Tänak starti hilineda ja võttis vastu ajalise karistuse, kuid sai startida teistest sõitjatest hiljem ehk puhtaks sõidetud teele. Punktikatsel edestas Tänak Ogier'd 0,4 sekundiga, kolm punkti võttis Jari-Matti Latvala, kaks Thierry Neuville ning ühe Andreas Mikkelsen. Ralli üldvõidu võtnud Ogier edestas teise koha saanud Sordot 1.13,6-ga, kolmanda koha sai Meeke (+1.29,2).
### Response:
Taktikaliselt kavaldanud Tänak võttis punktikatselt maksimumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 24-aastane Tande tegi esimese hüppega 128-meetrise õhulennu, teenides 125 punkti. Teisel hüppel lendas Tande 132 meetrit, saades kirja 133,1 punkti. Kokku 258,1 punkti teeninud norralane edestas teise koha saanud austerlast Stefan Krafti 1,4 punktiga. Kolmanda koha teenis Krafti kaasmaalane Michael Hayböck, kes kogus kahe hüppega 255,6 punkti.
PyeongChangi taliolümpial kuldmedali võitnud poolakas Kamil Stoch jäi Oslos kuuendaks. Stoch tegi esimese hüppega küll võistluse parima õhulennu (138 m), kuid teises voorus sai poolakas kirja vaid 119 meetrit ja 114,5 punkti.
Suusahüpete MK-sarja üldliidrina jätkab endiselt 1003 punkti kogunud Kamil Stoch, kes edestab teisel kohal paiknevat Richard Freitagi 135 punktiga. Oslos võidutsenud Tande on kolmas. | Norra võitis 14-aastase vaheaja järel koduse suusahüpete MK-etapi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
24-aastane Tande tegi esimese hüppega 128-meetrise õhulennu, teenides 125 punkti. Teisel hüppel lendas Tande 132 meetrit, saades kirja 133,1 punkti. Kokku 258,1 punkti teeninud norralane edestas teise koha saanud austerlast Stefan Krafti 1,4 punktiga. Kolmanda koha teenis Krafti kaasmaalane Michael Hayböck, kes kogus kahe hüppega 255,6 punkti.
PyeongChangi taliolümpial kuldmedali võitnud poolakas Kamil Stoch jäi Oslos kuuendaks. Stoch tegi esimese hüppega küll võistluse parima õhulennu (138 m), kuid teises voorus sai poolakas kirja vaid 119 meetrit ja 114,5 punkti.
Suusahüpete MK-sarja üldliidrina jätkab endiselt 1003 punkti kogunud Kamil Stoch, kes edestab teisel kohal paiknevat Richard Freitagi 135 punktiga. Oslos võidutsenud Tande on kolmas.
### Response:
Norra võitis 14-aastase vaheaja järel koduse suusahüpete MK-etapi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vetteri seeriaks oli X - 85.57 - 88.28 - 84.29 - 92.70 – X.
A-grupis 10. koha saanud Risto Mätase parimaks viskeks jäi 73.40 meetrit. Mätase seeria oli 72.54 - X - 69.82 - 73.40 - X – X.
Vetteri järel teise koha saanud Bernard Seifert viskas oda 80.62 meetrit. | Mätas piirdus Portugalis 73.40-meetrise viskega, Vetterilt hooaja tippmark | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vetteri seeriaks oli X - 85.57 - 88.28 - 84.29 - 92.70 – X.
A-grupis 10. koha saanud Risto Mätase parimaks viskeks jäi 73.40 meetrit. Mätase seeria oli 72.54 - X - 69.82 - 73.40 - X – X.
Vetteri järel teise koha saanud Bernard Seifert viskas oda 80.62 meetrit.
### Response:
Mätas piirdus Portugalis 73.40-meetrise viskega, Vetterilt hooaja tippmark |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valdarule peab andma heakskiidu Reformierakonna juhatus ning Kallase sõnul oleks loogiline, kui see oleks uus, aprillis valitav juhatus. Ehk pärast uue juhatuse valimist leiab aset ka Valdaru ametisse kinnitamine.
Kallas lisas, et ametisse asumine ei saakski toimuda üleöö, sest Valdarul on ka eelmisel töökohal vaja enne lahkumist otsad kokku tõmmata.
"Reedel lõpetasime lepingu erakonna peasekretäriga ja koheselt kerkis üles küsimus, kellest saab uus. Kuigi mul oli potentsiaalse kandidaadiga kokkulepe olemas, siis loodan, et mõistate, et ei saanud tema nime avaldada enne kui ta saab oma pere ja praeguse tööandjaga räägitud, sest see oli tema palve," kirjutas Kallas varem erakonnakaaslastele saadetud kirjas.
"Mul on hea meel, et olen leidnud inimese, kes on nõus võtma endale Reformierakonna peasekretäri keerulise ülesande. Selleks inimeseks on meie erakonna liige Kert Valdaru, kes hetkel juhib Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskust, kuid enne seda töötas pikalt Siseministeeriumis ja Sisekaitseakadeemias juhtivatel kohtadel," jätkas ta.
"Oleme Kerdiga head tuttavad juba Tartu Ülikooli ajast, kus ta õppis politoloogiat ja sotsiaalpoliitikat. Viimastel aastatel oleme tihedalt suhelnud rände teemadel, kus teda võib pidada eksperdiks. Ta on olnud ka meie programmi ja valimisplatvormi koostajate hulgas. Mul on hea meel, et selline kirega inimene on nõus tulema meie meeskonda. Loodan, et uus juhatus tema kandidatuuri ka toetab," lisas Kallas.
Kert Valdaru on varem töötanud aastaid riigiametnikuna ja peamiselt tegelenud rändepoliitikaga. Hiljem töötas ta täiendusõppe keskuse juhi ja rändeeksperdina sisekaitseakadeemias.
Astangu kutserehabilitatsiooni keskust juhib ta alates 2017. aasta aprillist.
Äriregistri kohaselt on Valdaru Reformierakonna liige alates 2014. aasta veebruarist. | Kaja Kallas pakub Reformierakonna järgmiseks peasekretäriks Kert Valdaru | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valdarule peab andma heakskiidu Reformierakonna juhatus ning Kallase sõnul oleks loogiline, kui see oleks uus, aprillis valitav juhatus. Ehk pärast uue juhatuse valimist leiab aset ka Valdaru ametisse kinnitamine.
Kallas lisas, et ametisse asumine ei saakski toimuda üleöö, sest Valdarul on ka eelmisel töökohal vaja enne lahkumist otsad kokku tõmmata.
"Reedel lõpetasime lepingu erakonna peasekretäriga ja koheselt kerkis üles küsimus, kellest saab uus. Kuigi mul oli potentsiaalse kandidaadiga kokkulepe olemas, siis loodan, et mõistate, et ei saanud tema nime avaldada enne kui ta saab oma pere ja praeguse tööandjaga räägitud, sest see oli tema palve," kirjutas Kallas varem erakonnakaaslastele saadetud kirjas.
"Mul on hea meel, et olen leidnud inimese, kes on nõus võtma endale Reformierakonna peasekretäri keerulise ülesande. Selleks inimeseks on meie erakonna liige Kert Valdaru, kes hetkel juhib Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskust, kuid enne seda töötas pikalt Siseministeeriumis ja Sisekaitseakadeemias juhtivatel kohtadel," jätkas ta.
"Oleme Kerdiga head tuttavad juba Tartu Ülikooli ajast, kus ta õppis politoloogiat ja sotsiaalpoliitikat. Viimastel aastatel oleme tihedalt suhelnud rände teemadel, kus teda võib pidada eksperdiks. Ta on olnud ka meie programmi ja valimisplatvormi koostajate hulgas. Mul on hea meel, et selline kirega inimene on nõus tulema meie meeskonda. Loodan, et uus juhatus tema kandidatuuri ka toetab," lisas Kallas.
Kert Valdaru on varem töötanud aastaid riigiametnikuna ja peamiselt tegelenud rändepoliitikaga. Hiljem töötas ta täiendusõppe keskuse juhi ja rändeeksperdina sisekaitseakadeemias.
Astangu kutserehabilitatsiooni keskust juhib ta alates 2017. aasta aprillist.
Äriregistri kohaselt on Valdaru Reformierakonna liige alates 2014. aasta veebruarist.
### Response:
Kaja Kallas pakub Reformierakonna järgmiseks peasekretäriks Kert Valdaru |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arsenal asus mängu juhtima 8. minutil, kui sakslasest keskkaitsja Shkodran Mustafi viis võõrustajad nurgalöögi järel 1:0 ette. Pierre-Emerick Aubameyang kahekordistas 59. minutil eduseisu ning Henrikh Mkhitarjan vormistas 77. minutil lõppseisuks 3:0.
Arsenal, kelle jaoks oli tänane tulemuse esimene 13 liigamängu järel, kus pole endale lastud lüüa väravat, on 30 mängust kogunud 48 punkti. Sellega paikneb Londoni klubi kindlalt kuuendal kohal, jäädes viiendal tabelireal paiknevast Chelseast kaheksa punkti kaugusele.
Arsenali linnarivaal Tottenham Hotspur alistas õhtuses kohtumises võõrsil 4:1 AFC Bournemouthi, minnes mängu juhtima alles 62. minutil. Eduseisu haarasid esmalt hoopis võõrustajad, kui 7. minutil sai jala valgeks Junior Stanislas. Dele Alli viigistas 35. minutil, kuid järgmist väravat tuli oodata 62. minutini, mil väravalööjate sekka lisandus Heung-Min Son.
Tottenhami 2:1 juhtima viinud Son oli täpne ka mängu lõpuminutitel, kui tegi 87. minutil seisuks 3:1. Lõpptulemuse vormistas üleajal Serge Aurier, kes tegi oma teise väravaga Tottenhami ridades seisuks 4:1.
Spursi jaoks on murekohaks klubi parima väravaküti Harry Kane'i pahkluu vigastus, mille tõttu oli Inglismaa koondislane sunnitud 34. minutil mängust lahkuma.
Võiduga Bournemouthi üle tõusis 61 punkti kogunud Tottenham kolmandaks, möödudes eile Manchester Unitedile kaotanud Liverpoolist. | Arsenal alistas Watfordi, Tottenham oli parem Bournemouthist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arsenal asus mängu juhtima 8. minutil, kui sakslasest keskkaitsja Shkodran Mustafi viis võõrustajad nurgalöögi järel 1:0 ette. Pierre-Emerick Aubameyang kahekordistas 59. minutil eduseisu ning Henrikh Mkhitarjan vormistas 77. minutil lõppseisuks 3:0.
Arsenal, kelle jaoks oli tänane tulemuse esimene 13 liigamängu järel, kus pole endale lastud lüüa väravat, on 30 mängust kogunud 48 punkti. Sellega paikneb Londoni klubi kindlalt kuuendal kohal, jäädes viiendal tabelireal paiknevast Chelseast kaheksa punkti kaugusele.
Arsenali linnarivaal Tottenham Hotspur alistas õhtuses kohtumises võõrsil 4:1 AFC Bournemouthi, minnes mängu juhtima alles 62. minutil. Eduseisu haarasid esmalt hoopis võõrustajad, kui 7. minutil sai jala valgeks Junior Stanislas. Dele Alli viigistas 35. minutil, kuid järgmist väravat tuli oodata 62. minutini, mil väravalööjate sekka lisandus Heung-Min Son.
Tottenhami 2:1 juhtima viinud Son oli täpne ka mängu lõpuminutitel, kui tegi 87. minutil seisuks 3:1. Lõpptulemuse vormistas üleajal Serge Aurier, kes tegi oma teise väravaga Tottenhami ridades seisuks 4:1.
Spursi jaoks on murekohaks klubi parima väravaküti Harry Kane'i pahkluu vigastus, mille tõttu oli Inglismaa koondislane sunnitud 34. minutil mängust lahkuma.
Võiduga Bournemouthi üle tõusis 61 punkti kogunud Tottenham kolmandaks, möödudes eile Manchester Unitedile kaotanud Liverpoolist.
### Response:
Arsenal alistas Watfordi, Tottenham oli parem Bournemouthist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuigi ametlikult esitletakse Nord Stream 2 kaubandusliku projektina, siis faktiliselt on see Venemaa riikliku poliitika vahend. Nord Stream 2 keskmes pole gaasiallikate mitmekesistamine, vaid pigem Euroopa Liidu, eriti Kesk- ja Ida-Euroopa riikide energiasõltuvuse suurendamine Venemaast ning sellest lähtuvalt ka nende haavatavuse säilitamine," ütlesid spiikrid ühiskirjas Euroopa parlamentide juhtidele.
Kirjale panid allkirja Leedu spiiker Viktoras Pranckietis, Läti spiiker Ināra Mūrniece ja Poola spiiker Marek Kuchciński.
Eesti parlamendi spiiker Eiki Nestor avaldusele allkirja ei pannud, sest tahtis selle sisu uurimiseks lisaaega.
Ukraina ülemraada spiiker Andri Parubi toetas avalduse saatmist ning lubas selle allkirjastada.
Avalduses öeldakse, et energiajulgeolek on oluline osa ühtsest ja jõukast Euroopast, kus edu aluse loovad konkurents ja vabaturu põhimõtted. Seetõttu tuleb investeerida energiataristusse, eriti võrkudevahelistesse ühendustesse ja sellistesse uutesse gaasijuhtmetesse, mis lubab mitmekesistada maagaasiallikaid, lisatakse kirjas.
"Nord Stream 2 tuleks vaadata Venemaa info- ja kübervaenulikkuse ning sõjalise agressiooni laiemas kontekstis," öeldakse dokumendis.
Polska, Litwa, Łotwa podpisały oświadczenie ws. Nord Stream 2. Sprzeciwiają się budowie tego gazociągu i zwracają do opinii publicznej o wsparcie pic.twitter.com/PXMsAJehN9
— Marek Kuchciński (@MarekKuchcinski) March 11, 2018 | Leedu, Läti ja Poola spiiker allkirjastasid avalduse Nord Stream 2 vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuigi ametlikult esitletakse Nord Stream 2 kaubandusliku projektina, siis faktiliselt on see Venemaa riikliku poliitika vahend. Nord Stream 2 keskmes pole gaasiallikate mitmekesistamine, vaid pigem Euroopa Liidu, eriti Kesk- ja Ida-Euroopa riikide energiasõltuvuse suurendamine Venemaast ning sellest lähtuvalt ka nende haavatavuse säilitamine," ütlesid spiikrid ühiskirjas Euroopa parlamentide juhtidele.
Kirjale panid allkirja Leedu spiiker Viktoras Pranckietis, Läti spiiker Ināra Mūrniece ja Poola spiiker Marek Kuchciński.
Eesti parlamendi spiiker Eiki Nestor avaldusele allkirja ei pannud, sest tahtis selle sisu uurimiseks lisaaega.
Ukraina ülemraada spiiker Andri Parubi toetas avalduse saatmist ning lubas selle allkirjastada.
Avalduses öeldakse, et energiajulgeolek on oluline osa ühtsest ja jõukast Euroopast, kus edu aluse loovad konkurents ja vabaturu põhimõtted. Seetõttu tuleb investeerida energiataristusse, eriti võrkudevahelistesse ühendustesse ja sellistesse uutesse gaasijuhtmetesse, mis lubab mitmekesistada maagaasiallikaid, lisatakse kirjas.
"Nord Stream 2 tuleks vaadata Venemaa info- ja kübervaenulikkuse ning sõjalise agressiooni laiemas kontekstis," öeldakse dokumendis.
Polska, Litwa, Łotwa podpisały oświadczenie ws. Nord Stream 2. Sprzeciwiają się budowie tego gazociągu i zwracają do opinii publicznej o wsparcie pic.twitter.com/PXMsAJehN9
— Marek Kuchciński (@MarekKuchcinski) March 11, 2018
### Response:
Leedu, Läti ja Poola spiiker allkirjastasid avalduse Nord Stream 2 vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 83,2 kilomeetri pikkuse etapi Taipei linnatänavatel võitis jaapanlane Hayato Okamoto korealase Joon Yong Seo ees. Kolmas koht kuulus rattamaailmas mõnevõrra tuntumale nimele Raymond Krederile (Team UKYO), kirjutab Marathon100.com.
Laas sai kirja võitjaga sama aja.
Homme ootab rattureid 120 kilomeetri pikkune samuti raskete tõusudeta etapp. Velotuur lõpeb neljapäeval. | Laas alustas Taiwanis 11. kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
83,2 kilomeetri pikkuse etapi Taipei linnatänavatel võitis jaapanlane Hayato Okamoto korealase Joon Yong Seo ees. Kolmas koht kuulus rattamaailmas mõnevõrra tuntumale nimele Raymond Krederile (Team UKYO), kirjutab Marathon100.com.
Laas sai kirja võitjaga sama aja.
Homme ootab rattureid 120 kilomeetri pikkune samuti raskete tõusudeta etapp. Velotuur lõpeb neljapäeval.
### Response:
Laas alustas Taiwanis 11. kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Euroopa Liit, suurepärased riigid, mis kohtlevad Ühendriike kaubanduses väga halvasti, kurdavad nüüd terase- ja alumiiniumi tollitariifide üle. Kui nad loobuksid omaenda jubedatest tõketest ja tariifidest USA toodetele, siis meie teeksime omalt poolt samamoodi," seletas Trump.
USA president kiitis neljapäeval heaks 25-protsendise imporditariifi terasele ja 10-protsendise alumiiniumile, meetmed jõustuvad 15 päeva pärast allkirjastamist. Uued tollimaksud ei puuduta esialgu Kanadat ja Mehhikot ning Trumpi sõnul võivad julgeoleku- ja kaubanduspartnerid meetmete vältimise üle läbi rääkida.
Imporditud terasele 25-protsendise ja alumiiniumile 10-protsendise importmaksu kehtestamine tekitab pahameelt EL-ile ja teistele suurtele USA kaubanduspartneritele. Samm tuli üllatusena USA liitlasriikidele ja isegi mõnedele presidendi lähedastele nõunikele.
Euroopa Liidu kõrgeim kaubandusametnik ütles laupäeval, et Ühendriigid ei toonud laupäeval peetud kõnelustel selgust terase- ja alumiiniumitollide osas, kuid kohtumised jätkuvad tuleval nädalal.
EL ekspordib aastas Ühendriikidesse umbes 5 miljardi euro jagu terast ja miljardi euro eest alumiiniumi ning Komisjoni hinnangul läheksid Trumpi tollitariifid liidule maksma aastas 2,8 miljardit eurot.
The European Union, wonderful countries who treat the U.S. very badly on trade, are complaining about the tariffs on Steel & Aluminum. If they drop their horrific barriers & tariffs on U.S. products going in, we will likewise drop ours. Big Deficit. If not, we Tax Cars etc. FAIR!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) March 10, 2018
Trump ähvardab tõsta Saksa autode importmakse
Trump ähvardas tõsta importmakse Saksamaa autodele, kui Euroopa ei vähenda USA toodetele kehtivaid importmakse.
Trumpi avalduse taustal on tema otsus kehtestada importmaksud terase- ja alumiiniumiimpordile pea igast maailma riigist.
President ütles laupäeva hilisõhtul kihutuskoosolekul Pennsylvanias, et kui Euroopa ei vähenda USA kaupade importmaksu, "maksustame me Mercedes Benzi, maksustame BMW-d".
Pole selge, kas ähvardus on osa USA poliitikast või presidendi püüdlus teha meelehead teda kuulama tulnud inimestele. | Trump nimetas EL-i tollimakse jubedateks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Euroopa Liit, suurepärased riigid, mis kohtlevad Ühendriike kaubanduses väga halvasti, kurdavad nüüd terase- ja alumiiniumi tollitariifide üle. Kui nad loobuksid omaenda jubedatest tõketest ja tariifidest USA toodetele, siis meie teeksime omalt poolt samamoodi," seletas Trump.
USA president kiitis neljapäeval heaks 25-protsendise imporditariifi terasele ja 10-protsendise alumiiniumile, meetmed jõustuvad 15 päeva pärast allkirjastamist. Uued tollimaksud ei puuduta esialgu Kanadat ja Mehhikot ning Trumpi sõnul võivad julgeoleku- ja kaubanduspartnerid meetmete vältimise üle läbi rääkida.
Imporditud terasele 25-protsendise ja alumiiniumile 10-protsendise importmaksu kehtestamine tekitab pahameelt EL-ile ja teistele suurtele USA kaubanduspartneritele. Samm tuli üllatusena USA liitlasriikidele ja isegi mõnedele presidendi lähedastele nõunikele.
Euroopa Liidu kõrgeim kaubandusametnik ütles laupäeval, et Ühendriigid ei toonud laupäeval peetud kõnelustel selgust terase- ja alumiiniumitollide osas, kuid kohtumised jätkuvad tuleval nädalal.
EL ekspordib aastas Ühendriikidesse umbes 5 miljardi euro jagu terast ja miljardi euro eest alumiiniumi ning Komisjoni hinnangul läheksid Trumpi tollitariifid liidule maksma aastas 2,8 miljardit eurot.
The European Union, wonderful countries who treat the U.S. very badly on trade, are complaining about the tariffs on Steel & Aluminum. If they drop their horrific barriers & tariffs on U.S. products going in, we will likewise drop ours. Big Deficit. If not, we Tax Cars etc. FAIR!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) March 10, 2018
Trump ähvardab tõsta Saksa autode importmakse
Trump ähvardas tõsta importmakse Saksamaa autodele, kui Euroopa ei vähenda USA toodetele kehtivaid importmakse.
Trumpi avalduse taustal on tema otsus kehtestada importmaksud terase- ja alumiiniumiimpordile pea igast maailma riigist.
President ütles laupäeva hilisõhtul kihutuskoosolekul Pennsylvanias, et kui Euroopa ei vähenda USA kaupade importmaksu, "maksustame me Mercedes Benzi, maksustame BMW-d".
Pole selge, kas ähvardus on osa USA poliitikast või presidendi püüdlus teha meelehead teda kuulama tulnud inimestele.
### Response:
Trump nimetas EL-i tollimakse jubedateks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Beerschot võitis esimese üleminekumängu Cercle Brugge vastu 1:0, kuid kordusmängus läks Cercle 35. minutiks 2:0 juhtima. 84. minutil lõi Beerschot värava, mis oleks neile taganud koha kõrgliigas, kuid võõrustajate 88. minuti penalti tõstis 3:1 võiduga ülesse hoopis Cercle, vahendab Soccernet.ee. Sappinen koosseisu ei kuulunud.
Belgia vutipüramiidi süsteemi tõttu hakkab Beerschot võitlema nüüd hoopis koha eest Euroopa liiga play-off'is.
Walesi kõrgliiga kindel liider The New Saints sõitis külla Cardiff Met University meeskonnale. New Saints jäi 86. minutil kaotusseisu, kuid 83. minutil platsile sekkunud Eesti noortekoondislane Kevin Kauber tõi külalistele 93. minuti väravaga 1:1 viigipunkti. Tegu oli Kauberi esimese väravaga Walesi liigas. | Eesti jalgpallurid välismaal: Kauberilt värav, Sappinenile valus kaotus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Beerschot võitis esimese üleminekumängu Cercle Brugge vastu 1:0, kuid kordusmängus läks Cercle 35. minutiks 2:0 juhtima. 84. minutil lõi Beerschot värava, mis oleks neile taganud koha kõrgliigas, kuid võõrustajate 88. minuti penalti tõstis 3:1 võiduga ülesse hoopis Cercle, vahendab Soccernet.ee. Sappinen koosseisu ei kuulunud.
Belgia vutipüramiidi süsteemi tõttu hakkab Beerschot võitlema nüüd hoopis koha eest Euroopa liiga play-off'is.
Walesi kõrgliiga kindel liider The New Saints sõitis külla Cardiff Met University meeskonnale. New Saints jäi 86. minutil kaotusseisu, kuid 83. minutil platsile sekkunud Eesti noortekoondislane Kevin Kauber tõi külalistele 93. minuti väravaga 1:1 viigipunkti. Tegu oli Kauberi esimese väravaga Walesi liigas.
### Response:
Eesti jalgpallurid välismaal: Kauberilt värav, Sappinenile valus kaotus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vähemalt kolmetabamuselist võitu vajanud võõrustajad juhtisid kohtumist esimesel pooltunnil vaid korra, visates mängu avavärava. Seejärel läksid tallinlannad 3:1 ette ning domineerisid kogu avapoolaega paari-kolme tabamusega. Teisel poolajal pääses Põlva juhtima 27:26, kuid Mella tegi viimase seitsme minutiga 7:2 lõpuspurdi ja võttis neljaväravalise võidu. Seega selgitavad kolmandat aastat järjest Eesti meistri Reval-Sport/Padise ja Mella. Kui kaks aastat tagasi krooniti tšempioniks Mella, siis mullu läks trofee Padisele.
Põlvas olid Mella resultatiivseimad mängijad Aleksandra Romanenko kaheksa ning Kristina Zgurskaja ja Antonina Baljakina kuue tabamusega. Põlvale tõi Teele Utsal parimana kümme väravat, millele Selma Rein lisas kuus ning Janeli Patrail viis tabamust.
Põhiturniir jätkub 21. märtsil, kui Mella võõrustab Kristiine Spordis algusega kell 17.45 Padiset. Naiskondade esimese omavahelise kohtumise võitis Padise 28:22, seekord on kaalul põhiturniiri esikoht.
Tabeliseis: Reval-Sport/Padise 12 (7-st mängust), Reval-Sport/Mella 12 (7), AMV House/Põlva SK 6 (7), SK Tapa 4 (7), HC Tallinn 0 (6) punkti. | Naiste käsipalliliigas selgus teine finalist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vähemalt kolmetabamuselist võitu vajanud võõrustajad juhtisid kohtumist esimesel pooltunnil vaid korra, visates mängu avavärava. Seejärel läksid tallinlannad 3:1 ette ning domineerisid kogu avapoolaega paari-kolme tabamusega. Teisel poolajal pääses Põlva juhtima 27:26, kuid Mella tegi viimase seitsme minutiga 7:2 lõpuspurdi ja võttis neljaväravalise võidu. Seega selgitavad kolmandat aastat järjest Eesti meistri Reval-Sport/Padise ja Mella. Kui kaks aastat tagasi krooniti tšempioniks Mella, siis mullu läks trofee Padisele.
Põlvas olid Mella resultatiivseimad mängijad Aleksandra Romanenko kaheksa ning Kristina Zgurskaja ja Antonina Baljakina kuue tabamusega. Põlvale tõi Teele Utsal parimana kümme väravat, millele Selma Rein lisas kuus ning Janeli Patrail viis tabamust.
Põhiturniir jätkub 21. märtsil, kui Mella võõrustab Kristiine Spordis algusega kell 17.45 Padiset. Naiskondade esimese omavahelise kohtumise võitis Padise 28:22, seekord on kaalul põhiturniiri esikoht.
Tabeliseis: Reval-Sport/Padise 12 (7-st mängust), Reval-Sport/Mella 12 (7), AMV House/Põlva SK 6 (7), SK Tapa 4 (7), HC Tallinn 0 (6) punkti.
### Response:
Naiste käsipalliliigas selgus teine finalist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui kohtumise esimene veerand kulges küllaltki tasavägiselt ja Rapla juhtis vaid ühe punktiga, siis teisel veerandajal saavutasid võõrustajad suure edumaa, minnes poolajaks 54:40 juhtima. Nii kolmanda kui ka viimase veerandi võitis Rapla ühe punktiga, vormistades lõppseisuks 92:76.
AVIS Utilitas Rapla parimana viskas Nolan Cressler 23 silma. Gert Dorbek panustas 16 punktiga ja Indrek Kajupank sai kirja 14 punkti. TTÜ eest jäi enim punkte Levi Martin Giese arvele (22).
Rapla on nüüd 20 mängust võitnud 12 ja kaotanud kaheksa. Sellega paiknetakse liigatabelis Kalev/Cramo ja Tartu Ülikooli järel kolmandal kohal.
17 mängu kaotanud TTÜ asub seitsmendal kohal. | Rapla sai TTÜ vastu kirja suure võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui kohtumise esimene veerand kulges küllaltki tasavägiselt ja Rapla juhtis vaid ühe punktiga, siis teisel veerandajal saavutasid võõrustajad suure edumaa, minnes poolajaks 54:40 juhtima. Nii kolmanda kui ka viimase veerandi võitis Rapla ühe punktiga, vormistades lõppseisuks 92:76.
AVIS Utilitas Rapla parimana viskas Nolan Cressler 23 silma. Gert Dorbek panustas 16 punktiga ja Indrek Kajupank sai kirja 14 punkti. TTÜ eest jäi enim punkte Levi Martin Giese arvele (22).
Rapla on nüüd 20 mängust võitnud 12 ja kaotanud kaheksa. Sellega paiknetakse liigatabelis Kalev/Cramo ja Tartu Ülikooli järel kolmandal kohal.
17 mängu kaotanud TTÜ asub seitsmendal kohal.
### Response:
Rapla sai TTÜ vastu kirja suure võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolajaks oli Houston juhtimas 37:31. Wichita State suutis vahet vähendada ja 1.45 enne lõppu oldi ees 74:73. Vastased said seejärel aga neli viimast punkti, tänu millele mäng ka võideti, kirjutab Korvpall24.ee.
Rauno Nurger teenis 11 minutit mänguaega. Punktiarvet eestlane ei avanud, eksides kahel ainsal kaugviskel. Tema nimele jäi kaks lauapalli, üks korvisööt ja kaks isiklikku viga. Rob Gray tõi võitjatele 33 punkti. Wichita parim oli Landry Shamet 19 punktiga.
Wichita State Shockers ootab nüüd, kus ja kelle vastu alustatakse NCAA finaalturniiri, kuhu suure tõenäosusega ikkagi pääsetakse. | Wichita State’i konverentsi turniir lõppes poolfinaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolajaks oli Houston juhtimas 37:31. Wichita State suutis vahet vähendada ja 1.45 enne lõppu oldi ees 74:73. Vastased said seejärel aga neli viimast punkti, tänu millele mäng ka võideti, kirjutab Korvpall24.ee.
Rauno Nurger teenis 11 minutit mänguaega. Punktiarvet eestlane ei avanud, eksides kahel ainsal kaugviskel. Tema nimele jäi kaks lauapalli, üks korvisööt ja kaks isiklikku viga. Rob Gray tõi võitjatele 33 punkti. Wichita parim oli Landry Shamet 19 punktiga.
Wichita State Shockers ootab nüüd, kus ja kelle vastu alustatakse NCAA finaalturniiri, kuhu suure tõenäosusega ikkagi pääsetakse.
### Response:
Wichita State’i konverentsi turniir lõppes poolfinaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaadates ja kuulates, kuidas opositsiooni juhtpartei Reformierakond läheb vastu enda esimehe vahetamisele, tekib küsimus: kas seda võib iseloomustada president Lennart Meri sõnalajatusega "Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis."
President Meri põrutas niimoodi lihtsalt, aga ometi hea stiilitunnetusega aastal 1997. Publitsist Peeter Helme on seda nimetatud prohvetlikuks mõtteks: suhteliselt äsja iseseisvuse taastanud riigi olukord oligi siis närune, kuid just toonastele otsustele on ehitatud tänane, endaga pigem hästi kui halvasti hakkama saav Eesti.
Tulevalvurid hoiavad lõket
Näiliselt ei anna kuidagi võrrelda Reformierakonda 2018 ja Eestit 1997. Küll poolteist aastat tagasi paljuski enda arrogantsusest opositsiooni langenud Reformierakond on tõstnud oma populaarsuse kolme viimase aasta kõrgeimaks ja tegi mullu sügisel kohalikel valimistel läbi aegade parima tulemuse. Suurima opositsioonipartei kena klantspildi taga keeb aga vaikselt rahulolematuse katel, mille alla anonüümsed tulevalvurid muudkui uusi halge tõstavad. Sädemed ja must suits paistavad kaugele kätte.
Veidi rohkem kui aasta tagasi võitles end duellis Kristen Michaliga Reformierakonna esimeheks Hanno Pevkur. Ent... mullu hilissügiseks oli tema usalduskrediit omade seas miinuses. Juba 14. aprillil saab Pevkuri aeg otsa ning üldkogul tõuseb parteijuhiks ainsa kandidaadina Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas. Ja kuigi erakonna juhtkonnas üksi jäänud Pevkur andis talle oma täielise toetuse, ei näi esimehe vahetus kulgevat just üleüldises üksmeeles. Käsi saavad siin paljud soojendada.
Keskerakonna iroonia-visked
Näiteks oli päris elegantne, kuidas Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas hiljutises intervjuus ERR-ile arutles, et Hanno Pevkur tuli ja võitis, sai esimehe valimistel väga suure osa Reformierakonna liikmete toetuse, viimastel kohalikel valimistel näitas ta, et valijad annavad Reformierakonnale ülisuure toetuse, ajaloo kõrgeima toetuse. Ja edasi: "Esimehe valimiste eel ütles ta ajakirjanduses, et tahab Reformierakonda muuta demokraatlikumaks, kaotada ära tagatoa. Ta ütles 2017 oktoobris, et rahvustepinnal vastandumine peab jääma ajalukku ja juba mõne nädala pärast ütlesid Reformierakonna poliitikud – nüüd on vaja meile uut esimeest. Arvan, ilma naljata, et Hanno Pevkur on teinud – tõsi küll, minu jaoks konkureerivas erakonnas – head tööd."
Ratase naljasoon või ümbernurga iroonia-visked on mõnikord sama raskesti märgatavad nagu kulune jalgrada lume-porises Pirita metsas. Aga need on temas olemas. Kas või siis, kui Ratas vastas küsimusele, kui hea valitsusjuht võib saada Kaja Kallasest.
"Küsimus on minu jaoks, kas ta toob Reformierakonna tagatoa tagasi, mille vastu seisis Hanno Pevkur, kes suutis selle ära kaotada. Praegu tundub, et tandem Kaja Kallas ja Kristen Michal on tugev küll. Aga tõsi, Michali ajal oli Reformierakonna tagatuba ka tugev."
Veel otsesemalt irriteeris Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid, kes nädala lõpus kirjutas omaaegse Reformierakonna mõjuka niiditõmbaja ja partei rahastamisskandaalis määrida saanud Kristen Michali tõusust Kaja Kallase suursoosikuks nagu sündinud faktist.
"Miks Kaja Kallas ei võiks lihtsalt öelda, et ta on Kristen Michaliga kokku leppinud, et kui tema saab esimeheks, siis Michal saab peasekretäriks? Kõik ju saavad aru, et see nii läheb lõpuks,“ õrritas Raimond Kaljulaid sotsiaalmeedias.
Kaja Kallas aga ei saa seda öelda, et nii läheb, sest Michal ei saa Reformierakonna peasekretäriks.
Vana peasekretär lahkub
Lõppev nädal tõstis avalikkusele grillida nii lood Reformierakonna kehvast rahalisest seisust kui ka kahtluse, et kellegi huvides – näiteks sisevalimistele mõeldes – on töödeldud partei liikmete andmebaasi. Mõlemad etteheited, mis olid pärit erakonna siseringist, pidid lööma Hanno Pevkuri ja temaaegse erakonna peasekretäri Tõnis Kõivu maine pihta.
Kõiv oligi nüüd esimene ohver, kes reedesel partei juhatuse koosolekul kaotas Kaja Kallase ettepanekul ja "poolte kokkuleppel" oma ametikoha. Kes on järgmine peasekretär, Kaja Kallas ei ütle ("Kuivõrd see inimene juhib hetkel üht teist organisatsiooni, siis olen talle lubanud, et ei avalda ta nime enne kui asi klaar. Ta on erakonna liige, aga ei ole praegu eesliinil tegutsev tipp-poliitik."). Kuid Hanno Pevkur kirjutas pärast erakonna siselistis tunnustavalt, et Kõivu peasekretäri ajal kogus Reformierakond möödunud aastal kõikidest parteidest rohkem eraisikute annetusi.
See ei tee olematuks mitme erakonna juhatuse mõjuka liikme muret, et partei rahaline seis on praegu kehv, aga juba aasta pärast valitakse riigikogu ja siis kohe Euroopa Parlamenti. Valimiskampaaniad, eriti suurte parteide puhul, neelavad palju raha.
Pevkur teab, et poliitika ei ole graatsiline balletitants ja oma vaadete eest tuleb seal seista, nende nimel võidelda. Erakonnale reede õhtul saadetud kirjas rõhutas ta, et kius, kadedus ja kättemaks ei ole parimad nõuandjad. Tõsi, ka Eesti parlamentaarse demokraatia huvides oleks tugev ja väärikas Reformierakond, kes läheb opositsioonipingilt järgmisel 3. märtsil esikoha eest võitlusse Keskerakonnaga.
Kui siis valijate hääled ja kohad riigikogu uues koosseisus kokku loetakse, saabki selgeks, kas senised omavahelised ussitamised ikka on Reformierakonna tuleviku väetis. | Toomas Sildam: kas Reformi sisemised ussitamised on nende tuleviku väetis? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaadates ja kuulates, kuidas opositsiooni juhtpartei Reformierakond läheb vastu enda esimehe vahetamisele, tekib küsimus: kas seda võib iseloomustada president Lennart Meri sõnalajatusega "Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis."
President Meri põrutas niimoodi lihtsalt, aga ometi hea stiilitunnetusega aastal 1997. Publitsist Peeter Helme on seda nimetatud prohvetlikuks mõtteks: suhteliselt äsja iseseisvuse taastanud riigi olukord oligi siis närune, kuid just toonastele otsustele on ehitatud tänane, endaga pigem hästi kui halvasti hakkama saav Eesti.
Tulevalvurid hoiavad lõket
Näiliselt ei anna kuidagi võrrelda Reformierakonda 2018 ja Eestit 1997. Küll poolteist aastat tagasi paljuski enda arrogantsusest opositsiooni langenud Reformierakond on tõstnud oma populaarsuse kolme viimase aasta kõrgeimaks ja tegi mullu sügisel kohalikel valimistel läbi aegade parima tulemuse. Suurima opositsioonipartei kena klantspildi taga keeb aga vaikselt rahulolematuse katel, mille alla anonüümsed tulevalvurid muudkui uusi halge tõstavad. Sädemed ja must suits paistavad kaugele kätte.
Veidi rohkem kui aasta tagasi võitles end duellis Kristen Michaliga Reformierakonna esimeheks Hanno Pevkur. Ent... mullu hilissügiseks oli tema usalduskrediit omade seas miinuses. Juba 14. aprillil saab Pevkuri aeg otsa ning üldkogul tõuseb parteijuhiks ainsa kandidaadina Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas. Ja kuigi erakonna juhtkonnas üksi jäänud Pevkur andis talle oma täielise toetuse, ei näi esimehe vahetus kulgevat just üleüldises üksmeeles. Käsi saavad siin paljud soojendada.
Keskerakonna iroonia-visked
Näiteks oli päris elegantne, kuidas Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas hiljutises intervjuus ERR-ile arutles, et Hanno Pevkur tuli ja võitis, sai esimehe valimistel väga suure osa Reformierakonna liikmete toetuse, viimastel kohalikel valimistel näitas ta, et valijad annavad Reformierakonnale ülisuure toetuse, ajaloo kõrgeima toetuse. Ja edasi: "Esimehe valimiste eel ütles ta ajakirjanduses, et tahab Reformierakonda muuta demokraatlikumaks, kaotada ära tagatoa. Ta ütles 2017 oktoobris, et rahvustepinnal vastandumine peab jääma ajalukku ja juba mõne nädala pärast ütlesid Reformierakonna poliitikud – nüüd on vaja meile uut esimeest. Arvan, ilma naljata, et Hanno Pevkur on teinud – tõsi küll, minu jaoks konkureerivas erakonnas – head tööd."
Ratase naljasoon või ümbernurga iroonia-visked on mõnikord sama raskesti märgatavad nagu kulune jalgrada lume-porises Pirita metsas. Aga need on temas olemas. Kas või siis, kui Ratas vastas küsimusele, kui hea valitsusjuht võib saada Kaja Kallasest.
"Küsimus on minu jaoks, kas ta toob Reformierakonna tagatoa tagasi, mille vastu seisis Hanno Pevkur, kes suutis selle ära kaotada. Praegu tundub, et tandem Kaja Kallas ja Kristen Michal on tugev küll. Aga tõsi, Michali ajal oli Reformierakonna tagatuba ka tugev."
Veel otsesemalt irriteeris Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid, kes nädala lõpus kirjutas omaaegse Reformierakonna mõjuka niiditõmbaja ja partei rahastamisskandaalis määrida saanud Kristen Michali tõusust Kaja Kallase suursoosikuks nagu sündinud faktist.
"Miks Kaja Kallas ei võiks lihtsalt öelda, et ta on Kristen Michaliga kokku leppinud, et kui tema saab esimeheks, siis Michal saab peasekretäriks? Kõik ju saavad aru, et see nii läheb lõpuks,“ õrritas Raimond Kaljulaid sotsiaalmeedias.
Kaja Kallas aga ei saa seda öelda, et nii läheb, sest Michal ei saa Reformierakonna peasekretäriks.
Vana peasekretär lahkub
Lõppev nädal tõstis avalikkusele grillida nii lood Reformierakonna kehvast rahalisest seisust kui ka kahtluse, et kellegi huvides – näiteks sisevalimistele mõeldes – on töödeldud partei liikmete andmebaasi. Mõlemad etteheited, mis olid pärit erakonna siseringist, pidid lööma Hanno Pevkuri ja temaaegse erakonna peasekretäri Tõnis Kõivu maine pihta.
Kõiv oligi nüüd esimene ohver, kes reedesel partei juhatuse koosolekul kaotas Kaja Kallase ettepanekul ja "poolte kokkuleppel" oma ametikoha. Kes on järgmine peasekretär, Kaja Kallas ei ütle ("Kuivõrd see inimene juhib hetkel üht teist organisatsiooni, siis olen talle lubanud, et ei avalda ta nime enne kui asi klaar. Ta on erakonna liige, aga ei ole praegu eesliinil tegutsev tipp-poliitik."). Kuid Hanno Pevkur kirjutas pärast erakonna siselistis tunnustavalt, et Kõivu peasekretäri ajal kogus Reformierakond möödunud aastal kõikidest parteidest rohkem eraisikute annetusi.
See ei tee olematuks mitme erakonna juhatuse mõjuka liikme muret, et partei rahaline seis on praegu kehv, aga juba aasta pärast valitakse riigikogu ja siis kohe Euroopa Parlamenti. Valimiskampaaniad, eriti suurte parteide puhul, neelavad palju raha.
Pevkur teab, et poliitika ei ole graatsiline balletitants ja oma vaadete eest tuleb seal seista, nende nimel võidelda. Erakonnale reede õhtul saadetud kirjas rõhutas ta, et kius, kadedus ja kättemaks ei ole parimad nõuandjad. Tõsi, ka Eesti parlamentaarse demokraatia huvides oleks tugev ja väärikas Reformierakond, kes läheb opositsioonipingilt järgmisel 3. märtsil esikoha eest võitlusse Keskerakonnaga.
Kui siis valijate hääled ja kohad riigikogu uues koosseisus kokku loetakse, saabki selgeks, kas senised omavahelised ussitamised ikka on Reformierakonna tuleviku väetis.
### Response:
Toomas Sildam: kas Reformi sisemised ussitamised on nende tuleviku väetis? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kehras möödus avapoolaeg vägagi võrdses heitluses, nagu oligi oodata – kord Serviti väravaga peale, siis jälle Kehra. Alles pooltunni lõpul rebisid külalised sisse kolmeväravalise vahe ja said 14:11 ette. Kodumeeskonna resultatiivsust hoidis peamiselt üleval Nikita Jermaševitš, valgevenelane viskas koguni seitse väravat.
Pärast puhkepausi said kehralased mitu kaheminutilist karistust ja Serviti oskas toimunut ära kasutada – teise poolaja keskpaigaks oldi juba 23:14 ees. Vahe kasvas veelgi, oli parimal juhul tosinaväravaline, kuid Abdel Djalil Machou lõpusireeniga tabatud kaugvise viis selle siiski ühekohaliseks. Serviti sai korduskohtumiseks kaasa 31:22 edu.
Carl-Eric Uibo, Hendrik Varul ja Henri Sillaste viskasid võitjate kasuks seitse ning Anatoli Tšezlov kuus väravat. Kehra poolel jäi Jermaševitši arvele lõpuks kaheksa, Machou ja Kaspar Lees lisasid neli ning Dmõtro Jankovski kolm tabamust.
"Kehra alustas hästi, eriti heas hoos oli Jermaševitš, keda me kuidagi kinni ei saanud, aga ta tegi ka kohati väga hea klassiga viskeid," tunnustas võitjate peatreener Kalmer Musting. "Siis tõime sisse Mario Karuse ja muutsime kaitseformatsiooni ning see toimis. Eks algul oli tunda ka play-offi närvilisust, kuid õnneks saime sellest üle."
Musting tunnistas, et edu tundub turvaline, kuid kordusmänguks peab siiski tõsiselt valmis olema. "Kui pole, siis sulab see üheksa väravat väga kiirelt. Täna kaotasime seljahäda tõttu Roman Aizatullovi ja kuna Martin Grištsuk tegi trennis õlale haiget, siis pidime ilma vasakukäeliste tagamängijateta hakkama saada. Aga loodan, et mõlemad on peagi rivis tagasi," lisas Musting.
Kehralaste juhendaja Kaupo Liiva oli pettunud meeskonna teise poolaja esituses. "Esimesed 30 minutit tegime kõike nii kui kokku lepitud, ent teisel pooltunnil hakkas mängudistsipliin lonkama. Palju lohakust, lihtsaid pallikaotusi ja vahe kärises kahetsusväärselt suureks. Pean mängu üle vaatama, et kiirelt parandused sisse viia," sõnas Liiva.
Korduskohtumine algab järgmisel pühapäeval Põlvas kell 17. Kuid enne veel ehk kolmapäeval kohtuvad samad meeskonnad uuesti Kehras, Eesti meistriliigamängus. Pühapäeval selgus Balti liigas ka esimene finaalnelikusse pääseja kui tiitlikaitsja Riihimäe Cocks sai kahe kohtumise kokkuvõttes jagu Kaunase Granitas-Karysist. | Põlva Serviti sai Balti liiga veerandfinaalis üheksaväravalise edu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kehras möödus avapoolaeg vägagi võrdses heitluses, nagu oligi oodata – kord Serviti väravaga peale, siis jälle Kehra. Alles pooltunni lõpul rebisid külalised sisse kolmeväravalise vahe ja said 14:11 ette. Kodumeeskonna resultatiivsust hoidis peamiselt üleval Nikita Jermaševitš, valgevenelane viskas koguni seitse väravat.
Pärast puhkepausi said kehralased mitu kaheminutilist karistust ja Serviti oskas toimunut ära kasutada – teise poolaja keskpaigaks oldi juba 23:14 ees. Vahe kasvas veelgi, oli parimal juhul tosinaväravaline, kuid Abdel Djalil Machou lõpusireeniga tabatud kaugvise viis selle siiski ühekohaliseks. Serviti sai korduskohtumiseks kaasa 31:22 edu.
Carl-Eric Uibo, Hendrik Varul ja Henri Sillaste viskasid võitjate kasuks seitse ning Anatoli Tšezlov kuus väravat. Kehra poolel jäi Jermaševitši arvele lõpuks kaheksa, Machou ja Kaspar Lees lisasid neli ning Dmõtro Jankovski kolm tabamust.
"Kehra alustas hästi, eriti heas hoos oli Jermaševitš, keda me kuidagi kinni ei saanud, aga ta tegi ka kohati väga hea klassiga viskeid," tunnustas võitjate peatreener Kalmer Musting. "Siis tõime sisse Mario Karuse ja muutsime kaitseformatsiooni ning see toimis. Eks algul oli tunda ka play-offi närvilisust, kuid õnneks saime sellest üle."
Musting tunnistas, et edu tundub turvaline, kuid kordusmänguks peab siiski tõsiselt valmis olema. "Kui pole, siis sulab see üheksa väravat väga kiirelt. Täna kaotasime seljahäda tõttu Roman Aizatullovi ja kuna Martin Grištsuk tegi trennis õlale haiget, siis pidime ilma vasakukäeliste tagamängijateta hakkama saada. Aga loodan, et mõlemad on peagi rivis tagasi," lisas Musting.
Kehralaste juhendaja Kaupo Liiva oli pettunud meeskonna teise poolaja esituses. "Esimesed 30 minutit tegime kõike nii kui kokku lepitud, ent teisel pooltunnil hakkas mängudistsipliin lonkama. Palju lohakust, lihtsaid pallikaotusi ja vahe kärises kahetsusväärselt suureks. Pean mängu üle vaatama, et kiirelt parandused sisse viia," sõnas Liiva.
Korduskohtumine algab järgmisel pühapäeval Põlvas kell 17. Kuid enne veel ehk kolmapäeval kohtuvad samad meeskonnad uuesti Kehras, Eesti meistriliigamängus. Pühapäeval selgus Balti liigas ka esimene finaalnelikusse pääseja kui tiitlikaitsja Riihimäe Cocks sai kahe kohtumise kokkuvõttes jagu Kaunase Granitas-Karysist.
### Response:
Põlva Serviti sai Balti liiga veerandfinaalis üheksaväravalise edu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hinz hiilgas lasketiirudes, kus sakslanna ei teinud nelja tiiru peale mitte ühtegi möödalasku. Esimese tiiru järel kaotas 25-aastane Hinz liider Lisa Vittozzile 3,7 sekundit, kuid teise tiiru järel oli vahe vähenenud juba 0,7 sekundile.
Vanessa Hinz asus võistlust juhtima kolmandas tiirus, kui jättis enda selja teisel kohal lõpetanud itaallanna Vitozzi (+13,5; 0+0+0+1) ja kolmanda koha saanud prantslanna Anais Chevalieri (+16,8; 0+0+0+1).
Kodupubliku ees võistelnud soomlanna Kaisa Makarainen sai tänases sõidus neljanda koha, kaotades liidrile 43,4 sekundit (1+0+1+1).
Enne sõitu:
Naiste seas on selle distantsi arvestuses liider sakslanna Laura Dahlmeier, kel samas võitu veel kirjas pole. Ühe korra on sel hooajal ühisstardist sõidu võitnud soomlanna Kaisa Mäkäräinen, ühe valgevenelanna Darja Domratševa ja ühe prantslanna Justine Braisaz. Olümpial võitis sel distantsil kuldmedali Slovakkiat esindav Anastassia Kuzmina.
Ühisstardist sõitu pääsevad 30 sportlast, neist 25 MK-sarja üldarvestuse põhjal ja viis käimasoleva etapi tulemuste põhjal. Eestlasi stardis pole. | Sakslanna Hinz noppis ühisstardist sõidus enda esimese etapivõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hinz hiilgas lasketiirudes, kus sakslanna ei teinud nelja tiiru peale mitte ühtegi möödalasku. Esimese tiiru järel kaotas 25-aastane Hinz liider Lisa Vittozzile 3,7 sekundit, kuid teise tiiru järel oli vahe vähenenud juba 0,7 sekundile.
Vanessa Hinz asus võistlust juhtima kolmandas tiirus, kui jättis enda selja teisel kohal lõpetanud itaallanna Vitozzi (+13,5; 0+0+0+1) ja kolmanda koha saanud prantslanna Anais Chevalieri (+16,8; 0+0+0+1).
Kodupubliku ees võistelnud soomlanna Kaisa Makarainen sai tänases sõidus neljanda koha, kaotades liidrile 43,4 sekundit (1+0+1+1).
Enne sõitu:
Naiste seas on selle distantsi arvestuses liider sakslanna Laura Dahlmeier, kel samas võitu veel kirjas pole. Ühe korra on sel hooajal ühisstardist sõidu võitnud soomlanna Kaisa Mäkäräinen, ühe valgevenelanna Darja Domratševa ja ühe prantslanna Justine Braisaz. Olümpial võitis sel distantsil kuldmedali Slovakkiat esindav Anastassia Kuzmina.
Ühisstardist sõitu pääsevad 30 sportlast, neist 25 MK-sarja üldarvestuse põhjal ja viis käimasoleva etapi tulemuste põhjal. Eestlasi stardis pole.
### Response:
Sakslanna Hinz noppis ühisstardist sõidus enda esimese etapivõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Marine Le Pen on olnud paremäärmusluses süüdistatud erakonna esimeheks ka varem, kuid loobus sellest ametist eelmise aasta kevadel, kui ta Prantsusmaa presidendiks kandideeris, vahendasid AP, Reuters jt.
Samal ajal katkestas partei lõplikult sidemed oma asutaja ning Marine Le Peni isa Jean-Marie Le Peniga.
Konflikt isa ja tütre vahel on kestnud juba aastaid ning seda on Prantsusmaa meedia ka põhjalikult käsitlenud. Ka kevadel toimunud presidendivalimiste ajal süüdistas erakonna asutaja oma tütart selles, et viimase valimiskampaania olevat "liiga pehme".
Lisaks isiklikele probleemidele tulenes tüli erakonna asutaja ja praeguse juhi vahel sellest, et Marine Le Pen soovis valimisvõitude nimel Rahvusrinnet mõõdukamaks kujundada, veteranpoliitik aga jätkas tütre manitsustest hoolimata tavapäraste äärmuslikumate avalduste tegemist. Tüli osapooled tegid teineteise suhtes väga teravaid märkusi - näiteks avaldas Jean-Marie Le Pen lootust, et tema tütar "abiellub ja saab uue perekonnanime".
Tüli jõudis korduvalt ka kohtusaali ning tipnes sellega, et Jean-Marie Le Pen visati lõpuks enda poolt asutatud parteist välja.
Kõmumeedias aga pälvis muuhulgas tähelepanu asjaolu, et ka kohtusaaga ajal elasid isa ja tütar edasi samas mõisahoones ning Marine kolis sealt välja alles pärast seda, kui isa dobermannid tema kassi ära tapsid.
Pärast tütre valimiskaotust aga üritas Jean-Marie Le Pen oma kunagise erakonna koosolekule tungida ja nõudis häälekalt, et tema tütar Marine Le Pen parteijuhi kohalt tagasi astuks.
Pärast kõiki neid vastuolusid jäi Jean-Marie Le Penile siiski alles Rahvusrinde auesimehe tiitel. Pühapäevase otsusega võttis erakond aga sellegi temalt ära. Partei pressiteate kohaselt toetas 79 protsenti erakonna liikmetest partei uusi reegleid, mis sisuliselt tähendavad ka seda, et Jean-Marie Le Pen ei ole enam auesimees.
89-aastane Jean-Marie Le Pen on hetkel Euroopa Parlamendi saadik. 49-aastane Marine Le Pen oli ka varem eurosaadik, kuid alates eelmise aasta juunis toimunud parlamendivalimistest on ta Prantsuse alamkojas rahvasaadik.
Marine Le Pen esitles ametlikult ettepanekut erakonnale uus nimi panna
Marine Le Pen tegi pühapäevasel kongressil Lille'is ka ettepaneku partei nime muutmiseks - senise Rahvusrinde (Front National - FN) asemel võiks erakond tema arvates kanda nime Rahvuslik Liit (Rassemblement National).
Väidetavalt soovib Marine Le Pen nimemuutusega muuta ka erakonna kuvandit ning vabaneda erakonda varasematel aastakümnetel saatnud rassismisüüdistustest, mis on muuhulgas takistanud ka võimuleppeid teiste erakondadega.
"Meie eesmärk on selge: võim. Me olime algselt protestipartei. Ei tohiks olla enam mingit kahtlust, et me suudame olla ka valitsev partei," rääkis ta.
Samas hääletas nime muutmise algatamise poolt laupäeval vaid 52 protsenti erakonna kongressi liikmetest. Uus nimi valitakse välja hiljem posti teel toimuva hääletuse kaudu.
Jean-Marie Le Pen nimetas eelmisel kuul Reutersile antud intervjuus erakonna nime muutmise ideed "poliitiliseks enesetapuks". | Rahvusrinne valis Marine Le Peni uuesti juhiks, partei muudab nime | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Marine Le Pen on olnud paremäärmusluses süüdistatud erakonna esimeheks ka varem, kuid loobus sellest ametist eelmise aasta kevadel, kui ta Prantsusmaa presidendiks kandideeris, vahendasid AP, Reuters jt.
Samal ajal katkestas partei lõplikult sidemed oma asutaja ning Marine Le Peni isa Jean-Marie Le Peniga.
Konflikt isa ja tütre vahel on kestnud juba aastaid ning seda on Prantsusmaa meedia ka põhjalikult käsitlenud. Ka kevadel toimunud presidendivalimiste ajal süüdistas erakonna asutaja oma tütart selles, et viimase valimiskampaania olevat "liiga pehme".
Lisaks isiklikele probleemidele tulenes tüli erakonna asutaja ja praeguse juhi vahel sellest, et Marine Le Pen soovis valimisvõitude nimel Rahvusrinnet mõõdukamaks kujundada, veteranpoliitik aga jätkas tütre manitsustest hoolimata tavapäraste äärmuslikumate avalduste tegemist. Tüli osapooled tegid teineteise suhtes väga teravaid märkusi - näiteks avaldas Jean-Marie Le Pen lootust, et tema tütar "abiellub ja saab uue perekonnanime".
Tüli jõudis korduvalt ka kohtusaali ning tipnes sellega, et Jean-Marie Le Pen visati lõpuks enda poolt asutatud parteist välja.
Kõmumeedias aga pälvis muuhulgas tähelepanu asjaolu, et ka kohtusaaga ajal elasid isa ja tütar edasi samas mõisahoones ning Marine kolis sealt välja alles pärast seda, kui isa dobermannid tema kassi ära tapsid.
Pärast tütre valimiskaotust aga üritas Jean-Marie Le Pen oma kunagise erakonna koosolekule tungida ja nõudis häälekalt, et tema tütar Marine Le Pen parteijuhi kohalt tagasi astuks.
Pärast kõiki neid vastuolusid jäi Jean-Marie Le Penile siiski alles Rahvusrinde auesimehe tiitel. Pühapäevase otsusega võttis erakond aga sellegi temalt ära. Partei pressiteate kohaselt toetas 79 protsenti erakonna liikmetest partei uusi reegleid, mis sisuliselt tähendavad ka seda, et Jean-Marie Le Pen ei ole enam auesimees.
89-aastane Jean-Marie Le Pen on hetkel Euroopa Parlamendi saadik. 49-aastane Marine Le Pen oli ka varem eurosaadik, kuid alates eelmise aasta juunis toimunud parlamendivalimistest on ta Prantsuse alamkojas rahvasaadik.
Marine Le Pen esitles ametlikult ettepanekut erakonnale uus nimi panna
Marine Le Pen tegi pühapäevasel kongressil Lille'is ka ettepaneku partei nime muutmiseks - senise Rahvusrinde (Front National - FN) asemel võiks erakond tema arvates kanda nime Rahvuslik Liit (Rassemblement National).
Väidetavalt soovib Marine Le Pen nimemuutusega muuta ka erakonna kuvandit ning vabaneda erakonda varasematel aastakümnetel saatnud rassismisüüdistustest, mis on muuhulgas takistanud ka võimuleppeid teiste erakondadega.
"Meie eesmärk on selge: võim. Me olime algselt protestipartei. Ei tohiks olla enam mingit kahtlust, et me suudame olla ka valitsev partei," rääkis ta.
Samas hääletas nime muutmise algatamise poolt laupäeval vaid 52 protsenti erakonna kongressi liikmetest. Uus nimi valitakse välja hiljem posti teel toimuva hääletuse kaudu.
Jean-Marie Le Pen nimetas eelmisel kuul Reutersile antud intervjuus erakonna nime muutmise ideed "poliitiliseks enesetapuks".
### Response:
Rahvusrinne valis Marine Le Peni uuesti juhiks, partei muudab nime |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimases mängus oli KuPS parem Rovaniemi Palloseurast 2:0, kirjutab Soccernet.ee. Purje kuulus põhikoosseisu ja vahetati välja 74. minutil, kui mõlemad väravad olid löödud.
KuPS-iga samas alagrupis oli Marek Kaljumäe ja Maksim Lipini leivaisa Kemi, kes kaotas oma viimases mängus Oulule 1:2. Kaljumäe tegi kaasa terve kohtumise, Lipin sekkus vahetusest 70. minutil.
Kokkuvõttes jäi Kemi alagrupis nelja punktiga eelviimaseks, viiendaks. | KuPS läbis alagrupi täiseduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimases mängus oli KuPS parem Rovaniemi Palloseurast 2:0, kirjutab Soccernet.ee. Purje kuulus põhikoosseisu ja vahetati välja 74. minutil, kui mõlemad väravad olid löödud.
KuPS-iga samas alagrupis oli Marek Kaljumäe ja Maksim Lipini leivaisa Kemi, kes kaotas oma viimases mängus Oulule 1:2. Kaljumäe tegi kaasa terve kohtumise, Lipin sekkus vahetusest 70. minutil.
Kokkuvõttes jäi Kemi alagrupis nelja punktiga eelviimaseks, viiendaks.
### Response:
KuPS läbis alagrupi täiseduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VAATA UUESTI | Tallinna FCI Levadia - FC Kuressaare mäng täispikkuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
VAATA UUESTI | Tallinna FCI Levadia - FC Kuressaare mäng täispikkuses | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kindel on see, et publikut oli etapil erakordselt palju ja see tõi kaasa rahvamassi tunglemise Oslo T-bane'i metroopeatustes. Nüüd uurivad tekkinud kaose asjaolusid nii politsei kui ka korraldajad, vahendas Yle.
"Seda analüüsitakse. Holmenkollenis on alati olnud suusaüritusi ja meil on olnud palju rahvast ning "täismaja" ka varem. Kuid laupäeva sündmusi tuleb uurida, et saaksime teada, mida järgmisel aastal teisiti teha," rääkis Tor Grøttum Oslo politseist.
Korraldusmeeskonna kommunikatsioonijuht Emilie Nordskar ütles varem ringhääling NRK intervjuus, et laupäevane publikuarv tuli üllatusena.
Politsei esindaja Grøttum kinnitas, et pärast seda, kui olukord kontrolli alla saadi, möödus öö rahulikult ning midagi märkimisväärset enam ei juhtunud.
Osa inimesi sai elektrilöögi, oluline roll oli alkoholil
Laupäevase kaose ajal sai erineva raskusastmega vigastusi kümme inimest, osa neist sai viga elektrilöögi tagajärjel. Üks raskelt vigastatu oli jäänud metroorongi alla. Teine inimene sai metroorongilt löögi, kuid pääses imekombel vaid kergete vigastustega.
Näiteks Voksenlia metroopeatuses sai üks naine viga, kui ta kukkus rööbastele. Mitu inimest läks teda aitama ning ka nemad said toiterööpalt elektrilöögi.
Ajaleht Verdens Gang on aga oma veebilehel avaldanud video, kus on näha, kuidas üks inimene ohtlikult üle rööbaste jookseb. Lisaks on teada, et pärast võistlust jalutas osa inimesi sisuliselt mööda rööpaid Holmenkollenist minema.
Oslo transpordiettevõtte Sporveien teatas, et pühapäevaks on metroograafik tihedamaks tehtud, samuti kutsus ettevõte inimesi üles rööbastelt eemale hoidma.
Oslo Punane Rist märkis, et võistlustealal tuli meedikutel aidata rohkem kui 100 inimest, kellele oli erineva raskusastmega õnnetusi juhtunud. Suur osa neist oli seotud liigse alkoholitarbimisega.
Ka politsei allikad on rääkinud, et sageli läksid purjus inimesed omavahel kaklema või hakkasid lõhkuma ja vandaalitsema.
Tunglemise ja rüselemise tõttu oli päästeametnikel ka raske abivajajateni jõuda ning päästetöödel tuli kasutada isegi helikoptereid. Ka politsei kutsus inimesi Twitteris üles vaoshoitusele ning palus, et ametnikel lastaks oma tööd teha.
"Me ei ole varem sellist alkoholitarbimist näinud. Inimesed olid purjus juba siis, kui nad keset päeva kohale saabusid," nentis üks Holmenkolleni elanik NRK-le.
NRK fotogalerii laupäevastest sündmustest Holmenkollenis. | Norra politsei uurib, miks Holmenkolleni suusapidu kaosega lõppes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kindel on see, et publikut oli etapil erakordselt palju ja see tõi kaasa rahvamassi tunglemise Oslo T-bane'i metroopeatustes. Nüüd uurivad tekkinud kaose asjaolusid nii politsei kui ka korraldajad, vahendas Yle.
"Seda analüüsitakse. Holmenkollenis on alati olnud suusaüritusi ja meil on olnud palju rahvast ning "täismaja" ka varem. Kuid laupäeva sündmusi tuleb uurida, et saaksime teada, mida järgmisel aastal teisiti teha," rääkis Tor Grøttum Oslo politseist.
Korraldusmeeskonna kommunikatsioonijuht Emilie Nordskar ütles varem ringhääling NRK intervjuus, et laupäevane publikuarv tuli üllatusena.
Politsei esindaja Grøttum kinnitas, et pärast seda, kui olukord kontrolli alla saadi, möödus öö rahulikult ning midagi märkimisväärset enam ei juhtunud.
Osa inimesi sai elektrilöögi, oluline roll oli alkoholil
Laupäevase kaose ajal sai erineva raskusastmega vigastusi kümme inimest, osa neist sai viga elektrilöögi tagajärjel. Üks raskelt vigastatu oli jäänud metroorongi alla. Teine inimene sai metroorongilt löögi, kuid pääses imekombel vaid kergete vigastustega.
Näiteks Voksenlia metroopeatuses sai üks naine viga, kui ta kukkus rööbastele. Mitu inimest läks teda aitama ning ka nemad said toiterööpalt elektrilöögi.
Ajaleht Verdens Gang on aga oma veebilehel avaldanud video, kus on näha, kuidas üks inimene ohtlikult üle rööbaste jookseb. Lisaks on teada, et pärast võistlust jalutas osa inimesi sisuliselt mööda rööpaid Holmenkollenist minema.
Oslo transpordiettevõtte Sporveien teatas, et pühapäevaks on metroograafik tihedamaks tehtud, samuti kutsus ettevõte inimesi üles rööbastelt eemale hoidma.
Oslo Punane Rist märkis, et võistlustealal tuli meedikutel aidata rohkem kui 100 inimest, kellele oli erineva raskusastmega õnnetusi juhtunud. Suur osa neist oli seotud liigse alkoholitarbimisega.
Ka politsei allikad on rääkinud, et sageli läksid purjus inimesed omavahel kaklema või hakkasid lõhkuma ja vandaalitsema.
Tunglemise ja rüselemise tõttu oli päästeametnikel ka raske abivajajateni jõuda ning päästetöödel tuli kasutada isegi helikoptereid. Ka politsei kutsus inimesi Twitteris üles vaoshoitusele ning palus, et ametnikel lastaks oma tööd teha.
"Me ei ole varem sellist alkoholitarbimist näinud. Inimesed olid purjus juba siis, kui nad keset päeva kohale saabusid," nentis üks Holmenkolleni elanik NRK-le.
NRK fotogalerii laupäevastest sündmustest Holmenkollenis.
### Response:
Norra politsei uurib, miks Holmenkolleni suusapidu kaosega lõppes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | FCI Levadia asus kohtumist juhtima juba viiendal minutil, kui võrku sahistas Roman Debelko. Lvivi Karpatõst laenul oleva ukrainlane oli täpne ka kuus minutit hiljem, kui viis Tallinna klubi 2:0 ette. 27. minutil sai Levadia juba kolmeväravalise eduseisu, kui jala sai valgeks Mark Oliver Roosnupp. 60. minutil vormistati mängu lõppseis, kui saarlaste Sander Viira lõi omavärava.
Liigatabelis on Levadial kirjas nüüd neli punkti, millega paiknetakse viiendal kohal. Kahe mänguga endale üheksa väravat lüüa lasknud Kuressaare paikneb viimasel, ehk 10. tabelireal.
Mängueelsed kommentaarid:
FCI Levadia treener: Aleksandar Rogić: "Meil on seljataga hea nädal ning korralik treeningprotsess. Oleme valmis end kõrgel tasemel näitama. Valmistume igaks mänguks põhjalikult ning läheme väljakule eesmärgiga avada Premium Liigas võiduarve."
FCI Levadia mängija Jevgeni Harin: "Pärast ebaõnnestunud mängu Paidega üritame end rehabiliteerida ning näidata väärikat mängu. Meid viivad selleni ainult täielik keskendumine ja enda poolt maksimumi andmine."
Kuressaare treener Jan Važinski: "Esimese mängu me kaotasime ja Levadia viigistas. See tähendab, et mõlemad võistkonnad tahavad parandada oma tulemust. Meil on ees raske mäng, sest Levadia on üks tiitlipretendente. Peame mängima väga distsiplineeritult ja organiseeritult, muidu tulevad meil raskused."
Kuressaare mängija Sander Seeman: "Usun, et oleme esimese mängu vigadest õppinud ja suudame seekord korraliku lahingu vastasele anda." | Kuressaare alistanud Levadia otsustas mängu saatuse 27 minutiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
FCI Levadia asus kohtumist juhtima juba viiendal minutil, kui võrku sahistas Roman Debelko. Lvivi Karpatõst laenul oleva ukrainlane oli täpne ka kuus minutit hiljem, kui viis Tallinna klubi 2:0 ette. 27. minutil sai Levadia juba kolmeväravalise eduseisu, kui jala sai valgeks Mark Oliver Roosnupp. 60. minutil vormistati mängu lõppseis, kui saarlaste Sander Viira lõi omavärava.
Liigatabelis on Levadial kirjas nüüd neli punkti, millega paiknetakse viiendal kohal. Kahe mänguga endale üheksa väravat lüüa lasknud Kuressaare paikneb viimasel, ehk 10. tabelireal.
Mängueelsed kommentaarid:
FCI Levadia treener: Aleksandar Rogić: "Meil on seljataga hea nädal ning korralik treeningprotsess. Oleme valmis end kõrgel tasemel näitama. Valmistume igaks mänguks põhjalikult ning läheme väljakule eesmärgiga avada Premium Liigas võiduarve."
FCI Levadia mängija Jevgeni Harin: "Pärast ebaõnnestunud mängu Paidega üritame end rehabiliteerida ning näidata väärikat mängu. Meid viivad selleni ainult täielik keskendumine ja enda poolt maksimumi andmine."
Kuressaare treener Jan Važinski: "Esimese mängu me kaotasime ja Levadia viigistas. See tähendab, et mõlemad võistkonnad tahavad parandada oma tulemust. Meil on ees raske mäng, sest Levadia on üks tiitlipretendente. Peame mängima väga distsiplineeritult ja organiseeritult, muidu tulevad meil raskused."
Kuressaare mängija Sander Seeman: "Usun, et oleme esimese mängu vigadest õppinud ja suudame seekord korraliku lahingu vastasele anda."
### Response:
Kuressaare alistanud Levadia otsustas mängu saatuse 27 minutiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trumpi sõnul olevat Lõuna-Korea president Moon Jae-in teda tunnustanud ja tänanud edukate olümpiamängude eest. Pennsylvanias aset leidnud kampaaniaüritusel lisas Ühendriikide president, et tänu temale vähenes võistluste ajal tuumarünnaku oht, kirjutab portaal insidethegames.biz.
"Me saime olümpiamängudega suurepäraselt hakkama," kommenteeris Trump. "Lõuna-Korea presidendi sõnul olevat olümpiamängud ilma Trumpita olnud täielik läbikukkumine."
"See on tõsi. Kõik teavad seda – ütleme selle otse välja."
"Raske on pileteid müüa, kui arvad, et võid tuumarünnaku ohvriks sattuda."
Lõuna-Korea ja Põhja-Korea suhted on viimastel kuudel mõnevõrra paranenud – olümpiamängudel marsiti ühise lipu all ja esimest korda ajaloos võisteldi ühise võistkonnaga, kui hokiturniiril pandi välja Korea naiskond.
"Oli tore näha Põhja-Koread osalemas. Oli meeldiv ühtsus – seda oli tore näha," kiitis Trump kahe Korea suhete soojenemist lõppenud olümpial. | Trump: taliolümpia oleks ilma minuta täielik läbikukkumine olnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trumpi sõnul olevat Lõuna-Korea president Moon Jae-in teda tunnustanud ja tänanud edukate olümpiamängude eest. Pennsylvanias aset leidnud kampaaniaüritusel lisas Ühendriikide president, et tänu temale vähenes võistluste ajal tuumarünnaku oht, kirjutab portaal insidethegames.biz.
"Me saime olümpiamängudega suurepäraselt hakkama," kommenteeris Trump. "Lõuna-Korea presidendi sõnul olevat olümpiamängud ilma Trumpita olnud täielik läbikukkumine."
"See on tõsi. Kõik teavad seda – ütleme selle otse välja."
"Raske on pileteid müüa, kui arvad, et võid tuumarünnaku ohvriks sattuda."
Lõuna-Korea ja Põhja-Korea suhted on viimastel kuudel mõnevõrra paranenud – olümpiamängudel marsiti ühise lipu all ja esimest korda ajaloos võisteldi ühise võistkonnaga, kui hokiturniiril pandi välja Korea naiskond.
"Oli tore näha Põhja-Koread osalemas. Oli meeldiv ühtsus – seda oli tore näha," kiitis Trump kahe Korea suhete soojenemist lõppenud olümpial.
### Response:
Trump: taliolümpia oleks ilma minuta täielik läbikukkumine olnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 21.30 "Tähelaev: Valter Ojakäär" (ETV 2008)
Margit Kilumetsa külaliseks on Eesti muusika grand old man Valter Ojakäär rääkimaks elust, inimestest ja seekord erandlikult ka iseendast. Saade oli esmakordselt eetris muusikamehe 85. sünnipäeval. Režissöör Kalev Lepik.
Kell 22.45 "Estraadisangarid: Valter Ojakäär" (Eesti 2017)
Valter Ojakääru rolli on meie estraadimuusika ajaloos võimatu üle hinnata. Tema loomingust on eestlaste südameisse jõudnud kümneid igikestvaid laule. "Õhtu rannal", "Tihemetsa Tiina" ja "Oma laulu ei leia ma üles", on kindlasti nende hulgas. Aga lisaks heliloomingule on vahest tähtsamgi papa Valteri roll Eesti muusikaajaloo kirjapanekul ja populariseerimisel. Autorid Roald Johannson ja Jaak Kilmi.
Kell 23.10 "Valter Ojakäär 85" (ETV 2008)
Sünnipäevakontsert Eesti Raadio 1. stuudiost. Euroopa vanim tegutsev raadioajakirjanik Valter Ojakäär on ka suurepärane helilooja, pillimees ja muusikapublitsist. Sünnipäevakontserdil esitavad tema loomingut Estonian Dream Big Band ja üle-eestiline noorte sümfooniaorkester. Solistid Ivo Linna, Evelin Pang, Hele Kõre, Elo Toodo jt. Õhtujuht Olav Ehala. Režissöör Ülle Õun, tegevprodutsent Ruth Alaküla.
Kell 00.10 "Valter Ojakäär 90" (ETV 2013)
Helilooja ja mitmete muusikaraamatute autori Valter Ojakääru 90. juubeliks valminud saade. ETV2 üllatas vanameistrit ühe tordise külaskäiguga. | ETV2 teemaõhtu meenutab Valter Ojakääru | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 21.30 "Tähelaev: Valter Ojakäär" (ETV 2008)
Margit Kilumetsa külaliseks on Eesti muusika grand old man Valter Ojakäär rääkimaks elust, inimestest ja seekord erandlikult ka iseendast. Saade oli esmakordselt eetris muusikamehe 85. sünnipäeval. Režissöör Kalev Lepik.
Kell 22.45 "Estraadisangarid: Valter Ojakäär" (Eesti 2017)
Valter Ojakääru rolli on meie estraadimuusika ajaloos võimatu üle hinnata. Tema loomingust on eestlaste südameisse jõudnud kümneid igikestvaid laule. "Õhtu rannal", "Tihemetsa Tiina" ja "Oma laulu ei leia ma üles", on kindlasti nende hulgas. Aga lisaks heliloomingule on vahest tähtsamgi papa Valteri roll Eesti muusikaajaloo kirjapanekul ja populariseerimisel. Autorid Roald Johannson ja Jaak Kilmi.
Kell 23.10 "Valter Ojakäär 85" (ETV 2008)
Sünnipäevakontsert Eesti Raadio 1. stuudiost. Euroopa vanim tegutsev raadioajakirjanik Valter Ojakäär on ka suurepärane helilooja, pillimees ja muusikapublitsist. Sünnipäevakontserdil esitavad tema loomingut Estonian Dream Big Band ja üle-eestiline noorte sümfooniaorkester. Solistid Ivo Linna, Evelin Pang, Hele Kõre, Elo Toodo jt. Õhtujuht Olav Ehala. Režissöör Ülle Õun, tegevprodutsent Ruth Alaküla.
Kell 00.10 "Valter Ojakäär 90" (ETV 2013)
Helilooja ja mitmete muusikaraamatute autori Valter Ojakääru 90. juubeliks valminud saade. ETV2 üllatas vanameistrit ühe tordise külaskäiguga.
### Response:
ETV2 teemaõhtu meenutab Valter Ojakääru |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba detsembris alanud läbirääkimised venisid, sest klubid ei leidnud koheselt ühist meelt, kuid nüüd teatas Barcelona, et Arthurina tuntud poolkaitsja osas on kokkuleppele jõutud. Tõsi, üleminek ise ei ole ametlik enne juulit ja Hispaania tippklubil on veel võimalus taganeda, kirjutab Soccernet.ee.
"Barcelona võib kasutada õigust mängija ostmiseks 2018. aasta juulis," teatas klubi. "Kui otsustame tehingu lõpule viia, on mängija maksumuseks 30 miljonit eurot, millele võib sõltuvalt tulemustest lisanduda veel üheksa miljonit eurot."
Gremio soovis 21-aastast poolkaitsjat hoida järgmise jaanuarini, et ta saaks Brasiilias veel ühe täishooaja kaasa mängida, kuid nõustus lõpuks suvise müügiga. Kodumaa koondises ei ole Arthur debüüti veel teinud, kuid kutseid on tema suunas teele läkitatud ja ei saa välistada, et mees kuulub ka maailmameistrivõistlustele sõitvasse koondisesse. | Barcelona sõlmis eellepingu hinnalise brasiillasega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba detsembris alanud läbirääkimised venisid, sest klubid ei leidnud koheselt ühist meelt, kuid nüüd teatas Barcelona, et Arthurina tuntud poolkaitsja osas on kokkuleppele jõutud. Tõsi, üleminek ise ei ole ametlik enne juulit ja Hispaania tippklubil on veel võimalus taganeda, kirjutab Soccernet.ee.
"Barcelona võib kasutada õigust mängija ostmiseks 2018. aasta juulis," teatas klubi. "Kui otsustame tehingu lõpule viia, on mängija maksumuseks 30 miljonit eurot, millele võib sõltuvalt tulemustest lisanduda veel üheksa miljonit eurot."
Gremio soovis 21-aastast poolkaitsjat hoida järgmise jaanuarini, et ta saaks Brasiilias veel ühe täishooaja kaasa mängida, kuid nõustus lõpuks suvise müügiga. Kodumaa koondises ei ole Arthur debüüti veel teinud, kuid kutseid on tema suunas teele läkitatud ja ei saa välistada, et mees kuulub ka maailmameistrivõistlustele sõitvasse koondisesse.
### Response:
Barcelona sõlmis eellepingu hinnalise brasiillasega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | P. I. Filimonov, "Hariton Naganovi surm ja ajatus".
Libabiograafia. Vene keelest tõlkinud Veronika Einberg, toimetanud Krista Mõisnik.
Kujundanud Maris Kaskmann. Gallus, 2017. 296 lk.
P. I. Filimonovi romaan "Hariton Naganovi surm ja ajatus" viib lugeja vene maailma Eestis. Ei ole isegi oluline, millisesse piirkonda täpsemalt, põhiline on, et teejuhiks on inimene selle võõra maailma seest. Nii tõuseb ootushorisont päris kõrgele ning eesti lugeja loodab siit kohtumist millegi hoopis teistsugusega.
Eks iga venelastega kokku puutunud eestlane pea ennast vene küsimuses eksperdiks. Olen elanud 33 aastat Mustamäel sellises paraadnas, kus venelased olid enamuses. Meil oli meremeeste paraadna ja peab ütlema, et ringi liikus väga värvikaid kujusid, kes kadusid vahepeal kuudepikkustele reisidele. Panete tähele, et enne veel, kui olen romaani juurde asunud, on juba mälestuste laviin liikuma läinud? See on hea märk! Võib öelda, et niisugust raamatut on juba ammu vaja olnud!
Kogu see vene maailm oli ju ikka võrdlemisi arusaamatu, alustades vaipadest korteri seintel kuni mõningate inimsuheteni. Minu all elas näiteks mees, keda me algul kutsusime lihtsalt Altvanameheks, ja hiljem, kui ta kinni läks ja tagasi tuli, Vangiks. Kõike siin ära rääkida ei jõua, aga päris palju sai laps vene maailma kohta teada just naabrite kaudu, kas või selle, et vene pidu kaua ei kesta ja lõpeb tavaliselt nii, et naine põgeneb vannituppa. Ühel hetkel kolkis kogu paraadna piki radiaatoreid, et draama kuidagigi lõpu leiaks. Eestlased ja venelased koos ei mänginud, igasugune integratsioon puudus. Mäletan, kuidas ema alati hoiatas, et ei tohi sattuda vene juuksuri juurde. Loomulikult oli ka sümpaatseid venelasi, kuid meelde on jäänud just väga värvikad olukorrad ja äge temperament. Mingit sellist paljastust ka raamatust lootsin. Filimonovi teos õnneks ei vastanud mu naiivsetele ootustele. See olekski ju jabur ja võimatu olnud! Siis oleks selle romaani pidanud kirjutama eestlane!
Kolmest Filimonovi romaanist meeldib mulle kõige rohkem "Laulis, kuni kõik lõppes" (2016), sest just seal on kujutatud veidi sellist vene elu, mida ma ise mustakalt mäletan – vene mammide spetsiifilist maailma. Peategelane hakkab seal hooldama oma vanurist sugulast. Vene mammid, oleme ausad, neid kutsuti ikka lihtsalt vene vanamuttideks, olid omaette ooper. Kui olin väike ja elas ka veel minu vanaema, eestiaegne daam, siis ilmus nii mõnigi kord meile ukse taha keegi naabritädidest taldriku kapsasupiga. Pärast vanaema surma niisugust südamlikku suhtlust enam naljalt ei kohanud. Üldiselt valitses sõjaseisukord. Kord hiilisime sõpradega nagu üle rindejoone vene muttide juttu kuulama, kui nad istusid oma tavalisel ja ajatul kombel viiekordse maja ees pingi peal. Meid huvitas väga, millest nad räägivad. Arutati muidugi, kuhu keegi maetakse, muu hulgas kõlas Nevski kalmistu nimi. Filimonovi "Laulis, kuni kõik lõppes" viis just sellisesse vene vanamuttide meeleolukasse maailma. Iseloomulikud olid teoses ka nn poluvernikud, kelle alla liigitusid minu arust ka igasugused vene koolis õppivad eestlased. Selliseid kummalisi hübriide (seda sõna kasutab ka Filimonov ise oma vanamuti-romaanis) elas meiegi majas. Nendega suheldi, aga nad kuulusid mingisse hoopis teise akvaariumi. Ka minu naabritädi vastast oli poluvernik. Keelebarjääri ei olnud, aga lõpuni niisuguseid ei usaldatud. Sarjas "ENSV" on see suhtumine päris adekvaatselt edasi antud.
Lõppkokkuvõttes oli ju kogu asi eelkõige olmeerinevustes. Trepikoda kutsuti paraadnaks ning võeti tegelikult üle muudki, kas või see, et haisev prügiämber tõsteti lihtsalt korteri ukse taha allaviimist ootama. Mulle prügikastivinnutamine meeldis, sest viiendal korrusel elades oli ju alati põhiküsimus, kes selle kuradi ämbri jälle välja viib! Igal juhul on "Laulis, kuni kõik lõppes" väga hea romaan ja stiilne sissevaade maailma, mida eestlased toona põlastasid. Suhtumine muutus alles 1990ndatel, kui meiegi majja kolis palju eestlasi, kes olid venelastelt korteri ostnud. Peagi selgus tõsiasi, et need uued jõmmid olid veel palju halvemad naabrid kui senised!
"Hariton Naganovi surm ja ajatus" viib aga tundmatusse maailma. Ma ei mäleta, et meie paraadnas oleks elanud erilisi vene intelligente või boheeme. Arvasin lugema hakates millegipärast, et leian eest midagi veidi Jack Kerouaci "Pilvealuste" atmosfääriga sarnast: olin kuulnud, et tegu on vene boheemide elu kujutamisega 1990ndate Tallinnas. Meie paraadnas oli ainult kapteneid, tüürmaneid ja muid selliseid isikuid, kes istusid punaste dressipükste ja lakk-kingadega kuskil haljasalal või nühkisid oma Volgat või hiljem isegi mingite meremeeste talongide (boonide?) eest ostetud Fordi läikima. Intelligente, boheeme minu areaalis ei liikunud või nad igal juhul ei prevaleerinud kontingendis. Minu trepikoda oli muidugi eriline, laevandusettevõtte Ookean oma.
Kuigi romaanis "Hariton Naganovi surm ja ajatus" on kõik klassikalised eestlastele nalja teinud vene elemendid olemas (pulm, lakkumine ja jauramine köögis, punkri pidamine jne), laiub igal pool nagu vanasti vanainimeste televiisoril mingisugune ebamäärasuse pitslinik. Nii Hariton ise kui ka tema boheemidest sõbrad (mõned vägagi jõulised) on võrdlemisi ebamäärased ja aferistlikud tegelased (juhul kui võrdlen neid kas või oma Altvanamehega). Ega me nende nn boheemide kohta siit romaanist tõesti palju teada ei saa. Jauratakse ja juuakse ilma mingisuguse erilise boheemlikkuseta. Ilmselt see siis nii ka oli. Pigem kvalifitseeruvad Filimonovi tegelased hämarateks vene aferistideks-kelmideks. Tegevuski toimub kohtades, mida korralik eestlane ikka jõudumööda vältis, kuskil Sõle kandis, Pallasti tänaval, jalutatakse isegi Kopli liinidel. Mind ei lubanud ema isegi mitte praegusesse hipsterite Kalamajja, sest Balti jaama taga elasid pätid, seda teadis igaüks.
Kuid romaanis viiakse lugeja ka Narva ja seal toimuvad eriti lõbusad seiklused! Esitletakse isegi Narva boheemlaskonda! Romaani finaalis Narva jõudmine on tähenduslik. Millegipärast just Narva tegelaste puhul ei ole tegelastele seda ebamäärasuse pitslinikut või vanamuti öökombineed peale heidetud. Kõik karakterid on värvikalt arusaadavad. Mulle meeldiski romaanis eriti üks tegelane Narvast – Potšetšujev, kes jaurab Naganoviga ehtvenelikult sellise ähvardava sõbrana (lk 266). Ehk on Narva isegi Tallinna venelaste meelest mingisugune reljeefsemate suhtumiste ja brutaalsemate tüpaažidega koht? Pange tähele kas või Narva kriminaalset tegelast nimega Mifa, kes lubab endaga vaidlejatel kõri dessantväelaslikult välja rebida (lk 216). Just kogu Narva tramburai, mis toimub ühe guru esinemise ümber, vastab minu ettekujutusele vene maailmast kõige ehedamalt! Nendes meeleolukates stseenides on kohal nii boheemlaskond, memmekesed kui ka jõulised natuurid, nii et loed ja naerad kogu seda kanget kokteili! Eriti osavalt on Filimonov kujutanud Narva vene vanurite käitumist.
Natuke efemeersemaks jääb Hariton Naganovi ja tema abielluva tütre liin. Pole midagi imestada, isa külastabki tütre pulma vaimuna. Huvitav tegelane on siin pulmavana, kes paneb rahva sooritama jaburaid pseudorituaale. Tütar on kohanenud Eesti eluga, peigmees on eestlane. Päris metafüüsiline on nüüd vaim Naganovi kohalolu romaani lõpus: "Naganov rippus madalalt laua kohal. Silmitses tütart ja tolle väljavalitut. Mis siis ikka, jah, kõik on loogiline" (lk 277).
Ilmselt ongi romaanis "Hariton Naganovi surm ja ajatus" kõik loogiline. Eks see on eelkõige venelase pilk iseendasse. Vaadates endasse, kardan, et eestlane ei ole veel üle saanud sellisest väljaviimata haisvate prügiämbrite, vene vanamuttide ja Altvanamehe igaöisest slaavi rokenrolli diskursusest. Teoses näidatakse, kuidas paljud venelased kohanevad uue riigi muutunud oludes lõpuks päris hästi. Filimonovi tegelaskujude ebamäärasus on ilmselgelt taotluslik, nad ongi tavalised vene inimesed. Tõepoolest, ma arvan, et Filimonovit võib vene asjatundjana ja huvitava kirjanikuna täiesti usaldada, mis on ka ju täiesti loogiline.
Artikkel ilmus Sirbis. | Arvustus. Mitte-eestlasliku käitumise tsoon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
P. I. Filimonov, "Hariton Naganovi surm ja ajatus".
Libabiograafia. Vene keelest tõlkinud Veronika Einberg, toimetanud Krista Mõisnik.
Kujundanud Maris Kaskmann. Gallus, 2017. 296 lk.
P. I. Filimonovi romaan "Hariton Naganovi surm ja ajatus" viib lugeja vene maailma Eestis. Ei ole isegi oluline, millisesse piirkonda täpsemalt, põhiline on, et teejuhiks on inimene selle võõra maailma seest. Nii tõuseb ootushorisont päris kõrgele ning eesti lugeja loodab siit kohtumist millegi hoopis teistsugusega.
Eks iga venelastega kokku puutunud eestlane pea ennast vene küsimuses eksperdiks. Olen elanud 33 aastat Mustamäel sellises paraadnas, kus venelased olid enamuses. Meil oli meremeeste paraadna ja peab ütlema, et ringi liikus väga värvikaid kujusid, kes kadusid vahepeal kuudepikkustele reisidele. Panete tähele, et enne veel, kui olen romaani juurde asunud, on juba mälestuste laviin liikuma läinud? See on hea märk! Võib öelda, et niisugust raamatut on juba ammu vaja olnud!
Kogu see vene maailm oli ju ikka võrdlemisi arusaamatu, alustades vaipadest korteri seintel kuni mõningate inimsuheteni. Minu all elas näiteks mees, keda me algul kutsusime lihtsalt Altvanameheks, ja hiljem, kui ta kinni läks ja tagasi tuli, Vangiks. Kõike siin ära rääkida ei jõua, aga päris palju sai laps vene maailma kohta teada just naabrite kaudu, kas või selle, et vene pidu kaua ei kesta ja lõpeb tavaliselt nii, et naine põgeneb vannituppa. Ühel hetkel kolkis kogu paraadna piki radiaatoreid, et draama kuidagigi lõpu leiaks. Eestlased ja venelased koos ei mänginud, igasugune integratsioon puudus. Mäletan, kuidas ema alati hoiatas, et ei tohi sattuda vene juuksuri juurde. Loomulikult oli ka sümpaatseid venelasi, kuid meelde on jäänud just väga värvikad olukorrad ja äge temperament. Mingit sellist paljastust ka raamatust lootsin. Filimonovi teos õnneks ei vastanud mu naiivsetele ootustele. See olekski ju jabur ja võimatu olnud! Siis oleks selle romaani pidanud kirjutama eestlane!
Kolmest Filimonovi romaanist meeldib mulle kõige rohkem "Laulis, kuni kõik lõppes" (2016), sest just seal on kujutatud veidi sellist vene elu, mida ma ise mustakalt mäletan – vene mammide spetsiifilist maailma. Peategelane hakkab seal hooldama oma vanurist sugulast. Vene mammid, oleme ausad, neid kutsuti ikka lihtsalt vene vanamuttideks, olid omaette ooper. Kui olin väike ja elas ka veel minu vanaema, eestiaegne daam, siis ilmus nii mõnigi kord meile ukse taha keegi naabritädidest taldriku kapsasupiga. Pärast vanaema surma niisugust südamlikku suhtlust enam naljalt ei kohanud. Üldiselt valitses sõjaseisukord. Kord hiilisime sõpradega nagu üle rindejoone vene muttide juttu kuulama, kui nad istusid oma tavalisel ja ajatul kombel viiekordse maja ees pingi peal. Meid huvitas väga, millest nad räägivad. Arutati muidugi, kuhu keegi maetakse, muu hulgas kõlas Nevski kalmistu nimi. Filimonovi "Laulis, kuni kõik lõppes" viis just sellisesse vene vanamuttide meeleolukasse maailma. Iseloomulikud olid teoses ka nn poluvernikud, kelle alla liigitusid minu arust ka igasugused vene koolis õppivad eestlased. Selliseid kummalisi hübriide (seda sõna kasutab ka Filimonov ise oma vanamuti-romaanis) elas meiegi majas. Nendega suheldi, aga nad kuulusid mingisse hoopis teise akvaariumi. Ka minu naabritädi vastast oli poluvernik. Keelebarjääri ei olnud, aga lõpuni niisuguseid ei usaldatud. Sarjas "ENSV" on see suhtumine päris adekvaatselt edasi antud.
Lõppkokkuvõttes oli ju kogu asi eelkõige olmeerinevustes. Trepikoda kutsuti paraadnaks ning võeti tegelikult üle muudki, kas või see, et haisev prügiämber tõsteti lihtsalt korteri ukse taha allaviimist ootama. Mulle prügikastivinnutamine meeldis, sest viiendal korrusel elades oli ju alati põhiküsimus, kes selle kuradi ämbri jälle välja viib! Igal juhul on "Laulis, kuni kõik lõppes" väga hea romaan ja stiilne sissevaade maailma, mida eestlased toona põlastasid. Suhtumine muutus alles 1990ndatel, kui meiegi majja kolis palju eestlasi, kes olid venelastelt korteri ostnud. Peagi selgus tõsiasi, et need uued jõmmid olid veel palju halvemad naabrid kui senised!
"Hariton Naganovi surm ja ajatus" viib aga tundmatusse maailma. Ma ei mäleta, et meie paraadnas oleks elanud erilisi vene intelligente või boheeme. Arvasin lugema hakates millegipärast, et leian eest midagi veidi Jack Kerouaci "Pilvealuste" atmosfääriga sarnast: olin kuulnud, et tegu on vene boheemide elu kujutamisega 1990ndate Tallinnas. Meie paraadnas oli ainult kapteneid, tüürmaneid ja muid selliseid isikuid, kes istusid punaste dressipükste ja lakk-kingadega kuskil haljasalal või nühkisid oma Volgat või hiljem isegi mingite meremeeste talongide (boonide?) eest ostetud Fordi läikima. Intelligente, boheeme minu areaalis ei liikunud või nad igal juhul ei prevaleerinud kontingendis. Minu trepikoda oli muidugi eriline, laevandusettevõtte Ookean oma.
Kuigi romaanis "Hariton Naganovi surm ja ajatus" on kõik klassikalised eestlastele nalja teinud vene elemendid olemas (pulm, lakkumine ja jauramine köögis, punkri pidamine jne), laiub igal pool nagu vanasti vanainimeste televiisoril mingisugune ebamäärasuse pitslinik. Nii Hariton ise kui ka tema boheemidest sõbrad (mõned vägagi jõulised) on võrdlemisi ebamäärased ja aferistlikud tegelased (juhul kui võrdlen neid kas või oma Altvanamehega). Ega me nende nn boheemide kohta siit romaanist tõesti palju teada ei saa. Jauratakse ja juuakse ilma mingisuguse erilise boheemlikkuseta. Ilmselt see siis nii ka oli. Pigem kvalifitseeruvad Filimonovi tegelased hämarateks vene aferistideks-kelmideks. Tegevuski toimub kohtades, mida korralik eestlane ikka jõudumööda vältis, kuskil Sõle kandis, Pallasti tänaval, jalutatakse isegi Kopli liinidel. Mind ei lubanud ema isegi mitte praegusesse hipsterite Kalamajja, sest Balti jaama taga elasid pätid, seda teadis igaüks.
Kuid romaanis viiakse lugeja ka Narva ja seal toimuvad eriti lõbusad seiklused! Esitletakse isegi Narva boheemlaskonda! Romaani finaalis Narva jõudmine on tähenduslik. Millegipärast just Narva tegelaste puhul ei ole tegelastele seda ebamäärasuse pitslinikut või vanamuti öökombineed peale heidetud. Kõik karakterid on värvikalt arusaadavad. Mulle meeldiski romaanis eriti üks tegelane Narvast – Potšetšujev, kes jaurab Naganoviga ehtvenelikult sellise ähvardava sõbrana (lk 266). Ehk on Narva isegi Tallinna venelaste meelest mingisugune reljeefsemate suhtumiste ja brutaalsemate tüpaažidega koht? Pange tähele kas või Narva kriminaalset tegelast nimega Mifa, kes lubab endaga vaidlejatel kõri dessantväelaslikult välja rebida (lk 216). Just kogu Narva tramburai, mis toimub ühe guru esinemise ümber, vastab minu ettekujutusele vene maailmast kõige ehedamalt! Nendes meeleolukates stseenides on kohal nii boheemlaskond, memmekesed kui ka jõulised natuurid, nii et loed ja naerad kogu seda kanget kokteili! Eriti osavalt on Filimonov kujutanud Narva vene vanurite käitumist.
Natuke efemeersemaks jääb Hariton Naganovi ja tema abielluva tütre liin. Pole midagi imestada, isa külastabki tütre pulma vaimuna. Huvitav tegelane on siin pulmavana, kes paneb rahva sooritama jaburaid pseudorituaale. Tütar on kohanenud Eesti eluga, peigmees on eestlane. Päris metafüüsiline on nüüd vaim Naganovi kohalolu romaani lõpus: "Naganov rippus madalalt laua kohal. Silmitses tütart ja tolle väljavalitut. Mis siis ikka, jah, kõik on loogiline" (lk 277).
Ilmselt ongi romaanis "Hariton Naganovi surm ja ajatus" kõik loogiline. Eks see on eelkõige venelase pilk iseendasse. Vaadates endasse, kardan, et eestlane ei ole veel üle saanud sellisest väljaviimata haisvate prügiämbrite, vene vanamuttide ja Altvanamehe igaöisest slaavi rokenrolli diskursusest. Teoses näidatakse, kuidas paljud venelased kohanevad uue riigi muutunud oludes lõpuks päris hästi. Filimonovi tegelaskujude ebamäärasus on ilmselgelt taotluslik, nad ongi tavalised vene inimesed. Tõepoolest, ma arvan, et Filimonovit võib vene asjatundjana ja huvitava kirjanikuna täiesti usaldada, mis on ka ju täiesti loogiline.
Artikkel ilmus Sirbis.
### Response:
Arvustus. Mitte-eestlasliku käitumise tsoon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige resultatiivseim oli 196 cm pikkune ja 17-aastane Mikk Jurkatamm, kes aitas Bologna Virtuse U-18 meeskonna 71:68 võidule Treviso eakaaslaste üle. Eestlasest tagamängija tõi oma meeskonna parimana 17 punkti. Kaotajatest hiilgas Alvise Sarto koguni 38 punktiga. See oli Bologna U-18 tiimi jaoks esimeseks mänguks hooaja teises faasis, vahendab Korvpall24.ee.
Itaalia tugevuselt kolmandal liigatasemel ehk Serie B-s pääses väljakule 194 cm pikkune ja märtsi lõpus 19-aastaseks saav tagamees Hugo Erkmaa, kui tema koduklubi Firenze (20-5) alistas võõrsil 75:59 Varese Coelsanus Robur et Fides (7-18) nimelise tiimi. Eestlane teenis neli minutit mänguaega ning sooritas ühe mööda läinud kaugviske ning tegi ühe isikliku vea.
Itaalia liigasüsteemis veel aste madalamal, Serie C-s, aitas Kirill Koršunov Livorno Don Bosco (6-16) meeskonnal koduplatsil 61:57 üle mängida Agliana (7-15) tiimi. 18-aastane Koršunov sai kirja 33,5 minutiga kolm punkti (kahesed 0/1, kolmesed 0/3, vabavisked 3/4), viis lauapalli, ühe pallikaotuse ja neli isiklikku viga.
Hispaania tugevuselt neljandas liigas ehk EBA-s oli 192 cm pikkusel ja 20-aastasel tagamehel Robert Valgel halb viskepäev, kui tema koduklubi Grupo De Santiago Automocion (9-15) kaotas kodus koguni 44:80 Easo Loquillo (17-7) tiimile. Eestlane kogus 20 minutiga seitse punkti (kahesed 3/11, kolmesed 0/1, vabavisked 1/2), kaks lauapalli, ühe resultatiivse söödu ja kaks pallikaotust. | Mikk Jurkatamm viskas Bologna Virtuse eest 17 punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige resultatiivseim oli 196 cm pikkune ja 17-aastane Mikk Jurkatamm, kes aitas Bologna Virtuse U-18 meeskonna 71:68 võidule Treviso eakaaslaste üle. Eestlasest tagamängija tõi oma meeskonna parimana 17 punkti. Kaotajatest hiilgas Alvise Sarto koguni 38 punktiga. See oli Bologna U-18 tiimi jaoks esimeseks mänguks hooaja teises faasis, vahendab Korvpall24.ee.
Itaalia tugevuselt kolmandal liigatasemel ehk Serie B-s pääses väljakule 194 cm pikkune ja märtsi lõpus 19-aastaseks saav tagamees Hugo Erkmaa, kui tema koduklubi Firenze (20-5) alistas võõrsil 75:59 Varese Coelsanus Robur et Fides (7-18) nimelise tiimi. Eestlane teenis neli minutit mänguaega ning sooritas ühe mööda läinud kaugviske ning tegi ühe isikliku vea.
Itaalia liigasüsteemis veel aste madalamal, Serie C-s, aitas Kirill Koršunov Livorno Don Bosco (6-16) meeskonnal koduplatsil 61:57 üle mängida Agliana (7-15) tiimi. 18-aastane Koršunov sai kirja 33,5 minutiga kolm punkti (kahesed 0/1, kolmesed 0/3, vabavisked 3/4), viis lauapalli, ühe pallikaotuse ja neli isiklikku viga.
Hispaania tugevuselt neljandas liigas ehk EBA-s oli 192 cm pikkusel ja 20-aastasel tagamehel Robert Valgel halb viskepäev, kui tema koduklubi Grupo De Santiago Automocion (9-15) kaotas kodus koguni 44:80 Easo Loquillo (17-7) tiimile. Eestlane kogus 20 minutiga seitse punkti (kahesed 3/11, kolmesed 0/1, vabavisked 1/2), kaks lauapalli, ühe resultatiivse söödu ja kaks pallikaotust.
### Response:
Mikk Jurkatamm viskas Bologna Virtuse eest 17 punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühest korterist tõid päästjad välja ühe täiskasvanu ja imiku, teatas päästeamet Twitteris.
Pärast kella 15.30 teatas päästeamet, et Õle tänaval on tulekahju levik peatatud ja käivad järelkustutustööd. Ükski inimene põlengu tõttu kannatada ei saanud. | Tallinnas tõid päästjad põlevast majast välja täiskasvanu ja imiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühest korterist tõid päästjad välja ühe täiskasvanu ja imiku, teatas päästeamet Twitteris.
Pärast kella 15.30 teatas päästeamet, et Õle tänaval on tulekahju levik peatatud ja käivad järelkustutustööd. Ükski inimene põlengu tõttu kannatada ei saanud.
### Response:
Tallinnas tõid päästjad põlevast majast välja täiskasvanu ja imiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seni on Ida-Ghouta mässulised lükanud kõnelused režiimiga kindlalt tagasi. Pühapäeval tunnistas Hammuriyeh' linna kontrolliv rühmitus, et kaalub võimalikku evakuatsioonipakkumist.
Laupäeval valitsuse esindajatega kohtunud komitee arutas kokkulepet, mis tagaks soovijatele võimaluse lahkuda Hammuriyeh´st teistesse mässuliste kontrolli all olevatesse Süüria piirkondadesse, ütles komitee tundmatuks jääda soovinud liige.
Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus teatas pühapäeval, et läbirääkimised toimuvad ka teiste linnade evakueerimiseks.
Ida-Ghoutas jõustus uus humanitaarpaus
Süüria Ida-Ghouta enklaavis jõustus pühapäeval uus humanitaarpaus, teatasid Vene relvajõud.
Enklaavi tsiviilisikutele ja äärmuslastele on avatud kaks humanitaarkoridori, kuid terroristid jätkavad nende sissepääsu tõkestamist, lisasid relvajõud.
Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse andmetel on veebruaris alanud Süüria režiimijõudude pealetungis Ida-Ghoutale saanud surma üle tuhande tsiviilisiku.
Süüria armee jätkas pealetungi Ida-Ghoutas
Süüria režiimi väed jätkasid varem pühapäeval pealetungi Ida-Ghoutas, mille suurima linna Douma nad laupäeval ära lõikasid.
Valitsusväed ja nendega liidus olevad omakaitsejõud alustasid pealetungi Ida-Ghouta enklaavile 18. veebruaril, praeguseks on nende kontrolli all üle poole piirkonnast.
Laupäeval isoleerisid režiimi väed edukalt enklaavi suurima linna Douna ning hõivasid Misraba linna piirkonna lääneosas. Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse andmetel hukkus laupäeval Doumas 20 ja mijal enklaavis 17 tsiviilisikut.
Mattis: igasugune gaasirünnak Süürias oleks "väga rumal"
üürua režiimist oleks "väga rumal" kasutada gaasi relvana Ida-Ghoutas ja mujal riigis, ütles pühapäeval USA kaitseminister Jim Mattis.
Minister ütles temaga Lähis-Itta reisivatele ajakirjanikele, et on mures Süüria režiimivägede tsiviilohvrite rohketest rünnakutest.
"Praegu saame teateid - mul pole tõendeid, mida saan teile näidata -, kuid oleme teadlikud teadetest kloorgaasi kasutamisest," lausus Mattis enne Omaani saabumist.
USA vastas eelmisel aastal Süürias sõjaliselt teadetele, et Süüria režiim kasutas rünnakuks sariini. Mattiselt küsiti pühapäeval, kas USA kaalub vastulöögi andmist kloorgaasi kasutamisele.
"Ma ei kavatse seda rangelt määratleda. Oleme teinud täiesti selgeks, et oleks väga rumal kasutada gaasi rahva vastu, ükskõik kas lahinguväljal või tsiviilelanike vastu," vastas ta.
Viimased teated Süüria valitsusvägede rünnakutest tsiviilisikutele näitavad, et üksused ründavad "parimal juhul valimatult" ja "halvimal juhul võtavad sihikule haiglaid".
"Ma ei tea, kummaga on tegemist - nad kas on ebakompetentsed, sooritavad seadusvastaseid tegusid või mõlemat."
Süürias president Bashar al-Assadi üksuseid sõjaliselt toetaval Venemaal võib lasuda tsiviilisikute hukkumises kaassüü, lisas Mattis.
Süüria asevälisminister Faisal Mekdad eitas opositsiooni süüdistust, et valitsusväed kasutasid mõnedes Damaskuse eeslinnades rünnakutes mürkgaasi. | Ida-Ghouta delegatsioon kaalub osalist evakueerimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seni on Ida-Ghouta mässulised lükanud kõnelused režiimiga kindlalt tagasi. Pühapäeval tunnistas Hammuriyeh' linna kontrolliv rühmitus, et kaalub võimalikku evakuatsioonipakkumist.
Laupäeval valitsuse esindajatega kohtunud komitee arutas kokkulepet, mis tagaks soovijatele võimaluse lahkuda Hammuriyeh´st teistesse mässuliste kontrolli all olevatesse Süüria piirkondadesse, ütles komitee tundmatuks jääda soovinud liige.
Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus teatas pühapäeval, et läbirääkimised toimuvad ka teiste linnade evakueerimiseks.
Ida-Ghoutas jõustus uus humanitaarpaus
Süüria Ida-Ghouta enklaavis jõustus pühapäeval uus humanitaarpaus, teatasid Vene relvajõud.
Enklaavi tsiviilisikutele ja äärmuslastele on avatud kaks humanitaarkoridori, kuid terroristid jätkavad nende sissepääsu tõkestamist, lisasid relvajõud.
Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse andmetel on veebruaris alanud Süüria režiimijõudude pealetungis Ida-Ghoutale saanud surma üle tuhande tsiviilisiku.
Süüria armee jätkas pealetungi Ida-Ghoutas
Süüria režiimi väed jätkasid varem pühapäeval pealetungi Ida-Ghoutas, mille suurima linna Douma nad laupäeval ära lõikasid.
Valitsusväed ja nendega liidus olevad omakaitsejõud alustasid pealetungi Ida-Ghouta enklaavile 18. veebruaril, praeguseks on nende kontrolli all üle poole piirkonnast.
Laupäeval isoleerisid režiimi väed edukalt enklaavi suurima linna Douna ning hõivasid Misraba linna piirkonna lääneosas. Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse andmetel hukkus laupäeval Doumas 20 ja mijal enklaavis 17 tsiviilisikut.
Mattis: igasugune gaasirünnak Süürias oleks "väga rumal"
üürua režiimist oleks "väga rumal" kasutada gaasi relvana Ida-Ghoutas ja mujal riigis, ütles pühapäeval USA kaitseminister Jim Mattis.
Minister ütles temaga Lähis-Itta reisivatele ajakirjanikele, et on mures Süüria režiimivägede tsiviilohvrite rohketest rünnakutest.
"Praegu saame teateid - mul pole tõendeid, mida saan teile näidata -, kuid oleme teadlikud teadetest kloorgaasi kasutamisest," lausus Mattis enne Omaani saabumist.
USA vastas eelmisel aastal Süürias sõjaliselt teadetele, et Süüria režiim kasutas rünnakuks sariini. Mattiselt küsiti pühapäeval, kas USA kaalub vastulöögi andmist kloorgaasi kasutamisele.
"Ma ei kavatse seda rangelt määratleda. Oleme teinud täiesti selgeks, et oleks väga rumal kasutada gaasi rahva vastu, ükskõik kas lahinguväljal või tsiviilelanike vastu," vastas ta.
Viimased teated Süüria valitsusvägede rünnakutest tsiviilisikutele näitavad, et üksused ründavad "parimal juhul valimatult" ja "halvimal juhul võtavad sihikule haiglaid".
"Ma ei tea, kummaga on tegemist - nad kas on ebakompetentsed, sooritavad seadusvastaseid tegusid või mõlemat."
Süürias president Bashar al-Assadi üksuseid sõjaliselt toetaval Venemaal võib lasuda tsiviilisikute hukkumises kaassüü, lisas Mattis.
Süüria asevälisminister Faisal Mekdad eitas opositsiooni süüdistust, et valitsusväed kasutasid mõnedes Damaskuse eeslinnades rünnakutes mürkgaasi.
### Response:
Ida-Ghouta delegatsioon kaalub osalist evakueerimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seehofer lubas lehele Bild am Sonntag antud usutluses ka, et kolmapäeval ametisse astuv valitsus rakendab korrakaitses "nulltolerantsi".
Seehofer oli paremtsentristlikus blokis kantsler Angela Merkeli häälekaim kriitik seoses otsusega avada Saksamaa piirid põgeniketulvale. Enamik Balkani marsruuti mööda Saksamaale saabunuist läbis Seehoferi koduliidumaa Baieri.
Merkeli Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) juhiks oleva ministri sõnul on tal käsil "asüülimenetluse kiirendamise ja järjekindlate deporteerimiste kava".
Inimeste vabatahtlikku ja sunniviisilist koduriiki tagasisaatmist tuleb "oluliselt suurendada", lausus Seehofer.
Ta rõhutas, et Saksa seadust rikkuvate või julgeolekuohuks peetud inimeste suhtes võetakse rangem hoiak.
"Tahame püsida riigina maailmale avatud ja liberaalse riigina... Kuid kui asi puudutab kodanike kaitset, siis vajame tugevat riiki. Mina hoolitsen selle eest," lausus ta. | Saksa uus siseminister lubab kiirendada migrantide repatrieerimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seehofer lubas lehele Bild am Sonntag antud usutluses ka, et kolmapäeval ametisse astuv valitsus rakendab korrakaitses "nulltolerantsi".
Seehofer oli paremtsentristlikus blokis kantsler Angela Merkeli häälekaim kriitik seoses otsusega avada Saksamaa piirid põgeniketulvale. Enamik Balkani marsruuti mööda Saksamaale saabunuist läbis Seehoferi koduliidumaa Baieri.
Merkeli Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) juhiks oleva ministri sõnul on tal käsil "asüülimenetluse kiirendamise ja järjekindlate deporteerimiste kava".
Inimeste vabatahtlikku ja sunniviisilist koduriiki tagasisaatmist tuleb "oluliselt suurendada", lausus Seehofer.
Ta rõhutas, et Saksa seadust rikkuvate või julgeolekuohuks peetud inimeste suhtes võetakse rangem hoiak.
"Tahame püsida riigina maailmale avatud ja liberaalse riigina... Kuid kui asi puudutab kodanike kaitset, siis vajame tugevat riiki. Mina hoolitsen selle eest," lausus ta.
### Response:
Saksa uus siseminister lubab kiirendada migrantide repatrieerimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võidu noppis ajaga 49.04 Rootsi paar Tove Alexandersson-Erik Rost, kes edestasid 19 sekundiga Venemaa paari Tatjana Oborina-Eduard Hrennikov.
Eesti esindusvõistkonnas startisid Daisy Kudre ja Mattis Jaama ning teises võistkonnas Doris Kudre ja Kevin Hallop. Esindusvõistkonnas tegid mõlemad võistkonnaliikmed mõned pisivead, mida kogunes kummalgi kolme etapi peale poole minuti jagu. Sprinditeadetes aga vigu ei andestata, ka väikesi mitte. Lõpptulemuseks aeg 52.40, kümnes koht kõigi võistkondade seas ja viies koht riikide arvestuses. Ettepoole jäid Rootsi, Soome, Venemaa ja Tšehhi võistkonnad.
"Rada oli füüsiliselt päris raske ning ka tehniliselt pigem keerukas," kommenteeris Daisy Kudre. "Kahjuks täna enda potentsiaali täiesti realiseerida ei suutnud, kuna mõlemad tegime raja peale kokku ca 30 sekundi jagu viga. Võistlus oli aga sellegipoolest huvitav ja võitlesime mõlemad lõpuni."
Eesti teine võistkond Doris Kudre-Kevin Hallop lõpetas 12. kohaga. | Eesti suusaorienteerumise sprinditeatepaar sai MK-sarjas 10. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võidu noppis ajaga 49.04 Rootsi paar Tove Alexandersson-Erik Rost, kes edestasid 19 sekundiga Venemaa paari Tatjana Oborina-Eduard Hrennikov.
Eesti esindusvõistkonnas startisid Daisy Kudre ja Mattis Jaama ning teises võistkonnas Doris Kudre ja Kevin Hallop. Esindusvõistkonnas tegid mõlemad võistkonnaliikmed mõned pisivead, mida kogunes kummalgi kolme etapi peale poole minuti jagu. Sprinditeadetes aga vigu ei andestata, ka väikesi mitte. Lõpptulemuseks aeg 52.40, kümnes koht kõigi võistkondade seas ja viies koht riikide arvestuses. Ettepoole jäid Rootsi, Soome, Venemaa ja Tšehhi võistkonnad.
"Rada oli füüsiliselt päris raske ning ka tehniliselt pigem keerukas," kommenteeris Daisy Kudre. "Kahjuks täna enda potentsiaali täiesti realiseerida ei suutnud, kuna mõlemad tegime raja peale kokku ca 30 sekundi jagu viga. Võistlus oli aga sellegipoolest huvitav ja võitlesime mõlemad lõpuni."
Eesti teine võistkond Doris Kudre-Kevin Hallop lõpetas 12. kohaga.
### Response:
Eesti suusaorienteerumise sprinditeatepaar sai MK-sarjas 10. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantslane jättis Kontiolahtis gastroenteriidi ehk soolenakkuse tõttu nii sprindi kui segateatesõidu vahele, kuid pühapäevaks oli ta juba nii hästi taastunud, et otsustas startida. Võistlus ei alanud just kõige paremini – kohe esimeses lasketiirus jättis prantslane üles kaks märki. Järgnevad tiirud läbis Fourcade aga puhaste paberitega ja läks viimasele ringile liidrina, edestades 4,9 sekundiga Kontiolahtis sprindi võitnud venelast Anton Šipulinit ja 17,2 sekundiga Eberhardi.
Paremas vormis olnud Eberhard püüdis duo kinni ja möödus Fourcade’ist vahetult enne finišisirget, võttes enda karjääri neljanda ja tänavuse hooaja esimese MK-etapivõidu. Sarnaselt Fourcade’ile käis ka Eberhard kahel trahviringil.
Fourcade kaotas austerlasele lõpuks 6,9 sekundiga ning ühe möödalasu teinud Šipulin 19,3 sekundiga. Järgnesid sakslased Benedikt Doll (3; +21,9), Erik Lesser (1; +23,9) ja viimasesse tiiru liidrina tulnud Arnd Peiffer (2; +27,1).
Fourcade’i suurim konkurent MK-sarja üldarvestuses, norralane Johannes Thingnes Bö tegi koguni viis möödalasku ja pidi leppima 19. kohaga (+1.33,0).
Eestlased ühisstardiga sõitu ei pääsenud. | Võimsa viimase ringi teinud Eberhard sai Fourcade’ist jagu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantslane jättis Kontiolahtis gastroenteriidi ehk soolenakkuse tõttu nii sprindi kui segateatesõidu vahele, kuid pühapäevaks oli ta juba nii hästi taastunud, et otsustas startida. Võistlus ei alanud just kõige paremini – kohe esimeses lasketiirus jättis prantslane üles kaks märki. Järgnevad tiirud läbis Fourcade aga puhaste paberitega ja läks viimasele ringile liidrina, edestades 4,9 sekundiga Kontiolahtis sprindi võitnud venelast Anton Šipulinit ja 17,2 sekundiga Eberhardi.
Paremas vormis olnud Eberhard püüdis duo kinni ja möödus Fourcade’ist vahetult enne finišisirget, võttes enda karjääri neljanda ja tänavuse hooaja esimese MK-etapivõidu. Sarnaselt Fourcade’ile käis ka Eberhard kahel trahviringil.
Fourcade kaotas austerlasele lõpuks 6,9 sekundiga ning ühe möödalasu teinud Šipulin 19,3 sekundiga. Järgnesid sakslased Benedikt Doll (3; +21,9), Erik Lesser (1; +23,9) ja viimasesse tiiru liidrina tulnud Arnd Peiffer (2; +27,1).
Fourcade’i suurim konkurent MK-sarja üldarvestuses, norralane Johannes Thingnes Bö tegi koguni viis möödalasku ja pidi leppima 19. kohaga (+1.33,0).
Eestlased ühisstardiga sõitu ei pääsenud.
### Response:
Võimsa viimase ringi teinud Eberhard sai Fourcade’ist jagu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Super1600 EM-sarja on üles antud 22 põhisõitjat 11 riigist, nende seas Janno Ligur (Ligur Racing), kes sõidab Škoda Fabiaga ning Siim Saluri (RS Racing Team), kes võistleb Renault Twingoga.
Mullu sai Ligur EM-sarja üldarvestuses kuuenda koha, Saluri oli 17. Euroopa meistritiitli võitis eelmisel hooajal ungarlane Krisztian Szabo, kes tänavuseks hooajaks pole üles antud, küll aga teeb algaval hooajal kaasa mullune hõbemedalimees, lätlane Artis Baumanis.
Võimsaima masinaklassi ehk Supercari EM-sarja pani enda nime kirja 23 põhisõitjat 12 riigist, teiste seas ka eelnevatel hooaegadel MM-sarjas võistelnud lätlane Reinis Nitišs, kel ka üks MM-etapivõit ette näidata.
Viimast korda selguvad FIA Euroopa meistrid TouringCari arvestuses, selles klassis on end üles andnud üheksa põhisõitjat.
Rallikrossi MM-sarjas on algaval hooajal 15 põhisõitjat, nende seas kolm erasõitjat, kelleks on belglane Gregoire Demoustier (Sebastien Loeb Racing), rootslane Kevin Hansen (Team Peugeot Total) ja lätlane Janis Baumanis (Team Stard). Meeskondi on võistlustules kuus: tiitlikaitsja PSRX Volkswagen Sweden, kelle ridades võistlevad mullune maailmameister Johan Kristoffersson ja kahekordne maailmameister Petter Solbeg; EKS Audi Sport (Mattias Ekström, Andreas Bakkerud); GC Kompetition (Guerlain Chicherit, Jerome Grosset-Janin); GRX Taneco Team (Niclas Grönholm, Timur Timerzjanov), Olsbergs MSE (Kevin Eriksson, Robin Larsson) ning Team Peugeot Total (Sebastien Loeb, Timmy Hansen).
MM-hooaeg algab aprilli keskel Hispaanias Barcelona ringrajal, kus on samaaegselt kavas ka Supercari ja Super1600 EM-etapp. | Rallikrossi EM-sarjas on põhisõitjatena üles antud kaks eestlast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Super1600 EM-sarja on üles antud 22 põhisõitjat 11 riigist, nende seas Janno Ligur (Ligur Racing), kes sõidab Škoda Fabiaga ning Siim Saluri (RS Racing Team), kes võistleb Renault Twingoga.
Mullu sai Ligur EM-sarja üldarvestuses kuuenda koha, Saluri oli 17. Euroopa meistritiitli võitis eelmisel hooajal ungarlane Krisztian Szabo, kes tänavuseks hooajaks pole üles antud, küll aga teeb algaval hooajal kaasa mullune hõbemedalimees, lätlane Artis Baumanis.
Võimsaima masinaklassi ehk Supercari EM-sarja pani enda nime kirja 23 põhisõitjat 12 riigist, teiste seas ka eelnevatel hooaegadel MM-sarjas võistelnud lätlane Reinis Nitišs, kel ka üks MM-etapivõit ette näidata.
Viimast korda selguvad FIA Euroopa meistrid TouringCari arvestuses, selles klassis on end üles andnud üheksa põhisõitjat.
Rallikrossi MM-sarjas on algaval hooajal 15 põhisõitjat, nende seas kolm erasõitjat, kelleks on belglane Gregoire Demoustier (Sebastien Loeb Racing), rootslane Kevin Hansen (Team Peugeot Total) ja lätlane Janis Baumanis (Team Stard). Meeskondi on võistlustules kuus: tiitlikaitsja PSRX Volkswagen Sweden, kelle ridades võistlevad mullune maailmameister Johan Kristoffersson ja kahekordne maailmameister Petter Solbeg; EKS Audi Sport (Mattias Ekström, Andreas Bakkerud); GC Kompetition (Guerlain Chicherit, Jerome Grosset-Janin); GRX Taneco Team (Niclas Grönholm, Timur Timerzjanov), Olsbergs MSE (Kevin Eriksson, Robin Larsson) ning Team Peugeot Total (Sebastien Loeb, Timmy Hansen).
MM-hooaeg algab aprilli keskel Hispaanias Barcelona ringrajal, kus on samaaegselt kavas ka Supercari ja Super1600 EM-etapp.
### Response:
Rallikrossi EM-sarjas on põhisõitjatena üles antud kaks eestlast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PyeongChangi olümpial naiste klassikamaratoni võitnud Björgen alustas koduradadel tagasihoidlikult ja poolel maal oli tema kaotus enam kui pool minutit, suurim kaotus oli 16,3 km peal, kui ta jäi liidritest maha 36,1 sekundiga.
Koos koondisekaaslase Astrid Jacobseniga hakati aga esikolmikuga, kuhu kuulusid rootslanna Charlotte Kalla, ameeriklanna Jessica Diggins ja norralanna Ragnhild Haga, vahet vähendama ja viimasel kilomeetril saadi kolmik kätte. Björgen jätkas sama võimsa hooga ja sõitis teistel eest, finišis edestas ta 3,6 sekundiga Digginsit, kolmanda koha sai Haga, kes kaotas Björgenile 4,3 sekundiga ja edestas vaid 0,1 sekundiga neljanda kohaga leppima pidanud Kallat.
Jacobsen lõpetas sõidu viiendana, kaotades Björgenile 11,6 sekundiga. Esikümnesse mahtus veel üks norralanna, kui Ingvild Flugstad Östberg oli kuues, kaotades 1.39,5.
Eestlannasid stardis ei olnud.
Murdmaasuusatajate MK-hooaeg lõpeb järgmisel nädalal Rootsis Falunis. | 36-sekundilise vahe tagasi sõitnud Björgen võidutses kodupubliku ees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PyeongChangi olümpial naiste klassikamaratoni võitnud Björgen alustas koduradadel tagasihoidlikult ja poolel maal oli tema kaotus enam kui pool minutit, suurim kaotus oli 16,3 km peal, kui ta jäi liidritest maha 36,1 sekundiga.
Koos koondisekaaslase Astrid Jacobseniga hakati aga esikolmikuga, kuhu kuulusid rootslanna Charlotte Kalla, ameeriklanna Jessica Diggins ja norralanna Ragnhild Haga, vahet vähendama ja viimasel kilomeetril saadi kolmik kätte. Björgen jätkas sama võimsa hooga ja sõitis teistel eest, finišis edestas ta 3,6 sekundiga Digginsit, kolmanda koha sai Haga, kes kaotas Björgenile 4,3 sekundiga ja edestas vaid 0,1 sekundiga neljanda kohaga leppima pidanud Kallat.
Jacobsen lõpetas sõidu viiendana, kaotades Björgenile 11,6 sekundiga. Esikümnesse mahtus veel üks norralanna, kui Ingvild Flugstad Östberg oli kuues, kaotades 1.39,5.
Eestlannasid stardis ei olnud.
Murdmaasuusatajate MK-hooaeg lõpeb järgmisel nädalal Rootsis Falunis.
### Response:
36-sekundilise vahe tagasi sõitnud Björgen võidutses kodupubliku ees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Macron, kes hoiatas detsembris, et üleilmne nihe rohelisele energiale on olnud liiga aeglane, teatas, et Prantsusmaa eraldab 2022. aastaks arengumaade päikeseenergiaprojektidele laenude ja abina täiendavalt 700 miljonit eurot.
Prantsusmaa on 2015. aastal koos Indiaga käivitatud algatusele juba eraldanud 300 miljonit eurot. | Macron lubas arengumaade päikeseenergiaprojektidele 700 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Macron, kes hoiatas detsembris, et üleilmne nihe rohelisele energiale on olnud liiga aeglane, teatas, et Prantsusmaa eraldab 2022. aastaks arengumaade päikeseenergiaprojektidele laenude ja abina täiendavalt 700 miljonit eurot.
Prantsusmaa on 2015. aastal koos Indiaga käivitatud algatusele juba eraldanud 300 miljonit eurot.
### Response:
Macron lubas arengumaade päikeseenergiaprojektidele 700 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhiturniiril kaheksandaks tulnud Daugavpilsi VK miLATss-iga Tartu Ülikool/Eedenil kahe võiduni peetud veerandfinaalseerias probleeme ei tekkinud, kui võõrsil 3:1 võidu noppinud tartlannad olid kodusaalis peetud korduskohtumises lätlannadest üle 3:0 (17, 22, 15) tulemusega, vahendab volley.ee.
Rünnakuid 62,5-protsendiliselt (16-st 10) realiseerinud ja kolm pallinguässa löönud Ingris Suvi panustas võitu 13 (+11) punkti, sama punktisumma kogus ka Kertti Külm. Tartu naiskonna üleolekut kinnitavad neljast tähtsamast statistilisest näitajast kolm: rünnakuefektiivsus 43,6%-27,9%, pallingu vastuvõtt 68,2%-38,1% ja pallinguässad 15-5. Vaid blokipunkte kogusid enam lätlannad, jäädes peale numbritega 6-4.
Eesti võistkondade omavahelisest duellist väljus mõnevõrra üllatuslikult võitjana TTÜ/Tradehouse, kes enne veerandfinaalseeriat oli tänavusel hooajal Tallinna Ülikoolile kaotanud kõik neli mängu. Veerandfinaalseeria avavaatuse 3:2 võitnud, kuid teise 0:3 kaotanud TTÜ asus kolmandat kohtumist 25:17 geimivõiduga juhtima. Ülimalt tasavägine teine ja kolmas geim kuulusid samuti võõrsil mänginud TTÜ-le, kes võitis need sarnase 26:24 resultaadiga, kindlustades 3:0 (17, 24, 24) paremusega koha nelja parema hulgas.
TTÜ naiskonna mänguvankrit vedasid otsustavas mängus Kristel Moor, Heleene Hollas ja Hanna Pajula, kes tõid vastavalt 16, 14 ja 12 punkti. Mari Loorman toetas omasid 8 punktiga. Dorit Heinastu vastas võõrustajate ridades 12 ja Keiu Silm 11 punktiga. Rünnakul esines efektiivsemalt TTÜ, kes jäi peale protsentidega 31,7-28,8. Pallingu vastuvõtul oli aga täpsem TLÜ, näidates TTÜ 26,3 protsendi vastu 35,7-protsendilist täpsust. Blokis kogus TTÜ 12 ja TLÜ 7 ning pallingul TTÜ koguni 15 ja TLÜ 4 punkti.
Nelja naiskonna finaalturniir toimub juba järgmisel nädalavahetusel Tartus, kus laupäeval toimuvad poolfinaal- ja pühapäeval kohamängud. Eesti naiskonnad lähevad omavahel vastamisi poolfinaalis, seega saab pühapäeval tiitli eest mängida kas Tartu Ülikool/Eeden või TTÜ/Tradehouse. Teises poolfinaalis mängivad Leedu võistkonnad Alytaus- Jotvingia (põhiturniiri 3.) ja tiitlikaitsja TK-Kaunas ASU (5.). | Tallinna Ülikooli üllatanud TTÜ mängib poolfinaalis TÜ/Eedeniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhiturniiril kaheksandaks tulnud Daugavpilsi VK miLATss-iga Tartu Ülikool/Eedenil kahe võiduni peetud veerandfinaalseerias probleeme ei tekkinud, kui võõrsil 3:1 võidu noppinud tartlannad olid kodusaalis peetud korduskohtumises lätlannadest üle 3:0 (17, 22, 15) tulemusega, vahendab volley.ee.
Rünnakuid 62,5-protsendiliselt (16-st 10) realiseerinud ja kolm pallinguässa löönud Ingris Suvi panustas võitu 13 (+11) punkti, sama punktisumma kogus ka Kertti Külm. Tartu naiskonna üleolekut kinnitavad neljast tähtsamast statistilisest näitajast kolm: rünnakuefektiivsus 43,6%-27,9%, pallingu vastuvõtt 68,2%-38,1% ja pallinguässad 15-5. Vaid blokipunkte kogusid enam lätlannad, jäädes peale numbritega 6-4.
Eesti võistkondade omavahelisest duellist väljus mõnevõrra üllatuslikult võitjana TTÜ/Tradehouse, kes enne veerandfinaalseeriat oli tänavusel hooajal Tallinna Ülikoolile kaotanud kõik neli mängu. Veerandfinaalseeria avavaatuse 3:2 võitnud, kuid teise 0:3 kaotanud TTÜ asus kolmandat kohtumist 25:17 geimivõiduga juhtima. Ülimalt tasavägine teine ja kolmas geim kuulusid samuti võõrsil mänginud TTÜ-le, kes võitis need sarnase 26:24 resultaadiga, kindlustades 3:0 (17, 24, 24) paremusega koha nelja parema hulgas.
TTÜ naiskonna mänguvankrit vedasid otsustavas mängus Kristel Moor, Heleene Hollas ja Hanna Pajula, kes tõid vastavalt 16, 14 ja 12 punkti. Mari Loorman toetas omasid 8 punktiga. Dorit Heinastu vastas võõrustajate ridades 12 ja Keiu Silm 11 punktiga. Rünnakul esines efektiivsemalt TTÜ, kes jäi peale protsentidega 31,7-28,8. Pallingu vastuvõtul oli aga täpsem TLÜ, näidates TTÜ 26,3 protsendi vastu 35,7-protsendilist täpsust. Blokis kogus TTÜ 12 ja TLÜ 7 ning pallingul TTÜ koguni 15 ja TLÜ 4 punkti.
Nelja naiskonna finaalturniir toimub juba järgmisel nädalavahetusel Tartus, kus laupäeval toimuvad poolfinaal- ja pühapäeval kohamängud. Eesti naiskonnad lähevad omavahel vastamisi poolfinaalis, seega saab pühapäeval tiitli eest mängida kas Tartu Ülikool/Eeden või TTÜ/Tradehouse. Teises poolfinaalis mängivad Leedu võistkonnad Alytaus- Jotvingia (põhiturniiri 3.) ja tiitlikaitsja TK-Kaunas ASU (5.).
### Response:
Tallinna Ülikooli üllatanud TTÜ mängib poolfinaalis TÜ/Eedeniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gaim eksis kahe tiiru peale kahel lasul ja kaotas lõpuks võitjale, venelanna Jevgenia Pavlovale 2.16,7. Pavlova käis ühel trahviringil.
Teise koha sai mõlemad lasketiirud puhaste paberitega läbinud sakslanna Karolin Horchler, kaotades 4,8 sekundiga ning kolmas oli samuti tiirudes eksimatult tegutsenud ukrainlanna Julia Žuravok, kaotades 7,5 sekundit.
Kokku lõpetas võistluse 44 sportlast, Susan Külm starti ei tulnud.
Päev varem olid kavas tavadistantsid, kas seal võistles eestlastest vaid Gaim, kes sai 41 lõpetanu seas kolme trahviminuti juures 32. koha. | Grete Gaim sai IBU karikaetapil 32. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gaim eksis kahe tiiru peale kahel lasul ja kaotas lõpuks võitjale, venelanna Jevgenia Pavlovale 2.16,7. Pavlova käis ühel trahviringil.
Teise koha sai mõlemad lasketiirud puhaste paberitega läbinud sakslanna Karolin Horchler, kaotades 4,8 sekundiga ning kolmas oli samuti tiirudes eksimatult tegutsenud ukrainlanna Julia Žuravok, kaotades 7,5 sekundit.
Kokku lõpetas võistluse 44 sportlast, Susan Külm starti ei tulnud.
Päev varem olid kavas tavadistantsid, kas seal võistles eestlastest vaid Gaim, kes sai 41 lõpetanu seas kolme trahviminuti juures 32. koha.
### Response:
Grete Gaim sai IBU karikaetapil 32. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jukka Viikilä, "Akvarellid Engeli linnast".
Soome keelest tõlkinud Kai Aareleid, toimetanud Inna Lusti.
Post Factum, 2017. 204 lk.
Berliinist pärit arhitekt Carl Ludwig Engel (1778–1840) on ilmselt suuresti vastutav selle eest, kuidas Soome pealinna ette kujutame. Jukka Viikilä romaani "Akvarellid Engeli linnast" (2016) minategelane lammutab selle pildi kõigepealt tükkideks ja ehitab siis uuesti üles arhitektina peetud päevaraamatus aastatel 1816–1840. Engel on oma suurest sünnilinnast sattunud kohta, kus päike tõuseb talviti enne lõunat ja "[k]ui laevad selle kividel karile jooksevad, ei torma elanikud mitte rüüstama, vaid minemapääsemise lootuses küüti paluma" (lk 21). Napid päevikumärkmed on ühtaegu luulelised ja proosalised, Viikilä raamat nagu tema arhitekti ehitatav kirik – rohkem vaikust kui ehitusmaterjali (lk 66), taustal tasa kajavad muusikahelid.
Linn, mis on kõigepealt keiser Aleksander I unistus, seejärel arhitekti kujutlus paberil, põimub lahutamatult linnaehitaja eluga. Siia ta jääb, siin kasvatab üles lapsed ja matab lahkunud.
Katsugu lugeja meeles hoida, et Engel näeb linna vaimusilmas ja alles kavandab seda, mida veel ei ole olemas või mis ei pruugigi sündida. Ta adub olemasolevat taustana (tema tajuviise arvestades võib-olla ka taustaheli või -muusikana) oma tööle: "üksluiste, ühevärviliste, ühekõrguste elamute ja nende asukate argielu rütm" (lk 30) vajab osalt lammutamist, osalt ongi juba varemeis 1808. aasta tulekahju järel. Engeli akvarellide leebetes joontes kerkivate hoonete kohal heljub tuhk, põlemise hais ning plahvatuste tolm, sest kalju tuleb hoonekvartalite maastikku sobitamiseks purustada. Ruumi organiseerib Engeli oma kodulinna kutsunud arhitekti Johan Albrecht Ehrenströmi põhiplaan. Ehrenström ei pelga vuhisevat meretuult ega hunte merejääl ning aimab Turus suhkruvabrikut projekteerinud Engelit kohates noore linnaarhitekti võimeid. Berliini ehitusmeistri poeg otsustab siia rajada valge linna. Niisiis "alaku Palladio stiili võidukäik selles lömitavas linnas" (lk 43), kus randa jookseb kuivale eksinud vaal ja elanikud on nagu see maa ise, linnaaluste kaljude moodi. Kinnisem kui kohalikud on aga arhitekt ise, kes on pimedail talveöil oma küünla usaldamatult värelevasse valgusringi vangistatud.
Enne Helsingit oli Engel Revali linnaarhitekt, ta on niisiis ka Tallinna mitu hoonet ehitanud. 2 Raamatus igatseb Engel alguspunktiks täiesti tühja kohta, sellist, kus ei segaks ka tema enda minevik. Ent ruumi, kus puuduksid mälestused või unistused, ei ole olemas. Nõnda on Engeli akvarellidel sedagi, mida enam pole. Kuskilt ruumist vaatavad isa ikka terased vilkad poisisilmad, mis kuuluvad Revalis sündinud ja Peterburis surnud pojale Carl Eduardile. Teine Tallinna-laps on linnuluine Emilie, rahhiidist moondunud liikmetega tüdruk, kellest ema Charlotte surma järel saab Engeli kodu hing. Tütre 1840. aastal matnud, jäi arhitektil endal Hietaniemisse perekonna hauaplatsile viimiseni pelk neli kuud. Helsingis oli sündinud veel kolm Engeli-poissi, kellele Viikilä raamatus ei ole nime antud. Olgu nad siin nimetatud: Carl Alexander, Ludvig Albert, Johan Wilhelm – arst, sõjaväelane ja arhitekt, kellest vaid keskmisele sai osaks pikk iga, abielu ja järeltulija. 3
Helsingi linnaarhitekt Engel Johan Erik Lindhi maalil. Engel kavatses Soomes töötada mõne aasta, kuid jäi sinna elu lõpuni. Helsingist sai tema elutöö. Autor: Wikimedia Commons
Tütart piinanud rahhiidil ja päikese puudusel on seos, suved on siinmail liiga lühikesed. Nii näib, et raamatu-Engeli süütunne seepärast, et ta omakseid neis pidevas talveöö hämaruses viibivais linnades peatuda palub, paneb teda otsima soojust ja valgust ning seda inimestele jagama. Seda ka täiesti reaalselt: Soome ehitusvalitsuse juhina ehitas ta kodu Bulevardi tänavale ja rajas sinna Helsingi esimese iluaia, kus vähemalt lilli täis kasvuhoones oli ilmselt niisama soe nagu maikuises Berliinis. Arhitekti püüd ei jookse raamatus mujalgi päris liiva, mõnikord oli Suurturul "palav päev, ehkki mujal linnas oli jahe. Mõnikord, nagu praegu, sobitub ilm korraks soojamaa ümbrusega, justkui ehitajate pöörasusele vastu tulles" (lk 162).
Hoone, mida Engel aastaid joonistas ja mis päris valmis ei saanudki, on Helsingi toomkirik, toona Nikolai kirik. Päevikusissekande järgi pandi 25. juunil 1830, Augsburgi usutunnistuse 300. aastapäeval, kaua töölaual lebanud kirikule nurgakivi; arhitekt ja tema naine Charlotte seisid liigutatult kirikuplatsil, "jooniste ja valmis kiriku avaras vahepealsuses" (lk 136). Seegi kirik on osalt kauge mälestus, vihje Berliini Gendarmenmarkti kaksikkirikutele, mida ehitati seal Engeli noorusaastatel.4 Ent ka viide Tallinnale on siin väidetavasti olemas: Engel olevat just meilt põhja poole kaasa viinud oskuse paekivi mustritesse laduda, nii ka kiriku monumentaaltrepistikus.5
Toomkirikut hakkab raamatu-Engel ehitama kui hoonet, mis talle kuulsuse toob – torni rist paistku Berliini (lk 22). Võõrasse maasse süüvides tekib soov ehitada majakas, mis oleks ühtlasi kirik. Ta joonistab ka projektid väikeste maakirikute tarvis, mis on nagu valgusetriibud metsade vahel. Graniit, mida lõhutakse, on tardkivim, mille südames on mälestus kunagisest tulisusest. Engeli valge, lumesajusse kaduv suurkirik on kõige eel ja kohal nagu ilmutus (lk 63).
Kas Helsingi toomkiriku paralleel võib olla meil Tallinnas Estonia teatrihoone? Ka see on justkui eksinud paehalli keskele, liiga hele ja ebamaine, kahe võõramaalase projekteeritud, ehkki need ainult ülemerenaabrid, aga ikkagi Engeli-maalt pärit. Andrus Kiviräha romaanis "Liblikas" meenutab Paul Pinna, kuidas Estonia teatrimaja kerkis: "Ta sündis kahetiivalisena ja valgena, tõeline liblikas keset teda ümbritsevaid halle, kulunud tiibadega kärbseid ja punaste katustega töntsakaid lepatriinusid."6
Paljugi kõneleb raamatus elu haprusest, linn peab aga tulema kindel. Mõndagi oskab arhitekt välistada: Engel oli mees, kes kartis tuld, ja tema Helsingi on põlematu. Hirmuks on tal põhjust, sest just oli põlenud Turu, sealsest ülikooli raamatukogust jäid alles vaid köited, mis olid lugejate käes. Raamatu-Engel kardab korraks, et ehk on seal süütajaks peetud Maria Vassi otsustanud kolida mõnda teise linna. Engelilt tellitud uue Turu põhiplaaniga saab tulekindlaks ka selle linna.
Ent tulevikuhirmudele – nagu meretuultele – on arhitekti joonistused abitumalt valla. Ta pelgab, et tema loodud lõunamaa linn ei sobi sellele hõredalt asustatud kaljusele neemele ulgumere saarestikus (lk 21), näeb unenägusid sellest, mida arvab kunagi temast mõni kesklinnas kõndija. "Mõtlen armastajatele saja aasta pärast, siin väljakul, teineteisel käest kinni hoidmas" (lk 168), kes võiksid äkki tunda, et "[o]lgugi see linn siinsest kivist, ei ole ta sündinud sellest maast, vaid on kasvanud igatsusest, aga mitte nii nagu parim luuletus, vaid nagu meeleheitel vangi jäetud kiri kongiseinal" (lk 169). Arhitekti lohutuseks tahaks öelda või hoopis joonistada: võib-olla astuvad kaks armastajat näiteks varakevadel 2018 tuuliselt Unioninkatult raamatukogu kuplisaali ning jäävad korraks hingetuks, sest igatsusest sündinud valgus, vaikus ja värvid panevad nad äkki hardusega mõistma, et vähemalt nemad sel hetkel ei pea teineteisest ilma olema.
Dokumentaalse ja imeliselt luulelise kujutluse piiril balansseeriva teosena – autor mainib järelsõnas ka oma inspiratsiooniallikaid, muu hulgas Engeli kirjavahetust – sai romaan 2016. aastal Soome olulisima proosapreemia Finlandia ning Kaarle Jaakko Gummeruse järgi nimetatud Kaarle auhinna. Kai Aareleiu tõlge eesti keelde (2017) on omakorda esitatud kandideerima kultuurkapitali tõlkeauhinnale.
1 Jukka Viikilä, Akvarellid Engeli linnast, lk 188.
2 Engeli ehitatud on näiteks Vanalinna Muusikamaja aadressil Uus 16c, kuid võib-olla siiski mitte sammastega hoone Kohtu 8. Vt Egbert Martins, Kaulbarsi palee saladus. – Postimees 26. VIII 2017.
3 Salla Elo, Koti Helsingissä, sydän Berliinissä. Saksalaissyntyisen Carl Ludvig Engelin sopeutuminen Suomeen. Tampere ülikool, 2007, lk 55–57.
4 Vt Henrik Lilius, Engel, Carl Ludvig (1778–1840). – Biografiakeskus, https://kansallisbiografia.fi/english/person/3213
5 Karin Hallas-Murula, Soome-Eesti: sajand arhitektuurisuhteid. Eesti Arhitektuurimuuseum, 2005, lk 9–10.
6 Andrus Kivirähk, Liblikas. Tuum, 1999, lk 47.
Artikkel ilmus Sirbis. | Arvustus. "Kõige sõbralikum, mis sa inimesele võid teha, on ehitada talle linn" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jukka Viikilä, "Akvarellid Engeli linnast".
Soome keelest tõlkinud Kai Aareleid, toimetanud Inna Lusti.
Post Factum, 2017. 204 lk.
Berliinist pärit arhitekt Carl Ludwig Engel (1778–1840) on ilmselt suuresti vastutav selle eest, kuidas Soome pealinna ette kujutame. Jukka Viikilä romaani "Akvarellid Engeli linnast" (2016) minategelane lammutab selle pildi kõigepealt tükkideks ja ehitab siis uuesti üles arhitektina peetud päevaraamatus aastatel 1816–1840. Engel on oma suurest sünnilinnast sattunud kohta, kus päike tõuseb talviti enne lõunat ja "[k]ui laevad selle kividel karile jooksevad, ei torma elanikud mitte rüüstama, vaid minemapääsemise lootuses küüti paluma" (lk 21). Napid päevikumärkmed on ühtaegu luulelised ja proosalised, Viikilä raamat nagu tema arhitekti ehitatav kirik – rohkem vaikust kui ehitusmaterjali (lk 66), taustal tasa kajavad muusikahelid.
Linn, mis on kõigepealt keiser Aleksander I unistus, seejärel arhitekti kujutlus paberil, põimub lahutamatult linnaehitaja eluga. Siia ta jääb, siin kasvatab üles lapsed ja matab lahkunud.
Katsugu lugeja meeles hoida, et Engel näeb linna vaimusilmas ja alles kavandab seda, mida veel ei ole olemas või mis ei pruugigi sündida. Ta adub olemasolevat taustana (tema tajuviise arvestades võib-olla ka taustaheli või -muusikana) oma tööle: "üksluiste, ühevärviliste, ühekõrguste elamute ja nende asukate argielu rütm" (lk 30) vajab osalt lammutamist, osalt ongi juba varemeis 1808. aasta tulekahju järel. Engeli akvarellide leebetes joontes kerkivate hoonete kohal heljub tuhk, põlemise hais ning plahvatuste tolm, sest kalju tuleb hoonekvartalite maastikku sobitamiseks purustada. Ruumi organiseerib Engeli oma kodulinna kutsunud arhitekti Johan Albrecht Ehrenströmi põhiplaan. Ehrenström ei pelga vuhisevat meretuult ega hunte merejääl ning aimab Turus suhkruvabrikut projekteerinud Engelit kohates noore linnaarhitekti võimeid. Berliini ehitusmeistri poeg otsustab siia rajada valge linna. Niisiis "alaku Palladio stiili võidukäik selles lömitavas linnas" (lk 43), kus randa jookseb kuivale eksinud vaal ja elanikud on nagu see maa ise, linnaaluste kaljude moodi. Kinnisem kui kohalikud on aga arhitekt ise, kes on pimedail talveöil oma küünla usaldamatult värelevasse valgusringi vangistatud.
Enne Helsingit oli Engel Revali linnaarhitekt, ta on niisiis ka Tallinna mitu hoonet ehitanud. 2 Raamatus igatseb Engel alguspunktiks täiesti tühja kohta, sellist, kus ei segaks ka tema enda minevik. Ent ruumi, kus puuduksid mälestused või unistused, ei ole olemas. Nõnda on Engeli akvarellidel sedagi, mida enam pole. Kuskilt ruumist vaatavad isa ikka terased vilkad poisisilmad, mis kuuluvad Revalis sündinud ja Peterburis surnud pojale Carl Eduardile. Teine Tallinna-laps on linnuluine Emilie, rahhiidist moondunud liikmetega tüdruk, kellest ema Charlotte surma järel saab Engeli kodu hing. Tütre 1840. aastal matnud, jäi arhitektil endal Hietaniemisse perekonna hauaplatsile viimiseni pelk neli kuud. Helsingis oli sündinud veel kolm Engeli-poissi, kellele Viikilä raamatus ei ole nime antud. Olgu nad siin nimetatud: Carl Alexander, Ludvig Albert, Johan Wilhelm – arst, sõjaväelane ja arhitekt, kellest vaid keskmisele sai osaks pikk iga, abielu ja järeltulija. 3
Helsingi linnaarhitekt Engel Johan Erik Lindhi maalil. Engel kavatses Soomes töötada mõne aasta, kuid jäi sinna elu lõpuni. Helsingist sai tema elutöö. Autor: Wikimedia Commons
Tütart piinanud rahhiidil ja päikese puudusel on seos, suved on siinmail liiga lühikesed. Nii näib, et raamatu-Engeli süütunne seepärast, et ta omakseid neis pidevas talveöö hämaruses viibivais linnades peatuda palub, paneb teda otsima soojust ja valgust ning seda inimestele jagama. Seda ka täiesti reaalselt: Soome ehitusvalitsuse juhina ehitas ta kodu Bulevardi tänavale ja rajas sinna Helsingi esimese iluaia, kus vähemalt lilli täis kasvuhoones oli ilmselt niisama soe nagu maikuises Berliinis. Arhitekti püüd ei jookse raamatus mujalgi päris liiva, mõnikord oli Suurturul "palav päev, ehkki mujal linnas oli jahe. Mõnikord, nagu praegu, sobitub ilm korraks soojamaa ümbrusega, justkui ehitajate pöörasusele vastu tulles" (lk 162).
Hoone, mida Engel aastaid joonistas ja mis päris valmis ei saanudki, on Helsingi toomkirik, toona Nikolai kirik. Päevikusissekande järgi pandi 25. juunil 1830, Augsburgi usutunnistuse 300. aastapäeval, kaua töölaual lebanud kirikule nurgakivi; arhitekt ja tema naine Charlotte seisid liigutatult kirikuplatsil, "jooniste ja valmis kiriku avaras vahepealsuses" (lk 136). Seegi kirik on osalt kauge mälestus, vihje Berliini Gendarmenmarkti kaksikkirikutele, mida ehitati seal Engeli noorusaastatel.4 Ent ka viide Tallinnale on siin väidetavasti olemas: Engel olevat just meilt põhja poole kaasa viinud oskuse paekivi mustritesse laduda, nii ka kiriku monumentaaltrepistikus.5
Toomkirikut hakkab raamatu-Engel ehitama kui hoonet, mis talle kuulsuse toob – torni rist paistku Berliini (lk 22). Võõrasse maasse süüvides tekib soov ehitada majakas, mis oleks ühtlasi kirik. Ta joonistab ka projektid väikeste maakirikute tarvis, mis on nagu valgusetriibud metsade vahel. Graniit, mida lõhutakse, on tardkivim, mille südames on mälestus kunagisest tulisusest. Engeli valge, lumesajusse kaduv suurkirik on kõige eel ja kohal nagu ilmutus (lk 63).
Kas Helsingi toomkiriku paralleel võib olla meil Tallinnas Estonia teatrihoone? Ka see on justkui eksinud paehalli keskele, liiga hele ja ebamaine, kahe võõramaalase projekteeritud, ehkki need ainult ülemerenaabrid, aga ikkagi Engeli-maalt pärit. Andrus Kiviräha romaanis "Liblikas" meenutab Paul Pinna, kuidas Estonia teatrimaja kerkis: "Ta sündis kahetiivalisena ja valgena, tõeline liblikas keset teda ümbritsevaid halle, kulunud tiibadega kärbseid ja punaste katustega töntsakaid lepatriinusid."6
Paljugi kõneleb raamatus elu haprusest, linn peab aga tulema kindel. Mõndagi oskab arhitekt välistada: Engel oli mees, kes kartis tuld, ja tema Helsingi on põlematu. Hirmuks on tal põhjust, sest just oli põlenud Turu, sealsest ülikooli raamatukogust jäid alles vaid köited, mis olid lugejate käes. Raamatu-Engel kardab korraks, et ehk on seal süütajaks peetud Maria Vassi otsustanud kolida mõnda teise linna. Engelilt tellitud uue Turu põhiplaaniga saab tulekindlaks ka selle linna.
Ent tulevikuhirmudele – nagu meretuultele – on arhitekti joonistused abitumalt valla. Ta pelgab, et tema loodud lõunamaa linn ei sobi sellele hõredalt asustatud kaljusele neemele ulgumere saarestikus (lk 21), näeb unenägusid sellest, mida arvab kunagi temast mõni kesklinnas kõndija. "Mõtlen armastajatele saja aasta pärast, siin väljakul, teineteisel käest kinni hoidmas" (lk 168), kes võiksid äkki tunda, et "[o]lgugi see linn siinsest kivist, ei ole ta sündinud sellest maast, vaid on kasvanud igatsusest, aga mitte nii nagu parim luuletus, vaid nagu meeleheitel vangi jäetud kiri kongiseinal" (lk 169). Arhitekti lohutuseks tahaks öelda või hoopis joonistada: võib-olla astuvad kaks armastajat näiteks varakevadel 2018 tuuliselt Unioninkatult raamatukogu kuplisaali ning jäävad korraks hingetuks, sest igatsusest sündinud valgus, vaikus ja värvid panevad nad äkki hardusega mõistma, et vähemalt nemad sel hetkel ei pea teineteisest ilma olema.
Dokumentaalse ja imeliselt luulelise kujutluse piiril balansseeriva teosena – autor mainib järelsõnas ka oma inspiratsiooniallikaid, muu hulgas Engeli kirjavahetust – sai romaan 2016. aastal Soome olulisima proosapreemia Finlandia ning Kaarle Jaakko Gummeruse järgi nimetatud Kaarle auhinna. Kai Aareleiu tõlge eesti keelde (2017) on omakorda esitatud kandideerima kultuurkapitali tõlkeauhinnale.
1 Jukka Viikilä, Akvarellid Engeli linnast, lk 188.
2 Engeli ehitatud on näiteks Vanalinna Muusikamaja aadressil Uus 16c, kuid võib-olla siiski mitte sammastega hoone Kohtu 8. Vt Egbert Martins, Kaulbarsi palee saladus. – Postimees 26. VIII 2017.
3 Salla Elo, Koti Helsingissä, sydän Berliinissä. Saksalaissyntyisen Carl Ludvig Engelin sopeutuminen Suomeen. Tampere ülikool, 2007, lk 55–57.
4 Vt Henrik Lilius, Engel, Carl Ludvig (1778–1840). – Biografiakeskus, https://kansallisbiografia.fi/english/person/3213
5 Karin Hallas-Murula, Soome-Eesti: sajand arhitektuurisuhteid. Eesti Arhitektuurimuuseum, 2005, lk 9–10.
6 Andrus Kivirähk, Liblikas. Tuum, 1999, lk 47.
Artikkel ilmus Sirbis.
### Response:
Arvustus. "Kõige sõbralikum, mis sa inimesele võid teha, on ehitada talle linn" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ojamaa jäi küll esialgu Gorica pingile, kuid vahetati Spliti Hajduki duubelmeeskonna vastu vaheajal platsile. Iluvärav sündis 89. minutil, kui eestlane lõi tabloole lõppseisu 3:0, vahendab Soccernet.ee.
Gorica tõusis Zagrebi Dinamo duubelmeeskonna järel tabelis 35 punktiga teisele kohale, aga Dugopoljel on võimalik samadele punktidele tõusta.
Sloveenia kõrgliigas said Velenje Rudari ja Krško vahelises mängus kaks Eesti jalgpallurit omavahel kokku ning 3:0 võit kuulus Ilja Antonovile. Kahjuks Eesti koondise poolkaitsja platsile siiski ei pääsenud. Oma Sloveenia kõrgliiga debüüdi teinud Aleksandr Kulinitš sai kirja täismängu.
Rudar jätkab tabelis 33 punktiga neljandal kohal, aga mängu vähem pidanud Domžale on vaid punkti kaugusel. Krško jätkab 19 punktiga seitsmendal positsioonil. | VIDEO | Henrik Ojamaa alustas aastat iluväravaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ojamaa jäi küll esialgu Gorica pingile, kuid vahetati Spliti Hajduki duubelmeeskonna vastu vaheajal platsile. Iluvärav sündis 89. minutil, kui eestlane lõi tabloole lõppseisu 3:0, vahendab Soccernet.ee.
Gorica tõusis Zagrebi Dinamo duubelmeeskonna järel tabelis 35 punktiga teisele kohale, aga Dugopoljel on võimalik samadele punktidele tõusta.
Sloveenia kõrgliigas said Velenje Rudari ja Krško vahelises mängus kaks Eesti jalgpallurit omavahel kokku ning 3:0 võit kuulus Ilja Antonovile. Kahjuks Eesti koondise poolkaitsja platsile siiski ei pääsenud. Oma Sloveenia kõrgliiga debüüdi teinud Aleksandr Kulinitš sai kirja täismängu.
Rudar jätkab tabelis 33 punktiga neljandal kohal, aga mängu vähem pidanud Domžale on vaid punkti kaugusel. Krško jätkab 19 punktiga seitsmendal positsioonil.
### Response:
VIDEO | Henrik Ojamaa alustas aastat iluväravaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vastasel oli üks pingeline kohtumine all ja ta pakatas enesekindlusest," rääkis Kontaveit Delfile. "Mina olin tänu edetabelikohale esimesest ringist vaba. Sain siin küll kõvasti trenni teha, aga võistlusmäng on võistlusmäng. Sasnovitš tegutses väga hästi, haaras kogu aeg initsiatiivi enda kätte ja vahetas pidevalt suundi ja nurki, et mind liikuma saada. Proovisin küll tema rütmi lõhkuda, kuid tulutult."
Kontaveidi sõnul on ta pikaks kevadhooajaks heas vormis, kui nüüd vaid rohkem mänge saaks.
Järgmine turniir, kus Kontaveit osaleb, algab pooleteist nädala pärast Miamis. Mullu jõudis Kontaveit seal kolmandasse ringi ning teenis 190 WTA punkti, mida tänavu kaitsta tuleb. | Kontaveit: mängupraktika puudus annab tunda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vastasel oli üks pingeline kohtumine all ja ta pakatas enesekindlusest," rääkis Kontaveit Delfile. "Mina olin tänu edetabelikohale esimesest ringist vaba. Sain siin küll kõvasti trenni teha, aga võistlusmäng on võistlusmäng. Sasnovitš tegutses väga hästi, haaras kogu aeg initsiatiivi enda kätte ja vahetas pidevalt suundi ja nurki, et mind liikuma saada. Proovisin küll tema rütmi lõhkuda, kuid tulutult."
Kontaveidi sõnul on ta pikaks kevadhooajaks heas vormis, kui nüüd vaid rohkem mänge saaks.
Järgmine turniir, kus Kontaveit osaleb, algab pooleteist nädala pärast Miamis. Mullu jõudis Kontaveit seal kolmandasse ringi ning teenis 190 WTA punkti, mida tänavu kaitsta tuleb.
### Response:
Kontaveit: mängupraktika puudus annab tunda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | HC Vikingi väravad viskasid Aleksandr Kuznetsov, Gennadi Filippov, Konstantin Grištšenko, Roman Kolentšukov ja Maksim Puzakov. Dmitri Vinogradov andis kaks tulemuslikku söötu. HC Vipersi värava viskas Paul Sillandi, kes sai ühtlasi käe valgeks kõigis kolmes play-off -mängus.
HC Vikingi väravavaht Mark Teor tõrjus mängu jooksul 25 ning HC Vipersi puurilukk Roman Šumihhin 38 vastaste pealeviset.
Kolme võiduni peetav Nordic Power hokiliiga finaalseeria HC Vikingi ja Tartu Kalev-Välgu vahel algab laupäeval, 17. märtsil Tondiraba jäähallis. Pühapäeval, 18. märtsil kohtutakse Tartu Lõunakeskuses ning kolmapäeval, 21. märtsil taas Tondirabas. Vajadusel peetakse neljas mäng 24. märtsil Tartus ja viies kohtumine 25. märtsil Tallinnas.
Pronksikohtumine Narva PSK ja HC Vipersi vahel toimub pühapäeval, 11. märtsil kell 20 Narva jäähallis. | HC Viking alistas taas Vipersi ja jõudis finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HC Vikingi väravad viskasid Aleksandr Kuznetsov, Gennadi Filippov, Konstantin Grištšenko, Roman Kolentšukov ja Maksim Puzakov. Dmitri Vinogradov andis kaks tulemuslikku söötu. HC Vipersi värava viskas Paul Sillandi, kes sai ühtlasi käe valgeks kõigis kolmes play-off -mängus.
HC Vikingi väravavaht Mark Teor tõrjus mängu jooksul 25 ning HC Vipersi puurilukk Roman Šumihhin 38 vastaste pealeviset.
Kolme võiduni peetav Nordic Power hokiliiga finaalseeria HC Vikingi ja Tartu Kalev-Välgu vahel algab laupäeval, 17. märtsil Tondiraba jäähallis. Pühapäeval, 18. märtsil kohtutakse Tartu Lõunakeskuses ning kolmapäeval, 21. märtsil taas Tondirabas. Vajadusel peetakse neljas mäng 24. märtsil Tartus ja viies kohtumine 25. märtsil Tallinnas.
Pronksikohtumine Narva PSK ja HC Vipersi vahel toimub pühapäeval, 11. märtsil kell 20 Narva jäähallis.
### Response:
HC Viking alistas taas Vipersi ja jõudis finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seaduse algatas Poola juhtiv ametiühing põhjendusega, et töötajad saaksid puhata ja rohkem perega aega veeta.
Poola opositsioon on nimetanud seadust hoobiks ärivabadusele ning hoiatab, et see võib tuua kümnete tuhandete töökohtade kadumise.
Esimeses etapis nõuab seadus kaupluste sulgemist kahel pühapäeval kuus. 2019. aastal peavad kauplused olema suletud kolmel pühapäeval kuus ning 2020. aastal kõigil pühapäevadel, erandiks ülestõusmispühade ja jõulueelsed päevad. | Poolas jõustus pühapäevane kaubanduskeeld | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seaduse algatas Poola juhtiv ametiühing põhjendusega, et töötajad saaksid puhata ja rohkem perega aega veeta.
Poola opositsioon on nimetanud seadust hoobiks ärivabadusele ning hoiatab, et see võib tuua kümnete tuhandete töökohtade kadumise.
Esimeses etapis nõuab seadus kaupluste sulgemist kahel pühapäeval kuus. 2019. aastal peavad kauplused olema suletud kolmel pühapäeval kuus ning 2020. aastal kõigil pühapäevadel, erandiks ülestõusmispühade ja jõulueelsed päevad.
### Response:
Poolas jõustus pühapäevane kaubanduskeeld |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varese võitis esimese veerandaja kolme punktiga, kuid suure vahe tegi Trento sisse teisel veerandajal, mis kuulus neile 24:11. Viimasele neljandikule mindi vastu võõrustajate kaheksapunktilises eduseisu ja sellest piisas, et seljatada Varese tiim, vahendab Korvpall24.ee.
Varese eest teenis Siim-Sander Vene 31 minutit mänguaega, mille jooksul viskas 14 punkti (kahesed 4/5, kolmesed 2/2), olles sellega oma meeskonna resultatiivsuselt teine. Ühtlasi oli see punktisaak tema Itaalia karjääri suurim. Lisaks võttis ta seitse lauapalli, andis kolm korvisöötu, tegi ühe pallikaotuse ja kolm isiklikku viga.
Joao Gomes tõi võitjatele 20 punkti ja kaheksa lauapalli. Varese poolelt viskas 19 punkti Stan Okoye.
Liigatabelis paikneb Varese (8-13) 16 meeskonna seas 12. kohal. Trento (11-10) on seitsmendal tabelireal. | Vene tegi Itaalia karjääri parima mängu, aga Trento vastu ei saadud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varese võitis esimese veerandaja kolme punktiga, kuid suure vahe tegi Trento sisse teisel veerandajal, mis kuulus neile 24:11. Viimasele neljandikule mindi vastu võõrustajate kaheksapunktilises eduseisu ja sellest piisas, et seljatada Varese tiim, vahendab Korvpall24.ee.
Varese eest teenis Siim-Sander Vene 31 minutit mänguaega, mille jooksul viskas 14 punkti (kahesed 4/5, kolmesed 2/2), olles sellega oma meeskonna resultatiivsuselt teine. Ühtlasi oli see punktisaak tema Itaalia karjääri suurim. Lisaks võttis ta seitse lauapalli, andis kolm korvisöötu, tegi ühe pallikaotuse ja kolm isiklikku viga.
Joao Gomes tõi võitjatele 20 punkti ja kaheksa lauapalli. Varese poolelt viskas 19 punkti Stan Okoye.
Liigatabelis paikneb Varese (8-13) 16 meeskonna seas 12. kohal. Trento (11-10) on seitsmendal tabelireal.
### Response:
Vene tegi Itaalia karjääri parima mängu, aga Trento vastu ei saadud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma ei saa aru, kuidas sa suudad sellist jama vaadata," imestab meespool: "Näe, isegi Andrus Vaarik ütles, et nõiad tuleks tuleriidale saata! Ja sina, ullike, usud seda kõike?!"
Mis seal’s ikka, ootan hetke, kui õhk puhas, hiilin teleka ette ja vaatan saate salaja järele. Ongi hea, saab reklaami vahele jätta. Ma tean, et ma pole ainus nõiasaate-sõltlane, minusuguseid on küllaga: muidu üsna tark ja kõrgelt haritud, telekat peaaegu ei vaatagi, aga näe, vahib mingit hookuspookus-telelavastust, kus rida kummalisi inimolendeid otsib peidetud inimesi, lahendab traagilisi peredraamasid, püüab leida kummalise surma põhjust jne. Ekraanile astuv seltskond on kirju: ehtnõiad, šamaanid, musta maagia valdajad, joogid jne. Alati on kambas ka mõni imekaunis ja eriti andekas noor naine. Sel hooajal heitleb võistlustules ka tavaelus arsti ametit pidav noor mees. Väga sümpaatne. Üks paneb lahenduse leidmiseks kaarte, teine kutsub kohale vaimud, kolmas suhtleb loomanahaga, neljas õega, viies hüüab appi Odinit, kuues joob imejooki… Igal neist on oma rituaalid ja selle juurde kuuluvad ilmed, kehakeel, mõnel isegi salakeel. Taustal kõneleb tõsine salapärase tooniga diktorihääl, et isegi saatejuhtidel polnud aimu asjadest, millest nägija räägib. Efektselt hüplevad kaadrid viivad vaataja hetkeks justkui vaimude maailma ja siis jälle pisaratest pungil asjaosaliste silmadesse. Ekraanile ilmuvad järjest uued ja uued pildid, mis seotud konkreetse lahendatava müsteeriumiga koos uskumatute faktidega, mida selgeltnägijad järjest paljastavad. Mõni paneb ka täitsa mööda. No mis see saamatu sinna otsis? Kogu lugu saadab ärev muusika, mis kruvib pinget. Oh, saaks juba rutem teada, mis seal siis juhtus!
Suures plaanis nõid on tihti väga telegeeniline, ilmselt saate tarvis rohkem nõiaks maskeerunud kui tavaelus. Kaamera hüppab vahepeal kuhugi tagaruumi, kus istuvad lahendatava looga seotud isikud, kes jälgivad toimuvat ekraanil ja ahhetavad-ohhetavad kaasa. Siis jälle joostakse kaameraga nõia sabas surnuaeda, metsasügavikku või korruselamu treppe pidi, ootamatused panevad operaatori järsult vaatesuunda muutma, kostuvad ohked ja karjatused. Pildirida on täpselt ja tihedalt kokku lõigatud, sündmustik tõmbab vaataja kaasa ega jäta aega analüüsiks. Mõni lugu on nii uskumatult traagiline, et kisub ka vaatajal pisara silmist. Pärast seansi lõppu tormab kõik see mees teadjaga nelja silma all vestlema ja diktor teatab kurvalt, et kahjuks ei saa nad kõike eetrisse lasta. Salapära jagub, kuni ekraanile ilmub imeliku ebaproportsionaalse käe kuju, mis müstikasaate lõpetab.
Terve mõistus ei tohiks ju sellist jama tõsiselt võtta? Ometi istuvad peale minu teleka ees vägagi terava mõistusega inimesed, kes ei ole tavaelus kaugeltki nõiausku. Enamik neist, ma arvan, on naised, aga mine tea. Suurem osa ei taha sel teemal väga rääkida – natuke nagu piinlik. Või siis visatakse mõni üleolev kommentaar stiilis "eh, see kõik on ju lavastatud!". No teadagi, kokkumäng! Aga, nagu ridade vahelt selgub – ikka vaatab.
Vaataksin seda saadet ka siis, kui teaksin kindlalt, et siin mingit tõepõhja all pole, et kõik selgeltnägijad on tegelikult näitlejad ja lihtsad inimesed, kes nad appi on kutsunud, kinnimakstud teesklejad. Ikka oleks huvitav. Huvitav nagu film või teatrietendus, mil samuti enamasti tõepõhi puudub. Huvitav ju, et mida režissöör on seekord välja mõelnud, millised elutõed lagedale tulevad, millist maailmavaadet või elumõtet propageeritakse, millised karakterid luuakse.
Tegelikult ei usu ma, et üht dokumentaalsarja (nii seda ju nimetatakse) on võimalik kaua puhtalt valel vedada. Ma usun, et inimesed, kes oma õudustele lahenduse leidmiseks selgeltnägijate poole pöörduvad, on päris. Samuti nende kannatused. Ma tean, et dokumentaalfilmi tegija võib ühe südantmurdva kaadri tarvis visata lõkkesse lapse lemmiklelu, aga ma ei usu, et kedagi on võimalik manipuleerida avalikult pisarsilmi rääkima oma lähedaste traagilisest surmast, mida pole tegelikult olnud. Kõigil on ju naabrid, tuttavad, sugulased, kes kindlasti kuskil ühel hetkel välja lobiseksid, et tegelikult pole sel inimesel ei last ega meest olnudki. Ja veel – ma usun, et need õnnetud loodavad saatest saada abi. Ja see usk on pool saate võitu.
Nüüd siis see teine pool – nõiad, kes abivajajatele appi tuuakse. Kes nad on? Mida nad tegelikult teavad, mida suudavad või palju nad aidata saavad? Palju on neil vihjeid saate tegijatelt (tühja saadet, kus keegi millegagi täppi ei pane, pole ju mõtet toota). Tõenäoliselt on osalejad seotud muidugi konfidentsiaalsuslepinguga, nii et telgitaguste avamine ei tule kõne alla. Aga küll kuskilt juba midagi imbuks. Võib-olla ükspäev imbub ka. Olles isiklikult kokku puutunud eriliste võimetega inimestega, ei kahtle ma tegelikult nende olemasolus. Teades päris hästi kino võimalusi, ei kahtle ma ka, et neid on siin hästi ära kasutatud.
Mida siis otsin või ootan sellest saatest? Vastus on üsna lihtne ja inimlik: vastuseid elu ja surmaga seotud põhiküsimustele. Neile, millele teadus vastust ei anna. Neile, millega tegelevad usundid, ka ebausk. Jah, mõne saatenõia seisukoha või tõekspidamise üle juurdlen teinekord päris pikalt. Olgu ta pealegi väljamõeldis: kui mõtteainet pakub, on hea väljamõeldis. Ka muinasjutud võivad ellusuhtumist muuta.
Hiljuti tegelesid nõiad ühe nõukaaegse imeravitseja Duša salapärase surma ja elu lahtimuukimisega. Imekaunis ravitsejanaine oli matnud kolm last, kellest viimase surmast ta üle ei saanudki. Seega ikkagi inimene ja väga traagilise saatusega. Põnev oli aga see, et jutu katteks näidati arhiivikaadreid: Duša ravitsemas NSVLi välisministri Eduard Ševardnadze perekonda; demonstreerimas terve teadlaste rühma ees mingis teaduslaboris oma võimeid. Nood mõõtsid ja uurisid teda, et tõdeda: naisel on anomaalne kiirgus, oma sada korda suurem kui tavainimesel. Seega tunnistati ka marksistlik-leninlikus ühiskonnas eriliste võimetega inimeste olemasolu ning koguni nõukogude teaduse saamatust selliseid võimeid seletada. Moskva ladvikut ravitsema olla viidud ka meie imemeest Aleksander Heintalu (Vigala Sassi).
Usun, et on veel avastamata ja läbi uurimata asju. Isegi sedavõrd läbiuuritud-puuritud olend nagu inimene on lõpuni lahti muukimata. Surma kohta on endiselt vaid oletused, mis kõiguvad uuestisünni ja jäägitu mullakssaamise vahel. Vaatamata sellele, et see teema huvitab iga inimest, ei kipu arstid ja teadlased sellest rääkima. Nii ei jäägi üle muud, kui otsida vastuseid usukuulutajatelt, legendidest, muinasjuttudest ja miks mitte ka selgeltnägijatelt.
Ise ma nõialt abi otsima ei kipu, aga enne tähtsaid tegemisi panen paar loitsu ikka hakkama ja mõnikord kutsun ka esivanemad ligi. Igaks juhuks. Nii ju eestlastel kombeks.
Artikkel ilmus Sirbis. | Margit Mutso. Süümemõnu – mõtteainet pakkuv väljamõeldis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma ei saa aru, kuidas sa suudad sellist jama vaadata," imestab meespool: "Näe, isegi Andrus Vaarik ütles, et nõiad tuleks tuleriidale saata! Ja sina, ullike, usud seda kõike?!"
Mis seal’s ikka, ootan hetke, kui õhk puhas, hiilin teleka ette ja vaatan saate salaja järele. Ongi hea, saab reklaami vahele jätta. Ma tean, et ma pole ainus nõiasaate-sõltlane, minusuguseid on küllaga: muidu üsna tark ja kõrgelt haritud, telekat peaaegu ei vaatagi, aga näe, vahib mingit hookuspookus-telelavastust, kus rida kummalisi inimolendeid otsib peidetud inimesi, lahendab traagilisi peredraamasid, püüab leida kummalise surma põhjust jne. Ekraanile astuv seltskond on kirju: ehtnõiad, šamaanid, musta maagia valdajad, joogid jne. Alati on kambas ka mõni imekaunis ja eriti andekas noor naine. Sel hooajal heitleb võistlustules ka tavaelus arsti ametit pidav noor mees. Väga sümpaatne. Üks paneb lahenduse leidmiseks kaarte, teine kutsub kohale vaimud, kolmas suhtleb loomanahaga, neljas õega, viies hüüab appi Odinit, kuues joob imejooki… Igal neist on oma rituaalid ja selle juurde kuuluvad ilmed, kehakeel, mõnel isegi salakeel. Taustal kõneleb tõsine salapärase tooniga diktorihääl, et isegi saatejuhtidel polnud aimu asjadest, millest nägija räägib. Efektselt hüplevad kaadrid viivad vaataja hetkeks justkui vaimude maailma ja siis jälle pisaratest pungil asjaosaliste silmadesse. Ekraanile ilmuvad järjest uued ja uued pildid, mis seotud konkreetse lahendatava müsteeriumiga koos uskumatute faktidega, mida selgeltnägijad järjest paljastavad. Mõni paneb ka täitsa mööda. No mis see saamatu sinna otsis? Kogu lugu saadab ärev muusika, mis kruvib pinget. Oh, saaks juba rutem teada, mis seal siis juhtus!
Suures plaanis nõid on tihti väga telegeeniline, ilmselt saate tarvis rohkem nõiaks maskeerunud kui tavaelus. Kaamera hüppab vahepeal kuhugi tagaruumi, kus istuvad lahendatava looga seotud isikud, kes jälgivad toimuvat ekraanil ja ahhetavad-ohhetavad kaasa. Siis jälle joostakse kaameraga nõia sabas surnuaeda, metsasügavikku või korruselamu treppe pidi, ootamatused panevad operaatori järsult vaatesuunda muutma, kostuvad ohked ja karjatused. Pildirida on täpselt ja tihedalt kokku lõigatud, sündmustik tõmbab vaataja kaasa ega jäta aega analüüsiks. Mõni lugu on nii uskumatult traagiline, et kisub ka vaatajal pisara silmist. Pärast seansi lõppu tormab kõik see mees teadjaga nelja silma all vestlema ja diktor teatab kurvalt, et kahjuks ei saa nad kõike eetrisse lasta. Salapära jagub, kuni ekraanile ilmub imeliku ebaproportsionaalse käe kuju, mis müstikasaate lõpetab.
Terve mõistus ei tohiks ju sellist jama tõsiselt võtta? Ometi istuvad peale minu teleka ees vägagi terava mõistusega inimesed, kes ei ole tavaelus kaugeltki nõiausku. Enamik neist, ma arvan, on naised, aga mine tea. Suurem osa ei taha sel teemal väga rääkida – natuke nagu piinlik. Või siis visatakse mõni üleolev kommentaar stiilis "eh, see kõik on ju lavastatud!". No teadagi, kokkumäng! Aga, nagu ridade vahelt selgub – ikka vaatab.
Vaataksin seda saadet ka siis, kui teaksin kindlalt, et siin mingit tõepõhja all pole, et kõik selgeltnägijad on tegelikult näitlejad ja lihtsad inimesed, kes nad appi on kutsunud, kinnimakstud teesklejad. Ikka oleks huvitav. Huvitav nagu film või teatrietendus, mil samuti enamasti tõepõhi puudub. Huvitav ju, et mida režissöör on seekord välja mõelnud, millised elutõed lagedale tulevad, millist maailmavaadet või elumõtet propageeritakse, millised karakterid luuakse.
Tegelikult ei usu ma, et üht dokumentaalsarja (nii seda ju nimetatakse) on võimalik kaua puhtalt valel vedada. Ma usun, et inimesed, kes oma õudustele lahenduse leidmiseks selgeltnägijate poole pöörduvad, on päris. Samuti nende kannatused. Ma tean, et dokumentaalfilmi tegija võib ühe südantmurdva kaadri tarvis visata lõkkesse lapse lemmiklelu, aga ma ei usu, et kedagi on võimalik manipuleerida avalikult pisarsilmi rääkima oma lähedaste traagilisest surmast, mida pole tegelikult olnud. Kõigil on ju naabrid, tuttavad, sugulased, kes kindlasti kuskil ühel hetkel välja lobiseksid, et tegelikult pole sel inimesel ei last ega meest olnudki. Ja veel – ma usun, et need õnnetud loodavad saatest saada abi. Ja see usk on pool saate võitu.
Nüüd siis see teine pool – nõiad, kes abivajajatele appi tuuakse. Kes nad on? Mida nad tegelikult teavad, mida suudavad või palju nad aidata saavad? Palju on neil vihjeid saate tegijatelt (tühja saadet, kus keegi millegagi täppi ei pane, pole ju mõtet toota). Tõenäoliselt on osalejad seotud muidugi konfidentsiaalsuslepinguga, nii et telgitaguste avamine ei tule kõne alla. Aga küll kuskilt juba midagi imbuks. Võib-olla ükspäev imbub ka. Olles isiklikult kokku puutunud eriliste võimetega inimestega, ei kahtle ma tegelikult nende olemasolus. Teades päris hästi kino võimalusi, ei kahtle ma ka, et neid on siin hästi ära kasutatud.
Mida siis otsin või ootan sellest saatest? Vastus on üsna lihtne ja inimlik: vastuseid elu ja surmaga seotud põhiküsimustele. Neile, millele teadus vastust ei anna. Neile, millega tegelevad usundid, ka ebausk. Jah, mõne saatenõia seisukoha või tõekspidamise üle juurdlen teinekord päris pikalt. Olgu ta pealegi väljamõeldis: kui mõtteainet pakub, on hea väljamõeldis. Ka muinasjutud võivad ellusuhtumist muuta.
Hiljuti tegelesid nõiad ühe nõukaaegse imeravitseja Duša salapärase surma ja elu lahtimuukimisega. Imekaunis ravitsejanaine oli matnud kolm last, kellest viimase surmast ta üle ei saanudki. Seega ikkagi inimene ja väga traagilise saatusega. Põnev oli aga see, et jutu katteks näidati arhiivikaadreid: Duša ravitsemas NSVLi välisministri Eduard Ševardnadze perekonda; demonstreerimas terve teadlaste rühma ees mingis teaduslaboris oma võimeid. Nood mõõtsid ja uurisid teda, et tõdeda: naisel on anomaalne kiirgus, oma sada korda suurem kui tavainimesel. Seega tunnistati ka marksistlik-leninlikus ühiskonnas eriliste võimetega inimeste olemasolu ning koguni nõukogude teaduse saamatust selliseid võimeid seletada. Moskva ladvikut ravitsema olla viidud ka meie imemeest Aleksander Heintalu (Vigala Sassi).
Usun, et on veel avastamata ja läbi uurimata asju. Isegi sedavõrd läbiuuritud-puuritud olend nagu inimene on lõpuni lahti muukimata. Surma kohta on endiselt vaid oletused, mis kõiguvad uuestisünni ja jäägitu mullakssaamise vahel. Vaatamata sellele, et see teema huvitab iga inimest, ei kipu arstid ja teadlased sellest rääkima. Nii ei jäägi üle muud, kui otsida vastuseid usukuulutajatelt, legendidest, muinasjuttudest ja miks mitte ka selgeltnägijatelt.
Ise ma nõialt abi otsima ei kipu, aga enne tähtsaid tegemisi panen paar loitsu ikka hakkama ja mõnikord kutsun ka esivanemad ligi. Igaks juhuks. Nii ju eestlastel kombeks.
Artikkel ilmus Sirbis.
### Response:
Margit Mutso. Süümemõnu – mõtteainet pakkuv väljamõeldis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seeder ütles Delfile, et alkoholiaktsiisi mõjud on palju laiemad kui ainult riigieelarvele. Tema sõnul on see mõjutanud ostuharjumusi, jaekaubandusvõrku Lõuna-Eestis ning sealtkaudu ka regionaalpoliitikat.
Teatud ulatuses on tema sõnul piirikaubandus normaalne.
"Kui see aga ületab teatud optimaalsuse piiri, siis on see ebamõistlik ja siis peaks astuma samme, et see ei kasvaks ebamõistlikult suureks. Kui piirikaubanduse osakaal kasvab väga suureks, sinna jäävad märkimisväärsed maksusummad, see muudab inimeste ostukäitumist, muutub kaubandusvõrgustik Lõuna-Eestis ja igapäevane kaupade kättesaadavus halveneb, siis see on juba üle mõistliku piiri. Kõiki neid mõjusid tuleb jälgida. Mõistlikus ulatuses on piirikaubandus kasulik, üle mõistliku piiri kahjulik. Täna on see üle mõistliku piiri," rääkis ta.
Aktsiisitõusud tuleb Seederi sõnul ära jätta, kuid kas on mõistlik aktsiise vähendada, on tema sõnul tõsise analüüsi koht. | Seeder: piirikaubandus on läinud üle mõistliku piiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seeder ütles Delfile, et alkoholiaktsiisi mõjud on palju laiemad kui ainult riigieelarvele. Tema sõnul on see mõjutanud ostuharjumusi, jaekaubandusvõrku Lõuna-Eestis ning sealtkaudu ka regionaalpoliitikat.
Teatud ulatuses on tema sõnul piirikaubandus normaalne.
"Kui see aga ületab teatud optimaalsuse piiri, siis on see ebamõistlik ja siis peaks astuma samme, et see ei kasvaks ebamõistlikult suureks. Kui piirikaubanduse osakaal kasvab väga suureks, sinna jäävad märkimisväärsed maksusummad, see muudab inimeste ostukäitumist, muutub kaubandusvõrgustik Lõuna-Eestis ja igapäevane kaupade kättesaadavus halveneb, siis see on juba üle mõistliku piiri. Kõiki neid mõjusid tuleb jälgida. Mõistlikus ulatuses on piirikaubandus kasulik, üle mõistliku piiri kahjulik. Täna on see üle mõistliku piiri," rääkis ta.
Aktsiisitõusud tuleb Seederi sõnul ära jätta, kuid kas on mõistlik aktsiise vähendada, on tema sõnul tõsise analüüsi koht.
### Response:
Seeder: piirikaubandus on läinud üle mõistliku piiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veebruaris tegi Transaviablatika Kuressaare suunal 48 lendu.
Transaviabaltika esindaja Rene Must selgitas, et veebruaris oli ettevõte sunnitud Kärdla lennuväljal valitsevate kehvade ilmastikuolude tõttu tühistama kolm lendu Tallinn-Kärdla-Tallinn suunal. Must tõdes, et Kärdla lennujaama ilmastikutundlikkus on ettevõttele tõsine murekoht. Planeeritud 48 lennu asemel sai teostada Kärdlasse 45 lendu.
"Puuduv täppismaandumise seade põhjustab kahjuks teatud ilmastikuolude korral, nagu tihe ja madal udu, ebamugavusi nii meile lendude teostamisel Kärdlasse kui ka eelkõige lennureisijatele, kes ei saa täie kindlustundega selles lennusuunas lennupiletit endale soetada," ütles Must.
Hoolimata lennuühenduse tagasilöökidest kehva ilma korral, on ettevõte siiski lendajaid Kärdla liinile juurde saanud. Samuti on lendajaid võrreldes möödunud aasta sama kuuga rohkem ka Kuressaare suunal.
Eelmise aasta veebruaris kasutas Transaviabaltika teenindatava Saartelennuliinide lende kokku 1438 reisijat. Kuressaare suunal vastavalt 1009 ja Kärdla suunal 429 lendajat.
Tänavu veebruaris lendas Tallinn-Kuressaare-Tallinn suunal 1167 lendajat. Keskmine täituvus sel suunal oli 64 protsenti. Tallinn-Kärdla-Tallinn liinil oli 579 reisijat. Kärdla lendude täituvus oli teenindatud lende arvestades 34 protsenti. Kokku vedas lennuettevõte 1746 reisijat. | Transaviabaltika reisijate arv veebruaris kasvas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veebruaris tegi Transaviablatika Kuressaare suunal 48 lendu.
Transaviabaltika esindaja Rene Must selgitas, et veebruaris oli ettevõte sunnitud Kärdla lennuväljal valitsevate kehvade ilmastikuolude tõttu tühistama kolm lendu Tallinn-Kärdla-Tallinn suunal. Must tõdes, et Kärdla lennujaama ilmastikutundlikkus on ettevõttele tõsine murekoht. Planeeritud 48 lennu asemel sai teostada Kärdlasse 45 lendu.
"Puuduv täppismaandumise seade põhjustab kahjuks teatud ilmastikuolude korral, nagu tihe ja madal udu, ebamugavusi nii meile lendude teostamisel Kärdlasse kui ka eelkõige lennureisijatele, kes ei saa täie kindlustundega selles lennusuunas lennupiletit endale soetada," ütles Must.
Hoolimata lennuühenduse tagasilöökidest kehva ilma korral, on ettevõte siiski lendajaid Kärdla liinile juurde saanud. Samuti on lendajaid võrreldes möödunud aasta sama kuuga rohkem ka Kuressaare suunal.
Eelmise aasta veebruaris kasutas Transaviabaltika teenindatava Saartelennuliinide lende kokku 1438 reisijat. Kuressaare suunal vastavalt 1009 ja Kärdla suunal 429 lendajat.
Tänavu veebruaris lendas Tallinn-Kuressaare-Tallinn suunal 1167 lendajat. Keskmine täituvus sel suunal oli 64 protsenti. Tallinn-Kärdla-Tallinn liinil oli 579 reisijat. Kärdla lendude täituvus oli teenindatud lende arvestades 34 protsenti. Kokku vedas lennuettevõte 1746 reisijat.
### Response:
Transaviabaltika reisijate arv veebruaris kasvas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saaremaa võidunumbrid RTU üle olid 3:0 (25:15, 25:22, 25:18). Hindrek Pulk oli Saaremaa resultatiivseim 19 punktiga (+9). Urmas Tali juhendatava meeskonna vastuvõtt oli 68,4% ja rünnak 52,4%. Blokipunkte teeniti 9, servil löödi 4 ässa ja tehti 12 viga, RTU edukaim oli 13 punktiga (+7) Gatis Garklavs. Läti klubi vastuvõtt oli 75,8%, rünnak 32,6%. Blokipunkte kogunes 7, servilt saadi vaid 1 punkt, vahendab volley.ee.
Saaremaa möödus liigatabelis Pärnu VK-st ühe punktiga (vastavalt 66 ja 65 punkti), kui mõlemal jääb põhiturniiril pidada veel üks mäng. Pühapäeval kohtub Pärnu Tallinna Selveriga (tabelis neljas) ja Saaremaa Jelgava Biolarsiga (tabelis kaheksas). Pärnu peab esikoha püüdmiseks pühapäeval kindlasti võitma ja lootma, et Saaremaa kaotab. 3:0 ja 3:1 võit annavad teatavasti 3 punkti, 3:2 võit toob 2 punkti ja kaotajale 1 punkti. Põhiturniiri paremusjärjestuse määramisel võrreldakse esmalt punkte, siis võitude arvu, pärast mida geimide ja punktide suhet ning seejärel omavaheliste mängude tulemusi. Seega võrdsete punktide korral on Saaremaal käes paremad kaardid, sest neil on edu kõikides mainitud võrdlustes.
Põhiturniiril esikoha teeninud meeskond saab endale 23.-24. märtsil toimuva finaalturniiri korraldusõiguse. Pühapäeva õhtuks selguvad ka kõik veerandfinaalpaarid. Veerandfinaalid peetakse kahe võiduni, veerandfinaalide kuupäevad on 15. ja 17. märts, vajadusel toimub 18. märtsil otsustav kohtumine (kõrgema asetusega meeskonna kodusaalis). Veerandfinaali pääsevad kaheksa paremat meeskonda ja veerandfinaalpaarid moodustuvad vastavalt põhiturniiri kohtadele: 1. vs 8., 2. vs 7., 3. vs 6., 4 . vs 5.
Tartu tegutses samuti kindlalt, olles 3:0 (25:15, 25:13, 25:16) parem Daugavpilsi Ülikoolist. 15 punkti (+11) kanti Brook Alois Sedore arvele, Curtis Stockton panustas võitu 14 punkti (+12). Bigbanki vastuvõtuprotsent oli 62,5, rünnak 58,3%. Blokipunkte kogunes 7, pallingul löödi 10 ässa (neist 4 läks Sedore arvele) ja tehti 13 viga. Daugavpilsi poolel tõi Aleksandrs Nasonovs resultatiivseimana 7 punkti (-3). Vastuvõtt oli 37,9%, rünnak 34,5%. Blokipunkte teeniti 3 ja servipunkte 2.
Punkte on Tartu meeskonnal nüüd 61 ja sellega ollakse kindlalt kolmandal kohal. Pühapäeval kohtutakse kodusaalis Jekabpils Lušiga, ent see kohtumine ega ka rivaalide tulemused Tartu positsiooni enam ei mõjuta.
Rakvere VK jäi kodusaalis 1:3 (23:25, 18:25, 26:24, 28:30) alla Jekabpilsi Lušile ja jätkab kuuendal kohal. Rakvere parimana tõi Andris Õunpuu 24 punkti (+9). Meeskonna vastuvõtt oli 73,5%, rünnak 39,1%. Blokipunkte koguti 13 ja servipunkte 6. Vastaste edukaim oli 19 punktiga (+3) Eriks Voronko. Luši vastuvõtt oli 66,7%, rünnak 43,8%. Serviga tuli punkte 3, blokiga 11.
Play-off’i lootused ammu kaotanud Järvamaa VK sai 3:2 (25:13, 22:25, 25:23, 21:25, 15:9) jagu Limbažist ja lõpetas põhiturniiri 10. kohal.
Samuti tabeli lõppu kuuluv TTÜ kaotas 0:3 (18:25, 19:25, 18:25) Jelgava Biolarsile. 11. positsioonil olev TTÜ mängib pühapäeval RTU/Robežsardzega. | Saaremaa võrkpalliklubi tõusis tagasi liidrikohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saaremaa võidunumbrid RTU üle olid 3:0 (25:15, 25:22, 25:18). Hindrek Pulk oli Saaremaa resultatiivseim 19 punktiga (+9). Urmas Tali juhendatava meeskonna vastuvõtt oli 68,4% ja rünnak 52,4%. Blokipunkte teeniti 9, servil löödi 4 ässa ja tehti 12 viga, RTU edukaim oli 13 punktiga (+7) Gatis Garklavs. Läti klubi vastuvõtt oli 75,8%, rünnak 32,6%. Blokipunkte kogunes 7, servilt saadi vaid 1 punkt, vahendab volley.ee.
Saaremaa möödus liigatabelis Pärnu VK-st ühe punktiga (vastavalt 66 ja 65 punkti), kui mõlemal jääb põhiturniiril pidada veel üks mäng. Pühapäeval kohtub Pärnu Tallinna Selveriga (tabelis neljas) ja Saaremaa Jelgava Biolarsiga (tabelis kaheksas). Pärnu peab esikoha püüdmiseks pühapäeval kindlasti võitma ja lootma, et Saaremaa kaotab. 3:0 ja 3:1 võit annavad teatavasti 3 punkti, 3:2 võit toob 2 punkti ja kaotajale 1 punkti. Põhiturniiri paremusjärjestuse määramisel võrreldakse esmalt punkte, siis võitude arvu, pärast mida geimide ja punktide suhet ning seejärel omavaheliste mängude tulemusi. Seega võrdsete punktide korral on Saaremaal käes paremad kaardid, sest neil on edu kõikides mainitud võrdlustes.
Põhiturniiril esikoha teeninud meeskond saab endale 23.-24. märtsil toimuva finaalturniiri korraldusõiguse. Pühapäeva õhtuks selguvad ka kõik veerandfinaalpaarid. Veerandfinaalid peetakse kahe võiduni, veerandfinaalide kuupäevad on 15. ja 17. märts, vajadusel toimub 18. märtsil otsustav kohtumine (kõrgema asetusega meeskonna kodusaalis). Veerandfinaali pääsevad kaheksa paremat meeskonda ja veerandfinaalpaarid moodustuvad vastavalt põhiturniiri kohtadele: 1. vs 8., 2. vs 7., 3. vs 6., 4 . vs 5.
Tartu tegutses samuti kindlalt, olles 3:0 (25:15, 25:13, 25:16) parem Daugavpilsi Ülikoolist. 15 punkti (+11) kanti Brook Alois Sedore arvele, Curtis Stockton panustas võitu 14 punkti (+12). Bigbanki vastuvõtuprotsent oli 62,5, rünnak 58,3%. Blokipunkte kogunes 7, pallingul löödi 10 ässa (neist 4 läks Sedore arvele) ja tehti 13 viga. Daugavpilsi poolel tõi Aleksandrs Nasonovs resultatiivseimana 7 punkti (-3). Vastuvõtt oli 37,9%, rünnak 34,5%. Blokipunkte teeniti 3 ja servipunkte 2.
Punkte on Tartu meeskonnal nüüd 61 ja sellega ollakse kindlalt kolmandal kohal. Pühapäeval kohtutakse kodusaalis Jekabpils Lušiga, ent see kohtumine ega ka rivaalide tulemused Tartu positsiooni enam ei mõjuta.
Rakvere VK jäi kodusaalis 1:3 (23:25, 18:25, 26:24, 28:30) alla Jekabpilsi Lušile ja jätkab kuuendal kohal. Rakvere parimana tõi Andris Õunpuu 24 punkti (+9). Meeskonna vastuvõtt oli 73,5%, rünnak 39,1%. Blokipunkte koguti 13 ja servipunkte 6. Vastaste edukaim oli 19 punktiga (+3) Eriks Voronko. Luši vastuvõtt oli 66,7%, rünnak 43,8%. Serviga tuli punkte 3, blokiga 11.
Play-off’i lootused ammu kaotanud Järvamaa VK sai 3:2 (25:13, 22:25, 25:23, 21:25, 15:9) jagu Limbažist ja lõpetas põhiturniiri 10. kohal.
Samuti tabeli lõppu kuuluv TTÜ kaotas 0:3 (18:25, 19:25, 18:25) Jelgava Biolarsile. 11. positsioonil olev TTÜ mängib pühapäeval RTU/Robežsardzega.
### Response:
Saaremaa võrkpalliklubi tõusis tagasi liidrikohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Kiiruisuklubi ja Tallinna Spordikooli sportlane Valge uisutas avapäeval B vanuseklassi rekordi 500 meetris, sõites uueks rekordiks 37,53, mis andis talle 46. koha. Varasem rekord kuulus Marten Liivile numbritega 37,94, vahendab Uisutreener.
500 m tuli maailmameistriks korealane Jae-Woong Chung juunioride maailmarekordi 34,66-ga.
Teisel päeval sõitis Valge uue B vanusklassi Eesti rekordi ka 1000 meetris ajaga 1.14,61, eelnev rekord kuulus Marten Liivile numbritega 1.15,18. 1000 meetris sai Valge samuti 46. koha. Esikoha võitis sel distantsil jaapanlane Koki Kubo, kes püstitas samuti juunioride maailma rekordi ajaga 1.07,76.
Hea sõidu tegi ka Tuuli Vaher, kes sõitis 3000 meetri distantsil uue isikliku rekordi ajaga 4.37,51. See andis talle 27 lõpetanu seas 25. koha. Kaksikvõidu võttis Holland, MM-tiitli võitis Joy Beune ajaga 3.59,47, ka see on uus juunioride maailmarekord. | Noor kiiruisutaja ületas MM-il kaks Marten Liivi rekordit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Kiiruisuklubi ja Tallinna Spordikooli sportlane Valge uisutas avapäeval B vanuseklassi rekordi 500 meetris, sõites uueks rekordiks 37,53, mis andis talle 46. koha. Varasem rekord kuulus Marten Liivile numbritega 37,94, vahendab Uisutreener.
500 m tuli maailmameistriks korealane Jae-Woong Chung juunioride maailmarekordi 34,66-ga.
Teisel päeval sõitis Valge uue B vanusklassi Eesti rekordi ka 1000 meetris ajaga 1.14,61, eelnev rekord kuulus Marten Liivile numbritega 1.15,18. 1000 meetris sai Valge samuti 46. koha. Esikoha võitis sel distantsil jaapanlane Koki Kubo, kes püstitas samuti juunioride maailma rekordi ajaga 1.07,76.
Hea sõidu tegi ka Tuuli Vaher, kes sõitis 3000 meetri distantsil uue isikliku rekordi ajaga 4.37,51. See andis talle 27 lõpetanu seas 25. koha. Kaksikvõidu võttis Holland, MM-tiitli võitis Joy Beune ajaga 3.59,47, ka see on uus juunioride maailmarekord.
### Response:
Noor kiiruisutaja ületas MM-il kaks Marten Liivi rekordit |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.